Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu teise töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid! Kas teil on soovi anda üle eelnõusid või arupärimisi? Eelnõude ega arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Läheme teadete juurde.
Kolmapäeval, s.a 19. septembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja välisminister Urmas Paet.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 90 Riigikogu liiget, puudub 11.

Läheme tänase päevakorra punktide menetlemise juurde. Esimene punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun põhiseaduskomisjoni liikme Kajar Lemberi!

Tere hommikust, head kolleegid! Meil on täna laual üks otsuse eelnõu, mida me oleme arutanud juba aprillist saadik. Selle kaks esimest punkti näevad välja nii: "1. Muuta Riigikogu 2011. aasta 5. mai otsust "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" (RT III, 09.05.2011, 3) ning nimetada riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmeks Tarmo Tamm ja asendusliikmeks Olga Sõtnik. 2. Arvata riigieelarve kontrolli erikomisjoni koosseisust välja asendusliige Lembit Kaljuvee."
Taustast niipalju, et eelnõu 217 esitas Keskerakonna fraktsioon 18. aprillil. Esimene lugemine toimus siin saalis 12. juunil ja esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 26. juuni. Tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Peale esimest lugemist arutas põhiseaduskomisjon eelnõu oma 11. septembri istungil, kui me tegime mõne keelelise täpsustuse. Põhiseaduskomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku suunata eelnõu täna teisele lugemisele ning eelnõu 217 otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Kuna muudatusettepanekuid ei olnud, siis saame minna lõpphääletuse juurde. Valmistume lõpphääletuseks.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 217. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei olnud, erapooletuks jäi 6.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu teine lugemine. Ma palun taas ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Kajar Lemberi!

Tere veel kord! Käesolev otsuse eelnõu käsitleb korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamise otsuse muutmist. Eelnõus tehakse ettepanek muuta Riigikogu 2011. aasta 5. mai otsust "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine" ja nimetada korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liikmeks Andrus Saare asemele Peeter Laurson ning asendusliikmeks Kaia Iva asemele Andres Jalak.
Eelnõu taust on see, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon esitas 28. mail selle otsuse eelnõu, mille esimene lugemine toimus 12. juunil. Esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ettepanekuid ei laekunud. Põhiseaduskomisjon arutas seda 11. septembril. Peale keeleliste muudatuste muid muudatusi ei tehtud. Põhiseaduskomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku suunata eelnõu teisele lugemisele 18. septembril ehk täna ning eelnõu 238 otsusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Kuna muudatusettepanekuid ei ole, siis asume taas lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 238. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei olnud, 1 jäi erapooletuks.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Head kolleegid! Me läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on aruanne Eesti Arengufondi tegevusest 2011. ja 2012. aastal ning arengufondi uue strateegia tutvustamine. Tutvustan teile selle päevakorrapunkti arutamise käiku. Kõigepealt peab ettekande Eesti Arengufondi juhatuse esimees Tõnis Arro, tema ettekande pikkus on kuni 30 minutit. Seejärel saab ettekandjale küsimusi esitada. Iga Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe küsimuse. Seejärel on läbirääkimised, kus sõna võtavad üksnes fraktsioonide esindajad.
Palun kõnepulti Eesti Arengufondi juhatuse esimehe Tõnis Arro! Kuulame teie aruannet.

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Mul on suur au siin viibida. Tulin lausa varem kohale, et jõuaksin närvi minna, aga väga ei läinudki.
Arengufondi on teatavasti asutanud Riigikogu, nii et see minu aastakõne siin on umbes nagu poja kojutulek, kes tuleb ja räägib, mis ta vahepeal teinud on. Nagu ikka, on see veidike kohmetu olukord. Isa-ema küsivad, mis uudist, aga poeg ei teagi, mida rääkida. Sellepärast olen ma valmistanud ette korraliku presentatsiooni. Kuna fail on valest kohast lahti, siis te näete ära olulised teemad, mis täna jutuks tulevad. Nüüd avanes faili algus.
Millest ma kavatsen rääkida? Ma tahan teile meelde tuletada, mis asi see arengufond on, ja kavatsen rohkem rääkida tulevikust. Nagu te teate, olen mina arengufondi juhi ametis olnud alles aprillist alates. Aastaaruanne, mis on kõigile veebis kättesaadav, käib möödunud aasta kohta. Aruandeperiood hõlmab eelmise juhatuse aega, seetõttu ma sellest nii palju ei räägi. Kogu minu selles ametis oldud aeg on läinud sellele, et lisaks mõne ebamugava majandusküsimusega tegelemisele olen ma tegelnud meie uue strateegia viimistlemisega, mille arengufondi nõukogu on heaks kiitnud ja mida mitmel korral ka arutanud. Peamiselt sellest ma tahangi rääkida. Eelnevalt aga paar sõna sellest, mis see arengufond üldse on. Te seda muidugi mäletate, aga vahel on hea üle rääkida ka neid asju, mis on selged.
Meie missioon, mis on meile seadusega ette kirjutatud, on kaasa aidata Eesti majanduse arengule. On ka öeldud, et me peaksime seda tegema võimalikult mõjuval viisil. Need märksõnad, mis tulenevad seadusest, on teie ees: me peaksime kaasa aitama suure lisandväärtusega töökohtade tekkele, innovaatiliste ettevõtete tekkele, positiivsetele muutustele majanduses ja ettevõtlikkuse kasvule ühiskonnas. Selleks on meile seadus ette kirjutanud kaks põhilist tegevusvaldkonda, millega me ka tegeleme. Need on seire- ja kasvuprogrammid ning investeerimistegevus. Ma räägin rohkem investeerimistegevusest, mitte seire- ja kasvuprogrammidest, sest seire- ja kasvuprogrammid on meie uus strateegiline fookus, millel ma hiljem täpsemalt peatun. Nii et senisest tegevusest kõneldes räägin ma sellest, mis on toimunud investeeringute valdkonnas.
Teie ees on meie portfelliettevõtete logod. Me oleme seni investeerinud 8 miljonit eurot, praegu on meil ootel, investeerimisvalmis teine investeerimisfond, suuruses 12,5 miljonit eurot. Õigemini on sellest esimesed väljamaksed mõne jätkuinvesteeringuna ka tehtud. Tähtis on aru saada, miks me seda teeme, miks me investeerime. Tegelikult mitte selleks, et teenida raha, selleks ei oleks avalikku investeerimisfondi vaja. Me investeerime selleks, et elavdada turgu ja ületada turutõrget. Milles see turutõrge seisneb? Kui te vaatate skeemi, mis ekraanil on, siis näete, et ettevõtete arengus, eriti tehnoloogiaettevõtete ja innovaatiliste ettevõtete arengus (neid nimetatakse võõrkeelse sõnaga start-up) on laias laastus mitu suurt faasi. Esiteks on aeg, kui nad raha kulutavad ja kui enamik neist ebaõnnestub – need on n-ö seemnefaas ja start-up-faas. Siis tekib kasvufaas, kui nad hakkavad midagi müüma ja raha teenima. Kui me vaatame eraturgu, investeerimisfirmasid, riskikapitali, investeerimispanku, siis näeme, et nemad tegutsevad selles kasvufaasi osas. Nad huvituvad ettevõtetest, kes juba raha teenivad, kes on juba turul ja kasvavad. Aga keegi neist ei taha investeerida sellises faasis olevatesse ettevõtetesse, kus ettevõte tähendab kahte inimest, kelle sülearvutis on üks äge esitlusmaterjal ja suurepärane idee. See ongi see turutõrge. Kui ei oleks selliseid investoreid nagu arengufond ja meiega koos investeerivad ingelinvestorid (need on jõukad eraisikud, kes otsustavad, et nad võivad investeerida väikseid summasid mõnesse firmasse, mida veel ei ole olemas ja mis suure tõenäosusega võib ebaõnnestuda), siis need firmad ei tekiks ega kasvaks suureks.
See seemne analoogia on iseenesest päris sobiv. Te teate, et iga taim kasvatab mitu korda rohkem seemneid, kui tal oleks paljunemiseks vaja, seda selle tõttu, et enamik seemnetest ei kasva kunagi taimeks. Näiteks männiseemnetest võib isegi 90% idanema minna, aga väikeseks taimeks metsas teiste puude all ei saa neist peaaegu mitte ükski, kui ei tule hoolitsev metsnik, ei tee valgustusraiet ega raiu teisi puid kõrvalt ära. Aga veel kindlam on seemned külvata istandusse, siis kasvab taimeks juba 70% seemnetest. Tegelikult võikski arengufondi investeerimisettevõtet, mis praegu kannab nime SmartCap, võrrelda puukooliga. Me korjame üles seemned, paneme need kontrollitud oludes kasvama, kastame ja toetame neid ning kui need on suureks kasvanud, siis müüme need kellelegi, kes paneb need kasvama kuskile veel viljakamasse keskkonda. Me ei tee seda kõike selleks, et raha teenida, vaid selleks, et meil oleks metsi ja parke, kus lapsed saaksid mängida, ning hingamiseks hapnikku, mida need puud toodavad. Tegelikult on hapnik, mida toodavad puud, võrreldav rahaga, mida toodavad ettevõtted. Me ei saa raha kuskilt mujal kui ettevõtete käest. See on asi, mis on ettevõtjatele iseenesestmõistetav, aga ühiskonnas üldiselt kiputakse seda ettevõtjatest rääkides tihti ära unustama.
Kui vaadata konkreetselt, mida me oma investeerimistegevuses teeme peale selle, et me investeerime nendesse varases faasis olevatesse ettevõtetesse, siis me tegeleme ka turu elavdamisega. Puukooli analoogiat jätkates võiks öelda, et me veename inimesi, et aednikutöö on lahe ja nad võiksid ka seda proovida. Turu arendamise meetmete hulgas on sellel slaidil kaks logo: EstVCA ehk Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon ning FinanceEstonia. Need on kaks meie osalusel või kaasosalusel algatatud ettevõtmist. Slaidi paremal pool on keskkonna arendamise alla kuuluvad asjad, milles me ise osaleme või mida me ise teeme. SeedBooster on meie oma inkubaator, kuhu me võime kontrollitult kasvama panna mõne seemne. Aga siin on ka teised asjad, mis turul hästi toimivad, nagu Garage48 või Ajujaht. Me teeme nende ettevõtmistega koostööd ja toetame kõikvõimalikke asju, mis moodustavad selle start-up-ökosüsteemi, kus väiksed innovaatilised ettevõtted võiksid kasvada. Siin slaidi keskel on Startup Wise Guys. See on selline uus ettevõtmine, kus ka arengufond on investorina sees. See on kiirendi, kuhu konkursi korras valitakse idufirmad lühikeseks ajaks ja antakse neile kõikvõimalikku tuge, et nad võiksid mõne kuu pärast saada juba korraliku investeeringu ja turule minna.
Meie investeerimispõhimõtted on järgmised: me ei tohi kunagi võtta enamusosalust, me investeerime alati erainvestoriga koos ja meie investeerimisperiood on lühike, orienteerivalt viis aastat.
Siin on toodud mõni näide. Ma ei hakka nendest kõigist rääkima. Kui mõni neist huvi pakub, siis ma võin rääkida. Kas kedagi huvitab mõni nendest firmadest?
Cleveron on asi, mida ilmselt paljud on kasutanud. Alguses olid need postkastid SmartPOST-i nime all, nüüd on postkastid müüdud, aga tehnoloogia ja arendus jäid Eestisse. Uus postkast võtab vähem ruumi, kuna see võib olla kas või kümne meetri kõrgune. Seal on üks luuk ja postkasti sees on robot, mis toob paki selle luugi juurde. See tehnoloogia on meie portfelliettevõttes praegu olemas. Sellel tehnoloogial põhinevat teenust püütakse müüa välisturgudele ja seda päris edukalt.
Modesat Communications on meie kõige edukam juhtum. Ma ei tea, kas keegi pani tähele, aga eile õhtul tuli börsiteade Ameerika firmalt, kes meilt Modesat Communicationsi osaluse on ostnud. Me ei tohtinud seda enne öelda. See on meie kõige edukam juhtum. Võiks öelda, et meie abiga suureks kasvatatud puu on viidud väga heasse keskkonda, see istutati ümber Räniorgu. Aga selle juures on tähtis, et töötajad ja arenduskeskus jäävad siia. See firma veel laieneb ka, mis on väga tähtis.
Ma ei hakka kõigist teistest ettevõtetest rääkima. Mainin veel Now! Innovations LLC-d. See on mobiilparkimise tehnoloogiat maailmas müüv firma. Näiteks põhineb Moskva parkimiskorraldus õige varsti sellel tehnoloogial.
Tähtis on mõista, et meie investeerimistegevus on olnud edukas. Selles varases faasis, kus enamik ettevõtteid ebaõnnestub, oleme meie teeninud raha, mis on suhteliselt erakordne. Meie portfell on täna rohkem väärt kui see, mis me sinna investeerinud oleme või kui palju sinna investeeritud on. Kõige tähtsam on see, et me oleme kaasanud esimese väga olulise välisinvestori, kes on omandanud firma, mida meie koos kaaspartneritega oleme arendanud.
Seda kõike me tahame veel paremini teha, aga siin on üks piirang: mida teha, et meil oleks hästi palju ettevõtteid, kelle hulgast investeeringuid tehes valida? Kui Ränioru investeerimisfirmad vaatavad iga päev läbi kümneid või sadu äriplaane, siis meil on mõnikümmend ettevõtet, kelle käekäiku me jälgime, et näha, kas nad on investeerimisküpsed isegi nii varases faasis, kui meie investeerime.
Murekoht on see, et eestlased ei taha väga ettevõtjaks saada. Ülikoolilõpetajad unistavad pigem sellest, kuidas saada tasuv töökoht. Mõelge, mis juhtuks, kui noor inimene tuleb koju, ütleb, et neil oli koolis ettevõtlusloeng ja ta tahab saada ettevõtjaks. Mis ta ema või isa talle ütleks? Enamasti seda, et äkki püüaks laps endale ikka mõne korraliku töö leida. See on kurb, et me ei ole eriti ettevõtlikud. Me oleme umbes poole vähem ettevõtlikud kui inimesed Euroopa Liidus keskmiselt.
Me oleme arengufondis mõelnud, et ei piisa sellest väiksest torust, kus on meie n-ö varuks olevad ettevõtted, vaid me peame ehitama ühe suurema lehtri, kuhu tõmmata hästi palju inimesi. Me peame käivitama kasvuprogrammi, mille nimeks me paneme "Ettevõtlik Eesti".
See on kasvuprogramm, milles me näeme kolme põhilist komponenti: ettevõtlikkuse tiigrihüpe, äritreenerite programm ning ettevõtlikkust laiemalt haarav seire- ja teavitustegevus.
Kõigepealt ettevõtlikkuse tiigrihüppest. See kahe otsaga toru tähendab, et ühest otsast lähevad inimesed sisse ja teisest tulevad ettevõtted välja. Alguses väiksed, hiljem loodetavasti suuremad, mõned on loodetavasti ka innovaatilised, tehnoloogiavaldkonna start-up'id. Kui kutsuda kokku kõik inimesed, kes Eestis vähegi võiksid huvi tunda ettevõtluse vastu, ja anda neile baasettekujutus ettevõtlusest, siis meie arvates võiks selliseid inimesi seitsme aasta jooksul kokku olla 100 000. Rohkem ei ole lihtsalt realistlik. Need 100 000 me saaksime kokku, eriti arvestades, et kui me pakuksime seda võimalust kõikidele abiturientidele, siis kohale tuleksid võib-olla pooled, kui kõikidele üliõpilastele, siis tuleks võib-olla viiendik, aga kui pakuksime ka kõikidele kaitseväelastele, siis nendest tuleks ikka enamik, sest seal käsk maksab. Nii me saame kokku juba 50%, ülejäänud 50% ehk 50 000 saaksime kokku avalikelt koolitustelt, turu pealt.
Me peame siin silmas äratuskoosoleku tüüpi ühepäevast koolitust. Mida sellega on võimalik saavutada? Me oleme veendunud ja paljud uurimused kinnitavad seda, et ettevõtjaks hakkamise peamised takistused ei ole kuskil mujal kui inimese peas. Inimestel on vale ettekujutus, et ettevõtjaks hakkamiseks peab olema väga palju teadmisi või väga palju raha ja enne, kui saab hakata raha teenima, tuleb väga palju kulutada. Neid eelarvamusi on võimalik ühepäevase koolitusega rünnata ja kõrvaldada. Inimesi on võimalik ümber veenda, et see ei ole tõsi. Oletame, et nendel koolitustel käib seitsme aasta jooksul 100 000 inimest. Tõenäoliselt enamik neist ettevõtjaks ei hakka, vaid nad lähevad koolituselt ära lihtsalt parema arusaamisega sellest, mis on ettevõtlus. Võib-olla suhtuvad nad küll oma lapsesse teistmoodi, kui see tuleb välja mõttega ettevõtjaks hakata. Nad loodetavasti ütlevad, et see oleks äge, ja küsivad, kuidas nad saaksid teda toetada. Aga 5000 inimest lahkuvad koolituselt võib-olla mõttega, et nad võiksid proovida. Nad jäävad uskuma, et need inimesed, kes on ettevõtjad, ei ole mingid erilised inimesed, nad ei ole liiga palju targemad, vaid nad on samasugused nagu teised ja ka teised võivad proovida. See on õigupoolest esimene samm selleks, et saada ettevõtjaks: ka mina võin proovida! Teine samm on see, kui ettevõte on asutatud ja esimene müük tehtud. Kolmas samm on see, kui inimene elab oma ettevõttest, see on tema põhiline sissetulek. Neljas samm on see, kui ta võtab tööle kümnenda töötaja. Siis muutub ettevõte juba professionaalseks ettevõtteks, ja ta võib ka suuremaks muutuda.
Nagu te statistikast teate, enamik Eesti ettevõtjaid ei jõua kunagi neljanda astmeni. Enamikus Eesti ettevõtetes on 1–9 töötajat. Veel kurvem lugu on see, et enamik nendest inimestest, kellel tuleb mõte, et ta võiks olla ettevõtja, ei tee seda kunagi teoks, ei jõua kunagi teise sammuni. Siin tuleb mängu meie programmi teine võtmekomponent – äritreenerid. Meil on plaan pakkuda kõigile nendele inimestele, kes tahavad ettevõtlust proovida, võimalust saada endale äritreener. See on kogenud ettevõtja, kes on võib-olla juba mitu ettevõtet asutanud ja kellel on natukene aega, tahtmist, missioonitunnet, võib-olla natukene edevust ja mingeid muid motiive veel, aga igatahes on tal natuke aega, mida ta tahaks noorte inimeste arendamiseks kasutada. Me anname talle spetsiaalse kvalifikatsiooni ja tellime talt professionaalset tööd selle aja ulatuses, mis ta tahab sellele tegevusele pühendada, on seda siis 500 või 1000 tundi aastas ehk veerand või pool tema töise tegevuse ajast. Me oleme arvutanud, et kui igale inimesele, kes tahab ettevõtlust proovida, anda kõrvale äritreener, kellel on aega temaga poole aasta või aasta jooksul süstemaatiliselt, 10–20 korda kohtuda, siis see peaks viima selleni, et kui neid inimesi, kes ettevõtlusega alustasid, oli 5000, siis sünnib umbes tuhat tüüpilist ettevõtet, mida muidu ei sünniks.
Nagu ma ütlesin, enamikus Eesti ettevõtetes on 1–9 töötajat. Statistika järgi toodab igaüks neist inimestest 16 000 eurot lisandväärtust aastas. See on väga väike summa, aga nii see paraku on. Kui tekib tuhat tüüpilist ettevõtet, kus on omanik ise ja paar töötajat, siis saadav lisandväärtus, mis hakkab igal aastal majandusse lisanduma, on 100 miljonit eurot. Kui lisaks nendele tuhandele sünnib veel sadakond edukat tehnoloogiavaldkonna start-up'i, kus lisandväärtus töötaja kohta on võrreldav lisandväärtusega Eesti suurettevõtetes, mida on üle 30 000 euro, siis tuleb siit teine 100 miljonit eurot veel lisaks.
See kasvuprogramm on meie strateegiliselt keskne ettevõtmine järgmisel perioodil. Selle peamised tulemused on järgmised. Meil on laias laastus 95 000 inimest, kes saavad ettevõtlusest aru ja kes kiirgavad ühiskonda positiivset suhtumist ettevõtlusse, mis on väga tähtis. Sünnib tuhat uut ettevõtet ja sada edukat start-up'i, mille tulemusena on meil palju parem valida, kuhu investeerida. Lõpuks pole väheoluline see, et igal aastal lisandub meie majandusse 200 miljonit lisandväärtust. Suur tänu!

