Tere hommikust, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head külalised! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu üheksanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Head kolleegid ja head töövarjud! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon annab üle koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 muutmise seaduse eelnõu. Koolieelse lasteasutuse seadus näeb juba aastast 1993 ette seda, et iga kohalik omavalitsus ... (Juhataja helistab kella.) ... peab igale lapsele alates poolteisest eluaastast, juhul kui tema vanemad soovi avaldavad, tagama koha lasteaias sisuliselt järgmisel tööpäeval. Paraku aga erinevad Eesti seadused Euroopa Liidu riikide vastavatest õigusaktidest selle poolest, et me ei ole seadusandjatena öelnud, mis täpselt juhtub siis, kui kohalik omavalitsus seda kohustust ei täida.
Hiljuti oli siin saalis lugemisel ja president kuulutas välja sellesama seaduse § 10 muudatuse, mille järgi kohalikul omavalitsusel on õigus pakkuda lasteaiakoha asemel lastehoiukohta. Ent ka sellest ei saanud kohustust. Lapsevanemad on endiselt probleemi ees, sest vanemahüvitise lõppedes ei pruugi kohalik omavalitsus lapsele kohta pakkuda ja pere ei tea, mis edasi saab.
Me pakume sellele probleemile väga lihtsat lahendust. Juhul kui kohalik omavalitsus ei ole võimaldanud lapsele kodulähedast lasteaia- ega lastehoiukohta, on ta kohustatud vanemahüvitist edasi maksma kolmekuulise etteteatamisega. Hüvitist tuleb maksta samas summas, mille riik on varem määranud, ja kuni selle hetkeni, kui lasteaia- või lastehoiukoht tagatakse. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kuus seaduseelnõu. Esiteks, äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Andres Anvelt. Kolmandaks, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling. Neljandaks, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Hanno Pevkur. Viiendaks, jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuuendaks, samuti jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Mati Raidma. Aitäh!

Head ametikaaslased! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud seitse eelnõu ning meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlust. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja abieluvararegistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 708 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Kuna eelnõu 708 nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Panen lõpphääletusele eelnõu 708. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja abieluvararegistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 708 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde. See on riigikaitsekomisjoni algatatud erakorralise seisukorra seaduse, hädaolukorra seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 719 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Innar Mäesalu! Head ametikaaslased, ma palun vaikust!

