Auväärt Riigikogu! Ajakirjanikud! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 12. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu 756 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 756. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Veenva enamusega – 87 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole – on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu 756 seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi. Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 793 kolmas lugemine. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, fraktsioonide esindajad! Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Panen lõpphääletusele eelnõu 793. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Jõulueelselt üksmeelse tulemusega – 75 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole – on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 793 seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse eelnõu 794 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Näen pearaputusi. Selge, ei soovi.
Panen lõpphääletusele eelnõu 794. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse eelnõu 794 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 778 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Panen lõpphääletusele eelnõu 778. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 69 Riigikogu liiget, vastu 15 ja 1 jäi erapooletuks. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 778 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde. Algab keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 781 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi.
Panen lõpphääletusele eelnõu 781. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 86 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 781 on seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Head ametikaaslased, ma palun nüüd teie abi! Nüüd on vaja natukene vaikust, sest tuleb keeleharjutus. Algab Riigikogu liikmete Aivar Rosenbergi, Aivar Sõerdi, Andre Sepa, Arto Aasa, Etti Kagarovi, Heljo Pikhofi, Igor Gräzini, Imre Sooääre, Indrek Saare, Jaak Alliku, Jaanus Tamkivi, Jüri Jaansoni, Jüri Morozovi, Kalev Kallemetsa, Kalev Kotkase, Kalev Lillo, Kalle Jentsi, Kalle Pallingu, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Kristen Michali, Laine Randjärve, Lauri Luige, Maimu Bergi, Margus Hansoni, Marianne Mikko, Mart Meri, Meelis Mälbergi, Paul-Eerik Rummo, Peep Aru, Rait Maruste, Rein Langi, Rein Randveri, Tarmo Männi, Terje Trei, Tiina Lokk-Trambergi, Tõnis Kõivu ja Valdo Randpere algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks eelnõu 703 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli ei kellegi muu kui põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste! (Aplaus.)

Aitäh tähelepanu eest! Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu 703, Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks eelnõu, algatas 41 Riigikogu liiget. Esimene lugemine toimus 16. septembril 2014 ja see lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati üks kuu, tähtaeg oli 16. oktoobril. Selleks ajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Seega ei saa ma, kolleegid, teile kirjeldada seda, kuidas komisjon muudatusettepanekuid arutas. Küll aga tahan teile informatsiooniks mainida kolleeg Priit Toobali märkust, et kui me oleme edukad valimisea alandamisel, siis peame tegema korrektiivi ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses. See on õige tähelepanujuhtimine, kuid enne tuleb lõpule viia töö selle eelnõuga ja valimisiga alandada, nagu me oleme seda plaaninud, pärast seda tulevad järgmised sammud.
Komisjon tegi ettepaneku saata eelnõu täiskogu päevakorda 18. detsembriks ehk tänaseks (see oli üksmeelne otsus) ja meil on ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt oli 5 ja vastu 2 komisjoni liiget, erapooletuks ei jäänud keegi). Erinevalt tavalisest eelnõude menetlemise korrast näeb seadus praegu ette, et ka kolmandaks lugemiseks antakse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. See võiks komisjoni arvates olla 5. jaanuaril 2015 kell 16 (see ettepanek võeti vastu üksmeelselt). Aitäh!

Hea ettekandja, teile on küsimusi. Marko Pomerants, palun!

Aitüma! Praegu on tegemist küll komisjoni ettekandega, aga mõni päev tagasi sa, hea kolleeg, rääkisid, et üks teine asi, mis puudutab riigireformi, Riigikogu liikmete arvu vähendamine, on väga keeruline ettevõtmine, eeldab põhiseaduse muutmist ning on seetõttu peaaegu võimatu. Mille poolest erinevad need kaks asja: täna arutatav seadusmuudatus ja näiteks riigireformi raames Riigikogu liikmete arvu vähendamine põhiseaduse muutmise teel?

Aitäh! Lühike vastus on, et komisjon seda ei arutanud. Aga see on otsustamise küsimus. Kui me leiame, et Riigikogu liikmete arvu on poliitiliselt mõistlik ja otstarbekas vähendada, et see annab Eesti demokraatiale midagi juurde, siis võib seda teha. Mina isiklikult nii ei arva.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te olete üks selle eelnõu algatajatest. Kui palju te olete rääkinud nende noorte inimestega, keda see põhiseaduse muudatus puudutab? Kui paljud nendest on seda pidanud heaks mõtteks ja kui paljud on arvanud, et seda ei ole mõtet teha?

Ma olen rääkinud nende noortega, kes on minu poole pöördunud. Ma ei ole pidanud arvestust ega saa vastata, kui paljudega täpselt ma rääkinud olen. Küll on minu käes Eesti Noorteühenduste Liidu pöördumine. Nad on leidnud, et valimisea alandamine on vajalik. Ma eeldan, et Eesti Noorteühenduste Liidu arvamus peegeldab seda, mida noored soovivad ja tahavad. Lisaks on mul olnud kokkusaamisi noortega siin ja seal ning noored on põhimõtteliselt olnud toetaval seisukohal. Raevukat vastuseisu või nõudmisi, et see eelnõu tuleks tagasi võtta või sellega mitte edasi minna, ei ole ma kohanud.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Margus Tsahkna!

Hea juhataja, palun lisaaega!

Kaheksa minutit.

Ma saan aru, et te kõik ootate jõuluvana, aga tegu on olulise teemaga, me ju muudame põhiseadust, ja ma tahan välja öelda mõne oma mõtte.
Ühtpidi on väga tore, et Riigikogu tegeleb esindusdemokraatia põhimõtete laiendamisega, arvestades just nimelt nooremaid inimesi. Seni on saanud kohalike omavalitsuste valimistel osaleda alates 18. eluaastast, nüüd annab eelnõu ka noorematele inimestele õiguse neil osaleda. Aga minu arvates ei ole see piisav. See on näiline flirt noorema valijagrupiga, mis tegelikke muudatusi demokraatia aluspõhimõtetes kaasa ei too. Nagu ka uuringud näitavad, ei ole need nooremad inimesed võib-olla ise veel aru saanudki sellest, et neile antakse suuremad õigused. Asja teine pool on see, et see muudatus puudutab ainult kohalike omavalitsuste valimisi. Kui me tahame tegelikult noori kaasata, mitte lastes neil ainult kohalikul tasemel kaasa rääkida, vaid kaasata nad üldse demokraatlikku otsuste langetamisse ka riigi tasemel, siis me peaksime valimisõiguse laiemalt üle vaatama.
Ma tahan teile rääkida sellest ideest, mis on kõlanud siin saalis ka selle eelnõu aruteludel. Nimelt, ma tahan rääkida teile perevalimistest ehk sellest meetmest, mis laiendaks oluliselt esindusdemokraatliku valimissüsteemi põhimõtteid. Kõik erakonnad räägivad enne ja peale valimisi sellest, et me peame palju rohkem pöörama tähelepanu nendele inimestele, kelle õlul lasub meie tulevik, ehk lastega peredele ja nendele, kellel on rohkem lapsi. Mul on hea meel, et ka Reformierakond on esitanud ühe valimislubadusena kolme ja enama lapsega perede parema toimetuleku. Aga me peaksime vaatama lastega perede huvide kaitset laiemalt ja seetõttu oleks perevalimiste idee paslik just selle eelnõu menetluse ajal arutelule tuua. Perevalimiste mõte on ju see, et iga Eesti Vabariigi kodanik saaks alates sünnihetkest õiguse osaleda Riigikogu valimistel ja kohalikel valimistel.
Tekib küsimus, kas me hakkame andma lastele valimisõigust ja kas lapsed hakkavad sünnihetkest peale siis valimas käima. Ei. Perevalimiste mõte on selles, et kuni lapse täisealiseks saamiseni teostab seda hääleõigust valimistel lapsevanem. Sellega me anname palju suurema kaalu just nimelt lastega peredele. See olekski esindusdemokraatia põhimõtete oluline laiendamine.
Toome ühe võrdluse. Praegu arutatava eelnõuga me toome kohaliku omavalitsuse tasemel juurde circa 1,9% valijaid, tegelik mõju valimistulemustele on sisuliselt olematu. See on selline deklaratiivne teemaga flirtimine, aga tegelikult ei julgeta teha põhimõttelisi muudatusi. Perevalimiste korral lisanduks 260 000 uut valimisõiguslikku inimest, s.o 28%. Need on Eesti Vabariigi kodanikud, kes ei ole saanud valimisõigust kasutada, nad lisanduksid sellesse protsessi.
Ma näen siin juba natuke üleolevaid või ka paanilisi pilke, et mis siis valimistulemustest saab, kuidas peaks käituma praegune poliitiline süsteem, mis on rohkem suunatud just nimelt nendele inimestele, kellel on juba valimisõigus. Teil on õigus, tõepoolest, siis tuleb üha rohkem pöörata tähelepanu just nimelt nendele peredele, kus kasvavad lapsed. Seda tuleks teha ka poliitiliselt. Teiseks, me oleme praegu need 28% meie enda kodanikest hoidnud eemal õigusest kaasa rääkida poliitiliste otsuste langetamisel. Selle muutmine on perevalimiste mõte.
On küsitud, kuidas me saame anda näiteks ühele vanemale mitu häält, sest see ei ole ju õige, see ei ole ju senise printsiibiga kooskõlas. Tegelikult on niimoodi, et needsamad vanemad langetavad praegu oma laste eest kõiki teisi õiguslikke otsuseid. Nemad vastutavadki laste käekäigu eest, selle eest, et need saaksid hea hariduse, turvalise kodu ja tuleksid endaga toime. Seetõttu peabki neil olema suurem kaal ka poliitiliste valikute tegemisel, just nimelt esindusdemokraatia mõttes, sest otseselt osalevad inimesed poliitiliste otsuste tegemises valimistel.
Selle eelnõu kohta ütlen ma nõnda – ma esindan siin ka Liisa Pakosta ja paljude teiste inimeste seisukohta –, et see on üks kukesamm selles suunas, et laiendada valimistega seonduvaid demokraatia põhimõtteid, aga see ei ole piisav. Minu isiklik seisukoht on, et ühel hetkel me peame siin saalis uuesti arutama seda – tehes seda tõsiselt, ilma huumori ja üleoleva naeratuseta –, kuidas oluliselt suurendada lastega perede poliitilist kaalu valimistel. 260 000 lisavalijat on just nimelt lapsed ja need, kes nende eest valimisõigust teostavad ehk lastevanemad. Nendele on vaja anda suuremat poliitilist kaalu ja mitte võrreldes teistega, vaid tegelikult me lihtsalt võrdsustame, toome kõik Eesti Vabariigi kodanikud esindusdemokraatias tehtavate otsuste tegemise juurde. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma loen ühes kõrgkoolis tudengitele ühte praktilist kursust ja vastutasuks on mul võimalus neid mõnikord anketeerida. Tegin neile küsitluse valimisea alandamise kohta. Kannan ette, et küsitlesin 27 noort inimest vanuses 20–23 aastat. Neist 25 vastasid, et ei näe vajadust vanusepiiri alandada, ning 2 jäid erapooletuks. Küsimusele, miks nad nii arvavad, vastasid need inimesed, kes veel mäletavad aega, kui nad olid 16-aastased, et esiteks on noort inimest väga kerge mõjutada ning teiseks ei ole selles vanuses noortel mingeid poliitilisi huvisid – kui just ei olda poliitbroiler – ja sundida neid poliitilistes protsessides osalema on kuidagi imelik. Neil tekkis vastuküsimus, mida mina sellest arvan, miks minu arvates praegu seda vanust alandatakse. Teades teid, lugupeetud kolleegid, tegin ma ühe ennustuse. Esiteks, riigikoolid ehk asutused, mida kontrollib haridusministeerium või, ütleme siis, valitsus. Teiseks, elektrooniline hääletamine. Peaaegu kõik noored inimesed 16.–19. eluaastani on igas linnas ilusasti koos ühes, kahes või kolmes gümnaasiumis. Nii tore on neile umbes oktoobris anda kodanikuõpetuse tundi ja selgitada, kes on hea, kes on halb, ning mis on elektrooniline hääletamine, ja korraldada siis ilus kollektiivne hääletamiskool. Üks kolleeg toetab mind. Jah, see mõte meeldib. Ma arvan, et see on see taust: soov leida valitsuskoalitsiooni jaoks enne kohalikke valimisi lisaressursse. See on ju täpselt see koht, kus valitsuskoalitsioon tavaliselt kaotab. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Kalvi Kõva!

