Infotund
Aseesimees P. Kreitzberg
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame igakolmapäevast infotundi. Täna vastavad Riigikogu liikmete küsimustele haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, kaitseminister Margus Hanson ja rahandusminister Taavi Veskimägi. Küsijateks on registreerunud 16 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid, kohaloleku kontroll. Kohalolijaks registreeris end 30 Riigikogu liiget. Alustame infotundi. Esimesena küsib kolleeg Trivimi Velliste kaitseminister Margus Hansonilt riigikaitse osakaalu kohta SKT-s. Palun!
T. Velliste
Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud härra minister! Möödunud esmaspäeval arutasime riigikaitsekomisjonis riigieelarve riigikaitse osa ja seal tuli jutuks ka see 2% sisemajanduse kogutoodangust, mida Eesti poliitikud on seoses meie pingutustega liituda NATO-ga pidanud aastaid nn pühaks lehmaks. Nüüd, nagu me teame, on sisemajanduse kogutoodangu arvestuslikud alused seoses Euroopa Liitu astumisega või Euroopa Liidu teguritega muutunud. Mu küsimus ongi, kuidas jääb selle 2%-ga edaspidi, järgnevatel aastatel, sest see on kahtlemata signaal, sümboli väärtusega küsimus, mille vastu on väga suur avalik huvi.
M. Hanson
Aitäh! Tõepoolest, kahel põhjusel ei saa praegu ja näiteks järgmise aasta eelarve kontekstis enam rääkida 2% eraldamisest sõjalise riigikaitse kulutusteks. Esiteks seetõttu, et käesoleva aasta märtsikuus kinnitas Vabariigi Valitsus kaitsejõudude arengukava aastani 2010. Selle kava kohaselt ei kuulu Siseministeeriumi üksused tulevikus enam kaitsejõududesse ja seetõttu oli selles kavas ka plaan järkjärguliselt taas üle minna 2%-le. Järgmisel aastal oleks olnud 1,85% ja 2007. aastal 2%. Suvel toimus SKT ümberarvestamine, täpsustati kaudse rendi ja põhivara kulu metoodikat ja seetõttu SKT kasvas. Selle tulemusena saame järgmisel aastal sõjalise kaitse kuludeks vastavalt NATO kaitsekulude definitsioonile eraldada 1,69% SKT-st ja aastal 2007, mil see kehtiva kava järgi pidi olema 2%, 1,85%. Kaitseministeeriumi ettepanek on jõuda 2%-ni planeerimisperioodi lõpuks ehk aastal 2010.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täiendav küsimus kolleeg Trivimi Vellistelt, palun!
T. Velliste
Aitäh, härra aseesimees! Härra minister! Ma tänan selle vastuse eest, aga ma esitan täpsustava küsimuse. Me teame, et meil on ukse ees järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmine. Me teame, et ühelgi aastal ei saa riigieelarve vastuvõtmine kerge olla ja selles kontekstis ma küsingi. Kas teie hinnangul jätkub koalitsioonis poliitilist tahet, et seoses tekkinud muudatusega arvestuste alustes on võimalik selle eesmärgini jõuda, nii nagu te nimetasite? Kas see on realistlik?
M. Hanson
Plaanid olid tehtud juba kevadel arengukava koostamisel ja seetõttu on Kaitseministeeriumi 2005. aasta eelarve nendes piirides, mida see plaan ette näeb. Nüüd on jutt pigem sellest, kui kaugele 2% eesmärgi saavutamine edasi lükata. Nagu öeldud, kevadel kinnitatud plaanide järgi pidanuks selleni jõutama aastal 2007, meie ettepanek on lükata see aastani 2010. Sel ajal, mil Siseministeeriumi piirivalveüksuste reorganiseerimine käib, on Siseministeeriumi sõjaväestatud üksuste sõjalise kaitse kulusid siiski veel umbes 240 miljoni krooni ulatuses planeeritud järgmisel aastal ka Siseministeeriumi haldusalasse.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Kolleeg Trivimi Vellistel on teine täpsustav küsimus. Palun!
T. Velliste
Aitäh, härra aseesimees! Aitäh, härra minister, vastuse eest! Ma küsiksin veel niimoodi. Juhul kui tõepoolest õnnestub see eesmärk saavutada, nii nagu te selle püstitasite, kas ministeeriumil on olemas mingisugune hinnang, mida see tähendab reaalselt kaitsejõudude kvaliteedis? Sest see tähendab ju absoluutarvudes raha suuremat kasvu, kui me siiamaani arvasime. Mida see sisuliselt kvaliteedis võiks tähendada?
M. Hanson
Jah, oma arengukava tehes olime sunnitud arvestama neid eelarvepiiranguid, mis toonaste prognooside järgi olid. Me ei saanud rahuldada ega valitsusele arutamiseks esitada kõiki projekte, kõiki võimekuste väljaarendamisi, mis on vajalikud ja mida Kaitsejõudude Peastaap on meie ette toonud. Seetõttu jäi osa projekte n-ö joone alla. See, mida lisaraha saamine alates aastast 2007 või õigupoolest aastast 2008 võimaldaks, on seotud mõne projekti ettepoole toomise ja mõningate projektide käivitamisega, mis tänastes kavades ei kajastu.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Viimane täpsustav küsimus on kolleeg Toomas Alatalult. Palun!
T. Alatalu
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Te räägite siin kaitsepoliitika ja kaitsevägede planeerimisest mitme aasta peale ette. Samas me räägime ka võimalusest, et minnakse üle palgaarmeele, st kõne alla võib tulla isikkoosseisu mõningane vähenemine. Kui hinnata asja sellest vaatevinklist, kas siis viie aasta pärast jääb näiteks inimeste ja relvade suhe, kui seda asja ainult niimoodi jagada, samaks? Tähendab, kui me vähendame isikkoosseisu, kas siis tulevikus võivad ka kulutused isikkoosseisule väheneda ja relvastusele suureneda või milline on praegune lähenemisviis?
M. Hanson
Kui me võtame viie aasta perspektiivi, õigupoolest oleme plaanid seadnud aastani 2010, siis sellel perioodil ajateenistus säilib. Ajateenistus on aluseks meie reservüksuste moodustamisel ja on ka kaadrikaitseväelaste värbamise allikas. Seetõttu väga suuri proportsioonide muutusi ei ole selles ajaperspektiivis ette näha. Kutselisele armeele üleminek on teema, mida tuleb arutada edaspidi.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Ivari Padar rahandusminister Taavi Veskimäelt 2005. aasta riigieelarve kohta. Palun!
