Infotund
Aseesimees T. Savi
Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Tere päevast, siseminister Margus Leivo ja minister Paul-Eerik Rummo! Me alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreeris ennast 22 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid, täna vastavad teie küsimustele justiitsminister Ken-Marti Vaher, siseminister Margus Leivo ja minister Paul-Eerik Rummo. Me alustame. Esimene küsimus on kolleeg Ain Seppikult härra siseministrile. Palun!
A. Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Möödunud kuu keskpaigas lausa plahvatasid riigi julgeolekuvarude vargusega seotud sündmused, kui selgus, et suur osa AS Rakvere Viljasalve vastutusel olnud riiklikust teravilja julgeolekuvarust on kaotsi läinud. Seejärel sai avalikkusele teatavaks, et Tartu Üksik-päästekompanii hoiustatavast julgeolekuvarust on haihtunud 32 000 gaasimaski, millele omakorda järgnes teade, et Tamsalu Veskitest on kadunud umbes 300 tonni riigi vilja. Eelöeldust tulenevalt minu küsimus: milline on praegune riigi järelevalve julgeolekuvarude säilimise üle ning kas riigi julgeolekuvarudes on tuvastatud veel puudujääke?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
M. Leivo
Aitäh! Härra Ain Seppik! Tänase päeva seisuga on teie informatsioon täielik ja praeguseks rohkem puudujääke riigireservis tuvastatud ei ole. Mis puudutab reservide säilimise tagamist, siis neid süsteeme töötatakse praegu välja. Valitsuskabinet on arutanud seda olukorda ja teinud Siseministeeriumile ülesandeks vaadata põhimõtteliselt ja ka filosoofiliselt üle riigireservide tarvidus, sest siiamaani on see pärit 1994. aasta seadusest, mis tugines Soome kogemusele, mis omakorda on pärit sõjajärgsest Soome olukorrast. Ma arvan, et tänapäeval ei ole reservide olemasolu tarvis hinnata ning tervikuna vaadata mitte lähtuvalt põhimõttest, et tagada iga inimese eksisteerimine mingi aja jooksul, näiteks pool aastat, vaid sellest, et riigisüsteemid ja nende pakutav teenus oleks tagatud ka kitsendatud või puuduliku varustuse korral. 15. juuniks me peame tegema ettepanekud, kuidas riigireservi kontseptsiooni muuta, ja 1. novembriks ettepanekud, kuidas seda seadustega tagada.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Ain Seppik jätkab. Palun!
A. Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! See on kõik kena, mis te räägite, kuid 15. juuniks jõutakse veel midagi paljaks varastada, kui juba ei ole varastatud. Minu teine küsimus. Süsteem näitab, et riik ei ole suuteline sellises mahus ja sellise süsteemiga julgeolekuvarude säilimist tagama. Tahaksin kuulda teie kui siseministri ja ühtlasi ka kriisikomisjoni esimehe üldisi seisukohti julgeolekuvarude kogumise sellise kontseptsiooni kohta üldse, kas see on otstarbekas, mõttekas ja mida siis praegu kiiresti ette võetakse, et riigi need julgeolekuvarud, mis olemas on, säiliksid.
M. Leivo
Mis puudutab Sotsiaalministeeriumi osa, siis Sotsiaalministeeriumi varus asuvad haiglad. Mis puudutab meie ehk Siseministeeriumi osa, siis need gaasimaskid, mis muudeti kasutuskõlbmatuks 2000. aastal, on tänaseks amortiseerunud ja käesoleva aasta jooksul kantakse nad maha. Uusi gaasimaske ei ole praegu ette nähtud muretseda. Mis puudutab teraviljareservi, siis teraviljareservi varguse skeemidega tegeleb kaitsepolitsei ning olemasolev reserv on väga täpselt inventeeritud, kõik on pitseeritud ja ka valve all. See oht, et kelmuse ja pettuse teel saaks uusi vargusi toime panna, on loodetavasti praeguseks hetkeks likvideeritud. Aga kunagi ei saa mitte milleski olla 100%-liselt kindel ning seepärast on Põllumajandusministeeriumis just nimelt teraviljareservi osas väljatöötamisel täiendavad tagamise skeemid ja need selguvad lähiaegadel. Kui rääkida reservi otstarbekusest tervikuna, siis seesama 15. juuniks valmiv kontseptsioon näitab, kas me üldse hoiame reserve vajalikul määral ja kas me hoiame neid õigete asjade jaoks. Mis puudutab riigi eraldatavaid hoiukulusid, siis loomulikult on need ebapiisavad ja seetõttu ei taga süsteemi sajaprotsendilist säilimist.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Härra minister, teen ettepaneku vastata ka ühele kohapeal registreeritud küsimusele. Toomas Varek, palun!
T. Varek
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud siseminister! Leivaviljast oleme rääkinud, kas on olemas ka veel teisi toiduaineid või toiduainete toormaterjali varusid või nn konserve? Kui need on olemas, siis kas need on mõeldud meie kaitsejõudude või elanikkonna jaoks ja kas need on ka tänaseks päevaks üle kontrollitud?
M. Leivo
Härra Varek, ma ei saa mikrofoni kaudu sellele küsimusele vastata, sest see osa on riigisaladus. Ma vastan teile selle kohta kirjalikult ja personaalselt.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, palun, kohapeal registreeritud küsimus!
J. Männik
Aitäh! Härra minister! Nende varudega on nii, et inventuure on justkui tehtud, aga teie avastasite nüüd selle 2001. aasta torbikuvarguse. Kuidas see asi on eelmiste aastate jooksul toimunud, kas inventuure pole üldse toimetatud või milles on viga, et teie peate üle-eelmise siseministri või veel varasema ministri asju klaarima?
M. Leivo
Aitäh! Gaasimaskid on pakitud tehases kastidesse ja selleks, et säilitades oleks tagatud gaasimaski tehase poolt lubatud iga, ei tohi kaste vahepeal avada, maske lahti võtta ega ümber pakkida. Vastasel juhul me muudame säilitamistingimusi ja gaasimaskid lähevad rivist välja varem, kui on lubatud. Sedasama asjaolu kasutaski ära kodanik, kes selle varguse toime pani. Inventuur käis kastide kaupa, mitte üksikute maskide ülelugemise teel, mistõttu see vargus saigi võimalikuks. Ta lootis selle peale, et gaasimaskid amortiseeruvad ja kantakse maha enne, kui keegi need tegelikult kasutusse võtab ja selle kaudu vargus välja tuleb. "Tänu" viljavargusele hakkasime kõikjal kontrollima varude tegelikku olemasolu ja see pani ta vargust üles tunnistama.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Trivimi Vellistelt minister Paul-Eerik Rummole. Palun!
T. Velliste
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma olen ise olnud tunnistajaks olukorrale, kus kolm kojameest roogivad lund, nendest kaks on eestlased ja üks on venelane. Need kolm lähevad lund rookides kohe üle vene keelele, kusjuures kaks neist räägivad väga viletsat, puuvenekeelt ja üks oma head emakeelt. Selline taganemine eesti keelest on praegu imbumas ka Eesti valitsusasutustesse. Ma sain hiljuti Eesti Statistikaametilt kirja, mis oli adresseeritud otse mulle ja minu perekonnale, kirja lehekülje üks pool oli eestikeelne ja sama lehe teine pool oli venekeelne. Täpselt samasugust asja peegeldas ka Maksuameti ühe kõrge ametniku avaldus möödunud pühapäeval Eesti Televisiooni saates "Aeg luubis", kus ametnik teatas, et edaspidi ta hakkab saatma pöördumisi Eesti maksumaksjatele nii eesti kui vene keeles. Mu küsimus ongi, et kas nende näidete varal me saame rääkida hiilivast kakskeelsusest Eesti valitsusasutustes ja kas Eestis on olemas n-ö kirjutatud seadused ja kirjutamata seadused?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
P.-E. Rummo
Aitäh küsimuse eest! Kasutades seda suurt ja tähtsat auditooriumi, tahaksin kõigepealt juhtida tähelepanu sellele, et eestlaste keeleteadlikkus, teadlikkus oma keele väärtusest on viimasel ajal ilmselgelt pigem kasvanud kui kahanenud. Selle üks märke on, et kui hakkasime koos kolleegi kultuuriminister Paetiga otsima võimalusi, mismoodi saaks eesti keele korrektse kasutamise reegleid ja häid tavasid paremini levitada, siis saime sellist informatsiooni, et Eesti Keele Instituudis muu töö kõrvalt tehtavale keelenõustusele on kohutavalt suurel hulgal päringuid. Inimesed tunnevad vajadust vallata oma keelt, oma emakeelt korrektselt ja kasutada seda igas situatsioonis korrektselt. Nüüd otseselt küsimuse juurde. Keeleseaduse täitmise kontrolliga tegeleb Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsusalasse kuuluv Keeleinspektsioon. Kui mõned Eesti ametiasutused on oma tegevuses läinud üle kahe keele kasutamisele, siis peaks kõigepealt Keeleinspektsioon analüüsima, kas see vastab keeleseaduses sätestatule või mitte. Pärast seda saab langetada konkreetseid otsuseid. Aitäh!
Aseesimees T. Savi
Trivimi Velliste jätkab. Palun!
T. Velliste
Aitäh selle vastuse eest! Ma küsiksin niimoodi. Kas Eesti valitsusasutused ei teeks hästi, kui nad suhtleksid oma kodanikega eesti keeles juba sellepärast, et kui kodanikud on pandud fakti ette, et riigis tuleb suhelda riigikeeles, siis õpivad need kodanikud selle keele lihtsalt kiiremini ära. See on umbes sama, kui kassipojal pistetakse nina piima sisse, ta saab piima maitse suhu ja harjub piima jooma. Vastasel korral võib väga kaua minna, kuna riik suhtleb suurepäraselt suurepärases vene keeles, siis ei ole mingit motiivi, miks peaks hakkama piima mekkima.
P.-E. Rummo
Ma kordan oma eelmist vastust. Keeleinspektsioon peaks analüüsima, mis situatsioonides on mõned riigiasutused siiamaani kasutanud või hakanud kasutama kakskeelseid dokumente, kakskeelseid formulare, ja siis tooma selle küsimuse kõrgemale poliitilisele otsustustasandile, et langetada otsene hinnang, kas tegemist on keeleseaduse rikkumisega või mitte. Ma usun, et nimetatud institutsioonid on lähtunud oma praktilistest vajadustest, kui tegemist on näiteks Maksuametiga, siis selleks, et maksud tõepoolest korrektselt laekuksid ja et maksudeklaratsioonid korrektselt laekuksid. Me ei saa täna kahjuks rääkida sellest, et iga Eesti Vabariigi seaduslik elanik valdab sellisel tasemel riigikeelt, et ta oleks suuteline kogu informatsiooni vastu võtma ja sellele reageerima eesti keeles. Siin tuleb leida ilmselt tasakaalustatud lähenemine asjale, et riigi funktsioonid saaksid riigi ja tema elanike suhtluses täidetud ja samal ajal saaks siiski maha võtta teie minu arust õigustatult püstitatud küsimuse, kas see ei lükka edasi riigikeele üldise valdamise saabumist. Ka paindlik lähenemine asjale ei tohiks seda liialt edasi lükata.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Trivimi Velliste, teine täpsustav küsimus, palun!
T. Velliste
Aitäh! Härra minister, ma tänan ka selle vastuse eest! Ma jätkan sama teemat võib-olla veelgi raskema valdkonnaga ja nimelt erasektoriga, kus olukord on tunduvalt keerulisem ja kus ka seaduse võimalused on palju keerulisemad. Me teame väga hästi, et kõik suuremad pangad, kõik suuremad elektri- või telekommunikatsioonifirmad saadavad oma teateid meie postkastidesse kahes keeles, lehe ühel poolel on tekst eesti keeles, täpselt sama tekst on teisel poolel vene keeles. Kuidas te kommenteerite seda, mismoodi eraettevõtted harjutavad rahvast n-ö vene keelt hästi valdama?
P.-E. Rummo
Aitäh! Tegelikult kuulub see küsimus integratsioonipoliitika üldisesse konteksti ja ma olen otsustanud pöörduda arvatavasti sügisel Riigikogu poole, et integratsioon Eestis kui riikliku tähtsusega küsimus oleks siin põhjalikul arutusel, nii nagu eelmisel sügisel oli arutusel Eesti üldine demograafiline situatsioon. Siis saaks ka kõik keelekasutuse küsimused koos parlamendiga põhjalikult läbi arutada ja teha selgeks, missugused võimalused ja missugused reaalsed vajadused riigil on.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Enn Eesmaalt härra justiitsministrile. Palun!
E. Eesmaa
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kui Riigikogu liige kuuleb seaduseaukudest, erutub ta arusaadavatel põhjustel. Nüüd on leitud ja ka avalikustatud seaduseaugud, mis võimaldavad üht Euroopa Liidu neljast põhivabadusest - teenuste vaba liikumist - laiendada renditöölepingute kaudu ka isikute (tööjõu) vaba liikumist esialgu piiravatele sfääridele. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks töötada aktiivselt selle nimel, et luua Euroopa Liidus lihtsam õiguslik keskkond, mis tagaks paremad võimalused nii ettevõtjatele kui kodanikele. Kas te olete, lugupeetud minister, kavandanud seaduseaukudega seonduvaid juriidilisi algatusi ja rahvusvahelist koostööd? Peaministriga on raske mitte nõustuda, kui ta kinnitab, et Euroopa Liidu mured on ka meie mured, ja ausalt öeldes on pisut kõhe siseneda Euroopa Liitu ja esimesest päevast alates hakata kasutama seaduseauke. Aitäh!
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
K.-M. Vaher
Tänan väga, lugupeetud küsija! Kõigepealt ma tahaksin täpsustada, et teie küsimuses on tegemist peamiselt sotsiaalministri vastutusalaga, seetõttu ma väga põhjalikku kommentaari hetkel anda ei saa. Aga ma tahaksin selles mõttes küsijat kiita, et me saime enne infotundi vahetada piisavalt informatsiooni, ja ma saan anda teile omapoolse põgusa ülevaate sellest probleemist, millele te viitasite ja mida ajakirjandus on tõesti viimastel päevadel käsitlenud. Tegemist on n-ö tööjõu rentimisega ja seda ei peaks pidama enneolematuks ja tavatuks lahenduseks ega tegelikult ka mitte seaduselüngaks. Euroopa Liidu senistes liikmesriikides on tööjõu rentimine tavapärane praktika. Õiguslikult toimub see protsess nii, et oskustöölisel on leping firmaga, kes tema tööjõudu konkreetse töö ajutisele vajajale vahendab. Kui see juhtub olema Euroopa Liidu teise liikmesriigi ettevõte, siis on võimalik, et sel moel tehakse tööd välisriigis. Piirangud, mida osa liikmesriike rakendab tööjõu vaba liikumise kohta, antud juhul asjasse ei puutu, sest tegemist on hoopis teenuse vaba liikumisega. Küsimus ei ole mitte tööjõu vabast liikumisest, vaid teenuse vabast liikumisest ja selle tõttu räägitaksegi siin rentimisest. Seega ei olnud informatsioon ajakirjanduses päris täpne ja see on Euroopa Liidu tavapärane praktika.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Härra minister, teen ettepaneku vastata ka Kaarel Pürgi kohapeal registreeritud küsimusele. Palun!
K. Pürg
Aitäh! Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Üks kümnendik Eesti elanikest on kodakondsuseta isikud ehk n-ö halli passi omanikud, kes ootavad, milline on riigi sõnum neile seoses Euroopa Liidu liikmeks saamisega. Milliseid konkreetseid meetmeid kavandab valitsus, et tagada ka neile võimalus osaleda tööjõu vabas liikumises? Või soovitate neil võtta Vene kodakondsus?
K.-M. Vaher
Ma tänan küsimuse eest! See kuulub nüüd jällegi teiste ministrite vastutusalasse. Küsimus on kindlasti tõsine. Kodakondsuse probleem on esimene, mis nende inimeste puhul tuleks loomulikult lahendada, ja need inimesed peaksid ka ise selleks väga selgelt initsiatiivi näitama. Pärast seda me saame rääkida juba nende tööjõu vabast liikumisest ehk nende võimalustest kasutada Euroopa Liidu liikmesusega kaasnevaid hüvesid.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, tänan! Küsimusi rohkem ei ole, küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Eiki Nestorilt härra justiitsministrile. Palun!
E. Nestor
Tänan! Härra minister! Selle nädala ühes lehes on Res Publica meediajuht Siim Männik sunnitud tunnistama, et teie erakonna eelmisel nädalal tehtud reklaamikampaania on üle pakutud, et 50 löögirühma korruptsioonivastaseks võitluseks ei tehta jne. Aga samas artiklis antakse ka esimesi selgitusi vihjetelefonist, mis peaks siis kuskile minister Leivo valitsemisalasse tulema. Viidates ilmselt Res Publica allikatele, kirjutab leht meile: "Tuleb vihjetelefonil teatada kõigil ka siis, kui keegi võtab vastu pastapliiatsi, nokkmütsi, lilled, raamatu, veini- või konjakipudeli. Kaevata võib nii ametnike, nende abikaasade, laste, vanemate, sõprade kui kunagiste kursusekaaslaste peale." Minu küsimus on: mida peaks sellel vihjetelefonil töötav inimene tegema, kui keegi helistab talle ja ütleb, et nägi, kuidas keegi ostis Ken-Marti Vaheri grupi- või kursusekaaslasele kannu õlut?
K.-M. Vaher
Aitäh, härra Nestor, küsimuse eest! Mul on alati heameel rääkida sellisel teemal nagu korruptsioonivastane võitlus ja ma teen seda rõõmuga. Ma ei ole kahjuks tutvunud nimetatud kirjandusliku või ajakirjandusliku allikaga ja selle tõttu ei oska täpselt kommenteerida ka teie tsitaati. Kindlasti ei ole see tsitaat igatahes minu oma. Ma selgitan lühidalt veel teavitamistelefoni ideed. Korruptsioonivastases võitluses informatsiooni laekumine on väga keskne küsimus, nii nagu me oleme paljuski ka teiega diskuteerinud. Üle 70% maailmapraktikast näitab, et korruptsioonijuhtumeid ongi sisuliselt võimalik lahendada ainult informatsioonikildudest kokku pandud n-ö ühtse, tervikliku pildi abil ja seejärel tõendeid peale hankida. Vihjetelefonile laekunud informatsioon ei ole kunagi tõend iseenesest, see annab uurijatele, uurimisorganitele ainult suuna, kuhu edasi tähelepanu pöörata. On juhtumeid, kus suitsu järgi on avastatud selgelt ka tuli. Aga ma rõhutan, see informatsioon peab olema laekunud väga mitmest allikast. Seda filtreeritakse, see on vihjetelefonisüsteemis eraldi kaitstud avalikustamise eest. Selleks kasutatakse juba praegu Euroopas kasutusel olnud süsteeme, näiteks politsei üldine vihjetelefon või ka narkokuritegudest teavitamise telefon. Aitäh!
Aseesimees T. Savi
Tänan! Eiki Nestor jätkab. Palun!
E. Nestor
Ma küsin uuesti. Kui te juba leiate, et niisugune koputamine on võimalik, kelle peale peaksid siis inimesed telefoni teel koputama? Kas ainult ametnike peale või ka nende abikaasade, laste, vanemate, sõprade ja kursusekaaslaste peale?
K.-M. Vaher
Tänan, härra Nestor! Teavitada tuleks kõikidest juhtudest, kus on alust arvata, et tegemist võib olla korruptsiooniga või korruptsiooniohtliku nähtusega. Selles ongi kogu avalikustamise või teabetelefoni idee, et kutsuda inimesi suuremale koostööle riigiga ja tekitada keskkond, kus korruptsioonialtid avaliku sektori ametnikud, ma rõhutaksin just avalikku sektorit, teavad, et on väga suur oht, et nende korruptiivne tegevus tuleb avalikuks. Et me teeme selle riski tõesti maksimaalselt suureks. Selle tõttu on korruptsioonivastases strateegias ühe meetmena välja pakutud ka teavitamistelefon. Meil on veel mitmeid teisi meetmeid, mille eesmärk on just nimelt korruptsiooni ringkaitse lõhkuda. Narkokuritegude puhul on sellist avalikustamise telefoni rakendatud juba aastaid täpselt sama eesmärgiga anda teada võimalikest vahendajatest, kes tegutsevad koolide juures, kes kallutavad alaealisi lapsi narkomaaniale jne. Seega on küsimus väga selgelt keskkonnas, keskkond tuleb muuta selliseks, et ükskõik kes, kellel tekib mõte minna korruptsiooniteele, kaaluks seda sammu väga tõsiselt ja pigem jätaks selle sammu tegemata, sest riik on teinud vahelejäämise riskid sedavõrd suureks.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Eiki Nestor, teine täpsustav küsimus, palun!
E. Nestor
Aitäh! Ma arvan, et kuritegudest teatamine on iga kodaniku kohus. Kaasa arvatud see, et igaühe kohus on teatada ka sellest, kui keegi koolimaja juures narkootikume müüb. Aga ma ei saa aru, mis õhkkonna me loome sellega, kui keegi teatab kriminaalpolitseile, et näete, keegi kinkis Ken-Marti Vaheri emale ühe kimbu lilli. See on pealekaebamise õhkkond. Ma saan aru, et minister nagu ühineb selle seletusega, mis lehes on toodud, ja ütleb, et nii ongi mõeldud.
K.-M. Vaher
Tänan, härra Nestor, küsimuse eest! Ma kordan veel kord, et ma ei tea, kelle tsitaati te praegu kasutasite, kas see on teie enda oma, on see teie erakonnakaaslase oma. Minu tsitaat see kindlasti ei ole. Minu eesmärk on võimalikult palju kaasa aidata korruptsioonivaba ühiskonna tekkele Eestis, viia korruptsioonioht miinimumini ja ahendada korruptsiooni võimalusi maksimaalselt. See on ka korruptsioonivastase strateegia eesmärk.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kuna teema on päevakohane, siis jätkame. Eiki Nestor, palun!
E. Nestor
See tsitaat pärineb erakonnalt Res Publica, kes on andnud selgitusi selle kohta, et 50 löögirühma korruptsioonivastaseks võitluseks ei tule, nii nagu te lehes teatasite, ja andnud ka muud informatsiooni programmist "Aus riik". Nii et see on teie enda informatsioon.
K.-M. Vaher
Ma usun, et see oli repliik.
Aseesimees T. Savi
Loeme selle repliigiks ja küsimise järjekord läheb üle Mai Treialile.
K.-M. Vaher
Ma täpsustan võib-olla seda, et korruptsioonivastases strateegias on selgelt kirjas, et vähemalt 50 uurijat ja prokuröri asuvad ametisse, tegelemaks spetsiaalselt korruptsioonikuritegudega. Selle eesmärk on korruptsioonikuritegusid paremini avastada. Praegu on praktiliselt üksnes kaitsepolitseis konkreetsed ametnikud keskendunud ainult korruptsioonikuritegude uurimisele. Meie oleme loonud juba prokuratuuris eriasjade korruptsiooni prokurörid, samuti tehakse seda Politseiametis, politseistruktuurides. Vähemalt 50 on numbrina välja käidud ja selle numbrini tahame jõuda aasta lõpuks. Siin pole küsimus mitte niivõrd lingvistilises probleemis, vaid 50 tähendab 50 ametnikku, kes kokku moodustavad võrgustiku üle Eesti, kõikides maakondades ja keskenduvad alguses loomulikult suurematele riskikohtadele eri kohalikes omavalitsustes.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kohapeal registreeritud küsimus Mai Treialilt, palun!
M. Treial
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Millistes lähiriikides, meie naaberriikides on sellist moodust kasutatud, ja kui seda moodust on kasutatud, siis missuguse efekti on see andnud korruptsiooni ohjeldamisel?
K.-M. Vaher
Lugupeetud küsija, kas te mõtlete teavitamistelefoni? Seda on kasutatud väga mitmes Euroopa riigis, et spetsiifiliste ja peamiselt raskemate kuriteoliikide avastamiseks on avatud politseistruktuurides eraldi teavitamistelefonid. Sellel eeskujul on astunud samasuguseid samme ka Siseministeerium ehk meie politsei. On üldine teavitamistelefon, on narkokuritegudest teavitamise telefon, see on üks meetmetest. Ei saa kunagi võtta nii, et üks või teine meede konkreetselt on toonud kaasa nii ja nii palju tulemusi. Korruptsiooni puhul, eriti kui tegemist on keerulise, väga raskesti avastatava kuriteoga, sest mõlemad osapooled on huvitatud selle kuriteo varjamisest, me saame rääkida meetmete kogumist, mis võib olla edukas ja mis võib anda tulemusi. Aga Euroopas on, jah, kasutatud seda mitmes riigis.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Margi Einilt härra justiitsministrile. Palun!
M. Ein
Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Tegelikult ma sain juba vastuse oma küsimusele, mis puudutab täpselt samuti vihjetelefoni ja sedasama tsitaati esmaspäevasest Äripäevast. Selgituseks ütlen, et selle tsitaadi on esitanud prokuratuuri avalike suhete osakonna juht Kristiina Herodes. Nüüd minu küsimus. Ma küsin veel kord: kas see seisukoht, mida on väljendatud selles tsitaadis, on ka teie seisukoht ja kas seda jagab ministrite korruptsioonivastane komisjon?
K.-M. Vaher
Küsimus on alati kontekstis, milles üks või teine tsitaat sisaldub. Ma tahaksin siis veel kord rõhutada seda mõtet, mis on teavitamistelefoni taga. Mõte on, et inimesed võivad anda vabalt ja anonüümselt teada nendest juhtumitest, millega nemad on kokku puutunud kas eri ametiasutustes või muudes institutsioonides, kui neile on väga selgelt tundunud, et tegemist on korruptsiooniga või korruptsiooniohtliku nähtusega. Uurimisasutustes, uurimisorganites, kes seda informatsiooni pärast filtreerivad ja uurijatele edastavad, on eraldi süsteemid. See on väga paljus uurijate professionaalsuse ja prokuröri professionaalsuse küsimus, kuidas konkreetselt informatsiooniga edasi käituda. Nagu ma rõhutasin, ei saa ükski info eraldivõetuna mitte kunagi olla kellegi süüdistamise aluseks, ammugi mitte ei saa see olla tõend. Me räägime ikkagi sellest, et uurijad tahavad saada oma tegevuses ka teatud suundi, teatud informatsiooni, võimalikult palju teavet, et oma tööd efektiivsemalt teha. Kui infot on vähe, kui nendel inimestel, kes tahavad infot anda, on info andmise võimalused piiratud, siis see tähendab, et väga paljus korruptsioon jääbki n-ö nähtamatuks. Nii korruptsioonikuritegude kui ka narkokuritegude puhul on avastatud juhtumite arvu kasv tervikuna tegelikult positiivne nähtus. Kui neid ei avastata, jäävad nad pinna alla. Aga pinna alla jäämine ja nendest mitteteadmine ei tähenda, et ...
Aseesimees T. Savi
Härra minister!
K.-M. Vaher
... ühes või teises ühiskonnas korruptsiooni ei ole.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Margi Ein jätkab. Palun!
M. Ein
Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Aga kas pole siis ohtu, et seda laadi vihjeid võib tulla üsna palju ja kogu energia kulubki nende uurimisele ning tõeline korruptsioon jääb avastamata?
K.-M. Vaher
Aitäh küsimuse eest! Õigesti püstitatud skeptitsism. Ma toon selle näite täna juba kolmandat korda: meil on seesama narkokuritegudest teavitamise telefon tegutsenud päris mõnda aega. Minu teada ei täheldatud isegi algushetkedel mingit teie viidatud pahatahtlike teavete väga suurt tulva. Ma ei usu seda ka mingil juhul korruptsioonikuritegude puhul. Kui keegi tahab olla teise inimese vastu pahatahtlik, siis - ma võin seda siin vabalt kõigile välja öelda - on selle isiku jaoks kindlasti hoopis efektiivsemaid meetodeid, kui on korruptsiooni vihjetelefonile pahatahtliku info andmine näiteks oma naabri, töökaaslase või kellegi muu kohta. Sest ma kordan veel kord: see info läbib väga tiheda filtreerimissõela, seda käsitlevad professionaalsed uurijad ja prokurörid ning alles pärast seda me saame rääkida, et seda infot hakatakse üldse mingilgi määral kasutama suunavõtmiseks või hakatakse ühele või teisele nähtusele, ühele või teisele ametiisikule konkreetselt suuremat tähelepanu pöörama. Kui aga ühe või teise ametiisiku kohta laekub informatsiooni väga mitmest allikast - nii teavitamistelefonilt kui ka analüüsi tulemusena ja jälitusinformatsiooni tulemusena -, siis saame juba rääkida konkreetse uurija ressursi kulutamisest selle konkreetse nähtuse, selle konkreetse ametiisiku jälgimiseks ja võimaliku korruptsioonikuriteo avastamisest.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Jaanus Männik, kohapeal registreeritud küsimus, palun!
J. Männik
Aitäh! Härra minister! Vähimagi kahtluseta on selge, et korruptsiooni vastu võitlemine on väga vajalik tegevus ja kindlasti siin saalis teistsuguselt mõtlejaid ei ole. Aga teiselt poolt on ka täiesti kindel, et ajalugu tunneb niisugust vihje- ja pealekaebamissüsteemi totalitaarriikidest ning eriliste tulemusteni jõudsid sellega Stalini režiim ja nõukogude režiim. Kas te ikkagi analüüsisite päris põhjalikult seda aspekti, enne kui te selle programmi lauale panite? Kas te kujutate endale ette ühiskonnas mõne aja pärast toimuvat, kui see süsteem on rakendatud?
K.-M. Vaher
Aitäh küsimuse eest! Ma olen nendel eri aspektidel täna juba üsna pikalt peatunud. Kordan paar asja veel üle. Tegemist on ühe meetmega. Ühest meetmest korruptsioonivastases võitluses ei maksa oodata imet. Me oleme selle tõttu pannud kirja korruptsioonivastase strateegia ja teinud seda kolme aasta peale, et 22 konkreetset tegevust ära kirjeldada, ellu viia ja läbi nende kogumi tulemust saavutada. Seda tulemust me tahame mõõta nende isikute arvu vähenemises kolme aasta jooksul, kes puutuvad, kes on puutunud ühiskonnas kokku korruptsiooni kui nähtusega. Praegu on selliseid isikuid umbkaudu 15-20%. Me ei ole Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest just viimaste seas, pigem paremad kui keskmikud, aga meil on vaja väga palju areneda, et saavutada Soome tase, saavutada Euroopa Liidu arenenud liikmesriikide tase. Teie näide Stalini ajast ei kannata minu silmis ausalt öeldes mingit võrdlust. Kui teie nimetate avalikustajaid, neid isikuid, kes tahavad riigiga koostööd teha ja anda teada korruptsioonist või korruptiivsetest ametnikest, koputajateks, siis see on teie isiklik privileeg. Mina nimetan neid inimesi teavitajateks, nad osutavad teene kogu Eesti riigile ja tõstavad selle teoga, kui konkreetne informatsioon viib ka korruptsioonikuriteo avastamiseni, kogu riigi usaldusväärsust ning vähendavad oluliselt korruptsiooniriski tulevikus.
Aseesimees T. Savi
Aitäh, härra minister! Teen ettepaneku siinkohal selle teema käsitlemine lõpetada. Eldar Efendijev võib oma klahvi sisse jätta, sest järgmine küsimus tuleb temalt minister Paul-Eerik Rummole. Palun!
E. Efendijev
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Juba kümme aastat on Eesti Vabariigi õigusmaastikul elanud kultuuriautonoomia seadus, mis peab põhiliselt reguleerima rahvusvähemuste elu Eesti Vabariigis. Aga nagu te teate, seadus ei toimi. Mitte ükski rahvusvähemustest ei registreerinud ennast seadusega ettenähtud tingimuste järgi. Mõned alustasid samme selles suunas, aga lõppmärgini ei ole keegi jõudnud. Võib konstateerida, et seadus, mis peab garanteerima arenduse selles valdkonnas, rohkem takistab, sest ta pidurdab oma olemasoluga teisi seadusandlikke initsiatiive, mis võiksid valdkonda tõsiselt arendada. Siit küsimus: kas Rahvastikuministri Büroo või Vabariigi Valitsuse plaanides on kultuuriautonoomia seadus ja tema roll Eesti ühiskonnaelus üle vaadata? Aitäh!
P.-E. Rummo
Aitäh küsimuse eest! Praegu on väga konkreetne informatsioon kultuuriautonoomia seaduse toimimise kohta: nimelt saab k.a maikuus tõenäoliselt moodustatud soome rahvusvähemuse kultuuriautonoomia. Natuke rohkem kui kuu aja pärast toimuvad kultuuriautonoomia seaduses sätestatud viisil selle kultuuriautonoomia nõukogu valimised ja niipea, kui need on toimunud, on esimene kultuuriautonoomia sõjajärgses Eestis ka tekkinud. Niipea, kui see samm on tehtud - ja tegelikult me teeme juba praegu eeltöid -, analüüsime läbi kogu olukorra. Tekkinud on pretsedent ja me vaatame, kas kultuuriautonoomia seadus praegusel kujul ja temast lähtuvad allaktid võimaldavad kultuuriautonoomiatel mitte ainult tekkida, vaid ka toimida, kas kõik on piisavalt sätestatud, et ei jää lahtisi küsimusi ega ebamäärasust nii kultuuriautonoomia enda sisemises toimimises kui ka kultuuriautonoomia ja riigi suhetes. Teinud selle põhjaliku analüüsi, näeme, kas on vaja midagi seaduses muuta või mitte. Minu esialgne tunne on, et seaduses midagi põhimõttelist muuta ei ole tarvis, või kui on, siis vahest tuleb teha mingeid tehnilisi täpsustusi, aga neid saab võib-olla teha ka allaktidega. Aitäh!
Aseesimees T. Savi
Tänan! Eldar Efendijev, palun!
E. Efendijev
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! 1. maist on Eesti Vabariik ühise Euroopa täisliige ja peab täitma kohustusi, mis eksisteerivad Euroopas ja mis puudutavad ka rahvusvähemuste olukorda. Mitmesugused konventsioonid ja nõuded, nõrgad küljed, millele on osutatud väljastpoolt, vastutajate poolt, näitavad, et Eestil on vaja astuda samme rahvusvähemuste valdkonna arendamiseks. Siit küsimus. Mis on Rahvastikuministri Büroo või Vabariigi Valitsuse plaanides rahvusvähemuste valdkonna arendamise kohta, et viia eelnimetatud valdkond Euroopa tingimuste tasemele?
P.-E. Rummo
Aitäh! Selle küsimuse võiks lüüa kahte lehte. Üks on see, kas Eesti seadustes rahvusvähemuste kohta sätestatu ja seda järgiv praktika vastavad Euroopa nõuetele või mitte. Teine on see, kas me oleme suutnud neid olemasolevaid seadusi, mis minu arust on kooskõlas euroopalike tavadega ja ka nende konventsioonidega, millega Eesti selles küsimuses on ühinenud, piisavalt kasutada. Nagu ma juba ütlesin, mul ei ole andmeid selle kohta, et Eesti seadused ja nendest lähtuv praktika oleksid vastuolus Euroopas kehtivate normidega või asjaomaste seaduste, konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega. Mis puudutab seda, kas Eesti suudab oma rahvusvähemusi piisavalt toetada igaühe rahvusliku identsuse säilitamises, siis selle kohta võib öelda nagu alati, et raha on vähe, aga tahe, nagu te ka ise samas ametis kus mina praegu olnuna teate, on Eesti riigil alati olemas. Alates käesolevast aastast kasvavad need summad, mida riik eraldab rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonidele nii nende baasfinantseerimiseks kui ka projektitegevuseks, ning ühtlasi korrastub see süsteem tehnilises mõttes.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Eldar Efendijev, teine täpsustav küsimus, palun!
E. Efendijev
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Tahan kasutada juhust ja tänada teid osutatud kaasabi eest Eesti-Aserbaidžaani programmi läbiviimisel eelmisel nädalal. Aga nüüd küsimus. Te olete tingimata uurinud riikide kogemusi rahvusvähemuse valdkondade arendamisel. Kas teie oskate teha valiku, milliste riikide kogemused ja tänapäevane olukord võiksid meile eeskujuks olla?
P.-E. Rummo
Aitäh! Üldiselt valitsevad Euroopa riikides selles küsimuses võrdlemisi ühtsed seisukohad. Nii et siin on väga raske üht või teist riiki teisest oluliselt eristada. Nagu ma varasemas vastuses ütlesin, on nii Eesti õigusaktid kui ka praktika üldeuroopalikega kooskõlas. Ma ei oska tõepoolest ühtegi riiki eraldi esile tõsta.
Aseesimees T. Savi
Aitäh, härra minister! Küsimuse käsitlemine on sellega lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Andres Herkelilt härra justiitsministrile. Palun!
A. Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kui te eelmisel aastal tõite Riigikogu ette erakonnaseaduse muudatused, siis te rääkisite sellistes loosungites, nagu erakondade rahastamise süsteemi korrastamine, poliitilise korruptsiooni võimaluse minimeerimine jne. Nüüd olete ka ise tunnistanud, et selles seaduses on augud. Teie eelkäija ministriametis ja praegune koalitsioonikaaslane härra Rask on samuti väljendunud umbes niiviisi, et see, mida erakonnaseadusega tehti, ei ole avatud ega aus poliitika, pigem on see populism ja on väga palju võimalusi selle seaduse mõttest, juhul kui see mõte on olemas, mööda minna. Nüüd olen ka ise sellele tähelepanu juhtinud, ja kui see on kohale jõudnud, siis küsin, mida koalitsioon kavandab teha või võtab ette selleks, et erakonnaseadust muuta ja korrastada erakondade tegevuse järelevalvega seotud küsimused.
K.-M. Vaher
Aitäh küsimuse eest, härra Herkel! Teie järeldused on meelevaldsed. Erakonnaseadus võeti vastu eelmise aasta lõpul ja väga selgelt on Eestis esimest korda, esiteks, selle aasta 1. jaanuarist keelustatud juriidiliste isikute annetused erakondadele. Seda eeskuju on järginud väga mitmed riigid. Minu teada viimane oli märtsikuus Läti, kes samamoodi juriidiliste isikute annetused keelustas. See on kõige lihtsam ja samas ka vettpidavam viis, kuidas poliitilist korruptsiooni ohjeldada. Teiseks, me ei ole mitte ainult selle sammu astunud, vaid oleme karistusseadustikus sellised rikkumised ka kriminaliseerinud. Ehk kui erakonnad siiski võtavad vastu annetusi juriidilistelt isikutelt, siis on selle eest ette nähtud kriminaalvastutus. Kui teie nimetate või mõni opositsioonipoliitik nimetab neid samme ebapiisavateks sammudeks poliitilise korruptsiooni ohjeldamisel, siis palun näidake ette, mida teie olete oma võimu teostamise ajal teinud selleks, et poliitilist korruptsiooni vähendada. Meie oleme koalitsioonilepingus oma valijatele lubanud seda teha ja me astusime selle sammu ära. Ma arvan, et see toob ka selgeid tulemusi.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Andres Herkel jätkab. Palun!
A. Herkel
Aitäh! Eelmise küsimuse jätkuks. Te teate väga hästi, et juriidiliste isikute annetusi võtavad, saavad võtta vastu erakondade sidusorganisatsioonid. Nii et siin on auk avatuks jäetud, kas teadlikult või mitte on ehitatud Potjomkini küla. Aga ma küsin järelevalveorgani kohta, milleks on Riigikogu korruptsioonivastane komisjon. Miks te üldse eeldate, et erakondade tegevus sisaldab endas korruptsiooni, nii et korruptsioonivastane komisjon peab erakondade valimiskampaania aruannetega tegelema? Miks te olete ehitanud, ma ütleksin, korruptsiooniohtliku süsteemi, kus järelevalvega tegeleb nendesamade erakondade esindajatest koosnev komisjon, mitte ei ole selleks ellu kutsutud sõltumatut komisjoni, nagu tegelikult oli varem sõltumatu Vabariigi Valimiskomisjon samas funktsioonis?
K.-M. Vaher
Aitäh küsimuse eest! Teie väide ei vasta tõele, sidusorganisatsioonide kaudu erakondade rahastamine ei ole võimalik. Kui selline võimalus on, siis ma tuletan veel kord meelde, et me oleme annetuste vastuvõtmise kriminaliseerinud, kas need annetused on siis otsesed või on need varjatud annetused. Kui on tõendatud, et erakondadele tehakse varjatud annetusi, tehtagu seda ükskõik millise organisatsiooni või kelle kaudu, siis on see samamoodi kriminaliseeritud tegu. Selles mõttes ei ole siin mingit vahet, kogu küsimus on tõendamises. Tõendamise võimalused ja õigused on uurimisorganitel, kes karistusseadustikku ellu viivad. Märkuseks niipalju: korruptsioonivastane erikomisjon on seadusse sisse kirjutatud selleks, et nõuda aruandeid ja informatsiooni valimiskampaania kulude kohta. See oli eelmise aasta lõpul Riigikogu enamuse tahe, et oleks väga selgelt teada ja oleks teada ka poliitiline vastutus ning nende poliitikute nimed, kes korruptsioonivastases erikomisjonis on ja seda järelevalvet teostavad. Minu hinnangul on tegemist oluliselt läbipaistvama süsteemiga kui teie viidatud eelmine süsteem Vabariigi Valimiskomisjoni näol. Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on läbi viia valimisi, mitte tegelda poliitilise korruptsiooni vastase võitlusega ja valimiskulude aruannete väljanõudmisega.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Andres Herkel, palun!
A. Herkel
Aitäh, austatud minister! Viimane huvitav idee, millega te olete välja tulnud, on see nn valimiskampaaniakulude piiramine ülemlaega 30 miljonit krooni. Et siin mastaabiefektist aru saada, ma küsin nii. Te peaksite kursis olema, kui palju kampaaniad selle astronoomilise piirsumma puhul oma kalliduses veelgi kasvada saavad. Kas te kujutate ette, kui mitu päeva on näiteks Tallinna tasulistele välimeedia infokandjatele võimalik asetada ühe või teise poliitiku pilte, nii et kogu linn neid täis oleks, kui mitmeks päevaks 30 miljonist kroonist jätkub?
K.-M. Vaher
Aitäh küsimuse eest! Ma pean jällegi küsijat parandama: seadusesse ei ole sisse kirjutatud ühtegi kroonilist piirsummat. Seadusesse on sisse kirjutatud pool summast, mis eraldatakse erakondadele iga aasta riigieelarvega. See summa võib olla vähem ja võib olla rohkem kui eelmisel aastal, selle otsustab Riigikogu oma enamusega. Teise aspektina tooksin välja selle, et me oleme erinevalt teie esitatud eelnõust, kus on populistlikult üritatud piirata ainult mõningaid valimiskampaania elemente, pakkunud oma eelnõus välja terviklahenduse, millega piiratakse ja vähendatakse kõiki valimiskampaania kulusid, olgu nendeks posti teel informatsiooni levitamise, avalike ürituste läbiviimise, reklaami avaldamise kulud jne. Seega on valitsuse eelnõus väljapakutud lahendus terviklahendus ja mitte silmakirjalik lahendus, nagu kahjuks on esitanud opositsioonipoliitikud.
Aseesimees T. Savi
Jätkame sama teemat. Andres Herkel, palun!
A. Herkel
Aitäh! Et sellest matemaatikast aru saada, ma palun küll ministril vastata sellele, kas 60 miljonit krooni, mis tänavuse aasta riigieelarves on erakondadele eraldatud, kahele jagatuna ikka on 30 miljonit krooni. Ma arvan siiski, et ma olen sellest täiesti õigesti aru saanud. Teiseks, kui te võrdlete oma ettepanekut Isamaaliidu eelnõuga, siis palun vastake, kas 30 miljonit krooni on suurem või väiksem piir kui 4 miljonit krooni.
K.-M. Vaher
Tänan! Ma ei näe põhjust ega vajadust vastata sellisele populistlikule küsimusele, mille eesmärk on ainult vastandada. Meie eesmärk on eelnõuga välja pakkuda lahendus, mis oleks vastuvõetav Riigikogu enamusele. Ma olen kindlasti valmis igasuguseks avatud diskussiooniks nii valimiskampaania kulude üle kui ka erakondade rahastamise üle, kui sellist diskussiooni vajalikuks peetakse. Koalitsioon on astunud oma sammud erakonnaseaduse vastuvõtmisega eelmise aasta lõpul. Ma loodan, et ka Riigikogu valimise seaduse eelnõu, kus esimest korda räägitakse valimiskulude selgest piiramisest Eestis, leiab nii koalitsiooni kui opositsiooni heakskiitu.
Aseesimees T. Savi
Tänan, härra minister! Üks kohapeal registreeritud küsimus. Sven Mikser, palun võimalikult lühidalt!
S. Mikser
Aitäh! Austatud härra minister! Te tahate valimiskulusid piirata ja välistada korruptiivseid ilminguid. Seni on suurimad erakonnad ka juriidiliste isikute annetuste toel suutnud kulutada 20 miljonit. Nüüd hakkavad suured erakonnad üksnes füüsiliste isikute annetuste abil kulutama kuni 30 miljonit. Kas see ikka välistab kogu korruptsiooniohu või vastupidi, äkki tekitab see hoopis ohu, et ka meie poliitikat hakkavad mitmesugustel põhjustel suuremal määral suunama väga rikkad üksikisikud, kui tuua analoog Leedust, siis n-ö Eesti Borissovid?
K.-M. Vaher
Tänan väga! Ma arvan, et meie uurimisorganitel on piisavalt kogemust ja tahtmist tegelda selliste võimaluste välistamisega juba eos. Eraannetused on Eestis lubatud, mis on ka mõistlik, sest eraisikul, kes tahab panustada konkreetsele maailmavaatele, peaks olema võimalik seda teha. Eesmärk keelustada just nimelt juriidiliste isikute annetused oli väga selge ja ühene. Selleks, et välistada igasugused seosed juriidilise isiku, eraettevõtte tehtava annetuse ja mingi selle eest taotletava hüve vahel, mida Eesti poliitika minevikus on siiski väga palju juhtunud ja mida on väga palju ka käsitletud, et vähendada neid riske miinimumini, oleme selle sammu astunud. Ma arvan, et see hakkab toimima teie küsimuses viidatud ohule vastupidises suunas ehk vähendab oluliselt poliitilise korruptsiooni võimalusi ja ka tahtmist sellisele teele minna. Erakond Res Publica on algusest peale, 2001. aasta algusest sellised võimalused välistanud. Meie tee oli selles mõttes esmakordne ja see õigustas ennast igati. Me oleme läinud siit veel edasi ja oleme koos teiste koalitsioonipartneritega keelustanud juriidiliste isikute annetused. Ma arvan, et me näeme neid vilju juba aasta pärast, et see on andnud tulemusi.
Aseesimees T. Savi
Aitäh, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Olev Laanjärv, palun küsimus härra siseministrile!
O. Laanjärv
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud siseminister! Eesti õigusruumis on toimunud päris olulised muutused ja ma tooksin siin esile karistusseadustiku rakendamise möödunud aastal. Nüüd on saanud päris tõepäraseks, et 1. juulist rakendub ka kriminaalmenetluse seadustik. Pragmaatiline küsimus selle juures oleks selline: kas Siseministeeriumi haldusala ametid - Politseiamet, Kaitsepolitseiamet - on valmis 1. juuliks ehk selle kriminaalmenetluse rakendumiseks või toimub samasugune seaduse paikaloksumine, nagu oli karistusseadustikuga, või veel midagi hullemat? Kuidas on nende ametite koolitusega? Rakendusseaduse eelnõu on veel menetluses, kas te olete võimeline praegu Riigikogule vastama, et jah, me oleme valmis seda kriminaalmenetluse seadust rakendama?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
M. Leivo
Aitäh, härra Laanjärv, selle küsimuse eest! Lühidalt vastates ütlen niimoodi, et töö käib ja me loodame tõesti kõikide oma valdkondadega 1. juuliks valmis olla. Kui väljastpoolt vaadates või eksministri kompetentsusega vaadates tundub teile, et me mõnel pool praegu viivitame või, ütleme, tempot jääb natukene vajaka, siis palun juhtige sellele konkreetses valdkonnas tähelepanu. Aga me teeme kõik, et selleks valmis olla.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Olev Laanjärv jätkab. Palun!
O. Laanjärv
Aitäh! Minu teine küsimus on seotud konkreetselt kriminaalmenetluse rakendamise seaduse eelnõuga. Kas need erimeelsused, mida siseminister veel detsembris kirjalikult fikseeris ja mis puudutavad põhiliselt kriminaalmenetluse seadusega seonduvat täiesti uut juhtimistasandit, prokuratuuri juhtimistasandit, on ületatud ja me võime üheselt öelda, kui me homme õiguskomisjonis kohtume, et neid enam ei eksisteeri?
M. Leivo
See diskussioon on praegu jõudnud kompromissile järjest lähemale ja lähemale. Nii Justiitsministeerium kui ka Siseministeerium on selles valdkonnas väga tihedat koostööd teinud. Aga loomulikult on õiguskomisjon see koht, kus viimased asjad otsustatakse. Homme toimuval õiguskomisjoni istungil me veendume kõigepealt selle kompromissi olemasolus, ja kui see on olemas, siis kindlasti jääb ka Siseministeerium nende seisukohtadega nõusse. Mis puudutab praegu meie muret, siis jätkuvalt on üks mure prokuratuuri enesekontrolli ja prokuratuuri kontrolli tagasihoidlikult seadustesse sisse kirjutatud osa, mida peaks kindlasti täiendama.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Lugupeetud kolleegid, ma saan aru, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut, nüüd on jäänud veel vähem. Toomas Alatalu võib küsimuse esitada, aga minister vastata ei jõua. Nii et kui Toomas Alatalul huvi on, siis palun küsimus!
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Teie julge mehena käisite äsja lennusadamas. Kas te tõesti kardate ja kas valitsus kardab langetada otsust baltisakslaste omandiküsimuses? Siin on ju kõik selge, isegi Saksamaa pool on teatanud, et pretensioone ei saa olla, miks te ei julge sellele asjale punkti panna?
Aseesimees T. Savi
Kell on saanud 14 ja nii nagu juhataja ütles, küsimus jääb õhku rippuma. Austatud härrased ministrid, lugupeetud küsijad, Riigikogu infotund on lõppenud.