Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

X Riigikogu, III Istungjärk, infotund
Kolmapäev, 25.02.2004, 13:00

Toimetatud

Infotund

Aseesimees P. Kreitzberg

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevast infotundi. Tänases infotunnis tulevad vastamisele üheksa Riigikogu liikme küsimused ja vastajateks on kolm valitsuse liiget: põllumajandusminister Tiit Tammsaar, siseminister Margus Leivo ja sotsiaalminister Marko Pomerants. Austatud kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 23 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid! Hakkame esimesena käsitlema kolleeg Katrin Saksa küsimust sotsiaalminister Marko Pomerantsile sotsiaaltoetuste kohta. Palun, Katrin Saks!

K. Saks

Aitäh! Austatud sotsiaalminister! Minu küsimus puudutab konkreetselt lasterikaste perede toetamist. Viimati tehti seda mittetulundusühingu Sinilind kaudu. Sinilind on kuulutanud, et nad kavatsevad oma tegevust ka järgnevatel aastatel jätkata. Mina tahan teada teie suhtumist. Kas teie arvates peaks perede, eriti lasterikaste perede toetamine, edaspidi käima mittetulundusühingute kaudu või peate te ministrina õigemaks näiteks kvartalitoetuste või muude toetuste suurendamist, riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi kasutamist nende toetuste jagamisel?

M. Pomerants

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult pean mina kui sotsiaalminister seisma hea selle eest, et riiklike peretoetuste hulgas oleksid sellised meetmed, mis on mõeldud lasterikastele peredele, ja seda sellisel süsteemsel moel, et on kas kuutoetused, kvartalitoetused või on nende perede aitamiseks mingisugune mitterahaline teenus. See kõik ei välista, et on olemas erinevad poliitilised algatused või mittetulundusühingud, kes teevad ühekordseid aktsioone, aga loomulikult peab riigil olema ka oma riiklik süsteem.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Katrin Saksalt täpsustav küsimus, palun!

K. Saks

Aitäh! Austatud minister! Päris kindlasti ei tulnud Sotsiaalministeeriumi eelarvereale raha mittetulundusühingu Sinilind jaoks teie heakskiiduta. Miks te eelistasite Sinilindu näiteks Lasterikaste Perede Liidule, mis on juba aastaid tegutsenud organisatsioon, kellel on olemas ka korralik andmebaas (mäletatavasti oli Sinilind andmetega hädas) ja kes oleks suurepäraselt suutnud sellesama 1,6 miljonit vabariigi aastapäeva puhul laiali jagada? Iseenesest on ju muidugi väga kena mõte toetada suuri peresid just seoses riigi sünnipäevaga.

M. Pomerants

Aitüma! Mina ministrina ei ole osalenud valiku tegemisel ühe või teise mittetulundusühingu kasuks, see ei ole olnud ega olegi ministri ülesanne. Selleks on olemas osakonnad, kes peavad tagama riigieelarvevahendite kasutamise ja lepingute ettevalmistamise. Minu osa selles ei ole.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Kadi Pärnitsalt, palun!

K. Pärnits

Aitäh! Austatud minister! Praegusel juhul oli tegemist riigi raha eraldamisega mittetulundusühingule Sinilind, et erakonna Res Publica inimesed saaksid seda raha üle riigi lasterikastele peredele toetuseks laiali jagada. Mida meil siis nüüd oodata on? Kui me arutame eelarvet, räägime paljulapseliste perede toetuste suurendamisest, töötu abiraha suurendamisest, pensionide suurendamisest, siis valitsus ütleb, et tal raha ei ole. Aga kui me vaatame meie praktikat ja tulevikku, kas me siis võime oodata, et valitsus mittetulundusühingute kaudu hakkab ka töötuid ja pensionäre niimoodi toetama, et teha oma erakonnale reklaami, ning riigieelarve aruteludel ütleb, et raha ei ole?

M. Pomerants

Aitüma! Mis puudutab valitsuse algatusi, siis need saavad kindlasti konkreetse eelnõu kuju ja neid on ühel või teisel juhul ka Riigikogus menetletud. Mina valitsuse liikmena küll ei saa võtta vastutust Riigikogu tahte eest ühte või teise valdkonda eraldisi teha.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Vilja Savisaarelt, palun!

V. Savisaar

Aitäh! Lugupeetud minister! Äkki te täpsustate, kellele alluvad need osakonnad, kes peaksid seda raha jagamist korraldama?

M. Pomerants

Nii nagu igas ministeeriumis nii ka Sotsiaalministeeriumis korraldab ministeeriumi igapäevast toimimist ministeeriumi kantsler.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Kolleeg Liina Tõnisson küsib siseminister Margus Leivolt infopoliitika kohta. Palun, Liina Tõnisson!

L. Tõnisson

Suur tänu! Lugupeetud minister! Mind huvitab operatiivraadiosidevõrgu loomise projekt. Teatavasti näeb see sidesüsteem ette igapäevast ja avariisidesüsteemi nii politseile, kaitsejõududele, kaitsepolitseile, piirivalvele kui ka Päästeametile. Teisisõnu, tegemist on äärmiselt rangeid turvanõudeid nõudva süsteemiga. Ma tean, et selle süsteemi maksumus on miljardeid ja teil on välja kuulutatud riigihange, leidmaks konsultatsioonifirmat selle töö edasiseks tegemiseks. Tean ka seda, et paraku on riigihanke protestinud üks Taani firma, sest võitjaks osutus ühe seda süsteemi valmistava firmaga väga tihedalt seotud firma, mida väitis paraku ka meie Riigihangete Amet. Nüüd küsimus. Kas te ei karda, et nii rangeid julgeolekunõudeid esitav ...

Aseesimees P. Kreitzberg

Aeg!

L. Tõnisson

... riigi projekt sellisel kujul, mitte võib-olla väga korrektsel moel toimunud hanke tagajärjel leiab väga tugevat kriitikat Euroopa Liidus ja selle jaoks ei olegi võimalik raha hankida? Teie seisukoht, palun!

M. Leivo

Aitäh küsimuse eest! Tänan teid, et olete väga tähelepanelikult seda protsessi jälginud! Sellepärast on mul hea meel tõdeda, et selle protsessi jälgimise käigus olete te ilmselt veendunud, et asjad ei ole nii hullud, nagu te küsimuses võib-olla püüdsite väita. Tõepoolest, operatiivraadioside on praegu üks Schengenisse mineku eeldusi ja me loodame selle realiseerida kahe aasta jooksul n-ö Schengeni rahast, mille lõplik kasutamine meil veel praegu päris selge ei ole. Meie volinik António Vitorino lubas möödunud nädalal Brüsselis, et sellekohased vastused saame me märtsi keskpaigaks. Oletatavalt ei ole selle süsteemi maksumus mitte miljardeid, vaid 350 miljonit kuni 400 miljonit Eesti krooni. Praegu on tõepoolest välja kuulutatud riigihanked ja üks riigihange on vaidlustatud. Tavaliselt on selliste protsesside, ütleme, et kõrgendatud tähelepanu nõudnud hangete puhul üpris ilmne, et ka turul käib väga tugev võitlus, mille tagajärjel on see hange vaidlustatud, aga juriidilisi probleeme seal ei ole. Turvalisuse pärast, proua Tõnisson, te kartma ei pea, sest me valime kindlasti välja sellised firmad ja sellised tegijad, mille puhul need küsimused on välistatud.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Liina Tõnissonilt, palun!

L. Tõnisson

Suur tänu! Mul on siiski mõningad küsimused. Eelkõige tahan öelda, et kui projekt kõikides oma osistes lõpuni realiseeritakse, siis maksab see miljardeid. Aga mind paneb selle projekti saatus siiski muretsema, sest täiesti ootamatult lülitati selle ametkondadevahelise komisjoni, mis peab seda kontseptsiooni välja töötama, koosseisu teie käskkirjaga päris lõpus Marju Laur kui erafirma esindaja. Siit minu küsimus. Kas selliseid julgeolekugarantiisid nõudva kontseptsiooni väljatöötamine ja realiseerimine antakse edaspidi tõesti erafirmade kätte?

M. Leivo

Sellel hetkel, kui ta sinna lülitati, ei olnud ta mingi erafirma esindaja. Kuna ta on nüüd erafirmasse tööle asunud, tehakse sellest ka vastavad järeldused. Nii et see on vastus. Mis puudutab seda n-ö miljardeid maksma minevat projekti, siis kordan veel kord, et see ei lähe miljardeid maksma. Selle projekti lõppsumma on selline, nagu ma teile ütlesin.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Teine täpsustav küsimus kolleeg Liina Tõnissonilt, palun!

L. Tõnisson

Midagi ei ole parata, ma tahan ikkagi edasi küsida. Teatavasti on taanlased riigihanke vaidlustanud põhjusel, et väidetavalt firma, kes valiti välja kui võitja, on ühena kahest Euroopas neid süsteeme valmistava Nokia käepikendusega seotud ehk, teisisõnu, seotud Tetra süsteemiga. Samal ajal on teada, et Tetra süsteem ei ole Euroopas leidnud õnnestunud kasutamist, Austria proovis ja ebaõnnestus, kõik teised riigid on valinud Tetrapoli. Millest tuleb selline asi, et me alati kaldume juba väga varases staadiumis tegema selliseid määravaid valikuid? Oleks olnud ju õige teha mõlemale süsteemi valmistajale konkreetne pakkumine, ka konsultatsioonifirma leidmiseks, et olla pärast kindel, et kumbki osapool ei saa meid süüdistada Euroopa raha vääras kasutamises. Miks nii ei toimitud?

M. Leivo

Proua Tõnisson! Kui teie olete tulevikus siseminister, siis teete te selliseid valikuid, nagu te õigeks peate. Kui on olemas firmasid, kes teie meelest jäid välja ja kelle eest seismisest te olete huvitatud, siis palun nimetage neid! Me oleme teinud riigihankekonkursi vastavalt reeglitele ja see, et nendel konkurssidel üks või teine firma võitleb oma positsiooni eest turul, on ka täiesti loomulik. See, et taanlased on vaidlustanud, on ka loomulik. Palun esitage selle kohta materjalid, et Tetra süsteem Euroopas ei toimi! Terve Soome süsteem töötab selle järgi jne.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Helir-Valdor Seeder küsib põllumajandusminister Tiit Tammsaarelt põllumajanduse kohta. Palun, härra Seeder!

H.-V. Seeder

Aitäh! Austatud minister! Tõenäoliselt on teile teada, et põllumaade omanikud ja kasutajad registreerivad praegu riigiasutuses PRIA oma omandit või maakasutust. Selline, ma ütleksin, umbmäärane maade registreerimine on tekitanud maainimestes väga palju pahameelt ja arusaamatusi ning väga palju küsimusi, millega on pöördutud ka Riigikogu liikmete poole. Kas põllumaade omanike ja kasutajate kohustus käia isiklikult PRIA-s ja registreerida maakasutused ja omandid, anda oma allkiri, on Euroopa Liidu nõue? Kui see on Euroopa Liidu nõue, siis palun öelge täpselt, millise direktiivi ja millise seadusega see paika pandud on, millest see tuleneb! Või on see meie Vabariigi Valitsuse ja Põllumajandusministeeriumi omalooming?

T. Tammsaar

Aitäh! Väga aktuaalne ja päevakohane küsimus. Tõepoolest on nii, et 1. maiks 2004 peab Eesti Vabariik deklareerima põllumajanduslikus kasutuses olevad maad. Selle alusel hakatakse edaspidi, meie kavade järgi tõenäoliselt alates 17. maist, vastu võtma taotlusi ühtsele pindalatoetusele ja lisatoetustele. Euroopa Liit on väga selgelt huvitatud, et saada hektari või kümnendiku hektari täpsusega teada, kui palju põllumajanduslikus kasutuses olevat maad praegu Eestis on. Sellest lähtudes ongi välja töötatud maade deklareerimise kohustus kõigile maaharijatele ja -omanikele. Ei ole tähtis, kas deklareerib omanik või harija, tähtis on, et maa saab haritud. See on, võiks öelda, üldrahvalik aktsioon. Üks kord ajaloos saame me tõenäoliselt seda deklareerida. Selline kord on välja töötatud koostöös Põllumajandusministeeriumi ja PRIA-ga. Lühike vastus on selline.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Helir-Valdor Seederilt.

H.-V. Seeder

Aitäh! Ma sain väga konkreetse vastuse, et see on meil välja töötatud kord. Aga te ütlesite ka, et Euroopa Liit soovib teada väga täpset maakasutust. Kas te olete kursis selle registreerimise korraga? See käib nii, et inimene läheb PRIA-sse arvuti taha ja kui ta pärast pikka otsimist leiab üles oma maatüki, mille piirid ei pruugi kattuda kinnistu piiridega, siis peab ta pliiatsiga joonistama vaat nii suurele lehele oma maakasutuse. Selline deklareerimine ja selline register on kindlasti väga ebatäpne. Öelge, palun, kes milliste kulutustega ja millal selle registri hiljem korrastab nii, et see oleks usaldusväärne, ja kes vastutab, kui need pinnad ei kattu ja Euroopa Liit tuleb kontrollima, miks on deklareeritud suuremaid või väiksemaid maid! Kes vastutab ja kes maksab kinni need sanktsioonid?

T. Tammsaar

Vastutuse küsimus on väga hea. Loomulikult, ükskõik milline number meil kirja saab 1. maiks, on see siis 800 000 või 700 000 mingisuguste lisadega, kuid ma loodan, et ikkagi 800 000, sest esmaspäevase seisuga on dokumendid välja võetud 405 000 hektari kohta. Ma rõhutan, et dokumendid on välja võetud. Deklareeritud on sellest ligi poole vähem, aga tähendab, et inimesed juba tegutsevad. Nagu te teate, on parlament tulnud välja väga hea ettepanekuga koostöös Põllumajandusministeeriumi ja PRIA-ga pikendada deklareerimise aega. Ma usun, et me kõik koos, nii maaharijad kui ka valitsuse vastavad instantsid, suudame võimalikult palju maad deklareerida. Nende andmete ja nende käitlemise õigsuse eest vastutab esmajoones loomulikult PRIA. PRIA on pädev asutus, kes meil nende asjadega tegeleb. Aga selle kaudu ka terve valitsus loomulikult. Ma olen täna positiivselt meelestatud. Loomulikult tekitab see palju lisamuresid, aga ma olen tihti toonud ühe näite. Kui te lähete panka ja küsite laenu, siis enne kui teile laenu antakse, küsitakse teie käest terve hulk dokumente, kuni selleni välja, et vaadatakse teie krediitkaardimakseid viimase poole aasta jooksul. Hoidku jumal selle eest, kui te näiteks kasiinos olete käinud vm. Küsimus on selles, et Euroopast antakse raha. See raha on suur, me teame, see summa ulatub miljarditesse, ja loomulikult tahab Euroopa saada teada, kuhu ja mille eest see täpselt antakse. Loomulikult on Euroopa Liidu huvi, et seda maad oleks võimalikult vähe.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Teine täpsustav küsimus kolleeg Helir-Valdor Seederilt, palun!

H.-V. Seeder

Aitäh! Ma sain aru, et täpsuse, ebatäpsuse ja võimalike sanktsioonide eest vastutab vähemalt teie kinnitusel siiski PRIA, mitte konkreetselt kodanik, kuigi ma ei saanud vastust, mis ajaks ja kes ning milliste vahenditega seda registrit hakkab korrastama. Aga öelge mulle, palun, et kui selline registreerimine toimub ja inimesed niikuinii PRIA-sse peavad tulema, kas siis ei oleks olnud mõistlikum seda asja ka usaldusväärsemalt korraldada nii, et inimestelt oleks küsitud omandiõigust tõendavat dokumenti või kasutamisõigust tõendavat dokumenti, näiteks maa rendi lepingut või midagi muud sellist! Praegu seda ei tehta, inimene ise tuleb ja deklareerib, mida ta heaks arvab ja mis suuruses ta heaks arvab. Miks seda ei võiks ühe korraga korralikult teha ja miks me läheme tulevikus uuele ringile?

T. Tammsaar

Põhiküsimus on siin selles, et me peame tegema selget vahet. Üks asi on maa deklareerimine. Maa kogupindala riigi ulatuses tuleb saada selgeks 1. maiks. Teine asi on toetused. Järgmises etapis, kui me hakkame konkreetsete toetuste taotlusi vastu võtma, tulevad mängu omandisuhted ja rendilepingud. Asi on tõesti, teil on õigus, väga pingeline. Seepärast oleme me abi palunud ka kolmandalt sektorilt. Talupidajate liidud tulevad meile appi, maaparandusbürood tulevad appi. Me oleme avanud PRIA ajutisi büroosid, näiteks Tallinnas, ja tõenäoliselt kavandame veel mõningaid meetmeid. Ütleme siis nii, et asja, väga vastutusrikast ja konkreetset asja, mitte veel segasemaks ajada, selle tõttu tehti asi kahes etapis. Kordan: taotlused otseste toetuste saamiseks tulevad eraldi. Nende taotluste vastuvõtmine, nagu ma juba ütlesin, on kavandatud alates 17. maist.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Kolmas täpsustav küsimus kolleeg Helir-Valdor Seederilt, palun!

H.-V. Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister! Te viitasite võimalusele registreerimise või deklareerimise aega pikendada. Öelge konkreetselt: olete te mõelnud, kas on võimalik seda pikendada ja kui, siis mis kuupäevani? Tegelikult on see vist meie kõigi ühine huvi, et praegu, sellisel ajaloolisel hetkel saaksid need maad võimalikult suures osas registreeritud, sest hiljem sellist võimalust tõenäoliselt ei tule. Nii et kas konkreetsest kuupäevast on ka juttu olnud, mis kuupäevani võiks pikendada?

T. Tammsaar

Aitäh! Tõepoolest, see on meie kõigi ühine huvi, eelkõige maaomanike, maaharijate, põllumeeste, maaelu huvi tervikuna. Praeguste kavade järgi, niipalju kui ma tean, on maaelukomisjon leidnud konsensuse, et seda tähtaega võiks pikendada 12. aprillini. Miks me ei tulnud selle asjaga varem välja, on ka kõigile selge. Ma väidan, et kui me oleksime öelnud kaks kuud tagasi, et lõpptähtaeg on 12. aprill, siis tänaseks poleks 405 000 hektari kohta pabereid välja võetud. Ma usun, et te ühinete minu arvamusega. Kuid kaugemale seda tähtaega ka kuskile enam lükata ei ole, 1. maiks peavad need andmed Brüsselis olema. See on juba meie oma probleem, kuidas me need täpselt kokku saame. PRIA tahab saada ikkagi mõned päevad (sisuliselt jääb paar nädalat), et kogu arvepidamine kokku lüüa ja täpsed andmed esitada. Kavatseme deklareerimisse täiendavalt siiski kaasata, nagu ma ütlesin, eriti riigimaade osas, ka omavalitsusi, niipalju kui see võimalik on.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Viimane täpsustav küsimus on kolleeg Eiki Nestorilt, palun!

E. Nestor

Aitäh! Härra minister! Teie loogika järgi oleks kõige õigem olnud seda tähtaega pikendada siis, kui see oleks olnud juba mööda läinud, aga sellelegi vaatamata saan ma aru, et põllumajandusminister ei saa Euroopa Liidu abiprogrammidega hakkama. Samal ajal tegite te eelmisel nädalal tähelepanuväärse avalduse, et Eesti põllumajanduse jaoks on head teinud ainult kolm meest, need on Tiit Tammsaar, Tiit Tammsaar ja Tiit Tammsaar. Siit minu küsimus. Mitu protsenti sellest Euroopa Liidu võimalikust abist meie põllumajandusele suudab härra minister sellel aastal kasutusse võtta? Kas 50 või 75? Mida ta meile täna ütleb?

T. Tammsaar

Aitäh, härra Nestor! Nii suurt au ei ole mina kunagi endale võtnud. See on härra Nestori väga uljas mõttelend. Ma tänan muidugi niisuguse avalduse eest! Mina olen olnud praktiline põllupidaja ja olen seda tänini. Mul on pilt enam-vähem olemas, milline see põllumajanduse lugu on pärast taasiseseisvumist olnud. Need valekäigud, mis on tehtud, on avaldanud katastroofilist mõju. Täna selle üle siin pikemalt diskuteerida loomulikult aega ei ole. Ma olen kümme aastat rääkinud sedasama juttu, mida ma ka Põllumajandusülikoolis konverentsil rääkisin. Muidugi on huvitav, et see nüüd üles nopiti. Nii see elu kord on. Veel kord: ega me ei saa teha olematuks seda, mis on tehtud, ja me peame minema Euroopa Liitu selle põllumajanduse ja maaeluga, mis meil praegu on. Loodame, et põllumajandus ja maaelu, see sektor, jääb ellu ja muutub konkurentsivõimelisemaks. Mis puutub rahasse, siis ma olen optimist ja muuseas ka valitsus, isegi Rahandusministeerium, jagab arvamust, et Põllumajandusministeerium ja eelkõige PRIA on Eesti institutsioonidest kõige paremini ette valmistatud Euroopa Liidu raha vastuvõtmiseks. Ma arvan, et see protsent kipub 100 lähedale. Me loodame seda.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan väga, härra minister! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Ma olen aru saanud, et kolleeg Eiki Nestor loobub järgmisest küsimusest. Kolleeg Marika Tuus esitab sotsiaalminister Marko Pomerantsile küsimuse seoses pensionidega. Palun! Klahvile "Sõna"!

M. Tuus

Aitäh! Lugupeetud minister! Te olete lubanud, et 2006. aastaks läheneb pension 3000 kroonile. Kas te ei arva, et just praegu peaks tegema suurema pensionitõusu? Kui me vaatame, mis juhtub hindadega seoses Euroopa Liitu astumisega, siis kasvavad aktsiisid, käibemaksust tuleb eelarvesse juurde 400 miljonit jne. Pealegi, järgmine pensionitõus tuleb alles aasta ja kolme kuu pärast.

M. Pomerants

Aitäh küsimuse eest! Riik saab endale lubada täpselt sellist pensionitõusu, mis peab ka kaugemas perspektiivis rahanduslikult vastu. Valitsus on konkreetse eelnõu esitanud ja me arvame, et see on see, mida me praegu endale lubada saame, nii et pensionide tõus jätkuks ka aastatel 2007, 2008, 2009 jne. Mis puudutab võimalikku hinnatõusu, siis seda loomulikult peab arvestama ja arvestabki ka praegune pensionisüsteem. Indekseerimises on ju arvestatud tarbijahinnaindeksi kasvu, see on arvestatud koos sotsiaalmaksulaekumistega.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Marika Tuusilt, palun!

M. Tuus

Aitäh! Te olete ka öelnud, et juba mõne aasta pärast on pensionifond miinuses. Tegelikult seda ju ei juhtuks, kui me ei võtaks praegustelt pensionäridelt ära raha tulevaste pensionäride jaoks ehk kui poja pensioni ei kogutaks isa rahast. Kas te olete kaalunud, et võiks selle tegevuse, selle raha kantimise peatada?

M. Pomerants

Praegune tegevus toimub seaduste alusel. Kas ja kuidas tuleb kõne alla pensioni teise samba kulude osaline kompenseerimine, on omaette diskussiooni teema. Praegu oleme me lähtunud sellest, milles on võimalik kokku leppida ja mille osas meil on selgus olemas.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Heimar Lengilt.

H. Lenk

Lugupeetud minister! Eelmisena esinenud minister ütles, et tema ministeerium on üsna hästi ette valmistatud Euroopasse minekuks. Millise hinde teie oma ministeeriumile panete, kui hästi te olete valmistunud Euroopasse minekuks, kui arvestada, et näiteks Pensionäride Ühendus kavatseb riiki kohtusse anda, ajaleht Videvik tahab tuua pensionärid Toompea lossi ette, Kagu-Eestis on kavandatud pensionäride meeleavaldusi aprilliks? Millise hinde te oma tööle paneksite?

M. Pomerants

Aitüma! Selles kontekstis ei ole need küll võrreldavad asjad, mida te siin esile tõite. Kui ma räägin Sotsiaalkindlustusameti tööst, mis ei puutu üldse Euroopa Liidu raha siia toomisesse, siis paneksin sellele asutusele hindeks "väga hea", sest see on asutus, mis tänavu peab toime tulema näiteks õppelaenude osalise kustutamisega, represseeritute lisatoetustega ja millega iganes. Mis puudutab pensionide euroopalikku taset, siis siinsamas Riigikogus on ju menetluses Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimise seaduse eelnõu, mis ütleb, kui madal võib pension minimaalselt olla. Seetõttu ütlen, et me vastame euroopalikele tingimustele.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Vilja Savisaarelt, palun!

V. Savisaar

Aitäh! Austatud minister! Te olete oma analüüsid teinud kolme aasta peale, ma pean silmas pensionide maksmist pensionäridele. Aga kas te võite mulle öelda väga konkreetselt, kui palju tõusevad pensionid aastal 2007, aastal 2008, aastal 2009? Te olete öelnud, et pensionifond jõuab miinusesse. Kas see tähendab, et pensionid muutuvad väiksemaks? Kui palju tõuseb pension aastatel 2007, 2008? Ega elu ei lõpe ju aastaga 2007 ära.

M. Pomerants

Aitüma! Täpseid numbreid ei oska ma hetkel teile öelda. 2007. aastal peame me lähtuma sellestsamast juba mainitud sotsiaalkindlustuskoodeksist, mille järgi pensionid ei tohi olla madalamad kui 40% lihttöölise palgast 2007. aastal, kui meil on seesama alus veel kasutusel ja me ei ole kokku leppinud mingi teise taseme hoidmises. Selleks ajaks on kindlasti selge ka see, millise indekseerimise süsteemiga peaks edasi minema. Nii et minu arvates tuleb veel sellel Riigikogul n-ö esimese samba pensionide küsimusega tegelda vähemalt 2006. aastal, et 2007. aasta võimalik pensionitõus ja printsiibid selgeks saaksid.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, härra minister! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Kolleeg Peeter Tulviste küsib sotsiaalminister Marko Pomerantsilt tervishoiutöötajate õppelaenude kohta. Palun!

P. Tulviste

Suur tänu! Härra minister! Kui muutus riigihaiglate juriidiline staatus, siis kaotasid tervishoiutöötajad, kes töötavad riigihaiglates, õiguse õppelaenude riigipoolsele kustutamisele. See probleem on praegu seaduslikult lahendamata. Niipalju kui ma tean, on pakutud eri lahendusi. Isamaaliit oli seda meelt, et soodustuste andmist peaks jätkama, aga on olnud teine seisukoht, et oleks vaja mingit teistsugust lahendust. Mis on teie seisukoht selles asjas ja kas ministeerium on midagi ette võtnud selle probleemi lahendamiseks?

M. Pomerants

Aitüma! Mis puudutab konkreetset Isamaaliidu algatust, siis valitsus on oma seisukoha öelnud. Öelnud, et ühes valdkonnas ei peaks erandeid tegema. Tegelikult peaks olema igas valdkonnas niimoodi, et inimene saab tehtud töö eest palka ja seda kasutatakse võetud kohustuste katmiseks, mille hulka kuuluvad ka õppelaenud. Täpsustavalt veel, et haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja haiglate, nii arstide kui ka haiglate omanike, osalusel töötab töögrupp, et kokku leppida ja selgust saada, millist meditsiinitöötajate palgataset me saame järgnevatel aastatel endale lubada, et ühelt poolt tervishoiuteenuste kättesaadavus ei väheneks, aga et me teiselt poolt suudaksime motiveerida tervishoiutöötajaid töötama just siinsamas Eestimaal. Võib-olla on veidikene väärootusi seoses selle palgatöögrupiga ka meedias olnud, just nagu töögrupp näeks vaeva, et võrdsustada Soome ja Eesti tervishoiutöötajate palgad. Ma arvan, et see ei ole mitte kuidagi reaalne ülesanne. Me peame vaatama, mida Eesti riik endale lubada saab.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Katrin Saksalt, palun!

K. Saks

Aitäh! Austatud minister! Kindlasti on õige põhimõte kõiki võrdselt kohelda, ainult paraku ei saa residente võrdsustada teiste tööleasujatega. Residendid peavad teatavasti hakkama praegu õppelaenu tagasi maksma oma 5000-kroonisest palgast, mis on neile kehtestatud. Neil ei ole võimalust sedavõrd teenida, kui mõne muu ameti esindajal. Niisiis on küsimus residentide palgas. Teine lahendus, millest härra Tulviste rääkis, oli residentide endi pakutud. Üks variant oleks suurendada nende tasu ja teine variant on ajatada või edasi lükata õppelaenude tagasimaksmine. Mind huvitab, mis meelt teie olete, härra minister. Millist lahendusvarianti teie toetate? On selge, et nõuda sellest 5000 kroonist tagasimaksmist ei ole praegu õige.

M. Pomerants

Aitüma! Mulle tundub selles kontekstis parema lahendusena näiteks täiendava aasta andmine või ajatamine ja pärast seda asuvad inimesed ikkagi ise oma õppelaenu kustutama.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Helir-Valdor Seederilt, palun!

H.-V. Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister! Te vastasite, et selliseid soodustusi ei oleks õige teha ja tervishoiutöötajad peaksid saama piisavalt palka, et oma võetud õppelaenud tagasi maksta. Kas see tähendab, et sellist õppelaenude kustutamist te isiklikult ega ka Vabariigi Valitsus ei toeta ega hakka ka tulevikus toetama, et see enam tagasi ei tule? Seda esiteks. Teiseks, kas teie arvates on residentidest tervishoiutöötajate palgatase kõrgem kui näiteks omavalitsusse või riigiteenistusse minejatel, kus see soodustus on, ja Vabariigi Valitsusel ei ole plaani seda soodustust lähitulevikus kaotada, vähemalt ei ole sellest midagi kuulda olnud? Nii et siis teie arvates on tervishoiutöötajad-residendid kõrgemapalgalised kui riigiteenistuses või kohalikus omavalitsuses töötavad inimesed, et neile soodustus kehtib, tervishoiutöötajatele mitte. Peate te seda õiglaseks?

M. Pomerants

Teie arvate, et mina nii arvan. Mina nii ei arva. Kogu see õppelaenu kustutamise ideoloogia on saanud alguse ühest asjast, nii nagu paljud asjad meie avalikus teenistuses - sellest, kuidas saada Eesti Vabariiki korralik ja hea ametnikkond. Need otsused on tehtud omas ajas ja kontekstis. Ma pigem arvan, et ühel hetkel tullakse sellise ühetaolise lähenemise juurde, kus ka riigiteenistuses ega omavalitsuses töötavatel inimestel selliseid eelistusi ei ole. Siis saab igaüks palka, palju ta saab, ja maksab oma laenud.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Teine täpsustav küsimus kolleeg Katrin Saksalt, palun!

K. Saks

Aitäh, austatud minister! Mida te olete teinud või mida te kavatsete teha, et seda küsimust lahendada? Kas te näiteks kavatsete Vabariigi Valitsuses toetada ettepanekut ajatada need õppelaenu tagasimaksed või ei?

M. Pomerants

Aitüma! Kui on konkreetne eelnõu, siis selles kontekstis saame me seda ka vaadata.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan väga, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Toomas Alatalu küsib siseminister Margus Leivolt riigi haldussuutlikkuse kohta. Palun!

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra siseminister! Jätkame vanal teemal, aga pühadejärgselt natukene kergemalt. Kui te umbes aasta tagasi asusite sellele ametipostile, siis te teadsite, et üks peamisi etteheiteid Euroopalt meile oli seotud meie riigi haldussuutlikkusega. Loomulikult tekkis teil oma visioon, te seadsite mingid ülesanded. Kuidas te tänase päeva seisuga hindate, mida tähtsat teil selle haldussuutlikkuse parandamise osas nüüd peaaegu aasta jooksul on õnnestunud ära teha?

M. Leivo

Aitäh selle küsimuse eest, härra Alatalu! Kui ma võtsin aasta tagasi haldussuutlikkuse teemal sõna, siis mõtlesin ma kindlasti meie ministeeriumi funktsioneerimist. Julgen väita, et mitte kõik see, mis on kavandatud, ei ole veel tehtud. Küll aga on hea meel selle üle, et politsei töötab uuel juhtimisalusel ja -süsteemil ning on loodud väga head eeldused selleks, et Eesti politsei kujuneks ümbruskonna maadele eeskujuks. Teiseks, mis puudutab päästeteenistuste praeguste juhtimisstruktuuride parandamist, siis on hea meel teile öelda, et Vabariigi Valitsuses on olnud ja on juba esitatud parlamendile päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis homme on arutusel õiguskomisjonis ja mis muudab päästeteenistused võrreldavaks analoogsete süsteemidega. Praegu käivad arutelud piirivalve võimaliku tuleviku üle. Tulemused peavad olema sellised, et Schengeni viisaruumi sisenemiseks piirivalve tehtavad tööd ei oleks mitte mingil juhul aeglasema tempoga, kui nad peavad olema. See oli hästi lühidalt aasta kohta öeldud.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, täpsustav küsimus, palun!

T. Alatalu

Aitäh vastuse eest! Kui minna detailsemaks, siis seesama Eesti haldussuutlikkuse küsimus ikkagi kogu aeg dokumentides figureerib. Mis on peamine põhjus, kas see, et me lükkame kogu aeg teatud probleemide lahendamist edasi, lahendame neid liiga aeglaselt või on küsimus milleski muus?

M. Leivo

Aitäh! Loomulikult saame me oma haldusaparaati arendada vastavalt sellele, millised on meie reaalsed võimalused (ma mõtlen nii rahalisi võimalusi kui ka intellektuaalseid võimalusi), milline on meie inimressurss. Siin ei ole ühine retsept selline, et me peame oma aparaati suurendama, vaid tegelikult peame me oma aparaadi tööd optimeerima. Kui meid väljastpoolt vaadatakse, siis nende mallide järgi, mida on harjutud praegu kõikjal Euroopas vastavatele süsteemidele ette nägema, on meie aparaat tõepoolest tunduvalt pisem, kui hindajate loogika seda lubaks. Aga me oleme kindlal veendumusel, et me peame Eestis olema halduse poole peal väga kokkuhoidlikud, kõike maksimaalselt tegema, aga mitte mingil juhul maksimaalselt laiendama, vaid olema optimaalsed oma võimaluste piirides.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan väga, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Vello Tafenau küsib sotsiaalminister Marko Pomerantsilt lastekodude rahastamise kohta. Palun!

