Head ametikaaslased, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Kaia Iva!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel üle anda politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Asi on selles, et praegu arvutatakse politsei- ja piirivalveametnike mitmesuguseid pensione mitme seaduse alusel. Seetõttu on enamik neist arvutatavad ja muudetavad indekseerimise teel, kuid väikest osa neist muudetakse nii, et aluseks võetakse palgamäära või teenistusastmetasu muutumine. Meie eesmärk on tagada kõikide nende isikute võrdne kohtlemine. Me soovime, et edaspidi arvutataks ja muudetaks kõiki neid pensione indekseerimise teel. Loodame, et eelnõu menetlemine kulgeb edukalt, sisukalt ja tempokalt. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan üle Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikme nimetamine". Siin on otsuse tekst ise ja ka seletuskiri. Paar sõna selle kohta. Nimelt otsustas rahanduskomisjon oma 19. novembri istungil algatada Riigikogu otsuse eelnõu "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikme nimetamine". 9. novembril s.a tegi sotsiaalminister rahanduskomisjonile ettepaneku arvata hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu koosseisust välja Sotsiaalministeeriumi esindaja Riho Rahuoja ja määrata uueks Sotsiaalministeeriumi esindajaks nõukogu koosseisus kantsler Marelle Erlenheim. Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 4 järgi moodustab hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu Riigikogu. Sellesse nõukokku kuulub 6 Riigikogu liiget ning 1 Haridus- ja Teadusministeeriumi, 1 Kultuuriministeeriumi ning 1 Sotsiaalministeeriumi esindaja. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõike 1 kohaselt arutatakse nõukogu liikme nimetamist käsitlevat Riigikogu otsuse eelnõu ühel lugemisel. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et kui eelnõu on esitanud organ, kelle ettepanekuõigus tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest või seadusest, siis eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitata. Muudel juhtudel määrab Riigikogu esimees muudatusettepanekute esitamise tähtaja eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes fraktsioonid. Rahanduskomisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 27. november. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Rein Randveri!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Jahimeeste sõbrad Helmen Kütt, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Karel Rüütli ja siinkõneleja esitavad jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuna me näeme, et Riigikogus toimub päevakorrapunktide väga asjalik ja põhjalik arutelu, mis kestab väga pikka aega, siis me teame ka, et päevakorrapunktide arutelu läheb väga pikaks. Jahiseaduse üks lõige kohustab moodustama jahipiirkondi hiljemalt järgmise aasta 1. märtsiks. Me arvame, et seda saaks muuta käesoleva seaduse muutmise ettepanekuga. See puudutab jahimaade rendipiirkondi, jahimaade korralduskavasid ja veel mõningaid õiguskindlusega seotud sätteid. Me loodame, et Riigikogu liikmed ühinevad aktiivselt selle seaduseelnõuga ja see seadus võetakse tähtajaks vastu. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Kaja Kallase majanduskomisjoni esimeheks ning Riigikogu liikme Jaan Õunapuu majanduskomisjoni aseesimeheks.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 19. novembril algatatud rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon, ja Vabariigi Valitsuse s.a 19. novembril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Head ametikaaslased, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.
Mul on päevakorra kohta üks täpsustus. Nimelt, tänase 19. päevakorrapunkti arutelul, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 299 esimene lugemine, teeb juhtivkomisjoni ettekande rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

Eile jäi meil pooleli Vabariigi Valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 278 teise lugemise arutelu. Me jätkame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eile jäi meil hääletamata muudatusettepanek nr 70. Keskerakonna fraktsioon jõudis võtta enne hääletust kümneminutilise vaheaja, kuid hääletus jäi tegemata. Seega alustame muudatusettepaneku nr 70 hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 70, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuks jäi 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
71. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 71. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 12 Riigikogu liiget ja vastu 43. Ettepanek ei leidnud toetust.
Liigume 72. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Tänan! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Me oleme 72. muudatusettepaneku juures. Panen hääletusele 72. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 10 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
73. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Tänan! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, oleme jõudnud 73. muudatusettepanekuni. Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 73. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 14 Riigikogu liiget ja vastu 39. Ettepanek ei leidnud toetust.
Liigume 74. ettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Härra juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, tere taas! Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme 74. muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele 74. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 12 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Liigume 75. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Härra juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Tänan! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 75. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
76. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Aitäh! Vaheaeg.
V a h e a e g

Panen hääletusele 76. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuks ei jäänud keegi. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 77 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Vaheaeg.
V a h e a e g

Panen hääletusele 77. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 78 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Suur tänu, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Suur tänu! Vaheaeg.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 78, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 36, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 79 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada, kuna see on seotud elektriaktsiisi vähendamisega! Enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 79, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 80 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Vaheaeg.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 80, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 81 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Vaheaeg.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 81, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 82 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Ettepanek on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Tänan! Vaheaeg.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 82, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 83 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Vaheaeg.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 83, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 43, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 84 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Vaheaeg.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 84, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 85 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Aitäh! Vaheaeg.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 85, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 86 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Tänan! Vaheaeg.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Keskerakonna palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 86. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 18 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Liigume 87. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Andres Herkel ja Tõnis Lukas. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Me palume seda ettepanekut kindlasti hääletada!

Annely Akkermann, palun!

Ei, ma ei tahtnud sõna. Vabandust!

Hea Annely, kas te olete kindel, et ei tahtnud sõna? Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun kümneminutilist vaheaega!

Andres Herkel, kas teil on protseduuriline küsimus? Palun!

Jah, härra juhataja, mul on protseduuriline küsimus: kuidas saalile kõige kohasemalt teada anda, et ettepaneku esitajad ei vaja vaheaega?

Aitäh! Seda te kõige kohasemalt tegitegi. Kuulutan välja vaheaja. Jätkame kümne minuti pärast.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 87, mille on esitanud Andres Herkel ja Tõnis Lukas. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 33, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
88. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Tänan! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 88, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 18 Riigikogu liiget ja vastu 34. Ettepanek ei leidnud toetust.
Liigume 89. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Enne kui läheme vaheajale, küsin, kas on veel ettepanekuid. Selge. Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 89. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 11 Riigikogu liiget ja vastu 35. Ettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 90. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Tänan! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 90, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 10 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuks ei jäänud keegi. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme järgmise muudatusettepaneku juurde, see on 91. ettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Tänan! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Oleme jõudnud 91. muudatusettepanekuni. Panen hääletusele 91. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 7 Riigikogu liiget ja vastu 35. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Liigume 92. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Aitäh! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 92. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 9 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Liigume 93. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Selge. Palun tuua see ettepanek siia ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme 93. muudatusettepaneku juures.
Head ametikaaslased, panen hääletusele 93. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 10 Riigikogu liiget, vastu 33, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Liigume 94. muudatusettepaneku juurde. Selle ettepaneku on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja, nagu alati, enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Aitäh! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme 94. muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele 94. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
16 Riigikogu liiget olid poolt, vastu 34, erapooletuks ei jäänud keegi. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Liigume 95. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Tänan! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud mõtlemisaeg on lõppenud. Oleme 95. muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele 95. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Liigume 96. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Lugupeetud härra juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult, nagu alati! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, me oleme jõudnud 96. muudatusettepaneku juurde.
Panen hääletusele 96. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 9 Riigikogu liiget, vastu 39, erapooletuks ei jäänud keegi. Muudatusettepanek ei leidnud  toetust.
Liigume 97. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Mailis Reps, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees, palun 97. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 97. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Järgmine on muudatusettepanek nr 98. Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees, palun 98. parandusettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 98. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 99. Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees, palun 99. muudatusettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 99. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 100. Mailis Reps.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees, palun 100. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Väga meeldiv. Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 100. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
101. muudatusettepaneku on esitanud Eiki Nestor. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see ettepanek arvestamata. Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Palun 101. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Väga kena! Palun tooge see ettepanek siia kirjalikult, nagu alati! Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, lõpetan selle kümneminutilise vaheaja. Ma usun, et ükskord pakub see protsess huvi ajaloolastele ja politoloogidele, aga ka numeroloogidele.
Ma panen hääletusele 101. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Head kolleegid, Riigikogu juhatusele on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 278 teine lugemine katkestada. Nüüd, kus meil on läbi vaadatud kõik 101 muudatusettepanekut, panen ma selle ettepaneku hääletusele. Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees, palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega!

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g
 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 278 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
24 Riigikogu liiget olid poolt, 51 olid vastu, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Head kolleegid, 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teine lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 278 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. novembri 2012. aastal kell 17.
Oleme tänase esimese päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.

Meie teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Head kolleegid! Annan teisel lugemisel ülevaate Riigikogu otsuse "2011. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõust. Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu s.a 13. novembril. Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon lisas eelnõusse sätte, et otsus jõustub selle allakirjutamisel. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu teine lugemine päevakorda kolmapäeval, 21. novembril 2012, teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh! (Aplaus.)

Suur tänu! Ootamatult olemegi jõudnud küsimuste juurde. (Naer.) Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Teil oli väga sisukas sõnavõtt. Ma tahan täpsustada. Millest veel komisjonis üksikasjalikumalt räägiti? Kas oli ka mõningaid probleempunkte kõne all, kas mõni on mällu jäänud?

Aitäh, hea küsija! Komisjonis ei olnud ühtegi küsimust. Peab tunnistama, et opositsioon mingil põhjusel ei tundnud selle asja vastu üldse huvi.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Ühe minutiga jõuab isegi selgitada, miks opositsioon ei tundnud selle küsimuse vastu huvi. Sellepärast, et see on vale peegel, see ei anna selget pilti sellest, mis riigis toimub. Probleeme on kuhjaga, neid on kohalikes omavalitsustes, neid on ministeeriumidel riigihangetega, neid on igas eluvaldkonnas, igas sfääris, küll hariduses, küll meditsiinis jne. Kui me aga loeme seda koondaruannet, siis tekib tunne, et me elame mingis ideaalses riigis. Ütle, palun, kelle jaoks selliseid koondaruandeid tehakse! Loogiline oleks, et välismaa jaoks, selleks et riiki reklaamida. Milleks ennast petta?

Aitäh! Head kolleegid! Tuletan teile meelde, et selle eelnõu esimesel lugemisel ei olnud Riigikogus ühtegi küsimust. Esimesel lugemisel vaadati üle otsuse eelnõu üldpõhimõtted ja arutati sätteid. Mingil põhjusel tundus, et teie arvates oli kõik tehtud väga korrektselt ja korralikult. Te ei esitanud ühtegi muudatusettepanekut. Mingit arutelu ei toimunud komisjonis, rääkimata Riigikogu saalist. Miks ei tekkinud teil ühtegi küsimust küll sel ajal?

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Kahju küll, et te täna nii sõnaaher olete, et mitte miskit ei selgita. Riigikontroll on ju eelmise aasta tulemusi kõvasti kritiseerinud. Eraldi on välja toodud pikaajaliste töötute küsimus. Pikaajaliste töötute arv on väga oluliselt kasvanud: 2010. aastal oli neid 45%, 2011. aastal 57%. Samal ajal on väga palju kasvanud ka heitunute arv. Eelmisel aastal oli heitunuid ligikaudu 10 000, aga eriti tekitas eelmisel aastal muret heitunud noorte küsimus. 15–24-aastaseid töötuid oli ...

Palun küsimust!

... kolm kuni neli korda enam.

Küsimus!

Palun öelge, kuidas te sisuliselt mõtlete seda probleemi lahendada! Proua juhataja, miks te segate küsimuse esitamist, kui mul on veel kümme sekundit aega?

Ei, ma ütlen teile siis ette, et kümme ...

Palun, ärge tehke seda enam!

Me ei vestle praegu. Küsimise aeg on läbi.

Aitäh, hea küsija! Juhin teie tähelepanu majandusaasta koondaruande väga olulisele lõigule just Riigikontrolli kontekstis. Riigikontrolli arvates kajastab riigi 2011. aasta raamatupidamise aruanne riigi finantsseisundit olulises osas õigesti ja õiglaselt, kooskõlas hea raamatupidamistavaga.

Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea rahanduskomisjoni esimees! Ka minu küsimus käsitleb Riigikontrolli seisukohta või arvamust selle koondaruande kohta. Te lugesite õigesti ette, et Riigikontroll peab seda laias laastus hea raamatupidamistavaga kooskõlas olevaks, kuid on teinud ka mitmeid märkusi. Näiteks ei ole Riigikogus vastu võetud iga-aastane riigieelarve ja riigieelarve täitmise aruanne omavahel võrreldavad, kuna aruande koostamise põhimõtted erinevad eelarve koostamise põhimõtetest. Riigikontrolli arvates tuleb Rahandusministeeriumil korrastada eelarve koostamise põhimõtteid ja iga-aastase riigieelarve seaduse ülesehitust ehk pilti, täiendada eelarve täitmise jälgimise tehnilisi lahendusi ning seada eesmärgiks konsolideeritud eelarve täitmise aruande esitamine. Mina pean seda Riigikontrolli öeldut üsna oluliseks. Kas teie rahanduskomisjoni esimehena olete Riigikontrolli seisukohaga nõus ja kas järgmistel aastatel võiks käituda nii, nagu Riigikontroll on ette pannud?

Aitäh! Annan siin edasi väikese lõigu rahandusministri ülevaatest: "Olgu öeldud, et valitsusasutustele seatud eesmärgid ja sihttasemed 2011. aastal siiski valdavalt täideti või oldi soovitule lähedal." Siit järeldub, et me täna peame kindlasti tegelema sellega, et eesmärgid oleksid täidetud.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Te esitasite siin mõne küsimuse. Ma lihtsalt tuletan teile meelde, et kahjuks ei saa me teile praegu vastata, sest meie kord on küsida. Mina tahan aga küsida teie käest järgmist. Riigikontroll leiab, et omavalitsused ei ole praegu võimelised täitma kõiki avalikke kohustusi, mis neile on pandud. Kas te võite selgitada, mis põhjusel ei ole nad võimelised neid avalikke teenuseid pakkuma?

Aitäh, hea küsija! Ma püüan teile täna anda täieliku ülevaate kõigest sellest, mida on lähtuvalt muudatusettepanekutest räägitud Riigikogu rahanduskomisjonis. Kahjuks pean nentima, et ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Opositsioon ei ole teinud tugevat tööd sellega, et anda mingitki oma panust selle konkreetse eelnõu menetlemisse. Kahjuks ei ole mul midagi rääkida, kui ma tahan anda teile ülevaadet just muudatusettepanekutest lähtuvalt.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo! Üks moment, palun! Priit Toobal, protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tahan istungi juhatajale meelde tuletada, et ta peaks juhtima rahanduskomisjoni esimehe tähelepanu sellele, et eelnõu teisel lugemisel ei arutata üksnes muudatusettepanekuid. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 105 lõige 1 ütleb järgmist: "Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu." See on ka otsuste eelnõude puhul samamoodi. Ei arutata üksnes muudatusettepanekuid, nii nagu komisjoni esimees praegu püüdis väita. Nii et kui me esitame konkreetseid küsimusi eelnõu sätete kohta või küsime Riigikontrolli arvamust selle kohta, siis on komisjoni esindaja kohustatud vastama.

Aitäh! Komisjoni esimees vastab kindlasti kodukorraseadusest lähtudes. Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Riigikontroll on teinud oma ülevaate just möödunud aasta aruande kohta. Riigikontrolli hinnangus "Riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus" on kirjas, et halvenenud on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Põllumajandusministeeriumi raamatupidamise korraldus. Siia on lisatud, et  Riigikontroll näeb põhjusena varasemate puuduste kõrvaldamata jätmist. Kas sellele pöörati komisjonis tähelepanu? See on küllaltki hoiatav märkus, et ei kõrvaldata vanu puudusi ja olukord järjest halveneb.

Aitäh! See on tõesti hea küsimus. Kuna te küsisite, kas pöörati tähelepanu, siis pean teile tunnistama, et ei pööratud tähelepanu. Ükski opositsiooni liige ei küsinud mitte ühtegi küsimust. Kahjuks pean tunnistama, et ei pööratud tähelepanu.

Aitäh! Palun, Aadu Must!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen alati olnud vaimustatud teie põhjalikest ja vaimukatest vastustest. Ka seekord ei saa jätta küsimust esitamata kas või sellepärast, et te pärast ei ütleks, et isegi teisel lugemisel midagi ei küsitud. Paraku teeb mulle muret see, et Eesti hakkab üha enam muutuma fassaadivabariigiks. Sellele on juhtinud tähelepanu nii ajakirjandus kui ka Riigikontroll. Eesti Vabariigi valitsus on koostanud üle saja arengustrateegia, kusjuures eesmärk ei ole ilmselt olnud pakkuda nende tegijatele sotsiaalseid töökohti. Nende koostamiseks kulutatakse tohutult tööaega ja vaimseid võimeid, ainult neid arengukavu ei kasutata. Nii väidab Riigikontroll. Nagu asja sügavamalt uurides selgus, on neid mõnikord vaja plaani täitmiseks, sest plaan tuleb koostada, ja mõnikord euroraha küsimiseks. Mulle hakkas muret tegema, keda valitsus sellega petab, kas ennast, maksumaksjaid, meie häid kolleege Euroopa Liidust või rahanduskomisjoni.

Aitäh, hea kolleeg! Ma tegelikult naudin teie küsimusi. Ütlen seda ilma naljata, siiralt. On omamoodi oskus üks minut nii korralikult ära rakendada. Aga ma püüan teha lühidalt. Tõsilugu, meil komisjonis ei olnud seekord arutusel, keda valitsus võiks petta, kas rahanduskomisjoni liikmeid või parlamenti. Meil ei olnud seda tõesti arutusel, aga me võime kindlasti valitsuse poole pöörduda, et saada teada, kas ta on kedagi petnud, ja kui on, siis keda.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Tekib selline mulje, et tegemist on ideaalse tegevuse, ideaalse aruande ja selle ideaalse kaitsjaga. Selles mõttes on see esinemine tõesti väga hea. Aga mul on küsimus. Kui te vaatasite seda dokumenti kriitiliselt ja arutasite seda kriitiliselt, siis võib-olla leidsite ka kohti, mida oleks vaja paremini teha ja vormistada. Võib-olla tekkis teil ka ettepanekuid tuleviku kohta. Kas oli üldse selline positsioon või ei jaganud te komisjonis sellist positsiooni?

Aitäh! Head kolleegid! Ma olen viimasel ajal tähele pannud (ja ma ei räägi ainult viimastest päevadest, vaid viimasest poolaastast), et opositsioon ei taha mingil põhjusel küsida. Ta ei tunne huvi selle vastu, kuidas Eesti riigil läheb. Ma ei tea, milles on asi. Ma olen seda tähele pannud, kui on kohal olnud ministrid, kes on rääkinud järgmisest aastast, ja olen seda tähele pannud ka selle konkreetse eelnõu puhul. Milles on asi? Miks opositsioon ei tunne huvi? Mina ei oska seda öelda. Kuna mina ei ole hetkel küsija, siis jääb see küsimus õhku. Ma ütlen veel kord, et komisjonis ei olnud sellest juttu. Ja kahju, et ei olnud. Kahju!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ühe minuti raames selgitan siis kõigile, miks me komisjonis midagi ei küsi. Veidi üle aasta tagasi, mullu kevadel, tegin ma ettepaneku, et komisjoni istung salvestataks, nagu mõnes teises komisjonis seda tehakse, ja kõik, mida me räägime, ka stenografeeritaks. Ideaalne oleks muidugi ka otseülekanne internetis jne. Te keeldusite sellest rangelt. Tihti näeb telelavastusi, kus osaleb viis-kuus komisjoni liiget koos ministriga. Aga reaalsuses pole meil mõtet komisjoni koosolekuid venitada, sest nagunii seal kõneldust midagi alles ei jää. Nüüd küsimus. Riigikontrolör ütles oma ettekandes, et raha jagamisel eesmärkide saavutamisest või saavutamata jätmisest ei räägita. Kuidas aga nii juhtub, et koondaruandes on neid eesmärke äkki kuhjaga? Neid ei panda paika, aga saavutused siiski tulevad.

Aitäh! Ma jäin mõtlema teie eelneva jutu üle. Ma püüan küll kiiremini teha, aga võitu saab ikkagi tahe teile vastata. Tuleb nentida, et kui arutluse all on olnud olulised teemad, siis on ka diskussioon toimunud. Aga põhimõtteliselt on seda diskussiooni üleval hoidnud siiski koalitsiooni liikmed, seda tuleb tunnistada. Meil on olnud ka viie- või kuuetunniseid komisjoni koosolekuid, aga see on ikkagi olnud enam-vähem koalitsiooni õlgadel.
Aga tulen tagasi konkreetse aruande juurde. Eriti just 2011. aasta kontekstis tuleb nentida, et Riigikontrolli tähelepanekud selle aruande kohta on asjalikud ja neid peab kindlasti arvesse võtma. Kuid väga oluline on see, et need tähelepanekud ei ole nii olulised, et keelaksid meil täna seda kontrollaruannet kinnitada. Juhin teie tähelepanu sellele, et Riigikontroll on öelnud, et see konkreetne aruanne on heas kooskõlas raamatupidamise eeskirjadega.

Aitäh! Palun, Jüri Ratas!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud komisjoni esimees! Ma loodan, et te hoiate ka edaspidi sellist joont, nagu me võisime näha kas või eelmise päevakorrapunkti arutelul, kui te andsite väga sisulisi ja analüüsivaid vastuseid. See on minu meelest väga vajalik diskussiooni tekkimiseks. Nüüd tulen tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 265 teine lugemine. Nimelt juhtis Riigikontroll riigi majandusaasta koondaruande kontrollaruandes tähelepanu asjaolule, et riigi reservid juba kolmandat aastat järjest kahanevad. Täpsemalt öeldes vähenes 2011. aastal reservide koguväärtus eelmise aastaga võrreldes 219 miljonit eurot.

Palun küsimust, hea kolleeg!

Kui jätkusuutlik on teie hinnangul riigi reserve vähendav rahanduspoliitika?

Aitäh! Ütlen niimoodi, et nii kaua, kuni sellel valitsuskoalitsioonil on võimalus valitseda – ma loodan, et seda aega on vähemalt aastani 2015 –, tehakse kõik pingutused selle nimel, et riigi reservid kasvaksid. Selleks võetakse 2013. aasta riigieelarve vastu, ma loodan, õigel ajal ja õiges formaadis. Ma luban teile, et kui tekib ülejääk, siis teen ma kõik endast oleneva, ja ma saan aru, et ka valitsuskoalitsioon teeb kõik endast oleneva, et see kantaks reservidesse, mitte nagu mõni nädal tagasi Tallinnas, kus ülejääk lihtsalt kulutati uue lisaeelarvega ära.

Väga austatud kolleegid! Mul ei ole mingisugust tahtmist segada küsimuste esitamist. Seetõttu palun väga, et te pärast oma pikemat kõnet, mida te peate 50 sekundit, vähemalt 10 sekundi jooksul suudaksite esitada küsimuse. Küsimus peaks kodukorra järgi mahtuma ühe minuti sisse. Palun, Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh õiguse eest esitada teine küsimus! Minu meelest ei ole kodukorraseaduses formuleeritud, mis asi on küsimus ja kuidas seda esitada. Aga mina tahan ka härra Sesterit kiita. Ta räägib rasketest asjadest alati nii huvitavalt ja kerge huumoriga, et kohe mõnus on kuulata. Siinjuures kutsun ka üles, nagu eelnevad küsijad ütlesid, et räägime ikkagi asja sisust huvitavalt edasi. Mul ongi päris tõsine ja sisuline küsimus. Kui lugeda Riigikontrolli aruannet, siis seal on peatükis "Tähelepanekud riigieelarve täitmise aruande ja tehingute seaduslikkuse kohta", härra Sester, öeldud niimoodi (see nõuab teilt päris pikka vastust): "Riigieelarve koostamise ja eelarve täitmisest aruandmise põhimõtted vajavad jätkuvalt korrastamist." Mis see tähendab, kui riigikontrolör ütleb, et te peate põhjalikumalt ja korralikumalt tööle hakkama?

Aitäh! Kõigepealt küsimuse esimesest poolest. Kui opositsioon hakkab kiitma, siis tuleb vaadata vasakule või paremale, sest kuskil on siis suure tõenäosusega viga. Ma vaatan nüüd alguses vasakule ja siis paremale. Nüüd teie küsimus. Tuleb tegelda kõigi oluliste küsimustega, mida Riigikontroll on üles tõstnud. Siin ei ole mingit teist võimalust. Tuleb jälgida, mida nad on öelnud tähelepanekute vormis, ja siis võtta vastu otsused. Täna on meil paberid olemas ja kõik märkused on kirja pandud. Ma saan aru, et täidesaatev võim on võtnud neid märkusi arvesse. Kui nad midagi pole arvesse võtnud, siis tuleb neilt küsida, miks nad ei ole seda teinud.

Suur tänu! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Igal aastal on neid märkusi tehtud. Tegelikult korduvad Oviiri väljatoodud vead, mida ei ole parandatud. Aruandes on öeldud, et Riigikogu vastuvõetud iga-aastane riigieelarve ja riigieelarve täitmise aruanne ei ole omavahel võrreldavad, kuna koostamise põhimõtteid muudetakse igal aastal. Riigikontrolli arvates tuleb Rahandusministeeriumil korrastada eelarve koostamise põhimõtteid, et need arvud oleksid võrreldavad. Seda on minu meelest korratud kõik need aastad, aga mitte midagi ei muutu paremaks, kõik läheb hoopis raskemini arusaadavaks, vähem võrreldavaks. Mida te selle peale kostate? Kas te tõepoolest võtate seekord midagi selle muutmiseks ette? Mis te arvate?

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma tahaksin teilt vastu küsida, aga ma ei tohi ju küsida. Ma tahaksin küsida, kus te olite 7. novembril. 7. november oli nimelt see kuupäev, kui rahandusminister rääkis esimesel lugemisel täpselt neidsamu asju. Ma tsiteerin teile rahandusministri sõnu, et te järgmine kord ei peaks küsima seda, millest on siin saalis juba räägitud: "Reformiga kaasnevad mitmed muudatused eelarvestamisel ja raamatupidamisel, millest osa rakendub juba 2013. aastal. [- - -] Esitasime ka 2013. aasta riigieelarve seaduse uuel kujul, et eri aastate eelarveid saaks paremini võrrelda ning kõrvutada eelarve täitmise aruandega." Siit tuleb see vastus. Loomulikult peab muutma. Arvestades normatiive ning akte, võib öelda, et me oleme nende muudatustega juba pihta hakanud.

Suur tänu! Palun, Tarmo Tamm, esimene küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! See ei ole mul esimene kord üllatuda, kui keegi Riigikogu puldis räägib kohalikust omavalitsusest ja selle otsustest. Kuidas on selle eelnõuga seotud Tallinn? Kuidas Tallinn oma eelarvet korraldab, see ei peaks küll olema Riigikogu liikme asi. Kui on soov korraldada Tallinna elu, siis tuleb lasta valida ennast Tallinna Linnavolikogu liikmeks. Ma loodan, et see Riigikogu puldist omavalitsuse tegevusse sekkumine lõpeb ära. Küsimus on aga järgmine. Ma loen seletuskirjast, et rahanduskomisjoni otsus oli teha Riigikogu juhatusele ettepanek suunata eelnõu teisele lugemisele s.a 21. novembril, eelnõu teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Huvitav oleks teada, mitu liiget oli komisjonis kohal, kuidas need liikmed hääletasid ja kuidas see hääletus lõppes, kas see oli konsensuslik otsus.

Aitäh! Ma hakkan kaugemalt pihta. Riigikogu rahanduskomisjonis on 11 Riigikogu liiget, nendest 6 kuuluvad koalitsiooni ja 5 opositsiooni. Selle eelnõu menetlemisel võeti kõik otsused vastu konsensusega. Opositsiooni ja koalitsiooni arvamustes vahet ei olnud. Kõigile tundus, et see eelnõu on hea ja küps vastuvõtmiseks.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja vastustest olen ma aru saanud, et kui opositsioon komisjonis ei küsi, siis eelnõusid üldse ei arutatagi. Ma tahan vähemalt loota, et komisjoni esimees on Riigikontrolli aruande möödunud aasta eelarve täitmise kohta tähelepanelikult läbi lugenud ja tal on selle kohta seisukoht. Siin on ka selline lõik: "Riigihangete seaduses sätestatud menetlusreegleid rikuti ja riigihanke protsessi ei dokumenteeritud nõuete kohaselt." Seda esines Keskkonnaministeeriumis, Rahandusministeeriumis ning jällegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Ka eelmine rikkumine oli majandusministeeriumis, nüüd siis ka see. Kas komisjoni esimehe arvates tuleks majandusministeeriumi kuidagi korrale kutsuda? Tundub, et seal rikutakse kõiki reegleid, nii raamatupidamise kui ka riigihangete reegleid.

Aitäh! Hea kolleeg! Alustan kaugemalt, kuna te viskasite siin mingid kalad välja. Komisjonis arutatakse paljusid asju sisuliselt. Paraku on viimasel ajal näha olnud, eriti just siis, kui valdkonnaministrid on komisjonis olnud, et enamik küsimusi tuleb koalitsiooni liikmetelt. See on pannud mind ausalt öeldes imestama. See oli remark teie küsimuse sisu kohta.
Nüüd küsimusest endast. Ma olen täiesti kindel, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts hoiab väga selge silmavaatega seda ministeeriumi väga kindlates kätes. Ma arvan, et mingil määral võib osa Eesti majanduskasvust, mida me saame nüüd nautida, panna tema arvele. Ta on olnud üks valitsusliige, kes on võtnud vastu õigeid otsuseid, mille tõttu on meil nüüd selline majanduskasv ja heaolu, mis annab meile võimaluse suunata lisaraha näiteks pensionidesse, palkadesse ja sotsiaaltoetustesse. Ma arvan, et kõik vead, mida me leiame nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist kui ka teistest ministeeriumidest, tuleb kindlasti ära märkida, üles tähendada ja ära parandada. Ma arvan, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei paista selles osas mitte mingil põhjusel teistest ministeeriumidest rohkem silma.

Suur tänu! Palun, Aadu Must, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Veetilgas pidi peegelduma ookean, täpselt samuti nagu 2011. aasta eelarves ei peegeldu mitte ainult oleviku, vaid ka tulevaste arengute võimalused. Eesti riigi kulutused mitmes valdkonnas, sh haridusele ja teadusele, samuti innovatsioonile, ei sõltu valdavas osas mitte Eesti kohalikest ressurssidest, vaid nn eurorahast. See, kuivõrd me armastame haridust ja arendame teadusmahukat tootmist või, vastupidi, materjalimahukat tootmist, on rohkem juba Brüsseli otsustajate kätes, keda me loomulikult piiritult usaldame. Ma palun vabandust, kui ma nõuan liialt filosoofilist üldistust, kuid kas see äkki ei tähenda, et me liigume jõudsalt Euroopa konföderatsiooni poole, kus meie endi otsustada jäävad pigem munitsipaalpoliitika küsimused?

Hea Aadu! Sinu küsimusi on alati nauding kuulata, tõsilugu. Endiselt ütlen, et ei, me ei liigu selles suunas.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Ma kasutan juhust – ma pole nimelt teie komisjoni liige –, et teilt küsida, kui tohib. See sügis on päris soe, soojavarustusega ei ole olnud probleeme. Elukogemus näitab, et riik ei ole kaugküttevaldkonda aastate viisi prioriteediks pidanud. Sellest on, muide, järjest kirjutatud Riigikontrolli viimaste aastate aruannetes. Kas komisjonis räägiti sellest valdkonnast midagi või lükatakse seda suurt probleemi, millega riik peaks tegelema, aastast aastasse edasi?

Aitäh, hea Valeri! Kustkohast sa seda kõike loed? Su silmad olid alla suunatud ja kuskilt sa seda lugesid. Aga sel ei ole tähtsust. Lugesid, kust lugesid, peaasi, et küsimus ära tuli. Ma ütlen sulle: ei olnud arutlusel. Ma isegi imestan, miks ei olnud arutlusel ja miks ei tahetud küsida. Ma ei tea, miks ei taheta küsida niisuguseid küsimusi, siis oleks ju diskussiooni ja debatti. See ei olnud arutlusel. Kuna küsisid, kas oli arutlusel, siis vastan, et ei olnud arutlusel.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt õiendan ära selle, et see, kui opositsiooni liikmed küsivad kohe mitmeid küsimusi, ei tähenda, nagu me oleksime selle otsuse eelnõu vastu. Me tahame lihtsalt debatti ja asja arutada. See peaks iga parlamentaarse riigi ja ka Eesti parlamendis normaalne olema. Ma olen nõus ka kolleegiga, kes ütles (see oli vist Marika Tuus-Laul), et Riigikontroll on igal aastal suhteliselt sarnaseid ettepanekuid ja märkusi teinud. Mul on olemas ülemöödunud aasta ja ka möödunud aasta aruanne. Kui ma neid loen ja kõrvutan, siis näen, et tegelikult on ettepanekud üsna samasugused ja neist pole õppust võetud. Aga küsin ma hoopis ministeeriumide raamatupidamise tsentraliseerimise kohta. Riigikontroll ütleb, et tsentraliseerimine on siiski läinud vaevaliselt, ja teeb selle kohta tervelt neli ettepanekut. Kas see teema oli komisjonis arutluse all? Mida peaks teie kui komisjoni esimehe arvates tegema, et see protsess ei läheks nii vaevaliselt?

Aitäh! Nagu ikka: sissejuhatus pikk, aga küsimus lühike. Ma püüan sissejuhatuse kohta esitada vastuküsimuse, millele teie loomulikult siin vastama ei saa hakata. Uurige stenogrammist, mis olid 7. novembril rahandusministri kaks viimast sõna, enne kui ta siit puldist ära läks. Need sõnad olid: "Aga debatt?" Mida ma tahan öelda, head kolleegid? Loomulikult, ka mina tahan head debatti. 2013. aasta riigieelarve menetluse ajal – ma usun, te peate seda tunnistama – ma debatti väga nautisin. Olid sisulised küsimused ja võis tunda, et te tundsite asja vastu huvi. Praegu ei ole mul sellist tunnet. Miks ma nii arvan? Kohe jõuan ma ka teie küsimuse juurde. Pärast hakkan jälle lühemalt vastama. Ma vaatasin huvi pärast varasemaid aastaid, ka teie mainisite 2011. ja 2010. aastat. Ma vaatasin Riigikogus varem toimunud debatte, näiteks 2009. või 2008. aasta koondaruande kinnitamist. Head kolleegid, siis ei olnud ühtegi küsimust. Ma arvestasin, et te võite hakata mulle näitama mitmesuguseid pabereid. Tänu sellele võin ma öelda, et mulle tundub, et see, mis siin toimub, ei ole siiras. Aga see on ainult minu interpretatsioon ja ma ei suru seda kindlasti kellelegi peale. Kindlust annab mulle veel juurde see, kui ma nägin, et mitmed inimesed hakkasid siin täna mingil hetkel kiiresti Riigikontrolli aruannet lugema, mis andis mõista, et ahah, loetakse. Vahet ei ole, mis on põhjused selleks, et Riigikontrolli aruanne läbi lugeda. Tähtis on see, et iga Riigikogu liige loeks need asjad läbi. Ma arvan, et põhjuste otsimisel oleme saanud täidetud vähemalt selle eesmärgi, et inimesed loevad aruandeid. Tulles teie küsimuse juurde, ütlen ma, et ettepanekuid, mida Riigikontroll on teinud, tuleb arvestada, neid tuleb kindlasti arvestada. Rahandusminister andis siin oma vastuse, mida ta on arvestanud ja mida ta ei ole arvestanud ning kui ta ei ole arvestanud, siis miks ta ei ole arvestanud. Kindlasti vaadake seda! Komisjonis, pean ma tunnistama, ei esitanud ükski opositsiooni liige mingil põhjusel mitte ühtegi küsimust. Miks seda ei tehtud, seda ma kahjuks ei oska öelda.

Suur tänu! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Proua juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Ärge pahandage, et opositsioon pole varem selle punkti kohta küsinud. Ka opositsioon õpib. Nagu te näete, täna on huvi suur. Pealegi meeldib mulle väga teie praegune vastamise stiil. Enne oli teil kuhugi natuke kiire ja ega ma oma küsimusele vastust ei saanudki. Aga ei ole hullu, ma küsin uuesti. Riigikontroll toob välja, et kõik vallad ja linnad ei ole võimelised kõiki avalikke teenuseid pakkuma. Ma esitasingi küsimuse, miks see siis niimoodi on. Millised nõuded on neile esitatud ja kuidas need on esitatud? Kas sellest on komisjonis ka juttu olnud? Kuna ma tõesti seal ei ole viibinud, siis olge hea ja rääkige meile sellest!

Aitäh, hea Ester! Sellest ei olnud komisjonis juttu. Kuna te küsite, kas sellest oli komisjonis juttu, ja palusite, et ma sellest räägiksin, siis ma vastan, et kahjuks ei olnud sellest juttu.

Aitäh! Palun, Jüri Ratas, teine küsimus!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud komisjoni esimees! Ma tahan teid kahe asja eest tunnustada. Kõigepealt selle eest, et te vastasite eelmisele küsimusele, et te teete kõik endast oleneva, et ülejääk tulevikus kantaks riigi reservidesse. See on tunnustamist väärt. Teiseks selle eest, et te seisate seal väga kindla ja julge olekuga. See annab julgust ka meile siin opositsiooni poole peal. Aitäh teile! Aga kui tulla nüüd koondaruande juurde, siis siin on välja toodud, et 2011. aastal oli kiire ja laiapõhjaline majanduskasv. Statistikaameti andmetel ulatus revideeritud SKT kasv küll 8,3%-ni, kuid reaalselt aeglustus majanduskasv juba eelmise aasta neljandas kvartalis. Käesoleval aastal prognoositakse juba kaks korda väiksemat majanduskasvu. Mind huvitab, milliseid konkreetseid meetmeid on teie juhtimisel komisjonis arutatud, et tagada Eestile 2011. aasta majanduskasv.

Aitäh! Ma tahan teile öelda ühte väga olulist asja. 6. aprillil 2011. aastal, peale korralisi valimisi ametisse astunud Vabariigi Valitsus seadis oma prioriteediks valitsussektori ülejäägi, positiivse iibe, tootlikkuse ja tööhõive kasvu, madalama haridusega mitteõppivate noorte osakaalu vähendamise, tervena elatud eluaastate kasvu ning kasvuhoonegaaside heitkoguste tasemete hoidmise. Nüüd me sellega ka tegeleme nii valitsuse kui ka parlamendi tasemel.

Väga suur tänu! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma alustan vabandusega. Nimelt ei kuulnud ma kõiki teie vastuseid, sest mul oli vaja anda Tallinna Televisiooni uudistesaatele intervjuud. Ma tean, et Tallinna Televisioon oli ka teiega kokku leppinud ja ootas teid otse-eetrisse, aga nüüd on see saade läbi. Ärge enam kiirustage, nüüd võite sisuliselt vastata. Saade on teie jaoks kaduma läinud, millest kõigil on kindlasti väga kahju. Võib-olla te olete juba sellele küsimusele vastanud, võib-olla mitte. Ma tulin saali siis, kui te rääkisite, et eelnõu kohta on tehtud ainult üks muudatusettepanek. Ma näen, et see muudatusettepanek ütleb, et käesolev otsus jõustub selle allakirjutamisel. Kui seda muudatust ei lisataks, kui ei täpsustataks seda, millal otsus jõustub, siis millal originaalsõnastuse kohaselt see otsus jõustunud oleks? Kas selline täpsustus on üldse vajalik või on otsused, mida Riigikogu vastu võtab, nagunii automaatselt peale allkirjastamist jõus? Miks selline täpsustus vajalik oli ja miks seda alguses seal ei olnud?

Aitäh! Lähtuvalt erinevatest seaduspügalatest on selline olukord, et kui ei ole täpselt ära märgitud, siis võib otsus või seadus jõustuda näiteks pärast Riigi Teatajas ilmumist ja siin võib olla veel mingeid nüansse. Selle eelnõu puhul on väga selgelt võetud seisukoht, millal see peaks jõustuma. See peaks jõustuma allakirjutamisel. Kuna sellist otsust ei olnud varasemalt protokollitud ning seda ei olnud lisatud eelnõule, mis tuli Vabariigi Valitsusest, lisasime meie selle rahanduskomisjonis ise.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Natuke aega tagasi saime teada, kes on tegelikult Eesti majandusedu pant. Tuleb välja, et see on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ma hakkasin mõtlema, kuidas need asjad kokku käivad. Eesti eelarve on defitsiidis, laenud kasvavad, reservid vähenevad, Tallinna Sadamas on olnud jamad rahaga, Estonian Airiga on suured probleemid, Riigikontroll on andnud karmi hinnangu Eesti Energia investeeringutele. Kuidas need asjad kokku käivad? Kas oskate lühidalt seletada?

Aitäh, hea kolleeg! 2011. aasta kontekstis ei ole midagi räägitud Estonian Airist. Ma ei taha minna sellele teele, et hakata teiega rääkima näiteks aastate 2014–2020 finantsperspektiivist Euroopas. See ei ole kindlasti selle eelnõu kontekst. Püüame jääda sellesse konteksti. Kui te tahate rääkida 2011. aastast, siis ma ütlen teile, hea kolleeg, et vaadake, mis on toimunud. Valitsussektor on ülejäägis, planeeriti 1,6% miinust, aga tuli 1% ülejääki. 8,3%-line majanduskasv oli Euroopa kõige kiirem. Võlakoormus on endiselt madal – 6,1% SKT-st, see on Euroopa kõige madalam. Sel ajal oli Euroopas võlakoormus 80% lähedal. Head kolleegid, need on mõtlemapanevad numbrid. Mulle tundub, et me oleme õigel teel.

Aitäh! Palun, Vladimir Velman!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Riigikontroll on väljendanud seisukohta, et ta ei pea õigeks kiirustamist asutuste raamatupidamise ühte keskusesse koondamisega. Samuti tõi Riigikontroll välja, et tugiteenuste keskuse loomise ja ametnike ühte asupaika koondamise otstarbekust tuleb eraldi kaaluda siis, kui on leitud lahendused raamatupidamise tsentraliseerimise sisulistele üksikasjadele. Praegu on need küsimused osaliselt veel lahendamata, kirjutab Riigikontroll. Kolleeg, ütle, palun, kunas need küsimused lahendatakse! Milline on sinu hinnang?

Aitäh! Selliseid küsimusi lahendatakse jooksvalt. Ei ole nii, et lahendame need ühe päevaga ära. Mitmed asjad nõuavad pidevat monitoorimist. Ütlen ühe asja veel. Tsentraliseerimine tundub olevat siiski õige, ma arvan. Mis teie arvate? Kui me mõtleme praegusele seisule, alates Riigi Kinnisvara AS-ist ja lõpetades erinevate IT-lahendustega, ka raamatupidamise tsentraliseerimisele, siis, ma arvan, on selge, et see hakkab olulisel määral riigi kulusid kokku hoidma. Ma arvan, et suund ühistele hangetele, ühistele tegevustele on õige.

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Kui Jürgen Ligi seda otsuse eelnõu siin tutvustas – minu mälu järgi toimus see 7. novembril –, siis rääkis ta ka sellest, et Rahandusministeeriumi hinnangul on raamatupidamine riigis heal järjel ja eriti võrreldes varasemaga on see kindlasti paranenud. Ta ütles, et seda kinnitab ka Riigikontroll, kes on öelnud, et raamatupidamise aruanne on õige ja olulised majandustehingud vastavad riigieelarve seadusele. Ma 7. novembril ei tahtnud Ligi käest seda küsida, sest tema elu on niigi raske. Aga teil on elu nagu lill, äkki teie vastate. Kas see siis tähendab, et mõnel eelmisel aastal on majandusaasta koondaruanne heaks kiidetud ka siis, kui raamatupidamise kohta on olnud märge, et see ei vasta riigieelarve seadusele? Ligi ütles, et nüüd on olukord palju parem. Kas üldse on võimalik, et mõnel eelmisel aastal on see koondaruanne sellise märkusega ära kinnitatud?

Aitäh! See on hea küsimus. Ma kindlasti palun võimalust vastata sellele väheke pikemalt, kui teile sobib. Ka mul on see rahandusministri kõne välja trükitud. Ma vaatan tõesti, et ta on väga selgelt öelnud, et raamatupidamine on heal järjel ja varasemaga võrreldes kindlasti paranenud. Ma tahan teile tuua näite. 2011. aastal menetleti selle aasta riigieelarvet. See eelarve, mida me aasta tagasi menetlesime ja mille järgi me praegu elame, on väga hea riigieelarve. Selle eelarve teise lugemise ajal me kulutasime debatiks aega ja vastasime küsimustele kokku neli tundi. Sellel aastal oleme 2013. aasta riigieelarvet menetledes kulutanud aega 24 tundi, võib-olla 28 tundi. Kuid võrreldes eelmise riigieelarvega, mida me menetlesime eelmisel aastal, on sellel korral tunduvalt rohkem raha eraldatud toetustele, palkadele ja kõrgemate pensionide jaoks ning on tehtud mitmeid muid investeeringuid. Siit on mul küsimus: kas võib öelda, et eelmisel aastal menetletud riigieelarve oli halb? Ei olnud, see oli hea eelarve. Lihtsalt sellel aastal on veel parem eelarve. Samamoodi on ka Riigikontrolli aruandega: 2011. aastal oli hea aruanne, 2010. aastal oli ka.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Ma lugesin väga tähelepanelikult Riigikontrolli aruannet 2011. aasta kohta. Eriti pakkus mulle huvi peatükk, mis rääkis kultuuri ja spordi toetamisest. Sealt jäi meelde üks selline lause: "Riigi roll kultuuri ja spordi toetamisel ootab lahtimõtestamist." Riigikontroll leiab, et nii spordi- kui ka kultuurivaldkonnas on puudu selgetest eesmärkidest, mille saavutamist oleks vaja toetada. Kuidas teie seda hindate, kuidas eesmärkideni jõuda?

Aitäh! Hea küsimus. Ma arvan, et me saame eesmärkideni jõuda ainult debati kaudu, ainult endale ja teistele esitatud küsimuste, nendele vastuste otsimise ning omavahelise arutamise teel.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Sa oled maininud, et opositsioonipoliitikud on selle Riigikogu otsuse eelnõuga vähe tööd teinud ja esitatud on vähe muudatusettepanekuid. Tegelikult on niiviisi, et Riigikogu otsuse võib ju paari sõnaga paberile kirja panna ja kogu otsus kajastubki 8–10 sõnas, nii et väga raske on muudatusettepanekuid teha. Muidugi võiks teha selliseid valikuid, et näiteks Vabariigi Valitsuse esitatud riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruannet mitte kinnitada või kinnitada hea majandusaasta koondaruanne või kinnitada väga hea majandusaasta koondaruanne. Tegelikult kõik see, mis on siin sadadel lehekülgedel, on ju selle otsuse lisa. Kas sa ei heida opositsioonipoliitikutele põhjuseta ette, et nad ei tee muudatusettepanekuid?

Aitäh, hea Inara! Ei heida. Selle koha peal peaksin punkti panema, aga ma ei saa seda teha. Te olete tekitanud sellise mõnusa keskkonna, kus meil hakkab debatt pihta. Ma ütlen ausalt, miks ma ei heida seda põhjuseta ette. Üks hea kolleeg minu vasakul käel, kelle nime ma ei hakka mainima, on öelnud, et Riigikogu liikmed võivad teha ükskõik milliseid muudatusettepanekuid. Küsimus on selles, kas need on seaduslikud ja kas neid saab hääletada. Aga muudatusettepanekuid võib teha ükskõik milliseid, see on teie oma südametunnistuse küsimus.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Koondaruande puhul vaadatakse üle ka riigi reservid. Kas see on tõsi, et reservid on viimasel viiel aastal pidevalt vähenenud? Kui see nii on, siis kas on tehtud ka arvutusi, millal need siis üldse otsa lõpevad ja mis siis saab? Kas on olemas mingi plaan B? Kas need asendatakse ja kas need asendatakse laenudega?

Aitäh, hea kolleeg! See on väga sisuline küsimus. Tõsilugu on see, et viimastel aastatel on riigi reservid vähenenud. Eriti juhtus seda siis, kui kriis tuli. Sellel on oma väga selge põhjus. Krokodillid oma komisjoniga võtsid kärped käsile, aga kriis tegi ka oma töö ja reservid vähenesid. Nüüd on valitsuskoalitsioon võtnud selge seisukoha, et eelarve peab olema konservatiivne, tasakaalustatud, ettevaatav ja arusaadav. Mis ma tahan sellega öelda? Ei tohi minna kaasa ahvatlustega, võtta suuri laene, suurendada hüppeliselt võlakoormust ja defitsiiti, teha lühiajalisi otsuseid, mis mõjuvad hiljem ka meie lastele. Valitsus töötab selle nimel, et eelarve ei oleks defitsiidis. Veelgi enam, 2013. aastal on eelarve struktuurselt juba ülejäägis.

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ma pean tunnistama, et kui te viimati siin olite, siis oli teie esinemine kohati isegi nauditav. Aga ma ei tea, mis täna on teiega juhtunud, et siia tagumistesse ridadesse teie jutt nagu ei kostagi ja diktsioonist on vahel raske aru saada. Kuhu te küll kiirustate? Ma loodan, et te selleks sunnitud ei ole. Aga küsimus on järgmine. Riigikontroll rõhutab oma aruandes, et riik ja omavalitsused on ülesannete jaotamise ja rahastamise kohta erinevatel seisukohtadel. Omavalitsusliitude Koostöökogu tegi ettepaneku minna edasi Riigikohtu 16. märtsi 2010. aasta üldkogu otsuse täitmisega, aga valitsuskomisjon oli teistsugusel seisukohal ja ütles, et Riigikohtu otsusest tulenevad ülesanded on juba täidetud. Kuidas seda siis nüüd lõpuks hinnata?

Tuleb hinnata nii, nagu on sinna kirjutatud.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Ma jätkan kultuuriteemadel, mida Riigikontroll oma põhjalikus aruandes analüüsis. Nimelt juhtis ta tähelepanu, et kultuuri rahastamise süsteem on väga keeruline. On kujunenud selline olukord, kus nii Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital kui ka Eesti Olümpiakomitee toetavad samu sihtrühmi ja tegevusi. Riigikontrolör juhib tähelepanu, et sellisel kujul toetusi jagada ei ole otstarbekas ega säästlik, sest see põhjustab lisakulusid. Kuidas seda olukorda teie hinnangul lahendada võiks? Ega ometi mitte debatiga?

Aitäh! Mis puudutab kõik hinnanguid, mis on seotud minu persooniga, siis ma arvan, et on võimalus, et ma tulen siia fraktsiooni esindajana. Ma ei ole selles küll kindel, aga see on võimalik. Sel juhul annan ma ka enda isiklikke hinnanguid. Teisel lugemisel pööratakse aga rohkem tähelepanu sellele, milline oli debatt komisjonis, mida seal arutati, milliseid muudatusettepanekuid tehti, millele pöörati rohkem tähelepanu ja kas oli erinevaid arvamusi. Minu isiklikke hinnanguid komisjonis keegi ei uurinud. Ma ei ole kindel, kas ma peaksin ka siin neid teile välja ütlema, aga ma ei välista, et ma tulen siia tagasi ja ütlen välja kõik, mis ma arvan.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Te andsite praegu meile lootust, et riigi reservid, mis võivad veel natuke kahaneda, hakkavad uuesti kosuma, nii nagu ka looduses kõik protsessid liiguvad mööda sinusoidi: enne alla, selleks et jälle üles liikuda. Mis saab pärast, kas need liiguvad jälle alla, seda me täpselt ei tea. Aga mida paganat teevad riigieelarves haigekassa ja töötukassa reservid? Meile on lubatud, et need võetakse sinna küll üle, aga mitte millekski neid ei kasutata, hoitakse ilusasti-kenasti alles. On need siis mingisugune tasakaalustav mehhanism? No on või ei ole, aga kui reservide seisund paraneb, kas siis antakse haigekassa ja töötukassa reservid nende n-ö seaduslikule omanikule ja valdajale tagasi?

Aitäh! Ma hakkan tagantpoolt pihta ja liigun seekord ettepoole. Kas antakse tagasi? Selle kohta võiks öelda, et neid polegi ära võetud. Mida pole ära võetud, seda pole võimalik tagasi anda. Kindlasti on reservide seaduslikul kasutajal, kui ta vajab finantsvahendeid, alati selleks võimalus olemas. Nüüd tulen ma alguse juurde. Teie küsimus ja sissejuhatus haakuvad väga hästi teie pinginaaber Peeter Võsa küsimusega. Mida ma selle all silmas pean? Peeter Võsa tundis nimelt huvi selle vastu, et kui on mitmeid finantsallikaid, kust antakse kultuurile või spordile raha, kas siis ei teki dubleerimist. See läheb hästi teie küsimusega kokku. Nimelt oli analoogne situatsioon ka töötukassa, haigekassa ja riigikassa reservide paigutamisel. See oli kindlasti üks põhjus, miks need konsolideeriti: et ei tekiks olukorda, kus erinevad fondihaldurid investeerivad samu reserve samadesse positsioonidesse.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, hea istungi juhataja!

Peeter Võsa, kas teil on protseduuriline küsimus? Palun andke mikrofon Peeter Võsale!

Kuna siin mainiti minu nime seoses teemade haakumisega, siis repliigi korras pean ütlema, et see oli juhuslik.

Aitäh! Deniss Boroditš alustab oma küsimuse esitamist uuesti nullist.

Jah, ma alustan nullist. Austatud istungi juhataja! Hea komisjoni esimees! Mul on puhtpraktiline küsimus. Praegu on menetluses Riigikogu otsuse eelnõu. Riigikogu hääletab kas selle poolt või vastu. Sisuliselt ei saa muuta seda dokumenti, mis on eelnõule lisatud, majandusaasta koondaruannet, muuta saab ainult seda otsustavat resolutsiooni. Põhimõtteliselt ongi ainus valik see, kas hääletada poolt või vastu. Kui saal otsustab hääletada vastu, mis on selle õiguslikud ja praktilised tagajärjed?

Aitäh, hea Riigikogu liige! Annan teile veel kaks varianti, mida te võite teha. Aga las see jääb ainult meie vahele. Teil on võimalik olla erapooletu või mitte hääletada, sellised võimalused on teil ka veel olemas. Nii et ei pea olema ainult kas poolt või vastu. Aga tulles teie sisulise küsimuse juurde, ütlen, et kui me ei kinnita täna seda aruannet, siis läheb nii nagu alati sellistel puhkudel. Tuleb vaadata üle, mille pärast aruannet ei kinnitatud ja mis olid probleemid. Arvata võib, et tuleb Riigikontrolliga rääkida, vaadata üle, kas mittekinnitamise põhjused on olnud poliitilised, sisulised või veel midagi kolmandat.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Midagi lisada on siin väga-väga raske. Selles mõttes olen ma kolleeg Inara Luigasega nõus. Aga kui rääkida debatist, siis ma ei ole teiega nõus, sest me ikkagi esitame siin küllaltki palju küsimusi tänapäeva poliitika ja olukorra kohta, ka tuleviku kohta. Kuid mul on teine küsimus. Riigikontrolör andis üsna kriitilise hinnangu ja tõi välja palju-palju probleemseid valdkondi ja küsimusi. Kuidas te hindate, kas see positsioon võiks olla kaasatud või on see midagi seesugust, nagu mõned räägivad, et on ja mis sellest?

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saanud täpselt teie küsimusest aru. Ma pean vabandust paluma! Küll aga jälgisin pingsalt teie küsimuse asetust. Selleks, et ei jääks vale arusaama meie tänase debati jälgijatel ei siin Riigikogus ega ka internetis, võin öelda järgmist. Riigikontrolli arvates on riigi olulisemad majandustehingud sooritatud riigieelarve baasseadusest ning 2011. aasta riigieelarve seadusest ja selle muutmise seadusest lähtudes. See on Riigikontrolli väga selge seisukoht. Ta ütleb selle must valgel välja. Aruanne on koostatud olulises osas õigesti ja õiglaselt, kooskõlas kõigi seadustega. Kriitikat, mis on välja toodud, tuleb kindlasti arutada, kuid see kriitika ei ole selline, mis keelaks meil täna seda koondaruannet kinnitada või ütleks välja, et see aruanne ei vasta seadustele. Ei, vastupidi, väga selgelt öeldakse, et aruanne vastab seadustele.

Aitäh! Palun, Vladimir Velman, teine küsimus!

Suur tänu, proua juhataja! Hea komisjoni ettekandja, hea Sven! Sa alustasid oma vastuseid, ütleme nii, kuulipilduja tempos, nüüd aga hakkad meile nagu üksiklaskudega vastama. Ma tänan sind, et sa ikka lubad meil mõnikord minna isegi natuke teemast välja ega räägi ainult sellest, mis komisjonis toimus. Ma ei küsigi võib-olla niipalju selle kohta, mis toimus komisjonis. Aga vastates minu eelmisele küsimusele ütlesid sa, et sa oled seda meelt, et mõningad alad tuleks tsentraliseerida ja sina oled selle poolt, et need oleksid tsentraliseeritud. Kas see tähendab, et sa pooldad ka neid Euroopa protsesse, mis viivad tsentraliseerimise poole? Ma pean siin silmas föderatsiooni ideed. See on küll natukene filosoofiline küsimus, aga äkki ikkagi vastad.

Aitäh, hea Vladimir! Muidugi, eks debatt on alati hea. Ma olen nõus sellega, et kui on head küsimused, siis miks mitte, sest debatis sünnib tõde. Aega meil on, ei ole ju kuhugi kiiret, nagu te teate. Mis puudutab teie küsimust tsentraliseerimise kohta, siis, hea kolleeg, see küsimus on tegelikult tunduvalt filosoofilisem. Kindlasti praegune kontekst ja selle eelnõu reaalse menetlemise võimalused siin Riigikogus ei anna võimalust, et anda sellist reaalset nägemust, kuidas ja kuhu me peaksime liikuma. Ma arvan, et eks arusaamu ole inimestel kindlasti palju. Lähitulevikus seisab meil ees debatt päris mitme Euroopa aluspõhimõtte aktuaalseks muutumise, päevakorda tõstmise üle. Ma arvan, et peate teie ja pean ka mina kujundama seisukohad selle kohta, millal me oleme liiga palju tsentraliseeritud ja millal võib-olla liiga vähe.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud komisjoni esimees! Riigikontroll on kirjutanud 2010. aasta auditi aruandes riigi raamatupidamise aastaaruande kohta, et riigimetsa arvestuspõhimõtteid on muudetud, kasutatav metoodika on kooskõlas rahvusvahelise praktikaga ning aritmeetiliselt on arvestus korrektne. Samas puudub Riigikontrollil kindlus, et eeldused nende arvestuspõhimõtete rakendamiseks on täidetud. Riigikontrolli eelmise aasta soovitust arvestuspõhimõte üle vaadata keskkonnaminister ei täitnud. Seega kordab Riigikontroll oma varasemat tähelepanekut ja ettepanekut. Mis järeldusele komisjon jõudis? Kas tuleks mingeid sanktsioone rakendada, kui keskkonnaminister ka seekord midagi ette ei võta ja ignoreerib Riigikontrolli soovitust?

Aitäh, hea küsija! Komisjon ei kujundanud selles küsimuses seisukohta. Ma ei välista, et komisjon võib selle seisukoha kunagi kujundada, kuid seekord jäi see seisukoht kujundamata.

Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea rahanduskomisjoni esimees! Kui me vaatame Riigikontrolli aruannet, siis üks teema, mis seal välja tuuakse, on infotehnoloogilised arendused. Kui me vaatame tagasi, siis eriti viimastel aastatel on mitme uue IT-lahenduse puhul tekkinud ootamatuid tõrkeid. Need tõrked on olnud sellised, et ühiskond on olnud üsna pahur. Selliseid tõrkeid on olnud teatud toetuste kättesaamisel, ka digiretseptide puhul. Seetõttu on igati õigustatud Riigikontrolli ettepanek neid arendusi oluliselt täiustada. Millise hinnangu annate nendele uutele lahendustele? Kas need on piisavalt läbi katsetatud?

Aitäh! Ma arvan, et Riigikontrolli tähelepanek, et tuleks pöörata lisatähelepanu infotehnoloogilistele arengutele, on väga õigustatud ja õige. Ma arvan, et me peame seda kindlasti tegema.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg, komisjoni esimees! Sulle ei meeldi, kui me küsimusi ette loeme. Ma küsin siis mitte lugedes: kui palju riigi omandis ja kasutuses olevat kinnisvara me möödunud aastal kaotasime?

Aitäh! See, mida me loeme kaotamiseks, on alati subjektiivne. Kui me loeme kaotamiseks seda, et kinnisvara pühiti maamunalt ära, siis ma ei ole kindel, et me suurt midagi kaotasime. Ma ei tea, et väga suured orkaanid ja muud loodusstiihiad oleksid midagi meie kinnisvarast siit maamunalt kaotanud. Kui me räägime sellest, millised olid näiteks bilansiliselt riigi omandis oleva kinnisvara väärtuselised hinnamuutused lähtuvalt sellest, et kinnisvarahinnad langesid või tõusid, siis minule teadaolevatel andmetel selliseid igakuiseid või iga-aastaseid muudatusi ei tehta. Riigile kuuluv väärtus on bilansilises väärtuses, siin ei tehta ümberarvutusi, mida teevad väga palju erafirmad. Ma usun, et kaotust kui sellist ei pruukinudki olla. Kindlustus on varal kindlasti olemas ja stiihiate puhul korvab kindlustus kahjud.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea rahanduskomisjoni esimees! Siin on juba täna reservidest juttu olnud. Tundub, et hetkel väga suurt tungi lisaküsimuste esitamiseks ei ole. Võib-olla selliseks ankruküsimuseks sobib minu küsimus väga hästi. On olnud erinevaid skandaale. Näiteks praegu on isegi Skandinaavia riikides kõne all küsimus, kuhu on paigutatud tulevaste pensionäride raha. Rootsis on olnud kriisi ajal väga palju vaidlusi sellel teemal, et see raha on pandud aktsiatesse, aktsiad on aga kukkunud ja inimesed on oma raha kaotanud. Te olete rahanduskomisjonis kindlasti korduvalt analüüsinud ka meie reservide ja paigutatud raha olukorda. Kui riskivabalt reservid on paigutatud, mis olukorras need on ja kui palju need on kriisi ajal oma väärtust kaotanud?

Aitäh! Jah, loomulikult. Rahanduskomisjon saab pidevaid monitooringuid meie tagatisvara positsioonide kohta. Siinkohal võin teile kinnitada, et riik oma raha hoiab. Pensionifondid on, nagu te teate, ju erastruktuurid. Teil on endal võimalik valida, millisesse pensionifondi te investeerite, milliseid riske olete valmis võtma, kui äkiline see fond on. Riigi investeerimispõhimõtted on tunduvalt konservatiivsemad. Üldiselt lähtutakse sellest, et investeeritakse ikkagi väga suure stabiilsusega võlakirjadesse, riiklikesse või ka pankade võlakirjadesse, aga sel juhul peab panga reiting olema tasemel AAA. See tõmbab ühelt poolt alla iga-aastase tulukuse, kuid teiselt poolt lisab kindlust, et ei toimu sellist raha kaotamist, nagu on viimastel aegadel tõesti mitme pensionifondiga juhtunud.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Austatud komisjoni esimees, mida sa pead vajalikuks selle eelnõu kohta veel Riigikogu liikmetele lisada?

Aitäh, hea Eiki! Mis oskan ma teile veel enne hääletust öelda? Kuna me ei vaata seekord mitte 2013. aasta riigieelarvet, ka mitte 2012. aasta riigieelarvet, vaid 2011. aasta riigieelarvet, siis, head kolleegid, ütlen teile veel kord, et vaadake, mis toimus eelmisel aastal, aastal 2011. Oodati 3,6%-list kasvu, tegelikult tuli 7,6%. Valitsussektori ülejääk oli 1% SKT-st. Keskvalitsus oli tasakaalus, sotsiaalkindlustusfondid olid ülejäägis 0,9%-ga. Head kolleegid, tegemist on hea aruandega. Ma loodan, et me leiame ühise keele ja kinnitame selle täna konsensusega siin hääletades ära.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Mihhail Stalnuhhini. Kaheksa minutit.

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Jätkates eelkõneleja mõtet, võiks öelda veel niiviisi, et kui oleks omavalitsused paljaks koorinud ja neilt veel pool protsenti maha võtnud, siis oleks tulemus koondaruande jaoks veel parem saanud. Aga see selleks.
Nüüd eelnõust 265. Alustan kiitusest. 2011. aasta majandusaasta koondaruanne on kunstiteos. See on ilus, see on isegi ülimalt kaunis. Täpselt nii nagu 75-aastane naine, kes on paarkümmend korda ilukirurgi käe alt läbi käinud. Vaatad eemalt või kehva nägemise puhul lihtsalt ilma prillideta ja kõik tundub okei olevat. Huultest tagumikuni on kõik lausa ideaalne, kuigi enamasti kunstlik. Aga kas see on nii tähtis? Valitsus valmistab koondaruande ette, valitsuskoalitsioon kinnitab selle ära. Kui kaks täiskasvanud subjekti teineteist armastavad, olgu nad kas või saja-aastased, siis pole see kellegi asi, kuidas nad magamistoas oma armastust realiseerivad.
2011. aasta majandusaasta koondaruanne on ilus silt fassaadil. Sellega tutvudes tuletasin ma kogu aeg meelde ühte oma lemmikkirjanikku Nikolai Gogolit ja tema näidendit "Revident". Selle alguses on koht, kus linnapealik, arvates, et linna on saabunud tähtis ametnik, jagab alluvatele instruktsioone: "Jookse kohe, võta kümnikud, ja las neist igamees võtab ... [- - -] Las iga mees võtab ühe tänava kätte – näh, kurivaim, mitte tänava! – luua ikka, ja pühib puhtaks terve tänava, mis võõrastemaja juurde läheb, ja et oleks puhas." Siin tulevad meelde mõned mõtted riigikontrolöri kokkuvõttest: "Riigi ja kohaliku omavalitsuse rollijaotus vajab ülevaatamist. Kõik vallad ja linnad ei ole võimelised kõiki avalikke teenuseid pakkuma. Eriti suur probleem on teenust pakkuvate spetsialistide vähesus."
Ent kuidas see kokku käib – üks ilus pilt ja kohalike omavalitsuste tegelikkus? Veel üks tsitaat Gogolilt: "Ja pekske kähku see plank pilbasteks, mis jääb kingsepa juurde, ja pange üks õleluud märgiks püsti, et oleks planeerimise moodi. Sest mida rohkem lammutatakse, seda rohkem see näitab linnavalitseja tegevust." Kas ei tule tuttav ette, kõik need 2011. aastal alanud protsessid haridussüsteemis, päästjatega jne?
Jälle tsiteerin Gogolit: "Ja kui see võõras ametnik hakkab teenistuse kohta pärima, et "Kas olete rahul?" – et te siis vastate: "Kõigega rahul, teie ausus." Ja kes rahul ei ole, sellele ma teen pärast sihukest rahutust, et ..." Täiesti selline tunne, nagu räägitaks omavalitsuste ja riigi vahekorrast. Aga kui elu ei tunne või tutvud sellega koondaruande vahendusel, siis olekski kõik nagu korras.
Ka selle kohta, kuidas valitsus enamasti lahendab lihtinimese probleeme, on Gogol oma näidendis linnapealiku suu kaudu üht-teist pajatanud: "Ja kui küsitakse, miks on ehitamata hoolekandeasutuse kirik, mille jaoks oma viis aastat tagasi rahad olid määratud, et te siis ei unusta öelda, et hakati ehitama, aga põles maha. Selle kohta ma esitasin isegi raporti. Muidu läheb mõnel meelest ära, ütleb lolli peaga, et pole ehitama hakatudki."
Kolleegid, me elame ajal, mil kaubale õiget reklaami teha on tähtsam kui kauba enda omadusi parandada. 2011. aasta majandusaasta koondaruanne on kunstiteos, ilus silt fassaadil, mille taga on miljon ja pisut rohkem inimest tohutu arvu probleemidega. Aga kui ise ennast ei kiida, siis kes seda teeb? Nii et lihtsalt lehvitame käega sellele ilusaks lõigatud vanaprouale ja laseme tal jumala rahus minna. Eesti Keskerakond jätab hääletamise selles küsimuses vabaks, eks igaüks ise otsustab.
Siia juurde lisan veel mõne sõna. Täna kõlas argument, et komisjonis sellel teemal debatti ei olnud. Ma kordan üle, miks seda debatti ei olnud. Mul on silme ees üks väga hea näide selle kohta, kuidas see toimub. See polnud kaua aega tagasi, kui komisjoni tuli rahandusminister. Esiteks jäi ta hiljaks ja teiseks, kui komisjoni esimees talle sõna pakkus, siis kõigepealt küsis ta: "Mis eelnõu me arutame?" Talle öeldi eelnõu number, aga ta küsis, mis eelnõu see konkreetselt on. Talle öeldi, mis on eelnõu pealkiri. Ta alustas, ütles paar lauset ja lausus siis: "Ah, ma ei viitsi!" Seina ääres istusid ametnikud ja ta ütles ühele neist: "Noh, jutusta siis neile!" Vaat selline lause! Isegi minister ei viitsi! Mis on vahet nendel debattidel, mis toimuvad komisjonis, konkreetselt rahanduskomisjonis, ja siin saalis? Te võite siit saalist lahkuda, te võite mitte kuulata, aga kõik, mis siin räägitakse, läheb linti. See kõik jääb ajaloo jaoks alles. Kirja pannakse meie arvamused, meie prioriteedid, meie põhimõtted – need jäävad alles. Selles mõttes on saal nagu jõgi, elav vesi, mis voolab ja milles on mõnikord meeldiv ujuda. Aga rahanduskomisjon on soo, sest sealt ei jää mitte midagi alles. Vaadake neid protokolle. Sealt ei saa midagi aru, sest seal on ainult arvud, kuidas hääletati, aga ei ole ühtegi seisukohta. Nüüd selgitage mulle. Kui minister tuleb rahanduskomisjoni ja ütleb, et ta ei viitsi komisjonis rääkida, siis mis mõttega peaks opositsioon oma jõudu seal raiskama, kui ei ole stenogrammi, kui ei ole ülekannet internetis? Mina, tuletan veel kord meelde, tegin mullu kevadel ettepaneku, et see kõik oleks. Meie arvates on debatt oodatud ja see peab toimuma saalis, kus on siiski väike võimalus, et inimesed saavad teada, millest me räägime ja kuidas oma seisukohti argumenteerime. Komisjonis ei ole debatil praeguses olukorras mitte mingit mõtet, sest koalitsiooni jaoks ka kõige halvemal juhul lõpeb hääletamine seisuga 6 : 5. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mihhail Stalnuhhin! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Kolleeg Kadri Simson.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma arvan, et seda muudatusettepanekut on vaja hääletada, aga enne hääletamist palun kümneminutilist vaheaega!

Kas selleks, et mõelda? Suurepärane! Ma olen teiega täiesti nõus. Vaheaeg.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon ja mida juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud ja võime minna lõpphääletuse juurde. Kolleeg Kadri Simson.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Enne lõpphääletust palun ma kümneminutilist vaheaega!

Suurima heameelega. Vaheaeg.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 265. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on 63 Riigikogu liikme esitatud avalduse "Eesti põllumajandusest ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist" eelnõu 306. Head kolleegid, ma tutvustan teile, kuidas toimub selle avalduse eelnõu menetlemine. Kõigepealt on eelnõu esitajate esindaja ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit. Järgneb juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, mis kestab samuti kuni 20 minutit. Järgnevad küsimused ettekandjatele. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel osalevad ainult fraktsioonide esindajad. Siis toimub muudatusettepanekute läbivaatamine, kui muudatusettepanekuid on. Sellele järgneb lõpphääletus.
Alustame esimest lugemist. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme kolleeg Aivar Koka! Palun, Peep Aru, protseduuriline küsimus!

Lugupeetud esimees! Kas selles kavas, kuidas me seda punkti arutame, ei olegi ette nähtud kohta vaheaegade võtmiseks?

Enne hääletust on alati see võimalus olemas. Palun alustame! Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu on ette valmistanud Riigikogu avalduse Eesti põllumajanduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta. Avaldust vastu võttes kinnitab Riigikogu jätkuvalt toetust Eesti põllumajandusele ja rõhutab sellega seotud maaelu olulisust, pidades silmas eelkõige toiduga varustatust, regionaalarengut ning majandus- ja julgeolekupoliitilisi aspekte. Arvestades meie maaressursside geograafilist asukohta ja pikaajalisi traditsioone, on Eesti põllumajandusel suur potentsiaal. Avalduse eelnõu esitajate esindajana soovin esile tuua järgmist.
Euroopa Liidu lepingus on öeldud, et liit edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning solidaarsust liikmesriikide vahel. Meid on kutsutud üles solidaarsusele võlakriisi sattunud Lõuna-Euroopa riikidega ja Eesti on hoolimata oma tagasihoidlikest võimalustest väljendanud oma valmisolekut selleks. Austades ise Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, on meil õigustatud ootus, et Euroopa suudab väljendada oma solidaarsust Eestiga meie põllumeeste võrdse kohtlemise kaudu. Balti riikide põllumeestele makstavate otsetoetuste kiirem ühtlustamine tähendaks vähem kui 1% vahendite ümberjaotamist ÜPP esimese samba raames. See oleks väike samm Euroopa Liidule, kuid väga oluline samm Balti riikide põllumeestele. Solidaarsuse tagamine maksab võrreldamatult vähem kui usu kaotamine solidaarsusesse. Euroopa Liit on tugev, kui ta arvestab liikmesriikide eripäradega. Paljudes Euroopa Liidu riikides moodustab põllumaa rohkem kui poole kogu maismaast ja põllumajanduse keskkonnamõju vähendamiseks on tarvis kavandada uusi meetmeid. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua kõikides liikmesriikides kohustuslikult nn ökoloogilised fookusalad, mis tähendab osa põllumaa kasutusest väljajätmist. Eestis on praegu ligi 300 000 hektarit põllumajanduslikku maad, mis on olnud kasutuses, aga mida me praegu ei kasuta. Lisaks katavad loodusalad – metsad, sood, rabad, aga samuti poollooduslikud kooslused – ligikaudu kaks kolmandikku maismaast. Me oleme võtnud ja võtame ka edaspidi mitmesuguseid meetmeid põllumajanduse keskkonnamõju vähendamiseks, sh elurikkuse kaitseks ja suurendamiseks, kuid me ei saa kuidagi nõustuda ettepanekuga jätta veel üks oluline osa meie põllumaast kasutusest välja. Me ootame selles küsimuses liikmesriikide eripäradega arvestamist.
Nagu Riigikogu avalduse seletuskirjas öeldud, on see, kui Riigikogu võtab vastu põllumajandussektorit toetava avalduse, järgmise finantsperioodi eelarvekõneluste lõppfaasis väga oluline. Sellega annab Riigikogu Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele jõulise signaali selle kohta, kui oluliseks me peame konkurentsivõimelist ning jätkusuutlikku põllumajandust Euroopa Liidus ja Eestis. Samuti on see sõnum põllumeestele, maapiirkondade elanikele ja Eesti põllumajandussektorile laiemalt, andes teada, et põllumajandust nähakse Eesti majanduse olulise ja maapiirkondade arengut tagava osana.
Oma avalduses kutsume Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni üles: 1) kehtestama selline ÜPP otsetoetuste süsteem, mis tagaks võrdsed konkurentsitingimused kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele; 2) minema järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil üle uuele otsetoetuste arvestamise metoodikale, mis võimaldaks vältida olulisi erinevusi Euroopa Liidu otsetoetuste kõrgeima ja madalaima taseme vahel ning mis arvestaks majandus- ja keskkonnakriteeriume; 3) jätkama nii otsetoetuste andmist kui ka maaelu arengukava meetmete rahastamist selliselt, et oleks tagatud põllumajanduse ja maapiirkondade jätkusuutlik areng; 4) suhtuma paindlikult, arvestades liikmesriikide eripärasid, keskkonnasäästlike põllumajandustavade rakendamise eest makstavate lisatoetuste tingimusena kavandatavasse 7%-lisse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nõudesse; 5) andma ühtset pindalatoetuse süsteemi rakendavatele liikmesriikidele võimalus arvata toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka see põllumajandustootmiseks sobiv maa, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras 2003. aasta 30. juuni seisuga ja mille kohta ei ole seni olnud võimalik taotleda ühtset pindalatoetust.
Lõpetuseks tänan kõiki Riigikogu liikmeid, maaelukomisjoni ametnikke ja Põllumajandusministeeriumi ametnikke ning põllumajandusministrit, kes on oma ettepanekutega andnud väga suure ja olulise panuse meie avalduse teksti! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Kokk! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Minul tekkis küsimus avalduse teise lõigu kohta, mis kõlab järgmiselt: "Riigikogu leiab, et arvestades Euroopa Liidu siseturu põhimõtteid ning Euroopa ühisväärtusi, on otstarbekas ja vältimatu jätkata ühist ja ühiselt finantseeritavat põllumajanduspoliitikat." Kui on vältimatu jätkata, siis ma saan aru, et see on seni hästi toiminud. Mul tekib küsimus, miks seda rõhutatakse. Kas on mingi oht, et seda ühist ja ühiselt finantseerivat põllumajanduspoliitikat ei taheta jätkata?

Alati on võimalik ka see, et Euroopa Liidus ühtset põllumajanduspoliitikat ei ole ja toetusi ei anta. See tähendaks meie inimestele toiduainete hinna tõsist tõusu.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea kolleeg Aivar! See on kindlasti väga tänuväärne töö, mis sa teinud oled ja mida me siin nüüd kõik ühiselt propageerime. Iseasi muidugi, kui palju niisugused avaldused ja deklaratsioonid aitavad. Aga ehk oleks täna õige aeg heita pilk tagasi ajalukku ja vaadata, miks meil siis ikkagi need toetused nii ebavõrdseks kujunesid ja mis jäeti omal ajal tegemata. Kes, kuidas ja miks? Mida oleks saanud teha teisiti, kas oli üldse võimalik teha teisiti ja kas see võimalus jäeti tol korral kasutamata? Mis sa ise arvad, kui seda asja laiemalt vaadata?

Aitäh, Marika! Kõigepealt tahan öelda, et selle avalduse projekti koostamisel osalesid väga paljud. Meie komisjoniski kestis diskussioon peaaegu kaks nädalat ja oodati kõikide fraktsioonide parandusi. Igalt poolt tuli parandusettepanekuid. Aga kui rääkida sellest, kas oleks saanud midagi paremini teha, siis tuleb öelda, et sel hetkel, kui arvestati ja arutati meie toetusi, ei olnud Eesti põllumajandus kõige paremal järjel. Meie põllumajanduse saagikus, mille pealt need arvutused tehti, oli lihtsalt niivõrd väike. Kui neid arvutusi tehtaks nüüd, siis seetõttu, et saagikus on mitu korda kasvanud, oleksid ka toetused tunduvalt suuremad. Me tahamegi oma avaldusega kõigile liikmesriikidele selgeks teha, et ei ole võimalik olla ühtselt Euroopa Liidus sellisel juhul, kui kõikides muudes asjades on meil võrdsed võimalused, aga põllumajanduses on meie toetus mitu korda väiksem kui näiteks Maltal. Toetuste vahe on peaaegu kuuekordne. Ma arvan, et Riigikogu, valitsus, meie europarlamendi liikmed ja president on teinud kõik selleks, et ükskord õiglus ka Eestimaale saabuks.

Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Kui ma õigesti mäletan, siis oli lootus, et me suudame selle avalduse vastu võtta nii umbes nädal tagasi. See nõnda ei läinud. Kuidas nüüd lugu on? Nädal tagasi vastu võetuna oleks ta n-ö enne traktorit kohale jõudnud ja mõjuma hakanud. Kas ma tean õigesti, et analoogiline avaldus on kas kavas või tehtud ka Läti ja Leedu parlamendis, selleks et saavutada teatud sünergiat? Kui kaugel seal nende asjadega ollakse?

Selles mõttes on teil õigus, et Balti riigid on selle teema puhul ühtsed. Täna ei ole veel hilja. Kuna traktor jõuab kohale homme, siis on praegu viimane aeg, tuleks täna enne kella 12 see avaldus vastu võtta. Õnneks on selle tekst juba ka inglise keelde tõlgitud. Me saame selle homme hommikul ära saata.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma siiralt loodan, et kui see avaldus jõuab Brüsselisse, siis on sellest abi läbirääkimistel võrdsemate ÜPP otsetoetuste jagamise üle. Aga kui asja üks pool on see, kuidas Euroopa Liit ühiselt põllumeest toetab, siis võiks rääkida ka sellest, kuidas oma riigi valitsus põllumeestesse suhtub ja põllumehi aitab. Minu küsimus käsitleb erimärgistusega kütust. See on ka üks võimalus, kuidas riik ja valitsuskoalitsioon saavad põllumeest aidata. Põllumajandusminister kuulub teiega ühte erakonda. Kas te ei ole arutanud, et võiks alandada aktsiisi erimärgistusega kütusel, mida põllumees kasutab, ja sellega põllumehele raskel ajal appi tulla?

Aitäh! Ma pean tunnistama, et seda teemat ei ole arutatud ei komisjonis ega ka meie fraktsioonis. Praegu on põllumehed selle toetussüsteemiga rahul, sest see vastab sellele, kui palju nad kütust põllu peal kulutavad.

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selline parlamendierakondade üksmeelne avaldus on igati tänuväärne. Mis te arvate, kas see ka tegelikult mõjutab Euroopa Liidu poliitikat? Ma vihjan sellele, et Euroopa Liidu eelarvet ootab väga tõenäoliselt ees kärpimine ja see kärpimine võib tabada hoopis ühise infrastruktuuri valdkonda ehk näiteks Rail Balticut. Kui me kõik usume, et see avaldus põllumehi aitab, kas siis selles valguses ei peaks Riigikogu võtma vastu otsust, et avaldada toetust näiteks Rail Balticule või teistele infrastruktuuriprojektidele, mis on Eesti jaoks ääretult olulised? Kas see praktika ei peaks laienema?

Aitäh, hea Neeme! Ma võtan kõigepealt pinge maha. Põllumajanduse rahakott on omaette rahakott. Kas seda raha, mis seal kotis on, on natuke rohkem või vähem, on üks pool teemast. Me ei räägi täna sellest, et peaks raha suurendama või vähendama. Probleem on selles, et riikide toetused on ebavõrdsed. Ei tohiks olla olukorda, kus 27 riigis on kõige suurema ja kõige väiksema pindalatoetuse vahe seitsmekordne või Eesti toetuse ja keskmise toetuse vahe kahekordne. Me ei ole kunagi öelnud, et Eesti põllumehed peaksid saama niisama palju toetust, kui saadakse praegu Maltal, aga me peaksime arutama seda, et toetused oleksid võrdsed.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud maaelukomisjoni aseesimees! Mul on siiralt hea meel, et sa annad täna siit puldist ülevaate niivõrd võimsast põllumajanduslikust dokumendist. Ma arvan, et see läheb ajalukku. Nii võimsat dokumenti pole minu mälu järgi siin olnudki. Aga milline roll on selle dokumendi ettevalmistamisel olnud Põllumajandusministeeriumil? Kas sa kirjeldaksid seda?

Aitäh, Ester! Kindlasti on Põllumajandusministeeriumil selle dokumendi ettevalmistamisel olnud väga suur roll. Mustandit, millest me alustasime, aitasid väga suures osas koostada Põllumajandusministeeriumi ametnikud ja minister. Aga lõpptulemuses on väga selge osa olnud Riigikogu liikmetel. 63 Riigikogu liiget on kirjutanud selle avalduse projektile alla. Ma vaatasin viimase kümne aasta avaldusi ja nägin, et neil avaldustel oli alla 50 allkirja. Ma loodan, et täna tehakse ka selles mõttes ajalugu, et saalis ei ole ühtegi Riigikogu liiget, kes ei toetaks Eesti põllumajandust.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Endise põllumehena ja pikka aega põllumajanduses töötanud inimesena on mul väga hea sellele avaldusele alla kirjutada. Ma arvan, et Eesti põllumehe toetamine on meie kõikide ühine kohustus. Aga mind teeb murelikuks selle avalduse menetlemise käik. Täna õhtul me menetleme seda avaldust ja homme tuleb kokku Euroopa Ülemkogu. Kas oskate komisjoni esindajana kirjeldada, mismoodi see avaldus siis nüüd Brüsselisse peaks jõudma, kuidas ta jõuab ülemkogu lauale ja kas ülemkogu hakkab siis eelarves väikese Eesti pärast muudatusi tegema? Kas te oskate kuidagi kirjeldada menetlemise käiku, kuidas see avaldus Brüsselisse ja ülemkogu laua peale jõuab?

Aitäh, Tarmo, väga hea küsimuse eest! Tundub, et sa oled selle hea küsimuse üle pikalt mõelnud. Selle teemaga ei tegelda mitte ainult täna, vaid meie valitsus ja põllumajandusminister on selle teemaga pikemalt tegelnud. Ma loodan, et kui me täna oleme selle otsuse vastu võtnud, siis Riigikogu esinaine saab sellele kiiresti alla kirjutada. Õnneks on olemas internet. Avalduse saatmine ei võta palju aega. Meie oma mehed ja naised on Brüsselis ootevalmis, et see paber õigesse kohta üle anda.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ega ma põllumajandusest suurt ei jaga, aga mõne arvu võin sulle ette lugeda. 2001. aastal oli Eestis 56 000 talu, nendest 32 000 olid sellised, kus kasvatati koduloomi, veiseid ja sigu. Seal töötas 140 000 inimest. Kuus aastat hiljem, 2007. aastal oli neid talusid 23 000, selliseid, kus oli koduloomi, oli 13 000 ja seal töötas 73 000 inimest ehk kaks korda vähem. Kas see avaldus muu hulgas aitab parandada seda olukorda, millest ma rääkisin, või pole see üldse tähtis, sellest juttu ei ole ja meil pole seda vaja?

Aitäh, Mihhail! Eks me kõik unistame, et taevas oleks sinisem ja muru rohelisem, nii nagu meie isad, vanaemad ja vanaisad on rääkinud. Aga midagi teha ei ole, tehnoloogia areneb. Juba praegu ei lüpsa väga paljudes vabapidamislautades lehmi enam inimesed, vaid seda teevad robotid, kusjuures piimatoodang on tunduvalt parem. Midagi teha ei ole. Majandus areneb ja üle maailma on tekkimas rohkem ja rohkem suurettevõtlust ja suurfarme. Eestiski avati alles mõni nädal tagasi mitmetuhandepealine laut. Väikseid talusid on ja kindlasti need ka jäävad, aga suured talud söövad sageli väiksemad lihtsalt ära.

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Aitäh! Ma kordan seda, mida ütles Mihhail Stalnuhhin. Ka mina põllumajandusest suurt ei jaga, kuigi möönan, et põllumajandustoodanguga olen ma väga hästi kursis. Nii et mingi kokkupuude mul siin siiski on. Kui me käisime sinuga viimati Balti Assambleel, siis, ma usun, me mõlemad saime aru, et see oli seekord päris tühi istumine. Mul on kurb meel, et ma ei tulnud selle peale, et ma oleksin võinud analoogse avaldusega välja tulla seal assambleel, kus oleks võinud leedulaste ja lätlastega kokku leppida. Mis sa arvad, kui meil oleks ühisavaldus või meil oleks lõunanaabritega selles kokku lepitud, võib-olla me saavutaksime natukene rohkem?

Ma pean tunnistama, et ega meie ei ole esimesed, kes selle avalduse tegid. Naabrid on jõudnud selle avalduse teha varem kui meie. Ma veel kord rõhutan, et põllumajanduspoliitika on väheseid asju, millega Balti riigid väga ühtselt tegelevad ja kus nad üksteist toetavad.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tule taevas appi, ütleksin ma selle avalduse peale. Aasta tagasi novembris, kui Balti Assamblee tähistas 20. sünnipäeva, tehti samal teemal tore dokument, mida peo harjal võib-olla mõni tähelegi ei pannud. Üheksa kuud tagasi, veebruaris 2012, oli mul võimalus Brüsselis koos Läti ja Leedu kolleegidega üle anda Eesti, Läti ja Leedu parlamendi ühine avaldus samal teemal, millest me täna räägime. Dokumendi sisu ja põneva diskussiooni tutvustamine ei mahu minuti sisse. Põhiline vastulause Balti riikidele oli see, et Eesti, Läti ja Leedu ärkasid väga hilja ja olulistel koosolekutel, kus asja arutati, ei olnud Eestist kedagi kohal. Kui ministrite nõupidamisel osaleb mõni nooremametnik, siis teda tõsiselt ei võeta. Minu arvates on Eesti parlamendi eraldi otsus üheksa kuud pärast samasisulist ühist otsust väga nõrk argument. Millega seletada, et me kodus küll paugutame uksi ja võitleme, aga Brüsselisse jõuame oma juttudega terve embrüonaalse perioodi võrra hiljem? Kes on süüdi, et meie parlamendil on lühike mälu või infoblokaad?

Aitäh, Aadu! Kui sa oled selle avalduse seletuskirja lugenud – ma loodan, et oled –, siis tead, et seal on kirjas ka kõik eelnevad avaldused. See, et Eesti riigi parlament pöördub selge sõnumiga Euroopa Liidu poole ning näitab ka põllumeestele ja tootjatele, et me oleme nendega ühes paadis, on minu arvates selle avalduse üks oluline pool. Kui keegi ametnik on kuskil midagi tegemata jätnud, siis seda ei oska ma kommenteerida. Aga ma näen, et täna on viimane võimalus toetada Eesti põllumajandust. Üks võimalus Riigikogu liikmetel on teha seda just Riigikogu avalduse abil.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Hea ettekandja! Neid inimesi, kes ei olnud ise põllumehed ega põllupoliitikud, aga püüdsid põllumehi aidata, oli Eestis vähe. Neid kutsuti põlastavalt euroskeptikuteks. See oli aastatel 2002 ja 2003. Kui sa praegu ütlesid, et Vabariigi President teeb kõik endast oleneva Eesti põllumehe aitamiseks, tead, siis ma võpatasin. Tol korral oli seesama noormees Eesti välisminister ja ütles, et ei, ega siis põllumajanduse sisu ei loe, tähtis on peatüki sulgemine. Peatükk oli vaja sulgeda, mis tingimustel, see ei huvitanud ju kedagi. Sa viitasid, et poliitikutel on hirmus tahe põllumeest aidata. Euroskeptikuna ütlen ma, et kümme aastat tagasi seda tahet ei olnud. Kas sa usud, et nüüd on?

Hea Igor! Ma pean häbiga tunnistama, et ma tõesti ei tea, mida 2003. aastal siin saalis tehti. Aga ma loen nii internetti kui ka ajakirjandust ja vähemalt seal ütlevad kõik poliitikud – alates presidendist kuni Riigikogu liikmeteni välja – väga selgelt, et nad toetavad ühist põllumajanduspoliitikat. Ma siiralt loodan, et ükskord tuleb see õnn ka meie õuele.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on ka küsimus selle õnne kohta. Sa vastasid, et kas posti teel või interneti kaudu jõuab avaldus Brüsselisse. Aga mul on selline küsimus: mis saab peale seda? Ma sain aru, et meie naabrid on sellised avaldused juba ette valmistanud. Kuidas neil see asi läheb? Niipalju kui ma aru saan, on komisjonis tuleva aasta eelarve juba valmis, detsembris nad kinnitavad selle. Meie ettepanek sinna sisse ei lähe. Või on midagi, mida ma ei tea? Oskad sa öelda, kuidas see asi praktiliselt liikuma hakkab?

Aitäh, hea küsija! Ma võin sulle täna öelda, et mitte midagi ei ole veel mitte kusagil otsustatud ja vaevalt seda homme või ülehomme otsustatakse. Need arvud saavad paika heal juhul järgmise aasta kevadeks. Kui me täna peale ei suru ega näita väga selgelt oma tahet, siis öeldaksegi: "Kui teie riigi parlament seda ei soovi, miks peaks siis sellega arvestama?" Sellepärast on see avaldus täna siia saali toodud.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma ei tea, kas sellel traktoril üldse lubatakse Brüsseli tänavatel sõita, kui tal tüübikinnitust ei ole, ega tea ka seda, kes on need teie lubatud mehed ja naised, kes seal pikisilmi ootavad. Küsimus on aga selline: kas see avaldus antakse üle Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile või põllumajandusvolinikule? Kellele nimelt? Kas on teada, kuidas konkreetselt hakkab toimuma selle avalduse menetlemine või me lihtsalt praegu nagu hurraa peale saadame sinna traktori, mis pärast tuleb tühjalt tagasi?

Aitäh, Viktor! Väga kurb on see, kui peab küsima, kuigi ei ole viitsitud läbi lugeda isegi avalduse esimest lauset. Avalduses on väga selgelt öeldud, et see on mõeldud Euroopa Liidu liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile. Mis puudutab seda, kas see traktor Brüsselisse jõuab või mitte, siis eks ta pannakse treileri peale, kui ta vahepeal ära väsib. Küll ta sinna kohale jõuab, selles ma ei kahtle. Eesti, Läti ja Leedu põllumehed on nii kanged küll, et traktoriga sinna kohale jõuda.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud Aivar Kokk! Teisipäeval toimus Euroopa Liidu asjade komisjoni erakorraline koosolek, kus peaminister muu hulgas ütles, et Herman Van Rompuy on välja tulnud ettepanekuga, et Eestile võiks põllumajandustoetusi anda ainult 59% keskmisest tasemest. Nüüd te räägite, et me saadame selle oma avalduse teele, Ene Ergma kirjutab alla ja vajutab nuppu "Saada". Minule tundub, et kui Euroopa Liidu postkastidesse jõuab üks tore eestikeelne seisukohavõtt, siis ei hakka keegi Google'i tõlkeprogrammi kasutama ja mõtlema, mida siin öelda tahetakse. Kuidas on enne nupule "Saada" vajutamist korraldatud selle avalduse tõlkimine? Mis keeltesse see tõlgitakse?

Hea Kadri! Sa olid vist vahepeal saalist ära, ma ei pannud tähele, aga ma mainisin enne, et avalduse tekst on juba inglise keelde tõlgitud. Allkirjad kirjutatakse nii eestikeelsele kui ka ingliskeelsele variandile. Eesti riigikeel on eesti keel, aga Euroopa Parlamenti läheb ingliskeelne variant.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Mina kuulun nende hulka, kes sellele toredale avaldusele alla kirjutasid. Mulle see paber meeldib. Ma saan küll aru, et see on selline dokument, et on lihtsalt hea, kui sellest räägitakse, aga ma tõesti tahan veel kord tõsiselt selle teema juurde tagasi tulla. Te ütlesite, et naised seal Brüsselis juba avasüli ootavad, et homme paber kätte võtta ja jooksu pista. Kas meie eurosaadikud ka seal ootavad ja IRL-i esindaja Tunne Kelam samuti seal avasüli, mantel seljas ja kaabu peas, ootab, et kui paber ja traktor tulevad, siis tormata ma ei tea mitmendale korrusele selle paberiga lehvitama ja see kuhugi üle anda? Küsimuse teine pool: kas selle avalduse eestikeelne variant on ka selle Belarusi peal mõne mehe taskus kaasas igaks juhuks, et saaks ka tänaval seda ette lugeda? Kas need pisiasjad on läbi arutatud või teada?

Aitäh, Heimar! Kui riigieelarve teine lugemine ei oleks nii pikalt kestnud, siis oleks saanud selle avalduse anda sellesama traktoriga kaasa. Aga ei saa anda kaasa paberit, millel ei ole mingisugust võimu ehk millele ei ole Riigikogu volitanud Riigikogu esimeest alla kirjutama. Aga kui sa küsid, kas nii sinu erakonda kui ka minu erakonda ja ülejäänud erakondadesse kuuluvad parlamendiliikmed on valmis selle paberiga ringi käima, siis ma olen täiesti kindel, et kõik meie europarlamendi liikmed on valmis seda avaldust toetama. Kui aus olla, siis need kirjad saadetakse ikka kindlale aadressile, neid ei pea postituviga saatma.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea ettekandja! Täna olete siin juba korduvalt rääkinud õnnest, mis võib-olla seondub selle tulevase põllumajanduspoliitikaga. Te olete pärit sealt kandist, kus Eesti Vabariigil on veepiir, nimelt Peipsi äärest. Kui need otsetoetused peaksid jõudma sellisele tasemele nagu ülejäänud Euroopas, kas siis teie arvates ka Peipsi-äärsed külad, kus põhitegevus on lisaks sibulakasvatusele kalapüük, saavad nendest põllumajandustoetustest kuidagi õnne tunda või kontsentreerub see toetus pigem ikkagi sellistele traditsioonilistele põllumajandusharudele?

Aitäh, Mailis! Kindlasti saab ka Peipsi-äärne piirkond sellest oma osa, kui Peipsi ääres elavad inimesed on tublid ja aktiivsed. Viimased paar nädalat oleme palju kuulnud Peipsi sibula teemast. Õnneks on ka Riigikogu liikmed moodustanud Peipsiveere toetusrühma, kes selle teemaga väga aktiivselt tegeleb. Koos Põllumajandusministeeriumi inimestega on leitud, et kasutamata on jäänud üks meede, mille abil on võimalik toetada just nn käsitsi kasvatatud sibulat. Peipsi sibula kasvatamisel ei harita maad traktoriga, vaid seda tehakse labidaga.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt suureneksid otsetoetused Eestis Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi lõpuks 58%-ni Euroopa Liidu keskmisest, mis on kindlasti kaugel solidaarsuse põhimõttest. Pakutud lahendus ei rahulda ilmselgelt ei Eesti riigijuhte ega põllumehi. Samamoodi taotlevad otsetoetuste kiiremat ühtlustamist meie naaberriigid Läti ja Leedu. Reaalsete tulemuste saavutamiseks on meil vaja selles küsimuses rohkem liitlasi. Milliseid samme on astutud teiste Euroopa Liidu riikide toetuse pälvimiseks ja milliste konkreetsete riikidega võime oma ettepanekute puhul arvestada?

Aitäh! Sellele küsimusele annab teile kindlasti parema vastuse minister, kui ta pärast kõneleb. Aga võin öelda, et meie üks suuremaid partnereid on Saksamaa, kellega on sellel teemal pikalt räägitud. Nad on väga selgelt toetanud seda, et meie toetused ei oleks mitte 58%, vaid 70% ja 75% vahel.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulsin meediakanalite vahendusel, et Lõuna-Euroopa riigid on põllumajandustoetuste võrdsustamise vastu. Kas te oskate selgitada, millest see tingitud on? Kas me oleme siis kreeklasi vähe aidanud ja toetanud?

Ei, ma ei taha küll uskuda, et Kreeka selle vastu on, sest ega Kreeka toetus ei ole ka mitte seal tipu pool, vaid rohkem sealpool, kus meie oleme. Kui vaadata üldse lõuna poole, siis võib-olla mõnel riigil on seal veel suurem huvi võrdsustamise vastu kui meil. Kui vaadata oliivikasvatusi, siis need on otsetoetuste rahast üldse välja jäänud. Eks meie väike hirm olegi see, et meie avaldusega kaasneb võib-olla uus nõudmiste laine, kui mitmed teised Euroopa Liidu riigid hakkavad täpselt sama asja soovima.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Mõni aasta tagasi me siin saalis arutasime avaldust, mis oli seotud Nord Streami ehitamisega ja sellega, mis selle ümber toimus. Võib konstateerida, et see kõik oli nagu rohkem paberi peal ja kadus nagu vesi liiva sisse. Kas sa ei karda, et selle avalduse tulevik (ma, muuseas, toetan seda avaldust ja kirjutasin sellele ka alla) on samasugune nagu Nord Streamiga seotud avaldusel?

Aitäh, Valeri! Sulle kui tõsisele tegijale tuletan meelde, et on hea, kui sul on tagataskus sõprade toetus. See avaldus on tegelikult täpselt samamoodi väga selge Eesti riigi parlamendi toetus ministrile. Kui see toetus on selgelt välja öeldud, siis ma arvan, et ministril on palju parem võimalus neid uksi jalaga lahti lüüa ja nõuda, et Eesti põllumehed saaksid Euroopa Liidust võrdsemaid toetusi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Aivar Kokk! Palun ettekandeks kõnepulti maaelukomisjoni esimehe Kalvi Kõva!

Hea Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Mul on siiralt hea meel olla siin puldis ja komisjoni esindajana kanda ette Riigikogu avalduse "Eesti põllumajandusest ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist" eelnõu sellel ühel ainumal lugemisel, kuna avalduse eelnõu võetakse siin saalis tavaliselt vastu ühe lugemisega. Kuna minu hea kolleeg maaelukomisjonist, komisjoni aseesimees Aivar Kokk luges oma ettekandes ehk eelnõu esitanud 63 kolleegi esindajana ette ka selle avalduse teksti, siis mina seda teile ette lugema ei hakka. Ma räägin nendest asjadest, mis meil on komisjoni aruteludes jutuks olnud, kusjuures mitte ainult viimase paari nädala jooksul, aga juba ka varem.
Nimelt, head kolleegid, kas te mäletate, mis toimus siin täpselt aasta tagasi? Kes esines siin puldis täpselt aasta tagasi, 21. novembril aastal 2011? See oli toonane Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek. Mis ta meile siin siis kõneles? Oma kõnes lausus ta muu hulgas seda: "Teil on mõningad kahtlused, kas see poliitika (Ta pidas silmas ühist põllumajanduspoliitikat. – K. K.) on küllalt õiglane. Meil seisab ees ühise põllumajanduspoliitika reform ja me ei tea, kuidas see arutelu lõpeb. Aga kindlasti tuleb arvestada seda – see on väga oluline –, et sellises riigis nagu Eesti inimesed tunneksid ja oleksid veendunud, et neid koheldakse õiglaselt, nagu kõiki teisi riike. Ma saan väga hästi aru teie ja teie kodanike lootustest." Nõnda ütles aasta tagasi siinsamas puldis Euroopa Parlamendi toonane president. Selleks ajaks, kui toonane president siin puldis kõneles, oli komisjon juba teinud oma ettepaneku ühtse põllumajanduspoliitika reformi kohta. Me teame sellest komisjoni ettepanekust, mis esitati 12. oktoobril 2011. aastal, et Eestile pakutav otsetoetuste tase on 156 eurot ehk 58% Euroopa keskmisest. Me teadsime seda üldist eesmärki, mis Euroopa Komisjonis oli, et viia otsetoetused 90%-le Euroopa keskmisest, aga selleks kuluv aeg meid sugugi ei rahuldanud. Eesmärk oli üllas, aga meid ei rahuldanud liiga pikk aeg lõpptulemuseni jõudmiseks. Sellest hetkest alates on see teema siin saalis mitmesugustes formaatides üleval olnud. Seda on arutatud infotundides ja arupärimistele vastates. Balti Assamblee võttis 25. novembril vastu resolutsiooni, millega kutsus Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni üles ühtlustama põllumajanduse otsetoetusi selliselt, et poleks märkimisväärseid erinevusi toetuste tasemete vahel, ja minema alates 1. jaanuarist 2014 üle uutele otsetoetuste arvestamise metoodikatele ning jätkama põllumajanduse ja maaelu toetamist, et tagada põllumajanduse ja maapiirkondade jätkusuutlik areng Euroopa Liidus. Seda tegi Balti Assamblee. 12. aprillil toimus siinsamas majas, Riigikogu hoones, Eesti, Läti ja Leedu parlamendi maaelukomisjoni ühisistung, mille jooksul nende komisjonide esimehed allkirjastasid ühisdeklaratsiooni, milles väljendasid rahulolematust Euroopa Komisjoni pakutud otsetoetuste ühtlustamise tempo üle. See deklaratsioon edastati ka liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile. Vähem kui kuu peale selle deklaratsiooni teelesaatmist tuli ka Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinikult härra Cioloselt vastus, kus ta mõne lausega kirjeldas, et ta mõistab meie muret ja teeb kõik endast oleneva, et see olukord muutuks. Ka selle maja seinte vahel on selle nimel tegutsetud. Nimelt andsid paljud teist maaelukomisjoni ruumides allkirja, kui Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit koos Läti ja Leedu kolleegidega korjasid selle aasta juunis allkirju ühisdeklaratsioonile, toetamaks otsetoetuste ühtlustamist Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil. Koguti 25 000 allkirja.
Me võime arvata, et me oleme tõesti väga palju teinud, et me oleme lausa kõik juba ära teinud. Miks siis veel kord ühisavaldus? Aga me teame, et homme-ülehomme toimub Brüsselis valitsusjuhtide kohtumine, kus arutatakse eelarvekava aastateks 2014–2020. Ma julgen väita, et just sellel kohtumisel määrataksegi kindlaks meie põllumajandustoetused. Viimased arengud, niipalju kui mina tean, näitavad, et meie ebavõrdsete toetuste küsimus pole lülitatud eelarvekava läbirääkimiste plaani. See on tõsise ohu märk. Muudatusettepanekutes ei ole seda punkti sees. Laual on see paber, mille härra Rompuy tõi valitsusjuhtide ette, kus on sees taas 58%. Kuigi meil oli vahepeal väike lootusekiir. Nimelt, Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raport selle nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse ühtse põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad. Raportöör oli härra Santos. Sellest raportist võime lugeda, et miinimum, kui palju üks liikmesriik võib saada otsetoetusi, on 65% keskmisest tasemest. See oli väga suur valguskiir meie jaoks. Aga nüüd on siis taas valitsusjuhtide laual paberid, kus on kirjas 58%. Sellest tulenevalt arvan, et me peame tegema nii tänase avalduse kui ka veel aktsioone ja väljaütlemisi, et toetuste jagamine toimuks solidaarsemalt. Me ei ole nõus sellega, mida Euroopa Komisjon meile pakub.
Kui nüüd tulla Riigikogu avalduse teksti juurde, siis toon välja mõne suurema teema, mille üle on läbi selle aasta, isegi kahe aasta, maaelukomisjonis tihti arutelu olnud. Julgen ütelda, et iga kord, kui me arutame tulevikuperspektiive, on need teemad laual. Üks teema on tõesti otsetoetuste ebavõrdsus, aga sellest olen ma juba kõnelnud.
Teine punkt on rohestamine. Head sõbrad! Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et praegu aktiivses kasutuses olevast põllumaast tuleb rohestamise käigus 7% jätta tootmisest välja. Ütlen siin mõne arvu. Kas te, sõbrad, teate, et 52% Eestimaa pindalast on metsa all, st 52% meie kodumaast on metsa all? 18% moodustavad looduskaitsealad, millele lisanduvad veel merelised looduskaitsealad. See 18% on maismaal. 7% on järved. Ülejäänud on kõik muu ala. Ainult 20% meie maismaast on põllumaa. Kust me võtame siit selle 7%? Siit pärineb meie avalduse üks punkt: liikmesriikidele tuleb võimaldada paindlikkust, et nad saaksid ise otsustada rohestamisalade üle. Eesti tingimustes, kus väike põld lõpeb metsa, kraavi, võsa, kivihunniku või millegi muu sellisega, ei ole otstarbekas, kui me sellest niigi väiksest või piiratud ressursist võtame veel 7% aktiivsest põllumajandustootmisest välja. Selle jaoks on meil olemas sood, looduskaitsealad, metsad.
Veel üks oluline nüanss: me ei pea muretsema mitte ainult otsetoetuste suuruse pärast. Meile on tähtis kogu põllumajanduspoliitika n-ö ümbrik, teise telje ehk maaelu arengukava toetused. Kindlasti ei tohi me teha järeleandmisi, et otsetoetusi suurendataks maaelu arengukava ehk teise telje toetuste arvel. Need toetused on mõeldud just eeskätt nendele valdkondadele, mille kohta siin saalis küsiti. Meil on jäänud alles vähe väiketootmist, väikseks on jäänud põllumajandussektoris hõivatud inimeste arv. Just need teise telje toetused on need, millega me elavdame elu maal tervikuna, kaasa arvatud toetame põllumajandust. Teise telje toetused on mõeldud nii nüüd kui tõenäoliselt ka järgmise finantsperspektiivi ajal, nagu me võime lugeda Euroopa Komisjoni paberitest, just selleks, et toetada väiketootjaid.
Nüüd siis maaelukomisjoni otsuste juurde. Pärast eelnõu menetlusse võtmist arutas maaelukomisjon kõne all oleva avalduse "Eesti põllumajandusest ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist" eelnõu 306 oma kahel istungil: s.a 5. ja 12. novembril. Peab ütlema, et komisjon osales ka avalduse eelnõu ettevalmistamises, arutades seda avaldust juba enne selle menetlusse andmist 22. oktoobril. Võib ütelda, et just sellel koosolekul väga suures osas see avalduse eelnõu ka formeerus. Sellel koosolekul olid laual kõikide fraktsioonide ettepanekud, kuna maaelukomisjonis on liikmeid ju kõikidest fraktsioonidest. 5. novembri istungil otsustati määrata komisjoni ettekandjaks maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva ehk mina ning saata eelnõu Riigikogu täiskogule lugemiseks 15. novembril 2012. aastal, kuid siia saali sain ma tulla seda eelnõu ette kandma küll alles 21. novembril. Juhatus oli eelnõu menetlusse võtmisel määranud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. novembri kell 18. Selleks ajaks Riigikogu fraktsioonidelt eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. 12. novembri istungil arutati veel kord läbi mõned avalduse punktid ning vaadati läbi keeletoimetaja tehtud keelelised ja avalduse stiili ühtlustavad parandused. Komisjon otsustas esitada Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks eelnõu keeleliselt korrigeeritud teksti. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõike 7 kohaselt viiakse Riigikogu avalduse eelnõu lõpphääletus läbi esimesel lugemisel. Maaelukomisjon juhtivkomisjonina teeb ettepaneku eelnõu avaldusena vastu võtta. Olgu öeldud, et eelnõu vastuvõtmiseks on vaja poolthäälteenamust. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalvi Kõva! Teile on palju küsimusi. Alustab kolleeg Mihhail Stalnuhhin.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma esitasin pool tundi tagasi küsimuse, kuidas hinnata seda protsessi, et põllumajanduses vähenes näiteks hõivatute arv kuue aastaga, aastatel 2001–2007, täpselt kaks korda: 140 000-st 70 000-ni. Sain selgituse, et tehnoloogilised protsessid põllumajanduses suurendavad töö efektiivsust ja siin ei ole mingit tragöödiat. Aga ma armastan statistikat ja mulle meeldivad arvud. Ma tean näiteks, et 1987. aastal kasvatati Eestis 800 000 veist, aga 2007. aastal 250 000. Sigade arv on kaks ja pool korda vähenenud ning lüpsilehmi on kolm korda vähem. Kas sellel protsessil on mingit tähtsust ja kas see avaldus võib seda muuta?

Aitäh! See avaldus on mõeldud eeskätt Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriikidele. Neid küsimusi, mille sa, hea kolleeg, tõstatasid, saame suuremas osas meie oma riigi sees otsustada, kuigi Euroopa mängureeglite alusel. Mida ma sellega mõtlen? Me teame, et 80% meie laual olevast leivast, piimast ja lihast toodab 20% põllumajandusettevõtetest, circa 80% põllumajandusettevõtetest toodavad aga ainult 20% meie laual olevast toidust. Need 20% suurettevõtetest, kes toodavad enamiku, on oma töö viinud väga efektiivsele tasemele. Loomulikult, mida rohkem nad kasutavad tehnoloogiat, seda vähem on tarvis inimtööjõudu. Samas teame, et 80% meie põllumajandustootjatest, kes toodavad küll väga väikese osa meie laual olevast leivast, pakuvad tegelikult tööd väga märkimisväärsele osale nendest inimestest, kes põllumajanduses praegu hõivatud on (neid on 3–4% hõivatutest). Maaelu arengukava tegemisse (see on riigisisene dokument) on kaasatud väga palju huvigruppe. Selle arengukava abil saame suunata maaelu arengukava toetusi niimoodi, et saaksid ära elada ja toimetada ka need ettevõtted, kes ei ole oma tootmist efektiivseks muutnud. Need on väikesed ettevõtted, aga nad kannavad väga suurel määral edasi maalist elulaadi. Me kutsume neid väikeettevõtteid hellitavalt taludeks. Sellised on maaelu arengukava hoovad, millega me saame anda neile võimaluse. Samuti on ju maaelu arengukavas need meetmed, millega me saame toetada mittepõllumajanduslikke tegevusi. Loomulikult tulevad sinna juurde veel Leader-tegevused, mis aitavad kodanikuühiskonna ja koostegemise kaudu luua töökohti ja suurendada kuigivõrd inimeste motivatsiooni maapiirkonnas. Ma loodan, et ma sain oma vastusega su küsimusele pihta.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja, suur tänu nende heade selgituste eest! Ma arvan, et nüüd sai see probleem selgeks ka neile, kes põllumajandusest väga kaugel on. Samuti toetan ma selles ettekandes korduvalt öeldut, et hoolimata sellest, et on tehtud igasuguseid pöördumisi, on iga uus pöördumine kindlasti vajalik, kuni küsimus ei ole lahendatud. Aga nüüd tulen avalduse teksti juurde. Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni üles tegema ühte ja teist. Siin on viis punkti, millest esimene, teine, neljas ja viies on täiesti selged, aga veidi tekitab küsimusi kolmanda punkti tekst, mis tundub olevat pisut ebatäpne. Seal on kirjas, et tuleb jätkata rahastamist, et oleks tagatud põllumajanduse areng. Sellest jääb mulje, nagu siiani oleks rahastatud hästi. Võib-olla selgitate veidi seda punkti?

Püüan. Me teame, mida hakatakse arutama homsel ülemkogul, kuhu läheb ka meie peaminister. Ülemkogul on laual liikmesriikide eriarvamus finantsraamistiku mahu kohta. Me teame, et näiteks Saksamaa, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Taani, Austria, Rootsi, Holland ja Soome sooviksid n-ö ühisrahasse vähem panustada. Sellega seoses väheneks see raha, mida Euroopa Liit oma tegevuses saab kasutada. Nende ettepanek näeb ette kärpida keskmiselt 140 miljardit eurot. Aga osa neist, niipalju kui me teame, sooviks veel rohkem kärpida. Tegelikult on meie avalduse ja retoorika sisu see, et Euroopa konkureerib ka põllumajanduses ju teiste suurte majandusruumidega. Need on näiteks Ameerika ja Hiina. Me ei tohi Euroopas tervikuna konkurentsivõimet kaotada. Nende toetuste maht, mis suunatakse ühtsesse põllumajanduspoliitikasse, peab olema jätkusuutlik. Nii saan mina kui üks allakirjutanu sellest punktist aru.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Nagu ma ütlesin ka küsimuses eelmisele ettekandjale, ma loodan siiralt, et sellest avaldusest ja Balti riikide koostööst on abi, kui meie riigijuhid käivad Euroopa Ülemkogul seda küsimust arutamas. Samamoodi loodan, et on kasu sellest Belarusi-loksu Brüsselisse saatmisest, mis homme kohale peaks jõudma. Loodan ka siiralt, et on kasu nendest 25 000 allkirjast, mida põllumehi toetavad organisatsioonid on kokku kogunud ja samuti Brüsselisse teele saatnud. Aga mulle tundub, et meie riigi valitsus pole teinud kõike, et oma põllumehi aidata. Kuidas sulle tundub, kas Vabariigi Valitsus on teinud kõik endast oleneva, et põllumehi aidata, ja mida peaks veel tegema? Kas on ka selliseid küsimusi, millega on eriti kiire?

Hea küsija! Alustuseks ütlen, et see on päris uhke Belarus, ma pildi pealt vaatasin. Üks Lõuna-Eesti kartulikasvataja, kes on FIE, toimetab sellisega põllul. Sellise traktoriga toimetavad põllul ka väga paljud teised põllumehed, eeskätt just need 80%, kes toodavad väikese osa meie laual olevast toidust. Kas valitsus on kõik teinud? Äkki ma tohin vastata, et seda komisjon ei arutanud. Kuigi komisjon on arutanud, kas meie põllumeeste kütuse ehk sinise kütuse aktsiisimäär peab olema nii kõrge. See on üks kõrgemaid. Suured kiitused komisjonilt valitsusele, et käesoleva aasta eelarves on selline summa top-up'i jaoks. Ka seda on komisjonis arutatud. Nii et sellised teemad on kõne all olnud.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Ei saa ütlemata jätta, et teil oli väga huvitav ettekanne, isegi minu kui maaelukomisjoni liikme arvates. Kuulsin väga huvitavaid arve ja asju. Ma olen üllatunud sinu heast kõneoskusest. Polegi varem siin palju selliseid kõnesid kuulnud. Ma soovin võib-olla kuulda sinult kui kogenud põllumehelt veel kerget filosoofiat. Me oleme mitu korda rääkinud, mis nüüd avaldusest edasi saab, aga mis su sisetunne ütleb: kas on mingit muutust seoses rahaga, mis on mõeldud aastateks 2014–2020? Mida sa sisemiselt tunned, kas tuleb mingi muutus või jääb asi siiski praegusele tasemele edasi? Ma mõtlen lihtsalt sellist sisetunnet. Mida põllumehed arvavad?

Aitäh! Siin puldis ei saa ma praegu niivõrd oma sisetundest rääkida. Eks ma tulen siia oma sisetundest rääkima pärastpoole. Aga ma räägin natuke nendest arvudest, mis on meil maaelukomisjonis selle teema arutelul laual olnud. Me teame, et ühtsed pindalatoetused on kõige väiksemad just Balti riikidel ja need jäävad kõige väiksemaks ka Euroopa Komisjoni pakkumise järgi. Eesti määr uue pakkumise järgi on 156 eurot hektari peale. Me oleme arutanud seda teemat ka koos oma Balti kolleegidega. Ma pean ütlema, et nendega on maaelukomisjonil väga hea side. Leedu parlament on küll lähipäevil valimas uut komisjoni esimeest, Edmundas Pupinis ei ole enam komisjoni esimees ja valitakse keegi teine. Loomulikult on lähtepositsioon, millest lähtume nii meie, lähtub minister kui lähtuvad ka meie europarlamendi liikmed, see, et me suudaksime liikuda sellel skaalal ülespoole, võttes arvesse Balti erisust: me oleme väike tubli riik, kes on teinud väga palju, aga me oleme teatud ajaloolistel põhjustel kõige lõpus. Kuhu meil võimalik liikuda on? Meil oleks vaja liikuda samale tasemele, kus on Rumeenia, kellele pakutakse uue kava järgi 200 eurot hektari kohta, mis on 74–75% keskmisest tasemest. Seda võin ma öelda komisjoni esimehena, kes käib üldkogudel kohtumas teiste komisjonide esimeestega. See on see tase, kuhu me reaalselt saaksime liikuda. Loomulikult on meie eesmärk 90% keskmisest tasemest juba sellel finantsperioodil. Aga vaatame asja reaalselt: kui me Balti erisusega läheme mööda Rumeeniast, ei saa seda enam nimetada Balti erisuseks, siis on see juba suurem ja laiem kokkulepe. Ehk see järgmine protsent võiks olla 74.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea kolleeg! Sa rääkisid siin natuke tasemest, milleni võib see toetuse protsent tõusta. Aga kas see võiks kunagi jõuda ka 90%-ni, mis sa arvad? Küsimuse teine pool on jälle natuke tagasivaatega. Kui me oleksime aastate eest osanud paremini küsida, kas meil oleks siis see toetus praegu suurem? Või ei olene toonasest läbirääkimiste voorust mitte kui midagi?

Aitäh! Teil oli kaks küsimust. Miks meie toetuste tase on praegu 117 eurot ja miks see tase tookord nii madalaks jäi, seda kolleeg Aivar juba natuke seletas. Nende riikide puhul, kes liitusid koos meiega, oli arvestuse alus referentsaasta, mis arvestas põllumajanduse hetkeolukorda ja saaki. Aga me teame, et aastal 2003 olid meie saagid väga-väga väikesed. Me olime alles tulnud ühest teisest süsteemist ja ehitasime oma põllumajandussüsteemi üles. Saagid olid väikesed, aga nendest lähtudes kinnitati meie toetuste süsteem. Kuna edaspidi on toetused tootmisest lahti seotud, siis me nüüd lihtsalt sellel tasemel oleme. Võib-olla oleks tõesti saanud toona teha paremaid otsuseid. Aga ma arvan, et siis ei tajutud, et kui me saame Euroopast väga väikest põllumajandustoetust, siis tuleb läbi aastate, erinevate valitsuste ja ministrite ajal oma riigieelarvest maksta juurde top-up'i. Seda ei ole makstud vähe, vaid päris palju. Te saate neid summasid järele vaadata. See on meie oma riigi raha, mis oleks võinud siin parlamendisaalis otsuseid tehes minna hoopis mujale, kui meile oleks tulnud Euroopast suurem rahapakk. Võib-olla ei tajutud, et kui me lepime väiksemate toetustega, siis peame ise oma raha panustama. Mis puudutab seda, kas see midagi muudab, kui me selle avalduse vastu võtame, siis me peame seda loomulikult tegema ja me peame seda kõike selgitama. Nagu on teada ka Euroopa Komisjoni ettepanekust, suund 90% poole liikumiseks on olemas. Mul ei ole komisjoni ettepanek praegu täpselt meeles, aga see aeg on meie arvates väga pikk.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Minu ämm paneb igal kevadel kotitäie kartuleid mulda ja sügisel korjab üles sellesama kotitäie kartuleid. Ainult et kevadised kartulid ostab ta naabrite käest, päris suured ja ilusad teised, aga sügisel korjab üles kotitäie pisikesi ja kõverikke. Ma imestasin, et miks nii. Pärast avastasin, et neid väikseid on kotis arvuliselt rohkem, kuigi kaal on sama. Mul on tuliselt kahju oma ajast, mis ma investeerin sellesse tegevusse, sest ämma peab ikkagi toetama, see on nagu väimehe kohus. Järsku toimub meil midagi sarnast Euroopa Liiduga? Nad ei taha toetada seda, mis meil siin kasvab. Aga kui küsiks sakste käest, mida nad tahaksid toetada? Seda me siis võiksimegi kasvatada. Ega kartul pole mingi eesti rahvustoit, selle tõid siia 18. sajandil kas sakslased või venelased, igal juhul tookordsed okupandid. Kui kasvataks äkki midagi muud?

Aitäh! Kartul on väga õige asi kasvatada. Kartul on üks toiduaine, millega Eesti suudab ennast valdavalt ise ära varustada. Kartul kuulub aedviljade hulka ja aedvilju võiks Eesti riigis rohkem kasvatada. Aga ämmale anna mu telefoninumber, ma annan talle paar head soovitust, kuidas võiks kartulit kasvatada. Mis puudutab seda, mida me siin Eesti riigis kasvatama peame ja mida me peame tähtsaks pidama, siis tegelikult annab Euroopa meile väga laia raamistiku, missugused kultuurid võiksid saada toetust, aga nende hulka kuulub peaaegu kõik, mida meil siin kasvatatakse. Ehk see, missugune on üks või teine prioriteet, kuhu me neid toetusi rohkem suuname, on väga suurel määral ka maaelu arengukava n-ö küsimuse koht. Selleks et õigeid valikuid teha, on ministeeriumi juurde kokku kutsutud "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" ettevalmistav juhtkomisjon. See komisjon on väga laiapõhjaline. Tõenäoliselt on see otsus, mis sealt tuleb, konsensuslik ja väga paljudega läbi räägitud. Kuna see on küllaltki tähtis asi, siis võin ma teile ütelda, kes sinna juhtkomisjoni on kaasatud: Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Noortalunikud, Eesti Aiandusliit, EVEA, Eesti Külaliikumine Kodukant, Leader tegevusgruppide foorum, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliit, Eesti Maaparandajate Selts, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Piimaliit, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eesti Maaturism ja ridamisi ministeeriume, samuti Maaelu Edendamise Sihtasutus, Maamajanduse Infokeskus, Eesti Maaülikool, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, Maitsev Lõuna-Eesti, Põllumajandusuuringute Keskus ning loomulikult PRIA. Nii et nagu te näete, see organisatsioonide ampluaa katab ikkagi kogu sektorit.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud maaelukomisjoni esimees, suur tänu põhjalike vastuste eest meie kolleegidele põllumajanduslikel teemadel! Mis sa arvad, kas praegune aeg on sellise parlamendi avalduse vastuvõtmiseks ja teelesaatmiseks õige või oleks pidanud seda tegema varem? Miks me teeme seda just praegu?

Hea kolleeg! Me oleme parlamendi tasandil, ma julgen öelda, võtnud vastu ridamisi eri koosluste avaldusi, mida ma siin enne ka nimetasin, näiteks Balti Assamblee või Eesti, Läti ja Leedu parlamendi maaelukomisjoni avaldused. Me oleme osalenud ka meie põllumeeste aktsioonides. Ma arvan, et nüüd on paras aeg võtta vastu Riigikogu avaldus ja saata see Euroopasse. Kui küsida, miks seda varem pole tehtud, siis ma julgen öelda – nüüd räägin ma isiklikult enda nimel –, et oli olemas parlamendi raport, mis nüüd on parlamendi menetluses ja mille kohta on tehtud üle 2000 ettepaneku just otsetoetuste reformiga seoses. Selles raportis oli sees 65%. Ma arvan, et kõigist neist avaldustest, meie europarlamendi liikmete, ministri ja Eesti parlamendi liikmete tööst Euroopas on tõesti kasu olnud. Aga nüüd, kui meie valitsusjuht on peaministrite kohtumisel ja laual on taas paber, kus on kirjas 58%, siis me peame tegema seda tööd veel palju, palju ja palju. Seda veetilka kivile tuleb ikkagi väga kaua tilgutada.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Kui see avaldus on meie ministrile ja valitsusele asjaajamisel Euroopa Liidus vajalik, siis ilmselt hääletavad selle poolt nii koalitsioon kui ka opositsioon. See on enesestmõistetav. Minu küsimus puudutab korduvalt deklareeritud Saksamaa toetust. Saksamaa põllumajandusministri viimane avaldus Euroopa Liidu ühtsete põllumajandustoetuste kohta, mille kohta mul on andmeid, kõlas eestikeelses tõlkes umbes nii: "Saksamaa mõistab Balti riikide taotlusi, et nende suhtes ebaõiglaselt madalad põllumajandustoetused üle vaadataks, ning on valmis loobuma teatud osast Saksamaa põllumeestele makstavatest toetustest juhul (Ja siin tuleb peamine, mis muudab eelöeldu peaaegu nulliks. – A. M.), kui seda teevad ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid." Kas teie käsutuses on Saksamaa ametlikke seisukohavõtte, kus nende toetust ei seota teiste riikide sarnaste otsustega, milleni jõudmine ei ole tõenäoline? Teised riigid ju väidavad, et meil on odavad Belarusi traktorid, mis teevad tootmise odavamaks.

Aitäh, hea kolleeg! Ei, meie käes ei ole ühtegi sellist dokumenti. Mina saan siin tugineda sellele, mida maaelukomisjoni koosolekutel on meile rääkinud minister. Tõesti, Saksamaa olla üks meie toetajatest. Mul ei ole mitte mingisuguseid pabereid või kinnitusi selle kohta, kas see nii on või mitte. Küll aga tean ma või julgen teile väita, et Saksamaa on üks nendest, kes soovib Euroopa Liidu tervikeelarvet natukene väiksemaks muuta. Loomulikult ei ole see minu arvates Eesti huvides. See on ka komisjonis jutuks olnud, et ikkagi sellist otsest Saksamaa toetust ei ole. Ma ei taibanud ka viimasel maaelukomisjonide esimeeste kohtumisel Küprosel seda Saksa esinduse juhilt küsida. Saksamaa komisjoni esimees ei olnud kohal.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ka minult tänu väga hea ettekande ja esinemise eest! Aga mul on selline pragmaatiline küsimus. Võib-olla jätkan ma seda küsimust, mis oli enne esitatud. Tahame või mitte, aga ilma partnerita ei suuda me oma huvidele kinnitust leida. Kas te oskate ütelda, on meil liitlasi või partnereid? Saksamaast siin natuke räägiti. Või on see avaldus päris esimene samm ja me alles alustame nende liitlaste või partnerite otsimist?

Aitäh, hea kolleeg! Ühte võin ma väita sajaprotsendilise kindlusega: see on minu mäletamist mööda teine komisjon siin Riigikogus, kes teeb tihedat koostööd Balti kolleegidega. Riigikaitsekomisjon teeb tihedat koostööd Balti kolleegidega ja ka maaelukomisjon on viimase aasta jooksul Balti kolleegidega kohtunud. Ma olen telefonitsi tihti kõnelnud nii eelmise Leedu komisjoni esimehe Edmundas Pupinisega kui ka oma Läti kolleegi Vjaceslavs Dombrovskisega. See on üks koht, kus Balti riigid kõnnivad ühte sammu. Siis tuleb minu arusaamist mööda järgmine grupp. Need on need, kelle toetuste tase jääb allapoole keskmist, need on just uuemad liitujad. Aga kui me vaatame Euroopat tervikuna, siis suurtel riikidel on ministrite nõukogus ja põllumajandusministrite kohtumistel n-ö häälteenamus. Nende riikide ühisjõust, kelle toetused on praegu väikesed ja kes on uued liikmesriigid, jääb väheks. Me peame rõhuma Balti erisusele, millest Euroopa Liidu üldise eelarve kontekstis ei tulene üldsegi suur summa. Kui me ei tõuse Rumeeniast ettepoole, seda ei soovi ega nõua, siis ma loodan väga, et mingisugunegi kompromiss ja konsensus leitakse just Balti erisust arvestades.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Ma jätkan samuti küsimusega, mis on seotud Balti riikide koostööga. Me teame, et jaanuaris 2012 toimus kolme riigi põllumajandusministrite kohtumine ja nad kirjutasid alla deklaratsioonile. See oli esimene samm. Aga kaks nädalat tagasi toimus Balti Assamblee suurkogu ja seal räägiti rohkem teistest asjadest: aatomielektrijaamast, gaasist, LNG terminalist ja muust, aga ei olnud juttu põllumajandusest. Ma saan aru, et Leedus on asjad natuke keerulised. Aga kas on loota, et niisugused avaldused tulevad ka Läti ja Leedu parlamendist?

Aitäh! Minule teadaolevatel andmetel võttis analoogse, valdavalt samadele probleemkohtadele tugineva avalduse Läti parlament vastu juba umbes pool aastat tagasi. Leedu parlamendi vastavasisulise avalduse kohta ei oska ma midagi öelda. Põhjus on see, et olid valimised, olid väga kiired ajad. Ma helistasin Edmundas Pupinisele, et küsida, kuidas neil sellega on. Ma ei saanud temaga ühendust. Nüüd teda parlamendis enam ei ole. Leedu kohta jään vastuse võlgu, aga Lätis on selline avaldus olemas. Mul on selle avalduse tekst olemas. Võin nendele, kes seda soovivad, selle meiliga saata.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja, hea kolleeg! Me peame kogu aeg raskuste peamiseks põhjuseks seda, et Euroopa Liidu põllumajanduse otsetoetused meie põllumeestele on liiga väikesed. See on ju tõsi, sest konkureerida ühtsel põllumajandusturul teistest erinevate toetusmääradega on meie põllumeestel väga raske. Samal ajal – ma arvan, et sa nõustud – on põllumeeste jaoks väga palju võimalik teha meie oma Eesti riigil. Miks on meie põllumeeste makstavad aktsiisimäärad nii kõrged? Miks peavad lüpsifarmid maksma keskkonnatasusid, mis minu teada on ainulaadsed Euroopa Liidus? Kuidas me põllumehi peaksime toetama, kui me selliseid meetmeid võtame?

Aitäh, hea küsija! Oleme aktsiisi suurust komisjonis arutanud. Selle vestluse juures on olnud ka põllumajandusminister. Nagu põllumajandusminister siin saalis esmaspäeval vastas, see küsimus kuulub meie maja seinte vahel rahanduskomisjoni pädevusse. Tõesti tuleb endale ka maaelukomisjonis natukene tuhka pähe raputada, sest võiks teha koos rahanduskomisjoniga ühise istungi, seda teemat arutada, aga seda me teinud ei ole. Nii see on, et teema on tõsine ja seda peaks arutama koostöös rahanduskomisjoniga. Mis puudutab komplekslubade temaatikat, siis olen keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukasega plaani pidanud ja detsembri esimestel päevadel toimub meie komisjonide ühisistung, kuhu plaanime kutsuda keskkonna- ja põllumajandusministri ning ka tootjaorganisatsioonide esindajaid. Just eile tuli keskkonnakomisjoni esimehe ja minu postkasti Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehe Üllas Hundi kiri, kus ta palub selgitust selle pikaks veninud probleemi kohta. Ta küsib, kus on seaduseelnõu muudatused, mida olla justkui põllumeestele lubatud. Ma pean tunnistama, et samad küsimused tuleb tõenäoliselt esitada maaelukomisjoni liikmetele. Me loodame, et ministeeriumid neid muudatusi ette valmistavad ja pakume kindlasti oma abi, kui on tarvis, nende probleemide lahendamiseks ja kompromissi otsimiseks. Sellised on seisud nende kahe põllumehi huvitava teemaga.

Vladimir Velman, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea maaelukomisjoni esimees! Mul on ääretult hea meel, et täna kaitseb eelnõu inimene, kes on ise südamega selle asja juures. Vastustest on tunda, et see teema on teile väga südamelähedane. Kas te saate ennustada, mis juhtub meie põllumajandussektoriga, kui Euroopa Liidu toetused suurenevad, ja mis juhtub siis, kui need jäävad praegusele tasemele?

Hea küsija! Loomulikult oleme debattide jooksul komisjonis arutanud, mis juhtub siis, kui toetused suurenevad. Kuid me oleme arutanud ka seda, mis juhtub siis, kui toetused vähenevad. Oleme arutanud sedagi, mis juhtub siis, kui Euroopa Liidu toetused jäävad sellele tasemele, nagu komisjon pakub. Mul ei ole küll seda informatsiooni käepärast, aga võin öelda, et kui Euroopa Liidu toetused jäävad sellele tasemele, nagu komisjon pakub, siis põllumeestele makstav toetus väheneb. Kui käesoleval ja ka tuleval aastal makstakse põllumeestele juurde täiendavaid toetusi (siin saalis on teada väljend top-up), siis Euroopa toetus ja top-up kokku võetuna on suurem kui see toetus, mida põllumehed hakkavad saama ületuleval aastal sellest esimesest maksest, mis tuleb komisjoni pakutud eelnõu kohaselt. Loomulikult oleme komisjonis arutanud ka seda, mis saab siis, kui toetuste tase tõuseb. Kuna Eestis on aktiivsetel maakasutajatel ehk toidutootjatel hästi palju rendimaad, siis toetuste taseme tõusmise korral on oodata ka väga olulist rendihindade tõusu. Loomulikult oleme diskussioonides ja aruteludes arutanud, et kui toetuste tase langeb ja kui see langeb Euroopas kõigil, siis ühine turg peab seda reguleerima. Aga me toimetame ju suurel turul, meie kõrval on Euroopa Liitu mittekuuluv Venemaa, kaugemal on Hiina. Ühtsel Euroopa põllumajandusturul mõjutab ka see hinda. Nii et siin on väga palju diskussiooni ja küsimuse kohti. Igal juhul peame seisma selle eest, et Euroopa ühised vahendid ei väheneks ja kindlasti ei väheneks need vahendid, mis tulevad ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Põllumajandustoetused on viimasel ajal olnud väga kuum teema. Meil aga on ka muud maaettevõtlust. Ma võiksin küüniliselt öelda, et kui lund maha ei tule, siis võiks ju mulle kui Eestis suusaturismi arendajale ka toetust maksta, kuna ma ei saanud oma majandustegevust normaalselt toimetada, sest lumi puudus. Aga see selleks. Mulle tundub, et kogu aeg käib nende põllumajandustoetuste ümber mingi kisma. Kas Eestil ei oleks mõistlik Euroopa Liidus esitada hoopis sellist versiooni, et mitte üldse toetust maksta? Võiks lasta toiduainete hindadel jõuda sellele tasemele, kuhu nad peavad jõudma. Siis lõpeb ära see ebanormaalne olukord, et liiter piima maksab kõigest umbes kolmandiku diislikütuse liitrihinnast. See on täiesti ebanormaalne olukord. Kogu aeg me kiskleme selle raha pärast. Järsku saaks hoopis ilma?

Hea Aivar! Nagu ma ütlesin, ka selle avalduse koostamise käigus toimus meil see debatt. Julgen arvata, et ka siin saalis on erinevaid arvamusi. Nii oli ka komisjoni liikmetel ja selle avalduse autoritel, 63-l Riigikogu liikmel, kes sellele alla kirjutanud on, selle kohta erinev arvamus. Mina arvasin ühte, aga mõni komisjoni liige teist. Nii et komisjoni seisukohta kui sellist ma selle kohta, et Euroopas ei tuleks üldse põllumajandustoetusi maksta, siinkohal ütelda ei oska.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud maaelukomisjoni esimees! Olles ka ise üks allakirjutanu, arvan ma, et sellisest avaldusest ehk ikka kasu ka on. Samas olen tähele pannud, et Eesti poliitikute seas on erinevaid arvamusi selle kohta, millise strateegia peaks valima, et saada Eesti põllumeestele soodsamat toetuste süsteemi. IRL-i esimees on lausa öelnud, et me peaksime jõulisemalt oma õigusi nõudma ja ähvardama ülejäänud Euroopa Liidu riike, et kui me ei saa võrdset kohtlemist, siis me vetostame terve Euroopa Liidu eelarve. Kas maaelukomisjon arutas seda ning kui seda arutati ja see kõrvale jäeti, kas siis eeldatakse, et sellise veto peaks peaminister Ansipile kaasa andma Euroopa Liidu asjade komisjon? Või arvab maaelukomisjon, et vetostada mitte mingil juhul ei tohiks, sest isegi kui see toetus on pisku, on see rohkem abiks kui üldse mitte midagi? Kas seda arutati?

Aitäh, Kadri! Ei, seda ei arutatud. Küll olid paljud maaelukomisjoni liikmed sellel Tartu üritusel, kus Isamaa ja Res Publica Liidu esimees selle mõtte välja käis. Aga neid ettepanekuid, kuidas käituda ühtse pindalatoetuse n-ö võrdsustamise survestamiseks, on olnud ka teisi. Natuke maaelukomisjoni abiga siin majas korraldatud aasta põllumehe konverentsil ütles Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, et me võiksime minna isegi niikaugele, et kui me ei saa läbirääkimistel võrdseid toetusi välja kaubeldud, siis võiksime pöörduda Euroopa Kohtu poole. Nii et tõesti on olemas erinevaid variante ja mõtteid. Aga julgen väita, et Eesti põllumeestele ei ole soodne see situatsioon, kui eelarveläbirääkimised jooksevad kinni ja järgmise perioodi esimesel aastal tuleb elada n-ö selle perioodi eelarve põhimõtete järgi, sest siis ei ole meie toetused isegi mitte 58% Euroopa keskmisest tasemest, vaid need on praegusel tasemel. Kindlasti on põllumajandussektori soov liikuda edasi uue perioodi eelarvega ja startida kohe perioodi esimesel aastal.

Andres Jalak, palun!

Aitäh! Hea komisjoni esimees, ma tahan sind kiita selle põllumajandusalase seminari läbiviimise eest! Vaadates neid küsimusi, tundub mulle, et sa pead seda kordama. Aga ma tulen tagasi avalduse juurde, mida me siin täna arutame. Kolleeg Aivar Kokk nägi koos Põllumajandusministeeriumiga selle teksti koostamisel kõvasti vaeva, võttis vastu ettepanekuid nii vasakult kui paremalt. Milline on sinu kui komisjoni esimehe hinnang selle avalduse tekstile? Mis hinde sa sellele paneksid?

Aitäh! Avalduse tekst on väga hea. Suur tänu Aivarile, suur tänu väga paljudele Riigikogu liikmetele ja ka meie komisjoni ametnikele! Avalduse tekst algtekstiga võrreldes mõnevõrra muutus. Ma arvan, et see muutus rohkem sihitumaks. Ma siiralt loodan, et need, kellele me selle avalduse saadame, loevad selle teksti põhjalikult ja mõttega läbi. Ma arvan, et see tekst, mis meie laudadel on ja mille me koos siia saali esitasime, peaks aitama saavutada seda eesmärki, mille jaoks me ta Euroopasse saadame.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjoni esimees! Ka mina tahan teid tunnustada väga põhjalike vastuste eest! Kindlasti avaldab see tekst mitmes mõttes olulist mõju. Riigikogu jaoks on oluline seegi, et me oleme väga tõsiselt arutanud põllumajandusteemat, mida ka väljaspool Riigikogu on kindlasti märgatud. Täna oled sa tekstist rääkides korduvalt rõhutanud, et see on suunatud pigem väljapoole – komisjonile ja parlamendile. Võib-olla siin peaaegu lõpetuseks sobiks ka komisjoni poolt vaadata seda, kuidas see tekst võiks mõjutada europarlamendi liikmeid, ka näiteks Eesti esindajaid Euroopa Parlamendis.

Aitäh, hea küsija! Kindlasti peaks see mõjutama vähemalt Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmeid. See on üks argument, üks teetähis, millele saavad tugineda kõik: minister läbirääkimistel, meie europarlamendi liikmed ja meie kõik, kui me suhtleme oma kolleegidega teistest parlamentidest. Kindlasti on see üks teetähis ja kindel punkt, millele tugineda. Ma arvan, et seda on väga vaja.

Austatud komisjoni esimees, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Aare Heinvee!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsioon toetab Riigikogu avaldust Eesti põllumajandusest ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist. Sellega toetame kodumaise toidukauba olemasolu ja maaelu jätkusuutlikkust.
Ühine põllumajanduspoliitika on üks kesksemaid Euroopa Liidu poliitikatest, mis hõlmab 43% Euroopa Liidu eelarvest, s.o 53 miljardit eurot aastas, millest otsetoetused omakorda moodustavad 47%. Tegemist on vana ja jäiga süsteemiga, mida vähehaaval on üritatud reformida. Igasugune toetus on turusituatsiooni moonutamine ja protektsionism. Kaasneb bürokraatia vohamine, samas on põllumajandustoetuste pakett väga kirju.
Euroopa Liidu aluspõhimõtetele kohaselt peame väga oluliseks võrdseid konkurentsitingimusi ühises majandusruumis, arvestades kliima- ja keskkonnatingimusi. Kuid lähtudes reaalpoliitikast tuleb järgmise finantsperioodi raames lahendusena kõne alla Eesti põllumeeste otsetoetuste tõus, mitte meile meelepärasem toetuste ühtlustumine teiste riikide otsetoetuste langetamise kaudu. Kuid siiski ei tohiks ühine põllumajanduspoliitika otsetoetuste üldmahtu suurendada. Otsetoetuste võrdsustumine ei tohi toimuda ka maaelu arengu arvel. Senine Eestile omane jaotuskava – 50% esimesele sambale kui otsetoetustele ja 50% teisele sambale kui maaelu arengule – peaks jääma kehtima.
Praegune Euroopa Liidu otsetoetuste keskmine tase on 280 eurot hektari kohta. Toetame Euroopa Komisjoni suunda, et ühegi liikmesriigi otsetoetuste tase ei oleks tulevikus alla 90% keskmisest. Vähim, millega saabuval finantsperioodil leppida võiks, on kõikide Balti riikide otsetoetuste võrdsustumine Rumeenia otsetoetustega, s.o 75% Euroopa Liidu keskmisest ehk 210 eurot hektari kohta. Ka sel juhul oleks see Euroopa Liidu madalaim tase. Võrdsustamise hind oleks vaid 0,07% ühise põllumajanduspoliitika eelarvest. See on ainult tahtmise ja tegeliku solidaarsuse küsimus. Eesti SKT inimese kohta ja põllumajandustoetused on korrelatsioonis. Me ei tohiks leppida, et Euroopa Liit ei hinda Eesti majandust ning peab meie arenguväljavaateid tagasihoidlikuks. Eesti tulevik ei tohi olla lihtsa ja odava töö maa.
Kaugemas perspektiivis peame esiteks oluliseks eelarve paindlikkust ehk omandipõhiste otsetoetuste järkjärgulist vähendamist ja investeeringute, maaettevõtluse ning maaelu jätkuvat toetamist. Teisisõnu: eelistame maaelumeetmeid ehk õnge otsetoetustele ehk kalale. Teiseks peame oluliseks, et teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni panustataks palju rohkem. Kolmandaks, otsetoetuste süsteemi tuleks lihtsustada ja efektiivsemaks muuta. Neljandaks, turukorraldusmeetmeid tuleks arendada. Viiendaks, tegelikult kasutatavad põllumajandusmaad peaksid olema toetusõiguslikud, aktiivseid põllumehi tuleks toetada ja 7%-lise ökotsooni nõudesse suhtuda paindlikult.
Palun lisaaega!

Kolm minutit.

Kuigi ühine põllumajanduspoliitika ei ole kõigi maaelu probleemide lahendaja, jääb põllumajandus maaelu võtmeteguriks. Põllumajandussektor on kindlasti üks riigi julgeolekuriski maandaja oma elanikele kodumaise toidu varustuskindluse tagamise kaudu. Tootearendus ning meie põllumeeste konkurentsivõime on otseses seoses tehtavate investeeringutega ja sõltub üheselt toetuste tasemest. Suur arenguperspektiiv on veel bioenergial ja veemajandusel. Lisanduvad üliväärtuslikud töökohad. See on tõhus vahend urbaniseerimise vastu. Leeveneb järelkasvu probleem põllumajanduses.
Väärib tähelepanu, et põllumajandussaadustele suurema lisandväärtuse tekitamine ja seni imporditavate põllumajandussaaduste tootmine omal maal on riigi väliskaubandusbilansi oluline tasakaalustaja. Ka hädavajalikud, kohati vaid 2–4-aastase tasuvusajaga investeeringud tugisüsteemidele, näiteks maaparandusele ning teedele ja sildadele, on möödapääsmatud. Ebavõrdsete konkurentsitingimuste korral jäävad ellu suurtootjad, kuid põllumajanduse moderniseerimisega kaasneb töökohtade vähenemine.
Kui me ootame Euroopa Liidult suuremat solidaarsust, siis peame olema solidaarsed ka oma riigis. Ka seni vähem toetusi saanud põllumehed väärivad võrdsemat kohtlemist. Kõik maailma riigid toetavad oma põllumajandust, küll väga erineval moel. Kas Euroopa Liidu ja tunduvalt rohkem oma põllumehi toetava USA kaubandusläbirääkimised toovad kaasa põhimõttelisi muutusi ning kas me jätkame kodumaise, suhteliselt maheda ja kallima toiduga või on geneetiliselt muundatud toit meie uus proovikivi, seda näitab aeg.
Täname kõiki avalduse koostajaid! Täname kõiki põllumajandusorganisatsioone, kes on teinud tänuväärset tööd Eesti maaelu edendamisel ja ühise põllumajanduspoliitika õiglasemaks muutmise nimel! Otsustajatele aga soovime tervet talupojamõistust! Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Priit Sibula!

Austatud Riigikogu aseesimees! Kolleegid! Kuigi möödunud töönädal ei esinda meie töökultuuri parimat osa, sest siin oli erinevaid töömeetodeid ja kummaliste võtete kasutamist kõvasti rohkem kui sisulist debatti, on mul hea meel teatada, et eelarve arutelu jätkub. Sedapuhku siis Euroopa Liidu tulevase eelarveperioodi üle. Arutatavas küsimuses on aga näha, et me suudame tõsise soovi korral koostööd teha küll. Kui 10. oktoobril pöördus IRL-i fraktsiooni esimees Kaia Iva teiste fraktsioonide ja Riigikogu demokraatide ühenduse esindaja poole IRL-i ettevalmistatud Riigikogu avalduse projektiga, et avaldada toetust põllumajandusministrile ja valitsusele läbirääkimistel Euroopas meie põllumeestele võrdsemate tingimuste saavutamiseks, siis viie päeva jooksul tuli piisavalt muudatusettepanekuid ning jätkus aktiivne arutelu maaelukomisjonis ja mujal. Selle üle on ainult hea meel. Täna on see tekst meie ees ja meil on võimalus see loodetavasti üksmeelselt vastu võtta. See ei ole pelgalt palve toetusi tõsta, vaid see on meie kõigi ühine soov, et avatud majandusruumis oleksid kõigil võrdsed võimalused ning erinevaid osapooli koheldaks sarnaselt. Meie tahe on, et Eesti põllumehi käsitletaks samamoodi nagu nende konkurente mujal Euroopas. Mul on hea meel, et me oleme ühiselt selle arusaamise taga. Suur tänu kõigile! Loodame, et see on meile abiks eelarveläbirääkimistel Euroopas ning meie suhtes ebaõiglane konkurents väheneb. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Minu fraktsiooni aseesimees ütles mulle, et ma läheksin pulti ja oleksin konkreetne, sest talle tundub, et rahvasaadikud tahavad siin istungit venitada ja esinevad pikkade kõnedega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab täna menetluses olevat Riigikogu avalduse eelnõu. Selles eelnõus on väga tähtsad punktid, mis näevad ette nii ühtse pindalatoetuse võrdsustamist kui ka rohestamise paindlikumaks muutmist. Aga nende viie punkti kõrvale tahame meie sotsiaaldemokraatidena tuua ka selle, et me soovime, et täismahus otsetoetust makstaks vaid aktiivsele põllumajandustootjale, kes on Euroopa Liidu tasandil ühiselt kindlaks määratud. Me leiame, et aktiivne ehk tegevpõllumajandustootja tuleks defineerida tegeliku ja aktiivse maakasutuse kaudu. Niinimetatud euroheinaniitjate toetus võiks olla niisama suur kui summa, mis kulub selleks, et see maa oleks heas põllumajanduslikus korras, ehk niisama suur kui summa, mis kulub selle heina niitmisele. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Ester Tuiksoo!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud põllumajandusminister! Suurepärane, et te uneajast kuulate põllumajandusteemasid parlamendis. Nii nagu kõik eelkõnelejad on kenasti rõhutanud, täna on siin parlamendis päris tugev avaldus valmis saanud. Selle eest suur tänu kõigile, kes sellele kaasa aitasid, nii parlamendiliikmetele, nende abilistele kui ka Põllumajandusministeeriumile! Teeb heameelt, et põllumajandusteemadel räägivad täna ka kõik need, kes varem on olnud skeptilised ega ole neisse teemadesse võib-olla väga positiivselt suhtunud. Mulle meeldis siin ühe kolleegi avaldus – teda ei ole vist praegu saalis –, kes julges tunnistada, et ta ongi põllumajandusteemadel skeptiline olnud. Väga hea! Keskerakonnale on põllumajandusteemad olnud siin parlamendis ja väljaspool seda alati olulised ja neid on arutatud ka maarahva kongressi kontekstis. Sellise avalduse vormimine siin Riigikogus peaks olema valitsusele päris tugev tugi. Ma ei tea, kui palju valitsus seda praegusel ajal kasutada saab, aga loodame, et siiski saab.
Mulle teeb nalja veel selline asi, et kui oli põllumeeste konverents, siis üks lugupeetud koalitsiooni liige paiskas välja mõtte, kuidas Eesti on valmis ülemkogul eelarvekava blokeerima. Loomulikult tundus see auditooriumile väga tugeva argumendina. Ma küsisin selle kohta, nagu te teate, ka täna infotunnis peaministri käest ja täpsustasin seda. Siin oli tegemist toreda, põllumeestele mõeldud populistliku avaldusega. Võib-olla neil tekkiski lootus, aga peaminister muidugi kinnitas, et tema mingit sellist avaldust ülemkogul homme ei tee. Seda oli ka arvata. Mõnikord on tegemist eufooriaga, minnakse võib-olla emotsioonidega liiga kaasa.
Vähe on räägitud põllumajandusvoliniku kirjast kolme Balti riigi maaelukomisjonide esimeestele. See saabus meile juunis. Kui sellesse napisõnalisse ja ümmargusse teksti süveneda, siis ka sealt võib välja lugeda, et ega Eestil ikka ei ole väga suurt lootust jõuda 90%-ni Euroopa Liidu keskmisest toetuste tasemest. Komisjoni pakutav 58,6% on täna paberil ja kahjuks üsna reaalne. Aga on ju räägitud ka veel 75%-st ja 77%-st. Tõsi, mitte täiel häälel, aga ma arvan, et kui homme on ülemkogu ...
Ma palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit.

... siis on ka mõnele küsimusele meil siin juba vastused olemas. Võib-olla õnnestubki meil näiteks Rumeeniaga võrdsed toetused saada.
Homme on ka veel selles mõttes huvitav päev, et homme peaks jõudma Brüsselisse meie traktor. See on meie põllumeeste esimene tugevam aktsioon Brüsselis. Kui see traktor sinna jõuab, kuidas seda seal vastu võetakse? Nii nagu maaelukomisjoni aseesimees lubas, homme hommikuks on ka meie paber tõlgitud kujul Brüsselis. Oleks huvitav teada, kuidas ka seda seal vastu võetakse.
Parlament on kõvasti vaeva näinud, et valitsusel eesotsas peaministriga ja loomulikult ka põllumajandusministril oleks edasi lihtsam Eesti positsioonide eest võidelda. Mis puutub Saksamaa toetusesse, siis eks minister teab ise kõige paremini, millised kokkulepped tal on Saksamaa ministriga või mõne teise Euroopa Liidu riigi esindajaga olnud. Minu teada netomaksjad, kes saavad üle Euroopa Liidu keskmise toetuse, kaasa arvatud Saksamaa, on olnud Eesti põllumajandustoetuste suhtes küllaltki napisõnalised, kuigi nad on olnud meie probleemist teadlikud, ega ole sugugi rutanud pakkuma oma toetuste arvel Eesti põllumeestele midagi juurde. Sellepärast tunduvad sellised avaldused siit puldist ennatlikud. Võib-olla me aga lihtsalt ei tea kõike, milles on kokku lepitud. Aga kui see siiski nii on, et meile on Saksamaa arvel juba midagi pakutud, siis on see muidugi ainult tervitatav.
Mis puutub veel europarlamenti, siis me loomulikult loodame, et see parlament endiselt mõistab Balti riikide taotlust ja seda hiljem ka toetab. On ka kinnitatud, et kõik fraktsioonid juba seda avaldust toetavad, aga me täpselt seda ju ei tea.
Loomulikult toetab Keskerakonna fraktsioon selle avalduse vastuvõtmist täna Riigikogus. Suur tänu teile kuulamast!

Aitäh, hea ettekandja, sellise kaasahaarava ettekande eest! Ma palun nüüd läbirääkimiste voorus Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Ma palun kaheksa minutit!

Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Omamaine põllumajandus on suur rikkus. Eestis on põllumajandus läbi aegade olnud tähtis majandusharu, meie maastikupildi kujundaja ja rasketel aegadel rahva kestmajäämise tagaja.
Põllumehe suurim rikkus on maa. "Põllu-aiamaa-ala on viimaseil aastail järjekindlalt suurenenud," kirjutati juba 1939. aastal statistilises aastaraamatus "Eesti Põllumajandus", aga samamoodi võime öelda ka viimaste aastate kohta. Kui 2004. aastal taotleti otsetoetusi 818 000 hektarile põllumajandusmaale, siis 2012. aastal juba 911 000 hektarile. Potentsiaali on meil enamakski.
Piimatoodangu ja produktiivsuse kasv on kiireimaid pärast taasiseseisvumist, positiivsed arengud toimuvad lihasektoris ja teraviljakasvatuses.
Põhjused sellisteks arenguteks on parem tehnika, põllumeeste kasvav teadlikkus, aegamööda arenev ühistegevus, aga kindlasti ka Euroopa Liidu toetused. Kui 2004. aastal maksti Eestis otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi kokku 46,3 miljonit eurot, siis eelmisel aastal 116,4 miljonit eurot.
Põllumajandus on enam kui ükski teine majandusharu mõjutatud mitmetest looduslikest ja inimesega seotud riskidest. Vee- ja mullastikuressursside kahanemine, sagenevad põuad ja üleujutused ning maakera rahvastiku pidev kasv avaldavad otsest mõju ka Eestile. Käesoleval aastal põudade tagajärjel maailmaturul tekkinud teraviljahindade tõus jõudis kiiresti ka Eestisse. See näitab, et toidujulgeoleku tagamiseks on omamaise põllumajanduse olemasolu hindamatu tähtsusega.
Toidujulgeoleku parim tagatis on konkurentsivõimeline põllumajandus. See eeldab võrdseid konkurentsitingimusi. Euroopa Liidu uue finantsperioodi läbirääkimisdokumendi viimases versioonis kirjutatakse: "Otsetoetuste võrdsemal jaotamisel liikmesriikide vahel võetakse arvesse ikka veel eksisteerivaid erinevusi palgatasemetes, ostujõus, põllumajandussektori väljundites ja sisendite hindades." Jääb arusaamatuks, kuidas neid näitajaid arvestatakse ja kuidas on võimalik, et neid arvestades on sarnase palgataseme ja sisendite hindadega riikides otsetoetused niivõrd erinevad.
Madalamad palgad on ka madalamate otsetoetuste tagajärg. Sissetulekute ja elatustasemete erinevuste põlistamine erinevate otsetoetustega ei saa olla ühise põllumajanduspoliitika eesmärk. Eesti ei soovi suuremaid toetusi, vaid võrdsemaid võimalusi Euroopa Liidu siseturul. Aga Eesti maareformijärgsed maasuhted ja põllumajandustootjate rendimaade suur osakaal jäävad tõsiseks probleemiks ka otsetoetuste võrdsustumise järel. Samuti tuleb otsetoetuste aegunud alustele leida tänapäeva oludele vastavad eesmärgid ja jätkusuutlikku põllumajandust toetav sisu. Selgeks on vaja rääkida, kas tootmisest lahtiseotud otsetoetuste eesmärk on maaomanike toetamine, põllumeeste saamata jäänud tulu kompenseerimine, rohelisem põllumajandus, stabiilsem turvavõrgustik, avaliku hüve loomine, võitlus kliimamuutustega, peretalude sotsiaal-majanduslik toetamine, suurtootjate investeerimisvõimekuse suurendamine, madalamad tarbijahinnad, toetusõiguste kaudu praegustele põllumeestele eeliste loomine või kõik need eesmärgid korraga. Kui me neile küsimustele vastuseid ei leia, siis oleks õigem otsetoetused kaotada.
Ebavõrdsetes tingimustes on Eesti põllumajanduse ellujäämise hinnaks olnud madalamad palgad, suurem töö hulk, tootmise kiire kontsentreerumine ja tööstuslikuks muutumine, millega on kaasnenud peretalude keeruline olukord. Efektiivse suurtootmise kõrval vajame aga ka maa-asustust ja maastikupilti säilitavat ning põllumajanduslikku tootmist mitmekesistavat väiketootmist – peretalusid. Viimase põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 2010. aastal 19 613 põllumajanduslikku majapidamist, kusjuures 5% neist andsid kolmveerandi kogu riigi põllumajandustoodangust. Eesti suurpõllumehi tuleb tunnustada, et ollakse võimelised arenema ja isegi konkureerima Euroopa parimatega. Eesti toiduga varustamine ja ekspordiks tootmine ning moodsaima tehnika kasutuselevõtt jäävad lähitulevikus suuresti suurtootjate kanda.
Aga Eesti areng, kus väikesed muutuvad suuremaks või lõpetavad ja suured ostab ära väliskapital, ei vasta meie rahvuslikele huvidele. Mida rohkem oleme peremehed-omanikud omal maal, seda suuremad on eeldused edukaks maaelu arenguks. Põllumajandus on ka praegu kõige rahvuslikum majandusharu Eestis. Järgmise eelarveperioodi ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengukava rakendamisel peame endalt küsima: esiteks, kus on tasakaal üha tööstuslikuma ja majanduslikult efektiivse suurtootmise ning traditsioonilise peretalu vahel, teiseks, kuidas säilitada põllumajanduspoliitika eesmärgina toidu tootmine ja eesmärgipärasem maaressursside kasutamine? Need on meie tähtsaimad riigisisesed põllumajanduspoliitilised otsustuskohad.
Me ei räägi täna meie põllumajanduse toetamise vajalikkusest mitte sellepärast, et tegemist oleks vähe arenenud ja kindla tulevikuvisioonita majandusvaldkonnaga. Vastupidi, põllumajandus on Eestis tänapäeval väga innovaatiline, kiiresti arenev ekspordivõimeline valdkond. Nagu näitas arengufondi kasvualade uuring, on põllumajandus üks nn kasvualadest kogu maailmas.
Riigikogu on ette valmistanud avalduse, mis on märgilise tähendusega sõnum Brüsselile ja teistele liikmesriikidele. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika vajab muudatusi ja peab omaks võtma juba 2004. aastal toimunud Euroopa Liidu laienemise. Kahekiiruseline ühine põllumajanduspoliitika ei tugevda ei Euroopa Liidu ühtsust ega põllumajanduse konkurentsivõimet.
Tänan Riigikogu liikmeid selle algatuse, tähelepanu ja toetuse eest, mis te Eesti põllumajandusele tänase avaldusega osutate! See on tunnustus põllumajandussektori viimaste aastate edusammudele, aga ka sõnum Eesti avalikkusele, et põllumajandusest on saanud üks Eesti riigi prioriteete. Loodan, et koostöös – Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja põllumeeste esindusorganisatsioonid – saavutame Eestile õiglasema ja Euroopa Liidule tervikuna kasulikuma ühise põllumajanduspoliitika. Suur tänu teile!

Austatud minister, aitäh teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et avalduse eelnõu esimesel lugemisel tuleb viia läbi ka lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun enne hääletamist kümneminutilist vaheaega!

Aitäh! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme eelnõu 306 lõpphääletuse juures.
Panen lõpphääletusele avalduse eelnõu 306. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 66 Riigikogu liiget ja vastu ei olnud keegi. Riigikogu liikmete esitatud Riigikogu avalduse "Eesti põllumajandusest ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist" eelnõu 306 on avaldusena vastu võetud. (Vile, aplaus, hõiked.)
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 268 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 268 teiseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 16. oktoobri, 8. novembri ja 12. novembri istungil. 16. oktoobri istungil esitas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Andrus Lipand ülevaate seisukohtadest rahvastiku tervise aspekti arvestamisel alkoholiaktsiisi suuruse määramisel. 8. novembril arutati parandusettepanekuid. Kaks parandusettepanekut olid laekunud Riigikogu liikmetelt ja üks ettepanek tuli rahanduskomisjonilt endalt. Samuti arutasime alkoholitootjate kirja ja lisapunktina maksumärgistamata alkoholi maksumärgistamise küsimust.
Nagu ma ütlesin, eelnõu muutmiseks laekus Riigikogu liikmetelt kaks ettepanekut ja koostöös Rahandusministeeriumiga valmis ka üks rahanduskomisjoni ettepanek. Häältega 2 poolt ja 6 vastu jäid Riigikogu liikmete esitatud parandusettepanekud arvestamata, rahanduskomisjoni ettepanekut toetas komisjon konsensusega.
12. novembril arutas komisjon eelnõu menetlemise raames laeval võõrandatava ja aktsiisiga maksustatud, kuid maksumärgistamata alkoholi maksumärgistamist võimalike maksupettuste ärahoidmiseks ja järelevalve paremaks võimaldamiseks. Komisjon arvas, et vajadusel võiks selle teema arutelu edaspidi jätkata.
15. novembri istungil muudeti ära kolmanda lugemise aeg. Komisjon tegi otsuse saata eelnõu 268 täiskogu istungi päevakorda kõigepealt 14. novembriks, aga see on lükkunud tänaseks. Samuti tegi komisjon ettepaneku teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha kolmas lugemine 21. novembril – need olid samuti konsensuslikud otsused. See lükkub nüüd paratamatult edasi. Ma tänan tähelepanu eest! Aga ma näen, et on küsimusi, ja ma olen valmis nendele vastama.

Aitäh, austatud ettekandja! On tõesti mõned küsimused. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kui rääkida alkoholiaktsiisist, siis maailmas on kaks üldkasutatavat  praktikat. Üks on lihtsalt eelarve täiendamine, st aktsiisi kasutatakse puhtalt selleks, et saada täiendavat tulu. Teine praktika lähtub eesmärgist kuidagi korvata kahju, mis tuleneb alkoholi tarvitamisest, ja sel juhul on üsna keerulised reeglid, kuidas aktsiisi määrata. Oma sõnavõtus ma hiljem räägin sellest põhjalikumalt, aga ütle, palun, kui valitsus teeb ettepaneku kehtestada uued aktsiisid, kas ta lähtub esimesest või teisest eesmärgist. Kas lihtsalt soovitakse suurendada maksutulu või kuidagi ka korvata alkoholi tekitatav kahju?

Nii üht kui teist! Mõlemat.

Marika Tuus-Laul, palun!

Ma loodan järgmisele küsimusele saada natuke pikema vastuse. Selge see, et niisuguse ettepaneku kohta saabki teha ühe otsuse – kõik on loomulikult poolt. Aga eks te mäleta, et väga sageli, lausa aasta-aastalt on alkoholiaktsiisi tõstetud. Kindlasti oskate teie rahandusspetsialistina öelda, kui palju ja mis aastatel on seda aktsiisi tõstetud. Seda oleks tõesti väga huvitav teada. Mina kahjuks ei suuda kõiki neid kordi meenutada, aga teie võiks seda teada. Ning küsimuse teine pool ka: mis te arvate, kui palju on alkoholiaktsiisi tõstmine vähendanud alkoholi tarbimist? On teil mingisuguseid arvnäitajaid käepärast?

Me kuulasime komisjonis päris huvitavat ettekannet, mille tegi härra Lipand. Tema peatus natukene ka nendel probleemidel. Seisukohti on erinevaid. Tervishoiuspetsialistid ütlevad, et aktsiisitõus võiks olla jõulisem ja kiirem, samas peame arvestama salaturu ohuga. Teatavasti tubakaaktsiisiga juhtus selline lugu, et varem kavandatud 10% asemel on nüüd plaan tõsta hoopis 6%. Siin tuleb leida mõistlik tasakaal.
Kui te küsite minu kui selle valdkonnaga natukene kokku puutunud inimese käest, siis väidan, et ühelt poolt on arvestatud alkoholi tarbimise piiramise eesmärki nii palju kui võimalik, aga teiselt poolt ei tohiks alkoholiaktsiisi tõus olla nii jõuline, et me tekitame salakaubitsejatele meeldiva olukorra, kus oma ebaseaduslikku äri ajada. Kõiki neid tahke tuleb arvestada.
Ma saan aru, et te ei taha rahandusministrit kuulata, nagu siin Mihhail Stalnuhhin enne rääkis, aga meile tegi päris huvitava ülevaate Marek Uusküla, kes on väga pikaaegne aktsiisispetsialist, samuti Heidi Vessel. See ei ole alati nii ühemõõtmeline ja lihtne teema, et muudkui tõstame. Me peame ikkagi ette nägema, milliseid olukordi aktsiisitõusud kaasa võivad tuua. Kui me räägime ettevõtjate vaatevinklist, siis alkoholitootmine on ikkagi majandusharu, mis annab tööd paljudele inimestele. Tootjate poolt vaadatuna on väga tähtis, et aktsiisipoliitika oleks ettearvatav. Selle eelnõuga me anname poliitikasuunad aastateks ette. Kordan: see on just tootjate vaatevinklist tähtis. Aga kas te tõesti tahate, et ma hakkan teile kuupäevi ette lugema? Ma võin seda kunagi hiljem teha, hetkel mul neid küll käepärast ei ole. Ent vastus sai natuke pikem, nagu te soovisite.

Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud esineja, mina tahaksin ka pikemat vastust. Mulle tundus, et teie, endine maailma parim rahandusminister, ei olnud eelmisele küsijale vastates küllalt siiras. Ilus on rääkida alkoholi kahjulikkusest, aga samal ajal te seletate, et kui me liiga palju tõstame, siis tekib ulatuslikum salaturg ja inimesed joovad ikka sama palju edasi. Tähendab, teil ei olegi südame peal mitte see joomine! Ja kui nüüd vaadata eelnõu seletuskirja, siis kohe esimeses reas on eesmärk alkoholi müügi abil riigieelarvet täita. Mul ongi teile küsimus: kas te suudate mulle tõestada, et teie erakonnal ja kogu valitsuskoalitsioonil on tõepoolest siiras soov tõsta alkoholiaktsiisi ainult sellepärast, et säästa inimeste tervist?

Ma arvan, et teie küsimus ei ole siiras. Kui teil oleks tõesti mure, siis teie fraktsiooni esindajad oleksid võtnud osa nendest neljast komisjoni istungist, kus me neid küsimusi käsitlesime. Aga teie fraktsiooni esindaja Kadri Simson puudus nendest neljast istungist kolmelt. Nii et ma arvan, et teil puudub igasugune huvi selle teema sisulise käsitlemise vastu. Ma saan aru, et teile ei meeldi rahandusminister, aga härra Lipand on tervishoiu kõrgkooli õppejõud ja tema põhjalik ettekanne oleks võinud huvi pakkuda.

Kalev Kallo, palun!

Hea ettekandja! Mind on säärastes eelnõudes ka varem üks asi häirinud ja nüüd ka siin. Kui me võtame kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni 6 mahuprotsenti, siis aktsiisimäär on 34,97 eurot hektoliitri kohta. Kas sellel on mingisugune sisuline põhjendus või on see hädavajadus, et me kehtestame määraks 34,97 eurot? Miks mitte ümmarguselt 35? Kas see 3 senti tekitaks segaduse? Ja kõik teised määrad on nii – näiteks 6,93 eurot ja mitte 7 eurot. Miks? Mulle tundub, et korrektsem oleks, kui need numbrid oleksid veidi ümaramad. On sellel mingi põhjus, miks nad peavad olema määratud kümnendike või sajandike eurode täpsusega?

Siin tuleb vaadata nende kujunemist ja seda, missugused on proportsioonid. Põhimõtteliselt on neid määrasid kahte liiki: on absoluutalkoholi mahuprotsendi kohta ja liitri kohta. Selline määrade loogika tuleneb vastavast Euroopa Liidu direktiivist, mida me peame järgima. Ja tegemist on eri alkoholiliikidega. Kääritatud alkoholi puhul on aktsiisi loogika teistsugune kui absoluutalkoholi puhul. Aga te oleks võinud teha parandusettepaneku kehtestada mingi teistsugune määr ja ka põhjendada seda. Minu teada te ei esitanud ühtegi muudatusettepanekut selle eelnõu kohta. Siin ei oleks vaja isegi katteallikat nimetada, sest see muudatus suurendaks eelarve tulusid, mitte ei vähendaks neid nagu teised teie eelarve muutmise ettepanekud.

Head ametikaaslased! Austatud ettekandja! Ma palun vabandust, aga ma võtan juhataja nimel tehnilise vaheaja kaks minutit. Istung jätkub kahe minuti pärast.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Ma palun uuesti tagasi Riigikogu kõnetooli Aivar Sõerdi, läheme eelnõu 268 menetlemisega edasi. Oleme küsimuste vooru juures. Lauri Laasi, palun!

Austatud ettekandja! Siin eespool te märkisite, et selle alkoholi- ja tubakaaktsiisiga on oht, et keeratakse vint üle ja inimeste pilgud pöörduvad aktiviseeruva salaturu poole, aga kas komisjonis oli arutlusel, kuidas me saame teada, kust kohast see piir jookseb, kui palju võib aktsiisi tõsta. Kas selle piiri, kust alates salaturg võimust võtma hakkab, saabki teada katse-eksituse meetodil?

See küsimus oli komisjonis arutusel enne esimest lugemist. Te olete oma küsimustega hiljaks jäänud, need puudutavad rohkem eelnõu põhimõtteid. Aga selline küsimus oli ja Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et nad on teinud päris tõsiselt võetavaid analüüse ja arvestanud ka näiteks maksuhaldurilt tulnud ettepanekuid. Päris huupi ei ole arvestusi tehtud.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud ettekandja! Kui ma õigesti aru sain, võib teid täna õnnitleda sünnipäeva puhul ja ma loodan, et minu küsimus ei riku teie head tuju. Et oleks lihtsam vastata: küsimus on seletuskirja viimase osa kohta. Teil on kavas kevadel arutada lahja ja kange alkoholi aktsiisimäärade võimalikku ühtlustamist. Öelge, palun, kas see toimub enne eelarve koostamist või hiljem? Kas ei teki selline olukord nagu sel aastal, et eelarve on juba paigas, summad on juba sees, aga põhieelnõu veel ei ole?

Kõigepealt aitäh õnnitluste eest! Aga kui te vaatate sotside tehtud parandusettepanekut, siis selles paistabki see ühtlustamise soov välja. See ettepanek ei leidnud komisjoni toetust. Selliselt ühtlustada ei ole võimalik. Ettepaneku arvestamine oleks tähendanud seda, et näiteks õlleaktsiis poleks kasvanud mitte 5%, nagu valitsuse eelnõus on välja pakutud, vaid 33% aastas. Aastaks 2016 oleks õlle hind tõusnud 50%. See kindlasti ei oleks mõistlik. Nii et ma ei arva, et seda teed pidi saab edasi minna. Praegune proportsioon kange ja lahja alkoholi vahel on meil päris mõistlik ja ei ole põhjust selles suuri muutusi teha. Marje Josing andis päris huvitava ülevaate nende tehtud uuringust, mille käigus selgus tõsiasi, et võrreldes soomlaste ja rootslastega on Eestis just kange alkoholi tarbimise osakaal suhteliselt suur. Kuigi soomlasi peetakse ka suurteks viina tarbijateks, näitavad arvandmed, et soomlased joovad rohkem veini ja õlut, meil juuakse rohkem viina. Ja seda me reguleerida tahamegi.

Priit Toobal, palun!

Hea ettekandja! Ka minu poolt teile tänase sünnipäeva puhul õnnitlused! Põhimõtteliselt olen ma päri Vabariigi Valitsuse ettepanekuga alkoholiaktsiisi tõsta. Seda kahel põhjusel. Ma olen kindel, et alkoholiaktsiisi tõstmine aitab napsitamist piirata. See 10,2 liitrit absoluutset alkoholi, mis 2011. aastal keskmiselt inimese kohta ära joodi, on ilmselgelt liiga palju. Teiseks kujutab see endast riigieelarvele katteallikat ja katteallikate olemasolu on riigieelarve puhul väga oluline. Minu küsimus aga jätkab Lauri Laasi küsimust, kus ikkagi on see tasakaalu piir. Kuhumaani alkoholiaktsiisi teie arvates tõsta võiks? Kustmaalt piirab see meede alkoholi tarbimist ja kustmaalt võib tekkida probleem, et salaalkohol hakkab vohama ja seda tarvitatakse liiga palju?

Vahest 5% tõstmine tagabki optimaalse tasakaalu.

Ester Tuiksoo, palun!

Hea ettekandja! Te mainisite ka muudatusi alkoholi maksumärgistusel. Kas need maksumärgistused toovad kaasa ka suuri kulusid alkoholi tootjatele?

Te ei saanud päris õigesti aru, aga ma rääkisin sellest ka vaid ühe lausega. Meie arutelusse toodi tõesti selline kõrvalteema sisse. See ei seondu selle eelnõuga, aga me siiski seda arutasime. Jutt on laevades ja lennukites müüdava alkoholi maksumärgistamisest. Praegu on laevades ja lennukites alkoholi lubatud müüa ilma maksumärgita. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna esindaja kinnitas meile, et maksupettuste seisukohast tegelikult probleemi ei ole. Aga see komisjoni liige, kes meil selle teema tõstatas, arvas, et kuna laevades müüakse alkoholi nii aktsiisiga maksustatult kui ka ilma, sõltuvalt sellest, kas laev väljub Euroopa Liidu territooriumilt, siis kuidas neid eristada. Tegelikult see süsteem praegu toimib ja Rahandusministeeriumi arvates ei ole põhjust ettevõtjatele lisada täiendavat maksumärgistamise koormust.

Viktor Vassiljev, palun!

Hea ettekandja! Te ütlesite, et aktsiiside tõstmisel on kaks põhjust: üks teenib tervise huve ja teine riigikassa täitmise eesmärki. Millist metoodikat kasutades arvutatakse välja, kui palju inimeste tervis võib paraneda näiteks alkoholiaktsiisi 5%-se tõusu tõttu? Ja kas ei käivitu ikkagi vastupidine protsess? Vahest minnakse rohkem üle salaalkoholile ning üldse odavamatele ja viletsamatele napsidele, mis võivad inimeste tervist halvemaks muuta. Suures osas just alkoholiga seotud terviseprobleemid on ju need, mille puhul kutsutakse kiirabi, mis makstakse riigieelarvest kinni. Kas see ei söö ära seda 5% suuremat tulu?

Aktsiis ei ole ainukene meede, millega olukorda reguleerida. Tegelikult on minu arvates sama suur probleem, et meil on alkohol liiga kättesaadav. Tallinna linnas, kus ma oma tööülesannete tõttu pean tihti viibima, on minu arvates liiga palju kauplusi, kus alkoholi müüakse. Mul on ka statistika kaasas: Eestis müüakse kanget alkoholi 2609 poes, Soomes aga on selliseid poode 348, Rootsis 418. Tuhande elaniku kohta on meil 195 alkoholipoodi, Soomes 6 ja Rootsis 4. Äkki peaks hakkama seda probleemi sellest otsast lahendama. Ma arvan, et nendest 2609 poest päris suur osa asub Tallinnas, aga ma ei ole kuulnud, et Tallinn oleks olukorra parandamiseks midagi ette võtnud. Aspekte on siin väga palju. Me ei lahenda ainult aktsiisiga seda suurt probleemi.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Lugupeetud ettekandja! Palju õnne sünnipäevaks! Soovin teile, et te ühel toredal päeval saaksite aru, et kõik meie siin saalis oleme võrdsed. Isegi see, et meil on kolme tüüpi mandaadid, ei tohiks lubada teistele märkusi teha. Me ise valime, kus on tähtsam üks või teine päev olla, ja me ise otsustame, kas teha muudatusettepanekuid või mitte. Siin saalis võib vastata küsimustele ja võib mitte vastata, aga noomida – seda õigust ei tohiks olla. Aga minu küsimus on selline. Ma tean, et see muudatus annab järgmisel aastal 7 miljonit eurot juurde, aga millised muudatused võivad selle mõjul aset leida elanikkonna terviseseisundis? Kas selline analüüs on tehtud?

Ma tänan teid õnnitluste eest ja soovin ka teile edu teie töös! Pidin praegu teie noomimise  ära kuulama, eks ma siis olen selle ära teeninud. Püüan võimaluste piires arvestada!
Üldiselt on ilmselge, et kui meil jätkub majanduskasv – ning tänu mõistlikule majandus- ja eelarvepoliitikale on see perspektiiv olemas –, siis kasvavad ka inimeste sissetulekud. Ja kui samas mingi toote või teenuse hind jääb samaks, siis kättesaadavus ju paraneb. Kindlasti on aktsiisitõusul mõju kättesaadavusele. Ma arvan, et te ei vaidle sellele vastu. Kui te arvate, et aktsiisi peaks tõstma 3% või 10%, siis tehke ettepanek ja katsuge seda põhjendada. Katteallika probleemi antud juhul ei teki, tegu on ju hoopis tulude suurendamisega. Aga ma sain aru, et te ei teinud teiseks lugemiseks parandusettepanekuid. Põhjust ma ei tea.

Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt palju õnne sünnipäeva puhul! Ma arvan, et see jääb teile pikaks ajaks meelde, et vastate sünnipäeval sellisel öisel tunnil opositsiooni kiuslikele küsimustele. Minu arust alkoholiaktsiisi tõus on kindlasti rohkem õigustatud kui näiteks kütuse või elektri hinna tõus. Olen seda meelt, et alkoholiaktsiisi võiks tõsta, aga tulevikus, kui see ei ületaks seda kriitilist piiri, millest alates meil hakkab järjest rohkem vohama salaturg. Kas te oskate öelda, millised on meil alkoholi hinnad võrreldes Läti, Leedu ja Venemaa turul valitsevate hindadega? Meie salaturgu mõjutavad kõige rohkem need riigid.

Teie võrdlus elektri hinnaga ei ole kohane. Teadaolevalt ei ole plaanis elektriga seotud makse tõsta, küll aga alkoholiaktsiisi. See küsimus oli meil rahanduskomisjonis arutusel enne esimest lugemist. Ma pean esimese lugemise materjalid uuesti välja otsima, aga olete probleemile õigustatult viidanud. Venemaa plaanib päris jõulist aktsiisitõusu ja ka Läti korrigeerib oma aktsiisipoliitikat, aga erinevus on ikkagi piisavalt suur. Nii et meil on salakaubanduse ja piirikaubanduse risk olemas. Lätiga seoses on võib-olla tubakaprobleem sama tõsine. Igal juhul me peame seda konteksti arvestama.
Samas kui me võrdleme Soome aktsiisimäärasid meie omadega, siis on vahe kordades jällegi vastupidises suunas. Selline see aktsiisipoliitika eripära on. Tuleb arvestada naaberriikide olukorda. Me arutasime parandusettepanekut, mis oleks tõstnud õlleaktsiisi 33%. Ettepaneku tegijalt küsiti, kas te olete analüüsinud, mida selle ettepaneku arvestamine kaasa toob. Parandusettepaneku esitaja ei olnud seda analüüsi teinud. See oli üks põhjus, miks me ei saanud ettepanekut toetada. Komisjonile jäi mulje, et see 33% õlleaktsiisi tõstmine ei ole piisavalt hästi läbi mõeldud, analüüse taga ei ole. Valitsuse pakutud 5%-ne tõus ja seal taga olevad põhjendused andsid komisjonile suurema kindluse.

Marika Tuus-Laul, palun!

Austatud ettekandja härra Sõerd, ka minu poolt palju õnne sünnipäevaks! Mul on kaks küsimust. Nii ei tohi vist küsida, aga kõigepealt: seletuskirjas on öeldud, et alkoholiaktsiisi tõstmine võib vähendada alkoholi tarbimist. Miks selline ebamäärane formuleering? See tundub nagu muuseas kirja pandud, pole nagu otsitud korralikku põhjendust. Teiseks, kui alkoholi hind jälle tõuseb, tekib see probleem, et meil on piir Lätiga – kas ei ole ohtu, et inimesed hakkavad Lätis napse toomas käima? On seal alkohol palju odavam? Kas teil on infot selle kohta?

Siin oli kaks küsimust. Arutasime seda teemat enne esimest lugemist, aga rahanduskomisjonil täpseid Läti andmeid ei ole. Ma viitasin juba piirikaubanduse probleemile – see on olemas. Aga pigem on suurem probleem Venemaaga, sealsed määrad erinevad meie omadest rohkem. Ent kui teid huvitab, siis küllap need täpsed hinnad saab, samuti andmed, kui suur on aktsiisimäär konkreetselt Lätis sel aastal, kui suur järgmisel aastal.  Need andmed on võimalik kindlasti teile muretseda. Oot-oot, siiski mul on olemas! Mul on terve tabel ja võin selle teile kohe üle anda, kui olete huvitatud. Siin on kõik kirjas.

Hea virgats, kas te saaksite selle tabeli edasi anda?

Siin on Eesti, Läti, Leedu, Soome, Venemaa – kõik on olemas.

Viige see palun Marika Tuus-Laulile! Kas läheme selle vastusega edasi või võtame järgmise küsimuse?

Jah, ma arvan, et natuke palju on nõuda, et ma seda tabelit hakkaksin peast ette lugema. Võtame järgmise küsimuse.

Vladimir Velman, palun!

Hea ettekandja! Ka minu poolt tervitused sünnipäeva puhul! Kui ma vaatasin teie CV-d, kontrollimaks, kas teil tõesti on täna sünnipäev, siis ma nägin, et olete tervisespordi harrastaja. Sellepärast ma mõistan, et teie selline alkoholi ja tubaka vastu võitleja olete ja soovite kas või aktsiisi kaudu natuke karistada neid, kes on patused.
Aga mind huvitab teine küsimus hoopis. Kuidas kütuse ja elektri kallinemine, mis kohe tuleb, mõjutab teiste hindade tõusu? Te olete tuntud rahandusspetsialist ja peate seda teemat laiemalt haarama. Kas see mõjutab tarbekaupade ja toiduainete hindu?

Te ilmselt teate seda ise ka väga hästi. Elektriaktsiisi me siin ju arutasime. Elektriaktsiisi osatähtsus elektri hinnas on praegu umbes 4%, aga kuna see on fikseeritud määr, siis energiahindade tõustes osatähtsus väheneb. Prognoositakse, et elektriaktsiisi osatähtsus hinnas väheneb 2–3%-ni. Aga vabandust, see ei ole tänane teema. Mulle tehakse selja tagant märkus, kui ma pikemalt hakkan seda teemat käsitlema.

Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud esineja! Te enne nimetasite, et arusaamatul põhjusel juuakse Soomes rohkem lahjasid jooke. Ma selgitan teile põhjuse. Põhjus on selles, et meil on lahja alkohol, näiteks õlu, viinaga võrreldes väga kallis, Soomes on need joogid tunduvalt odavamad kui viin. Siit edasi ma küsingi. Mulle tundub, et me arutame täna sotsiaalkomisjoni eelnõu – kõik räägivad tervislikust eluviisist. Aga rahanduskomisjon ei aruta ikkagi mitte niivõrd inimeste tervise hoidmist, kuivõrd eelarve täitmist. Palun tõestage, et teie põhieesmärk ei ole suurendada aktsiisi tõstmisega eelarve tulusid, vaid inimese tervise eest hoolitsemine. Mulle see nii ei tundu.

Ma ei tõesta siin teile mitte midagi sellist, mis ma teie arvates peaksin tõestama. Vastupidi, komisjon käsitles seda keerulist küsimust väga tõsiselt ja väga mitmest vaatevinklist. Hirmus kahju, et teie fraktsiooni esindajad ei võtnud nendest aruteludest osa. Kadri Simson puudus neljast arutelust kolmel. Mis tõsine huvi teil siis saab olla? Ma arvan, et teil puudub igasugune huvi selle teema vastu. Tegelikult me tõesti pöördusime isegi sotsiaalkomisjoni poole, küsisime nendelt ka arvamust, et mitte jääda ainult rahanduslikku lähenemisse kinni. See probleem pole ju tõesti mitte ainult fiskaalne.

Protseduuriline küsimus, Kadri Simson, palun!

Kuna Aivar Sõerd läks põlema ja nimetas minu nime, siis ma tahan ...

Hea ametikaaslane, vasturepliigi võimalus on läbirääkimiste voorus, mitte küsimuste voorus. Praegu te saate küsida. Kalev Kallo, palun!

Lugupeetud ettekandja! Olen nõus, et alkoholi tarbimise vähendamine sõltub paljudest komponentidest. Arvan, et kriitika Tallinna pihta ei olnud päris kohane, sest meie väga liberaalse poliitika tõttu ei ole kohalikul omavalitsusel erilist võimalust seda piirata. Mäletan, eelmise koosseisu ajal oli majanduskomisjonis alkoholiga seotud eelnõu arutelu, kus just opositsioon tegi ettepaneku bensiinijaamades alkohol keelata, aga koalitsiooni räige surve tõttu jäi see arvestamata. Nii et põhjust, miks alkoholipoode nii palju on, tuleks otsida seadusandlusest. Aga küsimus on selline: kas komisjonis oli arutusel, mitu protsenti võiks see 5%-ne aktsiisitõus vähendada alkoholi tarbimist?

Ma saan aru, et kriitika Tallinna pihta on teile valus, aga vaadake, probleem on tõsine. 2600 kauplust Eestis ja 348 Soomes – see on probleem. Ma viitan probleemile, ärge võtke seda Tallinna teemat nii valusalt. Aga teie nimetatud teemat komisjonis käsitleti. Komisjoni esindajana ma teile kahjuks konkreetseid arve välja pakkuda ei saa. Aga igal juhul meile tundus see 5% aktsiisimäärade tõusu kõigi aktsiiside lõikes põhjendatud. Siin nimetati Soomet. Tegelikult Soome kavandab praegu õlle- ja veiniaktsiisi tõusu natuke kiiremas tempos kui kangel alkoholil. Ma ei hakka nimetama täpseid arve, kui palju konkreetselt see aktsiisitõus mõjutab inimeste käitumist, kui palju see protsentuaalselt mõjutab salaturu osakaalu jne. Selle kohta on tegelikult väga erinevad arvamused. Härra Lipand tegi väga huvitava ettekande ja kogu tema jutu sisu oligi see, et ta püüdis tõestada, et see kahju, mida liigjoomine toob, on tegelikult suurem, kui riik võidab aktsiisina tagasi.

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma vaatasin alkoholiaktsiisi tõstmise graafikut. Pean konstateerima, et ei ole olnud ühtki korda, kui aktsiisimäär oleks alla läinud, ja uue määra kehtestamise vahe on olnud keskmiselt üks aasta. Vabariigi Valitsus on langetanud juba septembrikuus otsuse, et alkoholiaktsiisi tõstetakse vähemalt kuni 2016. aastani ja igal aastal kasvavad sellest laekuvad maksutulud  praktiliselt kahekordseks. Minu küsimus ongi seotud sellega, et mis te arvate, millega see on seotud. Niisugune tunne on, et me võime täna rääkida majanduse tasemest juba kuni 2016. aastani.

Selle põhiline põhjus ongi eesmärk anda nendele, kes seda aktsiisi maksavad, ja tootjatele, kelle majandustegevust see puudutab, kindlus, et alkoholipoliitika on ettearvatav. Kui aktsiisitõusud on teada, on ettevõtjal kergem enda majandustegevust planeerida. Maksupoliitika ettearvatavus ja pikema aja peale ette planeerimine on väga tähtis. Teie pakkusite eelarve parandusettepanekutes astmelist tulumaksu. Aga kujutage pilti, et astmeline tulumaks oleks teie ettepaneku kohaselt detsembrikuus vastu võetud. Eelnõu ei ole, deklaratsioonivorme ei ole, keegi ei tea, mida see üldse tähendab, teil pole endal õrna ettekujutustki, kuidas astmelist tulumaksu rakendada. Vaat see on lähenemine, mida ei tohiks maksupoliitikas olla. Aga kui selle eelnõuga riik annab siin mitmeks aastaks perspektiivi teada, siis minu arvates see on vägagi mõistlik.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud ettekandja! Teie oma vastuses puudutasite valdkondi, mis on nii või naa seotud selle aktsiisi tõstmisega. Ühelt poolt salakaubanduse oht, teiselt poolt aga inimeste tervis. Mul tekkis küsimus, kus see mõju võiks veel olla. Toon näiteks valdkonna, mida te väga hästi tunnete. See on hotellindus. Mõni aasta tagasi, kui oli ka selline järsk aktsiisitõus, siis kohe külastatavus kahanes. Hiljem see stabiliseerus, aga mõnda aega oli käive languses. Kas on seda arvestatud? See ei ole meie jaoks mitte tähtsusetu valdkond.

See oli meil arutusel, aga enne esimest lugemist, kui me arutasime eelnõu põhimõtteid. Aga muidugi te olete õigel teel selles mõttes, et loomulikult see mõjutab hotellide täituvust, üldse turismi. Ja eelkõige mõjutab see neid turiste, kelle siia saabumise üks siht ongi odavam meelelahutus, odavam alkohol, odavamad hotellid. Aga ma ei võtaks seda nii dramaatiliselt. Teadaolevalt Soome ka tõstab aktsiisi, nii et tegelikult nende aktsiis võib-olla liigub isegi kiiremini eest ära. Aga jah, enne esimest lugemist me seda teemat käsitlesime.

Priit Toobal, palun!

Hea ettekandja! Ka mina olen pigem seda meelt nagu kolleeg Kalev Kallo, et Tallinn on selles küsimuses pigem teenäitaja. Tuletame meelde öise alkoholimüügi keelamist, mis sai alguse Tallinna linnast, hiljem rakendati see keeld üle kogu riigi. Aga palju on juttu olnud ka sellest, et aktsiis on üks võimalikke meetmeid, kuidas alkoholi tarbimist, tegelikult liigtarbimist vähendada. Minu arvates tuleks seda küsimust komplekssemalt käsitleda. Tõenäoliselt arutasite komisjonis sedagi, missugused võimalused on veel alkoholi tarbimist vähendada – olgu selleks siis reklaamipiirang, müügikohtade arvu piirang või müügiaja piirang. Missugune on teie arvates kõige tõhusam abinõu ja millal võiks valitsuskoalitsioon tulla välja kompleksse paketiga, mida saaks laiemalt arutada?

Jah, selline laiem käsitlus on minu teada päevakorral ja asjaomased tegevused on väljatöötamisel. Meie küll seda konkreetselt ei arutanud, sest komisjonil oli oma ülesanne, aga ma olen täiesti nõus, et probleemi tuleb analüüsida laiemalt ja tegelda kõigekülgse tegevuskavaga. Aktsiisipoliitika on väga tähtis abinõu, aga probleem on väga mitmetahuline ja on vaja kompleksset tegevuskava, et kahjulikku mõju vähendada.

Ester Tuiksoo, palun!

Lugupeetud ettekandja! Praeguse seaduseelnõu kohaselt on plaanis tõsta alkoholiaktsiisi igal aastal 5%. Kas teil on olnud juttu, mis on lagi? Kui kaua aktsiis peaks tõusma?

Seda lage ei ole! Nii kaua, kuni raha juurde trükitakse ja toimib globaalne inflatsioon, tuleb ka aktsiisimäärasid vähemalt inflatsiooni tempos korrigeerida. Üks argument, miks neid aktsiise tõsta, ongi praegu see, et inflatsioon viib hinnad üles. Alkoholiaktsiisi tõstetakse vähemalt vastavalt inflatsioonile. See on üleeuroopaline praktika, ka teistes riikides. Aga kus see ülemine piir on, ma ei tea. Raha trükitakse juurde, ülemine piir jookseb kogu aeg eest ära.

Viktor Vassiljev, palun!

Hea ettekandja, ka minu poolt teile õnnitlused sünnipäeva puhul! Soovin südamest teile head tervist ja meelekindlust ja südamerahu! Minu küsimus on järgmine. Te ütlesite, et aktsiiside tõustes alkoholi kättesaadavus mõnevõrra langeb – kindlasti langeb! –, samas pole kättesaadavus tõsisele joodikule kunagi probleem olnud. Salaturg muidugi vohama ei hakka, aga eks ta 5% või 10% kasvab. Kindlasti on välja arvutatud, kui palju suureneb salaturu maht – ka need arvud on teada. Aga kas on ka välja arvutatud, kui palju kasvavad need kulud, mis riik peab tegema salaturu mahu suurenemise mahasurumiseks ja nende tagajärgede silumiseks? Kas see summa on kuidagi korrelatsioonis aktsiisitõusu protsendiga?

Ma arvan, et need kulud mahuvad Maksu- ja Tolliameti eelarve piiresse – kui me eelarve ikka vastu võtame, aga ma loodan, et võtame. Muidugi ei ole siin tegija ainult Maksu- ja Tolliamet. Ta on küll esimese viiuli mängija, aga tähtis on ka koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga. Võib-olla tuleb edaspidi mõelda sellele, et nendes piirilõikudes, kus kontroll on hõredam, kas või kaameravalvet parandada. Võib-olla alkohol ja tubakatooted liiguvad üle piiri mitte läbi ametlike piiripunktide, vaid mööda metsateid. Eks ikka leitakse viise, kuidas odavamalt maksustatud alkoholi sisse tuua. Aga ma arvan, et ülemäära ei maksa muretseda. Meie ametkondadel on eelarves raha selleks olemas, et täita oma ülesandeid aktsiisimaksu kogumisel.

Tarmo Tamm, palun!

Hea ettekandja! Kas selline loogika peab paika, et alkoholi madalam hind võiks riigieelarvet rohkem kasvatada kui kõrge hind, kui teenitaks tänu käibele, mitte tänu kõrgele hinnale? Ja küsimuse teine pool: kas Euroopa Liidus ei võiks olla ühtset aktsiisipoliitikat, et ei tekiks sellist riikidevahelist konkurentsi? See on ala, kus ei tohiks tegelikult konkurentsi olla.

Siin oli jälle mitu küsimust. Alammäärades, ma tean, on Euroopa Liidus püütud kokku leppida, aga tihti need kokkulepped ei ole tulnud kergelt. Ma ise olen osalenud vaidlustes, kus vaidlevad rohkem õlut tarbivad maad, näiteks Tšehhi, kes võitleb õlleaktsiisi miinimummäära vastu, ja teiselt poolt riigid, kus armastatakse rohkem veini. Õlleriigid ütlevad, et palun väga, aga siis paneme ka veini hinnale aktsiisi juurde. See debatt on olnud väga terav ja ma arvan, et see käib praegugi Euroopa Liidu rahandusministrite vahel.
Aga mis puutub teie küsimusse, kas poleks õige langetada aktsiisi ja sellega suurendada käivet ja saada riigieelarvessegi rohkem raha, siis see ei ole just tervise aspekti silmas pidades mõistlik. Selliselt ei tohiks oma inimeste tervisele mõtlev riik küll käituda.

Peeter Võsa, palun!

Hea ettekandja, kõigepealt minu poolt ka palju õnne! Aga töö nõuab tegemist. Algatus on hea. Ma tahaksin küsida sedamoodi. Härra Sõerd, millega valitsuse soov tõsta alkoholiaktsiis just nii kõrgele põhjendatud on? Mulle sattus kätte Eesti Panga teaduspreemia pälvinud Tartu Ülikooli doktorandi Indrek Saare doktoritöö, milles  ta soovitab teaduslikele argumentidele tuginedes alkoholiaktsiisi tõsta hoopis kuni kolm korda. Kas meie teiega loeme erinevate teadlaste seisukohti ega ole võimelised seetõttu sellest asjast päris ühtemoodi aru saama või tegelikult ei olekski meie riigi napist eelarvest vaja teadustöid toetada, sellepärast et nende sisu ei huvita nagunii mitte kedagi?

Aga ma ju seletasin, et härra Lipand, kelle me komisjoni kutsusime, täpselt seda meile rääkiski, et mitte ainult see aktsiisitõus, aga ka varasemad oleks võinud olla hoopis jõulisemad. Samas on teadlastel tõesti erinevaid arvamusi. Ent ka alkoholitootjad saatsid meile kirja, mis on Riigikogu kodulehelgi olemas. Nemad pakkusid aktsiisitõusuks 3%. Laskumata väga spetsiifilistesse analüüsidesse, arvan ma, et 3%-se sammuga tõstmine – seda on ilmselgelt vähe. 10% seevastu on natukene riskantne salaturu ohtu arvesse võttes. 5% tundus peale seda, kui me olime ära kuulanud Rahandusministeeriumi selgitused, mõistlik, aga mitte kõigile komisjoni liikmetele. Tehti ka ettepanek tõsta õlleaktsiisi 33% aastas. Aga seda ettepanekut komisjon ei toetanud.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud Aivar Sõerd, te mainisite seda, et tervishoiuspetsialistide arvates oleks alkoholiaktsiisi tõus võinud olla jõulisem. Ka Marje Josing Konjunktuuriinstituudist on öelnud, et õlle hind on võrreldes keskmise palgaga aina odavamaks muutunud. Samas, kui me rahanduskomisjonis seda eelnõu arutasime, siis üks valitsusliitu kuuluv saadik ütles minister Jürgen Ligile, et vähemalt õlleaktsiisi seisukohalt hinnates kannab rahandusminister enda peas A. Le Coqi mütsi. Ehk võetakse alkoholitootjate huvisid rohkem kuulda kui teisi ettevõtjaid, keda see maksutõus samuti puudutab? Teie kuulute samasse erakonda, kuhu kuulub Jürgen Ligi. Kas te saate ümber lükata väite, et see eelnõu ilmselgelt esindab alkoholitootjate või siis ühe õlletehase huvisid?

Te olete ilmselgelt eksiteel. Varasemast kogemusest tean, et teil on komme – vabandust, et ma niimoodi isiklikuks lähen, aga seda on teile ennegi ette heidetud! – panna inimestele suhu sõnu, mida nad teinekord öelnud ei ole. Tootjate ettepanek oli 3% tõsta ja muuta ka aktsiisi tasumise tähtaegu. Valitsus pakub välja 5% kõigi aktsiisiliikide puhul – see puudutab veini, kääritatud jooke, kanget alkoholi, õlut. Ma ei näe siin küll kellegi eelistamist. Ma arvan, et olete eksiteel.

Helmen Kütt, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt ka minu poolt palju õnne sünnipäevaks! Ma palun ette vabandust, kui te olete juba sellel teemal rääkinud – teel kabinetist saali võib mõni küsimus kuulmata jääda. Aga kabinetis teie väga huvitavaid vastuseid kuulates tekkis mul tahtmine esitada teile küsimus, kuidas Eesti oma aktsiisitõusuga teiste Euroopa Liidu riikide hulgas välja paistab. Millised on teistes Euroopa Liidu riikides kehtestatud aktsiisid nii kangel kui lahjemal alkoholil?

Ma lasin saalis ringi käima tabeli, kus on meie lähiriikide andmed ära toodud. Üldine praktika on selline, et neid määrasid püütakse inflatsiooni tempos tõsta, aga on riike, kus on mindud agressiivsema tõstmise teed. Eelkõige on need Põhjamaad, just Soome ja Rootsi, kus on Euroopa Liidu kõrgeimad aktsiisimäärad. Samas on riike, kus aktsiisid on suhteliselt madalad. Meie praegune õlleaktsiis ei ole kõige madalam, see on üsna keskmisel tasemel, aga 33%-list tõusu, mille teie erakond välja pakkus, ei ole mõistlik teha.

Peeter Võsa, palun!

Hea ettekandja! Mul on teile üks selline küsimus. Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip on välja öelnud mõtte, et Eestis on vaid üks õlu – see on A. Le Coq. Ülejäänuid nimetas ta õllesarnasteks jookideks. Kuidas toimub nende õllesarnaste jookide maksustamine: kas õllega samamoodi või tuleks õllesarnastele jookidele kehtestada selline aktsiisisarnane maks?

Mina sellist asja siit eelnõust ka kõige parema tahtmise juures välja ei loe. Siin taga on ilmselt teie fantaasia.

Lauri Laasi, palun!

Austatud ettekandja! Kui me siin eelmine kord arutasime alkoholiaktsiisi tõstmist – sellest ei ole kuigi palju aega möödas –, siis Eesti Alkoholitootjate Liidu esindaja, Liviko tegevdirektor Janek Kalvi ütles, et alkoholiaktsiisi tõstmine tuli talle ja kõikidele teistele alkoholitootjatele täieliku üllatusena, mis mõjus nagu kirvelöök selga. Kas seekord on alkoholitootjaid ette hoiatatud, et nad ei peaks üllatusega lehest lugema, et alkoholiaktsiis tõuseb?

Loomulikult! Muidugi võib veel varem teavitada  – mida varem, seda parem, isegi mitu aastat ette. Praegune etteteatamise aeg on mõistlik ja selle pärast meie ka praegu siin öösel pingutame, et see eelnõu saaks võimalikult kiiresti seadusena vastu võetud. Üks asi on seadus, teine asi on see, mis on öeldud. Etteteatamise aeg on mõistlik, see on võimaldanud ettevõtjatel muudatuseks valmistuda. Ma ise olen ettevõtjate käest kuulnud, et nende jaoks on tähtis just see, et nüüd on poliitika ja määrad mitmeks aastaks ette antud. See on eriti tähtis, et plaanid on teada, mitte et tullakse aasta pärast ja hakatakse uuesti määrasid ringi tegema. Maksusüsteemi ettearvatavus on tähtis. Ma siin ühele küsimusele vastates selgitasin, et kindlasti ei saa astmelist tulumaksu heaks kiita eelarveseaduse parandusettepanekutega novembri lõpus või detsembris – see on absurd.

Aivar Riisalu, palun!

Tegelikult käibemaksu saab küll muuta poolteisenädalase etteteatamisega. Me oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmed, meie rahandus on korras, meil käib siin puldis Euroopa parimaks rahandusministriks tituleeritud mees, meil on stabiilne maksusüsteem, sest et see ongi Reformierakonna taotlus ja selle eest teile sügav kummardus.
Kahjuks on sedasama alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust muudetud viimast korda 2012. aasta märtsikuus, täna me muudame seda jälle. Miks me seda teeme? Kas see ongi teie arvates stabiilne maksusüsteem?

See oli jälle pikk mõttearendus, millele järgnesid lõpuks ka küsimused. Mul on hea meel, et me täna suutsime ära hoida meie maksusüsteemi muutmise astmeliseks, ja seda ühe kuu pikkuse etteteatamisega. See on tõsine saavutus ja vääris ööpäevade kaupa siin istumist. Kindlasti ükski maksusüsteem ei ole ideaalne, ka meie maksusüsteem vajab aeg-ajalt muutmist. Eile oli mul võimalus viibida Eesti autovedajate liidu aastakonverentsil. Nendel oli ka päris tõsiseid etteheiteid meie maksusüsteemile. Mitte, et see oleks vaja astmeliseks teha, aga nendel on muud mured. Maksusüsteem ei ole ideaalne, seda on vaja ajakohastada ja parandada. Aga jah, põhiline on see, et oleks ettearvatavus ja sellised järsud muudatused oleks ikkagi ette teada. See on tõesti tähtis.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud Aivar Sõerd! Ma mõtlesin siin teie vastuseid kuulates, kas ma peaksin midagi vastama teie isiklikuks minemisele, aga jõudsin järeldusele, et kui igaüks meist teile vastaks, siis meenutaks see võib-olla natuke koolikiusamist. Nii et jätame teid selles suhtes rahule ja räägime asjast.
Te ütlesite, et maksusüsteem peab olema stabiilne. Ma vaatan Riigi Teatajast alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise käiku. Kas te teate, et ainuüksi alates aastast 2009 on seda muudetud kümnel korral? Mis on maksusüsteemis stabiilset, kui ühte seadust nelja aasta jooksul 11 korda muudetakse? Millised vead on siis varem tehtud? Või kas seesama valitsus ei ole ette näinud vajadust selles seaduses ühte, teist, kolmandat ja kümnendat asja muuta? Kas te nimetate sellist asja stabiilseks maksukorralduseks?

Teie hinnanguga on raske nõustuda. Võib-olla on olnud ka selliseid aegu, kui on tulnud teha lühikese etteteatamisega kiireid otsuseid. Teie etteheide kõlas käibemaksu kohta. Jah, see etteheide on muidugi mõistetav, aga väita, et me praegu selle konkreetse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusega kuidagi häid tavasid rikume, on natukene ülepingutatud hinnang. Sellega ei saa kuidagi nõustuda.

Mailis Reps, palun!

Hea ettekandja! Te olete täna korduvalt rääkinud aktsiiside astmetest. Ma ei ole küll päris aru saanud, kas te tahate neid tekitada või need ära kaotada, aga igal juhul olete neist korduvalt rääkinud. Ma tuleksin aktsiiside sisu juurde. Kui me vaatame muu Euroopa lähenemist aktsiisidele, siis nagu meie maksude puhul, on mujalgi aktsiisid olnud suunatud mingisugusele konkreetsele tegevusele – on see siis teede parandamine või tervishoid. Missuguse sihiga te seekord aktsiise tõstate? Kas meie tervishoiu parandamiseks, arstidele vastu tulles või soovite lihtsalt riigieelarve auke täita?

Ma olen sellele küsimusele juba rohkem kui paar korda vastanud. Kindlasti arvestatakse siin eri aspekte. On eri argumente: on fiskaalne argument, on kahjulike tarbimisharjumuste piiramise argument, on tervishoiu argument, on salaturu argument. Teie kolleeg tõi juurde ka veel turismi arengu argumendi. Neid on päris palju. Kui meie siin seda asja arutame ja otsustama hakkame, siis peaksime kõiki neid argumente arvesse võtma, mitte lähtuma ainult fiskaalsest eesmärgist.

Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Te kindlasti olete kursis väga erinevate arvamustega ka sellestsamast fiskaalargumendist lähtudes. Püüe selliste aktsiiside ja muude kaudsete maksude abil riigieelarvet stabiilsena hoida on tuleviku seisukohalt üsna kahtlane. Kui me vaatame alkoholi ja tubaka tarbimist, siis eesmärk on ju tarbimist vähendada. Kas teie rahandusspetsialistina ei muretse, et kui Euroopa toetused vähenevad, siis ainult aktsiisidele ja muudele kaudsetele maksudele tuginedes on meie eelarve tulevik suhteliselt ebakindel?

Kui me võrdleme end teiste riikidega, siis kogub Eesti riik päris hästi oma maksutulu. Isegi tulumaksu nii üksikisikutelt kui ka ettevõtetelt kogub Eesti võrreldes teiste riikidega päris hästi, selle kohta on teinud ülevaate TAXUD. Need andmed on mul olemas. Kui teid huvitab, võin neid teile näidata. Tegelikult kõige suurem oht Eesti maksusüsteemile on, kui seda hakatakse kraavi keerama sellega, et muudetakse tulumaks astmeliseks. Eriti hull on, kui seda tehakse läbimõtlematult. Ma enam ei imesta, kui me siin Riigikogus räägime, et muutes tulumaksu astmeliseks, kogume kümneid ja sadu miljoneid. Mina ei ole selles kindel. Võib-olla me peame selletõttu hoopis juurde maksma, sest maksutulud hoopis vähenevad. Astmelise tulumaksuga maksusüsteemis on tavaliselt hästi palju erandeid, soodustusi, maksuauke, mahaarvamisi. Kõige rohkem ma näen just selles ohtu, et meie maksusüsteem võidakse sedapidi ära rikkuda.
Proportsionaalne tulumaks on meil töötanud aastast 1994. Me olime esimesed, kui kehtestasime proportsionaalse tulumaksu, ja sellele järgnenud aastakümnetel on Eestil olnud ka järgijaid. Meie maksusüsteem on oma elujõudu tõestanud ja kui me saame rääkida maksudealasest konkurentsist, siis meie süsteem on rahvusvaheliselt täiesti konkurentsivõimeline.

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Ma tulen selle 2016. aasta juurde tagasi. Ma mõtlen, et see on tore, kui me peame nüüd plaani tõsta aktsiisimäärasid 5% ulatuses, kuigi need inimesed, kes tegelevad tootmisega, palusid 3% aastas. Eks elu paneb need asjad paika. Aga tänases päevakorras on meil kaks küsimust, mis on seotud keskkonnatasude seadusega, ja seal oli lubatud ühte, aga nüüd me teeme teist. Ma tahangi teie käest küsida, kes annab garantii – kas peaminister või valitsus –, et maksusüsteemi stabiilsus on tulevikus niisugune, nagu ta peaks olema.

Me peame siin maksudebatte, milles te väga ei taha osaleda. Aga ma oleksin tahtnud näha lõpuks seda teie astmelise tulumaksu eelnõu. Paraku seda ei ole olnud võimalik arutada, sest teil kas ei ole olnud soovi või te pole suutnud ette kujutada, kuidas astmelist tulumaksu rakendada. Me tegeleme sellega, et hoida ära selliseid asju, mis meie maksusüsteemi põhjalikult pea peale pööraksid. Selleks me neid debatte peame.

Palun, Jüri Ratas!

Hea ettekandja! Minu südamest tulevad ja siirad õnnesoovid teile! Palju jõudu, palju tervist ja palju edu! Ma luban teile Keskerakonna fraktsiooni nimel, et me tänase päeva jooksul teeme teile korraliku kingituse astmelise tulumaksu eelnõude näol, mis me oleme Riigikogus viimaste aastate jooksul sisse andnud. Siis te näete, mis on meie ideed. Ma näen, et teil on soov ideega kaasa tulla ja aidata meil astmelise tulumaksu eelnõu veel paremaks teha. Ja mis saab toredam olla, kui kaks liberaalset erakonda püüavad maksusüsteemi paremaks muuta. Ma tulen aga tagasi selle eelnõu juurde, täpsemalt oma pinginaabri küsimuse juurde, kes nentis, et seda seadust on aastast 2009 oma kümme korda muudetud. Öelge, palun, mis on need põhjused olnud!

Aitäh! Siin on erinevaid põhjuseid. Näiteks aastal 2005, kui me olime koos teie erakonnaga valitsuses, me kehtestasime alkoholi maksumärgid. See oli selline meede, mille kohta me nüüd tagantjärele – seitse aastat on möödas – võime öelda, et see oli väga õige samm, mis aitas alkoholiaktsiisi märksa paremini kokku koguda. Või võtame kütuse. Siin olid need garantiide küsimused, meetmed, mida rakendati. Jällegi riik võitis kümneid  miljoneid eurosid maksustamata tulu. Aga kui te selle astmelise tulumaksu eelnõu teete, siis, ma soovitan, tehke eraldi eelnõu. Ärge hakake muutma praegu kehtivat proportsionaalset tulumaksusüsteemi! See ei ole lihtsalt võimalik. Ma soovitan teil teha täiesti uue eelnõu – te ju ütlesite, et te tahate minu nõu kuulda. Ei ole võimalik sobitada proportsionaalse tulumaksusüsteemi sisse astmelist tulumaksu. See ei hakka reaalselt tööle. Eelmine kord te esitasite eelnõu – see on ka ainukene eelnõu, mille te olete esitanud –, mis oli just selliselt tehtud: tegu oli sooviga muuta üht sätet praegu kehtivas proportsionaalses tulumaksusüsteemis. See ei ole reaalselt rakendatav.

Suur tänu! Palun, Vladimir Velman, teine küsimus!

Suur tänu, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie ise viisite meid teemast eemale. Nagu näha, on kaks punast rätikut, mis teid ärritavad. Üks on Tallinn ja teine on astmeline tulumaks, ning mõlema taga on Eesti Keskerakond. Võib-olla siis teeks katset ning annaks Tallinnale võimaluse kehtestada astmeline tulumaks ja proovida see nagu läbi ja vaadata, mis sellest välja tuleb? Või kui rääkida selle eelnõu teemast, siis vahest annaks Tallinnale võimaluse ise kehtestada kõrgem alkoholiaktsiis või midagi muud sellist? Ehk anda rohkem vabadusi kohalikele omavalitsustele otsustada neid küsimusi. Kuidas te selle peale vaatate?

Vaat see oleks vahva! Ma jäin kohe lausa mõtlema selle peale, et Tallinna müügimaks ja Tallinna astmeline tulumaks. See oleks tõsine sooritus! Ma ei tea, mis sellest müügimaksust on saanud, kui palju Tallinna linn tagasi hakkab maksma. Ilmselt väga odavalt te sellest jamast ei pääse, aga ma võin ka eksida.

Aitäh! Palun, Jüri Ratas, teine küsimus!

Suur aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ma pean tunnistama, et mina saan teist täiesti teistmoodi aru kui Vladimir Velman. Mulle tundub, et te tegelikult seda astmelist tulumaksu pigem nagu toetate ja isegi utsitate opositsiooni tagant, et tulge selle eelnõuga välja. Ma näen siirast soovi oma panus anda ja hakkasin mõtlema, et võib-olla tuleks teha mingi laiapõhjaline komisjon, kuhu kutsuks ka rahanduskomisjoni esimehe.
Aga nüüd tulen tagasi eelnõu juurde, mida me praegu arutame. Ma olen seda arutelu kuulanud algusest peale. Kas on mingisugused aspektid, mille kohta ei ole saalist osatud küsida, ent mida te komisjonis selle eelnõu raames arutasite ja mis oleks vaja siin selgeks rääkida? Kas on midagi, mida selle eelnõu puhul veel välja tuua?

Mis astmelise tulumaksu komisjoni puutub, siis sellega peab kiirustama, sest te tahtsite seda 1. jaanuarist jõustada. Tulumaksu arvestamise periood on kalendriaasta. Eelarve võetakse vastu 1. jaanuariks, siis peab ka astmeline tulumaks sellest ajast kehtima hakkama. Komisjoniga on natuke kiire.
Aga mida ma selle eelnõu kohta omalt poolt lisaksin? Esiteks, minu hinnangul on selle suur pluss, et aktsiisimäärad on antud mitmeks aastaks ette. See muudab meie majanduskeskkonna stabiilseks ja annab tootjatele kindluse – kellele iganes, kes siin Eestis toimetavad, näiteks turismiettevõtjatele. On kõlanud eri arvamusi, kas 5% on õige, aga ka tänane arutelu on andnud mulle veel rohkem kindlust, et 5% ongi see soovitud kesktee, kuigi saalist on kuulda olnud arvamusi ühes ja teises suunas. Aga nüüd, arutelu lõpus on minus süvenenud veendumus, et õige on aktsiise järgmistel aastatel just nii palju tõsta.

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Hea kolleeg! Kuulan teie arvamusavaldusi ja saan aru, et olete oma vastustes läinud tänase eelnõu käsitlusest õige kaugele. Olete püüdnud kannatlikult ja selgelt, isegi võiks öelda, nagu väikestele lastele selgitada, millised ohud peituvad astmelises tulumaksus ja üldse maksusüsteemis, kui seda väga järsult muuta. Mul on teile selline küsimus. Kuidas te ise tunnetate, kas selle aja jooksul – vastamine on ju kestnud vaat et kaks tundi – on teie selgitused kohale jõudnud või on tänane jutt kurtidele kõrvadele kõlanud? Öelge palun oma arvamus lõpetuseks!

Kui me seda küsimuste vooru alustasime, siis mul tõesti selline mulje tekkis, aga praegu ma arvan, et sellest oli kasu. Sellest oli mulle kasu ja usun, et ka küsijad said minu tõesti lühikestest vastustest mingisugust informatsiooni, millest oma töös lähtuda.

Väga suur tänu, Aivar Sõerd! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ka minu poolt palju õnne sünnipäevaks ja toredat sünnipäeva jätku! (Aplaus.) Näete, niisugust aplausi pole mitte iga esineja ära teeninud, nii et oli väärt esinemine.
Me asume läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Palun kõigepealt kõnetooli Heimar Lengi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid, kes me siin saalis oleme! Hästi mõnus ettekanne oli Euroopa parimalt rahandusministrilt. Ma arvan ka tõepoolest, et kasu oli kahepoolne. Jõudsimegi heade ideedeni, näiteks et Tallinn võiks proovida astmelist tulumaksu eraldi Eestist. Ja miks ka mitte? Samas mulle tundub, et härra Sõerd kardab millegipärast seda ATM-i, astmelist tulumaksu nagu Vanapagan välku. Aga kui ta oli Rahvaliidu rahandusminister, siis minu mäletamise järgi see hirm nii suur ei olnud. See selleks, see pole praegu tähtis. Aga seda Tallinna mudelit, härra Sõerd, võiks proovida küll, sellepärast et Tallinnal läheb ju hästi. Keskerakond on Tallinnas võimul ja vaadake, kui kõrge elatustase on siin rahval! Võrrelge seda Lõuna-Eestiga, kus on võimul Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit! Kui madal elatustase on seal rahval! Nii et me saame teineteist vägagi hästi täiendada.
Kui tulla selle aktsiisiseaduse juurde, siis tõepoolest on asi päris segane. Meil oleks nagu olnud rohkem sotsiaalkomisjoni istung, sest kaks tundi me rääkisime siin põhiliselt alkoholi kahjulikkusest inimese kehale ja mõistusele. Selles mõttes on ettevõtmine tore. Kui ma loen eelnõu seletuskirja, siis on päris hea teada, et pärast teist lugemist arutas komisjon eelnõu kolmel korral. Siin on kirja pandud, et komisjonile tutvustas oma seisukohti Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Andrus Lipand, kelle hinnangul on alkohol Eestis liialt kättesaadav, aktsiisitõusud on olnud ebapiisavad ja lahjade alkohoolsete jookide aktsiis võiks tõusta samale tasemele kui kangete alkohoolsete jookide oma. Esineja juhtis tähelepanu noorte seas levivatele lahjadele alkohoolsetele jookidele.
Mina isiklikult olen teisel seisukohal. Härra Sõerd nimetas oma ettekandes, et imelikul kombel juuakse Soomes kanget alkoholi tunduvalt vähem ja kergeid jooke rohkem. Härra Sõerd, ma vaatasin teie tabelit ja leidsin selle põhjuse üles. Tõepoolest, soomlased joovad rohkem kergeid jooke ega jää nii purju kui meie siin raskest viinast. Me vaidlesime, kus on see aktsiis kõrgem, ja, head kolleegid, tuleb välja, et Eestis on praegu õlleaktsiis 5.70, Lätis 3.08, Leedus vaid 2.46 ja Soomes 4. See selgitabki, miks mujal juuakse lahjasid jooke rohkem kui meil ega langeta nii raskesse joobesse. Ma arvan, et meil ei ole mõtet kergemate jookide aktsiisi tulevikus tõsta, jätame need odavamaks ja kättesaadavamaks, et inimesed kangemat kraami ei eelistaks.
Oli veel meeldiv lugeda siin, et pöörduti arvamuse saamiseks sotsiaalkomisjoni poole ja kuulati ära ka Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi spetsialistid. Asuti seisukohale, et mida kõrgem on alkoholiaktsiisi määr, seda raskemini on alkohol kättesaadav, eriti noortele. Seega toetati aktsiisimäärade tõstmist. Ma jään pikisilmi ootama seda rohelist raamatut, mis kavatsetakse välja anda, et Eesti alkoholipoliitikast täielik pilt saada. See on kena, et rahanduskomisjonis nii palju sotsiaalprobleeme arutati. Jääbki mulje, et ollakse väga rahva tervise eest väljas.
Selle kõne jätkuks tooksin välja ka omapoolse väikese statistika. Vist vähesed meist teavad, et Eestis on iga kaheksas mees alkoholisõltuvuses. Ühesõnaga, iga kaheksas mees on sisuliselt joodik. Eestis peetakse alkoholismi haiguseks, meie spetsialistide seisukoht on, et alkohoolikuks ei sünnita, vaid selleni viivad eluraskused.
Ja nüüd ma tahangi hetkeks peatuda nendel eluraskustel. Mõtleme, miks Eesti mehed palju joovad! Sellel on ajaloolised põhjused. Kui me vaatame 1990. aastaid, kui me astusime uude ühiskonnakorda, siis vaatamata suurele austusele meie daamide vastu, kes siin saalis praegu istuvad, söandan väita, et põhiraskus langes siiski meeste õlgadele. Pere tuli toita, tööd oli raske saada, kõigil soovitati hakata ettevõtjateks. Suured tursked mehed püüdsid olla firmade juhid, ostsid omale busse ja kaubaautosid, et nende abil äri teha. Enamik mehi ei saanud sellega hakkama. Mees tuli õhtul töölt koju ja palgaraha oli väga väike, lapsed ja naine aga küsisid, kus raha on. Mehed hakkasid jooma. Ma arvan, et just ühiskonnakorra muutus on üks suur põhjus, mispärast mehed jooma hakkasid ja mispärast on ka praegu rahva seas raske alkoholismitõbi levinud – iga kaheksas mees on alkohoolik.
Ja on veel üks minu jaoks täiesti ootamatu statistiline näitaja, võtsin selle ka siia pulti kaasa. See on hiljaaegu Eesti ajakirjanduses avaldatud. Kujutage ette, härra Sõerd, me joome praegu keskmiselt 12 liitrit absoluutalkoholi aastas. Kas keegi usub seda siin saalis? Me peame uskuma, statistika on ametlik. Vene aja lõpus me jõime kaks korda vähem. Vene aja lõpus, 1990. aastatel müüdi Eestis elaniku kohta keskmiselt 6 liitrit alkoholi. See on tõepoolest ootamatu. Me oleme harjunud rääkima, et Vene ajal kõik jõid ja Nõukogude ajal olid kõik joodikud, aga tuleb välja, et praeguses vabariigis on joodikuid kaks korda rohkem, kui oli ENSV-s. Sellised üllatavad andmed leiad, kui hakkad vaatama statistikat.
Ma tahaksin veel – meil on mõned daamid siin saalis – meelde tuletada, et neiud, tüdrukud ja prouad, olge hästi ettevaatlikud, alkohol mõjub eriti raskelt just teile. Alkohol avaldab naistele märksa tugevamat mõju kui meestele. Keha füsioloogiliste iseärasuste tõttu jäävad naised kiiremini purju ning on kauem alkoholi mõju all. Kui sama kehakaaluga naine ja mees joovad ära samas koguses alkoholi, on naise veres alkoholitase kuni kolmandiku võrra kõrgem kui mehel. Naise organismil kulub kolmandiku võrra kauem aega, et alkoholi verest välja ajada. Palju mul aga on?

Teil on jäänud 25 sekundit.

Nii vähe? Ma tahaksin öelda, et naised, olge ettevaatlikud. Annan teile näpunäite: Tervise Arengu Instituut soovitab napsitavatele naistele jätta igasse nädalasse vähemalt kolm alkoholivaba päeva ning tarvitada kõige rohkem kaks alkoholiühikut päevas.

Ja nende väärtuslike nõuannetega ongi teie aeg lõppenud. Suur tänu! Me kuulame nüüd Marika Tuus-Lauli. Kaheksa minutit, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma teeksin ka kõigepealt väikese põike ajalukku ja meenutan seda, et Andrus Ansipi kaks viimast valitsust on väga armastanud riigieelarvet täita aktsiise pidevalt tõstes. Kui meenutada, siis 2007. aastal kohe peale valitsuse kokkupanemist tõi rahandusminister Ivari Padar välja maksuseaduste paketi ja ühe esimese eelnõuga asuti tõstma aktsiise. Tõsteti bensiini, diislikütuse, petrooleumi ja vedelgaasi aktsiisi, samuti alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisi, aktsiis pandi peale elektrile, maagaasile ja põlevkivikütteõlile. Samasse maksupaketti kuulus veel tulumaksu alandamine igal aastal 1% võrra, mis pidi eelmiseks aastaks, 2011. aastaks jõudma 18%-ni. Seda viimast tulumaksu alandamist ei ole loomulikult toimunud, aga aktsiise on tõstetud pidevalt – pidevalt nii palju kordi, et keegi ei suuda seda arvu täpselt meenutada. Usun, et ka meie rahandusspetsialist ei suudaks seda öelda.
Alkoholiaktsiis on tõusnud peaaegu igal aastal, vahel isegi vist poole aasta pealt. Nii et tänane eelnõu, mis määrab alkoholiaktsiisi tõstmise neljal järgmisel aastal, ei kujuta endast mitte midagi erilist. Mõnevõrra eriline on see aga selle poolest, et aktsiiside tõstmise põhjendus on teistsugune kui varem. Seni on ministrid esile toonud rahva tervise ja rõhutanud, et aktsiiside tõstmine on üks moodus võidelda viinakuradi vastu. Põhjenduseks on toodud väga mitmeid tegureid: noorte, sh teismeliste aina enam napsitamine, suur suremus alkoholi tarbimisega seotud haigustesse, noorte meeste õnnetusjuhtumitega seotud surmad jne. Täna arutatavas eelnõus on väga lühidalt ja lakooniliselt öeldud: eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid alkoholi aktsiisimäärade tõstmise teel. Täpselt nii ongi. Ja edasi on juba ära toodud need tähtajad, et nelja aasta jooksul tõstetakse alkoholi aktsiisimäärasid igal aastal 5% ja et seda tehakse üldise hinnatõusuga samas tempos. Ja ongi kõik.
Kui seletuskirja vaadata, siis õnneks võib sellest välja lugeda, et komisjoni kutsuti spetsialist Andrus Lipand, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud, kuigi minu teada on tema töö põhisisu suitsetamise vastu võitlemine, alkoholi teemaga ta nii palju seotud ei ole. Ma olen temaga kunagi koos töötanud ja tean. Võib küll öelda, et praegusele valitsusele siiski inimeste tervis korda ei lähe. Mõtleme kõigele sellele, mis on viimasel ajal Eestis toimunud: on tõstetud visiidi- ja voodipäevatasu, vähendatud erialaarstide vastuvõttu, hambaravi ei lähe juba ammu valitsusele korda, kaotatakse apteekide asutamise piirangud ja ravimiabi muudetakse veelgi enam ravimiäriks jne.
Sel taustal on selge, miks hääletati maha Keskerakonna fraktsiooni koostatud Riigikogu otsuse eelnõu, et sellestsamast alkoholiaktsiisist laekuvast rahast läheks 20% otse haigekassa vahenditesse. Järgmise aasta eelarves moodustaks 20% alkoholi- ja tubakaaktsiisi umbes 74 miljonit eurot. Seda raha võiks kasutada loomulikult selleks, et ära hoida alkoholist ja tubakatoodetest tingitud tervisekahjustusi ning ravida nende tarvitamisest tulenevaid tagajärgi. Selline otsene aktsiisiraha suunamine ennetuseks ja ravitegevuseks ning ka tervishoiutöötajate palga tõstmiseks võimaldaks Eestis märksa paremini ja sihtotstarbekamalt ravitegevust korraldada.
Eesti Perearstide Selts, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit ja Eesti Õdede Liit on oma pöördumises öelnud, et hädasti on praegu tervishoidu raha juurde vaja. Miks mitte suunata raha, mis aktsiisist laekub, selleks, et vähendada inimeste tervisele kahjulikke harjumusi. Ärme unustame, et Eesti inimesed tarbivad väga palju alkoholi: nagu siin on täna juba öeldud, keskmiselt 12 liitrit puhast alkoholi aastas, kaasa arvatud imikud ja vanurid. Meil sureb alkoholiga seotud haigustesse igal aastal umbes 700 inimest, kusjuures üle 500 neist on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, pluss igasugused mürgistused, samuti  psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt alkoholist tingitud haigusi on samuti väga palju.
Neid kurbi arve on täna siin juba hästi palju nimetatud. Seega me pole vastu alkoholiaktsiisi tõstmisele, kuid seda raha tuleks kasutada ennetustööks ja raviks. Et aga valitsus alkoholiaktsiisist saadavat raha kas või osaliseltki tervishoidu ei soovi suunata, siis on meile tõesti selge, et valitsus tahab seda raha saada puhtalt riigieelarve täiteks. Aktsiisiraha hoiabki eelarve püsti.
Ettekandja viitas ka sellele, kui palju on näiteks Tallinnas alkoholipoode. Samas ma võin küll öelda, et nende arv on tunduvalt väiksemaks jäänud võrreldes aastaga 2000, kui Keskerakond ei olnud võimul ja pealinnas valitsesid parempoolsed – päkapikukoalitsioon ja kes seal kõik olidki. Ma töötasin siis televisioonis ja tegin erisaate. Me läksime Viru tänavale ja filmisime seal: seisime keset tänavat ja kaameraga sai täisringi teha, igas suunas oli alkoholipood. Aga enam seda ei ole. Mul ei ole täpseid arve tuua, aga neid poode on vähemaks jäänud. Ma mäletan ka seda, et Laari valitsuse ajal tõsteti pidevalt kõikvõimalikke riigilõive, küll abiellumise ja lahutamise omi. Ainukene riigilõiv, mida siis alandati, oli alkoholi müügi loa väljaandmise tasu. Niisugune oli tollase valitsuse alkoholipoliitika. Aitäh!

Väga suur tänu! Palun järgmisena kõnetooli Mihhail Stalnuhhini! Kaheksa minutit kokku.

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelmise aasta aprillist on siit saalist läbi käinud üle 300 eelnõu ja enamik neist on valitsuse ette valmistatud. Ma arvan, et mingi 150–200 eelnõu on ka vastu võetud, ja pean tunnistama või lihtsalt teatama, et mina olen neist toetanud kõige rohkem kümmet. Sest naljalt ma valitsuse eelnõule oma häält ei anna – ainult siis, kui olen kindel, et see on 100% kasulik ja seal ei tehta mingit sohki.
Täna on tegemist eelnõuga, mida ma toetan. Kindlasti hääletan kolmandal lugemisel ka vastuvõtmise poolt, ja seda järgmistel põhjustel. Kui vaadata Maailma Terviseorganisatsiooni andmeid, siis selgub, et 4% surmadest põhjustab alkohol, seejuures kange alkohol. Seda on rohkem, kui sureb aidsi ja kõigis sõjalistes konfliktides, mis aasta jooksul maailmas puhkevad, kokku. Eriline roll on muidugi viinal. Ma kahjuks ei saa teile lähemalt seda näidata, aga siin on üks väga huvitav graafik, õigemini kaks graafikut. Ühel on viina kättesaadavuse kõver ja teisel on tööeas meeste suremus. Kes soovib neid vaadata, see näeb, et need on täiesti paralleelsed. Nad kulgevad üksteise kõrval. Asi ongi selles, et viin on selline eriline jook, mille kahju on raske ülehinnata. On olemas andmed, et Ameerika Ühendriikides ca 90% inimesi, kes teevad läbi alkoholisõltuvuse ravi, on saanud alkohoolikuks viina juues. Me arvame, et Ameerikas juuakse viskit. Tõesti juuakse, aga alkohoolikuks saadakse viina juues. See graafik on küll koostatud Venemaa kohta, aga siin on selgitus, et kõigis riikides, kus viin on põhiline vägijook, on lugu täpselt sama.
See eelnõu tõstab aktsiisi ja arvata võib, et mida väiksem on viina kättesaadavus – seda arvutatakse väga kergesti, võetakse keskmine palk ja jagatakse viina keskmise hinnaga –, seda rohkem läheb alla ka suremus. Küsimus on vaid selles, kuidas välja arvutada see õige protsent, mille võrra peaks aktsiisi tõstma. Ma küsisin komisjoni ettekandjalt, kuidas seda tehakse. Kas lihtsalt peetakse silmas eesmärki saada lisatulu riigieelarvesse või arvestatakse ka konkreetsete sihtidega tervishoiu valdkonnas? Kõlas vastus: nii ühte kui teist. Tegelikult räägitakse selles eelnõus ainult riigieelarve täiendavast tulust.
Ma ei usu, et me lähiajal seda seadust veel kord arutades kokku saame, vähemalt alkoholiaktsiisi muutmiseks kindlasti mitte. Aga kui see millalgi järgmine kord tuleb, siis tahaks ma teada, kas on arvestatud kõiki neid näitajaid, mida maailmas tavaliselt arvestatakse. Seda on üsna kerge teha, nõuab tööd muidugi, aga see on täiesti võimalik. Selleks arvestatakse, millist kahju tekitab alkohol tervishoiule, millist ravi nõuab, milliseid töölt äraolekuid põhjustab, kui suur on kahju põlengutest jne. Seda on võimalik väga täpselt välja arvutada. Ja siis tehakse kindlaks, milline on summaarne kahju, kui palju tarvitatakse alkoholi, jagatakse ära ja saadakse see protsent ja aktsiis. Ma loodan, et järgmine kord täpselt nii toimub ka meil.
Nüüd aga tahaksin kommenteerida üht ettekandja lauset, mis siin saalis kõlas ja on seotud käesoleva teemaga. See puudutab rahandusministrit. Kõlas selline lause: "Te ei soovi kuulata meie rahandusministrit."  Noh, selles mõttes, et mida siis teha. Tegelikult mulle meeldib kuulata meie rahandusministrit. Ta on väga atraktiivne inimene, igatahes. Ta ei ole selline mingi umbmäärane viirastus, et läks mööda ja sa unustasid ta kohe ära. Kes saaks unustada seda lauset, mis puudutas, mäletate, odavat elektrit ja bensiini. See olevat pask, kui ta on odav. Võib arvata, et see on seotud elektrienergia järsu kallinemisega järgmise kahe aasta jooksul, võib-olla ei ole, aga nii ta ütles.
Ja selline soovitus üksikule naispensionärile: tuleb õigel ajal ära surra, sest 11 aastat ilma meheta elada olevat väga ränk. Te ju mäletate seda lauset ja mäletate, kes ütles? On ju atraktiivne? Kuidas veel! Teie, kes te olite ka eelmises koosseisus, tundsite huvi, miks me selle asemel, et jõuda viie kõige rikkama riigi hulka, äkki sattusime euroliidus 22. kohale. Mis soovitused teile siis anti? Anti soovitus otsida endale mõni teine riik, kui siin ei meeldi. Ja see, kuidas käis väitlus tasuta koolitoidu teemal – ega seda ka unustada ei saa. Ja viimane seik: ma ei viitsi!
Nii et mulle meeldiks rääkida rahandusministriga, aga kahe inimese vestlus eeldab seda, et soov vestelda on kahepoolne. Mina isiklikult seda soovi ei näe. Ma arvan, et kui toimub jagamine niiviisi kaheks, siis tegelikult kaotavad kõik. Siis, kui ei ole koostööd, kui ei ole mõttevahetust, kui inimesed pidevalt vastanduvad üksteisele, kusjuures ässitavad ka ümbritsevaid inimesi sedasama tegema, sellest mingit kasu ei tule.
Lõpetuseks ütlen veel kord, et see seaduseelnõu tundub olevat kasulik ja seda oleks vaja toetada. Miks ma seda teen, ma ka selgitasin. Aitäh, lugupeetud kolleegid!

Suur tänu! Palun, Eldar Efendijev! Kaheksa minutit.

Lugupeetud proua eesistuja! Austatud kolleegid! Et oleks paika pandud, mis positsioonist ma seda eelnõu hindan, siis ütlen kohe, et iseenesest on eelnõu suund hea. Ma toetan seda suunda. Püüan ka natukene selgitada, mispärast. Ma ei toeta seda ainult sellepärast, et suureneb eelarve sissetulek, nagu oli ka märgitud seletuskirjas. Toetan seda veel sellepärast, et see aitab vähendada alkoholi tarbimist ja niimoodi kas või natukene kaitsta inimeste tervist. Aivar Sõerd rääkis täna veidi sellestki, aga kahjuks jääb tervisevaldkond eelnõust üsna eemale.
Muidugi oleks kasulik sellele rohkem tähelepanu pöörata, samuti sellele, et muutuma peab alkoholi tarbimise kultuur. See on ka väga tähtis. Statistika, mis meie ette toodud on, on tõesti kohutav. Selline lihtne arvestus – 12 liitrit inimese kohta! Kui pudelites arvestada, tuleb välja, et üks pudel kahe nädala kohta. See on kohutav asi! See peaks tõesti olema meie jaoks siin Riigikogus väga terav teema, inimesed vajavad kaitset ka meie poolt.
Ühest asjast mina aga päris aru ei saanud. Seletuskirja viimane lause räägib sellest, et on kavatsus tuleva aasta kevadel arutada laiemalt lahja ja kange alkoholi aktsiisimäärade ühtlustamist. Ma küll küsisin Aivar Sõerdi käest selle kohta, aga Aivar ütles selgesti, et selleks ei ole vajadust, see ei ole õige suund. Aga misjaoks on siis kavas seda arutada, kui juba täna see positsioon on küllaltki täpselt sõnastatud? Oleks pidanud tõesti veel paar küsimust esitama, et sellest aru saada. Edaspidi püüame ka selle kohta rohkem informatsiooni saada, kuidas siis tuleval aastal arutelu toimub. Ma loodan, et alkoholipoliitika rohelises raamatus pannakse paika alkoholi tarbimise ideoloogia ja kultuur pikaks ajaks.
Muidugi oleks vaja arvestada sellega, et alkoholi kallinemine mõjutab teisigi valdkondi, näiteks turismi. Mu küsimus Aivarile käiski selle kohta. Umbes neli aastat tagasi, kui meil oli järsk aktsiisitõus, ma küsisin päris juhuslikult ühe taksojuhi käest, kuidas elu läheb.  Taksojuhid, nagu te kõik teate, on mõnes mõttes nagu indikaatorid, reageerivad kiiresti kõikidele muutustele, mis ühiskonnas toimuvad. Sain vastuseks, et turiste on vähem. Ma küsisin, mispärast neid on vähem. Aga sellepärast, et paar kuud tagasi aktsiisimäär tõusis, hinnad tõusid ja kohe turistid reageerisid. Hotellide täitumus ja kõik muu, mis on turismiga seotud, mõneks ajaks langes. Ja see oli tuntav langus. Hiljem asjade seis muidugi stabiliseerus ja elu läks edasi.
Aga miks ma esitasin selle küsimuse? Sellepärast, et niisuguseid mõjusid on vaja ka arvestada. Kõik need sektorid, mis on nii või naa, otse või kaudselt aktsiiside tõusuga seotud, peavad ette planeerima, et tulevad sellised ajad, kui nad peavad paratamatult käibes kaotama. 
Eks alkoholi hindade tõus on ka nagu karistus alkoholi tarbijatele, aga see karistus ei ole suur – igal aastal 5% aktsiisi tõusu nelja aasta jooksul ajavahemikus 2013–2016. Seda karistust võib hinnata päris paindlikuks ja ka seaduse algatajad näitasid ennast heast küljest. Aktsiiside tõstmine etapiliselt on väga mõistlik ja ka mina toetan seda.
Aga kuna meie arutelu on täna lai olnud ja käsitletud on ka paljusid teisi küsimusi, mis on nii või naa seotud aktsiisidega, siis mina tahan praegu esile tõsta muudegi hindade kallinemist. Ma ei saa jätta kas või paari sõnaga puudutamata üht teist müügiartiklit, mis ka kallineb. See on elekter. Mulle jääb arusaamatuks, mispärast alkoholi saab kallimaks muuta etapiliselt ja paindlikult, aga elektrit mitte. On ometi arusaadav, et alkoholi tarbimine on valiku küsimus, elektri tarbimine aga eluküsimus. Muidugi võib ütelda, et ka elekter on valiku küsimus, võib valida elu ilma elektrita. Aga küllap ei nõua see mingit pingutust, et ette kujutada, mis elu on ilma elektrita. Praegune elektriaktsiisi määr on karistus eelkõige meie kõige vaesematele inimestele. Alkoholiaktsiis kasvab etapiliselt ja nagu ma ütlesin, see on väga õige. Aga et elektriaktsiis tõuseb hüppeliselt, see ei ole minu arvates õige. Aluseks võiks olla Euroopa Liidu alammäär ja kasutusel etapilise tõstmise taktika. Mispärast me peame karistama oma rahvast ja omavalitsusi, kes ka peale hüppelist elektri kallinemist peavad ülal hoidma infrastruktuuri – lasteaiad, koolid, kultuurikeskused, sotsiaalhoolekande asutused jm – ning kokku tõmbama kulusid teistes valdkondades, mis tähendab palkade ja koosseisude vähendamist? See ei ole õige. Aga mina toetan seda eelnõu! Aitäh!

Suur tänu! Kutsun kõnetooli Viktor Vassiljevi.

Proua juhataja, ma kohe küsin kolm minutit juurde.

Kaheksa minutit, palun!

Head kolleegid!  Siin on toimunud pikk arutelu selle seaduseelnõu üle, aga mitte ei ole targemaks saanud. Räägitakse jah, et 5% kaupa tõstame aktsiisi ja et siis, ma ei tea, kas viie või mitme protsendi võrra inimeste tervis peaks nagu paranema, kuna alkoholi kättesaadavus väheneb. Aga loodus tühja kohta ei salli – küll hangitakse siis mujalt see kangem kraam, mida inimesed tahaksid juua. 
Üldiselt me oleme harjunud, et meile räägitakse siit puldist igasuguseid asju ja tuuakse seejuures ka palju arve. Peaminister on eriti osav numbritega žongleerima. Tal on päris suur staff, hulgaliselt partei taustaga nõunikke, kes talle need numbrid ette kirjutavad. Üldiselt ta oskab väga hästi numbritega ümber käia, ma lausa imetlen.
Sotsiaalminister räägib meile siin, kui hea on see, et voodipäeva- ja visiiditasu tõstetakse. Teate, mina ei tahaks olla minister selles valitsuses, kes tõstab alkoholi hinda. See on ju vana tuntud tõde, et valitsusel, kes tõstab alkoholi hinda, pikka pidu ei ole. Ja ausalt öeldes, vaadake, igal pool, kus on üritatud piirata alkoholi tarbimist, see mitte midagi head ei ole toonud. Kui Ameerika Ühendriikides kehtis 1920. aastatel kuiv seadus, siis sünnitas see ju lausa maffia, mis elab rõõmsalt siiamaani.
Teine asi on, kui tehakse kasvatustööd ja piiratakse alkoholireklaami. Siin saalis me oleme ju arutanud, et võiks piirata alkoholireklaami. Koalitsiooni pool on räigelt selle vastu olnud – mitte mingil juhul! See ahistab kohalikku tootjat, tekitab tootjatele kahjumit. Ja nüüd ma saan aru, miks see nii on olnud. Ilmselt juba mõni aeg tagasi mõeldi nii, et milleks vähendada alkoholi tootmist ja tarbimist, kui võiks sellele maksud peale panna ja täita sellega riigikassat!
See on muidugi tervitatav, et eelnõu esitajad ongi ausalt tunnistanud, et eesmärk on alkoholiaktsiisi tõstmise abil riigikassat täita. Okei, täidetakse. Ja tegelikult see 5% aastas ei ole suur tõus, küll tarbija selle kuidagimoodi ära kannatab, aga vahest ta 5% vähem ostab seaduslikku alkoholi ja 5% rohkem põrandaalust. Inimesed on ju nutikad, küll nad leiavad võimaluse seda odavamalt hankida, eriti Narva piirkonnas. Muuseas, Narvas on sihuke huvitav nähtus, et seal elanikud ei võta välja kõiki sotsiaaltoetusi nii palju, kui oleks võimalik. Nad lihtsalt ei taotle neid, sest kardavad, et hakatakse sissetulekuid kontrollima. Aga kuidagimoodi nad elavad. Ega nad sellepärast pahad inimesed ei ole. Uskuge mind, valdav enamik inimesi on täiesti ausad kodanikud! Ma saan aru, et poliitikutel on võib-olla raske seda uskuda, aga tõepoolest inimesed on ausad, nad ei ole pätid ja vargad, aga nälg ja külm ajab nii mõndagi tegema.
Näiteks mul on minu kodu juures isiklik prügikonteiner, kuhu ma oma elutegevuse jäätmeid topin. Ükskord astus mulle ligi väga korralikult riides härrasmees ja ütles: "Palun vabandust, kas me sõbraga võiksime vaadata teie konteinerisse? Ma luban, et me prahti laiali ei loobi. Kui miski maha kukub, siis korjame üles." "Hästi," ütlesin ma, "aga vaadake tõesti, et kõik ilusti korda jääks." Ma usun, et need inimesed ei ole elukutselised prükkarid, kes on lapsest saati sellest ametist unistanud ja seda kutsekoolis või ülikoolis õppinud. Häda sunnil teevad nad seda. Häda sunnil saab inimene paljude asjadega hakkama.
Teate, mul oli kunagi üks tuttav salakaubavedaja. Ta on nüüd ära kadunud – kas läks paariks aastaks täienduskursustele või leidis paremat tööd, seda ma ei tea. Aga kõigepealt ta vedas suitsu, tal oli taskutega vest. Siis hakkas ta Narvast viina vedama ja väga nutikas skeem oli. Ta palkas kohalikud vanaprouad, Ivangorodis seisis viinarekka, Narva poole peal seisis tühi rekka, ja siis mutikesed, umbes 60 kandekottidega persooni, igaühel kaks pudelit või kaks liitrit viina – ma ei mäleta, kui palju oli lubatud –, muudkui tipa-tapa sinna, tipa-tapa tagasi, tassisid terve rekkakoorma üle piiri. Mees elas päris hästi nii kaua, kuni läks ahneks ja lisaks viinale hakkas ka muud vedama. Ta avastas järsku, et Eestimaal müüakse ainult Rootsi vikateid kirvehinnaga. Venemaal ei maksa vikat mitte midagi, ja veel korralik kuusepuust vars ka taga. Ja siis need mutikesed ükskord hakkasid üle silla minema, igaühel kaks pudelit viina kotis ja suur vikat õla peal. No muidugi nii Venemaa kui Eesti piirivalvurid hakkasid kohe mõtlema, et mis jama kraami nad eelmisel õhtul tarbisid, et sellist asja näevad.
Nojah, ma räägin selleks, et tõestada: rahvas on nutikas, küll ta kuidagi hakkama saab. Ega meie ka ei sõdi ju põhimõtteliselt alkoholiaktsiisi vastu, aga koos alkoholiaktsiisiga tõstetakse ka kõiki teisi aktsiise, näiteks  elektriaktsiisi. See on sihipärane tegevus, mille käigus vahendeid valimata ning kahjustades inimeste tervist ja riigi majandushuve, topitakse lihtsalt täis eelarveaugud, kust raha voolab välja teadmata kuhu. Kui me teaksime, kuhu läheb alkoholiaktsiis, me võtaksime viina teadlikult. Kui me teaksime, kuhu läheb tubakaaktsiis, oleks selle tõstmisel mõtet. Aga kui kogu see raha läheb teadmata kuhu, siis sellist asja ei tohiks nagu lubada.
Teate, ma veel kord ütlen, et valitsus, kes tõstab alkoholi hinda – no ei saa sellel valitsusel olla pikka pidu. Ma ei hakka nüüd muidugi mingeid protestiaktsioone korraldama ja ma ei hakka tarbima mingit aktsiisivaba salaviina, sest mul tervis lihtsalt ei võimalda seda nii palju ära juua, et see tekitaks märkimisväärse kahju eelarvele. Aga siiski ma tunnistan üles: kui keegi tuleb ja paneb mu ette pudeli, mis on aktsiisivabalt hangitud, ja ütleb: "Viktor, võta üks lõuatäis!", siis, pagan, ma võtan selle lõuatäie. Ja see lõuatäis on täpipealt selle teie mitme aasta jooksul 20% protsendi ulatuses tõusma määratud aktsiisi suurune. Ning seda tehes ma väljendan oma protesti kõigi teiste aktsiiside tõusu vastu.
Aga selle eelnõu puhul ma mõtlesin, kas hääletada poolt või vastu. No muidugi poolt! Loomulikult ma olen selle poolt, sest viina hinna tõstmisega te kaevate endale ise hauda ja jõudumööda aitan ma heatahtlikult selles teile kaasa. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Kaia Iva, protseduuriline küsimus!

Palun, kas oleks võimalik reguleerida helisüsteemi nii, et kõned kostaksid meile enam-vähem normaalse valjusega? Võimendus on liiga tugev ja siin saalis ei ole võimalik kõnet jälgida, kui ta on nii valjult esitatud. Kõrvad ei pea vastu. Aitäh!

Anname selle palve tehnikutele edasi. Eks väga palju sõltu ka sellest, kui kõvasti kõneldakse. Aga igaühel on oma individuaalne hääletämber ja see rikastab meid kõiki kindlasti. Aga jätkame nüüd. Palun, Kalev Kallo! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma püüan siis veidi vaiksemalt. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise seletuskirjast saame lugeda, et Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril algatatud eelnõu kohaselt tõstetakse ajavahemikul 2013–2016 alkoholiaktsiisi määrasid 5% aastas, et suurendada riigieelarve tulusid. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve kassapõhised maksutulud 7 miljonit eurot 2013. aastal, 22 miljonit eurot 2014. aastal, 40 miljonit eurot 2015. aastal ja 60 miljonit eurot 2016. aastal. Alkoholiaktsiisi määrasid tõstetakse üldise hinnatõusuga samas tempos.
Pange tähele seda viimast lauset, mis vajab kindlasti ülekordamist ja allakriipsutamist: alkoholiaktsiisi määrasid tõstetakse üldise hinnatõusuga samas tempos. Ei tea, kas see on kellegi näpukas või lobises koalitsioon selle seletuskirjas kogemata välja, aga rahva suhtes on kõige kurjemad kavatsused: nimelt soodustada või ergutada hinnatõusu järgmisel neljal aastal vähemalt 5% aastas ehk nelja aastaga tõusevad hinnad 20%.
Arvan kuulvat energilisi vastuhääli, et meil on turumajandus. Veelgi enam: meil on kõige liberaalsem ja kõige avatum turumajandus, mistõttu hinnad määrab turg. Meil valitsus hindu ei reguleeri või kui, siis ainult loomulike monopolide osas, mille hindade kehtestamine on vastavalt seadusele Konkurentsiameti kontrolli all. Siingi on eesmärk just hinnad kontrolli all hoida ja takistada nende kontrollimatut tõstmist. Julgen sellele kategooriliselt vastu vaielda ja küsin: kas 20%-lise käibemaksu toasoojale kehtestas turg? Kas elektrienergia võrgutasude 13,2% tõstmise kehtestas turg? Kas Euroopa Liidu keskmisest tunduvalt kõrgemad kütuseaktsiisid kehtestas turg? Ja lõpuks: kas neli ja pool korda Euroopa Liidu nõutavast miinimumist kõrgema aktsiisimaksu elektrienergiale kehtestas turg?
Ühine vastus on: ei, kõik need tasud on kehtestanud meie valitsus. Kõik need tasud on absoluutarvudes tunduvalt suuremad kui paljudes meist märksa rikkamates Euroopa Liidu riikides. Kui me vaataksime, kui suured on need tasud võrreldes meie elatustasemega, ja võrdleme seda teiste riikide näitajatega, siis on pilt lausa karjuv ja mitte kuidagi teisiti kui oma rahva röövijaks Eesti valitsust nimetada ei saa.
Seepärast tuleks selles seletuskirjas märgitud üldist hinnatõusu 5% aastas võtta väga tõsiselt. Me kõik mäletame väga hästi, kuidas tõsteti käibemaksu 2% võrra neli päeva enne kehtima hakkamist. Ka mäletame, kuidas kehtestati 4,5 korda Euroopa Liidu nõutust kõrgem elektriaktsiis. Me mäletame, kui äkki ja kui järsult on tõstetud kütuseaktsiisi, jne. See käib väga lihtsalt: täna laekub täiesti ootamatult meie kõigi laudadele eelnõu ja kuu aja pärast on uued taksid kehtestatud.
Toon oma sõnade kinnituseks värske näite valitsuse käitumismallist või käekirjast – võib nimetada, kuidas soovite, sisu sellest ei muutu. Pean silmas menetluses olevat meresõiduohutuse seaduse eelnõu, millega mõnedele laevagruppidele kehtestatud veeteetasu suurendatakse kuni 6 korda, kusjuures turuosalised kuulsid sellest alles siis, kui eelnõu oli Riigikokku laekunud. Turuosaliste nördinud ja murelikud kirjad lükkavad üheselt ümber ministri kinnituse, et turuosalistega on läbi räägitud ja veel enam, kõik olevat ka nõus olnud. Tuleb välja, et minister lihtsalt valetas.
Nüüd peatun veel seletuskirjas toodud eelarve täiendavate laekumiste optimistlikel arvudel. Nelja aastaga loodetakse saada täiendavalt 129 miljonit eurot. Millegipärast arvatakse, et vaatamata sellele, et hind tõuseb igal aastal 5%, jätkatakse suitsetamist ja joomist ikka samas tempos. Ma väga kahtlen selles. Millegipärast arvan, et sellise hindade pideva tõusu juures on piisavalt neid, kes teevad otsuse ühe või teise mahajätmise kohta. Kui aga maha jätta ei suudeta, siis on olemas salaturg, kus kraam on odavam. Siinjuures on asjakohane meelde tuletada Maksu- ja Tolliameti esindaja sõnu Eesti Maksumaksjate Liidu konverentsil, et 2011. aastal jäi salatubaka tõttu saamata 43,8 miljonit eurot ja salaviina tõttu 10,5 miljonit eurot aktsiisi. Kokku teeb see 54,3 miljonit eurot. Millel põhineb optimism, et suurenevad maksulaekumised, aga mitte viimati nimetatud arvud? Mingit sisulist ja asjatundlikku analüüsi tehtud ei ole, nagu see ongi valitsuse algatatud eelnõude puhul tavaks saanud. Mina julgen kinnitada üsna veendunult, et suureneb hoopis salatubaka ja salaalkoholi osakaal ning riigil saamata jäänud aktsiisisummad kasvavad.
Õigus, ka mul puudub asjakohane analüüs ning ma tuginen Maksu- ja Tolliameti 2011. aasta kohta välja toodud arvudele, seega oleme valitsusega selles osas samas seisus. Tänaseks on kahjuks juba välja hääletatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek nr 81 riigi 2013. aasta eelarve eelnõu muutmiseks, millega soovisime suurendada Maksu- ja Tolliameti tööjõu- ja majandamiskulusid 5 miljoni euro võrra, et saavutada maksulaekumiste kasv 50 miljoni euro võrra. Kahjuks murdus ka see ulatatud päästev kõrs koalitsiooni raske teerulli all.
Lõpetuseks: seletuskirju tuleb väga tähelepanelikult lugeda, siis saame veidi varem teada nii mõnestki asjast, mis meid ees ootab. Aitäh!

Suur tänu! Palun kõnetooli Ester Tuiksoo! Kaheksa minutit, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna me arutame siin alkoholiaktsiisi teemat, siis on asjakohane meenutada üht oktoobrikuist pöördumist. Nimelt pöördusid tänavu oktoobris Eesti Perearstide Selts, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit ning Eesti Õdede Liit Riigikogu ja valitsuse poole ettepanekuga tõsta tervishoiusüsteemi lisaraha saamiseks ning tervishoiutöötajate palganõudmiste rahuldamiseks 2,6 korda lahjade alkohoolsete jookide aktsiisi. Ühendused märkisid oma pöördumises, et Eesti tervishoiu täiendava rahastamise vajadusele on juhtinud tähelepanu nii rahvusvahelised organisatsioonid kui ka kohalikud eksperdid. Seni on arutatud pigem haigekassa eelarve piires raha ümberjagamist, aga see ju tervishoidu lisaraha ei too. Kui võrdsustada lahja ja kange alkoholi aktsiis, tooks see ühenduste hinnangul järgmisel aastal riigieelarvesse 92 miljonit eurot, millest nende sõnul piisaks, et tulla vastu tervishoiutöötajate nõudmistele. Peaminister ja rahandusminister ütlesid aga selgelt, et seda mõtet nad ei toeta. Öeldi ka, et 92 miljonit eurot pole reaalne summa, mis sel juhul riigieelarvesse lisanduks.
Siinkohal on oluline märkida, et koalitsioonipartnerid Reformierakond ja IRL jäid selles küsimuses eriarvamusele. Kui Reformierakond pidas seda vaid huvitavaks diskussiooniteemaks, siis IRL arvas, et asi vääriks kaalumist. Mul on siiski hea meel, et me arutame täna siin alkoholiaktsiisi tõstmist, kuna see loodetavasti vähendab alkoholi tarbimist ja aitab seeläbi kaasa Eesti inimeste tervise hoidmisele. Alkoholipoliitika on ju riigi, nii valitsuse kui ka Riigikogu korraldada. Riik saab tõsta makse, hindu, vähendada kättesaadavust, reklaami ja parandada ravisüsteemi. 
Enne siia kõnetooli tulemist uurisin pisut, mida Eesti meediaväljaanded on sellel teemal kirjutanud. Huvitava artikli leidsin rahvusringhäälingu portaalist, kus Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Triinu Täht rõhutas, et lisaks iga-aastasele alkoholiaktsiisi 5%-lisele tõstmisele on ministeeriumil veelgi tõsisem ja sügavam plaan. Head kolleegid, nimelt plaanib Sotsiaalministeerium alkoholiaktsiisi määrates hakata arvestama ka tervisemõjusid, mitte ainult seda, kui palju see riigikassale sisse võiks tuua. Tahetakse välja töötada alkoholi maksustamise kava või mudel, mille puhul ütleksid oma sõna eri osapooled, kes regulaarselt hindaksid, kas parasjagu kehtiv aktsiis on piisav, et tervisekahjusid ennetada, või tuleb seda tõsta.
Siinkohal ei saa muidugi jätta märkimata, et aktsiis ei tohiks olla pelgalt rahakogumise viis. Eelkõige peaks alkoholiaktsiis piirama alkoholi tarbimist ning püüdma tervisekahjusid ära hoida – see peaks olema elementaarne seisukoht. Mul on väga hea meel ka selle üle, et Sotsiaalministeeriumi esindaja lubab uues alkoholipoliitikas piiranguid alkoholi hinnale, kättesaadavusele ja reklaamile. Samuti soovitakse läbi viia ümberkorraldus, et poodides hakataks Tallinna eeskujul alkoholi müüma ühel alal. Tundub, et Sotsiaalministeeriumile on siiski mõni Keskerakonna ideedest meeldima hakanud.
Kuna meie praegusele koalitsioonile meeldib nii väga statistika, siis toon omalt poolt mõned arvud. 2011. aastal tarbis Eesti elanik keskmiselt 10,2 liitrit absoluutalkoholi. Kui arvame lapsed sealt hulgast välja, on see näitaja 12 liitrit inimese kohta aastas. Selle arvu poolest oleme kahjuks Euroopas esirinnas. Samas tunnistavad Eesti inimesed ise, et napsitavad liiga palju. Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt leiab 81% eestimaalastest, et Eestis tuleks alkoholi tarbimist vähendada, ja 75% Eesti elanike hinnangul juuakse Eestis liiga palju.
Mida toob endaga kaasa nii suur alkoholi tarbimine? Kui Euroopas keskmiselt põhjustab alkohol 10% enneaegsetest surmadest, siis Eestis sureb iga kolmas mees enneaegselt just alkoholi põhjustatud tervisekahjustuste kätte. Iga kolmas mees! Muide, Saksa teadlaste läbiviidud uuringust ilmnes, et alkoholisõltuvus lühendab eluiga keskmiselt kahe aastakümne võrra.
Mida me siis ühiselt ette võtma peaksime, et piirata alkoholi tarbimist ja sellest tulenevaid tervisekahjustusi? Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing on rõhutanud, et jutt heast kodusest kasvatusest ja igakülgsetest vaba aja veetmise võimalustest ei aita alkoholi tarvitamist piirata. Hoopis tõhusamad on hinna-, müügi- ja reklaamipiirangud. Seega jõuame jällegi selleni, et alkoholipoliitika on riigi kontrollida. Paljud uuringud kinnitavad, et alkoholi liigtarbimisega seostuv kahju ühiskonnale on palju suurem kui selle tootmisest ja müügist laekuv maksutulu.
Ma kasutan veel kord Marje Josingu abi ning loen teile ette ühe tema kirja pandud ettepaneku: "Alkoholi reklaami tuleks oluliselt piirata. Argumendid kaduvast reklaamitulust on küünilised, kui arvestada alkoholist tingitud kahjude suurust. Reklaami eesmärk on suurendada müüki ja kujundada lojaalseid kliente. Alkohoolsete jookide puhul pole meil kumbagi vaja."
Head kolleegid, ma usun, et kõik Keskerakonna fraktsiooni liikmed toetavad alkoholiaktsiisi tõstmist. Seega oleks väga mõistlik võtta sahtlist välja alkoholireklaami keelav eelnõu, teeme sellest seaduse! See oleks kasulik kõigile eestimaalastele. Tahan siinkohal lisada, et alkoholi teemat on arutanud mitmed valitsused ja sellega tegelevad meil peaaegu kõik ministeeriumid, lihtsalt valitsus pole siiamaani suutnud kõiki asjaosalisi ühe mütsi alla saada. Minu mälu järgi on umbes kaheksa ministeeriumi, kellel selle teemaga kokkupuuteid on. Mõistlik oleks arutada seda süsteemselt, mitte killustatult. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Priit Toobali!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mul on hea võimalus alustada sealt, kus Ester Tuiksoo lõpetas, rääkides alkoholireklaami keelamise vajadusest. Minagi räägin oma kõne teises pooles sellest kindlasti. Ka mina olen seda meelt, et majanduskomisjon, kelle menetluses alkoholireklaami keelav eelnõu on, hoiab seda mingil põhjusel sahtlis, kuigi meie erakonna fraktsioon on komisjoni esimehele saatnud kirja ettepanekuga see eelnõu sahtlist välja võtta. Siiamaani seda juhtunud ei ole, millest on ääretult kahju.
Värskest konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et 2011. aastal joodi Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 10,2 liitrit absoluutalkoholi, et alkoholi joob 86% täiskasvanutest ning sagedamini tarbitakse lahjasid alkohoolseid jooke, nagu õlu ja vein. Viimastel aastatel paraku on inimesed hakanud lahja alkoholi asemel eelistama kanget alkoholi. 80% inimestest arvab, et Eestis peaks teostama piiranguid kehtestavat alkoholipoliitikat, üle poole vastanutest pidas vajalikuks rangeid piiranguid. Alkoholipoliitika meetmetest pooldavad inimesed rohkem noortega tegelemist ning alkoholireklaami piiramist.
Tuleb mainida, et majanduskriisi aastatel kahanes alkoholi tarbimine järsult.  2009. aastal tarbiti elaniku kohta keskmiselt 10,1 ning 2010. aastal 9,6 liitrit alkoholi aastas. 2011. aastal näitas graafik taas suunda üles: nagu öeldud, 10,2 liitrit absoluutalkoholi aastas inimese kohta. Just seesugune statistika, need vägagi mõtlemapanevad arvud ja rahva arvamus on tekitanud vajaduse võtta riiklik alkoholipoliitika tõsiselt käsile. Üks sellealaseid ettevõtmisi on kahtlemata ka praegu arutusel olev aktsiisi tõstmise eelnõu.
On üks huvitav uurimus, mille on teinud Tartu Ülikooli doktorant Indrek Saar. Kui ma küsisin komisjonipoolselt ettekandjalt Aivar Sõerdilt, kus võiks olla see lagi, kuhumaani võiks alkoholiaktsiisi tõsta, siis härra Sõerd mulle vastata ei osanud. Aga Indrek Saar, Tartu Ülikooli doktorant, esitles oma uurimistööd, mille eesmärk oli hinnata alkoholi maksustamise optimaalset taset, ja leidis, et aktsiis võiks olla kuni kaks korda praegusest kõrgem.
Tänase eelnõu sisu on tõsta alkoholiaktsiisi 5% aastas, aga Indrek Saare poolt tehtud uuring ütleb, et see võiks olla 50–200%. Oma analüüsis võttis ta arvesse nii valitsuse eelarvepoliitilised eesmärgid kui ka alkoholi tarvitamisest ühiskonnale tekitatud negatiivsed mõjud. Eraldi pöörati tähelepanu kahele aspektile: esiteks asjaolule, et Eestis ostavad suure osa alkoholist turistid, teiseks sellele, et alkoholi kõrgem maksustamine võib kaasa tuua salaturu kasvu ja valitsus võib vajada rohkem ressursse sellega toimetulekuks. On välja arvutatud kogu mõju eelarvepositsioonile, mis tuleneb nii täiendavatest maksutuludest kui ka väiksematest kuludest seoses kuritegevuse ja haigestumise vähenemisega.
Indrek Saare välja käidud stsenaariumi korral, mil aktsiis oleks kaks korda kõrgem kui praegu, oleks riigi rahaline võit 150–200 miljonit eurot. Ühtlasi aitaks maksutõus doktorandi kinnitusel kaasa surmajuhtumite vähendamisele kuni 200 juhtumi võrra aastas. Nagu ma oma teises küsimuses komisjoni ettekandjale Aivar Sõerdile ütlesin, kahtlemata ei ole alkoholiaktsiisi tõstmine ainuke meede, millega alkoholipoliitika raames tegelda.
Keskerakonna fraktsioon esitas eelnõu alkoholireklaami piiramise kohta juba 16. mail 2011. aastal. Selle eesmärk on laste ja noorte alkoholitarbimise ja sellest tulenevate tagajärgede vähendamine. Eelkõige tuleb seejuures arvestada alkoholi mõju lastele ja noortele, nende väärtushinnangutele ja hoiakutele. Peame teadvustama alkoholireklaami suurt mõju – alkoholi tarvitamist on hakatud võtma kui sotsiaalselt heaks kiidetud ja soovitatavat tegevust, kuna reklaam toetab napsitamist soosivaid väärtushinnanguid ja hoiakuid. Lisaks on mõeldud reklaam ka uute tarbijate värbamiseks. Kas tohib lisaaega paluda kolm minutit?

Palun, kolm minutit lisaaega!

OECD riikides teostatud uuringute andmetel on riikides, kus kange alkoholi reklaam on piiratud, alkoholi tarvitamine tervelt 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile kehtivad piirangud ka lahja alkoholi reklaamil, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% väiksemad. Nii et kui keelata ära nii kange kui ka lahja alkoholi reklaam, tähendab see kokku ligi kolmandiku võrra vähemat alkoholi tarbimist. Liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides kahanenud 10% ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piirangutega riikides 23%. Maailma Terviseorganisatsiooni uuringutega on veenvalt tõestatud ka noorte napsitamise ja reklaami vahelised seosed. Viie minuti pikkune alkoholireklaami vaatamine suurendab alkoholi tarvitamist pudeli lahja õlle võrra päevas. Samuti on noorte puhul alkoholireklaami mõju äärmiselt kaua kestev. Nooruses televiisoris rohkem alkoholireklaami näinud inimesed tarbisid kogu oma järgneva elu jooksul teistest rohkem alkoholi, kusjuures selgelt tuli esile iga nähtud reklaami olulisus. Iga vaadatud reklaam suurendas tarbitud jookide mahtu 1%.
Nende reklaamide puhul on suurim probleem see, et alkoholi tarvitamist serveeritakse kui turvalist, riski- ja probleemivaba tegevust, millega kaasnevad vaid positiivsed emotsioonid. Tähelepanuta jäetakse aga potentsiaalsed terviseriskid ja muud negatiivsed tagajärjed. Ka vähendavad hästi töötavad reklaamid ennetustegevuse ja tervisekasvatuse mõju.
Samas on Eestis tulnud mitmeid signaale valmisolekust alkoholireklaami piirata, sh ka alkoholitootjatelt ja importööridelt endilt. See on igati mõistetav, sest reklaami keelustamise teed on läinud mitmed teisedki Euroopa riigid. Näiteks Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam, sama tegi möödunud aastal meie lähinaaber Leedu. Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam, Rootsis on alkoholireklaam täielikult keelatud raadios ja välimeedias, Prantsusmaal televisioonis.
Miks ma peatusin nii pikalt alkoholireklaami küsimusel, kui praegu menetluses oleva eelnõu sisu on kitsamalt alkoholiaktsiisi tõus? Tahan veel kord rõhutada, et alkoholi liigtarbimist ei saa kindlasti lahendada ühe eelnõu raames ehk siis aktsiisi tõstmisega. Selleks on vaja ka mitmeid teisi meetmeid. Sotsiaalministeerium on rääkinud üsna mitu aastat n-ö rohelise raamatu väljaandmisest. Paraku ei ole see siiamaani vähemalt parlamendi suurde saali jõudnud. Ma ei tea isegi, kas see komisjonis on arutelu all olnud või ei ole.
Lisaks aktsiisi tõstmisele võiks kaaluda, nagu ma ütlesin, reklaami keelustamist, müügikohtade piiranguid, nagu mitmetes riikides ongi kehtestatud. Tuletasin juba oma küsimuses meelde ka alkoholi öise müügi keelu rakendamist. Võib-olla peaks praegused kellaajad üle vaatama ja napside müügi aega lühendama.
Veel kord: alkoholipoliitikat tuleks komplekssena ajada ja ma väga ootan, et Sotsiaalministeeriumi lubatud roheline raamat ükskord ometi parlamenti arutusele jõuaks. Tõesti, 10,2 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta aastas on liig mis liig. Aitäh!

Suur tänu! Palun kõnetooli Tarmo Tamme!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Komisjonipoolne ettekandja Aivar Sõerd pühendas oma ettekandes väga palju tähelepanu astmelisele tulumaksule. Kasutangi seda kõnepulti selleks, et üleeilse Postimehe artikli najal natuke selgitada, miks on astmeline tulumaks hea näiteks soomlastele. Kas soomlased tõesti armastavad kõrgeid makse? Maailmas on väike arv riike, kus haridus, arstiabi ja muud ühiskondlikud hüved on kõigile sedavõrd kättesaadavad kui Soomes. Üleval ei pea seda aga sugugi mitte kõik kodanikud ühtemoodi. Sel ajal kui Soome vaesemad maksavad oma mitu korda kõrgemast palgast protsentuaalselt märksa vähem tulumaksu kui Eestis, seisavad heaolu ja avalike teenuste eest pigem jõukamad, kellest osa loovutab ühtse hüvangu heaks isegi pea poole oma tuludest.
Maksude progressiivsus ehk seotus sissetuleku suurusega ei kehti Soomes mitte ainult tulumaksu, vaid ka näiteks liiklustrahvide ja lasteaiamaksude puhul, ning mida kallim auto, seda suurem on automaks. Kuidas rikkamad, võimekamad ja tublimad soomlased sellega nõus on? Sel teemal on küsitletud Soome kodanikke. Meediaplaneerijana töötava Tomi arvates on tulude progressiivne maksustamine põhimõtteliselt õiglane ja tema oleks tulevikus valmis maksude näol loobuma isegi kuni 50%-st teenitud palgast. "Kui ma teenin piisavalt, siis võiksin ka maksta," sõnas ta. Ligi 10 aastat personalikonsultandina töötanud ja nüüd emapuhkusel viibiv 36-aastane Katja peab progressiivse maksusüsteemi eelisteks paindlikkust ja turvatunnet. "Teenisin enne head palka," sõnas ta, "maksin ligikaudu 30% makse ja ei pidanud seda paljuks." Nüüd, kus sissetulekud on väiksemad, on aga naine õnnelik, et maksumäär on langenud 10%-ni. Lõppkokkuvõttes on see sotsiaalse turvalisuse küsimus. Juba mõnda aega Ida-Soomes Kajaanis töötanud eestlannast arst Eneli on iseendalegi üllatuseks oma kõrge maksumääraga rahul. "Eestis olin pärast teist ja kolmandat kursust suvel hooldaja Ida-Tallinna keskhaiglas," meenutas naine oma esimest töökogemust Eesti meditsiinisüsteemis. Kuu aega hooldajana töötamise eest sai ta tookord kätte 1700 krooni. "Mäletan, kuidas astusin haiglast pärast öövalvet välja, vaatasin neid autosid seal ... Läksin Stockmanni kaubamajja ja mõtlesin: kui mul olekski selline palk ..." Ehkki Soome ei läinud naine aga sugugi mitte ainult palga pärast, vaid pigem selleks, et tegeliku töö kogemust omandada ja lõplikku erialavalikut edasi lükata, oli tal Soome ühiskonnas esialgu soov pigem võtta kui anda. "Alguses oli vastumeelne reaktsioon," meenutas ta, "aga hakkasin Soomes teistmoodi mõtlema. See turvatunne, mida ma Soome riigilt vastu saan, on seda väärt."
Tulles nüüd alkoholiaktsiisi ja alkoholipoliitika juurde, tahan öelda, et alkoholiaktsiis ei ole ainuke meede, mis inimeste alkoholitarbimist mõjutab. Märksa enam mõjub alkoholituru reguleerimine. Euroopas ei ole kuigi palju riike, kus bensiinijaamades võib igal ajahetkel alkoholi kätte saada. Varjatud alkoholireklaam aga on see, kui sa toidupoes pead enne läbima mitmekümnemeetrise alkoholisektsiooni, kui saad kassas arve maksta. See on tegelikult reklaam ja alkoholi jaoks võiks olla eraldi müügiboksid. Ma palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Mis puutub alkoholiaktsiisi, siis on otsene seos selle ning inimeste sissetulekute ja elatustaseme vahel. Kui inimeste sissetulekud on väikesed, ei ole võimalik alkoholiaktsiisi kõrgemaks tõsta – kohe tekkiks kindlasti salaturg. Salaturu osakaal ongi Eesti riigis päris suur. Kindlasti me oleme turukonkurentsis oma naabritega – Läti, Venemaa, Leeduga. Seepärast peaks jälgima nende riikide aktsiisipoliitikat, et mitte osutuda nendest kõrgema aktsiisiga maaks, sest inimesed kasutavad seda väga varmalt ära.
Kui rääkida üldse aktsiisidest, siis ma arvan, et võrreldes näiteks sellega, kui me maksame aktsiisi kütuse pealt ja elektri pealt, on alkoholiaktsiis üks õiglaseimaid aktsiise, sest see mõjutab otseselt inimeste tervist.
Nii et see on teema, mille üle tasub ka tulevikus mõtiskleda. Kas just sellise kiirusega ja sellise sagedusega peaks riigieelarve täitmiseks alkoholiaktsiise tõstma? See on tõsise mõtlemise koht. Ning tõsise mõtlemise koht on ka see, kas maksustada rohkem lahjat või kanget alkoholi. Vastuse saamiseks tuleks hoolega kuulata just ekspertide, mitte niivõrd tootjate arvamust, kuna viimased on otseselt sõltuvuses aktsiiside kasvust. See on minu poolt lühidalt kõik. Aitäh kuulamast!

Järgmisena palun kõnetooli Lauri Laasi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Niisiis, selle seaduseelnõuga soovitakse tõsta aastatel 2013–2016 alkoholiaktsiisi määra 5% aastas. Rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud ühes oma kõnes, nimelt eelnõu esimesel lugemisel, et vaja on suurendada riigieelarve tulusid ning raskendada samas alkoholi kättesaadavust. Ilmselt riigieelarve tulud, kui see eelnõu seaduseks saab, suurenevadki, sest statistika alusel on Eesti rahvas päris usin alkoholitarbija. Konjunktuuriinstituudi andmetel oli 2011. aastal Eesti elanike alkohoolsete jookide tarbimine arvestatuna 100%-lises alkoholis 18,29 miljonit liitrit, see on 10,2 liitrit absoluutset alkoholi iga elaniku kohta.
Alkoholi tarvitamine põhjustab üle 60 erineva haiguse – näiteks vähki ja südamehaigusi –, õnnetusi, vigastusi, vaimseid ja käitumuslikke häireid. Seda loetelu võib pikalt jätkata, nii et alkohol on üks halb asi. Eestis sureb alkoholi tarbimisega seotud haigustesse igal aastal 500–700 inimest, kusjuures üle 500 neist on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad alkoholimürgitus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt alkoholist tingitud haiguste tõttu sureb igal aastal 9000 – 10 000 inimest ja hämmastaval kombel on rohkem kui pooled neist naised. Nii nagu Eesti on paljudes mustades edetabelites peale taasiseseisvumist stabiilselt tipus püsinud, oleme paraku Euroopas esikohal ka meeste ja naiste alkoholisurmade osas. Sellised näitajad on meie väikses riigis hirmuäratavad ning võttes arvesse konjunktuuriinstituudi andmeid, võime väita, et alkoholi tarbimine mõjub eesti rahva genofondile enesehävituslikult.
Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu ja Eesti Õdede Liidu pöördumises Riigikogu poole on juhitud tähelepanu vältimatule vajadusele tervishoidu täiendavalt rahastada. Ka alkoholi- ja tubakaaktsiisil on riigieelarve täitmisel oluline roll. Mõistliku alkoholiaktsiisi määra korral piiraks aktsiis liigset joomist ja suitsetamist. Kui alkoholiaktsiisist laekuvad summad suunataks sihtotstarbeliselt tervishoiu rahastamisele, oleks võimalik suitsetamisest ning liigjoomisest tingitud tagajärgi veelgi leevendada. Aktsiisi suunamine ravitegevuseks ja tervishoiutöötajate palga tõstmiseks võimaldaks Eesti meditsiinisüsteemil efektiivsemalt ja sihtotstarbekamalt ravitegevust korraldada.
Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku algatada seadusmuudatus, millega suunataks 20% alkoholi- ja tubakaaktsiisist otse haigekassa vahenditesse. See oleks üks võti, kuidas saaks vähendada alkohoolsete jookide tarbimisest põhjustatud tervisekahju. Pelgalt aktsiisi tõusuga ei ole võimalik seda probleemi lahendada.
Samas ei tohi unustada varimajanduse aktiviseerumist aktsiisi liigsel üleskruvimisel. Ühe kõige traagilisema näitena võib tuua nn Pärnu metanoolitragöödia, mille tagajärjel suri 68 inimest. Päevil, mil see aset leidis, oli salaviin märgatavalt odavam kui poeviin. Ekslik oleks arvata, et aja möödudes on salaviina probleem vähenenud. Näiteks möödunud aastal ütles konjunktuuriinstituudi direktor, et kui inimene avastab, et hind on tema jaoks järsult tõusnud, siis suur osa tarbijatest ei lõpeta alkoholi ostmist, vaid püüab leida muid, alternatiivseid allikaid, näiteks salaturult. Konjunktuuriinstituudi direktor tõi välja, et kui majanduse tippajal 2007. aastal oli illegaalse alkoholi osakaal vaid 10% viinaturust, siis näiteks 2010. aastal moodustas see juba neljandiku viinaturust. Samuti selgus uuringus, et 2010. aastal oli 9% vastanutest ostnud alkoholi mustalt turult, 2007. aastal oli see näitaja vaid umbes 3%. Seega igasugusel alkoholiaktsiisi tõstmisel nii üllal eesmärgil, kui see ka ei toimuks, tuleb jälgida, et ei saavutataks vastupidiseid tagajärgi. Tahtes napsitamist piirata, võime hoopis panna inimesed tulivett hankima kahtlastest nurgatagustest kohtadest, mis võib tähendada riskimist tervisekahjustuse või lausa surmaga.
Aktsiisi tõstmise osas on jäänud kõlama mitmesugused seisukohad. Näiteks Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas 2011. aastal kaitstud doktoritöös leiti, et Eesti rahva tervise ja maksulaekumise parandamiseks tuleks tõsta alkoholiaktsiisi 50–200%. On pakutud, et 50% kõrgema aktsiisi kehtestamine säästaks kaugemas perspektiivis miljon eurot tervisekulutusi aastas ja tooks juurde 50 miljonit eurot maksutulu, kuid maksutulu saamiseks peaks Eestis kehtiv alkoholi maksustamise poliitika tuginema seniste juhuotsuste asemel põhjalikumatele analüüsidele. Samas ei maksa rahandusministril maksu tõstmisel meile puru silma ajada ja rääkida ainult üllatest eesmärkidest, näiteks liigjoomise ja suitsetamise vähendamisest jne. Teame, et nii küünilise valitsuse puhul, nagu meil praegu on, saab maksutõusu eesmärk olla eelkõige riigieelarve tulude suurendamine, maksmaks kinni näiteks Kreeka pidu või Eesti rikkaid soosivaid maksulangetusi. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Vladimir Velmani!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma luban, et ei räägi sõnagi astmelisest tulumaksust, kuigi sünnipäevalapsest eelnõu ettekandja jutt kiskus vägisi sinnapoole. Aga Tallinna kohta ütlen ainult nii palju, et Tallinn oli see linn, kus sai alguse üle vabariigi levinud öise alkoholimüügi keeld. Nii et Tallinna näide seoses selle eelnõuga on täitsa asjakohane.
Kui kolleeg Kalev Kallo luges ette eelnõu seletuskirja alguse, siis ta tegi natuke teise rõhuasetuse, ma püüan seda natuke teisest vaatevinklist vaadata. Loen teile ette: "Vabariigi Valitsuse poolt k.a 10. septembril algatatud eelnõu kohaselt tõstetakse ajavahemikus 2013–2016 alkoholi aktsiisimäärasid 5% aastas, et suurendada riigieelarve tulusid. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve kassapõhised maksutulud 7 miljonit eurot 2013. aastal, 22 miljonit eurot 2014. aastal, 40 miljonit eurot 2015. aastal ja 60 miljonit eurot 2016. aastal. Alkoholi aktsiisimäärasid tõstetakse üldise hinnatõusuga sarnases tempos."
Sellest Kalev Kallo rääkis palju. Ta ütles, et sisuliselt nelja aasta jooksul tõusevad hinnad meil 20%. Ma tahaksin pöörata teie tähelepanu sissejuhatava lõigu viimasele lausele: alkoholiaktsiisi määrade tõstmine võib vähendada alkoholi tarbimist, kuna alkoholiaktsiisi määrade tõstmise tulemusena kallineb alkoholi hind. Siin on minu jaoks võtmeküsimus. Kui aktsiisimäärade tõstmine vähendab tõesti alkoholi tarbimist, siis aastal 2015 ei tule lisaks 40 miljonit eurot ja 2016. aastal 60 miljonit eurot. Teisisõnu: kui tõesti aktsiisimäärade tõstmine aitab võidelda alkoholisõltuvusega, siis riigieelarve jääb nendest miljonitest paraku vähemalt osaliselt ilma.
Samas ma mõistan väga hästi, et seetõttu, et meie riigis on töötus, et on palju probleeme, et on masendus, inimesed joovad üha rohkem. Ning riik kasseerib täitsa külmalt selle pealt aktsiisirahasid, sest on kindel, et joomata see viin ei jää. Inimesed joovad nagunii, sest muud väljapääsu nad ei näe.
Mina olen praegu täitsa segases seisus. Ma ei tea, kas hääletada selle eelnõu poolt või vastu, sest ma mõistan väga hästi, et kui aktsiisimäärad tõusevad, siis perekonna sissetulekud vähenevad. See on kahe otsaga asi. Tekib uus probleem ja inimestel tekivad uued rasked olukorrad. Kui me ei paranda siin riigis üldist sotsiaalset olukorda, siis ei maksa loota, et alkoholitarbimine väheneb. Võib loota sellele, et tõesti meie eelarve tänu rohkele joomisele kasvab. Ma palun lisaaega kolm minutit!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Mul tuli sellega seoses meelde üks kolme aasta tagune seik, kui me käisime kolleeg Sven Sesteri ja teiste Euroopa riikide parlamendiliikmetega Maastrichtis Hollandis. Sinna olid kutsutud nn Ida-Euroopa parlamentide liikmed ja eesmärk, nagu ma pärast aru sain, oli selles, et Maastrichti linnapea vägisi tahtis meid kallutada selle poole, et me ka oma riikides lubaksime kergete narkootikumide müüki. Kui ma talle ütlesin, et temastki on saanud narkosõltlane, siis ta väga solvus selle peale. Ma siis seletasin, et ega ma ei mõelnud, et ta ise kasutab narkootikume, aga ta sõltub nendest valijatest, kes seda teevad, ja kuna ta on teinud nende elu nii kergeks, et nad saavad narkootikume igalt poolt kätte, siis on ta selles mõttes kah narkosõltlane.
Ma olen tõesti väga mures, sest ei tea, kuidas hääletada. Vastu hääletada nagu ei tahaks, aga kui tõesti need hinnad tõusevad ja peredes tekivad uued pinged seoses sellega, et pereisa või -ema ei suuda ikkagi alkoholist loobuda, siis on kurb. Nende inimeste arvates neil vahest teist väljapääsu pole, kuna meie sotsiaalpoliitika ei ole muutunud. Ausalt öeldes ma kaldun sinnapoole, et ma üldse sellest hääletusest osa ei võta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Aadu Musta!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna on räägitud alkoholiaktsiisi mõjust majandusele ja tervisele ning välja toodud palju huvitavaid aspekte. Ma jäin mõtlema, et kui kõik teemad on nagu läbi võetud, siis peaks ikkagi leiduma midagi, millest räägitud ei ole. Tegelikult on ju niimoodi, et parlament ei saa elada ainult tänases päevas, oma otsuste langetamisel on otstarbekas tunda ka traditsioone ja kultuuripärandit. Tänane arutelu pani mind tõsiselt mõtlema just õlle osale Eesti ajaloos ja samas pani mõtlema tema mõjust meie majandusele ning rahva tervisele.
Õlu ei ole Põhja-Euroopas kunagi olnud mingi tähtsusetu asi. Kui Lõuna-Euroopas on tervete riikide edu- ja kadulood olnud seotud veinitootmise ja veinikaubandusega, siis meil, Euroopa põhjaosas, on läbi aastatuhandete rahva pidupäevad, aga ka saunaskäimised, talgud ja kurvad sündmused olnud seotud õllega. Õlle tootmine ja õlle hinna reguleerimine oli Eestis iga linna jaoks oluline küsimus. Tallinna, Pärnu ja Viljandi, Haapsalu ja  Kuressaare raad – kõik on 17.-18. sajandil korduvalt ja põhjalikult arutanud õlleprobleeme.
Tartus käis äge vaidlus selle üle, kes üleüldse võib õlut pruulida ja kes võib seda maksuvabalt teha. Kas ülikoolilinna professor võib enda tarbeks õlut pruulida? Ei, ei tohi. Aga kas üliõpilane tohib? No loomulikult ei tohi! Õlut tuleb osta, sest õlle pruulimine on ühe osa ausate linnakodanike ainuke elatis ja tuluallikas, peale selle on see linnakassa sissetulekuallikas.
Ka alkoholi ja tervise seos ei ole tänapäeva avastus, sellest teati juba ammustel aegadel. Näiteks kui 1848. aastal keegi Tartu õllepruul oli pruulinud niisugust õlut, mis kõigil joojatel põhja alt ära lõi, arutas raad, kas ei peaks tolle mehe mitte Siberisse saatma, sest sellised õllepruulid sobivad sinna rohkem kui meie kallile kodumaale.
Õlle tootmist on Eestis hiljemgi majandusele väga tähtsaks peetud. Asi ei ole ju ainult õlletööstuses. Õlle tootmine on pidanud olema hea tuluallikas ka põllumeestele. Meie talupoeglik rahvas on läbi aegade saanud suure osa oma tulust teravilja, sh õlleodra kasvatamisest. Sama lugu on viinaga – ka viin oli hea kaup ja juba Rootsi ajal käis suur vaidlus, ega Eesti rahvas viinaäriga iseennast ja teisi surnuks ei jooda.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

1696. aastal keelas Rootsi riik üleüldse viinaajamise ära, kuulutades, et teravilja ei tohi ju kõike viinaks põletada. Eestlased põletasid viina ikka edasi ja ise seletasid, et nad teevad seda tammetõrudest, peedilehtedest, sipelgapesadest ja kurat teab, millest kõigest veel. Viinapõletamisest on kirjutanud suur hulk tarku mehi, sh Viljandimaalt pärit hästi kuulus Eesti esimene põllumajandusteadlane Jakob Johnson, kes kirjutas suure ja paksu raamatu "Viina põletamine", kus andis 300 erinevat viinaretsepti ja rääkis, kuidas rahvas sellest kiiresti rikkaks saab, sest suur Venemaa tahab Eesti viina juua.
Aga tuleme uuematesse aegadesse. Ka Eesti põllumeeste tuntud õpetaja ja omaaegne Eesti Põllumajanduse Akadeemia professor Jaan Lepajõe, kes oli väga haritud inimene ja parema elu poole püüdlemise propageerija, on kirjutanud mitu huvitavat ja põhjalikku uurimistööl põhinevat raamatut, mis pidid sillutama teed jõukusele. Neil olid iseloomulikud pealkirjad: ühe pealkiri oli "Rukis", teisel "Nisu", kolmandal "Oder" ja lisaks neile, oh imet, oli ka neljas raamat pealkirjaga "Õlleoder". See tõlgiti ka vene keelde ja kandis pealkirja: "Pivovarennõi jatšmen v Estonii" ehk siis "Õlleoder Eestis".
Teravilja kasvatamisest tõepoolest loodeti tulu, aga seal ümber hargnes paljude huvirühmade konflikte. Me kindlasti kõik mäletame väga hästi lugusid vahvast sõdurist Švejkist, kes ütles välja ühe alkoholi tootmise ja maksustamisega seotud targa tõe: see valitsus, kes tõstab õlle hinda, kaua ei püsi. Usun, et selles plaanis on eelnõu idee tõsta õlleaktsiisi mitte 10% või 33%, nagu algul kavatseti, vaid tunduvalt mõõdukamas tempos, päris tasakaalus idee.
Ka viimastel aastatel on Eestis olnud õlle ümber palju tõsiseid arutelusid, milles on osalenud silmapaistvaid poliitikuid. Täna tsiteeriti meie lugupeetud peaministri sõnu, et Eestis on ainult üks õlu – see on A. Le Coq – ja on veel palju õllesarnaseid jooke. Selle peale mitmed teised õlletootjad tohutult pahandasid, aga see oli juba nende isiklik komöödia. Meenutati ka neid juhtumeid, kus meie kolleegid on kaasa rääkinud, näiteks käis läbi Erki Noole tuntud lause, et rahandusministril on kogu aeg A. Le Coqi müts peas.
Aga tulen jälle tagasi õlleodra ja õlle juurde. Professor Jaan Lepajõe unistus, et õlleodrast ja õllest saab oluline majanduselu kasvumõjur, ei ole päriselt täitunud. Probleem on see, et 89% meie õlletööstusest kuulub välismaisele kapitalile. Viina aetakse kah Ameerika ja Austraalia odavast piiritusest. Ja õige, õige, ega ei maksa neid väljamaa tootjaid eriliselt hellitada – see on jälle hea põhjendus, et aktsiisi ikka natuke tuleb tõsta küll.
Kogu asjal on muidugi veel üks tahk, ja nimelt see, et õlleaktsiisi tõstmine avaldab Eesti rahva materiaalsele heaolule kindlasti mingit mõju. Aga teate, see mõju on paar suurusjärku väiksem kui elektriaktsiiside mõju. Kõiki neid asjaolusid arvestades olen jõudnud lihtsale järeldusele, et alkoholi hinna reguleerimine, aktsiiside mõõdukas tõstmine on päris mõistlik ja hea kava. Veel parem aga oleks, kui koos selle väikse meetmega, mis natuke võib rahva elurõõmu küll kärpida, tehtaks üks suur samm: parandataks inimeste elujärge sellega, et vähendatakse elektriaktsiise ja hoitakse ära veel suurem tujurikkumine, kui põhjustab tõsiasi, et vähem õlut saab juua. Aitäh!

Väga suur tänu! Ma usun, et kõik saalisviibijad nautisid seda ajaloolist ekskurssi, mis oli tõesti professionaalne. Ja palun, Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid, kes te olete hilisel öötunnil saalis! Kahju, et ma ei saa enne oma sõnavõtu alustamist võtta kümneminutist vaheaega, sest alkoholi mõjust maksale on vaja tõsiselt mõelda. Probleemi nimi on tegelikkuses see, et lokkav alkoholism eestimaalaste hulgas on valdavalt ju tõepoolest ajalooline probleem, nagu ka eelkõneleja jutust võis välja lugeda. Minu meelest on tänase arutelu võtmeküsimus hoopis muu. Ja nimelt: kui mu mälu mind ei peta, siis tänasest arutelust tuli välja, et aktsiisiseadust on muudetud viimastel aegadel ülitihedas tempos. Viimane muudatus oli tänavu märtsis. See räägib meile tegelikult sellest, et meil puudub alkoholipoliitika. Tõepoolest, Keskerakond on aeg-ajalt proovinud alkoholipoliitikat sellesse saali tuua. Priit Toobal on mitmel korral üritanud alustada alkoholireklaami keelustamise seaduse eelnõu menetlemist Riigikogus, aga see ei ole erilist vastukaja leidnud.
Vaadake, aktsiiside tõstmine viib meid paratamatult ühe probleemini. Minu poolest võib neid tõsta, mul ei ole mitte midagi selle vastu, sellepärast et alkoholiaktsiisi tõstmine minu elustandardit ei mõjuta mitte kuidagi. Aga ilmselgelt on inimesi, kelle elustandardit see mõjutab. Nad on valinud sellise tee, et nad nii või naa tarbivad alkoholi ja seda ka pere arvel, kui muidu ei saa. Aga ka see ei ole see, millest ma tahan põhiliselt rääkida.
Ma tahan rääkida sellest, et oma aktsiisipoliitikate väljakujundamisel me peame arvestama selle regiooni eripära, kus me elame. Meil on viimastel aegadel olnud mitmeid teravaid vaidlusi siin saalis piiriülese kaubanduse üle. Eelkõige on see seotud olnud kütusega, aga täpselt sama teema on ka alkoholiga. Ja alkoholi puhul ning muuseas õlle puhul eriti on see teema eriti terav sellepärast, et probleem on kahesuunaline. Üks mure on see, et järjest tõusvad aktsiisid tekitavad olukorra, kus odavamatest piirkondadest hakatakse Eestisse järjest rohkem salaalkoholi tooma. Teine probleem on see, et meie riigil on väga võimas ajaloolis-kultuuriline taust, aga turistid sõidavad Eestisse üsna sageli hoopis põhjusel, et neil on siit mõistlik alkoholi kaasa osta.
Ka minule meeldib, et meie aktsiisimäärad ühtlustuvad arenenud maailma omadega, sest see annab elujärjele üht-teist juurde, aga teist otsa pidi tempokas ja regiooni eripära mittearvestav hindade tõstmine kahjuks kasvatab varimajanduse osakaalu selles äris. Eri aegadel on eelkõige kange alkoholi aktsiis olnud päris korralikult õhus, aga ei saa välistada, et sama häda tabab ühel hetkel ka lahja alkoholi turgu. Seetõttu ma arvan, et me seisame varsti silmitsi olukorraga, kus me peame karmistama riigisiseseid meetmeid näiteks koduse alkoholitootmise vastu. Sel teemal on olnud debatte ja eri regioonid on proovinud kas või ajaloolis-rahvuslikele traditsioonidele viidates kodust alkoholikeetmist lubada. Me teame Saaremaa koduõlut.
Ma palun aega juurde!

Kolm minutit lisaks, palun!

Ma tean kas või oma üliõpilasmaleva ajast, et Saaremaal on koduõlle pruulimine suhteliselt levinud. Lõuna-Eestis tehakse mingit kummalise nimega väga kanget alkoholi jne. Tegelikkuses me näeme, et meie inimeste sotsiaalne toimetulek näitab küll paranemise märke, aga, ütleme nii, alati saaks paremini. Mis tähendab seda, et piirkonniti võib meil tekkida hindade kerkides väga tõsiseid probleeme.
Ma ei ole väga veendunud, et alkoholiaktsiisi tõstmine toob tervikuna kaasa maksubaasi arvestatava paranemise. See kindlasti paraneb, aga usutavasti paraneb ka varimajanduse võimalus teenida ja see oleks päris kahetsusväärne. Alkoholitootjad ju üsna tõsiselt arvestavad müügitrende situatsioonis, kus kas käibemaks või mingi muu maks on tõusnud. Nad on jõudnud selgele äratundmisele, et seadusandja tekitatud maksumuudatus, mis reeglina on ju tõusvas suunas, tähendab tegelikult maksustamispoliitika ebastabiilsust. Me tõepoolest iga natukese aja tagant tuleme mingi uue ideega välja ja viime selle suhteliselt entusiastlikult ka ellu. Tagajärjeks on olukord, kus tootjatel ei ole kindlustunnet.
Kahjuks rahvas napsitab ikkagi, ta teeb seda teinekord ka oma pere arvel, ega ta joomata ei jäta. Varimajandus saab edukaks, kannatavad perekonnad ja kuigi me tegelikult ju vajame seda raha, mis alkoholiaktsiis meie riigieelarvesse peaks andma, me ikkagi väga palju ei tegele mõistlike asjadega ehk alkoholismi vastu võitlemisega.
Siit ma tuleksin ringiga tagasi jälle sinna, et kui Priit Toobal tuleb ja algatab seaduseelnõu alkoholireklaami piiramise kohta, siis võib seda tabada nurjumine. Olen ikka ja jälle näinud, kuidas tegelikult on teda naeruvääristatud. Ja selle üle on mul väga kurb meel, sest alkoholireklaami piiramine on vägagi õige asi. Kes juua tahab, leiab õlle või viina üles niikuinii. Kas me peame rahvale veel läbi televiisoriekraani või läbi raadioeetri meelde tuletama, et kuule, mees, sinu kell on löönud! Sa pead jälle tilga saama, sinu maks küsib tööd!
Maksutõstmine on tore asi ja ma olen üsna veendunud, et Keskerakonna fraktsioon toetab seda seaduseelnõu. Mina isiklikult kavatsen seda küll teha. Aga ütlen teile ausalt ja otse: aeg on küps selleks, et me paneksime kõik koos alkoholipoliitika täiustamisele ja rahva elujärje parandamisele õla alla. Aitäh!

Väga suur tänu! Nagu ma aru saan, siis Priit Toobal soovib sõna repliigiks.

Ma südamest tänan kolleeg Aivar Riisalu, kes lausa kahel korral oma sõnavõtus mainis eelnõu, mida ma siin parlamendis olen kaitsnud, ehk alkoholireklaami keelavat seaduseelnõu, mille eesmärk on vähendada alkoholireklaami mõju tarbijale, eelkõige noorte ja laste väärtushinnangutele ja hoiakutele. Väärtushinnangute kujunemisel on avalikkusele suunatud reklaamil väga suur mõju. Tõin oma ettekandes välja OECD riikide arvandmed selle kohta, kuidas alkoholireklaami keeld on mõjunud alkoholi tarbimisele. Kui keelata ära nii lahja kui kange alkoholi reklaam, on võimalik lausa kolmandiku võrra alkoholi tarbimist vähendada. See on ka reaalselt nendes riikides toimunud, kus alkoholireklaam on ära keelatud, rääkimata liiklusõnnetuste ja uppumissurmade arvu vähenemisest, mis tihtipeale on liigjoomisest tingitud.
Olen Aivar Riisalule tänulik, et ta hinges seda eelnõu kannab ja on nõus selle toetuseks sõna võtma. Samas olen murelik, et parlamendi majanduskomisjon ei ole seda eelnõu siiamaani sahtlist välja võtnud ega taha seda koos opositsiooniga arutada. Kogu aeg on viidatud sellele, et Sotsiaalministeerium töötab välja rohelist raamatut, kus kogu alkoholipoliitikat käsitletakse kui kompleksset küsimust. Kindlasti peakski seda nii tegema, aga kui kaua võib seda rohelist raamatut kirjutada?! Siiani see parlamenti jõudnud ei ole ja probleem on lahendamata. Kahjuks ei ole majanduskomisjoni esimeest siin saalis, aga meie fraktsioon on ka kirjalikult teinud ettepaneku see eelnõu sahtlist välja võtta ja uuesti komisjonis seda arutama hakata. Küsimus on tõsine. Möödunud aastal jõi Eesti elanik keskmiselt ära 10,2 liitrit absoluutalkoholi, seda on tõesti liiga palju.

Suur tänu! Väga jõuline, sisukas ja pikk repliik oli. Nüüd läheme meie järgmise kõne juurde. Palun, Valeri Korb! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Väike eelnõu, aga kui palju on sel teemal juba räägitud. Mõned mõtted minu poolt ka. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus on taas, kolleegid, meie laual ja järjekordselt me arutame ja vaidleme, et lõpuks teha järjekordsed muudatused selles minu meelest väga huvitavas seaduses. Võib julgelt väita, et viimastel aastatel on see seadus olnud meie valitsusele, eriti aga rahandusministrile üks kõige armsamaid. Võib julgelt väita ka seda, et riigieelarves on väike puudujääk. Täna räägime veinist, õllest, kääritatud jookidest ja etanoolisisaldusest, mahuprotsentidest, hektoliitritest. Võiksin nimetada teisigi päris spetsiifilisi termineid, mis on selle eelnõuga seotud, aga jätame need rahule. Mõni kuu varem oli jutuks sama seadus, aga siis kõlasid näiteks terminid kütteõli, diislikütus, pliibensiin, vedel põlevaine, biokütus ja kindlasti ei puudunud sellest reast sõna "aktsiisimäär". Ilma selleta ei ole mõtet rääkida selle seaduse muutmisest. Ja ka siis ei saa hiilida eemale sellest sõnast, kui jutt läheb maagaasile, pakenditele, tubakatoodetele ja elektrienergiale.
Kõik me teame, et need valdkonnad on meie igapäevase elu valdkonnad. Kas on võimalik elada ilma tubakata ja alkoholitoodeteta, selle kohta on igaühel oma arvamus. Aga ilma elektri ja sooja toata on üsna võimatu elada. Sellel on oma hind. Seda teame meie ja seda teab ka meie valitsus, eriti tuleb see talle meelde siis, kui riigieelarves on järjekordselt väike auk. Kuhu sa pääsed? Ikka maksad.
Maksu- ja Tolliameti kodulehel võib näha, et uued kütuseaktsiisi määrad kehtivad alates 1. juulist 2012. Käesoleva aasta juulikuus tõusid ka mootorikütuse ja maagaasi aktsiisimäärad. Pliivaba bensiini uus aktsiisimäär on 400 eurot 1000 liitri kohta senise 360 euro asemel ning diislikütusel 373 eurot 1000 liitri kohta senise 333 euro asemel. Erimärgistatud kütuse aktsiisimäär on tõusnud 61 euro asemel 68 euroni 1000 liitri kohta, maagaasi aktsiisimäär 10,9 eurost 23,6 euroni. Tahan toonitada seda, et alkoholi uuendatud aktsiisimäärad kehtivad alates 1. veebruarist 2012. Mõelge selle peale – alles üheksa kuud tagasi me parandasime seda seadust!
Tubakatoodete aktsiisimäär sai viimati paika pandud 1. jaanuaril 2012, aga tahan nendele, kes käivad kaupluses ja ostavad sealt mõnikord sigarette, öelda, et 1. jaanuaril 2013 ootab ees järjekordne aktsiisitõus: 42 euro asemel tuleb maksta 47,6 eurot 1000 sigareti kohta. Peab ütlema, et aasta tagasi Rahandusministeerium kirjutas sellest, et Eestis peab minimaalselt makstav aktsiisisumma olema 90 eurot 1000 sigareti kohta hiljemalt 2017. aasta lõpuks.
Muide, tahan veel ühest asjast rääkida. Maksu- ja Tolliameti kodulehel on euroliidu liikmesriikide aktsiisimäärad välja toodud ainult inglise keeles. Elektrienergia aktsiisimäär on 4,47 eurot megavatt-tunni kohta. Sellest on viimastel päevadel pikalt räägitud ja mina ei taha sellel enam peatuda. Lihtsalt tahan korrata, kuigi ma sellega mingit suurt avastust ei kuuluta, et koos elektriaktsiisi tõstmisega hüppavad üles ka teised hinnad.
Nüüd tagasi alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde. Vaatasin graafikut, millal on aktsiisimäärasid tõstetud. Reegel on, et need kehtestatakse üheks aastaks, seekord aga kohe kolmeks: graafik on teada kuni 2016. aastani. Igal aastal tõstetakse määra 5%. See on tore, et need, kes selle tootmisega tegelevad, ka meie poolt vastutust tunnevad, teisalt aga vaatame seda, et järgmisel aastal peavad kassapõhised maksutulud olema 7 miljonit eurot, ülejärgmisel aastal, 2014. aastal 22 miljonit, siis juba aga 40 miljonit. See tähendab praktiliselt aastas kahekordset kasvu. Ja siin muidugi tekib juba küsimus, eriti kui loeme seletuskirjast lauset, et alkoholiaktsiisi määrasid tõstetakse üldise hinnatõusuga samas tempos. Rahvast ootab tõesti ees raske aeg, kui me juba täna räägime niisugusest hinnatõusust.
Ja veel üks mõte seletuskirjast. Alkoholi aktsiisimäära tõstmine võib vähendada alkoholi tarbimist, kuna selle tulemusena alkohol kallineb. Ma olen täiesti nõus, et alkoholi tarbimisega on Eestis suured, ütleksin isegi, väga suured probleemid. Me joome liiga palju. See pole minu väide, seda kinnitavad meie infoallikad, et Eesti elanike joomine on juba enesehävitusliku iseloomuga. Kui arvestada sajaprotsendilises alkoholis, siis tarbiti möödunud aastal, nagu me juba kõik teame, keskmiselt 10,2 liitrit elaniku kohta. See on kohutav arv. Ja kui meie tahame tõesti seista rahva tervise eest, siis on naeruväärt loota abi ainult alkoholi aktsiisimäära tõstmisest. Aga sellest täpsemalt juba siis, kui me arutame teist eelnõu, kui me räägime alkoholipoliitikast. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Valeri Korb! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kas pole huvitav, et me arutame praegu siin alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust viimase nelja aasta jooksul juba kümnendat korda? Valitsuse puhul, kes räägib, et maksudega ei mängita, on ühe maksuseaduse muutmine küll harukordselt tihedaks saanud. Loomulikult on aktsiisiseadusi muudetud ka enne 2009. aastat, aga 2009. aastast on tempo läinud eriti kiireks. Näiteks 20. veebruaril 2009 muudeti alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, mis jõustus juba napp kuu ja kümme päeva hiljem, 1. aprillil 2009. Siis sätestati, et vastselt kehtestatud elektriaktsiis peab olema kasutatud keskkonnatasude seaduses sätestatud korras keskkonnatasudest saadava raha kasutamisega samadel eesmärkidel. See regulatsioon sai kehtida napi aasta, siis öeldi, et elektriaktsiisi võib mujal ka kasutada.
Edasi muudeti seda seadust 18. juunil 2009. aastal ja see hakkas kehtima juba 1. juulil 2009 ehk seadust muudeti vähem kui kuu aja pikkuse etteteatamisega. Samal aastal muudeti sedasama aktsiisiseadust veel kolmaski kord, 26. novembril 2009. aastal. Kehtima hakkas see 1. jaanuaril 2010.
Aastal 2010 muudeti kõnealust seadust taas neli korda: esimest korda 27. jaanuaril, kehtima hakkas juba 1. märtsil; teist korda 22. aprillil, kehtima hakkas 1. jaanuaril 2011 (päris pikk etteteatamise aeg, arvestades seaduse muutmise praktikat); kolmas kord 2010. aasta oktoobrikuus ja neljas kord detsembrikuus. Mullu muudeti täna arutlusel olevat alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust kahel korral: juunikuus – see juunikuine muudatus hakkab kehtima 2013. aasta 1. jaanuaril – ja veel kord möödunud aasta detsembris. Nii et muudatusi on olnud palju. Tänavu muudeti seda seadust 22. veebruaril. Seda küsis ka Aivar Riisalu, miks on vaja ühte seadust nii tihedasti muuta. Miks ei planeerita samme pikemalt ette?
Ma arvan, et huvitav on jälgida ka seda, millises tempos ühte või teist aktsiisi tõstetakse. Juhin tähelepanu sellele, et kui käesoleva eelnõu järgi hajutatakse õlleaktsiisi tõus seda leevendades nelja aasta peale, siis samas on päris palju aktsiise, mida on ühekorraga tõstetud päris rängalt. Ei saa tänasel päeval kuidagi mööda minna elektriaktsiisist, mis on ju ka selle seaduse pealkirjas sees.
Ütlen juba ette ära, et Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 268 teine lugemine katkestada. Ettepaneku taust on see, et siia eelnõusse saaks sisse kirjutada ka elektriaktsiisi alandamise 4,5 korda, Euroopa Liidu miinimummäärani. Siis, kui elektrienergia aktsiis 1. jaanuaril 2008 jõustati, oli sellel aktsiisil keskkonnahoiu eesmärk. Tänasel päeval täidetakse sellega lihtsalt riigieelarvet. Aga elektrihinna tõusust võidab riik niigi enam – järgmisel aastal hakatakse tänu elektri kallinemisele enam tulu saama ka käibemaksust. Päris kindlasti oleks aeg alandada elektriaktsiis Euroopa Liidu miinimummäärani. Kui briljantselt aus olla, siis just sellepärast me siin öösel kümme minutit peale kolme seda eelnõu arutamegi. Palun kolm lisaminutit!

Kolm minutit, palun!

Kui rääkida aktsiisimääradest, siis valitsus on üles näidanud harukordset leebust n-ö patuaktsiiside osas ehk nende aktsiiside osas, mis on seotud inimeste tervise halvenemisega. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi on tõstetud mõõdukalt, samas kui näiteks soojusenergia- ja elektriaktsiisi on tõstetud märksa rängemalt. Tuletame meelde, et näiteks 2009. aastal oli maagaasi aktsiisimäär 157 krooni 1000 kuupmeetri kohta, see on 10 eurot, aga nüüdseks on see tõstetud 23,45 euroni 1000 kuupmeetri kohta – kasv üle kahe korra. Elektriaktsiis, nagu juba enne mainitud, on meil 4,47 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. See on 4,47 korda kõrgem, kui Euroopa Liit seda nõuab. Samas õlleaktsiis ei tõuse üldsegi mitte sellises tempos. Kui aastal 2008 oli see 64 krooni, see on siis laias laastus 4,1 eurot, siis nüüd on see tõstetud 5,7 euroni ja selle plaaniga, mis meil laual on, tõstetakse edasi 6 euroni. Seejuures on aktsiisi tõus hajutatud nelja aasta peale. Seega ollakse alkoholiga seotu ohjamisel märksa vaoshoitumad.
Eelmistes kõnedes on kostnud mitmesuguseid arvamusi. Mina isiklikult olen veendunud, et alkoholiaktsiis mõjub tarbimise suhtes ikka korralekutsuvalt küll. Mõnes küsimuses ma konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josinguga päris ühte meelt ei ole, alkoholi puhul aga küll. Ta on mitmel korral üles astunud ettepanekutega, kuidas eestlaste alkoholitarbimist ohjeldada. Ta on öelnud, et nad on uurinud alkoholi tarbimist 1990. aastast peale. 1990. aastal müüdi Eestis inimese kohta keskmiselt 6 liitrit absoluutalkoholi, 2000. aastaks kasvas see kogus 10,37 liitrini. Mida suuremad on inimeste sissetulekud, seda rohkem juuakse. Ta on jõudnud järeldusele, et alkoholiaktsiisi tõstes võiks arvestada, et napside jaehind peaks tõusma natuke kiiremini kui elanike palk ja teiste kaupade hinnad. Hinna kaudu saab tarbimist tugevalt mõjutada. Nii et täna arutlusel olev alkoholiaktsiisi tõstmine ei ole üldsegi halb. Halb on see, et samasugust mõistlikkust ei näidata üles soojus- ja elektrienergia hinna suhtes.
Ma ütlen veel kord, et tänane ööistung võiks lõppeda, kui valitsuserakonnad oleksid elektriaktsiisi alandamise suhtes mõistlikumad ja kasutaksid nende käes olevat aktsiisiseaduse eelnõu järgmise aasta elektrihinna tõusu leevendamiseks. Ma tänan teid tähelepanu eest ja annan üle ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Lugupeetud eesistuja! Kallid kolleegid! Seda alkoholiaktsiisi teemat on nüüd keerutatud siin nagu leiget suppi juba jupp aega, aga ei tee paha, kui mina ka natukene üle kordan. Mis puutub aktsiisi tõstmisse, siis jah, loomulikult tõstame. Mina pean ka väga oluliseks Tartu Ülikooli doktorandi Indrek Saare tööd ja ma viitaksin sellele, et see töö, mis soovitab alkoholiaktsiisi tõsta, soovitab ka sellest saadud raha sporti ja tervishoidu suunata. 
Teine osapool selles arutelus on alkoholitootjad ja nendel on oma seisukoht: nemad kõrgeid aktsiise ei toeta. Arvestada tuleks muidugi mõlemat seisukohta, aga me peame ära otsustama, kumba me tähtsamaks peame, kas teadlaste arvamust või alkoholitootjate omakasust lähtuvat seisukohta. Lihtsalt aktsiisi tõstmisel tõstmise pärast mingisugust mõtet ei ole. See oli vahest paar aastat tagasi – tegin siis veel telesaadet –, kui Eesti tubakamüüjate esindajad pöördusid minu poole, et tele-eetri kaudu oma probleemidest rääkida. Ida-Virumaal ei õnnestunud enam aktsiisimaksustatud, n-ö seaduslikke sigarette müüa, sest kogu suitsetatav kraam tuli Narva jõe tagant. Sellist olukorda ka päris ei taha! Nii et idee iseenesest on küll väga hea, aga siin oleks võimalik ära teha palju rohkematki.
Tegelikult saab iga inimene aru, et elu on nii kaua tore ja kena, kuni meil on raha, mida investeerida oma vähem või rohkem mõttekatesse hobidesse, olgu nendeks jahilkäimine või motosport, veesuusatamine või lendamine – ükskõik. Aga paraku on tõde see, et paljudele Eesti inimestele ongi jäänud võimalus tegelda ainult ühe hobiga, mis suures osas muud ei olegi kui joomine. Mina arvan ka, et maksu tõstmisega kokku kogutud raha kasutamise osas tuleks hoolega mõelda, kuhu seda paigutada. Joomaprobleemi lahendama asudes tuleks seda teha kompleksselt. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Mailis Reps! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head Riigikogu liikmed saalis ja televiisorite ees! Me arutame praegu seaduseelnõu 268, mis kannab nime alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kui me vaatame selle eelnõu kontekstis alkoholiaktsiisi, siis tekib küsimus, kelle arvamusele tuleks veel rohkem tugineda kui Ühenduse Alkoholivaba Eesti juhi Lauri Beekmanni omale. Tema on rõhutanud, et alkoholi tõttu sureb aastas 2,5 miljonit inimest.
Lauri Beekmann tugineb oma artiklis 2011. aastal ÜRO koostatud mittenakkavate haiguste raportile, mille kohaselt on alkoholi tarvitamine üks neljast põhilisest riskifaktorist. Teised faktorid on ebatervislik toit, vähene liikumine ja tubakas. Need neli riskifaktorit põhjustavad 63% maailma surmadest. Alkoholitootjad ütlevad, et nemad toodavad neid legaalseid jooke nii kaua, kuni nõudmist jagub, ja kinnitavad, et nemad edendavad vaid kultuurset napsitamist. Fakt on aga see, et maailmas sureb alkoholi tõttu 2,5 miljonit inimest aastas. Teisisõnu on alkohol WHO andmetel suurem surmade põhjustaja kui näiteks aids, tuberkuloos või vägivald.
Et tootjate kasumid säiliksid, peab eest ära surevate klientide asemele pidevalt uusi leidma. Seega tuleb eri kultuurides ja ühiskondades joomise traditsioone hoida, nii et pealekasvavad noored hakkaksid vanemate kombel samuti alkoholi tarbima. Selle eesmärgi nimel töötab massiivne turundusaparaat, mis propageerib alkoholi tarvitamist ning juurutab arusaamist, et see närvimürgist vähki tekitav sõltuvusaine on lahutamatu ja normaalne osa igapäevaelust.
Samas on teada, et alkohol on igas seda tarvitavas ühiskonnas rohket pealemaksmist nõudev lõbu. Juba nimetatud surmade kõrval tekib alkoholist pea loendamatu hulk mitmesuguseid kahjusid alates vandalismist ja lõpetades vajadusega erilise sotsiaalhoolekande järele. Paraku tasume selle kõige eest kõik ühiselt või tegelikult me ei olegi suutelised kõiki neid kulusid katma. Kas julgeme vastata küsimusele, kui hea on meie riigis alkohoolikutest vanemate poolt unarusse jäänud laste kaitse ja hoolekanne? Mida on meil pakkuda alkoholisõltlastest rasedatele naistele, kes oskavad karta veel oma sündimata lapse tervise pärast ja tulevad abi paluma? Kuidas toimub sõltlaste ravi ja rehabilitatsioon? Need küsimused puudutavad üht osa alkoholiga seotud tõsistest probleemidest, mille lahendamiseks või millega vajalikul määral tegelemiseks meie riigil lihtsalt ei ole piisavalt raha. Need on eelarveaugud, mis vajavad täitmist, ja otse loomulikult on kõige esimene ja kõige otsesem allikas selleks alkoholiaktsiis.
Kujutame hetkeks ette, milline peaks olema alkoholi hind, kui me lõpetaksime selle ühiskondliku kahju kinnimaksmise ja paneksime kogu selle kulu alkoholi hinnale otsa. Absurdne? Kuid niisama absurdne on ka alkoholi ja alkoholitööstuse roll meie elus ja ühiskonnas. Me oleme hakanud pidama normaalseks midagi, mis loomulikult normaalne ei ole. Tootjad viitavad iga hinnatõusu korral illegaalse turu ohtlikkusele. See oht on reaalne ning riik ja võimuorganid peavad sellega tegelema. Kuid legaalsed alkoholitootjad ei tohiks püüda jätta muljet, justkui oleks seaduslik ja põrandaalune turg nagu öö ja päev, kaks täiesti vastupidist nähtust: üks riigile makse maksev ja töökohti loov, vastutustundlik tööstus, teine kuritegelik äri. Jah, loomulikult on salaalkoholiga tegelemine kuritegelik, kuid ärme unustame, et kogu ühiskonda hõlmava alkoholiprobleemi peamine põhjus on nende jookide mõju inimesele. Lõpuks pole ju vahet, kas tegu on legaalselt Venemaal toodetud ja salaja Eestisse toodud või legaalselt Eestis toodetud alkoholiga, mõju on üks. Me ei saa ühegi alkohoolse joogi puhul rääkida tervislikkusest või ohutusest.
Illegaalne turg, millest väikse osa moodustavad eriti ohtlikud ja ilma igasuguse kontrollita kuskil keldrites valmis tehtud vedelikud, vajab jõulist sekkumist, kuid seda tehes ei saa sättida riigi poolt lubatud äri mingile erilisele pjedestaalile. Illegaalne ja legaalne äri on tegelikult omal moel läbi põimunud ning esindavad ühe mündi kahte külge.
Meie ühiskonnas seisab alkoholi propageerimise ja reklaamimise ning seeläbi ka pealekasvavast põlvkonnast napsitajate vormimise eest legaalne tööstus. Oma reklaami, tootekujunduse ja tohutult suure müügivõrgustikuga meelitavad nad ligi aina uusi kliente. Kui osa nendest inimestest satub elus tõsistesse raskustesse, jäädes töötuks ja kaotades oma sotsiaalse staatuse, asuvad nad otsima põrandaalust odavamat alkoholi. Salaturg toitub legaalse turu viljadest. Samas kasutavad makse maksvad tootjad salaturgu justkui trumpi, millega võidelda oma äritulu vähendavate meetmete vastu.
9. september on ülemaailmne fetaalse alkoholisündroomi päev. Sümboolne üheksanda kuu üheksas päev tuletab meelde, et raseduse üheksa kuud peaks naine oma sündimata lapse nimel täielikult alkoholist loobuma. Paraku ei suuda seda kõik või ei olda sellest teadlikud ning seetõttu sünnib alkoholi põhjustatud sünnidefektiga umbes üks laps sajast. Selle kõige raskekujulisem vorm ehk FASD esineb konservatiivsete hinnangute kohaselt ühel kuni kolmel lapsel tuhande sünni kohta. Loomulikult on need arvud mõjutatud konkreetse rahva tarvitatud alkoholikogustest ning üleüldiselt probleemi ulatusest.
Kui lähtuda nendest statistilistest näitajatest, võiks arvata, et Eestis sünnib aastas 15–45 FASD diagnoosiga last ning umbes 150 last, kellel on alkoholi põhjustatud sünnikahjustus. Selles valguses ei maksa unustada, et Eesti on alkoholi tarvitamise poolest maailma riikide hulgas esirinnas ja just seetõttu me peamegi erilist tähelepanu pöörama 268 SE menetlusele. Aitäh teile!

Suur tänu! Palun nüüd, kolleeg Jüri Ratas!

Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Alkoholi liigtarbimine on tõsine ja vägagi murettekitav probleem, mille all otseselt või kaudselt kannatavad kõik inimesed. Alkoholi tarvitamine põhjustab paljusid haigusi ja tervisekahjustusi, sh südamehaigusi, õnnetusi, vigastusi ja vaimseid käitumuslikke häireid. Ühe Eesti elaniku kohta tarbiti eelmisel aastal keskmiselt veidi üle 10 liitri puhast alkoholi, mis on 5,7% suurem kogus kui aasta enne seda. See on võrdne 51 pooleliitrise viinapudeli või 408 õllepudeliga, mille sisul on kangust 5%. Reaalsuses on see arv isegi eksitavalt väike, sest joodud alkoholikogus on jagatud kõigi Eesti elanike arvuga, sh näiteks karske eluviisiga täiskasvanud.
Emori andmetel joovad 70–90% turumahust ära iganädalased napsitajad, kes moodustavad 10–25% täisealisest elanikkonnast. Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringu andmetel nõustub 75% inimestest, et meil juuakse liiga palju, kuid ainult 2% arvas seda iseenda kohta. 56% küsitletutest pidas enda alkoholitarbimist väheseks, 29% mõõdukaks ning 13% inimestest kinnitas, et ei joo üldse alkoholi. Kui selle uuringu tulemus vastaks reaalsusele, elaksime pea täiuslikus riigis. Tarbitud koguseid vaadates on paraku selge, et reaalne elu ei ole kahjuks nii roosiline. Kõige levinum alkohoolne jook on teatavasti õlu. Seda joodi eelmisel aastal puhtaks alkoholiks ümberarvestatuna 4,1 liitrit ehk 164 pooleliitrist 5%-lise kangusega õlle pudelit ühe inimese kohta. Populaarne on ka kange alkohol, mida joodi absoluutalkoholis arvestatuna peaaegu sama palju: 3,7 liitrit elaniku kohta. Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertide hinnangul on 6 liitrit puhast alkoholi elaniku kohta kriitiline piir, millest suurem kogus põhjustab rahva tervisele märkimisväärset kahju. Eestis on halvimatel aegadel see norm olnud lausa kahekordselt ületatud, eelmisel aastal tarbiti ohtlikuks peetud kogusest 70% rohkem. Seega ei ole tegemist pseudoprobleemiga, vaid tõsise väljakutsega Eesti riigile ja kogu Eesti rahvale.
Mittetulundusühingu Alkoholivaba Eesti ja ka Keskerakonna survel kehtestati Riigikogus alates 2008. aasta 14. juulist öise alkoholimüügi keeld, mis kindlasti on andnud oma panuse alkoholi tarbimise vähendamisse. Paraku on selge, et ajaline piirang üksinda seda probleemi ei lahenda. Soovitud tulemust ei ole andnud ka kehtivad üsnagi liberaalsed reklaamipiirangud. Alkoholireklaam on reklaamiseaduses keelatud alates kella 7 hommikul kuni kella 9 õhtul. Samas vaatavad alaealised Emori andmetel televiisorit kõige rohkem ajavahemikus 19.30–23.00, mis tähendab, et alkoholireklaamid jõuavad ka nendeni. Austatud esimees, kas ma tohin paluda aega juurde?

Kindlasti, alkoholi jaoks on alati aega vaja anda. Kolm minutit, palun!

Aitäh! Riigikogu Keskerakonna fraktsioon toetab seetõttu alkoholireklaami täielikku keelustamist ja esitas eelmisel aastal ka sellekohase seaduseelnõu. Meie eesmärk on rangemate alkoholireklaami piirangute abil tagada ennekõike laste ja noorte kaitse selle reklaami eest ning vähendada üldist alkoholi tarbimist. Ma arvan, et eriti oluline on keskenduda alaealistele, sest hoolimata kehtivast seadusest on alla 18-aastaste seas napsitamine populaarne meelelahutusviis.
Keskerakonna ettepaneku kohaselt kehtestataks täielik alkoholireklaami keeld televisioonis ja raadios, samuti välireklaamis. Reklaami mõju tarbijatele, eelkõige noortele ja lastele, on väga suur, sest see serveerib alkoholi tarvitamist kui ühiskonnas heakskiidetud ja igati normaalset tegevust. Ükski reklaam ei keskendu alkoholi paljudele negatiivsetele mõjudele, joomist näidatakse kui mõnusat ja ohutut ajaviidet. Ometi see ju ohutu ei ole. Alkoholireklaamid varjavad väga paljusid terviseriske ja negatiivseid tagajärgi ning ühtlasi vähendavad ennetustegevuse ja tervisekasvatuse mõju. Alkoholireklaami piiramine on rahvusvaheliselt tunnustatud meede kompleksses alkoholipoliitikas. Eesti praegune olukord vajab uusi ja kindlasti senisest efektiivsemaid lahendusi. Võime tuua näiteks Norra, kus on keelustatud kogu alkoholireklaam, sh trükimeedias, raadios, televisioonis, ka välireklaam. Ja Norras tarbitakse 35% vähem alkoholi kui Eestis.
Veenvalt on tõestatud ka noorsoo alkoholi tarvitamise ja reklaami vahelised seosed. Viie minuti pikkune alkoholireklaami vaatamine suurendab vägijookide tarbimist tunduvalt. Samuti on noorte puhul alkoholireklaami mõjud äärmiselt kaua kestvad. Seetõttu olen samal seisukohal mis konjunktuuriinstituudi juht: alkohoolsete jookide hind peab tõusma kiiremini kui teistel kaupadel, mitte samas tempos, nagu Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu ette näeb. Muidugi ei tohi hinnatõus olla nii kõrge, et selle tagajärjel suureneks salaturu osakaal. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Jüri Ratas! Kolleeg, Kaia Iva, kas soovite sõna repliigi korras?

Aitäh! Ma sooviksin kohapealt sõnavõttu!

Palun, kaks minutit kohapealt!

Aitäh! Kindlasti on tegemist olulise eelnõuga aktsiisipoliitika kujundamisel, kuid mul on komisjonile ettepanek lahendada järgneva menetluse käigus mõningad vastuolud siin kõlanud kõnedes. Tähelepanelikul kuulamisel me kuulsime, et eelkõneleja lugupeetud Jüri Ratas rääkis, et Eesti inimesed tarbivad keskmiselt 10 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta, Heimar Lenk väitis oma varasemas sõnavõtus, et "me joome praegu 12 liitrit absoluutalkoholi". Oleks vaja selgeks teha, mis on õiged faktid ja kes on need "me", kes joovad praegu 12 liitrit absoluutalkoholi. Aitäh!

Suur tänu! Kadri Simson, milles küsimus?

Kaia Iva tõstatas probleemi. Tõepoolest, 10,2 liitrit elaniku kohta juuakse, kui arvestada ainult täiskasvanud elanikke, eeldusel, et lapsed ei joo.

Vabandust, kolleeg Kadri! Teie nime ei nimetatud. Jüri Ratas oleks pidanud  repliigi paluma. Aga kuna mul on tunne, et alkoholiaktsiisi teemal on saanud kõik üles astuda ja rääkida, siis lõpetan läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle seaduseelnõu kohta on kolm muudatusettepanekut, alustame esimesest.
Esimene muudatusettepanek on Riigikogu liikmete Eiki Nestori, Kajar Lemberi, Rannar Vassiljevi, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Marianne Mikko, Karel Rüütli ja Urve Palo esitatud. Juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Kuna mulle tundub, et ettepaneku esitajad on läinud magama iluund, siis ma palun nende nimel seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne hääletust palun kümme minutit vaheaega!

Tänan väga! Palun, vaheaeg!
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liikmed Eiki Nestor, Kajar Lember, Rannar Vassiljev, Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Marianne Mikko, Karel Rüütli ja Urve Palo. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 1 Riigikogu liige (aplaus saalis), vastu 35, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 2 on Riigikogu liikmete Eiki Nestori, Kajar Lemberi, Rannar Vassiljevi, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Marianne Mikko, Karel Rüütli ja Urve Palo esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Ma tänan! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Vaheaeg!
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Riigikogu liikmed Eiki Nestor, Kajar Lember, Rannar Vassiljev, Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Marianne Mikko, Karel Rüütli ja Urve Palo. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 2 Riigikogu saadikut, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Ettepanek toetust ei leidnud.
Palun oma kohale istuda! (Naer.)
Muudatusettepanek nr 3, mille on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Ma palun kolmandat muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku number 3, mille on esitanud rahanduskomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 3, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Head kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhatusele on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 268 teine lugemine katkestada ja meil tuleb seda nüüd hääletada. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Ma tänan! Enne hääletamist ma palun kümme minutit vaheaega!

Kui palju?

Ma arvan, et kümnest minutist piisab küll vaheajaks. Aitäh!

Tõsi või? Vaheaeg!
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 268 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 268 teine lugemine on lõppenud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 256 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni esimehe kolleeg Mati Raidma!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 256 enne teist lugemist oma 5. novembri istungil ning otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu hetkel käiva istungi päevakorda ja ettekandjaks määrata siinkõneleja. Eelnõu kohta esitas ainsa muudatusettepaneku riigikaitsekomisjon juhtivkomisjonina, see kiideti konsensusega heaks ja eelnõu algataja toetab muudatusettepanekut. Muudatusettepanek esitati nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli soovitusel. Riigikaitsekomisjon lähtus muudatusettepanekut esitades eelkõige normitehnilisest selgusest ning asjaolust, et eelnõu pealkirja muutmine peaks pigem olema esitatud muudatusettepanekuna kui normitehnilise parandusena. Koostöös Riigikogu Kantselei vanemtoimetajaga läbis eelnõu ka keelelise korrektuuri, mille juures on olulisim vast teadmine (kui keegi mind kuulab), et alates järgmise aasta 1. aprillist hakatakse sõna "kaitsevägi" kasutama suure algustähega. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 5. novembri istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise teksti, muudatusettepanekute tabeli ja esitada teiseks lugemiseks seletuskirja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku seaduseelnõu 256 teine lugemine lõpetada. Tänan!

Suur tänu, kolleeg! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Äkki natuke seletate, miks järsku hakati sõna "kaitsevägi" suure algustähega kirjutama, kui enne kirjutati väikese tähega?

Aitäh teile! Enne oli see üldnimetus, aga nüüd tehti poliitiline otsus, et Kaitsevägi on üks. Kaitsevägi on asutus, kellel on oma struktuuriüksused. Ühe ja ühise asutuse puhul on aga kombeks suur algustäht. Aga see muudatus tuleb vastava seadusega, mis hakkab kehtima järgmise aasta kevadel.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui me vaatame seda eelnõu seletuskirja, siis seal on öeldud, et kaitseväge kasutatakse ainul äärmuslikul vajadusel. Samas ei ole lahti seletatud, mida on tegelikult selle vajaduse all silmas peetud. Sellest tulenevalt soovikski teada, mis määratleb selle äärmusliku vajaduse, mille puhul tekib õigus kaitseväe kasutamiseks.

Aitäh! Tegemist on rahvusvahelise printsiibiga, mille järgi kasutatakse militaarpoolt ehk relvajõude kõigi teiste võimaluste ammendumise korral. Äärmuslik vajadus ei tähenda relvastust, vaid tähendab ka tehniliste vahendite kaasamist, logistilist abi jne. Aga seda lihtsalt kasutataksegi viimases järjekorras ehk viimase vahendina.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Need pikad arutelud aitavad uusi teadmisi saada, surfad internetis ja loed sealt igasugust huvitavat infot. Näiteks selgus, et kaitseväe kasutamiseks politsei abistamisel on kolm võimalust. Kaitseväge kasutatakse põhimõtteliselt rahuajal, kui toimuvad mingid rahutused, ja sõjaajal – arusaadav, kui politsei ei saa hakkama või on nende töö seotud tõsiste raskustega. Samuti kasutavad kaitseväge politseina reeglina diktatuurid. Kui juba selline seadus tuleb, siis oleks huvitav teada, milleks me valmistume: rahutusteks, sõjaks või diktatuuriks.

Aitäh teile! Soovitan surfata kodumaistel kodulehekülgedel. Kodumaine kaitseväe kasutamine on reguleeritud erakorralise seisukorra seaduses ja hädaolukorra seaduses – need puhud, kus kaitseväge võib kasutada koos tema jõu kasutamise õigusega. Praegune parandus, joonin alla, puudutab kaitseväe kaasamist jõu kasutamiseta ehk vahetu sunni kasutamise õiguseta, mis on sootuks teine asi.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea komisjoni esimees! Riigis toimub juba mõnda aega eri asutuste tsentraliseerimine, kuid tegelikult ei ole ju siiani olnud väga pikka praktikat ja väga suurt selgust, et öelda, kas tsentraliseerimine on ainuõige lähenemine olnud. Seega soovin teada teie seisukohta: kas NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi viimine kaitseväe juhataja otsealluvusse ei too kaasa liigset tsentraliseerimist?

Aitäh! Komisjonis käsitletu raames sellist kartust ei tekkinud. Pigem on tegemist loogilise käiguga, kuna praegu ta asub staabi- ja sidepataljoni alluvuses. Praegu on ehk bürokraatiat rohkem kui selles eelnõus toodud lahendusvariandi korral, kus asi muutub lihtsamaks ja vähem bürokraatsemaks.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, komisjoni esimees! Kui võimalik, siis ma palun teil täpsustada, millistel operatsioonidel on kavas kaitseväe erioperatsioonide üksust kasutada.

Aitäh! Täna me räägime konkreetselt Afganistani missioonist ja selle üksuse puhul on ikkagi tegemist NATO konteksti arvestamisega. See tähendab, et kui tulevikus tulevad NATO rahvusvahelised operatsioonid, kus otsustatakse olla kaasatud erioperatsioonide üksusega ja vastav otsuse eelnõu saab meie mandaadi, siis see eriüksus ka kaasatakse NATO eriüksuste raames.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on seotud konkreetse persooniga, ajateenijaga, kui seda nii võib sõnastada. Kui ajateenija viibib lisaülesannete täitmisel vastavalt eelnõus sätestatud juhtudele ning tema väljaõppe periood seetõttu lüheneb, siis kuidas tagatakse see, et kaitseväelase väljaõppe tase ei kannata selle all? Selle küsimuse lahendust oleks vaja ette teada. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! See on suur dilemma ja seda on arutatud aastaid, kuigi elu on selle paika loksutanud. Ühelt poolt kasutatakse kaitseväge väga harva ja püütakse kaitseväelasi võtta nende igapäevasest teenistusest eemale väga lühikese ajaperioodi jooksul. Teisalt on see jällegi positiivne signaal tsiviilühiskonnale, et kaitseväge kaasatakse reaalsete probleemide lahendamisel. Ma ei räägi siin jõu kasutamisest, ma räägin päästeoperatsioonidest ja muudest sellistest asjadest. Nii et see tasakaal on olemas ja kõik osapooled teavad, hindavad ja aktsepteerivad seda.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me mäletame neid sündmusi, mis olid paar aastat tagasi, kui me lumega sõdisime. Seoses sellega tahaks selle eelnõu raames küsida, millistes olukordades on võimalik kaitseväe tehnikat rakendada politsei abistamiseks tsiviiloperatsioonidel.

Aitäh! See küsimus läheb natuke eelnõu teemast välja. Kui me räägime lumest ja päästeoperatsioonidest Päästeameti osavõtul, siis need asjad on kirjas ühes teises seaduses. Siin me räägime politsei ja piirivalve seaduse mõistes otsingu- ja päästetöödest ehk merepäästest. Ja merepääste puhul me võime rääkida kaitseväe ujuvaluste ja helikopterite kaasamisest sellistel puhkudel.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ütelge palun, millest tulenevalt on määratletud nende isikute ring, kellele sõjaväepolitsei hakkab kaitset pakkuma, ja kas see ring võib mingitel erandlikel tingimustel laieneda. Ja kui see ring võib laieneda, siis palun täpsustage, kellele see õigus laieneda võiks ja millised oleksid need õiguslikud alused, et seda seostataks selle seadusega.

Aitäh! Kui me räägime välisriikide kodanikest ja kõrgetest ohvitseridest, siis selleks puhuks on olemas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 14. detsembri 1973. aasta dokument, mis kohustab meid tagama nende isikute julgeolekut. Mis puudutab selle nimekirja pikkust, võimalikku laienemist, siis tõepoolest on kaitseministril õigus nimetada nende isikute ring, kellele veel see kaitse mingiks ajaperioodiks võib laieneda. Ehedaks näiteks võib tuua meid endid, kui riigikaitsekomisjon käis Afganistanis missioonil ja meid turvas Eesti sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskond, kes teenib Afganistanis. Nii et ka riigikaitsekomisjoni liikmed on seda n-ö teenust kasutanud.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni esimees! Tõepoolest, ka mina olen heas mõttes omal nahal tunda saanud Eesti sõjaväepolitseinike kaitset ja võin neid tagantjärele igati tunnustada, sest minu arust on tegemist tõeliste professionaalidega. Samamoodi võiks seda kiitust laiendada kõikidele Eesti kaitseväelastele, kes nii siin- kui sealpool piiri teenivad. Võib-olla sa valgustad saali, kustkohast meie sõjaväepolitseinikud, kes on professionaalid, oma väljaõppe saavad? Ja kui pikk see koolitus neil on ning kuidas see välja näeb?

Suur tänu! Meie edu pant on meie kuulumine NATO-sse ehk me ei pea jalgratast leiutama. On olemas NATO sõjaväepolitsei doktriin ja muud NATO alusdokumendid ning ka vastavad väljatöötatud väljaõppeprogrammid. Selle poole pealt on kvaliteet piisavalt hea. Sõjaväepolitseinike puhul on tegemist elukutseliste kaitseväelastega, mitte ajateenijatega. Ka ajateenijaid-sõjaväepolitseinikke treenitakse, aga seda meie reservarmee jaoks, mitte nendeks ülesanneteks, millest me siin praegu räägime. Julgen kinnitada, et nii palju, kui me komisjonis oleme rääkinud, ja me ka neid külastades nägime, on see väljaõpe tasemel.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vabandan juba ette, kui mu küsimus ei ole piisavalt professionaalne – erinevalt Lauri Laasist või Aivar Riisalust ei ole minul olnud kaitseväega nii tihedat kokkupuudet. Aga minu küsimus puudutab otseselt tsiviilkodanike läbiotsimist. Kas sõjaväepolitseil on õigus Eestisse saabuvate välismaalaste turvalisuse tagamisel ja muude operatsioonide käigus tsiviilkodanikke kinni pidada ja läbi otsida? Mind erutab just see osa. Ja kui neil on see õigus, kas sel juhul – loomulikult ei saa juttu olla soolise võrdõiguslikkuse printsiibi rikkumisest – on sõjaväepolitsei komplekteeritud piisavalt paljudest naissoost sõjaväepolitseinikest, sest ega meesterahvad hakka ometi naisi läbi otsima? Või on see sõjaolukorras teistmoodi?

Suur tänu! Mis puudutab kogemusi, siis järsku saate fraktsioonisiseselt kokkuleppele, et teinekord asendate härra Riisalu meie riigikaitsekomisjoni töös. Nii  saaksite kogemusi juurde. Need funktsioonid on sõjaväepolitseil ikkagi lähtuvalt põhiülesandest ehk tulenevad konkreetselt persooni kaitsest. Ma kujutan ette, et kui keegi mingi vööga astub meie kallile külalisele ligi, siis päevselgelt tuleb neid ülesandeid täita ja toiminguid läbi viia. Aga ma jällegi toonitan, et väljaõpe on korralik – tegemist on professionaalidega, mitte ajateenijatega. Ma ei näe siin praegu küll mingit kriitilist momenti. Otse loomulikult hoiab aga riigikaitsekomisjon kõigil sellistel asjadel silma peal ning alati on võimalus üle küsida ja oma silmaga veenduda, et kõik on korras. Me algatasime ju kaitseväeteenistuse seaduse muudatuse, mis meil järgmine aasta jõustub ja mille tulemusel on ka kõik naisterahvad teretulnud kaitseväkke. See annab väga tugeva aluse sõjaväepolitseile, et need küsimused lahendada.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Suur tänu, hea Riigikogu esimees! Austatud kolleeg! Sõjaväelastest, eriti missioonil käinud sõjaväelastest ja nende sotsiaalsetest tagatistest on juba väga pikalt räägitud, kuid siiani ei ole konkreetselt välja toodud, millised sotsiaalsed tagatised kehtivad näiteks sõjaväepolitseinikule või tema lähedastele, kui see sõjaväepolitseinik saab ülesannete täitmisel haavata või koguni hukkub. Kas te oskate palun öelda, millised on need sotsiaalsed tagatised?

Aitäh! Kuna tegemist on kaitseväe korralduse seaduse muutmise eelnõuga, siis siin neid asju ei ole. Need on hoopis teises seaduses. Küll on hea meel tõdeda, et just see nädal oli meil komisjonis veteranipoliitika dokument, mis sai komisjoni üksmeelse toetuse. Järgmine nädal on see loodetavasti valitsuses. Sealt tuleb ka sotsiaalse poole pealt lisagarantiisid nendele sõjaväelastele, kes täidavad mõnda meie missiooni kaugetes kriisikolletes. Aga see kõik on tõepoolest ühe teise seaduse teema.

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et kaitsevägi saab ise otsustada, kas ta läheb politseile appi või mitte. Seega soovin teada, millised on kaitseväe õigused keelduda vahendite või võimaluste puudumisel politsei ülesannete täitmisest.

Aitäh! Veel kord: see eelnõu siin puudutab kaitseväe kaasamist ilma jõu ja vahetu sunni kasutamise õiguseta ehk enamalt jaolt on tegemist logistilise toetusega. See on reeglina kahe ametiasutuse vaheline kokkulepe. Kui me räägime keerulistest situatsioonidest ja julgeoleku tagamisest, siis me räägime kas hädaolukorra seadusest või erakorralise seisukorra seadusest. Seal on teine reeglistik, aluseks on valitsuse otsus presidendi nõusolekuga ja kaitseväelt luba suurt ei küsita.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Ma tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde. Ma tõepoolest kuulsin täna esimest korda, et kaitseväge hakatakse kirjutama suure algustähega. Ma saan aru, et see ei ole sisuliselt väga tähtis, see on vormiliselt tähtis muudatus. Aga kui ma tõmban paralleele ja vaatan, kuidas meil kirjutatakse Riigikogu, siis meedias me kirjutame selle rõhutatult väikese algustähega, kuigi Riigikogu on ainulaadne väljend maailmas. Seega ma ei saa aru, miks me kaitseväe kirjutame edaspidi suure tähega ja Riigikogu jääb väikese tähega. Ma ei tea, kas te arutasite seda. Minu jaoks on see kuidagi kentsakas, ma tunnen eesti keelt enam-vähem hästi.

Suur tänu! Vaadates seda kellaaega, millal me teiega siin seda diskussiooni peame, olen ma ka seda meelt, et me võiksime olla suure algustähega.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mõnevõrra imelik on kuulata teie juttu sellest, et kaitseväge kaasatakse, ilma et ta kasutaks jõudu. Kaitsevägi on selline struktuur, kes peab oma jõudu näitama. Kaitsevägi on loodud selle eesmärgiga ja oleks raske ette kujutada, et nad hakkaksid käituma nagu nunnad kloostris. Siis see ei oleks kaitsevägi. Aga see selleks. Mul on konkreetne küsimus. Siin on § 3 täiendav lõige 3: "Kaitseväe kaasamise korra käesoleva paragrahvi lõikes [...] kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega." Kas on mingid kriteeriumid, millal ta saab seda teha, millises ulatuses ja kui pika aja jooksul? Või on see täiesti suvaline asi ja sellise määruse võib esile kutsuda mõni ebaadekvaatne situatsioon?

Aitäh! Jällegi, kui me räägime nendest funktsioonidest – ma just eespool mainisin, mis puhul läheb abi tarvis, näiteks merepäästel –, siis ma ei usu, et kaitsevägi hakkab oma jõudu näitama. Pigem on vaja nende ressurssi, nende tehnikat. Need on need ajakriitilised kohad. Ka komisjoni arutelude käigus ei nähtud sellist vajadust, et kindlasti peaks saama presidendi nõusoleku ja läbima erinevaid protseduure. Sellised probleemide lahendused on minu arvates mõistlikud ja uskuge mind, kaitsevägi suudab ka ilma jõu kasutamiseta pakkuda Eesti ühiskonnas tuge erinevate funktsioonide täitmisel. Ka näiteks eurode laialivedamisel, kus kaasati soomustransportööre, minu mäletamist mööda kedagi jõuga ei ähvardatud.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, komisjoni esimees! Minul tekkis küsimus seoses ühe ja ainsa muudatusettepanekuga. See muudatusettepanek on tehtud pealkirja osas ja on üsna sisuline, praktiliselt lisades ju teise seaduse muudatuse. Alguses oli "kaitseväe korralduse seadus", nüüd tuli veel juurde "kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seadus". See on komisjoni tehtud muudatus. Kas oskate selgitada, miks ei olnud selline pealkiri esialgses ministeeriumi esitatud eelnõus? Või muutus eelnõu sisu nii palju, et oldi sunnitud nii tõsiselt pealkirja muutma, seda teise seadusega täiendama?

Aitäh! Selle taga on väga palju uusi seadusi, mille me oleme suutnud siin vastu võtta. Näiteks avaliku teenistuse seaduses on ära kaotatud mõiste "riigiteenistuja" ja seega on meil tekkinud vajadus ka riigikaitset käsitlevates seadustes teha sõnaparandusi ehk riigiteenistuja asemel viia sisse mõiste "teenistuskoht". See ei sisalda endas väga suurt poliitilist otsust, aga pidasime mõistlikuks selguse mõistes pealkirja täpsustada. Me ei näinud selles seda ohtu, et tegemist oleks väga sisulise muudatusega ühes teises seaduses. See tuleneb omakorda kaitseväe korralduse seaduse muudatusest ühes paragrahvis, kus me samamoodi korrigeerime terminoloogiat lähtuvalt uuest avaliku teenistuse seadusest. Need seadused peaksid koostoimes keeleliselt ühtlaseks muutuma. Kui soovite väga detailset informatsiooni, siis võite pöörduda meie komisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli poole. Tema suudab selles mõistete maailmas ilmselt paremini surfata kui mina.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea komisjoni esimees, hea kolleeg! Alati, kui tuleb jutuks kaitseväe kasutamine tsiviilülesannete ehk politseiliste ülesannete täitmisel – küll mööndusega, et seda ilma jõu kasutamise õiguseta –, tekib ühiskonna lähiajalugu arvesse võttes kohe selline emotsioon, et nüüd hakatakse sõjaväge kasutama oma rahva vastu ehk ei süüvita ilmselt lõpuni, mida see seadus tähendab. Kas sa oleksid nii kena ja loetleksid üles (meie stenogramm on selles küsimuses kindlasti päris huvitav materjal ka avalikkusele ja ajakirjandusele) need politseilised ülesanded, mida kaitsevägi selle seaduse raamides tegelikult täitma asub, et me saaksime veenduda selles, et ilmselt massirahutustega tegelemine sinna ei kuulu?

Aitäh! Jällegi, need ülesanded jagunevad kolme seaduse vahel, kui me räägime jõu kasutamisest. Ma loen pigem ette hädaolukorra seaduses olevad punktid, mis näitavad, et küsimusi tekitavad teemad on reguleeritud teises seaduses. Sellised funktsioonid nagu liikluse korraldamine eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas ning kõik see, mis puudutab terrorikuriteo ennetamist ja tõkestamist, riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiruumi tungimise vastast tegevust, rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele suunatud ründe vastast tegevust, diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi tungimise vastast tegevust, suure rünnakuriskiga objekti kahjustamise ärahoidmist või tõkestamist, riigipiiri ületamise ajutist piiramist või peatamist – kõike seda reguleerib hädaolukorra seaduse § 31. Seal öeldakse ka, et seda saab korraldusega otsustada ainult Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul. Kõnealune punkt siin eelnõus reguleerib juba eespool ridamisi toodud näidete varal tegevusi, kus ei kasutata jõudu ega vahetut sundi. Peamiselt baseeruvad need tegevused kaitseväe kasutuses oleva spetsiifilise tehnika, nagu ujuvvahendid, helikopterid ja soomukid, kasutamisel (mitte vahetul kontaktil inimestega või sunni kasutamisel) ja seda pigem logistiliste ülesannete täitmisel.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud riigikaitsekomisjoni esimees! Õnneks esineb Eestis metsapiirkondades väga vähe suurtulekahjusid, kuid soovin teilt siiski teada saada, kuidas on tagatud kaitseväe isikkoosseisu ja tehnika kasutamine loodusõnnetuste puhul, näiteks metsatulekahjude kustutamisel. Kelle eelarvest kaetakse need tehtud kulutused?

Aitäh! Kahjuks me läheme jällegi kõnealuse eelnõu teemast välja, sest selle eelnõu mõistes on päästetööd politsei ja piirivalve tegevusala ehk tegemist on merepäästega. Kui me räägime metsatulekahjuga seotud päästest ja muudest päästetöödest, siis viitan hädaolukorra seaduse §-le 31, kust ma loetlesin teile jõu kasutamise punkte. Seal sisaldub veel lõike 1 punkt 1 ehk päästetööde ja eriolukorra tööde tegemine. Kaitseväe kasutamise korra nimetatud ülesannete täitmiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, kus on ühtlasi kirjeldatud kulude kandmise kord.

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea riigikaitsekomisjoni esimees, suur tänu suhteliselt lühikeste, aga väga asjatundlike vastuste eest meie küsimustele! Kaitseväe korralduse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et kaitseväge kasutatakse, kui politsei ei saa õigeaegselt oma ülesannet täita ja puuduvad muud võimalused ülesande täitmiseks. Kas seletuskirjas toodud sõnastus viitab olukorrale, kus meie politseinike arv ja nende varustus ei vasta Eesti vajadustele, et tagada sisejulgeolek?

Aitäh! Ei, see sõnastus ei viita sellele, see vastab rahvusvahelise kriteeriumi eestikeelsele tõlkele. Inglise keeles kõlab see last resource ehk rahvusvaheliselt on kaitsevägi reeglina viimane allikas, kust võetakse varustust, tehnikat ja inimesi. See on selle kriteeriumi konstateering, mitte politsei võimetuse näitamine.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Siin on ka mõned eelnevad küsijad puudutanud sõjaväepolitsei rakendumist väljaspool Eestit ehk missioonidel. Te mainisite Afganistani missiooni ja ütlesite, et otsuse sealsele tegevusele (sh sõjaväepolitsei) mandaadi andmise kohta teeb Riigikogu. Minu küsimus on edasi vaatav. Kui Riigikogu otsustab näiteks, et aastal 2014 Afganistani sõjaväeline missioon lõpetatakse, siis tsiviilisikute turvalisuse tagamise ülesanne meile ju ikkagi jääb. Kuidas siis saaks seal jätkata sõjaväepolitsei? Kas on võimalik anda mingi alternatiivne mandaat, kui me lõpetame seal suure missiooni? Millist lahendust riigikaitsekomisjon siin näeb?

Aitäh! Vastus on ka edasi vaatav. Praegu on meil käsil senisel kujul missiooni lõpetamine ehk meie ajutise asjuri turvalisust hakkab tagama turvafirma, sõjaväepolitsei tuleb ilmselt esimese üksusena koju. Mis puudutab sinna minevaid visiite – näiteks ka riigikaitsekomisjoni, kui otsustame järgmine-ülejärgmine aasta minna –, siis ilmselt hakkab sõjaväepolitsei siit n-ö VIP-iga või delegatsiooniga kaasa minema ja tullakse ka koos tagasi. Eks ta hakkab baseeruma Eestis, mitte Afganistanis.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni esimees! Mina ei ole kaitseväega suurt kokku puutunud – ma ei tea, kas õnneks või õnnetuseks – ja sõjaväepolitseinikku ma ei oskaks võib-olla isegi ära tunda, aga teema on päris huvitav. Kui sõjaväepolitseile antakse lisaülesandeid, kas siis suurendatakse ka vastavat isikkoosseisu, kes nende ülesannetega tegeleb? Kui seda ei suurendata, siis jääb petlik mulje, et siiamaani ei kasutatud sõjaväepolitsei ressurssi täiel määral ja oli varjatud reserve. Ja üldse, kui suur on praegu sõjaväepolitsei isikkoosseis, kes on seotud konkreetselt isikute kaitse tegevusega, kuidas on see aastate lõikes muutunud ja kuidas muutub edaspidi?

Aitäh! Teie pooltühja klaasi küsimusele vastan pooltäis klaasi vastusega. Käesolev eelnõu annab võimaluse kasutada sõjaväepolitsei ressurssi veelgi efektiivsemalt. Kui suur on sõjaväepolitsei, mis seal n-ö sees on – see ei ole jällegi selle eelnõu teema. Aga kui see teid tõesti huvitab, siis tulge peale istungit riigikaitsekomisjoni. Me saame need andmed kindlasti üles otsida ja teile edastada.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni esimees! Teadupärast on tehnikaga selline kehv lugu, et see kulub, läheb vahel katki ja jupid ei ole ka väga odavad. Mida haruldasem on masin, seda kallimad on tihtipeale selle jupid. Siit ka küsimus: kui kaitsevägi läheb tsiviilisikutele appi, aga mingi masin annab sel ajal otsad, läheb katki, siis kes need kulutused lõpuks kannab? Kas ei veeretata neid kavalalt kaitseväe õlgadele või on ikkagi nii, et kes tellib muusika, see ka maksab?

Aitäh! Selle küsimuse lõpp oli tõele küllaltki lähedal ehk kõik sõltub situatsioonist. Aga minu isiklik kogemus oma eelmisel ametikohal oli küll selline, et kõigi operatsioonide lõpus võeti kulud kokku, esitati eelarve ja tavaliselt kaeti kahjud valitsuse reservfondist. Ehk siis ikkagi see, kes tellib muusika, see, kes on selle sündmuse juht, vastutab otseselt ka selle eest, et need kulud saaksid korvatud.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Seletuskirjast selgub, et staabi- ja sidepataljoni struktuuris paikneva küberkaitse kompetentsikeskuse Eesti kontingendi asemel luuakse kaitseväe juhataja otsealluvusse uus kaitseväe struktuuriüksus – NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent. Siit ka küsimus: kas selline struktuurimuudatus, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi loomine aitab säästa raha või on selle jaoks vaja rohkem raha?

Aitäh! Selle jaoks ei ole vaja rohkem raha, pigem see säästab meie staabi- ja sidepataljoni ja annab talle võimaluse tegeleda oma asjadega. Praegu on neil lisakoormusena ka küberkaitse kontingendiga tegelemine ja sellest nad vabanevad.

Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Meedias räägiti omal ajal palju sellest, kui Ülemiste järvele tegi hädamaandumise Poola lennuk ja seda käidi ära lohistamas kaitseväe rasketehnikaga. Kuidas on praegu kaitseväe tehnika kasutamine tsiviilotstarbeks reguleeritud? Näiteks sellise juhtumi korral, kui tsiviilolukorras ei ole võimalik kasutada muud kui ainult kaitseväele kuuluvat rasketehnikat.

Aitäh! See jaguneb tsiviilmaailmas nende ametkondade vahel, kes selle küsimusega tegelevad, ehk siis põhiliselt Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti vahel, kummalgi on omad koostöökokkulepped kaitseväega. Sõltuvalt sellest, mis õnnetuse või abivajadusega tegemist on, on koostöös omavahel kokku lepitud. Praegu toimib see kordades paremini kui aastaid tagasi, kui kõik ei käinud tõepoolest nii ladusalt.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea riigikaitsekomisjoni esimees, ma ka tänan sisukate vastuste eest! Ja ma arvan, et te olete inimene, kes ilmselt seda valdkonda päris hästi teab. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et sõjaväepolitsei on tsiviilisikute kaitsega tegelenud ja korduvalt osalenud Eestisse saabuvate väliskülaliste turvalisuse tagamisel. Kui kaitseväe korralduse seaduses ega teistes õigusaktides ei olnud siiani kaitseväele tsiviilisikute kaitse ülesannet ette nähtud, siis millele tuginedes seda tehti?

Aitäh! See parandus annab nüüd meile õiguse seda funktsiooni teostada Eesti Vabariigis.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Olen nõus, et mõistlik oleks, et Eestis ei dubleeriks Politsei- ja Piirivalveamet ning kaitsevägi oma rasketehnikat. Sellest eelnõust ei saa aga täpsemalt teada, millal võib seda rasketehnikat, mis on kaitseväe käes, Politsei- ja Piirivalveameti abistamiseks tsiviilotstarbeliselt kasutada.

Aitäh! Kordan üle need põhipunktid, mida ma olen siin juba välja toonud: otsingu- ja päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus; otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral; piirivalve valdkonna asjade korraldamine; avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine, kui see ülesanne ei ole muu seadusega antud muu haldusorgani pädevusse või kui pädev haldusorgan ei saa õigeaegselt seda ülesannet täita. Need on peamised valdkonnad. Siinjuures toonitan, et kaitseväel puudub jõu kasutamise õigus ehk nende tuge saab kasutada logistilise funktsiooni mõistes.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh, hea eesistuja! Hea kolleeg! Põhimõtteliselt on meil viimane aasta riigikaitsekomisjonis väga töine olnud. Me oleme menetlenud kaitseväeteenistuse seadust, praegu on meil töös Kaitseliidu seaduse terviktekst. See konkreetne seadus, kaitseväe korralduse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seadus, on meie n-ö fundamentaalsete seaduste tegemise kõrval kuidagi ära hakitud olnud. Kust korraga tekkis vajadus need tsiviilfunktsioonid suhteliselt kiiresti seaduses üle korrata? Ma saan erioperatsioonide grupi teemast väga hästi aru, aga küsimus on just tsiviilpoole eraldi üle rõhutamisest ja seda nii äkki.

Aitäh! Üks selle vajaduse põhjus on nimelt selles, et Politsei- ja Piirivalveametil on ka selliseid funktsioone, mis tuleb täita ilma jõu kasutamiseta, nagu ma just eespool loetlesin (pääste- ja otsingutööd), kuna piirivalve ja politsei ühinesid. Neid ülesandeid ei olnud kirjeldatud päästeseaduses ja need tuli nüüd sisse viia kaitseväe korralduse seadusesse. Neid oli küll mainitud politsei ja piirivalve seaduses, aga peeti otstarbekaks ka kogu riigikaitse valdkonnas kaitseväe tegevust korraldavat kaitseväe korralduse seadust täiendada ehk anda kaitseväelastele nende seaduses ette need paragrahvid, millel baseerudes nad saavad toetada vastavalt spetsiifikale kas Politsei- ja Piirivalveametit (see on selle eelnõu teema) või Päästeametit (see on hädaolukorra seaduse teema).

Ester Tuiksoo, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud riigikaitsekomisjoni esimees! Seaduseelnõu seletuskirjas on kirjas, et seadusmuudatus annab võimaluse kasutada politsei aitamisel kaitseväe tehnikat. Kas te tooksite näiteid, millist tüüpi tehnikaga võiks kaitsevägi tavapolitseid aidata?

Aitäh! Vastus peitub aastatetaguses otsuses, millega politsei liideti piirivalvega, koos sellega ka nende funktsioonid. Üldise nimetusena on kasutusel politsei. Enamatel puhkudel me räägime endise piirivalve funktsioonidest, merepäästeotsingutest ja maismaaotsingutest lennuõnnetuste korral. Politsei puhul tuleb ilmselt rasketehnika kõne alla siis, kui me räägime mingist liiklusõnnetusest või mingi tee avamisest – kui see jääb politsei funktsiooniks, mitte päästefunktsiooniks. Erioperatsiooni näitena on siin toodud eurode laialivedu, kus kasutati kaitseväe soomustehnikat, kuna lühikese ajaperioodi jooksul oli vaja selliste vahendite suurt hulka. Need on need näited.

Peeter Võsa, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Selle eelnõu raames räägime politseile seadusliku aluse andmisest kaitseväe kasutamiseks politsei ülesannete täitmisel. Siinkohal oleks siiski vaja analüüsida, kuidas on see mujal riikides reguleeritud. Ja siit ka minu küsimus: kuidas on kaitseväe kasutamine politsei ülesannete täitmisel reguleeritud meie naaberriikides Soomes ja Lätis?

Suur tänu teile! Selle teemaga riigikaitsekomisjon eelnõu käsitlemisel ei tegelenud. Aga omast tarkusest kordan teile üle: Eestis kaitseväe kasutamine politsei ülesannete täitmisel, need pügalad leiab erakorralise seisukorra seadusest ja hädaolukorra seadusest. Võin anda ka paragrahvi, s.o § 31 hädaolukorra seaduses. Sealt te leiate kaitseväe kasutamise põhimõtted koos jõu kasutamise õigusega ja selle, kuidas seda korraldatakse. Mis puudutab kaitseväe rakendamist jõu kasutamise õiguseta ja vahetu sunni kasutamise õiguseta, siis selle me leiame siit eelnõust. Need kolm seadust on need, mis reguleerivad komisjoni arvates nüüdseks ammendavalt kaitseväe kasutamise reeglistikku.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mina kui kaitseväega igapäevaselt mitte kursis olev inimene tean enam-vähem tavapolitsei õigustest väliskülaliste turvalisuse tagamisel. Soovin siiski teada, millised on kõnealuses valdkonnas sõjaväepolitsei erinevused võrreldes tavapolitseiga.

Aitäh! Ega neid erinevusi suurt ei olegi. Sõjaväepolitsei teostab isiku kaitset sarnastel alustel ja taktikaga kui politsei isikukaitse büroo. Kui me räägime tähtsate ja auväärt külaliste turvamisest, siis siin kehtib reegel hoida madalat profiili ja häirida kõrvalisi isikuid võimalikult vähe. Ehk sõjaväepolitsei tegeleb, õigemini hakkab tegelema, nimetatud funktsiooni täitmisega samadel printsiipidel nagu tsiviilpolitsei.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Just eelmisele küsimusele antud vastuse põhjal mina teilt küsida tahaksingi. Kes määratleb sõjaväepolitsei kaasamise meile saabunud tähtsate väliskülaliste kaitsmisel? Ja teiseks, §-s 49 on sätestatud, et sõjaväepolitsei võib isiku kinni pidada ja ta viivitamata politseile üle anda. "Viivitamata" on selline kahtlane mõõde: see võib olla hetk, aga ka pikem aeg, ilmselt sõltub olukorrast. Milline on see pikim aeg "viivitamata" tähenduses?

Aitäh! Paraku on selline Eesti seadusloome keel. "Viivitamata üleandmine" ei ole siin esmaavastus, me leiame selle väljendi väga erinevatest seadustest. See on parim, mida Eesti seadusandja on suutnud välja mõelda selleks, et anda kellelegi volitus täita oma funktsiooni võimalikult efektiivselt, samas võimalikult kiiresti taastada normaalne olukord, andes rikkuja üle politseile. Sellist sõnastust kasutatakse tõepoolest väga paljudel puhkudel. See võimalus tuleb sõjaväepolitseile anda, sest kui me reaalset situatsiooni ette kujutame – ühte sellist pungil põuega pahatahtliku inimese kiiret lähenemist meie kallile külalisele –, siis päevselge on, et tuleb kiiresti reageerida ja mitte hakata kõigepealt politseisse helistama.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjoni esimees, kõigepealt suur tunnustus teile väga sisuliste vastuste eest! Kui me vaatame seda eelnõu, siis te olete täna korduvalt vastanud, viidates erinevatele aspektidele sõjaväepolitsei töös. Kuidas te hindate sõjaväepolitsei tehnilist varustatust? Kas sellega on vaja selle eelnõu valguses veel tööd teha või hindate varustatust suhteliselt heaks?

Hinne "suhteliselt hea" on ilmselt kõige õigem sõnakasutus, aga loomulikult saab kõike arendada, paremaks teha, ilusamaks lihvida. Küll aga tahan ülivõrdes kiita neid inimesi, kes seda funktsiooni veavad Afganistani missioonil saadud kogemuste najal. Nad on väga pühendunud mehed, tegutsevad ja teavad oma ala väga hästi.

Peeter Võsa, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kui me räägime kaitseväe tehnikast ja kaitseväe ülesannetest politsei abistamisel, siis ma soovin küll täpsemat ülevaadet, millist tehnikat milliste politsei ülesannete täitmisel võib kaitsevägi kasutada.

Aitäh, hea sõber! Ma loodan, et peale istungit tuled komisjonist läbi ja meie sekretariaadijuhataja annab sulle ammendava nimekirja, või me saadame küsimuse Kaitseministeeriumile ja ootame sealt konkreetset vastust, kui seda vaja on.

Helmen Kütt, palun!

Tänan! Austatud ettekandja, aitäh teile sõna "viivitamata" tõlgendamise eest! Ma olen ka seda meelt, et kõik on selge punnis põuega kodaniku viivitamata kinnivõtmise puhul. Üleandmine on natuke teine asi, st kui pikka aega siis mõeldakse sõna "viivitamata" all. Aga esimesele poolele küsimusest, mille ma esitasin, jäi teil vastamata. Ma küsin uuesti: mis tasemel väliskülaliste puhul (väliskülalised naabermaadest või mingisugused erilise tähtsusega Eestisse saabujad) sõjaväepolitseid kasutatakse?

Aitäh! Kordan üle, et tegemist on rahvusvahelise reeglistikuga. Vastuse sellele küsimusele leiab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 14. detsembri 1973. aasta vastavast konventsioonist, mis annab n-ö tähtsate tegelaste kirjelduse ja paneb meile kui vastuvõtvale riigile kohustuse tagada nimetatud isikute julgeolek. Seal on kõik kirjas. Lisaks sellele on kaitseministril õigus seda nimekirja konkreetsetes oludes laiendada, kui seda vaja on.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Ma tuletan meelde, mis on siin Riigikogus varem kaitseväe korralduse seadusega toimunud. Eelmise koosseisu ajal võeti see 2008. aastal vastu, peale seda pidi eelmine koosseis seda neljal korral parandama. Kas te näete juba praegu, et peale selle seaduse vastuvõtmist on selles seaduses uusi kohti, mis vajaks muutmist? Ma küsin seda seetõttu, et Eesti kaitseminister Urmas Reinsalu on minu meelest öelnud, et mitmeid baasseadusi tuleb ajakohastada. Kas selle koosseisu ajaks on kaitseväe korralduse seadus uuendatud, ajakohastatud ja rohkem seda teemat puudutama ei pea? Või näete juba praegu järgmisi kohti, mida ootavad ees muudatused?

Aitäh! Tegelikult näen küll, kuna me oleme võtnud endale kindla sihi alustada järgmisel aastal rahuaja riigikaitse seaduse ja sõjaaja riigikaitse seaduse kokkukirjutamist ja uueks kirjutamist. Ilmselt tekib selle juures momente, mis eeldavad jällegi kaitseväe korralduse seaduse lihvimist. Paraku nii see Eesti elu on, et seadused tulevad meile teinekord ebaloogilises järjekorras. Tegelikult on meil seda ühte ja ühist riigikaitse seadust juba aastakümneid vaja olnud, aga kuna ta tuleb meile järjekorras, nii nagu ta tuleb, siis peame jälle naasma kaitseväe korralduse seaduse juurde ja, mine tea, võib-olla ka kaitseväeteenistuse seaduse juurde. Aga ma arvan, et see ei ole tragöödia. Senine seadusloome protsess on näidanud, et me oleme ikkagi suutnud hoida kvaliteeti, ka kõigi muudatuste puhul. Kõik see, mida me teinud oleme, on viinud asja edasi ja teinud riigikaitsealaseid õigusakte paremaks.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjoni esimees! Rõõm kuulda, et te sisuliselt olete selle tööga rahul, et eelnõud lähevad aina paremaks. Eks see ongi loogiline, et oma iseseisvuse praeguses etapis me võib-olla jõuamegi n-ö ühisseaduste või lausa koodeksiteni välja. Mul on küsimus eriüksuse pataljoni viimisest eraldi kaitseväe struktuuriüksusena kaitseväe juhataja vahetusse alluvusse. Kas sellega suureneb ka kaitseväe erioperatsioonide koosseis või mitte?

Aitäh! Tegemist on mingis mõttes analoogiaga, kui me rääkisime siin NATO küberkaitsekoostöö keskusest. Teie nimetatud allüksus eksisteerib praegu luurepataljoni koosseisus. Nende funktsioonid on aga erinevad ehk nüüd antakse luurepataljonile selgem ülesanne tegeleda oma asjadega ja erioperatsioonide üksus tuuakse eraldi struktuuriüksusena luurepataljoni alt välja, nii nagu on tehtud paljudes riikides. NATO riikides on see reegel. See ei ole kirjutatud reegel, aga lihtsalt reeglina nii see käib. Nii et selles osas muudatus endaga täiendusi kaasa ei too, küll aga toob see kaasa eelarve vajaduse. Siin on küsimus kvaliteedis, tuleb parandada väljaõpet, varustust ja tehnikat – selleks on loomulikult eelarvelisi vahendeid juurde vaja ja see vajadus on pidev.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laasi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! See on rõõmustav asjaolu, et eelnõu nii palju kirgi kütab, sisulisi küsimusi ja sisulisi vastuseid endaga kaasa toob. Nagu ekraanilt näha, on peale mind ka palju kõnelda soovijaid. Tsiteerides klassikuid ehk öeldes Rein Langi sõnadega, ongi meil minu arvates tegemist ühe väga hea eelnõuga või kui just mitte väga hea, siis vähemalt üpris hea eelnõuga. Nimelt likvideeritakse selle eelnõu seaduseks saamise korral seni kehtinud teatud ebakõlad. Me kõik oleme ju linnapildis näinud kõrgete Kaitseministeeriumi külaliste autode kolonni ees ja taga tuhisemas vilkuritega sõjaväepolitsei masinaid. Kehtivate õigusaktide kohaselt saab aga kaitseväge politsei abistamisel kasutada ainult teatud juhtudel Vabariigi Valitsuse otsusega, mille eelduseks on Vabariigi Presidendi nõusolek. Selle alla ei kuulunud otseselt väliskülaliste turvalisuse tagamine, aga viimaks saavad seaduses reguleeritud ning õiguslikult selgeks sõjaväepolitsei õigused väliskülaliste turvaja rollis. Muidugi on kahetsusväärne, et siis, kui kaitseväe korralduse seadus mitte just kaua aega tagasi Kaitseministeeriumis valmis sai, jäi selline oluline moment seoses sõjaväepolitsei ülesannetega kellelgi ministeeriumis kahe silma vahele. Aga igal juhul parem hilja kui mitte kunagi ning tore, et sõjaväepolitsei roll lõpuks juriidilises mõttes korrektselt vormistatud saab. Kindlasti võidab sellest parandusest sõjaväepolitsei, kellele antakse ülesannete täitmiseks selge seaduslik raamistik ja kindlus. Sõjaväepolitsei on seda ka igati väärt, sest nad on ennast senini näidanud kõige paremast küljest. Ei meenu ühtegi intsidenti, mis oleks seotud sõjaväepolitseinike tööga kas väliskülaliste turvamisel või muude ülesannete täitmisel. Samuti on põhjust Eesti sõjaväepolitseinikke hea sõnaga tunnustada ning tänada riigikaitsekomisjoni liikmetel, kes on käinud välisvisiitidel kriisipiirkondades. Kui Eestis pakuvad sõjaväepolitseinikud kaitset meie riiki saabuvatele väliskülalistele, siis näiteks viimasel Afganistani visiidil turvasid riigikaitsekomisjoni liikmeid meie enda sõjaväepolitseinikud.
Sama eelnõuga antakse kaitseväele õigus osaleda politsei ülesannete täitmisel ja toonitan, et seda ilma jõu kasutamise õiguseta. Kuigi siiani ei ole õigusaktides reguleeritud juhtumeid, kus politsei võib pöörduda kaitseväe poole, palumaks abi, näitab praktika, et selliseid olukordi on reaalselt siiski ette tulnud. Sagedased on olukorrad, kus kaitseväel on olemas tehnika, mida politsei mingi ülesande täitmisel vajaks. Samuti on olemas vastava väljaõppega inimesed, kes oskavad selle tehnikaga ringi käia. Selle eelnõuga antaksegi võimalus kaitseväge sellistel puhkudel paindlikumalt kasutada. Kuna kaitseväe kaasamine politsei ülesannete täitmisel nähakse ette jõu kasutamise õiguseta, ei ole abi osutamise otsustamine kõrgel poliitilisel tasemel enam vajalik. Abi osutamise otsuse võib vastu võtta kaitsevägi ise oma ressursse hinnates. See moment on väga oluline, kuna kindlasti ei tohi seoses kõrvaliste ülesannete täitmisega kannatada kaitseväe põhiülesanne, milleks on riigi julgeoleku tagamine. Eeldatavasti suudab kaitsevägi ise kõige paremini hinnata oma ressursse ning otsustada, kas tal on võimalik osaleda kõrvalülesande täitmisel, kahjustamata seejuures riigikaitselist võimekust. Kindlasti on oluline märkida, et kaitseväge kasutatakse ainult äärmuslikel vajadustel. Näiteks olukorras, kus politsei ei saa mingil põhjusel oma ülesannet õigeaegselt täita ning puuduvad ka muud võimalused ülesande täitmiseks. Kindlasti on selle uuendusega võimalik riigi kulutusi vähendada. Väikese riigi puhul oleks tõesti liigne luksus dubleerida masinaparki, mida võib-olla eriti tihti vaja ei lähegi. Kindlasti aitab nüüdsest paindlikum ja operatiivsem reageerimine kaitseväe tehnika ning inimjõu kasutamisel erijuhtudel kaasa meie kõigi turvalisuse suurendamisele. Kuid siinkohal peab kindlasti silmas pidama, et riigil tuleb kaitseväele hüvitada täiendavate kohustustega kaasnevad kulutused.
Viimase eelnõus sisalduva muudatuse sisu on see, et staabi- ja sidepataljoni struktuuris paikneva küberkaitse kompetentsikeskuse Eesti kontingendi asemel luuakse kaitseväe juhataja otsealluvusse uus kaitseväe struktuuriüksus, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent, millega kaitseväe struktuur muutub lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Uue struktuuriüksuse loomisega kaitseväe juhataja otsealluvusse tagatakse võimalikult lühike, selge ja operatiivne juhtimisahel ning efektiivne teenistuslik järelevalve. Eesti kontingendi palga ja lähetuskulude planeerimine toimub läbipaistvamalt ja sihipärasemalt. Nagu öeldakse ka seletuskirjas, oleks Eesti kontingendi viimine kaitseväe juhataja otsealluvusse mõistlik samm, arvestades keskuse staatust rahvusvahelise sõjaväelise peakorterina ning sellega kaasnevat poliitilist nähtavust.
See ei ole just tavapärane, et valitsusest tulevad eelnõud Eesti rahvale kasu toovad. Reeglipärasem on ikkagi see, et ministrite kontoritest Riigikokku saabuvate eelnõudega kaasneb inimestele hinnatõus, ebakindlus ning teadmatus. Õnneks on valitsusel jätkunud siiski kainet mõistust ja vastutustunnet vähemalt kaitsevaldkonda, kus teadupärast lihtsalt ei kõlba kõiki asjasse puutuvaid nöökida. Omapoolse täienduse lisas eelnõule ka Riigikogu riigikaitsekomisjon, millega see muutus veelgi paremaks. Nii et leian, et seda eelnõu tasub igati toetada. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin olla nii naiivne, et saaksin uskuda seda, mis kõnepuldist kõlas, uskuda seda, mida siit räägitakse. Kahjuks minu teatud elukogemus seda ei luba. Mõned aastad tagasi (see oli vist 2009. aastal) ütles riigikaitsekomisjoni esimees härra Raidma, et Eesti sõdurite väljaviimine Afganistanist ei ole väljapääs, kui me ei taha, et sealsed probleemid jõuaksid Euroopasse. Jah, me ei taha, et need probleemid siia jõuaksid, aga tegelikult, kui aktsendid paika panna, on olukord selline, et kõige suurem probleem, mida Afganistan maailmale toob, on narkootikumid.
ÜRO andmetel toodeti Talibani õitseajal, 1999. aastal 4565 tonni oopiumi. 2000. aastal surusid võimsad rahvusvahelised organisatsioonid peale, Taliban keelas ära narkootikumitaimede kasvatamise ja pealekauba oli 2000. aastal Afganistanis tohutu, ennenägematu põud. Selle tulemusena toodeti 2001. aastal, mil algas ka sõda, kõigest 185 tonni oopiumi. See on suurepärane tulemus. Aga järgmiste aastate kogused: 2002 – 2700 tonni, 2003 – 3400 tonni, 2004 – 4200 tonni, sama palju 2005. aastal, järsk kasv 2007. aastal – 8200 tonni, järgmisel aastal veidi vähem, 2009. aastal veel vähem (sõltub vist ilmast) – 6900 tonni. Nii et seda põhilist probleemi, mis tapab iga aasta kümneid tuhandeid inimesi maailmas, ei ole suudetud lahendada. Millest siin rääkida?
Ei ole usku isegi sellesse, kui võetakse ette mingid ülesanded, mis kõlavad õilsalt. Seda oli valitsuse otsus 2007. aastal, kui kapole anti ülesandeks korruptsiooniga võidelda, aga pandi paika kindlad piirid, kus nad tohivad sellega võidelda ja peavad seda tegema ning kust nad peavad korruptsiooni leidma. Algas lihtsalt poliitiline ahistamine. Teisiti pole võimalik seda nimetada. Ma ei tea, kas kapo on üldse võimeline praegu lahendama oma põhiülesandeid. Mul on selline tunne, et nad on nii kõvasti selles propagandasõjas sees, et kõik ülejäänu läheb neist mööda. Kuidas me saame uskuda kedagi, kui kõige ausamad ja austust väärivad inimesed, kes on pidevalt rääkinud teistest erakondadest, kuidas need peaksid ennast parandama ja ausalt käituma, kasutavad sedasama riigi raha enda propagandaks?
Ma arvan üldse seda, et kui siin räägiti mingitest rahutustest rahuajal, mis meile muidugi selles eelnõus tundub kõige suurema ohuna, siis oli kogu aeg vastus see, et tegemist on merepäästeoperatsioonidega, metsapõlengute kustutamisega, midagi säärast, aga need ei ole politseioperatsioonid. See on päästjate töö. Palun natuke lisaaega!

Palun, kolm minutit!

Selleks on kõik võimalused olemas. Täitsa tõsi on see, et mingi teooria on olemas, ma saan aru, et teadust siin taga ei ole. Politseinikke ei jätku ja kaasatakse kaitsevägi. Selleks on kolm põhilist tingimust. Üks on sõjaaeg, aga nagu ma aru saan, siis meil sellist sõjaohtu ei ole, et peaks need täiendavad tingimused andma. Pealekauba, kui sõjaaeg juba tuleb, eks siis igaüks käitub oma parima arusaama järgi. Meil on selline enam-vähem politseiriik, aga diktatuurini on vist veel veidi aega. Seega selgub, võib arvata, et seda kõike on vaja selleks, et kasutada kaitseväge rahutuste ajal rahuajal.
2007. aastal andis politsei endast parima. Aga nagu te mäletate, siis need politseinikud, kes Tallinnasse tulid, võtsid oma nimesildid rinnalt maha – see oli neile lubatud. Suurt soovi ei olnud ja neile, kes Ida-Virumaalt toodi, öeldi, et tulevad koondamised, et need, kes lähevad Tallinna, saavad nagu indulgentsi, pääsevad tulevastest koondamistest. Tegelikult pärast paljud neist ikkagi koondati ja vallandati politseist, nii et oma sõna ei peetud. Kui nii edasi läheb, politseinikke on iga aastaga aina vähem ja vähem, tekibki selline olukord, kus rahvas isegi juba mingi harta peale ärritub, on nõus tänavale tulema, korraldama miitinguid, meeleavaldusi. Täitsa lähedal on selline olukord, et see muutub massiliseks. Rääkides ülbest valitsusest, mida praegu teevad kõik, eesotsas presidendiga, siis mis on see ravim, mis aitab sellel ülbel valitsusel oma võimu säilitada, kui rahvas hakkab meelt avaldama. Ainult kaitsevägi, politseile enam ei loodeta.
Mina arvan, et selle eelnõu mõnda osa on võib-olla vaja, seda, mis puudutab eriüksusi jne. Aga § 3 ja selle täiendused on minu arvates demokraatiale väga ohtlikud asjad. Kelle vastu ja mille jaoks seda ette valmistatakse? Eks aeg näitab või palume jumalat, et meil ei oleks võimalust seda näha. Igatahes on seda seaduseelnõu sellisel kujul võimatu toetada. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Viktor Vassiljevi!

Härra juhataja! Head kolleegid! Umbes kolm tundi tagasi, kui ma siit puldist rääkisin, tehti mulle märkus, et räägin liiga kõva häälega. Uuriti, kas ei saaks reguleerida helitugevust vms. Ega see ei ole mingi disko, mikserpulti siin ei ole. Samas tuli mulle pärast koridoris vastu paar rahvasaadikut, kes tegid mulle üsna pahaselt märkuse, et minu kõvahäälne kõne oli nad kabinettides üles äratanud. Vaadake, igal asjal siin maailmas on oma põhjus – kindla peale! Praegusel juhul oli põhjus selles, et kui mina ei maga, siis miks nemad peavad magama. Magamise eest meile palka ei maksta, meile makstakse rääkimise eest.
Nagu öeldud, kõik asjad toimuvad maailmas teatud põhjustel ja nii on ilmselt ka sellel seaduseelnõul omad põhjused. Ühest küljest vaadates on üsna nähtav selline seos, et politsei on meil nõrgavõitu. Seal on koondatud, vahendeid ei jätku ja asi on läinud nii kaugele, et Viljandis saavad politseinikud lihtsalt peksa. Viimased uudised olid Lihulast, et seal mingisugused jõugud lausa terroriseerivad elanikke, aga abi ei saa mitte kuskilt. Kaitsevägi ongi siis ilmselt see, kelle poole pööratakse pilgud, sest nendel on väljaõpe, nendel on tehnika, nad on harjunud käsku kuulama, anna ainult käsk kätte. Meile räägitakse siin praegu, et kaitseväge kasutatakse ilma jõudu rakendamata. Kogu eelnev arutelu küsimuste voorus keskendus millegipärast rohkem tehnikale. Minu meelest ei tähenda kaitsevägi mitte ainult tehnikat, see tähendab nii tehnilist kui ka inimressurssi. Ega tühipaljas rauatükk ilma inimeseta ei sõida kuskile, pauku ka ei tee. Ja minu meelest oli siiamaani nii, et kui Päästeameti või minu pärast kas või kiirabi ülesannete täitmisel oli vaja mingisugust tehnikat, siis saadi see väga ilusti kätte. Ilmselt teati, kuhu helistada, ja küll see tehnika siis ka kohale tuli. Kas peab selleks nüüd seadust muutma? Tundub, et eesmärgid on ikkagi natuke teised.
Kui vaadata, mis ajal me teiega elame, siis meile on tihtipeale räägitud, et Eesti rahvas on selline tagasihoidlik, alalhoidlik, kõva häält ei tee ja tänavatele möllama ei tule, aga ta on tulnud. Isegi sellised korralikud, viisakad inimesed nagu õpetajad on ju korra lausa parlamendihoone vallutanud. Nädal ja üks päev tagasi oli jällegi meeleavaldus Toompea lossi ees, telgid olid väljas. Peaaegu oleksin ütelnud "täna", aga see oli eile, kui siin oli, ma täpselt ei tea, kui palju, aga Delfi kirjutas, et umbes viissada inimest. Kui mina seal väljas nende juures käisin, siis mina neid üle ei lugenud. Muuseas, mina käisin nende juures väljas. Tõstku käsi üles see, kes veel käis! Igaüks ei julge seda teha. Minu käest küsiti ka, kas sul oli seal julge, kas sa ei kartnud. Aga mida seal karta? Need inimesed olid seal väljas täiesti mõistlike asjade pärast. Nad nõudsid, et peatataks elektri hinna tõus. Nad rääkisid sellest, et pensionid on väikesed, ja rääkisid toetustest – mõistlik jutt. Ja kui sa inimestega räägid mõistlikku juttu, siis ega inimesed sulle paha ei tee.
Kui tekib selline seos, et rahvas on tänavatel ja me võtame vastu seaduse, mis võimaldab kasutada kaitseväge ilma jõudu rakendamata, siis see on kahtlane. Kas ma tohin paluda kolm minutit juurde?

Palun, kolm minutit!

Kolm minutit on nii lühike aeg, et selle jooksul ei räägi kõike südamelt ära, aga pole viga, katsume hakkama saada.
Mida tähendab "ilma jõudu rakendamata"? Võtame näiteks sellise olukorra, et hullunud pilguga koalitsioonimeelsed rahvamassid, kes on propagandast hullutatud, kogunevad Tallinna Linnavalitsuse ette ja nende käes on plakatid "Edgar, tule välja!", "Vabaduse kell Metsakalmistule!" vms. See on ju see olukord, millest meile siin räägiti: omavalitsuste ja riigiasutuste hoonete turvamiseks võib kasutada kaitseväge, seda ilma jõudu rakendamata. Ja siis tuuakse välja mingisugune raske, suur ja kole sõjaväemasin, soomuk või mis iganes, ning pannakse mehed ritta, kiivrid silmil, ja tublide sõjaväelaste pilgud nende kiivrite alt rahvast põrnitsemas. Kas see on siis "ilma jõudu kasutamata"? Me oleme uudistes mitmelt kanalilt näinud küll, kuidas see asi edasi läheb: meeste rivi seisab ja siis võtab rahva hulgast keegi, kes on tarbinud mingisuguseid mitte eriti legaalseid aineid või ei ole psüühiliselt stabiilne inimene, kivi, pudeli vms ja viskab selle meeste rivi pihta. Eks mehed peavad ennast kaitsma ja kes teab, millega selline asi võib lõppeda. Kui jõud tuuakse välja ja neid demonstreeritakse, kas see on jõu kasutamine või ei ole? Kui tänaval tuleb pätt mu juurde ja ütleb, et ma olen pätt, vaata, milline ma olen, mul on siin tätokad kõik peal ja põu on punnis, aga ma ei kasuta jõudu. Mis asi see on? Kas ma ei löö selle peale kartma? Umbes niimoodi see välja näeb, see "jõudu kasutamata".
Kui vaadata neid rahvakogunemisi, mis on toimunud parlamendihoone, Riigikogu ees, seda, mis toimus siin eile õhtul, siis nii mõnigi rahvasaadik ilmselt vaatas aknast välja, aga ei julgenud välja minna. Ja kui nad olekski midagi öelnud, siis nad oleks Marie Antoinette'i parafraseerides küsinud, et mis nad seal nõuavad – mis nad möllavad, et neil pole elektrit, vaadaku siis telekat peeruvalgel.
Selle eelnõu Riigikogu ette toomine just nimelt praegusel ajahetkel ongi jõu demonstratsioon ilma jõudu kasutamata. Just täpselt nii see välja näeb. Ja teate, minul on piisavalt elukogemust, mille põhjal ütlen, et iga asi ongi tegelikult täpselt see, mis ta välja näeb. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Võsa!

Lugupeetud eesistuja! Kallid kolleegid! Mul on rõõm näha, et teid on siia nii rohkesti kogunenud. Meie ees on üks ääretult kummaline eelnõu, mis puudutab kaitseväge. Kaitseväe oleks võinud ju ka täitsa vabalt kaitsepolitseiga liita – kõlab ju väga hästi. Aga meie asume nüüd kaitseväge politsei kohustuste täitmiseks politsei käsutusse andma. Minu arvates on politseil hoopis teistsugused funktsioonid kui sõjaväel. Kui politseinik on pigem selline paberitöö mees, kes peab ka seadusi tundma ning suutma langetada õiglasi ja inimlikke otsuseid, siis sõdureid õpetatakse ju ometigi n-ö tööks põllul. Sellel ei ole paberimäärimise, inimõiguste ega sõbraliku suhtumisega midagi ühist. Sõdurit on ju õpetatud tapma. Nüüd me äkki tahame, et sõdurid hakkaksid meil siin riigis korda tagama. No ma ei tea ... Ma arvan, et me kõik oleme siin nii vanad, et mäletame neid aegu, kui sisevägesid kasutati ühes teises riigis. Kui oli vaja, siis pandi mehed bussi ja viidi sinna, kuhu tarvis, ja saadi hakkama. Aga see ühiskond ei olnud demokraatlik.
Samas tuleb ju natuke aru saada ka sellest, et kui politsei enam oma ülesannete täitmisega toime ei tule, siis tuleb ju keegi politsei ülesandeid täitma saata. Loomulikult sõjavägi, see on esimene mõte. Teine mõte võiks olla see, kui sõdureid ka enam võtta ei ole ja nemad korda ei suuda tagada, siis järgmisena võtame küünetehnikud, ja siis pensionärid, sest nemad elavad kõige kauem. Päris niimoodi, ma arvan, ei ole ikkagi õige neid asju lahendada. Tõele otsa vaadates: raha ei ole. Ilmselt on riik õhukeseks viilitud ja ma ei tea, kuhu ja milliste reklaamfilmide peale on raha ära raisatud, nii et politsei ja korrakaitse jaoks seda ei jätku. Mis me siin korrakaitsest räägime? Raha ei jätku tervishoiule, koolitoidule, lastele, varsti mitte kellelegi.
Kui olukord on selline, siis tõesti keegi peab korda kaitsma. Hea küll, ma natuke mõtlen. Ma vist olen sunnitud nõus olema sellega, et keegi peab seda tegema. Kujutage ette olukorda Viljandis, kus kõigest kümme pidutsevat ja ülemeelikut Viljandi noort võtavad politsei käest võimu ära. Selle seadusega me anname nüüd politseile selle õiguse, et nad võivad kaasata sõjaväe. Ja õige ongi, et kui politsei Viljandis hakkama ei saa, siis las sõjavägi tuleb kohale – tankid kohale, maa-õhk-tüüpi raketid kohale. Nemad aitavad, sõjavägi on veel võimeline. Kui keegi teine võimeline ei ole, siis ma pean seda toetama – pean, midagi teha ei ole.
Muidugi on siin üks teine mure ka selle eelnõu toetamisega. Valitsus on hirmsasti kõiksuguste asutustega kokku tõmmanud, küll koolivõrgu korrastamise ja mis iganes nime all seda tehtud ei ole. Täpselt samasuguse uutmise, ümbertegemise ja jälle ümbermõtlemise all on ka politsei korduvalt kannatanud. Politseiga on liidetud piirivalve ja toll ja keegi veel. Igal juhul ma tean, et ... Kui tohib, siis ma palun kolm minutit juurde, sest ma ei jõudnud oma mõtet lõpetada.

Palun!

Ühesõnaga, selle ümbertegemisega me oleme jõudnud nüüd nii kaugele, et piirivalve teeb liiklustrahve, piirivalvurid korraldavad meie elu ja asjaajamist. Tõesti kummaline, aga mis teha, kui muud moodi ei ole võimalik. Las ta siis olla, ju siis peab nii olema! Ju sõjavägi peabki ära tegema politsei töö. Hea on, kui ta teeb ära tuletõrjujate töö, saab ehk hakkama arstide tööga, aga võib-olla saab hakkama ka kohtupidamisega. Viimase suure sõja ajal sõitsid troikad ringi, määrasid otsuse ja viisid selle kohapeal täide ka. Paistab kangesti, et selle seadusega sinnapoole minna võibki. Muidugi on sellest kohutavalt kahju, aga mis teha – rahanappus. Vaat nii kaugele me oleme siis jõudnud oma riigi õhukeseks viilimise, nühkimise, putitamise ja ümbertegemisega.
Natuke sant tunne on seda eelnõu toetada, aga ma mõistan meie diskussioonipartnereid. Ma mõistan nende häda ja vaeva. Ma mõistan seda puudust, mis valitseb nii riigis kui ka nende laual, ja ma tulen neile appi. Ma ilmselt toetan seda eelnõu. Miks? See pole ju kuigi hea eelnõu, aga selle raha eest, selle seltskonnaga siin riigis paremini ei saagi. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Aadu Musta!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mind ajendas siia pulti tulema paar motiivi. Üks neist oli see, et enne vestlesime Riigikogu esinaisega ja ta arvas, et Must, ega sa selle eelnõu kohta nagunii midagi öelda ei oska. Teine moment on see, et siin on põhiliselt keskendutud seaduseelnõu ühele tahule, s.o sõjaväepolitsei teemale. Teate, see eelnõu on laiem ja seal on mitmeid momente, mis panevad järele mõtlema, ja kui soovite – selleks et mitte korrata seda, mida siin on juba korduvalt räägitud –, siis panevad järele mõtlema ka võib-olla ajaloolises plaanis.
Mind võlub selle eelnõu juures küberkaitse temaatika. See on kaitseväe tegevuse selline osa, kus kogu panus on pandud mõistuse, harituse ja teadmiste peale. Mulle meeldib küberkaitse ja selle tarkuse toonitamise juures eriti see, et sellega on ära tabatud meie alale tüüpilised põlised traditsioonid. Ma ei hakka isegi mitte rääkima Eesti vabadussõjast. Sellest te olete kõik ise kuulnud ja ka sellest, kuivõrd vaprad olid Eesti ohvitserid ja kuivõrd haritud nad olid, võrreldes mõnede teiste riikide omadega. Ohvitserkond oli ju ikkagi põhiliselt valla kooliõpetajatest komplekteeritud. See tarkus on meie alal sõjanduses sajandeid põhitrump olnud.
Ma arvan, et võib-olla mõni üksik teist on kuulnud seda, et juba põhjasõja ajal kasvasid just tänu oma võimekusele välja esimesed eestlastest ohvitserid. Üks kuulsamaid neist oli Thomas Jörist, kes tõusis ooberstleitnandiks, meie mõistes kolonelleitnandiks. Ta oli tõepoolest väga tark ja hariduslembeline mees. Pärast sõjavangist tagasitulekut tegi ta oma kulu ja kirjadega Türi kihelkonna Piiumetsa mõisas kooli talumatsidele, arendas edasi hariduse poolt.
Põhiline aeg aga, kui Eesti ala oli üle impeeriumi tuntud just oma tarkade sõjameeste poolest, oli 19. sajand. Võib-olla mõnele on üllatav teadmine, et 19. sajandil suutis Tartu Ülikool, mis ei olnud sõjaline õppeasutus, koolitada välja enam kui 100 kindralipagunitega meest. Mõned sõjakoolidki ei jõudnud selliste tulemusteni. Kindlasti teate kindral-feldmarssal von Bergi, aga seal oli ka palju selliseid silmapaistvaid mehi, kellest te tõenäoliselt midagi kuulnud ei ole. Kõik need mehed olid need, kes sõjanduses kerkisid esile tänu erakordsele tarkusele ja teadmistele. Rohkem teada nimi võiks olla kindralleitnant von Helmersen, kes oli tuntud ka teadusmaailmas, kasvas välja lausa akadeemikuks ja oli Vene riigi mõjukamaid mehi, sh luurevaldkonnas.
Võib-olla hoopis vähem on kuuldud sellistest meestest, või ei ole neist üldse kuuldud, nagu sõjanduse ajalukku läinud kindral von Goens, kes vallutas kasahhide maad. Ta ei olnud üldse füüsik või geograaf või mõne sellise karmima eriala esindaja, vaid filoloog. Tänu sellele oli ta väga hea väejuht, sellepärast et ta oskas idamaade keeli. See tõi talle mitmekülgset edu, koguni maavarade leidmise mõttes. Ega neid maavarasid tollal ei avastatud, tuli vaid kohalike keelt osata, neile natuke survet avaldada ja siis oli võimalik ise ka maavarasid leida.
Väga kuulsad olid Vene armees need mehed, kes olid õppinud tuntud astronoomi Struve käe all, kaasa arvatud tema enda pojad, kes tegid silmapaistvat karjääri. See oli teaduse ime tol ajal, sest nad olid õppinud astronoomiat, aga ega nad siis kuskil impeeriumi nurgas astronoomiaga ei tegelenud. Tänu neile valmisid impeeriumile vajalikud topograafilised kaardid, ja seda mitte ainult nende alade kohta, mis kuulusid impeeriumile, vaid nende alade kohta ka, mis veel impeeriumile ei kuulunud, aga varsti pärast seda kuulusid. Näiteks tuntud Peter von Helmersen kaardistas Amuurimaad siis, kui see veel hiinlaste oma oli. Väga targad olid need Tartu Ülikooli lõpetanud, kes tänu oma tarkusele jõudsid ... Palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit!

Oli veel terve plejaad tarku kindrali- või admiralipagunitega mehi. Näiteks on öeldud, et kui mõni Saaremaalt pärit madrusepoiss kuskil Vladivostokis sõjaväehospitali sattus ja vene keelt hästi ei osanud, siis võis ta eesti keeles rääkida, sest Tartu Ülikooli lõpetanud meditsiinikindralid said sellest aru. Väiksemad mehed seda keelt võib-olla ei osanud.
Lisaks tarkadele inimestele, intellektuaalidele on ka omaaegne luuretegevus see, mis vähemalt ajaloolises plaanis sellesama küberluure teemaga haakub. 1845. aastal loodi Vene keisririigi luure variorganisatsioon Vene Geograafia Selts. Selle 17 asutaja hulgas olid enamjaolt muidugi Tartu Ülikooli mehed ja teised sõbrad, kes ei olnud Tartu Ülikoolis käinud, admiral von Krusenstern, kes oli juba raugapoolne, ja mitmed tuntud mehed, kuni kuulsa filoloogi Vladimir Dalini välja, kes ei olnud küll siit pärit, aga ometi ülikooli lõpetanud. Need on mehed, keda tänapäeval luureajalugu tunneb, alates muidugi Karl Ernst von Baerist, keda Ameerika Luure Keskagentuuri ajaloo instituudi direktor Rob Johnston nimetab maailma analüütilise luure rajajaks. Kindlasti olid need väga targad mehed.
Täpselt samasse plejaadi kuulujatest, kes võitlesid Vene impeeriumile kätte uued alad ja ei olnud mitte ainult Vene koloniaalekspansiooni praktikud, vaid ka suured teoreetikud ning keda kodukandis millegipärast hästi ei tunta, on üks kuulsamaid näiteks kindral Gustav von Strandmann, Lihula mõisnik. See, kes Lihula mõisas on käinud, on kuulnud küll teistest mõisnikest, kuid seda meest, kes 13 aastat juhtis Vene koloniaalekspansiooni Siberis, millegipärast ei teatagi. Teatakse küll Otto Strandmani, kes on hoopis hilisemast ajast pärit. Sellesse plejaadi kuuluvad ka sellised omaaegsed Vene armee targemad mehed nagu kindral Glasenapp ja mitmed teised.
Seega mulle tundub, et midagi on vanadest traditsioonidest kas ära tuntud, nendega jätkatud või paralleele veetud. Meie ala sõjaline jõud on alati olnud selles, et seda esindavad mehed, kes mitte ainult ei karju kõva häälega, vaid ongi targad inimesed. Ma loodan, et see küberkaitse teema, millest seaduseelnõus on juttu, väärib seda, et sellesse sümpaatiaga suhtuda ja sellele veel kord peale vaadata, sest ka kaitsepoliitikas võib tarkusega palju ära teha. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Ma võtaksin kohe kaheksa minutit. Kas ei saa? Saab?

Kui juhataja seda lubab, siis saab.

Kas juhataja lubab?

Jah. Palun, kaheksa minutit!

Aitäh, härra juhataja, lahkelt aega andmast! Head kolleegid! Tahan tänada professor Musta selle väga imponeeriva ajaloolise käsitluse eest, sest sõjamehe traditsioonid ja nende elushoidmine on tõepoolest küllaltki tähtsad. Iseküsimus on see, et meie esiisad ja armsad baltisakslased teenisid Vene tsaari, muuseas, ka mõned eesti soost kindralid. Eelkõige tuleb meelde kindral Michelson, kes surus maha Pugatšovi ülestõusu ja oli suhteliselt edukas.
Ma tulen aga siiski tagasi tänasesse päeva ja loodan, et saan joone alla tõmmata just sellest seisukohast võttes, et riigikaitse küsimuste lahendamisel valitseb Eesti Vabariigi parlamendis ning selle ja poliitiliste erakondade kaudu ka ühiskonnas tervikuna tõepoolest väga positiivne üksmeel. Kõik poliitilised jõud aktsepteerivad SKT 2%-list kasutamist riigikaitse valdkonnas ja põhimõtteliselt langetatakse riigikaitsekomisjonis otsuseid konsensuslikult. Ma tunnistan täiesti siiralt, et see on väärtus, mille üle tasub olla õnnelik. Kui me vaatame otsa sellele, mis on toimunud teistes Balti riikides, siis tuleb tunnistada, et Eesti on tegelikult käitunud väga vastutustundeliselt, ja ma arvan, et Eesti riigikaitse on korraldatud vägagi sisuliselt. Seetõttu ma tahaks maha rahustada oma lugupeetud kolleege, kes hakkasid nägema kuradit selles, et nüüd tuuakse sõjavägi tänavatele, kus nad hakkavad maha suruma rahutusi ja tungivad inimestele mitte just relvastatult kallale, aga ütleme siis nii, et nähakse ohumärke selles, et kaitsevägi on justkui mingisuguste ühiskondlike pingete lahendamise vahend, kui seda ootamatult vaja peaks olema. Ma tahan siinkohal juhtida teie tähelepanu sellele, et meie kõige suurem väärtus on inimesed. Meid on 1,3 miljonit ja meie jõustruktuurides on inimesi täpselt nii palju, kui selle elanikkonna pealt on võimalik komplekteerida. Seetõttu on ju tegelikult mõistlik mõtlemine see, kui anda eri struktuuridele võimalus teha koostööd, kui selleks on olemas selge vajadus.
Selle seaduseelnõuga on see selge vajadus üsna hästi ära reguleeritud. Ja hea ettekandja endise tubli päästespetsialistina tõi meile väga selgelt välja, et jutt on eelkõige pehmetest tsiviilelementidest, ja ei tohi kunagi ära unustada, et lisaks kaitseväele kasutatakse nendesamade elementide lahendamisel ka näiteks Kaitseliitu. Seetõttu olen siiral sisemisel veendumusel, et selline ressursi kasutus on otstarbekas ja ühiskonnale arusaadav. Selline ressursi kasutus annab meile võimaluse olla ise kindlad selles, et tegelikult ei saa meid tabada midagi sellist, millega me justkui toime ei tuleks. Sellepärast et me teame, et meil on need ja need võimalused, mille kaudu on meil võimalik tagada inimestele turvatunnet. Võiks ju süüdistada, et kas selle seaduse kaudu ei proovita mitte kuidagi kaaperdada näiteks NATO-le lubatud 2% riigikaitsekuludest, et hakkame nende missioonide kaudu kuidagiviisi siseturvalisust turgutama. See ei ole niimoodi, sest väga selgelt on ju kokku lepitud, et kes tellib muusika, see ka maksab. Ja kui meil on tegemist keerulise situatsiooniga, siis ma Kaitseliidu kogemuse põhjal võin öelda, et praktikas tegelikult leitakse ressurss nende kulude katmiseks ja mingisugust rehepapi tegemist siin päris kindlasti ei ole. Seetõttu kutsun kõiki kolleege üles rahulikkusele ja väidan endiselt, et tegelikkuses ei ole riigikaitse selliste emotsioone ja ideoloogiat puudutavate seaduste juures varjatud ohte.
Järgmisena tahan puudutada veel ühte sümpaatset arengut kaitseväe puhul, s.o erioperatsioonide üksuse loomist. See vajadus tuleneb NATO erioperatsioonide doktriinist, kõikides NATO liikmesriikides on ühel või teisel viisil eriüksused olemas. Sõna "eriüksus" ei pea meie jaoks tähendama mitte seda, et tegemist on millegi arusaamatu ja erilisega, et tegemist on mingisuguste Rambodega, kes kusagil nurga taga kogu aeg luuravad, proovivad kellelegi kallale tungida, kedagi ära röövida või toimetada sinna, kuhu vaja. Eriüksus on, kuidas öelda, kõrgetasemeline sõjaväe formatsioon, mis on riigile vajalik selleks, et operatiivselt täita erinevaid operatsioone maailma eri punktides. Eesti kasutab ju oma eriüksust eelkõige väljaõppe tagamisel NATO kehtestatud operatsioonide raames. Samas on eriüksus selge motivaator kaitseväes teenivatele kaadrikaitseväelastele saada nii heaks, et kandideerida sinna teenistusse. Mina olen siiralt seda meelt, et me võime selles osas rahulikud olla, sest meil on kogu aeg olemas olnud ka mingi välismissioon, kus saab oma väljaõpet lihvida ja kus on tegelikult võimalik – oleme vaesed, aga ausad – oma sotsiaalseid probleeme lahendada ehk raha teenida. Eriüksus on meie jaoks kindlasti selline üksus, mis sõdadevahelisel ajal annab kaitseväelastele võimaluse hästi treenida ja saada ka natuke kõrgemat töötasu kui mingil lihtsal kaadrikaitseväelase ametikohal, eelkõige näiteks rea- või allohvitserikoosseisu puhul. Eesti jaoks on tegemist olulise otsusega, mistõttu tuleb seda ka igati tervitada, sest see otsus näitab, et me oleme tubli ja arenev riik: ühiskonnas valitseb üksmeel ja arusaamine riigikaitse vajadusest ning me loome struktuure, mis teevad meist terve, arenenud ja korraliku NATO partneri. Ma loodan, et tulevikus on meie poliitikutel kainet mõistust riigikaitse üle mitte spekuleerida, sest kes oma armeed toita ei taha, toidab varsti võõrast.

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma alustuseks tahan tänada riigikaitsekomisjoni esimeest Mati Raidmat, kes hoolimata mõne jaoks hilisest ja mõne teise jaoks väga varasest kellaajast andis väga põhjalikke ja häid vastuseid, mis ilmselt vaatamata situatsioonile aitasid kaitseväe temaatikat lahti seletada. Kuigi saalis ei ole just üleliia palju Riigikogu liikmeid, on võimalik hiljem stenogrammist lugeda, mida täna laual olev eelnõu endaga kaasa toob.
Kui ma aastal 2007 Riigikoguga liitusin ja minu esimeseks komisjoniks sai riigikaitsekomisjon, siis ma mäletan, et esimesel koosolekul Trivimi Velliste teatas, et riigikaitsekomisjonis on hea tava teha otsuseid valdavalt konsensuslikult. Ma saan aru, et see tava on vägagi tõhusalt jätkunud ja see on otstarbekas. Ka tänane põhjalik arutelu ei tulene sellest, et meil kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu puhul oleks suuri sisulisi kahtlusi. Me kõik teame, et see sisuline arutelu tuleneb hoopis teisest situatsioonist, sellest, et sellist konsensust, nagu on riigikaitsekomisjonis, kohtab väga harva väljaspool riigikaitsekomisjoni.
Ma olen minevikus näinud ka seda, et ega riigikaitsekomisjonis või riigikaitse valdkonnas ei ole alati kohatud niivõrd mõistlikke reformierakondlasi nagu Mati Raidma. Enne 2007. aastat pidi Reformierakonnale ikkagi kõigi jõududega vastu seisma, sest neil oli hoopis teine visioon Eesti kaitsevõimest. Toona näitas iseloomu ka IRL – vastupidi tänasele olukorrale, kus IRL-i poliitika sugugi ei erine Reformierakonna omast ja kus Reformierakonnal lastakse poliitikas teha kõike, mida hing vaid ihkab –, kes kaitsepoliitika valdkonnas siiski suutis, leides teisi võitluskaaslasi, sh kindlasti Keskerakond, Eesti kaitsepoliitika õigel real hoida ja mitte hälbida näiteks Läti teele. Ja ma arvan, et sellest n-ö selgroost riigikaitse küsimuses on meil täna õppida ka paljudes teistes küsimustes.
Ma annan Keskerakonna fraktsiooni nimel üle ettepaneku kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. See ei tulene sellest, et eelnõul oleks midagi viga. See tuleneb sellest, et midagi on viga poliitikal, mis ei võta kuulda teiste arvamust, midagi on viga poliitikal, mis tahab Riigikogu-poolseid muudatusettepanekuid arvesse võtmata vastu võtta järgmise aasta eelarve ja eirab Eesti inimeste turvatunnet. Mitte ainult sõjaväepolitsei ei saa Eesti inimestele tagada turvatunnet, kindlasti tagaks palju suuremal määral turvatunnet ka väiksemad kodukulud, sh madalam elektri hind. Seetõttu me jätkame sedasama poliitikat, kuni valitsuserakonnad on nõus laua taha istuma ja arutama, mida saab tegelikult teha elektri hinna tõusu pidurdamiseks järgmisel aastal.
Me oleme öelnud, et ööistungi lõpetamise võti on valitsuserakondade käes. Piisaks vaid elektriaktsiisi alandamisest Euroopa Liidu lubatud miinimummäärani, piisaks vaid otsuste vastuvõtmisest, mis aitaksid järgmisel aastal hinnatõusu pidurdada. Siis ei oleks meil vaja enam teha katkestamise ettepanekut heade ja tõhusate eelnõude puhul ning võtta enne seda kümme minutit vaheaega. Me oleme jõudnud välja hommikul kella kuueni. Me võime kõigi eelnõudega jätkata väga sisulist arutelu, need eelnõud kindlasti väärivad seda. Aga meie ees on üks suur probleem. See on 1. jaanuarist ees ootav elektrituru avanemine, mis toob Eesti inimestele ja ettevõtluskeskkonnale suure elektrihinna tõusu. See probleem vajab tuliselt lahendamist. Seetõttu annan üle kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise katkestamise ettepaneku. Tänan tähelepanu eest!

Palun nüüd läbirääkimiste voorus sõnavõtt kohalt! Palun, Juku-Kalle Raid!

Aitäh! Ma palun Kadri Simsoni asemel kümme minutit vaheaega, muidu tal kuluvad häälepaelad ära.

Kümme minutit vaheaega saab võtta enne hääletamist. Ma rohkem kõne- ega sõnavõtusoove läbirääkimiste voorus ei näe, seega lõpetan läbirääkimised. Alustame seaduseelnõu 256 muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek, mille on esitanud juhtivkomisjon, kelle seisukoht on seda täielikult arvestada. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Tänan! Palun seda ettepanekut ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme muudatusettepaneku nr 1 juures.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 30 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi. Muudatusettepanek leidis toetust. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Riigikogu juhatusele on laekunud avaldus seoses sellega, et Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 256 teine lugemine katkestada. Samas on meil seisukoht juhtivkomisjonilt, kes soovib teise lugemise lõpetada. Enne seda me peame läbi hääletama Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 256 teine lugemine katkestada. Kadri Simson, palun!

Ma tänan! Ma palun enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Selge, aitäh! Kuulutan välja kümneminutise vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme ettepaneku juures, et seaduseelnõu 256 teine lugemine tuleks katkestada.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 256 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 0, vastu 30 ja erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud  toetust. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja seega on lõpetatud ka viienda päevakorrapunkti käsitlemine.

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 281 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesoleva eelnõu 281 algatas Vabariigi Valitsus 27. septembril 2012, juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. Komisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist täiskogus oma 9. oktoobri istungil. Eelnõu esimene lugemine täiskogus toimus 17. oktoobril s.a ja esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 31. oktoober kell 18. Tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. 31. oktoobril saabus eelnõu kohta Eesti Kohtunikuabide Ühingu pöördumine. Eelnõu teist lugemist ettevalmistavatel aruteludel, mis toimusid 5. novembril ja 12. novembril, osalesid külalistena Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik ja Eesti Kohtunikuabide Ühingu juhatuse esimees Ülle Pulk. Eesti Kohtunikuabide Ühingu juhatuse esimees tutvustas komisjonile nende tehtud ettepanekuid, mille kohaselt ei peaks kohtunikuabide kandideerimisel kohtujuristi ametikohale kohaldama kuuekuulist katseaega, sest kohtunikuabid on juba läbinud ettevalmistusteenistuse jne. Justiitsministeeriumi nimel kommenteeris ühingu ettepanekut ja tõi välja Justiitsministeeriumi seisukoha Marko Aavik. Selle arvamuse kohaselt ei saa kohtunikuabidele teha katseaja kohaldamisel erandit, kuna kohtujuristi ametikoht hõlmab teistsuguseid tööülesandeid võrreldes sellega, mida kohtunikuabid praegu teevad.
Komisjoni liikmed kuulasid osapoolte seisukohad ära ja esitasid lisaküsimusi. Enamik komisjoni liikmeid leidis, et ei ole põhjendatud luua kohtunikuabidele, kes kandideerivad kohtujuristiks, teiste kandideerijatega võrreldes eelistingimusi. Seega tuleks nende puhul rakendada eelnõus ettenähtud katseaega. Samal seisukohal olid mitmed juhtivad Eesti kohtunikud. Komisjonis oli arutusel ka eelnõu teksti ja seletuskirja kohatine mittevastavus. See on nüüd kõrvaldatud ja eelnõu on esitatud teisele lugemisele.

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Peeter Võsa, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Praegu on tegelikult põud ju ka kohtunike ametikohtade täitmisel, peamiselt on see niimoodi Ida-Virumaal. Rait, kas teie arvates võiks kohtujuristi ametikoht olla tulevikus n-ö taimelava või hüppelaud kohtunikuks kandideerimisel ja kohtunike vakantsete ametikohtade täitmisel?

Õigesti aru saadud, võiks olla küll. See on üks eesmärk, et kohtujuristidena edukalt töötavad inimesed saaksid edaspidi kandideerida kohtuniku ametikohale.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu § 125¹, mis sätestab kohtujuristi pädevuse, on ülimalt üldsõnaline. Jääb arusaamatuks, mida kohtujurist konkreetselt tegema hakkab. Kas te ei leia, et kõigepealt tuleks kokku leppida uue ametikoha ülesanded ja pädevuspiirid ning alles siis luua uus ametikoht? Praegu tundub, justkui oleks vastupidi. Mis teie arvate?

Tänan! See oli jutuks komisjonis ja lühike vastus on selline, et ega me ei loe ka kohtuniku pädevust üles kusagil konkreetses aktis – mida kohtunik teeb või mida ta tegemata jätab. Kui me viime sisse uue ametikoha, siis saab see täpsemalt selgeks töö käigus ja formaalselt täpsustatakse seda ettevalmistusjärgus olevas uues kohtute seaduses. Üldtunnustatud arusaama kohaselt mujal Euroopas tähendab kohtujurist kohtu ametnikkonna või kohtuaparaadi kõrgemat lüli, vahelüli kohtuniku ja kohtuaparaadi vahel. Ta töötab vahetult kohtuniku juhendamisel ja suunamisel ning seetõttu lähemat pädevuse määratlust, vähemalt meie komisjon leidis niimoodi, ei ole vaja seadusse tuua.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ka minu küsimus puudutab kohtujuristi. Riigieelarves on selle ametikoha loomiseks ette nähtud 2,5 miljonit eurot. Ministeeriumi info kohaselt läheb sellest 2 miljonit kohtusüsteemi ametite struktuuriliste muudatuste tegemiseks ja ülejäänud osa lisakuluks, et tõsta kohtusüsteemi tööjõu kvaliteeti. Mida see täpsemalt tähendab, kuhu see pool miljonit läheb?

Niipalju kui ma oskan öelda, peab kohtunik menetlust läbi viies ette valmistama suure hulga mitmesuguseid menetlusdokumente – otsuseid, määrusi jne. Neil omakorda on ka tehniline pool, nagu näiteks sissejuhatav osa jne. Kohtujurist on mõeldud kohtuniku rutiinse, tehnilise töö koormuse vähendamiseks, et selle kaudu suurendada kohtuotsuste ettevalmistamise kiirust ja kohtunike jõudlust. Seetõttu oleks kohtujuristi hädasti vaja, sest praegused konsultantide ametikohad seda funktsiooni sellisel kujul ette ei näe ja ka nende kvalifikatsiooni tase on natuke madalam. Kohtujuristile tuleb maksta muudes ametkondades või siis advokatuuris, prokuratuuris töötavate inimeste palgaga võrreldavat palka, et leida sellesse ametisse kvalifitseeritud ja usaldusväärseid inimesi ning olla tööjõuturul konkurentsivõimeline.

Heimar Lenk.

Aitäh! Lugupeetud esineja! Tõepoolest, kohtujurist on uus mõiste ja ma küsin ka sama asja kohta. Miks me varasematel aastatel pole seda sammu astunud ja neid kohti loonud?

Aitäh! Mina küsiks samamoodi. Kohtujurist on tegelikult muudes jurisdiktsioonides, sealhulgas ka rahvusvahelistes institutsioonides, kus mina olen töötanud, täiesti tuntud ja väga hästi fikseerunud instituut. Nii et võimalik tõepoolest, et see amet oleks pidanud olema meil juba tükk aega varem. Aga nii on areng kulgenud ja hea, et see asi praegugi ära tehakse.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minul on jätkuküsimus sellele, mida Marika Tuus-Laul küsis. Me näeme, et eelarve projektis on järgmiseks aastaks ette nähtud 2,5 miljonit, aga suure tõenäosusega ei suudeta järgmisel aastal vist kõigi kohtute juures neid kohti täita. Võib-olla on sellega ka arvestatud. Kui suur võiks see summa tulevikus olla, kui kohtujuristide kohad on 100% täis? Tõenäoliselt on see summa vahest suurem?

Nii kursis ma selle rehkendusega ei ole. Komisjonis see teema meil ei tõusetunud, nii et oleks küsinud valdkonna juhilt ehk Justiitsministeeriumilt, mida see täpselt tähendab või mida see summa võiks endast kujutada. Ma saan aru niimoodi, et täisjuhtumil on plaanitud rakendada umbes sadakond kohtujuristi. Mis see täpselt summaliselt välja teeb, seda ei oska ma teile öelda.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea komisjoni esimees! Oleme mõlemad teadlikud, et kohtujuristi ametikoha eelnõust on ringi liikunud kaks erineva pikkusega varianti. Üks on n-ö suvine pikk eelnõu ja teine on see lühike variant, mis praegu laudadel on ja mida me arutame. Pikema eelnõu kohta väljendasid oma seisukohta ka õiguskantsler ja kohtute haldamise nõukoda. Praegu laual oleva eelnõu kohta ei ole ei kantsler ega kohtute haldamise nõukoda saanud oma seisukohta öelda. See oli meil komisjonis arutusel, et kas nii tähtsa küsimuse puhul, mis toob tegelikult kaasa olulise muutuse kohtusüsteemis, ei võiks enne eelnõu vastuvõtmist küsida ikkagi seisukohta õiguskantslerilt ja ka kohtute haldamise nõukojalt?

Jah, see oli tõepoolest komisjonis jutuks ja seal olid erinevad arvamused. Üks oli see arvamus, mida teie praegu väljendasite. Mina ei peaks seda muudatust kohtusüsteemi struktuuriliseks ümberkorralduseks. See on ametikoha ettenägemine, see ei ole kindlasti struktuuriline või oluline ümberkorraldus. Need funktsioonid, mida hakkab täitma kohtujurist, on võrreldavad praeguse kohtukonsultandi omadega, mistõttu võib seda nimetada ka ühendamiseks või väikeseks pädevuse laiendamiseks, staatuse tõstmiseks. See ei ole struktuuriline ümberkorraldamine. Seepärast ma ei leia, et peaks küsima õiguskantsleri arvamust.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on ka seotud kohtujuristi ametikohaga. Ma tahan täpsustada, kas kohtujuristid hakkavad tegutsema personaalselt kohtuniku juures või kohtute juures? Kas kohtujurist saab olema seotud kohtu või kohtunikuga?

Jah, see on õigustatud küsimus. On kahte liiki lahendusi. On need kohtujuristid, kes töötavad kohtu juures, näiteks rahvusvahelises kohtus, ja teised, kes töötavad konkreetse kohtuniku abilisena, assistendina. Kuna Eestis lahendab kohus enamiku asju esimeses astmes ainuisikuliselt, siis on see mõeldud kohtuniku juures töötava abilisena, tema juhendamisel töötava abilisena.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kohtujuristi institutsioon on rakendatud mitmes Euroopa riigis. Olen kindel, et Eesti kasutab oma kohtujuristide süsteemi rakendamisel teiste maade kogemusi. Kas te võite öelda, milliste maade kogemusi on kasutatud ja millised Euroopa riigid on üldse sellist institutsiooni rakendanud?

Kindlasti on seda rakendatud rahvusvahelistes kohtutes, nii Euroopa Inimõiguste Kohtus Strasbourgis kui ka Luksemburgi Euroopa Liidu Kohtus. Viimases töötab ta kohtuniku juures. Kohtunikul on personaalne kabinet ja see on teistsugune süsteem. Kohtujuristid on kindlasti kasutusel Belgias ja ka Prantsusmaal, aga ma ei hakka teile peast ette lugema, ma võin eksida, sest ma ei ole selleks ette valmistunud. Seda saab kontrollida mujalt. Aga see on Euroopas tuntud institutsioon.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea esineja! Minu küsimus puudutab ka seda varasemat, pikemat eelnõu varianti ja õiguskantsleri seisukohta. Õiguskantsleri seisukoht oli päris mahukas, kümme lehekülge. Ta osutab, et ei ole piisava põhjalikkusega analüüsitud õigusemõistmisega seotud ülesannete kohtuteenistujatele iseseisvaks täitmiseks üleandmist ja et see justkui ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kas te nõustute õiguskantsleri seisukohaga ja kuidas seda võimalikku vastuolu likvideerida või mis hinnangu te annate?

Mingisugune arusaamatus tekkis ilmselt seetõttu, et on pikem, mahukam eelnõu, uus kohtute seadus, millega reguleeriti ka paljusid muid küsimusi. Õiguskantsleri märkused olid võib-olla ennekõike selle pikema eelnõu kohta. Kuna aga suurem eelnõu on jäänud venima, siis oli vajadus tõsta see üksik tükk, kohtujuristi osa välja. Seepärast arvan, et sellele väikesele tükile need märkused ei kohaldu. Minul isiklikult on tõepoolest raske näha, kus on see põhiseaduslikkuse probleem või suurem õigusvastasuse probleem. Spekulatiivselt me võime niisuguseid asju välja mõelda, kuid see funktsioon täpsustub tasapisi töö käigus. Seda möönis ka Justiitsministeeriumi asekantsler. Kui töö käigus on vaja teha täpsustusi, siis see saab korraldatud selle põhjalikuma kohtute seaduse eelnõu ettevalmistamisel. Mina praeguse taseme puhul mingisugust olulist puudujääki ei näe.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Ma loen teie koostatud seletuskirja teiselt leheküljelt, et ühest küljest on kavas kohtujuristideks edutada praeguseid kohtuametnikke, samas viimane lause ütleb, et eelnõu mõttes ei ole tegemist edutamise, vaid täiesti uue ametikoha loomisega, kuhu saavad kandideerida kõik. Tähendab, see ei ole siis praeguste ametnike edutamine, kas on niimoodi?

Ei ja jaa. Õige on see, et luuakse uus ametikoht, kohtujuristi ametikoht. Kui need inimesed, kes praegu töötavad kohtukonsultantidena, aplikeeruvad konkursi korras kohtujuristi kohale, siis nende jaoks on see edutamine, aga see ei toimu automaatselt, et täna on kohtukonsultant, homme nimetame-edutame ta kohtujuristiks ja hakkab saama kõrgemat palka. Ei, kõik need kohad täidetakse konkursi korras. See on asja üks mõte, et leida parimate kohtukonsultantide, parimate kohtunikuabide ja ka kõrvalt tulijate seast parimad inimesed, et neid kohti täita. See ei ole mehaaniline edutamine.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Oleme saanud aru, et peamine vaidluskoht selles eelnõus ongi kohtujuristi tulevane pädevus. Seaduseelnõus on see lahti kirjutamata jäetud või tehtud seda väga üldsõnaliselt. Küsimus on nüüd selles, et nagu me teame, ei ole mõnes kohtumajas nii kerge kohtunikke saada. Minu küsimus ongi sellega seotud. Missugune minimaalne haridus ja ettevalmistus peab olema sellel inimesel, keda võiks pärast nimetada kohtujuristi ametikohale?

See on vaidlusküsimus, kas me peame ette nägema kõikvõimalikke tegevusi, mida ta teeb ja mida ta ei tee. Kõige olulisem asi selles eelnõus on, et kohtujurist töötab kohtuniku järelevalve all ja juhendamisel. See on oluline asi. Milliseid juhtnööre annab kohtunik oma juristile, sõltub kohtuniku tööstiilist, tema eelistustes ja vajadustest. Siin ei saa väga suurt regulatsiooni ette anda. Kindlasti ei tee ta iseseisvaid protsessuaalseid otsuseid, see on välistatud. Selle koha pealt ei saa mitte mingisugust kompromissi teha, otsustab kohtunik. Selle materjali, mida kohtunik otsustamiseks vajab, valmistab kohtujurist ette kohtuniku juhendamisel ja samamoodi valmistab ta ette ka näiteks kohtuotsuse või kohtumääruse ja muude protsessuaalsete dokumentide projektid. Kohtutes tehakse hulgaliselt protsessuaalseid dokumente. Et mitte kulutada kohtuniku aega selleks tööks, on kohtujurist talle abiks. See on nende kahe omavahelise koostöö küsimus. Seda väga detailselt reguleerida ei saagi. Selge on see, et kogu õigusemõistmise doktriinist lähtuvalt teeb otsuseid kohtunik ja mitte kohtujurist.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea komisjoni esimees! Nagu me teame, kasvab aasta-aastalt kohtunike poolt täitmata ametikohtade arv. Sellel aastal on täitmata 21 kohtuniku ametikohta. Kas teie kogenud kohtunikuna ja ilmselt kohtuala kõige suurema spetsialistina Eestis oskate öelda põhipõhjuse, miks need ametikohad on täitmata? Kas põhipõhjuseks on madal palk?

Põhjusi on mitmesuguseid. Palk ei ole võib-olla kõige määravam. See on oluline, kuid kohtunikkonna palk praeguses avaliku teenistuse kontekstis on päris arvestatav. Samal ajal ei saa mööda vaadata ka sellest, et juuravaldkonnas on ameteid, näiteks advokaadid või firmajuristid, kes teenivad sama kvalifikatsiooniga oluliselt rohkem. See on professiooni sees kõigile teada fakt. Aga mitte palk ei ole alati määrav. Tihti on määrav ka see stress ja surve, mida üks kohtunik taluma peab, ja piirangud, mille sees kohtunik elama peab. Mitte kõikidele inimestele ei ole see vastuvõetav ja selle palga eest väljakannatamist vääriv. Seetõttu on nii ühiskonna hoiak, töökeskkond kui ka palk kogumis tegurid, mis mõjutavad selle ametikoha täitmist. Loomulikult oleks hea, kui kõik kohad oleks täidetud ja meil oleks kogu aeg ukse taga järjekord. Aga tegelikkuses päris nii ei ole.

Vladimir Velman, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Väga austatud põhiseaduskomisjoni esimees! Eelnõu seletuskirjast loen, et kohtujurist peaks vähendama ka kohtunike koormust. Kui see nii saab olema, siis on see kindlasti kiiduväärt. Kas põhiseaduskomisjon või seaduse algataja, Vabariigi Valitsus, on eelnõu kohta küsinud kohtute või kohtunike seisukohta ja milline see seisukoht on?

Aitäh! Meie oma komisjonis ei küsinud kohtunike arvamust, kuid eelnõu ettevalmistamise ajal seda küsiti. Meil on siin materjalide hulgas ka kohtunike arvamusi. Lisaks puudutasid arvamused viimases etapis seda, kas kohtunikuabid peaksid saama vabastatud üldiselt ettenähtud kuuekuulisest katseajast. Meie leidsime, et ei ole vaja, ja ka kohtunikud leidsid, et seda katseaega ei ole vaja. Küsimuse teine pool oli, kas kohtujurist kergendab kohtuniku tööd. Kindlasti kergendab. Kohtunikud ootavad ammu sellise ametikoha loomist, et saada sinna usaldusväärsed ja kvalifitseeritud inimesed, vähendada kohtunike tehnilist, rutiinset tööd ning pühenduda rohkem asjade sisulisele läbivaatamisele ja otsustamisele.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu üks eesmärk ja põhjus, miks kohtujuristi ametikohad luuakse, on vajadus tagada mõistlik menetlusaeg ja parandada õigusemõistmise kvaliteeti. See tähendab, et seletuskirjas on eeldatud, et nende kahe küsimusega on tõsiseid probleeme. Kuidas teie kui Riigikohtu endine esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu endine kohtunik hindate Eesti õigusemõistmise kvaliteeti ja kas kohtupidamine Eestis toimub mõistliku aja jooksul?

Tänan! Kui vaadata sellelt foonilt, kui kiiresti toimub õigusemõistmine Euroopa teistes riikides, näiteks Itaalias, siis näeb Eesti väga hea välja. Aga me tahaksime alati saada kiiremini ja rutemini ja kvaliteetsemalt. Ent keskmiselt, minu hinnangul, ei ole Eesti õigusemõistmise kiirus hukkamõistetav, ei saa öelda, et sellega oleks midagi lahti – see toimub päris normaalsel viisil.
Mis tekitab raskusi, on see, et advokaadid väga tihti ei nopi välja mitte asja sisu, vaid selle, kuidas on ette valmistatud protsessuaalsed dokumendid, kas seal on sees vastuolusid või nõrku kohti. Kui protsessuaalsed dokumendid on tehniliselt halvasti ette valmistatud, siis on advokaatidel väga kerge sellest kinni hakata, vaidlustada igasuguseid protsessuaalseid ja sisulisi samme. Kohtujuristi ametikoha loomise kaudu paraneb protsessuaalsete dokumentide ettevalmistamise kvaliteet ja sellega väheneb ühtlasi võimalus vaidlustada protsessuaalseid samme ja selle kaudu venitada protsesse või tekitada seal tühje, aga vältimatult asja juurde kuuluvaid vaidlusi. Nii et kohtujurist peaks aitama kaasa sellele, et kiirus veelgi kasvaks ja kvaliteet paraneks, sest menetlusdokumentide ettevalmistuse tase peaks eelduslikult tõusma ja seeläbi ka kohtumõistmine kiirenema.

Austatud ettekandja, ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Priit Toobali!

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Alustan selle seaduseelnõu n-ö positiivsest küljest ja eelnõu kiitmisest. Isiklikult arvan, et kohtujuristi ametikoht kohtunike juures ja kohtutes on vajalik, sest eelnõu seletuskirjas on tõesti toodud välja see küsimus, millele ka kolleeg Mihhail Stalnuhhin tähelepanu juhtis. See puudutab nii õigusemõistmise kvaliteeti Eesti kohtutes kui ka mõistlikku menetlusaega. Toon teile mõned andmed menetlusaegade ja ka kohtunike arvu kohta, mis kahtlemata menetlusaega määrab.
2010. aastal oli Eesti kohtutes 244 kohtuniku ametikohta ja neist 13 oli täitmata. 2011. aastal oli 242 kohtuniku ametikohta, 18 täitmata. Käesoleval aastal on 242 kohtuniku ametikohta ning 21 on täitmata. Viimase kolme aasta jooksul, nagu näete, on täitmata kohtuniku ametikohtade arv järjest kasvanud: 13-lt  kolme aastaga 21 peale. Paraku on tendents niisugune, et see arv pigem järjest suureneb.
Kui rääkida menetlusaegadest, siis näiteks esimese astme kohtus tsiviilasjade juures on menetlusajaks 164 päeva, üldmenetluses 346 päeva, haldusasjades 142 päeva, teise astme kohtus kriminaalasjade puhul 54 päeva, tsiviilasjade puhul 167 päeva ja haldusasjade puhul 191 päeva keskmiselt.
Kui vaadata koalitsioonilepingut, mille Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit on sõlminud, siis selles lepingus on punkt, mille järgi menetlusaeg tahetakse viia 100 päevale. Kui ma lugesin teile neid arve, nagu nad täna on, siis kahtlemata on vaja menetlusaega lühendada ja ma arvan, et kohtujuristi ametikoha loomine peaks sellele kindlasti kaasa aitama.
Kui sellest eelnõust veel rääkida, siis nagu ma oma küsimuses ütlesin, oli eelnõu suvel, kui ministeerium käis välja n-ö pika variandi, märksa mahukam kui see, mis meil täna laual on. See eelnõu rääkis lisaks kohtujuristi ametikoha loomisele ka kohtunike ettevalmistamisest, ka oli seal selline eraldi ametikoht nagu vanemkohtujurist. Paraku jääb mulle mulje, et selle pika eelnõuga ei jõutud kokkuleppele kas osapooltega, olgu selleks siis kohtud või kohtute haldamise nõukoda, või Justiitsministeeriumi enda sees. Õiguskantsleri arvamus oli ligi kümnel leheküljel.
Ministeerium ja minister otsustasid tulla välja selle lühema variandiga, minna kergema vastupanu teed ja lihtsalt kohtujuristi ametikoht ära luua. Eelarve rea peal on selleks juba ette nähtud 2,5 miljonit eurot. Eelnõu lühikese variandi viga on võib-olla tõesti see, mille kohta siin oli mitmeid küsimusi ja millele ka õiguskantsler oma seisukohas viitab: kohtujuristi pädevus on praeguses eelnõus suhteliselt üldsõnaliselt määratletud ja vajaks veidi rohkem lahtikirjutamist. Samas olen ma nõus, et see on tõesti alles väga uus ametikoht Eesti kohtusüsteemis ja võib-olla tõesti aja jooksul selgub, missugused ülesanded hakkavad kohtujuristil täpsemalt olema. Vajaduse korral võib ka hiljem seadust täpsustada või täiendada ja seda pädevust täpsemalt lahti kirjutada või siis pädevust kas laiendada või kitsendada.
Tahan rääkida veel kohtunikuabide ühingu pöördumisest, millest ka komisjoni esimees rääkis. Mulle jäi isiklikult  mulje ja tegelikult ütles kohtunikuabide ühingu juhatuse esimees Ülle Pulk selle ka välja, et nende põhimure on see, et kui luuakse kohtujuristi ametikoht, siis pärast seda nende ametikohad kaovad. Me püüdsime küll komisjonis, eriti püüdis ministeeriumi esindaja, anda kohtunikuabide ühingule ja kohtunikuabidele kindlust, et need ametikohad ei kao.
Kas tohib paluda kolm minutit lisaaega?

Kolm minutit lisaaega juhul, kui see ei olnud alustuseks lisatud. Selge, kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Kohtunikuabide ühing on pöördunud ka komisjoni poole saamaks veel kindlust, et nende ametikoht ära ei kao. Kui praegu on eelnõu §-s 125¹ säte, mis ütleb, et kohtujurist on pädev tegema ka neid toiminguid ja lahendeid, mida kohtumenetluse seaduse kohaselt on pädev tegema kohtunikuabi või muu kohtuametnik, siis nende ettepanek oli lisada sinna juurde sõnad "välja arvatud maksekäsu kiirmenetluses ja registriasjades". See annaks justkui kohtunikuabidele kindlust, et nende ametikoht ei kao ja vähemalt maksekäsu kiirmenetluses ja registriasjades on kohtunikuabide ülesandeid ja ametikohta jätkuvalt tarvis. Ma arvan, et kui see eelnõu tuleb komisjonis teise ja kolmanda lugemise vahel arutusele, siis võiks ju seda küsimust kaaluda, ja kui komisjonis tõesti nii leitakse, siis selle teksti sinna lisada. Ei ole vaja tekitada kohtusüsteemis ebakindlust. Pigem on ju ministeerium kavandanud ja ka komisjon on sellega päri olnud, et kohtujurist hakkab täitma praeguseid konsultandi ülesandeid.
See ongi lühidalt kõik, mis minul eelnõu kohta öelda on, aga ma näen, et kolleegid tahavad veel sõna võtta. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Viktor Vassiljevi!

Aitäh, proua eesistuja! Head kolleegid! Nagu märkis ära oma põhjalikus ettekandes põhiseaduskomisjoni esimees, sõltub kohtuprotsessi kiirus asja sisust ja protsessuaalsest ettevalmistusest, kui ma õigesti aru sain. Ma tooksin paralleeli, et selle eelnõu menetlus peaks samuti sõltuma nii sisust kui ka protsessuaalsest ettevalmistusest. Mõlemad tekitavad minus teatud küsimusi.
Kõigepealt sisu. Sisuks on ju see, et kohtu juurde luuakse kohtujuristi ametikoht. Aga mis oleks juhtunud, kui olekski jäänud kohtukonsultant? Aga mis oleks siis, kui teda oleks nimetatud mingi teise nimega, näiteks kellegi abiline, kohtunikuabi abiline või minu pärast kas või kohtukantsler, ükskõik? Kas oleks midagi muutunud või ei oleks, ma ei tea.
Mis puudutab eelnõu sünnivalusid, siis ka seal oli küsitavusi. Jutt käib juristidest ja juriidikast. Õiguskantsler on ju üsna pädev jurist. Kui tema juba mingis staadiumis vaidlustas ühe valminud otsuse ja seda pidi ümber tegema, siis see tähendab, et ikka ei lähe selle asjaga nii lihtsalt, kui tahaks. Juba ainuüksi eelnõu nimetus "Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu" – teate, meil on liiga palju seaduste muutmise seadusi. Ma ei ole statistikat teinud, aga minu meelest enamik meie tööd kulub mingisuguse praagi parandamisele või vildakalt tehtud seaduste muutmistele. Tõepoolest, seda juristi oleks ju võinud kohe tema õige nimega nimetada, võib-olla oleks võinud jätta ka senise nime – ma ei tea. Aga igal juhul ütleb seadus, et kohtule on vaja juristi, kes kohtunikule asjad ära seletaks või vähemalt ette valmistaks. Ju see siis on vajalik. Ega mul midagi juristide vastu ei ole, juriste tuleb alati toetada, ei tea iialgi, millal neid vaja läheb. Mul on elu jooksul olnud paar sellist ametikohta, kus ma töötasin koos juristidega. Kunagi oli isegi selline hiilgeaeg, kus minu alluvuses oli mitu juristi. Teate, väga huvitavad inimesed, nendega vesteldes saab alati targemaks, sest juristil on sulle ikka midagi tarka öelda, juristidel on täiesti originaalne mõtlemisviis. Nad mõtlevad natuke teistmoodi kui, ma ei tea, ekskavaatorijuht või lehmalüpsja ja isegi teistmoodi kui tohter. Kuigi ma tooksin paralleeli, et tohtrist tuleb samuti lugu pidada, ka ei tea, millal võib vaja minna. Loomulikult, nii ongi. Meie tänapäevases maailmas, kus peetakse normiks, et kõik peaksid nagu pürgima kõrghariduse poole, on kõrgharidus devalveerunud. Meil on igasuguseid ülikoole, kus õpetatakse mingeid avaliku halduse spetsialiste, ärijuhte, mida iganes, kolm aastat ja siis läheb noor inimene otsima, kus on see suur korporatsioon, kes ta siis direktorite nõukogu esimeheks tööle võtaks. Millegipärast ei võeta. See haridus ei ole mitte midagi väärt. Aga just nimelt arsti- ja juristiharidus on väga spetsiifiline haridus, see on ääretult universaalne haridus.
Mulle hakkas see jutt meeldima. Kas võib kolm minutit veel?

Kolm minutit juurde.

Aitäh! Kas või see, et nii arst kui ka jurist, ma mõtlen just klassikalise ülikoolihariduse saanud jurist, nad mõlemad õpivad ladina keelt. Tohter ja jurist saavad mõlemad öelda: etiam nunc virs docti in casibus specialibus linguam latinam loquunt, mis tõlkes tähendab (peab tõlkima, meie saame aru, teised ei saa), et erijuhtudel kasutavad haritud inimesed isegi tänapäeval ladina keelt. See on õige. Juriste tuleb muidugi toetada. Teisest küljest rahvas jällegi räägib, et juristid on sellised pahad tegelased, et juristidele olevat isegi põrgus omaette osakond ette nähtud. Tohtrite kohta ma pole sellist asja kuulnud. Aga kes see meist seal käinud on? Kunagi saab võib-olla teada.
Kohtus käimine on meil Eestis muutunud nagu rahvusspordiks, iga asja pärast pead sa kohtusse minema. Nii kui trahv on väänatud, mine kohe kohtusse, saad trahvi ära tühistatud. On mingi vaidlus korteriühistuga, kellelegi kaevata ei ole, mine aga kohtusse. Nii need kohtud muudkui jahvatavad ja jahvatavad. Võib-olla sellepärast ongi kohtule vaja juristi, kes kohtunikule asjad ära seletaks, sest teinekord on need asjad võib-olla tõesti nii lihtsad, et kõrgesti haritud spetsialist ei suudagi alla laskuda, et mõista, miks mingi kurjavaimu korteriühistu sees kohut käiakse. Samas on kohut tõepoolest vaja tugevdada, sellepärast et kohtuotsuste kvaliteedis ka vahetevahel kaheldakse. Samasugustes asjades on ükskord üks otsus, teinekord hoopis teine otsus. Elu on näidanud, et paraku on meil isegi kohtunikke, kes on vangi läinud, kinni istunud ja juba ka välja tulnud. Juhtub. Arstiga juhtub samuti, et ta jääb haigeks, võib isegi ära surra. Ju siis tuleb kohtu koosseisu tugevdada. Ainult et kas see kohtujuristi koht nii väga parandab kvaliteeti, tont seda teab. Head juristi on ju väga raske leida, juristidel on kohti küll ja küll, kohalikes omavalitsustes on tühjad juristikohad. Jällegi, meil on siiamaani veel neid taskuülikoole, kes valmistavad ette peaaegu et keskharidusega või rakenduskõrgharidusega juriste. Näiteks mingi Sillamäe ülikool, mis pesitseb Tallinnas –  väga sümboolne nimetus, Sillamäe ülikool Tallinnas –, valmistab ette juriste, kes on venekeelsed. Minu meelest arsti, vähemalt terapeudi puhul ja ka juristi puhul on keel ju põhiline instrument, mida kasutatakse. Kuidas ilma instrumendita tööd teha, seda ma ei kujuta ette. Palgad on ka omaette küsimus. Eks nendega on, nagu on. Kohalikku omavalitsusse just sellepärast jurist ei lähegi, et palk on tema jaoks nigelavõitu.
Nii et ma ei tea, tulevased põlvkonnad mõistavad muidugi kohut selle seaduse üle, on sellega siis üht- või teistpidi. Ma väga loodan, et seda ei pea kunagi ümber tegema ja meil ei teki seaduse muutmise seaduse muutmise seadust. Niisiis õnne sellele eelnõule! Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnepulti Tarmo Tamme!

Proua juhataja! Head kolleegid! Arutatav eelnõu on kindlasti vajalik ja ma loodan, et selle eelnõu seaduseks saamine kergendab oluliselt Eesti kohtute tööd. Kui ühiskonnas räägitakse ja võib-olla on tekkinud selline kujutelm, et kohtunikuamet on hästi prestiižne ja hästi tasustatud, siis nagu põhiseaduskomisjoni esimees just välja tõi, tänapäeval see nii ei ole. Meie kohtunike palgad ei suuda konkureerida erasektori palkadega ja paljud selle eriala inimesed siirduvad tööle erasektorisse. Nii on juhtunudki, et aasta-aastalt jääb järjest rohkem kohtunike ametikohti vabaks. Kui 2007. aastal oli vakantseid ametikohti näiteks 4, siis 2008. aastal oli neid 5, 2009. aastal 10, 2010. aastal 13, 2011. aastal 18 ja sellel aastal juba 21. Vabad ametikohad tähendavad ka seda, et nendel kohtunikel, kes on tööle jäänud, koormus järjest kasvab ja kohtuajad pikenevad. Kui kaebuste arv möödunud aastal vähenes, siis kohtunike töökoormus ei vähenenud. Näiteks Harju Maakohtu tsiviilasju lahendav kohtunik kirjutas 2011. aastal 455 kohtuotsust ja kohtumäärust, see on 1,2 õiguslikku analüüsi eeldavat, põhjendamist vajavat otsust kalendripäevas. Ma küsin, kui kvaliteetne saab olla selline kohtuotsus?
Koalitsioonileppes sätestatud eesmärk, et kohtumenetlus ei tohiks üheski kohtuastmes kesta kauem kui 100 päeva, on tegelikkusest väga kaugel. Eesmärk iseenesest on üllas ja hea ning minule kui opositsioonipoliitikule see koalitsioonilepingu punkt küll meeldib. Aga ellu viia on seda kahjuks väga raske. Kriminaalasjades jõutakse lahenditeni keskmiselt 346 päevaga, eraõiguslik vaidlus saab lahenduse keskmiselt 164 päevaga ning halduskohtus kestab vaidlus keskmiselt 142 päeva. Meie praegune kohtusüsteem ei taga õigusemõistmist mõistliku aja jooksul. Sellele on korduvalt tähelepanu juhtinud õiguskantsler, Riigikohtu esimees, samuti on probleem tõusetunud Euroopa Inimõiguste Kohtu Eestit puudutavates kohtulahendites.
Kui nüüd tulla kohtujuristi ameti loomise juurde, siis see võib olla ka selline väike kaval samm. Ühtepidi me püüame küll sellega vähendada kohtunike koormust ja täitmata kohtunikukohtade arvu. Kuid seda tööd püütakse tulevikus ära teha oluliselt väiksema raha eest, sest kohtujuristi palk ei ole võrreldav kohtuniku palgaga, ja nii võibki juhtuda, et rahahädas võtab riik tööle kohtujuristid selleks, et kohtulahend vähema rahaga kiiremini valmis saada. Ma ei tea, kas see on päris õige lähenemine, aga mulle tundub, et selline oht võib siin ju peituda. Aga mina igal juhul toetan seda eelnõu ja loodetavasti hakkavad kohtuasjad eelnõu jõustumise järel paremini kulgema. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Kadri Simsoni!

Head kolleegid! Me oleme jõudnud tänase päevakorra kuuenda punktini, me oleme jõudnud sinna 17 tundi ja 17 minutit peale tänaste päevakorrapunktide arutamise algust. Meie tänases päevakorras on veel 20 punkti ja homsel istungil või siis juba tänasel, neljapäevasel ametlikul istungil on kuus päevakorrapunkti. Kui me jätkame samasuguses tempos, siis me jätkame veel kolm ööpäeva jutti katkematult tööd, sest kahtlemata see, mis meil seljataga on, on olnud töö, on olnud sisukas arutelu. Ma tänan kõiki, kes on selles sisukas arutelus kaasa löönud nii opositsiooni kui koalitsiooni poolt!
Aga ma arvan, et praegusel hommikusel tunnil on kohane meelde tuletada, miks me seda täna siin teeme. Me teeme seda sellepärast, et arutuse all on paralleelselt ka tulevase aasta riigieelarve, mille kohta opositsioon tegi omalt poolt sada muudatusettepanekut. Neist ükski ei leidnud toetust. Keskerakonna muudatusettepanekuid oli 96. Me oleme valmis omalt poolt pakkuma väga suurt kompromissi. Me saame aru, et valitsusel on väga kitsad ajad. Eesti rahval tuleb teha suuri ohverdusi, sest meil on kohustusi ka oma euroliitlaste ees, kellele tuleb saata tuge nii eurodes kui ka ministrite hea nõu näol. Seetõttu oleme valmis lõpetama praeguse parlamentaarse arutelu venitamise, kui valitsus on valmis kasutama endapoolseid maksuhoobasid tuleva aasta elektri hinna tõusu leevendamiseks. Elektri hind, nagu me kõik teame, koosneb viiest osast, millest neli on otseselt mõjutatavad valitsuse poliitilistest otsustest. Me räägime elektriaktsiisist, mis Eestis on 4,7 korda kõrgem kui Euroopa Liidu miinimummäär.
Me oleme jõudnud täna kuuenda päevakorrapunktini ja selle kuuenda päevakorrapunkti puhul teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Enne seda katkestamist, ma ütlen teile juba ette, me võtame taas 10 minutit vaheaega. Me jätkame sedasama poliitikat senimaani, kuni valitsuserakonnad jätkavad oma tegevusetust elektri hinna tõusu leevendamisel. See ei ole siin meie probleem, kas meil on seljataga üks magamata öö, kaks magamata ööd, kolm magamata ööd või enam. Kui me laseme valitsusel olla elektri hinna tõusu suhtes tegevuseta, siis me loome siin tulevaks aastaks probleemi kõigile Eesti peredele ja Eesti ettevõtetele. See oleks parlamendi poolt vastutustundetu.
Ma tänan teid tähelepanu eest ja annan juhatajale üle ettepaneku kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, kas on veel läbirääkimissoove? Läbirääkimissoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Riigikogu juhatusele on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek käesoleva seaduseelnõu teine lugemine katkestada. Me paneme selle hääletusele peale vaheaega, kümne minuti pärast. Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, vaheaeg on lõppenud. Ma panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 281 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt oli 2 Riigikogu liiget, vastu 33, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud  toetust. Käesoleva eelnõu teine lugemine on lõpetatud. Sellega on meie kuues päevakorrapunkt ammendatud.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 284 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Rannar Vassiljevi!

Aitäh! Head kolleegid! Riigilõivuseaduse muutmise seaduse ...

Palun vabandust! Head kolleegid, palun austame esinejat! Aitäh!

Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks muudatusettepanekute tähtajaks Riigikogu liikmed, komisjonid ega fraktsioonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei teinud. Küll aga otsustas rahanduskomisjon koostöös Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga teha eelnõu kohta kolm muudatusettepanekut. Tutvustan neid lühidalt.
Esimese muudatusettepanekuga otsustati muuta normi asukohta. Välisesinduse kaudu juhiloa väljastamise taotlemisel makstava riigilõivu määr nähakse ette konsulaarteenuste jaotises. See oli eelnõus algselt Maanteeameti toimingute jaotises. Teise ettepanekuga täpsustatakse õigusselguse huvides riigilõivuseaduse sõnastust, et oleks üheselt mõistetav, millise toimingu eest tasu maksmist lõiv hõlmab. Esimesel juhul on selleks dokumendi väljastamise koha muutmine, teisel juhul dokumendi Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele edastamine. Kolmandaks loobutakse riigilõivuseaduse § 294 lõike 2 muutmisest, mille sisu on riigilõivu tasumine konsulaarametniku poolt dokumendi tõlkimise ja tõlke kinnitamise eest, ning muudetakse riigilõivuseaduse § 301, mis sätestab riigilõivu tõlketeenuse osutamise eest. Välisministeeriumi esindaja selgitas komisjonile, et § 294 lõiget 2 praktikas ei kohaldata ning eelnõu algataja eesmärk oligi algselt muuta § 301.
Tehti ka menetlusotsused. Muudatusettepanekuid arutati rahanduskomisjoni 12. novembri istungil. Komisjon toetas kõiki muudatusettepanekuid konsensuslikult. Rahanduskomisjoni ettepanek täiskogule on eelnõu teine lugemine lõpetada, see oli samuti konsensuslik otsus. Aitäh!

Suur tänu! Teile on hulk küsimusi. Palun, Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Kui vaadata seda seaduseelnõu, siis mootorsõiduki juhi loa väljastamise riigilõiv kasvab 30 euroni, välisesinduses tõusevad ka teised lõivud 30 euroni, see on 17% kasvu. Samas biomeetrilise passi riigilõiv kasvab 60 euroni ehk 109% võrra. Kas komisjonis oli juttu sellest, kuidas need välja arvutati? Kasvud on väga suured, kas see on põhjendatud?

Jah, see teema oli tõesti komisjonis arutelul. Algataja põhjendus, miks üldse on neid riigilõive vaja tõsta, oli see, et dokumentide väljastamisega välismaal kaasnevad suuremad kulud kui kodumaal. Sellest tulenevalt riigilõive korrigeeritaksegi. Vähemalt algatajapoolne põhjendus oli see, et lõiv suureneb selle osa võrra, mille võrra nende väljastamine mujal kallim on kui siin.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Selle eelnõu seletuskirjast leiame seaduse mõju alt, et muudatustest loodetakse eelarvesse saada ligi 500 000 eurot. Kas see 500 000 eurot täiendavat riigilõivu katab edaspidi kõik dokumentide välisesindustest väljastamisega seotud kulud või kompenseerib see tehtavad kulud ikkagi ainult osaliselt?

Algataja üldine loogika on olnud see, et need riigilõivud, mis nüüd muudetud kujul meie ette on toodud, peaksid kompenseerima kulud, mis kaasnevad dokumentide väljaandmisega väljaspool Eestit. Ei saa küll öelda, et rahanduskomisjonis oleks väga pikalt ja põhjalikult arvutatud, kas need kulud saavad täpselt kaetud või mitte, aga algataja üldine lähenemine on selline olnud ja võib eeldada, et nad katavad. Kui ei, siis järelikult on algataja oma arvutustes eksinud.

Aitäh! Palun, Vladimir Velman!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu esimesel lugemisel siin saalis märkisite kolme peamist komisjonis arutatud teemat ning ühtlasi mainisite, et osa küsimusi jäi pisut õhku rippuma. Toona lootsite, et saate õhku jäänud küsimustele menetluse käigus täpsemad vastused. Kuidas sellega nüüd on? Kas jäite kahe lugemise vahelise menetlusega rahule?

Tegelikult esitati tõesti ka teise lugemise käigus komisjonis mitmeid küsimusi ja täpsustati neid teemasid, mille kohta ma siin esimese lugemise ettekandes mainisin, et need jäid n-ö õhku. Võib öelda, et osaliselt said küsimused vastused, mõned asjad jäid aga ka pisut selgusetuks. Ennekõike ikkagi just see, kuidas täpselt on arvutatud see komponent, mille võrra väljaspool Eestit välja antava dokumendiga kaasnevad kulud on suuremad kui siin. Kas need on postikulud ja mis kulud lisaks postikuludele veel kaasnevad? See oli põhiline teema. Võib öelda, et küsimusi esitati ja vastuseid anti, päris selgeks ei saanud, aga pisut selgemaks küll kui esimesel lugemisel.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu teise lugemise seletuskirjas on kirjutatud, et isikut tõendavate dokumentide taotlused saadetakse Eesti välisesindusest Välisministeeriumi vahendusel Politsei- ja Piirivalveametile menetlemiseks ning menetletud dokumendid väljastamiseks tagasi Eesti välisesindusele. Kas see on optimaalne töökorraldus või oleks seda võimalik, arvestades infotehnoloogia arengut, ka kuidagi veidi optimeerida?

Seda peaks tõenäoliselt küsima täitevvõimu esindajatelt, kas on valitud optimaalne tee või oleks võimalik seda töökorraldust mingil määral veel efektiivsemaks teha ja seeläbi ka kulusid kokku hoida. Üldiselt tõesti menetletakse taotlusi siin ja saadetakse need siis väljastamiskohta tagasi. Kas see on optimaalne, kas see on kõige efektiivsem?  Seda võib tulevikus siin saalis täitevvõimu esindajalt küsida või teine variant on esitada neile kirjalik küsimus.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan eelmist küsimust. Eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud olukorda, kus muutub välisesindusest taotletud dokumendi väljastamise koht, näiteks algselt on soovitud passi Brasiilias kätte saada, aga hiljem tahetakse, et see väljastataks hoopis Londonis. Praegune protseduur, nagu on mainitud, sunnib vahel saatma passi Välisministeeriumist Brasiiliasse, sealt tagasi Välisministeeriumisse ja pärast Londonisse. See on ühelt poolt küllaltki kulukas rahaliselt, aga teiselt poolt kulukas ka ajaliselt. Võib-olla võiks selle vahesuuna, Välisministeeriumi osa välja jätta? Kui jah, siis mida on vaja selle jaoks teha?

Seda teemat arutati komisjonis ja tõstatati küsimus sama nurga alt nagu siin saalis. Jah, kui inimene soovib kõigepealt saada oma dokumenti kätte ühes riigis, hiljem aga mingil põhjusel leiab, et tegelikult sooviks ta seda kätte saada hoopis teises riigis, siis praeguse protseduuri järgi liigub dokument tõesti seda trajektoori mööda, mida te just kirjeldasite, ehk siis läbi Eesti uude kohta. Küsiti, kas see on optimaalne ja mõistlik. Väga selgeid vastuseid võib-olla selle kohta ei saanud, aga ma arvan, et üldises plaanis on need üsna ekstreemsed juhtumid, mis üldist pilti väga palju ei mõjuta. Mis loomulikult ei tähenda, et sellega ei peaks tegelema. Loodetavasti täitevvõim üritab leida optimaalse lahenduse, otsustada, kas saatmine läbi Eesti on ilmtingimata vajalik või on võimalik seda ka muud moodi teha.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu seletuskirjast lugesin välja, et riigilõivuseaduse §-s 292 sätestatud tõendite väljastamise riigilõivu tõstetakse väljastamise ajamahukuse tõttu 15 eurolt 20 eurole. Selle kohta ongi küsimus: kas tõesti kulub nüüd väljaandmiseks rohkem aega ja hinda tuleb 5 euro võrra tõsta?

Sellise nurga alt seda küsimust minu mälu järgi komisjonis ei tõstatatud. Ma ei saa olla siin täitevvõimu esindaja rollis ja kommenteerida, kas see protsess on tõesti nüüd ajamahukam ja, mis võib-olla veelgi huvitavam, kas see ajamahukus tekitab lisakulusid ja millises proportsioonis. Aga kahtlemata on see oluline teema ja vääriks kindlasti käsitlust.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus on seotud elu kurvema poolega ja on natuke morbiidse alatooniga. Riigilõivuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust saame lugeda, et riigilõivu põrmuga kirstu või urni pitseerimise tõendi väljastamise eest tõstetakse viie euro võrra ehk siis 20 euroni. Kas komisjonis käis läbi mõte sellisest lõivust näiteks üldse loobuda, et teha lahkunu omastele asjaajamine selles keerulises olukorras veidi kergemaks?

Ei, minu teada seda teemat sellise nurga alt ei arutatud. Kindlasti ei ole ka selliseid ettepanekuid tehtud, mis aga iseenesest ei tähenda, et neid tekkida ei võiks või et see küsimus ei vääriks arutelu.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua istungi juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu koostajad on plaaninud riigilõivusid tõstes teenida eelarvesse pool miljonit eurot lisaraha. Samas on kirjas, et käesoleval aastal on dokumentide väljaandmise taotluste koguväärtuseks 368 050 eurot. Kui suur on Eesti riigi kulu ühe dokumendi väljastamisel, omakulu?

See on kindlasti hea küsimus. Väga head arvutust selles mõttes teha ei saa, et erinevate dokumentide väljaandmise kulu on erinev. Mida aga puhtstatistilisest huvist võiks teha või siis paluda näiteks ministeeriumil teha, on see, et lüüa kokku erinevatele dokumentidele tehtud kulutused ja jagada need siis kõikide dokumentide arvuga, mis annaks võimaluse arvutada ühe väljaantava dokumendi keskmise hinna.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea Rannar! Ütle mulle kui Vassiljev Vassiljevile ausalt, millega siin on tegemist. Kas riik leidis võimaluse täiendada oma eelarvet poole miljoni euroga või tahab ta inimestele nende raha eest midagi rohkemat pakkuda? Kas siin on inimene riigi jaoks või riik inimese jaoks? Inimene ju tegelikult toetaks küll oma riiki. Inimene on nõus mõne kauba või teenuse eest kindlasti rohkem maksma, kui ta saab selle eest midagi rohkem või parema kvaliteediga kätte. Mida inimene selle suurenenud riigilõivu eest võiks rohkemat oodata?

Aitäh! Vastan nagu Vassiljev Vassiljevile. Üks komisjoni liige, kelle nimi on ka juhuslikult Vassiljev, küsis komisjonis poole sellest küsimusest ära. Küsisin, mis on ikkagi põhjus, miks need riigilõivud tõusevad, ja kas Välisministeerium saab tänu sellele, et väljaspool Eestit väljaantud dokumentide eest võetakse nüüd suuremat tasu, kuidagi lisa oma tuludele ja saab selle eest siis midagi konkreetselt teha. Otseselt ei öeldud, et see oleks seotud mõne konkreetse kuluobjektiga Välisministeeriumi haldusalas. Ütleme nii, et selline küsimus igal juhul komisjonis kerkis. Mis puudutab seda, kas nende inimeste jaoks, kes väljaspool Eestit dokumenti taotlevad ja selle seal ka kätte saavad, teenus ja kättesaadava dokumendi kvaliteet paraneb, siis seda tõenäoliselt ei juhtu. Eks ta on selline ühel või teisel kujul riigile tuluallika leidmine või siis, nagu on algataja lähenemine, õiglase hinna küsimine asja eest, mida varem on kaudselt doteeritud.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Mul on ka sama teema lähedane küsimus. Ma saan niimoodi aru, et seda eelnõu võiks nimetada riigilõivude tõstmise eelnõuks, eks ta on ikka riigieelarvesse raha juurde korjamine. Muidugi, asi on läinud siis ikka väga hulluks, kui riik on nii vaeseks jäänud, et mõnekümne euro kaupa tõstetakse lõive. Siit on mul küsimus: kas komisjonis näiteks püüti põhjendada seda sellega, et välisriikides on üleüldse kõik need toimingud kallimaks läinud? Tavaliselt ju öeldakse, et me tõstame ka hindu, kuna ümberringi on kõik kallimaks läinud. Kas püüti ka selliseid selgitusi anda?

See oleks kindlasti üks lähenemine, mille alusel võiks eeldada, et hindu tuleb korrigeerida. Aga praegusel juhul keskenduti pigem sellele, et seni küsitud hind on kulutustega võrreldes põhjendamatult madal, ehk siis üritatakse viia riigilõiv vastavusse reaalsete kuludega. Pigem oli see algatajapoolne seletus.

Aitäh! Palun Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Hea esineja! Öelge, palun, kas teie kui rahanduskomisjonipoolne ettekandja olete näinud või küsinud näha mingeid konkreetseid arvutuskäike, kuidas uued riigilõivud on välja toodud, kuidas Välisministeerium on need välja käinud?

Otseselt seda arvutuskäiku seletuskirjas pole ja detailselt seda ka komisjonis välja ei toodud. Nagu ma mainisin,  küsiti küll, mis ikkagi on selle tõusu taga, miks dokumendi menetlemine ja väljastamine väljaspool Eestit muutub kallimaks, võrreldes sellega, kui seda tehakse Eestis. Konkreetset arvutuskäiku välja ei toodud ja keegi ka ei nõudnud, et seda väga detailselt tehtaks, kuigi üldjoontes seletusi paluti.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eks seda meie armastatud valitsuse käekirja ole siin tunda igal sammul. Kui inimestele on mingit toetust vaja, kui midagi on vaja tõsta, kas või pensioni, ja indeks näeb ette 6%, siis püütakse tõsta 5%, aga kui inimese käest tahetakse rohkem raha võtta, siis ei käi jutt 5-st ega 10-st protsendist. Riigilõivuseaduse §-ga 301 tõstetakse tõlketeenuse eest võetavat riigilõivu, 15 eurolt lehekülje eest 60 eurole ehk neljakordselt, 400%. Tõlkima ei pea ju välismaal, meilid liiguvad, tõlkida võib siin. Kas see ei ole nüüd küll liiga ränk – 400% rohkem tõlketeenuse eest, see on üle mõistuse. Kas sellest 400%-st oli näiteks juttu?

Jah, üks teema, mis komisjonis kõrgendatud tähelepanu leidis, oli just see tõlketeenus. Seda üritati põhjendada sellega, et see ei ole n-ö põhitegevus, mistõttu üldjuhul on vaja see väljastpoolt tellida, ja selle võrra võikski siis kallim olla. Aga ega ausalt öeldes väga head põhjendust, miks see hind on just selline, nagu ta eelnõus on, ei saanud.

Aitäh! Palun, Aadu Must!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite väga hästi välja riigilõivude võtmisega seotud eri aspektid, aga see pani mind tahtmatult paralleele tõmbama. Küsimus on järgmine. 2008. aastal tegi toonane justiitsminister Rein Lang ettepaneku mitmekordistada kohtusse pöördumise riigilõive ja väitis, et see hoiab kiuslikud kaebajad kohtust eemale. Üsna varsti leidsid õiguskantsler ja Riigikohus, et see tõrjus eemale ka vähem kiuslikud ja mitte liiga jõukad õiguskuulekad kodanikud ning vähendas kodanike kohtuliku kaitse kättesaadavust. Sellest paralleelist lähtudes tahtsingi küsida: milline on teie arvamus, kas äkki ei või jälle juhtuda nii, et kaalukauss läheb paigast ära ja me saame kasu asemel kahju, et teenuse kättesaadavus lihtsalt väheneb, kvaliteet halveneb või muutub teenuse tellimine mõnel juhul üle jõu käivaks?

Aitäh! Kindlasti on see oht olemas. Ei saa eeldada, et need inimesed, eriti tänases üldises olukorras, kes elavad ühel või teisel põhjusel välismaal ja on seetõttu sunnitud seal üht või teist dokumenti taotlema ning selle ka seal kätte saama, oleksid ilmtingimata väga heal järjel olevad inimesed. Meil on Eestist lahkunud üsna palju inimesi, kelle puhul ei saa öelda, et neid on seal mujal ootamas väga head ja kindlad töökohad. Nii et see teema kindlasti võib esile kerkida, eriti tänases olukorras.

Suur tänu! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kolleeg Aadu Must just tõi välja, et hiljaaegu oldi sunnitud vähendama kohtuga seotud toimingute riigilõive, sest seal oli vastuolu põhiseadusega. Nüüd ma küsin: kas need riigilõivu suurused on proportsioonis meie inimeste elatustaseme või sissetulekutega?

Aitäh! Otsapidi puudutab see eelmist küsimust. Lähen sealt siis vastusega edasi. Kuna need muudatused puudutavad ennekõike või üldjuhul inimesi, kelle alaline elukoht ei ole Eesti, vaid mõni muu riik, siis peaks võrdlema riigilõive nende inimeste elatustasemega, kes neis riikides elavad. Siin võib tekkida küsimusi kahest aspektist. Üks on isiklik tasand ehk see, kuidas üks või teine inimene konkreetselt selles riigis hakkama saab. Teine küsimus on  see, millises konkreetses riigis inimene elab, sest nagu me teame, maailma riikide elatustase on üsna erinev. See eelnõu ei määra riigilõivu sõltuvalt riigist, kus dokumenti välja antakse või taotletakse. Lõivud on selle eelnõu järgi universaalsed. Samas on inimeste olukord sõltuvalt sellest, kus nad on ja kuidas nad selles riigis hakkama saavad, üsna erinev. Nii et võib tekkida erinevaid probleeme.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kui eelnõu tuli esimesele lugemisele, siis saime seletuskirjas näha tabelit, kus olid teiste Euroopa Liidu riikide riigilõivud dokumendi väljaandmise taotluse välisesinduses läbivaatamise eest. Olid valitud need Euroopa Liidu riigid, kus see lõiv oli kõrgem kui Eestis. Põhimõtteliselt oli see üks alus, et ka Eesti saaks oma määrasid tõsta. Aga kas teil on ülevaadet või informatsiooni selle kohta, kas kõikides Euroopa Liidu riikides on sellised lõivud või on need kuskil ikkagi madalamad? Ja kui on madalamad, siis milline on seal poliitika, kas konservatiivne või läheb selles suunas nagu Eestis?

Aitäh! Väga konkreetset ja detailset statistilist ülevaadet mul ei ole, aga üldiselt on põhimõtted sõltuvalt riigist erinevad. On n-ö kulupõhiseid, aga on ka neid riike, kes päris kulupõhiselt sellele teemale ei lähene ehk ühel või teisel kujul n-ö doteerivad seda. Ei saa öelda, et kõikides riikides oleksid riigilõivud kõrgemad kui see tase, kuhu Eesti need tõsta tahab. On neid, kus on, ja on neid, kus ei ole.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Alati, kui riik planeerib mingit suurt tulu kasvu, saab tõmmata paralleele möödunud aastatega. Mulle meenus, et kui Eestis juurutati liikluskaameraid, siis arvati, et iga juhiloaomaniku kohta peaks aastas tulema 600 krooni liiklustrahvi. See oli väga julge eeldus ja tõeks ei osutunud. Selle eelnõuga plaanib riik teenida 500 000 eurot, mida on üle 7,8 miljoni Eesti krooni. See on päris suur summa. Kindlasti huvitab kõiki inimesi, kui palju siis ühe dokumenditaotleja kohta planeeritud on. Kas te meenutaksite, kui palju oli eelmisel aastal dokumentide taotlejaid ja millised riigid kõige aktiivsemalt Eesti dokumente välja annavad?

Meenutaks küll, aga pean tunnistama, et tõenäoliselt sellest väga palju kasu ei ole, kuna sellekohane informatsioon mul puudub. Kindlasti saab seda ministeeriumist täpsemalt järele küsida. Mis puudutab kiiruskaameraid ja nende abil tehtud hoiatustrahve, siis mõnes mõttes on sellise paralleeli toomine asjakohane ja mõnes mõttes on tegu loomult erinevate asjadega. Kiiruskaamera eesmärk olekski ju lõppkokkuvõttes see, et võimalikult vähe tuleks trahve teha ehk siis kiirust võimalikult vähe ületataks. Riigilõivude puhul riik tõenäoliselt ei sea seda eesmärki, et välismaal võimalikult vähe dokumente välja antaks. Nii-öelda käitumist korrigeeriv mõju ei tohiks olla selle seaduseelnõu eesmärk.

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Eelnõu seletuskirjast lugesin, et sellel aastal on dokumentide saamisega kaasnenud postikulud juba kümned tuhanded eurod. Kas komisjonis ei arutatud, et võib-olla peaks üle vaatama postiteenuse pakkujad ja uurima, kas saaks teenused soodsamalt kätte?

Seda teemat otseselt tõstatatud ei ole. Kindlasti on postiteenused ja neile kuluv summa otseses sõltuvuses sellest, kuhu konkreetsel aastal dokumente postitatakse. Nende saatmine lähinaabrusesse on üsna mõistliku hinnaga, aga kui me hakkame rääkima Lõuna-Euroopast või näiteks Austraaliast, kus nende dokumentide taotlemine, väljastamine võiks eeldatavasti suureneda, miks mitte ka Aasiast, siis võivad postikulud ühe ühiku kohta olla päris suured. Varieerumine sõltuvalt riigist ja selle kaugusest Eestist on üsna suur.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan väga, proua eesistuja! Austatud härra Vassiljev! Selle eelnõu seletuskiri ütleb, et Euroopa Liidu liikmesriigi välisesinduse vahendusel dokumendi väljastamine on kulukas ja et Välisministeerium on seni tasunud selle eest oma tegevuskuludest. Kas te teate, kui suure summa on Välisministeerium näiteks käesoleval aastal selle teenuse eest oma tegevuskuludest tasunud?

Kuna komisjonis konkreetselt seda summat välja ei toodud, siis see info mul hetkel puudub. Aga võib selgelt eeldada, et see summa, mida on lähtuvalt seletuskirjast tegevuskulude arvel kaetud, on väiksem kui riigilõivudega saadud tulu, mis on samuti seletuskirjas kirjas. Vastasel juhul poleks kogu sellel eelnõul mõtet. Nii et selle järelduse võib küll teha.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, hea Rannar! Oli väga liigutav kuulda, et komisjonis oli veel keegi Vassiljevi-nimeline, kes ajas sama teemat, mida minagi siin üritan. See on tore, sest meid, Vassiljeveid, on tegelikult palju, ja kui me ühte sammu astuksime, siis me suudaksime tõeliselt suuri tegusid korda saata, võib-olla isegi mitte ainult Eestis. Aga järsku oli komisjonis veel mõni Vassiljev, kes julges küsida, kuhu need pool miljonit ka lähevad, või ükskõik mis nimega inimene oleks ju võinud sellest rääkida. Ma usun küll, et kui komisjonile esitati selline vahva plaan tõsta riigilõive, siis kindla peale öeldi, et poisid, oleks ikka vaja, et pool miljonit nagu maast võetud. Aga mis eesmärkidel ja kuhu? Kas te selle kohta oskate midagi öelda, kuhu see raha ära kasutatakse, see pool miljonit? Kindlasti on ta vajalik, aga milleks?

Nagu ma mainisin, see küsimus tõesti tõstatati, aga kahjuks ei olnud vastaja poolel ühtegi Vassiljevit, kes oleks osanud sellele konkreetselt vastata. Mööndi, et sellest võiks abi olla, aga milleks täpselt, sellele konkreetset vastust ei saanud.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas on välja kujunenud selline tendents, et mõned riigi pakutavad teenused peaksid olema kulupõhised? Kui nad on kulupõhised, siis ma küsin: kas mõnda teenust ei ole inimesed varsti enam suutelised ostma, sest teenuse hind muutub nii kõrgeks?

Jah, eks tundub, et on mitu valdkonda, kus riik on võtnud endale eesmärgi või põhimõtte, et teenusest saadav tulu peaks katma ära ka kõik kulud ja n-ö muudest riigi tuludest neid ei kompenseerita. Aga ma loodan, et see ei muutu riigi jaoks päris universaalseks, sest ma ei kujuta hästi ette, et seesama põhimõte kehtiks näiteks tervishoius.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Nii nagu mina, oled ka sina parlamendis opositsiooni esindaja. Selle eelnõu algataja on avariivalitsus ehk siis koalitsioon. Kui sinul oleks täna seesugune võim, et võiks seda eelnõu oma tahtmise järgi muuta, mis oleksid siis need küsimused, mida sa siin eelnõus ringi tõstaksid? Või ei tuleks sina opositsioonisaadikuna üldse seesuguse riigilõivusid tõstva eelnõuga parlamendi ette?

Aitäh! Üldiselt on see põhimõtteline küsimus, kas ja mil määral peaks muude tulude arvel doteerima väljaspool Eestit väljaantavaid dokumente. Ega siin ühte ja väga selget, õiget vastust ei ole, pigem on see tõesti lähenemise küsimus. Kui mina peaksin siin midagi ringi tegema, siis minu esimene mure, mida ma ka komisjonis väljendasin ja väljendan jätkuvalt, on see, et juhul kui neid riigilõive tõstetakse, siis peaks see tõstmine olema põhjendatud tõesti ainult nende kulutustega, mille võrra on dokumendi väljastamine väljaspool Eestit kallim, kui see on siin. Juhul kui seda tehakse eesmärgiga leida täiendavat rahalist katet ükskõik millise muu kulu tegemiseks, siis on see minu hinnangul põhjendamatu. Aga kuna ei minul ega kellelgi teisel opositsioonis ei ole täpset ülevaadet – seda saada oleks tõenäoliselt ka väga keeruline –, millised on lõpuks ikkagi täpselt need kulud, mis üle maailma eri kohtades dokumentide väljastamisel tekivad, kuidas need jagunevad n-ö tasandatult kõigi välismaal väljaantavate dokumentide vahel ja millised on sel juhul õiglased riigilõivud, siis on üsna keeruline teha selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid, mis oleksid arvutuspõhised.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Vastavalt sellele eelnõule kasvavad tõlkekulud neli korda ja on 60 eurot ühe lehekülje eest. See on lehekülg teksti, ma kujutan seda ette. Aga kui on vaja tõlkida kolm rida, kas see maksab siis ka 60 eurot või hakatakse mingi valemiga arvutama, kui palju need kolm rida moodustavad leheküljest, ja siis tehakse mingi palju soodsam hind? Kuidas sellega on?

Aitäh! Konkreetselt selle arvutuse kohta komisjonis ei küsitud, aga iseenesest on see kindlasti väga õige ja põhjendatud küsimus. Juhul kui mõne rea tõlkimise või ka, lähtuvalt eelnõust, tõlke kinnitamise eest küsitakse terve lehekülje hind, siis tundub see minu hinnangul põhjendamatu. Täpselt sama küsimus kerkib ka olukorras, kui tõlgitakse näiteks kolm rida rohkem kui üks lehekülg või kolm rida rohkem kui kaks lehekülge ehk siis iga kord, kui lisandub lehekülg, mis ei ole täismahus. Kindlasti tasub selle küsimusega pöörduda ministeeriumi poole, et saada konkreetne vastus.

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Minu kogemus siin Riigikogus ütleb, et hästi sageli hääletab valitsuskoalitsioon mõne opositsiooni eelnõu juba esimesel lugemisel välja, tuginedes sellele, et eelnõus on mingi marginaalne puudujääk. Puudujääki saaks küll muudatusettepanekuga parandada, aga seda ei soovita teha ja nii visatakse eelnõu välja. Eelnõu seletuskiri teiseks lugemiseks ütleb, et pärast Rahandusministeeriumi tähelepanekuid otsustati eelnõusse lisada ka isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine ja konsulaarseaduse muutmine. Järelikult oli eelnõu algataja unustanud kaks olulist seadust mainimata. Palun, kas te selgitaksite stenogrammi huvides, miks on vaja lisada nende kahe seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmine ja miks neid esimese lugemise tekstis ei olnud?

Aitäh! Kui lähtuda ajaloost ja sellest, kuidas eri eelnõude puhul on käitutud, siis leiaks selle ja päris paljude teiste eelnõude puhul kahtlemata põhjuse, miks need välja hääletada. Tõesti, tulenevalt sellest, et algataja oli sunnitud tegema eelnõusse parandusi, tuleb tõdeda, et ega see tekst, mis esimesel lugemisel meie ette toodi, perfektne ei olnud. Algataja ise tunnistas, et selles oli vigu. Nii et kui lähtuda sellisest formaalloogikast, mida koalitsioon tihti kasutab, siis leiaks küll põhjust selle väljahääletamiseks.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seda, et tõlketeenuse hind kasvab neli korda, põhjendatakse siin sellega, et tõlketöö jaoks on vaja spetsiaalseid teadmisi jne. See tähendab, osutatakse tõlkijale kui põhjusele, miks üldse seda tasu tõsta. Kas kogu see raha ongi määratud tõlkija tasuks või milline osa sellest läheb riigikassasse ja milline läheb palga maksmiseks teatud mahus tõlketööde eest?

Aitäh! Täpset proportsiooni komisjonis välja ei toodud, aga üldise loogika järgi võib eeldada, et tasu laekub tuluna riigieelarvesse ja vastavalt sellele, millised kulutused tehakse, makstakse kulupoolelt välja. Nii et otsest, vahetut seost nende kahe vahel ei ole. Kui tõlketeenus on tellitud, siis igal juhul tuleb tõlkijale maksta selle mahu eest, nagu tõlge on tehtud, ja nii palju, kui see maksab. Kindlasti sõltub tõlke hind sellest, mis riigis seda tellitakse, mistõttu on ka osakaal sellest 60 eurost riigiti erinev. Nii et vahetut seost nende vahel ei ole, aga keskmiselt peaks see vähemalt katma ära tõlkekulud. Mulle isiklikult tundub, et 60 euroga peaks saama tõlgitud küll ja võiks isegi üle jääda.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Rannar Vassiljev! Avame läbirääkimised ja ma palun kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Alustan veidi kaugemalt. Alates 2003. aastast oli majanduskasv.  Koos majanduskasvuga väheneb tööpuudus ja elu on tore, isegi Ida-Virumaal on kohalike eelarvete kasv iga aasta 15–20%. Selle tulemusena on 2007. aastal tööpuudus fantastilisel tasemel – 4,2%, kõigi aegade madalaim. Ja siis läheb kriisiks lahti, 2008. aasta, 2009. aasta ja varsti on Eestis juba mitte 30 000 töötut, mis oleks enam-vähem normaalne arv, vaid neid on 137 000. Tööd on väga raske leida, eriti normaalse palgaga, ja inimesed, selle asemel et istuda ja oodata, millal riik tuleb appi ja hakkab neile maksma sotsiaaltoetusi, igasugu kommunaaltoetusi, peretoetusi jne, hakkavad ise selle asjaga tegelema ning sõidavad massiliselt riigist välja, et mingit raha teenida. Nii osutavad nad väga suure teene Eesti riigile, sest nad hoiavad sotsiaalvaldkonnas kokku väga suure raha. Hinnanguliselt, nii enam-vähem on teada, et Soomes on pidevalt tööl umbes 30 000 Eesti inimest. Need on need, kes on ametlikult, mitteametlikult töötavate inimeste arvu muidugi mitte keegi ei tea. Aga autoriteetsed sotsioloogid arvavad, et praegu on väljaspool Eestit enam-vähem pidevalt tööl 80 000, võib-olla kuni 100 000 inimest. Kujutage ette, kui see rahvamass tuleks riiki tagasi – kui paljud neist saaksid tööd? Ma arvan, et üsna vähesed. Ja jälle tuleks see vana jama: sotsiaalmaksud, ümberõpe, kommunaalteenuste toetused, lastetoetused jne – tohutud kulutused riigieelarvest. Selle asemel et nendele inimestele tänulik olla, neile, kes on leidnud endale elatise väljaspool Eestit, hakatakse nüüd konkreetselt nende jaoks riigilõive tõstma. Mina ei arva, et see on õige.
Kui ma vaatan tabelit, mis Välisministeerium on teinud, siis selles on välja toodud kuus riiki. Seda vaadates tundub, et kui välja arvata Tšehhi, mis on Eestiga enam-vähem ühel tasemel, siis ülejäänud riigid on pandud siia selle jaoks, et me tunneksime rõõmu, et lõivumäärad kasvavad selliste arvudeni nagu 60, 50, 80 eurot, et tõendite väljastamise riigilõivu tõstetakse kõigest viie krooni võrra. Tegelikult ma ei arva, et selle pealt peaks teenima. Ma ütlen veel kord, et me peaksime neile inimestele, kes on väljaspool riiki ja kellel on vaja dokumente vahetada, tänulikud olema, mitte neid täiendava lõivuga kuidagi pigistama. Õigem oleks vist säilitada see olukord, mis juba on.
Eraldi ma räägiksin muidugi tõlketöödest. Vaadake, minu elukutset te teate, ja mis puudutab tõlketööd, siis sellega ma olen enam-vähem kursis.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega!

Sõltuvalt keelest võib ühe lehekülje tõlkimine olla 6–12 eurot, sõltub keelest ja sõltub teksti raskusest. Ma pole sellistes kontorites, mis inimeste jaoks dokumente tõlgivad, kõrgemaid hindu näinud. Võib-olla on mõned asutused, kus nõutakse kõrgemaid hindu, aga alati on võimalus valida. Kommertshinnad on täpselt sellised: 6 kuni 12 eurot, sõltuvalt keelest ja raskusastmest. Nüüd pakutakse tõsta ühe lehekülje tõlkimise tasu 60 euro peale! Ja tavaline praktika on selline – ma küsisin kolleegilt, kuidas see on –, et kui lehel on ka kolm rida, siis leht on ikka leht. Seal võib olla kas või üks rida, see on sinu asi, kui ei taha, ära tule, aga ka mittetäis leht loetakse tõlketöödes alati lihtsalt leheks. Ma arvan, et sellist eelnõu ei tohiks toetada. Sellega me nagu sülitaks nende inimeste poole, kes on vabastanud riigi vajadusest neid abistada ja riigieelarvest raha kulutada. Nende kulul tahetakse saada veel pool miljonit täiendavat tulu ja see on lihtsalt inetu. Ma loodan, et Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli Viktor Vassiljevi! Kaheksa minutit.

Proua juhataja! Head kolleegid! Mulle sümpatiseeris väga rahanduskomisjoni aseesimehe ettekanne. Sellepärast, et me ei kuule mitte tihti selliseid ausaid ülestunnistusi, et tõepoolest leiti see koht, mis on veel maksustamata, raha oli vaja ja nüüd hakkamegi seda korjama. Ütles täpselt nii, nagu asi on. Ütles, et jah, tõesti, inimesed ei saa selle raha eest ei midagi rohkem ega paremat, aga nad saavad võimaluse oma riiki toetada.
Riigilõivud on ajalooliselt ju väga kaua ja mitmesugusel kujul olnud eelarve täitmise vahendiks. Muuseas, suure läbimurde tegi selles osas Peeter I. Tema oli see, kes esimesena maksustas kaebused, nimelt mõtles ta välja, et kaebuse tohib kirjutada ainult riigivapiga paberile, aga riigivapiga paberit müüdi raha eest. Teate, kui ma töötasin linnaosavalitsuses, siis mul tuli see asi meelde. Ma mõtlesin, et vahetevahel oleks ka sellist paberit vaja. Kaebusi on ju igasuguseid ja inimesed alati ei mõtle, milleks nad kaebuse esitavad. Muuseas, vangimajadest kirjutatakse igale poole, kõikidesse instantsidesse, kõigisse riigiasutustesse kaebusi, sest seal istudes on aega, mida ei osata mõistlikult kasutada. Aga võib-olla tahab inimene ka treenida kas oma terminoloogiat või kirjaoskust. Nii nad kirjutavadki päris pikki kaebusi ja kümned ametnikud peavad neid siis lahendama. Muidugi, raha eest on õigus selline kaebus kirjutada. Igatahes Peeter I viiski sisse sellised vapiga paberid. Pärast muutusid need natuke diferentseeritumaks, olid erineva suurusega erinevate asjade jaoks. Aga see kõige esimene variant, vapiga paber, maksis ühe kopika. Kopikas ei olnud väike raha, selle eest sai kortli viina, ja lehm maksis tol ajal viis rubla. Vaat niimoodi! See pani ikka mõtlema. Aga enne, kui vapipaber sisse viidi, oli kord natukene teine. See ei olnud ühegi seadusega reguleeritud, vaid oli ilmselt aastasadade jooksul välja kujunenud tava. Kui mõni tsaari alluv, Vene tsaari alluv, tahtis esitada kaebuse ametniku peale, siis pidi tema minema maavalitsuse hoone ette ja kõva häälega karjuma: sõna ja tegu! Vaat selle parooliga võeti ta kinni, viidi maavalitsuse majja, anti kõigepealt korralikult peksa ja pärast seda oli tal õigus esitada kaebus. See uus kord, kus ühe kopika eest võis lunastada vapiga paberi, üldiselt meeldis elanikele.
Niisiis ma usun, et see seadus iseenesest ei tekita ka väga palju paksu verd. Seda enam, et kasutajad on ju rohkem välismaal. Me siin vaheajal kolleegidega arutasime, et huvitav, asi ei puuduta ju ilmselt mitte ainult Eesti passe, vaid ka välismaalaste passe. See on päris huvitav olukord, kui välismaalane tellib välismaal endale välismaalase passi. Okei, no eks sellise lõbu eest peab ju kah maksma.
Natukene pahavõitu on, et selline viis riigieelarvet täita langeb ajaliselt kokku sellega, et otsitakse ja leitakse ka teisi võimalusi täita riigi rahakotti niisugusel kombel, et koormus lasub sellel elanikkonnakihil, kes on vähem kindlustatud. Need ongi kõik ülejäänud aktsiisid, need on kõik aktsiisid! See asi puudutab ka tervishoidu –  tõstetakse visiidi- ja voodipäevatasu ja meile räägitakse siit puldist, et see on maailmatuma hea, see parandab teenuse kvaliteeti, lühendab järjekordasid, mida iganes veel. Kolleeg Rannar ütles ausalt, et ei see paranda mitte midagi, lihtsalt riigil on vaja raha. Kui on vaja raha, siis niimoodi võib tõepoolest ka kaebused maksustada, võib maksustada õhu, sest õhk on samuti riigi ressurss. Me hingame sisse puhast hapnikku, hingame aga välja tont teab mida, eriti mõned kodanikud esmaspäeva hommikuti. See on lõppude lõpuks inimese vabatahtlik asi, kas ta hingab või ei hinga. Ega keegi ei käsi tal seda teha, nii et maksku aga. See on muidugi äärmus.
Aga kui võrrelda näiteks aktsiise ja tulumaksu, siis tulumaks sõltub mõnevõrra ikkagi inimese tahtest. Kui ta tahab rohkem teenida, siis ta arvestab sellega, et maksab rohkem tulumaksu. Tal on valikuid. Aktsiisi suhtes valikut eriti ei ole, et kas sul pirn laes põleb või ei põle, et elame siis ilma valguseta. Me ei näe korralikult arvutitki vaadata, rikume oma silmad ära. Silmaarsti vastuvõtule ei pääse, järjekord ju pikk ja tuleb jällegi visiiditasu maksta. Kui sellisel viisil korjatakse aktsiise kaupade ja teenuste pealt, mis on inimesele hädavajalikud ja mille tarbimisest ta ei saa loobuda, siis on see lausa vandenõu oma rahva vastu, sest otsitakse lihtsalt üles kõik need kohad, kus saaks vähegi midagi kokku korjata. Need riigilõivud on ka selline pisiasi, aga üldises kontekstis näitab see meile nagu näpuga koha kätte, et niimoodi seda raha kokku korjatakse. Mis parata, tervishoid – sellega läheb, kuidas läheb, see kulutab tohutult raha. Ei ole midagi parata, me peame sellele peale maksma. Elekter – ma ütleks niimoodi, et ilmselt oli ammu teada, et elektrituru avanemine ei langeta hindu, vaid kindlasti tõstab. Konkurents sellistes väikestes territoriaalsetes üksustes nagu Eesti toimib teistmoodi kui üldises Euroopa Liidu mastaabis või, ütleme, Saksamaal või Austraalias. Eestis on mingisugused omad reeglid, sest turu suurus on alla kriitilise piiri ja konkurents tõstab hindu. Oli ilmselt teada, et tõstab, ja seega suureneb ka aktsiisisumma, mis laekub riigieelarvesse. Sellepärast lastigi elektri hinnal tõusta, kuigi seda oleks võinud vältida. Me protestime elektri hinna tõusu vastu ja teeme kõik endast sõltuva, et valitsus võtaks siiski aru pähe. Aga kui ta tõstab juba ka alkoholiaktsiisi, siis ega valitsusel, kes tõstab alkoholi hinda, pikka pidu ei ole. Elektri hinna tõusu vastu me protestime ja loodame, et meid ka kuuldakse. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eile alanud istungi 19. tunnil oleme jõudnud seitsmenda päevakorrapunktini. Seetõttu ma usun, et kõik, kes saalis veel vastu peavad, said aru, et Viktor Vassiljev protestib elektri hinna tõusu vastu. Aga mul on hea meel tervitada neid koalitsioonisaadikuid, kes on endiselt rivis või taas rivis. Tere hommikust, Kaja Kallas!
Esmane asi tänasel päeval on mul seletada, miks me oleme alles seitsmenda punkti juures. Nimelt paneb meid muretsema see, et järgmisel aastal avatakse elektriturg ja sellega kaasneb hinnatõus nii kodutarbijatele kui ka väikeettevõtjatele. Võti selle hinnatõusu leevendamiseks on valitsuserakondade käes. Ma kardan, et siin Riigikogu saalis ei ole väga palju neid valitsuserakondade esindajaid, kes tunnevad, et nemad on otsustajate ringis, aga võimalus otsustajatele märku anda, et hinnatõusu pidurdamise hoova kasutamist võiks kaaluda, on teil kindlasti olemas. Majanduskomisjoni esimehel on kindlasti ka otsustusõigus. Senimaani, kuni elektri hinna tõusu suhtes jäädakse tegevusetuks, jätkame meie istungite väga põhjalikku edasiarendust. Mõni võib öelda, et me takistame istungi kulgu, aga ma arvan, et on vägagi normaalne, et oluliste eelnõude arutelu kestab kaks või kolm tundi, mõne eriti olulise puhul ka viis tundi. Kuna meil on eilsest ja tänasest päevakorrast kokku arutada veel 25 punkti, siis  tähendab tegevusetus koalitsioonisaadikutele veel nii mõndagi magamata ööd. Paraku tähendab see magamata ööd ka opositsioonisaadikutele, aga meie ei saakski magama minna, kui me näeme, et endiselt on võimalik nii suurt elektri hinna tõusu 1. jaanuarist ära hoida, aga me lihtsalt ei kasuta seda võimalust. Meil on raske minna inimeste ette ja öelda, et me ei survestanud neid, kellel on siin saalis 51 häält elektriaktsiisi alandamiseks 4,7 eurolt megavatt-tunni kohta Euroopa Liidu miinimummäärani, mis mõjutaks järgmine aasta elektri hinna tõusu 4,6%. Selle mõju on kolm korda suurem kui Juhan Partsi pakutud taastuvenergia tasu alandamisel. Kahekesi koos oleks neil kahel meetmel juba märkimisväärne mõju. Nii et meie ei saa minna valijate ette, ilma et me püüaksime igal meile kättesaadaval viisil teie südametunnistusele koputada ja öelda, et võti ööistungite lõpetamiseks ja elektri hinna tõusu pidurdamiseks on teie käes. Ma arvan, et ka teie ei saa valijate ette minna ja öelda, et te mitte midagi tee. Meenutame, et IRL on sõlminud valijaga lepingu ja lubanud odavamaid kodukulusid, ja meenutame seda, et Reformierakond tuli aastal 2008 välja seitsme sammuga Eesti majanduse turgutamiseks. Kuues samm oli see, et Reformierakond seisab odavama elektri eest.

Austatud esineja, praegu on teil tegemist juba vaba mikrofoni sõnavõtuga. Me oleme läbirääkimiste juures ja kõned võiksid puudutada seaduseelnõu, mida nüüd ja praegu arutatakse. Tänan!

Just nimelt. Jõuangi kohe selle seaduseelnõu juurde. Selle tõttu, et IRL ja Reformierakond on unustanud oma lubadused, peab Keskerakonna fraktsioon andma istungi juhatajale üle ettepaneku riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Me ilmselt ei teeks seda ettepanekut neljapäeva hommikul kell 8.32, 18 tundi ja 32 minutit peale istungi algust, kui kaalul ei oleks järgmise aasta väga suur hinnatõus. Aga võti selleks, et edaspidi vaheaegu ei võetaks, on teie käes. Seda ma tahtsingi öelda. Seetõttu ma tulingi siia kõnetooli ja ma tulen siia ka järgmiste punktide arutelul, sest on oluline, et te saaksite aru, mis on kaalul. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Head kolleegid! Läbirääkimissoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised ja me asume muudatusettepanekuid läbi vaatama.
Muudatusettepanek nr 1. Palun, Valeri Korb!

Palun esimest muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele seaduseelnõu 284 esimese muudatusettepaneku, mille on teinud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 36, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 2. Palun, Valeri Korb!

Palun muudatusettepanekut nr 2 hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on teinud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 38, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 3. Palun, Valeri Korb!

Palun kolmandat muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Tere hommikust ka minu poolt! Head rõõmsad kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Lugupeetud kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik selle seaduse muudatusettepanekud. Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 284 teine lugemine katkestada ja meil tuleb see tore ettepanek läbi hääletada. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Suurima heameelega.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 284 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 284 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 288 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti maaelukomisjoni esimehe kolleeg Kalvi Kõva!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Olen siin teie ees loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 288. Seda seaduseelnõu me menetlesime siin saalis esimesel lugemisel s.a 17. oktoobril ja siis andis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder sellest päris pika ja põhjaliku ülevaate. Seaduseelnõu kohta on ka seletuskiri, millega te kindlasti olete tutvunud, niisiis teate, millest eelnõu koosneb. Mina keskendun täna siin teisel lugemisel eeskätt muudatusettepanekutele.
Komisjonis arutasime seda seaduseelnõu esmaspäeval, 5. novembril s.a. Peab ütlema, et Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitanud. Küll aga sõnastas maaelukomisjon ise koostöös nii ministeeriumi kui ka Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga viis muudatusettepanekut. Peatun nendel.
Esimene muudatusettepanek. Eelnõu § 1 punktis 6 muudetakse § 13 lõiget 1 ja sõnastatakse see järgmiselt: "Põllumajandusloomana peetav kodulind, küülik ja jänes, kes tapetakse väljaspool tapamaja oma tarbeks, tuleb enne tapmist uimastada ning vajaduse korral piirata tema liikumist enne uimastamist." Eelnõus, mis oli siin saalis esimesel lugemisel, ei olnud nende loomade hulgas jänest. Kuna on selgunud, et meil on tõesti ka neid farme, kus jänest peetakse põllumajandusloomana, siis oli otstarbekas jänes siia lisada. Peab ütlema, et see muudatusettepanek leidis komisjonis konsensusliku toetuse.
Teise muudatusettepanekuga muudetakse § 13 lõike 7 sõnastust. See oli jutuks ka esimesel lugemisel siin saalis, küsimust tekitas sõnade järjestus. Uues sõnastuses on "tapmise ja hukkamise hea tava", enne oli "hea tapmise ja hukkamise tava". Meie arvates ei ole sünnis seaduses öelda "hea tapmise ja hukkamise tava". Seega muudatusettepanekuga nr 2 sõnastatakse mainitud lõige eelnõus järgmiselt: "Veterinaar- ja Toiduamet avaldab oma veebilehel ning esitab Euroopa Komisjonile tapmise ja hukkamise hea tava juhendid, mis on välja töötatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 artikli 13 kohaselt ning mille amet on heaks kiitnud." Ka seda muudatusettepanekut toetas juhtivkomisjon konsensusega.
Ettepanek nr 3 on eelnõu § 1 punkti 24 kohta, mis puudutab seaduse § 44 lõiget 6. See sõnastatakse järgmiselt: "Loaomanik esitab iga eelmisel aastal läbiviidud või poolelioleva loomkatse kohta protokolli Põllumajandusministeeriumile 1. veebruariks." Eelnõus, mis oli siin saalis esimesel lugemisel, ei olnud regulatsiooni või kohustust esitada poolelioleva loomkatse kohta protokoll Põllumajandusministeeriumile 1. veebruariks. Nii et sõna "pooleliolev" on see, mis muudatusettepanekuga seaduseelnõusse lisatakse.
Muudatusettepaneku nr 4 iseloomustamiseks võib öelda, et sellega viiakse seaduseelnõu paremasse kooskõlla eurodirektiiviga.
Viies muudatusettepanek on ajendatud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kirjast, kus kehtiva põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt on nõutud kõikide tõuraamatusse kantud aretusloomade ja aretusregistrisse kantud ristandaretussigade andmete avalikustamist lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest. Aga arvestades aretusloomade suurt arvu, eriti ristandaretussigade ja veiste oma, ei ole nimetatud andmete avalikustamise kohustus mõistlik ega arendustegevuses ka vajalik. Kõikide loomaliikide aretuse seisukohast lähtudes on oluline avalikustada üksnes isasloomade põlvnemis- ja jõudlusandmed. Niisiis teeme selle seadusmuudatusega kohustuseks, et aretusühing peab avaldama veebilehel vähemalt tõuraamatusse kantud isasloomade põlvnemisandmed isikuandmete kaitse seadusest lähtudes, sest nende andmete juurde tuleb kanda omanike isikuandmed.
Kõiki viit muudatusettepanekut toetas komisjon konsensusega. Samuti võttis komisjon oma 5. novembri istungil vastu sellised konsensuslikud otsused: saata seaduseelnõu 288 täiskogu päevakorda s.a 14. novembriks, teha ettepanek seaduseelnõu 288 teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 21. novembril 2012. Need ettepanekud tehti samuti konsensusega. Me tegime komisjonis ka otsuse, et kui seaduseelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek seaduseelnõu 288 seadusena vastu võtta. Sedapuhku ei tehtud otsust konsensusega: 5 komisjoni liiget olid poolt, 1 vastu ja 2 jäid erapooletuks. Ootan huviga teie küsimusi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalvi Kõva! Küsimusi on palju. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Väga austatud kolleeg! Siin on § 17, mis käsitleb religioossetel eesmärkidel loomade tapmist. Üldjuhul on selliseks tapmiseks tarvis ju luba. Aga kas esineb ka massiliselt juhtumeid, et seda luba ei hakatagi muretsema ja loomi tapetakse salaja? Kas teil komisjonis on sel teemal juttu olnud?

Aitäh! Loomulikult oleme kõikidel nendel teemadel komisjonis diskuteerinud. Kui me vaatame kehtivat korda, siis looma religioossel eesmärgil tapmise korraldamise ja läbiviimise kord on vastu võetud 31. juulil 2001. aastal. Selle järgi kehtib regulatsioon, kus looma religioosse tapmise korral tuleb sellest teavitada kümme päeva enne nimetatud toimingut kirjalikult Veterinaar- ja Toiduametit. Selles teates peab esitama andmed tappa kavatsetavate loomade liigi, arvu, tapmise meetodi ja aja kohta. Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus peab tegema järelevalvet ja tagama järelevalveametniku viibimise looma tapmise juures. Kehtiv regulatsioon on siis selline, et usuorganisatsioon teatab ja seda toimingut tullakse vaatama. Meil laual oleva seaduseelnõu järgi saab seda tulevikus teha ainult tapamajades. Ma loodan siiralt, et selle seaduseelnõuga kontroll tugevneb.

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Suur tänu, proua juhataja! Hea kolleeg! Minu jaoks on see seadus väga huvitav, sest mina olen linnalaps ja kahjuks mul kodus ka loomi pole. Jahimees ma ka ei ole, ei saakski olla, sest ma ei saa loomi tappa. Aga siin on mõned lõigud, mille kohta ma tahaksin täpsustust. Näiteks § 6 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: "Looduses vabalt elavat looma, keda tahetakse kasutada loomkatses, võib püüda üksnes asjakohase ettevalmistusega isik viisil, mis ei põhjusta loomale valu, välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi ega püsivaid kahjustusi." Kuidas see on võimalik, kas te võite mulle seletada?

Aitäh, hea kolleeg! Peab ütlema, et neid teemasid me nii spetsiifiliselt komisjoni istungil ei arutanud. Küll aga ei ole päris niimoodi, et kõiki loomi võib teaduse eesmärgil kasutada loomkatseteks. Üldjuhul on keelatud loomkatsetes kasutada looduses vabalt elavat looma, hulkuvat looma, ohustatud liiki kuuluvat looma ja ka ahvilist. Nii on seaduses kirjas. Neid võib kasutada vaid erijuhtudel, kui katse eesmärki ei ole võimalik muud looma kasutades saavutada. Kõik need erandid on sätestatud loomakaitseseaduse §-des 36, 37 ja 37¹, eelnõu leheküljel 5. Loomkatse on keelatud ka siis, kui katse eesmärki on võimalik saavutada muude meetoditega või katse on seotud kosmeetikatoodete või nende koostisosade terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamisega. Nii et päris nii ei ole, et kõiki loomi tohib loomkatseteks kasutada. Ma sain aru, et te küsite seda.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Hea ettekandja! Komisjonis oli sellest küll juttu, aga võib-olla oleks ka suurel saalil hea teada. Kas sa ütleksid, mis põhjustel need parandused sellesse seadusse praegu tehakse? Kas see tuleneb Euroopa nõuetest või on elu ise meile ette pannud, et niimoodi tuleks seadust muuta? Kas sa räägiksid sellest lihtsalt populaarses vormis.

Aitäh! Seadusel on kaks eesmärki. Üks tuleneb tõesti eurodirektiivist, mis on mõeldud katseloomadega seonduva reguleerimiseks. Võib ütelda, et just Euroopa ja kogu maailma loomakaitseliste eesmärkide-suuniste pärast on reguleeritud ka religioossel eesmärgil tapmist. Me teame, et väga paljudes Euroopa riikides on see asi väga täpselt reglementeeritud. Euroopas on ka riike, kus põllumajandusloomade religioossel eesmärgil tapmisel ei tohi teha erandeid. Kuna see teema on väga vastuoluline, me peame ühelt poolt muretsema loomade heaolu pärast ja teiselt poolt arvestama ka eri kogukondade soove, siis on ülimalt vajalik, et see väga komplitseeritud asi oleks reguleeritud seaduse tasemel. Praegu on seda tehtud tõesti ainult Vabariigi Valitsuse määrusega.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan eelmist küsimust ja küsin täpsustuseks. Kas teil on informatsiooni, millistes Euroopa Liidu liikmesriikides või ka väljaspool Euroopat, aga selle lähedal, on keelatud loomade hukkamine religioossetel eesmärkidel või ilma uimastamata?

Aitäh! Arvestades valdkonna vastandlikkust, algatati Euroopa Liidus selline projekt nagu Dialrel, mis lõppes 2010. aastal. Projekti raames koguti kokku olemasolevad teaduslikud andmed religioosse tapmise kohta ja eri riikides kehtinud religioosse tapmise läbiviimise reeglid. Konsultatsioonides usuringkondadega selgitati välja erinevad religioossed praktikad ning arutati võimalust viia teaduslikult tõestatud uuendused sisse ka religioossel eesmärgil läbiviidava tapmise protseduuridesse. Nendele andmetele tuginedes ma saan teile öelda, et loomade eelnevalt uimastamata tapmine on keelatud Rootsis. Sisuliselt on ilma eelneva uimastamiseta tapmine keelatud ka Luksemburgis, kus on sõlmitud n-ö džentelmenlik kokkulepe, mille kohaselt lube selliseks tapmiseks ei väljastata, kuigi selline võimalus on seaduse järgi olemas. Samuti ei ole kasutatud erandit ilma eelneva uimastamiseta tapmiseks ei Taanis ega Soomes. Soomes, peab ütlema, on erinevad reeglid. Ålandi piirkonnas on ilma uimastamata tapmine seadusega keelatud. Soome muudes piirkondades on seaduse kohaselt lubatud looma religioossel eesmärgil tappa tingimusel, et uimastamine toimub samaaegselt tehtava lõikega. Ka Küprosel ei ole kasutatud seaduses sätestatud erandit loomade eelneva uimastamata tapmiseks. Need olid Euroopa Liidu riigid. Loomade tapmine ilma eelneva uimastamiseta on keelatud ka Norras ning Uus-Meremaal. See oleks kogu pilt kõikide maailmariikide kohta.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et kui me tahame sea ära süüa, siis me peame kindlustama tema lahkumise täielikus meelerahus ja ilma vähimategi piinadeta. Puudu on ainult see, et keegi peaks talle tema õigused ette lugema. Aga kui me tahame süüa metssiga, siis seda metssiga võib mööda metsa kisades taga ajada, tulistada teda valimatult jalgadesse, kubemesse, kõhtu, pähe, koerad ka veel hauguvad. Kas siin ei ole tegemist mitte diskrimineerimisega? Üks on siga ja teine on siga, lihtsalt elavad geograafiliselt natuke erinevates piirkondades, on natuke erinevat nahavärvi ja räägivad veidi erinevat keelt.

Hea kolleeg, erinevate sigade, kodusigade ja metssigade erinevaid loomakaitselisi õigusi me sedapuhku maaelukomisjonis ei arutanud. Nii ongi.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Paragrahvi 18¹ punktis 3 öeldakse, et katselooma võib hukata, kui teaduslikult on tõestatud, et see on humaanne. Minu jaoks ei ole väga selge, kuidas mõista humaanset tapmist ja kuidas see teaduslikult tõestatud on.

Hea kolleeg, ka sellele küsimusele vastates peab ütlema, et seda me komisjonis ei käsitlenud. Eks nende asjade üle, kas see on humaanne, võib siin filosofeerida üksjagu, aga tuleb ütelda, et päris nii ei ole, et me kõiki loomi tohime loomkatsetes kasutada. Võib ütelda ka seda, et loomkatsed on tõesti keelatud, kui katse eesmärki on võimalik saavutada muude meetoditega. See on minu vastus teile.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Austatud maaelukomisjoni esimees! Suur tänu väga asjalike vastuste eest küsimustele! Tegemist on emotsionaalse eelnõuga ja iga päev või väga tihti me siin saalis ei arutagi sellist koledat asja nagu loomade tapmine. Minu küsimus on: kui palju mõjutab see seaduseelnõu kodusel teel loomade tapmist?

See seaduseelnõu mõjutab mõnevõrra ka kodus väikeloomade tapmist. Eelnõus on kirja pandud, et kodus peab väikeloomi tapma vastavas määruses etteantud tingimustel ehk enne tapmist tuleb loom uimastada. Kõiki neid uimastamisviise on kirjeldatud määruse lisas, mille on välja andnud Põllumajandusministeerium. Üks oluline punkt, mis arutatava seaduseelnõuga lisandub, on see, et väikelooma tapja peab olema pädev inimene, tal peab olema varasem kogemus. Me arutasime ka komisjonis pikalt, kuidas seda tuvastatakse, kust see inimene on niisuguse pädevuse saanud ja kes tuleb seda kontrollima. Kuna kodus väikelooma tapmisest ei pea kuhugi teatama, kuidas  kontrollametnik Veterinaar- ja Toiduametist saab siis tulla seda kontrollima? Siin jäi ka meil komisjonis väga palju küsimusi üles, aga valdavalt olid komisjoni liikmed seisukohal, et kõiki asju ei pea väga ära reglementeerima. Me loodame ka väikeloomapidajate heatahtlikkusele ja humaansusele, nii et nad tõesti looma enne tapmist uimastavad, nagu nad peavad tegema.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Hea esineja! See seadus on tõesti väga üksikasjalik ja siit ka minu küsimus. Kuigi seadus räägib väga põhjalikult loomade humaansest hukkamisest, jätab see tegevus ikka õõvastava mulje ja tundub, et loomade surmaeelset stressi pole siiski suudetud nulli lähedale viia. Mis teie sellest arvate? Kas sellest oli juttu?

Jah, kindlasti. Eks uimastamine enne tapmist tähendabki seda, et loom viiakse sellisesse seisundisse, kus ta tapmismomenti ei taju, ja siit ka selle seaduse põhiiva, põhituum. On tehtud ka erandeid. Erandeid tehakse usuorganisatsioonidele just religioossetel põhjustel, lubades looma tappa ilma teda eelnevalt uimastamata. Seda siis nendel kindlatel põhjustel, mis nad on välja toonud. Selle üle toimub käesoleva seaduse kohaselt rangem järelevalve, kontroll. Nad ei saa seda teha enam ise kodus, lihtsalt teatades Veterinaar- ja Toiduametile, vaid nüüdsest peale tehakse seda tapamajas. Ka see kogus, mis lubatakse tappa, ei ole enam nende oma suva, vaid nad peavad selle kooskõlastama. Loomade arv, mida üks või teine kogukond tohib mitte eriti humaansetel põhjustel või tingimustel tappa, antakse neile ette.

Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus!

Suur tänu, proua juhataja! Hea kolleeg! Ausalt öeldes on tekst väga liigutav ja ma isegi mõtlen, et loomakaitseseaduse kõrval võiks meil olla ka inimkaitseseadus, sest siin on sellised liigutavad sõnad. Näiteks et püütud loomad, vigastatud või halvas tervislikus seisundis loomad vaatab üle veterinaararst või asjakohase ettevalmistusega isik, kes võtab vajaduse korral meetmed looma kannatuste vähendamiseks. Täitsa võib muuta, see võib ka inimese kohta käia. Küsimus on mul väga konkreetne. Seaduseelnõus on kasutatud korduvalt terminit "katseloomade koloonia". Kas te võite mõne sellise koloonia meile näiteks tuua?

Nüüd on küll piinlik moment, hea küsija. Komisjoni istungil meil sellest juttu ei olnud ja kuigi ma olen seda seadust läbi töötanud nii komisjonis lugemiste käigus kui ka enne seda, kui ma siia teie ette tulin, ei ole ma seda küsimust enda jaoks püstitanud ja ma ei oska selliseid kolooniaid nimetada. Eks need tõenäoliselt meie teadusasutuste juures võivad olla. Aga kui te soovite, siis ma saan selle järele uurida ja anda teile kirjaliku vastuse. Meie ametnik Ülle paneb küsimuse kirja ja me anname sellele vastuse.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Seaduse § 36 lõige 5 keelab loomkatseid läbi viia tubakatoodete arendamise eesmärgil. Võib-olla võid seoses sellega öelda, kas meil Eestis keegi arendab tubakatooteid.

Aitäh, hea küsija! Komisjoni istungil sellest juttu ei olnud. Ma ei oska seda tõesti ütelda. Nii see on, et sellisel eesmärgil katseloomi kasutada ei tohi. Katseloomi ei tohi kasutada ka parfümeeriatööstuses või kosmeetikatoodetega seotud katsetel. Seda ma võin teile väita, sest sellest oli meil komisjonis mõne sõnaga juttu, aga tubakatoodete kohta ma ei oska teile paremini vastata.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina ei kuulu maaelukomisjoni, vaid kultuurikomisjoni. Ju siis sellepärast huvitavad mind koolitus- ja kutseharidusaspektid. Põllumajandusloomade tapmise alase koolituse läbiviimisega on Eestis nagu teisteski omaaegsetes saksa kultuuriruumi maades suured kogemused. Kaks-kolm sajandit tagasi toimus kutseõpe lihunike tsunftides, kus meistriks pürgijad pidid läbima õpipoisi- ja selliaastad ning tegema nõudliku komisjoni ees šedöövri – nii nimetati meistritööd. Ka timukate tsunfti pürgijad tegid šedöövri, aga see on juba hoopis eraldi teema. Kus ja millistel tingimustel hakkab toimuma põllumajandusloomade tapmise koolitus praegu vaadeldava seaduse alusel? Milline on eksami läbiviimise kord, kes selle eest maksab, kas õppur, tööandja või riik? Ja tõepoolest, milline on siis see meistritöö?

Aitäh! Seda küsimust me komisjonis arutasime. Kuna kodus väikelooma tapmisel peab tõesti nüüd olema selline pädevus ja koolitus, siis oli meil ka komisjonis jutuks, kes on see, kes niisuguse tunnistuse annab, ja missugune peab tunnistus olema. Ma võin teile öelda, et koolitust reguleerivad loomakaitseseaduse § 13¹ ja § 13², mille kohaselt koolituse viib läbi kas Veterinaar- ja Toiduamet või täiskasvanute koolitusasutus ja pädevustunnistuse annab välja Veterinaar- ja Toiduamet. Seadus ei reguleeri seda, kes koolituse eest maksab. Kui tänini pidi lihatööstuses koolitus olema ainult sellel töölisel, kes looma elu konkreetselt võttis, siis nüüdsest peab koolitus olema ka teistel lihatööstuse töötajatel. Minu teada on Eestis üks kutsehariduskeskus, see on Järvamaal, kes juba praegu sellist koolitust pakub. Kuidas see asi edasi läheb? Ametnik komisjonis selgitas, et see on tõesti küsimus. Seadusest tulenevalt tuleb hakata ka meie täiskasvanuõppes ja kutsehariduskeskustes seda valdkonda täiendama.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh! Ma küsin natuke väljapoole komisjoni tööd. Sina oled seda seatapmist Eestimaal palju näinud ja oled kuulus talumees. Ma hakkasin praegu mõtlema, kas eestlastel on selline komme või me teame äkki folkloorist, kas me enne kodulooma tapmist ka näiteks väikese palve peame või mõttes Jumala poole pöördume või oleme puha paganad: kohe pähe ja valmis!

Aitäh, hea kolleeg! Elus on igasuguseid situatsioone ette tulnud. Maal elava inimesena ütlen, et see on väga paljudes maakohtades tõesti üks tegevus, mida tuleb teha, eriti enne jõuluaega. Ega see nüüd teab mis rõõmus ja lustlik tegevus ei ole. Loomulikult tuleb kodus loomi tappes jälgida, et oleks tehtud kõik vajalikud tegevused ja järgitud kõiki reegleid, et looma kannatus oleks kõige-kõige väiksem. Ja loomulikult peab jälgima ka seda, et selle mitte kõige meeldivama tegevuse juures oma hing haiget ei saaks. Nii et see on looma ja inimese tõekspidamiste sümbioos. Seaduses on sees ka religioossel eesmärgil tapmine, kus ühelt poolt on loom, tema kannatused ning teiselt poolt on inimene, tema usulised ja ka vajaduspõhised tingimused. Ega põllumajanduslooma ei tapeta ju kodus niisama, seda tehakse toidu eesmärgil. Siin tuleb need kaks väga rasket asja siduda.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tänan väga sisukate ja huvitavate vastuste eest! Ma palun vabandust, et ma algusest peale ei ole jälginud sinu ettekannet. Võib-olla oled sa juba oma ettekandes andnud vastuse sellele, mida ma praegu sinu käest küsin. Minu küsimus on selline. Kas seaduses on midagi ka selle kohta, mis tingimustel võib Veterinaar- ja Toiduamet keelduda religioossel eesmärgil põllumajanduslooma tapmise loa väljaandmisest? Kas selline punkt on sees, kas sa võiksid seda selgitada?

Aitäh! Küsimus on, missugustel tingimustel Veterinaar- ja Toiduamet võib keelduda põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise loa andmisest. Jah, see on kirjas, seda me arutasime ka komisjonis põgusalt. See on kirjas, kui sa tahad vaadata, eelnõu § 1 punktis 10. Seal on kirjas, et Veterinaar- ja Toiduamet võib põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise loa andmisest keelduda, kui taotleja ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele; kui taotluses kirjeldatud asjaolud ei vasta käesoleva paragrahvi või selle alusel kehtestatud või nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009 sätestatud asjakohastele nõuetele; kui taotluses kirjeldatud eelnevalt uimastamata põllumajanduslooma tapmine ei ole seotud usulise ühenduse religioosse traditsiooniga; kui taotluses esitatud tappa kavatsetavate põllumajandusloomade arv on ebaproportsionaalselt suur, võrreldes usulise ühenduse liikmete tarvidusega; kui taotluses on esitatud valeandmeid. On viis punkti, millal Veterinaar- ja Toiduamet võib selle loa andmisest keelduda.

Head kolleegid! Võtan juhatuse vaheaja kuni kella kümneni. Siis jätkame.
V a h e a e g

Istungi lõpp kell 10.00.