Suur tänu ettekandjale väga kujundliku ja huvitava ettekande eest! Me läheme nüüd küsimuste juurde. Palun, Arto Aas!

Suur tänu selle huvitava ettekande eest! Ka mina arvan, et arengufond on liikumas õiges suunas. Eelmisel perioodil oli arengufond pigem äri- ja poliitilise eliidi projekt, kuhu lihtsal inimesel väga asja ei olnud. Liikumine rohujuuretasandile on väga õige. Minu küsimus on selline: kas selle programmi eeskujudena saame vaadelda mõnda varasemat Eestis sellises mahus tehtud projekti või arengufondiga sarnaseid organisatsioone lääneriikides? Kas varem on tehtud midagi samasugust, mille pealt saaks õppida, või minnakse praegu päris tundmatule alale?

Aitäh! Kogu see programm on võrreldav niisuguse asjaga nagu iPad, mille sees ei ole ühtegi uut asja ega ühtegi uut leiutist. Ka meie ei ole ühtegi asja ise välja mõelnud, vaid kõik need asjad – äritreenerid, seda tüüpi koolitused, teavitustegevus, seireprogrammid, uuringud – on maailmas olemas. Meie arvates on selle programmi väärtus selle kõige kokkupanekus ühte süsteemi ja süsteemses rakendamises. See on uudne nii meie jaoks kui ka Eestis üldse.

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Suur tänu! Aitäh huvitava ettekande eest! Te ütlesite, et teile laekub kümneid taotlusi, mitte sadu või tuhandeid, mis oleks võib-olla ihaldatav eesmärk. Missugune on teile laekuvate taotluste ja nende taotluste, mida te rahuldate, proportsioon? Kas te taotlusi rahuldades olete tundnud mingit moraalset kohustust, et äkki peaks tegema natuke hinnaalandust, ja olete vastu tulnud mõnele soovijale, kes tegelikult niikuinii välja ei vea?

See proportsioon võib olla umbes 1 : 10. Aga see ei ole väga täpne, sest enamasti pöördutakse meie poole soovidega, mille täitmine on seaduse alusel välistatud. Inimesed lihtsalt ei tea, millega võiks üldse meie poole pöörduda. Kui me räägime nendest taotlustest, mida me kaaluma hakkame, siis see suhe võib olla ka teistsugune. Meil on praegu sihikul mõnikümmend ettevõtet, kelle käekäiku me jälgime. Need võiksid kõik kõne alla tulla, kui nende areng on niisugune, et me võiksime tõsiselt hakata kaaluma nendesse investeerimist, tähendab, kui me esitame nende investeerimistaotluse eksperdikomiteele. Meil on iseseisev eksperdikomitee, kes vaatab meie investeeringud üle, enne kui me neid teeme. Peaaegu kõik taotlused, mis me oleme eksperdikomiteele esitanud, on läbi läinud.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma arvan, et päris kindlasti oli see kõige selgem, kujundlikum ja visioonirikkam arengufondi presentatsioon, mis siiani selles saalis on toimunud. Neid kuulamisi me oleme siin teinud ju igal aastal. Võib-olla mõned arvud olid tsipa optimistlikud, aga samas, kes latti kõrgele ei sea, see ei saa ka midagi. Arengufondi on nendel kuulamistel eelmistel aastatel kritiseeritud võib-olla pisiasjade, võib-olla ka suurte asjade pärast, aga puudus on olnud just visioonist. Siis on tulnud rohkem kõne alla arengufondi enda kulud, võimekus leida õigeid projekte, investeeringud kasside-koerte Facebookidesse, üldse ebaõnnestunud investeeringud jne. Kas teil on plaanis teha nüüd arengufondi juhtimises ja n-ö olemasolus muudatusi? Visioon oli väga hea. Kas see kehtib ka teie enda kohta, n-ö arengufondi sees?

