Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

20:30 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu, head ametikaaslased, tere õhtust! Alustame Riigikogu kolmandat täiendavat istungit 29. septembril. See istung kestab kuni päevakorra ammendamiseni. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Kõnesoove ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab välisõhu kaitse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 29. septembril esitatud Eesti seisukohad nõukogu direktiivi, mis käsitleb energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistikku, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja direktiivi eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on 13. oktoober s.a kell 16.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 29. septembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise suhtes, mis käsitleb korruptsioonivastast võitlust Euroopa Liidus, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja teatise kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on 13. oktoober s.a kell 16.
Head Riigikogu liikmed! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 72 Riigikogu liiget, puudub 29.
Kvoorum on meil ilusasti olemas ja me saame istungiga peale hakata.


1. 20:36 Riigikogu otsuse "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" eelnõu (90 OE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees Jüri Ratas

Meil on tänasel kolmandal täiendaval istungil päevakorras üks punkt, Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" eelnõu teise lugemise jätkamine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Riigikogu otsuse eelnõu Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohta täna istungil, mis algas kell 2, ja õdusal õhtupoolikuistungil, mis lõppes natuke aega tagasi. Päevasel istungil osalesid Rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross ja nõunik Tiit Rebane, osalesid ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna juristid ning teised asjatundjad.
Komisjon, head kolleegid, esitab oma ettepaneku, millega muudab terve eelnõu teksti. See ettepanek sai komisjonis hääletamisel 8 toetushäält, vastu oli 1 komisjoni liige, erapooletuid ei olnud. Ma tutvustan lühidalt selle ettepaneku sisu.
Nagu te näete, Riigikogu menetluses see eelnõu, võrreldes valitsuse esitatud eelnõuga, päris olulises mahus ja osas muutus. Kõigepealt, eelnõu preambulisse tuli viide riigieelarve seadusele. Selle muudatused me kiitsime täna koos heaks ja see annab õigusliku aluse garantiiotsuse vastuvõtmiseks.
Eelnõu punkti nr 2 põhiline sisu on see, et fondi poolt uute laenuvajajatega sõlmitavad raamlepped tulevad arutlusele Riigikogu täiskogus. See on sisuline muudatus esialgse eelnõuga võrreldes.
Punkti nr 3 muudatused on samuti väga olulised. Nendega täpsustatakse Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni pädevust. Teadaolevalt on finantsabi meetmed tänapäeva maailmas väga mitmekesised ja fondi põhikirjas on neid päris arvukalt ette nähtud. Loetelus on tehingud võlakirjaturgudel, liikmesriigi finantsstabiilsuse ennetav toetamine, krediidilimiidid, julgestuslaenud, samuti liikmesriigile laenu andmine pankade ja teiste finantsinstitutsioonide kapitali suurendamiseks. Nende vahendite kasutamine ei eelda tervikliku majanduspoliitilise programmi olemasolu, kuid nende vahendite rakendamisega on tänapäeva finantsmaailmas sageli kiire, eriti kui me räägime järelturutehingutest, kus on oluline nii otsustusprotsessi kiirus kui ka konfidentsiaalsus, selleks et piiratud ressurssidega saavutada finantsturgudel maksimaalne tulemus.
Otsuse eelnõu punkt nr 4 on samuti oluline. See sätestab põhimõtte, et kui juhtub, et Euroopa Liidu asjade komisjon mingil põhjusel ei ole soovitud tähtajaks arvamust avaldanud, siis teeb seda valitsus ise, informeerides sellest Euroopa Liidu asjade komisjoni.
Oluline on ka punkt nr 5, mis ütleb, et kui raamlepingu tingimused muutuvad selliselt, et see mõjutab riigigarantii andmise otsust, siis on see ilmselgelt Riigikogu täiskogu pädevuses.
Lõpuks on täpsustatud ka eelnõu jõustumist. See ei toimu mitte allkirjastamisel, nagu oli esialgses eelnõus, vaid koos riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise sätete jõustumisega.
Veel rõhutan punktis nr 1 sätestatud garantii kehtivus- ja algusaega, mis on täpselt sätestatud. See valitsuse esitatud eelnõus puudus.
Nii et Riigikogu on andnud olulise panuse eelnõu parandamisse. Tänan kõiki kolleege, kes selles protsessis osalesid, ja kogu personali, kes olid selles töös abiks, samuti õiguskantslerit ja tema bürood!
Aga ma lähen edasi teiste muudatusettepanekutega.
Tähtajaks laekus üks parandusettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja neli ettepanekut Riigikogu liikmetelt Juku-Kalle Raidilt, Igor Gräzinilt ja Tarmo Leinatammelt, kes esitasid need neli parandusettepanekut koos.
Teie loetelus olev esimene ettepanek on komisjoni ettepanek, millest ma juba rääkisin.
Teine ettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, mille punktis nr 2 tuuakse sisse Riigikogu täiskogu pädevus. Selle kohta oli komisjonil seisukoht, et me oleme seda oma ettepanekus sisuliselt arvestanud, kuna täiskogule tulevad arutamiseks vastastikuse mõistmise memorandumi uued programmid. Nii et seda ettepanekut on juba rahanduskomisjoni ettepanekus arvestatud. Mis puudutab selle parandusettepaneku muid detaile, näiteks seda, et otsus jõustub allakirjutamisel, siis see ei ole kindlasti korrektne viide ja rahanduskomisjon on selle oma ettepanekus juba ära parandanud. Samuti puuduvad siin garantii algus- ja lõpptähtaeg. Me komisjonis küsisime, kas ettepaneku algataja ikka soovib sellisel kujul olevat ettepanekut toetada, sest siin on olulisi puudusi. Komisjoni konsensuslik otsus oli, et seda ettepanekut võib lugeda osaliselt arvestatuks, kuna rahanduskomisjoni ettepanekus on Riigikogu pädevus juba arvesse võetud.
Parandusettepanek nr 3, mille esitasid Juku-Kalle Raid, Igor Gräzin ja Tarmo Leinatamm, nägi ette asendada eelnõu punktis nr 2 sõna "heakskiitmiseks" sõnaga "tutvumiseks". Komisjon on selle probleemi sisuliselt juba lahendanud. Komisjoni enda eelnõus ei ole "tutvumiseks", vaid "arvamuse avaldamiseks". Ainult sellel põhjusel ei saanud me seda ettepanekut arvestada.
Järgmist parandusettepanekut, kus punktis nr 3 on soovitud asendada sõnad "Vabariigi Valitsus" sõnaga "Riigikogu", on samuti sisuliselt arvestatud, aga formaalselt ei saanud komisjon seda toetada, kuna komisjoni ettepanekus on juba sõnastus muutunud ja seetõttu ei saa kahte konkureerivat ettepanekut paralleelselt toetada.
Ettepanekuid nr 5 ja 6 ei saanud komisjon arvestada, kuna õigusjärgsuse küsimus või ESM-i küsimus kuulub niikuinii Riigikogus ratifitseerimisele. See on tulevikuteema ja komisjon ei pidanud õigeks sellisel kujul neid parandusettepanekuid toetada.
Sellised olid komisjoni seisukohad. Komisjon tegi otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu oli 3, erapooletuid ei olnud. Komisjon nõustus põhiseaduskomisjoni arvamusega, et võttes arvesse eelnõu 90 sisu, seda, et sellega võetakse riigile väga suur rahaline kohustus, mis eeldab ümberkorraldusi riigieelarves, tuleks see otsuse eelnõu vastu võtta Riigikogu koosseisu häälteenamusega ehk 51 häälega. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mina rahanduskomisjoni ei kuulu. Saades teada, et rahanduskomisjon on eelnõu teksti sisuliselt täiesti uueks muutnud, vaatan ma esialgset versiooni 90 OE ja võrdlen seda variandiga 90 OE II-2. Selle seletuskiri on ühel lehel, aga 90 OE seletuskiri oli väga põhjalik, see kirjutas kogu EFSF-i olemuse lahti. Kuidas nüüd 90 OE II-2 suhestub selle 90 OE seletuskirjaga või pole neil omavahel enam mitte mingit sidet alles jäänudki? Selle pärast oleksin ma väga kurb.

Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma rääkisin, valitsuse esitatud eelnõuga võrreldes on otsuse eelnõu sõnastus olulises osas muutunud. See on tinginud ka selle, et seletuskirjas on rahanduskomisjoni tehtud muudatused, ma arvan, päris hästi lahti seletatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Eelnõu tekst on peaaegu täiesti ära muudetud. Ütle, palun, kas komisjonis arutati ja anti endale tõsiselt aru, et kui sellest eelnõust saab otsus, siis me anname ju oma kogutud finantsvõimekuse ära, isegi mitte ei anna, aga kingime ära. Kas te saite sellest aru, et me kingime ära oma kogutud finantsvõimekuse, mille kogumisega on olnud aastate jooksul seotud kogu meie rahvas? Kas te annate endale aru, et me kingime oma finantsvõimekuse ära?

Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Ma tõesti kutsun üles praegu minu arvamust enam mitte küsima. Ma olen seda täna korduvalt teinud. Minu ülesanne on tutvustada komisjoni arutelu. Meie õhtune arutelu oli väga konkreetne ja selge. Komisjoni töö tulemus on formuleeritud selle eelnõu tekstis. Me tegime viimastel päevadel üsna põhjalikku tööd ja need otsused või ettepanekud on tehtud piisavalt suure konsensusega. Aga mis teie hinnangut puudutab, siis ma arvan, et te olete ikkagi eksiteel. Kui te tahate minu isiklikku arvamust kuulda, siis ütlen, et sellise hinnanguga kindlasti nõus olla ei saa.

Aseesimees Jüri Ratas

Väino Linde, palun!

Väino Linde

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tänan sellise sirge ja selge seisukohtade avaldamise eest, mis teil komisjonis toimus! Aga kas ma sain õigesti aru, et kuigi muudatusettepanekute tabelis on heade kolleegide Raidi, Leinatamme ja Gräzini esitatud muudatusettepanekute kohta märgitud, et komisjon neid ei arvestanud, siis sisuliselt te ikkagi võtsite need arvesse oma muudatusettepaneku formuleerimisel, mille rahanduskomisjon on sellesse tabelisse teinud?

Aivar Sõerd

Just. Te olete õigel teel. Sisuliselt see nii tõesti oli, aga formaalselt me ei saanud neid arvestada, sest muidu oleksid tekkinud konkureerivad ettepanekud.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Ma olen siiski sunnitud oma küsimuse teatud mõttes ümber formuleerima. Variandis 90 OE, mis oli eelnõu esialgne versioon, on väga ilusasti ja pikalt lahti kirjutatud EFSF-i olemus ehk sisu, see, millega see otsus Eesti Vabariigi liidab. Variandi 90 OE II-2 seletuskiri on mõni rida ühel lehel, kus sellest meie garantiid saavast fondist pole enam sõnagi juttu. Ma kordan oma küsimust: kuidas saab viimase, täiesti uue eelnõu seletuskiri olla sisuline, kui seal pole sõnagi juttu sellest, kuhu see eelnõu meid viib, ehk seletuskiri on tühi?

Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et Riigikogu käsutuses on päris palju materjale, mis räägivad Euroopa stabiilsusfondi toimimise põhimõtetest ja eesmärkidest. Ma soovitan need läbi lugeda. Ma arvan, et ka teil tasub neid materjale hästi põhjalikult lugeda, kui juhtus nii, et millegi lugemine jäi pealiskaudseks. Materjalid on olemas. Ma ei näe siin tõesti sisulist probleemi.

Aseesimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas

Aitäh, austatud juhataja! Kas ma saan õigesti aru, et hea ametikaaslane Aivar Riisalu sattus segadusse sellest, et ta võttis muudatusettepaneku seletuskirja, mis seletab seda muudatusettepanekut, ja hakkas arvama, et see ongi nüüd eelnõu seletuskiri? Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult jääb eelnõu juurde jätkuvalt ikkagi see algataja esitatud seletuskiri ja praegu on täiendavalt eraldi lahti seletatud muudatuse tegemise põhjused ja sisu? Hea ametikaaslane on lihtsalt eksiteele sattunud.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et te saate õigesti aru siis, kui te võtate saali tagaosast riiuli pealt selle eelnõu, mida me praegu arutame. Seal peaks olema kirjas nii eelnõu tekst kui ka seletuskiri. Aivar Riisalu, palun, protseduuriline küsimus!

Aivar Riisalu

Kuna minu nime mainiti, siis ma selgitan. Tõepoolest, eelnõude riiulist on meil võimalik võtta see eelnõu, mille kohta ma ju küsingi. Siin on eelnõu pluss kõik muudatusettepanekud, aga selle eelnõu juurest on füüsiliselt ära kadunud see imearmas seletuskiri, mis meile asjadest räägib. Sellepärast ma küsingi, kas see EFSF-i olemus suhestub selle otsuse lõpliku versiooniga või mitte. Ma loodan, et see suhestub.

