IX Riigikogu stenogramm
IX istungjärk
Kolmapäev, 22. jaanuar 2003, kell 13:00

Toimetatud

SisukordNool

Infotund

Esimees
Tere päevast, austatud kolleegid! Tere päevast, valitsuskabineti liikmed! Me alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreeris ennast 12 Riigikogu liiget. Täna vastavad Riigikogu liikmete küsimustele majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson, kaitseminister Sven Mikser ja põllumajandusminister Jaanus Marrandi. Esimene küsimus on Arvo Sirendilt härra kaitseministrile. Palun!

A. Sirendi
Suur tänu! NATO ja turvalisuse küsimus algas meil antraksiga ja jahutolmuga - ma ei räägi sellest "Tolmu igatsusest", mille eest preemia anti -, sellele järgnes rõugehirm. Kaitseliidu kõrge esindaja rääkis ükspäev televisioonis, et meid võib oodata selline nähtus nagu pantvangikriis Moskvas. Maavanemad tegid ka mängu läbi, kuidas seda probleemi lahendada. Edasi järgnes ritsiini lugu. Ma proovisin oma kaastöötajatelt küsida, kumba nad peavad hullemaks, kas okupatsiooni või rõugeid. Enamik arvas, et okupatsioon on hullem, kuna on raske tegutseda. Aga tase on umbes nagu sellel, et jalgpall on parem kui muud mängud. Mul on selline küsimus: kas on veel argumente, tõsiseid argumente, mis tõestaks, et meie turvalisus on kasvanud seoses meie astumisega NATO-sse? Tänan!

Esimees
Härra kaitseminister, palun!

S. Mikser
Aitäh! Küsimus on võrdlemisi lai, et mitte öelda laialivalguv. Ma vastaksin sellele nii, et NATO omal ajal, kui ta loodi, ja tegelikult ka praegu, oli mõeldud siiski turvalisuse suurendamiseks teatud konkreetsete ohtude vastu, esmajoones sõjaliste ohtude vastu. Kindlasti on Eesti turvalisus selles vallas väga oluliselt kasvanud ja NATO täisliikmesuse saavutamisel kasvab veelgi. Olen täiesti veendunud ka selles, et Eesti turvalisus võimaliku terrorismiohu puhul ei kahane, vaid pigem kasvab, kuna me omandame juurdepääsu väga olulistele võimekustele, sealhulgas informatsioonile, mis on kättesaadav NATO liitlastele. Küll aga möönan, et maailmas on väga mitmesuguseid ohtusid, mille suurus ei ole seotud NATO-ga ega ole ka mõjutatav NATO poolt ega meie NATO-sse kuulumise poolt. Kui rääkida terrorismist, siis tuleb kindlasti öelda, et ülekaalukas enamik terroristlikke rühmitusi ja organisatsioone ei asu ega tegutse aktiivselt mitte NATO riikide territooriumil, vaid paljudes muudes maailma paikades. Statistika ei kinnita seda, et NATO-sse mittekuuluvad riigid oleks terrorismiohu suhtes kuidagi turvalisemad kui NATO-sse kuuluvad riigid, kui see oli teie küsimuse mõte.

Esimees
Tänan! Arvo Sirendi täpsustab, palun!

A. Sirendi
Suur tänu! Seoses sellega tekib mul küsimus, mis puudutab turvalisuse ja hirmu anatoomiat, füsioloogiat ja psühholoogiat. Kas te käsitlete turvalisust sellise loogilise analüütilise hinnanguna, mis tekib ratsionaalsel mõtlemisel ajukoores ja mida käsitletakse kui tõenäosuse protsenti ohu suhtes, või on hirm ja turvalisus alateadvuslikud, ütleme, alateadvuse sügavustes sellised irratsionaalsed ja imaginaarsed fenomenid, mis mõistusega ei ole hoomatavad? Ja kas ajus on eri keskused turvalisuse ja hirmu jaoks või on nad ühe ja sama keskuse erinevad funktsioonid? Kuidas te arvate, kas saabuv informatsioon läheb mandelkehast otse füsioloogiasse, kui saabub negatiivne informatsioon, mis suurendab sellist adrenaliini väljalaskmist ...

Esimees
Aitäh, Arvo Sirendi!

A. Sirendi
... või käib ta läbi ajukoore?

S. Mikser
Aitäh! Selle küsimuse võiks kokku võtta ühe eestikeelse neljatähelise sõnaga, mida ma hetkel ei ütle. Aga ajus toimuvaid protsesse ma kindlasti ei ole kvalifitseeritud siin lahkama, mul puudub selleks vastav ettevalmistus. Samas saab turvalisust kindlasti käsitleda niimoodi, et turvalisus on teatud objektiivselt mõõdetav kriteerium. See on tõenäosus teatud ühe või teise ohu realiseerumise suhtes. Sõjalise turvalisuse mõttes sellega loomulikult julgeolekupoliitikas ja kaitsepoliitikas pidevalt tegeldakse, analüüsitakse, millised ohufaktorid on tõenäolisemad, millised vähem tõenäolised ja kuhu ressurssi paigutada. Aga kindlasti on turvalisusel olemas ka psühholoogiline aspekt, mis puudutab inimeste hirmusid. Hirmud on tihti irratsionaalsed. Irratsionaalsete hirmude leevendamine kuulub kõigi arvamusliidrite, sealhulgas ka ministrite, Riigikogu liikmete kohustuste, vähemalt moraalsete kohustuste hulka.

Esimees
Tänan! Arvo Sirendi, teine täpsustav küsimus, palun!

A. Sirendi
Suur tänu! Ma muidugi ei oska neljatähelise sõnaga seda vastust hinnata, aga ma esitan kolmanda küsimuse, mis puudutab majanduslikku külge. Nagunii tekib varem või hiljem mõte, et rõuged on hoopis äriidee, mitte luurajate, militaristide fantaasia või unenägu. Vaktsiinid teatavasti vananevad, need tahetakse inimestele sisse süstida. Teooriat on ka viimastel kuudel tugevasti muudetud. Tootmine käib, on oht, et vaktsiini tootmine võidakse likvideerida. Küsimus on selles, kas see vaktsineerimine käib selle SKP 2% arvel, mis on meil ette nähtud militaarseks otstarbeks, või käib see tervishoiuvahendite arvel, mis on nagunii piiratud? Sest me teame, et ka sõjaväel on probleeme, tehakse inimkatseid Pärnumaa metsades, kas inimene talub ööbimist metsas, kuigi meil vastavalt põhiseaduse §-le 18 on inimkatsed keelatud, eriti ...

Esimees
Aitäh, Arvo Sirendi!

A. Sirendi
Tänan!

S. Mikser
Vastuseks teie küsimusele ütlen, et mingisugust otsust võimaliku vaktsineerimise kohta - kui te peate silmas viimasel ajal ajakirjanduses avaldatut, et kavandatakse vaktsineerimist rõugete vastu - ei ole otseselt arutatud. Aga kindlasti on see teema, mida tuleb kõige kõrgemal poliitilisel tasemel käsitleda. See vajab vaid teatavat ettevalmistamist. Rõuged teadupärast kuulutati maailmas ametlikult likvideeritud haiguseks juba mõned aastakümned tagasi. Samal ajal on viimastel kuudel räägitud võimalusest, et mitmed riigid siiski hakkavad soetama vaktsiinivarusid, et neid vajaduse korral kasutada. Sellel vaktsiinil on teadaolevalt päris olulisi tugevaid kõrvalmõjusid, mistõttu tuleb väga tõsiselt kaaluda, kas n-ö ennetav abstraktse ohu olemasolu puhul vaktsineerimine on põhjendatud. Kui need otsused on langetatud ja vaktsiini soetamine peaks osutuma vajalikuks, siis kahtlemata tuleb selleks leida ka eelarverida. See võib olla kaitseotstarbeline eelarverida, võimalik et ka mõni teine finantseerimisallikas.

Esimees
Tänan! Arvo Sirendi, palun!

A. Sirendi
Suur tänu! Ma tahan tänada nende vastuste eest. Ma kardan, et nüüd algab äge valimisvõitlus ja siis on vaja olla niisama tark nagu kaitseminister selles valdkonnas. Ma sain palju juurde.

Esimees
Kolleegid, ma teen ettepaneku see teema lõpetada. Suur tänu härra kaitseministrile! Järgmine küsimus on kolleeg Rainis Ruusamäelt härra põllumajandusministrile. Palun!

R. Ruusamäe
Aitäh, härra esimees! Austatud härra põllumajandusminister! Teie juhtimisel on Põllumajandusministeerium välja töötanud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu, mille arutelu täna Riigikogus jätkub. Selle eelnõu menetlemise käigus on minul tekkinud üks suur, suur küsimus kogu selle valdkonna kohta. Nimelt see, et mis on teie kui selle eelnõu algataja arusaam avalikust huvist ja kas selle avaliku huvi sellise sõnastuse väljatöötamisel, nagu te pakute, on tehtud ka mingisugune analüüs kinnisasja omanike ringist, kes nad on, millise haridusega nad on, millega nad tegelevad? Olge hea, selgitage palun, mis on teie kui selle eelnõu algataja arvamus avalikust huvist.

Esimees
Härra minister, palun!

J. Marrandi
Tänan küsimuse eest! Kõigepealt, see eelnõu ei ole valminud üksipäini Põllumajandusministeeriumis, vaid kaasatud on olnud väga laialdane inimeste ring Rahandusministeeriumist, samuti Välisministeeriumi inimesi. Avalik huvi on sõnastatud eelnõu § 1 lõikes 1 ja on üsna selgelt välja öeldud, et käesoleva seaduse tähenduses on avalikuks huviks eelkõige kinnisasjade, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandus- või metsamaad, sihtotstarbelise majandamise edendamine. Samuti on peetud otstarbekaks sihtotstarbelise majandamise edendamise kaudu rakendada Euroopa Liidu poolt meile lubatud üleminekuperioodi, s.o seitsmeaastast üleminekuperioodi. Mis puutub analüüsi, kui palju ja missugused maaomanikud, siis on absoluutselt selge, et meie maaomanike hulgas on väga palju neid inimesi, kes tegelikkuses ei ole huvitatud maa omamisest ega selle sihtotstarbelisest kasutamisest, vaid nende huvi on suunatud ennekõike müügile. See eelnõu on suunatud sellele, et seda kasutaksid ennekõike põllumehed ja kasutaksid põllumajanduslikel otstarvetel, mitte spekulatiivsetel eesmärkidel. Analüüsides, kes saaksid olema ostjad või võiksid olla selle seaduse põhjal ostjad, me leiame seaduseelnõust vastuse küsimusele, missugused oskused peavad olema nendel inimestel, kelle kaudu on võimalik kinnisasja omandamist ja selle kasutamist sihtotstarbeliselt edendada.

Esimees
Tänan! Rainis Ruusamäe täpsustab, palun!

R. Ruusamäe
Aitäh, härra esimees! Jah, ma täpsustan. Ma esitan nüüd konkreetse küsimuse. Toome näite, et kui maareformi käigus on saanud oma pärandavara tagasi ja tulnud maale elama perekond, kellel on näiteks kultuurialane kõrgharidus, on tulnud terve perega maale just eesmärgiga taastada see talu, eesmärgiga hakata põllumajandusega tegelema. Kas teie arvates nende inimeste huvi on maad osta või ei ole? Kas teie arvates avaliku huvi alla läheksid ka nemad või ei läheks?

J. Marrandi
Kõigepealt, mis puudutab kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu, siis teatavasti seda ei kohaldata kinnisasja omandamisel pärimise teel, mille te näiteks tõite. Kui kultuuriharidusega inimene siirdub oma pärimise teel saadud talusse, soovib seda hakata majandama, siis ei ole mitte mingisuguseid probleeme. Paragrahvi 1 lõike 3 punkt 7 ütleb seda üsna selgelt. Samas on nendelsamadel maaomanikel alati võimalik maad omandada, selles ei ole küsimust, ei ole mingit probleemi. Selle eelnõu kohaselt tekivad küsimused üksnes üle kümne hektari suuruse kinnisasja omandamisel. Kui inimene, kes elab maal, tegutseb maal, omab talu, siis ei näe ma mitte mingisugust põhjust, miks see inimene ei võiks seda jätkata ega võiks osta omale maad juurde. Ma ei näe siin mingisugust konfliktikohta.

Esimees
Tänan! Rainis Ruusamäe, teine täpsustav küsimus, palun!

R. Ruusamäe
Aitäh, härra esimees! Härra minister, mina näen siin väga suurt konfliktikohta, sest kui on olukord, et maad müüakse, kinnisasja müüakse ja seal naabrina tegutseb just seesama minu poolt eelnevalt kirjeldatud isik, kes ei vasta nendele nõuetele, aga samas ta väga tahab ka osta seda kinnistut, siis temal paraku ei ole seda võimalust. Kas te sellele ikkagi olete tõsiselt tähelepanu pööranud, et on isikuid, kelle avalik huvi on samuti osaleda nendes protsessides, aga antud juhul nad jäävad siiski sellest välja?

J. Marrandi
Aitäh! Ma saan aru, et sinu huvi on pööratud §-le 4, mis puudutab naaberkinnisasja omaniku ostueesõigust, siis oleks võinud otsekohe nii ju ka küsida, nimetades paragrahvi ja vastavat teemat. Loomulikult on olemas igasuguseid näiteid ja igasuguseid variante. See on üpris teoreetiline variant, mis sa siin välja tõid. Samas on olemas hulgaliselt teisi variante ja need variandid on niisugused, et omal ajal 50-60-hektarine talu on jagatud näiteks kümneks eri tükiks. Nendest igaühele kuulub seaduse järgi viis hektarit. Kohapeal selles talus elab üks pärijatest, kellel on kasutamiseks seesama 10-12 hektarit. Ülejäänud tükid on tulenevalt jagamisest sealsamas kõrval. On üsna loomulik, et sellel ostjal on ostueesõigus. Tihtipeale on ka see raskendatud, näiteks olukorras, kus sugulased sellesama maa jagamise pärast nii mitmeks tükiks on näiteks tülli pöördunud. Nii et neid variante on väga palju. Praegu on Eestis ikkagi see probleem, et oleks mõistlik saada põllumajandusmaad kasutama ennekõike need, kes seda harivad, kes elavad maal, kes soovivad laiendada oma põllumajandustootmist. Ma arvan, et igasuguseid skeeme ja konstruktsioone võib luua, aga eelnõu §-s 4 toodu aitab ikkagi kaasa maa sihtotstarbelisele kasutamisele. Konstruktsioone on loomulikult alati igasuguseid.

Esimees
Tänan! Rainis Ruusamäe, kolmas täpsustav küsimus, palun!

R. Ruusamäe
Aitäh, härra esimees! See teema on väga aktuaalne. Kas teile ei tundu, härra minister, et kui need sätted niimoodi jõustada, siis see avalik huvi pöördub selleks, et Eestis tekivad suured maaomandid, mis omal ajal, Eesti ajaloost me teame, olid ju mõisad? Ja kas teile ei tundu, et te süvendate seda protsessi, kus peremeeste arv väheneb ja sulaste arv suureneb?

J. Marrandi
Ei, kahtlemata mulle nii ei tundu. Kui me vaatame keskmist maatüki suurust, siis me näeme, et see on kaheksa hektarit. Ma arvan, et see on väga väikene maaüksus, selleks et maaomanik saaks seda kasutada aktiivseks põllumajandustegevuseks. Samas me näeme, et aktiivne kasutus algab umbes kümnest hektarist, s.o tulu saamine maaomanikule. Kui me vaatame keskmise katastriüksuse suurust, siis see ei ole sugugi nii suur, maaomand on väga killustunud. Need protsessid ei käi hoopiski mitte selles suunas. Need on loomulikult ebameeldivad tendentsid, kui Eestis on kogu maa koondunud väga väheste omanike kätte. Aga need protsessid ei käi mitte selliste kümnehektariliste maatükkide ostmise teel, vaid need käivad läbi firmade ostmise ja firmadega läheb kaasa maa. Suurmaaomanikud ei tegele ilmselt iga 5-, 6-, 7-, 10-hektarise maatüki ostmisega, vaid ostetakse pigem ettevõte, kellele kuulub 200, 300, 400 ha maad. See on hoopis lihtsam tee ja selle kaudu tekib suurmaaomand, aga see on seotud kogu muu majandusprotsessiga, mille muutmise teele seoses Euroopa Liiduga liitumisega olemegi me ju kõik koos ühiselt asumas.

Esimees
Tänan! Härra minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Andres Varik, palun!

A. Varik
Suur tänu, härra esimees! Härra põllumajandusminister! Maaelukomisjonis on nüüd muudetud kujul see kinnisasja omandamise kitsendamise seadus ja seda kaitses seal valitsuse poolt Uku Hänni. Kui oli küsimus, kui palju mõjub, et üleminekuperiood anti, et kas see kaitseb ka Euroopa kodanikku maaomanikuks saamast, olgugi et seal on kaks nõuet tehtud, aga selles seaduses on võimalus, et loa alusel ta saab ikkagi taotleda maaomandit. Meie eesmärk oli, et tõesti selle üleminekuperioodi ajal saaks Eesti inimene maa- ja metsaomanikuks, aga samas ei anna see piisavalt kindlustunnet. Kuidagi on ta nagu reguleeritud ja samas annab võimaluse siiski ...

Esimees
Kas küsimus ka tuleb?

A. Varik
... siiski teistel maaomanikuks saada. See ongi küsimus.

J. Marrandi
Tänan küsimuse eest! Kõigepealt, see seadusandlik ruum on siiamaani olnud reguleeritud just täpselt nii, nagu ta on. Siin on küsimus füüsiliste ja juriidiliste isikute maa ostmise võimalustes, selles, kuidas on võimalik neid ikkagi sisuliselt piirata. Käesolevas eelnõus on valitud aluseks, olgem päris ausad, see eelnõu variant, mis siin on ju tegelikult alates 1999. aastast, mil sellesama eelnõu erinevaid variante on siin välja käidud, see on umbes viies, võib-olla kuues variant. Kõike on katsetatud, kõiki variante on proovitud. Täielikult vettpidavat seaduseelnõu ei anna välja töötada, ühelt poolt lähtuvalt neist otsustest, mis on tehtud juba tunduvalt varem kui käesolev eelnõu. Lisaks seavad omad takistused siin ikkagi ette ka Euroopa Liidu tingimused, mis seonduvad üleminekuperioodiga, kus on ju üsna selgelt öeldud - ma arvan, et see oli ka maaelukomisjonis välja toodud -, missugusel juhul laieneb üleminekuperiood, missugusel mitte. Põhireegel on, et üleminekuperiood ei või kehtestada täiendavaid, raskendavaid meetmeid, võrreldes seni olemasolevate regulatsioonimehhanismidega. See on selline põhimõte. Ma ei hakkaks seda siit tervikuna ette lugema. See regulatsioon, mis meil siin on, ei ole kõige parem variant, aga tuleb valida kahest halvast parem.

Esimees
Härra minister, tänan! Kolleegid, teen ettepaneku küsimused lõpetada. Kui aega üle jääb, siis võime naasta sama teema juurde. Järgmine küsimus on kolleeg Mart Nutilt proua majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun!

M. Nutt
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud proua minister! Tallinna-Ikla maantee viitadele on ilmunud kohanimi Riga. Eestis sellist kohanime ei ole. Saame kõik aru, et tegemist on Riiaga, nii nagu see varasematel teeviitadel oli. Probleem on ikkagi selles, et Euroopa praktikas on levinud, et kohanimed kirjutatakse viitadele riigikeeles, ka siis, kui see puudutab välisriigi kohanime. Eesti keeleseadus nõuab, et Eesti teeviidad oleksid eestikeelsed. Küsimus. Proua minister, millal Maanteeamet taastab eestikeelsed teeviidad Tallinna-Ikla maanteel? Aitäh!

L. Tõnisson
Suur tänu! Ma olen ka ise sõitnud sellel maanteel. Ma palun vabandust, ma ei ole märganud seda Rigat, kahtlemata ei vasta see eesti keele kirjutamise nõuetele. Aga kui ta on ladina tähtedega kirjutatud, siis me oleme rikkunud küll eesti keele kirjutamise reegleid, aga me ei ole rikkunud Eesti keeleseadust selles mõttes, et vähemalt see õnnetu inimene, kes andis selle viida kohta nõusoleku, ise arvas, et see on eesti keeles. Tänan selle tähelepaneku eest!

Esimees
Tänan! Mart Nutt täpsustab, palun!

M. Nutt
Aitäh! Kas te võite kinnitada, et me ei näe peatselt Tartu-Pihkva maanteel silti "Pskov"? Selle taustaks ikkagi küsimus, millal see viga, mis puudutab Tallinna-Ikla maantee silti "Riga", ära parandatakse?

L. Tõnisson
Ma tahan südamest loota, et me ei näe silti "Pskov", sest et selleks ei ole mingisugust põhjendust. Kohe täna pöördun ma Maanteeameti peadirektori poole palvega võtta tarvitusele kõige kiiremad abinõud eesti keele kirjavigade parandamiseks meie maanteeliiklussiltidel.

Esimees
Tänan! Proua minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Trivimi Velliste, palun!

T. Velliste
Aitäh! Ma olen päri sellega, et tõepoolest me õnneks ei ole veel kohanud Pskovi Eesti teedel ja Riga on ka esialgu väga haruldane. Aga on üks kohanimi, mis on väga silmatorkav ja mis Ida-Virumaal on päris mitmes kohas tee ääres. See on kolme meetri pikkune nimi Sankt-Peterburg. Eesti keeles on alati kasutatud kohanime Peterburi, see on ka eesti kirjakeelne sõna. Õieti juba vanem kui sajand, isegi mitu sajandit vana. Kas me ei peaks selle kohutavalt pika Sankt-Peterburgi - all on silt "Narva" - asendama lühikese ja ajalooliselt ammu kinnistunud Peterburiga?

L. Tõnisson
Ma jään teile lõpliku vastuse praegu võlgu, sellepärast et juriidiliselt ei ole Peterburi linna nimi siiski Peterburg. Tal on see "Sankt" seal ees. Ajalooliselt on küll kinnistunud, aga kui me räägime juriidikast, siis juriidika on juriidika. Et ta on suurte tähtedega kirjutatud, siis see on maitseasi, ma ütleks nii, kas kirjutada suurte või väikeste tähtedega. Nii et kedagi ei saa sundida muutma ühe linna nime, kuidas tuleb ütelda, keelepärasemaks. Sest sel juhul võiksid Koidula piiripunkti läheduses elavad inimesed öelda, et nad on 50 aastat öelnud Pskov ja mis häda pärast nüüd neile seda Pihkvat peale surutakse, neil ju Pskov keelepärasem, eriti neil, kes oma enamikus ei räägi eesti keelt. Nii et kui me peame silmas ikka ühte ja selget käitumisjoont, siis peab see olema kõikjal ühine. Kui eesti keeles on Riia, siis on Riia. Ja nii on ka Peterburiga. Kõnekeeles me ütleme Peterburi, me kasutame kõnekeeles veel teisigi nimede lihtsustusi, sest väga pikk on öelda välja Sankt-Peterburg. Aga ma arvan, et siin seaduse jõuga või ministri määrusega ei ole võimalik asja lihtsustada. Aitäh!

Esimees
Proua minister, tänan! Trivimi Velliste, proua minister andis piisava vastuse. Me läheme edasi. Küsimus Kalev Kotkaselt härra põllumajandusministrile. Palun!

K. Kotkas
Tänan, härra eesistuja! Austatud põllumajandusminister! Kalandus on samasugune maamajanduse haru nagu põllumajandus ja eeldaks põllumajandusega võrdset kohtlemist. Praktikas paraku see arusaam ei toimi, kalandus on saanud viimastel kuudel mitmeid kaluritest sõltumatuid valusaid tagasilööke, nagu dollari madal kurss, kvoodi hüppeline vähenemine, turu mõjutamine dioksiinihirmuga ja lõpuks ka erakordselt rasked jääolud. Miks valitsus, lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest, ei ole nõus kaluritele halbadest ilmastiku- ja turuoludest tingitud saamata jäävat tulu osaliselt kompenseerima?

J. Marrandi
Tänan küsimuse eest! Tõepoolest on kalandus Eesti jaoks äärmiselt oluline sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku tähtsusega valdkond. Kalapüük on üks maaeluvorme ja osas regioonides ka ainsaks sissetulekuallikaks. Kui võrrelda seda põllumajandustootmisega, siis tõepoolest, läbi aegade on põllumajandus saanud suuremate toetuste osaliseks kui kalandus. Samas peab ütlema, et kui neid kahte valdkonda omavahel võrrelda, siis kalanduses on kalurite sissetulekud olnud siiski mõnevõrra suuremad kui põllumeestel. See on ka teada, kui võrrelda statistikat. Küll aga peavad riigil olema erakorralisteks olukordadeks olemas võimalused toetada kalandust. Kui vaadata ettepoole, siis aastaks 2004, kui rakendub ühtne põllumajanduspoliitika, rakendub ka Euroopa kalanduspoliitika, kus on vastavad vahendid riiklikult ette nähtud. Antud juhul - miks sel aastal otsustati mitte toetada, kui kasutada teie küsimust - pean tunnistama, et niisugust arutelu valitsuses ei olegi toimunud. Enne kui me selle aruteluni jõudsime, võttis Kalaliit, kalurite üks esindus, ise oma taotluse tagasi, sest ilmastikuolud paranesid ja püügivõimalused laienesid.

Esimees
Tänan! Kalev Kotkas täpsustab, palun!

K. Kotkas
Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud põllumajandusminister! Oma taotluse võtsid tagasi kalatöötlejad, mitte kalurid. Lihtsalt täpsustusena olgu öeldud. Kas minister jagab minu hirmu, et kui kalapüügikvoot vähenes hüppeliselt 30%, siis jääb kai äärde iga kolmas kalalaev, väheneb kalatööstuste toodang, väheneb tööjõu vajadus, vähenevad inimeste sissetulekud, sealt ka maksutulud, tulevad kõikvõimalikud valusad tagasilöögid teistesse sektoritesse, nagu kaubandus ja teenindus, vähenevad maksutulud, maksulaekumised omavalitsustele. Õhus on sotsiaalse katastroofi oht teatud piirkondades. Kas ei oleks ikkagi otstarbekas, et valitsus võtab selle teema arutuse alla?

J. Marrandi
Ma pean tunnistama, et meile on laekunud seni ainult üksainus taotlus, see on seesama taotlus Kalaliidult, mis ühendab endas, tõsi, nii kalatööstusi kui ka kalapüüdjaid mingil määral, aga ilmselt vähem rannakalureid. Teisi taotlusi toetuse saamiseks meil paraku ei ole olnudki. Vastavat taotlust rannakaluritelt pole samuti olnud, peale selle Kalaliidu taotluse, mis tagasi võeti. Tõepoolest, Eestis on praegu 5400 kutselist kalurit. Kui nende tegevuses peaks toimuma mingid väga olulised tagasilöögid, siis see on hoop kogu meie majandusele, meie kohalikele omavalitsustele, tervetele piirkondadele. Käesoleva aasta eelarves ei ole vastavaid vahendeid ette nähtud, sest me ei ole praegu veel rakendamas kalanduse turukorralduse meetmeid. Küll aga aastast 2004 Euroopa Liidu liikmena on ette nähtud kolme aasta (2004-2006) peale 420 miljonit krooni. Sealhulgas on näiteks ka just nimelt seesama nn laevade lahtilõikamise meede ehk turult eemaldamise meede nende laevade jaoks, mis jäävad seisma. See on just nimelt selleks, et nende vahendite abil korvata turult äraminekut. Samuti on ette nähtud kalanduse restruktureerimisega kaasnevad sotsiaalsed meetmed, kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine, kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine, uute turgude leidmine ja turustamine. Kõik, mis ma siin ette lugesin, ongi need meetmed. Nende meetmete peale kokku on kolmeks aastaks 420 miljonit krooni ehk aastas umbes 130 miljoni krooni ulatuses toetusvõimalusi.

Esimees
Tänan! Kalev Kotkas, teine täpsustav küsimus, palun!

K. Kotkas
Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud minister, repliigi korras olgu öeldud, et selle aasta eelarve menetlemisel tegid Mõõdukad kahel korral sellise muudatusettepaneku ja pakkusid kalandusele minu kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt 40 miljoni krooni lisamist. Kuid küsida tahaks selle kohta, et Põllumajandusministeeriumis teatavasti on valmimas kalaturu korraldamise seadus. Kas te kirjeldaks väga lühidalt, milliseid meetmeid kavatseb eelnõu ettevalmistav töörühm kasutada kalanduses?

J. Marrandi
Tänan! Kalanduspoliitika on analoogselt põllumajanduspoliitikaga üsnagi reguleeritud valdkond ja riik sekkub sinna turukorralduse kaudu. Seetõttu tekib olukord, kus kalurite võimalused oma sissetulekute saamiseks stabiliseeruvad. Kalaturu korraldamise seaduses on käsitletud niisuguseid valdkondi nagu tootjaühenduste tunnustamine, turukorralduslike meetmete sisseviimine, esmakokkuost. Samas kehtestatakse ka kalade lävihind ja eraladustamise toetus, s.o terve rida toetuste skeeme ja võimalusi. Kordan, et need on täpselt samasugused meetmed, nii nagu on ka põllumajanduses, mille aluseks on ühtne põllumajanduspoliitika. Üsna ulatuslikud võimalused on ka just Euroopa praktikat silmas pidades kaluritel endil, kalurite organisatsioonidel ja tootjaorganisatsioonidel sõna kaasa ütlemiseks. Nii et suur samm saab edasi astutud aastal 2004. Käesoleva aasta veebruaris on planeeritud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele. Kahtlemata see Riigikogu koosseis seda enam menetleda ei jõua, aga olen kindel, et vähemalt sellel kevadel saab see seaduseelnõu ehk ka Riigikogu heakskiidu.

Esimees
Härra minister, tänan! Üks kohapeal registreeritud küsimus. Rainis Ruusamäe, palun!

R. Ruusamäe
Aitäh, härra esimees! Austatud härra põllumajandusminister! Siseveekalanduses on tegelikult üks väga tõsine probleem, mis ongi seotud olnud nende külmade ilmadega. Nimelt on karpkalakasvanduse genofond hävimas. Minu teada on teie poole pöördutud selles küsimuses, et kaitsta, säilitada seda. Tartu maakonnas asutatud ettevõte, kus toodeti karpkala paljundamiseks, on tõsistes probleemides. See on olnud seotud ilmastikuga. Te olete neile vastanud eitavalt. Küsin, miks?

J. Marrandi
Kõigepealt, kui arutati kogu selle looduskahju korvamise kompleksi küsimusi, siis mina lähtusin oma tegevuses ennekõike vastava komisjoni ettepanekutest. Kuna nende toetuste arutelu oli üsna laialdane ja arvestades teravdatud tähelepanu toetuse jagamise skeemidele, siis oli äärmiselt vajalik, et niisugune erakorraliste toetuste jagamine oleks väga selgelt hinnatav ja mõõdetav. Põllumajandustoetuste puhul on see lihtsam, kuna on olemas vastavad registrid. Iga hektar on üle mõõdetud, igal lehmal ja loomal on märk kõrvas. Samas ei ole meil olnud siiamaani väga selget registrit ja võimalusi kirjeldada kogu sisevetekalandust ja kalatiike. Need ei ole olnud täpselt kirjeldatavad. Seega see alus, kuidas maksta, kellele maksta, oli üsna lahtine. Seni kuni me oleksime suutnud selle töö teostada, oleks lihtsalt aeg ümber saanud ja neid vahendeid ei oleks olnud võimalik kasutada, sest me näeme, et praeguse asjaajamise juures jõudsid looduskahjusummad tegelike abivajajateni alles detsembrikuus. Samas pean ka ütlema, et eelnevate pikkade perioodide vältel on siiski sisevete kalakasvatus olnud kasumlik tegevus. Kui nüüd ettepoole vaadata, struktuurifondide meetmete abi võimalusi, siis näeme, et ka siin avanevad sisevetekalanduse toetamise võimalused suurusjärgus 50 miljonit krooni kolme aasta (2004-2006) vältel.

Esimees
Härra minister, tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Trivimi Vellistelt härra kaitseministrile. Palun!

T. Velliste
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Sõjaajaloolased on korduvalt juhtinud tähelepanu kindralile nimega talv või teise nimega pakane. Meil tuleb eriti meelde Napoleoni sõda Venemaal 1812 või Hitleri sõda Venemaal 1941. Me teame, et sõjad ei küsi ilmast, ka Eestis mitte, ei ole varem küsinud ega pruugi ka tulevikus küsida. Seetõttu on selge, et me peame olema valmis kõigeks ja sõdimiseks igasuguse ilmaga. Ma olen selle tõttu väga nõus kaitseväelaste vastustega Pärnu sõduriemadele, et me peame harjutama ka pakases. Kuid mu küsimus on: kas teie hinnangul kaitsevägi on piisavalt valmistunud väliõppusteks suure pakasega ja kui peaks olema olukord, et pakane on nii suur, et tuleb siiski jääda kasarmutesse, kas siis kasarmutes on sõduritele piisavalt voodeid?

Esimees
Härra minister, palun!

S. Mikser
Aitäh! Mul on väga hea meel sellele küsimusele, mis seoses suure pakasega on mõistetavalt põhjustanud ajakirjanduslikku ja avalikku tähelepanu, siit toolist vastata. Jah, kaitsevägi on valmis selleks, et vajaduse korral kasarmeerida kõik ajateenijad, ka need, kes peaksid vastavalt väljaõppekavale olema parajasti väliõppusel. Kui selleks on mingisugune vajadus - see võib olla näiteks mingi looduslik tingimus, selleks võib olla ka mingi muu eriline vajadus -, siis on ka nendes väeosades, kus ajutiselt esineb n-ö ületäitumust, olemas varu. On olemas lisavoodid, lisakapid. Nii et sellise vajaduse korral on võimalik kõik ajateenijad kasarmeerida. Rääkides nimetatud väliõppusest ja sellest, kuidas on reguleeritud külma ilmaga ajateenijate väliõppusele saatmine, siis kaitseväe määrustikud ei näe ette välistemperatuuri normatiive väliõppusteks. Küll aga sätestatakse välistemperatuuri alampiirid mitmesugusteks välitingimustes sooritatavateks tegevusteks. Näiteks 12 külmakraadi juures ei korraldata vastavalt garnisoni määrustikele paraade, ei viida läbi ka õppuse rivilaulu. -15 °C juures või ka väga tugeva tuule puhul võib vahetada tunnimehi vahiteenistuses sagedamini. -20 kraadi juures jäetakse ära õhtused rivistused. Jälgitakse seda, millise konkreetse tegevusega on tegemist. Kui näiteks on tarvis pikemalt paigal seista, siis seda väga külma ilma või tugeva tuulega ei tehta. Võib-olla ajapuudusel jätkaksin vastamist täiendavatele küsimustele.

Esimees
Aitäh! Trivimi Velliste, täpsustav küsimus, palun!

T. Velliste
Aitäh! Mul on heameel selle vastuse üle, aga ma esitaks täpsustava küsimuse kasarmute voodite arvu kohta. Missugustes väeosades on olukord kõige kitsam ja kuidas on kavas just seal, kus see pudelikael on kõige kitsam, sellest jagu saada ja kui ruttu?

S. Mikser
Aitäh! Kui vaadata koguarve, siis on meil ajateenistus 8-11 kuud ja valdav enamik ajateenistuses olevatest inimestest on ajateenistuses kaheksa kuud. Igal konkreetsel ajahetkel ajateenistuses olevate inimeste arv on väiksem kui kõigis väljaõppekeskustes, kõigis väeosades kokku olemasolevate voodikohtade arv. Iseasi on see, et me ei ole oma infrastruktuuri arengus jõudnud veel selleni, et kõik kasarmute voodikohad vastaksid kaitseväe juhataja käskkirjas kehtestatud ruuminormidele, aga see on omaette küsimus. Parema sisemise asjaajamise ja korraldamisega on niisiis võimalik garanteerida, et üheski väeosas ei oleks ühelgi ajahetkel ületäitumust. Samas kaitseväe juhataja reguleerib seda küsimust vastavalt väeosade endi soovidele, kui palju nad soovivad ajateenistusse kutsutuid enda väeossa saada. Kõige rohkem esineb nn ületäitumust Pärnu Üksik-jalaväepataljonis, kus ka see eelnimetatud külma ilmaga väliõppus toimus. Aeg-ajalt on see probleem olemas mereväebaasis. Tutvumine eelmiste aastate andmetega näitab, et aeg-ajalt on seda probleemi esinenud ka teistes väeosades. Tegelikkuses tuleb tähelepanu juhtida sellele, et vastavalt väljaõppeplaanile saavad ajateenijad ühel või teisel ajahetkel erialakoolitust, näiteks vahipataljonis või sidepataljonis Tallinnas. Seetõttu on need arvud ka teatud aegadel pisut petlikud. Suure osa oma väljaõppetsüklist veedavad ajateenijad nii ehk teisiti väliõppustel. Ka selles mõttes ei ole probleemi, et ei oleks voodikohta inimesele, kes ühel või teisel ajahetkel seda voodikohta vajab.

Esimees
Tänan! Härra minister, üks kohal registreeritud küsimus Tiit Tammsaarelt. Palun!

T. Tammsaar
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Loomulikult me kõik tahame, et meie pojad, kes kaitseväkke lähevad, sealt tervena tagasi tulevad. Sel puhul on kõige tähtsam see, kuidas kaitseväes neid õpetatakse, kuidas käituvad ülemad. Keegi meist ei taha, et Kurkse surmaretk korduks. Hoidku jumal selle eest! Mida on Kaitseministeerium viimastel aastatel ette võtnud selleks, et niisuguseid ekstreemseid asju ei juhtuks? Üks konkreetne asi on minul teada, et Kaitsejõudude Peastaabi põhimäärus on millegipärast jäänud kauaks Kaitseministeeriumi ja valitsuse laudadele. Milles on küsimus? See on ka üks tähtis dokument, andmaks juhendi meie sõjaväelistele juhtidele. Kuidas selle asjaga on?

S. Mikser
Aitäh! Tõepoolest, Kaitsejõudude Peastaabi põhimäärus eksisteerib antud ajahetkel ajutisena ja seda juba päris palju aastaid. See ulatub isegi üle praeguse Riigikogu koosseisu ametiaja. Vahel juhtub nii, et ajutised asjad on peaaegu et igavesed. Uus põhimäärus on koostamisel, kooskõlastamisel ministeeriumi ja peastaabi vahel. Ma tahan teha kõik endast oleneva, et see võimalikult kiiresti saaks vastu võetud. Küsimuse teine osa, mis puudutab ohvitseride ja allohvitseride väljaõpet ja määrustike täiendamist, et ei juhtuks traagilisi või ka vähem traagilisi, aga siiski lubamatuid õnnetusi, siis ma tahaks öelda, et selles osas toimub pidev areng. Pidevalt täiustatakse ja täpsustatakse määrustikke ja ka meie ohvitseride väljaõpe on pidevalt arenev protsess. Ohvitseride ja allohvitseride väljaõppes sisaldub meditsiinialane koolitus, lisaks garnisonimäärustikele on olemas kaitseväe meditsiiniteenistuse väljaantud soovituslikud dokumendid, sealhulgas näiteks juhend, mis käsitleb külmakahjustuste vältimist ja esmaabi sellisel puhul. Samuti on väliõppustel alati olemas kas garnisoni arst või garnisoni parameediku ettevalmistusega sanitar. Samuti on väliõppustel alati olemas transport, valveauto, mis vajaduse korral toimetab inimese kiiresti n-ö kõrgema astme meditsiini ...

Esimees
Härra minister!

S. Mikser
... juurde. Aitäh!

Esimees
Tänan, härra minister! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Ma palun vabandust, Jaanus Männik! Järgmine küsimus on kolleeg Janno Reiljanilt härra põllumajandusministrile. Palun!

J. Reiljan
Aitäh, härra eesistuja! Härra põllumajandusminister! Investeeringute suur vajadus põllumajanduses ja maaelus üldse on üldteada. Meil on ka Euroopa Liidu poolt selleks abirahad SAPARD-i programmi raames ette nähtud. Kolme aasta jooksul (2000, 2001, 2002) oleks pidanud neid rahasid olema toetusteks kogunenud 750 miljonit krooni. Samal ajal nähtub andmetest, et sellest abirahast on broneeritud kasutamiseks ainult umbes pool või alla selle. Välja makstud oli paar nädalat enne aastavahetust ainult 114 miljonit krooni, kavatseti välja maksta veel veidi üle 50 miljoni krooni, mis tähendab, et alla veerandi on kokku välja makstud kolme aasta jooksul. Mis põhjusel ei kasutata Euroopa Liidu abirahasid meie põllumajanduses ja maaelus investeeringutoetusteks?

Esimees
Härra minister, palun!

J. Marrandi
Tänan küsimuse eest! See on väga hea küsimus. Kõigepealt tooksin teile värskemad numbrid SAPARD-i kasutamise kohta. Heakskiidetud taotluste arv 2002. aastal oli 379. Investeeringusumma, mis planeeriti nendele heakskiidetud taotlustele, oli kokku 463 miljonit krooni. Toetuste summa heakskiidetud taotlustele oli 193,9 miljonit krooni. Kui me räägime väljamakstud projektide arvust, siis 2002. aastal oli see 250 projekti. Investeeringusumma väljamakstud projektidele oli kokku 410,6 miljonit krooni ja makstud toetuste summa oli 162,6 miljonit krooni. Kui me vaatame aastast SAPARD-i summat, siis see on ligilähedaselt 270 miljonit krooni, ja näeme, et tõepoolest erinevus on olemas. Põhjusi, miks seda ei ole tehtud suuremas mahus, on mitmesuguseid. Loomulikult kõige esimesena tuleb nimetada põllumajanduses kestvat turu langust. See on esimene põhjus, põllumeestel ei jätku vahendeid, et investeerida nii palju, kui nad sooviksid. Teine küsimus on SAPARD-is eneses, et programmi reeglid oleksid lihtsamad ja toetused kättesaadavamad, selles suhtes me oleme ka samme astunud. 2002. aastal oli SAPARD-i kättesaadavus põllumeestele tunduvalt parem, kuna rahuldati 90% projektidest. 2001. aastal oli see arv 60%. Ka käesolevaks aastaks on terve rida muudatusi planeeritud, vastav seaduseelnõu anti täna üle Riigikogu menetlusse. Ma olen kindel, et see jõutakse veel vastu võtta selle Riigikogu koosseisu tööaja jooksul.

Esimees
Tänan! Janno Reiljan täpsustab. Palun!

J. Reiljan
Aitäh, härra eesistuja! Härra minister, aitäh uute andmete eest! Millegipärast paar nädalat tagasi PRIA-st saadud andmed olid hoopis teistsugused, aga olgu, võib-olla on vahepeal toimunud olulised muutused. Minu küsimus on järgmine. Käesoleva aasta septembris peaks Eesti inimene otsustama, kas toetada Euroopa Liiduga ühinemist. Üheks argumendiks Euroopa Liitu astumise kasuks on just nimelt sealt saadavad abirahad. Nüüd näeme kurvastusega, et kuigi need andmed ei ole nii nutused SAPARD-i programmi kasutamisel, kui algselt paistis, on nad siiski halvad. Kasutatud on ebapiisav osa nendest investeeringutest. Miks, mis alusel või kuidas te saaksite väita, et me Euroopa Liidu abirahasid edaspidi Euroopa Liidus olles paremini kasutame, kui me neid SAPARD-i rahasid kolme aasta jooksul ei ole suutnud kasutusele võtta?

J. Marrandi
Kõigepealt, ma arvan, et meil on põhimõtteline erinevus suhtumises Euroopa Liitu. Euroopa Liiduga liitumisel ei peaks olema siiski esimeseks põhjuseks sealt saadav abiraha, vaid sealt pakutav stabiilsus ja ennekõike võimalus kasutada turgu ning saada arenguks vahendeid. Siinkohal tooksin välja siiski selle erinevuse. Kui ma esimese põhjusena, miks SAPARD-i abirahasid ei kasutatud, nimetasin turu langusest tingitud halba olukorda ja põllumeestel vahendite puudust investeeringuteks, siis sisenedes Euroopa Liidu ühtsesse majandusruumi aastal 2004, kui rakendub Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika, toob see kaasa oluliselt suurema stabiilsuse ja peaks tooma kaasa ka hoopis paremad võimalused põllumeestele stabiilselt teenida ning oma plaane seada. Sellest lähtuvalt ilmselt paraneb oluliselt investeeringuvahendite kasutamine. Ma näeksin pigem ennekõike niisuguseid seoseid. Loomulikult võib tekkida olukord, kus kõiki meetmeid ei olda suutelised ära kasutama, aga kindlasti on see valitsuse üks peamisi tegevusi, et kõigepealt teha need vahendid kättesaadavaks, et leviks informatsioon, et oleksid oskused. Ma arvan, et põllumajandustootjatel ei tohiks tekkida olulisi takistusi tulenevalt turuolukorrast.

Esimees
Tänan! Janno Reiljan, teine täpsustav küsimus, palun!

J. Reiljan
Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Te teete aastase hüppe, arvestamata sellega kaasnevaid tagajärgi. Nimelt olid SAPARD-i programmi investeeringud ette nähtud just selleks, et valmistada põllumajandusettevõtted ette Euroopa Liitu astumiseks. 2004. aastaks peavad nad vastama Euroopa Liidu esitatavatele nõuetele. Minu küsimus. Kui palju põllumajandusettevõtteid peab oma uksed sulgema, likvideerima ennast selle tõttu, et neil puudusid vahendid SAPARD-i investeeringuraha kasutamiseks, enda vastavusse viimiseks Euroopa Liidu nõuetega, ja mida valitsus sellises situatsioonis tegi, kui juba kahe aasta jooksul oli näha, et põllumehed ei suuda neile pakutavat investeeringuabi kasutada madala tulukuse tõttu? Konkreetsemalt, kas te tõesti vaatasite pealt, kuidas meie paljud põllumajandusettevõtted lähevad Euroopa Liidule vastu sulgemiskavatsusega või likvideerimisähvardusega?

J. Marrandi
Kõigepealt ütleksin, et valitsus päris kindlasti ei vaadanud lihtsalt pealt. Päris kindlasti ei ole ainuke vahend ja võimalus investeerimiseks SAPARD-i programm kui niisugune. Põllumajandustootjad on üsna oluliselt investeerinud ka omaenda vahenditest ja laenuvahenditest läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse, läbi kommertspankade. Ka need on võimalused investeerimiseks. Valitsuse tegevus oli pööratud ennekõike sellele, et lõpetada ära niisugune majanduslik olukord, nii nagu siiani, mis oli põllumeeste jaoks äärmiselt ebasoodne majanduskeskkond. See tegevus leidis esimese väljenduse just nimelt Euroopa Liiduga läbirääkimiste kaudu. Me teame, et just nimelt nende läbirääkimiste läbi tekib uus turuolukord, uus majanduslik situatsioon põllumeestele. See loob ka uued võimalused saada oma toodangu eest õiglast hinda, loob ka võimalused investeeringuteks. Ennekõike on see tegevus, mida see valitsus on saanud ühe aasta jooksul teha. Mis ei tähenda seda, et eelnevatel valitsustel ei olnud õige aeg, näiteks KMÜ valitsusel 1997. aasta lõpus, reguleerida turgu seaduslike vahenditega, turukorralduslike vahenditega, mida see valitsus kahjuks ei teinud. Nüüd järelejäänud aja jooksul on selle valitsuse panuseks olnud rakendada need turukorralduslikud meetmed liitumishetkest, olla selleks valmis.

Esimees
Janno Reiljan, palun viimane küsimus!

J. Reiljan
Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Teie loogika on äärmiselt kummaline. Põllumehed jätsid tagastamata abi kasutamata selle tõttu, et nad kasutasid hoopis laenuraha selle asemel. See ei saa ju tõsi olla. Te viskate ilmselt nalja, te olete tuntud kui hea naljamees. Kuid jätame põllumehe sinna kohta. Külaelu arengu meetme raames ei ole vahendeid praktiliselt üldse kasutatud. On meie Eesti külas siis tõepoolest kõik nii korras ja kas te uurisite, mis põhjusel on selle meetme raames ettenähtud abivahendid täielikult kasutamata? Minu kogemused Võru-, Valga- ja Põlvamaal ringi sõites on täiesti teistsugused. Meie külaelu arenguks oleks vaja teha väga suuri investeeringuid.

J. Marrandi
Tänan küsimuse eest! Kõigepealt suur tänu, et te nimetate mind naljameheks, ma olen ise ennast pidanud tõsiseks meheks, põllumeheks. Põllumehena ma tean, et ei investeerita üksnes SAPARD-i vahenditest, vaid ka teiste vahendite arvel, võetakse liisinguid, võetakse teatud kohustusi. See on asja üks külg. Mis puudutab teie poolt nimetatud külaelu arengu meetmeid, siis kahjuks ma pean teid kurvastama, niisugune meede on kavas rakendada alates aastast 2003. Külaelu arengu meedet siiamaani SAPARD-i meetmete nimekirjas ei ole. See tuleb aastast 2003. Kui Riigikogu suudab efektiivselt töötada ja vastavad muudatused heaks kiita, siis on selleks suurepärased võimalused käesoleval aastal olemas.

Esimees
Härra minister, tänan! Kolleegid, ma teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Elmar Truu, palun küsimus härra kaitseministrile!

E. Truu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Jätkaksime teemat, mida kolleeg Trivimi Velliste tõstatas seoses pakasega. Me jõudsime õppustelt kasarmutesse. Eesti on oma kaitseväe ülesehitamisel tubli olnud, mida näitab ka NATO kutse, mis meile esitati. Paraku oleme NATO-le silmategemise kõrval ometi midagi tegemata jätnud just kaitseväe sisemisel ehitusel. Ma pean sisemise all silmas just kasarmuid ja sõdurite olmetingimusi. Olukord, kus sõduritel on väeosas normist kuni neli korda vähem kasarmupinda, kus laatsaretid mõnes väeosas ei vasta sanitaarnõuetele, on muret tekitav. Seetõttu on mul küsimus: millal on lootust olukorra paranemisele selliselt, et kasarmutes oleks normikohaselt elamispinda?

S. Mikser
Aitäh küsimuse eest! See protsess on pidev. Olmetingimusi parandatakse pidevalt. Nagu te teate, vahetult pärast iseseisvuse taastamist olid Eesti kaitsekulutused võrdlemisi väikesed ega suudetud piisavalt investeerida ajateenijate ja kaadrikaitseväelaste olmetingimustesse, infrastruktuuri. Praegu tehakse seda vägagi intensiivselt. Ma julgen kinnitada, et me teeme juba alanud aastal väga tubli sammu edasi. Viimastel aastatel on investeeritud kümneid miljoneid kroone, et ehitada täiendavaid kasarmuid ja renoveerida olemasolevaid nii, et nad vastaksid kõigile kaasaegsetele nõuetele. Näiteks 2002. aastal valmis üks 180-kohaline kasarmu Tapal, teine Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis. 2003. aastal ehitatakse kolm uut kasarmut: üks 180-kohaline Tapal, teine Jõhvis ja Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis uus 220-kohaline kasarmu. Need hakkavad vastama kõigile nõuetele. Samuti on plaanis olemasolevaid kasarmuid renoveerida. Te mainisite ka meditsiinikeskusi, laatsarette, ambulantse. Kui kasarmutesse investeeritakse käesoleval aastal 75 miljonit krooni, siis ambulantsidesse veel täiendavalt 11 miljonit, et ka need ajakohastada. Ma loodan, et see protsess jätkub ka siis, kui Riigikogu arutab juba järgmise aasta eelarvet ja et ka seal on vastavad vahendid olemas.

Esimees
Tänan! Kas Elmar Truu jõuab veel küsida?

E. Truu
Aitäh, esimees! Mul ongi lühike küsimus. Seda on väga meeldiv kuulda. Need mured on tekkinud varem, enne seda kui teie ministriks saite. See lükkab ka ära selle küsimuse, et meie armee koosseisu ei ole vaja vähendada. Kui palju siiski on käesolevaks aastaks ehituseks, renoveerimiseks raha eraldatud?

S. Mikser
Nagu öeldud, kasarmute ehitamiseks ja renoveerimiseks 75 miljonit ning ambulantsidele 11 miljonit. Need on nüüd asjad, mis otseselt puudutavad ajateenijate ja ka kaadrikaitseväelaste olmetingimusi ja teenistustingimusi. Samuti jätkatakse näiteks laskealade, polügoonide väljaarendamist. Investeeringute kogusumma on kindlasti oluliselt suurem.

Esimees
Härra minister, suur tänu! Austatud kolleegid, lugupeetud valitsuskabineti liikmed! Tänan osalemast! Meie Riigikogu infotund on lõppenud.

1. Eelnõude ja arupärimise üleandmine

Esimees
Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Me alustame täiskogu kolmapäevast istungit. Juhatuse nimel olen valmis vastu võtma teie ettepanekuid seaduseelnõude ja arupärimiste kohta. Kolleege palun selleks registreeruda! Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi, palun esimesena!

Ü. Aaskivi
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse kolm eelnõu. Esimene nendest on väga pika pealkirjaga: Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi üheaastase rahastuslepingu 2001 ratifitseerimise ning Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekandja on põllumajandusminister Jaanus Marrandi. Lühidalt on tegemist SAPARD-i programmi puudutava eelnõuga. Teine üleantav eelnõu on 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ning kasutamise konventsiooni vee ja tervise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, ettekandja on keskkonnaminister Heiki Kranich. Viimane täna üleantav seaduseelnõu on jäätmeseaduse eelnõu, ettekandja on samuti keskkonnaminister Heiki Kranich.

Esimees
Suur tänu Vabariigi Valitsuse esindajale! Kolleegidest palun esimesena Jüri Adams!

J. Adams
Aitäh, härra juhataja! Mul on üle anda arupärimine kultuuriministrile. Arupärimise sisuks on küsimus, mis toimub ajalehe Setomaa kunagi hästi laabunud riigipoolse toetusega praegu ja lähimas tulevikus.

Esimees
Suur tänu, Jüri Adams! Tõnu Kauba, palun!

T. Kauba
Härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Esitan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel menetlusse seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 1 ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuigi see teema on ajakirjanduses mõnevõrra kajastust leidnud, rõhutan siiski käesoleval hetkel, et nimetatud eelnõus esitatavad muudatused puudutavad kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute asumisel või kinnipidamiskohas sündinud laste rehabiliteerimist, õigust soodustingimustel vanaduspensionile, pensionilisale ja nende kinnipidamiskohas või asumisel viibimise aja arvestamist pensioniõigusliku staaži hulka. Eriti sooviks aga rõhutada, et eelnõuga soovime tagada väiksema tööstaažiga pensionäride majandusliku olukorra parandamist, suurendades 1. märtsist 2003 pensioni baasosa 100 krooni võrra, s.o 544 kroonile. Keskerakonnal on selge arusaam, et kõik erakonnad, kes on siin esindatud, soovivad pensionäride olukorda kindlasti parandada, seetõttu ei näe meie tõrkeid selle väga vajaliku eelnõu vastuvõtmisel. Aitäh!

Esimees
Tänan, Tõnu Kauba! Lugupeetud kolleegid! Kui valitsuse üleantud kolm seaduseelnõu ja Tõnu Kauba üleantud Keskerakonna fraktsiooni seaduseelnõu vastavad kodukorras toodud nõuetele, siis nimetab juhatus neile juhtivkomisjonid kolme tööpäeva jooksul. Kui Jüri Adamsi üleantud arupärimine härra kultuuriministrile on samuti kooskõlas kodukorraseaduse arusaamadega, siis edastatakse arupärimine adressaadile viivitamatult, millest teid ka informeerime. Austatud Riigikogu! Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreeris ennast 65 Riigikogu liiget.

2. Teated

Esimees
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile ka juhtivkomisjonid: Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani k.a 20. jaanuaril algatatud vähemusrahvuste seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud põhiseaduskomisjon; Isamaaliidu fraktsiooni k.a 21. jaanuaril algatatud erakooliseaduse § 5 ja 10 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud kultuurikomisjon; Riigikogu liikme Mari-Ann Kelami eile algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on nimetatud põhiseaduskomisjon.

3. Päevakorrast

Esimees
Lugupeetud kolleegid! Ma palun nüüd tähelepanu, kuna meil tuleks täpsustada meie tänast päevakorda. Juhatus murdis eile pead, kuidas tänast tööd paremini korraldada. Kuna eilsest päevakorrast jäi tööaja lõppemise tõttu arutamata enamik küsimusi ehk kümme päevakorrapunkti, siis tänast päevakorda täpsustades teeb juhatus järgmise ettepaneku: arutada kõigepealt eile arutamata jäänud päevakorrapunktid 3 ja 4 ehk seaduseelnõu 1241 ning nelja seaduse eelnõu kooslus ning siis asuda tänaseks, kolmapäevaks kavandatud päevakorrapunktide arutamisele. Lahtiseletatult, teisipäevaks kavandatud eelnõude esimesed lugemised viia tänaseks kavandatud eelnõude esimeste lugemiste ette ehk viia esimesed lugemised läbi koos, küll aga teisipäevased enne kolmapäevaseid. Selle ettepaneku taustal on juhatus saanud Reformierakonnalt mõned ettepanekud ja need on järgmised. Nimelt teeb Reformierakonna fraktsioon ettepaneku kolmapäeva 8. punkt, s.o seaduseelnõu 1074 teine lugemine, kolmapäevase päevakorra 9. punkt, s.o seaduseelnõu 1245 teine lugemine, ja kolmapäevase päevakorra 12. punkt, s.o seaduseelnõu 1249 teine lugemine, võtta arutusele uue arusaama järgi tänase päevakorra 5., 6. ja 7. päevakorrapunktina ehk see on pärast seaduseelnõu 1070 kolmandat lugemist. Usun, et kui te nõustute, on see otstarbekam töökorraldamisviis ja juhul kui te nõustute selle arusaamaga, siis me oleme kohe valmis välja jagama teile ka juba ettevalmistatud eespool seletatud arusaamale toetuva päevakorra. Kas võime seda teha? Me jagame teile välja praegu uue päevakorra, kus on kõik eelnimetatud arusaamad kirjas.

4. Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (1241 SE) teine lugemine

Esimees
Lubage alustada ning võtta arutusele Riigikogu liikmete Kalev Kuke ja Mihkel Pärnoja algatatud Eesti Panga seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti kolleeg Kalev Kuke!

K. Kukk
Head kolleegid! Eesti Panga seadus on üks neist seadustest, mida Riigikogu kogu oma tegevusaja jooksul on suhteliselt vähe muutnud ehk teisiti öeldes, Eesti Panga seaduse see redaktsioon, mis võeti vastu Riigikogu VII koosseisu poolt 1993. aastal, on praktiliselt säilitanud oma algse kuju. Need üksikud sisseviidud muudatused, mida Riigikogu on teinud, ei ole muutnud seaduse enda kontseptsiooni, ei ole muutnud seaduse rõhuasetusi. Need on muutnud üksnes teatavaid tehnilisi nüansse selle seaduse juures. Siinkohal tahaksingi rõhutada seda, et seekordsed muudatused, mida eelnõu algatajad on taotlenud Eesti Panga seadusesse sisse viia ja mida rahanduskomisjon on omalt poolt toetanud, puudutavad Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Seejuures tahaksin veel kord rõhutada seda, et need muudatused Eesti Panga seaduses ei jõustu tavalises ega kiirendatud korras, vaid nad jõustuvad sellest hetkest, kui Eesti liitub Euroopa Liiduga. Eelnõu esimesel lugemisel peatusin ma küllaltki põhjalikult nendel taotlustel, mis on olnud eelnõu algatajatel ja mis on olnud Eesti Pangal. Eesti Panga enda poolt sai tol korral avatud nende muudatuste taust. Seetõttu ma ei hakkaks kordama seda, mida ma eelnõu esimesel lugemisel ütlesin. Sellest olenevalt me ei saa toetada Rahvaliidu väljapakutud muudatusettepanekuid selle seaduseelnõu kohta. Põhjus on väga lihtne, nende muudatusettepanekutega ei muutu mitte midagi muud, kui säilib selle seaduse status quo. See tähendab, seadus säilib sellisel kujul, nagu see on 1993. aastast toiminud. See tähendaks seda, et nende muudatuste tulemusena ei ole võimalik realiseerida seda eesmärki, mida me praegusel juhul Eesti Panga seaduse muutmise seadusega taotleme. Siinkohal veel üks moment, Eesti Panga seadus on meie seadustest võib-olla kui mitte ainus, siis üks neist väheseist, mida ei ole viidud vastavusse meie liitumisest Euroopa Liiduga tulenevate nõuetega. Eelnõu algatajad toetavad neid muudatusettepanekuid, mis rahanduskomisjon on sisse viinud. Need on sisse viidud rahanduskomisjoni, eelnõu algatajate ja ka Eesti Panga esindajate koostöös. See oleks kõik, mida ma oma sissejuhatavas ettekandes tahtsin öelda. Aitäh!

Esimees
Suur tänu, Kalev Kukk! Kolleegidel on küsimusi. Janno Reiljan, palun!

J. Reiljan
Härra eesistuja! Härra ettekandja! Nagu ma aru saan, antakse selle seadusega Eesti Panga käsutusse senini riigile kuuluv vara. Eesti Pank on riigiasutus ja Eesti Pank ei saanud riigivaraga tehinguid teha ilma vähemalt Riigikogu majanduskomisjoni heakskiiduta, nüüd läheb see vara, nagu ma saan aru, selle juriidilise isiku kätte. Selle juriidilise isiku nõukogusse kuuluvad sellised tuntud erastamise eest võitlejad nagu härrad Kukk ja Pärnoja. Kas võib siis arvata, et see seadus on vastu võetud selleks, et hakata Eesti Panga vara lauserastama?

K. Kukk
Aitäh! See on väga huvitav küsimus. Nende seadusmuudatustega ei muutu absoluutselt Eesti Panga juriidiline staatus. Eesti Panga seadus, mis on vastu võetud 18. mail 1993, ütleb oma § 1 lõikes 2: Eesti Pank on juriidiline isik. Eesti Panga staatus ei muutu, see tähendab seda, et riik kontrollib Eesti Panka varalise poole pealt Eesti Panga omakapitali kaudu, mis on Eesti Panga bilansi passiva poole peal. Selle kaudu kontrollib ta ka panga bilansi aktivat. Siin ei juhtu mitte midagi. See, kui täpsed on need sõnastused meie seaduses olnud, on küsimuse üks pool. Küsimuse teine pool on see, mil moel need kunagised sõnastused, mida me ei ole täpsustanud, pärast kas või äriseadustiku vastuvõtmist või tsiviilseadustiku vastuvõtmist kattuvad 100%-liselt meie arusaamadega õigussüsteemist.

Esimees
Tänan! Jaanus Männik, palun!

J. Männik
Härra juhataja! Härra Kukk! Arvestades seda, mis siin seaduses kirjas on, ma muidugi nõustun sellega, et meie arusaamised õigussüsteemist kindlasti ei kattu. Eesti Panga seadus vastab praegu täielikult Eesti põhiseadusele. See on äärmiselt mõistlik lahendus, selles on kirjas kõik panga suveräänsust tagavad klauslid, kaasa arvatud see, et kuigi Eesti Panga vara on Eesti riigi vara, on seda kasutada, käsutada, vallata täielik suveräänne õigus Eesti Pangal endal. Miks te nüüd nii hirmsa kiiruga siin seda konstitutsioonilist seadust kahe mehe välkeelnõuga tahate enne valimisi läbi suruda, selleks et tekitada niisugune täiesti ebamäärane seisund Eesti Pangale?

K. Kukk
Aitäh! Ma kordan veel kord, see seadus ei muuda Eesti Panga juriidilist seisundit, Eesti Panga juriidilist staatust. Sellega ei muutu Eesti Panga juriidiline staatus sugugi ebamäärasemaks. Selles osas ei juhtu mitte midagi muud, ei vähene Eesti Panga kontrollitavus riigi poolt. Eesti Panka - kui ma nüüd viitaksin Janno Reiljani küsimusele - ei ole võimalik erastada, sest Eesti Pank ei ole eraõiguslik juriidiline isik. Samuti ei ole Eesti Pank ka riigiasutus. Ta on küll põhiseaduslik institutsioon, kuid Eesti Panga seadus määratleb Eesti Panga kui põhiseadusliku institutsiooni juriidilise isikuna. Nii et selles osas ma ei näe küll mingit ohtu, mingeid muresid, mida me peaksime praegusel juhul silmas pidama. Mis puudutab seaduse n-ö üleöö vastuvõtmist, siis ma tahaksin öelda seda, et Eesti Panga Nõukogu on küllaltki põhjalikult arutanud Eesti Panga seaduse muutmist juba aastast 1999 või 2000. Võib-olla põhjuseks, miks me tõime ta alles nüüd, Riigikogu selle koosseisu lõpus Riigikogu menetlusse, oligi see, et vältida võimalikke väga pikaajalisi tõmblemisi selle seaduse ümber. Võib-olla veel üks moment, millele ma tahaksin viidata, on see, et järgmise Riigikogu koosseisu ees seisab üpris peatselt Eesti Panga Nõukogu esimehe nimetamine. Sügisel on vaja hakata Eesti Panga Nõukogu uut koosseisu nimetama. Selles kontekstis oleks igati loogiline, kui me need hädavajalikud muudatused, mis on vaja sisse viia Eesti Panga seadusesse - ühelt poolt tulenevalt liitumisest Euroopa Liiduga ja teiselt poolt ka mõningad juriidilised täpsustused -, oleksid enne tehtud, kui hakkavad pihta poliitilised debatid Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga Nõukogu uute liikmete nimetamisel.

Esimees
Tänan! Janno Reiljan, teine küsimus, palun!

J. Reiljan
Härra eesistuja! Härra Kukk, teie arusaam juriidilise isiku seisundi muutumisest või mittemuutumisest on täiesti kummaline. Uue seaduse kohaselt ei esita enam Eesti Panga president Eesti Panga aruannet Riigikogule arutamiseks ja kinnitamiseks. Seetõttu Riigikogu kontroll selle juriidilise isiku üle kaob, kaob võimalus selle aruande arutamiseks siin, selle aruande kinnitamiseks, kas või kinnitamata jätmisega seda aruannet täpsustada. Kõik see kaob ja teie väidate, et juriidilise isiku seisundis ei muutu mitte midagi. Kas te olete senini käitunud siin samamoodi, nagu Riigikogu oleks puhas õhk teie jaoks, ja esitanud aruande sellisel kujul, et Riigikogu ei saa tegelikult arugi, mis Eesti Pangas toimub?

K. Kukk
Aitäh! Kuivõrd ma olen Riigikogu liige, ei ole see, mis Riigikogus toimub, minu jaoks kaugeltki õhk. Kuid selle kohta, mida sa nüüd väitsid oma küsimuses, ma vastaksin nii. Riigikogu kontrollivõimalused Eesti Panga üle ei vähene sugugi. Riigikogu nimetab endistviisi Eesti Panga Nõukogu esimehe ja ta nimetab endistviisi Eesti Panga Nõukogu liikmed. See, kas Riigikogu kinnitab Eesti Panga aastaaruande või mitte, ei ole põhimõtteline küsimus. Võiks ka küsida, mis juhtub siis, kui Riigikogu ei kinnita Eesti Panga aruannet. Tegelikult mitte midagi ei juhtu. Kui üldse midagi juhtub, siis see, et Eesti Panga usaldusväärsus meie kodusel rahaturul, Eesti majanduses ja kahjuks ka rahvusvahelisel tasandil oluliselt väheneb. Ma loeksin ette muudatusettepaneku, mis peaks jõustuma siis, kui Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks. See puudutab aastaaruande kinnitamist. "Aastaaruande kinnitab Eesti Panga Nõukogu, kes seejärel esitab selle koos audiitori järeldusotsusega Riigikogule. Samaaegselt Eesti Panga aastaaruandega esitatakse Riigikogule Finantsinspektsiooni nõukogu poolt kinnitatud Finantsinspektsiooni aruanne. Riigikogu kuulab ära Eesti Panga presidendi ettekande Eesti Panga aastaaruande kohta." Tähendab, selle kohta avatakse läbirääkimised, selle kohta on võimalik esitada küsimusi. Toimib Riigikogu kodukord, kõigil Riigikogu liikmetel on needsamad võimalused, mis on tal ükskõik millise muu institutsiooni puhul, ükskõik millise muu seaduseelnõu puhul.

Esimees
Tänan! Kolleeg Ando Leps.

A. Leps
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra Kukk! On vana tõde, et sakslased on meile korralikkust õpetanud. Nüüd isegi öeldakse niimoodi, et me oleme juba sakslastest tükk maad korralikkuses ees. Ja nüüd minu küsimus. Kas me natuke ei kiirusta siiski selle seaduse muutmise seaduse vastuvõtmisega? Järgmine Riigikogu, X koosseis on Euroopaga liitumisele lähemal ja võib-olla nemad võtaksid hoopis vastu selle otsuse, mida siin täna, ma saan aru, et vähemalt sina tahaksid vastu võtta?

K. Kukk
Jah, tõepoolest, ma tahaksin väga, et see seadusmuudatus võetakse vastu veel selle Riigikogu aegu. Ma kordan veel kord, et Eesti Panga seadus on üks neist seadustest, ülivähestest seadustest, mida me veel ei ole n-ö täpsustanud tulenevalt Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Mis puudutab vihjet kas või Saksamaale või Saksa keskpangale, siis ma tahaksin öelda ka seda, et erinevalt Eestist puudub Saksa parlamendil igasugune kontroll Saksa keskpanga üle. Eesti Pank on Euroopas, kui rääkida Euroopa keskpankadest, üks neid panku, kus parlamentaarne kontroll on kõige tugevam. See parlamentaarne kontroll, tulenevalt nendest seadusmuudatustest, oluliselt ei nõrgene. Ta jääb praktiliselt samale tasemele, mis sest, et on kavas mõningaid n-ö parlamendi tasemel tehtavaid otsuseid delegeerida panganõukogu tasemele, kes on nimetatud sellesama parlamendi poolt.

Esimees
Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

J. Männik
Härra juhataja! Põhiseaduse § 112 ütleb, et Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. Ei ole mingisugust kahtlust, et aruandmise kohustus Riigikogule tähendab seda, et just nimelt Eesti Panga tegevuse aruanne esitatakse Riigikogule ja selle kinnitab Riigikogu. Täpne analoogia on siin riigieelarve täitmise aruandega, mille samuti kinnitab Riigikogu. Kui nüüd su väiteid kuulata, siis kas sa pead võimalikuks või väidad sama, et midagi ei juhtu, kui Riigikogu loobub näiteks riigieelarve täitmise aruande kinnitamisest ja selle arutamisest Riigikogus? Saan ma õigesti aru?

K. Kukk
Aitäh! Hea kolleeg Jaanus Männik! Praegusel juhul paralleeli tõmbamine riigieelarve ja Eesti Panga aastaaruande vahele on täiesti voluntaristlik. Nii et selles suhtes lähevad meie arusaamised lahku. Eesti Panga seadus ei ole ka pärast nende muudatuste sisseviimist mitte karvavõrdki vastuolus Eesti põhiseadusega. Ta on täpselt samavõrra kooskõlas Eesti põhiseadusega, nagu on Eesti Panga seadus olnud selle vastuvõtmisest saadik.

Esimees
Tänan! Kolleeg Tiit Toomsalu.

T. Toomsalu
Tänan, härra esimees! Austatud härra ettekandja! Põhiseaduse § 112 räägib sellest, et Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru ainult Riigikogule. Käesoleva eelnõu esimese osa § 2 täiendab Eesti Panga seaduse § 3 lõikega 11 ja selles öeldakse, et kuuludes Euroopa Keskpankade Süsteemi, võivad Eesti Pank ja tema juhtimisorganite liikmed taotleda ja saada täitmiseks juhiseid vaid Euroopa Keskpangalt. Mina küsin nüüd. Hea Riigikogu liikmena, hea kolleegina oli härra Kalev Kukk üks põhiseaduse täiendamise eelnõu autoritest, mille kohaselt me täiendame põhiseadust - selle teksti mitte ühegi sõnaga muutmata -sellega, et Euroopa Liidu määrused ja Euroopa Liidu seadustik asuvad kõrgemal kui Eesti põhiseadus. Palun öelge mulle, kas pärast Euroopa Liitu jõudmist, mil jõustub seesama säte, mida ma tsiteerisin, ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tekst ei ole muutunud, te leiate, et Eesti Vabariigi põhiseadus ikka kehtib selles osas, või ei?

K. Kukk
Aitäh! Ma arvan, et Eesti Vabariigi põhiseadus kehtib ka selles osas ja ma olen üks neist, kes arvab, et liitumine Euroopa Liiduga ei too endaga kaasa vajadust muuta Eesti Vabariigi põhiseadust. See ei too endaga kaasa vajadust muuta Eesti Vabariigi põhiseadust kas või tulenevalt teatavatest muudatustest keskpanga staatuses.

Esimees
Kalev Kukk, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni!

M. Atonen
Austatud härra esimees! Head kolleegid! Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine, nagu te mäletate, lõpetati siin saalis 18. detsembril möödunud aastal. Komisjonis arutati seaduseelnõu teise lugemise jaoks 14. jaanuaril. Komisjon vaatas läbi 29 parandusettepanekut. Enamik neist olid rahanduskomisjoni enda parandusettepanekud. Olid ka Rahvaliidu parandusettepanekud. Ütleks selle eelnõu kohta veel, et on oluline see vastu võtta, kuna selle eelnõu vastuvõtu n-ö kohustus seisneb Eesti Vabariigi valitsuse tööplaanis läbirääkimistel Euroopa Liiduga. Seetõttu suhtus rahanduskomisjon selle eelnõu ettevalmistusse võimalikult põhjalikult. Pärast parandusettepanekute läbivaatamist otsustas rahanduskomisjon teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja panna lõpphääletusele, kusjuures komisjonis olid selle otsuse poolt kõik seitse hääletanud komisjoni liiget. Tuletaks meelde, et eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust. Aitäh!

Esimees
Meelis Atonen, tänan! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Kas keegi soovib avaldada oma arvamust? Jaanus Männik, palun, kõne puldist!

J. Männik
Härra juhataja! Austatud kolleegid! Eesti Panga seadus on konstitutsiooniline seadus, kuivõrd Eesti Pank on põhiseaduslik institutsioon. Käsitletav eelnõu on n-ö tõelise galopiga toodud Riigikogu menetlusse. See on esitatud 8. detsembril 2002, kiirkorras on see läbinud esimese lugemise. Kiirkorras on jõudnud see ka täna teisele lugemisele ja seda kõike lähenevate Riigikogu valimiste eel. Kui kolleeg Atonen siit puldist mainis, et rahanduskomisjon on põhjalikult arutanud ja lahtisi otsi ei ole, siis ma olen kategooriliselt sellise hinnangu vastu. Nii olulist seaduseelnõu ei ole võimalik põhjalikult käsitleda sellise tempoga. Rahanduskomisjon on seda arutanud ehk üldse kaks kuni kolm tundi kokku. Nii ma väidan, et sisulist arutelu, niisugust olemuslikku arutelu pole toimunud. See eelnõu on kiirkorras Eesti Panga Nõukogu liikmete, Riigikogu liikmetest liikmete Mihkel Pärnoja ja Kalev Kuke poolt menetlusse lükatud. Selle läbisurumise soov on täiesti ilmne. Põhiseadus paneb asjad väga täpselt paika. Eesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, mis vastavalt põhiseaduse §-le 112 tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. Keskpanga piisav sõltumatus on selgelt kirjas ka kehtivas Eesti Panga seaduses. Selle § 3 fikseerib, et Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Samas keskpanga kõrgeim sõltumatu juhtimisorgan on Riigikogu poolt ametisse nimetatav Eesti Panga Nõukogu. Selle esimehe esitab seadusandjale kinnitamiseks Vabariigi President, liikmed aga nõukogu esimees. Nõukogu omakorda esitab Vabariigi Presidendile ametisse nimetamiseks Eesti Panga presidendi. Kalev Kuke ja Mihkel Pärnoja eelnõu näeb ette Eesti Panga täieliku lahtihaakimise riigist, Riigikogust. Piiramatu võimutäius on kavas anda Eesti Panga presidendile, taandades ka nõukogu juhtimisorganist vaid kontrollorganiks. Panganõukogu pädevust kavatsetakse järsult vähendada, andes selle pädevuse presidendile või Euroopa Liiduga liitudes delegeerides selle Euroopa Keskpankade Süsteemile. Näiteks praegusest nõukogu ainupädevusest soovitakse presidendile anda rahapoliitika kujundamine, sealhulgas krediidiasutuste usaldusnormatiivide määramine. See nähtavasti on küsimus, mille puhul tuleb meil jälgida Euroopa Keskpankade Süsteemi nõudeid. Kuid kui praegu otsustab audiitorite määramise igal aastal Eesti Panga Nõukogu ettepanekul Riigikogu, siis eelnõuga soovitakse otsustusõigust vaid nõukogule. Praegu vaatab nõukogu läbi Eesti Panga aastaaruande ja esitab selle kinnitamiseks Riigikogule. Eelnõu kohaselt soovitakse aastaaruanne, sealhulgas tulude-kulude aruanne kinnitada vaid Eesti Panga Nõukogu poolt. Kehtiva seaduse § 12 kohaselt Eesti Panga Nõukogu esimees, liikmed ja ka president tagandatakse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. Eelnõu kohaselt jäetakse president sellest paragrahvist välja. Ka varade küsimus on praeguse seaduse ... Ma palun lisaaega.

Esimees
Palun!

J. Männik
... §-s 26 lahendatud loogiliselt: Eesti Panga vara on riigi vara, mida Eesti Pank valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt selleks mis tahes lisavolitusi vajamata. Eelnõus soovitakse tühistada selle vara kuulumine riigile ning nimetada seda panga oma varaks. Osa sätteid kavatsetakse jõustada Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Varade lahtiriigistamist ja Riigikogult audiitori nimetamise kohustust ära võtta soovitakse aga kohe. Eesti Panga seaduse muutmise eelnõu on selges vastuolus põhiseaduse sätete ja mõttega. Eesti Pank soovitakse muuta nn oma varaga kontrollimatuks ja aruandekohustuseta asjaks iseeneses. Isegi põhiseaduses ettenähtud aruandekohustus Riigikogule soovitakse asendada seadusandjale tegevuse info esitamisega. Praegusest tasakaalustatud süsteemist, kus Riigikogu kinnitab nii riigieelarve täitmise aruande kui ka Eesti Panga aastaaruande, tahetakse viimane välja jätta. Põhiseadus kindlasti ei võimalda muuta Eesti Panka asjaks iseeneses. Ma tahaksin lõpetuseks öelda seda, et meil ei ole selle seadusega mitte kuhugi kiiret. Isegi kui osa nõudeid tõesti on obligatoorsed, selleks et me saaksime liituda Euroopa Keskpankade Süsteemiga, siis mingil juhul ei saa need nõuded olla vastuolus meie põhiseadusega. Mitte mingil juhul ei saa käsitleda meie põhiseaduse §-st 112 tulenevat klauslit, et Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule, sellisena, et Riigikogul kaoks võimalus seda kontrolli teostada või seda aruandlust sisuliselt kuulata ehk Riigikogul kaoks ära isegi Eesti Pangale audiitori määramise õigus ja aruande kinnitamise õigus. Ning loomulikult siis ka see vara küsimus. Ma kinnitan, et kõik need asjad on kehtivas seaduses lahendatud väga korrektselt, optimaalselt. Eesti Pangale on tagatud tema sõltumatus ja niisuguseks kiirkorras muutmiseks mingisugust põhjust ei ole. Minu arusaamise järgi on või võib olla tegemist lihtsalt hirmuga Eesti Panga Nõukogu puhul, et võimalik, et pärast valimisi ei osutu valituks praegused Eesti Panga Nõukogu Riigikogu liikmetest liikmed ja siis ei ole neid otseseid nõukogu liikmeid, kellel oleks võimalus seda eelnõu algatada. Ma ei näe siin mingisugust probleemi. Riigikogu rahanduskomisjon saab selle asjaga hästi hakkama. Eesti Pangaga on Riigikogu rahanduskomisjonil alati olnud täiesti normaalsed suhted ja jäävad ka tulevikus olema. Seda seadust tuleks tasakaalukalt ja mõistlikult edasi menetleda ja siis vastu võtta, kui selleks vajalik ja õige aeg on, ning niisugusel kujul, mis ei käiks vastu meie põhiseadusele. Aitäh!

Esimees
Jaanus Männik, tänan! Ekraan on tühi. Kalev Kukk, palun, sõnavõtt kohalt!

K. Kukk
Suur aitäh, härra esimees! Ma ei tahaks hakata Jaanus Männikuga vaidlema, sest tõepoolest mitmed arusaamad majandusest, sealhulgas rahapoliitikast ja sellest tulenevalt ka Eesti Pangast, lähevad lahku. Aga ühte asja ma tahaksin siiski täpsustada. Mis puudutab Eesti Panga sõltumatute audiitorite määramist, nagu ka Eesti Panga aastaaruande kinnitamist, siis niikaua kui Eesti ei ole Euroopa Liidu liige, kehtib sama kord. See tähendab seda, et Riigikogu määrab ka edaspidi Eesti Pangale sõltumatud audiitorid ja kinnitab Eesti Panga aastaaruande. Need sätted, mis viivad nii audiitorite nimetamise kui aastaaruande kinnitamise nõukogu pädevusse, jõustuvad, ma kordan veel kord, kui Eesti liitub Euroopa Liiduga. Aitäh!

Esimees
Aitäh, Kalev Kukk! Kas võin nüüd teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Austatud kolleegid, meil tuleb alustada muudatusettepanekute läbivaatamist. Loodan, et leiate tabeli oma töölaudadelt. Ma palun Meelis Atoneni kõnepulti! Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Samuti on juhtivkomisjonilt teine ja kolmas muudatusettepanek. Neljas muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Jaanus Männik, palun!

J. Männik
Aitäh! Ma palun seda hääletada. Selle ettepaneku juures on ka põhjendus nii sellele kui järgnevatele muudatusettepanekutele. Väga mõistlik oleks, kui me ei läheks täna sellele väga radikaalsele ja põhiseadusega pahuksis olevale teele. Nii et palun hääletada.

Esimees
Tänan! Komisjon, palun!

M. Atonen
Aitäh! Pean ausalt ütlema, mulle näib, et rahanduskomisjonis ei võeta Rahvaliidu poolt kirja pandud väljendit, mida tavaliselt ütleb välja Jaanus Männik - Eesti Panga seaduse muutmise eelnõu on selges vastuolus põhiseaduse sätete ja mõttega -, enam tõsiselt. Rahanduskomisjonis seda ettepanekut ei toetatud, poolt oli 1 komisjoni liige, vastu 6, erapooletuid ei olnud.

Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastuolijaid on 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Ka viies muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. Samuti on Rahvaliidu fraktsioonilt kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas muudatusettepanek, on jäetud arvestamata. Kümnes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 11. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. 12. ja 13. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. 14. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. 15. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 16. ja 17. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. 18., 19. ja 20. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 21. ettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. 22. ja 23. ettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. 24. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. 25. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, on leidnud täielikku arvestamist. 26. ja 27. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. 28. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Viimane, 29. ettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, komisjon ei ole arvestanud. Sellega on täiskogu läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. On lõppsõnavõimalus. Ettekandja? Kaasettekandja? Fraktsioonide esindajad? Komisjonid? Ei soovi. Austatud kolleegid, sellisel juhul asume lõpphääletuse juurde. Nii nagu juhtivkomisjoni esindaja ütles, nõuab seaduseelnõu seaduseks saamiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ja seetõttu korraldame enne ka kohaloleku kontrolli. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreeris ennast 58 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, kas võime alustada lõpphääletust? Paul-Eerik Rummo, palun!

P-E. Rummo
Aitäh! Reformierakonna fraktsioon palub enne lõpphääletust kümneminutilist vaheaega.

Esimees
Kümneminutine vaheaeg, lõpeb 14.55. Vaheaeg. V a h e a e g

Esimees
Lugupeetud kolleegid, Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud, kell on 14.55. Kas võime alustada seaduseelnõu 1241 lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Kalev Kuke ja Mihkel Pärnoja algatatud Eesti Panga seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 55 Riigikogu liiget (Aplaus.), vastuolijaid on 1, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

5. Eesti Vabariigi seaduse "Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" muutmise seaduse eelnõu (1184 SE, 1193 SE, 1207 SE, 1216 SE) teine lugemine

Esimees
Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Lauri Vahtre algatatud Eesti Vabariigi seaduse "Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosiuse!

T. Vilosius
Austatud härra esimees! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu oma kahel istungil, s.o neljapäeval, 16. jaanuaril ja esmaspäeval, 20. jaanuaril. Komisjoni istungist võtsid osa peale Vabariigi Valitsuse kõik teised algatajad, kelle eelnõud on ühendatud. Isamaaliitu ei esindanud küll algataja, vaid komisjoni teised Isamaaliidu liikmed, sest eelnõu ainus algataja Isamaaliidu poolt, härra Lauri Vahtre, ei saanud komisjoni töökoosolekul osaleda. Muudatusettepanekud võib põhimõtteliselt jagada kahte gruppi. Esimese suurema muudatusettepanekute paketi esitas Mõõdukate fraktsioon, kelle muudatusettepanek on äärmiselt sarnane selle eelnõuga, mis jäi meil ühendeelnõusse liitmata. Nimelt tahetakse selles Riigikogu liikme ametipalk kehtestada järgmiste jaoks 2003. aasta veebruarikuu ametipalga suuruses ja see külmutada, külmutada on halb sõna, jätta see muutmata terve koosseisu ajal. Samuti on Mõõdukate fraktsiooni ettepaneku järgi komisjoni aseesimehe palk suurem 5%, esimehe palk 10% jne, jne. Riigikogu esimehe ametipalk on sellest palgast suurem 20%. Järgmiste koosseisude ametipalka on ka Mõõdukad oma muudatusettepanekus puudutanud ja nimelt, et Riigikogu juhatus moodustab teatud komisjoni, kes teeb ülejärgmisele Riigikogule ettepaneku palga suuruse asjus. Täpsustamata on jäänud, kes sellesse komisjoni peaksid kuuluma või missugustel alustel see moodustatakse. Selle teema ümber oli suhteliselt elav arutelu, kuid ükski algataja, kelle eelnõud on liidetud, seda Mõõdukate ettepanekut ei toetanud. See kogus hääli: poolt 2, vastu 5, erapooletuks jäi 1 sotsiaalkomisjoni liige. Järgmine suurem muudatusettepanekute pakett on Riigikogu liikmelt härra Toomsalult. Härra Toomsalu on soovinud teha seda, millest Eesti riik on viimased 5-6 aastat püüdnud tulihingeliselt hoiduda, st ükskõik millise palga sidumisest alampalgaga. Kui me alustasime, ma tuletan meelde, 1990. aastate alguses, siis oli nii mõnigi palk Eesti riigis seotud alampalgaga. Kuid arvestades head tava ja paljude teiste riikide kogemusi, on Eesti riigil õnnestunud tänaseks kõik Eesti riigis makstavad palgad siduda lahti alampalgast ja seda tuleb ka pidada õigeks. Enamgi veel. Milleni oleks härra Toomsalu ettepanek reaalses elus viinud? Eestis on töövõtjad ja tööandjad kokku leppinud selles, et aastaks 2008 peaks alampalk moodustama keskmisest palgast 41%, mis tähendab seda, et Eestis alampalk hakkab järgnevatel aastatel tõusma - kui kasutada härra Toomsalule ilmselt meeldivat ja arusaadavat sõna - ennaktempos. Siis hakkaks ka Riigikogu liikme palk kuni aastani 2008 kasvama ennaktempos. Sotsiaalkomisjon pidas mõistlikuks niisugust ennaktempos kasvavat palka Riigikogu liikmetele mitte kehtestada. Seda Tiit Toomsalu ettepanekut ei toetanud ükski sotsiaalkomisjoni liige. Kuna kõik järgmised ettepanekud lähtusid sellest aksioomist või sellest ettepanekust, siis ei saanud sotsiaalkomisjon arvestada ka teisi ettepanekuid. Oli veel ettepanek härra Lauri Vahtrelt, mis räägib Riigikogu liikme kulu hüvitisest, mida on vaja dokumentaalselt tõestada, et see ei peaks olema mitte 30% ametipalgast, nagu seaduseelnõus on kirjeldatud, vaid see võiks olla 20%. Ka seda ei toetanud algatajad ega enamik komisjoni liikmetest. Kui palju keegi midagi toetas, saame kindlasti vaadata muudatusettepanekute hääletamisel. Need olid suures plaanis need muudatusettepanekud, mis olid esitatud. Omalt poolt esitas hulga muudatusettepanekuid ka sotsiaalkomisjon ise. Kuna komisjon need ise tegi, siis leidsid need ka komisjoni täielikku toetust. See oleks praegu minu poolt kõik. Aitäh!

Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan väga! Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Mul on üks asi jäänud selles eelnõus pisut arusaamatuks. Ehk härra ettekandja suvatseb mulle lähemalt selgitada. Nimelt seaduse senise teksti §-s 9 nähti ette esinduskuludeks 20% Riigikogu liikme palgast ning §-s 11 nähti ette tema sõidukulude hüvitamist, mis teatavasti oli ca 3000 krooni kuus selle limiidi piires, mis toimis vähemalt viimastel aastatel. Nüüd on ette nähtud, et Riigikogu liikmele hüvitatakse tööga seotud kulutused kuni 30% ulatuses. Härra ettekandja! Kui me nüüd liidame kokku varasema 20% esinduskulusid, sinna juurde ca 3000 krooni igakuiselt transpordilimiiti, kas see annabki kokku selle 30%, millest nüüdses värskes kinnitamisele tulevas seaduseelnõus juttu on?

T. Vilosius
Härra ettekandja on nii suuremeelne ja vastab. Sotsiaalkomisjon ei ole seda arvutust teinud. See 30% on ühest liidetud eelnõust siia tulnud. Sotsiaalkomisjon on lähtunud sellest: kui enne oli 20% ametipalgast seda raha, mida ei olnud vaja kuidagiviisi tõestada, ja lisaks sellele oli transpordikulu, siis praegu on eelnõusse jäänud ja leidis ka komisjonis toetust, et see summa võiks olla 30%, kuid iga senti on vaja dokumentaalselt selles kulus tõestada.

Aseesimees
Tänan! Eiki Nestor, palun!

E. Nestor
Austatud juhataja! Minu küsimus komisjonile on järgmine. Mõõdukate muudatusettepanek palkade kohta on tegelikult põhimõtteliselt väga lihtne. Me soovime, et Riigikogu liikmed saaksid palka kroonides, mitte korrutisena. Tõesti, protsentide üle võib ju diskuteerida, see pole peateema. Aga kas komisjon ja selle ühendeelnõu autorid on selle vastu, et määrataks neljaks aastaks see palk kroonides, mitte ei korrutataks midagi?

T. Vilosius
Ma saan rääkida seda, mida komisjon arutas. Komisjon arutas seda ettepanekut ja, nagu ma ütlesin, seda toetas kaks sotsiaalkomisjoni liiget. Ma ei hakka praegu nende fraktsioonilist kuuluvust ütlema, seda saab järsku ise taibata, ülejäänud olid selle ettepaneku vastu. Iseenesest ei ole selles ju midagi halba, kui on fikseeritud siia sõnaga "krooni". Aga ilmselt jäi komisjoni liikmetele arutelude käigus arusaamatuks, miks ei peaks palk vähemasti inflatsiooni kordaja võrra igal aastal suurenema, Riigikogu liikme palk oleks sellisel juhul neljaks aastaks jäiga numbriga. See oli selle arutelu teema komisjonis.

Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Ma tuleksin ikka oma esimese küsimuse juurde tagasi, kuid pisut teisest küljest, sest tahaks ikka aru saada asja sisust. Nimelt, meie ette toodud redaktsioonis öeldakse, et Riigikogu liikmetele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast - ja edasi - Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud korras. Peale selle ostetakse talle ka üüripind, et ta saaks ikka Tallinnas elada nagu ennegi, tähendab, üüritakse. Varasemalt nähti ette 20% esinduskuludeks ja neid teatavasti seostati samuti Riigikogu liikme staatuse ja ülesannete täitmisega. Kas austatud härra ettekandja võiks meile veel kord meenutada, mida mõeldi selle koosseisu esinduskulude all, nende kehtestamisel oli see teatavasti 20%, ja millised kulutused Riigikogu juhatuse poolt klassifitseeritakse tööalasteks selle uue korra järgi, mis näeb ette 30%?

T. Vilosius
Vana korda ma ei suuda meenutada. Ma arvan, et siin saalis on inimesi, kes selle korra vastuvõtmise juures olid, aga neid on siin täna väga suur vähemus. Mis puudutab praegu seda 30%, siis siin on öeldud, et Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud korras. Ma arvan, et Riigikogu juhatusel on küllalt kompetentsi ja nutti see kord kehtestada. Ma arvan, et Riigikogu juhatus on ka nii nutikas, et ei jäta seda ainult enda kolme liikme otsustada, vaid näiteks kogub selle otsustuse või korra väljatöötamiseks mingi suurema auditooriumi, näiteks Riigikogu vanematekogu, küsib tema nõusolekut ja töötab selle korra välja. Ma arvan, et siin midagi erilist ei ole, küllap siia alla peaksidki taas jääma need kulud, mida Riigikogu liige on kohustatud tegema oma igapäevaseks tööks valijatega, olgu need siis sõidukulud, piletid, komandeeringud. See on kõik see, mida Riigikogu juhatus peabki välja töötama, ja see kompetents on siin antud.

Aseesimees
Tänan! Andres Tarand, palun!

A. Tarand
Aitäh! Ma jällegi toetuksin sinu vastusele isand Nestorile, et komisjon arutas Mõõdukate ettepanekut ja leidis, et Riigikogu liikmed hakkavad saama nagu lüpsi (nii öeldakse vist kooližargoonis), et tarbijahinnaindeksit ei arvestata. Komisjonil minu teada on õigus niisuguseid parandusi ka ise teha. Kas seda ka kaalutleti, et paneks õige selle tarbijahinnaindeksi Mõõdukate paranduse otsa ja olekski asi korras?

T. Vilosius
Aitäh, hea sõber Andres Tarand! Seda ei kaalutud sellepärast, et kõik algatajad, välja arvatud Vabariigi Valitsus, kes ütles, et ta ei osale sellel koosolekul, või nende esindajad, nagu ma Isamaaliidu puhul rääkisin, noogutasid selle peale, et praegu kehtivat süsteemi põhipalga osas ei muudeta.

Aseesimees
Tänan! Tiit Käbin, palun!

T. Käbin
Lugupeetud ettekandja! Üks neljast eelnõust, mis nüüd on ühendatud, nimelt Rahvaliidu poolt esitatu, sisaldas regulatsiooni, et Riigikogu liikmetele makstavad kompensatsioonid või hüvitised tegevuse eest mitmesugustes nõukogudes ja muudes juhtorganites ei tohi ületada 20% Riigikogu liikme ametipalgast. Mis kaalutlustel seda põhimõtet ei lülitatud ühendatud eelnõusse?

T. Vilosius
Eks eelnõude ühendamisel ongi see valu ja võlu, et midagi igast eelnõust tuleb ühendatud eelnõusse sisse ja midagi kõigist nendest ühendatud eelnõudest jääb ka ühendatud eelnõust välja. Praegu leidis komisjon, et kõige otstarbekam või mõistlikum on ilmselt see signaal ühiskonnale, et Riigikogu niisugust seadust menetleb ja selle peaks 51 häälega vastu võtma. See signaal tähendab seda, et me pidime välja tulema niisuguse variandiga, mis võiks siin saalis selle 51 Riigikogu liikme toetuse leida. Kui me läheme väga revolutsiooniliseks, siis revolutsioon on väga sageli oma lapsed söönud.

Aseesimees
Suur tänu, Toomas Vilosius! Rohkem küsimusi ei ole. Austatud kolleegid! Kas soovitakse osaleda läbirääkimistel? Tiit Toomsalu, palun, kõne puldist!

T. Toomsalu
Härra juhataja! Austatud kolleegid! Valimiskampaania on alanud ja minu meelest see eelnõu on parim nali kogu selle 2003. aasta valimiskampaania keskel. Ma nimelt rõhutan, et see on parim nali ja parim bluff, mis on suunatud avalikkusele, selleks et võita tumeda, asjast mitte arusaava publiku plusspunkte. Teiseks tahaks öelda, et eelnõu on silmakirjalik, sest see ei muuda tegelikult mitte midagi tulevaste Riigikogu liikmete jaoks. Miks ma julgen seda väita? Esiteks, millised olid need soodustused, mis varasemale ja ka sellele koosseisule nähti ette selle seadusega, mida me nüüd siin uuendame ja muudame? Kõigepealt see, et ta saab neli keskmist palka, nimelt keskmist palka. Kas see on muutunud? Ei ole. Härra Toomsalu soovis ametiühingute ettepanekul ja nõudmisel viia see üle alampalga peale ja see ettepanek ei lähe ilmselt täna siin saalis läbi. Aga põhimõtteliselt see keskmine palk ja neli palka ei muutu mitte kuidagi. Edasi oli jutt 20% esinduskuludest, mis olid mõeldud selleks, et Riigikogu liige oleks, esiteks, soliidselt riides, soliidselt esinev, soliidselt igale poole jõudev. See soodustus kaob eelnõu tekstist, kuid ta ei kao tegelikult kuskile, sest see 20% lülitatakse nüüd koos seniste transpordikuludega 30%-lise lisatasu, juurdemaksu hulka, mille tingimused ja reeglid kehtestab Riigikogu ise oma juhatuse kaudu, küll vanemate kogu, küll võib-olla asjast huvitatuid kaasates. Nii et kui seni Riigikogu liige tellis näiteks taksotranspordi, selleks et saaks sõita mõnda maakonda kohtuma oma valijatega, siis nüüd makstakse vastavate kuludokumentide põhjal see 10% talle lihtsalt taskusse. Tal on täiendav taskuraha, mida saab kulutada oma äranägemise järgi, leides sellele normaalse vormistusliku külje. Edasi vaieldi avalikkuse ees palju, kas peab ikka Riigikogu üürima Tallinnas mitte elunevatele Riigikogu liikmetele kortereid. Poleemika oli äge ja leiti, et las igaüks otsib endale turumajanduslikus ühiskonnas ise korteri. Kuhu me oleme jõudnud nüüd? See jäi ikka endiselt Riigikogu Kantselei ülesandeks ja sedasama funktsiooni jätkatakse. Muide, see on ka mõistlik. Ja lõpuks võime rääkida veel parlamendipensionidest. Ah jaa, siiski enne seda veel nn kompensatsioonist, juhuks kui sind Riigikogu liikmeks enam ei valita. See kompensatsioon jääb sisuliselt samaks. Lõpuks me räägime parlamendipensionist. Kui vaadata neid valimisnimekirju, mida suured erakonnad on välja pannud, siis tahaks öelda, et need, kellel kümmet aastat parlamendipensionini aega pole, on kõik juba parlamendipensioni välja teeninud. Näiteks härra Toomsalu ei kurda küll selle üle, kui see parlamendipension ära kaob, sest alles kümne aasta pärast on Toomsalul võimalus hakata kasutama seda hüve. Niisiis, head kolleegid, see seadus on lihtsalt avalikkusele puru silma ajamine 2003. aasta Riigikogu valimiste käigus. Sellisena tulekski seda võtta. Nüüd tahaksin ma tulla nende parandusettepanekute juurde, mida mul oli au esitada teile ja mida te üsna varsti hääletama hakkate, nagu ma aru saan, ka üksmeelselt tagasi lükkate. Ja nimelt, minu käes on Eesti Kõrgkoolide Ametiliitude Ühenduse Universitas avalik pöördumine Eesti Vabariigi Riigikogu liikmete poole juba 2002. aastast, kus seesama ametiühinguühendus kutsus üles lõpetama nalja keskmiste palkadega, mis isegi ei ole seadusandlikult fikseeritud suurus, vaid mingisugune ebamäärane statistiline näitaja, ning minna üle alampalgale, selleks et Riigikogu liikme palga tõus oleks sünkroonne Riigikogu liikme panusega Eesti ühiskonnaelu korraldusse, mis tagaks ka tegeliku ja reaalse elatustaseme tõusu alampalga kasvu näol tuhandetele ja tuhandetele, Eesti inimeste enamikule. Minu meelest oleks see väga õige lähenemine, sest lõppude lõpuks ... Ma palun lisaaega.

Aseesimees
Palun, kuni kolm minutit!

T. Toomsalu
Mis asi on see statistiline keskmine? Küsitakse ka niimoodi, mis on sääse ja elevandi keskmine, ja hea nali rahva hulgas ütleb, et see on ninasarvik, see tähendab keskmik. Ma ei taha seda siduda ei ühe, teise ega kolmanda poliitilise erakonnaga, aga tegelikkuses see tähendab seda, et 3/4 Eesti töövõtjatest saavad kuni 3000, hästi, kuni 4000 krooni palka. Rõhuv enamik, 75% tuludest koondub aga ca 15-20% Eesti maksumaksjate kätte. Siit ka näide sellest, et see keskmine, millest te räägite - 5800 krooni -, on rõhuvale enamikule Eesti töövõtjatest nägemata unistus Eestimaal. Seetõttu aluseks võtta keskmist on minu meelest küüniline nende sadade tuhandete töövõtjate, Eesti kodanike suhtes, kes saavad 2000 krooni, 3000 krooni, võib-olla 4000 krooni kuus, aga nemad on Eestimaal enamus. Siit tulenevalt kujutan ette, et oleks loogiline ka Riigikogu liikme palk üles ehitada alampalgale. Ja vastavalt sellele, kuidas me oma hea seadusandliku tööga genereerime Eestimaa jõukuse kasvu, vastavalt sellele kasvaks ka alampalk ja kasvaks Riigikogu liikme töötasu. Härra Vilosiuse sõnavõtt sellest, et äkki hakkab see alampalk nüüd nii kiiresti kasvama, et Riigikogu liige saab kohutavalt rikkaks, on minu meelest naeruväärt. Sel juhul oleks see palgakasv ka ära teenitud. Austatud kolleegid! Tiit Toomsalu poolt siit kõnepuldist tehtud parandusettepanekud on ametiühingute ettepanekud. Need parandusettepanekud on tehtud Tööpartei nimel ja Tööpartei esindajana töövõtjate ja ametiühingute nõudmiste toomiseks siia saali. See saal peab täna ka oma hääletamisega näitama, kas talle lähevad midagi korda ametiühingute nõudmised, kas talle läheb midagi korda Eesti rahva enamiku sissetuleku madal tase ja kas talle läheb korda see, mida me täna tegelikult arutame, või on siin soov teha ühte suurt valimiseelset bluffi. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees
Tänan väga! Palun kõnepulti Tõnu Kauba!

T. Kauba
Härra juhataja! Head kolleegid! Mul ei olnud üldse plaanis sõna võtta. Ma arvasin, et enamik kolleege saalis on saanud aru selle seaduseelnõu vajalikkusest ja sellest, et see tuleb väga suurel määral vastu avalikkuse soovitud või soovimata survele. Teiseks tahaksin ma öelda, et ma olen senimaani head kolleegi Toomsalu sageli imetlenud, kuidas ta oskab probleeme esitada ja neid hästi kuulatavaks teha. Aga minu esinemise tingis tegelikult see, et juhul kui eelkõneleja seisukohad jääksid ainsana kõlama, siis läheks siit saalist välja selgelt vale signaal. Ja seetõttu annaksin ma mõnele momendile omapoolset selgitust. Ma usun, et enamik meist või vähemalt väga paljud meist saavad aru, et kõik jutud alampalga ümber ja sellest, et alampalgaga peaks olema Riigikogu liikme palk seotud, on kõige ehtsam puru silma ajamine. Sest alampalk on selgelt see, mida saab Riigikogu liige ise otseselt mõjutada enda Riigikogu liikmeks oleku ajal. Aga põhiseaduse § 75 ütleb selgelt ja ühemõtteliselt: "Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta." Sellest on üheselt tuletatav, et ka palga muudatused saavad tulla alles järgmise koosseisu kohta, mitte enda kohta. Järelikult ka igasugused käigud, mis me siin saame teha ja millega saame alampalga suurust mõjutada või mõjutada neid isikuid, kes alampalga suurust otsustavad, ei ole tegelikult põhiseadusega minu arusaamise järgi küll mitte kooskõlas. Nii et see oli minu põhimõtteline seisukoht selles suhtes, mida eelkõneleja ütles, väites, et meie ajame puru silma. Ma arvan, et eelkõneleja ajas puru silma. Teine moment, mida soovin rõhutada, puudutab Riigikogu liikme pensioni teemat. Kaks kuud tagasi olin ka mina sellel seisukohal, et ilmselt tuleks vähendada seda pensioni protsenti, mis Riigikogu liikmel on õigus siis saada, kui ta kunagi pensionile läheb. Ma esitasin ka fraktsiooni ja koalitsiooni sees vastavad ettepanekud. Eelnõude esitamise ja arutluse käigus olen ma üha rohkem jõudnud seisukohale, et täna väljapakutav seisukoht on parem kui need protsentide vähendamise ettepanekud. Sellega lõpevad ära vaidlused sel teemal, et näe, nemad seal Toompeal istuvad ja teevad endale suuri pensione, aga meie siin väljaspool Toompead peame teistmoodi läbi ajama. Sellega on see osa vaidlusi ja see osa süüdistusi ühiskonnast ära võetud. See ei tähenda seda, et põhjendamatult ei võiks keegi süüdistusi tulevikus ikka esitada. See võimalus jääb. Mu kolmas seisukoht, mida ma tahan väljendada, puudutab minu enda tehtud muudatusettepanekut, mis on üheksanda muudatusettepanekuna teie ees laual. See sisaldab võimalust arvestada Riigikogu liikmete ametipalga väljamaksmisel liikmete tegelikust tööst osavõttu. See on üks moment, mida ka avalikkus senini on meile ette heitnud, öeldes, et nad istuvad seal ja saavad suuri palkasid, suuri rahasid, vaatamata sellele, et nad just nagu ei võtvat tööst osa. Minu muudatusettepanek tegelikult puudutab eeskätt erakorralisest istungist osavõttu ja see on ajendatud, nagu te mäletate umbes kaks aastat tagasi toimunust, kui erakorraline istungjärk lasti põhja sellega, et lihtsalt ei fikseeritud oma kohalolekut. Seetõttu ei olnud ka võimalik tookord arutada riigile väga tähtsat, strateegiliselt olulist teemat, teema nimetus ei ole siin tähtis. Aga nagu me mäletame, oli umbes kaks aastat tagasi elektrijaamade erastamise teema vaja erakorraliselt päevakorda võtta ja tookordne koalitsioon suutis selle teema arutlusest välja jätta. Niisiis on pakutud muudatusettepanek nr 9, mis võimaldab selle olukorra nii reguleerida, et Riigikogu liikmed, kes sellistel erakorralistel istungjärkudel ei osale, ei saa ka töötasu selle aja eest. Järelikult ei saa nad ka esitada maksmisele kuuluvaid arveid mingisuguses muus osas, st transpordi osas jne. Ma loodan, et kolleegid said aru, ma ei ole mitte selle poolt, et Riigikogu liikmetelt lihtsalt raha ära võtta, vaid ma olen selle poolt, et Riigikogu liikmed saaksid tasu vastavalt tehtud tööle. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu, Tõnu Kauba! Tiit Toomsalu nimi kõlas ettekandes. Tiit Toomsalul on repliigiõigus. Palun!

T. Toomsalu
Tänan! Jah, ma tahan kasutada oma repliigiõigust selles toredas mõttevahetuses puru silma ajamisest, et hea kolleegi Kauba puru silma ajamine kõige viimaseks ei jääks. Nimelt hea kolleeg nimetas seda, et juhul kui me võtame alampalga aluseks Riigikogu liikme palga määramisel, sellisel juhul riigikogulane, Riigikogu, tehes ise seadusi, mõjutab sellega otseselt oma palka, tõstab alampalka, tõstab enda palka. Minu meelest on see nonsenss, sest nii nagu senini on Riigikogu ja parlament kehtestanud põhimõtte, et keskmine palk on aluseks ja keskmise palga määrab teatavasti Statistikaamet, siis alampalga kehtestamisel Riigikogu poolt määrab ju alampalga Vabariigi Valitsus, mitte seadusandja. Nii et mitte kuidagi ei saa Riigikogu tõsta alampalka siin oma seadusandliku tegevusega. Tänan!

Aseesimees
Tänan! Eiki Nestor, palun, kõne puldist!

E. Nestor
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Mind ajendas siia kõige rohkem tulema debatt alampalga teemal. Alampalk Eesti seaduste järgi on kokkuleppe küsimus, mille lepivad kokku tööandjad ja töötajad. Seda alampalka saab kehtestada kahel teel. See on nii, nagu selleks aastaks püüti teha, s.o kokkulepitud alampalga laiendamise teel kõigile töötajatele. Ja ka sellel teel, et Vabariigi Valitsus vastavalt kehtivale palgaseadusele selle alampalga kehtestab. Mis suhtes siin esinejad on eksinud, on see, et Riigikogu tõesti võib puhtteoreetiliselt palgaseadust muuta ja öelda, et alampalka hakkab Eestis kehtestama Riigikogu. Näiteks Ameerika Ühendriikides nii on, seda kehtestab Kongress. Puhtteoreetiliselt selline võimalus tekib, et üks Riigikogu hakkab iseendale kehtestama palka, kui Riigikogu palk siduda alampalgaga. Niisugune võimalus on olemas ja seda võimalust tuleb vältida. Teiseks tahaksin öelda, et ei pruugiks ühe ametiühingu arvamust laiendada kõigile. Vastupidi, Eesti ametiühingud on 1995. aastast saadik nõudnud kõigi seoste kaotamist alampalgaga. Meil on olnud alampalgaga näiteks seotud isegi trahvimäärad, ka see oli rumal. Tähendab, alampalk on puhas tööturu küsimus. Ei Riigikogu liikme palk, ei trahvimäär, ei midagi muud ei peaks olema sellega seotud. Eriti rumal oli olukord siis, kui mitmed toetused, riigieelarvest makstavad toetused olid alampalgaga seotud, siis alampalga läbirääkimised muutusid riigieelarve kulutuste läbirääkimisteks, mis on hoopis teine asi. Nii et alampalk on alampalk ja jätke ta rahule, palun! Las temaga tegelevad teised inimesed. Küll aga olen ma seda meelt, et nali on tõepoolest, kui me jätkuvalt korrutame seda statistilist numbrit, mis tegelikku keskmist palka ei kajasta, aga näitab mingeid muudatusi majanduses. Ja selles mõttes meie ettepanek on olnud, et määratakse Riigikogu liikme palk kroonides. Ilmselt ka Mõõdukad jagavad sotsiaalkomisjoni austatud esimehe seisukohta, ka meie usume, et Riigikogu juhatus on nutikas, kui austatud esimehe sõnavara kasutada. Me arvame, et see paaris Euroopa riigis olev komme, et avalikkuse esindajatest kõrge komisjon teeb parlamendile ettepaneku määrata järgmisele koosseisule selline palk, mis on vabatahtlik ettepanek, aga millest reeglina ükski parlament ei julge keelduda, oleks ka Eestis kõige mõistlikum lahendus. Aga öelda täna, millised on need autoriteetsed ühingud kolme-nelja aasta pärast, on ilmselt küllalt keerukas. Selle valiku võiks Riigikogu juhatus teha. Nii et meie ettepaneku sisu on olnud lõpetada see korrutamine. Mina jagan kõigi nende inimeste pahameelt, kes tunnevad pahameelt isegi mitte selle palga suuruse üle, vaid selle üle, nagu oleks keskmine Riigikogu liige neli korda targem kui keskmine eestlane. Aga seda, ma arvan, teame kõik, et see nii ju ei ole. Järelikult on mõttekas maksta nii nagu igal tööl, määrata ka selle seadusandliku tegevuse eest palk kroonides. Ma kutsun teid - kui see eelnõu läheb kolmandale lugemisele - veel mõtlema selle peale, et võib-olla me saaks ka palgaküsimuses teha suurema sammu edasi kui seni. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu! Rohkem kõne- ja sõnavõtusoove ei ole. Sellega on läbirääkimised lõpetatud. Ma palun kõnepulti tagasi sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosiuse, et vaadata läbi muudatusettepanekud! Esimene muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata.

T. Vilosius
Seda muudatusettepanekut, nagu ma ütlesin, toetas 2 komisjoni liiget, 5 oli vastu ja erapooletuks jäi 1. Põhjendus, miks komisjon nii arvas, on öeldud.

Aseesimees
Toomas Vilosius ennetas sündmusi, kõigepealt tahtis Eiki Nestor midagi ütelda.

T. Vilosius
Vabandust!

E. Nestor
Jah. Toomas Vilosius on nii tark inimene ja saab väga hästi aru, et meil on soov seda hääletada.

Aseesimees
Ma arvan, et Toomas Vilosiuse tekst jääb kehtima ka pärast Eiki Nestori palvet. Austatud kolleegid, kas võime asuda hääletama? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt oli 12 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuks jäi 2. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algatajad toetavad. Kolmas muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Ma palun selle väga toreda muudatusettepaneku hääletamist. Lühike selgitus veel kord. Ma teen ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 11 järgmises sõnastuses: "Riigikogu liikme palk on Eestis kehtiva alampalga ja käesoleva seadusega määratud vastava koefitsiendi korrutis." Põhjendus. Lähtutud on ametiühinguliikumise, täpsemalt Eesti Kõrgkoolide Ametiliitude Ühenduse Universitas pöördumisest Riigikogu poole, milles tehakse ettepanek siduda Riigikogu liikme palgad alampalgaga. Leitakse, et keskmine palk kui statistiline suurus ei aita kaasa Eesti elanikkonna elatustaseme tõstmisele suunatud viljakale seadusandlikule tegevusele, mistõttu võimunomenklatuuri palga sidumine alampalgaga aitaks sellele kaasa. Seega ei oleks palga kasv mitte ainult võimu tippametkonnale, vaid ka Eesti töövõtjate enamikule.

Aseesimees
Tänan! Palun, komisjon!

T. Vilosius
Ma palun kõigi komisjoni liikmete nimel härra Toomsalult vabandust, sest sellest, et see ettepanek tore on, ei saanud aru ükski sotsiaalkomisjoni liige. Seda ei toetanud neist mitte keegi, kõik 9 olid vastu.

Aseesimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt oli 2 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on tagasi lükatud. Neljas muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Paluksin ehk seda muudatusettepanekut hääletada ja võib-olla polekski mõtet enam järgmisi Toomsalu ettepanekuid hääletada. Kuid selleks, et lugupeetud saal saaks värvikalt aru, kui hea ettepanek see on, teen seda siiski. Ja nimelt, selles parandusettepanekus määratakse palk läbi alampalga Riigikogu spiikrile. Riigikogu spiiker hakkaks saama 15 alampalka, see on ju kaunis.

Aseesimees
Tänan! Palun, komisjon!

T. Vilosius
Vaatamata sellele, et number 15 on väga imposantne, ei hääletanud sotsiaalkomisjonis selle poolt keegi.

Aseesimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 2 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Seega on ettepanek tagasi lükatud. Viies, kuues, seitsmes ja kaheksas muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Üheksas muudatusettepanek on Tõnu Kaubalt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tõnu Kauba, palun!

T. Kauba
Palun hääletamist.

Aseesimees
Palun, komisjon!

T. Vilosius
Selle muudatusettepaneku poolt oli 1 komisjoni liige, vastu 8, erapooletuid 0.

Aseesimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Kümnes muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 11. muudatusettepanek on Lauri Vahtrelt, eelnõu algataja ei toeta, välja arvatud Lauri Vahtre, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Lauri Vahtre, palun!

L. Vahtre
Tänan! Ma palun seda ettepanekut hääletada. Mõte on selles, et nagu me hästi teame, neljanda kvartali palgad on suhteliselt kõrged ja see tekitab õigustatud küsimuse, miks Riigikogu just nimelt selle kvartali kilbile tõstab. Kui võtta aasta keskmine, siis on keskmine ega tekita küsimusi.

Aseesimees
Tänan! Palun, komisjon!

T. Vilosius
Aitäh! Komisjon arutas seda küsimust üsna põhjalikult ja et mitte ise tark olla, palus selleks kommentaari meie Statistikaametilt. Statistikaamet väitis, et sellisel juhul ei ole Riigikogu liikmete palkade korrigeerimine 1. märtsist võimalik, sest aasta keskmine saadakse paremal juhul aprilli lõpuks. Nende kirjas on ka seletus, et just nimelt neljanda kvartali palk on kõige lähedasem aasta keskmisele palgale, nii nagu see tegelikus elus välja kujuneb. Nii väidab Statistikaamet oma peadirektori allkirjaga. Ma ei oska seda rohkem kommenteerida, kui ma ei tunne seda valdkonda.

Aseesimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. 12. muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 13. ja 14. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 15. muudatusettepanek on Lauri Vahtrelt, eelnõu algataja ei toeta, välja arvatud Lauri Vahtre, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Lauri Vahtre, palun!

L. Vahtre
Tänan! Ma palun seda hääletada. Selle muudatusettepanekuga võib jääda mulje, et kistakse mingisugust väiklast vimma 20 ja 30% ümber, millel sisulist erinevust ei ole. Aga sisuline erinevus on siiski olemas. Kui 30%-line kulu tõesti kõik ära kasutada - ja ma olen kindel, et mõni eriti osav Riigikogu liige saab sellega ka hakkama tulevases koosseisus -, siis on faktiliselt asi nii, et tema palk on tõusnud. Aga mingil juhul ma ei taha, et seda eelnõu, mida me menetleme, käsitletaks nõnda, et Riigikogu tõstis endal jälle palka.

Aseesimees
Tänan! Palun, komisjoni seisukoht!

T. Vilosius
Aitäh! Komisjon kaalus kõiki argumente ja lahendas küsimuse demokraatiliselt, st hääletamise teel: vastu oli 5, poolt ei olnud keegi, erapooletuks jäi 4.

Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele 15. ettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt oli 12 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on tagasi lükatud. 16. muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Seda muudatusettepanekut paluksin ma küll hääletada, sest see erineb pisut varem teie ette toodutest. See puudutab nimelt sõidukulutuste hüvitamist Riigikogu liikmele seoses tema ametikohustuse täitmisega. Teatavasti redaktsioon, mis on toodud siia saali, näeb ette, et sellest 30%-lisest lisatasust makstakse Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud korras välja sõitudeks tehtud kulutused. Kuid selleks, et midagi välja maksta, eriti kui sõidetakse kaugele ja regulaarselt, peab tõepoolest riigikogulane väga mõtlema, kas ta üldse kuskile sõidab, ja kokku hoidma. Parandusettepaneku mõte on selles, et juhul kui Riigikogu liige soovib teha kuskile ametisõitu, siis ta taotleb rahalist avanssi, selleks et tellida, kinni maksta see sõit ja tuua kuludokument.

Aseesimees
Tänan! Palun, komisjoni seisukoht!

T. Vilosius
Komisjon arutas seda küsimust üsna põhjalikult. Komisjonil jäi arusaamatuks see, et võidakse anda. Kas siis antakse või ei anta või ainult võidakse anda? Mis asi see rahaline avanss on, kas see on krediit, kas krediidi pealt võtab Riigikogu juhatus ka intressi? Need küsimused olid selles muudatusettepanekus arvestamata või lahti kirjutamata. Riigikogu sotsiaalkomisjon oli seda meelt, et Riigikogu palk küll võimaldaks, eriti veel Eesti territooriumil, sõita Riigikogu liikmel sinna, kuhu iganes tal vaja on, isegi kui tema valija võiks olla Ruhnus või Osmussaarel.

Aseesimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt oli 2 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on tagasi lükatud. 17. ja 18. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algatajad toetavad. 19. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algatajad ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 20., 21., 22. ja 23. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algatajad toetavad. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Ma palun komisjonilt uute muudatusettepanekute tähtaega.

T. Vilosius
Aitäh! Kuna komisjon otsustas teise lugemise lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, siis selle lugemise läbiviimise eeldatav päev saab olla nädala pärast ehk tegelikult rutem, tuleval teisipäeval. Sellest johtuvalt on ka muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 23. jaanuar kell 12. Aitäh teile!

Aseesimees
Suur tänu! Sellega on eelnõu teine lugemine lõpetatud. Uute muudatusettepanekute tähtaeg on 23. jaanuar kell 12.

6. Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks neljaks aastaks (1181 SE) teine lugemine

Aseesimees
Austatud Riigikogu! Hakkame käsitlema 40 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks neljaks aastaks. Algab teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme Värner Lootsmanni!

V. Lootsmann
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 1181 algatasid 40 Riigikogu liiget 2002. aasta 7. oktoobril. Esimene lugemine lõpetati läinud aasta 15. oktoobril. Eelnõu näeb ette kohalike omavalitsuste volikogude valimise neljaks aastaks senise kolme aasta asemel. Seaduseelnõu menetlemine kahe lugemise vahel põhiseaduskomisjonis on näidanud, et põhiseaduse muutmisest nimetatud küsimuses on huvitatud kõik Riigikogu fraktsioonid. Pärast esimest lugemist esitasid muudatusettepanekuid head kolleegid Tiit Käbin ja Jüri Adams ning Isamaaliidu fraktsioon. Kuidas ja mis osas tehtud ettepanekuid arvestati, seda saame teada põhiseaduskomisjoni kaasettekandest. Algatajate nimel aga toetan kõigi fraktsioonide esindajate, põhiseaduskomisjoni nõuniku Ülle Madise, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Oliver Kase, Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse juhatuse aseesimehe Toomas Välimäe ja jurist Tiina Üksvärava ning Tartu Ülikooli Avaliku Õiguse Instituudi lektori doktor Vallo Olle ühiselt leitud kompromissi, mis väljendub muudatusettepanekus nr 4. Toetame igati ka kolleeg Nuti ettepanekut menetleda seaduseelnõu kiireloomulisena, mistõttu soovime, et teine lugemine täna lõpetataks ning eelnõu suunataks kolmandale lugemisele. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Kas te olete nii lahke ja selgitate Riigikogule esitatud eelnõu teises lauses toodud sõnu? Nimelt kõlab see teine lause nii: "Volikogu valitakse neljaks aastaks, kui seadus ei sätesta teisiti." Ma palun selgitada, milliseid asjaolusid võiks seadus teisiti sätestada, millised volikogud ja millistel juhtudel valitakse teadlikult mitte üldiseks nelja-aastaseks perioodiks, vaid lühemaks perioodiks!

V. Lootsmann
Aitäh! See küsimus oli arutusel ka põhiseaduskomisjonis. Näiteks üks variant võib olla see, et kaks omavalitsust soovivad ühineda valimistevahelisel perioodil, ja kui tekib vajadus, siis algatatakse seadusmuudatus, sest praeguses kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses on üheselt sätestatud, et valimised toimuvad üheaegselt. Sellega antakse võimalus see muudatus seadusega sätestada.

Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Ma tänan teid selle selgituse eest! Aga nüüd minu küsimus. Kas te selle selgituse valguses leiate, et see redaktsioon, mille kohaselt nähakse seadusandlikult ette võimalus kehtestada ühtedele volikogudele teatud juhtudel lühem volituste pikkus kui teistele, on õnnestunud? Võib-olla tuleks see pisut teistmoodi sõnastada ja rääkida mitte erinevast volituste pikkusest, vaid ennetähtaegsetest valimistest, juhul kui sellise kaasuse puhul, nagu te nimetasite, ei ole võimalik täit nelja-aastast tsüklit läbi käia.

V. Lootsmann
Aitäh! Komisjon koos ekspertidega leidis üksmeelselt, et see on õnnestunud redaktsioon. Võib-olla tõesti leitakse enne kolmandat lugemist veel parem redaktsioon, aga praegu leidis komisjoni enamus küll, et just nimelt see on õnnestunud redaktsioon.

Aseesimees
Tänan! Suur tänu, Värner Lootsmann! Rohkem küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Jaan Pööri!

J. Pöör
Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon arutas põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu oma 14. jaanuari, 20. jaanuari ja 21. jaanuari istungil. Põhiline arutelu toimus 20. jaanuaril, kui ekspertidena olid küsimuse arutelule kutsutud Tartu Ülikooli Avaliku Õiguse Instituudi lektor doktor Vallo Olle, Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse juhatuse aseesimees Toomas Välimäe ja jurist Tiina Üksvärav ning Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Oliver Kask. Komisjonile oli esitatud kolm muudatusettepanekut: Tiit Käbinilt, Jüri Adamsilt ning Isamaaliidu fraktsioonilt. Tiit Käbin soovis oma ettepanekuga tuua sellesse põhiseaduse paragrahvi, analoogselt Riigikogu valimise seaduse paragrahviga, korraliste valimiste mõiste kohalike omavalitsuste puhul. Oli pikemalt arutelul, kas siis oleks vaja tuua sisse ka mõiste "erakorralised valimised" või mitte. Isamaaliidu fraktsioon jäi selle eelnõu sätte juurde, tuues juurde ainult ühe mõiste, et valimised toimuksid proportsionaalsuse põhimõttel, mis tegelikult ka praegu on valimisseadustega kehtestatud. Me ei tea, et keegi sooviks minna üle majoritaarsele süsteemile. Jüri Adams soovis, et see tähtaeg, neli aastat, ei oleks määratud mitte konkreetselt siin, vaid oleks delegeeritud valimise korda sätestavasse seadusesse. Nende muudatusettepanekute läbiarutamisel kerkis üles veel lisaettepanek, et see neli aastat, just härra Adamsi ettepanekust tulenevalt, võiks olla küll sätestatud, kuid oleks antud reservatsioon "kui seadus ei sätesta teisiti". Põhiseaduskomisjon hääletades leidis, et põhimõte võiks olla selline, ja andis nõunikule ülesande, et see valmistaks järgmiseks komisjoni istungiks ette vastavad variandid. Komisjonile esitati 21. jaanuaril viis varianti. Need olid järgmised. Esiteks, jätta nii, nagu eelnõus on sätestatud. Teiseks, sõnastada see paragrahv, see nelja aastat käsitlev osa järgnevalt: "Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seaduses sätestatud juhtudel toimuvad volikogu vahevalimised." Kolmas variant: "Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valmistel neljaks aastaks. Seaduses sätestatud juhtudel valitakse volikogu lühemaks ajaks." Neljas variant: "Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu. Volikogu valitakse neljaks aastaks, kui seaduses ei sätestata teisiti." Viiendaks: "Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Erandid sätestab seadus." Hääletamisel sai kõige enam hääli neljas variant. Selle variandi on põhiseaduskomisjon ka teile esitanud. Kuna kõik kolm eelnõu kohta esitatud ettepanekut olid praegu teile esitatud variandi väljatöötamise ajendiks, siis on ka juhtivkomisjon arvestanud neid ettepanekuid kas sisuliselt või osaliselt. Põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku täna teine lugemine lõpetada ja suunata eelnõu kolmandale lugemisele ning määras muudatusettepanekute põhiseaduskomisjoni esitamise tähtajaks 31. jaanuari kella 16. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu, Jaan Pöör! Jüri Adams, palun!

J. Adams
Härra Pöör! Mul on niisugune küsimus: kas teie komisjoni nõunik või keegi teine selgitas välja, kuidas praegu kehtiv formulatsioon, mis sisaldab arvu 3, Põhiseaduse Assamblees sündis, kas toimus mingi hääletamine, millised olid tookord alternatiivid?

J. Pöör
Minu teada toimus, kuigi täpsemalt seda komisjoni istungil selles kontekstis ei arutatud. Kontekst oli see, kas see kolm aastat või nüüd sissekirjutatav neli aastat on mõeldud vallakodanikele, linnakodanikele, et valimised tõesti toimuvad sellise tihedusega, või on see garantii valitavatele volikogu liikmetele, et nende mandaat kestab kolm või neli aastat. Selles osas on ka praegu juristidel erinevad arvamused, kuid praegune seisukoht on, et see on ikka mõeldud linnakodanikele ja vallakodanikele, et valimised tõesti toimuvad sellise perioodi jooksul. See ei ole garantii valitavale volikogu liikmele.

Aseesimees
Tänan! Jüri Adams, teine küsimus, palun!

J. Adams
Ma kardan, härra Pöör, et ma ei osanud oma küsimust täpselt sõnastada. Igatahes rääkisite te hoopis teisest asjast kui see, mida ma teilt küsisin. Tõlgendused tõlgendusteks, nendel tõlgendustel on kohati ka n-ö leiva lõhn juures. Mind huvitab pigem see, kuivõrd teile selgitati selle küsimuse ajalugu, võimalikke alternatiive ja häälte vahekorda Põhiseaduse Assamblees praegu põhiseaduses oleva lahenduse kujunemisel. Kas sellega keegi tegeles?

J. Pöör
Komisjoni istungitel sellist ülevaadet ei esitatud.

Aseesimees
Veel kord suur tänu, Jaan Pöör! Rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Jüri Adams, kõne puldist, palun!

J. Adams
Tänan, härra juhataja! Pean kõigepealt ütlema, et ma isiklikult küll ei ole rahul põhiseaduskomisjoni juhtkonna nõudlikkuse ja personali töössesüvenemisega, mis minu arust on mõlemad allpool igasugust arvestust. Ma ei suuda praegu käigu pealt nende eest tööd ära teha, kuid siiski mõned märkused. Põhiseaduse Assambleele esitatud mõlemas olulisemas põhiseaduse eelnõus oli sees seesama arv 3. Miks see nii oli? Arvan, et põhiline põhjus oli selles, et kolm aastat oli ennesõjaaegse Eesti normaalne poliitiline tsükkel. Kuigi 1938. aasta põhiseaduses ei olnud sees ühtegi aastaarvu kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kohta, oli seadustes siiski ka see kolm aastat kirjas. Erakordselt huvitav on vaadata, mis toimus Põhiseaduse Assamblees selle küsimusega seoses. Ainuke tekst, mis mul õnnestus selle kohta leida, on kogumik "Põhiseaduse tulek". Kalle Jürgenson räägib oma artiklis, et toimkonnas, mida tema juhatas ja kus kujundati seda peatükki, arutati nii variante kolm, neli ja viis aastat kui ka üldse igasuguse aasta puudumist. Kalle Jürgenson kirjutab leheküljel 170, et toimkond otsustas juba 19. oktoobri koosolekul jääda nelja-aastase volituste tähtaja juurde. See on seda kummalisem, et Põhiseaduse Assamblee töö ajal avaldati kaks vaheteksti. Neist viimane 1991. aasta detsembri keskpaiku. Kummaski vahetekstis ei ole ühtegi sõna selle kohta, kui kauaks kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse. Ma püüdsin hakata Põhiseaduse Assamblee koguteose järgi välja selgitama, kunas see otsustati, kunas tehti see otsustav kannapööre, et mindi tekstilt, kus ei olnud ühtegi aastaarvu, tagasi tekstile, kus oli arv ja nimelt arv 3. Paraku ei ole sellel raamatul õiget sisujuhti. Minu otsing jõudis seisuni 10. aprill 1992. Veel 10. aprillil oli põhiseaduse seis selline, et selle koha peal ei olnud ühtegi arvu. Loodan, et selle, mis juhtus viimase kahe kuu jooksul, selgitan ma järgmiseks lugemiseks välja või teeb seda keegi teine. Oletan, et tõenäoliselt oli tegu ühega nendest lõpusurvetest, mida tookord avaldas nn ekspertgrupp, ma ütleksin, poliitiliselt äärmiselt resoluutselt. Tagantjärele hinnates tundub, et Põhiseaduse Assamblee vahevariant ilma aastaarvuta oleks olnud meie kõigi jaoks lihtsam. Me ei peaks praegu tõenäoliselt üldse selle probleemiga tegelema. Sellega ma praegu lõpetan. Ma oletan, et me anname endale aru ka sellest, et variante on rohkem kui need kaks, nimelt, et tekstis oleks arv 3 või 4. Üks kindel variant on ka see, et tekstis ei ole üldse mingit arvu. Ma oletan, et me kõik anname endale aru ka sellest, et meil on oht teha samas küsimuses teist korda viga, juhul kui me leiame, et esimene kord viga tehti.

Aseesimees
Suur tänu, Jüri Adams! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Ma palun kõnepulti tagasi Jaan Pööri, et vaadata läbi muudatusettepanekud! Esimene muudatusettepanek on Tiit Käbinilt, algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab sisuliselt. Teine muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab osaliselt. Kolmas muudatusettepanek on Jüri Adamsilt, algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab osaliselt. Neljas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, algataja toetab. Oleme läbi vaadanud laekunud muudatusettepanekud. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise uus tähtaeg on 31. jaanuaril kell 16.

7. Üürivaidluse lahendamise seaduse eelnõu (1070 SE) kolmas lugemine

Aseesimees
Austatud kolleegid! Hakkame käsitlema Vabariigi Valitsuse algatatud üürivaidluse lahendamise seaduse eelnõu. Algab kolmas lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnissoni!

L. Tõnisson
Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Üürivaidluse lahendamise seaduse eelnõu on teie ees kolmandal lugemisel. Eelnõu eesmärk on anda üürilepingu pooltele võimalus lahendada lepingust tulenevad vaidlused kohaliku omavalitsuse moodustatud üürikomisjonis kohtueelselt kiiresti, odavalt ja võimalikult lõplikult ning endastmõistetavalt ka õiglaselt. Võimalus pöörduda üürivaidluste lahendamiseks üürikomisjoni on sätestatud juba möödunud aasta 1. juulil jõustunud võlaõigusseaduses. Kuid seal on täpsemalt kindlaks määramata üürikomisjoni pädevus, õiguslik seisund, moodustamise alused, vaidluse lahendamise kord ja otsuse õiguslik staatus. Seega on menetluses oleva eelnõu seadusena vastuvõtmine äärmiselt vajalik, et saaks kõrvaldada nimetatud puudujäägid õiguslikus regulatsioonis ning kohalikud omavalitsused saaksid hakata, kui nad seda soovivad, üürikomisjone moodustama ja neid tegelikult tööle rakendama. Eelnõu on suhteliselt kaua menetluses olnud. Õiguskomisjon on temaga tublit tööd teinud, arvestades teie ettepanekuid. Tänaseks on eelnõu nii juriidiliselt kui ka keeleliselt igati korrektne, seega minu arusaama järgi vastuvõtmiseks küps. Valitsus toetab igati õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu täna seadusena vastu võtta. Suur tänu!

Aseesimees
Tänan, proua minister! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Kas valitsus vajab kaasettekannet?

L. Tõnisson
Ei. Tänan väga!

Aseesimees
Tänan! Palun komisjonipoolseks kaasettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni aseesimehe Georg Pelisaare!

G. Pelisaar
Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Minister seletas peaasjalikult juba ära selle üsnagi lihtsa seaduseelnõu menetluskäigu siin Riigikogus. Mul jääb vaid lisada, et pärast eelmist lugemist arutas õiguskomisjon eelnõu veel oma kahel istungil, 14. ja 21. jaanuaril, ja enne kui eelnõu jõudis täna siia saali, laekusid muudatusettepanekud Isamaaliidu fraktsioonilt ning ka komisjon ise algatas mõne muudatusettepaneku. Ettepanekuid esitasid peaaegu kõik Isamaaliidu fraktsiooni liikmed. Nende ettepanekute sisu oli sätestada seaduse jõustumise erinev kuupäev. Sisuliselt oli välja pakutud kümmekond seaduse jõustumise aega. Kuivõrd aga Riigikogu kodukorra seaduse § 148 lõige 1 näeb ette, et teise lugemise lõpetamise järel võivad kolmandaks lugemiseks esitada muudatusettepanekuid üksnes Riigikogu fraktsioon või alatine komisjon, siis võttis õiguskomisjon need ettepanekud vaid teadmiseks ja muudatusettepanekute tabelis nad ei kajastu. Arutleti veel selle üle, kui kiiresti peaks olema tehtud üürikomisjoni otsus. Nagu teame, peaks üürikomisjon kuu aja jooksul pärast pöördumist avalduse läbi vaatama. Seni oli ette nähtud, et kolme päeva jooksul pärast läbivaatamist peaks olema tehtud ka üürikomisjoni otsus. Isamaaliidu fraktsioon pakkus otsuse tegemise ajaks välja seitse tööpäeva. Arutelu tulemusena pidas õiguskomisjon seda ettepanekut mõistlikuks ja seega ka toetas üürikomisjonile pisut pikema arutamise tähtaja võimaldamist. Eelnõu jõustumise aja kohta teeb komisjon uue ettepaneku. Nimelt, 1. märts ei jätaks kohaliku omavalitsuse üksustele kindlasti piisavalt aega eksisteerivate elamuvaidluskomisjonide töö lõpetamiseks või nende ümberkujundamiseks. Lisaks näeb seadus ju ka ette, et majandus- ja kommunikatsiooniminister peaks jõudma kehtestada üürikomisjoni liikme eksami sooritamise korra ja moodustama ka eksamikomisjoni. Kuna hetkel selle seaduse jõustumisega nii kiire pole (nendes omavalitsusüksustes, kus on üürivaidlustega keerulisemad probleemid, on kaebuste kohtueelse läbivaatamise organiks elamuvaidluskomisjonid), teeb komisjon ettepaneku seadus jõustada 1. juulist 2003. Küll aga on ettepanek kaks paragrahvi jõustada tavalises korras. Need paragrahvid peaksid andma omavalitsustele kõigepealt võimaluse välja anda niisuguseid õigusakte, mis näevad ette elamuvaidluskomisjonide töö lõpetamise, ühtlasi annaksid nad võimaluse juba omapoolselt suunata üürikomisjonide potentsiaalseid liikmeid koolitusele ja üürikomisjoni liikme eksami sooritamisele. Üks redaktsiooniline parandus jõustuks ka varem, s.o kümnendal päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. See puudutab majandusministri ümbernimetamist majandus- ja kommunikatsiooniministriks ning üürikomisjonide liikmete eksamikomisjoni moodustamist ja eksamite korra kehtestamist tema poolt. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra kaasettekandja! Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata esimese parandusettepaneku, mille tegi Isamaaliidu fraktsioon ja mille sisuks oli see, et üürivaidluse lahendamiseks komisjoni poole pöördumise järgselt saab asja menetleda vaid siis, kui selleks on teise poole kirjalik nõusolek. Teatavasti esitas härra Toomsalu eelmisel lugemisel ka hulga parandusettepanekuid, mille mõte oli selles, et täpselt fikseerida selle komisjoni staatus. Kas ta on vahekohus? Sellisel juhul saab tõepoolest arutada ainult mõlema poole nõusolekul. Või on ta kohtuinstants? Teatavasti võimaldab Eesti põhiseadus õigust mõista ainult kohtul. Austatud härra kaasettekandja! Kas komisjon jõudis selgusele, mis asi see üürivaidluskomisjon on? Kas ta on tsiviilvaidlusi lahendav kohtuorgan, sest ainult kohus võib õigust mõista, või on ta siiski vahekohus, ja miks te pole sellisel juhul Isamaaliidu parandusettepanekut arvestanud?

G. Pelisaar
Aitäh! Lugupeetud küsija! Sellel teemal me peatusime juba eelmisel korral siinsamas saalis ja nendele küsimustele on juba kord ka komisjon seisukohta võttes vastuse andnud. Võin vaid üle korrata: üürikomisjon ei ole kohtuorgan ja üürikomisjon ei ole vahekohus. Üürikomisjon on pigem eelkohtuorgan. Teda võiks nimetada ühiskondlikuks organiks, aga pigem on ta siiski omavalitsuse moodustatud üürivaidluse lahendamise komisjon. Miks ei ole toetatud ettepanekut, et üürikomisjoni pöördumiseks peaks olema mõlema poole nõusolek? Kindlasti eelkõige selle tõttu, et me teeksime avaldaja olukorra üürikomisjoni poole pöördumisel väga raskeks. Tihti on ju probleem üürivaidluses tekkinudki sellest, et üürnik ja üürile andja ei saa piisavalt kokku. Praegu tuleb üürikomisjon kui omavalitsuse moodustatav üürivaidluse lahendamise organ siin avaldajale appi.

Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus.

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra kaasettekandja! Ma vaatan selle seaduseelnõu viimast redaktsiooni, viimast modifikatsiooni, mis on eelmisega võrreldes üürivaidluskomisjoni staatuse seisukohalt tõepoolest pisut selgemaks muutunud, aga vaatamata sellele on siia sisse kirjutatud niisugune paradoksaalne protsessuaalne asjade kulg ja käik, et esimese astme kohtud muutuksid nagu apellatsioonikohtuks üürivaidluskomisjonide peale kaebamisel. Selline funktsioon ei saa kuidagi tuleneda kohtute seadusest. Kuidas on siiski põhjendatud seda paradoksi, mis siia on sisse kirjutatud?

G. Pelisaar
Aitäh! Lugupeetud küsija! Olen üllatunud, et teie sotsiaaldemokraatlik mõtteviis tahaks kindlasti teha üürisuhetes kannatava poole olukorra keerulisemaks. Me oleme lähtunud sellest, et üürisuhetes nõrgemal poolel või poolel, kes üürilepingust tulenevalt on sattunud raskustesse, oleksid lihtsamad ja kindlasti ka odavamad võimalused oma probleemi lahendada. Me teame, et üürikomisjoni poole pöördumine on tasuta, seda esiteks. Teiseks, mis puutub esimese astme kohtusse kui apellatsioonikohtusse, siis § 21 lõige 2 sätestab täpselt, et tegelikult ei esitata ju kohtusse pöördumisel, juhul kui ei olda üürikomisjoni otsusega rahul, mitte apellatsioonkaebust, vaid esitatakse hagiavaldus. Hagiavaldus on hoopis midagi muud kui apellatsioonkaebus. Hagiavalduses saab viidata komisjoni otsusele ja see tähendab ka, et vastustaja võib tegelikult oma hagiga pöörduda kohtusse, saamaks kinnitust komisjoni otsuse õiguspärasusele.

Aseesimees
Tänan! Kalle Jürgenson, palun!

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Juhul kui üks lepingu osapooltest komisjoni otsusega nõus ei ole ja tal on võimalus 20 päeva jooksul resolutsiooni või otsuse avaldamisele järgnevast päevast alates pöörduda kohtu poole ning komisjon on seitsme päeva jooksul otsuse langetanud, kas siis sellise kohtusse pöördumise korral on komisjoni otsus vastavalt §-le 23 täitmiseks kohustuslik?

G. Pelisaar
Aitäh! Komisjoni otsus ei ole täitmiseks kohustuslik sellisel juhul, kui on pöördutud kohtu poole ja sellest on antud ka teada. Otsus ei jõustu enne, kui on saadud vastav kohtulahend.

Aseesimees
Tänan! Kalle Jürgenson, teine küsimus, palun!

K. Jürgenson
Aitäh! Sama temaatika kohta on mul ka teine küsimus. Vastavalt § 23 lõikele 1 on komisjoni jõustunud otsus pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui kohtusse ei pöörduta, siis on kõik selge. Küsimus: millega komisjon suudab tagada omalt poolt selle otsuse täitmise ehk millised on n-ö, kui kasutada seda terminit, komisjonipoolsed sunnivahendid otsuse täitmise tagamiseks juhul, kui see on jõustunud ja kohtusse ei ole pöördutud?

G. Pelisaar
Aitäh! Härra küsija! Te olete jõudnud seadusega tutvudes kahjuks ainult §-ni 23. Soovitan läbi lugeda ka § 24. Sealt leiate vastuse. Komisjoni jõustunud otsus täidetakse täitemenetluse sätete alusel.

Aseesimees
Suur tänu, Georg Pelisaar! Rohkem küsimusi ei ole. On võimalus avada läbirääkimised. Tuletan meelde, et vastavalt kodukorraseaduse §-le 149 võib seaduseelnõu kolmandal lugemisel seaduseelnõu kohta sõna võtta vaid fraktsiooni ja komisjoni selleks volitatud esindaja. Austatud kolleegid, kas on kõne- või sõnavõtusoovi? Ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Ma palun kõnepulti tagasi Georg Pelisaare, et läbi vaadata muudatusettepanekud! Esimene muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Andres Herkel, palun!

A. Herkel
Aitäh, härra juhataja! Selgitamaks poliitiliste arusaamade vahekorda, palun ma esimest ettepanekut hääletada.

Aseesimees
Tänan! Palun komisjoni seisukohta!

G. Pelisaar
Komisjonis toetas seda ettepanekut 1 komisjoni liige, vastu oli 3 liiget. Põhjenduse kaasettekandja juba esitas.

Aseesimees
Tänan! Austatud kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 11 häält, vastu on 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Teine muudatusettepanek on samuti Isamaaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, algataja toetab. Neljas muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Viies muudatusettepanek on samuti Isamaaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata, samuti kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda muudatusettepaneku. Üheksas muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Kümnes muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 11. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 12. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, algataja toetab, samuti 13. ja 14. muudatusettepanekut. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kas algataja soovib lõppsõna? Ei soovi. Kaasettekandja, fraktsioonide volitatud esindajad ei soovi samuti. Meil seisab ees lõpphääletus. Austatud kolleegid, kas võime asuda hääletama? Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud üürivaidluse lahendamise seaduse eelnõu nr 1070. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt anti 44 häält, vastu on 2 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 3. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

8. Riigisaladuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja kohtumenetluse seaduste muutmise seaduse eelnõu (1245 SE) teine lugemine

Aseesimees
Lugupeetud Riigikogu! Hakkame käsitlema Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja kohtumenetluse seaduste muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti siseminister Ain Seppiku!

A. Seppik
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitab teisele lugemisele riigisaladuse seaduse ja sellega seonduvalt ka teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu peamine eesmärk on sätestada neljas ehk piiratud riigisaladuse tase. Vajadus neljanda riigisaladuse taseme järele tuleneb Eesti Vabariigi seatud eesmärgist liituda NATO-ga. NATO-s ning mitmes selle organisatsiooni liikmesriigis on salajase teabe tasemeid neli ning vastavalt Eesti Vabariigi ja NATO julgeolekukokkuleppele käsitletakse ja käideldakse NATO confidential- ja restricted-tasemel salastatud teavet Eesti riigisaladuse seaduse alusel konfidentsiaalse tasemega riigisaladusena. Kuna põhiline osa NATO salajasest teabest on klassifitseeritud restricted-tasemel, on NATO inspektsioon teinud soovituse kehtestada nimetatud salastatud teabe klassifitseerimiseks vaste riigisaladuse seaduses, sest pole otstarbekas rakendada konfidentsiaalse taseme riigisaladuse kaitse korras esitatud nõudeid, mis nõuaksid riigilt lisakulutusi. Eelnõu ei ole pärast esimest lugemist sisuliselt muutunud. Küll on aga õiguskomisjon esitanud eelnõu kohta seitse redaktsioonilist ja keelelist laadi muudatusettepanekut, mida eelnõu algataja toetab. Selguse ja arusaadavuse huvides on muudetud lühemaks eelnõu pealkirja, samuti on muudetud paremaks eelnõuga muudetava mitme paragrahvi teksti sõnastust. Algataja toetab õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu seadusena vastu võtta, samas vajab märkimist, et eelnõu täna seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Aseesimees
Tänan, härra minister! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme Vootele Hanseni!

V. Hansen
Austatud juhataja! Auväärt Riigikogu! Riigisaladuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja kohtumenetluse seaduste muutmise seaduse eelnõu oli esimesel lugemisel möödunud aasta 18. detsembril. Komisjon arutas seda eile, 21. jaanuaril. Pärast esimest lugemist Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei tulnud, aga kuna eelnõu temaatika puudutab nii riigikaitsekomisjoni kui ka põhiseaduskomisjoni valdkonda, siis küsis õiguskomisjon nende komisjonide arvamust ja sai arvamuse ka Riigikogu Kantselei juriidiliselt osakonnalt. Nende arvamuste põhjal algatas komisjon ise seitse muudatusettepanekut. Komisjoni ettepanek on eelnõu täna seadusena vastu võtta ja kuna tegemist on kohtumenetluse seadustega, siis nõuab seaduse vastuvõtmine 51 häält ehk Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Aseesimees
Tänan väga, Vootele Hansen! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Ma palun Vootele Hanseni tagasi kõnepulti, et vaadata läbi muudatusettepanekud! Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti teist, kolmandat, neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat muudatusettepanekut. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kas eelnõu algataja soovib lõppsõna? Ei soovi. Kaasettekandja ega fraktsioonide volitatud esindajad ei soovi samuti. Meil seisab ees lõpphääletus. Juhin veel kord tähelepanu, et seaduse vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Lugupeetud Riigikogu, kohaloleku kontroll, palun! Kohalolijaks registreeris end 60 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja kohtumenetluse seaduste muutmise seaduse eelnõu 1245. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt anti 61 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

9. Sõjaaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1249 SE) teine lugemine

Aseesimees
Austatud kolleegid! Hakkame järgnevalt käsitlema Vabariigi Valitsuse algatatud sõjaaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti kaitseminister Sven Mikseri!

S. Mikser
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Sõjaaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on täna teisel lugemisel. Milleks seda seadust vaja on, milline on tema tähendus Eesti integreerumise kontekstis NATO-ga ja meie siseriikliku õigussüsteemi korrastamise seisukohalt, sellest oli põgusalt juttu eelnõu esimesel lugemisel. Kordan siinkohal vaid üle, et Eestis on vaja seaduse tasemel luua õiguslik baas mobilisatsiooni läbiviimiseks ja sõjalise valmisoleku suurendamiseks, mis võimaldaks tänapäevaseid vajadusi arvesse võttes käivitada vajaduse korral mobilisatsioonisüsteemi. Seaduseelnõu põhineb seisukohal, et ettevalmistused mobilisatsiooniks peavad olema võimalikult suures ulatuses tehtud rahuajal ja mobilisatsiooni tegeliku läbiviimise esimesi samme on otstarbekas alustada enne mobilisatsiooni ametlikku väljakuulutamist. Käesolevas seaduses sisalduvad need regulatsioonid, mis on vajalikud nimetatud tegevuste jaoks. Põhilised muudatused olemasolevate seadustega võrreldes on tehtud peamiselt kolmes kategoorias: 1) mobilisatsiooni ettevalmistamist ja tagamist käsitlevad sätted, 2) sõjalise valmisoleku suurendamist käsitlevad sätted, 3) see osa, mis puudutab mobilisatsiooni läbiviimist. Seaduseelnõu seaduseks saades laienevad täitevvõimu volitused langetada otsuseid nii sõjalise valmisoleku suurendamisel, mobilisatsiooni läbiviimisel kui ka sõjaseisukorra ajal. Tasakaalustamaks sellist volituste laiendamist, on seaduseelnõus sees ka Riigikogu-poolset kontrolli tagavad sätted. Eelnõu esitati esimese ja teise lugemise vahepeal õiguskantslerile seisukoha saamiseks. Õiguskantsler väljendas põhimõttelist nõusolekut selle eelnõu printsiipidega, esitades kaks märkust. Nende märkuste arvestamiseks on komisjon esitanud teisele lugemisele muudatusettepanekud. Õiguskantsler juhtis tähelepanu vajadusele muuta eenõu regulatsiooni selliselt, et Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude ümberjaotuse võiks sõjalise valmisoleku suurendamisel või mobilisatsiooni läbiviimisel otsustada küll Vabariigi Valitsus, kuid Riigikogu pädevuses oleks see otsus heaks kiita. Samuti juhtis õiguskantsler tähelepanu vajadusele täpsustada reservväelaste suhtes sõjalise valmisoleku suurendamisel või mobilisatsiooni läbiviimisel rakendatava Eestist lahkumise piirangu kehtestamise aluseid. Eelnõu algataja Vabariigi Valitsus toetab muudatusettepanekuid, mida komisjon tegi nende õiguskantsleri märkuste arvesse võtmiseks. Kaitseministeerium on ja ka mina isiklikult olen väga tänulik Riigikogu riigikaitsekomisjonile väga tõhusa koostöö eest selle eelnõu menetlemisel. Tahan veel üle korrata, et eelnõu vajab Riigikogus heakskiitmiseks 51 häält, mida, ma loodan, see eelnõu lõpphääletusel ka pälvib. Aitäh!

Aseesimees
Tänan, härra minister! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti riigikaitsekomisjoni liikme Trivimi Velliste!

T. Velliste
Austatud härra juhataja! Ma tahan kõigepealt härra ministrit tänada heade sõnade eest riigikaitsekomisjoni aadressil. Riigikaitsekomisjon arutas seaduseelnõu 1249 neljal korral: möödunud aasta 9., 10. ja 16. detsembril ja tänavu 14. jaanuaril. Eelnõu oli Riigikogu täiskogus esimesel lugemisel 18. detsembril, siis anti põhjalik ülevaade eelnõu sisust ja ka riigikaitsekomisjonis toimunud aruteludest. Härra minister tutvustas eelnõu sisu äsja uuesti, mistõttu pole tarvidust seda enam korrata. Piirdun komisjonis pärast esimest lugemist toimunud arutelu tutvustamisega. Mäletatavasti kujunesid sõlmküsimusteks õiguskantsleri seisukohad isiku põhiõiguste ja vabaduste piiramise osas. Õiguskantsler pidas vajalikuks rõhutada, et õigusi ja vabadusi võib küll piirata, kuid ainult seadusega ja piisavalt motiveeritult. Põhiseadus ei luba piiramist delegeerida Vabariigi Valitsusele. Õigusnormid peavad olema piisavalt selged, et üksikisikul oleks võimalik riigivõimu käitumist teatava tõenäosusega ette näha. Jutt käib kaitseväeteenistuse seaduse muutmisest, mille kohaselt sõjalise valmisoleku suurendamisel või mobilisatsiooni toimumisel nähakse reservväelastele ette piirangud, mis keelavad neil Eestist lahkuda, kui tekib suurendatud oht Eesti julgeolekule. Samuti pannakse neile Vabariigi Valitsuse määrusega kohustus teatada riigikaitseosakonda oma elu- ja töökoha ning kontaktandmed. Teine küsimustering, millele õiguskantsler tähelepanu juhtis, puudutab riigieelarve seaduse muutmist selliselt, et see võimaldaks Vabariigi Valitsusel tõrgeteta suurendada sõjalist valmisolekut või asuda läbi viima mobilisatsiooni, muutes Kaitseministeeriumi valitsemisalas kulude konkreetset otstarvet. Pärast esimest lugemist Riigikogu liikmeilt muudatusettepanekuid ei laekunud. Muudatusettepanekute tabelis on neli ettepanekut juhtivkomisjonilt, mis on ajendatud eespool kirjeldatud õiguskantsleri tähelepanekutest. Neist viimane muudatusettepanek on normitehniline. Vabariigi Valitsus kui eelnõu algataja toetab kõiki muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjon oli kõigi muudatusettepanekute esitamisel üksmeelne ja soovitab samuti üksmeelselt (6 poolt, mitte kedagi vastu, mitte keegi erapooletu) panna seaduseelnõu 1249 teisel lugemisel, see on täna, lõpphääletusele ja ka seadusena vastu võtta. Nagu härra minister juba rõhutas, vajab eelnõu seadusena vastuvõtmiseks 51 häält. Lõpetuseks pole vahest üleliigne rõhutada, et viimasel ajal on Riigikogu riigikaitset ja rahvuslikku julgeolekut puudutavad seadused vastu võtnud üksmeelselt, st ühehäälselt. Usun, et see on väga hea märk meie poliitilisest kultuurist, selle edenemisest, eriti meile kõigile üliolulistes eksistentsiaalsetes küsimustes. Ma loodan väga, et nii sünnib ka täna ja et ka täna võetakse see seadus ühel häälel vastu. Aitäh!

Aseesimees
Tänan väga, Trivimi Velliste! Kolleegidel küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Ma kutsun Trivimi Velliste tagasi kõnepulti. Vaatame läbi laekunud muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti teist muudatusettepanekut, ka kolmandat ja neljandat. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kas eelnõu algataja soovib lõppsõna? Ilmselt mitte. Kaasettekandja ega fraktsioonide volitatud esindajad ei soovi samuti. Siirdume lõpphääletuse juurde. Juhin veel kord tähelepanu sellele, et seaduse vastuvõtmine eeldab koosseisu häälteenamust. Austatud Riigikogu, teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreeris end 65 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud sõjaaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 1249. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt anti 67 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

10. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1074 SE) teine lugemine

Aseesimees
Austatud Riigikogu! Hakkame käsitlema Vabariigi Valitsuse algatatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalminister Siiri Oviiri!

S. Oviir
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Me oleme individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga jõudnud teisele lugemisele ja põhimõtteliselt ka valmis seda täna seadusena vastu võtma, kui komisjoni otsused leiavad toetust. Sotsiaalkomisjon arutas nimetatud eelnõu viimati käesoleva aasta 14. jaanuaril. Eelnõu kohta laekus muudatusettepanekuid Riigikogu liikmelt Raivo Paavolt. Muudatusettepanekuid tegi ka sotsiaalkomisjon. Kokku oli ettepanekuid 16, toetamist leidis 11 muudatusettepanekut. Enamasti olid need ettepanekud redaktsioonilist laadi, mitmes paragrahvis kohandati sõnastust, et muuta see arusaadavamaks ja mõneti ka suupärasemaks. Sisulistest ettepanekutest, millel ma peatuksin, mainin parandust, mis lahendab ebaselge olukorra, millisesse töövaidluskomisjoni peab töötaja avalduse esitama juhul, kui töökoht on lepingus kindlaks määratud mitut maakonda hõlmavas piirkonnas. Otsustati, et sellisel juhul esitatakse avaldus tööandja asukoha järgsele töövaidluskomisjonile. Teine sisulisem muudatus kätkes endas järgmist. Eelnõule lisati tingimus, mille kohaselt peab avaldaja märkima oma avalduses, kelle vastu nõue esitatakse. Seni seda ei olnud ja töövaidluskomisjonidele laekus (mitte küll valdavalt, aga siiski laekus) avaldusi, kus puudus vaidluse teine pool. Kolmas põhimõtteline muudatus. Eelnõus lahendati ainuisikuliselt töövaidlust lahendava töövaidluskomisjoni juhataja taandamise küsimus. Edaspidi peaks selle otsustama Tööinspektsiooni peadirektor, kui asja lahendav juhataja ei saa jääda erapooletuks. Raivo Paavo pakkus jätta välja seaduse § 14 lõike 3 punktist 3 sõnad "rahalise nõude korral näidatakse nõude summa". Seda ei saanud toetada ja ma räägin, miks. Parandustega on sisse toodud punkt, et avaldajal on õigus, et töövaidluskomisjon kuulaks ära nii tunnistajad kui ka nõuaks (just komisjon) teiselt poolelt dokumentaalsete tõendite esitamist. Raivo Paavo märkis õigesti, et kui avaldaja esitab avalduse töövaidluskomisjonile, siis enamikus on need kas palganõuded või töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuded. Sel juhul töötaja võib-olla ei tea täpset summat, aga töötaja teab igal juhul oma palganumbrit, sest ta on sellest väga huvitatud. Nüüd on lisatud täpsustus, mis annab töövaidluskomisjonile võimaluse nõuda dokumentaalsete tõendite esitamist. See tõend võib olla mis iganes, ka rahasummade kohta. See täidab seda nõuet, mille Raivo Paavo esitas, mõnevõrra küll teistmoodi, kuid mulle tundub, et sisu on sama. Need olid põhimõttelised muudatused. Redaktsioonilistel muudatustel ma teie aja kokkuhoidu silmas pidades ei peatu. Kuid Eesti rahval on ütlus "Kaks juristi, kolm arvamust". Nii on ka meil arvamusi, et see seadus nõuab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust ehk 51 häält. Nimelt viidatakse seaduses tsiviilkohtumenetluse seadustikule, küll väga üldiselt. Lähtudes jällegi vanarahva tarkusest "Parem karta kui kahetseda", peaksime täna, et pärast ei jääks seadus välja kuulutamata just nimelt sellise juriidilise hinnangu tõttu, mis toetab 51 hääle nõuet, siiski lähtuma sellest, et seadus nõuab koosseisu häälteenamust. Aitäh mind kuulamast!

Aseesimees
Tänan, proua minister! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun komisjonipoolseks kaasettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni aseesimehe Raivo Paavo!

R. Paavo
Austatud juhataja! Head kolleegid! Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1074 oli Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil arutusel käesoleva aasta 14. ja 16. jaanuaril. Istungist võtsid osa ja andsid eelnõu kohta selgitusi Sotsiaalministeeriumi esindajad Carita Rammus ja Ave Liitmäe. Sotsiaalkomisjon otsustas saata individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1074 teisele lugemisele käesoleva aasta 22. jaanuaril ja eelnõu pärast muudatusettepanekute läbihääletamist seadusena vastu võtta. Otsuse poolt oli 7 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon on samal arvamusel, nagu proua minister just äsja rääkis, et eelnõu vastuvõtmine seadusena vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Miks me seda arvame? Nimelt puudutab eelnõu § 2 tsiviilkohtumenetlust. Sarnane, kuid veidi üldistatum regulatsioon sisaldub kehtivas tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Tekkinud olukorras on võimalik kaks tõlgendusviisi. Ühe kohaselt on Riigikogu koosseisu häälteenamus vajalik, sest muudetav säte reguleerib kohtumenetlust. Teise tõlgenduse järgi ei muuda sisseviidav parandus kohtumenetlust ja 51 häält ei oleks seaduse vastuvõtmiseks vaja. Võimalike vaidluste ärahoidmiseks otsustas komisjon siiski, et eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ühinen täiesti proua ministri öelduga, et parem karta kui kahetseda. Aitäh!

Aseesimees
Tänan väga, Raivo Paavo! Küsimusi ei ole. Siiski on, vabandust! Valve Kirsipuu, palun!

V. Kirsipuu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind väga hämmastas teie ettekande viimane lõik, kus te rääkisite, kas see eelnõu vajab Riigikogu häälteenamust või mitte. Nimelt ei otsustata neid küsimusi pärast 24. tundi, vaid need küsimused otsustatakse komisjoni koosolekul. Komisjoni koosolek tõenäoliselt oli teil enne, kui te üldse panite selle punkti Riigikogu istungi päevakorda. Kas see on nüüd, nagu öeldakse, enesekindlustamine või olete te pidanud nõu meie juriidilise osakonnaga? Kellega te olete rääkinud sellest, et vaja peaks olema 51 häält, et see ei peaks olema tavaline hääletus?

R. Paavo
Tänan küsimuse eest! See põhjendus, mille ma ette kandsin, ongi läbi räägitud, seda on konsulteeritud meie juriidilise osakonnaga. Juriidilise osakonna, ütleme niimoodi, valdav arvamus jäi selliseks, milliseks kujunes ka komisjoni lõplik arvamus, et seadus vajab vastuvõtmiseks Riigikogu häälteenamust.

Aseesimees
Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Ma palun Raivo Paavo tagasi kõnepulti! Vaatame läbi laekunud muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti teist muudatusettepanekut, ka kolmandat. Neljas muudatusettepanek on Raivo Paavolt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Viies muudatusettepanek on samuti Raivo Paavolt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Kuues muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Seitsmes muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Kaheksas muudatusettepanek on Raivo Paavolt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Üheksas muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Kümnes muudatusettepanek on Raivo Paavolt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon arvestab osaliselt. 11. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti 12. ja 13. muudatusettepanekut. 14. muudatusettepanek on Raivo Paavolt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab täielikult. 15. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja ei toeta. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kas eelnõu algataja soovib lõppsõna? Ta ei anna sellest märku. Kaasettekandja ega fraktsioonide volitatud esindajad ei soovi samuti. Siirdume lõpphääletuse juurde. Juhin veel kord tähelepanu, et eelnõu vastuvõtmine seadusena nõuab koosseisu häälteenamust. Austatud kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 56 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1074. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt anti 56 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

11. Pankrotiseaduse eelnõu (1085 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees
Austatud Riigikogu! Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud pankrotiseaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti justiitsminister Märt Raski!

M. Rask
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Pankrotiseaduse eelnõu, mis on teie ette lugemise jätkamiseks toodud, on kehtiva pankrotiõiguse edasiarendus. Käesoleval ajal kehtiv pankrotiseadus võeti vastu 1992. aastal. Nüüd on olemas kümneaastane praktika ja samal ajal tuleb tõdeda, et õigussüsteem on oluliselt edasi arenenud. Oluliste uuendustena toon välja järgmise. Uue seadusega muutub tõhusamaks pankrotihaldurite üle peetav järelevalve. Eelnõuga kehtestatakse pankrotihaldurite üle samasugune riiklik järelevalve, nagu on praegu kohtutäiturite üle. Teiseks luuakse füüsilise isiku pankrotiga seonduvad erisätted, mis aitavad paremini arvestada sellise pankrotimenetluse eripära. Arvestades praegust laenubuumi ja järelmaksukaartide kasvavat populaarsust, muutub teema lähitulevikus ilmselt väga aktuaalseks. Eelnõu annab füüsilisest isikust võlgnikule, kes ei ole maksujõuetust põhjustanud kuriteoga, võimaluse viie aasta jooksul oma rahuldamata jäänud võlgadest vabaneda ja alustada tsiviilkäibes ausa inimesena. Kolmandaks antakse selgemad reeglid kuritarvituste vältimiseks pankrotimenetluses. Nimetan näitlikuna kahte punkti. Esiteks, eelkõige täpsustatakse oluliselt pankrotimenetluse algatamise protseduuri, et vältida pahatahtlikke pankrotimenetluse algatamisi. Teiseks korrastatakse võlausaldajate häälteandmise protseduurid, välistamaks erinevaid kuritarvitusi selles valdkonnas. Õiguskomisjonis on teise lugemise jätkamise eel ära tehtud suur töö, millest on välja kujunenud ka teie ees olevad 52 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud pärinevad valdavalt juhtivkomisjonilt ning on valminud koostöös algataja ning ekspertidega. Tõstan siinjuures esile Finantsinspektsiooni, Kaubandus-Tööstuskoja, Pankrotihaldurite Koja ja kohtunike panust teksti lihvimisel. Võin teile kinnitada, et eelnõuga on tegelnud Eesti tunnustatuimad pankrotiõiguse spetsialistid ning praktikud. Muudatusettepanek laekus ka Riigikogu liikmelt Ants Käärmalt. Eelmisel lugemisel ei leidnud Ants Käärma muudatusettepanek Riigikogu toetust, kuid praegu on muudatusettepanek koos autoriga läbi arutatud ja muudatusettepanekut on kehtiva pankrotiseaduse suhtes sisuliselt arvestatud. Tahan veel rõhutada, et kui Riigikogu selle eelnõu 51 poolthäälega seaduseks kuulutab, siis hakkab see seadus kehtima 1. jaanuaril 2004. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu pärast muudatusettepanekute läbivaatamist seadusena vastu võtta. Algataja toetab nimetatud ettepanekut. Aitäh!

Aseesimees T. Kelam
Suur tänu, härra minister! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kuulame ära õiguskomisjoni kaasettekande. Palun, komisjoni esimees Väino Linde!

V. Linde
Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid, Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon oli ühiselt seda meelt, et käesolev seaduseelnõu on väga oluline ja vajalik, ning seetõttu andsime ka oma panuse selleks, et seda eelnõu kiirelt ja operatiivselt menetleda. Valmistasime seda teise lugemise jätkamiseks ette kolmel istungil: käesoleva aasta 14. jaanuaril, 20. jaanuaril ja 21. jaanuaril. Kokku oli 52 muudatusettepanekut, millest ühe esitas meie hea kolleeg Ants Käärma ja teised muudatusettepanekud formuleeris õiguskomisjon meile esitatud seisukohtade alusel. Neid tuli, nagu eelkõneleja ütles, Kaubandus-Tööstuskojast, Finantsinspektsioonist, Eesti Advokatuurist, Pankrotihaldurite Kojast. Eraldi tahan ära märkida ainult mõnda muudatusettepanekut. Näiteks nr 3, mis näeb ette, et aktsiaseltside puhul peab selle seaduse jõustumisel olema pankrotiavalduse aluseks oleva nõude summa suurus mitte enam 100 000 krooni, vaid 200 000 krooni. Oleme seda muutnud. Soovisime, et ajutiste pankrotihaldurite tegevuse aeg oleks reglementeeritud, et nad ei toimetaks lausa mitmete kuude kaupa ühes või teises firmas, enne kui esitavad oma arvamuse kohtule. Selle tõttu oleme formuleerinud muudatusettepaneku nr 6. Muudatusettepanek nr 23 räägib sellest, et halduri põhikohustus on viia läbi kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus. Me olime seisukohal, et alati ei pruugi kiirus olla kõige õigem ja vajalikum, vaid oluline on just nimelt see, et see oleks majanduslikult otstarbekas. Väga oluline on ju ka see, et töötajad säilitaksid töökohad, ja et see ettevõte, kui vähegi võimalik, jääks edasi funktsioneerima. Väga oluline on ka see, nagu eelkõneleja härra minister juba rääkis, et kehtestatakse riiklik kontroll haldurite üle, luuakse vastav register. Seaduseelnõus on ka eraldi sätted füüsiliste isikute pankroti puhuks. Õiguskomisjon teeb ettepaneku panna seaduseelnõu täna lõpphääletusele ja võtta seadusena vastu. Eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Arvamusavalduse soove ei ole registreeritud, läbirääkimisi ei peeta. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Ettepanek nr 1 on õiguskomisjonilt, algataja toetab, samuti teist, kolmandat, neljandat, viiendat, kuuendat, seitsmendat, kaheksandat, üheksandat, kümnendat, 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28., 29., 30., 31., 32., 33., 34., 35., 36., 37., 38., 39., 40., 41., 42., 43., 44., 45., 46., 47. ja 48. ettepanekut. 49. ettepanek on kolleeg Ants Käärmalt, komisjon on sisuliselt arvestanud. 50. ettepanek on õiguskomisjonilt, algataja toetab, samuti 51. ja 52. ettepanekut. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud ja heaks kiidetud ning õiguskomisjoni ettepanek on panna eelnõu 1085 lõpphääletusele. Kas on lõppsõnasoovi? Härra minister ei soovi, komisjon ega fraktsioonid samuti mitte. Nagu öeldud, on eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ma annan kella ja siis teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 53 Riigikogu liiget. Kas võib alustada lõpphääletust? Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele seaduseelnõu 1085, pankrotiseaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt anti 54 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 1085 on seadusena vastu võetud. Lugupeetud Riigikogu, kas on vaja vaheaega, et läbirääkimisi lõpetada? Lugupeetud kolleegid, ma palun saalis vaiksemalt!

12. Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (1198 SE) teine lugemine

Aseesimees
Jätkame oma tööd. Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu. Toimub teine lugemine. Ettekandeks on sõna justiitsministril. Härra Märt Rask, palun!

M. Rask
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu oli siin saalis esimesel lugemisel 20. novembril 2002. aastal. Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadus on üldine seadus, mis keelustab diskrimineerimise soo, rassi, rahvuse, päritolu, nahavärvuse, keele, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse, varalise või sotsiaalse seisundi, usulise, poliitilise või muu veendumuse või muude asjaolude tõttu. Eelnõu eesmärgid on järgmised. Esiteks, reguleerida ühes seaduses kõik põhiseaduse §-s 12 sisalduvad võrdsusõigused ning keelata igasugune diskrimineerimine. Teiseks, täita kõik Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu ja muud rahvusvahelise õiguse nõuded nimetatud valdkonnas. Kolmandaks, sätestada vajalikud mõisted, nagu võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine, otsene ja kaudne diskrimineerimine, ahistamine. Neljandaks, luua inimestele lihtne ja tõhus võimalus nende õiguste kaitseks. Erinevalt eelnõu esimesest lugemisest on koda asendatud õiguskantsleriga. Väga suur hulk muudatusi on sisse viidud just õiguskantsleri seaduse muutmise kaudu. Kõik diskrimineerimisküsimused koondatakse õiguskantsleri ametkonna alla. Ta hakkab ombudsman'i rolli täites vahendama ka eraisikute vahel tekkivaid diskrimineerimisvaidlusi. See tähendab, et inimene saab ühest kohast kaitset mitme erineva diskrimineerimisaluse puhul, n-ö segakaasuste lahendamiseks. Vaidluse lahendamise menetlus on oma iseloomult vabatahtlik lepitusmenetlus. Nii asub õiguskantsler n-ö vahemehena, mediaatorina lepitama vaidlevate poolte tüliküsimust, et aidata neil jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Kohtusse pöördumise õigust see kelleltki ära ei võta. Samal ajal peavad õiguskantsler ja käesolev eelnõu aitama edendada võrdse kohtlemise nõuete rakendamist hariduselus, töösuhetes, riigiasutustes ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuses. Eelnõus on esimese lugemisega võrreldes tehtud mitmeid muudatusi. Esiteks on täpsustatud seaduse reguleerimisala. Kasutatakse põhiseaduse § 12 sõnastust: "Võrdne kohtlemine on isikute selline kohtlemine, mis välistab otsese ja kaudse diskrimineerimise soo, rassi, rahvuse (etnilise kuuluvuse), nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumise või muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse alusel." Teiseks laiendatakse valdkondi, millele seaduse nõudeid ei kohaldata (lisaks registreeritud põhikirjaga usuühendustes usu tunnistamisele ja viljelemisele või vaimulikuna töötamisele ning perekonna- või eraelusuhetele ka pärimisõiguse teostamisele). Kolmandaks täpsustatakse ja selgitatakse seaduse nõudeid, näiteks kohustust parandada puuetega inimeste olukorda, erandi tegemise võimalusi vanuse tõttu. Neljandaks muudetakse seda, et võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise nõukogu kuulub kohustuslikult Sotsiaalministeeriumi juurde. Vastava ministeeriumi määrab nüüd Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus määrab ka eri ministeeriumide kohustused võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise nõuete rakendamisel ja võrdõiguslikkuse edendamisel. Toetan põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu teine lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni
Aitäh! Tahan ministrilt teada, kas sotsiaalminister ja justiitsminister on ületanud oma eriarvamused selle seaduseelnõu suhtes.

M. Rask
Valitsus ei ole neid eriarvamusi eraldi arutanud. Minu arvates on ministritevaheline eriarvamus fikseeritud siis, kui see läheb Vabariigi Valitsuse seaduse mõttes valitsuse istungile arutamiseks. Seda arutelu toimunud ei ole.

Aseesimees
Tänan! Liia Hänni, teine küsimus, palun!

L. Hänni
Aitäh! Olukorra selgitamiseks küsin siiski, kas Vabariigi Valitsus on otsustanud menetlusest tagasi võtta soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu.

M. Rask
Järgmisel valitsuse istungil arutatakse kõiki neid eelnõusid, mida on võimalik Riigikogu töökoormuse vähendamiseks tagasi võtta. Üks nendest eelnõudest on kindlasti selles päevakorras.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Kadri Jäätma.

K. Jäätma
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Selle seaduse eesmärk on edendada võrdset kohtlemist. Mil moel te kavatsete edendada seksuaalvähemuste võrdset kohtlemist ja sugudevahelist, tähendab, meeste ja naiste võrdset kohtlemist, näiteks, et ühesuguse töö eest saadaks samaväärset palka? Kas nad saavad samaväärselt tähelepanu, nii üks kui ka teine grupp?

M. Rask
Eelnõus on vastavad peatükid, kus käsitletakse võrdõiguslikkuse edendamist. Ma ei ole päris veendunud, et Eesti Vabariigis tuleks edendada seksuaalvähemuste võrdset kohtlemist.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Tiit Toomsalu.

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Väga austatud härra minister! Mul on väga hea meel nentida, et algataja toetusel on eelnõu §-s 2 laiendatud võrdse kohtlemise aluste loetelu, võrreldes esialgsega, ja viidud see vastavusse põhiseaduse §-s 12 tooduga. Aga minu küsimus puudutab §-s 2 toodud ühe võrdse kohtlemise aluse, nimelt, vanusega seotud võrdse kohtlemise reaalset rakendatavust tavaelus. Kui me selle seaduse vastu võtame, millal ja kuidas seadusandja ja Vabariigi Valitsus lahendavad meeste ja naiste võrdse kohtlemise probleemi pensionilise kindlustuse osas, st ühel ajal pensionile laskmise suhtes?

M. Rask
Ilmselt tunneb härra Toomsalu seda valdkonda tunduvalt paremini. Vabariigi Valitsuse pädevuses on algatada eelnõusid. Kogu meie pensionilise kindlustuse süsteem on suundumas sinnapoole, et mehi ja naisi koheldakse ka pensionilise kindlustuse suhtes võrdselt. Seda ei saa muuta ühe päevaga ja see on üks teine valdkond. Küll aga reguleerib see eelnõu neid küsimusi, kus tulenevalt vanusest tuleb teha erandeid. Selle seaduse reguleerimise ese on võrdse kohtlemise aspektist just erandite tegemise küsimus.

Aseesimees
Tänan! Kadri Jäätma, teine küsimus, palun!

K. Jäätma
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Minu eelmisele küsimusele te vastasite, et te ei näe põhjust, et Eesti ühiskonnas peaks edendama seksuaalvähemuste võrdset kohtlemist. Kas siis ei oleks mitte mõistlik toetada parandusettepanekut nr 1, kus tehakse ettepanek, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse küsimused reguleeritaks eraldi seaduses? Kas te toetate seda parandusettepanekut?

M. Rask
Eelnõu algatajana ei toeta ma seda parandusettepanekut ja mitte sellepärast, et sellel muudatusettepanekul ei oleks tähtsust diskussiooni aspektist. Ma saan väga hästi aru, et kui räägitakse naiste ja meeste võrdõiguslikkusest ja pealkiri seda ka kajastab, siis on see täiesti eraldi instituut meie õigussüsteemis. Selle pinnalt, ma arvan, on hoopis lihtsam kogu seda probleemistikku avada, selle üle diskuteerida. Samal ajal on sellesse eelnõusse kokku võetud kõik juhtumid, mis meie põhiseaduse §-st 12 tulenevad, ja lahendamist leiavad kõik need probleemid, mida naiste ja meeste võrdõiguslikkuse all mõistetakse. See tähendab, et õigussüsteemi seisukohalt on mõistlik lähtuda põhiseaduse §-st 12 ja käsitleda neid üldseadusena koos, mis ei tähenda kaugeltki seda, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse küsimused oleksid taandatud kuskile tagaplaanile. Seetõttu ei toeta ma esimest muudatusettepanekut.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Laine Tarvis.

L. Tarvis
Suur tänu! Te ütlesite, et Riigikogu töökoormuse vähendamise eesmärgil võtab valitsus päevakorda küsimuse, kas võtta soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu menetlusest tagasi. Minu arvates on praegu Riigikogu töökoormust just suurendatud, sest me oleme soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu alates 2001. aastast juba kaks korda menetlenud ja alles 2002. aasta lõpus tuli võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu. Praegu on minu arust Riigikogu töökoormust just suurendatud. Kuidas te seda kommenteerite?

M. Rask
Ma kommenteerin seda nii, et ma ei öelnud, et üks või teine eelnõu võetakse tagasi. Valitsus arutab järgmisel teisipäeval, kas on võimalik tagasi võtta mõningaid eelnõusid, mis on valitsuse algatatud. Samal ajal puudutab see küsimus ka Riigikogu liikmeid, sest Riigikogu selle koosseisu töö lõppemisega seoses langevad teatud eelnõud menetlusest välja. Kas on mõistlik jätta need eelnõud menetlusse, sest neid ei jõuta lõpuni menetleda, või on võimalik teha, tulenevalt muutustest seadussüsteemis, võib-olla mõningad parandused ja täiendused ning esitada nad järgmisele koosseisule? See on puhtmenetluslik küsimus. Seda, et soolise võrdõiguslikkuse probleemidega seotud eelnõud kindlasti tagasi võetakse, ei ole ma öelnud ega ilmselt saagi öelda.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Liis Klaar.

L. Klaar
Aitäh! Lugupeetud minister! Me oleme varem sellest rääkinud, aga ma arvan, et see on väärt seda, et sellest veel kord rääkida. Misjaoks peame me ühendama kahte nii erinevat asja nagu soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdsete võimaluste seadus, võrdse kohtlemise seadus? Need on ju absoluutselt kaks eri dimensiooni. Misjaoks peame me uuesti ratast leiutama, kui kõik teised riigid teevad eraldi seadused? Ma saan aru, et mõlemaid on tarvis, aga misjaoks me peame seda ratast uuesti leiutama? Misjaoks me peame tegema midagi muud kui kõik teised?

M. Rask
Me oleme seda probleemi uurinud väga põhjalikult ja pean kahetsusega ütlema, et me ei tee teisiti kui teised. Praegu on ka Saksamaal näiteks pandud kokku töörühmad, et minna just seda teed, mille meie praegu oleme valinud. Paljud teised riigid analüüsivad neidsamu õigusinstituute just sellest aspektist, et hoopiski üldisemate seadustega kogu seda temaatikat reguleerida. Nii et me ei pea ilmselt kordama Euroopa 20-aastast seadusloomepraktikat. Seetõttu sobib meie õigussüsteemi, ma rõhutan veel kord, võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadus üldaktina, tervikaktina, tulenevalt põhiseaduse §-st 12, kindlasti paremini. Eriti hea leiuna tahan rõhutada, et nüüd on loodud ka alus selleks, et selles valdkonnas tõusetuvad vaidlused või tekkivad kaebused leiaksid autoriteetse lahenduse just ombudsman'i, õiguskantsleri juures. Me loome terviksüsteemi, mitte ühte instituuti ühe seaduse kaudu.

Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Teatavasti on kogu Eesti õigussüsteemi ja Eesti ühiskondliku elu korralduse aluseks Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiseaduse § 12 loetleb terve hulga võrdse kohtlemise ja diskriminatsiooni vältimise kriteeriume, nagu näiteks rahvus, rass, nahavärvus, sugu, keel, päritolu, usutunnistus, poliitilised veendumused, muud veendumused, varaline seisund, sotsiaalne seisund. Öelge, palun, härra minister, kuidas seda põhiseaduse vaimu kohaselt tõlgitseda! Kas kõiki neid siin toodud võrdse kohtlemise aluseid vaatleb Eesti Vabariigi põhiseadus võrdsena või eelistab ta mõnda, peab mõnda olulisemaks, mõnda vähem oluliseks?

M. Rask
Mina ei ole leidnud põhiseaduse § 12 teksti lugedes või seda interpreteerides ühtegi juhtumit meie elust või praktikast, kus põhiseaduse § 12 annaks mingile grupile eeliseid, seeläbi kedagi teist diskrimineerides.

Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Küsimusi rohkem ei ole. Kuulame ära põhiseaduskomisjoni kaasettekande. Kolleeg Tiit Käbin.

T. Käbin
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma kõigepealt palun vabandust mõne trükivea pärast, mis on teksti sattunud! Nimelt on §-s 8 kolmes kohas viited §-le 6, peaks olema viide §-le 5. Sama ebatäpsus on §-s 23. Veelgi enam, muudatusettepanekuid nummerdades on kirjas kaks korda 3 ja kaks korda 17, aga ma loodan, et me saame sellest probleemist üle. Ma veel kord palun vabandust nende ebatäpsuste pärast! Justiitsminister selgitas põhjalikult, mis eelnõuga vahepeal on juhtunud. Rõhutan ka seda, et § 2 "Võrdne kohtlemine", mis on aluseks võtnud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12, täpsustab muu hulgas rahvuse mõistet, lisades sinna juurde selgituseks etnilise kuuluvuse. Põhjus on lihtsalt selles, et inglise keeles tähendab nationality nii rahvust kui ka kodakondsust ja täpsustus oli vajalik selleks, et vältida seaduse tõlkimisel arusaamatusi, mis muidu võiksid tekkida. Komisjon otsustas teise lugemise katkestada ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. jaanuari kella 12. Ma tänan!

Aseesimees
Suur tänu! Kolleeg Ando Leps.

A. Leps
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Sulle ka üks väike küsimus. Seesama põhiseaduse § 12 ei räägi midagi vanuselisest diskrimineerimisest. Kas sinu arvates võib siis minia ämma ja, vastupidi, ämm miniat diskrimineerida?

T. Käbin
Tõsi, kuid põhiseaduse § 12 ütleb: "... või muude asjaolude tõttu." Seaduseelnõu §-s 2 on vanus eraldi välja toodud: vanuse, puude jne tõttu.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Ants Käärma.

A. Käärma
Suur tänu! Mul on küsimus esimese muudatusettepaneku kohta, mille on esitanud kümme kolleegi, kõik naissoost, kes esindavad peaaegu kõiki erakondi, kes Riigikogus on esindatud, välja arvatud Reformierakond. Seega peaksid nad teatud määral või päris kindlasti väljendama kõikide fraktsioonide seisukohta. Komisjon ei ole aga seda ettepanekut arvestanud. Mul on küsimus: kuna komisjonis on ülekaalus meessoost Riigikogu liikmed, kas siis komisjoni sellist lähenemist saab käsitleda kaudse diskrimineerimisena?

T. Käbin
Ma ütleksin, et ei saa, sest komisjoni enamus lähtub sellest, mida siin korduvalt on rõhutatud, et küsimus tuleb lahendada kompleksselt, ja lähtub põhiseaduse §-st 12 tervikuna. Aga mis puutub sellesse, kas lugeda seda ettepanekut kõigi fraktsioonide ettepanekuks, siis ma pigem arvan, et tegemist ei ole fraktsioonide seisukohaga, vaid Riigikogu naiste ühenduse seisukohaga.

Aseesimees
Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kolleeg Liia Hänni, kõne puldist.

L. Hänni
Härra juhataja! Austatud kolleegid! Endiselt on Riigikogu menetluses kaks eelnõu, millel on osaliselt kattuv regulatsiooniala: soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu ning võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu. Riigikogu täiskogu on mõlemaid neid arutanud. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu on kaitsnud sotsiaalminister ja praegu arutusel olevat eelnõu justiitsminister. On saatuse iroonia, et ühel pool on olnud naisminister ja teisel pool meesminister. Pole raske arvata, kuidas asjade seis tänaseks on kujunenud. Nimelt on põhiseaduskomisjon otsustanud soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu kalevi alla panna. Selle olukorraga võiks ju isegi leppida ja reguleerida soolise võrdõiguslikkuse küsimusi ühises eelnõus, aga see oleks eeldanud jõudmist kompromissile eelnõude ühendamise osas. Seda ei toimunud. Me võiksime isegi praeguse olukorraga nõus olla, kui arutusel oleks kvaliteetne seaduseelnõu, mis lahendaks need probleemid, mis ühiskonnas lahendamist vajavad. Tegelikult on eelnõu väga vilets, õieti on see tagurlik ja häbiväärne eelnõu, ja seda eelkõige sellepärast, kuidas eelnõus on mõistetud võrdõiguslikkust. Võrdõiguslikkus kui põhiline inimõigus ei ole Eesti väljamõeldis, ei ole justiitsministri leid. See on inimtunnetuse ja inimarengu ammune saavutus, mis on leidnud tee rahvusvahelistesse dokumentidesse. Võrdõiguslikkust ei jaga seadusandja. See on universaalne õigus, mis on inimestel olemas selle tõttu, et nad on inimestena sündinud. Võtke lahti seaduseelnõu § 4 ja lugege, mis sinna on kirjutatud: "Võrdõiguslikkus tähendab, et meestel ja naistel on tööelus ja hariduse omandamisel ning teistel seaduses ettenähtud juhtudel võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus." Niisiis, ainult seadus saab teha meid võrdõiguslikeks ja kui seadus ei ütle, et mingis valdkonnas on mehed ja naised võrdõiguslikud, siis me seda ei ole. See on äraspidine arusaam võrdõiguslikkusest ja sellepärast on ka ülejäänud regulatsioon, mis sellest seaduseelnõust tuleneb, ebardlik. Seadus peab lahendama väga tõsiseid küsimusi, mis puudutavad meid kõiki. Mitte ainult sooline diskrimineerimine ei ole Eestis olemas, vaid diskrimineerimine ka vanuselisel alusel ja muude tunnuste järgi. Põhiseadus jätab diskrimineerimise aluste loetelu avatuks, sest ei ole võimalik kõiki olukordi, kus inimene tunneb, et teda diskrimineeritakse, lõplikult loetleda. Selles seaduses on püütud seda teha. Päris kindlasti on siit välja jäänud väga elulised olukorrad, kui inimene vajab kaitset. Selle seaduse kontseptsiooni järgi peaks see olukord kõigepealt olema seaduses kirjeldatud, alles siis saab inimene üldse oma õigusi kaitsma hakata. Toon konkreetse näite. Kui mõne ülikooli tudeng leiab, et õppetoetuste seadus on diskrimineeriv, siis selle seaduse kohaselt ta kohtusse minna ei saaks, sest õppimise kohta ei ole nii konkreetset alust seaduses nimetatud. Kahjuks ei paku seadus ka reaalset õiguskaitset inimestele, keda diskrimineeritakse. Kogu järelevalvemehhanism on eelnõus muudetud väga nõrgaks. Küsimus on antud õiguskantsleri pädevusse, aga erasfääris saab õiguskantsler ainult lepitada. Võib arvata, et tõsistel juhtumitel teine pool, keda süüdistatakse, ei ole selle menetlusega nõus ja inimesel ei jäägi üle muud võimalust kui pöörduda kohtusse. Kas saab natuke lisaaega?

Aseesimees
Palun, kuni kolm minutit lisaaega!

L. Hänni
Kuna see seaduseelnõu püüab neid abinõusid, mida tavaliselt kasutatakse soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, sulatada ühtsesse seadusesse, siis on asi muutunud absurdseks. Tööandjatele ja asutustele pannakse kohustusi, mida need tegelikult täita ei suuda. Kas või kohustus kujundada töötingimused sobivaks kõigile inimestele, arvestades §-s 2 nimetatud diskrimineerimise aluseid. Me võime seda võtta kui ideaali, et näiteks kõigis ettevõtetes ja asutustes peavad puuetega inimesed saama töös osaleda, aga on selge, et see nõuab investeeringuid ja tuleks ette näha vähemalt üleminekusäte, mis vajalikeks ümberkorraldusteks aega annab. Seega on tegemist seadusega, mida ei ole mõeldudki rakendada. Eelnõu on menetlusse antud pigem selleks, et varjutada soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu menetlemisel üleskerkinud teemasid. Aga ega see pea liiva alla peitmine meid aita. Ainukene võimalus veel selle Riigikogu koosseisu ajal soolise võrdõiguslikkuse seadus vastu võtta on arvestada muudatusettepanekut nr 1, millega uuesti lahutatakse kaks teemat: sooline võrdõiguslikkus kui tõsist tähelepanu vajav ühiskondlik probleem ja kõigi inimeste õiguskaitse diskrimineerimise vastu. Aga teise teema käsitlemiseks vajab eelnõu väga palju tööd. Ma kardan, et see Riigikogu koosseis sellega hakkama ei saa. Soolise võrdõiguslikkuse seadus on valitsuse tööplaanis olnud juba kaua aega. See on ka eurointegratsiooniga seonduv eelnõu ja see Riigikogu koosseis peab selle seadusena vastu võtma. Seega, palun toetage muudatusettepanekut nr 1! Kuigi selle on esitanud naised, lähtub ta rangest loogikast ja vajadusest arvestada Eesti riigi huvisid. Tänan!

Aseesimees
Suur tänu! Kolleeg Laine Tarvis, kõne puldist.

L. Tarvis
Austatud Riigikogu! Kümme Riigikogu naisliiget tegid seaduseelnõu kohta muudatusettepaneku nr 1 naiste ja meeste võrdõiguslikkuse küsimuste reguleerimiseks eraldi seadusega, pannes ette, et sellest muudatusettepanekust tulenevad muudatused tehtaks kogu eelnõu teksti ulatuses. Seda muudatusettepanekut ei arvestanud ei komisjon ega ka algataja. Vaatamata sellele olen ma jätkuvalt selle poolt, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu ning võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu tuleks vastu võtta eraldi seadustena. Kaht seadust taotlevad ka paljud kodanikeorganisatsioonid, kes on Riigikogu poole pöördunud ja kes on avalikkuse ees väljendanud arvamust, et reguleerida soolise võrdõiguslikkuse küsimust nii, nagu me seda praegu teeme, on lubamatu. Seda, et me peame kodanikeühendustele rohkem tähelepanu pöörama, oleme kuulnud siin kaks viimast tööpäeva. Menetluses on kaks eelnõu, mis reguleerivad kattuvat probleemistikku, seejuures soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu arutame me juba 2001. aasta lõpust alates. Kahe kõige suurema sotsiaalse grupi, meeste ja naiste võrdõiguslikkusega seotud probleeme ei ole õige panna ühte patta vähemuste probleemidega. Soolise võrdõiguslikkuse probleemid on olemas, me teame seda. Minu arvates on sooline diskrimineerimine prostitutsiooni ja ka naistega kauplemise näol meie ühiskonnas eriti terav probleem, sest märgatavalt suurem osa ühest soost, osa naissoost isikuid, on teise sooga võrreldes seatud väga ebasoodsasse olukorda. Omamoodi sooline diskrimineerimine, kui nii võib öelda, on ka see meie eelnõude menetlemine. Nagu Liia Hänni juba ütles, et meesminister taotleb ühte ja naisminister teist, olgugi et naisministri vastutusel olev eelnõu on juba ammu Riigikogu menetluses. Nii et see näib ka omamoodi soolise diskrimineerimisena. Suur tänu!

Aseesimees
Suur tänu! Kolleeg Kadri Jäätma, kõne puldist.

K. Jäätma
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesoleva seaduseelnõu eesmärk on võrdne kohtlemine ja võrdõiguslikkus. See on väga hea ja õilis eesmärk: lõpetada igasugune diskrimineerimine. Kuid kui teada eelnõu saamislugu ja arengut, siis on selge, seaduse vastuvõtmise tagajärjel ei edenda me soolist võrdõiguslikkust, vaid surume ta ühiskonnas tagaplaanile. Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu tehti kiirustades ja rabedalt, kodanikeühendustega läbi rääkimata. Meenub vaid geide esindaja avaldus Eesti Ekspressis, kus ta väitis, et Justiitsministeerium teeb nendega seadusloomes koostööd. Koostööst puuetega inimeste esindusühingutega, naisorganisatsioonide ja meesorganisatsioonidega ei ole selle eelnõu loomisel kuulda olnud. Eelnõu kiirustades tegemise eesmärk näib olevat vaid kõrvale tõrjuda juba vastuvõtmisküps ja ühiskonnas laialdast toetust leidnud soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu ja saada kirja silmakirjalik linnuke Euroopa Liiduga liitumise eel. Ma ei tea, mis on selle teo ajend. Vaevalt, et see on hirm ühiskonna loomuliku arengu, soolise diskrimineerimise vähendamise ees. Aga kuidas edasi? Kas soolise võrdõiguslikkuse seadus segab kuidagi võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmist ja selle toimimist? Ütlen, et ei sega kuidagi, ja teen ettepaneku, et kui täna seadusest välja võtta meeste ja naiste võrdõiguslikkuse reguleerimise küsimused ja reguleerida soolise võrdõiguslikkuse küsimusi eraldi seadusega, siis on võimalik üheskoos ühiskonnas tulemuslikult edasi minna. Kallid kolleegid! Ma kutsun teid üles toetama parandusettepanekut nr 1, mille järgi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse küsimused reguleeritakse eraldi seadusega. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu! Kolleeg Liis Klaar, kõne puldist.

L. Klaar
Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! See on väga imelik, et siin kõnepuldis käivad ainult naised. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et pooled on mehed ja teine pool on naised, ja mina ei saa aru, misjaoks mehed ei protesteeri, et ka nemad on nüüd tehtud minoriteediks selle seaduse järgi. Nad on üks minoriteet, nii nagu terve see seadus on minoriteetide seadus. Soolise võrdõiguslikkusega ei ole seal mitte midagi tegemist. Sooline võrdõiguslikkus või see, et seda pole tükk aega olemas olnud, on ajalooliselt nii. Võrdõiguslikkus hakkab tasapisi meie ühiskonda tulema, see, et me oleme kuidagipidi võrdsed. Meie, naised, peame olema võrdsed kõikides dimensioonides: organisatsioonides, poliitikas, majanduses, otsustusvõimes. Igal pool peaks meid olema, kui täiesti õiglaselt võtta, 53%, sest mehi on ainult 47%. Arvan, et me oleme nõus palju vähemaga. Aga me tahame olla esindatud igal pool. Ja teistpidi, mehed, teie peaksite ka arvestama sellega, et teie õigusi on kärbitud. Kui me võtame vastu võrdõiguslikkuse seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seaduse, siis on ka meestel palju kergem olla. Siis saavad nad vabalt ütelda: "Mina jään nüüd lapsega koju, mul on see õigus," või "Ma olen täna köögis, ma koristan, mul on see õigus." Seadusega üksi ei reguleerita muidugi mitte midagi, me peame ühiskonda muutma. Aga kui see seadus on olemas, siis hakkab ka ühiskond tasapisi muutuma. Ma ei taha mitte, et me juba homseks jõuaksime umbes Rootsi tasemele, kus näiteks parlamendis on 40% naisi, aga me võime sinnapoole püüda. Et mehed sellest aru ei saa, et nemad on täpselt samamoodi selle seadusega diskrimineeritud kui naised, kui me selle võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse seaduse vastu võtame, on mulle arusaamatu. Aga igal juhul ühinen ma eelrääkijatega selle poolest, et hääletage esimese muudatusettepaneku poolt. Tänan!

Aseesimees
Suur tänu! Kolleeg Tiit Toomsalu, kõne puldist.

T. Toomsalu
Austatud kolleegid! Hea kolleeg Liis Klaar ärgitas ka nõrgema soo ehk meeste esindajat kõnepulti tulema, sest kuidas nii saab, et mehed poevad nii olulise küsimuse arutelul peitu, toomata välja enda seisukohta, esitamata enda kaalutlusi selle eelnõu kohta. Ma tahangi kõigepealt öelda välja oma kaalutlused selle eelnõu kohta. Tahan öelda, et see eelnõu on tüki maad paremaks läinud, võrreldes sellega, mis ta oli esimesel lugemisel. Tõepoolest, esimesele lugemisele esitatud eelnõu variant, nagu ma kuulsin härra ministri käest, ministeeriumi naiskolleegide ettevalmistatuna ja ministri poolt valitsuse kaudu parlamenti tooduna, oli äärmiselt puudulik, ta ei arvestanud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 toodud võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise lubamatuse kõiki juhte. Tänaseks on ta tänu parandusettepanekutele ja viljakale diskussioonile põhiseaduskomisjonis muutunud tõesti Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 rakendamise seaduseks. Austatud kolleegid! Proua Liis Klaar, minu hea kolleeg, nimetas, et see seadus olevat nagu linnukese tegemine Euroopa Liiduga ühinemise eesmärkidel. Ka see temaatika tõusetus põhiseaduskomisjonis, mille liige ma olen, korduvalt, mitte ainult käesoleva eelnõu, vaid ka soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu arutelul. Küsimus, kas me peaksime esiplaanile seadma Eesti Vabariigi põhiseaduse, Eesti Vabariigis väga konkreetselt väljakujunenud ühiskondliku, sotsiaalse, poliitilise situatsiooni ja siit tõusetuvad diskrimineerimise valupunktid, või me peame tegema linnukese, selleks et ühinemisel Euroopa Liiduga oleks Eestis vastu võetud üks kena nimega ja väga kitsamahuline soolise võrdõiguslikkuse tagamise seadus, mis räägiks vaid ühest ühiskonnaelu tahust, nimelt meeste ja naiste võrdõiguslikkusest, see tõusetus vaidlustes. Ma tahan nimetada, et jaa, tõepoolest, praegu Eestis kehtivas õigusruumis on mehed tõesti diskrimineeritum pool kui naised, sest, püha jumal, me peame sõjaväes teenima ja naised, kurivaimud, ei pea, pensionile saavad naised ka enne kui mehed. Me võime loetleda järgemööda veel palju selliseid aspekte, kui rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Lõppkokkuvõttes: meeste keskmine eluiga on tüki jagu lühem kui naistel. Kas ka see on ühiskonna poolt tervikuna sugude suhtes võrdse suhtumise ülesnäitamise tagajärg? Austatud kolleegid! Euroopa Liit on tore asi ja sinna püüdlemise nimel võib ka nahast välja pugeda, kuid ainult linnukese pärast Eesti Vabariigi Riigikogu seadusi vastu võtma ei pea. Minu meelest on selle eelnõuga, mida me täna arutame, mindud väga õiget teed mööda, on mindud põhiseaduse teatud garantiiparagrahvis, §-s 12, loetletud kõikide võimalikult diskrimineeritavate vähemuste kaitseks seadusliku baasi loomisele. Meeste ja naiste ehk sugude võrdõiguslikkus on täpselt samamoodi võrdõiguslikkus, nagu seda on kõikide erinevate poliitiliste vaadetega kodanike ühtne kohtlemine. Vaadake, kui üks erakond võimule saab, siis ta võtab omad poisid tööle, ja kui teine erakond võimule saab, siis lastakse esimesed avalikust teenistusest lahti ja võetakse jälle oma partei liikmed tööle. Ütleme niimoodi, et see on analoogne naiste väljaöeldud nn soolise diskrimineerimise juhtudega, kus ühes või teises ametis eelistatakse mehi rohkem kui naisi. Arvan, et selline jagamine on siiski formaalne. Me peame Eesti Vabariigi oludes lähtuma Eesti Vabariigi põhiseadusest ja seal antud garantiidest ning seadustega andma neile garantiidele ka reaalse tagatise. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees
Suur tänu! Kolleeg Arvo Sirendi, kõne puldist.

A. Sirendi
Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Mul on raske aru saada, miks naised nii tungivalt ja pealetükkivalt püüavad neile looduse ja ühiskonna antud privileege ja prerogatiive ära anda ning asendada seda naivismiga, mis tugineb võrdõiguslikkusele. Kui te olete juhuslikult vaadanud filme või lugenud raamatuid näiteks Titanicu hukkumisest, siis teate, et päästeaktsiooni esimene käsk oli: "Naised ja lapsed päästepaatidesse!" Üks mees seletas, et tema on haige ja just tema peab esimesena minema päästepaati, tema ei kannata külma vett jne. Ta muutis peaaegu võimatuks selle, et saaks neidki inimesi ära päästa, kelle jaoks päästepaadid olid olemas. Õnneks jätkus kaptenil mehisust, ta päästis meeste au ja lasi sellele mehele kuuli pähe. Muidu oleks juba siis jõutud seisukohale, et eelkõige on tähtis võrdse kohtlemise printsiip ja alles seejärel inimlikkuse printsiip. Neid printsiipe teadlikult segi ajada ei ole mingit põhjust. Loodusühiskondades on asi mõnevõrra teisiti. Ma mõtlen siin neid sootsiume, mis ei koosne inimestest. Näiteks säilivad paljud loomaliigid tänu sellele, et sooline ebavõrdsus on sügavasti juurdunud. Näiteks templiahvid. Ahvide ühiskond, muide, on vanem kui inimühiskond, järelikult on ta meile ka eeskujuks selles mõttes, et ta on kauem kestnud. Ma ei hakka rääkima seeneliikidest, mis seal soojal maal ühe ööga kasvavad, ega ka ahvide liikidest, kes seal templis elavad, aga hommikul, kui need kübarseened on parajasti söömiskõlblikud, siis on võimalik neid ära süüa tänu sellele, et ahvide hulgas valitseb hierarhia. Kui kõik korraga neid sööma läheksid, kui kõigil oleks võrdne õigus, siis tallataks seened viimseni puruks ja mitte keegi ei saaks süüa. Kui te olete vaadanud National Geographicu filme, siis olete näinud, et selline jaotus on paljudes sootsiumides, mis on vanemad kui meie. Keskajast saadik on naistesse suhtutud erilise lugupidamisega. Neile on antud väga paljudes valdkondades eelised, mitte sellepärast, et see oleks ainult meeldiv, vaid sellepärast, et see on bioloogiliselt igati põhjendatud. Nüüd näeme, et tänapäeva ühiskond püüab neid privileege ja prerogatiive, mis on inimkonna arengu praeguseni kindlustanud, lihtsalt ära anda. Mul on raske mõista, miks neid peaks ära andma. Me peaksime tugevdama naiste eesõigusi, me peaksime oma ühiskonna viima selleni, et meil sünniks 20 000 last aastas. Me ei saa ju mehi ja naisi võrdsesse olukorda panna nii, et meie sünnitaksime 10 000 last ja nemad 10 000, vaid me jätame kõik need 20 000 last neile sünnitada. Nii et ärgem hakakem vaidlema nende asjade üle, mis on loodusseaduste vastu. Sootsium ei pea ühiskonnaseadusi loodusseadustevastaseks kujundama. Inimesi ei saa seadusega võrdseks teha, kui nad tegelikkuses ei ole võrdsed, ei saa olla võrdsed ega tohiks olla võrdsed. Me peame mõtlema inimkonna tulevikule. Tänan!

Aseesimees
Suur tänu! Kõnesoove rohkem ei ole. Mees- ja naiskõnelejate vahekorraks jääb ilmselt 4 : 2. Kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Nagu komisjon juba tähelepanu juhtis, muudatusettepanekute numeratsioonis on eksimusi. Ettepanekuid on tegelikult 20 ja me püüame järjekorras orienteeruda. Esimese ettepaneku autorid on kolleegid Liia Hänni, Kadri Jäätma, Marju Lauristin, Valentina Võssotskaja, Mai Treial, Liis Klaar, Laine Tarvis, Evelyn Sepp, Viive Rosenberg ja Nelli Privalova. Algataja ei toeta, komisjon ei ole arvestanud. Eiki Nestor, palun! (Naer.)

E. Nestor
Palun hääletada.

Aseesimees
Eiki Nestor.

E. Nestor
Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees
Tänan! Kas komisjon soovib veel kommenteerida?

T. Käbin
Komisjon on kui mitte rõhuva osa oma ajast, siis väga suure osa ajast pühendanudki just vaidlusele selle üle, kumba eelistada, kas üldist seadust või seda, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse küsimuste kohta oleks eraldi seadus. On toodud ka mitmesuguseid näiteid, ma ei hakka neid siin kordama, kuigi üks oleks väga kasulik. Oletame, et raamatupidaja kohale kandideerib kolm inimest, kellest üks on naine, 55 aastat vana, hindu, buda usku ja puudega, ta lonkab. Teda ei võeta tööle. Mis põhjusel? Kas nahavärvuse pärast, sellepärast et ta on naine või sellepärast, et tal on puue? Aga kui kõik kolm taotlejat on naised, siis soolise võrdõiguslikkuse seaduse puhul ei olegi tal kaitset. Hääletustulemus komisjonis: ettepaneku poolt oli 5, vastu 6. Kaks istungit varem, kui komisjon arutas, kumma eelnõuga edasi minna, siis toetas üldist seadust 7 ja soolise võrdõiguslikkuse seadust samuti 5, nagu praegu.

Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Esimese muudatusettepaneku poolt anti 41 häält, vastu on 22 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Teise muudatusettepaneku autor on Tiit Toomsalu, komisjon on sisuliselt arvestanud. Algataja ei toeta. Probleeme ei ole. Kolmas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, algataja toetab. Neljas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, algataja toetab, samuti viiendat, kuuendat, seitsmendat ja kaheksandat ettepanekut. Üheksas muudatusettepanek on kolleeg Viktor Andrejevilt, komisjon ei ole arvestanud. Kümnes muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, algataja toetab, samuti 11., 12., 13. ja 14. ettepanekut. 15. ettepanek on sisuliselt arvestatud, algataja ei toeta. 16. ettepanek on põhiseaduskomisjonilt, algataja toetab, samuti 17., 18., 19. ja 20. ettepanekut. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud. Komisjon ettepanek on eelnõu 1198 teine lugemine katkestada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli, kui ma ei eksi, 27. jaanuar kell 12. Oli nii? Aitäh! Teine lugemine on katkestatud.

13. Maaparandusseaduse eelnõu (1246 SE) teine lugemine

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks on sõna põllumajandusministril. Härra Jaanus Marrandi, palun!

J. Marrandi
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesolevaga esitan ettekande maaparandusseaduse eelnõu 1246 teisel lugemisel. Pärast maaparandusseaduse eelnõu esimest lugemist on selles maaelukomisjoni ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekul tehtud mitmeid redaktsioonilisi ja ka sisulisi muudatusi. Muudatused on Põllumajandusministeeriumi esindajate osavõtul maaelukomisjonis läbi arutatud. Vastan kõigepealt eelnõu esimesel lugemisel Vootele Hanseni tõstatatud küsimusele, kas Kadrioru pargis drenaažisüsteemide rajamine ei ole maaparandus. Tuleb tõdeda, et ei ole. Maaparanduse olemus käesoleva seaduseelnõu tähenduses on avatud eelnõu §-s 2. Maaparanduse all mõistetakse eelnõu tähenduses maatulundusmaa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava maa kuivendamist, niisutamist või maa veerežiimi kahepoolset reguleerimist, happeliste muldade lupjamist, agromelioratiivsete ja kultuurtehniliste tööde ning loodushoiutööde tegemist maa viljelusväärtuse suurendamiseks. Seega, kuivõrd eelnõu eesmärk on maatulundusmaa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamine, pole Kadrioru pargis drenaažisüsteemi rajamine maaparandus, vaid tehnovõrgu rajamine ehitusseaduse tähenduses, mida reguleerib ehitusseadus ja mis kuulub kohaliku omavalitsuse haldusalasse. Käsitlen nüüd eelnõus pärast esimest lugemist tehtud muudatusi. Paragrahvi 3 lõikesse 5 lisati maaelukomisjoni ettepanekul maaparandussüsteemi ehitiste kogumite loetelusse maaparandussüsteemi teenindava eratee mõiste. Praktikas rajatakse maaparandussüsteemi ehitamise käigus sageli kraavi- või mullavallile tee, mis on vajalik nii maaparandussüsteemi teenindamiseks kui ka maatulundusmaa majandamiseks. Seega on maaparandussüsteemi otstarbekas käsitleda koos seda teenindava erateega. Parema koostöö tagamiseks kohalike omavalitsustega toodi sisse muudatused § 8 lõikes 5 ning § 14 lõikes 2. Muudatuste kohaselt on eelnõusse lisatud sätted, mille alusel on maaparandusbüroo kohustatud teavitama kohalikku omavalitsust maaparandussüsteemi projekteerimise tingimustest ja ehitusloa andmisest. Samuti peab parandatud redaktsiooni § 20 lõike 1 kohaselt maaparandussüsteemi omanik lisaks maaparandusbüroo teavitamisele teavitama ka kohalikku omavalitsust maaparandussüsteemi ehitamise alustamisest. Eraldi tähelepanu on pööratud tööohutusele. Kuigi maaparandussüsteemi ehitamise tehniliste nõuete täitmisega peaks olema tagatud üldine ohutus, on eelnõu täiendatud mitme sättega, kus tööde ohutuse tagamist on eraldi rõhutatud. Paragrahvi 34 punkti 2 kohaselt on maaparandussüsteemi ehitaja kohustatud täitma maaparandussüsteemi ehitamise tehnilisi nõudeid ja tagama maaparandussüsteemi ehitamise ohutuse, § 20 lõike 6 punkti 3 kohaselt peatama ehitustegevuse avariiohu tekkimise korral. Täpsustatud on ka maaparandussüsteemi ehitusloa definitsiooni (§ 13 lõige 1). Vastavalt Põllumajandusministeeriumi taotlusele käsitleda maaparandussüsteemi ehitusluba analoogselt ehitusseaduses sätestatuga on täpsustatud maaparandussüsteemi ehitusloa definitsiooni. Eelnõu muudetud redaktsioonis käsitletakse nüüd maaparandussüsteemi ehitusluba nõusolekuna ehitada ehitusloale märgitud kinnisasjale ehitusprojektikohane maaparandussüsteem. Tõhusama kontrolli tagamiseks on toodud sisse täiendused § 39 lõike 1 punktis 6. Tagamaks tõhusamat kontrolli maaparandusbüroode poolt maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate töö üle, on eelnõu täiendatud sättega, mille alusel antakse õigus käesoleva eelnõu alusel tehtud ettekirjutuste korduva täitmata jätmise korral ettevõtja registreerimisandmed kustutada maaparanduse alal tegutsevate ettevõtete registrist. Maaparandushoiu tõhustamiseks vajaliku hoiukava sätestavad muudatused § 54 lõigetes 7 ja 8. Koostatavate maaparandushoiukavade rolli suurendamiseks on eelnõusse sisse toodud nõue, et alamvesikondade maaparandushoiukavad kinnitab põllumajandusminister ning kogu Eesti territooriumi hõlmava vesikonna maaparandushoiukava Vabariigi Valitsus. Vesikonna maaparandushoiukava kinnitamise kuupäev on eelnõu § 82 lõike 1 kohaselt seotud veeseaduse alusel koostatava veemajanduskava kinnitamise kuupäevaga, milleks on 1. aprill 2008. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees
Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Rainis Ruusamäe.

R. Ruusamäe
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra põllumajandusminister! Mul on küsimus selle seaduse rakendamise kohta. Siin on ette nähtud anda ka maaparandustoetust. Millal see teie hinnangul võiks rakenduda, kõik see, mille me siin seaduses sätestame, millal teie arusaama järgi hakkavad tööle maaparandusühistud, millal riik eraldab selleks raha? Ehk milline on praktiline tegevus selle seaduse rakendamiseks?

J. Marrandi
Tänan küsimuse eest! Praktiline tegevus selle seaduse rakendamiseks on tegelikult ammu alanud. Käesoleva aasta eelarves on olemas maaparandushooldustoetuseks ettenähtud summad suurusjärgus 20 miljonit krooni. Selles eelnõus toodud toetuse rakendamise skeemide kohaselt on võimalik seda rakendada nii maaparandusühistutele kui ka ettevõtjatele eraldi, kusjuures eelistatum on maaparandusühistu kui soodsam koostöövariant, mille puhul oleks summa toetusühiku kohta suurem. Eestis ei ole veel maaparandusühistuid nii palju kui vaja ja loomulikult kaasneb sellega vajadus hoogustada n-ö maaparandusühistute rajamist. Tuleb teha selgitustööd, et seda tehtaks, et süsteem muutuks isereguleeruvaks ja toimivaks. Ka selles suhtes tegevus Põllumajandusministeeriumis praegu käib.

Aseesimees
Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Kuulame ära maaelukomisjoni kaasettekande. Komisjoni esimees Ants Käärma, palun!

A. Käärma
Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist arutas komisjon võimalikke muudatusi ja kogu eelnõu tervikuna mitmel korral, komisjoni koosolekutel kahel korral ja ka komisjoni koosolekute vaheajal koos algatajate esindajatega. Samuti osales arutelus Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna jurist. Selle arutelu tulemusena sõnastas komisjon 28 muudatusettepanekut, millest enamik on redaktsioonilised. Sisuliste ettepanekute kohta andis väga põhjaliku ülevaate ettekandja, põllumajandusminister Jaanus Marrandi. See ülevaade oli nõnda põhjalik, et midagi lisada ei ole tarvis. Ühe muudatusettepaneku esitas kolleeg Rainis Ruusamäe. Kõik ettepanekud on tabelis, kokku on neid 29. Pean teilt komisjoni nimel vabandust paluma, et tabelis olev muudatusettepanek nr 3 on mingi tehnilise viperuse tõttu jäänud ilma viitest ettepaneku esitajale. Selle esitas maaelukomisjon. Samuti on siin millegipärast jäänud kirja panemata, et algataja toetab seda muudatusettepanekut. Komisjon on seisukohal, et eelnõu on küps seadusena vastuvõtmiseks ning teeb ettepaneku täna pärast muudatusettepanekute läbivaatamist panna see lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Selle poolt oli viis komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Arvamusavalduse soove ei ole registreeritud, läbirääkimisi ei peeta. Asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Nagu öeldud, on nad maaelukomisjonilt. Ettepanek nr 1 on maaelukomisjonilt, algataja toetab, samuti nr 2. Number 3 kohta on antud kommentaar, et algataja toetab ja ettepanek on maaelukomisjonilt. Number 4 on kolleeg Rainis Ruusamäelt, on arvestatud. Number 5 on maaelukomisjonilt, algataja toetab, samuti nr 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28 ja 29. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud. Kas on lõppsõnasoovi enne lõpphääletust? Lõppsõna ei soovita. Fraktsioonid ei soovi lõppsõna. Asume lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele maaparandusseaduse eelnõu 1246. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt anti 41 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 1246 on seadusena vastu võetud.

14. Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (1187 SE) teine lugemine

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on sõna põllumajandusministril. Palun!

J. Marrandi
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Põllumajandusministeerium on ette valmistanud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu, millega taotletakse maatulundusmaa omandamise reguleerimist. Eelnõu esimene lugemine oli Riigikogus 13. novembril 2002. aastal. Käesolevaks hetkeks on eelnõu aluseks olnud juriidiline olustik muutunud seoses Euroopa Liidu poolt Eesti Vabariigile võimaldatud seitsmeaastase üleminekuperioodiga, mille kestel võib Eesti jätkata oma siseriiklike seaduste rakendamist Euroopa Liidu kodanike ja Euroopa Liidu juriidiliste isikute suhtes põllumajandusmaa ja metsa omandamisel. Üleminekuperioodi kehtestamisel tuleb järgida järgmisi tingimusi. Esiteks, üleminekuperioodi ei või laiendada äriühingutele, mis on asutatud või registreeritud Eestis, isegi kui nad on osaliselt või täielikult Euroopa Liidu aktsionäride või osanike omandis, samuti Euroopa Liidu ettevõtete filiaalidele ja esindustele Eestis. Teiseks, üleminekuperioodi kestel ei või Euroopa Liidu kodanikke põllumajandusmaa ja metsa omandamisel kohelda vähem soodsalt kui liitumislepingu allakirjutamise hetkel ega kohelda neid piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikke. Kolmandaks, üleminekuperioodi ei või laiendada talunikele, farmeritele, füüsilisest isikust põllumajandustootjatele, kes on Eestis elanud ja siin põllumajandustootjana tegutsenud vähemalt kolm järjestikust aastat. Nende suhtes ei või maa omandamisel rakendada mingeid muid protseduure kui Eesti kodanike puhul. Seadustes olemasolevad sätted, mis välistavad maa omandamise Euroopa Liidu kodanike poolt, tuleb kõrvaldada hiljemalt liitumise hetkeks. Sõltumata üleminekuperioodi võimaldamisest Eestile, on endiselt jõus Eesti ja Euroopa Liidu vaheline assotsiatsioonileping ja sellest tulenevad kokkulepped. Seetõttu ei ole uute piirangute kehtestamine võimalik. Üleminekuperiood võimaldab üleminekuperioodi jooksul vaid säilitada olemasolevaid piiranguid, millest oleksime muidu pidanud loobuma hiljemalt liitumise hetkest. Võttes arvesse uut olustikku, on kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu läbinud üsna ulatuslikud muudatused, eesmärgiga kasutada võimalikult suures mahus ära Eestile võimaldatud üleminekuperioodi. Kuna läbirääkimistel Euroopa Liiduga on Eestil lubatud täpsustada avaliku huvi kriteeriume piirangute sätestamisel, on eelnõu § 1 lõikes 1 selgelt väljendatud, mida eelnõu tähenduses loetakse avalikuks huviks. Sisuliselt lähtuvad kõik eelnõus olevad kitsendused avalikust huvist, milleks on kinnisasjade, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandus- või metsamaad, sihtotstarbelise majandamise edendamine. Üleminekuperioodil on võimalik sätestada Euroopa Liidu isikutele kitsendusi vaid kinnisasjade, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandus- või metsamaad, omandamisel. Kasutusvalduse ja hoonestusõiguse, samuti eelnõus nimetatud riigikaitseliste kitsenduste osas saame piiranguid sätestada vaid kolmandate riikide isikute suhtes. Sellest on lähtutud § 1 lõikes 2, riigikaitselised kitsendused on toodud §-s 3. Paragrahvi 1 lõike 3 puhul tuleb tähelepanu juhtida eelkõige punktile 4, mis annab võimaluse omandada kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandus- või metsamaad, oma funktsioonide täitmiseks vabalt ka avalik-õiguslikel isikutel, näiteks Eesti Põllumajandusülikoolil, ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel, näiteks teadus- ja arendustööga tegelevatel eraõiguslikel isikutel, tingimusel, et nad on kantud vastavasse nimekirja. Eelnõu § 2 lõige 2 piirab kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad rohkem kui kümme hektarit, omandamist isikute poolt, kelle puhul võib mõistlikult arvata, et nad ei ole võimelised sellist kinnisasja sihtotstarbeliselt majandama. Euroopa Liidu kodanike puhul on võimalik kehtestada kolmeaastane Eestis elamise nõue, muus osas tuleb neid kohelda võrdselt Eesti kodanikega. Seega, kui Eesti kodanik saab sellist kinnisasja omandada, kui tal on kas vastav haridus või tegevuskogemus, siis Euroopa Majanduspiirkonna füüsiline isik peab lisatingimusena olema müügilepingu sõlmimise hetkeks vähemalt kolm viimast aastat Eestis püsivalt elanud. Tegevuskogemuse või haridusnõude kehtestamine teenib eelnõu eesmärki edendada teatavat liiki kinnisasjade sihtotstarbelist majandamist, andes eelisvõimaluse põllumajandusmaa omandamiseks isikule, kes oskab ja ilmselt ka soovib seda sihtotstarbekohaselt majandada, mis omakorda prognoositavalt edendab kohalikku põllumajandustootmist. Juriidiliste isikute suhtes on nõueteks Eesti äriregistrisse kandmine (see tähendab, et näiteks mittetulundusühingud ei saa kinnisasja loarežiimiväliselt omandada), põllumajandussaaduste tootmine põhikirjalise tegevusalana ja vähemalt kolmeaastane tegevuskogemus põllumajandustootjana Eestis. Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab kitsendused ka kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on metsamaad rohkem kui kümme hektarit, omandamiseks. Siin kohaldatakse Euroopa Liidu kodaniku suhtes kolmeaastast Eestis elamise nõuet ja juriidilise isiku suhtes nõuet, et see isik peab vähemalt kolm aastat olema olnud registreeritud Eesti äriregistris ning metsamajandamine peab olema tema põhikirjaline tegevusala. Metsamajandamise kogemust on suhteliselt raske defineerida ja raskem tõendada kui põllumajandustootmisega tegelemist, seetõttu on sellisest lisanõudest vähemalt esialgu loobutud. Muudel juhtudel saab vastavalt eelnõu § 2 lõikele 5 kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandus- või metsamaad rohkem kui kümme hektarit, omandada üksnes loarežiimi alusel. Mis puutub kolmandate riikide isikutesse, siis nemad saavad selliseid kinnisasju omandada üksnes loarežiimi alusel. Eelnõu § 3 sätestab riigikaitselised kitsendused. Piiriäärsetel maa-aladel on kinnisasja (mitte ainult põllumajandus- või metsamaa kõlvikuga kinnisasja) omandamine võimalik Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide isikutel, pluss Eesti riigil ja kohalikul omavalitsusel, kellele eelnõu § 1 lõike 3 punkti 2 kohaselt eelnõu ei laiene. Kolmandate riikide isikutel puudub seega võimalus nimetatud maa-aladel kinnisasja omandada isegi loarežiimi alusel. Eelnõu §-s 4 nimetatud ostueesõigust on, võrreldes eelnõu eelmise versiooniga, täpsustatud. Põhimõte on järgmine: kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad, omanikul on tema kinnisasjaga külgneva nii põllumajandus- kui ka metsamaa kõlvikuga kinnisasja omandamisel ostueesõigus. Kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on metsamaad, omanikul on ostueesõigus tema kinnisasjaga külgneva metsamaa kõlvikuga kinnisasja omandamiseks ja põllumajandusmaa kõlvikuga kinnisasja omandamiseks vaid juhul, kui ta vastab põllumajandusmaa kõlvikuga kinnisasja omandamiseks ettenähtud nõuetele. Eelnõu §-s 5 sätestatud loarežiim on jäänud praktiliselt samaks, võrreldes eelnõu eelmise versiooniga. Tulenevalt üleminekuperioodi ajalisest piiratusest, on eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatud, et pärast üleminekuperioodi lõppu ei loeta Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi juriidilise isiku kasuks kinnisasja kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormamist enam võrdseks omandamisega, kui see isik ei ole Eestis registreeritud. Seega, pärast üleminekuperioodi sellistel juhtudel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi juriidiliste isikute suhtes eelnõus sätestatut ei kohaldata. Samuti ei kohaldata pärast üleminekuperioodi lõppu Euroopa Majanduspiirkonna isikute suhtes eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud Eestis elamise, Eesti äriregistrisse kandmise ja Eestis põllumajandussaaduste tootmise kogemuse omandamise nõudeid. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees
Suur tänu! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Kolleeg Rein Voog.

R. Voog
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kuigi on tegemist valitsuse algatatud eelnõuga, on selge, et ette on selle valmistanud Põllumajandusministeerium. Seoses sellega on mul ka võib-olla natukene filosoofilisem küsimus. Seaduseelnõu § 2 lõige 5 teatab, et põllumajandus- või metsamaad rohkem kui kümme hektarit saab omandada ainult inimene, kellel on vastav põllumajandusalane haridus, või saab seda teha maavanema loal. Nüüd on mul teile kui Keskerakonna ministrile küsimus. Ma palun vabandust härra Pikarolt tema nime kasutamise pärast, aga see sobib siia konteksti. Mispärast Riigikogu liige Pikaro on kehvem kui Riigikogu liige Varek, kas tõesti ainult sellepärast, et tema puudus selle seaduse kontekstis on see, et ta on jurist, ja seepärast ta ei saa seda kinnisasja omandada? Nõukogude ajal oli komme, et külmiku ostuloa saamiseks tuli enne saada ametiühingust luba. Praegu on vaja maavanema luba, mis antakse 60 päeva jooksul. Äris osalenud inimesena teate te väga hästi, et kui keegi tahab oma kinnisasja müüa, siis ta 60 päeva ei oota. Minu viimane küsimus on seoses põhiseadusega. Tsiteerides lugupeetud kolleegi Jaanus Männikut, ütlen, et minu meelest on selle seaduse vähemalt see osa vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Põhiseaduse § 12 ütleb: "Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu." Mulle tundub, et siin seaduses diskrimineeritakse inimesi nende hariduse tõttu. Millised on teie kommentaarid?

J. Marrandi
See küsimus oli väga pikk ja sisaldas endas vähemalt viit-kuut küsimust, aga ma alustan lõpust. Kõigepealt, see eelnõu on läbinud üsna pikad ja keerulised ekspertiisid. Põllumajandusministeerium ei ole seda eelnõu teinud ainult omaenese tarkusest, vaid seda on kooskõlastatud vastava ala spetsialistidega Rahandusministeeriumis ja see on läbinud mitmed juriidilised ekspertiisid. Põhiseaduses on selgelt öeldud, et avalikust huvist lähtuvalt on võimalikud teatud erisused. Seniste ekspertiiside käigus ei ole täheldatud vastuolu põhiseadusega. Kui me tuleme nüüd hariduse juurde ja selle juurde, et sa tõid siin tabavalt välja sidemed kunagiste külmiku ostmise lubadega, siis ma kõigepealt ütlen, et tegemist on üle kümne hektari suuruse maaga. Üle kümne hektari suurune maa on maa, mille kasutamiseks on vaja teatud oskusi. Üle kümnehektarise nn tootmismaa omandamine ei ole võrdne saiapätsi ostmisega kauplusest. Selle maaga tuleb midagi peale hakata. Samas, kui me vaatame loarežiimi tingimusi, siis need tingimused ei ole märkimisväärselt niisugused, et tekiks oluline tõrge kinnisasjade tsiviilkäibes. Maakatastris registreeritud katastriüksuste koguarv on 403 608, üle kümnehektarisi maaüksusi on kõigest 29 268. Kui võtta arvesse ainult katastriüksusi, kus on põllumajandusmaa kõlvik, siis need moodustavad 15%. Siin on teatud tasakaal olemas. Samas oleks äärmiselt kummaline, kui Eesti ei kasutaks ära mitte mingitki võimalust põllumajandusmaa müüki reguleerida Euroopa Liidu poolt meile antud, kordan, meile antud ja pakutud üleminekuperioodist lähtuvalt. Kõik Euroopa Liidu kandidaatmaad on leidnud selle vajaliku olevat ja nad on üleminekuperioodi ka rakendanud. Tulles tagasi Eesti konteksti, siis on äärmiselt oluline (see on leidnud kinnituse ka valitsuskabineti liikmete poolt), et võiks olla siiski lisafilter vastavate haridus- ja kutseoskusnõuete osas. Nii et ma ei näe teie tõstatatud küsimuses väga tõsist probleemi.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Kalev Kotkas.

K. Kotkas
Tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Paragrahvi 4 puhul, kus sätestatakse naaberkinnisasja omaniku ostueesõigus, võiks tõmmata paralleeli aasta tagasi lõpetatud omavalitsuse ostueesõigusega, millest tehingu osapooled said tookord üle nii, et notari juures deklareeriti absurdselt kõrge hind, maksti paarsada krooni notaritasu rohkem, aga võidi olla kindlad, et omavalitsus ei kasuta ostueesõigust. Kas nüüd pole ohtu, et samasugused tehingud saavad uuesti elujõu, mis tegelikult teise ringi efektis on jälle karuteene kohalikele põllumeestele, sest see hakkab mõjutama maa maksustamise hinda piirkonnas?

J. Marrandi
Arvan, et ei ole seda ohtu, sest asja on võimalik ajada läbipaistvalt. Seaduseelnõust tulenevalt ei teki niisugust olukorda, kus hinnad aetakse põhjendamatult kõrgeks. Samas pean ütlema, et maa hind peabki mingil määral tõusma. Sellega on just arvestatud kümnehektarisest suurusest lähtudes, sest tegelikult on ju põllumajandusettevõtjatel vaja, et maa oleks tagatiseks, et maad oleks võimalik kasutada. Eelnõus on võetud see kümnehektarine piir sellepärast, et ühelt poolt ei takista see oluliselt maade tsiviilkäivet, sest enamik tehingud toimub väiksemate maaüksustega, mis mõjutavad tehingute statistikat. Nii et mõnes mõttes on maa hinna tõus paratamatu. Samal ajal on naaberkinnisasja omaniku ostueesõigus äärmiselt oluline, kui silmas pidada, et maa on Eestis tihtipeale üsna killustatud. Tean oma koduvallastki näiteid, kus 1940. aastal 50 hektari suurune olnud talu on jagatud näiteks kümneks väikeseks tükikeseks, mida keegi sihtotstarbeliselt majandada ei saa. Väga paljudel maaomanikel puudub ka tegelikult huvi selle kasutamiseks, sest nad elavad eemal ja soovivad lihtsalt seda maad müüa. Miks siis mitte võimaldada kellelgi seda maad kasutada?

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Andres Varik.

A. Varik
Tänan, härra juhataja! Härra põllumajandusminister Jaanus Marrandi! Me päeval juba natukene alustasime infotunnis diskussiooni ja nüüd ma jätkan. Tavainimene plaksutas käsi, kui kuulis sellisest heast võimalusest, et nüüd tekib Eestis kinnisasja või põllumajandusmaa ja metsamaa müügi piirang seitsmeks aastaks, et meile anti üleminekuperiood ja kui tahame, siis saame veel kolm aastat lisaks. Selle ajaga lõpetame ilusasti maareformi ära, vabad maad lähevad meie põllumeeste ja metsameeste omandisse ja alles siis saab selles ühtses majanduspiirkonnas, mida nimetatakse Euroopaks, neid maa müügi- ja kinnisasjaküsimusi lahendama hakata. Ka minule üllatuseks täna aga näeme, et tegelikult on selle seaduseelnõu järgi seesama Euroopa Liidu kodanik nüüdseks võrdne Eesti kodanikuga ja meie juriidilised isikud on võrdsed Euroopa juriidiliste isikutega. Me kehtestame sellesama haridusliku tsensuse, välismaalasele, hea küll, Euroopa Liidu kodanikule lisaks kolmeaastase tegevuse nõude, ka registrisse kandmise nõude. Tegelikult ma vaatan, et kui suur eesmärk, mida me tahtsime, oli, et seda tõeliselt piirata, siis sisuliselt on võimalik kõikidest nendest punktidest mööda hiilida ja on tegemist nagu kosmeetikaga. Võib-olla on sul informatsiooni rohkem, ehk suudad sa minu kõhklused hajutada ja ütled, et see seadus tõesti nende seitsme aasta jooksul reguleerib nii, et tegelikult ei kolmandatest riikidest ega ka Euroopa Majandusühendusest meie maad kokku ostma ei saa hakata?

J. Marrandi
Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, kui vaadata ainult seda väidet, et on seitsmeaastane üleminekuperiood, ja mitte lugeda natukene edasi, kus on kirjas, mida see täpselt tähendab, siis võis tõesti tunduda, et see on midagi eriliselt suurt ja ilusat, mis on kätte saadud. Samal ajal ei ole midagi teha, me peame lähtuma sellest maa tsiviilkäivet reguleerivast seadusraamistikust ja neist seadustest, mis meil olemas on. Ma võin väita, et ka 100-aastane üleminekuperiood olukorras, kus juriidilistel isikutel on maa ostul eesõigus, ei tähenda absoluutselt mitte midagi, seepärast ongi vaja, tahtes anda sellele üleminekuperioodile mingisugustki sisu, leida mingi teine lähenemisnurk. See on siin eelnõus ka välja pakutud. Teisi variante tegelikult sisuliselt ei ole. On võimalik valida vaid halbade valikute vahel. Arvan, et tehtud valik on optimaalne ja kui seda valikut mitte aktsepteerida, siis olen täiesti kindel, et täna, selle Riigikogu koosseisu vist eelviimasel töönädalal - või on kaks töönädalat veel -, jääb pakutud üleminekuperiood Eestis lihtsalt realiseerimata. Selles mõttes palun asjale positiivselt vaadata. Aga samas pakun ma välja kaasettekandja, härra Kevvai, kes saab täpsustada Euroopa Liidu pakkumist, selgitada n-ö sõna-sõnalt, missugune see on, sest läbirääkimistel selles küsimuses mina ei osalenud. Aga ilmselt on tema selles kompetentne.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Vambo Kaal.

V. Kaal
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister Marrandi! On näha, et eelnõu tuleneb seisukohast, et Eesti maaelus on ainult üks avalik huvi -põllumajandusmaa võimalikult otstarbekas kasutamine - ja kõik muud huvid maal on vähetähtsad. Küsimusega tahan minna § 4 juurde. Paragrahv 4 loob olukorra, kus kõikide maal asuvate kinnistute (ma ei mõtle üldjuhul keskasulaid) müügi puhul tekib kellelgi ostueesõigus. See tähendab, et me tekitame olukorra, kus peaaegu mitte keegi ei saa müüa sellele, kellele tema tahab, vaid alati on kellelgi ostueesõigus. Ostueesõigus ei teki kümne hektari pealt, vaid see tekib siis, kui sinu krundil on pool hektarit metsa või kui sul on pool hektarit põllumajandusmaad, samal ajal võib sinu kinnistu olla ükskõik kui suur, kas või 50 hektarit. Millega sa põhjendad, et see avalik huvi selle poole hektari suuruse põllu puhul on näiteks nii suur, et sellistel tingimustel tuleb anda naabritele ostueesõigus? Mis sa arvad, kuidas see mõjutab küla struktuuri, suhteid külas, küla arhitektuuri, sest peale selle poole hektari põllumaa on seal hooned ja mis iganes?

J. Marrandi
Arvan, et seda kohta tuleb tõepoolest täpsustada. Siin ei ole mõeldud sisuliselt küla sisemist õueaiamaad, poolehektarist aiamaad. Tõepoolest, siit võib niimoodi välja lugeda. Me täpsustame selle spetsialistidega üle. Teine lugemine katkestatakse just nimelt sellepärast, et tekst on üsna palju uuenenud ja on võimalik teha muudatusettepanekuid. See on absoluutselt selge. Samas aga, kordan veel kord, naaberkinnisasja omaniku ostueesõigus on küllalt oluline, just nimelt põllumajandusmaa aktiivseks kasutamiseks. Kahtlemata ei saa väita, et see on ainuke avalik huvi. See on peamine avalik huvi, mis on väljendatud selles eelnõus kinnisasjade omandamise suhtes. Avalikke huvisid on maal ja seoses maaga kindlasti ka teisi, aga siin on pööratud tähelepanu just kinnisasja omandamisele, kinnisasjade arukale kasutamisele.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Jaak-Hans Kuks.

J-H. Kuks
Aitäh! Austatud põllumajandusminister! Minu küsimus puudutab § 7 lõiget 1. Siin on öeldud, et katastriüksuse, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad rohkem kui kümme hektarit, jagamise puhul ei tohi nimetatud katastriüksuse koosseisu jääva põllumajandusmaa kõlviku suurus olla väiksem kui kümme hektarit. Ei ole raske ette kujutada näiteid, kus võib olla vaja jagada 11-hektarist maatükki selleks, et luua inimestele kodukoht, anda kodukoha loomise võimalus. Siin on see väga raskelt ja jäigalt sätestatud, et näiteks kahehektarine põllumajandusmaa ei või katastriüksuse koosseisu jääda. Me teame, et kolhoosiajal võimaldati kuus sajandikku n-ö aiamaad, pluss veel heinamaa inimesele oma kodukohas kasutamiseks. Siin tundub niisugune väga jäik seadusega reguleerimine nagu ülemäärane. Minu küsimus on selline. Kuidas te suhtuksite asjasse, kui seda jäikust vähendada ja anda kohaliku omavalitsuse volikogule siiski õigus sellistel puhkudel otsustada, kas oleks võimalik soodustada inimestel maakodu rajamist?

J. Marrandi
Ma suhtun sellesse positiivselt. See on natukene samast ampluaast küsimus nagu härra Kaalu küsimuski. Ilmselt vajab see koht täpselt samamoodi natuke täpsustamist. Olen nõus sellise lähenemisega asjale.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

A. Tarand
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Küsimus on niisugune. Küll mõnevõrra enne selle valitsuse aega, umbes seitse aastat tagasi oli sellele eelnõule lähedane eelnõu siia parlamenti pakutud. See oli veel vingem, see tähendab, et linnameestel ei oleks olnud mingit metsa omamise õigust, mis oleks Euroopa uues ajaloos olnud pretsedenti loov. Praegu on tähelepanu juhitud rohkem Euroopa Liidule. Nemad pakkusid teatavasti meile kvoote nn ammlehma jaoks (ma isegi küsisin järele, mis elukas see on) ja lambakasvatuse perspektiivid oleksid head, need kondavad siis metsades ja põldudel ja niitudel ringi ja muudkui söövad. Rohtu meil ju on, nagu juba Middendorff ära näitas, kuigi tal ei olnud ka EPA agronoomi diplomit. Aga nüüd tuleks niimoodi välja, et nende ammlehmade ja lammaste jaoks on küll suurt pinda vaja, aga algaja sellega tegelema hakata ei saa, sest ta peab enne kolm aastat olema väiksemal maal kitsesid pidanud või mis. Kust põrgust selline keskaegne tsunftivärk ikkagi saab läbi tungida, et uut, algatusvõimelist inimest ilma paberita pole nagu olemas? Neid ammlehmi võib pidada ka inimene, kes ise selle asja ära õpib.

J. Marrandi
Loomulikult võib pidada ja keegi ei ole öelnud, et neid ei või pidada väiksemal maa-alal kui kümme hektarit. Siin ei ole seda kuskil väidetud. Palun, laske käia!

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Riigikogu on erinevate eelnõude puhul püüdnud sätestada (ja on seda konkreetselt ka teinud) haridustsensust pühadel eesmärkidel, et saavutada seda, et erinevates valdkondades tegutseksid asjatundjad. Minul on sellega seoses üks enda isikuga suhteliselt lähedaselt seotud probleem. Ma olen lõpetanud Tartu Ülikooli keemiaosakonna, olen omandanud teadmised mittetasakaaluliste protsesside termodünaamikast, mis on taimsete ja loomsete organismide kasvamise n-ö teoreetiliseks aluseks, mul on üsna põhjalikud keemiaalased teadmised, millele tugineb agrokeemia, sealhulgas mullas toimuvad protsessid ning taimedes ja loomades toimuvad protsessid. Seoses selle regulatsiooniga, mis on praegu kirjutatud eelnõu § 2 lõike 2 punkti 1 ja lõikesse 4, tekib küsimus, mille poolest minu teadmiste kogum on põllumajandusliku tootmisega tegelemiseks kehvem kui näiteks kutseõppeasutuses traktoristikutse omandanud isikul? Kas te võite seda selgitada?

J. Marrandi
Teie kogemused ei pruugigi olla kehvemad, seda ei ole keegi väitnud. Loomulikult olete te kõvem spetsialist termodünaamika ja võib-olla ka varade erastamise alal. Palun, ostke endale maad kaks, kolm, viis, kaheksa või üheksa hektarit! Kui te soovite suuremat maad omandada ja näitate, et termodünaamika ja mitmesugused majandusministri tegevusvaldkonnad on tugev garantii selleks, et maad efektiivselt kasutada, siis ei näe ma siin mingisuguseid probleeme. Siin ei ole küsimuse ainet. Samal ajal tuleb arvestada, et põllumajandus ei ole päris selline, et igaüks oskab ja teab, kuidas seda teha. See nõuab täpselt samamoodi oskusi nagu termodünaamika.

Aseesimees
Tänan! Rein Voog, teine küsimus! Palun piirduda ühe küsimusega. Esimene kord oli neid vähemalt kolm.

R. Voog
Tänan! Härra juhataja! Eks iga Riigikogu liige püüa ära kasutada neid võimalusi, mis tal olemas on. Lugupeetud härra minister! Oma vastustes olete te küll läinud natuke nii põllumajandusmaale kui ka metsa. Teie vastusest minu küsimusele tuli välja, et see, kui härra Pikaro saaks otse omandada üle kümne hektari põllumajandus- või metsamaad, oleks vastuolus avalike huvidega. See on muidugi uus tõsine ja norme loov seisukoht. Aga see selleks. Vaadates kogu seaduseelnõu loogikat, siis selle eesmärk ei ole mitte see, et maal elu käiks ja oleks põllumajanduslik tootmine, vaid hoopis see, et jumal hoidku selle eest, et uusi tegijaid turule tuleks. Seoses sellega on ka minu küsimus. Miks mitte mina ökonomistina või härra Pikaro juristina ei võiks tegelda põllumajandustootmisega üle kümnehektarisel maatükil, kusjuures meil on alati võimalus palgata endale vastava eriharidusega inimesi? Kui sa tahad tõsiselt sellise tootmisega tegelda, siis sa peadki seda tegema. Mispärast võetakse ökonomistidelt, juristidelt, keemikutelt, füüsikutelt see võimalus ära?

J. Marrandi
Seda võimalust ei võeta ju ära. Seda võimalust ei ole mitte kelleltki ära võetud. On vastav regulatsioon, mille alusel võib maad omandada palju tahes. Ka täna ei keela keegi kodanik Rein Voogil osta ükskõik missugust ettevõtet, mis omab maad. Samal ajal tuletan meelde (see puudutab natuke härra Tarandi positsiooni), et Eesti ei ole enam pidevate reformide ühiskond, kus järjest tekivad juurde uued ja uued tegijad. Kogu Eesti põllumajandusmaad kasutavad juba praegu üsna selgelt põllumajandustootjad. Eesti ei ole preeria, kus ratsutatakse ja lüüakse tokk maha, kuhu tulevad järjest ja järjest uued tegijad. Maad kasutatakse, kogu maa on kasutusel. Ei maksa arvata, et siin on tegemist mingisuguse eriti lihtsa asjaga. Samal ajal seda, et üle kümne hektari suuruse maaga ei või tegelda, ma ei näe. Lugege eelnõu tähelepanelikumalt, siis ehk jõuab ka arusaamine sisust täpsemalt kohale. Ma arvan, et seda on raske taibata, kui ei ole asjaga absoluutselt kokku puutunud. See on selge.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Urmas Laht.

U. Laht
Suur tänu, härra juhataja! Härra minister! Mainin kõigepealt ühte asja, mida te Andres Varikule vastates ütlesite, et kui me seda seadust vastu ei võta, siis on meil kõik läbi. Ei ole, siis kehtib Euroopa Liidu assotsiatsioonileping, mis on aluseks kogu üleminekuperioodiks. See väikeseks õienduseks, ma seda ei esita küsimusena. Kuid minu küsimus on selline. Kui need kolm üleminekuperioodiaastat läbi saavad, mil meil on kehtestatud teatud piirangud põllumajandus- ja metsamaa ostmiseks, mis kahtlemata on ka õige, mis saab siis edasi? Tegelikult ei ole meil ju seitse aastat piiranguaega, vaid ainult kolm.

J. Marrandi
Eelnõusse on kirjutatud seitse aastat. Seitsmeaastast aega on võimalik üleminekuperioodi üle vaadates pikendada kümnele aastale. Samal ajal, kui me ei kehtesta praegu mingisuguseid piiranguid, siis meil tõepoolest mingisugust üleminekuperioodi ei ole ja võimalused selleks lihtsalt kaovad ära. Aga selles suhtes pakun ma sõna jällegi kaasettekandjale, kes seda teemat täpsustab.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Rainis Ruusamäe.

R. Ruusamäe
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra põllumajandusminister! Te eelmistes vastustes ütlesite väga hästi ise ära, kelle huvides see asi on tehtud. Et kui uued tegijad tahavad turule tulla ja hakata toimetama suurema maatüki peal kui kümme hektarit, siis ei ole neil muud pääsu kui osta ettevõte. Ehk ostku tegutsev ettevõte ära, ostku üle 51% ja andku minna. Ma siin mõtlen ja mõtlen, kust kohast on tulnud selline avalik huvi. Ma saan aru, et avalik huvi on Euroopa Liitu minnes need piirangud, aga mis puudutab haridustsensust, lisaks naabri ostueesõiguse piiranguid, siis palun tooge üks näide kuskilgi avaliku huvi esilekerkimisest, et me saaksime aru, kust kohast see avalik huvi nende asjade osas, mida ma viimati nimetasin, on esile kerkinud!

J. Marrandi
Väga lihtne. Kõigepealt, vastus härra Voogi küsimusele tulenes tema enda küsimuse selgitusest, kus ta väitis, et tal on inimesed, kelle ta palkab, järelikult on tegemist äriühinguga ja äriühing ostab mingi teise äriühingu. See tulenes Rein Voogi küsimuse loogikast. Aga näiteid on väga lihtne tuua maareformi seadusest tulenevalt. Toon sellesama näite, mis oli ka infotunnis. Tihti on 50-hektarised talud (mu oma koduvallas on niisuguseid näiteid) jagatud näiteks 11 tükiks. Omanikud on omavahel näiteks lähisugulased, kuid aktiivselt tülis. Samal ajal kohapealsel inimesel, kes kasutab seda maad, näiteks kümmet hektarit, ei ole võimalik maad juurde osta. See säte eelnõus on vajalik selleks, et ennekõike vähendada maaomandi killustatust, ühest küljest, ja parandada maareformi käigus tehtud vead, teiselt poolt. See ei tähenda sugugi mingisugust suurema tootmise eelistamist, sest tõepoolest, suurema tootmise puhul ei hakata tegelema keskmise maakatastriüksusega, mis on Eestis üle kaheksa hektari, vaid ostetakse ära ettevõtted, millele juba eelnevalt on kuulunud suuremad maatükid kui kaheksa, üheksa, kümme hektarit ehk Eesti keskmine katastriüksus. Selle eelnõu eesmärk on see, et põllumajandustootjatel oleks lisavõimalused saada maad. See puudutab just külades olevaid põllumajandustootjaid, kohalikke tootjaid, et anda neile eelistus naaberkinnisasja ostueesõigusena, kui soovite, Euroopa Liidust tuleva kodaniku ees, kellel on suur rahakott. See on mõeldud selleks, et ka Eesti tootjad suudaksid maad osta.

Aseesimees
Tänan! Kalev Kotkas, teine küsimus, palun!

K. Kotkas
Tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Ma ei saanud oma esimesele küsimusele, mis puudutas naaberkinnisasja omaniku ostueesõigust, väga selget vastust. Võimalik, et mu enda seletus ei olnud piisavalt põhjalik. Ma pidasin silmas olukorda, kui maa ostetakse ja müüakse turuhinnaga, aga notari juures deklareeritakse tehingu hinnaks absurdselt kõrge hind, selleks et naaber ei saaks ostueesõigust kasutada. See absurdselt kõrge hind hakkab tulevikus mõjutama selle piirkonna maa maksustamise hinda. Kas pole ohtu, et selle eelnõuga me hakkame just maa maksustamise hinda ja seal toimetavate põllumeeste n-ö majanduslikke huvisid oluliselt mõjutama?

J. Marrandi
Arvan, et seadusest möödahiilimiseks on igasuguseid võimalusi. Kui väga aktiivselt otsida, siis neid ka leiab. Samas arvan, et idee naaberkinnisasja omaniku ostueesõigusest peaks siia eelnõusse sisse jääma. Olete oodatud muudatusettepanekuid tegema, mis lahendaksid olukorra, kui te näete siin probleemi.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Kalle Jürgenson.

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Käsitletava eelnõu § 2 lõiked 2 ja 3 sätestavad tingimusi kinnisasja omandamiseks juhul, kui nende kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad või metsamaad enam kui kümme hektarit. Sama paragrahvi lõige 5 püüab käsitleda juhtumeid, kui kinnisasja koosseisus mõlemat, nii põllumajandusmaad kui ka metsamaad, on rohkem kui kümme hektarit. Siiski, kui tekib selline olukord, et tegemist on kinnisasjaga, kus kõlvikulises koosseisus on nii põllumajandusmaad kui ka metsamaad rohkem kui kümme hektarit ja lõike 5 tingimused ei pruugi ka kehtida ehk, teisisõnu, lõigetes 2 ja 3 toodud mahud ei kattu, siis kumb neist lõigetest ikkagi kehtib, kummad tingimused kehtivad?

J. Marrandi
Ma ei näe nende lõigete vahel mingisugust vastuolu.

Aseesimees
Tänan! Kolleeg Vambo Kaal, teine küsimus.

V. Kaal
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kõigepealt pean ma tegema märkuse selle kohta, et sa hüppasid väga julmalt peale Rein Voogile, väites, et keegi pole keelanud põllumajandusmaad osta, et lugegu ta seaduseelnõu läbi. Ma loen sulle ette, just nimelt nii on siin öeldud: "Kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad rohkem kui kümme hektarit, võib omandada üksnes: ..." Ja siis loetletakse need, kes võivad. Tõsi, erandkorras, täiendavalt on lubatud osta ka loarežiimis, kuid see on juba erand. Üldreegel on eitav, nii et Voogil oli õigus. Ja selles loarežiimis on küllalt palju subjektiivseid kohti. Aga ma küsin hoopis niimoodi. Komisjonis asja arutades olen palju küsinud § 4 kohta, mille kohta sa mulle vastates ütlesid, et jaa, seda peaks vaatama, ega ei ole päris nii mõeldud ja need peaksid olema tunduvalt suuremad põllumaad, mille puhul naaberkinnisasja ostueesõigust kasutada. Kuksile vastasid sa, et jaa, kui on jagamisega tegu, siis ei olegi mõeldud, et väikseid teha ei saaks, et me peame seda asja mõtlema ja ettepanekuid tegema. Komisjonis on ministeeriumi esindaja aga alati öelnud, et just nii on mõeldud ja kummalgi puhul ei taheta juurde mingeid piiranguid. Ongi mõeldud nii, et kui on kas või pool hektarit põldu, siis peab olema ostueesõigus, kui on pool hektarit metsa, peab olema ostueesõigus - see on olnud komisjonis teada autorite seisukohana. Kas sa võiksid tulla ise komisjoni asja selgitama või kuidas saavutada seda, et me siin ei kuuleks ühte juttu ja komisjonis teist?

J. Marrandi
Ma pean selle üle täpsustama, aga tõepoolest on küsimus selles, et kui on tegemist maaga, mis on asula sees, siis kinnisasja müümisel asulasiseselt ei ole see ilmselt aktsepteeritav. See nõuab täpsustamist ja ilmselt ka arutamist spetsialistide hulgas. Tunnistan, et mina ei valda kogu ampluaad n-ö spetsialistina 100%. Siin on loomulikult koht aruteluks.

Aseesimees
Tänan! Jaak-Hans Kuks, teine küsimus, palun!

J-H. Kuks
Aitäh! Austatud minister! Ma tunnen väga paljusid kõrgharidusega inimesi, kellel ei ole põllumajanduslikku kõrgharidust ja kes on taasiseseisvunud Eestis asunud talu pidama. Sellepärast tundub mulle haridusliku tsensuse sisseviimine § 2 lõikes 2 absurdina. Kui see seaduseelnõu tuli, siis käis selle juurde jutt, et püütakse anda eeliseid Eesti kodanikele maa omandamisel. Kuid nüüd tuleb välja, et siin on hoopis muud piirangud, kõvasti piiratakse Eesti kodanike ringi, kes tohivad maad omandada. Minu arust tekib siin situatsioon, kus näiteks mõnel Belgia kodanikul, kes on omandanud mingi kutsehariduse, on eelis Eesti kodaniku ees, kellel on kõrgharidus, olgu ta siis keemik, jurist, matemaatik või midagi muud. Selle järgi Belgia kodanik, kellel on kutseharidus, võib maad omandada, kõrgharidusega Eesti kodanik ei või maad omandada.

J. Marrandi
Küsimus on siiski selles (kui me vaatame täpsemalt), et Belgia kodaniku puhul lisandub siia veel kolmeaastase tegevuse vajadus. See on lisapiirang.

Aseesimees
Tänan! Andres Tarand, teine küsimus, palun!

A. Tarand
Aitäh! Mul tekkis nüüd kahjuks siin Kuksi ja teiste küsimusi kuulates kiusatus. Konkreetne lugu on niisugune, et minu isiklikus valduses on just 11 hektarit ja metsa natuke üle kümne hektari. Mul ei ole ka agronoomi- ega metsamehepabereid. Ma tunnen ennast juba praegu ebaseaduslikuna. Aga see pole küsimuse mõte. Küsimuse mõte on rohkem siiski selles, et vastus oli suhteliselt ülbevõitu: kasvatagu siis ammlehmasid mitte üle kümne hektari suurusel maal. See ei ole majanduslik mõtlemine, lugupeetud minister! See on väga rumal vastus. Kui keegi hakkab ammlehmasid kasvatama, siis on just suurt pinda vaja, et ta ennast ära toidaks, ta ei pea neid mitte oma peenramaal kasvatama! Niisugust lollust ei saa Riigikogus rääkida, arvan ma. Aga nüüd minu küsimus. Ka minu maatüki peal saaksin ma peale metsa kasvatada, ütleme, nelja kitse. Ma võib-olla ei hakka seda tegema, aga kui kitsedest jutt oli, siis ma seda toonitan. Seaduse pealkiri on "Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus". Eesti keeles on vana hea nali, et kui on kitsendamine kitsest tulenevalt, siis järelikult on tegemist ka sokutamisega sokust tulenevalt, ma räägin sõnast. Kas ei olegi tegelikult tegemist kinnisasja sokutamise seadusega?

J. Marrandi
Kindlasti mitte. Mis puudutab teie muret selle pärast, et te olete kuidagi ebaseaduslik, kui teil on üle kümne hektari maad, siis ma saan aru, et siin on teie mõtted risti vastupidised härra Ruusamäe mõtetele, kelle jaoks on kõik need inimesed, kellel on just üle kümne hektari maad, natukene kuidagi kurjast vaevast kantud. Minu vastus ei olnud sugugi ülbe. Teie küsimus oli ju väga selgelt sõnastatud: kas keegi võib ammlehmi või lambaid pidada ka väiksemal maa-alal kui kümme hektarit? Loomulikult võib, siin ei ole mingisugust probleemi.

Aseesimees
Tänan! Mihkel Pärnoja, teine küsimus, palun!

M. Pärnoja
Aitäh! Ma tänan õpetuse eest, mismoodi ma saaksin ka ise põllumajandusega tegelema hakata, alustades kahest või kolmest hektarist. Järgmine probleem on tõesti üllataval kombel väga igapäevaelule lähedane. Minu naabrimehel maal on just 12 hektarit põllumaad selles kinnistus, mis tema omandis on. Kui see seadus vastu võetakse, kui palju ma siis tema käest võin maad osta, et alustada põllumajandusalast tegevust? Kas te võite öelda konkreetse maalapi suuruse, mida ma saan tema käest osta, põllumajandusmaad just nimelt?

J. Marrandi
Teie küsimusest nähtub, et te ei ole oma plaanides kindel. Arvan, et kõrgharidust omades võiksite ise teada, mida te sellel maal tegema tahate hakata, ja osta maad täpselt niipalju, kui te soovite.

Esimees
Tänan! Andres Varik, teine küsimus, palun!

A. Varik
Tänan, härra juhataja! Hea minister Jaanus Marrandi! Aitäh minu esimesele küsimusele vastamast, aga ma tõesti palun, et Toomas Kevvai ei peaks seda üle vastama, sest läbirääkimiste materjalid on ka maaelukomisjoni esitatud ja me oleme neid lugenud. Nüüd tuleb minu küsimus ja see on ainult poliitiline küsimus. Ma küsin ainult poliitiliste taustade põhjal. Mis siis juhtub, kui seda seadust, mida me täna menetleme, ei võeta vastu? Sa nagu ütlesid, et siis on maailm hukas ja ongi kõik mokas, aga tegelikult juriidiliselt on meil olemas välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seadus, mis on vastu võetud 1996. aastal. Selle täna menetletava seadusega tahame selle kehtetuks tunnistada. Järelikult on see seadus kehtiv. Nüüd võime ainult konstrueerida, mis siis juhtub, kui me Euroopa Liitu lähme. Kas ta siis kehtib või peame seda muutma hakkama ja mis tegelikult saab sellest üleminekuperioodist? Äkki suudad siiski seletada ja siis me saame sellest poliitilisest taustast aru. Praegu ei ole selgitused eriti selged olnud.

J. Marrandi
Teatavasti see seadus tegelikkuses ei toimi. Kuna see seadus ei toimi, siis käesolevas eelnõus ongi püütud leida lahendusi, mis oleksid toimivamad. Et need oleksid toimivamad, selleks on toodud siia sisse seesama kutsenõue, samuti tähtajad, kui pika aja jooksul Euroopa Majandusühenduse kodanik või ettevõtja peab olema tegelnud põllumajandusettevõtlusega. See eelnõu on igal juhul konkreetsem kui seadus, mis praegu kehtib, tal on regulatiivsem mõju. Muidu sisuliselt mitte mingisugust üleminekuperioodi ei teki. See on poliitiline lähenemine sellele asjale. See on meie valik, kas me soovime sisulist üleminekuperioodi või mitte.

Esimees
Tänan! Rainis Ruusamäe, teine küsimus, palun!

R. Ruusamäe
Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Jätkan oma küsimust avaliku huvi teemadel. Te vastasite mulle, et maareformi käigus on tekkinud probleeme, kinnistuid on jaotatud väikesteks tükkideks, mis on ebamajanduslik jne. See on teie arvamus. Minu küsimus on järgmine. Kui siia kirjutada, et see on avalik huvi, siis kust tuleb välja see, kus see avalik huvi kujuneb? On teil tehtud mingisuguseid uuringuid, mis tõestavad, et see on avalik huvi? Järsku need isikud tahavadki niimoodi teha? On erinevaid näiteid, igas suuruses, igas variandis, aga miks on just nii, et see avalik huvi on selline, et neid tsensusi seada? Ma ütlen veel kord: kindel on, et avalik huvi on praegu selge selles osas, mis puudutab Euroopa Liitu minekut, selge riiklik avalik huvi on, et maad, mis on veel erastamata, saaksid erastatud, saaksid eestlastele erastatud jne. Aga kuidas te saate väita, et kinnisasi, mis on kellegi omandis, on avalik huvi? Kas on tehtud mingid uuringud?

J. Marrandi
Eelnõu § 1 lõikes 1 on avaliku huvina toodud kinnisasjade, mille koosseisus on põllu- või metsamaad, sihtotstarbelise majandamise edendamine. Majandamise sihtotstarbeline edendamine eeldab tõepoolest näiteks naaberkinnisasja ostueesõiguse sätestamist, sest võib tekkida olukord, kus näiteks talumees soovib tootmist laiendada, naaber aga soovib maad müüa. Kellel on sel juhul ostueesõigus, kas kohalikul stabiilselt külas elaval ettevõtjal, talunikul, taluomanikul või suurema rahakotiga näite puhul sellelsamal belglasel? Arvan, et eesõigus võiks olla selles külas elaval talunikul, kes soovib oma ettevõtet laiendada. Loomulikult ei halvusta see kuidagi väiksemat maaomandit kui kümme hektarit, see ei ole võetud eesmärgiks. Eesmärgiks on võetud nende maade aktiivne põllumajanduslik kasutamine. Samal ajal ei ole välistatud, et keegi võiks tahta omada väiksemat maaomandit. Sellele ei ole niimoodi lähenetud. Kuid kui me vaatame, missugune tootmine on turul konkurentsivõimeline, siis seda on uuritud ning üldjoontes on teada, missugune talu, missuguses valdkonnas, kui suurt maad omades on konkurentsivõimeline, kes suudab paremini sihtotstarbelist maad kasutada jne. Nii et siit saab teha mitmesuguseid järeldusi.

Esimees
Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen
Aitäh! Austatud minister! Oma vastuses Jaak-Hans Kuksile hüpoteetilise Belgia kodaniku kohta ütlesite te, et lisaks haridusele peab ta olema ka kolm aastat põllumajandusega tegelnud. Aga mina loen § 2 lõike 2 punktist 2, et siin on kasutatud sõna "või", mis ütleb, et peab olema kas üks või teine. Kumba ma pean nüüd uskuma, kas teie öeldut, et mõlemad tingimused peavad korraga täidetud olema, või ikkagi seda kirjutatud teksti?

J. Marrandi
Tõepoolest, siin tekstis on "või". Järelikult see või teine.

Esimees
Sõbrad, aitäh! Järgmine küsimus. Ignar Fjuk, palun!

I. Fjuk
Härra juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus puudutab piirangu seadmist kümnele hektarile, ütleme, Eesti kodaniku jaoks, kellel ei ole põllumajandusharidust või kes ei ole tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana. Kuidas selle kümne hektariga nüüd on? Kas see on üleüldse nii, näiteks, kui inimesel juba on 11 või 12 hektarit maad, kas ta võib pärast selle seaduse vastuvõtmist veel kümme hektarit omandada, või kui tal näiteks ei ole veel üldse maad, kas ta siis võib omandada selle kümme hektarit kõigi kordade peale kokku või ühe aasta jooksul või ühes vallas? Mida see kümme hektarit tähendab? Siin on see jäänud lahti rääkimata. Sellega on sama lugu, nagu oli 1000-kroonise sularahaannetusega erakonnale. Seda raha tassiti erakonda iga päev, sest see ei olnud lahti kirjutatud. See oli naeruväärne. Kas oleks võimalik saada selgitust, kas see kümme hektarit tähendab, et kui inimesel juba on kümme hektarit, siis ta uut kümmet hektarit omandada ei saa, või puudutab see ühekordset võõrandamisakti?

J. Marrandi
Siin on üsnagi selgelt öeldud, et kinnisasja omandamisel, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad rohkem kui kümme hektarit. Järelikult, kui sul on 100 hektarit maad ja sa soovid osta juurde näiteks 20-hektarist maatükki, rakenduvad eelnõus sätestatud piirangud. Aga kui sa soovid osta näiteks kaks-kolm hektarit, siis siin ei ole mingisugust piirangut. Seaduseelnõu tekstis on see ju selgelt öeldud.

Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Minu tähelepanu on köitnud seaduse rakendussätted. Nimelt, sinna on sisse kirjutatud väga huvitavad mõtted, mis ilmselt sisalduvad ka tolles meie Euroopa Liiduga ühinemise lepingus, mida lähiaegadel Vabariigi Valitsus oma volitatud isikute kaudu kavatseb allkirjastada. Rakendussätted on siin eelnõus küll sees, aga jõustumissätteid pole mitte konkretiseeritud. See tähendab, et see seadus peaks jõustuma üldises korras, pärast presidendi poolt väljakuulutamist ja Riigi Teatajas avaldamist. Minu küsimus on: miks te, vaatamata sellele, et Euroopa Liiduga liitumise leping pole isegi veel allkirjastatud, rääkimata selle rahva poolt heakskiitmisest referendumil, soovite jõustada seda seadust enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga?

J. Marrandi
See tuleneb läbirääkimiste protsessist, kus lepiti kokku, et liitumislepingu valmimise ajaks tuleb kehtestada võimalikud lisapiirangud, pärast ei ole seda enam võimalik teha. Sellepärast tulebki asi enne aprilli korda teha.

Esimees
Tänan! Ignar Fjuk, teine küsimus, palun!

I. Fjuk
Härra juhataja! Austatud ettekandja! Eelmisele küsimusele sain ma nüüd vastuse. Kui on soov osta ja müüa näiteks 100 hektarit, siis eelnevalt jagatakse see tükkideks, mis ei ole kümme hektarit, ja müüakse iga päev eraldi üks tükk, mitte rohkem kui kümne hektari kaupa. See on üks võimalus. Aga minu küsimus on järgmine. Kas on olemas mõni Euroopa Liidu riik, kus analoogne kümnehektarine piirang kehtib? Ma olen läbi küsitlenud kõik riigid, seda ei ole. Taanis on 35 hektarit ja mitte sellised naeruväärsed tingimused.

J. Marrandi
Härra Fjuk! Poest võib saia osta iga päev ühe pätsi ja siis saad lõpuks kokku kümme pätsi. Sadat hektarit maad ei osteta kindlasti kümnehektariste tükikeste kaupa või üheksahektariste tükikeste kaupa. Need on erinevad asjad. See oleks ka äärmiselt koomiline tegevus. Samal ajal ma väidan, et Taanis näiteks on kehtestatud piirang, et poeg ei või isalt pärida talu, kui tal ei ole vastavat põllumajandusharidust.

Esimees
Ignar Fjuk, me ei pea läbirääkimisi. Kui on küsimus esitatud, siis härra ministril on õigus vastata ja Ignar Fjuk esitab järgmise küsimuse kas või kirjalikult. Aitäh! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Ka mina ei saanud vastust oma esimesele küsimusele, sest, jumala eest, kokku leppida võib paljudes asjades, aga enne kui tehing pole sõlmitud, ei saa tehing jõustuda. Näiteks me võime teiega ka kokku leppida küllalt huvitavates tehingutes, aga enne, kui me pole notari juures kinnitust saanud, pole tehing toimunud. Nüüd ma küsin: miks siiski härra põllumajandusminister teie isikus ja Vabariigi Valitsuse kaudu on toonud meie laudadele eelnõu, mis seadustab eeldatavad ja oodatavad kokkulepitud asjad, mille jõustumine sõltub paljudest muudest faktoritest, kaasa arvatud Eesti liitumislepingu sõlmimisest Euroopa Liiduga ning selle seaduses ja rahvusvahelisest õigusest tulenenud kujul jõustamisest?

J. Marrandi
Eesti Riigikogu võib võtta vastu seadusi, sõltumata liitumislepingust või sõltuvalt sellest. Ka selle seaduse puhul ei ole selles mõttes mingisugust põhjust seda mitte vastu võtta või võtta vastu liitumisjärgselt. Me võime ka ilma liitumiseta selle seaduse vastu võtta ja asendada sellega praegu olemasoleva seaduse, kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse ehk KÜKS-iks kutsustava seaduse, mis on vähem reguleeriv kui see seadus. Võimalusi on alati mitu.

Esimees
Tänan! Ivi Eenmaa, palun!

I. Eenmaa
Ma tänan, härra esimees! Lugupeetud minister! Te tõite kujundliku näite saiapätsi kohta, mida võib käia iga päev ostmas. Tõepoolest, me oleme ka selle aja üle elanud, kus saime iga päev või üle päeva osta pätsi saia ning olid talongid ja muu seesugune. Kuid nüüd minu küsimus. Kas teile siiski ei tundu, et see eelnõu läheb vastuollu, nagu siin saaliski on viimasel ajal palju räägitud, põhiseadusega, sest tegelikkuses ta kitsendab minu kui oma riigi kodaniku huve. Võtame näiteks minu kui bibliograafi. Võib-olla on mul rohkem raha, võib-olla sain ma midagi päranduseks ja tahan osta maad rohkem kui kümme hektarit, kuid sellepärast, et ma olen bibliograaf, võetakse mult see võimalus ära. Teisest küljest, teile on tõenäoliselt teada, et Euroopas põllumehed, kes on suurpõllumehed, ammu ei ela seal kohapeal ega võib-olla ei künna põldu, küll aga peavad tarku rentnikke. Nii ka minul on võib-olla võimalus võtta head rentnikud ja rentida see maa välja, aga minu hobi oleks lihtsalt elada maal, omada seal maad ja mul oleks see võimalus. Veel kord minu küsimus: kas teile ei tundu, et see seadus kitsendab minu kui oma riigi kodaniku põhihuve?

J. Marrandi
Ma ütleksin, et see seaduseelnõu on mitmel korral juriidiliselt üle vaadatud Rahandusministeeriumis ja Põllumajandusministeeriumis ega ole täheldatud vastuolu põhiseadusega. Samal ajal ei tähenda see, et kui teil on siiras soov vahendajate olemasolu korral osta rohkem maad ja palgata endale inimene, asjatundja, kes seda maad kasutama hakkab, et teil siis seda võimalust ei oleks. Tõepoolest, põllumajandusmaa ostmine on natukene keerulisem tehing kui poest saia ostmine (toon sellesama näite juba kolmandat korda). Kui teil on aga kindel ja siiras soov ja kui te näitate, et teil on vahendid ja võimalused seda maad sihtotstarbeliselt kasutada, siis ei näe ma põhjust, miks te seda ei peaks saama. See eelnõu ei ole nii üles ehitatud, et see oleks välistatud. Lihtsalt tuleb läbida natukene pikem tee ja taotleda luba. Ongi kõik.

Esimees
Tänan! Vootele Hansen, teine küsimus, palun!

V. Hansen
Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus on selle kohta, et eelnõu järgi ei saa mittetulundusühingud ja sihtasutused osta maatulundusmaa sihtotstarbe puhul kinnisasja. Meil on mitmeid looduskaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes on ostnud looduskaitselise väärtusega metsamaad, mille sihtotstarbeks on katastris märgitud maatulundusmaa. Millest selline keeld?

J. Marrandi
See puudutas, kui ma õigesti mäletan, ma võin ka eksida, ennekõike välismaiseid isikuid. Seda võib kaasettekandja täpsustada.

Esimees
Tänan! Kolleeg Jüri Adams.

J. Adams
Härra minister! Mind on alati huvitanud rohkem põhimõtted kui tegelik lahendus. Mina ei saa aru, mispärast te seda meetodit rakendate nii popslikult. Miks ei lähe te kaugemale, miks te näiteks ei sätesta seadusega, et spordieesmärgilise rajatisega kinnisasja võib osta ainult isik, kellel on spordialane kõrgharidus, või näiteks raadiot või ajalehte võib osta ainult isik, kellel on mingisuguses NLKP ideoloogiakoolis saadud kõrgharidus, või, näiteks, mingisugust käitist võib osta ainult TPI-s vastava eriala lõpetanu? Miks me jamame ainult kitsalt metsa ja maa temaatikaga? Miks me ei lähe selle põhimõttega tõeliselt innovaatiliselt maailma?

J. Marrandi
Kui teil on vastavad ideed, siis loomulikult on teil õigus neid seadusandlikus vormis edendada. Eelnõu käsitleb avalikku huvi, mis peaks nägema ette võimaluse piirata ja kitsendada kõigepealt kinnisasjade mittesihtotstarbelist kasutamist, põllumajandusmaa kasutamist. See lähtub siirast arvamusest, et Eesti rahvuslikes huvides on, et Eesti maatulundusmaa kuuluks ennekõike Eesti põllumajandusettevõtjatele. See on võimalus, kuidas praeguses seadusandlikus ruumis ja eelneva pika aja jooksul tehtud otsuste osas on võimalik kasutada teatud kontrolli maa müügil. Teisi teid siin eriti ei ole. See lähtub, härra Adams, Eesti rahvuslikest huvidest.

Esimees
Aitäh, härra minister! Kas te olete nõus vastama ka kirjalikele küsimustele?

J. Marrandi
Kahtlemata. Ignar Fjuki küsimus: "Millises Euroopa Liidu liikmesriigis on analoogiliste piirangute puhul seatud piir kümne hektari peale? Palun nimetage riigid, kus üldse sellised piirangud on kehtestatud, ja kui suured need on, mitu hektarit?" Euroopa Liidu liikmesriikides ei ole tõepoolest seatud piiranguid kümne hektari peale. Küsimus ei olegi tegelikult mitte niivõrd selles kümnes hektaris. Rahandusministeeriumis näiteks oli eelnõu variant, kus oli küsimus kahes hektaris. Tõsi, seal ei olnud näiteks lisanõuet kutseoskuste kohta. Samal ajal, nagu ma juba märkisin, on needsamad kutseoskused olulised näiteks Taani riigis, kus poeg ei saa isalt pärida talu, kui tal ei ole vastavat põllumajandusharidust. Ta võib näiteks termodünaamikas väga tugev olla, aga kui tal vastavat põllumajandusharidust ei ole, siis ta seda talu pärida ei saa. See piirang on just nimelt selleks siia toodud, et rakendada võimaluse korral Eesti rahvuslikku huvi säilitada üleminekuperioodi vältel maatulundusmaad mingilgi moel Eesti põllumeestele. See, et piiriks on võetud, härra Fjuk, kümme hektarit, tuleneb omakorda sellest, et on püütud mitte kahjustada maade tsiviilkäivet, et tagada normaalne käive, normaalne turg, sest hinda mõjutavad kõik tehingud. Samas ei ole kasulik, et tsiviilasjade käive muutuks kinnisasjade käibeks, et tsiviilkäive saaks rikutud. See kümme hektarit tuleneb ainult sellest, et just sellest maa suurusest hakkab n-ö peale maa, millel on põllumajanduslikku tähendust, ja teiseks on seetõttu siia toodud ka põllumajanduslikult olulisema tähendusega kutseoskusnõuded.

Esimees
Küsimus on ka Rainis Ruusamäelt.

J. Marrandi
"Härra minister! Riigid, kus on haridustsensus, on olnud väga pikaajalise ajaloolise traditsiooniga. Eestis on see traditsioon katkenud, mistõttu maaharijate ring on välja kujunemata. Kas teile ei tundu, et haridustsensuse kehtestamist tuleks täpsustada ja võimaldada seal rohkem erisusi? Tänan! Rainis Ruusamäe." Tõepoolest, niisugune probleem on olemas, kuid mina arvan siin otse vastupidi: kui Eesti oleks väljakujunenud maapiirkondadega riik, nii nagu on Euroopa Liidu liikmesriigid või minu poolest ka Sloveenia või Poola, kus on pikaajaliselt väljakujunenud maaomand, siis ei oleks võib-olla vaja üldse mitte mingisuguseid tsensusi, mitte mingisuguseid erisusi ega kitsendusi. Just nimelt sellepärast olekski neid vaja sisse tuua, et leida mingisugune võimalus tagada ennekõike Eesti põllumeestele kaudne tee eeliseks. See on kaudne lähenemine asjadele. Teisi võimalusi, mis tegelikkuses toimiksid, eriti ei ole. Täpselt sama puudutab ka naaberkinnisasja ostueesõigust. Aga kuna teine lugemine katkestatakse, siis on nende erisuste tegemisteks, mida te siin mainite, võimalus parandusettepanekute näol olemas. Siis saab neid kaaluda.

Esimees
Härra minister, tänan! Kalle Jürgensonil on veel üks küsimus.

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Teilt juba küsiti võimaluse kohta osta väiksemaid põllumajandusmaatükke kui kümme hektarit. Tõsi, teie vastus, mida ma nägin televiisorist, tundus kuidagi väga kummaline. See oleks nagu olnud pärit teisest dimensioonist. Vastuses oli tegemist kulinaarsete toodetega, mis ilmselt ei ole selle seaduse objekt. See seadus reguleerib tegevust tulevikus. Siis me võib-olla tõesti piirame kümnehektariste ja suuremate maatükkide tsiviilkäivet, kuid praegu võib meil olla ka väiksemaid maatükke. Ka minul isiklikult on omanduses ühes kinnistus vähem põllumajandusmaad kui kümme hektarit. Ma palun väga vabandust teie käest selle pärast, et see mul olemas on. Mul ei ole põllumajandusharidust. Ma loodan, et te seda lähemas tulevikus rekvireerima ei hakka. Kuid siiski, kas ühel inimesel on võimalik osta kokku enam kui kümme hektarit maad viiehektariste tükkide kaupa ja niimoodi kümme korda? See, kust ta need tükid leiab ja kuidas ta müüjatega kokkuleppele jõuab, on tema asi. Kas põhimõtteliselt on selline võimalus olemas?

J. Marrandi
Põhimõtteliselt on see võimalus olemas. Kui keegi arvab, et on kasulik teha kõik maamõõdistamised ja järgnevad notariaaltehingud ja kulutada selleks oluline hulk raha, siis võib ta seda teha. Aga maa ostmine on aeganõudev tegevus, sest tuleb terve hulk juriidilisi käike ette võtta. See oleks ka äärmiselt keeruline. Aga kui keegi seda soovib, siis, jumala pärast, miks mitte?

Esimees
Härra minister, tänan teid! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kas minister peab vajalikuks kaasettekandjana kõnepulti paluda Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toomas Kevvai?

J. Marrandi
Ei pea.

Esimees
Aitäh! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti maaelukomisjoni liikme Teet Helmi!

T. Helm
Härra esimees! Austatud Riigikogu! Arutusel olev seaduseelnõu oli siin saalis esimesel lugemisel eelmise aasta lõpus, 13. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 18. november. Riigikogu liikmetelt laekus neli ettepanekut. Algataja oli ette valmistanud eelnõu uue tervikteksti, mille komisjon otsustas esitada oma ettepanekuna, et saada täiendavaid ettepanekuid ning näidata ka Vabariigi Valitsuse seisukohta eelnõu kohta, kuigi mitmed esitatud teksti sätted tekitasid komisjoni liikmetes küsimusi, eriti ostueesõiguse ja kinnisasja jagamisega seoses. Komisjoni liikmete arvates vajaksid need sätted täpsustamist. Valitsuse pakutud eelnõu tekstis tegi komisjon omalt poolt veel ühe muudatuse, asendades eelnõu §-s 7 maakorralduse seaduse § 131 teksti esimese lause lausega Vootele Hanseni ettepanekust, mis on loetelus ettepaneku nr 5 all. Komisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku teine lugemine pärast muudatusettepanekute läbivaatamist katkestada. Selle poolt oli 7 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks pakutakse 27. jaanuar kell 10. Aitäh!

Esimees
Suur tänu, Teet Helm! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Saan aru, et Vambo Kaal tahab osaleda läbirääkimistel. Palun, kõne puldist!

V. Kaal
Austatud kolleegid! Viimase 60 aasta jooksul on Eesti külas toiminud palju nii seaduslikke kui ka ebaseaduslikke sundsüsteeme. Need on väga tugevalt mõjutanud Eesti küla struktuuri, maastikuarhitektuuri, inimestevahelisi suhteid ja paljusid muid valdkondi. Võiks öelda, et see hakkas peale 1941. aasta küüditamisest, millest jäid järele ahervaremed, 1949. aasta kollektiviseerimine lõhkus külades ära n-ö maaomandi. Õitsev kolhoosikord lõi keskasulad ja keelas küladesse ehitamise. Oma teene on kindlasti ka põllumajandusreformil. Selle jätkuks, võiks öelda, tuleb nüüd see seaduseelnõu, mis peaks küla kui nähtuse Eestimaal lõplikult ära lõpetama. Head kolleegid! Vaatame mõnda näidet, millest oli küsimustes natuke juttu. Nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel tekivad piirinaabrina ostueesõigused, kui seal on ükskõik kui väike tükike põllu- või metsamaad. Kui me küsime, kui palju on ühel suurel osaühingul või aktsiaseltsil oma maade peal piirinaabreid, siis võime öelda, et ta piirneb peaaegu kõikide külade kõikide kruntidega, eriti n-ö monofunktsionaalsetes valdades, ja needsamad osaühingud või aktsiaseltsid saavad kõikide kinnistute ostul eesõiguse. Kuna neil on maad palju, siis võivad nad teha sealt ka lõikeid, et pärast maju müüa. Kui hakkab kehtima naabrimehe ostueesõigus talu tasandil, siis pärast seda, kui ta on naabri kinnistu omandanud, võib tekkida probleem, et ta ei saa isegi hooneid eraldi müüa, sest jagamisel on järjekordselt keelud peal. Põllumajandusmaa tükikesed, üks, kaks, kolm hektarit, ei ole mitte mingi niisugune põllumajandusmaa, mida me peaksime hakkama laskma sundsüsteemides kellelgi ostueesõigusega n-ö vahelt ära võtta. Me võime öelda, et kui see seadus praegusel kujul käiku läheb, siis kinnisasjade tsiviilkäive maal rikutakse igal juhul päris kindlasti ja täielikult ära. Praegu on tehtud väga lihtne ja primitiivne süsteem, olgugi et eesmärk võis algselt olla püha ja üsna õige. Kui me tahame hakata põllumajandusmaid kokku panema ja andma ostueesõigusi, siis peab olema väga üksikasjalikult, väga täpselt sätestatud, millistel juhtudel see toimub, millistel maadel, kas kogu kinnistu puhul või ainult põllumajandusmaa puhul jne. Praegu võiks öelda, et see seaduseelnõu näeb välja umbes nii, et läksin suurtükiga kärbest laskma, lasin kärbse, vist sain kätte, aga kogemata läks küla tagantjärele. Aitäh!

Esimees
Suur tänu, Vambo Kaal! Palun, Jüri Adams, kõne puldist!

J. Adams
Aitäh, härra juhataja! Käesolevas eelnõus on mitu erinevat teemat, millesse tuleb ka erinevalt suhtuda. Siin on üks suhteliselt ajalooline teema, nimelt see materjal, mis on §-s 3. Eesti iseseisvuse taastamise järgsetel aastatel, kui me taastasime ka kinnisvara mõiste, oli Eesti ühiskonnas levinud poliitiline või, ütleme, rahvuslik-poliitiline hirm, et teatud piiriäärsetel aladel meile vaenulikud, aga samal ajal rahakad isikud või poliitilised jõud võiksid osta ära liiga palju maad. Oli hirm ka sellepärast, et meie demograafiline olukord, nii rahvuslik kui ka kodakondsusega seoses, oli rikutud. Kui nüüd tagantjärele seda teemat vaadata, siis tundub, et need poliitilised hirmud ei ole leidnud õigustust. Samal ajal on tekkinud mitmesugused probleemid, mida omal ajal ei osatud arvata, näiteks see, et Eesti on muutunud mõningate naabermaade kodanikele oluliseks suvila omandamise maaks, umbes nii nagu põhjaeurooplased omandavad suvilad päikselisel Hispaania rannikul. Need on asjad, mida loomulikult tuleb arvestada. Kuid mida öelda põhiteema kohta, mida siin käsitletakse? Eks ta tegelikult ole ühe teatud kildkonna katse kehtestada ühes valdkonnas esimese öö õigus. Selle n-ö ülekäimise ja vahelt mativõtmise õiguse kehtestamiseks on valitud meetod, mis on pärit ajaloost, seisusliku ühiskonna ajastust. Ma ei näe mingit mõtet lisada siin küsimustes juba kostnud kriitikale veel kriitikat siit kõnepuldist. See asi on juriidiliselt jabur ja praktiliselt ei anna mitte midagi. Võiks öelda, et neile poliitilistele jõududele, kes on huvitatud sellest, et üks teatud põllumaa- või metsamaatükk kuuluks ühele või teisele konkreetsele Eesti kodanikule või teatud kodanike kihtidele, soovitaksin ma selle ülesande lahendamise meetodeid otsida pigem selliste riiklike lahendite hulgast, mis on juriidiliselt igati korrektsed ja mis võiksid oma realisatsiooni leida sel teel, et poliitiliselt ja majanduslikult sobival isikul, kellel ei jätku ostuks raha, aitab riik ostu sooritada.

Esimees
Jüri Adams, tänan! Palun, Andres Varik, kõne puldist!

A. Varik
Härra esimees! Austatud kolleegid! Tõesti, tulin pulti, sest arvasin, et ei saa äkki kahe minutiga hakkama. Minu põhimõte on kogu aeg olnud see, et Eestimaa peab kuuluma eestimaalastele. Tuligi selline rõõmusõnum, et meie püüdlused, mis algasid 1995. aastal, et põllumajandusmaa müük välismaalastele keelataks, on vilja kandnud, et nüüd tuleb pikendus- ja üleminekuperiood ning me saame rahus ilusasti enne eurooplastega võrdseks saamist maareformi lõpetada ja ka eestimaalased Eestimaa omanikeks teha. Aga täna tuleb selle seaduseelnõuga seoses välja, et tegelikult ongi juba Eesti inimene Euroopa kodanikuga võrdsustatud. Selle seaduse järgi ongi kinnisasja üleandmisel neil nüüd võrdsed tingimused: hariduslik tsensus, füüsilisest isikust ettevõtja peab tegelema põllumajandusega ja juriidilisel isikul peab olema põhikirjas säte, et ta on põllumajandustootja. Seda kõike on võimalik vormistada. Ainukene vahe on selles, et kui eestlane elab siin ja Euroopa kodanik elab muidu kuskil mujal, siis enne kinnisasja omandamist peab ta olema kolm aastat alaliselt siin elanud. Vaatame seda seaduseelnõu. Siin on ka üks selline kaval säte, et kui Euroopa kodanik ei ole sellega päris päri ja ikkagi tahab Eestis kinnisasja omandada, siis on tal võimalus pöörduda maavanema poole loa saamiseks. Selles seaduses on kirjutatud: "Luba antakse, kui vähemalt üks käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 või 3 sätestatud nõuetest on osaliselt (Rõhutan seda eriti. - A. V.) täidetud (nõutav haridus on lõpetamata, Eestis elamise aeg või põllumajandussaaduste tootmise kogemus ei vasta nõuetele) ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud täiendavad kriteeriumid on loa andja hinnangul piisaval määral täidetud, et tagada kinnisasja efektiivne ja sihtotstarbeline kasutamine." Eks selle punkti järgi on võimalik iga keeldumise korral ju pöörduda kohtusse ja eks siis kohus pea hakkama otsustama, kas on täidetud osaliselt või piisavalt. Ma kardan, et tegelikult võibki aru saada, et need nõuded, mis nagu oleksid Euroopa kodanikule kitsendavad, võivad muutuda ikkagi samaväärseks Eesti inimestele esitatud nõuetega. Arvan, et selle seaduseelnõuga tuleb veel tõesti tegelda, probleeme on siin üpris palju. Samuti oleks vaja valitsuse selget seisukohta, et mis siis ikkagi juhtub, kui me seda seadust vastu ei võta. Oleme kuulnud Alar Streimannilt ühte vastust ja täna kuulsime põllumajandusministrilt teist. Mis siis ikkagi juhtub, kui seadust ei võeta vastu? See küsimus jääbki vastuseta. Tänan teid!

Esimees
Suur tänu, Andres Varik! Andres Tarand, palun, sõnavõtt kohalt!

A. Tarand
Aitäh! Ma natuke põhjendan seda, miks ma seda nimetasin küsimuses feodaalseks tsunftiseaduseks ja miks ma meenutasin akadeemik Middendorffi. Sest siis kõiki neid tunnuseid ei olnud, Middendorffil nimelt, kes meie karjakasvatuse omal ajal teaduslikele ja turumajanduslikele alustele viis. On selge, et need seinad on kuulnud hullematki, kui me täna kuulsime. Kui me mäletame, siis oli üks tubli mees, kes rääkis siin kunagi, et Riigikogu liikmed võivad olla ainult juristid. Ma ei tea, miks peaksid siin istuma siis ikkagi põllumehed ja igasugused muud luhvtid, tähendab ka minusugused. Tõepoolest, peaks ametid selle järgi ära jagama. Omal ajal, seitse aastat tagasi pakkusin ma ka, et loomulikult peaks põlevkivi kuuluma Ida-Virumaa kaevuritele, mis põrgu pärast teised ka tahavad sealt elektrit saada, nühkigu merevaigust pulgaga siidriidest endale valgust. Ja muidugi võiks öelda, et kui me tahame kirjalikke küsimusi esitada, siis sulepea tuleks kindlasti tuua Kirjanike Liidust, sest mis õigust meil teistel, kes me õieti ju hästi kirjutada ei oska, sulgedele on. Nii et võimalusi sellel teel edasi minna on tohutult. Ja et näidata oma truualamlikkust, küsin ma lõpuks ka seda, et kellele peaks siis õieti kuuluma kogu Eestimaa savi. Aitäh!

Esimees
Loodan, et see küsimus ei olnud minule mõeldud. Ants Käärma, palun, sõnavõtt kohalt!

A. Käärma
Suur tänu! Selle eelnõu arutamisel käsitletakse kinnisasja ehk maad nagu üht tavalist asja. Aga see on tõesti avaliku huvi objekt, sest see on oluline osa meie elukeskkonnast. See on teisest küljest ka jumala and ja selline asi, mis ei ole võrreldav ükskõik missuguse tavalise tarbeesemega. Tarbeeseme kasutamise aeg lõpeb ükskord ära, te viskate ta kas prügikasti, viite romulasse või kaotate muul moel ära. Maa on kujunenud aastasadade ja -tuhandete jooksul. Selles mõttes on ta jumala and, mis jääb pärast meid veel aastatuhandeteks alles. Selles mõttes on ta eriline asi. Eriline asi võib olla üldsuse huvides ka reguleeritud, või vähemasti tema kasutamine võib olla reguleeritud. Me püüame seda teha. Selle kohta niipalju. Siin on väidetud, nagu juriidilised isikud saaksid naabri ostueesõiguse kaudu tohutud võimalused. Kulla rahvas! Juriidiliste isikute omandis on kõige rohkem 15% põllumajandusmaast, 85% on füüsiliste isikute omandis. Selle tõttu ma ütlen, et vähemasti kuus korda on füüsilistel isikutel enne võimalus naabrina oma ostueesõigust realiseerida. Võtkem asju ikka täpselt sellistena, nagu nad on, ärgem mõtelgem midagi muud välja. Aitäh!

Esimees
Aitäh, Ants Käärma! Jaak-Hans Kuks, palun, sõnavõtt kohalt!

J-H. Kuks
Aitäh! Minu sõnavõtt on ajendatud Ants Käärma sõnavõtust. Minu arust näitas ta tõesti kätte tee, mida mööda me peaksime minema. On jumala õige, et põllumajandusmaad ei saa uuesti teha, kui ta on raisku lastud, samamoodi ka metsamaad. Ants Käärma ütles, et vähemalt selle kasutamine peaks olema reguleeritud. Need on kaks iseasja: omamine ja kasutamine. Metsamaa kasutamiseks on olemas metsaseadus ja kui see ei ole väga hästi tehtud, siis ma loodan, et see tehakse paremaks. Samamoodi on ka praegu õigusaktides olemas põllumajandusmaa kasutamise reeglid. Tõenäoliselt on need liiga leebed, neid võib karmistada. See on loomulik tee, mida mööda minna, et reguleerida maa kasutamist ja mitte lubada näiteks musta mulla hävitamist või umbrohu kasvatamist. Ma loodan, et Eesti riik läheb seda teed, et reguleerib maa kasutamist, mitte maa omamist. Aitäh!

Esimees
Jaak-Hans Kuks, tänan! Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Eelnõu kohta on laekunud muudatusettepanekuid. Ma palun Teet Helmi tagasi kõnepulti, et need koos kolleegidega läbi vaadata! Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Teine muudatusettepanek on Lauri Vahtrelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalle Jürgenson, palun!

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Palun teist parandusettepanekut hääletada.

Esimees
Tänan! Komisjon, palun!

T. Helm
Komisjonis ei toetatud Lauri Vahtre ettepanekut. Hääletustulemus: 1 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut.

Esimees
Kas võime alustada hääletust? Austatud Riigikogu, panen hääletusele teise muudatusettepaneku.Hääletustulemused Teise muudatusettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu on 22, erapooletuid ei ole. Lauri Vahtre ettepanek leidis toetust. Kolmas muudatusettepanek, mille autor on Vootele Hansen, on jäetud arvestamata. Vootele Hansen, palun!

V. Hansen
Aitäh! Palun kolmandat muudatusettepanekut hääletada. Eelnõu selle lugemise tekstis on see § 4.

Esimees
Aitäh! Komisjon, palun!

T. Helm
Komisjonis hääletati Vootele Hanseni ettepanekut järgmiselt: poolt oli 2 komisjoni liiget, vastu 4, erapooletuks jäi 1 komisjoni liige.

Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Kolmanda muudatusettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on samuti on 24, erapooletuid ei ole. Ettepanek komisjoni arvamust ei muutnud. Neljas muudatusettepanek on Lauri Vahtrelt, komisjon on jätnud arvestamata. Kalle Jürgenson, palun!

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Palun neljandat parandusettepanekut hääletada. Märkus on sama.

Esimees
Aitäh! Märkusi ei saa esitada. See on Lauri Vahtre muudatusettepanek. Kommentaarid jäävad ära. Kalle Jürgenson saab öelda vaid: "Palun hääletada." Kõik. Komisjon, palun!

T. Helm
Komisjonis hääletati käesolevat muudatusettepanekut, poolt oli 2, vastu 4 komisjoni liiget, 1 jäi erapooletuks.

Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Neljanda muudatusettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu on 26, erapooletuid on 2. Ettepanek ei leidnud toetust. Viimane muudatusettepanek on Vootele Hansenilt, mis on komisjonis leidnud osalist arvestamist. Probleeme ei ole. Kas ma tohin veel kord juhtivkomisjonilt üle küsida, kas muudatusettepanekute esitamine oli ette nähtud 27. jaanuariks kella 10-ks?

T. Helm
27. jaanuar kell 10.

Esimees
Just nii, aitäh! Seaduseelnõu 1187 arutelu on katkestatud.

15. Kutseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise teine lugemine

Esimees
Lugupeetud kolleegid! Alustame kutseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti sotsiaalminister Siiri Oviiri!

S. Oviir
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! 20. novembril muutis Riigikogu kutseseaduse 19. detsembril 2000. aastal vastuvõetud § 5 lõike 2 redaktsiooni. Meeldetuletuseks räägin, mille ümber käib arutelu. Selle seaduse § 5 käsitleb seda, kuidas kutsenõukogu moodustatakse ja mis see kutsenõukogu on. Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan. 19. detsembril 2000. aastal vastuvõetud redaktsiooni kohaselt esitab kutsenõukogude koosseisu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks minister, kes lähtub vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutest ning tagab kõigi eelloetletute esindatuse kutsenõukogus. Mida tõi kaasa selline redaktsioon praktilises elus ja kuidas ta oli kooskõlas muude õigusaktidega ja ka põhiseadusega? Ministeerium ehk minister, kes selle ala eest vastutab, sai ettepanekud nimetatud liitudelt, mida on rohkem kui üks, mõningatelt tuli seitse-kaheksa ettepanekut, igaüks esitas oma esindajad, toetudes seadusele. Vastavalt põhiseadusele vastutab kindla ala eest minister, andes aru Riigikogule. Tegelikult on ta käed seotud, sest kõik need inimesed tuli arvata kutsenõukogudesse ja esitada valitsusele kinnitamiseks. Meil on rohkem kui üks kutsenõukogu, kuhu kuulub üle 30 inimese, sest seadus teistmoodi toimida ei lubanud. Sellest tekkis küsimusi ning kui seda seadust, ka selle muid sätteid parandati, siis tehti tekst veidi leebemaks, kirjutati, et võib arvesse võtta. Loomulikult ei hakka ükski ministeeriumi juht sellesse sekkuma ega vahetama Tiinat Reeda vastu, kuid kutsenõukogu ei ole töövõimeline, kui sinna kuulub juba 40 inimest. See ettepanek võeti 20. novembril Riigikogus vastu, aga 11. detsembril ei kuulutanud president kutseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadust välja, toetudes Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonile nr 87. Mõni sõna sellest konventsioonist. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 87 räägib ühinemisvabadusest ja organiseerimisõiguse kaitsest. Selle konventsiooniga reguleeritakse tööandjate ja töötajate organisatsioone, mitte riigi koostööorganeid. Kutsenõukogu, nagu ma eespool tsiteerisin, on seaduse alusel koostööorgan, mille koosseisu kuuluvad peale töötajate ja tööandjate esindaja ka riigi ning kutse- ja erialaühenduste esindajad. Seetõttu ei ole õige öelda, et kutsenõukogude näol on tegemist töötajate ja tööandjate organisatsiooniga. ILO konventsioon reguleerib hoopis teist temaatikat. Kuid selge on, et kutsenõukogude koosseisude moodustamisel tuleb arvestada oma ala asjatundjatega ja seda ka tehakse, kuid eespool kirjeldatud juhtumil, kus nõukogu koosseisu esitati juba umbes 40 inimest, on iga minister, olgu ta mõõdukas või olgu ta keskerakondlane, väga keerulises situatsioonis. Kuna ta vastutab nende nõukogude töötamise eest, siis peaks tal olema õigus sõna sekka öelda. See on põhjendus, miks sai tookord tehtud selline parandus. Pöördusin selles küsimuses ka õiguskantsleri poole ja sain vastuseks, et 20. novembril muudetud kutseseaduse § 5 lõige 2 ei ole formaalselt vastuolus põhiseadusega. Kuid teadagi, presidendiga jonnida ei ole ilus ega ka mitte mõistlik. Leidub ka teisi sõnastusi. Kultuurikomisjon on selle sõnastuse kallal väga tõsiselt tööd teinud, sättinud sõnu nii ja naa (õnneks on eesti keel väga sõnarikas) ning on esitanud paranduse, kus see vaidlusalune sõna on asendatud sõnaga "tugineb". Sellega on valitsus nõus, siin ei ole vastuolu põhiseadusega, ka mitte Vabariigi Valitsuse seadusega ega ka selle alaga, mis puudutab Sotsiaalministeeriumi. Saalis teie ees on ka kultuurikomisjoni liikme Marju Lauristini ettepanek, kes teeb ettepaneku jääda endise sõnastuse juurde. Eespool toodud põhjendustel ja toetudes ka õiguskantsleri öeldule, kutsun ma üles toetama kultuurikomisjoni sõnastust. Kuna nüüd on läinud seaduse aruteluga pisut aega, siis ei saaks seadus jõustuda mitte varem kui 1. mail, sest koostada ja kooskõlastada on vaja ka rakendusaktid. Ma tänan teid tähelepanu eest!

Esimees
Proua minister, suur tänu! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti kultuurikomisjoni liikme Andres Herkeli!

A. Herkel
Härra juhataja! Austatud kolleegid! Austatud proua minister! Eellugu on siin juba piisavalt pikalt lahti räägitud. Pärast seda, kui Riigikogu möödunud aasta 19. detsembril otsustas seaduseelnõu muutmata kujul mitte vastu võtta, arutas kultuurikomisjon 20. jaanuaril teemat uuesti. Kogu arutelu keskendus vaidlusalusele sättele, milleks on § 3 punkt 1. Meile oli laekunud ainult üks muudatusettepanek Marju Lauristinilt, mis sisuliselt taastas eelnõu esialgse kuju ehk ei tulnud vastu nendele kaalutlustele, mida esitasid meile sotsiaalminister ja Sotsiaalministeeriumi esindajad ning mille põhisisu on see, et kutsenõukogud võivad muutuda väga suureks, kui seadus ütleb, et minister lähtub nende koostamisel kõigist kutsealal tegutsevate töötajate ja tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutest. Selles olukorras pidas komisjon kõige mõistlikumaks minna asjaga edasi niiviisi, et leida mingi kompromiss-sõnastus, mis on esitatud muudatusettepanekus nr 2. Vaidlused olid suurel määral filoloogilised. Nüüd on see säte meie ees järgmises sõnastuses: "Kutsenõukogude koosseisud esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks sotsiaalminister. Kutsenõukogu koosseisu moodustamisel tugineb sotsiaalminister vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutele." Meie arvates ei ole nüüd öeldud nii kategooriliselt, et minister tingimata lähtub nendest ettepanekutest, kui on oht, et kutsenõukogud võivad muutuda väga suureks. See on minu poolt kõik. Midagi enamat lisada praegu ei ole.

Esimees
Suur tänu, Andres Herkel! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Kas keegi soovib avaldada oma arvamust? Marju Lauristin, palun, sõnavõtt kohalt!

M. Lauristin
Ma ei hakka pikalt rääkima, sest me oleme seda nii palju arutanud. Ma tahan lihtsalt öelda, et ma esitasin siiski selle variandi, mis oli enne, kui seda sätet muudeti. Selle põhjuseks on tegelikult see, et ma ei arva, et peaks olema hirmu, et kutsenõukogud lähevad väga suureks, sest nad on moodustatud ikkagi kutsete kaupa, nad ei hõlma ju mitte väga laia valdkonda. Seni on olnud võimalik leida need esindajad ja ma arvan, et see on ka edaspidi võimalik. Kui me jätame siia ainult selle "tugineb", siis tegelikult annab see ikkagi ministrile teatud n-ö suvalise valiku ja eelistuse võimalused, olgu isiklikel, olgu muudel kaalutlustel. Nii et ma siiski palun arvestada varianti, mis oli enne ja mis võimaldab ikkagi konkreetselt öelda, et need ühendused on need, kes määravad oma esindajad.

Esimees
Aitäh, Marju Lauristin! Rohkem arvamusavalduse soove ei ole. Kas võime läbirääkimised lõpetada? Andres Herkel on juba tulemas kõnepulti, et koos kolleegidega läbi vaadata laekunud muudatusettepanekud, millega me järgnevalt alustame. Niisiis, nagu öeldud, esimene muudatusettepanek on Marju Lauristinilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Marju Lauristin, palun!

M. Lauristin
Ma palun hääletada.

Esimees
Tänan! Kommentaar on öeldud. Komisjon, palun!

A. Herkel
Komisjonis oli see kõne all. Marju Lauristini ettepanekut toetas 2 komisjoni liiget, vastu oli 3, erapooletuid ei olnud. See ei leidnud toetust.

Esimees
Aitäh! Kas võime alustada! Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 30, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, nii nagu ka kolmandat. Komisjoni esindaja jättis ütlemata, mis on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu edasise menetlemise kohta.

A. Herkel
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu seadusena vastu võtta.

Esimees
Tänan! Seega on lõppsõnavõimalus. Proua minister, palun, kuni kolm minutit!

S. Oviir
Tänan, härra juhataja! Saalis hõljub ikkagi hirm, et minister hakkab kutsenõukogusid määrama. Uskuge, ta ei sekku sellesse töösse. Selle seaduse täiendamise ettepanek tuli kutse- ja erialaliitudelt endilt, kes käisid meie majas ja kurtsid, kui raske on neid nõukogusid moodustada, sest kutse- ja erialaliite tekib iga päev juurde. Nooremate välismaal omandatud töökogemused ei sobi kesk- ja vanemaealiste kogemustega ja pidev konflikt on õhus. Näiteks ilu- ja isikuteeninduse kutsenõukogu hõlmab vaid kolme kutseala, kuid kutsenõukogu liikmeid on 32. Nii suuri nõukogusid on veel mõni, teistmoodi ei olnud lihtsalt võimalik. Samal ajal on selles 32-liikmelises nõukogus riigi esindajaid ainult kaks. Riik oleks võinud ka 30 esindajat sinna saata. See võimalus ministril ju on, et see töö täiesti ära nullida. Seda ohtu ei ole, seda tahet ei ole. Nii et andkem võimalus, et kutsenõukogud saaks teha tõeliseks koostööorganiks, kellel on oma tööülesanded. Nad saavad nende ülesannetega ka õigel ajal hakkama, kui nende suurus on normaalne, selline, mis võimaldab nõukogudel töötada. Kutsun teid üles seda seadust toetama! Seda seadust on vaja. Aitäh!

Esimees
Proua minister, tänan! Rohkem lõppsõnasoove ei ole. Lugupeetud kolleegid, alustame lõpphääletust. Kas võime alustada? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele kutseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 38 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

16. Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1236 SE) teine lugemine

Esimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti siseminister Ain Seppiku!

A. Seppik
Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma ise jahimees ei ole, aga ma esindan Vabariigi Valitsust, kes esitab teisele lugemisele jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on sõnastada ümber käesoleva aasta 1. märtsil jõustuva jahiseadusega muudetav loomastiku kaitse ja kasutamise seadus selliselt, et abitusse olukorda sattunud looma loodusesse tagasiviimist ei hakkaks korraldama mitte Päästeamet, mis on ainult Tallinnas, vaid vastav kohustus oleks reaalselt päästetöid teostavatel asutustel, milleks on maavalitsuse hallatavad päästeasutused ning kohaliku omavalitsuse päästeasutused. Esimese ja teise lugemise vahel on tehtud üks sisuline muudatusettepanek, millega parandatakse jahiseaduses tehtud näpuviga, vabastades seega jahimehed kohustusest tagastada jahiluba selle andjale pärast igakordset väikeuluki tabamist. Algataja nõustub sellega. Algataja toetab juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Esimees
Härra minister, suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Neinar Seli!

N. Seli
Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas 2002. aasta 21. novembril Vabariigi Valitsus ja Riigikogu juhatus määras samal päeval ka juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Seaduse esimene lugemine lõpetati eelmise aasta 11. detsembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 19. detsember. Riigikogu liikmed seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon on juhtivkomisjonina teinud seaduseelnõus ühe täienduse, mis kõrvaldab ebatäpsuse jahiseaduse tekstist ja vabastab jahimehed kohustusest tagastada jahiluba selle andjale pärast igakordset väikeuluki tabamist. Seaduseelnõu algataja esindajad on teatanud oma toetusest sellele muudatusettepanekule. Eelmainitust lähtuvalt otsustas keskkonnakomisjon käesoleva aasta 14. jaanuari istungil suunata jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele ning teeb häälte vahekorraga 5 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut Riigikogule ettepaneku seaduseelnõu teine lugemine lõpetada ja seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Seaduseelnõu seadusena vastuvõtmiseks piisab lihthäälteenamusest. Aitäh!

Esimees
Suur tänu, Neinar Seli! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimised? Ei ole. Kas keegi soovib lõppsõna? Ei. Palun vabandust, meil on üks muudatusettepanek. Neinar Seli, ma palun su tagasi kõnepulti, et koos kolleegidega see läbi mõtiskleda! Ettepanek, nagu öeldud, on juhtivkomisjonilt ja eelnõu algataja toetab seda. Seega on täiskogu selle aktsepteerinud. Muus osas jääb kõik endiseks, nii et alustame lõpphääletust. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud.

17. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (1145 SE) teine lugemine

Esimees
Austatud Riigikogu! Me võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ma palun teise lugemise käigus ettekandeks Riigikogu kõnepulti välisminister Kristiina Ojulandi!

K. Ojuland
Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitab teile teisele lugemisele isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Käesoleva seaduseelnõuga korrastatakse, täpsustatakse ja täiendatakse seaduse neid sätteid, mis on seotud diplomaatiliste passide väljastamisega, võttes aluseks juba ligemale kümneaastase asjakohase praktika. Eelnõu ei laienda nende isikute ringi, kellel on õigus diplomaatilisele passile. Eelnõu §-ga 6 täpsustatakse seadust selliselt, et edaspidi antakse diplomaatiline pass välja vaid välislähetuses viibiva diplomaadi või ametniku alaliselt kaasas viibivale perekonnaliikmele. Diplomaatilise passi väljaandmine perekonnaliikmele, kes ei ole välislähetuses kaasas, ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Kehtiva seaduse alusel on see aga paraku võimalik. Eelnõu §-d 7 ja 8 muudavad korda, mille kohaselt peab Vabariigi Valitsus otsustama diplomaatiliste passide andmise Välisministeeriumi koosseisuvälistele teenistujatele ehk teiste ministeeriumide poolt lähetatavatele ametnikele igal üksikul juhul eraldi. Sama kord kehtib ka Välisministeeriumi diplomaatiliste kullerite kohta. Välisministeerium ei pea otstarbekaks koormata Vabariigi Valitsust sagedaste üksikotsustuste vastuvõtmise kohustusega. Näiteks eelmisel aastal tuli valitsusel langetada 77 sellesisulist otsust. Mistõttu teeme ka ettepaneku ...

Esimees
Proua minister! Kolm kanget jahimeest! Palun!

K. Ojuland
Ma ei kuulnud.

Esimees
Ma ütlesin, proua minister, et kolm kanget jahimeest rääkisid liiga kõva häälega. Palun jätkake!

K. Ojuland
See jahimeeste eelnõu on vist mingi teine päevakorrapunkt. Teeme ettepaneku, mille kohaselt nimetatud teenistujate kategooriatele otsustaks diplomaatilise passi andmise Välisministeerium nagu enamikul muudelgi seaduses sätestatud juhtudel. Menetluse optimeerimise eesmärki kannavad ka §-des 9, 13, 14 ja 15 ettenähtud muudatused. Kui seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt on valitsuse otsusega võimalik anda diplomaatilist passi vaid kehtivusega kuni üheks aastaks, siis muudatuste kohaselt pikendatakse seda tähtaega kuni kolme aastani või kuni välislähetuse lõppemiseni. Kuna esineb juhtumeid, kus üldharidust omandavad ka juba täisealiseks saanud noored, on otstarbekas ja rahvusvahelise tavaga kooskõlas lugeda perekonnaliikmeks seaduse mõttes kõik üldhariduskoolis õppivad lapsed. Eelnõu §-s 10 tehtav muudatus võimaldabki anda diplomaatilise passi ka 18-aastasele ja vanemale diplomaadiga alaliselt välislähetuses kaasas viibivale üldhariduskoolis õppivale lapsele. Tulenevalt eeltoodust, on täiendatud ka diplomaatiliste passide hoiustamist käsitlevaid sätteid. Eelnõu on esimese lugemisega võrreldes mõnevõrra muutunud selles suhtes, mis käsitleb rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumenti. Muudatused tulenevad vaid tõsiasjast, et Riigikogu on vahepeal oma läinud aasta 15. oktoobri riigipiiri seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatusega juba sätestanud suures osas kõik põhimõtted, mis olid ka sellesse eelnõusse sisse kirjutatud. Ka on lisandunud mõned redaktsioonilised ja pisiparandused. Aitäh tähelepanu eest!

Esimees
Proua minister, suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

M. Nutt
Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu 1145 arutas põhiseaduskomisjon käesoleva aasta 14. jaanuari korralisel koosolekul esimese päevakorrapunktina. Lisaks komisjoni liikmetele viibisid kohal ka Välisministeeriumi esindajatena juriidilise osakonna peadirektor Triin Parts ja konsulaarosakonna peadirektor Jaanus Kirikmäe ning Siseministeeriumi välismaalaste osakonna juhataja Ruth Annus. Komisjonis ei tõstatanud nimetatud eelnõu põhimõttelisi ega poliitilisi vaidlusi, kuigi peab tunnistama, et kui vaadata Viini konventsioonist tulenevaid võimalikke lahendusi, siis mõneti võib öelda, et Eesti liberaliseerib oma diplomaatilise passi kasutamise ulatust võrreldes varasemaga, mis on olnud võib-olla Euroopa mastaabis keskmiselt konservatiivne ja nüüd muutub pigem liberaalsesuunaliseks. Aga arvestades praegust Eesti poliitilist olukorda, ei ole see võib-olla tingimata paha, võib-olla see on praktiline. Muudatusettepanekuid ei esitanud ükski Riigikogu liige. Tabelis on üks muudatusettepanek, mis on esitatud põhiseaduskomisjoni nimel. See leidis üksmeelselt toetust, nii nagu ka seaduseelnõu tervikuna, mistõttu põhiseaduskomisjon on üksmeelsel seisukohal, et nimetatud eelnõust võiks saada seadus, kui Riigikogu täna selle poolt üksmeelselt hääletab, ehk ettepanek on eelnõu lõpphääletusele panna. Aitäh!

Esimees
Aitäh, Mart Nutt! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimised? Keegi oma arvamust avaldada ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Mart Nutt, ma palun su tagasi! Meil on üks muudatusettepanek, mis on laekunud juhtivkomisjonilt ja mida eelnõu algataja toetab. Ka sellega on kõik korras. On lõppsõnavõimalus. Keegi seda kasutada ei soovi. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Tõnu Kauba, palun!

T. Kauba
Aitäh! Palun kohaloleku kontrolli!

Esimees
See on teie õigus. Tiit Käbin, palun!

T. Käbin
Tänan! Kodukorraseaduse kohaselt toimub kohaloleku kontroll istungi alguses, enne nende eelnõude vastuvõtmist, mis nõuavad koosseisu häälteenamust, ja erakorralisel istungjärgul veel mõnel juhul. Praegu seadus seda ette ei näe.

Esimees
Tiit Käbin, ma olen sinuga nõus. Ma palun vabandust, et ma läksin Tõnu Kauba lõa otsa, aga teist korda ma seda enam ei tee. Kas võime alustada lõpphääletust? Tõnu Kauba, saalis on mobiiltelefoni kasutamine keelatud. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Meie seadus on vastu võetud.

18. Otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu (1285 SE) arutelu

Esimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis kaitseminister Sven Mikser.

S. Mikser
Härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Afganistanis moodustati rahvusvahelised julgeolekujõud pärast 2001. aasta septembris Ameerika Ühendriikide vastu toimepandud terroriakte. Need rahvusvahelised julgeolekujõud kannavad ingliskeelset nimetust International Security Assistance Force ehk lühendatult ISAF. Selle missiooni tegevust reguleerivad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid 1386, 1413 ja 1444. ISAF-il on kolm põhiülesannet. Esiteks, aidata Afganistani ajutisel valitsusel luua rahvusliku julgeoleku põhistruktuurid. Teiseks, abistada valitsust riigi taastamisel ja ülesehitamisel. Kolmandaks, abistada Afganistani riiki julgeolekujõudude loomisel ja väljaõppel. Samuti kuulub ISAF-i ülesannete hulka sõjaline kohalolek, et ennetada kohalike grupeeringute omavahelist vägivalda. 2002. aasta detsembris esitas ISAF-i kolmanda missiooni kaasjuhtijariik Saksamaa Eestile palve panustada ISAF-i kolmandale missioonile demineerimisüksus. ISAF-i teine missioon selle aasta alguses lõpeb, seda missiooni juhtis Türgi. Kolmandat missiooni, mis algab käesoleva aasta veebruaris, juhivad koos Saksamaa ja Holland. Eesti on valmis missioonile saatma kuuemehelise demineerimismeeskonna kuueks kuuks. Otsuse eelnõus on toodud tähtaeg kuni kümme kuud, mis on seotud eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1444, mille kohaselt kehtib ISAF-i kolmas mandaat Kabuli territooriumil selle aasta detsembrini. Ka on Riigikogu otsuses toodud pisut suurem arv - 12, mis arvestab võimalust, et võib tekkida vajadus meeskonnaliikmeid roteerida või asendada. Reaalselt on plaanitud kohapeal viibima kuus kaitseväelast, neli demineerijat, üks grupivanem ja üks ohvitser, kelleks on sideohvitser. Enne missioonile saatmist läbib demineerimismeeskond veebruaris missioonieelse väljaõppe Saksamaal. Väljaõppe käigus tehakse tutvust Kabuli piirkonnas enamlevinud lõhkemoona ja lõhkeainete tüüpidega. Missiooni eelarve on 3 720 000 krooni. Nimetatud summa sisaldab kohapeal vajamineva varustuse hankimist, mida tõenäoliselt on kaugemas perspektiivis nii ehk teisiti tarvis soetada. Samuti sisaldab summa üksuse missiooni piirkonda transportimiseks mõeldud kulusid. See vajalik summa on riigikaitse eelarves olemas ega nõua lisaressurssi. Me oleme seisukohal, st Kaitseministeerium ja Vabariigi Valitsus on seisukohal, et Eesti osalemine rahvusvahelise missiooni koosseisus võimaldab meil panustada rahu tagamisse Afganistanis ja anda oma osa julgeoleku tagamisse ka laiemas plaanis. Ma loodan, et Riigikogu menetleb seda otsuse eelnõu kiiresti ja tõhusalt ning suudab selle eelnõu otsusena vastu võtta nii, et meie missioonil osalemine, meie kaitseväelaste missioonile saatmine kulgeks sujuvalt, viperusteta ettenähtud, plaanitud aja raamides. Aitäh!

Esimees
Härra minister, tänan! Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra kaitseminister! Ma paluksin teilt pisut pikemalt selgitust selle Afganistani-missiooni ja selle missiooni administreerimise küsimuses. Teatavasti viibib juba mitu kuud Afganistanis Eesti demineerijate kuueliikmeline, vist oli kuueliikmeline brigaad. Seejuures kinnitasid ajakirjandus ja ka siseminister, et tegemist on Siseministeeriumi haldusala esindajate suunamisega ja viibimisega Afganistanis, tegemist ei pidanud mitte olema rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemisega. Täna toob Kaitseministeerium siia selle eelnõu. Öelge, palun, kas tegemist on kaitseväelaste osalusega Afganistani üritusel või on tegemist Siseministeeriumi, täpsemalt Päästeameti vastavate spetsialistide, tsiviilisikute viibimisega Afganistanis?

S. Mikser
Aitäh! Tõepoolest on ilmselt minu viga, et ma sellel eristusel oma sõnavõtus pikemalt ei peatunud. Missioon, millel viibivad Siseministeeriumi demineerijad ja pommikoerad, on missioon nimega Enduring Freedom ehk eesti keeles "Kestev vabadus". See on Ameerika Ühendriikide juhitav missioon Afganistanis. Hetkel menetletav otsuse eelnõu käsitleb aga hoopis teist missiooni, missiooni nimega International Security Assistance Force, mida tuntakse lühendi ISAF all. Sel puhul ei ole tegemist mitte sama missiooniga, mitte Ameerika Ühendriikide juhitava missiooniga Enduring Freedom, vaid rahvusvahelise julgeolekumissiooniga, mis tegutseb Kabuli piirkonnas. Seda missiooni juhitakse rotatsiooni korras eri riikide poolt. Nagu öeldud, toimub praegu lõppev missioon, järjekorras teine, Türgi juhtimise all. Algavat missiooni ISAF-3 hakkavad juhtima Saksamaa ja Holland. Nüüd, kui see otsus Riigikogus vastu võetakse, lähetatakse sellele missioonile kuus Eesti kaitseväelast. Need ei ole definitsiooni järgi tsiviilisikud, vaid kaitseväelased.

Esimees
Tänan! Kalle Jürgenson, palun!

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te mainisite juba saadetavate kaitseväelaste arvuga seotud probleeme, kusjuures selles otsuses antakse volitus kuni kaheteistkümnele kaitseväelasele, aga kohapeal dislotseeruvad neist pidevalt kuus. Seal on tegemist teatava rotatsiooniga. Samuti on siin küsitud anda kuue kuu asemel volitus kuni kümneks kuuks. Arvestades, tõsi küll, teise ministeeriumi haldusalasse kuuluvaid inimesi, kes seal kandis juba tegutsevad, ja ilmselt ka käesoleva operatsiooni käigus teile tõenäoliselt laekunud informatsiooni Afganistanis toimuva kohta, kas te oskaksite kirjeldada neid võimalikke riske, millest võib johtuda vajadus teha või sätestada teatav isikkoosseisuline varu rotatsiooniks ja ajaline varu pikemalt kohal dislotseerumiseks? Jutt on nendest võimalikest riskidest. Kas nende kohta on mingit informatsiooni?

S. Mikser
Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab seda numbrit ja seda pikemat tähtaega, siis need ei ole seotud otseselt riskidega. Kindlasti sisaldab see missioon teatud riske, millest tuleb teadlik olla ja milleks inimesed on ka vastavalt professionaalselt ette valmistatud. Küll aga, ilmselt te ka ise mäletate, tekkis mõne aasta eest olukord, kus Eesti rahvusvahelisel missioonil osalemises tekkis teatav ajatühik, kuivõrd paluti meie osaluse jätkumist missiooni juhtiva riigi poolt ja samal ajal selle missiooni pikendamise menetlemine Riigikogus venis oodatust pisut pikemaks. Jäi n-ö väike õiguslik tühik. Praegusel juhul, kuna meie osalust on hetkel palutud kuueks kuuks, aga missioon ISAF-3 ise kestab kümme kuud, arvame me, et oleks kavalam ja ettenägelikum olla valmis selleks, kui juhtivad riigid paluvad meie osaluse jätkumist kuni missiooni lõpuni, et seda ei oleks siis vaja täiendavalt uuesti Riigikogu ette tuua. Eesti on juba eelmise valitsuse ajal ja ka nüüd selle valitsuse ajal lähtunud sellest põhimõttest, et võib-olla on targem need missioonid teatava pikema ettenägemisega Riigikogus vastu võtta. See ei ole otseselt riskidega seotud, mis ei tähenda muidugi, et tegemist oleks lõbusa ja ohutu ettevõtmisega. Kindlasti on seal omad riskid ka.

Esimees
Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Härra minister, ma tänan esimese väga konstruktiivse vastuse eest! Tõesti, paljugi sai selgemaks ja kui lubate, ma jätkaksin nüüd poliitilisemat laadi küsimusega. Seletuskirja kohaselt on rahvusvaheliste julgeolekujõudude ülesandeks sõjaline kohalolek, selle eesmärk omakorda kohalike kuritegelike grupeeringute omavaheliste konfliktide ennetamine. Tegevusala hõlmab vaid Afganistani pealinna Kabuli ning selle lähimat ümbruskonda, kokku siis 2250 ruutkilomeetrit, ning Eesti kaitseväe osalus selles missioonis võimaldab meil reaalselt panustada rahvusvahelisse terrorismivastasesse võitlusse ning rahu tagamisse Afganistanis ning sellega anda oma osa julgeoleku tagamisel laiemas mõttes. Siin on öeldud, et rahvusvaheliste julgeolekujõudude kohalolek Kabulis on esmatähtis, ennetamaks korratuste süvenemist piirkonnas, mis võib otseselt mõjutada Euroopa ning globaalset julgeolekut. Härra minister, kas siis Eesti Vabariik on võtnud endale nüüd ka ülla missiooni ennetada Euroopat ähvardavat ohtu Afganistanis? Juhul kui see nii on, siis kuidas seda seostada selle väga piiratud osalusega, kus ainult Karzai valitsuse kontrolli all olevaid alasid turvatakse Kabulis ja selle lähiümbruses?

S. Mikser
Aitäh! Kindlasti on Eesti eluliselt huvitatud stabiilsusest Euroopas ja laiemalt kogu maailmas. See on ühe iseseisva riigi täiesti normaalne püüd, sellepärast et ka meie oma julgeolek ja stabiilsus ripuvad päris olulisel määral ära sellest, milline on olukord maailmas tervikuna. Me teame, et rahvusvaheline terrorism ei tunne ega tunnista riigipiire. Ilma igasuguse kahtluseta oli Afganistani eelmine režiim, Talibani režiim varjupaigaks rahvusvahelistele terroristlikele organisatsioonidele. Seetõttu praegune valitsus Afganistanis, tema arendamine ja tema abistamine, on rahvusvahelise julgeoleku parimates huvides. Eesti ei ole kindlasti nii ambitsioonikas, et püüda enda peale võtta aktiivset osalemist kõigis rahvusvahelistes missioonides või projektides kõikjal üle maailma. Me valime väga hoolikalt ka nende ettepanekute hulgast, mis meile erinevate rahvusvaheliste missioonide juhtivriikide või juhtivate organisatsioonide poolt tehakse, ja püüame välja selekteerida need, kus meie osalus võiks toota n-ö kõige suuremat lisandunud väärtust. Loomulikult peame me ühe väärika iseseisva riigina rahvusvahelises julgeolekukoostöös osalemist äärmiselt oluliseks.

Esimees
Tänan! Kolleeg Aap Neljas.

A. Neljas
Lugupeetud härra minister, millist osa Eesti sekkumises Afganistani siseolukorda te peate oluliseks Afganistani demokraatliku ühiskonna arendamisel?

S. Mikser
Ma palun vabandust, võib-olla te saate korrata, ma kaotasin mitte väga selge võimenduse tõttu kõrvust teie küsimuse alguse.

A. Neljas
Millist osa Eesti sekkumisest - pommikoerte näol näiteks - peate te oluliseks Eesti osaluses Afganistani demokraatliku ühiskonna arendamisel?

S. Mikser
Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole, tõtt öelda, mõelnud sellele, et seda osalust kuidagi veel omakorda osadeks jaotada. Ma arvan, et missiooni juhtiv riik on võtnud enda peale ülesande komplekteerida rahvusvaheline koosseis, mis aitab kõige paremal viisil tagada missiooni ülesannete täitmist. Üks osa sellest on juhtumisi demineerimine. Kuna Eestil on olemas heal tasemel spetsialistid selles valdkonnas ja juhtivriik meie poole pöördus, et panustada just selles kitsamas valdkonnas, siis nii on ka sündinud see otsuse eelnõu. Sellest lähtuvalt me arvame, et oleks otstarbekas selles lõigus osaleda. Kui ma teie küsimusest õigesti aru sain, siis selline on minu vastus teile.

Esimees
Härra minister, tänan! Rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti riigikaitsekomisjoni aseesimehe Valve Kirsipuu!

V. Kirsipuu
Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me arutame Riigikogu otsust, mis käsitleb Eesti kaitseväe osalemist Afganistani rahumissioonis. Ma rõhutaksin, et selle rahvusvahelise missiooni tegevust reguleerib ÜRO Julgeolekunõukogu ja praeguseks on sellesse missiooni lülitunud 22 riiki ligikaudu 5000 sõjaväelase ning spetsialistiga. 2002. aasta oktoobri lõpus esitas Saksamaa reale Euroopa riikidele, kaasa arvatud Eesti, palve kaaluda meie üksuste osalemist selles missioonis alates 2003. aasta veebruarist. Nagu öeldud, paluti osalust kuueks kuuks kuueliikmelise üksusega ja Kaitseministeerium peab oluliseks osalemist selles missioonis. Miks siin on öeldud kümme kuud ja kaksteist inimest, seda lugupeetud härra kaitseminister seletas. Me peame seda oluliseks, sest rahvusvaheliste julgeolekujõudude kohalolek Kabulis on esmatähtis, ennetamaks korratuse süvenemist piirkonnas, mis võib otseselt mõjutada Euroopa turvalisust. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 22. jaanuaril oma istungil ning otsustas ühehäälselt toetada arutusel olevat otsust ja panna see Riigikogus lõpphääletusele ning loodab, et Riigikogu annab sellele positiivse tulemuse. Aitäh!

Esimees
Suur tänu, Valve Kirsipuu! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Ma saan aru, et Tiit Toomsalu tahab osaleda läbirääkimistel. Palun, kõne puldist!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei on nende nelja aasta jooksul olnud vastu Eesti sekkumisele maailma erinevates piirkondades, kriisikolletes sõjalistesse konfliktidesse. Täna, ligi aasta pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid sõda kuulutamata ründasid sõltumatut ja suveräänset Afganistani riiki ning kehtestasid kontrolli selle pealinna üle, andes võimaluse temale sobiva poliitilise režiimi võimuletulekuks, on nüüd rahvusvahelise koostöö sildi all ka Eesti Vabariik valmis saatma oma kaitseväelasi, ma rõhutan kaitseväelasi, sellesse kriisikoldesse. Kui eelmise aasta lõpul Eesti Siseministeerium saatis vastava palve kohaselt tsiviilisikuid Afganistani, Kabuli tegema sedasama tööd, mida nüüd rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisus kavandatakse Eesti kaitseväelaste osalusel, siis ei saanud Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei selle vastu olla, sest tegemist oli tsiviilkoostööga, mitte aga otsese osalusega sõjategevuses selle riigi piirkonnas. Täna aga, kui tegemist on otseselt Eesti kaitseväe üksuse, kuigi väikese üksuse, kuigi abijõudude üksuse viimisega Afganistani, ei saa me mitte kuidagi selliseid kavasid toetada. Austatud kolleegid! Pärast tänast sammu, st Eesti kaitseväe üksuse viimist Afganistani, viiakse Eesti kaitseväe üksused Iraaki, pärast seda viiakse need teise või kolmandasse maailma kriisikoldesse. Ma väga sügavalt kahtlen, kas nimetatud piirkondades tuleb Eesti kaitseväelaste osalemine nüüd ja tulevikus kasuks Eesti riigi julgeolekule, Eesti kodanike julgeolekule või mitte. Seetõttu ma tahaksin väljendada seisukohta, et vaatamata Eesti püüdlustele tihendada koostööd selliste institutsioonidega, militaarsete institutsioonidega, nagu seda on NATO, nagu seda on NATO poolt ellu kutsutud rahvusvahelised ühisoperatsioonid, peaks Eesti Vabariik väga selgelt määratlema, kus asuvad tema huvipiirkonnad ja mitte lihtsalt koostöö pärast seadma löögi alla, seadma ohtu kaugemas tulevikus Eesti riigi maine ja hinnangud Eesti riigi kohta. Head kolleegid! Afganistanis on juba olnud Eesti sõdurid, ka need viidi teatud ajal Afganistani territooriumile rahu kaitsma, mis tegelikult kujunes välja teatud grupeeringu võimul püsimise kaitsmiseks. Praegu, uutes oludes kokku pandud sõjalise alliansi ridades teatud poliitilise režiimi võimulhoidmises Kabulis osaledes, ei pruugi see kaasa tuua paremaid tagajärgi. Jänkid on Afganistanist juba lahkunud ning on pannud ja püüavad panna nüüd oma agressiooni tulemuste tsementeerimise rahvusvahelistele julgeolekujõududele. Selles eelnõus on ka mainitud, et tegelikult toimivad need julgeolekujõud vaid selle riigi pealinnas ja selle lähiümbruses. See näitab, et tegemist ei ole mitte olukorra stabiliseerimisega, vaid kahtlase väärtusega režiimi võimulhoidmise katsetega. Tänan tähelepanu eest!

Esimees
Tänan, Tiit Toomsalu! Rohkem arvamusavalduse soove ei ole. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. On lõppsõnavõimalus. Keegi ei soovi? Härra minister, palun!

S. Mikser
Aitäh! Teatud eksimulje vältimiseks ja stenogrammi huvides tahaksin anda ühe selgituse. Demineerimisüksuse osalemise näol on tegemist vägagi humaansete eesmärkide täitmisega. Oma vägagi tormilise lähiajaloo tõttu on Afganistan, ka tema pealinn ja selle ümbrus väga tugevasti mineeritud piirkond. On ju teada, et miinide tõttu saavad eeskätt surma ja vigastada tsiviilisikud, loomulikult ka sõjaväelased. Nii et Eesti osalemise näol on tegemist kindlasti ka üldhumaanse aktiga, millest Afganistani rahval on kindlasti kasu ja mitte mingil juhul kahju. Ülejäänu üle härra Toomsalu sõnavõtus, millega ka kindlasti ei saa üheski punktis nõus olla, ma siinkohal vaidlema ega väitlema ei hakkakski.

Esimees
Suur tänu, härra kaitseminister! Austatud Riigikogu, alustame lõpphääletust. Kas võime alustada? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud otsuse vastuvõtmise poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.

19. Liikluskindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1163 SE) teine lugemine

Esimees
Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist ning ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis rahandusminister Harri Õunapuu.

H. Õunapuu
Härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nende seaduste muutmise eelnõu oli teie ees esimesel lugemisel eelmise aasta detsembris. Vahepealsel perioodil laekusid mitmed muudatusettepanekud Eesti Liikluskindlustuse Fondilt ning Finantsinspektsioonilt. Tegemist oli valdavalt ettepanekutega, mille eesmärk oli sõnastuse parandamine. Põhiosas keskenduti veel kord Eesti Liikluskindlustuse Fondi lõpetamist ning mittetulundusühingu Garantiifond loomist puudutavate sätete analüüsile eesmärgiga tagada rakendussätete täpne regulatsioon ning kindlustusvõtjate huvide kaitstus ka üleminekuperioodil. Mõningat poleemikat kindlustusseltside puhul tekitas eelnõus sätestatud kahjude hüvitamise kord jalakäijatele ja jalgratturitele, kes liiklusõnnetuse toimumise hetkel olid alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all või kui liiklusõnnetus põhjustati seoses enesevigastamise või enesetapuga. Sellisel juhul hüvitab liikluskindlustus jalakäija või ratturi ravikulud. Kehtinud regulatsiooni kohaselt hüvitati selline kahju vaid juhul, kui liiklusõnnetuse tekkimine polnud põhjuslikus seoses isiku eelnimetatud seisundiga. Selle muudatuse eesmärk on ühtlustada ravikulude hüvitamise süsteem ning lihtsustada sellega haiglate tööd. Kui inimene on saanud vigastada liiklusõnnetuses, tasub edaspidi haige arve alati liikluskindlustus. Eelnõu koostamise käigus on tehtud tihedat koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu ning Finantsinspektsiooniga ja nende ettepanekuid on ka põhiliselt arvestatud. Koostöö on olnud hea, kuid vaatamata tööle on ilmnenud mõningad väikesed probleemid, mis vajavad siiski veel arutamist. Algataja nimel teen ettepaneku eelnõu arutelu katkestada pärast sõnavõtte ja muudatusettepanekute läbiarutamist. Aitäh!

Esimees
Aitäh, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas valitsus soovib ka kaasettekandeks sõna anda? Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Mihkel Pärnoja!

M. Pärnoja
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Majanduskomisjon käsitles käesolevat eelnõu oma 14. jaanuari istungil. Komisjon otsustas saata liikluskindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogusse teisele lugemisele koos muudatusettepanekute loeteluga 22. jaanuaril, see on siis täna, ja teha ettepanek panna eelnõu pärast muudatusettepanekute läbihääletamist lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta.

Esimees
Mihkel Pärnoja, suur tänu!

M. Pärnoja
Praegusel hetkel on algatajalt tulnud ettepanek eelnõu arutelu katkestada, seetõttu peaks komisjon tegema otsuse muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta, milleks selle hetke saabumisel palun juhatajal võtta vaheaeg üks minut.

Esimees
Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Arvo Sirendi, palun!

A. Sirendi
Suur tänu! Kas teid pani ka muretsema see, et need tariifid tõusevad, kusjuures need vaesed inimesed, kes elavad külas ja kellel on ainult Moskvit_, peavad hakkama välja maksma rohelise kaardi ja eurosõitudega tegelevate inimeste kindlustusmakseid?

M. Pärnoja
Aitäh! Komisjon käsitles seda küsimust. Seda, kuivõrd üks või teine komisjoni liige seda probleemi südamesse võttis ja selle pärast muretses, on mul raske siin öelda. Selgitused, mis Vabariigi Valitsuse esindaja meile andis, luges komisjon piisavaks, et vastavate muudatusettepanekute läbihääletamisel oma seisukoht sellisena kujundada, nagu ta on teie ette toodud. Kui Vabariigi Valitsus on algatajana otsustanud nüüd eelnõu teine lugemine katkestada, siis ma arvan, et komisjon saab seda teemat uuesti käsitleda. Nende reeglite kujundamisel, mis Euroopa Majandusühenduse ruumis kehtivad, on Eesti riigil kindlasti õigus oma sõna kaasa rääkida. Mil moel ja millal see võimalik on, seda on mul praegu raske öelda.

Esimees
Tänan! Ants Käärma, palun!

A. Käärma
Suur tänu! Kui komisjon seda teemat arutas, kas teil oli siis kasutada ka selliseid andmeid, kui suur osa Eesti autoomanikest liigub põhiliselt Eesti teedel ja kui palju nendest käib väljaspool Eesti riigi piire, kus see roheline kaart on ilmtingimata vajalik, et te olite nõus ka siin liikujatele kehtestama selle kaudu kõrgemad kindlustustariifid?

M. Pärnoja
Aitäh! Nendel komisjoni istungitel, kus seda teemat selle eelnõuga seonduvalt käsitleti, täpseid andmeid komisjonile teatavaks ei tehtud. Ma kaldun arvama, et täpseid uuringuid ei olegi tehtud. Kuid ma usun, et ma ei eksi palju, kui ütlen, et valdav enamik Eesti autoomanikest liikleb ainult Eesti territooriumil.

Esimees
Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Härra Pärnoja! Ilmselt tunned sa seda asja ja nii nagu paljusid muidki imelikke asju, oskad sa ka seda seadust n-ö imelikult põhjendada. Mis põhjus on praegu selleks, et kaotada ära avalik-õiguslik Liikluskindlustuse Fond ja anda see toimetamine ülepeakaela ühe päris asjast huvitatud poole kätte ehk kindlustusseltside kätte, kaotada igasugune kontroll nende üle jne? Ehk sa seletad seda rahvale?

M. Pärnoja
Aitäh! Ma seletan rahvale, kes mind kuuleb, komisjoni seisukohta. Seda teemat arutati komisjonis ja töörühmas, mis käsitles seda eelnõu. Umbes samal moel, nagu see küsimus on esitatud, on see tõstatatud ka mõne kindlustusandja poolt, miks Liikluskindlustuse Fond avalik-õigusliku isikuna reorganiseeritakse kindlustusandjate mittetulundusühinguks. Rahandusministeeriumi esindaja andis komisjonile selle kohta järgmise selgituse. Garantiifond täidab teatud juhtudel kindlustusandja funktsioone nii nagu kindlustusseltsidki. Sellel kindlustusseltside ühendusel, mittetulundusühingul, ei ole olulisi või peaaegu üldse mingeid muid avalikke funktsioone kui ainult tagada nende kindlustusvõtjate hüvitiste väljamaksmine, kes muidu tavalise kindlustuslepingu alusel seda ei saaks ehk teisisõnu, erijuhtudel. Sellest tulenevalt ütles Rahandusministeeriumi esindaja, kes esindas Vabariigi Valitsust kui algatajat majanduskomisjonis, et nad ei näe mingisugust vajadust säilitada Liikluskindlustuse Fondi avalik-õigusliku juriidilise isikuna ja peavad otstarbekaks reorganiseerida Liikluskindlustuse Fond mittetulundusühinguks. Küsimusele, millisel moel saavad kohustusliku kindlustuse puhul, mida siin selle seaduse alusel kehtestab riik, kaitstud kahjukannatajate huvid, vastati, et järelevalveprotseduuride kaudu ja järelevalvet teostavate isikute kaudu on võimalik jälgida, et liikluskindlustus vastaks täpselt seaduses sätestatule ja liikluskindlustuse andjad peaksid silmas kõiki, ka kahjukannatajate huvisid. Komisjon aktsepteeris selle vastuse ja tegi selle alusel oma otsused. Minu isiklik seisukoht ei ole päris täpselt selline, aga seda ma kahjuks komisjoni esindajana praegu teile teatavaks teha ei saa.

Esimees
Tänan! Arvo Sirendi, teine küsimus, palun!

A. Sirendi
Suur tänu! See ideoloogia tugineb konkurentsi mõttel, millest lähtuvalt väidetakse, et tariifid hakkavad kujunema just konkurentsi tingimustes ja kujunevad võimalikult väikeseks. Samal ajal on Garantiifondi liikmed needsamad kindlustuseandjad ja nende kokkutulek muutub sisuliselt kartellikokkuleppe tegemise kohaks. Kuidas on mõeldud seda vastuolu likvideerida või kas te näete siin vastuolu?

M. Pärnoja
Jah, ka sellisel moel on seda küsimust esitatud. Teatud riske, mis on seotud Garantiifondi sellise ülesehitusega, on sellisel moel hinnatud. Küsimus on niimoodi püstitatud. Vastus sellele on olnud eelnõu algatajate poolt, et selliste riskide maandamiseks või ütleme, seda laadi ohtude vältimiseks ongi loodud Finantsinspektsioon, kelle pädevuses on kindlustusturu järelevalve ehk teisisõnu, nende otsuste tegemine, mis mõjutavad sellel turul tegutsevaid isikuid, ehk siis kindlustusandjaid toimima nii, et nende tehtud otsused ei kahjustaks nende kliente, ja jälgima sealjuures ka seda, et nad lähtuksid konkurentsi headest tavadest, mis on sellel kindlustusturul ka Eestis juba mingil määral juurdunud, aga mille puhul võib öelda, et aeg ilmselt peaks neid tavasid veel rohkem Eesti kindlustusturule tooma. Peale selle on teatud juhtudel võimalik ka teiste järelevalveorganite tegevus. Rohkem, muud moodi ma sellele küsimusele teile vastata ei oska.

Esimees
Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

J. Männik
Aitäh! Härra Pärnoja! See, nähtavasti komisjoni seisukoht, millele sa praegu siin viitad, või ülepea need komisjoni seisukohad ei veena eriti. Aga võib-olla sa siiski de_ifreerid publikule need jõustumise paragrahvi sätted, mida see siis nüüd tähendab ja mis siin mis ajal jõustub ja miks seda kõike nii kiiresti ja ülepeakaela tarvis on?

M. Pärnoja
Aitäh küsimuse eest! Paragrahvis 48 on üsna selgelt grupeeritud jõustumise tähtajad ja midagi sellele lisada minu poolt ei ole küll võimalik. Kui vaadata eelnõu üle, siis on selgelt näha, mis tähtajad jõustuvad 1. juulil 2003, kui eelnõu seadusena vastu võetakse, ja millised sätted jõustuvad Eesti Vabariigi ühinemisel Euroopa Liiduga. See on üsna täpselt siin kirjas. Eelnõu esitati liikluskindlustuse regulatsiooni ühtlustamiseks Euroopa Liidu vastava reeglistikuga. Miks seda tehti praegu, miks seda tehti sellisel moel, sellele küsimusele oleks tõenäoliselt saanud anda ja võimalik, et ka mingil moel on andnud, ammendava vastuse rahandusminister või Rahandusministeeriumi esindaja. Nii et täpsema vastuse saamiseks oleks võinud küsimuse esitada natuke varem.

Esimees
Mihkel Pärnoja, suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Austatud Riigikogu! On võimalik avada läbirääkimised. Jaanus Männik, palun, kõne puldist!

J. Männik
Härra juhataja! Austatud hilised istungist osavõtjad! Kui see teema poleks sedavõrd suur ja lai ning oluline praktiliselt igale Eestile perele, siis ma teie aega ei kulutaks. Aga ma arvan, et ajaloo jaoks on seda siiski väga vaja, ükskõik kuidas minu jutt välja kukub. Enne lähenevaid valimisi on valitsuskoalitsioon tegemas äärmiselt suuri ja raskeid otsuseid. Alles mõni tund tagasi läksime me Eesti Panga lahtiriigistamise teed. Tegime selle, õieti koalitsioon tegi selle napi häälteenamusega, 55 häälega ära. Keskerakond küll natuke vingerdas, aga eks see patt teie hinge peale ka jääb. Aga see ei ole esimene asi. Suurem asi oli kolmikliidu poolt tehtud, see oli nn Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi tegemine ehk riigi kinnisvara lahtiriigistamine ja sisuliselt kümnete miljardite toimetada andmine mõnedele poistele. Selle üle vaidles Keskerakond äärmiselt agaralt opositsioonis olles, kuid praegu käib see toimetamine agaralt edasi. Praegu oleme me siis juba lühikese aja jooksul teist korda selle sõna otseses mõttes iga Eesti peret mõjutava liikluskindlustuse seaduse kallal. Eelmisel korral, mõni aeg tagasi peeti siit puldist pikki kõnesid selle kohta, kui oluline on sundkindlustuse muutmine kohustuslikuks kindlustuseks ja kogu selle tegevuse andmine sisuliselt kindlustusseltside endi kätte. Siis me juba vaidlesime sel teemal, kas me võime siiski tekitada niisuguse olukorra, kus kogu seda hinnaskaalat, tulude võtmist kamandab üks lepingupool ise, see on siis kindlustusseltside kartell. Täna oleme jõudnud sinnamaani, et ka sellest on vähe. Me soovime nimetada avalik-õigusliku Liikluskindlustuse Fondi ümber Garantiifondiks, teisisõnu soovime likvideerida selle avalik-õigusliku korraldamise, kontrollimise üleüldse ning soovime anda selle toimetamise täielikult kartelli kätte, kuuele kindlustusseltsile, asjast otseselt ja eluliselt huvitatud ühele lepingupoolele, kelle käes on absoluutne teave, kõik võimalused selleks, et võtta endale just nii palju kasumit, kui seda tahetakse, ja teha seda täiesti kontrollimatult. Asja teine külg on see nn rohelise kaardi lugu, mille kaotamiseks praegu ei ole absoluutselt mingit põhjust. Selle kaotamine toob kaasa tariifide umbes poolteisekordistumise, nii on hinnanud seda kindlustusseltsid ise. Küsimus on, miks seda kõike tarvis on? Miks seda vahetult enne valimisi tehakse, milles on asi? Mina olen veendunud, et meie rahvas ei ole seda väärt, sedaviisi temaga käitumist väärt. Mitte mingisugust põhjust ei ole niisuguseks destruktiivseks riigi lammutamiseks, mida me siin ju oleme tegemas juba päris mitmendat korda. Ma saan aru Reformierakonna ideoloogiast, nemad on kogu aeg sellel positsioonil olnud, et mida vähem riiki, seda parem. Õige hea olevat siis, kui seda riiki peaaegu üldse ei ole. Minu arusaamise järgi on Keskerakonnal olnud mõnevõrra teistsugune suhtumine, vähemasti on teie programm teistsugune ja teie soovid teistsugused, teie info rahvale teistsugune. Seetõttu ma ei saa absoluutselt aru, milles asi on, miks te seda teete ja miks te teete seda enne valimisi? Aga eks te ise teate. See seadus on kindlasti täiesti kõlbmatu vastuvõtmiseks ja mitte mingil juhul me seda täna seaduseks teha ei tohiks. Aitäh!

Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, Jaanus Männik! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Seega on läbirääkimised lõpetatud. Palun kõnepulti tagasi majanduskomisjoni liikme Mihkel Pärnoja, et vaadata läbi muudatusettepanekud! Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Samuti teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes. Sellega oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Suur tänu, Mihkel Pärnoja, ja palun uut muudatusettepanekute esitamise tähtaega!

M. Pärnoja
Aitäh! Majanduskomisjon jõudis oma koosoleku pidada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 29. jaanuaril kell 12.

Aseesimees
Suur tänu! Sellega on eelnõu teine lugemine katkestatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 29. jaanuar kell 12.

20. Väärismetalltoodete seaduse eelnõu (1175 SE) teine lugemine

Aseesimees
Austatud kolleegid! Võtame järgnevalt käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse eelnõu. Toimub teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Harri Õunapuu!

H. Õunapuu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Väärismetalltoodete seaduse eelnõu on teie ees teist korda. Võrreldes oktoobris toimunud esimese lugemisega, on tehtud küll päris palju muudatusi, kuid valdavalt on need olnud redaktsioonilist laadi. Enamik muudatusi tuleneb Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna märkustest eelnõu kohta ja on välja töötatud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Muudatusettepanekud on heaks kiitnud majanduskomisjon. Olulisim muudatus on seotud selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate registreerimisega. Esialgu kavandatud väärismetalltoodete käitlejate ja nimemärgiste riikliku registri asutamise asemel on ette nähtud asutada uus register üksnes väärismetalltoodete valmistajate ja sissevedajate nimemärgistamise registreerimiseks. Kuid väärismetalltoodete käitlejaid hakatakse ikkagi registreerima spetsiaalselt ettevõtete registreerimiseks asutatud registris ehk riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtete registris, vältides niimoodi järjekordselt eraldiseisva ettevõtete registri tekkimist. Muudatusettepanekud nr 1-3 on eelnõusse lisatud, et konkretiseerida tollijärelevalvega seonduvat. Rahandusministri määrusega kehtestatakse nende väärismetalltoodete nomenklatuur ehk konkreetsed kaubakoodid, mille sissevedamisel peab ettevõtja olema registreeritud väärismetalltoodete sissevedajana. Et vältida maksudest kõrvalehiilimist ja rahapesu, on lisatud § 36, mis sätestab sularahata arveldamise nõude väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral. Muudatusettepanekus nr 12 on loobutud väärismetalltoodete ekspordi vastutuskindlustuse nõudest, kuna tegemist on mittemassilise kindlustustootega, mille väljaarendamine võib kindlustusseltsidele osutuda majanduslikult ebaotstarbekaks. Muudatusettepanekud nr 18 ja 19 on tehtud, et ühtlustada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt teostatavat vaidemenetlust muudes seadustes sätestatud vaidemenetluse põhimõtetega. Algatajana toetame seda, et eelnõu täna seadusena vastu võetaks. Aitäh!

Aseesimees
Tänan, härra minister! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Kas valitsus vajab kaasettekannet? Palun komisjonipoolseks kaasettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Kalev Kuke!

K. Kukk
Härra juhataja! Head kolleegid, pärast esimese lugemise lõpetamist on majanduskomisjon koos eelnõu algatajatega jätkanud tööd väärismetalltoodete seaduse kallal. Need muudatused või muutused, mis on seaduseelnõusse sisse viidud, on tehtud eelnõu algataja ja majanduskomisjoni koostöös. Need on kajastatud 25 muudatusettepanekuna, mida majanduskomisjon kui nende muudatusettepanekute esitaja on loomulikult ka toetanud. Majanduskomisjon arutas väärismetalltoodete seaduse eelnõu 14. jaanuaril ja tegi järgmised otsused. Esiteks, saata Vabariigi Valitsuse esitatud väärismetalltoodete seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks koos muudatusettepanekute loeteluga 22. jaanuaril. Teiseks, panna seaduseelnõu lõpphääletusele pärast muudatusettepanekute läbihääletamist ning tehakse ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu, Kalev Kukk! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Ma palun Kalev Kuke tagasi kõnepulti, et vaadata läbi muudatusettepanekud! Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Samuti 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24. ja 25. ettepanek. Sellega oleme me läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kas eelnõu algataja soovib lõppsõna? Kaasettekandja, fraktsioonide volitatud esindajad? Lõppsõnasoovi ei ole, siirdume lõpphääletuse juurde. Austatud kolleegid, kas võime alustada? Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu vastuvõtmise poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Seega on eelnõu seadusena vastu võetud.

21. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse eelnõu (938 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Lugupeetud Riigikogu! Võtame järgnevalt käsitlusele Riigikogu liikmete Urmas Lahe ja Kalev Kallo algatatud väikeettevõtluse arendamise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme Kalev Kallo!

K. Kallo
Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Juba 12. detsembril 2001. aastal andsime me kolleeg Urmas Lahega menetlusse väikeettevõtluse arendamise seaduse eelnõu. Nüüd on veidi rohkem kui aasta sellest ajast möödas ja selle ajaga on seaduseelnõu kallal, julgen küll väita, väga kõvasti tööd tehtud. On olnud lugematu arv nõupidamisi Majandusministeeriumis. Selle aja jooksul on isegi ministeeriumi nimi jõudnud muutuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiks. Seaduseelnõu tekst on loomulikult tunduvalt muutunud. Kui me seaduseelnõu algatamisel seadsime võib-olla ülesandeks reguleerida toetuse andmist väikeettevõtetele, Eesti registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, kelle ettevõttes töötab kuni üheksa inimest ning aasta netokäive ei ületa 15 miljonit krooni, siis praeguses tekstis on see eesmärk juba tunduvalt laienenud. Praegu esimesel lugemisel oleva seaduse eesmärk on reguleerida ettevõtluse toetamist ning laenude ja liisingulepingute riiklikku tagamist, sätestades nimetatud seaduse ja alamate õigusaktidega seni täpsustamata mõisted, ning määratleda ettevõtluse toetamise rahalised allikad ja toetamise viisid ning üldtingimused. Seadus koosneb nüüd kolmest peatükist: üldsätted, ettevõtluse toetamine ja laenude riiklik tagamine. Teise peatüki eesmärk on reguleerida õiguslikult ettevõtluse riiklik toetamine. Seaduse kaudu volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministrit määratlema riiklikud ettevõtluse toetamise prioriteedid, toetamise liigid ning rahastamise maht valdkonniti eelarveaastaks. Samuti määratakse seaduse kaudu poliitika rakendajateks majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt asutatud sihtasutused. Seaduses sihtasutusi loomulikult nimepidi ei nimetata, kuid hetkel on nendeks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja sihtasutus KredEx. Paragrahv 5 "Sihtgrupid" liigitab ettevõtted suuruse ja tegutsemisperioodi järgi viide gruppi: alustav ettevõtja, mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja. Liigitamisel lähtutakse Euroopa Liidu Komisjoni soovitustest. Sellist liigitust kasutatakse ka juba Eestis kehtivates konkurentsiõigust ja riigiabi puudutavates Rahandusministeeriumi määrustes. Miks toetatakse suurettevõtjat ja keskmise suurusega ettevõtjat? Riiklikult toetatakse keskmise suurusega ettevõtete ekspordi arendamist ning teadus- ja arendustegevust, et toetada nende konkurentsivõimet globaalsel turul. Suurettevõtete puhul toetatakse teadus- ja arendustegevust ning teatud kriisides ja eriolukordades võidakse anda ka abi ettevõtte restruktureerimisel, näiteks juhul kui tegu on piirkonna ainsa tööandjaga. Vastavalt toetuse eesmärgile võib seada sihtgrupile kitsendusi tegevusala ja tegevuspiirkonna suhtes. Paragrahvi 5 lõikes 3 on sätestatud eelistamise printsiibid, mis kohustavad sisult võrdsete projektide puhul eelistama alustavaid ja mikroettevõtjaid ning ettevõtteid, mis asuvad vähemarenenud piirkonnas. Eesmärk on eelistada rohkem ettevõtteid, kelle toetamine riiklikust seisukohast on kaugemas perspektiivis alati prioriteetne. Kolmanda peatüki eesmärk on aidata kaasa ettevõtluse ja elamumajanduse arengule. Eelnõu põhiülesanne on tagada väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate, samuti korteri- ja elamuühistute ning teiste riiklike elamumajandusprogrammide subjektiks olevate isikute parem ligipääs laenukapitalile. Tagatise saajateks võivad vastavalt eelnõule olla krediidiasutuste seaduse §-s 3 sätestatud krediidiasutused, liisingu finantseerimise korral ka krediidiasutusega ühte konsolideerumisgruppi kuuluvad ja Finantsinspektsiooni kontrollile alluvad finantseerimisasutused. Isikuteks, kellele antud laenusid eelnõus ettenähtud korras võidakse tagada, on ettevõtluslaenude puhul Eesti äriregistris registreeritud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, sh füüsilisest isikust ettevõtjad. Eelnõu 2. peatükis on toodud ka ettevõtjate eristamise kriteeriumid, kuid laenude tagamise seisukohalt mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid omavahel ei eristata. Elamumajanduslaenud võidakse tagada, kui laenusaajaks on korteri- või elamuühistud, samuti teised isikud, kes kuuluvad Vabariigi Valitsuse poolt määratavatesse sihtgruppidesse. Eelnõu §-s 8 sätestatakse, et tagastamislepingust tulenev sihtasutuse vastutus ei ole mitte solidaarne, vaid täiendav vastutus, mis laieneb üksnes võlgniku põhikohustusele. Sihtasutus ei või anda laenule tagatist rohkem kui 75% ulatuses laenusummast. Suuremas ulatuses väljaantud tagatis kehtib üksnes 75% ulatuses. Sihtasutuse kohustus pidada erinevat liiki tagatiste ja nende katteallikate üle eraldi arvestust on sätestatud §-s 10. Esitatud põhimõte võimaldab lõpetada tagatise andmise ühes valdkonnas, kui ilmneb programmi ebaefektiivsus, kahjustamata sihtasutuse tegevust edukates valdkondades. Eelnõu § 21 sätestab, et turu mõjutamise välistamise nõue tuleneb nii Eesti ja Euroopa Liidu assotsieerumislepingust kui konkurentsiseadusest. Viimased sätted arvestavad juba praegu Euroopa Liidu õigust. Riiklike tagatistega laenu saamine ei tohi anda olulist konkurentsieelist ei ettevõtjale ega krediidiasutusele. Ja lõpetuseks: praeguses redaktsioonis on võib-olla vähem rõhutamist leidnud algatajate esialgne soov toetada ainult väikeettevõtlust. Kuid teisalt on praegune seaduse redaktsioon kindlasti kooskõlas juba praegu kehtivate seadustega ja ka euroliidu direktiividega. Nii et seaduseks saamisel on see kindlasti töökindlam ja võib töötada edasi ka siis, kui oleme astunud euroliitu. Eelnõu algatajad on nõus selle muudetud redaktsiooniga. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu, Kalev Kallo! Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Härra ettekandja, kas te saaksite tuua teatud arvulisi näitajaid selle kohta, kui palju on Eestis praegu tegutsevaid mikroettevõtteid, väikeettevõtteid, keskmisi ja suuri ettevõtteid, et mõista pisut meie äriettevõtluse struktuuri?

K. Kallo
Aitäh küsimuse eest, härra Toomsalu! Ma pean kahjuks ütlema, et nii põhjalikku statistilist aruannet mul käepärast ei ole. Algatajate poolt on palutud kaasettekandjaks Pirko Konsa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Võib-olla tema oskab pärast teie küsimusele täpsemalt vastata.

Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus.

T. Toomsalu
Tänan! Sel juhul teine küsimus. Esialgses seletuskirjas on väga süngetes toonides kirjeldatud väikeettevõtluskeskkonna halvenemist Eestis, seejuures isegi ametiühinguliikumise poolset survet, et ometigi miskit ette võetaks väikeettevõtluse jalulpüsimise tagamiseks. Teiselt poolt on viidatud, et Euroopa Liidus suhtutakse küllaltki küsitavalt sellise ettevõtluse toetamisse. Millised on teie arvates reaalsed võimalused Eestis ettevõtlust, just mikro- ja väikeettevõtlust - ma toonitan neid kahte -, kindlalt toimivaks äriühingute struktuuriks kujundada?

K. Kallo
Aitäh! Igasugused asjad on evolutsioonilises arengus. Kui me algatasime seaduseelnõu, siis seletuskiri võib-olla tundus olevat süngevõitu. Kuna seaduse tekst on muutunud, siis on majanduskomisjoni poolt lisatud ka uus seletuskiri, mis käib rohkem selle teksti kohta. Jah, loomulikult oli meie soov pühenduda toetuse andmisel ainult väikeettevõtjatele, kuid nagu siin juurde lisatud seletuskirjast ka nähtub, võib kooskõlas ootamatult tekkivate vajadustega, mille üle me hästi palju diskuteerisime koos ministeeriumiga, nimelt teadussaavutuste juurutamisel või siis, kui teatud piirkonnas on suurem ettevõte ainuke tööandja, tõesti tekkida vajadus teda toetada. Seetõttu on käesolevas eelnõus toetatavate ringi laiendatud. Aga mis puutub otseselt küsimusse, et kuidas väikest toetatakse, siis ma arvan, et loomulikult tahetakse alati rohkem. Aga nagu eelnõus on, garanteeritakse 75% ulatuses alustava mikroettevõtte laenu. See on juba küllaltki tõsine toetus, sest mõnel alustaval ettevõttel ei tarvitse olla laenu saamiseks midagi tagatiseks anda, aga kui selle seaduse kaudu on riigi poolt 75% tema laenust tagatud, siis peaksid ettevõtlikud inimesed suutma suuremal arvul oma väikeettevõtteid püsti panna. Kokkuvõtteks võiks öelda, et loomulikult ei võimalda see seadus luua alustavale või väikeettevõtjale kasvuhoonetingimusi, aga kindlasti toetab ta rohkem väikeettevõtluse alustamist ja arendamist kui seni.

Aseesimees
Suur tänu, Kalev Kallo! Rohkem küsimusi ei ole. Ma paluksin kõnepulti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ettevõtluse talituse juhataja härra Pirko Konsa, et vastata vastamata jäänud küsimusele.

P. Konsa
Aitäh, austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ennist jäi vastamata küsimus, mis puudutas tegutsevate ettevõtete jagunemist nende suuruse järgi. Kui me vaatame Eesti ettevõtlust, siis tegelikult ca 75% tegutsevatest ettevõtetest on kuni üheksa töötajaga ehk nad on mikroettevõtted. Väikeettevõtteid n-ö Euroopa Liidu definitsiooni järgi, kelle töötajate arv on kuni 50 töötajat, on ca 6000, mis tähendab, et väikeettevõtted moodustavad umbes 97% kõikidest Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Võib ju mõelda, et see on hästi suur number, aga kui me vaatame lisandväärtust, siis tegelikult suurettevõtted, keda Eestis on täpselt 166, loovad 1/3 lisandväärtusest Eesti majanduses. Sellised on need suhted Eesti ettevõtluses.

Aseesimees
Tänan! Kas kolleegidel on veel küsimusi kaasettekandjale? Viive Rosenberg, palun!

V. Rosenberg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud esineja! Tahaksin väga kasutada ära seda võimalust, et küsida tööhõive kohta. Milline on tööhõive protsentuaalselt nii suurettevõtetes kui väike- ja keskmistes ettevõtetes?

P. Konsa
Aitäh! Tööhõive seisukohalt on jaotus järgmine. Ma ei ole päris täpne, aga kui vaadata arenguid, siis umbes 75 000 inimest on hõivatud mikroettevõtetes. Hõive kasvab just mikroettevõtetes ja viimase kolme aasta arengud on olnud sellised, et suurettevõtetes on hõive pidevalt kahanenud. See tähendab, et Eesti majanduse jaoks on just nende kõige väiksemate ettevõtete tähtsus kõige rohkem suurenenud.

Aseesimees
Suur tänu, härra Konsa! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Järgnevalt palun komisjonipoolseks kaasettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Andres Lipstoki!

A. Lipstok
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon on seda eelnõu arutanud kolm korda. Kuna see on olnud menetluses päris pikka aega ja on muutunud nii tema pealkiri kui ka sisu, siis on need arutamised olnud ka iga kord erineva eesmärgi ja erineva tulemiga. Ma peatuksin võib-olla ainult sellel viimasel arutelul, mis toimus 14. jaanuaril, kui me arutasime Urmas Lahe ja Kalev Kallo esitatud eelnõu, aga see eelnõu oli just täpselt nii ümber kirjutatud, nagu Kalev Kallo siit kõnepuldist rääkis. Majandusministeerium, majanduskomisjoni töörühm ja algatajad olid selleks ajaks juba väga palju tööd teinud. See eelnõu on täna küll selles staadiumis, et ta on, ütleme isegi, vastuvõtmiseks küps, aga loomulikult nõuab meie kodukord enne veel teatud protseduure. Seetõttu otsustas majanduskomisjon ühehäälselt, et parandusettepanekuid me palume 24. jaanuariks kella 12-ks. See kuupäev ja kellaaeg tähendavad seda, et meil on soov eelnõuga veel kord teie ette tulla, see Lahe ja Kallo esitatud väikeettevõtluse arendamise seaduse eelnõu seadusena vastu võtta ja talle täisjõud anda. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Kolleegidel küsimusi ei ole. Sellega on eelnõu esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 24. jaanuar kell 12.

22. Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1264 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt käsitlusele rahanduskomisjoni algatatud intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni!

M. Atonen
Austatud härra esimees! Head kolleegid! See seaduseelnõu sai rahanduskomisjoni poolt algatatud väga lihtsal põhjusel, kuna vastuvõetud seadus takistas teatud asjaoludel võltstähistusega rõivaste ja jalatsite kinnipüüdmisel tollis nende üleandmist tervishoiu- ja hoolekandeasutustele. Et seda olukorda muuta, saigi seaduseelnõu rahanduskomisjoni poolt välja töötatud. Lisaks muudame eelnõu teises paragrahvis ka intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse § 12 lõiget 1 selliselt, et anda asjassepuutuvale isikule õigus esitada õiguste omaja antud hinnangule 10 päeva jooksul vastuväiteid. Eelnõu §-des 1 ja 5 teeme redaktsioonilist laadi muudatusi. Aga nagu ma ütlesin, põhiline selles eelnõus on §-des 3 ja 4 sätestatud muudatused, mis tulenevad asjaolust, et toll on kaotanud õiguse anda tema poolt konfiskeeritud võltstähistusega rõivad ja jalatsid üle tervishoiu- või hoolekandeasutustele. Majanduskomisjoniga oleme koostööd teinud nii palju, et praeguseks hetkeks on majanduskomisjon eelnõu esimesele lugemisele esitanud muudetud kujul, aga nagu ma juba ütlesin, on muudetud kuju tehnilist laadi. Kõik need asjaolud, mida siin kirjeldasin, on jätkuvalt eelnõus sees ja peaksid lahenduse leidma. Tõsi küll, eelnõu paragrahvide järjestust on praeguseks muudetud. Aitäh!

Aseesimees
Tänan väga! Kas kolleegidel on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Palun komisjonipoolseks kaasettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Jüri Tamme!

J. Tamm
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjonis arutati eelnõu 21. jaanuaril. Eelnõu kohta on laekunud ka valitsuse toetav otsus. Majanduskomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 28. jaanuar kell 12. Selle otsuse poolt olid 5 majanduskomisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Aitäh!

Aseesimees
Tänan väga! Kolleegidel küsimusi ei ole, seega on eelnõu esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 28. jaanuar kell 12.

23. Õiguskantsleri seaduse muutmise ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (1265 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Austatud kolleegid! Võtame käsitlusele põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni aseesimehe Tiit Käbini!

T. Käbin
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon, arutades võrdõiguslikkuse tagamist käsitlevaid eelnõusid, pööras suurt tähelepanu sellele, kuidas tõhustada järelevalvet põhiõiguste ja vabaduste järgimise üle üldse. Aruteludel koos õiguskantsleri ja justiitsministriga jõudis põhiseaduskomisjon seisukohale, et tuleb algatada vastav eelnõu, mis laiendaks õiguskantsleri pädevust. Otsus tehti 12. detsembril ja poolt oli 10 komisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu tekst vaadati üle 17. detsembril ja eelnõu ise anti üle 18. detsembril. Kuivõrd kaasettekandega esineb õiguskantsler ja et vältida kordamisi, siis ma pikalt sisul ei peatuks. Rõhutaksin vaid paari momenti, millest mõnelgi on ebaõige arusaam. Nimelt ei ole õiguskantsler ei ettekirjutuste tegija ega kohustuslike otsuste tegija, ta on vahendaja - nagu ka Prantsusmaal on ombudsman médiateur -, ta on pigem lepitaja, kes oma autoriteedile tuginedes püüab leida kõige õigemaid lahendusi. Mis puutub riigiasutuste tegevusse põhiõiguste ja vabaduste rikkumisel, siis siin on tema käsutuses ka väljund kuni Vabariigi Valitsuse ja Riigikoguni välja, kui tõesti tema ettepanekuid ignoreeritakse või püütakse tema tegevust takistada. Ma piirduksingi selle lühikese sissejuhatusega. Härra Allar Jõks räägib detailsemalt. Lisaksin, et komisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekud esitada 24. jaanuariks kella 11-ks. Tänan!

Aseesimees
Suur tänu, Tiit Käbin! Küsimusi ei ole. Seega palun kaasettekandeks kõnepulti õiguskantsler Allar Jõksi!

A. Jõks
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu puhul on tegemist Eesti vajadusi ja võimalusi arvestava ning selles valdkonnas Euroopas toimunud arenguid järgiva seaduseelnõuga. Toetan igati eelnõu vastuvõtmist ning esitan järgnevalt oma seisukohad eelnõuga tehtavate olulisemate muudatuste kohta. Esiteks. Laiendatakse õiguskantsleri pädevust subjektide suhtes, kelle üle õiguskantsler teostab järelevalvet isikute põhiõiguste ja vabaduste tagamisel. Võimaluse selleks annab põhiseadus, kui selle § 139 lõikes 2 kasutatud mõistet "riigiasutus" mõista funktsionaalselt ehk ülesannetest lähtuvalt. Sellise lähenemise puhul tuleb riigiasutusena käsitleda kõiki subjekte, kes täidavad riigis avaliku halduse ülesandeid, sõltumata nende organisatsioonilisest kuuluvusest. Eelnõu näebki ette, et igaüks saaks pöörduda õiguskantsleri poole palvega kontrollida, kas riigiasutus, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik järgib põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. Seega on eelnõus loobutud varasemast organisatsioonilisest lähenemisest, millest lähtub hetkel kehtiv õiguskantsleri seadus, piirates õiguskantsleri järelevalve vaid riigi keskvõimuorganitega. Leian, et arvestades Eesti riigi arengut ning teiste riikide kogemust, on tegemist vajaliku ja põhjendatud muudatusega. Riigi avaliku halduse ülesannete kasvuga on kaasnenud vajadus riigil lasuvate kohustuste üleandmiseks teistele halduskandjatele või teatud juhtudel ka eraõiguslikele isikutele. Samas on riigi põhiseadusest tulenevaks kohustuseks tagada oma ülesannete täitmine kooskõlas põhiseaduse ja seadustega ning efektiivne järelevalve selle üle. Sellest kohustusest ei vabane riik ka ülesandeid delegeerides. Leian, et õiguskantsleri pädevuse laiendamine ka kõigile avalike ülesannete täitjatele looks vajaliku erapooletu alternatiivi riiklikule ametkonnasiseselt toimivale järelevalvele. See tagaks inimeste õiguste parema ning efektiivsema kaitse. Riik, kes võimaldab ulatuslikku sõltumatut kontrolli oma ülesannete täitmise üle, pälvib inimestelt ka suurema usalduse. Ka enamikus teistes riikides laieneb ombudsmani järelevalve pädevus kogu avaliku halduse ülesannete täitmise kontrollile, sõltumata konkreetsest subjektist. Näiteks võib siin tuua Soome, Rootsi, Taani, Norra, Sloveenia. Järelevalve tugevdamine aitaks kaasa ka korruptsiooniohu vähendamisele ning võimalike korruptsioonijuhtumite avalikustamisele, mis on teravaks probleemiks kohalikes omavalitsustes. Teiseks antakse eelnõu kohaselt õiguskantslerile volitus lahendada eraisikute vahelisi diskrimineerimisvaidlusi. See tähendab, et õiguskantslerile pannakse valdkondliku ombudsmani ülesanded haavatavate ühiskonnagruppide õiguste kaitseks. Loomulikult on võimalik sellised kohustused panna ka eraldiseisva ombudsmani või ombudsmanilaadse organi kanda. Tegemist on otsustusega, mille puhul peaks oluliseks argumendiks saama õiguste kaitse parem tagatus, samuti organi töö efektiivsus. Diskrimineerimisvaidluste kohtuväline lahendamine lepitusmenetluse kaudu on Eesti õiguskorras uus nähtus. See eeldab, et tuleb leida organ, kes on võimeline sellist menetlust läbi viima ning on selleks olemuslikult sobiv. Üheks võimaluseks on luua täiesti uus organ. See toob aga endaga kaasa olulised administratiivsed kulutused ja korralduslikke probleeme, eelkõige vajaduse koolitada pädevaid ametnikke. Samas pole probleemideta sellise organi efektiivne tööle rakendamine. Kuna tegemist oleks lepitusmenetlusega, mille algatamine sõltub poolte tahtest ning on sageli delikaatse sisuga, oleks vajalik eelkõige inimeste teadlikkus vaidlusi lahendava organi olemasolust ning usaldus tema suhtes. Uue organi loomisel on sellise olukorra saavutamine raskendatud ning vajab aega. Seetõttu on eelnõus leitud, et parim lahendus on anda ülesande täitmine õiguskantsleri kanda. Kuigi põhiseadus ei pane otseselt õiguskantslerile ülesannet teostada järelevalvet eraõiguslike isikute tegevuse üle, ei ole põhiseaduslikule institutsioonile täiendavate ülesannete panemine põhiseadusega vastuolus. Ka õiguskantsleri pädevuse selline laiendamine vajaks täiendavaid ressursse, kuid mitte sellises ulatuses kui uue organi loomine. Õiguskantsleril on juba olemas efektiivselt toimiv administratiivne süsteem, mis on ennast praktikas isikute õiguste kaitsmisel õigustanud, samuti on õiguskantsleril olemas põhiõiguste ja vabaduste kaitsmise nelja-aastane kogemus ning vajalike teadmistega töötajad. Inimesed on viimastel aastatel ühe enam teadvustanud õiguskantsleri olemasolu ja võimalust pöörduda tema poole oma õiguste kaitsmiseks. Seetõttu võib öelda, et inimestel on tekkinud usaldus õiguskantsleri institutsiooni vastu. Kuna õiguskantsler teostab järelevalvet riigiasutuste tegevuse üle, võib õiguskantsler järelevalve korras tegelda ka riigiasutuste ja üksikisiku vahelise vaidlusega diskrimineerimise üle. Uue organi loomisel võiksid praktikas tekkida probleemid õiguskantsleri ja vastava organi pädevuse piiritlemisel. Samuti võivad erinevad organid erinevalt tõlgendada ning sisustada diskrimineerimist puudutavaid sätteid. Mitmete Euroopa riikide kogemus on näidanud, et mitme eraldiseisva ombudsmani olemasolu ei ole taganud piisavalt selget, efektiivset ning lünkadeta õiguskaitset. Sageli on erinevate ombudsmanide pädevuste piirid ebaselged, samuti erinevad nende menetlusvormid ning menetluse tagajärjed. See muudab olukorra isiku jaoks, kes õigust ja kaitset vajab, ebaselgeks ning tekitab vaidlusi. Praegu on näiteks Suurbritannias, kus on üle 20 eri ajal loodud ning erineva pädevusega ombudsmani, väljatöötamisel kava lähedaste ülesannetega ombudsmanide ühendamiseks üheks institutsiooniks. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu, härra õiguskantsler! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Siis on eelnõu esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 24. jaanuar kell 11.

24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 149 ja 217 muutmise seaduse eelnõu (1266 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Lugupeetud Riigikogu! Võtame järgnevalt käsitlusele põhiseaduskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 149 ja 217 muutmise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Palun, Tiit Käbin!

T. Käbin
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See eelnõu on seotud eelmisega ja tuleneb sellest. Et aga tegemist on kohtumenetluse seaduse muutmisega, s.o konstitutsioonilise seaduse muutmisega - kahjuks õiguskantsleri seadus nende hulka ei kuulu -, siis algatasime tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise eraldi eelnõuna. Sisu on selles, et kui õiguskantsleri seaduse täiendus, s.o eelmine seaduseelnõu, võetakse vastu, siis juhul kui lepitusmenetluse pooled on aktsepteerinud õiguskantsleri ettepaneku ja sõlminud asjas kokkuleppe, välistatakse selle asja vaidlustamine tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on samuti nagu eelmisel eelnõul 24. jaanuar kell 11. Tänan!

Aseesimees
Tänan väga! Küsimusi ei ole, seega on eelnõu esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 24. jaanuar kell 11.

25. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse, õiguskantsleri seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1276 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Lugupeetud Riigikogu! Võtame järgnevalt käsitlusele põhiseaduskomisjoni algatatud Vabariigi Presidendi töökorra seaduse, õiguskantsleri seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Indrek Meelaku!

I. Meelak
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Presidendi töökorra seaduse, õiguskantsleri seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Riigikogu põhiseaduskomisjon 19. detsembril eelmisel aastal. Eelnõuga viiakse sisse muudatused kolme kehtivasse seadusse ning see eelnõu seondub otseselt järgmise päevakorrapunktina arutatava Eesti Panga seaduse, Riigikontrolli seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõuga nr 1277, mis konstitutsioonilisi seadusi sisaldava eelnõuna on esitatud eraldi. Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma istungitel 2. ja 10. detsembril eelmisel aastal ning 14. jaanuaril käesoleval aastal. Osalesid presidendi õigusnõunik Triinu Vernik ja kaitsepolitsei esindajad osakonna politseidirektor Arnold Sinisalu ja komissar Erki Koort. Eelnõu algatamine oli tingitud vastuoludest Vabariigi Presidendi töökorra seaduse ning teiste nimetatud seaduste vahel. Nimelt on presidendil töökorra seaduse järgi aega 30 päeva ametiisiku kandidaadi esitamiseks Riigikogule, kui Riigikogu poolt nimetatava ametiisiku volitused on ennetähtaegselt lõppenud (omal soovil lahkumine, surm, kestev võimetus täita oma ametiülesandeid või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine kriminaalasjas). Samas kehtestavad eelmainitud seadused kandidaadi või kandidaatide julgeolekukontrolli läbiviimiseks kolmekuise tähtaja. Seega on president olukorras, kus ta ei saa kehtivat seadust täita, ilma et ta ei läheks vastuollu teiste kehtivate seadustega. Olukorra lahendamiseks ja seaduste kooskõlla viimiseks näeb põhiseaduskomisjon ette tähtaegade ühtlustamise ning Riigikogu poolt nimetatavate ametiisikute omal soovil lahkumisest etteteatamise kohustuse neli kuud, mis praegu kehtib ainult õiguskantsleri puhul. Eelnõu kohaselt lühendatakse ametiisiku volituste ennetähtaegse lõppemise korral julgeolekukontrolli tähtaega seniselt kolmelt kuult kahele kuule, õigemini küll ühele kuule, mida võib vajaduse korral ühe kuu võrra pikendada. Ühtlasi pikendatakse presidendi poolt kandidaadi Riigikogule esitamise tähtaega 30 päevalt nelja kuuni. Nii selle kui ka järgneva eelnõu muudatused puudutavad Riigikogu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja kandidaadi nimetamist sel juhul, kui nende volitused on lõppenud ennetähtaegselt. Eelnõu eesmärk on vältida olukorda, kus põhiseaduslike institutsioonide juhtide ametikohad on pikemat aega täitmata, ning kõrvaldada vastuolud presidendi töökorra seaduse ja mainitud seaduste vahel. Eelnõu menetlemisel on põhiseaduskomisjon teinud koostööd õiguskomisjoniga ning käesolevas ja järgnevas eelnõus kavandatud muudatused on sisse viidud täna vastuvõetud riigisaladuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse koodeksi muutmise seadusse. Vabariigi Valitsuse seisukoht käesoleva eelnõu suhtes oli toetav ja selles väljatoodud kaks märkust võetakse eelnõu edasise menetlemise käigus põhiseaduskomisjonis arvesse. Häältega 10 poolt, ei ühtegi vastu ega erapooletut otsustati teha Riigikogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja esitada muudatusettepanekud 23. jaanuaril kell 11 põhiseaduskomisjoni. Aitäh!

Aseesimees
Tänan väga! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Seega on eelnõu esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. jaanuar kell 11.

26. Eesti Panga seaduse, Riigikontrolli seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (1277 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Austatud kolleegid! Võtame järgnevalt käsitlusele põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse, Riigikontrolli seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Palun, Indrek Meelak!

I. Meelak
Aitäh! Kuna ma eelmise päevakorrapunkti puhul tehtud ettekandes tõin ära ka kõik käesoleva eelnõu sisulised ja olulised asjaolud, siis kordaksin põhiseaduskomisjonis otsustatut, mis kehtib täpselt samamoodi eelnõu 1277 kohta. Häältega 10 poolt, ei ühtegi vastu ega erapooletut otsustati teha Riigikogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ning esitada muudatusettepanekud 23. jaanuariks k.a kella 11-ks põhiseaduskomisjoni. Aitäh!

Aseesimees
Tänan väga! Küsimusi ei ole. Seega on eelnõu esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. jaanuar kell 11. Lugupeetud kolleegid, võtame käsitlusele Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Janno Reiljani algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 25 muutmise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme Jaanus Männiku! Kas kellelgi on andmeid Jaanus Männiku asukoha kohta? Mul on ettepanek jätta see punkt hetkel Jaanus Männikut ootama.

27. Töö- ja puhkeaja seaduse § 24 muutmise seaduse eelnõu (1239 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt käsitlusele Riigikogu liikmete Tõnu Kauba, Peeter Kreitzbergi, Endel Paabi, Nelli Privalova, Viive Rosenbergi, Ants Ruusmanni, Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani ja Jüri Võigemasti algatatud töö- ja puhkeaja seaduse § 24 muutmise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini!

M. Stalnuhhin
Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesolev seaduseelnõu seab oma eesmärgiks aktiviseerida doonorlust Eesti Vabariigis. Toon mõned arvud. Alates 1997. aastast langes doonorite ja donatsioonide arv järsult. 1996. aastal oli 28 000 doonorit, 1997. aastal 25 000. Samamoodi vähenes ka vereloovutuste arv 54 000-lt 45 000-le. Põhjuseks oli üleminek tasuliselt doonorluselt vabatahtlikule ja mittetasulisele doonorlusele. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusel on aga riigi verevaru tagatud, kui vähemalt 4-5% elanikkonnast käitub aktiivsete doonoritena. Eestis on doonorite üldarv elanikkonnast ainult 2%. See soovitus, mis puudutab töö- ja puhkeaja seaduse § 24 muutmist, on tehtud Põhja-Eesti Verekeskuse algatusel. Peatuksin vaid ühel momendil. Selles ministeeriumist, Vabariigi Valitsuselt saadud kirjas on tehtud ettepanek sõnastada eelnõu veidi laiemalt, lisada sinna, et väljaspool töökohta vere andmise aja hulka loetakse ka aeg, mis kulub minekuks ja tööle naasmiseks. Seoses sellega tahaksin teatada kohe ette, et kui esimene lugemine täna lõpetatakse, siis anname üle muudatusettepaneku, kus praegu teie käes olevat eelnõu täiendatakse lausega: "Vere loovutamise aeg hõlmab järgnevaid ajavahemikke: doonori minek vere loovutamise kohta, ettevalmistus vere loovutamiseks, vere loovutamise protseduur, vere loovutamise järgne puhkus vereloovutuskohas ning töökohale naasmine." See on see, mis kutsus esile kõige rohkem probleeme komisjonis. Muudatusettepanek on saadud ka Põhja-Eesti Verekeskuselt. Lõpetuseks ütlen, et Põhja-Eesti Verekeskus toetab sellist seadusmuudatust ning arvab, et see aktiviseerib doonorlust Eesti Vabariigis. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu! Kalle Jürgenson, palun!

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Sellise kohustusega tööandjale lubada doonorid doonoriks olemise puhul töölt ära vere loovutamise ajaks kaasneb paratamatult ka vajadus kontrollida, kas see tõesti niimoodi toimus. Millised on võimalikud võimalused või sidekanalid, kontrollimaks selle väite ja selle alusel töölt ära lubamise tõesust, ning millised võiksid olla vastavad sanktsioonid, juhul kui see nii ei ole?

M. Stalnuhhin
Aitäh küsimuse eest! Praegu kehtivas seaduses on vastavas paragrahvis üksainus lause, mis kõlab: tööandja on kohustatud lubama doonoriks oleva töötaja töölt ära vere loovutamise päevaks. Selles kontekstis, mida teie küsite, ei muuda see mitte midagi. Tähendab see, kas inimene, kes läheb verd loovutama, käib seal või ei käi, on tema südametunnistuse küsimus. Muidugi, tööandja võib paluda doonoritunnistust, seal märgitakse ära see päev, millal ta käis verd andmas. Kui sel päeval ei ole võimalik verd võtta, näiteks analüüs näitab midagi segast, siis võib minu teada saada tõendi, et inimene ikkagi käis seal, aga kõik ülejäänu on tegelikult tõesti südametunnistuse küsimus. See olekski vastus.

Aseesimees T. Kelam
Tänan! Küsimusi rohkem ei ole. Kuulame ära sotsiaalkomisjoni esimehe. Kolleeg Toomas Vilosius.

T. Vilosius
Austatud härra juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas töö- ja puhkeaja seaduse § 24 muutmise seaduse eelnõu 16. jaanuaril 2003. aastal ja leidis, et probleem on olemas, sest doonorivere kogumisega Eesti Vabariigis ei ole lood mitte kõige paremas korras. Aga samas tõdes komisjon, et sellises sõnastuses ei ole ilmselt mõistlik seda seadust vastu võtta, ja arvab, et sotsiaalkomisjon ja head eelnõu algatajad suudavad seda sõnastust lihvida. Seepärast ootabki sotsiaalkomisjon muudatusettepanekuid 23. jaanuariks kella 12-ks sotsiaalkomisjoni. Minu poolt kõik. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Küsimusi ei ole. Sotsiaalkomisjoni ettepanek on seaduseelnõu 1239 esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on fikseeritud. Esimene lugemine on lõpetatud.

28. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (25.06.1993) muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (1250 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist, ettekandeks on sõna sotsiaalministril. Proua Siiri Oviir, palun!

S. Oviir
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu kolleegid! 25. juunil 1993. aastal kirjutasid Tallinnas tolleaegne sotsiaalminister proua Lauristin ja Vene sotsiaalminister proua Panfilova alla lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel pensionilise kindlustamise kohta. Vene pool ratifitseeris selle lepingu 1996. aastal. Eestis oli leping Riigikogus arutusel pikka aega, 1993. aastast vähemalt 1994. aastani, ja lõpuks võttis valitsus selle lepingu tagasi. Üheks põhjuseks oli seletuskirjas nimetatud elatusrahade seaduse jõustumine 1993. aastal, millega see leping oleks võtnud Eesti riigile laialdasi kohustusi ja võimaldas kaksipidi tõlgendamist. Lepinguga on tegelnud kahe riigi töörühmad siiamaani. Samal päeval kui see lepingu täiendus kirjutati alla ka rakenduslepe. Leping on vajalik ka Eestis elavatele inimestele ja Eesti kodanikele, kes elavad Vene Föderatsioonis. Selle lepingu ja tema muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eesmärk on luua õiguslik alus nimetatud koostöökokkuleppe ja selle protokolli rakendamiseks Eesti Vabariigis, see, mis meil jäi tegemata varasematel aastatel. 1993. aasta koostöökokkulepe on nn territoriaalsuse printsiibil üles ehitatud ja see erineb Eestis seni sõlmitud kahepoolsetest sotsiaalkindlustuslepingutest, mis on sõlmitud proportsionaalsuse põhimõttel. Meil on lepingud Läti, Leedu ja Soomega ning need on proportsionaalsuse põhimõttel ehk siis põhimõttel, mille kohaselt kumbki pool maksab oma poolel väljateenitud pensionistaaži eest. Vene Föderatsioon on ennast tunnustanud NSV Liidu õigusjärglasena, sellest tulenevalt tunnustab Vene Föderatsioon ka praegu ühepoolselt pensionistaaži, mis on omandatud endise Eesti NSV territooriumil kuni 1991. aastani. Millised on siis kohustused, mida pooled selle lepinguga endale võtavad? Vene Föderatsioonil on järgmised kohustused: võtta pensioni määramisel arvesse Eesti Vabariigis pärast 1991. aastat omandatud staaži ja maksta Eestisse välja pensione Venemaalt Eestisse elama asunud isikutele, kellele on määratud pension Vene Föderatsiooni seaduse alusel, ent kellel Eesti seaduste kohaselt siin õigust pensionile ei teki. Sellega saab ära lahendada ka Setumaa probleemi. Kuna Eesti Vabariik ei ole NSV Liidu õigusjärglane, siis üldjuhul ei ole pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud töötamist väljaspool Eestit endise NSV Liidu territooriumil. Siiski on riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 lõike 4 kohaselt tehtud erand isikutele, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Neil võetakse staaži hulka arvesse ka töötamine endise NSV Liidu territooriumil, kuid kuni 1. jaanuarini 1991. Pärast seda töötamist arvesse ei võeta. Millised on kokkuleppest tulenevad kohustused Eesti Vabariigile? Esiteks, võtta pensioni määramisel arvesse staaži endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aastani ning Vene Föderatsiooni territooriumil pärast 1991. aastat. Teiseks, maksta Venemaale välja pensione Eestist Venemaale elama asunud isikutele, kellele on pension määratud Eesti seaduste alusel, ent kellel Vene Föderatsiooni seaduste kohaselt seal õigust pensionile ei teki. Koostöökokkulepe koos selle muutmise protokolliga on sõlmitud kolmeks aastaks, s.o ajaliselt piiratud perioodiks. See tähendab, et sisuliselt sõlmitakse lepe eeskätt juba omandatud staaži alusel pensionide ümberarvutamiseks isikutele, kes on juba jõudnud pensioniikka või jõuavad pensioniikka kolme aasta jooksul. Koostöökokkuleppe muutmise protokolli ja rakenduskokkuleppe väljatöötamise käigus on Vene pool aktsepteerinud, et kuna alates 1. jaanuarist 1999 on Eesti läinud üle pensioniõiguse arvestamisel kindlustuspõhimõttele, siis kooskõlas koostöökokkuleppe 4. artikliga võetakse pärast 1. jaanuari 1999 Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaži Eestis arvesse küll pensioni määramiseks nõutava staažinõude kontrollimisel, kuid kindlustusosakut ei arvestata. Kuidas mõjutab eelnõu meie teed Euroopa Liitu? Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteem ei laiene liikmesriikides seaduslikul alusel resideerivatele kolmandate riikide kodanikele. See tähendab, et Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga ei laiene Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse mehhanism Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatele Vene kodanikele. Euroopa Liit ei eelda, et liikmesriigid rakendavad suhetes kolmandate riikidega täpselt samu põhimõtteid, mis kehtivad sotsiaalkindlustuse koordineerimisel liikmesriikide vahel. Nii Euroopa Liidu sisene kui ka Euroopa Liidu väline sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimehhanism ei näe ette siseriiklike õigusaktide või kahepoolsete lepingute harmoneerimist. Milline rahaline mõju ja millised kulutused on selle seaduse rakendamiseks vajalikud? Lähtutud on ligikaudsetest hinnangutest ja nende alusel võiks arvata, et koostöökokkuleppe alusel saaks ca 25 000 inimest juurde keskmiselt viis pensioniõigusliku staaži aastat ja sellest tulenevalt oleks täiendav koormus meie pensionikindlustuse eelarvele 50 miljonit krooni aastas. Samas jääb suurem osa nendest vahenditest siiski Eestisse, vaid küllalt väike osa tuleks välja maksta Venemaal elavatele isikutele. Käesoleva aasta riigieelarves on pensionikulude real vajalik summa ka ette nähtud. Ma tänan tähelepanu eest!

Aseesimees
Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kuulame ära sotsiaalkomisjoni kaasettekande. Kolleeg Ants Ruusmann.

A. Ruusmann
Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Sotsiaalkomisjoni koosolekul 16. jaanuaril 2003 võeti arutusele Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Komisjon otsustas saata Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 1250 Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele 22. jaanuaril 2003, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 24. jaanuar 2003 kell 12. Selle poolt oli 9 komisjoni liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Seadus puudutab ainult Eesti ja Vene kodanikke, mitte hallipassimehi. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Näib, et küsimusi ei ole. Sotsiaalkomisjoni ettepanek on eelnõu 1250 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on öeldud ja esimene lugemine on lõpetatud.

29. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 25 muutmise seaduse eelnõu (1213 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Teie nõusolekul võtame nüüd käsitlusele vahelejäänud punkti, see on eelnõu 1213, mille on algatanud kolleegid Jaanus Männik ja Janno Reiljan. See on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 25 muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna kolleeg Jaanus Männikul.

J. Männik
Härra juhataja! Head kolleegid! Ma palun vabandust teie ja härra ministri ees oma hilinemise pärast! Me esitasime kolleeg Janno Reiljaniga selle eelnõu 4. novembril ja eesmärk on meie arvates oluline. Nimelt seoses laste sündimuse katastroofilise vähenemisega kaob praegu igal aastal kümneid koole ja suurimaks probleemiks on see maapiirkonnas, kus kooli olemasolu ning seal antava hariduse kvaliteet enamasti määravad külade püsima jäämise ja arengu või hääbumise. Laste arvu järsu vähenemise olukorras on hädavajalik muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 25 sätestatud liitklassi moodustamiseks vajalik õpilaste arv 20 või alla selle. Põhjustena näeme me eeskätt seda, et hariduse kvaliteedi tagamise seisukohalt pole liitklass siiski hea lahendus. Teiseks, paljud vanemad, kellel on võimalik, eelistavad oma lapse liitklassi panemise asemel tema saatmist teise kooli. See omakorda võib vähendada laste arvu kohalikus koolis sedavõrd, et kooli pidamine ise pole enam otstarbekas. Kannatavad kohapeale jääda tahtvad lapsed, nende vanemad ja küla tervikuna. Pole kahtlust, et heatasemeline õpetaja annab ja õpilane saab väiksema õpilaste arvuga klassis rohkem tarkust kui suures klassis. Igale õpilasele jätkub rohkem aega ja distsipliini on kergem hoida. See on väikeste klasside ja koolide kindel eelis. Väiksem klass võimaldab kindlasti korvata ka seda võimalikku taseme vahet, mis tekib konkurentsivõimelisemate õpetajate jäämisest suuremate linnade suurematesse ja reeglina ka kõrgema palgaga klassidesse ja koolidesse. Seetõttu ongi meie eesmärk viia senine kõrge latt neljandiku võrra madalamale ehk 20 õpilaselt 15 õpilaseni. Seda enam, et paljude maakoolide n-ö tagamaadel on praegu tegemist laste arvu madalseisuga, mis mõne aasta pärast ületatakse. Hoidkem seetõttu maakoole ja seal antava hariduse taset. Neid uuesti avada oleks raske, kui mitte võimatu. Komisjonis oli arutelu ja valitsus on teinud siin tänuväärset analüüsi, aidanud meile kaasa ja arvutanud kultuurikomisjoni palvel välja võimalikud kulutused. Paistab, et siin mingisuguseid suuri kulutusi ei tekiks. Kokku oleks tegemist tulevaks õppeaastaks vajaliku 76 täiendava klassikomplektiga selle eelnõu rakendamisel. See läheks maksma umbes seitse miljonit krooni. Arvestades, et tegemist on sisuliselt 76 õpetajakohaga ja õpetajate palk kaetakse riigieelarvest ning õpetajate palgaks on riigieelarves praegu ette nähtud 1,727 miljardit krooni, siis see seitse miljonit ei tohiks küll mingisuguseks probleemiks olla. Probleeme võib tekkida õpetajate leidmisega, kuid eesmärk on sedavõrd õilis ja nähtavasti need 76 õpetajat ei ole ka enam ülesaamatu nende üldiste arvude juures. Nii et hea oleks, kui see seaduseelnõu jõuaks veel teise lugemise kaudu enne Riigikogu koosseisu töö lõppu seaduseks muutuda, et see seadus oleks olemas enne 1. märtsi. See tagaks tuleva aasta 1. septembrist kindlasti väga mitmete maakoolide säilimise ja jätkamise ning väiksema arvu liitklasse. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kuulame ära kultuurikomisjoni kaasettekande. Kolleeg Andres Taimla.

A. Taimla
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu kahel istungil ja me lähtusime oma arutelus sellest, kas kaitstakse omavalitsuse või laste huve. Leidsime, et probleem on olemas. Kuna komisjonis viibis ka Haridusministeeriumi esindaja, siis me püüdsime selgeks teha, mida eelnõu tähendab, palusime lisaandmeid, millele viitas ka eelnõu autor Jaanus Männik. Saime Haridusministeeriumilt teada, et nendel on kavas eelnõu, mille alusel oleks alates sügisest esimese klassi täituvusnorm 25 õpilast, see tähendaks olulist muutust praeguse koolivõrgu säilimisele kaasaaitamisel. Tõesti, Haridusministeerium esitas numbrid, millega oleks selle eelnõu realiseerimiseks vaja täiendavalt 76 õpetajakohta. Me leidsime, et täiendusõppega on need õpetajakohad võimalik tõesti täita, sest algklassiõpetajatest on praegu puudus. Selles suhtes ei tohiks probleemi tekkida. Täiendav koormus riigieelarvele, seitse miljonit krooni, ei ole samuti mitte väga suur. Komisjon arvas, et eelnõu rakendamine võiks toimuda algklassi osas ehk 1.-6. klassini. Tõenäoliselt esitavad kas komisjoni liikmed või komisjon täiendavad muudatusettepanekud, millega eelnõu rakendatakse just selles 1.-6. klassi osas. Komisjoni otsus oli esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 27. jaanuar kell 10. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Küsimus Jaanus Männikult. Palun!

J. Männik
Aitäh! Härra Taimla! Kas sa võiksid prognoosida sellest üldisest esimese klassi õpilaste arvu 25-ga piiramisest tekkivat lisakulutust eelarvele?

A. Taimla
Juhul kui Haridusministeerium tõesti eelnõu esitab ja Riigikogu kiidab heaks ülemineku 25 õpilasega klassi täituvusele, siis see algab esimesest klassist ja aastast 2003. Võttes esimese klassi ja kuus aastat üleminekuks, kestab protsess kaua. Ülemineku koormus riigieelarvele on suhteliselt sujuv ja kokku, kui mälu mind ei peta, oli juttu 23 miljonist kroonist. Aga kui lähtuda eelnõust ja kui see võetakse vastu sellisel kujul, siis täiendavalt tuleks üks klassikomplekt luua 25 koolis ja kaks täiendavat klassi 16 koolis ning kolm täiendavat komplekti kahes koolis. Kõige suurema koormuse saavad Tallinna äärelinnades asuvad koolid. Öösel on väga imelik rääkida nendest probleemidest, kuid eelnõus avastasime ka mitu vasturääkivust, sest teatud raskused teatud maapiirkondades asuvatele koolidele võivad liitklassi moodustamisel tekkida. Komisjon arutas neid ja tõenäoliselt arutab veel teise lugemise käigus.

Aseesimees
Tänan! Andres Taimla, kas võiks veel korrata muudatusettepanekute esitamise tähtega?

A. Taimla
Jah, ma kordan seda - 27. jaanuar kell 10.

Aseesimees
27. jaanuar kell 10. Kultuurikomisjoni ettepanek on eelnõu 1213 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud.

30. Tulumaksuseaduse § 48 lõike 7 muutmise seaduse eelnõu (1287 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 48 lõike 7 muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ja ettekandeks on sõna rahandusministril. Härra Harri Õunapuu, palun!

H. Õunapuu
Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile on valitsuse poolt esimeseks lugemiseks esitatud tulumaksuseaduse § 48 lõike 7 muutmise seaduse eelnõu. Selle kommentaariks niipalju, et praegune määr on kehtestatud rahandusministri määrusega ja selle põhiseadusega kooskõlla viimiseks peaks ta olema fikseeritud tulumaksuseaduses. Kuna selle üle on väga palju arutletud, väga palju räägitud, siis lühidalt olen selle sisu ette kandnud. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Küsimus. Kalle Jürgenson, palun!

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Küsimus, mida me siin reguleerime, on üldjoontes teada ja praegu on mindud seda teed, et meile ettepandud sõnastuses lisandub vastavale paragrahvile üks lause. Esimene ots on vastaval paragrahvil jäänud samaks ja seal öeldakse, et erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. See on jäänud samaks. Komisjonis oli juttu selle võimaliku määruse sisust ja nagu seletuskiri ütleb, täpsem kord erisoodustuse hinna määramiseks igal konkreetsel juhul nähakse ette rahandusministri määruses. Ja edaspidi on need juhud ka kirjeldatud. On välja toodud neli juhtu vastavate regulatsioonide sätestamiseks ja punkt 2 näeb ette juhtumi, kus sõiduautoga tehakse erasõite ning töötaja tasub saadud hüvede eest tööandjale vastavalt turuhindadele. See turuhindade küsimus jääb seaduse teksti ka muudatuse puhul sisse. Seletuskirjas on kõik muu kenasti lahti kirjutatud, mille eest teid tuleb tänada. Aga kuidas selles võimalikus määruses see juhtum ikkagi lahti kirjutatakse, sest seda siit seletuskirjast ei leia, ehk kuidas see juhtum, mille puhul hakatakse saama hüvitust vastavalt turuhindadele, lahendatud saab? Kuidas seda turuhinda sel juhtumil, kui seda rakendatakse, määrama hakatakse, kas sõltuvalt auto margist, vanusest? Kes seda hindab, kuidas see toimuma hakkab?

H. Õunapuu
Aitäh küsimuse eest! Kuna see töö on alles tegemisel, siis ma jääksin praegu vastuse võlgu. Täna on esimene lugemine, teiseks lugemiseks, ma arvan, on selle kohta täpne vastus olemas.

Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Küsimusi rohkem ei ole. Ma palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Meelis Atoneni!

M. Atonen
Austatud härra esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas tulumaksuseaduse § 48 lõike 7 muutmise seaduse eelnõu komisjonis 16. jaanuaril ja 20. jaanuaril. Komisjoni otsus oli üksmeelne: eelnõu esimene lugemine lõpetada. Selle poolt olid kõik 8 kohal olnud komisjoni liiget. Muudatusettepanekute tähtajaks määras komisjon 23. jaanuari kella 11.

Aseesimees
Tänan! Näib, et küsimusi ei ole. Rahanduskomisjoni ettepanek oli eelnõu 1287 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on fikseeritud. Esimene lugemine on lõpetatud.

31. Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu (1270 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu. Alustame ka selle eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks on taas sõna rahandusministril. Palun!

H. Õunapuu
Härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul tuleb asendada täna haridusministrit ja seetõttu väike viivitus. Esimesel lugemisel on teie ees välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu. Hetkel võib välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamisel pädevaks organiks olla asjaomane valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus, kutse- või erialaühendus, töötajaid või tööandjaid ühendav institutsioon või Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskus. Eelnõuga luuakse võimalus nimetada pädevaks organiks ka muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus. Vajadus muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse pädevaks organiks nimetamiseks tekkis asjaolust, et senini oli väärtpaberituruga seotud kutsealasel tegevusel pädev organ Väärtpaberiinspektsioon. 2002. aasta 1. jaanuarist on Väärtpaberiinspektsiooni tegevus lõpetatud ja väärtpaberituru järelevalvet teostab Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon on oma seaduse kohaselt autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures olev asutus. Finantsinspektsiooni on tema õiguslikult seisundilt määratletud kui muud avalik-õiguslikku ülesannet täitvat asutust, mis ei mahu aga kehtiva välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega sätestatud võimalike pädevate organite hulka. Seega laiendatakse eelnõuga asutuste ringi, mille hulgast on Vabariigi Valitsusel õigus nimetada kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevad organid. Tänan!

Aseesimees
Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kuulame ära kultuurikomisjoni kaasettekande. Kolleeg Andres Taimla.

A. Taimla
Aitäh! Kui rahandusminister ütles, et tema asendab haridusministrit, siis mina ütlen, et mina asendan ühte kultuurikomisjoni liiget. Eelnõu kultuurikomisjonis pingeid ei tekitanud. Eelnõu on läbi arutatud, komisjoni poolt heaks kiidetud ja parandusettepanekute esitamise tähtaeg on 27. jaanuar kell 10. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Küsimusi ei ole. Kultuurikomisjoni ettepanek on eelnõu 1270 esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 27. jaanuar kell 10. Esimene lugemine on lõpetatud.

32. Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse eelnõu (1275 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna kaitseministril. Härra Sven Mikser, palun!

S. Mikser
Härra juhataja! Austatud Riigikogu! Eesti Vabariigi osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös põhineb Eesti välis- ja julgeolekupoliitilistel eesmärkidel. Üheks peamiseks neist on Riigikogu poolt heakskiidetud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste kohaselt integreerumine Euroopa ja üleatlandiliste julgeoleku- ja poliitiliste struktuuridega, et aidata kaasa rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse kindlustamisele. Eesti on saanud NATO-ga liitumise kutse, liikmestaatus toob endaga kaasa Eesti Vabariigi senisest veelgi aktiivsema osalemise rahvusvahelises sõjalises koostöös. Koostöös osalemine hõlmab tervet rida juriidilisi aspekte. Et olla sõjalises koostöös hea partner, on vaja, et olulised rahvusvahelised sõjalist koostööd reguleerivad alused oleksid sätestatud seaduses. Vabariigi Valitsuse poolt teile esitatud ja täna esimesel lugemisel olev rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus sätestabki Eesti Vabariigi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise õiguslikud alused. Selle eelnõu vastuvõtmine on sätestatud ühe eesmärgina ka Eesti Vabariigi NATO-ga ühinemise rahvuslikus aastaplaanis. Eelnõu väljatöötamisel on konsulteeritud mitmete NATO ja välisriikide õigusekspertidega. Seaduse eesmärk on sätestada Eesti Vabariigi järjest ulatuslikuma rahvusvahelise sõjalise koostöö vormide õiguslik raamistik. Praegu kehtiv õiguslik regulatsioon põhineb peamiselt Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seadusel. See aga ei ole enam piisav, sest seal sisalduv regulatsioon jääb tihti üldsõnaliseks ja mitmes aspektis ka puudulikuks. Seaduse vastuvõtmine on vajalik ka mitmete välislepingute ja rahvusvaheliste koostööprogrammide eduka rakendamise seisukohalt. Loetleksin mõned neist. Esiteks, Eesti kaitsevägi ja Siseministeeriumi üksused on praeguseks osalenud mitmetel rahuoperatsioonidel. Teiseks on Eesti Vabariik koostöös Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi ning toetajariikidega alustanud mitmeid nn Balti projekte. Kolmandaks, Eesti on programmi "Partnerlus rahu nimel" raames ühinenud nimetatud programmi relvajõudude staatuse kokkuleppega ehk siis lühendina on see tuntud kui NATO/PfP SOFA, mille kohaselt rakendatakse osalevate riikide suhtes NATO vägede staatuse kokkulepet. Neljandaks, NATO-ga liitudes peab Eesti Vabariik ühinema NATO SOFA ehk siis vägede staatuse leppega ja nn Pariisi protokolliga, mis sätestavad NATO vägede staatuse ja NATO sõjaliste peakorterite staatuse. Kõikide nimetatud rahvusvaheliste koostööprojektide ning lepingute rakendamisega kaasneb Eesti kaitseväe viibimine välisriikide territooriumil ja samuti välisriikide relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil. Ja selleks on vajalik vältimatu eeltingimus selgete ja läbipaistvate siseriiklike õigusnormide olemasolu. NATO asutamisleping, Põhja-Atlandi leping sätestab kollektiivse enesekaitse põhimõtte, see eeldab asjakohaste tegevuspõhimõtete sätestamist siseriiklikes õigusaktides. Rahvusvahelise sõjalise koostöö eelnõu sätestab reeglid kaitseväe kasutamiseks välisriikide territooriumil ja välisriikide relvajõudude ajutiseks viibimiseks Eesti Vabariigi territooriumil, sõjaliste peakorterite staatuse tunnustamise ning terve rea teisi olulisi reegleid, nagu vägede staatus, kahjunõuete lahendamine jms. Eesti Vabariigi põhiseadusega on lubatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine. Põhiseadus lubab võtta Eesti Vabariigil rahvusvahelisi sõjalisi kohustusi ja kasutada rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväge. Põhiseadus ei piira kaitseväe kasutamise iseloomu Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, seega võib kaitseväe kasutamine hõlmata kõiki kaitseväele pandud ülesandeid ning selleks võib kasutada kõiki kaitseväe kasutuses olevaid vahendeid. Järelikult on Eesti Vabariigi osalemine igasuguses rahvusvahelises sõjalises koostöös, mis teatud juhtudel ning kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega võib ulatuda sõjalise tegevuseni, lubatud. See rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine hõlmab Eesti kaitseväe kasutamist väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil viibimist ning välisriigi relvajõudude ja rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite õiguslikku staatust. Seadus keskendub viit liiki rahvusvahelisele sõjalisele koostööle või viit liiki vormidele, mida see koostöö omab. Esiteks, rahvusvahelised sõjalised operatsioonid, teiseks, sõjalised õppused, kolmandaks, välisriikide relvajõudude viibimine Eestis ühiseesmärkide saavutamise nimel, neljandaks, rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse tunnustamine ja nende tegevuses osalemine ning viiendaks, sõjaliste ühisprojektide arendamine koos välisriikidega. Tahaksin veel kord rõhutada, et eelnõu vastuvõtmine on erakordselt tähtis meie NATO-ga ühinemise seisukohalt. Tahaksin tänada Riigikogu riigikaitsekomisjoni, kellega on olnud viljakas koostöö selle seaduseelnõu ettevalmistamisel, ja ühtlasi avaldada lootust, et Riigikogu kiidab selle eelnõu veel käesolevas koosseisus heaks, nii nagu on heas konsensuse vaimus juhtunud pea kõigi riigikaitseküsimuste senisel käsitlemisel ja lahendamisel. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra kaitseminister! Minu küsimus oleks väga konkreetne, väga lihtne. Kas selle seaduse alusel eeldatakse võimalust tulevikus vajaduse korral Eesti territooriumil võõrriikide või rahvusvaheliste sõjaliste organisatsioonide baaside loomiseks?

S. Mikser
Ei, me ei näe ette Eesti Vabariigi territooriumil teiste riikide sõjaliste baaside loomist selle seaduse raames. Mis puutub välisriikide relvajõudude viibimisse Eestis ühiste eesmärkide saavutamise nimel, millest ma kõnelesin, siis selles valdkonnas pakub seaduseelnõu esmakordselt Eesti seadusandluses välja süstemaatilise regulatsiooni. Rahvusvahelise sõjalise koostöö areng on muutnud tavaliseks selle, et ühe riigi relvajõud viibivad teise territooriumil. Tuleb aga rõhutada, et selline viibimine peab olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega ja see ei tohi rikkuda riikide iseseisvuse ja sõltumatuse põhimõtet. Sellest me lähtume ja sellest on lähtutud ka käesoleva seaduseelnõu loomisel.

Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Härra kaitseminister, ma ei saanud päriselt vastust oma küsimusele, aga äkki ma ei esitanud oma küsimust päris täpselt. Ma küsiksin nüüd uuesti. Kas see seadus võimaldaks õiguslikult Eesti Vabariigi territooriumile näiteks NATO sõjaväebaasi rajamist ning samas, kas see seadus võimaldaks näiteks tuumarelva asumist või ajutist asumist Eesti territooriumil?

S. Mikser
See seadus ei käsitle tuumarelvastuse, tuumarelva küsimust. Põhimõtteliselt on välisriigi relvajõudude viibimisel Eestis mitmed n-ö piirangud või mitmed täpsed nõuded, mida ka selles seaduses on käsitletud. Selles seaduses ettenähtud alustel võivad Eestis viibida välisriikide, välisriigi relvajõud ajutiselt kollektiivse enesekaitse operatsioonis, näiteks NATO artikkel 5 operatsioonis. Samuti rahvusvahelisteks sõjalisteks õppusteks, selleks, et osaleda rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses, ka on selles seaduses reguleeritud relvajõudude transiit läbi Eesti territooriumi, seda muidugi Eesti Vabariigi pädeva asutuse nõusolekul. Samuti on selles seaduses oluline põhimõte see, et vägede viibimine toimub nn vastastikkuse põhimõttel. Kui Eesti riigis tohivad viibida välisriigi relvajõud, siis tähendab see ühtlasi seda, et vastav välisriik annab Eesti relvajõududele ka õiguse viibida selle vastava riigi territooriumil. Samuti on siin reguleeritud see, kuidas sätestatakse täpselt Eesti territooriumil viibimise aeg ja kord. Nii et põhimõtteliselt käsitleb see seadus siiski täpselt neid juhtusid, millistel on siin ette nähtud välisriigi relvajõudude viibimine, selleks loa andmine. Tahaksin rõhutada, et siin kirjeldatud juhud on ajutised ja põhinevad rangelt vastastikkuse põhimõttel. Nii et see seadus ei käsitle põhimõtteliselt teie mainitud küsimusi, sealhulgas ka näiteks tuumarelva võimalikku asumist Eestis, mida, ma tahaksin loota, ei juhtu.

Aseesimees
Tänan! Kalle Jürgenson, palun!

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Paragrahvis 32 "Seaduse jõustumine" on öeldud, et käesolev seadus jõustub 2003. aasta 15. aprillil. Tegemist on väga täpse kuupäevaga. Eeldatavasti me võtame ta vastu varem. Kas see jõustumise kuupäev on millegagi seotud? Aitäh!

S. Mikser
Tõtt öelda, ma oletan, et see jõustumise täpne kuupäev võib olla seotud mõningate volitusnormidega ja nende väljatöötamise vajadusega. Aga jään teile hetkel täpsema vastuse võlgu ja püüan selle anda teisel lugemisel.

Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ja usun, et kolleeg Toivo Tootsen teeb meile kaasettekande riigikaitsekomisjoni nimel. Palun!

T. Tootsen
Härra juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse eelnõu oma 13. jaanuari istungil ja nüüd on ka paras aeg vastata sellele küsimusele, mis siin esitati, et miks on see jõustumise tähtaeg 15. aprill. See oli just riigikaitsekomisjoni ettepanek, et valitsus jõuaks ette valmistada vastavad alamastme aktid. Sellel koosolekul osalesid ka Kaitseministeeriumi esindajad. Arutelu oli pikk ja põhjalik. Komisjon leidis, et selline regulatsioon on tõepoolest hädavajalik, eriti pidades silmas meie peatset liitumist NATO-ga. Komisjon otsustas, tuginedes Riigikogu kodukorra seaduse §-le 74, esitada eelnõu algataja nõusolekul esimesele lugemisele muudetud kujul. Riigikaitsekomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 27. jaanuar kell 10. Otsuse poolt oli 6 komisjoni liiget, erapooletu ega vastu ei olnud keegi. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Küsimusi ei ole. Riigikaitsekomisjoni ettepanek on eelnõu 1275 esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 27. jaanuar kell 10. Esimene lugemine on lõpetatud.

33. Lennundusseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu (1262 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame ka siin esimest lugemist. Ettekandeks annan sõna majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Proua Liina Tõnisson, palun!

L. Tõnisson
Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lennundusseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on kaasajastada, korrastada ja täpsustada lennundusseaduse sätteid kooskõlas rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisade, Euroopa Ühinenud Lennuametite ja Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi dokumentide nõuetega ning tulenevalt muutustest Eesti lennunduspraktikas. 1999. aasta septembris jõustunud lennundusseaduse eelmine muudatuste pake võeti vastu aastal 2001 oktoobris ja see jõustus 2002. aasta alguses. Praeguseks on meil tekkinud täiendavaid nõudmisi lennundusele. Eeskätt puudutab see vastutuskindlustuse kohustuslikkuse laiendamist ka õhusõidukite eraviisilisele ja siseriiklikule käitamisele ning kindlustuskatte alampiiri diferentseerimist. Teise olulise momendina laiendatakse ja lisatakse volitusnorme regulatsiooni täiustamiseks. See on lennukõlblikkuse nõuete tuvastamise korra ning arvukaks muutunud ülikergete ja tüübisertifikaadita õhusõidukite käitamisnõuete osas. Sätestatakse ka senise sätestamata raadiosidepidamise loa väljaandmine ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimine. Samuti täpsustatakse ametkondade tööjaotust lennupääste ja otsingutööde koordineerimisel. Mõningad küsimused puudutavad ka Piirivalveameti tööd ja need viiakse üle päästeseadusesse. Eelnõu on praegu lugemisele esitatud muudetud kujul seoses Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna ja majanduskomisjoni märkuse arvestamisega. Eelnõu algataja esindajana olen ma nende muudatustega absoluutselt nõus. Suur tänu!

Aseesimees
Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Näib, et ei ole. Palun kõnepulti majanduskomisjoni esindajana kolleeg Kalev Kallo!

K. Kallo
Austatud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse esitatud lennundusseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu 1262 selle esimesele lugemisele saatmiseks oma istungil teisipäeval, 14. jaanuaril. Kuna minister andis äsja põhjaliku ülevaate, siis ma seda kordama ei hakkaks. Lisaksin vaid, et majanduskomisjon tegi oma otsuse saata Vabariigi Valitsuse esitatud lennundusseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 22. jaanuaril 2003 muudetud kujul eelnõu algatajaga kooskõlastatult. Otsustati teha ettepanek seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. jaanuar kell 12, majanduskomisjoni. Nimetatud ettepaneku poolt oli 6 majanduskomisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Näib, et ei ole. Majanduskomisjoni ettepanek on eelnõu 1262 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 29. jaanuar kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud.

34. Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (1259 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist, ettekandeks on sõna majandus- ja kommunikatsiooniministril. Palun!

L. Tõnisson
Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon on koostatud 28. mail 1999. aastal Montrealis. Praeguseks on konventsioonile alla kirjutanud 71 riiki, samuti ka Euroopa Liit. Ratifitseerinud on selle 25 riiki. Jõustumiseks on vaja 30 riiki. Eesti kirjutas konventsioonile alla mullu veebruaris ja nüüd on teie ees eelnõu, mille vastuvõtmisega me selle konventsiooni ratifitseeriksime. Eelnõu on teie ees laudadel muudetud kujul, mille suhtes minul kui valitsuse esindajal ei ole mingeid vastuväiteid. Suur tänu!

Aseesimees
Suur tänu! Kas on küsimusi? Ei ole. Ma palun kõnepulti majanduskomisjoni esindajana kolleeg Kalev Kuke!

K. Kukk
Härra juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse esitatud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu esimesele lugemisele saatmist 14. jaanuaril. Majanduskomisjon tegi selle kohta oma istungil järgmised otsused. Esiteks, saata Vabariigi Valitsuse esitatud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 22. jaanuaril muudetud kujul eelnõu algatajatega kooskõlastatult. Teiseks teeb majanduskomisjon ettepaneku seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ja kolmandaks on majanduskomisjon määranud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. jaanuari kella 12. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Küsimusi ei ole. Majanduskomisjoni ettepanek on eelnõu 1259 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on öeldud. Esimene lugemine on lõpetatud.

35. Vabariigi valitsuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (1261 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna majandus- ja kommunikatsiooniministril. Palun, proua Liina Tõnisson!

L. Tõnisson
Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 muutmise tingib asjaolu, et loodetavasti teie poolt vastuvõetavas uues raudteeseaduses on ette nähtud Raudteeameti muutmine Raudteeinspektsiooniks. Sellest tulenevalt tuleb Raudteeinspektsioon sisse kirjutada ka praegu kehtivasse valitsuse seadusesse. See ongi kogu eelnõu sisu. Tänan teid tähelepanu eest!

Aseesimees
Tänan! Küsimus. Kolleeg Kalle Jürgenson.

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Sellel seadusel on ka mõnevõrra tavatu jõustamise kuupäev, kui seda nii nimetada, mis §-s 2 kirjas on. Niipalju kui ma kõrvalt vaadates aru olen saanud, on jõustamise tingimusena nimetatud raudteeseadus, mille jõustumise puhul jõustub ka tänane seadus, majanduskomisjoni menetluses ja ütleme, et on mõningaid probleeme, mida seal tuleb veel ilmselt lahendada. Kas poleks mõttekas natuke oodata käesoleva seaduse menetlemisega või on kavas jätta see eelnõu pärast esimest lugemist seisma niikauaks, kuni meil see kuupäev täpsustub ja saab nad koos vastu võtta? Halvim võib juhtuda siis, kui teine neist jääb vastu võtmata ja tänane võetakse vastu.

L. Tõnisson
Kui peaks juhtuma nii halvasti, nagu te kirjeldasite, et tänane võetakse vastu ja raudteeseadust ei võeta vastu, siis ei juhtu mitte midagi, sest sel põhjusel ongi § 2 kirjutatud, et ta jõustub sel hetkel, kui raudteeseadus jõustub. Praegu on raudteeseaduse jõustumise tähtajaks ette nähtud 1. juuli 2003. Kui te seda raudteeseadust selle koosseisuga vastu ei võta, siis ta ei saa ka 1. juulist jõustuda. Aga kui te selle vastu võtate, siis jõustuvad mõlemad aastal 2003 1. juulist. Raudteeseaduse jõustumine on suhteliselt oluline, sest meie praegune olukord raudteel on vastuolus igasuguste Euroopa Liidu direktiivide ja arusaamadega. See, et raudtee infrastruktuur ja põhioperaator on ühtedes kätes ja teistel operaatoritel on ligipääsuvõimalused ahenenud, ei ole normaalne olukord Euroopa mõistes ja sellest tulenevalt oleme me üsna sundseisus. Ma väga loodan, et te olete töötahtelised ja me saame koos nende mõlema seadusega hakkama.

Aseesimees
Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Ma kutsun nüüd kaasettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni nimel kolleeg Värner Lootsmanni.

V. Lootsmann
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon võttis oma 14. jaanuari istungil vastu kolm otsust. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu lugemisele 22. jaanuari istungi päevakorras, see on siis täna. Teiseks, teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 1261 esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 10 komisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Kolmandaks, määrata seaduseelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. jaanuar kell 11. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on eelnõu 1261 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks on 23. jaanuar kell 11. Esimene lugemine on lõpetatud.

36. Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (1271 SE) esimene lugemine

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna sotsiaalministril. Proua Siiri Oviir, palun!

S. Oviir
Lugupeetud juhataja! Valitsus on esitanud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille esimest lugemist me siis hetkel alustame. Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise tingis vajadus viia 1998. aastal vastuvõetud seadus kooskõlla uute kemikaaliohutuse alaste nõuetega ja parandada seaduse rakendamise käigus ilmnenud puudujääke. Seadus on oluline inimeste tervise kaitse ja keskkonnaohutuse alal, reguleerides kemikaalide ohutut kasutamist. Eelnõusse tuuakse sisse mõned uued mõisted, nagu kemikaali ohtlikkuse alammäär ja kemikaali künniskogus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu põhimõtetega. Samuti täiendatakse seadust kemikaali käitlemise seadme ohutuse nõuete reguleerimise tingimustega ja viitega surveseadme ohutuse seadusele, kus on täpsemalt sätestatud kemikaali käitlemise seadmele esitatavad nõuded. Laiendatakse Kemikaalide Teabekeskuse ülesandeid seoses vajadusega mürgistusteabe teenistuse järele. Eesti vajab institutsiooni, mis on pädev andma kiiret, kompetentset ja asjakohast teavet mürgiste ainete, mürgistuste ravi ja kaitsevahendite kohta. Teave, mida haldaks mürgistusteabe teenistus, ei piirdu ainult kemikaalidega, vaid hõlmab ka kosmeetikat, ravimeid, taimekaitsevahendeid, alkoholi, narkootikume, mürgiseid marju, seeni, maohammustusi ja kõike väga mürgist. See uus teabekeskus, mürgistusteabe teenistus, peaks töötama pidevalt, 24 tundi ööpäevas ja see teave peaks olema kättesaadav kõigile soovijaile ja abivajajaile. Eelarves on arvestatud teabeteenistuse loomiseks vajalike kulutustega. Tõsi küll, täpselt poole vähem, kui teabeteenistuse loomiseks vaja on, ehk 800 000 krooni asemel on eelarves 400 000. Samuti esitatakse uued muudetud määruste delegatsiooninormid seoses ministeeriumide nimede muutumisega ja mõningad täpsustused veel, mis on pigem redaktsioonilist laadi. Milline oleks seaduse mõju? Paraneb ja täiustub kemikaaliohutuse süsteem, rakendub paremini järelevalve. Suuremaks muudatuseks on vast mürgistusteabe teenistuse loomine, millest ma rääkisin. See teabekeskus rakendub Kemikaalide Teabekeskuse juures koostöös Päästeametiga ning toob kaasa töökohtade rajamise ja kitsa spetsialiseerimisega spetsialistide vajaduse. Rahalistest kulutustest ma juba rääkisin. Rohkem täiendavaid kulutusi ei kaasne kui need, mida ma nimetasin. See oleks lühidalt ülevaade kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõust.

Esimees
Proua minister, suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni aseesimehe Arvo Sirendi!

A. Sirendi
Suur tänu, härra juhataja, meeldiva võimaluse eest täna õhtul veel esineda! Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu sai komisjon 19. detsembril Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu juhatuse kaudu. Seda arutati komisjonis 13. jaanuari istungil ja probleeme ei tekkinud. Tehti mõningaid parandusi, et viia see vastavusse normitehniliste nõuetega, ja saadeti esimesele lugemisele pisut muudetud kujul, kusjuures ühtegi sisulist muudatust ei tehtud, ja see kooskõlastati algataja esindajaga. 14. jaanuari istungil otsustati suunata eelnõu esimesele lugemisele ja häältevahekorraga 5 poolt, 0 vastu ja 0 erapooletut on Riigikogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 29. jaanuar kell 12 ja kavas on teine lugemine korraldada 12. veebruaril. Tänan!

Esimees
Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, keskkonnakomisjon on juhtivkomisjonina teinud ettepaneku seaduseelnõu 1271 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Kordan veel kord üle muudatusettepanekute esitamise tähtaja, milleks on 29. jaanuar kell 12, keskkonnakomisjoni.

37. Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (1286 SE) esimene lugemine

Esimees
Austatud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu esimest lugemist ning ettekandeks palun kõnepulti sotsiaalminister Siiri Oviiri!

S. Oviir
Tänan, härra juhataja! Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga täiendatakse lapsehooldustasu positsiooniga, mis võimaldab kuni üheaastase lapsega kodus oleval vanemal, hooldajal või eestkostjal saada täiendavat toetust 100 krooni ulatuses. Seni on see 600 krooni. Lapsehooldustasu kehtestati 2000. aastal eesmärgiga kindlustada väikelapsi kasvatavad vanemad vähemalt miinimumpalga ulatuses. Miinimumpalk on praegu valitsuse poolt möödunud aasta sügisel kehtestatu alusel 2160 krooni, lapsehooldustasu suurus on 1200. Kuid seadus näeb ette, et sellest makstakse välja pool. Ühesõnaga, 600 krooni on kehtiva seaduse järgi ja nüüd lisandub alla aastase lapse kodus olevale vanemale, eestkostjale või hooldajale veel 100 krooni. Väljaminekud lastega peredel, kulutused laste kasvatamisele ja sellega seonduv on 2000. aastast ligi neljandiku võrra suurenenud. Vajadus on ka selles suhtes olemas. Kuna lapsehooldusmäära ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu tõsta, on otstarbekas maksta täiendavat lapsehooldustasu, sest lapse esimesel eluaastal on kõige vähem tõenäoline, et mõlemad vanemad töötavad, üks on lapsega kodus ja katkestanud töötamise. Ühesõnaga, see hõlmab keskeltläbi 13 000 last, nii palju neid meil aastas sünnib. Kulu on 13,2 miljonit, mis on riigieelarves ette nähtud. Tänan tähelepanu eest!

Esimees
Proua minister, tänan! Kas Riigikogu liikmetel on teema kohta küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Tõnu Kauba!

T. Kauba
Härra esimees! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas käesolevat eelnõu 20. jaanuaril. Kuulati ära Sotsiaalministeeriumi nõuniku Kai Kotka algataja esindajate poolne ettekanne. Nii, nagu ka äsja öeldud, said komisjoni liikmed ülevaate, millised on eelnõu eesmärgid. Esitati küsimusi. Komisjon tegi otsuse saata riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu saali 22. jaanuaril, s.o täna esimesele lugemisele ja esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 24. jaanuar kell 12. Aitäh!

Esimees
Tõnu Kauba, suur tänu! Kas kolleegidel on Tõnu Kaubale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, niisiis on sotsiaalkomisjon juhtivkomisjonina teinud ettepaneku seaduseelnõu 1286 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on nimetatud.

38. Vabariigi Valitsuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (1273 SE) esimene lugemine

Esimees
Lugupeetud kolleegid! Järgnevalt võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab eelnõu esimene lugemine ning ettekandjaks on Riigikogu kõnepuldis justiitsminister Märt Rask.

M. Rask
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Selle eelnõu peamisteks märksõnadeks on arengukoostöö ja ajakirjanike akrediteerimine. Sellega tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seaduses, kus juba pikka aega toiminud süsteem viiakse seaduse tasandile. Ka seni on toimunud ajakirjanike akrediteerimine, nende ajakirjanike akrediteerimine, kes tunnevad Eesti elu vastu huvi ja kajastavad välislehtedes meie sündmusi Välisministeeriumi kaudu, kuid konkreetseid õiguslikke regulatsioone selleks napib. Tulenevalt õigussüsteemi arengust on aeg-ajalt ikka vaja seadusi üle vaadata. Sellest tuleneb ka Vabariigi Valitsuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis ei loo mitte midagi uut ega paikapanevat, küll aga täpsustab kõiki neid ülesandeid, mida Välisministeerium kaasaegses Eesti ühiskonnas tegema peab. Aitäh!

Esimees
Härra minister, tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi härra ministrile? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti kolleeg Rein Voogi!

R. Voog
Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud vaprad kolleegid! Väliskomisjon on seda eelnõu arutanud oma kahel istungil ja teeb teile ühehäälselt ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on esmaspäev 27. jaanuar kell 10. Aitäh!

Esimees
Suur tänu! Kas Rein Voogile on küsimusi? Ei ole. Seega on väliskomisjon juhtivkomisjonina teinud ettepaneku seaduseelnõu 1273 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekud teiseks lugemiseks esitada 27. jaanuariks kella 10-ks väliskomisjoni.

39. Notariaadiseaduse, notari tasu seaduse, tõestamisseaduse, vandetõlgi seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1243 SE) esimene lugemine

Esimees
Lugupeetud kolleegid! Me läheme edasi Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse, notari tasu seaduse, tõestamisseaduse, vandetõlgi seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõuga. Me alustame eelnõu esimest lugemist ning ettekandeks on valmis justiitsminister Märt Rask.

M. Rask
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Notariaadiseaduse, notari tasu seaduse, tõestamisseaduse, vandetõlgi seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eesmärk on korrastada notariaaltoimingute tegemise praktikat ning tagada Eestis tõestatud notariaaldokumentide täitmine Euroopa Liidu liikmesriikide peale pandud kohustuste raames. Põhiliste momentidena väärivad esiletõstmist notari vastutuse aluste täpsustamine, eesti keelt mittevaldava pärandaja testamendi tegemise võimaluse avardamine ja välismaiste volikirjade kasutamise hõlbustamine. Tegemist ei ole küll põhimõtteliste, kuid siiski tsiviilkäivet ja notarite igapäevast ametitööd oluliselt lihtsustavate ja täpsustavate eelnõu sätetega, mis korrastavad meie õigussüsteemi. Aitäh!

Esimees
Härra minister, tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Vootele Hanseni!

V. Hansen
Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Õiguskomisjon arutas notariaadiseaduse, notari tasu seaduse, tõestamisseaduse, vandetõlgi seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu oma istungil 14. jaanuaril k.a. Nagu juba ministri käest kuulsime, on eelnõu üheks eesmärgiks Eesti õiguse harmoneerimine Euroopa Ühenduse õigusega ja need vastavad sätted jõustuksid Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. Komisjoni otsus on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja viia eelnõu teisele lugemisele, selle poolt olid kõik kohal viibinud neli komisjoni liiget. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määras komisjon esmaspäeva, 27. jaanuari kell 11.55. Aitäh!

Esimees
Suur tänu, Vootele Hansen! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi kas või kellaaja kohta? Ei ole. Seega on juhtivkomisjon õiguskomisjoni näol teinud ettepaneku seaduseelnõu 1243 esimene lugemine lõpetada. Ma kordan veel kord üle erakorralise muudatusettepanekute esitamise tähtaja, milleks on 27. jaanuar kell 11.55, ja adressaadiks on õiguskomisjon.

40. Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (1274 SE) esimene lugemine

Esimees
Austatud kolleegid! Me võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine ning ettekandeks on valmis justiitsminister Märt Rask.

M. Rask
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu keskendub eelkõige prokuratuuriteenistuse edasiarendamisele. Nimelt on Riigikogu menetluses uus ja väga mahukas kriminaalmenetluse seadus ja me oleme võtnud suuna sellele, et prokuratuur tõuseks kriminaalmenetluse keskseks asutuseks ja prokurör kriminaalmenetluse keskseks figuuriks. Eelnõu põhisisu moodustavad järgmised punktid. Esiteks riigi peaprokuröri volituste suurendamine prokuröride ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel. Teiseks riigi peaprokurörile ja riigiprokuröridele esitatavate nõuete kooskõlla viimine avaliku teenistuse uue kontseptsiooniga ja kolmandaks ümberkorraldused seoses abiprokuröride ametisse nimetamisega. Tahaksin rõhutada seda, et eelnõu ei loo mitte senikehtinud karjäärisüsteemi edasiarendamise varianti, vaid eelkõige keskendub sellele, et iga kõrgharidusega, hea kvalifikatsiooniga inimene võiks kandideerida prokuröri ametikohale, luues sellega hoopis laiapõhjalisema eelduse selleks, et me tulevikus saaksime Riigikogus selle koosseisu poolt vastuvõetavat kriminaalmenetluse seadustikku täies mahus rakendada. Eelnõus on reguleeritud ka mõned praktikas esilekerkinud probleemid, aga mingit avangardistlikku, uuenduslikku suunda see lühike eelnõu iseenesest ei kujuta. Aitäh!

Esimees
Härra minister, tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme õigusteaduste doktori Ando Lepsi!

A. Leps
Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nimetatud eelnõu algatati Vabariigi Valitsuse poolt 19. detsembril 2002. aastal ja õiguskomisjon valmistas eelnõu esimeseks lugemiseks ette k.a 13. jaanuari komisjoni istungil. Arutelust võtsid osa justiitsminister Märt Rask, Justiitsministeeriumi karistusõiguse talituse nõunik Einar Hillep ja prokuratuuri talituse juhataja kt Allan Plekksepp. Peamised küsimused, mis tõusetusid komisjoni istungil, olid järgmised. Arutelu käsitles nn kinnise karjäärisüsteemi muutmise võimalikke tagajärgi prokuratuurile tervikuna: esiteks prokuröri institutsiooni politiseerumise võimalikkus, teiseks prokuratuuris töötavate isikute motivatsiooni küsimus ja kolmandaks prokuratuuri roll jõustunud karistusõiguse reformis, sealhulgas prokuratuuri tegevus uue kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu kontseptsiooni valguses, mis suurendab prokuratuuri tegevuse osatähtsust kohtueelses menetluses. Komisjoni otsus: teha Riigikogu täiskogule ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 1274 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 24. jaanuar kell 12, õiguskomisjoni.

Esimees
Suur tänu, Ando Leps! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Seega on õiguskomisjon juhtivkomisjonina teinud ettepaneku seaduseelnõu 1274 esimene lugemine lõpetada. Ma palun väga vabandust, Kalle Jürgenson on olnud minust aeglasem, aga ma annan talle selle andeks ja palun, küsimus!

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Ma palun väga vabandust! Lugupeetud ettekandja! Õigupoolest oleks tulnud seda võib-olla küsida austatud ministrilt, kuid siiski on hea esitada teile see küsimus just tulenevalt teie kvalifikatsioonist väljaspool Riigikogu. Nimetatud muudatuses seatakse üsna mitmed ja konkreetsed nõudmised riigiprokurörile: kaks aastat töötamist juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal, prokurörieksam. Kas te selles kontekstis võiksite avada vajaduse hinnata - ja juhul kui, siis kuidas - nõudmist kogenud ja tunnustatud juristi järele? Milleks on seda veel siia vaja lisada, juhul kui kitsendavad tingimused muudes parameetrites on niigi küllaltki täpselt määratud?

A. Leps
Aitäh küsimuse eest! Kogu selle prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu põhiküsimuseks ongi seesama asi, millest siin siis ka hea küsija rääkis. Ma arvan, et riigiprokurör peab olema väga tark mees ja ka hea juriidilise ettevalmistusega ning ilmselt peab teda siis ka natuke eksamineerima. Samal ajal peab ta olema töötanud kõrgel ametikohal. Komisjonis tekkis küsimus, kas võib tulla väljastpoolt n-ö suur, hea, teenekas jurist või peab ta kasvama prokuratuuritöötajate eneste seast. Selles läksid osa komisjoni liikmete arvamused lugupeetud ministri arvamusest lahku, kuna arvatakse, et ikkagi peab olema täiesti n-ö kinnine karjäärisüsteem, sest me teame, et riigiprokurör - võib-olla see ei ole päris õige - kuulub siiski Justiitsministeeriumi süsteemi ja on teatud mõttes justiitsministri alluvuses, kes on poliitiline figuur. Siin võib tekkida oht, et ka sellest riigiprokurörist võib saada poliitiline figuur ning nendel inimestel, kes töötavad prokuröridena ja alamal pool, lõpeb karjääriredel teatud kohas ära ja osa komisjoni liikmeid arvas, et see ei ole päris õiglane. Aga ka see võimalus, mille valitsus välja pakub, on mõeldav.

Esimees
Suur tänu, Ando Leps! Küsimusi rohkem ei ole. Mul jääb ainult lisada, et esimese lugemise järel tuleb muudatusettepanekud teiseks lugemiseks esitada 24. jaanuariks kella 12-ks õiguskomisjonile.

41. Kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1269 SE) esimene lugemine

Esimees
Head kolleegid! Me oleme jõudnud oma tänase päevakorra viimase punktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist ning ettekandeks on valmis justiitsminister Märt Rask.

M. Rask
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu töötati välja selleks, et sellesama parlamendi poolt vastuvõetud kohtutäituri seaduse rakenduspraktika käigus on tõusetunud mitmeid küsimusi, mis vajavad korrigeerimist ja täpsustamist. Kohtutäiturid viidi teatavasti üle erainitsiatiivil tegutsevateks vabakutselisteks ametnikeks, mis on oluliselt parandanud meie kohtuotsuste täitmise efektiivsust, kuid samaaegselt on kohtutäiturite üle teostatava riikliku järelevalve käigus tõusetunud terve rida probleeme, kuidas tugevdada kohtutäiturite omavalitsust. Seetõttu on keskseks küsimuseks selles seaduses kohtutäiturite täiskogu loomine, kes peaks olema kõigi kohtutäiturite siseprobleemide argumenteerija, arutleja, seisukohtade võtja. Täiskogu ei ole juriidiline isik, sellesse peaks olema väljund nii järelevalvajatel kui ka kohtutäituritel endil. Meie Kohtutäiturite Koda mittetulundusühinguna praegu neid ülesandeid täita ei suuda. Sellest tulenevalt on eelnõusse toodud päris palju muudatusi ja ettepanekuid, mis puudutavad täiteprotsessi. Täitemenetluse seaduste muudatustega välistatakse juhud, kus kohtutäiturid arvavad täitekulude hulka ka nende või sissenõudja poolt tehtud kulutused õigusabile. See on päris tõsine probleem, mis on tekkinud, ja võib-olla selle paari-kolmeaastane rakenduspraktika, mis käesolevaks ajaks on kätte jõudnud, on andnud võimaluse selle kohtutäiturite vabakutselise institutsiooni edasiarendamiseks. Eelnõu on ka sellele suunatud. Aitäh!

Esimees
Aitäh, härra minister! Kas on küsimusi? Kalle Jürgenson, palun!

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! See edasiarendamine, nagu te ütlesite, praegu erainitsiatiivil tegutsevate vabakutseliste ametnike, kohtutäiturite puhul on igati mõistetav. Te ütlesite ka, et Kohtutäiturite Koda ei suuda mitmeid ülesandeid või järelevalvega seotud funktsioone täita ja seal on probleeme. Kas te võiksite kirjeldada, milliseid probleeme on tekkinud ja mida arvavad käesolevast edasiarendusest kohtutäiturid ise?

M. Rask
Kohtutäitureid on üle 70 inimese ja sama palju on ka arvamusi. Nii et kelle arvamust te soovite kuulda? Ma võiksin teile sellest rääkida. Ma olen pea kõigiga vestelnud. Kohtutäiturid on aktiivsed inimesed nii kutsetöös kui kirjavahetuses, nad on saatnud ka Riigikogule kirju, aga need on erinevate huvigruppide kirjad ja seetõttu tulebki seadusandja poolt kokku panna üks kogu, kus nende kirjade põhjal saaks kõik suulise menetluse käigus selgeks räägitud. Põhiline probleem, mis on tekkinud ja mida võis ka ette arvata sellise turule orienteeritud organisatsiooni loomisel, on see, et osa kohtutäitureid tahaksid justkui tagasi eelmist süsteemi, kus kas või politsei trahvinõudeid, mis on suhteliselt lihtsasti täidetavad, lihtsasti täitmisele pööratavad ja ka reaalselt täidetavad, peaks hakkama tulevikus jagama kas Justiitsministeerium, mingi riigiorgan või kes iganes. Tähendab, see muudaks nulliks kogu selle kohtutäiturite konkurentsi, sest juhul kui me hakkame kõiki võrdselt jagama, võiksime me nad riigiametnikeks tagasi viia. Praegune situatsioon on see, et iga kohtutäitur peab ise muret tundma oma sissetulekute pärast ja see on loonud ka, nagu ajakirjanduses mainitakse, kohtutäiturite suhteliselt agressiivse positsiooni just seaduslike kohtuotsuste täitmisel. Nii et huvid on ristuvad kohtutäiturite hulgas ja ma arvan, et kui seda eelnõu Riigikogus menetletakse, siis on mõistlik nii mõnedki grupid neist komisjonis ära kuulata. Kindlasti on see Riigikogu liikmetele huvitav, aga ma ei hakkaks refereerima, sest sel juhul tuleks siin rääkida 72 arvamusest.

Esimees
Härra minister, tänan! Küsimusi rohkem ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Vootele Hanseni!

V. Hansen
Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu enne esimest lugemist ühel istungil. See oli eile, 21. jaanuaril. Komisjonis panime me tähele just kahte olulisemat asja. Kohtutäiturite ja täiskogu ühise koosoleku võimaldamine, et väidetavalt kohtutäiturite arvamust teada saada. Praegu, nagu meile kinnitati, on juba kaks mittetulundusühingut, kohtutäiturite koda ja kohtutäiturite kogu registrisse kantud, mis on loomulikult mittetulundusühingutena nende liikmetele vabatahtlikud. Ja teine oluline säte eelnõus on see, et välistatakse juhud, kus kohtutäiturid arvavad täitekulude hulka ka nende või sissenõudja poolt tehtud kulutused õigusabile. Praktikas on seda sätet, nagu meile öeldi, kohtutäiturite poolt kuritarvitatud põhjendamatu või isegi fabritseeritud õigusabi kasutamisega kohtutäituri või sissenõudja poolt. Eelnõu kohta on laekunud arvamus ka kohtutäituritelt, millele minister viitas ja mida on kindlasti võimalik edaspidises menetlemises arvestada. Komisjoni otsus on lõpetada esimene lugemine ja viia eelnõu teisele lugemisele. Selle poolt olid kõik kohal viibinud viis komisjoni liiget. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg määrati esmaspäevaks, 27. jaanuariks käesoleval aastal ja seekord tavapäraseks kellaajaks, kella 11-ks. Aitäh!

Esimees
Suur tänu, Vootele Hansen! Kas kolmel kolleegil on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Seega on seaduseelnõu 1269 esimene lugemine lõpetatud, nii nagu seda on välja pakkunud juhtivkomisjon. Kordan üle muudatusettepanekute esitamise tähtaja, milleks on 27. jaanuar kell 11, õiguskomisjoni. Ma tänan teid, kolleegid, vastupidavuse eest! Me oleme ammendanud Riigikogu rekordilise päevakorra. Soovin teile head puhkust ja kohtume homme kell 10. Nägemiseni! Istungi lõpp kell 23.28.