Jah, me püüame ikka ajaga kaasas käia ja muutuda. Arengufondi on tulnud mitmed uued inimesed ja neid on veel tulemas. Püüame tuua oma majja ettevõtlikku vaimu. Kui on ettevõtlikke inimesi, kes võib-olla ei saa ennast täielikult meie tööle pühendada, siis me kasutame neid niisuguses ulatuses, nagu nad panustada saavad. Sellega toome teistsuguseid inimesi arengufondi juurde. Kõige üldisemalt võiks arengufondi muudatust kirjeldada nii, et me näeme peamise kasusaajana oma tegevusest tulevast või olemasolevat ettevõtjat. Mulle tundub, et varem on mõeldud, et peamine kasusaaja arengufondi tegevusest peaks olema otsustaja ehk riigiametnik või poliitik. Ma arvan, et see ei ole õige lähenemine. Kõikides valdkondades, kus me praegu tegutseme, me püüame leida, kus me saaksime käivitada kasvuprogrammi, et aidata kas praegust või tulevast ettevõtjat. Kui me selle käigus jõuame mingi üldistuseni, siis me loomulikult paneme selle kirja ja poliitikud või tippametnikud võivad kasutada seda poliitikas, teha selle põhjal seadusi või võtta meetmeid.

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud härra Arro! Ka mina tänan väga huvitava ettekande eest! Ma sain aru, et teie juhtimisel hakkab arengufond ise initsiatiivikam olema, ta ei reageeri ainult teiste initsiatiividele. Sellega seoses on mul küsimus: kas teil on juba kaardil selline teatud arengupeetusega punkt, mille nimi on Narva, või kas te kavatsete selles suunas midagi ette võtta?

See on õige küsimus. Aitäh! Ma püüdsin siin näidata Eesti kaarti selle mõttega, et meie arvates peaks meil sihikul olema terve Eesti. Ma arvan, et oleks vale rääkida, et ettevõtlus tähendab ainult IT-sektorit ja asub ainult Tallinnas. Suurem osa Eesti ettevõtlusest asub tõesti Tallinnas, kui me vaatame toodetud väärtust, aga kui me vaatame ettevõtete absoluutarvu, siis see nii ei ole. Kui me räägime IKT-sektorist, siis see on kindlasti väga tähtis ettevõtluse osa, aga kui me vaatame selle panust ühiskonda, siis seda on võib-olla ainult mõni protsent. Ma rääkisin suurtest äratuskoosolekutest, mida me tahame teha. Me arvame, et need ei peaks toimuma ainult Tallinnas, vaid näiteks ka Tartus, Pärnus, Narvas ja Jõhvis.

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma vaatasin, et Vikipeedia kohaselt on Riigikogu arengufondi omanik. Väikses dividendilootuses ma oma küsimuse esitangi. Samas loodan, et äkki on Vikipeedias näpukas ja ma ei pea oma majanduslike huvide deklaratsiooni muutma. Aga sinu ettekandest kumas läbi mõte, et te investeerite kasu lootmata. Sa tõid välja, et te olete investeerinud 8 miljonit ja portfelli väärtus on 9,9 miljonit ning see on nagu ime või vaat et vastupidi teie tahtmisele sündinud. Sa ütlesid ka, et te investeerite võrdsetel alustel erainvestoritega. Ma natuke tean neid, kes konkreetselt seal osalevad. Nemad küll tahavad kasumit. Ma loodan, et ka sina tahad kasumit. Tegelikult ei ole need mudelid ju päris sellised, et minnakse teadlikult kahjumi peale. Need üks või kaks projekti, mis õnnestuvad, peavad kuhjaga katma nende kaheksa ebaõnnestunud projekti kahjumi.

See on õige märkus. Kui ma jätsin mulje, et me ei taha kasumit saada, siis see oli vale mulje. Tahame küll, aga see ei ole meie peamine eesmärk. Peamine eesmärk metsanduse analoogiat kasutades on see, et mets kasvaks ja me saaksime hapnikku hingata. See on peamine eesmärk. Kui me selle kõrvalt ka raha teenime, siis on väga hästi. Praegu on läinud selles mõttes erandlikult. Enamik, kes selles faasis tegutsevad, ju pigem kaotavad raha. Meil on selles mõttes erakordselt toredasti läinud, peab ütlema.

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ka mina tänan teid selle avaliku investeerimisfondi esitluse eest ja soovin edu selle elluviimisel! Küsida soovin ma järgmist. Kas teie, olles lühikest aega juht olnud, olete kohtunud ka EAS-i esindajatega? Kas te näete siin ühisosa või dubleerimist või arvate, et mõlemad käivad õiges suunas ja oma rada pidi?

Aitäh! EAS on meie esimene tähtis koostööpartner. Ma olen loomulikult EAS-i juhtidega kohtunud, on toimunud EAS-i nõukogu ja arengufondi nõukogu ühine koosolek. Need kontaktid on püsivad ja jätkuvad. Mis puutub dubleerimisse, siis seda siin ei ole. Ühtegi neist asjadest, mida ma oma kasvuprogrammis kirjeldasin, EAS praegu ei tee. Meie lihtsalt teeme ettepaneku hakata tegema neid asju lisaks nendele, mida EAS praegu teeb, töötades ka alustavate ettevõtetega. Need tegevused täiendavad teineteist väga hästi.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh! Ka mina tänan ettekande eest, kuigi kohati mulle tundus, et kui ma olen jõudnud Riigikokku, siis ei peaks ma enam vajama nii lihtsate asjade nii lihtsat selgitamist. Aga minu küsimus on järgmine. Kuidas te olete rahul oma kapitaliseerituse tasemega? Kas riik eraldab teile piisavalt ressursse oma ambitsioonikate plaanide elluviimiseks või kui palju teil oleks raha juurde vaja, et normaalselt toimida?

Meie põhiline probleem on, et me ei tea, kui palju meil raha on, ja me peame igal aastal nullist peale hakkama seletama, et meil on oma töö tegemiseks raha vaja. See ei ole minu arvates normaalne. Kui me räägime kasvuprogrammist, siis seda me loomulikult ei saa finantseerida oma tegevuskuludest. Selleks oleks aastas vaja 3–4 miljonit struktuurifondide raha. Me loodame, et järgmisel perioodil selleks niisugune summa planeeritakse. Aga millega kapitaliseeritust võrrelda? Kui me räägime riskikapitalist, siis siin me jääme Soomele loomulikult mitu korda alla, aga me jääme natuke alla ka Lätile ja Leedule, kes varases faasis investeerivad. Me sellega väga rahul olla ei saa. Mis puudutab tegevuskulusid, siis kui on õige see, et arengufondi tegevuskuludeks eraldatakse järgmisel eelarveperioodil 1,2 miljonit eurot, siis see on summa, millega me toime tuleme. Ma ei taha öelda, et seda oleks liiga palju, aga kokkuhoidlikult elades me saame sellega hakkama.

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ka minu poolt suur tänu teile ettekande ja tulevikuvisioonide eest! Majanduskomisjon käis eelmisel nädalal arengufondis ja me saime põhiliselt käsitleda kasvuprogramme. Aga ei täna ega ka siis ei olnud jutuks väliskeskkonna mõjud Eesti majandusele. Ma mõtlen arenguid Euroopa turgudel, Ameerikas, Hiinas, üldse Aasias. Kuidas teie kui fondi uus juht näete Eestit kogu selle protsessiga haakuvat?

Loomulikult ei eksisteeri Eesti omaette. Ettevõttel, millesse investeerimist me kaalume või kuhu me investeerime, peab olema mingi potentsiaal välisturul. Loomulikult, me jälgime tähelepanelikult, mis toimub meid ümbritsevas majanduses. Me ei saa seda kuidagi ignoreerida. Aga samas peame saavutama selle, et Eesti inimesed oleksid välisturgudest sõltumatud. Nad ei saa muidugi olla päris sõltumatud, aga nad peaksid iseendaga toime tulema. Võib-olla sellele eesmärgile on see, mida me keskse asjana teha tahame, esmajoones suunatud.

Aitäh! Palun, Lauri Luik!

Aitäh! Hea ettekandja! Mulle avaldasid muljet teie presentatsiooni lõpus olnud ambitsioonikad arvud, mis kajastasid inimeste kaasamist ja nende teavitamist ettevõtlusega tegelemisest. Kas te olete mõelnud, kuidas saaks teie ideed integreerida või seostada ka põhikoolide ja gümnaasiumide ettevõtlusõpetuse programmidega?

Aitäh! See on väga õige küsimus. Praegu pakutakse koolides ettevõtlusõpet fakultatiivainena, 140 kooli on valmis seda tegema. Me oleme vaadanud, mida nad õpetavad, ja oleme veendunud, et põhiliselt on see algne idee ehk ettevõtlusõppe pakkumine moondunud majandusõppe pakkumiseks. Siin ei ole muud midagi teha kui neid õpetajaid ja koole aidata, valmistades ette paremaid ettevõtluse õppematerjale ja pakkudes paremaid kaasuseid. Iga ettevõtlusõpetaja teab väga hästi, et kui ta tahab ettevõtlusloengut pidada, siis võib ta hetkega laadida alla Harvardi kaasusi Bill Gatesi või Steve Jobsi kohta, aga ühe tavalise Eesti ettevõtja lugu, mis oleks professionaalselt ette valmistatud, on tal väga raske leida. Niisuguste lugude ettevalmistamine, nendest case study'de tegemine, võib-olla mingi väikese videofilmi materjali tegemine oleks niisugune asi, millega me saaksime aidata ettevõtlusõpetajaid, kellel praegu ei ole selleks tööks tegelikult mingisugust ettevalmistust ega kogemust. Ühiskonnaõpetuse õpetaja võib olla väga hea õpetaja, aga kui ta ei ole ise ettevõtlust õppinud ja tal ei ole kogemusi, siis on tema õpe, nagu ka õpik, pigem majanduskeskne. See õpe ei saa siis olla väga tulemuslik. Me tõesti tahame sellele väga kaasa aidata. Me oleme seda tegevust koos haridusministeeriumi ning majandusministeeriumiga alustamas.

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie ettekandes kõlas mitmel korral sõnapaar "ettevõtlik vaim". Me teame, et ettevõtliku vaimu ja ettevõtlikkusega käib kaasas ka ebaõnnestumise risk. Ebaõnnestumisse suhtutakse riigiti väga erinevalt. Siin tuuakse positiivse eeskujuna alati USA-d, kus inimene võib mitu korda alustada, aga keegi ei materda teda sellepärast maha. Huvitav oleks teada teie hinnangut, kuidas Eestis on praegu lood ettevõtliku vaimu soodustamisega pärast ebaõnnestumisi. Ma loodan, et te saite mu küsimusest aru.

Aitäh! See on väga hea küsimus. Ma arvan, et see suhtumine ei ole liiga hea, kui mitte öelda, et see on päris halb. Ebaõnnestumisi ei aktsepteerita. Inimest, kes on läbi teinud pankroti, ei võeta kui kangelast, kes proovis, vaid ikka kui luuserit. Tal on väga raske n-ö turule tagasi tulla. Me oleme algatanud Eesti osaluse rahvusvahelises uurimisprojektis Global Entrepreneurship Monitor. See on 57 maal tehtav ettevõtluse uuring. Üks uuritav komponent seal on ka hirm läbikukkumise ees, mis on väga oluline näitaja ettevõtjaks hakkamisel. Me saame aasta lõpuks need andmed ja Eesti uuringuraporti kokku, siis ma räägin sellest lähemalt. Aga nii isiklikud kogemused, muljed ja vaatlused kui ka esmased andmed näitavad, et hirm läbikukkumise ees on liiga suur. Hoiak läbikukkumise suhtes ei soosi ettevõtlust.

Aitäh! Palun, Meelis Mälberg!

Aitäh! Hea ettekandja! Te ütlesite ühele eelnevale küsimusele vastates, et te näete oma tegevuspiirkonnana tervet Eestit ja olete valmis investeerima ka väljapoole suuremaid keskusi. Kas on mõnda head näidet eduka investeeringu kohta väljapoole Tallinna? Kas teil on ideid, mida teha, et selliseid häid ideid tuleks ka väikestest kohtadest?

Tegelikult ei ole üldse tähtis see, kus see firma füüsiliselt asub ja kus need kaks sülearvutiga poissi istuvad. Meie jaoks on ainuke piirang see, et ettevõte peab olema registreeritud Eestis. Meie inkubaatoris või kiirendis on mitu ettevõtet, kes on tulnud siia väljastpoolt Eestit. Näiteid mul täna tuua ei ole, aga sellel, kus need ettevõtted asuvad, ei ole tegelikult tõesti mingit tähtsust.

Aitäh! Palun, Andrei Korobeinik!

Aitäh! Praeguses olukorras läheb suurem osa start-up'ide loodud lisandväärtusest välismaale. Eestis ei suuda need firmad raha teha ja kolivad investori juurde Ameerikasse või Inglismaale, sinna luuakse töökohad ja seal makstakse maksud, millest on kahju. Arengufond teeb tänuväärset tööd start-up'ide süsteemi arendamise nimel. Aga kas ka investoritega on plaanis tööd teha, et nad kaaluksid investeeringuid kinnisvarabüroode kõrval ka idufirmadesse, eriti arvestades, et presentatsioonist oli näha, et tootlus on täiesti arvestatav? Kas teil on siin mingid konkreetsed plaanid?

On küll olemas konkreetsed plaanid ja ka konkreetsed saavutused. Näiteks, Startup Wise Guys, kiirendi, kus me oleme üks kümnest investorist. Ülejäänud üheksa on Eesti investorid, kes viis aastat tagasi ei mõelnudki sellele, et nad võiksid mõnesse start-up'i investeerida. See on konkreetne näide ja selliseid näiteid on veel. Kõik need investorid, kes meiega koos investeerivad, on hakanud investeerima idufaasis ja start-up-faasis ning nad ei ole seda varem teinud. Nüüd sellest probleemist, et kui me kasvatame ühe ettevõtte väga huvitavaks, siis mõni Ameerika investor ostab ettevõtte või selle tuumikosaluse ära. Tõepoolest hakkab nende ettevõtete peakorter enamasti asuma Bostonis või mõnes muus sellises linnas. Meie lootus on selles, et juhtub nii, nagu juhtus eile teatavaks saanud Modesati müügiga: arenduskeskus jääb Eestisse ning siia tekib juurde hulganisti kõrgepalgalisi, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja suurt lisandväärtust pakkuvaid töökohti, kusjuures töötajate palgad makstakse siin ja ka maksud makstakse siin. Teine lootus on meil see, et kui Eesti investor, kellel me aitame tuule tiibadesse saada, või Eesti ettevõtja läheb oma ettevõttega Silicon Valleysse ja saab seal suure investeeringu, siis ta ikkagi jätab midagi sellest Eestisse, võib-olla ettevõtte arenduskeskuse, aga võib-olla toob ta midagi investeeringust siia tagasi. Me töötame selle nimel, et tekitada selliseid firmasid, kuhu oleks huvitav investeerida. Tõepoolest, kui ettevõtja on Silicon Valleys, siis peab tal olema mingisugune põhjus Eestisse investeerida. See keskkond peab lihtsalt olema nii atraktiivne ja tore. Praegu meil natukene sellist kuulsust on. Eestist räägitakse kui huvitavast start-up-maast (Estonian mafia ja Eesti start-uppers'id maailmas). Nendes ringkondades on väga levinud selline Eesti kuvand, mis on võib-olla natuke parem kui tegelikkus, aga me peame seda ära kasutama ja katsuma ennast sellele järele aidata.

Aitäh! Palun, Andre Sepp!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tänan ka omalt poolt teid hea ja ettevõtlikkusele innustava ettekande eest! Aga minu küsimus käsitleb arengufondi tegevuse tulemuslikkuse sisehindamist. Kuidas te analüüsite fondi tegevuse tulemuslikkust? Kas uue juhina on teil kavas seda võib-olla pisut avalikumaks muuta?

Kui me räägime kahest põhitegevusest, siis investeeringute tulemuslikkus on väga selgelt mõõdetav sellega, kas meil õnnestub kaasinvestoreid kaasata ja kas ettevõtted jäävad elama. Kui me oleme teinud investeeringuid 16 ettevõttesse ja neist on seni ainult kaks ebaõnnestunud, siis on see väga hea tulemus. Mis puudutab teist poolt, näiteks seda kasvuprogrammi, mida ma praegu kirjeldasin, siis selle tulemuslikkus on mõõdetav igal sammul. Ma väga loodan, et meil õnnestub järgmisel aastal käivitada katseprojekt ja aasta pärast, kui ma uuesti siin olen, võin rääkida selle projekti tulemustest, sellest, kui palju inimesi käis meie ühepäevastel koolitustel, kui paljud neist hakkasid oma ettevõtte peale mõtlema ja kui paljud selle juba asutasid. Jah, ma tahaksin kõiki tulemusi väga täpselt mõõta ja nendest avalikult rääkida.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh! Hea ettekandja! Tänan sisuka ettekande eest! Te olete investeerinud 8 miljonit eurot. Mitu töökohta on selle 8 miljoni euro eest loodud? Kui teil on valida, kuhu te siis investeeriksite, kas sellisesse ettevõttesse, kust tuleb rohkem raha, või sellisesse, kus saab luua rohkem töökohti?

Töökohtade arvu jään praegu võlgu. Tavaliselt on start-up'ides kümmekond või vähem töötajat, nende meeskond on esialgu väike. Meie investeerimispõhimõtted on seadusega väga rangelt paika pandud. Ma enne tutvustasin neid: sellel ettevõttel peab olema innovaatiline toode või teenus, tal peab olema väga suur potentsiaal ja tal peab olema potentsiaal toota suurt lisandväärtust pakkuvat toodet või teenust. Kui me räägime tehnoloogiaettevõtetest, siis selle valdkonna edukas ettevõttes võib lisandväärtus töötaja kohta olla 100 000 eurot või rohkem. Me peame selles ettevõttes nägema niisugust potentsiaali, see on peamine. Loomulikult, kui ettevõte muutub edukaks, siis me arvame, et seal võib töötajaid olla 30, 40, 50 või mitusada.

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõesti, Eesti inimressursside arendamine, ettevõtlikkuse algtõdede õpetamine ja inimestes ettevõtlikkuse kasvatamine on eesmärgina igal juhul tunnustamist ja märkimist väärt. See torkab silma ka teie kõnet varasemate arengufondi nimel siin saalis peetud kõnedega võrreldes. Aga sellegipoolest tahan küsida, millised on need selged eelised. Miks me peaksime kõike seda, mida arengufond teeb, finantseerima just avalikust rahast või millised on plaanid üha rohkem eraraha kaasata? Kui 8 miljoni suurusest investeeringust on võimalik teenida 10 miljonit, siis see ei ole riskikapitalibisnises liiga suur tootlus, aga sellegipoolest on tulemus plussis. Äkki te avate ka neid plaane, kuidas arengufondi tegevusse kaasata üha rohkem eraraha?

Üha rohkem eraraha on võimalik kaasata, kui investeeritakse rohkem avalikku raha. See on paradoksaalne, aga nii see paraku on. Kui me vaatame edukaid maid, kes on väga tugevalt oma start-up'ide süsteemi stimuleerinud, näiteks Iisraeli, siis näeme, et täpselt nii see ongi toimunud. Investeeritakse avalikku raha eraraha kaasates ja erainvestorile pakutakse koos avaliku rahaga investeerimisel väga soodsaid tingimusi. Kui me vaatame, mida arengufond on teinud, siis näeme, et me ei ole teinud ühtegi investeeringut, kus niisama palju ei oleks investeerinud erainvestor. Aga me oleme investeerinud niisuguses riskifaasis, et erainvestor üksinda ei oleks siis sinna mingil juhul raha pannud. Kui meil oleks rohkem raha investeerida, siis me investeeriksime rohkem ja suudaksime kaasata rohkem erainvestoreid koos meiega investeerima. Aga üksinda nad seda ei tee, sest see on liiga riskantne.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ühelt poolt on teie suurem rõhuasetus ettevõtlusõppele uues strateegias kindlasti õige, keskpikas perspektiivis toob see majanduses kaasa ka küllalt arvestatava kasvu. Teiselt poolt ütleb Eesti Arengufondi seadus selgelt, et üks arengufondi eesmärk on see, millega arengufond on siiani päris palju silma paistnud ehk arenguseire korraldamine. Sellisena on arengufond olnud ju küllalt olulisel määral teatud avangard nii Eesti poliitilises kui ka ühiskondlikus debatis, rääkides maailmamajanduslikest, ökoloogilistest, demograafilistest ja teistest trendidest 20, 30 või 40 aasta kontekstis. Kas te ka edaspidi täidate seda avangardirolli või tegelete nüüd eeskätt haridussüsteemi puudujääkide parandamisega?

Üks arengufondi eesmärk on, et me peaksime olema mõjukad ja aitama mõjukal viisil kaasa majanduse arengule. See, mida ma kirjeldasin, on kõige mõjukam viis, mida me oleme osanud välja mõelda. Tõepoolest, arengufond on varem teinud väga palju raporteid, neid on ka siin saalis ette kantud ja jagatud. Meie arusaam on olnud, et hoolimata sellest, et sealhulgas on väga kvaliteetseid ja häid asju, ei ole nende levik ja mõju olnud kuigi suur. Seiretegevus muidugi ei lakka, seiretegevus kuskile ei kao. Ma ei rääkinud sellest kuigi palju, aga seiretegevus hakkab samamoodi olema fookustatum kui seni. On kaks põhivaldkonda, kus seiretegevus toimub: ettevõtlus ja rohemajandus. Me püüame mõlemas käituda selle põhimõtte järgi, mida ma varem kirjeldasin. Meie arvates ei ole peamine kasusaaja meie tegevusest mitte riigiametnik või poliitik, vaid kasusaaja peab olema ettevõtja. Õnnelik ja jõukas ettevõtja on see, kes majandust tegelikult kasvatab. Nii et kui me seiretegevuse abil saame millestki aru, siis me selle arusaama põhjal ei üllita kõigepealt seireraportit, vaid püüame käivitada kasvuprogrammi, ja kui selle kasvuprogrammi tõttu on keegi kasu saanud, siis sellest võime teha järelduse ja üldistuse, mida võib kasutada näiteks seadusloomes. Seiretegevus jääb alles, aga see on senisest fookustatum. Me eeldame, et igas seireprogrammis, mille me käivitame, on meil olemas konkreetne partner, kes tahab ellu viia neid tulemusi, mis me oleme saavutanud.

Aitäh! Palun, Mati Raidma!

Suur tänu, ka minu poolt kiidusõnad selge ja lihtsa ettekande eest! Aga minu kui riigikaitsekomisjoni esimehe silmad kinnitusid eriti ühele slaidile, mille peal ma nägin auväärt mundrikandjaid. Siit ka minu küsimus. Muidugi, kui statistiliselt võtta, siis kõik mundrikandjad on koolis käinud ehk siis ilmselt ei saa nende kolme sihtgrupi puhul mehaanilist liitmist teha, seal on veidi kattuvust. Aga minu küsimus on: kas see oli vaid selline teoreetiline idee või on sellest natukene edasi mindud? Kas on ka kindralitega räägitud ja kui on, siis millised olid emotsioonid?

Kolonelidega kindlasti on räägitud, ma ei tea, kas ka kindralitega. Aga nii ministeeriumi kui ka kaitsejõududega on meil sellest tõesti juttu olnud. Meil on järgmisel aastal plaanis pilootprojekt, mille raames me püüame sedasama ettevõtlusõpet ja -nõustamist pakkuda missioonilt naasvatele ja tsiviilellu tagasi pöörduvatele kaitseväelastele. Nii et põhimõtteliselt on idee, et kaitsejõududes võiks ajateenistuse teisel poolel pakkuda ettevõtlusõpet, ministeeriumi tasandil ja ka kaitsejõudude tasandil läbi räägitud ja käivitatav projekt.

