Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Tutvustan teile arupärimist, mille 17 Keskerakonna fraktsiooni liiget esitavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. 2010. aastal vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõige 2 sätestab, et õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi ehk tugispetsialistide teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ja seda korraldab direktor. Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2012. aasta riigieelarve üle peetud läbirääkimiste lõpp-protokollis kinnitatakse, et osapooled leppisid kokku tugispetsialistide rahastamise jätkamises 2011. aastal kokkulepitud põhimõtete alusel. Nimelt lepiti 2011. aastal kokku, et kohalikele eelarvetele kavandatakse tasandusfondi hariduskulude hulgas pedagoogide palgavahendite toetust mahus, mis võimaldaks koolidel paremini täita põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning riiklikust õppekavast tulenevaid ülesandeid, sh toetada tugiteenuste kättesaadavust. Tartu Postimehe andmetel saatis aga haridus- ja teadusminister pärast õpetajate streiki Rahandusministeeriumisse kooskõlastamiseks ettepaneku, mille järgi peaks 1. septembrist riigilt õpetajate töötasudeks antud raha minema vaid õpetajate palkadeks. Haridus- ja Teadusministeeriumi selline samm tähendab varasema kokkuleppe tühistamist, mistõttu tuleb omavalitsustel leida eelarveaasta keskel raha koolide tugispetsialistidele palga maksmiseks. See tähendab, et omavalitsustel tekib lisakoormus, millega eelarve koostamisel ei arvestatud. Sellest tulenevalt on meil viis küsimust. Me soovime ministri selgitust. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 19. märtsil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon, ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni s.a 20. märtsil esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Kalle Laaneti lahkumise Eesti Keskerakonna fraktsioonist.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimised majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning kultuuriminister Rein Langile.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget, puudub 9.
Palun tähelepanu, päevakorra täpsustamine! 11. päevakorrapunkti arutelul, Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 187 esimesel lugemisel, teeb algataja ettekande sotsiaalminister Hanno Pevkur.


1. 14:05 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (140 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Palun kolleeg Andres Anvelt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajana!

Andres Anvelt

Proua juhataja! Head kolleegid! Ma tegelikult ei näegi vajadust siin midagi sõna otseses mõttes läbi rääkida. Ma tahan tänada nii Riigikogu õiguskomisjoni kui ka kõiki partnereid väljastpoolt Riigikogu. See nimekiri on päris pikk: Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigiprokuratuuri, Riigikohtu, ka Välisministeeriumi ja politsei esindajad ning, mis kõige tähtsam, meie, nagu öeldakse, sotsiaalsed partnerid, kelleks on MTÜ Eluliin, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu ja naisjuristide ühenduse esindajad.
Õiguskomisjonis jõuti sellises väga peenes ja sensitiivses küsimuses nagu inimkaubandus ja lõhutud elud pingelise töö tulemusena tulemini. Alguses kindlasti osale tundus, et niipea selleni ei jõutagi. Arvamuste paljusus tulenes tihtipeale ka informatsiooni vähesusest, kuid kokku võttes julgen teid kõiki üles kutsuda selle seaduse poolt hääletama, kuna kindlasti viib see Eesti õigussüsteemi sammukese lähemale rahvusvahelisele kogukonnale ja ka sellele, et me suudame olla võrdväärsed partnerid, võitlemaks isegi kuritegeliku maailma mõttes sellise ebardliku kuriteoliigiga nagu inimkaubandus. Kindlasti turgutab selle seaduse vastuvõtmine ka diskussiooni ühiskonnas, selles osas, mis puudutab inimeste igasugust, sh seksuaalset ärakasutamist materiaalse kasu eesmärgil. Ma arvan, et see tähendab teatud murrangut Eesti ühiskonnas. Me saame aru, et see, mis puudutab ühiskonna nn nõrgemat poolt ehk naisi ja tihtipeale neid kui kannatanuid, kui nad on sattunud n-ö hammasrataste vahele, ei ole ainult nende asi. Paljude diskussioonide käigus, mis selle seaduseelnõu arutelul ja ka laiemalt toimusid, jäi tihtipeale kõlama arusaam, et tuleme naistele vastu ja teeme selle seadusmuudatuse ära, nõustume sellega. Tegelikult ei tule me ju vastu naistele, me tuleme vastu kogu ühiskonnale. Kui me laseme teatud osal ühiskonnast allavett minna, sest me ei suuda neid kaitsta, siis see ei ole kindlasti ühegi soolise grupi huvi.
Ma kutsun teid kõiki üles selle seaduseelnõu poolt hääletama. Teen seda tundega, et tegelikult on see esimene samm. See on ainult määratlus karistusseadustikus. Selleks et inimkaubandusega võidelda, tuleb rääkida kindlasti ka tänapäevasest ohvriabist, mida meil nendele kannatanutele on pakkuda peaaegu olematul hulgal. Kindlasti tuleb rääkida sellest, et inimkaubandus ka inimese ostmise kujul ei tohiks olla normaalses riigis aktsepteeritud. Aga need on sammud, mida tuleb ükshaaval teha.
Nii et jõudu teile! Ma loodan, et me jõuame selle seaduse osas konsensusele. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Andres Anvelt! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 140. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 91 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:11 Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Palun kõnepulti kolleeg Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Kalvi Kõva

Väga austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Nagu me teame, reguleerib meie laudadel olev seaduseelnõu põllumajandusplasti tagasivõtmise ja taaskasutamise korda. Me teame ka seda, et Euroopa Komisjon on oma järgmises finantsperspektiivis meile pakkunud toetusi, mis kaugeltki ei rahulda Eesti põllumeeste ootusi ega vajadusi. Veelgi enam, kui ei saa maksta top-up'i, siis need toetused käesoleva aastaga võrreldes vähenevad. Sellest tingituna tuleb meie arvates väga hoolega jälgida kõiki lisakohustusi, mida põllumajandussektorile eri seaduseelnõudega võidakse panna.
Riigikogus seaduseelnõu menetlemise ajal ei saanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed ammendavat vastust küsimusele, kas seaduseelnõu toob põllumajandussektorile kaasa lisakulu. Ei saanud neid vastuseid meie ega paljud põllumajandustootjad. Ministeeriumide kooskõlastusringil olnud seaduseelnõus oli väga selgelt kirjas, et seaduseelnõu ei tohi põllumajandussektorile lisakulu juurde tuua, aga kui see jõudis Riigikokku, oli see klausel seletuskirjast kadunud.
Sellest tingituna ei saa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed seaduseelnõu poolt hääletada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalvi Kõva! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 155. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu oli 13, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:14 Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu (163 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Olga Sõtniku!

Olga Sõtnik

Lugupeetud kolleegid! Käesolev seaduseelnõu oli majanduskomisjoni istungil arutelul esmaspäeval, 12. märtsil. Määratud tähtajaks muudatusettepanekuid selle seaduseelnõu kohta ei laekunud. Seetõttu võttis majanduskomisjon vastu otsuse saata Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu 163 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 21. märtsil ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Olga Sõtnik! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid samuti ei ole. See tähendab, et me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu 163. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 14:17 Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Proua juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 160 teise lugemise arutelu toimus majanduskomisjonis esmaspäeval, 12. märtsil. Osalesid komisjoni liikmed ja komisjoni ametnikud, puudus komisjoni liige Urmas Reinsalu, keda asendas Tõnis Palts. Kuna komisjonile muudatusettepanekuid ei olnud esitatud, siis otsustas komisjon saata Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 160 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks täna, 21. märtsil ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. See otsus tehti konsensusega. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Ka teile ei ole küsimusi. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid samuti ei ole.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 160. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


5. 14:20 Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (161 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni!

Jüri Jaanson

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tahan ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu lõpphääletuse eel toonitada kahte asja.
Kõigepealt, erivajadustega inimestele, nende lähikondsetele ja nendega seotud inimestele on konventsiooni ratifitseerimine eneseväärikuse küsimus. Juurdepääsetavus, individuaalne autonoomia ning põhivabaduste ja inimõiguste kaitse ühiskonnas on selle konventsiooni kandvad talad. Viis aastat on kulunud sellest ajast, kui president andis konventsioonile oma allkirja. Viis aastat on kulunud diskussioonideks, aruteludeks, kas me ikka saame seda kõike teha või käib konventsioonis nõutav meile üle jõu. Viis aastat on kestnud ootus, kas ühiskond on valmis tunnistama erivajadustega inimeste olemasolu ja õigusi. Selle konventsiooni jõustumine sisendab kõigisse, kel on probleeme, sh ületamatuid probleeme avalikus ruumis toimetulekul, usku, et meie ühiskond võtab selge kursi maailma parandamiseks ka nende jaoks. Erivajadustega inimesed ootavad pingsalt selle eelnõu jõustumist seadusena.
Teiseks, see eelnõu on suur ja väga oluline samm edasi ühiskonna sidususe poole, kuid see on kõigest üksainus samm. Järgmised sammud peavad kohe järgnema. Nendeks on erivajadustega inimeste õiguste kaitse riikliku strateegia ja selle iga-aastaste tegevuskavade väljatöötamine, samuti diskrimineerimise ennetamise ja järelevalve mehhanismi loomine. Erivajadustega inimeste organisatsioonid ootavad siin Sotsiaalministeeriumi ja valitsuse tõhusat toimetamist ning pakuvad selleks igakülgset abi.
Head kolleegid! Kutsun teid üles hääletama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise poolt ja hindama seda, et ka erivajadustega inimestele oleksid tagatud võimalikult head võimalused oma eluga iseseisvaks toimetulekuks.
Veidi ka tehnilisest osast. Eelnõu 161 esimene lugemine lõpetati suures saalis 8. veebruaril s.a ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 22. veebruar. Muudatusettepanekuid ei esitatud. Sotsiaalkomisjoni 13. märtsi istungil tehti konsensuslikult järgmised otsused: saata seaduseelnõu 161 Riigikogu täiskogu päevakorda 21. märtsil ehk täna ja eelnõu teisel lugemisel seadusena vastu võtta. Sotsiaalkomisjon kogunes selle küsimuse täiendavaks aruteluks 19. märtsil. Siis tutvuti keeletoimetaja märkustega selle kohta, et üks kuupäev oli natuke halvasti vormistatud, ning kiideti heaks komisjoni koostatud seletuskiri ja eelnõu teise lugemise tekst.
Veel kord ütlen, et komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Tänan!

Esimees Ene Ergma

Aitäh, kolleeg Jüri Jaanson! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kutsun kõnetooli kolleeg Margus Tsahkna!

Margus Tsahkna

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma võtan sõna ainuüksi seetõttu, et te enne nupule vajutamist mõtleksite sellele, et me teeme täna suurt asja. Me ratifitseerime ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu. See tundub meie jaoks iseendastmõistetava mõttena. Me selle põhimõtte järgi omateada ka iga päev elame, kuid kahekümne aasta jooksul ei ole Eesti riik suutnud selle konventsiooniga ühineda, puuetega inimesi sisuliselt tunnustada ja neid kõigi teistega võrdseks tunnistada.
Praegu on Eestis 128 000 puudega inimest. See on 9,8% meie rahvastikust. Peaaegu igal kümnendal inimesel on puue ja senimaani ei ole neid Eestis teistega võrdselt tunnustatud. Selle konventsiooni ratifitseerimine ei loo uusi õigusi, kuna me oleme oma õigussüsteemiga jõudnud nii kaugele, et tegelikult on puuetega inimeste õigused tagatud, kuid reaalne elu ei ole järele jõudnud. Ma loodan, et kõik teie, 101 Riigikogu liiget, aitate oma igapäevases töös kaasa sellele, et tulevikus koheldaks puuetega inimesi ehk iga kümnendat inimest ka reaalselt, kõikides üksikküsimustes, võrdselt ja neile oleksid tagatud võrdsed õigused.
Ma tahan tänada kõiki puuetega inimeste organisatsioone, kes nende pikkade aastate jooksul on selle konventsiooni ratifitseerimise heaks tööd teinud. Ma tahan tänada Sotsiaalministeeriumi ametnikke, kes on pidanud päris keerulisi läbirääkimisi kohalike omavalitsustega, nii et need on lõpuks nõustunud oma eriklauslitega seda konventsiooni toetama. Ma tahan tänada ka meie kolleeg Jüri Jaansonit, kes on vedanud siin parlamendis selle konventsiooni ratifitseerimise protsessi. Ma olen kindel, et kõik, kes täna siin saalis on, hääletavad selle konventsiooni ratifitseerimise poolt. Te annate sellega väga kindla sõnumi igale kümnendale Eesti elanikule! Aitäh teile!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Palun kõnepulti kolleeg Viktor Vassiljevi!

Viktor Vassiljev

Proua juhataja! Head kolleegid! Nagu ütles eelkõneleja oma kõne alustuseks: enne kui nupule vajutada, peatume hetkeks ja mõtleme. Mõtleme selle peale, et konventsioon avati ratifitseerimiseks viis aastat tagasi. Viis aastat võttis see meil aega! Viis aastat! Mõtleme sellele, et ühiskond on nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Paraku on puuetega inimesed nõrk lüli. Mõtleme sellele, et ühiskonna tsiviliseerituse astme määrab see, kuidas suhtutakse nõrgematesse. Loomakarjas on nii, et see, kes on pikali, tallatakse jalge alla ja süüakse ära, inimühiskonnas käitutakse ikka teistmoodi. Mõtleme sellele, et meie ühiskonnas on küllalt palju kurjust ja vihkamist ning see väljendub tihtipeale ka poliitikas.
Ma saan aru, kui näiteks koalitsioonierakonna liige vaatab opositsioonierakonna liiget kui oma vaenlast. Jah, poliitiliselt me oleme võib-olla vaenlased. Samas, kui opositsioonierakond esitab seaduseelnõu, millega ta kaitseb oma valijate huve, siis see kukutatakse automaatselt läbi, sest tuleb välja, et koalitsioonierakond vihkab ka opositsioonierakonna valijaid, kes pole milleski süüdi. Nad on ju inimesed. Ka nende seas on neid, kes ei saa oma eluga hästi hakkama, seal on vaesemaid inimesi, on haigeid inimesi, on puuetega inimesi.
Täna, kui me võtame selle seaduse vastu ning ratifitseerime puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mõelgem sellele, et võib-olla on see küll väike, aga siiski esimene samm selles suunas, et meil oleks rohkem sallivust, rohkem üksteisemõistmist, et Eesti poliitika ei rajaneks ainult üksteisele ärapanemisel, vaid meil oleks rohkem konstruktiivset koostööd.
See on seadus, mille poolt hääletab ka Keskerakond. Me teeme seda üksmeeles ning mõeldes mitte ainult puuetega inimestele, vaid ka meie ühiskonna tulevikule! Tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Viktor Vassiljev! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole laekunud.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu 161. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


6. 14:32 Hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (88 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Toomas Tõniste