V. Tafenau

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas 2005. aasta riigieelarves nähakse ette võimalust olemasolevate lastekoduhoonete renoveerimiseks?

M. Pomerants

Aitüma! Me oleme püüdnud jõudumööda igal aastal ette näha vahendeid ka riiklike lastekodude hoonete renoveerimiseks. Meie jaoks on tegemist sotsiaalhoolekandeasutustega ja me püüame oma kasinat raha jagada nii erihooldekodude kui ka lastekodude vahel. Nii toimus see enne, 2003. aastal, nii toimub see 2004. aastal ja loodetavasti jätkuvalt ka 2005. aastal.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Vello Tafenault. Palun!

V. Tafenau

Aitäh! Käesoleval aastal rahastatakse osa hooldusperesid suuremas summas kui 900 krooni kuus lapse kohta. Mitu sellist peret praegu on ja kuidas neid rahastatakse?

M. Pomerants

Aitüma! Praegu on küll selline olukord, et rahastatakse just nimelt 900 krooni pere kohta. See puudutab perekonda hooldamisele võetud orbu või vanemliku hoolitsuseta puudega last, kes viibib puudest tingitud erivajaduste tõttu erivajadustega laste koolis. See summa on 900 krooni. Hoolduspere puhul on selleks summaks, kui laps on võetud sinna perre enne 2002. aastat, 500 krooni ja kodus elavate puudega laste rehabilitatsiooniteenusteks on ette nähtud 300 krooni. See on see seis. Täiendavalt ei ole midagi pakkuda.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Katrin Saksalt, palun!

K. Saks

Aitäh! Austatud minister! Te lugesite siin praegu ette, kui palju riik maksab hooldusperedele. Ei ole saladus, et kui laps on lastekodus, siis kulub temale kuus umbes 5000 krooni, nagu me kuulsime, hooldusperele makstakse 900 krooni. Mida te olete ette võtnud, et vähendada lastekodus olevate laste arvu, mis praegu peaks olema umbes 1800? Teatavasti on selleteemalisi üleskutseid esitatud. Kas te kavatsete kuidagi vähendada riigi kulutuste vahet lastekodus oleva lapse ja hooldusperes oleva lapse puhul?

M. Pomerants

Aitäh! Siin ei saa kahjuks olla sellist järsku üleminekut lastekodudelt hooldusperedele. See on järkjärguline protsess. Ka praegused lastekodu- ja lastekaitsetöötajad püüavad pidevalt leida kasuperesid. Kindlasti ei saa toimuda niimoodi, et lastekodus riiklikul ülalpidamisel olevate laste raha arvel suurendataks perekonnas hooldatavate laste raha. See saab toimuda ainult järk-järgult, vastavalt ressursside olemasolule, nii, et püütakse lisaraha ette näha.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan väga, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Kadi Pärnits küsib sotsiaalminister Marko Pomerantsilt sotsiaaltoetuste kohta. Palun!

K. Pärnits

Aitäh! Austatud minister! Toimetulekutoetuse suurus Eestis ei vasta põhiseadusele ega vasta ka inimeste vajadustele. 500 krooniga kuus ei tule keegi toime. Oluliste teenuste ja kaupade hinna tõus on sellel aastal juba toimunud ja suur osa hinnatõusust on veel ees. Minu küsimus on: millal te tulete Riigikogusse eelnõuga, mis näeb ette suurendada toimetulekutoetust, ja kui suures osas on teil plaanis toimetulekutoetust suurendada?

M. Pomerants

Aitüma! See, mis puudutab vastavaid seaduseelnõusid, saab puudutada 2004. aastat. Teatavasti on valitsusel plaanis tulla veel sellel kevadel Riigikokku eelnõudega, mis käsitlevad toimetulekutoetust. Mis puudutab toimetulekupiiri, siis arvan, et reaalne on rääkida sellest summast, mis on minimaalse toidukorvi maksumusega vähemasti ühel tasemel. Me teame, et see on praegu 690-700 krooni. Olen realist selles osas, et kindlasti ei lähene see summa n-ö täielikule elatusmiinimumile, mis on praeguseks üle 1000 krooni. Väga hea oleks, kui me jõuaksime selle toidukorvi maksumuse katta.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Kolleeg Kadi Pärnits, täpsustav küsimus, palun!

K. Pärnits

Aitäh! Ma ei kuulnud ministri vastusest, millal me saame Riigikogus hakata arutama toimetulekutoetuse suurendamise seaduse eelnõu.

M. Pomerants

Kõige hiljem 2004. aasta sügissessioonil.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Kadi Pärnitsalt, palun!

K. Pärnits

Aitäh! On selge, et sügissessioon on selle olulise küsimuse lahendamise jaoks liiga hilja. Aga mul on veel küsimus toimetulekutoetuse kohta. Kas teie toetate ka toimetulekutoetuse maksmise põhimõtte muutust? Nimelt, praegu arvatakse töötu õppestipendiumid ja ka see raha, mis töötul on transpordiks ette nähtud, et tööd otsida, toimetulekutoetusest maha. Kas te olete seisukohal, et õppestipendiumi ega transpordiraha, mis soodustavad inimese töö otsimist, ei peaks toimetulekutoetusest maha arvama?

M. Pomerants

Aitüma! Ma arvan niimoodi, et tõepoolest tuleb seda, mis puudutab töötu sotsiaalset kaitset ja toimetulekutoetust, vaadata ühtses kompleksis ning tuleb tegelda nende meetmetega. See printsiip peab tõepoolest olema selline, mis võimaldaks riigi ettenähtud vahendite abiga tööle jõuda ehk, teisisõnu, nad tuleks tõepoolest lahutada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud ja ühtlasi on ka tänane infotund lõppenud. Tänan valitsuse liikmeid, kes vastasid Riigikogu liikmete küsimustele!


1. Eelnõude ja arupärimise üleandmine

Aseesimees P. Kreitzberg

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Riigikogu juhatuse nimel olen valmis vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Palun, valitsuse esindaja, lugupeetud Ülle Aaskivi!

Ü. Aaskivi

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu ja annab menetlusse ühe otsuse eelnõu. Esimene on üleliigse laovaru eest makstava tasu seaduse eelnõu. Ettekandja on põllumajandusminister Tiit Tammsaar. Teine algatatav seaduseelnõu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõu. Ettekandja on justiitsminister Ken-Marti Vaher. Valitsus annab menetlusse ka Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis" eelnõu. Ettekandja on kaitseminister Margus Hanson. Valitsus algatab Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Ettekandja on justiitsminister Ken-Marti Vaher. Viimasena tänastest eelnõudest algatab valitsus Eesti Vabariigi valitsuse, NATO arendusstaabi ülemjuhatuse ja Liitlasvägede Euroopa ülemjuhatuse peakorteri vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtva riigi panuse kohta NATO operatsioonide läbiviimisel ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekandja on kaitseminister Margus Hanson.

Aseesimees P. Kreitzberg

Kolleeg Liina Tõnisson, palun!

L. Tõnisson

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mitmed Keskerakonna fraktsiooni liikmed, mina kaasa arvatud, soovivad küsida majandus- ja kommunikatsiooniministrilt mitmeid küsimusi seoses tema kiiresti vahelduvate avaldustega elektrituru ja energeetika arengu küsimustes. Eriti murelikuks teeb meid asjaolu, et austatud majandus- ja kommunikatsiooniminister peab võimalikuks AS-i Eesti Energia, kus ta on omaniku esindaja, hinnatõusu aktsepteerimist investeeringute tõttu Narva Elektrijaamadesse enne, kui Eesti energeetika strateegiline arengukava valmis saab ja vastu võetakse. Meile tundub, et asjad on vastupidi loogikale. Selles tulenevalt on meil härra ministrile mitmeid küsimusi.

Aseesimees P. Kreitzberg

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatab töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Vastav seadus võeti Riigikogus vastu 2001. aastal ja esialgsel kujul nägi seadus ette ka hüvitise maksmise nendele töötajatele, kes lõpetasid töösuhte poolte kokkuleppel. 2002. aastal neid sätteid muudeti. Nüüdseks on selge, et jätkuvalt Tööturuameti poole pöörduvatest inimestest väga suur osa on töösuhte lõpetanud poolte kokkuleppel, töötuskindlustushüvitisele neil õigust ei ole. Seetõttu ei täida see seadus oma esialgset eesmärki: tagada kindlustatutele sissetulek selleks ajaks, kui nad oma tahtest sõltumatult on töötuks jäänud ja otsivad uut töökohta. Teemegi ettepaneku neid sätteid muuta, et seaduse eesmärk ja sisu oleksid vastavuses.

Aseesimees P. Kreitzberg

Rohkem eelnõusid ega arupärimisi ei ole. Kokku esitati kuus eelnõu ja üks arupärimine. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodukorra seaduses sätestatud nõuetele, siis Riigikogu juhatus määrab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul juhtivkomisjoni, ja ühtlasi saadab ka arupärimise kohe adressaadile. Austatud kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget.


2. Päevakorrast

Aseesimees P. Kreitzberg

Eelnõu 238 esimesel lugemisel, see on 11. päevakorrapunkt, on ettekandja välisminister Kristiina Ojuland. Eelnõu 258 esimesel lugemisel, see on seitsmes päevakorrapunkt, teeb maaelukomisjoni nimel ettekande komisjoni esimees Jaanus Marrandi.


3. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (78 SE) kolmas lugemine

Aseesimees P. Kreitzberg

Austatud kolleegid! Asume menetlema tänaseid päevakorrapunkte. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Kolleeg Andres Herkel Isamaaliidu fraktsioonist, kõne puldist, palun!

A. Herkel

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Selle seaduseelnõu menetlemine koalitsiooni poolt meenutab mulle sportlast, kes on saadetud pikale või vähemalt poolpikale distantsile, ja kes selle asemel, et oma jõudu otstarbekohaselt jaotada, on hakatuseks teinud igasuguseid huvitavaid trikke. Ta on vahepeal raja serval puhkamas või magamas käinud, vahepeal tagurpidi lonkinud, ja nüüd, kui lõpp paistma hakkab, on otsustanud viimases kurvis kogu kiiruse välja panna ning minu arvates seda kurvi ka oluliselt lõigata. Ma viitan olukorrale, mis tekkis teisel lugemisel, kui teise lugemise tekst ei langenud kokku tekstiga, mis oli esimesel lugemisel, ja seega ei saanud Riigikogu liikmed põhimõtteliselt selle kohta muudatusettepanekuid esitada. See ei ole ainult vormiline küsimus. Me näeme siin ka väga olulisi sisulisi probleeme. Kõigepealt tekitab meis küsimusi maavanemate ametisse nimetamise kord. Me näeme siin teatud sundpolitiseerimise ohtu. Meid teeb nõutuks ka funktsioonide jaotus siseministri ja regionaalministri vahel. Ka siin oleks tahtnud esitada täiendavaid omapoolseid ettepanekuid. Kolmandaks, põhiseaduses kajastuvat põhimõtet, et ministeeriumi juhib minister, mõistame me nii, et Eesti ministeeriumide juhtimise süsteem peaks olema monokraatlik. Eelnõu läheb sellega vastuollu. Kui Vabariigi President seaduse välja kuulutab, kavatseme me kindlasti tõstatada küsimuse eelnõu või sel juhul juba seaduse põhiseaduspärasusest. Isamaaliit ei saa eelnõu toetada ning me hääletame selle vastu. Aitäh!

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan väga, Andres Herkel! Palun, kolleeg Siiri Oviir Keskerakonna fraktsioonist, kõne puldist!

S. Oviir

Härra juhataja! Valitsuse seaduse menetlemine, nii nagu see siin saalis on toimunud, on kõige parem näide veelahkme kohta poliitilise retoorika ja tegelikkuse vahel. Petetuna ei tunne ennast mitte ainult rahvas, kes juba ammu on heitnud meile siin saalis ja poliitikutele laiemalt ette just nimelt seda veelahet, mis kaugendab rahvast poliitikutest, ja kui poliitikutest Riigikogus, siis tähendab see ju ka, et oma riigist. Eile kuulasime ilusaid kõnesid meie juhtpoliitikute suust. Peaministri põhimure oli, et Tallinna peaväljak ei ole mitte Vabaduse väljak, vaid autoparkla. Kas meil tõesti suuremaid muresid ei ole? Möödunud nädalal tuli kuni komakohani muudetud valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu siia saali. Oleks võinud ju juurde kirjutada seletuskirja, et need Riigikogu liikmed, kes ei kuulu põhiseaduskomisjoni, saaksid teada ning teadvustaksid endale ja oma valijatele, mis siis toimub selle seaduse muutmisega. Aga ei, hirmus kiire on saada maavanemaid oma käepikenduseks. Rääkida kaunikõneliselt, et me teeme maavanemate konkursi ja leiame parimatest parimad - keda me petame? Kui varem küsiti kohaliku omavalitsuse juhtide käest kandidaatidele kooskõlastust, mis tähendas seaduse järgi seda, et vähemalt pool nende esindusest pidi olema nõus ühe või teise maavanemaga, keda otsiti ka, muuseas, konkursi kaudu, siis nüüd on vaja ainult nende arvamust. Arvamus võib olla ka läbinisti negatiivne, see ei kohusta mitte millekski lõppotsustajat, see tähendab valitsust. Keskerakond ei ole nõus, et me toimime siin saalis selliselt. Ka eile öeldi, et me elame ajas, millest kunagi kirjutatakse olulisi peatükke Eesti ajaloo õpikutes, sellest ajast kirjutatakse kui perioodist, millal ühise pingutusega ehitati üles jätkusuutlik, tugev ja edumeelne riik. Need on ilusad sõnad. Ma olen päris kindel, et me kõik oleme lubanud oma valijatele ja me kõik, rohkemal või vähemal määral, ka südamest tahame, et meie riik oleks jätkusuutlik. Aga jätkusuutlik riik nõuab mõtestatud ja põhjendatud tegusid, nõuab riigimehelikkust ja nõuab tarkust. Seadus, mille me täna jõumeetodil tõenäoliselt vastu võtame, ei ole parim näide nende sõnade kohta, mis eile kaunilt kõlasid igas Eestimaa otsas ja mida täna ajalehed paljundavad. Keskerakond ei saa toetada sellisel kujul ja sellisel meetodil tehtud eelnõu. Aitäh!

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan väga, Siiri Oviir! Palun kõnepulti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja kolleeg Eiki Nestori!

E. Nestor

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni arvates on regionaalpoliitika üks tähtsamaid poliitikaid, mida Eesti peaks ajama, aga mitmel põhjusel ei ole see Eesti Vabariigi valitsustel hästi välja tulnud. Ka need muudatused, mida selle eelnõuga Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse, pigem taandavad ministri rolli. Tema osa Eesti arengus jääb katmata ja ei ole mingit vahet, kui Sotsiaalministeeriumis on minister ja abiminister ja nüüd Siseministeeriumis siseminister ja regionaalminister. Tegelikku erinevust nendel kahel asjal ei ole. Nii et siit esimene põhjus, miks me selle eelnõu poolt kindlasti ei hääleta - regionaalpoliitika ei tõuse sellega tasemele, kus ta peaks olema. Teiseks, natuke ironiseerides, soovin valitsuskoalitsioonile edu selle teatrietenduse lavastamisel, mille nimi on maavanemate avalikud konkursid. Küllap kogu Eesti avalikkus näeb, kes need konkursid võidavad. Maavanem ja tema määramine muutub palaganiks. Selle poolt hääletada ei saa. Kolmandaks, ma arvan, et ka eelnõust 78 oleks võinud saada elulooma juhul, kui oleks tahetud selle eelnõuga tegelda. Aga kui ei taheta rääkida, siis rääkida ei saa ja järelikult saab hääletada ainult punast nuppu vajutades.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan väga, Eiki Nestor! Palun kõnepulti kolleeg Urmas Reinsalu Res Publica fraktsioonist!

U. Reinsalu

Austatud rahvaesinduse koosoleku juhataja! Austatud rahvaesindajad! Kuulates eri fraktsioonide esindajate kõnesid, tundub, et tegemist on ühe äärmiselt ohtliku seaduseelnõuga. Res Publica fraktsioon on üheselt veendunud, et see nõnda ei ole. Tegemist on mõistliku eelnõuga. Kasutades kujundit spordivallast, võib öelda, et selle eelnõu menetlemine on kulgenud rahulikult ja tasakaalukalt, nagu kilpkonna kulg. Nüüd on see kilpkonn jõudnud lõppfini_isse. Res Publica fraktsioon toetab selle eelnõu seadusena vastuvõtmist. Me arvame, et avalikud konkursid ei ole naljategemine. Me leiame kindlasti, et Vabariigi Valitsus peab need avalikud konkursid korraldama ja maavanemate ametikohad täitma selle seadusmuudatuse alusel võimalikult kiiresti. Absurdne on väide, otsekui see eelnõu nõrgestaks regionaalministri ametit, võrreldes kehtiva õigusega. Tuletan meelde, et selle eelnõu alusel antakse regionaalministrile seni puudunud iseseisev õigusakti andmise õigus määruse ja käskkirja näol. Tal on oma valdkondade raames asekantsleri ja osakonnajuhatajate nimetamise õigus. Tal on oma valdkondade raames ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu kohta Vabariigi Valitsusele ettepanekute esitamise õigus. Talle on tagatud pädevus konstitutsioonilise seaduse tasemel jne. Selle eelnõu selge mõte on: regionaalminister muutub oma ametiülesannete täitmisel tugevamaks, mitte nõrgemaks. Oluline on selle seaduse moodne riigi- ja haldusõiguslik võte kaotada nn eraldiseseisev portfellita ministri ametikoht ja luua olukord, et teatud kitsalt määratletud valdkondade vahel jaotatult oleks kaks valitsuse liiget ühes ministeeriumis. Enesestmõistetavalt ei ole siin tegemist põhiseaduses sätestatud nn monokraatia põhimõtte rikkumisega. Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus räägib ainsuse vormis sellest, et valitsuse liikmed juhivad riigis täidesaatvat võimu ja mingisugust sellest tulenevat põhiseaduse rikkumist siin enesestmõistetavalt ei ole. Nii on kinnitanud ka valitsuse eksperdid selle eelnõu menetlemisel. Oluline valdkond, millesse me peame Euroopa Liiduga liitumise künnisel tõsiselt suhtuma, on regionaalministri pädevus jälgida Euroopa Liidu eraldatud vahendite, abi, toetuste ja muu välisabi sihipärast kasutamist oma pädevusvaldkondades. Arvan, et selle aasta jooksul, Euroopa Liiduga liitumise aastal, kujuneb see oluliseks pädevuseks ja jääb ainult üle regionaalministrile selle tõsise ülesande täitmiseks jõudu soovida. Kokku võttes: Res Publica fraktsioon arvab, et see on mõistlik eelnõu, see on põhiseaduspärane eelnõu. Me oleme seda menetlenud üle poole aasta ja nüüd on saabunud aeg hääletada ja hääletada ühiselt. Me kutsume ka kõiki opositsioonifraktsioone üles ühiselt ja üksmeelselt seda eelnõu toetama! Aitäh!

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan väga, Urmas Reinsalu! Palun, kolleeg Väino Linde Reformierakonna fraktsioonist, kõne puldist!

V. Linde

Lugupeetud istungi juhataja! Auväärt Riigikogu! Reformierakonna fraktsioon on seda meelt, et seaduseelnõu nr 78 tuleb täna seadusena vastu võtta. Tõepoolest, me ei liigita seda eelnõu riigiõiguslikult ehk nii väga absoluutsete pärlite hulka kuuluvaks, aga samal ajal on fraktsioon ka seda meelt, et siin ei ole tegemist mingi õigusvälise või oma lõbuks pusimisega või tagurpidi jooksuga või poliitilise retoorikaga, nagu mõned eelkõnelejad minu arvates ekslikult on üritanud siin välja tuua. Üks on selge: see eelnõu tagab seadusena vastuvõtmise järel sellise olukorra, kus, esiteks, kõik omavalitsusalased küsimused ja regionaalpoliitilised küsimused on viidud ühe ministeeriumi, see on Siseministeeriumi valitsemisalasse, teiseks, olukorra, kus regionaal- ja kohaliku omavalitsuse tegevuse eest vastutaval ministril, kelleks on regionaalminister, on oma tegevuseks vajalikud struktuuriüksused seaduse tähenduses kindlalt olemas, kolmandaks, võib-olla ka kõige tähtsamaks, lõpuks üle pikkade kuude leiab poliitilise lahenduse ka n-ö maavanemateküsimus, et kõik, siin on tarvis toonitada, et kõik Eesti maakonnad saaksid endale just nimelt riigi poolt igati aktsepteeritud volitustega juhid, mitte mingid ajutised kohusetäitjad. Seetõttu hääletab Reformierakonna fraktsioon loomulikult selle eelnõu poolt. Aitäh!

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, Väino Linde! Palun, kolleeg Jaanus Männik Rahvaliidu fraktsiooni nimel, kõne puldist!

J. Männik

Austatud kolleegid! Vähe on lisada koalitsiooni kahele eelnevale sõnavõtule. See eelnõu on suur samm regionaalarengu edendamisel. Teatavasti ei ole Eesti Vabariigis siiamaani olnud portfelliga ministrit selle valdkonna jaoks ning portfellita ministri võimalused valitsuses kaasa rääkida ja valdkondi juhtida on loomulikult hoopis teised ja hoopis väiksemad kui valdkonna juhil ehk portfelliga ministril. Vähe on lisada sellele, mida siin teise lugemise ajal räägiti. Rahvaliit arvab, et see on mõistlik samm. Me toetame selle eelnõu seaduseks saamist, samal ajal pean ütlema, et see on kahtlemata esimene samm ja see ei ole veel imerohi, samme tuleb alles astuma hakata. Aitäh!

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, Jaanus Männik! Läbirääkimised on lõppenud ja meil seisab ees lõpphääletus. Lugupeetud Riigikogu, kuna eelnõu vastuvõtmine eeldab Riigikogu koosseisu häälteenamust, teeme kõigepealt kohaoleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 78. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Poolt anti 52 häält, vastu oli 31 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. Perekonnaseaduse ja sellest tulenevalt riigilõivuseaduse ning konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE) kolmas lugemine

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse ja sellest tulenevalt riigilõivuseaduse ning konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Läbirääkimisi ei avata. Siirdume kohe lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse ja sellest tulenevalt riigilõivuseaduse ning konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu 145. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Poolt anti 78 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


5. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, kinnistusraamatuseaduse, tulundusühistuseaduse, kirikute ja koguduste seaduse ning vandetõlgi seaduse muutmise seaduse eelnõu (197 SE) kolmas lugemine

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Algab Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, kinnistusraamatuseaduse, tulundusühistuseaduse, kirikute ja koguduste seaduse ning vandetõlgi seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Läbirääkimisi ei avata. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, kinnistusraamatuseaduse, tulundusühistuseaduse, kirikute ja koguduste seaduse ning vandetõlgi seaduse muutmise seaduse eelnõu 197. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Poolt anti 74 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


6. Tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) teine lugemine

Aseesimees P. Kreitzberg

Austatud Riigikogu! Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Henn Pärna!

H. Pärn

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas oma istungil 19. veebruaril Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 muudatusettepanekuid, mis olid selleks ajaks laekunud. Tuleb kohe öelda, et Riigikogu liikmed ega fraktsioonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Kohal viibisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna juhataja Maria Alajõe, Patendiameti õigusosakonna juhataja Viive Kübar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Margit Markus ning peaspetsialist Priit Lööper. Töögrupis, kus osalesid Patendiameti patendivolinikud, on kõik need muudatusettepanekud läbi vaadatud. Kui tuletada meelde, kui pikalt seda seaduseelnõu on menetletud, siis ta pidi meil juba eelmisel aastal olema menetletud, kuid töö osutus väga mahukaks. Menetlemise ajal toimusid ka Euroopa Liidus teatud muudatused. Muudatusettepanekute menetlemisel õnnestus meil arvesse võtta ka neid muudatusettepanekuid, mis tulenesid Euroopa Liiduga seonduvatest seadustest. Kui teie ees on muudatusettepanekute tabel, siis võite seal märkida, et muudatusettepanekud nr 2, 24, 25, 28, 29, 37 ja 38 on tingitud just Euroopa Liiduga seonduvast. Teine grupp muudatusettepanekuid tulenes tööstusomandi õiguskorralduse aluste seadusest. Siin on selline muudatus, et viiakse sisse riigi põhiregistri staatus. Siiamaani oli ainult riigi register. Seoses sellega tuli teha lisamuudatusi. Olid ka apellatsioonikomisjoni tegevusega tehtud muudatused. Need on muudatusettepanekud nr 7, 8, 10, 12, 13, 14, 16, 17, 26, 31 ja 32. Nagu mainitud, arutas komisjon neid nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Enamik ettepanekuid on vormilised. Tuleb öelda, et seaduseelnõu algataja ja komisjon olid kõigi muudatusettepanekutega nõus, komisjon tegi ettepaneku tuua eelnõu täna teisele lugemisele ja teine lugemine lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan väga! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Kolleeg Silver Meikar, palun!

S. Meikar

Hea ettekandja! Komisjoni koosolekul rääkisime pikemalt mikrolülituste topoloogiast, aga minu küsimus puudutab parandusettepanekut nr 32, mis käsitleb pandi registrisse kandmist. Pandi käsitlemist on kirjeldatud ka asjaõigusseaduses. Mispärast on seda nüüd vaja ka siin teha?

H. Pärn

Aitäh, hea küsija! Kui te vaatate parandusettepanekuid, siis võite teha tähelepaneku, et neid on praegu väga raske lugeda. Aga see on selleks, et kui need viiakse sisse, siis tarbijal, kes hakkab selle seaduse järgi töötama, oleks väga kerge. Teine märkus on see, et kogu see seaduseelnõu on hästi tarbijasõbralik. Patendindus on rahvusvaheline ja välismaalt tulev ärimees tahab kiiresti saada informatsiooni, kuidas tööstusomand on kaitstud. Seepärast on see punkt, mille kohta kolleeg just äsja küsis, toodud otse siia seadusse, et ta ei peaks kuhugi pöörduma ega otsima keerulist teed, kuidas ta saaks seda patenti näiteks kasutada pantimisel, võtta selle alusel koormisi. Nii et see lähtub tarbijasõbralikkusest.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, Henn Pärn! Rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult, samuti on teine muudatusettepanek majanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud, ka kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28., 29., 30., 31., 32., 33., 34., 35., 36., 37., 38. ja 39. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja eelnõu teine lugemine on lõpetatud.


7. Mõõteseaduse eelnõu (216 SE) teine lugemine

Aseesimees P. Kreitzberg

Austatud kolleegid! Algab Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Arnold Kimberi!

A. Kimber

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas mõõteseadusega seonduvat s.a 17. ja 19. veebruaril ning tegi eelnõu kohta 15 parandusettepanekut, millest enamik on tehnilist laadi, mõeldud seadussätete täpsustamiseks või teksti lihtsamaks ja suupärasemaks muutmiseks. Sisulisemad ettepanekud olid järgmised. Ettepanek nr 1 - seal oli tehtud ettepanek jätta tekstist välja kasutusvalmina hoitava mõõtevahendi mõiste, sest määratlus on subjektiivne. Praktikas võib tekkida probleeme, mida lugeda eriliseks ettevalmistuseks mõõtevahendi töökorda seadmisel ning see jätaks riiklikule järelevalveametnikule või ametiisikule liiga laia otsustusõiguse ettekirjutuste tegemisel. Muudatusettepanekus nr 2 täpsustatakse mõõtmise mõistet selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et mõõtesuuruse väärtuse määramiseks tuleb kasutada mõõtevahendit ja vältida praktikas, eriti kaubanduses ja turgudel, esinevat silmaga või lauaservaga mõõtmist. Kasutatavate mõõtevahendite skaala on lai, alustades gradueeritud pipettidest ja lõpetades keerukate kromatograafide ning meditsiiniaparaatidega. Ettepanekus nr 4 jäetakse kohustusliku legaalmetroloogilise kontrolli, s.t tüübikinnituse taotlemise valdkonnast välja veterinaarteenuste osutamine. Sisuliselt hõlmab see ainult kaalusid ja termomeetreid loomade massi ja temperatuuri määramiseks nende tervise kontrollimisel, diagnoosimisel ja ravimisel, samuti loomade süstimiseks kasutatavaid süstlaid. Tänu tehnika arengule on tänapäeva meditsiinis vähe mõõtevahendeid, mille korral mõõtetulemuste jälgitavuse tagamiseks piisab ainult taadeldud mõõtevahendi kasutamisest. Enamik analüüse, uuringuid ja mõõtmisi vajab erialaselt kompetentset mõõtjat. Meditsiinilaborite kompetentsust hinnatakse standardi alusel, mille nimi on "Meditsiinilaborid. Erinõuded kvaliteedile ja kompetentsusele". Ettepanekus nr 5 nimetatud täiendus on vajalik erandjuhtudel, kui mõõtevahend on toodud Eestisse kompleksse seadmena või sisseseade osana või kui mõõtevahendi on valdaja soetanud üksikostuna välismaalt ning on raske kindlaks teha mõõtevahendi tootjat või tootja volitatud esindajat. Viimaseks ettepanek nr 8. Eelnõust jäetakse välja § 9 lõige 12, sest tegemist on toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tarbetu kordamisega. Komisjon otsustas, esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse eelnõu nr 216 koos muudatusettepanekute loeteluga Riigikogu täiskogule teisele lugemisele täna, 25. veebruaril, teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kümnest koosolekust osavõtjast oli selle poolt 9, 1 jäi erapooletuks. Aitäh!

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan väga! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, 11., 12., 13., 14. ja 15. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja eelnõu teine lugemine on lõpetatud.


8. Taimekaitseseaduse ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 153

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 1533 muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti maaelukomisjoni liikme kolleeg Rein Aidma!

R. Aidma

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjon pidas nimetatud seaduseelnõu arutelu 23. veebruaril 2004. Istungist võtsid osa komisjoni liikmed Marrandi, Aidma, Mae ja Sooäär, puudus neli liiget. Lisaks osalesid Põllumajandusministeeriumi põllumajandusosakonna juhataja asetäitja Andres Õunmaa ning õigusosakonna peaspetsialist Ave Niinemägi. Päevakorras oli kõige tähtsam punkt see, kui me viisime taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 253 kohta esitatud muudatusettepanekutesse sisse komisjoni ettepanekuna maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 1533 lõike 1 muutmise. Nimetatud säte näeb ette põllumajandusmassiivide registreerimise PRIA registris k.a 15. märtsiks, kusjuures PRIA piirkondlikes büroodes on tekkinud järjekorrad ning mõnes maakonnas on jäänud deklareerimise aeg lühemaks, võrreldes teiste maakondadega. Seetõttu on otstarbekas registreerimistähtaega pikendada. Jaanus Marrandi tegi ettepaneku avaldada komisjoni nimel vastav teade ning nii ka komisjon otsustas. Ministeeriumi esindajad andsid ülevaate muudatusettepanekutest, mis olid seaduseelnõule lisatud kokku viie punktina. Kõikide nende läbivaatamisel jõudis komisjon üksmeelsele seisukohale neid kõiki toetada ning seaduseelnõusse vastavad muudatused sisse viia. Ma tänan!

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi laekunud muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, täielikult arvestatud, samuti teine, kolmas, neljas ja viies. Oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud ja eelnõu teine lugemine on lõpetatud.


9. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (258 SE) esimene lugemine

Aseesimees P. Kreitzberg

Austatud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti põllumajandusminister Tiit Tammsaare!

T. Tammsaar

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage mul lühidalt tutvustada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust. See on kahtlemata põllumajandussektori kõige tähtsam seadus, mis võimaldab meil alates 1. maist Euroopa vahendeid kasutada ja kehtestab vastavad korrad. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse väljatöötamise vajadus on tingitud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendumisest Eestis pärast liikmesriigiks saamist 1. mail 2004. aastal, nii nagu ka teistes liituvates riikides. Sellest päevast peab rakenduma süsteem võrdsetel alustel praeguste liikmesriikidega. Meie tootjatele ja töötlejatele peavad kättesaadavaks muutuma kõik praegustele liikmesriikidele kättesaadavad võimalused. Seaduse alusel rakendatavate skeemide tulemusena peaksid tõusma ja stabiliseeruma enamiku põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad. Rakenduvad olemasolevad ning mitmed uued toetusskeemid, põllumajandussaadusi tootvasse ja töötlevasse majandussektorisse suunatakse ca kahe miljardi krooni väärtuses rahalisi vahendeid. Lühidalt juhin tähelepanu eelnõus kavandatud olulisematele aspektidele. Euroopa Liidus on ühine põllumajanduspoliitika suures osas reguleeritud otsekohalduvate määrustega. Samas on paljudes määrustes liikmesriigile antud õigus või pandud kohustus võtta vastu õigusakte Euroopa Liidu määruste rakendamiseks. Olgu siin näiteks toodud administratiivsete küsimuste lahendamine. Sellise teadmisega tuleb käsitleda ka käesolevat seadust, mis ühelt poolt sisaldab arvukalt viiteid kohalduvatele määrustele ja teiselt poolt volitusnorme täpsemate nõuete kehtestamiseks ning kohustusi turukorralduslike abinõude administreerimiseks pädevate institutsioonide poolt. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 32-38 alusel loodud ja aastakümnete jooksul edasiarendatud ühine põllumajanduspoliitika peab silmas järgmisi eesmärke: suurendada põllumajanduse tootlikkust, sealhulgas tööjõu optimaalse kasutamise teel, kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, stabiliseerida turud, garanteerides varustatus toiduainetega, tagada mõistlikud tarbijahinnad jne. Nimetatud eesmärkide täitmiseks ja ühise põllumajandustoodete turu toimimise ja arengu kindlustamiseks on välja töötatud ühine põllumajanduse turukorraldus, mis hõlmab hindade reguleerimist, toetusi mitmesuguste saaduste tootmiseks ja ka turustamiseks, varude ladustamis- ja ülekandmissüsteemi ning ühise impordi ja ekspordi stabiliseerimist tagavaid abinõusid, mida rahastatakse Euroopa Liidu Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust. Nii rakenduvad käesoleva seaduse alusel otsetoetused ja täiendavad otsemaksed, põllumajanduspoliitikaga kaasnevad meetmed, põllumajanduse keskkonnaprogramm, põllumaade metsastamine, nõuetele vastavuse toetus, väiketalude toetus, vähem soodsate alade ehk LFA toetus, kaubandusmeetmed, ekspordi- ja impordilitsentsid, eksporditoetused jm, turukorralduse meetmed, sekkumiskokkuost, eraladustamine, kasutamis- ja töötlemistoetused, veterinaar- ja fütosanitaarmeetmed, toetused taudipuhangute puhul ning turustusmeetmed. Eelnõu on küllaltki mahukas, nagu te tähele panite, eriti mahukas on seletuskiri, väga palju on määrusi, nimistus on 65 täiendavat põllumajandusministri määruse projekti. Lõpetuseks tuleb rõhutada, et suur osa nendest administratiivskeemidest on Eesti jaoks täiesti uued, rõhutan, täiesti uued. Samas, kuna neid rahastatakse peamiselt Euroopa Liidu eelarvest, peab ka nende rakendamine vastama nõutavale tasemele. Siit ka loomulikult suur administratsiooni ja administreerimise vajadus. Eelnõu kohaselt jõustuks seadus alates 1. maist 2004. See ongi väga lühidalt kõik. Tänan teid tähelepanu eest, soovin edu ja koostööd eelnõu menetlemisel! Teie käes on kord eelnõu saatuse üle otsustada.

Esimees E. Ergma

Tänan, härra minister! Palun küsimusi! Kolleeg Tarmo Leinatamm.

T. Leinatamm

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimused käivad 4. peatüki kohta, § 42 ja sealt natuke edasi. Seletuskirjast oli hea meel lugeda, et maaelu arengukava on ministeeriumil valmis ja on kavatsus esitada see Vabariigi Valitsusele. Millal see protseduur võiks teie arvates lõppeda, millal arengukava Euroopa Komisjonilt heakskiidu saab? Nende otsuste taga on hulk selliseid üksikuid veeretajaid, kellel on kindlasti väga palju projekte juba valmis. Millal nemad võiksid, pöidlad peos, loota mingisugusele loetelule? Kas nad sellel aastal oma ettevõtmisele tuge saavad?

T. Tammsaar

Aitäh! See on väga tähtis küsimus. Ütleme niimoodi, et maaelu arengukava on olnud mitmes instantsis, sealhulgas on ta saanud valitsuse heakskiidu, ja on Euroopa Komisjonis kooskõlastamisel. Üldine aktsept on olemas, me ootame iga päev positiivseid otsuseid.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Sven Mikser!

S. Mikser

Aitäh, proua esimees! Mul on protseduuriline küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 59 ütleb, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule ja järgmine, § 60 ütleb, et Riigikogul on 101 liiget. Esmaspäeval loeti meile ette juhatuse otsus, millega rahuldati ühe Riigikogu liikme tagasiastumise avaldus. Siiani ei ole tema asendusliige andnud ametivannet, kuigi ka põhiseaduse § 64 ütleb, et Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Kas me oleme täna, olles juba kolm seadust vastu võtnud ja ei tea veel mitmendat siin menetledes, täitnud neid kolme põhiseaduse paragrahvi?

Esimees E. Ergma

Vabandust, härra minister, me peame selle probleemi lahendama! Hea kolleeg! Riigikogus on 101 liiget. Alates 24. veebruarist on Riigikogu liige Otsason. See tähendab, tal on Riigikogu liikme volitused. Riigikogu liikme toiminguid saab ta teha pärast ametivande andmist. Meie andmetel tuleb ta ametivannet andma homme. Ei ole mingisuguseid piiranguid, millal peab inimene tulema ametivannet andma. On 101 liiget. Palun, kolleeg Liina Tõnisson!

L. Tõnisson

Suur tänu! Võimalik, et piiranguid ei ole. Aga te tõdesite, et Riigikogul on täna 100 liiget, sest 101. ei ole andnud ametivannet. Aga kui Riigikogu on 100-liikmeline, kuigi peab olema 101-liikmeline, kas me siis ei peaks istungi peatama ja ootama niikaua, kuni härra Otsasonil on aega siia saabuda, sest muidu oleme me tegutsenud mittelegitiimse Riigikogu koosseisuga?

Esimees E. Ergma

Kolleeg Liina Tõnisson! Praegu on kohal 85 Riigikogu liiget. Kas me peame siis ütlema, et meil ei ole kohal 101 liiget? Riigikogus on 101 liiget. Alates 24. veebruarist on Rein Otsason Riigikogu liikmeks võetud juhatuse vastava otsusega ja seadusega. Palun, kui on protest, siis esitage kirjalikult! Palun, kolleeg Sven Mikser!

S. Mikser

Aitäh, proua esimees! Te kinnitate, et Riigikogul on 101 liiget ja alates 24-ndast on 101. liige asendusliige, kes ei ole veel andnud ametivannet. Põhiseaduse § 64 ütleb, et Riigikogu asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. Kas Riigikogu asendusliikmel, kes ei ole andnud ametivannet, on olemas kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused, näiteks saadikupuutumatus?

Esimees E. Ergma

Tal on olemas kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused, aga tegutsema saab ta hakata pärast ametivande andmist, vastavalt Riigikogu töökorra seaduse §-le 15. Palun, edasine protsess kirjalikult! Lähme edasi. Palun järgmine küsimus, kolleeg Ivari Padar!

I. Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Mind huvitab § 52, just lindude pidamisviiside nõuded ja see probleem, mis puudutab lisanõudeid, et põllumajandusminister võib kehtestada lindude pidamisviiside miinimumnõuete lisanõudeid, arvestades Euroopa Komisjoni määrust. Millised võiksid need lisanõuded konkreetselt olla, kas on tuua mingeid näiteid, mida tuleks lindude pidamisel täiendavalt arvestada? Mina kui kanakasvataja küsin.

T. Tammsaar

Aitäh, härra ekspõllumajandusminister! Sa tead võib-olla niisama hästi või natukene pareminigi, millised probleemid siin võivad olla. Siin on palju poleemikat tekkinud küsimuse üle, kas puuris pidada, kui suures puuris jne. Ma arvan, et koostöös suudame me neid lisanõudeid täpsustada, kui on vaja. Ma vastan praegu niimoodi.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

T. Leinatamm

Aitäh! On väga hea minna edasi sisuliste küsimustega. Ma tänan ka Ivari Padarit, et ta ei läinud sellele liimile, millest on siin räägitud aastaid, võib-olla aastakümneid. Ma küsin ikka sellesama peatüki kohta, mis puudutab maaelu arengutoetusi. Te mainisite, et kogu toetuste summa on umbes kaks miljardit krooni. Kas te võite öelda, kui suur osa läheb konkreetselt maaelutoetuste ehk teiste toetuste tarbeks?

T. Tammsaar

Aitäh! Hea küsimus. Seletuskirjas on ka täpsemini toodud üldine jaotus meetmete kaupa. Minu meelest on maaelutoetusteks raha eraldamisel aastal 2004 Euroopa Liidu eelarvest ette nähtud 708 miljonit ja Eesti eelarvest 177 miljonit. Kuni aastani 2006 on perspektiiv olemas. Nagu te näete, on need numbrid seal tagasihoidlikus tõusutrendis. See läheb kokku ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiaga, et otsestelt toetustelt, tulutoetustelt järjest rohkem vahendeid suunata maaelu arengumeetmetele, kuid sealjuures järgides põhiideed, et see raha muudesse sektoritesse ei läheks, et see jääks tervikuna maale.

Esimees E. Ergma

Kolleeg Liina Tõnisson, kas teil on küsimus põllumajandusministrile?

L. Tõnisson

Andke mikrofon ja ma vastan.

Esimees E. Ergma

On ju mikrofon.

L. Tõnisson

Suur tänu! Ei, mul ei ole küsimus põllumajandusministrile, mul on küsimus teile, proua spiiker. Kui Riigikogu liikmel härra Otsasonil on kõik volitused, aga ta ei ole allkirja ega vannet andnud, kas ta võib siis märkamatult siseneda saali, istuda härra Vooglaiu kohale ja vajutada nuppu, näiteks parandusettepanekute hääletamisel? Palun vastust!

Esimees E. Ergma

Hääletada ta ei saa, aga tal on kõik Riigikogu liikme kohustused. Pärast vande andmist võib ta hääletada, aga praegusel juhul on ta Riigikogu liige, nii nagu kõik me oleme Riigikogu liikmed. Palun järgmine küsimus, kolleeg Jaanus Marrandi!

J. Marrandi

Lugupeetud härra minister! Tegelikult oleks selle küsimuse saanud esitada komisjonis, aga kuna komisjonis ei olnud n-ö poliitilise tasandi esindajat, siis olen nüüd sunnitud sinu käest suures saalis küsima, sest vastus nõuab poliitilist hinnangut. Teatavasti on põllumehed oodanud euroraha koos kõigi nende tururegulatsioonide ja -mehhanismidega nagu sinist õnnistust. Samal ajal on täiesti selge, et vahendid rakenduvad reaalselt alles kunagi novembris, detsembris või veelgi hiljem. Mis sa arvad, hinnanguliselt kui suur osa eurovahenditest, nendest, mis on eelarves ette nähtud, ikkagi reaalselt sellel aastal jõuab põllumeesteni? Kui suur see osa protsentuaalselt võiks olla?

T. Tammsaar

Aitäh! Lugupeetud maaelukomisjoni esimees Jaanus Marrandi! Loomulikult on see aasta, 2004, põllumehe ja maamehe jaoks veel väga raske. Esiteks, väga palju on uusi nõudmisi, väga palju on bürokraatiat ja lisaks veel sinu mainitud rahavoogude küsimus. On ju selge, et alles selle aasta jõuludeks hakkab Euroopa Liidu raha jõudma konkreetselt põllumehe arvetele. Täna on ikkagi väga raske täpselt ennustada, kui suure osa sellest rahast saame kätte 2004. aastal ja kui palju jääb 2005. aasta algusesse. Kogu see süsteem hakkabki edaspidi, nagu me kõik teame, käima nii, et toetuste taotlemise ja raha kättesaamise vahe venib sisuliselt kuni aastapikkuseks. Midagi ei ole teha, sel aastal peab põllumees veel kord, ja tõenäoliselt viimast korda, püksirihma pingutama ja jõule ootama. Nii see on, kahjuks.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Ivari Padar, teine küsimus!

I. Padar

Aitäh! Tegelikult on üks probleem kogu selle temaatika käsitlemisel läbiv, see on koolitus ja nõuanne. Selleks, et Euroopa Liidu ühtset põllumajanduspoliitikat hakata Eestis rakendama, on koolitus ja nõuanne võtmeküsimused. Milline on teie hinnang, kas eelarves, ka Põllumajandusministeeriumi eelarves, on piisavalt vahendeid reserveeritud, et sellega saaks massiivselt tegelda, sest see on ikkagi see probleem ja see küsimus, mis praegu igalt poolt nagu vastu hõikab?

T. Tammsaar

Aitäh! Kahtlemata on see väga õige rõhuasetus. Meil kõigil on väike värin hinges, et kas põllumees ja maaharija saab ikka täpselt aru, mida ta peab tegema. Konkreetne näide on praegu põllumaade deklareerimine. Küsimusi on tihtipeale rohkem kui vastuseid või, õigemini, vastuse andjaid. Me teame, et tehnilise meetme all on mõeldud põhiliselt koolitus- ja teavitusvahendeid. Selleks on eelarves eraldatud 12,5 miljonit, lisaks on veel ministeeriumi omavahendid, tõenäoliselt ca 15 miljonit on see suurusjärk, mida võib sellel aastal selleks otstarbeks kasutada. Siin on jälle küsimus käivitamises. Nõuandekeskusi me peame akrediteerima, nad peavad olema tunnustatud, alles siis saavad nad neid vahendeid jne. Ma siiski loodan, et see süsteem meil käima läheb ja me suudame anda vajalikul hulgal vajalikku teavet.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Rein Randver!

R. Randver

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus käsitleb 5. jagu "Tootmiskvoodid ja riiklikud kogused". Paragrahvis 29 "Tootmiskvoodi ületamine" on öeldud, et põllumajandusminister kehtestab korra. Öelge, palun, kui tootja ületab individuaalset kvooti, milliseks see spetsiaalne ületamistasu võib kujuneda!

T. Tammsaar

Üldine käsitlus on selline, et kuni 100 euroni ei trahvita, ei karistata. Nagu te olete tähele pannud, see on ka siin seaduseelnõus sees. Aga kui on üle selle, siis hakatakse meetmeid võtma. Piimakvoodi puhul on lubatav kvoodi ületamine, kui ma ei eksi, 4.82 krooni liitrilt. Nii et küllaltki karmid nõuded, tulenevalt Euroopa Liidust. Jah, tootja peab seda jälgima. Ühesõnaga, karistatakse riiki ja loomulikult siis riik nõuab raha sisse kvoodi ületajatelt. Piimakvoodi puhul arvestatakse üleriiklikku kvooti, kui see saab täis, siis alles hakkavad rakenduma karmimad sanktsioonid. Nii et raha on suur ja karistused on karmid.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

I. Sooäär

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Mind ajendas küsima teie kasutatud kujund. Kas teie arvates põllumeestel jätkub auke selles püksirihmas, mida tuleks veel jõuludeni pingutada, ja kuidas saab Põllumajandusministeerium kaasa aidata, et seda olukorda leevendada? Kas Põllumajandusministeerium on praegu piisavalt teinud ja on ka veel edaspidi tegemas, et tõesti kõigi inimesteni jõuaks teave, et need maad tuleb praegu deklareerida? On selge, et Euroopa Liidu huvides on, et meil neid maid võimalikult vähe deklareeritaks, ja meie huvides on vastupidi.

T. Tammsaar

Ütleme niimoodi, et püksirihmas on augud otsas, võib-olla tuleb hakata neid isegi juurde tegema. Üks vahend selleks, et leevendada põllumehe olukorda, on loomulikult ilmastikukahjude osaline kompenseerimine, mis on meil ju praegu ka koalitsioonis väikeseks mõtlemisküsimuseks. Usun, et me koos siiski siin positiivse lahenduse leiame. Ma arvan, et põllumees suudab asjast aru saada. Esimesed reaktsioonid on niisugused, et igal juhul on arusaamist rohkem kui mittearusaamist. Usun, et asi läheb järjest paremaks.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Rein Aidma!

R. Aidma

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, see 800 000 hektarit, mille osas on meile võimaldatud tulevikus saada pindalatoetust, on võrdlemisi suur number, olenevalt praegusest olukorrast. Me täna ju püüame ka tähtaega pikendada. Kui reaalne on see 800 000 siiski täis saada, sest tõepoolest sõltub sellest ju meie toetuste määr tervikuna?

T. Tammsaar

Aitäh! Hea küsimus! See on põllumehe jaoks filosoofiline küsimus. Nagu me teame, ca 15 aastat tagasi hariti Eestimaad 1,1 miljonil hektaril. Nüüd ootame me väriseva südamega, kas saame 800 000 täis või ei saa. Nagu me teame, eelmisel aastal oli statistikaandmete alusel see suurusjärk 670 000. Miks üldse selline aktsioon nagu maade deklareerimine ette võeti? Veel kord kõigile teadmiseks, et kui me oleksime Euroopale andnud selle numbri 670 000, mille statistika meile eelmisel aastal ette andis, siis see number olekski jäänud. Me loodame, et deklareerimise tulemusena saame vähemalt 100 000 juurde. Esmaspäevane seis oli selline, et esmaspäevaks olid nii omanikud kui ka maaharijad dokumendid välja võtnud 405 000 hektari deklareerimiseks, st ca pool on meil olemas. Meil on koos pikendamisega ikkagi aega ca poolteist kuud. Loomulikult tänan ma parlamenti selle initsiatiivi eest! Tõesti, aprillikuu keskmised kuupäevad on viimased, kuskile enam taganeda ei ole, 1. mai lööb selle asja lukku ja mõni nädal peab jääma PRIA-le arvude kokkurehkendamiseks. Ma siiski loodan, et igal juhul on see number suurem kui 670 000, ma usun seda.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

J. Marrandi

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab tururegulatsioone ja sellega seonduvalt ka nn laovarude teemat. Olgem ausad, seesama laovarude eelnõu, mis täna Riigikogule üle anti, on ellu kutsutud põhjusel, et Eesti majanduspoliitika on olnud kardinaalselt erinev. Tururegulatsioonide tulemusena on Eestis kõige suurem tõenäosus, võrreldes teiste uute liikmetega, et see raha võetakse maha näiteks eurotoetustelt ja tururegulatsioonidelt. Samas on see tururegulatsioonide teema võib-olla olulisemgi kui toetused otse Eesti põllumeestele. Kui suur on oht, et Euroopa Liit tõepoolest võtab Eesti põllumeeste n-ö tururegulatsioonide rea pealt, turutoetuste rea pealt selle raha ära, mis oli umbes 400 miljonit või 500 miljonit krooni? Kui suur see oht on ja kui suur hinnanguliselt see summa on, kui käivitub n-ö must stsenaarium?

T. Tammsaar

Aitäh! Ohud on siin olemas ja 100% garantiid ei saa ju keegi anda. Valitsuskabinetis oleme asja arutanud. Lähenemine on ikkagi selline, et põllumehelt küll ei tohiks neid summasid kinni pidama hakata, juhul kui Euroopa Liit üleliigse laovaru eest meile karistused peale paneb. Loodame siiski, et need summad jäävad minimaalseks. Tõenäoline on see, et puhtalt me ei pääse. Liituvatest riikidest ei ole vist eriti keegi puhtalt pääsenud. Püüame teha kõik selleks, et need kaotused oleksid minimaalsed. See on lühike vastus.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Vello Tafenau!

V. Tafenau

Aitäh! Lugupeetud minister! Kuidas edaspidi seadusloome käigus on? Konkreetselt, §-s 2 "Ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõud" on öeldud niimoodi, et ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu Nõukogu määruse alusel ja korras rahastatavad abinõud. Meie jaoks on seletuskirjas praegu see loetelu lahti kirjutatud. Kas edaspidi kirjutatakse ka see lahti, tuleb see seaduse lisana? Kui seadus võetakse vastu, siis seletuskirja ju sinna enam ei lisata. Küsin konkreetse paragrahvi kohta, et kas see lisas toodud loetelu on ammendav.

T. Tammsaar

Aitäh! Kui väga aus olla, siis tegelikult eelmise nädalani ei olnudki meil õiget alust koostada nn euroseadusi. Alles eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks normitehnika eeskirjad, mille alusel me seadusi ette valmistame. Tõesti, ega ainult Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust lugedes ei saa ju konkreetset teavet. Tuleb loomulikult ka määrustega kursis olla ja lisamaterjalid abiks võtta, muidu ei saagi sellest, ausalt öeldes, aru. Loomulikult tuleb asja nii käsitleda. Me peame kõik need määrused eesti keeles täies ulatuses kättesaadavaks tegema. See on arusaadav.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Imre Sooäär, teine küsimus!

I. Sooäär

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Ma täpsustan oma juba esitatud küsimuse teist poolt. Mida kavatseb minister isiklikult ära teha, et inimesi kutsuda üles aktiivsemalt oma maid deklareerima? Teadupärast ei ole eestlaste deklareerimisaktiivsus just eriti suur, võib-olla polegi küsimus tähtaja ühe kuu võrra pikendamises, aga inimesi tuleks lausa kampaania korras kutsuda oma maid deklareerima. Mida minister kavatseb siin ära teha?

T. Tammsaar

Eks isiklik eeskuju ole kahtlemata kõige parem. Mina olen oma maad deklareerinud. Päris hästi läks, see õnnestus teisel korral. Oleme kaasanud kampaaniasse isegi Vabariigi Presidendi. Arnold Rüütel lubas kohe-kohe minna ja oma maad ära deklareerida ja sellest on avalikkust teavitatud. Kutsun teid kõiki järgima meie eeskuju.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Oleks mul maad, siis ma deklareeriksin. Palun, maaelukomisjoni esimees kolleeg Jaanus Marrandi!

J. Marrandi

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu 258 sisust andis lugupeetud põllumajandusminister Tiit Tammsaar väga põhjaliku ja detailse ülevaate. Seetõttu ma eelnõu sisulistel küsimustel enam väga palju ei peatu. Maaelukomisjon arutas eelnõu 258 oma korralisel istungil 17. veebruaril. Eelnõu arutelul viibisid algatajate esindajatena Põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot, põllumajandusosakonna juhataja Mai Talvik, maaelu arengu osakonna juhataja Krista Kõiv, põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse osakonna kaubandusbüroo juhataja Ene Maadvere ning õigusosakonna peaspetsialist Henno Nurmsalu. Eelnõu arutelul tõdesid komisjoni liikmed üksmeelselt, et tegemist on äärmiselt olulise eelnõuga, millest sõltub sisuliste toetuste ja tururegulatsioonide rakendumine pärast liitumist Euroopa Liiduga 1. mail. Seetõttu on eelnõu oma regulatiivsuselt äärmiselt lai ja kirjeldab sisuliselt kogu Eesti põllumajandust tema mitmepalgelisuses, alates aiandusest ning lõpetades koolipiima ja tururegulatsioonidega. Komisjoni liikmed leidsid, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisega väheneb oluliselt riikide parlamentide roll põllumajanduspoliitika kujundamisel. Sellise põhimõttelise muutumise tunnuseks on ka käesolev eelnõu ise, mis sisuliselt on üles ehitatud tulenevalt normitehnika eeskirjadest, sisaldades viiteid Euroopa Liidu määrustele ning volitusnormi andmisi valitsusele ja juhtivale ministeeriumile. Väga paljude sisuliste põllumajanduspoliitiliste otsuste tegemine sõltub edaspidi peamiselt Eesti esindajate tegevusest Euroopa komiteedes, ka tööst Eesti Põllumajandusministeeriumis ja teistes täitevvõimuorganites. Käesolev eelnõu annab peamiselt ainult kõige üldisema raami. Konkreetsed põllumajanduspoliitilised valikud tehakse näiteks maaelu arengumeetmete osas vastavalt Euroopa Komisjoni kinnitatava programmi "Eesti maaelu arengukava 2004-2006" alusel ja korras. Maaelu arengukava on kinnitatud ja koostatud Põllumajandusministeeriumis ja selle koostamisel on küllalt aktiivselt osalenud sotsiaalsed partnerid. Kava sisaldab ca 40 meedet. Käesolevas eelnõus on aga üksnes viidatud nimetatud kavale. Samadel alustel on reguleeritud ka turukorralduslikud meetmed. Kokku kaasneb eelnõuga üle 50 alamastme akti. Arvestades toodud asjaolusid, keskenduski kogu eelnõu arutelu suures osas sellele, et Põllumajandusministeeriumi esindajad rääkisid seletuskirja põhjal lahti eri sisulisi meetmeid, olgu siis vastavalt Euroopa Liidu määrustele või kavandatavatele alamaktidele. Nüüd täpsemalt komisjoni arutelust. Komisjoni liikmetel tekkis näiteks küsimus, missugust maad pidada põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevaks maaks. Vastus: ühtse pindalatoetuse kava alusel on uue liikmesriigi põllumajandusmaa see osa selle riigi põllumajanduskõlvikust, mis oli 30. juunil 2003 heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutati või mitte. Rahvakeeles tähendab see: mitte liige kõrge võsaga, et oleks võimalik tavaliste põlluharimismeetoditega seda uuesti põllustada. Samuti selgitati komisjoni liikmetele detailselt, kuidas kujuneb ühtse pindalatoetuse makse, milleks esialgsetel arvestustel kujuneb 417,9 krooni hektari kohta, kui jääb kehtima tänasel istungil juba nimetatud 800 000 hektarit. Ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse abinõude osas tundsid komisjoni liikmed huvi Eesti sisulise valmisoleku vastu, kuivõrd see on valdkond, kus Eestil tegelik praktika on puudunud. Diskussioone tekitas nn kasutustoetus, mis puudutab näiteks Euroopa Liidus toodetud või kasutamist pagaritoodetes ja selle eest toetuse saamist. Samuti koolipiimatoetus, mille kord tulevikus muutub. Sisuliselt enam süüvis komisjon ka sekkumiskokkuostuteemadesse. Arutelu all oli, missugused laod ja mitu ladu saavad õiguse olla sekkumiskeskusteks. Vastus: esialgu on plaanis viis vastavat ladu. Samuti huvituti sekkumiskeskuste laokulude kompenseerimisest, mis on vastavalt Põllumajandusministeeriumi andmetele näiteks hoiu puhul 22,06 krooni tonni kohta kuus. Samalaadne arutelu käsitles ka eraladustamise erinevust sekkumiskokkuostust ja vastavate ladude olemasolu. Komisjoni istungil leidis arutamist ka teema, et eri põllumajandusvaldkonnad on eri meetmetega reguleeritud ja ühtne süsteem ühises põllumajanduspoliitikas tegelikult puudub. Näitena võib tuua aianduse, kus on suur roll antud tootjaorganisatsioonidele ja turu reguleerimine toimub sisuliselt nende kaudu. Selles kontekstis leiti, et on kahetsusväärne, et Eestis ei ole seni ühtegi Euroopa Liidu nõuetele vastavat tootjaorganisatsiooni aianduse valdkonnas, kes suudaks ise turu reguleerimisega tegelda. Arutelu komisjoni istungil toimus üksteisemõistmise vaimus ja ilma poliitiliste erimeelsusteta. Kõik eelnõu sisuliste küsimuste hääletused toimusid konsensuslikult. Komisjoni liikmed otsustasid teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk esitada ettepanekud 10. märtsiks.

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Jaanus Marrandi! Palun, kas on küsimusi kolleegile? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad alustada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10. märts, kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.


10. Euroopa Ühendust esindava Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi 2002. ja 2003. aasta üheaastaste rahastuslepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (259 SE) esimene lugemine

Esimees E. Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühendust esindava Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi 2002. ja 2003. aasta üheaastaste rahastuslepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks rahandusminister Taavi Veskimäe!

T. Veskimägi

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud teile ratifitseerimiseks põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi üheaastaste rahastamislepingute 2002 ja 2003 Euroopa Ühendust esindava Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu. Seaduseelnõuga ratifitseeritakse kaks Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelist üheaastast lepingut. Nimetatud lepingus on sätestatud komisjoni poolt Eesti Vabariigile maaelu ja põllumajanduse arenguprogrammi ehk SAPARD-i programmi elluviimiseks eraldatavate üheaastaste kohustuste suurused aastatel 2002-2003, nende kehtivusajad ning varasematesse üheaastastesse ning mitmeaastastesse rahastuslepingutesse tehtavad muudatused. Lepingud muudavad Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastast rahastuslepingut, mille Riigikogu ratifitseeris 18. aprillil 2001. Nimetatud muudatuste jõustumiseks tuleb ratifitseerida ka üheaastased rahastuslepingud 2002. ja 2003. aasta kohta. Valitsus on esitanud need menetlusse kahe aasta kohta üheaegselt, sest need lepingud sõlmiti sisuliselt enam-vähem ühel ajal. Rahastuslepinguga 2002. aastaks kehtestatakse ühenduste Eesti Vabariigi suhtes võetava finantsosaluse suuruseks 12 942 243 eurot. Rahastuslepinguga 2003. aastaks kehtestatakse ühenduste Eesti Vabariigi suhtes võetava finantsosaluse suuruseks 13 070 615 eurot. Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2003. aasta istungi korraldusega nr 789-k heaks kiidetud üheaastased rahastuslepingud allkirjastati 8. detsembril 2003. SAPARD-i programmi raames antakse abi ühenduse vahenditest investeerimistoetustena põllumajandustootmise, maapiirkonna muu majandustegevuse, põllumajandussaaduste töötlemise ning maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamiseks. Toetust antakse kandidaatriigi programmi alusel, mille komisjon on eelnevalt heaks kiitnud. Komisjon kiitis Eesti programmi heaks 17. novembril 2000. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, härra minister! Palun küsimus, kolleeg Trivimi Velliste!

T. Velliste

Suur tänu, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on puhtvormiline ja puudutab selle lepingu partnereid. Kui ühelt poolt on Eesti Vabariik, siis teiselt poolt Euroopa Ühendust esindav komisjon. Kui Eesti Vabariiki esindab Vabariigi Valitsus ja Euroopa Ühendust komisjon, kas need partnerid ei peaks siis olema Eesti Vabariik ja Euroopa Ühendus või komisjon ja valitsus, et oleks tegemist ühesuguste tasanditega? Juhin veel tähelepanu vormilisele vastuolule: eelnõu pealkirjas esinevad Euroopa Ühendus kord ainsuses, kord mitmuses. Ka see vastuolu tuleks ilmselt kõrvaldada.

T. Veskimägi

Aitäh! Ma arvan küll, et teovõime tekib ikkagi läbi täidesaatva riigivõimu. Selles mõttes on see ilmselt korrektne, kuna valitsus andis rahandusministrile sisuliselt mandaadi nende rahastamislepingute allakirjutamiseks. Mitmuse ja ainsuse vahelduv kasutamine ei ole otstarbekas ja tekitab asjatut segadust. Ma arvan, et töö käigus need tehnilised aspektid, loodetavasti juba juhtiva komisjoni eestvedamisel, kõrvaldatakse. Algataja peaks küll sellega nõustuma.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

J. Marrandi

Tänan! Lugupeetud härra minister! Eeltõukefondide vahendite kasutamine hakkab läbi saama. SAPARD on ennast sisuliselt ammendanud. Seetõttu oleks ilmselt mõistlik teha kokkuvõte, kui suur kokkuvõttes kogu SAPARD-ile esitatavate vahendite summa Eesti suhtes oli, kui palju otsustati välja maksta ja kui palju on reaalselt (kolmas number) neid vahendeid välja makstud.

T. Veskimägi

Tõesti, konkursid on välja kuulutatud ja SAPARD on eelstruktuurivahenditest olnud üks kõige edukamaid eelstruktuuriprogramme. Julgen väita, et kokkuvõtteid on mõistlik teha siis, kui ka need konkursid, mis on välja kuulutatud, on lõpplahenduse saanud. Enne siia tulekut küsisin Rahandusministeeriumi inimestelt üle, mis see seis siis on, kas me oleme suutelised need konkursid selliselt läbi viima ja kas need projektid, mis nende konkursside alusel esitatakse, on sellised, et oleks võimalik 2004. aastal SAPARD-i programm kui eelstruktuurivahendeid hõlmav programm lõpetada. Vastus oli üheselt jah, et see on nii. On hea meel vähemalt praeguses etapis tõdeda, et SAPARD-i programmi läbiviimine on eelstruktuurivahenditest olnud üks eeskujulikumaid. Lõppkokkuvõtteid on mõistlik teha pärast seda, kui SAPARD-i vahendite kasutamisel on Eestis joon all.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

J. Marrandi

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Tegelikult programm ju ongi lõppenud, sest vahendite summa, mis on jäänud kasutamata, on sisuliselt protsendiosa piires. Sellepärast ma ikkagi küsin ja ehk oskate te öelda Rahandusministeeriumi esindajana, kes on otseselt ikkagi n-ö makseagentuur selles suhtes, kui suur summa on praeguseks toetustena konkreetselt välja makstud. See protsendiosa, mis jääb maksmata, ei olegi tähtis, aga kui suur osa summaliselt on praeguseks hetkeks välja makstud? Kui suure protsendi see moodustab n-ö otsustatud summadest, sest osa summasid on heaks kiidetud ja üks osa on ka reaalselt n-ö tehinguks läinud ja välja makstud? Kui suur osa on Rahandusministeeriumist summaliselt välja makstud? Oleks mõistlik suhe teada saada.

T. Veskimägi

Aitäh! Rahandusministeerium on eelstruktuurivahendite osas eelkõige ilmselt korraldav asutus. Arvan, et konkreetne rakendusasutus on ikkagi Põllumajandusministeerium. Aga mis puudutab neid vahendeid ja nende vahendite protsente, siis on kahju, et eelnõu menetleva komisjoni esimees ministrit kohale kutsuda ei soovinud. Sellest lähtuvalt leian, et küsimused, mis puudutavad konkreetseid protsendipunkte, oleks tulnud lahendada tehniliste küsimustena.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Sven Mikser!

S. Mikser

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus on ajendatud teie vastusest Trivimi Velliste küsimusele. Mulle teadaolevalt ütlesite te, et kui ühes kohas kasutatakse ainsust ja teises mitmust, siis on ilmselt tegemist ebajärjekindlusega. Mina ei ole selles väga veendunud, sest Euroopa Ühendus tähistab nn euroslängis tavaliselt Euroopa Majandusühendust, samal ajal on neid ühendusi veel, näiteks Eurotom. Euroopa Komisjon esindab kõiki Euroopa ühendusi. Kas teile ei tundu, et see ainsuse ja mitmuse kasutamine kahes eri fraasis võib olla ka täiesti põhjendatud?

T. Veskimägi

Arvan, et selline küsimuse asetus, kas mitmus või ainsus, peab peegeldama seda, mida lepingus on tahetud väga selgelt väljendada. Kindlasti võib olla õigustatud ühes kohas ainsuse kasutamine, teises mitmuse kasutamine. Arvan, et juhtivkomisjon peab siin leidma lahenduse. Kui on arusaam, et algataja ei ole eelnõu saali tuues või parlamendi menetlusse andes käitunud keeleliselt päris korrektselt, siis tuleb muudatusettepanekud teha. Ma arvan, et nii härra Vellistel kui ka härra Mikseril on võimalus oma arusaamadest lähtuvalt seda parandusettepanekut teha.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Palun järgmiseks ettekandjaks maaelukomisjoni liikme kolleeg Tiit Mae!

