Infotund
Aseesimees T. Savi
Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Tere päevast, valitsuskabineti liikmed! Me alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus hetkel 21 Riigikogu liiget. Austatud küsijad, täna vastavad teile kaitseminister Margus Hanson, keskkonnaminister Villu Reiljan ja minister Jaan Õunapuu. Me alustame. Esimene küsimus on kolleeg Kaarel Pürgilt minister Jaan Õunapuule. Palun!
K. Pürg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Haldusreformiga on tegelnud mitmed ministrid, kelle töötulemused on pehmelt öelda jäänud kasinaks, kui mitte olematuks. See, et teid aasta tagasi parlamenti valiti, ei olnud kindlasti juhus, sest regionaalministrina olete te samuti püüdnud endale selgeks teha konkreetset olukorda kohapeal. Teie olete käinud kõigis Kohtla-Järve linna monofunktsionaalsetes linnaosades ja te ütlesite otse välja, et nii absurdset situatsiooni ei osanud te küll ette kujutada. On ju tõesti võimatu ette kujutada omavalitsust, kus linnapea juurde minekuks tuleb sõita läbi nelja valla ja läbi kahe võõra linna. Tulemusena sai moodustatud spetsiaalne komisjon, on toimunud mitmed arutelud asjast huvitatute osalusel.
Aseesimees T. Savi
Kaarel Pürg!
K. Pürg
Huvitaks, millised konkreetsed tulemused on saavutatud ja milliseid samme planeerite tulevikus probleemi lahendamiseks?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
J. Õunapuu
Aitäh, härra küsija! Lugupeetud eesistuja! Riigikogu liikmed! Jah, tõepoolest on Kohtla-Järve linnaosadega aastakümnete jooksul välja kujundatud väga ebaloogiline haldusjaotus. Pärast neid kuid, mil ma olen tegelnud selle valdkonnaga, samuti nii Oru, Kukruse, Viivikonna, Sirgala kui ka Sompa linnaosa probleemidega, võin ma tänasel päeval öelda seda, et läbirääkimised on andnud konkreetseid edasiminekuid. Toila ja Oru, Kohtla vald ja Kukruse linnaosa on jõudnud niikaugele, et järgmise aasta oktoobris, kui on kohalikud valimised, võiksid nad juba ühise omavalitsusena valimistele minna. Mis puudutab Vaivara valla suhteid Viivikonna ja Sirgalaga, siis need on natuke keerulisemad. Need tulenevad paljuski sellest, kuidas riigieelarves vaadatakse uuesti läbi toetusi Vaivara vallale, kaasa arvatud ka toetused või laekumised, mis puudutavad ressursimaksu. Sompa ja Jõhvi vald on küll läbirääkimisi pidanud, aga tänasel päeval ma seal nii väga optimistlik ei ole kui Oru ja Kukruse puhul.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kaarel Pürg jätkab. Palun!
K. Pürg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kahjuks on meil suur kogemus omavalitsustega suhtlemises ja me oleme teinud varemgi valdadele ettepanekuid, et nad ühineksid nende territooriumidel olevate linnaosadega. Meilt on nõutud vajalikke andmeid, millega tutvutakse niivõrd hoolikalt, et varsti on need andmed vananenud ja kõik läheb uuele ringile, aeg aga läheb. Nii tundubki, et see on meie jaoks lausa ajalooline paratamatus neid asulaid üleval pidada. Milline on valitsuse arusaam ja seisukoht tahtliku venitamise suhtes?
J. Õunapuu
Aitäh! Ma ei saaks, olles selle teemaga hästi kursis, anda hinnangut nende valdade tahtliku venitamise kohta. See on vastastikune protsess, kus ka Kohtla-Järve linnal on oma osa olnud selles, et need läbirääkimised ei ole päris õigeaegselt ja võib-olla nii hästi sujunud, kui mõlemad pooled oleksid seda tahtnud. Et me tegime selle teemaga eelmise aasta suvel uuesti algust, näitab valitsuse soovi ja tahtmist Kohtla-Järve probleemid selliselt ära lahendada, et need Kohtla-Järve territooriumid, mis asuvad tõepoolest väga kaugel Kohtla-Järve südalinnast, oleksid nende omavalitsuste haldusterritooriumil, kus nende loogiline asukoht on. Need läbirääkimised praegu käivad ja kui aastakümneid on püütud seda lahendada, siis ärgem tahtkem 5-6 kuuga kohe lahendust kätte saada.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kaarel Pürg, teine täpsustav küsimus, palun!
K. Pürg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kasutan juhust ja küsin teilt konkreetse probleemi kohta. 6. augustil toimus Ida-Virumaal päris suur üleujutus ja praegu on meil märtsi keskpaik kätte jõudmas. Seniajani ei ole meie abitaotlused kuidagi läbi läinud, me ootame vastust. Kas te olete valitsuses arutanud neid küsimusi ja kas meil on lootust mingikski ajaks mingit tuge saada? Tavaliselt on see maailmas nii kombeks.
J. Õunapuu
Aitäh! Tõepoolest, mujal maailmas on see tõesti kombeks. Kui on loodusõnnetused või ka katastroofid, siis vaadatakse need vajadused üle, hinnatakse ära ja vastavalt sellele valitsus otsustab, kas sinna piirkonda on tuge lisaks vaja või mitte. Ma mäletan, et eelmisel aastal, kui see teema oli päevakorral, toetas Siseministeerium kahjude hüvitamist. Meie kätte tuli Ida-Viru maavanema kaudu päris hulga taotlusi, me saatsime need edasi Rahandusministeeriumisse. Ma arvan, et kõige õigem oleks nende edaspidise saatuse kohta küsida rahandusministrilt.
Aseesimees T. Savi
Tänan, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Eiki Nestor, palun küsimus härra kaitseministrile!
E. Nestor
Suur tänu, juhataja! Austatud härra minister! Ma arvan, meid kõiki - mitte küll teid, aga meid kõiki - tabas eelmisel nädalal selline üllatus, et saime ajalehe kaudu teada, et ühe teise riigi lennukid on rikkunud meie õhupiiri, seda juba mitu kuud tagasi, eelmise aasta oktoobris. Tänasest lehest võis lugeda teie seletust, mille sisu oli järgmine, et see hilisem teatamine oli seotud julgeolekupoliitiliste kaalutlustega. Ma tunnistan, et mulle on arusaamatu, kuidas see meie julgeolekule kaasa aitab, kui me meie piiride rikkumisest saame teada ajalehe vahendusel mitu kuud hiljem. Arvestades seda, et tegemist on avaliku istungiga, ei kutsu ma teid mingil juhul üles riigisaladusi reetma, aga kas te ei seletaks oma mõttekäiku, kui see on võimalik?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
M. Hanson
Aitäh! Lugupeetud härra Nestor! Tõepoolest, kaitseministrina ma vastaksin, et Kaitseministeerium ei tööta välja neid seisukohti, mida piiririkkumise puhul, olgu siis maal, õhus või ka merel, avaldatakse. Samuti ei ole Kaitseministeeriumi pädevuses piiririkkumise infot avaldada. Valitsuskabineti liikmena ma lisaksin, et igal konkreetsel intsidendil on oma spetsiifika ja selles põimuvad nii riigikaitse, piirikaitse kui ka eriti välispoliitika aspektid. Õhupiiri kaitse puhul on aga selge, et kuni meil ei ole endal võimalik oma patrullhävitajaid intsidente kontrollima saata, on meie käsutuses oleva info kontroll ja selle võrdlemine ka teiste naaberriikide informatsiooniga vajalik. See kuulub otseselt riikidevahelise suhtlemise ja diplomaatia valdkonda, mis, ma toonitan veel kord, väljub Kaitseministeeriumi pädevusest.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Eiki Nestor jätkab.
E. Nestor
Selge. Kui ta väljub Kaitseministeeriumi pädevusest, siis oleks mu küsimus järgmine. Ma arvan, et meil on ilmselt kõigil hea meel, kui Eesti Vabariigi välisminister, kandideerides kõrgele rahvusvahelisele kohale, selle kohustuse endale ka saab. Kas selle teie mainitud diplomaatia taga võib olla ka mingi vaoshoitus seoses sellega, et olla sellele kõrgele kohale kandideerimisel edukas?
M. Hanson
Aitäh! Ma ei saa sellele küsimusele vastata, kuivõrd see ei puuduta minu haldusala ja mind. Aga ma tean, et see, et kasutatakse erinevaid diplomaatilisi kanaleid intsidentide selgitamiseks, ei ole mitte Eesti Vabariigi Välisministeeriumi välja mõeldud. See on tava. Ja sellega ma piirduksin.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Toomas Alatalu, palun, kohapeal registreeritud küsimus.
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra kaitseminister! Ma siiski täpsustaksin, sest mul tuli teie juttu kuulates kohe meelde, kuidas on Leedu analoogilises situatsioonis reageerinud ja ka Lätil on olnud analoogseid avaldusi. Aga ma küsiksin niimoodi, et kas meie lõunanaabrite kogemused on meie Kaitseministeeriumis läbi analüüsitud ja kas on mingisugune käitumismall nende ja teiste eeskujude põhjal ka kujundatud. Tähendab, kas see reageering mahtus teatud kindla malli sisse ja mingit omaloomingut sel hetkel ei olnud?
M. Hanson
Aitäh! Jah, vastav analüüs on kindlasti tehtud ja protseduure lihvitakse ka meil. Need küsimused on, kuidas ma ütleksin, sensitiivsed. Kui me mõne nädala pärast oleme juba NATO liikmed, selleks puhuks töötame praegu välja protseduure.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Tõnis Lukaselt härra keskkonnaministrile. Palun!
T. Lukas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mere äärde ehitamisel on selge reegel, et tuleb arvestada ehituskeeluvööndiga. Keskkonnaministril on aga õigus teha erandeid, kui keegi tahab lähemale ehitada, kui see kehtestatud vöönd ette näeb. Hiljuti tegite ühe erandi ühe koalitsiooni, et mitte öelda Res Publica, tipp-poliitiku puhul. Kas te käsitlete seda pretsedendina ja kas nüüd on kõigil teistel ka, nii tippadvokaatidel kui tippnaftaärimeestel, võimalus teilt sellist erandit küsida ja merele lähemale ehitada, kui ehituskeeluvöönd ette näeb?
