Jah, tõepoolest, me oleme seda ministeeriumis arutanud, kuid tuleb öelda, et hetkel on olukord Nabalaga üldiselt ju niigi keeruline. Kui nüüd riik võtaks keskkonnamõjude hindamise ühtse tervikuna enda teha, siis oleks see teiselt poolt ka sõnum, et riik ikka väga selgelt kavandab seal kaevandamist. Tänase päeva seisuga ei ole sugugi veel selge, kas seal kaevandamist tuleb või ei tule, kuna tegelikult ei suuda kaevandajad siiamaani pakkuda tehnoloogiat, mis tagaks, et ei juhtuks seda, mida seal kõige rohkem kardetakse, nimelt põhjavee alanemist väga suures piirkonnas ja kõike, mis sellega kaasneb. Ütlen vastuseks seda, et praegune süsteem on ikkagi üles ehitatud niimoodi, et ettevõtted tõepoolest neid keskkonnamõjude hinnanguid tellivad ja nendega tegelevad, aga iga järgmine keskkonnamõju hinnang peab tegelikult arvestama seda, mis selleks hetkeks on toimunud, ehk eelmiste keskkonnamõjude hinnangutega ja sellega, et suure tõenäosusega võib juhtuda, et ka kõrvalolev projekt realiseerub. Nii et see ei ole päris niimoodi, et kui tuleb uus keskkonnamõju hinnang seal kõrval näiteks, siis see tuleb täiesti tühjale kohale ega pea selle kõrvaloleva mõjuga arvestama. Seda väga selgelt ka kontrollitakse ja vaadatakse. Piltlikult tähendab see seda, et kõige viimane, kes teeb seal keskkonnamõjude hinnangu, peaks sisuliselt nagu pildi kokku tõmbama, et ka kõik eelnevad keskkonnamõjude hinnangud ja kõik tagajärjed, mis tulenevad sellest tegevusest seal, oleksid arvesse võetud. Nii on see süsteem praegu üles ehitatud.