Härra juhataja! Head kolleegid! Arutuse all oleva riigikaitsekomisjoni algatatud eelnõu esimene lugemine lõpetati s.a 4. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, s.a 11. novembri kella 12-ks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud.
Täpsustuseks esimese lugemise ettekandele märgin, et Vabariigi Valitsus arutas eelnõu oma 16. oktoobri 2014 istungil ja otsustas ühel häälel seda toetada. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist 11. novembri istungil ja kiitis konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti. 17. novembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon ühel häälel heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja. Riigikaitsekomisjon otsustas 11. novembri 2014 istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu s.a 20. novembri istungi päevakorda. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Eelnõu 719 kohta ei ole muudatusettepanekuid laekunud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 698 teine lugemine.
Head ametikaaslased! Lubage enne, kui me selle päevakorrapunkti juurde läheme, lühidalt tutvustada Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevat teise lugemise korda. Kõigepealt on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Seejärel on algataja ettekanne, kui seda on, praegu ei ole. Siis on küsimused. Peale seda on kõigil võimalik osaleda läbirääkimistel. Olgu öeldud, juhtivkomisjon on seisukohal, et teine lugemine tuleb lõpetada. Mul on suur au paluda nüüd Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 698 esimene lugemine toimus 21. oktoobril s.a ning esimene põhiseaduskomisjoni istung sellel teemal 10. novembril ja teine istung 18. novembril.
Esimesel koosolekul me arutasime eelnõu muudatusettepanekute kavandi sisu. Osa komisjoni liikmeid leidis, et Riigikohtu esimees, kellelt kaks ettepanekut pärines, peaks tulema ise komisjoni istungile oma ettepanekuid selgitama ja meie küsimustele vastama. Riigikohtu esimees Priit Pikamäe käis 18. novembri istungil, kus ta vastas komisjoni liikmete esitatud küsimustele.
Eelnõu esimene muudatus sätestab Riigikohtu kolleegiumi esimehe ametisoleku aja. Praegu ei ole seda reguleeritud, kuid on laialt levinud praktika, et administratiivse ameti täitmisele on vaja seada ajaline piir. Ettepanek oli määrata konkreetne tähtaeg ja pakuti viis aastat. Komisjon oli sellega päri ja kellelgi selle kohta küsimusi ei olnud. Teine osa sellest ettepanekust oli küsimus, millal muudatus rakenduks. Leidsime, et see võiks kehtida alates 1. jaanuarist 2015.
Kuna eelnõu sätestab ka kohtunikueksamikomisjoni koosseisu, siis tekkis sellel teemal väike üldist laadi mõttevahetus. Osa komisjoni liikmeid väljendas arvamust, et see on ülereguleerimine, kui me seaduses fikseerime selle, kes ühte või teise komisjoni peaks kuuluma. Leiti, et see võiks olla ametkonnasisese reguleerimise aineks. Jäime siiski eelnõus pakutud seadusega sätestamise juurde, sest komisjoni eripära on see, et ta saab otsustada, kas keegi kvalifitseerub või ei kvalifitseeru ametisse. Sellel on ka õiguslikud järelmid.
Üks muudatusettepanek puudutab Riigikohtu esimehe esinduskulude määramist. Ettepaneku tegi esialgu Riigikohtu esimees ja edastas selle minu kaudu põhiseaduskomisjonile. Nimelt tuleks seadusega ette näha Riigikohtu esimehe esinduskulud 20% tema ametipalgast, mida ei maksustata tulumaksuga. See tekitas komisjoni liikmete seas küsimusi. Priit Pikamäe selgitas, et seda oleks vaja sellepärast, et umbes kolmandik tema tööajast kulub mitmesuguste esindusfunktsioonide täitmiseks. Ta luges ette terve hulga rahvusvahelisi organisatsioone ja võrgustikke, kus tal tuleb osaleda. Leidsime, et peale täitevvõimu ja seadusandliku võimu esindajate esindustasude või nende analoogide peaks olema seadusega ette nähtud ka Riigikohtu esimehe ehk kolmanda võimu esindaja kulude hüvitamine. Nii koheldaks võimuharusid enam-vähem võrdsetel alustel.
Priit Pikamäe selgitas veel, et riigieelarve jaoks sellest midagi juurde ei küsita ja see on Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud. Praegu ei maksta ega ole kunagi makstud Riigikohtu esimehele esindusfunktsioonide täitmise eest mitte mingisugust hüvitist, sest seaduses ei ole sellekohast sätet. Õiguslik norm on vajalik ennekõike selleks, et oleks olemas asjakohane raamatupidamislik alus. Peale selgitusi ja mõttevahetust oli komisjon esinduskulude ettepanekuga päri.
Viimane ettepanek puudutas seaduse jõustumissätteid. Esialgu olid need plaanitud varasemaks ajaks, aga kuna meie otsustusele jõudmine ja menetlus võttis natuke kauem aega, siis näeme ette, et seadus võiks tervikuna jõustuda järgmisel aastal, alates 1. jaanuarist 2015. Komisjon otsustas esitada seaduseelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, ja teha kolmas lugemine 2. detsembril s.a. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Ei ole. Hea ettekandja, ma väga tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on laekunud ka kolm muudatusettepanekut, mis kõik on juhtivkomisjonilt. Alustame nende läbivaatamist. Esimene, teine ja kolmas muudatusettepanek. Oleme ettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja kolmas päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde. See on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 396 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Kuna selle eelnõu esimese ja teise lugemise vahe on olnud väga pikk, siis alustan väikese üldist laadi sissejuhatusega.
Põhiseadus sätestab Eesti Vabariigi kui parlamentaarse riigi ning on näinud §-s 76 ette Riigikogu liikmete puutumatuse ehk immuniteedi. Puutumatust ei ole põhiseadus ette näinud ühegi teise ameti kandjale. Et põhiseaduse sätte põhimõte saaks selge ja rakendatava sisu, tuleb see seaduses lahti kirjutada. Seda eelnõuga taotletaksegi. Parlamendiliikmetele kehtib põhiseadusest tulenev eriseadus, Riigikogu liikme staatuse seadus, sestap tuleb immuniteeti reguleerida selle seaduse kaudu.