I. Padar
Aitäh! Lugupeetud härra minister! 1. maist saadik on Eesti põllumajanduspoliitika reguleeritud Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitikaga, mis üleüldiselt on väga hea. Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika näeb ette väga mitmesuguseid meetmeid, kuidas põllumajandust ja põllumajandusturgu reguleerida. Üks nendest meetmetest on sekkumiskokkuost, riiklik kokkuost, kui soovite. On selge, et me peame olema sellisteks sekkumiskokkuostudeks ka riigieelarve poolt valmis. Meil peavad olema need vahendid, millega sekkumiskokkuostu korraldada, sest suurusjärk, mis Eestis on kas teravilja, või, piimapulbri või loomaliha puhul selleks vaja, algab vähemalt 50 miljonist kroonist. Esitatud riigieelarves ...
Aseesimees P. Kreitzberg
Aeg!
I. Padar
... ei näe ma sellist rida, kus on sekkumiskokkuostu summad ette nähtud. Kas te oskate kommenteerida?
T. Veskimägi
Aitäh, hea küsija! Mis puudutab mitmesuguseid interventsioonimeetmeid, millest siin juba eile mitmedki riigikogulased rääkisid, siis see raha tuleb tõesti ette näha. 2005. aasta eelarve eelnõus interventsioonikokkuostu raha praegu ette nähtud ei ole, järelikult tuleb see siin esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepaneku kaudu juurde lisada. Probleem on olnud lihtsalt selles, et Põllumajandusministeerium ei ole kuni tänase päevani teadnud, milline see konkreetne summa on. Teatavasti ei räägi me mitte ainult vilja sekkumiskokkuostust, mille kohta hea küsija mainis, et see võiks olla suurusjärgus 50 miljonit, vaid räägime ka piimapulbrist, lõssist ja kõigist teistest kaubagruppidest. Minule teadaolevalt on see summa veidi üle 100 miljoni. Kindlasti peame koos Põllumajandusministeeriumiga leidma lahenduse, siin ei ole teist varianti, 2005. aasta eelarves peab see raha kajastuma.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Ivari Padarilt, palun!
I. Padar
Aitäh! Kõigepealt ma loodan väga, et kui seda raha hakatakse otsima, siis ei otsita seda mitte Põllumajandusministeeriumi praeguste eelarvevahendite arvel. Teine küsimus, mille tahaksin eelarve kohta esitada. See oli vist 31. oktoober, mis ajaks Euroopa Komisjon annab lõpliku hinnangu suhkrutrahvi teemal. On kuidas on, võib karta, et me saame endale kaela küllalt märkimisväärse trahvi. Seda piiri ei oska praegu hinnata, aga igal juhul võib tegemist olla summaga, mis algab 300-400 miljonist kroonist ja kehvemal juhul võib tegu olla ühe miljardi krooniga. Ma saan aru, et planeeritud on saada see raha kätte konkreetsete käitlejate käest teatud sanktsioonide kaudu. Samas on siiski nii, et saabub mingi aeg, kui see trahv tuleb ära maksta. Kuidas on planeeritud lahendada see probleem riigieelarves nii, et me Euroopa Komisjoni, Euroopa Liiduga tülli ei keeraks?
T. Veskimägi
Aitäh! Kui rääkida veel sekkumiskokkuostu teemal, siis täna ma ei saa ega oska kindlasti öelda, milline on see allikas, kust vahendid sekkumiskokkuostu rahastamiseks leitakse. Ma arvan, et me peame siin koos Põllumajandusministeeriumiga töötama. Ma ei ole sugugi lõpuni kindel, et mingeid vahendeid ei tule leida Põllumajandusministeeriumi enda valitsemisala tänase eelarve seest, sest Põllumajandusministeerium, kavandades 2005. aasta eelarve eelnõu valitsuse tasemel, oli selle raha lihtsalt ära unustanud. Kindlasti pole see mitte ainult Rahandusministeeriumi küsimus, ma olen siin küll valitsuse esindajana, aga see on kogu valitsuse, sealhulgas ka põllumajandusministri küsimus. Mis puudutab suhkru teemat, siis suhkru üleliigsete laovarude eest meil ilmselt mingi trahv maksta tuleb. Maksu- ja Tolliamet tegeleb praegu sellega, et üleliigsete laovarude kontrolli konkreetsetes ettevõtetes läbi viia. Kui ettevõtjatel peaksid üleliigsed laovarud olema, siis võivad teatavad trahvid kindlasti riigieelarvesse tuludena laekuda, aga see ei puuduta 2005. aasta eelarvet. Kui me ka need trahvid saame, siis on see kõige varem 2006. aasta eelarve küsimus.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Jaanus Marrandilt, palun!
J. Marrandi
Tänan! Lugupeetud rahandusminister! Ma olen pisut kimbatuses, sest maaelukomisjonis oli meil pisut teistsugune jutt Põllumajandusministeeriumi esindajatega, kes väitsid hoopis vastupidist: juba kevadest alates on Rahandusministeeriumil eelarveläbirääkimiste käigus olnud selge positsioon, et neid vahendeid ei ole Põllumajandusministeeriumile justkui vaja, need tuleb leida Põllumajandusministeeriumi enda vahenditest, ma mõtlen teravilja sekkumiskokkuostu raha. Teie vastusest ma saan aru, et tegelikult veeretatakse seda nüüd kahe ministeeriumi vahel nagu kuuma kartulit. Samas, kui te räägite allikatest, siis tegemist on ju sellega, et vaja on leida ainult käibevahendid, vaja on osta 115 miljoni eest, see summa on praegu muudatusettepanekus. See raha laekub ju hiljem tagasi, neid vahendeid on lihtsalt vahepeal vaja teatud ajal kasutada. Seetõttu on mu küsimus, et kumb siis nüüd ikkagi õigust räägib ja kumb valetab, sest Põllumajandusministeeriumi jutt on hoopis erinev.
T. Veskimägi
Aitäh, hea küsija! Vaadake, te teate riigieelarve baasseadust ilmselt sama hästi kui mina ja teate, milline on eelarve koostamise protsess. Kõik ministeeriumid teevad oma valitsemisala eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute kaupa Rahandusministeeriumile ettepanekud 2005. või mõne teise konkreetse aasta eelarve eelnõu kohta. Rahandusministeerium kindlasti ei mõtle välja mingeid meetmeid põllumajanduspoliitikas ega näiteks kaitsepoliitikas. Selle jaoks on ikka Põllumajandusministeerium ja Kaitseministeerium. Ma usun, te saate ise ka vastuse kätte, et Rahandusministeerium ei tõmba selles mõttes mingeid meetmeid maha. Loomulikult on eelarvel piirid ja eelarve piirides seadusest tulenevad ülesanded. Teatavasti teostatakse meil avalikku võimu põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kõik ministrid ja ministeeriumid peavad sellest lähtuma, järelikult tuleb ka vastavad vahendid ette näha. Aga ma arvan, et nagu hea küsija ise juba viitas, on üks kergem lahendus, kui näha ette konkreetsed kulud. Oma loomult on tõesti tegemist finantseerimistehinguga. See ei ole nii, et me teeme kulu ja saame selle eest vastu mingi kauba või teenuse, vaid see on selline likviidsustugi ehk ühel hetkel me kasutame oma raha ja pärast saame komisjonilt raha tagasi, ütleme niimoodi, kui me müüme neid varusid. Selles mõttes on vastus siin ühene. Küsimus tuleb lahendada, kas see on kulu või finantseerimistehing, kas raha tuleb osaliselt Põllumajandusministeeriumi eelarvest või mitte, see saab lahendatud enne seda, kui 2005. aasta riigieelarve eelnõu siin Riigikogus vastu võetakse.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Viimane täpsustav küsimus kolleeg Jaanus Marrandilt.
J. Marrandi
Tänan! Lugupeetud härra rahandusminister! Tegelikult on asi üsna kiire, sest riigieelarve teiseks lugemiseks on maaelukomisjon teinud ettepaneku selle 115 miljoni lisamiseks nii tulude kui ka kulude poolelt. Lihtne küsimus: kas rahandusminister toetab praegu seda muudatusettepanekut või ei toeta?
T. Veskimägi
Aitäh! Eelnõu algataja esindajana ma ei ole seda muudatusettepanekut näinud, sest ma võtan muudatusettepanekud ette pärast seda, kui muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on läbi. Ma ei tea, mis on katteallikas. Kindlasti ei toeta ma tulude suurenemist ja suurendamist. Kui sa ütled, et see on kirjas nii tulude kui kulude poolel, siis on küsimus siiski see, et suure tõenäosusega tuleb meil kulutada 2005. aastal, aga raha laekub meile tagasi 2006. aasta eelarvesse. Kuna eelarve on üheaastane, siis ilmselt ei ole lahendus nii kerge, kui maaelukomisjon on eelarve muudatusettepanekuna välja pakkunud. Ma kordan veel kord, et eks siis tuleb sellele muudatusettepanekule otsa vaadata, võib-olla komisjon ja algataja leiavad koos sellise lahenduse, mis on ühelt poolt eelarvepoliitiliselt vastuvõetav ja teiselt poolt lahendab sisuliselt probleemi.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Vilja Savisaar haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsalt hoolekogu pädevuse kohta. Palun!
V. Savisaar
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Teatavasti on Haridus- ja Teadusministeerium välja pakkunud haridusreformi kavad ja ühe kava kohaselt antakse kooli hoolekogule väga suur, otsustav roll. Siit tulebki minu küsimus. Kas teie arvates on siiski tark anda professionaalset koolijuhtimist ja õppe sisu puudutavad otsustused hoolekogu pädevusse, samal ajal kui me teame, et väga palju lapsevanemaid ei toeta ega poolda seda, et nende laste koolielu üle otsustavad võhikud? Siit edasi veel üks küsimus: kas seoses sellega on kavas ette kirjutada, kui palju ja milliste elukutsete esindajaid ehk teisisõnu lapsevanemaid peaks hoolekogusse kuuluma?
T. Maimets
Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, nii Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht kui ka eelmisel neljapäeval valitsuses kinnitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mida me loodame kõige lähemal ajal Riigikogule esitada, sisaldavad mõtet, et lapsevanemate rolli, õigusi ja vastutust koolielus tuleb suurendada, neid tuleb koolis toimuvasse oluliselt rohkem kaasa haarata. Mina ei kardaks seda, et lapsevanemad tulevad kooli ja hakkavad tekitama mingit väga suurt segadust. Kui me võtame näiteks kas või Soome, kust me tahame ikka ja jälle võtta eeskuju oma hariduskorralduses, sest nende hariduskorraldus on tõepoolest rahvusvahelisel tasandil päris heaks tunnistatud, siis seal on kõikides koolides olemas hoolekogud. Need on täiesti vabatahtlikud, aga koolipidajad on delegeerinud neile väga palju õigusi. Paljudes koolides valivad hoolekogud isegi direktori ja otsustavad muid asju. Meie eelnõus, mis valitsusest läbi läks, ei ole nii kaugele mindud, ei ole direktori valimist, ei ole paljusid muid asju, mis soomlastel on. Aga hoolekogu otsustusõigust ja vastutust on tõepoolest plaanis suurendada. Kui te ütlete, et tegemist on võhikutega, siis mina ei tahaks uskuda, et enamik meie lapsevanemaid on kooliasjus võhikud. Ma pigem usun risti vastupidist. Võib-olla nad ei ole head matemaatikud või väga head inglise filoloogid, aga kindlasti on enamasti tegemist heade lapsevanematega.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Vilja Savisaarelt, palun!
V. Savisaar
Aitäh! Siit edasi järgmine küsimus. Kas te sellega prognoosite ka, et kooli hoolekogud hakkavad tegelikult omavalitsusi pankrotti ajama? Sest kui see kõik, kui palju omavalitsused peavad palka maksma, kui palju midagi koolile tegema, on hoolekogude otsustada, siis saavad nad ju omavalitsusele kõike seda ette kirjutada.
T. Maimets
Aitäh! Selle üle on ka pikalt diskuteeritud. Õnneks on meil Eestis päris palju osapooli, kes on oma positsiooni tõttu haridusest huvitatud, ja seetõttu on diskussioon omavalitsusliitude ja Eesti Lastevanemate Liidu vahel olnud pikk ja huvitav. Teatud kompromissile on jõutud selles kohas, et hoolekogu tõepoolest ei dikteeri omavalitsusele, kui palju raha tuleb kooli peale panna. Kui aga omavalitsus on andnud eelarvejaotuse summa kooli jaoks, siis detailse eelarvejaotuse projekti puhul on hoolekogul küll oma sõna öelda.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Mailis Repsilt, palun!
M. Reps
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kuidas hoolekogu praegune struktuur muutub ehk kuidas määratakse inimesi hoolekogusse, kas see jääb raudselt vabatahtlikuks? Võib-olla tuleb neid tahtjaid sinna otsustamise juurde väga palju. Millised kvoorumid kehtestatakse, milline on ülesehitus? Ja küsimuse murepool on see, mis on ka teile paljudest vaidlustest kindlasti juba tuttav - kardetakse väga kindlat poliitilist mõju kooli tulevase elu otsustamisel.
T. Maimets
Aitäh selle küsimuse eest! Mõneti me teeme ära eeltööd või seda tööd, mida me niikuinii hakkame tegema, kui ma eelnõu esimesel lugemisel siia saali tulen, aga ma siiski heameelega vastan sellele küsimusele. Valitsuse pakutava eelnõu järgi on hoolekogus viis kuni üheksa liiget. Nendest üle poole ehk kolm kuni viis peavad olema lastevanemate esindajad, kes valitakse lastevanemate üldkoosolekul, nii nagu on ka Soome mudelis. Üks peab olema kooli pedagoogide esindaja ja vähemalt üks peab olema koolipidaja esindaja. Ma ei ületähtsustaks seda poliitilist survet või rolli, aga kui enamik kooli lapsevanemaid niimoodi soovib, siis on tõepoolest võimalik ka erakondliku kuuluvusega inimesel hoolekogusse saada. See ei ole kindlasti välistatud.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmisena küsib kolleeg Kadi Pärnits rahandusminister Taavi Veskimäelt õpetajate töötasu kohta. Palun!
K. Pärnits
Aitäh! Austatud minister! Valitsus lubas eelmisel aastal selleks aastaks õpetajate palgatõusu 12%. Eriti kõva sõnaga lubas seda Res Publica osa valitsusest. Nüüd on meil palgaandmed käes ja põhimõtteliselt võime ütelda, et kõikides maakondades on probleem ühene: on väga suur hulk õpetajad, kes ei saa 12%-list palgatõusu, võrreldes eelmise aastaga. Väga suurel hulgal õpetajatest on palgatõus 10, 8, 6, ka 4%. On koole, kus palgatõusu küsimustes on segadus, on koole, kus palgad ei ole üldse tõusnud. Mu küsimus on, miks te ei ole siiski suutnud oma lubadust täita.
T. Veskimägi
Aitäh, hea küsija! Nii nagu küsija kindlasti teab, oleme 2005. aasta puhul liikunud täpselt sama mudeliga edasi, et õpetaja palga otsustamine jäetakse kohapeale - kooli, kohalikku omavalitsusse. Teatavasti ei suurendanud me 2003. aastal õpetajate kehtivaid miinimumpalga määrasid just sellestsamast loogikast lähtudes, et anda suurem diferentseerimise võimalus. Ja tõesti, seda mõtet, et maksta heale õpetajale topeltpalk, on võimalik sisuliselt realiseerida just selle kaudu, et anda koolijuhile ja kohalikule omavalitsusele otsustuspädevus. Teatavasti on tänane pearaha mudel, mis regionaalsete koefitsientidega ühelt poolt regionaalselt tasandab rahajaotust, vägagi korreleeruv konkreetse õpilaste arvuga. Nendes koolides, kus õpilaste arv 2004. aastal oluliselt vähenes, vähenes ka töökoormus. Sellest tulenevalt ei olnud ka palgavahendite kasv n-ö palgafondis tervikuna nii suur, kui see oleks olnud suuremate klassikomplektide puhul. Mida valitsus siin teha sai ja mida valitsus ka tegi, oli see, et üldine üldhariduskoolide palgavahendite kasv oli selline, nagu me eelmisel aastal lubasime. Kuidas see koolide ja omavalitsuste vahel jagunes, sõltus kohalikust omavalitsusest, sõltus õpilaste arvust. Ma arvan, et see on ka suund, millega tuleb minna edasi.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Kadri Pärnitsalt, palun!
K. Pärnits
Aitäh! Ma soovin tõesti täpsustada. Me kuulsime siin eelmisel aastal ja ka selle aasta alguses lubadusi, et õpetajate palk tõuseb 12%. Ja kuulnud nüüd teie vastust mulle, ma küsingi: kas te soovite olukorda lahendada, et kõigis Eestimaa koolides tõuseks õpetajate palk sellel aastal 12%, või te enam ei soovi seda?
T. Veskimägi
Meie, Vabariigi Valitsus, ei lähe ühegi õpetaja palka määrama. Arvame, et see on tööandja ja töövõtja vaheline kokkulepe, milline ühe konkreetse töövõtja palk peaks olema, ja seda peaks tõesti olema kõige õigem otsustada kohapeal. Mida meie teeme? Meie teeme seda, et loome eelduse sel teel, et aastal 2005 suurenevad õpetajate palgavahendid ja õpetajate palgafond 12% pluss tegelikult veel 12% seetõttu, et 2005. aastal on 240 miljonit kapitalikulu ka hariduskulude sees. Nii et üldhariduskoolide hariduskulude 24%-line suurenemine peaks andma täpselt selle võimaluse, et iga õpetaja palk suureneb lähtuvalt tema töö sooritusest just nii palju, kui suureks kohalik omavalitsus, hoolekogu ja koolidirektor tema tööpanust hindavad. Me ei ole kindlasti sellest lubadusest taganenud, vastupidi, me näeme, et ka järgnevatel aastatel on üldhariduskulude täiendav suurendamine nii õppevahendite ja õpikeskkonna parandamiseks kui ka õpetajate palkade tõusuks meie prioriteet. See on nii.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Viimane täpsustav küsimus on kolleeg Vilja Savisaarelt. Palun!
V. Savisaar
Aitäh! Ma jätkan sedasama küsimust, mille ma esitasin haridus- ja teadusministrile, see puudutab ka õpetajate palkasid. Oletame, et kõik see, kui palju, kus ja milleks seda raha kasutatakse, on antud kohalike omavalitsuste ja koolide otsustada ning kooli hoolekogu näiteks ei kinnita ei õpetajate palkasid, ei õppevahendite raha jne. Aga see on ju üks osa kohaliku omavalitsuse eelarvest. Mis siis juhtub, kas omavalitsus läheb laiali, volikogu läheb laiali, kui ta eelarvet ei suuda kinnitada?
T. Veskimägi
Aitäh! Kui vaadata nii põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi kui ka valla- ja linnaeelarve seaduse muudatusi, siis kohaliku omavalitsuse eelarve, nii nagu see kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi üheselt olla saab, on ikkagi kohaliku omavalitsuse ainupädevuse küsimus. Olen ise näiteks Rapla Ühisgümnaasiumi hoolekogu liige ja julgen küll kinnitada, et ka tänase seadusmuudatuste paketi valguses jääb Rapla Ühisgümnaasiumi eelarvet tulevikus samamoodi kinnitama Rapla Vallavolikogu, kes kinnitab ühe assigneeringurea - Rapla Ühisgümnaasium. Ja nii nagu kolleeg Toivo Maimets just enne ütles, et kui palju läheb personalikuludeks, kui palju majanduskuludeks, kui palju investeeringuteks, selle üle peetakse dialoogi, siin on vaja head konsultatsioonimehhanismi hoolekogu, direktori ja kohaliku omavalitsuse vahel. Ma julgen küll arvata, et see mehhanism hakkab toimima. Lõppkokkuvõttena peab loomulikult olema otsustusõigus koolipidajal. Kui koolipidajaks saab tulevikus kooliühing, siis teeb lõppotsuse tema. Kui tulevikus on koolipidajaks kohalik omavalitsus, nii nagu see praegu on, teeb lõppotsuse kohalik omavalitsus. Loomulikult ei jää selle pärast ükski linna- või vallaeelarve vastu võtmata. Lõppvastutus on ikkagi koolipidaja käes.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Kuna täna on küsijaid palju, siis lõpetan küsimuse käsitlemise. Järgnevalt küsib kolleeg Toivo Tootsen haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsalt uue pearahasüsteemi kohta. Palun!
T. Tootsen
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Iga projekt, iga ümberkorraldus, iga reform peab põhinema uuringutel ja analüüsil. Küsimus ongi, millistel haridusökonoomilistel ja muudel uuringutel põhineb uus üldhariduskoolide rahastamise skeem.
T. Maimets
Aitäh selle küsimuse eest! Üldhariduskoolide rahastamise skeem väljapakutud kujul, nii nagu meil on plaanis alustada seda enam kui aasta pärast ehk 1. jaanuarist 2006, põhineb kogu sellel informatsioonil ja nendel uuringutel, mis on Rahandusministeeriumil ning Haridus- ja Teadusministeeriumil olemas ja kättesaadavad. Siia kuuluvad väga mitmesugused analüüsid nii ministeeriumisisestelt kogudelt kui ka väga paljud konsultatsioonid ministeeriumiväliste organisatsioonidega. Nagu te teate, on meil olnud 12 või 13 töögruppi, kuhu on kaasatud tõepoolest väga paljusid haridusvaldkonna osapooli. Kogu see teave on püütudki koondada sellesse rahastamismudelisse. Samuti põhineb see rahastamismudel kindlasti ka koalitsioonileppel, mis ütleb, et pearahadesse rehkendatakse sisse investeeringukulud.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Toivo Tootsenilt, palun!
T. Tootsen
Ja siit tulebki mu teine, täpsustav küsimus. Nimelt võib hariduskulud laias laastus jagada kaheks, ühed on õppekava rakendamise kulud ja teised on haridusvõrgu arendamise kulud. Kui õppekava rakendamise kulud võib tõesti, jah, pearahasüsteemiga lahendada, siis ma väidan, et koolivõrgu arendamise kavasid ei ole sellega võimalik lahendada. Need ei ole seotud. See, millises olukorras üks või teine kool on, ei ole eriti palju seotud sellega, kui palju lapsi seal on. Minu meelest on selline sidumine vägivaldne. Ütelge, palun, miks teie arvates on see süsteem siiski õige, põhjendatud ja vajalik.
T. Maimets
Aitäh! Ma olen teiega täiesti nõus, et ainult pearahaga ei ole võimalik lahendada väga paljusid probleeme, eelkõige neid probleeme, mis tekivad haridusvõrguga, mis tekivad väikeste, kuid regionaalselt tähtsate koolide ellujäämisega. Just selle tõttu ei ole meie kava piirdunud pearahaga, vaid seal on veel kaks komponenti, on baasraha ja lisaks on võimalik alla baasraha saamise määra kokku leppida regionaalselt olulised koolid, nimetame neid Ruhnu näiteks. Ma tahaksin siinkohal rõhutada, et pearaha ei ole midagi uut, juba aastaid on riigilt tulevat raha jagatud nn pearahasüsteemi alusel. Sellele ei lisandu tegelikult mitte mingit süsteemset komponenti regionaalsete vajaduste arvestamiseks, kui me ei arvesta saarvaldade ja Setumaa rahasid. See rahastamisskeem, kuhu on pandud sisse baasraha komponent, arvestab esimest korda tõepoolest seda, et alles ei peaks jääma mitte ainult suured linnakoolid, vaid on terve hulk väiksemaid maakoole, mis peavad alles jääma, ning baasraha tasandab nende väikeste allesjäävate koolide jaoks selle vahe, mis tekib selle vahel, mida nad pearaha järgi saaksid ja mis neil jääb puudu, et omadega hakkama saada. Selle tõttu arvan, et seesama koolivõrgu arendamise probleem on finantsilises mõttes esimest korda süsteemselt ka selles plaanis kaetud.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Viimane täpsustav küsimus on kolleeg Mailis Repsilt. Palun!
M. Reps
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Üks põhimõtteline uus pearahareform, mida teie olete läbi viinud, seondub tegelikult just õpetaja palgaga, sest pearaha sees on alati olnud õpetajate palk. Kuna te juba teist aastat leiate, et õpetaja palgaküsimus ei ole enam riigi vastutuse küsimus ja vastutus on nüüd lükatud omavalitsusele, siis millega teie kui haridusminister, kes te tegelikult vastutate, kaudselt igal juhul, lapse eest, kes täna ei ole veel kooli läinud, tagate, et viie või kuue aasta pärast, kui näiteks minu laps kooli läheb, on ka mõni noor õpetaja veel kooli tulemas? Millised on motiivid, mis peaksid õpetajat kooli viima?
T. Maimets
Aitäh! Ma vastan täpselt samas võtmes nagu kolleeg rahandusminister. Tõepoolest, riigi vastutus ei ole mitte ühe konkreetse õpetaja palganumber selles koolis ja sellel ametiastmel, kindlasti mitte. Konkreetne palganumber peab meie arvates, nagu Taavi Veskimägi ütles, kujunema tööandja ja töövõtja läbirääkimiste protsessis, nii nagu see on täiesti tavaline. Siin lükkab riik küll vastutuse enda pealt ära, sest riigi hooleks jääb, kui palju kohalikul omavalitsusel üldse on vahendeid selleks, et nad saaksid õpetajatele palka maksta. Need vahendid, nagu te väga hästi teate, suurenesid sel aastal 12%, eelmisel aastal, eelmise valitsuse esitatud eelnõus oli see kasv vaid 8%. Suurenemine järgmisel aastal on 12% pluss investeeringute komponent ehk veel teine 12%.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Kaarel Pürg haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsalt 21. sajandi hariduse kohta. Palun!
K. Pürg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Palun minu uudishimu mitte käsitleda pahatahtlikuna. Lihtsalt öeldes teeb mind viimasel ajal murelikuks hariduse pidev reformimine ja uute programmide ning uuenduste rakendamine. Haridustöötajad ei jõua veel ühte programmi omaks võtta, kui tuleb juba uus ning veel rohkem pingeid tekitav. Jääb mulje, et meie koolides antava haridusega on ikka midagi hirmsasti korrast ära. Küsin, mis on programmi "21. sajandi haridus" eesmärk ja milles seisneb sellega kaasnev sisuline uuendus.
T. Maimets
Aitäh, lugupeetud küsija! Tõepoolest, neid reformikesi või reformi moodi asju on pidevalt tehtud ja eks kõige suurem probleem ongi olnud, nagu te ütlete, et ühegi süsteemse reformiga ei ole hakkama saadud. Kas ei ole valitsustele piisavalt elupäevi antud või on mingid muud põhjused. Selle hariduskorralduse muudatuste paketi, mida me nimetame "21. sajandi hariduseks", kõige olulisem mõte on haridusotsustused detsentraliseerida. Ehk jõuda tänasest situatsioonist, mis oma olemuselt on tsentraalne plaani- ja käsumajanduslik hariduskorraldus, sinnamaale, kuhu ühiskond oma teistes sfäärides on juba ammu jõudnud: otsused tuleb teha võimalikult selle koha lähedal, kus nad ka täide viiakse. Seetõttu on koolide ja koolipidajate pädevuse ja otsustusõiguse suurendamine kõige olulisem koht selles programmis. Muidugi, riik ei saa vastutust kvaliteedi eest kuidagipidi enda pealt ära lükata ning seetõttu on päris selge komponent kvaliteedikontroll, mis peab jääma riigi kätte ja milleks me oleme kavandanud panna üles täiesti teistsuguse järelevalvesüsteemi. Ma väidan - ja nii väidavad paljud eksperdid -, et sellise süsteemiga on riigil võimalik teha kvaliteedi järelevalvet ka situatsioonis, kus hariduse finants- ja sisuotsused on suuresti detsentraliseeritud.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Mailis Repsilt.
M. Reps
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Küsiksin täpsemalt selle paberi enda kohta. Nimelt on meil olnud - infotunnis te küll kahjuks väga tihti ei käi, nii et me peame korraga palju küsima - diskussioon teemal, et meile tuleb varsti selline dokument nagu "21. sajandi kool". See dokument kadus ära, seda ei tulnud, räägiti 21. sajandi programmist, mille nimi oli vist "21. sajandi haridus". Nüüdseks ei ole ka see dokument Riigikogusse jõudnud ja kultuurikomisjonis te väitsite, et sellist põhjapanevat selgitavat dokumenti ei olegi vaja, et see on teile töödokumendiks. Seetõttu ma küsin: mis see programm siis on: kas see on mingisugune mustanddokument või me saame sellest lähtuda, et see on koalitsiooni hariduse alustala? Millal võiks Riigikogu seda arutada?
T. Maimets
Aitäh selle küsimuse eest! Tahan siiski mainida, et ma olen ikka alati kohale tulnud, kui vähegi kutsutud on. Ma ei ole kunagi keeldunud Riigikogu ette tulemast. Kui rääkida konkreetsest paberist, siis nagu te teate ja kõik teavad, on konkreetseid pabereid mitmesuguste haridusstrateegiate sildi all käinud siit Riigikogu saalist päris palju läbi ja nende kõigi lõpp on olnud suhteliselt nukker. "Õpi-Eesti" oli see, mis jõudis kõige kaugemale, kuni üks tänastest opositsioonierakondadest sellele lõppfaasis ikkagi pidurid peale pani. Ma arvan, et ei ole mõtet enam jätkata seda kümne aasta pikkust ponnistust mitmesuguste kontseptuaalsete paberite üle vaidlemisega, vaid Riigikogu tegeleb ikkagi konkreetsete seaduseelnõudega. Need seaduseelnõud, nagu ma ütlesin, valitsus eelmisel nädalal kinnitas ning need jõuavad koos neis sisalduvate mõtete ja plaanidega kohe-kohe siia teie laudade peale.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Kaarel Pürgilt, palun!
K. Pürg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Võib jääda mulje, et vastuvõetavad uuendused on vajalikud kiireks eelarvevahendite eraldamiseks, kusjuures siin on raske rääkida läbipaistvusest. On ju nii, et eelarvet menetledes me veel ei tea, milleks ja kellele konkreetselt raha on suunatud. Kellele on kasulik programm "21. sajandi haridus" ja kui pikaks perioodiks on see planeeritud?
T. Maimets
Aitäh! "21. sajandi hariduse" programm on eelkõige tähtis õpilasele, nii tänasele õpilasele kui ka homsele õpilasele, aga samuti on ta väga kasulik õpetajatele, kes saavad rohkem õigusi, otsustusvabadust, ja vabadus tähendab isiklikku initsiatiivi. See on tähtis ka koolipidajatele, koolidirektoritele, kes saavad esimest korda kindluse tulevastes finantseeringutes, sest pearaha valem on üks ja kehtib kõigile, välja arvatud mõningad erandid, mis on Ruhnu saare näite moodi. Ülejäänutel on selge, läbipaistev finantseerimisskeem nii õpetajate palgarahades kui ka investeeringukomponentides.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Teine täpsustav küsimus kolleeg Kaarel Pürgilt, palun!
K. Pürg
Aitäh! Lugupeetud minister! Siin saalis kõlavad teie arutlused täiesti veenvalt, aga kui kohtuda kohaliku omavalitsuse inimestega, siis nemad on teadmatuses ja ülimalt nördinud, et nendega ei soovita arvestada. Miks ei soovita saavutada konsensust Linnade Liidu ja Omavalitsusliitude Ühendusega ning miks neid nimetatakse isegi teatud mõttes piduriks?
T. Maimets
Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, haridusvaldkonnas, nagu ma ühes eelmises vastuses rõhutasin, on väga palju osapooli ja nendel on paratamatult ka mõneti erinevad huvid. Väita, et me omavalitsusliitudega rääkinud ei ole, ei ole korrektne. On peetud väga palju kohtumisi eri tasanditel. Viimane, nagu ma ütlesin, oli 5. oktoobril, kus lepiti kokku ka hoolekogude pädevus ehk õiguste ja kohustuste jaotumine omavalitsuse, hoolekogu ja koolidirektori vahel. Seal olid kohal nii Linnade Liidu juhid kui ka maaomavalitsuste juhid. Ma ei nõustu selle väitega, et nendega ei ole räägitud. Küll on tõsi see, et kui eri osapoolte vahel otsitakse kompromissi, siis lihtsalt ei ole võimalik arvestada ühegi osapoole kõiki ettepanekuid 100%-liselt.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Viimane täpsustav küsimus on kolleeg Eiki Nestorilt.
E. Nestor
Suur tänu! Ma kuulan ministri vastuseid ja kohe on meeletu soov küsida. Kulla minister, detsentraliseerimise vastu ei oleks ju midagi, kui kõik Eesti piirkonnad oleksid ühtlaselt jõukad. Meil on jõukaid piirkondi, aga valdavalt on vaesed piirkonnad ja nemad ei saa selle detsentraliseeritud hariduse ajamisega hakkama. Ja kui sellises piirkonnas sureb kool, siis sureb see piirkond. Nii lihtne see ongi. Mu küsimus kõlab nii: kas härra minister oleks nõus võtma vaevaks ja paluma regionaalminister Õunapuult üht kursust teemal "21. sajandi poliitika ja Eesti riik", mis kuluks marjaks ära kõigile neile, kes on seda haridusreformi jutumärkides ja topeltjutumärkides välja mõelnud?
T. Maimets
Aitäh! Ma jagan lugupeetud härra Nestori kahtlustusi, et meil võib tõesti olla omavalitsusi, kes ei saa mitmete kohapealse elu küsimustega hästi hakkama. Samas väidan, et need hariduskorralduse muudatused ei tee kindlasti nende olukorda halvemaks, mitte vähimalgi määral, vastupidi, võib-olla sunnib tagant tegema üldisemaid kokkuleppeid. Mis puudutab koostööd regionaalministriga, siis tõepoolest, regionaalministril on ettevalmistamisel regionaalse arengu strateegia dokument ning me oleme kokku leppinud, et regionaalse arengu strateegia ja hariduse arengu strateegia on asjad, mis peavad käima käsikäes ja sünkroonselt.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Mart Laar rahandusminister Taavi Veskimäelt riigieelarve kohta. Palun!
M. Laar
Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud minister! Eesti tänavusse riigieelarvesse on kirjutatud välisabina 5,1 miljardit krooni, millest üheksa kuuga on kasutust leidnud vaid 2 miljardit krooni. Kes on sellise pehmelt öeldes katastroofilise olukorra eest vastutav, kas mõni teie ametnik, kas teie ise või valitsus tervikuna?
T. Veskimägi
Aitäh, hea küsija! Välisabi teemat on nii siin Riigikogu kõnetoolis kui ka 2005. aasta riigieelarve menetlemisel komisjonis korduvalt arutatud. Ma arvan, et 2005. aastal on tänaseks kuupäevaks kasutatud 32% välisabist, ja meie prognoos on, et 2004. aasta lõpuks me suudame kohustusi võtta 5,1 miljardist ca 70% ulatuses, kassaliselt välja maksta 50% ulatuses. Nagu me teame, on välisabi puhul n + 2 valem ehk see raha ei lähe kindlasti Eesti jaoks kaotsi. Minu kui rahandusministri eesmärk ei ole olnud kunagi seda raha lihtsalt ära kulutada, see käib minu üldiste põhimõtete vastu. Eesmärk on olnud kasutada seda raha tõesti tõhusalt, mõjusalt, säästlikult, et me minimeeriksime selle riski, et me ühel hetkel kas siis väärkasutuste või mittesihipärase kasutuse tõttu oleme sunnitud maksma selle raha osaliselt riigieelarvest Euroopa Komisjonile tagasi. Ma arvan, et protseduurid, mis hõlmavad akrediteerimist, mitmesuguseid rakendusüksusi, rakendusasutusi, koolitusi ja ka õigusaktide vastuvõtmist, võimaldavad 2005. aastal kindlasti kasutada nii 2005. aasta eelarve kui ka 2004. aasta eelarvest 2005. aastasse üle kantud raha juba palju efektiivsemalt. Ehk minu sõnum on see, et raha kasutamine iga hinna eest ei saa olla eesmärk omaette.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Mart Laarilt, palun!
M. Laar
Aitäh! Lugupeetud minister! Seda oli äärmiselt meeldiv kuulda, et te ei pea vajalikuks kasutada raha iga hinna eest. Kuid kas te siis ei suutnud eelarvet koostades prognoosida, kui palju me suudame reaalselt kasutada? Miks te olete kirjutanud eelarvesse summad, toetused ja ka kaasfinantseerimise summadele, mille kohta te teate juba ette, et neid ei suudeta ära kasutada?
T. Veskimägi
Aitäh, hea küsija! Mis puudutab 2004. aastat ja välisabi planeerimist, siis 2004. aasta eelarves me tõesti planeerisime selle kassapõhiselt. Meie eesmärk oli kindlasti survestada rakendusasutusi, rakendusüksusi võimalikult kiiresti end heasse vormi viima, et saaks avada võimalikult paljusid meetmeid. Me oleme 2005. aastaks teinud päris olulisi muudatusi. Kui te vaatate 2005. aasta eelarvet, siis oleme eelarves muutnud välisabi planeerimise loogikat. Me oleme 2005. aasta eelarvesse toonud ka kaks jutuparagrahvi, mis tähendab seda, et sisuliselt on rakendusüksustel, rakendusasutustel võimalik, esiteks, prioriteetide vahel vahendeid ümber jaotada ja, teiseks, võtta kogu programmeerimisperioodi jooksul kohustusi konkreetse meetme all ettenähtud vahendite ulatuses. See peaks ühelt poolt võimaldama vahendeid paremini absorbeerida, saada hankeid ja projekte paremini käima, teiselt poolt aga vahendeid ka realistlikumalt planeerida. Ma arvan, et see ongi õppimise protsess. Meie jaoks oli 2004. aasta esimene aasta, kus me välisvahendid nii mastaapselt struktuurivahenditena kasutusse võtsime. Loomulikult, kõiki arenguid ei olnud võimalik sellisel kujul ette näha. Ma ei näe praegu siin mingit suurt probleemi, mis meie ees seisaks.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Toomas Alatalu kaitseminister Margus Hansonilt Eesti kõrgemate ohvitseride kohta. Palun!
T. Alatalu
Aitäh! Lugupeetud minister! Suve hakul vahetus Leedu kaitseväe juhataja ja sellega ühenduses andis Leedu ajutine president kindrali aukraadi nii lahkuvale juhatajale kui ka uuele juhatajale. Tähendab, Leedus on kaks kindralit. Samas me kõik teame, et Leedu on meist tunduvalt suurem, nende kaitsevägi on palju suurem, aga Eestis on kindralite arv minu arvates väga suur. Mis puutub kindralieelikutesse, siis võidupüha paraadil oli enamik malevajuhte samuti vähemalt kolonelid. Siit ka minu küsimus: kui palju on Eestis kindraleid ja kolonele ning kas see arv ikka vastab ettenähtud rahvusvahelistele standarditele või me oleme üle pingutanud?
M. Hanson
Aitäh väga huvitava küsimuse eest! Kõrgemate ohvitseride ametikohti on kaitseväes kümme, millest seitse on täidetud, kõik küll mitte kindralitega. Meil on kaitseväes, kui arvestada ka kaitseata_eed Ameerika Ühendriikides, neli kindralit pluss Piirivalveameti peadirektor, kes on samuti kindrali auastmes. Nii et kokku on Eestis viis kindralit või admirali, st kõrgemat ohvitseri. Me oleme selles suhtes ministeeriumi andmetel täiesti võrreldavad nii Läti kui Leeduga. Leedus on kolm kõrgemat ohvitseri ja Lätis viis. Kui rääkida kolonelidest, siis neid ametikohti on 38, millest on täidetud 30, aga koloneli auaste on ainult kaheksal ohvitseril, mis tähendab, et siin parandab olukorda aeg. Iseküsimus on, kas need arvud - kümme kõrgema ohvitseri ametikohta ja koloneli auastmele vastavaid ametikohti 38 - on optimaalsed. Tõepoolest, kui me muudame oma rahu- ja sõjaaja struktuure, siis me tõenäoliselt oleme sunnitud need arvud üle vaatama. Kuid see, millest me peaksime lähtuma, on kindlasti n-ö püramiidjas struktuur, et meil pea ei oleks kehaga võrreldes liiga suur.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Viimane täpsustav küsimus Toomas Alatalult.
T. Alatalu
Ma küsin palga suuruse kohta. Kas meie kõrgemate ohvitseride palk - võib-olla me ei kõrvuta neid NATO standarditega - on umbes sama suur kui nende kolleegidel Lätis ja Leedus?
M. Hanson
Aitäh! Ma ei oska võrrelda seda kolleegide palkadega, aga ma tean, et kaitseväe juhataja palk määratakse seadusega. Kõrgemate ohvitseride palk on kuni 25 000 krooni, sealhulgas auastme-, ametikohatasud, staažitasud, ka diferentsid ja riigisaladuse tasu. Sellele lisandub veel toiduraha ja korterikompensatsioon. Kolonelide palgad jäävad alla 20 000.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan väga, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib Helir-Valdor Seeder haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsalt hariduse arengu kohta 21. sajandil. Palun!
H.-V. Seeder
Austatud minister! Aasta tagasi veensite nii teie kui ka rahandusminister siin Riigikogu ees meid toetama suurejoonelist "21. sajandi kooli" riiklikku programmi. Rääkisite, kui hea, kui läbimõeldud see on. Programm pidi kestma kaheksa aastat ja maksma, kui ma õigesti mäletan, kuue miljardi krooni ringis. Öelge, palun, mis tingisid nii äkilise ja kardinaalse muudatuse Eesti hariduse rahastamises, et nüüd olete sellest täielikult loobunud ja pöördunud teise äärmusesse, olete täielikult loobumas riiklikust haridusinvesteeringute poliitikast.
T. Maimets
Aitäh selle küsimuse eest! Ma vastan heameelega, kuigi teema, mida te nimetasite, oli hariduse areng 21. sajandil ja ma ei tea, mis 90 aasta pärast juhtuma hakkab. Aga mis lähiaastatel juhtuma hakkab, seda ma oskan küll öelda. Tõepoolest, meie esimene plaan oli minna puhtalt ainult riiklike investeeringute tõusu teed. Kui te mäletate, kui me valitsusse tulime, siis me suurendasime veel eelmise aasta lisaeelarvest riiklikke investeeringuid koolimajadesse kaks korda. Meie esialgne usk oli, et me suudame riiklike investeeringute suurendamisega saada koolimajad korda, mis on meie eesmärk, oli siis ja on ka praegu. Pärast seda tehti maakondade tasandil hinnangud, kui suur on koguvajadus, ja suurusjärk 6,5 miljardit tuli välja tunduvalt hiljem, siis, kui lisaeelarve oli juba kinnitatud. Kui me saime teada suurusjärgu 6 või 6,5 miljardit ja me olime võimelised panema haridusinvesteeringuteks 300 miljonit ning seegi oli juba kaks korda suurendatud summa, siis ütles väga lihtne tehe, et kui me jagame 6 miljardit 300 miljoniga, läheb meil 20 aastat, et kõik meie koolid korda saada. Esiteks ei ole meil 20 aastat aega, sest me kõik oleme selleks ajaks suhteliselt vanad, teiseks aga vajavad 20 aastaga suuri investeeringuid juba uued, remonditud koolimajad ehk teiste sõnadega, me ei saaks selles tempos mitte kunagi kõiki oma koolimaju korda. Kui me olime sellest aru saanud, siis oli ainuke lahendus teha koolimajad korda tuleviku tulude arvel. Täpselt nii, nagu me praegu endale maju ehitame - me ei korja palgapäevast palgapäevani raha, et siis, kui raha ükskord koos on, hakata maja ehitama, vaid teeme risti vastupidi, ehitame kohe maja valmis, kolime oma perega sisse elama ja maksame järgmised aastad laenu tagasi, teeme seda asja tulevaste tulude arvel. See oligi see väga lihtne ...
Aseesimees P. Kreitzberg
Aeg!
T. Maimets
... ja väga arusaadav põhjus.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Helir-Valdor Seederilt, palun!
H.-V. Seeder
Aitäh! Nüüd on valitsus valinud tegelikult teise äärmuse. Kui te enne ütlesite, et küllaltki paindumatu riikliku programmi rakendamine ei võimalda kaasata piisavalt rahalisi vahendeid ega arvestada Eesti hariduse ja koolide tegelikke vajadusi, siis nüüd olete läinud äriühingu kaudu rahastamise teed, kus kõik kohalikud omavalitsused peavad ise selle tulevase äriühinguga läbi rääkima ja lepingud sõlmima. Siit minu küsimus. Üks teie koalitsioonipartnereid on väitnud, et riigi äriühingu kaudu ei ole võimalik kaitsta riigi huve. Selleks on tulnud välja tulla eraldi Riigikogu otsuse eelnõuga, et riigi äriühingu tegevust kuidagi riigi huvides suunata. Kas teie olete oma koalitsioonipartneriga ühte meelt või ei ole? Või erineb see äriühing, mida nüüd kavandatakse, oluliselt teistest riigi äriühingutest, mis seni on tegutsenud, ja milles see erinevus seisneb?
Aseesimees P. Kreitzberg
Härra minister, palun lühikest vastust! Aeg lõpeb.
T. Maimets
Aitäh! Palju aega ei antud, aga ma vaidlen teie küsimuse aluskonstruktsioonile vastu. Mitte keegi ei kohusta ühtegi kooliomanikku või koolipidajat Riigi Kinnisvaraga tegemist tegema, kui ta seda ei taha. Teiste sõnadega, otsus, kellega ta tegemist teeb, jääb täpselt tema enda teha.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Tänan kõiki valitsusliikmeid küsimustele vastamast! Infotund on lõppenud.