Austatud juhataja! Lugupeetud arupärijad! Austatud Riigikogu liikmed! Vastan 16. aprillil esitatud arupärimisele koalitsiooni lubaduste katteallikate kohta. Enne, kui lähen konkreetsete küsimuste ja vastuste juurde, juhin siiski tähelepanu sellele, et arupärijate esindaja sõnavõtus olid mõned faktivead. Nimelt ei saa kindlasti väita, et valitsusliidu moodustamisel oleksid head uudised tehtud avalikuks enne kui katteallikad. Vastupidi, kõik katteallikad on olnud algusest peale teada. Need on olnud kättesaadavad mitmes eri formaadis ja nüüdsest juba mõnda aega ka valitsuse kodulehel tabelina. Ma keeldun nõustumast sellega, et need katteallikad on ilmtingimata halvad uudised. Ma arvan, et nii alkoholi- kui ka tubakaaktsiisi senisest kiirem tõus on head uudised ja minu teada ei ole ka ükski parlamendierakond seda vaidlustanud. Samuti ei vasta tõele arupärijate esitatud väide, nagu oleks lubaduste ja katteallikate vahe 172 miljonit eurot. Esiteks, tegemist ei ole pelgalt lubadustega, kuna valitsus on kokku pannud tööplaani. Valitsusliidu leppes ei sisaldu mitte lubadused, vaid konkreetsed plaanid, mis ellu viiakse. Konkreetsete plaanide koguhind, millele on vaja katteallikad leida, on tõepoolest 172 miljonit. Aga tuleb teada ka seda, et katteallikaid on meil enam kui 40 miljoni jagu rohkem, mis tähendab, et valitsusliidu lepe tervikuna parandab eelarvepositsiooni järgmisel, aga ka ülejärgmisel aastal.
Läheme nüüd teie esitatud küsimuste ja nende vastuste juurde. Esimene küsimus: "Teede Tehnokeskuse 2011. aasta uuring näitas riigimaanteede pikaajalist kumulatiivset alarahastamist 836 miljoni euro ulatuses. Ometi on üheks katteallikaks kütuseaktsiisi lahtisidumine teehoiust. Kuidas see mõjutab teede olukorda?" Kehtiva seaduse järgi on riigieelarves planeeritud teehoiu rahastamise maht üksnes arvestuslikult seotud kütuseaktsiisi laekumise prognoosiga. Eelarveaasta jooksul laekuvat aktsiisitulu ei suunata automaatselt teehoidu, kuid teeseaduse § 16 lõike 2 alusel arvutatud ja riigieelarvest teehoiuks eraldatud kulud kaetakse osaliselt Euroopa Liidu struktuuritoetustest. Praegune süsteem ei arvesta teedesse investeerimise tegelikku vajadust ega taga piisavat paindlikkust riigieelarve koostamisel. Valitsuskoalitsioon on lubanud suurendada riigieelarve paindlikkust ja vähendada tulude seotust konkreetsete kuluartiklitega. Just seetõttu on tehtud ettepanek teehoiu rahastamine kütuseaktsiisist eraldada. Teehoiu rahastamise vajadust hinnatakse ja selle maht määratakse riigi eelarvestrateegias koos muude ülesannete rahastamise kavaga. Eraldatavad summad fikseeritakse nagu ikka iga aasta riigieelarves. Täpse investeeringute kava ja teede olukorra hindab Maanteeamet oma teehoiukavas, lähtudes riigi eelarvestrateegias kavandatud mahtudest.
Teine küsimus: "2014. aasta riigieelarves on eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsama aktsiisimäära maksukuluks 55,1 miljonit eurot. Valitsuskoalitsioon kavatseb soodusaktsiisi asendada täpsema kompensatsioonimehhanismiga. Sellega loodetakse saavutada üle 30 miljoni euro kokkuhoidu. Kuidas see kompensatsioonimehhanism töötab ning kellele see kehtib?" Kodumajapidamistele ja avaliku sektori hoonetele planeeritakse investeeringutoetust kütteseadmete väljavahetamiseks ning hoonete energiatarbe vähendamiseks. Toetusskeemi on plaanis rahastada nii CO2 kvoodi müügituludest kui ka Euroopa Liidu struktuuritoetustest. Transpordisektoris on plaanis kütuse kallinemine katta esmajärjekorras riigi reisijateveo dotatsiooni suurendamisega. Valitsuse tegevusprogrammis on kompensatsioonimehhanismide väljatöötamise lõpptähtajaks seatud selle aasta neljas kvartal.
Kolmas küsimus: "Riigieelarve paindlikkust on plaanis suurendada läbi tõhusama finantsjuhtimise. Selle tulemusena saavutatav kokkuhoid peaks Rahandusministeeriumi hinnangul olema 15 miljonit eurot. Millised on konkreetsed sammud tõhusama finantsjuhtimise saavutamiseks ning kuhu kulub see 15 miljonit eurot praegu?" Nüüdsest muutuvad Euroopa Liidu toetuste riikliku kaasfinantseerimise jaotamispõhimõtted. Kaasfinantseerimise vahendid nähakse edaspidi ette Rahandusministeeriumi juures, mitte ei planeerita limiite valitsemisaladele eraldi. Väljamakseid tehakse edaspidi tegelikust vajadusest lähtudes. Seeläbi väheneb oht, et kui mõni projekt juhtub takerduma, muutub osa riigieelarve vahenditest asjatult broneerituks. Ükski projekt muudatuse tõttu kaasfinantseeringuta ei jää.
Neljas küsimus: "Koalitsioonileppes on lubadused, mis tähendavad täiendavaid kulutusi mitte ainult järgmiseks aastaks, vaid ka tulevikus. Kuidas on võimalik selliseid kulutusi katta ühekordsetest meetmetest?" Koalitsioonilepe on täielikult arvesse võetud valitsuse 29. aprilli istungil heaks kiidetud "Riigi eelarvestrateegias 2015–2018". Järgnevate aastate finantsplaanis on muu hulgas nii ajutisi tulumeetmeid, näiteks täiendavaid dividende, kui ka ajutisi kulumeetmeid, näiteks Riigi Kinnisvara AS-i lisainvesteeringud ja Euroopa Liidu eesistumine. Kuid tervikuna ei ole neil määravat mõju ei tulu- ega kulupoolel. "Riigi eelarvestrateegias 2015–2018" on eesmärk struktuurne ülejääk kõigil aastail, välja arvatud ülejärgmisel, 2016. aastal, mil struktuurse eelarvepositsiooni tulud ja kulud peaksid olema võrdsed. Veel näeme ette nominaalse eelarvepositsiooni iga-aastase paranemise nii, et selle aasta oodatava puudujäägi 0,7% asemel on 2018. aastal ülejääk 0,5%.
Viies küsimus: "Järgmisel aastal väheneb tulumaksumäär 20%-le. See samm suurendab netotulude ebavõrdsust ühiskonnas veelgi, kuna madalama sissetulekuga inimesed võidavad sellest sammust minimaalselt, kõrgema sissetulekuga inimesed aga kordades rohkem. Miks Te peaministrina toetate netotulude ebavõrdsuse suurenemist?" Koalitsioonileppe eesmärk on majanduskasvu elavdamine ja tööhõive suurendamine tööjõu maksukoormuse vähendamise kaudu. Seeläbi tõuseb kõikide elanike, sh madalapalgaliste heaolu. Tulude ebavõrdsust vähendame muu hulgas maksuvaba tulu kasvuga 144 eurolt kuus 184 eurole kuus 2018. aastal. Maksuvaba tulu suureneb igal aastal, nagu riigi eelarvestrateegia ette näeb. Maksuvaba tulu kasvul on teadupärast suurem mõju just madalapalgalistele. Samuti suurendatakse tuntavalt nii universaalseid kui ka vajaduspõhiseid lastetoetusi, mis on jällegi suunatud just väiksema sissetulekuga leibkondadele. Selleks, et eakate toimetulek paraneks, tõstsime pensione sel aastal keskmiselt 5,8%, mis teeb 240 eurot aastas ehk 20 lisaeurot kuus. Järgmisel aastal on peale vähemalt sama suurt pensionitõusu oodata ka tulumaksuvaba vanemapensioni, õige pea esitab valitsus parlamendile sellesisulise eelnõu. Seega on oodata netotulude kasvu ja ebavõrdsuse vähenemist.
Kuues küsimus: "Põllumehi teevad murelikuks maaelutoetuste finantseerimise korrigeerimine ning riigieelarvest saadavate PRIA toetuste maksustamine. Kuidas on plaanis maaelutoetuste finantseerimist täpselt korrigeerida?" Maaelutoetuste finantseerimine muutub lähtudes Euroopa Liidu põllumajandusfondi määrusest, millega suurendati fondi maksimaalset osaluse määra, seetõttu vähenes riigi kaasfinantseerimise alampiir. Koalitsioonileppe koostamisel otsustati kaasfinantseeringu määr seada siiski nõutavast miinimumist kõrgemale. Nende otsuste tõttu vähenes kaasrahastamise vajadus kogu maaelu arengukava perioodi jooksul 72 miljoni euro võrra, sh 9,5 miljoni euro võrra 2015. aastal. Tuleb arvestada, et uue programmiperioodi maaelu arengukava kogumaht kasvab võrreldes varasemaga. Kaasfinantseerimise vähendamise katavad Euroopa Liidu otsetoetuste vahendid, mis kaasfinantseerimist ei nõua. "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 22. mai istungil, järgmise perioodi arengukavas pööratakse senisest rohkem tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Arengukava järgi kasvab toiduainete tarneahelale suunatud tegevuste prioriteetsus, tuleb juurde lühikese tarneahela ja otseturustuse tegevusi, investeeringutoetuste puhul keskendutakse pikaajalistele investeeringutele, senisest enam pööratakse tähelepanu ühistegevusele ja koostöövormidele, lisandub mitmeid uusi spetsiifilisi keskkonnatoetusi. Peale selle suurendatakse jätkuvaid keskkonnatoetusi, pööratakse senisest enam tähelepanu eri meetmete raames keskkonnale ja ressursisäästule ning jäetakse kohalikku arengut puudutavad otsused kohalikule tasandile. Aitäh!