Infotund
Aseesimees T. Savi
Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud härrased ministrid! Alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli! Hetkel registreeris ennast kohalolijaks 31 Riigikogu liiget. Täna vastavad Riigikogu liikmete küsimustele kaitseminister Margus Hanson, keskkonnaminister Villu Reiljan ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. Esimene küsimus on kolleeg Sven Mikserilt kaitseministrile. Palun!
S. Mikser
Aitäh! Austatud härra minister! Eesti on traditsiooniliselt pööranud väga suurt tähelepanu osalemisele rahvusvahelistel rahutagamis- ja sõjalistel missioonidel. Nii pikendas Riigikogu eelmise aasta lõpus Afganistani missiooni tähtaega, ilmselt enne suve tuleme Iraagi missiooni pikendamise juurde. Samal ajal teame, et riigikaitse arengukavad näevad ette, et me peaksime jõudma tulevikus olukorrani, et aastas oleks missioonidel keskmiselt 250 kaitseväelast. Me oleme sellest võrdlemisi pika tee kaugusel. Tõsi, me oleme sellele suhtarvule lähemal siis, kui meie kompaniisuurune üksus on parajasti rotatsiooni korras missioonil Kosovos. Muul ajal oleme sellest võrdlemisi kaugel. On räägitud, et on võimalik, et Kosovo missioon või meie osalus seal tulevikus lõpeb. Minu küsimus on Euroopa kaitsepoliitika kohta. On võimalik, et Euroopa Liit plaanib Bosnias üle võtta n-ö SFOR-ile järgneva missiooni. Kas Kaitseministeerium on arutanud võimalust, et Eesti kaitsevägi osaleks tulevikus suuremal määral Euroopa Liidu juhitavatel välismissioonidel NATO juhitavate, erinevate ...
Aseesimees T. Savi
Sven Mikser!
S. Mikser
... koalitsioonide juhitavate kõrval?
Aseesimees T. Savi
Ma olen kohustatud kolleegidele meelde tuletama, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut. Härra minister, palun!
M. Hanson
Aitäh! Praegu on, osaliselt ka seoses kaitsejõudude "Arengukava 2010" väljatöötamisega, Kaitseministeeriumis väljatöötamisel missioonidel osalemise strateegia. Teie nimetatud number, 250 kaitseväelast missioonidel, on kooskõlas NATO sihteesmärgiga hoida maavägedest 8% pidevalt missioonidel. Ma arvan, et see strateegia peaks tõepoolest sisaldama ka Euroopa Liidu missioone. Juba täna võib öelda, et me osaleme missioonil Bosnias ja Hertsegoviinas ja kui see Euroopa Liidule üle läheb, siis me seal ka jätkame. Numbritest on ehk siiski vara rääkida.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Sven Mikser jätkab, palun!
S. Mikser
Aitäh! Täpsustan küsimust ja püüan teha seekord lühemalt. Eelmise aasta lõpul avaldatud eesistuja raport ESDP-st pöörab väga suurt tähelepanu Euroopa võimekus- ja tegevusplaanile. Seal on muu hulgas öeldud, et liituvate riikide panused Helsingi võimekuskataloogi, mis sinna 2004. aasta jooksul sisse viiakse, on suur samm edasi ja aitavad Euroopa Liidul saavutada vajalikke võimekusi. Kas te annaksite ehk meile lühikese ülevaate, milline on liituvate riikide panuste hulgas Eesti panus Helsingi võimekuskataloogi?
M. Hanson
Aitäh! Me oleme juba paari aasta jooksul deklareerinud oma võimekused ka Euroopa Liidu suunal. Laias laastus võib öelda, et need on sarnased nende võimekustega, mida me oleme pakkumas NATO ühisvägedesse, ehkki me toetame seisukohta, et kahe organisatsiooni funktsioonid on erinevad. NATO puhul saame rohkem rääkida sõjalistest operatsioonidest, sõjalisest kaitsevõimest, Euroopa Liidu puhul kriisiregulatsioonist, kriiside ärahoidmisest ja madala intensiivsusega operatsioonidest. Erinevus NATO-st on ka politsei võimekuse pakkumises, mis tuleneb just sellest funktsionaalsusest. Jalaväeüksus ja mereväes miinitõrjevõimekus on need, mis on kattuvad.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Härra minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Toomas Alatalu, palun!
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra kaitseminister! Teie vastused tuletavad meelde ühte reportaaži, mis ilmus vist novembrikuus kas Eesti Päevalehes või SL Õhtulehes, kus kirjeldati seda, kui eestlased läksid koos ameeriklastega operatsioonile Bagdadi ja ameeriklased esimest korda nagu koputasid uksele, mitte ei löönud ust jalaga lahti. Seal olid ära toodud Ameerika koloneli sõnad: "Olge valmis pihta tulistama." Siit ka minu küsimus. Kui meie sõdurid on operatsioonidel Aasias ja Euroopas, kas nende orientatsioon on teine, ühel juhul orienteeritakse võimalikule pihtatulistamisele ja teisel juhul on esimene reegel õhku tulistada, või olen ma valesti aru saanud?
M. Hanson
Aitäh! Tegutsemine põhineb Rules of Engagement'il ehk sekkumisreeglitel. See on igal üksikul juhul kokku lepitud ja võib olla tõepoolest erinev.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Härra minister, teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on kolleeg Ivari Padarilt keskkonnaministrile. Palun!
I. Padar
Aitäh! Lugupeetud härra keskkonnaminister! Mind huvitab järgmine probleem. Ostueesõigusega erastamisel järelmaksuga riigi kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistutel, mille koosseisus on metsamaa, tuleb paratamatult teha ka raiet. Et raiet teha, tuleb esitada metsateatis, et metsateatist saada, tuleb maavalitsusest omakorda taotleda tõend, et vajalikud summad on riigile üle kantud, järelmaksuosad tasutud. Maavalitsus arvutab välja ka selle, kui palju vähendab väljaraiutava puidu kogus kinnistu väärtust, ja kui vaja, nõuab lisasummade tasumist. Millisele metoodikale tuginevad maakondade spetsialistid, kui nad arvutavad väljaraiutava puidu hinda ja sellega annavad hinnangu kogu kinnistu väärtuse kujunemisele?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
V. Reiljan
Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Tõepoolest on maareformi seaduses tehtud sellised otsused, et ostueesõigusega erastamisel on 50-aastane järelmaksuaeg. 50 aastat on pikk aeg ja metsas muutub selle aja jooksul palju. Kui konkreetsest metoodikast rääkida, siis selle metoodika, mida on kõige ohtramalt kasutatud, ei ole välja töötanud mitte nüüd juba endine Metsakorralduskeskus, vaid see on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. aasta määrusega nr 73 "Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra kinnitamine", mille alusel on metsa hindajaks keskkonnaministri määratud riigiasutus või volitatud äriühing, mille enamusotsustusõigus kuulub riigile. Seega Metsakorralduskeskus kasutas juba väljatöötatud ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud metoodikat. Nende arvutuste alusel on maavalitsused maavanema juhtimisel leidnud kinnistu väärtuse muutuse. Aga tõsi on ka see, et selles valdkonnas on väga palju probleeme, sest olen kuulnud, et mõned on ka teisi metsakorraldusfirmade teenuseid kasutanud.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Ivari Padar jätkab, palun!
I. Padar
Küllap siin probleeme on. Ma arvan, et ka laiemas haldusreformi temaatikas tuleb kindlasti kõne alla see, kes selle teemaga tulevikus tegelema hakkab. Aga mul on üks küsimus teile kui metsaspetsialistile. Mis on teie arvamus, kas hooldusraie tõttu kinnistu väärtus suureneb või väheneb?
V. Reiljan
Aitäh! See on väga hea küsimus. Ma võin teile metsaspetsialistina ütelda, et hooldusraie tõttu võib väärtus suureneda, aga ka väheneda peaaegu nullini. Oleneb inimese teadmistest, tööst ja südametunnistusest.
Aseesimees T. Savi
Sellega võiks selle küsimuse käsitluse lõpetada, kuid palun, Tiit Niilo, kohapeal registreeritud küsimus!
T. Niilo
Aitäh! Härra minister! Tegelikult ei ole küsimus ajendatud Ivari küsimusest, vaid tänasest metsaseaduse eelnõu arutelust. Nimelt, kas uues metsaseaduses, mis teatavasti tuleb meie ette sügisel, on eraldi käsitlemisel firma- ja peremetsad? See küsimus on tegelikult ajendatud statistikast, mis hakkab euroliidus olema.
V. Reiljan
Aitäh! Mis puutub metsapoliitikasse, siis metsapoliitika ja metsaseadus ei saa kuidagi lähtuda omanikust. Nad saavad lähtuda ainult sellest objektist ning võrdsest kohtlemisest ja käitumisest. Teisi lähenemisi olla ei saa. Senini on väga liberaalsed metsaseadused andnud siin vaba tõlgendamise võimaluse ja probleemid, mis seetõttu on tekkinud, on suured ja kulukad.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on kolleeg Helir-Valdor Seederilt majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun!
H.-V. Seeder
Aitäh! Austatud minister! Nädal aega tagasi küsisin peaministrilt elektri hinna ootamatu tõusu kohta ja olin vastuse üle pisut üllatunud. Peaministri arvates valitsus elektri hinna sisuliste probleemidega ei tegele ja peaminister ainult jälgib, kas see protsess on seaduslik või mitte. Kas teie majandusministrina jagate peaministri seisukohta, et valitsus ei vastuta Eesti Energia hinnapoliitika eest, või on teil teine arvamus ja on teil ka rohkem informatsiooni võimaliku eelseisva elektri hinna tõusu kohta? Kui see tõus peaks meil ees seisma, siis millal ja kui suur see võiks olla?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
M. Atonen
Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu liige! Ma pean teile vist tõesti õppetunni andma, lugedes ette, kuidas toimub elektrienergia hinna muutmine. Vastavalt elektrituruseadusele esitab elektriettevõtja taotluse elektri hinna muutmise kohta sõltumatule tururegulaatorile, kelleks Eestis on Energiaturu Inspektsioon. Energiaturu Inspektsioonil on seaduse kohaselt 90 päeva aega taotlust menetleda. Keerulise juhtumi korral, kui on vaja lisainfot, on õigus küsida juurde veel 90 päeva lisaaega. Kui Energiaturu Inspektsioon on hinnad läbi analüüsinud, siis ta kinnitab esitatud hinnad sellisel kujul, nagu ta õigeks ja põhjendatuks peab. Pärast seda peab energiaettevõtja kinnitatud hinnad avalikustama ja avalikustamise kuupäevast minimaalselt 90 päeva hiljem hakkavad uued hinnad kehtima. Nagu te ise aru saate, ei ole vastavalt sellele korrale üldse võimalik rääkida, et elektrienergia hind tõuseb ootamatult või järsku, sest kogu protseduur ise võtab aega minimaalselt pool aastat. Seda, et Eesti Energia, tehes pikaajalisi investeerimiskavasid, pikaajalisi ettevõtte arendamise plaane, on jõudnud aruteludeni ka selle üle, et elektrienergia hinda tuleb vaadata kaugemas perspektiivis, ei ole mõtet varjata. Ma olen kindel, et härra Seeder saab väga hästi aru, et elektri hind tõuseb täpselt nii palju, kui palju on vaja selleks, et tagada inimestele kvaliteetne ja korralik elektrienergia.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Helir-Valdor Seeder jätkab, palun!
H.-V. Seeder
Aitäh selle formaal-juriidilise õppetunni eest, aga ma võin teid lohutada, et olen teadlik sellest juriidilisest protseduurist. Ma oleksin oodanud sisulist vastust, kas valitsus ja Majandusministeerium sisuliselt kogu elektrienergia hinnapoliitikasse sekkuvad. See ei ole oluline probleem mitte ainult perspektiivi vaadates, vaid ka sellest aspektist, mis toimub praegu tegelikult regionaalselt. Mõningates Eesti piirkondades on elektrienergia hind näiteks lihtsalt regionaalsetest erinevustest tulenevalt kõrgem. Aga hästi, minu küsimus on selline. Millised on Eesti Energia üldkoosoleku ehk valitsuse suunised nõukogule ja kes seal omanikku ehk riiki esindavad?
M. Atonen
Aitäh! Kõigepealt vastan kommentaarile. Kui te räägite sellest, et energia hind Eestis ei ole ühetaoline, siis see tuleneb kahjuks mineviku tegematajätmistest ja minevikus just poliitikute poolt elektrienergia hinna kohta tehtud otsustest. Praegu on minu arvates ajakirjandusest läbi käinud, et on plaanis elektri tootmine ja võrgud eraldada. Sel juhul kaob ära ka võimalik ristsubsideerimine, tekib konkreetne lõplik hind. Muide, Eesti Vabariigi valitsus ei ole Eesti Energia omaniku esindaja, selleks on majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministrina olen ma kursis sellega, millised on ettevõtte plaanid, millised on ettevõtte pikemaajalised nägemused. Aga tahan rõhutada, et ei peaminister ega ükski teine valitsuse liige ei sekku energia hinna kinnitamisse sel lihtsal põhjusel, et selleks on vastavalt seadusele olemas sõltumatu regulaator, kelle pädevuses on hinnata elektrienergia hinna tõstmise vajalikkust ja seda, millises mahus seda tõsta. Sellest ei peaks kujunema mitte poliitikute arutelu, et kas tõstame sotsiaalmajanduslike ja sotsiaalsete probleemide tõttu niipalju või niipalju, vaid siin peavad olema väga selged majanduslikud põhjendused.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Helir-Valdor Seeder, teine täpsustav küsimus, palun!
H.-V. Seeder
Aitäh! Härra minister! Ma ei saa teie vastusega kuidagi nõustuda, sest Eesti riik on siiski Eesti Energia omanik. Kummaline on kuulda, et omanik ei sekku hinnapoliitika kujundamisse. Ma saan aru, et Eesti Energia nõukogusse lähetatud poliitikutel ei ole mingisuguseid seisukohti ega suuniseid energia hinna kujundamise osas.
M. Atonen
Aitäh! Härra Seeder! Te saate valesti aru. Minule tundub, et Eesti riigi esindajatel puudus sellest aim tollal, kui teie erakonnakaaslased juhtisid Eesti riiki ja soovisid Eesti Energiat erastada ega soovinud seda teemat siin saalis väga aktiivselt arutada. Elektrienergia hinna kujunemine ei ole see teema, kus poliitikud peaksid hinna lõplikku kujunemisse sekkuma. Nagu ma korra ütlesin ja kordan veel kord: selle otsustab sõltumatu regulaator, Energiaturu Inspektsioon.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Näib, et õhk on elektrit täis. Vahepeal annan sõna Eiki Nestorile. Palun!
E. Nestor
Aitäh! Tuletan ministrile meelde, et tema erakonnakaaslased juhtisid siis ka Eesti riiki. Sellegipoolest on mul küsimus nii peaministri kui ka ministri vastuste kohta. Kas nendest võib aru saada nii, et ei minister ega peaminister ei leia, et elektri hinna tõus on selline küsimus, mida Vabariigi Valitsus peaks arutama? Kas teie meelest Vabariigi Valitsus peaks seda arutama või ei peaks?
M. Atonen
Aitäh! Minu meelest ei pea Eesti Vabariigi valitsus arutama elektrienergia hinna küsimust. Hinna paikapanemiseks, ma rõhutan veel kord, on olemas sõltumatu regulaator, Energiaturu Inspektsioon. Eesti Vabariigi valitsus saab hinnata ja otsustada seda, kuidas leevendada probleeme, mis võivad tekkida elektrienergia hinna tõusu tõttu, kuidas luua sotsiaalprogramme, kuidas leida lahendusi tekkivatele probleemidele. Aga ma ütlen veel kord, et Eesti Vabariigi valitsus ei saa mitte ühegi hinna kujundamist reguleerida, sest selleks on vastavalt seadusele õigus Energiaturu Inspektsioonil.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Helir-Valdor Seeder, kolmas täpsustav küsimus, palun!
H.-V. Seeder
Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on küsimus meie ühise mälu värskendamiseks ja stenogrammi huvides. Kas ei olnud mitte nii, et 1995. aastal alustati elektrijaamade erastamise protsessi ja siis oli võimul Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse valitsus ning koalitsiooninõukogu esimees oli Arnold Rüütel? Olge hea, vastake mu küsimusele jah või ei.
M. Atonen
Aitäh! Selle koha pealt on minu mälu tõesti natukene nõrk. Ma ei või täpselt öelda, millal alustati Eesti Energia erastamist, sest sel ajal, mille kohta teie küsisite, olin mina väikese Valga linna linnapea ja kindlasti ei pidanud tegelema Eesti Energia erastamise teemadega.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Usun, et kõik on nõus, et siinkohal küsimuse käsitlemine lõpetatakse. Järgmine küsimus on kolleeg Marika Tuusilt majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun!
M. Tuus
Aitäh! Lugupeetud minister! Teatavasti tegeleb valitsus praegu üüride vabakslaskmist käsitleva eelnõu ettevalmistamisega. Ma mäletan, et kui omal ajal Tartus üürid vabaks lasti, siis tõusid hinnad kuni kaheksa korda. Ma ei tea riiki, kus üürid oleksid päris vabad. Näiteks Ameerikas reguleerib riik üüre üsna tugevasti. Soomes on olemas riigi korterinõukogu, mille juures on veel eraldi üürijaoskond. Enamikus Euroopa riikides on vajalikuks peetud eraldi üüriseadust ja see ei ole mitte kolme- või neljaleheküljeline dokument, vaid ülipaks materjal, mis käsitleb hindade diferentseerimist. Olukorras, kus meil on teiste riikidega võrreldes tegelikult hoopis raskem olukord, kus meil on varade tagastamises mindud täiesti teisele tasandile (sellist restitutsiooni ju mujal kuskil pole olnud, isegi Lätis ega Leedus mitte) ja kus on tekkinud nii palju sundüürnikke, kas te ei arva, et see seadus toob meil järjekordselt palju inimesi tänavatele, jätab koduta, ja kas te arvate, et me ikkagi peaksime kasutama järjekordselt seda kõige liberaalsemat mudelit?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, ma palun vabandust!
M. Atonen
Aitäh, austatud härra juhataja! Hea Riigikogu liige Marika Tuus! Te kirjeldasite väga pikalt olukorda ja lõpuks küsisite, et kas ma ei arva, et inimesed võivad tulla tänavale. Mina saan teie sellele küsimusele vastata ainult nii, et minul isiklikult ei ole kavatsust inimesi ei tänavale saata ega neid sinna ka kutsuda. Ma arvan, et Eesti on arenenud niikaugele, et sellised probleemid tuleb lahendada viisaka suhtlemise teel, arutelude ja diskussioonide teel. Aga täiesti selge on ka see, et olukord, kus ühele elanikkonnarühmale, omanikele, on pandud kohustus osutada riigipoolset sotsiaalabiteenust, peab lõppema. Sellest tulenevalt olemegi me Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötanud (tõsi küll, eelnõu ei ole veel valitsusse jõudnud) eelnõu, mis üüri piirmäärad ära kaotaks. Seal on välja toodud ka tagajärjed, mis võivad tekkida. On kirjeldatud neid kulutusi, mida riik peab toimetulekutoetuste väljamaksmisel tegema. Kõik need arvestused on tehtud ja need esitatakse koos eelnõuga. Ma loodan, et Vabariigi Valitsus veebruarikuu jooksul selle eelnõu Riigikogule edastab, et Riigikogu saaks selle üle nõu pidada. Soovin, et seadus ka vastu võetaks.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Marika Tuus jätkab, palun!
M. Tuus
Ma arvan, et te saite aru, et minu küsimuse põhisisu oli see, et üürid ei ole mitte kusagil vabad, aga meie tahame seda nüüd seadustada. Aga teisest küljest toob üürimäärade vabakslaskmine, me teame, jällegi kaasa toetuste saajate, nende, kes saavad riigilt toetust, hulga suurenemise. Miks peab riik vajalikuks maksumaksjate raha n-ö kantimist elamumajandusfirmadesse? Kui seda tehakse, siis võiks seda ju päris otse teha. Seega, miks me tahame kanda riigi raha toetuste kaudu eraettevõtte kasumisse?
M. Atonen
Aitäh! Siin, proua Tuus, on meil ilmselt väga suur maailmavaateline erinevus. Mina üritasin öelda, et minu arvates ei tohi riik oma probleemide lahendamiseks teha nii, et paneb kohustuse omanikele ja ütleb, et nemad peavad probleemi lahendama, selleks et riik ei peaks seda mitte maksumaksjate arvel tegema. Muide, need omanikud on ka üks grupp maksumaksjaid. Minu väga selge seisukoht on, et kui inimestel on probleem, kui riik on selle probleemi tekitamises osalenud, siis on just riik kogutavate maksude abil, st maksumaksjate abiga, see organ, kes peaks need probleemid lahendama. Täpselt seda me selle eelnõu raames kavatseme, me kaotame üüri piirmäärad ära, üüri piirmäärasid enam ei kehtestata. Muide, Tallinn, kus, ma arvan, teil on päris hea kogemus linna juhtimisest, oma munitsipaalpindu rendile andes ei pea neid riigi kehtestatud üüri piirmäärasid suurt millekski. Uued majad, mis rendile antakse, ei ole rendile antud kehtivate üüri piirmäärade alusel. Tegelikult neid nagunii ei arvestata, parem kaotame nad ära ja vaatame tõele näkku. Kui on inimesi, kes on korteri üürimisel hädas, siis maksame neile toimetulekutoetust, ausalt, avalikult, nii nagu süsteem ette näeb, nagu Eesti seadused ette näevad. Julgen teile kinnitada, et väide, nagu Tartus ja mõnes teises linnas oleksid üürid kasvanud väga mitmeid kordi, ei vasta tõele. Võib-olla on olemas üksikuid näiteid, aga üldiselt on kõik spetsialistid öelnud, et turg korrastus ja tegelikult selle tagajärjel üürid, vastupidi, stabiliseerusid.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Marika Tuus, teine täpsustav küsimus, palun!
M. Tuus
Kui hinnad lähevad vabaks, omanik ei saa muidu hakkama, siis võib sellest aru saada. Kuid kas te ei karda, et see toob kaasa suurema hinnatõusu, sest siis ütlevad ka ühistud ja suured kortermajad, et ka nemad ei saa enam hakkama? Kas praegu, Euroopasse mineku aastal, kus meil on niigi palju hinnatõuse, on veel üht täiendavat hinnatõusu vaja?
M. Atonen
Aitäh! Mina ei usu, et see toob kaasa üleüldise hinnatõusu. Soovitan teil lugeda ka kinnisvaraekspertide arvamusi. Seda on väga palju käsitletud just sellesama konkreetse seaduseelnõu valguses. Nemad on öelnud, et see tekitab turule uusi pindu, selle kaudu väheneb nõudlus, selle kaudu tekib ka teatud surve hindadele. Kui arvatakse, et omanikud soovivad oma maja tühjaks saada, siis soovitan üürnike esindajatel suhelda omanike esindajatega, kes väidavad, et enamik neist ei soovi oma üürnikest lahti saada. Nad on jätkuvalt üürnikest huvitatud. Järelikult ei ole üldse nende äriplaanis sees see, et hinda peaks tõstma nii, et inimese taluvus lõpeb ja ta peab välja kolima. Peame aru saama, et praegu on omanikul näiteks kohustus teha majad korda, aga praeguste üüri piirmäärade tõttu ei olda selleks lihtsalt võimelised.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Härra minister! Teen ettepaneku vastata ühele kohapeal registreeritud küsimusele. Toivo Tootsen, palun! Registreerimise järjekorras.
T. Tootsen
Aitäh! Olen härra ministriga täiesti nõus selles osas, et riigi tegematajätmine on lükatud tagastatud majade omanike kaela ja kannatavad ka sundüürnikud. Ebaõiglus sai alguse omandireformist, kui suurel osal inimestel õnnestus oma elamispind erastada mõne tuhande krooni eest, praegu maksavad need elamispinnad mitusada tuhat krooni, kuid osal, kes juhtusid elama tagastatud majades, see ei õnnestunud. Loodeti, et selle ebavõrdsuse likvideerib riik sellega, et erastamisest saadud raha abil lahendatakse sundüürnike probleem, ehitades nendele munitsipaalelamispindu või selliseid pindu, mida nad saaksid pärast erastada. Millal riik selle võla likvideerib? Siis oleks tegelikult likvideeritud ka see piirhindade küsimus.
M. Atonen
Aitäh! Tõsi on see, et selle probleemi tekkimises on riik aktiivselt osalenud. Mina ei julge kindlasti nii keerulise probleemi hindamisel süüdistada omandireformi ettevalmistajaid, sel lihtsal põhjusel, et tagantjärele, kui me aegruumis tagasi vaatame, tundub kõik selge ja me kõik näeme, millised olid võib-olla tehtud vead ja mida oleks pidanud teisiti tegema. Tol hetkel, kui langetati otsuseid, ma arvan, oldi lihtsalt paratamatuse ees ja mingid otsused tuli langetada. Mulle näib, et tegelikult valiti võimalikest variantidest Eesti jaoks suhteliselt optimaalne mudel ja tehti päris palju õigeid otsuseid. Mure on selles, et ega tegelikult ei ole ka mitte kõik omavalitsused järginud omandireformi aluste seaduse mõtet. Me kõik mäletame Tallinnas neid kuulsaid korteriskandaale, seda, kuidas kortereid erastati. Seaduse loogika järgi oleks pidanud iga vabaneva korteri esmaerastamise õigus kuuluma sundüürnikule. Tegelikult teame me ju väga täpselt, et need asjad ei käinud niimoodi. Seetõttu võib öelda, et kohalikud omavalitsused, tollane kohalik võim ja ka riik vaatasid sellest mööda. Täna ei ole võimalik tollal saadud vara veel kord ümber jagada. Nüüd on riik saanud ainult seda teha, et me oleme veelgi kergendanud KredExi kaudu sundüürnikele laenude võimaldamist niimoodi, et näiteks ka vanemad inimesed ei peaks mitte ise olema selle laenu taotlejad, vaid nad saaksid kaasata kaastaotlejaid. Nad saaksid korteri soetada võimalikult väikese kaasfinantseeringuga, et see asi oleks inimesele võimalikult soodne. Eelarvetes on olnud olemas ka teatud raha kohaliku omavalitsuse munitsipaalpindade loomiseks. See raha on väike. Kui me teame, kui palju on potentsiaalseid vajajaid ja kui palju me suudame ehitada, siis siin on väikesed käärid, aga ma ütlen, et riik mõtleb selle peale igas oma tegevuses.
Aseesimees T. Savi
Aitäh, härra minister! Kolleegid Heimar Lenk ja Tarmo Leinatamm, meil on terve hulk registreeritud küsimusi veel. Järgmine küsimus on kolleeg Eiki Nestorilt keskkonnaministrile. Palun!
E. Nestor
Suur tänu! Austatud minister! Teie ametikohustuste sekka kuulub Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu esimehe töö. Minu esimene küsimus on järgmine. Palun kirjeldage, kuidas käib Keskkonnainvesteeringute Keskuses taotluste läbivaatamine! Milline on see kord, kes on selle kehtestanud? Lõpliku otsuse langetab ilmselt nõukogu, aga mis kõik enne seda toimub? Mind see natuke huvitab.
V. Reiljan
Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Seal, kus raha liigub, on tavaliselt palju küsimusi ja huvilisi. Kuna Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitatakse aastas üle 2000 projekti, siis toimub nende läbivaatamine ja kaalumine tõepoolest mitmel tasandil. Need esitatakse esimeses etapis 1. juuliks (selle aasta omad kolmes etapis, muidu oli 1. juuliks) ja siis vaatavad maakonnad kõigepealt programmide viisi oma ekspertkomisjoniga need läbi, siis tulevad need projektid, millega maakonnad on tööd teinud, ekspertgruppide ette, mis koosnevad Keskkonnaministeeriumi ametnikest ning avalikust sektorist ja kolmandast sektorist kutsutud spetsialistidest. Siis tuleb see projekt Keskkonnaministeeriumi juhtkonna lauale, kes teeb vastavalt vajadusele korrektiive ja parandusi, ning siis läheb see Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu ette, kes on vastavalt seadusele pädev otsustama.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Eiki Nestor jätkab.
E. Nestor
Tänan! Ministri esimeses vastuses jäi küll märkimata, kes selle korra kinnitas. Aga võib-olla saab ta selle teise vastuse ajal lisada. Küsimus ongi selles, et kui ekspertkomisjon on kokku tulnud ja vaadanud projektid läbi, hinnanud neid, teinud oma paremusjärjestuse, siis on pahandatud selle pärast, et kõrge nõukogu ette jõuab hoopis teine järjestus. Teisisõnu: mis mõte on ekspertidel kokku tulla, teha ära hulk tööd, hinnata projekte, kui nõukogu ette jõuab hoopis midagi muud? Et asi oleks konkreetsem, siis ütlen, et on pahandatud keskkonnateadlikkuse programmidega seoses, mis on kindlasti väga vajalikud ja õiged, aga ekspertgrupi otsused on leidnud Keskkonnaministeeriumi juhtkonna poolt ühese hinnangu: kõik need ekspertide otsused, mis on tulnud Eestimaa Looduse Fondilt või Eesti Roheliselt Liikumiselt, kuuluvad ülevaatamisele.
V. Reiljan
Aitäh! Kui see nii oleks, siis oleks ikka halvasti küll. Aga finantseerimiskord on nõukogus heaks kiidetud ja mis puutub ekspertnõukogude töösse, siis seal tuleb arvestada mitmeid asjaolusid. Kui me võtame veeprogrammid, jäätmeprogrammid, siis võiks ütelda nii, et 95% ulatuses läheb see töö täppi, teinekord 100% ulatuses. Tavaliselt vaatab nõukogu või ministeerium mõnda üksikasja ja mõnda nüanssi, mis on endiste programmidega seotud, või on olnud rahakasutusega häda. Kui me räägime keskkonnateadlikkusest, siis keskkonnateadlikkuse ja tihti ka looduskaitseprogrammide puhul on huvide läbikasvamise efekt. Paljud ekspertgrupi liikmed on ühtepidi riigiametnikud ja teistpidi küll tulihingelised rohelised, küll Eestimaa Looduse Fondi ja teiste MtuÜ-de liikmed. Seal on tõepoolest lahkarvamusi suhteliselt palju, sest hinnangud on ääretult subjektiivsed ja Keskkonnaministeerium, kes vastutab keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava elluviimise eest, on siin korrektiive teinud. Mõne otsuse puhul on Eestimaa Looduse Fond protestinud, mõne puhul on ta läinud ka kohtusse, kuid pole õigust saanud. Nende asjade otsustaja on nõukogu ja poliitika elluviimise eest vastutaja on ministeerium.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Eiki Nestor, palun!
E. Nestor
Kolmas küsimus on hästi lihtne. Kui nõukogu istungil tekib probleem, et võitlevate roheliste ja tublide organisatsioonide ettepanekud on ekspertidelt saanud kõrge hinde ja ministeeriumi juhtkonnalt halva hinde, siis nõukogu neid hinnanguid võrdleb ja pahatihti jääb kõigile selline mulje, et ministeeriumi juhtkond karistab aktiivseid mittetulundusühinguid selle eest, et nad aktiivselt tegutsevad. Ma loodan, et minister kui nõukogu esimees lubab vastuse korras, et ta arutab need asjad nõukogus läbi.
V. Reiljan
Aitäh! Kahtlemata viib ministeerium kõik vajalikud materjalid nõukogusse. Nõukogu on arutanud kõiki, küll roheliste, küll ELF-i projekte. Rahastamist on näiteks leidnud väga positiivne koolimetsanduse programm, mis on suure toetuse saanud ka haridusministeeriumilt. On veel mitmeid ELF-i ja roheliste projekte, mis on toetust saanud. Tõsi on see, et mitmesaja väga positiivse tagasisidejuhu kõrval on paar organisatsiooni kuulutanud ennast kõigi teiste organisatsioonide ees prioriteetseks. Nendega ei ole probleeme mitte ainult Keskkonnainvesteeringute Keskusel, vaid küll Saare maakonnal, küll Tartu maakonnal, küll Tuulemäe prügilal, küll süvasadamal, küll kaevandustel. See on nende töö ja nende asi. Meie lähtume strateegiast ja tegevuskavast, mille eest me vastutame, ja viime nõukogusse kõik, mis on võimalik. Kuid on üks aspekt, millele tahan tähelepanu pöörata. Kõik töögrupi liikmed on andnud allkirja, et enne, kui nõukogu ei ole otsustanud, neid asju arutama ei hakata. Mõned töögrupi liikmed ei ole sellest kahjuks kinni pidanud. Aga poliitik teab alati kõike.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Arno Rossmanilt majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun!
A. Rossman
Aitäh! Lugupeetud minister! Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit otsustas 26. juulil 2003. aastal oma üldkogu koosolekul asutada sihtasutuse Ida-Virumaa Arenduskeskus, mille asutajaliikmeteks on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja Ida-Viru Maavalitsus. Otsuses lähtuti 25. veebruaril 2003. aastal Vabariigi Valitsuses kinnitatud maakondlike arendusorganisatsioonide kontseptsioonist, mis nägi ette, et nendeks on maavalitsus ja omavalitsusliit. Võeti vastu sihtasutuse Ida-Virumaa Arenduskeskus põhikiri. Sihtasutuse asutajad olid seisukohal, et maakonna arenduskeskusel lasub suur roll maakonna tasakaalustatud arengu tagamisel ja struktuuride ühitamisel. See sihtasutus aga on siiamaani asutamata. Miks majandus- ja kommunikatsiooniminister eiras Ida-Virumaa omavalitsuste ja Ida-Viru Maavalitsuse ühist tahet ega kooskõlastanud nende taotlust, et see võetaks Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda, kus antaks maavalitsusele luba sihtasutuse moodustamiseks?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
M. Atonen
Aitäh, härra Rossman! See on olnud väga keeruline teema, et kõigis 15 maakonnas tuleb arendada välja maakonna arenduskeskused. 2003. aasta algul kinnitas Vabariigi Valitsus maakondlike arenduskeskuste kontseptsiooni ja vastavalt sellele kontseptsioonile lepiti kokku, et igasse maakonda luuakse üks maakondlik arenduskeskus. Ida-Viru ei ole ainuke koht, kus juba varem tegutses teatud ettevõtluskeskus. Ida-Virumaal tegutses eelmisest aastast Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus ja selle asutajate hulgas oli osa omavalitsusi, näiteks Kohtla-Järve, Jõhvi, Kohtla-Nõmme. Kui kohalike omavalitsuste liit soovis asutada uue, konkureeriva sihtasutuse, selle asemel et restruktureerida või reorganiseerida eelmist, siis tegelikult see oligi põhjuseks, miks me ei saanud kooskõlastada Siseministeeriumi eelnõu, sest kohalikul tasandil ei olnud kokkulepet. Kui kokkulepet ei ole, siis on see vastuolus ka Vabariigi Valitsuse kinnitatud maakondlike arenduskeskuste strateegiaga. Meie seisukoht on, et lähtuvalt Vabariigi Valitsuses kinnitatud strateegiast tuleks eelnevalt saada kohalikul tasandil kokkulepe ühe organisatsiooni loomiseks, et vältida dubleerivate organisatsioonide ja struktuuride tekkimist kohalikul tasandil. Ma tean, et praegu ollakse lähedal sellisele kokkuleppele, et me kooskõlastame volituste andmise Ida-Viru maavanemale, kuid rahastama hakatakse seda uut MAK-i alles seejärel, kui on olemas kokkulepe organisatsioonide liitmiseks. Mitte mingit mõjuvat põhjust või loogikat ei ole selles, et jätkavad kaks struktuuri paralleelselt.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Arno Rossman täpsustab, palun!
A. Rossman
Aitäh! Lugupeetud minister! Ma täpsustan. Ma ei saa nõustuda väitega, et Ida-Virumaal on ainult üks ettevõtluskeskus, Ida-Virumaal on peale selle kolme omavalitsuse moodustatud ettevõtluskeskuse veel ka teised arendusstruktuurid, nagu Narva Ärinõuandla, Kiviõli Regiooni Arenduskeskus, Askele, Sillamäe Vabatsooni Arendus ja Kohtla-Järve Arengukeskus. Nii et siin on üsna suur valik ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja Maavalitsuse tahe oligi võib-olla teha nende kõikidega koostööd maakonna arenduskeskuses. Kuid tulen teise küsimuse juurde. Kuna meil ei ole MAK-i moodustatud, siis aasta lõpul sai Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit teate, kus on kirjas, et maakonnas ei ole MAK-i moodustatud ja vastavalt EAS-i ja Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse vahelisele lepingule täidab neid ülesandeid Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus ja 2003. aastaks määratud MAK-i toetamise raha kantakse üle Ida-Virumaa Ettevõtluskeskusele. Mis alusel ja mis õigusega seda tehti?
M. Atonen
Aitäh! Vastavalt sõlmitud kokkulepetele ja lähtudes Vabariigi Valitsuse kinnitatud maakondlike arenduskeskuste kontseptsioonist.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Arno Rossman, palun nüüd minuti piires!
A. Rossman
Mul on veel lisaküsimus. Ma tean, et on koostatud maakondlike arenduskeskuste kontseptsioon, mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus, ja EAS on määratud selle kontseptsiooniga MAK-i moodustamise koordinaatoriks, kuid samal ajal tegi EAS oma sisemise arenguvõrgustiku strateegia kontseptsiooni, mis on täiesti vastuolus maakondlike arenduskeskuste kontseptsiooniga, mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus. Millisest kontseptsioonist tuleb lähtuda?
M. Atonen
Aitäh! Täiesti selgelt ei saa ma nõus olla sellega, et need kontseptsioonid on omavahel vastuolus. Nad ei ole vastuolus. EAS-i kontseptsiooni moodustamisel tuleb loomulikult lähtuda Vabariigi Valitsuse otsusest ja allpool tuleb neist mõlemast lähtuda.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Kaarel Pürgilt majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun!
K. Pürg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kohtla-Järvel on kurvad kogemused riigiettevõtete erastamisega. Samas tuleb tõdeda, et saneerimiste, likvideerimiste ja pankrottidega seoses tuleb esile olukordi, millest riik eriti rääkida ei soovi. Loomulikult on igal tegevusel tagajärjed, mis meie regioonis kipuvad kahjuks jääma omavalitsuste kanda. Üks ebameeldiv näide on Oru Turbakombinaadi töö lõpetamine, kui riik müüs kombinaadi sümboolse hinna eest ja pankrotimenetlus kestab siiani. Ettevõte läks vanarauaks, mille eest omanik sai ootamatult 3,5 miljonit krooni rikkamaks. Ärastamistuhinas lammutati ka katlamaja, mis küttis üle 2000 elanikuga Oru asulat. Omavalitsusel tuli võtta kaheksa miljonit laenu, et ehitada uus gaasikatlamaja koos alajaamaga. Riigi osalus selles loos piirdus poole miljoni krooni eraldamisega intresside kustutamiseks. Hilisem tagajärg Orul on veel kümmekond elaniketa jäänud majarusu ja endine turbakombinaadi tondiloss. Tahan teada, kas praegune majandus- ja kommunikatsiooniminister tunnistab oma eelkäijate tegematajätmisi ja riigi suutmatust või tahtmatust Kohtla-Järve väikelinnaosasid toetada. Kui tunnistab, siis millist konkreetset abi võiks minister välja pakkuda?
Aseesimees T. Savi
Kolleegid, veel kord ja veel kord: seadus annab teile küsimuse formuleerimiseks ja mahalugemiseks ühe minuti aega. Härra minister, palun!
M. Atonen
Aitäh! Austatud härra Pürg! See küsimus läks suhteliselt pealiskaudsest sissejuhatusest hoolimata väga sisuliseks. Minul praegu puudub piisav informatsioon, et teada väga konkreetselt selle kombinaadi erastamise protseduuri, teada kõiki neid tehinguid, otsuseid, mis seal on tehtud, et ma saaksin öelda, kas minu eelkäijad või mõni riigiasutus on teinud kõik kõige parema loogika järgi või mitte. Ilmselt saate te ka ise aru, et tegu on väga spetsiifilise küsimusega. Te oleksite võinud kirjutada siia juurde, mida te konkreetselt küsite. Ma ei oska praegu teile öelda, kas seal on kõik õigesti tehtud või mitte. Täiesti selge on, et see kombinaat oleks probleemide ees seisnud ka siis, kui ta oleks tänaseni riigi omanduses. Ma arvan, et need probleemid oleksid veelgi suuremad olnud. Ma ühele küsimusele vastates ütlesin, et tagantjärele aegruumist või hoopis teisel positsioonil olles, teist infopagasit omades on väga kerge hukka mõista, hoopis keerulisem on mõista. Ma arvan, et ma ei ole siin selleks, et kedagi hukka mõista.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Kaarel Pürg täpsustab, palun!
K. Pürg
Aitäh! Lugupeetud minister! Juhin teie tähelepanu asjaolule, et ka haldusreform, millest pärast valimisi alati kõneldakse, on läbi viimata ja ilmselt jääbki läbi viimata. Kulutused aga kasvavad, ma mõtlen just väikeste linnaosade puhul. Kohtla-Järve on investeerinud nende asulate soojamajandusse ligi 20 miljonit krooni. Selle raha oleks võinud paigutada ka Ahtme ja Kohtla-Järve linna soojaprobleemide ärahoidmiseks. Millegipärast on laialt levinud arusaam, et tegemist ongi ajaloolise paratamatusega, et Kohtla-Järve peab olema sponsor väikelinnaosade tegelikele peremeestele valdadele. Kui riik ei suuda haldusreformi läbi viia, siis kui kaua tuleb Kohtla-Järve linnal veel tasuta tegelda Oru, Sompa, Viivikonna, Sirgala ja Kukruse haldamisega ja nende majandamise küsimustega või on riik valmis seda ebaõiglust mingil moel kompenseerima, näiteks eraldades tee-ehituseks ja majade lammutamiseks vajalikke sihtotstarbelisi vahendeid?
M. Atonen
Aitäh! Austatud härra Pürg! Kindlasti ei ole see teema, mille te tõstatasite, ainult majandus- ja kommunikatsiooniministri pädevuses. Aga mina arvan, et Kohtla-Järve linnal on nende probleemidega tegelemiseks ikka väga palju reserve. Kui Kohtla-Järve probleemidega natukene tõsisemalt, aktiivsemalt ja korrektsemalt tegeleks, siis leiaks paljudele küsimustele ka vastuse. Eestis on väga palju samasuguses keerulises ja raskes olukorras olnud omavalitsusi, kes on leidnud oma muredele lahenduse. Te rääkisite majade lammutamisest, tee-ehitusest. Eestis on aegade jooksul välja jagatud projektipõhist raha selliste probleemide likvideerimiseks. Ma arvan, et Kohtla-Järve linnal tuleks võib-olla rohkem aktiivsust üles näidata. Avanemas on struktuurifondide vahendid, kus on samamoodi kohaliku elu arendamiseks raha ette nähtud. Ka sealt on võimalik raha saada. Täiesti kindlalt julgen öelda, et kindlasti ei juhtu seda, et Kohtla-Järve kirjutab ainult abipalve ja siis riik tuleb, ükskõik missuguses vormis, ükskõik missuguse isiku näol, ja lööb korra majja. Mind paneb teie küsimus imestama selles valguses, et alles mõni päev tagasi ütles Kohtla-Järve, et nemad tahaksid hoopis riigi käest soojamajanduse ära võtta ja ise seda korraldada. Ma sain teie küsimusest vastuse sellele Kohtla-Järve pärimisele. Ilmselt ei saa sealset kohalikku omavalitsust niipalju usaldada.
Aseesimees T. Savi
Kaarel Pürg, palun teine täpsustav küsimus!
K. Pürg
Aitäh! Lugupeetud minister! Loodan, et te siiski geograafiliselt kujutate ette, millisel territooriumil Kohtla-Järve linnaosad asuvad. Te rääkisite eelnevalt midagi viisakast suhtlemisest. Ehk teete visiidi Kohtla-Järvele, nagu teie erakonnakaaslane kultuuriminister. Pean siiski meelde tuletama, et aastatel 1999-2000 suleti saneerimise käigus praktiliselt Kohtla-Järve territooriumil neli kaevandust, tööta jäi ligi 2000 elanikku. Võib-olla oskate te nimetada, millega ja millal on konkreetselt teie juhitav ministeerium viimati Kohtla-Järvet toetanud? Arvestame ka tööpuudust.
M. Atonen
Aitäh! Austatud härra Pürg! Ma ei tea, miks te arvate, et ma ei ole Kohtla-Järvel käinud. Ma käisin seal viimati umbes paar kuud tagasi. Ministrina olen Ida-Virumaal käinud kokku kas kolm või neli korda, geograafiat tunnen ka ja tean päris hästi, kui suur on selle omavalitsuse territoorium. Ma tean ka seda, et mõned kõrvalolevad omavalitsused on pakkunud Kohtla-Järvele oma abi, öelnud, et nad oleksid nõus teatud rajoonid endale võtma. Pigem on küsimus olnud selles, et Kohtla-Järve on öelnud, et ei-ei, tema tahaks ikka ise järjest rohkem ja rohkem. Selles mõttes ei ole see probleem nii üksühene, nagu te räägite. Kui te küsite konkreetselt viimase raha kohta, siis kohalike teede raha 20 miljonit, mis lisaeelarvest tuli, jaotati kõigi kohalike omavalitsuste vahel ühtse valemi alusel ja Kohtla-Järve sai sealt kindlasti ka oma osa. See, et meil on Ida-Virumaal olemas oma esindus, näitab midagi. Et Ida-Virumaal oli pikka aega väga selgelt omaette tööhõivepoliitika, et valitsus on sellega aastaid tegelnud, see on ju kõigile teada fakt. See on teada fakt, et Ida-Virumaa jaoks on olnud EAS-i juures täiesti konkreetselt selle piirkonna arenguks mõeldud fondid. Tuleb ikkagi küsida, et ega Kohtla-Järvel natuke vesi ei seisa. Miks on nii, et teised Ida-Virumaa piirkonnad arenevad? Sillamäe, Narva ja Jõhvi - kõik leiavad küsimustele vastused. Minge vaadake! Ainult Kohtla-Järve on see, kes ütleb, et mitte midagi ei ole, mitte midagi ei tehta. Ma arvan, et tuleks õppida naabritelt ja julgesti nende kogemusi rakendada. Möönan, et Kohtla-Järve on väga keeruline kohalik omavalitsus, aga ma arvan, et naabrite kogemuste abil saaksid paljud probleemid lahendatud.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, ma tänan! Järgmine küsimus on kolleeg Trivimi Vellistelt kaitseministrile. Palun!
T. Velliste
Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Tänavune aasta on erakordselt rikas ümmarguste rahvuslike tähtpäevade poolest. Piisab, kui nimetada kas või sinimustvalge lipu pühitsemist või kindral Laidoneri 120. sünniaastapäeva. Viimati mainituga seoses tahan juhust kasutada, et tänada Kaitseministeeriumi väga olulise ja suuremeelse toetuse eest kindral Laidoneri ratsamonumendi püstitamisele. Aga juuli lõpus on tulemas veel üks väga oluline tähtpäev, nimelt möödub 60 aastat tõrjelahingutest Sinimägedes. Kuna siin on tegemist sisuliselt meie teise vabadussõjaga ja ka lahingutega, mida kasutatakse sõjaajaloos n-ö õppevahendina isegi Tartus Balti Kaitsekolledžis, siis on mul küsimus, kas Kaitseministeerium näeb ka mingit võimalust seda tähtpäeva suvel väärikalt tähistada.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
M. Hanson
Aitäh, härra Velliste! Esiteks, suur tänu selle olulise küsimuse tõstatamise eest siin Riigikogu saalis! Sinimägedes, aga ka mujal Eesti pinnal veriseid ja ägedaid kaitselahinguid pidanud võitlejatele võlgneme tänu meie ja võlgnevad tänu need, kellel tekkis võimalus vabasse maailma jõuda. Jah, tõepoolest teeb Kaitseministeerium ettevalmistusi nimetatud tähtpäeva ja sündmuste tähistamiseks. Me oleme kokku panemas ajakava. See võiks saada valmis veebruari esimestel nädalatel. Oleme konsulteerinud vabadusvõitlejate organisatsioonide esindajatega, aga ka riigiasutustega ja muude asutustega, kes võiksid olla sellest huvitatud. Meie delegatsioon sõidab järgmisel nädalal Vaivarasse kohapeale asja selgitama. Kaitseministeeriumi eelarves on selleks ürituseks vahendid ette nähtud. See kõik on vajalik selleks, et nende ebavõrdses võitluses langenud meeste ja naiste mälestust väärikalt jäädvustada. Kuid olgu tänule vastuseks öeldud remark, et Laidoneri monumendi raha ei tulnud mitte Kaitseministeeriumilt, vaid riigilt.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Trivimi Velliste jätkab, palun!
T. Velliste
Aitäh, härra minister! Ma tänan väga selle vastuse eest! Mul on lisaküsimus. See puudutab vabadusmemoriaali, mis on Sinimägedesse rajamisel. Teatavasti on selle valmimine veninud ja seal ei ole veel terviklikku lahendust. Minu kätte sattusid just hiljuti tuntud arhitekti ja muinsuskaitsja Fredi Tompsi koostatud vabadusmemoriaali lähteülesande alused. Mul on need siin praegu käepärast. Kas ministeerium oleks huvitatud süsteemsest ja terviklikust lähenemisest sellele memoriaalile, et lõpuks langetataks küllalt terviklik otsus, et see memoriaal ka ükskord valmis ehitataks?
M. Hanson
Aitäh! Jah, me oleme ka siiamaani jõudumööda toetanud seda tegevust, mis on toimunud Sinimägedes, ja ma usun, et ka edaspidi oleme nõus süstemaatiliselt toetama. Kui on olemas üksikasjalik lähteülesanne, siis saab selle juurde tagasi tulla.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Enn Eesmaa jõuab veel esitada oma küsimused härra kaitseministrile. Palun!
E. Eesmaa
Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees, Soome kindral Gustav Heglund esines mõne päeva eest jõulise avaldusega, mille kohaselt ...
Aseesimees T. Savi
Kolleegid, ma palun vaiksemalt!
E. Eesmaa
... USA ja Euroopa riikide väed peaksid vastutama üksnes oma regioonist väljaspool asetleidvate suurte kriiside korral. Teisisõnu: Euroopal on viimane aeg võtta kontinendi kaitsmine oma õlule. Euroliidu liidrid leppisid läinud kuul kokku sõjalise planeerimiskomitee loomises, mis juhiks selgelt piiritletud olukordades sõjalisi operatsioone, milles NATO ei osale. Kas ka teie, härra minister, jagate arvamust, et Euroopas pole praegu ega lähitulevikus ohtu, millega euroliit ise hakkama ei saaks?
M. Hanson
Aitäh! Kuna Euroopa Liidu ühtne kaitse- ja julgeolekupoliitika on alles n-ö poliitika planeerimise faasis, siis on Eesti Vabariigi huvi olnud liituda juba toimiva struktuuriga, milleks on NATO. Ajalugu on näidanud, et NATO ja Ameerika Ühendriikide huvi ja kohalolek Euroopas on taganud Euroopale vaat et kõige pikema rahupõlve. Ma ei välista seda, et tulevikus nende protsesside edasiarendamisel, mis on Euroopa Liidus selles vallas käivitatud, Euroopa Liidu sõjaline võimekus kasvab. Kuid praegu näeme me, et nende kahe organisatsiooni vahel ei tohiks olla n-ö dubleerimist, nad peaksid üksteist täiendama ja selleks annavad Berliin + kokkulepped ka reaalse võimaluse.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Enn Eesmaa jõuab esitada veel ühe küsimuse.
E. Eesmaa
Ma tänan selle vastuse eest, mis te andsite! Heglund on oma ametis tõenäoliselt kuni aprillini, pärast seda tuleb itaallane. Tema esimesed lausungid samal teemal on umbes samasugused olnud. Kas te jääte selles mõttes sama liini juurde?
M. Hanson
Jah, eelmine Euroopa Liidu eesistujamaa Itaalia esitas oma mõttepaberi, Solana mõttepaberi ja strateegia ettepaneku juurde, mis samamoodi nägi ette Euroopa Liidu võimekuste väljaarendamise aastaks 2010.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Meil on jäänud veel minut aega. Katrin Saksa ei ole oma töökohal. Seetõttu on juhatajal paslik siinkohal kogu infotund lõpetada. Kas Katrin Saks on selle arusaamaga nõus? Aitäh! Härrased ministrid, suur tänu vastamast Riigikogu liikmete küsimustele! Riigikogu infotund on lõppenud.