Infotund
Esimees T. Varek
Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, austatud ministrid! Alustame tänast, kolmapäevast infotundi. Head kolleegid! Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 29 Riigikogu liiget, puudub 72. Tänases infotunnis osalevad härra justiitsminister, härra rahandusminister ja härra sotsiaalminister. Eelnevalt on Riigikogu liikmed registreerinud seitse küsimust. Esimene küsimus on härra rahandusministrile. Palun, kolleeg Taavi Veskimägi!
T. Veskimägi
Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra rahandusminister! Ma tahaksin informatsiooni valitsuse eelarvepoliitika kohta. Teatavasti peab valitsus lähtuvalt riigieelarve strateegiast kinnitama mai lõpuks eelarvestrateegia järgmiseks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks. Sellest lähtudes tunnen ma huvi. Esiteks, mitmed valitsuskabineti liikmed on rääkinud lisaeelarvest 2006. Kas 2006. aasta lisaeelarve tuleb? Kui tuleb, siis millises mahus ta tuleb? Te ise olete rääkinud 2007. aasta võimalikust riigieelarve kasvust ca 18%, mis on umbes 10 miljardit krooni. Nii et juhul kui tuleb lisaeelarve, juhul kui 2007. aasta eelarve kasvab ca 10 miljardit krooni, kuidas siis teie arvates valitsussektori selline 10 miljardi kroonine nõudluse kasv hinna stabiilsuse kriteeriumi täitmist mõjutab?
Esimees T. Varek
Palun, härra rahandusminister!
A. Sõerd
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Hea küsija! Valitsus saab eelarvestrateegia maikuu jooksul kindlasti valmis, nii nagu seaduses sätestatud tähtaeg ette näeb ja nagu on ka varasematel aastatel olnud. Rahandusministeerium koostab majandusprognoosi kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Pärast seda, kui valmib uus majandusprognoos augustikuu jooksul, otsustame me ka lisaeelarve küsimuse. Ma julgen öelda, et 2006. aasta lisaeelarve üheks põhiküsimuseks saab 2005. aasta eelarve ülejäägi kasutamine. Ma kindlasti ei toeta ettepanekut suunata ülelaekunud raha investeerimistehingute kaudu kulude katteks. Ettepanek on suunata kogu ülelaekunud summa 1,8 miljardit pensioni esimese samba täienduseks.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Taavi Veskimägi, täpsustav küsimus!
T. Veskimägi
Aitäh! Ma küsiksin siiski edasi. Teatavasti andis veebruaris Ministrite Nõukogu, mis arutas Eesti konvergentsiraportit, soovituse, et Eesti peaks taotlema vähemalt sama suurt ülejääki aastal 2006, kui see oli aastal 2005 ehk umbes 1,8% SKT-st. Kas teil on see plaan? Samamoodi oli ka pikem soovitus, et sellise majanduskasvu või majanduse sellises faasis ei peaks Eesti taotlema mitte ainult tasakaalupositsiooni, vaid ülejääki. Kas te planeerite 2007. aasta eelarvet ülejäägiga? Aga tulen veel kord lisaeelarve juurde tagasi. Juhul kui lisaeelarve tuleb, ja nii nagu kultuuriminister Raivo Palmaru siin eelmisel nädalal ütles, võiks see olla umbes suurusjärgus kaks miljardit krooni, kuidas siis teie hinnangul 12 miljardit krooni mõjutab Eesti inflatsioonitaset?
A. Sõerd
Aitäh! Eesti konvergentsiraporti kohta tehtud aruandes on tõesti selline soovitus kirjas. Aastal 2005 oli eelarve ülejääk isegi suurem kui aasta varem, mida peeti väga kõrgeks ülejäägiks, ehk siis 2006. aastal oli see ülejääk 1,6%, mida eurotsooni riikidest ületas ainult Soome oma näitajatega. Mis puudutab 2007. ja järgmisi aastaid, siis ka tänavu on sama suur ülejääk saavutatav ja samuti peaks ülejäägiga eelarve olema saavutatav 2007. aastal. Tervikuna oli Eesti kohta tehtud aruanne positiivne. Seda kinnitas maikuus avaldatud Euroopa Komisjoni prognoos, mis ütles, et Eesti on ühe tugevama rahandusega liikmesriik üldse. Nii et hinnang oli positiivne ja soovitus eelarvepositsiooni ülejäägi hoidmise kohta oli igati asjakohane ja õigustatud.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Taavi Veskimägi, teine täpsustav küsimus!
T. Veskimägi
Aitäh! Seda retoorikat, mida te mulle räägite, tean ma ise samamoodi kui teie, seda ei ole mõtet mulle siin korrata. Mul on selles mõttes hästi kahju, et ei rahanduskomisjonis ega siin sisulisi vastuseid te nendele küsimustele ei anna. Ma ei küsi sellest lähtuvalt enam sisulisi küsimusi, mis puudutavad majanduspoliitikat, eelarvepoliitikat laiemalt, aga küsin ühe konkreetse küsimuse. Juhul kui 2006. aasta lisaeelarve tuleb, kas teie rahandusministrina käitute siis samamoodi, nagu peaminister mõned nädalad tagasi lubas, et ühtegi poliitilist koolimajakatust te 2006. aasta lisaeelarvega siia Riigikogu ette ei too?
A. Sõerd
Aitäh täpsustava küsimuse eest! 2006. aasta lisaeelarve küsimus otsustatakse pärast sügisest majandusprognoosi, nagu ma ütlesin, nii lisaeelarve küsimus üldse kui ka selle võimalik maht. Mis puudutab kavandatavaid kulusid, siis kuna eelarve otsustatakse pärast majandusprognoosi, ei ole kulutuste mahtu võimalik täpselt avada. Need, mis lisaeelarve kontekstis võiksid kõne alla tulla, oleksid investeeringud, ma pean eelkõige silmas Viru vangla ehituse alustamist, maaostu Pekingi, Hiina saatkonnale, reostuse avastamise tehnika soetamist Päästeametile. Muuseas, Eesti riigi vastu on püsti nõue arbitraažikohtus, mis seondub RAS Ookean aastatetaguse pankrotivaidlusega. Võimalik, et selle nõude rahuldamiseks on vaja lisaeelarves summasid planeerida. Ja nagu ma ütlesin, põhiküsimus on 2005. aasta ülejäägi otsustamine. Ma usun, et Riigikogu tõenäoliselt toetab ettepanekut, et see suunataks täies mahus esimese samba reservi täienduseks.
Esimees T. Varek
Aitäh! Võtame kaks kohapeal registreeritud viimast küsimust selle teema kohta. Palun, kolleeg Kadi Pärnits!
K. Pärnits
Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus on 2007. aasta riigieelarve kohta. Me just tulime Politseiametist ja kuuldavasti antakse politseile järgmiseks aastaks tulude kasvu 109 miljonit krooni, sealhulgas ka majanduskulud. Selle rahaga ei ole eriti võimalik palka tõsta. Lahkuvad need, kes veel ootavad palgakasvu, ja väga raske on uusi politseinikke selles situatsioonis tööle saada. Härra minister, kas see vastab tõele, ja kui ei, siis kui palju on järgmise aasta eelarvesse planeeritud vahendeid juurde politseinike palga tõusuks?
A. Sõerd
Kõigepealt, 2007. aasta eelarve on alles koostamisel. Aga niipalju saan ma öelda, et suurusjärk vastab sellele, mis te ütlesite, 100 miljonit Politseiameti palkade suurendamiseks, 100 miljonit päästetöötajate palkade mahu suurendamiseks ja 50 miljonit krooni piirivalvele. Eelarvestrateegia kaudu siis nelja aasta jooksul igal aastal 250 miljonit krooni Siseministeeriumi valitsemisala palkade suurendamiseks kuni aastani 2010. See 100 miljonit võimaldab eelkõige suunata lisavahendeid politseiteenistujate kõige alumise astme palkade suurendamiseks, aga keskmine palk tervikuna peaks neid vahendeid arvestades suurenema 15%.
Esimees T. Varek
Aitäh! Viimane kohapeal registreeritud küsimus selle teema kohta, palun, kolleeg Henn Pärn!
H. Pärn
Aitäh! Lugupeetud minister! Alustame siis euroralli järgmist vooru. Eelmises voorus te kinnitasite küll lõpuni, et valitsus on kindel, et see tuleb. Ma loodan, et nüüd ütlete te 2008. aasta kohta samamoodi. Aga eelmine kord läks nässu ja ma ei tahaks, et ka 2008. aastal läheksime euroga alt. Tahaksin täpselt teada, mida kavatseb valitsus täiendavalt aktsiiside tõusu edasilükkamisele ette võtta, sest prognoosid ju, teie enda arvutused näitavad, et sellest ei piisa, et kriteeriume täita. Mida konkreetselt kavatsete veel ette võtta?
A. Sõerd
Aitäh selle küsimuse eest! Aktsiisitõusu edasilükkamine on kindlasti õigustatud samm. Seda on kinnitanud rahandusvolinik Almunia ja Eesti ratsionaalset käitumist on hinnanud ka Luksemburgi peaminister. On selge, et valitsuse võimalused on piiratud ja lisaks peab juunikuu jooksul valmima, tulenevalt euro tähtaja edasilükkumisest, uus eurole ülemineku kava. Selle teeb Rahandusministeeriumi juhendamisel ekspertide komisjon valmis juunikuuks. Valitsus peab selle kinnitama. Tulenevalt kokkuleppest volinik Almuniaga on moodustatud eraldi töögrupp, kuhu kuuluvad eksperdid nii Eestist kui ka Euroopa Komisjonist. See koguneb juba järgmisel nädalal Tallinnas. Valitsus saab kriteeriumi täitmisele kaasa aidata põhiliselt eelarvepoliitika kaudu, ja nagu ma eelmisele küsimusele vastates ütlesin, on 2005. aasta mahus ülejääk saavutatav ka tänavu ja järgmisel aastal.
Esimees T. Varek
Aitäh, härra rahandusminister! Teema käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on härra sotsiaalministrile. Palun, kolleeg Eiki Nestor!
E. Nestor
Aitüma! Austatud Jaak Aab! Eelmisel aastal, kui toimus põlevkivikütteõli oksjon, tõusis hind seal 1900-lt umbes 3600 kroonini. Sel reedel tuleb vist esimene ja alghind on 3200, lõpphinda ei tea keegi. Eelmisel aastal tabas see valitsust nagu välk ja te pidite rakendama erakorralisi meetmeid toimetulekutoetuse maksmiseks. Mis siis sel aastal saab, kas on juba mõeldud seoses selle oksjoniga? Kas olete vestelnud oma kolleegi majandusministriga, et järsku saaks midagi mõistlikumat teha, kui sellel aastal tehti?
Esimees T. Varek
Palun, härra sotsiaalminister!
J. Aab
Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänan küsimuse eest, hea küsija! Jään küll detailides vastuse võlgu, mis puudutab oksjonit ja selle võimalikke tulemusi. Tõesti, see on majandus- ja kommunikatsiooniministri haldusalas ja selle ministeeriumi toimetada. Ei oska mina prognoosida, mis seal oksjonil juhtuma hakkab. Ükskõik millise hinna puhul, mis seal põlevkiviõlile tuleb, peame me vaatama ka teisi kütteliike, need hinnad on tõusnud nii või teisiti. Mina saan öelda ainult seda, et mis puudutab Sotsiaalministeeriumi haldusala, siis need vahendid, mis on toimetulekutoetuseks eraldatud, katavad ressursiga selle võimaliku eluasemekulude tõusmise, juhul kui küttehinnad maailmaturul jätkuvalt tõusevad. Siin ei ole minul muud vastust küll anda.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor, täpsustav küsimus!
E. Nestor
Täpsustav küsimus on mul selle kohta, et see eelmise aasta oksjon tõi kaasa sisuliselt võrdse kohtlemise printsiibi rikkumise Eestis. Kui meil praegu on üks toimetulekupiir, mille on kinnitanud riigieelarve ja mille suurus on 700 krooni, siis tekkis uus toimetulekupiir, mis on kaugkütte katlamaja tarbijale, juhul kui see katlamaja kasutab põlevkivikütteõli, ja selle kehtestab iga omavalitsus. Kas valitsus leiab, et seesama süsteem jääb jätkuvalt kestma, et nende toimetulekupiir, kes puudega või mingi muu küttega oma ahju kütavad, on teistsugune kui nendel, kes saavad sooja nendest katlamajadest?
J. Aab
Aitäh küsimuse eest! Ma siiski tuletaksin meelde, et kusagil ei olnud kirjas seda, et see on põlevkiviõli hinna tõusu kompenseerimine, see oli küttehinna tõusu kompenseerimiseks erakorraliste vahendite eraldamine, kusjuures konkreetse mehhanismi kehtestas vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele muidugi iga omavalitsus ise ja arvestas, mida vastavalt sellele seadusele ja sellele paragrahvile tuli arvestada, see on perekonna või taotleja abivajadust, ja sellest pidigi omavalitsus lähtuma.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine täpsustav küsimus!
E. Nestor
Teine täpsustav küsimus on selline, et kas on lootust samasugusele, võib-olla mõistlikule ja paremale kohtlemisele ka nendel, kes kütavad ahju puudega, briketiga, kivisöega, mille muuga iganes?
J. Aab
Tänan küsimuse eest! Nagu ütlesin, ei olnud seal kusagil ette kirjutatud seda, et see oli põlevkiviõli hinna tõusu kompenseerimiseks, vaid see oli küll põhimõtteliselt suunatud kaugkütte hinna tõusu kompenseerimiseks, olenemata kütteliigist. Omavalitsustel on täiendavate toetuste määramisel oma kord, mille volikogu peab kinnitama, ja nad saavad ise lähtuda sellest, milline on vajalik toetus.
Esimees T. Varek
Aitäh! Kaks viimast küsimust, mis on registreeritud kohapeal. Palun, kolleeg Tiit Tammsaar!
T. Tammsaar
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen küll seda meelt, et Eesti Energiat ei saa siin milleski süüdistada. Õigemini, maailmaturu küttehinna tõusus ei saa Eesti Energiat küll süüdistada, mida siin eelmine küsija püüdis nagu süüks panna, sealhulgas valitsusele. Aga küsin ikkagi niimoodi. Miks ainult kaugkütte hinna tõusu kompenseeritakse? Miks ei ole ikkagi ette nähtud, sõltumata kütteliigist ja kaugusest, kõigile võrdne kohtlemine kompenseerimisel? Miks te ainult kaugkütet tahate kompenseerida?
J. Aab
Tänan küsimuse eest! Ma juba selgitasin seda, kuidas on toimetulekutoetuse vahendeid ka täiendavaks toetuseks võimalik jagada. See kord on suures osas detailides omavalitsuse kehtestada. Omavalitsus võib ette näha selle toetuse, lähtudes tõesti sotsiaalhoolekande seaduse ühest paragrahvist, mis ütleb, et vastavalt hinnates seda abi vajadust, mis ühel või teisel perel on. Seal ei ole kusagil ette kirjutatud, et see küte peaks olema põlevkiviõli, ükskõik milline õli. Kui eluaseme kulu või lisatoetuse vajadus on olemas, siis omavalitsus saab seda ka paindlikult otsustada.
Esimees T. Varek
Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Kadi Pärnits!
K. Pärnits
Aitäh! Austatud härra minister! Te küll ütlesite, et ei teie tea, mis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis sünnib. Aga, härra minister, te olete ikkagi vastutav selliste suurte küttehindade tõusude puhul inimeste sotsiaalse toimetuleku valdkonna eest. Ja, härra minister, räägime asjast sisuliselt. Küsimus ei ole ainult toimetulekuraha piisavuses ja toimetulekutoetuste maksmises. See asi on palju laiem. Te ise ütlesite praegu, et kohalikel omavalitsustel on võimalik maksta kõikidele, ükskõik mis kütteliigiga kütvatele inimestele toetust. Siiamaani oli nii, et osa omavalitsusi jäi sellest rahast lihtsalt ilma. Said toetust ainult need omavalitsused, kel oli küte põlevkiviõli peal. Minu küsimus, härra minister, on selline. Kas nüüd on plaanis anda see raha ja võimalused kõikidele omavalitsustele?
J. Aab
Tänan küsimuse eest! See erakorraline ressurss eraldati omavalitsustele vastavalt analüüsile, mille tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja mis lähtus sellest, et need vahendid eraldati nendele, kel oli küttehinna tõus üle 20%. Ja suures osas oli see tõesti põlevkiviõli hinna tõusuga seotud. Samas tuletan ma meelde, et kõik analüüsid ja statistika näitavad, et omavalitsustel on piisavalt toimetulekutoetuste vahendeid, mis riik on neile eraldanud, rääkimata nende oma vahenditest, mida nad vastavate mehhanismide kaudu jagavad. Ja omavalitsusel on pädevus otsustada, kuidas ja mida toetada.
Esimees T. Varek
Aitäh, härra sotsiaalminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on härra rahandusministrile. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!
H.-V. Seeder
Aitäh! Austatud minister! Kultuuriinimeste kiri, arstide-õdede lahkumine välismaale, politsei-, piirivalve-, päästeteenistujate madalad palgad ja täitmata kohad, veelgi madalamad palgad koolieelsetes lasteasutustes ja sotsiaalhoolekande süsteemis jne. Seoses Euroopa Liiduga liitumisega ja tööjõu vaba liikumisega on avardunud eestlaste võimalused minna välismaale tööle ja suurenenud surve palkade tõstmiseks Eestis, sealhulgas avalikus sektoris, aga sama probleem puudutab ka erasektorit. Tööandjad ei ole võimelised nii kiiresti reageerima ja tõstma palku ning töötajad lahkuvad massiliselt välismaale. Öelge, palun, kas Eestis alahinnati Euroopa Liiduga liitumise mõju, eelkõige just tööjõu liikumisele? Ja kas Vabariigi Valitsusel on mingi plaan olukorra normaliseerimiseks - eelkõige pean silmas avaliku sektori palgapoliitikat - ja kas see on iseseisev prioriteet järgmise aasta eelarve koostamisel?
Esimees T. Varek
Palun, härra rahandusminister!
A. Sõerd
Aitäh! Mis puudutab eelarvestrateegiat ja järgmise aasta eelarve koostamist, siis strateegia lähtepositsioon kõigepealt tegigi kindlaks, millised on Eesti riigi kõige suuremad nõrkused või puudused. Ja üks suuremaid puudusi või nõrkusi on kahtlemata struktuursed probleemid tööturul. Kindlasti avalduvad selles nõrkuses ka tööjõuturu avanemise mõjud pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ehk siis lisaks kõigile muudele prioriteetidele on eelarvestrateegias läbivalt üks horisontaalne või teisi prioriteete läbiv prioriteet, mis on sõnastatud nii: Eesti riigi institutsionaalse suutlikkuse tõstmine. See prioriteet on suunatud palgaprobleemide lahendamisele, avalike teenistujate kvalifikatsiooni ja haridustaseme tõstmisele, ehk vastus on, et selline prioriteet on strateegias olemas. Ta läbib kõiki ülejäänud prioriteete horisontaalselt.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus!
H.-V. Seeder
Aitäh! Austatud minister! Ei saa päriselt nõustuda, et selline kogu avalikku sektorit läbiv prioriteet on olnud juba aastaid valitsuse poliitika üheks osaks, sest kui me vaatame tagasi ajalukku, siis on toimunud niisugused muudatused, mis on avaldanud positiivset mõju ikkagi ainult üksikutes valdkondades. Kord on see juhtunud Maksu- ja Tolliametis, siis on tõstetud õdede ja arstide miinimumpalku, siis on toimunud näiteks prokuratuuris palgatõus jne. Need on avaldanud positiivset mõju, aga need on toimunud üksikute eluvaldkondade kaupa. Öelge, kas Vabariigi Valitsusel on ikkagi järgmise aasta eelarvet silmas pidades kavas terviklik palgapoliitika ja kas Eesti rahakott on selleks valmis? Ja kas Vabariigi Valitsus kavatseb ka järgmise aasta riigieelarvet esitades eksitada avalikkust, esitades kõrgeimaks palgaastme määraks riigiteenistuses 12 500 krooni, mis on seitse korda madalam, kui tegelikult näiteks riigisektoris on palka makstud?
A. Sõerd
Aitäh küsimuse eest! Ma püüan sellele pikale küsimusele vastata. Kõigepealt, mis puudutab eelarvestrateegiat, siis selle koostamine on varasemate aastatega metoodiliselt paremaks läinud. Nagu ma ütlesin, on prioriteetide seadmisele eelnenud põhjalik nõrkuste-tugevuste analüüs, on fikseeritud ministeeriumide kulutuste baastase, mis võimaldab neil praegusel tasemel eksisteerida. On arvutatud välja Eesti riigi rahaliste võimaluste maht. Nende võimaluste piires ongi seatud prioriteedid ja nende prioriteetide rahastamise mahud. Ehk siis ma olen küsijaga nõus, et võib-olla pole seni sellist prioriteeti või sellist süsteemset palgaprobleemi käsitlust eelarvestrateegias olnud. Aga minnes konkreetsemalt valitsuse kavade ja järgmise aasta eelarve juurde, siis loomulikult olen ma nõus, et eelarveseadusega antav palgaastmestik on ajale jalgu jäänud ja see tuleb ringi teha. Ma arvan, et me kolleeg Rein Langiga saame sellega hakkama. Ma ei taha eraldi välja tuua politseitöötajaid, kultuuritöötajaid. Tegelikult on palgaprobleem kogu avalikus sektoris üldine ja tuleb lahendada kompleksselt.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, teine täpsustav küsimus!
H.-V. Seeder
Aitäh! Viimasel ajal on avalikkuses väga palju räägitud merereostusest, hiljuti tabas meid tulekahju Sanglas, jääkreostus on likvideerimata ja meie haldussuutlikkuses on selles valdkonnas tõsiseid probleeme olnud. Siseminister on öelnud, et minimaalselt vajalikud kulutused oleksid umbes miljardi krooni ümber, mis võimaldaks olukorda normaliseerida, teades, et üle 2000 täitmata ametikoha on ka politseis, piirivalves ja päästeteenistuses ning vajalik tehnika puudub. Peaminister ütles Riigikogu ees, et see minimaalselt vajalik summa on 43 miljonit krooni. Öelge mulle, kumb valitsusliige räägib tõtt. Kas peaministril puudub ülevaade tegelikust olukorrast ja võimalustest või siseminister blufib ja tegeleb raha raiskamisega? Kummal pool on siis tõde ja millised on Vabariigi Valitsuse tegelikud võimalused ja kavatsused, pidades silmas järgmise aasta eelarvet?
A. Sõerd
Aitäh küsimuse eest! Nii nagu probleemid tööjõuturul, nii on ka eelarvestrateegias üks suuremaid nõrkusi ohuolukordadeks valmistumine ehk see on väga madalal tasemel. See nõrkus on ka eelarvestrateegias selgelt identifitseeritud ja välja toodud. Mis puudutab nii peaministri kui ka siseministri väljaöeldud summasid, siis neil mõlemal on õigus. Eelkõige, rääkides politseitöötajate palkadest, on nendest lisavahenditest, mis selleks suunatakse järgmise aasta eelarves, umbes 60% otstarbekas suunata kõige madalama taseme politseitöötajate palkadeks, 30% keskmise taseme palkadeks ja 10% juhtkonnale. Ehk peaministri hinnang kõige madalama taseme politseitöötajate palgataseme olukorra parandamiseks on see, mida ilmselt oli silmas peetud. Ja õigus on ka siseministril. Teatavasti saime kõigi ministrite vajadusi kokku arvestades summa kuus miljardit, mis ületab Eesti riigi reaalsed võimalused. Ehk kindlasti tuleb nõustuda, et selles mahus investeeringute tegemine on õigustatud, see ei puuduta ainult palku, vaid ka operatiivraadiosidesüsteemi väljaehitamist, mille puudumine on samasugune turvarisk nagu politseitöötajate lahkumine.
Esimees T. Varek
Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Andres Jalak!
A. Jalak
Aitäh! Austatud minister! Mõni päev tagasi me kuulasime Eesti Panga majandusanalüüsi ja sealt selgus, et valitsussektori kulutused kasvavad kiiremini, kui on SKT kasv. Teisest küljest jällegi me teame nüüd, et avalikust sektorist lahkuvad inimesed madala palga tõttu. Kuidas te kavatsete selle dilemma lahendada?
A. Sõerd
Aitäh küsimuse eest! Eestis on valitsussektori üldkulud olnud madalamal 40% piirist SKT-st. Kui vaadata värsket Euroopa Komisjoni raportit, siis valitsussektori kogukulutused olid alla 40%, 39,6% aasta varem, 2004 olid need üle 36% ehk siis tase on olnud üsna stabiilne. Mis puudutab selle dilemma lahendamist, siis seesama politsei näide on võib-olla päris hea, või Siseministeeriumi näide. Eelarveläbirääkimiste käigus saime teada, et Siseministeeriumi valitsemisalas on kokku 250 raamatupidajat ja nendest pooled töötavad maavalitsustes. Ehk ainuüksi raamatupidamissüsteemi tsentraliseerimise tulemusena ja uute raamatupidamisprogrammide rakendamisel on võimalik seda koosseisu, mis on aukartust äratavalt suur, isegi poole võrra vähendada ja sealt vabanevad vahendid politseinike palga kasvuks suunata.
Esimees T. Varek
Aitäh! Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Avo Üprus!
A. Üprus
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te lahendasite praegu elegantselt politseinike palgaprobleemi ja ma loodan, et selle kohta ei pea enam keegi ei teile ega ka mitte haldusala kureerivale ministrile tulevikus küsimusi esitama. Küll aga on mul küsimus seoses loomeliitude kirjadega. Loomeliidud nimetavad praegust kultuuripoliitikat pigem taandarengupoliitikaks ja seda on raske kuulda riigis, mille väikese rahva kvaliteet määrab rohkem kui kvantiteet. Samas oli kena kuulda, et te olete lubanud kohtuda loomeliitude esindajatega. Mind huvitakski selle kohtumise sisu. Kas see on toimunud, millest te seal rääkisite ja millistele järeldustele jõuti ning kas loomeliitude vahendid ulatuvad tulevikus üle 3% või mitte?
A. Sõerd
Ma usun, et see kohtumine toimub, ma olen sellise ettepaneku teinud. See toimub juba sel nädalal, see on planeeritud reedeks. Ma olen sel aastal kohtunud eraldi paljude huvigruppidega, olen kohtunud ametite juhtidega. Ma arvan, et eelarve planeerimise protsessis on lisaks ministeeriumidega suhtlemisele oluline ka huvigruppide või ametitega kohtumine. Ma olen optimistlik või ma olen seisukohal, et see kohtumine annab lisaväärtust ja võimaldab paremini mõista kultuuritöötajate, loomeliitude põhilisi probleeme. Selge on see, et Eesti riigi eelarve võimalused on piiratud, aga ma arvan, et see kohtumine annab lisaväärtust eelarve koostajatele.
Esimees T. Varek
Aitäh, härra rahandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on härra justiitsministrile. Palun, kolleeg Reet Roos!
R. Roos
Tänan! Austatud minister! Lapsele elatise tagamise eelnõu kohta arvamust avaldades oli Sotsiaalministeerium rahulolematu selle süsteemiga, mida eelnõu nägi ette elatise tagasinõudmisel kohustatud vanemalt. Aga kuna eelnõusse oli sisse kirjutatud sisuliselt praegu olemasolev täitemenetluse kasutamine, siis kas Justiitsministeeriumil on kavas midagi ette võtta meie elatisnõuete täitmise edukamaks muutmiseks?
Esimees T. Varek
Palun, härra justiitsminister!
R. Lang
Austatud juhataja! Lugupeetud küsija! Head Riigikogu liikmed! Tegemist on kindlasti probleemiga Eesti riigis. Seda tuleb tunnistada. Justiitsministeeriumi ja rahvastikuministri büroo vahel on seda küsimust viimase kuu jooksul korduvalt arutatud ja loodetavasti tutvustab homme toimuval Justiitsministeeriumi juhtkonna koosolekul Justiitsministeeriumi aparaat ka, kui mitte juba eelnõu esimest versiooni, siis vähemalt skeemi, kuidas seda situatsiooni parandada. Teie esitatud, Riigikogu menetlusse antud eelnõus on üks põhiline puudus see, et ta ei lahenda üksikvanemate tõsist probleemi esimese kolme kuu jooksul, kui perekond on purunenud, eriti kui see on toimunud suurte emotsioonide mõjul, ja kuni ei ole olemas ka veel kohtuotsust, mis tegelikult elatise välja mõistaks. Mul on selline ettekujutus, et see on see aeg ja koht, kus riik võiks tõepoolest appi tulla, et esmase õiguskaitse rakendamisel võiks riik võtta endale mingisugused kohustused üksikvanema ees, nõudes need summad oma riigiaparaadi abil hiljem elatise maksmiseks kohustatud isikult välja. Seda on võimalik tõepoolest teha üksnes sel teel, et kohtutäiturite rolli kogu selles protsessis suurendatakse ja parandatakse. Järelikult tuleb neid selleks tegevuseks motiveerida ja ilmselt tuleb selles protsessis üle vaadata ka kohtutäiturite tasu määrad.
Esimees T. Varek
Aitäh! Kohapeal registreeritud küsimusi on kolm, võtame kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Juhan Parts!
J. Parts
Aitäh! Ma usun, et need asjad, mida te praegu lubasite, te teete kiiresti ära ja selle tõttu ma selle teema kohta edasi ei küsiks, aga jääksin valitsemisala piiresse. Te käisite koos Vabariigi Presidendiga Gruusias ja ma tahaksin lihtsalt anda teile võimaluse, et te jagaksite oma muljeid Gruusia õigussüsteemi, justiitssüsteemi arengu kohta. Kas oli ka mingeid kokkuleppeid Gruusia ja Eesti vahelise õigusalase koostöö arenguks? Teadupärast on õigusalane koostöö alati saanud teatud kännuks, millest on raske üle saada liitumisel meie võimalike läänestruktuuridega.
R. Lang
Suur tänu! Kahe minuti jooksul on muidugi võimatu anda teile põhjalikku ülevaadet seal toimunust, aga ma aktsentueeriksin kolme punkti. Gruusia majandus võib sattuda raskesse olukorda Venemaa kehtestatud kaupade embargo tõttu. Teatavasti süüdistab Venemaa pool Gruusiat ebakvaliteetsete veinide, puuviljade ja mineraalvee tarnimises Venemaale. Ja juhul kui Gruusia ei leia täiendavaid turge nende toodete ekspordiks, satub Gruusia majandus sügiseks kindlasti raskesse olukorda. Gruusia veinide ekspordile Euroopa Liitu ei ole takistuseks mitte üksnes Euroopa Liidu tollibarjäärid, vaid ka Euroopa Liidu territooriumil laialt levivad võltsingud. Selles suhtes me leppisime kokku, et Eesti Justiitsministeerium abistab Gruusiat, selgitamaks välja, kust need võltsingud on pärit ja millisel õiguslikul alusel neid müüakse Euroopa Liidu liikmesmaades, sealhulgas Eestis. Ja püüame anda nõu, kuidas selle tegevusega võidelda. See puudutab ka muide mineraalvett ja teatud muid toiduaineid. Teiseks puudutati eestlaste Gruusia territooriumile mahajäänud varade teemat. Teatavasti on Abhaasia eesti küladest sõjategevuse käigus lahkunud hulgaliselt eestlasi ja nendel on jäänud sinna maha varad, mis praegu on faktiliselt Vene relvajõudude kontrolli all. Aga Eesti elanikel on olemas nõue Gruusia riigi vastu ja puudutati teemat, kuidas seda lahendada. Mis puudutab justiitsreformi, siis tegemist on Gruusia kohtureformiga, millele me üritame maksimaalselt kaasa aidata, aga selles suhtes jäävad Justiitsministeeriumi käed kindlasti lühikeseks ja tuleks kaasata ka riigi kõrgeim kohus ehk Riigikohus, millega me praegu tegeleme.
Esimees T. Varek
Aitäh! Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Kadi Pärnits!
K. Pärnits
Aitäh! Austatud minister! Tulen elatise teema juurde veel korra tagasi. Kui me siin Riigikogus seda teemat arutasime, sotsiaalkomisjonis ja suures saalis, siis selgus, et praegu on siiski ligi 12 000 elatise sissenõudmise asja, mis on täiturite poolt lahendamata. Ma küsin, härra minister, miks te seni ei ole midagi ette võtnud? Kui te nüüd tõstate täiturite tasusid, siis mis ajast, kui palju ja kas te ütlete siin, et sellest aitab, et nende 12 000 elatise sissenõudmise asja ja järgnevate asjade puhul saame positiivsed lahendused?
R. Lang
Aitäh! Ma ütlesin juba eelnevalt registreeritud küsimusele vastates, et see küsimus on praegu töös. Ja ma ütlesin, et tõenäoliselt tuleb tõsta ka kohtutäiturite motiveeritust nende asjadega tegelemiseks. Mis määras on vaja kohtutäiturite tasusid muuta, selles suhtes jään teile praegu vastuse võlgu, aga kindlasti on see seaduseelnõu problemaatika. Miks see arv on nii suur? Analüüsime seda situatsiooni, kas see on karistamatuse tunne või on see teatud määral selline katse tekitada kunstlikke kohtuasju - ma ei välistaks ka seda. Ma möönan, et tegemist on probleemiga, milles riik peaks appi tulema. Tegelikult on elatise küsimus kahe eraisiku vaheline eraõiguslik suhe. Mina pooldan sellist riiki, kus riik võimalikult vähe sekkuks nendesse eraõiguslikesse suhetesse, aga kui üks pool ei suuda oma eraõiguslikke õigusi kaitsta, siis võib riik ka appi minna. Küsimus on ainult, millises ulatuses.
Esimees T. Varek
Aitäh, härra justiitsminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on härra rahandusministrile. Palun, kolleeg Jüri Tamm!
J. Tamm
Aitäh! Lugupeetud härra Sõerd! Inflatsiooniteemat eurole ülemineku kontekstis on siin saalis päris pikka aega arutatud. Kui oli võimalus 2007. aastast eurole üle minna, tõenäosus oli suur, siis te väitsite ja ka peaminister väitis, et mingisuguseid meetmeid inflatsiooni pidurdamiseks ei ole vaja võtta. Praegu, kui see teema on väga, ütleme niimoodi, üldine ja me ei tea üldse, mis selle asjaga toimuma hakkab, hakkate te kasutama meetmeid, mis inflatsiooni pidurdaks. Te viitate Almuniale, kes ütles, et see on väga õigustatud samm, ning veel teistele riigijuhtidele, kes on öelnud, et see on ratsionaalne samm. Kus te olite aasta aega tagasi ja millega siis tegelesite, kas te oma Euroopa partneritega ei suhtle ega näe võimalust, kuidas oleks siiski võimalik toimida Eestile kasulikult õiges ajas?
Esimees T. Varek
Palun, härra rahandusminister!
A. Sõerd
Aitäh! Püüan veel kord vastata sellele küsimusele, mida on korduvalt esitatud. Fikseeritud valuutakursi tingimustes on valitsusel väga piiratud võimalused inflatsiooni mõjutamiseks ehk siis seda on teinud keskpank pangalaenu tingimuste karmistamise kaudu. Valitsus on hoidunud administratiivsetest hinnatõusudest, lükati edasi aktsiisitõusud, mille mõju on 0,52%. See on päris oluline, arvestades eile avaldatud hindamisaruandeid Leedu ja Sloveenia kohta. Siinkohal tahaksin Sloveeniat tervitada nende edu puhul. Mis puudutab Leedu kohta antud hinnangut, siis see näitab, et hinnatakse väga rangelt asutamislepingu järgi. Ehk kui Leedu inflatsioon märtsis oli 2,7% ja samal ajal kriteerium oli 2,63%, siis juba niivõrd väike, marginaalne erinevus oli otsustav. Samas muidugi tuleb tervitada seda, et nende uute hindamisraportite pinnalt on püstitunud arutelu nendesamade Maastrichti kriteeriumide majandusliku mõtestatuse üle.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Tamm, täpsustav küsimus!
J. Tamm
Aitäh ilusa ümmarguse vastuse eest! Muidugi, kordamine on väga tähtis, aga kõike seda ma teadsin. Ma küsisin, miks te samasuguseid sõnu ja neid häid mõtteid aasta tagasi ei rääkinud siin meie ees?
A. Sõerd
Aitäh! Ma ei oska sellele teisiti vastata, kui et valitsus on kasutanud neid võimalusi, mis on olnud tema võimuses. Erinevalt teistest liituda soovijatest ei esitanud Eesti erakorralist hindamistaotlust, kuivõrd ei ole reaalne, et me selle tänavu täidame. Valitsus tegi otsuse lükata liitumistähtaeg 1. jaanuarile 2008, mis on nii komisjoni kui ka muude ekspertide hinnangul mõistlik otsus. Ja seda, et Eesti täidab kriteeriumi järgmise aasta esimesel poolel, selle hinnangu reaalsust on kinnitanud Eesti Pank. Seda tõenäosust on rõhutanud ka Euroopa Komisjon ehk üheaastane edasilükkumine olulist mõju majanduse usaldusväärsusele ei avalda.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Tamm, teine täpsustav küsimus!
J. Tamm
Aitäh! Ma ei tahaks alustada väitlemist selle viimase vastuse puhul, aga võib-olla jätkaksin siis natuke teisest kontekstist. Te väitsite härra Pärnale eespool vastates, et valitsus saab kaasa aidata inflatsiooni pidurdamisele väga väheste meetmetega. Üheks meetmeks te tõite eelarvepoliitika. Seepärast ma küsin, et kas kõik need tegemata jätmised, mis näiteks puudutavad politseinike palga tõusu, keskkonnaalaseid tegemata jätmisi, päästeteenistuse palku, on ka üks meede, mida valitsus salaja kasutab, et inflatsiooni kaudselt pidurdada?
A. Sõerd
Aitäh! Ma ei ole küll kindel, et ma sain küsimusest õigesti aru, aga ma küsiksin vastu, mida siis valitsus on tegemata jätnud. Me räägime siin sellest, et eelarve võiks olla veel suurema ülejäägiga, kui ta on senini olnud. Aga kui suur see ülejääk siis peab olema ja kui suur see mõju selle läbi on, kui teha eelarve näiteks miljardilise ülejäägiga? Aga me tuleme välja ettepanekuga tõsta kogu 2005. aasta eelarve ülejääk reservi, see on 1,8 miljardit. Valitsus on otsustanud aktsiisitõusud edasi lükata, mõju on päris suur, 0,52%. Eesti Pank on karmistanud laenureegleid, on hoidutud administratiivsetest hinnatõusudest. Nagu ma ütlesin, on käivitatud töögrupp komisjoni ja Eesti ekspertidest. Juunis esitab valitsus uue kava tulenevalt tähtaja edasilükkamisest.
Esimees T. Varek
Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust selle teema kohta. Palun, kolleeg Henn Pärn!
H. Pärn
Aitäh! Jätkame selle koha pealt, kus lõpetasime eelmine kord, kui te teatasite, et kaks meedet on ette võetud inflatsiooni ohjamiseks. Üks on töögrupi moodustamine ja teine on see, et tuleb uus eelarve. Te küsisite, mida võiks teha. Ma arvan, et siin võiks kuulata Almuniat, kes nimetas minu meelest vähemalt kolme meedet, mida Eesti oleks võinud inflatsiooni ohjamiseks kasutada. Aga ma küsin teie käest veel ühte asja. Te kiitsite, et valitsus on võtnud ette kõik, et administratiivselt reguleeritavaid hindu ohjes hoida. Samas näitab statistika, et just administratiivselt reguleeritavatest hindadest tingitud inflatsioon ületas kaks korda vabalt turul kujunenud hindade inflatsiooni. Öelge, palun, mida te kavatsete ette võtta, et administratiivselt reguleeritavaid hindu tagasi hoida?
A. Sõerd
Aitäh küsimuse eest! Viimane suurem administratiivne hinnatõus toimus 2005. aasta märtsis elektri hinna tõusu kaudu. Üks põhjus, miks meil inflatsioon alaneb, ongi 2005. aasta märtsikuise elektri hinna tõusu mõju kadumine. Ma veel kord kordan siin üle: nende otsuste mõistlikkus, mis valitsus tegi nii liitumistähtaja edasilükkamiseks kui ka aktsiisitõusu edasilükkamiseks, on leidnud kinnitamist ka Euroopa Komisjoni ja teiste ekspertide poolt. 2005. aasta eelarve ülejääk oli isegi suurem kui aasta varem, ehk siis 2005. aastal 1,6% SKT-st, aasta varem 1,5%. Ülejääk on saavutatav samas mahus ka tänavu ja järgmisel aastal.
Esimees T. Varek
Aitäh! Viimane kohapeal registreeritud küsimus selle teema kohta, palun, kolleeg Juhan Parts!
J. Parts
Aitäh! Härra minister! Kuna Jüri Tamm tõstatas teemaks inflatsiooni, siis mina võtaksin teiega käsitluse alla selle, et viimastel aastatel on olnud märgata presidendiinstitutsiooni inflatsiooni. Mulle tundub, et teil on igale küsimusele vastus varnast võtta. Millega te seletate seda, et meie Vabariigi Presidendi institutsioon on sedavõrd kiiresti infleerunud viimased aastad ja mida te soovitate ette võtta?
A. Sõerd
Palun vabandust! Kas te saate seda küsimust korrata? Ma tõesti ei saanud sellest aru.
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Juhan Parts! Palun vajutada klahvile "Sõna"!
J. Parts
Küsimus on presidendiinstitutsiooni inflatsioonist. Millega te seda seletate ja mida te soovitate Riigikogul ette võtta, et seda inflatsiooni peatada ja kontrolli alla saada?
A. Sõerd
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ma olen küsimusele, mis on siin sõnastatud inflatsioonist, andnud ammendava vastuse oma eelmistes vastustes.
Esimees T. Varek
Aitäh, härra rahandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on härra sotsiaalministrile. Palun, kolleeg Kadi Pärnits!
K. Pärnits
Aitäh! Austatud minister! Puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenuseks ettenähtud raha on tervishoiuasutustes kas lõppenud või lõppemas. Informatsiooni selle kohta ja kaebusi inimestelt tuleb nii läänest, idast kui lõunast. Härra minister, kas te oskate täna siin öelda, mida te konkreetselt ette võtate, et lisaraha saada ja kui suures summas selleks aastaks?
Esimees T. Varek
Palun, härra sotsiaalminister!
J. Aab
Tänan küsimuse eest! Jah, olen probleemidega kursis. Kui vaadata rehabilitatsiooniasutusi, siis Sotsiaalkindlustusameti andmetel on rehabilitatsiooniasutused planeerinud vastavalt nendele eraldatud summadele selleks aastaks ka inimesi vastu võtta ja neile teenuseid pakkuda. Sel aastal olime me tõesti sunnitud kehtestama piirmäärad rehabilitatsiooniasutustele, kuna just eelmise aasta lõpus juhtus see, et tegelikult kõik lepingumahud ületati. Ühest küljest on see kindlasti positiivne sõnum ehk järjest rohkem inimesi saab teenust. Aga nende mahtude planeerimisel eelarvesse ei osanud Sotsiaalministeerium nii suure kasvuga arvestada. Oli teada küll, et perspektiivis on rohkem vahendeid vaja, aga nii suure hüppega tõesti ei osanud arvestada. Praegu on võimalus ennast 46 asutuses registreerida ja seal teenust saada. Ainult üheksas asutuses on praegu järjekorrad täis. Teisest küljest oleme me seda teemat arutanud ka Rahandusministeeriumiga. Kui tekivad võimalused, mida ma ei saa ju siin sajaprotsendiliselt lubada, teeme me kõik, et lisavahendeid saada.
Esimees T. Varek
Aitäh! Palun, kolleeg Kadi Pärnits, täpsustav küsimus!
K. Pärnits
Aitäh! Kurb lugu küll, et teil ei ole midagi konkreetset meile praegu ette näidata, sest Sotsiaalkindlustusameti andmetel on see raha tegelikult suvest otsa saamas praktiliselt kõikides tervishoiuasutustes. Neid viimaseid informatsioone ei ole tervishoiuasutustelt Sotsiaalkindlustusametisse jõudnud. Nii et, härra sotsiaalminister, mina küll soovitaksin teil panna juba see plaan valmis, et vähemalt rehabilitatsiooniplaane saaks teha uutele puuetega inimestele ja küsida seda raha valitsusreservist, sest lisaeelarve jääb selleks liiga kaugele. Aga minu küsimus, härra sotsiaalminister, puudutab planeerimist selleks aastaks. Te ütlesite, et te ei osanud planeerida. Sotsiaalministril oli ju selge, vaadates eelmise aasta võlgade äramaksmist, et selleks aastaks jääb rehabilitatsiooniteenuseks vähem raha, 20 miljonit?
J. Aab
Tänan küsimuse eest! Kuna korraldus on olnud selline, et tõesti neid mahtusid ei kirjutatud ette, sest just nimelt eelmise aasta lõpu mahud läksid paljudel rehabilitatsiooniasutustel üle ja meil tuli selle aasta planeeritud vahendite arvel katta neid kokku 12 miljoni ulatuses. Mis puudutab seda, et rehabilitatsiooniplaane saaks teha, olenemata praegusest seisust, kus neid vahendeid tõesti napib, siis selleks on jäetud reserv. See reserv on meil planeeritud nendesamade selle aasta vahendite arvel. Me loodame, et see on piisav selleks, et rehabilitatsiooniplaanide koostamist katta. Kindlasti üritame me neid vahendeid juurde planeerida. Lähiajal ehk juba homme on meil sotsiaalkomisjoni eestvedamisel põhjalikum arutelu selle teenuse korralduse üle. Me anname seal põhjaliku ülevaate, ka korralduse suhtes on meil muudatusi planeeritud, mis annab võib-olla edaspidigi võimaluse neid vahendeid täpsemalt planeerida ja seda korraldust parandada. On teada, et on probleeme vahendite kasutamisega. Järelevalve käigus on näiteks Sotsiaalkindlustusamet teatud rehabilitatsiooniasutustelt tagasi nõudnud vahendeid, kuna nad ei ole neid kasutanud sihtotstarbeliselt.
Esimees T. Varek
Aitäh! Teine täpsustav küsimus, palun, kolleeg Kadi Pärnits!
K. Pärnits
Aitäh! Austatud härra minister! Kas te saate siin Riigikogu ees öelda, et teil on täna piisavalt vahendeid, et tervishoiuasutused saavad pakkuda aasta lõpuni rehabilitatsiooniteenust, sealhulgas ka rehabilitatsiooniplaani koostamist inimestele?
J. Aab
Tänan küsimuse eest! Nii nagu ma ütlesin, me oleme arvestanud reservi plaanide jaoks. Mis saab kogu teenustepaketist, see oleneb ikkagi sellest, kas on võimalik lisavahendeid saada. Sotsiaalministril ei ole kabineti nurgas rahakotti, kust ta võtab ja annab juurde. See on ikkagi läbirääkimiste küsimus, valitsuse otsus, ja rahandusminister on kindlasti väga oluline nende küsimuste lahendamisel.
Esimees T. Varek
Kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Avo Üprus!
A. Üprus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra sotsiaalminister! Rehabilitatsiooni all on meil see kurikuulus rida - kuritegusid toime pannud isikute rehabilitatsioon, mis on püsinud 2,5 miljonil riigieelarvest juba aastaid. Kas selle lisaeelarve tegemisel ja järgmise aasta eelarve tegemisel olete te kavandanud nende kulutuste suurendamist?
Esimees T. Varek
Palun lühikest vastust!
J. Aab
Jah, ma tänan! Need küsimused on kindlasti päevakorral nii lisaeelarve koostamisel kui järgmise aasta eelarve koostamisel, kõik grupid ja ka piirmäärad.
Esimees T. Varek
Aitäh! Infotunni aeg on läbi saanud. Aitäh, lugupeetud justiitsminister, rahandusminister ja sotsiaalminister infotunnis osalemise eest!