Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui septembris, ligi kolm kuud tagasi, see eelarve üle anti, siis ütles peaminister, et tegemist on kindlustunde eelarvega. Pange tähele, hiljem ei ole eelarve menetlemise jooksul seda sõna enam peaaegu üldse kasutatud. Ma ütlesin juba eelarve üleandmise ajal välja põhjuse, miks keegi seda enam ei kasuta. Räägitakse kindlustunde eelarvest, aga me näeme, mis muutused tulevad järgmisel aastal. Me näeme, et vanemapensioni kehtima hakkamine lükatakse kolmeks aastaks edasi. Koalitsioon ütleb, et kellelgi ei jää midagi saamata. Mina küsin, et kui kellelgi ei jää midagi saamata, siis kust tuleb raha juurde. Selle edasilükkamisega leitakse lisaks 23 miljonit eurot tulupoolele, st kellelgi jääb 23 miljonit eurot saamata. Kellelgi jääb tegelikult isegi 70 miljonit eurot saamata, kui arvestada seda, et vanemapension lükatakse edasi kolmeks aastaks. Samamoodi on järgmisel aastal lood põllumeestega. Me näeme, et üleminekutoetused on viidud ümmarguse nullini. See on siis see kindlustunde koht! Gaasiaktsiisi tõusust ei ole mõtet rääkidagi. Taheti anda selgitust, et ega see aktsiis väga palju ei tõuse. Sõbrad, gaasiaktsiis tõuseb lähima kolme aastaga 100%. Kui see väga palju ei ole, siis tekib küsimus, mis teie arvates on väga palju. Aga kui te ütlete, et rahaliselt seda väga palju ei ole, siis mina ütlen, et kolmandal aastal on see juba kümme miljonit eurot. See tuleb kellegi arvel, see on puhas ümberjagamine. Niipalju sellest kindlustunde eelarvest, millest me tegelikult enam ei räägi.
Nüüd mõni sõna muudatusettepanekutest, mis IRL tegi. Ma tahan eraldi esile tuua ühe muudatusettepaneku nendest üheksast, mida me viimaseks, kolmandaks lugemiseks esitasime. See muudatusettepanek näeb ette meie oma eelarvepositsiooni parandamist. Me tegime ettepaneku vähendada kümne miljoni euro võrra riigieelarve järgmise aasta kulusid, võttes selle raha lihtsalt valitsuse reservist ära. Varem ei ole üldiselt tavaks olnud, et tehakse ettepanekuid positsiooni parandamise kohta, eriti opositsiooni seisukohalt võttes. See ettepanek ei leidnud toetust. Kui ma vaatan Euroopa Komisjoni hinnanguid, siis on näha, et järgmisel aastal me oleme struktuurselt 0,8%-lises miinuses. Sellest, et me nominaalselt oleme miinuses ehk meie igapäevaelu on miinuses, on kõik juba aru saanud ja keegi vastu ei vaidle. Me oleme järgmisel aastal 100 miljoni euroga miinuses. Siiamaani on püütud argumenteerida, et võtame ühekordsed tulud ja kulud maha ning siis näeme, et me oleme siiski plussi poole liikumas. No ei ole niimoodi! Euroopa Komisjon on nimetanud viis riiki, kelle kohta tal ei ole ühtegi märkust: Saksamaa, Holland, Luksemburg, Slovakkia ja Iirimaa. Need riigid täidavad eelarvereegleid. Kõigile teistele on vähemal või suuremal määral märkusi. Eesti ei kuulu nende viie hulka. Ausalt, sellest on kahju. Ma ütlen siia juurde, et 2016. aastal on Eesti eelarvenõukogul otsustamise koht, kui ta peab üle vaatama järgmise aasta eelarvet. Sisetunne ütleb mulle, et me kuuleme siis märkusi.
Räägin veel muudatusettepanekutest. IRL tegi ettepaneku eraldada lisavahendeid kommunismiohvrite memoriaali ehitamiseks. Siin tundub olevat ühiskondlik kokkulepe, aga paraku järgmisel aastal seda raha ei eraldata. Ka riigipiiri kohta tegime nii teiseks kui ka kolmandaks lugemiseks ettepaneku. Osaliselt vahendeid leiti, aga ma ütlen ausalt, et riigipiiriga seonduv ei ole vaid Eston Kohvri juhtum. Alates piiriülesest salakaubaveost ja lõpetades sõna otseses mõttes inimkaubandusega – seda kõike on vaja tõkestada. Põllumeestest ma juba rääkisin. IRL tegi ettepaneku osaliselt taastada üleminekutoetused. Nägime ette, et ka teadus- ja arendustegevusse oleks vaja lisaraha. Kui me tahame olla innovaatilised, tahame olla riik, kes arendab teadust, siis see summa, mis seal praegu näha on, on liiga väike. Mainin ka üksikvanema elatisfondi. Me oleme andnud menetlusse eelnõu, et valitsus peaks selle loomiseks välja töötama konkreetse seaduseelnõu. Meie nägime väljatöötamiseks ette 300 000 eurot.
Head kolleegid, mis on kõigi nende muudatusettepanekute ühine nimetaja? Mitte ühtegi neist ei toetatud. See on nende ühine joon.
Täna tuli Eesti Panga uus majandusprognoos. Me näeme, et 3,9%, mida suvel pakuti järgmise aasta majanduskasvuks, on nüüd muutunud 2,1%-ks. Me teame, et riigieelarve on tehtud arvestusega, et järgmise aasta majanduskasv on 2,5%. Me teame ka seda, et iga järgmine prognoos on pessimistlikum. Ma kardan, et kui me näeme järgmise aasta alguses majandusprognoosi, siis kuigi ma ei tahaks nii mõelda, on see veelgi pessimistlikum. Selles valguses tekib küsimus, kas me peaksime tegema mingeid kulukärpeid. Koalitsiooni vastus on ei, me ei pea neid tegema, meil ei ole neid võimalik teha, sest järgmisel aastal on valimised. Ma arvan, et see ei ole õige.
Me oleme kaotamas ühte aastat. Eile andis Rahandusministeerium hävitava hinnangu keskkonnatasudele. Ta ütles, et formaal-juriidiliselt ei ole keskkonnatasud küll maksud, kuid olemuselt on nad üks riigi käes olev maksupoliitiline instrument majanduskeskkonna juhtimiseks. Mida ütles Rahandusministeerium? Ta ütles, et see on süsteemitu ja suure pildita maksupoliitika. Kordan veel: süsteemitu ja suure pildita maksupoliitika. Seda ütleb Rahandusministeerium Keskkonnaministeeriumile. Sõbrad, riigieelarvel on täpselt sama sõnum, see on süsteemitu ja suure pildita. Ma nendin veel kord, et minu arvates me oleme selle eelarvega kaotamas Eesti jaoks ühte aastat. Vaid see teadmine, et tegemist on valimiseelse vahe-eelarvega, mille on ajutine valitsus meie laua peale toonud, annab võimaluse täna siin puldis üldse millegi üle debateerida.
Peale valimisi saame keskenduda meetmetele, mis tegelikult parandavad inimeste toimetulekut, toetavad majanduskasvu, vähendavad tööjõumakse ja aitavad luua uusi töökohti, me saame keskenduda nendele meetmetele, alates madalapalgaliste maksureformist ja lõpetades majandust elavdavate meetmetega. See eelarve kahjuks seda ei võimalda. IRL ei toeta selle eelarve vastuvõtmist. Aitäh!