Aivar Sõerd

Suhestub jah.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ametikaaslane Aivar Sõerd! Ma esimest korda kasutasin siin seda nuppu ja võtsin teilt mikrofoni ära. Meil on Riigikogus kokku lepitud, et Riigikogu istungit juhatab üks inimene. Ma palun, pidage sellest kinni! Palun vabandust, ma ei ole tõesti enne nii käitunud. Palun, Igor Gräzin, teie küsimus!

Igor Gräzin

Ma olen sinuga täiesti nõus, et see vajab väga põhjalikku lugemist. Pean ütlema, et 28 minutit põhjalikuks lugemiseks on minu jaoks liiga lühike aeg, nii et ma võin esitada rumala küsimuse. Ma tahan kokku võtta parandusettepanekud nr 4, 5 ja 6. Kas ma sain õigesti aru, et ainus takistus või pidur EFSF-i üleminekuks ESM-iks on tavaline igapäevane ratifitseerimisprotseduur? On see nii?

Aivar Sõerd

Aitäh! Kõigepealt, minule teadaolevalt ei ole liikmesriigid veel ESM-i paika pannud, nagu pole paika pandud või kokku lepitud või läbi räägitud ka õiguste, varade või mille iganes üleminek. Me räägime praegu millestki, mille kõiki detaile me võib-olla täpselt ei tea. Ma arvan, et ettepaneku esitaja mõistab komisjoni positsioone, millel me olime, kui me neid parandusettepanekuid arutasime.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg! Kui enne siin arutati, mis võib olla see põhjus, et Riigikogu täiskogu täiendav istung täna õhtul kokku kutsuda, siis Riigikogu juhataja ütles, et põhipõhjus on see, et Saksamaa Bundestag võttis täna vastu otsuse EFSF-ile garantiid anda. Ma küsin, kas Eesti peaks ikka selle üle nii väga õnnelik olema. Eesti maksab EFSF-i garantiisid ilma intressideta 12,99% SKT-st, aga Saksamaa 8,2% SKT-st. Need garantiid on ebaõiglased, kui arvestada riikide keskmisi palku. Saksamaal vastutab iga elanik 0,8 keskmise kuupalga ulatuses, aga Eestis 1,63 keskmise kuupalga ulatuses. Kas me ikka peaksime olema õnnelikud ja täiendavat istungit korraldama?

Aivar Sõerd

Riigikogu esimees ei maininud ainult Saksamaad, ta mainis ka seda, et äkki me ikka keskenduksime tööle, mis meil praegu laua peal on, ja jätaksime need arutelud. Ma võin kuluaarides sellel teemal teiega väga pikalt rääkida, see oleks kindlasti huvitav vestlus. Aga ma olen siin, katsuge mõista ja aru saada, komisjoni esindajana ja selgitan komisjonis toimunud arutelu.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Kolleeg Igor Gräzin mainis, et 28 minutit on täielikult muutunud otsuse eelnõu tekstiga tutvumiseks ebapiisav aeg. Minu küsimus on teile kui rahanduskomisjoni liikmele. Kas te valgustaksite meid, millal teie nägite seda sada protsenti muutunud teksti esimest korda lõplikult viimistletuna, mitu minutit või tundi tagasi see tekst sellisena teieni jõudis?

Aivar Sõerd

Aitäh! Rahanduskomisjonis olid ka teie fraktsiooni esindajad ilusasti kohal ja mitte keegi võimaldatud aja suhtes proteste, kaebusi või vastuväiteid ei esitanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea rahanduskomisjoni ettekandja! Kui me selle eelnõu esimest versiooni siin arutasime, siis te selgitasite mulle, et Portugal ja Iirimaa ei käi meie garantiide alla, meie käenduse alla, sest nende puhul on otsused tehtud enne. Hea kolleeg Taavi Rõivas selgitas, et see päris nii ei ole, et vähemalt Portugali puhul me siiski ka osaliselt tagantjärele käendame, sest osamakseid ei ole veel tehtud. Kas te selgitaksite komisjoni ettekandjana, milline on tegelik olukord?

Aivar Sõerd

Aitäh! Jah, ma võin selgitada. Oluline on mõista otsuse jõustumise kuupäeva tähtsust. Kõik väljamaksed, mida fond teeb peale seda, kui meie oleme oma garantii andnud, tähendavad garantiid, mida ka meie hakkame tagama.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Te ühes vastuses eksisite. Te märkisite, et rahanduskomisjonis viibisid kohal ka Keskerakonna fraktsiooni liikmed. See on tõsi. Aga see, nagu me oleksime olnud selle poolt, et jätkata eelnõu teist lugemist täna kolmandal täiendaval istungil ehk nagu meil ei oleks olnud probleemi ajalises võtmes, kindlasti tõele ei vasta. Keskerakonna kolm liiget komisjonis hääletasid selle ettepaneku vastu. Aga minu küsimus käsitleb hoopis järgmist. Te mainisite, et rahanduskomisjon on seisukohal, et selle otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme häält, ja ütlesite sinna juurde, et see otsus nõuab ümberkorraldusi riigieelarves. Varem küsimustele vastates ei ole te selgelt öelnud, missuguseid ümberkorraldusi selle otsuse vastuvõtmine riigieelarves nõuab, ja kahel viimasel rahanduskomisjoni istungil seda samuti ei arutatud. Palun, et te selgitaksite, missuguseid ümberkorraldusi see otsus riigieelarves siis nõuab!

Aivar Sõerd

Aitäh! Samasisulisele küsimusele ma vastasin hommikul, niipalju kui mul on tänaste teadmistega võimalik vastata. Me seda küsimust komisjonis ei käsitlenud. Te oleksite võinud seda komisjonis küsida, kui hommikul olid kohal juristid Rahandusministeeriumist. Te oleksite võinud küsida, aga te ei teinud seda. Me kahjuks ei arutanud seda küsimust, kuigi see võimalus oleks olnud. Aga kui teid huvitab detailselt nõuete, kohustuste, aktsiate ja varade kajastamine riigi bilansis ning kulude-tulude kajastamine riigieelarves, siis olen heameelega valmis teiega sel teemal pikema arutelu tegema.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud Aivar Sõerd! Te jätsite minu eelmisele küsimusele vastamata. Aga kui ma püüan ridade vahelt lugeda, siis saan aru, et ka teie nägite seda teksti esimest korda eelmisel rahanduskomisjoni istungil, mis oli poolteist tundi tagasi. Kas see on korrektne järeldus või olete selle tekstiga varem tutvunud?

