Eelnõude ja arupärimiste üleandmine
Aseesimees P. Kreitzberg
Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu seitsmenda töönädala esmaspäevast istungit. Riigikogu juhatuse nimel olen valmis vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Palun, valitsuse esindaja, lugupeetud Ülle Aaskivi!
Ü. Aaskivi
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse viis eelnõu. Esimene on küttegaasi ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. Üle antakse ka lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on samuti Meelis Atonen. Järgnevalt annab valitsus Riigikogu menetlusse lifti ja köistee ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on jällegi majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. Ka tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelul on ettekandja majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. Viimane täna valitsuse üleantav eelnõu on kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on keskkonnaminister Villu Reiljan.
Aseesimees P. Kreitzberg
Palun, Jaanus Marrandi!
J. Marrandi
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Algatan koos kolleegide Liina Tõnissoni ja Harri Õunapuuga alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis käsitleb biodiisli aktsiisimäära. Biodiislile soodsama aktsiisimäära kohaldamine on vajalik, et anda tootjatele võimalusi ja tekitada huvi, investeerimaks biokütuste tootmisesse ja tagamaks tehtavate investeeringute tasuvus madalama maksukoormuse kaudu. Biodiisel ja selle valmistamine Eestis on oluline, arendamaks maamajandust ja parandamaks põllumajanduse kui tootmisharu konkurentsivõimet. Biodiisel võib tulenevalt põllumajandustootjate põhitegevusega kaasnevate tootmisvahendite rakendamisest osutuda märgatavalt odavamaks kui fossiilse päritoluga diislikütus. Oma sõltumatu kütuse tootmine võimaldab põllumajandustootjatel muutuda sõltumatuks kütusehindadest maailmaturul ja tagada maamajanduse stabiilne areng. Teiseks algatan koos kolleegide Toomas Vareki ja Harri Õunapuuga maamaksuseaduse § 10 lõike 1 muutmise seaduse eelnõu. Maamaksuseaduse § 10 lõike 1 muutmise seaduse eelnõu eesmärk on pikendada maa kasutaja maksukohustust seniselt 2003. aasta 31. detsembrilt 2006. aasta 1. juulini, sest maareform ei ole veel lõpule viidud ning seetõttu on paljude maa kasutajate maakasutus maareformi seadusega ettenähtud korras ümber vormistamata. Maamaksuseaduse § 10 lõige 1 sätestab, et kuni 2003. aasta 31. detsembrini maksab maamaksu maa kasutaja, kelle maakasutus ei ole ümber vormistatud maareformi seadusega ettenähtud korras. Pärast nimetatud tähtpäeva eeltoodud kasutajad enam nende kasutuses olevalt maalt maamaksu maksma ei pea, seetõttu jäävad kohalikud omavalitsused ilma maa kasutajatelt laekuma pidanud maamaksusummadest.
Aseesimees P. Kreitzberg
Palun, kolleeg Eiki Nestor!
E. Nestor
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitan arupärimise rahandusministrile. Härrasmeeste kokkulepe oli, et ma ei teeks seda enne 15. oktoobrit. Ma olen nüüd veel kaks nädalat oodanud. Teema on tõsine. Selleks on mitmeks aastaks ette tehtud arengukavad, mida on kas Riigikogu või valitsus heaks kiitnud. Tavaliselt jõutakse nende arengukavade rahastamise küsimuses järeldusele, et seda tehakse jooksva eelarveaasta võimaluste piires või ei tehta üldse mitte. Seetõttu on kõigi nende arengukavade ellurakendamine küllalt keeruline. Soovin selle arupärimisega aidata kaasa, et me õpiksime Eesti riigis raha planeerima mitmeks aastaks ette.
Aseesimees P. Kreitzberg
Palun, Mart Opmann!
M. Opmann
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon annab Riigikogu menetlusse väärismetalltoodete seaduse § 58 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu koostamine on põhjustatud asjaolust, et Riigikogu menetlusse on jõudnud majandustegevuse registri seaduse ja kaubandustegevuse seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 166, millega on muu hulgas kavas oluliselt muuta väärismetalltoodete seaduses sätestatud ettevõtjate registreerimise põhimõtteid ja korraldust. Eelnõu 166 kohaselt peaks väärismetalle puudutav osa jõustuma 2004. aasta 1. jaanuarist. Asjakohane ja mõistlik on lükata väärismetalltoodete seaduse jõustumine edasi kuni majandustegevuse registri seaduse ja kaubandustegevuse seadusega seonduvate seaduste muutumise seaduse jõustumiseks kavandatud tähtpäevani ehk 2004. aasta 15. aprillini. Ettekande teeb majanduskomisjoni liige Liina Tõnisson.
Aseesimees P. Kreitzberg
Palun, Olev Laanjärv!
O. Laanjärv
Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Viis Keskerakonna fraktsiooni liiget on allkirjastanud arupärimise peaminister Juhan Partsile. Käesoleva aasta 21. oktoobri Äripäevas ilmunud artiklist "Res Publica varjab Telekomi antud raha kasutamist" selgus, et Res Publica kasutas Eesti Telekomi poolt Euroopa Liidu propagandaks eraldatud raha, kuigi erakonna kvartaliaruanne seda ei kajasta. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Riigikogu kodukorra seaduse §-st 139, palume peaministril vastata järgmistele küsimustele. Kas, millal ja milliseid samme on ta erakonna esimehena astunud, kontrollimaks käesoleva aasta 21. oktoobri Äripäevas esitatud väiteid erakonnaseaduse võimaliku rikkumise kohta tema erakonna poolt? Millest tuleneb vajadus erakonda sellisel viisil rahastada või on selliste skeemide kasutamise puhul tegemist pelgalt uue poliitika elluviimisega? Millise hinnangu annab ta Äripäevas toodud väidete paikapidavusele või on tegemist järjekordse ajakirjandusliku laimuga Res Publica vastu? Kas peaministri arvates muutuvad sellised erakonna rahastamise skeemid ajalooks, kui Riigikogu võtab vastu Vabariigi Valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse?
Aseesimees P. Kreitzberg
Sven Mikser, palun!
S. Mikser
Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan ühtekokku 12 Riigikogu liikme nimel üle arupärimise Eesti Vabariigi peaministrile. Ajendeid selleks on mitu. Kaks olulisemat neist. 7. aprilli Riigikogu istungil vastas toona veel peaministrikandidaat Juhan Parts Toivo Tootseni küsimusele, kuidas käituda ministrite esindustasuga, mille kasutamise üle puudub kontroll ja mis on palgalisaks muutunud, et aitäh, nad vaatavad kindlasti selle küsimuse läbi. 30. oktoobril kirjutas ajakirjandus sellest, kuidas peaminister Juhan Parts saatis oma erakonnakaaslastele kirja, milles ta kutsus Res Publica fraktsiooni üles loobuma esindustasu eest auto rentimisest. Me küsime peaministrilt ühtekokku seitse küsimust, viidates ühtlasi sellele, et mitmed esindamisega seotud kulutused hüvitatakse Vabariigi Valitsuse liikmete puhul väljaspool esindustasu, n-ö ametikohajärgselt. Olulisemad neist küsimustest on järgmised. Kas ja millal peaminister ja Vabariigi Valitsus vaatasid läbi esindustasu maksmise korra, nagu peaministrikandidaat Juhan Parts siitsamast kõnetoolist 7. aprillil lubas? Millised olid selle läbivaatuse tulemused? Kas olukord, kus Vabariigi Valitsuse liikmed naudivad maksuvaba esindustasu, mille sihipärase kasutamise tõendamist neilt ei nõuta, riivab peaministri arvates avalikkuse õiglustunnet? Samuti tahame teada, milliseid lisakulutusi nõudvaid esindusfunktsioone Vabariigi Valitsuse liikmed täidavad ja milliseid esinduskulutusi on peaminister isiklikult ja ka tema kolleegid, valitsuskabineti liikmed, ametisse asumisest saadik teinud, millal lõpuks kavatsetakse seda korda muuta ja kas ei peaks kõigi esindustasu või esinduskulu hüvitist saavate ametiisikute kuluhüvitise või ka esindustasu maksmise kord olema seatud ühtsetele alustele.
Aseesimees P. Kreitzberg
Rohkem eelnõusid ega arupärimisi ei ole. Kui esitatud kaheksa eelnõu vastavad Riigikogu kodukorra seaduses sätestatud nõuetele, määrab juhatus hiljemalt kolme tööpäeva jooksul neile juhtivkomisjoni ja samuti suunab ta kolm esitatud arupärimist kohe adressaatidele.