Austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame täiskogu istungit. Lugupeetud kolleegid, enne kui me asume eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde, on meil meeldiv võimalus ära kuulata uue Riigikogu liikme ametivanne. Vastavalt Riigikogu juhatuse otsusele Siim Kallase volituste lõppemise kohta asub Riigikogu liikmeks Keit Pentus. Keit Pentus, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu X koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Head kolleegid! Olen juhatuse nimel valmis vastu võtma teie ettepanekuid arupärimiste ja eelnõude kohta. Kolleegidel palun registreeruda! Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus algatab täna kaks uut seaduseelnõu. Esimene nendest on välissuhtlemise seaduse eelnõu, ettekandja on välisminister Kristiina Ojuland. Teine valitsuse algatatav eelnõu on kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni teise lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse ning kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on justiitsminister Ken-Marti Vaher.

Suur tänu! Tunne Kelam, palun!

Lugupeetud esimees! Austatud rahvaesindajad! Mul on au ja meeldiv võimalus üle anda kolme Riigikogu fraktsiooni - Isamaaliidu, Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni - nimel Riigikogu otsuse "Vabadussõja ülemaalise ausamba rajamine Tallinna Vabaduse väljakule" eelnõu. Juhindudes vajadusest tähistada Eesti Vabariigi pealinna keskväljakul Eesti Vabariigi võitu Vabadussõjas ning iseseisvuse saavutamiseks ja kaitseks toodud ohvreid ning arvestades vabadusvõitlejate, võõrvõimu ohvrite ühenduste seisukohti näeb otsuse eelnõu ette: kinnitada veel kord seadusandja vankumatut toetust Vabadussõja üleriikliku mälestusmonumendi püstitamise seadusele aastast 1936 ning Riigikogu avaldusele "Vabaduse ausamba rajamise toetamine" aastast 1997; teha Vabariigi Valitsusele ettepanek astuda seadusandlikke ja muid samme, mis tagaksid Vabadussõja ausamba rajamise Tallinna Vabaduse väljakule; teha Vabariigi Valitsusele ettepanek kavandada aasta 2005 riigieelarves vahendid Vabadussõja ausamba rajamise alustamiseks.

Kolleegid, kas võiksite olla vaiksemalt? Aitäh!

Eelnõu algatajad leiavad, et Eesti Vabariigil on Vabadussõjas võidelnute ees lunastamata võlg, mille kustutamist ei saa enam edasi lükata. Veel on elus viimased Vabadussõja veteranid. Tegemist on kõlbelise imperatiiviga. Oleme seisukohal, et üks võimalik viis - nii nagu okupatsioonieelses Eesti Vabariigis - on reguleerida Vabaduse ausamba püstitamise küsimused eriseadusega, mis lahendaks kinnistu planeerimise, samba projekteerimise ja finantseerimise küsimused. Tänan!

Suur tänu, Tunne Kelam! Peep Aru, palun, milles probleem?

Aitäh, härra esimees! Mul on protseduuriline küsimus. Eile teatavasti toimus Riigikogus päris omapärane intsident, meie hea kolleegi pulditabloole oli kleebitud Isamaaliidu kleebis, selle mahavõtmisega läks hulga aega ja Riigikogu töö oli takistatud. Esitati ka küsimus, kas meie turvasüsteemid võimaldavad kindlaks teha, kes selle kleebise sinna pani. Kuidas on läinud turvasüsteemide abil kindlakstegemine?

Aitäh, Peep Aru! Edukalt on läinud. Head kolleegid! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu Vabariigi Valitsuselt ja ühe otsuse eelnõu kolme fraktsiooni poolt. Vastavalt kodukorraseadusele nimetab Riigikogu juhatus nendele eelnõudele juhtivkomisjonid.

Õiguskomisjoni esimees palub teatada, et täna, 6. mail algab õiguskomisjoni istung 15 minutit pärast Riigikogu täiskogu töö lõppemist. Põhiseaduskomisjoni esimees palub teatada, et komisjoni istung algab kell 13. Kultuurikomisjoni esimees palub teatada, et komisjoni istung algab 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu. Austatud kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget.

Meie tänases päevakorras on üks täpsustus: eelnõu 269 teisel lugemisel teeb ettekande Andres Jalak.

Austatud kolleegid! Lubage alustada ja võtta arutusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu kolmanda lugemisega. Minu küsimus on: kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Ekraan on tühi, seda soovi ei näi olevat. Läbirääkimisi ei avata. Me alustame eelnõu lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu 337. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Meie tänase päevakorra teine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, siingi on tegemist eelnõu kolmanda lugemisega. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Me alustame eelnõu lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 308. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse "Peeter Jerofejevi Riigikohtu liikme ametisse nimetamine" eelnõu. Nimetatud päevakorrapunkti arutelu reguleerib kodukorraseaduse § 117. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Koit Prantsu!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas oma istungil Riigikogu otsuse "Peeter Jerofejevi Riigikohtu liikme ametisse nimetamine" eelnõu 22. aprillil k.a. Tunti huvi, kas on mõttekas põhiseadusliku kohtu loomine ja Peeter Jerofejev arvas, et asjal oleks mõtet küll, kuid seda on küllalt kulukas üleval pidada. Veel tunti huvi, milline on Peeter Jerofejevi kogemus eelnevast kohtunikuajast. Selgus, et ta on suurte kogemustega kohtunik ja töötanud ülikoolis õppejõuna, osalenud mitmete seaduseelnõude väljatöötamisel. See oligi saanud määravaks kolleegiumis tema kandidatuuri otsustamisel. Tunti huvi, et kaks esimest kohtuastet on Justiitsministeeriumi hallata, Riigikohus on omaette asutus ja tegelikult leitigi, et nii peakski olema, et enamik asju lõpeb ringkonnakohtus. Räägiti ka sellest, et Uno Lõhmuse lahkumise järel tekib olukord, kus Riigikohtul ei ole esimeest, et kuidas see lahendatud on. Selgus, et seni täidab esimehe kohustusi staažilt vanim Riigikohtu kolleegiumi esimees. Põhiseaduskomisjon oma istungil otsustas määrata otsuse eelnõu 317 ettekandjaks Koit Prantsu ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta otsuse eelnõu 317 arutelu Riigikogu täiskogu k.a 6. mai istungi päevakorda (poolt 8, vastu 0, erapooletuid 0), teha Riigikogu täiskogule ettepanek otsuse eelnõu Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, Koit Prants! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Kodukorraseaduse § 117 lubab Riigikogu liikmel esitada vaid ühe suulise küsimuse. Neid küsimusi ei näi olevat. Austatud Riigikogu! On võimalik avada läbirääkimised. Läbirääkimistel saavad osaleda vaid fraktsioonide volitatud esindajad. Kas fraktsioonidel on soovi avaldada oma arvamust? Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Me asume otsuse eelnõu lõpphääletusele, mis kooskõlas kodukorraseaduse §-ga 117 on salajane. Palume ette valmistada salajane hääletamine. Kas võime alustada otsuse eelnõu lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse "Peeter Jerofejevi Riigikohtu liikme ametisse nimetamine" eelnõu 317. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Otsuse vastuvõtmise poolt on 62 Riigikogu liiget, 1 on vastu, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud ja Peeter Jerofejev on nimetatud Riigikohtu liikmeks.

Lugupeetud kolleegid! Me jätkame neljanda päevakorrapunktiga, milleks on Riigikogu liikmete Jaak Alliku, Kaarel Pürgi, Indrek Raudse, Katrin Saksa, Helir-Valdor Seederi ja Andres Taimla algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Andres Jalaku!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 269 3. mail. Tähtajaks oli laekunud kolm parandusettepanekut, ühe neist olid esitanud Riigikogu liikmed Peep Aru ja Jaak Allik, kaks olid rahanduskomisjonilt. Nüüd parandusettepanekute sisust. Esimene ettepanek, mille esitasid Peep Aru ja Jaak Allik, käsitleb juba esimesel lugemisel olnud ettepanekut, et regionaalprogrammide investeeringute komisjon saaks oma kulude katteks samuti 0,5%. Eraldiste summa on ca 100 000 krooni. See ettepanek võeti vastu 8 poolthäälega, vastu oli 2, erapooletuid 0. Teine ettepanek käsitles Kunstimuuseumi uue hoone rahastamise korraldamist. Siinkohal tahaksin kõigile vanadele ja uutele olijatele meenutada mõningaid fakte. Esiteks seda, et 5. novembril aastal 1996 võttis Riigikogu vastu otsuse "Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muusemi ehitamise kohta". Eesti Muusikaakadeemia, nagu te teate, on valmis, Eesti Kunstimuuseumi ehitus käib praegu. Teiseks, Eesti Kunstimuuseumi projekti kogumaksumus on 786 miljonit krooni ja hoone ehitust finantseeritakse hasartmängumaksu arvel ja Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutusele kuuluvate hoonete müügi tuludest. Kultuuriministeerium teatavasti eraldas osa varasid nimetatud sihtasutusele ja nendest varadest oli planeeritud saada 140 miljonit krooni. Kolmandaks, ehitustööd praegu käivad täie hooga ja plaanitud lõpp on mai 2005. Neljandaks, aastal 2003 kasutati Kunstimuuseumi ehitusel ära 140 miljonit krooni ehk teiste sõnadega 300-350 miljonit krooni on praegu defitsiit ehk puudujääk. Selge on see, et hasartmängumaksust laekuvatest summadest ei jätku, selleks et tagada tellijapoolne kohustus ehitajale ehk finantseerida pidevalt vastavalt lepingule sellise tempoga, et Kunstimuuseum saaks valmis 2005. aasta mais. Johtuvalt sellest tuleb sihtasutusel võtta laenu ja see parandusettepanek seda ka käsitleb. Laenuvõtmiseks on teatavasti kaks või veel rohkemgi võimalust. Meie arutasime komisjonis kahte võimalust. Üks võimalus on see, et võtta laenu kommertspankadelt, teine võimalus on see, et selle laenu annab riik, st valitsus. Möödunud aasta detsembris vastuvõetud uus eelarveseadus teatavasti lubab Vabariigi Valitsusel võtta laenu. Selleks nähakse ette eelarves laenujääkide piirsumma, milleks minu mäletamist mööda on 2004. aastal 3,9 miljardit. Selleks, et tagada õigeaegne Kunstimuuseumi valmimine, ongi parandusettepaneku sisu selline, et Vabariigi Valitsus annaks laenu sihtasutusele ja selle tagatiseks oleks hasartmängumaksust laekuv summa. Tuletaksin meelde ka neid protsente. Teatavasti kantakse 46% riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast Eesti Kultuurkapitalile ja sellest omakorda Kultuurkapitali nõukogu otsuse alusel 63% kultuuriehitustele. See parandusettepaneku järgi sellest summast 75% laekuks Kunstimuuseumi ehituseks. See tagaks Kunstimuuseumi valmimise õigeks ajaks. Laenuleping tuleb ilmselt kümneks aastaks ehk pikaajaline. Kindlasti on see soodsam kui kommertspankadest võetav laen, sellepärast et jäävad ära tehingutasud, samuti nõutakse riigi garantiid ja kommertspankades teatavasti on intress Euribori-põhine ehk see on muutuv. Rahandusministeeriumi hinnangul võiks siin võit olla ca 20 miljonit. Selle ettepaneku poolt oli 6, vastu 5, erapooletuid 0, seega komisjon aktsepteeris seda ettepanekut. Kolmas muudatusettepanek oli eelnõu jõustumise kohta. Siin oli ettepanek, et see eelnõu jõustuks 1. juunist 2004 (poolt 7, vastu 0, erapooletuid 0). Neljas ettepanek oli teha ettepanek suurele saalile teine lugemine lõpetada (poolt 6, vastu 3, erapooletuid 0). Aitäh!

Andres Jalak, suur tänu! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Andres Herkel, palun esimesena!

Aitäh! Austatud ettekandja! Muudatusettepanek nr 2 on täiesti uus ja laiendav aspekt, mille puhul oleks kindlasti huvitav ja asjakohane kuulata Vabariigi Valitsuse esindajat. Aga ma küsin lihtsalt: kas Kunstimuuseumi finantseerimine niisuguse laenu kaudu on valitsuskoalitsiooni arvates ainuke vajalik pretsedent või avatakse sellega üks niisugune suurem Pandora laegas?

Aitäh küsimuse eest! Tuletaksin meelde 1996. aasta Riigikogu otsust, kus see finantseerimine kindlaks määrati. Seal on öeldud: "Eelnimetatud otsuse punkti 2 kohaselt määratakse ehituse finantseerimine kindlaks igal aastal riigieelarves, pidades silmas konkreetse eelarveaasta rahalisi võimalusi." Selle aasta eelarve seletuskirjas on see kirjas, et vajaduse korral võetakse Kunstimuuseumi ehituse rahastamise tagamiseks laenu.

Tänan! Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Selle 1996. aasta otsusega reastati kolm tähtsat, kõigile arusaadavat ja vajalikku kultuuriobjekti. Kas nüüd seoses sellega, et Vabariigi Valitsus ei näe teisi võimalusi, lükkuvad edasi Eesti Rahva Muuseumi ja Estonia ehitus?

Aitäh! Kui me oleme kunagi prioriteedid omale seadnud, siis ma arvan, et step by step tuleb ka neid lahendada. Praegu me ehitame Kunstimuuseumi. Kas teised objektid sellepärast edasi nihkuvad, on täna kindlasti raske öelda, see oleneb väga mitmetest asjaoludest. Võib ju juhtuda ka nii, mis ei ole sugugi väga harukordne, et laenu on võimalik maksta tagasi ennaktempos. See annab võimalusi juba uutele objektidele uute finantseerimisskeemide väljamõtlemiseks.

Tänan! Kolleeg Jaak Allik, palun!

Lugupeetud härra ettekandja! Seletuskirjas puudub planeeritava laenulepingu kogumaht ja ka see, kui suur prognoositavalt on see 75% 63%-st, ehk kui palju raha läheb hasartmängumaksust edaspidistel aastatel - te ütlesite, et kümme aastat - selle laenu katmiseks. Siin puuduvad igasugused arvud. Äkki te siiski tooksite need.

Jah, niipalju kui minu käsutuses ja minu mälus on, ma kindlasti toon. Puudu jääv maht on 320 miljonit. Kui palju laekub selle parandusettepaneku põhjal ehk 75% eraldamisega? Võiks ju teha kiire arvutuse, kui ma ei eksi, siis minu arust aastamaht hasartmängudes on 190 miljonit või sinna kanti suurusjärk. Sellest omakorda 46% teeks umbes 90 miljonit, sellest omakorda 63% oleks umbes 55-60 miljonit. Kui me sellest 75% eraldame sihtasutusele, siis ma arvan, et see suurusjärk on 40-45 miljonit.

Tänan! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Oma vastuses kolleeg Andres Herkelile te tsiteerisite väga täpselt 1996. aasta seadust, aga tõlgendasite seda hiljem täiesti valesti. 1996. aasta seaduses on tõesti öeldud, et rahastatakse eelarvest, nii te ka ütlesite. Täna tegelikult ju ei rahastata eelarvest, vaid laen antakse eelarvest ja raha võetakse tagasi hasartmängumaksust laekuvast rahast. Nii et eelarvelist finantseerimist ei toimu. See on oluline muudatus ja vastuolu ka 1996. aasta seadusega. See on minu kommentaar. Kuid minu küsimus teile on selline. Palun öelge, kas rahanduskomisjonis küsiti algatajate seisukohta ja kas see muudatusettepanek on läbi arutatud ka algatajatega?

Aitäh! Ma siiski jään enda juurde, ma ei kommenteerinud seda 1996. aasta eelnõu valesti, sest siin on väga selge viide: pidades silmas konkreetse eelarveaasta rahalisi võimalusi. Ka 2004. aasta eelarves on olemas viide, et seda võidakse finantseerida laenu arvel. Nüüd teine küsimus oli rahanduskomisjoniga seotud. Teatavasti küsija ise istus rahanduskomisjonis ja rahanduskomisjoni otsus oli ju selline, et kuna meie kodukorraseadus ei nõu parandusettepanekute tegemisel kooskõlastamist algatajatega, siis me ei näinud siin midagi hullu.

Tänan! Kolleeg Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et Kunstimuuseumi ehitus käib täna täie hooga. Ja mida kiiremini see hoone valmis saab, seda rutemini saame alustada teiste oluliste kultuuriobjektide ehitust. Küsimus ongi parandusettepaneku nr 2 kohta. Ütlesite, et selle poolt oli 6 ja vastu 5. Kas te võiksite avada, mis olid vastuolijate põhiargumendid?

Aitäh küsimuse eest! Vastuolijate põhiargumendid ei olnud seotud finantsskeemide sisuga, vaid olid pigem seotud sellega, miks ei ole valitsus tulnud ise välja iseseisva eelnõuga, vaid tahetakse seda parandusettepanekuga eelnõusse sisse viia. Komisjoni seisukoht oli, et ega siin muud vastust ole: eks tempod on need, mis seda sunnivad. Kuna teatavasti on ehitaja ja tellija vahelise lepingu järgi olukord praegu selline, et juba oleks seda raha hetkel vaja. Vastasel juhul - leping on kahepoolne - võib ehitaja teatud sanktsioone rakendada.

Tänan! Kolleeg Katrin Saks, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Ma ei saa muidugi ütlemata jätta, et pisut piinlik on kuulata, me räägime laenulepingust ja kui on küsimus, kui suur see summa ikka on, siis peast umbkaudu arvutame ja arvame, et võiks olla umbes nii suur. See ei ole päris korrektne viis neid asju arutada, summad peaksid kindlasti korrektselt olemas olema. Aga nüüd minu küsimus. Te ütlesite, et praegu on 320 miljonit puudu. Kunstimuuseumi valmimine oli planeeritud järgmisesse aastasse. Milles siis asi? Kas see hasartmängu osa on olnud väiksem? Ei ole niipalju mängitud, ei ole niipalju raha laekunud? On riigi osa jäänud väiksemaks või on objekt hoopistükkis läinud kallimaks? Miks me ei saa olemasoleva skeemiga seda järgmiseks aastaks valmis?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, ei ole see asi nii segane midagi. Teatavasti oleneb laenulepingu summa ju sellest, mis hetkel see sõlmitakse. Täna on see summa üks, homme on teine. Ehitustempo on kõva ja kuus tehakse ikkagi miljonite - kui mitte kümnete miljonite - eest seal tööd ja see 320 ongi kontrollnumber. Teiseks, mis ei ole läinud nii nagu kavandatud, on see, et esialgselt oli minu teada varadest planeeritud saada 140 miljonit, hetkel on saadud natukene alla 100 miljoni ehk varade realiseerimine ei ole läinud plaanikohaselt. See on esimene puudujääk. Ja teine on kindlasti see, et hasartmängumaksust ei laeku sellist summat, mis oleks vajalik lepinguliste rahavoogude tagamiseks.

Jaak Allik, teine küsimus, palun!

Kas rahanduskomisjon seda ettepanekut tehes arutas ja andis endale aru, et tegelikult on see ettepanek Riigikogu 1996. aasta otsuse sisuliseks muutmiseks ja Eesti Rahva Muuseumi ehituse edasilükkamiseks määramatuks ajaks?

Aitäh! Ei, rahanduskomisjon seda ei arutanud. Mina isiklikult ütlen, et ei ole see muutus millegi edasilükkamiseks, eks prioriteete lahendatakse ikka niimoodi, et võetakse step by step ja kui üks on valmis, tuleb järgmine. Ega selles 1996. aasta Riigikogu otsuses ei olnud määratud konkreetsetele objektidele konkreetset tähtaega.

Tänan! Kolleeg Kaarel Pürg, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati küsimust sellest aspektist, et on siiski riigi ülesanne selliseid objekte ehitada, ja kui rahalised vahendid on napid, siis järgmisel aastal on eeldatavasti seoses koalitsioonileppes ettenähtud maksukoormuse vähendamisega neid vahendeid võib-olla veel vähem. Kas on üldse võimalik riigipoolseid eraldisi saada, kuidas komisjon suhtus sellesse, et objekti ehitamine saaks siiski rahastatud ja mingil ajal lõpetatud?

Aitäh! Komisjon täpselt nii suhtuski, et selle ehitusobjekti lepingu tähtaeg on järgmise aasta mai. Selle finantseerimise tagamiseks ei ole hetkel muid võimalusi, sest teatavasti oleme 2004. aasta eelarve eelmisel aastal siin vastu võtnud. Selle finantseerimise tagamiseks praegu teised võimalused lihtsalt puuduvad.

Tänan! Helir-Valdor Seeder, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma tahaksin täpsustada teie ühte vastust Jaak Alliku küsimusele, et kas ei olnud rahanduskomisjonis arutusel see, et lükkuvad edasi Muusikaakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ja võib-olla teiste oluliste kultuuriehitiste ehitused. Kas ei olnud nii, et vähemalt rahanduskomisjoni liikmed Seeder ja Nestor selle küsimuse seal tõstatasid?

Tänan küsimuse eest! Ju on rahanduskomisjoni liikmel Helir-Valdor Seederil parem mälu, ma ei tahaks diskuteerida, sul võib õigus olla.

Tänan! Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui riik oleks leidnud võimalusi näiteks laenu teel või riigieelarvest finantseerida Kunstimuuseumi ehitust 320 miljoniga, siis ei oleks ju vaja reserveerida hasartmängumaksust raha Kunstimuuseumi ehituseks ka pärast seda, kui ta juba valmis on. Kui me selle raha täna selle otsusega reserveerime, siis Eesti Rahva Muuseumi ja Estonia teatrit niipea ei ehitata. Millest siis ettekandja väited, et me ei lükka nende objektide ehitust edasi? Lükkame ju küll.

Aitäh küsimuse eest! Kui ma nüüd õigesti aru sain ja ka teades, et ma matemaatikat oskan, siis ütlen siit puldist täna kolmandat korda, et antud hetkel hasartmängust laekuvad rahavood ei kata seda lepingu täitmist ja sellepärast ongi vaja laen ajatada pikemale perioodile.

Tänan! Katrin Saks, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma usun, et ei kata. Aga algusest peale ei olnud ju planeeritud, et kõik kulud kaetakse hasartmängumaksust. Mida tähendab teie väide, et teised võimalused puuduvad?

Aitäh! Kuna küsimused on suures osas selles suunas, et kas me ei suudaks riigieelarvest rahastada, siis minu väide sellel põhineski, et praegu me ju ei saa riigieelarvest mingisuguseid vahendeid sinna eraldada, kuna selle aasta eelarve on vastu võetud ja uut me alles hakkame menetlema. Need muud vahendid - sedasama tähendabki, et antud hetkel ei ole leitud teisi vahendeid. Kui ma tsiteeriks veel seda 1996. aasta otsust, ma usun, et vanemad olijad teavad seda isegi peast, sest see diskussioon oli väga tuline siin saalis, siis tõepoolest on öeldud niimoodi, et Vabariigi Valitsusel lasub eelnimetatud otsuse kohaselt kohustus otsida nimetatud ehituse rahastamiseks riigieelarveväliseid võimalusi ning taotleda rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikide abi. Ju siis ei ole neid tänaseks saadud.

Tänan! Kaarel Pürg, teine küsimus, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas arutelude käigus ei tõusetunud sellist küsimust: kas Rahandusministeeriumil on kavas eraldada vahendeid järgmise aasta eelarves selle küsimuse lahendamiseks?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et kui laenuleping saab sõlmitud, siis selle objekti jaoks ei ole enam vaja neid rahalisi vahendeid. Siis me võtame sellest pingereast järgmise kunstiobjekti ja rahastame eelarvest.

Andres Jalak, tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Kas kolleegid soovivad avaldada oma arvamust? Esimesena palun Eiki Nestor, kõne puldist!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Minu meelest on tegemist näitega, kui me teeme seda, mida just ei tohi teha. Kui te nüüd tähelepanelikult kuulasite austatud ettekandja juttu ja küsimusi, siis ehk teile on üllatus, et me arutame teiega praegu eelnõu, millega hasartmängumaksust eraldatakse raha ametnikele palga maksmiseks, et nad jaksaksid neid projekte läbi vaadata ning jõuaksid projektide kohta lepinguid sõlmida ja järele valvata. Selle mõtte esimene ja rumal pool on see, et ühe idee külge kleebitakse hoopis teine, mis minu meelest ei ole korralikult läbi mõeldud. Ma ei saa siiamaani aru, miks ei võinud sellist ettepanekut teha Vabariigi Valitsus, siis oleks Riigikogu liikmed saanud küsida kultuuriministrilt tema nägemust selle kohta ja tema sõna selle kohta, millal algab Eesti Rahva Muuseumi ehitus, millal Estonia teatri ehitus. Täna on meil selgunud puhtjuriidiliselt, et kogu asja initsiaator on rahanduskomisjon, kes ta ju ometigi ei ole. Ma saan aru ka Kunstimuuseumi fänniklubi toetusest sellele, sellepärast et nende mure saab nagu lahendatud ja see objekt saab valmis. Aga kui me selle hasartmänguraha reserveerime ette tagasimakseteks riigile, kes on muuseas laenuandja, kellel see raha on ju täna olemas - miks ta siis kohe ei ehita? -, siis on ju täiesti selge, et teiste kultuuriobjektide ehitused lükkuvad lihtsalt selle võrra edasi. Ja öelda siin, et nende ehituseks leitakse mingeid muid võimalusi, on natuke liiga palju öeldud ehk teisisõnu, kui keegi seda julgeks siit öelda, siis see peaks olema kas rahandusminister või vähemalt kultuuriminister, aga mitte rahanduskomisjoni liige. Nii et ka see toodud lahendus on üks lahendus ja seda me peaksime arutama hoopis teises kontekstis, mitte selle eelnõu kontekstis. Nii et ainuüksi seetõttu minu meelest ei saa sellisel kujul seda eelnõu toetada.

Tänan, Eiki Nestor! Järgmisena palun Helir-Valdor Seeder, kõne puldist!

Aitäh! Austatud kolleegid! Kõnelen siin eelnõu ühe algatajana ja kinnitan, et eelnõu algatajate eesmärgiks oli korrastada hasartmängumaksu nõukogu tegevuse rahastamist. Igati loogiline oli - ja algatajad on sellega ka nõus -, et Jaak Allik ja Peep Aru on teinud eelnõu kohta muudatusettepaneku, mis analoogselt korrastab ära ka investeeringute komisjoni rahastamise. Kuid kuidagi ei saa nõustuda sellega, et algatajaid informeerimata ja algatajatega läbi rääkimata esitati eelnõu kohta muudatusettepanek, mis tegelikult põhimõtteliselt kogu eelnõu sisu ja olemuse ära muudab. Igati oleks olnud mõistlik ja põhjendatud, kui valitsus oleks tulnud välja omapoolse eraldi eelnõuga, mis lahendaks ära Kunstimuuseumi finantseerimise küsimused ja võimaluse korral loomulikult ka teiste kultuuriehitiste finantseerimise küsimused. Kahjuks seda niisugusel kujul tehtud ei ole. Praegu on muudatusettepanekuga püütud eelnõusse peita küllaltki kahtlane rahastamisskeem, kus tegelikult riigieelarves nii sellel aastal kui järgmisel aastal need rahalised vahendid leitakse, kuid need ei lähe otsekuluna finantseerimiseks, vaid antakse laenuna, mis hiljem tuleks hasartmängumaksust laekuvast rahast riigieelarvesse tagasi maksta. Ma küsin: miks seda ei võiks kohe eelarvest Kunstimuuseumi finantseerimiseks eraldada, nii nagu 1996. aasta vastav Riigikogu otsus seda ette nägi, et finantseeritakse lisaks hasartmängumaksu laekumistele riigieelarvest - nii ongi öeldud - vastavalt võimalustele. See on täiesti kooskõlas seadusega, seda tehtud ei ole ja kui me nüüd hakkame seda raha tagasi võtma hasartmängumaksu laekumiste arvel, siis tehakse seda teiste kultuuriehitiste arvel. Seda Isamaaliidu saadikurühm ei toeta. Me loodame, et ka parlamendi enamus sellele teele ei lähe. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Tõnis Palts, kõne puldist, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Möödunud aastal vist peaaegu samal ajal pidasin ma läbirääkimisi Merko suuromanikuga, et Kunstimuuseumi ehitus peatada. Küsisin ta käest otse, mis see maksab? 10 miljonit oli liiga palju konserveerimiseks. Minu arvates oleks tulnud see möödunud aastal peatada. Kahjuks jäin ma valitsuses suhtelisse üksindusse selle küsimusega. Nüüd on olukord teistsugune. See demagoogia ja halamine, et ühtede ja teiste arvel, on tõesti halamise musternäidis. Nüüd tuleb see jõuliselt ära lõpetada ja siis vaadata, kust saab järgmistele objektidele vahendeid. Sellist meetodit, et alustame kümne objektiga ja vaatame, mis nendega juhtub, nimetaksin mina pärnakate haigla läbi mõnitamise meetodiks. Ma palun kindlasti seda eelnõu toetada. Aitäh!

Tänan, Tõnis Palts! Palun Jaanus Männik, kõne puldist!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! See nööp, mille külge me nüüd pintsakut õmbleme, on üks kujukas näide, kui viltu me läksime selle eelarve baasseaduse tegemisega. See on järjekordne näide. Mäletatavasti tuli selle eelnõuga välja kolmikliidu valitsus Laari ajal, siis me lükkasime selle tagasi suurte punnimistega. Siis tuli sellega välja Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus, me lükkasime ta suurte punnimistega ühe korra tagasi. Siis vaidlustas president ja lõpuks lükkas eelmine koalitsioon ta siiski läbi ja see koalitsioon on teinud siia täiendusi. Nüüd on see pintsak nööbi küljes, kusjuures, kui te seda loete, see saal saab juhuslikult teada - see saal siin, seadusandja, saab juhuslikult teada -, et täitevvõimul on kavatsus teha 320-miljoniline investeering ilma siin seda arutamata, ilma seda seaduses fikseerimata, nimetades seda finantseerimistehinguks. Võttes selle raha - kust kohast, mis te arvate? Jooksvast kassatagavarast, mis, tõsi, antud hetkel on suhteliselt rikkalik. Tänu sellele, et riigil lähevad asjad hästi, on olemas kassatagavara, mille limiit on 1,5 miljonit krooni. Peale selle on olemas see raha, mis on eelmise aasta ülelaekumisraha ja mis kantakse stabiliseerimisreservi pärast eelmise aasta riigieelarve kinnitamist. Minu küsimus on: miks me nii teeme? Meil ei ole vähimatki vajadust nii teha. Meie mõistlik käitumine on see, et me kirjutamegi selle, mis ta on - investeering -, riigieelarve seadusse, teeme selle investeeringu ära ja loomulikult lõpetame Kunstimuuseumi ehituse, nii nagu me oleme otsustanud. Aga mis praegu on argumendiks? Argumendiks on see, et riigieelarve just kui ei oleks siis tasakaalus. Ja nüüd me teeme mingisugust keemiat, võtame jooksvast kassast, mis juhuslikult on praegu hästi suur, ja teeme selle suure investeeringu. Kui me tuletame meelde, siis kõik kultuuriinvesteeringud kokku on väiksemad kui see, ka koolide investeeringud on väiksemad kui see. Nii et minu küsimus on alati olnud õiguskantslerile, Riigikontrollile ja kõigile teistele - miks me nii teeme? Miks me anname ametnikele, täitevvõimule nii ohtlikud võimalused? Nimetame seda millekski muuks, kui ta sisuliselt on, ja viime rahva rahaga toimetamise seadusandja käeulatusest välja. Miks pagana pärast me peame nii tegema? Miks me ei tee nii, nagu õige on? Nii nagu põhiseadus ütleb, et riigi kõik tulud ja kulud peab sätestama seadus. Võtame selle ikkagi mõtlemiseks ja selle nööbi külge seda pintsakut nüüd küll mõistlik pookida ei ole. Aitäh!

Tänan, Jaanus Männik! Ekraan on tühi, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Lugupeetud kolleegid, meil on läbi vaadata ka kolm muudatusettepanekut. Esimene nendest on Peep Arult ja Jaak Allikult, mida juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada.

Tänan! Rahvaliidu fraktsiooni poolt? Head kolleegid, minut on täis. Austatud Riigikogu, panen hääletusele teise muudatusettepaneku.Hääletustulemused Poolt on 45 Riigikogu liiget, 12 on vastu, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Probleeme ei ole. Sellega on seaduseelnõu 269 teine lugemine lõpetatud.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Riigikogu liikmete Tiit Mae, Vello Tafenau, Jüri Saare, Jaanus Rahumägi ja Märt Raski algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Mart Opmanni!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Viie Riigikogu liikme initsiatiiv seaduseelnõu 271 näol on jõudnud meie ette teisele lugemisele. Vabariigi Valitsus andis eelnõule oma põhimõttelise toetuse koos mõne täiendus- ja parandusettepanekuga, mis ei tinginud vajadust tuua eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Esimese lugemise järel, mis toimus 8. aprillil, laekus ettenähtud tähtajaks üks muudatusettepanek kolleeg Tõnis Paltsilt. Et sisuliselt samasuguse ettepaneku vabamas vormis saatis majanduskomisjonile merekoolituskeskus HV Mereturism ja samades küsimustes on saabunud avalik pöördumine presidendi, peaministri ja Riigikogu liikmete poole, siis käsitleksin tulenevalt komisjoni aruteludest 22. aprillil ja 3. mail nimetatud aspekte. Tahan siin küll paranduse öelda, et pöördumises on eelnõu autoriks nimetatud kolleeg Värner Lootsmanni, kes seda ei ole, ja on liiga tehtud kolleeg Vello Tafenaule, kes on jäetud nimetamata. Kolleeg Tõnis Paltsi komplektne muudatusettepanek on sisuliselt pöördettepanek, võrreldes eelnõuga, ja muudab meresõiduohutuse seaduse veelgi karmimaks, kui see on kehtivas redaktsioonis. Unustamata ei saa jätta ka asjaolu, et alates 1. maist on laevade registreerimine vaba ja kehtiv meresõiduohutuse seadus kehtib Eesti laevaregistris registreeritud laevade kohta ning tekib olukord, kus Eesti laevaomanikud saavad senisest veelgi lihtsamalt registreerida oma laevu Euroopa Liidu liikmesriikide ehk, lihtsamalt öeldes, välisriigi lipu alla. Registreerides oma väikelaeva Soome lipu alla, ongi laevaomanik väljunud Eesti jurisdiktsiooni alt. Et meie põhjamaistel euroliidu naabritel väikelaevade juhtimise õpetus on traditsioon, mis käib isalt pojale, siis see valdkond on seaduse tasandil praktiliselt nendes maades reguleerimata. Eeldatakse, et meri ja vesi on nii tõsised kohad, kus nalja ei tehta, ja seepärast juhuslikult paadi, purjeka või väikelaevaga veele ei satuta. Need pöördettepaneku tegijad on ilmselgelt arvamusel, et väikelaevaga veele sattumine tuleb katta suurema väljaõppega kui seni ning eri laevadele ja vetele eri tunnistustega. Komisjoni arutelul selgus, et eelnõu algatajate sõnastus on sisuliselt tekst Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevalmistatavast meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõust, mis on peatselt Riigikogu ette tulemas. Komisjonis kerkis küsimus alaealise seadusliku esindaja mõistest, millele kolleeg Märt Rask andis selgituse, et tegemist on tsiviilseadustiku üldosas defineeritud mõistega ning teistest seadustest tulenevate sõnastustega. Küllalt pika ja põhjaliku arutelu järel jõudis majanduskomisjon otsusele, et ei ole otstarbekas karmistada nõudeid väikelaevajuhi teadmistele ja oskustele. Mõistes küll koolitajate muresid, ei pidanud komisjon põhjendatuks nõuete diferentseerimist lähtuvalt väikelaeva peamisest jõuseadmest (mootor või puri), väikelaeva kogupikkusest (kuni 12 meetrit, kuni 24 meetrit) ning sõidurajoonist (avameri, rannasõit, laevatatavad siseveed). Iga veesõiduki dokumentatsioon annab lisaks kitsendustele, mis on eelnõus kehtestatud, piisava hulga parameetreid. Eelnevast tulenevalt majanduskomisjon ei toetanud kolleeg Tõnis Paltsi ettepanekut ning tegi seda ühehäälselt. Nüüd Vabariigi Valitsuse arvamusest. Teatud vaidlus tekkis väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse küsimuses. Eesti Veeteede Amet uut võimalikku tunnistust ei toetanud ning pakuti välja tunnistuse vastavus Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside eeskirjaga, mis tähendaks sisuliselt väikelaeva omanikule professionaalset raadiosideoperaatori väljaõpet samal tasemel Silja, Vikingi või Tallinki laevaoperaatoritega. See viiks raadiosidevahendite mahakruvimiseni, mis on ilmselt ohtlik kaasnev tulemus. Et väikelaevas on raadio samasugune abivahend nagu mobiiltelefon autos ja aparatuuri kasutus baseerub litsentsidele, kasutusloale, mis on seotud muude seadustega (nt sideseadus, eetrisse tulek haakub sagedusala kasutusloaga) ja see kõik eeldab juba vastavaid lubasid ja oskusi, jäi eelnõusse alles olemasolev raamistik. Lisaks võib valitsus ka seni kehtivates seadustes antud volituste piires vajaduse korral kehtestada täiendavaid norme. Küll toetas komisjon väikelaevajuhi tunnistusele lubatud sõidupiirkonna märkimist (muudatusettepanek nr 3): meri ja siseveed ning siseveed. Majanduskomisjoni 22. aprilli istungil tegi komisjon ettepaneku saata eelnõu 271 Riigikogu täiskogule teisele lugemisele k.a 6. mail ning teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Otsus oli ühehäälne. Et esimese lugemise järel oli kokkulepe parandada loetavust §-ga 1, mis käsitleb seaduse reguleerimisala defineerimist, siis koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna spetsialistidega, lisaks veel paar väikest korrektuuri ja täpsustust, arutas komisjon eelnõu veel esmaspäeval, 3. mail oma korralisel istungil. Tegi seda üldiselt ülalnimetatud pöördumise ja kolleeg Tõnis Paltsi ettepaneku võtmes § 1 redaktsiooni täpsustamisega. Ka siin otsustas komisjon jääda oma varasemate otsuste juurde ja otsus sündis siingi ühehäälselt. Aitäh!

Suur tänu, Mart Opmann! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. On võimalik avada läbirääkimised, tegemist on teise lugemisega. Tõnis Palts, palun, kõne puldist! 5 + 3.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Minu eelmine sõnavõtt või kõne Kunstimuuseumi teemal oli väike soojendus. Selle seaduseelnõuga seoses märgiksin eelkõige natukene asjade tagapõhja. Selle muudatuse või selle seaduseelnõu üks eestvedajaid on üks mees, keda meie auväärne kolleeg härra Sester nimetaks kindlasti jõmmiks, üks mees, kellel on 15 miljoni kroonine paat. Esimest korda seda paati kasutades sõitis ta Tallinnast Pärnu mööda merd, kasutades sealjuures maakaarti ehk maanteede kaarti. Loomulikult tegi ta sellesama reisiga endale poole miljoni eest kahju. Kihnu Jõnn, nagu me mäletame, kasutas merd sõites püksirihma, aga tal oli merekaart ja ta ei sõitnud mitte kunagi karile. Milles oli vahe? Kihnu Jõnnil oli väike mereharidus. Ühe väikese paranduse teeksin kolleeg Opmanni hinnangu suhtes minu parandustele, mis ma esitasin selle seaduseelnõu kohta. Kindlasti ei nõudnud minu parandused asja karmistamist, kindlasti nõudsid minu parandused süstematiseerimist. Praegune seadusandlik keskkond sellel alal on confusing, segadust tekitav ja täiesti arusaamatu. Seda seadust tuleb muuta, et arendada merekultuuri. Tegemist on kahe põhimõtte põrkumisega: kas me saame merekultuuri arendada läbi jõmluse - iga mees võib teha, mida tahab, iga mees võib ükskõik millega minna merele - või on selleks vastand. See vastand oleks mereharidus noorest peast igale mehele. Seaduseelnõu algatajad ütlevad, et selle vabadusega viiakse lapsed merele. Kallid kolleegid, mõelge oma peaga! Praegu on ettepanek - laps merele ja suhteliselt piiramatu alusega. Piisab vaid, et üks laps upub. Tegelikult on mõju otse vastupidine: kõik lapsevanemad, kaasa arvatud mina, hakkavad piirama laste mereleminekut, hoidma neid sabast - ärge minge merele, vaadake, mis juhtus. Aluse paneb õpetus. Eestis on tänu nõukogude võimule, veel kord kordan, tänu nõukogude võimule, hästi arenenud noorte väljaõppe süsteem. Seda ei tasuks prügikasti visata, seda tuleks parandada. Tuues näiteid teistest riikidest, kus on see asi vaba, neid asju ei saa võrrelda. Seal on olnud teistsugune kultuur, tõesti, vanematelt edasi antud asjad. Kui meil, vanematel, ei ole kultuuri, siis seda ei teki ka lastel. Argument, et teistes riikides enamasti ei ole nii, ei ole miski argument. Teistes riikides Euroopas ei olnud ka valuutakomitee süsteemi. Kas see on argument, et meil seda mitte teha? Seda seaduseelnõu on vaja kindlasti muuta. Selles haridussüsteemis on vaja luua süsteem. Veel kord ütlen, see on valik kahe põhimõtte vahel. Üks põhimõte on see, et merekultuuri arendab see, kui on võimalikult vaba päevapealt ja mingu, kes tahab. Teine põhimõte on see, et seda tehakse mõistlikult läbi sammsammulise haridustee. Ma arvan, et meil kõigil kuluks ära üks väike mõtlemisaeg sellel alal. Kutsun üles seaduseelnõu lugemist katkestama, see on ka Res Publica fraktsiooni ettepanek. Aga kindlasti tuleb selle asjaga edasi minna. Aitäh!

Suur tänu, Tõnis Palts! Ekraan on tühi, keegi oma soovi rohkem avaldada ei taha. Toomas Hendrik Ilves, sõnavõtt kohalt, palun!

Mulle väga meeldis Tõnis Paltsi väga sotsiaaldemokraatlik kõne, et riik peab hoolt kandma. Ma lihtsalt ei saa aru. Kui inimesel on 15-miljoniline paat ja ta sõidab sellega maanteekaardiga karidele, kas siis Res Publica ideoloogia järgi, et igaüks peab vastutama oma tegude eest, ei peaks ise oma tegude eest vastutama ja mitte lootma riigi peale, et ta aitaks 15-miljonilist paati sellest hädast välja?

Tõnis Palts, läbirääkimiste käigus on õigus vasturepliigile. Palun!

Tänan! Minu määratlemine sotsiaaldemokraatidega ühtedesse ridadesse ... Jumal tänatud, et sotsiaaldemokraadid. Kommunistid, kes ennast sotsiaaldemokraatideks nimetavad, mind veel kommunistide ridadesse ei ole määratlenud. Aga tulles konkreetse küsimuse juurde, jah, see oli õnnelik juhus, et oli ainult poolemiljoniline kahju ja mitte inimkahjusid. Riik - kui sotsiaaldemokraadid seda ei tea - peab inimeste eest hoolitsema.

Aitäh! Ekraan on tühi, kas võin nüüd teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Austatud kolleegid, meil tuleb läbi vaadata laekunud muudatusettepanekute tabel, kus on kuus muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka teine, kolmas ja neljas. Viies muudatusettepanek on Tõnis Paltsilt, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud, probleeme ei ole. Kuues ettepanek on juhtivkomisjonilt. Tänan! Juhatajale on laekunud Res Publica fraktsiooni ettepanek katkestada siinkohal seaduseelnõu 271 teine lugemine, mille järgnevalt hääletusele panen. Kas võime alustada hääletusprotseduuri? Austatud Riigikogu, panen hääletusele Res Publica fraktsiooni ettepaneku katkestada seaduseelnõu 271 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Res Publica fraktsiooni ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, 38 on vastu, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 271 teine lugemine on lõpetatud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Riigikogu liikmete Kadi Pärnitsa ja Eiki Nestori algatatud mereteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega. Ettekandeks palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tegemist on mereteenistuse seaduse muutmise seadusega ja, andes au eelmise eelnõu autoritele, tahaks öelda, et natukene tõsisema teemaga. Eelnõu on algatatud põhiliselt sellel põhjusel, et täiendada mereteenistuse seadust, mis on üks tööseadustest uue peatükiga riikliku järelevalve kohta. Nimelt üks Riigikohtu lahenditest, mis anti mõni aasta tagasi ühes töövaidluses, muuseas laevanduses tekkinud vaidluses, on viinud seadusandja seaduskuuleka tegevuse selleni, et kõikides Eesti tööseadustes on vastav peatükk olemas. Ma arvan, et siinkohal ei ole mõtet arutleda selle üle, kas peaks nii olema või mitte, aga vastav riikliku järelevalve korraldamist sätestav peatükk on kõigis Eesti tööseadustes. Kuna mereteenistuse seadus on üks tööseadustest meremeestele, siis on igati õige ja korrektne, kui me selle peatüki viime ka mereteenistuse seadusesse. Muud muudatusettepanekud mereteenistuse seaduse muutmiseks on seotud asjaoluga, et kohati on ILO konventsioonid või Eestis kehtivad muud seadused praegu kehtiva mereteenistuse seadusega vastuolus. Kõige olulisem vahest on § 3 muutmine. Nimelt räägib Riigikogu poolt juba ratifitseeritud ILO konventsioon meremeeste isikut tõendavatest dokumentidest sellest, et laevapereliikmeks on kõik laeval töötavad isikud. Meie kehtivas mereteenistuse seaduses praegu see nii ei ole. On ettepanek viia need dokumendid omavahel kooskõlla. Tõesti, siin on erandeid, sest mitte kõik inimesed, kes on laeval, ei ole laevapereliikmed. Seetõttu tuleb täiendada ka § 3 lõikega 4. Eelnõu arutelul majanduskomisjonis leidsid nii eelnõu autorid kui ka komisjon, et seda lõiget 4 saab sõnastada veel paremini, aga see tuleb siis, kui muudatusettepanekud laekuvad. Mereteenistuse seaduse § 8 oleks vaja viia vastavusse kehtiva palgaseadusega. Mereteenistuse seadus räägib praegu töötasust. § 5 suhtes arutelu jätkub, kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusega sätestatud kohustused tööandjale peaksid olema korrektselt sätestatud ka merendust käsitlevates tööseadustes. Me oleme siin vahepeal teinud muudatusi Riigikogu poolt ja eelnõu menetlemise ajal saab ka seda sätet täpsustada. Ka § 50 on vaja viia vastavusse kehtiva palgaseadusega lisatasude kohta - mida saavad inimesed maa peal töötades, peaksid nad saama ka vee peal töötades. Kehtiva seaduse § 59 on jäänud üks õnnetu säte, mis on selgelt ebaloogiline. Nimelt, töölt lahkumiseks peaks mereteenistuse puhul olema lisaks inimese soovile täidetud üks § 18 lõikes 1 nimetatud asjaoludest. Jääb ekslik mulje, et kui nendest asjaoludest ühtegi rikkumist tööandja poolt ei ole, siis inimene vabatahtlikult töölt ära minna ei tohikski, aga see on kindlasti ekslik seisukoht, vastuolus kas või meie põhiseadusega. Nii et ka selle paragrahvi üle oli komisjonis elav arutelu, ma arvan, et seda sõnastust saab täpsustada, et ei jääks valet arusaama, et keset laevasõitu võiks keegi töölt lahkuda. Eelnõu on tekitanud elavat huvi ja eelnõu algatajad vaatavad rõõmuga läbi Laevaomanike Liidu ettepanekud, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juba laekunud ettepanekud, samuti Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu tehtud ettepanekud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, Eiki Nestor! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Neid ei ole. Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Henn Pärna!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Aitäh kõigepealt ettekandjale, kes tegi minu eest ära väga sisulise töö, andes ülevaate sellest, mis komisjonis toimus. Töögrupis sai eelnõu koos juriidilise osakonnaga läbi vaadatud. Eelnõu kohta on saabunud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetav seisukoht. Komisjoni otsus oli saata eelnõu esimesele lugemisele täna, eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt § 99 lõikele 1 on 13. mai, kell 12. Poolt oli 6, vastu 1, erapooletuid 1. Aitäh!

Henn Pärn, suur tänu! Kas kolleegidel on juhtivkomisjoni esindajale küsimusi? Neid ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 298 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid juhatajale laekunud ei ole. Muudatusettepanekud palun esitada majanduskomisjonile 13. mai keskpäevaks.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Rein Lang.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ei riski teid kaua kinni pidada, kuna ma tean, et kolleegide hulgas põhjustab see kindlasti tohutuid soove kõnelda. Euroopa Parlamendi valimise seadust soovib Euroopa Liidu asjade komisjon täiendada ühe paragrahviga, millega määratletakse Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete palk. Algatajate arvates võiks see olla võrdne Riigikogu liikme ametipalgaga, mida makstakse riigieelarvest Riigikogu Kantselei kaudu. Muid hüvitisi Eesti riigieelarvest ei maksata, kuna kõik Euroopa Parlamendi saadiku tegevusega seotud kulud kannab Euroopa Parlament. Euroopa Liidu asjade komisjon on seisukohal, et kui Eestist valitakse Euroopa Parlamendi liikmeid, siis üldiselt oleks otstarbekas neile ka palka maksta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, Rein Lang! Kuna saalis ühtegi europarlamendi liiget ei ole, siis küsimusi ei ole. Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Ma väga tänan, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuivõrd eelkõneleja peatus nimetatud eelnõul suisa linnulennul, siis on mul meeldiv võimalus teie aega veidi pikemalt veeta ja rääkida sellest, kuidas toimus selle eelnõu arutamine põhiseaduskomisjonis. Tegime seda 20. aprillil ja esmalt kuulasime ära eelnõu algataja esindajana meie hea kolleegi, äsja just siin esinenud Rein Langi, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe. Ta andis meile ka ülevaate selle eelnõu vajalikkusest. Istungil sai sõna meie oma põhiseaduskomisjoni nõunik-kantseleijuhataja. Edasi vahetasid komisjoni liikmed omavahel eelnõu sisu kohta arvamusi. Ühiselt soostuti sellega, et tõepoolest toda eelnõu on meil ikka vaja küll, sest on tarvis seaduslikku alust, et kehtestada Euroopa Parlamendi liikmetele, kes Eestist valitud, palk. Seda põhjusel, et kuni käesoleva hetkeni on Euroopa Liidu poolt vastu võtmata Euroopa Parlamendi liikme statuut, mis oleks võinud ette näha europarlamendi liikmete tasustamise Euroopa Liidu eelarvest. Nagu eelkõneleja ütles, eelnõu kohaselt on Euroopa Parlamendi liikme palk võrdne Riigikogu liikme palgaga. Komisjon arutas mõnda probleemi veel, mis selle eelnõuga seoses võib üles kerkida. Nimelt seda, et kas on õige, kui Riigikogu liige, kes on saanud europarlamendi liikmeks, saab kehtiva seaduse alusel Riigikogu liikme mandaadi lõppedes hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kehtiva seaduse alusel see on nii. Veel tõusetus komisjonis küsimus parlamendipensionidest, õigemini sellest, kas on õige, et näiteks isik, kes saab parlamendipensioni, saab seda jätkuvalt ka siis, kui temast on saanud Euroopa Parlamendi liige, kas need hüved jäävad europarlamendi liikmele alles või mitte. Komisjonis kõlas ka mõte, et nagu paljude asjade otsustamisega sessinatses maailmas, on ka selle eelnõu sisuks oleva küsimuse otsustamisega mõnevõrra hiljapeale jäädud. Arvati, et kui neid küsimusi ei ole seni muudetud, mis käsitlevad just nimelt hüvituse osa ja parlamendipensionide osa, siis ei peaks neid ka selle eelnõuga muutma hakkama. Komisjonis selgus ka, et on puudu näiteks vastus küsimusele, kas Euroopa Liidu ametkonnas töötamine mõjutab Eesti avaliku teenistuse töötaja tööstaaži või mitte. Aga samas möönsime kõik, et see oleks juba täiesti omaette teemadering ja seda oleks tarvis võib-olla arutada juba teiste eelnõude kaudu. Tabavalt märkis komisjoni istungil meie hea kolleeg Stalnuhhin, et komisjonis on neli europarlamendi liikme kandidaati. Seega võib äkki tegemist olla komisjonis n-ö võimalike kandidaatide poolt endale tulevikuks võimaliku soodustuse otsustamisega. Küsis, kas on õige, kui kandidaadid ei võta arutelust osa. Komisjoni esimees nõustus sellega ja teatas, et ta ei võta selle küsimuse arutamisest osa. Meie komisjoni aseesimees esialgu teatas sedasama, kuid vaadates seadust, selgus, et komisjon on töövõimeline ainult siis, kui komisjoni istungit juhib kas esimees või aseesimees. Seetõttu ei saanud ta loobuda ja siis ei loobunud teisedki. Veel otsustas komisjon küsida, mida arvab meie austatud õiguskantsler, kas see on põhiseadusega kooskõlas, kui Riigikogu liikme ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse muutmist hakatakse arutama vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi. 30. aprillil saime õiguskantsleri vastuse. See vastus oli, ütleme, kaheosaline, et mitte öelda kahestunud. Esmalt asuti seisukohale, et parlamendiliikmele ei peaks makstama Euroopa Parlamendi liikmeks oleku ajal parlamendiliikme vanaduspensioni, sest tal on püsiv sissetulek palga näol. Samuti oli õiguskantsler arvamusel, et kui käsitleda Riigikogu liikmele volituste lõppemisel makstavat kolme või kuue kuu ametipalga suurust hüvitist kui võimalikku asendusissetulekut, ka siis ei peaks ta olema õigustatud saama Euroopa Parlamenti valituks osutudes seda raha. Pean aga kohe ütlema seda, et tegelikult meie seadus ei räägi hüvitiste puhul mingist asendussissetulekust, vaid märgitakse ära, et volituste lõppedes säilitatakse Riigikogu liikmele hüvitusena ametipalk nii mitmeks kuuks ja punkt. Samuti ei ole Riigikogu liikme pensioni saamine seatud sõltuvusse sellest, kas sellel endisel parlamendiliikmel on mingit vara või muid sissetulekuid äraelamiseks või mitte. Igal juhul märgib õiguskantsler oma kirja lõpus ära, et uute regulatsioonide kujundamisel, mis käsitleksid parlamendipensioni või hüvitise maksmist, tuleb arvestada põhiseadusest tuleneva, meile kõigile ammu teada oleva õiguspärase ootuse printsiibiga. Igal juhul täna, kui kalendrit vaadata, on juba 6. mai ja europarlamenti kandideerijate nimekirjad kinnitatud. Kokkuvõtteks. Komisjon otsustas (9 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud) teha Riigikogu täiskogule ettepaneku täna selle seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ja palub määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10. mai, kell 11 hommikul. Tänan kuulamast!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Palun, küsimused ettekandjale. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Hea kolleeg! Sa rääkisid siin õigustatud ootuse printsiibist saada palka ja pensioni üheaegselt. Palun kommenteeri sellist olukorda või sellist väidet, et tõenäoliselt tekib inimestel õigustatud ootus saada palka ja pensioni sellest hetkest, kui nad on saanud oma mandaadi, mitte sellest hetkest, kui nad on oma kandideerimisdokumendid esitanud.

Aitäh! Tõepoolest, ma võiksin kommenteerida sinu väidet kandideerijate nimekirja sattumisest ja sellest, kuidas kandideerijad hiljem saavad valituks või mitte, aga olen sunnitud möönma, et kuivõrd olen komisjoni ettekandja, siis komisjonis seda teemat rohkem ei puudutatud, kui et võeti teadmiseks seesama küsimus, mille sa esitasid. Ega vist rohkem seda teemat ei puudutatudki.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kolleeg Urmas Reinsalu, Res Publica fraktsiooni esindajana. 8 minutit. Palun!

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud rahvaesindus! Käsitledes selle eelnõuga seotud teemasid, on mul järgmised märkused, millele juhin rahvaesinduse tähelepanu. Esiteks, eespool kõneldud seisukohtadega väideldes tahaksin tsiteerida õiguskantsleri seisukohta küsimuses - ja kahtlemata on see parlamendi otsustada -, kas Euroopa Parlamenti valitud isikud hakkavad saama Euroopa Parlamendis töötades samaaegselt ka - juhul kui nendel isikutel teoreetiliselt selleks õigus on - nn parlamendi eripensioni. Õiguskantsler ütleb oma seisukohas: "Arvestades, et Euroopa Parlamenti valimisel hakkab parlamendiliige saama Euroopa Parlamendi liikme tasu ning vastavaid lisatasusid, siis on seaduse mõtte ja eesmärgiga minu hinnangul kooskõlas, et parlamendiliikmele ei maksta Euroopa Parlamendi liikmeks oleku ajal parlamendiliikme vanaduspensioni." See on selgelt ka Res Publica fraktsiooni seisukoht. Sellel on ka riigiõiguslik sügavam põhjendus. Kas me käsitleme tööd Euroopa Parlamendis kui Eesti esindamist Euroopas ning seoses sellega on meil võimalik ka vastavas seaduses käsitleda ametikohti Euroopa Parlamendis kõrvuti teiste kõrgete riigiametitega, kus töötamisel eripensioni ei maksta, või me käsitleme Euroopa Parlamenti täiesti lahus seosest Eesti riigiõigusliku korraga. Minu seisukohalt Euroopa Parlamendi saadikud esindavad Eesti riiki, Eestit. Nende valijad on Eestis ning sellega seoses on võimalik reguleerida see küsimus nõnda, nagu õiguskantsler rõhutas, et Euroopa Parlamendi liikmed ei saaks Euroopa Parlamendis töötamise ajal, kui neil selleks teoreetiliselt õigus on, nn eripensioni. Teine küsimus on, kas parlament peaks sätestama selle, et europarlamendi liikmeks valitud isik, juhul kui ta on Riigikogu liige, saab ka hüvitist oma töö lõpetamisel ja volituste lõppemisel Riigikogus kolme kuu parlamendiliikme ametipalga ulatuses. Ma tsiteerin jällegi õiguskantsleri seisukohta: "... võiks käsitleda, et parlamendiliikmelt, kes asub Euroopa Parlamendi liikmeks, hüvitiseõiguse äravõtmisel ei rikutaks parlamendiliikme õigusi, sest parlamendiliige on sissetulekuga koheselt kindlustatud.". Ja ka see on Res Publica fraktsiooni selge seisukoht, et seda küsimust on võimalik ning mõistlik lahendada nõnda, lähtudes tõepoolest ühe ametikoha automaatsest üleminekust teiseks ametikohaks, et õigluse huvides seda hüvitist ei makstaks. Kolmas probleem kerkib esile ja siin tahaksin ma õiguskantsleri seisukohaga selgelt debateerida - küsimus võimalikust õiguspärasest ootusest. Minu hinnangul praegu, kui rahvaesindus peab vajalikuks enne valimistulemuste selgitamist kehtestada regulatsioon Euroopa Parlamendi liikmete tasu osas ning ka vajalikud piirangud, mille suhtes teistes analoogilistes valdkondades pretsedendid on loodud, siis see kindlasti ei ole vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Selle üle võib arutleda, väidelda, aga seisukoht on ühene, et õiguspärast ootust siin ei ole rikutud. Õiguspärase ootuse põhimõttega läheks see õigusakt vastuollu juhul, kui valimistulemused on kindlaks tehtud ja isikutel on juba nimetatud ametikoha mandaat olemas. Vastasel juhul, kui me räägime õiguspärasest ootusest või selle puudumisest, muutuks üldse küsitavaks valimismenetluste käigus selle valdkonna probleemide reguleerimine. Aga nagu teada, parlament on praegu selle olukorra ees, et seda valdkonda tuleb reguleerida. Puutuvalt sellesse, kui suur peaks olema Euroopa Parlamendi liikme palk, siis meie seisukohalt see võrdsustamine rahvusparlamendi liikme palgaga, nagu ka Euroopa Liidu aktides on sätestatud, on otstarbekohane. Siin on püstitunud debatt, kas peaks Euroopa Parlamenti valitud isikutele maksma mingisuguseid nn Riigikogu liikmele sätestatud kuluhüvitisi. Seda seisukohta ei saa pidada mõistlikuks. See oleks vastuolus ka õiguse põhimõttega, lähtudes sellest, et Euroopa Parlamendis on need küsimused reguleeritud Euroopa Liidu eelarve raames. Kui seda valdkonda, mis puudutab üldse Euroopa Parlamendi kui institutsiooni toimimist ja ka parlamendiliikmete sissetulekute küsimust ning selle läbipaistvuse tagamise küsimust, laiemalt vaadata, võib öelda, et Euroopa avalikkus ning ka liikmesriikide avalikkus on selles valdkonnas põhjendatult rahulolematu. Need probleemid, mis on kerkinud esile Eesti parlamendi töös ja töökorra küsimustes, on üsna sarnasel moel leidnud käsitlemist avalikkuse kriitikana ka Euroopa Parlamendi puhul. Ja seetõttu on mul siin au teatada ja kutsuda üles ka kõiki teisi Riigikogus esindatud erakondi ühinema Euroopa Parlamendi reformipaketiga. Mul on heameel teatada rahvaesindusele, et kõik Euroopa Parlamenti kandideerivad 12 Res Publica kandidaati on ühinenud Euroopa Parlamendi reformipaketiga, mis näeb ette n-ö institutsionaalsed kokkuhoiule suunatud muudatused, muudatused suurema avalikkuse, otstarbekohasuse ja vähesema bürokraatia, aga ka nn erihüvitiste süsteemi kaotamise suunas. Sellega on praeguseks ühinenud juba 75 olemasoleva mandaadiga Euroopa Parlamendi liiget. Meil oleks üleskutse selles suunas, et selle reformipaketiga ühineksid ka kõik teised Riigikogus esindatud erakondade kandidaadid. Mis puudutab kokkuvõtvalt Res Publica positsiooni, siis positsioon on lihtne: eripensioni töö tegemise ajal maksta ei ole õiglane ega mõistlik, seda hüvitist seoses volituste lõppemisega maksta ei ole õiglane ega mõistlik. Kolmandaks, need küsimused esitame me muudatusettepanekutena vastava seaduseelnõu kohta. Me loodame, et rahvaesindus seda rahulikult ja naeratades toetab. Me saame selle seaduse koosmeelselt vastu võtta. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Head kolleegid! Pean ütlema seda, et mõnevõrra on vaieldav siiski eelkõneleja seisukoht, et Eestist valitud Euroopa Parlamendi liige on Eesti riigi esindaja Euroopa Parlamendis, nimelt ei esinda ta seal Eesti riiki, ta ei otsusta ega hääleta seal Eesti riigi nimel.

Suur tänu! Kolleeg Urmas Reinsalu, teie nime ju ei öeldud! Praegu repliiki ei ole. Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 347 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. mai s.a, kell 11. Eelnõu 347 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Isamaaliidu fraktsiooni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse ebaõiglaste võrgutasude välistamiseks eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks Isamaaliidu fraktsiooni liikme kolleeg Helir-Valdor Seederi!

Aitäh! Austatud kolleegid! See on üks vähestest eelnõudest, mille pealkiri avab juba tegelikult eelnõu sisu ja olemuse. Isamaaliidu saadikurühma esitatud eelnõuga me tahame muuta kehtivat elektrituruseadust ja muuta seda nii, et võrguühenduse kasutamise eest, elektrienergia edastamise eest tasu võtmine peab lähtuma reaalselt tarbitud elektrienergiast ega tohi lähtuda tarbija peakaitsme suurusest. Seega on muudatuse eesmärk välistada praegu Eesti Energia taotletud uues hinnakujunduses kehtestatavat ampritasu ja korteri fikseeritud tasu, mis sõltuksid tarbija peakaitsme suurusest ega sõltuks tegelikust tarbitavast elektrikogusest. Isamaaliidu saadikurühma arvates on selline püsitasu kehtestamine ebaõiglane ja põhjendamatu. Kõigepealt seetõttu, et kehtestatud püsitasu ei sõltu tegelikust tarbimisest ega isegi sellest, kas tegelikult üldse tarbitakse elektrienergiat või mitte. Selliseid näiteid, kus tarbija peaks hakkama põhjendamatult maksma kauba eest, mida talle ei ole müüdud, või teenuse eest, mida talle ei ole osutatud, võiks ju tuua küll, näiteks kuivatite omanikud, kes toodavad hooajaliselt ja kes tarbivad seetõttu ka elektrienergiat hooajaliselt. Neil on vaja väga lühiajaliselt suuri elektrivõimsusi, kuid ampritasu peaksid nad sel juhul maksma aastaringselt püsivalt peakaitsme suuruse järgi. Sama puudutab maal taludes elavaid inimesi, kes ei vaja suuri võimsusi oma igapäevategemisteks, võib-olla ainult valgus ja raadio kuulamine, aga samal ajal on neil näiteks elektrisaag, millega puid saagida paar korda aastas, ja seetõttu peavad neil loomulikult olema olemas vastavad võimsused selleks, et paaril korral aastas seda elektrit ka tegelikult tarbida. Nõustuda ei saa korteri fikseeritud tasu kehtestamisega, mis ei sõltu sellest, kui suur on korter või milline on tegelik elektritarbimine. Korteriomanikud võivad elektrit tarbida väga erinevalt - kas tegemist on ühetoalise korteri või neljatoalise korteriga, kas tegemist on elektriküttega korteriga või mitte. Säärase üle Eesti ühesuguse fikseeritud tasu kehtestamisega ei lähtuta tegelikest kulutustest ega lähtuta ka tegelikust elektrienergia tarbimisest. Samuti ei soodusta püsitasu kehtestamine, mis ei sõltu tegelikust tarbimisest, elektrienergia säästlikku kasutamist. Kui tarbijatel tuleb maksta mingi osa elektrienergia kasutamise õigusest niikuinii, sõltumata tegelikult kasutatud elektrienergiast, siis see ei soodusta säästlikku elektritarbimist. Lõppude lõpuks on kõik tänased tarbijad ühinenud Eesti Energia võrkudesse täiesti Eesti Energia enda poolt kehtestatud tingimustel, sellist püsitasu varem kehtestatud ei ole ja selline püsitasu kehtestamine nüüd tagantjärele, sõltuvalt peakaitsme suurusest, ei ole tegelikult millegagi põhjendatud ega ole ka aus käitumine tarbija suhtes, sest enamikul juhtudel on just Eesti Energia enda töötajad soovitanud seni tarbijatele võtta peakaitsme suurused igaks juhuks varuga, et neil ei oleks vaja hiljem täiendavalt ampreid juurde osta, et neil ei oleks vaja hiljem maksta ka liitumistasusid, sellepärast et seni on olnud võimalus tarbida elektrit ilma püsitasudeta. Nii et see on toimunud koostöös Eesti Energia esindajatega nende tingimustel ja paljudel juhtudel lausa nende endi soovitusel. Nii et selline püsitasu kehtestamine tagantjärele ei ole tegelikult aus käitumine tarbija suhtes. Seetõttu on Isamaaliit arvamusel, et õiglasem, arusaadavam tarbija jaoks on, kui tarbija tasub voolumõõtja näidiku alusel tegelikult tarbitud elektrikoguse järgi. Need inimesed, kes elektrit tarbivad, olgu nad siis kodutarbijad või tööstustarbijad, maksaksid rohkem püsitasu sel juhul, kui nad rohkem elektrit tarbivad, vähem nendest püsikuludest sel juhul, kui nad vähem tarbivad. See on õiglane, ausam ja läbipaistvam lähenemine. Kahjuks ei toetanud Vabariigi Valitsus Isamaaliidu algatust muuta elektrituruseadust nii, et välistada ampritasud ja korteri fikseeritud tasud. Majandusminister, kes majanduskomisjonis valitsuse seisukohta selgitas, tõi ühe põhjusena seda, et praegu tegelikult nendel väiketarbijatel või nendel tarbijatel, kes tarbivad elektrit hooajaliselt, makstakse teatud kulud kinni nende poolt, kes tarbivad elektrit rohkem, eelkõige tööstustarbijate poolt. Valitsuse eesmärk on see, et kõik tarbijad maksaksid kinni need tegelikud kulud, mis elektrienergia tarbimise puhul ühel või teisel tarbijal eri kohtades Eestimaal on. Isamaaliidu saadikurühm ei saa olla nõus sellise loogikaga ja tegelikult ka praegu kehtiv seadus sellist loogikat ei arvesta. Kui me lähtuksime majandusministri väljaöeldud põhimõttest, mida Vabariigi Valitsus püüaks ellu viia, siis see tähendaks ju seda, et Eestimaa eri paikades peaks elektrienergia olema kättesaadav erineva hinnaga. Elektrienergia transport maksab, sellele tehakse täiendavaid kulutusi ja selle loogika kohaselt näiteks elektrihind saartel, rannikul, Lõuna-Eestis, Kagu-Eestis, punktides, mis asuvad elektri tootmisest kaugemal, st Narvast kaugemal, peaks olema tunduvalt kallim, sellepärast et maksab elektri ülekandmine ja elektri ülekandmisel on tegemist ka kulutustega. Vähemalt kolmandiku võrra peaks olema elekter saartel, Lõuna-Eestis, Kagu-Eestis, Lääne-Eestis kallim, kui sealsamas Narvas elektrijaama kõrval. Seadus sätestab, et ühes võrgupiirkonnas peab olema elektrienergia kättesaadav tarbijatele ühesugustel tingimustel ja hinnaga, nii et ka seadus sellist lihtsat loogikat rakendada ei luba ja praegune valitsus ei ole selles punktis kehtivat seadust muutma läinud. See loogika, et tehnilistest põhjustest tulenevalt peaks olema elektrihind erinev, ei ole Isamaaliidu arvates põhjendatud ja mõistlik. Me oleme jätkuvalt sellel arvamusel, et elektrienergia hind üle Eesti peaks olema tarbijale põhimõtteliselt ühesugune ja kõik tarbijad peaksid maksma tegelikult tarbitud elektrienergia koguse eest. Me väga loodame, et parlamendi enamus meie seaduseelnõu toetab ja neid põhimõtteid toetab. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Helir-Valdor Seeder! Palun, võib-olla on küsimusi? Kolleeg Rein Aidma, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kuidagi kahtlane on see. Kui ülekandeliinid ja püsikulud arvata n-ö nulliks, siis tekib mul niisugune küsimus. Kuidas sina sellele vastaksid, kui näiteks on mingi kauplus rendipinnal ja tal äri ei lähe, tulemus on see, et ta lihtsalt nõuab - kõik kulud on küll olemas -, et rendileping sõlmitaks nullrendiga, see on nagu teatud analoog selle ettepanekuga. Kuidas sa seda kommenteeriksid?

Mina siin teie näite puhul analoogiat ei näe. Kõigepealt tahan öelda, et võrgu korrashoiu- või ülekandekulud ei peaks olema nullid. Ei mina isiklikult ega Isamaaliidu saadikurühm arva, et elektrit on võimalik tarbijatele kätte toimetada tasuta. Meie lihtsalt arvame, et ka elektri kättetoimetamise kulud ja ka võrkude korrashoiuks, remondiks, hoolduseks ja arendamiseks tehtavad kulud peaksid olema arvestatud kilovatt-tunni hinna sisse, mitte ei peaks osa sellest võtma püsitasuna. Seda enam, et elektritootmisel on ligikaudu 90% püsikulud. Analoogia oleks vahest siis, kui ka kauplustes kehtestataks püsitasu. Sa sisened kauplusesse, tegemist on hoonega, hoonet on vaja ülal pidada, on vaja maksta makse, hoonet on vaja kütta, valgustada ja need kulud on kauplusepidajal, müüjatel sõltumata sellest, kui palju seal ostjaid käib ja kas seal üldse käib. Kui nüüd kasutada analoogiat, siis tuleks kehtestada n-ö püsitasuna kauplusesse sisenemise maks, mille iga tarbija kõigepealt ära maksab, ja alles siis hakkab endale kaupa ostma. Siis oleks tegemist analoogiaga ja sellise põhimõtte rakendamist meie kuidagi ei toeta.

Palun, kolleeg Sven Sester!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina olen aru saanud, et elektrivõrkudes tehtavad investeeringud on sarnased teistesse infrastruktuurivõrkudesse tehtavate investeeringutega. Hea näide on tuua võib-olla mobiilside arengust, kus võetakse konkreetselt kuutasu ja on võimalik tõesti võtta endale Simpel-kaart, kus kuutasu ei ole ja samal ajal on kõneminuti hind kõrgem. Kas teie eelnõu tähendab tegelikult seda, et te tahaksite elektri ampritasudest loobuda ja elektrihinda selle tõttu tõsta? Neid investeeringuid on ju vaja igal juhul teha.

Aitäh! Kõigepealt niipalju, et erinevatel teenuseosutajatel Eestis on hinnakujunduse poliitika ja mehhanism praegu erinev. Mobiilside puhul või Elioni puhul tõepoolest kasutatakse ka teatud abonementtasu püsitasuna. Samas mitmetel võrguettevõtetel, näiteks veetootjatel ja -müüjatel või soojamüüjatel, soojavõrkudel ei ole neid püsitasusid valdavalt kehtestatud. Loomulikult see eeskuju, mida me siin täna arutame, juhul kui see heaks kiidetakse, kindlasti nakataks kõikvõimalikke teisi võrguettevõtjaid, stimuleeriks ka neid sellist põhimõtet rakendama ja püsitasu kehtestama. Meie seda kindlasti ei toeta. Küsimuse teine pool oli ...?

Aitäh! Teine pool oli see, et tehakse investeeringud ära, klient peab saama oma tarbimisvõimaluse, ja mul on tunne, et tegelikult te annate selge signaali, et elektrihind peab hakkama selle tõttu tõusma. See oli mu küsimus. Kas te olete selle peale välja läinud?

Aitäh! Teie küsimusest võib välja lugeda, et arutusel oleks nagu alternatiiv, kas kehtestada ampritasu või tõsta kilovatt-tunni hinda. Ma tuletan meelde, et Eesti Energia praegune taotlus on teha mõlemat. Eesti Energia soovib kehtestada nii ampritasu kui ka tõsta kilovatt-tunni hinda 15%. Isamaaliidu arvates ei ole see taotlus kummaski osas täielikult põhjendatud. Ampritasu ja korteri fikseeritud tasu kehtestamine püsitasuna on meie arvates põhjendamatu nendel põhjustel, millest me enne rääkisime. Me väga loodame, et Energiaturu Inspektsioon vaatab väga põhjalikult taotluse läbi ja leiab, et 15%-ne keskmise hinnatõusu taotlus selles ulatuses ei ole tegelikult põhjendatud ja Eesti Energia oma arendamisel saab hakkama ka väiksema hinnatõusuga. See oleks väga pikk arutelu ja mul on väga kahju, et parlamendis seda arutelu just praegu paralleelselt elektrihinna temaatikaga ei toimu. See sõltub tegelikult ka väga palju sellest, milline on üldse Eesti energeetika areng, sealhulgas Eesti Energia areng lähitulevikus. Isamaaliidu saadikurühm tegi ettepaneku arutada ka energeetikaküsimusi riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogus sellel kevadel. Kahjuks majanduskomisjonis valitsuskoalitsiooni häältega hääletati see ettepanek maha ja lükati teadmata kaugesse tulevikku edasi. Aga need on omavahel seotud küsimused. Me oleme sügavalt veendunud, et praegu ei ole õige teha panust ainult põlevkivienergeetika arendamisele selles mahus, mida on soovinud Eesti Energia. See tähendaks seda, et me ei vaja võib-olla seitset uut katelt, vaid kui lähtuda praegu kehtivast energeetika arengukavast, kus põlevkivienergeetika osakaalu vähendamine on ette nähtud, piisaks ka vähematest kateldest ja väiksemast investeeringust, mis võimaldaks elektrienergia hinda praegu vähem tõsta.

Palun, kolleeg Rein Aidma, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, viitasite, et on olemas teised võrguettevõtted, kus ei ole selliseid püsitasusid. Millel see põhineb - on küsimuse üks pool. Teine pool: kas algatajatel on tulevikus plaanis praegu olemasolevate võrguettevõtete püsitasude puhul, nt Elion puhul, sama ettepanekuga välja tulla?

See väide põhineb sellel, et väga paljudel soojatootjatel, näiteks, ei ole püsitasu kehtestatud. Nii see on lihtsalt. Mis puudutab Elioni, siis me ei ole sellist eelnõu esitanud ja selle eelnõu raames me seda küsimust praegu ka ei arutanud. Aga see ei välista, et tulevikus me ka nende küsimuste juurde tuleme.

Palun, kolleeg Andres Lipstok!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Korraks veel ampritasu juurde. Peakaitsmega on selline värk, et iga õige peremees oma kodus võtaks seda peakaitset natuke suuremate ampritega, kui iga päev vaja on, mine tea, mis homme juhtuda võib, milline uus elektriseade või elektritarbimismõte tuleb. Ütleme, et näiteks on üks peremees võtnud omale 50-amprise peakaitsme ja tegelikult iga päev jooksvalt kasutab nt 30 amprit, 20 on nagu reservis. Aga energeetikas peab see 20 olema ju kogu aeg liinides olemas ehk peab olema toodetud ehk tehakse kulud selle 20 ampri tootmiseks. Kohe lihtne küsimus: kes peab siis kinni maksma selle ülevõetud ampri, kui mitte see, kes ise üle võttis? Sinu ütlemine, et kogu koormus tuleks jagada, panna kilovatt-tunni hinna sisse - see oleks tegelikult ühe mehe väga optimistliku elektritarbimise soovi ärajagamine kõigi teiste vahel, kes tarbivad tunduvalt vähem ja kellel ei ole mitte mingit pistmist sellega, et ma tahan 30 asemel 50 võtta.

Aitäh! Tegelikult see nii ei ole. Ma siin eelnevalt ka rääkisin, et elektritootmise puhul on üldse 90% kõikidest kulutustest püsikulud, mis ei sõltu tegelikust tarbimisest. See näiteks, et öösel ei tarbita elektrienergiat nii palju või teatud perioodil Eestis ei tarbita elektrit nii palju, ei tähenda, et Narvas saaks tootmist vähendada, et me saaksime Eesti Energias vähendada isikkoosseisu või mida tahes muud. Toota tuleb, kulutused on sama suured. Sõltumata sellest, et väga paljud seda elektrit ei tarbi. Selle loogika kohaselt peaks elektrienergia öösel olema tunduvalt kallim kui päeval, sest kulutused on püsivad, aga tarbimine on väiksem. Aga mida praegu Eesti Energia hinnakujunduses tehakse? Et stimuleerida öist elektritarbimist, jah, see vahe on vähenenud, aga ta on odavam kui päevane elekter. Sisuliselt tegelikult maksavad päevased tarbijad öise elektrienergia tarbimise kinni. Sama on regionaalne erinevus, millest ma juba rääkisin. Saartel, Kagu-Eestis, kus tahes mujal peaks elektrienergia olema tegelikult sel juhul tunduvalt kallima hinnaga kättesaadav. Praegu, ütleme siis nii, Narvas elavad inimesed doteerivad Kuressaares, Tallinnas ja Tartus elavaid inimesi. Aga see on seaduse loogikast tulenevalt. Mina ei ole ka Eesti Energial näinud väga täpselt selliseid arvestusi, ma ei ole tegelikult üldse näinud Eesti Energia - vaatamata korduvatele järelepärimistele - selliseid arvestusi, et milline võiks näha välja hinnakujundus, kui lähtuda tegelikust ülekandmiskuludest ja kadudest võrkudes. Ma arvan, et sellist täpset arvestust Eesti Energial ei olegi üldse olemas, et sellise põhimõtte peale üle minna. Võib-olla järgmine ettekandja härra Pauls oskab väga täpselt öelda, milline peaks elektrienergia hind Põlvas, Tartus, Viljandis või Kuressaares näiteks olema, kui minna üle tegelikule ülekandmiskulude arvestusele ja võrgu ülalpidamise arvestustele. Ma arvan, et seda ei ole tehtud ja seda ei ole olemas niisuguse täpsusega ja seda ilmselt ei ole võimalik ka sellisel kujul rakendada. Nii et kõige õiglasem on arvestada ikkagi kõik kulutused, mis elektri tootmiseks, ülekandmiseks Eestis on, kokku ja viia nad kilovatt-tunni hinnale. Kes rohkem tarbib elektrit, see ka rohkem maksab! See on õiglane ja arusaadav lähenemine meie arvates.

Palun, kolleeg Henn Pärn!

Aitäh! Veel kord tahaks tulla sama küsimuse juurde tagasi, mida eelküsija küsis. Vaata, kui ma võtan 50 amprit või igaüks blufib üle, siis lõpptulemusena valitakse ka transformaatorid, lahklülitid, liinid kõik selle järgi ja tehakse üleinvesteering. Küsimus ei ole selles, kui palju elektrijaamas midagi toodetakse, vaid me investeerime vale informatsiooni põhjal üle ja olenevalt gabariidist, olenevalt võimsusest on erinevad hinnad seadmetele, mida me valime. Selles on küsimus ja ampritasu on mõeldud just, et teha optimaalsed valikud, mitte üle bluffida investeeringutes.

Aitäh! Nii nagu me teame, on kõik tarbijad liitunud Eesti Energiaga Eesti Energia enda kehtestatud reeglite ja tingimuste järgi. Vajalikud investeeringud võimsuste väljaehitamiseks ja nn ülefinantseerimise maksab kinni tarbija liitumisel liitumistasuna. Liitumistasu peab tegelikult sisaldama neid investeeringuid, mis võrkude väljaehitamiseks tehakse, ja Eesti Energia neid kasutab. Kõik tarbijad, kui nad ühinevad, maksavad liitumistasu. Liitumistasud on päris suured, ulatades sadadesse tuhandetesse kroonidesse, nii et see on tegelikult see koht, kust Eesti Energia peab oma vajalikud investeeringud kätte saama, mitte ampritasu püsitasuna. Mõningane probleem praegu loomulikult tekib, sellepärast et väga paljud tarbijad on juba ju ühinenud ja neil on juba olemas n-ö igaks juhuks võetud võimsused. Kuid ma tulen selle juurde, et nad ei ole seda teinud omal algatusel, vaid Eesti Energia teadmisel ja nende tingimuste järgi. Siin tuleb lahendada olukord läbirääkimiste käigus, kes on nõus loobuma liigsetest ampritest jne. Aga tagantjärele sellise püsitasu kehtestamine neile, kes on Eesti Energiaga kokkuleppel juba oma peakaitsme võimsuse saanud, ei ole meie arvates õige.

Palun, kolleeg Sven Sester, teine küsimus!

Aitäh! Kui me olime majanduskomisjonis, siis minister rääkis sellest, et just niisugustel hooajalistel hetkedel on tarbijal võimalik nii vähendada kui ka suurendada oma amprivõimsusi, kusjuures ma sain ministri jutust aru, et nii vähendamised kui suurendamised on tarbijale tasuta. Kas te tegelikult ikkagi ei näe, et tänu sellele me suudame tõesti kliendile või tarbijale pakkuda seda võimalust, mida ka eelkõnelejad on öelnud, et me ei pea selliseid kõrgeid pingeid ja trafojaamasid jne ülal hoidma? Tegelikult on see tehtud paindlikuks Eesti Energia tarbijale just tänu sellele, et on võimalik nii suurendada kui vähendada. Olite ju majanduskomisjonis selle jutu juures, mäletate?

Aitäh! Osalesin loomulikult ja loomulikult see, kui Eesti Energia soovib oma tegevust ja hinnakujundust teha paindlikumaks, on kindlasti liikumine õiges suunas, mida ka meie toetame. Kuid üks ei asenda teist, ampritasu püsitasuna oma puudustega ei kaota tegelikult aktuaalsust. Niipalju kui mina olen aru saanud, seni on olnud Eesti Energial nii suurendamine kui vähendamine tasuline, nüüd lubatakse teha nii, et vähendamine on tasuta. Suurendamisest ei ole mina küll kuulnud, et Eesti Energial on kavas amprite juurdetaotlemist teha tasuta teenuseks, seda kuulen ma siin esimest korda. Võib-olla Eesti Energial tõesti tulevikus selline plaan on, aga tunnistan ausalt, et mina kuulen seda esimest korda. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis majandusminister just nimetas, et Eesti Energia võimaldab nüüd tasuta neid ampreid vähendada kõigil tarbijatel, kes seda soovivad. Sellest oli küll juttu.

Palun, kolleeg Toomas Tein!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Mõni hetk tagasi te väitsite, et Eesti Energia peaks oma investeeringud kõik tegema liitumistasudest. Kas Isamaaliidul on mingi kindel number ka öelda, kui suured need liitumistasud on ja kui palju neid uusi liitujaid siis lähitulevikus on, et sellega katta kogu investeeringute vajadus?

Aitäh! Meie ei pea silmas, et kõik investeeringud, vaid need investeeringud, mis tehakse konkreetse tarbija jaoks, et ta võrku saaks ühineda. See, mis puudutab üleüldisi elektri tootmiseks tehtavaid investeeringuid ja paljusid muid investeeringuid, siis neid me ei arva küll, et peaks katma liitumistasudega, aga konkreetse tarbija jaoks küll. Sellist ülevaadet, kui palju see maksab konkreetselt tarbijale, ei ole võimalik teha, sest see on iga tarbija puhul erinev, sõltuvalt sellest, millist võimsust ta tarbib, kus kohas, kui pikad on ühendusmaad. Nii et iga tarbija puhul on see erinev ja ma seda teile küll praegu peast ei oska öelda. Selle kohta peab Eesti Energia iga kord tegema vastava kalkulatsiooni ja siis saab selle ka teada.

Palun, kolleeg Andres Lipstok, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Vastus esimesele küsimusele oli küll selline, millele ma eriti pihta ei saanud, ei suutnud loogikat jälgida. Aga eks järgmine kord olen siis hoolsam. Küsimus on selline. Kui ampritasust loobumist kõvasti propageerida, siis tegelikult on see ristsubsideerimise propageerimine, aga see selleks. On sul ülevaade, kui mitmes Eesti jaotusvõrgus praegu ampritasu rakendatakse?

Aitäh! Ampritasust loobumine kindlasti ei tähenda ristsubsideerimist. Isamaaliidu seisukoht on ka, et tootmine, ülekanne ja jagamine tuleksid lahutada, et välistada sellist ristsubsideerimist, mis seni on olnud võimalik. Nii et meie seda ei toeta ja ampritasu kehtestamata jätmine küll ristsubsideerimise jätkumist või selle sisseviimist ei tähenda. On võimalik ülekandekulud arvestada kõik kilovatt-tunni hinna sisse nii, et seda ei tehta näiteks tootmise arvel. Nii et seda me ei arva.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Ma saan aru sellest, et Isamaaliit toetab liitumistasude tõusu, kui palju, seda te ei osanud veel öelda. Küsin aga seda, et kui te pooldate liitumistasude tõusu, kas siis on teil valmis mingi plaan näiteks selle kohta, kas need liitumistasud peaksid lähtuma konkreetse liituja jaoks tehtavatest kuludest, näiteks Narvast väga kaugel piirkonnas oleks selle liini vedamine siis arvatavasti palju kallim?

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Ma soovitan teil lugeda kehtivat seadust ja mitte arendada edasi ettekandja mõtteid, vaid püüda täpselt piirduda sellega, mis ma ütlen. Isamaaliit ei arva, et praegu on vaja tõsta liitumistasusid. Me oleme arvamusel, et liitumistasu peab sisaldama kõiki neid kulutusi, mida Eesti Energia teeb selleks, et konkreetne tarbija saaks liituda. Seda näeb ette ka kehtiv seadus, selle järgi kehtib juba praegu Eesti Energia hinnapoliitika, kehtivad liitumistasud. Seadus näeb ette, et Eesti Energia peabki oma tehtavad kulutused liitumistasuga sisse võtma. Nii on see praegu ja meie ei arva, et oleks vaja liitumistasusid tõsta.

Palun, kolleeg Siim-Valmar Kiisler!

Aitäh! Austatud ettekandja! Sa räägid kogu aeg Eesti Energiast, aga seletuskirja esimene lause ütleb, et eelnõu eesmärk on välistada Eesti Energia poolt kavandatavad ampritasud. Aga sa ei vastanud hea kolleegi Andres Lipstoki küsimusele, et kas sa tead, kuidas on olukord Eesti ülejäänud jaotusvõrkudega ja mitmes nendest juba praegu kehtib ampritasu.

Ma ei oska teile peast öelda, kus kohal täpselt kehtib ampritasu. Tegelikult me kõik juba praegu maksame püsitasu, see on viis krooni kuus. Meie eelnõu ei tähenda seda, et ainult Eesti Energia ei saaks rakendada ampritasu, vaid see tähendab, et kõik elektrimüüjad ja ülekandjad Eestis, kes elektrit müüvad, ei saaks rakendada ampritasu. Nii et see laieneb kõigile tänastele Eestis elektrit tootvatele ja müüvatele elektrifirmadele. Kui see eelnõu vastu võetakse, siis ta seab kõik müüjad võrdsesse seisu, keegi ei saaks kehtestada ampritasu, sõltumata sellest, kui palju neid praegu kehtestatud on.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Helir-Valdor Seeder! Nüüd ma kutsun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Ants Paulsi.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Täna on esimesel lugemisel Isamaaliidu fraktsiooni 10. märtsil algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu ebaõiglaste võrgutasude välistamiseks. Ma ei tahaks hakata väitlema eelkõnelejaga ja ka väga üksikasjalikult analüüsima selle seaduseelnõu mõjusid, ma lihtsalt ütleks niimoodi, et siin kõlas terve rida ekslikke seisukohti, mis on ilmselt tingitud vähesest kehtiva elektrituruseaduse tundmisest. Ma siiski tuletaks meelde, et elektrituruseadus eristab väga selgelt tootmistasud ja võrgutasud. Võrgutasusid on tükki 4-5, aga me räägime siin täna konkreetselt ja me peaks lihtsalt teadma, et esineb võrguühenduse kasutamise võimaldamise tasu ja elektrienergia edastamise tasu. Need on kaks hoopis erinevat asja ja neid ei saa omavahel segi ajada, nende mõjud hinnale Eesti eri kohtades on ka väga erinevad. Sellest tulenevalt läks see diskussioon kohati väga tehniliseks. Siis peaks seda valdkonda natukene paremini tundma, ma ei tahaks neid asju hakata kommenteerima. Majanduskomisjon arutas seaduseelnõu oma 19. aprilli istungil eelnõu algataja esindaja Helir-Valdor Seederi ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni osavõtul. Eelnõu algataja esitas komisjonile oma seisukohad, mida ta kordas ka siin saalis, ma ei tahaks neid hakata kordama. Valitsus ei toeta seaduseelnõu. Kehtiva elektrituruseaduse üheks põhikontseptsiooniks kooskõlas Euroopa Liidu elektri siseturu direktiivis esitatud põhimõttega on võrgutegevuse eristamine elektri tootmisest ja müügist. Elektrivõrkudesse tehtavad investeeringud on sarnaselt teiste infrastruktuuri ettevõtetega (telefon-, mobiilside) ettevõtte jaoks kulu, mis ei sõltu tarbimise mahust. Kuna võrguettevõtjate puhul on tegemist loomulike monopolidega, siis tooks eelnimetatud eelnõu jõustumine kaasa paratamatu elektrihinna tõusu, kuna see võtaks elektrivõrgu arendajalt piduri ja ta teeks lihtsalt selle elektrivõrgu oma jaoks töökindlamaks, kuna Eesti tarbija maksaks selle kulu kinni. Seda ampritasu võiks mingil määral nii kunstlikult võrrelda ka veetoruga, sest sõltuvalt nendest ampritest tehakse siiski elektriliini traatide ristlõiked ja ka lähedal asuvate alajaamade võimsused. See tuleneb selle piirkonna summaarsest amprite kogusest, nii et see ei ole selline näitaja, mis ei mängi investeeringutes olulist rolli. Riigikogu Kantselei juriidiline osakond on selle eelnõu kohta kirjutanud oma arvamuse. Siin sai selle eelnõu pealkiri positiivse kinnituse, juriidiline osakond on öelnud selle kohta niimoodi: "Eelnõu pealkiri on küll väga efektiivne, ent kohmakas. Kui seaduste pealkirjas hakata seaduste eesmärke üles loetlema, muutuvad pealkirjad reklaamiks või loosungiteks." Juriidiline osakond on ka öelnud seda, et see eelnõu ei takista võrguühenduse kasutamise tasu - kas või miljon krooni -kehtestamist ka siis, kui elektritarbimine on null. See küsimus jääb ikkagi võrguettevõtja ja Energiaturu Inspektsiooni vaheliseks probleemiks. Täiesti kindlalt sätestab see eelnõu vaid selle, et nimetatud võrgutasu ei tohiks lähtuda peakaitsme suurusest. Pärast küllaltki elavat arutelu umbes samas võtmes, nagu see täna saalis toimus, otsustas komisjon saata Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse ebaõiglaste võrgutasude välistamiseks eelnõu 293 täiskogule esimeseks lugemiseks k.a 6. mail ning teha Riigikogu kodukorra seaduse § 98 lõike 6 alusel ettepanek lükata eelnõu tagasi. Poolt oli 6, vastu 5, erapooletuid 0. Tänan tähelepanu eest! Minu poolt on esialgu kõik.

Suur tänu, kolleeg Ants Pauls! Palun nüüd küsimusi. Kolleeg Katrin Saks.

Aitäh! Austatud ettekandja! Kõigepealt repliigiks, et asja mitteteadmine ei ole siin saalis küll kunagi asja arutamist seganud, ammugi siis ei peaks segama asja teadmine ehk tundmine. Aga nüüd ma tahaksingi teie kui spetsialisti käest küsida, kuidas siis on, kas see amprite vähendamine ja amprite suurendamine käib tasu alla või ei? Kellel oli siin selles eelnevas debatis õigus?

Ma saan vastata ainult selles kontekstis, nagu seda küsimust valgustas komisjoni istungil majandus- ja kommunikatsiooniminister. Tema ütles niimoodi, et soovi korral saab Eesti Energiaga kokku leppida ja hooajaliselt uuendada või muuta lepingut, see on tasuta. On võimalik siis võimsust vähendada ja pärast hiljem taastada vajalik võimsus. Suurendamisest juttu ei olnud.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Ise sa ütlesid, et elektrihind koosneb kahest osast: üks on tootmine ja teine on võrgu- ehk ülekandehind tarbijale. Üle 90% toodab elektrit AS Narva Elektrijaamad, see peaks igale tarbijale enam-vähem võrdne olema. Samas tahaks ma sulle kui spetsialistile esitada küsimuse sellel teemal, mille püstitas eelkõneleja härra Seeder. Kas on tehniliselt võimalik välja arvutada ülekandekulusid, arvestades võimalikke kadusid jne, ütleme, Narva piirkonna jaoks, Põlva piirkonna jaoks, Valga piirkonna jaoks või on see võimatu?

Ma vastaks niimoodi, et komisjoni istungil seda küsimust ei käsitletud. Aga istungiväliselt ma võin öelda, et tänapäeval on kõiki kulusid võimalik arvestada.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjon arutas ka, millal võiks näiteks trammisõidule lisaks piletihinnale püsitasu kehtestada?

Aitäh küsimuse eest! Seda probleemi komisjonis ei arutatud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Ants Pauls! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu menetlusest tagasi lükata, siis tuleb see ettepanek läbi hääletada. Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni majanduskomisjoni ettepaneku lükata menetlusest tagasi Isamaaliidu fraktsiooni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse ebaõiglaste võrgutasude välistamiseks eelnõu 293. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 20, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on vastu võetud. Eelnõu on tagasi lükatud. Head kolleegid, istung on lõppenud. Istungi lõpp kell 12.18