Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja minister! Alustame tänast infotundi. Esiteks teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 44 Riigikogu liiget, puudub 57.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja välisminister Urmas Paet.


1. 13:01 Maavarade kaevandamise lubade menetlemise peatamine

Esimees Ene Ergma

Alustame. Esimene küsimus on kolleeg Toomas Trapidolt peaminister Andrus Ansipile.

Toomas Trapido

Aitäh, proua juhataja! Austatud peaminister! Viimastel päevadel on hoogsalt käima läinud allkirjade kogumine Nabala piirkonna looduse kaitseks, eelkõige suurte lubjakivikaevanduste vastu. Tegemisel on maavarade arengukava ja tuletan meelde, et 18. juunil tegi Riigikogu valitsusele ettepaneku peatada geoloogiliste uuringute uute lubade taotluste vastuvõtmine ja nende menetlemine. Kas valitsus on seda Riigikogu ettepanekut arutanud ja millisele seisukohale olete jõudnud, teades, et menetlemine siiski mingil määral käib?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Me oleme Keskkonnaministeeriumiga seda teemat arutanud ja oleme leidnud, et uuringud on ilmtingimata vajalikud. Uuringud ei tähenda seda, et tuleks asuda kohe kaevandama, aga uuringute peatamine sel ajal, kui kehtivad seadused võimaldavad uurimist, ei ole võimalik. Selleks tuleks muuta seadusi, mida mina ei pea mõistlikuks. Kui lõpetada ära ka uurimine, siis läheb kaevandamiseni väga pikk aeg. Kui me tekitame mingisuguse pausi uurimises, siis tähendab see, et kaevandama ei hakka me veel niipea. Te nimetasite ühte allkirjade kogumise kampaaniat. Jah, ka mina olen valmis Tuhala nõiakaevu toetuseks või kaitseks oma allkirja andma. Ma ei usu, et teie küsimus on ajendatud konkreetsest nõiakaevust, mille hävitamise poolt pole ilmselt mitte ükski Eesti inimene. Küsimus on laiem. Küsimus on selles, kas Eestis üleüldse kunagi võib kuskil kruusa kaevandada, kas võib mõne koha peal paekivi kaevandada ja sellest killustikku teha, selleks et ehitada teid, või jääbki Eesti tee-ehitus põhiliselt kasutama Soomes ja Rootsis toodetud killustikku.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toomas Trapido, esimene täpsustav küsimus!

Toomas Trapido

Aitäh! Teadaolevalt müüb Eesti Energia killustikku lausa Lätti, seda killustikku, mis on aherainest saadud. Nii et transpordiküsimus ei tohiks siin olla peamine. Aga te mainisite uuringuid. Mis puudutab geoloogilisi uuringuid, siis olen täiesti nõus, et me peame teadma, mis meie maapõues on. Aga näiteks sellesama Nabala piirkonna puhul on tegu keskkonnamõju hindamisega ja seda lausa kolmel juhul. Nagu Eesti praktika näitab, hakatakse üldiselt pärast keskkonnamõju hindamist argumenteerima, et sinna on nii palju raha kulutatud, nüüd on õigustatud ootus, et hakatakse kaevandama. Kas seda menetlemist ei oleks praegu mõttekas peatada?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ei, kindlasti ei tohi keegi teha niisugust põhjendamatut järeldust, et kui juba lubati uurida, siis sellega on lubatud ka kaevandada. Need on täiesti eri menetlused. Üks puudutab konkreetselt uuringuid. Kui uuringute tulemused on positiivsed, ka siis tuleb kohaliku omavalitsuse volikogul otsustada, kas ta lubab konkreetses piirkonnas mingisugust maavara kaevandada või mitte. Selleks tuleb läbi teha planeerimisprotsess, mis on demokraatlik protsess ja mis ei arvesta ainult sellega, kas konkreetses kohas on mingisugune maavara olemas ja kas seda on võimalik sealt kätte saada või mitte, vaid see arvestab ka inimeste elukeskkonnaga, arvestab inimeste meelsusega, nende tahtega, nende arusaamaga ilust, loodusest jne. Mina ei kuulu nende inimeste hulka, kes arvavad, et kui kuskil on lubatud uurida maapõue, siis see tähendab seda, et uurimisloa andmisega on kõik maapõues leiduv juba kellelegi ära lubatud. Samal seisukohal olen ma ka detailplaneerimise protsessi küsimustes. Kui kellelegi on antud luba algatada planeerimismenetlus, planeerimisprotsess, siis see ei tähenda seda, et see, mida ta tahtis sinna ehitada, lõpuks ka ehitatakse. Ka planeerimisprotsess on demokraatlik ja demokraatlikus protsessis on inimestel õigus kaasa rääkida. See ei ole lihtsalt katkematu jada, et kui on öeldud a, siis öeldakse b, c, d ja kõik ülejäänud tähestiku tähed ka järele.

Esimees Ene Ergma

Nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Alustame kolleeg Aleksei Lotmanist.

Aleksei Lotman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Mul on rõõm kuulda, et teiegi ei taha hävitada Tuhala nõiakaevu. Ma olen täiesti veendunud, et mitte keegi seda ei taha, ka kaevandajad ei taha, aga need asjad lihtsalt juhtuvad niimoodi. Keskkonnamõju hindamine ei suuda veenvalt tõestada, et kaevandamine hävitab Tuhala nõiakaevu, Keskkonnaamet ei saa sel juhul öelda, et nad ei luba kaevandada, kaevandamine läheb lahti ja vesi jääb seisma. Juriidiliselt on kõik korrektne ja keegi ei vastuta. Aga mitte selle kohta ei tahtnud ma esitada küsimust, vaid tahtsin küsida protseduurilisel teemal. Nimelt on Riigikogu ikkagi võtnud vastu soovituse valitsusele. See on tõesti põhiseaduse järgi valitsusele soovituslik. Kuid kuidas valitsus selliseid soovitusi menetleb? Kuidas langeb valitsuses otsus, et Riigikogus vastu võetud soovitust ei hakata täitma?

Peaminister Andrus Ansip

Nüüd ikka sinna Tuhalasse tagasi. Loa väljaandja peab olema täiesti veendunud, et ta ei tekita keskkonnakahju selle loa väljaandmise tagajärjel vallanduva kaevandamisprotsessi ja kõige muuga. Kui tal ei ole kindlat veendumust, et kahju keskkonnale ei teki, siis ei saa ta seda luba välja anda. See on minu arusaamine asjadest. Ma tean, et ka keskkonnaministril on täpselt samasugune seisukoht. Ta on kinnitanud minu meelest ka siin Riigikogus, et mitte mingil juhul ei anta välja luba, kindlalt teadmata, et järgnev kaevandamisprotsess võiks kuidagimoodi ohustada sedasama Tuhala nõiakaevu, aga ka keskkonda laiemalt. Mis puutub soovitustesse või palvetesse mõni protsess peatada, siis ilmselt on ka soovitajatel endil väga hästi teada, et Eestis on seadus ülimuslik, tegutsetakse seaduse alusel, ja kui tõepoolest on kindel soov mingisugune protsess peatada, siis tuleb muuta seadust. Igasugused palved valitsusele, et vaadataks seadustest mööda, ei ole kohased.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar

Lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! On väga meeldiv kuulda teie suust mõttekaaslase häält, kes saab aru, et sellistes olukordades tuleb kindlasti arvestada rahva arvamusega, nende elukeskkonnaga, ajalooliste traditsioonidega, nende sooviga elada oma esivanemate elupaikades edasi, hoida pärandit. Olen Pärnumaalt valitud rahvasaadik. Meie üks suur mure on Koonga valda Pikavere küla lähedusse karstialale rajatav kaevandus, mis võib võtta sellelt ajalooliselt külalt joogivee ja lõpetada inimeste elutegevuse selles piirkonnas. Minu meelest on üks suur probleem uuringute objektiivsuse tagamine ja samuti keskkonnamõju hindamise sõltumatuse tagamine. Milliseid perspektiive te selles valdkonnas näete, et tõesti saaksid tehtud väga head uuringud ning väga täpsed ja autentsed keskkonnamõju hinnangud?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Mina küll usaldan Eesti litsentsitud uurijaid. Aga kui kellelgi tekib mõne konkreetse uuringu kohta põhjendatud kahtlusi, siis on alati võimalik tellida teistelt ekspertidelt uus uuring ja on võimalik fokuseerida see uuring nende kahtluste fookusesse. Ma ei näe siin küll mingisugust põhjust umbusaldada kõiki Eestis keskkonnamõjusid hindavaid eksperte. Selleks vajadust ei ole. Kui kuskil on konkreetsed probleemid, tuleb taotleda täiendavat ekspertiisi, tuleb uuesti hinnata keskkonnamõjusid või kogu spektrist mingit aspekti. Küllap nii selgub tõde ja tagatakse ka maksimaalne keskkonnahoid.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea peaminister! Minul on küll hea meel, et valitsus ei võtnud vastu sellist totrat otsust, et oleks peatanud kogu tegevuse, mis puudutab kaevanduslubasid ja uuringuid. Tegelikult on õige, et neid asju tuleb menetleda ja uurida. Maavarasid uurivad kõik riigid ja tegelevad nende kaevandamisega. Selle protsessi peatamine on minu arvates totrus. Aga millal hakatakse uuesti lubasid välja andma?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Neid uuringulubasid on ju antud. Ei saa öelda, et tung uurida oleks väga suur ja et see oleks massiline. Neid lubasid on ikka antud. Kuid tegemist ei ole valitsuse pädevuses oleva keelamisega ehk valitsus ei saa öelda, et jah, seadused Eestis küll kehtivad, aga me keelame ära seaduste täitmise. Ettepanek seadustele vilistada ei ole päris kohane. Enne jäi selgeks rääkimata põlevkivi aherainest toodetava killustiku teema. Teatavasti on põlevkivi aherainest võimalik eraldada materjali, millest on võimalik toota killustikku. Tüüpiliselt ei ole see killustik sellise kvaliteedi ja sellise tugevusastmega, et seda saaks kasutada tee-ehituses. Eesti puhul saab seda kasutada näiteks parklate ehituses, kuid tee-ehituseks vajame tugevamat materjali. Aherainest toodetud killustikuga meil väga suuri probleeme ei ole. Aga selle materjali omahinnast moodustavad transpordikulud teatud juhtudel päris suure osa. Mida lähemalt on võimalik teede või parklate ehituseks kõlblikku maavara hankida, seda vähem see parkla, tee või mõni muu rajatis Eesti rahvale maksma läheb. Ökonoomsusaspekti peame me kindlasti ka tulevikus silmas pidama.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Valdur Lahtvee

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! Seadusandja ja rahvaesindajana ei saa ma kuidagi nõus olla teie seisukohaga, just nagu oleks Riigikogu otsus seadustele vilistamine. Te eksite. Sellele otsusele eelnes väga põhjalik Riigikontrolli audit, mis tuvastas, et mineraalsete ehitusmaterjalide kaevandamise, arvepidamise ja järelevalve osas pole riigis kord majas. Osutati väga konkreetsetele puudustele. Selle põhjal tegi Riigikogu vastava otsuse, kus ta pani valitsusele konkreetselt ette see tegevus peatada, kuni pole valmis tehtud mineraalsete ehitusmaterjalide arengukava. Pretsedent, kui esineti sellise initsiatiiviga, millele järgnes valitsuse poolt seadusmuudatus, oli põlevkivi arengukava tegemise puhul, kui valitsus vastavalt Riigikogu otsusele tegi maapõueseaduses sellise muudatuse. Me tahame nüüd teada, mis on põhjuseks, et valitsus käitub seadusandja tahet mitte arvestades.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Kui seadusandjal on kindel tahe, siis seadusandja väljendab oma kindlat tahet seaduse vastuvõtmise teel. Seaduse täitmine on kohustuslik kõigile, kaasa arvatud valitsusele. Praegu kehtivad seadused sellistena, nagu nad olid enne teie esitatud soovitust. Seadus on ülimuslik. Soovitused on loomulikult järgimiseks, me hindame neid kõrgelt, kuid peame siiski seadust ülimuslikuks.

Esimees Ene Ergma

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mart Jüssi!

Mart Jüssi

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Ma küsin natuke tehnilise küsimuse, mis on seotud minu kui keskkonnakomisjoni esimehe tööga. Lugu pidades Eesti seadustest ja aru saades olukorrast, kus Riigikogu otsus ei ole võib-olla seaduse mõttega otseses kooskõlas, küsin: kes teie hinnangul peaks algatama vastava seadusmuudatuse ja millise aja jooksul? Muudatuse algatamise õigus on Riigikogu liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel ja ka valitsusel. Kas oskate tänase arutelu valguses anda soovituse, kuidas oleks otstarbekas see seadusmuudatus algatada?

Peaminister Andrus Ansip

Seaduseelnõu algatamine või seaduse muutmise eelnõu algatamine on Eestis tehtud väga lihtsaks. Minu meelest on see maailmas üks madalamaid barjääre, mis üldse seaduseelnõu algatamiseks on kehtestatud. Iga Riigikogu liige võib esineda seadusandliku initsiatiiviga. Kui keegi näeb suurt probleemi, siis tuleb selle probleemi lahendus vormistada eelnõuna ja anda see Riigikogu menetlusse. Täpselt samasugune võimalus on olemas ka Vabariigi Valitsusel ja kui nähakse suurt probleemi, siis loomulikult initsiatiiviga esinetakse. Viimasel ajal ei ole probleem mitte selles, et initsiatiivi oleks vähe üles näidatud. Hoopis vastupidi, on kõlanud väga autoriteetseid etteheiteid valitsuse aadressil, et valitsus on liiga kergekäeliselt valmis esitama eelnõusid Riigikogule, et Riigikogu muudaks juba kehtivaid seadusi. Pean pattu tunnistama, meil on jälle plaanis muuta peaaegu pooli Eestis kehtivaid seadusi, seda seoses Eesti liitumisega eurotsooniga. Ma palun juba ette, et mind ei rünnataks sel puhul kriitikale mittereageerimise argumentide ja muu sellisega.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:19 Kohalike omavalitsuste olukord

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Toomas Varekilt regionaalminister Siim Valmar Kiislerile.

Toomas Varek

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Austatud regionaalminister! Eestis on üle 220 omavalitsuse, 15 maakonda ja üks riik, meie riik. Ma lähtun sellest artiklist, mis ilmus eile Eesti Päevalehes. Riigikontroll on toonud seal välja, et tavainimeste jaoks on riigi teenuste kättesaadavus maakondades katastroofiline. Kahes maakonnas hindab Riigikontroll olukorra rahuldavaks, neljas maakonnas on see kriitiline ja üheksas maakonnas ei vasta nõuetele. Kas need reformid, mida oleme läbi viinud ametiasutustes, migratsiooniametis, kohtusüsteemis, haigekassas, politseisüsteemis, ei ole ennast õigustanud, kas oleme olnud valel teel?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Aitäh! Loomulikult tahaksime, et riigiasutus asuks iga inimese kodule võimalikult lähedal. Reaalsus on see, et meil on hõreasustus ega ole võimalik iga inimese kodu juures riigiasutust pidada. Kui me räägime teenustest, siis ma ei nõustu hinnanguga "katastroofiline". Minu arust Riigikontroll seda sõna ei kasutanud. Muide, see raport on esialgne, see ei ole veel lõplikul kujul, see on esialgses vormis. Seal kaardistati neid riigi osutatavaid teenuseid, mille saamiseks inimene peab kohale sõitma, näiteks migratsiooniameti teenused. Need teenused, mida seal uuriti, ei ole kodanike igapäevaelu puudutavad teenused. Kui me räägime näiteks inimeste turvatundest, politseiteenusest, kui me räägime kiirabist või sellistest teenustest, siis neid seal ei käsitletud. Seal käsitleti üldjuhul teenuseid, mida inimesel võib vaja minna näiteks üks kord elus. Seal oli näide, et kui Hiiumaal elav mittekodanik soovib sooritada keeleeksamit, siis see on tõesti probleem, tal kulub väga palju tunde selleks, et ta saaks selle eksami sooritada. Aga see ei ole iga päev vajatav teenus. Inimestele osutavad iga päev vajaminevaid teenuseid põhiliselt kohalikud omavalitsused, mitte riigiasutused.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!

Toomas Varek

Aitäh! Jah, kui ma ütlesin sõna "katastroofiline", siis oli see võib-olla natuke karmilt öeldud, aga auditis on öeldud, et on tegemist kriitilise olukorraga, ja ma lähtusin sellest. Ega kriitiline olukord ei ole enam kaugel katastroofilisest olukorrast. Kui inimesel läheb teenuse saamiseks aega ikkagi peaaegu terve päev, siis see ei ole normaalne. Millised on järgmised sammud, et olukord hakkaks paranema, et meie riik ei muutuks riigi osutatavate teenuste kättesaadavuse poolest suurte linnade keskseks, sest rahuldav on olukord ainult Tallinnas, Ida-Virumaal ja Tartumaal? Kas lähitulevikus tehakse sellest auditist teatud järeldused? Ega auditi sisu ei muutu, kuigi see audit on praegu esialgne.

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Probleem muidugi on, ma nõustun teiega. Aga kui te graafikutes neid protsente vaatate, siis need jäävad kümne kanti. Üks järeldus, mida me kindlasti peame tegema, kui Riigikontrolli raport lõplikult valmib, on see, et me peame läbi mõtlema ühistranspordi marsruudid sellest aspektist, et inimene saaks käia riigiasutustes, kui tal seda vaja on, ja saaks seda teha mõistliku aja jooksul. Kui inimene peab jääma maakonna- või regioonikeskusesse ööbima, kuna tal ei ole transpordivahendit õhtul koju tagasi sõitmiseks, siis see ei ole kindlasti normaalne olukord, ükskõik kui harva tal võib seda teenust ka vaja minna, kas näiteks üks kord viie aasta tagant või veelgi harvemini. Kindlasti on see probleem. Selge, et me ei saa pidada, nagu ma ütlesin, riigiasutust iga kodu kõrval, aga me peame liikumisteed, ühendusteed sellest aspektist läbi mõtlema. Siin on muidugi suur ülesanne praegu maavalitsustel, aga kindlasti ka Maanteeametil, kes selle küsimusega tegeleb.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Toomas Varek

Aitäh! Me oleme küllaltki kaua Euroopa Liidus olnud. Ma arvan, et teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on nende teenuste kättesaadavus tunduvalt parem. Tasuks sealt natukene malli võtta. Te enne nimetasite, et paljudes asjades on süüdi just kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus on tavakodanikule kõige lähemal asuv asutus, kes talle teatud teenuseid osutab. Sellel aastal on meid õnnistatud rohke lumega ja omavalitsused on küllaltki hästi hakkama saanud. Omavalitsuste, eriti linnade kohta on ka kriitikat tehtud, miks ei ole suudetud teid lahti lükata, aga ma võtan tähelepanu alla vallad. Nimelt on vallad oma teede lahtilükkamisega hästi hakkama saanud, kuid raha pole jätkunud. Eelnevatel aastatel on antud raha aktsiisist laekuvatest summadest ja see on makstud ära märtsikuuks. Paljud vallad on praegu ettevõtjatele võlgu. Nimelt ei jätku eelarves vahendeid. Kas on arutatud täiendavate rahasummade või aktsiisist laekuva raha maksmist märtsikuus omavalitsustele?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Ma hakkan pihta sealt, et te ütlesite, härra Varek, et omavalitsused on süüdi. Nad ei ole milleski süüdi, vastupidi, omavalitsused on väga tublid. Ma tahtsin öelda, et nad osutavad enamiku nendest teenustest, mida inimesed iga päev tarbivad. Mis puudutab rahalist olukorda, siis kindlasti on teede lumest puhastamise kulud lisakulud, mis on juurde tulnud, aga see on lihtsalt jäämäe veepealne osa. See on suhteliselt väike osa omavalitsuste eelarvest, mis lihtsalt näitab, et olukord on kriitiline. Samal ajal me näeme, et on omavalitsusi, nagu Tallinn ja Pärnu, kus on väga suur defitsiit, need moodustavad suure osa kõigi omavalitsuste defitsiidist, mis praeguste arvestuste kohaselt tuleb isegi väiksem, kui planeeriti, ja seal ei ole olukord teede lahtilükkamisega, pehmelt öeldes, sugugi mitte parem. See sõltub kokkuvõttes ikkagi üldisest rahakasutusest. Mis puudutab täiendavat rahasüsti teede korrashoiuks, siis valitsus seda küsimust arutanud ei ole. Nagu te teate, omavalitsuste olukord on üldiselt raske ja selleks on meil planeeritud n-ö stabiliseerimise vahendid eelarves, kokku 120 miljonit krooni selle aasta peale, mida on võimalik kasutada vastavalt vajadusele.

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid! Nüüd seitse kohapeal registreeritud küsimust, viimane on Inara Luigas. Alustame kolleeg Arvo Sarapuust.

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea regionaalminister! Riigikontrolli aruanne puudutas ikkagi ka seda, et eri ministeeriumid kipuvad regionaalministri vahelesegamiseta tegema asutustes kärpeid ja reforme sel moel, et lihtsalt vähendatakse väiksemates kohtades riigiasutuste kohalolekut ja kellegagi seda ei kooskõlastata. Keskerakond algatas seaduseelnõu, mille järgi peavad riigiasutused  oma kärpeid ja reforme omavalitsusliitudega kooskõlastama. Samuti luuakse selle eelnõu järgi omavalitsusliitudele arengueelarve, et oleks võimalik tasakaalustada, ütleme, omavalitsuste erinevusi. Nüüd on mul teile küsimus: mis te arvate, kas ei oleks viimane aeg anda omavalitsusliitudele raha ja õigused, selleks et kohapeal asju edasi viia?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Pikk küsimus oli, mul läks algus juba meelest ära, sa rääkisid nii pikalt. Loomulikult tahaks anda omavalitsusliitudele rohkem raha. Aga kust seda raha võtta? Kellelt? Omavalitsusliidud on meil toiminud nii, et omavalitsused on liitunud ühistegevuseks ja pannud raha kokku. See ongi see ühistegevuse vorm. Kui see nüüd muutuks mingiks teiseks struktuuriks, kes jagaks ümber riigieelarvelisi vahendeid, siis tekib küsimus, kust seda raha võtta, et sinna üle tõsta. Mul tuli nüüd küsimuse algus ka meelde, sa küsisid riigiasutuste paiknemise kohta. Jah, näiteks migratsiooniamet, need otsused tehti juba mitu aastat tagasi ära. Ma ei oska isegi öelda, kui palju tookord regionaalministriga konsulteeriti. Aga praegu olen ma valitsuses alati väljendanud seisukohta, et kui efektiivistatakse struktuure (selge on, et aeg-ajalt on teatud struktuure vaja efektiivistada ja ka inimesi koondada, kui raha ei ole), siis tuleb seda teha tasakaalus, selles mõttes, et töökohtade vähenemine maapiirkondades või, ütleme, väljaspool Tallinna ei tohiks protsentuaalselt olla suurem kui Tallinnas. Pigem võiks see olla vastupidi. Ma näen siin eelkõige töökohtade küsimust. Teenuste pool on ka loomulikult tähtis, aga väga tähtis on, et töökohtade arv oleks tasakaalus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Jaak Aab

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Lähen edasi sama teemaga, omavalitsused ja nende võimalused teenuseid osutada. See sõltub siiski palju ka rahakotist. Jah, eelmisel aastal vähendati tugevasti omavalitsuste tulubaasi, mitmesaja miljoni krooni võrra. Siin on juttu olnud lumekoristamisest. Paljudes omavalitsustes võib juhtuda nii, et lumi saab küll ära koristatud, aga rohkem hooldustöid selle aasta jooksul enam teha ei jõuta või tuleb pingutada mõne teise valdkonna arvel, et ka teehooldusega hakkama saada, et autod teedel ja tänavatel aasta teisel poolel päris ära ei laguneks. Teie olete omavalitsusliitudega peetavate läbirääkimiste delegatsiooni juht. Omavalitsusliidud on pidevalt taotlenud tulubaasi täielikku taastamist või vähemalt osalist taastamist, vahendite suuremat eraldamist. Kuidas kavatsete neid taotlusi toetada? Mis te arvate, kas järgmise aasta eelarves omavalitsuste olukord teie tegevuse toel rahaliselt paraneb?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Nagu ma juba ütlesin, see, et lumekoristusraha on puudu, tuleneb üldisest rahalisest olukorrast. Kellel raha on, sellel on, ja siis ta jaksab maksta ka lumekoristuse eest, ja kui ei ole raha muuks tegevuseks, siis ei ole raha ka lumekoristuseks. See on lihtsalt väga hea indikaator, kus see kitsaskoht tuleb kiiresti välja, saab selgeks, kas on vaba raha või ei ole. Te räägite raha äravõtmisest. Põhiline tulubaasi vähenemine tuleneb lihtsalt inimeste tulude vähenemisest. Kui me vaatame tulubaasi vähenemist, siis see on praegu stabiliseerunud 16% peal, hinnanguliselt veerand sellest on tulumaksuprotsendi kärpe tagajärg, kolm neljandikku sellest tuleneb lihtsalt sellest, et inimesed kahjuks teenivad vähem ja seetõttu maksavad ka vähem makse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Eesti on küll väike, aga regiooniti õige erinev. Ilmselt sellepärast meil ongi regionaalminister, et neid regionaalseid eripärasid arvestataks. Üks raskemaid regioone on Kagu-Eesti ja Võrumaa. Tööpuudus on seal teiste piirkondadega võrreldes üsna suur. Paljud loomapidajad on loobunud või loobumas piimakarja pidamisest, sest vedu on raskendatud, teed on halvas olukorras. Tõsi, sellel talvel on Võrumaa teed, nii riigiteed kui ka omavalitsuste hooldatavad teed, üllatuslikult hästi korras, nii et ei ole midagi ütelda. Aga rahalistes raskustes on nad ikka. Te ütlesite, et on olemas stabiliseerimise vahendid. Kas Võrumaa saab sealt raha, kui palju ja milleks?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

See varu, mis meil eelarves on, on mõeldud Eesti jaoks tervikuna. Vaadatakse iga omavalitsust eraldi, see ei ole maakondliku jaotuse põhine. Aastal 2009 suutsime me kompenseerida normaalsest suuremad tulubaasi kukkumised nendele omavalitsustele, kelle tulubaas kukkus rohkem kui 16,7%, nad said lisakompensatsiooni. See on mõeldud sellisteks juhtumiteks, et neid järele aidata, ja teiselt poolt muidugi selleks, kui omavalitsused tulevad saneerimistaotlusega ja vajavad veelgi tõsisemat abi. See raha on mõeldud selleks.
Ma palun vabandust härra Aabilt, mul jäi eelmisest küsimusest pool vastamata! Mis puudutab läbirääkimisi riigi ja omavalitsuste esinduste vahel, siis ma arvan, et kindlasti oli aastaks 2010 hea tulemus see, et me hoidsime rahastamise samal tasemel. Kui me vaatame, kuidas muutusid muud eelarveread, siis samal tasemel hoidmine oli hea tulemus. Kindlasti tahaks perspektiivis tõsta selle endisele tasemele, aga täna on veel selgelt vara öelda, mis võimalused meil aastal 2011 on.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Infrastruktuuriinvesteeringuid on paljudel omavalitsustel raske teha, võib isegi öelda, et võimatu teha, sest oma raha ei jätku ja laenu ei anta, riik ei lubagi. Tegelikult just investeeringud annaksid palju juurde, looksid aastakümneteks väärtusi ja samas oleks see ka väga hea võimalus omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks. Kas riigil on kavas tulla kohalikele omavalitsustele selles osas appi või milliseid lahendusi te siin valdkonnas näete?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Kui te räägite infrastruktuuriinvesteeringust üldiselt, siis väga paljudes valdkondades investeeritakse praegu infrastruktuuri eelkõige struktuurifondide vahendeid, konkreetsemalt saan ma rääkida regionaalvaldkonna vahenditest. Kui meil on kokku üle kuue miljardi krooni, siis ma toon näitena, et ainuüksi KOIT kava, mis on mõeldud otseselt maapiirkondadele ja väiksematele linnadele, moodustab sellest perioodi jooksul 2,25 miljardit krooni. Tänaseks on meil selle raha kohta sisuliselt ka otsused olemas, mis tähendab seda, et see raha läheb kohalikele koolimajadele, lasteaedadele, rahvamajadele, hooldekodudele, see on puhas investeerimisraha, mille abil saavad kohalikud inimesed tööd nii objektide ehitamisel kui hiljem ka kasutamisel. Need on enneolematult suured summad. Näiteks ainuüksi KOIT kava raames rahastame me koole umbes miljardi krooniga. Kui te mäletate, siis omal ajal ei kujutatud sellist summat ettegi ja "21. sajandi kooli" puhul räägiti sellest, et unistatakse miljardist kroonist. Investeeringutoetused lasteaedadele üle Eesti on pool miljardit krooni ja ma rõhutan, et siit on välja jäetud linnalised piirkonnad, linnalistele piirkondadele on veel eraldi toetusprogrammid, ka väga suures mahus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Oskate te öelda, kas on olemas hinnang kohalike omavalitsuste seisu kohta seoses sellega, et neil väheneb tulubaas ja võib-olla poole aasta jooksul peavad nad oma eelarved üle vaatama? Te kasutasite sõna "saneerimine". On teil ülevaade sellest, kui palju kohalikke omavalitsusi on sellel piiril, et saneerimisküsimus on nende jaoks juba homme aktuaalne? Te rääkisite ka 120 miljonist kroonist stabiliseerimisvahenditest. Mis tingimuste järgi ja millal kohalikud omavalitsused võivad teie poole pöörduda, et oleks võimalik seda raha saada?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Aitäh! Mis puudutab stabiliseerimisvahendeid, siis kõigepealt me vaatame, mis on omavalitsustes aasta jooksul üldse toimunud, kes vajavad seda abi kõige rohkem. Praegu on siiski alles märtsi algus. Me ei oska öelda, kui halvaks või heaks kellegi seis aasta jooksul võib minna. Selle põhjal tuleb teha ka otsused, kes mis hetkel vajab seda abi kõige rohkem. Me ei saa panna omavalitsusi ühte patta. Näiteks selle aasta kahe esimese kuu laekumised näitavad, et seitsmes omavalitsuses on tulud suuremad kui möödunud aastal. See on muidugi väike arv. Enamikul omavalitsustel tulud kukuvad ja on terve hulk omavalitsusi, kus tulud on kukkunud rohkem kui 25%. Siin peab tõesti lähenema üksikjuhtude põhjal. Kui asi on väga hull, siis seda, millal on õige hetk tulla saneerimistaotlusega, hindab omavalitsus ise. See on kohaliku volikogu otsus võtta see vastutus ja öelda, et nad lähevad nüüd riigi abi paluma. Me ju näiteks teame, et on palju juttu olnud Pärnust. See ei ole mingi saladus. Võimalik, et tuleb ümber hinnata Pärnu linna vastuvõetud eelarve, me ei tea seda täna. Võib-olla ka Tallinnal tuleb ümber hinnata nende vastuvõetud eelarve. Muide, on palju omavalitsusi, kes ei olegi selle aasta eelarvet vastu võtnud, sest seaduse järgi on neil võimalus seda teha aasta esimese kolme kuu jooksul ja mõned ongi teadlikult seda otsust edasi lükanud, et saada paremat pilti sellest, mis aasta jooksul tuludega toimuma hakkab.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Te vastutate regionaalpoliitika eest Eestis. Siin oli juba juttu Riigikontrolli auditist. See audit näitab riigi osutatavate teenuste puudulikku kättesaadavust osas maakondades. See pole teile ju ometi uudis, et tulemus on selline, et osa inimesi peabki terve päeva kulutama selleks, et teenust kätte saada. See kõik mõjub ka kogu maakonna infrastruktuurile ja teistele valdkondadele. Ütelge, palun, millega te veenate noori inimesi osas maakondades edasi elama! Kas see ongi teie regionaalpoliitika?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Aitäh! Nagu ma juba ütlesin, need teenused, mida käsitleb Riigikontrolli raport, on teenused, mida inimene tarbib suhteliselt harva. Näiteks migratsiooniametiga ei aja me asju mitte igal aastal, ütleme nii. Kindlasti ei langeta noor inimene otsust, kas elada maal või mitte, selle põhjal, kui kiiresti ta passi kätte saab. Mul oli väga huvitav kohtumine möödunud nädalal Värskas noorte inimestega, kes kas on pärit juba mitu põlve Setumaal elanud suguvõsadest või kes on võtnud vastu otsuse ja kolinud kas Tallinnast või Tartust Setumaale elama. Need olid väga huvitavad vestlused. Need inimesed rääkisid, kui raske neil oli alustada ja mida neil vaja oli. Nad tõid üldiselt välja ühed ja samad asjad: vesi, elekter, internet, teed. Kui see kõik on olemas, siis muud probleemid saavad lahendatud. Loomulikult, kui lapsed on väikesed, tulevad siia juurde lasteaed ja kool. Üldiselt nende teemade ümber see asi käib. Aga need noored inimesed, kes olid selle otsuse langetanud, ja ka puht linnainimesed, linnas kasvanud inimesed, kes olid maale elama läinud, panid mulle südamele, et me räägiksime rohkem sellest, et elu maal on võimalik. Neile tegi kõige rohkem muret see, et nende tuttavad vaatavad neid nagu ehmatusega, et kuidas nad seal üldse elada saavad. Liiga palju on meediamüra. Nende palve oli rohkem rääkida sellest, et elukeskkond maal on väga hea, tervislik ja inimsõbralik, seal on täiesti võimalik toime tulla, ei ole sugugi nii, et peab ära minema. See oli nende mure.

Esimees Ene Ergma

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud minister! Mul on hea meel, et me selle teemaga jõudsime Setumaale. Ma tahtsin küsida ühte teist küsimust, aga teema on kohalike omavalitsuste olukord ning olukorrad ja probleemid on paljudel kohalikel omavalitsustel sarnased, kuid paljude probleemid on ka erinevad. Olin laupäeval Räpinas, kohtusin inimestega ja neil oli üks suur jätkuv mure, nimelt piiriületus ja viisad. Nad ütlesid, et Venemaa Föderatsioon on nõus andma pikaajalisi mitmekordseid viisasid inimestele, kes teevad haridus-, teadus- ja kultuurialast koostööd, kuid paljud inimesed ei lähe sinna alla. Inimesed on leidlikud ja on võtnud kommertsviisasid. Kuid vanemad inimesed, kellel on põhjus ületada kontrolljoont, sest nad tahavad käia oma lähedaste kalmudel, küsivad, millist lahendust teie pakute, kuidas nemad saaksid pikaajalist mitmekordset viisat.

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Aitäh! Kõigepealt, nagu te teate, meie tegeleme omalt poolt kahjuks tagajärgede leevendamisega. Me tegeleme sellega, et kompenseerime neile inimestele, kes on sunnitud viisa ostma raha eest, selle hüvitamisega oma võimaluste piires. Möödunud aasta lõpu poole me laiendasime seda kasusaajate ringi. Varem oli see ring kitsam ja hõlmas lähisugulasi, nüüd saab kompensatsiooni näiteks ka inimene, kes läheb oma abikaasa vanaemale külla või tema hauale. Möödunud aastal oli kompensatsioonisaajate nimekirjas 750 inimest. Muidugi ei lahenda see nende inimeste probleeme. Nad peavad käima konsulaadis, sellega on seotud reisikulud. Te teate seda väga hästi. Aga kahjuks ei saa ma regionaalministrina lahendada viisaprobleemi Venemaaga. Ma olen seda teemat pisut markeerinud Venemaa regionaalministriga, aga ka temal ei ole pädevust seda küsimust lahendada. See on riikidevaheliste kokkulepete küsimus.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:46 Rahvastikuregister

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mark Soosaar! Jälle küsimus regionaalminister Siim Valmar Kiislerile.

Mark Soosaar

Lugupeetud regionaalminister Siim Valmar Kiisler! Kui me võtame kätte meie põhiseaduse ja vaatame selle regulatiivosa, siis me näeme seal paragrahve 51 ja 52, mis räägivad seoses keelekasutusega Eesti püsielanikest. Kui me uurime ka alamastme seadusi, näiteks rahvastikuregistri seadust, siis avastame, et ükskõik kuidas me seda seadust ka ei loe – algusest lõpuni või lõpust alguseni –, püsielaniku mõiste sisu me ei leia. Meil on küll tulumaksuseadus, kus räägitakse residendist: inimene muutub residendiks, kui ta on 183 päeva Eestis elanud. Mis te arvate, miks ei ole rahvastikuregistri seaduses, mis on kehtinud juba kümme aastat ja mida on 20 korda muudetud, püsielaniku staatust määratletud? Ja mida tuleks ette võtta, et see mõiste saaks sisustatud?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Kuritarvitan natuke sellele küsimusele vastamiseks antud aega ja ütlen, et peaminister ja välisminister tegid mulle märkuse, et viisasuhted Venemaaga ei ole mitte ainult riikidevaheline küsimus, vaid Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline küsimus.
Aga nüüd teie küsimuse juurde. Te olete ju ise ka väikesaarte seaduse muutmise töörühmas. Põhjus, miks ei ole püsielaniku mõistet seaduses sisustatud, on väga lihtne: ei suudeta kokku leppida, mille alusel otsustada, kes on püsielanik. Kes on püsielanik saarel, kust sisuliselt 100% rootsikeelne elanikkond on välja rännanud ja elavad uued pered, või kes on püsielanik mõnel teisel saarel, kus on mitme põlvkonna jooksul elanud eestlased, aga nüüd käivad inimesed tööl Soomes või Tallinnas või kuskil mujal? Kes on kohalik kogukond? Saarte üldkoosolekutele tuleb üldjuhul väga vähe osalejaid. Kellele anda õigus ütelda, et sina, mees, või sina, naine, oled sel aastal liiga palju päevi ära olnud, ma pole sind siin kohanud ja seega sa ei ole enam püsielanik? Kellele selle subjektiivse otsuse tegemise õigus anda? Seda peaks saama kuidagi väga objektiivselt mõõta, nii et selle otsuse saaks langetada ka seadusandja.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mark Soosaar, esimene täpsustav küsimus!

Mark Soosaar

Lugupeetud minister! Ma arvan, et püsielaniku staatuse vajadus ei piirdu ainult väikesaartega. Meil nõuaks seda täiendust kindlasti näiteks tulumaksuseadus, jäätmeseadus ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. On täiesti ebanormaalne, et kaks kuud enne valimisi inimene muutub mõne omavalitsuse elanikuks ja võib-olla kandideerib volikogusse. Näiteks Põhjamaades on see välistatud – see aeg peab olema vähemalt üks aasta. Kalapüügiseadus, jahiseadus – terve hulk seadusi tegelikult januneb püsielaniku staatuse määratlemise järele. Selles küsimuses ollakse nagu kahes lehes: üks osa seadusandjaid arvab, et inimest ei tohi muuta sunnismaiseks, teised arvavad, et püsielanikuks olemine võiks olla auküsimus. Kumba leeri teie toetate?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Minu arvates meil on nii vaba maa, et meil ei saa kedagi sunnismaiseks muuta, niikaua kui see põhiseaduslik kord meil kehtib. Kui püsielanik tähendab midagi sisulist selles mõttes, et selle taga on mingid materiaalsed soodustused, valimisõigus või midagi muud, siis selle määratlemiseks peab olema mingi objektiivne kriteerium.
Jah, me oleme ka seoses nendesamade n-ö Paldiski juhtumitega arutanud, kas mitte tuua valimisnimekirjade lukku löömise kuupäeva ettepoole. Praegu on ju ka olukord, et kui sa muudad oma elukohta näiteks kaks päeva enne valimisi, siis valida võid ikka selles omavalitsuses, kus sa seni elasid. Seda kuupäeva on tegelikult nihutatud, küll tehnilistel põhjustel eelkõige, aga seda saab tuua veelgi ettepoole. Õige on see, et kui jutt on materiaalsetest soodustustest, siis see määratlus peab olema objektiivne. Aga öelda, et inimestel, kes on kusagil elanud näiteks aasta või kaks, on paremad tingimused – see on kaheldav. Me näeme muidugi, et mõni omavalitsus rakendab seda. Taas tuleb näiteks tuua Tallinna linn, kes on seadnud tingimusi, et inimene peab olema Tallinnas elanud teatud aja, et saada seda toetust või toda soodustust. See on võimalik. Aga nii ei saa kindlasti olla, et keegi kuskil otsustab, et mulle tundub, et sa oled õige püsielanik, ja teise inimese kohta ütleb, et minu arvates sa ikka ei ole päris püsielanik.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mark Soosaar, teine täpsustav küsimus!

Mark Soosaar

Lugupeetud minister! Mulle meeldivad teie mõttekäikudest ainult pooled, sest need mõttekäigud on väga vastuolulised. Aga mulle tõesti meeldib see põhimõte, et mõni asjamees ja ka väga väike kogukond ei saa selle üle otsustada, kas inimene on püsielanik või mitte. Aga meil on olemas andmekogude seadus, mis lubab kohalikel volikogudel või siis ka kohalikel omavalitsustel – ma pean silmas vallavalitsusi – pidada teatud registreid. Ja selleks, et anda inimestele kas soodustusi või mis veel tähtsam, teatud õigusi – toon näiteks kalapüügiõiguse ja võib-olla ka hüljeste küttimise õiguse –, on üks kohaliku omavalitsuse volikogu minu arvates küll piisavalt pädev. Ta teab, kas üks või teine inimene elab aasta ringi saarel või rannikul ja saab näiteks kalapüügiga tublisti hakkama. Miks mitte toetada seda mõttekäiku?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Ma jään seisukoha juurde, et see kriteerium peab olema kuskil objektiivselt kirjas. Rahvastikuregister pakub omavalitsustele kõiki neid võimalusi. Omavalitsused on selle registri volitatud töötlejad ja saavad registreerida inimese oma elanikuks ja saavad ta registris oma nimekirjast ka kustutada. Kindlasti on omavalitsusel võimalus pidada mingit oma väikest tabelit, kus on kirjas, et see inimene käis siin meie valla territooriumil, nägin teda eile, oli olemas. Ja nädal tagasi nägin ka, et ta oli olemas. Aga ma arvan, et see on üsna tülikas. Kui tekivad vaidlused, kuidas siis seda tõestada? See peab ikka olema fikseeritud. Üldiselt aga on Eesti riik nii üles ehitatud, et kui inimene ise ütleb, et ta on selle koha elanik, siis sellest peaks piisama. Muidugi ei tohi inimene elukoha kohta valetada, et saada näiteks mingit hüvitist – seda keelab meil muide ka seadus.

Esimees Ene Ergma

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatud regionaalminister! Kahetsusväärselt kajastuvad rahvastikuregistri muudatused maksumaksjate registris vaid üks kord aastas. Seega laekuvad konkreetse kodaniku maksud terve aasta sellele omavalitsusele, mille registris ta oli eelmise aasta detsembri lõpu seisuga. Kas te peate võimalikuks või vajalikuks, et e-riigi vääriliselt need kaks registrit kooskõlastavad oma andmeid tihemini, näiteks kord kvartalis või kord kuus?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Oleme seda muide arutanud. Sellel on oma plussid loomulikult. Aga sellega on üks suur probleem: see muudab omavalitsustel oma eelarve koostamise ja tulude prognoosimise veelgi raskemaks. Stabiilsus on väga vajalik. Me teame, et perearsti ei saa ka millal tahes vahetada ja selleks peab olema väga konkreetne põhjus. Perearst vajab kindlat rahastamist, ta peab saama ette näidata, et tal on nii palju patsiente ja nende teenindamiseks kulub teatud hulk raha. Sama on omavalitsustega: neil on stabiilsust vaja. Eriti praeguses olukorras me võime nad lükata veelgi raskemasse olukorda, kui teie ettepaneku ellu viime. Aga jah, idee iseenesest tundub päris hea.

Esimees Ene Ergma

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!

Aleksei Lotman

Hea minister! Kas ma saan õigesti aru, et regionaalministri seisukohalt on meie rahvastikuregistri seadus selles mõttes piisavalt selge, et on teada, kes on mingi koha püsielanik? Vähemalt keskkonnaministri arvates ei võimalda meie õigusaktid  küllaldase selgusega määratleda püsielanikku näiteks kalapüügiseaduses või ka looduskaitseseaduses antavate õiguste seisukohalt.

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Me oleme esitanud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu ja valitsus on kahel korral neidsamu probleeme arutanud. Oleme arutanud ka võimalust, mis siis, kui inimene saaks kusagil registris näidata esimese, teise ja kolmanda elukoha. Mõnes riigis on selline võimalus. Meie praegune lähenemine on olnud, et inimesel on üks registreeritud elukoht, millele ta saab lisada täiendavalt sideaadresse, kus ta veel asub. See üks registreeritud elukoht on see, kus ta saab valida, kuhu laekuvad tema maksud, aga ta võib olla kättesaadav ka teisel aadressil, mille ta riigile ka esitab. Tõesti, tänapäeva Eestis öelda, kas auväärt Riigikogu liige elab püsivalt Tallinnas või oma kodukohas kuskil väljaspool Tallinna – see on kokkuvõttes deklareerimise küsimus, ega inimesel ei saa järel käia. Võib-olla Riigikogu liikme puhul veel saab jälgida, kus ta parajasti asub, teiste inimeste puhul ilmselt mitte.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:58 Taastuvenergia teemaplaneering

Esimees Ene Ergma

Nüüd on Valdur Lahtveel võimalus esitada üks küsimus regionaalministrile.

Valdur Lahtvee

Hea minister! Küsimus on lihtne: millal on meil rõõm lugeda riiklikku taastuvenergia teemaplaneeringut?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Ma kujutan ette, et lähiaastatel. Seis on praegu selline, et me oleme algatanud terve Eesti üleriigilise planeeringu, mille puhul kindlasti üks oluline teema on energeetika. Teiselt poolt, nagu te teate, koostatakse vastavalt koalitsioonilepingule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis taastuvenergeetika tegevuskava. Kolmas sellega haakuv teema on see, et meil on neljas maavalitsuses algatatud tuule-energeetika teemaplaneering, milleks me oleme oma ministeeriumis ette näinud kaasfinantseeringu, kuna neil õnnestus saada toetust Norra programmi summadest. Niisugune on praegune seis. Seega pakilisemaid probleeme lahendatakse ja küllap järgmistel aastatel hakatakse kindlasti arutama ka üleriigilise taastuvenergia teemaplaneeringu küsimusi.

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud kolleegid! Kuna infotunni aeg on läbi saanud, siis ma tänan kõiki küsimuste esitamise eest! Ning tänan ka peaministrit ja ühte ministrit vastamise eest ning teist ministrit kohaloleku eest! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee