15:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud minister! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kuuenda töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Valitsuse nõunik Heili Tõnisson
Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, riigieelarve seaduse eelnõu. Teiseks, 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, tolliseaduse, karistusseadustiku ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Neljandaks, maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Aitäh! Riigikogu juhatuse nimel olen vastu võtnud neli seaduseelnõu. Kui need eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd mõningad teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni s.a 16. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks" muutmine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon, ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 17. oktoobril algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus on otsustanud muuta Vabariigi Valitsuse s.a 15. oktoobril algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 505 juhtivkomisjoni ning on määranud uueks juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.
Riigikogu juhatus on edastanud Euroopa Liidu asjade komisjonile Vabariigi Valitsuse s.a 18. oktoobril esitatud Euroopa Komisjoni algatatud elektroonilise side ühtse turu paketi. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade, teatise ja määruse eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 7. november kell 16.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teil laudadel. Panen hääletusele selle nädala päevakorra kinnitamise. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

1. 15:04 Arupärimine Sotsiaalministeeriumi rolli kohta narkosurmade vähendamisel (nr 357)

Esimees Ene Ergma
Algab arupärimisele vastamine. Riigikogu liikmed Kalev Kotkas, Andres Anvelt, Neeme Suur, Kalvi Kõva, Eiki Nestor, Jaak Allik, Helmen Kütt, Urve Palo, Jaan Õunapuu, Rannar Vassiljev, Indrek Saar, Heljo Pikhof, Sven Mikser, Marianne Mikko, Mart Meri ja Karel Rüütli esitasid s.a 19. septembril arupärimise Sotsiaalministeeriumi rolli kohta narkosurmade vähendamisel (nr 357). Palun kõnepulti kolleeg Kalev Kotkase!

Kalev Kotkas
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud sotsiaalminister! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed on Riigikogu XII koosseisu tööaja jooksul mitu korda esitanud siseministrile ja peaministrile arupärimisi narkosurmade rohkuse kohta Eestis. Me juhtisime korduvalt siseministri tähelepanu asjaolule, et narkosurmade suur arv sõltub otseselt sellest, et liiga vähe üritatakse kätte saada tänavadiilereid. Käesoleval aastal taktikat muudeti ja Siseministeeriumi senisele prioriteedile, n-ö narkoparunite püüdmisele lisandus tänavadiilerite püüdmine. Selle tulemusena narkosurmade arv käesoleva aasta esimeses kvartalis 44% vähenes. Politsei uudse taktika efektiivsust näitab ka narkokuritegevusega seotud statistiliste näitajate tuntav kasv. Teadaolevalt on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalal oluline roll narkosurmade arvu vähendamises. Sellest tulenevalt palume lugupeetud sotsiaalministril vastata üheksale küsimusele, mida ma ette lugema ei hakka, vaid palun, et lugupeetud minister enne vastamist teeks seda ise. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Palun nüüd kõnepulti sotsiaalminister Taavi Rõivase!

Sotsiaalminister Taavi Rõivas
Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud arupärijad! Vastan teie arupärimisele. Kõigepealt soovin teid tänada väga õige ja põhjendatud teemapüstituse eest! Tõepoolest, narkomaania leviku vähendamine, narkomaania ärahoidmine ja tagajärgedega tegelemine on teemad, mis ei ole pelgalt Siseministeeriumi valitsemisalas, vaid võib öelda, et peaaegu kõik ministeeriumid on sellesse ühte või teist serva pidi kaasatud, Sotsiaalministeerium päris kindlasti teiste hulgas. Aga läheme nüüd küsimuste juurde.
Küsimus nr 1: "Rahvastiku tervise arengukava narkomaania vähendamise meede seab eesmärgiks narkosurmade vähendamise. Mida on Sotsiaalministeeriumi valitsusalas tehtud 2012. ja 2013. aastal narkosurmade vähendamiseks? Milline on olnud piirkondlik mõju?" Rahvastiku tervise arengukava narkomaania vähendamise meetmes on Sotsiaalministeeriumi vastutusalaks ennetustegevused, kahjusid vähendavad tegevused, ravi ja rehabilitatsioon. Lisaks narkomaania vähendamise meetmetele kajastuvad mõningad tegevused, näiteks süstlavahetus ja narkomaaniaravi, HIV ja aidsi ennetamise meetmes. Ma loen ette peamised tegevused, mis puudutavad 2012. ja 2013. aastat: ambulatoorse ja statsionaarse narkomaaniaravi pakkumine täiskasvanutele ja alaealistele (narkomaaniaravi pakutakse Justiitsministeeriumi rahastusel ka kinnipidamisasutustes), sõltuvusvastase taastusabi ehk rehabilitatsiooni pakkumine täiskasvanutele ja alaealistele, narkomaania ennetamise, kahjude vähendamise, ravi ja sõltuvusvastase taastusabiga seotud spetsialistide koolitamine, koolitused üledoosi ärahoidmise teemal, süstlavahetusteenus eesmärgiga vähendada HIV ja teiste viiruste levikut, nõustamisteenuste pakkumine sõltlastele ja nende lähedastele, valdkonna seire ja teadusuuringute korraldamine (nt on meil uuring "Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine"), mitmesuguste eesti- ja venekeelsete infomaterjalide väljatöötamine ja laialijagamine (sh "Kuidas tegutseda üledoosi korral?" või "Räägime narkootikumidest"), samuti mainin veebilehte www.narko.ee. 2013. aastal käivitus ka naloksooniprogramm, mille eesmärk on vähendada otseselt narkootikumi üledoosist põhjustatud surmade arvu. Naloksoon on lihtsalt öeldes vastumürk, mida saab pruukida juhul, kui on tarbitud väga kangeid narkootikume ja tekivad üledoosisümptomid.
Küsimus nr 2: "Milliste meetoditega on Sotsiaalministeeriumil plaanis 2014. aastal narkosurmade vähendamisega tegelda?" 2014. aasta narkomaaniavaldkonna tegevuste eelarve Sotsiaalministeeriumis on ligikaudu neli miljonit eurot. Järgmisel aastal on kavas narkootikumi üledoosist põhjustatud surmade arvu vähendamiseks laiendada juba käesoleval aastal alustatud naloksooniprogrammi ning jätkata kõiki eespool loetletud tegevusi ehk ravi-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuste pakkumist. Oluline on rõhutada, et järgmine aasta on see aasta, mil suurt osa seni Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest tehtud kulutustest tuleb hakata rahastama Eesti riigieelarvest. Mul on hea meel, et meil on olnud võimalik seda teha (eeldusel loomulikult, et parlament riigieelarvet sellisel kujul toetab, aga vähemalt selles eelarve eelnõus, mille valitsus on esitanud, on see sees) ja me suudame ka Eesti riigi vahenditega nende teenuste osutamist kenasti jätkata.
Küsimus nr 3: "Millal realiseerub lubatud naloksooniprogramm narkosurmade vähendamiseks?" Katseprogrammiga, mille eesmärk on vähendada narkootikumi üledoosist põhjustatud surmade arvu, alustati 2013. aasta septembri esimesel nädalal Tallinnas ja Jõhvis. Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel hangiti 500 ühikut ravimit eeltäidetud süstalde kujul ja see ravim on esimestele koolitusel osalenutele ka välja jagatud. 2014. aastal oleme planeerinud teenust laiendada käesoleva aasta andmete alusel. Kui 2013. aastal pakutakse koolitusi ning väljastatakse naloksooni kahes piirkonnas, Tallinnas ja Jõhvis, siis järgmisel aastal on kavas programmi laiendada ka teistesse piirkondadesse ning jagada seda ravimit ka teistes asutustes. Esialgu on meil kavas järgmisel aastal väljastada tuhat annust ravimit, aga lõplik arv sõltub tegelikust vajadusest ja koolituse läbi teinud sihtrühma esindajate arvust.
Küsimus nr 4: "2011. aasta ESPAD-i uuring toob välja, et aastate jooksul ei ole noorte uimastitarvitamine langenud. Millised vahendid on Sotsiaalministeeriumi valitsusalas eraldatud narkomaania ennetuseks ja milliste meetoditega planeeritakse saavutada vähenemine noorte uimastitarvitamises?" Käesoleval aastal on narkomaaniavaldkonna tegevuste laiemaks elluviimiseks Sotsiaalministeeriumi eelarves ligikaudu 3,5 miljonit eurot ja lisaks on veel 235 000 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetust. Ma pean küll ütlema, et päris raske on väga täpselt öelda, milline osa läheb ennetuseks ja milline osa mujale, sest eri tegevused on väga tihedalt põimunud. Lisaks ei anna see konkreetne summa selles mõttes täit pilti, et päris palju rakendatakse universaalse ennetuse põhimõtet, mis mõjub peale narkootikumide ka näiteks tubaka ja alkoholi tarbimisele ehk vähendab riskikäitumist üldiselt. Väga mitme tegevuse eesmärk on arendada ka laste ja noortega töötavate spetsialistide võimekust ja oskusi kohalikul tasandil, et nad saaksid oma igapäevatöös uimastiennetustööd tõhusamalt teha. Nende töötajate hulka kuuluvad õpetajad, noorsoo- ja sotsiaaltöötajad, politseinikud jt. Mul on päris pikk ennetustegevuse näidete loetelu, aga ma arvan, et aja kokkuhoiu mõttes on mõistlikum, kui ma saadan selle teile kirjalikult. Kui teil tekib küsimusi, siis saame edasi suhelda. Ennetustegevuse puhul on oluline rõhutada, et siin on väga oluline roll ka Haridus- ja Teadusministeeriumil ning meie koostööl nendega, kuna riskikäitumise temaatika peab meie hinnangul olema koolihariduse lahutamatu osa.
Küsimus nr 5: "Kui paljudele inimestele on narkoravi hetkel tagatud?" 2013. aastal on plaanis pakkuda ravi-, rehabilitatsiooni- ning nõustamisteenust 1800–1900 inimesele. Mullu sai ambulatoorset sõltuvusravi 1157 inimest ja institutsionaalset sõltuvusravi 185 inimest. Käesoleva aasta arv, mis selgub küll aasta lõpuks, jääb ilmselt samasse suurusjärku. Riigieelarvest rahastatavat narkomaaniaravi pakub terve hulk asutusi: Tervisekeskus Elulootus, Wismari Haigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Aasa Kliinik, Corrigo, Narva Sõltuvuste Ravikeskus ja Tallinna Lastehaigla.
Küsimus nr 6: "Kui palju on ette nähtud vahendeid sõltuvusraviteenuste ja taastusabikohtade arvu suurendamisele riigieelarvest ja Euroopa Liidu struktuurifondi vahenditest 2014. aastal?" Täpne tegevuskava nii riigieelarve kui ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendite osas on alles koostamisel, lõplikud tegevuskavad koos tegevustele eraldatud vahenditega kinnitatakse selle aasta detsembris. Me oleme riigieelarves planeerinud narkomaaniavaldkonna tegevustele ligikaudu neli miljonit eurot. Aga tuleb rõhutada, et siin on väga palju eri allikaid. Nagu ma juba rääkisin, osa tegevusi on peale narkomaania ennetamise seotud ka alkoholismi ja suitsetamise ennetusega. Samuti on riigieelarve kõrvalt, kui nii võib öelda, mitmed olulised ehitused ja teenused kavandatud Norra programmide toel, muu hulgas rajame Tallinna Lastehaigla õuele uue laste vaimse tervise keskuse. Need ehitustööd on kohe-kohe algamas. Rahastuse suurusjärk on mälu järgi öeldes kuus miljonit eurot, koos lastehaigla oma panusega. Samasugune laste vaimse tervise keskus, mitte küll ehitusprojektina, vaid teenuste osutamise projektina on meil plaanis ka Tartus, Ida-Virumaal, Pärnus ja Viljandis. Sellised laste vaimse tervise keskused aitavad vähendada laste narkomaaniariski ja, mis seal salata, aitavad ka sõltuvust ravida.
Küsimus nr 7: "Mis juhtub sõltlastega pärast ravilt vabanemist? Kuidas on tagatud teenused sõltlaste integreerimiseks ühiskonda?" Pärast ravi lõppemist on endisel sõltlasel võimalik saada rehabilitatsiooniteenust. Riiklikult rahastatakse seda praegu Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses, kus on 26 statsionaarset kohta meestele, ning Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, kus on esimesena Eestis ka naistele ette nähtud kümme kohta, samuti on seal kümme kohta meestele. Rehabilitatsiooni käigus arendatakse sotsiaalseid toimetulekuoskusi, pakutakse teraapiat, sh pereteraapiat, pakutakse psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist ja tööteraapiat, abistatakse töökoha otsimisel ning lisaks pakutakse sõltuvusprobleemidega inimestele vaimset tervist ja töövõimet toetavaid nõustamisteenuseid.