V. Reiljan
Aitäh! Austatud juhataja! Hea küsija! Erand on tänaseks veel tegemata. Asi on nimelt selles, et probleem on olemas, probleem on avalikustatud. Pole kahtlust, et koalitsioonikaaslane Rahumägi on eksinud seaduste vastu, mis on kahetsusväärne ja mida härrasmees ka ise tunnistab. Ilmselt on seal tegemist keeruliste suhete ja kokkulepete sasipuntraga selles mõttes, et kohalikud vallajuhid on kas ärimehele või nulltolerantsi pooldajale andnud ilmselt vale informatsiooni, mistõttu mees on püstitanud ehitise tõepoolest ehituskeeluvööndisse. Need detailplaneeringud, mida vald on esitanud, ei vasta praegu nendele kriteeriumidele, mida Keskkonnaministeerium ja minister saaksid aktsepteerida. Meie spetsialistid on kohapeal käinud ja leidnud, et iseendast on ehitus talutava koha peal. Nende ehituste puhul on minul alati teile selline ettepanek, et mitte hakata tegelema sellega, kes ehitas, vaid tegelda ikka rohkem sellega, mis koha peale on ehitatud, kas ta on üks viisipärane ehitus. Tõsi, kui seal oleks viidud ehitus 20 m rannast kaugemale, siis oleks pidanud hakkama päris väärtuslikku metsa raiuma. Aga tõsi on see, et Rahumägi on saanud karistada ja seni kuni detailplaneeringu asjad ei ole kooskõlas, ei ole ministri allkirja kuskiltki võtta. Ka teema ise on laiem, aga praegu ei ole seda ehitist seadustatud.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Tõnis Lukas täpsustab, palun!
T. Lukas
Aitäh, lugupeetud juhataja! Aitäh, härra minister, selle päris põhjaliku selgituse eest, aga mõne märksõna kohta tahaksin veel küsida. Selge on, et erandi tegemise võimalus on ehitusloa taotlemisel, mitte tagantjärele asjade ajamisel. Nüüd on teada, et on lihtsamaid mehi ka ja mitte miljonäre, kes oma majad sellise eksimuse puhul kaldast eemale veavad ja mujale ümber paigutavad. Lahendate selle nagu lahendate, ilmselt seaduste järgi, ma loodan, aga te mainisite ühte huvitavat märksõna - nulltolerants. Kas uuel poliitikal ja nulltolerantsil on selle võimaliku erandi taotlemise või võimaliku erandi tegemisega mingi eriseos ja kas see paneb asja erilisse valgusesse ja miks te seda nimetasite?
V. Reiljan
Aitäh! Ei, see ei pane mingisugusesse valgusesse, aga kogu selle teksti puhul tuleb arvestada tõepoolest seda, et jutt ja teod peaksid olema adekvaatsed. Selles suhtes olen ma teiega ühel seisukohal. Samal ajal, kuna me oleme seda probleemi väga põhjalikult uurinud, sest sellega ei tegele kaugeltki ainult meie, vaid kogu progressiivne üldsus, sedastame me, et vald on kahjuks ilmutanud seal ebajärjekindlust. Seetõttu on Rahumägi sattunud tõepoolest sellisesse äärmiselt ebamugavasse situatsiooni. Seda, et ranna ja kalda kaitse seadust on rikutud, on ta ise tunnistanud ja meie vaatleme teda kui ühte kodanikku. Aga me teame, et poliitikutele on nõuded üksjagu kõrgemad kui tavalisele kodanikule. Samas Õhtulehes oli juttu ka ühest teisest juhtumist, kus üks tubli inimene olla pidanud oma sauna nihutama. Seetõttu jäi nagu mulje, et Keskkonnaministeerium käsitleb asja kuidagi ebavõrdselt. See ei olnud nii. See vanem härrasmees ei olnud lihtsalt taotlenudki ehituskeeluvööndi vähendamist. Teadmatust on üldse palju ja seetõttu sünnib ka segadust, väärarusaamisi ja väärkäsitlusi.
Aseesimees T. Savi
Härra minister! Progressiivse üldsuse küsimustega edasi minnes, Mark Soosaar, palun!
M. Soosaar
Hea juhataja ja tubli minister! Eesti progressiivne üldsus ikka ootab, et millal siis ükskord mõni saun või villa, mis on seadusvastaselt ehitatud, ka ära koristatakse. Kas ministeerium ei julge midagi ette võtta? Või, nagu te äsja ütlesite, on vaja tegelda tulevikuga ja mitte minevikuga, et las siis kõik jääb, nagu on? Kas tõesti on nii?
V. Reiljan
Aitäh! Teisaldatud on 11 ehitist. Nii et öelda, et jääb kohe sinna, kus on, ei saa. Eelmisel aastal rikuti 52 juhul küllalt jõhkralt ranna ja kalda kaitse seadust. Nii et ei jää nii, nagu on. Tihtipeale käime kohut ning meie täidame kõikides astmetes seda funktsiooni, mis Vabariigi Valitsuse seadusega on meile peale pandud, ja kohut mõistab sõltumatu kohus.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kohapeal registreeritud küsimus Katrin Saksalt. Palun!
K. Saks
Aitäh! Austatud minister! Kas teie ministeerium on ikka koos selle progressiivse üldsusega pööranud tähelepanu ka nendele ehitistele, mis asuvad Harku järve ümbruses? Kas teie meelest, kasutades nüüd teie terminoloogiat, on nad talutava koha peal? Teatavasti on see ühe suure linnaosa puhkeala ja kunagi olid väga uhked plaanid tervise- ja rattaradade rajamiseks. Praegu ei ole seda praktiliselt enam võimalik teha, sest nendele radadele on ehitatud majad.
V. Reiljan
Aitäh! Nüüd pean küll tunnistama, et ei tunne selle kandi hingeelu eriti hästi. Ma luban, seda ei tee ministeerium, aga Keskkonnainspektsioon kontrollib nende ehitiste seaduslikkust ja me saame siis kahtlemata tõele jälile.
Aseesimees T. Savi
Selle teema viimane küsimus. Imre Sooäär, palun!
I. Sooäär
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kui me siin vaatame lähimaid naabreid Skandinaavias, siis ma küll ei taha uskuda, et meie rannajoon on looduskaitseliselt või muudelt aspektidelt tunduvalt väärtuslikum kui nende rannajoon. Nende rannajoon on ju ilusaid maju täis ja seal vaadatakse ka väga teraselt keskkonnakaitseliste aspektide järele. Kas me ei lähe natuke liiale kogu selle temaatikaga, võib-olla oleks aeg hoopis silmad avada ja kui kõik keskkonnanõuded on täidetud, natuke leevendada seda rannajoone temaatikat Eestis?
V. Reiljan
Aitäh, väga hea küsimus! Kõigepealt, kui me räägime seaduste täitmisest, siis neid seadusi, mis praegu kehtivad, tuleb täita. Me ei saa selle üle eriti targutada, seadusandja on sellised regulatsioonid pannud, sellised kõrged piirangud sättinud ja selletõttu on see vastuse esimene pool. Teine pool on sisuline. Jah, mina ütlen, et seadusandja on tark ja ta on tõepoolest võimaldanud ka merele lähemale ehitada, tiheasustusalade puhul 50 meetri peale. Sellega on seadusandja kahtlemata pidanud silmas ka seda, et siis ehitatakse välja planeeritult kõik keskkonnakaitselised objektid, kaasaegne infrastruktuur, teed, side, kõik nii, et üks konkreetne kaasaegne elamurajoon oleks looduslikult kaunis kohas, kus inimesel on rõõm elada. Ma olen sellise ettepaneku teinud, aga jõuluaegses Postimehes süüdistati mind seitsmes surmapatus ja peaaegu riigireetmises. See asi tuleb ühiskonnas selgeks vaielda, sest sellel mõttel, mille te välja käisite, on pooldajaid ja on ka kurje ja põhimõttelisi vastaseid. Ma ise arvan, et on õige planeerida elurajoonid ja ühishuvides jääb kahtlemata alasid nii haljasaladeks, suplemiseks kui rekreatsiooniks. See oleks palju mõistlikum lahendus, see on minu seisukoht.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, tänan! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on Toomas Alatalult härra kaitseministrile. Palun!
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra kaitseminister! Eesti sõduri hukkumine Iraagis näitas selgelt kätte, mida tähendab kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Seoses sellega kasutatavate terminite kohta ongi mul järgmine küsimus. Tähendab, teie võib-olla mitte nii otse, aga proua välisminister on selgelt öelnud, et meie julgeolekupiir läheb märksa kaugemalt meie enda territooriumist ja sellega võib ka päri olla. Aga samas peaks olema selge, et rahvusvaheline terrorism kujutab endast meie jaoks ühesugust ohtu ja näiteks Ameerika Ühendriikide jaoks sootuks teistsugust ohtu. Nüüd te teate ka, et avaldatakse arvamust, et see rahvusvaheline terrorism on üldse omamoodi nagu üles blufitud. Siit ka minu küsimus, et kas nüüd sellesama ohutsooni sees on siiski välja kujundatud n-ö alatsoonid, et Eesti kuulub ühte julgeolekutsooni ja Ameerika teise, Euroopa kolmandasse ...
Aseesimees T. Savi
Toomas Alatalu!
T. Alatalu
... jne?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
M. Hanson
Selliseid julgeolekutsoone riigiti tehtud ei ole. Küll aga on Eesti kohta tehtud ohuhinnang, kus on seda probleemi ehk terrorismiohtu käsitletud tervikuna.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Toomas Alatalu, palun!
T. Alatalu
Aitäh! Ma küsin siis natuke konkreetsemat asja, mida ma olen teie käest ka juba korra küsinud. See otsus, millega me saatsime sõdureid Iraaki, on formuleeritud nii, et nad võtavad osa konfliktijärgsest stabiliseerimisprotsessist. Küsimus on järgmine. Kas sedasama terminit - mis tegelikult ei ole ju õige, sest konflikt ei olnud selleks ajaks, kui me nad sinna saatsime, lõppenud, see hoopis järgneb ja seda kinnitas ka sõduri hukkumine -, kasutavad ka teised riigid, kes analoogilistes operatsioonides osalevad? Kas Eesti võttis ka osa selle termini -konfliktijärgne stabiliseerimisprotsess - formuleerimisest?
M. Hanson
Aitäh! Tõepoolest, see termin - konfliktijärgne julgeolekutagamismissioon - võeti meil kasutusele esimest korda Iraagi-missiooni käigus. Varasemalt on kasutatud termineid "rahuvalvemissioon", "rahutagamismissioon", "rahuoperatsioon" jne. Tol momendil tundus see konfliktijärgne julgeolekutagamismissioon kõige sobilikum just seetõttu, et see annab kõige adekvaatsemalt edasi selle missiooni sisu. Nimetus on osaliselt tuletatud ingliskeelsest terminist postconflict operation, mida koalitsioonipartnerid kasutavad alates eelmise aasta maikuust, mil sõjategevus Iraagis loeti ametlikult lõpetatuks. Nimetuse "konfliktijärgne julgeolekutagamismissioon" esinemissagedus meedias ning kõnekeeles ei ole selle mõiste pikkuse ja kohmakuse tõttu eriti suur. Kuid nagu öeldud, see leiab kajastamist ametlikes dokumentides. Riigiti kasutatakse erinevaid sõnaühendeid, nimetamaks operatsiooni "Iraagi vabadus", alates rahuvalveoperatsioonist kuni sõjajärgse operatsioonini. Rahuvalve justkui viitaks ÜRO harta 6. peatükile, seal sätestatud sõjalise operatsiooni tüübile. Aga täna me võime öelda, et ÜRO resolutsioon 15/11 eelmise aasta oktoobrist on tuginenud ÜRO harta 7. peatükile, mis teatavasti sätestab rahu tagamise ja rahu jõustamise, peace inforcement inglise keeles. Seetõttu võiks seda praegu tõepoolest rahutagamisoperatsiooniks nimetada.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Toomas Alatalu, teine täpsustav küsimus.
T. Alatalu
Aitäh! Oleks meeldiv, kui te järgmise vastuse eel ütleksite, kas Lätis ja Leedus on samamoodi. Aga minu kolmas küsimus puudutaks sedasama kohaliku eripära arvestamist, sest seoses meie sõduri hukkumisega räägiti ju sellest, et selsamal turul oli detsembrikuus ilmselt liitlasvägede juhatuse korraldusel maha lõhutud turuputkad, mis on samasugune tegevus nagu see, et omal ajal keelati Kuubas puuviljade kasvamine. Kuna nad ise kasvasid, siis nad lihtsalt raiuti maha. Võõrad teevad, nagu öeldakse, alati rumalusi. Siit ka minu küsimus. Kas meie poolt on niisugustele asjadele tähelepanu juhitud ja kas selle sõduri hukkumise põhjused on koos ameeriklastega piisavalt läbi analüüsitud?
M. Hanson
Aitäh! Analüüsiprotsess käib. See traagiline sündmus ei toimunud otseselt selle endise turu territooriumil, vaid natuke kõrval. Aga see fakt vastab küll tõele, et need turuputkad seal likvideeriti.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on Peeter Tulvistelt minister Õunapuule. Palun!
P. Tulviste
Aitäh, härra juhataja! Härra minister, saunadest oli siin täna juba juttu. Minu küsimus puudutab koolimaju. Riigis ringi liikudes näeb kenasti korda tehtud koolimaju, kus pole lapsi, kuhu ei jätku lapsi praegu ega suure tõenäosusega ka lähitulevikus. Samamoodi on võimalik näha koolimaju, mis on lapsi täis, aga korda tegemata. Muidugi on see Riigikogu vastutus, aga ehk aitaks asja parandada see, kui haridusminister saaks oma ettepanekute tegemisel koolimajade remondiks toetuda regionaalministrilt saadud andmetele elanikkonna tõenäolise saatuse kohta lähemal ajal. Ma tahan küsida seda, kas teie ja haridusminister olete koos midagi teinud või koos midagi tegemas selleks, et edaspidi remonditaks neid koolimaju, kuhu jätkub lapsi praegu ja suure tõenäosusega ka tulevikus?
Aseesimees T. Savi
Härra minister.
J. Õunapuu
Aitäh, härra Tulviste! Ma arvan, et see valdkond, mis puudutab planeeringuid hariduses, on nii haridusministri kui ka regionaalministri tegevuses väga tähtsal kohal. Tõepoolest ei ole mõtet praegu teha investeeringuid sellistesse koolimajadesse, kus on näha, et viie aasta pärast või kaugemas tulevikus lapsi enam ei jätku. Nende tegevuste tulemused, mida maavalitsused on oma maakondade planeeringutes koolivõrgu planeerimisel aastaid teinud, on kättesaadavad Haridusministeeriumile. See, kui hästi need kavad on koostatud, on iseküsimus. Ma tean, et eri maakondades on see tase väga erinev, aga selline koostöö ja planeerimine nii maavalitsuste kui ka Haridusministeeriumi ja regionaalministri vahel toimub. Mis puudutab neid väidetavaid või oletatavaid edaspidiseid tegevusi, siis Haridusministeerium on käivitanud päris mitmed töörühmad rahastamise küsimustes ja ka teistes valdkondades, kus Siseministeeriumi need struktuuriüksused, mis on kokkuleppeliselt minule allutatud, ka osalevad. Ma olen kindel, et vastastikuses koostöös leitakse parimad lahendused. Ma kohtun selle kuu lõpus Haridusministeeriumi kantsleri härra Jaan Kallasega, kellega me kindlasti seda teemat arutame.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Mark Soosaar, palun!
M. Soosaar
Lugupeetud minister! Eks meid kõiki teeb kurvaks see, kui sõidame mööda Eestimaad ringi ja näeme kunagisi kauneid koolimaju ja saame aru, et nende akende taga enam ei põle tuled või pole kardinaid ja laste kilkeid õues. Ka mina olen kokku puutunud erinevate omavalitsustega. Ühed teevad väga realistlikke prognoose oma tuleviku arenguks ja võtavad aluseks negatiivse prognoosi, et rahvastik omavalitsuse territooriumil niikuinii väheneb. Kuid üksikud omavalitsused on siiski ehitanud oma arengukavad üles sellele, et elanikkond neil ikkagi püsib või suureneb. Kumba omavalitsuse mõttelaadi teie toetate?
J. Õunapuu
Aitäh! Ma toetaksin loomulikult seda mõttelaadi, et kõikides omavalitsustes elanike arv suureneks, aga see ei ole loogiline. Kui kuskile tuleb juurde, siis kuskil jääb elanikke kindlasti vähemaks. Ega teilegi ei ole saladus see, kuidas praegu kohalikud omavalitsused maksumaksja eest võitlust peavad, kas kinnisvaraarenduste kaudu või soodustustega, millest me oleme ka siin saalis teiega rääkinud. Ma arvan, et selle teema juures, mis puudutab koolimajade asukohti ja hariduse planeerimist, ei saa panna põhirõhku ainult majanduslikele argumentidele. Siin peab olema kindlasti senisest paremini ja põhjalikumalt kaalutletud ka regionaalpoliitiline aspekt, just see, kas Eestimaal igas piirkonnas, vallas, külas on inimesel võimalik elada ja laps kooli saata või mitte. Seda ei saa võtta ainult majanduslikult.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Katrin Saks, palun!
K. Saks
Aitäh, austatud minister! Milline on teie isiklik visioon, milline peaks tulevikus olema kohaliku omavalitsuse roll hariduselu või koolielu korraldamisel?
J. Õunapuu
Aitäh! Nagu kõikides Euroopa riikides, kus on kas esmatasandi või teise tasandi kohaliku omavalitsuse ülesanneteks ja pädevusse antud hariduse korraldamine, näen ka mina Eestis tulevikus hariduse korraldamist kohalike omavalitsuste kaudu. See, et praegu on välja käidud mõte ja on tehtud kavasid, kuidas kohalik omavalitsus sellest protsessist kõrvale juhtida ja haridusosak lapsevanemalt otse kooli suunata, ei ole minu meelest ilmselt kõige otstarbekam. Kui rääkida Eesti kohalike omavalitsuste juhtidega, kaasa arvatud ka suurte omavalitsuste juhtidega, siis nad ei toeta sellisel kujul korraldamist. Kui ikkagi Eestis tänasel päeval omavalitsuste kulubaasist 40-60% langeb haridusele, siis ma arvan, et me peaksime kohalikele omavalitsustele selles osas võimu ja raha juurde andma, et nad saaksid pädevalt oma ülesandeid täita ka hariduses.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Ma annaksin vahepeal sõna Helmer Jõgile ja siis Katrin Saksale. Helmer, palun!
H. Jõgi
Aitäh, härra juhataja! Jutt oli tühjaks jäävatest majadest ja ületäitunud majadest. Mul on küsimus. Kui härra minister näeb omavalitsuste küllaltki otsustavat rolli haridusküsimuste lahendamisel, kas on Eestimaalt tuua ka positiivseid ja häid näiteid, kus omavalitsused on liitunud formaalselt või mitteformaalselt haridusküsimuste ja koolivõrguküsimuste lahendamiseks? Tooge mõned positiivsed näited.
J. Õunapuu
Aitäh, endine koolijuht! Ma arvan, et neid näiteid on Eestimaal piisavalt palju, kus kaks või enam kohalikku omavalitsust lepivad kokku selles, kuidas oma haridust korraldada. Näiteks Ida-Virumaal ei ole neljas kohalikus omavalitsuses kooli. Nad on kokku leppinud selles, et laste teises omavalitsuses koolis käies ka need kulud omavahel ära klaaritud saaksid. See, kui me räägime pretsedentidest, kus kohalikud omavalitsused käivad selle nn pearaha pärast kohtus, on tõrvatilk meepotis. Mulle tundub, et viimasel paaril aastal on ka need protestijad sellest aru saanud ja oluliselt leebemaks muutunud ning neid pearahasid teiste omavalitsustega korrektselt jaganud.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Katrin Saks, palun!
K. Saks
Aitäh! Austatud minister! Te rääkisite nii kenasti kohaliku omavalitsuse rollist hariduselu korraldamisel. Haridusministrilt kuulsime, et kui valitsuses arutati haridusosakute küsimusi, siis valitsus andis toetuse sellele. Mul jääb üle küsida, milline oli teie seisukoht ja kuidas teie selle arutelu ajal käitusite?
J. Õunapuu
Aitäh! Valitsuskabinet on arutanud projekti "21. sajandi kool" või "21. sajandi haridus" kaks korda sel aastal. Esimene kord oli 29. jaanuar, kui haridusminister tuli kabinetti PowerPointi esitusega. Teine kord oli see teema 26. veebruaril kabinetis, kus lisamaterjali Haridusministeeriumi poolt ministritele ei esitatud. Mina ütlesin oma arvamuses 26. veebruaril välja selle kõhkluse, et me ei saa siin praegu mitte midagi otsustada, kui meil ei ole lisamaterjali sellele, mis on esitatud kuu aega tagasi. Selle juurde ma siis ka jäin ja sellega, et valitsus oleks mingi asja heaks kiitnud, ei ole ma mitte mingil juhul päri. Pigem valitsus kuulas selle ära ja aktsepteeris seda, mis on Haridusministeeriumis juba tehtud. Need töörühmad, mida Haridusministeerium on kokku pannud, võiksid edasi tegelda ja maikuus peaks Maimets selle teemaga uuesti kabinetti tulema.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, tänan! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on Mark Soosaarelt härra keskkonnaministrile. Palun!
M. Soosaar
Hea juhataja ja lugupeetud minister! Siin saalis hakkas eile arenema filosoofiline arutelu selle üle, et kui üksikisik või kollektiiv või ka riik eksib, kuidas seda eksimust siis parandada või hoopis silmad kinni pigistada. Nüüd kui me räägime planeeringutest, siis teie mantli varasem kandja on minu arvates teinud päris mitmeid tol ajal õigeid otsuseid, mis praegu osutuvad vigasteks, sest planeeringute koostamisel on avalikkuse osa tunduvalt suurenenud. Avalik arvamus on palju rohkem maksma hakanud, kui me vaatame ajakirjandustki ja seda, kuidas planeeringuid arutatakse. Tõenäoliselt on mitmed investorid sattunud ummikusse, kuna nad ei saa oma kavatsusi riigilt ostetud maatükkidel enam lahendada. Kas riik kavatseb neid varem tehtud vigu parandama hakata?
V. Reiljan
Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Aitüma selle materjali eest, mis te mulle siin andsite, sest siit ma näen rohkem, kui te siin rääkisite. Kui jutt on Pärnu Raja 16 asuvast maast, siis siin tuleb ütelda ühte, et riik on teinud ühe otsuse. Ma ei hakka siin vaidlema, ma ei teagi neid motiive, miks mu eelkäija täpselt sellise otsuse tegi, aga ta on müünud sotsiaalmaad, see tähendab, et riik on andnud ausa signaali, et sinna ei ole võimalik ilmselt suuri ehitisi panna, ehitada. See peab jääma üldsuse kasutada. Teie, hea küsija, olete järjekindlalt sellel positsioonil ja teil on seal hulgaliselt pooldajaid, mistõttu see väide, et praegune arendaja on loobunud üldiste huvide vastu võitlemast ja on mõistnud, et sinna ei saa ehitada, on mõistlik. Aga see, et riik peaks selle asja tagasi ostma, mille ta müüs kinnisvarafirmale, ei ole küll see koht, kus ma saan öelda, et jah, riik läheb ja ostab, sest riik ei ole viga teinud. Vea on teinud arendaja, ta on võtnud riski, lootnud millelegi muule, ta on lootnud ilmselt Pärnu Linnavolikogule, Pärnu Linnavalitsusele, linnavalitsejale ja linnapeale, kes on kunagi deklareerinud oma kirjas, et see on üks väga hea projekt elamuehituseks. Nüüd on rahvas teisiti arvanud. See on kokkulepe, mis kehtib. Aga riik ei ole petnud ja riik ei ole ka viga teinud, kui on viga, siis viga on olnud müük, aga petnud riik ei ole.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Mark Soosaar, palun!
M. Soosaar
Ma olen siiski eriarvamusel. Lugu on lihtsalt selles, et riik on olnud heauskne müüja ja investor on olnud ilmselt heauskne ostja. Mõlema müügitehingu puhul, nii Pärnu rannapargist ühe hektari kui ka koolinoorte istutatud kolmehektarilise pargi müümisel, ei lisatud kummalgi juhul müügi juurde infot selle kohta, milliste kultuurilooliste parkidega on tegemist.
V. Reiljan
Aitäh! Vaadake, mul on väga kahju nendest investoritest. Aga kas nad on siis põrsast kotis ostnud või? Kui Pärnu Maavalitsus on need avalikud enampakkumised teinud, kas siis on ikka loogiline, et Pärnu Maavalitsus ei tea, et seal on tõepoolest kuulsate meeste - Hardi Volmeri, Karl Lõõbase, Meelis Milderi - istutatud väga tähtsad tammed ja see on väärt koht, mida kaitsta. Asi vajab arutamist küll, aga ütelda, et riik on heauskne müüja olnud? Riik on ilmselt mingitel kaalutlustel need objektid müüki pannud. Kuigi ma väidaksin, et ei ole mõtet tekitada kiusatust kinnisvarafirmadele, selliste kultuurilooliste või üldisi huve teenivate objektide müüki panemine ei ole tegelikult otstarbekas. Ma ei poolda seda. Aga praegusel juhul ei saaks küll öelda, et riik on heauskne müüja ja ostjad on heausksed ostjad. Siin on tegelikult tegemist riskiga. Ettevõtjad on võtnud riski. Ma ei välista, et siin on mingeid lahendusi ą la, nagu te ütlete, hundid söönud ja lambad terved. Aga praegu olete te, härra Soosaar, asunud nende kinnisvarafirmade huve päris tublisti kaitsma. Ma saan aru, et te ei taha kellelegi ülekohut, halba ega kahju, mis on ka üks mõistlik seisukoht ja tasakaalus seisukoht. Aga mis puutub sellesse, et riik nad kohe tagasi ostab, siis riik on pannud müüki kauba, mille ostjad on pidanud üle vaatama ja hindama, kas seda tasub osta või mitte.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Mark Soosaar, teine täpsustav küsimus, palun!
M. Soosaar
Lugupeetud minister! Öelge palun, kas riik on mujal Eestimaal veel niimoodi põrsast kotis müünud ja kas riigil tõepoolest puudub tahe oma vigu parandada?
V. Reiljan
Aitäh! Maad on Eestimaal müüdud küll ja küll. Maaturg on vaba ja ega maad ei müü ainult riik lõppkokkuvõttes. Põhiline on ikka eraturg, eraomanikud müüvad, sest maad on ju tagastatud. Kes ostab kotis, kes koos kotiga või ilma kotita, ma ei oska seda niimoodi kommenteerida. Riik üldiselt siiski teeb selgeks, vähemalt praegu, mida ta müüki paneb ja mis kaalutlustel ta paneb. Müüki peaks minema tõepoolest see maa, mida riik oma tulevaseks vajaduseks ette ei näe, või siis antakse ta munitsipaalomandisse, et arendada. Ma imestan, et vähemalt seda Raja 16 ei ole munitsipaalomandisse küsitud. See on nii tähtis objekt minu meelest.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Härra minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Toomas Alatalu, palun!
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister Villu Reiljan! Te olete hea sõnaosav mees ja natuke kurb on kuulata, kui me räägime, et riik on heauskselt käitunud ja keegi on heauskselt midagi ostnud. Minu arvates on asi vastupidi. Riik või need konkreetsed isikud on praegusel juhul pahatahtlikult käitunud ja tegemist on pahatahtlike ostjatega. Või arvate teie teisiti?
V. Reiljan
Aitäh! Ma kinnitan veel kord, et ma ei tea praegu neid motiive, miks need müüki pandi. Need on tõepoolest eelmise valitsuse ajal müüdud ja ma neid motiive ei tea. Ma väidan ühte: jah, keskkonnaministrina mina neid täna müüki ei paneks. Seda ma ei teeks, me ei tee seda ka tegelikult. Maa sihtotstarve ja see, milleks ostja saab seda kasutada, peaks minu meelest olema määratud ja peab enne tõepoolest selge olema. Jah, praegu on palju juhtumeid, kus ostetakse üks maa, sotsiaalmaa, ja siis vallavolikogu või linnavolikogu muudab selle targa otsusega ärimaaks ja asub seda tükeldama ja kruntideks tegema. Ma ei poolda seda varianti. See sarnaneb "Loomade farmiga", kus lepiti kokku, et pensionil olevad loomad saavad ühes varjulises paigas oma vanaduspäevi veeta, aga pärast selgus, et planeeringust ei ole kinni peetud, sead on selle üles harinud ja teevad kolmandat aastat õlut ja jagavad sigadele õlut. See on pettus, seda ma ei poolda.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Sellega ka lõpetame. Järgmine küsimus on Trivimi Vellistelt härra kaitseministrile. Palun!
T. Velliste
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister, minu küsimus on ajendatud samadest asjaoludest nagu kolleeg Eiki Nestori küsimuski ja puudutab Eesti õhuruumi turvet. Arvatavasti umbes tunni aja pärast me ratifitseerime siin Riigikogu saalis ajaloolise lepingu NATO-ga ühinemise kohta. Minu küsimus on järgmine. Missugune on teie hinnang pärast seda, kui Eesti on saanud õige peatselt NATO täisliikmeks, selliste intsidentide, millest eespool juttu on olnud, kordumise tõenäosuse kohta, ja kui selline vahejuhtum peaks veel korduma, siis missugune on valitsuskabineti edaspidine Riigikogu teavitamise poliitika?
M. Hanson
Aitäh, härra Velliste! Tõepoolest on Eesti riik õhuturbeküsimuse prioriteetseks nimetanud ja pidanud seda selleks juba aastaid. Seda näitab ka see, kui hästi on tegelikult kolme Balti riigi ühine projekt Baltnet edenenud, et me oleme liitumise hetkel valmis kogu NATO riike hõlmava õhuseiresüsteemiga ühinema. Kuid käesoleva kuu jooksul NATO liikmelisuseni annab see lisaks passiivsele õhuseirele meile ka tegelikult õhuturbevõime. Ma tsiteeriksin siin eilsest Päevalehest NATO peasekretäri Jaap de Hoop Schefferit: "... niipea kui Balti riigid liituvad alliansiga, on meil süsteem, mis samuti rajaneb alliansisisesel solidaarsusel, mille raames NATO liikmete õhuruum on kaitstud." Ja see kehtib samamoodi ka siis meie Eesti kohta. Peasekretäri avaldus on poliitiliselt selge, kuigi detailides üsna napp ja sellel on oma kindel põhjus. Info NATO integreeritud õhusüsteemi kohta ja ka õhuturbe kohta NATO õhuruumis ei ole suures osas avalik. Peale NATO liikmeks saamist saame me arusaadavalt ka Riigikogu liikmeid võimaluste piires selle toimimise mehhanismidest teavitada. Pärast NATO-ga liitumist on kõik sõjalised küsimused selles osas NATO Euroopa vägede ülemjuhataja (SACEUR) alluvuses.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Trivimi Velliste, teine täpsustav küsimus, palun!
T. Velliste
Aitäh, härra minister, selle vastuse eest! Mul on täpsustav küsimus. Kuna Eesti, Läti ja Leedu on selles küsimuses teatavasti üsna analoogilises olukorras, siis kas Eesti, Läti ja Leedu on omavahel ühtlustanud suhtumispoliitikat ja teavitamispoliitikat selliste vahejuhtumite puhul? Teiseks täpsustaksin ma oma eelmise küsimuse lõppu, et juhul kui kõigest hoolimata meie õhuruumi peaks rikutama ka pärast seda, kui me oleme NATO täisliige, siis kui ruttu Riigikogu sellest teada saab?
M. Hanson
Oma vastuses härra Nestorile ma puudutasin kaitseministri rolli selle küsimuse avalikustamisel ja teavitamisel. Kaitseministeeriumil puudub pädevus riigipiiri rikkumisest teavitamiseks, aga me leiame siin selle mehhanismi, kuidas Riigikogu liikmeid nendest intsidentidest, kui need peaksid edaspidi juhtuma, teavitada. Ma veel kord kordan, et need intsidendid võivad olla küllaltki spetsiifilised ja vajavad ka erinevat käsitlust, aga me üritame välja töötada erinevaid variante nende intsidentide puhuks.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Härra minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Toomas Alatalu, palun!
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Mul on ikka kiusatus küsida. Tähendab, lennukite sissetungid niisuguste sündmuste eel on midagi reeglipärast. Mul on heameel öelda, et grupi Riigikogu liikmetega me rääkisime meie õhujõudude meestega sel teemal aasta tagasi ja nad kinnitasid, et nad on niisugusteks sündmusteks valmis. Aga kui tuletada meelde, et ameeriklased ikkagi vahepeal saatsid üles ka oma AWACS-i ja siis tuli reageering vastaspoolelt. Tähendab, kas teil on informatsiooni, et kõik toimus nii, nagu oli siinpool ette kalkuleeritud või suutis üks pool ikkagi teist mingil määral üle kavaldada nendes asjades?
M. Hanson
Ma nendes väga tähtsates küsimustes küll ei spekuleeriks.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan küsijaid! Härrased ministrid, tänan teid vastamise eest! Riigikogu infotund on lõppenud.