Infotund
Aseesimees P. Kreitzberg
Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevast infotundi. Tänases infotunnis tulevad vastamisele üheksa Riigikogu liikme küsimused ja vastajateks on kolm valitsuse liiget: põllumajandusminister Tiit Tammsaar, siseminister Margus Leivo ja sotsiaalminister Marko Pomerants. Austatud kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 23 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid! Hakkame esimesena käsitlema kolleeg Katrin Saksa küsimust sotsiaalminister Marko Pomerantsile sotsiaaltoetuste kohta. Palun, Katrin Saks!
K. Saks
Aitäh! Austatud sotsiaalminister! Minu küsimus puudutab konkreetselt lasterikaste perede toetamist. Viimati tehti seda mittetulundusühingu Sinilind kaudu. Sinilind on kuulutanud, et nad kavatsevad oma tegevust ka järgnevatel aastatel jätkata. Mina tahan teada teie suhtumist. Kas teie arvates peaks perede, eriti lasterikaste perede toetamine, edaspidi käima mittetulundusühingute kaudu või peate te ministrina õigemaks näiteks kvartalitoetuste või muude toetuste suurendamist, riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi kasutamist nende toetuste jagamisel?
M. Pomerants
Aitäh küsimuse eest! Loomulikult pean mina kui sotsiaalminister seisma hea selle eest, et riiklike peretoetuste hulgas oleksid sellised meetmed, mis on mõeldud lasterikastele peredele, ja seda sellisel süsteemsel moel, et on kas kuutoetused, kvartalitoetused või on nende perede aitamiseks mingisugune mitterahaline teenus. See kõik ei välista, et on olemas erinevad poliitilised algatused või mittetulundusühingud, kes teevad ühekordseid aktsioone, aga loomulikult peab riigil olema ka oma riiklik süsteem.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Katrin Saksalt täpsustav küsimus, palun!
K. Saks
Aitäh! Austatud minister! Päris kindlasti ei tulnud Sotsiaalministeeriumi eelarvereale raha mittetulundusühingu Sinilind jaoks teie heakskiiduta. Miks te eelistasite Sinilindu näiteks Lasterikaste Perede Liidule, mis on juba aastaid tegutsenud organisatsioon, kellel on olemas ka korralik andmebaas (mäletatavasti oli Sinilind andmetega hädas) ja kes oleks suurepäraselt suutnud sellesama 1,6 miljonit vabariigi aastapäeva puhul laiali jagada? Iseenesest on ju muidugi väga kena mõte toetada suuri peresid just seoses riigi sünnipäevaga.
M. Pomerants
Aitüma! Mina ministrina ei ole osalenud valiku tegemisel ühe või teise mittetulundusühingu kasuks, see ei ole olnud ega olegi ministri ülesanne. Selleks on olemas osakonnad, kes peavad tagama riigieelarvevahendite kasutamise ja lepingute ettevalmistamise. Minu osa selles ei ole.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Kadi Pärnitsalt, palun!
K. Pärnits
Aitäh! Austatud minister! Praegusel juhul oli tegemist riigi raha eraldamisega mittetulundusühingule Sinilind, et erakonna Res Publica inimesed saaksid seda raha üle riigi lasterikastele peredele toetuseks laiali jagada. Mida meil siis nüüd oodata on? Kui me arutame eelarvet, räägime paljulapseliste perede toetuste suurendamisest, töötu abiraha suurendamisest, pensionide suurendamisest, siis valitsus ütleb, et tal raha ei ole. Aga kui me vaatame meie praktikat ja tulevikku, kas me siis võime oodata, et valitsus mittetulundusühingute kaudu hakkab ka töötuid ja pensionäre niimoodi toetama, et teha oma erakonnale reklaami, ning riigieelarve aruteludel ütleb, et raha ei ole?
M. Pomerants
Aitüma! Mis puudutab valitsuse algatusi, siis need saavad kindlasti konkreetse eelnõu kuju ja neid on ühel või teisel juhul ka Riigikogus menetletud. Mina valitsuse liikmena küll ei saa võtta vastutust Riigikogu tahte eest ühte või teise valdkonda eraldisi teha.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Vilja Savisaarelt, palun!
V. Savisaar
Aitäh! Lugupeetud minister! Äkki te täpsustate, kellele alluvad need osakonnad, kes peaksid seda raha jagamist korraldama?
M. Pomerants
Nii nagu igas ministeeriumis nii ka Sotsiaalministeeriumis korraldab ministeeriumi igapäevast toimimist ministeeriumi kantsler.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Kolleeg Liina Tõnisson küsib siseminister Margus Leivolt infopoliitika kohta. Palun, Liina Tõnisson!
L. Tõnisson
Suur tänu! Lugupeetud minister! Mind huvitab operatiivraadiosidevõrgu loomise projekt. Teatavasti näeb see sidesüsteem ette igapäevast ja avariisidesüsteemi nii politseile, kaitsejõududele, kaitsepolitseile, piirivalvele kui ka Päästeametile. Teisisõnu, tegemist on äärmiselt rangeid turvanõudeid nõudva süsteemiga. Ma tean, et selle süsteemi maksumus on miljardeid ja teil on välja kuulutatud riigihange, leidmaks konsultatsioonifirmat selle töö edasiseks tegemiseks. Tean ka seda, et paraku on riigihanke protestinud üks Taani firma, sest võitjaks osutus ühe seda süsteemi valmistava firmaga väga tihedalt seotud firma, mida väitis paraku ka meie Riigihangete Amet. Nüüd küsimus. Kas te ei karda, et nii rangeid julgeolekunõudeid esitav ...
Aseesimees P. Kreitzberg
Aeg!
L. Tõnisson
... riigi projekt sellisel kujul, mitte võib-olla väga korrektsel moel toimunud hanke tagajärjel leiab väga tugevat kriitikat Euroopa Liidus ja selle jaoks ei olegi võimalik raha hankida? Teie seisukoht, palun!
M. Leivo
Aitäh küsimuse eest! Tänan teid, et olete väga tähelepanelikult seda protsessi jälginud! Sellepärast on mul hea meel tõdeda, et selle protsessi jälgimise käigus olete te ilmselt veendunud, et asjad ei ole nii hullud, nagu te küsimuses võib-olla püüdsite väita. Tõepoolest, operatiivraadioside on praegu üks Schengenisse mineku eeldusi ja me loodame selle realiseerida kahe aasta jooksul n-ö Schengeni rahast, mille lõplik kasutamine meil veel praegu päris selge ei ole. Meie volinik António Vitorino lubas möödunud nädalal Brüsselis, et sellekohased vastused saame me märtsi keskpaigaks. Oletatavalt ei ole selle süsteemi maksumus mitte miljardeid, vaid 350 miljonit kuni 400 miljonit Eesti krooni. Praegu on tõepoolest välja kuulutatud riigihanked ja üks riigihange on vaidlustatud. Tavaliselt on selliste protsesside, ütleme, et kõrgendatud tähelepanu nõudnud hangete puhul üpris ilmne, et ka turul käib väga tugev võitlus, mille tagajärjel on see hange vaidlustatud, aga juriidilisi probleeme seal ei ole. Turvalisuse pärast, proua Tõnisson, te kartma ei pea, sest me valime kindlasti välja sellised firmad ja sellised tegijad, mille puhul need küsimused on välistatud.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Liina Tõnissonilt, palun!
L. Tõnisson
Suur tänu! Mul on siiski mõningad küsimused. Eelkõige tahan öelda, et kui projekt kõikides oma osistes lõpuni realiseeritakse, siis maksab see miljardeid. Aga mind paneb selle projekti saatus siiski muretsema, sest täiesti ootamatult lülitati selle ametkondadevahelise komisjoni, mis peab seda kontseptsiooni välja töötama, koosseisu teie käskkirjaga päris lõpus Marju Laur kui erafirma esindaja. Siit minu küsimus. Kas selliseid julgeolekugarantiisid nõudva kontseptsiooni väljatöötamine ja realiseerimine antakse edaspidi tõesti erafirmade kätte?
M. Leivo
Sellel hetkel, kui ta sinna lülitati, ei olnud ta mingi erafirma esindaja. Kuna ta on nüüd erafirmasse tööle asunud, tehakse sellest ka vastavad järeldused. Nii et see on vastus. Mis puudutab seda n-ö miljardeid maksma minevat projekti, siis kordan veel kord, et see ei lähe miljardeid maksma. Selle projekti lõppsumma on selline, nagu ma teile ütlesin.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Teine täpsustav küsimus kolleeg Liina Tõnissonilt, palun!
L. Tõnisson
Midagi ei ole parata, ma tahan ikkagi edasi küsida. Teatavasti on taanlased riigihanke vaidlustanud põhjusel, et väidetavalt firma, kes valiti välja kui võitja, on ühena kahest Euroopas neid süsteeme valmistava Nokia käepikendusega seotud ehk, teisisõnu, seotud Tetra süsteemiga. Samal ajal on teada, et Tetra süsteem ei ole Euroopas leidnud õnnestunud kasutamist, Austria proovis ja ebaõnnestus, kõik teised riigid on valinud Tetrapoli. Millest tuleb selline asi, et me alati kaldume juba väga varases staadiumis tegema selliseid määravaid valikuid? Oleks olnud ju õige teha mõlemale süsteemi valmistajale konkreetne pakkumine, ka konsultatsioonifirma leidmiseks, et olla pärast kindel, et kumbki osapool ei saa meid süüdistada Euroopa raha vääras kasutamises. Miks nii ei toimitud?
M. Leivo
Proua Tõnisson! Kui teie olete tulevikus siseminister, siis teete te selliseid valikuid, nagu te õigeks peate. Kui on olemas firmasid, kes teie meelest jäid välja ja kelle eest seismisest te olete huvitatud, siis palun nimetage neid! Me oleme teinud riigihankekonkursi vastavalt reeglitele ja see, et nendel konkurssidel üks või teine firma võitleb oma positsiooni eest turul, on ka täiesti loomulik. See, et taanlased on vaidlustanud, on ka loomulik. Palun esitage selle kohta materjalid, et Tetra süsteem Euroopas ei toimi! Terve Soome süsteem töötab selle järgi jne.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Helir-Valdor Seeder küsib põllumajandusminister Tiit Tammsaarelt põllumajanduse kohta. Palun, härra Seeder!
H.-V. Seeder
Aitäh! Austatud minister! Tõenäoliselt on teile teada, et põllumaade omanikud ja kasutajad registreerivad praegu riigiasutuses PRIA oma omandit või maakasutust. Selline, ma ütleksin, umbmäärane maade registreerimine on tekitanud maainimestes väga palju pahameelt ja arusaamatusi ning väga palju küsimusi, millega on pöördutud ka Riigikogu liikmete poole. Kas põllumaade omanike ja kasutajate kohustus käia isiklikult PRIA-s ja registreerida maakasutused ja omandid, anda oma allkiri, on Euroopa Liidu nõue? Kui see on Euroopa Liidu nõue, siis palun öelge täpselt, millise direktiivi ja millise seadusega see paika pandud on, millest see tuleneb! Või on see meie Vabariigi Valitsuse ja Põllumajandusministeeriumi omalooming?
T. Tammsaar
Aitäh! Väga aktuaalne ja päevakohane küsimus. Tõepoolest on nii, et 1. maiks 2004 peab Eesti Vabariik deklareerima põllumajanduslikus kasutuses olevad maad. Selle alusel hakatakse edaspidi, meie kavade järgi tõenäoliselt alates 17. maist, vastu võtma taotlusi ühtsele pindalatoetusele ja lisatoetustele. Euroopa Liit on väga selgelt huvitatud, et saada hektari või kümnendiku hektari täpsusega teada, kui palju põllumajanduslikus kasutuses olevat maad praegu Eestis on. Sellest lähtudes ongi välja töötatud maade deklareerimise kohustus kõigile maaharijatele ja -omanikele. Ei ole tähtis, kas deklareerib omanik või harija, tähtis on, et maa saab haritud. See on, võiks öelda, üldrahvalik aktsioon. Üks kord ajaloos saame me tõenäoliselt seda deklareerida. Selline kord on välja töötatud koostöös Põllumajandusministeeriumi ja PRIA-ga. Lühike vastus on selline.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Helir-Valdor Seederilt.
H.-V. Seeder
Aitäh! Ma sain väga konkreetse vastuse, et see on meil välja töötatud kord. Aga te ütlesite ka, et Euroopa Liit soovib teada väga täpset maakasutust. Kas te olete kursis selle registreerimise korraga? See käib nii, et inimene läheb PRIA-sse arvuti taha ja kui ta pärast pikka otsimist leiab üles oma maatüki, mille piirid ei pruugi kattuda kinnistu piiridega, siis peab ta pliiatsiga joonistama vaat nii suurele lehele oma maakasutuse. Selline deklareerimine ja selline register on kindlasti väga ebatäpne. Öelge, palun, kes milliste kulutustega ja millal selle registri hiljem korrastab nii, et see oleks usaldusväärne, ja kes vastutab, kui need pinnad ei kattu ja Euroopa Liit tuleb kontrollima, miks on deklareeritud suuremaid või väiksemaid maid! Kes vastutab ja kes maksab kinni need sanktsioonid?
T. Tammsaar
Vastutuse küsimus on väga hea. Loomulikult, ükskõik milline number meil kirja saab 1. maiks, on see siis 800 000 või 700 000 mingisuguste lisadega, kuid ma loodan, et ikkagi 800 000, sest esmaspäevase seisuga on dokumendid välja võetud 405 000 hektari kohta. Ma rõhutan, et dokumendid on välja võetud. Deklareeritud on sellest ligi poole vähem, aga tähendab, et inimesed juba tegutsevad. Nagu te teate, on parlament tulnud välja väga hea ettepanekuga koostöös Põllumajandusministeeriumi ja PRIA-ga pikendada deklareerimise aega. Ma usun, et me kõik koos, nii maaharijad kui ka valitsuse vastavad instantsid, suudame võimalikult palju maad deklareerida. Nende andmete ja nende käitlemise õigsuse eest vastutab esmajoones loomulikult PRIA. PRIA on pädev asutus, kes meil nende asjadega tegeleb. Aga selle kaudu ka terve valitsus loomulikult. Ma olen täna positiivselt meelestatud. Loomulikult tekitab see palju lisamuresid, aga ma olen tihti toonud ühe näite. Kui te lähete panka ja küsite laenu, siis enne kui teile laenu antakse, küsitakse teie käest terve hulk dokumente, kuni selleni välja, et vaadatakse teie krediitkaardimakseid viimase poole aasta jooksul. Hoidku jumal selle eest, kui te näiteks kasiinos olete käinud vm. Küsimus on selles, et Euroopast antakse raha. See raha on suur, me teame, see summa ulatub miljarditesse, ja loomulikult tahab Euroopa saada teada, kuhu ja mille eest see täpselt antakse. Loomulikult on Euroopa Liidu huvi, et seda maad oleks võimalikult vähe.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Teine täpsustav küsimus kolleeg Helir-Valdor Seederilt, palun!
H.-V. Seeder
Aitäh! Ma sain aru, et täpsuse, ebatäpsuse ja võimalike sanktsioonide eest vastutab vähemalt teie kinnitusel siiski PRIA, mitte konkreetselt kodanik, kuigi ma ei saanud vastust, mis ajaks ja kes ning milliste vahenditega seda registrit hakkab korrastama. Aga öelge mulle, palun, et kui selline registreerimine toimub ja inimesed niikuinii PRIA-sse peavad tulema, kas siis ei oleks olnud mõistlikum seda asja ka usaldusväärsemalt korraldada nii, et inimestelt oleks küsitud omandiõigust tõendavat dokumenti või kasutamisõigust tõendavat dokumenti, näiteks maa rendi lepingut või midagi muud sellist! Praegu seda ei tehta, inimene ise tuleb ja deklareerib, mida ta heaks arvab ja mis suuruses ta heaks arvab. Miks seda ei võiks ühe korraga korralikult teha ja miks me läheme tulevikus uuele ringile?
T. Tammsaar
Põhiküsimus on siin selles, et me peame tegema selget vahet. Üks asi on maa deklareerimine. Maa kogupindala riigi ulatuses tuleb saada selgeks 1. maiks. Teine asi on toetused. Järgmises etapis, kui me hakkame konkreetsete toetuste taotlusi vastu võtma, tulevad mängu omandisuhted ja rendilepingud. Asi on tõesti, teil on õigus, väga pingeline. Seepärast oleme me abi palunud ka kolmandalt sektorilt. Talupidajate liidud tulevad meile appi, maaparandusbürood tulevad appi. Me oleme avanud PRIA ajutisi büroosid, näiteks Tallinnas, ja tõenäoliselt kavandame veel mõningaid meetmeid. Ütleme siis nii, et asja, väga vastutusrikast ja konkreetset asja, mitte veel segasemaks ajada, selle tõttu tehti asi kahes etapis. Kordan: taotlused otseste toetuste saamiseks tulevad eraldi. Nende taotluste vastuvõtmine, nagu ma juba ütlesin, on kavandatud alates 17. maist.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Kolmas täpsustav küsimus kolleeg Helir-Valdor Seederilt, palun!
H.-V. Seeder
Aitäh! Lugupeetud minister! Te viitasite võimalusele registreerimise või deklareerimise aega pikendada. Öelge konkreetselt: olete te mõelnud, kas on võimalik seda pikendada ja kui, siis mis kuupäevani? Tegelikult on see vist meie kõigi ühine huvi, et praegu, sellisel ajaloolisel hetkel saaksid need maad võimalikult suures osas registreeritud, sest hiljem sellist võimalust tõenäoliselt ei tule. Nii et kas konkreetsest kuupäevast on ka juttu olnud, mis kuupäevani võiks pikendada?
T. Tammsaar
Aitäh! Tõepoolest, see on meie kõigi ühine huvi, eelkõige maaomanike, maaharijate, põllumeeste, maaelu huvi tervikuna. Praeguste kavade järgi, niipalju kui ma tean, on maaelukomisjon leidnud konsensuse, et seda tähtaega võiks pikendada 12. aprillini. Miks me ei tulnud selle asjaga varem välja, on ka kõigile selge. Ma väidan, et kui me oleksime öelnud kaks kuud tagasi, et lõpptähtaeg on 12. aprill, siis tänaseks poleks 405 000 hektari kohta pabereid välja võetud. Ma usun, et te ühinete minu arvamusega. Kuid kaugemale seda tähtaega ka kuskile enam lükata ei ole, 1. maiks peavad need andmed Brüsselis olema. See on juba meie oma probleem, kuidas me need täpselt kokku saame. PRIA tahab saada ikkagi mõned päevad (sisuliselt jääb paar nädalat), et kogu arvepidamine kokku lüüa ja täpsed andmed esitada. Kavatseme deklareerimisse täiendavalt siiski kaasata, nagu ma ütlesin, eriti riigimaade osas, ka omavalitsusi, niipalju kui see võimalik on.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Viimane täpsustav küsimus on kolleeg Eiki Nestorilt, palun!
E. Nestor
Aitäh! Härra minister! Teie loogika järgi oleks kõige õigem olnud seda tähtaega pikendada siis, kui see oleks olnud juba mööda läinud, aga sellelegi vaatamata saan ma aru, et põllumajandusminister ei saa Euroopa Liidu abiprogrammidega hakkama. Samal ajal tegite te eelmisel nädalal tähelepanuväärse avalduse, et Eesti põllumajanduse jaoks on head teinud ainult kolm meest, need on Tiit Tammsaar, Tiit Tammsaar ja Tiit Tammsaar. Siit minu küsimus. Mitu protsenti sellest Euroopa Liidu võimalikust abist meie põllumajandusele suudab härra minister sellel aastal kasutusse võtta? Kas 50 või 75? Mida ta meile täna ütleb?
T. Tammsaar
Aitäh, härra Nestor! Nii suurt au ei ole mina kunagi endale võtnud. See on härra Nestori väga uljas mõttelend. Ma tänan muidugi niisuguse avalduse eest! Mina olen olnud praktiline põllupidaja ja olen seda tänini. Mul on pilt enam-vähem olemas, milline see põllumajanduse lugu on pärast taasiseseisvumist olnud. Need valekäigud, mis on tehtud, on avaldanud katastroofilist mõju. Täna selle üle siin pikemalt diskuteerida loomulikult aega ei ole. Ma olen kümme aastat rääkinud sedasama juttu, mida ma ka Põllumajandusülikoolis konverentsil rääkisin. Muidugi on huvitav, et see nüüd üles nopiti. Nii see elu kord on. Veel kord: ega me ei saa teha olematuks seda, mis on tehtud, ja me peame minema Euroopa Liitu selle põllumajanduse ja maaeluga, mis meil praegu on. Loodame, et põllumajandus ja maaelu, see sektor, jääb ellu ja muutub konkurentsivõimelisemaks. Mis puutub rahasse, siis ma olen optimist ja muuseas ka valitsus, isegi Rahandusministeerium, jagab arvamust, et Põllumajandusministeerium ja eelkõige PRIA on Eesti institutsioonidest kõige paremini ette valmistatud Euroopa Liidu raha vastuvõtmiseks. Ma arvan, et see protsent kipub 100 lähedale. Me loodame seda.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan väga, härra minister! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Ma olen aru saanud, et kolleeg Eiki Nestor loobub järgmisest küsimusest. Kolleeg Marika Tuus esitab sotsiaalminister Marko Pomerantsile küsimuse seoses pensionidega. Palun! Klahvile "Sõna"!
M. Tuus
Aitäh! Lugupeetud minister! Te olete lubanud, et 2006. aastaks läheneb pension 3000 kroonile. Kas te ei arva, et just praegu peaks tegema suurema pensionitõusu? Kui me vaatame, mis juhtub hindadega seoses Euroopa Liitu astumisega, siis kasvavad aktsiisid, käibemaksust tuleb eelarvesse juurde 400 miljonit jne. Pealegi, järgmine pensionitõus tuleb alles aasta ja kolme kuu pärast.
M. Pomerants
Aitäh küsimuse eest! Riik saab endale lubada täpselt sellist pensionitõusu, mis peab ka kaugemas perspektiivis rahanduslikult vastu. Valitsus on konkreetse eelnõu esitanud ja me arvame, et see on see, mida me praegu endale lubada saame, nii et pensionide tõus jätkuks ka aastatel 2007, 2008, 2009 jne. Mis puudutab võimalikku hinnatõusu, siis seda loomulikult peab arvestama ja arvestabki ka praegune pensionisüsteem. Indekseerimises on ju arvestatud tarbijahinnaindeksi kasvu, see on arvestatud koos sotsiaalmaksulaekumistega.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Marika Tuusilt, palun!
M. Tuus
Aitäh! Te olete ka öelnud, et juba mõne aasta pärast on pensionifond miinuses. Tegelikult seda ju ei juhtuks, kui me ei võtaks praegustelt pensionäridelt ära raha tulevaste pensionäride jaoks ehk kui poja pensioni ei kogutaks isa rahast. Kas te olete kaalunud, et võiks selle tegevuse, selle raha kantimise peatada?
M. Pomerants
Praegune tegevus toimub seaduste alusel. Kas ja kuidas tuleb kõne alla pensioni teise samba kulude osaline kompenseerimine, on omaette diskussiooni teema. Praegu oleme me lähtunud sellest, milles on võimalik kokku leppida ja mille osas meil on selgus olemas.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Heimar Lengilt.
H. Lenk
Lugupeetud minister! Eelmisena esinenud minister ütles, et tema ministeerium on üsna hästi ette valmistatud Euroopasse minekuks. Millise hinde teie oma ministeeriumile panete, kui hästi te olete valmistunud Euroopasse minekuks, kui arvestada, et näiteks Pensionäride Ühendus kavatseb riiki kohtusse anda, ajaleht Videvik tahab tuua pensionärid Toompea lossi ette, Kagu-Eestis on kavandatud pensionäride meeleavaldusi aprilliks? Millise hinde te oma tööle paneksite?
M. Pomerants
Aitüma! Selles kontekstis ei ole need küll võrreldavad asjad, mida te siin esile tõite. Kui ma räägin Sotsiaalkindlustusameti tööst, mis ei puutu üldse Euroopa Liidu raha siia toomisesse, siis paneksin sellele asutusele hindeks "väga hea", sest see on asutus, mis tänavu peab toime tulema näiteks õppelaenude osalise kustutamisega, represseeritute lisatoetustega ja millega iganes. Mis puudutab pensionide euroopalikku taset, siis siinsamas Riigikogus on ju menetluses Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimise seaduse eelnõu, mis ütleb, kui madal võib pension minimaalselt olla. Seetõttu ütlen, et me vastame euroopalikele tingimustele.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Vilja Savisaarelt, palun!
V. Savisaar
Aitäh! Austatud minister! Te olete oma analüüsid teinud kolme aasta peale, ma pean silmas pensionide maksmist pensionäridele. Aga kas te võite mulle öelda väga konkreetselt, kui palju tõusevad pensionid aastal 2007, aastal 2008, aastal 2009? Te olete öelnud, et pensionifond jõuab miinusesse. Kas see tähendab, et pensionid muutuvad väiksemaks? Kui palju tõuseb pension aastatel 2007, 2008? Ega elu ei lõpe ju aastaga 2007 ära.
M. Pomerants
Aitüma! Täpseid numbreid ei oska ma hetkel teile öelda. 2007. aastal peame me lähtuma sellestsamast juba mainitud sotsiaalkindlustuskoodeksist, mille järgi pensionid ei tohi olla madalamad kui 40% lihttöölise palgast 2007. aastal, kui meil on seesama alus veel kasutusel ja me ei ole kokku leppinud mingi teise taseme hoidmises. Selleks ajaks on kindlasti selge ka see, millise indekseerimise süsteemiga peaks edasi minema. Nii et minu arvates tuleb veel sellel Riigikogul n-ö esimese samba pensionide küsimusega tegelda vähemalt 2006. aastal, et 2007. aasta võimalik pensionitõus ja printsiibid selgeks saaksid.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Kolleeg Peeter Tulviste küsib sotsiaalminister Marko Pomerantsilt tervishoiutöötajate õppelaenude kohta. Palun!
P. Tulviste
Suur tänu! Härra minister! Kui muutus riigihaiglate juriidiline staatus, siis kaotasid tervishoiutöötajad, kes töötavad riigihaiglates, õiguse õppelaenude riigipoolsele kustutamisele. See probleem on praegu seaduslikult lahendamata. Niipalju kui ma tean, on pakutud eri lahendusi. Isamaaliit oli seda meelt, et soodustuste andmist peaks jätkama, aga on olnud teine seisukoht, et oleks vaja mingit teistsugust lahendust. Mis on teie seisukoht selles asjas ja kas ministeerium on midagi ette võtnud selle probleemi lahendamiseks?
M. Pomerants
Aitüma! Mis puudutab konkreetset Isamaaliidu algatust, siis valitsus on oma seisukoha öelnud. Öelnud, et ühes valdkonnas ei peaks erandeid tegema. Tegelikult peaks olema igas valdkonnas niimoodi, et inimene saab tehtud töö eest palka ja seda kasutatakse võetud kohustuste katmiseks, mille hulka kuuluvad ka õppelaenud. Täpsustavalt veel, et haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja haiglate, nii arstide kui ka haiglate omanike, osalusel töötab töögrupp, et kokku leppida ja selgust saada, millist meditsiinitöötajate palgataset me saame järgnevatel aastatel endale lubada, et ühelt poolt tervishoiuteenuste kättesaadavus ei väheneks, aga et me teiselt poolt suudaksime motiveerida tervishoiutöötajaid töötama just siinsamas Eestimaal. Võib-olla on veidikene väärootusi seoses selle palgatöögrupiga ka meedias olnud, just nagu töögrupp näeks vaeva, et võrdsustada Soome ja Eesti tervishoiutöötajate palgad. Ma arvan, et see ei ole mitte kuidagi reaalne ülesanne. Me peame vaatama, mida Eesti riik endale lubada saab.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Katrin Saksalt, palun!
K. Saks
Aitäh! Austatud minister! Kindlasti on õige põhimõte kõiki võrdselt kohelda, ainult paraku ei saa residente võrdsustada teiste tööleasujatega. Residendid peavad teatavasti hakkama praegu õppelaenu tagasi maksma oma 5000-kroonisest palgast, mis on neile kehtestatud. Neil ei ole võimalust sedavõrd teenida, kui mõne muu ameti esindajal. Niisiis on küsimus residentide palgas. Teine lahendus, millest härra Tulviste rääkis, oli residentide endi pakutud. Üks variant oleks suurendada nende tasu ja teine variant on ajatada või edasi lükata õppelaenude tagasimaksmine. Mind huvitab, mis meelt teie olete, härra minister. Millist lahendusvarianti teie toetate? On selge, et nõuda sellest 5000 kroonist tagasimaksmist ei ole praegu õige.
M. Pomerants
Aitüma! Mulle tundub selles kontekstis parema lahendusena näiteks täiendava aasta andmine või ajatamine ja pärast seda asuvad inimesed ikkagi ise oma õppelaenu kustutama.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Helir-Valdor Seederilt, palun!
H.-V. Seeder
Aitäh! Lugupeetud minister! Te vastasite, et selliseid soodustusi ei oleks õige teha ja tervishoiutöötajad peaksid saama piisavalt palka, et oma võetud õppelaenud tagasi maksta. Kas see tähendab, et sellist õppelaenude kustutamist te isiklikult ega ka Vabariigi Valitsus ei toeta ega hakka ka tulevikus toetama, et see enam tagasi ei tule? Seda esiteks. Teiseks, kas teie arvates on residentidest tervishoiutöötajate palgatase kõrgem kui näiteks omavalitsusse või riigiteenistusse minejatel, kus see soodustus on, ja Vabariigi Valitsusel ei ole plaani seda soodustust lähitulevikus kaotada, vähemalt ei ole sellest midagi kuulda olnud? Nii et siis teie arvates on tervishoiutöötajad-residendid kõrgemapalgalised kui riigiteenistuses või kohalikus omavalitsuses töötavad inimesed, et neile soodustus kehtib, tervishoiutöötajatele mitte. Peate te seda õiglaseks?
M. Pomerants
Teie arvate, et mina nii arvan. Mina nii ei arva. Kogu see õppelaenu kustutamise ideoloogia on saanud alguse ühest asjast, nii nagu paljud asjad meie avalikus teenistuses - sellest, kuidas saada Eesti Vabariiki korralik ja hea ametnikkond. Need otsused on tehtud omas ajas ja kontekstis. Ma pigem arvan, et ühel hetkel tullakse sellise ühetaolise lähenemise juurde, kus ka riigiteenistuses ega omavalitsuses töötavatel inimestel selliseid eelistusi ei ole. Siis saab igaüks palka, palju ta saab, ja maksab oma laenud.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Teine täpsustav küsimus kolleeg Katrin Saksalt, palun!
K. Saks
Aitäh, austatud minister! Mida te olete teinud või mida te kavatsete teha, et seda küsimust lahendada? Kas te näiteks kavatsete Vabariigi Valitsuses toetada ettepanekut ajatada need õppelaenu tagasimaksed või ei?
M. Pomerants
Aitüma! Kui on konkreetne eelnõu, siis selles kontekstis saame me seda ka vaadata.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan väga, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Toomas Alatalu küsib siseminister Margus Leivolt riigi haldussuutlikkuse kohta. Palun!
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra siseminister! Jätkame vanal teemal, aga pühadejärgselt natukene kergemalt. Kui te umbes aasta tagasi asusite sellele ametipostile, siis te teadsite, et üks peamisi etteheiteid Euroopalt meile oli seotud meie riigi haldussuutlikkusega. Loomulikult tekkis teil oma visioon, te seadsite mingid ülesanded. Kuidas te tänase päeva seisuga hindate, mida tähtsat teil selle haldussuutlikkuse parandamise osas nüüd peaaegu aasta jooksul on õnnestunud ära teha?
M. Leivo
Aitäh selle küsimuse eest, härra Alatalu! Kui ma võtsin aasta tagasi haldussuutlikkuse teemal sõna, siis mõtlesin ma kindlasti meie ministeeriumi funktsioneerimist. Julgen väita, et mitte kõik see, mis on kavandatud, ei ole veel tehtud. Küll aga on hea meel selle üle, et politsei töötab uuel juhtimisalusel ja -süsteemil ning on loodud väga head eeldused selleks, et Eesti politsei kujuneks ümbruskonna maadele eeskujuks. Teiseks, mis puudutab päästeteenistuste praeguste juhtimisstruktuuride parandamist, siis on hea meel teile öelda, et Vabariigi Valitsuses on olnud ja on juba esitatud parlamendile päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis homme on arutusel õiguskomisjonis ja mis muudab päästeteenistused võrreldavaks analoogsete süsteemidega. Praegu käivad arutelud piirivalve võimaliku tuleviku üle. Tulemused peavad olema sellised, et Schengeni viisaruumi sisenemiseks piirivalve tehtavad tööd ei oleks mitte mingil juhul aeglasema tempoga, kui nad peavad olema. See oli hästi lühidalt aasta kohta öeldud.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, täpsustav küsimus, palun!
T. Alatalu
Aitäh vastuse eest! Kui minna detailsemaks, siis seesama Eesti haldussuutlikkuse küsimus ikkagi kogu aeg dokumentides figureerib. Mis on peamine põhjus, kas see, et me lükkame kogu aeg teatud probleemide lahendamist edasi, lahendame neid liiga aeglaselt või on küsimus milleski muus?
M. Leivo
Aitäh! Loomulikult saame me oma haldusaparaati arendada vastavalt sellele, millised on meie reaalsed võimalused (ma mõtlen nii rahalisi võimalusi kui ka intellektuaalseid võimalusi), milline on meie inimressurss. Siin ei ole ühine retsept selline, et me peame oma aparaati suurendama, vaid tegelikult peame me oma aparaadi tööd optimeerima. Kui meid väljastpoolt vaadatakse, siis nende mallide järgi, mida on harjutud praegu kõikjal Euroopas vastavatele süsteemidele ette nägema, on meie aparaat tõepoolest tunduvalt pisem, kui hindajate loogika seda lubaks. Aga me oleme kindlal veendumusel, et me peame Eestis olema halduse poole peal väga kokkuhoidlikud, kõike maksimaalselt tegema, aga mitte mingil juhul maksimaalselt laiendama, vaid olema optimaalsed oma võimaluste piirides.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan väga, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Vello Tafenau küsib sotsiaalminister Marko Pomerantsilt lastekodude rahastamise kohta. Palun!
V. Tafenau
Aitäh! Lugupeetud minister! Kas 2005. aasta riigieelarves nähakse ette võimalust olemasolevate lastekoduhoonete renoveerimiseks?
M. Pomerants
Aitüma! Me oleme püüdnud jõudumööda igal aastal ette näha vahendeid ka riiklike lastekodude hoonete renoveerimiseks. Meie jaoks on tegemist sotsiaalhoolekandeasutustega ja me püüame oma kasinat raha jagada nii erihooldekodude kui ka lastekodude vahel. Nii toimus see enne, 2003. aastal, nii toimub see 2004. aastal ja loodetavasti jätkuvalt ka 2005. aastal.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Vello Tafenault. Palun!
V. Tafenau
Aitäh! Käesoleval aastal rahastatakse osa hooldusperesid suuremas summas kui 900 krooni kuus lapse kohta. Mitu sellist peret praegu on ja kuidas neid rahastatakse?
M. Pomerants
Aitüma! Praegu on küll selline olukord, et rahastatakse just nimelt 900 krooni pere kohta. See puudutab perekonda hooldamisele võetud orbu või vanemliku hoolitsuseta puudega last, kes viibib puudest tingitud erivajaduste tõttu erivajadustega laste koolis. See summa on 900 krooni. Hoolduspere puhul on selleks summaks, kui laps on võetud sinna perre enne 2002. aastat, 500 krooni ja kodus elavate puudega laste rehabilitatsiooniteenusteks on ette nähtud 300 krooni. See on see seis. Täiendavalt ei ole midagi pakkuda.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Katrin Saksalt, palun!
K. Saks
Aitäh! Austatud minister! Te lugesite siin praegu ette, kui palju riik maksab hooldusperedele. Ei ole saladus, et kui laps on lastekodus, siis kulub temale kuus umbes 5000 krooni, nagu me kuulsime, hooldusperele makstakse 900 krooni. Mida te olete ette võtnud, et vähendada lastekodus olevate laste arvu, mis praegu peaks olema umbes 1800? Teatavasti on selleteemalisi üleskutseid esitatud. Kas te kavatsete kuidagi vähendada riigi kulutuste vahet lastekodus oleva lapse ja hooldusperes oleva lapse puhul?
M. Pomerants
Aitäh! Siin ei saa kahjuks olla sellist järsku üleminekut lastekodudelt hooldusperedele. See on järkjärguline protsess. Ka praegused lastekodu- ja lastekaitsetöötajad püüavad pidevalt leida kasuperesid. Kindlasti ei saa toimuda niimoodi, et lastekodus riiklikul ülalpidamisel olevate laste raha arvel suurendataks perekonnas hooldatavate laste raha. See saab toimuda ainult järk-järgult, vastavalt ressursside olemasolule, nii, et püütakse lisaraha ette näha.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan väga, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Kadi Pärnits küsib sotsiaalminister Marko Pomerantsilt sotsiaaltoetuste kohta. Palun!
K. Pärnits
Aitäh! Austatud minister! Toimetulekutoetuse suurus Eestis ei vasta põhiseadusele ega vasta ka inimeste vajadustele. 500 krooniga kuus ei tule keegi toime. Oluliste teenuste ja kaupade hinna tõus on sellel aastal juba toimunud ja suur osa hinnatõusust on veel ees. Minu küsimus on: millal te tulete Riigikogusse eelnõuga, mis näeb ette suurendada toimetulekutoetust, ja kui suures osas on teil plaanis toimetulekutoetust suurendada?
M. Pomerants
Aitüma! See, mis puudutab vastavaid seaduseelnõusid, saab puudutada 2004. aastat. Teatavasti on valitsusel plaanis tulla veel sellel kevadel Riigikokku eelnõudega, mis käsitlevad toimetulekutoetust. Mis puudutab toimetulekupiiri, siis arvan, et reaalne on rääkida sellest summast, mis on minimaalse toidukorvi maksumusega vähemasti ühel tasemel. Me teame, et see on praegu 690-700 krooni. Olen realist selles osas, et kindlasti ei lähene see summa n-ö täielikule elatusmiinimumile, mis on praeguseks üle 1000 krooni. Väga hea oleks, kui me jõuaksime selle toidukorvi maksumuse katta.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Kolleeg Kadi Pärnits, täpsustav küsimus, palun!
K. Pärnits
Aitäh! Ma ei kuulnud ministri vastusest, millal me saame Riigikogus hakata arutama toimetulekutoetuse suurendamise seaduse eelnõu.
M. Pomerants
Kõige hiljem 2004. aasta sügissessioonil.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Kadi Pärnitsalt, palun!
K. Pärnits
Aitäh! On selge, et sügissessioon on selle olulise küsimuse lahendamise jaoks liiga hilja. Aga mul on veel küsimus toimetulekutoetuse kohta. Kas teie toetate ka toimetulekutoetuse maksmise põhimõtte muutust? Nimelt, praegu arvatakse töötu õppestipendiumid ja ka see raha, mis töötul on transpordiks ette nähtud, et tööd otsida, toimetulekutoetusest maha. Kas te olete seisukohal, et õppestipendiumi ega transpordiraha, mis soodustavad inimese töö otsimist, ei peaks toimetulekutoetusest maha arvama?
M. Pomerants
Aitüma! Ma arvan niimoodi, et tõepoolest tuleb seda, mis puudutab töötu sotsiaalset kaitset ja toimetulekutoetust, vaadata ühtses kompleksis ning tuleb tegelda nende meetmetega. See printsiip peab tõepoolest olema selline, mis võimaldaks riigi ettenähtud vahendite abiga tööle jõuda ehk, teisisõnu, nad tuleks tõepoolest lahutada.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud ja ühtlasi on ka tänane infotund lõppenud. Tänan valitsuse liikmeid, kes vastasid Riigikogu liikmete küsimustele!