T. Mae

Proua juhataja! Head rahvaesindajad! Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõu 259 arutati maaelukomisjonis 19. veebruaril 2004. Komisjoni ette olid kutsutud Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna maaelu poliitika büroo juhataja kohusetäitja Riin Saluveer, Rahandusministeeriumi Rahvusliku Fondi osakonna SAPARD-i ja PHARE talituse juhataja Maris Rahnu ja Välisministeeriumi juriidilise osakonna Euroopa Liidu õiguse büroo ata_ee Triinu Kremm. Annan teile lühiülevaate komisjonis räägitust. Kõigepealt tegi Rahandusministeeriumi esindaja proua Rahnu lühiülevaate 2002. ja 2003. aasta üheaastastest rahastuslepingutest ning nende lepingutega mitmeaastases rahastuslepingus tehtavatest muudatustest. Mõlemad lepingud allkirjastati samal ajal ehk, nagu minister juba mainis, 2003. aasta 8. detsembril, ning seetõttu esitatakse nad ratifitseerimiseks koos. 2002. aasta rahastuslepinguga eraldab Euroopa Ühenduste Komisjon Eestile SAPARD-i toetusi 12,9 miljoni euro ulatuses ja 2003. aasta rahastuslepinguga 13,07 miljoni euro ulatuses. Pikendatakse ka varasemate kohustuste kehtivuse aegu. 2000. aasta kohustuste tähtaeg pikeneb 31. detsembrini 2004, 2001. aasta tähtaeg pikeneb 31. detsembrini 2005 ja 2002. aasta tähtaeg 31. detsembrini 2006. Mõlema lepinguga tehakse muudatusi Riigikogu poolt 18. aprillil 2001 ratifitseeritud SAPARD-i mitmeaastases rahastuslepingus, mistõttu tuleb ka need üheaastased rahastuslepingud ratifitseerida. Eesti riigi poolne kaasfinantseerimine on olnud SAPARD-i toetuste puhul läbivalt 25%. 18. veebruari 2004. aasta seisuga on SAPARD-i toetusi välja makstud 31 miljoni euro ulatuses ja see jaguneb järgmiselt: 25 miljonit Euroopa Ühenduste Komisjonilt ja viis miljonit eurot Eesti riigi vahenditest sihtfinantseerimise näol. Komisjon palus algataja esindajal saata komisjonile täpse info selle kohta, kui suur on SAPARD-i toetuste kogusumma, kui palju toetusi on praeguseks otsustatud ning kui palju välja makstud, samuti sooviti andmeid meetmete kaupa, kuhu ja kui palju on välja makstud. Komisjonile oli ette valmistatud eelnõu normitehniliselt ja keeleliselt täpsustatud redaktsioon. Nimelt on teil täna laudadel oleva eelnõu pealkirjas muudetud sõnade järjekorda. Keeletoimetaja ettepanek oli §-s 1 muuta sõnaühend "rahastusleping 2002" sõnaühendiks "rahastusleping aastaks 2002" ja samamoodi §-s 2 kasutada sõnaühendit "rahastusleping aastaks 2003". Eelnõu algataja esindajad nõustusid sellega. Komisjon otsustas tuua eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, otsustati saata eelnõu esimesele lugemisele 25. veebruaril, tehti ettepanek lõpetada esimene lugemine ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 3. märts 2004, kell 18. Selle eelnõu arutelul ei olnud mingeid poliitilisi erimeelsusi ja otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Tiit Mae! Palun küsimusi ettekandjale! Palun, kolleeg Arnold Kimber!

A. Kimber

Aitäh! Mulle tundus, et minister on natuke solvunud, et teda ei kutsutud komisjoni esinema. Miks teda ei kutsutud sinna esinema?

T. Mae

Ma ütleksin nii, et ma ei oska öelda, miks konkreetselt ministrit ei kutsutud, aga kutsuti Rahandusministeeriumi esindaja Maris Rahnu, kes andis komisjonile piisavalt selgitusi.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu veel kord, kolleeg Tiit Mae! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 259 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. märtsi, kella 18. Esimene lugemine on lõpetatud.


11. Koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse, alaealise mõjutusvahendite seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (215 SE) esimene lugemine

Esimees E. Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse, alaealise mõjutusvahendite seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks haridus- ja teadusminister härra Toivo Maimetsa!

T. Maimets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Lubage esitada teile Vabariigi Valitsuse poolt koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse, alaealise mõjutusvahendite seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nagu näitab ka eelnõu pealkiri, tehakse eelnõuga muudatusi neljas seaduses. Esiteks, koolieelse lasteasutuse seadus. Seoses laste arvu vähenemisega on omavalitsuste territooriumidel tekkinud vajadus muuta haridusasutuste võrgu planeerimine ökonoomsemaks. Majandustegevuse, õppe- ja kasvatustöö korralduse ning lapsevanemate ja omavalitsusega toimuva koostöö seisukohalt oleks parem, kui tegemist oleks ühe asutusega. Seoses eeltooduga tehakse eelnõus muudatus koolieelse lasteasutuse seaduses, erakooliseaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning sätestatakse võimalus moodustada lasteaedu-põhikoole. Teiseks, koolieelne lasteasutus töötab õppeaasta rütmis. Vastava sätte puudumine koolieelse lasteasutuse seaduses tekitab segadust lasteasutustes õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja rahastamisel. Seetõttu sätestatakse eelnõus õppeaasta ka lasteasutustele. Kolmandaks, õppe- ja kasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumi puudumine takistab riiklikku järelevalvet ja üleriigiliste kokkuvõtete tegemist õppe- ja kasvatustegevusest Eesti koolieelsetes lasteasutustes. Seetõttu näeb eelnõu ette riikliku järelevalve kriteeriumide kehtestamise analoogiliselt koolidega ka koolieelsetele lasteasutustele. Neljandaks, 1. septembri 2003. aasta seisuga puuduvad 1/3 tegutsevatel koolieelsetel lasteasutustel koolitusload, kuna aastatel 1996-2001 oli ainult pooltes Eesti lasteasutustes toimunud riiklik järelevalve. Eelnõus sätestatakse, et seaduse jõustumise hetkel tegutsenud lasteasutused, kellel puudub koolitusluba, võrdsustatakse koolitusluba omavate lasteasutustega kuni 2006. aasta 1. jaanuarini. See on ka riikliku järelevalve toimumise reaalne tähtaeg seni kontrollimata ja koolitusloata lasteasutustes. Edasi, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest. Kõigepealt muudatused kasvatusraskustega laste klassi puudutava regulatsiooni osas. Praegune seadus lubab kasvatusraskustega laste klasse moodustada alates kolmandast kooliastmest, 7.-9. klassini. Vaatamata sellele on noorte osakaal, kes pole põhikooli lõpetanud või ei täida koolikohustust, viimastel aastatel püsinud 10% piires. Paljud käitumishäiretega lapsed kordavad tihti klassikursust ja jõuavad enne 7. klassi jõudmist koolikohustuse east välja. Sellest tulenevalt antakse eelnõuga valla- või linnavalitsusele võimalus moodustada koolis vajaduse korral eraldi klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele alates teisest kooliastmest. Täpsustus tehakse ka alaealise mõjutusvahendite seaduses. Teiseks, muudatused seoses klassi täitumuse ülemise piirnormiga. Tänapäeval on suurenenud ootused põhikoolile, muutunud õppimise ja õpetamise käsitlus. Üha enam tuleb õpetajal hakkama saada erinevate võimete, huvide, vajaduste ja eri rahvusest laste koosõpetamisega. 36 õpilasega klassikollektiivis on õpetajal raske kõigi lastega individuaalselt tegelda ning õpet vajalikul määral diferentseerida. Eelnõuga sätestatakse klassi täitumuse ülemiseks piirnormiks põhikooliastmes 24 õpilast ja gümnaasiumiastmes 36 õpilast. Muudatus rakendub eelnõu kohaselt astmeliselt, esialgu, alates järgmisest õppeaastast ainult esimestele klassidele, aasta pärast ka teistele jne. Kolmandaks, muudatused seoses koolivägivalla tõkestamisega. Eelnõuga viiakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sisse sätted koolivägivalla tõkestamiseks. Selleks täiendatakse § 32 lõike 1 sõnastust, rõhutades, et kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Sama paragrahvi täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt on kool kohustatud rakendama abinõusid vaimse ja füüsilise vägivalla ärahoidmiseks, tehes vajaduse korral koostööd lastevanemate, eestkostjate, hooldajate, kooli pidaja ning politseiga. Neljandaks, muudatused seoses arenguvestluste kohustuse kehtestamisega. Eelnõuga sätestatakse õpilase iga-aastase arenguvestluse kohustus. Arenguvestlusel osaleb kindlasti ka lapsevanem või eestkostja/hooldaja. Vestluse eesmärk on kodu ja kooli koostöös leida õpilase arenguks parimad ja soodsaimad tingimused ning võimalused, toetades õpilase motiveeritust ja eneseanalüüsi oskust. Iga õpilase jaoks on tähtis oma õpitulemustest ja iga lapsevanema jaoks on tähtis oma lapse õpitulemustest õpetajatega vestelda. Nii õpilased kui ka lapsevanemad peavad teadma, milliste eesmärkide ning õpitulemuste saavutamist neilt oodatakse. Arenguvestlusi käsitlev eelnõu säte jõustub 2005. aasta 1. septembrist. Viiendaks, muudatus seoses õppevahendite miinimumloetelu kehtestamisega. Kehtetuks tunnistatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse säte, mille kohaselt kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Otstarbekam on kehtestada õppevahendite loetelu pigem õppekava rakendamise metoodilise materjalina kui üldkohustusliku õigusaktina. Vabariigi Valitsus on kehtestanud kõikidele üldhariduskoolidele kohustusliku riikliku õppekava, mille alusel koolid koostavad oma õppekava. Sellest tulenevalt on koolid kohustatud tagama hariduse omandamise riikliku õppekavaga nõutaval tasemel ning seega on õppevahendite omal algatusel hankimine koolide ja nende pidajate paratamatu kohustus ka ilma vastava miinimumloeteluta. Viimaseks, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning koolieelse lasteasutuse seaduses tehakse muudatus seoses sisehindamise kohustuse kehtestamisega. Nii kooli kui ka lasteasutuse juht peab tagama, et tema juhitav asutus töötaks tulemuslikult. Selleks on vaja kujundada sisehindamise süsteemi, mille alusel oleks võimalik püstitada eesmärke ja planeerida asutuse tegevust. Sellest tulenevalt täiendatakse koolieelse lasteasutuse seadust ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, sätestades lasteasutuse juhi ja koolidirektori ülesandena ka sisehindamise korraldamise. Reaalne tähtaeg sisehindamise korra väljatöötamiseks kooli- ja koolieelse lasteasutuse juhile on 1. september 2004. Aitäh tähelepanu eest!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, härra minister! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

V. Savisaar

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab § 1, mille lõikes 2 on kirjas, et lasteaiaga võib olla ühendatud algkool või põhikool. Põhikool on meil teatavasti üheksa klassi. Kas peetakse silmas seda, et lasteaed ja üheksaklassiline kool oleksid ühendatud?

T. Maimets

Jah, peetakse silmas seda võimalust, kus on tõepoolest vaja sellist ühendamist teha.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps!

M. Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Meile väljapakutud seaduseelnõus on mitmel korral rõhutatud sisehinnangu vajadust ja see on sellisel kesksel kohal. Kogu haridusasutuse töö hindamine hakkab toimuma sisehindamisena, kusjuures te ise olete nentinud, et Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalve ei ole olnud, ütleme siis, alati väga jõuline. Kui vaadata maakondade taset, siis on lausa maavanemad puudu. Seetõttu on minu küsimus järgmine. Kui arvestada, et praeguste väikeste koolide puhul antakse hinnanguid tihti sisekliimast tulenevalt, subjektiivsusest tulenevalt, mida siis selline hindamine tegelikult annab?

T. Maimets

Aitäh selle küsimuse eest! Sisehindamine ei ole mitte ainukene kvaliteedi kontrollimise meetod. Terviku moodustavad sise- ja välishindamine. Mõte on selles, et paljud koolisisese elu probleemid lahendatakse oma analüüsi tulemusena võib-olla kõige paremini ja kõige õigemini. Välishindamine ei kao kuskile, riikliku järelevalve ülesanne jääb endiselt alles, aga riiklik järelevalve võiks rohkem kontsentreeruda ühelt poolt koolide ja lasteasutuste nõustamisele ning teiselt poolt informatsiooni andmisele hariduse teistele osapooltele, näiteks lastevanematele, selle kohta, milline on kooli töö kvaliteet.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Andres Herkel!

A. Herkel

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Mul on küsimus arenguvestluse kohta. Kas te söandate hinnata, kui palju tööaega ühe arenguvestluse ettevalmistamine pluss läbiviimine klassijuhatajalt võiks võtta? See võtab aega ilmselt ka teistelt õpetajatelt, kui nad asjaga haakuvad. Ja kas on ka mingit teadmist või hinnangut selle kohta, kui paljud klassijuhatajad sisuliselt praegu sellist asja rakendavad, või ei ole sellist hinnangut üldse?

T. Maimets

Aitäh! Sellist aja hindamist ma siinkohal küll ei julgeks teha. See sõltub sellest, mismoodi on õpetaja ja õpilase vaheline kontakt realiseeritud, milline osa puudub ja milline mitte. Päris selge on, et paljudes koolides selline arenguvestlus juba toimub ja seda peetakse koolielu täiesti normaalseks osaks. Teistes koolides loob kohustuse sellist arenguvestlust pidada kõnesolev seadusmuudatus.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Kaarel Pürg!

K. Pürg

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kas need muudatused on ette nähtud ainult maapiirkondades, sest linnades on säilinud tugev lasteasutuste, lasteaedade võrk, või tulevad need muudatused sundkorras täitmisele ka linnades?

T. Maimets

Aitäh küsimuse eest! Need muudatused annavad võimaluse nimetatud ümberkorraldusi teha, kui te peate silmas just nimelt ühendamise võimalust, aga nad ei sätesta kohustust.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

K. Pärnits

Aitäh! Austatud minister! Sisehindamised ja arenguvestlused on kahtlemata vajalikud asjad, aga nende nõudmistega seoses teevad pedagoogid ka väga suurt tööd ja tegemist on kindlasti suure hulga lisatööga. Lisatöö nõuab palgaseaduse järgi ka lisatasu. Kas te selle lisatöö kinnimaksmise peale olete mõelnud ja kas vastavad vahendid on teil ka planeeritud?

T. Maimets

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma ütlesin ühele eelmisele küsimusele vastates, paljudes koolides sellised arenguvestlused toimuvad ja see on õpetaja töö osa. Arenguvestluste korraldamine jääb kooli õppenõukogu ja hoolekogu omavaheliseks ülesandeks. Esimeses seadusparanduste variandis me isegi käsitlesime võimalust tsentraalselt mingisugused käsulauad ja kohustused ette anda, aga hiljem kultuurikomisjonis protsessimise käigus jõudis ka meieni selge arusaamine, et tegelikult on mõistlik jätta kooli enda mõelda see, kuidas on mõttekas arenguvestlusi pidada. Meie anname metoodilisi juhendeid, informatsioonimaterjali. Konkreetne korraldus koos sellest tulenevate kuludega jääks kooli pidaja ehk omaniku ja kooli hooleks.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Toomas Varek!

T. Varek

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus haakub mingil määral eelmise küsija omaga. On siiralt hea meel, et valitsus on teinud ettepaneku, et eriti just põhikooli osas tuleb 36 lapsega klassid tulevikus komplekteerida maksimaalselt 24 õpilasega. Kuid olgem ausad, elu näitab, et ega laste arv ju linnades ehk suuremates omavalitsustes ei vähene selleks ajaks, kui see seadus jõustub. Et kool normaalselt edasi funktsioneeriks, on vaja rohkem klasse, on vaja lisavahendeid, on vaja täiendavalt õpetajaid, on vaja ruumid korras hoida. Kui palju selle seaduseelnõu rakendamine nõuab raha või kui palju on üldse ressursse ette nähtud selle seaduseelnõu elluviimiseks?

T. Maimets

Aitäh selle küsimuse eest! Õpilaste piirarvu vähendamine põhikooliastmes 24-ni ei too endaga kaasa lisakulutusi. See tõestus on päris põhjalikult seletuskirjas teile ka numbriliselt ära toodud. Tõestuse lähtekoht on see, et kui õppeaastal 1997/98 oli põhikoolis kokku 184 000 õpilast, siis õppeaastal 2007/08 on 118 800 õpilast. Klassikomplektide arv väheneb seetõttu üsna hoogsas tempos. Aastal 2005 on meil 1955 klassikomplekti vähem kui oli 2000/01. õppeaastal ja aastal 2007 on meil 2657 klassikomplekti vähem kui oli 2000/01. Selle pisikese näiva tõusu kompenseerib kuhjaga õpilaste arvu vähenemine ja seetõttu klassikomplektide arv väheneb väga oluliselt ja kiiresti.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

M. Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi hinnangute juurde. Kas nende suurte muudatuste käigus, te ise nimetate või teised nimetavad neid revolutsioonideks ja reformideks, on kavas ka neutraalsete auditite tellimine koolide kohta, et nad saaksid ainespetsialistidelt teada, milline on kooli olukord? Praegu, nagu te olete kindlasti juba kursis, teevad seda järelevalveametnikud, kellel on vaid keskhariduse nõue, ja õpetajad ei saa alati just kompetentset nõustamist, sealhulgas kahjuks maakonna tasandil. Mis on plaanis nende muudatuste käigus sellise auditi ja neutraalse nõustamise osas sisuliselt ära teha?

T. Maimets

Aitäh küsimuse eest! Haridusrevolutsiooni ei ole mina küll kunagi lubanud teha. Olen hoidunud ka sõnast "haridusreformid". Tulevaste muudatuste raames on tõepoolest diskuteeritud mitmesuguste võimaluste üle. Alustan sellest, et meil on kokku pandud alles töögrupid, kus on hõlmatud umbes 200 inimest eri ministeeriumidest ja mitmesugustest kolmanda sektori organisatsioonidest, kes hakkavad ükshaaval neid eri probleeme hariduskorralduse muudatustes läbi töötama, ja üks nendest probleemidest on tõepoolest ka järelevalve korraldus. Nii et mingeid otsuseid tehtud ei ole, hakatakse tegelema probleemidega. Tõepoolest, küsimusi on mul täpselt niisama palju kui lugupeetud küsijal, aga vastustega ootame natuke aega.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Kadi Pärnits, teine küsimus!

K. Pärnits

Aitäh! Austatud minister! Kas te tahate väita, et kõik see, mis seoses nende muudatustega haridusasutustes ellu viiakse, ei too pedagoogidele kaasa lisatööd, ja kui see ei too kaasa lisatööd, kas siis kogu selle töö peavad pedagoogid ära tegema oma senise palga eest?

T. Maimets

Aitäh! Ma ei ole väitnud, et see ei too kaasa lisatööd. Aga ma väidan, et need kavandatavad muutused, mis meil täna siin laual on, võimaldavad pigem praegust õpetajate arvu mitte nii kiires tempos vähendada, kui me seda muidu tegema peaksime.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Kaarel Pürg, teine küsimus!

K. Pürg

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Siin saalis on palju räägitud lasteaiapedagoogide palkadest. Aga selline asutus nagu lasteaed-algkool, lasteaed-põhikool - kes seda rahastab, kas lasteaia osa jääb kohalikule omavalitsusele ja kool riigile või olete te lõpuks aru saanud, et on vaja lasteasutuste pedagoogide palka tõsta ja kogu see asutus hakkab palka saama, ütleme, riigieelarvest?

T. Maimets

Aitäh! Olen teiega nõus, et kogu see skeem, kes kust palka saab, kes on kelle tööandja ja kas palk tuleb tööandjalt või kuskilt mujalt, vajab põhjalikku ülevaatamist.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Katrin Saks!

K. Saks

Austatud minister! Seadus sätestab ülemiseks piirnormiks klassis 24 õpilast. See ei ole küll revolutsioon, aga see on üsna suur muutus, võrreldes praeguse 36-ga, ja see on üsna madal piir, võrreldes teiste riikidega. Samal ajal on kultuurikomisjoni tulnud materjal, mis näitab, et Haridus- ja Teadusministeeriumis on kaalutud alternatiivi mitte panna seadusesse kindlat klassi täitumuse piiri, vaid reguleerida suurust rahastamissüsteemi abil, soodustamaks näiteks 24 või 26 õpilasega klassikomplektide moodustamist tervikuna. Miks te eelistasite seda varianti - olete praegu meie ees eelnõuga, kus see piirnorm on fikseeritud - ja mis on ühe või teise variandi plussid ja miinused?

T. Maimets

Aitäh selle küsimuse eest! Tegemist on jällegi sellega, et praegu, nagu ma ka vihjasin, töötavad ligi 200 inimest läbi võimalikke muudatusi haridussüsteemis. Üks suur osa nendest käsitleb finantseerimissüsteemi. Ma tõepoolest ei välista, et nende töö tulemuseks on lõpuks tõepoolest teie vihjatud asjaolu, et näiteks võiks kehtestada normarvuks 24 ja edasi vähendada pearahakoefitsienti 25. ja 26. õpilase puhul. See oleks suhteliselt mõistlik. Ent praegu meil sellist skeemi ei ole. Praegu me oleme nende mõtetega alles üsna alguses. Aga 1. september läheneb ja ma arvan, et me võiksime jääda hetkel variandi a juurde ehk võtta piirnormiks 24 õpilast.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Vilja Savisaar, teine küsimus!

V. Savisaar

Aitäh, proua esimees! Härra minister! Mulle tundub, et te olete üldse liiga vara oma eelnõuga meie ette tulnud. Te kogu aeg räägite, et teil töögrupid alles hakkasid tööle. Miks me seda eelnõu siis üldse siin praegu menetleme? Aga see selleks. Minu küsimus puudutab § 32 muutmist. See paragrahv räägib koolivägivallast. Siin on ühe lausega öeldud, et kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Kas nüüd on selle reaga koolivägivallale lõpp tehtud? Kuidas te seda tagate? Mida tähendab, et kool tagab?

T. Maimets

Aitäh! Ma ei arva, et sellega oleks koolivägivallale hoobilt lõpp tehtud, aga see kindlasti täpsustab kooli pidaja vastutust selle eest, mis seal koolis iga päev toimub.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Katrin Saks, teine küsimus!

K. Saks

Aitäh! Seesama piirnorm 24 tähendab ka seda, et tekib lisavajadus luua uusi klassikomplekte. Kas on analüüsitud - see puudutab eelkõige linnakoole -, millised on need võimalused ja kas koolidele sobib see variant?

T. Maimets

Aitäh! Ma mõni hetk tagasi lugesin ette numbrid selle kohta, et seoses laste arvu vähenemisega jääb klassikomplektide arv aasta-aastalt tegelikult järjest väiksemaks. See vähenemine on palju kiirem kui mis iganes vajaduse suurenemine sellest piirnormist (24 õpilast) tulenevalt. Nii et klassikomplekte igal juhul juurde ei tule.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

R. Järvi

Suur tänu! Austatud härra minister! Seoses iseseisvuspäeva aktustega oli mul võimalus kohtuda õpetajatega. Tõdesin nende muret seoses sellega, et koolimaastik ei ole veel korrastunud ja nad ei tea, mis neid täpselt ees ootab. Esimesed sammud on nüüd astutud. Mis oleks teie prognoos üldistes joontes, millal me võiksime rääkida, et n-ö põhitalade osas me oleme suutnud oma koolimaastiku korrastada, ehk millise sõnumi võiks neile edasi öelda?

T. Maimets

Aitäh! Ka mina olen kuulnud seda muret väga paljudelt õpetajatelt ja ma jagan seda muret täielikult. Täna hommikul oli meil sotsiaalministriga kohtumine TALO delegatsiooniga ja me jõudsime mõlemad ühisele arusaamisele, et olemasolev hariduse finantseerimise süsteem on väga halb ega rahulda ühtegi poolt. Peaminister ja valitsus on minule teinud ülesandeks võimalikud muudatused nende komisjonide toel läbi töötada ja seejärel arutleda neid kõikide sotsiaalpartneritega nõnda, et muudatuste alustamise tähtaeg oleks 1. jaanuar 2005.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Ivari Padar!

I. Padar

Aitäh! Teie ühest vastusest tuli välja, et täiendavaid klassikomplekte justkui ei ole tarvis luua. Meil on siin üks Haridus- ja Teadusministeeriumi materjal, mis väidab, et ainuüksi Tallinnas tuleb klassikomplekte juurde luua 43 koolis. Kas Haridus- ja Teadusministeerium on näiteks oma eelarve planeerimisel seda arvestanud või mitte?

T. Maimets

Aitäh! Minu vastus ei puudutanud mitte mõnda Tallinna konkreetset kooli, vaid minu vastus puudutas klassikomplektide vajadust Eestis tervikuna. Nagu ma ütlesin, aasta pärast on meil klassikomplekte peaaegu 2000 võrra vähem ja kolme aasta pärast on meil neid 2657 võrra vähem.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

H. Jõgi

Aitäh! Lugupeetud minister! Eelnõu §-s 16 on lause, mille luges ette kolleeg Vilja Savisaar: "Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal ..." Kuidas te tõlgendate mõistet "koolis viibimise ajal"? Kui te annate koolile kohustused ja vastutuse, kuidas tõlgendatakse siis sõnu "õpilase koolis viibimise aeg"? On see terve koolipäev, ka kui õpilane on koolihoonest väljaspool? Teatavasti on meil ajakirjanduses olnud küll ja küll üleval neid teemasid, kui koolimajad kipuvad oma uksi lukku keerama jne. Teie tõlgendus neile sõnadele.

T. Maimets

Mina tõlgendan seda nii, nagu tekst ütleb, et koolis viibimise ajal. See tähendab, et koolimaja lävest tõesti teisel pool olemise ajal.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Nüüd kutsun ma järgmiseks ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme kolleeg Andres Taimla.

A. Taimla

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjon on seda eelnõu arutanud oma viiel istungil. Kõige rohkem on teemaks olnud arenguvestlused. Nende vajaduses keegi ei kahelnud, kuid me kõhklesime, kas see ei too kaasa bürokraatiat, lisatööd õpetajatele. Komisjonis poliitilisi erimeelsusi ei tekkinud. Küll aga olid mitmed teemad pikalt arutelu all ja meil oli ka ministeeriumile mitmeid ettepanekuid. Eelnõu teemad võib jagada neljaks. Kõigepealt arenguvestlus. Arenguvestluse puhul oli kõne all, kas klassijuhatajate töötasu seoses arenguvestluste seadustamisega suureneb või mitte. Haridusministeeriumi esindaja arvas, et koolide rahastamise süsteemid vaadatakse läbi, koolid saavad suurema vabaduse ja tõenäoliselt selle kaudu ka klassijuhatajate tööd väärtustatakse rohkem. Teine küsimus, mida arutasime, oli tegelikult koalitsioonileppe punkt. Õpetajad tunnevad muret, et sinna on kirjutatud, et igale lapsele koostatakse arengukava. Kuid seda nõuet seaduses ei ole ja tuleb vaadata, mis on seadusesse kirjutatud või mida on kavas praegu kirjutada. Kõlas ettepanek ministeeriumile, kas ei oleks mõttekas rakendada arenguvestlusi katseprojektina mõnes koolis. Komisjon sai teada, et üsna paljudes koolides on arenguvestlusi rakendatud ka varem, mõni on hakanud seda juba reeglipäraselt kasutama. Haridusministeerium seda informatsiooni kogub ja püüab kasutada edaspidisel seaduste täiendamisel. Teemaks oli ka bürokraatia. Kas see toob õpetajatele lisatööd kaasa või ei? Kes tähelepanelikult jälgis eelnõusid, mis meile algselt üle anti ja mida me praegu menetleme, nägi, et on toimunud üsna suur põhimõtteline muudatus, nii et koolidirektori käskkirjaga kinnitatakse, mida arenguvestluses kasutatakse. Teine temaatika oli koolivägivald. Komisjon nentis, et siin ootame täiendusettepanekuid. Oleks vaja konkretiseerida mitmed küsimused. Õppe- ja kasvatustöö ning juhtimise sisehindamise kohustus komisjoni liikmetes erilisi arusaamatusi ei tekitanud. Kõlas küll küsimus, kas ja kuidas kolm asja - välishindamine, sisehindamine ja arenguvestlused - omavahel sidustatakse, sest neil on üks eesmärk. Lasteaed-algkool ja lasteaed-põhikool oli lühidalt arutelu all, kuid eriti pikki vaidlusi ei tekitanud. Oli lihtsalt küsimus, kas oleme valmis seadustama seda, mis on juba Eestis juhtunud, et mitmel väikekoolil on üks direktor, ning kas ei oleks mõttekam lasteaia-põhikooli puhul kasutada seda varianti, mitte aga luua uut koolitüüpi. Klassitäitumuse piirnorm. Selle kohta küsisime me üsna palju lisamaterjale ja me ka saime need. Kui algselt ministeeriumi esindaja väitis, et lisakulutusi ei tule, siis viimane materjal siiski ütleb, et ca 15 miljonit võib olla lisakulusid esimesel õppeaastal, kui see rakendub, see summa kasvab väikese sammuga - 23 miljonit, 35 miljonit - ja siis hakkab tegema taandarengut. Ka meie arutlesime, kas number 24 on õige. Me saime ülevaate peaaegu kõigi Euroopa riikide kohta. Nii väikest miinimumarvu nagu 24 klassitäitumuses peaaegu ei esine. Need arvutused, mis meile toodi, lähtuvalt sellest, milline on iibe tõttu koolides õpilaste arv, jätsid meid seisukohale, et me pooldame 24 õpilase varianti. Kuigi viimasel istungil oli tõesti väga pikalt juttu teemal, et kui me anname koolile vabadust ja kui me märkame, et olukord on väga erinev, kas ei oleks siis mõtet fikseerida kõrgem piirnorm ja anda koolile vabadus täitumuse ülemist määra ise otsustada, seda enam, et väga paljud koolid seda praegu ka kasutavad. Komisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. märts, kell 18. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Andres Taimla! Palun küsimus, kolleeg Toomas Varek!

T. Varek

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma alustan sellesama küsimusega, millele vastamisega lugupeetud minister lõpetas. Paragrahv 16 räägib õpilase koolis viibimise ajast. Vastus oli, et kui astutakse üle kooli lävepaku, siis ollakse koolis. Aga me teame, et on olemas kehalise kasvatuse tunnid, et on tegemist kinnistuga ja kooli esindatakse ka väljaspool kooli, nii spordivõistlustel kui ka kultuuri poole pealt. Kas komisjonis oli ka selle üle tõsine arutelu ja milline on teie või komisjoni arvamus?

A. Taimla

Aitäh! Arutelud on meil alati tõsised. Kehalise kasvatuse õpetajana on mul väga raske kogemus, kui olin kunagi peaaegu aasta otsa uurimise all. Õnnetus juhtus tunnivälisel ajal ja juhtus palliga, mida mina ei olnud andnud. Pärast seda on mulle see kas koolis viibimise ajal, kooli territooriumil või teel koju toimunud õnnetuse või vägivalla teema üsna selgeks saanud, ma olen sellega tegelnud. Kooliõpetajad jäävad peaaegu alati kaotajaks, kui räägitakse koolivägivallast, õnnetustest, isegi väljaspool kooli territooriumi. Ma soovitasin juba komisjonis ka ministeeriumi esindajale, et seda teemat tuleks väga tõsiselt kaaluda ja täpsemini sõnastada.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Andres Taimla! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad alustada läbirääkimisi? Palun, Keskerakonna fraktsioon, kolleeg Mailis Reps! Palun, kaheksa minutit!

M. Reps

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Täna on meil esimesel lugemisel eelnõu 215, millega muudetakse hulk olulisi küsimusi koolieelse lasteasutuse seaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Keskerakonna fraktsioon on seda seaduseelnõu mitmel korral põhjalikult arutanud ja on tekkinud mitmeid küsimusi, mida soovin teiega jagada. Esimene küsimus on lasteaed-põhikool. Selle institutsiooni loomist on arutatud mitu aastat just seetõttu, et väiksemad kohalikud omavalitsused faktiliselt juba töötavad lasteaia-põhikooliga, neil on väga väike lasteaiarühm ja suhteliselt väike põhikool. Küll aga on kahjuks seaduseelnõus jäänud selgitamata, mida tähendab lasteaed-põhikool institutsioonina, näiteks, kas selleks võib olla lasteaed ja kuni viieklassiline kool, kas selleks võib olla lasteaed ja kuni seitsmeklassiline kool, ning muud sellised küsimused, millega on kohaliku omavalitsuse esindajad juba ka Riigikogu poole pöördunud. Nii et ootame kindlasti siin lähemat selgitust nii juriidilise sisu kui ka volituste kohta. Teine küsimus seoses lasteaia-põhikooliga on rahastamine. Nimelt, tõepoolest tuleb raha lasteaia-põhikooli puhul praegu eri eelarvetest. Ministeeriumis oleks vaja täiendavalt mõtiskleda, kuidas selle institutsiooni seaduslikkuse puhul näiteks järelevalve osas käituda. Teine küsimuste ring on küsimustes juba nimetatud sisehindamine. Seaduseelnõu paneb väga suure rõhu institutsioonide edaspidises töös koolide ja lasteaedade töö sisehindamisele. Jääb aga täiesti küsitavaks, kuidas sisehindamisega loodetakse saada objektiivset hinnangut, eriti kui me räägime jälle väiksematest kohtadest, kus kohalik nn poliitika (kuigi tihti tähendab see isikute omavahelist arutelu) tuleb ka kooli ja kus siis õpetaja tööle just sellise sisehindamise kaudu püütakse anda hinnangut, millest tuleneb ka tema palk, hea õpetaja tiitel ja muud sellised asjad. Seetõttu ootab Keskerakonna fraktsioon väga, et selle seaduseelnõuga ei jääda vaid sõnastuse tasandile üldises mõttes, vaid leitakse ka mingisugune täpsem süsteem, kuidas professionaalsel tasemel, auditi tasemel saaksid ka kool ja õpetaja tegelikult oma tööle hinnangu. See süsteem nõukogude ajal ju tegelikult täiesti töötas. Keskerakonna fraktsioonil on samas aga väga hea meel, et paljude muudatuste ja planeeringute käigus ei ole uus koalitsioon otsustanud kooliaasta algust muuta, ja seaduseelnõus on väga kindlalt paigas, et kooliaasta algab siiski 1. septembril. See võib tunduda naljana, kuid samal ajal, kui vaadata arutelusid kõikvõimalike muudatuste üle, on tõepoolest hea, et midagi jääb ka suhteliselt traditsiooniliseks ja konservatiivseks. Minnes nüüd põhilise küsimuse juurde, mida Keskerakonna fraktsioonis on ka arutatud, põhikooliastmes õpilaste arvu vähendamise juurde 24 õpilaseni klassis, siis on minul endise haridus- ja teadusministrina küll väga kurb nentida, et selles seaduseelnõus on leitud, et see ei too kaasa mitte mingisuguseid rahalisi kulutusi. Nimelt arutas eelmine valitsus väga põhjalikult õpilaste arvu vähendamist klassis, kuid sel ajal veel töötavate maavanemate vastuseisu tõttu me selle seaduseelnõuga tegelikult saali ei jõudnud. Ka täna saalis olevad endised maavanemad mäletavad, et maakonnad tegid oma rahalised arvutused ning leidsid, et see toob suuremates keskustes ja linnades kaasa päris mitukümmend miljonit krooni lisakulu. Kui me räägime laste arvu üldisest vähenemisest, siis on praegusel ministril õigus - laste arv on vähenemas. Kuid kui me vaatame regioonide tõmbekeskusi ja linnu, siis näeme, et kahjuks ei ole päris täpsed need faktid, mida siin täna toodi. Nii või teisiti on see rahaliste kulutustega seotud ja on väga kahju, et seda ei ole seaduseelnõus ette nähtud. Samuti ei ole vastatud küsimustele, millele tuginedes see 24 on leitud, kas see on juhuslik arv või kas on soovitud saavutada kõige väiksem klassi suurus Euroopas. Samas on kahju (seda ka kultuurikomisjonis nenditi), et gümnaasiumiastmega see seaduseelnõu ei tegele. Nimelt, me ju teame, et praegu on haridussüsteemis üks sõlmküsimusi just gümnaasiumiastme kvaliteedi kindlustamine. Jääme väga lootusrikkalt ootama, et ehk ka juba selle seaduseelnõu puhul võib näha, et koalitsioon püüab gümnaasiumiastmega tegelda. Viimane küsimus on arenguvestlused. Arenguvestluste korraldamine on selle seaduseelnõu arutelu käigus tõepoolest muutunud ja muutunud oluliselt pehmemaks, kuid siiski ei jää märkamata koalitsiooni eesmärk sisse tuua nn individuaalsed arengukavad või mis iganes. Nüüdseks on see kui kohustus seaduseelnõust küll välja võetud, aga see on jäetud koolidirektori käskkirja tasemele. Nii või teisiti toob see kaasa uue bürokraatialaine, uued nõuded koolile, koolidirektorile. Ja nagu ka küsimustest täna välja tuli, selleks ei ole koalitsioon mitte mingisugust raha ette näinud. Lisatööd, erinevalt küll palgaseadusest, oleks vaja tasustada ja lausa lisatasustada. Ka mitmed muud küsimused jäävad õhku. Me oleme viimaste aastate jooksul korduvalt näinud, kuidas me haridusseadustega väga lihtsalt paneme koolile ja kooliõpetajale lisakohustusi. Nii on toimunud näiteks seoses erivajadustega laste õiguste kasvuga, nii on toimunud seoses individuaalõppele üleminekuga. Koolile ega omavalitsusele lisavahendeid ette nähtud ei ole. Ma loodan, et koalitsioon vaatab vähemalt rahalise poole tõsiselt uuesti läbi ning näeb, et kõik need küsimused jäävad õhku just väiksemate omavalitsuste tasandil. Nii et jõudu tööle ja tänan tähelepanu eest!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Mailis Reps! Palun, Reformierakonna fraktsiooni esindaja kolleeg Andres Taimla! Palun, kaheksa minutit!

A. Taimla

Austatud kolleegid! Kõigepealt tänan heade soovide eest Mailis Repsi, kes meile jõudu soovis! Ma tahan peatuda paaril teemal. Arenguvestlus. Tundub, et see on väga uus asi, mis on tekitanud õpetajates pahameelt. Kuid tegelikult, kui on sellesse süüvitud, kui on saadud aru, mida see tähendab, siis on õpetajad võtnud seda rahulikumalt. Äsja olime Põhjamaade Nõukogu korraldatud konverentsil, kus räägiti, et arenguvestluses on saavutatud uus tase ehk uus eesmärk, igale õpilasele püütakse arenguvestluse kaudu - on ta edukas, väga edukas või on tal raskusi - luua õppeaastaks oma õppekava. Ma arvan, et meil tasub mitmest riigist eeskuju võtta. Ministeeriumi esindaja seda ka juba ütles. Võib-olla ei tasuks meil mõnes kohas leiutada jalgratast. Usun, et esimene torm veeklaasis on möödas ehk arenguvestlus kui selline on aktsepteeritud. Seda oli tunda ka komisjonis, kus me üsna arukalt arutlesime teema üle, mitte ei otsinud põhjusi, miks seda mitte rakendada. Nüüd järelevalveküsimus. See on riigi otsene ülesanne ja see punkt vajab täpsemat ja veelgi konkreetsemat käsitlemist. Minister on üsna mitu korda öelnud, et tuleks fikseerida vastutus, ja ma olen väga seda meelt, et tuleks fikseerida, milline vastutus on Riigikogul, valitsusel, maavalitsustel, linnavalitsustel, haridusosakondadel, kuni lapsevanema ja õpilaseni välja. Järelevalve on üks vastutus, mida riik kannab. Selles osas tuleks meil tõenäoliselt veel arutlusi jätkata. Nüüd koolivägivallast. Koolivägivalda me selle eelnõuga küll ei lõpeta, sellest saame kõik aru. Me paneme koolile suurema vastutuse, juhime tähelepanu, kuid see on ikkagi tegelemine rohkem tagajärgedega. Meie, pedagoogid, ju teame, kust algab vägivald, koolivägivald. See on põhjustatud ikkagi inimese rahuldamata vajadustest, tunnustuse, edu, kiituse, hakkamasaamise jne vajadusi ei saa õpilased õpiraskuste tõttu rahuldada ja nende energia saab väljundi, mis on kõigile ebameeldiv. Nii et lisaks tagajärgedele tuleks hakata tegelema ka põhjustega ja eriti vaadata seda, mis on meile hästi teada: töö lasteasutustes ja töö nende õpilastega, kes lasteasutuses ei käi. Väidetavalt käivad praegu 73% lastest lasteaedades, ülejäänud seal ei käi. Nii et me peame mõtlema, kuidas me suudaksime aidata õpetajaid, et esimesse klassi tulevad õpilased oleksid võimalikult võrdse ettevalmistusega ja et seal ei tekiks neid probleeme, mida ma äsja loetlesin. Kui üks või teine õpilane ei saa hakkama ja ta mingil hetkel loobub pingutamast, tekivadki probleemid. Rahaliste arvutuste kohta tahan ütelda protokolli jaoks. Haridus- ja Teadusministeerium käitus väga korrektselt. Kõik meie soovid täideti nõutud ajaks. Me oleme saanud kolm tabelit. Meile on teada, et rahaline koormus tuleb, kuid see ei ole, nagu algselt räägiti, 0 ja see ei ole ka mitte 70 miljonit, millega meid hirmutati. Kuid kõige tähtsam oli meie arutlustes ikkagi see, et tuleb otsida välja see õige number. Seal on väga mitu loogikat, mida me peaksime järgima. Kas 24 või 28 õpilast - peame teadma, mis juhtub aastal 2020. See aeg jõuab üsna varsti kätte, siis on loodetavalt õpilaste arv tõusnud uuesti 160 000 kuni 161 000 peale. Kas me siis vajame klasse, mille täitumus on 24 õpilast või 28 õpilast või on õige mõni teine number? Sellel teemal tuleb väga tõsiselt arutleda ja tõenäoliselt tuleb arutleda ka numbri 36 üle gümnaasiumis. Võib-olla on mõttekas kasutada ka seal natukene väiksemat õpilaste arvu, näiteks 32. Kui kunagi aastate eest suurendati klassi täitumusnormatiivi 35-st 36-ni, siis oli efekt ootamatult suur. See teeb mind küll väga tähelepanelikuks selle küsimuse suhtes, ja ma usun, et seda kaaluvad nii ministeerium kui ka kultuurikomisjoni liikmed koos. Üks joon, mida kultuurikomisjon hakkas järgima, tuleneb ministri sagedastest väljaütlemistest, et kooli iseseisvus peab suurenema, kooli vastutus peab suurenema. Me vaatasime seda eelnõu ja vaatame ka teisi eelnõusid selles kontekstis ja ma arvan, et see tuleb asjale ainult kasuks. Me peame looma eeldused ja tingimused, kuid mitte kõiki asju ei pea üritama reglementeerida. Aeg on näidanud, et suur ja tugev kontrollimehhanism ei ole motiveerinud ei õpetajat ega õpilast. Lõpetan samuti, nagu Mailis Reps ütles: jõudu meile kõigile! Aitäh!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, kolleeg Andres Taimla! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 10. märts, kell 18. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.


12. Täiskasvanute koolituse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, huvialakooli seaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ja Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (217 SE) esimene lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, huvialakooli seaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ja Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks haridus- ja teadusministri härra Toivo Maimetsa!

T. Maimets

Lugupeetud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Käsitletava eelnõuga täpsustatakse erakooliseaduse reguleerimisala ning sätestatakse, et koolitusluba on igal juhul vajalik, kui eraõigusliku juriidilise isiku tegevus võimaldab tasemehariduse omandamist. Selline regulatsioon on vajalik, vältimaks juhtumeid, kus tasemehariduse omandamist võimaldavad ettevõtted nimetavad oma tegevust konsultatsiooni- ja nõustamistegevuseks, mis ei ületa 120 tundi, ning tegutsevad ilma koolitusloata. Samuti sätestatakse eelnõus, et välisriigi õppeasutuste igasugune õppetegevus ning välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine on lubatud vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel. Kvaliteetseks õppetegevuseks on paratamatult vaja teatava hulga materiaalsete vahendite olemasolu. Seetõttu sätestatakse eelnõus kapitalinõuded: eraülikooli pidajale 10 miljonit krooni, erarakenduskõrgkooli pidajale 6 miljonit krooni ja erakutseõppeasutuse pidajale 1 miljon krooni. Aktsiaseltsi puhul on jutt aktsiakapitalist, osaühingul osakapitalist, mittetulundusühingul ning sihtasutusel omakapitalist. Kapitalinõuete suuruse kujundamisel arvestati orienteerivaid kulutusi raamatukogule, infotehnoloogiale, ruumidele, õppejõududele ja teiste töötajate töötasudele ning administratiivkulusid. Koolitusloa saamiseks on lisaks kapitalinõuete täitmisele erakooli pidajale pandud kohustus esitada igal aastal kaks korda oma bilanss ning kord aastas auditeeritud aastaaruanne. Eelnõus on esitatud erakooli direktori ning erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvate isikute usaldusnormatiivid, mida kontrollib eelkõige erakooli pidaja. Senise tava kinnistamine õigusakti vähendab võimalust, et juhtorganitesse satub isik, kelle varasem tegevus on näidanud, et ta ei sobi töötama laste ja noortega. Samuti suurendab see erakooli pidaja kindlustunnet erakooli juhtimise majanduslikes aspektides. Selle tagamiseks on eelnõus täpsemalt sätestatud ka erakooli nõukogu ülesanded. Senine koolituslubade menetlemise regulatsioon on liiga liberaalne. Eelnõus on menetluse põhjalikkuse huvides pikendatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaega. Täpsustatud on koolitusloa taotlemisel esitatava erakooli arengukava sisu, sest õppuril või lapsevanemal, kes otsustab üht või teist tüüpi õppeasutuse kasuks, peab olema kindlustunne erakooli eksistentsi ning tulevikuperspektiivide osas. Sätestatakse õigus määrata ekspertiis õppekavale, et hinnata, kas õppekava eesmärgiks seatud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad. Õppe materiaalse baasi ekspertiisiga tuvastatakse, kas see baas võimaldab anda vastava taseme õpet. Arengukava ekspertiis määratakse juhul, kui esitatud arengukava alusel tekivad põhjendatud kahtlused erakooli tegevuse jätkusuutlikkuses. Eelnõus on oluliselt laiendatud koolitusloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Nõuded nii erakoolipidajale kui erakoolile peavad olema igal ajahetkel täidetud. Vastasel korral on õigus algatada koolitusloa kehtetuks tunnistamise menetlus. Erakooli pidaja ning õpilase vahel sõlmitava lepingu tingimuste täpsustamise eesmärk on vältida olukorda, kus erakooli pidaja ei sõlmi üldse mingit lepingut või muudab ühepoolselt, näiteks auditoorse õppetöö aega. Eelnõu kohaselt peab leping olema sõlmitud vähemalt kümme päeva enne õppetöö algust. Leping sõlmitakse kogu õppeaja ulatuses, mis tasemehariduse omandamisel tähendab õppekava nominaalkestust. Eelnõus kajastuvad muudatused vajavad veel reageerimisaega, seetõttu rakenduvad kapitalinõuded täiel määral alates aastast 2007. Seni tuleb kapitalinõudeid arvestada juriidilistel isikutel, kes taotlevad uut koolitusluba või akrediteerimist. Praktika on näidanud, et erakoolide tegevuse jätkusuutlikkuse hindamine ja erakooliõpilaste õiguste kaitsemehhanismid vajavad selgemaid kriteeriume. Nende täitmata jätmise korral tuleb riigil kvaliteetse hariduse andmise eest vastutajana sekkuda enne, kui erakooli pidaja on pankrotimenetluses. Hariduse omandamine on protsess ning õpilaste, üliõpilaste ning lapsevanemate kindlustunne koolitusteenuse tarbijana peab olema tagatud vähemalt õppekava ulatuses. Sellest eesmärgist lähtub ka esitatav eelnõu. Tänan tähelepanu eest!

Esimees E. Ergma

Tänan, härra haridus- ja teadusminister! Palun, kas on küsimusi? Palun, kolleeg Mailis Reps!

M. Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te olete täna rääkinud päris mitmete arvude keeles. Aga minu küsimus on väga lihtne, läheksime sisu ja kvaliteedi juurde, mis loodetavasti on selle seaduseelnõu tegelik eesmärk. Mille põhjal te leiate, et nendel, kes praegu töötavad näiteks annetuste baasil või kellel ei ole kümmet miljonit tagataskus, kes töötavad näiteks rendipindadel ja kus võib-olla on ka õppejõudude tasu minimaalne või seda lausa ei ole, ei ole võimalust anda kvaliteetset haridust, erinevalt neist, kellel on see kümme või kuus miljonit?

T. Maimets

Aitäh! Ma saan aru, küsimus on selles, millest on ikkagi lähtutud kapitalinõuete arvestamisel. Kapitalinõuete arvestamisel on lähtutud eelkõige haridusministri määrusega kehtestatud nõuetest eraülikooli ja erarakenduskõrgkooli õppe- ja teadustegevuse õppemateriaalsele baasile, mis puudutab raamatukogu komplekteerimist, infotehnoloogiabaasi, koopiamasinaid, koopiateenuseid. Jooksvate kulude arvestuses on administratiivruumide ja õppetööks vajalike ruumide rendi kulu, minimaalselt kolm ruumi - administratsiooniruum, raamatukogu, üks klass iga õppekava kohta -, samuti õppejõudude ja kõrgkoolitöötajate palgafond. Palgafondi arvestuse aluseks on võetud selged nõuded selle kohta, kui palju peaks olema eri õppekavasid. Näiteks ülikoolis peaks olema vähemalt kaks bakalaureuse-, kaks magistri- ja kaks doktoriõppe kava, rakenduskõrgkoolis vähemalt üks rakenduskõrghariduse õppekava jne. Teiste sõnadega, need kapitalinõuete normid on tegelikult minimaalselt vajalikud vahendid, mis peaksid olema, et vastaval tasemel koolitust anda saaks. See, et võiks olla rohkem, on enesestmõistetav.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Ivari Padar!

I. Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kas te olete kindel, et need meetmed, mis siin on välja toodud, välistavad Concordia-laadsete juhtumite kordumise Eestis?

T. Maimets

Kuidas nüüd öelda, ega pettuste vastu ei saa, ükski seadus ei saa olla nii täpne, et katkestaks igasuguse petturi tegevuse. Mis puudutab aga Concordiat, siis on meile õpetlik see, et kavandatavate meetmete abil oleksime asjast teada saanud ja seaduse alusel reageerida saanud ammu enne seda, kui leiti, et tegemist on miinus 20 miljoni kroonise omakapitaliga. Me oleksime saanud neid probleeme lahendada tunduvalt varem.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Rein Aidma!

R. Aidma

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Välisriigi õppeasutuste, ka filiaalide õppetegevus sätestatakse seaduseelnõu kohaselt tulevikus riikidevaheliste lepete alusel. Ilmselt jumala õige. Küsimus on aga, kui palju neid ministeeriumi hinnangul meie riigis tegutseb, milline on nimetatud lepete võimalik maht ja kui palju neist õppeasutustest tegutsema jääb.

T. Maimets

Aitäh! Ministeeriumi hinnangul või täpsemalt, ministeeriumi teadmisel ei eksisteeri Eestis praegu ametlikult mitte ühtegi väliskõrgkooli filiaali, sest juba täna on selleks vajalikud riikidevahelised kokkulepped ja ühtegi sellist kokkulepet ei ole olemas. Seetõttu on kõik numbrid, mida me oleme näpuga taga ajanud ja uurida püüdnud, ikkagi ebatäpsed ja suhteliselt spekulatiivsed.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Katrin Saks!

K. Saks

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab § 8 ehk ekspertiisi, mida tehakse haridus- ja teadusministri käskkirja alusel õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale. Millistel juhtumitel ekspertiis määratakse? Kui õppekava on saanud näiteks täisakrediteeringu seitsmeks aastaks, kas siis selle seitsme aasta jooksul te näete ette ka ekspertiiside tegemise? Mis siis juhtub, kui ekspertiisi tulemus on negatiivne?

T. Maimets

Aitäh! Ekspertiis, nagu ma ütlesin ka sissejuhatuses, määratakse juhul, kui tekivad põhjendatud kahtlused arengukava alusel avatava erakooli tegevuse jätkusuutlikkuses ehk on olemas põhjendatud kahtlus, et neid õppekavasid ei saa sellises mahus täita. Koolitusloa tühistamise nõuded on siinsamas seaduses ette loetud ja nende alusel on võimalik koolitusluba tühistada.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

V. Savisaar

Aitäh! Austatud minister! Ma jätkan ikkagi kapitalinõuetega. Minu arvates on siin küll vastuolu. Paragrahvis 8 te räägite ekspertiisist, mis korraldatakse õppemateriaalsele baasile. Ja kui see baas vastab nendele nõuetele, mis on haridus- ja teadusministri määruses või ministeeriumi määruses kõik ette loetud, ning ekspertiisi tulemused on positiivsed, milleks on siis veel vaja omakapitali, aktsiakapitali. Ma ei näe siin sisulist põhjendust selle kapitali olemasolule, kui kõik need tingimused on täidetud, isegi kui seda kuut või kümmet miljonit justkui ei ole aktsiakapitalina fikseeritud.

T. Maimets

Aitäh! Ma arvan, et omakapitali nõuded on hädasti vaja kehtestada just nimelt sellepärast, et meie näited näitavad - Concordia oli alles esimene, siin on järjekorras juba ka teised pankrotieelsed -, et ehkki koolitusloa andmisel olid need nõuded täidetud, on vara tegevuse käigus lihtsalt ära kulunud.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma tahaksin kõigepealt seoses Concordia looga öelda, et kõik asjad olid juba teada aastail 2000-2001. Sellest kirjutasid ka Eesti ajalehed, ma võin näiteks viidata Eesti Päevalehele. Nii et kui oleks soovitud reageerida, siis aega oli selleks tegelikult enam kui palju. Seetõttu ma ei saa ka aru sellestsamast kümne miljoni probleemist, aga ma küsiksin hoopis ekspertiisi kohta. Kuidas on tagatud selle ekspertiisi objektiivsus? Bakalaureuse- ja magistrikavade eksperdid kutsutakse näiteks väljastpoolt riiki. Ma olen ise kogenud, et nende koosseis ei ole alati, ütleme, vähemalt osaliselt ei ole pädev. Kas ministeerium on ka mõelnud, kuidas lahendada seda probleemi nii, et kohalikud huvid ja väljastpoolt kutsutud ekspertide huvid langeksid kokku?

T. Maimets

Aitäh! See, et aastail 2001-2002 oleks võinud juba Concordiaga tegelda, ei ole hetkel ilmselt küsimus minule. Vastus, mida ma olen ise seda küsimust esitades saanud, on see, et puudus ikkagi selge õiguslik baas vaba ja sõltumatu erakooli tegevusse sekkumiseks. Nüüd ekspertiis. Välismaised eksperdid on tõepoolest põhjustanud aastate jooksul kriitikat ja ei ole ka imekspandav, et kriitika on tihti tulnud nendelt, kes ei ole ekspertide käest päris häid hinnanguid saanud. Ma ütleksin siiski, et tegelikult ei võta Eestis otsuseid vastu mitte need eksperdid, vaid selleks on olemas kõrghariduse hindamise nõukogu, kes võtab otsused vastu, tuginedes ekspertide soovitustele ja kuulates ära vastuväited ning muud argumendid. Nii et välismaised eksperdid ei ole mitte need viimase tõe ütlejad.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Ivari Padar, teine küsimus.

I. Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Eelnõu kohaselt korraldab erakooli pidaja erakooli tegevuse lõpetamise korral õpilastele võimaluse jätkata õpinguid vastava taseme hariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses. Kas see tingimus kehtib ka välismaalaste kohta?

T. Maimets

Ma arvan, et see peaks tõepoolest kehtima kõigile erakoolis õppijatele. Selle aluseks on just nimelt see, et erakool on kohustatud sõlmima iga oma õppuriga lepingu ja selle lepingu sätteid ka täitma.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Arnold Kimber!

A. Kimber

Mul on küsimus § 2 kohta, mis puudutab täiskasvanute koolitust. Siin on öeldud, et eraõiguslikud juriidilised isikud võivad täiskasvanuid õpetada, kui õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas. Kas on mõeldud ühte õppekava või võib olla õppekavasid vähem ja näiteks kuus korda õpetada, kas kuus rühma või kuus inimest?

T. Maimets

See § 2 säte puudutab seda, et kui koolitust tehakse alla 120 tunni, siis sellistele füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele seda seadussätet ei rakendata.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

M. Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Me oleme vastastikku avaldanud arvamust selle seaduse tegeliku sisu ja mõtte kohta, sest kui vaadata tänast ülikooliseadust, mis eelmisel aastal suurte muudatustega vastu võeti, siis on mitmed nendest küsimustest juba lahendatud. Aga mul on küsimus, mis koosneb kahest poolest. Esiteks, kas me võime rääkida ministeeriumi haldussuutlikkusest? Praegu on näiteks äriseadustikus kogu see materjal olemas, Eesti meedia annab pidevat ülevaadet - nii oli näiteks ka Susi juhtumi puhul informatsioon olemas - ja nii edasi. Tegelikkuses me teame näiteks, mis toimub praegu kahe erakooliga, see ei ole enam üldse salajane informatsioon, et nendel on raske. Kas te näete, et ministeeriumil on selline haldussuutlikkus?

T. Maimets

Aitäh! Ministeeriumi haldussuutlikkust on muidugi alati võimalik parandada. Ometigi ma rõhutaksin, et tasapisi, aga järjekindlalt on meie järelevalveosakond mitme problemaatilise kooliga tegelnud. Kui ma ei eksi, siis kahe kooli puhul on tänaseks juba uurimistoimingud ka lõpetatud. Nii et selline tegevus käib. See tegevus ei saa väga kiire olla, sest see on selline selgelt vastu tuult ja tormi liikumine, aga ma ütleksin, et mu kolleegid järelevalveosakonnast on sellega päris hästi hakkama saanud. On olnud mitmesuguseid plaane, kuidas ministeeriumi järelevalvefunktsiooni tugevdada, et asjad kiiremini liiguksid, aga need plaanid on praegu veel toored.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Katrin Saks, teine küsimus!

K. Saks

Aitäh! Austatud minister! Üks Concordia protsessis tekkinud probleemidest oli koolitusloa ja akrediteeringute üleandmine uuele omanikule. Audentes pidi Concordia üliõpilastega jätkamiseks hankima tegelikult uued koolitusload ja alles hiljem anti üle kehtivad akrediteeringud. Need protsessid olid keerukad just seetõttu, et nad ei olnud seadusega reglementeeritud. Kas see eelnõu lahendab need küsimused? Mina ausalt öeldes ei leidnud siit ka sellelaadset regulatsiooni. Või lahendatakse need mingil muul viisil?

T. Maimets

Aitäh! Tõepoolest, Concordia lugu õpetas ka ministeeriumi päris tublisti. Audentesele anti kehtivad koolitusload ja akrediteeringud üle selle tõttu, et tingimused õppetöö läbiviimiseks ei halvenenud. See ongi kriteerium. Kui on selge, et õppetöö tingimused ei halvene - see tähendab õppejõudude olemasolu, ruumide, vahendite olemasolu -, siis on edaspidi võimalik väga lihtsalt kasutada sedasama pretsedenti ning anda akrediteeringud ja koolitusload üle teisele soovijale ilma pikemate bürokraatlike protseduurideta.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Toomas Varek!

T. Varek

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kui me jõuame selle seaduse vastuvõtmiseni - ma arvan, et väga palju aega ei kulu, võib-olla kuu, poolteist -, siis jõustub seadus 60 päeva möödumisel Riigi Teatajas avaldamisest. No oleme optimistid, ütleme, kolm kuud, et juuniks, juuliks on seadus kindlasti välja kuulutatud, hakkab jõustuma. Minu küsimus puudutab kapitalinõudeid. Kui see seadus hakkab kehtima, kas teil on siis ka mingi ülevaade, kui palju sel juhul praegustest kapitali omavatest eraülikoolidest ja kõrgkoolidest ellu jääb?

T. Maimets

Aitäh küsimuse eest! Vastavalt seadusmuudatustele hakkavad kapitalinõuded kehtima täiel määral aastast 2007. Ma arvan, selle ajani on problemaatilistel koolidel piisavalt aega, et otsustada liitumine teistega, omavahel liituda, enda saatus ja staatus kindlaks määrata.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Austatud minister! Mu küsimus on koolitusloa andmise kohta. Siin on igati selge punkt, et erakooli pidajal on võimalus saada koolitusluba, kui tal ei ole maksuvõlgnevusi. Praktikast me teame, et asi on keerulisem. On neid, kellel on võlad, on neid, kellel on võlad ajatatud, Maksuametiga kokku lepitud, ja on neid, kellel on ka maksud makstud. Mis on kriteerium selle seaduse mõistes, kas üldse pole võlgu või on võlgu, aga Maksuametiga on näiteks mingi maksegraafik kokku lepitud, või ei ole veel leitudki, et ta midagi võlgu on?

T. Maimets

Kriteeriumiks on ikkagi see aktsiakapital, omakapital või osakapital, mille peale võlgade tegemise mehhanisme on ka mitmesuguseid. Eelkõige on aluseks võetud just need kapitalimäärad.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

E. Nestor

Aitäh! Ma pean tõesti üle küsima. Küsimus on siin võlgnevustes riigi ees, Maksuametile, mitte see, kes kust laenu on võtnud. Milline see kriteerium siis on? Kas me mõtleme midagi vahepealset, et kui erakooli pidajal on riigi ees maksuvõlgnevusi, aga ta on Maksuametiga maksegraafiku kokku leppinud, siis ta saab koolitusloa, või ütleb minister, et teil on võlad ja ma ei anna teile luba?

T. Maimets

Kui tohib, siis sellise erijuhtumi käsitlusel ma jääksin vastuse võlgu. Ma vajan selleks natukene analüüse.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun järgmiseks ettekandjaks kultuurikomisjoni esimehe kolleeg Olav Aarna!

O. Aarna

Austatud proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Head kolleegid rahvaesindajad! Seda elavat huvi äratanud seaduseelnõu numbriga 217 arutas kultuurikomisjon oma kolmel istungil, täpsemalt 19. jaanuaril, kus algatajate esindajatena esinesid Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveosakonna juhataja Kadri Peterson ning sama ministeeriumi õigusosakonna nõunik Sille Uusna. Teine arutelu toimus 29. jaanuaril, kus osalesid mitme erakõrgkooli esindajad, täpsemalt Akadeemia Nord rektor professor Ene Grauberg, Euroülikooli rektor ja ühtlasi Erakõrgkoolide Koostöökoja eestkõneleja professor Jüri Martin, EBS-i rektor professor Madis Habakuk, Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajad Madis Masing ja Lauri Paevere ning uuesti Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna nõunik Sille Uusna. Lõpuks, kolmandal arutelul 17. veebruaril osalesid minister Toivo Maimets, Haridus- ja Teadusministeeriumi planeerimise osakonna juhataja Silja Kimmel ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse direktor Janar Holm. Enne kui asuda refereerima nendes kolmes elavas ja sisukas arutelus väljaöeldut, ütlen kohe ära, millisele otsusele komisjon arutelude käigus jõudis. See otsus oli selline: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta see eelnõu esimesele lugemisele tänasel päeval, 25. veebruaril. Teiseks, meie ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks kehtestada kodukorraseaduse järgi 10. märts, kell 18. See otsus võeti vastu 4 poolthäälega, 2 komisjoni liiget jäid erapooletuks ja 1 oli vastu. Nagu tänanegi arutelu näitas, on üks eelnõu iseärasusi ilmselt see, et kuigi tema reguleerimisala on üsnagi lai - vaatame pikka loetelu seadustest, mida me muudame -, koondusid ka kultuurikomisjoni arutelud eelkõige omakapitali nõudele, mis tänagi siin on korduvalt jutuks olnud. Kuigi jutt ei käi ju mitte ainult eraülikoolidest ja ka mitte ainult erarakenduskõrgkoolidest, koondusid küsimused valdavalt erakõrgkoolidele ning nendega sündinule ja sündivale. Head kolleegid, olgu siinkohal öeldud, et Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadud suhteliselt värske info järgi, täpsemalt 21. jaanuari k.a seisuga on Eestis 6 eraülikooli, 18 erarakenduskõrgkooli ja 19 erakutseõppeasutust. Püüdsin komisjoni aruteludes tõstatunud küsimusi kuidagi rühmitada ja leidsin, et arutelu käis eelkõige kümne probleemi ümber, mis olulises osas on ka täna siin saalis kõlanud. Kõigepealt, kuidas ja mil määral on seaduseelnõus sätestatud nõuded koolitusloa saamisele, omakapitalile, õpilaste või üliõpilastega sõlmitavatele lepingutele, eraõppeasutuse auditeerimisele, juhtide usaldusväärsusele ja mitmele teisele aspektile seotud nende õppeasutuste pakutava õppe kvaliteediga. Ma ei ütle, et me saime väga ühemõttelise vastuse, sest õigupoolest on ju selle seaduseelnõu algatajad eelkõige seadnud eesmärgiks erahariduse usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse suurendamise. Seetõttu ei saagi neid meetmeid ükshaaval käsitledes välja tuua nii otsest ja vahetut mõju õppe kvaliteedile. Teiseks. Korduvalt kõlas erinevas sõnastuses küsimus, kuidas kaitstakse õpilaste, üliõpilaste õigusi kooli pankroti korral. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajate vastus oli, et riik otseselt 100%-list vastutust endale ei võta. See on jagatud vastutus tähenduses, et alustades tasemeõpet ühes eraõppeasutuses, peab õpilane või üliõpilane andma endale aru ka sellest, et ta mingil määral võtab osa riskist enda kanda. Kolmas küsimus või küsimuste grupp oli, millega ja kas on põhjendatud omakapitali määrad. Sellest on täna siin saalis juba korduvalt juttu olnud ja ma ei hakka kõlanud vastuseid kordama. Neljas küsimus oli selline, mis täna ei ole siin saalis kordagi kõlanud, aga mida komisjonis käsitleti kõigil kolmel korral: kas ei peaks analoogiliselt pankadega lisaks omakapitalinõudele kehtestama erakoolide puhul ka teatud tagatisfondi loomise nõude? Vastus oli, et seda on küll mitmesugustes kooslustes asjaosalistega, mõeldud on siis erakoole, arutatud, kuid mingile otsesele lahendusele, veel vähem konsensuslikule lahendusele pole jõutud ja seetõttu ei ole seaduseelnõu algatajad solidaarse tagatisfondi loomise mõtet seaduseelnõusse sisse kirjutanud. Viies küsimuste pakett. Kas me seaduseelnõu rakendamisega esitatud kujul, eelkõige neid nõudeid usuteaduslikele kõrgkoolidele rakendades, ei sattu riigina vastuollu kohustustega, mis me oleme rahvusvaheliselt endale võtnud, kas või näiteks seoses usuvabaduse tagamisega? Selle küsimusega seonduvalt on kultuurikomisjon oma töökavva võtnud kokkusaamise usuteaduslike kõrgkoolide esindajatega. Kuigi esmalt oli see planeeritud käesoleva nädala neljapäevaks ehk homseks päevaks, lükkasime selle edasi, sest saime teada, et Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium on kavandanud nende koolide esindajatega omapoolse kokkusaamise, kus on kavas arutada analoogilisi probleeme. Me otsustasime, et lükkame kultuurikomisjonis selle kohtumise edasi, kuni meil on juba infot selle esimese kohtumise tulemuste kohta. Kuues küsimus: kas selle seaduseelnõu puhul ei ole tegemist ülereageerimisega ühele konkreetsele Concordia case'ile, tulekahju kustutamisega, mis tänaseks päevaks juba kustutatud on? Nagu härra minister oma esinemises viitas, vastus on: ei ole tegemist ülereageerimisega, sest analoogiliste tulekahjude tekitamise oht ei ole tänaseks päevaks kuskile kadunud. Probleem on tegelikult laiem kui pelgalt see Concordia case, ükskõik kui tõsisena keegi meist seda võtab. Seitsmendaks, retooriline ja kuskiltmaalt provokatsiooniline küsimus: miks me üldse peaks erakoolidega tegelema ja mingisuguseid regulatsioone sättima, kas siin ei võiks toimida põhimõttel, et turg reguleerib kõik? Siin on vastus üsna selge ja sisaldub ka seaduseelnõu seletuskirjas viitega põhiseaduse §-le 37, millega riik on võtnud endale selgelt kohustuse valvata pakutava koolitusteenuse või laiemalt öeldes hariduse kvaliteedi järele, sõltumata sellest, kes on selle teenuse pakkujad, millise omandivormiga nad on. Kaheksandaks, kas me niisuguste regulatsioonide kehtestamisega erakoolidele ei pinguta üle, võrreldes näiteks nende regulatsioonidega, mis on kehtestatud avalike ülikoolide jaoks? Selle aruteluga me kuigi kaugele jõudnud ei ole, aga ma möönan, et seda sorti probleem on täiesti olemas. Üheksandaks, kas Eesti kõrgharidussüsteem jaguneb kaheks mustvalgeks leheks - hea riiklik või avalik-õiguslik kõrgharidussüsteem ja paha erakõrgharidussüsteem või eraharidussüsteem laiemalt? Mulle tundub, et vähemasti enamik kultuurikomisjoni liikmetest on sellel arvamusel, et niisugust mustvalget lahterdust küll ei ole. Eelnõu on suunatud sellele, et riik saaks täita sedasama põhiseaduse §-s 37 sätestatud ülesannet. Lõpuks kümnes küsimus, mis ka mitut puhku kerkis ja mida täna siin esitati. See seondub Vene Föderatsiooni kõrgkoolide väidetavate filiaalide tegevuse keelustamisega või sellega, mil määral seaduseelnõu rakendamine võimaldaks seda vältida, ja sellele härra minister juba vastas. See oli, head kolleegid, ülevaade eelnõu menetlemisest ja ma juba nimetasin, et meie ettepanek on esimene lugemine lõpetada ning esitada muudatusettepanekud 10. veebruariks kella 18-ks. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Hea kolleeg, 10. märtsiks, mitte veebruariks!

O. Aarna

Palun vabandust! Aitäh tähelepanu juhtimast, nii see tõesti on!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Olav Aarna! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Kolleeg Katrin Saks, lubatud on kaks küsimust. Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, Keskerakonna fraktsiooni esindaja kolleeg Mailis Reps. Palun, kaheksa minutit!

M. Reps

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Täna oleme jõudnud seaduseelnõu 217 esimese lugemiseni. Tegemist on eelmisest oluliselt erineva eelnõuga, kuid ka selle eelnõu läbivaatamisel tekkis Keskerakonna fraktsioonil mitmeid põhimõttelisi küsimusi ja probleeme. Esiteks on tõeline ja terav küsimus kvaliteedi tagamine. Eelnõu näeb erakoolidele ette suure hulga rahalisi kohustusi, nimelt rakenduskõrgkooli- ja ülikooliastmel, kuid samal ajal jääb küsitavaks, mida selline kapitalinõue tegelikkuses kvaliteedi koha pealt tähendab. Palgasummad, raamatukogud ja kõik need muud asjad, mis minister ette luges - see kõik ei ole põhjendus, et peab olemas olema omakapital. Me teame, et tänapäeval on olemas kõikvõimalikud liisingud, rendisuhted jne, mis omakorda oluliselt vähendavad tegelikku likviidse või mittelikviidse vara omamist. Eriti aga tekib kvaliteedi küsimus selliste koolide puhul, mis tegutsevad mittetulundusühingutena. Näiteks olen tuttav mitme teoloogilise kooli sisulise eluga. Nende elu on selline, et nad elavad annetustest ning õppejõud ei saa tulu, nad töötavad oma südametunnistuse järgi, mis Riigikogu liikmetele on võib-olla veidi arusaamatu, kuid tänapäeva Eesti Vabariigis on siiski veel selliseid inimesi olemas. Seetõttu nõuda nende käest ülikooliastmel õpetamise puhul kümmet miljonit on tegelikkuses otseselt vastuolus põhiseadusega. Ma loodan, et ministeerium on tänaseks põhjalikult analüüsinud meie teoloogiliste koolide olemasolu. Meil on olemas iga, ütleme, kutsumuse jaoks oma kõrgem õppeasutus. Üldjuhul nendel ei ole otsest sõltuvust kirikust ning selle seadusega me läheme väga otseselt südametunnistus- ja usuvabaduse vastu. Nimelt sunnime neid oma tegevust kõrgharidustasemel lõpetama. Kogu selline temaatika seondubki nii omakapitali kui kogu aktsiakapitali nõudega, mida tõenäoliselt mõeldi kõige paremas mõttes. Kuid seaduseelnõu tagajärgi ei ole ministeerium analüüsinud, sest muidu ei oleks sellise kiiruga siia tuldud ja vastavasisulistele küsimustele kultuurikomisjonis ei suudetud ka vastata. Kvaliteedi tagamiseks aga tegi eelmisel aastal väga suuri pingutusi ülikooliseadus, ka siinsamas saalis arutas eelmine koosseis seda elavalt ning avalik-õiguslikud ülikoolid said lausa eraldi fondi, tagamaks kvaliteedistandardeid. Nad on üles kutsunud ka eraasutusi sellega liituma ja osa ongi seda teinud. Nii et kvaliteedi tagamise osas see seadus tegelikult selle probleemiga ei tegele. Kas seda seadust üldse on vaja, see küsimus tõusis korduvalt kultuurikomisjonis ja ka Keskerakonna fraktsioonis. Kui me vaatame järelevalve poole pealt, siis praegu on Haridus- ja Teadusministeeriumis olemas tervelt üks ametnik, kes kogu selle probleemistikuga tegeleb. Tekib tõesti küsimus, kas see ametnik on võimeline tegelema kõigega koolituslubadest ekspertiisi tellimise, bilansi lugemise ja lõpuks auditi analüüsideni välja, kontrollimaks, kas audit on piisavalt hästi kõiki nüansse kaalunud. Kui minister ja koalitsioon seda leiavad, siis mul on tõesti hea meel. Ootame kultuurikomisjoni järgmistele lugemistele ka täpsustusi, milline saab olema järelevalve haldussuutlikkus. Samuti tekib mitmeid muid küsimusi, mida me oma ettepanekutega edasi täpsustame. Nimelt, miks küsitakse eelarveid sellistel kummalistel kuupäevadel, mis ei seondu eelarveaasta ega majandusaastaga. Tõeline küsimus, mis täna ka saalis kõlas, on ekspertiisi ja akrediteeringu seos. See, kuidas minister täna seda mõistab, ei ole seaduseelnõus piisavalt lahti seletatud. Jääb tõepoolest arusaam, et seitsmeaastase õppekava täisakrediteeringu võib näiteks konkureeriv asutus, kui tal on piisav poliitiline side ministeeriumiga, lasta uuesti ekspertiisi saata. Ning peale selle, et konkureeriva asutuse võib sellega sulgeda, võib talt välja nõuda ka ekspertiisiga seonduvad kulud. Eriti huvitav aga on kooli arengukava küsimus. Tegelikkuses oleks siis vaja täpsustada nõudeid arengukava sisule, sest praegu me näeme arengukavasid erinevalt ning siiani ei ole nõutud arengukavas väga konkreetseid finantsanalüüse, mida arutatavas seaduseelnõus on tõenäoliselt silmas peetud. Samuti tekkis meil Keskerakonna fraktsioonis küsimus seoses negatiivse akrediteerimisotsusega. Nimelt on uues seaduseelnõus öeldud, et minister võib koolitusloa otseselt, kiiresti kehtetuks tunnistada, kui ülikooli akrediteerimisotsus - tõenäoliselt peetakse siin silmas institutsionaalset akrediteerimist - on negatiivne. Siin tekib aga küsimus, et kui kõik õppekavad on ükshaaval positiivselt akrediteeritud ja ülikooli akrediteerimisotsus on negatiivne, kas siis võetakse koolitusluba ikka ära ning milline on siis institutsionaalse ja õppekava akrediteerimise omavaheline side. Ka need on küsimused, mida kahjuks selles seaduseelnõus praegu lahti ei seletata. Ja viimane, võib-olla kõige kokkuvõtlikum küsimus. Me räägime väga suures osas erakooliseaduse nõuetest erakoolidele. Kümme aastat tagasi me leidsime, et turg peab reguleerima ka haridussüsteemi. Nüüd oleme kümne aastaga jõudnud niikaugele, et me ütleme vastupidi - riik peab hakkama seda oluliselt rohkem reguleerima. Kas riik võtab nende kontrolli- ja reguleerimismehhanismidega endale ka mingisuguse suurema vastutuse erakoolide osas, näiteks kavatseb erakoole finantseerida, neile riiklikku koolitustellimust pakkuda, nende üliõpilastega tegelda või muud sellist, jääb täna kahjuks seosetuks ja selgitamata. Kuid mina loodan ja Keskerakonna fraktsioon loodab väga siiralt, et need küsimused saavad teisel, kolmandal lugemisel vastuse. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Mailis Reps! Palun Res Publica fraktsiooni esindaja kolleeg Olav Aarna!

O. Aarna

Proua juhataja! Head kolleegid! Tagamaks mõningast sümmeetriat eelmise eelnõu käsitlusega, vajutasin ka nupu peale, et tulla siis ühtlasi fraktsiooni nimel sõna võtma. Ajendiks oli kolleeg Mailis Repsi väide selle kohta, et see eelnõu on just nagu kiirustades Riigikokku jõudnud. Ma tuletan Mailis Repsile meelde, et veel pool või kolmveerand aastat tagasi küsis ta minu käest värske eksministrina mitu korda, et millal ometi see seadus Riigikokku jõuab, et siis kui tema ministeeriumist ära tuli, oli see eelnõu peaaegu valmis. Ma julgen arvata, et ju siis oli neid probleeme lähemalt vaadates rohkem, kui esimesel pilgul tundus, see on välja tulnud nii tänasest arutelust kui ka komisjoni aruteludest. Res Publica fraktsioon peab seda igal juhul äärmiselt vajalikuks eelnõuks ja sammuks õiges suunas, sest see võimaldab suurendada ühe olulise haridussektori, mida tinglikult võiks erahariduseks nimetada, jätkusuutlikkust ja usaldusväärsust. Täpsemalt, suurendada jätkusuutlikkust ja usaldusväärsust, arvestades, et kui praegu on akadeemilise usaldusväärsuse kindlustamisel - seda võib nimetada ka akadeemilise kvaliteedi kindlustamiseks - suhteliselt hästi käivitunud akrediteerimise mehhanism, siis asjal on ka teine pool. Ja see seondub eelkõige institutsionaalse jätkusuutlikkuse ja usaldusväärsusega, mida senimaani pole tegelikult hinnatud. Nende kahe poole, olulisel määral institutsionaalse juhtimise või veel kitsamalt, finantsjuhtimise kvaliteediga ja akadeemilise kvaliteediga on tegeldud lahus. Meie arvates võimaldab see eelnõu need kaks lahus käsitletud poolt kokku viia, mis kaheldamatult peaks andma soovitud tulemuse. Ma pean tunnistama, et seoses Concordia juhtumiga olen ma korduvalt kasutanud niisugust väljendust, et Concordiale sai hukatuslikuks see, et suhteliselt hea akadeemilise kvaliteedi taustal kannatas juhtimise kvaliteet kahe E all, millest üks on ebakompetentsed finantsjuhtimisotsused, kui pehmelt väljenduda, ja teine lihtsalt inimlik edevus. Ma loodan siiralt, et kui me selle seaduseelnõuga edasi töötame, siis on nende kahe E võimalik avaldumine lähemas ja kaugemas tulevikus tunduvalt väiksema tõenäosusega kui see, mis tänase päevani meie silma alla jõudnud ja kõrvu kostnud on. Nii et jõudu meile selle eelnõuga edasi töötamiseks! Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Olav Aarna! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10. märts, kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.


13. Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (238 SE) esimene lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks välisminister proua Kristiina Ojulandi!

K. Ojuland

Proua Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesolev seaduseelnõu käsitleb jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooniga ühinemist. Konventsiooni tuntakse protsessi alguskoha järgi ka Ottawa konventsiooni nime all. Kanada koos enamiku Euroopa Liidu liikmesriikidega ongi üks kõige aktiivsemaid konventsiooni võimalikult laia kandepinna ja universaalsuse ning siduvuse saavutamise eest võitlejaid. Konventsiooni tekst võeti vastu 18. septembril 1997. aastal ja sellest alates on end praeguseks konventsiooniga sidunud 150 riiki, neist 141 riiki on selle ratifitseerinud ja üheksa sellele alla kirjutanud. Seega esindab konventsioon rahvusvahelise humanitaarõiguse väga olulist arengusuunda ja on ühtlasi kujunemas rahvusvaheliseks tavaõiguseks, millest peavad lähtuma kõik riigid, sealhulgas ka Eesti. Siinkohal on oluline märkida, et Euroopa Liidu relvastuskontrolli temaatikas on Ottawa konventsioonile universaalse siduvuse saavutamine väga olulisel kohal. Praegustest ja tulevastest Euroopa Liidu liikmesriikidest ei ole veel lepinguga ühinenud Eesti, Läti, Soome ja Poola, kusjuures viimane on alla kirjutanud, kuid ei ole konventsiooni ratifitseerinud. Kõik nad plaanivad sellega lähemas tulevikus ühineda. Konventsioonil on humaanne eesmärk: keelustada täielikult jalaväemiinid, mis põhjustavad ülemääraseid ja tarbetuid kannatusi ning inimohvreid. Statistika tõestab seejuures, et enamik ohvreid on tsiviilisikud. Konventsiooniga ühinedes võtab osalisriik endale kohustuse mitte kunagi mitte mingisugustel tingimustel jalaväemiine kasutada, neid otseselt või kaudselt arendada, toota või muul viisil hankida, varuda, hoida või üle anda ja ükskõik mis viisil abistada, julgustada või mõjutada kedagi ette võtma midagi, mis on osalisriigile konventsiooni kohaselt keelatud. Siinkohal on oluline rõhutada, et konventsiooniga ei ole keelustatud tanki- või sõidukivastaseid miine ning käsitsemisvastaseid seadeldisi, mis on lisatud tanki- või sõidukivastaste miinide kaitsmiseks, ja n-ö käskluse abil lõhatavad ehk siis juhitavad laengud, mis ei lõhke lihtsalt inimese juuresolekul, läheduses viibimisel või kokkupuutel. Riik, kes ühineb konventsiooniga, peab üle vaatama ja hävitama kõik oma miinivarud, mis on konventsiooniga keelustatud, ning lõpetama kõik muud konventsiooniga keelustatud tegevused. Riigile, kellel ei ole jalaväemiinide varusid ega jalaväemiinidega mineeritud alasid ning ÜRO maksete skaala indeks on suhteliselt madal, ei kaasne liikme staatusega märkimisväärseid lisakulutusi. Eestil ei ole hävitamisele kuuluvaid jalaväemiinide varusid ega jalaväemiinidega mineeritud alasid. Vastavalt konventsiooni sätetele on osalisriik kohustatud ÜRO-le esitama teavet ja regulaarseid aruandeid. Nimetatud andmestike ja aruannete koostamine on Kaitseministeeriumi ülesanne ning ei nõua lisakulutusi. Arvestades konventsiooni humaanset seisu ja sisu, rahvusvahelist kaalukust ja kooskõla, just nimelt kooskõla Eesti huvidega, peab Vabariigi Valitsus vajalikuks konventsiooniga ühineda. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, proua minister! Palun küsimus, kolleeg Tarmo Leinatamm!

T. Leinatamm

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Siin majas on räägitud sellest, et meie n-ö vanemal vennal ehk soomlastel ei ole sellist lepingut sõlmitud, ja väidetakse, et põhjendus olevat see, et ka meie idanaabril ei ole niisugust lepingut olemas. Kas see vastab tõele või on siin mõned muud argumendid? Soomel, ma mõtlen.

K. Ojuland

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, Soome on olnud üks nendest Euroopa Liidu riikidest, kes ei ole selle konventsiooniga ühinenud, kuid meie andmetel Soome parlament kaalub praegu väga tõsiselt selle otsuse tegemist. Tõenäoliselt lõplik otsus Soome jaoks tehakse 2006. aastal, kui plaanitakse konventsiooniga ühineda, ning võimalik on ka see, et Soome parlament teeb põhimõttelise otsuse konventsiooniga ühinemiseks juba käesoleval aastal.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud proua minister! On ju teada, et Eesti ja Läti seisukoht tulenes sellest, milline hoiak on selles küsimuses Soomel. Te väljendusite Soome tulevikukavade suhtes väga ettevaatlikult. Ma püüan konkreetselt küsida: kas näiteks Eesti ja Läti on omavahel kindlalt kokku leppinud, et me mõlemad ühineme selle konventsiooniga, ja milline on olnud Venemaa reageering sellele?

K. Ojuland

Aitäh! Venemaa reageeringu kohta mul mingeid andmeid ei ole. Aga mis puudutab Lätit, siis Lätis on selle konventsiooniga ühinemine kahtlemata lähema aja küsimus. Ma usun, et pigem on see isegi tehniline küsimus, et Eestis on see praegu Riigikogus ajaliselt enne arutusel kui Lätis. Igal juhul on ka Läti avaldanud selget arusaamist sellest ja nõusolekut konventsiooniga ühineda.

Esimees E. Ergma

Palun teine küsimus, kolleeg Toomas Alatalu!

T. Alatalu

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu teine küsimus puudutab artiklit nr 3, mis kogu muust tekstist erineb selle poolest, et siin ei kasutata terminit "osalisriik". Samal ajal säilitatakse selle teksti järgi õigus neid miine ikkagi edasi anda ja ilmselt nendele riikidele, kes selle konventsiooniga ei ole ühinenud ja võib-olla ka ei kavatse ühineda. Kui Eesti nõustus selle konventsiooniga ühinema, kas siis teile või Kaitseministeeriumile on ka selgitatud eri riikide hoiakut selle artikli suhtes?

K. Ojuland

Välisministeeriumi poole pealt ei ole selles suhtes olnud mingisugust erilist info jagamist. Võimalik, et Kaitseministeerium, kelle valdkonda see küsimus peaasjalikult kuulub, on selles osas paremini informeeritud. Aga võttes arvesse, et Eestis maamiine ei ole, on ka meil sellele küsimusele puhtpraktilisest vaatenurgast lihtne vastata: kuna meil neid ei ole, siis meil ei ole ju ka võimalik neid kellelegi üle anda. Ja veelgi enam, kui seda konventsiooni tervikuna lugeda, siis Eesti võtab ju selle konventsiooniga endale lausa kohustuse mitte tegelda sellise asjaga, st üle anda, julgustada, õhutada kedagi teist neid miine muretsema.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua minister! Palun järgmiseks ettekandjaks riigikaitsekomisjoni esimehe kolleeg Sven Mikseri!

S. Mikser

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas käesolevat eelnõu, s.o jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu oma koosolekul esmaspäeval, 9. veebruaril käesoleval aastal. Komisjoni poolt võtsid sellest arutelust osa 6 komisjoni liiget. Lisaks andsid selgitusi ja kommentaare Kaitseministeeriumi töötajad Martin Hurt, Hestrid Tedder ja Taimar Peterkop. Samuti koosolekul osalenud kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi esindajad kommenteerisid Ottawa konventsiooniga seonduvat. Peamiselt arutati põhjusi, miks Eesti peaks selle konventsiooniga liituma, ja põhjusi oli peamiselt kahte liiki. Esiteks kindlasti humanitaarsed kaalutlused, kuna rahvusvahelise humanitaarõiguse üks tähtsamaid suundi tänapäeval on valimatu mõjuga relvaliikide kasutamise piiramine ja välistamine. Valimatu mõjuga relvaliikideks loetakse sellist liiki relvi, mis ei tee vahet ühelt poolt sõjaväelastel-võitlejatel ja teiselt poolt tsiviilisikutel. Jalaväemiin on kahtlemata üks selliseid relvi, kus ohvriteks on peamiselt just tsiviilisikud. Teine komisjoni arutelul välja tulnud oluline kaalutlus, miks Eesti peaks selle konventsiooniga liituma, on kindlasti ka poliitiline küsimus. Peaaegu kõik Euroopa Liidu riigid on konventsiooniga liitunud. Soome on ainuke mitteliitunud Euroopa Liidu riik. NATO liikmesriikidest ei ole konventsiooniga liitunud Ameerika Ühendriigid ja Poola ning koos meiega käesoleval kevadel Euroopa Liitu minevatest riikidest on lisaks Poolale veel Läti, kes seni ei ole ühinenud. Aga nagu me kuulsime välisministri ettekandest, on ka Läti võtnud selle suuna, et ühineda lähemas tulevikus. Kui rääkida eelnõu tekstist, mis on väga lühike ja sätestab ühinemise juurdelisatud konventsiooniga, siis riigikaitsekomisjon otsustas tuua konventsiooniga liitumise eelnõu esimesele lugemisele tänasel kuupäeval muudetud kujul. Muudatus seisneb selles, et valitsuse üleantud esialgses eelnõus on konventsiooni nimi tõlgitud kui isikuvastaste maamiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooniga ühinemise seadus. Riigikaitsekomisjon otsustas, lähtudes terminoloogilisest järjepidevusest, asendada mõiste "isikuvastane maamiin" terminiga "jalaväemiin", sest Riigikogus juba varem ratifitseeritud Genfi 1980. aasta ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade keelustamise ja piiramise konventsioonis ning selle lisaprotokollides, sealhulgas just maamiine käsitlevates lisaprotokollides, on Riigikogu kasutanud terminit "jalaväemiin". See ei tekita probleemi konventsiooni mõttest arusaamisel, sest mõiste "jalaväemiin" on selles konventsioonis defineeritud samamoodi nagu eespool nimetatud ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade keelustamise ja piiramise konventsioonis. Samuti tuli arutelust välja, et põhiline eristus selliste miinide puhul on ühelt poolt just elavjõu hävitamiseks mõeldud miinid, mis on disainitud nii, et nad peaksid lõhkema inimesega kontakti sattudes või inimese läheduses, ja teiselt poolt liikuvvahendite, tankide hävitamiseks mõeldud miinid, mis selle konventsiooni mõttes ei kuulu vaatluse alla. Komisjon otsustas konsensuslikult tuua konventsiooni esimesele lugemisele muudetud kujul, teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt kodukorraseadusele 10. märts k.a. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Sven Mikser! Palun teine küsimus, Tarmo Leinatamm!

T. Leinatamm

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete olnud kaitseministri positsioonis ja võib-olla on teilt paslik küsida, kas Eestil on kunagi olnud kavas kõnealuseid jalaväemiine ka endale soetada või neid toota või on see temaatika meist väga kaugelt ja kõrvalt mööda läinud.

S. Mikser

Ei saa kindlasti väita, et see teema oleks meist väga kaugelt ja kõrvalt mööda läinud, aga ei, Eestil ei ole selliseid miine, erinevalt teistest nimetatud riikidest, kes, Läti välja arvatud, ei ole konventsiooni ratifitseerinud. Kui nende puhul on probleemiks ka võrdlemisi suur laoseis, nende miinide varu olemasolu, siis Eestil sellist probleemi ei ole. Eestil ei ole jalaväemiine. Olles juba ühinenud eespool nimetatud Genfi ülemäärase purustava toimega relvade piiramise konventsiooniga, oleks Eestil praktiliselt võimatu ka selliseid miine hankida, sest ükski meie seni aktsepteeritud relvahangete partner niisuguseid relvi ei müü, ei kingi ega vaheta. Nii et praktilisest küljest ei ole meil probleeme ja ma arvan, et kindlasti ei ole see konventsiooniga ühinemisel esmane põhjus. Esmane põhjus on siiski humaanne, just see, et tegemist on relvaliigiga, mis ei tee vahet tsiviilisikutel ja sõjaväelastel ja mille kasutamine ei peaks seetõttu kuuluma meie aktsepteeritud sõjapidamistavade hulka.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, Isamaaliidu fraktsiooni esindaja kolleeg Trivimi Velliste!

T. Velliste

Proua esimees! Head kolleegid! Enamik konventsioone, mis me oleme siin selles kogus vastu võtnud, on meie silmade eest möödunud märkamatult. Nad ei ole sünnitanud arutelusid, sest tavaliselt on kõik olnud selge, sageli on olnud tegemist tehniliste küsimustega. Käesolev eelnõu 238 on nendest kõikidest erinev, täna me teeme ajaloolise valiku vägagi eksistentsiaalses küsimuses. Tõepoolest, ühelt poolt on kaalukausil humaansed kaalutlused, sest jalaväemiin ei tee vahet pagunikandjal, kellel on kiiver peas ja relv käes, ega sandaalides noorukil. Kuid teiselt poolt me teame ka seda, et miine on ammustest aegadest nimetatud vaese mehe kahuriks. Miiniväli on tõepoolest väga oluline ja väga tõhus kaitsevall iseenda ja vaenlase vahel ning miinid ei ole ründerelvad, vaid on kaitserelvad. Nelikümmend riiki ei ole kõnesoleva konventsiooniga veel ühinenud. Nende hulka kuuluvad ka Ameerika Ühendriigid, Hiina, Venemaa, Läti, Poola ja Soome. Meile huvipakkuvad riigid nende hulgas on loomulikult Venemaa, Läti ja Soome. Ma ei argumenteeri täna ei poolt ega vastu, küll aga tahaksin juhtida tähelepanu mõnele argumendile Vabariigi Valitsuse seletuskirjas, mis meile on laiali jagatud, ja mida oleks võinud küll toomata jätta. Üks nendest kõlab nimelt järgmiselt: "Pärast NATO-ga liitumist jääb Eestit ähvardava sõjalise ohu võimalus kaduvväikeseks." Kaduvväike tähendab Eesti keeles nullilähedane. Teisisõnu, lihtsamas eesti keeles, pärast seda, kui Eesti on NATO liige, ei ole Eestil enam põhjust mitte kunagi sõjale mõtelda ega sõda karta. Ma arvan, et selliste kategooriliste tulevikuennustustega võiks alati olla ettevaatlikum. Me teame väga hästi, mida on maksnud tulevikuennustused minevikus - kes vähegi ajalugu tunnevad. Ja teiseks, ma toon veel ühe näite valitsuse argumentatsioonist: "Kui Eesti jätab endale õiguse jalaväemiine kasutada, võib see pärssida liitlasvägede indu meile kriisiolukorras appi tulla." Mismoodi peaks olema liitlasvägede ind meile appi tulla väiksem, kui nad teavad, et meie liinid on hästi kaitstud ja meie elavjõukaotused on väiksemad? Ma soovitaksin valitsusel olla argumentidega ettevaatlikum. Aga ma kordan: täna me veel ei hääleta ja ma ei agiteeri täna hääletama poolt ega vastu. Kuid ma tahan rõhutada, et tegemist on väga olulise valikuga Eesti ajaloos aastakümneteks ette. Tehkem siis see valik kaalutletult ja tehkem teadlik valik! Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Trivimi Velliste! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10. märts, kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.


14. Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse eelnõu (262 SE) esimene lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks välisminister proua Kristiina Ojulandi!

K. Ojuland

Proua Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on tõeliselt hea meel kanda täna teile ette niisugust meeldivat eelnõu, mis puudutab Põhja-Atlandi lepinguga ühinemist. Käesoleva seaduseelnõu eesmärk on ratifitseerida Eesti ühinemine Põhja-Atlandi lepinguga ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. Põhja-Atlandi lepingu sõlmisid 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis 12 riiki ja mõned aastad hiljem loodi vastav organisatsioon, et arendada ühiselt edasi ja kaitsta demokraatlikke põhimõtteid, rahu ja julgeolekut ning teha selleks koostööd. Sealhulgas lepiti kokku lepinguosaliste riikide ühine kaitse, rünnakut ühe vastu loetakse rünnakuks kõikide vastu. Lepinguga ühinemise järel võtab ka Eesti endale kohustuse osaleda märgitud eesmärkide saavutamises NATO koostöö kaudu. Sellega laieneb Eestile vastastikune kaitsekohustus ning, mis eriti oluline, kohustus tagada selle eesmärgi täitmiseks vajalik valmisolek, sealhulgas sõjaline valmisolek. Samuti kaasneb liitumisega kohustus osaleda NATO konsultatsiooniprotsessis ja igapäevases töös. Kuigi Põhja-Atlandi leping sõlmiti ja NATO loodi juba üle 50 aasta tagasi, n-ö külma sõja vastasseisu oludes, mis on tänaseks õnneks kadunud, on NATO jätkuvalt oluline rahu ja stabiilsuse tagatisena nii Euroopas kui kogu Põhja-Atlandi piirkonnas ja ka laiemalt maailmas. NATO on viimase 14 aasta jooksul uutes oludes tegutsenud mõjusa ja tulemusliku julgeoleku tagajana, seda nii kindla poliitika ja partnerluse kui ka otseste operatsioonidega. Lisaks peamisele ülesandele tagada liikmete ühine kaitse ning transatlantilise ruumi stabiilsus ja heaolu on NATO nüüdisülesanne olla ka võimeline vastama ohtudele, ükskõik kus need ei ilmneks, kaasa arvatud tänapäeva uued ohud, nagu terrorismioht. Eesti liitumine NATO-ga võimaldab meie tingimustes kõige paremini tagada Eesti riigi julgeolekut ja kaitset, tagada Eesti võimaluste parim rakendamine riigi ning rahva heaolu kasvuks, samuti Eesti osalemiseks rahvusvahelises julgeolekukoostöös. Eesti liitumine NATO-ga on tänaseks heaks kiitnud kõik 19 NATO liikmesriiki. See on meie aastatepikkuse ettevalmistamise tulemus. Need tulemused ja Eesti edasised kohustused kinnitati liitumisläbirääkimistel pärast vastavasisulist kutset 2002. aasta novembris. Eestil ei ole põhiseadusest tulenevaid ega muid takistusi Põhja-Atlandi lepinguga ühinemiseks ega Eesti kaitsejõudude kasutamiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös, kaasa arvatud ühises kaitses. Asjaomane kord on juba sätestatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses. Liitumine NATO-ga on ühe protsessi lõpp, mis ametlikul kujul sai alguse Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal, kuid mõtetes palju varemgi. Nüüd puudutab see meie ajalugu, kuid ka tänapäeva ja kindlasti veelgi rohkem meie tulevikku. Aitäh ja ma palun teie toetust!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, proua minister! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Tänan! Austatud minister! Ma arvan, et välisminister on väga kõrge positsioon ja väga tähtis koht. Sellegipoolest on tegemist sellise eelnõuga, mille puhul mul on niisugune küsimus: kas valitsuses oli ka arutuseks, et sellel teemal oleks võinud meie ees esineda lausa peaminister ise?

K. Ojuland

Aitäh selle küsimuse eest! Ma pean kahetsusega tunnistama, et ma ise ei saanud viibida valitsuse istungil, kui valitsus seda eelnõu arutas ja teile selle siia Riigikogusse edasi saatis. Aga minuni ei ole ka tõesti jõudnud sellist kuuldust, et küsimus oleks niisuguses võtmes tõstatatud. Ma siiski loodan, et te, lugupeetud Riigikogu liikmed, aktsepteerite mind välisministrina kui valitsuse esindajat ja ma püüan tõepoolest anda endast parima, et olla samal tasemel, nagu seda oleks olnud peaminister.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud proua minister! Võib-olla te täpsustaksite ühenduses selle eelnõu vastuvõtmisega, millised on NATO kavatsused uutes liikmesriikides baaside loomise suhtes. Ma tuletan meelde, et seda küsimust on eri aastatel erineval moel tõstatatud, kord on öeldud, et nad tulevad, kord on öeldud, et neid ei tule. Milline on praegu ametlik seisukoht tulevastes liikmesriikides loodavate baaside suhtes?

K. Ojuland

Aitäh selle küsimuse eest! Eelkõige saan ma muidugi rääkida Eesti eest ja Eesti nimel. Teatavasti praegu mingit niisugust kohustust meil selle eelnõuga seoses automaatselt ei teki. Kui see küsimus Riigikogu liikmeid ka edaspidi huvitab, siis, ma usun, on meil võimalik seda teemat käsitleda välispoliitika aruteludel, mis Riigikogus kaks korda aastas toimuvad. Selle statuudi järgi, millega me endale kohustusi võtame, tekib meil NATO liikmesriigina tõesti kohustus osaleda ühises julgeolekupoliitika, kaitsepoliitika planeerimises ja kui vaja, siis ka selle elluviimises, aga see ei tähenda a priori kohe otseselt baaside loomise kohustuse võtmist.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Sven Mikser!

S. Mikser

Aitäh! Austatud proua välisminister! Oma riigikaitselisi õigusakte luues ja parandades oleme juba tükk aega lähtunud NATO liikmesuse vajadustest ja ootustest. Teie nimetatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus on üks selliseid näiteid, kus me oleme kiirendanud mõningaid protseduure meie kaitseväelaste kasutamiseks NATO artikli 5 operatsioonides. Samal ajal on viimastel kuudel korduvalt tõstatatud küsimus - seda on teinud ka näiteks SACEUR kindral Jones -, et loodav NATO kiirreageerimisjõud, mis saab olema väga kõrges valmisolekus ja mille ülesandeks jäävad tõenäoliselt n-ö out of area või siis väljaspool NATO liikmesriike toimuvad operatsioonid, vajab samuti liikmesriikides vastavat protseduuri, mis võimaldab poliitilise otsuse langetada sama kiiresti, kui saavutatakse üksuste sõjaline valmisolek. Kas te näete ette, et Eesti peaks lähtuvalt tulevasest NATO kiirreageerimisjõust veel kord üle vaatama rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse ning seda täpsustama ja täiendama?

K. Ojuland

Aitäh selle väga olulise küsimuse eest! NATO on vägagi arenev organisatsioon ja tõepoolest, see organisatsioon peab olema suuteline vastama tänastele julgeolekuohtudele, mis meid maailmas varitsevad. Seetõttu meie küll hiljuti vastuvõetud seadus kindlasti ei ole ja ei peagi olema staatiline nähtus, vaid kui vaja, siis tuleb sinna loomulikult muudatusi teha. Sellest oli põgusalt juttu eelmisel nädalalgi, kui ma käisin ise vaatamas, kuidas meie NATO-alased ettevalmistused lähevad Paldiskis või Ämaris.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, proua minister! Palun järgmiseks ettekandjaks väliskomisjoni aseesimehe kolleeg Enn Eesmaa!

E. Eesmaa

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Riigikogu! Täna asume menetlema seadust, ühinemaks Põhja-Atlandi lepinguga. Kui läheneda bürokraatlik-statistiliselt, on tegemist seaduseelnõuga 262, mis mahub kahte nappi paragrahvi ja kahte lühikesse lausesse. Ka Põhja-Atlandi leping ise pole vormiliselt just liiga mahukas, vaid kolm lehekülge, millel on ära toodud 14 artiklit. Nende tähendus on aga ülisuur, vaatamata sellele, et mõnda olulisemat neist, näiteks neljandat ja viiendat, on reaalselt kasutatud vaid üks kord. Seda seadust menetlema asudes võiks isegi väga kogenud parlamendipoliitik emotsionaalseks muutuda. Eestlaste sajanditepikkused lootused turvalisusele ja kaitstud kodule, mida me relvajõuga nii harva edukalt oleme kaitsta suutnud, saavad seaduseelnõu 262 turvil reaalse solidaarsusest õilistatud dimensiooni, mida paljud ka vihmavarjuks kutsuvad. Termin on mõneti eksitav, sest NATO-sse kuuluv riik nii tarbib kui ka toodab turvalisust. Tänane päev ei lähe selles kontekstis Eestimaa ajalukku. Erakordseks ning järelpõlvedelegi oluliseks saab üks kuupäev märtsis, mil me selle seaduse vastu võtame, ja loomulikult ka tõenäoliselt üks aprilli kuupäev, mil meist saab NATO täieõiguslik liikmesriik. Nii saab lõpetatud üks julgeoleku poliitilis-juriidiline arengutee, mis siinsamas saalis sai alguse ligemale kolme aasta eest. Riigikogu eelmine koosseis, seega ka paljud teist kiitsid 6. märtsil 2001 heaks Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused, sätestades seega Eesti üheks peamiseks välis- ja julgeolekupoliitiliseks eesmärgiks ühinemise NATO-ga, mis sedakaudu aitaks kaasa rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse kindlustamisele Põhja-Atlandi lepingu jõustumisega. Pärast seda, kui protsessis viimaseks jäänud Prantsusmaa oli liitumisprotokollid ratifitseerinud, oli NATO uks meile ametlikult valla. Vabariigi Valitsus kiitis Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse eelnõu heaks kahe nädala eest, 12. veebruaril. Nüüd on meie kord eelnõu seadusena vastu võtta ja seeläbi Põhja-Atlandi leping ratifitseerida. NATO leping kuulub Riigikogus ratifitseerimisele põhiseaduse 9. peatüki "Välissuhted ja välislepingud" § 121 punktide 3 ja 4 alusel, sest lepinguga ühinetakse rahvusvahelise organisatsiooniga ning võetakse Eesti Vabariigile sõjalisi ja varalisi kohustusi. Eesti põhiseadusest tulenevalt Põhja-Atlandi lepinguga ühinemiseks ega Eesti kaitsejõudude kasutamiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös takistusi pole. NATO järgib oma loomispäevast peale ÜRO põhikirja. Vähe sellest, artikli 7 kohaselt tunnustab NATO ÜRO ülimuslikkust rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamisel. Jõudu võib NATO kasutada vaid kooskõlas ÜRO põhikirjaga. Loomulikult toob NATO-ga ühinemine Eestile ka rahalisi kulutusi. Eesti osamaksu protsent on 0,11 kõikides NATO eelarvetes ja pisut suurem eelarveosades, milles ei osale Prantsusmaa. Meil tuleb tasuda osavõtumaksud NATO tsiviil- ja sõjalisse eelarvesse ning NATO julgeolekuinvesteeringute programmi. Juhul kui me NATO-ga ühineme, on Eesti osamaks NATO tsiviileelarves ca 2,01 miljonit krooni ja sõjalises eelarves ca 6,6 miljonit krooni, lisaks sellele veel üle 2 miljoni krooni, mis tuleb maksta äsja mainitud programmi NSIP. Osamaksu tsiviileelarvesse tasub Eesti Välisministeerium, sõjalise eelarve ja julgeolekuinvesteeringute programmi kulud katab Eesti Kaitseministeerium, sisuliselt aga meie kõik koos. Teatavasti on seitsme ühineva riigi ühinemisdokumentide pidulik üleandmine USA välisministrile kavandatud aprilli algusesse, tõenäoliselt 2. aprilliks. Seega on meil aega kõige rohkem kaks ja pool nädalat, mis tähendab vajadust käesolevat eelnõu kiiresti menetleda. Riigikogu väliskomisjon arutas seaduseelnõu 262 oma istungil 17. veebruaril. Üksmeelselt otsustasime saata eelnõu Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele täna, 25. veebruaril. Teeme samas ettepaneku seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning saata eelnõu teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks pakume vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 99 lõikele 1 8. märts, kell 10. Tänan tähelepanu eest!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Enn Eesmaa! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 262 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. märtsi, kella 10. Esimene lugemine on lõpetatud. Head kolleegid, enne kahe tõsise seaduse juurde minekut juhataja vaheaeg viis minutit. Alustame 17.55. V a h e a e g


15. Töölepingu seaduse eelnõu (212 SE) esimene lugemine

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, juhataja vaheaeg on lõppenud. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks sotsiaalminister Marko Pomerantsi!

M. Pomerants

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Töölepingu seadus on üks neist seadustest, millel on mõju valdavale enamikule Eesti tööealisest elanikkonnast. Töö kui valdkonna regulatsioon annab raamid ühiskonna paljudele protsessidele. Seega on tegemist seaduseelnõuga, mille menetlemine eeldab paratamatult sisulist analüüsi ja põhjalikku koostööd, seda nii Riigikogu ja valitsuse kui ka sotsiaalpartnerite vahel. Töölepingu seaduse uue eelnõu tervikteksti esitamise ajendeid on kolm. Eelmine töölepingu seadus võeti vastu 1992. aastal, tema põhimõtted tuginesid ENSV tsiviilkoodeksile ja sisuliselt on ta suunatud tööstuslike ettevõtete töösuhete regulatsioonile. Selle ajaga võrreldes on muutunud nii õiguslik taustsüsteem kui töösuhted. Teiseks, vastu on võetud võlaõigusseadus. Töölepinguseaduse ja võlaõigusseaduse vahel peab paratamatult olema sisuline kooskõla. Kolmandaks, Eesti on võtnud kohustuse harmoneerida Euroopa Liidu õigusruumi elemente. Käesolevas seaduseelnõus tuuakse Eesti õigusruumi kaheksa direktiivi põhimõtted. Eelöeldust tulenevalt otsustati koostada seaduse uus terviktekst. Sisulised vaidlused selle eelnõu üle on toimunud mitu aastat. Peamisteks küsimusteks on kujunenud tööturu osapoolte suhtumine käesolevasse eelnõusse. Rõhutan Riigikogu liikmetele, et tööturu osapooled Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu näol jõudsid eelmise aasta sügisel, täpsemalt 22. septembril eelnõu sisu osas vastastikuse kokkuleppeni. Hilisemates vestlustes on ilmnenud, et kumbki pool ei jäänud sõlmitud kokkuleppega lõplikult rahule, mis viitab otseselt asjaolule, et eelnõu on tööturu mõttes tasakaalus ega eelista ühe osapoole huve. Töölepingu seaduse uuendamist tingib töö kui nähtuse muutumine ajas. Eelkõige on täheldatav üha kiirenev erinevuste kadumine töölepingu alusel reguleeritavate suhete ehk sõltuva töö tegemise ja muude tsiviilõiguslike töö tegemise lepingutega tehtava töö vahel. Traditsioonilise töölepinguga reguleeritavad suhted muutuvad ajaliselt ebastabiilsemaks, olles tihti piiratud tähtaja või kindla projekti täitmisega. Kaovad kindlapiirilised töökoha ja tööandja määratud tööajaga seonduvad piirangud. Kui töölepingu seadus ei suuda ajaga kaasas käia, suureneb muudel õiguslikel alustel sõlmitud töö tegemise lepingute maht ja kokkuvõttes väheneb oluliselt selgus ning kindlus tööturul. Käesolev seaduseelnõu ei vähenda tööturu osapoolte kindlustunnet. Ma rõhutan, just mõlema osapoole kindlustunnet. Tööleping ei ole ju kunagi vaid töötajale suunatud paber. Mida enam muutub väärtuseks hea töötaja, seda enam on ka tööandja huvitatud korrastatud ja pika perspektiiviga töösuhtest. Samas peab ka töölepingu regulatsioon võimaldama adekvaatseid ja päriseluga kooskäivaid leppeid. Eelnõus käsitletakse töötajaid ja tööandjaid kui lepingupartnereid. Kehtiv seadus näeb ette tööandja vastutuse mitmes küsimuses, kuid töötaja vastutus on seevastu väga tagasihoidlikult kajastatud. Käesolevas eelnõus lähtutakse printsiibist, mille kohaselt peab ka töötaja töösuhtes hoolitsema selle eest, et ta ei tekitaks tööandjale oma aktiivse või passiivse tegevusega olulist kahju, selle tekkimise korral aga laieneks ka töötajale kahju hüvitamise kohustus, mida piiratakse kriteeriumidega määratud ulatuses. Töötajale ei saa panna täielikku ettevõtlusriski kandmise kohustust, aga partnerluse põhimõtteid arvestades peavad mõlemad pooled lähtuma vastastikusest usaldusest ja vastutusest. Töölepinguseaduse eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 95 paragrahvist. Käesoleva ettekande ajaga ei ole võimalik ümber jutustada kõigi nende seadussätete sisu. Eelnõuga on kaasas ka põhjalik seletuskiri. Kõigile eelnõuga seoses tekkivatele küsimustele on kindlasti valmis vastama Sotsiaalministeeriumi vastava valdkonna spetsialistid. Töölepingu seadus ei jõustu kohe vastuvõtmise järel. Lisaks sellele seaduseelnõule on vaja koostada seaduse rakendamise seadus. Eraldi rakendamisseaduse väljatöötamist õigustab asjaolu, et uue töölepingu seaduse jõustumine toob kaasa muudatusi paljudes seadustes. Samuti vajavad eraldi käsitlemist uuele regulatsioonile üleminekuga kaasnevad võimalikud muutused töölepingulistes suhetes. Seetõttu ei saa määrata konkreetselt kehtima hakkamise aega. Siiski on plaanis jätta seaduse tegeliku rakendamiseni piisav aeg, tagamaks mahukas teavitustöö uue seaduse kohta, kommenteerimine ja rakenduslike probleemide lahendamine. Käesoleva eelnõu senine menetlemine Riigikogus on kujunenud keeruliseks ülesandeks. Kriitikat on leidnud nii eelnõu sisuline kui vormistuslik külg. Nõustun täielikult kõigiga, kes on juhtinud tähelepanu mitmetele sõnastuslikele eksimustele. Loodan, et koostöös sotsiaalkomisjoniga õnnestub meil need puudused kõrvaldada, andes eelnõule uue, oluliselt parema kvaliteedi. Sisuliste muudatuste puhul palun jälgida asjaolu, et paljud praeguse regulatsiooni sätted on kujunenud sellisteks tulenevalt tööturu osapoolte kokkuleppest. Loomulikult ei ole nimetatud lepe Riigikogule siduv, kuid tasakaalustatuse põhimõte on käesoleva eelnõu kui terviku suhtes oluline. Loodan, et eri osapooled pööravad eelnõu analüüsides sellele ka vajalikku tähelepanu. Riigikogu sotsiaalkomisjon tellis töölepingu seaduse eelnõule eksperdihinnangu Tartu Ülikoolist. Ma ei ole ise jurist ja seetõttu ei oska hinnata, kuivõrd tulenevad arvamused eelnõu kohta juristide koolkondade erinevatest vaadetest. Kuid olles analüüsinud ministeeriumi poolelt esitatud arvamusi, leiame, et edasine töö eelnõuga on võimalik ja vajalik, ning seetõttu põhjust menetlust peatada ei ole. Loodan, et see mahukas, kuid oluline töö, mis töölepingu seaduse menetlemisega paratamatult kaasneb, kujuneb tulemuslikuks ning eesmärgile suunatuks. Tänan tähelepanu eest!

Esimees E. Ergma

Aitäh, härra minister! Palun küsimused. Palun, kolleeg Siiri Oviir!

S. Oviir

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et selle seadusega on saavutatud tööturu osapoolte konsensus. See on väga oluline. Kuid mulle kui juristile on veel olulisem, et see seadus arvestaks nii siseriiklikke kehtivaid õigusakte kui ka välislepingutega võetud kohustusi. Siit tulebki minu küsimus § 75 kohta, kus võimaldatakse tööleping korraliselt üles öelda töötaja vanuse tõttu. Kindlasti on see säte vastuolus Euroopa Liidu vastava direktiiviga ja ta on vastuolus ka meie riikliku pensionikindlustuse seadusega. Nii et ma arvan, et siin saalis mõistetakse, et sellisena me seda sätet või üldse sellist sätet me seadusesse sisse kirjutada ei saa. Kuid mu küsimus on veidi pragmaatilisem. Meil on mitmes seaduses sees vanusepiir 65, puudutagu see ülikooli õppejõude või kõrgeid riigiametnikke. Ühiskond vananeb, rahvast on meil vähe ja sobivaid kandidaate võib-olla veel vähem. Kas te peate võimalikuks ka teistes seadustes vanusetsensus kaotada?

M. Pomerants

Aitüma! Üks selline konkreetne ettepanek, mis puudutab perearstide vanuse piirangut, tuleb järgmise eelnõuga. Mis puudutab § 75, siis ma arvan, et arutelu jooksul võib tõepoolest selguda, et see paragrahv võib eelnõust välja jääda.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

V. Velman

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Eelnõu § 38 ja sellele järgnevad paragrahvid kuuluvad sisuliselt palgaseaduse reguleerimisalasse. Millest tulenevalt või millisel eesmärgil on need paragrahvid toodud töölepingu seaduse reguleerimisalasse?

M. Pomerants

Aitäh küsimuse eest! Eelnõu koostajad on püüdnud kõik tööga seotud küsimused tuua töölepingu seadusse, kuid nõustun, et arutelu tulemusena võivad need paragrahvid, mis kuuluvad olemuslikult palgaseaduse juurde, saada kajastatud palgaseaduses.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

K. Pärnits

Aitäh! Austatud minister! Kas te olete seda meelt, et tööseadus peaks andma turvalisust juurde töövõtjale kui töösuhte nõrgemale poolele, või olete seisukohal, nagu eelnõu seletuskirjas on öeldud, et tööandja ja töövõtja on lepingupartnerid ja seadus toetab partnereid võrdselt?

M. Pomerants

Aitüma! Ma arvan, et need osapooled on tõepoolest partnerid ja seetõttu peabki seadus lähtuma mõlema osapoole huvidest. Armastatakse rääkida, et töölepingu seadus peaks kalduma töövõtja kui nõrgema poole suunas. Kui suur see kaldenurk peaks olema ja kas see kaldenurk on, ma arvan, see saab selgeks siin Riigikogus. Mina arvan, et tegemist on kahe osapoolega, kus mõlemal on oma roll ja vastutus.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Märt Rask!

M. Rask

Aitäh! Austatud minister! Te olete vapper inimene, sellepärast et vaidlus töölepingu seaduse asukoha üle õigussüsteemis ja ka nende sätete üle on käinud kuus aastat. Aga kas te saaksite Riigikogule tuua ka selle seaduseelnõu kooskõlastusringi tulemused? Ma püüan teile demonstreerida, et seda eelnõu on võimatu lugeda. Paragrahv 86 lõikes 1 on toodud töölepingu kollektiivse ülesütlemise variandid, viidates § 71 lõike 1 punktile 3. Kui me vaatame § 71 lõike 1 punkti 3, siis seal viidatakse §-le 74, ja kui me jõuame § 74 juurde, siis see viitab tagasi § 71 lõige 1 punktile 3. Mina ei saa sellest aru. Äkki te suudate tuua siia juurde ka Justiitsministeeriumi targa arvamuse ja kõik muu ning siis hakkame rääkima sellest, mis asi on rakendusseadus.

M. Pomerants

Aitäh! Ma arvan, et see viitamine saab seaduse menetluse käigus korrektseks ja korda.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus!

M. Tuus

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma jätkan eelmist küsimust. Me teame, et eelnõu 95 paragrahvi kohta on Tartu Ülikool teinud 192 parandust. Milliseks te ise peate selle eelnõu kvaliteeti? Te olete ju teatavasti nende parandustega enam-vähem nõus.

M. Pomerants

Aitüma! Ma ei näe, et see paranduste arv oleks konkreetsel juhul mingisuguseks probleemiks omaette. Mõni teine ekspert oleks mingi teise arvuni jõudnud. Need parandused või kommentaarid teevad seadust selgemaks, suurt osa nendest on põhjust arvestada. On redaktsioonilisi, on sisulist laadi parandusi. Me ei peaks kohkuma selle suure arvu ees. Ma arvan, et need parandusettepanekud on üsna mõistliku tähtaja jooksul menetletavad ja enamik neist on mõistlikud, nagu ma ütlesin.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Ain Seppik!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Seletuskirjas on öeldud, et eelnõus ei ole püütud läheneda töösuhtele liiga formaalselt ja jäigalt. Peab ütlema küll, et selles suhtes on võib-olla isegi õigus, kõik on jäetud peaaegu isevoolu teed minema. On öeldud, et eelnõus on püütud formalismi vähendada. Kas te võiksite öelda, milles on need formalismi vähendamise konkreetsed väljendused selles seaduseelnõus, võrreldes kehtiva seadusega?

M. Pomerants

Aitüma! Ma arvan, et see väljendub selles, et konkreetseid paragrahve on püütud selgemini lahti kirjutada.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Siiri Oviir, teine küsimus!

S. Oviir

Tänan, proua juhataja! Mu küsimus puudutab § 19 lõiget 1. Siin on toodud sisse uus mõiste, nimelt, et töötaja võib olla mõistlikult hoolas. Kas see tähendab, et ta võib olla veidi lohakas, ja kui ta võib olla veidi lohakas, siis kui mõistlik on olla veidi lohakas?

M. Pomerants

Mina arvan, et mõistlik on selle paragrahvi kontekstis lähtuda võlaõigusseadusest ja jääda vajaliku hoolsuse juurde.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Kadi Pärnits, teine küsimus!

K. Pärnits

Aitäh! Austatud minister! Selles segasevõitu ja vastuolusid täis eelnõus on väga palju sätteid, mida tõenäoliselt ei suudeta rakendada ilma advokaatide abita. Nüüd ma küsingi teilt, mida teie soovitate nendele töötegijatele, kellel ei ole hiigelpalka, et palgata advokaati, aga kes on seisukohal, et nende õigusi on rikutud, ja kes tahaksid tõestada, et nad on olnud hoolsad mõistlikul, parimal viisil, oma võimete kohaselt?

M. Pomerants

Aitüma! Mul jääb üle ennast korrata, et hoolsuse defineerimisel on mõistlik jääda vajaliku hoolsuse juurde, mis on tänases seadusloomes juba rakendust leidnud. Kuid jah, mitte töölepingu seaduses.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Tänan! Härra minister! Pärast tööandjate ja ametiühingute kokkulepet sai see eelnõu ühe kuju. Pärast seda, kui Sotsiaalministeerium kooskõlastas eelnõu ilmselt Justiitsministeeriumis, sai ta kolmanda kuju ja see kuju on meil nüüd laual. Te juba mainisite, et on ohtralt parandusi, mida te olete nõus vastu võtma, niisiis tuleb veel üks selle seaduse variant. Kas tegu ei ole mitte sellega, et mingil saladuslikul kombel on Sotsiaalministeeriumi töövaldkond mingi aja jooksul lihtsalt ära laastatud ja see eelnõu on liiga keeruline selleks, et eelnõu algataja suudaks seda menetleda?

M. Pomerants

Aitüma! Ma julgen arvata, et see nii ei ole. Kolleeg Märt Rask viitas sellele, et see seadus on olnud vähemalt kuue aasta vanune epopöa, mis tähendab seda, et kõik need kuus aastat on olukord olnud masendav ja laastatud. Ma arvan, et sellest eelnõust on ühise tööga võimalik saada korralik seadus.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Arnold Kimber!

A. Kimber

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Pikaajalise tööandjana küsiksin ma § 5 kohta, mis reguleerib töötaja diskrimineerimise keeldu. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt ei või tööandja diskrimineerida töötajat õigusliku seisundi tõttu. Mis on sellise diskrimineerimise aluse tähendus või sisu?

M. Pomerants

Aitäh! Tegemist on sellise sisulise küsimusega ja ma arvan, et see õiguslik seisund on mõistlik eelnõust välja jätta.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Henn Pärn!

H. Pärn

Lugupeetud minister! Kuidas sa hindad selles töölepingu seaduses mikroettevõtete seisundit? Suurtes ettevõtetes, kus partnerid on välja kujunenud, on kõik just nagu okei, aga mikroettevõttes? Kas on olnud juttu ka sellest, et mikroettevõtted vajaksid mingisuguseid erisätteid või hoopis eriseadust?

M. Pomerants

Aitüma! Sellist arutelu ei ole olnud. Väikese töötajate arvuga ettevõttel on lihtsalt ka vähem protseduurireegleid ja vähem bürokraatiat.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Olev Laanjärv!

O. Laanjärv

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Juttu on olnud sellest maagilisest kuuest aastast, kolleeg Märt Rask alustas sellest ja teie viitasite ka sellele. Milline oleks teie arvates sellise tasemega eelnõu Riigikogus menetlemise aeg, kas see aasta või venib see kauemaks?

M. Pomerants

Aitüma! Ma enda meelest räägin ikka sellest aastast, aga kahjuks puudub mul Riigikogu töö kogemus, nii et ma ei oska seda väga selgelt prognoosida. Aga ma arvan, et see saab peagi selgeks.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Andres Taimla!

A. Taimla

Aitäh! Härra minister! Muretsen õpetajate pärast. Ühe teise sotsiaalministriga menetlesime ühte ilusat seadust, töö- ja puhkeaja seadust, mis pidi tulema õudselt õpetajatele kasuks ja kõigile kasuks. Tulemuseks oli kaks korda seaduse edasilükkamine ja praegugi arvestatakse õpetajatele hoopis odavamat ületunnitasu, kui on tavaline tunnitasu. Ma küsisin tol ajal mitu korda, kas õpetajatele on mingisuguseid ohtusid, ja nüüd ma küsin ka selle kohta. Paragrahvi 9 lõike 1 punkt 4 räägib töökoha täitmisest perioodiliselt korraldatava konkursi korras kuni viieks aastaks ja ütleb, et konkursi korras määratud ajaks täidetavad töökohad nimetatakse seaduses. Mis seadusega saab neid määratud töökohti nimetada ja kas on olemas mingi plaan, et ka pedagoogid hakkavad selle seaduspunkti alla kuuluma?

M. Pomerants

Aitüma! Praegu sellist konkreetset plaani ei ole. See, mis puudutab õpetajate võimalikku tähtajalist töösuhet, on üldise poliitilise diskussiooni teema ja seda ei ole püütud kuidagi varjatult sisse tuua töölepingu seaduse eelnõusse.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Toomas Tein!

T. Tein

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kui valitsus saatis töölepingu seaduse eelnõu meile sotsiaalkomisjoni või Riigikokku, siis oli sellele kaasa pandud selline kokkulepe, kus Eesti Tööandjate Keskliit oli saavutanud mingid konsensuslikud tööpunktid ametiühingute ja töövõtjatega. Seal oli üks allkiri ja oli öeldud, et üldiselt on kõik väga hästi. Täna ma sain ühe teise kirja, millele on alla kirjutanud Enn Veskimägi, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees, kes ütleb, et see seadus ei ole nii hea, ja soovitab seda mitte vastu võtta. Kuidas peaks üks Riigikogu liige sellisel juhul käituma?

M. Pomerants

Aitäh küsimuse eest! Mina ei tea kahjuks Enn Veskimäe kirjast midagi. Küll tean ma aga seda, et Eesti Ametiühingute Keskliit, kelle nimel on alla kirjutanud esimees Kadi Pärnits, ja Eesti Tööandjate Keskliit, kelle nimel on alla kirjutanud juhatuse esimees Meelis Virkebau, on allkirjastanud sellise leppe, kus nad kinnitavad, et on leidnud kompromissid ja teinud valitsusele ettepaneku seda kompromissi võimalikult arvestada. Minu juuresolekul pole ühtegi muud lepet sõlmitud. Seda konkreetset lepet 22. septembrist on kinnitatud ka peaminister Juhan Partsi juures.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

E. Nestor

Tänan! Sissejuhatuseks niipalju, et see, mis Meelis Virkebau ja Kadi Pärnits kokku leppisid, on üks asi, see, mis te meile siia tõite, on hoopis teine. Ongi kõik. Aga küsimus on selline, et eelnõu algataja oli ka komisjonis nõus Tartu Ülikooli märkusi eelnõusse sisse viima. Mida me siis menetleme ja kuhu me muudatusi teeme? Kas Vabariigi Valitsusel ei oleks otstarbekam see segapuder tagasi võtta, need muudatused sisse viia ja siis seaduseelnõu uuesti Riigikogule esitada? Nii läheks ju palju lihtsamalt.

M. Pomerants

Aitüma! Oleme esitanud selle eelnõu täna siia esimesele lugemisele, omalt poolt soovin eelnõu esimese lugemise lõpetamist ja siis vastavalt üldisele korrale ka muudatusettepanekute läbivaatamist.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Andres Taimla, teine küsimus!

A. Taimla

Aitäh! Härra minister! Ma tahaksin juhtida teie tähelepanu sama paragrahvi, st § 9 lõike 1 punktile 6, mis tegi mind ärevaks ja mis põhjusel ma küsisin esimese küsimuse. Siin on kirjas: koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli või gümnaasiumi õpetaja vaba ametikoha täitmiseks kuni üheks aastaks, kui ametikohta ei õnnestu täita konkursi korras. Tähendab, kavas on ikkagi konkurss välja kuulutada, ja ma arvan, et üsna paljudel inimestel on kogemus, kuidas lugeda kas konkurssi ebaõnnestunuks või kohta mitte täidetuks, mis tähendab, et õpetajatega on võimalik hakata sõlmima mitte viie-, vaid isegi üheaastaseid lepinguid. Kas te näete siin mingit ohtu, et seda punkti võidakse hakata kuritarvitama?

M. Pomerants

Aitäh küsimuse eest! Siin on tegelikult olemas jälle üks väga konkreetne võimalus, mis seisneb selles, et jätta punkt 6 selle ohu vältimiseks eelnõust välja ja täiendada asjaomase regulatsiooniga koolieelse lasteasutuse seadust ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. See oleks selline selge ja konkreetne lahendus.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Leino Mägi!

L. Mägi

Aitäh, proua esinaine! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et töölepingu seadus on seadus, mis puudutab väga paljusid inimesi, ja nii see tõesti on. Kas meid mitte ei sunni taga see 1. mai? Spetsialistid on öelnud, et tänane seadus ei olegi nii halb, kui viia see kooskõlla eurodirektiividega ja seadusega veel põhjalikult ja pikemalt tööd teha. Kas ministeerium ei ole seda varianti arutanud?

M. Pomerants

Aitüma! Seaduseelnõu arutelu ette käivas kõnes ma nimetasin umbes kolm põhjust, miks on vaja uut töölepingu seadust, ning üks ja viimane põhjus oli seotud eurodirektiividega. Mina arvan, et tänaseks päevaks on siiski tekkinud ka oluline vajadus seda seadust iseenesest värskendada ja viia ta vastavusse muutunud õigusruumiga. Mis puudutab n-ö 1. mai hirmu, siis see saab puudutada ainult neid direktiive ja siin on endiselt olemas alternatiiv, et võetakse vana töölepingu seadus ja menetletakse direktiividega seostuvat. Mina arvan, et see on hädalahendus, tegelikkuses on vaja uut töölepingu seadust.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Märt Rask, teine küsimus!

M. Rask

Aitäh! Härra minister! Te olete võtnud enda peale valitsuspoolse poliitilise vastutuse selle eelnõu menetlemise eest. See ei ole lihtsalt ühe eelnõu toomine Riigikokku, vaid te peaksite oskama öelda ka visiooni, kuidas seda menetleda, mitte et, vaatame. Milline on teie nägemus kas või rakendussätetest, milline on teie nägemus eelnõule lisatud lisast 1, kus arvamuste tabelis ei ole tööandjate arvamusi õigupoolest arvesse võetud? Milline on teie selge sõnum Riigikogule, kuidas peaks seda eelnõu menetlema, milline mandaat on teile valitsusest selleks kaasa antud?

M. Pomerants

Aitüma küsimuse eest! Ma saan kirjeldada võimalikku lähitulevikku, mis tähendab seda, et kui meil õnnestub täna selle eelnõu esimene lugemine lõpetada, siis tuleb loomulik parandusettepanekute tähtaeg. Kindlasti on see eelnõu sellist tõsist laadi, mis eeldab ka eelnõu lugemise katkestamist, et kõik asjad saaksid ära arutatud. Mis puudutab tööandjate ettepanekute arvestamist, siis lähtutud on sotsiaalpartnerite kokkuleppest. Pärast katkestamist tuleb eelnõu lugemisega edasi tegelda, ma arvan, et see kõik on reaalne ikkagi 2004. aasta jooksul.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on niisugune tunne, et teie ei suhtu sellesse eelnõusse piisava hoolsusega, kui kasutada seda terminit. Ma saan aru, et see ei rahulda ei tööandjaid ega ka töövõtjaid. Kuid teada on, et töövaidluskomisjonid on praegu üle koormatud tööalaste, tööõiguslike kaebuste lahendamisega, samuti kohtud. Kuidas te prognoosite, kui Riigikogu nii toore seaduse vastu võtab, kas siis sellised kaebused sagenevad, kas selliste asjade arv suureneb või väheneb? Kas sellist analüüsi on üldse tehtud?

M. Pomerants

Aitüma küsimuse eest! Mina arvan, et Riigikogu ei peaks võtma vastu toorest seaduseelnõu, seda esiteks. Selleks ongi menetlus Riigikogus ette nähtud. Teiseks võib tänane situatsioon väga selgelt ollagi tingitud sellest, et kehtiv töölepingu seadus ei rahulda. Mul ei ole teile tuua konkreetset analüüsi, miks neid vaidlusi nii palju on. Kindlasti ei saa neid vaidlusi olla seetõttu, et on olemas mingisugune töölepingu seaduse eelnõu, vaid ikka olemasolevast olukorrast tulenevalt.

Esimees E. Ergma

Kolleeg Väino Linde, palun!

V. Linde

Aitäh! Härra minister! Meie eelmine Riigikogu töökord ja kodukord võimaldasid seda, et ka teisel lugemisel esinesid ettekandjana valitsuse esindaja ja kaasettekandjana komisjoni esindaja. Nüüd on meil mõnevõrra teistsugune seadus ja üldjuhul on seaduseelnõu ettekandjaks teisel lugemisel komisjoni esindaja, mis aga ei võta valitsuse esindajalt ära õigust ikkagi tulla meie ette ja anda üle poliitiline sõnum eelnõu kohta. Kas te olete valmis teisel lugemisel seda tegema?

M. Pomerants

Aitüma! Nagu alguses sai öeldud, on tegemist väga tähtsa eelnõuga. See ei võta minult absoluutselt tükki ära ja ma arvan, et ma lausa peaksin olema siin ka järgmisel lugemisel. Nii et olen valmis tulema.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun järgmiseks ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Andres Korgi!

