Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Mul on suur au siin viibida. Tulin lausa varem kohale, et jõuaksin närvi minna, aga väga ei läinudki.
Arengufondi on teatavasti asutanud Riigikogu, nii et see minu aastakõne siin on umbes nagu poja kojutulek, kes tuleb ja räägib, mis ta vahepeal teinud on. Nagu ikka, on see veidike kohmetu olukord. Isa-ema küsivad, mis uudist, aga poeg ei teagi, mida rääkida. Sellepärast olen ma valmistanud ette korraliku presentatsiooni. Kuna fail on valest kohast lahti, siis te näete ära olulised teemad, mis täna jutuks tulevad. Nüüd avanes faili algus.
Millest ma kavatsen rääkida? Ma tahan teile meelde tuletada, mis asi see arengufond on, ja kavatsen rohkem rääkida tulevikust. Nagu te teate, olen mina arengufondi juhi ametis olnud alles aprillist alates. Aastaaruanne, mis on kõigile veebis kättesaadav, käib möödunud aasta kohta. Aruandeperiood hõlmab eelmise juhatuse aega, seetõttu ma sellest nii palju ei räägi. Kogu minu selles ametis oldud aeg on läinud sellele, et lisaks mõne ebamugava majandusküsimusega tegelemisele olen ma tegelnud meie uue strateegia viimistlemisega, mille arengufondi nõukogu on heaks kiitnud ja mida mitmel korral ka arutanud. Peamiselt sellest ma tahangi rääkida. Eelnevalt aga paar sõna sellest, mis see arengufond üldse on. Te seda muidugi mäletate, aga vahel on hea üle rääkida ka neid asju, mis on selged.
Meie missioon, mis on meile seadusega ette kirjutatud, on kaasa aidata Eesti majanduse arengule. On ka öeldud, et me peaksime seda tegema võimalikult mõjuval viisil. Need märksõnad, mis tulenevad seadusest, on teie ees: me peaksime kaasa aitama suure lisandväärtusega töökohtade tekkele, innovaatiliste ettevõtete tekkele, positiivsetele muutustele majanduses ja ettevõtlikkuse kasvule ühiskonnas. Selleks on meile seadus ette kirjutanud kaks põhilist tegevusvaldkonda, millega me ka tegeleme. Need on seire- ja kasvuprogrammid ning investeerimistegevus. Ma räägin rohkem investeerimistegevusest, mitte seire- ja kasvuprogrammidest, sest seire- ja kasvuprogrammid on meie uus strateegiline fookus, millel ma hiljem täpsemalt peatun. Nii et senisest tegevusest kõneldes räägin ma sellest, mis on toimunud investeeringute valdkonnas.
Teie ees on meie portfelliettevõtete logod. Me oleme seni investeerinud 8 miljonit eurot, praegu on meil ootel, investeerimisvalmis teine investeerimisfond, suuruses 12,5 miljonit eurot. Õigemini on sellest esimesed väljamaksed mõne jätkuinvesteeringuna ka tehtud. Tähtis on aru saada, miks me seda teeme, miks me investeerime. Tegelikult mitte selleks, et teenida raha, selleks ei oleks avalikku investeerimisfondi vaja. Me investeerime selleks, et elavdada turgu ja ületada turutõrget. Milles see turutõrge seisneb? Kui te vaatate skeemi, mis ekraanil on, siis näete, et ettevõtete arengus, eriti tehnoloogiaettevõtete ja innovaatiliste ettevõtete arengus (neid nimetatakse võõrkeelse sõnaga start-up) on laias laastus mitu suurt faasi. Esiteks on aeg, kui nad raha kulutavad ja kui enamik neist ebaõnnestub – need on n-ö seemnefaas ja start-up-faas. Siis tekib kasvufaas, kui nad hakkavad midagi müüma ja raha teenima. Kui me vaatame eraturgu, investeerimisfirmasid, riskikapitali, investeerimispanku, siis näeme, et nemad tegutsevad selles kasvufaasi osas. Nad huvituvad ettevõtetest, kes juba raha teenivad, kes on juba turul ja kasvavad. Aga keegi neist ei taha investeerida sellises faasis olevatesse ettevõtetesse, kus ettevõte tähendab kahte inimest, kelle sülearvutis on üks äge esitlusmaterjal ja suurepärane idee. See ongi see turutõrge. Kui ei oleks selliseid investoreid nagu arengufond ja meiega koos investeerivad ingelinvestorid (need on jõukad eraisikud, kes otsustavad, et nad võivad investeerida väikseid summasid mõnesse firmasse, mida veel ei ole olemas ja mis suure tõenäosusega võib ebaõnnestuda), siis need firmad ei tekiks ega kasvaks suureks.
See seemne analoogia on iseenesest päris sobiv. Te teate, et iga taim kasvatab mitu korda rohkem seemneid, kui tal oleks paljunemiseks vaja, seda selle tõttu, et enamik seemnetest ei kasva kunagi taimeks. Näiteks männiseemnetest võib isegi 90% idanema minna, aga väikeseks taimeks metsas teiste puude all ei saa neist peaaegu mitte ükski, kui ei tule hoolitsev metsnik, ei tee valgustusraiet ega raiu teisi puid kõrvalt ära. Aga veel kindlam on seemned külvata istandusse, siis kasvab taimeks juba 70% seemnetest. Tegelikult võikski arengufondi investeerimisettevõtet, mis praegu kannab nime SmartCap, võrrelda puukooliga. Me korjame üles seemned, paneme need kontrollitud oludes kasvama, kastame ja toetame neid ning kui need on suureks kasvanud, siis müüme need kellelegi, kes paneb need kasvama kuskile veel viljakamasse keskkonda. Me ei tee seda kõike selleks, et raha teenida, vaid selleks, et meil oleks metsi ja parke, kus lapsed saaksid mängida, ning hingamiseks hapnikku, mida need puud toodavad. Tegelikult on hapnik, mida toodavad puud, võrreldav rahaga, mida toodavad ettevõtted. Me ei saa raha kuskilt mujal kui ettevõtete käest. See on asi, mis on ettevõtjatele iseenesestmõistetav, aga ühiskonnas üldiselt kiputakse seda ettevõtjatest rääkides tihti ära unustama.
Kui vaadata konkreetselt, mida me oma investeerimistegevuses teeme peale selle, et me investeerime nendesse varases faasis olevatesse ettevõtetesse, siis me tegeleme ka turu elavdamisega. Puukooli analoogiat jätkates võiks öelda, et me veename inimesi, et aednikutöö on lahe ja nad võiksid ka seda proovida. Turu arendamise meetmete hulgas on sellel slaidil kaks logo: EstVCA ehk Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon ning FinanceEstonia. Need on kaks meie osalusel või kaasosalusel algatatud ettevõtmist. Slaidi paremal pool on keskkonna arendamise alla kuuluvad asjad, milles me ise osaleme või mida me ise teeme. SeedBooster on meie oma inkubaator, kuhu me võime kontrollitult kasvama panna mõne seemne. Aga siin on ka teised asjad, mis turul hästi toimivad, nagu Garage48 või Ajujaht. Me teeme nende ettevõtmistega koostööd ja toetame kõikvõimalikke asju, mis moodustavad selle start-up-ökosüsteemi, kus väiksed innovaatilised ettevõtted võiksid kasvada. Siin slaidi keskel on Startup Wise Guys. See on selline uus ettevõtmine, kus ka arengufond on investorina sees. See on kiirendi, kuhu konkursi korras valitakse idufirmad lühikeseks ajaks ja antakse neile kõikvõimalikku tuge, et nad võiksid mõne kuu pärast saada juba korraliku investeeringu ja turule minna.
Meie investeerimispõhimõtted on järgmised: me ei tohi kunagi võtta enamusosalust, me investeerime alati erainvestoriga koos ja meie investeerimisperiood on lühike, orienteerivalt viis aastat.
Siin on toodud mõni näide. Ma ei hakka nendest kõigist rääkima. Kui mõni neist huvi pakub, siis ma võin rääkida. Kas kedagi huvitab mõni nendest firmadest?
Cleveron on asi, mida ilmselt paljud on kasutanud. Alguses olid need postkastid SmartPOST-i nime all, nüüd on postkastid müüdud, aga tehnoloogia ja arendus jäid Eestisse. Uus postkast võtab vähem ruumi, kuna see võib olla kas või kümne meetri kõrgune. Seal on üks luuk ja postkasti sees on robot, mis toob paki selle luugi juurde. See tehnoloogia on meie portfelliettevõttes praegu olemas. Sellel tehnoloogial põhinevat teenust püütakse müüa välisturgudele ja seda päris edukalt.
Modesat Communications on meie kõige edukam juhtum. Ma ei tea, kas keegi pani tähele, aga eile õhtul tuli börsiteade Ameerika firmalt, kes meilt Modesat Communicationsi osaluse on ostnud. Me ei tohtinud seda enne öelda. See on meie kõige edukam juhtum. Võiks öelda, et meie abiga suureks kasvatatud puu on viidud väga heasse keskkonda, see istutati ümber Räniorgu. Aga selle juures on tähtis, et töötajad ja arenduskeskus jäävad siia. See firma veel laieneb ka, mis on väga tähtis.
Ma ei hakka kõigist teistest ettevõtetest rääkima. Mainin veel Now! Innovations LLC-d. See on mobiilparkimise tehnoloogiat maailmas müüv firma. Näiteks põhineb Moskva parkimiskorraldus õige varsti sellel tehnoloogial.
Tähtis on mõista, et meie investeerimistegevus on olnud edukas. Selles varases faasis, kus enamik ettevõtteid ebaõnnestub, oleme meie teeninud raha, mis on suhteliselt erakordne. Meie portfell on täna rohkem väärt kui see, mis me sinna investeerinud oleme või kui palju sinna investeeritud on. Kõige tähtsam on see, et me oleme kaasanud esimese väga olulise välisinvestori, kes on omandanud firma, mida meie koos kaaspartneritega oleme arendanud.
Seda kõike me tahame veel paremini teha, aga siin on üks piirang: mida teha, et meil oleks hästi palju ettevõtteid, kelle hulgast investeeringuid tehes valida? Kui Ränioru investeerimisfirmad vaatavad iga päev läbi kümneid või sadu äriplaane, siis meil on mõnikümmend ettevõtet, kelle käekäiku me jälgime, et näha, kas nad on investeerimisküpsed isegi nii varases faasis, kui meie investeerime.
Murekoht on see, et eestlased ei taha väga ettevõtjaks saada. Ülikoolilõpetajad unistavad pigem sellest, kuidas saada tasuv töökoht. Mõelge, mis juhtuks, kui noor inimene tuleb koju, ütleb, et neil oli koolis ettevõtlusloeng ja ta tahab saada ettevõtjaks. Mis ta ema või isa talle ütleks? Enamasti seda, et äkki püüaks laps endale ikka mõne korraliku töö leida. See on kurb, et me ei ole eriti ettevõtlikud. Me oleme umbes poole vähem ettevõtlikud kui inimesed Euroopa Liidus keskmiselt.
Me oleme arengufondis mõelnud, et ei piisa sellest väiksest torust, kus on meie n-ö varuks olevad ettevõtted, vaid me peame ehitama ühe suurema lehtri, kuhu tõmmata hästi palju inimesi. Me peame käivitama kasvuprogrammi, mille nimeks me paneme "Ettevõtlik Eesti".
See on kasvuprogramm, milles me näeme kolme põhilist komponenti: ettevõtlikkuse tiigrihüpe, äritreenerite programm ning ettevõtlikkust laiemalt haarav seire- ja teavitustegevus.
Kõigepealt ettevõtlikkuse tiigrihüppest. See kahe otsaga toru tähendab, et ühest otsast lähevad inimesed sisse ja teisest tulevad ettevõtted välja. Alguses väiksed, hiljem loodetavasti suuremad, mõned on loodetavasti ka innovaatilised, tehnoloogiavaldkonna start-up'id. Kui kutsuda kokku kõik inimesed, kes Eestis vähegi võiksid huvi tunda ettevõtluse vastu, ja anda neile baasettekujutus ettevõtlusest, siis meie arvates võiks selliseid inimesi seitsme aasta jooksul kokku olla 100 000. Rohkem ei ole lihtsalt realistlik. Need 100 000 me saaksime kokku, eriti arvestades, et kui me pakuksime seda võimalust kõikidele abiturientidele, siis kohale tuleksid võib-olla pooled, kui kõikidele üliõpilastele, siis tuleks võib-olla viiendik, aga kui pakuksime ka kõikidele kaitseväelastele, siis nendest tuleks ikka enamik, sest seal käsk maksab. Nii me saame kokku juba 50%, ülejäänud 50% ehk 50 000 saaksime kokku avalikelt koolitustelt, turu pealt.
Me peame siin silmas äratuskoosoleku tüüpi ühepäevast koolitust. Mida sellega on võimalik saavutada? Me oleme veendunud ja paljud uurimused kinnitavad seda, et ettevõtjaks hakkamise peamised takistused ei ole kuskil mujal kui inimese peas. Inimestel on vale ettekujutus, et ettevõtjaks hakkamiseks peab olema väga palju teadmisi või väga palju raha ja enne, kui saab hakata raha teenima, tuleb väga palju kulutada. Neid eelarvamusi on võimalik ühepäevase koolitusega rünnata ja kõrvaldada. Inimesi on võimalik ümber veenda, et see ei ole tõsi. Oletame, et nendel koolitustel käib seitsme aasta jooksul 100 000 inimest. Tõenäoliselt enamik neist ettevõtjaks ei hakka, vaid nad lähevad koolituselt ära lihtsalt parema arusaamisega sellest, mis on ettevõtlus. Võib-olla suhtuvad nad küll oma lapsesse teistmoodi, kui see tuleb välja mõttega ettevõtjaks hakata. Nad loodetavasti ütlevad, et see oleks äge, ja küsivad, kuidas nad saaksid teda toetada. Aga 5000 inimest lahkuvad koolituselt võib-olla mõttega, et nad võiksid proovida. Nad jäävad uskuma, et need inimesed, kes on ettevõtjad, ei ole mingid erilised inimesed, nad ei ole liiga palju targemad, vaid nad on samasugused nagu teised ja ka teised võivad proovida. See on õigupoolest esimene samm selleks, et saada ettevõtjaks: ka mina võin proovida! Teine samm on see, kui ettevõte on asutatud ja esimene müük tehtud. Kolmas samm on see, kui inimene elab oma ettevõttest, see on tema põhiline sissetulek. Neljas samm on see, kui ta võtab tööle kümnenda töötaja. Siis muutub ettevõte juba professionaalseks ettevõtteks, ja ta võib ka suuremaks muutuda.
Nagu te statistikast teate, enamik Eesti ettevõtjaid ei jõua kunagi neljanda astmeni. Enamikus Eesti ettevõtetes on 1–9 töötajat. Veel kurvem lugu on see, et enamik nendest inimestest, kellel tuleb mõte, et ta võiks olla ettevõtja, ei tee seda kunagi teoks, ei jõua kunagi teise sammuni. Siin tuleb mängu meie programmi teine võtmekomponent – äritreenerid. Meil on plaan pakkuda kõigile nendele inimestele, kes tahavad ettevõtlust proovida, võimalust saada endale äritreener. See on kogenud ettevõtja, kes on võib-olla juba mitu ettevõtet asutanud ja kellel on natukene aega, tahtmist, missioonitunnet, võib-olla natukene edevust ja mingeid muid motiive veel, aga igatahes on tal natuke aega, mida ta tahaks noorte inimeste arendamiseks kasutada. Me anname talle spetsiaalse kvalifikatsiooni ja tellime talt professionaalset tööd selle aja ulatuses, mis ta tahab sellele tegevusele pühendada, on seda siis 500 või 1000 tundi aastas ehk veerand või pool tema töise tegevuse ajast. Me oleme arvutanud, et kui igale inimesele, kes tahab ettevõtlust proovida, anda kõrvale äritreener, kellel on aega temaga poole aasta või aasta jooksul süstemaatiliselt, 10–20 korda kohtuda, siis see peaks viima selleni, et kui neid inimesi, kes ettevõtlusega alustasid, oli 5000, siis sünnib umbes tuhat tüüpilist ettevõtet, mida muidu ei sünniks.
Nagu ma ütlesin, enamikus Eesti ettevõtetes on 1–9 töötajat. Statistika järgi toodab igaüks neist inimestest 16 000 eurot lisandväärtust aastas. See on väga väike summa, aga nii see paraku on. Kui tekib tuhat tüüpilist ettevõtet, kus on omanik ise ja paar töötajat, siis saadav lisandväärtus, mis hakkab igal aastal majandusse lisanduma, on 100 miljonit eurot. Kui lisaks nendele tuhandele sünnib veel sadakond edukat tehnoloogiavaldkonna start-up'i, kus lisandväärtus töötaja kohta on võrreldav lisandväärtusega Eesti suurettevõtetes, mida on üle 30 000 euro, siis tuleb siit teine 100 miljonit eurot veel lisaks.
See kasvuprogramm on meie strateegiliselt keskne ettevõtmine järgmisel perioodil. Selle peamised tulemused on järgmised. Meil on laias laastus 95 000 inimest, kes saavad ettevõtlusest aru ja kes kiirgavad ühiskonda positiivset suhtumist ettevõtlusse, mis on väga tähtis. Sünnib tuhat uut ettevõtet ja sada edukat start-up'i, mille tulemusena on meil palju parem valida, kuhu investeerida. Lõpuks pole väheoluline see, et igal aastal lisandub meie majandusse 200 miljonit lisandväärtust. Suur tänu!