Puutumatus on oma idee poolest seatud ennekõike opositsiooni kaitseks koalitsioonivõimu kuritarvitamise eest, aga ka seadusandja kui terviku kaitseks täitevvõimu põhjendamatu sekkumise eest. Immuniteet on parlamentarismis tuntud põhimõte, mida rakendatakse paljudes Euroopa riikides. Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon on 2014. aasta märtsis koostanud selle kohta ka põhjaliku ülevaateraporti. Sissejuhatuse lõpetuseks rõhutan, et keegi ei saa kübetki puutumatust juurde. Seadusega reguleeritakse esiteks, puutumatuse rakendumise menetluslikud erisused kriminaal- ja väärteomenetlustes, ning teiseks, julgeolekukontrolli teostamine Riigikogu liikmetele, kes soovivad olla riigikaitsekomisjoni liikmed. Sõnum valijatele ja uurivale ajakirjandusele on see, et Riigikogu liikmeks võivad saada ainult laitmatu taustaga inimesed ning läbivaatus peaks olema tehtud enne valimisotsustust, sel juhul puuduks meil vajadus immuniteedimenetluste järele. Tuletan meelde, et üks eelnõu ajend oli ka õiguskantsleri 2012. aasta 21. märtsil tehtud ettepanek nr 14, mille järgi tuleb kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõiked 1, 3, 5 ja 6 viia vastavusse põhiseaduse §-dega 79 ja 139.
Kõnealune eelnõu on olnud komisjonis arutusel väga pikka aega. Esimene lugemine oli umbes aasta tagasi, 12. novembril, ja juba enne seda arutas komisjon eelnõu kavandit kolmel korral. Esimene lugemine lõpetati 15. novembril 2013 ja sellele järgnes komisjonis viis istungit, kus eelnõu oli päevakorral. Seega on seda teemat kaalutletud pikalt ja põhjalikult. Kõigest ülevaadet anda oleks raske, kui mitte võimatu. Meie komisjoni ametnikud on teinud head tööd ning seletuskirjast võib leida vastused, mis ja kuidas on tehtud. Annan siinkohal ülevaate ainult sõlmprobleemidest.
Viimase koosoleku algul püüdsime välja selgitada, kas kõik on ühel meelel seadusmuudatuse vajalikkuse ja vormi suhtes. Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna fraktsioon olid selgelt ühel meelel. Lõpuks väljendas ka IRL oma seisukohta – nemad eelnõu ei blokeeri. Seega leidsime, et erakondade vahel valitseb konsensus.
Viimasel komisjoni istungil oli meil vaidlus selle üle, mida mõista Riigikogu liikmete tööülesannete täitmise all. Seadus näeb ette, et rakendatavad menetlustoimingud ei tohi segada Riigikogu liikmel tööülesannete täitmist. Leidsime, et vastuse annavad kehtiva Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-d 47 ja 52, kus on kirjeldatud, mida mõista Riigikogu liikme tööülesannete all. See on lühidalt kokku võttes ennekõike Riigikogu istungiline töö. Samas peame silmas pidama, et süütuse presumptsioon rakendub ka parlamendiliikmetele. Riigikogu liikme mandaat, kohustus kestab edasi ka siis, kui tema suhtes on algatatud kas kriminaalmenetlus või väärteomenetlus.
Teine grupp probleeme on seotud menetlustoiminguteks loa andmisega, üks neist on läbiotsimisluba. Varasemas eelnõus olime kavandanud nii, et lähtudes Riigikogu staatusest parlamentaarses riigis peaks seadusandja juhtkond olema läbiotsimisest teadlik ja andma ise selleks loa. See tekitas komisjoni liikmetes üksjagu küsimusi. Arutasime, et nii ei ole õige, sest Riigikogu juhatus on siiski poliitiline organ. Pealegi, kui läbiotsimisloa annaks juhatus, siis uurimise seisukohalt kaoks ära või võidaks kahtluse alla seada menetlustoimingu ootamatus ja edu. Nüüd leidsime parema lahenduse. Loa annab õiguskantsler kui sõltumatu ja erapooletu hindaja, õigusekspert, kes küll ei kontrolli taotluse ja tõendite sisu, kuid hindab asja kooskõla menetlusnormide ja teiste seadustega.
Edasi räägin jälitustegevusest. Eelnõu näeb ette, et jälitustoiminguteks annab loa Tallinna Ringkonnakohtu esimees. Kui muudel juhtudel, tavapärases kriminaalmenetluses, annab loa esimese astme kohtunik, siis nüüd leidsime, et Riigikogu liikme puhul võiks lubamise aste olla kõrgem. Rääkisime läbi ka ringkonnakohtu esimehega, kes leidis, et tal on võimalik seda funktsiooni täita. Nii jäigi eelnõusse klausel, et jälitustegevuseks annab loa Tallinna Ringkonnakohtu esimees. Juhtumid, mille puhul seda vaja läheb, on tõenäoliselt üksikjuhtumid ega too kaasa suurt töökoormust.
Üks loa andmisega seotud teema on ka isikuvabaduse võtmine, see tähendab ennekõike vahi alla võtmist. Isikuvabadus on tähtis põhiseaduslik väärtus ja ka Riigikogu töövõime säilitamise seisukohalt oluline. Seetõttu leidsime, et tuleks kaasata Riigikogu põhiseaduskomisjoni, kes otsustab, kas vabaduse võtmise luba on põhjendatud või mitte. Vabaduse võtmine on erandlik meede ja tavapärases kriminaalmenetluses seda üldjuhul ei peaks vaja olema. See oli kokkuvõtlik ülevaade tavapärase kriminaalmenetluse erisuste kohta. Detaile on teisigi, need puudutavad terminoloogilist laadi täpsustusi jms, aga ma ei hakka praegu neid seletama.
Üks eelnõu teema on Riigikogu liikmete julgeolekukontroll. See on seaduses sellepärast, et puudutab Riigikogu liikme immuniteeti. Julgeolekukontrolli käigus allutatakse inimene mitmesugustele eraelu saladust ja eraelu puutumatust riivavatele sammudele, sellepärast oleks asjakohane see seaduses reguleerida. Kui me räägime riigisaladuse kaitsest, siis meie julgeolekuolukorras oleks mõistlik allutada julgeoleku- ehk taustakontrollile ka need inimesed meie hulgast, kes ise soovivad või keda erakond esitab riigikaitsekomisjoni liikmeks. Sel juhul nad teavad ette, et nende tulevase ametikohaga käib kaasas taustakontroll. Praegu see nii ei ole. Võib juhtuda niimoodi, et inimene on küll riigikaitsekomisjonis, kuid talle ei ole võimaldatud saladustele ligipääsu. Riigisaladusega kokkupuutuvate inimeste julgeolekukontrolli nõue tuleneb meie NATO liikmesusest.
Omaette vaidluskoht oli see, kas julgeolekukontrolli alla peaks jääma ka Riigikogu esimees. Varasema plaani järgi nii ei olnud, kuid peale arutelu ja selle sätte ülelugemist ei jäänud meil muud võimalust kui tõdeda, et julgeolekukontrolli peaks läbima ka Riigikogu esimees. Rahvusvahelises praktikas on julgeolekukontrolli nõudest välja arvatud ainult üks isik, nimelt riigipea. Need on kokku võttes teemad, mida me selle eelnõuga tahame reguleerida. Aitäh!

Aitäh! Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Eelnõus on kirjutatud, et Riigikogu liikme suhtes võib ilma tema nõusolekuta rakendada erimeetmeid. Palun rääkige lihtsas keeles, mida tähendavad erimeetmed!

Millisest osast te seda välja loete? Ilmselt seaduse tekstist. Vabandust, et unustasin sellest rääkida, nii et pean selgitama. Meil kehtib korrakaitseseadus, erimeetmete rakendamine on sätestatud seal. Täpset vastust ma ei oska praegu peast öelda, aga meetmete loend tekkis siia sellepärast, et korrakaitseseaduses on määratletud erimeetmete rakendamine. See tähendab, et kui inimene on näiteks kas ohtlikus joobes, agressiivses olekus või muus olukorras, siis võidakse ta kinni pidada – kas viia kainenema või võtta maha liiklusvahendi juhtimiselt jne. Täpne meetmete loend on korrakaitseseaduses, see on sealt üle võetud, ei midagi muud.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Te peatusite pikemalt teemal, mis puudutab tööruumide läbiotsimist ja selle lubamise korda. Aga kuidas on meie autodega siin hoovi peal? Kas tööruum tähendab ka autosid või käivad need mingi muu korra järgi?

Auto kuulub ikkagi inimese, mitte töö juurde. Meil ei ole ametiautosid. See, mida me praegu püüame seadusega reguleerida, puudutab Riigikogu hooneid, mitte rahvasaadiku isiklikku vara või kellegi läbiotsimist.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Vähemalt kolmel Riigikogu liikmel on minu teada siiski ametiauto. Aga see selleks. Mu küsimus on laiem. Miks me selle eelnõuga tegeleme? Mis siis ühiskonnas halba juhtub, kui me elame edasi praeguse Riigikogu liikme staatuse seaduse järgi? Miks seda nii väga vaja on, mis te müttate sellega?

Me ei mütta sellega. Põhiseaduses on kirjas, et Riigikogu liige on puutumatu. Kui puudub asjakohane õiguslik norm, mis selgitab, mida see puutumatus tähendab, siis tõlgendab iga kohaldaja või menetleja seda oma soovi ja arusaamise kohaselt. Lähtudes Riigikogu asendist riigivõimu hierarhias, peaks kriminaalmenetluse kord olema seadusega reguleeritud. Halva mõtlemise korral võidakse ju näiteks otsustava hääletamise eel 3–5 Riigikogu liiget kinni pidada, mingisugusel väljamõeldud ettekäändel või mis tahes põhjusel, ja ongi meil eelnõu läbi kukkunud. Sellel aga võivad olla riigiõiguslikud tagajärjed. Selliste ohtude ja mitmetitõlgendamise vältimiseks peaksimegi andma asjakohase õigusakti ning seda me püüame teha.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus on Riigikogu esimehe julgeolekukontrolli kohustuse kohta, mis peaks tulevikus kehtima hakkama. Nagu me teame, seni kehtib kord, et julgeolekukontroll tuleb läbida enne, kui ametipostil tööle asutakse. See võtab aga päris pikalt aega. Riigikogu esimees valitakse igal aastal. Tõsi, see võib küll olla sama inimene, aga võib ka olla keegi teine. Kuidas see siis praktikas hakkab välja nägema? Kas Riigikogu esimehele ei anta enne volitusi, kui julgeolekukontroll on läbitud, või kontrollitakse teda tagantjärele siis, kui ta juba ametis on? Ja miks ainult Riigikogu esimees, aga mitte Riigikogu aseesimehed? Nestorit kontrollime, aga Ratast mitte. Miks nii?

Aitäh! Meil oli sellel teemal mõttevahetus ja arutelu. Teoreetiliselt võib esimees vahetuda igal aastal, aga senine praktika seda ei kinnita. Rääkisime ka jälitusametkondade ametiisikutega ja nemad leidsid, et nii riigikaitsekomisjoni liikmete kui ka Riigikogu esimehe julgeolekukontrolli saab teha ka natuke kiirendatud korras, n-ö prioriteetselt, kui see toimub tavapärase kontrolli käigus. Senikaua kui kontroll kestab, ei ole inimesel juurdepääsu riigisaladusega seotud asjadele NATO standardi järgi. Kui luba tuleb, siis saab materjalidega edasi tegelda. Meie julgeolekuolukord ilmselt nõuab seda, seepärast on niimoodi kirjas.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Kui ma sain teie ettekandest õigesti aru, siis komisjon peab Riigikogu liikme töösuhteks istungilist töökorda. Kuid meil on ka riigi asutatud äriühinguid ja riigi osalusega äriühinguid. Teatavasti ühte nendest kuuluvad ka Riigikogu liikmed, st mandaadi on andnud Riigikogu. Kas nende ühingute istungitel ja töövormides osalemine on ka Riigikogu liikme töö või ei ole?

Jah, selle üle võib mõtteid vahetada. Aga küsimus kerkis päevakorrale ühe meie tänase kolleegi tõttu, kes kutsuti kohtuistungile ajal, mil Riigikogu peaks istungilist tööd tegema. Selleks, et need asjad oleksid mingisuguses mõistlikus tasakaalus, peaksime tõmbama kusagile vahejoone. Meie nägemuse kohaselt tuleb piir seada just istungilisele tööle kas täiskogus või komisjonides. Riigikogu töö- ja kodukorra seaduses on täpselt kirjas, mis on Riigikogu töö seaduse mõttes. Kindlasti ei lähe sinna alla näiteks valijatega kohtuma minek. Ei ole nii, et ma ei saa kohtuistungile tulla või menetlustoimingule minna, sest ma lähen valijatega kohtuma, mul on kuskil mingi valimiskoosolek vms. Need on juba teist laadi tegevused ja tuleks allutada menetluse huvidele. Samas ei saa ka menetluse huvisid tõsta kõrgemale Riigikogu tööst, kui mandaat kestab. Mandaadi teostamiseks peab Riigikogu liige ikka füüsiliselt kohal olema, muidu võivad asjad käest ära minna. Aga eks me näeme aja jooksul, kuidas see kõik rakenduma hakkab. Ega kõiki lahendusi ei oska käigu pealt ette näha.

Tiit Tammsaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Siim Valmar Kiisleri küsimusele vastates te kirjeldasite olukorda, kus enne mingit otsustavat hääletust võivad kohtu- või korrakaitseorganid meie kolleege kuidagimoodi kinni pidada ja sellega nurjata vastutusrikka hääletuse. Kas sellest võib järeldada, et teil või komisjonil on kahtlus, et meie õiguskaitseorganeid võidakse kasutada poliitilistel eesmärkidel, või kuidas?

Minul ei ole sellist kahtlust, aga maailmapraktika on näidanud, et see on võimalik stsenaarium, mis võib teostuda. Seadusandja ei peaks olema nii kergesti haavatav. Asja mõte on eelkõige anda üldist laadi garantii, et sellist kiusatust ei tekiks. Parlamendi tasakaal võib olla väga habras, näiteks võib ette tulla, et üks hääl otsustab hääletustulemuse. Me ei tea kunagi seda ette. Võib juhtuda ka niimoodi, et meil on siseministriks keegi Maksim Undi taoline tegelane, kes leiab, et mõned rahvasaadikud tuleb jalust ära koristada, ja teebki nii. See on muidugi halb stsenaarium, aga me peame mõtlema ka teoreetiliselt võimalike olukordade peale. Sellele viidatakse ka mainitud Veneetsia komisjoni raportis, kus käsitletakse ja selgitatakse immuniteedi teemat.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Minu küsimus tuleb jätkuküsimusena teie vastuse peale. Kas ma saan õigesti aru, et juhul kui Riigikogu esimees ei vasta julgeolekukontrolli nõuetele, siis ta võib jätkata oma ametis n-ö piiratud volitustega? Seadusest ei loe välja, et ta peaks sel juhul tagasi astuma. See on aga omaette kummaline olukord, et inimene ei vasta nõuetele ja on piiratud volitustega, aga jätkab ametis. Kas teiste analoogsete ametipostide mehitamisel on plaanis teha samamoodi, et kui ei vasta nõuetele, siis jätkab piiratud volitustega? Minu arvates see on kummaline.

Ma ei arva, et see on kummaline. Parlamentarismi olemus on see, et parlamendiliikmed on rahvaesindajad. Olgu nad mis tahes taustaga, rahvas on nad siia valinud. Julgeolekukontroll puudutab ainult ühte osa meie tegevusest, nimelt juurdepääsu kõrge riikliku saladusega materjalidele. Lõplikku luba ei anna mitte see julgeolekuasutus, kes julgeolekukontrolli teeb, vaid otsuse teeb meie enda komisjon, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Taustakontroll ei mõjuta vähimalgi määral rahvasaadiku liikmemandaati, see jääb alles. Ei ole päris õige öelda, et ta ei kvalifitseeru ega vasta nõuetele. Ta ei kvalifitseeru võib-olla ainult julgeolekumaterjalidega töötama.

Palun, Tõnis Kõiv!

Härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ka minu küsimus on mõnevõrra jätkuks kolleeg Reinu küsimusele ja sellele antud vastusele selle kohta, kuhu täpselt tuleks tõmmata joon Riigikogu liikme tööülesannete vahel. Üks pool on tõesti need riigi asutatud sihtasutused, tulundusasutused, kuhu Riigikogu oma otsusega määrab järelevalveorganite liikmed ja seetõttu on neil kohustus selles töös osaleda. Niisamuti ka Riigikogu moodustatud delegatsioonid, kuhu määramine eeldab kohustust selles töös osaleda, näiteks NATO Parlamentaarne Assamblee jne. Kas need peaksid olema n-ö ühel pool joont, kui teisel pool joont on nn valijatega kohtumised või sedalaadi kohustused? Äkki saaks seda natukene veel selgitada, mis seal ühel ja teisel pool joont ikka täpselt on.

Ma kardan, et siin ei ole ühest ja selget vastust. Me peame panema kaalukausile esiteks selle, mis on üldine menetlushuvi ja riigi pädevate õiguskaitseorganite legitiimne tegevus, ning teiseks selle, kas Riigikogu liige on ühes delegatsioonis või mingisugusel nõukogu koosolekul. Väga võimalik, et seda nõukogu koosolekut saab edasi lükata või asendada, ja võib-olla toimub see ka siis, kui Riigikogu liige sellel ei osale. Või siis on mingisugune delegatsiooni sõit kuhugi, nii et see delegatsioon läheb välja ilma selle ühe liikmeta ja koosolek toimub nii või teisiti, ilma tema osaluseta. Aga Riigikogu saalis hääletamisel võib ühe või mitme liikme puudumine olla üsna määrav. See on asja mõte.

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame eelnõu 396 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud 17 muudatusettepanekut. Esimesest kuuenda muudatusettepanekuni on teinud juhtivkomisjon – esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues. Muudatusettepaneku nr 7 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on see arvestamata jätta. Muudatusettepanekud nr 8–17 on teinud juhtivkomisjon – 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16. ja 17. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud, juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja neljas päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde. See on põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu 663 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Selle eelnõu algatas põhiseaduskomisjon s.a 6. mail ja esimese lugemisegi tegime septembrikuus ära. Teiseks lugemiseks ettevalmistamise käigus pidasime sellel teemal kolm komisjoni koosolekut: 6. oktoobril, 13. oktoobril ja 10. novembril.
Kõne all oli üks suur teema – õiguskantslerile selle seaduse muutmisega antav lisakohustus ja õigus jälgida inimeste põhiõiguste täitmisega seotud aspekte varjatud isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korralduse käigus. Arutasime, kas see õigus on piiramatu või on sellel ka mõningaid piiravaid asjaolusid. Leidsime, et jälitustegevusega seotud asjaoludest tingituna peaks olema ka piiravaid momente. Mõningal määral võtsime aluseks Riigikogu liikme staatuse seaduses fikseeritud piirangud.
Pikem vaidlus oli selle üle, milline võiks olla õiguskantsleri juurdepääs sellistele asjadele, mis on seotud julgeolekuasutuste rahvusvaheliste ühisoperatsioonidega. Pärast pikki arutelusid leidsime korraliku sõnastuse, millega olid rahul kõik osapooled. Muudatusettepanekud nr 1 ja nr 3 neid asju puudutavadki. Ettepanek nr 1 käib puhtalt õiguskantsleri kohta ja nr 3 kehtib õiguskantsleri asetäitja-nõuniku puhul. See, et mõlemal juhul on kõik asjaolud eraldi esile toodud, tuleneb kehtiva õiguskantsleri seaduse ülesehitusest.
Muudatusettepaneku nr 2 kohaselt sätestatakse üheselt õiguskantsleri õigus alustada menetlust avalduse alusel või omal algatusel. Eelnõu menetlemise käigus on avaldatud arvamust, et praeguse seaduse järgi ei saa õiguskantsler teostada proaktiivset ja regulaarset järelevalvet varjatud isikuandmete ja nendega seonduva teabe töötlemise ja järelevalve korralduse üle, kui järelevalve alustamise eeltingimuseks on vastava eelteabe laekumine. Laekunud teabe mõiste on kehtivas õiguses määratlemata ja võimaldab seetõttu avarat tõlgendamist. Selguse huvides on esitatud ettepanek kehtivat seadust täpsustada. Seetõttu on muutunud ka pealkiri – enam ei ole täiendamise seadus, vaid muutmise seadus. See oli lühidalt, kokkuvõtlikult kõik. Kui teil, head kolleegid, on küsimusi, siis püüan oma teadmiste piires neile vastata.

Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Õiguskantslerid töötavad Eestis juba ammu, nad ei ole ametis olnud ainult üks aasta. Miks tulid õiguskantsleri seaduse muudatused just tänavu meie lauale?

Kui te mäletate pikemat ajalugu, mis on seotud õiguskantsleri tööga ja Riigikogu saalis vastu võetud otsustega, siis teile kindlasti meenub, et õiguskantsleri töötamise aja jooksul on tehtud teisigi muudatusi. Kui ma õigesti mäletan, siis näiteks lastekaitsega seotud asjad said kunagi finantseeringu ja otsustuse, et õiguskantsler peab nendega tegelema. Nii ka seekord. Kindlasti on õiguskantsleril ka praegu oma varem esitatud avalduse või teabe alusel õigus nende asjadega tegelda. Selleks, et asi oleks täiesti selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav, leidsime me põhiseaduskomisjonis, et on vaja õiguskantsleri seadust muuta. Siis on meie jälitus- ja julgeolekuasutuste kontrollsüsteemis täidetud üks väga oluline lõik ja tühik, nimelt sõltumatu ametiisiku kontroll. Nüüd me vastame, ütleme, Euroopa demokraatia mõistes korralikule riigile, kus on mitu kontrolli aspekti ja teostajat ning meil kõigil on kindlustunne, et meie põhiõigusi ei rikuta ega riivata.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läheme eelnõu 663 muudatusettepanekute juurde. On laekunud kolm muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt. Esimene, teine ja kolmas muudatusettepanek. Oleme ettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde. See on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 602 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Veel kord püüan teie aega täita. Nagu te märkate, tasapisi jõuavad demokraatiapaketi osad niikaugele, et läheneme seaduste vastuvõtmisele. Üks sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu on nüüd teisel lugemisel.
Kui mäletate, siis selle eelnõu sisseandmise põhjus oli eelkõige vajadus muuta kohaliku omavalitsuse volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine üheaegseks. See peaks andma suurema võimaluse, et ka opositsioonilised jõud, kellel on märgatav positsioon kohaliku omavalitsuse volikogudes, saaksid komisjonide juhtimise juurde. Eks see oli omakorda ajendatud sellest, et kahjuks tihtipeale saavad meie omavalitsused demokraatiast aru igaüks isemoodi. Püüame siis Riigikogu saalis natuke teed ette näidata.
Me arutasime komisjonis eelnõu teisele lugemisele saatmiseks kahel korral, 4. ja 11. novembril, ning otsustasime selle siia saata ja teine lugemine lõpetada. Komisjon on teinud ka kolm muudatusettepanekut. Kolmas neist on võib-olla kõige lihtsam, see on eelnõu jõustumise aeg. Jõudsime arvamusele, et see võiks olla järgmine kohalike omavalitsuste volikogude volituste kehtima hakkamise aeg, 16. oktoober 2017.
Esimese ettepaneku tegi Keskerakonna fraktsioon. Ette rutates olgu öeldud, et seda me toetasime osaliselt. Eelnõu algses redaktsioonis oli kirjas, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda isikliku sooviavalduse alusel vähemalt ühte komisjoni. Nüüd on ettepanek kaotada ära isikliku sooviavalduse nõue ja seda me toetasime. Aga selleks, et tõesti kõikide poliitiliste jõudude huvid komisjonide moodustamisel saaksid kaitstud ja arvestataks ka Keskerakonna tehtud ettepanekut, formuleerisime teise muudatusettepaneku.
Siinkohal sellest natukene pikemalt. Ettepanekuga jäetakse eelnõust KOKS-i § 47 lõikest 1 välja säte, et kohaliku omavalitsuse volikogu üksuse liikmel on õigus kuuluda volikogu moodustatud komisjoni isikliku sooviavalduse alusel. Volikogu liikme isikliku sooviavalduse alusel komisjoni nimetamise korral ei pruugi olla võimalik tagada volikogu valimistel valituks osutunud erakonna ja valimisliidu nimekirjade proportsionaalset esindatust volikogu komisjonides. Ettepanekuga on eelnõust välja jäetud ka lõiked, mis reguleerivad komisjoni esimehe ja aseesimehe või -esimeeste valimise tulemuse tuvastamist juhtudel, kui hääletamisel jagunevad kandidaatidele antud hääled võrdselt.
Põhiseaduskomisjon leidis, et oluline on kehtestada üldine printsiip ehk komisjoni esimeeste ja aseesimeeste üheaegse valimise nõue. Muudatusega ei tohiks me tungida kohaliku omavalitsuse volikogu üksuste sisemise töökorralduse liigsele detailiseerimisele, st võrdsete asjade või võrdse tulemuse korral võiksid kohalike omavalitsuste volikogud määratleda selle lahendi oma põhimääruses.
Ettepaneku põhjal on antud ka uus sõnastus sättele, mille kohaselt volikogu valimistel valituks osutunud erakonna ja valimisliidu nimekirjade esindatus volikogu moodustatavates komisjonides peab olema proportsionaalne nende esindatusega volikogus. Volikogus esindatud erakondade ja valimisliitude täpse proportsionaalse esindatuse tagamine volikogu komisjonides võib olla raskendatud, kui komisjoni liikmete arv ei vasta täpselt volikogu liikmete arvule. Seetõttu sätestatakse ettepanekuga üldisem nõue, mille järgi arvestatakse volikogu komisjonide koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Kohaliku omavalitsuse üksused saavad vajaduse korral nõude järgimisega seotud küsimusi täpsemalt reguleerida linna või valla põhimääruses.
Ma usun, et kui on kaks nõuet – komisjoni esimehe ja aseesimehe üheaegne valimine ning see, et peaks arvestama valimistel saadud tulemuste proportsiooni volikogu komisjoni arvulise struktuuri määramisel poliitiliste jõudude vahel –, siis jõutakse päris tubli samm edasi, nii et võitja ei võtaks kõike. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Kalev Lillo, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Tervitan kindlasti sellist plaani, et me katsume kohalikul tasandil demokraatiat arendada ning kuidagi reguleerida komisjoni esimeeste ja liikmete arvulist vahekorda. Aga minu meelest on meil üks veelgi tõsisem probleem. Ma oskan tuua näite vähemalt kahest omavalitsusest – üks on Viimsi ja teine Ridala vald, mõlemad Isamaa ja Res Publica Liidu juhtimise all –, kus ei täideta ka kehtivat seadust, mis lubab volikogu liikmetel kuuluda mingisse komisjoni. See tähendab, et volikokku valitud opositsioonipoliitikud ei saa tegelikult volikogu töös osaleda, sest neid lihtsalt ei lasta ühtegi komisjoni. Öeldakse, et seda ei tehta sellepärast, et ei saa sundida. Mis saab siis, kui me võtame vastu täpsustava õigusakti, mis peaks demokraatiat arendama, aga seda ikkagi ei täideta ja ainult vilistatakse selle peale? Kas on ka mingid sanktsioonid, millega sundida seadust täitma?

Jah, see kindlasti on tõsine küsimus. Kurb, kui meie kohalike omavalitsuste volikogudes on sellist suhtumist. Minul on kogemus ainult kohaliku omavalitsuse volikogu tööst Viljandis ja meil küll kunagi selliseid probleeme ei olnud. Me oleme Viljandis näiteks ka proportsionaalsuse sätet või sellist arusaama rakendanud juba ma ei mäleta mitu korda, igatahes on sel väga pikk ajalugu. Kõik poliitilised jõud on täiesti normaalsel teel kokku leppinud, et see on selline tavapärane töö. Mul on muidugi kahju, et eelnõu menetlemise käigus ei saabunud ühtegi muudatusettepanekut selle probleemi lahendamiseks, mille härra Lillo üles tõstis. Aga meil on veel kõva kolm kuud aega ja tuleb ka järgmine Riigikogu koosseis. Nii et tõesti, kui see king nii kõvasti pigistab – ja tundub, et nii on –, siis põhiseaduskomisjon võiks selle asja juurde pöörduda. Veel parem oleks, kui keegi esitaks ka sellekohase eelnõu, et ainult meie ise ei peaks algatamisega tegelema.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Meil on terve hulk teemasid, millega me ühiskonna väga selge arusaama järgi võiksime tegeleda, näiteks lasteaiad, kindlasti lasteaiaõpetajad, ja on veel nii mõnigi muu aspekt. Tundes kohalikke olusid, oled sa ilmselt nõus. Meie põhjendus siin saalis on olnud see, et me ei sekku kohaliku omavalitsuse, nagu sa ütlesid, demokraatia edendamisse. Kas praegu te olete komisjonis veendunud, et selline sekkumine on põhjendatud? Me loome sellega pretsedendi, millest hiljem ei saa taganeda.

Jah, see ongi väga tõsine küsimus, et kuhu joon tõmmata. Meil olid komisjonis väga tõsised vaidlused ja vahepeal olid meil märksa sekkuvamad variandid. Aga meie n-ö kollektiivne mõistus arvas, et tuleks võimalikult vähe sekkuda. Kui me näeme ilmselget ülekohut või täiesti ebademokraatlikku lähenemist ja kellegi huvidest üle sõitmist, siis ma arvan, et meie kohus on sekkuda. Ma usun, et selle eelnõu puhul leiti päris hea tasakaal.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg Peep! Sul on Viljandi kogemus, mul on Põlva kogemus. Meil ei ole ka kunagi sellist probleemi tekkinud, et ei jätku kohti ja keegi ei saa täpselt sinna komisjoni, kuhu ta on tahtnud. Kolleeg Lillo küsimuse peale ütlen, et seaduses on ju kirjas, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda komisjoni. Kui seda õigust ei saa kasutada, siis tuleb ilmselt pöörduda kohtu poole. Aga kui kohtuotsust ei täideta, siis tuleb vaadata riigi eeskuju, sest riigil on vähemalt kolm Riigikohtu lahendit, mida ei täideta. Nii et ma ei tea, kas kohalik omavalitsus peaks neid täitma. See on väike kommentaar. Aga tegelikult on seaduses kirjas, et volikogu liikmel on õigus kuuluda komisjoni.

Aitäh toetuse eest küsimusele vastamisel!

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma loen siit, et komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse ühel ajal. Kas sellest võib aru saada nii, et kui komisjoni aseesimees või üks aseesimeestest tagasi astub, siis tuleb uuesti valida n-ö kogu komplekt, sh ka esimees? Kas komisjonis oli arutelul ka see, et kohaliku omavalitsuse volikogu juhtkonda võiks valida samamoodi nagu Riigikogus – esimees ja aseesimehed?

Esimesele küsimusele vastan, et loomulikult, just seda see tähendab, niisugune on loogika, kuidas muidu. Kuigi otseselt võttes võib ju mõnes volikogus ilmselt olla ka nii – eriti aseesimeeste puhul, aga ka esimehe puhul –, et sellisel juhul valimisi ei korraldata ja ainult üks juhib komisjoni. Teoreetiliselt on see võimalik. Aga kui me eeldame, et tuleks järgida Riigikogu põhimõtet, siis tuleks korraldada uued valimised. Teine küsimus ... Andke andeks, mis see oligi? Jaa, me arutasime seda. Me arvasime, et see jääb kas üles- või allapoole piiri – ma ei teagi kuhu – ja sellesse ei peaks sekkuma.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Härra Tamme märkuse peale tuletan meelde, et mitu volikogu on juba läbi käinud kogu tee – nii õiguskantslerini kui ka kohtutee –, kuid kõik on lõppenud sellega, et õiguskantsleri sõnul peab sekkumise otsustama ikkagi Riigikogu. Seetõttu see eelnõu saigi esitatud, et kõik muud variandid on järele proovitud. Aga nüüd küsin teise küsimuse. Millega komisjon põhjendab seda, et eelnõu jõustub alates järgmistest valimistest? Teistes volikogudes, millest härra Lillogi rääkis, ei ole ju probleemi. Jumala eest, Viljandis on alati olnud kõik korras ja nende jaoks ei ole seda seadust vaja. Millega te põhjendate, et neis volikogudes, kus on probleemid, ei saa hakata juba varem oma õigusaktidega tegelema?

Arutelu jõustumistähtaja üle oli päris elav ja pakuti üsna mitu varianti. Aga põhjendus oli eelkõige see, et tuleb püüda võimalikult vähe segadust tekitada. Volikogudele peab andma piisavalt aega, näiteks põhimääruste täiendamiseks, sest juba määruse tegemine ise võtab hulga aega. Kui ma õigesti mäletan, siis peab selleks kolm lugemist olema. Kui me nüüd seda asja kerima hakkame, siis võiks ju sundida kõiki volikogusid napilt aasta jooksul oma tööd ümber korraldama. Aga ega see ka vist päris normaalne ei ole, kui kõigis Eesti kohalike omavalitsuste volikogudes hakatakse komisjoni juhte uuesti valima Riigikogu otsuse alusel. Seega kompromiss ja üldine arusaam oli see, et iga omavalitsus väärib oma juhte.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas teie oma pikaajalisele tööle tuginedes ei vaata murelikult sellele, et iga oma otsusega võtame me kohalikult omavalitsuselt jõudu vähemaks? Alates tulubaasist ja maamaksust, kust me võtsime ära finantsvõimalused, kuni maksude rakendamise ja komisjonide määramiseni välja. Millest selline tsentraliseerimise trend tuleneb?

Teil, lugupeetud küsija, on küll väga suur oskus kõik puder ja kapsad ühte patta panna. Tegemist on täiesti eri asjadega. Millega on siin kellegi õigusi piiratud? Vastupidi, ma ütlen, et vähemuse õigusi on suurendatud. Nii et ärge tulevikus sellist meetodit kasutage. Küsige ikka üks küsimus iga asja kohta.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Ma saan aru, et volikogu esimehe valib valimiskomisjon. Aga ma vaatan, et siin on kirjas nii: "Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse ..." Kes seda arvestama peab?

Loomulikult kohaliku omavalitsuse volikogu.

Hea ettekandja, tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame eelnõu 602 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud kolm muudatusettepanekut. Esimene on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!

Istungi lõpp kell 11.10.