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Esitan ülevaate eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekutest. Pärast esimest lugemist laekus majanduskomisjonile kolm ettepanekut Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist oli muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määratud kolm kuud ja seda eelkõige eesmärgiga kaasata eelnõu menetlusse normiadressaate ja saada neilt tagasisidet ettepanekute või märkuste kujul. Mitmed muudatusettepanekud sõnastas majanduskomisjon nende ettepanekute alusel, mille kaasatud isikud olid edastanud komisjonile kaalumiseks. Komisjoni poole pöördusid ettepanekutega Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit, Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, AS Eesti Loto, Eesti Traaviliit ja Dream Toys OÜ. Lisaks laekusid komisjonile töö korras mõned ettepanekud eelnõu algataja esindajalt ning üks ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kaubandustalituselt. Peale eelnõu esimest lugemist esitati majanduskomisjonile teadmiseks ka Euroopa Komisjoni ja Malta märkused seoses eelnõus sisalduvate tehniliste normide kooskõlastamisega.
Majanduskomisjon arutas ettepanekuid neljal istungil. Esimene istung toimus 16. jaanuaril 2012. Siis andis eelnõu algataja esindaja majanduskomisjonile esmase ülevaate laekunud ettepanekutest. Teisel istungil, mis toimus 21. veebruaril 2012, tutvus komisjon töörühma koostatud muudatusettepanekute loeteluga ja eelnõu algataja seisukohtadega ettepanekute kohta. Samuti saadi ülevaade ettepanekutest, mida töörühm muudatusettepanekute loetellu ei lülitanud, ja kaalutlustest, miks nii tehti. Komisjoni istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa ning sama osakonna peaspetsialist Taivo Põrk. Lisaks neile oli komisjon oma ettepanekuid kommenteerima kutsunud ka Eesti Loto juhatuse esimehe Heiki Kranichi ja Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli.
Annan nüüd ülevaate kaasamise käigus laekunud ettepanekutest, mida eelnõu ettevalmistav töörühm muudatusettepanekute tabelisse ei lülitanud.
Esiteks, laevadel hasartmängu korraldamise küsimus. Kehtiv seadus sätestab laevadele teatud erandid. Erinevalt maismaal asuvatest kasiinodest ei pea laevades olema automaadid suletud ühte kindlasse ruumi, vaid võivad paikneda automaadialadel. Rahandusministeeriumi hinnangul on praegune korraldus mõistlik, seda käsitlust on toetanud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Teiseks, krediitkaardiga maksete tegemise keelustamine hasartmängus panuste tegemisel. Rahandusministeeriumi sõnul ei täidaks piirang seatud eesmärki, kuna isikul on võimalik krediitkaardiga võtta sularahaautomaadist sularaha, samuti võtta mobiiltelefoni vahendusel SMS-laenu või väikelaenu. Pealegi kehtiks piirang vaid legaalsetele hasartmängukorraldajatele ja ilma loata korraldatavas illegaalses hasartmängus osalemine muutuks selle maksmisviisi kasutamise võimaluse tõttu veelgi kättesaadavamaks.
Kolmandaks, spordivõistluste kokkuleppepettuste kriminaliseerimine. Ettepanek on täiendada karistusseadustikku, et kasu saamine kihlveost muutuks karistatavaks, kui selle kasu saamiseks on mängu tulemust eelnevalt mõjutatud. Põhjendus, miks seda ei toetatud, oli järgmine. Riigisiseselt oleks küll võimalik muudatust teha, kuid paraku vajab ka see Justiitsministeeriumi spetsialistide hinnangul põhjalikumat analüüsi, eriti kuriteo koosseisu sõnastamine. Rahandusministeeriumi esindaja pidas teemat oluliseks ja andis komisjonile lubaduse tulevikus sellega tegelda.
Neljandaks, vahetult enne komisjoni istungit laekus Eesti Traaviliidu ettepanek muuta reklaamiseadust selliselt, et kaotataks hobuste võiduajamisel korraldatud toto piirangud. See võis tuleneda sellest, et Eesti Loto oli esitanud ettepaneku kaotada kõik loto reklaamimise piirangud. Komisjoni liikmed soovisid ettepaneku lülitada muudatusettepanekute loetellu ja algul see sinna ka lülitati.
Viiendaks, ettepanek osavusmängude regulatsiooni muutmise kohta. Rahandusministeerium oli seisukohal, et osavusmäng on jätkuvalt hasartmäng ja selle väljajätmine hasartmänguseaduse regulatsioonist ei ole põhjendatud. Probleemi tuleks lahendada hasartmängumaksu seaduse kaudu, mida pole mõistlik asuda käsitlema selle eelnõu raames.
Komisjoni istungil toimus diskussioon, komisjoni liikmed esitasid küsimusi ja arvamusi. Selle tulemusena otsustati konsensuslikult hääletada muudatusettepanekuid järgmisel, s.o seitsmendal töönädalal. Kolmas komisjoni istung toimus 6. märtsil, kus osales eelnõu algataja esindaja Taivo Põrk, kes andis lisaselgitusi muudatusettepanekute kohta ning vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Nüüd peatun paaril muudatusettepanekul, mis ei leidnud toetust. Esimesena toon välja kolmanda muudatusettepaneku, mille oli esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille komisjon otsustas jätta arvestamata. Põhjus, miks seda ei arvestatud, oli järgmine. Esitatud sõnastuse kohaselt kuuluksid blokeerimisele kõik veebilehed ja telefoninumbrid, mille kaudu ei korraldata legaalseid kaughasartmänge, ka juhul, kui nende tegevus on täiesti seaduslik. Piltlikult öeldes oleks kõigi meie veebilehed ja telefoninumbrid kinni pandud. Oli ka põhjendus, et kui sõnastust muuta nii, et sideteenuse osutaja peaks blokeerima üksnes neid veebilehti ja telefoninumbreid, mille kaudu korraldatakse illegaalseid hasartmänge, siis tuleb arvestada, et see oleks teostatav üksnes juhul, kui näiteks internetiühenduse pakkuja suudaks jälgida kogu interneti sisu. Ehk me jõuame tagasi ACTA juurde, mis on väga aktiivselt arutatud teema. Mõnes mõttes on ta selle teemaga väga lähedalt seotud.
Veel toon välja muudatusettepaneku nr 10, mis oli ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Komisjon otsustas jätta selle arvestamata, lähtudes muudatusettepaneku selgitustest ja komisjoni istungil esitatud vastuväidetest. See puudutab serverite asukoha piirangu vajadust, mis ei olnud Rahandusministeeriumi arvates põhjendatud. Põhjendus oli ka see, et Eesti Loto tellitud analüüs, mille koostas Resoft OÜ, annab küll ülevaate võimalikest tehnilistest konfiguratsioonidest, kuid seal puudub selgitus, mil moel muutuvad Eesti mängijate andmed paremini kaitstuks tänu asjaolule, et nende andmete säilitamiseks kasutatav server asub Eestis.
Lisaks täiskogule teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekute loetelus sisalduvatele ettepanekutele hääletati komisjonis läbi viis ettepanekut, mis toetust ei leidnud. Ennekõike oli tegemist loterii reklaami puudutavate sätetega. Sealhulgas ei leidnud toetust Eesti Traaviliidu ettepanek, mis puudutas toto reklaami.
19. märtsi istungil arutati kahte eelmisel istungil komisjoni toetust leidnud muudatusettepanekut, millest üks oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek, mille eesmärk oli selgelt välistada nende hasartmängukorraldajate sponsorteadete avaldamine Eestis, kellele ei ole väljastatud Eestis tegevus- ja korraldusluba. Seda ettepanekut oli komisjon oma eelmisel istungil sisuliselt arvestanud. Teine oli sama ettepaneku täiendatud variant, mille olid välja pakkunud eelnõu algataja esindajad Rahandusministeeriumist ja mida komisjon oli täielikult arvestanud. Põhjus oli selles, et majanduskomisjoni poole oli seoses nimetatud kahe ettepanekuga pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Karl Stern, kes oli juhtinud tähelepanu asjaolule, et muudatusettepanekutes sisalduva tehnilise normi tõttu ei tohiks direktiivi 98/34 kohaselt eelnõu koos vastava parandusega seadusena vastu võtta. Parandusele pikema jõustumistähtaja andmine ei asenda spetsialisti sõnul siiski eelteavitamise nõuet. Selle info põhjal otsustas juhtivkomisjon ettepanekud uuesti läbi hääletada. Ma juhin tähelepanu, et eelnõu algataja esindaja kinnitas ka komisjoni liikmetele, et Rahandusministeerium toetab jätkuvalt kõnealuseid ettepanekuid ja on valmis seadusmuudatuse ette valmistama eraldi eelnõuna, mida saaks menetleda kõigi teavitamisreeglite kohaselt. Selle info põhjal otsustas juhtivkomisjon ettepanekud uuesti läbi hääletada ning uuel hääletamisel Rahandusministeeriumi sõnastatud ettepanek enam toetust ei leidnud. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja võttis oma ettepaneku tagasi, olles saanud Rahandusministeeriumi esindajalt kinnituse eraldi eelnõu väljatöötamise kohta.
Lõpetuseks ja eelneva pika jutu kokkuvõtteks: juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 88 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 21. märtsil (seda tehti konsensusega), teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada (ka see otsustati konsensusega) ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi s.a 4. aprillil ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Tõnis Paltsi. Kaheksa minutit.

Tõnis Palts

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kui ma asendasin komisjonis Urmas Reinsalu, sattusin osalema huvitaval, erakordsel hääletusel, kus koalitsioonierakonnad hääletasid risti vastupidi. Mulle meeldib Reformierakond, aga minu väärtushinnangud on kohati kapitaalselt erinevad Reformierakonna liikmete omadest. Tahan jõuda selleni, et sellisel tasandil vastuolu tagab ideaalse koalitsiooni. Mulle meeldib, et Reformierakond võitleb liberaalsete väärtuste ja vaba ettevõtluse eest. Ma ise usun turumajanduse jõusse kohati rohkem kui keskmine reformierakondlane. Ma usun, vastupidi mõnele idealistile, et ei ole olemas ideaalset riigiettevõtlust. Aga minu vastuolud Reformierakonna liikmetega algavad sealt, kus asi puudutab teisel tasandil väärtusi. Ärge nüüd, sotsid, arvake, et läheb halamiseks, et vaata, kus teevad töötute arvel eelarvet. Ei lähe! See tunnetus on sügavam. See vastuolu tuli hästi välja just käesoleva seaduseelnõu menetlemisel.
Ma alustan näitega väheke kaugemalt. Reformierakondlik peaminister on korduvalt rõhutanud, et nende juhtpoliitikud ei vaja laste arvuga seotud tulumaksuvabastusi. Mina ka ei vaja. Ma olen sellise eelise isegi unustanud, ainult tänu peaministrile tuleb see mulle vahetevahel meelde. Aga me ei tohiks minu meelest selliselt arutleda. Nimelt, lastega seotud tulumaksuvabastus on eelkõige märk, et me hoolime lastest ja peredest. Me ei tohi muuta märki peenrahaks. Tõsi, me võiksime arutada seda, kas seda märki ei saaks kuidagi paremaks muuta.
Nüüd veidi asjale lähemale, aga ainult veidi. Siitsamast kõnepuldist ütles reformierakondlasest valitsusliige, et alkoholireklaami võib televisioonis öösel näidata küll, kuna lapsed siis magavad. Minu jaoks ei ole küsimus selles, kas lapsed siidrireklaami näevad. Küsimus on selles, et me peame tunnistama, et alkoholireklaam on lihtsalt olemuslikult amoraalne ja ebaeetiline, olenemata sellest, kas lapsed magavad või mitte. See kategooria on otsustamisel ühe taseme võrra tähtsam kui arutelu, kas lapsed seda näevad. Ma saan aru, et sellega me piirame ettevõtlust, inimestel peab olema vabadus otsustada jne. Aga me ei tohi lubada mürkide reklaamimist. Siin ongi minu jaoks piir, mis jookseb Reformierakonna ja IRL-i vahelt. Õhkõrn piir, aga kategooria võrra kõrgemal, kui näiteks, vabandage, keskerakondlaste, osa keskerakondlaste mõte lennata suudab. See parandus tuli viimase aja poliitiliste debattide tõttu. Paranduse all ma mõtlen seda, et ma ütlesin "osa keskerakondlaste". Miks just "osa keskerakondlaste"? Sinna ma kohe jõuan.
Nüüd asjale veel lähemale, käesoleva seaduse kontekstist tulenevalt. Rahandusministeerium soovib anda riigile kuuluvale hasartmängufirmale rohkem õigusi enda reklaamimiseks. Argumendiks tuuakse, et see aitab potentsiaalsete dividendide näol suurendada eelarve tulupoolt. Ma küsisin Rahandusministeeriumi esindajalt, kas Rahandusministeeriumi seisukoht on, et riigi tulude suurendamiseks ollakse valmis suurendama pahede reklaamimist. Ma palusin vastata ei või jah. Ma ei saanud vastust. Küll aga vastasid head sõbrad Reformierakonnast hääletades sellele küsimusele jaatavalt. Ma saan neist aru. See ongi Reformierakonna poliitika. Ma ei ütle, kas see on vale või õige, aga see on Reformierakonna poliitika: igal võimalusel suurendada eelarve tasakaalu nimel tulusid. Mulle see poliitika meeldib, kuid mitte alati. Mulle ei meeldi see, kui seda tehes minnakse vastuollu minu eetiliste tõekspidamistega. Just siin on veelahkme koht. See on põhjus, miks ma olen IRL-is.
Miks ma rääkisin vahepeal osast keskerakondlastest? Sest sellel hääletamisel osa keskerakondlasi tõesti ei saanudki aru, millisel tasandil arutelu käib. Hasartmäng tekitab sõltuvust nagu tubakas, alkohol või muud ained, mille kahjulikkuses on ühiskond kokkuleppele jõudnud. Pole vahet, kas seda pahet kasutab kasumi teenimiseks riik, ettevõte või kurjategija. See raha tekib suuresti inimese sõltuvuse tõttu.
Kokku võttes: miks ma sellest räägin? Ma räägin seda sellepärast, et meil on väga hea koalitsioon, kuna selle sees on selline väike põhimõtteline vastuolu kahe erakonna vahel: ühelt poolt totaalne liberaalsus ja teiselt poolt kultuurinormidest lähtuv väikene pidurdusmehhanism. Me oleme ühel meelel eelarve konservatiivsuse osas ja vaidleme kategooriates, milleni osa opositsioonierakonna liikmeid ei ulatu. Aitäh teile!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Tõnis Palts! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde, neid on 13. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Teise ettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Kolmas ettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Neljas ettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Viies ettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Kuues ja seitsmes muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Kaheksas ja üheksas ettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Kümnes ettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Üheteistkümnes ettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Kaheteistkümnes ja kolmeteistkümnes ettepanek on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 88 teine lugemine on lõpetatud.


7. 14:53 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (182 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab teile liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. See käsitleb intelligentsete transpordisüsteemide regulatsioone liiklusseaduses. Selle aluseks on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiv, mis näeb ette raamreeglistiku kehtestamise maanteesektoris intelligentsete transpordisüsteemide rakendamiseks. Paragrahv 61, mille me välja pakume, koosneb kolmest lõikest. See paragrahv annab õigusliku aluse rakendada tulevikus Euroopa Komisjoni väljatöötatavaid üleeuroopalisi spetsifikatsioone intelligentsete transpordisüsteemide arendamisel, kasutuselevõtul ja rakendamisel. Kuidas see reaalsuses tööle hakkab, seda näitab aeg. Praegu veel ühtegi Euroopa Komisjoni intelligentset transpordisüsteemi käsitlevat spetsifikatsiooni ei ole. Teen ettepaneku see eelnõu heaks kiita.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kutsun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo.

Kalev Lillo

Austatud proua esinaine! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 182 15. märtsil. Eelnõu tutvustasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Toomas Haidak. Siin võib kasutada Toomas Haidaku sõnu, kes iseloomustas seda eelnõu kui tema arvates üldse kõige vähem ohtlikku muudatust, mis kunagi on tulnud Euroopast üle võtta. Ainuke asi, mis küsimusi tekitas, oli see, mida see intelligentne transpordisüsteem endast kujutab ja kuidas seda võib kasutama hakata. Ühe näitena võib tuua selle, et kui kunagi rakendub süsteem eCall (näiteks, kui autoga juhtub õnnetus, siis võtab auto sisuliselt ise ühendust Päästeametiga), siis hakkaks see tööle üle Euroopa, ka Eestis.
Komisjon võttis vastu konsensusliku otsuse saata eelnõu täiskogu päevakorda 21. märtsil 2012. Konsensuslikult tehti ka ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. aprill 2012 kell 18. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalev Lillo! Teile on üks küsimus. Palun, kolleeg Kajar Lember!

Kajar Lember

Aitäh! Kas te komisjonis arutasite ka seda, et Riigikontroll on avaldanud päris negatiivset hoiakut? Ta on väitnud, et see teema on ikkagi lõpuni läbi uurimata jms. Kas see teema oli teil arutlusel?

Kalev Lillo

Aitäh! Sellist teemakäsitlust komisjonis ei olnud.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, kolleeg Kalev Lillo! Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 182 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. aprilli s.a kell 18.
Eelnõu 182 esimene lugemine on lõpetatud.


8. 14:58 Maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun jällegi majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab Riigikogule maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on viia Eesti seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2009. aasta 13. juuli maagaasi siseturu direktiivi nõuetega. Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi põhieesmärk on tekitada nii elektri- kui ka gaasisektoris efektiivne konkurents ning kõiki osapooli võrdselt kohelda. Selle saavutamiseks peavad mõlema direktiivi kohaselt olema täidetud eeltingimused, millest olulisimaid on elektri või maagaasi ülekandevõrkude opereerimise ja toimimise eest vastutava ülekandesüsteemi halduri tõhus eraldamine tootjast ja müüjast. Eelnõu seab suuna muuta turukorraldus Eestis läbipaistvamaks, luua eeldused konkurentsi ja uute tarnekanalite tekkeks ning soodustada investeeringuid infrastruktuuri, suurendades sellega Eesti gaasiga varustamise varustuskindlust ja energiajulgeolekut.
Maagaasi siseturu direktiivi menetlemise käigus taotles Eesti erandit ülekandesüsteemi halduri eraldamise sätte rakendamisel, lähtudes ühe gaasitarnijaga isoleeritud gaasituru staatusest. Direktiivi artikkel 49 näeb Eestile ette erandi, mis ei nõua gaasi ülekandevõrgu halduri eraldamist gaasi tootjast ja müüjast seni, kuni mis tahes Balti riik või Soome ei ole otseselt ühendatud mõne teise liikmesriigi kui Eesti, Läti, Leedu või Soome maagaasivõrku. Olukord on muutumas. Nimelt, globaalne gaasiturg on erandi taotlemise ajaga võrreldes muutunud Eesti jaoks enam võimalusi pakkuvaks. Seda eelkõige seoses mittekonventsionaalse gaasi reservide kasutusele võtmise ja veeldatud gaasi transportimise võimaluste avardumisega, samuti seoses kliimapoliitika suundumustega ning tuumaohutusreeglite karmistamisega. Samuti on Läänemere piirkonnas tekkinud elav huvi veeldatud maagaasi tarnimise vastu. Peaaegu kaks aastat on töötanud Läänemere riikide energiaturgude integreerimise töörühmad Euroopa Komisjoni egiidi all, sh vastav gaasitöörühm.
Eesti gaasituru olukord aga ei ole muutunud, Eesti sõltub endiselt ühest gaasitarnijast ja ühest tarneallikast. Seetõttu on valitsus asunud direktiivis võimaldatud erandist hoolimata otsima alternatiivseid lahendusi, et luua eeldused toimiva gaasituru tekkeks Eestis. Üks vaieldavamaid küsimusi on olnud süsteemihalduri mudeli valik. Direktiiv näeb üleeuroopalise gaasituru kujunemise põhieeldusena ülekandevõrkude eraldamist tootmisest ja müügitegevusest. Kui 2009. aasta 3. septembril kuulus ülekandevõrk vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, siis on direktiivis jäetud liikmesriikidele võimalus valida kolme ülekandesüsteemi halduri mudeli vahel: täielik omandisuhete eraldamine, nn sõltumatu süsteemihalduri mudel ja kontserni kuuluva sõltumatu ülekandesüsteemi halduri mudel.
Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise käigus kaalusime süsteemihalduri eri mudelite rakendamist Eestis. Tuginedes teiste riikide kogemusele ja Euroopa Komisjoni mõjude analüüsile elektri- ja gaasituru paketi rakendamisel jõudsime järeldusele, et Eesti puhul on gaasituru arengu seisukohalt kõige proportsionaalsem reaalselt toimiv süsteemihalduri mudel, müüjast ja importijast sõltumatu ülekandesüsteemi halduri ehk nn TSO mudel. Eesti on seadnud eesmärgiks omandisuhted täielikult eraldada, määrata ülekandevõrgu omanik süsteemihalduriks ja tagada tema sõltumatus ükskõik millistest müügi- ja tootmishuvidest. Loomulikult teab valitsus, et ainuüksi ülekandevõrgu eraldamine ei võimalda saavutada kõiki eesmärke gaasituru liberaliseerimisel ja turu tegelikul tekkimisel (ma neid eespool osaliselt mainisin), kuid see on esimene samm gaasituru arendamisel kaugemas perspektiivis.
Eelnõu on koostatud selliselt, et praeguse süsteemihalduri ja ülekandevõrgu omaniku õiguste riive oleks minimaalne. Omandisuhete eraldamine nõuab praeguse AS-i Eesti Gaas struktuuri ümberkorraldamist, vara hindamist ja müüki, millele järgneb gaasi ülekandeteenuse osutamiseks tegevusloa taotlemise käigus gaasi ülekandeteenust osutava ettevõtja juhtimise hindamine vastavalt sätestatud nõuetele. Need nõuded on seaduseelnõus ära toodud. Et anda praegustele omanikele piisavalt aega omandisuhete ümberkorraldamiseks, sätestab eelnõu gaasituru liberaliseerimise tähtajaks 2015. aasta 1. jaanuari. Direktiivis võimaldatud erandi tõttu ei ole Eestil ajalist raami gaasituru liberaliseerimisprotsessi läbiviimiseks ning süsteemihalduril on ligemale kolm aastat aega, et võtta arvesse praegu arutluse all oleva seaduseelnõu nõudeid.
Eelnõu kohaselt on alates 2015. aasta 1. jaanuarist süsteemihaldur võrguettevõtja, kellel on ülekandevõrk, kellel on mõõtesüsteemid riigipiiril või kes neid haldab ning kellel on uutele nõuetele vastav tegevusluba gaasi ülekandeteenuse osutamiseks. Aasta pärast seaduse jõustumist esitab süsteemihaldur kava omandilise eraldamise nõuete täitmise kohta. Kui süsteemihaldur ei suuda 2015. aasta 1. jaanuariks täita gaasi ülekandeteenust osutava ettevõtja juhtimise nõudeid, peab ta ülekandevõrgu võõrandama. Ülekandevõrk võõrandatakse enampakkumisel, mis tagab selle, et saab valida parima pakkumise. Kui süsteemihalduri kontsernis jätkub maagaasi müügi- või tootmistegevus peale 2015. aastat, rakendatakse tema suhtes sunniraha. Äärmusliku abinõuna on eelnõus sätestatud ka võimalus ülekandevõrk sundvõõrandada.
Lisaks ülekandevõrgu eraldamise nõuetele sätestab eelnõu veeldatud maagaasi kasutamise võimaluse Eestis, mida varem ei ole seadustes käsitletud, ning aitab kaasa biogaasi ja biomassist saadud gaasi laiemale levikule. Samuti harmoneerib eelnõu direktiivi nõudeid tarbija õiguste laiendamise osas ning täiendab Konkurentsiameti ülesandeid ja õigusi sõltumatuse osas otsuste tegemisel gaasivaldkonnas ning koostöö tugevdamisel Euroopa Liidu partnerorganisatsioonide ja nende Euroopa Liidu organisatsioonidega, kes on pädevad gaasituru ja gaasivõrkude küsimuses. Maagaasiseaduse muutmise seadusega tehtavad muudatused gaasiturul on Eesti energiavarustuskindluse suurendamise seisukohalt olulise tähtsusega kaugemas perspektiivis (ma mõtlen siin kümmet aastat ja sealt edasi). Teisisõnu: käesolev eelnõu ei saavuta kohest mõju, aga kaugemas perspektiivis loob see Eesti energeetikas mitmeid võimalusi ja pakub tarbijatele kindlamaid valikuid ja õiglasemat hinda. Seaduse oodatav mõju on muuta turu korraldus läbipaistvamaks, tõhustada investeeringuid infrastruktuuri ning luua eeldused uute tarnijate ja tarnekanalite tekkeks. Tarnijate mitmekesisus ja täiendavate tarnekanalite olemasolu tekitab konkurentsi ning suurendab gaasivarustuskindlust ja energiajulgeolekut.
Lõpetuseks: Riigikogu majanduskomisjoni arutelu käigus oleme eelnõu algatajatena nõustunud tööversioonis ka mõne muudatusettepanekuga, mida loodetavasti tutvustab majanduskomisjoni ettekandja. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Tõnis Kõiv

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! On üldteada, et Venemaa kasutab energiakandjaid oma võimupoliitika instrumentidena. Samamoodi on üldteada, et Eesti jaoks on oluline vabaneda monopoolsest gaasitarnijast, tekitada reaalne turukonkurents ja kaudselt vabaneda ka selle võimupoliitika instrumendi mõju alt. Samamoodi on mõistetav, et nii Gazprom kui ka temaga seotud Eestis olev ettevõte on sellele muudatusele igati vastu. Neid vastuseisu väljendajaid võib siit ja sealt näha ja kuulda. Kuidas te kommenteerite meie teadlaste nime või isegi lausa Eesti Teaduste Akadeemia nime kasutades levitatud seisukohavõttu, mis on vägagi ühepoolsele allikale toetudes ja väga ühes suunas kirjutatud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Ma tahan kindlasti rõhutada, et me oleme seda eelnõu tehes pidanud üsna tihedalt konsultatsioone ka Eesti Gaasi omanikega, kelleks on ju lisaks Vene ettevõttele Gazprom Saksa ettevõte E.ON, Soome ettevõte Fortum ja Lätis registreeritud ettevõte Itera. See koostöö on minu arvates olnud asjalik. Mitmeid nende ettepanekuid on arvestatud. Ma ei ole sugugi arvamusel, nagu valitseks konsensuslik arusaam, et meie pakutud lahendus on justkui midagi unikaalset. Samasugused protsessid toimuvad väga paljudes Euroopa riikides. On olnud mõningaid erimeelsusi. Ma loodan, et esimese ja teise lugemise vahel saab erimeelsusi veel kord selgemaks rääkida. Erimeelsused on tegelikult paljuski detailides, need ei ole üldised, et kas jah või ei. Teie viidatud Eesti Teaduste Akadeemia avaldus läheb pigem sellesse rubriiki, et vastustatakse Euroopa Liidu üldist eesmärki gaasituru korraldamisel. Minu arvates on see ebatäpne küsimuse püstitus, kuna energiaturu küsimused on Euroopa tasandil kokku lepitud ja selle kokkuleppega on ühinenud 27 riiki. See on osa Euroopa siseturu arengust. Mitmed kolmandad riigid on Euroopa tasemel korduvalt püüdnud seda küsimust tõstatada. See on selgelt Euroopas kokkulepitud seisukoht ja nüüd me tegeleme selle rakendamisega. Ma arvan, et me peaksime Eesti Gaasi mõne avalduse puhul keskenduma detailidele, sellele, kas on küsimusi, mida me saaksime rohkem arvestada. See, et me peame siin mingisuguse sammu astuma, on täiesti selge. Rääkides veel Eesti omapärast, siis olin ise tollel ajal Eesti valitsuse esindaja nendel kõnelustel Euroopas ja taotlesin seda erandit. Nagu ma oma ettekandes ütlesin, on muutus võrreldes selle ajaga, kui me 2008. aastal neid diskussioone pidasime, olnud suur. On toimunud märkimisväärne areng. Keegi ei käsi meil seda erandit kasutada, vaid see on meie võimalus. Ma arvan, et me peame need sammud astuma, et luua ikkagi eeldus gaasituru tekkeks. Oleks patt jätta see võimalus kasutamata. Teaduste akadeemia avaldust ei pea ma Eesti teadlaste kõige õnnestunumaks saavutuseks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Urve Palo!

Urve Palo

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud härra minister! Eestis toodetakse praegu üle poole soojusest maagaasist. Me teame, et hinnad on päris kõrged. Talv sai just läbi ja suuri arveid on paljud näinud. Tänapäeval on kõige efektiivsemad ja hinna poolest kõige tarbijasõbralikumad koostootmisjaamad, kus toodetakse korraga nii elektrit kui ka soojust. Eestis saaks koostootmisjaamades kasutada hakkepuitu, tuleks juurde töökohti ja ka hind oleks soodsam. Praegu on Eestis ainult kolm koostootmisjaama. Mida teie majandusministrina teete, et soodustada sellise keskkonna teket, kus tekiks rohkem koostootmisjaamu? Tõepoolest, ka kodukulud siis ju alaneksid.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh selle küsimuse eest! Neid on rohkem kui kolm. Juhin tähelepanu, et märkimisväärse sammu me tegime kõik koos siin saalis siis, kui me võtsime vastu monopolide ohjeldamise seaduse. Seda ei teinud ainult mina majandusministrina. See seadus loob Konkurentsiametile reaalse keskkonna, astumaks n-ö regulaatorina samme. Ühtepidi saab ta motiveerida, aga teatud mõistes saab ka õiguslikke sunnimehhanisme kasutada, et viia kaugküttepiirkondi üle konkurentsivõimelisemale kütusele. Sellega Konkurentsiamet aktiivselt toimetab. Kindlasti peab seda tööd jätkama. See on minu meelest äärmiselt õige suund ja kindlasti on tarbijad siin võitjad. Me teeme ka investeeringuid, mis on pikaajaliselt kasulikud Eestile, Eesti inimestele ja ettevõtetele. Minu arust tuleb lisaks sellele, et on vastu võetud monopolide ohjeldamise seadus ja et Konkurentsiamet tegutseb, edasi töötada Eesti väikeasulates, väiksemates kaugküttepiirkondades kui suuremad linnad ja maakonnakeskused. Seal me peame leidma teatud motivatsioonivahendeid, et suudetaks välja pääseda tupikust. Ükskõik, millisel kujul kaugküttesüsteemid on praegu korraldatud, ettevõte ei ole motiveeritud uuendama ja efektiivsemalt soojust tootma, rääkimata sellest, et tarbijad ei ole võimelised sundima ettevõtet seda tegema. Siin tuleb leida vahendeid, kuidas see probleem lahendada. Aga suuremas osas maakonnakeskustes annab monopolide ohjeldamise seadus minu meelest piisava aluse, et neid muudatusi läbi viia. Neid ka juba tehakse. Pange tähele, mis toimub praegu Tallinnas: turule tulevad uued soojusepakkujad erinevate kütustega, gaasi konkurentsivõime tõenäoliselt väheneb, selle osakaal väheneb. Need muutused hakkavad toimuma ka mitmes teises maakonnakeskuses.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh! Äsja kuulsime, et meie enda riigi teaduste akadeemia energeetikanõukogu on välja tulnud mitte kõige targema otsusega. Aga selle eelnõu kohta on oma seisukoha öelnud ka Riigikontroll, mis samuti on meie enda riigi oma. Ta on analüüsinud seda kolmest vaatevinklist – eelnõu mõju hinnangute piisavus, eelnõu võimalikud kulud maksumaksjale ja gaasitarbijale ning sundvõõrandamise menetlusega seotud probleemid – ja jõuab kõigis neis küsimustes järeldusele, et eelnõu on koostatud ilma vajaliku analüüsi ja eeltööta. Kuidas te seda järeldust hindate? Kas ka Riigikontroll ei ole teie arvates nii tark kui majandusministeerium?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Härra Kallo, lubage korrigeerida: mina ei öelnud, et teaduste akadeemia ei ole tark. Mina ei ole sellist seisukohta väljendanud. Riigikontroll on esinenud väga tõsise kirjaga ja me oleme seda väga tõsiselt analüüsinud. Üldisele kriitikale, et meil ei ole analüüsi, meil ei ole nagu asi läbi mõeldud, vastan, et see tähendab justkui seda, et mitte ainult majandusministeerium, vaid ka kõik Eesti teised ministeeriumid, valitsus, erialaorganisatsioonid ja huvigrupid lihtsalt tulid kokku ning tegid umbropsu mingi eelnõu. Ma ei saa kategooriliselt nõustuda sellega, et ei ole analüüsi! Ma juhtisin tähelepanu, et gaasituru analüüs käib tegelikult alates 2004. aastast. Energiamajanduse arengukavade raames on gaasitemaatikat pidevalt käsitletud. On olemas Eesti Konkurentsiameti analüüs. Minu arust kõige tõsisemalt võetav analüütiline töö, mis käsitleb eri suurusega turgude tekitamist, on aga Euroopa Komisjoni arutelu. Kui seda analüüsiks mitte nimetada, siis mida üldse? On püütud näidata, et valitsus on teinud ühes küsimuses otsuse, valides kolme mudeli vahel ilma analüüsita. Ma ei saa ka sellega kuidagi nõustuda.
Mu küsimusele vastamise aeg on väga piiratud, aga me võime siingi kiiresti analüüsida kaht teist mudelit, mis me oleme välistanud. Ütlen lühidalt, et nn süsteemioperaatori mudel on sisuliselt praegu tekkiv mudel. Me oleme näinud, et senine skeem ei ole tegelikult mitte kuidagi aidanud kaasa sellele, et meil tekiks alternatiivne gaasitarnija, alternatiivne gaasipakkuja. Lihtsalt ei ole! See on olnud niimoodi 15 aastat.
Teine süsteem, mida pakutakse, on lühendina nn ITO mudel. Detailidesse minemata julgen öelda, et tegemist on nii bürokraatliku mudeliga, mida ei soovitaks mitte kellelegi. Eesti puhul tähendaks see seda, et Eesti Gaas oleks küll ettevõtte omanik, aga ta oleks ettevõtte tegevusest täielikult eraldatud. See ITO mudel, mida püütakse pakkuda, ei olnud ka Euroopa Komisjoni visioonis, üksnes väga intensiivse surve tulemusena lõpuks Euroopas anti sellele järele.
Aga ma kutsun kõiki, kel on tunne, et analüüsi on vähe, üles nendel teemadel esimese ja teise lugemise vahel arutama. Me peaksime demonstreerima, kui tarbetu oleks Eestis sellisele mudelile üle minna. Me looksime tegelikult täiesti mittetoimiva gaasivõrgu – see on meie kokkuvõtlik hinnang. Ja arvestades meie väga spetsiifilist olukorda, sh vajadust intensiivseks gaasivõrgupoolseks tegevuseks, mis ei ole võib-olla tavapärane riikides, kus gaasiturg on enam-vähem välja kujunenud, s.o põhiliselt Mandri-Euroopas, võib kinnitada, et Eestis on tarvis institutsiooni või ettevõtet, kes oleks tõeliselt motiveeritud sellega tegelema. Eesti Gaasi motivatsiooni vektorid ei ole päris sellele suunatud. Seda ei ole vaja väga pikalt tõestada.
Ma veel kord kinnitan: analüüs on olemas. Riigikontrolli muude märkuste seas oli minu jaoks üks tõsisemalt võetavaid märkusi kriitika sundvõõrandamise menetluse pihta. Julgen öelda, et me töötame ka ise praegu selles valdkonnas edasi ning ei saa välistada, et eelnõu tuleb esimese ja teise lugemise vahepeal parandada. Riigikontroll seadis ka kahtluse alla, kas Eestis on üldse võimalik kunagi gaasiturgu tekitada. Kahtlusi võib alati tekitada. Nagu ma ütlesin, tegu on ühe sammu, ühe eeldusega selleks, et midagi hakkaks juhtuma. Edasi tuleb rakendada täiendavad tegevused.
On täiesti selge, et iseseisva süsteemioperaatori mudel on väga tugev signaal, et Eesti tahab endale gaasiturgu luua. See võib olla suurema mõjuga signaal kui ükskõik milline teine tegevus valitsuse, ministeeriumi poolt. See on väga selge signaal, et me tahame seda teha, et me hakkame otsima lahendusi olukorras, kus maailma gaasimajandus vägagi kiiresti areneb.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Ka minu küsimus puudutab analüüse ja on ajendatud Eesti Gaasi juhatuse liikme kirjast, mis täna ennelõunal kõigi Riigikogu liikmete postkasti tuli. Eesti Gaasi juhatuse liige avaldab selget nördimust teie ning teie ministeeriumi tegevuse suhtes selle eelnõu ettevalmistamisel ja väidab, et osapooli ei ole ära kuulatud. Te olete korduvalt rõhutanud, et eelnõus toodud seisukohad tuginevad põhjalikule analüüsile. Eesti Gaas pöördus 1. märtsil ministeeriumi poole, et teie käest analüüsi andmeid saada. Eilse päeva seisuga neid andmeid Eesti Gaasile väljastatud ei olnud. Minu küsimus ongi: mis põhjusel te Eesti Gaasile selle põhjaliku analüüsi andmeid ei ole 20 päeva jooksul suutnud väljastada? Kas see analüüs ikka tegelikult tehtud on ja kas vastab tõele Eesti Gaasi juhatuse liikme väide, et tegelikult osapooli ära kuulatud ei ole?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ei vasta tõele. Ma olen ise mitu korda kohtunud mitte küll teie nimetatud isikuga, vaid Eesti Gaasi omanike esindajatega. Majandusministeeriumi kõrged ametnikud on kohtunud ja pidevas kirjavahetuses olnud mitte Eesti Gaasi palgaliste töötajatega, vaid Eesti Gaasi reaalsete omanikega, kes on mitmeid kordi ka minu kabinetis istunud. Tavaliselt seda eelnõude puhul ei toimu, tavaliselt te moodustaksite sellisel juhtumil siin ühe komisjoni ja hakkaksite uurima mõjuvõimuga kauplemist. Me oleme pidanud konsultatsioone! Fakt on see, et teatud küsimustes on eriarvamused, aga ma mingil juhul ei saa võtta omaks kriitikat, et me pole asjaosalisi ära kuulanud. Jah, meil on teatud küsimustes mõne omanikuga erinevad arvamused. Samas, nagu ma ühele küsimusele vastates juba ütlesin, need arvamused ei ole sugugi väga erinevad. Seda esiteks.
Teiseks, ma ei oska kommenteerida teie viidatud kirja. Enamik neid analüüse, millest ma räägin, on ju avalikud – jutt on tegelikult mudelite valikust, sellest, mis ühe või teise mudeli puhul turgude tekkimisele kaasa aitab. Need on Euroopa kogemused. Me oleme ka ise tellinud gaasituru arendamise raportid, need on internetis kättesaadavad.
Mis puutub töödokumentidesse, mis sellega seoses valitsuses ja ministeeriumis tekivad, siis mitmed neist on sellised töödokumendid, millele me ei pane punaseid kaasi ümber ega kleebi peale suurt silti "Analüüs". Need on meie töödokumendid, mida me oma sõnavõttudes ja muudel seisukohtade selgitamistel tutvustame. Ja seda teen ma täna ka siin.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Kuulan ja kuulan ning püüan aru saada, miks meil see seaduseelnõu täna siin esimesel lugemisel on. Selgelt ütlevad nii teaduste akadeemia kui ka Riigikontroll, et asi on toores. Te räägite, et asja on juba seitse aastat ette valmistatud. Aga olukord on selline, et meil gaasiturgu ei ole ja me ei tea ka, millal see tuleb. Kui me selle seaduse vastu võtame, siis me tegelikult tõstame gaasi hinda tunduvalt, seda kõigi tarbijate jaoks. Kas te siiski ei ole liiga vara selle eelnõuga siia tulnud? Mis te arvate?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kogu lugupidamises teie vastu kinnitan, et ei ole liiga vara. Ja ütleksin ka, et mitte liiga hilja, pigem just õigel ajal. Mis puutub hinda, siis see ei ole kuigi hea argument. Gaasi hinna puhul on Eestis lugu sedasi, et lõpptarbija jaoks 92 koma millegagi protsenti gaasi hinnast kujuneb väljaspool Eestit. Me ei tea, kuidas see hind tekib, aga teada on, et see on seotud nafta hinnaga. Me alati imestame, kui inimesed, kes tarbivad gaasi toasooja saamiseks, kurdavad  hinnamuutuste üle. Kui hind ootamatult kõigub 10–15%, siis see on hinnamuutus. Eestis aga tekib gaasi hinnale otsa suurus, mis selle 92 koma millegagi ja 100 protsendi vahele jääb.
Mis puutub ülekandevõrkudesse, siis nende osakaal gaasi hinnas on praegu 2–2,5%. Nüüd, kui käib vaidlus Eesti Gaasi juhatuse ühe liikmega selle üle, millist kolmest Euroopa Liidu pakutud mudelist kasutada, siis ühelgi nendest mudelitest ei ole eripära, mis kuidagi eriliselt mõjutaks gaasi hinda lõpptarbijale. Mitte ühelgi! Kõigi puhul kehtib samasugune reeglistik, kuidas gaasivõrgu tariif kujuneb. Seost ostu- ja müügihinnal gaasivõrgu ja gaasivõrgu tariifiga ei ole. See on Euroopas heaks kiidetud metoodika sedalaadi monopolide hindade pakkumisel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatet minister! Käesoleva eelnõuga saab Konkurentsiamet märkimisväärsel hulgal uusi ülesandeid juurde. Kas te olete ka arvutanud, kui suures ulatuses tekib sellega lisakoormust meie riigieelarvele ehk kui palju läheb maksumaksjale maksma valitud mudeli realiseerimine?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma ei ütleks, et see lisakoormus on märkimisväärne. Pigem on valitud mudeli puhul lisanduv töökoormus ikkagi mõõdetav tarkusega, mitte niivõrd töökohtade arvuga. Samas kasutan võimalust ja juhin veel kord tähelepanu analüüsile. Too mudel, lühendatult ITO mudel, mida vähemalt ajakirjandus soovitab meil kasutada, tähendaks Konkurentsiameti ametnike arvu märkimisväärset kasvu. See alternatiivne mudel, üks kolmest – meie seda välja ei paku –  tähendaks seda, et Konkurentsiamet praktiliselt võtab üle gaasi põhivõrgu juhtimise, tema ülesandeks saab väga paljude üksikute lepinguprojektide kooskõlastamine ja heakskiitmine. Tema ülesanne hakkab olema ka juhtide määramine sellesse põhivõrguettevõttesse jne, jne, rääkimata paljudest spetsiifilistest kooskõlastusprotseduuridest. Tuleb seega ehitada tulemüür põhivõrgu ja gaasiettevõtte omaniku vahele. Ja see koormus langeks kõik Konkurentsiametile. Seal oleks halduskoormuse kasv märkimisväärne. Aga seda mudelit me pole välja pakkunud, nii et meil ei tule sellega arvestada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Jaak Allik

Lugupeetud härra minister! Ma jätkaksin kolleeg Kaljuvee küsimust. Milline on siiski teie arvates selle eelnõu prognoositav mõju gaasi hinnale Eestis? Või sain ma teist õigesti aru, et teie arvates sellist mõju üldse ei ole?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Mõju saab olla kahepidine. Kui seadus loob eelduse alternatiivsete tarnijate ja tarneahelate tekkeks, siis tõenäoliselt tekib toimiv gaasiturg ja sel juhul on küsimus pigem selles, kuidas muutub hind maailma gaasiturul. Ma toon näite, mille peale kindlasti asjatundjad võivad öelda, et ma ajan kerget demagoogiat. Praegune reaalsus on see, et Ameerika Ühendriikides maksab 1000 kuupmeetrit gaasi 80 dollarit, Eesti Vabariigis 400 dollarit – suurusjärk on selline, ma peast ümardasin, kui dollarid eurodeks arvestasin. Niisugune on vahe!
Teisisõnu: me teeme seda selleks, et tekiksid erinevad gaasi tarnimise võimalused. Oleme koostööd teinud ka Poolaga, arutades kildagaasi kasutamist teatud ajalises perspektiivis. Veeldatud maagaas oma hinnakõikumistega on kindlasti võimalus, mis loob turul hoopis teistsuguse hinnaolukorra. Praegu kujuneb hind niimoodi, et gaasitarnija on tarbija sidunud väga karmi hinnamudeliga. Minu arvates vananenud ja mittekohasel moel on gaasi hind seotud nafta hinnaga ja nii ei mõjuta meil seda hinda miski. Aga kõne all olevate ja järgnevate sammude tulemusena on reaalne võimalus, et tekib tõesti gaasiturg, kus hind võib kujuneda praegusega võrreldes vägagi mõistlikuks, rääkimata n-ö hinna aimatavusest kõikide gaasitarbijate puhul. Praegu ei tea ükski Eesti tarnija, kui kõrgeks võib gaasi hind 2013. aastaks tõusta. Selles mõttes on turg siis märksa stabiilsem kui ühest kohast tehtavate administratiivsete otsuste korral.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Urve Palo, teine küsimus!

Urve Palo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Kuna tõepoolest gaasi hind sõltub nafta hinnast ja me teame, et nafta hind pidevalt tõuseb, siis ma väga muretsen sooja hinna pärast Eestis. On teada, et koostootmisjaamad, mis põhinevad kohalikul toorainel, toodavad soojust märksa soodsamalt kui näiteks gaasijaamad. Ka on teada, et ühtegi koostootmisjaama ei ole võimalik rajada ilma riigi toetuseta, ja nii Rootsi kui Soome on seda teed läinud. Ma küsin: kas Eesti riigil on plaanis hakata näiteks koostootmisjaamade ehitamist toetama CO2 kvoodi müügist saadud rahaga või selleks Euroopa struktuurivahenditest toetust eraldama?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Te esitate küsimuse mõneti teisest ooperist, aga ma püüan vastata. Esiteks, te ütlesite oma küsimuse sissejuhatuses seda, et gaasi hind on seotud nafta hinnaga ja see justkui on üks mõistlik plaan. Ma lihtsalt korrigeerin seda infoga, et see ei ole enam ajakohane. Gaasi hinna sidumine nafta hinnaga on tegelikult probleem, mis tuleneb monopoolsest vertikaalselt integreeritud olukorrast, kus meie üksiktarbijatel ja meie ettevõtetel pole võimalik midagi öelda. See on vananenud hinnamudel. Aga see selleks.
Mis puutub koostootmisse, siis meil on olemas seadus taastuvenergia toetuste kohta. Meil on kavas taastuvenergia toetused üle vaadata ja me loodame nendega peagi jõuda siia Riigikokku. Siis saame selle küsimuse üle arutleda. Mina esindan endiselt seisukohta, et taastuvenergia toetuste süsteemi tuleks muuta. Toetusi tuleks vähendada nii uute investeeringute tegemiseks kui ka olemasolevate puhul, ka peame toetuste puhul silmas pidama, et need oleks majanduslikult tasuvad. Praegu me teame, et koostootmisjaamad on majanduslikult vägagi tasuvad, me doteerime neid tarbijate poolt liiga palju. See on probleem. Kas see nüüd on kohaldatav kõigi väikeste soojatootjate puhul, on iseküsimus. Mis saab tulevikus CO2 kvoodi müügi tuludest? See arutelu praegu käib, kuhu oleks neid kõige mõistlikum suunata. On ka küsimus, kui suurtest tuludest me räägime. Me ju ei tea tegelikult nende ühikute turuhinda, milliseks see kujuneb aastal 2013 ja sealt edasi. Aga see töö kindlasti käib ning ka teie ettepanekud ja ideed on alati oodatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kellel võiks midagi konkurentsi vastu olla ja loodame, et see konkurents ka tekib. Aga ma küsin: kas saab välistada, et AS Eesti Gaas müüb enne 2015. aastat gaasiülekandevõrgu põhjendamatult kõrge hinnaga investorile, kes on varjatult Eesti Gaasi praeguste omanike või omaniku kontrolli all?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Eesti Gaas võib seda praegu teha, aga seadus näeb ette regulatsiooni, et põhivõrgu süsteemihaldur ja sellest tulenevalt põhivõrgu omanik peavad vastama teatud tingimustele, mida hindab Konkurentsiamet, kes annab välja tegevusloa. Kui selgub, et põhivõrgu omanik ei vasta nendele tingimustele, siis Konkurentsiamet võtab tegevusloa ära. Tingimused tuleb viia kooskõlla tegevusloaga, on ka olemas vastavad sanktsioonid. Millise hinnaga põhivõrgu omanik ülekandevõrgu müüb, on aga lõpuks müüja ja ostja vaheline kokkulepe. Kordan, et sellel müügi- ja ostuhinnal ei ole otsest mõju gaasi- ja põhivõrgutariifile. Selle puhul võetakse ikkagi varade väärtus, taastamisväärtus ja amortisatsioon arvesse. See on euroopalik metoodika, millest lähtub ka Konkurentsiamet ja milleks loob õigusliku aluse seegi seadus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Siin on korduvalt küsitud hinna kohta, aga tahaksin seda veelgi jätkata. Gaasi hinnas sisalduvad ka võrgutasud. Kui Elering eraldas põhivõrgu Eesti Energiast, siis kohe võrgutasud suurenesid 17%. Praegu saan ma elektriarve, kus ühe kolmandiku moodustab elektrienergia tasu ja kaks kolmandikku on võrgutasud. Ka Riigikontroll kardab, et kui nüüd gaasivõrgud eraldatakse, võivad võrgutasud kasvada. Siin leitakse, et see analüüs ei ole päris kohane. Tarbijat see ei huvita, et kui ta maksab gaasi eest 300 eurot, siis sellest gaas maksab 100 eurot ja 200 eurot on võrgutasud. Ta peab ikka kokku 300 eurot maksma. Kas võrgutasude järsku kasvu ei ole alust karta?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ei ole. Ja muide, teie toodud Eleringi puudutav info ei vasta absoluutselt tõele. Ma ei tea, kes niisuguseid andmeid on levitanud. Ma olen mitmelt inimeselt kuulnud selliseid meganumbreid ja -kasve, aga need lihtsalt ei vasta tõele! Esitage mulle arupärimine! Ma esitaksin asjaomased numbrid teile slaididel, et ükskord see demagoogia ära lõpeks. Kasutan võimalust  ja kordan veel kord: härra Kallo, võrgutariifil ja võrguomandil ei ole otsest suhet.  Monopoolsel ettevõttel on olemas selged reeglid, kuidas võrgutariif kujundatakse, sellel ei ole otsest seost selle nõudmisega.
Üks väike erand siiski on. Nimelt, Euroopa direktiiv, mille ülevõtmisega me tegeleme, näeb võrguettevõtjale ajutiselt ette tavapärasest tootlusest kuni 2% suurema tootluse. Selle võimaluse me anname juriidiliselt ka Konkurentsiametile. Teisisõnu, kui tavapärane tootlus selliste loomulike monopolide tariifide puhul on umbes 7%, siis Euroopa Komisjon oma direktiiviga on lubanud kuni aastani 2020 Konkurentsiametil aktsepteerida kuni 2% enam – küllap selleks, et võimalikud üleminekuga seotud lisainvesteeringud oleksid motiveeritud. See on see koht. Aga selle mõju gaasi hinnale, juhul kui see saab nii olema, on Eesti tarbija puhul ülimalt marginaalne. Ma püüdsin ühele varasemale küsimusele vastates seda teile ka piltlikult numbritele toetudes argumenteerida.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Eelnõus on rangelt öeldud, et kuni 2014. aasta 1. jaanuarini esitab gaasiettevõtja arved paralleelselt kuupmeetrites ja kilovatt-tundides. Praktilise inimesena küsin teilt, härra minister: kas te võiksite seletada, kuidas mina võin kontrollida kilovatt-tunde pärast 1. jaanuari 2014? Või peab inimene täielikult usaldama neid arveid, mis esitab gaasiettevõtja?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kõik mõõtmisseadmed on taadeldud ja kõikide taatluste üle teevad järelevalvet sõltumatud institutsioonid.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas

Aitäh! Kõigepealt sissejuhatav tähelepanek, et kui inimestega rääkida, siis arvavad hämmastavalt paljud, et kui ettevõtte nimi on Eesti Gaas, siis see ilmselt on Eesti riigile kuuluv ettevõte. Üsna vähesed avalikkuses teavad, et tegemist on ettevõttega, mille enamusosanik on Gazprom. See teadmine aga toob meid lähemale arusaamisele, et Eesti riiklikud huvid ja selle ettevõtte huvid ei pruugi sugugi alati sada protsenti kattuda.
Aga mu küsimus on hoopis teaduste akadeemia energeetikanõukogu kohta. Siin kõlas nimelt ekslik väide, et teaduste akadeemia on seisukoha võtnud. Ma kontrollisin asja. Tegu on energeetikanõukoguga, mis on eksperdikomisjon, ja selle esimees on Arvi Hamburg, kes ka selles küsimuses sõna on võtnud. Klõpsasin teaduste akadeemia kodulehel tema nime peal, tema meiliaadress on arvi.hamburg@gaas.ee. Ja domeen gaas.ee kuulub teadupärast Eesti Gaasile. Kas tegemist on Eesti Gaasi palgalise töötajaga? Kas te näete siin huvide konflikti?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kõigepealt korrektiiv. Sissejuhatuses te ütlesite, et Eesti Gaasi enamusaktsionär on Gazprom. Ta ei ole enamusaktsionär, talle kuulub 30 millegagi protsenti, aga vastavalt aktsionäride lepingule on tal kõikide otsuste kontrolli õigus. Teate, ausalt öeldes ma ei oska teie küsimusele vastata. Arvi Hamburg on minu hinnangul kõrgelt hinnatud spetsialist ja ta peaks töötama Eesti Gaasis küll, aga ma ei tea tema ametipositsiooni.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Kuulates neid vastuseid ja küsimusi, tuleb mul küsimusi kogu aeg juurde. Palju on räägitud hinnast. Hind tõuseb siis, kui kulud kasvavad, ja kui see seadus saab vastu võetud, siis hakatakse kulutusi tegema võrgu eraldamiseks, erastamiseks, investeeringuteks jne. Nagu öeldud, kui kulutusi tehakse, siis hind tõuseb. Muidugi võib vaielda, kui palju ja millal, aga täna seda ilmselt teha pole vaja. Küsimus on selline: kas mõnel riigil on positiivne kogemus, et gaasivõrgu eraldamise korral on turg konkurentsile avanenud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Mingisuguse tõsiselt võetava vahekokkuvõtte saame teha siis, kui see kolmas gaasiturupakett on rakendunud ja mingi aja toiminud – kui me räägime Euroopast tervikuna. Ärme unustame seda, et paralleelselt käib samasugune arutelu turureeglite ja nende rakendamise üle paljudes Euroopa piirkondades. Mujalgi on väga aktuaalne teema investeeringud infrastruktuuri. Ja tõepoolest, ka füüsiline infrastruktuur toestaks tegelikku turgu. Nii et tõsiselt võetava kokkuvõtte, kas Euroopa kolmas energiapakett on edukas olnud, tasuks teha võib-olla kahe-kolme aasta pärast. Samas ei saa ma kuidagi märkimata jätta, et mida rohkem te küsite, seda rohkem tekib ka mul küsimusi ja kahtlusi.
Teie küsimuse sissejuhatusest ma sain aru, et meil justkui eksisteerib gaasiettevõte, mis enam mitte kunagi mitte midagi investeerima ei pea, ja see on selline õnnis seisund, mille korral kogu aeg hind läheb allapoole. Kui see on meie visioon gaasimajandusest, siis ma arvan, et see on väga tõsine strateegiline visioon. Ka mina olen esinenud pikka aega seisukohaga, et gaasimajandus tulekski tulenevalt sellest olukorrast Eestis järk-järgult asendada muudega. Aga esialgu tasub meil pingutada selle nimel, et aega mitte maha magada, arvestades just neid põhimõttelisi muutusi, mis seoses erinevate gaasi kasutamise võimalustega maailmas on tekkinud. Muidu ma jagaks teie visiooni, et kõige parem gaas on mitte-gaas.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, härra minister! Ma küsin: kas Vabariigi Valitsusel on olemas plaan, et Eesti gaasitrassi omandab ka Eesti riik või Eesti riigile kuuluv ettevõte? Ja kui selline plaan on, kust selleks raha leitakse?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Valitsusel ei ole plaani omandada gaasipõhivõrku. Ei saa välistada, et see plaan võib tekkida, aga praegu sellist kavatsust ei ole. Meie eelnõu lähtub sellest, et me tahame luua regulatiivse keskkonna ja et niisuguseid investeeringuid teeksid selles valdkonnas tegutsevad eraettevõtted. Ei saa välistada, et me elu arenedes peame selle küsimuse juurde tagasi tulema, aga praegu seda plaani ei ole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus!

Taavi Rõivas

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma vahepeal otsisin internetiavarustest täpsustusi Arvi Hamburgi kohta ja sain teada, et tegemist on Eesti Gaasi nõunikuga. Ja kui internetis olevaid viiteid uskuda, on ta seal juba väga pikka aega olnud. Minu küsimuse mõte oli selles, et kui ta võtab nendel teemadel eksperdina sõna, olles samas ühe väga selgelt asjast huvitatud isiku palgaline, kas siin ei või olla tegu huvide konfliktiga. Või vähemalt oleks korrektne, kui ta iga kord, kui näiteks teaduste akadeemia energeetikanõukogu nimel sõna võtab, nimetaks ära ka oma püsiva töökoha AS-is Eesti Gaas. Avalikkusel oleks siis asjast ammendav informatsioon. Mis te arvate?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma olen teiega nõus sada protsenti ja rohkemgi veel. Ja see ei käi ainult tänase teemavaldkonna kohta, vaid ka laiemalt. Inimesed, kes avalikkuses aktiivselt kõikvõimalikes küsimustes sõna võtavad, võiksid tõesti oma tausta valgustada, muidu ei tea, mis kaalutlustel nad midagi arvavad.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Igor Gräzin

See Hamburgi käitumine – ma loodan, et ma saan sellest ka Keevallikuga rääkida – on muidugi akadeemilise eetika väga jäme rikkumine. Mind huvitab praegu aga üks teine teema. Sa ütlesid, ja see ongi nii, et Eesti Gaas kujutab endast teatavat kitse ja kuke ristsugutist. Seal on ikka sulelisi ja karvaseid igasuguseid. Seal on KGB firma Itera, seal on Gazprom ja seal on suhteliselt viisakas E.ON, sakslased. Mis neile seal ikka nii väga ette heita. Aga siin on probleemi koht. Konkurentsi rikub see, et Eesti Gaas ostab Gazpromi käsul omaenese gaasi. See ei ole probleem näiteks sakslaste puhul. Nemad seal lihtsalt, noh, keevitavad natukene. Kui me räägime praegu lahutamistest, kas me sel puhul teeme vahet, et Eesti Gaasil on eri omanikke, et seal on kaks suhteliselt ausat omanikku – üks on E.ON ja teine on Toivo Jürgenson?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Noh, nõue kehtib selle kohta, kellele kuulub põhitoru. Ma juhin tähelepanu, et me peame gaasitorude puhul eraldama põhitorud ja väiksed torud. Täna me räägime põhitorust, mida Eesti kaardi peal on väga lihtne vaadata ja mis on mõtlevale inimesele kergesti hoomatav. Me räägime nendest torudest. Nende torude omanik ei tohi olla isik, kes ühel või teisel moel gaasi toodab ja gaasi müüb, mõlemal pool toru otsas midagi askeldab. See on põhireegel. Need tingimused on muide nii seaduseelnõus kui ka kõnealuses direktiivis kirjas.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud minister! Täna on siin saalis palju räägitud selle eelnõu mõju hinnangutest. Kui tugineda Riigikontrolli kirjale, siis Riigikontroll toob välja, et ei ole tehtud piisavaid mõju hinnanguid. Nad on tulnud välja ka sellise huvitava seisukohaga, et kui nad kõiki neid dokumente küsisid, siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud vastasid, et eelnõu tarvis ei tehtud asjakohaseid mõjuanalüüse põhjusel, et seadusmuudatuse sisu tuleneb valitsusliidu programmist. Minu küsimus on järgmine. Kui on lihtsalt ära märgitud, et niisuguse eelnõu tegemine on valitsusliidu programmis ja pole olemas eelnõu mõju analüüse, siis kas te olete selles küsimuses konsulteerinud? Ja kas on ka kirjalikult võimalik neid lisasid saada?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Me nendest analüüsidest rääkisime pikalt ja põhjalikult. Küsimus on selles, mis analüüse keegi otsib. Analüüsida võib lõpmatult. Ma olen selle Riigikontrolli kirja läbi lugenud ja suhtun üldiselt suure austusega Riigikontrolli seisukohtadesse. Minu arust ei ole siin ka korrektne viidata teaduste akadeemia energeetikanõukogu esimehe teatud võimalikele huvidele – me ei tea, kas neid on või ei ole. Kui Riigikontroll saadab ametliku kirja, siis võiks selles konkreetselt viidata, kes see ametnik on, kes neile nii on öelnud. Minu juures on käinud kõik asjaga seotud majandusministeeriumi ametnikud ja nad on mulle kinnitanud, igaks juhuks mulle silma vaadates, et nemad küll ei ole sellist juttu rääkinud. Olgem ausad, me oleme alates 2008. aastast ühel või teisel moel seda mõju Eestile kogu aeg analüüsinud. Kõnealune väide lihtsalt ei vasta tõele!
Samas on tõesti selge, et valitsusliidu programmi koostamisel oli nii IRL-i kui ka Reformierakonna positsioon selline, et kui me tahame siin mingisuguseid samme astuda, tuleks minna seda teed. See oli üsna selge seisukoht mõlemal poolel ja baseerus see nendel analüüsidel, millest ma rääkisin.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud minister! Võib siiski arvata, et praegusele gaasi hinnale, millega Eesti Gaas müüb, tuleb juurde võrgutasu, sest praegu on ju trasside ekspluatatsioon hinna sees. Ja selge see, et võrgu haldaja hakkab seda hinda küsima ning maksma tuleb meil kohe hakata. Ma küsin: miks me ei saa siis tõmmata paralleele elektri vallas toimuvaga?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Gaas on gaas, elekter on elekter. Gaasivõrgu hind on võrguhinna sees. Täiendava hinna üle me ju härra Kaljuvee küsimusega seoses arutasime. Praegu on kõik võrgukulud võrguhinna sees ja võrgutariifi kujunemise põhimõtted võrreldes praegu kehtivatega ei muutu. Ja elekter on ikkagi Eestimaa kodudes.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Allik, teine küsimus!

Jaak Allik

Lugupeetud härra minister! Mul on küsimus seoses siin kõlanud etteheidetega härra Hamburgi aadressil, keda mul ei ole au tunda. Kas Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu koosneb ainult härra Hamburgist? Ilmselt mitte. Kas on ehk teada, et ta oma kolleegide eest, kes sinna ka kuuluvad, varjas oma seotust Eesti Gaasiga?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh selle küsimuse eest! Aga ma pean tõesti vastuse võlgu jääma. Meil, vähemalt minul isiklikult ja ka kogu majandusministeeriumil, on eri aegadel olnud üsna intensiivne suhtlus teaduste akadeemia energeetikanõukoguga. Paraku viimasel ajal ma nendega suhelnud ei ole. Ma ei oska isegi öelda, kas selle koosseis on muutunud. Ma tean, et akadeemik Lippmaa lahkus ja nõukogu esimeheks on valitud härra Hamburg, aga ma ei tea, kui palju seal koosseis on muutunud. Ent muidugi on energeetikanõukogu kollektiivne organ. Mil moel seda küsimust on seal arutatud, ei tea – ma võin kinnitada, et ei mind ega majandusministeeriumi eksperte ei ole sinna kutsutud. Tavaliselt on nii, et kui nad arutavad energeetikaküsimusi, siis kutsutakse majandusministeeriumi inimesi ka osalema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peep Aru!

Peep Aru

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mida tehakse torudega meie naabrite juures Soomes, Lätis ja Leedus?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Soome, Läti ja Eesti kohta kehtib see erand. Soomlased on praegu pigem ooteseisundis ja mõtlevad. Leedus need protsessid toimuvad, seadused on vastu võetud, käivad arutelud praeguste Leedu Gaasi omanikega. Kohati on neid  raske jälgida, seal on üsna palju erinevaid küsimusi, mida arutatakse kord tohutu kõrge poliitilise temperatuuri juures, kord jälle mitte. Igal juhul suund on umbes sama. Läti ei ole selles vallas minu teada veel lillegi liigutanud. Ent see erand on neil olemas. Aga kogu see informatsioon ei ole kõige värskem.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Eile oli Jõgeval omavalitsuspäev, kus kerkis üles küsimus kõrgetest kütte hindadest. Näiteks Jõgeval tuleb ühe megavatt-tunni eest koos käibemaksuga maksta – need on Konkurentsiameti andmed – 81,61 eurot, Pärnus aga 49,55 eurot. See on suur vahe. Meile on väga hästi selgitatud, et hakkepuiduga kütmine oleks tunduvalt odavam. Ma küsin veel korra üle: kuidas te plaanite seda soodustada või mis kavad teil üldse on, et see hakkaks omavalitsustele kergemini kätte tulema ja majad saaksid odavamalt köetud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Meil on olemas regulatiivne keskkond, kus Konkurentsiametil on võimalus kaugkütteettevõtteid nii motiveerida kui ka neid sundida tegema investeeringuid, mis peaks tagama konkurentsivõime. Võti on paljuski omavalitsuste käes, kuna nemad peavad langetama praktilisi otsuseid kaugküttepiirkondade ja -ettevõtete omandivormide ning investeerimiskohustuste üle. Kui on võimalik rakendada elektri ja sooja koostootmist, siis on täiesti olemas seadusandlik baas selle täiendavaks majanduslikuks toetamiseks. Keskkonnainvesteeringute Keskuses on meil avatud mitmed meetmed, mis võimaldavad toetusi väiksematele linnadele. Need on olnud üsna mastaapsed summad, kroonides paarsada miljonit, kui mitte rohkem. Kindlasti tuleks seda programmi jätkata. Eraldi teema, mille kallal ma näen vajadust töötada, on väikeasulad, väikealevid. Seal on olukord keerulisem. Nii et tuleb see teema hoida päevakorral ja me kindlasti töötame selle nimel, et olukord muutuks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud minister! Te jätsite mu küsimusele ennist vastamata. Te ütlesite, et see seaduseelnõu baseerub analüüsidel. Eelnõu esitamise hea tava näeb ette, et eelnõule lisataksegi analüüsid, seisukohavõtud, kooskõlastused jne. Minu küsimus on: kas on võimalik saada kirjalikult neid analüüse, seisukohavõtte ja kooskõlastusi?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kindlasti, aga kohustuslik on ikkagi eelnõu seletuskiri koos vastavate lisadega. Ja need on ju esitatud.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister! Ma palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Kalle Pallingu!

Kalle Palling

Austatud istungi juhataja! Hea minister, kes peab vist kahjuks ära hiilima! Head kuulajad! Maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine toimus majanduskomisjonis s.a 15. märtsil. Istungil osalesid juhataja Arto Aas, Riigikogu liikmed Urve Palo, Kalev Lillo, Kalle Palling, Olga Sõtnik, Toomas Tõniste, Tõnis Palts ja Rein Aidma, eelnõu tutvustasid ja kommenteerisid algataja esindajatena majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juht Ando Leppiman ja sama osakonna energiaturu talituse peaspetsialist Helja Kulderknup.
Eelnõu eesmärk on eelkõige viia seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta. Samuti on eelnõu algataja, lähtudes muutunud olukorrast gaasiturul, otsustanud loobuda selle direktiivi artiklist 49, mis nägi ette Eestile erandi ega nõudnud, et Eesti teostaks ülekandesüsteemi omandilise eraldamise gaasi tootjast ja müüjast seni, kuni mõni teine Balti riik või Soome ei ole otseselt ühendatud mõne muu liikmesriigi maagaasivõrku kui Eesti, Läti, Leedu või Soome. Selle kõige eesmärk on luua eeldused reaalselt toimiva gaasituru tekkeks. Praegu sõltub Eesti soojamajandus suuresti Venemaa Gazpromi tarnitavast gaasist. Seda on ligi 50%, mis tähendab selgelt ühe tarneahela riski, samuti energiajulgeoleku riski. Elektritootmises on gaasi potentsiaal praegu kasutamata. Selgelt on näha, et nii maailma gaasituru arengust kui ka Euroopa kliimapoliitikast tulenevalt võiks Eesti gaasiturgu teisiti korraldades võita. Üks tarneahel ei taga konkurentsi tekkimist, mis tähendab, et maagaasi osatähtsus hakkab hoopis vähenema. Turu liberaliseerimise tulemusel tekib konkurents, mis võimaldab tarbijail vabalt valida tarnijat, ja nii kujuneb konkurentsitingimustele vastav hind.
Härra minister selgitas samuti, et tegemist on direktiivi ülevõtmisega. Pikemalt peatus ta nendel variantidel, mis näevad ette direktiivi nõuete ülevõtmist, ja seletas, miks Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku kasutada esimest varianti ehk omandilist eraldamist. Selle argument on selgem ja läbipaistvam protsess ning see on olnud ka Euroopa Komisjoni esimene eelistus. Teine ja kolmas variant, vastavalt sõltumatu süsteemihalduri mudel (ISO) ning sõltumatu ülekandevõrgu halduri mudel (ITO), nõrgestaksid gaasituru arengut.
Ministri selgituste kohaselt on küsimus olnud, miks Eesti ei kasuta erandit, mida ise on taotlenud. Erand võimaldab gaasi tootja gaasi transportijast eraldamata jätta. Erandi mittearvestamine tuleneb muutunud olukorrast ja arengutest: on vaja luua võimalus eri pakkujate turule tulekuks. Minister kinnitas ja toonitas korduvalt, et väited, nagu ei oleks piisavalt konsulteeritud ja räägitud osapooltega, ei pea paika. Tihedalt on kohtutud kõigi osapoolte esindajatega, kelleks on siis Gazprom, E.ON, Fortum ja Itera.
Kuna tegemist on nii olulise teemaga, siis otsustas majanduskomisjon oma istungil kõik küsimused väga põhjalikult üle käia ja koostada äärmiselt detailse protokolli, mis on juba saadaval Riigikogu koduleheküljel majanduskomisjoni lingi all. Annaksin ka teile detailse ülevaate, mis küsimusi esitati ja millised olid eelnõu algataja vastused.
Kas see, mida Eestis plaanitakse, on Euroopas erandlik või tavapärane toiming? Tegemist on väga tavapärase protsessiga. Kõik Euroopa Liidu riigid peavad kolmanda energiapaketi üle võtma. Ülevõtmiseks valitakse ka mujal Euroopas valdavalt sama viis, mida Eestis eelnõu algataja soovib kasutada. See on siis täielik omandiline eristamine. Ka Euroopa Komisjon eelistab täielikku omandilist eristamist.
Järgmine teema: Eesti Gaas ja Riigikontroll on välja toonud, et seda mudelit ja neid prognoositavaid arenguid ei ole piisavalt analüüsitud. Kas ei ole tegu mitte ülemäärase kiirustamisega? Selgitus: juba energiamajanduse arengukavas 2004. aastast on nenditud, et Eesti gaasitarned baseeruvad ainult ühel tarnijal ja tarneahelate mitmekesistamine peaks riigi prioriteet olema. Sama tõdetakse energiamajanduse arengukavas aastast 2009, kus on eesmärgiks seatud LNG ehk veeldatud maagaasi terminali rajamine. Nii et avatud gaasituru tekke protsess on käinud juba ligemale kümme aastat.
Järgmine küsimus: ehk võivad kellelgi tekkida etteheited, et seadusloome abil viiakse õiglane hind allapoole? Kui lühikeseks ajaks võivad tarbijahinnad tõesti tõusta, siis tegelikult on turu liberaliseerimise mõte saavutada pakkujate mitmekesisus, tänu millele peaks hind siiski kaugemas perspektiivis langema. Seda on hea võrrelda äsja Eestis toimunud elektrituru liberaliseerimisega, mis viiakse lõpule järgmise aasta 1. jaanuariks.
Kuidas on eelnõu koostamisel arvestatud energiajulgeoleku aspekti? Praegu on olukord selline, et gaasi osa on kogu energiabilansis ca 10%, sh soojatootmisel 50%. Gaas tuleb naaberriigist, kus ei rakendata samu reegleid, mis Euroopa Liidus. See on väga selge energiajulgeoleku risk. Kuna me sõltume ühest tarnijast ja tema poolt suhteliselt suvaliselt määratud gaasi hinnast, siis on suur oht langeda energiajulgeolekut puudutava poliitilise manipulatsiooni ohvriks.
Istungil käsitleti ka LNG terminali temaatikat. Küsimus kõlas, kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on ülevaade LNG terminali käekäigust. Ühe küsimusena on üleval olnud regionaalse terminali rajamine, kusjuures tuleb arvestada, et regionaalne terminal peab vastama teatud kriteeriumidele, mis on väga rangelt fikseeritud. Sugugi iga terminal ei saa olla regionaalne terminal. Regionaalne terminal peab suutma rahuldada laiema regiooni vajadust, millena defineeritakse kolme Balti riiki koos Soomega. Väiksema regioonina defineeritakse kolme Balti riiki. Asukohavaidlused tulenevad peamiselt sellest, et terminali ehitamiseks on võimalik saada investeeringutoetust Euroopa tulevastest fondidest. Kui tegemist on terminaliga, mis ei suuda rahuldada ühe või kahe riigi vajadusi, siis ei vasta see kokkulepitud regionaalse terminali kriteeriumidele ja see ei võimalda ka taotleda investeeringutoetusi. Viimaseid on aga vaja, et projekt oleks investoritele piisavalt tasuv. Asukohadiskussioon jätkub. Euroopa Komisjon viib läbi täiendavaid ja senisest põhjalikumaid uuringuid, et otsustada regionaalse terminali asukoht ja see, mismoodi seda teha. Uuringu tähtaeg on käesoleva aasta september. Samas ei keela praegu keegi eraettevõtetel terminali investeerida, tulla gaasiturule ning hakata gaasi tootma. Riigi positsioon on praegu selline, et tuleb jälgida, mida eraettevõtted teevad. AS Elering on ettevõttena lähemalt seda turgu vaadanud, algatanud uuringud ja arutanud võimalikku terminali asukohta.
Järgmine teema: kas ei nähta ohtu, et gaasivõrgu omandamise hind võib ootamatult oluliselt tõusta? Siin on tegu Konkurentsiameti ülesandega – tema peab garanteerima, et gaasivõrgul oleks õiglane hind. Konkurentsiamet hindab seejuures, milline on omaaegne soetusväärtus, milline on taastamisväärtus, milline on võrgu eri osade amortisatsioon. Kõik see kujundab lõpuks võrgu soetamise hinna. See metoodika välistab kunstlikult kõrge hinna gaasivõrgu omandamisel.
Kuidas on siis lood gaasivõrgu võimalike omandajatega? Vastavalt seadusele on AS-il Eesti Gaas kohustus teatud ajaks võrk ära müüa. Kuskil ei ole kirjas, kellele ta peab selle müüma. See, kas AS Elering on üks potentsiaalseid ostjaid, selgub aja jooksul. Kuskil ei ole otsust selle kohta, et Elering peaks omandama gaasivõrgu. Praegu on vaid teada, et AS Eesti Gaas on juba hakanud otsima võimalikku gaasivõrgu ostjat.
Üks põhimõtteline küsimus, mis siin arutelu käigus juba kõlas, leidis käsitlust ka komisjonis. Eelnõu praeguse versiooni kohaselt on uuel omanikul õigus küsida 2% kõrgemat põhivõrgutasu, mille kohta Konkurentsiamet on kirja saatnud. Selgitus on selline, et praegu on see õigus välja pakutud, kuna eelnõu koostamise ajal tundus see olevat mõistlik kompromiss, mida võrgu omanik soovis. Nüüdseks on mõni kuu edasi läinud ja läbirääkimiste ulatust vaadates tundub, et see lahendus ei pruugi olla mõistlik ja võib-olla selle üle ei olegi vaja läbi rääkida. Nii ei saa selle mõju tarbijatariifile veel täpsemalt hinnata. Tuleme selle teema juurde komisjonis kindlasti esimese ja teise lugemise vahel tagasi.
Nüüd teema, mis on eri analüüsides, samuti meedias ja tänagi siin rohkelt käsitlust leidnud. See on sundvõõrandamine, mis on eelnõus ühe meetmena kirjas. See on kindlasti kõikides diskussioonides olnud peamine arutelu objekt, seda nii Riigikontrollis kui ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnas ning muidugi ka Eesti Gaasi omanike ringis. Sundvõõrandamine kui selline pole maagaasiseaduse mõistes kindlasti uus asi. See on ka praeguses seaduses olemas. Millisel juhul võib Konkurentsiamet taotleda gaasivõrgu sundvõõrandamist? Need alused on: kui gaasivõrguettevõtja tegutseb ilma tegevusloata või ei jätka tegevust või kahjustab mõnel muul viisil gaasituru toimimist. Nagu eelmise teema kohta sai öeldud, peame sellegi juurde esimese ja teise lugemise vahel tagasi tulema ja täiendavalt hindama selle meetme proportsionaalsust õigusriigi põhimõtetega ja taotletava eesmärgiga. Direktiivis on ette nähtud ka teistsugused meetmed, mida oleks võimalik rakendada ja mis oleksid piisavalt karmid, viimaks läbi tegevusi, mis seaduses kirjas on. Üks selline meetod on sunniraha.
Viimase suure teemana käsitleti seda, kuidas me tagame, et uus omanik on julgeoleku seisukohalt Eestile ohutu. Mis protseduur selle garanteerib? Konkurentsiamet kontrollib tegevusloa andmisel gaasivõrgu uue omaniku tausta. Seejärel kontrollib ettevõtte tausta Euroopa Komisjon. See peaks tagama, et gaasivõrgu omanik on igatpidi lahutatud müüjast, ja võtma igasuguse võimaluse manipuleerimiseks.
Edasi tegi majanduskomisjoni esimees kaks ettepanekut. Esiteks, volitada majanduskomisjoni esimeest küsima vajaduse korral pärast muudatusettepanekute laekumist eelnõu teise lugemise teksti osas Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt täiendavat õiguslikku analüüsi, et vähendada kriitikat õigusliku analüüsi vähesuse kohta. Teiseks, rakendada muudatusettepanekute esitamise tavapärase 10-tööpäevase tähtaja asemel 15-tööpäevast tähtaega. Seda selleks, et kõikidel osapooltel oleks võimalik esimese ja teise lugemise vahel teksti piisava põhjalikkusega süveneda ja oma ettepanekud esitada. Muu hulgas teavitas komisjoni esimees, et maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise eelsele arutelule plaanitakse kutsuda ka Konkurentsiameti ja Eesti Gaasi esindajad.
Tulenevalt sellest, et eelnõu läheb algatajaga kooskõlastatult esimesele lugemisele õigusselguse huvides normitehniliste muudatustega, tegi eelnõu vastutav nõunik ettepaneku, et majanduskomisjon koostab eelnõu juurde seletuskirja muudatuste kohta, mis on eelnõusse tehtud. Algteksti juurde esitatud seletuskirja parandama ei hakataks.
Otsused olid järgmised. Esiteks, volitada majanduskomisjoni esimeest küsima vajaduse korral  muudatusettepanekute laekumise järel eelnõu teise lugemise teksti kohta Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt täiendavat õiguslikku analüüsi, et vähendada kriitikat õigusliku analüüsi vähesuse kohta. Otsus oli konsensuslik. Teiseks, koostada majanduskomisjoni seletuskiri eelnõu 166 muudetud teksti juurde, lähtuvalt muudatustest, mis on eelnõusse tehtud. Seegi oli konsensuslik otsus. Edasi: saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda esimesele lugemisele 21. märtsil, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15 tööpäeva ehk siis 12. aprill 2012 kell 16. Toonitan, et kõik otsused, mis esimese lugemise eelsel majanduskomisjoni istungil langetati, olid konsensuslikud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalle Palling! Enne kui me läheme küsimuste juurde, head kolleegid, ütlen, et majandus- ja kommunikatsiooniminister palus minult luba lahkuda, kuna ta kiirustas lennuki peale, ja ma selle loa andsin. Sellepärast ta ei ole praegu saalis. Läheme nüüd küsimuste juurde. Palun, kolleeg Kalev Lillo!

Kalev Lillo

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt suur tänu, et saime põhjaliku ülevaate sellest, mis täpselt majanduskomisjonis toimus! Aga selle pika ettekande varju jäi asja sisu: mis on selle seadusmuudatuse eesmärk ja millist kasu saab tarbija, kui see seadusmuudatus ellu viiakse?

Kalle Palling

Aitäh küsimuse eest! Selle seadusmuudatuse eesmärk on arendada Eestis välja reaalselt toimiv gaasiturg. See on eeskätt kõigi Eesti Gaasi tarbijate huvides, sh 50% majapidamiste huvides, mida praegu köetakse gaasiga. Kui käivitub gaasiturg, tekivad juurde uued tarneahelad, luuakse võimalus veeldatud maagaasi ehk LNG turule pääsuks, luuakse võimalus biogaasi turule pääsuks. Viimast on võimalik ka siin Eestis toota. Konkurentsitingimustes kujunev gaasi hind on väga selgelt tarbijate huvides – ei pea enam muretsema sellepärast, et poliitilise manipulatsiooni tagajärjel gaasi hind hüppeliselt kasvab või siis varustamine sootuks katkeb. Lähiajaloost on tuua mitu näidet, et seesama gaasivõrgu arendamine ja gaasi hind on pandud omavahel sõltuvusse. Näiteks Valgevenes ja Ukrainas on Gazprom konkreetselt seadnud tingimuseks, et kui nende 50%-line osalus vastavate riikide gaasipõhivõrgu ettevõtetes püsib, siis on gaasi hind neile märksa madalam. Ma arvan, et Eesti sellisest lähenemisest mingil viisil huvitatud ei ole, meie huvides on normaalse gaasituru teke.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati, milliseks võiks kujuneda gaasitrassi põhivõrkude müügihind?

Kalle Palling

Saan anda selles mõttes väga lihtsa vastuse, et gaasitrassi müügihind saab vastata selle trassi varade hinnale. See, kes hakkab seda ostma, vaatab, millise hinnakooskõlastuse on võrgule andnud Konkurentsiamet. Konkurentsiamet aga võtabki hinna kooskõlastamisel aluseks varade bilansilise väärtuse. Nii meedias kui ka muudes seisukohavõttudes, kaasa arvatud Riigikontrolli kirjas, on läbi käinud erinevad suurusjärgud 25 miljonist eurost kuni 150 miljoni euroni. Lõpuks jääb see Eesti Gaasi ja Konkurentsiameti vaielda, milline saab olema Eesti Gaasi varade bilansiline väärtus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv, teine küsimus!

Tõnis Kõiv

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Majandus- ja kommunikatsiooniministri suust kõlas täna siin ka teada fakt, et 92% meie makstavast gaasi hinnast on otsustatud tegelikult väljaspool Eestit. Meil puudub sellele otsustamisele igasugune ligipääs, meil puuduvad teadmised hinna põhjendatuse ja kõige muu kohta ning me ei saa seda kontrollida. Kui me need võrgud eraldame, siis kaob monopoolne hinnakehtestaja ja tekib reaalne võimalus turukonkurentsi tekkeks, uute teenusepakkujate tekkeks. Asi on väga lihtne: ühel pool on Gazprom oma läbipaistmatu hinnaga, teisel pool on võimalik turuvabadus, turul pakutav hind. Kas komisjonis toodi välja ka põhjendusi, miks osa poliitikute arvates on Gazpromi hind parem kui turul tekkiv hind?

Kalle Palling

Säärast käsitlust komisjonis ei olnud ja hoidku meid jumal selle eest, et me jõuaksime selliste käsitlusteni, et hakkaksime ühe väga jõulise gaasi tootja ja tarnija hinda kuidagiviisi paremaks pidama turumajanduse tingimustes kujunenud hinnast!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aivar Kokk, teine küsimus!

Aivar Kokk

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas sa oskad öelda, mitu süsteemihalduri tegevusluba on Konkurentsiamet Eestis välja andnud?

Kalle Palling

Ei oska peast vastata ja see teema ei kuulunud ka komisjoni arutellu.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kalle Palling! Avan läbirääkimised. Kolleeg Urve Palo Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana soovib esineda. Palun!

Urve Palo

Lugupeetud proua eesistuja! Head kolleegid, tere päevast! Sotsiaaldemokraadid põhimõtteliselt toetavad ideed lahutada maagaasi põhivõrk nii tootjast kui ka selle n-ö laialijagamise võrgust ehk müüjast. Samas on siin mitmeid aspekte, millele peab tähelepanu pöörama.
Esiteks ma räägin sellest, miks me seda ideed toetame. Toetame sellepärast, et ei pea õigeks olukorda, kus Eesti turul saab pakkuda maagaasi vaid üks tootja. Praegu me sõltume ju tegelikult Venemaa Föderatsiooni otsustest, millise hinnaga Eestile maagaasi müüakse. Kui me aga tekitame olukorra, kus turule saab tulla enam gaasipakkujaid, siis surve gaasi hinnale ilmselt suureneb ja hind kas mõnevõrra langeb või vähemalt ei tõuse pidevalt.
Me teame, et praegu sõltub maagaasi hind siiski sellest, milline on nafta hind maailmaturul – gaasi pakkujad jälgivad hoolega, mis hinnaga naftat pakutakse. Me teame ka, et nafta hind on tõusutrendis. Samal ajal on tekkinud globaalne gaasipakkujate turg. Pakutakse ka LNG-d ehk veeldatud maagaasi, ja pakkujaid võib olla näiteks Ameerikast, Katarist, Norrast jm. Tulevikus tuleb ehk kõne alla ka kildagaas Poolast.
Olukord, kus üle poole Eestis toodetud soojusest tuleb gaasist, ei ole kindlasti mõistlik, seda olenemata sellest, kas meil tekib gaasipakkujate konkurents või mitte. On ju teada, et maagaasist soojuse tootmine on oma hinnalt kohe teisel kohal pärast elektriga tootmist. Märksa soodsam on tarbijate jaoks koostootmisjaamadest saadud soojus. Seetõttu teeb murelikuks, kui me räägime, et vaja oleks üksnes tekitada olukord, kus maagaasi pakkujate seas tekiks konkurents. Me peame seda mingil moel võluvitsaks, mis tulevikus soojuse tarbijahindu madaldab. Kahjuks ma ei arva, et see nii on. See aga ei tähenda, et ma lahutamist ei poolda. Eelkõige pooldan ma lahutamist julgeoleku ja tulevikuperspektiivi aspektidest lähtuvalt. Maagaasi on mõistlik kasutada eelkõige elektri tootmiseks.
Miks ma täna küsisin väga mitu küsimust majandusministri käest just hakkepuidul töötavate  koostootmisjaamade kohta? Sest ma tahaksin kuulda sel teemal riigipoolseid kindlamaid seisukohti ja konkreetset poliitikat. Eestis on kolm hästi töötavat hakkepuidul põhinevat  koostootmisjaama: Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Me teame, et need tõesti on efektiivsed, seal kasutatakse ära kogu tekkiv soojus ja energia ning tarbijate küttearved on märkimisväärselt väiksemad. Palun lisaaega!

Esimees Ene Ergma

Kolm minutit veel.

Urve Palo

Me teame ka seda, et meie lähinaabrid, Soome ja Rootsi näiteks, on läinud seda teed, et üle riigi on hajusalt palju koostootmisjaamu. Samas on teada seegi, et ei ole võimalik rajada ühtki elektrijaama ilma riigi toeta. Seetõttu ministri jutt, et meil on Konkurentsiamet, kes justkui peaks survestama kohalikke omavalitsusi ja jaamade investoreid ratsionaalsemaid jaamu ehitama, ei ole väga mõistlik jutt. Veel kord: ilma riigi toeta see tegevus ei laiene.
Praegu on teada, et mitmedki investorid on ootel, kas jätkata  plaanitud koostootmisjaama projekteerimist või mitte. Riik annab väga erinevaid sõnumeid, alates sellest, et plaanitakse muuta juba kehtivaid taastuvenergia toetusi, kuni selleni, et ei ole selgelt välja öeldud, et tegu on riigile olulise valdkondadega ja et riik näiteks hakkab selleks eraldama Euroopa Liidu struktuurifondidest ja CO2 kvootide müügist saadavaid summasid. Selliseid otsuseid saab teha ainult riik.
Me teame, et keskkonnasõbralike koostootmisjaamade ehitamist me saaksime finantseerida Euroopa Liidu rahaga. Me teame ka seda, et nende koostootmisjaamade ekspluatatsioonikulud on tulevikus palju väiksemad, sest me ei pea ostma kalleid CO2 kvoote, mida näiteks põlevkivijaamade puhul on vaja teha. Ma ei pea silmas selliseid koostootmisjaamu, nagu meil on Narvas Eesti Energia põlevkivikatel, mille kütmiseks kasutatakse peale põlevkivi ka hakkepuitu. Kasutegur, mis me seal hakkepuidu katlasse ajamisest saame, on umbes 30% – me saadame Narva jõkke palju sooja vett, mis tegelikult võiks minna hoopis eluasemete soojaks kütmiseks. Lisaks sellele me maksame Eesti Energiale selle tegevuse eest veel taastuvenergia tasu, kuigi ta sõna otseses mõttes raiskab meie ressursse.
Kokkuvõttes sotsiaaldemokraadid hääletavad seaduseelnõu poolt. Aga me jälgime väga tähelepanelikult kogu teise lugemise eelset protsessi ning ootame väga majandusministeeriumilt palju konkreetsemaid visioone soojatootmise ja üldse Eesti energeetika arengu kohta. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun kõnepulti Arto Aasa, Reformierakonna esindaja! Palun, kolm minutit lisaaega!

Arto Aas

Head kolleegid! Austatud istungi juhataja! Vabariigi Valitsus on saatnud Riigikogule maagaasiseaduse eelnõu, mille sisu on gaasivõrkude eraldamine müügi- ja tootmistegevusest. Ülekandevõrkude omandi eraldamisel on kaks tähtsat eesmärki: suurendada Eesti riigi energiajulgeolekut ja luua tingimused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul.
Gaasivõrkude omandiline eristamine on Euroopa Liidus laialdaselt levinud ja aktsepteeritud, nüüd leiab see rakendamist ka Eestis. Praegu oleme olukorras, kus 100% Eestis tarbitavast gaasist on pärit Venemaalt. Vene gaasi ekspordiga tegeleb Gazprom, kes on Eesti turgu valitseva AS-i Eesti Gaas suuromanik. Gaasi osatähtsus on eriti kriitiline soojusenergia tootmises. Ligi 50% Eesti soojusenergiast on toodetud gaasist, sh suurem osa Tallinna kaugküttest. Võib ainult ette kujutada selle sotsiaal-majandusliku katastroofi mõõtmeid, kui keset külma südatalve pool pealinnast mingil põhjusel kütmata jääb. On selge, et kuniks üks monopol kontrollib turgu, ei soovi teised gaasiettevõtted Eestisse investeerida ja liigseid riske võtta. Ühe tarnija ja tarneahela säilimine tähendab üldjoontes maagaasi kasutamise vaikset hääbumist.
Samal ajal on globaalne gaasiturg viimastel aastatel hüppeliselt arenenud. Veeldatud maagaas ehk LNG on muutumas ka Läänemere piirkonnas reaalseks alternatiiviks Venemaalt pärit gaasile. Poliitiliste, tehniliste ja äriliste riskide maandamine on nii Eesti gaasituru kui ka gaasifirmade huvides, kelle kliendid saavad seeläbi suurema kindlustunde, et tarned ei katke. Me ju ei soovi, et Eestis korduksid mõne aasta tagused Venemaa ja Ukraina gaasitüli räpased sündmused. Just Venemaa-Ukraina gaasisõda 2005. ja 2008. aastal oli suure osa Euroopa jaoks häirekellaks, mis kuulutas gaasiturul valitsevaid riske. Paljude vaatlejate hinnangul kujutas Gazpromi toonane teguviis endast poliitilist kättemaksu Ukraina väljumise eest Venemaa mõjusfäärist. Teised vaatlejad leiavad, et gaasi hinna tõstmine enne talve pidi mõjutama Ukraina presidendi Viktor Juštšenko populaarsust enne valimisi. Samuti väidetakse, et tegemist oli Moskva katsega saada kontroll Ukraina gaasijuhtmete üle.
Mis iganes oli gaasisõja ajend või põhjus, on fakt, et gaasitarneid nii Ukrainale kui muule Euroopale vähendati keset talve ligi kolmandiku võrra. Energiavarustuse risk ei ole mingi nali ega väljamõeldis, see on reaalsus, milles me praegu elame. Paraku näeme, et klassikalist piitsa ja prääniku strateegiat kasutab Gazprom tänaseni. Ähvarduste ja muude jõumeetodite kõrval on Gazprom pakkunud nii Valgevenele kui Ukrainale soodsamat gaasihinda, kui need riigid loovutavad Gazpromile kontrolli gaasi ülekandevõrkude üle. Lühidalt öeldes, tegu on majandusliku ja poliitilise sõltumatuse loovutamisega odavama gaasi eest. Ma väga loodan, et Eesti ei soovi endale sama saatust.
Maagaasiseaduse eelnõu vastased on kasutanud kriitikat, et seaduseelnõu on välja töötatud kiirustades ja analüüse tegemata. Sellist retoorikat saab kasutada iga otsuse, iga eelnõu puhul. Antud juhul ei vasta see vähimalgi määral tõele. Monopoolne ja suletud gaasiturg pole juba aastaid vastanud Eesti riigi ootustele. Ebarahuldav konkurentsisituatsioon ning selle parandamise suunad ja võimalused on kajastatud juba 2004. aastal Riigikogus vastu võetud kütuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas ning 2009. aastal vastu võetud energiamajanduse riiklikus arengukavas.
Süsteemihalduri sõltumatuse tagamise alternatiivseid mudeleid kaaludes jõudis Vabariigi Valitsus maagaasiseaduse eelnõu koostamise käigus järeldusele, et ükski teine mudel peale omandilise eraldamise ei taga reaalset konkurentsi. Ülekandevõrgu omandilise eraldamise eesmärk on saavutada olukord, kus sõltumatu süsteemihaldur tegeleks oma põhitegevusega, teeks oma võrkudesse õigeaegseid investeeringuid ning tal puuduks motivatsioon kedagi diskrimineerida. Otsuse tegemisel tugineti ka Euroopa Komisjoni energiapaketi majanduslike mõjude analüüsi järeldustele, mis tehtud elektri- ja gaasiturupaketi rakendamisel. Üks järeldus on, et omandiliselt eraldatud süsteemihalduri teke on konkurentsi tekkimise põhilisi eeldusi. Ka energiajulgeoleku tagamist ei peeta võimalikuks vähem intensiivsete meetoditega. Samuti viitab maagaasi siseturu direktiiv Euroopa Parlamendi resolutsioonile, mille kohaselt peetakse ülekandevõrkude omandi eraldamist kõige tõhusamaks vahendiks.
Maagaasiseaduse muutmise eelnõus esitatud süsteemihalduri mudeli valikut toetab ka konsultatsioonifirma Pöyry tehtud uuring Eesti gaasituru liberaliseerimise võimaluste ja valikute kohta. Üks uuringu põhijäreldusi on, et Eesti maagaasiturul on konkurentsi tekitamine hoolimata ebasoodsast situatsioonist siiski võimalik ja kahtlema ka vajalik. Omandilise eraldamise otstarbekust on kinnitanud ka Konkurentsiamet oma 2009. ja 2010. aasta elektri- ja gaasituru aruandes.
Üheks põhiargumendiks süsteemihalduri mudeli valikul sai nende Euroopa Liidu riikide kogemus, kus gaasimüüjate vahel on tekkinud reaalne konkurents. Nendes maades, kus ülekandevõrgu omandilist eristamist ei ole läbi viidud, ei ole piisavat konkurentsi tekkinud ning gaasi hinnad sõltuvad suures osas domineerivast gaasimüüjast.
Eelöeldust lähtuvalt võib kinnitada, et eelnõu väljatöötamisel on lähtutud väga pikaajalistest, väga põhjalikest ja sõltumatutest analüüsidest, mis ei puuduta ainult Euroopa gaasiturgu, vaid arvestavad ka Eesti õigusruumi ja geopoliitilise olukorraga. Maagaasiseaduse muutmise eelnõu on koostatud arvestusega, et praeguse süsteemihalduri ja ülekandevõrgu omaniku õiguste riive oleks minimaalne. Süsteemihalduril on aega ligemale kolm aastat, et viia end kooskõlla seaduse nõuetega. Eelnõu kohaselt on omandilise eraldamise lõpptähtajaks sätestatud 2015. aasta 1. jaanuar. Alles siis, kui ülekandevõrgu omanik ei vasta jõustuvatele nõuetele, võib rakendada sunniraha või sundvõõrandamist.
Eelnõu väljatöötamisel on põhjalikult analüüsitud omandipiirangu kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusliku analüüsi kokkuvõtteks võib öelda, et maagaasi näol on tegemist riigile strateegiliselt tähtsa sektoriga. Energiajulgeoleku suurendamine ning konkurentsi tekitamine gaasiturul on riigile strateegiliselt olulised eesmärgid. Maagaasi ülekandevõrgu omandiõigusse sekkumine on proportsionaalne ja õigustatud, arvestades seatud sihtide tähtsust ja avalikku huvi.
Kindlasti ei maksa tõsiselt võtta väiteid, et põhivõrkude omaniku vahetus toob kaasa hüppelise gaasihinna tõusu. On kasulik teada, et gaasi ülekandetasude regulatsioon allub Konkurentsiametile. Ülekandetasude arvestamisel võetakse aluseks varade väärtus, amortisatsioon, investeeringud ja mõistlik kapitalitootlikkus. Võrkude omandilisel kuuluvusel pole vähimatki tähendust ülekandetasude kehtestamisel. Pealegi on võrgutasudel lõpptarbijale kehtestatud hindades marginaalne osakaal, seda eriti olukorras, kus monopoolsel gaasitarnijal on vabadus tõsta müüdava gaasi hinda mitte paari, vaid paarikümne protsendi kaupa.
Head kolleegid! Maagaasiseaduse muudatused ei lahenda loomulikult kõiki Eesti gaasituru kitsaskohti korraga. Selle seaduse raames ei langeta me otsust Eestisse rajatava LNG terminali ja veel vähem selle asupaiga kohta. Me alles töötame välja reaalselt toimiva gaasituru baastingimusi. Tööpõld on lai ja aeg on tegutsema hakata. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Lembit Kaljuvee! Kaheksa minutit.

Lembit Kaljuvee

Lugupeetud kolleegid! Ka mina tahaksin hirmsasti gaasiturule, ja kohe. Aga ma küsin: kas see eelnõu, mida me oleme täna siin päris pikalt arutanud, viib meid gaasiturule lähemale? Kas see lahendab need julgeolekuprobleemid, milles siin juttu on olnud? Kõiksuguseid küsimusi esitati täna siit saalist ning minister ja teised ettekandjad püüdsid nendele vastata. Ma rõhutan: püüdsid vastata. Üheseid ja selgeid vastuseid kahjuks ei olnud. Ja mitte sellepärast ei olnud, et inimesed on rumalad, et nad ei tea. Neid vastuseid lihtsalt ei ole, selles on probleem. 
Küsimusi oli palju. Minu küsimus oli, kas pole täna liiga vara seda teemat arutada. Praegu ju Eestis gaasiturgu ei ole ja lähitulevikus ei ole võimalik seda ka tekitada. Aga meie raiume ust või teeme ava, et sinna turule pääseda. See on hea, et püütakse avada ühte meedet, et gaasiturg Eestis saaks kunagi olema. Tõesti, kui põhivõrk oleks kellegi usaldusväärse juriidilise või füüsilise isiku omandis, siis oleks see kindlasti eelduseks, et konkurents tekib. Teatud juhtudel oleks see ka julgeoleku aspektist hea.
Aga mida me praeguses olukorras selle seaduse vastuvõtmisega praktiliselt saavutame? Me saavutame seda, et me nagu avame ukse selleks, et gaasi hind hakkaks tõusma. Me hakkame tegema, ma rõhutan, me hakkame tegema kulutusi selleks, et see võrk eraldada, kellegi kätte ümber mängida. See on kulukas. Mina näeksin muidugi väga hea meelega seda, et gaasivõrk oleks Eesti riigi käes. Ma olen seda meelt ja Keskerakond on seda meelt, et kõik strateegilised infrastruktuuri objektid peaksid olema riigi käes, seda nii riigi julgeoleku huvides kui ka selleks, et Eesti riigile raha teenida. Praegu kasutatakse selleks ju Eesti Energia võrke, antud juhul Eesti Energia dividendide kaudu. See oleks tore ja selle poolt ma oleks, kui meil oleks kindel skeem, et me saame gaasivõrgu enda kätte ja siis tulevikus, kui turg tekib, hakkame selle võrguga teenima.
See seadus sellise võimaluse teatud mõttes avab, aga konkreetselt ei anna. Nii et rääkida siin julgeoleku aspektidest ja tarnekindlusest – noh, seda võib teha. Teoreetiliselt võib neid asju kõiki ette kujutada, aga praktilist väärtust ei täna ega homme ega lähitulevikus sellel seadusel ei ole ei Eesti riigi jaoks ega tarbijate jaoks. Sellel saab olema väärtus nendele, kes hakkavad selle pealt arveid kokku lööma ja neid arveid saatma. Ja kellele need arved tulevad? Need tulevad tarbijale!
Sellest aspektist lähtuvalt ei pea Eesti Keskerakonna fraktsioon õigeks selle seaduseelnõu lugemisi jätkata. Arutelu on olnud väga huvitav, aga see peaks toimuma teistes kohtades, seda peaksid arutama veel ministeeriumi ametnikud. Nii toorest seadust me vastu võtta ei tohi ja sellepärast on meil ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selline paber on mul ka olemas ja ma annan selle üle. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu 166 osas on juhtivkomisjoni seisukoht, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Samas on tulnud Riigikogu juhatusele ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, kes paneb ette maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 166 peale esimest lugemist tagasi lükata. Enne kui läheme hääletuse juurde, alustame selle ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 166 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 166 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. aprilli kell 16. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


9. 16:43 Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 177 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel Riigikogule tutvustada parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on tunnistada Eesti Vabariik täiendavalt seotuks hartas sisalduva viie õigusega, kokku kaheksa numereeritud sättega. Riigikogu võttis harta ratifitseerimise seaduse vastu 31. mail 2000. Eesti ratifitseeris siis harta 79 numereeritud sätet, st hartat ei ratifitseeritud tollal täielikult. Lisakohustuste võtmine tagab Eesti elanike õiguste täiendava kaitse ning annab tunnistust Eesti sotsiaalvaldkonna arengust viimase kümne aasta jooksul. Seadusega ei ratifitseerita kõiki seni Eesti poolt tunnustamata harta sätteid, vaid ainult need, mille osas eeldatakse, et meil on juba praegu meetmed nende õiguste täitmise tagamiseks. Nüüd ratifitseeritakse punktiga 1 artikli 10 – see käsitleb õigust kutseõppele – seni ratifitseerimata lõige 2. Nimetatud säte on järgmine: "Et rakendada tulemuslikult õigust kutseõppele, kohustuvad lepingupooled looma või edendama noormeeste ja neidude töökohal toimuva väljaõppe süsteemi ja muud süstemaatilist väljaõpet."
Punktiga 2 ratifitseeritakse artikli 13 – see reguleerib õigust saada sotsiaal- ja meditsiiniabi – seni ratifitseerimata lõige 4. Nimetatud säte on järgmine: "Et rakendada tulemuslikult õigust saada sotsiaal- ja meditsiiniabi, kohustuvad lepingupooled rakendama käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatut võrdselt oma kodanikele ja seaduslikult oma territooriumil viibivatele teiste lepingupoolte kodanikele, lähtudes 11. detsembril 1953 Pariisis alla kirjutatud Euroopa sotsiaal- ja arstiabi konventsioonist tulenevatest kohustustest."
Punktiga 3 ratifitseeritakse seni ratifitseerimata artikli 18 – see reguleerib õigust tegelda tulundustegevusega teiste lepingupoolte territooriumil – lõiked 1, 2 ja 4. Nimetatud säte on järgmine: "Et rakendada tulemuslikult õigust tegelda tulundustegevusega teiste lepingupoolte territooriumil, kohustuvad lepingu pooled: 1) rakendama olemasolevaid õigusakte liberaalselt; 2) lihtsustama formaalsusi ning vähendama või kaotama võõrtöötajate või nende tööandjate poolt makstavaid lõive ja muid makse; 3) liberaliseerima individuaalselt või kollektiivselt võõrtöötajate tööhõivet käsitlevaid õigusakte; tunnustades seejuures: 4) oma kodanike õigust riigist lahkuda, et teiste lepingupoolte territooriumil tulundustegevusega tegelda."
Punktiga 4 ratifitseeritakse täielikult (lõiked 1 ja 2) seni ratifitseerimata artikkel 26, mis käsitleb õigust väärikale kohtlemisele töökohal. Nimetatud säte kõlab järgmiselt: "Et rakendada tulemuslikult töötajate õigust väärikale kohtlemisele töökohal, kohustuvad lepingupooled, konsulteerides tööandjate ja töötajate organisatsioonidega: 1) tõstma seksuaalse ahistamise alast teadlikkust ja informeeritust, aitama ära hoida ahistamist töökohal või seoses tööga ning võtma kõikvõimalikke sobivaid meetmeid töötajate kaitsmiseks niisuguse käitumise eest; 2) tõstma teadlikkust ja informeeritust töötaja vastu suunatud korduvatest taunitavatest, selgelt negatiivsetest või solvavatest tegudest töökohal või seoses tööga, aitama sellist käitumist ära hoida ja võtma kõikvõimalikke sobivaid meetmeid töötajate kaitsmiseks niisuguse käitumise eest." Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta lisa kohaselt ei nõua see artikkel lepinguosalistelt seaduste vastuvõtmist.
Punktiga 5 ratifitseeritakse täielikult seni ratifitseerimata artikkel 30, mis reguleerib õigust kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest. Säte ise kõlab: "Et rakendada tulemuslikult õigust kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest, kohustuvad lepingupooled: 1) võtma üldise ja kooskõlastatud tegevuse raames meetmeid, suurendamaks vaesuses elavate või sotsiaalselt tõrjutud isikute ja nende perekonnaliikmete ning sellesse riskigruppi kuulujate tegelikke võimalusi leida tööd ja eluaset, saada väljaõpet ja haridust ning kasutada kultuuri-, sotsiaal- ja meditsiiniabi; 2) neid meetmeid aeg-ajalt läbi vaatama, et neid vajaduse korral kohandada."
Eelnõu vastuvõtmine annab tunnistust sotsiaalsete õiguste kaitse olulisusest ja Eesti sotsiaalvaldkonna arengutest ning toob kaasa positiivse rahvusvahelise tähelepanu. Eelnõu ei too otseselt kaasa riigieelarvelisi lisakulutusi, sest seadusega ratifitseeritakse vaid need seni Eesti poolt tunnustamata sätted, mille puhul on olemas selge eeldus, et meil on juba praegu rakendatud meetmed nende õiguste tagamiseks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan teid, austatud minister! Küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Maret Maripuu

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu oma esmaspäevasel, 12. märtsi istungil. Eelnõu oli tutvustama tulnud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet. Kuna minister andis eelnõust väga põhjaliku ülevaate, siis ma seda tutvustust kordama ei hakka. Komisjoni liikmed väljendasid konsensuslikult heameelt, et harta täiendavate punktidega on Riigikogusse tuldud, ja tehti järgmised konsensuslikud otsused: saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda 21. märtsil, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 4. aprill kell 18. Ettekandjaks määrati mind. Kõik need otsused langetati täies üksmeeles.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Nagu me juhtivkomisjoni liikme käest kuulsime, on juhtivkomisjoni üksmeelne ettepanek esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 177 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. aprilli kell 18. Esimene lugemine on lõppenud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


10. 16:51 Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (189 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 189 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lubage mul tutvustada Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 189. Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping sõlmiti eesmärgiga arendada Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelist koostööd pensionikindlustuse valdkonnas. Leping aitab kaasa Eesti Vabariigis ja Moldova Vabariigis elanud ning nende riikide territooriumil pensionistaaži omandanud isikute pensioniõiguste realiseerimisele. Samuti tagab leping selle lepingu alusel määratud pensioni maksmise jätkamise ühe lepingupoole pensioni saava isiku ümberasumisel ühest riigist teise. Lepingu eesmärk on vältida pensioni maksmist kattuvate kindlustusperioodide ja teise lepingupoole kindlustusperioodide eest. Lepingu sõlmimise vajadus tuleneb asjaolust, et lepingu sõlminud riikides elavad isikud võivad olla töötanud ja seega pensioniõigusi omandanud nii ühes kui teises riigis ning ilma selle lepinguta võiksid nad nüüd lepinguga ettenähtud õigustest ilma jääda. Samuti tuleneb lepingu sõlmimise vajadus sellest, et mõlemad riigid kuulusid NSV Liidu koosseisu ning seega võib isikutel esineda kattuvaid kindlustusperioode.
Eelnõu sisu seisneb kokkuvõttes selles, et lepingu järgi määratakse ja makstakse pensioni lepingus sätestatud tingimustel mõlema lepingupoole kindlustusperioodide eest sõltumata sellest, kummas riigis isik elab. Mõlemad lepingupooled määravad ja maksavad pensioni vaid oma kindlustusperioodide eest, vajaduse korral pension eksporditakse. Lepingu peamine ülesanne on tagada Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi territooriumil elavate isikute pensioniõiguste parem realiseerimine. Oluline on siinjuures märkida, et lepingut ei kohaldata isiku suhtes automaatselt, vaid seda tehakse isiku avalduse alusel.
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras ja leping ise jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda kuud, kui mõlemad pooled on teinud lepingu jõustumiseks vajalikud õigustoimingud ja seda kirjalikes teadetes teineteisele kinnitanud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Mina kinnitan, et küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Rein Aidma!

Rein Aidma

Lugupeetud istungi juhataja! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 189 esmaspäeval, 12. märtsil. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Katerin Peärnberg andis eelnõust ülevaate, selgitades, et selle eesmärk on ratifitseerida Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping. Leping aitab kaasa Eestis ja Moldovas elanud ning nende riikide territooriumil pensionistaaži omandanud isikute pensioniõiguste realiseerimisele. Täpsemalt rääkis nendest olukordadest juba minister.
Selle nädala esmaspäeval otsustati saata menetletav eelnõu täiskogu istungi päevakorda 21. märtsil. Meie ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 4. aprill 2012 kell 18. Ettekandjaks määrati sotsiaalkomisjoni liige Rein Aidma. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 189 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. aprilli kell 18. Esimene lugemine on lõppenud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


11. 16:55 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 187 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on au tutvustada valitsuse loal ja keskkonnaministri volitusel teile keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on muuta angerjapüügi tasusid neil veekogudel, kuhu riik asustab varude suurendamiseks noorangerjaid. Muudatus puudutab kutselisi kalureid, kes maksaksid tulevikus püügiõiguse tasudena kinni 30% asustamisele tehtud kuludest senise 100% asemel. See tähendab, et keskmine püügiõiguse tasu ühe mõrra kohta väheneb 350 eurolt ca 100 eurole. Muudatus tugineb põhimõttele, et kalurid peaksid tasuma angerja asustamise eest sellises mahus, nagu nad ise tegelikult välja püüavad. Kalateadlaste hinnangul püütakse angerja asustamise veekogudest kutselise kalapüügiga välja ligikaudu kolmandik, ülejäänud angerjad rändavad veekogudest välja. Tulevikus ei pea kalurid maksma kala eest, mis tegelikult nende saaki ei jõua. Keskkonnaministri ettepandud seadusmuudatus muudab angerjapüügi eest tasumise senisest õiglasemaks ning parandab kutseliste kalameeste olukorda. Angerja asustamiseks Võrtsjärve, Saadjärve, Kuremaa järve, Kaiavere järve ning Vagula järve kulub aastas kokku ligikaudu 210 000 eurot, millest 84% läheb Võrtsjärve asustamiseks. Tulevikus on riigipoolseks rahastamiseks kaks alternatiivi: Euroopa Kalandusfond või Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Me toetame kindlasti ettepanekut esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitüma! On küsimusi. Väino Linde, palun!

Väino Linde

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja, tänan selle asjaliku ettekande eest! Sa väitsid, et eelnõu loob olukorra, kus angerja püüdmine muutub kalamehele mõnes mõttes odavamaks. Kas see võib lõppkokkuvõttes mõjutada selle kala väljamüügi hinda ka tarbijale soodsamas suunas või ei ole valitsus seda küsimust niisugusel moel arutanud?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Valitsus ei ole seda sellisel kujul tõesti arutanud, aga eks praktika näitab. Kui on hea angerja-aasta, siis on üldjuhul ka hind natuke parem, kui on kehv angerja-aasta, siis on ka angerja hind natuke kallim, nii nagu teistegi kalaliikide puhul.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Jents, palun!

Kalle Jents

Lugupeetud sotsiaalminister, ka mina tänan selle eelnõu eest! Me oleme kolleeg Peep Aruga selle probleemiga päris palju tegelnud ja mitu korda kalameestel külas käinud. Kas see on juhuslik, et sotsiaalminister seda eelnõu ette kannab? Lisaks mõrra hinnale mõjutab see eelnõu tõepoolest väga positiivselt kõigi nende kaluriperede sotsiaalset seisukorda. Kui muidu öeldakse, et valitsus võtab justkui midagi ära ja viljeleb karmi rahanduspoliitikat, siis siin ju terve rea perede kulutused vähenevad.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Eks valitsus käitub nagu üks mees, kui on abi vaja, siis ikka aidatakse üksteist. Kuna keskkonnaminister kahjuks ei saanud täna ise seda äärmiselt positiivset eelnõu ette kandma tulla, siis ta palus seda teha minul. Ma teen seda hea meelega, sellepärast et ka minul on kalandusega ja kalal käimisega üsna tihe seos. Nii et kui selle eelnõu tulemusena paraneb ka perede sotsiaalne heaolu, siis on minul sotsiaalministrina loomulikult selle üle ainult hea meel ja jääb üle soovida kõikidele kaluritele jõudu, et saak oleks hea.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Annely Akkermanni!

Annely Akkermann

Hea eesistuja! Head kolleegid! Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu võttis Riigikogu juhatus menetlusse 28. veebruari otsusega 43 ja määras menetlemisel juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Keskkonnakomisjonis arutati eelnõu 13. märtsi istungil ja istungil viibis ka Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus.
Istungil tõusetus küsimus, kas 30% asustuskuludest jaotatakse püügivahenditele. Herki Tuusa vastus oli jaatav. Jaanus Tamkivi tundis huvi, kust leitakse ülejäänud vahendid angerja asustamiseks ja kas kogus mitte ei vähene. Herki Tuus vastas, et lisavahendid saadakse Euroopa Kalandusfondist ja Keskkonnainvesteeringute Keskusele laekuvatest keskkonnatasudest, sealhulgas annavad oma panuse ka harrastajad, kui nad tasuvad püügiõiguse eest. Kuna 60% rändeikka jõudnud angerjatest lahkub asustusveekogudest, on angerjasaak nendes veekogudes selle võrra väiksem. Samuti võttis komisjon teadmiseks, et Võrtsjärve kaluritega on seda teemat arutatud juba aastaid ning mitmed ministrid ja Riigikogu liikmed on nendega kohtunud. Seaduseelnõu eesmärk ongi õiglus jalule seada, nii et asustatud angerjatest kasusaajad ka maksaksid selle eest, ja vastupidi, et viie järve, Vagula, Kaiavere ja Kuremaa järve ning Saadjärve ja Võrtsjärve kalurite kanda ei jääks sealt väljarändavate angerjate asustuskulu.
Keskkonnakomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku eelnõu 187 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. aprill 2012 kell 16. Kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult.

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peep Aru, palun!

Peep Aru

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis arutati ka seda, et seoses angerjasaagi päris suure vähenemisega on kaluritel soov angerjamõrdade arvu vähendada? Seaduslikult tähendaks see praegu seda, et kui keegi loobub, siis lähevad need mõrraload teistpidi uuesti müüki. Selleks, et võiks mõrdade koguarvu vähendada, peaks seadust muutma. Kas sellest aspektist ka juttu oli?

Annely Akkermann

Komisjonis seda ei arutatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaanus Tamkivi, palun!

Jaanus Tamkivi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Küllap on tänane arutelu ja see, et me seda seaduseelnõu menetleme, kaluritele nende tuleviku kohta hea uudis. Küllap olete isegi Kihnus kuulnud vanade kalurite juttu nendest aegadest, kui angerjat oli meres nii palju, et seda loobiti üle paadiparda tagasi – kes seda ussi ikka nii väga palju süüa tahab ja kellel teda vaja peaks olema. Kas tänu nendele meetmetele, mida on pikka aega kasutatud selleks, et angerja populatsiooni taastada ja suurendada, võiks kunagi uuesti tagasi tulla see aeg, kus me oleksime sellest angerjast tõsiselt tüdinenud?

Annely Akkermann

Esialgu angerjamajandamise kava sellist pilti küll ei peegelda, et see aeg võiks lähitulevikus saabuda. Mina ei ole Kihnu pärimusest ega etnograafiast kuulnud, et angerjat oleks kunagi üle parda heidetud. Ma tean küll, et kui angerjat oli rohkem, siis osteti seda kokku ja eksporditi Eesti ajal sumplaevadega Rootsi, aga tagasiviskamisest ma ei ole kuulnud. Angerjas on Euroopas vägagi ohustatud. 2007. aastal võeti vastu majandamiskava, mille järgi 40% angerjast peaks minema ookeani, et täiendada angerjavarusid. Angerjas paljuneb siiski ainult Sargasso merel ja rändab hoogsalt. Eesti sisevetes ja järvedes, millest praegune seaduseelnõu räägib, on viimasel ajal angerja populatsioon suurenenud üksnes asustamise toel, sest Narva elektrijaama turbiinidest ülesvoolu rändangerjas ei liigu. Asustatud on angerjat siin aga alates 1956. aastast. Praegu ongi nendes järvedes põhiline tööstuslik angerjapüük. Rannikuvetes Pärnumaal ja saartel on angerjat väga vähe.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Jents, palun!

Kalle Jents

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mul on ka väga hea meel, et komisjon nii üksmeelselt seda eelnõu toetas. Mu küsimus on aga sinnasamasse kanti, nagu oli kolleeg Jaanus Tamkivil. Lisaks Väino Lindele on siin ilmselt enamik suured angerjasõbrad. Kas teil komisjonis oli ka andmeid angerjasaakide kohta ja üldse kalasaakide kohta Võrtsjärves mitmekümne aasta jooksul, mis näitaksid, et viimastel aastatel on need kordades vähenenud? Kas keskkonnakomisjonil ei ole olnud mõttes võtta kogu see angerjateema suurema tähelepanu alla? Ma ei tea, kas see lausa rahvuslik rikkus on, aga siiski. Kas see on piisav, kui palju praegu angerjamaime taasasustatakse? See teema on ka kalurite hulgas arutuse all olnud. Tore on, et riik tuli appi, aga võib-olla oleks tulevikus riigil vaja veel rohkem appi tulla?

Annely Akkermann

Komisjon seda teemat ei arutanud, aga Euroopa Komisjon on koostanud üldise angerjavarude taastamise kava ja heaks kiitnud juba novembris 2009 Eesti poolt kinnitamiseks esitatud angerjamajandamise kava. See dokument on Keskkonnaministeeriumi kodulehel üleval ja sealt on võimalik jälgida, kui drastiliselt ja kiiresti on angerjasaagid Eestis vähenenud. Juhtumisi huvitas see teema mind ennast ka ja ma pöördusin Keskkonnaministeeriumi ametniku Herki Tuusa poole ning küsisin, kas nendes järvedes võiks angerja populatsioon olla suurem, kas sinna võiks asustada rohkem angerjat. Tema ütles, et võiks küll, aga angerja asustamine on kallis ja rahaliselt rohkem vist välja ei kanna. See ei ole siiski teab mis kasumlik tegevus. Veelgi vähem tulemuslik on angerja asustamine näiteks Ermistu järve, kuigi see ilmselt suurendaks angerja populatsiooni Pärnumaal ja saartel.

Aseesimees Jüri Ratas

Ma tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 187 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. aprilli kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkt käsitletud.


12. 17:08 Kaitseliidu seaduse eelnõu (190 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse eelnõu 190 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Austatud Riigikogu! Hea eesistuja! Esitan Kaitseliidu seaduse uue versiooni, mille ettevalmistamine algas juba hea mitu aastat tagasi ja mis pidi välja vahetama 1999. aastal vastu võetud Kaitseliidu seaduse. Sissejuhatuseks märgin, et Kaitseliidu näol on tegemist vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooniga, mis sündis enne Eesti Vabariigi loomist 24. veebruaril 1918. Kehtiv Kaitseliidu seadus on põhimõtteliselt hästi koostatud ja Kaitseliidu toimimise aluspõhimõtted on uude versiooni olulises osas üle kantud. Samas on kehtivas seaduses sätestamata mitmed tehnilisemad üksikasjad, mis on tihti tekitanud õiguslikku ebakindlust ja ebaselgust. Arvestades asjaolu, et vahepeal on jõustunud kaitseväe korralduse seadus ja Riigikogu menetluses on uus kaitseväeteenistuse seadus ning et paljusid küsimusi oli vanas Kaitseliidu seaduse versioonis raske reglementeerida, peetigi otstarbekaks koostada uus seaduseelnõu.
Toon esile selle seaduseelnõu põhilised seisukohad. Eelnõu ei muuda Kaitseliidu põhiolemust. Kaitseliit jääb ka edaspidi vabatahtlikuks relvastatud riigikaitseorganisatsiooniks, mis moodustab kogu Eestit katva turvavaiba, realiseerides omal moel territoriaalkaitse printsiipe. Eelnõu sätestab Kaitseliidu ühtse organisatsioonina, mis koondab seni eraldi seisnud osised üheks organisatsiooniks ja kaotab ära ebaselguse seniste eriorganisatsioonide ja nende liikmete staatuses. Edaspidi jaotuvad kõik Kaitseliidu liikmed järgmiselt: tegevliige, noorliige, toetajaliige ja auliige.
Teise olulise muudatusena tuleks välja tuua Kaitseliidu ülesannete selge sätestamine. Kaitseliit kui relvi kandev organisatsioon on riigi relvajõudude osa, mis vajab selget õiguslikku regulatsiooni. Kehtivas seaduses ei ole Kaitseliidu ülesandeid selgelt sätestatud. Uus seadus sätestab Kaitseliidu ülesannetena: 1) kaitsetahte kasvatamise, 2) elanike turvalisuse suurendamise, 3) sõjalise väljaõppe andmise, 4) riigikaitseliste objektide valve, päästetöödel osalemise ja küberkaitses osalemise. Sätestatakse ka Kaitseliidu sõjaväeline seotus kaitseväega. Kuid erinevalt kehtivast seadusest, kus on toodud kaitseväe juhataja otsese juhtimise printsiip, on eelnõus kaitseväe juhataja pädevus selgelt seotud vaid sõjalise väljaõppe ja sõjaliste võimete ettevalmistamisega. Muudatuste tegemisel arvestati seejuures Kaitseliidu kui iseseisva avalik-õigusliku isiku olemust, kus vabatahtlike kodanikuühenduste juhtimise tagavad Kaitseliidu kollegiaalsed organid. Seeläbi on ühitatud ühelt poolt ühtne sõjaväeline alluvus kaitseväe juhatajale ja teiselt poolt kodanikuinitsiatiivil põhinev vabatahtlikkuse printsiip, mis avaldub väljapoole otsest sõjalist tegevust jääva kaitseväe tegevuse allutamises tsiviiljuhtimisorganitele, nii nagu see on seaduseelnõus sätestatud.
Võrreldes kehtiva seadusega on paindlikumalt reguleeritud relvade kasutamine Kaitseliidus, tagades samas piisava riikliku järelevalve. Lisaks riigi poolt Kaitseliidule kasutada antud relvadele võib relvad soetada ka kaitseliitlane ise. Endiselt jääb kaitseliitlasele õigus muretseda endale Kaitseliidu tegevuses osalemiseks eraomandis olev relv. Uudsena võib välja tuua võimaluse kasutada Kaitseliidu väljaõppes tsiviilregistris olevat relva. Üks uus oluline peatükk käsitleb kaitseliitlaste sotsiaalseid tagatisi. Seni olid need sõnastatud ebaselgelt, aga uue eelnõu kohaselt kehtivad kaitseliitlasele, kes saab teenistuskohustuste täitmisel vigastada, täpselt samasugused kompensatsioonimehhanismid, kui on kaitseväelasel. Üks oluline erisus varasemaga on Kaitseliidu tegevliikmete võimalus saada kuni kümme vaba päeva aastas, et osaleda hädaolukordade lahendamisel või Kaitseliidu õppustel. Seni oli selline võimalus vaid riigiametites töötavatel kaitseliitlastel, mis oli aga ebaõiglane erasektoris töötavate kaitseliitlaste suhtes. See annab riigile võimaluse paindlikumalt reageerida laiaulatuslike hädaolukordade lahendamisele.
Ma olen üsna veendunud, et ettevalmistatud Kaitseliidu seadus annab uue ja tugevama aluse Kaitseliidu edasisele arengule. Kaitseliidule on jätkuvalt ette nähtud oluline osa riigikaitses, tagades selle laiapõhjalisuse ja ulatusliku toetuse vabatahtliku panustamise kaudu. Seetõttu teeb Vabariigi Valitsus teile ettepaneku see eelnõu veel paremaks teha, heaks kiita ja vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ministrile küsimusi? Ei ole. Ma tänan, minister! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea eesistuja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas Kaitseliidu seaduse eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 12. märtsi istungil, kus eelnõu algataja esindajatena osalesid Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Taimar Peterkop, kaitseministri nõunik Veiko Lukmann ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste. Kordaksin siinkohal üle, et Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril loodud Kaitseliidu õigusjärglane, ta on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Positiivne on see, et Kaitseliidu roll tsiviilelus järjest kasvab ja tema funktsioon ühiskonda eri olukordades toetada leiab järjest laialdasemat kasutust. Kaitseliidu põhiülesanne on ju vabatahtlikule kaitsetahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Praegu on Kaitseliidus üle 13 000 tegevliikme, koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on haaratud üle 21 000 vabatahtliku.
Seaduseelnõu terviktekst sätestab Kaitseliidu koha riigikaitses, tema eesmärgid, ülesanded ja ülesehituse, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused, mistõttu on tegemist üliolulise dokumendiga. Riigikogu menetluses on kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu, mille sätetele Kaitseliidu seaduse eelnõu viitab. Lisaks on Riigikogu menetluses avaliku teenistuse seadus, milles omakorda lähtutakse kaitseväeteenistuse seaduse eelnõust, sest kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Seetõttu tuleb Kaitseliidu seaduse eelnõu menetledes silmas pidada ka neid eelnõusid.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 12. märtsi istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutusel olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu üheksanda töönädala päevakorda kolmapäeval, 21. märtsil ehk siis täna. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek Kaitseliidu seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva ehk siis 4. aprill kell 18.
Ma lõpetaksin minu ja Eesti rahva jaoks olulise seaduseelnõu ülevaate suure mõtleja Konfutsiuse ütlemisega, et suurt sõjaväejuhti saab lüüa, lihtne talumees relvaga on võitmatu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Väino Linde, palun!

Väino Linde

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Sinu öeldud viimase mõtteteraga tuleb vaieldamatult nõus olla. Kindlasti ongi see eelnõu üks väga oluline osa kõigist nendest seadustest, millega reguleeritakse meie riigi kaitset. Aga et me ei oleks väga laialivalguvad, siis äkki oleks õige, kui sa ütled lühidalt veel mõne postulaadi. Mis teeb sellest eelnõust väga olulise seaduse, mida see muudab, võrreldes kehtiva Kaitseliidu seadusega?

Aivar Riisalu

Täna menetletav Kaitseliidu seaduse eelnõu fikseerib ajakohases sõnastuses Kaitseliidu koha ühiskonnas, korrastab tema struktuuri, isiklike sõjaväerelvade omamist, hoidmist, kandmist, kasutamise korda, liberaliseerib mõnevõrra tema juhtimissüsteemi. Ma arvan, et sellega võiks siinkohal piirduda. Tegemist on seadusega, mis toob meid teatud mõttes välja 1930. aastatest, sest Kaitseliit on tänase päevani kandnud endas väga palju 1920. ja 1930. aastate organisatsiooni ülesehituse vaimu. Ma arvan, et kõige olulisem meie jaoks – ma  kõnelen siin ka kaitseliitlasena – on kindlasti see, et me toome naised ja lapsed endaga võrdsesse seisu. Nad saavad organisatsiooni liikmeks ja selle seadusega me võimaldame hakata instruktori juuresolekul relvaõpet jagama 12-aastastele organisatsiooni liikmetele, mis on väga mõistlik. See on ehk lühidalt kõik.

Aseesimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Te ütlesite sellise lause, et Kaitseliidu roll ühiskonnas kasvab. Minu palve on, et te natuke laiendaksite seda ühte lauset ja ütleksite, kuidas see kasvab.

Aivar Riisalu

Sellel on väga lihtne põhjendus. Kui me vaatame otsa riigis tervikuna toimuvale, siis aprillisündmustes oli Kaitseliidul avaliku korra tagamisel väga oluline roll. Tänaseks on Kaitseliidu kasutamine avaliku korra tagamisel selgelt seadustatud. Need olid need õppetunnid, mis tõid Kaitseliidule selle ülesande legaalselt juurde.
Lisaks sellele on  Kaitseliit üliaktiivselt osalenud kriiside reguleerimisel – Pärnu üleujutus, metsapõlengud, kuni lindude pesemiseni välja. Kaitseliit on valmis sekkuma päris arvestatavate jõududega ka olukorras, kus meie võib-olla mõnevõrra nõrgenenud politsei- ja päästesüsteem ei suuda näiteks tagada kadunud inimeste otsimist, tulekahjudest ma juba rääkisin, ei suuda tagada avalikku korda. Kaitseliit pakub väga head abipolitseinike reservi, tegelikult ju abipolitseinikke kasvatataksegi Kaitseliidu seest ning Kaitseliit ja politsei teevad selle kaudu väga korralikult koostööd.
Ma väidan endiselt, et teatud ohtude või, ütleme, reaalsete konfliktide korral, mis võiksid laiemalt ohustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust, on Kaitseliit kindlasti võimeline reageerima ka operatiivselt, kasutades oma relvi. See on see pool Kaitseliidust, millest väga palju ei räägita, aga ma julgen siit puldist vaba parlamendiliikmena väita, et ma ei ole väga kindel, kas me suudame operatiivselt läbi viia mobilisatsiooni, kus me viime pereisad kuhugi kogunemispunkti, jagame neile relvad ja varustuse ning suuname nad konflikti reguleerima. Aga ma tean, et mina ja minu kaaslased Kaitseliidust teavad, kus on nende varustus ja relvad, nad teavad, mis üksusesse nad kuuluvad, ja nad on valmis reageerima ka juhul, kui vaenlane N peaks maandama dessandi näiteks Tallinna lähiümbruses.

Aseesimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Ma tänan eelmise vastuse eest! Praegu kehtivas seaduses on väga selgelt sõnastatud Kaitseliidu koostööpartnerid. Eelnõu põgusal lugemisel ma kohe ei leidnud neid sealt, näiteks kohalikke omavalitsusi. Kas need on siiski ka seaduseelnõus kirjas?

Aivar Riisalu

Kaitseliidu koostööpartnereid ei ole ilmselt väga mõistlik seaduses üles lugeda lihtsal põhjusel. Seaduseelnõu ütleb üheselt, et Kaitseliit on relvi valdav sõjaväelise väljaõppega oma liikmeskonda kasvatav organisatsioon, ja seaduses määratletud Kaitseliidu rollid ühiskonnas – pääste, korrakaitse, inimeste n-ö vaimne kasvatamine, riigikaitsehuvi suurendamine jms – eeldavad, et neist tuleneva koostöö kohta sõlmitakse eraldi lepingud. Kaitseliidu kodukord, mis tugineb Kaitseliidu seadusele, sätestab neid asju oluliselt täpsemalt.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaanus Tamkivi, palun!

Jaanus Tamkivi

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Paistab, et te tunnete Kaitseliidu kui organisatsiooni siseelu ja eesmärke väga hästi. Millised eesmärgid on praegu Kaitseliidule seatud, kui suur võiks olla see isikkoosseis, keda Kaitseliit  koondab, näiteks viie või kümne aasta pärast?

Aivar Riisalu

Kahjuks ei saa ma ühele osale sellest küsimusest vastata, sest teatud osa riigikaitsest on Kaitseliidu puhul templiga informatsioon. Kui vastata emotsionaalselt, siis me ei olegi seadnud enda jaoks ülemist piiri. Ma võin hea meelega tunnistada, et Kaitseliit, eelkõige minu kodumalev Harju malev, on kiiresti arenev organisatsioon, meiega liitub kümnete kaupa noori mehi ja naisi. Nende inimeste motivatsioon on kõrge, nad on hästi haritud, valdavalt kõrgharidusega. Erinevatel põhjustel on nad varasematel aegadel riigikaitses osalemisest kõrvale jäänud, mida Eesti seadused kõrgkoolis õppijatele võimaldasid, ja kaitseväeteenistusse nad ei sattunudki. Ma võin tuua näiteks sellise praktilise asja, et Kaitseliidu Harju malev hakkab looma suurtükiväge, mis on Kaitseliidu jaoks uus ülesanne, aga on kaitseväe juhataja direktiivis selgelt olemas. Ma loodan, et ka minu kaheksa noort kolleegi Eesti Vabariigi parlamendist, kes on mulle suusõnaliselt andnud lubaduse Kaitseliiduga lähiajal liituda, toovad mulle vajalikud paberid ära, on sellega Eesti rahvale eeskujuks ja näitavad selgelt, et Kaitseliit on organisatsioon, kuhu võiks  tänase rahvaloenduse seisuga kuuluda 1 232 816 inimest, sest kõik on organisatsiooni teretulnud. Sellist olukorda me loomulikult ei saavuta, aga see võiks olla meie hea kauge eesmärk.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Kuid enne, kui me selle lõpetame, küsin, kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi. Ei soovi. Vastavalt sellele, et juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada, lõpetan esimese lugemise ja määran eelnõu 190 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. aprilli kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt käsitletud.
Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan ja soovin teile jõudu teie töös! 

Istungi lõpp kell 17.28.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee