Hea küsija! Klassijuhatamine on Eesti koolis olnud, on praegu ja jääb ka tulevikus. Olen rõhutanud, rõhutan täna ja rõhutan ka tulevikus, et klassijuhatajal on seda tööd tegelikult rohkem, kui praegune 10% lisatasu katab. Ma arvan, et seda tööd peaks vääriliselt hindama ja selleks võimalusi looma. Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus selle võimaluse loob.
Mulle tundub, et meil on erinev ilmavaade küsimuses, kas kõik asjad, mis koolis sünnivad, olgu näiteks klassijuhatamist või ruutjuure võtmise õpetamist puudutavalt, peaks olema sätestatud seaduses või võiks midagi jääda ka koolipidaja, kooli hoolekogu, õpetajate ja direktori otsustada, sh koolikorralduslikes küsimustes. Me oleme ette pannud terve hulga muudatusi, mis avardavad koolijuhi võimalusi otsuseid vastu võtta, tuginedes seejuures eelkõige kooli hoolekogu, aga ka koolipidaja suunistele. Kui me vaatame rahvusvahelise taseme PISA uuringuid, siis näeme, et edukamaid tulemusi saavutavad riigid, kus kooli otsustuspädevust seaduslike piirangutega mitte ei kärbita, vaid suurendatakse, ja sellesse ritta tuleb asetada ka klassijuhatamine. Rõhutan veel kord: koolipidajal on õigus maksta klassijuhatamise eest õpetajale lisatasu, ja seda mitte ainult 10% ulatuses palgast, vaid ka 20% või 30% ulatuses, lähtuvalt kooli töökorraldusest, aga on ka võimalus jätta see põhitöö sisse, nii et üldkoormus on 35 tundi ja näiteks viie või kuue tunni võrra vähendatakse kontakttundide arvu, mis kuuluvad tema ametijuhendisse.