Aitäh! Palun, Rein Aidma!

Hea ettekandja! Palju tänu sellise võib-olla mõnes mõttes lihtsustatud ülevaate eest, aga tõesti on huvitav Eesti olukorda võrrelda teiste riikide omaga, teise investeerimiskeskkonnaga. Minu küsimus ongi sellele suunatud. Kui me võrdleme Eesti praegust olukorda, olgu tegu maksu- või õigusliku keskkonnaga, kas arengufond on ka mõelnud selle üle, näiteks nõukogu tasemel, mis meil võiks olla õigusliku ja finantspoole pealt teistmoodi tehtud, arvestades meie vähest ressurssi, aga samas suurt paindlikkust?

On tõesti mõningaid asju, teemasid, mida võiks arutada. Me tegelikult tegelemegi sellega koos FinanceEstoniaga, mis on meie osalusel algatatud finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete klaster. Ja ka me ise arutame mitmeid asju, mida võiks paremini teha. Näiteks võiks üks teema olla maksusoodustused investeeringutele. Näiteks Soomes on aastakümneid sellega tegeldud ja nüüd lõpuks jõuti seaduseni, mis tõepoolest teeb sellise start-up'i investeerimise või ingelinvestori tegevuse palju atraktiivsemaks, kui Eesti seadused praegu võimaldavad.
Teine teema võiks olla järgmine. Ma näitasin seda toru, kuhu me saaksime inimesi n-ö sisse tõmmata. Need firmad siis kasvavad suuremaks. Teoreetiliselt võiks sellise toru asetada ükskõik kuhu, mitte ainult Narva, vaid ka Narvast ida poole. Seal on ehk väga palju inimesi, kes hea meelega tuleksid ja asutaksid Eestis ettevõtte. Meil ei ole väga palju inimesi ja me võiksime andekaid inimesi välismaalt juurde hankida. See eeldaks muidugi teatud poliitilist tahet, mis meie otsustuspädevusest väljapoole jääb.

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!

Hea esineja! Mul on hea meel, et arengufond on härjal sarvist haaranud ja hakanud tegelema teemaga, mis on Eestis lähiajal ja võib-olla ka tulevikus üks kõige valusamaid teemasid. Kõik tahavad head palka saada ja hästi teenida, aga keegi ei taha ettevõtja olla ja sellega seotud riske võtta. Paljud isegi ei mõtle selles suunas. Aga mind huvitab see, et varem moodustasid arengufondi tööst suure osa eri valdkondade seired. Kui aktiivselt on osatud ja viitsitud neid kasutada? Kas on sellist analüüsi tehtud ja mis tuuled siin puhuvad?

Me oleme natuke analüüsinud, kui hästi on arengufondi seireraportitega kursis näiteks riigikogulased. Ma julgen väita, et te olete nendega vähe kursis, pole neid eriti lugenud. Ühesõnaga, nende mõju on olnud väga väike.

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud kõneleja! Minu küsimus on selline: kui palju te peate silmas huvisid või investeeringuid, mis on seotud taastuvenergia ja rohelise energeetikaga? Millises suunas liikumine on? Muuseas, kui me vaatame arvutit, mis teil laua peal on, siis neli aastat tagasi oleks sellega Riigikogu hoones ainult lutsu visata saanud. See ei ühildunud mitte ühegi süsteemiga. Kui avara pilguga te lähenete investeeringutele selles suunas, kuhu muu maailm läheb?

See on üks meie põhitegevusi – vaadata, kuhu muu maailm läheb, ja otsida ka Eestis kedagi, kes võiks kuidagi neid trende ära kasutada.
Mis puutub energeetikasse ja rohemajandusse, siis need on meie seiretegevuse põhilisi fookusi. Sellest nädalast on meil ametis seiretegevuse uus juht Peep Siitam, kes tegeleb rohemajanduse valdkonna arendamisega. Meie rohemajanduse ja energeetika valdkonna põhitegevus on nagu kogu meie muu seiretöö suunatud sellele, et analüüsida maailma trende, jälgida, kuhu asjad liiguvad, ja siis uurida, kas Eestis on ettevõtteid, kes võiksid kasutada võimalusi, mis maailmatrendidest tulenevalt tekivad. Seejuures on vaja mõelda, kas me võiksime mingis vallas mängida rolli idee algatajana, toetajana, inimeste kokkutoojana selleks, et Eesti ettevõtjad saaksid avanenud võimalusi kasutada. Ma ei tea, kas see on piisav vastus, aga jah, me tegeleme selle valdkonnaga väga aktiivselt.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud arengufondi juhatuse esimees! Ma kõigepealt reageerin teie üle-eelmisele vastusele. Te ütlesite, et olete kelleltki siin saalis uurinud, milline mõju on olnud arengufondi raportitel, ja et see on olematu. Ma ei tea, kellega te rääkinud olete, aga julgen selgelt väljendada teistsugust arvamust. Need on olnud väga head raportid. Seetõttu ma küsiksin seirevaldkonna kohta. Teie presentatsioonist jäi mulje, et arengufondis on üks töölõik nagu taandarenenud, see ongi seesama seire. Samas andsite teada, et olete seirevaldkonnale leidnud uue juhi. Tõepoolest, arengufondi tegevus ei ole ühe mehe show. Kas te valgustaksite rohkem, mida te olete teinud arengufondi personaliga peale seda, kui teid valiti uueks juhiks?

Aitäh küsimuse eest! Te omistasite mulle mõne väite, mida ma ei ole öelnud. Ma ütlesin, et raportite mõju on olnud väga väike, mitte, et see on olnud olematu. Need hinnangud on küll natuke sarnased, aga mitte päris üks ja seesama. Ja seda ma ka ei öelnud, et arengufondi seirele on leitud uus juht. Ma ütlesin, et uus rohemajanduse valdkonna juht tuli sellest nädalast tööle.
Aga mis on juhtunud arengufondi personaliga? Lahkunud on mõned inimesed ja mõned inimesed on juurde tulnud, mis on igapäevane ja loomulik asjade kulg organisatsioonis, kus toimub strateegiline pööre. Tuleb juurde uusi inimesi, keda on vaja uute ülesannete jaoks, ja mõned inimesed, kes on olnud teiste asjade jaoks tööle värvatud, lähevad ära. Väga palju seda ei ole juhtunud, küsimus on mõnes inimeses – neid on kolm või neli.
Arengufondi seirevaldkonnast veel niipalju, et see valdkond ei kao kuskile. Me püüame seireid teha niimoodi, et igal seireprojektil oleks konkreetne klient. Igal tegevusel peab olema konkreetne klient või kasusaaja. Näiteks kui me tegeleme rohemajandusega, siis on kasusaajaks rohemajanduse ja energeetika nõukojad ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kui me tegeleme ettevõtlusega, siis me oleme ühelt poolt ise kasusaaja, kuna me vajame ettevõtluse seire tulemusi oma kasvuprogrammide täpsustamiseks. Kui me aga tegeleme näiteks ettevõtluse ja innovatsiooniga või ettevõtlusharidusega, siis on meie partnerid nendes konkreetsetes seireprojektides või -programmides ministeeriumid, kellel on seda tulemust vaja.

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Aitäh hea ettekande eest! Ma küsin riskide teemal. Olen absoluutselt nõus sellega, et ühest korralikust pankrotist õpib ettevõtja märksa rohkem kui paarist heast eduloost, aga kuidas seda pankroti- või läbikukkumishirmu maha võtta? Ühelt poolt on hea meel, et ka arengufond on oma tegevusega plussis, aga äkki peaks ka arengufond ja tema peamine koostööpartner EAS olema veelgi riskialtimad, et noori ettevõtjaid ja ettevõtteid n-ö endale tuppa saada ja neid aidata?

Aitäh, see on väga õige märkus! Me peaksime olema suhteliselt riskialtid ega tohiks karta läbikukkumist. See on üks probleem, mis tegelikult arengufondi investeeringutega ikka kaasas käinud on. Ühest küljest on nagu avalikkuse surve, miks te rohkem ei investeeri, aga samas, kui läheb mõni asi valesti, siis millegipärast just nendest tahetakse rohkem rääkida. Ent kui valesti on läinud näiteks 16-st kaks, siis see pole üldse palju. Eks me pea ise rohkem rõhutama, et ebaõnnestumine ettevõtmise varases faasis on iseenesestmõistetav. EAS-i eest ma aga ei saa rääkida. Eks nende tegevus ole määratud seaduste ja muude regulatsioonidega. Üldiselt mulle tundub, et kogu ettevõtlustoetuste valdkonnas on liiga palju keskendutud vigade vältimisele, selle asemel et vaadata, kus me võiks suuremat võitu saavutada.

Aitäh! Palun, Siim Kabrits!

Hea ettekandja! Minu küsimus on ka seire ja raportite kohta. Sain juba teie vastustest teada, et neid on plaanis jätkata. Aga kui palju te seireraporteid koostades teete koostööd pankadega, eriti pankade laenuosakondadega ja turuanalüüside tegijatega? Kui vaadata, mis probleemid pankadel on, siis jääb mulje, et kui tegu on natuke spetsiifilisemate ettevõtetega, siis puudub Eesti ettevõtluskeskkonnas korralik analüüsivõime. Ei ole piisavalt võrdlusmaterjali. Vahest võiks eelkõige selles vallas koostööd teha ja oma raporteid levitada? Või selline koostöö toimib?

See on õige märkus. Ma ei saa öelda, et see koostöö praegu väga hästi toimib. Aga üldiselt me tahame olla väga koostööaltid ja koos töötada kõigiga. Meie põhimõte on, et me ei peaks püüdma teha midagi, mida keegi juba teeb. Selliseid analüüse tehakse nii Eesti Pangas kui ka kommertspankades, samuti ülikoolides ja muudes institutsioonides. Me ei tahaks olla dubleeriv ja püüda näidata, et me teeme midagi kellestki paremini. Meie eesmärk on teha teistega koos.

Aitäh! Palun, Urve Palo!

Hea esineja, kõigepealt soovin teile edu uues ametis! Minu küsimus aga puudutab koolitust. Teil endal on hästi pikk staaž selles valdkonnas ja sellepärast küsingi. Räägitakse, et Eestis on väike tootlikkus ja et see on väga suur probleem. Just sellepärast ei saa palgad tõusta. Kui me vaatame Soomet, Rootsit ja Norrat, siis jah, nii see on – seal on tootlikkus palju suurem. Ning kui Eesti inimene läheb sinna tööle, siis järsku tema tootlikkus kasvab. See viib mind mõttele, kas mitte üks põhjusi, miks meie tootlikkus väike on, ei ole meie juhtide kvaliteet. On ju teada, et Thatcher alustas omal ajal just juhtide koolitamisest. Ma ei muretse mitte niivõrd nende juhtide pärast, kes töötavad siin suurtes rahvusvahelistes ettevõtetes, sest nad on hästi koolitatud ja saavad pidevalt koolitust juurde, kuivõrd Eesti kapitaliga ettevõtete pärast. Mida võiks riik teha ja mida teie saaksite teha, et meie juhte koolitada?

See on väga hea küsimus ja väga õige probleemipüstitus. Täpselt nii see ongi. Miks inimeste tootlikkus kasvab, kui nad lähevad mõnele teisele maale? Neid juhitakse paremini – väga lihtne! Mida meie saaksime teha? Meie programmis oli see alustavaid ettevõtteid käsitlev ettevõtlus- või äritreenerite programm, millest ma rääkisin. Me oleme rehkendanud niimoodi, et me peaksime kavandatud seitsmeaastase perioodi jooksul koolitama igal aastal 20 äritreenerit. Kõik nad ju ei jää tegelema alustavate ettevõtetega. Mõni läheb mõnesse neist ettevõtteist tööle, mõni hakkab ise midagi muud tegema jne. Seitsme aasta jooksul tekiks aga Eesti turule 140 äritreenerit. Need on professionaalsed nõustajad, kes võivad aidata nendelsamadel ettevõtetel, kellel nad on aidanud turule siseneda, suuremaks kasvada. Ka keskmistel ettevõtetel võivad nad kasvada aidata.
Need äritreenerid või business coach'id, nagu neid inglise keeles nimetatakse, ongi minu vastus sellele küsimusele. Meie probleem on selles, et suurettevõtted jõuavad oma töötajaid koolitada, väiksed mitte. See, mida Eesti juhtidel vaja oleks, pole mitte minna õppima ärijuhtimise magistriõppesse, vaid neil oleks vaja coach'i ehk treenerit, kes aitab neid nende igapäevastes asjades, käib nende juures kohal ja vaatab, kuidas nad tööd teevad. Üks minu lemmik-juhtimisgurudest Henry Mintzberg on öelnud, et juhtimist ei tohiks õpetada kellelegi, kes ei ole midagi juhtinud. Tema põhimõte on selles, et juht hakkab juhtima, hakkab saama kogemusi ja talle tuleb seejuures appi coach ehk treener. Selle treeneri abiga oskab ta oma kogemusi paremini mõtestada ja tema töö muutub efektiivsemaks. Mingisuguses klassiruumis aja veetmine ei ole kuigi mõistlik. Ühest päevast aitab, siis võib kohe hakata tegema.

Aitäh! Palun, Peep Aru!

Hea ettekandja! Kas arengufondi esitatud strateegias on kohta ka seenioridele? Kas minusugune 60-aastane võiks ka kuuluda selle 100 000 hulka ja tulevikus ehk 5000 või 500 hulka?

Absoluutselt! Olete väga teretulnud! Ma seletasin, et me 50% ulatuses püüame sihikule võtta noored. Põhjus on selles, et inimese elukaares on üks ettevõtlikkuse periood vanuses 15–25. Kui inimene selles vanuses teeb oma esimese ettevõtte, siis võib temast suure tõenäosusega saada päris ettevõtja. Kordan: suure tõenäosusega. Aga on väga palju teistsuguseid näiteid. Need ülejäänud 50 000 – nende probleemi me kavatseme lahendada suurte saalikoolitustega Tartus, Narvas, Tallinnas, Pärnus. Sinna võivad tulla kõik inimesed, ükskõik kui vanad, ja sealt väljuvad inimesed, kes ütlevad, et mina tahan ka proovida, mul on äriidee, ma tahan selle mehe või selle naisega koos seda või teist teha. Kõik on teretulnud äritreeneri konsultatsioonidele ja ma tõesti arvan, et ei ole sugugi nii, et 60-aastane ei tohiks ettevõtja olla. Vastupidi, ta peaks ettevõtjaks hakkama.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Hea ettekandja! Ma ei ole just originaalne, aga minagi tahan teile öelda suure tänu huvitava ettekande eest. Küsimus on mul aga selline. Küllap te ettevõtjana ja nüüd arengufondi juhina olete nõus, et lisaks kapitalile, heale juhusele ja teadmistele on väga oluline ressurss inimene – seesama töötaja, ka seesama ettevõtja. Kuidas teile tundub, kas Eestis on mõni seadus, mis vajaks täiendamist või muutmist, et inimkapitali väärtustada? Või vahest vajame hoopis täiesti uut regulatsiooni?

Ma ei usu, et meie seadustel midagi viga on. Tegelikult jääb meil inimesi lihtsalt puudu. Puudu jääb sedasorti inimesi, keda me oma haridussüsteemist ei saa, ükskõik, mida me teeks. Kui me saaksime siin teha midagi sellist, nagu näiteks Garage48 teeb Venemaal või Valgevenes või Ukrainas. Kaks päeva kestva ürituse jooksul tekib üks vägev tiim, kes tahaks tulla Eestisse inkubaatorisse, et keegi rulliks tema ees rohelise vaiba lahti ja ütleks: palun tulge siia, me anname teile aastase või viieaastase tööloa. See võiks küll olla.

Aitäh! Palun, Kalle Jents!

Hea ettekandja! Ka mina tänan teid hea ettekande ja kannatliku küsimustele vastamise eest! Ma küsin väga konkreetse küsimuse: kas teil on paika pandud mängureeglid, kui kõrge teie riskipiir on? Mõtlen ülempiiri, kui te investeerite. Ja kas eksisteerib ka alampiir, millest allapoole jäävatele plaanidele te lihtsalt ei hakka oma aega raiskama? Ja milline teil see bürokraatiapool või otsustusmehhanism on? Kui kaks taibut, nagu ütlesite, oma läpakaga teie uksest sisse on astunud, millal nad võivad juba raha saada?

Meil on ülempiir ainult selles mõttes, et me ei tohi omandada enamusosalust. Peame piirduma vähemusosalustega. Alampiiri otseselt ei ole. Väiksemad seemneinvesteeringud, mida me kaalume, võivad alata mõnekümnest tuhandest eurost. Seemnefaas, millest räägitakse, on tegelikult kuni paarisaja tuhandeni. Mis veel ülempiiri puutub, siis ühest küljest on jah öeldud, et me ei tohi omandada enamust, vaid peame olema vähemusosanik. Aga põhimõtteliselt tuleneb see piir investeeringurahast, mis meil olemas on. Kui me räägime suurtest investeeringutest, siis võib-olla võiksime teha ainult paar-kolm investeeringut kogu oma varaga ja raha olekski investeeritud. Seda me aga ei taha. Me tahame rohkem ettevõtteid tekitada – pigem teeme väiksemaid, aga rohkem.

Aitäh! Palun, Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud ettekandja! Vajadus ettevõtlussektorisse pidevalt uusi ideid ja värsket õhku sisse pumbata ilmselt ei kao kunagi. Olukord muutub väga kiiresti ja ettevõtlussektor peab alati edukas olema. Teisiti ei saa. Ma tahan küsida strateegilises plaanis: mis te arvate, kuidas arengufond edasi areneb? Milline võiks olla teie ettekanne siin Riigikogus näiteks kümne aasta pärast?

Nii kaugele ei julge mõelda. Mina olen ametisse valitud viieks aastaks ja äkki ma lähen pärast seda ettevõtlusesse tagasi. Ma ei tea, kas mulle antakse nii palju aega olla. Aga viie aasta pärast ma tahaks küll rääkida, et suur osa sellest kasvuprogrammist, mida ma täna olen teile tutvustanud, on edukalt realiseeritud ja et teine kasvuprogramm, mis puudutab start-up maastikku, käib täie hooga, start-up'e tuleb juurde ja igas programmiastmes on häid tulemusi. Kui võiks unistada, siis ma alustaksin sellest, et Riigikogu ja arengufond on nagu vanem ja laps. Inimese eluaastad ja firma aastad ei ole ju täiesti kattuvad. Arengufond on viieaastane, aga mulle tundub, et ta on Riigikogu jaoks olnud nagu teismeline laps. Suhted ei ole olnud kõige paremad. Võib-olla laps on mõnikord arvanud, et ta on targem, ega ole käinud nõu küsimas, vaid õpetamas. Tahaks, et selles osas oleks meil asjad teistmoodi, et meil oleks küps suhe, et me kuulaksime üksteist ja arvestaksime üksteisega. Mulle tundub, et tänane istung on küll selles osas väga paljulubav.

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas!

Aitäh, Tõnis, didaktiliselt tugeva ettekande eest! Aga kui me arengufondi seadust siin Riigikogus tegime, siis oli Soome mudelina eeskujuks võetud standard, et suhteid luuakse ühiskonna tippudega, püütakse eri auditooriumides just juhtpositsioonil olevad inimesed viia innovatsiooni vallas ühele lainele. Siis tulevad vajalikud otsused justkui kergemini. See oli üks lähenemine. Nüüd sa ütled, et soov on elitaarsemast lähenemisest natukene eemalduda ja minna rohujuure tasandile. Ka võimalik! Olen sellega nõus. Koolides on muide õppeprogrammis praegu majandus- ja ettevõtlusõpe, need õppekavad võivad olla eraldi kas makromajanduslikud või suunatud ettevõtlusele. Kas te ka IT Akadeemia ja muude haridusprogrammidega edaspidi tegelete või mitte?

Konkreetselt IT Akadeemiaga me enam ei tegele. See programm oli n-ö projekti juhtimise mõttes arengufondi projekt tükk aega ja nüüdseks on temast saanud see, mis saanud on. On mõned õppekavad ja lisafinantseerimine. Mis puutub haridusega tegelemisse, siis jah, ettevõtlus on meie prioriteet nii seiretegevuses kui selles mõttes, et me peame nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga arutelusid selle üle, et me võiksime olla eestvedajad uue ettevõtlushariduse strateegia koostamisel. See sobib väga hästi meie muude töödega ja seda me tõesti tahame teha.

Aitäh! Palun, Jüri Jaanson!

Mind väga huvitab teie seisukoht, kas Eestis on ettevõtlusele praegu seadusandliku poole pealt mingeid takistusi.

Ma ei oska öelda, mis meil seadusandlikult võiks puudu olla. Eestis on ettevõtte asutamine väga lihtne. Ma ei tea, kas kuskil on see lihtsam. Ma ei saa öelda, et midagi on selles osas vajaka. Kindlasti võib kõiki asju paremini teha, aga konkreetset vastust mul selle kohta praegu ei ole.

Aitäh! Palun, Aare Heinvee!

Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus taandub avaliku ja erasektori sarnasusele või vastuolule. Erasektorit kindlasti iseloomustab teatud riskikapital, riskivalmidus, avalikku sektorit oleme harjunud nimetama riskivabaks. Samas erasektor ja avalik sektor kohati lähenevad, neil on ka sarnaseid tunnuseid. Kas teil oleks soovitusi ka avaliku sektori arendamiseks teatud riskikapitali kasutamisega?

Kui ma õigesti aru sain, siis te ütlesite, et avalik sektor peaks olema riskivaba. Kui me räägime riskikapitalist, siis riskikapital ei saa kunagi riskivaba olla. Samuti on riskantseid tegevusi. Kui me räägime alustavate ettevõtete toetamisest või nendesse investeerimisest, siis see on väga riskantne tegevus. Kui avalikus sektoris on üldiselt põhimõte, et avalik sektor peaks olema riskivaba või vähese riskiga, siis tuleks sellest põhimõttest selles punktis loobuda ja anda endale aru, et kui avalik sektor läheb riskiinvesteeringuid tegema, siis need on riskantsed. Need on seda lihtsalt olemuslikult.
Meil on näiteid, kus start-up'idesse toetusena pandud avalikku raha püütakse tagasi küsida selletõttu, et prognoosid ei olnud õiged. Aga prognoosid ei saagi start-up'ide puhul kunagi õiged olla. Need on alati valed – see on rusikareegel. See on väga suur juhus, kui prognoosid juhtuvad õiged olema. Minnes tegema asju, mis on oma olemuselt riskantsed, tuleb aru saada, et see keskkond on niisugune, nagu ta on. Ei saa eeldada, et kui avalik sektor läheb ja riskib oma rahaga riskikapitali turul, siis seal riski tegelikult ei ole. See ei ole võimalik! Mis puutub üldiselt avalikku sektorisse, siis selle sektori efektiivsuse suurendamisele võiks küll tähelepanu pöörata. Siin on arenguruumi kindlasti.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli!

Hea ettekandja! Ma olen aru saanud, et arengufond on loodud laiade teemade ja tulevikueesmärkide arutamiseks. Samas on uus juhtkond lõpetanud sellise programmi nagu talendiseire, mis on minu arvates Eestis üks tõsisemaid väljakutseid. Samas ma näen, et arengufond on päris palju keskendunud igasugustele ettevõtlusteemadele, mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas, aga selles valdkonnas meil juba kaks riigi sihtasutust on: KredEx ja EAS. Nii et tegelikult hakkab mingil määral toimuma dubleerimine. Kas te ei karda, et selliste uute suundade korral arengufond ei täida seaduses seatud eesmärki ja kui fookust pidevalt kitsendatakse, siis kaob arengufondi mõte üldse ära?

Ei karda, oleks lühike vastus. Ja ei dubleeri ka, oleks natuke laiendatud vastus. Mis puutub seaduses etteantud punktidesse, siis kõik, mida me teeme, tuleneb otseselt seadusest. Kui te räägite dubleerimisest, siis näiteks ettevõtlikkuse arendamine on nii meile seadusega pandud eesmärkide kui ka EAS-ile seadusega pandud eesmärkide hulgas. Järelikult seaduse järgi me mõlemad peame sellega tegelema. Strateegiline fookus, mis minu arvates on meil väga hästi paigas, on edu saavutamise esimene eeldus. Selleks me püüamegi oma tegevust fokuseerida. Mis puutub talendiseiresse, siis kavandatud talendiseire programm oli niisugune, mille tulemused olid ette teada ja mille mõju oli ette teada. Seetõttu ma ei pidanud vajalikuks seda jätkata.

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Austatud kõneleja! Mul on küsimus: kas need plaanid ja kavad on teil juba konkreetsemad ja detailsemad? Eriti huvitab mind see, et nagu eespool kõneldud, on paljudes koolides juba ettevõtlusõpe olemas. Kuidas see käib ning mis programmid ja muud meetmed abiturientide hõivamiseks olemas on ning mida planeeritakse edaspidi teha?

Plaanid on konkreetsed selles mõttes, et me oleme planeerinud teatud summad, tegevused ja tähtajad – niisugused asjad. Rahastamine ei ole veel päris selge ja seetõttu läheb käivitamisega natuke aega. Mis puutub abiturientidesse, siis ma pidasin silmas seda, et kui korraldada ühepäevane äratuskoosolek, siis peaks see ideaalis olema selline koolitus, mida viivad läbi ettevõtjad. Nad räägivad sellest, mida nemad on teinud. Ja muidugi võiks seal osaleda ka mõni koolitaja. Ettevõtja all ma ei mõtle mitte koolitusettevõtjat ega projektikirjutamise ettevõtte omanikku, vaid päris ettevõtjat. Päris ettevõtjaid paar tükki ja üks koolitaja – näiteks niisugune tiim võiks olla. Loomulikult me peame sellise teenuse turult hankima. Me kujutame ette, et võiks olla kaks kuni kolm omavahel konkureerivat tiimi, kelle edasine rahastamine sõltub sellest, kui palju tuleb tänu nende koolitustele inimesi, kes tahavad oma äriidee kallal tööle hakata. Kui need tiimid on meil olemas, siis me võiksime koolidele välja pakkuda, et vaadake, teie asi on oma abituriendid saali kokku ajada, praktikute tiim tuleb päevaks kohale ja teeb teile niisuguse koolituse. See on meie ettekujutus sellest. Sama võiks toimuda ülikoolides. Me ei mõtle, et me peaksime sekkuma õppekavadesse või -programmidesse. Me peaksime pakkuma üliõpilastele võimalust igal semestril osa võtta koolituspäevast, kus ettevõtjad selgitavad neile ettevõtluse põhiolemust.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Lugupeetud ettekandja! Paljud Riigikogu liikmed said postiga kutse osaleda äripäeval, mille korraldab ajaleht Äripäev. Ühe päeva kestev kursus või koolitus, kus osalevad meie tippjuhid, maksab 100 eurot. Seoses sellega küsin teilt: missugune on arengufondi äritreenerite hinnapoliitika?

Äritreenerite teenus peaks olema alustava ettevõtte esindajatele kas tasuta või sümboolse tasu eest. Samas äritreener, kui me räägime professionaalsest tegevusest, peaks saama oma professionaalse töö eest väärilist palka. Sellist tööd ei ole võimalik teha vabatahtliku töö korras. Sa oled tubli ettevõtja ning sult küsitakse, et äkki tuled ja räägid mõne noore inimesega. Tubli ettevõtja mõnikord tulebki ja räägib mõne tunni, aga ta ei räägi sadat või tuhandet tundi. Hinnapoliitika peab olema selline, et koolitusest kasu saaja saab seda sümboolse hinnaga või täiesti tasuta, koolitaja aga peab saama vääriliselt tasutud.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Austatud ettekandja! Te olete täna korduvalt rõhutanud seda, et investeeritakse sektoritesse, mis loovad kõrget lisandväärtust. Andsite lootust, et lisaks Tallinnale ja Tartule võib üht-teist hakata toimuma ka Narvas või isegi Jõhvis. Minu küsimus on: kuidas on uute ideedega kaetud maapiirkonnad? Kas teil on mingeid häid näiteid nn päikeseideedest, mis on realiseerunud maapiirkondades?

Jään vastuse võlgu. Ei ole häid näiteid praegu, pigem on hea kavatsus. Loodetavasti aasta pärast saan tuua sellegi kohta häid näiteid.

Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Väga suur aitäh selle ettekande ja sisukate vastuste eest! Me asume nüüd läbirääkimiste juurde. Palun kõnetooli Tõnis Paltsi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Arengufondi eesmärk on toetada meie ettevõtlust, meie riiki nii, et me saavutaksime parema positsiooni kui teised riigid, teha seda paremini kui ettevõtlusega tegelevad organisatsioonid teistes riikides. Tahaksin esimese punktina tõsta üles küsimuse, kas me ei ole hakanud selles kontekstis liialt oma naba imetlema. Ettekandja jutust käis kergelt läbi, kui te tähele panite, väikene võrdlus naaberriikidega. Riigi pakutud riskikapital aastatel 2006–2012 oli Eestis 20 miljonit eurot, Lätis 57 miljonit eurot. Mida see tegelikult tähendab? Seda, et sellel alal me jääme lätlastest iga aastaga aina rohkem maha. Loomulikult me tahaksime lätlastest paremad olla. Põllumajanduses me võrdleme iga päev toetusi Euroopa teiste riikide omadega. Minu arvates peakski seadma eesmärgiks eelkõige võrrelda samu toetusi teistes riikides. Raha selleks, et toetusi suurendada, meil on. Hiljaaegu andis üks riigiettevõte Hiina majandusele otsetoetuse üle 30 miljoni euro, ja seda tagastamatu abi korras. Isegi kui me selle investeeringu, mida arengufond endast kujutab, kaotame, on see ikka mõistlikum kui Hiina majanduse toetamine.
Teine tähelepanuväärne ettevõtmine on n-ö ettevõtluskeskkonna loomine. Juhin teie tähelepanu sellele, et riigieelarves pole arengufondil püsivat positsiooni. Nii palju kui mina tean, küsib arengufond igal aastal toetuseks 1,2 kuni 1,5 miljonit eurot. Ma arvan, et riigieelarves peaks arengufondil olema samasugune rida, nagu on teistel sihtasutustel, nagu on teatritel, näiteks.
Aga mul on etteheide ka arengufondile endale. Ettekandja jutust käis läbi, et nendel on hea meel, kui osa nendest inimestest, kes Silicon Valleysse kolivad, mõtlevad ka Eesti peale. Ma arvan, et sellest on natuke vähe. Arengufond riskib natuke liiga palju sellega, et toetab uute ettevõtete tekkimisega liiga palju Silicon Valleyt – tinglikult öeldes Silicon Valleyt.  Minu meelest ei analüüsi arengufond projektide valimisel küllalt kriitiliselt seda, kas need nn iduettevõtted hiljem oma teenitu või eelkõige siis selle väärtuse, mis nad maha müüvad, investeerivad kas kaudselt või otseselt Eestisse. Tõsi, praegu ei ole veel väga halbu näiteid, aga see risk on väga suur.
Kokkuvõtteks kolm asja. Esiteks arvab IRL, et investeerimisportfelli tuleks suurendada vähemalt sama suureks, kui on lätlastel. Teiseks, fondi opereerimiskulude jaoks peaks olema eraldi eelarvepositsioon.

Kas pikendame?

Viis sekundit, palun!

Pikendame minuti.

Ja kolmandaks: arengufond peaks projektide valikul rohkem jälgima seda, et väärtuse kasv investeeritaks otseselt või kaudselt Eestisse. Aitäh teile!

Suur tänu! Palun järgmisena kõnetooli Jaan Õunapuu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma arvan, et me saime täna hoopis teistlaadse visiooni arengufondi arengust kui varem. Härra Arro saab asutuse juhina hästi ära kasutada oma koolitajatausta. Täna oli tal küll võimalus siin meie ees rääkida pool tundi, aga ettekanne kestis 19 minutit. Nagu ma temalt oma küsimuses ka küsisin, oleksin tahtnud arengufondi juhi käest rohkem kuulda selle kohta, milliseks peab ta neid mõjusid, mis tulevad mujalt Euroopast, mis tulevad Aasiast ning Ameerika turgudelt ja ettevõtetelt.
Arengufondi varasematest ettekannetest on jäänud kõlama seisukoht, et enamik organisatsioone ei sure mitte sellepärast, et nad teevad valesid asju, vaid nad teevad õigeid asju liiga kaua. Siin võib tuua paralleeli Eesti riigiga. Meil üritatakse jäärapäiselt kinni hoida maksu-, majandus-, haridus- ja regionaalpoliitika põhimõtetest, mis sobisid Eestile taasiseseisvusaja esimesel aastakümnel. Ei soovita isegi arutada selle üle, et aeg on edasi läinud ja see, mis töötas vanasti, nüüd enam edu ei too.
Riigi edu taga on inimene. Majandus ei arene kuidagi omaette. Kõik algab sellest, kui palju üldse inimesi on, millised on nende oskused ja võimed, ning lõpeb sellega, kui hea tervisega nad on ja kui palju on aktiivselt elatud aastaid. Seetõttu on sotsiaaldemokraadid veendunud, et rääkides majanduspoliitikast ja majanduse edendamisest, on oluline, et riik suunaks oma fookuse inimestele. Sellest, milline on Eesti pere-, haridus-, tervise- ja regionaalpoliitika, sõltub Eesti pikemaaegne käekäik ja majanduse edu. Palju räägitakse sellest, et majanduse areng peab tagama ka üldise heaolu kasvu. See tähendab korralikku tööhõivet ja elanike ostujõudu, head haridust ja tervishoidu ning väljarände peatamist. Üks aitab teist. See tähendab, et riigi panust inimestesse, nende haridusse ja tervisesse tuleb käsitada kui investeeringut, mis aitab tagada majanduskasvu.
Ka igale ettevõtjale on kasulik, kui tema töötajaskond on väärikas, heade oskuste ja suure ostujõuga. Enam kui aasta tagasi avaldatud inimarengu aruande kohaselt pigem ei näe enda ja oma laste tulevikku Eestis ligi 100 000 Eesti elanikku, üle 400 000 ei osanud sellele küsimusele vastata. Ühesõnaga, lisaks 100 000 inimesele, kes on juba peaaegu otsustanud Eestist lahkuda, on veel 400 000 inimest, kes ei tea, kas nad elavad tulevikus pigem Eestis või mitte. Need arvud teevad sotsiaaldemokraate väga murelikuks. Millega me meelitame siia uusi talente, kui olemasolevad ei taha siia jääda?
Sageli tuuakse meie madalate palkade põhjuseks väike tootlikkus inimese kohta. Tõsi, keskmiselt on tootlikkus Eestis mitu korda väiksem kui näiteks Soomes, aga huvitav on seejuures see, et kui eestlane sõidab 80 km põhja poole tööle, siis tema tootlikkus järsku ei ole enam väike. Tekib küsimus, miks see nii on. Kas põhjus on töötajates või on põhjused mujal? On põhjuseks valed juhtimisotsused või miski muu?
Praegu on 80% eksportivatest ettevõtetest Eestis välisinvestorite käes. Nemad otsustavad, mida siin riigis toodetakse. Kas tegu on suure lisandväärtusega toodetega, millega kaasnevad ka kõrgemad palgad ja jääb rohkem raha tootjariiki või keskendutakse enam odava tööjõuga energiamahukale tootmisele?
Palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit juurde!