A. Kork

Proua juhataja! Head kolleegid! Seda mahukat seaduseelnõu arutas komisjon koguni viiel istungil, 20. jaanuaril, 22. jaanuaril, 26. jaanuaril, 10. veebruaril ja 19. veebruaril. Esimesel istungil, 20. jaanuaril kuulas komisjon ära minister Marko Pomerantsi, Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Piret Lillevälja ja tööõiguse büroo juhataja Carita Rammuse ülevaate seaduseelnõu vajalikkusest ja sisust ning esitas küsimusi. Teisel istungil, 22. jaanuaril otsustati ühehäälselt saata eelnõu saali 28. jaanuaril. Põhjendus oli, et tegemist on euroeelnõuga, millega on kiire. Teisel koosolekul kuulati ära Justiitsministeeriumi esindajad. Eraldi esines Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volens ja eelnõu kohta esitati samuti küsimusi. Kolmandal istungil, 26. jaanuaril jõuti sisulise aruteluni. Tekkis hulgaliselt küsimusi, millele ei olnud konkreetseid vastuseid, ning kuna eelnõu kohta oli palutud Tartu Ülikooli teadlastelt ekspertiisi, mis pidi tulema 2. veebruaril, siis otsustati eelnõu saali enne mitte saata, kui ekspertiis on käes. Lisaks leiti, et kuna see mahukas eelnõu ei puuduta ainult sotsiaalvaldkonda, siis peaksime küsima ka kõigi teiste komisjonide seisukohti, ja sellekohane taotlus edastati teistele komisjonidele. Hääletustulemusega poolt 9, vastu 0, erapooletuid 0 tehti ettepanek arvata seaduseelnõu Riigikogu täiskogu 28. jaanuari päevakorrast välja. Järgmine istung toimus 10. veebruaril. Selleks ajaks oli saabunud ülikooli teadlaste ekspertiis ning minister Marko Pomerants ja Piret Lilleväli tutvustasid komisjonile ekspertiisi tulemusi. Esitati rohkesti küsimusi ja komisjonil tekkis hulgaliselt erinevaid arvamusi. Põhiliselt oli kaks seisukohta: kas menetleda edasi seaduseelnõu 212 või viia praegu kehtivasse seadusesse sisse Euroopa Liidu direktiivide - neid on kaheksa - nõuded. Sotsiaalministri ettepanekul hääletati seaduseelnõu 212 Riigikogu saali saatmist ja häältega poolt 8, vastu 3, erapooletuid 0 otsustati saata eelnõu saali esimesele lugemisele 25. veebruaril ning esimene lugemine lõpetada. Kui võtta kokku komisjoniliikmete arvamused, miks eelnõu otsustati saali saata, siis põhjendus võiks olla lühidalt selline: tegemist on eelnõuga, mis ei ole tegelikult olnud arutusel mitte kuus aastat, nagu siin kõlas, vaid mida on arutatud seitse aastat, isegi üle seitsme aasta, läbi nelja valitsuse ja kolme Riigikogu. Seda on pidevalt täiendatud, pidevalt muudetud ja lõpetamiseni ei ole jõutud. Komisjoniliikmete enamik leidis, et ükskord peaks selle töö lõpuni viima, keegi ei eitanud seaduseelnõus olevaid puudusi. Viimane, viies komisjoni istung toimus 19. veebruaril. Vaadati üle laekunud ettepanekud, lisaks Tartu Ülikooli ekspertiisile oli laekunud arvamus Riigikogu Kantselei juriidiliselt osakonnalt ja seisukoht õiguskomisjonilt. Teised komisjonid ei olnud seisukohti esitanud. Juriidilise osakonna ettepanek oli kehtivat seadust parandada. Ministeerium avaldas valmisolekut vastavad direktiivid kehtivasse seadusesse sisse viia ja töötada samaaegselt edasi esitatud seaduseelnõuga. Komisjoni seisukoht oli, et enne sisulist arutelu ei tule, kui Sotsiaalministeerium on ette valmistanud kõigi laekunud ettepanekute ja ekspertiiside põhjal ühtse ülevaate paragrahvide kaupa, et komisjon saaks paragrahv-paragrahvilt asjad sisuliselt läbi arutada. Nagu ma juba ütlesin, oli komisjoni ettepanek täna esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, kolleeg Andres Kork! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Küllo Arjakas!

K. Arjakas

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eelmises sõnavõttude plokis juhtis härra Rask tabavalt tähelepanu teatavale tautoloogiale, mis on eelnõus, ühe paragrahvi juures viide teisele, sealt kolmandale, neljandale ja ringiga tagasi jällegi esimesele. Kas te oma viiel komisjoni koosolekul täheldasite seda või tuli see teile praegu üllatusena?

A. Kork

See ei tulnud üllatusena, aga nagu ma juba ütlesin, komisjon otsustas alustada sisulist arutelu alles siis, kui meile on esitatud kõigi muudatuste ja parandustega töövariant, ja see peaks tulema järgmiseks istungiks.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

E. Sepp

Aitäh! Te ütlesite, et komisjon arutas eelnõu mitmel korral ja sisuliselt. Mul on ka üks sisuline küsimus. Nimelt esitab tööandja eelnõu § 37 lõike 4 kohaselt töötajatele ja neid esindavale ühingule töösisekorraeeskirja projekti märkuste ja ettepanekute tegemiseks. Milline on nimetatud sätte õiguslik tähendus märkuste ja ettepanekute tegemisel ja nende arvestamisel?

A. Kork

Seda paragrahvi komisjon ei arutanud.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Toomas Varek!

T. Varek

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Meil on viimasel ajal olnud Riigikogu saalis kogemusi, kus komisjoni läheb üks seaduseelnõu ja see tuleb ka koos seletuskirjaga saali, kuid hiljem saab see hoopis teise kuju ja muutub tegelikult päris uueks seaduseelnõuks. Kas seesama asi ei juhtu praegu selle eelnõuga? Võib-olla oleks ikkagi õigem seaduseelnõu menetlemine praegu katkestada seoses sellega, et on tulnud nii palju proteste ja eriarvamusi, ning esitada nii tähtis seaduseelnõu, nagu on töölepingu seaduse eelnõu, valitsuse toetusel Riigikogule uuesti, õigel kujul, arusaadaval kujul?

A. Kork

Milline oli komisjoni otsus, selle ma lugesin ette. Komisjoni otsus oli, et esimese lugemise võiks ikkagi lõpetada. Aga selles suhtes, hea küsija, et seaduseelnõu muutub teiseks lugemiseks oluliselt, on teil usutavasti täiesti õigus.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Henn Pärn, teine küsimus!

H. Pärn

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sa nimetasid, kui kaua on seda seadust menetletud, kuus või seitse aastat. Kas te analüüsisite, miks senised Riigikogu koosseisud ei ole suutnud uut seadust vastu võtta, kuigi selle järele on vajadus?

A. Kork

Aitäh! See küsimus oleks rohkem eelmistele koosseisudele, aga nendest aruteludest ja kohtumistest, mis seoses selle seadusega on olnud, on mul jäänud mulje, et tegemist oli kokkuleppe puudumisega. Tööandjad ja töövõtjad saavutasid oma kokkuleppe suhteliselt hiljuti ja pärast seda leiti, et on võimalik see eelnõu saali tuua. Aga kahtlemata nägid ka meie eelmised kolleegid, millised raskused neid ees ootavad, ja seda asja ilmselt ei võetud ette. Võib-olla on kõige lihtsam tee see jälle järgmiste kooseisude peale edasi lükata, aga kas see on kõige õigem tee? Komisjon leidis, et ei ole.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Andres Kork! Palun, kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ma näen juba, et on läbirääkimissoovi. Palun, kolleeg Marika Tuus, Keskerakonna fraktsioon! Kaheksa minutit.

M. Tuus

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Töölepingu temaatikat on käsitletud tõesti kaua. Mina mäletan igal juhul 1997. aasta algust, kui Reformierakonna juhitud Justiitsministeerium planeeris töösuhte käsitlemist ostu-müügi tehinguna, seega siis võlaõigusseaduse sees. Kahjuks ei saa öelda, et kaua tehtud, kaunikene. Kuid ma ütleksin, et sisu ja sotsiaalpartnerite tasakaalu mõttes on see eelnõu läinud mõnes mõttes paremaks, kui ta oli Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna koalitsiooni ajal. Sest tollane eelnõu oli lausa tööandjate ühepoolne diktaat. Ent ka praeguses eelnõus on väga palju seda, mis eristab meid Euroopa Liidu maadest, kus töötajate ja töötute kaitse on ülitugev. Käesolev eelnõu on siiski väga liberaalne ja tööandja poole kreenis. Mis puudutab aga eelnõu ülesehitust, keelt, terminoloogiat, siis olen 100% nõus Tartu Ülikooli teadlastega, et eelnõu vajab põhjalikku ümbertegemist. Olgu siin veel kord öeldud, et 95 paragrahvi kohta on ülikool teinud 192 märkust. Laused on ülisegased, pikad monstrumid, samade mõistete puhul on tarvitatud erinevaid ja kohmakaid termineid, sisu on laialivalguv, palju on ülearust jne. Mida oleks vaja muuta sisu poolest, siin ma nimetaksin vaid mõnda olulisemat asja, sest aeg lihtsalt ei võimalda rohkemat. Eelnõu suurim puudus on see, et töötajate vallandamine, täpsemat terminit kasutades töölepingu lõpetamine muutub praegusega võrreldes tunduvalt lihtsamaks. Tööandjale antakse suhteliselt vabad käed. Näiteks, mis tähendab, et "lepingu ülesütlemise aluseks on töötaja isikust tulenevad põhjused, mis on seotud töösuhetega ja mõjutavad koostööd tööandja ettevõttes" või et lepingu võib üles öelda "töökohaga sobimatute isikuomaduste tõttu"? See tähendab lihtsalt, et nägu ei meeldi, ja ongi piisav põhjus, et töösuhe seaduslikult lõpetada. Või "tööandjal on õigus leping üles öelda, kui töötajal puudub dokument, mis eeldaks asjaomasel töökohal töötamist". Ma ei saa aru, miks see inimene on üldse tööle võetud, kui asjaomane paber puudub. Mina kardan küll, et see on mõeldud pigem vanemate ja kauaaegsete töötajate koondamiseks või ütleme siis, töölepingu lõpetamiseks. Lihtsalt öeldakse, et teil puudub paber, teil puudub dokument, haridus. Pole oma poiss või äkki on valest parteist, nii et väga lihtne on lahti lasta. Või veel, nagu siin juba nimetati, kui oled 63 aastat vana või vanem, siis on see piisav põhjus lepingu lõpetamiseks, mis on otseselt vastuolus Euroopa Liidu direktiividega. Seal käsitletakse sellist tegevust lihtsalt diskrimineerimisena. Muide, Euroopas on kohustus suurendada 55-64-aastaste inimeste tööhõivet 55%, selle kohta on olemas dokument, millele ma viitan. Üldse, mis puutub vallandamisse, siis Euroopas, näiteks Saksamaal, kui sa oled töötanud kuskil 15 aastat ja oled 40 aastat vana, siis sisuliselt ei olegi võimalust sellist töötajat lahti lasta, võib-olla tõesti ainult siis, kui sa oled toime pannud mingi kuriteo. Positiivne on see, et eelnõusse on toodud sisse paljuvaieldud vana termini järgi ennistamine, kui töötajaga on tööleping lõpetatud ebaseaduslikult. Ma leian muidugi, et kui vallandamine on olnud ebaseaduslik, siis peaks tööandja selle eest vastutama. Veel tahaksin toonitada, et praeguse eelnõu järgi on tööinspektoril üldse võimatu midagi teha, kui ta näeb, et tööleping on ebaseaduslikult lõpetatud või on rikutud mingeid teisi tööseadusi, tal ei olegi mitte midagi võimalik teha. Ma arvan, et mingi sunnivahendi peaks ikkagi jätma, ainult ettekirjutusest on vähe. Kuni 2002. aasta septembrini võis inspektor tööalaste seaduste rikkumise korral teha näiteks väiksema rahatrahvi. Seda oleks siiski vaja, me hoiaksime kokku nii kohtute kui töövaidluskomisjonide aega ja raha. Reguleerimata on lepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Tööandja võib lepingu lõpetada tunduvalt kergemini kui praegu, samas ei saa aga töötaja näiteks tähtajalist lepingut ise oma algatusel lõpetada. Nii et mulle tundub küll, et Reformierakonna n-ö valimisaegse sinise tulevikupassi traagelniidid, mille üks peatükk rääkis töötajate kergemast lahtisaamisest, käivad siit tugevalt läbi. Töötajalt nõutakse ustavust, lojaalsust, mõistlikku hoolsust, konkurentsipiirangut, ärisaladuste hoidmist, õpiraha tagasimaksmist lahkumise korral, mängu tulevad leppetrahvid jne. Samas ei pea teine pool tagama abi tööõnnetuste ja kutsehaiguste korralgi. Kuna see eelnõu tuleb ikkagi täiesti ümber kirjutada, lihtsalt parandustega ei saa siin midagi oluliselt muuta, siis arvab Keskerakonna fraktsioon küll, et me ei peaks esimest lugemist lõpetama. Pealegi puudub eelnõus rakenduslik osa. Nii et 1. maiks oleks mõistlik praegune seadus Euroopa direktiividega kooskõlla viia. Arvan, et võtame aja maha ja teeme ühe korraliku seaduse, millega nii tööandjad kui ka töövõtjad rahule jääksid. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Marika Tuus! Palun järgmine ettekandja Kadi Pärnits, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon! Kaheksa minutit.

K. Pärnits

Austatud Riigikogu! Menetledes töölepingu seaduse eelnõu, tuleb töösuhete regulatsiooni vaadata kahtlemata laiemalt kui vaid need 90 paragrahvi sellest eelnõust. On ju töösuhted ja nende regulatsioon olulisel kohal meie majanduspoliitikas. Senine parempoolne majanduspoliitika on eksisteerinud põhimõttel "Madalad palgad, madalad maksud ja nii vähe töötajate õigusi, kui saab." Parem, kui need õigused oleksidki vaid paberil. Tõsi ta on, et tänased deklaratiivsed keelud tööseadustes ja samaaegne nii riikliku järelevalve kui ka töötajate endi passiivsus pole takistanud ühtegi tööandjat toimetamast nii, nagu tööandjal parasjagu vaja on olnud. Kokku võttes on seni valitsenud põhimõte, et mida suurem on tööandja vabadus teha otsuseid ilma sisulise dialoogi ja regulatsioonideta, seda paremini läheb ettevõttel ja Eesti majandusel. Täna saame aga ütelda, et töösuhted, mis põhinevad meie töökohtades nii suurel ebavõrdsusel ja sageli ka hirmul, ei ole soovitud heaolu toonud. Me küsime, miks meie töö on madala tootlikkusega, miks meie töötajad ei loo särasilmi Nokiat ja miks meie töötegijad ei ole hiilgavad teenindajad. Põhjamaise sotsiaaldemokraatia seisukoht on, et vaid töötajate turvatunne ja ka sisuliselt võrdsed suhted töökohal loovad võimaluse teha head tööd. Sest on ju nii, et töötaja, keda on kerge vallandada ja kes töötab pidevalt tähtajaliste lepingutega, ei paista silma aktiivsuse ja innovatiivsusega. Töölepingu seadus on kahtlemata üks võimalustest lisada töötajatele nende töökohal sisulist turvatunnet ja aidata avada seni kasutamata parem osa meie töötegijatest. Kahjuks töölepingu seaduse eelnõu seda ei tee. Laias laastus võib ütelda, et uutest, positiivsetest teemadest on lisandunud direktiivide teemad, ärisaladuse ja konkurentsi küsimused ning mõned sätted palgaseaduse täienduseks, mis küll kummalisel kombel on nüüd leidnud koha töölepingu seaduse eelnõus. Tööandjad-töövõtjad on kokku leppinud tähtajaliste lepingute ja koondamishüviste põhimõtted, kuid selle vähese uuenenud sisu nimel on valitsus eelnõu senise teksti tänaseks pea peale pööranud. Valitsus on üritanud eelnõusse sisse tuua võlaõiguslikke mõtteid ja mõisteid. Seetõttu on seaduse keel ja mõte, mis peaksid olema võimalikult selged ja ühesed nii töötajatele kui ka tööandjatele, läinud äärmiselt segaseks. Selle tagajärg on, et Tartu Ülikooli teadlased on tõesti teinud eelnõule kakssada parandust. Lugedes eelnõu, tekib küsimus, kas valitsus on eelnõu tehes olnud küündimatu või ongi parempoolse maailmavaate eesmärk olnud asju nii segaseks ajada, et töötajal kaoks igasugune tahtmine end kaitsta, kui vaja peaks minema. Isegi riigi keskmise palgaga töötajal ei tasu minna vaidlema, kas vajalik hool jäi olulisel määral järgimata või mitte, sest advokaat minimaalselt 1000 krooni eest tunnis tuleb igal juhul võtta. Kas sa ka võidad, on iseasi. Samas peame teadma, et mida suuremaks saab töökohtadel õigusetus ja määramatus, seda vähem on lootust saada töösuhetesse tasakaalus partnerlussuhteid, mis tegelikult peaks olema üks selle seaduseelnõu eesmärke. Tänase eelnõu seletuskiri selles valdkonnas on ulmekirjanduse vallast. See räägib, et tööandja ja töövõtja on võrdsed lepingupartnerid ja kui me töötajatele liiga suured õigused anname, siis töölepinguid enam ei sõlmitagi. Huvitav küll, siiani on kogu meie sotsiaalkindlustus töösuhetele, mitte kodakondsusele tuginenud ja sellest ei saa peret omavad töötajad ega ka tööandjad loobuda. Enamik nii meie kui ka Euroopa töötegijaist ei ole oma tööandjale võrdsed lepingupartnerid, kuigi meie sotsiaalminister nii ei arva. Töötajad on lepingu nõrgem pool. Viimase Balti tööelu uuringu põhjal on Eestis vaid 9% töötegijaid, kes arvavad, et saavad täielikult oma tööelu mõjutada. Vaid 7% Eesti töötegijatest leiab, et vastutab täielikult oma töö planeerimise ja tulemuse eest. Tegelikult on see ilus jutt võrdsetest partneritest selleks, et näidata tagatiste, õiguste kaitse mõttetust ja viia üha suuremaid töötegijate gruppe tööseaduse kaitse alt välja. Eelnõus on tõsiseid probleeme: põhimõte, et lubatud on töötajate huve kahjustavad kokkulepped, samuti probleemid töötajate varalise vastutuse, diskrimineerimise ja vallandamise aluste laiendamisega, kogenud ja vanemate töötajate eelisõiguse kaotamisega koondamisel, olukord, kus töötaja vastutus on tõusnud kuni nelja kuu palgani, tööandja vastutus aga isegi seaduse ja lepingutingimuste jõhkra rikkumise korral suurenenud ei ole ja sisuliselt tööandja vastutust ei kanna. Paljuski on selgelt väljendamata, mida võlaõigusest töölepingule kohaldatakse ja mis välistatakse. Tekib küsimus, kas tööandjad on selle ähmase eelnõuga nõus ja rahul. Nemad ka ei ole. Ka nemad tahavad olulistes põhimõtetes suuremat selgust ja ei taha asja ees teist taga toita advokaate ega koolitusfirmasid kunstlikult tekitatud probleemide lahendamisel. Vaadates seda teemade ringi, tekib küsimus, kas meil on tõesti töökohtadel liiga palju turvalisust, et seda selle eelnõuga nii oluliselt vähendada. Austatud kolleegid! See eelnõu ei suuna pooli koostööle, vaid suunab vaidlustesse. Kuna eelnõu puudutab 600 000 töötegijat ja ligi 50 000 ettevõtet ning nende igapäevaelu, oleks aus, kui valitsus võtaks selle tooriku tagasi. Oleme seisukohal, et kui selle eelnõuga üldse edasi minna, peab valitsus ära tegema oma kodutöö ja tõsiselt tegelema Tartu Ülikooli teadlaste tehtud 200 parandusega. Samuti tooma Riigikogusse rakendamise eelnõu, ilma milleta on eelnõu menetleda võimatu. Hea meel on, et sotsiaalkomisjon oli üksmeelel, et sellisena seda töölepingu seaduse eelnõu 1. maiks menetleda ei saa ja kiirlahend 1. maiks on direktiivide teksti inkorporeerimine kehtivasse seadusesse. Nii et eelöeldust tulenevalt teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada ja valitsusel teha ära oma tegemata töö, mitte tuua seda sotsiaalkomisjoni ja panna tegemata töö sotsiaalkomisjoni õlgadele. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Henn Pärn Res Publica fraktsiooni esindajana!

H. Pärn

Lugupeetav esimees ja lugupeetud kolleegid! Arvan, et olen üks vähestest, kes on reaalselt puutunud kokku töölepingu seaduse menetlemisega ja seejärel riikliku lepitajana nende viljade maitsmisega, mis on Eesti Vabariigis välja kujunenud. Täna oleme jälle olukorras, kus on oht, et me viskame selle töö, mida on tehtud nüüd kuus-seitse aastat, jälle prügikasti. Väidan, et kui me selle ka täna tagasi lükkame, siis ei ole mul mingisugust kindlust, et ta jõuab siia tagasi. On küsimus, kas seda on vaja. Ei saa aru sellest, et kui seda on kuus aastat, seitse aastat menetletud, siis püstitada siin küsimus, kas töölepingu seadus ikka vajab muutmist. Ma arvan, et kui seda on nii kaua menetletud, siis järelikult reaalne vajadus selle järele on. Praegu on hetk, kus tööandjad-töövõtjad on vähemalt lähenenud. Siiamaani oli põhiküsimus see, et kõik seaduseelnõud, mis välja töötati, olid ühes või teises suunas kaldu. Nüüd on see võimalus, et pooled on lähenenud. On _anss, võimalus sellega edasi minna. Jah, siin on palju puudujääke, aga ma arvan, et me peaks ära kasutama selle, et on saavutatud teatud lähenemine. Küsimus, mis on siis kriteeriumiks, et see seadus on hea. Ma arvan, et kui mõlemad pooled, nii tööandjad kui töövõtjad ütlevad, et see neile ei kõlba, siis ongi tasakaal. Sest ei saa siin iialgi olema sellist seadust, et mõlemad pooled ütlevad: jah, siin on kõik lahendatud. Küsimus sellest, kes on töölepingus nõrgem pool. Küsin, kes on mikroettevõttes nõrgem pool, kas see on ettevõtja, kes on julgenud mingisuguse projekti ette võtta, mingisuguse idee lahendada, või spetsialist, kelle ta on tööle võtnud? Väidan, et seal on olukord tihtipeale vastupidi, kogu ettevõte püsibki ühel spetsialistil, kes hoiab kogu ettevõtet püsti ja kes on võib-olla tugevamas positsioonis, kui ettevõtja, kellel on idee. Nii et minu mõttekäik kaldub sinnapoole, et me peaksime siiski selle seaduseelnõu menetlusse jätma ja koondama kõik jõud, mis meil on, saavutamaks paremat lahendust. Vastasel juhul jääb meil see _anss kasutamata. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Henn Pärn! Järgmisena palun kolleeg Märt Rask, Reformierakonna fraktsioon!

M. Rask

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Tahtsin rääkida sellest, mis sellel kuuel aastal on töölepingu seaduse menetlemise ümber olnud. Paljud Riigikogu liikmed ei ole sellega kokku puutunud ja sellepärast oleks mõistlik meelde tuletada, kuidas me oleme oma töölepingu seaduse saanud. Nõukogude Liidu ajal oli välja arendatud eraldi õigusharu - tööseadusandlus. 1990. aastate alguses väga novaatorlikuna tundunud idee arendada sedasama seadusharu edasi jõudis tegelikult oma kitsaskohtadeni sellest hetkest, kui me hakkasime aru saama, mis on turumajandus. Me peame endale täna aru andma, kas eksisteerib tööjõuturg, kas tööjõud on kaup, kui ta on kaup, siis milline kaup see on, ja kas see on kauplemine, mis toimub kahe võrdväärse või enam-vähem võrdväärse partneri vahel. Tunnistades vigu, pean ütlema, et mõni aasta tagasi justiitsministrina olin ma seda meelt, et töölepingu regulatsioon on võimalik paigutada võlaõiguse sisse. See viis selleni, et Toompeale kogunesid manifestandid, kes nõudsid töölepingu eraldi arendamist, võlaõigusse mitte paigutamist. Ma osalesin sellel demonstratsioonil, sain kõigepealt kilekotiga vastu pead, ja kui ma küsisin, kuidas tuleks töölepingut reguleerida, siis sain vastuse: mõ ne rabõ! Ma ei osanud tõesti seda kuidagi seadusesse kirjutada ja lõpuks selgus, et tegemist oli hoopis Kadi Pärnitsa agitatsiooni ja propagandaga tema valimisel ametiühingu liidriks. Nii et selle seaduse menetlemisel on olnud mitmesuguseid lähenemisnurki. Tänane menetlus on väga rahulik, konservatiivne ja vaikne. Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et seaduste süsteemi ei ole tarvis hakata radikaalselt ümber tegema. Me ei taotle, et töölepingu regulatsioon peaks olema võlaõiguse raames. Võlaõiguse üldsätted võiksid olla mõningate reservatsioonidega siin arvestatavad. Seetõttu ei lange meie arvamus kokku sotsiaaldemokraatide arvamusega, kes pooldavad eelkõige avalik-õiguslikke regulatsioone. Vaatame siis, kuidas need töölepingu pooled kokku lepivad. Ma tahaksin öelda seda, et 1990. aastate alguse töölepingu regulatsiooniga lõpetati ka ametiühingute areng ja eksistents. See peaks olema ametiühingu liidritele päris täpselt teada, et meie kehtiv töölepingu seadus ei anna pooltele tegelikult mitte mingisuguseid kokkuleppevõimalusi. Riik on võtnud enda hooleks nõrgema või, kui tarvis, ka tugevama poole eest hoolitsemise. See on väga tähtis aspekt, milleta seda eelnõu menetleda ei saa. Küsimus on selles, mida ja kui palju me reguleerime. Kui me tahame, et tekiks leping, siis me peame toetama tõesti nõrgemat poolt, me peame võtma omaks selle, et Euroopas arvestatakse ametiühingutega kui töövõtjate esindajatega. Olgu ametiühingud siis tõsised tegijad töölepingute ja kollektiivlepingu sõlmimisel. Praegune situatsioon ainuüksi õigusliku regulatsiooniga edasi ei lähe. Töölepingu seaduse eelnõu on siiski samm selles suunas, mida võib-olla tööjõuturu korrastamiseks tarvis on. Reformierakonna fraktsioon on asunud seisukohale, et eelnõu on piisavalt hea, et sellele küüneviha tigedalt sisse ajada. On piisavalt hea eelnõu ka selleks, et Marko Pomerants võiks oma töörühma uuesti kokku kutsuda ja hakata uut teksti välja töötama, et siis teise lugemise vaheajal tekstid siin saalis ringi vahetada. Me toetame selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist.

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Märt Rask! Palun repliik, kolleeg Kadi Pärnits!

K. Pärnits

Aitäh! Ma palusin repliiki selleks, et tunnustada Märt Raski kui juristi arengut. Mul on väga hea meel selle üle, et täna saab ka härra Märt Rask aru, et meil on vaja iseseisvat töölepingu seadust. Ma tahan veel tunnustada Märt Raski ka selle eest, et ta täpselt samamoodi nagu mina saab aru, et meil on vaja tugevaid ametiühinguid.

Esimees E. Ergma

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek seaduseelnõu 212 esimesel lugemisel tagasi lükata. See ettepanek tuleb panna hääletusele. Head kolleegid, kas me võime asuda hääletama? Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 212 esimesel lugemisel tagasi lükata. Poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10. märts, kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.


16. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (257 SE) esimene lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun sotsiaalminister härra Marko Pomerantsi!

M. Pomerants

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Järgnevalt kannan ette tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu põhimõtted. See eelnõu on oma põhisisus suunatud otseselt Euroopa Liidu ühe peamise põhimõtte, inimeste vaba liikumise vabaduse tagamisele. Käesoleva eelnõuga harmoneeritakse meie seadus nelja Euroopa Liidu direktiivi põhimõttega, mis puudutavad tervishoiutöötajate vaba liikumist ja tervishoiuteenuste ajutist osutamist. Lisaks muudetakse eelnõuga ka perearstide vanusepiirangut ja lõpetatakse rehabilitatsiooniteenuste finantseerimine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga 1. mail k.a on vaja tervishoiutöötajate kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlemisel lisaks kehtivas seaduses kajastatud automaatsele diplomite tunnustamisele lisada ka diplomite tunnustamine omandatud õiguse printsiibi kaudu. Samuti ei reguleeri senine seadus Euroopa Majanduspiirkonna ja üheksa Euroopa Liiduga liituva riigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamist. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine omandatud õiguse printsiibi kaudu tähendab seda, et tunnustatakse ka tervishoiutöötaja diplomit, mille koolitus ja sisu ei ole kooskõlas Euroopa Liidu üldiselt kehtestatud koolitusnõuetega. Näiteks on diplom väljastatud enne nende nõuete kehtestamist. Kui tervishoiutöötaja, kellel on selline diplom, soovib siseneda Eesti tööturule, peab ta esitama Tervishoiuametile lisadokumendid, näitamaks erinevuse ulatust ja sisu. Eelnõu § 29 lõikes 3 tehtava muudatusega seatakse nõue, mille kohaselt peab Tervishoiuamet hindama nende hamba- või eriarstide kvalifikatsiooni ja töökogemust, kelle eriala ei vasta täpselt Eestis kehtestatud eriarstiabi erialade loetelule. Näitena saab siin tuua näo- ja lõualuukirurgia, mis on Eestis ühine eriala, kuid paljudes Euroopa Liidu riikides sellist tervikvaadet ei rakendata. Olulise muudatusena kehtestatakse eelnõus õigus töötada Eestis nendele kolmandatest riikidest pärit tervishoiutöötajatele, keda on tunnustanud mõni Euroopa Majanduspiirkonna riik või _veits. Lisaks annab eelnõu Euroopa Liidu residendile õiguse osutada Eestis ajutiselt tervishoiuteenust. Siiski on selleks vajalik registreerimine ja vastava kvalifikatsiooni tõendamine. Täpsed normid on esitatud seaduseelnõu seletuskirjas. Perearstinduse valdkonnas teeb eelnõu muudatuse, mille kohaselt kaotatakse perearstina töötamise ülemine vanusepiir. Siiani oli selleks 65 aastat. Samas ei ole ühelgi teisel erialal töötaval arstil seadusega määratud vanusepiiranguid. Lisaks on praktika näidanud, et 65-aastased ja vanemad perearstid on oma ülesannetega igati hästi toimetulevad spetsialistid. Lähema viie aasta jooksul saab Eestis 65-aastaseks 40 perearsti. Registreeritud on hetkel üldse ca 550 perearsti. Nii suur perearstide lahkumine oleks tõsine löök esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisel. Viimane sisuline muudatus on taastusravi tuusikute rahastamise lõpetamine käesoleva seaduse kaudu. Senine rahastamine andis piiratud arvule eakatele võimaluse viibida sanatooriumituusikuga sanatooriumis, kuid samal ajal paljudel teistel õigustatud isikutel puudus juurdepääs abile. Selline muudatus aitab kaasa taastusraviks suunatud raha sihipärasema kasutamise tagamisele, kusjuures õigustatud subjektide ring ei kitsene. Edaspidi suunatakse kõik asjaomased vahendid rehabilitatsiooniteenuse parema kättesaadavuse tagamiseks. Tänaseks juurutatud rehabilitatsiooniteenuste süsteem peaks tagama, et ettenähtud raha suunatakse just neile inimestele, kes seda kõige enam vajavad. Kui eelmisel aastal oli riigieelarves tuusikute ostmiseks ette nähtud neli miljonit krooni, siis käesoleva aasta eelarves on rehabilitatsiooniteenusteks ette nähtud 14,3 miljonit krooni. See on oluliselt suurem ressurss, mille puhul on tagatud sihipärane kasutamine. Pikem ülevaade rehabiliteerimisest kui tegevusest on toodud seletuskirjas. Juhin veel kord tähelepanu eelnõu seosele Euroopa Liiduga liitumisega, seaduse jõustumise kuupäevaks on planeeritud 1. mai 2004. Tänan!

Esimees E. Ergma

Aitäh, härra minister! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Palun nüüd ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Nelli Kalikova!

N. Kalikova

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 17. veebruaril s.a. Kohal viibis 10 komisjoni liiget. Seaduseelnõu kohta tegid ülevaate Sotsiaalministeeriumi nõunik Erki Must ja tervishoiuosakonna peaspetsialist Pille Saar. Komisjon arutas seaduseelnõu sätteid kolmes plokis. Esimene puudutas tervishoiuteenuste osutajate vaba liikumist Euroopas. Osa selle seaduseelnõu sätteid on tingitud vajadusest harmoneerida meie seadus Euroopa Liidu direktiividega veel enne k.a 1. maid. Arutati tervishoiutöötajate diplomite tunnustamist omandatud õiguse printsiibi kaudu ja nende juhtude reguleerimist, kui Euroopa Majanduspiirkonnas või _veitsis kvalifikatsiooni omandanud isik soovib Eestis ajutiselt osutada tervishoiuteenuseid. Selles osas oli komisjon üksmeelne ja nõustus seaduseelnõu sätetega ilma erilise diskussioonita. Teine osa seaduseelnõust puudutas taastusravi tuusikute probleemi. Seaduseelnõuga lõpetatakse taastusravi tuusikute rahastamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Tegevus kaetakse ja vahendid suunatakse rehabiliteerimisteenuse väljaarendamisele puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse raames. Eelnõu autorite väitel võimaldab see muudatus kasutada riigieelarve vahendeid efektiivsemalt ja sihipärasemalt. Seaduseelnõu selle osa kohta oli komisjoniliikmetel mitmeid küsimusi, millele Sotsiaalministeeriumi esindajad ka vastasid. Kolmanda küsimusena arutati seaduseelnõu sätet, mis tühistab perearsti vanusepiirangu 65 aastat. Selline vanusepiirang ei kehti teiste erialade puhul. Selles küsimuses oli komisjon üksmeelselt seaduseelnõu algatajatega nõus. Üldkokkuvõttes otsustas komisjon tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 257 esimene lugemine lõpetada, poolt oli 8, vastu 0, erapooletuid 0. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati vastavalt kodukorraseadusele kümme päeva. Tänan tähelepanu eest!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Nelli Kalikova! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad, kuigi neid on mõnes fraktsioonis jäänud peaaegu null ja mõnes üks, soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt kodukorraseadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10. märts, kell 18. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud. Head kolleegid, istung on lõppenud. Istungi lõpp kell 19.11.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee