14:00 Istungi rakendamine
Esimees Ene Ergma
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kaheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Alustame kolleeg Heimar Lengist.
Heimar Lenk
Lugupeetud eesistuja! Mul on arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile, see puudutab pensionide tõstmist ja selleks järgmise aasta riigieelarvest eraldatud summasid. Arupärimine on ajendatud minu valimispiirkonna ehk Võru-, Valga- ja Põlvamaa pensionäridest valijate pöördumisest, kes on mures oma homse päeva pärast. Riigieelarve nimelt ei näe ette tõsta pensione nii, nagu on oodatud.
Meil on härra Pevkurile küsimus, miks nähakse järgmise aasta eelarves ette pensione tõsta 5%, kui samal ajal indekseerimise sätted seaduses lubavad tõsta pensione kuni 6,5%? Mispärast see tõus nüüd maha jääb, kui arvestada, et üle-eelmisel aastal üleüldse pensionid ei tõusnud? Küsimus on üsna tõsine, sellepärast et kui uskuda pensionäride ühenduse liikmete arvestusi, siis on Eestis reaalpension viimastel aastatel hoopis langenud, mitte tõusnud. Siin on terve rida arve ritta pandud, ma ei hakka nendega saali praegu vaevama, aga umbes 20% võrra on meie pensionärid viimase kahe-kolme-nelja aasta jooksul vaesemaks jäänud. Vaadeldud on perioodi 2008–2012 ja reaalpension ehk kaupade ja teenuste kogus, mida pensioniraha eest osta saab, on hoopiski 20% vähenenud. Teine punkt, mis ka selle arupärimise selgrooks on, on see, et nagu me teame, seoses vabaturule üleminekuga meil ...
Esimees Ene Ergma
Teie aeg on läbi!
Heimar Lenk
... hinnad ei lange, vaid tõusevad. Tahame küsida, kuidas valitsus eesotsas peaministriga aitab pensionäre.
Esimees Ene Ergma
Palun, kaks minutit on väga pikk aeg!
Heimar Lenk
On küll, tundub tõesti!
Esimees Ene Ergma
Aitäh!
Heimar Lenk
Olge hea!
Esimees Ene Ergma
Head kolleegid, palun teid arvestada, et arupärimise ja seaduseelnõu üleandmiseks on kaks minutit. Palun, kolleeg Enn Eesmaa!
Enn Eesmaa
Austatud kolleegid! Esitan 13 kolleegi nimel arupärimise välisminister Urmas Paetile. Teemaks on Venemaa ühinemine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Meile tundub, et sellest ei ole Eestis väga palju räägitud, kuigi see on väga oluline samm, seejuures väga oluline samm ka Eesti seisukohast. Venemaa otsus WTO-ga liituda kiideti Eesti Välisministeeriumi andmetel heaks kaheksandal ministrite konverentsil 16. detsembril 2011 Genfis. Venemaa ratifitseeris lepingu 22. augustil, millega avas oma turu väga suurele osale maailmast. Venemaa liitumine WTO-ga toimub üleminekuperioodide kaupa. Eesti Keskerakonna Riigikogu fraktsioon leiab, et liitumisega kaasnevatest üksikasjadest on räägitud vähe ning seega puudub ülevaade, milliseid mõjusid on oodata Eesti ja Venemaa vahelisele ettevõtlusele.
Sellest tulenevalt on meil ministrile küsimusi. Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega ning hiljem WTO-ga ühinemise teemal on Venemaaga läbirääkimisi peetud juba 19 aastat. Millised on need mõjuvad tegurid, mis viisid läbirääkimised eduka lõpuni? Teiseks: kuna Venemaa liitumine WTO-ga toimub üleminekuperioodide kaupa, siis palume tutvustada, millist mõju avaldavad kokkulepped Eesti majandusele lähiaastatel eri valdkondades, näiteks põllumajanduses ja infotehnoloogias? Ja kolmandaks: milliste WTO-ga liitunud riikidega on Venemaa kokku leppinud kaubavahetuse eritingimustes? Ning neljandaks: kui kaugel on Eesti läbirääkimised ühise piirileppe ratifitseerimisel Venemaaga, mis samuti on meile kõigile oluline? Suur aitäh!
Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!
Viktor Vassiljev
Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Mul on kümne fraktsioonikaaslase nimel üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile, mis puudutab haigekassa reservi ja haigekassa jaotamata tulemit. Nimelt, kui arstide streigi lõpetamise üle peeti läbirääkimisi, siis anti igasuguseid lubadusi, et patsientide kulud tervishoiule ei kasva ning järjekorrad ei pikene. Praegu töötab ka tervishoiu tuleviku töörühm, kus samuti arutatakse seda, et järjekorrad ei tohi pikeneda ega patsientide omaosalus suureneda. Samal ajal räägib sotsiaalminister iga kord, kui tal tekib võimalus avalikkuse ees esineda, et arstid ja teised tervishoiutöötajad on süüdi selles, et nüüd suurenevad nii voodipäeva- kui visiiditasud ja pikenevad järjekorrad. Nüüd on asi juba niikaugel, et minnakse töötutoetuste kallale, ja jälle süüdistatakse tervishoiutöötajaid. Samas on haigekassal olemas reserv. Mõni aeg tagasi seletas rahandusminister siin saalis, et reserv ongi mõeldud heade ja halbade aegade vahe tasandamiseks. Kuid seda ei kasutata, reserv on peidus riigieelarves ja puhkab seal. Mis ta seal teeb? Meil pole õrna aimugi. Aga tahaks teada! Ja tahaks teada, kust tekib haigekassal jaotamata kasum ehk jaotamata tulem? See saab ju tekkida ainult osutamata tervishoiuteenuste arvel. Kokku on meil neli küsimust, millele palume sotsiaalministril siin saalis anda meile pädevad vastused. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Palun, kolleeg Vladimir Velman!
Vladimir Velman
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile sõidukite maantee-piiripunkti sisenemise korra rikkumise kohta. Alates 1. augustist 2011 reguleerib Eesti-Vene piiril piiri ületamise korda GoSwift elektrooniline ootejärjekorrasüsteem, mida kasutatakse kolmes Eesti maantee-piiripunktis: Narvas, Koidulas ja Luhamaal. Seoses sellega loodi iga maantee-piiripunkti lähedale ooteala, kus autojuhid saavad paremates tingimustes piiriületust oodata. Keskerakonnale teadaolevalt tuleb autojuhtidel enne riigipiiri ületamist tasuda nii piiriületuse broneerimise tasu, mis on minimaalselt 1 euro, kui ka ootealatasu, mille suurus sõltub ootealast ja sõiduki kategooriast. Veoautol on see näiteks 14 eurot. Broneering hakkab kehtima pärast nimetatud makse tegemist. Praktikas on piiri ületajatele pandud kohustus kasutada ooteala ja maksta selle eest teenustasu.
Õiguskantsler on olukorda analüüsinud ja asunud seisukohale, et sõidukite maantee-piiripunktidesse sisenemise korraldamisel on Luhamaa ja Koidula piiripunktis rikutud riigipiiri seaduse § 8 lõiget 4. Õiguskantsler esitas oma ettepanekud ja soovitused Siseministeeriumile 19. aprillil 2012. aastal, kuid seni ei ole Siseministeerium seda seadusrikkumist likvideerinud. Sellega seoses on meil neli küsimust. Arupärimisele on alla kirjutanud 14 Keskerakonna liiget ja me ootame ministrilt vastuseid.
Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!
Mihhail Stalnuhhin
Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on üle anda Riigikogu kaheksa liikme nimel arupärimine peaminister Andrus Ansipile, see puudutab rahvaloenduse teemat. Nimelt lõppes 31. märtsi keskööl Eesti üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus ning loendati kokku 1 294 236 Eesti püsielanikku. Võrreldes eelviimase loendusega, mis toimus 2000. aastal, on Eestis püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra. Arvestades Vabariigi Valitsuse poliitikat, on eespool toodud rahvaarvu vähenemine ning rahvastiku vananemine ootuspärane. Küsimused on seotud lisaga 1, mis on arupärimisele lisatud ja kus on ankeetide laekumine näha nii graafiliselt kui ka tabelis. Sellest järeldub, et perioodil 2. veebruarist kuni 22. veebruarini ei sisestatud süsteemi ühtegi ankeeti. Mõistetav on see perioodil 2. veebruarist kuni 16. veebruarini, millal oli e-loendus juba lõppenud ning küsitlusloendus polnud veel alanud, kuid 16. veebruarist 22. veebruarini toimunu on pisut müstiline. Ulmevaldkonda kuulub ka 7. märtsil loendatud inimeste hulk, mis selle tabeli põhjal on 106 187 inimest, kuigi järgmisel 24 päeval oli keskmine tulemus 8000 inimest päevas. Seoses sellega on meil mõningad küsimused peaministrile. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Aadu Must!
Aadu Must
Austatud esimees! Head kolleegid! Mul on au anda 16 Keskerakonna fraktsiooni, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ja Riigikogu demokraatide rühma kuuluva rahvasaadiku nimel arupärimine haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. See käsitleb Eesti Maaülikooli loomaarstiõppe tulevikku. Ilmselt me kõik oleme päris hästi kursis, et Tartus asuv maaülikool on kogu Euroopas oma loomaarstiharidusega tunnustust leidnud. Suur osa tudengeid on väljastpoolt Eestit ja kiitvaid sõnu on selle õppe kohta palju jagatud. Paraku kehtib lihtne tõsiasi, et selleks, et tänases maailmas ka haridusvaldkonnas konkurentsis püsida, ei tohi paigal seista, vaid tuleb väga kiiresti joosta. Selleks, et meditsiini, sh ka veterinaarmeditsiini õpetada, on vaja kaasaegset tehnilist baasi. Selles osas on aga päris suuri probleeme. Neile juhtis 2011. aastal tähelepanu maaülikooli rektor Mait Klaassen, viidates loomaarstiõppe alarahastamisele.
Kui arutati käesoleva aasta riigieelarvet, siis selgus, et kuskilt loodetud abi, millest möödunud aastal räägiti, tulemas ei ole. See seab ohtu maaülikooli veterinaarõppe ja sellele on tähelepanu juhtinud ka maaülikooli tudengid, kes on koostanud 220 allkirjaga pöördumise. Tudengite põhiküsimus puudutab ülikooli võimetust tagada neile rahvusvaheliselt hinnatud kvaliteetne haridus. Kuna maaülikooli on saabumas ka rahvusvaheline komisjon, kes hindab, kas ülikoolile jääb õigus anda välja rahvusvahelise akrediteeringu alusel diplomeid või mitte, siis on küsimus väga terav. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Priit Toobal!
Priit Toobal
Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Minul ja veel kümnel Keskerakonna fraktsiooni liikmel on hea meel üle anda arupärimine kultuuriminister Rein Langile. See puudutab kinode digitaliseerimist. Eestis on digitaliseeritud kinod Tallinnas, Tartus ja Narvas ning see aeglustab või piirab oluliselt uute filmide ekraanile tulekut teistes kinodes. Tänavu toimub 16. Pimedate Ööde filmifestival ehk PÖFF, kus 270 linastuvast filmist vaid 40 on 35 mm lindi peal. PÖFF-i direktor Tiina Lokk on teatanud, et järgmisel aastal PÖFF-i filmid digitaliseerimata kinodesse enam üldse ei jõua. Kui 2011. aastal külastas PÖFF-i 73 000 inimest, siis tänavu ja järgmisel, 2013. aastal ennustatakse just tehniliste küsimuste tõttu külastajate arvu vähenemist.
Hiljuti lõpetas Kultuuriministeerium kinode toetuse programmi, mille raames uuendati kinodes tehnikat just 35 mm lindil olevate filmide näitamiseks. Kultuuriministeeriumi filminõunik Edith Sepp kaardistas maakonnakinosid üle Eesti ning nentis, et lisaks digitaliseerimise probleemile on kinovõrk halvas olukorras, seansid on ebaregulaarsed ja saalid vajavad renoveerimist.
Meie naaberriigis Soomes toimub riigi ja Euroopa Liidu toel kinode üldine digitaliseerimine. 2011. aastal oli 283-st kinosaalist digitaliseeritud 210. Kogu protsess jõuab lõpule 2013. aastal. Digitaliseerimine on andnud tõuke ka Soome filmile, muutes selle paremini kättesaadavaks. 35% kõigist vaatajaist vastas käesoleva aasta suvel, et nad vaatavad kodumaiseid filme. Seoses sellega on meil kultuuriministrile kokku viis küsimust ja need puudutavadki digitaliseerimist: millal on ministeeriumil kavas neid plaane ellu viia ja kui palju see maksma võiks minna?
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Ratas!
Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Esitan 14 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel arupärimise haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Arupärimine puudutab õpetajate palga tõstmist. Haridus- ja Teadusministeerium on lubanud, et õpetajatele on 2013. aastal ette nähtud palgatõusuks 11%. Täpsemalt tõuseb õpetajate palga alammäär 1. jaanuarist 715 euroni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi arvutuste kohaselt on keskmine palk 860 eurot kuus. Samas on reaalselt lisaraha õpetajate palgatoetuse suurendamiseks järgmise aasta eelarves ainult 7,5 miljonit eurot vajaliku 15,7 miljoni euro asemel, ülejäänud summa plaanitakse leida olemasolevate vahendite ümberjaotamise ning koolivõrgu optimeerimise tulemusena. Seejuures vähendatakse näiteks täienduskoolituse summasid kuni kahe kolmandiku võrra ja 4 miljonit eurot vabaneb Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul õpilaste arvu vähenemise tulemusena.
Reaalselt on 11%-ne palgatõus küll ilus ja ka tubli lubadus, aga üle poole vajalikust rahast tuleb leida kuskilt mujalt ja on suur kahtlus, et see tuleb leida omavalitsuste taskust. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel pöörduvad allakirjutanud haridus- ja teadusministri poole kokku nelja küsimusega. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Palun, kolleeg Kalev Kallo!
Kalev Kallo
Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel anda 12 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimise sisu on jäämurdmise arengukava 2006–2013 elluviimine või selle täitmise lõpetamine.
Kui Riigikogus menetleti meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega asendati eraldi võetavad tuletorni- ja navigatsioonitasud ühe ehk veetasuga, nähti mõne laevagrupi osas ette makstavate tasude suurendamine kuni kuus korda. Peamiseks põhjuseks, miks on vaja ootamatult ja väga lühikese etteteatamise ajaga kehtestada ebamõistlikult suured tasud, toodi vajadus kiiresti suurenda jäämurdevõimekust.
2003. aastal valmistati ette riiklike laevandustasude väga olulised muudatused, mis jõustusid 1. jaanuaril 2004. Jäämurdetasu asemel kehtestati navigatsioonitasu ja nagu seegi kord, suurendati tasu kõikidel laevagruppidel, mõnel juhul kuni 60%. Taotleti riigitulu juurdekasvu 50 miljoni krooni võrra, mis praeguses vääringus on 3,2 miljonit eurot. Peamine põhjus: vajadus talvenavigatsiooni paremini korraldada. Tuleb tuttav ette? Tundub, et esialgu olid plaanid tõsised, sest koostati ja kinnitati jäämurdmise arengukava 2006–2013, milles teatavasti nähti ette kuni kolme jäämurdja hankimist. Erinevalt eespool mainitud selle aasta eelnõust eelnes tol korral ...
Esimees Ene Ergma
Aeg on läbi!
Kalev Kallo
Ja seoses sellega on meil ministrile viis küsimust.
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!
Marika Tuus-Laul
Austatud rahvasaadikud! Mina annan fraktsiooni nimel üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile, teemaks on juba ammutuntud "Arstiabi kättesaadavus". Nimelt teame me kõik, et arstiabi on muutunud järjest vähem kättesaadavaks ja seda eriti vaesemale osale rahvast. Ravijärjekorrad on pikenenud pidevalt, võib-olla iga aasta vaid mõne päeva võrra, aga mitme aasta peale on seda kokku üsna palju. Ka Riigikontroll oma viimases aastaülevaates on toonud välja sellesama pikenevate ravijärjekordade ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse vähenemise probleemi.
Me teame, et väga paljud töötud on kaotanud ravikindlustuse, eriti puudutab see pikaajalisi töötuid. Nendel inimestel on võimalik saada vaid vältimatut abi, esmatasandi abi mitte. Umbes 7% tööealisest elanikkonnast on neid inimesi, kellel puudub ravikindlustus. Kui 2008. aastal oli meil ravikindlustamata inimesi 37 643, siis sel aastal juba 72 536. Nii et tendents on ikkagi vägagi ohtlik. Ja on palju muidki probleeme. Paljud ravikindlustamata inimesed on küll perearstinimistus, kuid neile haigekassa raha ei maksa. Eriti puudutab see maapiirkondi ja selle tõttu on perearstide areng peatunud ning nad lahkuvad. Need on probleemid, millele on väga palju pööranud tähelepanu ka Maailma Terviseorganisatsioon ehk WHO. Meil on ministrile õige mitu küsimusi. Kuidas ta hindab olukorda? Mida ta kavatseb ette võtta? Kuidas mõjutab voodipäeva- ja visiiditasu suurenemine edaspidi arstiabi kättesaadavust? Aitäh teile!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Lauri Laasi!
Lauri Laasi
Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Öeldakse, et kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja. Aga see asi, mis mul siin ees on, ei olegi nii vana. See puudutab elamislubade skandaali, millega seoses meil on arupärimine justiitsminister Kristen Michalile. Arupärimise sisu on selline.
Riigiprokuratuur alustas 15. mail 2012 Riigikogu uurimiskomisjoni materjalide põhjal kriminaalmenetlust tähtajaliste elamislubade taotlemisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Riigiprokuratuur alustas menetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis näeb ette kriminaalvastutuse ametiasutusele valede andmete esitamise eest, kui see on toime pandud avaliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks. Välismaalaste seaduse kohaselt peab elamisloa saamiseks olema tõendatud taotleja kontrolli all olevalt vähemalt 63 900 euro investeerimine Eesti äritegevusse ning see ettevõtlus peab olema vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel.
Selgus, et Tallinnas aadressil Kooli 1/3-1/14 registreeritud äriühingute puhul, mille osanikud olid ettevõtluseks elamisloa saanud välismaalased, enamikul reaalset majandustegevust pole. Samuti püstitati materjalides kahtlus, et finantsvahendeid ühe elamisloa saamiseks võib olla kasutatud korduvalt ka teiste elamislubade saamiseks. Seega on olemas kahtlus, et seaduses nõutud investeeringud ei ole tehtud ning elamislubade taotlemisel on seega esitatud valeandmeid.
Seoses sellega on meil ministrile neli küsimust. Esimene neist: kui kaugele on selles kriminaalasjas uurimisega jõutud? Teine: kes selles kriminaalasjas uurimist läbi viivad? Ja veel on kaks küsimust.
Esimees Ene Ergma
Aeg on läbi! Kaks minutit on aega ja see on küllalt pikk aeg. Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!
Ester Tuiksoo
Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Mul on 11 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle anda arupärimine Keit Pentus-Rosimannusele. Arupärimine puudutab Haanja looduspargi Tallikõsõ sihtkaitsevööndit. Eesti Keskerakonna fraktsioon on mitu korda pöördunud keskkonnaministri poole ja tundnud muret seoses Haanja loodusparki kavandatava Tallikõsõ sihtkaitsevööndiga.
Sealsed maaomanikud leiavad, et nende metsamaadele sihtkaitsevööndi rajamine pole põhjendatud. Ollakse arvamusel, et piisaks ka praegu kehtivatest piiranguvööndi tingimustest. Kohalikud elanikud väidavad, et kavandatav sihtkaitsevöönd suretaks sealkandis välja nii kohaliku elujõulise küla kui ka turismi. Seda põhjusel, et puudub igasugune võimalus arengutegevuseks Suure Munamäe jalamil. Samuti puudub inimestel ülevaade, kui kaugel Tallikõsõ sihtkaitsevööndi loomisega ollakse.
Selline olukord ei soosi kuidagi Lõuna-Eesti regiooni kui turismisihtkoha edukat arengut. Ja meil on sellised küsimused. Millises seisus see sihtkaitsevööndi loomine õieti on ja milline on tagasiside kohalike elanike poolt, kui keskkonnaametnikud on nendega suhelnud? Kuidas on võimalik sihtkaitsevööndis säilitada turismipiirkond? Ja on veel mõned küsimused. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Palun, kolleeg Peeter Võsa!
Peeter Võsa
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Kallid kolleegid! Ma püüan oma piisavalt pikka kahte minutit siin realiseerida arupärimisega, mis on esitatud kultuuriminister Rein Langile. Arupärimine puudutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutust Meie Inimesed ja kõlab järgmiselt.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed, lühendatult MISA, ametlikul koduleheküljel tuleb välja, et selle sihtasutuse ülesanne on Eesti ühiskonna lõimumisprotsesside soodustamine ning sisse- ja väljarändega seotud tegevuste koordineerimine, vastava teabe avaldamine ja ülevaadete koostamine. MISA asutajaõiguse teostajaks on Kultuuriministeerium.
Kõnealune sihtasutus on sattunud terava tähelepanu alla seoses toetuste ebaotstarbeka jagamisega. MISA toetustega tehti nimelt mitu portreefilmi reformierakondlastest. MISA kinnitab, et projekti esitaja AS Inforing ei maininud poole sõnagagi, keda kavatsetakse filmisarja "Tuntud ja tundmatu Eestimaa" jaoks intervjueerida. MISA kommunikatsioonijuhi Meelika Hirmo sõnul hindasid projekte meediavaldkonda tundvad inimesed Triin Vihalemm, Pille Petersoo, Hille Hinsberg, Olga Burmakina ning rahastaja esindajana Jevgeni Žurjari-Ossipov. Hindamiskomisjonis oli kaks Reformierakonda kuuluvat inimest: Olga Burmakina ja Jevgeni Žurjari-Ossipov. Alates 2011. aastast on MISA juhatuse esimees endine Riigikogu liige, Reformierakonda kuuluv Tatjana Muravjova, nõukogu esimees on reformierakondlane Laine Randjärv ning nõukogusse kuulub ka Paul-Eerik Rummo. Sihtasutuse administratiivdirektor on reformierakondlane Ene Kaups. Muude küsimuste hulgas huvitab meid see, kas 77 000 eurot ...
Esimees Ene Ergma
Härra Peeter Võsa, te lubasite lõpetada kahe minutiga.
Peeter Võsa
... Reformierakonna promomiseks oli piisav või oli seda vähe.
Esimees Ene Ergma
Ma hindan oma naiskolleegide täpsust. Mehed ei tunne aega. Palun, kolleeg Tarmo Tamm!
Tarmo Tamm
Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Minul on au anda üle arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine puudutab kodutarbijate kaitsmist. Järgmise aasta 1. jaanuaril avaneb elektriturg täielikult. Seni on seda serveeritud tarbijatele kui paratamatust, mis kaasneb Euroopa Liitu astumisega. Ometi selgub uuringutest, et väga paljudes riikides on kodutarbijad elektrit ostnud praegugi reguleeritud hinnaga. Reguleeritud hinda kodutarbijatele kasutasid 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 14 liikmesriiki, seejuures Bulgaarias, Eestis, Hollandis, Horvaatias, Kreekas, Küprosel, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Ungaris on see reguleeritud hind kehtinud kõigile kodutarbijatele.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 209/72/EÜ käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju. Selle artikkel 3 punkt 7 ütleb üheselt, et liikmesriigid võtavad kasutusele meetmed, mis tagavad vajaliku elektritarne kaitsetutele klientidele, et lahendada tuvastatud energiavaesuse küsimused, sh vaesuse laiemas kontekstis. Seda võib teha riiklike energiakavade, energiatõhususe parandamise ning sotsiaalkindlustussüsteemi pakutavate soodustuste abil. Paljudes riikides on küll elektriturg avatud, kuid kodutarbijat käsitatakse nendes maades kaitsetute tarbijatena, mistõttu hindu reguleeritakse.
Esimees Ene Ergma
Aeg on läbi!
Tarmo Tamm
Aitäh! Meil on ministrile neli küsimust.
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Eldar Efendijev!
Eldar Efendijev
Austatud Riigikogu juhataja! Austatud kolleegid! Olen koos 11 kolleegiga koostanud arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile, arupärimine puudutab Ida Prefektuuri valitsemisala. Ida Prefektuuris aset leidnud taatlemata mõõteriistade skandaalist, mille tõttu on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt ja Ida Prefektuuri prefekt Aldis Alus tagasi astunud, oleme viimasel ajal kuulnud väga palju. Kuid selles piirkonnas on veel teisi muresid, millele keegi tähelepanu pöörata ei soovi.
Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas mõni kuu tagasi ühe otsuse eelnõu ja eelmisel nädalal arutati seda siin saalis. Fraktsioon tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada seaduse muutmine abipolitseinike keelenõuete leevendamiseks, aga ettepanek ei leidnud toetust. Ei Vabariigi Valitsus ega Siseministeerium selles küsimuses probleeme ei näe, pigem on jäänud mulje, et ministeeriumil on kavas abipolitseinike ametikohti vähendada.
Ida Prefektuuriga seotud probleeme on arutatud Keskerakonna fraktsioonis mitu korda ka koos Raivo Küüdiga, kuid mured, millest me Politsei- ja Piirivalveameti juhile oleme rääkinud, ei ole siiani lahendust leidnud. Viimaste sündmustega seoses on sõna võtnud ka endised siseministrid, rääkides süsteemi kriisist. Endised kõrged ametnikud ...
Esimees Ene Ergma
Aeg!
Eldar Efendijev
Ja meil on siin neli küsimust. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Aivar Riisalu!
Aivar Riisalu
Lugupeetud proua esimees! Head kolleegid! Riigikogu toetusrühma "Käed eemale Jürgen Ligist!" ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle arupärimise Jürgen Ligile, kes on ennast näidanud väga tubli ja läbilöögivõimelise rahandusministrina, keda Euroopas kuulatakse ja kes pole autoriteet mitte üksi Eestis, vaid juba ka maailmas laiemalt. Me pöördumegi oma sügava murega sellise autoriteetse ministri poole. Arupärimise teema on finantstehingute maksustamine.
Idee on Euroopa Komisjonil välja käidud 2011. aasta sügisel. 27 Euroopa Liidu riiki ei ole selles küsimuses üksmeelsed. Selgelt on asja vastu Suurbritannia ja Rootsi ning tundub, et see idee võiks olla üks põhjus, miks Suurbritannia järjest rohkem räägib soovist Euroopa Liidust üleüldse lahkuda, kui me korralikult käituma ei hakka.
Eesti ei ole suutnud selles küsimuses selgeid seisukohti välja öelda, aga me kardame, et Eesti võiks pigem kalduda sellesse leeri, kus soovitakse finantstehinguid maksustada. 2012. aasta sügisel oleme saanud terve rea signaale, mis kõnelevad sellest, et valitsusel on selline kuri plaan. Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et valitsus ei taha küll täiendavat maksukoormust Eesti elanikele, kuid tahab olla uue Euroopa Liidu maksusüsteemi väljatöötamise juures. Meie aga ei tea, kas selle süsteemi väljatöötamise juures ...
Esimees Ene Ergma
Aeg!
Aivar Riisalu
Meil on seega mõned küsimused Jürgen Ligile, keda me tegelikult palavalt armastame.
Esimees Ene Ergma
Mul on tunne, et küsimusi te meile öelda ei taha? Palun, kolleeg Valeri Korb!
Valeri Korb
Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Minu käes on arupärimine, mille me oleme suunanud sotsiaalminister härra Pevkurile. Arupärimise teema on peretoetuste reform. Arupärimises me kirjutame sellest, et riiklike peretoetuste seaduse eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Siinkohal tuleb rõhutada, et riigi ülesanne peab olema vaesuses elavate laste arvu vähendamine, kõigi laste täisväärtusliku arengu toetamine ning perede kindlustunde suurendamine.
Meie kolleegide, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna valitsusliidu programmi peatükis "Peresõbralik riik" on kokku lepitud, et peretoetuste maksmisel peab edaspidi kehtima põhimõte, mille kohaselt toetatakse rohkem neid, kes reaalselt enam abi vajavad ja kellel on rohkem lapsi. Teame seda, et Riigikogu IRL-i ja Reformierakonna fraktsioon on sellise sisuga eelnõu algatanud, kahjuks aga ei puuduta kõnealune eelnõu kõiki lastega peresid. Perekondade majanduslikud raskused ei tohiks olla takistuseks lapse arenemisel eakaaslastega võrdselt. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõigile lastele oleks tagatud tervislik soe toit nii koolides kui lasteaedades. Samuti peab majandusraskustesse sattunud perede lastel olema võimalus käia koolis ja omandada haridust. Meil on selle kohta neli küsimust. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh, aeg on täis! Palun, kolleeg Olga Sõtnik!
Olga Sõtnik
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on au üle anda arupärimine kultuuriminister Rein Langile Tallinna Loomaaia tuleviku kohta. Tallinna Loomaaia põhimäärus ütleb, et Tallinna Loomaaed on polüfunktsionaalne Tallinna linna asutus, mille põhitegevus on inimeste kultuuri- ja haridustaseme tõstmine, loomade teaduslik uurimine ja hääbuvate looduslike asurkondade taastamine, kompenseerimaks inimkonna negatiivset toimet loodusele. Muu hulgas viib loomaaed oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks läbi temaatilisi koolitunde, korraldab õpiringe ja juhendab huviklubisid, teeb koostööd teiste teadus- ja arendusasutustega ulatuslikes uurimis- ja arendusprogrammides ning on õppeasutustele erialaseks õppe- ja praktikabaasiks.
Niisiis paikneb loomaaed küll Tallinna linna haldusterritooriumil, kuid on üleriigilise tähtsusega loodusharidust andev asutus. Tallinna Loomaaed täidab rahvusvaheliselt loomaaedadele pandud ülesandeid Eestis ning osaleb mitmes rahvusvahelises projektis, sh toetab oma rikkaliku kollektsiooniga loomade vahetuse programme. Samas ei saa loomaaed endale vajalikke investeeringuid lubada, sest inimeste madal elatustase ei võimalda piletihinda tõsta, ilma et külastatavus väheneks. Seetõttu on loomaaed juba pikka aega oodanud uue looduskooli ja konverentsikeskuse väljaehitamist koos uue Ehitajate tee pool asuva pääslahoonega. Tallinna Loomaaed on viimastel aastatel ehitanud paljudele asukatele uue elupaiga, kuid siiani tuleb paljudel loomadel kesistes tingimustes elada. Jääkarude väike aedik ja nadid elutingimused on selle ehe tõestus. Loomakaitseorganisatsioon Born Free on juba mitmel aastal juhtinud tähelepanu, et mõnele loomaliigile pole loomaaias tagatud isegi minimaalsetele euronõuetele vastavat elupaika.
Seoses eeltooduga on meil härra ministrile neli küsimust ja me loodame nendele saada adekvaatsed vastused. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Yana Toom!
Yana Toom
Lugupeetud proua eesistuja! Austatud kolleegid! Mul on au anda kümne Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimine peaminister Andrus Ansipile. See puudutab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo rahastamist. Nagu me kõik mäletame, võeti 2008. aasta detsembris vastu võrdse kohtlemise seaduse muutmise seadus, millega laiendati soolise võrdõiguslikkuse voliniku pädevust võrdse kohtlemise seaduse järelevalve kohustusega. Kui soolise võrdõiguslikkuse volinik tegeles ainult ebavõrdse soolise kohtlemisega, siis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik hakkas tegelema ebavõrdse kohtlemisega nii soo kui ka rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, puude ja seksuaalse suundumuse alusel. Pädevuse laiendamisel lubati suurendada voliniku büroo rahastamist ja lubati ka lisakaadrit, aga siiani ei ole neid lubadusi paraku täidetud.
Enamgi veel: kui eelmise aasta eelarve menetlusel pärisime peaministrilt, kuidas asjad hakkavad nüüd arenema, saime vastuseks, et varsti-varsti tulevad Norra rahasummad. Paraku on aga nii, et Norra raha pole voliniku büroo seni saanud, kuigi sellest lubadusest on möödas juba aasta. Ja tagajärg ongi see, et viie aasta jooksul ei ole Eesti riik suutnud panna tööle üht asutust, mis selle seaduse alusel loodi.
Me saatsime selle kohta kirjaliku küsimuse Indrek Tederile. Õiguskantsler vastas, et tema poole on pöördunud hulk inimesi, kes ei ole rahul sellega, et nende kaebusi on voliniku büroos menetletud aasta ja kauemgi. Seoses sellega on meil peaministrile kuus küsimust. Me tahaksime teada, kuidas ja millal on valitsusel plaanis see probleem lahendada ja garanteerida, et Eesti inimesed oleksid diskrimineerimise eest kaitstud. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Kadri Simson!
Kadri Simson
Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on hea meel mainida, et täna ei kogune siin Riigikogus ainult meie, vaid meie konverentsisaali kasutavad ka Pärnumaa omavalitsuste juhid. Sellega seoses või vähemalt mingis puutumuses sellega esitan ma 14 Riigikogu liikme nimel arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Me soovime täpsemalt teada saada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluskeskkonna taristu projektide rahastamise kohta. Nimelt, Pärnumaal on selline linn nagu Sindi ja Sindis tegutseb ettevõte AS Sindi Lanka, mis annab tööd 54 inimesele. Oma suuruselt on see Sindile väga oluline tööandja, aga on kujunenud selline olukord, et see ettevõte võib olla sunnitud lõpetama Sindis oma tootmise, sest tal ei ole võimalik tagada seal ettevõtte tegutsemiseks vajalikku infrastruktuuri. Nii ei ole Sindi Lanka tegutsemise jätkamine Eestis enam sugugi kindel. Ettevõte kaalub oma tootmise Leedusse üle viia. Põhjuseks toob ta selle, et praegusesse asukohta ei ole võimalik suurte veokitega ligi pääseda. Talvel, kui koormaga tuleb järsust teest üles sõita, tekivad treilervedudel raskused ja ette on tulnud situatsioone, kus kaubalastiga autod oleksid peaaegu jõkke vajunud. Seda probleemi ei ole võimalik lahendada pelgalt lumetõrjega, probleem on tingitud just tee kalde järskusest.
Sindi Linnavalitsus on tellinud teelõigu projekti tõusunurga vähendamiseks, aga linnal ei ole raha, et selle tee ehitamise eest ise maksta. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ütleb, et raha on otsas, summad on juba kaks aastat ette ära jagatud. Seetõttu ongi arupärimine suunatud Juhan Partsile. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Hea kolleeg, aeg on täis! Palun, kolleeg Mailis Reps!
Mailis Reps
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud kolleegid Riigikogu liikmed! Käesolevaga tutvustaksin teile arupärimist haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Nimelt on viimastel kuudel tekkinud väga ulatuslikud debatid õpetajate järgmise aasta palga teemadel, aga veelgi enam tekib sellega seonduvalt küsimusi seoses pedagoogide ametijärkude kaotamisega.
Kui vaadata Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtete dokumenti, siis selle kohaselt on õpetajate palga alammäär 1. jaanuarist 2013 vähemalt 700 eurot, meediaväljaannete väitel aga 715 eurot. Ent see on selge, et tolle dokumendi alusel asendatakse Eestis senine õpetajate ametijärkudele tuginev atesteerimise süsteem ühtse kutsete süsteemiga. Ringluses on – Riigikokku pole see küll jõudnud – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste pakett, millega soovitakse õpetajate atestatsioonijärgud kaotada. Sellega seonduvalt on meil järgmised küsimused. Millistele analüüsidele tuginedes on Haridus- ja Teadusministeerium otsustanud õpetajate ametijärgud senisel kujul kaotada? Kuidas kavatseb haridusministeerium tunnustada neid õpetajaid, kellel on pikaajaline staaž ja kes on oma ametile pühendunult valmis ka paremaid kogemusi teistega jagama? Miks on otsustatud need ametijärgud kaotada, kui samal ajal õpetajate esindusorganisatsioonid on pakkunud, et ametijärke võiks olla senisest enam ehk kaheksa? Ja viimaseks ...
Esimees Ene Ergma
Kaks minutit on läbi. Aitäh! Olen nüüd juhatuse nimel vastu võtnud tervelt 21 arupärimist ja kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele.
Annan teile edasi järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 12. novembril algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – maaelukomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 12. novembril algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 12. novembril algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 72 Riigikogu liiget, puudub 29.