Praegu moodustab Eesti ekspordist põhilise osa väikese lisandväärtusega masinate ja seadmete, puidu- ja mööbli-, tekstiili- ja toiduainetööstuse toodang. Osalemine majanduskoostöös teenuse- ja tootearenduse vallas, teenuste ekspordis, teadusuuringutes jne peab olema meie järgmine ekspordiprioriteet. See võimaldaks pakkuda tööd ka noortele spetsialistidele, kes leiaksid endale vastasel juhul ilmselt töö välismaal.
Tulles härra Arro tutvustatud kahe kasvuprogrammi juurde, peaks ütlema, et tegemist on väga tänuväärse tegevusega. Mul on tekkinud küsimus, miks ei ole sellega siiamaani aktiivselt tegeldud. Me teame kõik, et Eesti SKT elaniku kohta on 65% Euroopa Liidu keskmisest. Eestis soovib iseenda tööandjaks olla vaid 40% tööealisest elanikkonnast, Euroopa Liidus on keskmine näitaja 45%, USA-s 61%. Vaid 5,6% tööealisest elanikkonnast on meil ettevõtjad, Euroopa keskmine on 9%.
Loodan väga, et plaanid, mille abil soovitakse pooled abituriendid, 20% üliõpilasi ja 95% ajateenijaid hõlmata ettevõtluse õppimisega, annavad oma tulemuse. 100 000 inimest ning nendest selekteeritakse lõpuks välja 5000, kes sõelale jäävad ja Eesti riigi ettevõtlusesse oma panuse annavad – loodetavasti see seitsme või kaheksa aasta pärast ka realiseerub.
Mängu pandud summad ja võimalikud tootlusnumbrid, millega Tõnis Arro siin välja tuli – umbes 200 miljonit eurot seitsme aasta peale –, on küllaltki muljet avaldavad. Annaks jumal, et see kõik ka realiseerub.
Ja veel: ehk teil õnnestub ka tasemel äritreenereid koolitada. Teil on soov aastas 20 äritreenerit Eesti ühiskonda ja majandusse abiks tuua. Loodan, et see niimoodi ka läheb ja et järgmisel aastal siin arengufondi ettekannet kuulates meie peades ei tiksu teadmine, et fond on millegi sellisega hakkama saanud, mida ühiskond eriti heaks ei kiida. Ma mõtlen siin rohkem kui 1000-ruutmeetrist büroopinda ja vähem kui 20 töötajat sellel pinnal. Loodan, et see probleem on ära lahendatud ja et fondi tulemused räägivad iseenda eest, nii et Eesti inimesed ja Eesti ettevõtjad on fondiga rahul. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Aivar Riisalu Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Palun lisaaega!

Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Head kolleegid ja lugupeetud arengufondi juht! Minu kõne tuleb selles mõttes konarlik, et ma panin selle kokku siin täna kuuldud erinevatest kildudest. Keskerakonna fraktsiooni seisukoht on selgelt see, et arengufond on Eesti riigile vajalik organisatsioon ja selle ellukutsumine oli omal ajal vägagi mõistlik. Riigil peab olema spetsialistidest koosnev sõltumatu institutsioon, kes kujundab visiooni, milliseks võiks kujuneda riigi üldine majanduspoliitika. Majandus teatavasti on kõikide asjade alus.
Oma eksistentsi esimesel perioodil oli arengufond suhteliselt normaalselt kapitaliseeritud struktuur. Siis sai ta kasutada Telekomi dividende. Seoses Telekomi aktsiate müügiga riigi poolt see kapital kadus ära ja sellest on loomulikult kahju, seda enam, et see kapital kadus just ajal, kus arengufond oleks kriisisituatsioonis kindlasti saanud kõvasti turgutada just sellist – kuidas ma ütlen? – toiduahelas natukene kõrgemal olevat innovaatilist ettevõtlust.
On selge, et me ootame arengufondilt eelkõige analüüsi selle kohta, mis võiks Eestis majanduse olukorra paremaks muuta, et ta otsiks uusi lähenemisteid. Mulle tuleb meelde üks väga sümpaatne arengufondi presentatsioon. Nimelt oli mul Riigikogu eelmises koosseisus au kuuluda majanduskomisjoni, kus arengufond presenteeris meile taastusravi ekspordi kava. Selles oli kirjas, kuidas kasutada Eesti haiglate infrastruktuuri kokkuleppel Põhjala riikidega näiteks Soome ja Rootsi pensioniealiste inimeste taastusraviks. Sellega sooviti Eesti tervishoiusüsteemi kapitali juurde tuua, riikidevahelise kokkuleppe alusel loomulikult. Võib-olla olekski see aidanud meil vähendada haigekassa eelarvest kinni makstavaid kapitalikulusid, näiteks suurte monstrumhaiglate ülalpidamiseks. Miks see projekt ei ole kuhugi liikunud? Tekib küsimus, kes ikkagi peaks seda asja ajama.
Praegu on nii, et kui arengufond isegi töötab välja mingi väga hea mõtte, siis Eesti riigi valitsuse seisukoht on pigem see, et riik ei pea tegelema ettevõtlusega. Aga vahel on riigil mõistlik ettevõtlusega tegeleda, eriti meiesuguses väikeses riigis, kus need protsessid on ikkagi suhteliselt hästi jälgitavad ja juhitavad.
Tänasest kõnest jäi kõlama, et eestlane ei ole ettevõtlik, et ta ei taha ettevõtlusega tegeleda. Toon teile lihtsa näite – või pigem mitte lihtsa näite. Ütleme, et inimesel tuleb mõte, et ta hakkab millegagi tegelema. Tal võib olla väga hea idee, ta võib teada näiteks väga head vorstiretsepti või tal võib olla üsna selge arusaam millestki muust. Tavaliselt asutataksegi meil ettevõtluses väiksemaid ettevõtteid, kes osutavad teenust või toodavad mingit suhteliselt, ei tahaks kasutada sõna "primitiivset", aga ütleme, mingit konkreetset produkti, mida on võimalik süüa. Heal juhul on võimalik seda toodet müüa või on siis võimalik kellelgi, nagu öeldakse, pead silitada ja selle eest raha küsida. Sellised ettevõtted on, nagu me teame, ühe kuni üheksa töötajaga keskmised ettevõtted ja kui tegu ei ole mingi IT-majandusega tegeleva projektiga, siis on päevselge, et arengufondi sellega mõtet minna ei ole. Panka samuti ei ole mõtet minna – sellel lihtsal põhjusel, et pangas ei võta seda inimest keegi tõsiselt. Ei ole mõtet minna ka EAS-i, sest sealgi ei võta teda keegi tõsiselt. Järelikult on inimesel oma mõtte kapitaliseerimiseks ainult üks võimalus: tunda kedagi, kes teab kedagi, kellel on raha. Siis aga võib tekkida ettevõtlusblokk sellest, et kui mina ütlen näiteks Peeter Võsale, et ma annan sinu hea idee realiseerimiseks kapitali, aga ma tahan saada sellist intressi ja kõik muud tingimused sinna juurde, siis Peeter Võsa loobub. Loobub oma koolitusfirma tegemisest, ja ongi kõik.
Tegelikult me väga palju deklareerime, et me arendame, koolitame, kasvatame. Aga kui me paneme selle koolitatud inimese praktilisse olukorda, siis teda tegelikult ei aita mitte keegi. Ma arvan, et siin on võti, miks eestlased nii väheettevõtlikud on. Nad ei pääse liikuma! Ideid on küll, aga lihtsalt ei suudeta alustada, sest natuke peab sul olema raha, et osta endale vähemalt märkmepaberit ja mobiiltelefon. Selles mõttes ma ei ole nõus arengufondi juhi väitega, et ettevõtlustakistus on põhiliselt meie peas. See tegelikult ei ole niivõrd meie peas, kuivõrd keskkonnas, sest Eestile omasele väikeettevõtlusele tuge andvat finantseerimise süsteemi meil ei ole ja selle tõttu võib meil päris palju häid ideid jääda realiseerimata.
Üks tänane tähelepanek veel. Hea kolleeg Tõnis Palts rääkis sellest, et arengufond on rahahädas ja selle finantseerimine tuleks viia vähemalt Läti tasemele. Minu, vanainimese mälus on aga selgelt meeles, et Tõnis Palts kuulub valitsuskoalitsiooni erakonda nagu ka meie majandusminister, kes samuti arengufondi asjadega võiks päris hästi kursis olla. Nii et ei maksa Riigikokku pulti halama tulla, et arengufondil raha ei ole. Otsustage see asi siis valitsuses ära!
Tõepoolest, lolle investeeringuid on Eesti riik teinud piisavalt palju. Andke see raha mõistlike meeste kätte! Sellest saaks ühiskonnale päris palju tuge ja siis oleks ka võimulolijatel lihtsam öelda, et näete, me oleme Eesti majandust turgutanud ning meid on tabanud erakordne õnn ja heaolu, nii et inimesed ei kipugi enam välismaale. Pean rahulolevalt tunnistama, et peaasjalikult lahkuvad Eestist Reformierakonna valijad, Keskerakonna omad jäävad paigale – neil pole kuhugi minna.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et Keskerakonna fraktsiooni seisukoht on arengufondi selgelt toetav. Soovime neile sitkust ja jõudu ning loodame, et meie riigi valitsejad leiavad võimaluse neid normaalselt rahastada. Riigi ülesanne ongi oma inimesi, eelkõige just ettevõtlikke inimesi toetada, juhatada neid õigele teele, anda nendele võimalus. Nii saab meie kõikide elu parem. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnepulti Kaja Kallase Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna on siin väga palju räägitud arengufondi uuest suunast ja kõike seda, mis on varem tehtud, on väga palju ka kritiseeritud. Mina siiski alustaksin sellest, et arengufondis on tehtud väga palju häid asju. Seal on tehtud häid seireid ja häid uuringuid ning meie ehk siis otsustajate ja äriühingute ülesanne on nende uuringute ja seirete tulemusi õigesti kasutada.
Härra Riisalu on küll lahkunud, aga ma tahtsin talle informatsiooniks öelda, et näiteks seesama taastusravi temaatika on saanud väljundi sellises klastris nagu Medicine Estonia. Eri meditsiiniettevõtted panevad oma pead kokku, et mõelda, kuidas saaks teha nii, et me ekspordiksime pigem meditsiiniteenust, mitte arste. Positiivseks näiteks selle kohta, mis on arengufondi seiretest välja kasvanud, võib tuua ka FinanceEstonia klastri, kus finantsteenustega tegelevad ettevõtjad on oma pead kokku pannud, et arutada, kuidas seda sektorit paremini Eestis arendada.
Täna arutatud teine tähtis arengufondiga seotud teema puudutab riskikapitali. Riskikapital on riski kapital. See tähendab seda, et selline investeerimine on alati seotud riskiga. Kui nüüd vaadata arengufondi investeeringuid, siis need on olnud siiski edukad või suhteliselt edukad. Muuseas, tulen korraks tagasi eelmise kõneleja sõnade juurde. Ta ütles, et anname raha mõistlike meeste kätte, kes siis otsustavad, kuhu oleks see parem paigutada. Pean vajalikuks mainida, et arengufondi investeeringujuht on naine. Selline väike vahemärkus.
Arengufondi puhul on väga oluline – see haakub ka uue juhi pakutud strateegiaga –, et nendest edulugudest, mis on välja kasvanud kas arengufondi seiretest või siis loodetavasti kasvavad sellest uuest kasvuprogrammist, tuleb rohkem rääkida. Ma ei ole nõus kolleeg Tõnis Paltsiga, kes esitas üleskutse, et me peaksime kuidagi piirama toetust saanud ettevõtjate minekut suurde maailma. Me ei saa seda piirata! Meie turg on paraku väike, meil on 1,3 miljonit inimest ja kui ettevõtjal on sedavõrd kaalukas ja hea idee, et ta suudab sellega olla edukas Londonis või Ameerikas, siis me peaksime tema üle uhked olema ja tema tegevust igati soodustama. Ma usun, et küllap selline ettevõtja, kellele ei ole mingeid piiranguid seatud, ka Eestisse investeerib. Küllap ta meenutab Eestit tänutundega ja kindlasti see tänutunne ei väljendu mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes Eesti suunal.
Seega uuele juhile tuleks kindlasti soovida jõudu uue strateegia elluviimisel. Meie kõigi huvides peaks olema, et Eestisse tekib rohkem ettevõtjaid, kes loovad ettevõtteid, mis võtavad inimesi tööle. Nendele inimestele makstakse palka, mille pealt makstakse makse, ja selle maksuraha abil saame aidata neid, kes omadega päris hästi toime ei tule. Aitäh!

Suur tänu! Läbirääkimised on lõppenud ja kogu päevakorrapunkti käsitlus samuti.
Meie tänane istung on lõppenud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku ja tänan veel kord kõiki, kes selle huvitava ülevaate ette valmistasid! Kõike head!

Istungi lõpp kell 11.57.