Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu teise töönädala neljapäevast istungit. Lugupeetud kolleegid! Seoses Riigikogu liikme Sulev Vare tagasiastumisega asub tänasest Riigikogu liikmeks asendusliige Ene Kaups. Head kolleegid! Kas te soovite üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Keskerakonna fraktsioon algatab korrakaitseseaduse eelnõu, mille vajadust on väljendanud nii eelmise kui ka käesoleva valitsuse koalitsioonileping. Korrakaitseseaduse eelnõu eesmärk on avaliku korra mõiste määratlemine Eesti õiguskorras, avalikku korda ähvardavate ohtude ennetamise, tõrjumise ning korrarikkumiste kõrvaldamise koordineeritud süsteemi loomine korrakaitseorganite ning üksikisikute tasandil. Algatatud eelnõu muudab põhjalikult Eestis kehtivat riikliku järelevalve süsteemi. Selle tulemusel peaks seaduse laiem mõju Eesti õiguskorrale seisnema selles, et on juriidiliselt paremini tagatud põhiseadusega kooskõlas olev turvalisus iga üksikisiku jaoks ning ka ühiskonna ja riigi kui terviku kaitse. Aitäh teile!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu, juhatus otsustab selle menetluse käigu kolme päeva jooksul. Head kolleegid! Palun nüüd kohaloleku kontroll! Vabandust! Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Aitäh, austatud esimees! Mina olen uus liige, ma ei tea täpselt, kas kodukord näeb midagi ette autoriõiguse kohta eelnõude puhul – seda, et võõrast eelnõu ei või Riigikogu menetlusse esitada. 

Kindlasti ju esitaja on ka üks autoritest.
Head kolleegid! Palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.
Lugupeetud kolleegid! Annan edasi järgmised teated. Täna, kohe pärast Riigikogu täiskogu istungi lõppu toimuvad siin Riigikogu istungisaalis järgmiste sõprusrühmade asutamiskoosolekud: Eesti-Läti, Eesti-Jaapani, Eesti-Iirimaa, Eesti-Islandi, Eesti-Saksamaa. Samuti toimuvad siin ühenduse Valgevene Demokraatliku Arengu Kaitseks asutamiskoosolek ning Riigikogu muinsuskaitse ühenduse taasasutamise koosolek. Hea kolleeg Meelis Atonen, palun!

Aitäh, proua esimees! Ma küsin ajendatult Jürgen Ligi küsimusest ja teie vastusest järgmist. Kas ma saan õigesti aru, et näiteks kui keegi on mingi idee välja mõelnud ja ma lihtsalt selle kopeerin, näiteks kirjutan ümber Eesti Vabariigi põhiseaduse ja annan siin üle ning ütlen, et see on nüüd uus eelnõu, siis ma olen automaatselt selle autoriks saanud? 

Lugupeetud Meelis Atonen! Kindlasti hakkab komisjon selle küsimusega tegelema, kui ta seda seaduseelnõu üle vaatab.

Head kolleegid! Läheme tänase päevakorra juurde. Päevakorras on Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmine.
Lugupeetud kolleegid! Ma seletan teile, kuidas toimub põhiseaduse muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. See on paika pandud Riigikogu kodukorra seaduse §-s 126. Kõigepealt toimuvad läbirääkimised kõnepuldist 5 + 3 minutit või sõnavõtt kohalt kuni kaks minutit ja sõna võivad võtta vaid fraktsioonide esindajad. Siis toimub lõpphääletus ja Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudvate seaduste vastuvõtmisel tuleb enne lõpphääletust teha kohaloleku kontroll vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 77 lõikele 2. Ja veel üks tähtis asi: põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu 3/5 häälteenamus. See tähendab vähemalt 61 poolthäält.
Head kolleegid! Alustame seaduseelnõu menetlust. Fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimised. Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo Reformierakonna fraktsiooni esindajana! 

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud XI Riigikogu! Pöördudes teie poole, rõhutan ma meelega: XI Riigikogu. On ju täna tegemist üsna tavatu ettevõtmisega: on tegemist hääletusega teemal, mis sai alguse eelmises, X Riigikogus. Põhiseaduse muutmine sellisel viisil, et selle kiidab heaks kaks järjestikust Riigikogu koosseisu, on, nii palju kui ma tean, Eesti ajaloos esmakordne ja kindlasti on see äärmiselt oluline samm.
Ma tahaksin Reformierakonna fraktsiooni nimel pöörduda eeskätt just nende siin saalis istuvate uute Riigikogu liikmete poole, kes võib-olla ei ole detailideni kursis selle algatuse ajalooga. See algatus tuli Reformierakonnast ja meil on väga hea meel, et sellega tuli kaasa nii suur hulk eelmise Riigikogu liikmeid. Lõpuks esitati see eelnõu 86 allkirjaga, kui ma õigesti mäletan.
Tegemist on meie põhiseaduse preambulisse ühe sõna lisamisega sellisel kujul, et uues versioonis hakkaks põhiseaduse preambuli vastav lõik sisaldama ka eesti keele kaitset: "Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki /.../, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade ..."
Eesti keelel on Eesti identiteedi seisukohalt väga suur tähtsus. On üldtunnustatud arusaam, et eestluse, Eesti rahvusliku identiteedi aluseks ongi eesti keel. Ma usun, et see arusaam on meile kõigile mitte ainult arusaadav, vaid ka südamelähedane. Järjest enam poolehoidu võitvad teooriad väidavad, et kunagi kõneldi kogu Euroopa territooriumil valdavalt soome-ugri keeli, mis hiljem taandusid: koos indoeuroopa keeli kõnelevate hõimude seas viljeldud paikse põllunduse ja karjakasvatuse levikuga läksid Euroopa põlisasukad prestiiži mõttes üle indoeuroopa keeltele, välja arvatud mõned hõimud. Need olid siis meie võib-olla mitte geneetilised, aga igal juhul meie keelelised esivanemad. Nemad jäid soome-ugri keelte juurde. Seda vaatamata sellele, et ka nemad läksid kaasa uuendustega, uute tootmisviisidega ning nendega kaasnenud uue eluviisiga.
Sellega tõestasid meie esivanemad ühte väga olulist asja. Nimelt seda, et soome-ugri keeled, hilisem väljakujunenud eesti keel nende hulgas, on äärmiselt paindlikud. Me ei pea moodsa eluga kaasa minemiseks oma keelt vahetama. See on leidnud ka hiljem kinnitust pärast nn Gutenbergi revolutsiooni: kirjakeelteks muutunud keeled olid ainsad, mis püsima jäid ja mis kujunesid haritud rahva keelteks. Eesti keelel vedas ka siis: eesti keel muutus kirjakeeleks ja on suutnud tänase päevani katta kõiki inimtegevuse alasid ja tasandeid.
Praegu toimub jälle suurejooneline tehnoloogiarevolutsioon ja sellega kaasnev eluviisi muutus. Need varasemad ajaloolised faktid veenavad, et me oleme suutelised oma keeles kaasa minema ka sellega, ka nende muutustega, mis asetavad meie ette väga suuri uusi nõudmisi. Eesti keel on äärmiselt paindlik keel, meil ei ole põhjust temast loobuda mitte üheski sfääris. Ainuke, mis võiks meid panna temast loobuma, on meie endi loidus ja ükskõikne suhtumine sellesse rikkalikku keelde. Aga ma olen kindel, et meil ei kõlba sellist hoiakut ilmutada. On väga oluline, et me austaksime oma keelt.
Eestis on palju inimesi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Oma rohketel kokkupuudetel nende inimestega olen ma muu hulgas kuulnud ka sellist väidet: miks me peaksime õppima seda teie keelt, mida te ise ka ei austa, milles te lähete nii hõlpsasti üle mitmesugusele rahvusvahelisele slängile.

Hea ettekandja, aeg on läbi!

Niisiis kutsun ma Reformierakonna fraktsiooni nimel kogu saali üles hääletama selle põhiseaduse muudatuse poolt. See on meie rahvusliku identiteedi püsimise seisukohast äärmiselt oluline.  Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Paul-Eerik Rummo! Palun nüüd kõnetooli kolleeg Andres Herkeli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Proua esimees! Austatud kolleegid! Me alustame oma seadusandlikku tööd Riigikogu XI koosseisus tõepoolest väga erilisest eelnõust. Põhiseaduse muutmine, olgu või selle preambuli kohendamine, ei ole just tavapärane ettevõtmine. On esimene kord, kui niisugune protseduur saab teoks läbi Riigikogu kahe koosseisu. Ma loodan, et see sümboliseerib kõige paremas tähenduses meie töö järjepidevust. Kahtlemata on see teema, eesti keele teema erakordselt tähtis. Võib-olla me oleme harjunud võtma keelt mingi etteantusena, mis nii või teisiti alati olemas on. Me ei teadvusta endale seda, et tegelikult oleme me rahvaarvult üks kõige väiksemaid rahvaid, kellel on olemas keel, millel on olemas kõik tänapäeva kultuurkeele tunnused. Aga see etteantus ei ole iseenesest jääv, selle hoidmiseks tuleb teha rohkelt tööd, pingutada ja käia ajaga kaasas.
Põhiseaduse kõnealuse muudatusega seoses on varasemates debattides esile kerkinud ka küsimus, kas tegemist on deklaratiivse või sisulise sammuga. Kas selle õigustloov mõju on nõrk või keskmine või, nagu mõned skeptikud on öelnud, hoopis olematu? Ma arvan, et täna ei ole asjakohane nendel küsimustel peatuda. Täna on asjakohane teadvustada seda, et selle põhiseaduse muudatuse mõju sõltub kõige rohkem meist endist, Riigikogu XI koosseisust, ja sellest, millised on need praktilised sammud, mida me eesti keele kaitseks ette võtame nii Riigikogu kui valitsuse tasandil selleks tingimusi luues.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon kutsub üles seda põhiseaduse muudatust toetama. Me teadvustame seejuures endale, et sellega me võtame endale ka vastutuse ja kohustuse astuda edasisi samme. Ma juhin tähelepanu meie kolme erakonna koalitsioonileppele, mis on keelepoliitika osas õige põhjalik, võib-olla mõne muu valdkonna seisukohalt vaadates isegi ehk liiga detailne. Aga ma arvan, et me oleme jõudnud just sellesse ajajärku, kus keeleküsimustega tuleb rohkem tegelda.
Ma tahaksin praegu eriti rõhutada neid aspekte, mis on seotud eesti keele infotehnoloogilise arendusega. Kunagi oli nii, et püsima jäid keeled, mille  puhul tekkis kirjakeel. Tänapäeval on ilmne, et edasiseks püsimiseks on esmatähtis arvutikeele olemasolu. Jutt on emakeelse tarkvara kasutuselevõtust, mitmesuguste digitaalsete keeletehnoloogiate väljatöötamisest ja veelgi laiemalt, kultuuripoliitika seisukohalt, eesti kultuurivara digitaliseerimisest.
See kõik ei ole miski, mis on justkui suletud Riigikogu kultuurikomisjoni või ühte sektorisse. Ma isegi ütleksin niiviisi, et Eesti keelepoliitika on ühtaegu Eesti riigikaitse poliitika ja välispoliitika. Aga seda peab väga selgelt arvestama ka Eesti rahanduspoliitika, sest see tegevus vajab keelenõustamise süsteemi edasiarendamist, selle kättesaadavaks muutmist mitmesuguste tehnoloogiliste lahenduste abil, sõnaraamatute väljaandmist, omakeelse terminoloogia väljatöötamist väga erinevates valdkondades jne.
Ja lõpetuseks: Isamaa ja Res Publica Liidu algatusel võttis Riigikogu eelmine koosseis vastu muudatused, mis annavad Keeleinspektsioonile paremad võimalused järelevalve teostamiseks. Sinna jäi aga üks lünk: omavalitsuste keelekasutuse kontroll. Jõudu meile kõigi nende probleemide lahendamiseks! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Andres Herkel! Palun nüüd kolleeg Mark Soosaar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Tere hommikust! Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kes meist ei armastaks oma emakeelt! Keelt, mis avab meile ukse maailma. Keelt, milles me avaldame oma esimesi suuri tundeid, armastust ja vihkamist. Keelt, mille abil meie teiega siin Riigikogu saalis loome uusi seadusi ja "sõidame tasa üle silla" õigusriiki.
Sotsiaaldemokraadid toetasid Riigikogu eelmises koosseisus põhiseaduse preambulisse sõna "keele" lisamist. Aga meie, sotsiaaldemokraadid, ei ole jaanalinnud, kes arvavad, et selle deklaratiivse muudatusega on eesti keele kaitsmine ja arendamine tagatud. Uue valitsusliidu koostöölepingus on kõige mahukam peatükk pühendatud just eesti keele arendamisele ja selle viimisele infotehnoloogiasse. Eesti keelele on koalitsioonilepingus kulutatud mitu korda rohkem täheruumi kui kogu ülejäänud eesti kultuurile üldse. Aga sellestki meie arvates ei piisa. Me peame kultuurile ja keelele tegema ruumi ka põhiseaduse regulatiivosas.
Eile õhtul saabus kurb teade, et Harju maavanem saadetakse tõenäoliselt erru. Põhjuseks on tema saamatus kultuuriväärtuste kaitsmisel. Tahtmata hakata lammutajate advokaadiks, võtsin kätte meie põhiseaduse ning püüdsin leida paragrahvi, mis annaks võimaluse Sakala lõhkujaid, selle 20. sajandi Eesti arhitektuuri meistriteose hävitamisele kaasaaitajaid karistada. Ja uskuge mind või mitte, kuid Eesti Vabariigi põhiseadusest ei leidnud ma tuge oma mõttekäigule! Meie põhiseaduse regulatiivosa ei kaitse kultuuripärandit, sõna "kultuur" ei esine põhiõiguste peatükis kordagi! Peatüki "Üldsätted" § 5 ütleb küll, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult, kuid rahvuslike kultuuriväärtuste hoidmise kohta pole siin sõnakestki. Sama kordub ka peatükis "Põhiõigused, vabadused ja kohustused", kus § 53 sätestab ühemõtteliselt: "Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud." Aga kultuuripärand? Aga vaimne keskkond? Kes heastab Eesti rahvuslikule kultuurikeskkonnale tekitatud korvamatud kahjud?
Miks siis ikkagi pole Eesti Vabariigi põhiseaduses igamehe kohustust hoida esivanemate poolt loodud vaimuvara ning materiaalset kultuuripärandit? Kes peaks hoidma keelt, kas riik või igaüks meist? Sellestki pole põhiseaduses sõnakestki. See küsimus tõuseb üha sagedamini üles olukorras, kus lausa normiks on kujunemas poliitiline voluntarism eesti rahva eksisteerimise kõige tundlikumas sfääris, meie vaimses sfääris. Hävingu näiteid tuleb nagu Vändrast saelaudu, olgu selleks siis loova intelligentsi resoluutsest protestist hoolimata eepiliste kangelaste labastamine nende toppimisega merre või siis kultuuriloolistes parkides ja puiesteedel puude langetamine, hoolimata tuhandete inimeste vastuseisust.
Me oleme veendunud, et nii keele kui kogu rahvuskultuuri tegelikuks kaitseks ei piisa põhiseaduse preambulisse üksnes sõna "keele" lisamisest. Kindlasti on vaja teiste Euroopa riikide eeskujul lisada põhiseadusesse täiendavaid paragrahve kultuuripärandi ning eesti keele kaitsmise ning arendamise dualistliku kohustusega. "Dualistliku" selles mõttes, et ilma kahepoolse kohustuseta ehk teisisõnu, ilma riigi ja tema kodanike aktiivse osaluseta ei õnnestu kaitsta ei keelt ega kultuuri.
On tähelepanuväärne, et probleemi olemuse on meie kiiresti üleilmastuvas maailmas ära tabanud enamik Euroopa riike. Elavad ju praegu kõrvuti ja segamini inimesed erinevatest kultuuridest ning religioonidest, igal kultuuril ja tema keelel aga on õigus oma kohale päikese all. Just seepärast on viimase 10–15 aasta jooksul paljud Euroopa riigid oma põhiseadust täiendanud kultuuriparagrahvidega.
Toon paar näidet. Gruusia riik toetab kultuuri arengut, kodanike piiranguteta osalemist kultuurielus, kultuurilise väljendusrikkuse originaalsust, rahvuslike ja üldiste kultuuriväärtuste tunnustamist, rahvusvaheliste kultuurisidemete süvendamist. Iga Gruusia kodanik on kohustatud kaitsma ja säilitama kultuuripärandit. Riik kaitseb kultuuripärandit seadusega. See on valdkond, kus meil tasub Gruusialt õppida. Teine näide on Portugal, kus "igaühel on õigus nautida kultuuri ning ka ise seda luua". Samas on igaühel kohustus kaitsta kultuuriväärtusi. Hispaanias "garanteerib avalik võim hispaania rahva ajaloolise, kultuurilise ja kunstilise pärandi kaitse ning rikastamise, olenemata väärtuste staatusest ja omandivormist". Ja kuulake: "Kultuuripärandi vastu toime pandud kuriteod on karistatavad kriminaalkorras." See on kirjas põhiseaduses. Veel üks näide on Šveits, kus "maastikke, ajaloolisi kohti, loodus- ja kultuurimälestisi hoitakse puutumatuna, kui avalik huvi seda nõuab. Loodus- ja kultuuripärandit võib eksproprieerida, kui sellel on üldrahvalik tähtsus." Mõtlemapanev ...
Hääletades täna XI Riigikogus põhiseaduse preambuli muutmise poolt, tahavad sotsiaaldemokraadid kõigile kolleegidele parlamendis südamele panna, et põhiseadus pole dogma, mida kui tolmuvat reliikviat või nüri kivikirvest tuleks muuseumikapis hoida. Samas ei kutsu me üles kujundama põhiseadust kui tuulelippu, mida poliitilistes tõmbetuultes üks või teine erakond võiks kasutada häälte püüdmise liblikavõrguna. Me arvame, et põhiseadus on ülimalt  tähtis dokument, mille muutmine meie kiiresti muutuvas maailmas peab tagama eesti kultuuri ja keele harmoonilise teisenemise ja endaks jäämise. Kõik ikka selleks, et ka meie lapselapsed võiksid kunagi tulevikus kõigil elualadel eesti keeles toimetada. Ja kui nad satuvad Alpi mägedesse või Londoni metroosse, siis peavad nad meie emakeelt tutvustades saama öelda uhkelt järgmise kauni lause: "Elas kord tädi Maali, kes pillas pärlid allikasse, kus millimallikad lupsu lõid." Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mark Soosaar! Palun järgmisena kõnepulti kolleeg Evelyn Sepa Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lubage põgusalt meenutada Riigikogu põhiseaduskomisjonis umbes pool aastat tagasi peetud vaidlusi. Nende sisu oli lühidalt järgmine: kas kõnealune põhiseaduse muutmise ettepanek on sisuline ehk oluline või väheoluline, seega pigem poliitiline? Arvestades põhiseaduse vastuvõtmise viisi, leiti lõpuks, et tegu on siiski pigem poliitilise avaldusega, vastasel juhul pidanuks me selle muudatuse üle rahvahääletusel otsustama. See aga ongi võti edaspidiseks. Küsimus on: mis saab edasi?
Põhiseadus ei ole pelgalt kirja pandud tähtede kogum, sellel on tähendus. Mida ühesemalt mõistetav, seda kaalukam see tekstikogum on. Eesti keel ei ole samuti pelgalt tähtede kogum. Sellel on tähendus, mis ei olene üksnes selles keeles rääkijate arvust. Oluline on see, millest räägitakse ja mida selles keeles öeldakse või õigemini, kuidas selles keeles mõeldakse. Mida on eesti keeles öelda maailmale – selles on küsimus.
Nüüd, kui on selge, et tegu on pigem poliitilise aktsiooniga, on selge ka see, et kõnealune parandus on näide poliitilisest kultuurist, mitte aga põhiseaduse kaitse all olevast heast eesti kultuurist. Ning seda enam on tõepoolest oluline sellele edaspidi sisuline tähendus anda. On üks selline ütlemine, et rahal ei ole kodumaad. Kui me vaatame valitsuse keelepoliitika programmi ja näeme, kui palju seal on numbreid, siis võib ka öelda, et numbritel ei ole emakeelt.
Keskerakond toetab seda eelnõu. Me toetame eesti keele kui eesti kultuuri sisulist kaitsmist ja arendamist. Me soovime, et pärast selle seaduse vastuvõtmist me hakkaksime ka mõtlema rohkem eesti keeles ja Eesti huvides ning et sellest aktsioonist saaks mitte ainult näide Eesti poliitilisest kultuurist, vaid see muutuks ka tõepoolest eesti kultuuri osaks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Palun nüüd kolleeg Karel Rüütli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud proua juhataja! Austatud kolleegid! Eesti keele väärtustamine ja kaitse on igati õilis ühisettevõtmine, seda just eriti praeguses õhustikus, kus liberaalne ellusuhtumine ja eri keelte mõju tikub ehk liiga tugevalt meie igapäevast keelekasutust mõjutama. Eeskätt tuleb tunnustada Riigikogu eelmist koosseisu tänuväärse ettevõtmise eest. Rahvaliit on alati seisnud eestluse elujõu säilimise ja tugevdamise eest, seega Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon toetab Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Karel Rüütli! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõppenud.
Lugupeetud kolleegid! Me võime nüüd teha lõpphääletuse. Kuna siin on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 93 Riigikogu liiget, puudub 8.
Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 93 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid polnud. Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)
Head kolleegid! Selle aplausi saatel on mul meeldiv võimalus teile öelda, et istung on lõppenud. Head töötuju!

Istungi lõpp kell 10.29.