Tere hommikust, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head külalised! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu neljanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Kõnesoove ei ole. Seega ma palun, head ametikaaslased, et me teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.
Alustame tänase päevakorra käsitlemist. Esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Aare Heinvee, Aivar Riisalu, Arto Aasa, Barbi Pilvre, Eiki Nestori, Enn Eesmaa, Heljo Pikhofi, Imre Sooääre, Indrek Saare, Jaak Alliku, Jüri Jaansoni, Jüri Morozovi, Kadri Simsoni, Kalle Jentsi, Kalle Pallingu, Karel Rüütli, Kristen Michali, Laine Randjärve, Lauri Laasi, Lauri Luige, Mailis Repsi, Maimu Bergi, Marianne Mikko, Mart Meri, Mati Raidma, Meelis Mälbergi, Neeme Suure, Olga Sõtniku, Rainer Vakra, Rait Maruste, Rannar Vassiljevi, Rein Aidma, Remo Holsmeri, Tarmo Leinatamme, Tatjana Jaansoni, Tiina Lokk-Trambergi ja Valdo Randpere algatatud kooseluseaduse eelnõu 650 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kristen Michali! Kaheksa minutit.
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head külalised! Riigikogus on kombeks oma kõneks lisaaega küsida, küsisin igaks juhuks minagi, ehkki palju on tänaseks öeldud.
Kooseluseadus murdis müüdi, et eestlane on kinnine. Meile, sh ka otse mulle on tulnud väga palju kirju, milles kirjutaja ütleb, et ta on tavaline inimene, kellel on oma lugu, ja soovitab kooseluseadus kas vastu võtta või mitte. Need on väga isiklikud lood, ei midagi tavalist. Keegi juba ütles, et need saadetud lood on lausa raamatu materjal. Alustuseks tänangi kõiki, kes on vaevaks võtnud südamest kirjutada ja poolt või vastu olemist väljendada. See andis ainest mõtlemiseks.
Aga asjast. Kooseluseadus on vajalik, et lahendada reaalse elu igapäevaseid probleeme. See on hea seaduse esimene tunnus – see on seadus, mida on vaja. Igapäevaelus sünnib juba ammu enamik lapsi koos elavatel paaridel, kes ei ole abielus. Mõned ei ole abielus enam, enamik siiski ehk mitte veel. Enamik, kellest ma räägin, on muuseas erisoolised paarid, ilmselt nagu Varro – tegemist on juhuslikult valitud nimega – ja tema austatud südamedaam enne abiellumist. Aga ehk ma eksin, tema võib-olla tegi abielu osas oferdi ja pruut andis aktsepti kohe esmakohtumisel. Vabandust selle nalja pärast, aga elu ilma musta huumorita oleks üsna hall.
Aga tagasi teema juurde. Lapsed muudkui sünnivad, aga vahel juhtub, et lapsevanemad lähevad lahku. Üldiselt ei ole see pidulik sündmus nagu koolilõpetamine, pigem on sellega seotud segased emotsioonid ja mõistmatus. Teinekord avastatakse, et reaalses elus jääb nõrgem pool kaitseta, sest varaasjad on jäänud õigel ajal kindlaks määramata. Ometi oli see samm kahe naeratuse ja ehk 15-minutise autosõidu kaugusel. Kaitseta jääb just nõrgem osapool, tihti see osapool, kes on toetanud elukaaslase karjääri ning kasvatanud ühiseid lapsi. Vahel on see mees, tihemini vist naine. Kui eeldada, et see tähendab kehvemat hakkamasaamist ning kehvemaid võimalusi laste arenguks, siis on see asi, millega meil tuleb tegeleda. Kes seisaks sellele vastu?
Põhjusi selle seaduse sünniks on veel. Küsimus on ka muudes igapäevastes ettevõtmistes. Kes sa õiguslikult oled, kui soovid elukaaslase lastega kuhugi minna ja sa ei ole nende bioloogiline vanem? Taas reaalne elu. Edasi: eluasemelaenu ja toetuste küsimused, haiglakülastuse võimalus jne. Selle seaduse mõte on anda inimestele parem võimalus oma igapäevaasju korraldada ilma õigusharidust omamata või advokaati palkamata ning käituda põhimõtte järgi, et tugevam kaitseb nõrgemat.
Kooseluseadus sündis aastatepikkuse debati tulemusena. Justiitsministeerium tegi mitteabieluliste suhete teemal analüüsi juba 2009. aastal. 2011. aastal alustasime põhimõttelist debatti erakondade, huvirühmade ja avalikkusega, et leida lahendust. 2011. aastal leidis ka õiguskantsler, et kehtiv õigusraamistik ei paku piisavat õiguste kaitset faktiliselt koos elavatele osapooltele. Arutelud on olnud pikad ja asjalikud, nende käigus kaalusime eri variante – alates sellest, et muuta ei ole vaja midagi, kuni näidislepingute paketini, et inimeste elu hõlbustada, ning ka abielu institutsiooni avamist. Valiku tegime lõpuks kooseluseaduse kasuks. 2011. aasta teisel poolel pidas kolm neljast parlamendierakonnast vajalikuks kooselu teemaga tegelda ja läks veel pisut aega, kui tekkis võimalus seda Riigikogus arutada.
Muidugi, poliitikutena oleks rahvasaadikud võinud teemaga mitte tegelda või aja maha võtta, nagu pakkus abivalmilt üks kahest IRL-i juhist. See tõesti ei ole asi, mis lõikaks hääli nagu loogu ja oleks iga poliitiku unelm, nagu on alati edukas näiteks võitlus alkoholiga seotud pahede ja kütte hinna tõusu vastu ning oma palga vähendamise eest. Ometi otsustasime sellega edasi minna. Ma arvan, et see oli õige asi väga paljudel põhjustel, kas või sellepärast, et Eesti on tõesti väga väike. Siin on liiga vähe inimesi, et nende vahele kõrgeid aedu ehitada, neist üle piiluda ja arvustada irooniliselt naabri tegemisi, mida meile ju meeldib teha.
See, kus me täna oleme, on varasema töö tulemus. Oma panuse lahenduse otsimisel ja eelnõu ettevalmistamisel on andnud paljud inimesed, kes kunagi rambivalguses ei sära. Siiras tänu neile tehtud töö eest!
Kooseluseadus annab võimaluse oma kooselu registreerida. See ei asenda ega muuda abielu. Seadus võimaldab lahendada igapäevaelu küsimused, mis valdavalt on erisooliste paaride küsimused, vahel ka samasooliste paaride küsimused. Hakkas õudne? Me võime ju proovida silmad kinni panna ja öelda, et selliseid inimesi pole olemas, või neid lihtsalt mõnitada. Nagu koolis vahel juhtub, kui keegi pole piisavalt hästi riides, osav, tark, ilus või tugev. Me kõik kasvame suureks ja mõistame, kui vale see oli või kui raske see võis kiusatavale olla. Ärme siis vaatame kõrvale, vaid lahendame küsimusi! Öeldes, et inimesed, kes soovivad oma pereelu elada teisiti, aga samas üksteist austades ja armastades, saavad seda teha. See ei tee kellegi elu kehvemaks ega võta kelleltki mitte grammigi ära, aga juurde annab palju, väga palju.
Kuulen tihti ja vahel räägin ka ise anekdoote juristidest, meestest, eestlastest, poliitikutest, vahel lastest ja isadest, mõnikord ka prillipapadest. Ükski neist rollidest ei määra ainukesena seda, kes ma olen. Sama peaks kehtima inimese elu valikute kohta, me ei pea teistele ette ütlema, kuidas oma elu elada. See ongi vabadus. Hea, kui saame selleks anda võimalused, hea, kui Eesti on pisut sallivam ja sõbralikum koht elamiseks.
Et kooseluseadusega on seotud palju vääritimõistmist ja valeinfot, siis kordan kiiresti mõned asjad veel üle. Kooseluseadus ei sunni kedagi muutma oma eelistusi. Ei ole nii, et tehakse juba koolist tuttav "paariks loe!", ja teie üllatuseks sattub teiega paari hoopis kehalisest tuttav Mati, nüüd küll juba vuntsidega. Seadus ei sunni kedagi minema notari juurde ega koos elama vastu oma tahet. Näiteks ei juhtu nii, et lähete hommikul tööle ja õhtul, kui tagasi koju olete jõudnud, ootab teid teie kalli kaasa asemel hoopis keegi teine, vaatab teile otsa ja ütleb, et halloo, uus kooseluseadus! Kui nii juhtub, andke palun teada! Igor Gräziniga on meil kokkulepe, et ta sõidab kohe välja ja asub lahendama.
Igasugu jama on veel aetud. On olnud inimesi, kes siltide kleepimisega on väljunud asjaliku debati piiridest, nii et nende tõsiseltvõetavus on kahjustada saanud. Protsess tervikuna on siiski üsna tasakaalus ja asjalik olnud. Ka ajakirjandus, keda me poliitikutena tavaliselt arvustame, on ära teeninud siira komplimendi selle eest, et ei teinud suure plahvatusjõuga materjalist pommi. Teemakäsitlus on olnud üsna tasakaalukas ja äärmuslikkust vältiv.
Tänane otsus väljendab poliitilist tahet ja valikut. Kui valik on kooseluseadus vastu võtta, siis siit edasi on juristidel hulk tööd. Seaduse jõustumise tähtajaks on plaanitud 1. jaanuar 2016.
9. oktoober on maailma ajaloos päev, mil Costa Ricas kaotati orjus. Uus-Meremaal tühistati 9. oktoobril kõrtsidele kehtinud luba müüa alkoholi vaid kella kuueni. Põhjus oli, et too algselt mõelduna napsitamist piirama pidanud keeld õpetas kuuldavasti hoopis terve põlvkonna mehi hästi kiiresti klaasi kummutama. Prantsusmaal kaotati 9. oktoobril surmanuhtlus ja 9. oktoobril sündis John Lennon, kes oma laulus "Imagine" soovis unistada maailmast, kus inimeste vahel on vähem piire. Ma arvan, et see on just see, mille üle me täna otsustame. Liberaalina on mul alati hea meel, kui maailm saab juurde killukese vabadust.
Reformierakonna fraktsioonis on palju nii neid, kes arvavad, et seadus on valmis, kui ka neid, kes seda ei arva. Ja peale seda hääletust läheme üksteise eri arvamustest ja kogemusest lugu pidades edasi. Soovin sama ka kõigile neile, kes on poolt ja kes on vastu. See ei ole millegi lõpp, vaid pisut vabam maailm. Aitäh!
Aitäh! Vasturepliik. Väga hea reageerimine, Igor Gräzin! Palun!
Kristen, palun ära mine ära! Sa lõpus puudutasid ühte teemat, mille kohta ma tahan küsida. Tähendab, liberalism ja piiramine jne. Ütle, kas sa pead liberaalse maailmavaate seisukohalt õigeks seda, et alkoholi müüakse kella kümnest kümneni. Mina nimelt pooldan müüki 24/7.
Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana Eiki Nestori! Kaheksa minutit.
Head sõbrad! Ma alustan kahe märkusega selle kohta, mis mind on seganud selle eelnõu menetlemisel, ja siis lähen asja juurde. Esimene märkus on niisugune, et selle seaduseelnõu on esitanud Riigikogu menetlusse 40 Riigikogu liiget. See 40 liiget on Riigikogu vähemus. Ning selle eelnõu algatajatele on mitmel juhul püütud juurde lisada mingeid muid nimetusi kuni koalitsioonini välja. Ma pean oma ametikoha tõttu Riigikogu liikmeid kaitsma. Selle nimetuse andmisega te, head inimesed, teete liiga nii nendele rahvasaadikutele, kes algatasid selle eelnõu, aga praegusesse võimuliitu ei kuulu, kui ka nendele rahvasaadikutele, kes seda valitsust toetavad, aga seda eelnõu ei algatanud. Nii et palun olgem täpsed, see on osa rahvasaadikute eelnõu!
Teiseks on tekitanud väga palju arutelu eelnõu sisu, kuna see on sooneutraalne. Ma kiidan töörühma, kes eelnõu ette valmistas, just selle eest, et see sooneutraalne on. See ei ole mingi teise sildi all valekauba sissetoomine. Mõelge ka teistpidi: kui me ütleme selgelt, et meil on seadustatud abielu ja nüüd võimalus ka kooselu registreerida, kuid see õigus anda ainult samasoolistele paaridele, siis peaks ju põhjendama, miks erisoolistel paaridel ei ole õigust oma kooselu registreerida. Mina seda põhjendada ei oska. Seda ei olegi võimalik põhjendada. Tuleb lähtuda nendestsamadest võrdsetest võimalustest, mis inimestel on. Selles mõttes on kooseluseaduse teema kontseptuaalselt õigesti üles võetud.
Tänaseks on ilmselt juba ammu möödas see aeg, mil võiks seaduse paragrahvidest rääkida. Kõik on suhtumise asi. Ma mõtlesin eile hommikul enne seda tulist päeva, mis oli tulemas, mida selle kõige juures võiksid mõelda meie inimesed oma kodudes. Ma usun, et 30-ndates aastates umbes kümme aastat tagasi kirikus oma abielu registreerinud paar hommikul lapsi lasteaeda viies mõtles ka selle peale, ja ega nad õieti aru ei saa, miks see teema nii tähtis on. Aga kindlasti mingi osa nende jaoks, kes on poliitikas aktiivsemad ja kellel on võib-olla sõpru, kelle peale nad mõtlevad, on see seadus, mis vastu võetakse, ja see ei sega neid.
Eile kolleeg Kaljuvee pidas siin väga südamliku kõne minuealistest inimestest. Mina ütlen teile siiralt ja ausalt, et minu peres kasvavad lapsed ja lapselapsed, aga mina ei suudaks oma peres 60-aastase inimesena seletada, miks ma sellist seadust ei algata ja miks ma selle poolt ei ole. Minust lihtsalt ei saadaks aru. Ma ei oskaks seda ka endale seletada, sest ma usun, et inimestel peavad olema võrdsed õigused.
Samas ma saan ka aru nendest minuealistest, kellel on tekkinud seoses selle nende jaoks arusaamatu eelnõuga mingi imelik tunne, mingi kartus, et kui see seadus vastu võetakse, siis võib-olla keegi tuleb nende akna alla musitama. Ma arvan, et kui seadus vastu võetakse ja kehtima on hakanud, siis nad näevad, et keegi nende akna all ei käi, ja ju nad muutuvad rahulikumaks. Usun ka, et mingi osa koos elavaid eri soost paare sai selle tõsise arutelu tulemusena mõtteainet, kas selle seaduse vastuvõtmise korral oma kooselu registreerida või mitte. Kas nad seda teevad või mitte, ei olegi nii oluline, tähtis on, et neil on see võimalus.
Täpselt samamoodi tähtis on see nendele inimestele, kes on samast soost ja elavad koos. Ka nende jaoks on tähtis, et on see võimalus. Ning ma usun, et veelgi tähtsam on nende jaoks see, et ühiskonnas on selle debati käigus midagi öeldud. Ja koht, kus ühiskonnas midagi öeldakse, on ka Riigikogu. Nad ei pea häbenema seda, kes nad on. See arvamuste tulv, mida te nägite võib-olla viimase poole aasta jooksul oma meilides ja muudes kirjutistes või debattides, on märkimisväärne. Need inimesed aga on elanud niisuguste arvamuste surve all sellest ajast saadik, kui nad said aru, kes nad on. Mõistkem neid!
Mul on ääretult kahju, et üks meie ühiskonna kõige nõrgemaid kooslusi, mis koosneb emast ja lapsest, sai järjekordselt solvatud. Ma ei tea, kas need solvajad tegid seda meelega või mitte, aga kui need emad vaatasid pühapäeva õhtul televiisorit, siis nad tundsid ennast järjekordselt üksikuna. Sellest on väga kahju.
Lõpetada tahan selge üleskutsega. See mulle kogu tolle arutelu juures ei meeldinud ja sellest ma aru ei saa, kui keegi võtab nõuks tulla kas siia kõnepulti või teha seda kuskil mujal ning patsutada inimesele õlale ja öelda: tead, mul ei ole tegelikult sinu vastu midagi, aga ... Siin minu meelest seda siiski ei ole. Ja kui keegi püüab mingi "aga" taha peituda, siis see on puhas variserlikkus.
Ma ei tea, Lembit, kas ma aitasin sind. Tõesti, selles eelnõus on 90-ndate aastate vaimu. Siis, head sõbrad, oli selliseid kuumi seadusi meie ees kolm tükki kuus, nüüd on nelja aasta jooksul üks. Muidugi on hea, et meil on olnud ka tulist poliitilist debatti, aga jäägem kõige selle juures inimesteks! Toetagem seda seadust! Uskuge mind, me teeme ära suure asja.
Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Siiski, kümme sekundit tagasi polnud, nüüd juba on. Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Kaia Iva! Kolm minutit lisaaega.
Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma alustan tänast kõnet, meenutades selle eelnõu esimest lugemist 18. juunil. Siis ütles ettekandja eelnõu algatajate nimel siitsamast kõnepuldist: "Sellest eelnõust on kujunenud tõeline sallivuse, liberaalsuse, aga ka aususe proovikivi poliitikutele ja kõigile asjast huvitatuile. Ma kutsungi kõiki selle eelnõu teemal debateerijad üles täna ja edaspidi olema eelkõige ausad." Mul on kahju, väga kahju, et just eelnõu eestkõnelejad ise pole selle menetlemisel suutnud ausaks jääda. Tsiteerin veel kord 18. juuni istungit: "Olgu kohe alguses veel kord öeldud kõigile, kes sellest siiani pole aru saanud või pole tahtnud aru saada: kooseluseadus ei legaliseeri Eestis samasooliste abielu ega anna samasoolistele paaridele õigust lapsendada. Ma ütlen veel kord hästi aeglaselt ning kõlava ja selge häälega: kooseluseadus ei legaliseeri Eestis samasooliste abielu ega anna samasoolistele paaridele õigust lapsendada." Kahjuks polnud juba see väide tõsi. See eelnõu lubab lapsendamist. Tõsi, mõningaste piirangutega. Need piirangud on jäetud kohtupraktika otsustada.
Ma ei arutlegi siinkohal selle üle, kas see võiks olla hea või mitte, vajalik või mitte. Ma viitan sellele, et avalikkust eksitati. Üks vassimise koht on ka see, kuidas eelnõust, mis nõudnuks 51 rahvasaadiku poolthäält, sai eelnõu, mille puhul piisab vaid lihthäälteenamusest. Nimelt jäeti eelnõust välja menetluslikud õigusnormid – kuidas saab esitada hagi, kuidas toimuvad kohtuvaidlused jms. Eelnõu juhtivmenetleja on avalikus intervjuus rõhutanud, et see, et need sätted üldse algselt eelnõus olid, on eelnõu esitaja viga, tööõnnetus. Selliseid sätteid ei tohtivatki kõnealuses seaduses olla, need pidavat olema kõik koos kohtumenetluse seaduses. Juhin tähelepanu, et analoogsed sätted on väga kenasti mahtunud kehtivasse perekonnaseadusesse, mis alles üsna hiljaaegu siin saalis vastu võeti. Kummalisel kombel need perekonnaseadusesse sobisid. Tõde on selles, et nende normide väljavõtmine oli lahendus, kuidas pääseda 51 hääle nõudest.
Head kolleegid, millisest aususest me sellise menetlemise juures saame rääkida? Kahju, väga kahju, aga seda lubatud ausust ei ole, sest juba menetluse alguses üritati inimesi eksitada. Nimelt rõhutati, et seda seadust on vaja eelkõige praegu nn vabaabielus olevatele paaridele, et see seadus annab neile kaitse, kaitstes faktilise kooselu lõppemisel just nõrgemat poolt.
Olgu meelde tuletatud, et tegeliku kaitse nõrgemale poolele faktilise kooselu lõppemisel oleksid andnud IRL-i suve hakul esitatud perekonnaseaduse muudatused. Kahjuks viskas valitsuskoalitsioon need pikema jututa kõrvale. Kooseluseaduse puhul on aga tõde see, et see ei anna automaatset kaitset, vaid loob täiendava lepinguvormi, mille notariaalsel sõlmimisel tekib mõningane kaitse. Ka selle lepingu sõlmimiseks on vaja notari juures oma selge jah-sõna öelda. Tegelik põhjus, miks kooseluseaduse eelnõu esitati, on siiski soov luua samasoolistele paaridele kooseluks spetsiaalne lepinguline institutsioon. Oleks olnud aus kohe seda ka öelda, arutelu oleks olnud palju asjalikum, ausam, lugupidavam. Nii oleks võinud tekkida arutelu, mis eri arvamustel olijaid liidab, mitte ei lahuta. Inimesed pole ju rumalad, nad on need võltspõhjendused läbi näinud.
Nüüd olemegi olukorras, kus sellisel viisil juhitud menetlus on tekitanud inimestes rohkem küsimusi, kui on andnud vastuseid. Igal hetkel on inimesed olnud sunnitud jälgima, millega neid veel petta tahetakse, millises punktis valet vannutakse. See eelnõu, mis on rääkinud tolerantsusest ja sallivusest, on kahjuks hoopis ühiskonda lõhestanud, tekitanud rohkem hirmu ja kahtlusi.
Kahjuks pole tõsi ka väide, et see eelnõu ei võta kelleltki midagi ära, kuid annab mõnedele paaridele palju juurde. Juba eelnõu menetlemise viis on inimestelt ära võtnud mitu olulist asja. See on inimestelt ära võtnud lootuse, et nendega räägitakse ausalt, ning on ära võtnud lootuse, et nende endi valitud Riigikogu arvestab nende selge sõnaga väljendatud arvamusega. See on pannud kahtlema, kas meil on igaühele tagatud põhiseadusesse kirja pandud õigus oma isiklikele veendumustele, ilma et nende omamise ja väljendamise eest oleks karta diskrimineerimist ja sildistamist. Ja veel on see ära võtnud senise veendumuse, et niisuguste seaduste ettevalmistamisel seatakse esiplaanile laste huvid. Just laste huvide vähene kaitstus on selle eelnõu tõeline nõrk koht.
Samuti puudub seaduse nn põhipaketis näiteks ka kooselukaaslase ülalpidamise kohustus pärast kooselu lõppu. Puudub kohustus ülal pidada ka ühist last ootavat või imikut kasvatavat ekselukaaslast, samuti kohustus suhelda perekonnas kasvava lapsega ning näiteks kooselulepingu sõlmimisel tohib elukaaslase lapsega suhelda alles pärast kohtuotsust.
Selle seaduseelnõu senine menetlemine on näide halvast seadusloomest. See on näide sellest, kuidas ühiskonda lõhestatakse, ei otsita ühisosa ega konsensust, vaid sildistatakse eri arvamusel olijaid. Oleks olnud parem, kui me siin saalis oleks eile katkestanud teise lugemise, ei oleks öelnud poolt ega vastu, vaid oleks võtnud aja maha selleks, et rääkida ausalt ja kõiki osapooli austavalt tegelikest probleemidest neid varjamata.
Siiski on veel praegu ka see hetk, kus on võimalus teha vigade parandust, võtta aeg maha, rääkida inimestega, arutada ausalt ja avatult ning leida üheskoos vajalikud ning sobivad lahendused tõstatatud probleemidele. Vaid nii on võimalik saavutada ühiskonna suurem sidusus, suurendada sallivust ja usku oma riiki.
Just seepärast kutsun IRL-i fraktsiooni nimel üles seda seaduseelnõu seaduseks mitte hääletama. Võtame aja maha ja üritame uuesti üles ehitada kaotatud usaldust! Aitäh!
Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni!
Lugupeetud kolleegid! Nii nagu teie olen ka mina viimastel nädalatel ja päevadel lugenud palju liigutavaid pöördumisi nii selle seaduse poolt kui ka vastu. Ma arvan, et mõlemat seisukohta võib aktsepteerida ja peab aktsepteerima. Keskerakonna fraktsioonis on iga meie liige pidanud nõu iseendaga, aga ka oma pere ja lähedastega, samuti kindlasti oma valijatega. Me oleme otsustanud, et see seaduseelnõu, mis puudutab inimeste eraelu, saab meie poolt sellise hinnangu, mille igaüks meist langetab peale nõupidamist iseenda, oma lähedaste ja valijatega.
Mul on hea meel, et selle eelnõu puhul on tegemist seadusega, mille algatajate seas on inimesi kõigist neljast Riigikogus esindatud erakonnast. Ma tean, et igas erakonnas on inimesi, kes näevad selle eelnõu plusse, ja on inimesi, kes näevad miinuseid. Ka minu lähedaste seas on inimesi, kes näevad pooltargumente, ja neid, kes näevad vastuargumente. Aga kõige rohkem on minu jaoks oluliste inimeste seas neid, kes ütlevad, et see seadus ei muuda nende elus mitte midagi. Nende jaoks on siit Riigikogust vaja hoopis teistsuguseid otsuseid, et nende elu paremaks muutuks. Ja sellest põhimõttest täna Keskerakonna fraktsioon ka lähtub. Riigikogus on vaja teha otsuseid, mis muudavad Eesti käekäiku. See seadus aga annab võimaluse kahele täiskasvanud inimesele registreerida oma kooselu. Meie fraktsioon hääletab nii, nagu igaühe enda sisetunne ütleb. Aitäh!
Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, alustame eelnõu 650 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete algatatud kooseluseaduse eelnõu 650. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid ei ole. Riigikogu liikmete algatatud kooseluseaduse eelnõu 650 on seadusena vastu võetud. (Aplaus.) Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 604 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!
Austatud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu teise lugemise ettevalmistamisel kahel istungil: 15. ja 23. septembril. Komisjonis leiti üsna üksmeelselt, et on väga tervitatav Riigikogu kaasamine Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi esitamise menetlusse.
15. septembri istungil vaatas komisjon üle Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku. Keskerakond oli seisukohal, et Riigikogu peaks võtma kandidaadi osas vastu siduva hääletusotsuse, milleks läheb vaja isegi kaks kolmandikku koosseisu häältest. Parlament kas siis kiidab nõnda kandidaadi heaks või lükkab tagasi. Enamik komisjoni liikmeid oli arvamusel, et ei ole mõistlik tekitada Riigikogus vastu võetava siduva otsusega võimalus, et tekib konflikt meie oma parlamendi ja Euroopa Parlamendi vahel. Euroopa Parlament ei pruugi esitatud kandidaate heaks kiita ja me oleme stardis tagasi. Seetõttu leiti, et volinikukandidaadi avalikuma arutamise huvides võiks ta Riigikogu täiskogu ees esineda ettekandega, tutvustada oma vaateid ning talle saaks esitada küsimusi, et välja selgitada tema sobivus sellesse ametisse. Kuid Riigikogu ei tohiks teha siduvat otsust.
Lisaks arutleti selle üle, milline võiks olla protseduuriline kord komisjoni liikme kandidaadi väljaselgitamiseks ja ärakuulamiseks. Kas on vaja muuta kehtivat regulatsiooni või saab edasi minna ka olemasoleva regulatsiooni piires? Riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab praegu täiskogul volinikukandidaati arutada oluliselt tähtsa riikliku küsimusena, nii nagu me seda siin alles hiljuti tegime. Selle miinusena toodi välja asjaolu, et olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu saab algatada Riigikogu komisjon ja fraktsioon, kusjuures fraktsioon võib aastas algatada ühe oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelu. Samuti puuduks otsene kohustus volinikukandidaati arutada täiskogul. Seega oleks mõistlik näha ette sellekohane eraldi regulatsioon, mida see seaduseelnõu püüabki teha.
Kolmas sisuline küsimus, mida komisjonis arutati, oli see, et kui me näeme ette teatud protseduurilise korra komisjoni liikme kandidaadi menetlemiseks, siis tuleb arvestada, et samasugune staatus Euroopa tasandil on ka Euroopa Kohtu kohtunikul. Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi esitamine on aga täitevvõimu pädevuses ja parlamendil puudub võimalus selles osas sisuliselt kaasa rääkida. Võib-olla kooskõlastatakse kandidatuuri ainult Euroopa Liidu asjade komisjoniga. Seepärast on ettepanek selline, et ka Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaat saaks laiema legitimatsiooni selle kaudu, et see inimene tuleks näiteks põhiseaduskomisjoni ette, esitaks oma ettekande ja komisjoni liikmed saaksid teda küsitleda. Komisjoni liikmed olid selle ettepanekuga päri ja nii sai see ka eelnõusse kirja.
Komisjon tegi ka protseduurilised otsused. Leiti, et see eelnõu tuleks saata täiskogu istungi päevakorda 9. oktoobriks – see oli üksmeelne otsus – ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Ka see otsus oli üksmeelne. Aitäh!
Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Küsimusi ei ole. Hea ettekandja, ma tänan teid! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Meie kodu- ja töökorra seaduse järgi seda ettepanekut ei hääletata. Kolmas ettepanek on juhtivkomisjonilt. Neljas ettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Ma tänan! Juhtivkomisjoni seisukoht oli, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõppenud. Soovime eelnõule jõudu teise ja kolmanda lugemise vahepeal!
Head ametikaaslased, rohkem päevakorrapunkte täna ei ole. Istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!
Istungi lõpp kell 10.36.
