Tere päevast, head kolleegid! Alustame meie tänast infotundi ja lubage teile kõikidele soovida head sõbrapäeva! Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 19 Riigikogu liiget, puudub 82. Tänases infotunnis osalevad kultuuriminister Raivo Palmaru, rahandusminister Aivar Sõerd ja minister Paul-Eerik Rummo. Läheme küsimuste esitamise juurde. Esimene küsimus on kolleeg Andres Herkelilt ja see on kultuuriminister Raivo Palmarule. Palun!

Aitäh! Härra minister! Äsja tegi muinsuskaitse nõukogu ettepaneku võtta Sakala keskus ajutise kaitse alla. Te ütlesite, et nad on lootusetult hiljaks jäänud, ja see tuli mulle kuidagi tuttav ette. Kui arhitektid ütlesid, et tuleks uus konkurss teha, siis te ütlesite, et ka nemad on hiljaks jäänud. Kui Isamaa ja Res Publica Liit algatas ettepaneku hoonestusõiguse leping lõpetada, siis kasutasite sedasama argumenti. Peale selle olete te süüdistanud kõiki, kes selle teema on tõstatanud, poliitilise profiidi lõikamises, valetamises - mida iganes. Kas te ise ka olete selle Sakala protsessi käigus mingeid vigu teinud ja kui, siis milliseid? Ehk olete teie ka hiljaks jäänud?

Aitüma! Selles küsimuses oli nii palju alaküsimusi, et mul on hea võimalus valida, millele ma vastan. Ma alustan nendega järjekorras ja kui aeg otsa lõpeb, siis küsigem juurde. Kõigepealt ajutise kaitse alla võtmine. See ettepanek tõepoolest tehti 2. veebruaril, kusjuures see jõudis ajakirjandusse ammu enne kui minu kätte. Olen pärast seda kohtunud muinsuskaitse nõukoguga ja teemat üksikasjalikult arutanud ning kinnitan teile, et see on päevakorralt maas. Miks ma ütlesin, et sellega on hiljaks jäädud? Kahel põhjusel. Esiteks, mis on ajutise kaitse alla võtmise mõte? Ajutise kaitse alla võtab muide Muinsuskaitseameti peadirektor, mitte minister. Muinsuskaitseseaduse § 11 lõike 1 järgi võtab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla, et kindlaks teha selle mälestiseks tunnistamise vajadus. Aga millisest mälestiseks tunnistamise vajaduse kindlakstegemisest saab olla juttu, kui alates 2004. aasta algusest on seda probleemi käsitlenud paljud ekspertnõukogud ja komisjonid, sealhulgas ka muinsuskaitse nõukogu ise ja selle alakomisjonid. Pärast kõike seda, kui on virnade viisi eksperdiarvamusi, ei saa me öelda, et hakkame nüüd kindlaks tegema selle mälestiseks tunnistamise vajadust. See oleks absurdne.

Andres Herkel, esimene täpsustav küsimus.

Aitäh, härra minister! Paraku ma pean tõdema, et te ei eristanud sissejuhatust ja küsimust. Küsimus oli see, et kas te ise olete ka selles protsessis mingisuguseid vigu teinud. Ma eeldasin, et te vähemalt tunnistate veaks selle, et Sakala hoonestusõiguse leping ei olnud pikka aega meile kättesaadav. Ka Riigikogu liikmed küsisid seda, me ei saanud seda kätte. Järelikult te tahate öelda, et teie ei ole mingeid vigu teinud ja kõik teised on eksinud. Nüüd te räägite mingisugusest kompromissist, mida vastustavad nii Arhitektide Liit kui ka mittetulundusühingud. See näib olevat väga ühepoolne kompromiss teie ja hoonestaja vahel. Öelge, kuidas te selle protsessiga nüüd edasi lähete. Mis järgmisena saama hakkab?

Härra Herkel, mul on äärmiselt kahju kuulata neid väiteid, mis siin ridamisi tulevad ja mis annavad tunnistust sellest, et te ei ole endale probleemi selgeks teinud. Näiteks ei räägiks te mingist lepingu salastamisest, kui te saaksite sisuliselt aru, millega seal tegu on. Tegu on kahe eraõigusliku aktsiaseltsi vahelise lepinguga, mis ei ole avaliku teabe seaduse objektiks, sest ükski eraõiguslik aktsiaselts ei saa endale võtta avalikke ülesandeid. Samahästi võiks Riigikogu liige nõuda, et tal on õigus lugeda Eesti Energia või Eesti Raudtee sõlmitud lepinguid. See ei ole niimoodi. Minul ei ole olnud - ma olen seda ka korduvalt kinnitanud ja kindlasti olete te seda ka lugenud - vähimatki põhjust seda lepingut varjata. Vastupidi, minu huvides on olnud see avalikustada, aga kuna mina ei ole seda lepingut sõlminud, siis ma loomulikult küsisin teise osapoole arvamust. Sain kirjaliku vastuse, mis, muide, erines kardinaalselt sellest, mida teie fraktsioonikaaslane härra Seeder 4. novembril avalikult rahvale raadio kaudu teatas: nimelt et ta on saanud AS-ilt Uus Sakala loa see avalikustada. See ei vastanud tõele. Sakala teemat ei saa arutada valedele tuginedes. Peame saama tugineda selgelt kindlaks tehtud faktidele. See on probleem, mida ei algatanud mina, ja selle sasipuntra lahtiharutamine on võrdlemisi keerukas, aga see on siiani päris hästi õnnestunud.

Tänan! Kolleeg Andres Herkel, teine täpsustav küsimus.

Härra minister! Nagu eelmise küsimuse puhul, pean ma jälle tõdema, et te absoluutselt ei vastanud minu küsimusele. Mis puutub tollesse lepingusse, siis tõepoolest, ma osutasin sellele ja selle üle me oleme siin väidelnud peaministriga ja oleme lõpuks Riigikogu liikmetena lepingu kätte saanud. Iseasi on see, et me oleme teist täiesti erinevalt seda lugenud. Aga minu küsimus on see: milles seisneb too kompromiss, mida te tänastes ajalehtedes esitlete ja millega ei ole rahul ei arhitektid ega mittetulundusühingud, kes Sakala kaitseks allkirju kogusid ja tahavad endiselt seda muinsuskaitse alla võtta. Mis edasi saama hakkab?

Vaadake, härra Herkel, kui te tutvuksite selle probleemiga sisuliselt, siis te saaksite aru, et Sakala hoonet ei saa võtta muinsuskaitse alla praegu tagantjärele, pärast seda, kui 2004. aastast on langetatud kõikvõimalikke muinsuskaitse otsuseid. Sisuliselt tähendab see, et kogu too kinnistu läheks teise omandisse. Võitlus Sakala ümber on suuresti võitlus kinnistu pärast ja seda tuleb mõista. Kompromiss on tehtud ja selle sisu on see, et sõlmitud on uus protokoll, kus on täpselt sõnastatud, mis võetakse kaitse alla. Sellel on ka linna Kultuuriväärtusteameti, tähendab linna muinsuskaitse, ja riigi muinsuskaitse allkirjad.

Tänan! Ja võtame nüüd kolm viimast küsimust. Palun, Andres Herkel!

Härra minister! Ma arvan, et teie vastuses oli üks punkt, mis on täiesti õige: tegemist on võitlusega kinnistu pärast ja siin on ärihuvid päris suured. Ma tuletan meelde, et kui te oma karjääri alustasite, siis te tegite päris teravaid avaldusi Reformierakonna kultuuriministrite tegevuse kohta, mis puudutas nii ministeeriumi enda hoone müüki ja edasimüüki kui ka kavandatavaid tehinguid ringhäälingu hoonetega. Need teemad on nüüd, teie kinnisvarasõlme tekkimise järel, kuidagi soiku jäänud. Kahtlemata on Sakala küsimuse puhul mängus suured kinnisvarahuvid. Kas nende vanade teemadega tegelemine on pidurdunud selle tõttu, et Reformierakond teie pärusmaale Sakala asjus ei sekku?

Ei, need teemad ei ole sugugi soikus. Ma olen kogu aeg olnud seisukohal, et ministeeriumi hoone müümine oli viga. Seda, et uut ringhäälingu hoonet hakkab ehitama inimene, kes oli seotud hoonete müügiga, pean ma ohtlikuks. Olen seda mitmel pool öelnud ja see on ka protokollitud. Sakala hoone puhul oli võimalus nende vigade rida jätkata. Sakala puhul on probleem sisuliselt olnud selles, et tegu on kahe eraõigusliku aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepinguga. Seda lepingut ei ole rikutud. Enamik nendest argumentidest, mis on esitatud, ei vasta tõele. Olukorras, kus lepingut ei ole rikutud, tähendaks lepingu peatamine või ülesütlemine seda, et riigile kuuluv aktsiaselts vastutab oma varaga. Olukorras, kus riik on järjekindlalt keeldunud maksmast vastavaid kahjusummasid, vastutaks tekitatud kahju eest riigile kuuluv aktsiaselts. Tema ainuke vara on kinnistu, mille hind on vähemalt 300 miljonit. Selle lepingu vägivaldne lõpetamine tähendab tegelikult kinnistu loovutamist. See on asi, mida ma olen mõistnud algusest peale ja olen püüdnud ka selgitada, ei ole minu süü, et inimesed sellest aru ei saa. See oleks olnud sündmus samast reast, kui oli Kultuuriministeeriumi hoone müük.

Aitäh! Kolleeg Imre Sooäär, esimene küsimus.

Austatud juhataja! Kõigepealt aitäh heade soovide eest ja head sõbrapäeva ka teile Riigikogu liikmete poolt! Austatud minister! Tänased uudised on toonud uusi tuuli kogu sellesse Sakala saagasse. Nimelt on arendajad teatanud, et nad ei kavatsegi hoonet lammutada, vähemalt mitte suures osas lammutada. Kas siin on ka teie käsi mängus? Millised suunad praegu protsessis valdavad on ja kuidas te hindate enda kui vastutava ministri tööd selle protsessi ohjamisel?

Mina olen sekkunud sellesse protsessi kahel korral. Esimene kord märtsis 2006, kui ma andsin suunise lepingut pikendada, ja teine kord siis, kui alates 10. novembrist peatus minu sekkumisel lammutamine. Pärast seda olen ma otsinud kompromisse ja kompromissid on need, mida te täna lehest lugesite ja mille kohta te saate nädala lõpul üksikasjalikumalt lugeda. Ma olen kogu aeg selle protsessi sees olnud, olnud kui üks läbirääkija või lahenduste otsija. Kui vastata härra Herkeli küsimusele, siis kindlasti olen ma pisiasjades võib-olla vigu teinud, aga ma olen õnnelik, et suures asjas ma vigu teinud ei ole. Ei ole teinud selliseid vigu, mis oleks viinud selle kinnistu riigi käest lõplikult ära.

Tänan! Kolleeg Mark Soosaar.

Austatud kultuuriminister, hea koolivend Raivo Palmaru! On tore, et sa tunnistasid, et tegemist on võitlusega kinnistu pärast. Ma tahaksin siiski alla kriipsutada, et teiselt poolt käib ikkagi võitlus kultuuriväärtuse hoidmise nimel. Eile, kui sa olid Berliinis, oli meil siin Riigikogus külas Hollandi riigiarhitekt, kõrge ametiisik. Me kuulsime kultuurikomisjonis, et Hollandis ei alustata ühtegi ehitust ega ka lammutamist enne, kui ei ole saavutatud kolmepoolne ühiskondlik kokkulepe: kokkulepe arendajate, poliitikute ja kodanike vahel. Ma tean, et sinagi oled toetanud ideed luua ka Eestis selline ametkond. Praegu on teada, et avalik arvamus toetab selle ehitusmälestise, Raine Karbi meistriteose alleshoidmist, selle poolt on antud 9000 allkirja. Millal meil siis Eestis ükskord saabub see aeg, kui ka kodanike arvamust hakatakse arvesse võtma?

Aitäh, Mark, selle küsimuse eest! Hollandi riigiarhitekt saabus minu kutsel. Kahju, et ma ise olin samal ajal ära, aga ka tõesti Eestile olulises asjas. Eestis, jah, on vaja luua institutsioon, kes tegeleks arhitektuuripoliitikaga ja erinevate huvide vahendamise ja ühendamisega. See ongi sellise institutsiooni mõte. Aga praeguses olukorras saame me lähtuda sellest seadusandlikust baasist, mis meil on. Siin on väga tähtis mitte teha ränki vigu. Minu suur soov on, et sellesse paika jääks eelkõige kultuurifunktsioone kandev hoone. Olen täiesti kindel, et kui praegu hakata asja ümber mängima, siis kultuurifunktsioon sealt kaob. Me saame hotelli, võib-olla veel midagi muud. Mina pean väga heaks eeskujuks Pompidou keskust Prantsusmaal. See on kultuurikeskus, mis üle-eelmisel nädalal pühitses 30. aastapäeva ja mille ehitamise puhul olid väga suured vaidlused, aga mis nüüd on majanduslikult plussis. Prantsusmaal hakatakse analoogilisi keskusi ka mujale ehitama, samuti Hiinasse. Eestigi vajaks sedasorti kultuurikeskusi.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmisena saab küsimuseks õiguse Tiit Niilo ja küsimus on kultuuriminister Raivo Palmarule.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Eestis on säilinud piirkondi, mida me saame nimetada elava kultuuripärandi kandjateks. Ja seda ajal, mil kõik regioonid otsivad võimalusi globaliseeruvas maailmas millegagi eristuda. Nimetagem Võru-, Setu- ja Mulgimaad, Kihnut, vanausuliste ja muid regioone, kus kultuuripärand ei kajastu muuseumieksponaatides, vaid on tegelikult elav. Nimetage palun meetmed, millega Kultuuriministeerium seda elavat kultuuripärandit aitab elus hoida.

Aitüma, härra Niilo! Kui te oleksite tahtnud selle ja teiste probleemide kohta üksikasjalikumat vastust, siis oleksite ka oma küsimuse pidanud sõnastama täpsemalt, mitte küsima kultuuri rahastamise kohta, nagu te praegu küsisite. Seepärast vastan, nagu te aru saate, ettevalmistamatult. Me oleme suurt tähelepanu pööranud just pärimuskultuurile. Nagu te teate, on käigus Setu programm, mille raha minu ametisoleku aja jooksul on peaaegu kahekordistunud ja mida jagatakse täpselt samasugustel põhimõtetel, nagu jagatakse kultuuriraha ehk nn patronaažisüsteemi alusel. Samuti on ministeeriumi poolt leidnud toetust Kihnu: on mitmeid investeeringuid ja mitmeid kavasid, mis seostuvad Kihnu saarega. Üldse on rahvakultuurile ja pärimuskultuurile minev raha viimase poolteise või kahe aasta jooksul rohkem kui kahekordistunud. See on ka näitaja.

Tänan! Kolleeg Ela Tomson, palun!

Lugupeetud härra minister! Minu küsimus haakub mõneti Tiit Niilo küsimusega. Ma lugesin üht teie artiklit ajalehest Pärnu Postimees, kus te ütlete kultuuriministrina, et riigil tuleb igati toetada nii rahvuslikku kõrgkultuuri kui ka rahvakultuuri, mida te nimetate äärealadel tekkivaks uuenduslikuks mitmekesisuseks. Võib-olla te ei ole nii mõelnud, aga mina sain sellest nii aru. Ja ütlete selle mõtte veel kirjaniku sõnadega üle, et tuleb õitsvaid taimi kasta ja nende eest hoolitseda ning inimlik olles väetada muidugi ka vesivõsusid. Mul jäi selline tunne, et te võrdlete äärealade kultuuri vesivõsudega, mis mulle eriti ei meeldinud. Aga ma küsin hoopis midagi muud, mitte selle väljendi kohta. Juba mitme kultuuriministri ajal on olnud arvatavasti töös, aga pole kunagi Riigikokku jõudnud selline seadus nagu rahvakultuuriseadus. See valdkond vajab Eestis ilmselgelt korrastamist. Kui kaugele teie ametiajal on selle seadusega jõutud?

Pärnu Postimehe artikli sellest lõigust, hea Ela Tomson, said sa tõepoolest valesti aru. Seal oli räägitud nii tippkultuurist kui ka kultuuri äärealadel tekkivatest uutest nähtudest. Juurde oli tõepoolest lisatud, et inimlik olles tuleb toetada ka vesivõsusid. Rahvakultuuriseaduse väljatöötamise aga tegin ma ministeeriumis ühele töögrupile ülesandeks 2005. aasta oktoobris või novembris. See töögrupp töötab siiamaani. 2006. aasta suvel toodi mulle üks vahevariant, mis minu hinnangul oli kõlbmatu. Selline see seis praegu on, seda seadust meil ei ole. Ja paljud juristid on mulle kinnitanud, et põhimõtteliselt üldse niisuguseid alaseadusi teha ei saa. Asi peaks olema mingite teiste seadustega reguleeritud. Ma ei oska seda öelda. Aga rööbiti sellega pean vähemasti sama oluliseks laulu- ja tantsupeo toetusfondi väljatöötamist. Nagu sa mäletad, käivitus see aastal 2006 ja nüüd, aastal 2007, on selles 10 miljonit juures. Eelarvetaotluses ma küll palusin 15 miljonit juurde, aga saal otsustas teisiti ja vähendas seda raha kolmandiku võrra, mis minu meelest ei olnud hea otsus.

Tänan! Kolleeg Tiit Niilo, esimene täpsustav küsimus.

Aitäh, lugupeetud minister! Ma tänan noomituse eest, kuid mulle tundub, et te olete infotunni mõttest veidi valesti aru saanud. Te peaksite olema valmistunud nii või teisiti, te valdate-haldate seda ministeeriumi. Kuna täna on ainult kolm küsijat, kolm küsimust, siis ma annan küsimuse teema laiendamisega võimaluse tervele saalile küsida kultuuri kohta, nii et seetõttu ei kitsendanud ma teemat Lõuna-Eesti keele ja kultuuriga näiteks. Aga küsimus. Kahju, et teil tuli kohe ette vaid kaks paikkonda, mida teie ministeerium toetab. Ma küsin siis konkreetsemalt avalik-õigusliku ringhäälingu kohta: kuidas pärimuskultuure selle kaudu toetatakse? Täna annate mõne sendi Lõuna-Eesti keelele ja kultuurile ja nad maksavad selle rahaga kinni võimaluse osaleda Eesti Televisiooni või Eesti Raadio saates?

Aeg, kolleeg Tiit Niilo!

Kuidas tegelikult peaks asi käima?

Härra Niilo, ma palun oma märkuse pärast vabandust, ka sellepärast, et see oli tehtud sõbrapäeval. Aga ma arvan, et sisuliselt oli see siiski õige. Mis puutub teie küsimusse, siis kahjuks ei ole mina selle küsimuse õige adressaat. Nagu te ise ütlesite, tegemist on avalik-õigusliku ringhäälinguga ja kultuuriministri roll selle tegevuse suunamisel-koordineerimisel on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi imeväike. See piirdub ainult vastavate seadusaktide ettevalmistamisega. Kahjuks ei saa ma teie sellele küsimusele vastata, kuna küsimus ei ole esitatud õigel aadressil.

Kolm viimast küsimust selles valdkonnas. Mark Soosaar, palun!

Hea kultuuriminister! Mina ei ole nende inimeste hulgas, kes arvavad, et raha eest on võimalik osta armastust ja pärimuskultuuri. Pärimuskultuur on midagi niisugust, mida tuleb anda ühelt põlvelt teisele, esivanematelt lastele. Ja alati raha ei aita siin. Raha eest võid osta, aga raha eest võid ka müüa ja oma pärimuskultuurist lihtsalt ilma jääda. Ma olen Siberi hantide juures näinud, kuidas see juhtub. Aga samal ajal on selge, et kui me aktsepteerime kuulsat ütlemist, et rahvakultuur, rahvuslik kultuur sünnib maal ja sureb linnas, siis on ilmne, et me peame maakultuuri ja maal tehtavat kultuuri tugevasti toetama. Kuidas oleks teie arvates võimalik toetada rahvakultuuri just maapiirkondades, ääremaadel? Milliseid meetmeid tuleks rakendada kas või näiteks selleks, et noored jääksid maale ja leiaksid seal töökohti?

Aitäh! See on väga oluline küsimus. Saan rääkida vähemalt kolmest olulisest asjast. Neist esimene on seesama tantsu- ja laulupidude toetuse fond. See on mehhanism, mille abil raha jõuab kohalike orkestriteni, laulukoorideni ja rahvatantsurühmadeni. Seda süsteemi tuleks edasi arendada. Me peaksime seadma endale eesmärgiks, et aastal 2009 oleks selle fondi kogumaht vähemalt 45 miljonit. Selleks aastaks on seal olemas 18 miljonit, see tempo on liiga aeglane. Kahel korral kahjuks ei ole Riigikogu seda fondi toetanud. Teiseks peaksime kindlasti suuremat tähelepanu pöörama rahvamajade ja kohalike kultuurikeskuste võrgu arendamisele - need on väga olulised - ja rööbiti muidugi ka rahvaraamatukogude arendamisele. Paljudes kohtades on rahvaraamatukogu sisuliselt kultuurikeskus. Kolmas valdkond on kõik see, mis seostub huviharidusega. Eestis sündis mullu 14 800 last. Seda on väga vähe. Kui meie kultuur tahab olla jätkusuutlik, siis me peame kõik need inimesed kinni püüdma, leidma neile rakenduse vastavalt nende võimetele kunstiringides, muusikakoolides, spordirühmades.

Aeg, härra minister! Olav Aarna, palun!

Austatud härra minister! Tuleksin tagasi sellesama olematu rahvuskultuuriseaduse eelnõu juurde. Teie meelismetafoori vesivõsust kasutades saan ma aru, et juristide arvates on tegemist ühe seni veel olematu vesivõsuga Eesti seadusandluses. Omalt poolt aga insenerimõtlemisega inimesena küsiksin niimoodi. Kui te moodustasite kaks aastat tagasi või natuke vähem kui kaks aastat tagasi selle töögrupi, milline oli siis see projektülesanne või lähteülesanne? Mida too rahvuskultuuriseadus peaks teie arvates reguleerima?

See peaks reguleerima just rahvakultuuri kohalikust tasandist kuni laulupidude tasandini välja. Lisaülesanne oli just rahvamajade, kõikvõimalike kultuurimajade võrgu tegevuse seadustamine. See vahevariant, mis mulle näha toodi, puudutas ainult kultuuri- ja rahvamaju ning oli selles mõttes ebarahuldav. Muidugi võite küsida, et kui ülesanne oli antud 2005 sügisel või aasta lõpus ja siiamaani tulemust ei ole, siis miks te ei otsi teisi inimesi. Aga sellega tegelevadki valdkonna parimad spetsialistid ja teisi ei ole võtta.

Tänan! Viimane küsimus, Tiit Niilo, palun!

Austatud minister! Annan edasi informatsioonilise teadaande selle kohta, et Lõuna-Eesti keele ja kultuuri programmi on neli aastat rahastatud kahe ja poole miljoni krooniga. Sellest tulevad ka võru- ja mulgikeelsed saated Vikerraadios igal teisipäeval. Teie kinnitate, et neid meetmeid on teie meelest piisavalt ja seesama Lõuna-Eesti keele ja kultuuri programm on üks nendest. Aga põhimõtteline küsimus: kuidas te hindate tagasihoidliku eelarvega töötava Võro Instituudi kui ühe pärimuskultuuri säilitaja, hoidja, arendaja tööd?

Ma olen Võro Instituudi tööde ja tegemistega päris hästi kursis, olen kohtunud ka instituudi juhiga. Loomulikult on eelarve võimalused sellised, nagu need on, aga seal on veel üks probleem. Eesti kultuuri rahastamine on tüüpiline tsentraalne rahastamine. Ka Võro Instituudi puhul või Mulgi Kultuuri Instituudi puhul esitatakse riigile kogu aeg pretensioone ja üleskutseid. Nüüdisaegses demokraatlikus parlamentaarses riigis peaks sedasorti institutsioonide rahastamine olema proportsioonis 1/3 riik, 1/3 kohalik omavalitsus, 1/3 omateenitud raha. Kuna kõnealusel juhul on tegemist teadusasutusega, ei ole omateenitud või juurdehangitud summad võib-olla nii suured, kuigi sponsorrahad võiksid olla. Aga praegu on nende instituutide puhul lugu siiski selles, et kohalike omavalitsuste toetus on liiga tagasihoidlik. Ei saa vaadata ainult nõudliku pilguga keskvalitsuse poole. Tegu on kohaliku identiteedi oluliste institutsioonidega ja kohalikud omavalitsused, samuti Kohalike Omavalitsuste Liit, peaksid neid rohkem toetama.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmisena on kolleeg Raivo Järvi küsimus minister Paul-Eerik Rummole.

Austatud minister! Pöördun taas ühe vana teema juurde. Kuid see on äärmiselt aktuaalne, kuna me räägime aina rohkem rahvastiku juurdekasvust ja ka emapalk on oma töö siiski teinud. Seega veel kord lastehoiuvõimalustest. Oleme rääkinud alternatiivsetest, täiendavatest meetmetest, et leevendada kõiki puudujääke, mis sellega seotud. Kas on toimunud mingi areng? Kas ministeeriumil on välja pakkuda veel uusi lahendusi sellel alal?

Jah, kahtlemata on asjad edasi liikunud. Need küll ei ole praktikas edasi liikunud päris niisuguse kiirusega, nagu ma unistasin või pidasin võimalikuks siis, kui me koostöös Sotsiaalministeeriumiga asusime ette valmistama sotsiaalhoolekande seaduse muudatusi, mille alusel võimaluse andmine alternatiivsete lastehoiukohtade loomiseks oleks saanud selge seadusandliku raamistuse ja julgustanud selle kaudu omavalitsusi ja teenusepakkujaid asja kallale kiiremini ja hoogsamalt asuma. Sotsiaalhoolekande seadus on, nagu te teate, pärast mõneti liiga pikka menetlemist siiski vastu võetud ja praegu on puudu veel paar alamakti, mis on oma vormilt sotsiaalministri määrused ja mida pakiliselt oodatakse. Ma olen sel nädalal teinud koos lastekaitse liiduga maakondades ringsõite, et kogu seda süsteemi ja sellega seonduvat tutvustada. Võin öelda, et maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste töötajate huvi selle info vastu on suurem, kui ma loota julgesin. Ka teenuse potentsiaalsete pakkujate ja loomulikult lastevanemate huvi on väga suur. Oodatakse väga, et need alamaktid ka lõpuks tuleksid. Teiseks tuleb kindlasti edasi arendada traditsioonilist munitsipaallasteaiandust. Siin on vähemalt kaks suurt teemakompleksi, mida selle valitsemisperioodi jooksul tõenäoliselt lahendada ei jõua. Need teemad on selgelt sõnastatud ja kaardistatud ka õiguskantsleri poolt.

Vastuseks ettenähtud aeg on kahjuks läbi. Raivo Järvi, esimene täpsustav küsimus, palun!

Ma küsin täiesti ex tempore, arvestades seda, et siin istub praegu ka rahandusminister, ja vaadates tulevikku. Tekivad uued koalitsioonid, uued valitsused. Eile ühed säärase lastehoiu pakkujad küsisid minu käest, kas teoreetiliselt on võimalik teha see inimestele taskukohaseks ja samal ajal tagada, et nad suudaksid ka konkurentsivõimelised olla. Säärane alternatiivse lastehoiu pakkumine võiks olla maksustatud madalama käibemaksuga.

Ma seda tõenäoliselt ei peaks otstarbekaks. Meie käibemaksusüsteem on ühtne ja hakata üht või teist teenust või muud maksustatud ühikut sellest välja tõstma, kuidagi eraldi käsitlema - see kindlasti muudaks asja pigem segasemaks kui paremaks. Küll aga on tõesti väga oluline see, nagu küsija nimetas, et alternatiivse lapsehoiuteenuse kasutamine on lapsevanemale kallim kui kohatasu, mida makstakse munitsipaallasteaias. Mismoodi sellest üle saada? Siin on kindel põhimõte see, et kui omavalitsus, kelle seadusjärgne kohustus on tagada lapsevanemale vastuvõetav koht koolieelses lasteasutuses, seda ei suuda, siis see omavalitsus kompenseerib perekondadele teatud ulatuses alternatiivse lastehoiu kulud. See on niihästi loogiline kui ka otstarbekas ja õiglane. Kompensatsioonimäära väljakujundamise aluseks peaks olema konkreetses omavalitsuses kehtiv lasteaiakoha pearaha. Tallinn teatavasti on sellega alustanud, samuti mõned teised, väiksemad omavalitsused, aga päris selget süsteemi ei ole välja kujunenud. Ma arvan, et ei kujunegi välja üleriigiline süsteem, vaid kompensatsioon hakkab vastama vastava teenuse hindadele omavalitsuseti. See on suund, kuhupoole me peame liikuma. Kõne all on olnud ka idee muuta selline perekondade toetamine omavalitsustele kohustuslikuks teatud sanktsioneeriva sätte lisamisega koolieelse lasteasutuse seadusesse. See on esialgu vaidluse all, kuna ...

Kahjuks on jälle aeg läbi.

... kuna selline toetuse osutamine on pigem omavalitsusele kasulik, siis võib-olla ei ole vaja otsest sundi rakendada.

Küsimusi ei ole. Lõpetan ka selle küsimuse käsitlemise. Head kolleegid, kuna registreeritud küsimused on lõppenud, siis nüüd on võimalik esitada ministritele küsimusi. Palun ka ette öelda, millisele ministrile küsimus on suunatud. Kolleeg Mart Opmann, palun!

Mina küsiksin rahandusministri käest. Minu andmetel eile valmis värske Euroopa Komisjoni konvergentsiraport Eesti kohta. Kas te kommenteeriksite pisut ja selgitaksite meile, mis selles meile olulist on ja mida me võiksime teie arvates mitte ainult teada, aga kindlasti ka arvestada?

Euroopa Komisjoni hinnang Eesti lähenemisaruandele on tõesti just äsja valminud. Rahandusministrite nõukogu ei ole veel seda arutanud, ta teeb seda 27. veebruaril. Aga komisjoni hinnang meie lähenemisaruandele on väga positiivne. Eesti rahandus on väga tugevas seisus. Aruanne rõhutab seda ja ütleb väga selgelt, et Eesti eelarvepoliitika, Eesti eelarvestrateegia on hea näide stabiilsuse kasvu paktiga kooskõlas olevast eelarvepoliitikast ja eelarvestrateegiast. Seda, et Eesti eelarve positsioon on üks tugevamaid Euroopa Liidus, on rõhutanud ka varasemad aruanded. Komisjon soovitab meil saavutada 2007. aastal veel suurem eelarve ülejääk, kui oli saavutatud 2006. aastal.

Tänan! Kolleeg Ela Tomson, palun!

Minu küsimus on loomulikult härra kultuuriministrile. Te siin nimetasite täna kaks korda, et kui valmistati ette 2007. aasta eelarvet, siis te oleksite soovinud, et laulupeo fondis oleks olnud 5 miljoni võrra rohkem raha. Praegu on 10 miljonit, aga teie ettepanek oli 15 miljonit. Me siin saalis kõik teame, et eelarve võetakse valdavalt koalitsiooni häältega vastu. Kas te, härra Palmaru, ei suutnud oma erakonnakaaslastele ja oma koalitsioonikaaslastele küllalt veenvalt selgitada, et seda 5 miljonit oleks väga vaja olnud?

Oma teada olen ma seda küll väga ja väga selgitanud. Need kärped, mis siin-seal eelarves tehti, olid mulle halvaks üllatuseks. Eriti valusad olid kaks asja: üks oli laulu- ja tantsupeo toetusfond ja teine rahvaraamatukogude teavikute raha.

Kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud kultuuriminister! Eile said sajad tuhanded tallinlased oma postkasti kaks ajakirja. Üks tutvustab siiani tundmatut dirigenti ja teine seni tundmatut teatrilavastajat. Minule meenutavad need ajakirjad Stalini aega, kui me saime teada, et on üks mees maailmas, kes oskab kõike: olla arhitekt, lavastaja, helilooja jne. Sellest ajakirjast me saame teada, et näiteks riigikontrolör on juba rakendatud valimisvankri ette, ka saame näha, et kohuke on uuesti tagasi. Öelge mulle palun: kas teie kui Eesti kõige lugupeetum meediaekspert peate seda õigeks - kogu seda ajupesu, mida tehakse miljoneid kroone maksva kampaania käigus?

Auväärt Riigikogu liige! Ma jõudsin Eestisse tagasi täna hommikul. Olen paar tundi maganud ja mina oma postkastist seda ajakirja ei leidnud. Ma tõesti ei ole jõudnud seda lugeda. Ja ma ei pea võimalikuks kommenteerida asju, mida ma lugenud ei ole. Ma ei saa ei kinnitada ega ümber lükata seda, mida sa praegu ütlesid.

Kolleeg Raivo Järvi, palun!

Minagi pöördun täna nii palju nõutud kultuuriministri poole. Raine Karbi looming on praegu ikka ja jälle kõneaineks olnud. Olen suhelnud väga paljude koolivendade ja kooliõdedega, pean siin silmas arhitekte. Tegelikult on nad kõik olnud - ja ma arvan, et siin ei ole tegemist ametialase kadedusega - pehmelt öeldes kriitilised kogu Raine Karbi loomingu suhtes, arvestades kas või Karl Vaino pärandit ja kõike seda, mis ta saanud on. Tundub üpriski kummaline, et rahva arvamused on järsku hakanud prevaleerima arhitektide arvamuse üle. Kas Kultuuriministeerium ei ole plaaninud teha arhitektide arvamuse küsitlust? Millest ikkagi nüüd selle sovetiaegse relikti poputamine? Ja milline võiks olla maailmapraktika? Margilgi on praegu külas Hollandi peaarhitekt.

Head kolleegid, küsimuse jaoks on täpselt üks minut!

Mina pean Raine Karpi siiski heaks arhitektiks, ka targaks elu näinud meheks. Mis puutub Sakala keskusesse, siis ma pigem jagan seda üldist asjatundjate arvamust, et tegu ei ole nii suure arhitektuuriväärtusega, nagu meile viimasel ajal väidetud on. Väidetud on seda mingitel teistel põhjustel, mis ei ole päris arhitektuurilised. Mis puutub Raine Karbi loomingusse Sakala keskuse puhul, siis peame arvestama seda, et tema ei olnud ainuautor. Oli veel üks teine autor, kes oli saanud Moskvast kõvasti raha ja oli punase pliiatsiga asjal kallal. Tema tegi sellesse projekti mitmeid muudatusi. Projekti ümbertöötamise üks eesmärk ongi katsuda mõned selle hoone kõige värvikamad tahud edasi anda esialgsel kujul, nii nagu Raine Karp seda mõtles. Minu meelest on see väga hea lahendus. Kahjuks pole mul õigust neist asjadest siin rääkida, las projekti autorid ise tulevad sellega lähipäevadel välja.

Kolleeg Tõnis Lukas, palun!

Mul on küsimus kultuurikorüfeele. Kas te võiksite istuda, ma küsin Paul-Eerik Rummolt. Lugupeetud rahvastikuminister! Teile ei pea selgitama, teie teate isegi, et õnn ei ole rahas. Et õnn on inimeste isiklikus õnnelikkuses ja selles, kui rahvas püsima jääb. On palju meetmeid, millega rahvastikuprotsesse mõjutada ja teha nii, et lapsed oleks siia ühiskonda soovitud ja laste kasvukeskkond oleks korralik. Ma olen välja pakkunud ühe idee, kuidas valijaskonda suurendada. Lapsevanematele võiks laste pealt lisahääled anda. Nad ju mõtlevad oma lapse kasvukeskkonnale ka tulevikus ja hakkavad valimistel mõjutama neid protsesse ...

Küsimuse aeg on kahjuks läbi.

Nad toonitavad just asju, mis on laste huvides. Kuidas te sellesse ideesse suhtute?

See tähendaks Eesti valimiskorra väga suurt muutmist. Ma ei julge päris kindlalt öelda, aga mulle tundub, et selle elluviimine eeldaks ka põhiseaduse muutmist, igal juhul kogu valimisseadustiku muutmist. Nii et see oleks äärmiselt suur ja kapitaalne asi. Minu ettepanek oleks teil või kellel tahes, kes on selle idee autorid või selle tulised pooldajad, korraldada väga põhjalik ühiskondlik arutelu selle üle, kui otstarbekas oleks sellise idee nimel põhiseaduse ja kogu valimissüsteemi muutmise peale välja minna. Kogemuste põhjal võib arvata, et see arutelu võtaks üsna kaua aega. Isiklikult ma pooldan siiski esindusdemokraatia raudvarasse kuuluvat põhimõtet: üks isik, üks hääl.

Tänan! Meenutan veel kolleegidele, et küsimuse esitamiseks on üks minut. Palun, Vello Tafenau!

Minu küsimus on rahandusministrile ja puudutab Euroopa Komisjoni hinnangut Eesti lähenemisprogrammi kohta. Kas eelarve suurema ülejäägi soovituse alusena oli ka põhjendusi välja toodud?

Tegelikult komisjon vaatab konkreetseid numbreid. Aastal 2005 oli meil eelarve ülejääk 2,3% sisemajanduse kogutoodangust, Euroopa Komisjon aga lähtus oma sügisesest prognoosist: nemad prognoosisid meie eelmise aasta eelarve ülejäägiks 2,5% SKT-st. Kui me asetame selle 2007. aasta eelarve konteksti, siis on meil ülejääk 1,2%, nii nagu te eelarve ise vastu võtsite. Sellest tulenevalt on see just nagu langus. Aga tegelikult oli 2006. aasta positsioon selles mõttes teistsugune, et eelarve tehti tasakaalus. Ülejääk tekkis sellest, et maksude laekumine ja majanduskasv oli kiirem kui prognoositud, ja lisaeelarvega ei suunatud ülelaekunud maksutulusid mitte kuludesse. 2 miljardit läks pensionireservi, mis tõi kaasa selle, et ülejääk oli suurem, kui esialgu prognoositud. Praeguseks on teada ka 2006. aasta esialgsed ülejääginumbrid: tulude-kulude vahe on 5,7 miljardit ehk 3,2% SKT-st. See on veel suurem ülejääk, kui komisjon sügisel prognoosis.

Tänan! Kolleeg Mark Soosaar.

Minul on küsimus jälle kultuuriministrile. Hea Raivo Palmaru! Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et Raine Karbi puhul on tegemist geniaalse arhitektiga, kes oma teoses - muidugi on jutt Sakala keskusest -ühendas ehituskunsti traditsioonid, tsitaadid keskajast sõnumiga totalitaarsest ühiskonnast. Mitmed kunstiteadlased on arvanud, et Sakala keskuses peitub ka teatud irvitus ja vastuseis totalitaarsele ühiskonnale. Nii et tegemist on võimsa arhitektuurse sõnumiga. Meie oleme seisukohal, et Raine Karbilt endalt võiks tellida selle hoone edasiehitamise projekti. Öelge mulle, kas seda ei ole sellepärast tehtud, et meie Vabariigi Valitsus ja kultuuriminister näiteks kardavad, et Raine Karp oma ümberehituses parodeeriks ka tänast Eestit ja ütleks võib-olla tõtt tänase Eesti kohta?

Hea Riigikogu liige! Sa küsid minu käest asju, millele ma ei saa vastata, sest need asjad peaksid välja käima projektiarendajad. Praeguste muudatuste põhiidee ongi, et seesama grotesk jääks tolle hoone puhul edaspidigi esindatuks. Teiseks võin ma saladuskatte all öelda, et Raine Karp juba teebki arendajatega koostööd.

Tänan! Rohkem Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid osalemast meie infotunnis ja ka Riigikogu liikmeid! Sellega on infotund lõppenud.

Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu IX istungjärgu viienda töönädala kolmapäevast istungit. Lubage mul teile soovida head sõbrapäeva! Head kolleegid, on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Eldar Efendijev, palun!

Proua eesistuja! Head kolleegid! Anname koos kolleeg Evelyn Sepaga üle okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu. Selle sisu on selline, et eelnõus esitatud muudatusettepanekuga lihtsustatakse represseeritud isikute staatuse tõendamist Eesti Vabariigi kodanike puhul, kes elasid enne 1940. aastat Eesti Vabariigi territooriumil, Ingerimaal, Peipsi järve tagustel aladel või Narva-tagustel territooriumidel. 1944. aasta jaanuaris-veebruaris sundevakueeritutel võimaldataks oma represseeritustaatust tõendada 1939. aastast säilinud Eesti Riigiarhiivi väljastatud talundite lehtedega. See eelnõu puudutab umbes 650 inimest ja eelnõu rakendamise rahaliseks mahuks on sel aastal umbes 1 miljon 900 000 krooni. Arvestades nende represseeritud isikute väga kõrget vanust, võib eeldada, et järgmiste aastate kulutused on väiksemad. Aitäh!

Rohkem keegi eelnõusid üle anda ei soovi. Seega olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu, juhatus langetab otsuse selle kohta vastavalt kodukorraseadusele.

On ka üks teade. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni selle aasta 12. veebruaril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja määranud juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 62 Riigikogu liiget, puudub 39.

Päevakorra osas on ka täpsustusi. Põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku võtta kolmapäevase päevakorra 11. punkt, seaduseelnõu 1026 teine lugemine arutusele tänase päevakorra viimase punktina. Eile jäi meil pooleli 10. päevakorrapunkti, eelnõu 1075 arutelu. Algatajatepoolse ettekande teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Kadi Pärnits, juhtivkomisjoni nimel ettekande keskkonnakomisjoni aseesimees Aivar Õun. Tänase päevakorra 7. ja 10. punkti, eelnõude 1071 ja 1098 kohta teeb juhtivkomisjoni nimel ettekanded keskkonnakomisjoni aseesimees Aivar Õun. Vana kolmapäevase päevakorra järgi oli 17. punkt, tänase päevakorra järgi on see 16., eelnõu 1101 arutelu, algatajatepoolse ettekande teeb kaitseminister Jürgen Ligi.

Järgmine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud maapõueseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks saab sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Kadi Pärnits.

Tere päevast, hea Riigikogu! Sellise eelnõuga on sotsiaaldemokraadid Riigikogu ees paraku juba kolmandat korda. Me soovime endiselt muuta maapõueseadust selliselt, et põlevkivi kasutamise riiklik arengukava tuleks arutamisele ja kinnitamisele ka Riigikogus. Praegune maapõueseadus ütleb seda, et see arengukava saaks kinnitatud ainult Vabariigi Valitsuses. Me oleme seisukohal, et põlevkivi kasutamise arengukava on ääretult oluline dokument. Selles hakkab olema määratud põlevkivi maht, mis igal aastal kaevandatakse. Ka hakkab selles olema määratud, mis on põlevkivi kaevandamisel riiklik huvi, millised on uued vajalikud seadusmuudatused, kus ja millal uued põlevkivikaevandused avatakse ja mis eesmärgil seal põlevkivi kaevandama hakatakse. Me ei tohi kindlasti leppida sellega, et nii oluline dokument saaks kinnitatud ainult Vabariigi Valitsuses. Praegune keskkonnaminister on sõnades sotsiaaldemokraate ja seda põhimõtet, et see arengukava tuleks Riigikogusse arutelule, toetanud. Meie eelnõu on Riigikogu lugemiselt välja arvatud sellise vabandusega, et Vabariigi Valitsus ise teeb vastava eelnõu. Täna oleme aga seisus, et sellel Riigikogul on tööd teha veel poolteist nädalat, ent Vabariigi Valitsus ei ole vaatamata lubadustele seda muudatust esitanud ja vastavat eelnõu meil Riigikogus praegu ei ole. Vägisi tekib mõte, et tegelikult ei olegi ei keskkonnaministril ega Vabariigi Valitsusel soovi seda dokumenti laiemalt arutada, nii nagu on nõudnud 7000 inimest Lääne-Virumaalt ja ka 80 avaliku elu tegelast. Niisuguse venitamisega me jõuame olukorrani, et peagi on käes 1. mai, mil Vabariigi Valitsusele tuleb see dokument esitada ja see ka ära kinnitatakse. Nii et venitamine selle küsimuse lahendamisel on väga halb, see näitab valitsuse tegelikku plaani ja tema palet. See ei ole inimeste tulevikuplaanide ja turvatunde seisukohalt küll teps mitte hea käitumine. Ma väga loodan, et tänane Riigikogu lõpetab selle eelnõu esimese lugemise ja et me põhimõtteliselt oleme nõus, et see tähtis dokument peaks jõudma Riigikogusse, kus saavad nii opositsioon kui koalitsioon asja arutada. Järgmisel nädalal on siis võimalik ära teha ka teine ja kolmas lugemine. Loodame, et tänane Riigikogu suhtub asjasse riigimehelikult. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekande teeb keskkonnakomisjoni aseesimees Aivar Õun.

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjon arutas seda eelnõu oma 5. veebruari istungil. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta, kuna Keskkonnaministeeriumis on ettevalmistamisel ja kooskõlastamisel kompleksne maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu, milles muu hulgas sätestatakse ka see, et põlevkivi kasutamise riiklik arengukava kui riigile olulise tähtsusega küsimust puudutav dokument kinnitatakse Riigikogus. Kuna see oli juba kolmandat korda komisjonis arutelul, siis selle käsitlus eriti pikaks ei kujunenud. Komisjon otsustas häältega 3 poolt ja 3 vastu eelnõu toetada. Keskkonnakomisjon teeb Riigikogu suurele saalile ettepaneku selle seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada.

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 1075 esimene lugemine on lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 28. veebruar s.a kell 18.

Olemegi jõudnud kolmapäevase päevakorra juurde, kus esimene punkt oli Vabariigi Valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse ja Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse ja Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu 1056. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt on 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmisena asume Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmanda lugemise juurde. Kas fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime teha lõpphääletuse. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 1086. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud üleühenduselise ettevõtja, üleühenduselise ettevõtjate grupi ja Euroopa äriühingu tegevusse töötajate kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita, võime minna lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud üleühenduselise ettevõtja, üleühenduselise ettevõtjate grupi ja Euroopa äriühingu tegevusse töötajate kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1089. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt on 48, vastu 1, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Palun, kolleeg Meelis Atonen, milles ... Kas protseduuriline küsimus? Palun mikrofon Meelis Atonenile!

Aitäh, proua juhataja! Ausalt tunnistan, et ei ole mingit probleemi selle konkreetse hääletusega ja see ei ole ka minu probleem. Aga minu kolleegid on mures, et kahjuks ei anna te kaks minutit kella ja hääletuse ajaks ei jõuta kohale.

Aitäh! Aga, hea kolleeg Meelis Atonen, ma meenutan, et kella antakse üks minut, mitte kaks minutit. Ma küsisin, kas me võime varem alustada, ja keegi ei protestinud. Aga ma võtan märkuse arvesse ja pean kinni üheminutilisest reeglist. Palun, Meelis Atonen!

Aitäh! Ega muud ei ole midagi, aga teate, need, kes jooksevad, neil on 44. sekundil väga raske vastata küsimusele, kas võib alustada, et ei või, sest nad ei kuule seda küsimust tee peal joostes.

Kõikidel fraktsioonidel on olemas esimehed ja aseesimehed. Ma arvan, et nad hoolitsevad, et kõik fraktsiooni liikmed, kes tahavad hääletuses osaleda, kohale jõuavad. Ma meenutan, et Riigikogu liikmetel on saalis viibimine vabatahtlik, ja ma eeldan, et töö ajal viibitakse saalis.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse eelnõu 1046. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt on 52 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita, võime minna lõpphääletuse juurde. Kolleeg Meelis Atonen, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Tühja mul küsimus on, mul on meeldetuletus, et see minut aega ei pea kindlasti kella andma. Minut on ooteaeg, te võite kümme sekundit kella anda, siis rahulikult 40 sekundit oodata ja siis veel kümme sekundit kella anda.

Aitäh, hea kolleeg Meelis Atonen! Praegu olen veel mina Riigikogu aseesimees. Kui sina selle positsiooni endale saad, siis sina võid lasta kella nii, kuidas sina tahad. (Aplaus.) Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh! Ma soovitan ka kolleeg Atonenil mitte sekkuda juhatuse tegevuse siseasjadesse.

Ma tänan! Riigikogus on ka džentelmene. Palun, Sven Sester!

Aitäh! Ma tahan teilt küsida ühe küsimuse, aga enne tahaksin teada, kas te olete astrofüüsik. Kui te olete astrofüüsik, siis teaks küsida järgmist küsimust.

Sven Sester! See oli nii huvitav, et jätame selle selleks hetkeks, kui me kohvikusse jõuame. Ehk läheksime nüüd edasi selle päevakorrapunktiga, mille me võiksime ükskord vastu võtta. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 1073. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks saab sõna keskkonnakomisjoni aseesimees Aivar Õun. Palun!

Proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Seda eelnõu arutasime siin saalis 10. jaanuaril. Parandusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud komisjonile ühtegi parandusettepanekut. Keskkonnakomisjon arutas eelnõu 5. veebruaril ja otsustas teha Riigikogule ettepaneku teine lugemine lõpetada, panna seaduseelnõu lõpphääletusele ja võtta vastu. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1020. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt on 39 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks saab sõna majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon menetles oma s.a 5. veebruari koosolekul Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 1083 seoses teisele lugemisele saatmisega. Pärast 24. jaanuaril toimunud esimest lugemist seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Majanduskomisjoni töögrupi nõupidamisel tehti mõningaid tehnilisi korrastusi põhikirja tekstis ja ka komisjoni liikmetel ei olnud eelnõu menetlemisel majanduskomisjonis lisaküsimusi. Majanduskomisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 1083 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 14. veebruaril (poolt 6, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud) ning teha täiskogule ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta (poolt 6, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleeg Silver Meikar, palun!

Hea Sven Sester! Selle eelnõu esimesel lugemisel küsisin teie käest selle kohta, kui palju on Eesti riik Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile tasunud liikmemaksu ja kes on Eesti Vabariigi esindaja. Kas te olete selle aja jooksul jõudnud ka nendele küsimustele vastuse leida ja oskate mulle praegu anda ammendava vastuse?

Aitäh, härra Silver Meikar! Nüüd on nii. Esiteks, Eestil tuleb kanda peakonverentsil osalemise kõik kulud, mis tähendab delegatsiooni lähetamiskulusid. Need kulud kannab osalejad lähetanud ametiasutus ehk Välisministeerium. Lisaks maksab Eesti organisatsiooni eelarvesse igal aastal liikmemaksu, mis on umbes 370 000 Eesti krooni. See tuleb ka Välisministeeriumi eelarvest.

Aitäh! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Kas soovite pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita, võime minna lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 1083. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt oli 41 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eelnõu teine lugemine. Ettekandeks saab sõna keskkonnakomisjoni aseesimees Aivar Õun.

Proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu otsuse "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eelnõu esimene lugemine lõpetati siin saalis 24. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 1. veebruar kell 12. Selleks ajaks ühtegi parandusettepanekut ei laekunud. Keskkonnastrateegia aastani 2030 on riikliku säästva arengu strateegia "Säästev Eesti 21" edasiarendus keskkonnavaldkonnas. Tulenevalt keskkonnavaldkonna laiast ulatusest ja haakuvusest paljude eluvaldkondadega on selle keskkonnastrateegia kui katusstrateegia eesmärkide elluviimiseks vaja koostada ja ellu viia erinevad valdkondlikud arengukavad. Pikaajalise keskkonnastrateegia koostamise tingis vajadus luua üldine raamistik keskkonnavaldkonna alavaldkondade kooskõlaliseks ja tasakaalustatud arenguks ning määrata kindlaks üldised pikaajalised arengu eesmärgid ja tegutsemissuunad, mis oleksid samas integreeritud teiste valdkondade arengutega. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest looduskeskkonnale ja inimestele. Keskkonnastrateegia aastani 2030 kehtima hakkamisel kaotab kehtivuse keskkonnastrateegia aastani 2010. See tähendab, et praegu kehtib meil strateegia aastani 2010. Kuna strateegiadokumendi rakendusplaaniga tuleb määratleda strateegia elluviimise rahastamise allikad, ent suur osa keskkonnavaldkonnas kasutatavaid vahendeid kavandatakse Eesti ja Euroopa Liidu eelarveperioodiks 2007−2013, oli põhjendatud keskkonnastrateegia uuendamine enne senise strateegia lõpptähtaega, saavutamaks ühituvust keskkonnastrateegia rakendusplaani ja teiste rahastamist kindlaks määravate dokumentide vahel. Keskkonnastrateegia koostamises osalesid asjaomaste valdkondade riigiasutuste esindajad, aga ka ettevõtlus- ja valitsusvälise sektori eksperdid. Strateegias käsitletakse keskkonna arengu olulisemaid suundumusi nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Visiooni ja stsenaariumide peatükk kirjeldab pilti Eestist aastal 2030. Praeguse olukorra analüüsi tulemuste põhjal on välja toodud iga valdkonna kõige olulisemad probleemid ning nendest lähtudes on määratud strateegilisi otsuseid nõudvad alternatiivsed tegutsemisviisid. Esitatud strateegilistest valikutest on tuletatud pikaajalised eesmärgid ning meetmed. Meetmete struktureerimisel on võetud aluseks riigis kasutatavad korraldusmeetmed ja majandushoovad, nagu seadusandlus ja muu regulatsioonide kehtestamine, toetused ja soodustused, arengukavad, seire, järelevalve, teavitamine jms. Eesmärkide suunas liikumist kirjeldavad mõõdikud ehk indikaatorid on kindlaks määratud koostöös Statistikaametiga ning lähtudes strateegia "Säästev Eesti 21" elluviimise järgimiseks moodustatud valdkondadevahelise ekspertrühma väljatöötatud indikaatoritest. Võimalikult palju on võetud kasutusele juba praegu mõõdetavaid indikaatoreid, kuid keskkonnas toimuvate muutuste jälgimiseks ja eesmärkide saavutamise hindamiseks on vaja välja töötada ka mitmeid uusi mõõdikuid. Mõõdikute definitsioone ja nende mõõtmist käsitlev materjal on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Keskkonnastrateegia elluviimiseks koostatakse detailsem rakendusplaan ehk keskkonnategevuskava seitsmeks aastaks, lähtuvalt Euroopa Liidu programmeerimisperioodist, milles on välja toodud aastaks 2013 taotletavad tulemused. Keskkonnakomisjon käsitles arengukava oma 5. veebruari s.a istungil. Komisjonile andsid arengukava kohta selgitusi Keskkonnaministeeriumi kantsler Annika Uudelepp ning sama ministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Mari Lahtmets. Keskkonnakomisjon otsustas 2007. aasta 5. veebruari istungil (6 poolt, 0 vastu ja 0 erapooletut) lõpetada eelnõu teine lugemine, panna otsuse eelnõu lõpphääletusele ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Kolleeg Tõnis Lukas, esimene küsimus.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelmisel korral, kui 2005. aasta lõpul seda praeguseni veel kehtivat keskkonnastrateegiat menetleti, oli siin saalis muidugi diskussiooni rohkem, kui praegu ehk tuleb. Aga selle strateegia kritiseerijad tõidki välja, et osa asju on lahendamata, et miks on vaja kiirustades võtta vastu strateegia ainult viieks aastaks, strateegia võiks olla pika vaatega ette. Nüüd on see asi justkui kosmeetiliselt lahendatud. Aga kas teile komisjoni esindajana ei tundu imelik, et aasta ja kaks kuud tagasi me võtsime vastu strateegia aastani 2010 ja nüüd muudame selle strateegiaks aastani 2030 või muudame seda strateegiat? Kas see on tegelikult strateegiline mõtlemine?

Aitäh, hea küsija! Analoogse küsimuse esitasin ma ka isiklikult keskkonnakomisjonis ministeeriumi ametnikele. Põhjendus on siin selline, et kuna me oleme seotud Euroopa Liidu aktidega, siis tahes või tahtmata oleksime pidanud selle strateegia tegema 2013. aastani. Ministeeriumi esindaja vastas, et seoses sellega, et nagunii tuleb uus strateegia teha, nad leidsid, et see võiks olla aastani 2030. Juhin tähelepanu, et esimesel lugemisel siin saalis ei pälvinud see strateegia erilist arutelu. Küllap on see põhjendatav sellega, et väga raske on arutleda 2030. aasta asju, sest ei oska ju keegi meist siin arvata, mis selle aja jooksul juhtuda võib.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita, me võime minna lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eelnõu 1071. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt on 42, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.

Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks saab sõna maaelukomisjoni liige Ivari Padar.

Lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu 1087 kohta esitas Reformierakonna fraktsioon tähtajaks kolm muudatusettepanekut, mis vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 102 lõikele 2 kanti muudatusettepanekute loetelusse ühe ettepanekuna. Muudatusettepanekuid tutvustas Rein Aidma Riigikogu maaelukomisjoni istungil esmaspäeval, 12. veebruaril. Reformierakonna fraktsiooni ettepanek on eelnõust välja jätta karistusseadustikku, kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku muutvad sätted. Rein Aidma märkis, et Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole maaelukomisjoni otsus loomapidamise õiguse äravõtmise kohta lisakaristusena kuriteo korral kuni viieks aastaks ja väärteo korral kuni kolmeks aastaks tasakaalus karistusseadustiku üldpõhimõtetega. Maaelukomisjoni põhjendused nimetatud muudatusettepanekute kohta on küll arvestatavad, kuid nende tasakaalustatud arvesse võtmine karistusseadustikus peab olema põhjalikuma analüüsi tulemus. Terviklik karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu peaks Justiitsministeeriumis valmima hiljemalt aprilliks. Komisjon otsustas (2 poolt, 6 vastu ja 0 erapooletut) seda Reformierakonna muudatusettepanekut mitte toetada. Komisjon otsustas loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise lõpetada. Kui täiskogu lõpetab eelnõu teise lugemise, teeb komisjon Riigikogu täiskogule ettepaneku loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel 15. veebruaril seadusena vastu võtta. Poolt oli 6, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Tänan teid!

Suur tänu, kolleeg Ivari Padar! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus: kas teie arvates on ikka päris normaalne, et karistusseadustikku niimoodi hips-hops vaikselt erinevate seadustega muudetakse? Te rääkisite küll, kes tegi parandused ja kas neid arvestati või mitte, aga sisulisest poolest ei rääkinud. Kas teile ei tundu, et me võime niimoodi lõpuks sattuda päris suurte probleemide ette, kui iga eriala seaduses hakkame nagu möödaminnes ka karistusseadustikku ja näiteks liiklusseadust ja veel mingeid teisi seadusi muutma, ka maksuseadusi äkki?

Tänan! Olen küsijaga täiesti ühel meelel, et selline õiguslik käitumine on problemaatiline. Samas tuletan meelde, et me ise X Riigikogu koosseisus oleme seda 18 korral teinud. Täna oleme veebruarikuus. 4. märtsil on Eesti demokraatia pidupäev ja igati mõistlik oleks, et enne seda demokraatia pidupäeva saaks selline oluline seadus nagu loomakaitseseadus vastu võetud, et me selle teemaga ei hakkaks siin ootamatuid pretsedente looma, vaid et see seadus saaks vastu võetud. Kui me näeme, et selles seaduses on midagi viltu, siis järgmine koosseis saab siin oma parandusi teha. Iseenesest on taunimisväärt, et Eesti Vabariigi valitsus nii halvasti töötab. Eesti Vabariigi valitsuse eri liikmed, justiitsminister ja põllumajandusminister, ei suuda enne Riigikogu saali tulekut neid asju omavahel kokku leppida ja siia Riigikogu saali tuuakse poolfabrikaadid.

Palun, kolleeg Rein Aidma!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg komisjonist! See on nüüd küll hea bumerang, et sa keerasid n-ö pretsedendist loobumise enda pretsedendiks. Kuid mu küsimus on tegelikult seesama, mida ma olen ka varem küsinud. Miks on põhjendatud selliste muudatusettepanekute tegemine, mis eelnõusse juurde tulid? Neid on põhjendatud lähtuvalt sellest, et seaduse kehtima hakkamine on niikuinii ette nähtud 2008. aasta 2. jaanuarist ehk meil on piisavalt aega, et teha ära kõik need Justiitsministeeriumi ettepandud analüüsid, võrdlevad tasakaalukoha leidmised jne. Miks me peame tormama siin ajast ette?

Tänan! Keegi ei keela Justiitsministeeriumil parandusi sisse viia ka siis, kui me selle seaduse oleme täna siin vastu võtnud. Ma ei pea normaalseks ja õigeks, kui tänane Riigikogu täitevvõimule midagi oluliselt ette kirjutab. Me ei tea, kas Justiitsministeerium suvatseb järgmise Riigikogu koosseisu ajal siin mingeid muudatusi teha või mitte. Meil on praegu igal juhul parem varblane peos kui vares katusel.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Kindlasti ei ole seaduse täitjale, kodanikule või selle eelnõu puhul ka menetlejale või ametnikule oluline, kelle mõttetöö viljana see karistusseadustiku muudatus nüüd ilmavalgust nägi. Küll aga on oluline see, et seaduses toodud menetlus oleks rakendatav, elluviidav. Sellepärast ma küsingi: kas te võite selgitada nende kahe paragrahvi najal, kuidas on võimalik tagada sellesama seaduse raamides see muudatus, mis karistusseadustikku toodud on? Kui näiteks inimeselt on mingil põhjusel, näiteks kilpkonna julma kohtlemise tõttu, ära võetud loomapidamisõigus kolmeks aastaks, siis millega on tagatud, et ta tõepoolest ei saa pärast seda naabritädi käest kas või kassipoega endale muretseda, kes seda kontrollib ja kuidas see loomapidamisõiguse äravõtmine tegelikult käib?

Ma olen kindel, et täiendavate rakendusaktidega on need regulatsioonid võimalik paika panna. Sellega on Eesti Vabariigis varem toime tuldud, tullakse ka edaspidi toime.

Palun, kolleeg Meelis Atonen, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud proua juhataja! Hea ettekandja! Ehkki ma saan aru, et te esindate siin praegu komisjoni, ma siiski küsin. Kas see avaldus, et kuna 18 korda on nii tehtud, et siis me teeme ühe korra veel, on mingi sotsiaaldemokraatide JOKK-poliitika, et kui 18 korda on näiteks vales kohas üle tee mindud või mingit seadust rikutud, et siis 19. korral on juba hea põhjendus see, et me oleme varem nii ju teinud küll?

Lugupeetud kolleeg kõrvalreast! Ütlen niimoodi, et see on selle koosluse, Riigikogu X koosseisu praktika olnud selle aja jooksul, me oleme sellistele vastutulekutele läinud. Ma olen täiesti seda meelt, et kui XI koosseis ükskord kokku tuleb, siis lepitakse kokku, et sellised sappariputamised võiksid ära jääda.

Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud komisjoni ettekandja! Ma annan sulle võimaluse kirjeldada komisjoni tööd selles mõttes, et neid arutelusid ilmestada kas või näiteks sellega, kui pikalt me ootasime ministrit, kes pidi meile seletama tulema, kui oluline on järgida karistusseadustiku praeguseid põhimõtteid ja millised olid üldse need arutelud, mille pärast on nüüd tegelikult nii, nagu on. Kas see seaduseelnõu ei sisaldanud ka midagi muud kui karistusseadustiku muutmist?

Aitäh küsimuse eest! Võin omalt poolt tõesti kinnitada, et selle seaduseelnõu menetlemisel on maaelukomisjon käitunud väga tolerantselt ja väga läbirääkivalt eri osapooltega, nii õiguskomisjoniga kui ka justiitsministriga isiklikult. Meie oleme omalt poolt küll kõigiti vastu tulnud. Minu meelest on küsija küsimus täiesti põhjendatud. Me oleme praegu vaadanud kõrvale loomakaitseseaduse tegelikust regulatsioonist ja ühiskonna tegelikest vajadustest ning tegeleme jälle kolmanda- või neljandajärgulise probleemiga, nagu siin viimastel päevadel üldse.

Palun, kolleeg Rein Aidma, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lõpetan küsimusega, aga kõigepealt ütlen vahemärkuseks Tiit Niilole, et karistusseadustiku ja teiste seaduste loogiliselt läbimõeldud muutmise alusel oleks võimalik olnud seda teha ikkagi pärast seaduse muu osa vastuvõtmist, mitte koos. Kuid mu küsimus on tegelikult järgmine. Kui komisjonis oli selline retoorika, et on väidetavalt Soome ja Austria eeskujud, siis mina ei tea mitte midagi, millised on näiteks Prantsusmaa või Inglismaa kogemused karistusseadustikus jne täiendavate karistuste rakendamisel. Seetõttu ei ole ma sugugi ette kindel, kas kogu see protseduur Eesti õigusruumi tervikuna sobib. Teiste sõnadega: me siin saalis oleme täna olukorra ees, kus poolt hääletades seame Riigikogu sundolukorda ja selgub, et see on võib-olla hoopiski meie õigusruumiga vastuolus.

Tänan! Me arutame täna siin seadust, mille on esitanud Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi Riigikogule. Selle seaduse on heaks kiitnud Vabariigi Valitsus. Ma ei saa aru, kus varem oldi, kui otsitud põhjendustega tuldi välja kaheteistkümnendal tunnil. Nagu ma varem ütlesin, on selge, et selle seaduse rakendamise aeg on 2. jaanuar aastal 2008. Kui järgmise Riigikogu ajal ja järgmises valitsuses leitakse, et selles seaduses on vaja parandusi teha, siis on see aktsepteeritav ja seda on võimalik normaalselt teha.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Otsime ja ajame taga juriidilist täpsust. Ma olen eluaeg huvi tundnud folkloori vastu. Ma tahtsin täpsustada: varblane on peos, kes on katusel, kas vares? Meil, venelastel, on kurg, kuidas teil on?

Minu väljenduses oli arvatavasti tegemist varesega, aga pean vabandust paluma, ladinakeelne nimetus on meelest läinud.

Palun, kolleeg Ülle Rajasalu!

Aitäh, eesistuja! Härra Ivari Padar! Minul on ka küsimus selle "varblane peos ja vares katusel" kohta. Kui te ise olite põllumajandusminister, kas te oma tegevuses ka lähtusite sellestsamast vanasõnast?

Kui mina olin põllumajandusminister, siis mina Eesti Vabariigi Riigikokku poolfabrikaatseadusi ei toonud.

Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Aitüma! Hea kolleeg! Ma saan aru, et te ei ole ennustaja, te olete lihtne põllumees ja loomapidaja. Mis te arvate, kui me selle seaduse sel nädalal või järgmisel vastu võtame, kas siis Justiitsministeeriumis jätkub huvi ka karistusseadustiku nende pügalate vastu, mis n-ö vale loomapidamise ja loomapiinamise puhul lisakaristusena näevad ette loomapidamise õiguse äravõtmise mõneks ajaks?

Lugupeetud kolleeg! Teie küsimus algas juba pihta sellega, et ma ei ole hiromant. Mis on adekvaatne vastus? Mul ei ole põhjust mitte uskuda Justiitsministeeriumi head tahet.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Hea kolleeg! Võib-olla sa valgustad ka saali komisjoni arutelu osas, mis toimus nende ajaliste raamide üle, et uurida välja, missugused on karistused, olgu siis Austrias, Inglismaal või kus iganes. Justiitsministeerium nimelt tõi ettekäändeks, et on vaja uurida, kuidas on mujal. Mäletatavasti oli juba juulis kahe ministeeriumi vahel arutelu, et on vaja kindlaks määrata karistused. Sellest ajast on Põllumajandusministeerium pidevalt proovinud leida kooskõlastust ja lahendada olukorda, aga Justiitsministeerium miskipärast ei ole tegelnud selle uurimistööga, millega ta nüüd kohe ja kiiresti lubab alustada. Ehk sa valgustad meid.

Väga õige, lugupeetud kolleeg. Tõesti, Justiitsministeerium ja Põllumajandusministeerium on selle seaduse kooskõlastamisel pikka aega vaeva näinud, kusjuures pikka aega on Põllumajandusministeerium kooskõlastamisel vaeva näinud pealtnäha teisejärguliste küsimustega. Justiitsministeerium ei ole siiamaani, pika aja vältel suutnud vettpidavaid ettepanekuid teha. Me pöördusime õiguskomisjoni poole. Õiguskomisjon tegi ettepanekuid ja meie suhtusime nendesse ettepanekutesse väga mõistlikult ja läksime kompromissile. Kui me varem rääkisime väärtegude puhul kuni viieks aastaks loomapidamisõiguse äravõtmisest ja kuritegude puhul kuni kümneks aastaks loomapidamisõiguse äravõtmisest, siis maaelukomisjon leidis kompromissi, et teeme niimoodi, et see on väärtegude puhul kuni kolm aastat ja kuritegude puhul kuni viis aastat. Me oleme proovinud nagu heas toonis seda menetlemist jätkata. Selles suhtes on õige kummaline, et jällegi peitub saatan pisiasjades.

Palun, kolleeg Väino Linde, teine küsimus!

Aitäh! Tõesti, see teie esialgne loomapidamisõiguse äravõtmise tähtaeg, on see viis või kümme aastat, on lausa poisike, võrreldes kõige sellega, mida siin aastakümneid tagasi viljeldi, 25 + 5 aastat, aga see selleks. Tahtsin tegelikult küsida hoopis niimoodi. Näiteks tuues paralleeli liiklusvahendi juhtimise õiguse äravõtmisega, siis tegelikult on ka puhtreaalselt sellel ajal isikul keelatud kasutada ühte füüsilist dokumenti, juhiluba näiteks. Kas komisjon ei kaalunud oma mõttetöö viljana, kuna karistusseadustiku muudatusena on nüüd sees loomapidamisõiguse äravõtmine, et tegelikult peaks olema kohustus ka loomapidajale väljastada loomapidamisõiguse tunnistus, mida saaks rikkumiste puhul hakata jälle ära võtma?

Komisjon arutas päris sügavuti neid analoogiaid, mis puudutavad juhilubade või relvalubade äravõtmist jne. Küsimus on selles, et maaelukomisjoni omapära on see, et seal on päris palju inimesi, kes tegelikult selles valdkonnas tegutsevad. Paraku on niimoodi, et sellised tehnilised asjad nagu dokumentide või litsentside äravõtmine on mingi eraldi kategooria küsimus. Elusloodusega ja loomadega käitumine on eraldi kategooria, sinna võrdusmärki ei saa kuidagi vahele panna.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan! Hea kolleeg! Kas sa valgustaksid meie arutelu natukene täpsemalt selles valguses, kas elusloodusega käitumist saab võrrelda autojuhilubadega või mehaaniliste vahendite kasutamisega, olgu need või relvad, kuigi õigussüsteem või seadustik on teine? Kas ei võiks seda võrrelda pigem lapsevanemaõiguste äravõtmisega? Kui lapsevanem ei ole suuteline lapsi kasvatama, siis ta ei ole selleks kohane ja eluks ajaks võetakse need õigused ära. Olgem ausad, ka loomad on elusolendid. Kas elusolenditega, loomadega ei võiks samamoodi käituda? Kui inimene ei ole suuteline ikkagi loomi pidama, siis ta neid lihtsalt ei pea ja seda on üsna kohatu võrrelda näiteks kilpkonnale pealeastumisega.

Tänan! Tuleb tõdeda, et seda seaduseelnõu ja just seda karistusepoolt on proovitud tõesti naeruvääristada näidetega, kuidas keegi kogemata kombel astub kilpkonnale või muule väiksemale loomale peale ja sellepärast võetakse eluks ajaks loomapidamisõigus ära. Selge see, et need on otsitud võrdlused, mis reaalse eluga kokku ei lähe. Eestis on olemas korralikult toimiv veterinaarkontrollisüsteem, meil on olemas veterinaararstid, kes on pädevad ja kompetentsed ning kes oskavad iga juhtumi puhul anda hinnangu, kas tegemist on juhuslikkusega või pikemaajalise loomapiinamisega. Kui toodi võrdlus, et lapsevanemalt võidakse võtta lapse kasvatamise õigus eluks ajaks ära, siis elusloodus on kõik: on lapsed, on paratamatult ka loomad ja lemmikloomad, kellest me räägime. Need on mõnes mõttes ühe kategooria küsimused. Siit ka minu seisukoht, et praktikas on maapiirkondades (ja mitte üksi maapiirkondades, vaid üle Eesti) loomapidamine ja loomaarmastus tihtipeale tegelikult üle kasvanud loomapiinamiseks. Neid fakte me teame Eestist päris palju. Oleme ausad. Siin on erinevaid põhjusi. Üks põhjus on see, et sul võib olla palav loomaarmastus, aga sinu majanduslikud võimalused selle loomaarmastuse rakendamiseks on paraku piiratud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Ivari Padar! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek, selle on esitanud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Rein Aidma!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun selle muudatusettepaneku väljajätmist hääletada.

Hästi. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Lugupeetud kolleegid, seaduseelnõu 1087 teine lugemine on lõpetatud.

Algab keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse § 10 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni aseesimehe Aivar Õuna!

Proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Keskkonnatasude seaduse eelnõu arutati keskkonnakomisjonis 18. jaanuaril. Keskkonnatasude seaduse § 10 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati 6. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 8. veebruariks kella 12-ks, muudatusettepanekuid ei laekunud. Vabariigi Valitsus arutas seaduseelnõu ja avaldas arvamuse selle kohta oma 25. jaanuari istungil. Ta otsustas toetada keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu seadusena vastuvõtmisel on võimalik jätkata vee erikasutusõiguse tasu võtmist põhjaveevõtu eest üle viie kuupmeetri ööpäevas ning seadus võimaldab jätkata tasu mittenõudmist juhul, kui vett võetakse pinnaveekogust vähem kui 30 kuupmeetrit. Keskkonnakomisjon otsustas 2007. aasta 8. veebruari istungil (3 poolt, 0 vastu ja 0 erapooletut) lõpetada keskkonnatasude seaduse § 10 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine ja saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Õun! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta ei olnud muudatusettepanekuid. Seaduseelnõu 1098 teine lugemine on lõpetatud. Head kolleegid! Juhataja viieminutiline vaheaeg, jätkame kell 15.31. Vaheaeg

Head kolleegid! Juhataja vaheaeg on läbi ja jätkame istungit. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Meelis Atoneni!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Pean kohe ausalt ütlema, et tundub, et täna tegeleme me seda eelnõu menetledes jälle ühe salajase asjaga. Teatavasti sai Riigikogu täna Eesti Maksumaksjate Liidult salajase tegevuse eest ühe auhinna. Kuna ma näen, et siin ei ole ühtegi ajakirjanikku ega ühtegi Eesti Maksumaksjate Liidu esindajat, siis võib arvata, et ka seda eelnõu menetledes me menetleme mingit eelnõu salaja. Tegemist on iseenesest väga olulise seaduseelnõuga. Esimesel lugemisel sai küll sellest räägitud, aga kordan, et väga oluline on selles eelnõus see punkt, et sisuliselt saab maksuamet hakata tegema eelotsuseid. See on päris oluline muudatus. Komisjonis oleme pärast esimese lugemise lõpetamist seda eelnõu arutanud kahel korral: 5. veebruaril ja 12. veebruaril. 5. veebruaril me otsustasime viia eelnõu pealkirja kooskõlla kehtiva normitehnikaga. Meil on ettepanek panna eelnõu pealkirjaks "Maksukorralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus", kuna seal käsitletakse ka riigilõive. Selle ettepanekuga olid kõik komisjoni liikmed väga nõus. Sellel esmaspäeval, 12. veebruaril vaatasime koos algatajaga ehk Rahandusministeeriumiga läbi veel viis muudatust, millest, ütleme nii, enamik või neli on tehnilised või normitehnilised, aga üks on sisuline. Pean kohe ütlema Eesti Maksumaksjate Liidu viimase aja tegutsemisloogika põhjal, et nende jutu järgi võime me jällegi ka selle otsusega olla Riigikoguna järgmisel aastal maksumaksja vaenlase tiitli väärilised, sel lihtsal põhjusel, et selle muudatusettepanekuga me lahendame praktikas probleeme tekitanud maksusumma määramise aegumisega seonduva probleemi. Kehtiva korra kohaselt on vaja maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ka maksuotsus kätte toimetada ehk see teatavaks teha. Praktika on näidanud, et kui maksuotsuse tegemisest teadlik ollakse, siis kaob see objekt või selle otsuse saaja ära, sõidab näiteks pikaks ajaks välismaale. Nii jääb riigil maksusumma määramise tähtaja aegumise tõttu maksupetturilt maksutulu saamata. Eestis on ka selliseid õigusteoreetikuid, kes ütlevad, et seaduste täitmine või mittetäitmine peabki selline kavaldamine olema, aga meie komisjonis arvasime, et olukord, kus maksusumma määramise aegumine on seatud sisuliselt sõltuvusse maksukohustuslase tahtest, sellest, kas ta annab end kätte või mitte, ei ole kooskõlas maksuõiguse kui avaliku õiguse üldiste põhimõtetega. Lähtuvalt ühetaolise maksustamise ja legaliteedi põhimõttest ei ole õige võimaldada füüsilisest isikust maksukohustuslasel vältida maksukohustust olukorras, kus maksuhaldur on teinud kõik nõutava ja seadusest tuleneva. Nüüd pakume välja sellise lahenduse, et maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see maksuotsus on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. See tähendab seda, et kui post ei suuda ka näiteks päris pika perioodi jooksul maksuotsuse saajale seda otsust kätte toimetada, siis see ei ole mitte posti süü või see ei ole ka maksuameti süü, vaid seda tegelikult peetakse kõrvalehiilimiseks ja aeg ei tiksu sel ajal, piltlikult öeldes. Muudatusettepanekute tabelis punktile 4 lisatud selgituses on siin veel lisaanalüüs. Mida ma veel tahan öelda? Meie oma maja juriidiline osakond pöördus rahanduskomisjoni poole ja soovitati selle eelnõu kohta tellida analüüs. Ütlen ausalt, mina ei ole ise juuraspetsialist, aga olen kuulnud eri spetsialistidelt, et seal võivad olla teatud küsimused, millele vastuseid meil päris kindlalt võib-olla praegu ei ole. Aga Riigikogu rahanduskomisjon üpris üksmeelselt ja maksumaksja vaenlase tiitli vääriline olles otsustas, et me ikkagi selle eelnõuga selle koosseisu ajal lõpetame, võtame eelnõu seadusena vastu, mis ei välistanud seda otsust, et me samal ajal palume tellida selle analüüsi. Seadus jõustub tegelikult järgmise aasta algusest. Kui analüüsist peaks midagi uut selguma, siis ma usun, et järgmine Riigikogu koosseis saab täiendada seda seadust, mille me loodetavasti sellel nädalal vastu võtame ja mille president loodetavasti ka välja kuulutab. Riigikogu rahanduskomisjon teeb ettepaneku muudatusettepanekute läbivaatamise järel teine lugemine lõpetada. Selle poolt olid kõik 8 istungil osalenud komisjoni liiget. Loodetavasti võetakse eelnõu homme seadusena vastu ja loodetavasti pärast eri organisatsioonid avalikkuses ei räägi, et me oleme jälle midagi salaja korda saatnud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Meelis Atonen! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Sellesama salasobingu asjus ma küsin nii. Minu meelest on siin ikka riigiõiguslik probleem. Ma saan aru küll, et on imelik, kui võimalik potentsiaalne varas helistab politseisse või kohtusse ja küsib, et kui ta näiteks jalgratta ära varastab, mitu aastat ta siis saab. Eks ole, see on nagu jabur. Aga teisest küljest ei ole ju midagi imelikku, kui näiteks riigiametid, kellel on ka kontrollifunktsioon, annavad konsultatsioone. Minu poolest näiteks, kui keegi hakkab oma poodi avama, siis ta küsib ja konsulteerib Tervisekaitseinspektsiooniga, milline peab olema ventilatsioon ja mis nõuded on ruumidele. Tegemist ei ole ju selles mõttes pretsedendiga, kontrolliva organi käest on võimalik ka nõu küsida, sest tavaliselt kõik need riigi kontrollametid nõu annavad.

Jah, kui me üldisemalt asja vaatame, siis selles ei ole mitte midagi halba, kui eelotsused sünnivad. See tegelikult garanteerib ju maksumaksjale ka maksukindluse. Kui see kõik toimub, kuidas ma ütlen, korralikult ja seadustest lähtuvalt ning õiglaselt, siis kindlasti siin ei olegi probleeme. Mille kohta võib-olla kõige rohkem küsimusi on tekkinud, need on ikkagi kogu selle protsessi ärakasutamise võimalused. Siin on küll öeldud, et maksuameti juht ja haldusaktid, lõppude lõpuks saab ebaseadusliku käitumise puhul ka tagantjärele maksuraha sisse küsida, aga siin on teatud nüansid, mille kohta, ma usun, õigusliku analüüsi, juriidilise analüüsi tellimine midagi halba ei tee. Veel kord ütlen, et Riigikogu rahanduskomisjon oli üpris üksmeelne, et selle eelnõu võib vastu võtta selle koosseisu ajal ja kui on vaja täiendusi teha, siis seda jõuab ka uus koosseis kas kevadel või sügisel teha.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Meelis Atonen! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on viis muudatusettepanekut. Esimese, teise, kolmanda, neljanda ja viienda muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, seaduseelnõu 1094 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Liina Tõnissoni!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui siin mõni minut tagasi üks eelnevatest esinejatest ütles, et me oleme viimasel ajal tegelnud vähetähtsate asjadega, siis see, mida mina teile ette kandma tulen, ei ole kindlasti vähetähtis. Mul on natukene kahju, et valitsus sellega nii hilja meie ette jõudis, mis tähendas seda, et me pidime töötama palehigis. Aga pean majanduskomisjoni auks ütlema, et selles komisjonis ei ole vist mitte kunagi nii palju arutatud majandusteooria ja tegeliku elu probleeme, konsulteeritud pankadega, kui palju on investeerimise n-ö arvestatavad intressid, kui pikalt antakse alternatiivenergia tootjatele laenusid jne. Kogu see töö oli tingitud asjaolust, et ministeeriumi energeetikaosakond ei suutnud meile paraku arvestusi esitada. Me pidime seetõttu ise rohkem tööd tegema ja, tänu jumalale, saime sellega hakkama. Tuletan teile meelde, et elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu tingis asjaolu, et Euroopa Liidu direktiivide kohaselt oli meil vaja olemasolevad seadused viia direktiividega kooskõlla. Me oleme selles küsimuses natuke hiljaks jäänud ja enam ei jookse ajaga võidu, vaid aeg on meist juba mööda jooksnud. Teine probleem oli see, et rohkem kui kaks aastat tagasi pandi ajutiselt paika alternatiivenergia kilovatt-tunni hinnad tootmisel. Rõhutan sõna "ajutiselt". Seda pidi tehtama kaheks kuni kolmeks kuuks. Aga sellest on saanud rohkem kui kaks aastat. Tulemus on see, et Euroopa Liidu riikide hulgas oleme viletsas olukorras. Muide, seda tõdes ka Lissaboni strateegia läbivaatamisel see komisjon, kes vaatas meie edusamme, mitte meie strateegiat ennast, mis on suurepärane. Enamikus Euroopa riikides on lisaks ostuhinna soodustustele, nimetame seda nii, investeeringutoetused. Meil investeeringutoetusi ei ole ja meie ka uue seadusega neid ei planeeri. Kui te jääte rahule komisjonis tehtuga, meie alternatiivelektrienergia hinnaga, nii ostuhinna kui ka toetusega, siis pean ütlema, et me ei ole veel jõudnud Euroopa Liidu riikide seas keskmisele tasemele, aga me ei ole ka päris kõige viimased. Ma muidugi ei räägi Austriast, Rootsist ja sellistest arenenud riikidest, kus alternatiivelektrienergia tootmise osatähtsuseks on planeeritud aastaks 2010 50-70%. Meie oma planeeritud 5,1%-ga oleme sisuliselt eelviimased, aga see on ikkagi mingi perspektiiv. Seaduseelnõu, kui ta muutub seaduseks, annab loodetavasti teatud impulsi, et Eestis võib roheline eluhoiak hakata paremini edenema ehk, teisisõnu, rohelise elektrienergia tootmiseks on loodud soodsamad tingimused. Üks väga suur teema komisjonis oli, et tahes või tahtmata on alternatiivenergia tootmine kallim, maksab rohkem, sest kõikide heade asjade eest tuleb maksta. Mida see tähendab tarbijale? Jällegi ei saanud me energeetikaosakonna käest kuni viimase minutini mingisuguseid andmeid, mille tõttu me olime sunnitud sellega ise tegelema. Pärast viimast minutit, kui eelnõu kõik hääletused olid lõppenud, sai komisjon Eesti Energia tehtud arvestused, mida me siiski ei suutnud aktsepteerida, sest ka ministeeriumi juhatus, kui ma nii tohin öelda, nõustus, et need andmed on ebapädevad. Jah, selle seadusega on juhtunud igasuguseid huvitavaid asju. Seega jäime ühisele seisukohale, pärast pikki arvutusi, et aastaks 2010, kui me suudame kõik planeeritud 5% toota, võib elektrienergia hind tõusta 5%. Te hakkate kõik tarbijatena seda nägema, sest võttes vastu selle seaduse (ma väga loodan, et te sellega nõustute), hakkavad teie elektriarvetel eraldi real jooksma andmed selle kohta, kui palju lisandub teie elektriarvele kroone alternatiivenergia kasutamisest tulenevalt. Ma julgen teile kinnitada, et need kroonid ei peaks teid murelikuks tegema, sest nad jäävad väiksemaks kui meie, ma ei taha öelda, et planeeritav, aga silme ees seisev inflatsioon. Niipalju üldistest punktidest. Oli veel pikalt arutelu all, et kuna hind on nii tundlik teema, siis alternatiivenergia ostukohustusega hind peaks tuuleenergial olema väiksem, sest eestlased ei armasta väga tuuleenergiat: panevad oma tuulegeneraatorid püsti, see rikub meie vaadet ja üleüldse, mis me siin nendega, vabandage väljendit, jamame. Paraku ei ole võimalik tuuleenergiale kinnitada väiksemaid ostuhindasid või toetusi, sest alternatiivenergia oma ideoloogias koosneb kõigepealt hüdroenergiast ja tuuleenergiast - need on tõelised taastuvad energiad. Sinna lisanduvad uttegaasid, jäätmed, igat laadi biomassid, puidu nn chips'id, nagu öeldakse inglise keeles, mis on ka sisuliselt puidujäätmed, mitte puhas puit. Siin on aeg-ajalt edendatud ideoloogiat, et meil moodustab alternatiivenergia 16% üldisest energiast, sest meie onud-tädid peamiselt maal ajavad ahju ehtsat puitu. See ei ole maailma mõistes alternatiiv- ega taastuvenergia, sest sel juhul me jõuaksime olukorda, et vihmametsade maharaiumine ja ahju ajamine oleks üks väga loodussõbralik tegevus. Edasi oli komisjonis ka arutelu teemal, et kui me kuulutame ahjukütmise alternatiivenergiaks, siis hakkab see meenutama suhkrutrahvide lugu, kus me mõtlesime, et moosipurkidega on võimalik trahvi vastu võidelda. Ei olnud. Meie tegelik alternatiivenergia kasutus jääb praegu alla protsendi üldisest mahust ja see on üks väiksemaid Euroopa Liidu riikide seas. Nüüd olen ma need üldised probleemid vist ära rääkinud. Me pidasime komisjonis lugematuid töökoosolekuid, kohtusime asjahuvilistega. Ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja oli meie püsiv partner ja ka komisjon arutas korduvalt seda, mida me täna teie ette toome. Võib-olla veel mõni sõna konkreetselt parandusettepanekutest, mis täna teie laudadel on. Parandusettepanekuid tegi komisjon ja osa neist on Riigikogu eri fraktsioonidelt. Esimene ettepanek on majanduskomisjonilt. See on puhas formuleeringu parandus, täiendus, mingisugust sisulist muudatust siin eelnõu algtekstiga võrreldes ei ole. Lihtsalt algtekst võimaldas kaksipidiseid arusaamisi. Osapooled tulid kohale ja ütlesid, et võib ka teistpidi tõlgendada, seega eelnõu autorid pakkusid välja veidi parema formuleeringu. Järgmine parandusettepanek on Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioonilt. Euroopa Liidu mittejõustunud direktiiv, rõhutan, mittejõustunud direktiiv, mille eelnõu visalt menetletakse ja mis on tekitanud Euroopas kaksipidiseid seisukohti, sisaldab ideed või mõtet, et elektritootjad, põhivõrgud ja jaotusvõrk ei tohiks olla ühe omaniku käes. Hilisemal arutelul Euroopa Liidus eri riikide tasandil mööndi, et niikaua kui me ei ole kokkuleppele jõudnud, võiksid need kolm erinevat, ütleme, firmat, elektri tootmise, ülekandmise ja jaotamise firma, olla ühe omaniku käes, aga nad peavad olema eri juriidilised isikud. See on Eestis olemas juba mitu aastat. Nüüd teevad Isamaaliit ja Res Publica ettepaneku siiski võtta põhivõrk Eesti Energia juriidilisest struktuurist välja. Me arutasime seda komisjonis. Tuleviku mõttes on sellel asjal mõtet ja sellel on palju plusse. Me vaagisime neid plusse ja miinuseid. Kuid pärast pikka arutelu jõudsime järgmisele seisukohale. Praeguses olukorras ei ole meil enam aega tegelda põhjaliku analüüsi ja arvutustega, mis see ettepanek võib kaasa tuua. Sellel ideel on Eesti jaoks kindlasti ka negatiivseid külgi, kas või see, et kõigi Eesti Energia võetud laenude tagatiseks on kogu Eesti Energia vara ja kui me põhivõrgu eraldame, siis selle võrra laenude tagatis muutub, st väheneb. Tõenäoliselt muutuvad firma krediidireitingud ja võimalik, et intressid jne. Neil ei ole praegu vist päris laen, neil on võlapaberid. Teisisõnu, see muudab kardinaalselt Eesti Energia, kes on praegu ikkagi meie põhiline elektritootja, majanduslikku olukorda ja meil ei ole enam võimalust ega aega seda pikemalt analüüsida. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et kuigi tegemist on tulevikku vaatava ettepanekuga, me teeme hetkeseisus ettepaneku seda ettepanekut mitte toetada. See otsus oli konsensuslik (eriarvamusele jäi IRL-i esindaja). Mis puudutab kolmandat ettepanekut, siis see on puhttehniline, mingit probleemi ei ole. Neljas ettepanek, mis on Keskerakonna fraktsioonilt, leidis pärast arutelu toetamist, sest tõhusa koostootmise režiimil, mis annab võimalusi saada elektrienergia tootmisel toetusi, me lisasime jäätmeseaduse tähenduses jäätmetele ja turbale veel ka põlevkivitöötlemise uttegaasi, st kui see uttegaas on saadud tõhusal koostootmise režiimil töötamisel. Seega, Eesti Energia Narva jaamades sel moel uttegaasi ei saa toota. Komisjon toetas seda ettepanekut. Viies muudatusettepanek on see kõige põhilisem, milles on paika pandud ostukohustusega hinnad ja toetushinnad, mida komisjon pärast pikki arutlemisi, arvutamisi, kõhklemisi ja üleküsimisi otsustas ja mida toetas suur enamus komisjoni liikmetest, üks komisjoni liige jäi erapooletuks. Nüüd kuues ettepanek, mis on sellelsamal teemal. Siin ma pean veidi seletama. Ka see fikseerib needsamad hinnad, aga veidi madalamal tasemel. Selle ettepaneku tegid sotsiaaldemokraadid, nad tegid ainsana Riigikogu fraktsioonidest hinnaettepaneku. See oli meile muidugi natuke ootamatu, sest majandusministeerium on ise juba varem öelnud, et nende poolt eelnõus pakutud alternatiivenergia hind on tõesti madal, selle peaks üle vaatama. Kuna ühtegi teist ettepanekut ei olnud ja majandusministeeriumi energeetikaosakond ei suutnud meid ka arvutustega varustada, siis me möönsime, et kiired arvutused näitavad, et see on igatahes tõele lähemal kui 81 senti, mis on juba mitu aastat vana hind ja mis kehtestamise hetkel ka ei olnud tõsiselt arvestatav, sest tolleaegses seaduses oli kirjas, et valitsuspoolsed investeeringutoetused töötatakse välja kohe pärast seaduse kehtestamist. Nüüd on ideoloogia muutunud ja investeeringutoetusi ei tule, kogu kompensatsioon peab käima hindade kaudu. Seega on teie ees kaks parandusettepanekut. Komisjoni üldine toetus kuulub viiendale ettepanekule ja kuues on sisuliselt arvestatud, sest selle ettepanekuga oli hinda tõstetud. Seitsmes ettepanek on sotsiaaldemokraatidelt. See on seaduses nii keeruliselt formuleeritud, et kui te seda parandust loete, siis näete, et üks viide viitab teisele viitele. Aga ettepaneku sisu või mõte on selles, et neile lubatud materjalidele, mida tõhusal koostootmisel kasutatakse (ikka ja jälle vaid tõhusal koostootmisel, ma pidevalt rõhutan seda - tõhus koostootmine), laieneksid võrdsed tingimused. Selle tulemusel me lisasime nendesse punktidesse vastavad viited. Pärast töögrupis toimunud vaidlust komisjon nõustus selle ettepanekuga, siin ei olnud meie jaoks probleemi. Parandusettepanek nr 8 käsitleb seda, et seaduseelnõu esialgses tekstis oli püütud väga karmilt kohelda neid tarbijaid, kes hangivad endale energiat ebaseaduslikul moel. Esialgses tekstis oli väga range karistusvõimalus kuni kriminaalkaristuseni. Me leidsime, et see on kindlasti liig, kui inimene näiteks mingil põhjusel või arusaamatuste tõttu, suheldes võimsa, Eesti Energia taolise monopoliga, ei ole näiteks lepingule õigel ajal alla kirjutanud või lepingut ei ole üldse õigel ajal esitatud jne. Teisisõnu, vastavalt õiguskomisjoni soovitusele ja palvele pehmendasime neid variante ja nii on siin nüüd tegemist väärteomenetlusega. See ei tekitanud komisjonis mingeid vaidlusi. Kümnes punkt on puhtalt redaktsiooniline. 11. ettepanek puudutab otseselt ebaseadusliku võrguteenuse ja elektrienergia kasutamise varianti, viimane täpsustab korda, millal korraldatakse politseijuurdlus. Seega siis, kui näiteks kuritahtlikult visatakse kaks traati üles ja asutakse ...

Hea kolleeg Liina Tõnisson! Aeg on läbi. On teil vaja veel kaks minutit?

... midagi tootma. Suur tänu! Mul on põhimõtteliselt kõik öeldud, mis vaja. Komisjon otsustas teise lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Meil paraku ei ole enam võimalust pikemaks menetluseks ja kui me seda seadust praegu vastu ei võta, siis oleme nullis ehk, teisisõnu, meil rohelist energiat tootma ei hakata, sest 81 senti elektri kilovatt-tunni eest on näidanud, et midagi ei toimu.

Aitäh, kolleeg Liina Tõnisson! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ka mind huvitab diskussioon rohelise energia üle. Laias laastus võib selle Eesti oludes jagada kaheks, esiteks tuuleenergia, teiseks taastuv n-ö energiapõllundus või bioenergia. Küsimus on selles, et kõikides riikides on taastuvenergial praktiliselt üks hind. Küll aga toetatakse seal eriliselt näiteks energiapõllundust koostööjaamade ehitamisel. Eestis seda niisugusel määral ei ole. Kas komisjoni diskussioonis kerkis üles ka teema, et võiks olla erinev hind näiteks tuuleenergial kui ühel energiaallikal ja teiselt poolt näiteks energiapõllundusel, sest praegustes oludes jääb ilmselt just see valdkond natukene vaeslapse osasse ega saa piisavalt areneda, kuigi Eesti piirkondade arenguks oleks see vajalik?

Jah, see kõik oli komisjonis pikalt arutelul. Nagu ma ütlesin, paljusid komisjoni liikmeid tegi murelikuks fakt, et äkki me liigselt toetame tuuleenergiat. Aga tuuleenergia liigset toetamist või konkurentsieelist me siiski ei näe, sest majandusministeeriumil on võimalus (ma loodan, et ta seda ka teeb) muuta konkurentsitingimusi turul õiglasemaks sel moel, et tuuleenergia tootjaid on võimalik kaasata bilansivastutuse süsteemi, mis loob turul õiglasemad konkurentsitingimused ja võtab nende võimaliku konkurentsieelise ära. Mis puutub sellisesse erilisse toetusesse, siis ma niikuinii kulutasin kogu oma aja ära, aga mul on siin, ma loodan, kõikide Euroopa riikide toetusskeemid olemas ja ma ütlen peast, et 90% riike lisaks oma kilovatt-tunni hinnale ja kilovatt-tunni toetusskeemile kasutab ka investeeringutoetusi. Aga meil seda ei ole, vähemalt valitsuse esitatud eelnõu seda ei sisaldanud ja me ei pidanud võimalikuks komisjonis midagi täiesti uut seaduse jaoks välja mõelda. Mis puudutab aga seda, et võiks bioenergiat n-ö rohkem toetada kui tuuleenergiat, siis seda ei võimalda Euroopa Liidus kehtivad direktiivid. Kõik alternatiivsed energeetilised ressursid on võrdsed ja võrdselt toetatavad.

Palun, kolleeg Kalev Kukk!

Suur aitäh! Hea kolleeg! Kõigepealt kaks tõdemust. Esiteks, uttegaas on uttegaas, sõltumata sellest, kas see on toodetud põhisaadusena või n-ö kõrvalproduktina. Teiseks, kui me räägime tõhusa koostootmise režiimist, siis me peame silmas soojuse ja elektri koostootmist, mitte aga uttegaasi ja põlevkiviõli koostootmist. Siit ka minu küsimus: kas selle eelnõuga antakse päris selge sõnum tulevastele võimalikele põlevkiviuttegaasi tootjatele, et kui nad nüüd teevad need investeeringud ja hakkavad tootma põlevkivigaasi, nii nagu on Eestis toodetud mitmeid aastakümneid varem, ja kasutavad selle uttegaasi ära n-ö koostootmiseks, soojuse ja elektri koostootmiseks, et nad siis saavad n-ö soodustust? Kas see on täiesti teadlik sõnum ja ma võin teha oma investeeringud põlevkivigaasi tootmisse?

Kõigepealt ma ütlen, et ma loodan, et see ei ole sellisel kujul majandusministeeriumi poolt kavandatud, sest tõhusa koostootmise formuleeringud, põhimõtted, nõuded ja reeglid paneb paika majandusminister oma määrusega ja selle kohta on eelnõus ka säte olemas. Majandusministeeriumi esindaja nõustus uttegaasi lisamise ideega just sellel põhjusel, et sellise uttegaasi tootmine sätestatakse kui koostootmisrežiimil töötav n-ö põhiliselt soojust tootev, ütleme, üksus, see on niimoodi sätestatav, et Eesti Elektrijaama Narva kateldes põlevkivi põletamise tulemusena tekkiv uttegaas ei saa kunagi tõhusa koostootmise eesmärgil tekkivaks lisaproduktiks. Nii et sellele on mõeldud.

Palun, kolleeg Rein Aidma!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mitmed teie ettekandes toodud seisukohad on, pehmelt öeldes, pisut ikkagi hämmastavad. Näiteks, et puit ei ole taastuv energia, et troopikametsad jne on ohus. Ma ei tea Eestis olevaid troopikametsi, aga me käsitleme praegu Eestit käsitlevat eelnõu. Teiseks, elektrienergia hinda tõstetakse, kuid see ei erine selles kontekstis oluliselt inflatsioonist. Aga see ongi inflatsiooni osa, nii et see on sisuliselt demagoogiline. Kuid mu küsimus on hoopiski järgmine. 115 senti kilovatt-tunni eest tuuleenergia ostuhinnaks on minu arust ikkagi päris tõsine konkurentsieelise andmine selles mõttes, et mis viga siis sinna investeerida. Teiseks, see hind on ette nähtud 2008. aasta 31. detsembrini. Mis selle järel juhtub, kas tuleb juba kaks krooni kilovatt-tunni eest või kuhu see konkurentsieelis sellisel juhul välja jõuab?

Kõigepealt ma ütlen teile, lugupeetud kolleeg, et see, mida ma olen siin väljendanud, ei ole minu isiklik seisukoht. See kõik on komisjonis läbi arutatud, protokollitud, te võite minna kuulama komisjoni linte, see kõik on seal olemas. Seda esiteks. Teiseks, ega ma nii loll ei ole, et ma ei teaks, et meil vihmametsi ei ole. Ma tõin lihtsalt selle näite, sest maailma arusaam taastuvenergiatest ei ühti siin Eestis vahetevahel leviva arusaamaga, et ajame aga ahju puid, mille me oleme äsja maha saaginud, kas seaduslikult või ebaseaduslikult, ja me oleme maailma edasi aidanud. Maailm arutleb juba selle küsimuse üle, et kõigi nende alternatiivenergiaallikate puhul, mille kasutamise tulemusena toodetakse elektrienergiat ja mis põletamisel eraldavad suurel määral CO₂, tuleks hakata tegema n-ö tagasiarvestusi. Mis puudutab seda, mis saab 115-st ja kas sellele pärast lisatakse juurde kroone või kümneid kroone, siis seda otsustavad vastavalt Eesti majanduse arenemisele juba järgmised Riigikogud, jõudu ja õnne neile ja ka järgmisele valitsusele, kes, ma väga loodan, nii tähtsaid asju ei too siia saali eelviimasel minutil.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab ikkagi diskussioon tuuleenergia osakaalu üle kogu energiabilansis. Teatavasti on tuuleenergiat raske salvestada ja seetõttu on teatud osakaal justkui ette määratud. Hind on soodne ja surve selleks kindlasti suureneb. Teiselt poolt on üks erakond, kelle nimi ei tule mul praegu meelde, aga kes annab välja saksakeelse nimega ajalehte Grüüne, pakkunud lahenduse, et tuuleenergiat võib olla lõpmata palju ja neid n-ö tippe võiks katta Rootsis jõgede vee reguleerimisega. Kas komisjonis oli ka niisugune diskussioon olemas ja kas see on üldse reaalne, niisugune lähenemine, või on tegemist valimiseelse väikese mullikesega energiamajanduses?

Me ei otsustanud, kui palju on valimiseelseid mulle ja kui palju mittemulle. Me seda ei arutanud. Aga ma ütlen niimoodi, et me kõik teame, et tuult ei saa kotti püüda, eks ju, ja energiat ei saa riiulile ega taskusse panna. Mis puudutab arutelu teemal, et tuuleenergial on liigsed soodustused, siis see majandusministeeriumi väljatöötatav järeldokument, millega tuult energia tootmisel kasutavad firmad kaasatakse bilansivastutusse, tähendabki seda, et nad saavad müüa ainult siis, kui nad aitavad bilanssi tasakaalus hoida. Teisisõnu, see on hoopis teine olukord kui praegu. Ka praegu oleme tuuleenergia tootmise piiranud 100 megavatiga. Suuremad firmad ei saa seda soodustust, mida me siin praegu oleme ette näinud. Aastane toodang on ka piiratud, kui palju võib üks tuuleenergiatootja energiat toota. Mul on südamest palve. Ärgem mingem nii pealispindseks. See on äärmiselt keerukas süsteem ja see on suurte raskustega tasakaalu viidud. Mina ei ole tuuleenergia fänn, vabandage, et ma seda väljendit kasutan, mul ei ole õigust rääkida iseenda eest, aga ministeeriumi eelnõus on seda vaadatud ja ka meie komisjonis vaatasime need asjad veel kord üle ja muretsesime ka nende probleemide pärast. Komisjonis oli arutelu all, ega me liigselt head elu ei loo "tuuletootjatele," nii et teiste tootjate osakaal võiks jääda selle tõttu väiksemaks. See oli ka põhjus, miks me kaasasime seadusesse jäätmed kui koostootmisel toetatava küttematerjali. Näiteks Eesti Energial oli tuline soov, et me loobuksime sajamegavatisest piirangust, sest siis saaksid nemad kogu Ida-Eesti n-ö oma kateldes väidetava alternatiivenergiaga ära varustada ja selles regioonis ei tekiks mingisugust alternatiivset energiatootmist, mis oleks meile eelkõige julgeolekurisk kui mitte midagi muud, aga ma ei tahaks enam pikemalt sellest kõnelema hakata. Me oleme need teemad kõik läbi arutanud.

Palun, kolleeg Kalev Kukk, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Omaenda tarkusest arvasin ma siiamaani, et Narva Elektrijaamade kateldes tekib süsihappegaas, aga nüüd tuli teada saada, et seal tekib hoopis uttegaas. See selleks. Minu küsimus taandub ikkagi sellelesamale uttegaasile. Miks komisjon ei taha selles eelnõus või selles seaduses väga üheselt välja öelda, et siin peetakse silmas üksnes kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi? Kas siin on tegemist mingisugune lobigrupi n-ö pressinguga, kes soovib enda jaoks jätta võimalusi lahti, et kui nad hakkavad tootma põlevkivist uttegaasi, siis nad saavad seda kasutada soodustingimustel elektri ja soojuse koostootmiseks?

Ma pean ütlema, et kuna see parandusettepanek tuli Keskerakonnalt, siis me arutasime Keskerakonna ettepanekut. Nemad ei kandnud meile ette, et see on mõne lobigrupi tehtud, ja nemad ei kandnud meile ka ette selliseid variante, nagu sina praegu välja pakud. Kuna Keskerakond on teie koalitsioonikaaslane, siis on sul kindlasti palju rohkem võimalusi selle asja selgitamiseks kui minul.

Palun, kolleeg Rein Aidma, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Mis puutub süsihappegaasi, siis oleks ikka kasulik kunagi välja tuua need protsendid või, õigemini, suhtarvud, milline on Eestis süsihappegaasi tootmine ning meie rohelise metsa ja kõige muu poolt neelatava süsihappegaasi hulk ehk bilanss. Kuid mu küsimus on tegelikult n-ö stenogrammi huvides suunatud sinna, et kui muudatusettepanek tahab kehtestada 115 senti kilovatt-tunni eest tuuleenergia hinnaks, siis missugune on tegelikult praegu põlevkivist toodetud kilovatt-tunni elektrienergia hind.

Suur tänu! Pean kõigepealt ütlema, et teil on hea mõte, igatahes peaks selgeks tegema bilansi, aga see on keskkonnateadlaste probleem, õigemini, mitte probleem, vaid see on keskkonnateadlaste abiga välja arvutatav, ja kindlasti on väga meeldiv, kui me suudame seda ühel heal päeval teha, sest meil on tõesti väga palju metsa. Nüüd järgmine asi. 115 senti ei käi mitte tuuleenergia, vaid kõikide alternatiivenergiate kohta. Te selle võrra kõik eksite, et te pidevalt räägite: tuul ja tuul, tuul ja tuul. Need on kõik alternatiivenergiad. Jah, meil on praegu kahjuks tegemist ainult tuulega. Selle seaduse eesmärk ongi püüda genereerida igasuguste biomasside ja muude alternatiivressursside kasutamist. Pool Euroopat toodab oma alternatiivenergiat sel viisil. Jah, Narva Elektrijaamadest väljatulev elektrienergia kilovatt-tunni hind on tunduvalt madalam, teil on õigus. Aga nagu ma ütlesin, iga hea asi on kallis.

Palun, kolleeg Arnold Kimber!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuulasin, et meil on kaks taastuvat energiat: hüdro- ja tuuleenergia. Kuhu kuulub päikeseenergia? Eestis päikeseenergiat kui sellist ei saa palju kasutada, aga maaenergia, maa soojus, kas sellest on üldse juttu olnud? Ma tean, et väga paljud inimesed kütavad ju maaküttega ja see annab vähemalt poole võrra elektrienergia kokkuhoidu talvekuudel. Kas sellest on juttu olnud või vaikitakse lihtsalt maha, et ärge tehke?

Väga paljudes Euroopa riikides kasutatakse üsna laialt päikeseenergiat, st päikesepatareisid. Muide, ka Põhjamaades on päikesepatareid täiesti olemas ja nendes riikides on päikeseenergia kui toetatav energialiik eraldi välja toodud. Ma ei välista, et Eestis võiks selle üle mõelda, et eramutes suvel sooja vett teha või väga kuumal ajal näiteks maja jahutada. Aga mis puutub maaküttesse, siis maaküte ei ole elektrienergia tootmine. Ta on paraku ainult soojuse tootmine. Kui te suudate soojusega kõrvuti veel elektrienergiat toota niimoodi, et kohviaparaat tööle hakkab, siis miks mitte.

Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Maakana muretsen sellepärast, et maakatel oleks seal maal tegevust. Teatavasti on vähemalt 400 000 hektarit sellist maad, mis võiks biomassi all olla. Küsimus: kas teie tegevus komisjonis on ka bioenergeetika arengukavaga seotud ja selle tegevuse üks osa ning kas komisjoni koosolekul viibisid ka Põllumajandusministeeriumi esindajad, kes vastutavad selle arengukavaga toimetamise eest? Kas teil on selle kohta positiivset infot? Ehk kas see, mida me praegu arutame, on üks osa riigi kontseptsioonist edukalt alternatiiviga tegelda?

Põllumajandusministeeriumi esindajaid ei viibinud kohal. Aga meie esimestel töökoosolekutel oli mitme fraktsiooni esindajatena kohale tulnud just neid inimesi, kes tundsid huvi selle vastu, kuidas me saaksime biomassi rohkem alternatiivenergia tootmisse rakendada. Väga paljudes riikides on see eraldi programm ja spetsiaalse huvi all. Meie biomassi puhul ei ole probleem, kui ma tohin nii öelda (see tuli vestluste käigus välja), mitte tema tootmine, vaid tema kohalevedu, mis on kallis. Ta tuleb ju kuidagi jaamadesse kohale vedada. Aga igal kolmandal arutelul oli teemaks biomass (hüdroenergiat meil praktiliselt ei ole), kuidas me kõrvuti tuulega rohkem ja rohkem suudaksime igasugustest biomaterjalijääkidest või spetsiaalsetest selleks otstarbeks kasvatatud kultuuridest või mittekultuuridest energiat toota. Sellepärast ma kordan: see 115 ei ole ainult tuule hind.

Palun, kolleeg Tiit Niilo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud esineja! Tegelikult tahan ikka täpsustavalt küsida. Kogu selle kontseptsiooni edukus sõltub sellest, kuidas kõik kontseptsiooni osised tööle pannakse, ja see kokkuostuhind ehk turundus on väga oluline osa. Küsimus: millise strateegia järgi või mida arvestades majanduskomisjon ikkagi töötas? Kui seda bioenergeetika arengukava teil ei olnud laua peal, siis ehk olid mõned teised strateegiad, mille alusel see tegevus, ma pean silmas hinna tõstmist näiteks, teil toimus?

Suur tänu! Vaadake, ei ole majanduskomisjoni mõjusfääris biomassi kokkuostuhinnaga tegelda. Andku jumal meile jõudu ja energiat tegelda elektri kilovatt-tunni hinnaga ja elektri ostukohustusega. Selles mõttes me biomassi kokkuostuhindadega ei tegelnud. Aga kui me tegelesime tõhusal koostootmisel toimivate jaamadega, siis kahtlemata me arutasime ka neid võimalusi ja projekte. Me lausa arvestasime ise läbi, kui niisugused projektid Eestis käivitada, kui palju see käivitamine maksab, kui pikk on tasuvusaeg ja mida see võib meile kaasa tuua. Nii et, kuidas tuleb öelda, see probleem oli püsivalt meie laual.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Liina Tõnisson! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame nüüd läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on tehtud 11 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Teine ettepanek on Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Tõnis Lukas!

Austatud juhataja! Palun Isamaaliidu fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Hästi. Palun, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh, proua juhataja! Isamaaliidu fraktsioon palub enne hääletust seitsmeminutilise vaheaja.

Palun ettepanek esitada kirjalikult! Jätkame kell 16.32. Vaheaeg

Palun tähelepanu! Isamaaliidu fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi ja me võime minna hääletuse juurde. Panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Kolmas ettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Neljas on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Viies on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun, Rein Aidma!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun Reformierakonna nimel viiendat muudatusettepanekut hääletada.

Hästi. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Viienda muudatusettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Kuues muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud. Seitsmes on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Kaheksas on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Üheksas, kümnes ja üheteistkümnes on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Seaduseelnõu 1051 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti maaelukomisjoni aseesimehe kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1091 teisipäeval, 6. veebruaril 2007. aastal. Vaadati läbi eelnõu muudatusettepanekud. Riigikogu liikmed tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitanud. Koostöös ministeeriumi ja Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja Marek Sepaga oli ette valmistatud 13 komisjoni ettepanekut. Ministeeriumi esindajad tutvustasid ja selgitasid muudatusettepanekuid ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Siinkohal tutvustaksin lähemalt olulisemaid muudatusettepanekuid, peatumata enam eelnõu algsel sisul, sest sellega oli meil rohkem tegemist esimesel lugemisel. Niisiis, peamised muudatusettepanekud. Ettepanek nr 3 puudutab energiakultuuride toetuse rakendamist. Tulenevalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika muudatusest, mille kohaselt ka uutele Euroopa Liidu riikidele laieneb toetus 45 eurot 1 ha kohta energiakultuuride kasvatamiseks, oleks mõistlik täiendada vastavalt ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust. Seda käsitleb päris mitu ettepanekut ja maaelukomisjon seda ka konsensuslikult toetas. Järgmisena tutvustan ettepanekut nr 4, mis käsitleb metsanduse valdkonna toetuse taotluste menetlemist. Ettepaneku kohaselt sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping juriidilise isikuga, kes menetleks metsanduse valdkonna toetusi. Ettepanek nr 8 puudutab tahtlikku tegevust, st olukorda, kus toetuse taotleja kas ähvardab, esitab valeandmeid või ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust. Selle ettepaneku kohaselt on võimalik senisest kergemini niisuguse taotleja toetuste taotlemine lõpetada. Järgnevalt ettepanek nr 11. See puudutab nõuandeteenistuse tõhusamat töölerakendamist. Ettepaneku kohaselt sõlmitakse haldusleping põllumajandustootjaid ja põllumajandussaaduste töötlejaid ühendava organisatsiooniga. Kaob üks vahelüli toetuse ja selle tarbija vahel, mistõttu selle ettepaneku idee kohaselt peaks nõuandeteenistus muutuma kättesaadavamaks ja tõhusamaks. See on suurenevate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel oluline. Ettepanek nr 13 on selle seaduseelnõu üks olulisemaid muudatusettepanekuid. Kõigepealt täiendatakse sellega eelnõu pealkirja. Eelnõu pealkirjas on lisaks ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmisele nüüd nimetatud ka maaelu- ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmist. Ettepanek puudutab põllumajandustootja asendamist. Kuna tegemist on teise seaduse muutmisega, siis ma tooksin siin täpsema selgituse talupidaja asenduse korra kohta, mida käesoleva seadusega muudetakse. Maaelu ja põllumajandusturu seadusesse tehtavad muudatused tulenevad vajadusest viia seadus kooskõlla alates 1. jaanuarist 2007 kehtivate ühenduse suunistega põllumajandus- ja metsandussektori kohta aastateks 2007-2013. Kui kehtiva seaduse sätete kohaselt võis põllumajandustootja asendamise toetuse taotlejaks olla põllumajandustootja ise, siis seadusmuudatus näeb lähtuvalt suunistest ja grupierandi määrusest ette, et asendustoetuse taotlejaks võib olla asendusteenuse osutaja. Põllumajandustootja saab asendustoetuse loonusena subsideeritud teenuse vahendusel. Põllumajandustootjale rahalisi otsemakseid ei tehta. Muudetakse ka antava abi määra. Kehtivas seaduses on hüvitatava abi määr kuni 75% põllumajandustootja asendamiseks tehtud kulutustest, muudatuste kohaselt võib hüvitatavate tegelike kulutuste määr olla kuni 100%. Muudatusega kehtestatakse nõuded põllumajandustootja asendamise toetuse saamiseks: nõuded teenuse osutajale, asendajale ning ettevõttele, milles asendusteenust osutatakse. Ettevõttele ministri määrusega täpsemate nõuete kehtestamine võimaldab piirata või laiendada mikroettevõtete klassi kuuluvate ettevõtete hulgas toetust saavate ettevõtete ringi (see on kuni üheksa töötajat ja aastakäive kuni kaks miljonit eurot) vastavalt rahaliste vahendite ja tööjõu olemasolule. Põllumajandustootja asendamise toetuse suuruse arvestuse aluseks on lepingutest tulenevad asendustunnid ning põllumajandustootja asendamiseks eelarveaastal eraldatud rahasumma suurus. Tunnitasu suurus võib olla kuni viis Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäära. Ettepanek nr 14 puudutab samuti eelnõu peakirja ja lisab sellesse maaparandusseaduse muutmise. Maaparandusseaduse § 59 lõikes 2 tehtav muudatus on tingitud vajadusest täpsustada ja laiendada volitatud isikute ringi. Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse § 12 lõikes 1 sätestatakse riigi liikmeõiguste teostaja maaparandusühistus, kelleks võib olla ministeerium, maavalitsus, Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon, milleks on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler või Riigikohus. Sama seaduse § 12 lõike 3 kohaselt on liikmeõigusi teostaval ministeeriumi juhtival ministril, maavalitsust juhtival maavanemal, riigisekretäril või põhiseaduslikul institutsioonil või selle juhil kõik seadusest tulenevad sihtasutuse asutaja või mittetulundusühingu liikme õigused ja kohustused. Paragrahvi 14 lõike 2 kohaselt esindab riiki mittetulundusühingu liikmete või volinike koosolekul liikmeõigusi teostav isik või tema poolt selleks volitatud isik. Lisaks on muudatus § 81 lõikes 1. Sellega pikendatakse sätestatud tähtaegu, sest maaparandussüsteemide registri kasutuselevõtt osutus eeldatavast keerulisemaks. Tegemist on kaardimaterjali alusel tehtava inventuuriga. Tihti puuduvad erametsas paikneva maaparandussüsteemi teostusjoonised ja muud süsteemi olemasolu tõendavad dokumendid, mistõttu peab maaparandusbüroo süsteemi paiknemise täpsustamiseks tegema vaatlusi kohapeal. Samuti on süsteemi määratlemist aeglustanud arendustegevusest tingitud maa sihtotstarbe muutused linnade lähiümbruses. Eelnimetatud raskustest tingituna osutus vajalikuks pikendada registrisse andmete esitamise tähtaegu ühe aasta võrra - kui seni oli selleks aastaarvuks 1. jaanuar 2007, siis nüüd on tähtaega pikendatud kuni aastani 2008. Sellega olen ma tutvustanud Riigikogu liikmetele eelnõu 1091 olulisemaid muudatusettepanekuid. Komisjoni liikmed toetasid kõiki käsitletud muudatusettepanekuid konsensuslikult. Lõpptulemusena otsustas komisjon teha Riigikogule ettepaneku teine lugemine lõpetada ja sellega olengi teinud komisjoni arutelu teile teatavaks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud ettekandja! Tavaliselt on selliste seaduseelnõude puhul seaduse eesmärgina ka ära märgitud, et eelnõu on koostatud selleks, et seadus Euroopa määrustega kooskõlla viia ja tegelda eelmisel rakendusperioodil ilmnenud puuduste likvideerimisega. Selles eelnõus seda viimast märget ei ole. Kas sa iseloomustaksid, milline oli komisjonis arutelu sel teemal, kui hästi või halvasti on rakendatud ÜPP eelmisel perioodil ehk perioodil 2004-2006.

Kui ma praegu järele mõtlen, siis ma ei mäleta, et komisjoni arutelus oleks oluline osa olnud arutelul perioodi 2004-2006 üle. Komisjoni istungitel on kindlasti varem käsitletud ühise põllumajanduspoliitika rakendamist perioodil 2004-2006, aga selle seaduse valguses mul küll ei tule ette, et kahe lugemise vahepeal oleks sellist arutelu olnud.

Palun, kolleeg Tiit Niilo, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Päris kindlasti oli meil selle eelnõu arutelul teemaks ühe konkreetse meetmega, nimelt noortalunike meetmega seonduv. Jutt käis sellest, et kui maaelu arengukavas ettenähtud vahenditest peaks tulema puudu, siis sellele meetmele konkreetselt leitaks raha. Kas sa kinnitad, et minister on seda väitnud, või ei kinnita sa seda mitte? Ma küsin seda sellepärast, et see on jätkusuutlikkuse mõttes väga oluline küsimus ja juhtpoliitikud on seda erinevalt käsitlenud.

Kahtlemata on noortalunikele määratavaid toetusi ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses käsitletud ja need leiavad eelnõus 1091 ka äramärkimist. Kuidas neid vahendeid tegelikult praktilises elus rakendatakse, kas neid vahendeid jätkub, sellisel arutelul ei ole selle seaduse raames olulist tähendust, sest see on ilmselgelt alamastme aktide teema. Kindlasti on võimalik järgmisel valitsusel või järgmistel valitsustel, sest me räägime seitsmeaastasest perioodist, teha praktilisest rakendamisest tulenevaid igapäevaseid järeldusi ja kindlasti ei ole võimalik täna, 2007. aasta alguses öelda seda, mis juhtub aastal 2013. Ja selle eelnõu menetluses ei ole ka väga olulist tähendust sellel, mida komisjoni arutelul ütles minister Ester Tuiksoo. Ma olen muidugi väga rahul, kui minister Ester Tuiksoo jätkab oma tegevust ka 2013. aastal, aga ma ei ole selles väga kindel.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Soovitakse avada läbirääkimisi. Palun, kolleeg Tiit Niilo! Kaheksa minutit.

Lugupeetud eesistuja! Austatud Riigikogu! Esinema ajendas mind see, et 2004-2006 on meil kogemusena seljataga ja sellesama seaduse rakendamisega oleme maadelnud tänaseni. Muresid on kuulnud ja teab isegi see saal siin, rääkimata siis tavalisest talupojast, kellele see seadus on mõeldud. Teadupärast on selles seaduses antud täielik volitus põllumajandusministrile, seaduse rakendamiseks on tulemas 32 rakendusakti. Ma rõhutan, 32 rakendusakti. Just esmaspäeval olime siin analoogse juhtumi tunnistajaks, kus keskkonnaminister oli sunnitud vastama arupärimisele, mis puudutas rakendusaktide mitteõigeaegset väljaandmist, ja sama mure on olnud ÜPP rakendamisel perioodil 2004-2006. Ma meenutan vaid mõnda meilegi tuntud muret, mis selle seaduse rakendamisel on olnud. Näiteks kalalaevade lõikamine, kes mäletab. Piimakvoot. Piimakvoodi omanikke oli perioodi algul 2000, tänaseks on 1500. Konkurentsivõimeliste kvoodiomanike arv ei ole suurenenud. Koolipiim. Eelarves on ette nähtud 30 miljonit, eelmistel aastatel on tegelikkuses kasutatud vastavalt 6 miljonit, 9 miljonit ja 12 miljonit. Võrdsed võimalused investeeringuabi saamisel. Tegelik seis - 300 suurimale taotlejale on läinud 80% kõigist vahenditest. Nõustamismeede. Kasutatud on kõigest mõnikümmend protsenti sellest, mis oli planeeritud. Ühtse pindalatoetuse rakendamisjamad Saare-, Hiiu- ja Läänemaal. Seda teame kõik, et käärid on 26 miljonit, mis nõutakse sisse tootjatelt, samal ajal kui ministeerium ei tunnista ühtegi möödalaskmist oma rakendusaktides ehk määrustes, millest me selle seaduseelnõu puhul räägime. Mitmekesistamise rakendamine. Meenutame, et esimene kord kestis vastuvõtt nädala, teine kord laekus akt nädal enne taotluste vastuvõttu ja meetmete kriteeriumid olid nii karmid, et kasutamata jäi 20 miljonit. Jne, jne. Millised on minu meelest probleemid käesoleva perioodi toetuspoliitika rakendamisel, kui 32 seadusandlikku akti ehk ministri määrust on meile veel teadmata? Minu meelest on probleemid, mis on kirjutatud sisse MAK-i ja millest otseselt tulenevad rakendusaktid, järgmised. Mikroettevõtte määratlus - see on määratletud 30-miljonise käibe ja üheksa töölisega. Selle eelduseks oleks näiteks loomapidamises 1300 lehma olemasolu. Ja seda nimetame meie mikroettevõtluseks! Teiseks, veiselauda ehituse toetuse eeldus on kvoodi olemasolu, mis tegelikult jätab praegu võimaluse tootmist ajakohastada vaid kvoodi omanikel ehk neil, kel on rohkem kui 300 looma. Väiksematel seda võimalust pole, sest kvoodi juurdesaamiseks sisuline võimalus puudub, ka osta saab hiljem, aga taotluse puhul küsitakse kvoodi olemasolu kohe. Maksimaalne toetussumma on praegu 7,8 miljonit. See ei ole mõistlik. Töötleva tööstuse investeeringumeetmed on suunatud ikka endiselt suurtööstustele ja toidusektori olulist mitmekesistamist ei tule. Maksimaalse toetussumma lagi on liiga kõrge. Teatavasti on sihtrühm koos metsandusega 70 ettevõtet, ühele taotlejale 10 miljonit aastas. Väikekäitlejatele eraldi meedet ei ole ja seega pole neile ka eraldi raha. Bioenergia edendamise meetmed on liiga kitsale sihtrühmale - 210 taotlejat. Biogaasi tootjatele on ette nähtud neli korda kõrgem toetusmäär kui teist liiki energia tootjatele. Investeeringumeetmed on kavandatud 2100 ettevõttele ja talule. Sihtrühma suurus maaelu arengu strateegias oli 7000! Pikaajaliste investeeringute meede on kavandatud 700-le, mitmekesistamise meede 500-le. Mis saab 4000 ülejäänud talust, kui nendel toetav arengumeede puudub? Noortalupidaja meede on kavandatud maksimaalselt 350 talule, aga mis saab 3000-st, kes vajavad järgneva seitsme aasta jooksul pensioniealiseks saamisel põlvkonnavahetust? Kas nende tegevuse lõpetamine ongi taotluslik? Niipalju praegusest kavast ja määrustest, mis hakkaksid kehtima selle perioodi kohta. Tahaks näha näiteks tehnilise abi meedet, määrust, millega käesoleval aastal oleme kokku puutunud seoses jopedega. Tahaksime küll näha ja kaasa rääkida tehnilise abi kasutamisel. Kas jopesid kandvad maaelu arengu nõukogu liikmed ja maaelukomisjoni liikmed peaksid olema ministri hinnangul need konsultandid, kellele tänaval võib juurde astuda ja küsida, või peaks see olema ikkagi nõustajate-koolitajate rida? Minu kindlat arusaamist mööda on võrdsed võimalused küll kirjas vaid Rahvaliidu valimisloosungis, kuid mitte selles maaelu arengukavas. Ja järeldus on, et arengukava toetab edukaid ning jätab arengutoetustest valdavalt ilma need talud, kes toetust kõige enam vajaksid. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Tiit Niilo! Palun, kolleeg Jaanus Marrandi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Äsja olite tunnistajaks hea kolleegi valimiseelsele ümmarguse jutu ajamisele ja kõne kaldumisele mujale. Ei jää muud üle kui mõningad etteheited ümber lükata. Kõigepealt ma puudutaksin investeeringutoetuste meedet, mis eelkõneleja arvates on suunatud üksnes vähestele, nii eelmisel perioodil kui ka järgmistel perioodidel. Ma toon kõigepealt välja väga selged arvud, kuidas investeeringutoetusi on perioodil 2004-2006 taotletud. Seda on ka mitmel korral enne korratud, aga kahjuks on nii, et kui ei taha arve kuulata, siis neid ju ei kuulda. Eelmisel perioodil, 2004-2006 koostati üle 1700 projekti, neist 1100 projekti taotlejad olid niisugused ettevõtjad, keda võiks nimetada väiksemateks ettevõtjateks, kelle käive ei olnud üle 10 miljoni krooni. Ja kui vaadata summaliselt, siis niisuguste ettevõtete osaks langes 60% kõigist toetustest. Kui me nüüd vaatame edasi, olles teinud järeldused toetuste rakendamisest aastail 2004-2006, siis 2007-2013 on investeeringutoetuste taotlejate jaoks loodud hoopis teistsugused tingimused. Võimalusi on üsna oluliselt laiendatud. Maaelu arengukava on koostatud väga olulisel määral konsensuslikult, eri tootjate ühenduste huve arvestavalt ja väga pikaajalise ehk poolteiseaastase diskussiooni tulemusena. Ma kujutan ette, et suur osa Eesti ühiskonnast teab, kuidas jagatakse Euroopa ühise põllumajanduspoliitika raha, küll aga ei ole eriti palju kuuldud teiste rahastute vahendite jagamisest. See on avalik, ilmselgelt teadaolev näide. Kui me aga vaatame praegu investeeringutoetuste jagamise võimalusi, siis Eesti on ilmselgelt üks väheseid Euroopa Liidu riike, kes on teinud eraldi investeeringutoetuse meetmed väiksematele ettevõtetele. Teisi niisuguseid riike praktiliselt ei ole. Ja põhimõte on olnud ilmselgelt individuaalne lähenemine. Maaelu arengukava ei pea õigeks sellist eelkõneleja üheülbalist lähenemist, et kõiki ettevõtteid mõõdetakse ühe lauaga. Ettevõtted on erinevad ja sellest tulenevalt on ka erinevad võimalused. Eestis on kokku 6800 põllumajandustootjat, nendest 4000 on niisugused tootjad, kelle sissetulek aastas - pange tähele, aastas -, on kuni 200 000 krooni. Kui me arvestame, et meil on ees tootmispiirangud, meil on olemas hinnapoliitika, mis Euroopa Liidus ühise põllumajanduspoliitika raames oluliselt ei muutu, siis me näeme, et tegelikku arenguperspektiivi põllumajanduses on niisugusele grupile üsna vähe. Seepärast on niisuguste põllumajandusettevõtete jaoks nähtud ette eraldi meede maaelu mitmekesistamiseks ehk niisugustel põllumajandustootjatel tuleb lisasissetulekut saada paratamatult mujalt, väljastpoolt põllumajandustootmist. Ja selle jaoks on, kordan jällegi, ette nähtud Euroopa Liidus peaaegu kõige suurema osakaaluga maaelu mitmekesistamise vahendid, võrdleme siin siis Soome, Läti, Leedu või ükskõik missuguse riigiga. See on kõige väiksemate tootjate grupp. Teine tootjate grupp on nn mikroettevõtted, kus on kuni üheksa tootjat. Ja kui siin oli juttu, nagu oleks see midagi eriskummalist, et nende käive on 30 miljonit ja töötajaid on üheksa, justkui oleks see Eestis kuidagi nagu pahatahtlikult välja mõeldud, siis see tuleneb otseselt eurodirektiivist ja eelkõneleja teab suurepäraselt, et see on lihtsalt Euroopa direktiividest tulenev mikroettevõtte määratlus. Niisugune lihtsalt on Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, ja kui me oleme kord juba Euroopa Liiduga liitunud, siis ei ole meil võimalik seda kuidagi teistmoodi käsitleda, mida ka eelkõneleja suurepäraselt teab. Teise võimalusena on nendele mikroettevõtetele ette nähtud n-ö põllumajandusesisene investeeringutoetus, see ei ole kättesaadav suurematele põllumajandustootjatele. Kolmas võimalus on individuaalne lähenemine tootjate grupile - see põhineb ekspordipotentsiaali väärtustamisel ja teadvustamisel. Teadagi, Eesti on praegu suuremas osas põllumajandussaadusi importiv maa. Mõningad tootmisvõimalused on meil olemas, näiteks piimatootmine, kus me näeme, et meil on ekspordipotentsiaali, ja mõistlik oleks soodustada eriliselt neid investeeringuid. Siinkohal on üsna arusaamatu, et eelettekandja mõistis hukka olukorra, kus investeeringutoetust, näiteks farmidele, saab see, kellel on piimakvoot. Kes siis seda peaks saama? Meil on piimakvoot ära jagatud, meil ei ole praktiliselt võimalik piimakvooti enam kellelgi juurde taotleda ja on üsna loomulik, et see toetus lähebki nendele, kellel piimakvoot on, sest vastasel korral oleks see lihtsalt Euroopa Liidu raha n-ö mahaviskamine. Kuskilt ei ole ju võimalik täiendavat kvooti juurde võtta, mistõttu on etteheide selles suhtes sügavalt naiivne, et mitte öelda rumal. Kui nüüd vaadata eri toetusi perioodil 2004-2006 ja 2007-2013, siis kahtlemata on perioodist 2004-2006 õpitud ja see on ka mõistetav. Kas või ühtse pindalatoetuse maksmisel on nüüd tehtud muudatusi, võrreldes eelmise perioodiga. Me teame, et see oli algusperiood, ja kahtlemata on siin tekkinud olukordi, kus tootjatel ei ole läinud alati nii, nagu neile oleks meeldinud. Aga need on üleminekuraskused. Perioodiks 2007-2013 on näiteks planeerimisel teistsugune meede ehk siis eraldi rannakarjamaade meede, mis keskendub ennekõike nn Natura aladele ehk Eestile iseloomulikele saarte rannakarjamaadele. Esialgsete prognooside kohaselt on traditsiooniliste maastike toetuseks meetmega ette nähtud 2000-3000 krooni hektari kohta. Ma arvan, et see on väga selge sõnum, et need maastikud on väärtustatud, ja on ka selge, et kogu see maaelu arengukava on tehtud kontseptuaalselt põhimõttel toetada põliselanike, maal elavate põliselanike huve ja võimalusi ning individuaalset lähenemist. Kuidagi ei saa öelda, et selles ei ole arvestatud eri gruppe vastavalt nende jätkusuutlikkusele. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, sõnavõtt kohalt, kolleeg Tiit Tammsaar!

Tänan, härra juhataja! Lubage mul ka paari sõnaga kommenteerida nimekaimu innustavat jutuvada, mis siit meie puldist kostis. Kõigepealt tahan öelda, et maaelu arengukava Eesti variant on Euroopa Liidu nendest kavadest, mida mina tean, kõige eesrindlikum ja kõige paremini tasakaalustatud. Ja uskuge, ma olen nende asjadega kursis, kuna olen ka talupidaja, nii nagu nimekaimgi. Kommenteeriksin paari väljaütlemist. Päris tõsiselt oleme kõik sellega nõus, et Eesti piimakvoot on väike, 650 000 tonni ei ole teab mis suur kvoot. Minu meelest oleks kuritegelik, kui MAK-i meetmete abil oleks võimalus hakata ehitama, lubataks ehitada lauta niisugusel talupidajal, kellel ei ole piimakvooti. See on kuritegelik, ma nimetaksin seda niimoodi. Ja selle väikse piimakvoodi pärast tuleb nimekaimul muidugi eelkõige pöörduda oma valimisnimekirja number 1 ehk Mart Laari poole. Loomulikult tuleks küsida tolleaegselt Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi pidanud välisministrilt Toomas Hendrik Ilveselt ja põllumajandusministrilt Ivari Padarilt, miks see kvoot selline on, nagu ta on. Nii et need küsimused katsuge omavahel ära lahendada. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Tiit Tammsaar! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, sõnavõtt kohalt! Kaks minutit.

Aitäh! Olgugi et ma eelkõneleja jutuga kõiges nõus ei ole või kõike ei mõistnud, ei nimetaks ma seda siiski vadaks. Ma tahaksin täpsustada paari fakti. Nimelt ei räägi me kvoodi puhul, nagu mainis eelkõneleja, siiski mitte 450 000 tonnist, vaid 640 000 tonnist. Ning ma arvan, et härra Tiit Niilo väljatoodud mõtted, eriti mis puudutavad maaelu arengukavas just nimelt toetust põllumajandustootmise arendamiseks, on positiivsed. Viited põllumajandusküsimuste ajaloole Eesti poliitikas on küll kohatud, kui me räägime tulevikust ja valeotsustest, mida võidakse langetada. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Urmas Reinsalu! Rohkem kõne- ega sõnasoove ei ole. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Läheme eelnõu 1091 muudatusettepanekute juurde, neid on 14. Esimene muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13. ja 14. ettepanekut. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud, eelnõu 1091 teine lugemine on lõpetatud ja eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks õiguskomisjoni aseesimehe Olev Laanjärve!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Õiguskomisjon arutas 12. veebruaril Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1067 ettevalmistamist teiseks ja kolmandaks lugemiseks. Valitsuse poolt viibisid arutelul Ülle Reidi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitustalituse peaspetsialist; Kaupo Paal, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja; Kaitseministeeriumi asekantsler Martin Hurt ja õigusloomebüroo juhataja Elin Lehtmets. Riigikogu fraktsioonid ega liikmed tähtaegselt parandusettepanekuid ei esitanud, kuid õiguskomisjon koostöös seaduseelnõu ettevalmistajatega tegi seitse parandusettepanekut, kusjuures kuus neist olid redaktsioonilist laadi. Seitsmendast parandusettepanekust tuleks rääkida juba sisuliselt. Nimelt algatas õiguskomisjon seitsmenda parandusettepanekuga kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõike 1 muutmise, jättes punktist 1 välja sõna "riigikaitse-" ning lisades lõikele 1 uue punkti sõnastuses "riigikaitseliste objektide rajamiseks või laiendamiseks". Miks oli vaja sellist muudatusettepanekut? Kõige parem näide on aastaid kestnud läbirääkimised kaitseväe keskpolügooni üle. Seal on 64 kinnistut, mille üle läbirääkimised käivad. 31 osas on saavutatud mõlemaid pooli rahuldavad tulemused ja loodetavasti saavutatakse ka teiste osas, kuid võib tekkida olukord, kus on tõesti vaja kasutada sundvõõrandamise seadust. Praegune sundvõõrandamise seaduse variant räägib aga ainult riigikaitseliste ehitiste või rajatiste rajamisest. Teatavasti on polügoonil kui objektil väga palju kinnistuid, kuhu ei ehitata ega rajata midagi, need on vajalikud ohutuse tagamiseks, ohutustsooniks. Võime ette kujutada, et see tsoon, kus lõhkeb mürsk, ei ole väikene, hoidmaks ära inimkahjustusi, see on kilomeetritesse ulatuv. Selleks, et tulevikus oleks riigil võimalik omandada selliseid kinnistuid, kuhu tõesti ei ole vaja riigikaitseliselt midagi rajada, vaid on vaja lihtsalt tagada ohutsoon, õiguskomisjon muudatusettepaneku tegigi. Kõik ettepanekud, nii redaktsioonilised kui ka selle viimase muudatusettepaneku, kiitis õiguskomisjon heaks konsensuslikult, kaheksa poolt, null vastu, null erapooletut. Pärast muudatusettepanekute hääletamist tegi õiguskomisjon Riigikogu juhatusele ettepaneku teine lugemine täna, 14. veebruaril lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, määrata kolmanda lugemise kuupäevaks k.a 21. veebruar. Tänan tähelepanu eest!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Aitäh, Olev Laanjärv! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Head kolleegid, Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1067 kohta on esitatud seitse muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Esimene ettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti teine, kolmas, neljas, viies, kuues ja seitsmes. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud, eelnõu 1067 teine lugemine on lõpetatud ja eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud elatisabi seaduse eelnõu teist lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Leino Mägi!

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud elatisabi seaduse eelnõu arutati sotsiaalkomisjonis kolmel istungil, 5., 6. ja 12. veebruaril. Põhimõtteliselt tehti mitmeid juriidikat puudutavaid muudatusi ja muudeti sõnastust kohtades, millele keeletoimetaja oli tähelepanu juhtinud. Eelnõu kohta laekus palju muudatusettepanekuid, kokku oli neid 26 ja suuremalt osalt neid ka arvestati. Selle eelnõu puhul läks väga tuliseks vaidluseks, sest see on hell teema ja olid mitmed muudatusettepanekud, mida ei saanud arvestada, sest see oleks täielikult muutnud selle seaduse mõtet. Eelnõu algataja mõte ja seaduse eesmärk on, et elatisabi maksmine peab tagama lapse ülalpidamise olukorras, kus üks vanematest oma ülalpidamiskohustust ei täida ja elatise nõudmiseks tarvitusele võetud abinõud ei ole veel soovitud tulemusi andnud. Sellest tulenevalt hääletati ka läbi muudatusettepanekud ja valitsuse esindajad andsid ammendava vastuse nende muudatusettepanekute puhul, mida sellesse eelnõusse sisse ei hääletatud. See oleks üldiselt kõik, aga ma näen, et eelnõu algataja soovib esitada küsimusi.

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Leino Mägi! Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Reet Roos!

Lugupeetud eesistuja! Austatud Riigikogu! See eelnõu on kukesamm õiges suunas. Klassikuid parafraseerides võib öelda, et see on väike samm elatisabi ootavatele inimestele, aga väga suur samm valitsusele. Valitsus võib proovida selliseid samme astuda ja pesta maha häbi, mida ta peaks tundma enam kui 10 000 elatiseta lapsevanema ees, kellele elatis on välja mõistetud, kuid kes asjatult ootavad kohtutäiturilt selle väljanõudmist. On tõsi, et elatisabi seaduse eelnõu võimaldab üksi last kasvataval vanemal kohtumenetluse ajaks taotleda riigilt elatisabi. Sama tõsi on aga ka see, et laps ja teda kasvatav vanem jäävad pärast kohtulahendit ikkagi hätta, sest kohtu poolt välja mõistetud elatis jääb väga sageli saamata. Me kõik teame, et elatise kättesaamisega on üksikvanematel raskusi. On vastutustundetust ja rahapuudust, mistõttu riik peaks hoolitsema selle eest, et laste heaolu oleks tagatud, sõltumata sellest, kas ja kui reaalselt väljamõistetud elatis oma kohustust mittetäitvalt vanemalt pärast kohtuotsust kätte saadakse. Praegune justiitsminister on öelnud, et paljud üksikvanemad lepivad elatise mittemaksmisega ega püüagi oma lapse õigust elatisele kohtus maksma panna, ja julgustab siis kõnealuse seadusega neid väikese rahasumma saamiseks kohut käima. See aga ei ole kindlasti nii. Põhjus on pigem teadmises, et kohtus käimine ei taga lapsele elementaarset toimetulekut tema täisealiseks saamiseni, vaatamata kohtuotsusele. Kohtus väljamõistetud elatise kättesaamine sõltub teise lapsevanema suvast ja sellest, kas kohtutäituril õnnestub lõpuks see teine vanem ka leida. Isamaa ja Res Publica Liit on parlamendi selle koosseisu töö ajal esitanud menetlusse eelnõu, mis oleks taganud lapsele elatise, sõltumata neist riskidest, aga koalitsioon ei ole seda toetanud ja proovib nüüd kohtumenetluse ajaks riigi abi pakkudes midagi ette võtta. See eelnõu on samm õiges suunas, aga Res Publica ja Isamaaliidu arvates lapsele elatise tagamise seadustamiseks liialt väike samm. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Reet Roos! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Eelnõu 1076 kohta on esitatud 26 muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Esimene on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti teine. Kolmas on Riigikogu liikmelt Reet Roosilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Aitäh! Res Publica nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Kas võime alustada hääletust? Austatud Riigikogu, panen Res Publica fraktsiooni ettepanekul hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Head sõbrad, palun vaiksemalt! Neljas muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti viies. Kuues muudatusettepanek on kolleeg Reet Roosilt, on jäetud arvestamata. Palun, Urmas Reinsalu!

Palun Res Publica fraktsiooni nimel seda hääletada.

Aitäh! Riigikogu kodukorra seaduses on öeldud niimoodi, head sõbrad, et hääletuse ajal oleme saalis vaikselt. Teeme siis nii. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 5, vastu 14, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 6 ei leidnud toetust. Seitsmes muudatusettepanek on kolleeg Reet Roosilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Palun Res Publica nimel hääletada.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 5, vastu 14, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 7 ei leidnud toetust. Kaheksas muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti üheksandat. Kümnes on kolleeg Reet Roosilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Härra Riigikogu esimees! Res Publica fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Ma tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid ei olnud. Kümnes muudatusettepanek ei leidnud toetust. 11. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 12., 13., 14. 15. muudatusettepanek on kolleeg Reet Roosilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei ole. 16. on samuti kolleeg Reet Roosilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Palun Res Publica fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid ei olnud. 16. muudatusettepanek ei leidnud toetust. 17. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25. ja 26. Eelnõu 1076 muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Teine lugemine on lõpetatud ja eelnõu 1076 on suunatud kolmandale lugemisele.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli kaitseminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Võrdse kohtlemise seadusega võtab Eesti üle kaks Euroopa Liidu direktiivi. Ühe direktiiviga rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust ja teisega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel. Euroopa Komisjon leiab, et Eesti ei täida nimetatud direktiividest tulenevaid nõudeid, mistõttu Eesti suhtes on alustatud kaks rikkumismenetlust. Seetõttu on vaja eelnõu võimalikult kiiresti menetleda. Võrdse kohtlemise seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või muu tunnuse alusel. Nimetatud loetelu põhineb nii põhiseaduse §-s 12 sätestatud diskrimineerimistunnustel kui ka nõukogu direktiivides nimetatud diskrimineerimistunnustel. Seadusega keelatakse diskrimineerimine kõigis ühiskonnaelu valdkondades, seal, kus on rõhutatud direktiivides toodud valdkondi, nagu töösuhted, sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuste, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamine, haridus, avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavus. Seadust ei kohaldata perekonna ja eraelu suhtes ning Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise õiguse andmise puhul. Seadust ei kohaldata ka soolise diskrimineerimise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise suhtes, mida jääb reguleerima kehtiv soolise võrdõiguslikkuse seadus. Seaduse kohaselt on diskrimineerimine põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine. Tulenevalt nõukogu direktiividest ja kohtupraktikast eristatakse otsest ja kaudset diskrimineerimist ning diskrimineerimiseks korralduse andmist. Samas on seadusega ette nähtud ka erandid diskrimineerimise keelust. Eelnõu näeb ette, et ebavõrdne kohtlemine on põhjendatud, kui vahetegemisel on õiguspärane eesmärk ning rakendatavad meetmed on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga, välja arvatud otsene diskrimineerimine rassi, rahvuse või nahavärvuse alusel ning ahistamine. Diskrimineerimiseks ei peeta ka seda, kui mõne kutsetegevuse laadi või selle konteksti tõttu on teatud omadus oluline ja määrav kutsenõue tingimusel, et eesmärk on seaduslik ja nõue proportsionaalne. Diskrimineerimisjuhtude tõendamisel on selgelt nõrgemaks pooleks isik, kelle suhtes kahtlustatakse diskrimineerimise toimepanemist. Seepärast nähakse seadusega ette jagatud tõendamiskohustuse põhimõte, mille kohaselt see, kes arvab, et teda on diskrimineeritud, peab esmalt oma väidete tõendamiseks esitama piisaval hulgal fakte, millest nähtub, et esinenud on kas otsene või kaudne diskrimineerimine. Isik, kelle vastu hagi, kaebus või avaldus on suunatud, peab menetluses tõendama, et ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ja et tema toimimisviisil on olnud mingi muu aktsepteeritav põhjus. Direktiivide kohaselt peab igaühel, kes satub diskrimineerimise ohvriks, olema piisav juriidiline kaitse ja õigus nõuda ülekohtu heastamist. See tähendab, nad peavad saama oma õigused tagasi. Lisaks tuleb tagada, et diskrimineerimisjuhtudele järgnevad sanktsioonid oleksid tõhusad, õiglased ja hoiatavad. Sanktsiooniks võib olla ka kahju hüvitamine. Nimetatud põhimõtted on võrdse kohtlemise seadusest üle võetud. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus ja töövaidluskomisjon, lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Kui isikuõigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt nõukogu direktiivile peavad liikmesriigid määrama võrdset kohtlemist toetava organi. Võrdse kohtlemise seadusega on ette nähtud ühtse võrdõiguslikkuse voliniku institutsiooni loomine, nii et üks institutsioon tegeleks kõigi tunnustega. Sellega läheksid ka soolise võrdõiguslikkuse voliniku ülesanded ühtsele võrdõiguslikkuse volinikule. Haldusorganisatsiooni ülepaisutatuse vältimiseks ei ole mõistlik luua valdkondlikke volinikke, kelle ülesandeks on tegelda ühe diskrimineerimistunnusega. Parim lahendus on luua üks volinik, kelle ülesannete hulka kuulub võrdsuse kaitse üldiselt, olenemata diskrimineerimistunnusest. Sel juhul isikud teaksid, kuhu pöörduda, ja neid ei jooksutataks eri asutuste vahel. Eelnõu kohaselt on võrdõiguslikkuse volinik sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kelle nimetab ametisse sotsiaalminister, ning ressursid voliniku kantselei toimimiseks nähakse ette Sotsiaalministeeriumi eelarves. Seaduse jõustumine on ette nähtud 1. jaanuaril 2008. Eelnõu algataja Vabariigi Valitsuse esindajana toetan põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!

Aitäh, härra kaitseminister! Riigikogu liikmetel on ka küsimusi. Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Nimetasite siin valdkondi, mida eelnõu puudutab. Ei kuulnud nende hulgas teie enda vastutusalas olevat. Kas käesolev seaduseelnõu ka seda puudutab? Dedov_t_inat me teame Vene kroonust. Meedia vahendusel teame, et see toimivat seal veel täie rauaga. Olukorda Eesti kaitseväes võime aimata. Ehk annate selle eelnõu valguses väikse ülevaate, mis meil toimub.

Aitäh! Meil toimub erinevaid asju nii nagu igas haldusalas, nii et paluks alati täpsustada, mille kohta te küsite. Meil siin on riigikeel, mina sellist sõna kaitseväe kohta ei tea. Nähtus, mis eksisteeris selle nime all Nõukogude armees, ei ole Eesti kaitseväele küll iseloomulik.

Aitäh! Palun, kolleeg Mihhail Lotman!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud härra kaitseminister justiitsministri ülesannetes! Ma olen kerges hämmingus. Komisjonis ütles justiitsminister, ma tsiteerin: ühe direktiivi ülevõtt. Teie räägite kahest direktiivist ja sellega seoses on mul ka teine küsimus. Oma sõnavõtus te rääkisite rohkem nendest direktiividest kui Eesti Vabariigi seaduseelnõust. Ma ei saa aru, mis toimub.

Aitäh!

Palun, kolleeg Tiit Niilo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Ma kujutan ette, et tegelikult saite väga hästi minu küsimusest aru, te lihtsalt mängite mängu. Ma küsin siis selges eesti keeles: kas meie kaitseväes on kõik võrdselt koheldud, eile, täna ja pärast selle eelnõu seaduseks saamist?

Aitäh! See seadus reguleerib eri valdkondi ja seejuures kehtib ka printsiip, et erinev kohtlemine juhul, kui see on seotud konkreetsele ametile esitatavate nõudmistega, on lubatud. Kuid ütlen siiski veel kord: kui te tahate midagi täpsemalt küsida, siis küsige nii, et mina ka aru saan.

Aitäh! Palun, kolleeg Mihhail Lotman, teine küsimus!

Aitäh! Ma püüan nüüd küsida hästi selgelt, et kaitseminister saaks aru. Kui justiitsminister ütles, et tegemist on ühe direktiivi ülevõtmisega, ja teie ütlete, et tegemist on kahe direktiivi ülevõtmisega, siis üks nendest väidetest ei saa vastata tõele. Ma küsin, kumb.

Aitäh! Mina sain aru, et te tahtsite öelda, et te ei saa aru, mis toimub. Aga kui te nii küsite, siis minul on au ette kanda sellist teksti, kus on jutt kahest direktiivist, ja nii olen mina ka asjast aru saanud, et juttu on kahest direktiivist. Mis toimus täpselt komisjonis, siis protokoll on mul siin, ma võin teile selle pärast esitada.

Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Aitäh! Austatud ettekandja! Praktiline vajadus selle seaduse järele on tekkinud seoses Euroopa Komisjonis käimasoleva rikkumismenetlusega Eesti riigi suhtes ja võimaliku Euroopa Kohtu lahendiga. Vabariigi Valitsus on selle seaduseelnõu esitanud sisuliselt nii viimasel hetkel, et ma hindan ebareaalseks võimalust, et see koosseis jõuaks seda menetleda ja järgmise nädala jooksul vastu võtta. Mulle tuleb veidi üllatusena, et jõustumistähtaeg on 1. jaanuar 2008. Samas me teame, et rikkumismenetluses võetakse asjaolusid arvesse ju jõustunud ja kehtiva õiguse pinnalt. Mis sundis Vabariigi Valitsust siis jõustumistähtaega edasi lükkama, arvestades, et Eestile võib Euroopa Liidu direktiivide rakendamata jätmise pärast kaela tulla ka rahaliselt mõõdetav trahv?

Aitäh! Niipalju kui mina tean Euroopa Liidu praktikat, hindab Euroopa Liit väga tõsiselt seda protsessi, mitte ei ole nii jäik tähtaegades. Kui on näha, et seadust menetletakse, siis minu arvates selliseid sanktsioone ei järgne. Mis puutub aga selle seaduse menetlusse, siis minu teadmist mööda on põhiseaduskomisjoni esimees härra Reinsalu lubanud, et kui seaduseelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrata see nädal, on komisjon suuteline järgmise nädala jooksul eelnõu lõpuni menetlema. Aga eks te küsige komisjoni esimehe käest täpselt. Minu teadmine on vahendatud.

Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, teine küsimus!

Aitäh! Austatud härra kaitseminister! Ma arvan, et niisugused humoristlikud vastused kindlasti ei soodusta komisjoni esimehe soosivat suhtumist selle eelnõu strateegilisse saatusse selle koosseisu volituste ajal. Aga eks ma ütlen talle edasi.

Aitäh, härra kaitseminister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Järgnevalt palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Mihhail Lotmani!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kõigepealt, enne kui ma hakkan tutvustama seda, mis juhtus komisjonis, tahan väljendada oma nördimust eelmise esineja üle. Üldiselt on see esimene kord, kui pulti saadetakse minister, kes ei tea, mis juttu ta ajab. Aga ...

Läbirääkimiste aeg on pärast teie ettekannet, hea kolleeg.

Okei. Niisiis, põhiseaduskomisjon arutas võrdse kohtlemise seaduse eelnõu 1101 5. veebruaril. Põhiettekandja oli justiitsminister Rein Lang, kes ütles, et tegemist on direktiivi ülevõtmisega Eesti kehtivasse õigusesse, sest Euroopa Komisjon leiab, et Eesti ei täida nimetatud direktiivist tulenevaid nõudmisi, mistõttu Eesti suhtes on algatatud kaks rikkumismenetlust. Seoses sellega oleks oodatud eelnõu võimalikult kiire menetlemine. Komisjonis leidis valitsuse soov mõistmist ja ehkki justiitsminister märkis, et siiamaani on Eesti pool lähtunud sellest, et Eesti Vabariigi põhiseadus kaitseb neid õigusi piisavalt, aktsepteeris põhiseaduskomisjon siiski Justiitsministeeriumi lähenemist, et direktiivi ülevõtmine oleks igati kohane. Mis puudutab diskussiooni, mis komisjonis aset leidis, siis see keskendus kahele põhilisele aspektile. Üks oli võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon ja selle kompetentsi laienemine, kas tegu on uue institutsiooniga või mitte. Justiitsminister Lang kinnitas, et mingisugust uut institutsiooni sellega ei looda, aga soolise võrdõiguslikkuse volinikule antakse lisaülesandeid. Teine potentsiaalselt ohtlik koht selles eelnõus on seotud uue mõistega, mis tuuakse Eesti seadusruumi, nimelt positiivse diskrimineerimise mõistega. Ehkki otseselt ei ole siin seda positiivset diskrimineerimist nõutud, põhimõtteliselt selline võimalus avaneb. Me teame, et paljudes riikides on tulemuseks mitmesuguste kvootide kehtestamine ja sellest oli ka komisjonis juttu. Justiitsminister kinnitas, et mingisuguseid kvoote ette ei ole nähtud. Ehkki komisjon aktsepteeris ühehäälselt, et selle eelnõuga tuleb kiiresti edasi minna, ütles kolleeg Ain Seppik, et kiirustada ei ole siiski otstarbekas, sest tegemist on väga keerulise küsimusega, tsiteerin: "Kuna tegemist pole lihtsa eelnõuga, mida peaks tagant kiirustama." Niisiis, komisjon otsustas ühehäälselt - 11 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut - saata see eelnõu tänaseks Riigikogu saali ja esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Mihhail Lotman! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Tiit Niilo, Res Publica fraktsiooni volitatud esindaja!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Meil on täna saalis olnud mitu juhtumit, kus Reformierakonna ministrite käitumine tekitab hämmeldust. Miks ma seda praegu julgen üldistada? Meil oli maaelukomisjonis täpselt samamoodi probleem, et loomakaitseseaduse lisakaristus ei vasta karistusseadustiku üldnormidele. Me olime sunnitud seda maaelukomisjonis mitu korda arutama, ootama kolmveerand tundi justiitsministrit, kes lõpuks ei tulnudki. Pärast seda saime turmtule osaliseks. Ja kui täna peaks valitsuse minister siin puldis hea seisma selle eest, et need viimasel minutil esitatud ettepanekud saaksid Riigikogu toetuse, käitub ta selle asemel ülbelt. Kui lugupeetud kolleegid Lotman ja Reinsalu nimetasid seda lähenemist humoristlikuks, siis minu meelest on see üleolev suhtumine. Kui ollakse natuke patused, siis peaks käitumismall olema veidikenegi teistmoodi, kui see täna on olnud, võiks hoida natuke madalamat profiili. Ootaks arusaamist ka Riigikogult ja komisjonidelt, mitte ei käitutaks nii, nagu on käitutud. See oli lühike sõnum. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Tiit Niilo, Res Publica volitatud esindaja! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Eelnõu 1101 esimene lugemine on samuti lõpetatud. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 16. veebruar 2007 kell 16.30.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu teist lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon on kahe lugemise vahel arutanud seda eelnõu mitmel istungil. Tuleb öelda, et põhiline töö, mis me selle eelnõuga oleme teinud, ei ole keskendunud mitte niivõrd sellele, et komisjoni initsiatiivil algataja teksti muuta, kuivõrd tasakaalupunkti leidmisele eri huvigruppide probleemide vahel. Algatuseks võin öelda, et komisjon on pannud ette täna selle eelnõu teine lugemine lõpetada, homsel Riigikogu istungil viia läbi kolmas lugemine ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kui vaadata eelnõu teksti, mis on esitatud Riigikogu liikmetele, siis teise lugemise tekstile on lisatud ka vahetusleht eelnõu § 11 ning muudatusettepaneku nr 3 uue versiooniga. Arvamused tulid järgmistelt huvigruppidelt: Eesti Pangaliidult, Eesti Ajalehtede Liidult, Eesti Advokatuurilt, Eesti Isikuloo Keskuselt, Eesti Patsientide Esindusühingult, Teaduste Akadeemialt. Riigiasutustest saatsid oma arvamuse Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Statistikaamet. Selle eelnõu menetluse läbiv joon on olnud see, et valitsusasutustel on teatud küsimuste reguleerimisel kardinaalselt erinevad nägemused, mistõttu põhiseaduskomisjon pidi olema kohtunik. Samuti on eelnõu kohta esitanud oma kriitilised kommentaarid ka inimsusvastaste kuritegude uurijad, kelle hinnangul võib eelnõu sellises redaktsioonis rakendamine tuua kaasa tõsise tõrke isikuandmete käsitlemisel ajalooteaduslikus töös. Järgnevalt kommenteerin seaduseelnõu muudatusettepanekute kaupa, arvestades, nagu komisjonis rõhutati, et sellel seadusel on kõrge regulatsiooni- ja üldistusaste ning et oluline on määratleda siin parlamendisaalis ka seadusandja tahe ja eelnõu algataja tahe, millisena kujutatakse ette ühe või teise sätte rakendamise viisi. Muudatusettepanek nr 1 puudutab Schengeniga ühinemise läbirääkimisi ja täisteksti kooskõlla viimist isikuandmete kaitse seaduse muudatusega, eelnõuga 1078, mille me oleme vastu võtnud. Ettepanek nr 2 tuleneb Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud kohustustest. Ettepanek nr 3, mis tuleneb eelnõu §-st 11, reguleerib andmete avalikustamist. Ma loen ette eelnõu algataja selgitused, mis puudutavad ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemist. Nimelt, kui rääkida ajakirjandusest ja ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemisest, siis algatajate sõnul on eelnõu eesmärk olnud muuta ajakirjanike tegevusvälja kehtiva seadusega võrreldes avaramaks. Kui praegu kehtib ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemisele, sealhulgas fotografeerimisele, filmimisele ja kuritarvituste kohta info kogumisele, seadus tervikuna, siis eelnõu järgi andmete töötlemisele ajakirjanduslikul eesmärgil eelnõu teised sätted ei laiene. Seega lihtsustab eelnõu oluliselt ajakirjanike tegevust. Algataja seisukohtadega on ühinenud ka seaduse rakendamise üle järelevalvet teostava Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor härra Urmas Kukk. Nimelt käsitleb see seadus ajakirjanduslikul eesmärgil andmete töötlemist ja avalikustamist ainult §-s 11 toodud mahus. Muud seaduse paragrahvid ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmetega, sealhulgas delikaatsete isikuandmetega tegelemisele ei laiene. See on algataja ühemõtteline seisukoht. Millest tuleneb ühtlasi see, et juhul kui ajakirjandusväljaanne või äriühing tegeleb ka muude andmete töötlemisega, siis nendele juhtudele, kui eesmärgiks ei ole ajakirjanduslikul eesmärgil teabe töötlemine, et seda avalikustada, laieneb kahtlemata kogu seadus. Eelnõu algataja hinnangul põhjustas Ajalehtede Liidu pöördumise, kus väljendati muret ajakirjandustegevuse võimaliku ahistamise pärast seaduse jõustumise korral, § 11 keerukus. Nüüd on eelnõu algataja initsiatiivil - põhiseaduskomisjon pidas seda samuti vajalikuks -leitud eelnõu § 11 lõigetele 1, 2, ja 3 niisugune sõnastus, et ajakirjandusvabaduse põhimõte on tagatud. Ma loen ette veel algataja toodud selge seisukoha. Muudatusettepaneku kaudu sätestab eelnõu § 11 lõige 1, et seaduse teisi paragrahve, millele ma eespool viitasin, ei kohaldata muu hulgas juhul, kui isikuandmed on avalikustatud seaduse alusel. Seaduse alusel isikuandmete avalikustamist hõlmab eelnõu algataja tõlgenduse järgi ka avalikustamine eelnõu § 11 lõike 2 alusel, mis võimaldab ülekaaluka avaliku huvi olemasolu korral andmeid meedias avalikustada ja ka ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda. Järelikult ei laiene seaduse ülejäänud sätted andmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemisele ja avalikustamisele. Sealhulgas ei laiene ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemisele seaduse viiendas peatükis sätestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohustus. Ülekaalukas avalik huvi ei ole algataja hinnangul seejuures iseseisev termin, vaid rõhutab vajadust meedias isikuandmete avalikustamise korral hinnata, kas avalik huvi andmed avalikustada kaalub üles andmesubjekti õiguse tema eraelu puutumatusele. Algataja lähtus seisukohast, et kuna § 11 lõiked 1 ja 2 välistavad seaduse teiste sätete laienemise isikuandmete töötlemisele ajakirjanduslikul eesmärgil, ei oleks normitehniliselt õige teistes sätetes korrata, et sätet ei kohaldata isikuandmete avalikustamisele meedias. Paragrahvi 11 lõikesse 3 viidi veel sisse muudatus andmete avalikustamise lõpetamise kohta. Eelnõu varasem tekst lubas seda nõuda alati. Muudatuse kohaselt saab seda teha üksnes juhul, kui avalikustamise jätkamine piiraks ülemääraselt isiku õigust eraelu puutumatusele. Ehk teisisõnu, kui näiteks ajakirjandusväljaandelt nõutakse isikut puudutavate andmete avalikustamise lõpetamist, siis on ajakirjandusväljaandel võimalus keelduda põhjendusel, et see ei piira isiku õigust eraelu puutumatusele. Vaidlusi saab selles osas lahendada kohus, kuhu peab pöörduma huvitatud isik ehk isik, kes nõuab teda puudutavate andmete avalikustamise lõpetamist. Ettepanek nr 4, kui minna tabelis edasi, tuleneb Eesti Pangaliidu ettepanekust, mille kohaselt on ebamõistlikult raske saada andmesubjektilt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut tema isikuandmete töötlemiseks. Sellest tulenevalt täiendati seaduse § 12 lõiget 3 võimalusega teha veebilehe kaudu isikule teatavaks isikuandmete vastutava ja volitatud töötleja nimed ja kontaktandmed. Ettepanek nr 5 puudutab andmete töötlemist pärast andmesubjekti surma. Eesti Genealoogia Selts juhtis siin tähelepanu probleemile, eelkõige sugupuude koostamisel. Eelnõu senise redaktsiooni kohaselt oli pärast surma võimalik andmeid töödelda ainult pärija nõusolekul. Nüüd laiendati seda ringi ka sugulaste loendiga. Ettepanek nr 6 reguleerib § 18 järgset andmete edastamist välisriiki, et vältida andmete edastamist sellisesse välisriiki, kus isikuandmete kaitse ei ole tagatud või selle tase on Euroopa Liidu omaga võrreldes madalam. Muudeti seaduse vastavaid sätteid, vältimaks sellise olukorra tekkimist. Ettepanek nr 7, see on üks põhilisi vaidluskohti, mis puudutab terviseandmete kasutamist teadustöös. Ettepaneku järgi töödeldakse teadusuuringute või riikliku statistika vajadusteks andmeid kodeeritud kujul. Seaduseelnõu algteksti järgi oli võimalik saada andmeid töötlemiseks seitsmekohalise kodeeritud koodi kujul. Seaduse väljatöötajatel ja rakendajatel, eelnõu algatajal puudub nägemus, milliseks kujunevad kodeerimiskeskus ning konkreetne IT-lahendus. Seetõttu sõnastati tekst nii, et töötlemisel kasutatakse koodi, mis ei välista, et see kood võiks tulevikus tõepoolest ka seitsmekohaline olla. Ettepaneku nr 8 järgi tuleb isiku nõudel tema kohta käivad valeandmed parandada või nende töötlemine ja avalikustamine lõpetada, välja arvatud juhud, kui andmesubjekti nõue on põhjendamatu ning esinevad eelnõu § 20 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Olulisematest muudatustest tuleb veel mainida advokatuuriseaduse sätet ettepanekus nr 11, millega reguleeritakse üldist isikuandmete töötlemist ning antakse ka advokaatidele võimalus oma kutsetöös isikuandmeid töödelda. Ettepanek nr 12. Andmekaitse Inspektsiooni ettepanekul toetati rahvaloendusel kogutud isikuandmete ebaseaduslikult moodustatud andmekogude tagasiulatuvat seadustamist. Rahva ja eluruumide loenduse seaduse kohaselt on loenduse eesmärk loendusmomendi seisuga riigi rahvaarvu, rahvastiku koostise ja paiknemise ning eluruumide kohta andmete kogumine ja loendustulemuste avaldamine. Kuid aastaid hiljem asus komisjon seisukohale, et riik ei tohi muuta rahvaloenduse eesmärgil rahvalt saadud andmete kogumise eesmärki ning moodustada selle pinnalt andmebaasi. Põhjalikku vaidlust või arutelu põhjustas pangaliidu ettepanek. Sellest tulenevalt muudeti seaduseelnõuga krediidiasutuste seadust. Selle muudatuse üldine mõte on võimaldada krediidiasutustel oma tegevust jätkata ja mitte ebaproportsionaalselt kitsendada andmete kogumist ja informatsiooni liikumist nende põhiülesannete täitmisel, tagades sealhulgas ka privaatsusnõude. Tõenäoliselt oli Rahandusministeeriumi seisukoht, et need probleemid võivad puudutada ka muid krediidiasutusi ning finantsjärelevalve subjekte, eelkõige kindlustusandjaid. Rahandusministeeriumi seisukohalt tuleks toimida analoogiliselt ka nende asutuste puhul. Komisjon asus üldjoontes seisukohale, et seda asja peab tulevikus lahendama Rahandusministeeriumi initsiatiivil. Viidati, et finantsjärelevalve valdkonnas on Rahandusministeeriumil kavatsus esitada sellekohane eelnõu. Tuleb juhtida tähelepanu, et eelnõu jõustumise aeg on 1. jaanuar 2008. Kahetsusväärselt on selle eelnõu menetlemise aeg olnud lühike. Eelnõu anti parlamendile üle sisuliselt eelmise aasta lõpul ja see n-ö kaasamisprotsess, mis oleks ehk seaduseelnõu ettevalmistamisel võinud olla avaram, toimus tegelikult komisjonis nii intensiivses olukorras, nagu see paratamatult enne valimisi poliitikas on. Komisjoni üldseisukoht - see oli ühehäälne seisukoht - on eelnõu seadusena vastu võtta. Aga mitme üksikjuhtumi puhul kerkis esile probleeme, sealhulgas küsimuses, kuidas seda seadust tulevikus tõlgendama hakatakse. Ei saa välistada - seda mõtet on väljendanud mitmed komisjoni liikmed -, et järgmisel parlamendi koosseisul tuleb seadust näiteks kevadistungjärgul või järgnevatel kuudel muuta ning viia sisse täpsustavaid sätteid. See olukord võib tekkida. Kui vaadata veel muudatusettepanekuid, siis ettepaneku nr 15 kohaselt tuleb riikliku statistika seadust täiendada ja sõnastada see nii, et riikliku statistilise vaatluse korraldamiseks kogutud andmed kodeeritakse seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Ettepanekus nr 16 on välja toodud erisus tervishoiuteenuse osutajate puhul, sest tervishoiuteenuse osutamisel on korrektne dokumenteerimine oluline. Lähtuti eeldusest, et see ei saa sõltuda isiku soovist, sest teenuse osutaja vastutab osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi eest. Ebakorrektne dokumenteerimine võib kaasa tuua, et isikule osutatakse tervishoiuteenust valesti ning sellega võivad kaasneda pöördumatud tervisekahjustused. Üldkokkuvõttes võib öelda, et muudatusettepanekutega on tehtud mahukas töö. Tahaksin veel kord üle korrata, et eelnõu algataja andis ühemõttelise kinnituse, et kehtiva andmekaitse õigusega võrreldes ei muutu andmete töötlemine ajakirjanduse tarbeks keerukamaks. Vastupidi, kehtiva õigusega võrreldes on toodud välja väga selge erand, mis peaks tagama selle, et ajakirjandusvabaduse põhimõte säilib ning see seadus laieneb ajakirjandusele üksnes § 11 kontekstis. Muudele sätetele, kui tegemist on ajakirjanduslikul eesmärgil andmete töötlemisega avalikustamiseks, see ei laiene. Esile kerkis ka küsimus, et mis saab siis, kui ajakirjanduse eesmärgil töödeldakse mingeid andmeid, mida ei publitseerita, näiteks on artikli toorik, mida ei avaldata. Üldhinnang oli, et sellisel juhul on ikkagi eesmärgiks olnud avalikustamine, et tegemist on ajakirjandusliku kutsetöö eesmärgiga ja selle puhul kohaldatakse sama põhimõtet mis üldisel andmete töötlemisel ajakirjanduses avalikustamise eesmärgil. Nii et see on praegune olukord. Tänu algatajatele on suur hulk tööd ära tehtud. Kui siin lähikuudel mingisuguseid probleeme esile kerkib ja kuidas neid lahendama hakatakse - see on juba järgmise parlamendi koosseisu pädevus. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Urmo Kööbi!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli ka arutusel või kerkis üles e-tervise, õigemini e-haigusloo probleem? Teatavasti alustati juba ammu nende programmidega, et kui haige liigub ühest kohast teise, siis kõik tema andmed oleksid alati kättesaadavad. Kui andmed on kodeeritud, siis ma ei kujuta ette, siis pole sellel üldse mõtet. Või ei arutatud seda?

See käis küll arutelust läbi, aga käis läbi niipalju, et selles küsimuses on kahtlemata vaja eraldi seadust. Ma ei tea, millisel moel mõtleb seda lahendada selle eelnõu algataja, Vabariigi Valitsus, kas nad teevad eraldi e-tervise seaduse või tehakse kehtivates seadustes muudatusi. See on omaette küsimus. Aga mis puudutab kodeerimist, siis jutt on ikkagi teadusuuringutest ja riiklikust statistikast. Haiglates on ju kindlasti praegugi elektrooniliselt erinevaid andmeid, mis puudutavad patsiendi tervist, ja see seadus ei sätesta, et neid peaks hakkama kodeerima. See muudatus puudutas eelkõige ikkagi teadusuuringuid ja statistika koostamiseks tehtavat tööd ning mõte oli just nimelt selles, et isikut ei saaks konkreetselt tuvastada, kui tegemist on näiteks haiguste või surma põhjustega. Aga tervishoiu kui praktilise meditsiiniabi osutamise andmebaasis on kahtlemata määrava kaaluga see, et saaks teada, millise isikuga on tegemist ehk milline haigus millisel isikul paraku on.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, põhiseaduskomisjoni esimees kolleeg Urmas Reinsalu! Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1026 kohta on esitatud 17 muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17. Sellega on eelnõu 1026 muudatusettepanekud läbi vaadatud ja teine lugemine lõpetatud. Eelnõu 1026 on suunatud kolmandale lugemisele. Meie tänased päevakorrapunktid on menetletud ja istung on lõppenud. Head kolleegid, soovin teile ilusat õhtu jätku! Istungi lõpp kell 18.11.