Aivar Sõerd

Hea kolleeg! See tekst valmis paljude inimeste ühistöö tulemusel ja mina olen olnud selles protsessis kogu aeg osaline. Hommikusel istungil ma oma heast tahtest teile ka esitasin need põhimõtted, mis sellesse teksti tulevad, kuigi mul lõplikku, juriidiliselt korrektset teksti hommikul veel ees ei olnud. Viimased täpsustused, mis sisu ei muutnud, tulid siia veel tänase päeva jooksul, aga tähtis on see, et need lõplikud sätted on väga paljude osapooltega põhjalikult läbi kaalutud. Nagu ma ütlesin, valitsuse esitatud eelnõuga võrreldes on siin sees olulised sisulised muudatused. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et mõned esialgses eelnõus olnud probleemid ja ebatäpsused on Riigikogu töö tulemusel ära parandatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Ma loodan, et te heast tahtest selgitate mõnda olulist küsimust ka nendele Riigikogu liikmetele, kes ei ole rahanduskomisjoni liikmed. Kahjuks või õnneks meil kõigil seda au ei ole. Seega küsin selgitust. Iirimaa ja Portugali puhul on vähemalt minu jaoks nüüd veidikene rohkem selgust majas. Aga mis saab olukorras, kui saavad tõeks need spekulatsioonid, mida meedia vahendusel on viimastel päevadel üsna palju olnud, et EFSF-i vahendid on selgelt ebapiisavad? Kas ja kui suures mahus me peame sellisel juhul oma käendusi suurendama?

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma saan väga hästi aru, kuhu te oma küsimusega sihite ja mida te teada tahate. Teile on sellele küsimusele juba vastatud või vähemalt on vastatud teie kolleegide esitatud samasisulisele küsimusele. Teile ei ole see vastus sobinud. Ma vastan teile praegu selliselt, et me seda küsimust komisjoni arutelul ei käsitlenud.

Aseesimees Jüri Ratas

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Te rääkisite, et komisjonis oli jutuks solidaarsuse teema. Kas te rääkisite selles kontekstis ka sellest, et Eesti põllumehed saavad kolm korda vähem toetusi kui Euroopa põllumehed? Kas te rääkisite sellest, et me oma SKT-ga võrreldes maksame kõige suurema protsendi? Kas see oli jutuks või ei?

Aivar Sõerd

Aitäh! See on kahtlemata väga tähtis ja oluline teema. Aga komisjon keskendus oma tööle ja nende teemade hulka, millega komisjon viimastel päevadel tegeles, see tähtis küsimus ei mahtunud.

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Lärm muutub saalis väga suureks. Ma palun südamest olla vaiksemalt ja austada oma kaaslasi ja ettekandjat! Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina olen olnud kõikidel rahanduskomisjoni istungitel, olen küsinud ja saanud ka vastuseid. Aga paljudele küsimustele ma vastust ei ole saanud. Nimelt, me ei käsitlenud üldse neid küsimusi, mis puudutavad raamlepingut tervikuna. Tuli välja, et raamlepingut me Riigikogus ei kinnita ja see hakkab peale tänast garantiide andmist elama oma iseseisvat elu. Minu küsimus on järgmine. Me proovisime nende toetuste rahuldamise ära jagada Riigikogu täissaali ja ELAK-i vahel. Võib ju juhtuda, et tegelik toetussumma programmi näol on palju väiksem kui nn julgestuslaenud, mille otsustamine läheb ELAK-ile. Mille alusel tehakse vahet, millal taotlus tuleb Riigikogu täiskogu saali ja millal see läheb Euroopa Liidu asjade komisjonile?

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma soovitan lugeda otsuse punkte. Siin peaks olema eesti keeles kirjas pädevuste jaotus Riigikogu täiskogu ja Euroopa Liidu asjade komisjoni vahel.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Te oma sõnavõtus mainisite korduvalt, et te olete viimasel nädalal, viimastel päevadel ja viimastel tundidel teinud meeletult tööd. Kas selle meeletu töö tulemuseks on ka kvaliteetne otsuse eelnõu? Kuhu meil siis nii hirmus kiire on, võttes riigile kohustusi, mille maht on kolmandik riigieelarvest, kui Slovakkia hakkab seda kuuldavasti arutama alles paari nädala pärast? Miks meil nii kiire on? Kuhu me kiirustame?

Aivar Sõerd

Aitäh! Te küsite praegu seda, millest te ise oma sõnavõttudes olete üht- ja teistpidi juba siin rääkinud. Miks te siis enam küsite? Me arutasime seda hommikul ja me tahame ikkagi oma tööga lõpuks valmis saada. Inimesed on päris palju vaeva näinud. Ma arvan, et see tulemus, mis on siin eelnõu näol olemas, on oluline edasiminek valitsuse esitatud eelnõuga võrreldes. See on meie oluline panus koostöösse teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased nii paremalt, vasakult kui ka saali keskmisest osast! Ma tahan meid kõiki tunnustada. Ma arvan, et täna on olnud väga tubli tööpäev, aga kolmandal täiendaval istungil muutub lärm kogu aeg suuremaks ja suuremaks. Ma saan aru, et teema on huvitav, kuid see lärm segab kuulajaid ja ettekandjat. Minu ainuke võimalus on teid paluda. Ma palun veel kord olla saalis vaiksemalt, lärm on liiga suur! Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab selle otsuse eelnõu punkti nr 4, mis ütleb, et Eesti Vabariigi viivitamatut seisukohta vajava memorandumi kavandi puhul, mille kohta ei ole Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arvamust esitanud Vabariigi Valitsuse soovitud mõistliku tähtaja jooksul, esitab seisukoha Vabariigi Valitsus ning teavitab sellest Euroopa Liidu asjade komisjoni. Selles punktis nr 4 on kaks ajamääratlust: viivitamatu ja mõistliku tähtaja jooksul. Neid mõlemaid on peaaegu võimatu panna ümber päevadesse või tundidesse. Mina praegust koalitsiooni ja Vabariigi Valitsust ei usalda. Kas teie ei karda, et Vabariigi Valitsus ja koalitsioon võivad hakata seda punkti nr 4 ära kasutama, kõikide küsimuste puhul öeldakse, et on vaja viivitamatut seisukohta ja kuna komisjon ei jõua mõistliku aja jooksul kokku tulla, siis langetatakse otsus ise ning hiljem lihtsalt informeeritakse ELAK-it? Kas teil ei ole samasugust hirmu nagu minul?

Aivar Sõerd

Aitäh! Minul ei ole sellist hirmu, nagu teil on.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma usun siiralt, et rahanduskomisjon on teinud tõsist tööd, muutmaks seda otsuse eelnõu paremaks. Kas see kõiki Riigikogu liikmeid rahuldab, seda on näha hääletusel. Aga ma küsin samamoodi nagu kolleeg Kadri Simson: millal te selle teksti kätte saite? Minu arust on see suhteliselt lihtne küsimus. Millal ja millisel ajavahemikul oli kellelgi õigus ja võimalus nende tekstidega tutvuda?

Aivar Sõerd

Aitäh! Te olete niivõrd pika Riigikogu töö ja seadusloome kogemusega, et küllap te teate, kuidas eelnõud valmivad: tegeldakse tekstide eri versioonidega ja lõplik tekst, kus on saavutatud poliitiline konsensus ja kus kõik õiguslikud probleemid on leidnud lahenduse, ongi Riigikogu komisjoni töö produkt ja eesmärk. Viimaseid sõnastuse parandusi, mis mõtet ei muutnud, võis tulla veel ka täna, aga need põhimõtted, mis ma hommikul siin saalis välja ütlesin, on siin täpselt samamoodi kirjas. Kui ma hommikul olin teie ees siin saalis, siis ega ka minul ei olnud lõplikku teksti, aga põhimõtted olid teada ja meil oli selge siht, kuhu me välja tahame jõuda.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud härra Sõerd! Kas te ise adute, et te juhite praegu n-ö ajaloolist protsessi, mis võib tulevikus kogu Eesti rahva vastu keerata, ja pealegi ei ole meie inimesed selle protsessi jaoks volitust andnud?

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma kuulasin teie kõnesid väga tähelepanelikult. See, et tahate oma mõtteid siin üle korrata, on muidugi tervitatav. Kindlasti ei ole ma nõus paljude asjadega, millest teie kõnedes räägiti, aga see on pikem teema ja väljub minu praegusest rollist.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Nüüd selgub, et tekst on peaaegu sada protsenti muutunud ja ega te vist isegi täpselt aru ei saa, mis seal kirjas on, mis siis veel rääkida minust, kes ma ei ole rahandusinimene. Võib-olla oleks tõesti targem arutelu katkestada, et ka inimesed, kes otseselt siseringi ei kuulu, saaksid ennast asjaga kurssi viia?

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma arvan, et see ei oleks mõistlik ega otstarbekas.

Aseesimees Jüri Ratas

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Härra Sõerd! Te ütlesite, et kuulasite tähelepanelikult meie kõnesid. Võib-olla jagate meiega oma muljeid, milline kõne teie meelest kõige parem oli?

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma võin neid muljeid kuluaarides hea meelega jagada tundide kaupa, kui soovite. Aga ma tõesti kutsun üles ja teen ettepaneku, et me tegeleksime praegu ikkagi oma tööga, mis meie laudadel on.

Aseesimees Jüri Ratas

Ka mina palun, et me jääksime selle otsuse eelnõu juurde, mida me hetkel arutame! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan väga ettekandjat ettekande ja vastuste eest! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Kadri Simson

Head kolleegid! Tänase, Riigikogu jaoks mõneti pika tööpäeva jooksul olen ma püüdnud meenutada, millal varem on tulnud ette selliseid juhtumeid, kus väga lühikese ajaga on menetletud väga olulisi küsimusi. Üks selline juhtum on tõepoolest olnud ka minu Riigikogu liikmeks oleku ajal. See oli 2009. aasta veebruaris, kui kõigest ühe hääletusega muudeti 14 seadust. See oli esimene kärpe-eelarve, kui Riigikogu tavapärasest menetlusest mööda minnes võeti raha ära valdadelt, noortespordilt, lasteaedadelt ja mitmelt teiselt oluliselt eluvaldkonnalt. Hakkab tunduma, et mida rängemaid otsuseid Eesti inimeste jaoks tehakse, seda lühemalt üritatakse neid siin Riigikogu saalis menetleda. Kahe päeva jooksul läbi viidud arutelu kannab ilmselgelt kiirustamise pitserit. Me kuulsime ka, et see tekst, mis täna lõpphääletusele tuleb, sai viimase vormi ainult poolteist tundi tagasi. See ei ole piisav aeg, et selle teksti edasise mõju kohta analüüse teha. Sedasi võetakse otsuseid vastu ainult siis, kui soovitakse midagi kibekiirelt ära vormistada, ilma et avalikkus oma seisukohta kujundada jõuaks.
Miks ma räägin sellest, et see otsus on tehtud kiirustades, kuigi valitsuse esindajad ütlevad, et aega arutada on ju olnud küll ja eurokriisis ei ole mitte midagi uut? Jah, aga sellest ei ole räägitud ega avalikkust informeeritud. Kasutades võimalust, et praegu on saalis poole rohkem inimesi kui tänasel esimesel täiendaval istungil, tuletan teile meelde, et peaministri avaldus, nagu oleksid Eesti inimesed võinud ennast selle teemaga kurssi viia, lugedes välismaa ajalehti, on lausa solvav, sest kohustus Eesti inimesi informeerida, et nad oleksid kursis nende kohustustega, mis meil tekivad eurotsoonis olemise tõttu, on eelkõige Eesti Vabariigi valitsusel. Seda ei ole teinud ei peaminister ega Rahandusministeerium. Rahandusministeeriumi koduleheküljel antakse lühiuudiseid selle kohta, et viimase poolteise aasta jooksul on minister käinud erinevatel kohtumistel, kus on saadud infot, millised võimalikud kohustused eurokriisist Eestile tulenevad, aga faktidest pole räägitud. Rahandusministeeriumi koduleheküljel on info rahandusministri käikude kohta alates 2010. aasta aprillist, aga esimest korda muutus info Eestile tekkivate kohustuste kohta avalikuks alles novembri lõpus. Rohkem selle kohta eelmisel aastal infot ei leidunud. Küll aga on palju infot selle kohta, kuidas kõik Eestit kiidavad ja kui hästi meie inimesed eurole üleminekuga seotud probleemidest informeeritud on. Järgmine info Eesti kohustuste kohta garanteerijana on Rahandusministeeriumi kodulehel üleval selle aasta jaanipäevast, kuigi pool aastat enne seda väisas rahandusminister üle nädala koosolekuid, kus arutati samasuguste kohustuste võtmist. Pool aastat enne seda oli Eestil ees liitumine euroga, kus ei räägitud suurt osa meie eelarvest haaravatest võimalikest garantiidest. Sellest on tulenenud ka minu arusaam, et Eesti inimestele pole infot jagatud või seda probleemi on lausa varjatud.
Üks oluline asi Riigikogu töös on see, et meie otsused peavad olema õiged ja näima õiglased meie riigi kodanikele. Praegu oleme olukorras, kus Riigikogu saalis tehakse otsus, mis ei näi enamikule Eesti Vabariigi kodanikest õiglasena. Ka teie ise, kui te peaksite panema käe südamele ja ütlema, kas te paigutaksite oma raha sellistesse üle jõu käivatesse kohustustesse, ei saaks tõenäoliselt vastata jah. Iga käendaja peab arvestama, et laen võib laenaja asemel hoopis garanteerija vastu pöörduda. Andes liiga kergekäeliselt Eesti riigi poolt jah-sõna, paneme riigi sellega olukorda, kus kohustused võivad meid ja meie riiki lüüa nii valusalt, et me seda kanda ei jaksa.
Eesti valitsus on püüdnud jätta muljet, et see käendamine ei tähenda mitte midagi, see on sümboolne akt ja jutt garantii rakendumisest meie enda vastu on täiesti teoreetiline, reaalset raha kindlasti mängu ei panda. See on eksitav. Kui laenaja oma kohustusi ei täida, siis on Eestil aega kaks pangapäeva, et tema asemel makse teha. Me oleme kuulnud, et Eesti riik ei jääks selle kohustuse täitmisega hätta, sest me oleme küll väikesed, aga väga tublid, meil on kogutud reserve, me oleme võimelised võtma laenu ka väga lühikese etteteatamisajaga. Mõnes mõttes annavad reservid meile kindlust, aga teisest küljest said need reservid kogutud selle jaoks, et kui Eesti riigil on raske – ja meil on juba mitu aastat raske olnud –, siis need reservid on see varu, millega me toetame oma inimesi ja nende toimetulekut. Vastupidi: meie valitsus on sisepoliitiliselt käitunud nii, et kärped on alati õigustatud, majanduse elavdamine ei ole aga mitte mingil juhul õigustatud. Parim näide selle kohta on töötukassa, kes kogub ka rasketel aegadel, nendel aegadel, kui tööpuudust kajastab kahekohaline arv, reserve juurde. Nüüd me saame aru, et need reservid annavad võimaluse heldekäeliselt garantiisid jagada.
Meie jaoks tekitab küsimusi ka see olukord, kus garantiide suurus kõigub mõne päeva jooksul 100 miljoni euro kaupa ja paraku kasvu suunas. Selgeid vastuseid, kui suur on Eesti kohustus, ei ole siin saalis kostnud.
Sellises olukorras, kus otsus surutakse läbi kiirtempos, arutelu vältides ja soovides võtta Eesti riigile kohustusi, mis ei ole läbipaistvad, mis on ebamäärased ja hoomamatud, ei saa loomulikult sellele otsusele toetushäält anda. See otsus ei ole Eesti inimeste suhtes õiglane ning ka parlamentaarse riigi tavade mahasurumist ei saa kuidagi õigeks nimetada. Tänan teid tähelepanu eest! Panen südamele, et oma otsust tehes peaksite arvestama sellega, et poliitiline vastutus ei kesta ainult 24 tundi. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Sven Sesteri!

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kasutan võimalust ja ütlen ka paar sõna. Kõigepealt tahan avaldada tänu õiguskantslerile proaktiivse sekkumise eest. See ei ole tavapärane situatsioon, kui õiguskantsler lülitub mingi otsuse eelnõu menetlusprotsessi menetluse enda ajal. Üldjuhul võtab ta seisukoha pärast seda, kui konkreetne otsus või seadus on vastu võetud. Küll aga tänu sellele, et ta sellesse protsessi lülitus, saime päris oluliselt muuta konkreetset otsuse eelnõu ja hiljem ka ühte seaduseelnõu. Ma tahan tänada sotsiaaldemokraate, kes on väga konstruktiivselt ja igakülgselt andnud abi eelnõu menetlemisel ning aidanud igat moodi kaasa nende otsuste õiguskindlamaks muutmisele. Tahan tänada ka head partnerit Reformierakonda, kellega koos jõudsime ühiste jõupingutustega selle otsuse eelnõuni, mis täna meil laudadel on ning mis meie hea usu kohaselt vastab kõigile seadustele ja väljendab selgelt Riigikogu enamuse tahet. Eraldi tahan komisjoni esimehena tänada kõiki neid töökaid juriste ja eksperte nii rahanduskomisjonist kui ka õigus- ja analüüsiosakonnast, aga samuti õiguskantsleri büroost ning eelnõu algatanud Rahandusministeeriumist nende tundide eest, mis nad kulutasid selleks, et see eelnõu õiguskindlamaks muutuks.
Ma peatun veel EFSF-il, et oleks aru saada, mida me täna menetleme, püüan võtta ära hirme ja öelda veel kord mõned sõnad, mida ma ütlesin viimati siis, kui ma käisin siin fraktsiooni esindajana. EFSF on üks euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ellukutsutud abimehhanisme, millest sõltub nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tugevus, areng ja julgeolek. See on väga kulukas, kui üks konkreetne riik või mitu riiki muutuvad maksejõuetuks. See ei ole kulukas mitte ainult sellele riigile, vaid see on kulukas ka nendele riikidele, kes on selle probleemse riigiga ühes kaubandus- ja teenustetsoonis. Me oleme oma fraktsiooniga seisukohal, et EFSF-i võimalikud toetused saavad toimuda vaid rangelt tingimuslikult ehk konkreetsete majandusprogrammide ja selle majandusprogrammi elluviimise tagatisel, reformide tagatisel. Vahetult enne iga laenusumma väljamaksmist peaksid võlausaldajad üle vaatama, kas finantstoetuse osamakse tegemine vastab selle programmi tingimustele, mida konkreetne probleemriik on lubanud täita.
Eelnõust endast niipalju, et minu jaoks on väga oluline, et EFSF-i olulisi otsuseid hakkab tegema Riigikogu. Ma arvan, et see on väga oluline muutus, mis on toimunud eelnõu menetlemise protsessis. Riigikogu rahanduskomisjonis jõudsime koostöös Rahandusministeeriumiga kokkuleppele, et kõikide abi taotlevate riikide abipaketid tulevad Riigikogusse. Siin tuleb need põhimõtteliselt heaks kiita, kui me tahame, et see riik toetust saaks. Kõik muud muutmisotsused lähevad Euroopa Liidu asjade komisjoni. Sellised muudatused me selles teises eelnõus tegime. Ma usun, et nende väitlustega, mis on viimastel päevadel toimunud, oleme andnud selgelt mõista, et Riigikogu näol ei ole tegemist kummitempliga.
Lõpetuseks. Täna võeti Bundestagis vastu seesama otsus 523 poolthäälega, 85 parlamendiliiget olid vastu ja ainult 3 jäid erapooletuks. Saksamaast sai 11. eurotsooni riik 17-st, kes on nõustunud 440 miljardi euro suurust EFSF-i tugevdama. Ma palun ühe minuti juurde!

Aseesimees Jüri Ratas

Üks minut lisaaega.

Sven Sester

Tahan öelda, et Saksamaa on 27%-ga tegelikult suurim partner EFSF-is. Saksamaa panus EFSF-is on 211 miljardit eurot. Täna mõne hetke pärast näitame Riigikogus oma suhtumist ühisesse euroalasse koos kõigi selle rõõmude ja muredega ning saame eelduslikult 12. eurotsooni riigiks 17-st, kes kiidab heaks EFSF-i. IRL toetab selle eelnõu otsusena vastuvõtmist. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi! Kaheksa minutit.

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mõni tund tagasi rääkis hea ametikaaslane Juku-Kalle Raid väga selgelt ja ilmekalt, kuidas valed inimesed – tema jaoks valed inimesed – teevad õiget asja. Eks siin aruteludes ole täna ka üsna palju kõlama jäänud, kuidas selle küsimuse otsustamine rohelise nupu vajutamisega on ühele või teisele Isamaa ja Res Publica Liidu või Reformierakonna liikmele selgelt vastumeelne. Põhjendused on olnud ju üsna sarnased sellega, mida meie, Keskerakonna fraktsiooni liikmed, oleme siit puldist öelnud. Veelgi enam, kui siit ruumist välja minna ja vaadata väljapoole saali, siis selgub, et neid liikmeid, kes ei sooviks teha täna rohelise nupu vajutamisega poolthäält andes seda ajaloolist otsust ja panna Eestit väga suurt summat käendama, on veelgi enam kui neid, kes täna siin puldis on rääkinud. Kõige valusamad selle otsuse juures on ju need viimaste aastate kärped. Ma pean veel kord meelde tuletama, et kui me võrdleme enda ja nende riikide õpetajate palku, keda me täna ruttame aitama, kes ei suuda oma riigis selliseid kärpeid läbi viia, rääkimata väljamaksete suurendamisest, mis näiteks Kreeka puhul on kahjuks siiani tõde, siis nende õpetajate palgad on mõnel puhul lausa mitu korda suuremad kui meie õpetajate omad. Või kui me vaatame keskmist palka, töötu abiraha, toimetulekutoetusi, lastetoetusi või ka pensione, siis võrreldes nende riikidega, keda me täna toetama ja abistama läheme, et nad suudaksid oma kulutusi hoida vähemalt mingilgi määral sel tasemel, millega nad on harjunud, tundub see kõik ju tõesti ebaõiglasena. Ka põllumehi on täna siin mainitud. Me võime vaid unistada sellistest Euroopa toetustest, mida nii mõnigi nn vana riik siiani saab.
Küsimus, kas meil on alternatiivi, on täna samuti üleval olnud. Kui vaadata selgitusi, mida me oleme siit täna kuulnud (ettekandja rääkis heast tahtest), siis tegelikult Eesti inimesele ei olegi siiani piisavalt selgitatud, mis siis juhtub, kui kahe miljardi euro suurune garantii, koos laenuteeninduskuludega lausa kahe ja poole miljardi euro suurune, täitmisele pööratakse. Põhimõtteliselt on selgitatud, et euroalaga liitumisel me ju ositi juba paljude kokkulepetega nõustusime. Meie oleme Maastrichti kriteeriume järginud, tõepoolest oleme. Aga kui me vaatame neid riike, Kreekat või Portugali või Iirimaad, siis on üsna selge, et nendest garantiimahtudest tõenäoliselt ei piisa.
Kolmas sisuline teema, mida täna siin on ka juba mainitud ja mis tekitab ju siiani küsimusi, on küsimus tulevasest ESM-ist. Juhul kui me hea õnne korral EFSF-i täismahus ei pea välja maksma, siis ESM-i puhul me räägime juba reaalsest rahast. ESM-i puhul – vähemalt siiani teadaolevalt, kuigi ettekandja ütles, et info veel täpsustub – on Eestil vaja teha viis 30 miljoni euro suurust makset reaalses rahas. Eesti inimene on küll uhke oma euro üle, hoolimata inflatsioonist ja muudest sellistest nähtustest usub ta siiski veel, et me oleme euroga teinud sammu edasi, kuid kui teisendada see 30 miljonit eurot Eesti kroonidesse, siis on üsna mitmed inimesed üllatunud, mõistes, et samal ajal sai ju päästetöötajatele see pisku, mida küsiti, vaevu välja makstud või nii mõnigi üsna valus kärbe on siiamaani taastamata. Võib-olla tasub mainida, et ainuüksi kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine on vaid kübeke sellest. Tekib küsimus, kust selline raha leitakse.
2012. aasta riigieelarve menetlus on meil veel ees ja küllap need diskussioonid menetluse käigus korduvalt tekivad. Teise pensionisamba maksete taastamise ja saastekvootide müügist tekkinud kohustuste täitmise puudujäägi puhul võime rääkida 2,1%-st SKT-st. Seega on Vabariigi Valitsuse koostatud riigieelarves juba praegu kulud ületamas tulusid. Olgugi et majanduskriis on möödas ja majandus on hakanud tõusma, ei ole Eesti riik suuteline võetud kohustustega toime tulema, aga siin ei ole ju tegelikult kõlanud seda arvamust, et oleks probleeme leida raha garantii täismahus täitmiseks.
Viimaseks, kuid mitte vähem oluliseks teemaks on tõusnud Kreeka võime laenutingimusi täita. Kreekal oli juba suvel probleeme laenutingimuste ...

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Ma palun vabandust, aga te segate üsna rängalt meie ametikaaslasi juttu ajamast, nii et ma palun teil hetkeks oma ettekanne peatada! Ma tänan ametikaaslasi ja teid! Palun anda ettekandjale pool minutit aega juurde!

Mailis Reps

Kreekal oli juba suvel probleeme laenutingimuste täitmisega, mistõttu lükati plaanilist abilaenumakset edasi, et Kreekat vähekegi survestada. Seejärel on Kreeka tõepoolest palju ette võtnud (või oleks õigem öelda, et ta on midagi ette võtnud) ja teatud tingimuste koha pealt on Euroopa silma lihtsalt ka kinni pigistanud. Mitmel korral on kõlanud spekulatsioonid, nagu lõppeks Kreeka riigil raha pensionide ja palkade maksmiseks juba oktoobri keskel. Kui vaadata näiteks Saksa ajalehe Bild andmeid, siis Saksamaa valitsus on arvestanud võimalusega, et Kreeka läheb juba jõuludeks nn pankrotti. Kui Kreeka liitub EFSF-i abisaajatega, siis võib talle antav laenusumma küündida 90 miljardi euroni. Aga arvestades asjaolu, et Kreeka on juba praeguste laenutingimuste täitmisega hädas, siis kas saame siinkohal üldse rääkida tagasimakstavast laenust?
Niisiis on EFSF-i ümbritsev tekitanud palju küsimusi, mistõttu Keskerakond ei ole tõepoolest nõus võtma järgmistele põlvedele kohustusi ainult selle mõnetunnise arutelu tulemusena. Viimaste aastate kärbete ja pideva hinnatõusu tagajärjel on Eesti inimeste ostujõud kahjuks vähenenud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Härra juhataja! Head kolleegid! Ma tulin siia pulti selleks, et üks asi ära õiendada. Delfi kirjutas, et Kaljuvee tegi selle otsuse täna. Ma palun vabandust, aga ma küll ei mõelnud ega väljendanud siin nii, et ma täna otsustasin. Ma otsustasin, et ma olen selle Eesti rahva suhtes ebaõiglase otsuse vastu, siis, kui ma selle paberi esimest korda läbi lugesin. Tänahommikune habemeajamine ei olnud tähtis, tähtis oli see, et ma vaatasin peeglisse. Täna hommikul juhtus veel üks selline asi, et ma sõitsin lugupeetud Igor Gräziniga ühes liftis. Igor rääkis, et Ameerika majanduses on ka raske olukord ning kuna ameeriklased on meid aidanud, siis võtame täna selle paketi vastu ja siis hakkame Ameerika finantsabipaketti arutama. Ta tegi muidugi nalja. Aga tegelikult ei ole see naljaasi. Kogu maailma majandusel on veel pikalt väga raske ja me ei tohi oma finantsvõimekust ära kinkida. Me ei tohi oma finantsvõimekust ära kinkida, saage aru! Ma lõpetan sellepärast, et üks mu sõber tahab koju minna. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head ametikaaslased! Täna on tõepoolest väga emotsionaalne päev. See on, ma arvan, palju emotsionaalsem kui kõik need arutelud ja pikad ööistungid, mida minu kogemuski siin Riigikogus selle mõne aasta jooksul on võimaldanud näha või, võib isegi öelda, et üle elada. Vaadake, suurt osa selles saalis istuvatest inimestest ma tunnen ka isiklikult ju päris hästi, sellepärast võin öelda, et meie vahel ei ole maailmavaatelisi kuristikke. Isegi Juku-Kalle Raidiga saab täiesti normaalse mehe juttu ajada ja ta saab vahel isegi mõnest asjast aru, mis siis, et ma kuulun Keskerakonda.
Mul on nüüd, otsustavate hetkede eel tekkinud tunne, et me oleme justkui Eesti NSV Ülemnõukogu, kes 1991. aastal pidi langetama päris olulise otsuse – olla või mitte olla. Ma tunnistan teile, et vaadates seda Euroopa rahasüsteemi, eurotsooni sellisel kujul, siis tuleb tõepoolest öelda, et Euroopa Liit ei ole võimeline sellisel kujul jätkama, kui ta tahab omada ühtset raha. See tähendab, et liikumine Euroopa ühendriikide suunas peab saama kiirendatud käigu. Tänase otsusega võtame suuna Euroopa ühendriikidele antava aktsepti poole, sest me täidame ju täna käsku, mille Euroopa meile on andnud. Viimased mohikaanlased üritavad siin veriste tomahookidega veel selle vastu võidelda, aga ülemnõukogu on oma otsust ilmselt juba langetamas.
Vaadake, mul on selline tunne, et mind viiakse tagasi SRÜ-sse, kus ühtedele on kõik lubatud, aga väikesed peavad üldiselt vait olema. Majandust natuke aduva inimesena saan ma väga selgelt aru, et me oleme oma seniste sammudega sattunud olukorda, kus meil ei olegi enam häid valikuid. Ma küsin, eelkõige iseendalt, aga ka nendelt inimestelt, kellele jääb suurem vastutus ehk rohelist nuppu vajutavatelt inimestelt, kas me tõesti arvasime ja tahtsime, et me peame olema 21. sajandil selliste raskete valikute ees kellegi teise tegemata jätmiste, võib-olla valearvestuste tõttu, ja minema risti vastu oma rahva arusaamadele. Meil ei ole põhjust arvata, et meie rahvas on rumal, meil on põhjust oma rahvast armastada ja meil on põhjust arvata, et meie tänane otsus viisil või teisel võib meie inimesed panna olukorda, millest nad enam aru ei saa.
Igal juhul jõudu kõigile, sõltumata värvist! Ma tunnistan, et ega minu värvivalik, mis mõne aja pärast avalikuks saab, võib-olla ei olegi minu kui majandusinimese südamevalik, aga see on minu põhimõttevalik, sest hetkel on ohus hoopis suuremad asjad, mida me täna veel väga hästi tunnetada ei suuda. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 90 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, seisukoht on, et tuleb täielikult arvestada. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et tuleb osaliselt arvestada. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Juku-Kalle Raid, Igor Gräzin ja Tarmo Leinatamm, juhtivkomisjoni seisukoht on, et tuleb jätta arvestamata. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Juku-Kalle Raid, Igor Gräzin ja Tarmo Leinatamm, juhtivkomisjoni seisukoht on, et tuleb jätta arvestamata. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Juku-Kalle Raid, Igor Gräzin ja Tarmo Leinatamm, juhtivkomisjoni seisukoht on, et tuleb jätta arvestamata. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Juku-Kalle Raid, Igor Gräzin ja Tarmo Leinatamm, juhtivkomisjoni seisukoht on, et tuleb jätta arvestamata.
Head ametikaaslased! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Oleme jõudnud lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Head ametikaaslased! Enne kui me läheme lõpphääletuse juurde, on Kadri Simsonil protseduuriline küsimus. Palun!

Kadri Simson

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun enne lõpphääletust kümneminutilist vaheaega! Ma arvan, et kõik vajavad aega, et otsustada, kuidas hääletada.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 21.57.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Kell on 21.57, jätkame istungit. Oleme jõudnud lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Kuna otsuse eelnõu 90 nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25.
Panen lõpphääletusele eelnõu 90. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 59 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" eelnõu 90 on otsusena vastu võetud.
Head ametikaaslased! Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud ja tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 21.59.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee