Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Tere päevast, siseminister Margus Leivo ja minister Paul-Eerik Rummo! Me alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreeris ennast 22 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid, täna vastavad teie küsimustele justiitsminister Ken-Marti Vaher, siseminister Margus Leivo ja minister Paul-Eerik Rummo. Me alustame. Esimene küsimus on kolleeg Ain Seppikult härra siseministrile. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Möödunud kuu keskpaigas lausa plahvatasid riigi julgeolekuvarude vargusega seotud sündmused, kui selgus, et suur osa AS Rakvere Viljasalve vastutusel olnud riiklikust teravilja julgeolekuvarust on kaotsi läinud. Seejärel sai avalikkusele teatavaks, et Tartu Üksik-päästekompanii hoiustatavast julgeolekuvarust on haihtunud 32 000 gaasimaski, millele omakorda järgnes teade, et Tamsalu Veskitest on kadunud umbes 300 tonni riigi vilja. Eelöeldust tulenevalt minu küsimus: milline on praegune riigi järelevalve julgeolekuvarude säilimise üle ning kas riigi julgeolekuvarudes on tuvastatud veel puudujääke?

Härra minister, palun!

Aitäh! Härra Ain Seppik! Tänase päeva seisuga on teie informatsioon täielik ja praeguseks rohkem puudujääke riigireservis tuvastatud ei ole. Mis puudutab reservide säilimise tagamist, siis neid süsteeme töötatakse praegu välja. Valitsuskabinet on arutanud seda olukorda ja teinud Siseministeeriumile ülesandeks vaadata põhimõtteliselt ja ka filosoofiliselt üle riigireservide tarvidus, sest siiamaani on see pärit 1994. aasta seadusest, mis tugines Soome kogemusele, mis omakorda on pärit sõjajärgsest Soome olukorrast. Ma arvan, et tänapäeval ei ole reservide olemasolu tarvis hinnata ning tervikuna vaadata mitte lähtuvalt põhimõttest, et tagada iga inimese eksisteerimine mingi aja jooksul, näiteks pool aastat, vaid sellest, et riigisüsteemid ja nende pakutav teenus oleks tagatud ka kitsendatud või puuduliku varustuse korral. 15. juuniks me peame tegema ettepanekud, kuidas riigireservi kontseptsiooni muuta, ja 1. novembriks ettepanekud, kuidas seda seadustega tagada.

Tänan! Ain Seppik jätkab. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! See on kõik kena, mis te räägite, kuid 15. juuniks jõutakse veel midagi paljaks varastada, kui juba ei ole varastatud. Minu teine küsimus. Süsteem näitab, et riik ei ole suuteline sellises mahus ja sellise süsteemiga julgeolekuvarude säilimist tagama. Tahaksin kuulda teie kui siseministri ja ühtlasi ka kriisikomisjoni esimehe üldisi seisukohti julgeolekuvarude kogumise sellise kontseptsiooni kohta üldse, kas see on otstarbekas, mõttekas ja mida siis praegu kiiresti ette võetakse, et riigi need julgeolekuvarud, mis olemas on, säiliksid.

Mis puudutab Sotsiaalministeeriumi osa, siis Sotsiaalministeeriumi varus asuvad haiglad. Mis puudutab meie ehk Siseministeeriumi osa, siis need gaasimaskid, mis muudeti kasutuskõlbmatuks 2000. aastal, on tänaseks amortiseerunud ja käesoleva aasta jooksul kantakse nad maha. Uusi gaasimaske ei ole praegu ette nähtud muretseda. Mis puudutab teraviljareservi, siis teraviljareservi varguse skeemidega tegeleb kaitsepolitsei ning olemasolev reserv on väga täpselt inventeeritud, kõik on pitseeritud ja ka valve all. See oht, et kelmuse ja pettuse teel saaks uusi vargusi toime panna, on loodetavasti praeguseks hetkeks likvideeritud. Aga kunagi ei saa mitte milleski olla 100%-liselt kindel ning seepärast on Põllumajandusministeeriumis just nimelt teraviljareservi osas väljatöötamisel täiendavad tagamise skeemid ja need selguvad lähiaegadel. Kui rääkida reservi otstarbekusest tervikuna, siis seesama 15. juuniks valmiv kontseptsioon näitab, kas me üldse hoiame reserve vajalikul määral ja kas me hoiame neid õigete asjade jaoks. Mis puudutab riigi eraldatavaid hoiukulusid, siis loomulikult on need ebapiisavad ja seetõttu ei taga süsteemi sajaprotsendilist säilimist.

Tänan! Härra minister, teen ettepaneku vastata ka ühele kohapeal registreeritud küsimusele. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud siseminister! Leivaviljast oleme rääkinud, kas on olemas ka veel teisi toiduaineid või toiduainete toormaterjali varusid või nn konserve? Kui need on olemas, siis kas need on mõeldud meie kaitsejõudude või elanikkonna jaoks ja kas need on ka tänaseks päevaks üle kontrollitud?

Härra Varek, ma ei saa mikrofoni kaudu sellele küsimusele vastata, sest see osa on riigisaladus. Ma vastan teile selle kohta kirjalikult ja personaalselt.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, palun, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh! Härra minister! Nende varudega on nii, et inventuure on justkui tehtud, aga teie avastasite nüüd selle 2001. aasta torbikuvarguse. Kuidas see asi on eelmiste aastate jooksul toimunud, kas inventuure pole üldse toimetatud või milles on viga, et teie peate üle-eelmise siseministri või veel varasema ministri asju klaarima?

Aitäh! Gaasimaskid on pakitud tehases kastidesse ja selleks, et säilitades oleks tagatud gaasimaski tehase poolt lubatud iga, ei tohi kaste vahepeal avada, maske lahti võtta ega ümber pakkida. Vastasel juhul me muudame säilitamistingimusi ja gaasimaskid lähevad rivist välja varem, kui on lubatud. Sedasama asjaolu kasutaski ära kodanik, kes selle varguse toime pani. Inventuur käis kastide kaupa, mitte üksikute maskide ülelugemise teel, mistõttu see vargus saigi võimalikuks. Ta lootis selle peale, et gaasimaskid amortiseeruvad ja kantakse maha enne, kui keegi need tegelikult kasutusse võtab ja selle kaudu vargus välja tuleb. "Tänu" viljavargusele hakkasime kõikjal kontrollima varude tegelikku olemasolu ja see pani ta vargust üles tunnistama.

Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Trivimi Vellistelt minister Paul-Eerik Rummole. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma olen ise olnud tunnistajaks olukorrale, kus kolm kojameest roogivad lund, nendest kaks on eestlased ja üks on venelane. Need kolm lähevad lund rookides kohe üle vene keelele, kusjuures kaks neist räägivad väga viletsat, puuvenekeelt ja üks oma head emakeelt. Selline taganemine eesti keelest on praegu imbumas ka Eesti valitsusasutustesse. Ma sain hiljuti Eesti Statistikaametilt kirja, mis oli adresseeritud otse mulle ja minu perekonnale, kirja lehekülje üks pool oli eestikeelne ja sama lehe teine pool oli venekeelne. Täpselt samasugust asja peegeldas ka Maksuameti ühe kõrge ametniku avaldus möödunud pühapäeval Eesti Televisiooni saates "Aeg luubis", kus ametnik teatas, et edaspidi ta hakkab saatma pöördumisi Eesti maksumaksjatele nii eesti kui vene keeles. Mu küsimus ongi, et kas nende näidete varal me saame rääkida hiilivast kakskeelsusest Eesti valitsusasutustes ja kas Eestis on olemas n-ö kirjutatud seadused ja kirjutamata seadused?

Härra minister, palun!

Aitäh küsimuse eest! Kasutades seda suurt ja tähtsat auditooriumi, tahaksin kõigepealt juhtida tähelepanu sellele, et eestlaste keeleteadlikkus, teadlikkus oma keele väärtusest on viimasel ajal ilmselgelt pigem kasvanud kui kahanenud. Selle üks märke on, et kui hakkasime koos kolleegi kultuuriminister Paetiga otsima võimalusi, mismoodi saaks eesti keele korrektse kasutamise reegleid ja häid tavasid paremini levitada, siis saime sellist informatsiooni, et Eesti Keele Instituudis muu töö kõrvalt tehtavale keelenõustusele on kohutavalt suurel hulgal päringuid. Inimesed tunnevad vajadust vallata oma keelt, oma emakeelt korrektselt ja kasutada seda igas situatsioonis korrektselt. Nüüd otseselt küsimuse juurde. Keeleseaduse täitmise kontrolliga tegeleb Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsusalasse kuuluv Keeleinspektsioon. Kui mõned Eesti ametiasutused on oma tegevuses läinud üle kahe keele kasutamisele, siis peaks kõigepealt Keeleinspektsioon analüüsima, kas see vastab keeleseaduses sätestatule või mitte. Pärast seda saab langetada konkreetseid otsuseid. Aitäh!

Trivimi Velliste jätkab. Palun!

Aitäh selle vastuse eest! Ma küsiksin niimoodi. Kas Eesti valitsusasutused ei teeks hästi, kui nad suhtleksid oma kodanikega eesti keeles juba sellepärast, et kui kodanikud on pandud fakti ette, et riigis tuleb suhelda riigikeeles, siis õpivad need kodanikud selle keele lihtsalt kiiremini ära. See on umbes sama, kui kassipojal pistetakse nina piima sisse, ta saab piima maitse suhu ja harjub piima jooma. Vastasel korral võib väga kaua minna, kuna riik suhtleb suurepäraselt suurepärases vene keeles, siis ei ole mingit motiivi, miks peaks hakkama piima mekkima.

Ma kordan oma eelmist vastust. Keeleinspektsioon peaks analüüsima, mis situatsioonides on mõned riigiasutused siiamaani kasutanud või hakanud kasutama kakskeelseid dokumente, kakskeelseid formulare, ja siis tooma selle küsimuse kõrgemale poliitilisele otsustustasandile, et langetada otsene hinnang, kas tegemist on keeleseaduse rikkumisega või mitte. Ma usun, et nimetatud institutsioonid on lähtunud oma praktilistest vajadustest, kui tegemist on näiteks Maksuametiga, siis selleks, et maksud tõepoolest korrektselt laekuksid ja et maksudeklaratsioonid korrektselt laekuksid. Me ei saa täna kahjuks rääkida sellest, et iga Eesti Vabariigi seaduslik elanik valdab sellisel tasemel riigikeelt, et ta oleks suuteline kogu informatsiooni vastu võtma ja sellele reageerima eesti keeles. Siin tuleb leida ilmselt tasakaalustatud lähenemine asjale, et riigi funktsioonid saaksid riigi ja tema elanike suhtluses täidetud ja samal ajal saaks siiski maha võtta teie minu arust õigustatult püstitatud küsimuse, kas see ei lükka edasi riigikeele üldise valdamise saabumist. Ka paindlik lähenemine asjale ei tohiks seda liialt edasi lükata.

Suur tänu! Trivimi Velliste, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Härra minister, ma tänan ka selle vastuse eest! Ma jätkan sama teemat võib-olla veelgi raskema valdkonnaga ja nimelt erasektoriga, kus olukord on tunduvalt keerulisem ja kus ka seaduse võimalused on palju keerulisemad. Me teame väga hästi, et kõik suuremad pangad, kõik suuremad elektri- või telekommunikatsioonifirmad saadavad oma teateid meie postkastidesse kahes keeles, lehe ühel poolel on tekst eesti keeles, täpselt sama tekst on teisel poolel vene keeles. Kuidas te kommenteerite seda, mismoodi eraettevõtted harjutavad rahvast n-ö vene keelt hästi valdama?

Aitäh! Tegelikult kuulub see küsimus integratsioonipoliitika üldisesse konteksti ja ma olen otsustanud pöörduda arvatavasti sügisel Riigikogu poole, et integratsioon Eestis kui riikliku tähtsusega küsimus oleks siin põhjalikul arutusel, nii nagu eelmisel sügisel oli arutusel Eesti üldine demograafiline situatsioon. Siis saaks ka kõik keelekasutuse küsimused koos parlamendiga põhjalikult läbi arutada ja teha selgeks, missugused võimalused ja missugused reaalsed vajadused riigil on.

Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Enn Eesmaalt härra justiitsministrile. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kui Riigikogu liige kuuleb seaduseaukudest, erutub ta arusaadavatel põhjustel. Nüüd on leitud ja ka avalikustatud seaduseaugud, mis võimaldavad üht Euroopa Liidu neljast põhivabadusest - teenuste vaba liikumist - laiendada renditöölepingute kaudu ka isikute (tööjõu) vaba liikumist esialgu piiravatele sfääridele. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks töötada aktiivselt selle nimel, et luua Euroopa Liidus lihtsam õiguslik keskkond, mis tagaks paremad võimalused nii ettevõtjatele kui kodanikele. Kas te olete, lugupeetud minister, kavandanud seaduseaukudega seonduvaid juriidilisi algatusi ja rahvusvahelist koostööd? Peaministriga on raske mitte nõustuda, kui ta kinnitab, et Euroopa Liidu mured on ka meie mured, ja ausalt öeldes on pisut kõhe siseneda Euroopa Liitu ja esimesest päevast alates hakata kasutama seaduseauke. Aitäh!

Härra minister, palun!

Tänan väga, lugupeetud küsija! Kõigepealt ma tahaksin täpsustada, et teie küsimuses on tegemist peamiselt sotsiaalministri vastutusalaga, seetõttu ma väga põhjalikku kommentaari hetkel anda ei saa. Aga ma tahaksin selles mõttes küsijat kiita, et me saime enne infotundi vahetada piisavalt informatsiooni, ja ma saan anda teile omapoolse põgusa ülevaate sellest probleemist, millele te viitasite ja mida ajakirjandus on tõesti viimastel päevadel käsitlenud. Tegemist on n-ö tööjõu rentimisega ja seda ei peaks pidama enneolematuks ja tavatuks lahenduseks ega tegelikult ka mitte seaduselüngaks. Euroopa Liidu senistes liikmesriikides on tööjõu rentimine tavapärane praktika. Õiguslikult toimub see protsess nii, et oskustöölisel on leping firmaga, kes tema tööjõudu konkreetse töö ajutisele vajajale vahendab. Kui see juhtub olema Euroopa Liidu teise liikmesriigi ettevõte, siis on võimalik, et sel moel tehakse tööd välisriigis. Piirangud, mida osa liikmesriike rakendab tööjõu vaba liikumise kohta, antud juhul asjasse ei puutu, sest tegemist on hoopis teenuse vaba liikumisega. Küsimus ei ole mitte tööjõu vabast liikumisest, vaid teenuse vabast liikumisest ja selle tõttu räägitaksegi siin rentimisest. Seega ei olnud informatsioon ajakirjanduses päris täpne ja see on Euroopa Liidu tavapärane praktika.

Suur tänu! Härra minister, teen ettepaneku vastata ka Kaarel Pürgi kohapeal registreeritud küsimusele. Palun!

Aitäh! Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Üks kümnendik Eesti elanikest on kodakondsuseta isikud ehk n-ö halli passi omanikud, kes ootavad, milline on riigi sõnum neile seoses Euroopa Liidu liikmeks saamisega. Milliseid konkreetseid meetmeid kavandab valitsus, et tagada ka neile võimalus osaleda tööjõu vabas liikumises? Või soovitate neil võtta Vene kodakondsus?

Ma tänan küsimuse eest! See kuulub nüüd jällegi teiste ministrite vastutusalasse. Küsimus on kindlasti tõsine. Kodakondsuse probleem on esimene, mis nende inimeste puhul tuleks loomulikult lahendada, ja need inimesed peaksid ka ise selleks väga selgelt initsiatiivi näitama. Pärast seda me saame rääkida juba nende tööjõu vabast liikumisest ehk nende võimalustest kasutada Euroopa Liidu liikmesusega kaasnevaid hüvesid.

Härra minister, tänan! Küsimusi rohkem ei ole, küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Eiki Nestorilt härra justiitsministrile. Palun!

Tänan! Härra minister! Selle nädala ühes lehes on Res Publica meediajuht Siim Männik sunnitud tunnistama, et teie erakonna eelmisel nädalal tehtud reklaamikampaania on üle pakutud, et 50 löögirühma korruptsioonivastaseks võitluseks ei tehta jne. Aga samas artiklis antakse ka esimesi selgitusi vihjetelefonist, mis peaks siis kuskile minister Leivo valitsemisalasse tulema. Viidates ilmselt Res Publica allikatele, kirjutab leht meile: "Tuleb vihjetelefonil teatada kõigil ka siis, kui keegi võtab vastu pastapliiatsi, nokkmütsi, lilled, raamatu, veini- või konjakipudeli. Kaevata võib nii ametnike, nende abikaasade, laste, vanemate, sõprade kui kunagiste kursusekaaslaste peale." Minu küsimus on: mida peaks sellel vihjetelefonil töötav inimene tegema, kui keegi helistab talle ja ütleb, et nägi, kuidas keegi ostis Ken-Marti Vaheri grupi- või kursusekaaslasele kannu õlut?

Aitäh, härra Nestor, küsimuse eest! Mul on alati heameel rääkida sellisel teemal nagu korruptsioonivastane võitlus ja ma teen seda rõõmuga. Ma ei ole kahjuks tutvunud nimetatud kirjandusliku või ajakirjandusliku allikaga ja selle tõttu ei oska täpselt kommenteerida ka teie tsitaati. Kindlasti ei ole see tsitaat igatahes minu oma. Ma selgitan lühidalt veel teavitamistelefoni ideed. Korruptsioonivastases võitluses informatsiooni laekumine on väga keskne küsimus, nii nagu me oleme paljuski ka teiega diskuteerinud. Üle 70% maailmapraktikast näitab, et korruptsioonijuhtumeid ongi sisuliselt võimalik lahendada ainult informatsioonikildudest kokku pandud n-ö ühtse, tervikliku pildi abil ja seejärel tõendeid peale hankida. Vihjetelefonile laekunud informatsioon ei ole kunagi tõend iseenesest, see annab uurijatele, uurimisorganitele ainult suuna, kuhu edasi tähelepanu pöörata. On juhtumeid, kus suitsu järgi on avastatud selgelt ka tuli. Aga ma rõhutan, see informatsioon peab olema laekunud väga mitmest allikast. Seda filtreeritakse, see on vihjetelefonisüsteemis eraldi kaitstud avalikustamise eest. Selleks kasutatakse juba praegu Euroopas kasutusel olnud süsteeme, näiteks politsei üldine vihjetelefon või ka narkokuritegudest teavitamise telefon. Aitäh!

Tänan! Eiki Nestor jätkab. Palun!

Ma küsin uuesti. Kui te juba leiate, et niisugune koputamine on võimalik, kelle peale peaksid siis inimesed telefoni teel koputama? Kas ainult ametnike peale või ka nende abikaasade, laste, vanemate, sõprade ja kursusekaaslaste peale?

Tänan, härra Nestor! Teavitada tuleks kõikidest juhtudest, kus on alust arvata, et tegemist võib olla korruptsiooniga või korruptsiooniohtliku nähtusega. Selles ongi kogu avalikustamise või teabetelefoni idee, et kutsuda inimesi suuremale koostööle riigiga ja tekitada keskkond, kus korruptsioonialtid avaliku sektori ametnikud, ma rõhutaksin just avalikku sektorit, teavad, et on väga suur oht, et nende korruptiivne tegevus tuleb avalikuks. Et me teeme selle riski tõesti maksimaalselt suureks. Selle tõttu on korruptsioonivastases strateegias ühe meetmena välja pakutud ka teavitamistelefon. Meil on veel mitmeid teisi meetmeid, mille eesmärk on just nimelt korruptsiooni ringkaitse lõhkuda. Narkokuritegude puhul on sellist avalikustamise telefoni rakendatud juba aastaid täpselt sama eesmärgiga anda teada võimalikest vahendajatest, kes tegutsevad koolide juures, kes kallutavad alaealisi lapsi narkomaaniale jne. Seega on küsimus väga selgelt keskkonnas, keskkond tuleb muuta selliseks, et ükskõik kes, kellel tekib mõte minna korruptsiooniteele, kaaluks seda sammu väga tõsiselt ja pigem jätaks selle sammu tegemata, sest riik on teinud vahelejäämise riskid sedavõrd suureks.

Tänan! Eiki Nestor, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma arvan, et kuritegudest teatamine on iga kodaniku kohus. Kaasa arvatud see, et igaühe kohus on teatada ka sellest, kui keegi koolimaja juures narkootikume müüb. Aga ma ei saa aru, mis õhkkonna me loome sellega, kui keegi teatab kriminaalpolitseile, et näete, keegi kinkis Ken-Marti Vaheri emale ühe kimbu lilli. See on pealekaebamise õhkkond. Ma saan aru, et minister nagu ühineb selle seletusega, mis lehes on toodud, ja ütleb, et nii ongi mõeldud.

Tänan, härra Nestor, küsimuse eest! Ma kordan veel kord, et ma ei tea, kelle tsitaati te praegu kasutasite, kas see on teie enda oma, on see teie erakonnakaaslase oma. Minu tsitaat see kindlasti ei ole. Minu eesmärk on võimalikult palju kaasa aidata korruptsioonivaba ühiskonna tekkele Eestis, viia korruptsioonioht miinimumini ja ahendada korruptsiooni võimalusi maksimaalselt. See on ka korruptsioonivastase strateegia eesmärk.

Tänan! Kuna teema on päevakohane, siis jätkame. Eiki Nestor, palun!

See tsitaat pärineb erakonnalt Res Publica, kes on andnud selgitusi selle kohta, et 50 löögirühma korruptsioonivastaseks võitluseks ei tule, nii nagu te lehes teatasite, ja andnud ka muud informatsiooni programmist "Aus riik". Nii et see on teie enda informatsioon.

Ma usun, et see oli repliik.

Loeme selle repliigiks ja küsimise järjekord läheb üle Mai Treialile.

Ma täpsustan võib-olla seda, et korruptsioonivastases strateegias on selgelt kirjas, et vähemalt 50 uurijat ja prokuröri asuvad ametisse, tegelemaks spetsiaalselt korruptsioonikuritegudega. Selle eesmärk on korruptsioonikuritegusid paremini avastada. Praegu on praktiliselt üksnes kaitsepolitseis konkreetsed ametnikud keskendunud ainult korruptsioonikuritegude uurimisele. Meie oleme loonud juba prokuratuuris eriasjade korruptsiooni prokurörid, samuti tehakse seda Politseiametis, politseistruktuurides. Vähemalt 50 on numbrina välja käidud ja selle numbrini tahame jõuda aasta lõpuks. Siin pole küsimus mitte niivõrd lingvistilises probleemis, vaid 50 tähendab 50 ametnikku, kes kokku moodustavad võrgustiku üle Eesti, kõikides maakondades ja keskenduvad alguses loomulikult suurematele riskikohtadele eri kohalikes omavalitsustes.

Tänan! Kohapeal registreeritud küsimus Mai Treialilt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Millistes lähiriikides, meie naaberriikides on sellist moodust kasutatud, ja kui seda moodust on kasutatud, siis missuguse efekti on see andnud korruptsiooni ohjeldamisel?

Lugupeetud küsija, kas te mõtlete teavitamistelefoni? Seda on kasutatud väga mitmes Euroopa riigis, et spetsiifiliste ja peamiselt raskemate kuriteoliikide avastamiseks on avatud politseistruktuurides eraldi teavitamistelefonid. Sellel eeskujul on astunud samasuguseid samme ka Siseministeerium ehk meie politsei. On üldine teavitamistelefon, on narkokuritegudest teavitamise telefon, see on üks meetmetest. Ei saa kunagi võtta nii, et üks või teine meede konkreetselt on toonud kaasa nii ja nii palju tulemusi. Korruptsiooni puhul, eriti kui tegemist on keerulise, väga raskesti avastatava kuriteoga, sest mõlemad osapooled on huvitatud selle kuriteo varjamisest, me saame rääkida meetmete kogumist, mis võib olla edukas ja mis võib anda tulemusi. Aga Euroopas on, jah, kasutatud seda mitmes riigis.

Härra minister, suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Margi Einilt härra justiitsministrile. Palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Tegelikult ma sain juba vastuse oma küsimusele, mis puudutab täpselt samuti vihjetelefoni ja sedasama tsitaati esmaspäevasest Äripäevast. Selgituseks ütlen, et selle tsitaadi on esitanud prokuratuuri avalike suhete osakonna juht Kristiina Herodes. Nüüd minu küsimus. Ma küsin veel kord: kas see seisukoht, mida on väljendatud selles tsitaadis, on ka teie seisukoht ja kas seda jagab ministrite korruptsioonivastane komisjon?

Küsimus on alati kontekstis, milles üks või teine tsitaat sisaldub. Ma tahaksin siis veel kord rõhutada seda mõtet, mis on teavitamistelefoni taga. Mõte on, et inimesed võivad anda vabalt ja anonüümselt teada nendest juhtumitest, millega nemad on kokku puutunud kas eri ametiasutustes või muudes institutsioonides, kui neile on väga selgelt tundunud, et tegemist on korruptsiooniga või korruptsiooniohtliku nähtusega. Uurimisasutustes, uurimisorganites, kes seda informatsiooni pärast filtreerivad ja uurijatele edastavad, on eraldi süsteemid. See on väga paljus uurijate professionaalsuse ja prokuröri professionaalsuse küsimus, kuidas konkreetselt informatsiooniga edasi käituda. Nagu ma rõhutasin, ei saa ükski info eraldivõetuna mitte kunagi olla kellegi süüdistamise aluseks, ammugi mitte ei saa see olla tõend. Me räägime ikkagi sellest, et uurijad tahavad saada oma tegevuses ka teatud suundi, teatud informatsiooni, võimalikult palju teavet, et oma tööd efektiivsemalt teha. Kui infot on vähe, kui nendel inimestel, kes tahavad infot anda, on info andmise võimalused piiratud, siis see tähendab, et väga paljus korruptsioon jääbki n-ö nähtamatuks. Nii korruptsioonikuritegude kui ka narkokuritegude puhul on avastatud juhtumite arvu kasv tervikuna tegelikult positiivne nähtus. Kui neid ei avastata, jäävad nad pinna alla. Aga pinna alla jäämine ja nendest mitteteadmine ei tähenda, et ...

Härra minister!

... ühes või teises ühiskonnas korruptsiooni ei ole.

Tänan! Margi Ein jätkab. Palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Aga kas pole siis ohtu, et seda laadi vihjeid võib tulla üsna palju ja kogu energia kulubki nende uurimisele ning tõeline korruptsioon jääb avastamata?

Aitäh küsimuse eest! Õigesti püstitatud skeptitsism. Ma toon selle näite täna juba kolmandat korda: meil on seesama narkokuritegudest teavitamise telefon tegutsenud päris mõnda aega. Minu teada ei täheldatud isegi algushetkedel mingit teie viidatud pahatahtlike teavete väga suurt tulva. Ma ei usu seda ka mingil juhul korruptsioonikuritegude puhul. Kui keegi tahab olla teise inimese vastu pahatahtlik, siis - ma võin seda siin vabalt kõigile välja öelda - on selle isiku jaoks kindlasti hoopis efektiivsemaid meetodeid, kui on korruptsiooni vihjetelefonile pahatahtliku info andmine näiteks oma naabri, töökaaslase või kellegi muu kohta. Sest ma kordan veel kord: see info läbib väga tiheda filtreerimissõela, seda käsitlevad professionaalsed uurijad ja prokurörid ning alles pärast seda me saame rääkida, et seda infot hakatakse üldse mingilgi määral kasutama suunavõtmiseks või hakatakse ühele või teisele nähtusele, ühele või teisele ametiisikule konkreetselt suuremat tähelepanu pöörama. Kui aga ühe või teise ametiisiku kohta laekub informatsiooni väga mitmest allikast - nii teavitamistelefonilt kui ka analüüsi tulemusena ja jälitusinformatsiooni tulemusena -, siis saame juba rääkida konkreetse uurija ressursi kulutamisest selle konkreetse nähtuse, selle konkreetse ametiisiku jälgimiseks ja võimaliku korruptsioonikuriteo avastamisest.

Tänan! Jaanus Männik, kohapeal registreeritud küsimus, palun!

Aitäh! Härra minister! Vähimagi kahtluseta on selge, et korruptsiooni vastu võitlemine on väga vajalik tegevus ja kindlasti siin saalis teistsuguselt mõtlejaid ei ole. Aga teiselt poolt on ka täiesti kindel, et ajalugu tunneb niisugust vihje- ja pealekaebamissüsteemi totalitaarriikidest ning eriliste tulemusteni jõudsid sellega Stalini režiim ja nõukogude režiim. Kas te ikkagi analüüsisite päris põhjalikult seda aspekti, enne kui te selle programmi lauale panite? Kas te kujutate endale ette ühiskonnas mõne aja pärast toimuvat, kui see süsteem on rakendatud?

Aitäh küsimuse eest! Ma olen nendel eri aspektidel täna juba üsna pikalt peatunud. Kordan paar asja veel üle. Tegemist on ühe meetmega. Ühest meetmest korruptsioonivastases võitluses ei maksa oodata imet. Me oleme selle tõttu pannud kirja korruptsioonivastase strateegia ja teinud seda kolme aasta peale, et 22 konkreetset tegevust ära kirjeldada, ellu viia ja läbi nende kogumi tulemust saavutada. Seda tulemust me tahame mõõta nende isikute arvu vähenemises kolme aasta jooksul, kes puutuvad, kes on puutunud ühiskonnas kokku korruptsiooni kui nähtusega. Praegu on selliseid isikuid umbkaudu 15-20%. Me ei ole Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest just viimaste seas, pigem paremad kui keskmikud, aga meil on vaja väga palju areneda, et saavutada Soome tase, saavutada Euroopa Liidu arenenud liikmesriikide tase. Teie näide Stalini ajast ei kannata minu silmis ausalt öeldes mingit võrdlust. Kui teie nimetate avalikustajaid, neid isikuid, kes tahavad riigiga koostööd teha ja anda teada korruptsioonist või korruptiivsetest ametnikest, koputajateks, siis see on teie isiklik privileeg. Mina nimetan neid inimesi teavitajateks, nad osutavad teene kogu Eesti riigile ja tõstavad selle teoga, kui konkreetne informatsioon viib ka korruptsioonikuriteo avastamiseni, kogu riigi usaldusväärsust ning vähendavad oluliselt korruptsiooniriski tulevikus.

Aitäh, härra minister! Teen ettepaneku siinkohal selle teema käsitlemine lõpetada. Eldar Efendijev võib oma klahvi sisse jätta, sest järgmine küsimus tuleb temalt minister Paul-Eerik Rummole. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Juba kümme aastat on Eesti Vabariigi õigusmaastikul elanud kultuuriautonoomia seadus, mis peab põhiliselt reguleerima rahvusvähemuste elu Eesti Vabariigis. Aga nagu te teate, seadus ei toimi. Mitte ükski rahvusvähemustest ei registreerinud ennast seadusega ettenähtud tingimuste järgi. Mõned alustasid samme selles suunas, aga lõppmärgini ei ole keegi jõudnud. Võib konstateerida, et seadus, mis peab garanteerima arenduse selles valdkonnas, rohkem takistab, sest ta pidurdab oma olemasoluga teisi seadusandlikke initsiatiive, mis võiksid valdkonda tõsiselt arendada. Siit küsimus: kas Rahvastikuministri Büroo või Vabariigi Valitsuse plaanides on kultuuriautonoomia seadus ja tema roll Eesti ühiskonnaelus üle vaadata? Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Praegu on väga konkreetne informatsioon kultuuriautonoomia seaduse toimimise kohta: nimelt saab k.a maikuus tõenäoliselt moodustatud soome rahvusvähemuse kultuuriautonoomia. Natuke rohkem kui kuu aja pärast toimuvad kultuuriautonoomia seaduses sätestatud viisil selle kultuuriautonoomia nõukogu valimised ja niipea, kui need on toimunud, on esimene kultuuriautonoomia sõjajärgses Eestis ka tekkinud. Niipea, kui see samm on tehtud - ja tegelikult me teeme juba praegu eeltöid -, analüüsime läbi kogu olukorra. Tekkinud on pretsedent ja me vaatame, kas kultuuriautonoomia seadus praegusel kujul ja temast lähtuvad allaktid võimaldavad kultuuriautonoomiatel mitte ainult tekkida, vaid ka toimida, kas kõik on piisavalt sätestatud, et ei jää lahtisi küsimusi ega ebamäärasust nii kultuuriautonoomia enda sisemises toimimises kui ka kultuuriautonoomia ja riigi suhetes. Teinud selle põhjaliku analüüsi, näeme, kas on vaja midagi seaduses muuta või mitte. Minu esialgne tunne on, et seaduses midagi põhimõttelist muuta ei ole tarvis, või kui on, siis vahest tuleb teha mingeid tehnilisi täpsustusi, aga neid saab võib-olla teha ka allaktidega. Aitäh!

Tänan! Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! 1. maist on Eesti Vabariik ühise Euroopa täisliige ja peab täitma kohustusi, mis eksisteerivad Euroopas ja mis puudutavad ka rahvusvähemuste olukorda. Mitmesugused konventsioonid ja nõuded, nõrgad küljed, millele on osutatud väljastpoolt, vastutajate poolt, näitavad, et Eestil on vaja astuda samme rahvusvähemuste valdkonna arendamiseks. Siit küsimus. Mis on Rahvastikuministri Büroo või Vabariigi Valitsuse plaanides rahvusvähemuste valdkonna arendamise kohta, et viia eelnimetatud valdkond Euroopa tingimuste tasemele?

Aitäh! Selle küsimuse võiks lüüa kahte lehte. Üks on see, kas Eesti seadustes rahvusvähemuste kohta sätestatu ja seda järgiv praktika vastavad Euroopa nõuetele või mitte. Teine on see, kas me oleme suutnud neid olemasolevaid seadusi, mis minu arust on kooskõlas euroopalike tavadega ja ka nende konventsioonidega, millega Eesti selles küsimuses on ühinenud, piisavalt kasutada. Nagu ma juba ütlesin, mul ei ole andmeid selle kohta, et Eesti seadused ja nendest lähtuv praktika oleksid vastuolus Euroopas kehtivate normidega või asjaomaste seaduste, konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega. Mis puudutab seda, kas Eesti suudab oma rahvusvähemusi piisavalt toetada igaühe rahvusliku identsuse säilitamises, siis selle kohta võib öelda nagu alati, et raha on vähe, aga tahe, nagu te ka ise samas ametis kus mina praegu olnuna teate, on Eesti riigil alati olemas. Alates käesolevast aastast kasvavad need summad, mida riik eraldab rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonidele nii nende baasfinantseerimiseks kui ka projektitegevuseks, ning ühtlasi korrastub see süsteem tehnilises mõttes.

Tänan! Eldar Efendijev, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Tahan kasutada juhust ja tänada teid osutatud kaasabi eest Eesti-Aserbaidžaani programmi läbiviimisel eelmisel nädalal. Aga nüüd küsimus. Te olete tingimata uurinud riikide kogemusi rahvusvähemuse valdkondade arendamisel. Kas teie oskate teha valiku, milliste riikide kogemused ja tänapäevane olukord võiksid meile eeskujuks olla?

Aitäh! Üldiselt valitsevad Euroopa riikides selles küsimuses võrdlemisi ühtsed seisukohad. Nii et siin on väga raske üht või teist riiki teisest oluliselt eristada. Nagu ma varasemas vastuses ütlesin, on nii Eesti õigusaktid kui ka praktika üldeuroopalikega kooskõlas. Ma ei oska tõepoolest ühtegi riiki eraldi esile tõsta.

Aitäh, härra minister! Küsimuse käsitlemine on sellega lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Andres Herkelilt härra justiitsministrile. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kui te eelmisel aastal tõite Riigikogu ette erakonnaseaduse muudatused, siis te rääkisite sellistes loosungites, nagu erakondade rahastamise süsteemi korrastamine, poliitilise korruptsiooni võimaluse minimeerimine jne. Nüüd olete ka ise tunnistanud, et selles seaduses on augud. Teie eelkäija ministriametis ja praegune koalitsioonikaaslane härra Rask on samuti väljendunud umbes niiviisi, et see, mida erakonnaseadusega tehti, ei ole avatud ega aus poliitika, pigem on see populism ja on väga palju võimalusi selle seaduse mõttest, juhul kui see mõte on olemas, mööda minna. Nüüd olen ka ise sellele tähelepanu juhtinud, ja kui see on kohale jõudnud, siis küsin, mida koalitsioon kavandab teha või võtab ette selleks, et erakonnaseadust muuta ja korrastada erakondade tegevuse järelevalvega seotud küsimused.

Aitäh küsimuse eest, härra Herkel! Teie järeldused on meelevaldsed. Erakonnaseadus võeti vastu eelmise aasta lõpul ja väga selgelt on Eestis esimest korda, esiteks, selle aasta 1. jaanuarist keelustatud juriidiliste isikute annetused erakondadele. Seda eeskuju on järginud väga mitmed riigid. Minu teada viimane oli märtsikuus Läti, kes samamoodi juriidiliste isikute annetused keelustas. See on kõige lihtsam ja samas ka vettpidavam viis, kuidas poliitilist korruptsiooni ohjeldada. Teiseks, me ei ole mitte ainult selle sammu astunud, vaid oleme karistusseadustikus sellised rikkumised ka kriminaliseerinud. Ehk kui erakonnad siiski võtavad vastu annetusi juriidilistelt isikutelt, siis on selle eest ette nähtud kriminaalvastutus. Kui teie nimetate või mõni opositsioonipoliitik nimetab neid samme ebapiisavateks sammudeks poliitilise korruptsiooni ohjeldamisel, siis palun näidake ette, mida teie olete oma võimu teostamise ajal teinud selleks, et poliitilist korruptsiooni vähendada. Meie oleme koalitsioonilepingus oma valijatele lubanud seda teha ja me astusime selle sammu ära. Ma arvan, et see toob ka selgeid tulemusi.

Tänan! Andres Herkel jätkab. Palun!

Aitäh! Eelmise küsimuse jätkuks. Te teate väga hästi, et juriidiliste isikute annetusi võtavad, saavad võtta vastu erakondade sidusorganisatsioonid. Nii et siin on auk avatuks jäetud, kas teadlikult või mitte on ehitatud Potjomkini küla. Aga ma küsin järelevalveorgani kohta, milleks on Riigikogu korruptsioonivastane komisjon. Miks te üldse eeldate, et erakondade tegevus sisaldab endas korruptsiooni, nii et korruptsioonivastane komisjon peab erakondade valimiskampaania aruannetega tegelema? Miks te olete ehitanud, ma ütleksin, korruptsiooniohtliku süsteemi, kus järelevalvega tegeleb nendesamade erakondade esindajatest koosnev komisjon, mitte ei ole selleks ellu kutsutud sõltumatut komisjoni, nagu tegelikult oli varem sõltumatu Vabariigi Valimiskomisjon samas funktsioonis?

Aitäh küsimuse eest! Teie väide ei vasta tõele, sidusorganisatsioonide kaudu erakondade rahastamine ei ole võimalik. Kui selline võimalus on, siis ma tuletan veel kord meelde, et me oleme annetuste vastuvõtmise kriminaliseerinud, kas need annetused on siis otsesed või on need varjatud annetused. Kui on tõendatud, et erakondadele tehakse varjatud annetusi, tehtagu seda ükskõik millise organisatsiooni või kelle kaudu, siis on see samamoodi kriminaliseeritud tegu. Selles mõttes ei ole siin mingit vahet, kogu küsimus on tõendamises. Tõendamise võimalused ja õigused on uurimisorganitel, kes karistusseadustikku ellu viivad. Märkuseks niipalju: korruptsioonivastane erikomisjon on seadusse sisse kirjutatud selleks, et nõuda aruandeid ja informatsiooni valimiskampaania kulude kohta. See oli eelmise aasta lõpul Riigikogu enamuse tahe, et oleks väga selgelt teada ja oleks teada ka poliitiline vastutus ning nende poliitikute nimed, kes korruptsioonivastases erikomisjonis on ja seda järelevalvet teostavad. Minu hinnangul on tegemist oluliselt läbipaistvama süsteemiga kui teie viidatud eelmine süsteem Vabariigi Valimiskomisjoni näol. Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on läbi viia valimisi, mitte tegelda poliitilise korruptsiooni vastase võitlusega ja valimiskulude aruannete väljanõudmisega.

Tänan! Andres Herkel, palun!

Aitäh, austatud minister! Viimane huvitav idee, millega te olete välja tulnud, on see nn valimiskampaaniakulude piiramine ülemlaega 30 miljonit krooni. Et siin mastaabiefektist aru saada, ma küsin nii. Te peaksite kursis olema, kui palju kampaaniad selle astronoomilise piirsumma puhul oma kalliduses veelgi kasvada saavad. Kas te kujutate ette, kui mitu päeva on näiteks Tallinna tasulistele välimeedia infokandjatele võimalik asetada ühe või teise poliitiku pilte, nii et kogu linn neid täis oleks, kui mitmeks päevaks 30 miljonist kroonist jätkub?

Aitäh küsimuse eest! Ma pean jällegi küsijat parandama: seadusesse ei ole sisse kirjutatud ühtegi kroonilist piirsummat. Seadusesse on sisse kirjutatud pool summast, mis eraldatakse erakondadele iga aasta riigieelarvega. See summa võib olla vähem ja võib olla rohkem kui eelmisel aastal, selle otsustab Riigikogu oma enamusega. Teise aspektina tooksin välja selle, et me oleme erinevalt teie esitatud eelnõust, kus on populistlikult üritatud piirata ainult mõningaid valimiskampaania elemente, pakkunud oma eelnõus välja terviklahenduse, millega piiratakse ja vähendatakse kõiki valimiskampaania kulusid, olgu nendeks posti teel informatsiooni levitamise, avalike ürituste läbiviimise, reklaami avaldamise kulud jne. Seega on valitsuse eelnõus väljapakutud lahendus terviklahendus ja mitte silmakirjalik lahendus, nagu kahjuks on esitanud opositsioonipoliitikud.

Jätkame sama teemat. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Et sellest matemaatikast aru saada, ma palun küll ministril vastata sellele, kas 60 miljonit krooni, mis tänavuse aasta riigieelarves on erakondadele eraldatud, kahele jagatuna ikka on 30 miljonit krooni. Ma arvan siiski, et ma olen sellest täiesti õigesti aru saanud. Teiseks, kui te võrdlete oma ettepanekut Isamaaliidu eelnõuga, siis palun vastake, kas 30 miljonit krooni on suurem või väiksem piir kui 4 miljonit krooni.

Tänan! Ma ei näe põhjust ega vajadust vastata sellisele populistlikule küsimusele, mille eesmärk on ainult vastandada. Meie eesmärk on eelnõuga välja pakkuda lahendus, mis oleks vastuvõetav Riigikogu enamusele. Ma olen kindlasti valmis igasuguseks avatud diskussiooniks nii valimiskampaania kulude üle kui ka erakondade rahastamise üle, kui sellist diskussiooni vajalikuks peetakse. Koalitsioon on astunud oma sammud erakonnaseaduse vastuvõtmisega eelmise aasta lõpul. Ma loodan, et ka Riigikogu valimise seaduse eelnõu, kus esimest korda räägitakse valimiskulude selgest piiramisest Eestis, leiab nii koalitsiooni kui opositsiooni heakskiitu.

Tänan, härra minister! Üks kohapeal registreeritud küsimus. Sven Mikser, palun võimalikult lühidalt!

Aitäh! Austatud härra minister! Te tahate valimiskulusid piirata ja välistada korruptiivseid ilminguid. Seni on suurimad erakonnad ka juriidiliste isikute annetuste toel suutnud kulutada 20 miljonit. Nüüd hakkavad suured erakonnad üksnes füüsiliste isikute annetuste abil kulutama kuni 30 miljonit. Kas see ikka välistab kogu korruptsiooniohu või vastupidi, äkki tekitab see hoopis ohu, et ka meie poliitikat hakkavad mitmesugustel põhjustel suuremal määral suunama väga rikkad üksikisikud, kui tuua analoog Leedust, siis n-ö Eesti Borissovid?

Tänan väga! Ma arvan, et meie uurimisorganitel on piisavalt kogemust ja tahtmist tegelda selliste võimaluste välistamisega juba eos. Eraannetused on Eestis lubatud, mis on ka mõistlik, sest eraisikul, kes tahab panustada konkreetsele maailmavaatele, peaks olema võimalik seda teha. Eesmärk keelustada just nimelt juriidiliste isikute annetused oli väga selge ja ühene. Selleks, et välistada igasugused seosed juriidilise isiku, eraettevõtte tehtava annetuse ja mingi selle eest taotletava hüve vahel, mida Eesti poliitika minevikus on siiski väga palju juhtunud ja mida on väga palju ka käsitletud, et vähendada neid riske miinimumini, oleme selle sammu astunud. Ma arvan, et see hakkab toimima teie küsimuses viidatud ohule vastupidises suunas ehk vähendab oluliselt poliitilise korruptsiooni võimalusi ja ka tahtmist sellisele teele minna. Erakond Res Publica on algusest peale, 2001. aasta algusest sellised võimalused välistanud. Meie tee oli selles mõttes esmakordne ja see õigustas ennast igati. Me oleme läinud siit veel edasi ja oleme koos teiste koalitsioonipartneritega keelustanud juriidiliste isikute annetused. Ma arvan, et me näeme neid vilju juba aasta pärast, et see on andnud tulemusi.

Aitäh, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Olev Laanjärv, palun küsimus härra siseministrile!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud siseminister! Eesti õigusruumis on toimunud päris olulised muutused ja ma tooksin siin esile karistusseadustiku rakendamise möödunud aastal. Nüüd on saanud päris tõepäraseks, et 1. juulist rakendub ka kriminaalmenetluse seadustik. Pragmaatiline küsimus selle juures oleks selline: kas Siseministeeriumi haldusala ametid - Politseiamet, Kaitsepolitseiamet - on valmis 1. juuliks ehk selle kriminaalmenetluse rakendumiseks või toimub samasugune seaduse paikaloksumine, nagu oli karistusseadustikuga, või veel midagi hullemat? Kuidas on nende ametite koolitusega? Rakendusseaduse eelnõu on veel menetluses, kas te olete võimeline praegu Riigikogule vastama, et jah, me oleme valmis seda kriminaalmenetluse seadust rakendama?

Härra minister, palun!

Aitäh, härra Laanjärv, selle küsimuse eest! Lühidalt vastates ütlen niimoodi, et töö käib ja me loodame tõesti kõikide oma valdkondadega 1. juuliks valmis olla. Kui väljastpoolt vaadates või eksministri kompetentsusega vaadates tundub teile, et me mõnel pool praegu viivitame või, ütleme, tempot jääb natukene vajaka, siis palun juhtige sellele konkreetses valdkonnas tähelepanu. Aga me teeme kõik, et selleks valmis olla.

Tänan! Olev Laanjärv jätkab. Palun!

Aitäh! Minu teine küsimus on seotud konkreetselt kriminaalmenetluse rakendamise seaduse eelnõuga. Kas need erimeelsused, mida siseminister veel detsembris kirjalikult fikseeris ja mis puudutavad põhiliselt kriminaalmenetluse seadusega seonduvat täiesti uut juhtimistasandit, prokuratuuri juhtimistasandit, on ületatud ja me võime üheselt öelda, kui me homme õiguskomisjonis kohtume, et neid enam ei eksisteeri?

See diskussioon on praegu jõudnud kompromissile järjest lähemale ja lähemale. Nii Justiitsministeerium kui ka Siseministeerium on selles valdkonnas väga tihedat koostööd teinud. Aga loomulikult on õiguskomisjon see koht, kus viimased asjad otsustatakse. Homme toimuval õiguskomisjoni istungil me veendume kõigepealt selle kompromissi olemasolus, ja kui see on olemas, siis kindlasti jääb ka Siseministeerium nende seisukohtadega nõusse. Mis puudutab praegu meie muret, siis jätkuvalt on üks mure prokuratuuri enesekontrolli ja prokuratuuri kontrolli tagasihoidlikult seadustesse sisse kirjutatud osa, mida peaks kindlasti täiendama.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, ma saan aru, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut, nüüd on jäänud veel vähem. Toomas Alatalu võib küsimuse esitada, aga minister vastata ei jõua. Nii et kui Toomas Alatalul huvi on, siis palun küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Teie julge mehena käisite äsja lennusadamas. Kas te tõesti kardate ja kas valitsus kardab langetada otsust baltisakslaste omandiküsimuses? Siin on ju kõik selge, isegi Saksamaa pool on teatanud, et pretensioone ei saa olla, miks te ei julge sellele asjale punkti panna?

Kell on saanud 14 ja nii nagu juhataja ütles, küsimus jääb õhku rippuma. Austatud härrased ministrid, lugupeetud küsijad, Riigikogu infotund on lõppenud.

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame oma kolmapäevast täiskogu istungit ning mina olen juhatuse nimel valmis vastu võtma teie ettepanekuid seaduseelnõude ja arupärimiste kohta. Palun kolleegidel registreeruda! Vabariigi Valitsuse esindaja täna meile seaduseelnõusid üle ei anna. Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Annan enda ja viie kolleegi - Toivo Tootseni, Ain Seppiku, Küllo Arjaka, Heimar Lengi, Vladimir Velmani ja Vilja Savisaare - nimel üle arupärimise peaminister Juhan Partsile. Arupärimine puudutab ühte seaduseelnõu ja sellega seonduvaid probleeme, nimelt Saksamaale ümberasunute vara tagastamise küsimuse mittereguleerimist, vaatamata sellele, et Riigikohtu otsus kohustab meid seda tegema juba 2002. aasta oktoobrikuust. Esitame peaministrile neli küsimust, mis ma teile ka ette loen. Esimene küsimus: millistel põhjustel ei pidanud Vabariigi Valitsus võimalikuks toetada Keskerakonna fraktsiooni liikmete algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 muutmise seaduse eelnõu (15 SE)? Teine küsimus: millal ja mida kavatseb Vabariigi Valitsus ette võtta, et täita 2002. aasta hilissügisel eelviidatud küsimuses tehtud Riigikohtu otsust? Kolmas küsimus: millise tulemuseni on jõudnud valitsuse läbi viidud või viidav põhjalik ja igakülgne juriidiline analüüs, mis valitsuse seisukohast tulenevalt peaks eelnema, enne kui vastavat eelnõu saaks Riigikogus n-ö edasi menetleda? Neljas küsimus: olete endise riigikontrolörina olnud väga kriitiline riigi igasuguse haldussuutmatuse ja kindlasti ka kodanike põhiõiguste täitmata jätmise suhtes; kui pikk on peaministri kui valitsusjuhi ja valitsuse tegevuse eest vastutava inimese arvates mõistlik aeg Riigikohtu otsuste täitmiseks ja millega õigustate õigusselgusetuse ja õiguskindlusetuse jätkumist selles küsimuses?

Suur tänu! Kui kolleegide üleantud arupärimine härra peaministrile vastab kodukorraseaduse nõuetele, siis edastame selle adressaadile ning informeerime sellest ka kolleege.

Lugupeetud kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud: valitsuse käesoleva aasta 5. aprillil algatatud biotsiidiseaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud keskkonnakomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Horvaatia Vabariigi valitsuse samateemalise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on samuti määratud majanduskomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse, ülikooliseaduse, Tartu Ülikooli seaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud kultuurikomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud põhiseaduskomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud maaelukomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud kultuurikomisjon; valitsuse 6. aprillil algatatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud maaelukomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud alkoholiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud väetiseseaduse, riigilõivuseaduse ja saastetasu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud maaelukomisjon; Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni k.a 6. aprillil algatatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta" muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud sotsiaalkomisjon. Riigikogu juhatus on edastanud Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ja Eldar Efendijevi 6. aprillil esitatud arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Riigikogu juhatus registreeris alates 6. aprillist Janno Reiljani asemel Eesti Rahvaliidu fraktsiooni aseesimeheks Tiit Tammsaare. Lugupeetud kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreeris ennast 82 Riigikogu liiget.

Meie tänases päevakorras, lugupeetud kolleegid, on järgmised täpsustused. Nimelt teeb seaduseelnõu 257 teisel lugemisel (see on kolmapäevase päevakorra 13. punkt) ettekande sotsiaalkomisjoni liige Andres Kork. Seaduseelnõu 250 esimesel lugemisel (kolmapäevase päevakorra 30. punkt) teeb ettekande õiguskomisjoni liige Jaanus Rahumägi. Eelnõude 301 ja 300 esimesel lugemisel (päevakorrapunktid 25 ja 26) on ettekandja kaitseminister Margus Hanson ja ühtlasi on päevakorrapunktid 27 ja 28 omavahel vahetatud.

Läheme tagasi eilse päevakorra juurde ning võtame arutusele seoses Eesti Vabariigi ühinemisega Euroopa Liiduga vabakaubanduslepingute ja mõnede muude välislepingute ratifitseerimise seaduste kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu, mille on algatanud õiguskomisjon. Algab esimene lugemine ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti õiguskomisjoni liikme Jaanus Rahumäe!

Tere! Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Riigikogu menetluses on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liiduga ühinemisega seonduvalt seaduste sätete jõustumise kehtetuks tunnistamise ja muutmise seadus. Riigikogu õiguskomisjon suunas eelnõu 192 esimesele lugemisele algataja nõusolekul muudetud kujul ning eelnõu läbis esimese lugemise k.a 28. jaanuaril. Pärast eelnõu 192 esimest lugemist arutas õiguskomisjon oma 23. märtsi istungil edasist tööd eelnõuga ja otsustas välislepingute ratifitseerimise seaduste kehtetuks tunnistamise sätted eelnõust 192 eraldada ning algatada eraldi eelnõu. Vastavalt Riigi Teataja seadusele avaldatakse Riigi Teataja I osas Riigikogus vastu võetud ning Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud seadused ja nende terviktekstid. Riigi Teataja II osas avaldatakse välislepingute ratifitseerimise seadused ning Riigikogus ratifitseeritud välislepingud ja Vabariigi Valitsuse sõlmitud välislepingud. Seetõttu tuleb ratifitseerimisseadused tunnistada kehtetuks eraldi seadusega, et täita formaalsed seaduste avaldamisele esitatavad nõuded, mis tulenevad Riigi Teataja seadusest. Põhiseaduse § 13 lõikest 2 tuleneb õigusselguse põhimõte, mille üks osa on nõue, et seadused peavad olema avaldatud selleks ettenähtud kohas. Euroopa Liiduga ühinemise akti artikli 6 punkt 10 sätestab, et ühinemiskuupäevast alates taganevad uued liikmesriigid kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, kaasa arvatud Kesk-Euroopa vabakaubandusleping. Sellest tulenevalt võttis Riigikogu eelmise aasta 14. oktoobril vastu Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelise vabakaubanduslepingu, Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vahelise lepingu, Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahelise väliskaubanduslepingu lõpetamise seaduse. See puudutab kolmandaid riike, kellega Eesti on sõlminud vabakaubanduslepinguid, kuid kes käesoleval ajal, selle aasta 1. maiks Euroopa Liiduga ei liitu. Eelnõus nimetatud vabakaubanduslepinguid teiste Euroopa Liiduga liituvate riikidega ei ole vaja eraldi kehtetuks tunnistada, sest ühinemislepingu ratifitseerimisega Riigikogus loetakse need vastavalt rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile automaatselt lõpetatuks. Sellega seoses teeb Riigikogu õiguskomisjon ettepaneku määrata käesoleva seaduseelnõu muudatuste esitamise tähtajaks 8. aprill, kell 11.

Tänan, Jaanus Rahumägi! Kolleegidel on küsimusi. Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus puudutab eelnõu pealkirja. Kas on mingisugune konkreetne põhjus, miks komisjon on otsustanud pealkirjas kasutada sellist mõneti ebatavalist ja üsna umbmäärast mõistet "ja mõnede muude välislepingute", selle asemel et kasutada Eesti õiguskeeles tavaliseks saanud "ja teiste välislepingute"?

Komisjon otsustas sellise seaduse nimetuse konsensuslikult koos Keskerakonnaga.

Suur tänu! Keskerakonnal rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, tegemist on eelnõu esimese lugemisega. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 311 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprilli, kell 11.

Austatud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesolevas eelnõus kavandatud muudatused on tingitud vajadusest ning eesmärgist suurendada Eestis elavate mitte-eestlaste seas riigikeelt valdavate isikute arvu keeleõppe ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise õppekursuse kasutuselevõtmise kaudu, mis võimaldaks kiirendada naturalisatsiooniprotsessi ning avaldaks positiivset mõju täisealiste isikute, kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit, integreerimisel Eesti ühiskonda. Algatajate pakutav kodakondsuse seaduse muutmine võimaldaks tasemeeksamisüsteemi kõrval käivitada riigikeele õppekursuste süsteemi, mille põhieesmärk oleks elava suhtluskeele õppimine ning keelepraktika, mis aitaks valmistada isikut ette mitte testide tegemiseks, vaid suhtlemiseks eesti keeles. Arvestades olukorda, kus Eestis on ligikaudu 170 000 kodakondsuseta isikut, avaldaks eelnõu positiivset mõju nende isikute kodakondsuse määramisel ning integreerimisel meie ühiskonda täieõiguslike liikmetena. Seaduseelnõu vajadus tuleneb ka mitmest muust asjaolust. 2001. aasta 14. septembril võttis vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni nõuandekomitee vastu arvamuse Eesti kohta. Selle kommenteeritud kokkuvõttes nõuandekomitee leidis, et naturalisatsiooni on Eestis vaja ulatuslikumalt rakendada, sest kodakondsuseta isikute hulk on endiselt suur ning kodakondsuse puudumine välistab tegelikult võrdsuse. Nõuandekomitee leidis, et kodakondsuse saamise tingimused ei tundu Eesti hetkeolukorras kohased, arvestades, et suur hulk vähemusrahvustesse kuuluvaid inimesi on saabunud Eestisse enne riigi taasiseseisvumist aastal 1991 ja neil ei ole siiani Eesti kodakondsust. Nõuandekomitee leidis, et kodakondsuse puudumine takistab sageli täielikku ja tegelikku võrdsust ning võib põhjustada diskrimineerimist. 2002. aasta 13. juunil võttis Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee vastu otsuse, milles järeldas, et kodakondsuseta isikute arv Eestis on endiselt suur ning keelenõuded takistavad paljudel vähemusrahvustesse kuuluvatel isikutel omandada kodakondsust. Ministrite Komitee soovitas Eestil astuda samme kodakondsuse omandamise lihtsustamiseks. Seda algatajad, Keskerakonna fraktsioon, ka pakuvad. Nimelt tuleks praegu kehtiva ülimalt raske tasemeeksamisüsteemi kõrvale eelnõu kohaselt riigikeele õppekursused, mis tuleb täies ulatuses läbida ning suulist kõnet kontrollivad arvestused etteantud ulatuses (nii temaatilises kui ka sõnavaralises) sooritada. Riigikeele õppekursuste, kus õpitavate teemade ja nõutava sõnavara ulatuse määraks Vabariigi Valitsus, läbimist tõendav tunnistus annaks neid läbinud isikutele võimaluse taotleda Eesti kodakondsust. Sama süsteemi pakuvad algatajad ka Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõude täitmiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud nõuetele. Märgiksin ära veel üht eelnõu punkti. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse seaduse § 34, mille kohaselt enne 1939. aasta 1. jaanuari sündinud Eesti kodakondsust taotlev isik on vabastatud kodakondsuse seaduse § 6 punktides 3 ja 4 ning käesolevas eelnõus seadust täiendavas §-s 35¹ sätestatud eesti keele oskuse ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõuete ja tingimuste täitmisest. Muudetava paragrahvi kohaselt on 65-aastased ja vanemad Eesti kodakondsust taotlevad isikud vastavate nõuete täitmisest vabastatud. Siiani ei ole Eesti riik suutnud eakamatele isikutele riigikeele õpetamiseks midagi kasulikku teha. Samas on sätte muutmine tingitud ka asjaolust, mida teavad nii pedagoogid kui psühholoogid, et teatud eas enamik inimesi võõrkeelt enam omandada ei suuda. Selles olukorras peaks inimlikult olema igati mõistetav ja põhjendatud kehtestada neile Eesti kodakondsuse taotlemisel lihtsustatud nõuded. Eelnõus pakutavad muudatused on aktsepteeritud mitmel tasandil. Nii näiteks on need kooskõlas erakonna Res Publica eestseisuse 2002. aasta 26. juunil vastuvõetud dokumendiga "Erakonna Res Publica seisukohad kodakondsusküsimuse suhtes". Naturalisatsiooni on lubanud liberaliseerida ka Reformierakonna esimees Siim Kallas oma 2002. aasta 18. oktoobri pöördumises. Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Alvaro Gil-Roblesi hinnangul peab Eesti lihtsustama oma kodakondsuspoliitikat nii, et mittekodanike integreerimine Eesti kodanikeks toimuks kiireimal võimalikul viisil. Algatatav eelnõu tugineb eeltoodud põhimõtetele ning lähtub vajadusest muuta mitte kodakondsuspoliitika põhimõtteid, vaid kodakondsuse seadust selliselt, et oleks võimalik integreerida Eestis elavaid kodakondsuseta isikuid, kes on riiki asunud enne 1990. aasta 1. juulit, kiiremini, kui kehtiv kodakondsuse seadus seda võimaldab. Eelnõu loob uued võimalused eesti keele õppeks, suurendab riigikeele kasutuse võimalusi ning mõjutab positiivselt naturalisatsiooniprotsessi. Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud tuleb planeerida 2005. aasta riigieelarves. Seadus jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon. Aitäh!

Suur tänu, Mihhail Stalnuhhin! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Neid ei näi olevat. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Avo Üpruse!

Austatud härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 245 oma istungil 18. märtsil 2004. Komisjoni nõunikuna osales Triin Jaago ja Vabariigi Valitsuse esindajana Siseministeeriumi õigusosakonna nõunik Epp Hannus. Selle eelnõu eesmärk, nagu härra Stalnuhhin selle siin juba sõnastas, on suurendada Eestis elavate mitte-eestlaste hulgas riigikeelt valdavate isikute arvu keeleõppe ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise õppekursuse kasutuselevõtmise kaudu, mis omakorda annaks väidetavalt tulemusena naturalisatsiooniprotsessi kiirenemise ja aitaks kaasa paljude enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud isikute integreerimisele. Selle sihtgrupi jagas komisjonis eelnõu selgitav härra Stalnuhhin otsekui kahte rühma, kes peaksid mõlemad saama kodakondsuse lihtsustatud korras. Vanuse tõttu vabastaks kõik enne 1. jaanuari 1939 sündinud isikud keeleeksamist ja põhjenduseks toodi välja, et keeleõpe on kallis ning tasemeõpe on liiga keeruline ja raske. Teise rühma kuuluvad isikud, kes on asunud Eestisse enne 1991. aastat ega soovinud mitmesugustel põhjustel omandada mõne teise riigi kodakondsust. Vabariigi Valitsuse esindaja teatas, et valitsus ei toetanud eelnõu, pidades eksami kaotamist küsitavaks. Ainult kursuse läbimine ei pruugi ju anda keele oskuse mõõdetavat tulemust. Proua Hannus ütles, et praegune süsteem on usaldusväärne nii kodakondsuse taotlemisel kui kvalifikatsiooni tõendamisel. Ka pidas ta eelnõu eesmärgiga vastuolus olevaks § 35¹, sest see laieneks mitmete riikide kodanikele. Mäletatavasti käib siin jutt enne 1991. aastat Eestisse asunutest. Komisjonis väideldi ka keeleoskuse hindamise süsteemi üle. Härra Stalnuhhin tutvustas komisjonile nn Cambridge'i hindamissüsteemi ja viitas mitmesuguste metoodikate olemasolule. Omaette meeliülendav ja liigutav oli härra Stalnuhhini ka täna siin esitatud viide kodakondsustemaatika käsitlemisele Res Publica eestseisuses 2002. aastal. Näitab ju see, et Res Publica pole kunagi alatähtsustanud mitte-eestlastest elanikke, nende vajadusi ja õigusi ning tegeleb selle probleemiga kindlasti ka edaspidi. Härra Herkel rõhutas, et eelnõuga soovitakse radikaalselt muuta Eesti kodakondsuspoliitika aluseid. Arutleti, kas muudetakse keele- või kodakondsuspoliitika aluseid või ainuüksi selle poliitika rakendumist. Härra Tarand oli seisukohal, et kodakondsuse seadust muutma ei peaks. Omaette arutelu pälvis ka peaministri väljendatud seisukoht, et Euroopa Liiduga liitumise kontekstis ei kujune kodakondsuse teema kindlasti mitte kaalukeeleks. Vaieldamatult on 170 000 inimese kodakondsusetus kahetsusväärne, aga nagu kinnitas härra Lang ja me kuulsime seda ka eile riiklikult tähtsa küsimuse arutelul, vastab Eesti Euroopa Liidu liikmesriigile esitatavatele nõuetele ka selles aspektis täielikult. Nii härra Lang kui härra Herkel tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Proua Siiri Oviir tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Konkureerival hääletusel selgus komisjoni seisukoht: teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 245 tagasi lükata. Poolt hääletas 5, vastu 3, 1 oli erapooletu. Siinkõnelejat volitati seda seisukohta esitama ja seda ma ka tegin. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, Avo Üprus! Kas kolleegidel on juhtivkomisjoni esindajale küsimusi? Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas sa ei täpsustaks, mida oli Vabariigi Valitsuse arvamuses vanurite kohta täpsemalt öeldud? Seal ei räägitud mitte fikseeritud daatumist, vaid vanusest. Kas sa võiksid seda tsiteerida?

Mälu järgi tsiteerituna oli see tõepoolest täpselt nii, nagu sa ütlesid, et soovitati seda siduda mitte aastaarvuga, kuna siis peaks seadust liiga sageli muutma, vaid pigem nende inimeste eaga. Otsene tsitaat: "Eelnõu § 1 punkti 3 osas enne 1939. aasta 1. jaanuari sündinud isikute vabastamise kohta eesti keele oskuse ja seaduste tundmise nõudest on Vabariigi Valitsus arvamusel, et soodustuste tegemine oleks vaja pigem siduda isiku vanuse kui sünniajaga. Eelnõus toodud muudatuse näol oleks tegemist ainult ajutise lahendusega ja seadust tuleks tulevikus muuta."

Tänan! Kolleeg Kadi Pärnits, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mina ei saanud teie kokkuvõttest ikkagi vastust sellele, miks me ei võiks seda teemat, et kergendada kodakondsuse saamist, edasi arutada. Milline oli valitsuse sisuline põhjendus? Kas ainuke põhjendus on see, et meie praegune kord vastab euronõuetele?

Tänan väga! Ma ei ole väitnud, et me ei saa seda teemat edasi arutada, kindlasti saame, aga võib-olla mitte selles saalis ja mitte selles vormis. Kui vaadata Vabariigi Valitsuse seisukohta, mille ta on komisjonile andnud, siis see kõlab, et Vabariigi Valitsus ei toeta Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. See oli komisjoni otsus, et lugemist mitte lõpule viia. Üks valitsuse kindel motiiv on tõenäoliselt see, et Haridusministeeriumis on ju samuti ettevalmistamisel seaduse muutmise eelnõu. See seaduse muutmise eelnõu räägib nendest inimestest, kes on omandanud põhihariduse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi ning kellele ühiskonnaõpetuse vähemalt rahuldav aastahinne tagab kodakondsuse taotlemiseks piisavad tingimused. Seda tõendab põhikooli lõputunnistus ja lisanõudeid ei ole ära toodud.

Tänan! Kolleeg Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! See ei ole meil siin esimene kord, kui Keskerakonna liikmed tungivad kallale kodakondsus- või keelepoliitika praegu kehtivatele põhimõtetele. Tihti on komisjonide aruteludes olnud juttu ka konkreetse ettepanekuga seotud muudest võimalikest ettepanekutest, sest on ju teada, et kui annad sellel suunal järele üks kord, siis nõutakse kohe teist, kolmandat ja neljandat sammu. Kas ka sellel komisjoni istungil oli vihjeid, millised kodakondsus- ja keelepoliitika muutmise nõuded selle eelnõu järel veel tulevad?

Protokoll ei kajasta minu hinnangul selliseid nõudeid. Küll on siin aga härra Herkeli hinnanguline väljaütlemine, et selle eelnõuga soovitakse muuta kodakondsuspoliitika aluseid väga radikaalselt. Ei, otse selliseid viiteid ma ei näe. Seda teemat on puudutatud ühel varasemal juhul, nimelt selle eelmise eelnõu käsitlemisel.

Tänan! Kolleeg Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Peaminister on tõepoolest öelnud siit kõnepuldist ja ka valitsuse pressikonverentsil, et ligi 170 000 mittekodaniku probleem ei ole Eesti jaoks mingi probleem, tema ei ole oma väidet ka ümber lükanud. Te nimetasite siin ühte seadusmuudatust, mida valitsus ette valmistab ning mis puudutab põhikooli tänavusi lõpetajaid ja neid, kes on lõpetanud alates 2002.-2003. õppeaastast. Olge kena ja öelge, kui palju potentsiaalselt selliseid noori üleüldse on, mittekodanikest põhikooli lõpetajaid, keda see võimalik seadusmuudatus peaks hakkama tulevikus puudutama? Ehk on võimalik ka välja arvutada, kui suur on nende osakaal 170 000-s.

Ma arvan, et tõlgendan peaministri sõnu õigesti, kui ma väidan, et kodakondsuseta inimeste suur arv Eestis on probleem, kuid see ei ole Euroopa Liiduga liitumise nõuetega vastuolus olev või liitumist põhimõtteliselt takistav probleem. Aga mis puudutab põhiharidusega koolilõpetajate arvu, siin ma jään teile vastuse võlgu. Kindlasti ei ole see nii suur arv, et see rahuldaks täna käsitlusel oleva seaduseelnõu esindajaid.

Tänan! Kadi Pärnits, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mis sellest komisjoni arutelust välja tuli? Kas valitsus põhimõtteliselt toetab kodakondsuse saamise tingimuste lihtsustamist või mitte?

Tänan küsimuse eest! Kui valitsus on astunud selgeid samme - ma pean siin silmas sedasama Haridusministeeriumi algatust -, siis iseenesest näen ma selles tahet mitmekesistada kodakondsuse saamise võimalusi. See ei tähenda kodakondsuse saamise aluste muutmist ja sellist tahet valitsusel ei ole.

Tänan! Evelyn Sepp, teine küsimus, palun!

Aitäh! Minu teine küsimus puudutab asjaolu, et täna menetluses olev seaduseelnõu peab oluliseks seada tingimus, et inimesed õpiksid riigikeelt sisuliselt, mitte ei täidaks formaalselt teste ega ei koguks lihtsalt mingeid suvalisi punkte. Kas ma saan teist õigesti aru, et seda eelnõu mitte toetades toetab valitsus keeletestide täitmise jätkumist, eelistades seda sisulise keeleoskuse omandamisele?

Aitäh! Ma kindlasti ei arva seda. Küsimus on keele õpetamise erinevates metoodikates, mille kasutamiseks ei ole tingimata vaja kehtivat seadust muuta.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir, palun!

Tänan, härra juhataja! Hea kolleeg! Siin kõlas äsja selline süüdistus, et Keskerakonna fraktsioon tahab radikaalselt muuta kodakondsuse seaduse aluseid, justkui oleks tegemist riigi põhialuste kallale tungimisega. Nii kõlas see küsimus. Tegemist on ju algatajate pakutud võimalusega käivitada tasemeeksami kõrval riigikeele õppekursuste süsteem, mille põhieesmärk on toimiv suhtluskeele praktika. Kas teie näete ka, et see on radikaalne kodakondsuse aluste muutmine, kui see seaduseelnõu vastu võetakse?

Nagu hea küsija isegi teab, ei kujundanud komisjon selles asjas ühist seisukohta. Mina isiklikult, kuigi see ei ole praegu oluline, seda ei näe.

Avo Üprus, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, tegemist on eelnõu esimese lugemisega. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Esimesena palun Mihhail Stalnuhhin, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tulin siia pulti otsima toetust läheneval hääletamisel ja palun seda toetust konkreetselt Res Publica fraktsioonilt. Muidugi pole midagi imelikku selles, et kuu aega tagasi, või on see imelik, ma ei tea, teatas peaminister arupärimisele vastates, et sidusorganisatsioonide kaudu erakonna ürituste finantseerimine pole ebaseaduslik, sellega on kõik korras. Täna kuulsime justiitsministri suust, et sidusorganisatsioonide kaudu erakonnaürituste finantseerimine on korruptsioon. Võime rääkida ka kodakondsuse seaduse teemal. Ühelt poolt on kooskõlastusringil see eelnõu, mille kohta siin paar sõna sai öeldud ja mis tähendab, et põhikooli lõpetaja, kui tal on kodanikuõpetuses vähemalt "kolm", saab kodakondsust taotleda. Teiselt poolt, kolleeg Lukas, tahan teid rahustada, läbib kooskõlastusringi praegu paar eelnõu, millega tahetakse isegi teovõimetuid eksamit tegema panna. Ka invaliidide kohta tuleb mõningaid muudatusi, pakutakse, et luuakse uued komisjonid, mis hakkavad uurima, kes on võimeline, kes ei ole võimeline eksamit tegema. Nii et võitlus bürokraatiaga käib meil väga originaalselt. Aga siia tulin veel kord meelde tuletama, et tänavune põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu kirjutas väga autoriteetse inimese kõrval, kelleks on Rein Taagepera, 2002. aastal alla sellele dokumendile, millest ma rääkisin, "Erakonna Res Publika seisukohad kodakondsuse küsimuse suhtes". Lugupeetud Res Publica liikmed, kui te värskendate oma mälu, siis te leiate ja näete, et see seaduseelnõu on teie ideede täpne koopia ja täpne järgimine. Nii kurb kui mul ka ei ole seda praegu tunnistada, kuid nii see on. Ma kutsun teid üles, olge järjepidevad ja toetage enda sünnitatud ideid vähemalt selleks, et esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, Mihhail Stalnuhhin! Järgmisena palun Eiki Berg, Res Publica fraktsiooni nimel!

Lugupeetud härra juhataja! Head kolleegid Riigikogust! Eesti poliitilise elu loogika on võimaldanud rahvuslikel jõududel opositsioonis olles kritiseerida võimulolijaid nende liberaalsuse eest vene vähemuse küsimuse käsitlemisel. Tulles aga võimule, on needsamad jõud olnud kodakondsuse seaduse olulised reformijad ehk teinud ise seda, mida teistele varem ette heideti. Eesti poliitilise elu loogika on võimaldanud ka rahvusküsimuses mõõdukamatel positsioonidel olevatel erakondadel vene valijate hääli koguda. Kuid kui need erakonnad on võimule tulnud, siis on varasemad lubadused teatavatel objektiivsetel põhjustel tagaplaanile jäänud. Siit ka moraal: kui keegi soovib reaalselt midagi muuta, siis tasuks pilgud pöörata Isamaaliidu suunas, eeldades, et Isamaaliit ka kunagi võimule tuleb, ja mitte niivõrd loota Keskerakonna fraktsiooni algatustele. Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu seab eesmärgiks muuta kodakondsuse seadust sellisel kujul, mis võimaldaks tasemeeksami süsteemi kõrval käivitada ka riigikeele, põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise õppekursuste süsteemi. See omakorda kiirendaks naturalisatsiooniprotsessi ning avaldaks positiivset mõju teatud elanikkonnagruppide integreerimisele Eesti ühiskonda. See probleem ei ole, tõsi, võõras ka Res Publicale. Me oleme olnud kogu aeg seisukohal, et arukas isamaalisus nõuab mitmekesist mõtlemist, et kümneid tuhandeid inimesi elab püsivalt Eestis edasi, tundmata üldsegi selle maa ajalugu, keelt ja kultuuri. Et Eesti on neile sama võõras kui tosina aasta eest või et oleks aeg uuesti läbi mõelda need võimalused, kuidas süvendada eesti meelt ja eesti keelt nende hulgas, keda kuri tuul on Eestisse kandnud. Mis seal salata, Keskerakonna fraktsiooni eelnõus on palju kattuvusi Res Publica programmiliste seisukohtadega, mis idealiseerivad kodanike riiki ja näevad kaugemas perspektiivis ette kodakondsuse seaduse mitmekesistamist, loobumata samas selle aluspõhimõtetest. Tõenäoliselt ei olegi see eelnõu nii karjuvas vastuolus koalitsioonilepinguga, sest eesti keele oskuse nõuet kodakondsuse saamise alusena ei kaotata. Ka tasemeeksami süsteem ei kaoks ilmselt kuhugi ning endiselt on neid naturaliseeritavaid mittekodanikke, keda huvitab keeleoskuse puhul tasemetunnistus, et mõningatel erialadel tööalaselt edasi jõuda. Ometi ei saa Res Publica fraktsioon seda seaduseelnõu toetada, sest praegune välispoliitiline foon ei tööta Eesti riigi kasuks. Rahvusvahelise üldsuse silmis, kui välja arvata Venemaa, on Eesti teinud kõik endast oleneva, et ühitada oma õigusakte rahvusvaheliste normidega. Me oleme kohe astumas sellisesse Euroopa Liitu, kust ettekirjutusi enam ei tule, sest Eesti vähemuste poliitika vastab poliitilistele kriteeriumidele, mis mõistagi ei tähenda, et kõik probleemid oleksid lahendatud. Samas ei saa enam olla sellist olukorda, sellist tõlgendamisvõimalust, mis annaks alust arvata, et meie solidaarsus ja võrdsus teiste liikmesriikide seas oleks sõltuvuses Venemaa näpuliigutustest ja keskerakondlikust häältepüügist. Eesti poliitilise elu loogika kõneleb ka sellest, et seda laadi heasoovlik algatus jõuab sihile üksnes siis, kui sise- ja välispoliitiline situatsioon võimaldab seda ja kui see on siiras tahe midagi Eesti riigi hüvanguks ära teha ega teeni pelgalt hetke päevapoliitilist profiiti. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, Eiki Berg! Järgmisena palun Andres Herkel, Isamaaliidu fraktsiooni nimel!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Täienduseks härra Bergi osutusele ma kinnitan, et Isamaaliidu võimalik kuulumine Eesti valitsuskoalitsiooni on parim tagatis selleks, et kodakondsus- ja keelepoliitika aluseid ei muudeta. Käsitletava eelnõu sisu puhul tuleb tõesti tõdeda, et see on ilmselt radikaalseim katse Eesti kodakondsuspoliitikat muuta, mis siin saalis viimasel ajal ette võetud on. See sisaldub eeskätt lihtsustatud keelenõuete seadmises isikutele, kes on Eestisse elama asunud enne 1990. aasta 1. juulit. Me teame, et keeleliselt ja kultuuriliselt moodustab see üsna homogeense grupi, kompaktselt koos elava grupi. Millised need lihtsustatud nõuded siis on? Kuna see ei ole siin väga selgelt kõlanud, siis ma pean sellele osutama. On juttu piiratud keeleoskusest, lihtsama teksti sisu mõistmisest üldjoontes, oskusest täita lihtsaid tüüpdokumente jne. Niisuguse lihtsustamise teed ei saa kahtlemata minna ja kahtlemata ei ole ilmselt mitte kellelegi üllatus, et Isamaaliit ei saa seda eelnõu kuidagimoodi toetada. Ma loodan, et jääb jõusse ka komisjoni seisukoht seda mitte toetada. Tõsi, eelnõu algataja osutab nii oma kõnes kui ka eelnõu seletuskirjas Reformierakonna seisukohtadele ning osutab veel jõulisemalt Res Publica seisukohtadele kodakondsuspoliitika võimaliku liberaliseerimise küsimuses. Ma ei taha siinkohal hinnata, kas ja kui tõepäraselt on need seisukohad siin vahendatud. Eks enne valimisi on erakonnad esitanud tõepoolest igasuguseid seisukohti, kahjuks mitte kõige järjekindlamaid. Kuid ma tahaksin loota, et selle eelnõu kontekstis ja selle eelnõu puhul ei ole siin saalis neid jõude, kes asuksid toetama Keskerakonna kodakondsuspoliitika radikaalse revideerimise teed. Isamaaliit on teinud üleskutseid, kutsunud kokku ümarlaudu, et ükskord leppida kokku, et kodakondsus- ja keelepoliitika on need, milles muutusi ei tule, et need põhimõtted on püsivad. Kahjuks ei ole me niisugust selget seisukohta erakondade vahel sõlmida suutnud. Ausalt öelda rohkem kui käesoleva katsetuse võimalust seaduseks saada pelgan ma mõningaid teisi algatusi. Mõni aeg tagasi siin kodakondsuspoliitikat sisuliselt juba revideeriti. Sisuliselt lühendati paiksustsensust, kodakondsustaotluse menetlemise aega lühendati poolele aastale. See on tehtud nüüd üheks kõige lühemaks kogu Euroopas. Siis see katse, millele siin on osundatud seoses Haridusministeeriumiga, valitsuse kooskõlastusringile saadetud eelnõuga. Selle sisu on, et sisuliselt saavad ühiskonnaõpetuse õpetajad õpilasele aastahinde panemisega otsustada tema kodakondsuskõlblikkuse üle ehk siis kodakondsuse seaduse ja põhiseaduse tundmise kõlblikkuse üle. Seda teed võib põhimõtteliselt minna, aga kindlasti ei saa otsustaja olla õpetaja koolis, vaid selleks peavad olema riigi kompetentsed ametnikud, nii nagu see siiamaani on olnud. Kolleegidele orientatsiooniks teen ühe väikse osutuse. Nimelt on Isamaaliit tellinud poliitiliselt tundlikes küsimustes ühe uurimuse, mille sisu me täielikult avalikustada ei saa, küll aga üksikküsimustes ja kodakondsus kuulub nende hulka. Mida inimesed arvavad kodakondsuse andmise kohta: jätta nii nagu praegu - 29,6%; nullvariant - 12,8%; anda Eestis sündinuile kodakondsus - 20%; seada veel lisatingimusi - 37,6%. Aitäh!

Aitäh, Andres Herkel! Austatud Riigikogu, ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli seaduseelnõu 245 tagasi lükata, mille ka järgnevalt hääletusele panen. Kas me võime alustada hääletusprotseduuri? Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata seaduseelnõu 245 tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Põhiseaduskomisjoni ettepaneku poolt on 48 Riigikogu liiget, vastu on 24, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 245 on Riigikogu menetlusest välja langenud.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ning Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse § 5, § 21 ja § 53 muutmise seaduse eelnõu. Ma palun esimesel lugemisel ettekannet tegema kolleeg Urmo Kööbi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vajadus teha muudatusi ravikindlustuse seaduses tuleneb, esiteks, Euroopa Liidu Administratiivkomisjoni otsusest nr 189 18. juunist 2003 võtta Euroopa Liidus kasutusele ühtne kaart ravikindlustatuse tõendamiseks. Teiseks, vajadusest täpsustada üliõpilaste määratlust, keda kindlustatakse Eesti Haigekassas, ja vajadusest laiendada kindlustushüvitiste maksmist töövõimetuslehe alusel Eestist Euroopa Liitu lähetatud töötajatele. Paragrahvi 5 lõike 4 punktis 5 muudetakse üliõpilase määratlust. Siin täpsustatakse, et Eesti Haigekassas kindlustatakse Eesti alalisest elanikust üliõpilased. Seega ei laiene Eesti Haigekassa kindlustuskaitse enam tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibivatele üliõpilastele. Samas me ju teame, et välismaalaste seaduse kohaselt saab välismaalasele anda elamisloa õppimiseks ainult juhul, kui tal on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise taotletava elamisloa kehtivuse ajal. Paragrahvis 21 muudetakse pealkirja: pealkirja "Haigekassakaart" asemel on nüüd pealkirjaks "Kindlustuskaitse tõendamine". Kõikides Euroopa Liidu liikmesmaades võetakse kasutusele Euroopa Liidu ravikindlustuskaart või ravikindlustuskaardi asendussertifikaat, mis peab olema kõigil inimestel, kes kas töötavad või viibivad lühemat või pikemat aega Euroopa Liidu teistes riikides, et tõendada oma ravikindlustatuse olemasolu ja saada ravi. See tähendab, et Eestis ravikindlustatuse tõestamiseks ei ole enam vaja haigekassakaarti. See pole ka majanduslikult põhjendatud, sest ravikindlustuse andmekogusse on inimene kantud isikukoodi alusel ning aitab ainult isikutunnistuse olemasolust, ettenäitamisest. See dokument võib olla ka juhiluba, peaasi, et isikukood on peal. Ainsana jääb haigekassakaart kasutusse lastele ja on võimalik, et seda neile veel edasi väljastatakse. Aga paljudel lastel on ka juba olemas pass ja välismaale minnes tuleb vormistada siis Euroopa Liidu ravikindlustuskaart. See kaart on plastmassist, kahjuks mitte elektrooniline, ja seda väljastatakse üheks aastaks. Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaat väljastatakse kolmeks kuuks ja seda sel juhul, kui ei jõuta kaarti väljastada, sest see võtab avalduse saabumisest haigekassasse aega kaks nädalat ja sel juhul antaksegi siis asendussertifikaat. Selle kohta on seaduseelnõu lisa 1, Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi vorm ja väljastamise kord, kus on toodud, mis andmed selle kaardi peal on. Kolmas muudatus on § 53 lõikes 1, kus öeldakse, et ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel ning haiguse, vigastuse või sünnituse korral välisriigis isikut raviva arsti või hambaarsti väljastatud tõendi alusel. Selle muudatusega kõrvaldatakse ülekohus välismaale lähetatud töötajate osas, kellele siiani haigestumise korral haigushüvitist ei makstud. Seaduse rakendamiseks on ette nähtud kaks miljonit krooni ja tõenäoliselt toob suurema nõudluse või vajaduse haigekassas kaasa see, et hüvitada neid kulusid, mis meie inimesed kas turismireisil olles või teistes riikides töötades arstiabi näol saavad, sest hüvitajaks on meie Eesti Haigekassa. Aitäh!

Urmo Kööbi, suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Tarmo Leinatamm, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle jäi natuke arusaamatuks see kaartide vahetus. Kas Eesti haigekassakaart vahetatakse Euroopa Liidu haigekassakaardi vastu automaatselt? Kas kunagi tuleb aeg, kus meil kõigil peab olema Euroopa Liidu haigekassakaart, ja kas Eesti oma kaotab kunagi ka kehtivuse?

Aitäh! Ei tule. Eestis saab ravikindlustatust tõendada isikutunnistuse alusel. Kui ei ole plaanis Euroopa Liidu teistesse riikidesse ega mujale välismaale sõita, siis pole vajadust ka seda kaarti endale muretseda. Aga nii- või naamoodi kunagi on kõigil tõenäoliselt siiski seesama üks Euroopa Liidu ravikindlustuskaart. Aga kunas, ei oska öelda.

Tänan! Kolleeg Enn Eesmaa, palun!

Tänan väga! Austatud ettekandja! Te arvestate, et ühe kaardi hinnaks kujuneb kümme krooni ja see on mitteelektrooniline kaart. Kui palju kallimaks läheks elektrooniline kaart ja miks me üldse võtame kasutusele sellise vahevariandi, kui on selge, mis suunas maailm liigub? Eesti on ju üldiselt e-riik.

Aitäh küsimuse eest! Selle kaardi eest ei pea kindlustatu ise maksma, see läheb n-ö haigekassa kuludesse. Eesti on teinud ettepaneku, et võiks olla elektrooniline kaart, aga ülejäänud riikidest pooled ei olnud selleks veel valmis.

Urmo Kööbi, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni, sotsiaalkomisjoni ettekandeks palun kõnepulti komisjoni esimehe Mai Treiali!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5, § 21 ja § 53 lõike 1 muutmise seaduse eelnõu komisjoni istungil 25. märtsil. Komisjon leidis, et Riigikogu täiskogu saalile pakutava seaduseelnõu esimene lugemine tuleb lõpetada, ja teeb ühtlasi Riigikogu juhatusele ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprill, kell 10. Seaduse eesmärk tuleneb sellest, et pärast liitumist Euroopa Liiduga jõustub meie jaoks Euroopa Liidu Nõukogu määrus 1408 oma rakendustega ja see sätestab korra, kuidas isikutele ravi kindlustatakse ning kes on millisel juhul maksja. Siin peab ütlema, et valikut meil ei ole, igal juhul tuleb määrust järgida ja vastavalt sellele rakendatakse ka Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti. See on ainult kindlustust tõendav dokument, mille regulatsioonid tulenevad Euroopa Liidu Administratiivkomisjoni otsustest. Missugune on kaardi vorm? Selle kohta on meil olemas seaduseelnõule lisatud ministri määruste eelnõud ja sealt saame ka vastava ülevaate ja selgituse. Aitäh!

Suur tänu, Mai Treial! Kolleegidel on küsimusi. Tarmo Leinatamm, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! See küsimus on rohkem ettepanek. Tegemist on sensitiivse teemaga, kus mõni meie hulgast saab minna mõnda Eesti kaugemasse kohta rahvamajja rääkima, et seoses Euroopa Liiduga kaovad meil haigekassakaardid ära, te peate maksma jälle 10 krooni, et saada uued haigekassakaardid jne. Võib-olla kutsuda sotsiaalkomisjoni üles edastama sellist selget sõnumit, teavitama selgelt, mis jääb kehtima, mismoodi muudetakse, miks neid muudatusi vaja on, et hoida ära siinjuures tekkida võiv liigne müra?

Aitäh, hea küsija, õigemini ettepaneku tegija! Ettepanek on arvestamist vääriv.

Rohkem ettepanekuid ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Fraktsioonide volitatud esindajad neis osaleda ei soovi. Läbirääkimisi ei avata ja nii on seaduseelnõu 307 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekud, nagu öeldud, palun esitada sotsiaalkomisjonile 8. aprilliks kella 10-ks.

Me oleme jõudnud nüüd tänasesse, kolmapäevasesse päeva ning võtame kolmandal lugemisel arutusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud kutseõppeasutuse seaduse § 31 muutmise seaduse eelnõu. Fraktsioonide volitatud esindajad saavad osaleda läbirääkimistel. Ekraan on tühi, läbirääkimisi ei avata. Austatud kolleegid, kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud kutseõppeasutuse seaduse § 31 muutmise seaduse eelnõu 266. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Algab Vabariigi Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei näi olevat. Läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 254. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse, väljateenitud aastate pensionide seaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Asume lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele seaduseelnõu 134. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Vabariigi Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse ühendatud seaduseelnõud 38 ja 227, tegemist on kolmanda lugemisega. Kas fraktsioonide esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Kadi Pärnits, palun, sotsiaaldemokraatide nimel!

Austatud Riigikogu! Soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte kohaldamine meie tööelus on kahtlemata väga oluline meile kõigile ja väga oluline meie tööelu kvaliteedi parandamisel. See, et me oma siseriikliku seadusega keelustame diskrimineerimise ja inimeste ebavõrdse kohtlemise tulenevalt nende soost, on kahtlemata oluline samm edasi. Sotsiaaldemokraadid ühe eelnõu algatajana loomulikult toetavad sellise eelnõu põhimõttelist vastuvõtmist Eestis. Küll aga ei ole sotsiaaldemokraadid rahul eelnõu sisu ja kvaliteediga. Eeskätt selle osaga eelnõust, mis räägib, kuidas soolist võrdõiguslikkust saavutada ja kuidas seda eelnõu kohtadel rakendada. Eelnõus puudub rakendusmehhanism, puudub institutsioon, kes järelevalvet teostaks, kes ettekirjutusi teeks, kes seisaks selle eest, et saaks vajalikke andmeid ja oleks võimalik juurdlust teostada, kes seisaks selle eest, et pooli kokku kutsuda ja neid lepitada. Eelnõus puudub ka ohvritele hüvitamise mehhanism. Nii et võtkem seda eelnõu kui üht sammu, mis oleks Eestis võinud olla pikem, võtkem seda eelnõu kui ühe suure probleemi lahendamise algust. Aitäh!

Suur tänu, Kadi Pärnits! Järgmisena palun Siiri Oviir, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ei saanud ka mina jätta veel kord teie ette tulemata, ütlemaks mõni sõna selle seaduse kohta. Olen siin ees sellesama seadusega, nendesamade suhete reguleerimisega, mille arutelu on käimas neljandat aastat, ja tundub, et nüüd tuleb mõneks ajaks paus. Tundub, et täna võtame selle seaduse lõpuks vastu. Jah, tal on mõningaid puudusi, millest rääkis ka Kadi Pärnits, kuid me oleme siiski astunud sammu edasi, nii et oleme valmis täna seda seadust vastu võtma. Toonitan teile veel kord, et see seadus ei taha reguleerida naiste ja meeste suhteid ning ei süüdista mehi milleski ega ka naisi milleski, ta püüab reguleerida kahe kõige suurema sotsiaalse grupi vahelisi suhteid. Seadus on vaid esimene samm selles suunas, et muuta meie mõttemudeleid, muuta meie tavasid. Sellesse seadusesse on sisse kirjutatud indiviidi õigus kaitsta oma õigusi, kuid samas, andes eri sugupooltele võrdsed võimalused, ka kohustame neid võrdselt. Nii et õigused ja kohustused käivad käsikäes. See ei ole ei meesteseadus, see ei ole naisteseadus, see on tänane ühiskondlik arvamus, mis surub meile peale, teinekord sagedamini, kui me tahame, olukordi, mis muudab naiste elu raskeks ja meeste elu lühikeseks. Seadust on vaja ja võtame ta täna vastu. See on meie tahte lävi, mis on paragrahvidena kirjutatud seadusesse, ja sellel hetkel me tõesti enamat ei saavuta. Ja kui me oleme oma mõtetes edasi arenenud, pöörame rohkem tähelepanu eri institutsioonide analüüsidele, küllap oleme siis valmis tegema seadusesse ka muudatusi ning neid muudatusi elus rakendama. Kutsun teid kõiki hääletama selle eelnõu poolt ja läheme edasi järgmiste eelnõudega, millele meil on ju ka vaja oma jõudu, energiat ja teadmisi kulutada. Aitäh!

Suur tänu, Siiri Oviir! Avo Üprus, palun, Res Publica fraktsiooni nimel!

Austatud koosoleku juhataja! Lugupeetud kolleegid! Aprillis 2000 võttis valitsus vastu juhised soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, mis on aluseks ka meie õigusaktide harmoneerimisel Euroopa Liidu vastavate direktiividega ja mis on igati kooskõlas pühakirja alguses esitatud väitega, et Jumal lõi inimese meheks ja naiseks. Muidugi pole see teile uudis, nõnda nagu ka pole uudis, et üldjuhul on seadused sooliselt neutraalsed. Kuna aga sotsiaalteadlased on välja toonud, et faktiline diskrimineerimine esineb, siis peeti vajalikuks siin neutraalsuse põhimõttest loobuda või vähemasti taganeda ja luua mõned kaitsemehhanismid nõrgemale, mis on ristiinimestele igati kohane käitumine. Seda on aktsepteerinud ka praegune valitsus ja ühendatud eelnõu autorid. Küll aga on minu jaoks jäänud õhku mõningaid küsimusi. Nimelt, miks soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu ei kohaldu peresuhetes, eraelus ja religioossete ühenduste tegevuse mõnedes aspektides? Ilmselt seetõttu, et Euroopa Liit on eelkõige majandusühendus ja seaduseelnõu ettevalmistamisel on peamist tähelepanu pööratud direktiividele ja tööelule. Samas on naistevastane vägivald inimsuhetes meie kultuuri või kultuurituse jõhker indikaator ja selle arvestamine on Res Publica jaoks vähemalt sama oluline kui mõnetise ebavõrdsuse lõpetamine tööturul ja tootmises, kus soolise võrdõiguslikkuse seadus seda reguleerima hakkab. Res Publica fraktsioon on teadvustanud enesele ja soovib teadvustada ka ühiskonnale kolme asja. Esiteks, Euroopa Liidu liikmesriigid on püstitanud soolise võrdõiguslikkuse edendamise eraldiseisva eesmärgina sooviga leevendada sellega paljusid teisigi raskusi ühiskonnas. Rahvusvahelised uuringud näitavad tugevaid seoseid võrdõiguslikkuse edendamise, tööturu paindlikkuse, ettevõtluse arengu, poliitiliste otsuste legitiimsuse, sotsiaalse arengu jätkusuutlikkuse ja iibegi vahel. Seetõttu peab kõikide inimeste võrdõiguslikkuse ideest johtuv poliitika läbima horisontaalse poliitikana ka kõiki teisi poliitikaid, nagu ka näiteks keskkonnakaitse, kriminaalpreventsioon või infoühiskonna arendamine. Teiseks, naistevastane vägivald, mõningate ühiskonnagruppide vaesus ja inimkaubandus on otseselt seotud soolise ebavõrdsusega ja läheb kalliks maksma. Mulle meenub just äsja loetud lause, millega mõningad mõtlejad on käsitlenud abielu kõige egalitaarsema eraomandi vormina, mis illustreerib teatud vaatenurki. Üksikvanemate toimetulekuraskused ja sagedane vaesus loob lastele neid kahjustava kasvukeskkonna. Ebatraditsiooniline peremudel, lõdvad suhted, tundekülmus ja meelemürgid loovad omakorda vähesidusa ja ebaterve ühiskonna. Laste võõrandumine vanematest, nende hingeline ja vaimne vaesus ja meeste kõrge suremus on samuti seotud ebavõrdsusega, kuigi mitte ainult soolisega. Ja kolmandaks on kahetsusväärne, et meie teiega peame siin endid ja oma ühiskonda reguleerima nii suurel määral sanktsioonide kaudu. Paraku ei ole aga aega oodata kultuuri muutust, mis tärkaks loomuliku ja puhta õiena postpseudosotsialistlikust sõnnikust. See tärkab ainult juhul, kui me arvestame inimese õigusi ja vabadusi, aga jääme konservatiivselt hoolivaks ja investeerime haridusse, sealhulgas loomulikult ka hingeharidusse, mis on jäänud kahjuks tagaplaanile, ja korrastame sellega väga tundlikult, aga selgelt ja kindlalt inimarengu keskkonnad. Väga olulised on arengu seisukohalt sotsiaalsetest suhetest kujunev keskkond, psühholoogiline ja intellektuaalne keskkond. Me leiame, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmisega tasume väikese, kuid olulise osa võlast tuleviku ees. Samas aga, tahtes hoida konservatiivset joont, tuletan siinkohal meelde ka Johannes Paulus II sõnu läinud aastal: "Teie ülesanne on uuendada liitu naise ja elu vahel. Ja see tähendab hoopiski uue feminismi rajamist, kus naine ei püüa mehelikku eeskuju järele aimata, vaid toob selle asemel esile naise tõelise olemuse ühiskonnas." Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, Avo Üprus! Järgmisena palun Signe Kivi, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Armsad kolleegid! Loodan, et pärast selle seaduse vastuvõtmist, mis täna kindlasti siin saalis toimuma saab, ei suurene nende meeste hulk, kes ei julge enam garderoobis naistele mantlit selga aidata. Sääraseid arvamusavaldusi olen ma selle seaduse menetluse jooksul kuulnud küll ja küll ning kindlasti on neid kuulnud paljud teised mu kolleegid. Aga see on olnud ajamärk ja me oleme suhtunud sellesse rahulikult. Ma ei ole päris nõus Kadi Pärnitsaga, kes kritiseeris seaduse teksti. Küllap tal olid omad põhjused. Aga küsitavusi on selles seaduses tõepoolest, nendele vihjas ka Siiri Oviir. Tähtis on, et see seadus, mida on neli aastat parendatud ja parendatud - ja paremaks on ta tõesti läinud -, täna tõepoolest meie ühise aktsepti saaks. Ma tooksin vaid ühe näite. Kui kultuurikomisjon on seaduseelnõusid menetledes päris kriitiline sõna ehk teksti suhtes, ja me oleme õigustatud seda tegema, sest keelepoliitika on väga oluline kultuuripoliitika osa, siis siit vaatab meile kahjuks vastu niisugune eufemism nagu pädev organ. Tuletan meelde, et paar nädalat tagasi põhjendas kultuurikomisjoni esimees ühte muudatust seaduses just nimelt sellega, et soovisime rookida välja säärased minu meelest lausa seksistlikud väljendid. Aga küll me jõuame seda teha. Pädev organ ei ole kindlasti suupärane sõna ja selles konkreetses tekstis ei ole ka piisavalt arusaadav, mis puhul, kes ja kuidas see pädev organ toimima hakkab. Aga see selleks. Ei taha täna ironiseerida. Tänast debatti on tulnud tähelepanelikult jälgima paljud Põhjamaade korrespondendid, naised ja mehed. Nad on minult küsinud, miks ei ole selles seaduseelnõus kvoote ja kas see on olnud tõesti niisugune Riigikogu üksmeel. Mulle tundub, et see on hea. Me kõik teame, et Põhjamaad on oma naiste kõrge esindatusega tõesti üllatanud tervet maailma, aga Eesti tee on nähtavasti teine ja andku taevas, kui ma eksin, Riigikogus on naisi kogu aeg rohkem ja küllap jälgivad ka kõik kohalikud omavalitsused, et esinduskogudes oleks senisest rohkem naisi. Lõpetuseks tahaksin öelda, et Reformierakond ei ole olnud kunagi selle seaduse vastu. Me oleme olnud seda meelt, et parem, kui kehva seadust ei ole, aga täna on meie ees täiesti korralik, läbimõeldud seaduseelnõu ja me oleme seda meelt, et ta tuleb vastu võtta. Aitäh!

Signe Kivi, suur tänu! Järgmisena palun Mai Treial, Rahvaliidu fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on väga hea meel, et me oleme selle seaduseelnõuga jõudnud niikaugele, et saame selle seaduseks vormida. Ma mäletan neid pikki vaidlusi ja debatte, ka väljaspool Riigikogu, möödunud Riigikogu koosseisu ajal. Selle kõige tulemusena on enamik ettepanekuid tänaseks siia seadusse kirja saanud, kuid on ka selge, et paljud ohud, mille üle tol korral arutleti, on tänaseks kadunud. Tõepoolest, see seaduseelnõu, mis täna seaduseks saab, kaitseb nii naiste kui ka meeste võrdõiguslikkust, eelistamata üht teisele. Kindlasti aga annab see väga palju tuge siiski naistele. Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon toetab selle seaduse vastuvõtmist ja on heameel, et täna saame kirjutada ajalukku ühe päris toreda võimaluse võrdõiguslikkuse edendamisel edasi astudes. Aitäh!

Suur tänu, Mai Treial! Kas kõik fraktsioonid on oma õiguse ära kasutanud? Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Ei ole siiski. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Palun kolm minutit lisaks!

5 + 3, palun!

Juhataja ekslev ja otsiv pilk peatus meie fraktsiooni toolidel ja leidis sealt vähemalt minu. Nüüd on meid poole rohkem. Meie fraktsioon arutas seda eelnõu põhjalikult ja ma sain fraktsioonilt ülesande toetada eelnõu hääletamisel ühehäälselt, kahehäälselt, ja küllap meid tuleb veel. Aitäh!

Suur tänu! Austatud Riigikogu, läbirääkimised on lõpetatud ning me asume lõpphääletusele. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Vabariigi Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu (38 ja 227). Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on üksmeelselt vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu kolmanda lugemisega ning fraktsioonide esindajatel on võimalus osaleda läbirääkimistel. Eiki Nestor, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Paha lugu nende üleliigsete laovarudega. Ühtpidi on ilmselt õige, et kui keegi püüab seoses meie liitumisega Euroopa Liiduga ülemäärast tulu teenida, ja väga lihtsal moel, siis oleks õige neid korrale kutsuda. Aga kui kedagi ühiskonnas korrale kutsuda, siis saab seda teha ilmselt sellel moel, mis vastab meie põhiseadusele, ja selle eelnõu puhul me rikume kahte põhiseaduse sätet. Kõigepealt tuntud ja teatud õigusliku ootuse printsiibi põhimõtet, sest selle seaduse alusel hakatakse avalik-õiguslikku maksu, trahvi või ma ei tea, mis ta nimi ongi, korjama ka nendelt, kellel polnud meie tänase hääletuseni õrna aimugi, kui palju ja mida nad osta võivad. Teiseks, selle seadusega sätestatakse üks selline avalik-õiguslik rahaline kohustis, mis ei vasta ei meie põhiseaduse sättele ega mõttele. Seetõttu kordan veel, et oleks olnud kultuurne sätestada nende varude deklareerimise kohustus ja näha ette trahvid selle eest, kui kellelgi on liiga suured, põhjendamatult suured varud. Aga seda oleks tulnud teha vähemalt pool aastat tagasi, mitte aprilli alguses, mõni nädal enne seda, kui see kõik asjaolude tõttu tähtsaks osutub. Nii et ma arvan, et president käitub õigesti, kui ta seda seadust välja ei kuuluta, et õiguskantsler käitub õigesti, kui ta selle seaduse protestib. Ja kui nemad seda ei tee, siis ma usun, et küllap on üleliigsete laovarude omanikel ka häid ja osavaid advokaate, kes võtavad ette kohtutee, mis meie seaduste järgi võimalik on, et Riigikogu vastuvõetud seadust kohtus protestida ja kehtetuks tunnistada. Lisaks kõigele julgen ka mainida, et selle seaduse täitja - Tolli- ja Maksuamet - ei saa seda teha lihtsalt seetõttu, et need seadused, mis Tolli- ja Maksuametile õigusi annavad, jäävad muutmata ja seega iga uks, kust nad tulevikus tahavad sisse marssida, jääb neile suletuks, sest maksumaksja ei lase neid lihtsalt uksest sisse. Nii et parem oleks, kui me seda seadust täna vastu ei võtaks.

Eiki Nestor, tänan! Järgmisena palun Helir-Valdor Seeder, Isamaaliidu fraktsiooni nimel!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Praegu arutuse all olev seaduseelnõu ei kuulu kindlasti nende õiguslike pärlite hulka, mida Riigikogu siin arutama peaks, ja kui Vabariigi President ühel hetkel ei muutu parteipoliitiliseks figuuriks, siis rändab see seaduseelnõu kindlasti meie laudadele tagasi. Eelnõu algatajale, Vabariigi Valitsusele ei peaks olema üllatus, et 1. mai ei ole mitte ainult kevadpüha ja volbripäev, vaid 1. mail saab Eesti Vabariigist ka Euroopa Liidu liige. Ja täna, 7. aprillil me arutame seda eelnõu, mis on otseselt seotud just nimelt 1. mai ja tähtajaga, ning seega anname ebanormaalselt vähe aega kõigile nendele isikutele ja juriidilistele isikutele, kes sõltuvad selle seaduse vastuvõtmisest. Arutatav seadus, kui ta vastu võetakse, on vastuolus Eesti Vabariigi kehtiva põhiseadusega kõigepealt õiguspärase ootuse printsiibist või õiguskindluse printsiibist lähtuvalt, sest kõik need juriidilised isikud ja kodanikud, elanikud, kes on Eestis endale nn üleliigse laovaru soetanud, on teinud seda täiesti seaduslikul teel. Nad on kulutanud oma vahendeid, rahalisi vahendeid, aega, võib-olla võtnud laenu, maksnud nende toimingute pealt kõik ettenähtud maksud, ja nüüd me teatame neile ühel hetkel, et selle eest määratakse tagantjärele ühekordne tasu, sisuliselt trahv. See ei ole kooskõlas Eesti Vabariigis kehtiva põhiseaduse ja seadustega. Teiseks on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Seda seadust ei ole võimalik rakendada juhul, kui üleliigse varu omanik või valdaja asub väljaspool Eesti Vabariiki. Meil ei ole mingit võimalust neid sanktsioone, mis seadus sätestab, rakendada. Kolmandaks on seadusega kehtestatud üleliigse laovaru tasu. Eesti Vabariigi põhiseadus ei räägi üldse mingitest tasudest, põhiseaduse § 113 sätestab väga täpselt, et Eesti riigis on võimalik sätestada maksud, koormised, lõivud, trahvid, sundkindlustusmaksed. Kahjuks neid rakendatud ei ole. Ja kui siit veel edasi mõelda, siis nii praegune kui ka eelmine Riigikogu koosseis on olnud tegelikult selle probleemi taga, et kõik need nimetatud maksud, koormised, lõivud jne peavad olema kehtestatud seadusega. Täna arutatav seadus ei kehtesta nn tasusid, vaid annab selle õiguse ametkonnale. See ei ole kooskõlas kehtivate seadustega ja sellist delegatsiooni tegelikult olla ei saa. Probleeme on teisigi ja seetõttu tahaksin kutsuda Riigikogu üles lähtuma ikkagi praegu kehtivast põhiseadusest ja teistest seadustest. Riigikogu ei saa vastu võtta seadust, mis on vastuolus kehtiva põhiseadusega, ükskõik kui õilsatest eesmärkidest meie soov ka ei tulene. Isamaaliidu saadikurühm ei toeta seaduseelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Tänan, Helir-Valdor Seeder! Järgmisena palun Jaanus Männik, Rahvaliidu fraktsiooni esimees!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kui poleks olnud kahte eelkõnelejat, siis poleks olnud mõtet siia pulti tulla, sest kõik need probleemid, millest siin on juttu olnud, on põhjalikult läbi arutatud ning ammu ja mitu korda ka vastused saanud. Kuid pigem stenogrammi huvides peaks siiski meelde tuletama. Esiteks on olemas Riigikohtu tõlgendus ja lahend põhiseaduse § 113 käsitluse kohta ja meie praktikas ning seadustes on need olukorrad, lahendused ja tasude määratlused kõik juba olemas. Teiseks, õigusliku ootuse printsiip ei saa mingil juhul hõlmata olukorda, kus käitlemisega mittetegelev isik ostab isiklikuks tarbimiseks - muuks otstarbeks ei saa käitlemisega mittetegelev isik midagi kokku osta -tonnide viisi suhkrut ja pärast 1. maid, otsustades hakata neid tonne liigkasuga müüma, st hakata käitlejaks, asub siis viitama mingisugusele õigusliku ootuse printsiibile. Nii et see tõlgendus ei ole pädev. Ja ka valduse küsimus on lahendatud eelnõus täiesti veekindlalt. Ma ei taha väita, et see seadus ei ole paljuski uus olukord, kuid see uus olukord tekib Eestis nii nagu ka nähtavasti teistes ühinevates riikides seoses liitumisega. Eeskätt Eestis, sest kuna meil on niisugune võrdlemisi täpne, konservatiivne ja muidugi väga hea põhiseadus, siis sunnib eurobürokraatia meile peale väga mitmesuguseid uusi olukordi. Kuid euroreferendumi tulemusel oleme ka põhiseadusesse vastava klausli lisanud. Loomulikult on huvitav, kuidas me edaspidi hakkame kõiki neid eurobürokraatiast tulenevaid reegleid n-ö käitlema. See on omaette kindlasti huvitav ja see praktika algab meil siin juba vähem kui kuu aja pärast. Käesolev seadus vastab aga kõigile nendele reeglitele, mis põhiseadus ja Euroopa Liiduga liitumise leping meile seavad, kõigile neile tingimustele. Nii et kutsun üles toetama valitsuse algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse vastuvõtmist. Aitäh!

Jaanus Männik, tänan! Ekraan on tühi, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse eelnõu 272. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 51 Riigikogu liiget, 17 on vastu, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, kriminaalhooldusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu kolmanda lugemisega ning fraktsioonide esindajatel on võimalus osaleda läbirääkimistel. Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Kuna nimetatud seaduseelnõu nõuab seaduseks saamiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldame enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreeris ennast 71 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, kriminaalhooldusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 196. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Algab eelnõu teine lugemine ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti maaelukomisjoni liikme Heimar Lengi!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjon arutas toiduseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 25. märtsil ja veel mitmel teisel istungil. Kohal olid ka ministeeriumi selle ala asjatundjad. Vaatasime läbi muudatusettepanekud, neid on kokku 14 ja kõik meie komisjoni enda tehtud. Riigikogu liikmed, teised komisjonid ega ka fraktsioonid muudatusettepanekuid ei teinud. Enamik muudatusi on n-ö redaktsioonilised, täpsustavad ja keelelised. Nende alla kuuluvad muudatusettepanekud 2, 3, 6, 8, 9, 10 ja 11. Kuid paaril sisulisel parandusettepanekul ma siiski peatuksin. Muudatusettepanekuga nr 1 jäeti välja seaduseelnõu § 2 punkt 3, mis käsitles toidu oma tarbeks kasutamist. Komisjoni liikmed tunnistasid selle kitsendavaks sõnastuseks ja pidasid koduse toidu käsitlemist seaduses mittevajalikuks, õigemini, praegu mittevajalikuks. Seega kodus enda ja oma pere tarbeks valmistatav toit ei oleks praegu toiduseaduse järelevalve all ega oleks edaspidi selle seaduse objektiks. Muudatusettepanekud nr 4 ja nr 5 on § 7 ja § 12 kohta ning puudutavad mõnede toidugruppide mikrobioloogilisi kvaliteedinõudeid, mida täiendatud toiduseadus nagu oleks pidanud reguleerima, kuid mis on Euroopa Liidu õigusaktidega reguleerimata ja neid võetakse vaid siseriiklike nõuetena. Siit tekiks ka ebavõrdsus, sest need siseriiklikud nõuded kehtiksid vaid Eesti tootjaile, kuid mitte teistele Euroopa Liidu tootjaile, kes siin oma toodangut pärast 1. maid müüma hakkaksid. Teiste sõnadega, meie enda ranged nõuded oleksid muutunud kohustuseks ainult meie endi toidukäitlejatele, kuid teised ei oleks pidanud neid täitma. Me komisjonis nimetasime seda Eesti toidukäitleja ahistamiseks ja teiste liikmesriikide toidu eelistamiseks. Muudatusettepaneku tulemusena ei kehtestaks seadus neid siseriiklikke nõudeid 1. maist, vaid jätaks Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada need nõuded kohe siis, kui selleks peaks vajadus tekkima. Muudatusettepanekud 6 ja 7, siin asendati väljend "toote tagasikutsumine", mida kasutati varem, sõnaga "tagasinõudmine". See vajadus tuli sellest, et mitmes varasemas seaduses oli see uus termin juba kasutusele võetud. Muudatusettepanek nr 8. Jutt on toiduhügieeni eeskirjadest, mis on käitlejale kohustuslikud ja mille täitmist saavad järelevalveasutused kontrollida. Meil Eestis on need järelevalveasutused Veterinaar- ja Toiduamet ja Tervisekaitseinspektsioon. Neil ametitel on õigus teha ettepanekuid hea hügieenitava juhendi, mille järgi toidukäitleja töötab, täiendamiseks või ka muutmiseks, ja hiljem, kui teostatakse järelevalvet, arvestab järelevalveasutus seaduse paranduse järgi vaid seda heakskiidetud juhendit, n-ö taevast või kuskilt kõrvalt võetud nõudeid ei saa kasutada. Ühesõnaga, kontrollija peab käituma täpselt selle heakskiidetud juhendi järgi. See kontroll on pandud ka siis seaduslikesse raamidesse. Viimane, 13. muudatusettepanek on see, et käesolev seadus jõustuks 1. maist 2004. Algul oli mõeldud, et sellel kuupäeval jõustuvad ainult mõningad sätted. Nüüd me tahaks, et kogu seadus jõustuks 1. maist. Komisjon otsustas oma istungil konsensusega saata eelnõu 284 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks täna, 7. aprillil ning teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Aitäh! Mul on kõik.

Suur tänu, Heimar Lenk! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Neid ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Keegi oma arvamust avaldada ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Austatud kolleegid, me peaksime nüüd koos läbi vaatama laekunud muudatusettepanekud. Need on kõik juhtivkomisjonilt ja kokku on neid 14. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, 11., 12., 13. ja viimane, 14. ettepanek. Suur tänu! Seega on täiskogu kiitnud heaks kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 284 teine lugemine on lõpetatud ja eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

Austatud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja andmekogude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega ning ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis majanduskomisjoni liige Silver Meikar.

Aitäh, juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu kaks nädalat tagasi neljapäeval. Tähtajaks ei olnud fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Oli kolm muudatusettepanekut algatajalt, kaks esimest olid redaktsioonilist laadi, üks puudutas jõustumiskuupäeva ehk siis seda, et seadus peaks jõustuma järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Majanduskomisjon otsustas kõiki kolme muudatusettepanekut toetada, saata eelnõu tänaseks täiskogule arutada, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine täna lõpetatakse, viia homsel istungil läbi kolmas lugemine. Aitäh!

Suur tänu, Silver Meikar! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole.

Aitäh!

Kas on vaja avada läbirääkimisi? Seda vajadust ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on laekunud ka kolm muudatusettepanekut. Neist esimene on majanduskomisjonilt ehk juhtivkomisjonilt, nii nagu ka teine ja kolmas. Suur tänu! Sellega on seaduseelnõu 255 teine lugemine lõpetatud ja kolmas lugemine, nagu öeldud ja ka esmaspäeval kokku lepitud, toimub homme.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud lepingu T_ehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas ratifitseerimise seaduse eelnõu. See on eelnõu teine lugemine ning ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Arnold Kimberi!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Vabariigi Valitsuse 26. veebruaril algatatud eelnõu 278 esimene lugemine lõpetati k.a 17. märtsil ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 31. märts. Muudatusettepanekuid ei tehtud. Majanduskomisjon on oma 25. märtsi koosolekul otsustanud saata Vabariigi Valitsuse algatatud lepingu T_ehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas ratifitseerimise seaduse eelnõu 278 Riigikogu täiskogule teisele lugemisele k.a aasta 7. aprillil ja teha täiskogule ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Otsuse poolt oli 8 liiget ehk see võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, Arnold Kimber! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimisi? Seda vajadust ei näi olevat, ekraan on tühi. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lepingu T_ehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas ratifitseerimise seaduse eelnõu 278. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 35 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Me võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti majanduskomisjoni liikme Liina Tõnissoni!

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Teie ees on teisel lugemisel rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Seda arutati 25. märtsil majanduskomisjoni istungil ja eelnõu otsustati saata teisele lugemisele. Ettepanek on võtta eelnõu vastu teile esitatud kujul. Suur tänu!

Suur tänu, Liina Tõnisson! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud kolleegid, kas keegi soovib osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid, nagu öeldud, laekunud ei ole. Lugupeetud kolleegid, kas võib alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 224. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 38 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majanduskomisjoni liikme Henn Pärna!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 5. aprillil. Kohal olid majandusminister Meelis Atonen, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja kohusetäitja Ain Tatter ning veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Jaak Ideon. Muudatusettepanekuid oli laekunud kolleeg Jüri _ehovtsovilt ja majanduskomisjonilt. Majanduskomisjonilt laekunud muudatusettepanekud olid üldjuhul täpsustavat laadi, millele siis andsid vastust majandusminister ja temaga kaasas olnud ametiisikud. Jüri _ehovtsovi ettepanekud võiks jaotada kolme gruppi. Ühed olid sellised, millega lihtsustati vedajatele või vedude eest vastutavale isikule esitatavaid nõudeid. Väga oluline muudatusettepanek, mille härra _ehovtsov esitas, oli ühtlustada veoseliigid. Teatavasti eristatakse vastavalt kehtivale seadusele, mis võeti vastu 2000. aastal, tasulisi vedusid ja oma otstarbeks tehtud vedusid. Härra _ehovtsovi ettepanek oli need ühtlustada. Kui siin rääkida asja tagapõhjast või sisust, siis tasulisi vedusid hõlmav kontingent on umbes 8000 - 10 000, neid aga, kes teostavad vedusid oma otstarbeks oma kulul, täpselt ei saagi arvestada. Nende hulgas on põllumajandusega tegelevad inimesed, siin on kõikvõimalikud eriettevõtted, nende hulka võib arvata ka need inimesed, kes tegelevad nn autode kollektsioneerimisega. Kui härra _ehovtsovi ettepanek leiaks toetust, siis tekitaks see olulisi lisakulutusi neile, kes ei tegele tasulise veoteenuse osutamisega. Teatavasti on tasulistele vedudele kehtestatud väga palju lisareegleid, oma otstarbeks korraldatavad veod on oluliselt lihtsustatud. Seetõttu ei leidnud seda laadi ettepanekud toetust ei komisjonis ega ka töögrupis. Erilist tähelepanu pühendati mõistele "vedude eest vastutav isik". Härra _ehovtsovi ettepanek oli lihtsustada seda mõistet ja ühtlasi isikule kehtestatud nõudeid. Mida tuleb selle all mõista? Seadus võimaldab delegeerida ettevõttes teatud vastutusvaldkonnad vedude eest vastutavale isikule. Kui see mõiste seadusest välja võtta, siis tähendaks see, et kogu vastutus langeb ettevõtjale endale ja teatud seadusrikkumiste puhul kaotaks ettevõte üldse võimaluse selles majandussfääris tegutseda. Seega ei leidnud ka see ettepanek ei töögrupi ega majanduskomisjoni toetust. Üks oluline lihtsustus, mida härra _ehovtsov pakkus, oli seotud piiranguga, mis seisnes selles, et enne rahvusvahelisele turule siirdumist peaks ettevõtjal olema kaheaastane Eesti Vabariigis töötamise kogemus. Sellel nõudel on kahesugune mõju. Esiteks on ta korrastav, sest kui me oleme ühinenud rahvusvaheliste vedudega ja kanname selle eest ka vastutust, siis peavad ettevõtted, kes omandavad selle loa, vastama teatud tingimustele. Teiselt poolt kaitseb see ettevõtjat selles mõttes, et kui näiteks Soomest soovib keegi tulla Eesti turule tegutsema ja saada Eesti kaudu endale täiendavaid lubasid, kas või näiteks tegutsemiseks Vene suunal, siis oleks selline tegevus meie ettevõtjatele kindlasti kahjulik. Meil on nende härra _ehovtsovi pakutud ettepanekute kohta ka Autoettevõtete Liidu seisukoht ja Autoettevõtete Liit toetab selles küsimuses töögrupi ning majanduskomisjoni seisukohti. Majanduskomisjoni seisukoht lõppkokkuvõttes oli teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele seadusena vastuvõtmiseks. Aitäh!

Suur tänu, Henn Pärn! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Jüri _ehovtsov, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Ma pean tunnistama, et kahjuks mitte ükski nendest ettepanekutest, mis ma majanduskomisjonile esitasin, ei leidnud toetust. Aga ma pean ikkagi rääkima paar sõna sellest, mis meid tulevikus ootab. Seesama piirang, et firma ei saa kaks aastat litsentsi rahvusvahelisteks vedudeks ja peab töötama sisevedudel, piirab üldse meie tegevuse. Meil on praegu väga suur vastuolu. Võtame kas või liikluskindlustuse. Terves Euroopas võib praegu iga pensionär, vana inimene sõita ilma igasuguse piiranguta, ja kui keegi ostab endale, ma ei tea, väikese veoauto, siis on ta kaks aastat piiratud oma vabariigi piiridega, kuigi ta peab ostma sedasama liikluskindlustust, mis kehtib terves Euroopas. Tähendab, siin on üks vastuolu. Teine vastuolu on selles, et me piirame oma turgu sellega, et teised firmad ei saa tulla siia oma rahvusvaheliste vedudega ja teha mingeid vedusid Eesti territooriumil. Aga samas me oleme nii väiksed ja siia keegi eriti ei tule. Kõik meie vedajad töötavad välismaal, töötavad Euroopas juba ammu ja see osa, mis meie oma Eesti vedajad tõesti Eesti Vabariigi piirides teevad, on nii pisike. Kui me hakkame võtma vastu selliseid piiranguid, siis homme võetakse meie vastu kasutusele samasugused piirangud ja Eesti autod ei saa siis samamoodi töötada teistel turgudel. Nii et see on teine probleem. Kolmas asi on, et meil on praegu väga suur probleem autojuhtidega. Meil ei ole võimalust saada kuskilt autojuhte rahvusvahelistele vedudele. Neid tuleb õpetada, neid tuleb kasvatada. Aga selleks, et autojuht saaks endale rahvusvahelise litsentsi, peab ta kaks aastat töötama sisevedudel. Milliseid vedusid ta hakkab siin Eestis tegema, kui tal on vaja sõita suure rekkaga, mis kannab 120 kuupmeetrit või on 18,5 meetrit pikk? Kust selliseid autosid võtta, et ta võiks kaks aastat ennast nende vedude peal proovida? Tähendab, probleem ongi selles, et me lõikame praegu ise ühest otsast seda nööri, mille otsas me ripume. See probleem on juba ammu tekkinud ja praegu ei olegi Eestimaal võimalik kuskilt saada rahvusvahelistele vedudele autojuhte, kes on siin õppinud ja vähemalt proovinud sõita suurte autodega. Need olid põhimõtted, mispärast ma need küsimused ja need muudatused esitasin. Kui teised ettepanekud ei olnud võib-olla nii põhimõttelised, siis see on ikka põhimõtteline muudatus. Ja kuigi praegu ei leidnud ta toetust, arvan ma, et tulevikus tuleb niikuinii teha eelnõu ja ma teen selle eelnõu, mis võiks muuta just seda punkti ja seda positsiooni. Aitäh!

Palun, Henn Pärn, kõne puldist!

Aitäh! Ma tahaks täpsustada härra _ehovtsovi kõnet. On kaks asja, üks on ettevõtte kaheaastane tegevus Eesti turul ja teine on juhtide ettevalmistus, sõitmaks teatud liiki autodel rahvusvahelisel tasemel. Need on kaks eri asja. Me piirame praegu ettevõtja tegevust. Enne kui minna rahvusvahelisele turule, peab ta tegutsema kaks aastat Eesti turul. Kui ettevõtja alustab tegevust, siis ta investeerib sõiduvahenditesse, palkab endale inimese. Ettevõtja ei tegele üldjuhul personali koolituse ja ettevalmistusega. Sellega tegelevad koolitusfirmad. Kahte asja ei tohi segamini ajada, firma tegevust Eesti turul ja autojuhtide kogemusi. Aitäh!

Tänan! Palun, Eiki Nestor, kõne puldist!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma tahan tänada majanduskomisjoni hea töö eest ja loodan, et Jüri _ehovtsovi muudatusettepanekud autoveoseaduse kohta ei lähe kunagi läbi. Esiteks seetõttu, et kogu see temaatika on seotud Eesti mainega, liiklusohutusega. Kui me ei taga siseriiklikult mingit kvalifikatsiooni, ei vaata mingi aja jooksul üle, kes need ettevõtjad on, ja laseme selliste vedude turule igaühe, ka selle, kes võib olla suli, ka selle, kes hakkab kasutama näiteks võltsitud veolubasid, siis me tekitame sellega korvamatu kahju kõigile neile, kes ajavad seda äri ausalt. See on elementaarne nõue, mida peab Eesti riigis tegema. Teiseks, mul on raske õiget sõna leida, aga võib vist välja öelda, et kõige rumalam muudatusettepanek nende seas, mis Jüri _ehovtsovi sulest ilmusid, on nõue, et veose korraldaja ei vastuta enam autojuhi töö- ja puhkeaja nõuete korraldamise ja täitmise eest. Kui keegi on maksnud selle eest trahvi, et tema autojuhid kuskil nõudeid rikuvad, siis õppigu sellest, aga mitte ärgu mingu seadust muutma. Kui see säte seadusest välja võtta, siis Eesti autod hakkavadki üle Euroopa mitte ainult ennast hukkama, vaid ka teisi inimesi hukkama. Töö- ja puhkeaja korraldamine on kõige elementaarsem töö korraldamise moodus. Ja esimene ja ainuke, kes selle eest vastutada saab, ka pikkadel vedudel, on see inimene, kes vedusid korraldab. Sellise sätte esitamine, selle arutelu siin nädalal, kus Eesti on pühendunud liiklusohutusele, on veel eriti kummaline. Ja kolmandaks ei ole mingit mõtet nutta teemal, et niisugust kaadrit ei ole kuskilt saada. See on normaalne tööandja kulu, selle kaadri saamiseks on vaja kulutada. Kui keegi arvab, et ta peaks saama teha äri, ilma et nii tundlikul alal vaadataks, kas tal on vastav kvalifikatsioon või mitte, ilma et töö- ja puhkeaja eest vastutataks ja ilma soovimata teha kulutusi oma töötajatele, siis jätku parem see bisnis maha ja tehku midagi muud, minu poolest hakaku või Riigikogu liikmeks.

Tänan, Eiki Nestor! Jüri _ehovtsovi nimi kõlas kahes ettekandes. Palun!

Aitäh! Siin ajas ikka härra Pärn kaks asja segamini. Tähendab, kui ei ole firmat, mis teostab vedusid, siis ei ole ka autojuhti, kes selles firmas võib töötada. Selle peale peab ka natuke mõtlema.

Aitäh! Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Austatud kolleegid, meil tuleb läbi vaadata terve hulk muudatusettepanekuid, mis tõenäoliselt ka teie töölaudadel on. Alustame. Esimene muudatusettepanek on Jüri _ehovtsovilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, probleeme ei ole. Teine ja kolmas muudatusettepanek on majanduskomisjonilt. Neljas muudatusettepanek on Jüri _ehovtsovilt, jäetud arvestamata. Viies on juhtivkomisjonilt. Kuues on Jüri _ehovtsovilt. Seitsmes on juhtivkomisjonilt. Kaheksas ja üheksas on Jüri _ehovtsovilt, jäetud arvestamata. 10. ja 11. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt. 12. muudatusettepanek on Jüri _ehovtsovilt, jäetud arvestamata. 13. ja 14. muudatusettepanek on samalt autorilt, nagu ka 15., mida ei saa hääletusele panna. 16., 17. ja 18. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 19.  ja 20. muudatusettepanek on Jüri _ehovtsovilt, jäetud arvestamata. 21. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 22. muudatusettepanek on Jüri _ehovtsovilt, jäetud arvestamata. 23., 24. ja viimane, 25. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Sellega on täiskogu läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu teine lugemine lõpetada. Seaduseelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Euroopa Liiduga ühinemisega seonduvalt seaduste sätete jõustamise, kehtetuks tunnistamise ja muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti õiguskomisjoni liikme Jaanus Rahumäe, keda ma praegu küll ei näe. Aga ma usun, et Res Publica fraktsioon leiab ta kohe üles. (Arutelu ei alustata.)

Läheme siis edasi. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Andres Korgi!

Proua esimees! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu oma 25. märtsi istungil. Eelnõu kohta oli laekunud neli parandusettepanekut, kõik sotsiaalkomisjonilt, kõik täpsustavat laadi ja kõik ettepanekud leidsid ühehäälse toetuse. Samuti leidis ühehäälse toetuse komisjoni ettepanek lõpetada täna teine lugemine ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Selle eelnõu kohta on saabunud neli muudatusettepanekut. 1, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult. 2, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult. 3, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult. 4, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult. Me oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse, alaealise mõjutusvahendite seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme kolleeg Andres Taimla!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Pärast eelnõu esimest lugemist, mis toimus 25. veebruaril, laekus komisjonile tähtajaks kuus muudatusettepanekut. Komisjon on arutanud seda eelnõu oma kolmel istungil ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Nagu te tähele panete, on lisandunud kaheksa muudatusettepanekut. Kultuurikomisjon ei arvestanud muudatusettepanekuid, mis puudutasid lasteaed-põhikooli põhimõtete muutmist. Muudatusettepanekus nr 1 on sätestatud võimalus moodustada koole, kus põhimääruse kohaselt põhikooli astmes on näiteks 1-8 klassi. Seda ei peetud otstarbekaks. Põhikool on ikkagi kool, kus on võimalus omandada põhiharidust täies ulatuses, nii et õpilane ei peaks hakkama endale vahepeal uut kooli otsima. Lastaed-põhikool koolivormina on mõeldud võimaluse andmiseks ühendada koole ja lasteasutusi, luues neile ühtse juhtimise. Muudatuse eesmärk ei ole soodustada nende põhikoolide tegevust, kus õpilaste arv on liiga väike selleks, et võimaldada kvaliteetset õpet kolmes kooliastmes. Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas muudatusettepanekuid, mis puudutasid välishindamist ja sisehindamist. Komisjon küll ei arvestanud neid ettepanekuid, sest ei peetud otstarbekaks tuua välishindamine eelnõusse vaid arengukava koostamist käsitlevas paragrahvis, kuid need ettepanekud olid tõsiselt arutelul ja aeg peab natuke näitama, kui vajalikud need on. Kultuurikomisjon esitas eelnõu teisele lugemisele, tehes numeratsioonis mõningaid muudatusi, ja on seisukohal, et eelnõu teine lugemine tuleks lõpetada ning minna eelnõuga kolmandale lugemisele. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Andres Taimla! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Kaarel Pürg!

Aitäh, austatud eesistuja! Kas komisjonis oli juttu, kuidas rahastamine täpselt toimub? Ma mõtlen pedagoogide palkasid. Kas algkooli osas kohalik omavalitsus ja edasi siis riik? Kas see asi oli komisjonis arutusel?

Aitäh! Komisjon rahastamist ei arutanud. Kuid kui vastata, kuidas see toimub, siis jah, eelarve saab koosneda kahest osast, riigilt tulevatest vahenditest ja kohaliku omavalitsuse vahenditest, mis tuleb volikogus liita üheks eelarveks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Andres Taimla! Palun, kas soovitakse avada läbirääkimised? Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon toetab seda eelnõu. Tegelikult on Eesti õpetajad, lapsevanemad, lapsed seda eelnõu kõik üsna pikka aega oodanud, sest ei ole normaalne, et põhikoolis on klassis 36, vaatame tõele näkku, kohati isegi 40 last. Mingist normaalsest pedagoogilisest tööst sellises olukorras, eriti algklassides, juttu olla ei saa. Kultuurikomisjonis oli päris pikalt arutuse all, kas juba sel aastal peaks alustama esimesest klassist peale kõigis põhikoolides 24 õpilasest koosneva klassikomplektiga, sest me läheme siin natuke siiski vastuollu põhimõttega, et igasugused muudatused koolis tuleks teha enne 1. märtsi. Hea oleks muidugi olnud see eelnõu vastu võtta jaanuaris või veebruaris, kuid parem hilja kui mitte kunagi. Iga kaotatud aasta hariduselus on meie riigile ja rahvale kaotatud aasta, tahame seda või ei taha. Probleeme tekkis meil ka selle ümber, et kui edaspidi on klassikomplektid kuni 24 õpilast, mis siis juhtub koolidega, kas äkki ei pea hakkama koolis käima õhtuses vahetuses, eriti nendes ihaldatavates koolides, kus lastevanemate arvates antakse paremat õpetust. Ja mis juhtub nende koolihoonetega, kuhu tung järjest suureneb ja suureneb? Kui koolid muudetakse firmadeks ja koolidirektori otsustada jääb, kuidas oma kooli laiendada, kas ei ole siis seda ohtu, et tekib ahvatlus näiteks kõrvalmaju ära osta ja sinna klasse juurde rajada või näiteks Lasnamäel või Annelinnas, kus ruumi on, paneelidest koolimaju pikemaks ehitada? Kas ei peaks siiski mõtlema sellele, et tasuks ära määrata ka koolide optimaalne suurus, sest üks juhtimisteooria nurgakividest on, et üks inimene juhib umbes 25 inimest. Kui üks koolidirektor peab juhtima juba nelja, viit või rohkemat õppealajuhatajat, kellel omakorda tuleb juhtida 150 õpetajast koosnevat õpetajate tuba, kes omakorda peab juhtima kahest või kolmest tuhandest õpilasest koosnevat eliitkooli, mis siis saab, kas see on enam õpikeskkond, kuidas vältida seal koolivägivalda jne? Ma arvan, et see küsimus peaks ka varsti Riigikokku tulema, sest eriti linnad, kes koostavad oma arengukavasid järjest enamate aastate peale ette, tahavad siin saada selgust ja konkreetseid seisukohti. Keskerakonnal oli üks ettepanek, mis kritiseeris tegelikult sisehindamise süsteemi. Tasakaaluks sisehindamisele tehti ettepanek käivitada ka välishindamine, sest tundub kuidagi imelik, et õpetajad annavad oma kolleegidele hinnangu. Kas see on alati objektiivne? Selle kõrval võiks siiski rakendada ka välishindamise süsteem, sest teatavasti ei inimene, ei kogukond ega ka rahvas ole võimeline enesekontrolliks, kui puudub väliskontroll. Mul on hea meel, et kultuurikomisjon seda ettepanekut tõsiselt kaalus. Nagu me näeme, on eelnõust nüüd kadunud sisehindamine, mis oli liidetud arengukava koostamisega. Seda me selles eelnõus ei näe. Eelöeldu valguses tahakski soovitada teine lugemine lõpetada ja minna selle eelnõuga kolmandale lugemisele nii ruttu kui võimalik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mark Soosaar! Palun, kolleeg Andres Taimla!

Aitäh! Et mitte ajada segamini komisjoni ja fraktsiooni seisukohta, siis võtan eraldi sõna. Selles eelnõus on kaks suuremat muudatust. Esiteks, klassi täitumusnorm 24 õpilast klassis. See on tõsine muudatus. Teine oluline asi on lasteaed-algkool ja lasteaed-põhikool. Isiklikult olin ma komisjonis selle vastu, et moodustataks Euroopas täiesti uus koolitüüp, lasteaed-põhikool. Kardan, et sellega antakse sõnum, et väikesed põhikoolid, te võite jätkata, teie õpilaste arv kasvab nüüd lasteaia baasilt, mis sellest, et põhikooli osas võib klassis olla 5-6 õpilast. On antud täitumusnormid, millal võib kooli avada, kuid tagurpidist teed, kui palju peab olema põhikoolis veel õpilasi, millal põhikool võib jätkata, tegelikult ei ole. Pidasin ja pean ka praegu õigemaks, et seadusega, mitte selle, aga haridusseadusega oleks loodud võimalus, et üks juht võib juhtida mitut põhikooli, algkooli ja lasteaeda. Tavaliselt neid ühes vallas ongi kolm tükki. Teine teema. Klassi täitumus ja 24 õpilast. Komisjon arutas seda küsimust oma viimasel istungil. Tuletan meelde, et üks klassikomplekt maksab ca 105 000 krooni algkoolis ja lisavajadus ehk -koormus riigieelarvele on ühel aastal ca 15 miljonit. 1. septembril üks aasta, järgmine 1. september teine klass ja see kasvab umbes selliselt, et 15 miljonit esimesel, 23 miljonit teisel ja 35 miljonit kolmandal aastal. Siis muutub samm väiksemaks, sest õpilaste arv on väiksem, kuid kasvav koormus riigieelarvele on olemas. Omavalitsused ei ole tõenäoliselt täpselt teadvustanud, mida see muudatus endaga kaasa toob. Kõige suurema koormuse, väidan mina, saab tegelikult kohalik omavalitsus, sest õpilaste arv on vähenenud ja nüüd tuleb õpilaste arvu vähenedes säilitada kõik koolihooned. Kuid õigem, kui mängida selles kindlas piiris, milleks praegu on 24, oleks vist anda paindlik võimalus, et kui on klassis 24 pluss neli või kuus õpilast ehk 28 või 30 õpilast, siis võib kool koos omavalitsusega otsustada, kas avada uus klassikomplekt või mitte. Sellest seadusest tuleneb praegu koolile sund avada uus paralleelklass ja suhteliselt väikese arvu õpilastega. Komisjon kuulas rahulikult minu ettepanekud ja arutlused ära, ma leppisin ja viisin ka fraktsiooni selle informatsiooni, et oktoobris on õpilaste arv koolides enam-vähem teada, omavalitsused on siis pidanud juba praktikas läbi töötama, mis on juhtunud 24-õpilaselise täitumuse korral. Komisjon lubas, et ta tuleb selle küsimuse juurde tagasi oktoobris või novembris, kui see vajalik on. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Andres Taimla! Palun, kolleeg Tõnis Lukas, kaheksa minutit!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! See eelnõu on üks kaunis selge eelnõu. Siin on üks olulisem ja laiema mõjuga muudatus ja paar muudatust, mille mõjukuse üle võib vaielda. Nii nagu Andres Taimla tõi siin mõne punkti veel juurde, näiteks lasteaia ja põhikooli ühendamise küsimuse, mis on teatava mõjuga küll. Aga kõige laiema mõjuga üle-üldse, nii koolivõrgule, õppe kvaliteedile, õpetajate töötingimustele kui ka näiteks põhikoolist väljalangevusele on klassi täitumuse ülemise piirnormi kehtestamine. Väike muudatus, aga väga suured järeldused. Ometi on tegemist ühe selge eelnõuga sellepärast, et vajadusest klassi täitumuse piirnormi alandada on räägitud tegelikult päris tükk aega. 2001. aastal, kui fikseeriti mingid aluspõhimõtted uue haridusseadustiku väljatöötamiseks, oli juttu klassikomplekti piirnormi vähendamisest. Siis oli dokumentides number 25. Hiljem, valimiskampaania ajal tõid päris mitmed ideoloogid, kaasa arvatud Reformierakonna üks olulisi haridusideolooge, väga oluliste haridusreformi punktidena välja vajaduse vähendada klassi täitumuse piirnormi oluliselt. (Rein Lang lehvitab mulle.) Hiljem on see olnud kõigile teada sellepärast, et selles nähti tõesti ühte nii õpilaste õpitingimuste kui õpetajate õpetamistingimuste oluliselt paremaks muutmise tegurit. Me oleme jõudnud selle põhimõtte fikseerida, aga vaidlused on läinud ootamatult pikale. Nimelt päris alguses, kui eelnõu esitati, ütles valitsus, et selle eelnõuga ei kaasne mingeid lisakulusid. Nüüd, kahe menetlusetapi vahepeal ilmusid kultuurikomisjoni ka Haridusministeeriumi arvutused, millised kulutused sellega omavalitsustele tulevad. Aga põhiseisukohaks jäi, et need kulud tuleb omavalitsustel endil kanda. See on vaidluskoht ja eks need vaidlused ju käivad praegu kindlasti edasi. Lisaks sellele toodi vahepeal esile, et Eesti on sellise täitumuse piirnormi kehtestamisega küllaltki originaalne. Seal, kus on täitumuse piirnorme kehtestatud, on selleks üldiselt fikseeritud suurem arv, nii et 24 on kaunis madal piirmäär. Ka siin võivad vaidlused veel jätkuda. Ühesõnaga, täiesti selgest ja meie meelest ette läbi räägitud asjast on saanud üks kaunis keeruline tükk, kui seda tõsiselt võtta. Lugupeetud koalitsioon, selle õppetunni võiks endale väga hästi meelde jätta. Praegu, kui paljud koolid on oma esimese klassi vastuvõtu välja kuulutanud, õpilased on isegi esialgse valikusõela läbinud ning mitmes koolis on juba valik tehtud suurema numbriga kui 24, tuleme meie käigult seadusega reegleid muutma ja ütleme, et 1. septembrist peate fikseerima 24-sed klassid. See tähendab, me kehtestame mängureegleid hilinenult ja seda nii lihtsa asja puhul. Kuidas te kavatsete läbi viia 1. jaanuarist 2005 sellist kompleksset reformi, millest kõik räägivad, millest Res Publica on vihiku välja andnud, kusjuures väga heal paberil? Kus on sadu detaile, mis ei ole praegu töögruppide teesidest kaugemal. Need seadused peavad olema antud Riigikogu menetlusse vähemalt septembrikuus. Kuidas selline pakett võiks rakenduda 1. jaanuarist 2005, kui meil iga detailiga, millest täna juttu on, läheb nii palju aega, kui sellesse tõsiselt süüvida? Sest seda seadust ei võta me ju ka täna vastu, vaid heal juhul alles järgmisel korral. Täna on juba aprillikuu, 1. september on kurjakuulutavalt lähedal. Ja muide, 1. jaanuar 2005 samamoodi. Tegelgem parem süvenenult ja tõsiselt hariduspoliitiliste detailidega, mis iseenesest on igaüks eraldi maailm kõigi oma mõjudega, ja ärgem rabistagem! Seda soovitan ka ülejäänud hariduspoliitiliste algatuste puhul. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tõnis Lukas! Palun, kolleeg Olav Aarna!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid rahvaesindajad! Ma ei taha siin jätkata diskussiooni selle üle, kas Res Publica üllitatud bro_üür nimega "21. sajandi haridus" on liiga heal paberil või mitte. Tuleksin tagasi kõnealuse seaduseelnõu 215 juurde. Minu arvates on selle seaduseelnõu menetlemisel pea meile kõigile tõepoolest selgeks saanud, et pruugib ühte fragmenti koolielus puudutada, kui tahes-tahtmata tuleb kaasa terve bukett probleeme, mis esmapilgul ei tundu sinna kuuluvatki. Selle tõttu ei tahaks ma sugugi Tõnis Lukasega nõus olla selles osas, et tegelgem ükshaaval detailidega, sest minu arusaamist ja sügavat veendumust mööda on need detailid kõik ikkagi omavahel seotud. Täna on siin saalis juba mitu korda kõlanud väide, et me oleme ühes või teises valdkonnas astunud ühe väikese, aga olulise sammu. Võib-olla on sellega seoses kohane meelde tuletada, et 35 aastat tagasi ütles üks mees nimega Neil Armstrong Kuu pinnale astudes ka umbes sedasorti tähelepanuväärsed sõnad, et see on üks väike samm ühe inimese elus, aga väga oluline samm kogu inimkonna jaoks. Mulle tundub, et väikese üldistusega, tegelikult vähendusega sellele eelnõule, võiks öelda, et selle eelnõuga astume Eesti koolikorralduses mitu üsna olulist väikest sammu, aga olulises suunas. Ma nimetaksin siin lisaks juba kõlanutele ühe olulise sammu, mille juurde me juba esimest lugemist ette valmistades kultuurikomisjonis üpris üksmeelselt jõudsime. See samm on, et esmaselt oluline teema, mis selle eelnõuga sätestatakse - arenguvestlused - oli kavandatud, võiks öelda, vanas heas stiilis, et minister oma määrusega kehtestab korra, võiks öelda inetult, bürokraatliku korra, millega kohustab kõiki neid arenguvestlusi kindla regulaarsusega korraldama. Kusjuures põhirõhk oli sellel, et kõigist nendest vestlustest jääks dokumentaalne jälg, mida on võimalik järelevalve korras kontrollida. Nägime üksmeelselt ohtu selles, et bürokraatlik süsteem, mis on juba üsna kaugele arenenud, võib veel ühe olulise vindi peale saada. Ma olen ka tänasel päeval väga rõõmus selle üle, et suutsime selle järjekordse ringi maha võtta. Ma arvan, et järgmiste sammudega suudame ka mitu senist väärarengut õigemale teele pöörata. Res Publica fraktsiooni nimel kinnitan ma igal juhul, et seda eelnõu toetades ja kolmandale lugemisele suunates oleme astunud ühe olulise sammu. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Olav Aarna! Palun repliik, Tõnis Lukas!

Aitäh, lugupeetud akadeemik, selle eest, et te mind oma kõnes meeles pidasite. Te olete minuga kindlasti nõus, et üldist silmas pidades peab väga tõsiselt süüvima ka igasse detaili, et saada aru, kuidas see detail üldist mõjutab.

Palun, kas on kõnesoov? Kohapealt? Palun!

Aitäh! Mis puudutab neid samme, siis loodan, et meil ei lähe selle sammuga nii, nagu läks Neil Armstrongi sammuga, kus on juba terve raamatukogu, paarsada raamatut kirjutatud sellel teemal, kas ta käis Kuu peal või ei käinud või oli see filmitud hoopiski Hollywoodis.

Suur tänu! See on tõesti väga huvitav remark. Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Vaatame üle muudatusettepanekud. On 14 muudatusettepanekut. Esimene on Keskerakonna fraktsioonilt, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Teen ettepaneku seda väga head ettepanekut hääletada, sest see aitab ellu jätta mõned maakoolid.

Head kolleegid, kas me oleme valmis hääletuseks? Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku.Hääletustulemused Poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu 33. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, arvestada täielikult. Kolmas on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, jätta arvestamata. Neljas on Andres Taimla ettepanek, jätta arvestamata. Viies, kuues ja seitsmes on kultuurikomisjoni ettepanekud, arvestada täielikult. Kaheksas, Andres Taimla ettepanek, jätta arvestamata. Üheksas, kultuurikomisjoni ettepanek, arvestada täielikult. Kümnes, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek, jätta arvestamata. 11., kultuurikomisjoni ettepanek, arvestada täielikult. 12., Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Palun seda olulist ettepanekut hääletada. See aitab kaasa ...

Head Riigikogu liikmed! Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 36. Ettepanek ei leidnud toetust. 13., kultuurikomisjoni ettepanek, arvestada täielikult. 14., kultuurikomisjoni ettepanek, arvestada täielikult. Head kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Euroopa Liiduga ühinemisega seonduvalt seaduste sätete jõustamise, kehtetuks tunnistamise ja muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme kolleeg Jaanus Rahumäe!

Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud eesistuja! Seaduseelnõu 192 korrastab oluliselt Eesti seadusandlust, seadusruumi ja harmoneerib Eesti seadused Euroopa Liidu vastavate normidega. Seaduseelnõu valmistati teiseks lugemiseks ette õiguskomisjoni poolt 23. märtsi ja 5. aprilli istungil. Õiguskomisjon pöördus arvamuse saamiseks Riigikogu kõigi alatiste komisjonide poole. Lisaks tegi õiguskomisjon koostööd Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumiga, samuti Vabariigi Valimiskomisjoniga. Eespool loetletud komisjonide ja ministeeriumide koostöös esitas õiguskomisjon seaduseelnõu 192 kohta 17 muudatusettepanekut, mis õiguskomisjon konsensuslikult ka heaks kiitis. Õiguskomisjon teeb Riigikogule ettepaneku saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele.

Suur tänu, kolleeg Jaanus Rahumägi! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. On tulnud 17 muudatusettepanekut. Esimene, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Teine, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Kolmas, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Neljas, viies, kuues ja seitsmes on kõik õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. Kaheksas, õiguskomisjon, arvestatud täielikult. Üheksas, õiguskomisjon, arvestada täielikult. 10., 11., 12., 13. ja 14. on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult. 15., õiguskomisjon, arvestada täielikult. 16., õiguskomisjon, arvestada täielikult. 17., õiguskomisjon, arvestada täielikult. Head kolleegid, seaduseelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Küllo Arjakase!

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas 18. veebruaril k.a Vabariigi Valitsus. Riigikogu juhatus määras päev hiljem, 19. veebruaril keskkonnakomisjoni juhtivkomisjoniks. Keskkonnakomisjon otsustas 8. märtsil esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu esimese lugemise muudetud tekstis tehti ainult tehnilisi ja keelelisi parandusi. Seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati 17. märtsil k.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 24. märts. Riigikogu liikmed ja alatised komisjonid esitasid seaduseelnõu kohta kuus muudatusettepanekut, keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina vormistas eelnõu kohta seitse muudatusettepanekut. Seaduseelnõu reguleerib kahte suuremat valdkonda, veeproovide võtmist ja nende analüüsi ning põllumajandusest tuleneva reostuse piiramist, seda eesmärgiga ühtlustada veeseaduses olevad nõuded Euroopa õigusaktide nõuetega. Kõrvuti kahe eespool mainitud valdkonnaga tehakse veeseaduses veel teisi muudatusi, ajakohastatakse veeseaduse sõnastust, laiendatakse mõisteid jne. Seaduseelnõu teise lugemise teksti kantud 13 muudatusettepanekut laiendavad küll veeseaduse muutmise seaduse eelnõu reguleerimisala, kuid põhimõttelisi muudatusi veeseaduses ei tee. Muudatusettepanekute loetelusse kantud 13 muudatusettepanekust ei ole arvestatud nelja ettepanekut. Seaduseelnõu algataja ja keskkonnakomisjon nende muudatusettepanekute suhtes eriarvamusel ei ole. Seaduseelnõu teise lugemise tekstis tehtud muudatused käsitlevad alljärgnevaid valdkondi. Esiteks, muudatusettepanekutega nr 1-10 viiakse veeseadus kooskõlla põhjavee kaitse ja selle kasutamise alase praktikaga, mille kohaselt põhjaveevarude arvestust peetakse ka põhjaveemaardlate kaupa. Teiseks, muudatusettepaneku nr 2 kohaselt vabastatakse väikestes kogustes, alla 5 m³ ööpäevas vett tarbiv isik vee erikasutusloa omamise kohustusest, sõltumata veevõtmise kohast. Kolmandaks, muudatusettepanekud 3 ja 4 toovad veeseadusesse alama astme õigusaktidest hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsentsiga seonduvad küsimused. Tegemist on selliste hüdrogeoloogiliste töödega, mille tegemine ilma vastavate erialateadmisteta võib kaasa tuua keskkonna reostuse või põhjendamatult suuri tulevikku ulatuvaid kulutusi. Neljandaks, muudatusettepanekud 5, 6, 7, 8 ja 9 ning neist ühe põhjal tehtud muudatus eelnõu tekstis käsitlevad eeskätt põllumajandusest pärineva reostuse piiramist. Keskkonnakomisjon ei arvestanud muudatusettepanekuid 5, 6, 7 ja 8 esiteks sel põhjusel, et orgaaniliste ja mineraalväetiste maale laotamise keelu aja lühendamine ei arvesta meie piirkonna sügis-talvise perioodi kliimatingimusi. Teine põhjus oli see, et nitraaditundlikul alal piirangute kompenseerimine ei arvesta põllumajandustoetuste taotlemise ja andmise mehhanisme ning kolmas see, et kõikide tootjate kaasamine nitraaditundliku ala tegevuskava koostamisse toob endaga kaasa liigseid piiranguid väiketootjatele. Viiendaks, muudatusettepanekud nr 11 ja 12 täpsustavad Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevate järelevalveasutuste töövahekordi ja seda eriti joogiveele kehtestatud nõuete täitmise järelevalve teostamisel. Kuuendaks ja viimaseks on muudatusettepanek nr 13, mis lubab kahe aasta võrra pikendada veeuuringuid teostavate isikute atesteerimistunnistusi ning viia atesteerimine läbi pärast uute nõuete jõustumist. Keskkonnakomisjon otsustas 1. aprillil k.a aset leidnud istungil häältevahekorraga 7 poolt, ei ühtegi vastu ega ühtegi erapooletut esitada veeseaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele, lõpetada teine lugemine ning saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Küllo Arjakas! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Seaduseelnõu kohta on tulnud 13 muudatusettepanekut. Esimene, teine ja kolmas muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Neljas, keskkonnakomisjonilt, arvestada täielikult. Viies, Riigikogu liige Vello Tafenau, jätta arvestamata. Kuues, Riigikogu liige Vello Tafenau, jätta arvestamata. Seitsmes, maaelukomisjon, jätta arvestamata. Kaheksas, Riigikogu liige Vello Tafenau, jätta arvestamata. Üheksas, keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. Kümnes, keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. 11., Riigikogu liige Anti Tammeoks, arvestatud täielikult. 12., Riigikogu liige Anti Tammeoks, arvestada täielikult. 13., keskkonnakomisjonilt, arvestatud täielikult. Lugupeetud kolleegid, seaduseelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Looduskaitseseaduse eelnõu arutas komisjon 9. märtsil ja otsustas saata ta muudetud kujul esimesele lugemisele. Nüüd on ta teisel lugemisel ja komisjoni ettepanek on teine lugemine katkestada. Riigikogu liikmed ja fraktsioonid esitasid eelnõu kohta kokku kümme muudatusettepanekut. Neist kaks võeti arutelu käigus tagasi ja komisjon tegi veel seitse ettepanekut. Selle eelnõu põhiline toime on, et ta koondab enamuses loodusobjektide kaitset reguleerivate seaduste sätted. Osa objektidest jääb aga veel teiste seaduste reguleerimisalasse, näiteks nitraaditundlikud alad jäävad veeseaduse alasse, vääriselupaik metsaseaduse reguleerimisalasse. Eelnõu vastuvõtmisega kaotavad kehtivuse kaitstavate loodusobjektide seadus, ranna ja kalda kaitse seadus ning loomastiku kaitse ja kasutamise seadus. Rakendussätetes muudetakse planeerimisseadust, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadust, riigilõivuseadust, veeseadust, jahiseadust, loomakaitseseadust, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust, maareformi seadust, metsaseadust ja maapõueseadust. Eelnõu käsitleb loodusobjektide kaitse alla võtmist, kaitse korraldamist ning ranna- ja kaldakaitset. Peamine kaitsemehhanism on elupaiga, kasvukoha ja leiukoha kaitse kaitse-eeskirjade, kaitsekorralduskavade ja keskkonnamõju hindamise kaudu. Kaitsealuste liikide ja isendite puhul piiratakse nendega tehtavaid tehinguid. Need muudatused, mis jõudsid tabelisse, ei laienda eelnõu reguleerimisala ega muuda tema põhiseisukohti. Kuus ettepanekut on jäänud arvestamata ja kõigil juhtudel on algataja ning komisjon ettepanekute suhtes ühisel arvamusel. Nendest ettepanekutest esimene on teksti täpsustav ja viib selle kooskõlla säästva arengu seadusega. Teine ja kolmas käsitlevad riigi vallasasja kasutamist kaitsekorrast tuleneva tegevuse puhul, laiendades kasutamise õigust omaniku kõrval ka kinnisasja valdajale. Neljas ja viies käsitlevad riigi kinnisasja kasutamist kaitsekorrast tuleneva tegevuse puhul. Komisjon ei arvestanud neid ettepanekuid põhjusel, et kaitseala valitseja ei pea nõutud tegevuseks andma kasutusse kinnisasja, vaid tellima kellelt tahes vajaliku töö. Kuues ettepanek taotles kaitseala valitsejale riigivara valitseja volitatud asutuse seisundi andmist. Komisjon ei arvestanud seda põhjusel, et kaitseala valitsejad on valdavalt ministeeriumi osakonna õigustes olevad keskkonnateenistused. Neile riigivara valitsemise kaudu tavapärasest erinevat rolli anda ei ole otstarbekas. Seitsmendaga oleks kaitseala valitseja saanud väärteo kohtuvälise menetleja seisundi ja see oleks vastuolus keskkonnajärelevalve seadusega, mistõttu ei leidnud arvestamist. Kaheksas võrdsustab ranna ja kalda piiranguvööndisse jääva metsa kaitsefunktsioonid. Üheksas ja kümnes ühtlustavad kõrgeimasse kaitsekategooriasse kantud lindude pesitsemisajal nende pesitsuspaikades liikumise keelud ja annavad keskkonnaministrile volituse kehtestada nende kaitsealuste liikide loetelu, mille isendite kasutamine väljaspool kaitstavat elupaika on lubatud. Muudatusettepanekud 11 ja 12 oleksid laiendanud nende kaitsealuste liikide loetelu, kelle tekitatud kahju hüvitatakse. Komisjon neid ei arvestanud, kuna praktikas ei ole võimalik kindlaks teha, kas kahjunõue on põhjendatud, aga tuleb ka tunnistada, et mitte kõik looduse mõjud ei saa kuuluda riigi poolt hüvitatute hulka. Ettepanekud 13 ja 14 täpsustavad kaitstavate liikide isendite hävitamisega keskkonnale kahju tekitamist. 15. ettepanek kehtestab kohustuse viia läbi vähemasti üks planeeringu avalik arutelu, kui planeeringu koostamise käigus on tehtud ettepanek viia planeeritav ala või osa sellest kaitse alla. Eelnõu kohta on teinud ühe märgukirja õiguskantsler ja aktiivsust on ilmutanud ka valitsusvälised organisatsioonid. Komisjoni ettepanek on teine lugemine katkestada, nagu ma ütlesin, ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2004. aasta 8. aprill, kell 17. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Andres Tarand!

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis arutati kuuendat muudatusettepanekut selle koha pealt, et see lähtub õieti looduskaitse praktikutelt? Meil on alasid, kus on meeskonnad peal, ja siis ei ole keskkonnatalitused seal mingil moel seotud. Kui seda parandusettepanekut saaks sel viisil täpsustada, kas ta siis läheb komisjonis läbi, või ei rääkinud te sellest sõnakestki?

Me rääkisime, ma ei oska selle koha pealt lõplikku hinnangut anda, aga kindlasti on küsitav selliste volituste andmine, kas laiendada nende volituste ringi, neid omavate isikute ringi. Nii et vaielda sel teemal võib veel, aga ma ei oska hinnata, milline saab olema tulemus.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas saaks teada muudatusettepaneku 14 kohta, mis isendi turuväärtusest on juttu, kui keskkonnakahju võib olla kuni kaks miljonit? Millest on jutt?

Komisjon seda ei arutanud ja ma ei üritaks praegu ise ära arvata, nii hea looduskahjude tundja ma ei ole. Aga kõige sagedamini on olnud juttu laglede põhjustatud kahjudest, mis võivad olla päris ulatuslikud. Tõesti ei julge pakkuda, kas kaks miljonit on reaalne.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu ettekandjale! Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Tegemist on väga olulise ja väga töömahuka eelnõuga, siin on nii ministeerium kui ka komisjon ilmselt väga palju tööd teinud. Mul on kahju, et mõnesse vähemtähtsasse asjasse on ilmselt suhtutud üsna pealiskaudselt. Jutt ongi nendest kahest muudatusettepanekust, 11 ja 12, mis oleksid võimaldanud - aga nad võimaldavad seda ka veel praegu -, lahendada kalakasvatajate probleemid. Asi on selles, et praegu käsitleb § 61 loomade tekitatud kahju hüvitamist ja hüvitise maksmist. See käsitleb ainult hallhülge ja viigerhülge tekitatud kahju kutselistele kaluritele ning rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahju põllumehele. Aga praegu hakkab Eestis järjest rohkem hoogu saama kalakasvatus ja kalaturism. Me oleme ise kõik juba aru saanud, et ainult põllumajandusega maal ära ei ela, et on vaja arendada alternatiivseid tegutsemisalasid. Kalakasvatus ja kalaturism on just need alad, mida meil on võimalik väga edukalt arendada. Kui ma esimesel lugemisel ministrilt küsisin, miks on siit seadusest välja jäänud kalakasvatajatele Euroopa Liidus kaitse all olevate loomade, näiteks saarma, või lindude, näiteks haigru, tekitatud kahju, siis ta ütles, et on tõepoolest kahetsusväärne, et see on välja jäänud, aga seda annaks muudatusettepanekutega parandada. Muudatusettepanekud me koos kolleegide Vareki ja Arjakasega esitasimegi. Nagu me kuulsime, ei kiitnud komisjon neid heaks, öeldes, et seda kahju on võimatu kindlaks teha. Esiteks, iga kahju on võimalik kindlaks teha ja vastav metoodika välja töötada. Teiseks, see § 61 ei käsitle mitte ainult kahju hüvitamist, vaid seal on ka sõna-sõnalt öeldud: "... ning ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamise ..." Tähendab, on ju võimalik need ennetustöödeks tehtud kulutused väga täpselt välja rehkendada. Vaat see on nüüd asi, mida on küll võimalik teha. Need summad, mis siin mängu tuleksid, ei ole ju suured, sest needsamad ennetuseks tehtud kulutused hüvitatakse selle seaduse järgi ainult 10-50% ulatuses. Tähendab, oma kulu ja vastutus peab olema seal nagunii üsna suur. Ma kutsun teid üles neid muudatusettepanekuid toetama. Seesama probleem oli arutusel ka maaelukomisjonis, kui me käsitlesime kalandusturu küsimusi ja käisime kalakasvatajate juures oma komisjoniga. Me leidsime, et kuidagi on vaja see probleem lahendada, aga tolle seaduse raames ei saanud seda teha, sest öeldi, et see on võimalik lahendada looduskaitseseaduse raames. Siin oleks võimalik seda teha. Head inimesed, kutsun teid üles neid kahte muudatusettepanekut toetama, et kalakasvatajate probleem saaks lahendatud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toivo Tootsen! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. On 15 muudatusettepanekut. Esimene, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. Teine, Isamaaliidu fraktsioon, arvestada täielikult. Kolmas, Riigikogu liige Andres Tarand, arvestada sisuliselt. Neljas, Riigikogu liige Andres Tarand, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Andres Tarand!

Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku!Hääletustulemused Poolt hääletas 3 Riigikogu liiget, vastu oli 37. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Viies, Isamaaliidu fraktsioon, jätta arvestamata. Kuues, Riigikogu liige Andres Tarand, jätta arvestamata. Seitsmes, Isamaaliidu fraktsioon, jätta arvestamata. Kaheksas, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. Üheksas, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. Kümnes, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 11., Riigikogu liikmed Toivo Tootsen, Toomas Varek, Küllo Arjakas, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Palun hääletada seda kalakasvatajatele väga olulist muudatusettepanekut.

Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 33. Ettepanek ei leidnud toetust. 12., Riigikogu liikmed Toivo Tootsen, Toomas Varek, Küllo Arjakas, jätta arvestamata. Mihhail Stalnuhhin.

Aitäh! Palun hääletada.

Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 13., keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. 14., keskkonnakomisjon arvestatud täielikult. 15., keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprilli, kell 17.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiseaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pakendiseadus kuulub jälle nende eelnõude hulka, mis peaksid 1. mail jõustuma. Selle vastuvõtmise järel kaotab kehtivuse 1995. aasta pakendiseadus. Seaduseelnõu muudab ka käibemaksuseadust. Eelnõu kohta on Riigikogu liikmed esitanud 19 muudatusettepanekut, millest arutelu käigus võeti viis tagasi. Komisjon on teinud seitse ettepanekut. Eelnõu reguleerimisalasse jäävad kõik turule lastud pakendid ja nendest tekkivad pakendijäätmed. Eelnõu põhiseisukohad on järgmised. Sätestatakse pakendi tagasivõtmise kohustus. Pakendiettevõtjate asutatud mittetulundusühing korraldab pakendiettevõtjate eest pakendiseadusest tulenevate kohustuste täitmist. Pakendi käitluse reguleerimiseks kehtestatakse tagatisraha kohustuslikuna ja täiendavalt vabatahtlikuna. Nimetatakse ära pakendi taaskasutamise kohustuslikud kogused, milleks on 2004. aastal 50% ja 2010. aastal 60% jäätmete kogumassist. 1. jaanuarist 2005 kehtestatakse kohustuslik tagatisraha nii korduskasutuspakendile kui ühekorrapakendile, mis on oluline muutus, võrreldes eelnõu algtekstiga. Arvestamata jäi muudatusettepanekutest kaks. Neljal juhul on eelnõu algataja ja keskkonnakomisjon erinevatel seisukohtadel. Muudatusettepanekud, mis tabelisse jõudsid, käsitlevad järgmisi valdkondi. Esimese ettepanekuga nimetatakse pakendiorganisatsioon ümber taaskasutusorganisatsiooniks. Komisjoni hinnangul on see puhtalt terminoloogiline muudatus, lihtsalt maitseküsimus. Kuid ilmselt pöördume selle teema juurde veel ja vaidleme edasi, sest vahepeal on tekkinud tõlgendusi justkui muudaks see eelnõu ideoloogiat ja teeniks mingil määral jäätmekäitlejate huve. Seni on komisjon küll teisel arvamusel. Ettepanekut nr 2 komisjon ei arvestanud. See võib põhjustada pakendimaterjalile Euroopa standardist erinevate nõuete kehtestamist, mis tähendab siis kindlasti kaubandusbarjääre Euroopa Liidu sees. Nii võib standardile vastavasse pakendisse pandud kauba müük kujuneda Eestis seaduse rikkumiseks. Muudatusettepanekud 3, 4 ja 5 käsitlevad pakendi tagasivõtmise kohustust. Ettepanekud 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 14 ja 15 on seotud pakendiettevõtjate asutatud taaskasutusorganisatsiooniga. Neist ei ole arvestatud nr 9, mis oleks organisatsiooni vabastanud kohustusest tegutseda üleriigiliselt. Kindlasti on selle eelnõu üks põhieesmärke saavutada üleriigiline katvus süsteemile. Sisulistena peaks veel esile tõstma seda, et komisjon leidis, et seaduses ei ole vaja nimetada ära minimaalset taaskasutusorganisatsiooni liikmete arvu, vaid see võiks jääda siiski mittetulundusühingute seaduse pädevusse ehk ka kahekesi võib organisatsiooni luua. Veel nõutakse reaalseid kokkuleppeid organisatsiooni loomisel omavalitsuste ja turul osalejatega, siin oldi algatajaga väga erinevatel seisukohtadel. Muudatusettepanek nr 13 laiendab pakendikomisjoni jäätmekäitlejate erialaliitude esindajatega, et suurendada selle seost turuga. Muudatusettepanekud 16, 17, 18, 20 ja 21 on seotud tagatisrahaga. See on küllalt oluline muudatus selle poolest, et vabatahtlikku tagatisraha ei kehtesta enam keskkonnaminister. On ettepanek, et seda teeb pakendiettevõtja ise ja see jõustub tagatisraha andmete kandmisega pakendiregistrisse. Seda vabatahtlikku tagatisraha ei saa kehtestada lühemaks ajaks kui üheks aastaks. 19. muudatus käib käibemaksuseaduse kohta. Kokkuvõttes otsustas komisjon 5. aprillil häältevahekorraga 6 poolt, 0 vastu ja 0 erapooletut katkestada pakendiseaduse eelnõu teine lugemine ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprill, kell 17. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, Vello Tafenau!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui vaadata seaduseelnõu § 37 "Tagatisraha kehtestamine", siis selle lõige 1 ütleb: "Käesoleva seaduse § 21 lõike 8 punkt 2 ja lõike 9 punktid 1-3 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril." Aga need ei ole vist kooskõlas selle konkreetse paragrahviga. Kas saaks vaadata? Paragrahvi 21 lõikes 8 ei olegi loetelu.

No mis ma ütlen, kui ei ole kooskõlas, siis tuleb kooskõlla viia. Õnneks on meil selleks aega. Aga ei julge teile ka vastu vaielda. Lõike 8 punkt 2 justkui puuduks. Teil tundub olevat õigus. Tänan, komisjon kindlasti uurib asja!

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Austatud ettekandja! Paragrahvi 20 lõikes 2 on nagu arusaadav kohustus, et pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt ja tarbijalt pakendi tagasi võtma. Aga on kirjas, et ta peab seda tegema müügikohas või selle vahetus läheduses. Kui vahetu see vahetu lähedus siis on? Kas see on sama hoone, sama asustatud punkt, sama omavalitsuse territoorium? Kas seda ei peaks täpsustama?

Tänan! Seda peaks täpsustama, kui see õnnestuks. Komisjon arutas mõistagi sellist sõnastust ja küsimus on, kas on võimalik seaduses kõiki erijuhte ära kirjeldada. Kindlasti on siin võtmeküsimus tarbija huvi, see, et ta saaks müügikoha läheduses oma toimingu ära teha. Teistpidi on arusaadav, et kaupmehed sõdivad sellele seadusele tervikuna vastu, kuna muretsevad, et see paneb neile kohustused. Selle kohta võib küll öelda, et see on lootusetu võitlus, need kohustused on pandud keskkonna huvides või pannakse ning taganemist ei saa siin olla. Aga kui õnnestuks erijuhud kuidagi ära kirjeldada. Võib ette kujutada tõesti väikseid müügikohti, kus taara tagasivõtmine näib ebareaalne. Aga ega meile see väga võõras kogemus ju ka ei ole. Igal pool võeti vanasti taarat tagasi ja kuidagi tuldi toime. Tõsi, see kultuur ei olnud see, mida loodetakse sellest seadusest taararinglusele tekkivat. Kuid vahetu lähedus tähendab mingisugust lootust mõistlikkusele. Kui siin on konsulteeritud tarbijakaitsjatega, siis nemad ütlevad, et nemad sõdima ei hakka. Tõenäoliselt võib siin isegi kohtuasju tulla, kuid nemad ei tea ka, kuidas seda asja paremini formuleerida. Aga tarbija huvides on selline punkt sisse kirjutatud.

Palun, kolleeg Mart Opmann!

Lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Eelnõu algataja eristab mõisteid "pakendiettevõtja" ja "majandustegevuses osalejad", kuna näeb nendel erinevaid kohustusi seaduse nõuete täitmisel. Oluline on eristada pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisega seotud tegevus üldisest pakendiga seotud majandustegevuse olelustsüklist. Seetõttu nägi algataja pakendiettevõtjat üleriigilise tootjavastutusorganisatsioonina, kes kontrollib asutatavat pakendiorganisatsiooni. Miks läks komisjon turu liberaliseerimise teed tulenevalt muudatusettepanekust nr 1, mis suurendab vastuolulisi huve, tulenevalt erinevate osapoolte, sealhulgas lisanduvate osapoolte rollidest?

Tänan! Komisjon kindlasti ei läinud turu liberaliseerimise teele. Kui te leiate, et liberaliseerimine on midagi lubamatut, siis selles lubamatuse mõistes seda ei juhtunud. Selle muudatuse eesmärk, mida ma komisjoni juhina koosolekul korduvalt üle küsisin, selle mõju ei ole seaduseelnõu ideoloogia muutus. Täpselt see eesmärk saab ka ministeeriumi esindaja kinnitusel täidetud, et organisatsioon on üleriigiline. See kuidagi ei lase selle organisatsiooni juurde jäätmekäitlejat, kelles te näete ohtu sellele organisatsioonile ja selle organisatsiooni mittetulunduslikule iseloomule. Tõsi küll, vahetult enne siia pulti tulekut ma konsulteerisin ministeeriumiga ja see jutt jäi meil pooleli, me ei jõudnud päris üksmeelele. Nendel on kartus, et tekstis läbivalt ühe sõna muutmine, vist § 16 lõikes 2, tekitab justkui mulje, et äkki on jäätmekäitlejatele uks avatud, kuid komisjoni eesmärk oli vastupidine, seda ust mitte avada. Meil on nüüd teise lugemise jätkamisel õnneks võimalik veel kord see arutelu üles võtta ja vaadata, et midagi ei läinud valesti. Ma võin öelda, et mina isiklikult ei toetanud ka selle sõna muutmist, ma ei näinud sellel mõtet. Aga komisjon nõustus selle muutmisega tõesti ainult sel põhjusel, et ideoloogia jääb samaks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mart Opmann!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vaatamata kolleeg Jürgen Ligi optimismile on minu meel siiski mõneti veel mõru. Pakendiseaduse muudatusettepanekuga nr 1 avaldavad selle tegijad tegelikult mõneti umbusaldust Vabariigi Valitsusele kui eelnõu algatajale. Väide, et kahekordse piirangu seadmine (asutajate ringi piiramine pluss akrediteerimine taaskasutusorganisatsiooni moodustamisel) on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja ebaotstarbekas konkurentsi piiramine, on antud küsimuses selle valdkonna turu sisuliselt täielikul avamisel või liberaliseerimisel kas mõneti lihtsameelne ja lühinägelik või lihtsalt lõpuni läbi mõtlemata. Tahaks loota. Selles sektoris on rahvusvaheliselt kujunenud head tavad ja reeglid, levinud viisid, kuidas riik kehtestab kohustusi. Näiteks on levinud, et eesmärgistatult 50% pakendist peaks olema taaskasutatav. Firmad, kes luuakse pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise problemaatikaga tegelemiseks, on üleriigilised ning pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ning taaskasutamisel lähtutakse tootja vastutuse põhimõttest. Süsteem peab olema odavaim tarbijale, kes niikuinii vajalike kulude katmisel osaleb. Sellepärast ongi levinum, et vastava pakendiorganisatsiooni asutavad ettevõtjad selles sektoris ja kontrollivad pakendiorganisatsiooni mittetulundusühingu vormis, kes ei taotle oma tegevusega kasumit ning viib ellu riigi poliitikat, kelle tegevus on läbipaistvam tootjatele ja kelle kulud on läbipaistvad ja kontrolli all. Muudatusettepaneku autorite ettepanek ei esinda kindlasti ülalmainitud suunda. Tekib selge oht, et pakendi käitlusega seotu liigub jäätmekäitlusfirmade kätte. Niivõrd lahus on siin aga erinevate osapoolte rollid ja huvid, rääkimata kuidagimoodi tarbijasõbralikkusest, kes peab siis selle kalli lõbu lõpuks ikkagi kinni maksma. Sellepärast teen eelmainitu põhjal ja sellega seonduvalt Rahvaliidu fraktsiooni poolt ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohta ja kindlasti mitte toetada muudatusettepanekuid nr 1 ja 16. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Opmann! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. On esitatud 21 muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Number 1, Riigikogu liikmed Rain Rosimannus ja Siim-Valmar Kiisler, arvestada täielikult. Palun, kolleeg Jaanus Männik!

Palun muudatusettepanekut nr 1 hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1.Hääletustulemused Poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 9, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Teine muudatusettepanek, Riigikogu liige Anti Tammeoks, jätta arvestamata. Kolmas, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. Neljas, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. Viies, Riigikogu liige Anti Tammeoks, arvestada täielikult. Kuues, Riigikogu liikmed Jürgen Ligi ja Rain Rosimannus, arvestada täielikult. Seitsmes, Riigikogu liige Anti Tammeoks, arvestada täielikult. Kaheksas, Riigikogu liige Anti Tammeoks, arvestada täielikult. Üheksas, kümnes ja üheteistkümnes, Riigikogu liige Anti Tammeoks, arvestada täielikult. 12., Riigikogu liige Anti Tammeoks, arvestada täielikult. 13., Riigikogu liige Anti Tammeoks, arvestada täielikult. 14., keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 15., keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 16., Riigikogu liikmed Rain Rosimannus ja Siim-Valmar Kiisler, arvestada täielikult. Palun, kolleeg Jaanus Männik!

Aitäh! Palun seda hääletada.

Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku!Hääletustulemused Poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 10, erapooletuid oli 0. Ettepanek leidis toetust. 17., Riigikogu liikmed Rain Rosimannus ja Siim-Valmar Kiisler, arvestada täielikult. 18., Riigikogu liikmed Rain Rosimannus ja Siim-Valmar Kiisler, arvestada täielikult. 19., keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 20., keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 21., keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule katkestan teise lugemise ja määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprilli, kell 17.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu kohta on Riigikogu liikmed teinud kuus muudatusettepanekut, neist kaks võeti arutelu käigus tagasi, ja juhtivkomisjon on lisanud 20. Selle seadusena rakendamise korral kaotab kehtivuse 1999. aastal vastuvõetud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus. Rakendussätetega on siin kavandatud muuta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadust, keskkonnajärelevalve seadust ja keskkonnaregistri seadust. Eelnõu käsitleb geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimist ning geneetiliselt muundatud organismide, neid sisaldavate või neist koosnevate toodete turustamist. Eelnõu ei käsitle geenitehnoloogiat ennast, vaid keskkonda viimise ja turustamise mehhanisme. See kõik võib toimuda ainult lubade alusel, kusjuures kasutatakse nõuandvat komisjoni, riskianalüüse, hindamisaruandeid ja keskkonnaseire aruandeid. Geneetiliselt muundatud organisme sisaldava toidu ja sööda kasutamist reguleerivad otsetoimelised Euroopa Liidu õigusaktid. Tabelisse on kantud 24 muudatusettepanekut. Need ei laienda eelnõu reguleerimisala ega muuda tema põhiseisukohti. Kaks ettepanekut on jäänud arvestamata. Komisjon on kõiges olnud ühel arvamusel algatajaga. Valdkonnad, mille kohta muudatusettepanekud tehti, on järgmised. Ettepanekud nr 1, 2, 7, 8 ja 9 on teksti täpsustavad. Nendega on nõuandva geenitehnoloogia komisjoni otsused asendatud segaduste ärahoidmiseks komisjoni järeldustega, riskianalüüside tulemuste asemel on kohustus esitada kogu riskianalüüsi dokumentatsioon, kindel negatiivne tagajärg on asendatud võimaliku negatiivse tagajärjega. Muudatusettepanekud 3 ja 4 täpsustavad geenitehnoloogia valdkonda kuuluvaid erialamõisteid. Ettepanekud 5 ja 6 käsitlevad geenitehnoloogiakomisjoni koosseisu. Siin me jätsime komisjoni liikmeskonna nimetamisel välja konkreetsete organisatsioonide nimed. Selle asemel lülitab Vabariigi Valitsus komisjoni koosseisu neli liiget keskkonnaorganisatsioonide ettepanekul. Me leiame, et ei ole õige nimetada seal kui tahes kõlavate nimedega kolmanda sektori organisatsioone. Ettepanekud 10, 11, 15 täpsustavad toote turustamisloa andmist. Komisjon ei arvestanud muudatusettepanekut, mis oleks vähendanud Eestis turustusloa kehtivuse aega kümnelt aastalt viiele, sest Euroopas on see 10 aastat. Kuna Euroopas antud 10-aastane luba kehtiks meil Eestis ikkagi, siis järelikult antaks see luba lühemaks ajaks, mis on ilmselt ebavõrdne. Selle asemel, et kooskõlastada Euroopa Liidu liikmesriigiga, iga riigiga, tuleb hindamisaruande kooskõlastus läbi viia Euroopa Komisjoniga. Siin on täpsustatud ohutu toote turustamise lihtsustatud korra kohaldamist. Ettepanekud 12, 13, 14 käsitlevad geneetiliselt muundatud organismide või toodete turustamise ohutuse nõudeid, nagu keskkonnaseire aruande esitamist, toote märgistamist ja täiendavate abinõude rakendamist ohu korral. Ettepanekud 16, 17, 18, 19, 20 ja 24 täpsustavad järelevalvet käsitlevat teksti. Sinna on ümber kirjutatud seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse, taimekaitseseaduse, väetiseseaduse, toiduseaduse ja söödaseaduse alusel järelevalvet teostavad valitsusasutused ning neid on kohustatud oma pädevuse piires jälgima geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse nõuete täitmist. Ettepanekud 21 ja 22 täpsustavad sunnivahendi rakendamist geneetiliselt muundatud organismidest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimata jätmise korral. Muudatuste järgi on võimalik kohaldada nii asendustäitmist kui sunniraha ning viimase kohaldamisel on selle ülempiiriks 50 000 krooni. Komisjon lükkas tagasi ettepaneku, kus sunniraha ülempiiriks on seatud 150 000 krooni, kuna see ei ole kooskõlas üldise poliitikaga karistusalal. Muudatusettepanek nr 23 on eelnõu teise lugemise teksti täiendanud väärteoga, mida põhjustab geneetiliselt muundatud organismi pakendamise või märgistamise nõuete rikkumine. Komisjon otsustas ühehäälselt esitada selle seaduseelnõu tekst teisele lugemisele, teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Palun, kas on küsimusi? Palun, Toomas Alatalu!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab natukene selle § 1 lõikes 1 oleva juriidilise pilotaaži tagamaa. Seal on öeldud: "... võimalike negatiivsete tagajärgede eest ..." Kas negatiivseid tagajärgi enam ei olegi? Te võtate selle üldse maha. Kui sama loogikaga edasi minna, siis tuleks öelda ka "võimalik turvaline kasutamine" ja "võimalik eetiliselt vastuvõetav viis". Mille nimel säärane parandus sisse viidi, sõna "võimalik"?

Tänan! Seni kuni pädev organ ei ole tagajärgi hinnanud, on ju tegemist ainult oletusega. Selle tõttu.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg Jürgen Ligi! Minul kui molekulaarbioloogiahuvilisel tekkis üks küsimus. Teatavasti on enamik GMO skriinimise teste tehtud tuvastamaks mosaiikviiruse 35S ribonukleiinhappe promooterjärjestust ja Agrobacterium tumefaciensi Ti-plasmiidi nopaliin-süntaas geeni NOS terminaatorala. Kindlasti te teate, et eespool mainitud organismid on looduses esinevad patogeenid, mis nakatavad vastavalt ristõielisi või kaheidulehelisi taimi. Siit ka minu küsimus. GMO-de detekteerimisel polümeriaasi ahelreaktsiooni käigus võivad looduslikult nakatunud taimed anda ekslikult positiivseid tulemusi. Kuidas seda lahendada? Järsku kuulutatakse kogu meie looduslik toit GMO-ks?

Aitäh! Kuidas teile vastata? Siin on probleem mõistagi märklaudjärjestuste kontsentratsioonides. Nagu te hästi teate, on transgeensetes organismides DNA järjestusi suurusjärkude võrra enam kui nakatunud taimedes.

Palun, kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus!

Aitäh! Ma ei saa rahul olla teie esimese vastusega. Ma püüaksin siiski rääkida nagu inimene inimesega. Tähendab, mina väidan, et negatiivsed tagajärjed on ilmtingimata olemas, kui me kasutame täiesti uusi geneetiliselt muundatud aineid. Miks te seda eitate selle formuleeringuga? Ma küsin siit edasi, et kas mõni vastavalt geneetiliselt muundatud aineid sissetoov firma mõjutas seda teie kummalist formuleeringut või kust see teile järsku pähe kargas?

Tänan! Keskkonnakomisjonile ei karga asju pähe, keskkonnakomisjon arutab seaduseelnõusid ja reaalset elu. Käesoleval juhul jõudis ta üksmeelsele seisukohale, et ka Toomas Alatalu mainitud tees, et negatiivsed tagajärjed on alati olemas, ei kehti, ei ole absoluutne. Negatiivne tagajärg ise on hinnanguline ja iga konkreetse juhtumi puhul ei ole ette teada, kas see hinnanguline tagajärg tegelikult aset leiab või mitte. Mingite sanktsioonide või meetmete rakendamise puhul ei ole ette teada, kas on tegemist kindlasti negatiivsete tagajärgedega, võime ainult eeldada, et ehk on.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg Jürgen Ligi! Teie esimese vastusega saan mina päris rahul olla ja tegelikult lahendab see 90 protsenti sellest probleemist. Siiski jääb lahtiseks üks küsimus. Kuidas kavatsetakse teostada selliste GMO-de järelevalvet, kus transfekteerimisel on kloneerimisvektoris kasutatud mingeid alternatiivseid DNA cis-elemente?

Tänan! See ei ole kindlasti keskkonnakomisjoni pärusmaa, kuid sellega tegelevad vastavad laborid ja meetodid ulatuvad kuni sekveneerimiseni välja. Ma arvan, et reaalses elus leiab asi lahenduse.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on esitatud 24 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud 1, 2, 3 ja 4 on keskkonnakomisjonilt ja on arvestatud täielikult. Viies, Riigikogu liige Tunne-Väldo Kelam, arvestada sisuliselt. Kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. Kümnes, Riigikogu liige Tunne-Väldo Kelam, jätta arvestamata. 11. ja 12., keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 13., keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 14., Riigikogu liige Tunne-Väldo Kelam, arvestada täielikult. 15., 16. ja 17., keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 18., 19., 20. ja 21., keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 22., Riigikogu liige Tunne-Väldo Kelam, jätta arvestamata. 23., keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 24., keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. Head kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Andres Lipstoki!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Kogumispensionide seaduse eelnõu oli esimest korda siin saalis arutusel 16. märtsil. Muudatusettepanekuid etteantud tähtajaks ei esitatud. Komisjon arutas eelnõu enne teist lugemist kahel korral, need kuupäevad olid 23. märts ja 5. aprill. Need parandusettepanekud, mis on täna teie ees, on kõik komisjoni parandusettepanekud ja nendega on algataja nõus. Tegemist on sisuliselt tehniliste parandusettepanekutega, põhimõttelisi muudatusi täna teie ette toodud ei ole. Ülevaatlikkuse tagamise eesmärgil on eelnõus olevad muude seaduste muutmise paragrahvid koondatud eraldi peatükkidesse, et eelnõu oleks paremini loetav. On täpsustatud mõningaid nõudeid, mida seadus kontohalduritele, registripidajatele paneb. Siis on veel mõned sõnastust lihtsustavad ettepanekud. Väga palju liigseid viiteid ja sõnu on välja jäetud, et kogumispensionide seadus oleks loetavam. Tuletan meelde ka seda, et kogumispensionide seaduse algatamise mõte ei olnud mitte kogumispensionide enda loogika muutmine, vaid see tuli sellest, et meil on lugemisel uus investeerimisfondide seadus, mida me ka kohe mõne aja pärast siin teist korda vaatama hakkame. Investeerimisfondide seadusesse läks kogu see temaatika, mis praegu kehtivas kogumispensionide seaduses investeerimistegevust kajastab. Teiseks, kogumispensionide rakendamise käigus on ilmnenud väga palju vigu, mida tuli ka siluda. Ka need on leidnud kajastamist selles eelnõus, mis täna teist korda teie ees on. Komisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada. See otsus oli ühehäälne. Kõik seitse tookord kohal olnud rahanduskomisjoni liiget tõstsid selle ettepaneku peale käe. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Andres Lipstok! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. On esitatud 10 muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas, neljas ja viies on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes on rahanduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduse teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme kolleeg Tõnis Paltsi!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud Riigikogu esimees! Komisjon arutas seda mahukat eelnõu kahel korral, 23. märtsil ja 5. aprillil. Esitatud ettepanekuid on 54. Need kõik ongi rahanduskomisjoni ettepanekud, mis on tehtud koostöös algatajaga. Suurem osa muudatustest on normitehnilist ja sõnastuslikku laadi. Investeerimisfondide seaduse eelnõus põhimõttelist laadi muudatusi ei ole tehtud. Muudatustega täpsustatakse fondivalitsejas olulist osalust omavate isikute suhtes kohaldatavaid nõudeid, sealjuures nende kohustusi teabe andmise suhtes (muudatusettepanek nr 9). Reguleeritakse täpsemalt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi fondivalitseja filiaali asutamise korda ning piiriüleste teenuste osutamise korda Eestis. Reguleeritakse samuti infovahetust Eesti ja teiste lepinguriikide järelevalveasutuste vahel. Finantsinspektsioonil lubatakse sätestada täiendavaid tingimusi olulise osaluse omandamiseks (muudatusettepanek nr 11, näiteks). Täpsustatakse olulise osaluse omandamisest teavitamise korda (muudatusettepanek nr 14). Täpsustatakse ka olulise osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärgi. Sellisel juhul ei ole olulise osaluse omandajal õigusi, mis muudaksid fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks (muudatusettepanek nr 13). Mitmed muudatused eelnõus on sisse viidud seoses kõikvõimalike rikkumiste tagajärgedega. Näiteks on täpsustatud fondivalitsejale tegevusloa andmisest keeldumise aluseid, kuhu on lisatud avaliku usalduse vastase süüteo toimepanemine, mis on näiteks dokumendi võltsimine. Analoogne alus nähakse ette fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel. Samuti võib Finantsinspektsioon keelata olulise osaluse omandamise, kui tal on alust arvata, et osaluse omandamiseks kasutatavad vahendid on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega. Täpsustatakse ka fondivalitseja juhtidele esitatavaid nõudeid ja nende tagasikutsumise aluseid. Sätestatud on sunniraha ülemmäär. Maksimum on 500 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks. Täpsustatud on vastutuse peatükis sätestatud sanktsioone. Lisatud on sanktsioonid olulise osaluse omandamisest teavitamata jätmise eest, fonditootluse garanteerimise nõuete rikkumise eest jne. Mitme muudatusettepaneku eesmärk on kaitsta paremini pensionifondi osakuomanike huve (näiteks muudatusettepanekud nr 18 ja 19) või tagada investorite suurem informeeritus (muudatusettepanekud nr 28, 34, 35). Reguleeritakse ka olukord, kus polnud teada, kes valitseb aktsiaseltsina asutatud fondi ajavahemikul, kui valitsemisleping senise fondivalitsejaga lõpeb ja uut ei ole sõlmitud. Sellisel juhul valitseb nüüd fondi selle aja jooksul fondi juhatus. Mitmed õigused, mis olid antud lepinguriigi krediidiasutusele või investeerimisühingule, on antud ka eelnimetatud äriühingute Eestis asutatud filiaalidele (muudatusettepanekud nr 21 ja 32). Laiendatud on eurofondi investeerimisobjektide ringi, lubades eurofondil investeerida märkimisõigustesse ja kaubeldavate väärtpaberite hoidmistunnustesse (muudatusettepanek nr 37). Mahukamad eelnõus tehtud muudatused on krediidiasutuse seaduse muudatused. Hetkel kehtib nimetatud seaduses üldpõhimõte, et kui Eesti krediidiasutus soovib asutada välisriigis filiaali või soovib osutada piiriüleseid teenuseid, siis peab ta taotlema Finantsinspektsioonilt vastava loa. Samasugune kord kehtib ka, kui välisriigi, sh lepinguriigi, krediidiasutus soovib asutada filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid Eestis. Tehtavate muudatustega asendatakse loa taotlemise kord nn teavitamisrežiimiga, kui krediidiasutus soovib asutada filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis. See tähendab, et kui krediidiasutus teavitab oma kavatsusest asutada lepinguriigis filiaal või osutada piiriüleseid teenuseid, teavitab ta sellest Finantsinspektsiooni. Loa taotlemise kord säilitatakse kolmandate riikide puhul. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muudatuste kohaselt ei pea enam kõikide investeerimisfondide osakuid registreerima Eesti väärtpaberite keskregistris. Registreeritakse osakud, millega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul (muudatusettepanek nr 53). Väärtpaberituru muudatusettepanekutega tagatakse kapitali adekvaatsuse nõudeid täitvatele krediidiasutustele ning investeerimisühingutele õigus olla väärtpaberite arveldussüsteemi liige. Samuti nähakse ette investeerimisteenuseid osutavate isikute, kes vastavad direktiivis sätestatud kapitali adekvaatsuse nõuetele, õigus osaleda Eesti reguleeritud väärtpaberiturul. Tegemist on teenuste vaba liikumise põhimõtete sätestamisega. See on lühidalt olulisematest muudatusettepanekutest. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ettepanek tehti konsensuslikult. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Tõnis Palts! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Muudatusettepanekuid on 54. Esimene, teine ja kolmas, rahanduskomisjon, arvestada täielikult. Neljas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas, rahanduskomisjon, arvestada täielikult. Üheksas, kümnes ja üheteistkümnes, rahanduskomisjon, arvestada täielikult. 12., 13. ja 14., rahanduskomisjon, arvestada täielikult. 15., 16., 17. ja 18., rahanduskomisjon, arvestada täielikult. 19., 20. ja 21., rahanduskomisjon, arvestada täielikult. 22., 23., 24. ja 25., rahanduskomisjon, arvestada täielikult. 26., 27., 28., 29. ja 30., rahanduskomisjon, arvestada täielikult. 31., 32., 33., 34. ja 35., rahanduskomisjon, arvestada täielikult. 36., 37., 38. ja 39., rahanduskomisjon, arvestada täielikult. 40., 41., 42., 43. ja 44., rahanduskomisjon, arvestada täielikult. 45., 46., 47. ja 48., rahanduskomisjon, arvestada täielikult. 49., rahanduskomisjon, arvestada täielikult. 50., 51. ja 52., rahanduskomisjon, arvestada täielikult. 53., rahanduskomisjon, arvestada täielikult, ja 54., rahanduskomisjon, arvestada täielikult. Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Jüri _ehovtsovi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse eelnõu muudatusettepanekute arutelu ja täiendavate muudatusettepanekute arutelu oli meil 25. märtsil ja 5. aprillil. Tolliseaduse eelnõu kohta Riigikogu liikmed muudatusettepanekuid ei esitanud. Kõik muudatusettepanekute loetellu kantud 25 muudatusettepanekut olid ette valmistatud eelnõu töögrupi poolt ja leidnud eelnõu algataja heakskiidu. Ettepanekud on oma olemuselt tehnilised ja teksti täpsustavad. Nende hulgas ei ole eelnõu põhimõtteid muutvaid ettepanekuid. Seoses sellega otsustas majanduskomisjon eelnõu teise lugemise lõpetada ja saata see kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jüri _ehovtsov! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mart Opmann!

Head kolleegid! Võib-olla ma poleks siia pulti tulnud, kui umbes kaks nädalat tagasi kolleegid Andres Lipstok, Rein Randver ja Toomas Tein ei oleks kutsunud ühele kohtumisele Eesti vabatsoonide esindajatega. Ja mis toimub? Me liigume ühelt poolt aktiivselt Euroopa Liidu õigusruumi, majandusruumi, kultuuri- ja sotsiaalpõhimõtete järkjärgulise rakendamise ning järgimise ruumi ja kord toome kõnepruugis kasutatavates terminites Euroopa Liidu põhimõtteid sõnas endale lähemale, siis liigume ise Euroopa Liidule lähemale ja samas on Euroopa Liit riikide liit, kus igal riigil on endiselt oma majandushuvid. Naaberriik, mereriik Soome näiteks suutis säilitada eristaatusega Ahvenamaa. Minul tekib aeg-ajalt, kas just eelöelduga seonduvalt, aga tekib teatud õudustunne, et meie targad ametnikud ei anna endale vahel aru oma tegevuse tulemustest, veel hullem, kui poliitikud ei anna endale aru, et me kõik saame oma sissetuleku tegelikult peamiselt ettevõtjate edust ja konkurentsivõimest nii ühisturul tervikuna, aga veel enam naabritega konkureerides. Ma kordan selle üle veel lihtsamalt. Hoogsas liikumises Euroopa Liitu ei tohi me põhimõtteliselt halvendada oma ettevõtjate konkurentsivõimet ja transiiditurg on üks olulisi osi sellest. Iga riik elab edasi oma rahvusliku tausta ja huvidega ning me ei pea olema suuremad pühakud oma maal kui Rooma paavst Vatikanis. Tulen siinkohal vabatsoonide juurde. Vabariigi Valitsus on eelnevatel aastatel andnud küllalt olulise tegevusvabaduse kuni aastani 2011 ja täna peab ütlema, et tolliseaduse eelnõu näeb ette võimaluse tsoneerida Eestis tegutsevad vabatsoonid. Ja mis on juba juhtunud? Uue tolliseaduse menetlemise varjus, ma ei tea, kelle huvides - sõnades saab ilusasti öelda, et küllap Euroopa Liidu üldistes huvides -moonutatakse juba oluliselt ja suunatakse transiidivood tegelikult Eesti ettevõtjatelt ümber Soome, Läti ja Leedu ettevõtjatele. Veel enne kui tolliseadus, mis ei ole määrav eelneva jutu puhul, on alamastme aktid peaaegu juba oma tööd tegemas. Eesti vabatsoonid on naabrite suhtes viidud halvemasse positsiooni, enne kui tolliseadus jõustuda jõuab või Euroopa Liiduga liituda jõuame. Samas on ravimeetodidki siiski välja töötatud, kuid peab ütlema, et senini kiivalt varjus hoitud. Mul on siiski heameel siinkohal tõdeda, et viimase, esmaspäevase eri fraktsioonide, vabatsoonide, Vabariigi Valitsuse esindajate nõupidamise ja seal kokkulepitu põhjal, kuigi täna ei jõudnud veel, aga ehk juba homme algatame käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis peaks toimuma võimalikult kiiresti. Ma loodan siiralt, et Maksu- ja Tolliamet koos Rahandusministeeriumi ja ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga suudab tagada vähemalt naabritega samaväärsed konkurentsitingimused Eesti vabatsoonidele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Opmann! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. On tulnud 25 muudatusettepanekut. Esimene, teine ja kolmas, majanduskomisjon, arvestada täielikult. Neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes, majanduskomisjon, arvestada täielikult. 11, 12 ja 13, majanduskomisjon, arvestada täielikult. 14, 15, 16, 17, 18 ja 19, majanduskomisjon, arvestada täielikult. 20, 21, 22, 23, 24 ja 25, majanduskomisjon, arvestada täielikult. Head kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse § 9 täiendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni aseesimehe kolleeg Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon vaatas oma 5. aprilli koosolekul läbi Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse § 9 täiendamise seaduse eelnõu kohta laekunud muudatusettepaneku. Muudatusettepaneku läbiarutamise juurde olid kutsutud ka majandus- ja kommunikatsiooniminister härra Meelis Atonen ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja härra Tõnu Nirk. Seaduseelnõu kohta oli laekunud üks muudatusettepanek härradelt Ivari Padarilt ja Eiki Nestorilt. See muudatusettepanek ei puudutanud §-ga 9 seotud muudatusi, mille muutmise eesmärgil oli Vabariigi Valitsus seaduseelnõu algatanud, küll aga puudutas telekommunikatsiooniseaduses mobiiltelefoninumbri säilitamise võimalust tarbijale, kui tarbija peaks vahetama operaatorit. Juba töögrupis koos seaduseelnõu algatajatega tööd tehes tulid välja mitmed probleemid, mis on seotud selle muudatusettepanekuga. Kõigepealt annaksin teile ülevaate, head kolleegid, tehnilistest ebatäpsustest selle muudatusettepaneku puhul. Nimelt kolm tehnilist märkust võiksid olla sellised, et need ettepanekud peaksid olema sellel lehel eraldi punktidena kirjas. Senine preambuli tekst peaks olema punkt 1 ja hilisemad muudatused siis vastavalt punktid 2-4. Teine tehniline muudatus, mis oleks pidanud olema, on see, et pealkirjas ei peaks enam olema viiteid eri paragrahvidele, vaid pealkiri oleks lihtsalt telekommunikatsiooniseaduse muutmise seadus. Kolmas tehniline märkus on seotud sellega, et muudatusettepaneku §-s 3 täiendatakse kehtiva seaduse § 107¹. Samas seaduses sellist paragrahvi tegelikult olemas ei ole. Ju on muudatusettepaneku tegijad silmas pidanud § 107 ilma prim'ita. Aga ka sisulise poole pealt oli selles muudatusettepanekus mitmeid küsitavusi ja ebaselgusi. Neid tooksin ma siin välja viis. Lõikes 3¹ on küll kirjas kohustus säilitada tarbijale number, seda teeb praegune operaator ja sellest annab tunnistust sõna "säilitab". Aga samas puudub regulatsioon ja selgus, milline kohustus on uuel operaatoril, et säilitatud number tema võrgus ka tööle hakkaks. Teine selline sisuline pool, mida tahaks välja tuua, on see, et lõikes 3² on praegu kirjas, et lauatelefoni numbri säilitamise nõude täitmise tagamine toimub marsruutimise ühtse andmebaasi vahendusel. Samas on hetkel telekommunikatsiooniseaduse § 107 kohaselt lauatelefoni numbri säilitamise kohustus juba alates 1. jaanuarist 2004. Kui nüüd härrade Padari ja Nestori pakutud sõnastus jõustuks, ei saaks ka lauatelefoni numbrit säilitada, sest nende marsruutimise ühtset andmebaasi, mille vahendusel lauatelefoni numbri säilitamise nõude täitmise tagamine toimub, ei ole veel olemas. Lõikes 4¹ antakse majandus- ja kommunikatsiooniministrile volitus kehtestada numbri säilitamise kohustuse täitmise nõuded. Esiteks ei saa tekstist aru, missuguseid nõudeid silmas peetakse, ja teiseks ei saa igasuguseid kohustusi määrusega panna. Selline lai volitus lubab ministril kehtestada ükskõik milliseid nõudeid. Mingisugune spetsiifiliste ja tehniliste nõuete kehtestamine oleks aga õigustatud. Neljas sisuline vastuolu on ka üks peamisi vastuolusid ning nimelt on tegemist juriidilise vastuoluga, mis peitub muudatusettepaneku §-s 3, kus mobiiltelefonivõrgu operaatori kohustus säilitada tarbija soovil temale mobiiltelefoni number tekib kolm kuud pärast andmebaasi asutamist. Ja siin see probleem nüüd ka on. Siin on otsene vastuolu põhiseadusliku selguse põhimõttega, sest normi adressaat ei saa õigusaktist teada, millal konkreetselt kohustus tekib, sest kohustuse tekkimise aeg on pandud sõltuvusse andmebaasi valmimise kuupäevast. Sisuliselt on kohustuse tekkimise aeg määramata. Põhjendus, et kohustuse tekkimise tähtaega ei saa määrata, sest ei tea, millal jõuame andmebaasiga valmis, ei ole pädev argument. Peab olema mingi kuupäev. Ja sisulise probleemi lõpetuseks. Selles muudatusettepanekus eelnõu kohta, mis on nüüd meile tehtud, ei ole pööratud mingisugust tähelepanu tarbijakaitsele. Kusagilt ei anna välja lugeda teenuse pakkuja kohustust teavitada tarbijat sellest, millisesse võrku ta helistab. Võrgust oleneb ju, kui palju ta konkreetselt teenuse eest maksma hakkab. Näiteks, kui EMT teeb võrgusisese sooduskampaania ja tarbija helistab numbrile, mis algab numbritega 50, siis samas on see number näiteks Radiolinja võrgus. Tarbija eeldab, et ta räägib võrgusisese soodushinnaga, aga tegelikult räägib ta hoopis kallimalt. Nii et ka tarbijakaitsealased küsimused olid selles kontekstis lahendamata. Kogu see tehniline pool ei oleks probleem, küll aga on seda sisuline pool. Vabariigi Valitsuse istungilt on juba läbi käinud ning heakskiidu saanud selle muudatusettepanekuga analoogne seaduseelnõu, mis lähiajal jõuab ka Riigikogusse. Eelnõu algatajad olid töögrupi arutelul nõus, et selles muudatusettepanekus on teatavaid tehnilisi ja sisulisi ebatäpsusi. Need ebatäpsused võetakse juba arvesse ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt tulevas uues seaduseelnõus. Lõpetuseks. Majanduskomisjon on seisukohal, et vaba numbri liikuvus koos operaatorite kohustusega säilitada kliendi mobiiltelefoni number kannab selget tarbija huvide eesmärki. Majanduskomisjon on sellega nõus. Majanduskomisjon toetab üldkontseptsioonis seda nägemust, kuid arvestades olukorda, kus mitmed sisulised ebatäpsused on lõpuni läbi vaidlemata ning läbi arutamata, tegi ettepaneku mitte toetada ehk jätta arvestamata konkreetne muudatusettepanek. Seda muudatusettepanekut toetas üks komisjoni liige, vastu oli seitse liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Ühtlasi otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse § 9 täiendamise seaduse eelnõu komisjoni 25. märtsi otsuse alusel Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 7. aprillil ning teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Ettepaneku poolt olid kõik kaheksa komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, ei ava läbirääkimisi. Eelnõu kohta on üks muudatusettepanek Ivari Padarilt ja Eiki Nestorilt, juhtivkomisjon jättis selle arvestamata. Seaduseelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Silver Meikari!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lisaks molekulaarbioloogiale on mul heameel ette kanda ka IT valdkonda puudutav teema. Riigikogu majanduskomisjon arutas infoühiskonna teenuse seaduse eelnõu esmaspäeval, 5. aprillil. Selleks ajaks ei olnud Riigikogu fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid laekunud. Küll oli töögrupis arutatud algatajapoolseid muudatusettepanekuid eelnõu teksti kohta. Kohal oli ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõuniku kt Anneli Andresson, kes vastas komisjoni liikmete küsimustele. Teil, head kolleegid, on ees muudatusettepanekud, mida on täpselt kaheksa. Kui nende kohta on küsimusi, siis vastan heameelega. Komisjon otsustas kõiki neid toetada, samuti otsustati saata seaduseelnõu täiskogule täna teisele lugemisele ja see teine lugemine ka lõpetada. Kõik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Silver Meikar! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Seaduseelnõu kohta on kaheksa muudatusettepanekut. Asume nüüd neid läbi vaatama. Üks, kaks ja kolm, majanduskomisjon, arvestada täielikult. Neli, viis ja kuus, majanduskomisjon, arvestada täielikult. Seitse ja kaheksa, majanduskomisjon, arvestada täielikult. Seaduseelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Andres Tarandi!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas käesoleva seaduseelnõu teise lugemise arutelule saatmist kahel kuupäeval. 25. märtsil otsustati ära selline asi, et ta täna tuleks siia saali, ja sisuline arutelu toimus esmaspäeval, 5. aprillil. Nagu selle eelnõu esimesel lugemisel juba märgiti, on temaga ainult üks ebamäärasus, st et seaduseelnõu ei anna loetelu, kust maalt lõpeb avalik teenistus selle seaduse tähenduses, kus võivad ainult Eesti kodanikud olla, ja kust algavad võimalused kõikidele teistele. See asi on ilmselt lahtine Euroopa Liidu riikide küllaltki erinevas struktuuris, võiks öelda, kuidas avalik teenistus on korraldatud, ja sellepärast on seal ainult soovituslik näide. Seda komisjon arutas ja tõstatati niisugused küsimused, et näiteks kas meie avalik-õiguslike asutuste - mis on iseenesest ka niisugune juriidiliselt mitte väga täpne kategooria, tähendab, kui me paneme kategooria ja sisu korraga otsustamise alla - juhid ja ülikoolide rektorid või raadio ja televisiooni direktorid võivad tulla otse BBC-st või mitte. Meie arutelu seda ei lahendanud, küll aga me teame, et see asi nii on. Ülejäänud küsimused olid, võiks öelda, teisejärgulised. Parandusettepanekuid Riigikogu liikmetelt ei laekunud ja komisjon jõudis otsusele, et teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada. Poolt oli seitse komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Sellega ma tänan ka tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Andres Tarand! Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ning Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku omavalitsuse vahelise vabakaubanduslepingu lõpetamise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks kaitseminister härra Margus Hansoni!

Proua esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Nimetatud seadus on vajalik selleks, et täita Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga ühinemislepingust tulenevaid kohustusi. 16. aprillil 2003 allkirjastati Ateenas Euroopa Liidu liikmesriikide ja liituvate riikide vahel leping liituvate riikide ühinemise kohta Euroopa Liiduga, mille artikli 6 lõike 10 kohaselt on Eesti ja teised liituvad riigid kohustatud Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevaks taganema kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest. Sellise kohustuse sätestamine ühinemisaktis tulenes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 131-134 reguleeritavast Euroopa Ühenduse ühisest kaubanduspoliitikast. Ühise kaubanduspoliitika kohaselt lähtutakse tollitariifimäärade muutmisel, tolli- ja kaubanduslepingute sõlmimisel, liberaliseerimise meetmete rakendamisel, ekspordipoliitika kujundamisel ning turukaitsemeetmete kehtestamisel ühtsetest põhimõtetest. Nendes valdkondades on ühine kaubanduspoliitika ühenduse ainupädevuses, mille tõttu puudub liikmesriikidel pädevus sõlmida vabakaubanduslepinguid ja liituvatel riikidel õigus jätta jõusse kahe- ja mitmepoolseid sooduskaubanduslepinguid. Kui teiste Eesti poolt kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingute lõpetamiseks saatis Välisministeerium meie lepingupartneritele välja vastavad noodid juba enne eelmise aasta 31. oktoobrit, siis tingituna käsitletava lepingu sätete eripärast osutus lepingu lõpetamise protseduuri varasem algus võimatuks. Nimetatud eripära väljendub lepingu lõpetamise protseduurides, mille kohaselt loetakse leping lõpetatuks vastava kirjaliku teate kättesaamisest arvates 12 kuu pärast. Kõikide teiste Eesti poolt kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingute puhul oli vastava perioodi pikkuseks aga 6 kuud. Kuna Välisministeerium ei pidanud võimalikuks enne Eesti Euroopa Liiduga liitumise küsimuses peetud rahvahääletuse tulemuste selgumist ühegi lepingu lõpetamise teadet välja saata, siis osutus võimalikuks sõlmida käesoleva lepingu lõpetamiseks eraldi kokkulepe. Kokkuleppe kohaselt lõpetatakse vabakaubandusleping Eesti Euroopa Liiduga liitumise kuupäeval, millega tagatakse Taani Kuningriigi valitsusega ning Fääri saarte kohaliku omavalitsusega pidev õigussuhe ja välistatakse selle katkemisega kaasneda võivad kaubavahetuse häired. Olgu veel öeldud, et Eesti pool oli valmis seda kokkulepet alla kirjutama juba möödunud aasta detsembris, paraku kutsus Fääri saarte kohaliku omavalitsuse juhi ennetähtaegne tagasiastumine möödunud aasta 5. detsembril esile erakorralised üldvalimised Fääri saartel ja seetõttu lepingu allkirjastamine viibis. Selgitamaks lühidalt käsitletava vabakaubanduslepingu lõpetamise mõjusid, võib nentida, et Eesti ja Fääri saarte vahelise vabakaubanduslepingu lõpetamine ei avalda märkimisväärset mõju Eesti kaubavahetustingimustele Fääri saartega. Viimane on tingitud peaasjalikult sellest, et Euroopa Liidul on Fääri saartega samaväärseid kauplemistingimusi sisaldav leping kui see, mis siiani kehtis. Seaduseelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja Euroopa Liidu õigusega. Seaduse rakendamine ei too Eesti Vabariigi jaoks kaasa kulutusi. Tänan teid!

Suur tänu, härra minister! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Palun nüüd ettekandjaks väliskomisjoni liikme kolleeg Ela Tomsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu väliskomisjon arutas lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ning Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku omavalitsuse vahelise vabakaubanduslepingu lõpetamise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu kahel korral komisjoni koosolekul 22. märtsil ja 6. aprillil k.a. Kuna välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punkti 14 kohaselt korraldab välislepingute ratifitseerimis- või ühinemiskirjade ettevalmistamist, allakirjutamist ja vahetamist Välisministeerium, siis osalesid väliskomisjoni 6. aprilli istungil ka Välisministeeriumi esindajad. Need olid välismajanduspoliitika osakonna 5. büroo direktor Andres Tropp ja ministeeriumi juriidilise osakonna 4. büroo, s.o Euroopa Liidu õiguse büroo direktor Eve Põtter. Väliskomisjoni liikmed esitasid ministeeriumi esindajatele eilsel koosolekul terve rea küsimusi ja said selgitused, mille kohaselt on eelnõu valitsuse poolt sellisel kujul esitatud praegu 2004. aasta aprillis sellepärast, et vastavalt kõne all oleva vabakaubanduslepingu artiklile 31 tuleb partnerit lepingu lõpetamisest teavitada vähemalt 12 kuud ette. Sellest rääkis äsja ka kaitseminister härra Hanson. Kuna rahvahääletus Euroopa Liiduga liitumise küsimuses oli Eestis alles 14. septembril, siis ei olnud võimalik seda lepingu lõpetamise võimalust kasutada. Praeguse eelnõu kohaselt lõpetatakse vabakaubandusleping Eesti Euroopa Liiduga liitumise päeval, seega tagatakse Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku omavalitsusega pidev õigussuhe ja 1. maist 2004 lähtub Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina kaubavahetuses samaväärsest lepingust, mis Taani valitsuse ja Fääri saarte kohalikul omavalitsusel on Euroopa Liiduga. Väliskomisjon otsustas: vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 99 lõikele 1 ja väliskomisjoni 22. märtsi istungi otsusele teeb väliskomisjon ettepaneku määrata Vabariigi Valitsuse algatatud lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ning Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku omavalitsuse vahelise vabakaubanduslepingu lõpetamise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamisel muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esmaspäeva, 12. aprilli 2004, kell 10. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ela Tomson! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Määran eelnõu 301 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. aprilli, kell 10. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu protokolli ja selle tõlgendavate nootide ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks kaitseminister härra Margus Hansoni!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus kiitis Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu protokolli heaks 23. oktoobril 2003. aastal. Protokolli allkirjastasid Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja Euroopa Liidu juures Väino Reinart ja Ameerika Ühendriikide suursaadik Euroopa Liidu juures Rockwell Anthony Schnabel 24. oktoobril Brüsselis. Koos protokolli eelnõuga esitati Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ka lepingu teatud sätteid tõlgendavate nootide eelnõud. Protokollile lisatud tõlgendavad noodid vahetasid vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik ning Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi esindaja 3. novembril 2003. aastal Washingtonis. Sarnaselt protokolliga on ka noodid Vabariigi Valitsuse arvates õiguslikult siduvad. Protokolli ja tõlgendavate nootide eesmärk on muuta 16. veebruaril 1997. aastal jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelist investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevaks, et täita ühinemisaktist tulenevaid kohustusi. Protokoll ja lepingut tõlgendavad noodid moodustavad investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu lahutamatu osa. Eesti vajadus muuta investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut tuleneb Euroopa Liiduga ühinemise lepingust. Laienenud ühisturu edukaks toimimiseks on ühinemisakti artikli 6 lõike 10 kohaselt Eesti ja teised liituvad riigid Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevaks kohustatud astuma vajalikke samme, et viia kolmandate riikidega sõlmitud lepingud kooskõlla ühinemisaktist tulenevate kohustustega. Eesti valitsus kiitis Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu protokolli ja lepingut tõlgendavate nootide ratifitseerimise seaduse eelnõu heaks 11. märtsil käesoleval aastal ja esitas selle Riigikogule. Protokolli artikli 5 kohaselt tuleb protokoll ratifitseerida ja protokoll jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamisega. Selleks, et täita Euroopa Liidu ühinemislepingust tulenevaid kohustusi, peab ratifitseerimiskirjade vahetamine aset leidma hiljemalt 30. aprillil käesoleval aastal. Pisut läbirääkimiste kulust. Sarnaselt Eestiga on ka teistel Euroopa Liiduga liituvatel ja kandidaatriikidel Ameerika Ühendriikidega sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud. Eesti esindajad on alates 2002. aastast pidanud Ameerika Ühendriikide esindajatega mitmeid kohtumisi, millesse on kaasatud Euroopa Komisjon, Euroopa Liiduga liituvad ja kandidaatriigid, et lahendada lepinguga seonduvaid vaidlusküsimusi, arutada lepingu tõlgendamise ja rakendamise probleeme. Kahepoolseteks läbirääkimisteks Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel on moodustatud valitsusdelegatsioon. Delegatsiooni kuulusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi ja selle esinduse Euroopa Liidu juures esindajad. Need läbirääkimised lõppesid 22. septembril möödunud aastal. Investeeringuid käsitlevate välislepingute sõlmimisel on ühendusel ja Euroopa Liidu liikmesriikidel jagatud pädevus, mis tähendab, et liikmesriigid võivad kolmandate riikidega sõlmida iseseisvaid lepinguid, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega. Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping kehtestab rahvusliku ja enamsoodustusrežiimi kohtlemise kolmandate riikide investeeringutele. Samuti keelatakse investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepinguga kummalgi lepingupoolel esitada investeeringutele tingimusi, mis nõuavad või kehtestavad kohustusi eksportida toodetud kaupu või mis määravad ära, et kaubad või teenused peavad olema ostetud kohapeal, või mis esitavad muid sellesarnaseid nõudmisi. Lepingu sõlmimisel lepiti kokku erandite loetelu, mis kummagi poole puhul nimetatud võrdse kohtlemise põhimõttele ei allu. See loetelu aga ei ole piisav, et tagada lepingu vastavus Euroopa Liidu õigusele. Vastuolu Euroopa Liidu õiguse ning investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu vahel esineb nii lepingu horisontaalse, tähendab kapitali vaba liikumist käsitlevate sätete, kui ka sektoripõhise, näiteks transpordi, kultuuri ja energiasektori käsitluse korral. Protokolliga kõrvaldatakse vastuolud lepingu ja Euroopa Liidu õiguse vahel. Protokolli alusel on Eesti Vabariigi valitsusel täiendavalt õigus teha või säilitada erandeid investeeringute riikliku käsitluse ja enamsoodustusrežiimi suhtes, mis tulenevad Eesti kohustusest rakendada Euroopa Liidu meetmeid ja poliitikat. Seega sätestatakse protokolliga põhimõtteliselt, et Eesti ei pea Ameerika Ühendriikide investeeringuid kohtlema sama soodsatel alustel nagu Euroopa Liidu õigusest tulenevalt Euroopa Liidu liikmesriikide investeeringuid. Täiendavaid erandeid riikliku käsitluse suhtes võib teha järgmistes valdkondades: põllumajandus, audiovisuaalsektor, väärtpaberid, investeerimisteenused ja teised finantsteenused, kalandus, süsivesinikud, subsiidiumid, õhutransport, siseveetransport ja meretransport. Täiendavaid erandeid enamsoodustusrežiimi suhtes võib teha põllumajanduse, audiovisuaalsektori ja süsivesinike valdkonnas. Nimetatud valdkondades võib Eesti kohelda Ameerika Ühendriikide investeeringuid vähemsoodsatel alustel kui oma investeeringuid. Erandeid võimaldavate valdkondade loetelu on kehtestatud vastavalt sellele, millistes valdkondades lubavad Euroopa Liidu õigusaktid oma investeeringutele soodsamaid tingimusi kui kolmandate riikide investeeringutele. Näitena tooksin ma siin ka komisjonis üles kerkinud audiovisuaal- ja süsivesinike valdkonnad. Audiovisuaalsektoris kehtestab näiteks nõukogu direktiiv 89/552 liikmesriikidele õiguse reserveerida suurem osa oma saateajast Euroopa päritoluga teostele, mis välistab kolmandate riikide investeeringute enamusosaluse. Sellest tuleneb Euroopa teoste eelistatud olukord ühenduse ringhäälinguturul, mis on vastuolus investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu sätetega. Kõrvaldamaks vastuolusid, ongi audiovisuaalsektor erandite nimekirja lisatud. Elektrituruga seonduvas süsivesinike valdkonnas on nõukogu direktiivi 94/22 alusel liikmesriikidel õigus kindlaks määrata oma territooriumil asuvad piirkonnad, kus võib läbi viia süsivesinike bioloogilist luuret ning neid uurida ja toota. Samuti võivad liikmesriigid riigi julgeolekuga seotud põhjustel keelduda võimaldamast juurdepääsu nimetatud toimingutele ning nende läbiviimist üksustele, kes on tegelikult kolmandate riikide või nende kodanike kontrolli all. Selleks, et võimaldada Eestil nimetatud direktiivi rakendamine, on ka süsivesinike valdkond protokolliga lisatud erandite nimekirja. Lõpetuseks loodan, et Riigikogu annab Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu protokolli ja selle tõlgendavate nootide ratifitseerimise seaduse eelnõule oma heakskiidu. Tänan tähelepanu eest!

Härra minister, suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on ministrile küsimusi? Ekraan on tühi, küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Mart Opmanni!

Lugupeetud juhataja! Head saali jäänud kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas eelnõu 300 neljapäeval, 25. märtsil korralisel istungil ja selgituste andmisel osalesid Vabariigi Valitsuse esindajatena Välisministeeriumi kantsler Priit Kolbre, Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna 2. büroo direktor Reimo Pettai ning juriidilise osakonna Euroopa Liidu õiguse büroo ata_ee Marki Tihhonova. Kordamata üle eelnõu algataja esitatud põhjalikke selgitusi, fikseerin, et komisjoni arutelu toetas vajadust ratifitseerida Eesti ja USA vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muudatused, tulenevalt Euroopa Liidu ühinemisakti nõudest. Küll aga ei jõutud komisjonis veel üksmeelele lepingu teatud sätete sisu tõlgendavate nootide toomises eelnõu teksti. Eelnõu algatajad jäid siin seisukohale, et viide nootidele peaks kajastuma ratifitseeritavas tekstis, põhjendades seda erinevate sätete selgema tõlgendatavusega ja suurema õiguskindlusega. Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna arvamuse kohaselt on noodid niikuinii lepingu protokolli lahutamatud lisad. Euroopa Liidu õiguslike vaidluste lahendamisel lähtutakse näiteks Viini konventsioonist, jne ning senini ei ole Eesti seadusruumis üldjuhul noote ratifitseeritavasse teksti toodud. Arvestades vajadust eelnõu enne 1. maid Riigikogus vastu võtta, jäi üksmeelseks lähenemine, et see, küll põhimõtteline vaidlus ühes konkreetses aspektis ei takista kuidagi eelnõu esimest lugemist ja enne teist lugemist töötavad juristid küsimuse kallal edasi. Muid põhimõttelisi vaidlusi komisjoni arutelul ei tekkinud ning majanduskomisjon tegi 25. märtsil järgmised otsused. Saata Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu protokolli ja selle tõlgendavate nootide ratifitseerimise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks käesoleva aasta 7. aprillil ja teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 8 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Teiseks, teha vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 99 ettepanek määrata pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 8. aprill, kell 12, majanduskomisjoni. Selle poolt oli samuti 8 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Suur tänu, Mart Opmann! Kas kolleegidel on juhtivkomisjoni esindajale küsimusi? Neid ei ole. Austatud Riigikogu, tegemist on esimese lugemisega. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Ekraanilt seda soovi ei näe, läbirääkimisi ei avata. Esimene lugemine on seega lõpetatud ja muudatusettepanekud eelnõu kohta esitada 8. aprilliks kella 12-ks, adressaadiks on majanduskomisjon.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Balti Pataljoniga seotud välislepingute lõpetamise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti kaitseminister Margus Hansoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Balti Pataljoniga seotud välislepingute lõpetamise seadusega lõpetatakse järgmised kolm välislepingut: esiteks, Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vaheline ühise rahuvalveüksuse loomise ja formeerimise kokkulepe; teiseks, Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline leping Balti Pataljoni kohta; kolmandaks, Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline protokoll Balti Pataljoni staapide ja Balti Pataljoni isikkoosseisu staatuse kohta. BALTBAT loodi 1994. aastal ning see oli esimene Leedu, Läti ja Eesti vaheline kaitsealase koostöö projekt. BALTBAT loodi kolmepoolse soovi kohaselt panustada ÜRO püüetesse reguleerida kriise, hoida ära sõjaohtu ja säilitada rahu, samuti rahuvalvealaseks koostööks NATO-ga. BALTBAT organiseeriti vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud sõjaväelistele ja rahuvalvepõhimõtetele. BALTBAT on olnud edukas, hiljem on selle eeskujul käivitunud mitmed kolmepoolsed projektid nagu näiteks Balti Kaitsekolledž, miinitõrjeeskaader, õhuseiresüsteem ning mitmed väiksemamahulised projektid. Eesti puhul on BALTBAT-ist saadud kogemus märkimisväärselt kaasa aidanud meie kaitsejõudude arengule. Lubage siinkohal ära märkida võib-olla mõned olulisemad asjad. BALTBAT-i baasil on loodud Eesti rahvuslik kiirreageerimisüksus Scoutspataljon, samuti on Eesti võimeline saatma erinevatesse kriisikolletesse oma rahutagamisüksusi. BALTBAT-i baasil on loodud Rahuvalveoperatsioonide Keskus, mis koordineerib meie sõjalisi välismissioone. Tänu BALTBAT-ile on omandatud rahvusvahelise koostöö kogemusi ja vastavalt NATO standarditele välja õpetatud terve hulk üksusi ja ohvitsere. Vähetähtis pole ka see, et Balti riikide vahel on välja töötatud ühised ingliskeelsed protseduurid sõjalise koostöö arendamiseks. Eesti, Läti ja Leedu kaitseministeeriumi ja kaitseväelaste hinnangul on BALTBAT praeguseks oma algselt seatud põhieesmärgi täitnud ning puudub vajadus selle projekti jätkamiseks senisel kujul. See arvamus on kirjalikult kinnitatud Balti kaitseministrite ja kaitseväejuhatajate ühiskommunikeedes. 26. septembril möödunud aastal viidi BALTBAT-i peakorteris Adažis piduliku rivistusega läbi BALTBAT-i lõputseremoonia. BALTBAT lõpetati Balti riikide ühise otsusega. Lubage siinkohal peatuda lõpetamise kronoloogial. Protsess sai alguse juba 2002. aastal, kui selgus, et BALTBAT hakkab oma eesmärke täitma, ning kohtumistel hakati otsima võimalusi edaspidiseks Balti riikide maavägede koostööks. Konkreetseks muutus protsess eelmise aasta alguses, kui jaanuaris toimunud Balti riikide kaitseministeeriumide asekantslerite kohtumisel otsustati järgmist: esiteks, BALTBAT lõpetab oma tegevuse praegusel kujul, kuna ta on täitnud enamiku ülesannetest; teiseks, projekti ei tuleks siiski lihtsalt sulgeda, vaid transformeerida see uueks projektiks; ning kolmandaks, Balti riikide kaitseministrid peaksid tegema sõjalisele komiteele ehk kaitsevägede juhatajatele ülesandeks koostada detailne plaan BALTBAT-i projekti sulgemise kohta ja töötada välja uus plaan, kuidas maaväed saaksid Baltikumis koostööd arendada. Eesti seisukoht on olnud kogu BALTBAT-i transformeerimise protsessi vältel selline, et me oleme rõhutanud vajadust töötada paralleelselt BALTBAT-i sulgemisega välja uus maavägede koostööprojekt. 30. märtsil möödunud aastal allkirjastati Ministrite Komitee juhis. See kinnitab, et BALTBAT-i projekt on täitnud oma eesmärgid ning annab siis ka vastavalt ülesanded sõjalisele komiteele. Sõjaline komitee otsustaski viia sulgemistseremoonia läbi 26. septembril, tagastada BALTBAT-i varustus Eesti, Läti, Leedu rahvuslikele üksustele ajavahemikul 29. september kuni 4. oktoober ning kutsuda BALTBAT-i juurde lähetatud personal tagasi 6. oktoobriks 2003. Nagu juba mainitud, toimuski 26. septembril 2003 pidulik rivistus ja BALTBAT-i lõputseremoonia ning ka varustuse ja personali tagasitoimetamine toimus vastavalt ajakavale. 3. novembril toimunud Balti õigusnõunike kohtumisel lepiti kokku, et Eesti, Läti ja Leedu alustavad siseriiklikke protseduure BALTBAT-i kohta käivate ratifitseeritud lepingute tühistamiseks vastavalt siseriiklikele reeglitele. Tahaksin siinkohal rõhutada, et BALTBAT-i sulgemisega ei kao Balti riikide maavägede koostöö. Mainitud sõjaline komitee on saanud ülesande koostada kontseptsioon, mis sätestab Balti riikide maavägede koostööks kaks peamist valdkonda: Balti riikide rahvuslike üksuste ja staapide väljaõpe brigaadi tasemel vastavalt NATO reeglitele ning ühise maavägede koostöödoktriini väljatöötamine. Maavägede koostöö olulisust on rõhutanud ka Balti riikide kaitseministeeriumide, kaitsejõudude tasemel toimunud kohtumistel nii ministrid kui ka kaitseväejuhatajad. Täpsemat koostööprojekti valmistataksegi praegu ette kaitsejõudude peastaapides. Seoses NATO liikmesusega tuli ka BALTBAT-i projekt transformeerida vastavalt hetkevajadustele ja tulevikuperspektiividele. Balti riigid on võtnud uueks sihiks rahvusliku jalaväebrigaadi loomise ja sellest tulenevalt ei looda enam ühist üksust ega sarnaselt BALTBAT-ga ühist staapi, vaid keskendutakse eeskätt ühiselt rahvuslike brigaadiüksuste ja ohvitseride väljaõppele. Käesoleva kuu lõpus toimub Balti riikide kaitseväejuhatajate kohtumine Riias ja seal allkirjastatakse juba ka koostööprojekti kirjeldus. Paralleelselt uuritakse ka võimalusi koostöö süvendamiseks sõjaväepolitsei, meditsiiniteenistuse ja pioneerikoolituse valdkonnas ning valdkondades, mis aitavad eespool nimetatud tegevusi ellu viia. Käesoleva seaduse eesmärk on lõpetada kõigi BALTBAT-iga seonduvate lepingute kehtivus. Kuna kõnealused lepingud on Riigikogu poolt ratifitseeritud, peab parlament need ka lõpetama. Aitäh!

Härra minister, suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Tiit Tammsaar, palun esimesena!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Ütleme, et Balti Pataljoniga on meil asi ühel pool. Kas sama saatus ootab ka näiteks BALTNET-i või BALTRON-i või analoogseid institutsioone? Millised on kavad nende suhtes?

Teisi Balti projekte selline saatus ei oota. Näiteks BALTNET-i puhul me oleme juba NATINEADS-iga ühinenud ja selles mõttes on projekt küll oma eesmärgid saavutanud, aga töö jätkub. Ja täpselt samuti ka teiste projektide puhul.

Tänan! Kolleeg Küllo Arjakas, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra kaitseminister! Te mainisite oma ettekandes nende üksuste võimalikku kasutamist tulevikus sellises brigaadlikus vormis. Mulle meenub, et Eesti Vabariigis on olemas ka brigaadikindraleid, aga samal ajal on brigaad nii juriidiliselt kui ka sisuliselt üsna ähmane mõiste meie kaitsejõudude senise ülesehituse puhul. Kas te võiksite täpsustada, mida see brigaadiline kasutamine võiks tähendada de iure ja de facto meie õigusruumis meie kaitsejõudude ülesehituse praeguse seisu juures?

Kaitsejõudude arengukava kohaselt aastateks 2005-2010 moodustabki brigaad meie sõjaväestruktuuri tuumiku. Brigaad koosneb lisaks Scoutspataljonile veel kolmest pataljonist pluss toetavatest üksustest. Sellise brigaadi baasil ülesehitatava kaitsejõu mudelile on läinud ka teised Balti riigid. Selles mõttes on ühine väljaõpe brigaadi tasemel, väljaõppekeskuse või projekti loomine igati põhjendatud, arvestades ka seda, et Eestis ei ole brigaadiõppuseks polügooni.

Härra minister, suur tänu! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti riigikaitsekomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas Balti Pataljoniga seotud välislepingute lõpetamise seaduse eelnõu oma 22. märtsi istungil, kus lisaks komisjoni liikmetele osalesid Kaitseministeeriumi õigusosakonna rahvusvahelise õiguse büroo nõunik Ingrid Muul ja ministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna Balti koostöö büroo juhataja Ingvar Pärnamäe. Minister puudutas kõiki kõige olulisemaid punkte. Komisjon pidas oluliseks rõhutada, et komisjoni meelest on väga oluline Balti koostöö jätkamine, kuid Balti Pataljon on oma aja ära elanud ja lähtuvalt sellest otsustas Riigikogu riigikaitsekomisjon teha saalile ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekuid ootab riigikaitsekomisjon vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele kümne päeva jooksul. Tänan!

Suur tänu, Maret Maripuu! Kas kolleegidel on juhtivkomisjoni esindajale küsimusi? Neid ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 283 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekud, nagu öeldud, esitada 22. aprilliks, kella 18-ks riigikaitsekomisjoni.

Austatud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhukaitse seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti keskkonnaminister Villu Reiljani!

Väga austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Välisõhukaitse seaduse põhieesmärk on panna välisõhu hea kvaliteedi säilimisele õiguslik alus. Piirkondades, kus välisõhu kvaliteet ei vasta seaduse nõuetele, peab seaduse alusel rakendama abinõusid, mis võimaldavad taastada välisõhu nõutava kvaliteedi ettenähtud aja jooksul. Seaduse alusel rakendatavad meetmed peavad võimaldama vähendada inimtegevuse tagajärjel tekkivate saasteainete heitkoguste koormust inimese tervisele ja keskkonnale. Samuti on eesmärk määrata kõikide seaduses nimetatud subjektide kohustused üksteise ja riigi suhtes nii riigisiseselt kui rahvusvahelises ulatuses. Seaduse vastuvõtmisega astub Eesti välisõhukaitset puudutavas õigusloomes uude etappi, mis võimaldab ühtlustada Eesti ja Euroopa Liidu sellealased õigusaktid. Välisõhukaitse seaduse eelnõu koostamisel on arvesse võetud eelmise seaduse koostamise ja rakendamise kogemusi ning püütud vältida selles esinenud ebatäpsusi ja puudusi. Kehtiv, 1998. aastal vastuvõetud välisõhukaitse seadus tunnistatakse kehtetuks. Välisõhukaitse seaduse eelnõus on käsitletud kõiki rahvusvaheliselt tunnustatud välisõhukaitsega seotud põhiprobleeme: välisõhu kvaliteeti, välisõhu saasteaineid ja saasteallikaid, saasteallika valdaja tegevust, valitsusasutuste tegevust, osoonikihi kaitsmist, kliimamuutust mõjutavat tegevust, välisõhus levivat müra, vastutust seaduse rikkumise eest. Välisõhukaitse seaduse alusel toimuv tegevus tagab rahvusvaheliste välisõhukaitse konventsioonide nõuete täitmise, sh välisõhus saasteainete sisaldust ja eri saasteallikatest pärinevaid heitmeid käsitleva aruandmise konventsioonide sekretariaatidele ja Euroopa Keskkonnaagentuurile. Välisõhukaitse seaduse eelnõu koosneb 11 peatükist ja 156 paragrahvist. Mahukamad peatükid on liigendatud jagudeks. Arvesse on võetud nõuded, mis lähtuvad kolmest konventsioonist - need on piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon - ning nende juurde kuuluvatest protokollidest ja enam kui kahekümnest Euroopa Liidu Nõukogu õigusaktist. Eelnõus on selgitatud vajalikke mõisteid, mis on eriti oluline Euroopa Liidu õigusaktidest lähtuvate nõuete üheseks ja täpseks mõistmiseks. Peamised muudatused ja seaduse mõjud. Esiteks, seadus suurendab vastutust välisõhukaitsest tulenevate nõuete täitmisel, samuti määrab selgemini riigiorganite ja kohalike omavalitsusüksuste tegevuse. Kogu välisõhukaitsealane tegevus muutub palju jälgitavamaks ja taotletavad eesmärgid rahvale arusaadavamaks. Täpsemad teadmised välisõhu kvaliteedist võimaldavad paremini juhtida välisõhukaitset ja tagada õhu parem kvaliteet. Vastutuse suurendamine loob omakorda tingimused välisõhukaitsealase tegevuse parandamiseks. Teiseks, võimalikud seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused kaasnevad seadusele vastavate välisõhu saastatuse ja mürakaartide koostamisega, milleks on eeltingimused olemas. PHARE programmi raames on saadud õhu saastatuse uuringuteks vajalik laboritehnika, käivitumas on eri piirkondade operatiivse õhusaastatuse taseme määramise teine programm. Mürakaartide koostamise ja õhu saastatuse taseme määramise kulutused võivad ulatuda mõne miljoni kroonini aastas, kuid neid vahendeid saab planeerida vastavalt riigieelarve võimalustele. Neid vahendeid on vaja kohalikele omavalitsustele pandud täiendavate ülesannete täitmiseks, näiteks suurematele kohalikele omavalitsustele lisandub mürakaartide koostamise vajadus Tallinna, Tartu, Ida-Virumaa tööstusrajoonidele ja kohalikul tasandil seire korraldamine, näiteks seadmete soetamine või selle teenuse tellimine pädevalt asutuselt. Kolmandaks, seadusega pandud müraga seotud lisaülesannete täitmiseks on vajalik moodustada Tervisekaitseinspektsiooni labori kõrvale Tervisekaitseinspektsiooni struktuuriüksus ja selle töötajaid vastavalt koolitada. On vaja moodustada infosüsteem, mis võimaldaks pikaajaliste andmete töötlemist, olukorra prognoosimisel tekkinud probleemide lahendamist. Selleks hinnatud kulutused on järgmised: kolm ametikohta - 300 000 krooni aastas, infosüsteemi ühekordne moodustamine - 900 000 krooni ja töötajate ühekordne koolitus - 100 000 krooni. Neljandaks, rahastamist nõuab ka osoonikihi kaitsmisega seotud tegevus. Keskkonnaministeeriumi juurde on moodustatud asjakohane struktuuriüksus, kuid selle tegevuse finantseerimine lõpeb aastal 2004. Uus seadus ja rahvusvahelised õigusaktid seavad senisega võrreldes karmimad nõuded, mistõttu osoonikihti kahandavate ainete kogumiseks, ladustamiseks ja hävitamiseks on vaja ka riigi tuge. Viiendaks, seaduseelnõu mõjutab ka suuri põletusseadmeid omavaid ettevõtteid. Vaja on teha mahukaid investeeringuid tehnoloogiasse, et tagada emissiooni lubatud näitajad ning korraldada pidev omapoolne seire. Põlevkivibaasilised põletusseadmed peavad vastama nõuetele 31. detsembriks 2015. Ülejäänud seadmed aga 1. jaanuariks 2008. Seaduses on sätestatud 27 seaduse rakendamiseks vajalik õigusakt, seaduse kavandatav vastuvõtmise päev peaks olema 1. mai 2004 ja jõustumise päev 30. september 2004. Seaduse kiire jõustumine on väga oluline, kuna alles pärast seda on võimalik jõustada terve rida Euroopa Liidu nõuetest lähtuvaid alamastme õigusakte, milleks muidu puudub vajalik delegatsiooninorm. Aitäh teile!

Härra minister, tänan! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Toomas Alatalu, palun esimesena!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mis nüüd muutub sellest uuest seadusest lähtudes sellesama looga, mille üle oli meil teiega kirjavahetus? Ma pean silmas seda õhureostust Pärnu linnas.

Aitäh! Kõigepealt see seadus paneb aluse metoodikatele ja nendele protseduuridele, millega määratakse selle õhureostuse olemus. Vastavalt sellele, kas seal on selliseid aineid, mis ületavad piirnorme, võetakse vastu otsused. Nina on inimesel muidugi üks kuldaväärt organ, aga päris selle järgi selliseid põhjapanevaid otsuseid siiski teha ei saa.

Tänan! Kolleeg Arnold Kimber, palun!

Aitäh! Mul on küsimus § 8 kohta. Seal on kirjutatud 293 Kelvini kraadi. Minu teada kehtib Eestis SI-süsteem, kus on Celsiuse kraadid.

Aitäh! See 293 ŗK on 20 ŗC. Kuna see oli Euroopa Liiduga harmoneeritud seadus, siis seal on tõepoolest kelvinite järgi, pole midagi teha, ja kilopaskalite järgi. See on täpselt nii siia kirja pandud, aga meil on tark teada, et see on 20 ŗC. Ma ise muuseas tegelesin sellesama küsimusega kaks tundi enne siia Riigikogusse tulekut ja olin ka üllatunud ning sain seletused.

Tänan! Toomas Alatalu, teine küsimus, palun!

Lugupeetud minister! Ma siiski torkaksin korraks veel oma nina sellesse seadusesse. Teil on oma valijad, mul on oma valijad. Mida mina saan oma valijatele nüüd öelda, kas seoses selle seaduse vastuvõtmisega nende õiguslik seisund selleks, et protestida, paraneb või mitte?

Paraneb ja oluliselt.

Härra minister, suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Rain Rosimannuse!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Keskkonnakomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhukaitse seaduse eelnõu oma 22. märtsi istungil, kus kuulas ära ka seaduseelnõu algatajate esindajad. Komisjoni istungil toimunud arutelu peamisteks teemadeks olid uued valdkonnad, mida see seadus hakkab reguleerima, sh välisõhukaitse tegevuskavad, osoonikihi kaitse, müra ja suurte põletusseadmetega seotud regulatsioonid. Komisjon otsustas häältevahekorraga 4 poolt, 0 vastu ja 0 erapooletut esitada välisõhukaitse seaduse eelnõu esimesele lugemisele ja lõpetada esimene lugemine. Komisjon teeb Riigikogu juhatusele ettepaneku määrata välisõhukaitse seaduse eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 14. aprilli, kell 18. Aitäh!

Suur tänu, Rain Rosimannus! Kas kolleegidel on küsimusi? Neid ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 294 esimene lugemine on lõpetatud. Kordan veel kord üle muudatusettepanekute esitamise tähtaja keskkonnakomisjonile, milleks on 14. aprill, kell 18 ehk tööpäeva lõpp.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud hooneühistuseaduse eelnõu esimest lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Ken-Marti Vaheri!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hooneühistuseaduse eelnõu eesmärk on vähendada ebakindlust, mis valitseb praegu seoses paljude elamuühistute ja garaažiühistute tegevusega. Probleem on aktuaalne. Näiteks praegu on Tallinna Linnakohtu menetluses mitmed hagid, kus hagejateks on elamuühistute liikmed, kes kardavad kaotada oma kodu. Paari viimase aasta jooksul on elamuühistute raames toime pandud mitmeid kuritarvitusi ja need on jõudnud ka avalikkuse tähelepanu alla. Justiitsministeeriumi registrikeskuse andmeil on Eestis registreeritud 286 elamuühistut ning 1737 garaažiühistut. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on 1272 kinnistu omanikuks elamuühistu. Elamuühistute õiguslik regulatsioon on vananenud. Praegu reguleerib seda valdkonda elamuseaduse vastav peatükk, mis kujutab endast sisuliselt Eesti NSV elamukoodeksi kosmeetiliselt parandatud väljaannet. Garaažiühistuid reguleerib üksnes abstraktne mittetulundusühingute seadus ning garaažiühistu põhikiri. Käesoleva eelnõu vastuvõtmise korral määratletakse täpsemalt vastavate ühistute liikmete õigused ja kohustused. Määratletakse terve rida õigusi, mida saab iga ühistu liige enamuse tahtest sõltumata nõuda, näiteks tavapärane korrashoid. Hooneühistu liikmesus muutub vabalt võõrandatavaks ning edaspidi ei sõltu liikmeks saamine enam vastava ühistu juhtorgani suvast. Selleks, et muuta hooneühistu liikmesus pankadele atraktiivsemaks, nähakse ette mittetulundusühingute registri juures vastava n-ö abiregistri loomine, mis sarnaselt ehitisregistriga annab vallasasjana tsiviilkäibes olevate ehitiste puhul liikmesuse omandamisel, võõrandamisel ja pantimisel tehingu pooltele õiguskindlust. Eelnõu kohaselt võib pärast käesoleva seaduse jõustumist asutada selliseid liikmetega juriidilisi isikuid, mille eesmärk on piiritletud hooneosade oma liikmete kasutusse andmine, ja asutada neid üksnes hooneühistuseaduse kohaselt. Olemasolevate elamu- ja garaažiühistute suhtes päevapealt midagi ei muutu, olemasolevad ühistud peaksid ise oma põhikirjad käesoleva seadusega vastavusse viima, kusjuures põhikirja vastavusse viimist võib nõuda iga ühistu liige. Olemasolevate ühistute põhikirjade seadusega vastavusse viimiseks on ühistutele jäetud mitmeaastane tähtaeg, et see rakendamine oleks võimalikult sujuv. Juhul kui ühistud selle aja jooksul vastavaid toiminguid ei tee, neid automaatselt lõpetatuks ei loeta, vaid registripidaja võib põhikirja vastavusse viimist nõuda ja seda tegema kohustada. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ministrile küsimusi? Tiit Mae, palun esimesena!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsiksin § 3 "Hooneühistu asutaja" kohta. Mittetulundusühingu võivad asutada kaks isikut. Miks on seal märgitud viis isikut? Teiseks jääb arusaamatuks selle paragrahvi teine lause: kui üks on juriidiline isik, siis mitu neid kokku on? Ma tõlgendan siit, et võiks olla kaks, aga siin võiks seadusandja selgelt öelda, et juhul kui üks on juriidiline isik, siis neid on kaks, või kuidas sellest aru saada?

Aitäh küsimuse eest! Füüsiliste isikute puhul on eelnõu regulatsioon sarnane tulundusühistuseaduses sätestatud piiranguga. Tulundusühistuseadus peaks siin aluseks olema.

Tänan! Kolleeg Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kas te seletaksite natuke lähemalt, millised on omandiõigust tõendavad dokumendid, mille peab esitama nüüd nende olemasolevate elamuühistute liige, kui elamuühistu formeeritakse ümber hooneühistuks? Põhikirja muudetakse, põhikirjamuudatus viiakse selle seaduse järgi mittetulundusühingute registrisse. Siin ei ole praegu nõuet, et selle põhikirjamuudatuse peaks viima ka hooneühistu liikmete nimekirja jne.

Rakendussätetes on minu arust üsna täpselt kirjas see menetlusjada, mis oleks vaja läbida, ja mida oleks vaja esitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile lisaks avaldusele, üldkogu üldkoosoleku otsusele ja üldkoosoleku protokollile ja muudetud põhikirjale. Paragrahv 23 "Rakendussätted" sätestab selle, et need isikud on kohustatud viima põhikirjad käesoleva seadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuariks. Me oleme õiguskomisjonis arutanud seda tähtaega. On olnud ettepanek, et see tähtaeg on võib-olla liiga pikk. Ma arvan, et me võime teise lugemise käigus täiesti selgelt tulla selle muudatusettepanekuga välja juba ühiselt. Praegu oleme ette näinud sellise sujuvama ülemineku, aga ma ei näe väga suurt takistust sellele, kui parlamendi liikmed näevad selget soovi varem need põhikirjad vastavusse viia. Peamiselt puudutab see just nimelt garaažiühistuid, millega on suurim probleem tegelikult ja siis võiks seda tähtaega nihutada. Nii et ma arvan, et teie tähelepanek on õige.

Tänan! Kolleeg Kadi Pärnits, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Eelnõu vastuvõtmine on kahtlemata vajalik, aga eelnõus on mitmedki lahendused poolikult pakutud. Mu küsimus on, kas ühistu tegevuse käigus võib saada üks isik kõigi liikmesuste omanikuks ja kui see õigus on olemas, kas siis on ikka veel tegemist ühistuga? Sellele küsimusele siit vastust ei leidnud.

Teie küsimus keskendub sellele, kas ühel isikul on võimalik omandada kõik n-ö osad. Ma vastaksin heameelega teie sellisele üsna spetsiifilisele küsimusele võib-olla eraldi kirjalikult. Kui see on teile vastuvõetav? Pigem on, ma saan aru, siit teie küsimuse taustast tunnetatav teatud risk, et kellelgi oleks võimalik omandada kogu selle elamuühistu liikmesuse osad ja selles mõttes muutuda n-ö ainuomanikuks. Kas siis tõesti on tegemist veel ühistuga või hoopis mingi teise vormiga? Ma arvan, et seda võiks täiesti eraldi diskuteerida ja pakkuda välja konkreetsed parandused, millega see risk oleks selles uues regulatsioonis maandatud.

Aitäh! Kadi Pärnitsal on ka teine küsimus. Palun!

Jah, küsimusi on palju, aga ma esitan natuke lihtsama küsimuse, mis ka sellest eelnõust tuleneb, eriti kui lugeda seda eelnõu koos seletuskirjaga. Seletuskiri ütleb, et juriidiline isik võib üksi moodustada hooneühistu juhul, kui ta on kinnisvaraarendaja. Aga eelnõu § 3 ütleb üksnes seda, et asutamisel võib olla vähem kui viis asutajat, kui neist vähemalt üks on juriidiline isik. Kas siin see põhimõte, et hooneühistu võib moodustada üks juriidiline isik, kui ta on kinnisvaraarendaja, ei peaks olema täpsustatud, nii nagu eelnõu seletuskiri ütleb? Aga siis tekib küsimus, miks füüsilisest isikust kinnisvaraarendaja ei ole samas seisus?

Tänan küsimuse eest! Praegu on välja pakutud just nimelt see, et ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja võiks seda oma initsiatiivil teha, esialgsed toimingud läbi viia, kaasates projekti teisi inimesi. Selle tõttu on ette nähtud, et võib olla ka vähem kui viis, kui üks nendest on selge tagatisega ehitusettevõtja, kellel on selge eesmärk hoone püstitada. Üksikisikust ettevõtja, füüsilisest isikust ettevõtja samavõrdne olukord, ma arvan, on täiesti mõeldav ja arvestatav. Me oleme praegu näinud siiski ette juriidilise isiku tagatised, võimalused konkreetse hoone püstitamisel on oluliselt suuremad. Tõenäoliselt on tegemist teatud erandiga, millele te viitate. Ma ei näe selle täienduse sisseviimisel suuremaid probleeme, aga pigem sellise õiguskindluse ja kliendi kindluse seisukohalt oleme hetkel näinud ette, et hooneühistu asutamisel juriidiline isik võiks siiski olla üks ühik. Aga see on täiesti diskuteeritav, muudatusettepanekute käigus võime seda käsitleda, igal juhul teisel lugemisel võib uuesti käsitleda. Selle eelnõu kontseptsioon on tagada suuremat õiguskindlust, regulatsiooni täpsustada ja just nimelt lähtudes päris elulistest probleemidest, mis väga paljuski on taandunud erinevate tagatiste ja garantiide puudumisele. Ma arvan, et pigem selle tõttu on selle eelnõu üldine tonaalsus konservatiivne, mitte liberaalne.

Härra minister, suur tänu! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti õiguskomisjoni liikme Aivar Õuna!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu õiguskomisjon arutas seaduseelnõu 287 oma 22. märtsi istungil. Kutsutud olid justiitsminister härra Ken-Marti Vaher, justiitsministri nõunik Jüri Raatma, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kaupo Paal ja Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volens. Justiitsminister andis komisjonis ülevaate seaduse eesmärkidest. Peamine eesmärk oli vähendada õiguslikku ebavõrdsust, mis valitseb paljude elamuühistute ja garaažiühistute tegevuses. Õiguskomisjonis tunti huvi eelnõu rakendamise vastu praktikas. Selgus, et seaduse rakendamine on planeeritud küllalt pikaks ajaks, 2008. aastani. See tähendaks seda, et kõikidel elamuühistutel on piisavalt aega seaduse rakendamiseks. Nagu eelnevalt ministri kõnestki selgus, on eelnõu üks eesmärk lahendada garaažide probleem, sest selgus, et garaažiühistuid on Justiitsministeeriumi andmetel praegu 1737. Eelnõu esitajatel, see tähendab valitsusel, on olemas ka Linnade Liidu arvamus, mis on positiivne, et selle asjaga oleks vaja tegelda. Komisjon otsustas konsensuslikult suunata eelnõu esimesele lugemisele ja esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, Aivar Õun! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Läbirääkimisi ei avata ja seega on seaduseelnõu 287 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekud palun esitada 21. aprilliks, tööpäeva lõpuks ja seda õiguskomisjonile.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti siseminister Margus Leivo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesolev eelnõu on riigi ühe tähtsa institutsiooni - päästeteenistuse - arengu seisukohalt äärmiselt oluline. Päästeteenistus koosneb Eestis 23 asutusest: Päästeamet, Päästeameti kuus kohalikku asutust, milleks on kolm häirekeskust ja kolm sõjaväestatud päästeüksust, 15 maavalitsuse hallatavat päästeasutust ning Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet. Valitsus peab vajalikuks muuta päästeasutuste õiguslikku staatust ja korraldada 15 maavalitsuse hallatavat päästeasutust ümber Päästeameti 15 kohalikuks asutuseks ning see on ka käesoleva eelnõu põhiline muudatus. Eelnõus nähakse ette, et Päästeameti kohalike asutuste tegevuspiirkonnad kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Maavalitsuste hallatavate päästeasutuste ümberkorraldamise vajadus Päästeameti kohalikeks päästeasutusteks tuleneb põhiliselt kahest asjaolust. Ühelt poolt on põhjuseks praegu kehtiv õiguslik regulatsioon, päästeteenistuste organisatsiooniliste ümberkorralduste elluviimisel saavad päästeametnikest väärteomenetluses kohtuvälised menetlejad. Samuti saavad tuleohutuse järelevalveametnikud ametlikult õiguse kohaldada neid seadusega sätestatud kohustuste täitmisel seganud isikute suhtes sunniraha ja asendustäitmist. Ka aitab eelnõu paremini realiseerida tulekustutus- ja päästetööde juhi õigusi. Teiselt poolt tuleneb muudatuste vajadus eelarve toimimise põhimõtetest. Asutuse efektiivseks toimimiseks peab käsuahel ühtima rahastamise ahelaga. Eelnõu on küllaltki mahukas, seepärast toon täiendavalt välja veel ainult mõned muudatused. Kehtivat päästeseadust täiendatakse tulenevalt allmaarajatistes teostatavate tulekustutus- ja päästetööde erinevusest, võrreldes pealmaa tulekustutuse ja päästetöödega. Tulekustutus- ja päästetööde teostamisel allmaarajatistes tuleb arvestada mitme n-ö tehiskeskkonda mõjutava teguriga ja kõrgendatud ohupiirkonnaga. Konkretiseeritakse, kes korraldab otsingu- ja päästetöid lennuõnnetuse korral ja kes veekogudel toimunud õnnetuste korral. Päästetöid lennuõnnetuse korral Eesti otsingu- ja päästepiirkonnas korraldab Piirivalveamet, kes teostab ka otsingu- ja päästetöid merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Tulekustutus- ja päästetööde tegemist maismaal korraldab lennuõnnetuse korral Päästeamet. Päästeseadust muudetakse ka seoses Väike-Maarja Päästekooli üleminekuga Päästeameti haldusest Siseministeeriumi halduses oleva Sisekaitseakadeemia koosseisu ja eelnõuga luuakse ühtne päästeala koolitussüsteem, mis võimaldab igal astmel haridusteed jätkata, ilma et peaks juba omandatud teadmisi ja oskusi teistkordselt omandama. Need on põhilised muudatused, millest ma tahtsin teile selle seaduseelnõu puhul rääkida. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ekraanil neid ei näe. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Jaanus Rahumäe!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Õiguskomisjon arutas seaduseelnõu 250 oma kahel korralisel istungil, 26. veebruaril ja 25. märtsil. Õiguskomisjon kuulas ära Siseministeeriumi ametnikud ja Päästeameti esindajad. Komisjon tutvus samuti 15 maakonna arvamusega seaduseelnõu kohta. Komisjon tutvus põhjalikult eelnõu vajalikkusega Eesti riigile ja esitatud seisukohtadega ning otsustas suunata Vabariigi Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele algataja nõusolekul muudetud kujul. Eelnõu esitamine esimesele lugemisele muudetud kujul on tingitud Siseministeeriumi soovist muuta eelnõu §-s 1 loetletud termineid ning päästeseaduse § 4¹ ja § 6. Ühtlasi on eelnõu viidud kooskõlla Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnilise eeskirjaga, mille tulemusena muutusid ka eelnõu paragrahvide numbrid. Eelnõu rakendusaktide projektid on Vabariigi Valitsuse esitatud päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu 250 juures. Õiguskomisjon teeb täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja suunata eelnõu teisele lugemisele. Muudatuste esitamise tähtajaks määrata 13. aprill 2004. aastal, kell kuus õhtul ehk kell 18. Õiguskomisjon jätkab eelnõu arutelu 15. aprilli komisjoni istungil.

Suur tänu, Jaanus Rahumägi! Kolleegidel on küsimusi, ära mine veel ära! Jüri Saar, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Sa nimetasid, et kuulati ära 15 maakonna arvamused selles küsimuses. Kas võiks rääkida, millised need maakondade arvamused olid?

Need maakondade arvamused on tegelikult siin kõik ühes pakis. Ma võin need muidugi ette lugeda, kui te soovite. Need võib kokku võtta tegelikult järgnevalt. Maavalitsused ei olnud vastu, enamik maavalitsusi teatas, et neil ei ole mingisuguseid konkreetseid vastuargumente seadusele. Osa maavalitsusi jättis lihtsalt vastamata. Ma hetkel kahjuks ei näe siin seda paberit, kus oleks see kõik täpselt kirjas, aga ma annan selle kindlasti teile, härra Jüri Saar, sest ma nägin seda täna oma silmaga õiguskomisjonis. Nii et te ei pruugi mu sõnades kahelda.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Austatud Riigikogu! Fraktsioonide volitatud esindajatel on võimalus osaleda läbirääkimistel. Keegi seda võimalust kasutada ei soovi, läbirääkimisi ei avata ja nii on seaduseelnõu 250 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekud palun esitada õiguskomisjonile 13. aprilliks tööpäeva lõpuks.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti põllumajandusminister Ester Tuiksoo!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põllumajandusministeeriumi ettevalmistatud taimekaitseseadus koosneb kuuest peatükist, millest olulisemad ja mahukamad on taimetervist ja taimekaitsevahendeid käsitlevad osad. Laieneva kaubavahetuse ja tootmise intensiivistumise tingimustes muutub üha olulisemaks kontroll taimede ja taimsete materjalide seisundi üle, et vältida taimekahjustajate levikut ühest piirkonnast teise ja nende kohanemist uute tingimustega. Pärast Euroopa majandusruumiga liitumist hakkab meil olema ühtne piir kolmandate riikide suhtes ja selleks, et tagada probleemideta kaubavahetus, peavad Eestis olema teiste liikmesriikidega ühtsed taimetervisele kehtestatavad nõuded. Taimetervise seisukohalt on oluline taime või taimse materjali nõuetele vastava seisukorra tagamine nii kolmandatest riikidest sissetoomise puhul kui liikmesriikide vahelises kaubanduses. Kui kaubandus kolmandate riikidega toimub edasi juba juurdunud reeglite järgi, siis liikmesriikidest pärit taime- ja taimse materjali kontroll hakkab pärast piirikontrolli kadumist toimuma kauba tootmis- ja sihtkohas. See eeldab meil teatud ümberkorraldusi ja piirikontrolli asendumist kaubakontrolliga sihtkohas. Samuti tuleb meil järgida taimede ja taimse materjali liikumise piiranguid, mida tingivad erinõuded kauba liikumisele kaitstavasse piirkonda või kahjustajavabadest piirkondadest teistesse piirkondadesse. Kuna ohtliku taimekahjustaja ilmnemisel on kulud tema tõrjeks väga suured, pööratakse liikmesriikides ja kogu maailmas kontrollile ning kiirele reageerimisele nende tõrjel suurt tähelepanu. Meie seisukohast lähtudes ei ole ohtliku taimekahjustaja tõrje mitte ainult meie tarbijate ja keskkonna kaitse, vaid avaldab väga suurt mõju ka tootjate konkurentsivõimele. Teatud juhtudel on turule pääsemise eelduseks see, et meil ei esineks ohtlikke taimekahjustajaid Eesti väiksust arvestades soovitavalt terves riigis. Pärast liitumist kavatseb ka Eesti esitada kaitstava piirkonna taotluse ühe ohtliku taimekahjustaja - puuvilja bakterpõletiku - suhtes, mis oluliselt suurendaks meie võimalusi puuvilja ja dekoratiivistikute müügil. Kaitstava piirkonna staatus tähendab seda, et meile võib vastavat kaupa tuua ainult teisest kaitstavast piirkonnast, ise aga võiksime turustada kõikjal Euroopa Liidu piires. Seetõttu on väga oluline rakendada kõik meie kasutuses olevad vahendid ja abinõud ohtlike taimekahjustajate tõrjel, et puuduks võimalus meile ette heita ükskõikset suhtumist ja ebapiisavat abinõude rakendamist, mille saaks tuua ettekäändeks meie kaitstava piirkonna taotluse puhul. Käesolev seaduseelnõu annabki meile võimaluse rakendada tõrjeabinõusid, nii et sellised etteheited oleksid välistatud. Teine suur peatükk reguleerib taimekaitsevahendite registreerimist, turustamist ja kasutamist. Taimekaitsevahendite kasutamine jätab alati jääke taimedesse, mulda, mujale meid ümbritsevasse keskkonda, kuid ilma neid kasutamata ei saa ka toodangut, vähemalt mitte tasemel, mis võimaldaks püsida konkurentsis. Kuna osas liikmesriikides on muldade saastamisel jõutud üsna kriitilise piiri lähedale, on uute taimekaitsevahendite turule lubamisel järjest suurem rõhk asetatud nende ohutusele ümbritseva keskkonna suhtes. Oskamatu kasutamise puhul tekib suur potentsiaalne oht põllumehele endale, läheduses viibijale, põhja- ja pinnaveele, rääkimata loomadest ja lindudest. Õnneks ei ole Eesti oma taimekaitsevahendite kasutamiselt veel võrreldav Euroopa Liidu juhtivate põllumajandusmaadega ja meil ei ole endal ka taimekaitsevahendite tootmist. On ainult feromoonide tootmine väikeses mahus. Eesti probleem on siiani olnud hoopis selles, et taimekaitsevahendite tootjad ja maaletoojad ei taha läbi viia turule lubamiseks vajalikke registreerimiskatseid, sest nõudlus mõne väikesel pinnal viljeldava kultuuri spetsiifilise taimekaitsevahendi järele on väike. Seaduseelnõu annab laiemad võimalused taimekaitsevahendi lihtsustatud korras Eestisse toimetamiseks, samuti võimaluse loobuda teatud tingimustel mujal juba läbiviidud katsete uuesti läbiviimisest. Loodame, et see suurendab meie tootja konkurentsivõimet ja mõjub tema rahakotile kergendavalt. Taimekaitsevahendite tavakasutaja jaoks suuremaid muudatusi ei tule võrreldes praegu kehtiva seadusega. See tähendab, et taimekaitsevahendite müügi ja kasutamise kord jääb suures osas samaks, samuti ka koolituse ja taimekaitsetunnistuse nõue taimekaitsevahendi kasutajale. Täpsustatud on väga mürgisteks klassifitseeritud taimekaitsevahendite kasutamist, mida võivad kasutada vaid eriväljaõppe saanud ja vastavat luba omavad isikud. See puudutab põhiliselt laevade, vagunite, kuivatite, ladude gaasitamist, kus siiani on olnud üsna leebed nõudmised. Taimekaitseseadmete puhul esitatakse nõuded seadme turule lubamisele ja kasutamisele. On ju taimekaitseseade üks suuremaid ohuallikaid, mis mittenõuetekohase hooldamise ja kasutamise korral võib saastata keskkonda ja olla ka kasutajale ohtlik, ilma et kasutaja seda arugi saaks. Taimekaitseseaduse juurde on lisatud ka mahepõllumajanduse seaduse ning seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse muutmine. Seemneseaduse kiire muutmise vajadus tuleneb soovist mitte takistada seemnetega kauplemise võimalusi Euroopa Liiduga liitumisel. Kõik Euroopa Liidu sordilehes olevad sordid peavad olema Eestis turustatavad. Samuti ei saa nõuda teistest liikmesriikidest Eestisse seemneid ja paljundusmaterjali tarnida soovijatelt impordiluba. Mahepõllumajanduse seaduse muutmisel on vaja ühtlustada tolliseadusega impordi mõistet. Veterinaar- ja Toiduameti loaga mahepõllumajanduslikule tootmisele, toodetele või toiduainetele viitava märgistusega kauba ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise puhul on import tolliprotseduuri rakendamine. Seadus on teie ees ja nagu ülevaatest aru saite, on Põllumajandusministeerium püüdnud täita kõiki direktiive ja muudest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid, unustamata, et esmane eesmärk on tarbijate, tootjate ja keskkonna kaitse.

Kõik? Proua minister, suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Seekord veel mitte. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti maaelukomisjoni liikme Mati Kepi!

Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Taimekaitseseaduse eelnõu arutelu on toimunud kahel maaelukomisjoni istungil. Esimene oli 23. märtsil, millest peale komisjoni liikmete võtsid osa Põllumajandusministeeriumi põllumajandusosakonna juhataja Mai Talvik, põllumajandusosakonna fütosanitaaria büroo juhataja Tambet Sova ja peaspetsialist Evelin Hillep. Minister andis teile väga põhjaliku ülevaate just olulistest momentidest. Ma ei hakka neid siin üle kordama, kuid olid veel mõned momendid, mida komisjoni istungil peale selle ettekandest tulenevalt arutati. Tunti huvi alamaktide väljatöötamise kohta ja ministeeriumi esindajad vastasid, et alamakte on kokku umbes 40, mida kõike 1. maiks valmis ei jõuta, kuid asutused suudavad tegutseda ka Euroopa Liidu aktide alusel ning seega ei tohiks seaduse rakendamisega probleeme tekkida. Teine komisjoni istung oli 5. aprillil, kus osales samuti Põllumajandusministeeriumi põllumajandusosakonna fütosanitaaria büroo juhataja Tambet Sova. Kooskõlas Põllumajandusministeeriumiga arutasime seaduseelnõu juba muudetud kujul. Tehti otsus saata eelnõu 7. aprillil, see on täna, esimesele lugemisele muudetud kujul ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Otsus oli konsensuslik. Otsustati ka teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. aprill, kell 10. See on küll tavapärasest lühem aeg, kuid võimalik ja vajalik. Aitäh!

Suur tänu, Mati Kepp! Kas kolleegidel on küsimusi juhtivkomisjoni esindajale? Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus puudutab § 6 lõiget 1, mis ütleb, et taim, taimesaadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikest taimekahjustajatest. Kas te oskate öelda, mida on mõeldud termini "muu objekt" all? Kas see tähendab, et mis tahes objekt peab olema vaba nendest taimekahjustajatest, või on siin midagi konkreetsemat mõeldud?

Selle kohta komisjonis keegi küsimust ei esitanud. Ma jään hetkel teile vastuse võlgu.

Tegemist on komisjoni tekstiga, jah! Mati Kepp, tänan! Rohkem selliseid küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei näi olevat ja läbirääkimisi ei avata. Nii on seaduseelnõu 305 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekud palun esitada maaelukomisjonile 12. aprilliks, hommikul kella 10-ks.

Austatud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse, loomakaitseseaduse, riigilõivuseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti põllumajandusminister Ester Tuiksoo!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Käesoleva seaduse kõige olulisemad muudatused viiakse sisse veterinaarkorralduse seadusesse. Veterinaarkorralduse seaduse, loomakaitseseaduse, riigilõivuseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu muudatused võib jagada kolmeks. Esiteks, täpsustatakse Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa majanduspiirkonna lepinguriikide ning _veitsi veterinaararsti kutsekvalifikatsioonide tunnustamise põhimõtteid. Teiseks, sätestatakse Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutuste vahelise veterinaarjärelevalve koostöö kord ja määratakse sellealaseks pädevaks asutuseks Veterinaar- ja Toiduamet. Kolmandaks, sätestatakse veterinaarjärelevalve finantseerimise põhimõtted ning loomade ja loomsete saaduste veterinaarjärelevalve eest võetava tasu määrade arvutamise alused. Liitumisel Euroopa Liiduga laieneb Eestile üks Euroopa Liidu ühisturu aluspõhimõtetest - töötajate võimalus vabalt valida töö- ja elukohta üle Euroopa. Lisaks Eesti töötajate suurematele võimalustele Euroopa Liidu liikmesriigis töötada, avardub ka teiste riikide töötajate õigus töötada Eestis. Eelnõuga harmoneeritakse täielikult Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv 78/1026/EMÜ, millega lihtsustatakse veterinaarteenuste osutamist Euroopa Liidu piires. Kehtivas veterinaarkorralduse seaduses on reguleeritud veterinaararsti kvalifikatsiooni vormiline tunnustamine, s.t et veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnustamiseks piisab Euroopa Liidu nõuetele vastava koolituse läbimist tõendava diplomi esitamisest, kuid lisaks sellele peab Euroopa Liidu liikmesriik tunnustama isikute kvalifikatsiooni ka nn omandatud õiguse printsiibil. Viimati nimetatud juhul tunnustatakse ka nende veterinaararstide kvalifikatsiooni, kes ei ole läbinud Euroopa Liidu nõuetele vastavat koolitust, kuid on mõnes liikmesriigis veterinaararstina töötanud. Sellisel juhul tõendab lisaks diplomile isiku kvalifikatsiooni veterinaararstina töötamist tõendav dokument. Tulenevalt välislepingutest laiendatakse veterinaararsti diplomite tunnustamise sätteid Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides ning _veitsis kvalifikatsiooni omandanud isikutele. Samuti lisatakse veterinaarkorralduse seadusesse sätted, mis reguleerivad neid juhtumeid, kui Euroopa Liidu liikmesriigis töötav veterinaararst soovib Eestis ajutiselt veterinaarteenuseid osutada. Suuremaks muudatuseks on loomade ja loomsete saaduste veterinaarjärelevalve finantseerimise põhimõtete sätestamine veterinaarkorralduse seaduses. Loomade ja loomsete saaduste veterinaarjärelevalve finantseerimist reguleerib Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv 85/73/EMÜ. Nimetatud direktiivi üheks peamiseks eesmärgiks on kõrvaldada olukord, kus liikmesriikides kogutakse erineva suurusega järelevalvetasusid, ning kehtestada veterinaarjärelevalve rahastamise ühtsed reeglid. Järelevalvetasude suurus, nende tasumise ja kogumise kord tuleb ühtlustada, kuna erinevused liikmesriikide vahel võivad mõjutada ettevõtjate konkurentsitingimusi ühisturul loomade ja loomsete saadustega kauplemisel. Veterinaarjärelevalve toimingu eest makstav tasu mõjutab toote hinda. Kolmandatest riikidest imporditavate loomade ja loomsete saaduste puhul võib asjaolu, et ettevõtjatelt nõutakse erineva suurusega järelevalvetasusid, viia kaubavahetuse häireteni. Nimetatud direktiiv sätestab nii veterinaarjärelevalve tasude suuruse arvestamise põhimõtted kui ka enamikel juhtudel konkreetsed järelevalvetasu määrad. Praegu kogub riik lõivu veterinaarjärelevalve toimingute läbiviimise eest riigilõivuseaduses sätestatud määrades, kuid riigilõivuseaduses ei sätestata riigilõivu suuruse arvutamise põhimõtteid. Direktiivi kohaselt peavad fikseeritud riigilõivud asenduma tootmispõhiste järelevalvetasudega. Järelevalvetasu suurus arvutatakse pärast järelevalvetoimingu tegemist lähtuvalt tegelikest kuludest. Tuginedes direktiivile, on Euroopa Komisjon korduvalt esitanud Eestile nõudmise, et veterinaarjärelevalve toimingute eest makstav tasu peab laekuma pädeva asutuse eelarvesse, nagu see toimub praegustest liikmesriikidest Prantsusmaal, Belgias, Iirimaal, Austrias, Taanis, Inglismaal, Hollandis. Eelnõu näeb ette põhimõtte, mille kohaselt järelevalvetasud laekuvad Veterinaar- ja Toiduametile kui majandustegevusest laekuv tulu. Samuti on Euroopa Komisjon seadnud direktiivi 85/73/EMÜ harmoneerimise üheks Euroopa Liidu siseturu avamise eeltingimuseks Eestist pärit loomadele ja loomsetele saadustele. Direktiivi mõte on tagada veterinaarjärelevalve süsteemi heatasemeline funktsioneerimine ning seeläbi ka terved loomad ja inimesele ohutud loomsed saadused. Tänan tähelepanu eest!

Proua minister, suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on ministrile küsimusi? Väino Linde, palun esimesena!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tänan selle põhjaliku ettekande eest, aga siiski on mul üks konkreetne küsimus, mis mind huvitab, just veterinaarjärelevalve tasu kohta. Kas te võiksite öelda, austatud ettekandja, kui palju ja millises suunas muutuvad selle eelnõu vastuvõtmisel ettevõtjate tehtavad võimalikud kulutused veterinaarjärelevalvele loomsete saaduste toomisel meie riiki?

Tänan! Tegelikult need tasud ei muutugi, sest praegu maksavad näiteks tapaettevõtted aastamaksu ja maksavad maksu tulenevalt riigilõivuseadusest. Pärast 1. maid on need teenustasu suurused samas suurusjärgus, sest kaob ära aastamaks.

Proua minister, tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti maaelukomisjoni liikme Toivo Tootseni!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjon arutas eelnõu 306 23. märtsi ja 5. aprilli istungil. 23. märtsi istungile olid kutsutud Põllumajandusministeeriumi veterinaaria- ja toiduosakonna juhataja härra Hendrik Kuusk ja nõunik härra Allan Habicht. Ministeeriumi esindaja härra Habicht tutvustas veterinaarkorralduse seaduses, loomakaitseseaduses, riigilõivuseaduses ja täitemenetluse seadustikus tehtavaid muudatusi. Nagu te just praegu põhiettekandest, mis oli tõesti ilus, hea ja põhjalik, kuulsite, puudutavad tehtavad muudatused põhiliselt veterinaararsti kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ning järelevalve finantseerimise põhimõtteid, mis nüüd siis vastavad täielikult direktiivile 85/73/EMÜ. 5. aprillil eelnõu käsitlemine jätkus. Vaadati läbi eelnõu muudetud tekst. Enamik parandusi olid täpsustavad, normitehnilist või keelelist laadi ja nii mõnigi sõnastus läks tunduvalt ladusamaks, selgemalt mõistetavaks ning olulise osana on muudetud tekstis eelnõu teise ossa lisatud kaks paragrahvi, millest esimene täpsustab loomakaitseseaduse § 9, millega sätestatakse keelud ja lubatud veterinaarsed menetlused, näiteks kiipimine ja et seda tohib teha ainult veterinaararst. Teine on sama seaduse § 36, millega sätestatakse piirangud loomkatsete läbiviimisel. Komisjoni liikmete küsimused puudutasid järelevalvetoiminguid ja nende eest makstavaid tasusid. Saime oma küsimustele ammendavad vastused ja komisjon otsustas oma 5. aprilli istungil konsensusega saata eelnõu 306 7. aprillil esimesele lugemisele muudetud kujul ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning juba 23. märtsi istungil otsustas komisjon teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. aprill k.a, kell 10. Aitäh!

Toivo Tootsen, tänan! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Neid ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekud palun esitada maaelukomisjonile 12. aprilliks, kella 10-ks.

Austatud Riigikogu liikmed! Meie tänase päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu. Alustame selle eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti põllumajandusminister Ester Tuiksoo!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! 23. märtsil võeti vastu Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus, mis valdavas osas reguleerib riiklikku sekkumist põllumajandustoodete turul ning põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja tarbimisega seotud toetuste maksmist pärast k.a 1. maid. Kuid lisaks ühise põllumajanduspoliitika rakendamisele on tulenevalt liitumiseelselt rakendatud abinõudest ja rahvuslikust eelarvest kavandatavatest meetmetest vajalik lisaks nendele arvukatele õigusaktidele, mis sektori suhtes kehtivad Euroopa Ühenduse õigustiku raames, kehtestada ka teatud siseriiklikke reegleid. Viimaste aluseks ongi käsitletav maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu. Eelnõu väljatöötamise eesmärk on sätestada riiklikud abinõud, sealhulgas riigiabi, et tagada põllumajandustoodete turu tasakaalustatud areng, tarbija varustamine kvaliteetse toiduga, põllumajandussaaduste tasuv tootmine, maapiirkonna muu majandustegevuse arendamine ja maapiirkonna elanike rahuldava elatustaseme kindlustamine. Eesti riik rakendab neid lisaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud turukorraldusabinõudele ja struktuuritoetustele. Eelnõus sätestatud riigiabi andmise jätkamine on vajalik ka liitumisjärgselt, et lahendada Eesti selle valdkonna spetsiifikast tulenevaid probleeme ja hoida ära Eesti põllumajandustootjate ebavõrdsesse olukorda sattumist võrreldes Euroopa Liidu tootjatega. Eelnõus sätestatavad riiklikud abinõud on suures osas sätestatud kehtivas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses, mida oleks tulnud muuta rohkem kui ühe kolmandiku võrra, mistõttu töötati välja uus eelnõu, mille jõustumise hetkest tunnistatakse kehtiv seadus kehtetuks. Uuena on seaduseelnõusse toodud maaettevõtlusele, põllumajandustootjale ja põllumajandussaaduste töötlejale suunatud riigiabiga ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse antavate toetuste, maaettevõtluslaenude ja tagatistega seonduv. Eelnõu esimeses peatükis loetletakse riiklike toetuste liigid ning tuuakse ära ka maaettevõtluslaenu ja tagatise mõisted. Laiendatud on toetuse saaja mõistet. Eelnõu teises peatükis nimetatud põllumajanduse ja maaelu arenguks antav riigiabi loetakse olemasolevaks riigiabiks, mille andmine on jõustunud, mida on antud enne liitumist ning millest tuleb Euroopa Komisjoni teavitada ühinemisest arvates nelja kuu jooksul. Peatükis on kirjas kehtivas maaelu ja põllumajandusturu seaduses sätestatud toetuste mõisted, toetuste taotlejad, toetuste määr ja suurus. Enamiku nimetatud toetuste suhtes regulatsioon, võrreldes kehtiva seadusega, ei muutu. Muudetud on turuarendustoetust, mida ei ole senini antud, ja looduskahjutoetust, millele käesoleva eelnõuga antakse stabiilsem alus, ning uue toetusliigina lisandub teavitustoetus. Võrreldes kehtiva seadusega, täpsustatakse turuarendustoetuse puhul toetatavate tegevuste loetelu, asendades messide, näituste korraldamise võistlustel, messidel ja näitustel osalemise ning nende korraldamisega, kuna tegelikkuses vajatakse toetust kõigiks tegevusteks ning sama moodi on toetatavad tegevused sõnastatud ka Euroopa Ühenduse suunistes riigiabile põllumajandussektoris. Toetatavate tegevuste loetellu lisatakse toetus kvaliteedi juhtimissüsteemide, kvaliteedimärkide süsteemide rakendamisele ja kontrollile. Looduskahju toetust on õigus anda Euroopa Ühenduse põllumajanduslikes suunistes ettenähtud alustel ja korras. Euroopa Liidu riigiabi reeglite järgimiseks on vaja seaduse tasandil sätestada kõik sektorile suunatud toetused. Seega käsitleb eelnõu ka sihtasutuse antavaid toetusi, maaettevõtluslaene, tagatisi, mida võib anda kui olemasolevat põllumajanduslikku riigiabi, millest tuleb Euroopa Komisjoni teavitada. Lisaks eelnõus sätestatud olemasolevale riigiabile antakse eelnõus õiguslik alus §-s 59 nimetatud põllumajanduslike ja maaelu toetuste andmiseks, milleks on, kuivõrd tegemist on uute toetusskeemidega, vaja taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba. Kui toetus on suunatud põllumajanduslikule tegevusele, tuleb riigiabi andmise luba taotleda vastavalt Euroopa Ühenduse põllumajanduse riigiabi suunistele. Kui tegemist on mittepõllumajandusliku riigiabiga, tuleb riigiabi andjal küsida Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba vastavalt konkurentsiseadusele. Eelnõu 5. peatükis sätestatakse sihtasutuse antavad toetused, maaettevõtluslaenud ja tagatised seaduses. See on vajalik selleks, et luua õiguslik alus ja ministeeriumipoolne kontroll sihtasutuse poolt toetuste, maaettevõtluslaenude ja tagatiste andmise üle. Sihtasutus võib anda vaid selliseid toetusi, mis vastavad Euroopa Ühenduse põllumajandusliku riigiabi suunistele. Selliste toetuste tingimused, taotlemise ning maksmise korra kehtestab sihtasutuse nõukogu ning nende andmiseks peab küsima komisjonilt vastava loa. 2004. aastal on riigieelarves riiklikeks toetusteks eraldatud 127 500 000 krooni. Käesoleval aastal antakse riiklike toetustena piimalehma kasvatamise toetust, koolipiimatoetust ning põllumajandusloomade aretustoetust. Järgnevate aastate riiklike toetuste liigid olenevad sellest, kui palju riigieelarvest kokku riiklikeks toetusteks vahendeid eraldatakse. Pärast konkreetse aasta riigieelarve seaduse jõustumist otsustab põllumajandusminister eelnevalt põllumajanduse ja maaelu arengu nõukoguga kooskõlastades toetuste liigid ja summad. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, proua minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Jaanus Marrandi, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Lubage end kõigepealt õnnitleda esimeste edukate esinemiste puhul siin Riigikogu kõnetoolis. Aga ma küsiksin ühe küsimuse, millega te olete ilmselt juba oma eelneva tegevuse tõttu väga hästi kursis. See puudutab põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu ja selle pädevust ehk paragrahve 69 ja 70. Küsimus ise puudutab ennekõike pädevust. Kui seni oli nõukogu pädevuseks tegelda siseriiklike toetusskeemide ja arenguvõimalustega, siis Euroopa ühisele põllumajanduspoliitikale üle minnes on selge, et sisemaised võimalused muutuvad üsna pisikesteks ja tegelikult tuleb ju meil keskenduda Euroopa ühise põllumajanduspoliitika aruteludele. Samas ei ole selles eelnõus kusagil näidatud seda kohta, kus arutatakse ühise põllumajanduspoliitika võimalusi, sellist kogu selle arutamiseks pole. Küsimus ongi, kas siin pädevuse juures ei peaks olema ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika arutamise võimalused põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus?

Aitäh! Ma nõustun täiesti selle ettepanekuga. Tõepoolest peaksid põllumajanduse arengu nõukogus olema ka ühise põllumajanduspoliitikaga seonduvad küsimused. Ettepanekuid võib teha.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti maaelukomisjoni liikme Rein Aidma!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Külalised! Maaelukomisjon arutas kõnesolevat eelnõu oma kahel istungil. Kõigepealt 23. märtsil, kui tutvuti eelnõuga tervikuna ning arutati muu hulgas näiteks asundustalunike toetuste sätestamist ning kõne all olid ka lupjamistoetuse maksmine ning põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu pädevus, mille kohta härra Marrandi praegu küsis. Teine komisjoni istung toimus 5. aprillil, kui vaadati läbi selleks ajaks kõnesoleva seaduseelnõu muudetud tekst ja viidi sisse peamiselt redaktsioonilised või keelelised muudatused. Majandusministri nõunik tegi ka ülevaate nendest muudatustest. Olulisemaks ongi tõepoolest eelnõu §-d 69 ja 70, mis reguleerivad põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu moodustamist ja tema pädevust, kusjuures arutelul juhiti tähelepanu sellele, et on olemas täiesti selge vajadus laiendada ning täpsustada meie põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) pädevust, samuti seda, kas seadusega peaks olema sätestatud Riigikogu fraktsioonide ja maaelukomisjoni osalemine PMAN-i töös. Lähemalt arutati veel ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja rolli, kas see peaks olema nimetatud seaduses sätestatud või mitte. Komisjon tegi ministeeriumi esindajatele ettepaneku eelnõu §-d 69 ja 70 kompleksselt läbi töötada ning me ootame sellekohaseid ettepanekuid ka vastavalt täna siin otsustatavaks tähtajaks. Komisjon tegi konsensusliku ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning vastavalt Riigikogu esimehele ja juhatusele tehtud ettepanekule määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. aprill, kell 10.

Rein Aidma, suur tänu! Kas kolleegidel on juhtivkomisjoni esindajale küsimusi? Tiit Mae, palun!

Aitäh, härra juhataja! See oli hea sisukas ettekanne, aga ma uurisin seda seadust natuke ja mul tekkis küsimus § 7 kohta, kus räägitakse põllumajandussaaduste töötlejast ja põllumajandustootest. Äkki oskad öelda või oled äkki asjaga rohkem kursis, et kas puuvilja-marjaveini tootja on ka põllumajandussaaduste töötleja ja kas näiteks seesama puuvilja-marjavein, n-ö kääritatud jook, on ka töödeldud põllumajandustoode?

Aitäh, lugupeetud küsija! Tõepoolest, vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingu Brüsseli nomenklatuuri rubriigi numbrile 22/07 on muud kääritatud joogid seal tootenimetusena kirja pandud. See on ka vastus sellele küsimusele.

Suur tänu, Rein Aidma! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Seega on seaduseelnõu 309 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekud palun esitada maaelukomisjonile 12. aprilliks, kella 10-ks. Lugupeetud kolleegid ja külaline! Meie kolmapäevane täiskogu istung on lõppenud, näeme homme kell 10. Istungi lõpp kell 20.06.