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Peab ütlema, et meie valimiste tugitalad on kestnud tõesti paarkümmend aastat, kuid mööngem, et selle ajaga on oluliselt muutunud arusaamad demokraatiast, riigivalitsemisest ja ka kodaniku rollist. Üldine haridustaseme tõus ja infoühiskonna kiire areng, mis on tinginud teabe lihtsa ja kiire kättesaadavuse eeskätt just noorte seas, on teinud arutelud valimisea langetamise üle võimalikuks ja, nagu me täna näeme, ka realistlikuks. Julgen väita, et oleme juba praegu kättpidi toonud kohalikes küsimustes kaasa rääkima suure hulga noori. Minu arvates on õige aeg anda noortele otsustamisõigus just kohalike teemade arutamisel. Kuid tõesti, see on esimene samm sellel pikal teel. Hääletusõiguse alates 16. eluaastast võiks anda ka Riigikogu ja europarlamendi valimistel.
Need asjad, millega me oleme toonud noori rohkem kaasa rääkima kohalike teemade arutamisse, on õpilasomavalitsuste ja õpilasesinduste valimine, samuti noortevolikogud, mis on seadustatud ja toimivad ligi kolmandikus omavalitsustes. Uskuge mind, selle tegevuse kaudu on paljud noored muutunud oma kodukoha patrioodiks. Viimases osaluskohvikus Võrumaal ütles Rõuge noortevolikogu juht Joanna Kurvits, pisar silmanurgas sädelemas, et tänu sellele, et ta on teinud väga suurt tööd Rõuge noortevolikogus, vaatab ta Tartus härdusega isegi seda bussi, mis sõidab Rõuge poole, ja tahab tagasi oma toredasse koduvalda.
Kõrgemad õppeasutused asuvad tavaliselt just tõmbekeskustes. Kohaliku omavalitsuse valimistel hääletamine enne tõmbekeskusesse kolimist tekitab noortes teatud vastutustunde oma kodukoha arendamise eest. Sellise sidususe tekitamine suurendab võimalust, et need noored pöörduvad hiljem kodukohta tagasi või osalevad selle omavalitsuse arengus. Kuid peab ütlema, et noori on kaasatud ka riiklike algatustega. Me teame, et siinsamas Toompeal kogunevad lasteparlament ja noorteparlament ning korduvalt on korraldatud varivalimisi.
Teadmisi poliitikast antakse meile minu arvates kahes institutsioonis. Üks neist on kool. Eesti põhikooli riiklik õppekava on loonud tugeva baasraami valimisteemade käsitlemiseks, kuid peab ütlema, et teoreetilisel tasemel. Kapseldutakse eeskätt õpikuteadmistesse. Ma ei tea, kas on soovimatus või kartus arutada õppeprotsessis reaalseid sündmusi ja probleeme ning ekspertidena kaasata praktikuid, praeguses kontekstis siis poliitikuid. Me teame kõik, et kui koolis räägitakse siseturvalisusest, siis kutsutakse kooli päästja või politseinik, ning kui räägitakse kaitsevõimest, siis kutsutakse kaitseväelane või kaitseliitlane. Aga kui räägitakse poliitikast, siis tihti ei julgeta kutsuda kooli rääkima poliitikut, olgu kohaliku või riigi tasandi poliitikut.
Sotsiaaldemokraadid on kindlad, et meie programmiline seisukoht alandada kohalike omavalitsuste valimistel valimisiga on igati õigustatud ja ühiskond selleks küps. Uskuge mind, see ei anna palju mitte ainult noortele, vaid see annab palju ka ühiskonnale. Me teame kõik, et meie ühiskond vananeb ja aastaks 2020 ületab pensioniealiste osakaal rahvastikus 7,7%-ga noorte osakaalu. Seega suureneb vajadus tasakaalustada vanuserühmade mõju valijaskonnas. Olen kuulnud kartust, et valimisea langetamine tooks kaasa kukerpalli poliitmaastikul. Kuid valimissimulatsioonid näitavad, et noorte parteilised eelistused on sarnased praeguse valijaskonna omadega, äärmuslike parteide või kandidaatide populaarsuse suurenemist pole noorte seas oodata.
Head sõbrad! Arvan, usun ja tean, et noored ootavad seda seadust. Arvan, usun ja tean, et ühiskond vajab seda seadust. Ja arvan, usun ja tean, et sotsiaaldemokraadid toetavad seda seadust. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Marko Pomerantsi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Hea eesistuja! Hea eestkõneleja! Mina arvan, et paljudele noortele tuleb üllatusena see seadus, mida nad kellegi väitel ootavad, aga ma olen ka kindel, et sellisedki noored on tõepoolest olemas, kes seda seadust oodata võivad. Kaks nädalat tagasi olid Saaremaal Lääne-Saaremaa vallas esimest korda ühtse suure vallavolikogu valimised. Ja mis me nägime? 40% täiskasvanutest, kellel on praegu valimisõigus, otsustasid nendes valimistes kaasa lüüa. Vaadake, milline kasutamata potentsiaal on praeguste valijate hulgas! Seda esiteks.
Teiseks, mingisugusest uperpallist või tasakaalutusest küll ei maksa rääkida või muretseda selle pärast, et kui me langetame valimisea 16. eluaastale, siis toimuvad mingid tohutud struktuursed nihked. Kuulge, keskmine eluiga pikeneb, see on võib-olla kümne aasta pärast kolm-neli aastat pikem kui praegu. Kuhu me siis selle langetamisega edasi läheme, kas jõuame lõpuks 12. eluaastani? Ka see on võimalik.
Ma olen Kalvi Kõvaga selles ühte meelt, et kõik koolijuhid peaksid lubama päris poliitikuid koolidesse poliitikast rääkima. Siis võibki juhtuda, et peale selle, et kaks õpilast klassis teab, kes on peaministri abikaasa, oskavad nad nimetada ka Eesti Vabariigi valitsust juhtiva peaministri nime.
Nii et see asi ei ole nii roosiline, aga elame, näeme, mis sellest kõigest välja võiks tulla. Mina ütlen teile, et see meie maailma ei muuda. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Tamme!

Härra juhataja! Head kolleegid! Mind hämmastab, kui lihtsalt minnakse Eesti põhiseaduse muutmise teed. Kui siin on räägitud presidendi otsevalimisest või Riigikogu liikmete arvu vähendamisest, siis on põhiseaduse muutmine olnud väidetavalt nii keerukas ja aeganõudev, et seda sisuliselt ei olegi võimalik teha. Nüüd aga on väga lihtne põhjus: me tahame noortele, 16-aastastele lastele valimisõigust anda ja hakkame sellepärast põhiseadust muutma. Ma ei saa aru! Ei ole ühtegi põhjendust, miks selleks peaks põhiseadust muutma. Noori võib kaasata igapäevaellu ja poliitilisse ellu teiste viiside ja meetoditega. On olemas noortekogud, noortevolikogud ja noorteparlament. Ma küsin, kes takistab noortel praegu poliitilises elus kaasa rääkida ja oma sõna sekka öelda. Mind teeb väga kurvaks, et valimisea langetamise kohta pole ju tegelikult uuringuid. Euroopa riikidest rakendatakse seda ainult Austrias. Katseliselt tehakse seda ka Saksamaal ja on tehtud Norras, aga see pole leidnud laialdast kõlapinda. Need uuringud ja põhjendused, millest on räägitud, ei ole minu arvates argumendid.
Ma toon teile paar tsitaati. Urve Läänemets, Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse liige, on öelnud, et Eesti ühiskond ja kool pole piisavalt ette valmistatud, et langetada valimisiga 16 eluaasta peale. Mari Suurväli, Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse liige, on öelnud, et ta põhimõtteliselt ei poolda 16-aastastele valimisõiguse andmist, sest siis peaks neile ka autojuhtimise õiguse ja muud õigused andma. Ta on välja toonud, et 16-aastane ei saa ettevõtet registreerida, aga valida siis võib. Ta küsib, et kui inimene on küps, miks tal ei peaks siis olema ka muud õigused.
Kui rääkida õpilaste seisukohast, siis võin öelda, et paar päeva tagasi tuli minu meilile ühe abituriendi tehtud uuring, kus leiti, et noored ei toeta seda põhimõtet. Järgmise aasta jaanuaris tuleb minu juurde ühe Järvamaa gümnaasiumi abiturient, kes teeb ka uuringu, et seda teemat süvitsi analüüsida.
Ma ei saa aru, kuhu on kiire ja mis on põhieesmärk. Kui praegu põhiseadust muudetakse, siis te, poliitikud, saate küll noore käest hääle, aga ise te talle mitte midagi vastu ei paku. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Kalev Kallemetsa!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Toon esile ajaloolise argumendi ja mõned paralleelid. Parlamentaarne demokraatia sai oma süsteemse alguse Suurbritanniast, tollaselt Inglismaalt. Siis oli valimisõigus ainult üpris varakatel meestel. Vähem kui 10%-l meeskodanikest oli reaalne valimisõigus. Sissetulekutsensust aastate jooksul alandati ja aastaks 1840 jõuti sinnamaale, et 21%-l meestest oli valimisõigus. Siis jõudsid need, kes hääleõigust andsid, arvamusele, et ka need mehed, kes ei ole nii jõukad ega ole nii suured maaomanikud, võiksid valida Briti alamkoda. Hiljem, aastatel 1840–1900, alandati valimistsensust niimoodi, et 1896. aastaks olid juba 60% meestest hääleõiguslikud. Sellelsamal perioodil muutusid aktuaalseks ka debatid naiste valimisõiguse üle, ennekõike loomulikult liberaalse demokraatia sünnimaal Suurbritannias. Selle liikumise esindajaid kutsuti sufražettideks. Winston Churchill oli veel 1900. aastate alguses üks nendest, kes olid sufražettide pidevate rünnakute objektiks. Lõpuks, peale esimest maailmasõda jõudis Suurbritannia sinnamaale, et naistele anti valimisõigus. Siis oli üldvalimistel – ma ei tea, milline täpselt oli kord kohalikel valimistel – valimisõigus naistel ja meestel, kelle vanus oli vähemalt 21 eluaastat.
Nüüd on Euroopas universaalne see, et valimisiga vähemalt parlamendivalimistel algab 18. eluaastast. Kandideerimisõigused on erinevad. On mitmeid Euroopa Liidu liikmeid, kus valimisiga kohalikel valimistel algab 16. eluaastast. Ajaloo mõttes ei ole ettepanek kohalikel valimistel valimisiga mõnevõrra alandada midagi ebanormaalset. Põhjendatud diskussiooniküsimus on vaid see, kas me oleme selleks küpsed. Vastuargumendid olid kindlasti ka nendel haritud meestel, kes sajandeid tagasi andsid valimisõigust nendele, kes ei olnud nii varakad ega haritud. Kindlasti oli vastuargumente meestel, kui arutati naistele valimisõiguse andmist, ja kindlasti on praegu vaja väga palju tööd teha, et naised osaleksid aktiivselt poliitikas ja rohkem valimistel kandideeriksid. See on meie ühiskonnas endiselt aktuaalne teema. Samamoodi peab olema aktuaalne teema see, et noored osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus, et nad mõistaksid oma rolli ühiskonnas. Me kujundame selle kaudu kaasavat ja tugevamat ühiskonda. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Rait Maruste!

Head kolleegid! Näha on, et valimised lähenevad. Kõnelejad on kasutanud pulti selleks, et tuua välja ka mitmesuguseid seisukohti, mis selle teemaga võib-olla kõige otsesemalt seotud ei ole. Tahan öelda ainult seda, et nii mina liberaalina kui ka minu erakond oleme endiselt seda meelt, et me peaksime kaasama noort põlvkonda ühiskondlikku ellu varem, kui me seda seni oleme teinud. See ainult rikastab meie ühiskondlikku elu.
Aga nüüd mõned vastused konkreetsetele kõnelejatele. Kõigepealt perevalimised. Tore idee, aga me peame silmas pidama, et meie põhiseadus näeb valimistel ette ühetaolisuse printsiibi. Kuidas on see tagatud siis, kui ühel inimesel on tulenevalt laste arvust näiteks kolm või viis häält, aga sellel inimesel, kellel lapsi ei ole, on ainult üks hääl? Mõtleme selle üle. Edasi. Kolleeg Stalnuhhin väljendus niiviisi, et me sunnime noori valima minema. Võimalik, et Keskerakonnas sunnitakse kedagi valima minema, seda ma ei tea, aga meie räägime siin valimisõigusest. Lõpuks ütlen kolleeg Tarmo Tammele, et loomulikult tuleb ka muud õigused üle vaadata ja korrastada, aga täna arutatav on esimene samm. Kui me oleme saanud hakkama aktiivse valimisea alandamisega, siis tulevad päevakorda järgmised asjad, mis on sellega seotud. Nii et liigume samm sammu haaval. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Lauri Luige sammhaaval Riigikogu kõnetooli!

Hea juhataja! Head kolleegid! Head noored! Mul on tõesti hea tunne, et teema, mida me oleme aastate jooksul eri ringkondades noorte debattidel ja aruteludel käsitlenud, on lõpuks jõudnud Riigikogu saali ja täna ka teisele lugemisele. Ma julgen väita, et valimisea langetamine on noori puudutavatest teemadest viimastel aastatel üldse kõige enam debateeritud teema. Kõikidel nendel debattidel on jõutud laias laastus järeldusele, et noori tuleb senisest enam ühiskonna protsessidesse kaasata ja üheks võimalikuks lahenduseks on just nimelt langetada kohalikel valimistel valimisiga 16 eluaastale.
Minu hinnangul kaasneb sellega üsna mitmeid positiivseid tegureid. Näiteks tekib 24 000 noorel inimesel võimalus ise valimistel kaasa rääkida just selles, millisena nad kohalikku elu tulevikus näha soovivad. Kindlasti on olulisel kohal noorte harimine ja nendes demokraatlike protsesside vastu huvi tekitamine. Samuti vastutus, selle tähtsus ja juhtimisalane lisateave noortele. Loomulikult on tähtis ka noortes harjumust tekitada. Me ju teame, et kui üks kord midagi teha, siis saab sellega alguse harjumus. Kui noored lähevad peale keskkooli lõppu oma kodulinnast ära, näiteks ülikooli, siis nende side kodukohaga ei pruugi nii hästi säilida ja kui nad pole selleks ajaks saanud hääletamas käimise kogemust, siis ei pruugi seda traditsiooni tulevikus üldse tekkida.
Väga oluline märksõna selle protsessi juures on minu hinnangul lõimumine. Me teame, et kohalikel valimistel võivad hääletamas käia ka mittekodanikud. Mittekodanikest noorte senisest parem kaasamine on väga tähtis. Me arutasime mõnda aega tagasi lõimumiskava "Lõimuv Eesti 2020", kus üks olulisi märksõnu oli noorte senisest parem lõimumine Eesti ühiskonnaga. Kurb fakt on muidugi see, et meie ühiskond vananeb ja paratamatult on seetõttu ülekaalus teemad, mis puudutavad just nimelt vanemat generatsiooni. Minu hinnangul tooks noorte senisest parem kaasamine üha enam fookusesse noorte temaatika. See on samuti oluline pluss.
Pisut räägin ka ohtudest. Debattides, kus ma olen läbi aastate osalenud, on välja toodud, et poliitikat ja valimiskampaaniaid võidakse üha enam hakata tegema koolides. Ma tuletan meelde, et tegelikult on ju ka praegu gümnaasiumiastmes palju täisealisi noori. Minu kogemused ütlevad, et ei ole see olukord nii hull midagi, päris palju sõltub sellest, kuidas koolijuht koolis korda suudab pidada ja milline on kooli kodukord. Nii et seda argumenti ei ole minu hinnangul kuigi õige kasutada. Loomulikult, poliitpropaganda tegemine koolis on ka minu arvates taunitav.
Oluline on mainida, et Eesti ei ole noorte senisest enama kaasamise või valimisea langetamise teemaga tegeldes sugugi mitte pioneer. Mitmeid positiivseid näiteid selle kohta on Austrias, Saksamaal, Šveitsis, Norras, kus on – ma ei tea, kas projekti korras või püsivalt – antud noortele õigus valimistel osaleda.
Valimisea langetamisega seondub muidugi teemasid, millega tuleb paralleelselt tegelda, näiteks õppekava täiendamine, mis on nagunii pidevalt päevakorral, kuna elu muutub ja areneb. Loomulikult tuleb ühiskonnaõpetuse ja kodanikuõpetuse ainekavad üle vaadata ning teha täiendusi selle põhjal, kuidas on noortele kõige parem selgitada, miks on oluline valimas käia, mida kujutab endast vastutus jne.
Kokkuvõtet tehes tänan ma kõiki parlamendiliikmeid eesotsas Kristen Michali ja Rait Marustega, kes on selle teemaga tegelemist vedanud! Ma tänan kõiki noori, kes on debattidel osalenud ja oma panuse andnud! Ma arvan, et Eesti on küll küps selleks, et seadustada valimisea langetamine kohalikel valimistel. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu! Kaheksa minutit, loomulikult.

Austatud kolleegid! Põhiseaduse muutmine on tõsine asi ja minu lähtekoht selle idee puhul on olnud positiivne. Ma arvan, et noortele inimestele täiendava valimisõiguse andmine on üldjoontes samm õiges suunas. Aga ma ei tahaks nõus olla nende silmakirjalike hoiakutega, mida mitmed inimesed on väljendanud põhiseaduskomisjonis ja väljendasid ka praegu istungisaalis.
Esiteks, Rait Maruste väitis, otsekui oleks perevalimiste idee vastuolus põhiseaduses sätestatud ühetaolisuse põhimõttega. Ei, see ei ole nii. Ühetaolisuse põhimõte tähendab väga selgelt, et võrdseid koheldakse võrdselt. Selle põhimõttega läheb oma loogikalt vastuollu selle eelnõu üks kitsendav element. Selle kohta esitatud küsimusele ei suutnud põhiseaduskomisjonis relevantset vastust anda ka eelnõu algataja. Ma tahan teha möönduse: ma arvan, et me loome põhiseaduse muutmise kultuuris kehva pretsedendi, kui me teeme neid algatusi mitte erakondadevahelist ühisosa otsides, vaid püüdes teha seda kitsalt valitsusliidu initsiatiivil. Ma arvan, et see ei ole parim tulevikku suunatud praktika.
Kuid me tahame anda ja oleme valmis andma ning noored on valmis võtma täiendavat poliitilist vastutust, mis puudutab esindusdemokraatia kõrgeimat võimu valimispäeval ehk õigust osaleda esindajate valimistel. Kuid see on neil võimalik üksnes kohalikes asjades. Härra Kõva rääkis sellest, et 20 aasta jooksul on muutunud üldine arusaam demokraatiast, põhimõtteliselt on arenenud arusaam kodanikust, demokraatiast, valimistest. Minu küsimus on, miks me sellisel juhul ei kohalda seda seadusmuudatust ühetaoliselt nii parlamendivalimistele kui ka iga viie aasta tagant toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele. Demograafilise tasakaalu argument, samuti valmisolek tõhustada kodanikuharidust, suurendada osalust ja kaasamist – kõik need elemendid peaksid olema arvestatud. Rait Maruste seletas vastuseks minu küsimusele põhiseaduskomisjonis, et ei ole uuritud, kas noored on piisavalt kompetentsed üleriigilistes küsimustes otsuseid tegema. Ta selgitas, et kohalikud asjad on lihtsamad, noored saavad neist aru. Näiteks ütleb üks poliitik, et mänguväljak tuleb sinna, teine poliitik aga ütleb, et mänguväljak tuleb tänna. Vaat siis noored nokivad selle iva ära, nad julgevad hääletada, lähevad ja valivad toda või seda poliitikut. Ma arvan, et see on äärmiselt lihtsustav lähenemine. Me teame, et meil on Tallinn, meil on teised suuremad omavalitsused, kus need teemad on palju avaramad. Kui arvata, et noorte hääleõigus muutub mingite mänguväljakute või skatepark'ide abil lihtsalt valijatele pealeminemiseks, siis noortele, ma arvan, oleks see pigem negatiivne kogemus kaasamisest ja neile võimu andmisest.
Silmakirjalikkusest rääkides ütlen veel, et minu meelest on mõned vastakad seisukohad kõlanud kõnetoolis ka põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu autorite esindajate suust. Kalev Kallemets ütles, et poliitpropagandal ei tohi olla koolis kohta. Ei tohi olla kohta poliitpropagandal, see oleks paha! Kalvi Kõva aga küsis, miks me pelgame koolis poliitikat. Ta tõi näite, et kõigile on arusaadav, et kui räägitakse sisejulgeolekust, siis kutsutakse kooli politseinik, ja kui räägitakse riigikaitsest, siis kutsutakse kooli ohvitser. Loomulikult tuleb need asjad koolis paremini sidustada. Ma arvan, et see, muide, mida me kujutame ette normaalse kultuurina, ei ole sugugi mitte teisejärguline küsimus selles põhiseaduskomisjoni arutelus. On see siis kihutustöö (eestikeelse sõnaga) või propaganda (võõrsõnaga), aga mis on see hea poliitiline tava, mida me ka kohalikes omavalitsustes peaksime aktsepteerima ja mida peaksid ka koolipidajad aktsepteerima? Ma arvan, see on oluline selgeks rääkida. Kindlasti seda ebaselgust kuritarvitatakse. Me teame, et mitmes omavalitsuses on koolijuhid jaganud koolinoortele tundides voldikuid, et noored teaksid, kelle poolt hääletada. Need on erinevad kultuurid. Aga põhiküsimus on see, mida me peame normaalseks. Jah, parteipoliitika ja parteipropaganda on hiilinud juba ka sõjaväeosadesse. Osa peab seda normaalseks, osa mõistab hukka.
Põhiseaduse muutmine on tõsine asi. Aga ma arvan, et kui me räägime põhiseaduse muutmise kultuurist, siis keskne koht, kus me vajame põhiseaduslikku mandaati, on riigireform. Ma näen, et meie suutlikkus viia Eestis läbi haldusreform ja ehitada üles maksumaksjale jõukohasem riigiorganisatsioon, eeldab muudatusi ka põhiseaduses. See eeldab sellist mandaati põhiseaduse muutmiseks, mida ei ole võimalik saavutada mitte parlamendi suhtelise enamuse häälte abil – sellistes küsimustes, mida me täna menetleme, on nii lihtsam leida poliitilist toetust –, vaid see nõuab ka rahvahääletust, selleks et Eestis oleks võimalik luua põhiseaduslik alus ja saada selge mandaat riigireformiks.
Niipalju kõige olulisemast – põhiseaduse muutmise kultuurist. Ma loodan, et me tuleme aruteludes teise ja kolmanda lugemise vahel nende küsimuste juurde põhiseaduskomisjonis tagasi ja otsime ühiselt vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ... on! Mulle tundub, et kõigepealt oli nupule vajutanud Imre Sooäär, kes soovib võtta sõna kohalt. Palun!

Aitäh! Mõni aeg tagasi siinsamas saalis koos olnud noorteparlament ja selle komisjonid jõudsid kõik ühiselt järeldusele, et tegelikult toimub meie riigis ja praegu selles majas diskrimineerimine. Nimelt, neil ei võimaldata saada osa Riigikogule ettenähtud privileegidest, nagu aukülaliste külaskäigud, praegu siis jõuluvana külaskäigust. Me võiksime mõelda, kuidas ka noorteparlamendil võimaldada sellest osa saada.

Aitäh! Palun, Andres Herkel!

Härra juhataja! Mulle tundub, et ka mulle piisab sõnavõtust kohalt. Räägin väga lühidalt. Näib, et see valimisea langetamine on meil natukene asendustegevuse moodi. Selle mõju on vähene, kaasamisprobleemid on ühiskonnas minu hinnangul mujal. Aga see ei ole kindlasti nii hirmus asendustegevus kui see, kui visatakse riigireformi arutelusse pomm, hakates rääkima parlamendi koosseisu vähendamisest. Ma ei saa, ausalt öelda, aru sellest väitest, et riigireform tingimata vajab põhiseaduse muutmist. Minu meelest vajab see poliitilist tahet.
Selle eelnõu kohta ütlen, et seda on kindlasti tunduvalt lihtsam ellu viia kui perevalimiste mudelit. See on täiesti selge ja arusaadav. Ma väga ei näe ka neid ohtusid, millele mõned kolleegid on osutanud, mis võivat sellega kaasneda. Kuid veel kord ütlen, et selle mõju on vähene ja sellega tegelemine jätab natukene asendustegevuse ja teistelt teemadelt tähelepanu kõrvale juhtimise mulje. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Kuna muudatusettepanekuid ei ole laekunud, siis me neid ei aruta. Määran eelnõu 703 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. jaanuari 2015 kell 16. Teine lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Head ametikaaslased, mul on suur au paluda Riigikogu saali Riigikogu esimees Eiki Nestor ja jõulumees. (Aplaus.)

Tere-tere! Oi jah, istuge, head lapsed, kenasti maha! No nii! Las ma kohe vaatan teid. Näe, Jüri on kadunud, see on hea. Oh, näed! Tere-tere, Jüri!

Annan sulle vett ka natukene. (Valab jõuluvanale klaasi vett.) Kas sa tahad viis või kaheksa minutit?

Ma tahaksin kõigepealt viis ja siis kaheksa minutit, siis uue pudeli, siis ühe kasti veel ja siis vaatame edasi. Oi, kui palju teid on! Näha on, et see tänane päev on tähtis ja paljud rahvasaadikud – no mitte paljud, aga nii mõnigi rahvasaadik – on esimest korda selle aasta jooksul kenasti saali jõudnud. Hea, et niigi läits!
Olete kõvasti arutanud selle üle, kas anda noortele inimestele õigus valida või mitte. Ma just praegu kuulsin. Teen ka ise ettepaneku, et kui äkki lõpetakski valimisea üldse 16. eluaastaga ära, edaspidi saaksid inimesed muule keskenduda. Võib-olla teeks niimoodi. Noh, vanemad inimesed on ju päris kõvasti valimas käinud, aga midagi väga head välja tulnud ei ole. (Naer saalis.) Las siis proovivad nooremad, kuni 16-aastased. Mina olen mõtelnud, et kahe- või kolmeaastased võiksid ikka juba valima minna, sest kui inimene oskab näiteks endale poes head-paremat kotti valida, siis oskab ta ju muud ka arvata. Vanem põlvkond on tegelikult demonstreerinud, et nad ei tule valimisega lihtsalt toime. Küsi kelle käest tahes, ikka ollakse rahulolematu. Las siis lapsed valivad. See on minu ettepanek.
Aga kui ma vaatan üldse selle aasta peale, siis pean ütlema, et küll te olete ikka tegusad olnud. Mida ma meenutada võin? Noh, kooseluseadus. See on tõesti hea, et me oleme koos ja elus ka pärast kõike seda. (Naer saalis.)
Kui ma mõtlen, mis mulle veel meelde jäi, siis pean ütlema, et töövõimereform. Eks nende võimetega on üldse nii, et kui järele mõelda, siis oleks meie Eestimaa inimestel vaja paljusid võimeid parandada. Lennuvõime puudub täielikult. Siis veel puhkevõime. Paljud inimesed ei olegi ju kuulnud, mis asi see puhkamine on. Ma olen käinud peredes, kus näiteks aasta aega pole isa nähtud. Nüüd on sagenenud see, et ei ole ka ema enam näha. Ja varsti on käes olukord, kus mina tulen, aga lapsi ka ei ole enam, sest kõigil on kiire, on palju ringe, kus käia, ja koolis on vaja palju õppida. Nii siis järjest sagedamini ongi, et tuba on ilusasti jõuluehtes, praed on laua peal, aga kodus kedagi ei ole. Ma panen kingid maha ja näen, et eelmise aasta kingid on ka veel puutumata, sest liiga kiire on kogu aeg olnud. Nii et tööd on.
Muidugi eetika ..., mis ta nüüd oligi, koodeks, jah! Vaat, eetikakoodeks! Mina elasin ka sellele kogu aeg kaasa. Mõned inimesed ütlevad, et eetika on üldse selline asi, et Riigikogu töö ja eetika ühes ajas ja ruumis nagu ei käigi kokku. Paljud on nii öelnud. Mina sellega päris nõus ei ole. Kui oleks eetikakoodeks ja kui seal oleks vähemalt üks punkt, siis leiab kindlasti keegi võimaluse seda rikkuda. Kui eetikakoodeks oleks aga täiesti puhas leht, siis annaks see inimesele, kes keerab eetikakoodeksi lahti ja seda vaatab, väga laia tõlgendamisruumi, kuidas on eetiline. Ta saaks ise vaadata, mille vastu tal eksida võimalik ei ole.
Oh jah! Nii et need oleks minu ettepanekud Eestimaa elu toredaks parandamiseks. Saadikupuutumatus ka, vaat see oli hea asi! Lõpuks ometi hakkab rahvasaadikusse puutuma ka üht-teist, mis Eestimaal toimub. (Naer saalis.) Siiamaani tundus, et ei puutu. Inimesed räägivad mulle sellest. Üks rääkis bussijaamas, et tundub, et rahvasaadikutesse ei puutu üldse mitte midagi, tema kogu aeg räägib ja käib valimas, aga midagi ei muutu. Ma sain aru, et see saadikupuutumatus võeti ära teilt kõigilt. Ja-jah! Kuidas tunne on nüüd, kas hirmsam? (Naer saalis.) Praegu te naerate küll, aga üks mees, ma näen, on päris tõsine. Hea küll, ju siis on põhjust. (Naer saalis.)
Mul on vitsakimbu asemel kotis ... Ma olen endiselt ohtlik, ärge kurvastage! Aga vitsakimpu mul ei ole, mul on taser ja saan rahulikult hea-parema jagamise kõrval ka seda kasutada.
Üks asi, mille ma veel enne kinkide jagamist tahan edasi anda, on siin – krossijooksukingad. Kui ootamatult tekib vajadus tavalisest trajektoorist kõrvale kalduda, kiirendada ja vahetult enne finišit näiteks uuesti startida või midagi muud kaasvõistlejale ootamatut teha, siis siin on kõik olemas – väga hea põhi, nakkab hästi. Kellele võiks need anda? Ma arvan, et ma jätan need siia. Kuhu kodukord võimaldab neid jätta? (Naer saalis.) Ma jätan need praegu siia serva peale, kantseleist saate järgmisel aastal küsida, kui tundub, et on vaja.
Ma vaatan veel kotti ja leian siit ühe huvitava asja teise järel. Alati on sotside kott kõige peal, aga ... Ahaa! (Võtab kotist piparkoogid.) Mis te arvate, kas me nendele inimestele, kes peituvad Jüri, Laine ja Eiki nime taha ... Eiki piparkoogi pealt on tulnud E küljest kaks kriipsu ära ja alles on Liki. Nii, Jüri, Laine ja Liki! Teeme neile aplausi selle eest, et nad on terve selle aasta suutnud seda lugu kenasti ohjata. (Aplaus.)
Ma palun, Laine, ole hea! Sa näed ainsa inimesena praegu välja peaaegu nagu mina. (L. Randjärv on riietunud punasesse ja valgesse.) Laine, mul on sulle piparkook, ja-jaa, aplausi saatel annan selle üle, see on käsitöö. Tubli laps! (Aplaus.)

Suur aitäh jõuluvanale!

No näed!
Nüüd ma kutsun siia Jüri. Jürile on samasugune asi, aga ma olen lihtsalt kirjutanud siia peale teistmoodi, et sa aru saaksid. Palun, Jüri! (Aplaus.)
Ja Eiki. Kes Eikit näeb? Eiki on ka aplausi kätte saanud. (Aplaus.) Väga hea, jõudu sulle, Eiki! Kingi sa ei võta? (Naer saalis.) Järgmine võistleja on teada, aga vaatame, kus suunas on minek.
Head sõbrad, kõigepealt on mul siin üks tore kott. Komme on ju selline, et tõstame käed, näitame, kas salmid on peas. Mitte midagi, muidugi. Aa, üks tõstis käe. Väga hea, kui ollakse alati valmis.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Indrek tuleb esimesena oma pakile järele. Näete, tal on alati midagi mulle kinkimiseks ka! Või ajasin ma segi? Tule räägi!

Luuletus kõige ette.

Luuletus ette ja eks me siis näeme. Astu siia vahele.

Kallis jõuluvana! Küllap sa tead, et sotsiaaldemokraadid on olnud väga loomingulised inimesed juba aegade algusest.

Jah, seda küll! Mis see kõige esimene asi siis oli, mis nad tegid? (Naer saalis.)

Seda tahangi natuke meenutada, sest jõulud on see aeg, kui pere tuleb kokku, meenutab vanu häid aegu ja vaatab tulevikku. Nii et üks osa sellest ajast on vanade heade aegade meenutamine. Eks oled ju ka sina väga loominguline inimene. Võiks lausa öelda, et loomemajanduse mitteformaalne rahvusvaheline president. Me teame, et presidentidel on kombeks, et sellel ajal, kui nende mandaat on jõus, nad peatavad oma erakondliku kuuluvuse. Aga meenutamaks sulle ilusaid häid aegu, on meie väike Maimu kirjutanud sulle luuletuse.

Ohoh!

"Sind tervitame, vahva jõuluvana,
sa tead, sotsdemokraatia on vana.
Me ridades on sünnist saati iga rahvusaare,
kas olgu Vilde, Tuglas või Tammsaare.
Kuid küllap mäletad veel, kallis jõulutaat,
et sina oled kõige vanem sotsiaaldemokraat. (Naer saalis.)
Su punakuubki kaugelt paistab silma,
su kingiaade levinud on üle terve ilma.
Nii tervitamegi siin täna jõulutaati
kui vana sotsi, sõpra, head kamraadi!"
(Aplaus.)

No näed!

Meil on sulle vanade heade aegade mälestuseks pilt ka. (Pildil on jõuluvana ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna logo. Aplaus, naer saalis.)

Selle ma võtan nüüd ühes küll! Nüüd see jääb siia (jõuluvana asetab pildi Riigikogu juhataja kohale) ja see kenasti sobib. Aga eks me pärast natuke räägime omaette nendest tingimustest, kuidas jõulumees võiks sotside vankri ette rakendatud saada.
Aga mis kingikotis sisaldub? Kinkekaart Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, Tammsaare majamuuseumi eriprogramm Anton Hanseni elust. (Naer saalis.) Saate paljud inimesed kindlasti esimest korda sinna. (Naer saalis.) Te olete kogu aeg jõudsalt silma peal hoidnud keskmise toidukorvi maksumusel, nii et siin ongi keskmine toidukorv: natuke juustu – võiks rohkem olla –, võid – sedagi võiks rohkem olla – ja mida veel? Tagurpidi on siia kirjutatud "suitsuvorst". Selline tore korvike ja väikene meelehea ka. Edu ja jõudu! Käige kindlasti koos majamuuseumis ära!

Loomemajanduses soovitakse üksteisele jõulude ajal muu hulgas tulusaid jõule!

Selge! Näete, kui kergelt see käib! Tuled aga heast peast siia ja lähed pärast sotsina minema! (Naer saalis.) Vaadakem siis ette.
Mina aga kutsun nüüd siia Reformierakonna esinduse, kellel on kindlasti hoopis oma seisukoht, kuna jõuluvana oli esiteks Reformierakonnas. Näete, minnakse saalist välja! Ma tulen eest ära. Palun!

Tegelikult, armas jõulumees, mina nüüd võtaks selle plakati ära, sest minuga see ei sobi.

Nii! Ega ta ei sobi, see tähendab, et ... (Naer saalis. Jõuluvana võtab oma pildi juhataja kohalt ära.)

Reformierakond on nagu alati niisugune meeskondlik seltskond, kes teeb asju koos, toetab üksteist ja mõtleb kõikide peale. Meil on täna ette valmistatud ansambel Elavad Tähed.

Võime plaksutada võib-olla?

Võite plaksutada! (Aplaus.) Et ma näeksin paremini oma ansamblit, siis ma tulen siia ettepoole. Jõuluvana, ole hea, tule ka siia lähemale, sest ausalt öeldes peaks seda asja vaatama. Võib-olla sa isegi istud siia?

Heakene küll! Kelle koht see on?

Noh, kelle iganes. Aivar Sõerdi koht on see siin.

No vaat, hea meelega ma siis istun. Tere, Tiina! (Jõuluvana tervitab T. Lokk-Trambergi.)

Nüüd on saalil ülesanne. Ei ole sugugi nii, et meie siin üksinda teeme asju. Teie ülesanne on lugeda välja, missugused sõnad ja soovid teile praegu edastatakse. Meie esimene sõna on see. Nüüd! (Päkapikumütsides Reformierakonna liikmed etendavad pantomiimi, püüdes kujutada teatud tähti.) Me püüame seda lugeda. RAHU! See on hüüumärk, pange tähele, see on hüüumärk. (L. Randjärv osutab T. Kõivule, kes hoiab käes pikka punast vihmavarju.) Kas te saite aru, et see on RAHU? Kõik ütlevad: RAHU.

Jaa-jaa, rahu, ainult rahu!

Järgmine sõna. Nüüd! (Kantakse ette pantomiim.) RÕÕMU! Jällegi on tegemist hüüumärgiga ja vahepeal on õ-tähed. Elavad tähed, kehakeel. Järgmine sõna. Nüüd! (Kantakse ette pantomiim.) Õige! HÄID. Väga tubli! Nüüd meie viimane sõna. (Hüüe saalist: pühi!)

Vaatame, kas on "pühi". Iga kord ei pruugi olla.

Ärge kiirustage sündmustest ette! Rahu, rahu! Nüüd! (Kantakse ette pantomiim.) Vaadake allapoole ka, meie e-täht istub siin maas. Vaadake siiapoole! (Hüüe saalist: häid jõule!) HÄID JÕULE! Just nimelt. Aitäh! Nüüd me tahame lõpetuseks öelda kõikidele-kõikidele järgmised sõnad (kõik esinejad kooris): head vana aasta lõppu! (Aplaus.)

Aitäh! See oli minu arvates suurepärane, sest muidu on tihtilugu olnud nii, et Reformierakond on laulnud. Seekord õnneks pääsesime. Kes esindajatest siia jääb? Igor, tule siia. Siin on üks väga tore kaart sees, mina seda lahti ei saanud, ma proovisin. Aa, nüüd tuli! Siin on selline kaart, see on maailmakaart. (Jõuluvana näitab üleni musta värvi paberilehte.) See on musta värvi ja kui hakata nokitsema, siis saab riik riigi haaval siit riike ära tõmmata. See on selle jaoks, et kui me räägime viie rikkaima riigi hulka jõudmisest, siis siit saab ära tõmmata selle riigi, kellest me juba rikkamad oleme. (Naer saalis.) Siit Aafrika otsast või kuskilt Kamtšatka kandist saab juba natuke nokitseda. (Aplaus.) Keerame selle rulli, siia vutlarisse saab selle kenasti tagasi panna. Üks asi on mul veel, ma vaatan, kas ma leian üles ja raatsin teile anda. Ma olen natuke pimedaks jäänud, ei olegi nagu enam. Kõikide teiste kingitused on olemas. (Jõuluvana tuhlab peadpidi kotis, saal annab nõu.) Kas te olete ikka seal veel? (Naer saalis.) Leidsin! Kenasti olemas, ma panen selle siia. (Heliseb telefon.) Kes see laulab kõik see aeg? See on selline tore mäng "Riigimehed". Siin tuleb kõikidest skandaalidest mööda laveerida ja saada lõpuks, tehes vastastele võimalikult palju kahju, ise kõige kõrgema reitinguga erakonnaks, mida siis saab kenasti jälle harjutada. Olge lahked! (Aplaus.)
Ma võtan siit vahepeal ja otsin, kas mul suu on olemas. (Jõuluvana joob vett.) Aitäh Jürile! Vaatame edasi. Mina kutsuks nüüd siia IRL-i poisid-tüdrukud, teie pole siin täna käinud. Ma vaatan, et Liisa on muidu kogu aeg kudunud, aga nüüd on valmis saanud. See on hea. No nii, Urmas, ole lahke, astu pulti!

Tere, armas jõulutaat!

Tere-tere! (U. Reinsalu astub kõnepulti ja toetab käed puldile. Naer saalis. U. Reinsalu teeb käega rahustava liigutuse.)

Täna teen ma lühemalt kui tavaliselt. IRL-i perel on üks luuletus kõigile meile:
"Igal aastal isemoodi tuleb jõul ja särab kuusk,
vahel päevitama kisub, vahel rajal liugleb suusk.
Soovisime valgeid jõule, paraku ei antud luba.
Taevast langeb vihmatilk nagu Vene rubla.
Kuuseoksal kalpsab orav, närib küpsist – vaat kus häbi!
Orav kalpsata võiks õues, orav närida võiks käbi.
Saalinurgas, näe kus ime, üks roosike on punane.
Aga ninasarvik õues müttab nagu segane.
Tegelikult tähtis on ja ainult tähtis selles loos,
et ühiselt, hea jõuluvana, me paluda võiks koos,
et Vene karu pöörane eal Eestisse ei jõuaks,
hää jumal, kaitse Eestimaad, seo metsalisel lõuad!"
Aitäh!

No näed, selline lugu sul. Loodan, et ikka niimoodi läheb ka. (Aplaus.) Urmas, väga hea, ma võtan nüüd kingikotist sulle ja sinu häädele aatekaaslastele kingituse ka. Selleks olen sellel korral kõigepealt valinud, näete, "Eestimaa mängu". See on seiklusmäng ja see on ikka selleks, et teil see haldusreformi asi hästi läheks. Mängimiseks on selline suur täring. See on selline täring, kus numbreid peal ei ole. See on täpselt nagu praegu: kõik istuvad ümber laua, veeretavad, aga edasi ei lähe miskis suunas see asi. (Naer saalis.) Saab rahulikult samas vaimus jätkata, nii et aknad udused. (Aplaus.) Üks asi veel, just sai räägitud Vene karust. IRL-il on ka see eesmärk, et tuleb saavutada sõltumatus Vene gaasist. Siin on purk hapukapsast, siis saab iga inimene ise kodus toota vajamineva koguse gaasi. (Naer saalis.) Jõudu! (Aplaus.)
Ma nüüd vaatan. Selge. Keskerakond. Väga tore! Tere, tere!

Tere, jõuluvana! Kuidas tervis?

Võiks olla halvem. (Naer saalis.)

Ma juba kartsin, et sa unustasid Keskerakonna ära, aga me oleme ikka olemas.

Tegelikult unustasin jah! (Naer saalis.)

Ma tuletan siis meelde. Mul on ettekanne sellest, mis siin Riigikogu saalis üldse tehtud on aasta jooksul.

Kas ma istun kohe maha?

Võid istuda, aga ma palun kolm minutit lisaaega.

Ma kolmeks minutiks istun.

See ettekanne on luulevormis:
"Sõitsid jõuluvana saanid-reed
piki külma pealinna teed,
aga lund meil Tallinnas ei ole,
trammirööpad libedad mis kole.
Kraavis saanid, reed ja ATV-d,
kastavad neid jõuluvihmaveed.
Õnneks linnatransport tasuta,
jõudsid meile siia mureta.
Aasta läbi, oled jälle päral,
kuula meie ettekanne ära.
Mais, kui loodusel käis kevadball,
möllas eurovalimiste trall.
Suurem osa kaotas, keegi võitis,
mõni europarlamenti sõitis.
Andrus Ansipist jäi tühjaks troon,
paika pandi uus koalitsioon.
Toimus väike revolutsioon,
valitsuse sotsialisatsioon.
Muutis värvi opositsioon,
nüüd tal isamaakeskliitlik toon.
Kes Stenbocki majas mööbli hõivas?
Peaministri tooli maandus Rõivas.
Sai sel puhul kingiks sokid uued,
sest et Ämaris on kõvad tuuled.
Seadust tuli nagu saelaudu
ikka koalitsiooni kaudu.
Ärimeestel võttis kinni hinge,
kui said kätte Riigikogu kingi.
Läksid autokompensatsioonid,
juurde tulid deklaratsioonid,
et ei oleks ettevõtjal raha,
millega poliitikud teeks paha.
Võeti vastu kõige tähtsam seadus,
seadustati sooneutraalne headus.
Nüüd ka jõuluvanal lõbus tuju,
lumemehe kaaslaseks toob koju. (Naer saalis.)
Valitsus ministritoole jagas,
tahtjaid palju, mööblit juurde vajas.
Näosaade möllas mäe pääl,
võõrast toolist kõlas tuttav hääl.
Võeti kampa uusi nägusid,
mõni astus hoopis tagasi,
oleks akna all siis vagusi,
aga muudkui trügis edasi.
Jagati ja loeti riigi raha,
väiksed sendid pudenesid maha.
Mõned jäeti koolilastel' toiduks,
et ei sööks end paksuks, jumal hoidku!
Et ei peaks toetama matust,
maksti saadikutel kinni katust.
Pärast mitmepäevast rasket tööd
läks eelarve läbi vastu ööd.
Vana aasta hakkab saama läbi,
uuel aastal kuusel uued käbid.
Märtsis on meil uusi väljakutseid,
kulutame valijate uksi.
Sotsid võtsid klassikud parteisse.
Ratas marsib igast uksest sisse.
Rõivas juhib lennukiteparvi.
Edgar, see teeb Reaganile sarvi.
Ees on sõda valimiste rindel,
lõpuks paneb rahvas meile hinde.
Ära kingi meile mingit saasta,
parem aita meie mainet päästa!
Saada lehtedesse päkapikud,
kes on tuntud ajakirjanikud.
Avaldagu meie memuaare,
millelt meie saame honorare."

Selge. (Aplaus.) Aitäh! (V. Vassiljev ulatab oma ettekande teksti jõuluvanale.)

See on meie ettekanne.

See on teie ettekanne ja mis ma siis teen sellega?

Arhiivi.

Väga hea, minu arhiivis on esimene dokument. Nüüd ma vaatan, et väikene kingitus on ka. Kuna Keskerakond armastab väga märke ja ka astmelist tulumaksu, on meil selline märk tehtud. (Jõuluvana näitab märki, mis kujutab trepiastmetel seisvaid ja oma tühje taskuid demonstreerivaid inimesi. Naer saalis.) Saab üles panna ja vaadata, alates millisest piirkonnast astmeline tulumaks kehtima hakkab.

Ma teeksin järele, aga ei saa, mul on kaks rahakotti taskus.

Kui sa oled väikese palgaga inimene, siis tõmmatakse taskud ainult nii palju välja ja edasi järjest rohkem, kuni ongi täitsa väljas. Selle saab kujukalt ja kenasti panna just sellesse piirkonda üles, kus see kehtima hakkab. Mul on veel kingitusi. Päkapikud ütlesid, et on vaja igaks juhuks sellised tarvikud Keskerakonnale edasi anda. (Jõuluvana ulatab V. Vassiljevile liimipurgid.) Viimasel ajal on inimesed hakanud jooksu panema, nüüd saab neid kinni liimida. See on Moment, sellega saab hästi kõvasti liimida, ja see on rohkem puuliim, see on selle jaoks, kui keegi puupeaga inimene ära jookseb.

Aa, et puusse ei pane.

Et puusse ei pane, jah. Need asjad ka. Keskerakond on mulle läbi aasta nii palju head meelt ja nalja teinud. Aitäh! Jõudu! (Naer saalis.)

Aitäh! Me lubame edaspidi rohkem teha.

Veel rohkem! Suurepärane! See on kõva tundide arv, mis ma olen naerda saanud.

Head tervist sulle!

Tarvis-tarvis! Ühe asja ütlen ma veel: akna all on toredaid inimesi. Head aknaalused, kuidas teie esindusega on, kas on üldse kedagi alles? Või on juba liikumine toimuma hakanud? Ikka tuleb. Väga hea! (V. Vassiljevile: ilus märk, see võiks siin kogu aeg üleval olla.) Näe, Andres-poiss, ole aga lahke! Ma võtan selle arhiividokumendi siit natukene kõrvale.

Tere jõudu! Ega meil Lembituga midagi kokku lepitud ei ole.

Aga see ongi poliitikas kõige ilusam.

Lembit annab kõigepealt üle selle. Jõuluvana tõi kaks aastat tagasi aknaalustele või demokraatidele seemneid, sibulaseemneid ja muid seemneid. Inara pani need maha ja siit on selline gemüüse valmis saanud. (L. Kaljuvee ulatab jõuluvanale väikese punase koti.)

Kas läkski kasvama?

Läks kasvama ja väga hea gemüüse sai sellest.

Ära ütle, mina mõtlesin, et ei hakka, aga see läks küll kasvama. Või panite need seemned niisama purki ja tahate, et ma ära söön?

Ei, siin on kõik sibulad ja sellerid ja kõik on olemas.

Tuhat tänu, tuhat tänu!

Kuna siin on täna palju räägitud, siis mina mõtlesin, et ma laulan ühe laulu.

Väga hea!

Laul on teatud mõttes siivutu. (Naer saalis.) Täna oli siin juttu, et võeti vastu sugusid ja kooselu puudutav seadus. Siis ma mõtlesin, et täna lauldud ei ole ja ma seetõttu luuletust ei loe. Mulle meeldib klassika, meeldivad operetid. Ma mõtlesin, et laulan maailmakuulsast operetist "Silva" laulu "Täna tahaksin ma laulda", õigemini laulan täna kolmanda ja neljanda salmi. Seal on teatud siivutu moment, kui sellele silma vaadata.
(L. Kaljuvee laulab:)
"Teeme pesa endale nagu pääsulind,
oled hea sa minule, armastan vaid sind.
Aga kui mind petad sa, lähen ära ma,
lõunamaale rändan siis, teise pesasse.
Ilmas palju õrnu naisi, armastada võib ka teisi,
aga üks on, keda ikka jumaldan.
Ainult üks see on see õige, keda ihkan üle kõige,
keda jumaldan ja kuumalt-kuumalt armastan."
(Aplaus.)

Suurepärane!

Kuidas on, jõuluvana? Kooselu, ma mõtlen.

Vaat see oli nii kaunis hetk, et mul jooksis terve elu silme eest läbi. Ja seda oli palju. (Naer saalis.)

Ma laulsin seda siis, kui mere peal võis 0,8 olla.

Seda ma arvasin, et mingid nullid on, aga et lausa kaheksa! Kingitused on ka. Siin on päkapikud arvanud ...

Hea jõuluvana! Ma vaatan, et mind kõnepulti ei lasta.

Ah soo-soo!

Esimesel lugemisel ei lasta ja kolmandal lugemisel ei lasta ja siis peab härra Nestorile ütlema, et keegi mainiks mu nime, siis mõnikord lastakse. Ma olen ka ühe luuletuse ette valmistanud. Äkki ma tohin selle ette lugeda?

Ole aga lahke. Kas see puudutab seda eelnõu?

See ei puuduta seda eelnõu.
"Su kotis vist kautsjon ja katuseraha
ja mõnigi puutumatus on seal,
et peituda paksude müüride taha,
kui ühiskond all tõstab pead.
Tead, too mulle parem fraktsioon
ja eelnõud too härra Maruste sahtlist,
et oleks siis vägi ja joon
saada paremat voli ning tahtmist!"
Aitäh!

Aitäh! Nii et sooviks on siis ainult fraktsiooni saamine?

Hea jõuluvana! Siin mehed on rääkinud ja eks mina siis ütlen ka paar sõna, kui sa lubad.

No ma ikka lootsin jah.

Mul on ettepanek, et mängime. Ma loen sulle ühe luuletuse ja sina ütled mulle, kes on selle autor. Ma loen selle ette vene keeles ja pärast tõlgin. Ma tean, et siin tohib ainult eesti keeles rääkida, seetõttu ma loodan, minu luuletus ei ole vastuolus eetikakoodeksiga.

Seda meil ei ole ka ju.

Nii, luuletus:
"Semnadtsat,
tridtsat,
sorok vosem,
sto sorok,
desjat,
nol odin,
sto dvadtsat šest,
sto tridtsat vosem,
sto sorok tri,
pjatsot odin."
Mis sa arvad, kes on autor?

Riigikogu.

Ei ole. See on Puškin:
"Seitseteist,
kolmkümmend,
nelikümmend kaheksa,
sada nelikümmend,
kümme,
null üks,
sada kakskümmend kuus,
sada kolmkümmend kaheksa,
sada nelikümmend kolm,
viissada üks."
Vaat! Aga ma loen veel ühe ja sina ütled, kes selle on kirjutanud.

Aga mis Puškinil häda oli sel ajal? (Naer saalis.)

Ei, Puškinil ei olnud mingit häda. Aga vaata, praegu on meil digitaalajastu, kõik on meil numbrites ja arvudes, eks ju. Vaata, sa oled intelligentne, sulle meenutati, et sul on sotsdemi juured. Sa pead aru saama.

Seda pidi mulle kõvasti meenutama. (Naer saalis.)

Nii:
"Dva,
sorok šest,
tridtsat vosem,
odin,
sto šestnadtsat,
tšetõrnadtsat,
dvadtsat,
pjatnadtsat,
tšetõrnadtsat,
dvadtsat odin,
tšetõrnadtsat,
nol,
semnadtsat."
No mis sa arvad, kes selle autor on?

See ei olnud see eelmine luuletus?

Ei, see oli teine luuletus.

Siis peab ikka Sütiste olema, ma arvan. (Naer saalis.)

See oli Majakovski:
"Kaks,
nelikümmend kuus,
kolmkümmend kaheksa,
üks,
sada kuusteist,
neliteist,
kakskümmend,
viisteist,
neliteist,
kakskümmend üks,
neliteist,
null,
seitseteist."

Ma olen vene luuletusi kuulnud selliseid ka, kus on isegi sõnad. (Naer saalis.)

Muidugi, ka sõnad on olemas. Aga see on vene luule moodne vorm. Häid jõule sulle ja meile kõigile! Et neid numbreid oleks hästi palju ja kõik oleks hästi tore järgmisel aastal, et kõigile jätkuks igasuguseid numbreid!

Ma soovin ka siis numbrite keeles: kuusteist, kuus, kolmkümmend, kakssada seitsekümmend, viisteist, kuus, üheksakümmend kolm murd nelikümmend viis (naer saalis), seitsekümmend kaheksa murd üheksateist, kakskümmend seitse ja kaheksa, kolmsada nelikümmend viis, küll on üheksa. (Aplaus. Jõuluvana ulatab O. Sõtnikule kingituse.)

Oi kui tore!

Suurepärane! Jätame selle mikrofoni praegu siia. Teil on tegelikult erinevaid fraktsioone ja tehakse tööd komisjonides, kusjuures ka praegu. Hea korvitäis asju on ka veel olemas.
Kas me saaksime paluda Riigikogu naiskoori meile esinema? Ma tean, et mitte ainult sel aastal, vaid kõik aastad on tehtud tublisti tööd, et täna meile pakkuda üks meeleolukas neljatunnine kontsert või vähemalt osa sellest. Paneme ennast valmis midagi kaunist ja kena kuulama. Võib teha julgustava aplausi juba praegu. (Aplaus.)

Tegemist on Riigikogu naiste ühendusega. Naised suudavad koostööd teha, olenemata sellest, missugused on nende parteiline maailmavaade, erakond ja värvid. Värvid on meil kirjud. Selgub, et absoluutselt kõik naised oskavad ka pilli mängida, igaühel on oma pill kaasas. Nii et siit tuleb üks lugu, soovitan kuulata sõnu ja kes viisi teab, võib kaasa ümiseda:
"Me kambakesi tuleme
tervelt Eestimaalt,
et täna jõuluvanale
siin esineda saaks.

Me usume, et kindlasti
rõõmustame teid,
ehkki ülikonda, lipsugi
pole seljas meil.

Me selletagi oleme
nutikad ja head,
meil hoolitsevad südamed
ja arvestavad pead.

Kes riigivankrit tublilt veab
sel vaheldusrikas töö
ning igaüks vist seda teab,
kui põnev on istungiöö.

Me oleme siin tüdrukud
tervelt Eestimaalt
ja esindame targasti
nii mandrit kui ka saart.

Sa, jõuluvana, unusta
nüüd ära vitsakimp
ja Eestimaa lastele ulata
üks vahva jõulukink!"

Aitäh! Näete, küll oli ikka kena kuulata! (M. Reps viib jõuluvanale vitsarao.) Ja siin, kui kenasti vaatan, on juba rohelised asjad otsas, juba peaaegu lehed. Mis taim see on?

Puu.

Puu? Jaa-jaa, mis puu see on? (Hüüe saalist: kasepuu.) Kasepuu, jah. (Hüüe saalist: kasevits.) Väga hea, ma pistan selle siia vahele ja kui kõht tühjaks läheb, eks ma siis siit võtan. (Jõuluvana torkab vitsa vöö vahele.) Aitäh! Olge aga rõõmsad! Iga kord ma mõtlen, et mis ma siia tulen ... (Hüüe saalist: kas kinki ka on?) Heakene küll, ei õnnestunud ikkagi endale jätta. (Naer saalis.) Mul on terve tore korvitäis piparkooke. Kas sa, Marianne, äkki võtad need enda kätte? Siin on kõikidele kenad piparkoogid, noodivõtmed peal. Siin on ka konserv "Soolane palgalõhe omas mahlas". See käib ka siia alati juurde. Jaga, ole hea, kõikidele laiali! Ilusat aasta lõppu! Väga mõnus oli kuulata head muusikat! Selle soolise palgalõhega ongi nii, et ega see enne ei vähene, kui meeste palka kohustuslikus korras vähendatakse ja see siis parajalt võrdseks saab. (Naer saalis.) Ma usun, et selle vastu pole kellelgi midagi.
Kallid inimesed! Paljudele teie hulgast on see võib-olla üks viimaseid koosistumisi. (Naer saalis.) Kellele täpselt, eks see saab kevadel selgeks. Nendele, kellel siia enam asja ei ole, ma ütlen aitäh. Eks te ise tunnete, kas järeltulevad põlved ka aitäh ütlevad. Ma loodan, et siiski. Edu ja jõudu! Üks asi veel. Ma tundsin siin natuke isegi konkurentsituult kuklas hõljuvat, sest parteid on nii palju ilusaid asju pakkumas, et jõulumehel ei ole enam midagi teha. Jätke ikka mulle ka midagi, minu pärusmaa on võib-olla mitte just päris kahe jalaga maa peal olemine, see maa peale jäämine jääks ikka teie osaks. Ma soovin, et järgmisel aastal nii järgmisel Riigikogul kui ka praegu siin olevatel inimestel kõik head plaanid õnnestuksid, aga lollid plaanid läheksid kohe alguses nurja, et nendest ei tekiks inimestele ja riigile suuremat kahju. Mina võtan nüüd oma kingitused, jätan krossijooksukingad siia ja kohtume. Ma võtsin korraks vaheaja, aga võib plaksutada küll. (Aplaus.) Edu kõigile, näeme järgmisel aastal! Ole tubli, Jüri! Kadri, sulle ka kõike head! Nägemist!

Istungi lõpp kell 11.36.