Küsimus nr 8: "Mida tehakse, et tagada sõltuvusravi pakkumiseks väljaõppinud personal ja psühhiaatrid Eestis?" Praegu on tõesti sõltuvusravi ainult psühhiaatrite pädevuses. Väljaõppinud personali tagamiseks on alustatud läbirääkimisi, et arstidele pakutaks täienduskoolitusprogramme, kus neil oleks võimalik omandada lisapädevus. Oluline roll sõltuvusravi pakkumisel on arstide kõrval kindlasti ka õdedel, kliinilistel psühholoogidel, tegevusterapeutidel ja sotsiaaltöötajatel.
Küsimus nr 9: "Kuidas kasutada olemasolevat haiglavõrku narkoravi tagamiseks?" Juba praegu rakendatakse nii narkomaaniaravil kui ka rehabilitatsiooniteenuse osutamisel just nimelt olemasolevat haiglavõrku. Narkomaaniaravi pakuvad Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tallinna Lastehaigla. Rehabilitatsiooniteenust, nagu ma juba nimetasin, pakub Viljandi Haigla. Praegu toimuvad läbirääkimised ka mõne teise haiglaga, et nad alustaksid narkomaaniaravi pakkumist. Välja võib tuua Pärnu Haigla, kes on värskelt teinud väga suuri investeeringuid psühhiaatriakliiniku arenguks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra minister! Läheme küsimuste juurde. Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas
Tänan, proua eesistuja! Austatud minister, suur tänu sisukate vastuste eest! Aga kas saab anda hinnangut Sotsiaalministeeriumi võetud meetmete regionaalsele mõjule?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas
Aitäh! Me teame, et narkomaania on kõige rohkem levinud just Põhja-Eestis, eriti puudutab see Tallinna ja Ida-Virumaad. Eks nende teenustega ole ka nii, et suur osa on konkreetselt nende regioonidega seotud. Samas on teenuseid, kus on erakordselt oluline inimene tavapärasest keskkonnast välja viia. Seetõttu on päris hea, et näiteks Viljandis pakutakse nii meestele kui ka naistele statsionaarset rehabilitatsiooniteenust. Võib-olla ma nüüd natuke lihtsustan, aga siiski ütlen, et kui alkoholism on probleemiks sõltumata maakonnast, siis narkomaania poolest eristuvad Tallinn ja Ida-Virumaa väga tugevalt teistest piirkondadest.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Kindlasti on narkomaania tõsine probleem üle Eesti, aga te mitu korda mainisite Ida-Virumaad. Üks asi on otsesed meetodid, teine asi on kaudsed meetodid. Näiteks võib kaudseks meetodiks pidada seda, mida IRL on pakkunud: kolida Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale. See peaks kaudselt kaasa aitama selle probleemi lahendamisele. Kas teie toetaksite valitsuses seda ettepanekut?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas
Aitäh! Sisekaitseakadeemia ehituse teema läheb arupärimise piiridest küll pisut välja. Lisaks sellele, kuidas selle asutuse sinna kolimine potentsiaalselt mõjutab Ida-Virumaa või mis tahes piirkonna turvalisust, peab arvestama väga paljusid muid tegureid, muu hulgas seda, et Murastesse on tehtud väga suuri investeeringuid. Ei tohi unustada sedagi, millised on võimalused leida ühes või teises piirkonnas õppejõude või üldse personali. Siin ei saa väga lihtsalt ühte või teist otsust teha. Aga ma arvan, et te olete minuga nõus, kui ma ütlen, et Sisekaitseakadeemia ehituslikud küsimused väljuvad pisut tänase arupärimise formaadist. Seetõttu ei ruttaks ma mingit eraldi seisukohta võtma.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Helmen Kütt
Tänan, proua eesistuja! Lugupeetud sotsiaalminister! Kahtlemata tuleb tunnustada ja tunnistada, et Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi haldusalas on selle raske probleemi lahendamiseks päris palju ära tehtud. Eriti tahan nagu teiegi esile tuua Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskust, kus on kohad nii meestele kui ka naistele. Seal tehakse väga head tööd. Aga need inimesed vajaksid ka teatud järelteenuseid. Kui nad Viljandist või ka mõnest teisest ravi- ja rehabilitatsioonikeskusest lahkuvad, vajavad nad tuge, et igapäevases elus hakkama saada. Kas 2014. aasta eelarves on mõeldud rahalistele vahenditele või mingitele projektidele, mis tagaksid ravi ja rehabilitatsiooni tulemuste kinnistamise endise sõltlase kodukohas? Nad satuvad ju kodus jälle, nagu öeldakse, halbade sõprade mõju alla.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas
Aitäh! Ma olen Viljandis nende noorte meestega pikalt vestelnud ja usun, olles neile otsa vaadanud, et nad tõesti tahavad narkootikumidest vabad olla. Mitmed neist planeerivad minna elama mõnda teise omavalitsusse. Ma rääkisin seal Tallinna noormeestega, kes ütlesid, et nad tahavad minna mujale, et ahvatlus oleks väiksem, et nad ei satuks uuesti samasse seltskonda, samasse kiusatuste maailma. See on ka üks osa järgnevatest tegevustest. Kui minna teise kohta elama, siis riskid võivad olla märksa väiksemad. Kindlasti on teatud osa neist teenustest, millest te rääkisite, võimalik pakkuda ka sel ajal, kui need inimesed rehabilitatsiooniteenust saavad, ja nii neid võimalikult hästi edaspidiseks eluks ette valmistada. Aga ma olen nõus, et me peame päris hoolega jälgima ka seda, mis saab peale rehabilitatsiooni lõppemist. Eriti seetõttu, et rehabilitatsiooniteenus ja üldse statsionaarsed teenused on ühiskonnale väga-väga kallid, kuid risk, et endine sõltlane uuesti uimasteid tarvitama hakkab, tunnistagem, on väga suur. Ma arvan, et kui me ühiskonnana panustame sellesse, et neid inimesi elu juurde tagasi tuua, siis on see väga õige ja väga põhjendatud, aga selleks, et see raha oleks efektiivselt kasutatud ja tõesti elusid päästetaks, on äärmiselt oluline, et ka peale rehabilitatsiooni oleks tagatud teatud teenuste osutamine.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra sotsiaalminister! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

2. 15:25 Vaba mikrofon

Esimees Ene Ergma
Pärast minu haamrilööki on võimalik registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin
Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Jumal tänatud, et jälle ühed valimised läbi on. Läbi koos kõige sellega, mida nad tavaliselt endaga kaasa toovad: aktiivne propaganda, mis tugineb pooleldi valele, tõeväänamisele jne. Kuid haruharva juhtub, et mõni kandidaat – eriti keegi, keda peetakse soliidseks inimeseks – kasutab otsest valet. Ma tsiteerin teile ühte ajaleheartiklit (tõlgin vene keelest eesti keelde): "Kuid kõige rohkem mind hämmastasid ja lõbustasid Stalnuhhini sõnad, et Ossinovski on gei." Kirjutas need sõnad Jevgeni Ossinovski. Ta väitis, et mina olen kuskil öelnud, kas mingis saates, mõnel ametlikul kohtumisel või mingis artiklis, et Jevgeni Ossinovski on gei. Ma ei ole kunagi öelnud, et Jevgeni Ossinovski on gei. Ma pole kasutanud ka sünonüüme, näiteks homo, pede vms. Eesti keeles on neid sünonüüme piisavalt. Ma pole väitnud, et Ossinovski on gei, sest mul pole lihtsalt selleteemalist faktilist materjali, välja arvatud see kaudne asjaolu, et see teema ajab Ossinovski miskipärast ärevile. Siiski pole ma seda väitnud. Ma pole väitnud, et Ossinovski on gei, sest mul puudub õnnelik oskus inimest nähes ära määrata, kas ta on gei või ei ole. Mul ei ole ka sellist soovi. Mind see lihtsalt ei huvita, kas üks või teine inimene on gei, ja ma pole väitnud, et Ossinovski on gei. Mind üldse ei huvita ühe või teise mehe eelistused seksuaalelus. Kui ma kuulan Tšaikovski ooperit või naudin Freddie Mercury loomingut, siis on mul ükspuha, kes nad isiklikus elus olid.
See leht on seda poolvalet ja tõeväänamist täis. Vaadake, sellise vale kasutamine on häbiväärne. See on häbiväärne vähemalt meie taset arvestades.
Kolleegid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist! Mul on kahju, et Jevgenit praegu siin saalis ei ole, aga mul on siiski ettepanek. See leht on mul siin kaasas. Kui Ossinovski tõestab, et ma olen sellist asja rääkinud või kirjutanud, siis ma söön selle lehe ära. Aga mul on ettepanek, et kui tal ei ole seda süüdistust tõendavat materjali, siis sööks tema selle lehe ära. Kui kunagi Riigikogu saalis kaamerate ees nii juhtub, siis võib-olla kolleegid hakkavad edaspidi sõnu valima ja kui nad valetavad, siis saavad aru, et kunagi võib tulla ka mingi karistus, ata-ata vastu peput. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.29.