X Riigikogu stenogramm
VII istungjärk
Kolmapäev, 07. juuni 2006, kell 13:00

Toimetatud

SisukordNool

Infotund

Esimees T. Varek
Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, austatud ministrid! Alustame tänast, kolmapäevast infotundi. Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 32 Riigikogu liiget, puudub 69. Tänases infotunnis osalevad justiitsminister Rein Lang, minister Paul-Eerik Rummo ja regionaalminister Jaan Õunapuu. Eelnevalt on seitse Riigikogu liiget registreerinud seitse teemat. Esimene küsimus on justiitsministrile. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud härra justiitsminister! See küsimus, millega ma teie poole pöördun (võtke mind praeguses küsimuses kui meie vabadusvõitlejate organisatsioonide volimeest), puudutab Vabariigi Valitsuse positsiooni nii parlamendi menetluses oleva kahe fraktsiooni algatatud relvastatud vabadusvõitluse tunnustamise otsuse eelnõu suhtes kui ka ideed Vabariigi Valitsuse algatusel vabadusvõitluse määratlemise kohta. Vabadusvõitlejates on tekitanud muret (see võib olla eksitav tõlgendus, mida ma palun teil korrigeerida), et Vabariigi Valitsuse õigusliku skolastika järgi tuleks vabadusvõitluseks pidada ka Eesti kodanike tegevust Punaarmees võitluses Eesti territooriumil. Palun andke oma käsitlus, kas vabadusvõitlejad on asjast saanud aru õigesti või pigem eksitavalt!

Esimees T. Varek
Palun, härra justiitsminister!

R. Lang
Suur tänu! Hea küsija! Pigem on tegemist küll mingi arusaamatusega. Vastan kui mitte kellegi volitatud esindaja, vaid kui Rein Lang. Minu jaoks on vabadusvõitlejad eelkõige need isikud, kes 1944. aastal järgisid seadusliku Eesti riigivõimu esindaja professor Uluotsa üleskutset kaitsta Eesti riiki. Siit, ma arvan, võiksime alustada.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus!

U. Reinsalu
Aitäh, härra justiitsminister! Ma loodan, et te esinete selles kõnetoolis siiski ka justiitsministri ameti täitjana, nagu kodukorraseadus ette näeb. Aga te rääkisite, et teie jaoks on nimetatud isikute ring vabadusvõitlejad. Selle arvamusega tahan ma tõesti ühineda. Seda arusaamatumaks jäävad teie korduvad valitsuse nimel tehtud avaldused, et mitte toetada parlamendi menetluses olevat eelnõu nende isikute ringi tunnustamise kohta. Valitsuse tehtud n-ö otsuse visandis või idees, tegelikult seda isikute ringi, keda teie nimetasite, käsitletud ei ole. Seal on näitena toodud ainult metsavendade rühm. Millisel kaalutlusel on valitsuse otsuse eskiisi seletuskirjast see isikutering, keda teie mainisite, välja jäänud?

R. Lang
Tänan väga! Ma loodan, et teie esitate ka küsimusi kui Riigikogu liige. Valitsuse esitatud eelnõu võimaldab tõepoolest tõlgendada isikute ringi, keda nimetatakse vabadusvõitlejateks, laiemalt. Põhimõtteliselt ei ole selles mitte midagi valet, sest lisaks minu nimetatud isikutele on osutanud okupatsioonivõimudele vastupanu näiteks metsavennad, mitmesugused organisatsioonid, seda ka nõukogude ajal ja ka Saksa okupatsiooni ajal 1940. aastatel. Minu meelest väärivad ka need isikud tunnustust.

Esimees T. Varek
Aitäh! Kolleeg Urmas Reinsalu, teine täpsustav küsimus, palun!

U. Reinsalu
Aitäh! Enesestmõistetavalt väärivad need isikud tunnustust. Küsimus on selles, kas inimesed väärivad relvastatud vabadusvõitluses osalemise eest tunnustust ka niisugusel väga hägusaks muudetud moel, kus ajaloolisel kaalutlusel tunnustatakse sisuliselt peaaegu kogu ühiskonda. Aga minu küsimus on üks, see, mida ma esitasin teile esiteks, ja vastus sellele jäi mul kübeke märkamatuks. Kas selle otsuse eelnõu järgi, mida valitsus ette on valmistanud, loetakse vabadusvõitluseks ka Eesti kodanike tegevus Punaarmee väeosades Eesti territooriumil? Jah või ei.

R. Lang
Punaarmee väeosasid ei saa kindlasti käsitleda vabadusvõitlejate ühendustena.

Esimees T. Varek
Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

T. Velliste
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Kõnesolevas eelnõus on säte, mis räägib, et vabadusvõitlejad on ka need, kes võitlesid relvaga Saksa vägede vastu, need Eesti kodanikud, kes võitlesid Saksa vägede vastu. Meile teadaolevalt on neid ju kaks peamist kategooriat: laskurkorpuses ja hävituspataljonides olnud Eesti kodanikud. Ma jätan mainimata üksikud NKVD-sse kuulunud Eesti kodanikud. Minu küsimus on see: miks on see eelnõu sisse toonud sellise subjektiivse kriteeriumi, et kui inimene ise arvab, et ta võitles Eesti vabaduse eest, siis ta ongi vabadusvõitleja? Näiteks mõni hävituspataljonlane arvas, et kui ta mõne Eesti talu põlema paneb, siis ta võitleb sellega Eesti vabaduse eest, ja teie valitsus arvab samamoodi, et ta ongi vabadusvõitleja. Millest selline kontseptsioon alguse on saanud?

R. Lang
Tänan väga! See on väga hea, et te küsite hävituspataljonide kohta. Mina ei tea ainsatki hävituspataljoni kuulunud isikut, kes oleks hävituspataljoni koosseisus võidelnud Eesti Vabariigi eest. Kui teile on mõni selline isik teada, andke ka minule teada. Küll aga on mulle isiklikult teada isikuid, kes Punaarmee koosseisus oleva Eesti laskurkorpuse ridades võitlesid Eesti Vabariigi eest ja keda nende vaadete pärast ka represseeriti.

Esimees T. Varek
Aitäh! Viimane kohapeal registreeritud küsimus selle teema kohta, palun, kolleeg Toomas Alatalu!

T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab siin saalis arutatud ja ilmselt ka teil ministeeriumis arutatud probleemi, millist ajaperioodi siiski pidada, ütleme, metsavendluse perioodiks. Kui tuua paralleel, siis kui hiljuti kusagil Filipiinide saarel mõni Jaapani sõdur välja tuli, tõsi, viimane juhtum oli kümme aastat tagasi, siis teda ikkagi ei peetud sõduriks, sest ta ei allunud korraldusele sõjategevus lõpetada. Kas meil arvestatakse metsavendluse perioodi puhul ka mitmeid amnestiaid, mis vahepeal välja kuulutati, ja pannakse piir umbes aastasse 1953, 1956 jne?

R. Lang
Suur tänu! See on üldiselt võrdlemisi lõputu teema. Minu käsitluses väärivad tunnustust kõik inimesed, kes on võidelnud Eesti Vabariigi eest, sealhulgas relvastatult, kui nad on võidelnud okupatsioonivõimude vastu. Lõplikult lõppes ju okupatsioon Eesti Vabariigis alles siis, kui venelased oma viimased väeosad Venemaa ja Eesti vahel sõlmitud lepingu alusel Eestist välja viisid. Ka selle üle võib vaielda, kas 1991. aasta augustist kuni nende väeosade väljaviimiseni oli tegemist osalise okupatsiooniga või mitte. Ma toon teile ühe näite. Iiri Vabastusarmee mõned võitlejad ei pidanud ennast 1970. ja 1980. aastatel mitte eraisikuteks, vaid sõjaväelasteks, ja saavutasid ka Põhja-Iirimaal oma seisukoha teatavat tunnustamist. See on kindlasti ka rahvusvahelise õiguse seisukohast oluline küsimus, mille te püstitasite. Nii et ma ei julge teile küll öelda, kust algab ja kus lõpeb see piir, millal võib arvestada inimese panust vabadusvõitlejana. Isiklik seisukoht on mul see, et kuni okupatsiooni lõpuni Eesti Vabariigi territooriumil.

Esimees T. Varek
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on härra ministrile. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

T. Velliste
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Eesti Vabadussõjast on mööda läinud rohkem kui 86 aastat ja peaaegu niisama kaua on Eestis arutletud selle üle, et Eesti pealinna tuleks rajada üleriigiline Vabadussõja mälestussammas, selline, nagu on olemas lätlastel Riia südalinnas. Teie juhtimisel said Riigikogus esindatud erakonnad hakkama suursaavutusega. Nimelt jõuti kokkuleppele milleski väga olulises. Jõuti kokkuleppele, et Tallinna Vabaduse väljaku piirkonda tuleb rajada Eesti Vabadussõja võidu sammas. Ma küsin teie käest, härra minister: millisel määral käivad praegu Eesti Vabariik ja Tallinna linn ühte ja sama jalga? Kas see sammas, mille rajamise otsusele see kuue erakonna komisjon ühiselt jõudis, tõesti ka kerkib Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks, nagu lootus oli?

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, härra minister!

P-E. Rummo
Suur aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, minu ülesanded seoses vabadussambaga olid seotud võimalikult suure konsensuse saavutamisega parlamendierakondade vahel selle samba tähendussisu ja asukoha suhtes. Nagu lugupeetud küsija ka ise nimetas, täielikku konsensust ei saavutatud, aga enamik Riigikogus esindatud erakondi oli arvamusel, et kõnealuse sambaga peaks tähistatama Eesti rahva ja riigi ajaloolist võitu Vabadussõjas ning tema asukoht peaks olema Tallinnas Vabaduse väljakul. Selle piisavalt ühise seisukoha alusel võttis Riigikogu möödunud aasta märtsis vastu teile kindlasti hästi teada oleva otsuse, mille otsustav osa ütleb muu hulgas, et Vabariigi Valitsusele tehakse ettepanek korraldada koostöös Tallinnaga Vabadussõja võidu samba püstitamine ning tagada rahastamine. 2006. aasta kevadel andis peaminister Andrus Ansip suulise korralduse kaitseministrile koordineerida Vabadussõja ausamba rajamist. Sellele järgnes ümarlaua moodustamine kaitseministri poolt, sinna kuuluvad mitmete vabadusvõitlejate organisatsioonide esindajad, samamoodi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad ja peaministri büroo esindaja. Selle ümarlaua kahe koosoleku tulemusena on valminud vabadussamba statuut, mis esitatakse valitsuskabinetile mulle teadaolevalt 22. juunil. Seejärel, kui kabinet on selle heaks kiitnud, on järgmine samm, et see esitatakse Tallinna Linnavalitsusele. Seejärel saab Tallinna linn alustada detailplaneeringut, mille järel omakorda kuulutatakse välja konkurss. 2008. aastaks, vabariigi ümmarguseks aastapäevaks, on kõikide asjaosaliste veendumuse ...

Esimees T. Varek
Aeg!

P-E. Rummo
... kohaselt samba püstitamine võimalik.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Trivimi Velliste, täpsustav küsimus!

T. Velliste
Aitäh, härra esimees! Aitäh, härra minister, selle vastuse eest! Kas teie hinnangul näeb see statuut tõepoolest ette vabadussammast või ausammast, mis on pühendatud Eesti Vabadussõjale, mis toimus aastatel 1918-1920, ja mitte üldisele vabadusvõitlusele, mitte sellele, et me laulsime ennast vabaks, ja hoidku jumal veel selle eest, et nendele võitlejatele, kes arvasid, et nad võitlesid Eesti vabaduse eest, kellest me rääkisime siin eelmise küsimusega seoses? Minu küsimuse mõte on see, kas see ausammas tuleb tõepoolest Eesti Vabadussõja mälestuseks, Vabadussõja, mis toimus aastatel 1918-1920.

P-E. Rummo
Aitäh! Mulle teadaolevalt see statuut, mida ma nimetasin ja mis ei ole veel ametlikult kinnitatud, annab sellele vabadussambale kõik need tunnused, mida te nimetasite, ega laienda neid. Üheks õiguslikuks aluseks sellele statuudile järgnevale tegevusele on seesama Riigikogu otsus möödunud aasta märtsist. Kindlasti ei saa sellest kõrvale kalduda.

Esimees T. Varek
Aitäh! Kolm viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud härra minister Rummo! Ma esitan selle küsimuse mõnes mõttes jällegi ühenduse Memento nimel, olen jälle volimees, mis heas justiitsministris veidike ärevust põhjustas. Küsimus puudutab valitsuskoalitsiooni positsioone eelmisel sügisel riigieelarve menetlemise ajal mitte toetada Memento algatust kommunismiohvrite mälestussamba püstitamiseks. See läheb ka ausammaste teema alla. Me rääkisime Vabadussõja võidu sambast. Loogiline on, et ka ohvritele on ülemaaline mälestussammas püstitatud, ja kommunismiohvrite mälestussamba rajamiseks Memento ettepaneku tegi. See siin parlamendisaalis koalitsiooni otsusel toetust ei leidnud. Mida Memento inimestele öelda? Läheneb ka leinapäev. Mis oli see moraalne kaalutlus, miks valitsus ja valitsuskoalitsioon ei pidanud seda ausamba algatuse toetamist riigieelarvest võimalikuks?

P-E. Rummo
Aitäh! Kahjuks ei ole ma ette valmistatud sellele küsimusele vastamiseks. Ma tulin siia teadmisega, et küsimus puudutab Vabadussõja võidu sammast. Kindlasti on vaja edasi liikuda ka kommunismiohvrite memoriaali loomise suunas.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

K-M. Vaher
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma tahan anda võimaluse teile kui ministrile, kes on palju tegelnud ja pidanud oma kohustuste tõttu tegelema nii monumentide, ausammaste kui ka eri poolel võidelnud meeste küsimusega, anda oma poliitiline ja sisuline hinnang vabadusvõitluse olemusele. Kas te põhimõtteliselt isiklikult poliitikuna, ministrina jagate seda seisukohta, mida eelmisel nädalal Vabariigi Valitsus toetas, kaitseminister Ligi algatust vabadusvõitluse olulise laiendamise teemal, või olete te eriarvamusel Eesti vabadusvõitluse olemuse ja eesmärkide suhtes?

P-E. Rummo
Aitäh! Tegemist on Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõuga, mille Riigikogule edasiandmise arutlusel ei olnud ühegi Vabariigi Valitsuse liikme poolt vastuseisu ega eriarvamusele jäämist, ka mitte minu poolt. Ma päris ei nõustu hinnanguga, et tegemist on vabadusvõitluse mõiste laiendamisega.

Esimees T. Varek
Viimane kohapeal registreeritud küsimus selle teema kohta, palun, kolleeg Juhan Parts!

J. Parts
Aitäh! Härra minister! Eelmises valitsuses, kui te hakkasite vabadussamba püstitamise eest vastutama, hakkas asi ka natukene nihkuma. Nüüd ma kuulsin, et te olete muutnud vastutusala ja selle eest vastutab valitsuses kaitseminister. Lihtsalt küsimusena: mis kaalutlustel selline vangerdus toimus? Kui aeg võimaldab, siis võib-olla annate ülevaate, kui te olete informeeritud, kuidas praegu areneb koostöö Tallinnaga selle vabadussamba püstitamisel.

P-E. Rummo
Aitäh! Küsimuse teisele poolele ma tegelikult härra Vellistele vastates vastasin. Selles ümarlauas, kes kaitseministri koordineerimisel töötab välja või on tegelikult juba välja töötanud Vabadussõja võidu samba statuudi, on esindatud ka Tallinn. Mulle teadaolevalt on koostöö kulgenud hästi ja korralikult ning statuudi sõnastamiseni on jõutud töö algusest peale väga kiiresti. Mis puudutab selle ülesande edasiandmist peaministri poolt minult kaitseministrile, siis pean ma seda igati loogiliseks sammuks, kuna tegemist on sõjalise võidu auks püstitatava sambaga, mis sisuliselt sobib nimelt kaitseministri tegevusalasse.

Esimees T. Varek
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on härra regionaalministrile. Palun, kolleeg Jarno Laur!

J. Laur
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister Õunapuu! Oma käskkirjaga 20. aprillist s.a olete te loonud pretsedendi. Pretsedendi selles mõttes, et määranud ühe Harju maakonda kuuluva omavalitsuse üle järelevalvet pidama Lääne-Viru maavanema. Olge nii kena ja selgitage meile, palun, selle otsuse õiguslikke aluseid ja neid asjaolusid, kuidas selline käskkiri sündis.

Esimees T. Varek
Palun, härra regionaalminister!

J. Õunapuu
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed ja küsija! Ma pean tausta täpsemalt lahti rääkides tulema selle aasta alguse juurde. Nimelt, 23. veebruaril pöördus Harju maavanem Värner Lootsmann minu poole seoses maavanema järelevalvega Loksa Linnavolikogu ja Loksa Linnavalitsuse üksikaktide üle ning sellest tulenevalt võimaliku pädevuskonfliktiga nimetatud küsimuses, mille kohaselt tuleb järelevalvemenetluse erapooletuse ja seaduslikkuse tagamiseks anda maavanema järelevalvematerjalid menetluse edasiseks teostamiseks üle organile, kelle järelevalvetoimingutes on huvide konflikti esinemise võimalus välistatud. Siseministeerium on Harju maavanemale märtsis saadetud kirjas leidnud, et maavanem Lootsmanni poolt riikliku järelevalve pidamine Loksa Linnavolikogu ja Loksa Linnavalitsuse üksikaktide üle, mille vastuvõtmisel Värner Lootsmann Loksa Linnavolikogu liikmena on osalenud ja millele ta volikogu esimehena on andnud allkirja või mis on puudutanud tema abikaasat Helle Lootsmanni, on vaadeldav, tuginedes korruptsioonivastase seaduse §-s 25 sätestatule, võimaliku huvide konfliktina. Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevalt on maavanemal üldnormina õigus pidada järelevalvet selle maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogu ja valitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle. Käesoleva küsimuse lahendamisel tuli aga lähtuda korruptsioonivastasest seadusest kui eriseadusest ja seda kohaldati koos Vabariigi Valitsuse seadusega. See on alus.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Jarno Laur, täpsustav küsimus!

J. Laur
Aitäh! Härra minister! Ma lihtsalt märkusena ütlen, et te olete andnud ka ühe määruse, mis reguleerib maavanema ajutist asendamist. Selle kohaselt saab maavanemat asendama määrata ainult maasekretäri või maavalitsuse osakonnajuhataja. Kui te seda määrust ei ole vahepeal muutnud, siis ilmselt päris korrektne selline käskkiri ei olnud. Aga ma tulen selle Värner Lootsmanni taotluse juurde. Oma käskkirjas te tõepoolest viitate korruptsioonivastase seaduse §-le 25, mis räägib majanduslike huvide konfliktist. Kui Värner Lootsmann leiab, et tal praegu järelevalvet pidades võib tekkida sellise konflikti oht, millest ta teid korrektselt teavitas, aga samal ajal ise, olles volikogu liige ja volikogu esimees, ei taandanud ta ennast nende küsimuste otsustamiselt, siis kas te peate tema tegevust praegu korruptsioonivastase seadusega kooskõlas mitteolevaks?

J. Õunapuu
Aitäh! Mina saan lähtuda sellest, mis puudutab neid järelevalvenõudeid, mis on tulnud Loksa Linnavolikogu poolt. Saan ka nimetada, et kui ametniku huvid on majanduslikku laadi, siis tuleb korruptsioonivastase seaduse § 25 kohaselt ametnik taandada. Ametiisiku taandamisega välditakse kõige otsesemalt olukordi, kus ametiisik on samal ajal nii otsuse tegija kui ka otsusest mõjutatud isik. Kuna maavalitsused on Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõike 3 kohaselt Siseministeeriumi valitsemisalas, siis korruptsioonivastase seaduse mõttes on selliseks vahetuks ülemuseks regionaalminister, kes tulenevalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikest 3 on kohustatud määrama otsuse tegemiseks teise ametiisiku. Selle teise ametiisiku määramine minu käskkirjaga ongi Lääne-Viru maavanema Urmas Tamme isikus korraldatud. Kuna on tegemist oktoobrist 2002 kuni oktoobrini 2005 härra Lootsmanni tegevusega Loksa Linnavolikogus, siis sain mina küll rohkem lähtuda korruptsiooniohtliku olukorra ennetamisest kui sellest, kas see säte, mis kõigi eelduste kohaselt kindlasti vajab juriidilist analüüsi, on hetkel nii oluline. Eks see ole kohtu otsustada, kui see niikaugele jõuab.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Jarno Laur, teine täpsustav küsimus!

J. Laur
Aitäh! Lugupeetud minister! Ma alustan selle loo moraalist, mis võiks olla, et maavanemaks ei ole mõtet omavalitsuste arvamust kuulamata määrata inimesi, kes pärast ei suuda oma ülesandeid täita. Aga küsimus, mis ma tahan teile esitada, on see. Värner Lootsmann informeeris teid huvide konfliktist, nii nagu teie viidatud korruptsioonivastase seaduse § 25 ette näeb. Millised tema või tema lähisugulaste majandushuvid satuvad konflikti või milles see konflikt seisneb? Me räägime ju majandushuvidest.

J. Õunapuu
Aitäh! Ma määrasin Lääne-Viru maavanema järelevalve teostajaks tulenevalt Harju maavanema härra Lootsmanni enda kirjast. Just sellepärast alustasin ma ka vastamist Lootsmanni saadetud pöördumisest. Ma tean, et ka Loksa Linnavolikogu saatis maikuus Vabariigi Valitsusele kirja, kus märgitakse, et seadus ei näe ette, et maavanemal oleks õigus anda oma õigused üle teise piirkonna maavanemale. Mina väidan, et nimetatud väide ei ole õige. Vabariigi Valitsuse seadust on rakendatud koostoimes korruptsioonivastase seadusega ning volituse Loksa Linnavolikogu ja Loksa Linnavalitsuse üksikaktide järelevalve teostamiseks andis regionaalminister juba eelnevalt nimetatud korruptsioonivastase seaduse § 25 lõigete 2 ja 3 alusel koostoimes Vabariigi Valitsuse seaduse vastavate sätetega ehk siis õiguslikul alusel. Ma tean, et õiguslik analüüs selles küsimuses on praegu Riigikantseleis tegemisel. Loodan, et lähematel päevadel sealt vastus tuleb.

Esimees T. Varek
Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust selle teema kohta. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud regionaalminister! Mul on teist siiralt kahju, härra peaminister peaks teile tervist kahjustava töö eest piima välja kirjutama. Küll on häda nende maavanemate paikasaamisega ja kui nad paigas on, siis teevad nad veel hullemaid tükke, kui oleks võinud arvata. Küsimus, mis puudutab omavalitsuse järelevalvet Saaremaal ehk Saare maavanema probleemi. Ma loen lehti ja vaatan, mis toimub. Nagu ma olen aru saanud, tegi Reformierakond ettepaneku Raivo Kallasele, kuid siis kirjutasid inimesed n-ö signaale, vana aja kõnepruugis, Jaanus Tamkivile, kes praegu on Reformierakonna fraktsiooni esimees, kes avaldas füüsikaseaduste tähenduses survet härra Kallasele, et ta tõmbuks tagasi. Ja härra Kallas tõmbus nõnda kõvasti tagasi, et astus lausa Reformierakonnast välja. Mis üldse toimub, härra Õunapuu? Regionaalministrina on ju tegelikult teil jäme ots kõrgemate riigiametnike regionaaltasemel paikapanemiseks. Käib niisugune trall, tants ja tagaajamine, millest, ma arvan, ei saa aru enam ka parlamendiliikmed, ammugi mitte avalikkus. Andke rahvale veidikene aru selle koha pealt.

J. Õunapuu
Aitäh! Hea küsija! Mis trall ja tagaajamine siin ikka käib! Tegemist on valitsuse poolt ametisse määratud ametiisikuga, kellel on vaja ametisse saamiseks koalitsiooni heakskiitu. Eks sellepärast need läbirääkimised ja vaidlused ühe või teise persooni üle, jah, pean seda tunnistama, on olnud päris pikkade aastate jooksul. Tuletan meelde eelmist valitsuskoosseisu, mis ka ei saa sellest pahest kõrvale jääda, kui tagasi vaadata. Ma loodan, et lähema kuu jooksul saame viimase, Saare maavanema ametlikult ametisse.

Esimees T. Varek
Selle teema kohta viimane küsimus, palun, kolleeg Mark Soosaar!

M. Soosaar
Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea regionaalminister! Kui me vaatame kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, siis näeme, et maavanem on tõepoolest kohustatud pidama järelevalvet kohaliku omavalitsuse õigusaktide üle, kuid on teada mitmeid juhtumeid, kus maavanema käed on jäänud lühikeseks. Ta saadab kohaliku omavalitsuse volikogule ebaseadusliku otsuse tühistamiseks, kuid, ja nüüd kolm punkti, volikogu ei pruugi seda tühistada. On olnud ka juhtumeid, näiteks Pärnu maakonnas, kus nii ongi jäänud. Mis te arvate, mis tuleks edaspidi ette võtta, et järelevalvel ka mingisugune efekt ja mõju oleks?

J. Õunapuu
Aitäh! Tänasel päeval on need võimalused ju täiesti olemas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõikele 4, mille kohaselt, kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse. Kui volikogu ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjalikku ettepanekut seda õigusakti kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras protestiga halduskohtusse. Seda on ka tehtud. Ma võtsin täna hommikul välja andmed. Maavalitsustel on olnud 313 järelevalvemenetlust. Nendest suur enamik on isiku avalduse alusel alustatud järelevalvemenetlused ja 30 juhul on läbi vaadatud Riigi Maa-ameti taotlusel, 17 juhtu on olnud maavanema enda initsiatiivil. Lisaks sellele on maavanemal õigus pidada toimingujärelevalvet maa- ja omandireformi läbiviimisel. Selles osas on minu meelest kõige intensiivsem töö küll möödas, aga vaidlused on kindlasti ka veel ees.

Esimees T. Varek
Aitäh, härra regionaalminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on härra justiitsministrile. Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

K-M. Vaher
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te alustasite oma ametiaega eelmisel aastal, defineerides ühe oma peamise eesmärgina vähendada vangide arvu. Käisite välja mõtte võrdlemisi lühikese aja jooksul vabastada kuni 1000 vangi. Viimase aasta jooksul on juurde tulnud veel mitmeid n-ö kõlavaid ideid. Esimest kuulsime me mõni aeg tagasi. Valitsusel ja teil on eesmärk viia enne tähtaega vabastatavate vangide arv kuni 80%-ni kõikide kinnipeetavate arvust. Lisaks on valitsusel kavas anda võimalus kodakondsuse taotlemiseks neile kinnipeetavatele, kes on korduvalt pannud toime tahtlikke kuritegusid. Minu esimene küsimus: kas teil või valitsusel on veel plaanis selliseid n-ö kaalukaid ideid ja millal on oodata järgnevate mõttekeste ja plaanide väljakäimist avalikkusele?

Esimees T. Varek
Palun, härra justiitsminister!

R. Lang
Suur tänu! Härra Vaher! Ma pean kahjuks tõdema, et te olete väga kehvasti informeeritud. Esiteks ei kuulutanud ma kindlasti mingisuguse peaeesmärgina välja vangide arvu vähendamist. Veel kaugemal on minu tegelikest soovidest teie poolt minule inkrimineeritud soov vabastada lühikese aja jooksul 1000 vangi. See viitab teie täielikule informeerimatusele. Ma olen rääkinud täiesti vastupidist: mingisugust amnestiat ei ole Eesti valitsusel plaanis isegi mitte arutada. Me oleme rääkinud tõsiselt sellest, et meil on tarvis saavutada olukord, kus Eesti vanglatesse ei tule enam peale kriminaalset kontingenti, keda me peame vangistuses hoidma. Nii et olen veel kord sunnitud ütlema, et teie informeerituse tase on väga nõrk. Teie kolmas väga tähelepanuväärne süüdistus oli, et valitsus kavatseb hakata andma kodakondsust korduvalt kuritegusid toime pannud isikutele. Minule jääb küll täiesti arusaamatuks, kust kohast te selle olete võtnud.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher, täpsustav küsimus!

K-M. Vaher
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Kahetsusväärselt või õnneks ei ole ma ainuke inimene, kes on valitsuse ja Justiitsministeeriumi tegevusest aru saanud just nende kategooriate kaudu. Teie viimases intervjuus, online-intervjuus Postimehele, küsis üsna märgatav hulk inimesi just nimelt sedasama küsimust, mis põhjusel on niivõrd suurt tähelepanu pööratud kinnipeetavate vabastamisele ja nende arvu vähendamisele, aga võrdlemisi vähe tegeldakse muude oluliste turvalisuse ja kriminaalpoliitika küsimustega. Ma siiski kordan küsimust: kas valitsuse või teie poolt on veel oodata kinnipeetavaid puudutavaid algatusi, seadusmuudatusi, eelnõusid, mis eelkõige puudutavad seda teesi, et Eestis on kinnipeetavaid liiga palju ja võrdlemisi lühikese aja jooksul tuleks kinnipeetavate arvu vähendada ja teha seda jõuliste sammudega?

R. Lang
Sellele küsimusele, hea küsija, saab vastata väga lihtsalt: kahtlemata on tulemas selliseid eelnõusid. Kõige lähemal ajal jõuab, õigemini, on juba jõudnud õiguskomisjoni lauale, mille liige te olete, elektroonilist järelevalvet kehtestav seaduseelnõu. Järgmine vangistusseaduse eelnõu on parlamendi poole teel. Kindlasti tuleb neid eelnõusid hulgaliselt, sest olukord, kus Eesti Vabariigis on kõige rohkem vangis istuvaid inimesi, võrreldes ühiskonnaliikmete arvuga, on täiesti lubamatu. Me juhime Euroopa Liidus seda edetabelit uhkes üksinduses. Kui teie peate seda normaalseks, siis on see teie poliitiline kreedo. Mina seda normaalseks ei pea.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher, teine täpsustav küsimus!

K-M. Vaher
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Hea, et me tulime nüüd vangide arvu juurde. Te olete tõesti välja toonud Eesti vangide suhtarvu suuruse Euroopa teiste riikidega võrreldes. Sotsioloogid on siin aga osutanud olulistele tähelepanekutele, mis puudutavad Eesti omapära. Nimelt, 1980. aastate alguses hüppeliselt kasvanud n-ö mittepõlisrahva sisseränne on nende hinnangul olnud vangide suure arvu põhjuseks. Euroopa uuringud on näidanud sedagi, et see on toonud ka mitmes teises Euroopa riigis kaasa kuritegevuse kasvu ja selle kaudu kinnipeetavate arvu kasvu. Lisaks on Eesti vanglates märkimisväärne hulk nõukogude pärandit. Tundub, et teie võlurohi selle probleemi lahendamiseks on kinnipeetavate vabastamine. Mul on küsimus: kas te olete endiselt seisukohal, et see on põhiline Eesti turvalisuse küsimus, või on teil siiski plaanis ka näiteks kuriteoennetuse osas lisasamme, mida viimasel ajal ei ole olnud võimalik täheldada?

R. Lang
Tänan väga! See küsimus kõlas umbes nii, et ise küsin, ise vastan. Ma kordan, juhuks kui keegi ei kuulnud. Kindlasti ei ole kinnipeetavate hulga vähendamine vanglates eesmärk omaette. Eesmärk omaette, mida ma just kaks minutit tagasi ütlesin, on tekitada olukord, kus enam ei tuleks vanglasse peale uut kriminaalset põlvkonda. See on seotud just nimelt kuriteoennetusega, millega Justiitsministeerium kogu aeg ja pidevalt tegeleb, soovides seda tegevust Eestis ümber korraldada. Loodetavasti jõuab parlamenti sel sügisel uus korrakaitseseadus, kus sellele on pühendatud terve peatükk.

Esimees T. Varek
Aitäh! Üks kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud härra justiitsminister! Kasutan mõnuga oma õigust sõnavabadusele, niikaua kuni seda veel jagub. Alul repliik selle loogika kohta, et kui vangide arv on väike, siis on kuritegevus ühiskonnas väiksem, mida võiks utreerida nõnda, et vangide arvu nullini viimisel saavutame ka kuritegevuse lõpu. Aga jätame niisugused kaheldava väärtusega analüüsid rohkem huumorilehekülgedele. Probleem on tõsises ja praktilises probleemis, mille üle me oleme siin juba vist ligi aasta debateerinud. Küsimus on selles, et kui tõsised isikuvastased kuriteod toime pannud inimene vabaneb vangistusest ja talle ei ole eelnevalt kohaldatud kriminaalhooldust, kuna tema ülalpidamine on nii kehv olnud või ta ei vasta õigusnõuetele, siis kas mingil moel on võimalik talle teatud hooldust või täiendavat järelevalvet kohaldada pärast vanglast vabanemist. Me teame, et sellega on probleeme, kui isiku retsidiivsusaste on niivõrd kõrgeks tõusnud, kahtlemata ka seoses pikaajalise vangistusega.

R. Lang
Tänan väga! Tõepoolest, see on probleem, et nende suhtes, kes lõpetavad oma vanglakarjääri kas alaliselt või ajutiselt, tähtajaliselt, riik praegu mingisugust hooldust ega järelevalvet kehtestada ei saa. Kui kinnipeetav vabaneb kas või kuu aega varem, siis on võimalik ta aastaks suunata kriminaalhoolduse järelevalve alla, mis minu arvates on väga mõistlik. Selles suhtes, ma kujutan ette, võiksid olukorda parandada ka need eelnõud, mis kas juba on õiguskomisjoni laudadel või kohe jõuavad sinna. Te võiksite härra Vaheri käest küsida, kuidas nende menetlemine hakkab edenema.

Esimees T. Varek
Aitäh, härra justiitsminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on samuti härra justiitsministrile. Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

K. Pärnits
Aitäh! Härra minister! Jätkan vanglate teemal. Sisejulgeolekuvaldkonna palgateema on olnud üleval juba pikka aega. 1. jaanuarist loodetavasti tõusevad tuletõrjujate ja politseinike alampalgad. Vanglatöötajate alampalk on endiselt 3600 krooni. Härra minister! Milliseks kujuneb teie haldusalas olevate vanglatöötajate alampalk järgmise aasta 1. jaanuarist?

Esimees T. Varek
Palun, härra justiitsminister!

R. Lang
Tänan väga! Jällegi olen sunnitud kahjuks tõdema, et parlamendiliikmed ei ole mitte väga täpselt informeeritud. Praegu on vanglaametniku madalaimale ametiastmele vastav palgamäär 4100 krooni, mis loomulikult, anname tõele au, väga palju sellest teie nimetatud summast ei erine. Meie ei poolda ametiastmetele vastavate palgamäärade hüppelist tõstmist, vaid me pooldame diferentseeritumat lähenemist, ehk tõsta tuleks rohkem nende vanglaametnike töötasu, kes, esiteks, on erialase haridusega, teiseks, on teenistuses suures vanglas, kus kinnipeetavaid on igal juhul üle 300 inimese, või on teenistuses vanglas, mis asub tööhõive poolest keerulises piirkonnas, eelkõige Harjumaal. Milline hakkab olema järgmisel aastal täpselt samal ajal vanglaametnike keskmine töötasu? Loomulikult ei saa ma seda teile kinnitada, sest riigieelarve võtab lõppastmes vastu Riigikogu. Aga praegu on järgmise aasta eelarve projektis vanglaametnike töötasu märkimisväärseks tõstmiseks vahendid kirjas. Ma ise pean seda väga oluliseks, sest sisejulgeolekut tuleb igal juhul arendada kompleksselt. Muidu on tegemist omamoodi ühendatud anumate sündroomiga. Kui tõsta hüppeliselt politseinike palka, siis tühjenevad vanglad kvalifitseeritud töötajatest või, vastupidi, kui tõsta hüppeliselt vanglaametnike palka, siis algab ajude ja töökäte äravool politseist.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Kadi Pärnits, täpsustav küsimus!

K. Pärnits
Aitäh! Kahtlemata on lisatasud olulised, inimestele tuleb maksta sõltuvalt nende haridusest ja sõltuvalt töö raskusest või intensiivsusest. Aga mul on väga kahju, et te ei vastanud minu küsimusele, milliseks te järgmisel aastal planeerite vanglatöötajate alampalga suurust. Kui see tõesti niimoodi on, et vanglatöötajate alampalk jääb 4100 kroonile, võrreldes päästjate või politsei alampalgaga, mis on 7500 krooni, siis on siin küll ilmne ebaõigus ja ebaõiglus teie poolt planeeritav. Ma küsin ka vahendite kohta. Me teame, et pääste- ja politseivaldkonnale küsitakse juba lisaeelarvest palgatõusuks raha juurde. Kui palju te selle aasta lisaeelarvest vanglatöötajatele lisapalgaraha küsite?

R. Lang
Tänan väga! Kindlasti ei jää kõige madalamale ametiastmele vastav palgamäär 4100 kroonile. Aga ma kordan veel üks kord: diferentseerimises peitub tegelikult ikkagi selle süsteemi efektiivsus. Justiitsministeerium on taotlenud käesoleva aasta lisaeelarvest lisaraha, et tõsta vanglaametnike palka sünkroonis päästjate ja politseiametnike palgaga.

Esimees T. Varek
Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

K-M. Vaher
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma kasutan võimalust küsida sisejulgeoleku palkade kohta üldisemalt ja samas spetsiifilisemalt. Küsimus puudutab politseiuurijaid. Kindlasti olete siseministriga arutanud ka seda probleemi, mis aastaid on Eesti sisejulgeolekus olnud, et n-ö sisulised, nagu teie ütlete, tegijad või ajud kriminaaluurijate näol, kes uurivad eelkõige raskeid narko- ja korruptsioonikuritegusid, on võrreldes teiste ametnikega, ka patrullametnikega, selgelt alamakstud. Milline on edasiminek? Valitsus on seda kindlasti arutanud. Milline on edasiminek järgmisel aastal selles valdkonnas ja kui suurt palgatõusu võiksid näiteks raskete narko- ja korruptsioonikuritegude uurijad oodata? Kas on ka võimalik motiveerida neid niimoodi, et see n-ö äravool ja ärajooks nendest valdkondadest, politseivaldkondadest, peatub?

R. Lang
Tänan väga! Nii Riigikogu liikmena kui ka endise valitsusliikmena olete te loodetavasti informeeritud, et politseiuurijad ei kuulu justiitsministri haldusalasse. Aga kui te küsite, kas ma olen seda siseministriga arutanud, siis vastus on jaatav.

Esimees T. Varek
Aitäh! Viimane kohapeal registreeritud küsimus selle teema kohta, palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud härra minister! Vangid seostuvad vanglaametnikega umbes samamoodi, nagu käivad kokku päike ja kuu. Ma kahjuks ei saanud osaleda teie korraldatud ümarlaual vangidele valimisõiguse andmise teemal. Aga võib-olla tuli seal teemaks ka see, mis puudutab Justiitsministeeriumi asekantsleri ideed või algatust või initsiatiivi või tutvustust, mis leidis meedias käsitlemist, vangidele stipendiumi maksmiseks, vist summas 750-1500 krooni kuus, kui nad omandavad haridust. Kas selleteemaline initsiatiiv on planeeritud ka ühe eelistusena järgmise aasta riigieelarvesse või on see alles lihtsalt poliitilise või karistuspoliitilise arutelu faasis?

R. Lang
Tänan väga! Idee motiveerida kinnipeetavaid omandama kas või mingisugust haridust sel ajal, kui nad viibivad vanglas, ei ole mingil juhul uus idee. Mina pean seda väga perspektiivseks ideeks ja see on ka vangistusseaduse eelnõus ära toodud. See eelnõu peaks jõudma kõige lähemal ajal parlamenti. See võimaldab õiguskomisjonil selle teema üle edasi debateerida. Mul on ka siiralt kahju, et te ei saanud osaleda sellel üritusel, mis puudutab õiguskantsleri initsiatiivi, et vanglas kinnipeetavatel süüdimõistetutel peaks olema valimisõigus. Aga ma tean, et õiguskantsler on pöördunud teie kui põhiseaduskomisjoni esimehe poole ettepanekuga see karjuv ebaõiglus lõpetada.

Esimees T. Varek
Aitäh, härra justiitsminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on samuti härra justiitsministrile. Palun, kolleeg Avo Üprus!

A. Üprus
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Äsja tutvustati korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonis uut korruptsioonivastase seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Ministeeriumist olid kohal teie nõunik ja kaks juhtspetsialisti, kes kõnelesid meile deklarantide ringi vähendamisest, järeldeklareerimise kaotamisest pärast ametikohalt lahkumist ja veel mõnest nüansist selle seadusega seoses. Minu küsimus on: kas deklarantide arvu niisugune vähendamine umbes 30 000 deklarandilt umbes 500-le on läbi mõeldud ja põhjendatud ja kui, siis millega põhjendatud?

Esimees T. Varek
Palun, härra justiitsminister!

R. Lang
Tänan väga! See on väga hea küsimus. Tõepoolest, Justiitsministeerium on juba esinenud initsiatiiviga põhjalikult muuta majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise korda, samuti ka nende deklaratsioonide vormi. Justiitsministeerium on veendumusel, et praegune majanduslike huvide deklaratsiooni vorm tegelikult ei võimalda deklarandi majanduslikest huvidest aru saada. Seda sisu tuleb radikaalselt muuta. Näiteks ei ole deklarant praegu üldse kohustatud deklareerima väljaspool Eestit asuvat vara või vara, mis on aastas tema kasutuses näiteks rohkem kui poole aasta ulatuses. Mis puudutab deklarantide ringi vähendamist, siis jah, me oleme seda meelt, et seda ringi tuleks otsustavalt koomale tõmmata, sest selle uue vormi järgsed deklaratsioonid on kõik ka üheselt avalikud ja neid hoitakse Justiitsministeeriumi poolt. Kohalikel omavalitsustel, juba lähtudes Eesti põhiseaduse loogikast, peab olema endal õigus kehtestada majanduslike huvide deklareerimise kord ja isikute ring, kes peavad deklareerima. See on põhiseaduslik printsiip. Aga lõplikult on loomulikult Riigikogu pädevuses otsustada, kas edasi korjata neid deklaratsioone 30 000 inimeselt, mis on olnud seni äärmiselt ebaefektiivse toimega.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Avo Üprus, täpsustav küsimus!

A. Üprus
Suur tänu, härra juhataja! Härra minister! Ma olen ka seda meelt, et tuleb selgelt läbi mõelda, mis alustel tehakse otsused, kaasa arvatud selle deklarantide hulga kohta, aga ma ei saa jagada teie veendumust, et kohaliku omavalitsuse tasandil on võimalik langetada selliseid otsuseid, mis puudutavad võimalikke korruptiivseid seoseid sellesama kohaliku omavalitsuse sees. Juhin tähelepanu, et ka teie viitate oma seletuskirjas GRECO soovitustele lihtsustada deklaratsiooni esitamise korda. Kuid seesama GRECO soovitab tähelepanu pöörata just võimalikele ohtudele omavalitsuse tasandil. Kas teil on välja töötatud mingisugused teised võimalused kohalike omavalitsuste kontrollimiseks või on tegemist lihtsalt lootusega, et ehk ei juhtu midagi?

R. Lang
Tänan väga! Esiteks ei muutu oma majanduslike huvide deklareerimine sugugi mitte lihtsamaks, kui Riigikogu aktsepteerib Justiitsministeeriumi eelnõu, sest küsimusi näiteks on deklaratsioonis oluliselt rohkem ja nad on sisulisemad kui praegu, kus tuleb deklareerida oma sõudepaat ja 20 aastat vana Žiguli. Mis puutub kohalike omavalitsuse ametnikesse ja ka näiteks volikogu liikmetesse, siis minu nägemuses võib kohalik omavalitsus langetada otsuse, et sellesama deklaratsiooni järgi nõuda kas volikogu liikmetelt või omavalitsuse ametnikelt oma vara deklareerimist, kuid see on tema otsus, millise isikuteringi ta kehtestab, sest omavalitsused on Eestis väga erinevad. Me ei saa tõsiselt võrrelda Piirissaare valda ja Tallinna linna, probleemid on erinevad ja suhted on erinevad. Me peame kindlasti arvestama ka kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. Riigi poolt nendele kohustuste panemine ja selleks raha mitteeraldamine, mis on alati põhjustanud omavalitsuste suuri etteheiteid, on ka minu arvates väga küsitav praktika.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Avo Üprus, teine täpsustav küsimus!

A. Üprus
Härra Lang! Me oleme jälle ühel meelel, tõepoolest, omavalitsused on väga erinevad. Piirissaare ja Tallinna võrdlemine oleks ehk kohatu. Samas aga on just sellest erinevusest tulenevalt mul hirm, et mõnes omavalitsuses omavalitsusjuht kehtestab sellise korra, et deklaratsioonikohustuslasi tema territooriumil ei ole. Kui me mõtleme sellele, et on omavalitsusi, kus üks erakond ei lase ühtegi opositsiooni liiget töötada üheski komisjonis, siis ma pelgan, et selline võimalus ei ole ainuüksi hüpoteetiline, vaid võib realiseeruda.

R. Lang
Suur tänu! See on tõepoolest väga õige ja õigustatud küsimus. Kuid kindlasti omavalitsusjuht, kellena te praegu peate ilmselt silmas näiteks linnapead või vallavanemat, ei saa seda korda ise kehtestada, vaid see saab olla üksnes volikogu otsus. Kui kohaliku omavalitsuse elanikud valivad sellise volikogu, mis soodustab korruptsiooni, siis siin on minu arvates riigi käed suhteliselt lühikesed. Aga samal ajal peame silmas pidama ühte asja: alles hiljuti laiendas Riigikogu Riigikontrolli õigust auditeerida omavalitsusi. Ma kujutan ette, et Riigikontrolli peatähelepanu peaks just olema pööratud nendele omavalitsustele, kus majanduslike huvide deklareerimisega ei ole asjad korras.

Esimees T. Varek
Aitäh! Võtame ühe kohapeal registreeritud küsimuse. Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

K-M. Vaher
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Minu hinnangul on äärmiselt kahetsusväärne selline majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise isikuteringi selge laiendamine. Kahetsusväärselt on mul aga vajadus siin tuletada meelde just sedasama teie näidet, mis puudutab Riigikontrollile kohalike omavalitsuste üle kontrolliõiguse andmist. Teie erakond ja teie ise olite toona sellele äärmiselt vastu just nendesamade argumentidega: enesekorralduse õigus ja muud omavalitsuslikud pädevused. Me teame, et korruptsioonitemaatika, korruptsiooniprobleem kohalikul tasemel on Eestis üks tõsisemaid. Minu küsimus on lihtne. Minu teada kehtib siiamaani Partsi valitsuse ajal vastu võetud korruptsioonivastane strateegia "Aus riik". Mis põhjusel olete te läinud vastuollu selle ettepanekuga, korruptsioonivastase strateegia mõttega, milleks kindlasti ei olnud vähendada konkreetsete isikute deklaratsiooni esitamise kohustust?

R. Lang
Aitäh! Mulle tundub, et teil on kõik asjad segamini nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul. Oma küsimuse alguses süüdistasite te justiitsministrit, et ta tahab laiendada isikute ringi, kes peavad esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. Oma küsimuse lõpus ütlete, et on täiesti lubamatu seda isikute ringi kitsendada. Kumba te siis tegelikult ette kujutate? Teiseks, strateegia "Aus riik" on enamasti juba täidetud. Seal olevad põhimõtted on kõik täidetud ja ma ei suuda kuskilt välja lugeda ei teie etteheidetud deklarantide hulga laiendamist ega deklarantide hulga kitsendamist. Seal on kirja pandud, et majanduslike huvide deklareerimine peab muutuma sisuliseks ja peab muutuma ka vormiliselt lihtsamaks. See tähendab, et neid deklaratsioone peab saama esitada elektrooniliselt. Ka elektrooniline esitamine on meie esitatavas eelnõus ette nähtud.

Esimees T. Varek
Aitäh, härra justiitsminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on härra regionaalministrile. Palun, kolleeg Tiit Niilo!

T. Niilo
Aitüma, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Setumaa on Euroopa Liidu idapoolseim regioon ja selle probleemideta toimimine on meie kõigi huvides. 7. juulil 2005 toimunud kabinetinõupidamine võttis vastu üheteistkümnepunktilise tegevuskava Setumaa probleemide lahendamiseks. Teie olete selle valitsuse minister ja Setumaa asjatundjate komisjoni esimees. Riigikogu Petserimaa toetusrühm on tegevuskava täitmist arutanud ja fikseerinud, et täitmisel on seitse punkti üheteistkümnest, täitmata on neli. Mida konkreetselt olete teinud, lugupeetud minister, et 2006. aasta lisaeelarvest tuleksid lisavahendid täitmata tegevusteks ja et sama jätkuks 2007. aastal?

Esimees T. Varek
Palun, härra regionaalminister!

J. Õunapuu
Aitäh! Loomulikult ei saa seda üheteistkümnepunktilist otsust täita aastaga. See on pidev, jätkuv protsess. Ma saan täna teile kinnitada, et töö nende tegevuste osas eri ministeeriumides on aasta otsa käinud ja käib ka tänasel päeval. Saan öelda sedagi, et Siseministeeriumist lähevad lähemate nädalate jooksul kabinetti otsustamiseks materjalid, mis ühest küljest teevad kokkuvõtte aasta tegevusest ja teisest küljest annavad eri ministeeriumidele võimalikud suunised oma tegevuste planeerimisel, kas käesoleva aasta lisaeelarve kontekstis või järgnevate aastate eelarvetes. Mis valdkonnad selles kabinetimaterjalis käsitlusele tulevad? Viisade teema, mida me Välisministeeriumiga oleme väga põhjalikult käsitlenud. Soovime ka seda, et oleks võimalik laiendada soodusviisade andmist kogu Eesti territooriumil elavatele inimestele. Kindlasti tulevad jutuks infrastruktuuri arenguga seotud küsimused (ma mõtlen siin teedele, Interneti-ühendusele vajalikku raha). Loomulikult ei jää märkamata regionaalprogramm ega kultuurirahastus.

Esimees T. Varek
Aitäh! Hästi lühikene küsimus ja veel kiirem vastus härra ministrilt. Palun, kolleeg Tiit Niilo!

T. Niilo
Aitüma, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kas te kinnitate siin avalikkuse ees seda, mida te Setumaa asjatundjate komisjoni esimehena ütlesite komisjoni istungil, et te ei saa aru, mispärast peaks Setumaad toetama eriti jõuliselt, võrreldes Eesti teiste regioonidega?

Esimees T. Varek
Palun hästi lühike vastus, härra minister!

J. Õunapuu
Aitäh! Mina olen Eesti Vabariigi regionaalminister, pean Eesti regioone võrdselt kohtlema ja käsitlema ka Setumaad selles kontekstis võrdselt. On saartel oma eripära, on Ida-Virumaal oma eripära, kuid loomulikult on need meetmed, mis on praegu Setumaa arenguks planeeritud, erimeetmed. Selles osas olen teiega nõus, et Setumaad on ka Eesti Vabariigi valitsus käsitlenud kui erilist või erakordset territooriumi.

Esimees T. Varek
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna infotunni aeg on läbi. Aitäh Vabariigi Valitsuse liikmetele!

1. Eelnõude ja arupärimise üleandmine ning arupärimise tagasivõtmine

Esimees T. Varek
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 17. töönädala kolmapäevast istungit. Lugupeetud Vabariigi Valitsuselt olen valmis vastu võtma eelnõusid ja, lugupeetud Riigikogu liikmed, teilt olen valmis vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Vabariigi Valitsuse nimel Ülle Aaskivi!

Ü. Aaskivi
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm eelnõu. Esimene on rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on kaitseminister Jürgen Ligi. Valitsus esitab Riigikogu menetlusse ka otsuse "Eesti kodanike võitlusest Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise eest" eelnõu, ettekandja on samuti kaitseminister Jürgen Ligi. Valitsus algatab ühe päris pika pealkirjaga eelnõu, nimelt, autoriõiguse seaduse, patendiseaduse, kasuliku mudeli seaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse, mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, korruptsioonivastase seaduse, konkurentsiseaduse, karistusseadustiku, relvaseaduse, alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on justiitsminister Rein Lang.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Andres Herkel!

A. Herkel
Härra juhataja! Austatud kolleegid! Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon algatavad kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille sisu on väga lühike, konkreetne ja lakooniline: kandidaadina registreeritud isik ei või tegutseda valimistel vaatlejana. See vajadus on meie arust tingitud eeskätt omavalitsuste valimiste kontekstist. Kui väikeses omavalitsuses küllalt monopoolne tööandja, kelle juht, omanik või esindaja juhtub ka valimistel kandideerima, ikka valimisjaoskonnas kohal on, siis võib see toimida valimisagitatsioonina, et mitte öelda pideva meeldetuletusena alluvatele. Aga kindlasti tuleks sellisel juhul muuta valimisseadusi ühtlaselt ja see probleem mingisugusel moel on ka teistel tasanditel olemas. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Janno Reiljan!

J. Reiljan
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel ütles üks hea kolleeg mulle, et miks ma küll ei pöördu otse Eesti Panga juhtide poole. Ma teatan siis teile, et olen pöördunud nende poole kirjaliku küsimusega juba neli korda ja aprillis ka arupärimisega. Paraku lükati sellele arupärimisele vastamine edasi nii kaugele, et see oleks tulnud vastamisele järgmisel esmaspäeval, kui ma olen väliskomandeeringus, ja nii jääks see arupärimine vastamata. Sellega seoses võtan tagasi oma aprillis esitatud arupärimise Eesti Panga presidendile Andres Lipstokile ja annan sellesama arupärimise sisse tänase kuupäevaga, et ta saaks sügisel rõõmsalt ja väljapuhanult tulla selgitama Eesti Panga reservidega seotud küsimusi. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Rohkem kõnetooli ei soovita kasutada. Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli eelnõu. Kui need eelnõud vastavad Riigikogu kodukorra seaduse sätetele, siis juhatus võtab nad kolme tööpäeva jooksul töösse. Olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodukorra seaduse sätetele, siis esitame selle esimesel võimalusel adressaadile. Oleme tagasi võtnud ka ühe arupärimise.

2. Teated

Esimees T. Varek
Head kolleegid! Palun tähelepanu! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 5. juunil algatatud looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 5. juunil algatatud töötajate usaldusisiku seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Mark Soosaare ja Liina Tõnissoni 2006. aasta 5. juunil algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; rahanduskomisjoni 2006. aasta 5. juunil esitatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon (eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 2006. aasta 7. juuni kell 18). Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

3. Päevakorrast

Esimees T. Varek
Kolmapäevase päevakorra seitsmenda punkti arutelul, Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseaduse uuesti arutamisel, teeb põhiseaduskomisjoni ettekande komisjoni esimees Urmas Reinsalu ning väliskomisjoni ettekande komisjoni esimees Enn Eesmaa.

4. Otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine" eelnõu (901 OE) esimese lugemise jätkamine

Esimees T. Varek
Austatud Riigikogu! Juhataja kontrollis stenogrammi. Stenogrammis on, et juhataja eile lõpetas läbirääkimised. Me läheme täna edasi Riigikogu istungiga ja läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine" eelnõu 901. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletamine on salajane.Hääletustulemused Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid oli 1. Otsus on vastu võetud.

5. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE) esimene lugemine

Esimees T. Varek
Algab Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalministri!

J. Aab
Härra esimees! Austatud Riigikogu! Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine on tingitud peamiselt vajadusest viia lähteainetealane regulatsioon kooskõlla Euroopa Ühenduse õigusega ning laiendada narkomaaniaravi andmekokku kantavate isikute ringi kõigile Eestis ravitavatele isikutele. 18. augustil 2005. aastal jõustusid kolm Euroopa Liidu otsekohalduvat määrust lähteainete kontrolli valdkonnas. Siseriiklikes õigusaktides on kehtestatud regulatsioon lähteainete kohta, mis dubleerib Euroopa Liidu otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu vajab seadus muutmist. Kehtiv narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus sätestab volitusnormi narkomaaniaravi andmekogu asutamiseks. Eelnõuga muudetakse andmekogu eesmärki kahest aspektist lähtudes. Registreeritavate isikute ring ühelt poolt laieneb ja teiselt poolt kitseneb. Esiteks hakatakse andmekogusse registreerima ka välismaalasi, kes pöörduvad Eestis narkomaaniaravile. See on vajalik eelkõige raviteenuste mahu planeerimiseks. Teiseks, kui kehtiva seaduse kohaselt tuleks andmekogusse kanda kõik diagnoositud narkomaaniajuhud, siis muudatusest tulenevalt registreeritakse ainult need juhud, kui isik on pöördunud psühhiaatri poole ravi saamiseks. Narkomaaniaravi osutavate psühhiaatrite sõnade kohaselt ei ole sugugi mitte kõik isikud, kellel on diagnoositud psühhotroopsete ja narkootiliste ainete sõltuvus, huvitatud ravist, ning kuna tegemist on raviregistriga, pole põhjust selliseid juhte registrisse kanda. Kui patsiendil ravi vastu huvi puudub, ei ole võimalik temalt objektiivseid andmeid saada. Kuna sellised andmekogud ja isikuandmete kaitse tekitavad alati avalikku huvi, siis mõni sõna veel selle andmekogu kohta. Andmekogusse kogutavad andmed on vajalikud seetõttu, et annavad riigile olulist informatsiooni ravisüsteemis võetavate meetmete ja nende tõhususe kohta, samuti narkomaanide riskikäitumise ja sotsiaalse tausta kohta. Narkomaaniaravi andmekogu on isikustamata register ning isegi registripidaja ei tea, millise isikuga konkreetselt tegemist on. Selle tagab kõrgetasemeliste turvameetmetega kaitstud kodeerimissüsteem, kodeerimine toimub väljaspool registrit ning tagasikodeerimatud koodid võimaldavad ühe isiku kohta saadetud andmeid omavahel kokku viia, mitte aga isikut tuvastada. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu häälteenamus. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh, härra sotsiaalminister! Palun, kolleeg Kristiina Ojuland, protseduuriline küsimus!

K. Ojuland
Aitäh! Härra spiiker! Ma tahan protestida seda, et enne eelmist hääletust juhataja ei andnud kella. Kellaandmine on meil protseduuriliselt seadusega paika pandud, kindlasti ka selleks, et Riigikogu liikmed, kel parasjagu on mingi muu kohtumine väljaspool saali, jõuaksid hääletusele. Ma ei soovi seda hääletust tühistada, küll aga soovin protestida ja juhtida tähelepanu, et edaspidi niisuguseid asju ei juhtuks.

Esimees T. Varek
Aitäh! Juhataja andis enne vaheaja lõppu kaks minutit kella ja juhataja pidas seda kaheminutilist kellaandmist ka hääletamise kella andmiseks. Juhataja andis kella kaks minutit. Lugupeetud kolleegid! Kas on ettekandjale küsimusi? Palun, kolleeg Urmo Kööbi!

U. Kööbi
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kas ma sain õigesti aru, et mitte keegi ei tea, kes selle numbri taga selles registris on?

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Jah, tõesti, isegi registripidaja ei tea, kes konkreetselt selle kodeeringu taga on.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh! Austatud härra minister! Teie viibisite ka saalis enne eelmist hääletust, kas teie kuulsite kella või ei kuulnud?

J. Aab
Tänan küsimuse eest, aga see ei puuduta eelnõu teemat. Nii et ma jätan sellele küsimusele vastamata.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Urmo Kööbi, teine küsimus!

U. Kööbi
Aitäh! Lugupeetud minister! Kas siis tegelikult on kaks registrit? Sest vahel on ju vaja teada ka, kas see inimene kõlbab ametikohale või mitte.

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Nagu ma ka tutvustuses rõhutasin, on see raviregister. Sellel registril, andmekogul, ei ole sellist eesmärki, et tuvastada isikuid, kes narkomaaniaravil viibivad, vaid see on raviregister, mis annab teistsugust informatsiooni ravi korraldajale, riigile, mitte informatsiooni isiku kohta, vaid üldistatud informatsiooni.

Esimees T. Varek
Aitäh, härra sotsiaalminister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Nelli Kalikova!

N. Kalikova
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas seaduseelnõu 899, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 29. mail ja 6. juunil. 29. mail osales istungil üheksa sotsiaalkomisjoni liiget. Kutsutud olid Sotsiaalministeeriumi nõunik Aleksander Korolkov, asekantsler Ivi Normet, ravimipoliitika üksuse peaspetsialist Signe Raudleht ja õigusnõunik Reet Kodu. Ülevaate seaduseelnõu 899 kohta tegi Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Ivi Normet. Seaduse muutmine on tingitud uute Euroopa Liidu õigusaktide otsekohaldumise vajadusest lähteainete kontrolli valdkonnas. Lisaks laiendab eelnõu narkomaaniaravi andmekogu eesmärki, kehtestades nõude, mille kohaselt narkomaaniaravi andmekogus registreeritakse kõik Eestis diagnoositud ja ravil olevad narkomaaniajuhud, sealhulgas välismaalaste narkomaaniajuhud. Seadusega luuakse eeldused narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete illegaalse käibe piiramiseks ja käibe üle kontrolli tõhustamiseks, kõrvaldades vastuolud Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega. Komisjon otsustas saata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 899 Riigikogu täiskogu saali esimeseks lugemiseks 6. juunil. Kuna see kandus tänasesse päeva, siis see toimub täna, 7. juunil. Poolt oli 9 komisjoni liiget, vastuolijaid ei olnud, erapooletuid ei olnud. Riigikogule tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esialgu 7. juuni kell 12. Poolt oli 9 komisjoni liiget, vastuolijaid ei olnud, erapooletuid ei olnud. 6. juunil arutas sotsiaalkomisjon seda seaduseelnõu teist korda. Komisjon otsustas saata seaduseelnõu 899 teisele lugemisele 13. juunil 2006 (poolt 9, vastu 0, erapooletuid 0) ja juhul kui 13. juunil teine lugemine lõpetatakse, siis teha 15. juunil kolmas lugemine ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta (poolt 9, vastu 0, erapooletuid 0).

Esimees T. Varek
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas lugupeetud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 899 esimene lugemine on lõpetatud ja määran eelnõu 899 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni k.a kell 9.

6. Sotsiaalhoolekande seaduse, käibemaksuseaduse, rahvatervise seaduse, riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (918 SE) esimene lugemine

Esimees T. Varek
Algab Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, käibemaksuseaduse, rahvatervise seaduse, riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalministri!

J. Aab
Härra esimees! Austatud Riigikogu! Käesoleva seaduseelnõu eesmärk on sotsiaalhoolekande teenuste kvaliteedi parandamine nõuete kehtestamisega nii teenusele kui ka teenuse osutajale. Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduses kahe uue sotsiaalteenuse regulatsioon - asenduskodu teenus ning lapsehoiuteenus. Nii sisuliselt kui ka mõistena on uus teenuseliik lapsehoiuteenus, asenduskodu teenus on praegune lastekodudes pakutav hoolekanne. Asenduskodu teenus on pikaajaliselt toiminud lastekodu teenusena, millele on seni nõuded kehtestatud peamiselt määruste tasandil. Eelnõus on nõudeid täpsustatud ja suurem osa neist on kehtestatud seaduse tasandil. Lapsehoiuteenuse kui sotsiaalteenuse puhul kehtestatakse käesoleva seadusmuudatusega nõuded lapsehoiuteenuse pakkujatele, lapsehoidjatele ning lapsehoiuteenuse osutamisele. Teine suurem muudatus eelnõus on see, et kehtestatakse tegevuslubade järelevalve regulatsioon. Kehtestamise eesmärk on tagada teenuste järjepidev arendamine vastavalt kliendi ja sihtpiirkonna vajadustele ning tagada seeläbi teenuse kasutajate rahulolu ja õigused ning optimaalne inim- ja finantsressursside kasutamine asenduskodu teenuse ja lapsehoiuteenuse osutamisel. Veel üks suurem muudatus käesolevas seaduseelnõus on kohaliku omavalitsuse kohustuste täpsustamine isikule abi osutamisel, selgemini tuuakse sisse isiku vajaduste hindamine ja vajadustest lähtuva abi osutamine juhtumikorralduse põhimõttel. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Riigikogu liikmetel on ministrile küsimusi. Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

K. Pärnits
Aitäh! Austatud minister! Teenustele üksnes uute nõuete juurdekirjutamine annab nii lastekodu kui ka lapsehoiuteenuse puhul inimestele praktikas väga vähe juurde. Üks väheseid positiivseid asju, mis see eelnõu endaga kaasa tooks, on see, kui me riiklikult tõepoolest rahastaksime nende laste hoidu, kellel on puuded. Selle kohta ma tahangi küsida. Ka see on siin seaduses väga ebamääraselt reguleeritud. Siin on öeldud, et lapsehoiuteenust puuetega laste vanematele rahastatakse üksnes juhul, kui riigieelarves on võimalusi. Võib-olla te, härra minister, ütlete, mitu puudega lapse vanemat järgmisel aastal saab seda teenust riigi poolt.

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Siin sisaldus, julgen öelda, mitu küsimust. Esimene väide, hea küsija, on see, et on kehtestatud nõudeid teenuste kvaliteedile, aga üksinda sellega teenust võimalik parandada ei ole. Muidugi ei ole, peavad kaasnema ka ressursid: rahalised ressursid, inimressursid. Ma saan öelda, et Sotsiaalministeeriumi eelarves, riigi eelarvestrateegias on planeeritud tõhus ressursikasv järgnevateks aastateks, mis arvestab lastekodude kasvatajate palka, tegevuskulusid ja järgneva rahastamisperioodi investeeringuid. Mis puudutab sügava ja raske puudega lapse hoiu osalist finantseerimist, siis kuna järgmise aasta eelarve on vastu võtmata, ei ole siin täpseid numbreid. Samas oleme eelarvestrateegias teatud summadega arvestanud. Teatud mahus see tuleb, ka seletuskirjas on toodud teatud numbrid välja, see maht on siia arvestatud.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Katrin Saks!

K. Saks
Aitäh! Austatud minister! Selle seadusega saavad lastekodudest lastele asenduskodud. Mis on selle põhjuseks? Iseenesest see nimi võib-olla ei olegi nii tähtis, aga nimel on ikkagi üsna sümboolne tähendus. Mis poolest see nimi on parem kui väga hästi keelepruuki juurdunud "lastekodu"?

J. Aab
Tänan! Hea küsija! Jah, ega see ei ole ainult nimevahetus, vaid nimevahetus sisaldab ka teatud kvaliteedi paranemist. Teisest küljest tähendab see seda, et filosoofiliselt tulebki vaadata lastekodule nagu asenduskodule, mitte kui püsivale elamiskohale lapse jaoks. Tuleb kasutada kõiki võimalusi, pakkuda eri variante. Ka asenduspere on meil uus nimetus hoolde- ja kasuperedele. Seal on sügavam filosoofiline tähendus.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Urmo Kööbi!

U. Kööbi
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma küll arvan, et laste hoidmise teenust, mis sisuliselt on lasteaia- või sõimeteenus, ei peaks reguleerima sotsiaalhoolekande seadusega, seda võiks hoopis koolieelse lasteasutuse seaduse kaudu teha. Aga te ütlesite oma tutvustuses, et see parandab teenuse kvaliteeti. Ma küll kahtlen selles. Kes tegeleb kas või hooldaja või tema perekonnaliikme tervisliku seisukorra kindlakstegemisega, sest see hoidmine võib toimuda ka seal, kus elab kogu pere? Kas jällegi pannakse kohustus perearstile?

J. Aab
Tänan küsimuse eest! See tervisekontroll, mis puudutab lapsehoidjat ja tema perekonda, sisaldub nendes nõuetes. Samad praktilised nõuded, mis on lasteaiakasvatajal, et tuleb tuberkuloosi suhtes kontrollida, on ka lapsehoidjal. Mis puudutab seda, kas seda ei peaks reguleerima alushariduse kaudu, siis lasteaed on siiski lasteaed, see on alusharidusasutus ja sellele kehtivad oma nõuded. Lapsehoiu puhul on kaks võimalust. On võimalik seda teha peres, kus on ees teatud piir, kui palju seal lapsi võib hoida, ja võib hoida ka selleks kohandatud kohas ehk need tingimused on ka rangemad, seal võib olla kuni kümme last. Sellega on arvestatud.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Ela Tomson!

E. Tomson
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra sotsiaalminister! Minu küsimus puudutab eelnõu seda osa, mis kõneleb puuetega laste hooldamisest, ja neid 3300 Eesti last, kellel on õnnetus elada raske või sügava puudega. Eelnõu seletuskirjas on üsna täpselt välja arvestatud selle 168 tunni maksumus, mida riik oleks nõus eelnõu kohaselt kinni maksma, ja on öeldud, et on lähtutud tunnihinnast 14 krooni. Samas loeme siit, et hooldaja või hoidja peab olema kutsetunnistusega ja tal peavad olema teatavad oskused. Terve lapse hoidmiseks on praeguses Eestis väga raske leida lapsehoidjat tunnihinnaga alla 25 krooni. Millest selle 14 krooni arvestamisel on lähtutud?

J. Aab
Aitäh küsimuse eest! Kogu seletuskirja loogikas ei ole ju mõeldud seda, et see makstakse 100%. See on toetus selle teenuse ostmiseks lapsevanemale, kellel on raske või sügava puudega laps. On võetud teatud tase. Kindlasti ei ole see piisav. Ka mina ütlen, et see 168 tundi on ju üks nädal, aga see on ainult algus. Ma loodan, et edaspidi leitakse vahendeid, et määra tõsta.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Marko Pomerants!

M. Pomerants
Aitüma, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Kas te ei leia, et teil on siin kõigepealt üks suur segadus mõistetega? Kui me räägime sellest, et on tegemist lapsehoiuteenusega, siis riigi rahastatava lapsehoiuteenuse puhul räägime me lapsehooldusteenuse vajadusest, mis on õige. Kas ei oleks korrektsem jäädagi selle juurde, et tegemist on lapsehooldusteenusega (see on tõesti valdkond, mis tahaks reguleerimist, kuna riik on sellesse valmis osaliselt panustama), ja seda lapsehoiuteemat siia üldse mitte tuua? Mis see siis nüüd tegelikult on?

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Põhimõte, miks siin see regulatsioon on, on see, et saaks kehtestada mingid minimaalsed nõuded sellele teenusele, et see oleks kvaliteetne ja ka omavalitsused saaksid toetada lapsehoiuteenust, kus taga on kvalifitseeritud lapsehoidja ja kus on loodud teatud tingimused. Sellise võimaluse see regulatsioon omavalitsustele ka annab. See ei ole mingi kohustus omavalitsustele, vaid see on üks võimalus, eriti seal, kus kõiki lapsi ei suudeta lasteaiakohaga kindlustada.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Väino Linde!

V. Linde
Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma vaatasin seletuskirjast, et lühendatakse ka isiku nõusolekuta hooldamise tähtaega hoolekandeasutuses. Sellest tulenevalt on selle eelnõuga üritatud muuta ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 538 lõiget 2, et isikut ei või kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest alates. Teistsugune olukord olevat vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Milles see praktika seisneb ja millest see lühendamise vajadus tegelikult tuleneb?

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Mis puudutab kohtupraktikat, siis on konkreetne kohtujuhtum, mis on leidnud lahenduse ja otsuse. Sellest tuleb kindlasti ka meil oma seaduste puhul lähtuda. Lisaks sellele on õiguskantsler sellele tähtajale viidanud. Sellepärast on see õiguskantsleri ettepanekul siia sisse toodud.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Kadi Pärnits, teine küsimus!

K. Pärnits
Aitäh! Ega ma ei saanud teie käest vastust oma esimesele küsimusele, mitmele puudega lapse vanemale te järgmisel aastal osaliselt seda lapsehoiuteenust kompenseerite. Tulenevalt sellest soovite te reguleerida kohe ära ka lapsehoiuteenuse järjekorra, et lastevanemad paneksid ennast maavanema juures järjekorda lapsehoiuteenuse saamiseks. Nüüd ma küsingi teie käest: mis alusel maavanem hakkab lapsi sinna järjekorda panema? Kas jälle selsamal põhimõttel, nagu te lasteaedadegi puhul panete lastevanemaid järjekorda, et kes ees, see mees, kes varem öösel või hommikul tuleb, see järjekorda saab? Palun vastust!

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Üldiselt on silmas peetud ikkagi seda, et kõik lastevanemad, kes seda piiratud osalist toetust lapsehoiuteenuse rahastamisel taotlevad, mis puudutab riigivahendeid, peaksid seda ka saama. Tõesti, jutt ei ole ju väga pikkadest perioodidest või väga paljudest tundidest, kui me esialgu näeme võimalust seda eelarvest rahastada. Kui võimalused paranevad, eks siis rahastame rohkem.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Katrin Saks, teine küsimus!

K. Saks
Aitäh! Kui kõik peaksid seda teenust saama, nagu austatud minister ütles, kas siis on ikka mõttekas seaduse tasandil reguleerida järjekorda või kirjutada seadusesse paragrahv, mis juba ette sätestab järjekorra olemasolu, riigi rahastatava lapsehoiuteenuse järjekorra? Kui vaatame lasteaedu, siis on teada, et pooltes on järjekorrad olemas. Aga seadus seda ei sätesta. Võib-olla oleks see ikkagi mingi alama astme akti reguleerimisala.

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Tegelikult jah, nagu ma juba selgitasin, ega ei ole peetud silmas seda, nagu juhtub lasteaedade puhul, et pannakse järjekorda siis, kui laps sünnib. Tegelikult on silmas peetud seda, et vajaduse teadasaamiseks ja teenuse osutamise lepingute sõlmimiseks on vaja seda teada. Kuskil ei ole ju öeldud, et seda järjekorda hoitakse lõpmatult üleval. Aga põhimõtteliselt olen nõus, et just nimelt sellist muudatust võiks siin kaaluda, et viia see alama astme aktidesse.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

H-V. Seeder
Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab ka seda, et lastekodud nimetatakse ümber asenduskodudeks. Te väitsite, et sellel on sügavam filosoofiline tagapõhi, millest mina teie selgituste põhjal küll aru ei saanud. Aga ma küsingi üle. Kas ei ole mitte nii, et "lastekodu" on määratlusena ja nimetusena siiski täpsem kui "asenduskodu"? Sellepärast, et meil on sellistes kodudes nii lapsed, puuetega inimesed kui ka eakad inimesed, meil olemas on hooldekodud, rahvasuus ka vanadekodud, ja "lastekodu" iseloomustab väga täpselt, et seal on eelkõige lapsed. "Asenduskodu" on ebatäpne ja võib-olla lausa eksitav nimetus. Miks ikkagi seda asenduskodu terminit kasutada, mida võib rahulikult kasutada ka puuetega inimeste ja eakate puhul ja mis sugugi ei ava sisu, et tegemist on lastekoduga?

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Nendes küsimustes olen ma veidi teisel arvamusel. Asenduskodu mõiste peaks tegelikult sisu paremini määratlema. Kui me räägime lastekodust, siis järeldus on see, et see laps läheb sinna kodusse ja elab seal seni, kuni ta täiskasvanuks saab. Asenduskodu tähendab, et aeg on piiratud. On erinevaid variante: kas see laps saab minna oma bioloogilisse peresse tagasi, kas ta läheb asendusperesse, kas ta adopteeritakse. Nõukogude ajast on olnud selline lähenemine, et lastekodu ongi see, kuhu laps paigutatakse, ja ta elab seal, kuni ta ükskord saab täiskasvanuks, lõpetab kooli ja siis saab ellu astuda. Asenduskodu põhimõte ongi sisuliselt teine mõiste ja ka teenuse korraldamise kvaliteet või sisu muutub. Me teame, et Eesti lastekodud on enamikus läinud üle peresüsteemile. Ka siin seaduses on kirjeldatud, et lastekoduperedes kasvavate arv peab järk-järgult vähenema ehk siis lastekodutöötaja, kasvataja, saab teha vähemate lastega sisulisemalt ja paremini tööd.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Ela Tomson, teine küsimus!

E. Tomson
Tänan väga, härra juhataja! Härra minister! Ma tulen taas tagasi sügava ja raske puudega lapse hooldusteenuse rahastamise juurde. Teie eelnõu juurde on lisatud üks tabel ja üks arvutus, kus on öeldud, et neile 3300 lapsele vajamineva, nagu te ütlete, osalise hooldamise maksumus on 7 761 600 krooni, samas all on järgmine tabel, kus on öeldud, et see vajadus on jaotatud kolme aasta peale, 2007-2009. Kes hakkab otsustama, milline osa neist lastest saab selle hoolduse järgmisel aastal, milline ülejärgmisel ja milline kahe või kolme aasta pärast? Kuidas sellest aru saada, kui näiteks 2007. aastal äkki kõigi nende laste vanemad tunneksid huvi selle teenuse vastu?

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Kindlasti ei ole peetud silmas, nii nagu ma siin juba enne ütlesin, et peab järjekorda panema ja kolm aastat ootama. Soov on katta kõik taotlused, mis esitatakse, ja tõenäoliselt me seda katta suudame, aga kindlasti ei ole seda situatsiooni, et kõik puuetega laste vanemad eri põhjustel seda korraga ja kindlasti tahavad kohe saada.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor
Tänan! Minu küsimus on ka asenduskodu, lastekodu teemal. See muudatus, kui ta oleks sisuline, peaks olema ka siin eelnõus kuidagi kaetud. Praegu on teatavasti üks tõsisemaid probleeme see, mis saab vanemliku hoolitsuseta jäänud lastest, kes lastekodus üles kasvavad, kui nad enam ei ole lapsed. Teatavasti sellest n-ö päriskodust me oma lapsi enne välja ei saada, kui nad ei ole jalgu alla saanud. See seadus siin ühtegi lahendust ei too. "Lastekodu" asendamine sõnaga "asenduskodu" on selles mõttes minu meelest veel liiga varajane. Kas siin on ka kavas mingeid muudatusi ja miks ei ole neid tehtud? See on üks kõige tõsisemaid probleeme.

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Vastuseks võin öelda, et see temaatika, mis puudutab lastekodulaste elluastumist (avaldan tunnustust küsimuse eest), on aktuaalne ja see on n-ö kinga pitsitav teema. Võin minagi möönda, et kui laps kodust läheb, siis tema käekäiku jälgitakse palju pikemalt kui selles vanuses, kui lastekodust minnakse. See teema on olnud arutlusel kohalike omavalitsustega. Laps ju läheb mingisse konkreetsesse omavalitsusse, omavalitsus peab ta kindlustama elamispinnaga. Kõige loogilisem oleks jälgida tema käekäiku ja nõustada teda, aidata edaspidi just nimelt selle omavalitsuse sotsiaaltöötaja kaudu. Sellest on juttu olnud, midagi konkreetselt veel sätestatud ei ole ja siia ka midagi praegu kahjuks kirja panna ei saa.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Avo Üprus!

A. Üprus
Tänan väga! Härra minister! Te olete plaaninud see seaduseelnõu jõustada augustis 2006. Mulle tundub, et see ei ole eriti realistlik lähenemine. Teiselt poolt, kuna seaduseelnõu vajab veel nii palju tööd, siis võtab see ilmselt rohkem aega. Teiseks, ma näen, et tabelis 3 seletuskirja leheküljel, mis kannab kahte numbrit - 36 ja 53, on praegused laste riikliku hoolekande pearaha tegelikud suurused vanusegruppide kaupa. Sinna on lisatud, et täpsed numbrid tõusu ulatuse kohta on võimalik välja öelda 2006. aasta esimese kvartali lõpuks, kui valmib teenuse standard. Järelikult, selle eelnõu esitamisel parlamenti ei ole ilmselt veel arvestatud selle teenuse standardiga, kui siin on niisugune viide. Kas see teenuse standard on olemas, kust seda näeb, mida ta sisaldab, millal ta tuleb ja millised numbrid pärast selle standardi kehtestamist võiksid selles tabelis olla?

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Need sätted, mis puudutavad lapsehoiuteenust, oli tõesti plaanis jõustada 1. augustist, kuna osa omavalitsusi on teinud ettevalmistusi ja tahaksid neid rakendada. See on võib-olla kõige tõsisem väide selle poolt, et üritada võimalikult kiiresti rakendada. Kõik teised sätted peaksid rakenduma 1. jaanuarist 2007 ja selleks on piisavalt aega ettevalmistusi teha. Mis puudutab konkreetseid standardeid, siis kvaliteedi standard on siin kirjeldatud, sellele lisanduvad alamaktid. Mis puudutab raharessursse, siis kulumudel on põhimõtteliselt välja töötatud. Kulumudel tähendab muidugi seda, et me ei suuda kulumudelit kohe ja järsku katta ei järgmisel aastal, ei ülejärgmisel aastal. Kuid riigi eelarvestrateegias on planeeritud päris tõsine ressursside tõus aastateks 2007-2010. Selle perioodi lõpuks tuleks jõuda olukorrani, et need kulud on kõik kaetud. Praegu on see, julgen küll öelda, alarahastatud.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Urmo Kööbi, teine küsimus!

U. Kööbi
Aitäh! Lugupeetud minister! Ma pöördun mõistete juurde. Hooldus ja hoidmine on siiski kaks eri asja. Aga eelnõus on neid termineid täiesti suvaliselt kasutatud ja see teeb mõistmise väga raskeks. Kui võtame näiteks sellelsamal esimesel leheküljel § 1116, siis selle järgi on võimalik saada lapsehoiuteenust riigi rahaga. Aga ma arvan, et saada võib ainult hooldust ning vaid sügava ja raske puudega lapse korral on see raha riigi poolt saadav. Pealkiri räägib hoidmisest, aga sisu hooldusest. See küll omavahel kokku ei sobi. See jätab niisuguse mulje, et siia on see hoidmine lihtsalt kuidagipidi ära peidetud.

J. Aab
Tänan küsimuse eest! See hooldus toimub lapsehoiuteenuse raames. Hooldusteenuste juures on just välja toodud see, millised tingimused on vaja täita, et lapsehoiuteenust ja selle kaudu raske või sügava puudega lapse hooldust saada.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Jarno Laur!

J. Laur
Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tulen ka korra asenduskodu mõiste juurde. Ma usun, et te olete täiesti siiras, kui te ütlete, et "lastekodu" ja "asenduskodu" ei ole sünonüümid, et "asenduskodu" on õigem mõiste. Paraku tekib mõiste selgus ju sellega, kuidas avalikkus üht või teist sõna sisustab. Kui "lastekodu" on sisseharjunud termin, siis "asenduskodu" võib paljudel viia mõtte hoopis hotellile või ühikale, mis ilmselgelt ei ole õige. Enamik lastekodusid või väga paljud neist elavad suuresti annetustest. On arusaadav, kui Nõmme väikelastekodule inimesed härdas meeles annetusi teevad. Kas te kujutate ette, et näiteks Nõmme väike asenduskodu saaks sama palju annetusi kui Nõmme väikelastekodu?

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Nagu ma rõhutasin, ei ole see lihtsalt mõiste muudatus, sellele nn asenduskodule on kehtestatud ka kvaliteedi suhtes kõrgendatud nõudmised. Riik on sellega võtnud kohustuse (kuna seda rahastab ju riik) rahastada seda sellisel tasemel, et ta vastaks kvaliteedile, mis on seadusesse sisse kirjutatud.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

H-V. Seeder
Aitäh! Austatud minister! Ma küsin jällegi nimetuse kohta. Ma ei saa absoluutselt teie selgitustest aru. Kõigepealt, minu arvates ei ole see küll õige, et lastekodu oleks lapsele justkui midagi igavest. Lastekodust saab samamoodi lapsendada, saab leida hoolduspere. Nii et need võimalused on ka lastekodus olemas. Teiseks, kuidas see parandab kvaliteeti, kui me nimetame lastekodu ümber asenduskoduks? Siis kvaliteet iseenesest kindlasti ei parane. Ma ei arva, et kui me Vabariigi Valitsuse nimetame asendusvalitsuseks, et siis hakkaks meil riigis paremini minema. Mis puudutab kvaliteedinõudeid, siis ka lastekodudele saab seadusega kehtestada kõrgemad kvaliteedinõuded, selleks ei ole vaja neid ümber nimetada asenduskodudeks. Mulle jääb ikkagi segaseks, mispärast on see n-ö ebakonkreetsem ja eksitavam "asenduskodu" parem kui täpselt määratlev "lastekodu".

J. Aab
Aitäh! Järelikult oleme selle asenduskodu nimetuse suhtes jätkuvalt eri meelt. Tahan öelda, et nimetus "asenduskodu" üksinda ei tee sisu paremaks, selge see. Seda olen ma siin ju pidevalt rääkinud, et eelnõu sisu, nõuded teenuse kvaliteedile, mida seal pakutakse, see on see, mis muudab sisuliselt asja.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

T. Velliste
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Te ütlesite, et selle asutuse töö sisu on muutunud. Aga sisu muutub ju ühiskonnas kogu aeg, kõikides asutustes. Ka kooli töö sisu muutub iga aastaga, aga sellegipärast ei taheta kooli ümber nimetada haridusteenuse jaotuspunktiks, vaid kool jääb ikka kooliks. Kas siin ei ole tegemist lõivu maksmisega poliitilisele korrektsusele, mis on hakanud viimasel ajal levima? Paljud eestlased ei julge enam "neeger" öelda, vaid ütlevad "mustanahaline". Kas see ei ole, ütleme, selle ilmingu osa?

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Kuid ma tõesti ei jaga seda seisukohta. Ma näen, et asenduskodu mõistel on ka teistsugune sisu.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Avo Üprus, teine küsimus!

A. Üprus
Aitäh, härra juhataja! Kas me anname selle seaduseelnõuga, härra minister, rohelise tee kõikvõimalike eraasenduskodude tekkimisele ja seega anname riigi funktsioonid osaliselt üle eraettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on seal loetelus näidatud, samuti osaühingutele ja aktsiaseltsidele?

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Hoolekande kontseptsioonis, mis on pikaajalisem dokument ja millest Sotsiaalministeerium oma töös lähtub, on suund võetud sellele, et kõik, mis puudutab laste hoolekannet, võiks olla kohaliku omavalitsuse funktsioon, nii nagu haridus, nii nagu muud lastele pakutavad teenused. Ei ole ju saladus, et ka paljud praegused lastekodud on juba omavalitsuste omanduses. Meie näeme küll, et põhiline asenduskodu omanik on kohalik omavalitsus. Kuna see funktsioon läheb omavalitsusele, siis omavalitsus saab otsustada, muidugi paindlikult, kas ta peab seda asutust ise või ostab ta seda teenust.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

E. Nestor
Aitäh! Härra minister! Vabandust, mu teine küsimus on natuke inetu! Kas on veel kavas luua uusi sotsiaalteenuseid, millega ei kaasne rahastamist, aga millega kaasneb õigus maavanema juures ennast järjekorda panna?

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Ma juba mainisin, et tegelikult luuakse ikkagi üks võimalus lapsehoiuks ja põhiliselt just selles vanuses lastele, kelle vanemad sooviksid minna tööle, aktiivselt elus osaleda. Kahjuks on tõesti situatsioon, et kõik omavalitsused ei suuda praegu lapsi kindlustada sõime- või lasteaiakohtadega. See on lisavõimalus kaalumiseks omavalitsusele, keegi seda kohustust peale ei pane.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Sven Mikser!

S. Mikser
Aitäh! Austatud härra minister! Me oleme tunnistajaks võrdlemisi huvitavale semantilisele vaidlusele terminite üle. Teie väidate, et lastekodu tähendab midagi igavest või vähemalt midagi, kus laps viibib kindlasti kuni täisealiseks saamiseni. Saali küsijate enamus seda arvamust, tundub, ei jaga. Järelikult on tegemist teie subjektiivse tundmusega. Samas kolleeg Jarno Laurile vastates te ütlesite, et sellega kaasneb kvalitatiivne muudatus ehk esitatakse karmimad nõuded. Selgitage meile, miks ei ole võimalik neid rangemaid standardeid või kvaliteedinõudeid kehtestada juhul, kui me lastekodu edasi lastekoduks nimetame.

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Siin Riigikogu saalis ja Riigikogu menetluses peab selguma tõde. Kui Riigikogu liikmed teevad muudatusettepaneku ja leiavad, et lastekodu mõiste on õigem, ja see leiab siin enamuse poolehoiu, kuidas mina sellele vastu saan olla. Ma tahan rõhutada sisu. Me oleme praegu keskendunud vaidlusele nimetuse üle. Tahan rõhutada, et eelnõus on tegelikult ette nähtud uus ja parem sisu selle asutuse jaoks ning sellega kaasneb ka parem rahastamine.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Jarno Laur, teine küsimus!

J. Laur
Aitäh! Lugupeetud minister! Tahangi nüüd sisu kohta küsida. Küsimus puudutab nõudeid asenduskodu kasvatusala töötajatele, mis on sätestatud §-s 159. Kui hiljuti tuli justiitsminister välja tõsise algatusega luua n-ö pedofiilide register, siis paraku näiteks selles seaduseelnõus ei ole mitte mingit tausta kontrolli ega selliseid nõudeid töötajakandidaatidele esitatud. Kas te olete kaalunud selliste nõuete sissepanemist, et isikud, kes on näiteks süüdi mõistetud pedofiilias, ei saaks töötada sellises ametis, või mis kaalutlustel neid nõudeid siin ei ole?

J. Aab
Tänan küsimuse eest! Olemasolevas õigusruumis on see suhteliselt keeruline. Ka komisjonis leidis see teema mõttevahetust. Ma ei oska küll täpselt juriidilisi nüansse kommenteerida. Te teate, et karistus ju teatud ajal aegub. Aga ka mina olen nõus, et niisugustel juhtudel, nagu te siin välja tõite, peaks olema tõsisem kaalutlus. Võib-olla tuleks mõelda selle peale, kas seda seadust annab mingi sellise nõudega täiendada. Olen ettepanekute eest tänulik.

Esimees T. Varek
Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra sotsiaalminister! Palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Kaarel Pürgi!

K. Pürg
Austatud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalhoolekande seaduse, käibemaksuseaduse, rahvatervise seaduse, riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 918 menetleti sotsiaalkomisjonis kahel korral. Erakorralisel istungil neljapäeval, 1. juunil osalesid komisjoni liikmed ja Urmo Kööbi, kes asendas Marko Pomerantsi, puudusid Jaanus Tamkivi ja Peeter Tulviste. Sotsiaalministeeriumi esindasid õigusosakonna õigusnõunik Kristi Nikolajeva ja Tarmo Kurves, kes hoolekande osakonna nõunikuna andis põhjaliku ülevaate asenduskodu teenuse ja lapsehoiuteenuse kohta. Komisjoni liikmed esitasid küsimusi seaduseelnõu kohta ning väljendasid muret küllaltki mahukas eelnõus peituvate probleemide pärast. Tunti muret, kas eelnõu annab võimaluse alushariduse omandamiseks, kas juhtumikorraldus ei nõua lisavahendeid, milline on omavalitsuste seisukoht jne. Sellepärast otsustas sotsiaalkomisjon oma järgmisel istungil ära kuulata ka sotsiaalministri. Komisjon otsustas saata sotsiaalhoolekande seaduse, käibemaksuseaduse, rahvatervise seaduse, riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 918 Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele 6. juunil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Kahjuks on 6. juunist tänaseks saanud seitsmes kuupäev, aga see ei olene meist. Poolt oli 7 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid polnud. Ettekandjaks kinnitati sotsiaalminister Jaak Aab ja komisjoni ettekandjaks siinesineja samade hääletustulemustega. Tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni k.a kell 13. Hääletustulemus: poolt 5, vastu 1, erapooletuid 0. Samuti otsustati küsida Riigikogu kultuurikomisjonilt arvamust uue sotsiaalteenuse liigi lapsehoiuteenuse kohta ja pöörduti eelnõu analüüsiks Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna poole. Otsustati jätkata arutelu 5. juuni komisjoni istungil, kuhu otsustati kutsuda ka rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. 5. juuni istungil osalesid kõik komisjoni liikmed, Sotsiaalministeeriumist osalesid sotsiaalminister Jaak Aab, asekantsler Riho Rahuoja, nõunik Aleksander Korolkov, õigusnõunik Kristi Nikolajeva, sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Evelyn Hallika, hoolekande osakonna nõunik Tarmo Kurves ja rahvatervise osakonna peaspetsialist Tiina Paldra. Istungil osalesid ka rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, rahvastikuministri büroo esindaja Erika Vahtmäe, Eesti Puuetega Inimeste Kojast Külli Urb ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu büroost Tiina Üksvärav ja Taimi Saarma. Jätkati eelnõu 918 arutelu. Lisateavet lapsehoiuteenuse ja asenduskodu teenuse kohta andsid sotsiaalminister Jaak Aab ja asekantsler Riho Rahuoja. Arutelust võtsid osa ka rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ja teised kohalviibijad, kes avaldasid oma seisukohad selles küsimuses. Ka komisjoni liikmed esitasid küsimusi ja avaldasid arvamust lapsehoiuteenuse ja asenduskodu teenuse kohta. Kindlasti on eelnõu võimalik parandada ja sellepärast on kõik asjalikud ettepanekud teretulnud. Sellega lõpetan.

Esimees T. Varek
Aitäh! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Palun, kolleeg Marko Pomerants!

M. Pomerants
Aitüma! Te ütlesite oma ettekandes, et seda eelnõu on võimalik parandada ja kõik asjalikud ettepanekud on teretulnud. Miks teie arvates on selle eelnõu menetlemisega nii kiire, et nende asjalike ettepanekute esitamiseks on meil aega täpselt homse keskpäevani? Keegi ei kahtle, et siin on asjalikke momente, aga see tahakski tõepoolest mõistlikku arutamist.

K. Pürg
Aitäh küsimuse eest! Olles sotsiaalkomisjonis olnud kolm aastat, on mu kogemus küllaltki, võib öelda, pikaajaline. Ma mäletan, et kui teie olite ministriks, ka siis millegipärast enne seda, kui lõppes tööperiood, ilmus massiliselt eelnõusid, mis vajasid kõik küllalt kiiret menetlemist. Kahtlemata on siin üks põhjus see, et käib järgmise aasta eelarveks valmistumine ja kui me seda seadust vastu ei võta, siis võib rahastamisega tekkida probleeme. Seda te teate väga hästi ise ka.

Esimees T. Varek
Palun vabandust! Avo Üprusel ei ole võimalik rohkem küsida. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Kaarel Pürg! Kas lugupeetud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Marko Pomerantsi Res Publica fraktsiooni esindajana!

M. Pomerants
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mõtlesin eile õhtul oma asenduskodus, mille Riigikogu Kantselei on mulle võimaldanud, tegelda veidikene asendustegevustega, mõtlesin, milliseid sotsiaalhoolekandeteenuseid saaks veel juurde luua. Ma mõtlesin, et üks võimalik sotsiaalhoolekandeteenus võiks olla abielu, sest tegemist on kahe inimese abistamisega. Võiksime luua siis ka kodule standardi ja vaadata, kes abiellu astuda võivad ja kuidas see kõik peaks välja nägema. Aga see selleks. Kindlasti on tegemist sellise seaduseelnõuga, kus on ka elluviimist väärivat. Aga ma alustan küsitavast poolest. Mõisted on segased. Räägime riigi poolt tasustatavast lapsehoiuteenusest, mis on küll mõneti pigem lapsehooldusteenus. Juba me saimegi teada, et ega see nüüd päris tasuta ka ei ole, et 14 krooni eest päris tasuta ikka asja ei saa. Olemegi jõudnud tasuta koolitoiduni, mis ei maksa 10 krooni, maksab veidi rohkem, aga 10 krooni me anname. Nii et, lugupeetud puuetega inimeste organisatsiooni inimesed, olge valvsad, ärge oma ootusi liiga kõrgeks ajage! Nii nagu minister siin ütles, et jalg pigistab kinga, nii tundub, et ongi niipidi, mitte vastupidi, et king pigistab jalga, asjad on veel küllaltki segased. Mis puudutab seda ootust, siis ma võtan lahjemat sorti mürki, aga selle teenuse ootus on kõigil nendel 3000 lapsevanemal oma lapse suhtes. Ma arvan, et peaaegu igasse rehabilitatsiooniplaani see teenusevajadus ka kirja saab ja pole ühtegi põhjust sellest keelduda. Siinjuures on väga naljakas näha, et me hakkame sellega kuidagi jupikaupa peale ja tekitame järjekorrad. Ma küsin: milleks üldse tekitada sellist keerulist süsteemi, kui need lapsed on kusagil omavalitsustes? Ka seaduses nähakse ette võimalus, et halduslepinguga saaks maavanem selle rolli üle anda. Jätamegi ta kohaliku omavalitsuse rolliks ja tagame selle seaduse rakendamise puuetega laste osas. Mis puudutab kiirust, siis mind ei veena kolleeg Kaarel Pürgi öeldu, et seaduseelnõu muudatusettepanekuid on vaja menetleda ühe ööpäeva jooksul sellepärast, et see on seotud riigieelarvega. Punkt 1, riigieelarvest selleks 2007. aastal raha eriti ei plaanitagi. Teiseks, kui me sellega normaalses korras suve jooksul tegeleksime, oleks septembris meil kenasti hea seaduseelnõu, mida tasub vastu võtta, ja need, kes peavad sellest seadusest võitma, saaksid ka oma võidu. Nii et soovitan koalitsiooni poolel sügavalt kaaluda enda poolt selle seaduseelnõu teise lugemise katkestamist, et meie ei peaks seda ettepanekut tegema. Samal ajal Res Publica fraktsioon loomulikult toetab selle seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamist. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Marko Pomerants! Palun kõnetooli Marika Tuusi Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

M. Tuus
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Kuna uus sotsiaalhoolekande seadus tuleb sedavõrd mahukas, et selle menetlemiseks Riigikogus arvestatakse ligi aasta ja selle terviktekst peaks meieni jõudma umbes aasta lõpuks ja jõustuma 2008, siis toetab Keskerakonna fraktsioon igati, et me selle seadustemuudatuste paketiga saame juba täna viia laste hoolekande täiesti uuele tasemele ehk viia ellu ühe osa hoolekande kontseptsioonist. Uudsena väljapakutav lapsehoiuteenus, mis lisandub lasteaedadele, sõimedele, õpilaskodudele, pikapäevarühmadele, on oluline sellest küljest, et pakub lisavõimalusi töö ja pereelu ühitamiseks. Oluline on, et teenuse osutaja - lapsehoidja - peab läbi tegema kutsekoolituse. Teenusele ja teenuse osutajale kehtestatakse nõuded ning riik peab ka regulaarset järelevalvet teenuse kvaliteedi üle. Need regulatsioonid suurendavad laste turvalisust olukorras, kus last hoiab ajutiselt võõras inimene, kui vanemad viibivad kas lähetuses, kodust eemal või kus iganes. Mis salata, lasteaiakohtade pikad järjekorrad on probleem. Olgu see siis alternatiivne võimalus ja võimaluse pakkumine kohalikule omavalitsusele, aga samuti on see vajalik praeguse illegaalse tegevuse vähegi kontrolli alla panemiseks Väga oluline on, et riik hakkab raske ja sügava puudega lastele hoiuteenust pakkuma ja seda rahastama. Esialgu on seda teenust võimalik saada kuni ühe nädala ulatuses, kuid tulevikus võiks vanemal olla võimalik teenust saada umbes 30 kalendripäeva ulatuses. Tõepoolest, lastekodude asemel hakkame nüüd rääkima asenduskodudest, kuid siin on tegemist ikkagi ka põhimõttelise muudatusega. Piltlikult öeldes, ühest lastekodust saab tulevikus kümme väikest asenduskodu. See on järkjärguline üleminek kodusarnasele kasvatusele, kus kasvataja elab ööpäev läbi lastega koos. Nii seisab meil lähiajal ees ligi saja peremaja ehitamine. Selleks on Euroopa Liidu struktuurivahenditest ette nähtud ka päris kenad rahasummad. Praeguseks on juba teada summa 1,46 miljardi ulatuses. Lisaks saame juba lähiajal tõsta ka erihooldekodude ja lastekodude töötajate palku, vähemalt 1000 krooni mõlemas valdkonnas. Asenduskodu teenuse finantseerimine ja selle üleandmine kohalikele omavalitsustele peab toimuma järk-järgult, see peab olema paindlik ja lähtuma ka kohapealsest suutlikkusest. Kui praegu elab lastekodudes vanema avalduse alusel 98 raske ja sügava puudega last, siis meie eesmärk on see, et asenduskodu jääks põhiliselt orbudele ja puuetega lapsed saaksid elada oma kodus ning kohalik omavalitsus ja riik tagaksid nendele teenuste kättesaadavuse. Selle üle on Eesti Puuetega Inimeste Koda väga rõõmustanud. Samuti toetame seda, et uus kontseptsioon on võtnud suuna nn juhtumikorraldusele, nagu see maailmas on levinud. See tähendab, et ühe juhtumiga, kui tegemist on ühe inimese mitme probleemiga, näiteks toimetulek või töökoha otsimine või sotsiaalabi, mis iganes, tegeleb algusest lõpuni üks isik, et poleks inimeste jooksutamist eri ametkondade vahel. Muidugi hakkab ka see toimuma järk-järgult ja esialgu saab seda rakendada ikkagi vaid raskemate juhtumite puhul. Keskerakonna fraktsioon toetab alati ja igati neid uusi algatusi, mis suurendavad avalikku teenust ja rõhutavad riigi funktsioone. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Marika Tuus! Palun kõnetooli kolleeg Kadi Pärnitsa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

K. Pärnits
Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraadid kahtlemata toetavad lisateenuste võimaldamist lastevanematele. Lapsehoiuteenuse loomine on kahtlemata väga positiivne samm. Aga sotsiaaldemokraadid ei poolda uute teenuste loomist selliselt, et me hakkame seaduse alusel inimesi järjekorda panema ja me ei oska öelda, kui paljud inimesed saavad seda teenust järgmisel aastal ja kui palju on meil võimalik raha selle teenuse jaoks eraldada. Sotsiaaldemokraadid teevad kahtlemata selles eelnõus ettepaneku, et me järjekorda panemist ei reguleeriks, ja kindlasti peame vajalikuks sätestada konkreetse rahasumma, kui palju inimestel oleks võimalik saada iga kuu lapsehoiuteenuse jaoks toetust riigi poolt, kas või osaliselt. See puudutab kahtlemata selle eelnõu kõige positiivsemat põhimõtet ja sätet, et puuetega laste vanematele antaks riigi poolt osaliselt toetust lapsehoiuteenuse eest maksmisel. Mida sotsiaaldemokraadid kindlasti aga ei toeta, on ministeeriumi n-ö asendustegevus, mida ministeerium praegu edukalt teeb, nii sotsiaalhoolekande, tööturukorralduse kui ka tervishoiukorralduse valdkonnas, tehakse juurde uusi regulatsioone, uusi mõisteid, aga tegelikud probleemid, mis nendes valdkondades on, jäetakse tähelepanuta. Meil on väga nukker meel selle pärast, et eelnõus järjekordselt ei lahendata ära seda probleemi, mida me igas maakonnas kuuleme, et mis saab nendest lastest, kes on lastekodust tulnud, kes ja kuidas neid toetab, kui nad lähevad edasi õppima või tööle. Ka on ääretult kurb tõdeda, et juba jaanuaris pidid olema valmis sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis annaksid meile võimaluse suurendada 1. jaanuarist puudega inimeste toetust. Me rääkisime sellest eelmisel aastal riigieelarve tegemisel. Siis said raha juurde ainult lapsed. Aga seda eelnõu meil Riigikogus ei ole ja nüüd on juba juuni. Ma väga kardan, et kui eelarve lugemine tuleb, siis ministeerium poeb toetuste tõstmisel jälle selle taha, et eelnõu ette valmistatud ei ole, ja see on väga kahetsusväärne. Nii et selle eelnõu positiivset osa sotsiaaldemokraadid toetavad, teevad ka muudatusettepanekud. See on ebanormaalne, et meil on nii olulise valdkonna puhul aega ettepanekuid teha ainult homse päeva kella üheni. Me avaldasime komisjonis protesti, aga sellest oli vähe tolku. Muudatusettepanekud me sellele vaatamata teeme. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Kadi Pärnits! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõpetatud on ka eelnõu 918 esimene lugemine. Määran eelnõu 918 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni k.a kell 13.

7. Halduskoostöö seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (885 SE) esimene lugemine

Esimees T. Varek
Algab Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud halduskoostöö seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikme Tõnis Kõivu!

T. Kõiv
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1 ütleb, et korraldatud jäätmevedu on kohaliku elu küsimus ning jäätmeseaduse 4. peatükk sätestab kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehooldusel. Eriti just väiksemad vallad on pidanud mõistlikuks korraldada jäätmevedu ühiselt, sest nii on võimalik saavutada elanike jaoks soodsam prügiveo hind, sest kliente on rohkem ja konkurents suurem. Omavalitsustele võimaluse andmiseks täiendati 2005. aasta suvel jäätmeseaduse § 67 lõiget 1. Sinna tekkis juurde tekst, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu võib halduskoostöö seaduses sätestatud korras korraldatud jäätmeveo konkursiga seonduvate ülesannete täitmiseks volitada mittetulundusühingut, mille liige kohalik omavalitsus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohalike omavalitsuste üksuste liit. Nii said linnad ja vallad õiguse korraldada jäätmeveokonkursse ühiselt, kuid õiguse rakendamine takerdus omakorda halduskoostöö seaduse taha. Nimelt sätestab halduskoostöö seaduse § 13, et halduslepingu sõlmimisel tuleb järgida riigihangete seaduses olevaid teenuste tellimise hankelepingu sõlmimise tingimusi ning pakkumismenetluse läbiviimise korda. Kui kohalikud omavalitsused on loonud ühiselt mittetulundusühingu, et ühiselt korraldada jäätmeveo eri- või ainuõiguse konkurssi, käsib seadus läbi viia riigihanke, et delegeerida haldusülesanne selleks loodud MTÜ-le, kuigi jäätmeseaduse tähenduses ei oleks pakkumine avalikkusele suunatud ning ainus pakkuja oleks seesama omavalitsuste loodud MTÜ. Selline hange oleks eesmärgitu ning aja ja rahaliste vahendite raiskamine. Halduskoostöö seaduse § 13 praegune sõnastus ei võimaldada mõistlikult täita jäätmeseaduse §-s 67 sätestatud eesmärki ega soosi omavalitsuste koostööd. Selle lünga kõrvaldamiseks ja edasiste probleemide tekkimise vältimiseks ka teistes valdkondades on otstarbekas teha muudatus halduskoostöö seaduses. Niimoodi me lihtsustame omavalitsuste koostööd nende ees seisvate haldusülesannete täitmisel ja loodetavasti muutub ka jäätmevedu inimestele odavamaks. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Jarno Lauri!

J. Laur
Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda seaduseelnõu k.a 30. mail. Algatajate nimel oli esinema kutsutud Reformierakonna fraktsiooni liige Tõnis Kõiv, kes valgustas komisjoni täpselt samadest aspektidest, mida me praegu põhiettekandest kuulsime. Sellele on väga keeruline midagi lisada, need argumendid on ammendavad. Juhin tähelepanu sellele, kuidas kulges põgus keskustelu komisjonis. Kõigepealt küsiti, kas sel muudatusettepanekul on ka mingit praktilist väärtust ehk kas on mingeid näiteid, kus seda võiks kohe rakendada. Vastusest oli aru saada, et vähemalt üks näide, millega on ka Riigikogu kõigi fraktsioonide poole pöördutud, on olemas. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus on selle praktilise probleemiga otseselt kokku puutunud. Edasi arutasime me, kas me sellise muudatusega ei kitsenda n-ö vaba konkurentsi ega piira kõikvõimalike muude ühingute võimalusi selles valdkonnas kaasa lüüa. Paraku peab nentima, et see muudatusettepanek käsitleb ainult neid MTÜ-sid, mille omavalitsused ise on selle konkreetse ülesande lahendamiseks loonud. Seetõttu ei ole teistel ühingutel võimalik nii ehk teisiti seda ülesannet üle võtta. Tulen nüüd komisjoni otsuste juurde. Me tegime Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta see eelnõu täiskogu päevakorda 6. juunil (teatud põhjustel on see tänase peale liikunud), teeme täiskogule ettepaneku seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada, see otsus oli konsensuslik (poolt 10, vastu 0, erapooletuid 0), ja teeme Riigikogu juhatusele ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. juuni ehk täna kell 18. See on minu poolt kõik.

Esimees T. Varek
Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Jarno Laur! Kas lugupeetud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 885 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 885 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. juuni k.a kell 18.

8. Ravimiseaduse § 42 lõike 4 muutmise seaduse eelnõu (827 SE) esimene lugemine

Esimees T. Varek
Algab Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud ravimiseaduse § 42 lõike 4 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikme Meelis Atoneni!

M. Atonen
Austatud härra esimees! Kiirustasin siia pulti, sest ükspäev mulle ei antud ka 20 sekundit, et pulti jõuda. Loodan, et täna olin piisavalt kiire. Ravimiseaduse § 42 lõike 4 muutmise seaduse eelnõu tuleneb tänavu veebruaris kehtima hakanud ravimiseadusest. Teatavasti räägiti ravimiseaduse aruteludel Riigikogus väga palju vertikaalse integratsiooni ärahoidmisest ravimite müügil. Paraku, kui ravimiseadus vastu võeti, selgus, et vertikaalse integratsiooni ohtu nähti ainult selles, kui kahel Eesti haiglal on apteekide aktsiaid, samal ajal ei nähtud mingit vertikaalse integratsiooni probleemi selles, kui 85% Eesti apteegiturust on seotud ravimite hulgimüügifirmadega otsesemalt või kaudsemalt. Tean ka seda, et haiglad, kes olid sunnitud oma omanduses olnud apteekidega midagi ette võtma, pöördusid selle teemaga õiguskantsleri poole, kes ütles haiglatele, et nende turuosa on väga väike ja seetõttu on seadusega nende tegevust lihtne reguleerida, aga suure turuosaga hulgimüügifirmade seostega apteekidele riigi hammas ei pruugi lihtsalt peale hakata. Selle eelnõuga antakse haigla pidajale õigus omandada või omada apteekide aktsiaid. Nagu te teate, on ravimiseaduses suhteliselt karmid piirangud apteekide tekkimisele. Tegelikult on uute apteekide rajamise võimalus suhteliselt väike, aga see lahendaks nende haiglate mured, kes tänaseks või 1. veebruariks omasid apteeke. Kuna ma üpris kindlalt aiman, et mind rünnatakse sellega, et ma kuulun ise Valga Haigla nõukogusse, mis omas Valga apteeki, siis võin kriitikutele väga rahulikult öelda, et Valga Haiglal seda muret enam ei ole, kuna Valga Haigla on oma apteegi võõrandanud ja vastab kõigiti kehtiva ravimiseaduse tunnustele. Aga ma ei pea põhimõtteliselt õigeks, et me räägime vertikaalsest integratsioonist ja läheme riigi või kohaliku omavalitsuse omanduses olevate ettevõtete vastu, aga samal ajal ei julge mitte midagi teha reaalse monopoli ärahoidmiseks. See reaalne monopol on tegelikult ravimite hulgimüügifirmade kaudu apteekidel. Sotsiaalministeerium on pakkunud päris hea lahenduse, kuid ma ei arva, et sellega probleem saakski lahendatud. Räägitud on nimelt haiglaapteekidele (siin on oluline vahet teha, et haiglale kuuluv osaühing või aktsiaselts ei ole mitte haiglaapteek, vaid haigla omanduses olev apteek) jaemüügiõiguse andmisest. Ma ei pea seda ideaalseks variandiks sel lihtsal põhjusel, et sel juhul võivad ravitegevus ja ravimite müügi tegevus seguneda. Aga turusituatsiooni säilitamise huvides võiks see olla lahendus. Kahjuks ei ole Sotsiaalministeerium selle eelnõuga või selle nägemusega kuhugi jõudnud ja seetõttu ei jää üle muud kui jutuks olevat seadust edasi menetleda. Tuleb tunnistada, et kehtivas ravimiseaduses on veel probleeme, selliseid probleeme, mis inimeste huve vaieldamatult riivavad. See, et me oleme piiranud apteekide võimalikku hulka, on vaieldamatult ravimifirmade ja apteekide huvides, nende huvides, kes praegu tegutsevad, sest, kujutage ette, ei saa konkurentsi tekkida. Kui konkurentsi ei ole, siis on neil võimalik natuke lihtsamalt ka hindadega mängida. Tarbija sellest vaieldamatult kaotab. Aga on võimalik teha parandusettepanekuid. Ma arvan, et ravimiseadus on selline temaatika, millele Riigikogu peaks tunduvalt rohkem tähelepanu pöörama, ja kogu see teema vajaks võib-olla natukene rohkem Riigikogu liikmete süvenemist. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Henn Pärn!

H. Pärn
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sa nimetasid erinevaid protsente turu jagamise ja mõjude osas. Kus saaks nende uuringutega lähemalt tutvuda või olid need n-ö eksperdihinnangud?

M. Atonen
Aitäh! Neid uuringuid on tehtud. Mina lähtusin sellest hinnangust, mida oma kirjas kirjeldas õiguskantsler, kui ta vastas mõni aeg tagasi Eesti haiglajuhtide pöördumisele.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Marika Tuus!

M. Tuus
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sellele parandusettepanekule on andnud õigusliku hinnangu ka advokaadibürood, apteekrite kutseliit, Riigikogu Kantselei juriidiline osakond ja paljud teised. Nad on kõik ühel meelel, et see muudatus läheb vastuollu ravimiseaduse aluspõhimõtetega, mille järgi peab sõltumatuse tagamiseks olema tagatud ravimite väljakirjutajate ja ravimite müüjate lahusus. Ka arenenud riikides on ravimikaubandus arstiabist lahutatud, näiteks Soomes ei ole haiglatel lubatud jaemüügiga tegelda. Teie olete öelnud, et see on ettevõtlusvabaduse piiramine, aga kas siis teie meelest on haiglad ellu kutsutud ainult äriks ja tulu teenimiseks?

M. Atonen
Aitäh! Proua Tuus! Ma ei mäleta, kas te ise olite sellel komisjoni istungil, kui seda eelnõu Riigikogu sotsiaalkomisjonis arutati. Ühel neist istungitest olin mina kohal ja seal oli ka juriidilise osakonna esindaja kohal. Nii lihtsalt ja selgelt, nagu teie ütlesite, ta loomulikult ei väljendanud. Te ütlete, et advokaadibüroo esitas arvamuse. Teate, ma olen elus eri ametikohtadel või eri tööpostidel olles tihti näinud olukorda, et olen ühel positsioonil ja minul on ühe advokaadibüroo arvamus ning mu sõber või, ütleme, konkurent on teisel arvamusel ja temal on, arvake, kelle arvamus peos. Tal on ka advokaadibüroo arvamus. Erinevad advokaadid üritavad seadusi väänata vastavalt kliendi soovidele, neile võimalikult head positsiooni leida. Kindlasti on apteekrite soovile vastu tulles väga väärikas advokaadibüroo, kui ma õigesti mäletan, siis Teder, Glikman & Partnerid, täpselt seda teinudki, mida ma kirjeldasin. Sellega, et ravimikaubandust on eri riikides väga erinevalt käsitletud, olen täiesti nõus. Üldiselt olekski väga hea, kui vertikaalne integratsioon oleks välistatud. Kinnitan teile veel kord: see vertikaalne integratsioon, mis tuleneb kahe haigla poolt, mille apteegid selle seadussätte alusel, mis 1. veebruarist jõustuma hakkas, kinni pandi, on Eesti turule väga väike oht, võrreldes selle vertikaalse integratsiooniga, mida kujutab endast ravimite hulgimüügifirmade ja apteekide vaheline seos. Kui te tahate seda teemat laiemalt arutada, siis, proua Tuus, ma olen nõus teiega iga seltskonna ees vaidlema ja arutama läbi need kohad, kus on juriidilised probleemid. Ma arvan, et me saame neist üle, kui me tahame, et Eesti haiged inimesed saaksid ravimeid võimalikult soodsalt.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

P. Kreitzberg
Tänan! Austatud ettekandja! Te viitasite, et haiged hakkavad soodsamalt ravimeid saama. Mina ikkagi küsin laiemalt: millise Eesti tervishoiu ees seisva probleemi teie eelnõu lahendab? Ehk seletage, mis põhjusel haiged peaksid hakkama ravimeid soodsamalt saama. Kas tänu sellele, et kaob ära ravimite suurturustajate monopoolsus? Ma ei saa teist ikkagi päris täpselt aru.

M. Atonen
Aitäh! Härra Kreitzberg! Oma küsimuse lõpuga te tegelikult vastasite sellele. Selle punktiga ravimite hulgimüügifirmade võime turul domineerida väheneb. Väheneb küll vähe, aga väheneb.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Jarno Laur!

J. Laur
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ettekandest võis aru saada, et probleem Eesti ravimiturul ei ole seotud mitte haiglaapteekidega, vaid on seotud sellega, et ravimite hulgimüüjad on saavutanud märkimisväärse mõju jaeturu üle. Miks te olete valinud probleemi lahendamiseks sellise tee, et te õieti diagnoosite ühte asja, aga raviks valite sellise meetodi, et ka teine asi kihva keerata?

M. Atonen
Aitäh! Ma ei kuulnud, mis see viimane sõna oli, aga ma sain aru, et mõte oli, et ka teine asi kuidagi halvasti läheks. Te saite õigesti aru, probleem on selles, et me oleme sisuliselt monopoolsusesse langemas. Miks ma ei esitanud eelnõu, et vertikaalne integratsioon täiesti ära keelata? Sellele küsimusele vastamiseks peaks minema pisut ajalukku. Kui ravimiseadust vist juba isegi kaks aastat tagasi ja sealt ettepoole arutati, siis Riigikogu näitas väga selgelt, et tahet vertikaalne integratsioon absoluutselt ära keelata Riigikogul ei ole. Järelikult ei olnud mõtet minna, kuidas ma ütlen, lootusetut võitlust võitlema. Seetõttu võtsin ette lahenduse, mis kogu probleemi võib-olla küll vähem lahendab, aga võiks olla kuigipalju Riigikogu täissaalile vastuvõetav. Loodan, et ma vastasin küsimusele.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Urmo Kööbi!

U. Kööbi
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Seletuskirjast loen, et praegune seadus oma § 42 lõikega 4 nagu vähendab konkurentsi apteegiturul. Samas tekib hoopis mõte, kas mitte haiglaapteek ei muutu monopoolseks selle piirkonna teiste apteekide ees. Küsimuse teine pool on: kas see eelnõu on lähtunud Valga Haigla soovidest või on see kõigi haiglate ühine ihalus?

M. Atonen
Aitäh! Härra Kööbi! Teate, selle aasta 1. veebruarini võisid haiglad omada apteekide aktsiaid ja elu tõestas, et ühtegi monopoolset haiglale kuuluvat apteeki ei tekkinud. Nii et teie küsimuse esimesele poolele on elust võetav väga lihtne vastus. Teisele poolele vastates pean teile tunnistama, et kahjuks ei olnud te ilmselt saalis siis, kui ma oma sõnavõttu pidasin. Ma väga ilusasti rääkisin ära, et ma olen Valga Haigla nõukogu liige ja olen lausa selle nõukogu esimees ning tänu sellele seda probleemi väga hästi tunnen. Ütlesin ka seda, et Valga Haigla on selle probleemi enda jaoks teisiti lahendanud. Kui eraettevõtjad saavad seadusi väänates turul edasi tegutseda, siis härra Atonen haigla nõukogu esimehena on niipalju andekas, et suudab ka kohalikule omavalitsusele kuuluva ettevõtte huvid ära kaitsta. Valga Haigla on oma aktsiad võõrandanud, temal ei ole personaalset probleemi. Aga ma ütlesin oma ettekandes ja ütlen veel kord, et mina olen poliitikuna alati lähtunud sellest, et kui ma näen kuskil mingit probleemi, siis ma ei mõtle mitte, et ma lähen siit nii ja teen nii ja siis saan selle enda jaoks lahendatud, vaid pean poliitiku ülesandeks seda, et see probleem tuleb ühiskonnas üles tõsta ja lahendust otsida. Lõpetuseks ütlen veel, et Eesti Haiglate Liit, haiglaid ühendav organisatsioon, on seda eelnõu selles võtmes toetanud ning apteekide omamise õigust endale taotlenud. Kui omal ajal ravimiseadust vastupidi muudeti, siis protesteeris haiglate liit väga selle vastu. Ma arvan, et teie ees istuv Marko Pomerants võib mu sõnu kinnitada.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

K. Pärnits
Aitäh! Härra Atonen! Komisjonis väitsite, et üks selle eelnõu eesmärke on see, et haiglad saaksid lisateenistust ehk lisaraha juurde. Minu küsimus ongi, et kui see seadus nüüd vastu võetakse, kui suur on lisateenistus ravimite müügist teile teadaoleval haiglal näiteks aasta jooksul.

M. Atonen
Aitäh! Ma arvan, et ma päris nii ei öelnud, et eelnõu eesmärk on see, et haiglad saavad lisa teenida. Minu arvates on lihtsalt pisut kummaline, et me teame, et meil on turul monopoolne tegija, kes on eraettevõtja, ta saab päris suuri kasumeid ja see ei ole meile mingi mure, samal ajal, kui kas riigi või kohaliku omavalitsuse ettevõte omab apteeke, siis see on justkui turule väga halb. Tuleb tõele au anda, et apteegid teenivad kasumit, olenemata omandivormist, kindlasti teenivad kasumit ka haiglate omanduses olevad apteegid. See on konkreetse apteegi majandamise küsimus, kui palju apteek kasumit teenib. Aga ma arvan, et kasuminumbrid on päris suured. Kui kõik Eesti haiglad viitsiksid selle asjaga tegelda, siis käib jutt ikkagi kindlasti kümnetest miljonitest.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg, teine küsimus!

P. Kreitzberg
Tänan! Austatud ettekandja! Te väidate, et ravimid lähevad ravitavale odavamaks, kuna konkurents suureneb. Kas te ei kahtlusta, et haiglatel, raviasutustel, tekib stiimul rohkem ravimeid välja kirjutada ja ravimid ei pruugi kokkuvõttes tarbijale üldse odavamaks minna? Miks Soome, huvitav, ei lähe selle süsteemi peale, mida teie nii tuliselt pooldate?

M. Atonen
Aitäh! Teate, ei saa võrrelda võrreldamatut. Soomes on vertikaalne integratsioon täielikult ära keelatud. Eestis ei ole see täielikult keelatud ja haiglate osa kogu praeguses integratsiooniprotsessis on ainult mõni protsent. Meil on keelamata valdav enamik. Ma eespool juba rääkisin, miks ma ei esitanud eelnõu, et kogu vertikaalne integratsioon ära keelata, sest ma usun, et see Riigikogu koosseis seda eelnõu lihtsalt vastu ei võtaks. Aga ma ütlen veel kord: Soome probleemid või Soome otsused tulenevad sellest, et nad on üldiselt selle ära keelanud. See ei ole Peeter Kreitzbergi väide, vaid seda armastavad rääkida kõige rohkem apteekide töötajad, nemad räägivad kogu aeg, justkui haiglates töötavad arstid oleksid vastutustundetud. Nad nii ei ütle, aga lõppmõte on see, et kujutage ette, nad hakkavad kirjutama valesid ravimeid ja just seda ravimit, mida seal haiglale kuuluvas apteegis müüakse, et saada kasumit. See tähendab, et keegi seab sellise väitega väga selgelt kahtluse alla arstieetika. Mina arvan, et Eesti arstid on korralikud, nad ei mõtle sellele, kus seda ravimit müüakse ja kust ostetakse. Ka praegu ei mõtle nad sellele. Kui nii mõeldakse, siis tuleks ju mõelda, et kui apteek kuulub näiteks ravimite hulgimüügifirmale, siis äkki on oht, et apteegis töötav inimene kirjutab välja ravimi, mis selle hulgimüügifirma ravimiga kattub. Mulle tundub, et väga paljud Riigikogu liikmed ei tea, et arstid ei kirjuta üldjuhul välja ravimeid konkreetselt, nad kirjutavad välja ravimi toimeaine. Selle, milline ravim müüakse, otsustab see, kes apteegis töötab. Jällegi jõuame otsaga sinna, et meil on vertikaalne integratsioon seal, kus tõsine oht on, täielikult ära hoidmata ja me tegeleme mingis väga väikeses sektoris tegelikult asendustegevusega.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

M. Tuus
Aitäh! Ma küsin veel kord. Ma ei saanud selles mõttes vastust. Kas teile ei tundu, et haiglad on ikkagi ellu kutsutud selleks, et osutada tervishoiuteenust? Kas me ei peaks sotsiaalkomisjonis tegelema sotsiaalsete probleemidega, mitte kellegi ärihuvidest lähtuva küsimuse lahendamisega? Kui tõepoolest on teie meelest tegemist väga hea ettepanekuga, siis öelge, miks teised riigid on lahus hoidnud ravimite väljakirjutajad ja ravimite müügi, n-ö ravimiäri ja ravimiabi.

M. Atonen
Aitäh, proua Tuus! Te küsisite mitu kas-küsimust. Ma vastan: ei, ei, jah, ei, ei.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Juhan Parts!

J. Parts
Aitäh! Hea ettekandja! Küsima ajendas mind see edev robustsus, kuidas esitatakse ühe äriettevõtte huve ja üleüldse ei pöörata tähelepanu inimeste ja tarbijate huvidele. Kui omal ajal sai selline piirang kehtestatud, olid selged analüüsid, et sellise apteegi omamise lubamise näol on tegemist teatud mõttes huvide konfliktiga. Praegu loome jällegi võimaluse, kus uuesti tekib see huvide konflikt. Jutt ei saa siin olla üldse sellest, et keegi kas usaldab arste või ei usalda. See on täielik demagoogia. Minu küsimus on see: mis ikkagi on ajendanud selle, et me ühe haigla konkreetsest juhtumist lähtuvalt peame võtma vastu seaduse, mis loob eeldused, et inimeste, patsientide ja tarbijate huvid kahjustuvad?

M. Atonen
Aitäh! Austatud Riigikogu! Austatud Juhan Parts! Ma austan ja naudin andekaid inimesi, kes ilmselt ei ole jälginud eelnevat diskussiooni, sekkuvad poole pealt ja panevad puusse. Juhan! Hea Juhan! Sa panidki puusse. Ma olen täna rääkinud seda siit puldist kaks korda, aga olen nii suuremeelne, et räägin sulle eraldi. Vabandage kõik teie, et te peate Juhan Partsi pärast seda kolmandat korda kuulama! Selle eelnõuga ei esindata mitte ühegi konkreetse ettevõtte erahuve. Sa kindlasti arvad, et ma esindan Valga Haigla erahuve. Aga Valga Haigla on selle mure juba ära lahendanud, ta on oma aktsiad võõrandanud. See, kas see seadus võetakse vastu või mitte, ei puutu üldse Valga Haiglasse. Aga ma juba rääkisin, vastates härra Kööbile, et minu kui poliitiku arusaam elukutsest on selline, et kui ma näen mingit probleemi, siis ma tõstatan selle probleemi ja üritan leida ka lahenduse. See, et Valga Haigla suutis oma aktsiad võõrandada, et ta täidab seadussätteid, ei tähenda, et peaksin vaatama pealt, kui minu arvates viiakse ellu täiesti valet asja.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Jarno Laur, teine küsimus!

J. Laur
Aitäh! Hea ettekandja! Üks kas-küsimus. Kõlab see niimoodi: kas probleem pole mitte selles, et hulgi- ja jaemüüjate vertikaalne integratsioon kahjustab ravimiostjate rahakotti, ravimi väljakirjutajate ja müüjate integratsioon aga patsientide tervist?

M. Atonen
Kahjuks ei ole see selline kas-küsimus, kus saaks vastata jah või ei. Lootsin küll, et saan vastata lühidalt. Ma arvan, et mõlemad integratsioonid on võrdselt ohtlikud.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Kadi Pärnits, teine küsimus!

K. Pärnits
Aitäh! Valitsuskoalitsioon pisut aega tagasi kehtestas või võttis vastu hoopis teistsuguse korra ravimite hinna alandamiseks. Linnades on piiratud uute apteekide rajamine, põhimõttel, et liiga palju apteeke soovivad inimese taskust palju kasu teenida ja selline apteekide hulk ei ole ravimihindadele hea. Tehtud on see põhimõttel, et apteegid läheksid rohtu müüma linnast välja, maale. Valitsuskoalitsioon teeb hoopis teistsuguse eelnõu, et linnadesse, kus põhimõtteliselt asuvad ju haiglad, apteeke jälle juurde luua, ligi 20. Mis on siis valitsuskoalitsiooni meelest õige?

Esimees T. Varek
Aeg!

K. Pärnits
Mis neid hindu alandab?

M. Atonen
Aitäh! Kui ma õigesti mäletan, siis kui eelmist ravimiseadust vastu võeti, oli siin saalis hoopis teine valitsuskoalitsioon. Võib-olla ei olnud kah, igal juhul see ravimiseadus valitsusest siia saali saadeti tol ajal, kui oli teine valitsuskoalitsioon. Selle vastu ei saa te vist vaielda. Selles kontekstis lihtsalt jätkati sealt, kus tookord pooleli jäi. Mina ei oska teile kõigi teiste erakondade ravimipoliitika üldfilosoofiat lahti rääkida. Ma ei üritagi seda teha, tunnistan kohe päris ausalt. Iga erakond räägib ikka enda eest ise. Aga te küsisite, et pandi piirang ja loodeti, et selle abil on neid kasumivõtjaid justkui vähem. Minu arvates olite te ise sotsiaalkomisjonis kohal, kui ma sellel teemal peatusin. See ei ole majandusloogikakohane. Selle järgi oleks pidanud Eestisse jätma näiteks telekommunikatsiooni pakkuma ühe firma ja lootma, et kui on üks ahne kasumivõtja, küll siis hinnad alla tulevad. Aga teate, maailmas on tavaliselt tõestatud, et kui on üks monopoolne ahne kasumivõtja, siis ta tavaliselt turul möllab ja võtab kasumit rohkem, kui konkureerivad ettevõtjad suudavad võtta, kui turg ja omavaheline konkurents seda hinda mõjutavad. Selles kontekstis Reformierakond igal juhul ei arva, et müügikohtade piiramine hinnad kuidagi iseenesest alla viib. Teine lootus oli see, teie küsimusest tuli see kohe eriti andekalt ja tabava lausega välja, et kui linnas saavad kohad täis, siis minnakse maale rohtu müüma. See sõna "rohi" võtab siin lausa kahemõttelise, kuidas ma ütlen, kuju. Maal, kui inimesi ei ole, on raske müüa seda, mida meditsiiniliseks rohuks kutsutakse, maal võib-olla tulebki mingit rohelist silo moodi rohtu müüa. Raske on apteeki avada seal, kus kliente ei ole. See lootus, et keelame linnas apteekide avamise, et siis nad hakkavad maale kolima, ei ole loogiline.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

H-V. Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja! Millele tugineb teie veendumus, et praegune Riigikogu koosseis ei ole võimeline ära keelama kogu vertikaalset integratsiooni, seda, et apteekide pidajad või omanikud ei saaks olla ei ravimitootjad, hulgimüüjad ega haiglad? See kaotaks ära nii ohu rahakotile kui ka ohu tervisele. Võib-olla peaks ikkagi selle eelnõu esitama ja analoogselt Soomega ka Eestis selle probleemi lahendama?

M. Atonen
Härra Seeder! Minu poliitiline kogemus ütleb seda, mida ma siin ütlesin. Kui sa kavatsed kunagi selle eelnõu algatada, siis minu allkirja võid sa muidugi kohe saada, selles ei ole probleemi. Aga ma päris pikaajalise poliitikatundjana võin arvata, et mu närv ei eksinud seda arvamust siin kõnepuldis välja öeldes.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Kaarel Pürg!

K. Pürg
Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Juhin teie tähelepanu sellele, et sotsiaalkomisjon ei olnud häälestatud niivõrd idee vastu iseenesest. Probleem tekkis sellest, et eelnõu pealkiri oli niivõrd kindlalt paika pandud, et see ei lubanud meil leida probleemile normaalset lahendust. Kuna meil võrdse kohtlemise printsiipi tuuakse nii eest kui ka tagant lagedale, siis miks te olete kindel, et teised asutused, kes sotsiaalteenust osutavad (väga laial põhjal on neid Eestis olemas), ei tule ega hakka kohe apteekide avamiseks luba taotlema?

M. Atonen
Aitäh! Ega ma ei öelnudki, et sotsiaalkomisjon oli kas poolt või vastu. Ma ei ole seda seisukohta oma teada üldse siin avaldanud. Selles mõttes ma ei tea, millele te viitate, kui te ütlete, et ma olen nagu öelnud, kas sotsiaalkomisjon midagi arvas. Minu arvamus, mida ma Helir-Valdor Seederile ütlesin, puudutas hoopis teist teemat ja palju laiemalt kogu ravimituru käsitlemist. Ma veel kord ütlen, et sotsiaalkomisjonis Sotsiaalministeeriumi esindajad pakkusid ka ühe lahenduse välja, millega võiks täiesti nõustuda. Võib-olla ei peakski täna seda eelnõu arutama, kui see nende ettepanek oleks mingisse konkreetsesse vormi jõudnud. Kahjuks nad rääkisid sellest, aga konkreetset seaduseelnõu või asja ei ole sellest välja tulnud ja seetõttu me selle minu eelnõuga siin tegelemegi.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Urmo Kööbi, teine küsimus!

U. Kööbi
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleeg! Haiglaapteegil oleks kindlasti üks hea eesmärk, kui ta oleks ööpäev läbi avatud. Haiglas käivad ju tõbised ööpäev läbi ja on hea, kui nad koju minnes kohe ravimi kaasa saavad. Ma ei tea, kas see on sul eesmärgiks olnud. Aga selles haiglas on enda apteek, kes n-ö jaemüüki ei korralda. Kas siin ei või tekkida oht, et personal hakkab segi minema, osa aega töötavad nad jaemüügiapteegis ja osa aega haiglaapteegis?

M. Atonen
Aitäh! Sellele küsimusele, härra Kööbi, saab vastata minu ühe varasema vastusega, kui ma ütlesin, et ma sellepärast pooldangi pigem seda eelnõu kui seda, et haiglaapteek hakkab jaemüügiteenust osutama, sel juhul võivad need rollid tõesti mingil määral sassi minna. Praegusel juhul seda ohtu ei ole, sest haigla pidaja omab täiesti eraldi, sõltumatult talle kuuluvat äriühingut. Seal ei saa midagi sassi minna, sest seal on siiski piirid väga selgelt vahel, rahalised piirid, ressursid, kõik asjad.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Kaarel Pürg, teine küsimus!

K. Pürg
Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Küsin siis lühidalt: miks te arvate, et teie eelnõu seadusena vastuvõtmine ei ava Pandora laegast, mis annab õiguse samasuguste taotlustega välja tulla teistel sotsiaalobjektidel, ja et sellesse ei sekku õiguskantsler?

M. Atonen
Aitäh! See, kas õiguskantsler sekkub või mitte, selgub aja jooksul, aga tänaseks ei ole ükski teine, kuidas ma ütlen, huviline kuidagi reageerinud, et nad selle seaduse tõttu ennast puudutatuna tunneksid. See annabki mulle usu arvata, et probleemi ei ole.

Esimees T. Varek
Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Meelis Atonen! Palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Leino Mägi!

L. Mägi
Härra esimees! Austatud kolleegid! Ravimiseaduse § 42 lõike 4 muutmise seaduse eelnõu oli Riigikogu sotsiaalkomisjoni päevakorras kahel korral. 8. mail tutvustas eelkõneleja meile eelnõu sisu ja selgitas muutmise eesmärki. Vabariigi Valitsuse seisukohast, mis oli toetav, tegi ülevaate abiminister Peeter Laasik. Esindatud oli ka Riigikogu Kantselei juriidiline osakond, kes oli andnud oma selgituse eelnõu kohta. Järgmisel päeval me jätkasime ja komisjon otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele (poolt oli 7, vastu 0, erapooletuid 0), esimene lugemine lõpetada (poolt oli 3, vastu 2, erapooletuid 0) ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg määrata vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele. See on komisjoni poolt kõik.

Esimees T. Varek
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Marko Pomerants!

M. Pomerants
Aitüma, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kindlasti ei ole kõik päris täpselt tuttavad valitsuse seisukohaga. Ehk te kannaksite meile selle formuleeringu ette, kuidas valitsus sellesse eelnõusse ikka täpselt suhtus.

L. Mägi
Aitäh! Valitsus formuleeris oma seisukoha, et igasugust ravimituru vertikaalset integratsiooni tuleb pidada taunitavaks. Võttes aga arvesse ravimituru vertikaalse integratsiooni senist ulatust ja kujunenud omandisuhteid, leiavad nad, et viidatud ravimiseaduse muudatus ei mõjuta oluliselt tänaseks väljakujunenud turusuhteid. See oli sõna-sõnalt valitsuse selgitusest.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

H-V. Seeder
Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja! Kas komisjonis oli arutusel ka variant, et apteekide omanikud või pidajad ei tohiks olla ei ravimitootjad, hulgimüüjad ega haiglad, mis oleks kaotanud tegelikult ära siin saalis mõlema poole kartused, kartused nii rahakotile kui ka tervisele? Kui see oli arutusel, siis milline oli komisjoni liikmete seisukoht selles küsimuses?

L. Mägi
Aitäh! Härra Seeder! Seda küsimust me sellel korral ei arutanud. Me arutasime need asjad läbi kõik tollel korral, kui ravimiseadus 2004. aasta lõpus vastu võeti.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Katrin Saks!

K. Saks
Aitäh! Austatud ettekandja! Ma palun vabandust oma rumaluse pärast, aga mina sellest vertikaalsest integratsioonist küll hästi aru ei saa! Kas te palun tõlgiksite selle eesti keelde ja ütleksite, kas valitsus toetas seda eelnõu või ei toetanud?

L. Mägi
Valitsus toetas seda eelnõu. Aga vertikaalne integratsioon on sisult järgmine: arst ülemisel korrusel kirjutab välja toimeainepõhise retsepti ja see ravim saadakse all haiglale kuuluvas apteegis kätte.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Mark Soosaar!

M. Soosaar
Lugupeetud ettekandja! Kui see pikk lause, mille te ette lugesite valitsuse seisukohana, nüüd lihtsasse eesti keelde panna, siis see tähendab ju seda, et taunitava vertikaalsuhte on valitsus heaks kiitnud. Sain ma õigesti aru?

L. Mägi
Ei, see päris nii ei ole. Valitsus ütles, et vertikaalne integratsioon ei ole praegustes turusuhetes määrav. Ta ütles, et oht on, aga see praegu meil Eestis ei ole määrav.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Siiri Sisask!

S. Sisask
Kas sellest võib järeldada, et vertikaalne integratsioon tähendab ühtlasi seda, et retsepti peale kirjutatakse siiski ravimi nimetus, mitte toimeaine?

L. Mägi
Retsepti peale kirjutavad arstid kindlasti toimeaine.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Mark Soosaar, teine küsimus!

M. Soosaar
Lugupeetud ettekandja! Kui te siin eespool esitatud küsimusele vastates lugesite ette valitsuse seisukoha, et see vertikaalne integratsioon on taunitav, siis minu küsimusele vastates jätsite te selle välja. Kuidas siis ikkagi on, kas valitsus taunib seda vertikaalset integratsiooni või ei tauni? Kumb selles lauses on tähtsam, kas lause esimene pool või teine pool?

L. Mägi
Võib-olla ma loen veel ette? Valitsus on öelnud, et valitsus peab seda taunitavaks ülaltoodud põhjustel, kuid need ei ole Eesti turusuhetes määravad.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Henn Pärn, teine küsimus!

H. Pärn
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Aga kuidas toimub vertikaalne integratsioon ühekorruselistes haiglates?

L. Mägi
Seda me komisjonis ei arutanud.

Esimees T. Varek
Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Aitäh, kolleeg Leino Mägi! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Eiki Nestori, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja!

E. Nestor
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Riigikogu liikmete heade küsimuste ning komisjoni esindaja ja eelnõu algataja heade vastuste pinnal saab ravimiteema Riigikogu sellele koosseisule üha selgemaks. Selgeks sai, ma loodan, teile ka see, et Meelis Atoneni toodud küsimused või probleemid, mida ta tõstatas, on võib-olla tõesti need, mille üle tasuks arutada. Ravimiseaduse esitas tõesti eelmine valitsuskoalitsioon ja mitmed tähtsad muudatused, mille vastu eelnõu algataja täna siin protestis, viis eelnõusse sisse juba see koalitsioon, kes praegu võimul on. Nüüd sellest eelnõust. Teadlik maailm teeb sada imet selle nimel, et hoida lahus kaks asja: ravimimüüjate huvi müüa oma ravimeid ja selle, et arst, kes meile neid ravimeid määrab, teeks seda sõltumatult. Neid mooduseid on riigiti erinevaid, kuni sinnamaani välja (ma toon teile näite põhjanaabrite juurest), kus ravimimüüjate tungiv soov õpetada arste teatud ravimeid välja kirjutama ja korraldada selleks kursusi kus iganes, Bahama saartel, Arubal, on nüüdseks seaduse tasemel reguleeritud nii, et on lausa üks riiklik fond, kuhu neil on õigus raha üle kanda, ja sellest rahast tehakse arstide koolitust. Niivõrd ära reguleeritud on see asi. Meil Eestis ütleb tervishoiuteenuste korraldamise seadus selgelt, et haigla tohib pakkuda ainult tervishoiuteenust. Kui seda teemat siin arutati, siis üks kolleeg palus mul seda meenutada. Miks see nii on? Põhjus on üks. Näide on Poolast, kus kunagi head mehed omavalitsusest, ühe haigla pidajad, leidsid, et väga hea oleks nende haigla majanduslikule seisule, kui nad sinna kõrvale rajaksid makaronivabriku, mis toodaks makarone, neid müüdaks ja makaronidest teenitud raha investeeritaks haiglasse. Loomulikult lõppes see sellisel moel, et ravikindlustusrahaga toodeti makarone. Praegune seadus sellist võimalust ei jäta. See olukord, kus me patsientidena oleme hoopis teistsuguses olukorras kui tavalisel turul, kus (vabandage eestikeelse väljenduse pärast, siin on neid väga palju nõutud) me ei tea ööd ega mütsi selle kohta, mida sisse võtta, mida mitte, on reguleeritud tõesti sellel moel, et need huvid on lahus. Selle eelnõu puhul tekib selge huvi, et väljakirjutatav ravim, seaduses sätestatud tingimustel toimeainena või teistmoodi (on erinevaid võimalusi), ostetakse ainult selle haigla omaniku peetavast apteegist. Muud huvi siin ei ole. Sellest kaotab ainult üks inimene ja see on see, kes neid ravimeid tarbib. Seetõttu on see eelnõu kõlbmatu ja palun ta tagasi lükata. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Juhatajale on laekunud Isamaaliidu fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek ravimiseaduse § 42 lõike 4 muutmise seaduse eelnõu 827 tagasi lükata. Lähtuvalt Riigikogu kodukorra seaduse §-st 98 on meil vaja seda ettepanekut hääletada. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaaliidu fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku tagasi lükata Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud ravimiseaduse § 42 lõike 4 muutmise seaduse eelnõu 827. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 827 jääb menetlusse ja eelnõu 827 esimene lugemine on lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 21. juuni 2006 kell 16.

9. Valimisseaduste, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (836 SE) kolmas lugemine

Esimees T. Varek
Läheme tänase, kolmapäevase päevakorra juurde. Algab põhiseaduskomisjoni algatatud valimisseaduste, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas lugupeetud fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Kõnetooli palun kolleeg Jaak Alliku Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

J. Allik
Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni nimel tahan veel kord juhtida Riigikogu tähelepanu sellele, et kõigis Euroopa Nõukogu ja OSCE dokumentides, mis käsitlevad valimiste demokraatlikkust, on peamise kriteeriumina rõhutatud valimisprotseduuride läbipaistvust, mis tähendab nende vaadeldavust nii valimistest osa võtvate poliitiliste jõudude esindajate kui ka välisvaatlejate poolt. Käesoleva eelnõuga sätestatav kodust Interneti teel hääletamine pole põhimõtteliselt vaadeldav. Valimiskomisjonidel puudub isegi teoreetiline võimalus teha kindlaks valija isikut, see tähendab seda, kas ID-kaardiga hääletaja on tõesti selle kaardi omanik või on see kaart antud teise isiku kasutada. Samuti seda, kas valija on otsuse tegemise hetkel üksi või viibib ta kellegi mõju all. Olukorras, kus paljudes maailma riikides on parlamentaarne demokraatia ja vabad valimised alles kujunemisjärgus ning rahvusvahelised organisatsioonid teevad suuri jõupingutusi vabade valimiste tagamiseks ning valimisvõltsingute välistamiseks, on sellise rafineeritud ning põhimõtteliselt tabamatu võltsingu võimaluse loomine, nagu praegu teeks Riigikogu, legaliseerides kodust Interneti teel valimise, äärmiselt ohtlik just demokraatia ülesehitamise protsessi jaoks paljudes noore demokraatiaga riikides. Sellepärast hääletab Rahvaliidu fraktsioon kõnealuse eelnõu vastu. Juhul kui Riigikogu eelnõu seadustab, pöördume me OSCE juures tegutseva Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Ameti ODIHR poole, taotlemaks vaidlusaluse sätte rahvusvahelist ekspertiisi.

Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Jaak Allik! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Eelnõu 836 vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ja vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 111 on enne lõpphääletust vaja teha kohaloleku kontroll. Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud valimisseaduste, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 836. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 836 on seadusena vastu võetud.

10. Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE) kolmas lugemine

Esimees T. Varek
Algab Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 879. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 879 on seadusena vastu võetud.

11. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (812 SE) kolmas lugemine

Esimees T. Varek
Algab Riigikogu liikmete Jarno Lauri ja Mark Soosaare algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Jarno Lauri ja Mark Soosaare algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 812. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 812 on seadusena vastu võetud.

12. Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) kolmas lugemine

Esimees T. Varek
Algab Riigikogu liikmete Liina Tõnissoni ja Mart Opmanni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 111 vajab eelnõu 720 seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. On vaja teha kohaloleku kontroll. Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget, puudub 31. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Liina Tõnissoni ja Mart Opmanni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu 720. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 720 on seadusena vastu võetud.

13. Metsaseaduse eelnõu (833 SE) kolmas lugemine

Esimees T. Varek
Algab Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Tiit Niilo, Res Publica fraktsiooni esindaja!

T. Niilo
Lugupeetud eesistuja! Austatud Riigikogu! Res Publica fraktsioon tunnustab eesmärke, mis seaduse rakendamisele seatakse. Nimetan nendest kolme olulisemat: metsa kui olulise ressursi kasumlik majandamine, metsa kui olulise elukeskkonna säästlik ja loodushoidlik kasutamine ning metsa omamine ja majandamine eesti rahvuse ja kultuuri säilitajana läbi aegade. Julgen loota, et kahe esimese eesmärgi täitmisel on seadusest ehk abi. Küll aga välistab peremetsa omanike põlgamine kolmanda, põhiseadussegi kirjapandud eesmärgi saavutamise. Miks? Sest sätestamata jäi metsaühistuid puudutav muudatusettepanek ja käesolev seadus ei tee vahet toetusmeetmete suunamisel lähtuvalt omandivormist ja metsaomandi suurusest. Seadus ei võimalda koguda metsanduslikku informatsiooni kõige arvukama metsaomanike grupi, füüsilisest isikust metsaomanike vajaduste ja probleemide kohta, sest puudub üleriigiliselt kattev ja süsteemne metsaomanike organisatsioonide võrgustik ja metsaomanike organisatsioonide liikmeteks on nii füüsilised kui ka eraõiguslikud juriidilised isikud. 2004. aasta lõpuks oli Eestis ligikaudu 63 000 peremetsaomanikku. Peremetsade pindala oli ca 510 000 hektarit. Keskmine peremets on seega ca kaheksa hektarit ja nii väikest metsaomandit ei ole võimalik ilma ühistegevuseta kasumlikult majandada. Peremetsaomanik suurendab maksude laekumise kaudu kohaliku omavalitsuse tulubaasi. Metsast saadav tulu ja maksutulu jäävad valdavalt metsa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse piiresse ning sellega tugevdatakse ja arendatakse maaelu. Raha ei lähe sektorist välja. Peremetsaomanikel on metsandusliku ühistegevuse vajadus eluliselt väga suur. Ühistegevust vajatakse puidu müügiks, usaldusväärsete teenuste saamiseks, nõustamiseks ja koolituse organiseerimiseks. Paraku aga seisame silmitsi olukorraga, kus olude sunnil peavad paljud peremetsaomanikud oma metsa maha müüma. Kas tõesti on metsaomanike arvu vähenemine ja metsade kuulumine Maarjamaal mitteelavatele omanikele meie siiras soov? Kas see ongi meie plaan ja riiklik poliitika? Res Publica tahaks säilitada meie riikliku julgeoleku, mis põhineb paljude omanike huvil kaitsta oma omandit. Lisaks eeltoodule näeme järgmisi probleeme: suur hulk rakendusakte, millest huvigrupid veel midagi ei tea, ministri piiramatu pädevus, valikraide välistamine metsade majandamisel. Kokkuvõtvalt: Res Publica osales aktiivselt eelnõu menetluses, tegi kaks ettepanekut, liikmed tegid 14 ettepanekut, millest suurt osa arvestati. Kuigi me ei pea eelnõu täiuslikuks, hääletame selle poolt, lootes, et 1. jaanuarist on ministeerium ja ametnikud hakkama saanud rakendusaktide sünnitusvaludega ning edaspidi leiame abivahendeid ka selleks, kuidas meie roheline kuld säilitada oma rahva omanduses. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Tiit Niilo! Palun kõnetooli Jaanus Männiku, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja!

J. Männik
Härra juhataja! Austatud kolleegid! Uus metsaseadus on üks olulisemaid õigusakte, mida Riigikogu käesoleval aastal vastu võtab. Seda seadust on väga pikalt ette valmistatud. Selle seaduse ettevalmistamisel on osalenud kõik huvigrupid, kõik asjatundjad, ja Keskkonnaministeerium on seda väga mõistlikult ja vastutustundlikult menetlenud. Riigikogus on see seadus läbinud väga pika ja karmi arutelu, täiendamise ja parandamise ning praeguseks on seadus jõudnud lõpphääletusele. Arvestades seda, et tegemist on äärmiselt huvipakkuva ning Eesti rahvale, eesti rahvusele ja Eesti riigile olulise valdkonnaga, on selle juures olnud vaja väga palju diskuteerida ja seda on ka tehtud. Tuletame meelde, et tervenisti 20% Eesti territooriumist on riigimetsa all ja natuke rohkem sellest on erametsa all. Mets on kahtlemata üks Eesti suurimaid loodusrikkusi, Eesti rahvuslik rikkus, meie keskkonna puhtuse tagaja jne. Kõike seda on siin seaduses püütud arvestada. Tehtud kompromissid on nähtavasti piisavad ja vajalikud. See, et päris rahul ei ole selle seadusega keegi just nendest kitsamatest huvigruppidest, ühelt poolt looduskaitsjad, teiselt poolt metsatöötlejad ja metsast raha teenivad huvigrupid, näitabki pigem, et kompromissid on parajad ja piisavad. Selle seadusega on tagatud metsade säästlik majandamine, metsade piisav ja vajalik uuendamine, et Eestis oleks ka aastakümnete pärast lastelastel samasuguse kvaliteediga metsaressurss, nagu meil praegu on. See on vastutustundlikult koostatud seadus. Kõik need mahukad rakendusaktid, millest eelkõneleja rääkis, tulevad kindlasti ka õigeaegselt ja selle seaduse mõju meile, meie keskkonnale, rahvusele endale on väga oluline. See on tähtis seadus. Rahvaliit on tugevasti osalenud selle seaduse valmimisel, meile meeldib see seadus ja me toetame selle seaduse vastuvõtmist. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Jaanus Männik! Palun kõnetooli kolleeg Eiki Nestori, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja!

E. Nestor
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Sageli on tõesti nii, et kui ühes seaduses on väga palju huvide konflikte, siis jääb mulje, et eelnõu ongi parasjagu tasakaalus just siis, kui kõik osapooled ei ole rahul. Nii püüdis ka eelkõneleja teid veenda. Huvitaval kombel on selle seaduse puhul kõik osapooled olnud hoopis veendunud, et kehtiv seadus on parem kui see, mis tuleb. Siit mul tekibki küsimus: miks siis seda vaja on? Kui vaja on ainult Villu Reiljanile, siis tema on niigi täitsamees ja me võime oma toetust talle avaldada kuidagi teistmoodi kui selle seaduse vastuvõtmisega. Järelikult ei ole vaja seadust muuta. Nii et hääletage vastu!

Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse eelnõu 833. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid oli 4. Eelnõu 833 on seadusena vastu võetud.

14. Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (876 SE) kolmas lugemine

Esimees T. Varek
Algab keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 876. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 876 on seadusena vastu võetud.

15. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseaduse uuesti arutamine

Esimees T. Varek
Algab Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseaduse uuesti arutamine. Kõnetooli palun ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas Vabariigi Presidendi otsust, millega riigipea jättis välja kuulutamata välissuhtlemisseaduse, esmaspäevasel istungil. Kohale oli palutud ka Vabariigi Presidendi esindaja, kes kohale ei saabunud, ning alul võttis komisjon teadmiseks niisuguse informatsiooni, mis oli komisjoni laekunud, et Vabariigi Presidendi Kantselei on saavutanud Välisministeeriumiga kokkuleppe kompromiss-sõnastuses teatud muudatuste osas välja kuulutamata jäetud eelnõu suhtes. Just sellel põhjusel ei ilmunud komisjoni ei presidendi esindaja ega ka palutud Välisministeeriumi esindaja. Tuleb arvestada, kui nüüd minna presidendi argumentide sisu juurde, et president on vaidlustanud neli sätet välissuhtlemisseaduses ning enamasti viidanud õigusselgusetusele ning võimude lahususe printsiibi rikkumisele. Käsitlegem neid sätteid eraldi. Esiteks, probleem kerkis esile välissuhtlemisseaduse §-dega 7 ja 6. Riigipea leiab, et Riigikogu väliskomisjon ja president ei peaks teavitama Välisministeeriumi oma välissuhtlemisalasest tegevusest, vaid võiksid informeerida, samamoodi kui kehtivas õiguses. Komisjoni eksperdid leidsid, et "teavitamine" ja "informeerimine" on samaväärsed mõisted ning "teavitamine" on üksnes emakeelsem sõna. Koordineerida välissuhtlust on Välisministeeriumi ülesanne, seetõttu on vajalik info mõlemasuunaline vahetamine Riigikogu ja presidendi institutsiooniga. Riigikogu ja presidendi teavitamiskohustus ei tähenda aruandekohustust. Sätet tuleks mõista kui informatsiooni ehk teabe vahetamist võimude vahel, mitte kui kohustuslikku aruandlust. Teine problemaatiline koht oli § 9, seotud Välisministeeriumi pädevusega riigivisiitide plaanide koostamisel. Põhiseaduse § 78, millele president viitas, sätestab presidendi ainupädevuse Eesti Vabariigi esindusfunktsioonina rahvusvahelises suhtlemises. President leidis, et Välisministeerium ei saa koostada riigivisiitide plaane, kuna see on üksnes presidendi pädevuses. Nagu komisjoni nõunikud tõdesid, olevat Presidendi Kantselei ja Välisministeerium nüüdseks jõudnud kokkuleppele, et riigivisiitide plaani koostavad Välisministeerium ja Presidendi Kantselei ühiselt. Tuleb tunnistada, et riigivisiidi mõistet välissuhtlemisseaduses avatud ei ole, tegemist on kokkuleppeküsimusega, mida täidetakse hea usu põhimõtte alusel. Tuleb arvestada asjaolu, et vastavalt põhiseadusele, põhiseadusest tulenevale delegatsioonile ja Vabariigi Valitsuse seadusele on Välisministeeriumi ülesanne korraldada välissuhtlust. Plaani koostamine ei tähendaks, et president oleks sellele allutatud või täidaks seda oma pädevuse teostamisel. Kolmas probleem, mille president püstitas, on küsimus rakendussätetest, millega muudetakse kehtivat välisteenistuse seaduse § 191. Siin tuleb arvestada, et president on juba kuulutanud välja uue välisteenistuse seaduse, kus sarnasused on samuti olemas. Nagu komisjoni nõunik sedastas, olevat vaidlusaluse sätte tõlgendamine eesmärgipäraselt võimalik, st põhiseaduskonformselt võimalik, ning tulemus, põhiseaduspärane välissuhtlemisseaduse kohaldamine, on võimalik ka ilma sätte muutmiseta. Kuid tuleb möönda, et kahtlemata on õigustehniliselt või õigusloomelise võttena seda sätet võimalik muuta õigusselguse aspektist arusaadavamaks. Neljas ja viimane riigipea probleem seondus välissuhtlemisseaduse kehtetuks tunnistamisega seaduse §-s 35. Nimelt on selles paragrahvis lisatud lause, et nimetatud seaduse alusel antud ülesannete täitmisel kohaldatakse käesolevat seadust. See puudutab komisjoni nõunike hinnangul selliseid üksikakte nagu eri konventsioonide heakskiitmine ning diplomaatiliste sätete sõlmimise volitused, mis on ühel aastal antud ning järgmisel aastal sõlmitakse, ning tegemist on nende ülesannete täitmisega. Tegemist on üksikjuhtumitega avaliku õiguse sfääris, tegemist ei ole õigustloovate aktide andmisega. Nende andmine ei nõua erivolitust, kui nad on antud organi poolt pädevuse piires ja see vastab õiguskorra nõuetele. Seda sätet ei tohiks kindlasti tõlgendada nõnda, et silmas on peetud ka õigustloovaid akte ehk määrusi. Seega, õigusselguse seisukohalt ei ole tegemist evidentse põhiseadusvastasusega. Põhiseaduskonformse tõlgenduse järgi on võimalik ka seda sätet üksikjuhtumitele seaduse rakendamise faasis kohaldada. Seejärel toimus arutelu komisjoni liikmete vahel. Komisjoni liige härra Klaassen ütles, et presidendi viidatud probleemides on võimude lahususe põhimõtte rõhutamine liialdatud. Komisjoni liige härra Prants rõhutas, et presidendi esitatud tähelepanekud on tõsised probleemid ja tegemist on põhiseadusvastasusega, kuna Välisministeeriumi ametnik ei saa kunagi presidendile ette kirjutada kohtumisi, ning selle uue poliitilise kokkuleppe valguses, mille osapoolteks Presidendi Kantselei ja Välisministeerium olid ja millest ka põhiseaduskomisjoni teavitati, leidis härra Prants, et see vastuolu peaks olema lahendatud. Komisjoni liige härra Nutt tõdes, et kusagil ei ole seaduses öeldud, et riigipea peaks välisministri ettekirjutusi täitma, ning kui on soov seadust muuta, siis seda saaks teha poliitilistel motiividel, aga mitte kaheldes põhiseadusele vastavuses selle seaduse puhul. Härra Laur nõustus härra Nuti sellekohase viitega ja rõhutas, et tegemist on ülereageerimisega. Samuti nõustus härra Üprus härra Nutiga. Härra Seppik rõhutas asjaolu, et alati saab seadusi parendada, ning väljendas rahulolu, et seaduse n-ö poliitiliseks remontimiseks on eri institutsioonid kokkuleppe saavutanud. Härra Kukk komisjoni liikmena rõhutas, et ei näe põhiseaduslikku vastuolu presidendi poolt toodud kahe esimese argumendi osas, kuid seoses kolmanda probleemiga, mis puudutab n-ö ametisse nimetamise probleemi, mis seondus välisministri ja riigipea n-ö topeltpädevusega, on põhiseaduse § 78 punkt 2 oluliselt jäigem sellest sõnastusest, kuidas seda on püütud välissuhtlemisseaduses kohaldada. Komisjoni liikmed avaldasid veel erinevaid seisukohti. Välja koorusid mõtted, et põhiseaduskomisjon ei peaks langetama seisukohta poliitilises küsimuses, kas seda seadust on vaja muuta või mitte. Põhiseaduskomisjoni ülesanne on olla parlamendile n-ö põhiseaduse ekspert, ta peab selgitama, kas seadus on põhiseaduspärane või mitte. Selles küsimuses toimus hääletus. Põhiseaduskomisjon asus hääletusel (poolt 5, vastu 4, erapooletuid 0) seisukohale, et seadus on põhiseaduspärane, ning teeb ettepaneku sellest tulenevalt seadus muutmata kujul vastu võtta. Komisjoni liikmed väljendasid ka seisukohti, et mis puudutab õigusselgust või otstarbekuskaalutlusi, siis kahtlemata on võimalik seda seadust paremaks muuta. Aga nagu ma ütlesin, nende poliitiliste kaalutluste väljendamine on väliskomisjoni pädevuses, kelle esindaja järgnevalt parlamendi kõnepulti tuleb. Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Meenutan, et Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe küsimuse. Palun, kolleeg Väino Linde!

V. Linde
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas ma sain sinu ettekandest õigesti aru, et põhiseaduskomisjoni istungi toimumise ajaks olid Vabariigi Presidendi Kantselei ja Välisministeerium saavutanud kompromissi või kokkuleppe vaidlusaluse seaduse mõnede sätete muutmiseks? Kui see nii on, siis mind huvitab, kuidas niimoodi Riigikogu-üleselt on võimalik kokku leppida nendes küsimustes, mis tegelikult kuuluvad Riigikogu pädevusse? Kas siin ei ole omakorda tegemist võimude lahususe printsiibi võimaliku rikkumisega?

U. Reinsalu
Aitäh! Ma pidasin asjakohaseks tutvustada arutelu käiku. See oli informatsioon, millega nii Välisministeeriumi kui ka riigipea esindajad põhjendasid oma komisjoni mitteilmumist. Tõepoolest, tegemist on poolteiseleheküljelise n-ö memovormis koostatud dokumendiga, kus on kirjas Välisministeeriumi ettepanekud presidendi seisukohtade kohta ja niisugused, mida on täiendatud tähtedega OK erinevates küsimustes. Järelikult on kahe institutsiooni vahel (üks on põhiseadusliku institutsiooni abiorgan ja teine on täidesaatva võimu asutus, mis teostab ministeriaalset vastutust) saavutatud teatud OK-kompromiss. Kas see OK-kompromiss saab olla parlamendile siduv? Kahtlemata mitte. Kas tegelikult niisuguste kompromisside sõlmimine parlamendiüleselt või pretendeerides parlamendiülesusele on otstarbekohane? Selle üle võib arutleda. Ma arvan, et kindlasti ei ole otstarbekohane parlamendil kujundada oma seisukohti lähtuvalt sellest, kuidas parlamentaarse järelevalve all olevad asutused oma nägemusi konkreetse seaduse kohta kujundavad. Niisugust asja ei saa üledramatiseerida. Ametnike ülesanne ongi asju täpsustada. Aga ma arvan, et sellise asja puhul selliste kokkulepete sõlmimine, mida sõlmitakse ametnike tasemel, on ehk tõepoolest parlamendi otsustuspädevusest ette ruttamine. Me olime esmaspäeval olukorras, kus ametnikud keeldusid ilmumast parlamendi komisjoni ja saatsid selle asemel paberi, kuidas nemad on probleemi lahendanud, kasutades jällegi tekstis tähti OK. See on kahtlemata kehv pretsedent. Ma arvan, et tulevikus ei tohiks niisugused pretsedendid muutuda tavaks, aga ma arvan, et on hea, et me sinu küsimuse peale mainisime seda tendentsi. See on üleeuroopaline probleem, haldusriigi järkjärguline väljakujunemine parlamentaarse riigi arvel on olemas. Kõnekas on see, et selles küsimuses, kus president viitab võimude lahususe probleemile, me näeme võimude lahususe kultuuri või parlamentaarse kultuuri rikkumist selle asja menetlemisel juba järgnevas faasis.

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, palun!

T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tuletan kõigepealt meelde, et selle seaduse muutmine algas siis, kui teie olite võimul, ja te läksite kohe kõvasti selle § 7 kallale. Eelnõu esimeses variandis seda kõvasti kärbiti, pärast tekst siiski taastati. Aga ma tahan küsida hoopis midagi muud. Väliskomisjon istus enne koos kui teie, aga teie koosistumiselt jäi mulle niisugune mulje, et te ei olnud õigesti informeeritud sellest, mida väliskomisjon otsustas. Ma tsiteerisin siin üleeile BNS-i uudist ja mulle jäi mulje, et te kasutasite moonutatud informatsiooni väliskomisjonis otsustatu kohta. On mul õigus?

U. Reinsalu
Ma ei tahaks kommenteerida seda, mida väliskomisjon otsustas. See probleemiasetus komisjoni istungil üles ei kerkinud. Komisjon oli informeeritud, et lõppseisukohad pidi väliskomisjon kujundama järgmisel päeval, s.o teisipäevasel istungil. See oli komisjoni informatsioon. Kui see on ebatäpne, siis on väliskomisjoni esindajal võimalik seda siin õiendada. Aga see ei mõjutanud kuigivõrd arutelu käiku põhiseaduskomisjonis, kuna põhiseaduskomisjon nägi oma rolli selles, et ütelda, kas presidendi väljendatud argumentide mahus on käesolev seadus põhiseadusvastane või mitte. Põhiseaduskomisjon hääletusega tuvastas, et see seadus ei ole põhiseadusvastane. Poliitiline probleem või, ütleme, õigusloomeline küsimus, kas seda seadust paremini remontida või mitte, see on see pädevusruum, mille kohta, me kujutasime ette, langetab otsuse väliskomisjon ja annab n-ö valdkonnakomisjoni soovituse täiskogule.

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Janno Reiljan, palun!

J. Reiljan
Aitäh! Ühed juristid arvasid, et on põhiseadusvastane või riivas põhiseadust, teised juristid arvasid, et ei riivanud põhiseadust. Põhiseaduskomisjon hääletas: 5 : 4. Kas te võite selle põhjal öelda, et on öeldud midagi õiguslikku? On võetud vastu poliitiline otsus, et ei ole põhiseadusvastane. Aga õiguslikku otsust ei ole mitte väiksematki, mingit õiguslikku tulemust ei ole saavutatud. Õiguslik tulemus tähendaks, et kõik juristid oleksid ühel seisukohal, et see on nii. Kui juristid on erineval seisukohal, siis on probleem muudetud poliitiliseks. Te saite võtta vastu ainult poliitilise otsuse, te ei saanud mitte mingit eksperdiotsust põhimõtteliselt vastu võtta. Te ise läksite lõhki nagu pajupill.

U. Reinsalu
Aitäh! Mis puudutab küsimust sellest, otsekui eri juristide või ka eri otsustuskogude juriidilise tähendusega seisukohtade kujundamisel peaks jõudma välja konsensuslikele seisukohtadele, kus eksisteerib absoluutkategooriates tõde-vale, siis see on totalitaarne lähenemisnurk. Õigusriigis, kus on tegemist tõendite ja asjaolude kaalumisega, erinevate põhiseaduslike väärtuste arvestamisega ja, mis on oluline ka meie kohtupraktikas, proportsionaalsuse põhimõtte arvestamisega, niisugust olukorda, kus eri probleemides (jättes kõrvale evidentsed ja õiguslikud truismid) võiks olla ühene seisukoht, vaevalt et tuleb. Näiteks selle kohta on kas või juba asjaolu, kui palju meil on eriarvamusi ka Riigikohtu otsuste kohta, mis puudutavad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust. Võiks küsida, kas need juristid on ebakompetentsed või valel seisukohal, kes eriarvamuse kirjutavad. Ei, see nõnda ei ole. Erinevad väärtused ja, eriti kui võtta põhiseaduse põhiõiguste kataloog, erinevad põhiõigused kollideeruvad omavahel. Mis puudutab teie viidet põhiseaduse riivele, siis on oluline arvestada, et "põhiseaduse riive" on tegelikult termin, mis on kasutusel just nimelt põhiõiguste teoorias ja see tähendab, kas mingit põhiõigust on ahendatud. Selle kindlakstegemine, kas mingi põhiõiguse ahendamine toimus põhiseaduspäraselt või mitte, on normikontrolli ülesanne. Kahtlemata näeb põhiseadus juba ise ette hulgaliselt riivevõimalusi, alates lihtseaduse reservatsiooniga riivest, mille puhul põhiseaduse andja on ette näinud võimaluse seaduse tasemel mingit põhiõigust piirata. Võimalik, et on ka täiendatud klausliga põhiõiguse riive võimalus, kui näiteks mingit põhiõigust võib ahendada avalikes huvides või eraelu puutumatuse kaitseks. Nii et seda terminit "põhiseaduse riive" ei saa kasutada tähenduses "põhiseadusvastasus", mida ma olen siin mitmeid kordi kohanud. See on eksitav ja viib meid õigusriigist kaugemale, mitte sellele lähemale.

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Igor Gräzin, palun!

I. Gräzin
Ma tahtsin küsida, kas sa jagad seda seisukohta. Professor Janno Reiljan esitas praegu niisuguse mõtte, et kohtuotsus, mis on vastu võetud häältega 3 : 0, on rohkem otsus kui häältega 2 : 1 vastu võetud otsus. Ütleme, vabaduskaotus viis aastat, hääletati 2 : 1, siis antakse kolm. Kas on niimoodi, et ühed otsused on rohkem otsused kui teised? Kas sa jagad seda professor Reiljani seisukohta?

U. Reinsalu
Aitäh! Õiguslikes kategooriates ei jaga seda mingil juhul. Sotsioloogilisest aspektist, mis puudutab legitimatsiooni, kahtlemata. See on asjaolu, millega tuleb sotsiaalteaduslikult arvestada, kui me läheme õigussotsioloogia valdkonda. Aga see on omaette akadeemiline probleem.

Aseesimees M. Maripuu
Aitäh! Kolleeg Janno Reiljan! Üks küsimus on võimalik esitada. Repliiki saab esitada siis, kui teie nime oleks kasutatud läbirääkimistel, mitte siis, kui nime mainitakse küsimustele vastates. Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Tänan, Urmas Reinsalu! Annan sõna väliskomisjoni esimehele Enn Eesmaale.

E. Eesmaa
Austatud kolleegid! See küsimus ja olukord ning probleem ei ole mustvalged. President jättis välissuhtlemisseaduse välja kuulutamata. Meie kodukord näeb ette, mismoodi tuleb edasi menetleda. Me oleme nii ka käitunud. Väliskomisjonis me arutasime seda 1. juunil ja ka 6. juunil, eile. Meil olid kutsutud külalised. Nende hulgas oli Vabariigi Presidendi Kantselei õigusosakonna juhataja Mall Gramberg, direktor Tarmo Mänd, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Aino Lepik von Wiren ja juriidilise osakonna peadirektor Triin Parts ning Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja Marek Sepp. Me arutasime seda kõigekülgselt, üsna pikalt ja põhjalikult ning jätkasime arutelu 6. juunil, seega eile. Eile oli komisjoni kutsutud Marek Sepp, kes tutvustas meile Vabariigi Presidendi Kantselei ja Välisministeeriumi kooskõlastatud ettepanekuid seaduse teksti võimalikuks muutmiseks. Ka meie hääletasime. Hääletustulemus oli 5 : 3. Meie teadsime juba, et põhiseaduskomisjon oli jõudnud otsusele, et võiks võtta välissuhtlemisseaduse muutmata kujul uuesti vastu. Meie komisjonis jäi prevaleerima arvamus, et me ei saa tuvastada vastuolu põhiseadusega, küsimus riivest on vaieldav, kuid suurema õigusselguse huvides olid need inimesed ja nende fraktsioonide esindajad, kes on nõus seda menetlust jätkama, arvamusel, et see töö tasuks meil ära teha. Sellepärast häältega 5 : 3 me otsustasime, et täna teie ees esinen mina väliskomisjoni esimehena, ja otsustasime mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseaduse muutmata kujul vastuvõtmist ja kui (ilmselt me täna ka siin saalis hääletame) me jääme seda edasi menetlema, sellisel juhul teeme ettepaneku muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata reede, 9. juuni kell 12, sest komisjoni liikmete enamuse arvamus oli, et tekkinud probleem tuleks võimalikult kiiresti lahendada. Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kas Urmas Reinsalu soovib läbirääkimisi? Palun!

U. Reinsalu
Res Publica fraktsioon kujundas kaks seisukohta. Esiteks, ühehäälselt õnnitleda Enn Eesmaad sünnipäeva puhul, ja teiseks, toetada põhiseadust ja seda, et parlamendil on seadusandlik initsiatiiv ja seadusandlik pädevus selles riigis. Kui parlament on oma tahte öelnud, siis jääda kindlaks parlamendi tahtele ja toetada selle seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Aitäh! Kolleeg Andres Herkel, palun!

A. Herkel
Austatud kolleegid! Sellest teavitamise kohustusest on küll raske välja lugeda mingit riivet võimude lahususele. Või sellest, et ühes seaduses nimetatakse suursaadikuid ametikohale ja presidendile jääb pädevus nende nimetamiseks. Need konstruktsioonid on võrdlemisi kunstlikud. Kui tõesti väliskomisjonis need teemad üles tulid, siis ma küsisin eri fraktsioonide esindajatelt, kes leidsid, et seadust tuleks siiski muuta, kas riive on või ei ole. Peale Rahvaliidu esindaja ei leidnud keegi, et see riive on, ka pärast seda arutelu, kus Presidendi Kantselei esindaja ja Välisministeeriumi esindajad olid kenasti kohal. Nii et mul tekib siin küsimus, et millega me täpselt tegeleme. Pärast seda saime teada, et põhiseaduskomisjonis oli ka arutelu, aga põhiseaduskomisjon asetati niisugusesse olukorda, et nüüd on Presidendi Kantselei ja Välisministeerium milleski kokku leppinud ja eksperdid kummastki institutsioonist ei suvatsenud isegi kohale tulla. Siin tõesti sõideti üle väga selgest parlamentaarsest funktsioonist, mis on parlamendi lahendada. Põhiseaduskomisjoni otsustada on siiski see, kas siin riive on või ei ole. Sellele arutelule ei tulnud eksperdid isegi kohale. Siin on väga mitu aspekti. Mulle tundub ka, et niisuguse väga kaheldava argumentatsiooniga seaduse muutmise initsieerimine Presidendi Kantselei poolt ja presidendi institutsiooni poolt on suhteliselt kergekäeline, aga meie poolt on veel kergekäelisem see, kui me sellega kaasa läheme ja taandamegi presidendi institutsiooni selliseks keeletoimetaja institutsiooniks, millest tulenevalt Presidendi Kantselei ja Välisministeerium hakkavad sõlmima mingeid kompromisse, mis käivad juba üle parlamendiliikmete pea. Ma ei pea seda praktikat eriti otstarbekaks, seetõttu toetab Isamaaliidu fraktsioon seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. Ma iseenesest arvan, et kui see kompromiss, millest siin kõneldi, realiseeritakse, siis ei ole ka seadusel häda midagi. Aga me ei pea õigeks niisugust protseduuri, nagu sellele parlament ja eeskätt parlamendi enamus praegusel juhul tahab läheneda. Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Jaanus Männik, palun!

J. Männik
Proua juhataja! Austatud kolleegid! Rahvaliidu fraktsioon mõistab presidendi märkusi ja nende tähendust. Me oleme seisukohal, et meie poolt siin saalis lõpphääletusel vastu võetud praak tuleb korrigeerida ja parandada. Jääb ainult üle imestada nende opositsioonierakondade üle, kelle esindajad olid sellessamas küsimuses õige heatahtlikul ja minu arvates konstruktiivsel jutuajamisel presidendi juures ja seal, ma ei tea, miks, aga tänaseid argumente ja sõjakust ei näinud ma küll kuskil. Täiesti imestama paneb, miks see nüüd on üles kerkinud. Kui sellest võiks püüda välja lugeda mingisugust poliitilise võitluse hõngu, siis paneb see väga imestama. Ma kutsun üles tegema siin saalis oma tööd vastutustundlikumalt ja paremini. Niisuguseid, ka pisivigu saaks siis paremini vältida. Nii et ärgem tehkem igal sammul haiglast poliitikat, tehkem mõistlikku ja arusaadavat poliitikat ning võtkem vastu häid ja korrektseid, vettpidavaid seadusi. Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Aitäh! Toomas Alatalu, palun!

T. Alatalu
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Ma tahaks ka ainult väga lühidalt tuletada meelde, et siin on seadusi, presidendi poolt tagasilükatud seadusi parandatud küll ja küll. Teine kena moment on siin selles, et kaks institutsiooni, kes selle asjaga otseselt kokku puutusid selle eelnõu puhul, saavutasid omavahel kokkuleppe. Nii et kolmas pool võiks seda väga rahulikult võtta ja toetada. Lõpuks, ma ei saa siiski ütlemata jätta seda, mida ma rääkisin ka väliskomisjonis, et isegi minu üliõpilased (me loeme koos tekste) juhtisid tähelepanu sellele, et on natuke naljakas öelda ühte ja sedasama Vabariigi Presidendi ja Riigikogu väliskomisjoni kohta. Tähendab, teavitamise mõttes. Kui me kujutame ette, et president on siin ja siin on Riigikogu ja valitsus ja siin kuskil on väliskomisjon, siis neid asju niimoodi omavahel seosesse viia on ikkagi küllalt küsitav. Rääkimata sellest, et kui Välisministeerium on siin ja president on siin, siis kes keda ikkagi teavitama peab? Mulle muidugi meeldivad need žestid seal taga seinas, aga ma loen rõõmsalt ette selle paranduse, mis on kahe institutsiooni poolt kompromissina kirja pandud: välissuhtlemisasutused teavitavad Välisministeeriumi oma välissuhtlemisalasest tegevusest. See, mis juurde tuleb. Kui te nüüd, lugupeetud respublikaanid ja muud, isamaaliitlased, tuletate meelde, milliseid pretensioone teil on olnud siin mõne ministri ja mõne teise institutsiooni vastu, siis, vaadake, see määratlus katab ilusasti ka selle, selle alusel te saate selle informatsiooni kätte, mille puudumise üle te kogu aeg olete kurtnud. Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Helir-Valdor Seeder, palun!

H-V. Seeder
Austatud kolleegid! Ja muude nimel tahan ma tänada härra Männikut, kes manitses Riigikogu ja ütles, et ka need pisivead, mis me praagina oleme vastu võtnud, tuleks ära parandada. Ma juhin Presidendi Kantselei tähelepanu sellele roosale paberile: "Välissuhtlemisseaduse väljakuulutamata jätmine". "Välja kuulutamata" on eesti keeles kaks sõna, mitte üks sõna. Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Marko Mihkelson, palun!

M. Mihkelson
Hea juhataja! Head kolleegid! Lihtsalt stenogrammi ja protokolli huvides. Kolleeg Männik esitas pisut emotsionaalse seisukoha, kui ta arvas, et sedavõrd auväärt kogu nagu väliskomisjon tegeleb praagi tootmisega. Mina, kes ma välissuhtlemisseadust väliskomisjoni poolt kahe aasta jooksul aitasin menetleda, juhin lihtsalt tähelepanu, et selle aja jooksul said seaduse ettevalmistamisel väga põhjalikult kaasa rääkida kõik osapooled, keda see seadus ühel või teisel moel puudutab, kuni muudatusettepanekute esitamise ja nende heakskiitmiseni. Ma lihtsalt tahan teile meelde tuletada, et kui me tegime nii väliskomisjonis need otsused, saatmaks selle seaduseelnõu siia lõpphääletusele, kui ka siin, lõpphääletusel, oli see otsus peaaegu ühehäälne. Aga veel kord: ma arvan, et selle seaduse ümber ei ole minu arvates küll ei üks ega teine ega kolmas fraktsioon poliitikat teinud, pigem tehakse seda poliitikat kusagil mujal. Mina kutsun küll üles suhtuma oma töösse tõsiselt ja seda seadust muutmata kujul vastu võtma. Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Janno Reiljan, palun!

J. Reiljan
Ma võtan sõna siis täiel määral.

Aseesimees M. Maripuu
Kaheksa minutit.

J. Reiljan
Lugupeetud kolleegid! Kui võtta sõna "väljakuulutamata", siis seda võib kirjutada nii lahku kui ka kokku. Praegusel juhul on Presidendi Kantselei täiesti õigesti kasutanud kokkukirjutamist, nii et siin tulid küll eksperdid vale koha peal Presidendi Kantseleid õpetama. Aga loomulikult ei olnud see pulti tulemise põhjuseks. Põhjuseks oli see, et siin veidi moonutatult esitati seda, kuidas kuskil olevat olnud mingisugused institutsioonid, kes parlamendiüleselt tegid mingisuguseid kokkuleppeid, mis oleksid pidanud mõjutama parlamendi tööd. See oli otsene vale või mitteteadmine. Väliskomisjonis istusid koos Välisministeeriumi esindajad ja Presidendi Kantselei esindajad, neil ei olnud mingisuguseid kokkuleppeid sõlmitud. Väliskomisjonis arutati küsimust põhjalikult ja anti mõlemale poolele just nimelt ülesanne kokku leppida. Tõepoolest, nad leppisidki kokku, esitasid tulemused, millega väliskomisjon võis igati rahule jääda. Nüüd läheme edasi põhiseaduse juurde. Põhiseadus on poliitiline dokument, nagu te teate, mitte juriidiline dokument. Siin öeldi väga ilusasti, et juristid ei leia omavahel ühist meelt sellepärast, et mängu tulevad väärtushinnangud ja kõik muud sellised asjad, aga väärtushinnangud ei ole enam juriidilised, nagu öeldakse, argumendid. Väärtushinnangud on juba poliitilised. Niisiis, juriidiliselt, õigustehniliselt peaksid juristid alati kokkuleppele jõudma. Muidu ei ole see õigus, mille järgi nad toimivad. Aga tõepoolest, just nimelt poliitilised tõlgendused tekitavadki selle, mis võimaldab iga seadust, iga sõna eri moodi tõlgendada, kas või seesama õnnetu sõna "väljakuulutamata", mida üks tahab ilmtingimata kokku kirjutada ja teine arvab, et see tuleks ilmtingimata lahku kirjutada. Sealt tulevadki need erinevused. Praegusel juhul on ühed juristid tõepoolest ühel seisukohal, mida ma heameelega toetan, vaadates seda presidendi kirja. Teised juristid on teistsugusel seisukohal. Meie võtame siin vastu poliitilise otsuse, mille tulemuseks on küll juriidiline seadus, seaduse tekst või selle muutmine, kuid see on siiski ainult poliitiline otsus, mitte midagi rohkemat. Meie hinnangud on poliitilised, tulemus on poliitiline meie otsustamise seisukohalt. Paber ise on juriidiline seadus või, õigemini, seadus, milles on ka õigust võib-olla mõni jagu, suurem jagu võib ka seadustes poliitikat olla. Nii et võime selle tühja vaidluse jätta, kas ta on vastuolus või ei ole vastuolus. See on, nagu üks eelkõneleja ilusasti ütles, väärtushinnangute küsimus, kusjuures väärtushinnangud ei ole ainult totalitaarsed ja demokraatlikud. Väärtushinnangute spekter on väga lai, totalitarismi ja demokraatia dimensioon on ainult üks ainukene dimensioonidest. Selle tõttu võime ka selle küsimuse täiesti rahulikult kõrvale jätta ja öelda, et meil ei ole põhjust siin ei asjaga venitada ega tüli norida. Võtame rahulikult selle seaduse muutmise ette. On tehtud head ettepanekud, mis on väliskomisjonis läbi vaadatud, ja on leitud, et nende alusel võib edasi töötada. Töötame edasi, võtame vastu korraliku seaduse, selle asemel et siin püüda tõestada, et ühed poliitikud on rohkem juristid kui teised poliitikud. Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Igor Gräzin, palun!

I. Gräzin
Koha pealt seoses grammatikaga. Praegusel juhul on grammatika osas presidendil õigus. Milles asi on? Kui kirjutatakse kokku "lasteaed", siis on see asutus. Kui kirjutatakse lahku, siis on see aed, mis kuulub lastele. Kui ma sain paugu nurgatagant, siis kokku kirjutatult tähendab see, et see tuli ootamatult. Kui ma ütlen, et ma sain paugu nurga tagant, siis on see from around the corner või iz-za ugla. Nii et praegusel juhul tahan ma rõhutada, et Presidendi Kantseleil on eesti keele osas õigus.

Aseesimees M. Maripuu
Kolleeg Mihhail Lotman, palun! Kas härra Seederil on protseduuriline küsimus? Palun!

H-V. Seeder
Austatud juhataja! Mul on väga hea meel, et lugupeetud professorid grammatikaga tegelevad. Aga mul on küsimus tänase päevakorra kohta. Meil on päevakorrapunkt nr 7, kus on kirjutatud: "Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseaduse uuesti arutamine". "Välja kuulutamata" kahe sõnaga. Kas meil on tegemist siin grammatikaveaga ja see tuleb Riigikogu algatusel ära parandada või on presidendil õigus? Mul on palve, et juhatus selle välja selgitaks ja meid ka informeeriks. Mitte kohe, aga et homme informeeritaks suurt saali, kas on õigus professoritel, presidendil või Riigikogu Kantseleil. Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Aitäh toreda remargi eest! Läheme edasi. Palun, Mihhail Lotman! Vabandust, härra Lotman! Urmas Reinsalu, palun!

U. Reinsalu
Austatud istungi juhataja! Ma arvan, et härra Seederil oli protseduuriline küsimus selle kohta, kuidas on õige teha, ja ma arvan, et me peame vaatama siin ka kodukorraseadust, kus §-s 113 ja §-s 114 on need sõnad kirjutatud lahku. Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Aitäh! Palun, härra Lotman!

M. Lotman
Aitäh veel kord! Mul on hea meel, et me nii palju tegeleme tõesti oluliste küsimustega, nagu eesti keele grammatika ja punktuatsioon, aga selle varju jäid mõned võib-olla vähem tähtsad avaldused. Minu meelest oli täiesti sensatsiooniline Rahvaliitu kuuluva kolleegi avaldus, et põhiseadus ei ole juriidiline dokument. Ma arvan, et sellel avaldusel on väga olulised tagajärjed ja see seletab mõndagi selle erakonna hoiakutes. Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Kas nüüd on kõik kõnesoovid ammendunud? Härra Alatalu, protseduuriline küsimus.

T. Alatalu
Aitäh! Protseduuriline küsimus: kas ma sain õigesti aru, et härra Lotman pidas kõne?

Aseesimees M. Maripuu
See jääb iga Riigikogu liikme enda otsustada, kuidas ta lõppenud sõnavõttu võtab. Kas nüüd on kõnesoovid lõppenud? Härra Männik, palun, protseduuriline küsimus!

J. Männik
Kuna mu nime nimetati, siis on mul võimalus õiendada. Üks eelkõnelejast kolleeg ütles, justkui oleks või võiks olla väliskomisjon n-ö eksimatu ehk jumalik organisatsioon. Ma arvan, et eksimine on inimlik isegi väliskomisjoni puhul, isegi Riigikogu puhul. Küll aga minu arvates ei ole inimlik eksimise mittetunnistamine. Nii et hääletagem menetlemise jätkamise poolt!

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kas nüüd võib läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõppenud. Läbirääkimised on ikkagi lõppenud ja me võime ... Härra Seeder, protseduuriline küsimus.

H-V. Seeder
Aitäh! Enne kui me hääletama hakkame, oleks mul ikkagi soov teada, mida me hääletame, kas nii, nagu seadus ütleb, välja kuulutamata, kaks sõna ja mis minu arvates on ka grammatiliselt õige, või seda n-ö kirjavigadega eelnõu. Kumba me hääletame?

Aseesimees M. Maripuu
Aitäh! Kolleeg Meelis Atonen, protseduuriline küsimus.

M. Atonen
Aitäh! Mul on protseduuriline vastus Helir-Valdor Seederile. Minu teada lubab tänapäeva grammatika mõlematpidi kirjutada. Selleks ei pea professor olema, et talle seda öelda.

Aseesimees M. Maripuu
Aitäh! Kolleeg Margus Leivo, palun!

M. Leivo
Ma ei oska neid nuppe käsitseda, aga ma tahan ära lõpetada keelekäsitluse ja öelda kolleeg Seederile, et see on seesama küsimus, et kui munad on värvitud, on nad siis värvitud või värvitud.

Aseesimees M. Maripuu
Kas nüüd on ka kõik repliigid ammendatud? Härra Seederile võin ma ütelda, et me hakkame hääletama Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud välissuhtlemisseaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud välissuhtlemisseaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Häältega 20 poolt ja 52 vastu otsustas Riigikogu eelnõuga edasi tegelda. Juhtivkomisjoniks, lähtuvalt Riigikogu kodukorra seadusest, on väliskomisjon. Määran välissuhtlemisseaduse eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. juuni 2006 kell 12.

16. Otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus" eelnõu (887 OE) teine lugemine

Aseesimees M. Maripuu
Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus" eelnõu teine lugemine. Ettekandeks saab sõna riigikaitsekomisjoni esimees Toivo Tootsen.

T. Tootsen
Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Arutuse all oleva eelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 17. mail. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele saatmist oma selle aasta 5. juuni istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, mistõttu tuleb meil lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist. Ma tuletan meelde, et Eesti osalemine NATO kiirreageerimisjõududes tuleneb meie liikmesusest NATO-s. NATO kiirreageerimisjõududesse panustavad kõik NATO liikmesriigid, välja arvatud Island, kellel lihtsalt ei ole kaitseväge. NATO kiirreageerimisjõud on olulisemaks vahendiks ka NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Seega on NATO kiirreageerimisjõududes osalemine päris otseselt seotud ka Eesti julgeolekuga. Tuletan meelde ka seda, et Eesti on osalenud NATO kiirreageerimisjõududes mereväe staabi- ja toetuslaevaga Admiral Pitka. Käesoleva eelnõu kohaselt osaleks Eesti NATO kiirreageerimisjõududes esmakordselt maaväe demineerimisüksusega. Eesti demineerimisüksusel on vastav väga hea kogemus olemas. Eesti demineerimismeeskond on üles näidanud silmapaistvaid töötulemusi Afganistanis ja on saanud kõrge hinnangu liitlastelt. Kõigest sellest tulenevalt otsustas riigikaitsekomisjon selle aasta 5. juuni istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu Riigikogu otsusena vastu võtta. Eelnõu vajab otsusena vastuvõtmiseks Riigikogu lihthäälteenamust. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu liikmed, komisjonide, fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 887 kohta muudatusettepanekuid ei ole. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 105 ja juhtivkomisjoni otsusele võtame selle eelnõu vastu otsusena. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus" eelnõu 887. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu 887 on otsusena vastu võetud.

17. Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (877 SE) teine lugemine

Esimees T. Varek
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 877 teist lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Jüri _ehovtsovi!

J. Šehovtsov
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati 2006. aasta 3. mail. Seaduseelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2006. aasta 17. mai. Riigikogu liikmed seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Seaduseelnõu teksti sisuliseks muutmiseks ei olnud vajadust ka keskkonnakomisjonil. Kuna konventsiooni tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teataja 2004. aasta eestikeelses eriväljaandes, siis vormistas keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina muudatusettepaneku, mille kohaselt konventsiooni teksti Riigi Teatajas enam ei avaldata. Selline muudatus viib seaduseelnõu kooskõlla Riigi Teataja seadusega. Seaduseelnõu algataja esindaja toetab muudatusettepanekut. Keskkonnakomisjon otsustas 2006. aasta 29. mai istungil häälte vahekorraga 6 poolt, 0 vastu ja 0 erapooletut lõpetada seaduseelnõu teine lugemine, teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta ja panna seaduseelnõu lõpphääletusele. Seaduseelnõu seadusena vastuvõtmiseks piisab lihthäälteenamusest. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 877 kohta on esitatud üks muudatusettepanek, selle on esitanud juhtivkomisjon keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud ja vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule ning lähtudes Riigikogu kodukorra seaduse §-st 105, läheme lõpphääletuse protseduuri juurde. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 877. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu 877 on seadusena vastu võetud.

18. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tunnistajakaitse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (599 SE) teise lugemise jätkamine

Esimees T. Varek
Jätkame õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tunnistajakaitse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!

V. Linde
Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjoni nimel on mul heameel kõiki saalis olevaid kolleege tervitada, soovida jätku ja öelda, et eelnõu 599 menetlemine on õiguskomisjoni arvates jõudnud niikaugele, et võiksime täna pärast muudatusettepanekute läbivaatamist teise lugemise lõpetada. Õiguskomisjon jõudis niisugusele seisukohale oma kahel istungil, kus ta seda eelnõu arutas, teisipäeval, 30. mail ja esmaspäeval, 5. juunil. Selle päevakorrapunkti arutamise juures olid ka Vabariigi Valitsuse esindajad eesotsas justiitsministri ja tema nõunike ning karistusõiguse ja menetluse talituse ametnikega. Mis siis pärast teist lugemist, mis meil siin saalis eelmine kord oli ja mille me katkestasime, vahepeal juhtunud on? Niipalju siis, et Riigikogu kolleegid, Riigikogu fraktsioonid, komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Küll aga otsustas õiguskomisjon ise algatada mõningaid muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta lootuses, et see annab eelnõule veel paremat jumet ja selgust, täpsemalt öeldes, õigusselgust juurde. Esimene muudatusettepanek käsitleb karistust lapsporno valmistamise eest. On ettepanek mitte karistada kuni üheaastase vabaduskaotusega, vangistusega, vaid suurendatakse karistust kuni kolme aastani. See on siis esimese muudatusettepaneku mõte, mis on oluline siin teile edasi anda. Teine muudatusettepanek on lähenemiskeelu rikkumise kohta. Kui kohus on süüdlasele peale pannud lähenemiskeelu, siis selle rikkumine võib kaasa tuua kuni üheaastase vangistuse. Õiguskomisjon pidas siin vajalikuks ära märkida ka seda, et see ei ole mitte lihtsalt formaalselt lähenemiskeelu rikkumise eest, vaid kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest. Niisugusel juhul on võimalik teda karistada selle § 3312 alusel. Kolmas muudatusettepanek käsitleb kannatanu õigusi. Punktis 1 on öeldud, et kannatajal on õigus anda nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ja taotleda lähenemiskeelu kohaldamist ka vastavalt siin seaduses sätestatud korrale. Kolmanda muudatusettepaneku teine punkt on selle kohta, et õiguskomisjon otsustas algatada muudatuse, mille alusel kannatanutel on ka juba kriminaalmenetluse käigus, kui arutatakse isikuvastase kuriteoga seonduvat, õigus kohtult taotleda ja kohtul on õigus kohaldada lähenemiskeeldu süüdlasele kuni kolm aastat, ning saab viidata võlaõigusseaduse §-le 1055. Eelnevalt oli eelnõus niisugune kord või süsteem, mis oleks nõudnud, et kannatanu oleks pidanud sel eesmärgil eraldi uue tsiviilkohtuasjaga kohtusse pöörduma. Nüüd saab seda teha ka kriminaalasja raamides. Neljas muudatusettepanek käsitleb seda, et kui otsustatakse tõkkeabinõuna ajutise lähenemiskeelu rakendamist ja kohus, kes selle lõpuks otsustab, kuulab ära prokuröri, siis selle juures viibivad ka kahtlustatav ja süüdistatav. Komisjon otsustas nüüd, et kannatanu juuresviibimine on ainult sellisel juhul oluline, kui kohus seda vajalikuks peab, vajaduse korral. Ta ei pea alati olema ise ja kindlalt seal, sõltub asjaoludest. See oleks kannatanule võib-olla mõnevõrra lihtsam. Otsustasime ka, et lähenemiskeelu kui tõkkeabinõu, ajutise lähenemiskeelu kohaldamisel ei saadeta seda dokumenti, mille kohus teeb, mitte ainult süüdistatavale ja kannatanule, vaid ka kannatanu elukohajärgsele politseiprefektuurile teadmiseks, et kui miski võiks hakata juhtuma, siis on ka politseile kindlalt teada, et selle kannatanu puhul on ajutine lähenemiskeeld kohaldatud. Oluline on siin veel tunnistajakaitse seadust käsitlev kuues muudatusettepanek, kus me siis täna selgelt tõime välja selle, et ka kannatanu on tunnistajakaitse seaduses ära toodud. Tegelikult võimaldas ka tunnistajakaitse seaduse praegune tekst kannatanule tunnistajakaitset kohaldada, kuid me pidasime vajalikuks kannatanut siin ekstra välja tuua. Kannatanu suhtes kohaldatakse tunnistajakaitset täpselt samadel alustel nagu teiste isikute, kaasa arvatud teiste kui tunnistajate suhtes, kui on reaalne õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht või kui kuriteos kahtlustatav või süüdistatav võib tema suhtes jätkuvalt toime panna isikuvastaseid kuritegusid. Üks väga oluline punkt on siin ka see, et on öeldud: "ning kui kannatanu on nõus tegema koostööd tunnistajakaitse asutusega". Ta peab ka ise sellega tegelikult nõus olema. Seitsmes muudatusettepanek, mille õiguskomisjon algatas, on minu arvates sobilik kõigile siinolijatele õigusselguse huvides, nimelt volitussäte, et Vabariigi Valitsus korraldab kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku terviktekstide avaldamise Riigi Teatajas kolme kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Ja kes nüüd täpsemalt vaatab, see näeb, et selles tekstis, mis siin on muudatusettepanekute tabelis, on seitsmendas ettepanekus üks sõna puudu - trükiveakurat on jätnud siia sõna "kuu" sisse kirjutamata. Nii et tuleb lugeda, et Vabariigi Valitsus korraldab nende terviktekstide avaldamise Riigi Teatajas kolme kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Sellest tulenevalt on komisjoni ettepanek, nagu ma eelnevalt ütlesin, täna teine lugemine lõpetada ja tahaks loota, et Riigikogu saab enne suvepuhkusele minekut selle eelnõu vastu võtta, ja kui me nii kaugele oleme jõudnud, siis tuletan meelde, et siin on tegemist menetlusseaduste muutmisega, mis vajab vastuvõtmiseks edaspidi vähemalt 51 poolthäält. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 599 kohta on esitatud seitse muudatusettepanekut. Asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud. Samuti teine, kolmas, neljas, viies, kuues ja seitsmes. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Eelnõu 599 teine lugemine on lõpetatud ja eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

19. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE) teine lugemine

Esimees T. Varek
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks rahanduskomisjoni liikme kolleeg Jaanus Männiku!

J. Männik
Härra juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt tuletan mõne lausega meelde selle väga olulise seaduseelnõu eesmärke. Nimelt on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eesmärk aktsiisimäärade tõstmise edasilükkamise abil pidurdada inflatsiooni kasvu, et Eesti suudaks täita Maastrichti konvergentsikriteeriumides sätestatud nõudeid inflatsiooni suhtes. Aktsiisitõusude edasilükkamine vähendab riigi tekitatavat inflatsioonisurvet, aidates täita hinnastabiilsuse kriteeriumi. Eelnõu kohaselt lükatakse alkoholi ja sigarettide aktsiisimäärade tõstmine edasi käesoleva aasta 1. juulilt 2008. aasta 1. jaanuarile ning erimärgistatud kütuse aktsiisi tõus 2007. aasta 1. jaanuarilt 2008. aasta 1. jaanuarile. Samuti, mis on väga oluline, vabastatakse Eestis kalastamiseks kasutatav eriotstarbeline diislikütus ja kerge kütteõli aktsiisist alates 2007. aasta 1. jaanuarist, ning lõpuks täpsustatakse aktsiisiseaduse sõnastust, et tagada maksumärgi sihtotstarbeline kasutamine. Riigikogu rahanduskomisjon menetles juhtivkomisjonina eelnõu enne teisele lugemisele saatmist 1. juunil ja otsustati seadus täna teisele lugemisele saata. Arutleti eeskätt kalurite eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisi vabastuse teemadel ja otsustati siis koostöös Vabariigi Valitsuse esindajatega täpsustada eelnõu neid sätteid, mis puudutavad kalurite aktsiisivabastust. Seda peegeldabki rahanduskomisjoni heakskiidetud ja ettevalmistatud muudatusettepanek, mis on seaduseelnõu lahutamatu osa ja mida on korrigeeritud otsustamisele pandavas tekstis selliselt, et eelnõu § 1 punktis 18 täiendatakse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadusele lisatava § 742 lõiget 3 ja sõnastatakse see järgmiselt: Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kalapüügiks kasutatava aktsiisivaba kütuse suurima lubatud koguse väljapüütava kalaliigi koguse kohta vahemikus 150 kuni 200 liitrit ühe tonni kala kohta või kalalaeva peamasina võimsusühiku kohta vahemikus 7 kuni 80 liitrit ühe kilovati kohta kalendriaastas. Niisugune täpsustav muudatusettepanek tuleneb eeskätt õiguskantsleri tähelepanujuhtimisest sellele, et maksuseadus peab vältimatult vajaliku elemendina sisaldama ka nimetatud vahemikud ja selliselt on sõnastus kirja pandud. See oli peamine, mida komisjon arutas. Komisjon suunas eelnõu tänaseks teisele lugemisele. Komisjoni ettepanek on täna seaduseelnõu teine lugemine lõpetada, selleks et otsustada lõpphääletusel seaduse vastuvõtmine. Tsiteerin komisjoni otsust: kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu istungi nädalapäevakorda kolmandaks lugemiseks 14. juunil. Selle otsuse poolt oli 9 komisjoni liiget, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Järgnevad küsimused ettekandjale. Palun, kolleeg Henn Pärn!

H. Pärn
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! See on tähelepanuväärne sündmus, et valitsus on näidanud seekord esmakordselt, et ta soovib tõesti eurot kehtestada ja võtab midagi selles suunas ette. Kas komisjonis arutati ka viimase aja trendide valguses, kui palju see edasilükkamine toob meid lähemale Maastrichti kriteeriumidele ja kui palju siis veel puudu jääb?

J. Männik
Ongi niisugune prognoos, et Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumile vastavuse hindamise aluseks olevat prognoositavat 12 kuu keskmist inflatsiooni vähendavad meie tehtud otsustused ehk aktsiiside tõusu edasilükkamine ja aktsiisivabastus kaluritele summaarselt ja prognoositavalt, kordan veel kord, 0,52% võrra ehk prognoositavalt 3,3%-lt 2,8%-le. See on oluline signaal ja oluline meede selleks, et Eesti suudaks täita eurole üleminekuks vajalikud kriteeriumid.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Kindlasti on see edasilükkamine, selle makroökonoomilised kaalutlused põhjendatavad ja selles on oma iva olemas. Kindlasti on põhjendatud ka meie kultuuriavalikkuse mure, need oodatud vahendid, mida nad soovisid näha kas kultuurkapitali või aktsiisidest laekumise korral, jäävad oodatust väiksemaks. Kahtlemata, n-ö laekumata tulu, täiendav, ei ole kulu, seda ei saa sellisel moel käsitleda. Aga ma olen kindel, et komisjon arutas ja eelnõu algatajad arutasid ka seda mehhanismi, kuidas niisugune täiendav toetusmehhanism järgmise eelarve ja ülejärgmise eelarveaasta jooksul aset leiab. Äkki te annaksite sellest mudelist lühikese ülevaate?

J. Männik
Aitäh! Prognoos näitab jällegi seda, et juhul kui me selle eelnõu seaduseks hääletame, siis vähendavad need muudatused 2006. aastal riigieelarve tulusid 75 miljoni krooni võrra ja 2007. aasta prognoositavaid tulusid 535 miljoni krooni võrra ehk, jämedalt öeldes, poole miljardi krooni võrra. Samas on vastavalt Rahandusministeeriumi 2006. aasta kevadisele prognoosile 2006. aastal oodata riigieelarve ülelaekumist summas 2,8 miljardit krooni. Nii et ülelaekumine ise on ligemale kuus korda suurem kui siit prognoositavalt saamata jääv tulu. Ka aktsiisidest, vaatamata sellele määrade tõusu edasilükkamisele, laekub majanduse kasvades ja, mis seal salata, siis ka tarbimise kasvades massina hulga rohkem ka aktsiisi. Nii et seda hirmu, millele te vihjate, sellest seadusest tulenevalt ei ole.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Tiit Niilo!

T. Niilo
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti on kütuse värvimisega, selle kompenseerimisega põllumeestele ja nüüd kalurite aktsiisist vabastamisega seotud päris suured administreerimiskulud. Minister tunnistas seaduseelnõu tutvustades, et kui tuleks korralikke ja häid põllumeeste ja kütusega seotud ettepanekuid, siis neid saaks kindlasti arvestada. Kas komisjonis arutati peale kütuseaktsiisi tähtaja edasilükkamise ka muid kütusega seotud probleeme?

J. Männik
Komisjonide aruteludes sel korral selliselt küsimus ei tõstatunud. Tõsi on see, et erimärgistatud kütuse aktsiisiga maksustamise (täpsustan siinkohal, et see erimärgistatud kütuse aktsiisimäär on kaheksa korda madalam kui normaalsel kütusel ka siiamaani, see on siis 69 senti kilogrammi kohta, ja see jääb selle seaduseelnõuga tõstmata), selle aktsiisi enda tekkimisel olid siinsamas saalis paar aastat tagasi küllalt suured vaidlused. Koalitsioonisiseselt olid sellega suured lahingud. Nimelt oli selle idee autoriks eelmine rahandusminister, kes suutis tookord veenda ära koalitsiooni enamiku. Sellesse enamikku siinkõneleja erakond ei kuulunud. Riigikogu kiitis selle tookord millegipärast heaks. Praegu oleme siis säilitanud selle määra ja vältinud selle tõstmist. See määr on suhteliselt minimaalne, nagu ma ütlesin, kaheksa korda madalam kui tavalise kütuse aktsiis. Teatav koormus nendele majandusharudele, keda see puudutab, ja ettevõtetele, keda see puudutab, on, see on siis põllumeestele ja maameestele, kuid ta on kaheksa korda madalam kui muudele majandusharudele. Nii et seda on kaalutud. Me oleme selle üle ka vaielnud koalitsioonisiseselt. Üldprintsiibina oleme püüdnud vältida niisuguseid hüplevaid otsuseid. Nii et praegusel juhul seda aktsiisi ei tõsteta, kuid ära ka ei kaotata. Muudes meetmetes - näiteks põllumehed ja maaelu - suurenevad toetused väga oluliselt ja järsult, nii et see aktsiis niisugune suur ja oluline ja korvamatu koormus nendele valdkondadele ja ettevõtetele siiski ei ole.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Võib-olla vahe selle hüplemise vahel eelmise ja praeguse koalitsiooniga on, et eelmine koalitsioon hüples edasi, see koalitsioon hüpleb paigal, aga minu küsimus oli selle kohta, kui palju võib kultuuril raha saamata jääda seoses selle edasilükkamisega, ja sellele te vastasite hoopis, et raha tuleb massina. See mass on niisugune kaaluühik, mitte loendatav arv. Kui palju nüüd tegelikult - öelge see arv välja, komisjon on seda arutanud - see edasilükkamine kultuurile järgmisel eelarveaastal raha vähem toob ja millise mehhanismi pakkusid algatajad välja või mida komisjon pakkus välja selle kompenseerimiseks?

J. Männik
Aitäh! Kõigepealt selle kohta, mida sa väitsid, et eelmine koalitsioon hüples edasi. See on sul õige, et see hüplemine oli halb ja koalitsioon laguneski sellepärast, et liiga palju hüpeldi. Praegune koalitsioon ei hüple mitte paigal, vaid töötab ja päris stabiilselt ja resultatiivselt. Praeguse eelnõu eesmärk on stabiilsus, me ei tõsta aktsiise, need määrad säilivad, see tähendab n-ö maksjatele teadmist ja stabiilsust ja ühtlasi aitab ka inflatsiooni vähendada. Nii et selles osas on arengud igati positiivsed. Mis puutub nüüd sellesse, kui palju suureneb seoses majanduse kiire arenguga ja sellest tuleneva maksude parema laekumisega kultuurivaldkonna edasine rahastamise võimalus, siis eks see suureneb potentsiaalselt sama kiirusega, nagu suurenevad riigieelarve tulud ja võimalused vastavates valdkondades. Suurenemine on igal pool olemas.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Mark Soosaar!

M. Soosaar
Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! On tore kuulda, et kütuseaktsiisivabastus laieneb ka kutselistele kaluritele. Aga kas ei tahaks natuke veel laiendada, nendele inimestele, kes elavad väikesaartel ja kes püsiasustusega väikesaarte seaduse alusel peaksid nagu saama riigipoolseid soodustusi? Ma pean silmas neid kalureid, kes püüavad oma toidulauale kala, ja samuti neid, kes tarvitavad paate selleks, et sõita mandrile ja tagasi oma liiklusvahendiga.

J. Männik
Aitäh! Tõesti, see meede puudutab ettevõtlust, ka kalurite puhul. Aga üldine võimalus väikesaartel n-ö vabamalt oma asju korraldada, elu arendada, transpordivõimalusi parandada saab olema kindlasti teiste meetmetega järgmisel finantseerimisperioodil või aastail 2007-2013. Nende meetmete puhul on väga suured võimalused just regionaalarenguks, sealhulgas väikesaarte programmidele. Väga mitmesuguseid meetmeid on kavandamisel regionaalministril ja kindlasti need võimalused paranevad.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Henn Pärn, teine küsimus!

H. Pärn
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu esimene küsimus oli ju, et kas te arutasite ka viimase aja trendide valgusel selle meetme piisavust. Eesti Pangas olles kuulsin ma hoopis teisi arve, kui sa nimetasid 3,3 seda oodatavat inflatsiooni. Seoses sellega küsin veel kord, kas te rahanduskomisjonis arvestasite ka viimase aja trende ja nende mõju.

J. Männik
Selle eelnõuga seoses meil muid andmeid laua peal ei olnud. Me arutasime just sellest seisukohast võttes. Siinkõneleja teada mingisuguseid drastilisi prognooside muudatusi ei ole toimunud.

Esimees T. Varek
Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ettekandjale ei ole. Aitäh, kolleeg Jaanus Männik! Lugupeetud Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Henn Pärna Res Publica fraktsiooni volitatud esindajana!

H. Pärn
Lugupeetud esimees ja lugupeetud Riigikogu liikmed, kes te kõik muretate oma südant Eesti tuleviku pärast ja ka euro pärast! Mind sundis siia tulema soov öelda välja oma arvamus selle üpris hea algatuse suhtes. Kuid eksperdid on viimasel ajal öelnud, et see meede ei ole piisav. Siit kerkib küsimus, et kui me ei näe ette, millised peaksid olema järgmised sammud, et tõesti 2008. aastast võiks meil euro tulla, siis me peaksime tegema kõik sammud, mis on selleks vajalikud. Vastasel juhul me rakendame praegu ühe meetme, mille tulemusena riigieelarvesse jääb teatud hulk raha laekumata ja tulemuseks ei ole ikkagi seda, mida meil oleks vaja selleks, et siseneda eurotsooni. Nii et mul on väga tõsine palve kõigile jälgida seda, mõelda ja, kui vaja, siis toetada valitsust, et ka järgmised sammud, meetmed tuleksid, sest kui me ei suuda 2008. aastal eurot kehtestada, siis see toob meile olulisi tagasilööke Eesti majanduses ja seda tuleks minu arust väga tõsiselt kaaluda ja arvestada, teha vähemalt kõik, mis selleks võimalik. Jõudu tööle selleks! Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Henn Pärn! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Eelnõu 909 kohta on esitatud üks muudatusettepanek, asume seda läbi vaatama. Selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Sellega on eelnõu 909 teine lugemine lõpetatud ja eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

20. Riigihangete seaduse eelnõu (816 SE) teine lugemine

Esimees T. Varek
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu teist lugemist. Palun kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimehe kolleeg Mart Opmanni!

M. Opmann
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu esimene lugemine toimus 22. märtsil k.a ning muudatusettepanekute tähtajaks jäi 12. aprill. Vahepeal oli eelnõu kallal hoolega tööd tehtud, kuid tema kontseptsioon on äratuntavalt säilinud. Majanduskomisjon arutas eelnõu 816 teisele lugemisele saatmiseks oma istungil neljapäeval, 1. juunil 2006. Komisjoni istungil osalesid algatajad: rahandusminister Aivar Sõerd ja Rahandusministeeriumi finantspoliitika asekantsler Veiko Tali, halduspoliitika osakonna riigiabi ja riigihangete talituse juhataja Aime Võsu ning peaspetsialistid Evelin Karindi-Kask ja Veiko Vaske. Samuti osales komisjoni istungil Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja Marek Sepp. Minister esitas komisjonile ülevaate eelnõusse sisse viidud olulisematest parandustest. Siinkohal etteruttavalt: kõik parandused ja muudatused kokku andsid ühe muudatusettepaneku näol saali eelnõu uue tervikteksti, mida muudatusettepanekutega saame hakata nüüd juba omapoolselt lihvima sügisistungjärgu tarbeks. Põhilised muudatused, mida härra rahandusminister komisjoni istungil selgitas, on sõnastuslikud, seaduse parema mõistetavuse ja rakendamise huvides. Olulisemad sisulised muudatused, võrreldes Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõuga, on järgmised. Kõigepealt riigihangete piirmäärad. Praegu on veel lahendusena toodud, et aastatel 2006-2007 oleks asjade ja teenuste ostmiseks väljakuulutatavate riigihangete puhul piirmäär 30 000 eurot (see on praegu kehtivas riigihangete seaduses 300 000 krooni) ning ehitustööde hankelepingu ja ehitustöö kontsessiooni puhul 190 000 eurot (kehtivas riigihangete seaduses kaks miljonit krooni). Seejuures võib see 2006. aastal tõenäoliselt ära jääda, kui eelnõu jõustub alates 1. jaanuarist 2007, mis on küllaltki tõenäoline. Pärast 2008. aastat alustatud hangete korral oleks siis asjade ja teenuste ostmise puhul piirmääraks 40 000 eurot, see on ca 625 000 krooni, ning ehitustööde ja ehitustööde kontsessioonide korral 250 000 eurot, see on siis umbes 3,91 miljonit krooni. Põhjustest oli juba eelmine kord siin juttu: hoida kokku riigi kulusid, mis praegu on hinnanguliselt riigile aastas natuke üle poole miljardi krooni. Vabatahtlikud riigihanked ehk kui hankelepingu eeldatav maksumus on väiksem hanke piirmäärast, millest alates on kohustuslik hankemenetluse läbiviimine riigihangete seaduses sätestatud reeglite kohaselt, on hankijale jäetud vabadus otsustada, kas korraldada hankemenetlus või mitte. Hankija lähtub eelkõige käesoleva seaduseelnõu §-s 3 esitatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Hanke korraldamisel riigihankena tuleb hankijal järgida hanke korraldamise reegleid. Hindamiskriteeriumide puhul on uue lähenemisena toodud see, et piisab ainult osakaalude nõudest, kuna Eesti hankijad on praktikas osakaalude - näiteks hind, kvaliteet, tarneaeg - sätestamisega harjunud. Kes tunneb sügavat huvi, võib vaadata § 31 lõiget 4. Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu algteksti kohaselt ei olnud võimalik esitatud pakkumuste tagasivõtmine, kuid muudetud versiooni kohaselt võib hankija pakkumust tagasi võtta kuni pakkumuste esitamise tähtpäevani, näiteks juhul, kui hankija majanduslikel või muudel põhjustel ei ole võimeline lepingut täitma. Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja Marek Sepp märkis, et eelnõu tekst on muutunud paremaks. Kuid on veel arutamist vajavaid probleeme, näiteks teatud liiki hankijad, äriühingud ja nende kohustus hetkel on ise määratleda, kes peaksid kuuluma riigihangete reeglite kohaldamise kohustuste alla. See on § 10. Majanduskomisjoni liikmetel oli komisjoni arutelu käigus päris palju täiendavaid küsimusi rakendussätete, pakkumiste piirmäärade ja ka muuga seonduvalt. Näiteks oli küsimus § 147, vedelkütusevaru seaduse muutmisest, mis jätkuvalt on erandite seas, kuid peab tunnistama, et nüüd oleme aru saanud, et asi, mille ümber toimus tuliseid vaidlusi, peaaegu et veri ninast välja, on startinud praktikas väga hästi ja praegu oleme pigem situatsioonis, kus mitmed Euroopa maad vaatavad meie toimiva süsteemi suunas. Arutelu käigus ilmnes, et oleme küll jõudnud pika sammu edasi ja praegune eelnõu versioon on esialgsest tekstist paljuski erinev, aga paaris paragrahvis on vastandlikku ideoloogiat säilinud ehk siis avalik-õiguslik versus võlaõigusest tulenev. Seetõttu tundsid mõned kolleegid põhjusega muret ning väljendasid seisukohta - ja arvan ka ise niimoodi -, et ikka veel säilinud vastuolude tõttu võib eelnõu muudatusettepanekute esitamine olla raskendatud ja keerukas. Komisjonis tekkis arutelu käigus korraks isegi küsimus, kas praeguse eelnõu teksti Riigikogu täiskogule lugemisele saatmine on seetõttu otstarbekas. Tõtt-öelda püüdsin komisjoni istungil siiski selgitada ja ütlen ka siin saalis praegu, et laudadel on uus terviklik täistekst ja hetkel väljaspool saali ja ka majanduskomisjoni on keskendutud paarile kandvale vaidlusalusele küsimusele, kuigi need on mitmeid paragrahve läbivad. Asjaolu, kas eelnõu kaldub avaliku õiguse või võlaõiguse suunas pakkumuste esitamisest edasisel menetlemisel kuni võitjaga lepingu sõlmimiseni, selgub tõenäoliselt natuke ka siis, kui meie saalist või fraktsioonidelt või komisjonidelt on tulnud majanduskomisjonile muudatusettepanekuid. Põhilised vaidlusalused paragrahvid on § 31 lõige 2 - kas hankija peaks juba riigihanke pakkumise tingimustes sätestama kõik tulevase lepingu tingimused, ma rõhutan, kõik tulevase lepingu tingimused, mille osas ei toimu konkurssi; § 44 lõige 3 - kas lubada ühel pakkujal esitada ainult ühe või soovi korral ka mitu pakkumust; § 69, mis peaks sätestama, kas hankelepingu sõlmimine toimub eraldi pärast menetlustoimingute tegemist või loetakse leping sõlmituks nõustumuse andmisega edukale pakkumusele. Küsimus on selles mõttes selge, millises ulatuses integreerida võlaõigusseaduse põhimõtteid eelnõusse. Selge on ka see, et ühe paragrahvi muutmine toob kaasa muudatusi eelnõu tekstis. Tooksin näitena ümbrike avamise, mis on kas avalik või suletud avamine, mis tähendab, et ümbriku avamisel osalevad kas kõik pakkujad või teeb seda hankijapoolne komisjon ja teised pakkujad saavad teada kõik andmed, sealhulgas hinna võitnud pakkumuse kohta, ning võivad oma pakkumust võitnud pakkumusega võrrelda - ka see kandub üle mõningatesse teistesse paragrahvidesse. Nii kehtiv riigihangete seadus kui eelnõu võimaldavad pakkumusi sisaldavate ümbrike avamise juures viibida pakkumuse esitajatel või nende esindajatel. Erinevus kehtiva seaduse ja eelnõu vahel tekib avamisel avalikustatava informatsiooni osas. Kehtiva seaduse kohaselt avalikustatakse kõikide pakkumuste maksumused. Eelnõu kohaselt avamisel pakkumuste maksumusi ei avalikustata, kuid kõigile pakkujatele esitab hankija pakkumuste avamise protokolli väljavõtte ning pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, mis sisaldab ka võitja pakkumuse maksumust. Seega on eelnõu kohaselt igal pakkujal võimalik võrrelda enda esitatud pakkumuse ja edukaks tunnistatud pakkumuse maksumust. Siinkohal jällegi etteruttavalt, et majanduskomisjoni ja tänase täiskogu vahele mahtus veel üks nn tootmisnõupidamine, kus osalesid esinduslikud delegatsioonid eesotsas Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kantsleriga. Eeltoodud küsimuses toetust leidnud seisukoht jätkata siiski ümbrike avamisega näitab, et oleme saanud ühe sammu edasi ehk avaliku avamise suunas. Üks probleem, mis majanduskomisjonis üles jäi, oli see, et riigihangete seaduse eelnõu § 38 lõige 2 sätestab nõude tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 70% ulatuses vastava piirkonna keskmiselt palgalt. Küsimus ei ole siin mitte niivõrd selles, et komisjon oleks olnud selle vastu, vaid kas selle sätte koht on riigihangete seaduses või puudub sellel üldse hetkel juriidiline alus ning kas ei tuleks muuta maksukorralduse seadust. Ütlen ühe lause veel juurde: meil ei ole ju keelatud maksta näiteks dividende, mis tähendab seda, et mõnedki firmad või omanikud kasutavad seda võimalust ära ja ka see on üks tuluviis, sisuliselt küll nagu palgana või palga mittemaksmise kaudu, aga mitte keegi ei keela seda praegu teha. Sama kehtib ka maksuvõlgade puudumise nõude kohta, kui on tegemist ajatatud maksevõlaga. Rahandusministeeriumi esindaja härra Veiko Tali jäi nõusse, et teema on juriidiliselt probleemne, sealhulgas võimalik mittekooskõla põhiseadusega, ning vajab täiendavat arutelu. Kuna eelnõu puhul on tegemist ühe muudatusettepanekuga ja kuna olime koos algatajatega juba ette jõudnud arusaamale, et eelnõu teine lugemine läheb täna katkestamisele ning algatajatel tuleb pikk ja töökas suvi pärast muudatusettepanekute laekumist siit saalist, siis tulenevalt avaliku õiguse ja võlaõiguse põhimõtete rakendamisest pidasime maha ka riigihanke printsiipide arutelu üldfilosoofilises kontekstis, sealhulgas riigihanke eesmärkidest laiemas sotsiaalses kontekstis. Komisjonis arutati, kas seaduse loogikast tulenevalt peaks hankija osalema hankes passiivselt või otsima ise hanke käigus odavamaid pakkumisi. Eelnõu algataja oli seisukohal, et pakkujate õiguspärane ootus saaks kahjustatud, kui hankija ise odavamaid pakkumisi otsiks, sest seadusest tuleneva mõtte kohaselt tuleb valik teha pakkumusi esitanute hulgast. Olgem ausad, WTO riigihankeõiguse kontekstist lähtuvalt, mida kajastab WTO riigihangete koodeks, ei ole riigihangete eesmärk ainult kitsalt võimalikult odavama ja kvaliteetsema toote või teenuse ost, mida eeldab võlaõigusseaduse ideoloogia, vaid ka riigihanke kaudu sotsiaalsete eesmärkide, nagu näiteks tööhõive tagamine oma rahvuslikule majandusele, ehk hoopis laiem tähendus, mida võlaõigusseadusele tuginev riigihangete seadus üldse ei saa käsitleda. Ehk kui väga lihtsalt seda välja öelda, siis kas riigihange on suunatud välismaistele pakkujatele või kodumaistele pakkujatele. Majanduslik huvi ei tähenda ainult riigi majanduslikku huvi, vaid ka ühiskonna kui sotsiaalse terviku huvi. Seega peab riigihangete seadus arvestama aspektiga, et majanduse otstarbekuse all ei mõelda ainult konkreetselt hankija kasu, vaid tegemist on laiema sotsiaalse kontekstiga. Seetõttu majanduskomisjonis arutati, kas eelnõu tänase, parandatud versiooni kohaselt on võimalik parandada elujärge ja suurendada rahvuslikku rikkust või püüab riigisektor teostada hankeid näiteks väljastpoolt Eestit pakkujatele. Pärast arutelu hääletasime läbi muudatusettepaneku. Majanduskomisjoni otsus oli arvestada muudatusettepanekut täielikult (poolt 5 komisjoni liiget, vastu 2). Teiseks, ettepanek saata eelnõu 816 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 7. juunil ning teha täiskogule ettepanek teine lugemine katkestada. Komisjon toetas esitatud ettepanekut (poolt 7, vastu 0, erapooletuid 1). Kuna muudatusettepanekute tähtaja suhtes oli erinevaid ettepanekuid, siis viidi läbi konkureeriv hääletus, kas Riigikogu kodukorra seaduse järgi kümme tööpäeva, nagu oli üks ettepanek, 10. juuli või 25. august. Hääletuse tulemusel otsustas komisjon määrata muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 99 k.a 21. juuni, s.o kümme tööpäeva, ja kella 16-ni. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi on. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh! Ma ei tahaks puudutada sisulisi probleeme, võttes arvesse ka seda, et tegelikult ju asi katkestatakse. Neid asju ei ole mõtet hakata siin vahepeal klaarima. Mul on küsimus, mis puudutab seda sisu probleemi. Nii mahuka seaduse puhul, ligi sadakond lehekülge, kooskõlastas valitsus kindlasti seda asja eri institutsioonidega, enne kui ta selle parlamendile esitas. Kas niisugust asja komisjon ei kaalunud, et valitsus oleks selle eelnõu sellisel kujul menetlusest tagasi võtnud, teinud ära oma kodutöö, tulnud ja esitanud eelnõu uuesti esimesele lugemisele? Ma tahan tähelepanu juhtida sellele, et valitsuse esindajad ka komisjonis, minu teada, avaldasid muret, et nad kavatsevad suvi läbi seda eelnõu uurida, puurida ja täiustada. See tähendab, et meil on tekkinud unikaalne kord, kus eelnõu algataja koostab eelnõu paralleelselt parlamentaarse menetlusega. See ei ole otstarbekas lähenemisnurk.

M. Opmann
Väga lühike vastus oleks selline, et meil oli see küsimus tõsisemalt arutelul enne seda, kui me tulime esimesele lugemisele. Pärast seda, kui me esimesele lugemisele tulime, me seda küsimust enam sellisel kujul üles võtnud ei ole. Tõsi on see, et võlaõigusseaduse ideoloogia, just nendes kõige olulisemates momentides, mis siin praegu endiselt lõpuni lahendamata on, kerkis üles üsna viimasel hetkel enne selle eelnõu jõudmist Vabariigi Valitsuse istungile. Praegu on veel tegelikult selles ühes kohas selline põhimõtteline küsimus, aga see on nagu läbiv küsimus, et kui me võtame aluseks võlaõigusseaduse, kus on mõiste "pakkumus", mis eeldab tegelikult juba kahe osapoole olemasolu, ja kui neid pakkujaid on rohkem kui üks, siis eeldab see hankijapoolselt väga detailselt kõikide tingimuste lahtikirjutamist ehk sisuliselt lepingu ettevalmistamist. Teiselt poolt oleme me jõudnud arusaamisele, et võlaõigusseaduse järgi peaks ta olema juba ostja, sest kui pakkumus on esitatud, siis jääb ainult nõustumuse aeg kaks nädalat ja tegelikult kerkis üles küsimus, et kas leping juba on või ei ole veel lepingut, et milleks seda vahepealset menetlusetappi üldse tarvis on, sest pakkumine on avalik-õiguslikus ruumis - sa ilmselt tead juriidika poolt paremini -, mis tegelikult kaitseb pakkujat selles protsessis. Kuni jõutakse hankemenetluses sinnamaani välja, et seda lepingut hakatakse ühega ehk võitjaga alla kirjutama. Kuna valitsus oli siiski suhteliselt optimistlik, et nad jõuavad oma vaidlused ära vaielda, siis me oleme nende vaidlustega jõudnud siiamaale välja, et nüüd tundus juba, et kui me oleme nii palju ära teinud, anname neile siis selle suveaja veel võimaluse selles paaris põhimõttelises kohas, mis tõsi on läbivad, jõuda n-ö kompromissideni. Kuigi minule isiklikult tundub, et see kompromiss ei saa olla väga keskel. See kompromiss on kas selgelt nihutatud ühele poole või on see kompromiss selgelt nihutatud teisele poole. Minu andmetel on Euroopa Liidus praegu vist ainult üks riik, kus on enam-vähem puhtalt võlaõigusseaduse ideoloogia, see on Austria. Enamikus riikides on ikkagi lähtutud sellest loogikast, mis tuleneb WTO riigihanke koodeksist ja see on avalik-õiguslikus suunas. Kui meil õnnestub sinna kuhugi vahele jätta, et meie nõustumus ei olegi just kui nõustumus, vaid ta on tegelikult nagu pakkumine, mida võib tagasi võtta, no siis see niimoodi on ju.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Mark Soosaar!

M. Soosaar
Lugupeetud ettekandja! Ma peaaegu sain juba vastuse eespool esitatud küsimusele, aga siiski tahaks täpsustada, sest keeleliselt saab pakkuja teha ju pakkumist. Võlaõigusseaduse järgi saab ta teha pakkumust, kuid antud juhul on tegemist siiski teist tüüpi pakkumusega, kui see oleks võlaõigusseaduse järgi. Kas ei oleks õige siin ka selle eelnõu alguses mõisteid selgitada või määratleda, et oleks selge, millega on siin pakkumuse puhul tegemist?

M. Opmann
Sellest oli komisjonis juttu, eriti enne esimesele lugemisele tulemist, aga kuna, ütleme siis, eelnõu algatajad lähtusid sellest, et need mõisted on tegelikult praegu võlaõigusseaduses lahti kirjutatud, siis me ei peaks neid kopeerima või ümber tõstma siia riigihangete seadusesse.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Margus Leivo!

M. Leivo
Aitäh! Hea ettekandja! Kas selle seadusega on nüüd ka kuidagi reguleeritud see olukord, et Eesti riigi majandusvõimsus on läinud nii suureks, et me teeme tegelikult näiteks väga suuri militaarhankeid konkreetsest riigist, ja kas on võimalik selle seadusega ka ette kirjutada, et teatud ostude puhul sellest riigist tehakse vastuostud Eesti turult ja Eesti tootjatelt?

M. Opmann
Aus vastus on selline, et hetkel küll mitte. Aga kui selline muudatusettepanek tuleb, siis ma usun, et komisjon käsitleb seda kindlasti väga tõsiselt.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Margus Leivo, teine küsimus!

M. Leivo
Kuivõrd see puudutab Kaitseministeeriumi, siis ma loodan, et Kaitseministeeriumist niisugune ettepanek ka tuleb, sest see on ju Eesti väliskaubanduse tasakaalust tulenevalt ääretult tähtis küsimus. Aga teine küsimus on niisuguse klassikalise situatsiooni kohta, kui kõik pakkujad või pakkumuse esitajad või kuidas see nüüd eesti keeles on, istuvad ümber laua ja tehakse ametlikult ümbrikud lahti. Kui siis kokkuvõtteid tehakse, tuleb välja, et komisjon tahab veel üht-teist täpsustada ja esitab täiendavaid küsimusi. Siis oleks minu meelest ääretult tähtis, et nende täiendavate küsimuste vastuste lahtitegemine toimuks ka omakorda komisjoni ees, et ei tekiks ametnike tahtel või võimaluse korral üksteise pealt spikerdamist. Kas see on välistatud või ei ole seda arvestatud?

M. Opmann
Praegu see välistatud ei ole. Jällegi ma usun, et ainult stenogrammi põhjal me arutame seda komisjonis ja arutame seda ka eelnõu algatajatega. Aga mis puudutab selle esimese küsimuse esimest poolt või õieti kommentaari eelmisele küsimusele, siis kui vähegi on n-ö tagasioste riigihangete seaduse objektina võimalik käsitleda, siis ma usun, et me püüame ka käsitleda.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, teine küsimus!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mind huvitaks veidi teie käsitlus, kuidas on selles seaduseelnõus üles ehitatud see filosoofia, kuidas riik kaitseb nii tsiviilkäivet kui enda huvi tsiviilkäibes osalejana või ka teiste ausate pakkujate huve n-ö petispakkujate eest, kes loovad n-ö eksimuse tellijale. Praegu ma näen, et need trahvimäärad, kui me räägime tõesti härra Leivo viitest militaarhangetele, võivad olla sadades miljonites kroonides. Pettuse eest on seal paarkümmend tuhat krooni, mis tundub olevat üsna ebaproportsionaalne. Kas lisaks sellele on ka mingeid mehhanisme, et näiteks petis, kes esitab korduvalt mingisuguseid hanketaotlusi allapoole tegelikku hinda, ei saa hiljem osaleda mingitel riigihangetel? Kas riik tervikuna käsitleb kuidagi hangetes osalevaid petiseid läbivalt, väljendab mingisugust oma suhtumist neisse?

M. Opmann
Kui te olete tähelepanelikult lugenud neid paragrahve, mis käsitlevad pakkujate kvalifitseerumist, siis mina julgen öelda, et me oleme nende tingimuste üle vaidlemisele või sisulisele läbivaatamisele pühendanud päris palju oma aega ja mõttetegevust. Ma olen teinud küll järelduse, et nad on kooskõlas Euroopa Liidu direktiividega või, ütleme siis, Euroopa Liidus kehtivate normide ja põhimõtetega, et teistmoodi neid teha ei saa. Seda ühelt poolt. Siis on praegu isegi mindud mõnevõrra võib-olla karmimat teed pidi ja me ei ole kindlad, kas me praegu oleme oma kehtiva põhiseadusega kooskõlas ja Euroopa Liidu direktiividega kooskõlas. Ma ei mäleta, kas see oli § 38 lõige 2 või oli see § 42, mis käsitleb sotsiaalmaksu tasumist. Piltlikult öeldes pakkuja firma töötajate keskmine palgalt tasutav sotsiaalmaks ei tohiks olla alla 70% vastava piirkonna keskmisest tasutud sotsiaalmaksust. Samuti ei tohiks tal olla viivisvõlgnevusi. Selle 70% puhul tekkis meil küll päris tõsine vaidlus, et kui me võtame erinevad piirkonnad, Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti, siis keskmiselt tasutud maksud on erinevad. Ja kui näiteks ehitaja eelistab allhankeks Lõuna-Eesti ehitusettevõtjat, kus on madalamad palgad, siis peaks Põhja-Eesti firma tõstma küsimuse üles, et seda piirangut ei tohiks põhimõtteliselt sisse kirjutada. Samal ajal, kui mõni firma on näiteks tasunud palka dividendide kaudu, siis jällegi mitte keegi ei keela seda. Nii et siin peab vaatama just nende erisuste puhul, kui kaugele me läheme. Aga kui meil kehtiv maksukorralduse seadus lubaks selliseid piiranguid sisse kirjutada, siis me nad ka sisse kirjutaksime. Aga muidu jah, nii pakkujate kvalifitseerimiseks kui ka pakkumuste kvalifitseerimiseks on siin ette nähtud päris palju tingimusi ja nõudeid, millele need peavad vastama, enne kui pakkuja kvalifitseeritakse või pakkumus vastu võetakse.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Henn Pärn!

H. Pärn
Aitäh! Kuidas, Mart, võiks saalile rääkida, et nad asjatult tööd ei teeks ja kontsentreeruks n-ö sõlmküsimustele, et me võiksime ratsionaalselt edasi minna? Kas korrata veel kord üle need sõlmküsimused, millest sõltub kogu edasine käik, või milline on sinu soovitus? See materjal on niivõrd mahukas, isegi majanduskomisjonis oli raske komisjoni liikmetele seda edasist käiku selgeks teha. Hea oleks, kui sa selle menetlejana kordaksid.

M. Opmann
Olgu nii. Ma oma ettekandes küll peatusin neil kõigil, sellepärast tegin ma ka selle ettekande, et oleks võimalik seda stenogrammipõhiselt käsitleda. Aga olgu, käime selle asja veel kord üle. Mina juhin tähelepanu viiele momendile. Kõigepealt hankijate määratlemine, § 10. Kas see peaks olema puhtalt definitsioonipõhine või peaks kehtestama mõnda liiki hankijate määratlemiseks nimekirjad? Küsimus on just eelkõige nendes hankijates, kes kuuluvad kas täielikult riigile, põhiliselt riigile või omavalitsustele, sihtasutused, kelle on moodustanud riik, mittetulundusühingud ja siin on neid veel - §-s 10 on toodud ammendav loetelu. Ehk piltlikult öeldes: kas otsuse teevad nende organisatsioonide, institutsioonide nõukogud, kes ütlevad, kas nad on riigihankekohustuslased või ei ole, või me kehtestame seadusega mingid konkreetsed, ütleme siis, üht tüüpi organisatsioonid või üht tüüpi tingimustel on nad kindlasti, kui nad ületavad oma hangetega neid rahvuslikke piirmäärasid, siis nad peavad hanke läbi viima või nad ei pea läbi viima. See on üks probleemide pundar praegu, mis meil on, mitte pundar, see on tegelikult põhimõtteline küsimus, mis on praegu üleval. Teiseks. Mis võiksid olla riigihanke piirmäärad? See on eelnõus § 15. Ma arvan, et siin me oleme võib-olla poliitilisele otsusele praegu kõige lähemale jõudnud. Praegu on pakutud välja n-ö kaheastmeline üleminek, esiteks 2006-2007, edasi 2008 ja siis juba nende määradeni, mis olid algul eelnõus välja pakutud. Siin on veel üks mõte, et kas nende hangete puhul, mis on rahvuslikust piirmäärast väiksemad, võiksid need piirmäärad olla kohustuslikus korras avalikustatud näiteks selle firma veebilehel. Väga võimalik, et võib selle kohustuse neile ka panna. See on § 16 lõikes 6 toodud. Kolmas probleemidering haakubki minu esimese pika vastusega Urmas Reinsalu esimesele küsimusele ehk millises ulatuses integreerida eelnõusse võlaõigusseaduse põhimõtteid. Kas hankelepingu sõlmimine toimub eraldi pärast menetlustoimingute tegemist või loetakse leping sõlmituks nõustumuse andmisega edukale pakkumisele (§ 69). Kas hankija peaks juba hanketingimustes sätestama kõik tulevase lepingu tingimused, mille puhul ei toimu konkurssi (§ 31 lõike 2 punkt 3 praegu). Kas lubada ühel pakkujal esitada ainult ühe või soovi korral ka mitu pakkumust (§ 44 lõige 3). Ehk kui seda püüda omakorda natuke lahti seletada, siis pakkumus on teadupärast tahteväljendus ja võlaõigusseaduse kohaselt oleks riigihange sajaprotsendiliselt eraõiguslik suhe, kus riigihanke kaudu sisuliselt kehtestatakse ainult reeglid lepingu sõlmimiseks tingimuste kaudu. Siin oleme küll nüüd olnud ühel meelel laua eri pooltel, et kui Euroopa Liidus üldiselt hankijad ei ole oma haldussuutlikkuses nii tugevad, et suudavad ette kirjutada kõiki hanketingimusi, nii alates kvalifitseerimistingimustest kui lõpetades lepingutingimustega hanke läbiviimiseks, siis ilmselt ei ole nad seda ka Eestis ei praegu ega võib-olla ka edaspidi. Kompromissina kerkis üles, et paneme siia sisse kõik olulised tingimused. Aga olulised tingimused tekitavad kohe küsimuse, mis siis on olulised ja mis ei ole olulised ehk nende üle hakatakse vaidlema. Milline võib olla siis kõige soodsam, kõige tähtsam jne ja kuidas üldse eristada neid olulisi tingimusi mitteolulistest. Jõudsime kuni sinnamaani välja, et siis tuleks anda ühele pakkujale õigus esitada ka mitu pakkumust ehk alternatiivsed pakkumused. Et siis hankija valib nende hulgast välja ühe. Ja ka alternatiivsete puhul ei suuda me ära lahendada seda probleemi, kuidas eristada mitme iseseisva pakkumuse hulgast sellist pakkumust, kus hankija võib oma äranägemisel alternatiivsete lahenduste esitamist ühtedel juhtudel lubada või teistel juhtudel mitte lubada. See ei ole üheselt käsitletav. See on nüüd kolmas probleem, mis on, ma ütleksin isegi, läbiv ja hetkel veel põhiprobleem, mille puhul on lahend tõenäoliselt ainult selles, kas kaldutakse ühele poole, avaliku õiguse poole praeguse riigihankeõiguse mõistes, või võlaõiguse poole. Neljas on pakkumuste avamine. Siin ma jõudsin juba öelda, et paistab, et me oleme kõige kaugemale jõudnud, vist ikka jääb avalik avamine. Praegu siin laudadel olevas eelnõus on sees, et kuigi kõik pakkujad võivad osaleda pakkumuste avamisel, ei tohi hankija avalikustada pakkumuse maksumusega seotud numbrilisi näitajaid ega ka muid numbrilisi näitajaid, mis teisi tingimusi väljendavad. See oli §-s 46, kui mälu ei peta. Viies probleem on see, kas jätta eelnõust välja pakkuja või taotleja võimaliku kõrvaldamise alus, et pakkuja või taotleja on viimase aasta jooksul tasunud sotsiaalmaksu töötaja kohta vähem kui 70% keskmiselt palgalt töötaja kohta tasutav sotsiaalmaksusumma (§ 38 lõige 2). Sellest oli ka juttu. Sama puudutab ka maksuvõlgade puudumise nõuet, n-ö ajatatud maksuvõlga. Neid probleeme ei ole palju, aga nad on põhimõttelised.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

T. Kõiv
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Küsimus puudutab mõnevõrra jätkuna sellele arutelule seda, et praeguse riigihangete seaduse järgi juhtub tihtipeale nii, näiteks just ühistranspordi hanke puhul, et ettevõtjad esitatavad n-ö eri kehade, ettevõtete all erinevaid pakkumisi. Hiljem pakkumusmenetluse käigus mõningatest nendest loobutakse ja saavutatakse n-ö trikitamisega enda jaoks parim tulemus. Kas menetluses olev seadus sätestab ka muudatusi selles suhtes, mis puudutab pakkumisest loobumist pärast selle esitamist, sanktsioone, kahjude hüvitamist ja kõike muud?

M. Opmann
Kui see on tehtud enne pakkumuste esitamise tähtaega, siis mingeid sanktsioone kindlasti ei ole, kui see on tehtud pärast pakkumuste esitamise tähtaega, siis peab olema sellel arvestatav põhjus. Kui seda põhjust ei ole, siis võib hankija algatada vaidluse või sanktsioonide esitamise nõude. Põhimõtteliselt, kui pakkuja suudab tõestada, et tema majanduslik seisund muutus või tekkisid mingid segavad asjaolud, mis sundisid seda pakkumust tagasi võtma. Tegelikult, ütleme siis lühidalt, ega ta ikka üheselt ei määratle küll ja kas seda saabki üheselt määratleda. Aga lugege tähelepanelikult neid paragrahve, võib-olla tekib mõni hea mõte.

Esimees T. Varek
Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Mart Opmann! Lugupeetud Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Mark Soosaare!

M. Soosaar
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Võib-olla on ootamatu, et kultuuriinimene võtab sõna riigihanke teemal, kuid tegelikult on ka üsna paljud kultuuriinimesed oodanud, et Eesti lähtuks Euroopa Nõukogu direktiividest ja otsustest ning viiks oma riigihangete seaduse kooskõlla Brüsseli direktiividega. Selleks tähtajaks oli määratud muide 1. jaanuar 2006. Kuid parem hilja kui mitte kunagi. Ma tahaksin juhtida tähelepanu ühele väga olulisele aspektile, mille eest on võidelnud Euroopa arhitektide assotsiatsioon. Sellesse arhitektide liitude assotsiatsiooni kuulub 350 000 Euroopa arhitekti ja selle assotsiatsiooni esimees Alain Saigne, kes elab ja töötab Brüsselis, käis möödunud aasta jaanuaris Tallinnas ja andis väga põhjaliku ülevaate Euroopa arhitektide võitlusest selle nimel, et kõik riigid viiksid oma riigihangete seadusesse sisse ühe olulise elemendi. See element on, et meie ehitatavasse keskkonda uute majade projekteerimisel ei võeta aluseks mitte niivõrd nende maksimaalselt odavat maksumust, kuivõrd just nende sobivust ajaloolisse, olemasolevasse ehitatud keskkonda. Seda soovi ma kahjuks siin selles riigihangete seaduse eelnõus ei näe, kuigi on teada, et Euroopa Nõukogu aruteludel oli teema üleval ja teisel lugemisel Euroopa Parlamendis läks ka arhitektide ettepanek läbi. Seetõttu kutsun ma kolleege üles veel kord seda aspekti üle vaatama, et juhul kui meil on siin midagi kahe silma vahele jäänud, me selle oma riigihangete seadusesse ka korrektselt sisse kirjutaksime. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Mark Soosaar! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Eelnõu 816 kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Selle muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu 816 teine lugemine katkestada ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 21. juuni kell 16. Eelnõu 816 teine lugemine on katkestatud.

21. Töötuskindlustuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (884 SE) teine lugemine

Esimees T. Varek
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe proua Mai Treiali!

M. Treial
Austatud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas seaduseelnõu kolmel komisjoni istungil, k.a 29. mail, 1. juunil ja 5. juunil. Koosolekul osalesid sotsiaalminister ja Sotsiaalministeeriumi mitmed spetsialistid, sealhulgas sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Evelyn Hallika, õigusnõunik Reet Kodu ning ministri nõunik Aleksander Korolkov. Eelnõu 884 kohta laekus 16 muudatusettepanekut, kusjuures kuus muudatusettepanekut esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Teised muudatusettepanekud on teinud sotsiaalkomisjon. Nüüd muudatusettepanekutest pisut lähemalt. Muudatusettepanekutes nr 1, 2, 9, 11, 12, 13 ja 15 tehtud muudatused võib liigitada normitehnilisteks muudatusteks, kusjuures muudatusettepanek nr 1 pealkirja kohta on tingitud vajadusest muuta ka hiljuti vastuvõetud välisteenistuse seadust. Vastavad punktid on 3 ja 6. Muudatusettepanekus nr 2 täpsustatakse nimetusi. Euroopa Majanduspiirkonna puhul on õige rääkida lepinguriikidest ja on tehtud täpsustus teatud sätetes, mis laienevad kokkulepetele _veitsi Konföderatsiooniga Euroopa Liidu õiguse raames. Muudatusettepanekus nr 9 on ainult viite parandus. Muudatusettepanek nr 12 täpsustab eelnõu sõnastust töötuskindlustushüvitise maksmise kohta seoses tööotsingutega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või _veitsi Konföderatsioonis, kui isik ei tule Euroopast tööotsingutelt tagasi enne kolme kuud. Vastav regulatsioon on antud eelnõu punktis 12, millele vastavas muudatuses on ka viidatud. Sisuliselt on loodud seos § 121 lõikega 1, et eelnõu tekst oleks arusaadavam. Muudatusettepanek nr 13 on sätestamas muudetavat punkti, mida on täiendatud sõnadega "töölepingu lõpetamine". Muudatusettepanekus nr 15 on töölepingu seaduse muudatusi puudutav tekst viidud kooskõlla viimaste muudatustega töölepingu seaduses. Enam ei saa töölepingut lõpetada töötaja vanuse tõttu. Seetõttu on eelnõu tekstist punktist 3, millega muudetakse töölepingu seaduse § 90 lõike 1 punkti 1 preambulit, välja jäetud sõnad "ja vanuse". Nüüd sisulistest muudatusettepanekutest. Sotsiaalkomisjoni esitatud muudatusettepanekuga nr 3 lisatakse muudetavasse sättesse kindlustatuna ka Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasas olev mittetöötav abikaasa. Muudatus on tingitud uue välisteenistuse seaduse vastuvõtmisest, mille alusel makstakse välisesinduses töötava teenistujaga kaasas olevale mittetöötavale abikaasale abikaasatasu, millelt arvestatakse töötuskindlustusmakseid. Seetõttu oli vajalik kindlustatud isikute ringi laiendamine töötuskindlustuse seaduses. Muudatusettepanek nr 6 seondub samuti abikaasatasu regulatsiooniga välisteenistuse seaduses. Selle muudatuse kohaselt arvestatakse töötuskindlustusstaaži ka välisesinduses teenistujaga kaasas oleva mittetöötava abikaasa abikaasatasu saamise perioodi eest. Muudatusettepanekuga nr 16 tunnistatakse välisteenistuse seaduse § 104 kehtetuks. See on tingitud sellest, et välisteenistuse seaduse §-ga 104 täiendatakse töötuskindlustuse seaduse § 40 lõiget 1 uue punktiga 4, mis sätestab tasud, millelt makstakse töötuskindlustusmakset. Seega makstakse selle sõnastuse järgi töötuskindlustusmakset ka abikaasatasult. Kuna käesoleva eelnõuga muudetakse töötuskindlustuse seaduse § 40 struktuuri, tuleb välisteenistuse seaduse § 104 kehtetuks tunnistada. Kehtetuks tunnistatavas sättes kavandatavad muudatused võetakse käesolevasse eelnõusse üle, vastavad muudatusettepanekud on 3 ja 6. Muudatusettepanekud 4, 5, 7, 8, 10 ja 14 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Komisjon ei toetanud nendest ühtegi muudatusettepanekut, kusjuures kõikide hääletuste puhul oli komisjoni liikmetest muudatusettepaneku poolt ainult üks. Muudatusettepanekut nr 4 ei arvestatud põhjusel, et tegelikkuses ei parandata selle muudatusega nimetatud isikute kaitset töötuskindlustusele. Nimelt, kui isikud jäävad pärast lapsehoolduspuhkusel viibimist töötuks, siis nad kvalifitseeruksid hüvitise saajateks, aga nende hüvitise suuruseks oleks töötutoetuse suurus, mitte rohkem. Ehk nad oleksid ikka samas seisus, kui tavalised töötutoetuse saajad ning samas kasutaksid ära ka oma hüvitise. Samuti on tegemist kahe täiesti erineva sotsiaalkindlustusalase riskiga, nagu lapse hooldamine ja töötus, ning neid omavahel ei seota. Me vaidlesime komisjonis ka selle üle, kas on õige sõnastada lapse hooldamist teatud riskina. Muudatusettepanekuid nr 5 ja 10 käsitlesime koos, nii et pikemalt räägin ma ka põhjendustest muudatusettepaneku nr 10 juures. Muudatusettepanekut nr 7 ei arvestatud põhjusel, et staaži arvestus toimub tasutud maksete kinnipidamise järgi ja nimetatud andmed maksete tasumise kohta saadakse maksuameti registrist. Seda, kas mingi tööandja pidi maksma makset ja seda siiski ei teinud, ei ole mitte mingisuguste vahenditega võimalik välja selgitada. Nimetatud rikkumine tuleb välja vaid siis, kui töötu taotleb hüvitist ning selgub, et tema töötamise ajal ei ole tööandja oma kohustust täitnud ning makseid kinni pidanud. Selle selgudes on võimalik maksed ka tagantjärele tasuda, näidates ära perioodi, mille eest neid maksti. Seaduses nimetatud tingimuse sissetoomine ei võimalda ikkagi ilma reaalse makse tasumiseta arvestada staaži ja arvutada selle põhjal ka hüvitise suurusi. Muudatusettepanek nr 8 ei leidnud toetust. Töötuskindlustushüvitise määra tõstmine ei lahenda tegelikkuses hüvitiste madala taseme probleemi. Selleks et inimesed saaksid suuremaid hüvitisi, peaksid nad saama kõrgemat palka. Nimetatud küsimus on peamiselt sotsiaalpartnerite omavaheliste läbirääkimiste teema, mida ei peetud aga seaduse eesmärgiks. Selles suhtes ei täidaks nimetatud seadusmuudatus töötute olukorra parandamise eesmärki. Samuti ei ole töötuskindlustuse seaduse eesmärk mitte tagada inimesele tema eelmist, töötamisaegset sissetulekut, vaid osaliselt kompenseerida talle tööotsingute ajaks eelnevat sissetulekut. Samuti muudeti eelmisel aastal töötuskindlustuse makse määrasid, vähendades seega koormust nii inimestele kui ka tööandjatele. Samas juhiti tähelepanu asjaolule, et mitmete Euroopa riikide tööjõu ja töötuse uuringute tulemused on näidanud, et töötu toetuste tõusuga pikeneb ka toetuste maksmise periood. Eri uuringute kohaselt pikendab töötushüvitiste 10%-line tõus töötuna oldud aega 0,2-0,6%. Samuti ei ole alati otstarbekas suurendada töötutoetuse asendusmäära, vaid leida alternatiivseid viise, kuidas aidata inimestel tulla toime töötuna, kuidas tulla tööturule tagasi, et leida kiiremini sobivat tööd, näiteks spetsiaalsete tööturuteenuste osutamise kaudu ning nendega seonduvate spetsiifiliste toetuste maksmise kaudu. Muudatusettepanek nr 10 ei leidnud toetust. Töösuhete lõpetamine töötaja algatusel või poolte kokkuleppel ei ole kontrollitav ning see võib viia paratamatult töötuskindlustuse skeemide ärakasutamisele. See tähendab, et tööandjad võivad leppida töötajatega kokku, et perioodil, mil tööd ei ole piisavalt, lõpetatakse töösuhe ning inimene saab nn palka töötukassalt hüvitiste näol ning kui töötamise hooaeg uuesti algab, võetakse töötaja uuesti tagasi tööle. See oleks teatud juhtudel kulude kokkuhoiu poliitika üks mooduseid, mitte aga töötute olukorra parandamise meede. Kuni puuduvad mehhanismid kontrollimaks poolte käitumist tööturul, ei ole selline meede otstarbekas ja proportsionaalne. Samuti on selle meetme ellurakendamine seotud üldiste tööõigusalaste regulatsioonide paindlikumaks muutmisega. Senikaua kuni töölepingualast seadusandlust ei ole muudetud, ei saa seda kasutada ka hüvitiste maksmise skeemide juures. Muudatusettepanek nr 14 ei leidnud toetust. Sõnade "ja hüvitise saajalt ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda" väljajätmine ei ole põhjendatud, sest üldine maksukorraldus näeb ette, et põhjendamatult saadud hüvitised tuleb ikkagi tagasi maksta isikul, kes need sai. Vastasel korral on nimetatud isikud alusetult rikastunud teiste hüvitiste saajate arvel. Austatud Riigikogu! Töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõusse 884 on sisse viidud ka keeletoimetaja märkused. Komisjon otsustas häältega poolt 10, ei ühtegi vastuolijat ega erapooletut saata seaduseelnõu teisele lugemisele k.a 7. juunil. Juhul kui Riigikogu täiskogus lõpetatakse seaduseelnõu teine lugemine, saata eelnõu kolmandale lugemisele ettepanekuga seadus vastu võtta k.a 14. juunil. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

K. Pärnits
Aitäh! Austatud ettekandja! Te ei ütelnud küll päris õigesti või korrektselt, et madal töötuskindlustushüvitis, mis Eestis tõepoolest on, on üsna väike seetõttu, et meil on madalad palgad. Tegelikult me saame madalat töötuskindlustushüvitist ka seetõttu, et töötuskindlustuse protsent sellest palgast, mida me saame, on niivõrd madal. See protsent on meil praegu ainult 50% töötuskindlustushüvitist kättesaadavast palgast. See teeb keskmiseks töötuskindlustushüvitiseks 2500 krooni. Minu küsimus ongi: kas sa pead sellist töötuskindlustushüvitist 2500 krooni küllaldaseks ja millal valitsuskoalitsioon tuleb välja ettepanekuga tõsta seda protsenti palgast hüvitiseks?

M. Treial
Aitäh, hea küsija! Kui arvestada sotsiaaldokumente, mille alusel me Euroopa Liidus töötame, siis kahtlemata on selline rahasumma väike. Kui sa küsid, milline on see kuupäev, millal uute muudatustega välja tullakse, siis sellest ei olnud meil komisjonis sel korral juttu. Aga ma loodan, et Sotsiaalministeeriumis tegeldakse muudatustega ühes või teises osas ning tullakse nendega välja.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Kadi Pärnits, teine küsimus!

K. Pärnits
Teine probleem, mis töötuskindlustusel on, lisaks sellele, et töötuskindlustuse summa on väga madal, on kahtlemata see väike isikute grupp, kes töötuskindlustust saavad. Maksavad ju 600 000 töötegijat ja saavad seda kindlustust üksnes 20% taotlejatest, nendest inimestest, kes on töötud. Sa ütlesid oma ettekandes, et lapsevanem, kes on pärast lapsehoolduspuhkust jäänud töötuks, ei peaks kvalifitseeruma tööotsijana ega peaks saama töötuskindlustust. Ma küsin, miks lapsevanem, kes otsib pärast lapsehoolduspuhkust tööd, ei kvalifitseeru tööotsijana, miks ta ei peaks saama töötuskindlustust ja kellena ta siis kvalifitseerub?

M. Treial
Aitäh! Hea küsija, ma arvan, et parem lahendus on siin see, kui inimene saab asuda tööle ja jätkata töötamist. Aga kui on ikkagi niisugune olukord tekkinud, et ta on jäänud töötuks, siis tulevad kindlasti appi tööturuteenuse muud võimalused, mis vastavalt uuele, sel aastal rakendunud seadusele on laiemad, kui olid varasemad võimalused.

Esimees T. Varek
Aitäh! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Kadi Pärnits, sõnavõtt kohalt kuni kaks minutit!

K. Pärnits
Sotsiaaldemokraatide arvates on selle eelnõuga ja nende probleemidega tegelemine, mida see eelnõu lahendada püüab, tõepoolest pisiaskeldused. Kahte väga olulist probleemi, mis töötuskindlustuses on ja mille lahendamist me pidevalt ootame, see eelnõu tõepoolest ära ei lahenda. Esimene probleem on see, et meie töötuskindlustustasu on väga väike, keskmiselt 2500 krooni, ja see protsent palgast peaks olema kindlasti suurem. Teine probleem on see, et isikute ring, kes töötuskindlustushüvitist saavad, on väga väike, vaatamata sellele, et kõik töövõtjad seda töötuskindlustusmakset maksavad. Nii et selles mõttes on meil väga kahju, et sotsiaalminister esitas Riigikogule eelnõu, mis ühtegi tõsist probleemi ära ei lahenda. Meie arust ei ole õige see, et miljardeid töötukassa rahasid paigutatakse Hollandi panka, töötuhüvitis on ääretult madal ja enamik taotlejatest seda ei saa, sest seaduse regulatsioon on selle ringi niivõrd rangelt kokku tõmmanud. Selles mõttes on väga kahetsusväärne, et neid kahte muudatusettepanekut, mida sotsiaaldemokraadid tegid, komisjon ei toetanud. Kolmas asi on see, et meie arvates peaksid lapsevanemad, kes on olnud lapsehoolduspuhkusel, otsivad tööd ega leia seda, kvalifitseeruma tööotsijateks ka töötuskindlustuse mõttes. See raha, mis töötukassast makstakse, aitaks neil kindlasti paremini tööd otsida ja paremini tööd leida. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Rohkem kõne- ega sõnasoove ei ole, läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Eelnõu 884 kohta on esitatud 16 muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Samuti teine ja kolmas. Neljas muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõike 2 alusel. Viies muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõike 2 alusel. Kuues muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei kuulu hääletamisele Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõike 2 alusel. Kaheksas muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei kuulu hääletamisele Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõike 2 alusel. Üheksas muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kümnes muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõike 2 alusel. 11. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Samuti 12. ja 13. 14. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõike 2 alusel. 15. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Samuti on viimase, 16. muudatusettepaneku esitanud sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Seega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud ja eelnõu 884 teine lugemine on lõpetatud. Eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

22. Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (905 SE) esimene lugemine

Esimees T. Varek
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajatepoolseks ettekandeks palun kõnetooli keskkonnaminister Villu Reiljani!

V. Reiljan
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud Keskkonnaministeeriumis seoses vajadusega võtta tarvitusele täiendavad ja rangemad meetmed kontrolli kehtestamiseks ebaseadusliku kalapüügi ja turustamise üle. Seadusmuudatused aitavad kaasa ebaseadusliku tegevuse tõkestamisele ja kontrolli tõhustamisele. Seejuures tuleb märkida, et seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamisel konsulteeriti aktiivselt huvigruppidega: Eesti Kalaliiduga, kes esindab kalatöötlejaid, Eesti Kalurite Liiduga, kes esindab kutselisi kalureid, ja Eesti Kalaspordi Liiduga, kes esindab harrastuskalastajaid. Samuti konsulteeriti eelnõu ettevalmistamise käigus kalavarusid uurivate teadlaste ja järelevalvet teostavate asutustega. Eelnõusse lülitati need ettepanekud, mis said enamuse toetuse. Seaduseelnõus määratletakse kutseliste kalurite ring, kellel on kutseliseks kalapüügiks piisav arv püügivahendeid. See muudatus aitab esiteks vähendada ebaseadusliku kalapüügi osakaalu ja teiseks ebaseaduslikul püügil kasutatud nakkevõrkude arvu ning tasakaalustab kalurite arvu kasutusel olevate püügivõimalustega. Teatavasti leidub ka neid, kellel on ühe-kahe võrgu luba, aga kes tahavad ikka pikka jada veekogusse panna. Uuringute kohaselt on selgunud, et üksnes ligikaudu 20% rannapüügil osalevatest kutselistest kaluritest saab praegu olulise osa oma sissetulekust kalapüügist. Kalaressurssi on vähe ja samas on püüdjaid selle piiratud ressursi kohta liialt palju. Selline olukord ei taga kalapüügisektorites osalevate isikute stabiilseid sissetulekuid. Sellepärast ongi tihtipeale rannakülades elavad isikud stabiilse sissetuleku saamiseks sunnitud otsima tööd teistes tegevusvaldkondades. Selleks et rannakalanduse traditsioon säiliks, tuleb kalurite arv tasakaalustada püügivõimalustega. Seaduseelnõu kohaselt saavad 1. jaanuarist 2008 kutselise kalapüügiga tegelda isikud, kellel on püügiõigus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel vähemalt kümne nakkevõrguga püügiks, mis vastab ka Venemaa ja Eesti valitsustevahelise kalapüügikomisjoni otsusele. Teistel siseveekogudel ning merel peab isikul olema püügivõimalus vähemalt kümne nakkevõrguga püügiks või kuni kahe teist tüüpi mõrraga püügiks. Viimati märgitud juhul võib loa taotlejal kutselise kaluri püügiloa saamiseks olla vähem kui kümne nakkevõrgu püügiõigus. Eelnõu kohaselt antakse põllumajandusministrile õigus ministri määrusega kalapüük lõpetada, kui mis tahes veealal kehtestatud kutselise kalapüügi võimalused on ammendunud. Muudatus on vajalik, et vältida Eestile rahvusvaheliselt eraldatud kvootide ületamist. Kuna 1. jaanuarist k.a anti kutselise kalapüügi lubade väljaandmine, kutselise kalapüügi andmete kogumine üle Keskkonnaministeeriumi haldusalast Põllumajandusministeeriumi haldusalasse, laekuvad vajalikud andmed kalapüügi kohta Põllumajandusministeeriumile. Tuleb pidada igati mõistlikuks, et vajaduse korral lõpetab põllumajandusminister oma määrusega kvoodi ammendumise korral kalapüügi. Seni sai seda kalapüügiseaduse kohaselt teha keskkonnaminister. Enne ettenähtud tähtaega püügi varasema peatamise vajadus võib tulla ette näiteks räime kastmõrrapüügil rannikumerest. Eestil on rannikumeres rahvusvaheliselt eraldatud räimepüügi kvoot tonnides, kuid rannapüügil piiratakse püüki kastmõrdade piirarvuga ja püük saab kesta seni kuni rannapüügiks eraldatud kvoot ammendub. Luuakse võimalus loobuda ajaloolisest püügiõigusest. Muudatus on vajalik eelkõige Euroopa Liidu struktuuriabi meetmete rakendamisel laevastiku püügivõimsuse vähendamiseks, kusjuures struktuuriabi saamisel on eelis nendel abitaotlejatel, kes loobuvad oma ajaloolisest püügiõigusest. Kuna kalavarud on piiratud, siis ei jätku püügivõimalusi kogu olemasoleva Läänemere kalalaevastiku efektiivseks kasutamiseks ja seetõttu töötab osa laevastikust alakoormusel. Ülemäärase laevastiku ülalpidamisega kaasnevad kulutused, sadamamaksud, laevaremondikulud ja muu, mistõttu ei ole majanduslikult otstarbekas pidada ülal püügivõimsust, millel ei ole katet püügivõimaluste näol. Samuti on ebapiisava püügivõimalusega kalalaevastik potentsiaalseks ohuks ebaseadusliku püügi teostamiseks, kuna laeva ülalpidamisega kaasnevad kulutused on nii või teisiti laevaomaniku kanda. Seetõttu toetatakse Euroopa Liidu struktuurifondide toel kalalaevastiku püügivõime vähendamist, millega sisuliselt tasakaalustatakse püügivõimsusi tegelikult kasutada oleva kalaressursiga. Seadusmuudatus esitatakse Põllumajandusministeeriumi ettepanekul, kuna struktuuriabi andmist Eestis rakendab Põllumajandusministeerium. Vastavalt põllumajandusministri määrusele saavad eelisjärjekorras toetust laevastiku vähendamise meetmete rakendamisega need laevaomanikud, kes loobuvad suuremast osast oma ajaloolisest püügiõigusest. Sätestatakse kahju hüvitamise määrad ja kalapüügiga või kalavarude muul viisil kahjustamisega kalavarudele tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika. Muudatus annab võimaluse kehtestada kahjumäärad nii isendi kohta kui ka kaaluliselt kilogrammides. Senise kahju määramised kehtestati ainult isendi kohta, välja arvatud räime ja kilu puhul, kus kahjumäära võis kehtestada kaaluliselt. Kuna püügiandmed esitatakse kaaluliselt kilogrammides, siis püügieeskirjade rikkumise ilmnemisel hilisemas staadiumis on võimatu kindlaks määrata sellele kaalule vastavat isendite arvu. Seetõttu on olemas praktiline vajadus kehtestada kahjumäärasid ka kaaluliselt. Eelnõus nähakse ette nõue, et kaluri kalapüügiloa väljastamisel peab loale kantaval kaluril olema rannakaluri kutsetunnistus. Kutsetunnistuse omamise nõude seadustamine, mida on juba aastaid tungivalt nõudnud ka kutselisi kalureid ühendav Eesti Kalurite Liit, loob eeldused selleks, et kutseliste kalurite hulka kuuluvad isikud on teadlikud kehtivatest nõuetest. Rannakaluri kutsetunnistuse saamiseks võib kutseline kalur läbida kursuse, mis maksab 400 krooni kaluri kohta, kuid kursuse läbimine ei ole kohustuslik. Kutsetunnistuse väljastamine koos kutse omistamise eksamiga läheb igale kalurile maksma kuni 900 krooni. Eelnõu järgi jõustub kutsetunnistuse omamise nõue 1. jaanuarist 2008. Avaldan veendumust, et seaduse muutmisega loome eeldused ebaseadusliku püügi paremaks ohjeldamiseks ja kalavarude säästlikumaks kasutamiseks. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Palun, kolleeg Tiit Niilo!

T. Niilo
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud juhataja! Te aitasite saali tugevalt. Ma ei tea, härra minister, teil on vist kalurite meelepaha karta, et te ei julge kõva häälega rääkida, et teie jutt ei jõuaks stenogrammi. Pean tunnistama, et oli raskusi arusaamisega. Te rääkisite ka põllumajandusministri võimalusest piirata või peatada või lõpetada kalapüük, kui kalavarud ammenduvad. Aga olge hea, rääkige, kuidas see tegelikkuses välja näeb, kui tuvastatakse kalaressursside ammendumine, kuidas saab kalapüüdja Ivan teada, et see minister on nüüd püüki piiranud?

V. Reiljan
Aitäh! Võib-olla oli tõepoolest ka tehnika viga, et te suurt aru ei saanud, aga seal võib ka mõni teine viga olla. Vaadake, kalavarude ammendumise korral ei ole teie küsimuses toodud juhul tegemist mitte ainult põllumajandusministri otsusega. Küsimus on selles, et kui kalavarud ammenduvad, siis on asi juba väga halvasti. Siis võib kalapüüki keelata või mitte keelata, sest kui kala ei ole, siis teda ei ole. Aga jutt käib ikka sellest, et on kehtestatud kindla mahuga kvoodid ja kvoodi täitmist loomulikult jälgitakse pidevalt ajas. Kui ettenähtud kogus kala on välja püütud, mis meil on kvoodiga antud, on see siis räim või kilu, siis vaatamata sellele, et ajad on soodsad, võiks püüda ja kalagi liigub veel, tuleb põllumajandusministrilt korraldus püük lõpetada, sest me oleme Euroopa Liidus õiglaselt jaganud need kogused ja me ei tohi neid ületada. See on selle asja mõte, nii ongi mõeldud ja nii ongi seaduses kirjas. Aga mis puutub kalurite meelepahasse, siis ei, me teeme selle seadusega kaluritele head, sest me eeldame, et vastutustundlik kalur tahab püüda täna, homme, aasta pärast, kümne aasta pärast ja 50 aasta pärast. See on selle seaduse mõte.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Mark Soosaar!

M. Soosaar
Lugupeetud minister! Ma tahaksin küsida selle seadusmuudatuse kohta teie kommentaari. Minu silmis on kahte tüüpi väikekalapüüdjaid või harrastuskalapüüdjaid, kui täpselt öelda. Ühed on need, kes on elupõlised rannaelanikud või väikesaarte elanikud ja kes püüavad kala oma toidulauale seal kolme nakkevõrguga või kellel on neid rohkem vastava loaga, siis kümne nakkevõrguga. Siis on teine kategooria inimesi, kes on omandanud endale sinna kanti maja või suvila ja tahab meelelahutuseks kala püüda. Kas see seadus neid ka eristab, sest siin mõned paragrahvid näitavad, et piiratud püügivõimaluste korral peaks nad nagu mingisse järjekorda sättima?

V. Reiljan
Aitäh! Keskkonnateenistused peavad nad järjekorda sättima, aga järjekorda sättimise põhiline alus on siiski see, kes on oma taotlused varem sinna sisse viinud. See on üks asi. Teine asi, kes on sinna valda sisse kirjutatud ja on selle kandi elanik. Seda küsimust ei suuda me ilmselt Riigikogus ära lahendada, kes enne oli ja kes hiljem tuli, teatud vastuolu jääb. Kui ressurssi majandatakse heaperemehelikult, vastutustundlikult, siis on lootust, et rannavetes olev kalaressurss paraneb. Praegu tuleb tunnistada, et ressursid on madalseisus ja püügikogused on kahjuks väikesed.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Avo Üprus!

A. Üprus
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Paragrahvi 14 lõige 1 ütleb, et keskkonnaminister võib eriotstarbelisel kalapüügil lubada käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides lubatust erineva püügivahendi või püügiviisi kasutamist ning lubada eriotstarbelist kalapüüki keelatud ajal ja keelatud kohas. Küsimus on: kas teie kui tuntud jahimees teate midagi ka jahikeelu ajal eriotstarbelise jahipidamise võimalikkusest?

V. Reiljan
Jahis on olemas eriload, mis võivad tuleneda eri situatsioonidest, kus ohtu satuvad inimesed või nende vara. Sellisel juhul on neid otsuseid tehtud näiteks mõne hundi kohta. Aga antud juhul on siin kalapüügiseaduses see eriotstarbeline osa väga täpselt välja kirjutatud. Ma ütlen teile lihtsalt selle eriotstarbelise asja kohta niimoodi: tegemist on põhiliselt teadusuuringutega ja neid taotlusi menetletakse väga põhjalikult ning sisuliselt. Enne kui selline otsus sünnib, selgitatakse et tegemist on tõepoolest eriotstarbega. Aga jah, eriotstarbeliselt teaduslikes huvides püütakse tõepoolest kala ka nendes kohtades, kus see on tavaliselt keelatud ja ka keelatud püügiaegadel. See on tõsi.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud härra minister! Probleem, nagu härra Niilo mainis, ei olnud mitte selles, kas keegi sisuliselt kõnet mõistis või mitte, vaid, nagu ma üles märkisin, kõne viienda minuti kümnendast sekundist hakkas ettekandja mikrofoni rääkima. Küsimus on selles, kui otstarbekalt kasutatakse lisaks muudele vahenditele ka mikrofoni. Probleem puudutab selles eelnõus sisuliselt neid nn elektripüügivahendeid, elektriga kala püüdmist. Kui kalurid selle probleemi püstitasid, siis ma algul arvasin, et see oli nali. Tuleb välja, et te olete kalanduse nii tõsiselt kätte võtnud, et naljast kipub saama lausa õigusakti vormitud tõelisus. Mis teadust kavatsetakse kalade kallal teha elektrilöökidega või elektrivoolu kaladesse sisselaskmise teel? Äkki selgitate parlamendile, mis eesmärk neil sellega on.

V. Reiljan
Asi ei ole, härra Reinsalu, teaduses, vaid selle püügivahendiga saab teaduslikel eesmärkidel kala kätte suhteliselt lihtsalt. Sellepärast on siin tõepoolest ka elektripüügivahendi kohta üks eri paragrahv, et seda ei või omada, seda ei või valmistada ja sellega ei või rannas käia. Seda sellepärast, et see on üks kõige ohtlikum riistapuu kalavarudele. Seda saab teaduslikuks otstarbeks kasutada ka ainult eriloaga, see on tõsi.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Tiit Niilo, teine küsimus!

T. Niilo
Aitüma, lugupeetud juhataja! Härra minister! Mulle tundub, et vastus eelmisele küsimusele ei olnud siiski adekvaatne. Põllumajandusministril on võimalus piirata, konkreetsel veealal peatada või lõpetada kalapüük. Ma ei kujuta ette, et konkreetsele veealale ehk igale veekogule on kvoot iga kala kohta. Või on see nii? Teine küsimus puudutab praktikalaevu, mis võivad keelatud ajal keelatud kohas eriloaga kala püüda. Mäletatavasti oli nende praktikalaevade suhtes meil siin Riigikogus kah arusaamatusi. Miks peab minister lubama eri laevadel eri ajal keelukohas keeluajal püüda kala, mille puhul õpilasele peaks olema ka selge, et see on keelatud?

V. Reiljan
Aitäh! Mis puutub sellesse, et te ei saanud aru sellest, kas kvoodid on igal pool ja igas järves. Kõigepealt, põllumajandusminister tegeleb kutselise kalapüügiga, teiste sõnadega need on professionaalid. Need veealad, kus tõepoolest võib kindlas koguses kala püüda, on Peipsi, Pihkva, Lämmijärv - see on Vene Föderatsiooniga kokku lepitud. Teised on vastavalt Euroopa Liidus jagatud Läänemere kvoodid, kus on ka merealad. Jah, niimoodi, nii see asi käib küll. See variant, mida tavaliselt ette kujutatakse, et mindi kalale ja saadi kui palju saadi, ükskord saadi hästi, teinekord palju, see ei ole päris adekvaatne. Mis puudutab praktikalaevu, siis ma olen selles suhtes suhteliselt neutraalsel seisukohal. Teadusasutused ja õppeasutused, kus sellega tegeldakse, on seda sellisel kujul soovinud. Tõsi on ka see, et praktikat saab teha siis, kui on kooliaeg, ja ilmselt on siis tegemist protsessiga, kus tuleb kõik nüansid õpetuses läbi võtta. Muud põhjendust ma sellele ei leia. Ka on tegemist täiesti erilise seisundiga ja mõeldud on paremate tulemuste saavutamist õppeprotsessis. Ei rohkemat.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Marko Pomerants!

M. Pomerants
Hea minister! Ma pole ise suurem asi kalamees ja seetõttu võib-olla ei adu seda seaduse mõtet. Räägin §-st 11, et oleks lihtsam näpuga järge ajada. Sellest, et alamõõdulist kala ei ole viisakas müüa ega osta, saan ma küll aru, aga kust on sellesse seadusesse tulnud see praktiline vajadus lõikes 6 punktis 4, kus on öeldud, et ei tohi müüa või osta harrastuspüügil või õngepüügil püütud kala? Milles see probleem päriselus seisneb?

V. Reiljan
See probleem seisneb selles, et see probleem on elus olemas. On tõsiasi, et nii Pärnu lahel kui Peipsi järvel on osavad sikutimehed harrastuskalapüügi harrastusvahenditega, näiteks sikutiga, kujundanud püügi tegelikult tööks ja igapäevase leiva teenimiseks. Püütakse kala ka 50, 60 kilo ja räägitakse isegi 100-kilostest ahvenakogustest päevas. Need loomulikult ületavad selle perekonna mitme päeva vajaduse ja seda kala on siis ka müüdud. Sellepärast on siin ka mõned sätted selle kohta, et võib osutuda vajalikuks, et keskkonnaminister paneb kalavarudele surve vähendamise eesmärgil püügile kas tükilise piiri või kilogrammilise piiri. Nii et selles on nagu selle asja mõte. Teine mõte on siis see, et seda kala ei saaks kokku osta. Tegelikult on need probleemid olnud Pärnu lahel üsna elulised ja teravad ning Peipsi järv tunneb neid probleeme samuti. Nii et selles mõttes on see siia pandud. Tõsi ta on, et siin on nüüd selgelt öeldud, kes on ikkagi kutseline, see on kutseline, kes on harrastaja, olgu siis harrastaja.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Avo Üprus!

A. Üprus
Aitäh! Härra minister! Mõned Saaremaa kalurid räägivad ajast, kui eksperimentaalpüük elektriga peletas angerjad aastateks randadelt minema. Ja mõned Võrtsjärve kalamehed annavad oma soovituse, et sellisel ajal, kui kalavarud vähenevad, peaks pigem hoolt kandma siia ja lõhe ning mõne teisegi liigi taastootmise eest. Minu küsimus on, kas on ka juba umbes teada, millistel veekogudel kavandatakse teostada neid uuringuid, millele te enne viitasite, elektripüügivahenditega ja mis nende uuringute eesmärk võiks olla?

V. Reiljan
Aitäh! Kuna tegemist on eriloaga, siis kõik need uuringud, need projektid ja programmid esitatakse meie kalavarude osakonnale, kus, ma väidan teile, on palju suuremad asjatundjad kui mina, kes neid asju väga tõsiselt kaaluvad. Nendel on seal täpselt kirjas, mis riistadega püütakse ja mis ajal, kes püüavad, millised on paadid, kelle nimel on load. See on kõik seal kirjas. Elektripüük olgu ikkagi üks väga haruldane püük. Jah, ma tean, et angerjapüügil on väikejärvedes väga palju elektripüüki rakendatud. Ma ei arva, et see peaks nii olema. Sellepärast on tegelikult kutselisest kalapüügist elektripüügiriist täiesti välja viidud, see on kahjulik kalavarudele. Minu meelest on see üks tark otsus. See peab olema tõepoolest väga täpselt motiveeritud, miks peaks ka teaduslikul uuringul see riist kasutusel olema. Ma olen teiega selles mõttes ühel nõul. See peab olema väga täpselt seal kirja pandud.

Esimees T. Varek
Kolleeg Mark Soosaar, palun!

M. Soosaar
Ma tahaksin siiski mitte küsimusena, aga kasutades oma küsimuse aega, juhtida tähelepanu, et härra Pomerants ei saanud oma küsimusele vastust. Nimelt § 11 lõige 4 ütleb, et ei või osta ega müüa õngepüügil püütud kala. Angerjat teatavasti püütakse õngega, lõhet püütakse õngega, ilmselt on siin tegemist mingi eksitusega.

V. Reiljan
Aitäh! Ma ütlen teile, et ei ole seal mingit eksitust. Just nii ongi - kui te olete kutseline kalur, siis te ostate ja müüte kala, sest te olete professionaal. Kui te püüate õngega angerja, siis olge hea, suitsutage seda, marineerige seda, tehke tast suppi, grillige, aga ärge minge müüma. See on selle seaduse mõte.

Esimees T. Varek
Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra keskkonnaminister! Palun kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Peeter Kreitzbergi!

P. Kreitzberg
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas 2006. aasta 16. mail Vabariigi Valitsus eesmärgiga rakendada kalavarude kaitseks täiendavaid abinõusid ning vähendada kontrollimatut kalapüüki ja püütud kala nõuetevastast käsitlemisele saatmist. Seaduseelnõuga kavandatakse muudatusi alljärgnevates valdkondades. Esiteks, kehtestatakse võimalus piirata kalavarude ohustatuse korral harrastuspüügil väljapüütava kala kogust, kas siis kaalu või kalade arvuga. Teiseks, sätestatakse kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel kutsekvalifikatsiooni omamise nõue ning määratakse kaluri kalapüügiloale märgitav võrkude minimaalne arv. Kolmandaks, antakse põllumajandusministrile volitus lõpetada kutseline kalapüük tervikuna, kui lubatud püügivõimalused on ammendatud. Neljandaks, eriotstarbelise kalapüügiga liidetakse kalapüük kalapüügivõistlustel ja kalapüügi õppepraktikal. Viiendaks, kehtestatakse võimalus minna püügivõimaluste jaotamisel püügivahendite alusel üle püütava kala koguste jaotamisele, jaotades püügivõimalusi osaliselt enne kvootide kinnitamist, ning loobuda ajaloolisest püügiõigusest. Kuuendaks, kala kokkuostukeeld kehtestatakse esmakokkuostu kõrval ka igale järgnevale kokkuostjale, kes ei vasta toidukäitleja nõuetele, ja piiritletakse oma tarbeks ostetava kala koguse väärtus 300 krooniga. Seitsmendaks, keelatakse mitte üksnes elektripüügivahenditega kalapüük, vaid ka elektripüügivahendi valmistamine ja hoidmine. Kaheksandaks, kehtestatakse kala päritolu tõendamise kohustus, mille kohaselt tõendamata päritoluga kala käitlemine on keelatud. Üheksandaks, täpsustatakse karistusi kalapüüginõuete rikkumise eest ja piiritletakse ebaseadusliku kalapüügiga kalavarudele tekitatud kahju arvutamise aluseks olevaid määrasid. Keskkonnakomisjon on ära kuulanud seaduseelnõu algataja esindaja selgitused seaduseelnõu kohta. Kuigi seaduseelnõu teatud regulatsioonid, nagu kutselise kalapüügi ja harrastuskalapüügi vahelise piiri täpsustamine harrastuskalapüügi täiendava piiramisega ja kutseliste kalurite arvu vähendamine kas siis kutsekvalifikatsiooninõuete või püügivahendite alampiiri kehtestamisega, võivad põhjustada ja ilmselt põhjustavadki vastakaid seisukohti ning teravat diskussiooni, jäi keskkonnakomisjon seisukohale, et täiendavate piirangute rakendamine on kalavarude seisundit arvestades vajalik. Keskkonnakomisjon otsustas 2006. aasta 29. mai istungil häälte vahekorraga 6 poolt, 0 vastu ja 0 erapooletut lõpetada kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ja saata seaduseelnõu teisele lugemisele. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale küsimusi on? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Lugupeetud fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Avo Üprus, sõnavõtt kohalt, kuni kaks minutit!

A. Üprus
Tänan teid! Ma võtan sõna selle tõttu, et kalurid on meie mereriigis olnud pikka aega vaeslapse rollis. Ja tundub, et Põllumajandusministeerium ei arvesta kalapüügi kui majandusharuga. Maaelu arengukava koostajad on jätnud kalurid kahe silma vahele. Kala kokkuostuhinnad on enam-vähem samad, mis kümmekonna aasta eest. Kütus on praegu veel kallis ja kallilt maksustatud. Kalurid on aastasadade vältel rangelt kinni pidanud kalapüügi keeluaegadest ja -kohtadest, hoidnud elus rannaalad ja merekultuuri. Igasugune kalapüük kalade kudemise ajal ja koelmutel kahjustab aastateks kutseliste kalurite majandustegevust. Seepärast ei ole vaja imestada, et nii saarte kui sisemaa kalurid on nende kavandatavate seadusmuudatuste vastu, mis annavad keskkonnaministrile blankoveksli kehtestada õigusakte, mis kahjustavad kalavarusid ja moraali. Miks on kalastamisega teistmoodi kui jahipidamisega jahikeelutsoonis? Miks tahab minister enesele õigust lubada koolidele eriotstarbelist kalapüüki keelatud ajal või keelatud kohas? Kalurid leiavad, et see on pedagoogiliselt ja kasvatuslikult samuti väärtegevus, seda nii kalavarude kaitse kui sirguvate spetsialistide suhtes. Selle asemel, et kaitsta kalavarusid, tahab Keskkonnaministeerium lubada teatud tingimustel elektripüüki. Meile kirjutanud kalurid soovitavad mitte unustada, kui suures ulatuses tekitas elektripüük kalavarudele kahju nõukogude ajal. Tundub, et võib-olla ei olegi tegemist unustamisega, sest seda, mida ei tähtsustata, seda ei unustata. Seda lihtsalt eiratakse. Meie ei saa nõustuda, et taas tehakse mõned utiliseerimiseks mõeldud laevad omandanud ettevõtjad teistest võrdsemaks. Me ei saa ka lubada, et merekoolide noori harjutatakse mõttega, et keeluajal või keelualal võib kala püüda ja kõik on okei. Me tahame, et kalad saaksid normaalselt kudeda, kalavarud taastuda. Seetõttu jääme seisukohale, et seaduseelnõu 905 tuleb tagasi lükata. Tänan!

Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Avo Üprus! Rohkem kõne- ega sõnasoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Riigikogu juhatusele on Isamaaliidu fraktsioonilt ja Res Publica fraktsioonilt laekunud ettepanek lükata kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 905 tagasi. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 98 on meil vaja seda ettepanekut hääletada. Kas võime alustada hääletust? Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 905. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 905 jääb menetlusse. Esimene lugemine on lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 21. juuni kell 16.

23. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (906 SE) esimene lugemine

Esimees T. Varek
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajatepoolseks ettekandeks palun kõnetooli kultuuriminister Raivo Palmaru!

R. Palmaru
Austatud Riigikogu! Valitsus on esitanud teile arutamiseks Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. WIPO on maailma suurim ja mõjukaim intellektuaalse omandiga tegelev organisatsioon, mille liige Eesti on alates 1994. aastast. WIPO autoriõiguse lepingu eesmärk on tagada autoritele tõhusad meetmed teose kaitsmiseks informatsiooniajastul digitaaltehnoloogia kiire arengu valguses. Uus tehnoloogia on endaga kaasa toonud teoste uusi kasutusviise ja kõnealune leping lahendab nende kaitse täiustamise probleemi. Lepingud annavad autoritele, sealhulgas Eesti autoritele, õiguse lubada ja keelata teoste kättesaadavaks tegemist Interneti vahendusel. Seega tagatakse ka Eesti autoritele rahvusvaheline autoriõiguste kaitse. Kuna autoriõiguse küsimused on Euroopa Liidu ainupädevuses, tuleb siin lähtuda Euroopa Liidu vastavatest otsustest ja soovitustest. WIPO autoriõiguse lepingu sisu on Euroopa Liidu seadusandluses rakendatud direktiiviga 2001/29-1 ehk nn infoühiskonna direktiiviga. Eesti rakendas nimetatud direktiivi 2004. aastal, mis tähendab, et vaatlusaluste lepingute ratifitseerimine ei vaja riigisisese õiguse täiendamist. Eelnõu seletuskirjas on lepingu artikli juures välja toodud vastav säte Eesti õiguses. Eesti allkirjastas autoriõiguse lepingu juba 1997. aastal ja ühinenud riike on praegu 58. See eelnõu näeb ette lepingu ratifitseerimise. Ma palun see eelnõu vastu võtta.

Esimees T. Varek
Aitäh, härra minister! Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Olav Aarna!

O. Aarna
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Kas te oskate selgitada, millistel kaalukatel põhjustel on see ratifitseerimise seaduse eelnõu juba üheksa aastat oma järge oodanud?

R. Palmaru
Tõtt öelda, ma ei tea täpset põhjust. Aga tõenäoliselt on põhjus selles, et ta jäi esialgu ootama Euroopa Liidu regulatsiooni ja nüüd on ilmselt üsna pikalt oodatud ka ratifitseerimist vanade Euroopa Liidu liikmete poolt. Aga jah, selle lepingu oleks võinud ratifitseerida juba kümme aastat tagasi.

Esimees T. Varek
Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Aitäh, härra kultuuriminister! Palun kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks kultuurikomisjoni liikme kolleeg Mark Soosaare!

M. Soosaar
Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas nii seda eelnõu kui ka järgnevat, mis kannab numbrit 907, ühel ja samal istungil. Eelnõu tutvustas Kultuuriministeeriumi jurist Toomas Seppel. Lugupeetud kultuuriminister juba selgitas põhilist ja vastas ka küsimusele, miks on selle lepingu ratifitseerimine viibinud. Kultuurikomisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 12. juuni kell 10. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 906 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 906 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 12. juuni kell 10.

24. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni esitus- ja fonogrammilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (907 SE) esimene lugemine

Esimees T. Varek
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni esitus- ja fonogrammilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajatepoolseks ettekandeks palun kõnetooli kultuuriminister Raivo Palmaru!

R. Palmaru
Hea Riigikogu! Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni esitus- ja fonogrammilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu taustinfo on sama, mis eelnevas päevakorrapunktis käsitletud autoriõiguse lepingu puhul. Erinevus on selles, et WIPO esitus- ja fonogrammileping reguleerib esituste ja fonogrammide rahvusvahelist õiguskaitset, autoriõiguse leping aga reguleerib teoste rahvusvahelist õiguskaitset. Kõik muu, taustinformatsioon ja ka see, et Eesti on selle lepingu allkirjastanud juba 1997. aastal, on sama. Seetõttu ma palun ka see seadus vastu võtta.

Esimees T. Varek
Aitäh, härra minister! Lugupeetud kolleegid! Kas on küsimusi härra ministrile? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Palun kõnetooli juhtivkomisjonipooleks ettekandeks kultuurikomisjoni liikme kolleeg Mark Soosaare!

M. Soosaar
Lugupeetud kolleegid! Kultuuriministril on tuline õigus, tõepoolest, meie kultuurikomisjon arutas neid kahte ratifitseerimisettepanekut koos ja kompleksselt. Siiski selle teise eelnõu ehk teise lepingu ratifitseerimise puhul me märkasime, et kuigi leping ise on koostatud 1996. aastal ja paljude riikide poolt juba alla kirjutatud ja ka jõustunud aastal 2001, on aeg väga kiiresti edasi läinud, tehnoloogia on muutunud. Ja lisaks CD-dele, mis kandsid tollal fonogramme, on turule ja kõikjale mujale ilmunud ka DVD-d, mis lisaks fonogrammile sisaldavad pilti. Sellepärast pärisime me kultuurikomisjonis ka Toomas Seppelilt, kas selle neli aastat tagasi jõustunud ja mõnes mõttes juba vananenud lepingu juurde on Euroopa Liidus loomisel ka uus leping. Kuid vastus oli, et DVD-sid puudutavat välislepingut hetkel tulemas ei ole. Samuti muretses meie komisjoni liige Helmer Jõgi, et kuna tihti on Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu direktiivide ja materjalide tõlgetega probleeme - ei ole nad piisavalt täpselt, eriti mis puudutab moodsat tehnoloogiat, eesti keelde tõlgitud -, siis kas selle lepingu tõlge on pädev. Saime vastuse, et eelnõu koostamise käigus vaatas lepingutekstid omakorda üle Välisministeerium ning tegi ka parandusi. Nii et kultuurikomisjon jäi usaldama Välisministeeriumi. Ka selle ratifitseerimisettepaneku või eelnõu puhul oli otsus analoogiline eelnenuga, et suunata eelnõu teisele lugemisele ja muudatusettepanekute tähtaeg oleks 12. juuni kell 10. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Margus Leivo!

M. Leivo
Hea ettekandja! Milline on teil olemasolev informatsioon, et kuna Eesti selle lepinguga alles praegu ühineb, siis kuidas on meie naabrid käitunud selles suhtes? Ma mõtlen siin kõiki naabreid, eelkõige näiteks Lätit ja Venemaad ning muidugi Soomet ja Rootsit.

M. Soosaar
Minu andmetel on teised riigid kõik selle lepingu juba ratifitseerinud, nii et me oleme ankrumeheks.

Esimees T. Varek
Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Mark Soosaar! Lugupeetud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 907 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 907 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 12. juuni kell 10. Austatud kolleegid! Riigikogu juhatajale on laekunud avaldus kolleeg Liina Tõnissonilt, kes palub ära vahetada päevakorrapunktid 17 ja 18, kusjuures ettekandjate ja kaasettekandjatega on kokkulepe olemas. Juhatus nõustus sellega.

25. Ehitusseaduse, hooneühistuseaduse, korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ja seadmete energiatõhususe seaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE) esimene lugemine

Esimees T. Varek
Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse, ehitusseaduse, seadmete energiatõhususe seaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare!

E. Savisaar
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tegu on eelnõuga, millega harmoneeritakse need seadused, mida teile ette loeti, Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiviga. Sellega rakendub energiamärgise kohustus, see tähendab hoone energiatarbimist kajastava dokumendi hankimise ja avaldamise kohustus, kui hooneid ostetakse, müüakse või üüritakse ja ka uute hoonete kavandamisel. Samuti juurutatakse sellega volitusnorm hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete andmiseks. Lisanduvad uued ehitusalal tegutsevate ettevõtjate liigid, energiamärgise andjad ja energiaaudiitorid. Me eeldame ka, et need muudatused ja nendega planeeritavad meetmed aitavad kaasa hoonetesse paigaldatud katelde ja konditsioneeride energiatõhususe parandamisele. Täpsustatakse ka inimeste kohustusi ja õigusi energiamärgise ja energiaauditi tellimisel ning avaldamisel. Palun eelnõu toetada!

Esimees T. Varek
Aitäh, härra minister! Lugupeetud kolleegid! Kas on küsimusi härra ministrile? Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud härra ettekandja! Ma vaatasin seda seletuskirja ja seal oli kuidagi üllatavalt etatistlik lähenemisnurk orienteerivatele kuludele või eeldatavatele kuludele. Olid ära toodud keskvalitsusele kaasnevad kulud, aga kahtlemata need täiendavad koormused, kulud lähevad maksma ka nendele, kes on selle seaduse sihtmärgiks - kodu omanikele. Erinevaid kalkulatsioone ja numbreid on ka meedias ära toodud. Mis teie kui algataja käsitluse järgi praeguse hinnakategooria juures ühe eramu, ütleme, pere kodu audit maksma läheb ja mis läheb maksma, ütleme, ühe 120 korteriga või niisuguse klassikalise paneelmaja, mis on korteriühistu, energiaauditi tegemine, et me saaksime neid kategooriaid arvestada? Jättes kõrvale makrotaseme numbrid, mida, ma saan aru, te praegu öelda ei saa, sellega te tegelnud ei ole.

E. Savisaar
Ma tänan teid selle küsimuse eest! Tahaksin öelda seda, et esiteks on meil üleminekuperiood nendes küsimustes. Tähendab, me ei peaks rääkima praegustest hindadest, me peaksime rääkima ikkagi aastatest 2008 ja 2009. Seetõttu ma ei riskiks praegu hindade juurde minna. Kahtlemata need kohustused, mis on riigil ja mis saavad olema ka omavalitsustel juba vastava aasta eelarve kulude katmisel, nähakse ette.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, teine küsimus!

U. Reinsalu
Aitäh! Aus ja siiras vastus oma teadmatuse tunnistamiseks on poliitikas alati relvituks tegev ja väärib sümpaatset tunnustamist. Aga siiski ma tuleksin selle juurde tagasi, kui tõepoolest selle seaduse jõustumise aeg on selline, nagu näeb ette direktiiv. Üks kulude liik või kategooria on tõepoolest avalikule võimule, keskvalitsusele ja omavalitsustele tekkivad kulutused, nagu te mainisite. Teine kulude liik on koduomanikele tekkivad kulutused. Seda n-ö tulu, mis sellest võiks võrsuda, on algataja suutnud välja tuua, mis puudutab selliseid asju nagu energiatõhususe kategooria, energiasääst. Aga milline võiks kulu maht olla?

E. Savisaar
Aitäh! Nagu ma ütlesin, pole asi mitte teadmiste või teadmatuse tunnistamises, mille eest te mind tänasite, vaid asi on selles, et ma tahaksin jääda lõpuni realistlikuks selles küsimuses. Kuna tegu on tõepoolest energiavaldkonnaga, kus, nagu te teate, hinnad ja määrad võivad muutuda väga ettearvamatult, siis ei tahaks ma küll praegu ennast siduda nende arvudega, mille juurde me paari aasta pärast jõuame.

Esimees T. Varek
Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Palun kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks majanduskomisjoni liikme kolleeg Liina Tõnissoni!

L. Tõnisson
Suur tänu, härra eesistuja! Suur tänu nendele, kes tulid vastu mulle ja Eesti parlamendile, et meie nägu veidi parem välja näeks väliskülaliste ees! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 5. juunil oma istungil. Kohal viibis majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ning ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe ja peaspetsialist Ülle Reidi. Komisjon leidis olevat vajaliku esitada teile seaduseelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Ühtlasi leidis komisjon pärast arutelu, et eelnõu on hetkel jõudnud sellisesse konditsiooni, et otstarbekas on esimene lugemine täna lõpetada. See otsus tehti konsensusega, seda toetas 11 komisjoni liiget. Vastavalt kodukorraseadusele teeme me ettepaneku, et muudatusettepanekute tähtajaks oleks 15. juuni kell 12. Suur tänu teile!

Esimees T. Varek
Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 895 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 15. juuni kell 12.

26. Lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (892 SE) esimene lugemine

Esimees T. Varek
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajatepoolseks ettekandeks palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare!

E. Savisaar
Lugupeetud esimees! Austatud parlamendisaadikud! Eelnõu eesmärk on täpsustada pürotehniliste toodete käitlemisega seonduvat regulatsiooni. On sagenenud õnnetusjuhtumid, on avaliku korra rikkumisi, on kaasinimeste häirimist ja seoses sellega pakume välja rea abinõusid. Esiteks, tõsta pürotehniliste toodete kasutamise ja võõrandamise vanusepiiri 18 aastale. Teiseks, keelata esimese ja teise klassi pürotehniliste toodete jaemüük ajavahemikus 1. novembrist kuni 26. detsembrini. Kolmandaks, tõhustada järelevalvet. Kui praegu tegeleb sellega ainult Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, siis nüüd võimaldatakse muudatuste kohaselt ka politseiprefektuuril rakendada pürotehniliste toodete käitlemise piirangute rikkumise puhul sanktsioone lõhkematerjaliseaduse alusel. Lisaks on eelnõus ka muid seaduse rakendamise käigus üleskerkinud probleemide lahendusi. Aitäh! Palun toetust!

Esimees T. Varek
Aitäh, härra minister! Lugupeetud kolleegid! Kas härra ministrile on küsimusi? Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud härra minister! Te mainisite, et piiratakse, kui ma õigesti kuulsin, neid kuupäevi kuni 26. detsembrini. Ma oletan, et see seostub aastalõpu pidustustega, aga vana-aastaõhtu on 31. detsembril, tulevad veel ka teised, õigeusklike pühad. Mis loogika järgi te olete seda võtnud?

E. Savisaar
Aitäh! Ma tahaksin tänada härra Reinsalu taiplikkuse eest ja tunnustada igati tema tegevust selle eelnõu läbivaatamisel Riigikogus. Tahaksin kinnitada, et töörühm, kes eelnõu ette valmistas ja analüüsis pürotehniliste toodete kasutamist ning selle juures tekkinud probleeme, pidas just niisugust ajavahemikku otstarbekaks.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, teine küsimus!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud härra minister! Kas töörühm võttis arvesse seda, kui palju neid pürotehnilisi seadmeid ja millises ajavahemikus ostetakse või pidas arvesse võttes silmas seda, millises ajavahemikus neid kõige rohkem kasutatakse? Ma arvan, et iga tiheasustusega asumis elava inimese kogemus on selline, et neid kasutatakse kõige rohkem 31. detsembril, ööl vastu 1. jaanuari.

E. Savisaar
Lugupeetud härra Reinsalu! Peeti silmas seda, et see oleks niisugune ajaperiood, kui oleks võimalik müüa ainult selliseid pürotehnilisi tooteid, mille kasutusloas müük sel perioodil on lubatud.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Tiit Niilo!

T. Niilo
Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! Kas te arvate, et selle seaduseelnõu positiivne mõju võiks laieneda ka näiteks Pae tänavale?

E. Savisaar
Ma tänan selle küsimuse eest, aga ma ei julgeks spekuleerida sündmuste puhul, mille vahel ei pruugi olla mingeid otseseid ega kaudseid seoseid.

Esimees T. Varek
Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Palun kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks majanduskomisjoni liikme kolleeg Mati Kepi!

M. Kepp
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 892 arutas komisjon esmaspäeval, 5. juunil k.a. Komisjonis andsid seletusi majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ning sama ministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse ekspert Ago Pelisaar. Eelnõu esitatakse täiskogule esimeseks lugemiseks muudetud kujul. See on tingitud Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna arvamuses esitatud märkustest ja töögrupi nõupidamisel läbi arutatud sõnastustest. Seega on eelnõu teksti sisse viidud vastavad täpsustused ja keeletoimetajate esitatud keelelised korrastused. Mõnes kohas on selguse huvides sõnade muutmise või asendamise asemel eelnõusse toodud vastav säte tervikuna, eelnõu kontseptsiooni muudetud ei ole. Kuna eelnõus muutus paragrahvide numeratsioon, on vastavalt tehtud muutustele korrastatud ka eelnõu seletuskiri. Kuna minister andis sisust ja eesmärkidest ülevaate, siis ma neid ei puuduta ja läheksin komisjonis otsustatu juurde. Otsustati konsensusega saata Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 892 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks muudetud kujul k.a 7. juunil, lisades eelnõu muudetud tekstile ka vastavalt muudetud seletuskiri. Teiseks teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada: poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Määrata muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 99 lõikele 1 k.a 15. juunil kell 12, poolt 8, vastu ega erapooletu ei olnud keegi.

Esimees T. Varek
Aitäh! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

H-V. Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja! Ma pean tunnistama, et ei saanud aru ministri vastustest kolleeg Reinsalule ja küsin nüüd üle. Kas komisjonis oli ka mingisugune arutelu teemal, miks need pürotehniliste toodete jaemüügi piirangud on ajavahemikus 1. novembrist kuni 26. detsembrini? Millistel kaalutlustel on lõppkuupäevaks 26. detsember, kui tõepoolest kõige suurem kasutus, vähemalt tiheasustusega piirkondades, on tegelikult vana-aastaõhtul, uusaastaööl? Kas komisjon tundis huvi selle vastu ja milline on komisjoni seisukoht?

M. Kepp
See oli komisjonis arutlusel küll ja eks me oleme siin vist igaüks kogenud, et poisikesed hakkavad nende paugutamistega vähemalt kuu aega enne uut aastat pihta ja see käib ka pärast seda. Selle tõttu see 1. november võeti ja 26. detsembrini on seepärast, et jõulud oleksid ikka pere- ja rahupühad, vähemalt püüda sinnapoole. Ja enne uut aastat tuleb anda mõni päev aega ka pürotehniliste vahendite varumiseks neile, kes tahavad raha taeva poole lasta.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

H-V. Seeder
Aitäh! Mina olen aru saanud ja ministri sõnavõtust kõlas ka läbi, et üheks piiramise eesmärgiks on just õnnetusi vähendada. Kui on selline eesmärk, et vähendada õnnetusi ja vahejuhtumeid, siis jääb küll arusaamatuks, et just nimelt kõige intensiivsem büroovahendite kasutamise periood on välja jäetud, mis on ka vaieldamatult kõige õnnetusterohkem. Sel juhul ei täida esitatud eelnõu temale püstitatud eesmärki.

M. Kepp
Ma usun, et büroovahendeid võib alati kasutada, aga pürotehniliste vahenditega on probleeme olnud. Ja eks õnnetusi on muidugi ka varem, enne jõule olnud, ja need on sagenenud. Eks analoog on ju ka maanteeliiklusega, et meil on küll liikluseeskiri ja seaduse valvajad, aga ikka juhtub õnnetusi. Nii et midagi ideaalset nüüd kohe saavutada ei ole ilmselt reaalne, aga sinnapoole peab püüdma.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Meelis Atonen!

M. Atonen
Aitäh, härra esimees! Palun vabandust, hea ettekandja, et ma vahepeal tegelesin muu asjaga, aga ma igaks juhuks küsiksin üle teema, millega meil oma fraktsioonis päris aktiivselt tegeldi, et inimesed on kurtnud, et neid häirib see paugutamine õhtuti. Nüüd keelatakse ära igasuguste paugutamist võimaldavate asjade müük, aga kas see aitab, et tõesti pauke enam ei tehta? Maniakid ostavad suvel valmis ja ikka lasevad pauh ja pauh ja pauh. Äkki peaks ikka selle paugutamise ära keelama, siis on politseil alust neid karistada, kes pauku teevad.

M. Kepp
Hetkeseis selle seaduse menetlemisel on selline, et tegelikult on paugutamine keelatud. Aga need muud pürotehnilised vahendid, mis ka tuld välja purskavad, teevad samuti pauku ja politseile on antud laiemad võimalused neid asju menetleda, sest need kaks inimest, kes on Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis, ei jõua küll ilmselt seda asja jälgida. Ma usun, et edasiminek on sellega olemas. Muidugi ei usu ma, et mingi järsk muutus paremuse poole tuleb. Eelmisest seadusmuudatusest on aasta möödas, kui me selle nüüd vastu võtame ehk siis näeb selle aastavahetusega jälle ära, mis asja tuleb parandada. Ilmselt tuleb midagi jälle parandada või karmistada.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Henn Pärn!

H. Pärn
Me komisjonis natuke puudutasime seda, et inimest võib ju ehmatada igasuguse asjaga. Kui ma lähen kusagil kaubanduskeskuses kellegi juurde, kes seal ostab ja röögatan ta kõrval nii, et ta saab infarkti, millise seadusega see keelatud on, millisest seadusest ma leian selle punkti?

M. Kepp
Aitäh hea küsimuse eest! Sa küsisid komisjonis ka seda, aga see seaduseelnõu seda ei puuduta. Sa rääkisid ka elektroonilistest vahenditest, millega on võimalik müra ja pauku tekitada. Nii et arutelu valdkonda saab laiendada väga palju muidugi.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Igor Gräzin!

I. Gräzin
Aitäh! Me rääkisime sellest, aga võib-olla võtame selle veel kord uuesti läbi. Me nagu orienteerume ühtedele pühadele, jõuludele. Aga samal ajal on olemas, näiteks inimestel, kellega ma olen kokku puutunud Narva ja Kohtla-Järve kandis, ka teisi pühi, lihavõtted ja igasugused muud niisugused pühad, paasapühad aprillis-mais jne. Selle loogika järgi me keelame ära kogu selle asja 1. jaanuarist 31. detsembrini ja asi mutt. Tähendab, miks tuuakse välja ainult üks püha?

M. Kepp
Kuna ma olen ise ka seal keset Eestit ja suhteliselt lähedal sellele Peipsi veerele, siis need inimesed seal peavad kõikvõimalikud pühad ära. Nii et alati, kui tahad pidu pidada, leiad põhjuse, ei ole küsimust, ja seal võib veel midagi vahepeal olla. Aga eks ametlikud pühad on ikkagi need, mis meil kalendris on teatud värviga.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Meelis Atonen, teine küsimus!

M. Atonen
Aitäh! Lugesin veel seda seaduseelnõu ja kas teile ei tundu, et siin tekib teatud inimeste diskrimineerimine? Näiteks kui inimene on sündinud 1. mail või 23. juunil, siis temal ei ole mingit probleemi muretseda endale neid aupauke ja neid taevasse lasta. Aga kui inimene on näiteks sündinud 5. detsembril, nagu küsimuse esitaja, siis tema ei tohi minna oma sünnipäeval neid soetama. Millest see on tingitud, et inimestesse nii erinevalt suhtutakse nende sünnipäeva järgi?

M. Kepp
Ma ei usu, et need erisused või erinev suhtumine on sünnipäevade järgi. Vast 1. mail ja jaanipäeval enda auks saluudi laskmine on suhteliselt erandlik, aga eks me kõik teame, kui massiline see tulevärk ja paugutamine on aastavahetuse eelsel ajal. Võib-olla on sul õigus, et oled pisut riivatud, aga küll sa leiad võimalusi asja lahendamiseks.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Väino Linde!

V. Linde
Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Sain su ettekandest aru, et teie komisjon arutas seda küsimust, mis juhtub siis, kui keegi kellelegi valjult kõrva röögatab ja teine inimene seetõttu infarkti võib saada. Aga kas ma sain õigesti aru, et komisjonis jäi see küsimus siiski lahtiseks ja ei olnud kedagi, kes oleks vastanud, et sellisel juhul võib süüdlase vastutusele võtta karistusseadustiku § 117 järgi, surma põhjustamine ettevaatamatusest, mille eest võib karistada kuni kolmeaastase vabaduskaotusega? Kui röögatatakse mitmele inimesele kõrva ja kui mitu inimest saab infarkti, siis on karistus kuni viis aastat vabaduskaotust. Kas selline asi oli komisjonis arutlusel?

M. Kepp
Ei, seda ei arutatud, sest me arutasime lõhkematerjaliseaduse muutmise seadust.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Igor Gräzin, teine küsimus!

I. Gräzin
Probleem on nüüd nagu selles, et vaat salaja paugutamisel ei ole mõtet. No kihvt on siis, kui kõlab, lendab ja igasugused värgid. Ja mul on tegelikult ükskõik, mis mu öösel üles ajab, kas see on esimese, teise või kolmanda kategooria lõhkeaine ja kas see käib selle, teise või kolmanda seaduse järgi. Minu pärast tehku, mis tahab, aga mind häirib, et mind ei lasta öösel magada. Kas on loota, et see seadus teenib unerahu tugevdamise eesmärke või on tegemist ettevõtluse piiranguga?

M. Kepp
Ma usun, et sul on hiilgav võimalus siin parandusettepanekutega seda asja alati paremaks teha. Nii et kõik ettepanekud on teretulnud.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Margus Leivo!

M. Leivo
Aitäh, eesistuja! Hea ettekandja! Ma ei ole ikkagi kusagilt aru saanud, mis asi on kõva pauk? (Naer.) See kõva pauk ei ole ju kuidagi määratletud. Kas see määratakse detsibellide järgi või ea järgi või reaktsiooni järgi?

M. Kepp
Ma pean kurvastama, aga komisjonis sellise nurga alt küsimust ei vaadatud.

Esimees T. Varek
Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Mati Kepp! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kolleeg Urmas Reinsalu, Res Publica fraktsiooni esindajana. Palun! Kaheksa minutit.

U. Reinsalu
Austatud Riigikogu esimees! Austatud parlamendiliikmed! Me arutasime siin saalis tõsiselt ühte eelnõu. Ilmselt on valitsus võtnud tõsiselt kriitikat oma tööplaani mittetäitmise kohta ja püüab parlamendile välja mõelda erinevaid ülesandeid, mida arutada. Mis puudutab seda probleemi, kuidas tagada avalik rahu, siis meil on tõepoolest võimalik rakendada ka kehtivaid karistusi. Aga niisugust ühetaolist korrakaitse võimalust ja selle täideviimise, just nimelt kaitse rakendamise võimalust meie kehtivas õiguses ei ole. See on nüüd reaalne küsimus, mida justiitsminister on mitmeid kordi lubanud. Viimane kord lubas ta esitada korrakaitse seaduse eelnõu eelmise aasta lõpuks. Praegu reguleerivad neid küsimusi omavalitsuse tasemel avaliku korra eeskirjad üsnagi episoodiliselt. Selle praktika, mis on seotud inimeste ühe privaatsuse õigusega, õigusega rahule, peaks avaliku korra mõiste järgi just nimelt selle seaduse tasemel lahendama. Mis puudutab küsimust seoses ajavahemikuga 1. novembrist kuni 26. detsembrini, mida nii ettekandja kui kaasettekandja suutsid mõneti hägusalt selgitada, siis ma arvan, et selle mõte on väga selge. Eri kultuurides on eri pühal erinev tähendusvorm ja ka tähistamiskultuur. Nii näiteks tähendab Jaapanis uus aasta eelkõige hingelist rahupüha. See on vaikne ja endasse süüvimise püha. Seevastu Hiinas tähendab uue aasta saabumine väga kärarikast püha. See, et otsekui nende pürotehniliste vahendite müügi piirang sel ajavahemikul peakski suunama kärategemise selle tähtpäeva kanti või sellele tähtpäevale, on igati loogiline. Me ei saa eitada, et inimestel ei ole legitiimne eeldada oma linnas, et sel ööl oleks rahu. See on meie üks niisugune tava, et sel ööl lastakse rakette ja oleks igati tobe kohaldada üldise avaliku rahu eeskirju sellele tähtpäevale. Küsimuses, kas seda eesmärki, et avalik rahu oleks tagatud, aitab kõige paremini tagada majandusvabaduse piiramine, olen ma mõneti skeptiline. Sellel seletuskirjal on puudusi, siin ei selgu tegelikult neid võrdlevaid argumente. Ma arvan, et inimeste käitumise ja selle sihtrühma käitumise puhul on üsna oluline kindlasti vaadata, kuidas see eri riikides on toimunud. See praegune valitsuse algatus meenutab veidike seda, et Inglise kodanliku revolutsiooni ajal keelas Oliver Cromwell ka naermise ära. Ma ei ole kindel, et see ettevõtlusvabaduse piirang aitab seda eesmärki saavutada. Esimene ülesanne on eelkõige Justiitsministeeriumi valitsemisalas korrakaitse seaduse rakendamine. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh, kolleeg Urmas Reinsalu! Rohkem kõnesoove ei ole, sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Eelnõu 892 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 892 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 15. juuni kell 12.

27. Erastamisseaduse § 27 täiendamise seaduse eelnõu (903 SE) esimene lugemine

Esimees T. Varek
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisseaduse § 27 täiendamise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajatepoolseks ettekandeks palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare!

E. Savisaar
Lugupeetud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Eelnõul on väga selge eesmärk: täpsustada erastamisseaduse §-s 27 ettenähtud erastamise ostu-müügilepingu regulatsiooni selles osas, mis puudutab aktsiaseltsi aktsiate erastamist ja aktsionäride edasisi suhteid otsuste tegemisel aktsiaseltsi omanike üldkoosolekul ja nõukogus. Eelnõus nähakse ette täiendused seadusele, kus sätestatakse võimalus näha eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava aktsiaseltsi aktsiate erastamisel, juhul kui pärast erastamist säilib äriühingus riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandiõigus vähem kui poolele hääleõigusega aktsiate koguarvust, ostu-müügilepingus kohustus viia äriühingu põhikirja sisse muudatus, mille kohaselt ühes või mitmes seaduse alusel üldkoosoleku või nõukogu pädevusse antud küsimuses on vaja üldkoosoleku või nõukogu otsuse vastuvõtmiseks aktsionäride konsensust. Samuti nähakse ette tingimused, mille esinemisel võib riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindaja sellistes küsimustes üldkoosolekul või nõukogu koosolekul vastu hääletada. Me usume, et seaduse vastuvõtmine võimaldab riigil ja kohalikul omavalitsusüksusel paremini kaitsta avalikku huvi erastatud aktsiaseltsides. Samuti sätestab seadus vastuvõtmisel riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse esindajate otsustusõigusele konkreetsed piirid ning eriõiguse kasutamine muutub ka selgemaks. Tänan teid! Palun toetada seda eelnõu!

Esimees T. Varek
Aitäh, härra minister! Lugupeetud kolleegid! Kas härra ministrile on küsimusi? Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Eelmine eelnõu, mida me arutasime, oli, ütleme, üsna süütu eelnõu, aga see on nüüd üsna tõsine eelnõu, mis kaugeneb kogu meie senisest ühinguõiguse ülesehituse filosoofiast. Ma küsin nõnda, et kuna erastamisseaduse alusel ei planeerita minu teada tulevikus mingeid erastamisi, kas see eelnõu hakkaks siis kehtima seni läbiviidud erastamistele, teiste sõnadega, oleks tagasiulatuva mõjuga?

E. Savisaar
Aitäh! Ma olen teiega nõus, et see ei ole üldse mitte süütu eelnõu. Ma üldse ei kasutaks meie eelnõude menetlemisel Riigikogus süütuse mõistet ei juriidilises ega bioloogilises tähenduses ja käesoleval juhul pole kindlasti ei ühe ega teisega tegemist. Aga loomulikult ei kaugene see senisest erastamisideoloogiast, pigem vastupidi, see täpsustab senist erastamisideoloogiat. Ta peab silmas meil erastamisel kasutatud kuldaktsia täpsemat sõnastamist ja selgemat väljaütlemist, millised on ikkagi selle kuldaktsia puhul või nendel juhtudel, kui riik on äriühingu omanike ringis vähemusaktsionär, tema võimalused

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, teine küsimus!

U. Reinsalu
Aitäh! Kindlasti puudutab see eelnõu oluliselt ka põhiseaduse §-s 32 sätestatud üldise omandiõiguse põhimõtet. Seetõttu on huvitav, millisel kaalutlusel pidas eelnõu algataja või komisjon, kui seda muudeti seal, vajalikuks tuua siia näitlik loetelu, kui me vaatame lõike 12 praegust sõnastust. Kas te arvate, et selle eelnõu põhiseaduspärasuse osas on komisjon pöördunud kuhugi või on ministeeriumil veendumus, et see peaks vastama ka Euroopa Kohtu praktikale, kui mingeid võimalikke kohtumenetlusi eri ringkondade poolt võiks esile kerkida?

E. Savisaar
Ma tänan, härra Reinsalu, selle küsimuse eest! Ma pean ütlema, et tõesti, Euroopa Kohtu praktikat analüüsiti seoses selle eelnõu väljatöötamisega põhjalikult. Aluseks võeti paljuski kohtu otsus komisjon versus Belgia, kus kohus on öelnud, et nn kuldaktsia ei ole iseenesest ebaseaduslik ning teatud eelduste olemasolu puhul ei pruugi avalikule võimule kuuluvad eriõigused kuidagi rikkuda asutamislepingut. Nende eriõiguste täpsustamine ja nende kriteeriumide määratlemine, millele kuldaktsia peab vastama, oligi selle seaduse eesmärk. Muidugi võeti selle juures aluseks need lahendid, mis on olnud Euroopa Kohtus. Ma peangi ütlema, et meie eesmärk on selline, et selle seaduse vastuvõtmine toestaks riigi kuldaktsiat tehtud või tulevikus tegemisele minevates erastamistehingutes ja aitaks kaasa vaidluste lõpetamisele selle üle.

Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Henn Pärn!

H. Pärn
Aitäh! Lugupeetud minister! Nagu majanduskomisjonis juttu oli, eks ole, siis nimetame seda case'i Eesti Raudtee case'iks. Me mõistsime, et see on nagu niisugune abiventiil, mis võib-olla aitab meid kohtuprotsessis. Hea tava kohaselt räägivad aktsionärid sel teemal ka läbi, kui võtavad mingisuguseid selliseid seaduslikke meetodeid appi. Kas teil on olnud juttu meie kaasaktsionäriga Eesti Raudteel ja milline oli sealne reaktsioon?

E. Savisaar
Aitäh! Ma siiski, härra Pärn, ei seoks seda ainult ega ka mitte üheselt Eesti Raudtee juhtumiga. Ma arvan, et asjal on märksa laiem tähendus. Samamoodi me võime seda nimetada näiteks Tallinna Vee juhtumiks, kuigi sellist juhtumit esinenud ei ole, aga juriidiliselt määratleb ta ikkagi meie suhtumise selliste juhtumite puhul.

Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

H-V. Seeder
Aitäh! Austatud minister! Esitatud eelnõus on selgelt tagasiulatuv mõju, et toetada erastamislepinguid, kus vastav säte praegu sees on. Minul on küsimus analoogia kohta. Kas Vabariigi Valitsusel on plaanis analoogselt lahendada ka teisi erastamisprobleeme, mis varasemast on üles jäänud, näiteks teede erastamise puhul, mida on massiliselt, mida on erastatud ja kus on erastamislepingutesse sisse kirjutatud avalikuks kasutamiseks, aga servituute seatud ei ole ja seega see avaliku kasutamise lepinguline õigus ei rakendu ning Eestis on kohutavalt palju probleeme? Kas valitsusel on plaanis lahendada ka see analoogiliselt n-ö tagantjärele, tagasiulatuva seadusega, et toetada neid, ma julgen öelda, sadu lepinguid, mis teede puhul juba tehtud on?

E. Savisaar
Ma arvan kõigepealt, et Eesti Vabariigi Riigikogu ja Eesti Vabariigi valitsus peavad kahtlemata varem või hiljem südame rindu ja julguse kokku võtma ning hakkama parandama mõningaid erastamisvigu, mida on selle kümmekonna aasta jooksul tehtud. Aga antud juhul ei ole ma nõus teie argumendiga või teie väitega tagasiulatuva mõju kohta. Tagasiulatuvast mõjust võiks eeskätt rääkida niisugustel juhtudel, kui nüüd tagantjärele viidaks ka nendesse erastamislepingutesse, mille puhul ei olnud tegu kuldaktsiaga, sisse selline reegel. Siis oleks tegu tagasiulatuva mõjuga. Antud juhul on hoopis teine pilt. Täpsustatakse seda, mis oli juba varem otsustatud.

Esimees T. Varek
Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme kolleeg Helle Kalda!

H. Kalda
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnimetatud eelnõu esmaspäeval, 5. juunil oma korralisel istungil. Istungist võtsid osa kõik komisjoni liikmed peale Mart Laari, kes järjekordselt puudus, ja kutsutud olid nimetatud eelnõu arutamise juurde majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb. Töörühma koosolekule, mis toimus 31. mail, oli kutsutud ka Marek Sepp, kes oli nimetatud eelnõu kohta teinud omapoolseid ettepanekuid. Seoses sellega oli Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja Marek Sepp kutsutud komisjoni istungile osalema nimetatud eelnõu arutamisel. Komisjoni esimees Mart Opmann juhatas sisse erastamisseaduse § 27 täiendamise seaduse eelnõu arutelu. Ülevaate komisjonile andis majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, täiendas õigusosakonna juhataja Eva Vanamb. Ma ei tahaks uuesti alustada diskussiooni ja korrata kogu seda arutelu, millest lugupeetud minister teile juba rääkis. Osakonnajuhataja Marek Sepp täiendas nimetatud sõnavõtuga ja märkis ära, et üldteemaks on riigi osalemine majanduses. Eelnõuga seonduvad probleemid võib liigitada kahte dimensiooni, Euroopa õiguse ning Eesti õiguse dimensiooni, mõlemad on antud kontekstis keerulised. Euroopa õiguse kontekstis on tegemist asustamisõiguse, kapitali vaba liikumise ning kaupade ja teenuste vaba liikumise riivega. Küsimuseks on, kus piirid täpselt jooksevad ning millised on lubatud kriteeriumid. Samuti ei ole Euroopa õiguse kontekstis olulist vahet, kas Eesti riigi käitumine on seaduse tasemel reguleeritud või toimub tegelik käitumine allpool seaduse taset. Juhul kui seadusandja jätab avaliku huvi kriteeriumi liiga lahtiseks, siis Euroopa õigusele selline seadus mõju ei oma. Seega oleks vaja põhjalikumat analüüsi. Eesti õiguse dimensioonis on probleemiks, et mingil määral viime sisse parandused n-ö mitte elavasse seadusesse, kuna erastamisseadust sisuliselt enam ei kohaldata. Eesti riik peaks võib-olla üle kaaluma teatud majanduse liberaliseerimisega seotud küsimused. Samuti ei ole eraõiguste valdkond Eestis korrektselt reguleeritud. Proua Vanamb selgitas, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on analüüsinud kõiki kuldaktsiatega seonduvaid Euroopa Kohtu kohtuasju. Kuuest kohtuasjast on viiel korral riik kaotanud, kuna riigi kuldaktsiad pole vastanud loetletud kriteeriumidele. Kui üks pool erastamisseaduses on tõepoolest n-ö kasutu või surnud, siis teine pool kehtib olemasolevale lepingule ning on täiesti rakendatav. Seega ei saaks väita, et tegemist oleks oma tähenduse kaotanud seadusega. Majanduskomisjoni tehtud juriidiline analüüs on näidanud, et vastav regulatsioon teostab olemasolevat olukorda ning eelnõu algataja arvamuse kohaselt võiksime nimetatud eelnõu sellisel kujul vastu võtta. Komisjonis oli veel diskussioon, sama mis toimus ka täna saalis. Sama vastuse andis härra minister, ma ei tahaks korrata, neid küsimusi ja vastuseid te juba kuulsite. Elav küsimus oli veel, kas kuldaktsia on ikkagi liikmesriikides kasutatav ja arvati - vist oli see härra Pärn -, et kuldaktsia ei ole Euroopa Liidu liikmesriikides enam nii populaarne. Toodi ka vastupidiseid näiteid, et liikmesriikides kasutatakse kuldaktsiaid pidevalt rohkem. Härra Sester palus märkida veel eriarvamuse. Tema mõtteavaldust eelnõu mittevajalikkuse kohta ei saa tõlgendada nii, et avalikkuse huvi ei peaks kaitsma. Komisjon otsustas jääda k.a 1. juuni otsuse juurde saata Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisseaduse § 27 täiendamise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimesele lugemisele k.a 7. juunil konsensusega. Eelnõu otsustati saata lugemisele muudetud kujul. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks määrati Helle Kalda. Tegin ettepaneku lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 99 lõikele 1 k.a 15. juuni kell 12. Komisjon toetas ettepanekut: 7 poolt, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Otsustati konsensusega jääda k.a 1. juuni otsuse juurde saata Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisseaduse § 27 täiendamise seaduse eelnõu 903 Riigikogu täiskogule esimesele lugemisele muudetud kujul k.a 7. juunil. Teiseks teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada: 7 poolt, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 99 lõikele 1 määratud muudatusettepanekute tähtajale 15. juuni kell 12 keegi vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, poolt oli 7 komisjoni liiget. Komisjon palub eelnõu toetada.

Esimees T. Varek
Aitäh! Järgnevalt küsimused ettekandjale. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

H-V. Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja! Eelnõu on Riigikogu suurde saali esimesele lugemisele toodud komisjoni poolt muudetud kujul, samas ei ole ei muudetud ega täiendatud seletuskirja. Öelge, palun, millise kodukorraseaduse või muu seaduse paragrahvi alusel on tegemist korrektse asjaajamisega? Komisjonis tehtud muudatus on minu arvates ka sisuline, aga samal ajal mingit kommentaari, seletuskirja siin ei ole. Ettepanek muudetud kujul on toodud ilma seletuskirjata. Milline seaduse paragrahv seda võimaldab?

H. Kalda
Aitäh, lugupeetud küsija! Komisjonis arutati seda teemat ning leiti, et sisulist muudatust ei ole ja tulenevalt §-st 103 ei ole vaja seadust muuta, sest ideoloogia jäi täpselt samaks.

Esimees T. Varek
Kolleeg Henn Pärn, kas protseduuriline küsimus? Palun vajutage klahvile "Sõna"!

H. Pärn
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et mul on ilus nimi ja ma meeldin teile, aga protokolli huvides ütlen, et see, millele te viitasite, et Pärn esitas küsimuse, ei olnud tõesti nii. Nii et tõmmake mind sealt nimekirjast maha.

H. Kalda
Aitäh, lugupeetud küsija! Ma palun väga vabandust, aga ma võin öelda, et mulle meeldivad kõik Riigikogu liikmed.

Esimees T. Varek
Kolleeg Helir-Valdor Seeder, kas protseduuriline küsimus? Palun!

H-V. Seeder
Jah, mul on protseduuriline küsimus. Ma palusin komisjoni esindajal öelda, millise kodukorraseaduse paragrahviga kooskõlas on esitatud meile eelnõu muudetud kujul ilma seletuskirjata. Viidati §-le 103. Paragrahv 103 sellest küll ei räägi, nii et mul on nüüd küsimus juhatajale. Kas seadus võimaldab esitada Riigikogule eelnõu muudetud kujul ilma seletuskirjata ja kui, siis millise paragrahvi alusel?

Esimees T. Varek
Aitäh! Riigikogu juhataja arvab, et komisjonis on lähtutud kindlasti §-st 101 ja §-st 103. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus!

H-V. Seeder
Jah. Paragrahv 103 räägib teisest lugemisest, meil on tegemist esimese lugemisega.

Esimees T. Varek
Aitäh! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ettekandjale ei ole. Aitäh, kolleeg Helle Kalda! Lugupeetud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Kõnetooli palun kolleeg Urmas Reinsalu Res Publica fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

U. Reinsalu
Austatud Riigikogu esimees! Austatud härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Austatud parlamendiliikmed! Proua Kalda siin kaasettekandjana ütles, et komisjon leidis, et ideoloogia ei muutunud. Ma arvan, et Eesti äriõiguse ideoloogiat, Eesti majanduse ideoloogiat püütakse selle eelnõuga siiski muuta. Nii et ma olen nõus härra majandusministriga, tegemist ei ole sugugi süütu eelnõuga. Milles seisnevad probleemid? Kõigepealt õiguslikest probleemidest. Õiguslikud probleemid seisnevad selles, et erastamisseadus on avaliku õiguse valdkonda kuuluv seadus, mis tegelikult on oma toimimise lõpetanud. Erastamisseaduse alusel tulevikus riigi vara või muu avaliku vara võõrandamise tehinguid ei planeerita. Ühinguõiguslikud probleemid, mida me tahame reguleerida, kuuluvad tegelikult ühinguõiguse sfääri, eraõiguse sfääri. Eesti on selgelt valinud loogika, mis puudutab meie õiguskeskkonda, et me ei reguleeri õiguslikke küsimusi tagasiulatuvalt. Võib tõepoolest väita, et erastamislepingutes on sees vastavad klauslid, kuid üks asi on konkreetsed lepingud ja teine asi on see, et seda õiguslikku raami, definitsiooni, millises ulatuses neid lepingutes sisaldavaid sätteid tuleks rakendada, me kahtlemata ju muudame. Me ei võta tagasiulatuvas õiguses vastu tautoloogilisi sõnastusi, nagu on tegemist erastamislepingutega. Vastasel juhul ei oleks sellel õiguslikku mõtet. Järelikult me siiski asendame erastamislepingute ulatusest lahknevaid kohustusi ja loome lahknevaid õigusi. See ei saa olla kooskõlas meie põhiseaduse üldloogikaga, mis keelab seadusega kohustuste asetamise tagasiulatuvalt. Seetõttu võib olla tõsine risk, et kui me selle seaduse vastu võtame, võib seda seadust vaidlustada ka meie siseriiklikus kohtus põhiseaduspärasuse aspektist, lähtuvalt õigusriigi printsiibist. Teine küsimus, millele härra majandusminister viitas, on kaasus, mida ta ka tsiteeris. Minu teada kulges komisjonis arutelu küll nii, et enamiku neist kuldaktsia kaasustest, mis on Euroopa Kohtu menetluses olnud -proua Tõnisson mainis vist kuut kaasust -, viis on nimetatud kuldaktsia sätestanud riigid kaotanud. Härra minister tsiteeris, et on olemas kohtupraktika, aga pigem on korrektne öelda, et see on kaotuste, mitte võitude praktika. Ma arvan, et see ei saa olla meile julgustuseks sellele teele minna. Kahtlemata peab avalikke huve kaitsma, avalikke huve kaitseb riik avalik-õiguslike regulatsioonide kaudu, selle kaudu, et ta on regulaator, kes kehtestab reeglid. Praegu me püüame lahendada parlamendisaalis ühinguõiguslikku vaidlust, millesse valitsus on kistud paljude jaoks arusaamatutel motiividel. Meie meedia on juhtinud tähelepanu nii julgeolekupoliitilistele kui muudele huvidele, mis on ristunud praeguses võitluses, mis käib Eesti Raudtee ümber. Parlamenti püütakse sellesse kiskuda ja iseenesest, kui me vaatame seda möllu, mis on Eesti Raudtee ümber käinud, neid riigistamise ideid ja muid ettepanekuid, millega härra minister on ridamisi välja tulnud, siis nüüd on üks järjekordne initsiatiiv, millega ta püüab teha riigist kui reeglite loojast sellesse võitlusse n-ö sekkujat, ühinguõiguslikku võitlusse sekkujat. See ei ole õige suund. Avaliku ja eraõiguse segiajamine tähendab lubamatut kaugenemist õigusriigi põhimõtetest. Ma ei hakka üldse arutama selle seaduse definitiivset poolt, kus, kui me räägime niisugusest valdkonnast nagu omandiõigus ja riive, kasutatakse näitlikku loetelu, mis on täiesti kuulmatu lahendusvõte õigusloomeliselt, siis tundub üsna pentsik, et me näeme ette, et aktsiaseltsi üldkoosolek või nõukogu arutaks otsuseid õigusaktide rikkumise kohta, mis tooksid kaasa ohu inimese elule või tervisele või keskkonnale. Tegemist on kriminaalkuriteoga, kui hakatakse arutama initsiatiive, mis toovad kaasa nimetatud ohu elule või tervisele või keskkonnale. See on küsimus, kus riik kui regulaator peab sekkuma, vajaduse korral kas politseiliselt või vastava valdkonna riikliku järelevalve teostamise pädevuse kaudu. Ma arvan, et see on ebaõnnestunud seadus seetõttu, et see ei aita riigil saavutada neid deklaratiivseid eesmärke, mida härra minister väitis saavutavat. See teenib olupoliitilisi huve, mis jäävad parlamendis meie fraktsioonile arusaamatuks ja teevad meid eelkõige majandusjulgeoleku aspektidest lähtuvalt murelikuks. Reegleid ei saa kohaldada tagasiulatuvalt, meie eraõigust ja avalikku õigust ei saa nii nagu hamburgerit segamini kokku panna. Me ei saa võtta vastu selliseid väga täpseid majanduslikke ning ühinguõiguslikke probleeme käsitlevaid õigusakte või muudatusi, sisuliselt juba tulevikku suunatud kohaldamist lõpetanud seaduse puhul, millel on näitlik loetelu küsimustest, mis näitliku loeteluga kuuluvad otseselt riigi järelevalvekohustuse pädevuse alla mitte ühinguõigusliku juhtimisorgani pädevuse kaudu, vaid just nimelt vastavalt n-ö ohule inimese elule või tervisele on see juba politsei küsimus või muu riikliku regulaatori küsimus. Meie fraktsioon on nendest seisukohtadest kantuna, ära kuulanud eelnõu algataja ettepanekud ja jälginud neid tegevusi või neid heitlikke samme, mida püütakse selles valdkonnas astuda, selle eelnõu vastu, sest see eelnõu püüab, küll kõlavate loosungite all, mõrastada neid õigusriigi põhimõtteid, mille pinnalt meie majanduskeskkond on praegu üles ehitatud. See on samm tagasi, mitte samm edasi. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Järgnevalt palun, kolleeg Helle Kalda, sõnavõtt kohalt kuni kaks minutit! Kas Keskerakonna fraktsiooni volitatud esindajana?

H. Kalda
Ei, ma tahan täpsustada, kuna eelettekandja härra Reinsalu mainis, et ma olen öelnud, et ideoloogiliselt küsimus ei muutu. Kui ta jälgis, siis oli küsimus, miks pole majanduskomisjonil muudetud kujul esitatud eelnõule seletuskirja. Kuna majanduskomisjon leidis, et ta ei ole Vabariigi Valitsuse eelnõu ideoloogiliselt muutnud, siis sellepärast. Aga majanduskomisjon ei ole mitte kunagi öelnud, et see seadus ei oleks riigile tähtis.

Esimees T. Varek
Aitäh, lugupeetud Helle Kalda! Eelkõneleja ei maininud teie nime, vaid minu mälu järgi Liina Tõnissoni nime. Palun kõnetooli kolleeg Helir-Valdor Seederi Isamaaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

H-V. Seeder
Austatud kolleegid! Minu siia kõnelema tulemise põhjuseks ei olnud mitte niivõrd selle eelnõu sisu, mille kohta ma tahan öelda, et ma nõustun Urmas Reinsaluga ja Isamaaliidu saadikurühma ettepanek on samuti esitatud eelnõu menetlusest välja arvata. Küll aga tahaksin ma rohkem rääkida selle eelnõu menetlemisest Riigikogus, mis teeb mind väga murelikuks. Need protsessid ei kajastunud kahjuks mitte ainult selle arutlusel oleva eelnõu puhul, vaid on viimastel töökuudel korduvalt siin Riigikogu saalis üles kerkinud. Tahaksin juhtida tähelepanu möödunud töönädala päevakorra kinnitamisele, kus me kinnitasime päevakorda punkti, mis esitati õiguskomisjoni esimehe ettepanekul ja hiljem selgus, et selleks ajaks ei olnud üldse õiguskomisjoni otsust.

Esimees T. Varek
Ma palun vabandust, palun jääda eelnõu juurde!

H-V. Seeder
Sama on toimunud ka nimetatud eelnõuga, kus eelnõu on esitatud Riigikogu menetlusse juba esimesel lugemisel muudetud kujul ja siia ei ole lisatud seletuskirja. Ja selgitus, et majanduskomisjon leidis, et ideoloogiliselt ei ole eelnõu muudetud ega ole vaja seletuskirja esitada, ei ole vähimalgi määral kooskõlas kodukorraseadusega. Tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et kui te võtate sealt tagant riiulist eelnõu, siis te leiate kaks eelnõu, mis on esimesele lugemisele esitatud - üks on muudetud kujul, teine muutmata kujul. Mittemuudetud kujul ehk algatajate esitatud eelnõul on seletuskiri, aga kui te tahate selgitusi muudatustele, mis on toimunud, siis neid te ei leia. Ma tuletaksin teile seda meelde ja te ise hinnake, kas on tegemist täiesti erinevate lähenemistega. Ühel puhul on öeldud, et seaduse alusel üldkoosoleku või nõukogu pädevusse antud küsimuses vajab üldkoosoleku või nõukogu otsus vastuvõtmiseks konsensust. See on algatajate esitatud ettepanek. Küll aga on see muudetud kujul muutunud selliseks: vajab üldkoosoleku või nõukogu otsus vastuvõtmiseks riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajate poolthäält. On kaks erinevat asja, kas tegemist on konsensusega või riigi ja kohaliku omavalitsuse esindajate poolthäältega. Seletuskirjas te leiate selgituse konsensuse kohta, aga mitte sõnagi esitatud eelnõu kohta. Sama puudutab teist ettepanekut, kus öeldakse, et riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindaja vastuhääle peale võib esitada kaebuse halduskohtusse. Muudetud kujul on sätestatud, et võib esitada hagi Harju Maakohtusse. Mitte mingit selgitavat materjali eelnõu puhul ei ole. See on tõsine probleem ja sellise kvaliteedi ja suhtumisega eelnõusid siin saalis menetleda ei tohiks. Mitte ainult selle tõttu, et nad on vastuolus kodukorraseadusega, vaid ka sisuliselt ei ole võimalik nendel inimestel, kes majanduskomisjoni arutelude juures ei olnud, sellest aru saada. Mind tegelikult hämmastab Riigikogu juhatuse suhtumine, kus ei püütagi võtta tehtud vigu omaks. Ma ei pea silmas mitte Riigikogu juhatuse vigu, vaid komisjonides tegemata jäetud või valesti tehtud tööd. Riigikogu juhatus võiks seda tunnistada ja öelda, et juhitakse komisjonide tähelepanu sellele, kuidas menetlus komisjonides toimub. Selle asemel püütakse selgitada, et asi on õige. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et Riigikogu kodukorra seaduse §-d 101 ja 103 räägivad teisest lugemisest, mitte esimesest lugemisest ja mitte üks paragrahv ei võimalda tuua siia eelnõu muudetud kujul ilma seletuskirja ja sisuliste seletusteta. Nii et mul on veel kord palve eelkõige Riigikogu juhatusele tõhustada kontrolli komisjonides toimuva üle ja kui komisjoni töös on puudujääke, siis juhtida sellele ka tähelepanu. Aitäh!

Esimees T. Varek
Aitäh! Tahaksin täpsustada enda väljaöeldud arvamust, kui ma enne ütlesin, et komisjon on kindlasti lähtunud §-dest 101 ja 102, kui veelgi täpsemaks minna, siis Riigikogu kodukorra seaduse §-st 98, kus on eelnõu arutamise kord esimesel lugemisel. Ma olen veendunud, et majanduskomisjon on lähtunud sellest paragrahvist. Juhatus lähtub tõesti juhtivkomisjoni ettepanekutest. Rohkem kõnesoove ei ole, sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Juhatusele on laekunud Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni ettepanek erastamisseaduse § 27 täiendamise seaduse eelnõu 903 tagasi lükata. Lähtudes Riigikogu kodukorra seaduse §-st 98 on meil vaja seda hääletada. Kolleeg Meelis Atonen, palun, kas protseduuriline küsimus?

M. Atonen
Mul on jah selline protseduuriline küsimus või palve, härra esimees, et kuna nimetatud kahe fraktsiooni read on väga hõredad, andke ikka mehiselt kella, et nad saaksid oma read koguda ja saaksid tõesti võidelda oma veendumuste eest. See on kindlasti võimalik.

Esimees T. Varek
Aitäh meeldetuletuse eest! Juhataja lähtub Riigikogu kodukorra seadusest ja annab kella kaks minutit. Kolleeg Meelis Atonen, kas protseduuriline küsimus? Palun!

M. Atonen
Aitäh, härra esimees! Neid on väga vähe kogunenud. Reformierakonna fraktsiooni nimel, Jaanus Tamkivi volitusel palun ühe minuti vaheaega.

Esimees T. Varek
Palun ka kirjalikult juhatajale. Vaheaeg lõpeb kell 20.43. V a h e a e g

Esimees T. Varek
Vaheaeg on lõppenud. Kas me võime asuda hääletama, lugupeetud Riigikogu? Kolleeg Urmas Reinsalu, palun, kas protseduuriline küsimus?

U. Reinsalu
Tõepoolest, pigem protseduuriline tunnustusavaldus Meelis Atonenile, kes on nii aktiivselt asunud täiskogu töösse, menetlusse sekkuma.

Esimees T. Varek
Aitäh! Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisseaduse § 27 täiendamise seaduse eelnõu 903. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid oli 0. Eelnõu 903 jääb menetlusse. Kolleeg Meelis Atonen, kas protseduuriline küsimus? Palun! Palun vajutada klahvile "Sõna".

M. Atonen
Jah, härra esimees, mul on protseduuriline küsimus. Kas te võite tõesti kinnitada, et selle uue ühenderakonna fraktsioonides kokku on Riigikogus nüüd ainult 13 liiget?

Esimees T. Varek
Läheme edasi. Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu 903 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 15. juuni kell 12. Sellega on meie tänased, kolmapäevased päevakorrapunktid menetletud ja istung on lõppenud. Istungi lõpp kell 20.45.