Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

Eelnõude ja arupärimiste üleandmine ning eelnõu tagasivõtmine

Aseesimees P. Kreitzberg

Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu viimast korralist istungit. Juhatuse nimel olen valmis vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsuse poolt proua Ülle Aaskivi, palun!

Ü. Aaskivi

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse seitse eelnõu. Esimene nendest on Vabariigi Valitsuse seaduse § 64 muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on põllumajandusminister Jaanus Marrandi. Teine üleantav eelnõu on raamatupidamise seaduse eelnõu, ettekandja rahandusminister Harri Õunapuu. Kolmas üleantav eelnõu on Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmise ja Majandusministeeriumi ning Teede- ja Sideministeeriumi ühendamise seaduse eelnõu, ettekandja majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson. Järgnevalt annab valitsus Riigikogu menetlusse põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu, ettekandja põllumajandusminister Jaanus Marrandi. Valitsus annab Riigikogu menetlusse Eesti Vabariigi ja Nordic Environment Finance Corporation (Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsiooni) (NEFCO) vahelise lepingu NEFCO õigusliku staatuse kohta Eesti Vabariigis ratifitseerimise seaduse eelnõu, ettekandja rahandusminister Harri Õunapuu. Riigikogu menetlusse antakse ka Riigikogu otsuse "Üleriigilise jäätmekava kinnitamine" eelnõu, ettekandja on keskkonnaminister Heiki Kranich. Ja viimasena tänasest paketist annab valitsus Riigikogu menetlusse rakenduskõrgkooli seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning kohtuniku staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ühtlasi teeb valitsus ettepaneku käsitleda nimetatud eelnõusid koos Riigikogu menetluses oleva ülikooliseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga.

Aseesimees

Järgmisena Jürgen Ligi, palun!

J. Ligi

Härra esimees! Austatud kolleegid! Esitan Keskerakonna fraktsiooni ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Riigikogu menetlusse riigihangete seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu. Selle sisu on kokku võttes see, et riigihangete seadust laiendataks ka teatud liiki monopoolsetele ettevõtetele.

Aseesimees

Aimar Altosaar, palun!

A. Altosaar

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Mul on üle anda arupärimine härra rahandusministrile. See puudutab rahvastikuprotsesside uuringuid. Rahvastikuprotsesside kompleksne teaduslik uurimine on aktiivse ja efektiivse rahvastikupoliitika eeldus. Eesti on olnud selles valdkonnas üsna silmapaistev ja Eesti demograafid on lülitatud ka rahvusvahelistesse projektidesse. Seetõttu oleks minul ja Mart Nutil rahandusministrile küsimus, kui suures ulatuses kavatseb Statistikaamet rahvusvahelistes ja muudes demograafilistes projektides edaspidi osaleda ja kas on kavas mingeid uusi projekte, mis võiksid meie teadmisi rahvastikuprotsessidest oluliselt parandada. Asi on mõeldud suulise arupärimisena, millele ootaks vastust.

Aseesimees

Rainis Ruusamäe, palun!

R. Ruusamäe

Austatud juhataja, head kolleegid! Annan menetlusse maareformiga seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu sisu on selles, et pärima õigustatud isikutele antakse võimalus maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse pärimiseks ka juhul, kui isik tegelikult asus pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, kuid ei esitanud vastavat avaldust notarile.

Aseesimees

Viive Rosenberg, palun!

V. Rosenberg

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjon, põhiseaduskomisjon ja sotsiaalkomisjon algatavad olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti kodanikeühiskonna arengu arutelu, millega kaasneb Riigikogu otsuse "Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni heakskiitmine" eelnõu koos juurdelisatud kontseptsiooni tekstiga, mida me juba lühendatult tunneme EKAK-i nime all. EKAK väljendab lühidalt öeldes avaliku võimu ja mittetulundussektori koostöötahet, avaliku võimu tahet kaasa aidata, et Eestist saaks taas kodanike algatusega tugev ühiskond. EKAK põhineb arusaamal, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks tuleb teha koostööd võimalikult paljude kodanikega. Loodame, et praegune võimuliit täidab kiiremini ootused, mis kaasnevad selle algatusega, ega hoia seda nii pikalt kalevi all, nagu siiani on juhtunud. Head kolleegid! Soovin teile kõigile ilusat, sisukat ja kosutavat suvepuhkust, et me sügisel saaksime heade puhanud mõtetega kiiresti asuda selle menetlemise juurde!

Aseesimees

Vootele Hansen, palun!

V. Hansen

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Algatasime Enn Tartoga mõni aeg tagasi elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kannab meil numbrit 974. Paraku jõustub 1. juulist võlaõigusseaduse rakendamise seadus, millega enamik elamuseaduse sätteid muutub kehtetuks ja nendes kaob ära see koht, mida täiendada. Jutt oli eelnõust, mis võimaldaks tudengitel arvestada ühiselamukulusid eluasemekuludena toimetulekutoetuse taotlemisel. Sellest tulenevalt võtame tagasi oma eelnõu elamuseaduse muutmiseks, aga küsimus iseenesest ei ole ära kadunud. Uus võlaõigusseadus defineerib § 272 lõike 4 punktis 4 just neidsamu ühiselamuid, mis on antud õpilastele või üliõpilastele kasutada õpingute ajaks, ja selle sätte kaudu on võimalik täiendada ka sotsiaalhoolekande seadust, lisades sinna alalise eluruumina need ühiselamud. Algatame koos Enn Tartoga sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Aseesimees

Kadri Jäätma, palun!

K. Jäätma

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Soovin üle anda seaduseelnõu töö- ja puhkeaja seaduse § 5 muutmise kohta. Seaduseelnõu eesmärk on lisada lühendatud tööajaga isikute loetellu raviasutustes töötavad logopeedid, psühholoogid ja teised pedagoogikaspetsialistid. 1. jaanuaril 2002. aastal jõustunud töö- ja puhkeaja seadusest on praeguse sõnastuse järgi välja jäänud raviasutustes töötavad logopeedid, psühholoogid ja teised pedagoogikaspetsialistid, kes on saanud eripedagoogika- ja psühholoogiaalase kõrghariduse. Pedagoogikaspetsialistide töö on ühesugune nii haridusasutuses kui ka raviasutuses ja kehtival kujul halvendab seadus paljude töötajate töö- ja puhketingimusi ning nende töö kvaliteeti ja rikub õigusliku ootuse printsiipi.

Aseesimees

Jüri Adams, palun!

J. Adams

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Koos Riigikogu liikmete Kadri Jäätma, Kalle Jürgensoni ja Vootele Hanseniga annan üle arupärimise justiitsminister Raskile. Arupärimise mõte on see, et me tahaksime teada - ja arvame, et see huvitab ka tervet Eesti avalikkust -, kuidas härra Rask koos Justiitsministeeriumi tööka perega jõuab edasi eelnõude ettevalmistamisel, mis peaksid võimaldama Eesti õigusesse samasooliste inimeste abieluinstituut sisse kirjutada.

Aseesimees

Mihkel Pärnoja, palun!

M. Pärnoja

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Annan Andres Tarandi ja enda nimel üle arupärimise peaministrile riiklike strateegiadokumentide, õigusloome ja riigieelarve seoste kohta. Senine praktika on kahetsusväärselt näidanud, et paljudel juhtudel on riiklikesse arengukavadesse ja strateegiadokumentidesse sissekirjutatud põhimõtted ja meetmed, mida kavatsetakse rakendada eri valdkondade arengu huvides, jäänud deklaratiivseks nii õigusliku poole kindlustamise kui ka riigieelarves vastavate vahendite eraldamise poole pealt. Seoses sellega, et Vabariigi Valitsus on asunud ette valmistama järgmise aasta eelarvet, on see küsimus aktuaalne, et saada selgust, millisel moel on järgmise aasta eelarves tegelikult kajastatud need põhimõtted, mida Riigikogu siin saalis või Vabariigi Valitsus oma istungitel on heaks kiitnud meie majanduspoliitika ja teiste valdkondade poliitikate kujundamise alusena.

Aseesimees

Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Lubage mul Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei nimel sellel parlamendisessioonil üle anda viimane eelnõu. Nimelt Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Tallinna linnas ühiselamute erastamise käigus aset leidnud seadusrikkumiste väljaselgitamiseks" eelnõu. Head kolleegid! Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 2 kohaselt on omandireformi eesmärk omandisuhete ümberkorraldamine, aga samas rõhutatakse seal, et omandireformi elluviimine ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. 11. märtsil k.a piketeerisid Riigikogu ees terve rea ühiselamute (Akadeemia tee 38, 42 ja 46, Vilde tee 90 ja 96, Männiku tee 89, Paljassaare 39, Sõle 48) asukad, kes protestisid riigile kuulunud vara kantimise vastu eraõiguslikele aktsiaseltsidele ja firmadele, mille tagajärjel jäid tuhanded asukad ilma võimalusest oma kodu luua, neile lubatud ja juba ostetud ühiselamukorterid omandada. Seoses sellega on eelnõus mainitud ka nende eraõiguslike firmade nimed, kes on seotud vastavate tehingutega. Tahaksin veel viidata keskerakondlasest majandusministri proua Liina Tõnissoni väitele siitsamast kõnepuldist, kus ta ütles, et tegemist on Eesti riigi mädapaisega, ja kahtlemata ei saa keegi meist jääda siin osavõtmatuks. Seoses sellega aga, et proua minister ei näe mingeid võimalusi nende tehingute tagasipööramiseks ja eeldada võib korruptiivseid tehinguid, teen ma ettepaneku luua vastav uurimiskomisjon, kelle volitused kestaksid Riigikogu IX koosseisu lõpetamiseni. Ma usun, et sügisel tulevate kohalike volikogude valimiste eel on kõigil neil erakondadel, kes lähevad Tallinnas kandideerima, väga suur huvi selgitada selle komisjoni töö käigus korruptsiooni tagamaid. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Tiit Käbin, palun!

T. Käbin

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Algatan eelnõu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 muutmiseks. Nimelt on ettepanek täiendada § 6 lõikes 1 esitatud omavalitsuse ülesandeid sättega "Osalemine koostöös politsei ja päästeteenistusega turvalisuse ja avaliku korra tagamisel".

Aseesimees

Rohkem arupärimisi ja eelnõusid ei ole. Tagasi on võetud eelnõu 974, mille esitasid Vootele Hansen ja Enn Tarto. Valitsus esitas seitse eelnõu. Juhul kui need eelnõud vastavad kodukorras sätestatud nõuetele, määratakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul juhtivkomisjon. Keskerakond ja Reformierakond esitasid ühe seaduseelnõu, Rainis Ruusamäe ühe seaduseelnõu, kultuurikomisjon, põhiseaduskomisjon ja sotsiaalkomisjon ühe otsuse eelnõu, Vootele Hansen ja Enn Tarto ühe seaduseelnõu, Kadri Jäätma ühe seaduseelnõu, Tiit Toomsalu ühe otsuse eelnõu, Tiit Käbin ühe seaduseelnõu. Aimar Altosaar ja Mart Nutt esitasid arupärimise rahandusministrile, Vootele Hansen, Jüri Adams ja Kadri Jäätma justiitsministrile ning Andres Tarand ja Mihkel Pärnoja peaministrile. Kui need kõik vastavad kodukorras sätestatule, toimitakse vastavalt kodukorrareeglitele. Austatud kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget. Ma palun vabandust, 86! (Aplaus.)


1. Rootsi parlamendi spiikri Birgitta Dahli sõnavõtt

Esimees

Austatud kolleegid! Täna on meie külaliseks Rootsi parlamendi Riksdagi spiiker proua Birgitta Dahl. Proua Birgitta Dahl on olnud Riksdagi liige 33 aastat, sellest kaheksa aastat töötanud spiikrina ja olnud üheksa aastat minister. Teen teile ettepaneku kuulata ära proua Birgitta Dahli pöördumine Riigikogu poole. Madame speaker, the floor is yours, please!

B. Dahl

(Tõlge inglise keelest.) Härra esimees! Austatud parlamendiliikmed! Daamid ja härrad! Armsad sõbrad! Mul on suur au esineda täna siin teie ees. Hetk on minu ja teie jaoks emotsionaalne, sest Eesti on nii hea näide edust, mis on saavutatud õigel hetkel astutud õigete poliitiliste sammudega, järgides samal ajal demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtteid. Hetk on emotsionaalne ka minu enda jaoks, sest olen viimaseid päevi ja nädalaid Rootsi parlamendi spiikri ametis. Minule on need olnud kaheksa pingelist aastat ja need aastad on toonud nii meelehärmi kui ka rahulolu nagu enamikule teistelegi demokraatlike riikide poliitikutele. Asjaolu, et mu abikaasa on Eestist pärit ja täna koos minuga siin, muudab selle hetke veelgi erilisemaks. Aastaid ja aastakümneid oleme meie kaks ja meie perekond lootnud ja igatsenud näha vaba, demokraatlikku Eestit ning me oleme selle nimel tööd teinud. Milline heameel on seepärast olla koos teiega siin ja just praegu ning öelda, et Eesti ei ole mitte ainult vaba ja demokraatlik riik, vaid maa, mis on juba teinud end tuntuks iseseisva, vastutustundliku ning hästi toimiva demokraatliku riigina. Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Rootsi ja Eesti ei ole teineteisele tundmatud maad. Oleme sajandeid elanud teineteise kõrval, jagades nii meie ajaloo rõõmsaid kui ka kurbi hetki. Rootsist sai koht, kuhu paljud eestlased tulid, kui Nõukogude Liidu tankid Eesti linnadesse ja küladesse veeresid. Meeleheite ja õudusega pidime nägema, kuidas üks meie lähimatest naabritest jalge alla tallati ning vapper ja iseseisev riik okupeeriti. Minu abikaasa oli üks neist, kes pidi lahkuma, ja kuigi ta sulandus nagu paljud teisedki Rootsi tulnud eestlased Rootsi ühiskonda ning omandas tähtsa koha meie demokraatlikus riigis, elasid nii tema kui ta kaasmaalased teadmisega, et juhtunud on midagi kohutavat ja ebaõiglast, ning olid veendunud, et tuleb teha olulisi muudatusi, enne kui Euroopa saab taas vabalt hingata. Täna oleme lähedal hetkele, mil endise Ida ja Lääne riigid saavad olla ühise Euroopa kodu liikmed ning võtta enda kanda ühiseid muresid, istudes laua taga, kus kõik on täieõiguslikud ja võrdsed partnerid. Eesti saab peagi Euroopa Liidu liikmeks ja seekord valib ta liidu omaenese vabal tahtel. Väikestel riikidel nagu Eesti ja Rootsi on palju ühiseid seisukohti Euroopa Liidus, ehkki ka selles pole midagi ebaloomulikku kui meie läbirääkijail on vahel mõnes küsimuses erinevad arvamused. Oluline pole see, kas me oleme ühel nõul igas üksikus pisiasjas. Oluline on see, et meil on ühine eesmärk muuta Euroopa piirkonnaks, kus inimõigusi iial ei rikuta, kus meie ühiskonna igast liikmest peetakse võrdselt lugu, olenemata soost, olenemata eelkäijate päritolust ning erakonnast, kellele ta on otsustanud oma hääle anda. Mõni nädal tagasi tuli Eesti suurepäraselt toime Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamisega. Ainustki viga ei olnud märgata ja Tallinn jäi olulise linnana paljude eurooplaste teadvusse. Võistlus oli märkimisväärne ka seetõttu, et see kehastas nii kujukalt seda Euroopat, mis meid ees ootab. Eestit esindas rootsi lauljatar, samal ajal esindasid Rootsit immigrandid, kes kõnelevad rootsi keelt. Võitja oli meie naaber Läti, kelle laulja esitas lõunaeuroopaliku värvinguga laulu. Loomulikult on nii Euroopal kui meie kahel riigil probleeme. Samuti võib praegu täheldada, kuidas riiki riigi järel haarab vaenulikkus immigrantide vastu. Teistsuguse päritoluga inimesi koheldakse, otsekui poleks neil asja mandrile, mille kujundamisel on ju ajaloo vältel osalenud immigrandid. Kes me õigupoolest oleme, et sulgeme oma piirid inimestele, kes on sunnitud nagu paljud eestlased vaid kuuskümmend aastat tagasi lahkuma riigist, mida nad armastavad, isegi kui neil on teine usk, teistsugused kombed ja nad räägivad teist keelt. Kas me arvame, et suudame panna neid rohkem armastama oma maad, sundides neid naasma vaenulikku keskkonda, kus nende elu on ohus? Tean, et meie riikidesse tulevad inimesed ka teistel põhjustel. Ometi ei seisne õnneotsijate ja kurjategijate probleemi lahendamine selles, et sulgeme uksed nendele pagulastele, kes vajavad avali uksi. Ajalugu on näidanud, et pagulased rikastavad ühiskonda, kuhu nad tulevad, ning nad kannavad uhkusega oma päritolumaa kultuuripärandit, nagu kogu mu pere kannab meie Eesti traditsioone. Härra esimees! Mu kolleegid parlamendiliikmed! Väga head sõbrad! Sooviksin lõpetada, tänades teid veel kord võimaluse eest teile esineda. Arusaadavalt on teil seljataga raske tööaasta täis pingelisi tööpäevi ning puhkusepäevad, mida saabuv suvi teile ka toob, on auga välja teenitud. Kutsun teid kõiki istungitevahelisel ajal külastama Rootsit ning nautima seda huvitavat, mida Rootsil teile pakkuda on. Olete igati oodatud! Mina omalt poolt olen ülimalt rahul oma külaskäiguga Eestisse ning loodan väga hoida ühendust teie kõigiga ka tulevikus. Aitäh! (Aplaus.)


2. Riigikohtunik Hannes Kirise ametivanne

Aseesimees P. Kreitzberg

Austatud kolleegid! Meil on täna meeldiv võimalus võtta vastu riigikohtuniku ametivanne lugupeetud Hannes Kiriselt. Palun, härra Kiris!

H. Kiris

Lugupeetud Riigikogu! Annan ametivande. Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi mõista kohut kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega. (Aplaus.)


3. Teated

Aseesimees

Riigikogu juhatus edastas järgmised arupärimised. Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Janno Reiljani esitatud arupärimised riigikontrolörile ning rahandusministrile, Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Liia Hänni ja Vambo Kaalu esitatud arupärimise põllumajandusministrile, Riigikogu liikme Enn Tarto esitatud arupärimise siseministrile, Riigikogu liikmete Andres Herkeli ja Jaan Leppiku esitatud arupärimise õiguskantslerile. Järgnevalt päevakorra täpsustustest. Nii nagu sai esmaspäeval kokku lepitud, juhul kui eelnõu 1103 läbib teisipäeval esimese lugemise, võetakse ta neljapäeval päevakorda esimese punktina. Ülejäänud päevakord jääb samaks.


4. Riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1103 SE) teine lugemine

Aseesimees

Austatud Riigikogu! Asume menetlema oma päevakorda ja võtame kõigepealt käsitlusele Riigikogu liikmete Meelis Atoneni ja Olev Raju algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme Meelis Atoneni!

M. Atonen

Austatud härra esimees! Head kolleegid! Riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on Riigikogu saalis palju arutatud ja tuntud teema. Tänaseks oleme jõudnud järjekordselt selle seaduseelnõuga lõpusirgele. Rahanduskomisjon teeb kohe ettepaneku panna seaduseelnõu lõpphääletusele, mis on ka eelnõu algatajate soov.

Aseesimees

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Suur tänu, Meelis Atonen! Küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi!

J. Ligi

Härra esimees! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon on saanud järjekordselt seda eelnõu arutada 11. juunil ja 19. juunil, on teinud otsuse saata eelnõu lõpphääletusele ning rõhutab väga, et selle vastuvõtmine nõuab 51 häält, parlamendi koosseisu häälteenamust. Otsuse poolt hääletas 5 ja vastu 1 komisjoni liige, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta on, nagu näete, 14. Kõik nad said ühesuguse tulemuse: 1 poolt, 5 vastu. Kõik nad on sisult varasemast tuttavad. Põhimõtteliselt käib vaidlus selle üle, kui peenelt detailiseerida riigieelarve eelnõu kulu- ja tuluartikleid ühtpidi ja teistpidi. Vaieldakse ka selle üle, kas üks või teine punkt on mõnes seaduses või siin kajastatud või tuleb seda veel üle korrata, nagu on soovinud ettepaneku tegija.

Aseesimees

Tänan! Jaanus Männik, palun!

J. Männik

Aitäh! Härra Ligi! Sama tekst on neljandat korda Riigikogu ees ja kaks korda on see läbi kukkunud, ühe korra on president selle tagasi lükanud. Praeguses variandis, mis on komisjoni poolt pakutud, on presidendi viidatud vastuolu põhiseadusega endiselt sees. Ilmselgelt on tegemist just valitseva koalitsiooni tahtega. Mis võiks sinu arvates olla selle põhjuseks, et ametnikud ja koalitsioon keelduvad riigieelarves piisavalt kajastamast riigi kulusid ja tulusid, mida põhiseadus väga selgelt ette näeb? Miks tahetakse võtta see õigus endale kabinetivaikusse, nii et sisuliselt seaduste lugeja ei saa aru, kuidas jagatakse maksumaksja raha?

J. Ligi

Tänan! Lühidalt öeldes on põhjus selles, et parlament langetab oma otsused iseseisvalt ja presidendi arvamus ei ole talle vääramatult täitmiseks. Nagu sa oled nendes diskussioonides märganud, ei ole ei eelmine ega ka praegune valitsuskoalitsioon neid argumente, mida on kasutanud president, väga veenvateks lugenud, kuid on tulnud siiski nendele mitu sammu vastu ja teinud teatavad kompromissid. Kuid kokku võttes on siin saalis valitsenud veendumus, et mingit arvestatavat vastuolu põhiseadusega ei ole selles eelnõus kunagi olnud. On ainult tõlgendamise võimalused, mis on praeguseks ka juba põhimõtteliselt kõrvaldatud.

Aseesimees

Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu

Tänan, härra juhataja! Austatud härra kaasettekandja! Just äsja te mainisite, et Vabariigi Presidendi arvamus ei saa ega pruugi olla siduv seadusandjale. Seda kindlasti. Meil on võimude lahusus. Härra president ja Riigikogu seadusandjana on lahusvõimud. Aga seesama saal kinnitas siin üksmeelselt presidendi seisukoha, mille kohaselt seesama eelnõu varasemal kujul vastuvõetuna ei vasta põhiseaduse vaimule, ja saatis ta uuele lugemisele. Väga austatud komisjoni esimees, kuna nii teie komisjon kui ka põhiseaduskomisjon, kuhu ma kuulun, andsid oma hinnangud Vabariigi Presidendi esitatud motiividele tervet rida neist jäägitult toetades ja teatud küsimustes tõlgitsuste üle vaieldes, tahaksin ma teada rahanduskomisjoni seisukohta praegu, kuidas ja mil määral on Vabariigi Presidendi poolt põhiseadusega vastuolus olevaks peetud punkte, neid elemente, mis leidsid siin saalis aktsepteerimist varasemalt, järgitud selle eelnõu siiatoomisel?

J. Ligi

Aitäh! See saal ei ole kunagi nii karmi otsust langetanud, et see eelnõu on olnud vastuolus põhiseadusega, vaid see saal on langetanud otsuse, et presidendi arvamust on otstarbekas arvestada ja sõlmida teatud kompromiss, muuta seda seadust. Nii et need vaidluspunktid on siin nii palju kõlanud, et ma ei alustaks seda diskussiooni uuesti.

Aseesimees

Tänan! Tiit Tammsaar, palun!

T. Tammsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees, mis sa arvad, millal võiks riigieelarve seadus jõuda sellisesse etappi, et seal võiks olla võib-olla ainult umbes kümme rida? Oleksid kirjeldatud, ütleme tulud: aktsiisidest nii palju, käibemaksust nii palju, üksikisiku tulumaksust nii palju, kokku kuus-seitse rida, ja kulud ministeeriumide kaupa ja ongi kõik. Mis me seda koera saba niimoodi jupikaupa raiume, teeme ühe raksuga ära ja asi on selge. Siis on kogu vastutus valitsuse käes ja kogu lugu. Mis sa sellisest mõttekäigust arvad, millal see võiks juba käiku minna?

J. Ligi

Tänan, härra Tammsaar! Minu arvates ja komisjoni arvates ei hakka me ilmselt mitte kunagi seda ettepanekut toetama.

Aseesimees

Tänan! Janno Reiljan, palun!

J. Reiljan

Aitäh! Teie tegevus selle seaduseelnõu esitamisel ja arutamisel näitab kõike muud ja just nimelt vastupidist, seda, et te tahate pidevalt vähendada seadusandja, Riigikogu rolli riigi juhtimisel ja suurendada ametnike ehk valitsuskoalitsiooni rolli, st et edaspidi lahendab riigi juhtimise küsimused valitsuskoalitsioon ilma Riigikogu tervikuna sellesse kaasamata, ametnikud tagatubades. Te tahate riigieelarve seadusega tuua otseselt korruptsiooni meie riigijuhtimisse. Mis põhjusel teie, härra Ligi, ja teie erakond, Reformierakond - ma saan aru, et koos Keskerakonnaga -, tahate nii väga anda korruptiivsele riigijuhtimise meetodile tuge selle seadusega?

J. Ligi

Aitäh, härra Reiljan! Esindan siin rahanduskomisjoni ja rahanduskomisjon pole kunagi keelanud kellelgi omamast ka kõige paranoilisemaid seisukohti, nii et ei hakka teid ümber veenma.

Aseesimees

Tänan! Jaan Pöör, palun!

J. Pöör

Aitäh, härra juhataja! Härra kaasettekandja! Selle uue eelnõu eesmärk pidavat olema riigieelarve läbipaistvuse suurendamine. Võib-olla sa ütled, milles see läbipaistvuse suurendamine seisneb, sest kui metsas on puid vähe, siis on selge, et mets on läbipaistev, aga kui riigieelarves on ridu vähem, siis vaevalt, et see läbipaistev on. Tähendab, minu arvates ei ole. Aga milles teie komisjoni arvates see läbipaistvus seisneb?

J. Ligi

Ma ei tea, kust te olete võtnud selle sõna "läbipaistvus", esitades küsimusi minu ettekande kohta. Seda te teete juba teist korda järjest. Päris kindlasti ei ole ma seda sõna kummaski oma ettekandes kordagi kasutanud.

Aseesimees

Tänan! Janno Reiljan, palun, teine küsimus!

J. Reiljan

Aitäh, härra eesistuja! Härra esineja! Kui rahanduskomisjon paranoilisi seisukohti ei arutanud, siis ilmselt ta ei arutanud ühtegi teie seisukohta. Aga olgu, see ei huvitagi mind. Mind huvitab see, et teie ei ole ilmselt tõepoolest mitte kunagi sõna "avalikustamine" suhu võtnud Ja ma küsingi, mispärast te soovite selle seaduseelnõuga salastada riigijuhtimise küsimused? Alles tagantjärele me saaksime teada, kes mida on teinud. Ainult me ei saa kunagi teada seda, mispärast ta niiviisi on teinud. Niisiis, mispärast te tahate suurendada segadust riigieelarves? Miks te ei taha arvestada neid parandusettepanekuid, mis võimaldaksid võrrelda riigieelarves toimunud kulutuste muutusi eelmiste aastatega võrreldes? Mis põhjusel te tahate anda otsustamisõiguse ametnike kätte?

J. Ligi

Aitäh! "Avalikustamine" on veel üks kena sõna ja kena põhimõte, mida ma oma ettekandes ei ole kasutanud, nagu ka sõna "läbipaistvus". Kuna ma pean siin siiski vastama küsimustele, mis minu ettekannet puudutavad, siis ma kahjuks ei saa avada diskussiooni nendel teemadel. Toetan läbipaistvust ja avalikustamist, kuid see ei ole tänane teema. Palun, kui te soovite diskussiooni arendada, siis võtke sõna!

Aseesimees

Tänan! Mai Treial, palun!

M. Treial

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui Riigikogu selle eelnõu vastu võtab, siis tekib olukord, kus tegelikult Riigikogu liikmel ei ole praktiliselt üldse enam võimalik arvamust avaldada riigieelarve kohta ega teha ka vastavaid muudatusettepanekuid. Riigieelarve menetlemise käigus on niigi juba kärbitud Riigikogu liikmete osalemise võimalusi, praegu küll kolmandas eelnõu lugemise faasis. Minu küsimus on järgmine. Kas selle eelnõuga, mis on täna menetluses, on kõrvaldatud kõik need momendid, miks härra president jättis eelmise riigieelarve seaduse muutmise välja kuulutamata? Kas need on olemas või on need likvideeritud?

J. Ligi

Aitäh! Ka rahanduskomisjonis on üks liige, kes avaldab samu seisukohti, mis teie, kuid komisjoni enamus arvab, et igasugused tegelikud ja võimalikud vastuolud põhiseadusega puuduvad selles eelnõus ega ole tegelikult selles tekstis kunagi ka arvestatavalt olnud. Ma kordan veel kord: me oleme kompromissina tulnud kõvasti vastu presidendi arvamusele ja vaidlusteemad on komisjoni hinnangul lahendatud.

Aseesimees

Tänan! Andres Varik, palun!

A. Varik

Tänan, härra juhataja! Härra kaasettekandja! Te ütlesite, et te ei ole sõnagi öelnud eelarve läbipaistmise kohta. Mulle jääb arusaamatuks, mis siis on selle seaduseelnõu eesmärk. Ehk te avaksite selle, mida rahanduskomisjon selle seadusega tahab saavutada?

J. Ligi

Tänan! See oleks olnud hea küsimus autoritele. Aga ma siis selgitan lühidalt teile kui rahandusest eemal seisvale inimesele, et selle eelnõu põhiline eesmärk on kehtestada reeglid riigi tulude kogumiseks ja kasutamiseks.

Aseesimees

Suur tänu, Jürgen Ligi! Rohkem kolleegidel küsimusi ei ole. Järgnevalt on võimalus osaleda läbirääkimistel. Jaanus Männik, palun, kõne puldist!

J. Männik

Austatud juhataja! Head kolleegid! On juhtunud nii, et tuleb rääkida väga mitmeid kordi ühest ja samast asjast, aga asi on kindlasti seda väärt. Ja kui härra Ligi arvab, et president võib arvata seda, mida tahab, ja üks komisjoni liige arvab ka, siis ta ei räägi päris täpselt. Ma tuletan meelde, et samasisuline eelnõu on siin Riigikogus lõpphääletusel kahel korral läbi kukkunud, järelikult ei ole seda toetanud pool Riigikogu koosseisust, ja ühel korral on selle tagasi saatnud president. Niisiis, selline kerglus suhtumises ja hinnangute jagamine nii poolele Riigikogule kui ka presidendile on absoluutselt kohatu ja sisutu ja ka ebaõiglane. Peab tunnistama, et pärast eelnõu tagasisaatmist Vabariigi Presidendi poolt on tõesti neljast presidendi osundatud puudusest või vastuolust põhiseadusega likvideeritud kaks. Ühte ei ole nagu tunnistatud ja põhivastuolu ei ole likvideeritud. Põhivastuolu seisneb selles, ma tsiteerin Vabariigi Presidendi arvamust, et "Vabariigi Valitsusele on delegeeritud võimalus struktureerida enamus riigieelarve mahust valitsuse eelarve kaudu, mis vähendab Riigikogu-poolset kontrolli riigi kulutuste vajalikkuse ja otstarbekuse üle. Taoline regulatsioon on vastuolus põhiseaduse §-dega 4, 65 p 6 ja 115, kuna ainult Riigikogu võib seaduse tasemel õigusaktiga vastu võtta riigi kõigi tulude ja kulude eelarve." See vastuolu on likvideerimata. Kui rahanduskomisjon on loobunud nimetamast Vabariigi Valitsuse poolt tehtavat Vabariigi Valitsuse eelarveks, siis sisuliselt on ainult jäetud välja sõnad "Vabariigi Valitsuse eelarve" ja asendatud need sõnadega "Vabariigi Valitsuse poolt". Sisu on jäänud absoluutselt samaks. Ja sisu on see, mis määrab vastavuse või mittevastavuse põhiseadusega. Milles on siis asi? Alles neli aastat tagasi ei olnud siin Riigikogu saalis mitte kellelgi kahtlust, kuidas asjad peavad käima. Isegi siis, kui vähemusvalitsus esitas riigieelarve eelnõu, kus olid lahti kirjutamata näiteks investeeringud objektiti ja riiklikud programmid programmide kaupa, tegi Riigikogu selle asja ümber ja kirjutas need asjad kõik välja. Tookord oli asi selge ja üksmeelne. Mitte kellelgi ei olnud kahtlust selles, et sellised olulised kuluelemendid nagu ametkondade, valitsusasutuste töötasu ja majanduskulud tuleb eristada. Praegu on need riigieelarve tasemel ühte kirjutatud ülalpidamiskuludena kokku. Niisiis on meie veendumus Rahvaliidus, ja see väljendub meie muudatusettepanekutes, selles, et vähemasti maksumaksja raha kulutamise struktuur tuleb näha ette ja kirjutada lahti seaduse tekstis. Ei ole mõeldav, et ükski ametkond saaks iseendale palka määrata ja selliselt määrata, kuidas ise heaks arvab. Isegi Riigikogu koosseis ei määra endale ise palka, vaid saab seda teha ainult järgmisele koosseisule. Vastavalt sellele on meie ettepanekute eesmärk see, et kui praegune eelnõu näeb ette liigendada kulutused kuluartikli gruppideni, siis meie soov on, et seda tehakse nii, nagu on kogu aeg tehtud ja enne kolmikliidu valitsust tehtud, et nad struktureeritakse vähemasti artikliteni ja mõningatel juhtudel artiklite alajaotusteni. Probleem on muidugi selline, mis ...

Aseesimees

Kas ettekandja vajab lisaaega?

J. Männik

Jah, palun! ... mis kindlasti vajaks lõpuni vaidlemist ja kui meie siin praeguses koosseisus ei jõua selge tulemuseni, siis oleks kindlasti see teema väärt Riigikohtusse viimist. Nähtavasti on poolel saalil teise poolega võrreldes siiski täiesti erinev arusaam põhiseadusest. Siin ei aita muu kui Riigikohtu hinnang. Ma kordan veel kord, et veel eelmisel Riigikogul oli praktiliselt selge, kuidas asi peab käima. Tuletan meelde, et kolmikliidu koalitsioon esitas sellesisulise eelnõu, ja tookord me võitlesime selle eelnõu vastu koos Keskerakonnaga. Keskerakond, niipea kui võimule sai, astus ka kohe teise paati. See ei näita mitte midagi muud kui seda, et selline lähenemine on soodne valitsevale koalitsioonile. Ma ütlen Keskerakonnale, et võim ei ole igavene ja mõne aja pärast te võite istuda opositsioonis ja saate jälle aru, et niisugune korporatiivne valitsemine ei kõlba ühelegi riigile. Ja mis peamine, see ei ole põhiseaduse kohane. Me peame seda meeles pidama ja vastavalt hääletama. Nii et mingil juhul ei saa sellise lähenemisega, sellise korporatiivse ja kabinetivaikuses maksumaksja miljardite kroonide jaotamisega rahul olla. Teema, isegi kui see saab siin täna seaduseks mingisuguse napi häälteenamusega või ma ei tea kuidas kokkusaadud häältega, väärib kindlasti Riigikohtu lahendit. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, Jaanus Männik! Järgnevalt Tiit Toomsalu, palun, kõne puldist!

T. Toomsalu

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Täna me arutame juba mitmendat-setmendat korda riigieelarve seaduse muutmise seadust ja ma tuletaksin meelde, et põhjus, miks ta on täna jälle meie ees, seondub meie ühiskonna ühe kõige valulisema probleemistikuga. Nimelt sellega, et ikka enam ja enam püüavad erinevad võimulülid, küll seadusandja, küll täitevvõim, tõlgitseda põhiseadust ja põhiseaduslikke garantiisid selles suunas, mis on neile kasulik. Teatavasti jättis Vabariigi President selle seaduse välja kuulutamata samuti viitega vabariigi põhiseaduse rea sätete mittejärgimisele. Riigikogus me kiitsime selle heaks. Need debatid, mis siin saalis aset leidsid selle üle, kas seda seadust uuesti menetleda või mitte, keskendusid samuti nendele põhiseaduse tõlgitsuslikele aspektidele, kusjuures osa härra presidendi seisukohti toetati ja osa härra presidendi seisukohti ei toetatud. Head kolleegid! See põhiseaduslikkuse tõlgitsemine ongi meie tegevuse põhiline kriteerium, hinnangukivi ja piirikivi. Aga tuletagem meelde: eile kiitsime me väga üksmeelselt - 56 või 59 häälega, ainult härra Toomsalu sotsiaaldemokraadina oli vastu - heaks ravikindlustuse seaduse, mis minu väga sügava veendumuse kohaselt on samuti selges vastuolus tervikuna, in corpore, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 esimese lausega, mis ütleb, et põhiseadus tagab kõigile tervisekaitse. Aga ometigi vajutas kogu see saal üksmeelselt rohelist tuld, selleks et seadustada see minu arvates selgelt põhiseadusvastane akt. Niisiis täna me arutame seda, mis on jäänud neist põhiseadusvastasustest sellesse eelnõusse sisse ja millised neist kuuluvad poliitilise tõlgendamise ja poliitilise otsustuse problemaatika valdkonda. Minu meelest oli kõige otsesem vastuolu põhiseadusega, mis oli eelmises tekstis sees, see, et riigitulude hulgast olid välja jäetud riigilõivud ja riigitrahvid. Aga põhiseadus ütleb, et kõik riigitulud peavad olema kajastatud eelarves, seda enam need, mis on otse põhiseaduses loetletud. See vastuolu on tõepoolest kõrvaldatud. Tänaseks lugemiseks on Rahvaliidu fraktsioon esitanud ridamisi parandusettepanekuid. Neid on kokku 14 ja ma tahaksin öelda täiesti kätt südamele pannes, et need on tõepoolest poliitilise otsustuse küsimused. Isiklikult toetan sotsiaaldemokraadina ja tööparteilasena neid Rahvaliidu ettepanekuid. Aga ma tahaksin öelda, et need parandusettepanekud ei ole enam seotud põhiseaduslikkuse probleemiga. Nii et, head sõbrad, mille eest me siin raha saame? Selle eest, et oma maailmavaatelised seisukohad küll põhiseaduse, küll ravikindlustuse korralduse, küll riigieelarve kajastamise kohta siin läbi vaielda ja hääletada. Soovin selleks kõigile jõudu!

Aseesimees

Suur tänu, Tiit Toomsalu! Järgnevalt palun Arvo Sirendi, kõne puldist!

A. Sirendi

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Demokraatia vältimatu eeldus on see, et kõrgeima võimu kandja peab teadma vajaduse korral detailideni seda, mis toimub riigis. Põhiseaduses on üsna selgelt öeldud, et valitsus koostab riigieelarve, aga riigieelarve võtab vastu ja kinnitab ka riigieelarve täitmise aruande Riigikogu. Tegelikkuses kujuneb nüüd asi niisuguseks, et riigieelarves on terve hulk, kohati isegi kolmandiku ulatuses hämaraid piirkondi, mis tuleb kinnitada kas heas usus ja vankumatus tahtes või lihtsalt igaks juhuks, sest andmeid selle riigieelarve kohta ei ole võimalik saada. Demokraatia ainus ja peamine tunnus on see, et rahvas, kes on kõrgema võimu kandja, otsustab. Pole õige rääkida, et tegemist on demokraatliku riigiga, kui see nõue on täitmata. Siis tuleb teha põhiseaduses parandus, et Eesti ei ole demokraatlik riik. Meil on tehtud siin ju ka varem katseid põhiseadust sellisel viisil ignoreerida, et eri aastate riigieelarved on koostatud sisult erinevate artiklitega. Muutub võimatuks kindlaks teha, mis läheb paremaks, mis läheb halvemaks, muutub võimatuks ülevaadet saada, mis suunas on riik teel. Kui me tahame, et põhiseaduses oleksid jätkuvalt need punktid sees, et Eesti on demokraatlik riik, et kõrgema võimu kandja on Eestis rahvas ja et Riigikogu võtab vastu riigieelarve ja ka vastutab selle eest, siis ei saa ju seda eelnõu ometi presidendile kinnitamiseks tagasi saata, vaid see tuleb meil ära parandada. Põhiseaduses on loomulikult kirjas see, et mitte kedagi ei või sundida oma veendumusi muutma. Seega, kui keegi soovib säilitada oma mis tahes seisukoha, siis on tal selleks põhiseaduslik õigus ja me loodame ainult sellele, et rahvaesindajad peaksid siin saalis iga päev muretsema selle eest, et nad on rahva esindajad ja järelikult annavad rahvale oma tegevusest aru. Kui nad seda ei soovi, siis loomulikult on teisi töökohti, kus seda ei pea tegema. Tänan!

Aseesimees

Suur tänu, Arvo Sirendi! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole, seega on läbirääkimised lõpetatud. Kas eelnõu algatajad soovivad lõppsõna? Eelnõu algataja soovib lõppsõna. Meelis Atonen, palun, kõne puldist!

M. Atonen

Austatud härra esimees! Head kolleegid! Üldiselt mulle ei meeldi ülearu sõna võtta ja ma ei pea ka õigeks, et eelnõu algatajad alati lõppsõnas üldse midagi ütlema peavad, aga Jaanus Männiku esinemine täna lihtsalt kutsus mind talle vastu vaidlema. Kõigepealt näib mulle, et Jaanus Männik ei ole läbi lugenud selle seaduseelnõu erinevaid tekste, alates sellest hetkest, kui see eelnõu tuli esimest korda Riigikogu menetlusse, ja lõpetades selle hetkega, kui Riigikogu rahanduskomisjon ja ka meie siin suures saalis vaatasime läbi presidendi poolt tagasi saadetud seaduse ja selle kohta tehtud parandusettepanekud. See on vastutustundetu, kui keegi väidab praegu, et eelnõu kohta ei ole tehtud parandusi, on tehtud vaid iluravi. Presidendi tehtud märkused - ühe erandiga, milles puudusid konkreetsed viited -, on täna meie kõigi laudadel olevas seaduseelnõus arvestatud. Selles eelnõus ei ole vasturääkivusi põhiseadusega ja minule jäi täna Jaanus Männiku juttu kuulates küll mulje, et Jaanus Männik tahab olla Eesti põhiseadus, mida ta kindlasti, võib-olla kahjuks, ei ole. Ma võiksin tuua mitmeid üksikuid näiteid selle kohta, milliste etteheidete puhul siinkõnelejad selle seaduseelnõu suhtes eksisid. Ma ei hakka seda tegema. Soovitan kõigil märkuste tegijatel veel kord eelnõu lõpptekst läbi lugeda ja proovida süveneda ka seaduseelnõu mõttesse, et aru saada, millest seaduseelnõu tegelikult ikkagi kirjutab. Kui Riigikogu praeguse koosseisu valdav enamus, üle 80% praeguse Riigikogu liikmetest, on eri aegadel olnud selle eelnõu toetajate hulgas, siis ei saa olla tegu halva eelnõuga. Mul on seaduse algatajana, ka Riigikogu rahanduskomisjoni esimehena kõigile Riigikogu liikmetele, ka opositsioonilistele Mõõdukate ja Isamaaliidu erakonna liikmetele palve: palun toetagem seda, et Eesti saaks järgmise aasta eelarve vastu võtta Euroopa tavade kohaselt! Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, Meelis Atonen! Jaanus Männikul on repliigi õigus. Palun!

J. Männik

Aitäh! Ma ei saa aru sellest tähelepanust, mida Atonen osutas minu tagasihoidlikule isikule. Kuid ma tsiteerin veel kord seda, mida ma ka puldist rääkisin. Nimelt ütles eelnõu § 6 lõige 1 nii: "Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarves toodud täidesaatva riigivõimu asutuste kulud täiendavalt Vabariigi Valitsuse eelarves." Ja uus tekst on: "Täidesaatva riigivõimu asutuste kulud liigendatakse majandusliku sisu järgi riigieelarves või Vabariigi Valitsuse poolt." Ma küsin, mis vahe on selles, kas Vabariigi Valitsuse eelarves või Vabariigi Valitsuse poolt? Lahtikirjutamise artiklid ja need, millest jutt on, on ju täpselt ühesugused. Nii et selles asjas pole presidendi soovitustele kriipsuvõrdki vastu tuldud. Ja kui see ei ole endine, siis milles on probleem?

Aseesimees

Tänan, aeg! Andres Varik, sõnavõtt kohalt, palun!

A. Varik

Ei, tänan! Mul on protseduuriline küsimus. See oleks protokolli huvides. Ega Meelis Atoneni sõnavõtt ei olnud ometi lõppsõna?

Aseesimees

See oli algataja lõppsõna. Ma palun vabandust, meil on siin väike rike. Palun, Andres Varik!

A. Varik

Ma siis veel kord protokolli huvides küsin, kas nüüd antakse lõppsõna enne muudatusettepanekute läbihääletamist?

Aseesimees

Ma palun vabandust, see oli minu viga! Siirdume muudatusettepanekute juurde. See oli kõne puldist. Palun kõnepulti Jürgen Ligi kaasettekandjana, et vaadata läbi muudatusettepanekud! Esimene muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Teine muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Jaanus Männik, palun!

J. Männik

Aitäh! Ma palun seda hääletada! Selles ettepanekus ongi see võtmeküsimus, mis vajab lahendamist ja arutamist, kas riigieelarves kajastatakse ainult maksumaksja raha kasutamise kontuure, piirjooni või kajastab see sisuliselt selle raha kasutamist.

Aseesimees

Tänan! Palun komisjoni seisukoht!

J. Ligi

Tänan! Komisjonis jagunesid hääled järgmiselt: 1 poolt, 5 vastu. Juhin seejuures tähelepanu eelnõu §-s 5 esitatud § 6 lõikele 1, kust Jaanus Männik, kui ta tähelepanelikult õige lehekülje avab ja teksti läbi loeb, saab vastuse sellele palju korratud küsimusele.

Aseesimees

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 43, erapooletuid 1. Ettepanek on tagasi lükatud. Kolmas muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Neljas muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Jaanus Männik, palun!

J. Männik

Aitäh! Ma palun panna neljanda muudatusettepaneku hääletusele ja ma tahan juhtida tähelepanu sellele, millele püüdis juhtida tähelepanu kolleeg Jürgen Ligi, kui ta ütles, et see olevat lahendatud. Ma tsiteerin jälle seda paragrahvi. Seal on öeldud, et täidesaatva riigivõimu asutuste kulud liigendatakse majandusliku sisu järgi riigieelarves või Vabariigi Valitsuse poolt artiklite kaupa. Küsimus ongi selles, mida tähendab "või Vabariigi Valitsuse poolt". Tähendab Vabariigi Valitsus võib seda teha oma eelarves ja seda ei pruugi teha riigieelarves. Selles on küsimus. Nii et kui Jürgen Ligi ütleb, et sellega on nad juba riigieelarvesse pandud, siis ei ole nad sellega pandud riigieelarvesse, Vabariigi Valitsus võib nad liigendada, kui ta soovib, oma eelarvesse.

Aseesimees

Tänan! Palun, komisjon!

J. Ligi

Tänan! Komisjon teab, et riigieelarve võtab vastu Riigikogu, Riigikogu järelikult ei delegeeri siin mitte midagi valitsusele, tal on kõik õigused detailiseerida kulusid, tulusid niipalju, kui tal pähe tuleb. Hääled komisjonis: 1 poolt, 5 vastu.

Aseesimees

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 1. Seega on ettepanek tagasi lükatud. Viies muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kuues muudatusettepanek, samuti Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Seitsmes muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kaheksas muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Üheksas muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kümnes muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 11. muudatusettepanek, jällegi Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 12. muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 13. muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta ja juhtivkomisjon jätab arvestamata. Ja viimane, 14. muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu

Ma palun seda niivõrd olulist pensionäride ja ravikindlustatute jaoks ...

Aseesimees

Kommenteerimine. Palun, komisjon!

J. Ligi

Aitäh! See pälvis 1 poolt- ja 5 vastuhäält.

Aseesimees

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on tagasi lükatud. Seega oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud ja nüüd on siis tõepoolest võimalus lõppsõnaks. Kas kaasettekandja soovib lõppsõna? Ei soovi. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad lõppsõna? Ei soovi. Siis siirdume lõpphääletuse juurde. Austatud kolleegid! Kas võime asuda hääletama? Kuna tegemist on eelnõuga, mille vastuvõtmine eeldab koosseisu häälteenamust, siis teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Meelis Atoneni ja Olev Raju algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 1103. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu vastuvõtmise poolt on 56 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid ei olnud. Seega on eelnõu seadusena vastu võetud.


5. Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõu (987 SE) teine lugemine

Aseesimees

Austatud kolleegid! Võtame järgnevalt käsitlusele Riigikogu liikmete Maret Maripuu ja Toivo Tootseni algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Palun, Maret Maripuu!

M. Maripuu

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Käesolev eelnõu oli ka eelmisel nädalal teie ees siinsamas saalis arutusel ja vahepeal sai seda komisjonis natuke täpsustatud. Eelnõu eesmärk on anda võimalus luua kooli juurde õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus, kus tagatakse õpilasele tema individuaalsetele vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. Õpilaskodu rajamist toetatakse ka riigieelarvest. Kui rääkida muudatusettepanekutest, siis uudsena on sisse toodud, et kooli omaniku taotlusel ning kooskõlastatult kooli asukoha järgse maakonna maavanemaga määrab haridusminister maakonnas munitsipaalkooli, mille juures olevas või moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad. Teine oluline muudatus, mis sisse toodi, on see, et kui õpilaskodust võib laps ka varem lahkuda, kui ta soovib, siis koolis, mille kõrvale on õpilaskodu loodud, peab ta õppima vähemalt ühe õppeaasta. Eraldi tahaksin rääkida proua Liia Hänni muudatusettepanekust kehtestada õpilaskodule nõuded sotsiaalministri määrusega. See jäi komisjonis ja ka algatajate poolt toetamata. Sisuliselt on seda arvestatud. Põhimõte on lihtsalt see, et selline säte on juba olemas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 121 lõikes 4. Eelnõu on jõudnud sellisesse staadiumisse, et me võime ta vastu võtta, et juba sügisest saaks luua selliseid õpilaskohti õpilaskodus, mida ka riik toetab. Tänan!

Aseesimees

Tänan! Jaan Pöör, palun!

J. Pöör

Aitäh, härra juhataja! Proua Maripuu, võib-olla sa kordaksid, kuidas finantseerimine õpilaskodus toimub. Valdades juhtub ju tavaliselt niimoodi, et õpilaskodus olevad õpilased ei ole just sama valla õpilased, kelle oma on kool. Ja kuna kooli finantseerimine käib õpilaskoha järgi teiste valdade poolt, kas siis see läheb nende üldkuludesse või seda arvestatakse eraldi ja iga vald maksab oma õpilaste eest?

M. Maripuu

Aitäh küsimuse eest! Kui õpilane läheb teise valla territooriumil olevasse õpilaskodusse ja kooli õppima, siis liigub õpilasega kaasa pearaha, ja kui ta on taotlenud riigi poolt finantseeritud kohta, siis maksab tema viibimise eest õpilaskodus riik. Kui aga see ei ole riigi finantseeritud koht, siis on see teise valla poolt kaetav, nii nagu ka praegu toimub tasaarveldus.

Aseesimees

Tänan! Suur tänu, Maret Maripuu! Rohkem kolleegidel küsimusi ei ole. Järgnevalt palun kaasettekandeks kõnepulti kultuurikomisjoni liikme Andres Taimla!

A. Taimla

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seda eelnõu oleme me väga lühikese aja jooksul mitu korda arutanud, seepärast on mõttetu räägitut üle korrata. Kultuurikomisjon aktsepteeris temale laekunud ettepanekud ja eraldi märkus Liia Hänni ettepaneku kohta kõlas juba Maret Maripuu suust. Eelnõusse tehtud parandus on tegelikult põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses fikseeritud ja seda ülesannet ei ole vaja uuesti üle korrata. Parandusettepanekutes, mis on kultuurikomisjoni poolt tehtud, peeti vajalikuks täpsustada kõhklusi tekitanud maavanema rolli. Finantseerimisest oli kultuurikomisjonis juttu ja otsustati uusi mõtteid eelnõusse mitte lisada. Kõik toimub senises korras ja juhul kui tekib vajadus, tullakse selle juurde tagasi. Komisjoni ettepanek on, et sügisel, isiklik arvamus on, et õige on tulla selle juurde tagasi järgmise aasta alguses, jaanuaris-veebruaris, kui on näha eelnõu vastuvõtmisest tulenevad mõjud omavalitsustevahelises arveldamises. Aitäh!

Aseesimees

Tänan! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Andres Varik, palun!

A. Varik

Tänan, härra juhataja! Härra kaasettekandja! Ehk te võiksite öelda, kui palju neid kodusid üldse tuleb ja kuidas need Eestis territoriaalselt jaotuma hakkavad?

A. Taimla

Aitäh! Teema oli komisjonis arutusel. Meil õpib praegu üldhariduskoolides umbes 179 000 õpilast, arvatakse, et 1-1,3% õpilastest vajaks praegu sellist abi ja toetust, võimaldamaks neil olla õpilaskodudes. Seega võiks ütelda, et ootuspärane arv oleks ca 2000 õpilast, kes võiksid oma kooliteed jätkata ühel või teisel moel õpilaskodus. Õpilaskodude tekkimiseks on antud ju eelnõus vabadus. Kohalik omavalitsus, kes näeb võimalusi kaasata oma kooli naabervaldade või maakonna teiste koolide õpilasi, saab pöörduda taotlusega Haridusministeeriumi poole. Kooli direktoril on tegelikult ka praegu õigus koolis õpilaskodu avada ja sellepärast ei saa üheselt vastata, mitu õpilaskodu, kuidas ja kuhu regionaalselt võiks tekkida. Nad võivad tekkida igasse kooli, kus õpilaskoduks on tingimused loodud. Kuid ma arvan, et ma saan aru härra Variku küsimuse mõttest. Eelmine, kolmikliidu Haridusministeerium arutas seda küsimust ja pidas vajalikuks, et igas maakonnas võiks olla üks või kaks kooli, kus sellist teenust pakutakse. Koolis, kus seda teenust pakutakse, ei tohiks tekkida kriitiline mass õpilasi, et need õpilased ei pääseks mõjutama kooli tavapärast elurütmi. Aga keegi ei oska praegu öelda, milline on see kriitiline mass. Seda esiteks. Teiseks võivad õpilaskodusse tulla õppima väga head ja korralikud õpilased, kellel on probleeme kodus või kellel kodune probleem ei võimalda täies mahus õppida. Nii et me teeme esimese argliku sammu, püüdes lahendada probleemi, et ennetada õpilase sattumist tupikusse, kui ta ei suuda lahendada probleeme kodu ja õppimise vahel ja võib selle tõttu kergesti tänavalapseks muutuda.

Aseesimees

Tänan!

A. Taimla

Komisjoni ettepanek oli panna eelnõu lõpphääletusele ja võtta seadusena vastu.

Aseesimees

Suur tänu! Järgnevalt on kolleegidel võimalus osaleda läbirääkimistel. Elmar Truu, palun, kõne puldist!

E. Truu

Austatud juhataja! Head kolleegid! Koonderakonna fraktsiooni koondunud rahvaliitlaste nimel avaldan rahulolu selle üle, et eelnõu autorid on sellise eelnõu Riigikokku toonud. See on saanud seisu, kus me täna arvatavasti, ma loodan väga, selle vastu võtame. Tõdegem, et aastast aastasse on süvenenud probleem, et mitte kõik lapsed ei saa korralikku haridust, sageli ei lõpeta nad isegi põhikooli. Ja peamine on majanduslik põhjus, mille tõttu nende haridustee katkeb. Koolitee poolelijäämine on valus pedagoogiline ja psühholoogiline probleem ning terav sotsiaalne probleem, mis johtub liberaalse turumajanduse tagajärjel tekkinud majanduslikust ebavõrdsusest meie ühiskonnas. Laps või noor, kellel jääb pooleli haridustee mitte temast johtuvatel põhjustel, vaid seepärast, et vanematel ei ole tööd või on väga väikesed sissetulekud, on korvamatu kaotus meie ühiskonnale, sest sellega katkeb tegelikult tema, selle noore, selle lapse tee tulevikku, võimalus saada head haridust, head töökohta. Sotsiaalteadlased, tulles välja arvamusega Eesti ühiskonna jagunemisest kaheks Eestiks, esitasid ühe olulise põhjusena sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse aspekti, mis jätab ka osa noori hariduseta ja sageli tänavale. Eile avaldati sotsioloogilise uurimuse andmed, mis viitavad kõige selgemalt sellele, et Eesti ühiskonnas on probleem, väga tõsine probleem tööhõivega, töökohtade leidmisega. Selle kaudu läheb probleem edasi hariduse, kutsehariduse valdkonda jne. Kümme aastat turumajandust on vähendanud tunduvalt töökohti väga paljudel erialadel. Iseäranis traagiliselt on see toimunud maapiirkondades. Ma tuletan kolleegidele meelde. 1990. aastal oli meil põllumajanduse, kalanduse ja metsandusega seotud töödel inimesi 137 000. Möödunud aasta statistika järgi on neid jäänud 34 000. Sada tuhat inimest jäid kümne iseseisvusaasta jooksul töökohata. Need on lapsevanemad, kes jäid töökohata, mille tõttu nendel lastel on majanduslikult raske ka haridusteed jätkata. Tõsi, mitte kõigil. Õnneks on alternatiivset tootmist ka maal, on uusi töökohti, kuid nagu näitab statistika, on tööpuudus iseäranis maapiirkondades suur. Olematu tööhõivepoliitika on üks peamisi põhjusi, miks paljud inimesed tunnevad end tõrjutuna ja on vaesed. Sellele on samal ajal kaasa aidanud kutsehariduspoliitika, tegelikult kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse alavääristamine meie haridussüsteemis ja sisutu regionaalpoliitika. Siia võib lisada veel nii ebarahuldava pensionipoliitika ning perepoliitika kui ka sotsiaalpoliitika tervikuna, mis on põhjustanud selle, et paljud lapsed on olukorras, kus nad ei saa haridusteed jätkata. Jah, meil on toimunud rahvusvahelisi seminare, konverentse, kus räägitakse tänavalastest, lapsprostituutidest jne. Probleem on terav. Selle tõttu see seaduseelnõu aitab mingil määral neid probleeme lahendada, et just need vaesematest peredest lapsed saaksid õppida koolkodudes või õpilaskodudes ja nad oleksid meile, meie ühiskonnale, riigile päästetud. Praegu, kui Eestis on sündimus kaks korda väiksem kui laulva revolutsiooni ajal, on ju iga sündinud laps väärtus. Riigi ülesanne on seista hea selle eest, et igaüks neist saaks kõhu täis, saaks tohterdatud ja saaks hea hariduse, et kasvada meie riigi täisväärtuslikuks kodanikuks. Iga seadus, mille Riigikogu vastu võtab, peaks silmas pidama eelkõige laste huvide arvestamist. On heameel tõdeda, et sel nädalal on Riigikogus üks selline seadus juba vastu võetud, ma pean silmas teisipäeval ... Ma palun lisaaega!

Aseesimees

Jah, palun!

E. Truu

Ma pean silmas seda, et teisipäeval muutis Riigikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, nii et sügisest, kui lapsed lähevad kooli, hakkavad algklassilapsed saama tasuta toitu ja maapiirkondades, kus toit on odavam, hakkavad ka V, VI ja võib-olla VII klassi lapsedki saama tasuta või vähemalt väga väikese hinnaga toitu. See on väärt asi ja lapsed, laste kõhud kiidavad teid, head kolleegid, selle eest! Täna arutusel olev põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus võimaldab jätkata kooliteed paljudel lastel, nagu ma mainisin. Ma tõstatasin selle probleemi kaks aastat tagasi, kui haridusministriks oli praegune kolleeg Tõnis Lukas. Ja kui infotunnis Tõnis Lukas vastas mu küsimusele, siis ta ei pidanud veel vajalikuks sellise koolkodu või õpilaskodu loomist. Kuid ma tean, et oma töö lõpus Tõnis Lukas juba nõustus sellega ja oli valmis ka sellise seaduseelnõu tulekuks Riigikokku. See näitab positiivselt, et on mõistetud, et probleem ei ole terav mitte ainult Tallinna linnas, vaid ka maapiirkondades, iseäranis suure tööpuudusega ja madalate palkadega piirkondades, nagu on minu valimispiirkond Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa. See on tõsine probleem. Ja mul on heameel, et kui ma tookord tegin Lukasele ettepaneku luua üks selline kool Võrumaal Vastseliina vallas, siis see hiljem tekkis küll Krabi kooli baasil ja selline kool on näiteks Võrumaal olemas. Kuid need tekivad meil nähtavasti mitmele poole mujalegi. Lõppkokkuvõttes toetan sellise seaduseelnõu vastuvõtmist täna. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, Elmar Truu! Järgnevalt Tiit Toomsalu, sõnavõtt kohalt!

T. Toomsalu

Tänan, härra juhataja! Ka Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei toetab seda eelnõu. Leiame nii nagu haridusavalikkuski, et internaadi tüüpi koolide kaotamine eelmise kümnendi algusaastail oli viga kõigil neil põhjustel, millest siin rääkis juba hea kolleeg Elmar Truu. Selle eelnõu seadustamisega võiksime internaadi tüüpi koolide, koolkodude taastamisel astuda üsna pea ka järgmise sammu. Nimelt, hakata meie kaitse-, militaareelarve, Kaitseministeeriumi kulutuste arvel samuti kasvatama väärikaid tulevikukodanikke, nii nagu teevad seda NATO riigid oma sõjalistest eelarvetest, luues internaadi tüüpi koole selleks, et noortest inimestest väärikaid ohvitsere kasvatada. Sellise ettepanekuga tuli muide välja Tööpartei Tallinna organisatsioon mõned kuud tagasi. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, Tiit Toomsalu! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole, seega on läbirääkimised lõpetatud. Ma palun kõnepulti tagasi kolleeg Andres Taimla, et vaadata läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Teine muudatusettepanek on samuti kultuurikomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Kolmas muudatusettepanek on Liia Hännilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Neljas muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Sellega oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Kas eelnõu algatajad soovivad lõppsõna? Ei soovi. Kaasettekandja? Fraktsioonide volitatud esindajad? Samuti ei soovi. Siirdume lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Maret Maripuu ja Toivo Tootseni algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning alaealiste mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõu 987. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu vastuvõtmise poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Seega on eelnõu seadusena vastu võetud.


6. Otsuse "Pensionäride olukorra parandamiseks kuni aastani 2008 ja pikemas perspektiivis" eelnõu (808 OE) arutelu

Aseesimees

Austatud kolleegid, võtame järgnevalt käsitlusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Pensionäride olukorra parandamiseks kuni aastani 2008 ja pikemas perspektiivis" eelnõu. Palun ettekandeks kõnepulti Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikme Janno Reiljani!

J. Reiljan

Aitäh, härra eesistuja! Austatud Riigikogu! Lugupeetud daamid ja härrad! On heameel, et vähemalt niigi väike arv riigikogulasi pensionipoliitika arutelu vastu huvi tunneb. Eelmise aasta juunis, enam kui aasta tagasi, esitas Eestimaa Rahvaliit Riigikogu menetlusse käesoleva otsuse eelnõu pensionäride olukorra parandamiseks kuni aastani 2008 ja pikemas perspektiivis. Nii Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate kolmikliit kui ka Reformierakonna ja Keskerakonna kaksikliit on ilmutanud pensionäride olukorra suhtes erakordselt suurt huvipuudust, mistõttu alles aasta pärast esitamist on otsuse eelnõu siin saalis arutusel. Sisuliselt on aga praeguste pensionäride olukorra arutamisest hoidutud veelgi pikemat aega, sest esimese sellekohase otsuse eelnõu esitas Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon arutusele juba 2000. aasta detsembris, siis kui hakkasid selguma kolmikliidu pensionipoliitika kontuurid. Pärast pooleaastast venitamist lõppes aga tolle otsuse eelnõu arutelu tulemusteta, sest kolmikliidu erakonnad ei olnud nõus oma pensionipoliitika põhjusi selgitama. Pole ka imestada, sest see poliitika süvendab jätkuvalt pensionäride sotsiaalset tõrjutust ja on vastuolus ka euroopalike tavadega eakatesse ja puuetega inimestesse suhtumisel. Loodame, et tänane arutelu kujuneb eelmisest sisukamaks, sest aasta tagasi hoidsid valitsuskoalitsiooni erakonnad lihtsalt kõrvale pensionäridevaenuliku poliitika perspektiivide selgitamisest. Praeguses valitsuskoalitsioonis on aga osaline Keskerakond, kes veel eelmisel aastal osales aktiivselt Eestimaa Rahvaliidu korraldatud pensionäride suurdemonstratsioonil Toompea lossi ees ja nõudis koos Rahvaliiduga pensionide tõstmist 50%-ni netopalgast. Valitsusse minnakse rahvale antud lubadusi täitma ja seetõttu loodan ma väga, et pensionärid kuulevad täna nende pensionipoliitika alustest selgelt ja konkreetselt, millal ja kuidas kavatsetakse oma lubadusi täita. Eestimaa Rahvaliitu huvitab, kas Keskerakonnal on Eestimaa Rahvaliiduga sama eesmärk. Kas sama eesmärgi taotlemiseks on sama või teistsugune ajagraafik? Kas teistes olulistes pensionipoliitika küsimustes on meie poliitika sama või esineb lahknevusi? Näiteks vajab selgitamist, kas keskmise pensioni ja keskmise netopalga mõisteid mõistetakse samaväärselt, kas nende suhet käsitletakse samatähenduslikult. Eile heaks kiidetud pensionikindlustuse muutmise seaduse arutelu põhjal tuleb öelda, et sotsiaalminister Siiri Oviiri seisukoht, et pensioni makstakse ka edaspidi vastavalt sellele, kuidas pensionikassasse raha laekub, on enam kui kurjakuulutav, sest pensionikassasse laekub suhteliselt järjest vähem raha. Mõtleme kas või Keskerakonna ettepanekule vabastada väikeettevõtted sotsiaalmaksust, mis tähendab, et väikeettevõtteid aidatakse otseselt pensionäride kulul, nende heaolu languse arvel. Kolmikliidu erakonnad, Mõõdukad, Isamaaliit ja Reformierakond, enam midagi erilist selgitama ei pea. Nende pensionipoliitika on kolmikliidu häältega Riigikogus vastuvõetud seadustena jõus ja selle pensionipoliitika mõjud on selgelt ette prognoositavad. Paluksin kõigile demonstreerida slaidi nr 1. Vaatame neid kolmikliidu pensionipoliitika tulemusi. Keskmise pensioni suhe keskmisse netopalka, mis veel 1999. aastal ulatus 45,1%-ni, langes selle tõttu, et pensionid olid kolm aastat sisuliselt külmutatud 36,4%-ni käesoleval aastal. Kui sama pensionipoliitika jätkub, siis langeks 2008. aastaks keskmise pensioni ja keskmise palga netosuhe juba allapoole 30% taset. Võiks öelda, et selle poliitika tulemusena eemaldutakse nii euroopalikest pensionitavadest kui ka Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeksis 1964. aastal fikseeritud miinimumtasemest. Selle aasta alguses lisatud 18 krooni ja eile vastuvõetud pensionikindlustuse seadusega lisatud 60 krooni ei muuda ei üldtendentsi ega üldtulemust, sest kokku 80 krooni lisapensioni moodustab vähem kui 0,5% keskmisest netopalgast ja on selge, et kui te selle 0,5% liidaksitegi nendele numbritele juurde, siis ka 2002. aastal jääb lõpuks ikkagi keskmise pensioni ja keskmise netopalga suhe allapoole 37% taset ja 2008. aastal on see umbes 29%. Eestimaa Rahvaliidu pensionipoliitika on otseselt vastupidine. Vaatame slaidi nr 2, kus me näeme nüüd selget erinevust. Mustade kolmnurkadega on graafiliselt märgitud kolmikliidu pensionipoliitika prognoositav tulemus. Eestimaa Rahvaliit soovib seda pensionipoliitikat murda. Me peame aru saama, et kolmikliidu suhtumine pensionäridesse kui teisejärgulistesse inimestesse ei ole tsiviliseeritud ühiskonnale kohane, see on vastuolus Euroopa sotsiaalhartaga, sotsiaalkindlustuse koodeksiga. Meie eesmärk on jõuda keskmise pensioni ja keskmise netopalga suhtes 50%-ni ka sel lihtsal põhjusel, et 1990. aastal vastuvõetud uus sotsiaalkindlustuse koodeks näebki ette sellise miinimumtaseme. Seda ei ole eriti palju, kui arvestada, et me oleme põhjamaa riik, meil on tarvis inimestele sooje riideid, kindlat korralikku eluaset, kütet, et see eluase soe püsiks. Niisiis, meie kulutused, need miinimumkulutused, mida inimene peab tegema, on suhteliselt suuremad kui, ütleme, lõunapoolsetes riikides. Vaatame järgmisena slaidi nr 3, kus näeme neid asju numbriliselt. Eile siin saalis ilmnes, et protsentarvutusega on üksjagu probleeme, ei mõisteta probleemide sisu ja sellepärast on siin ka numbriliselt välja toodud see prognoos, mis võiks pensionäre ees oodata ühe või teise pensionipoliitika korral. On eeldatud 6%-list majanduskasvu ja 3%-list inflatsiooni. Kahtlemata on ühtedel aastatel vähem, teistel rohkem, kuid keskeltläbi 9%-line nominaalkasv on meie majanduses tõepoolest reaalne, sellega arvestatakse ka järgmisel aastal. Sellisel juhul võiks keskmine netopalk, mis kasvaks SKT kasvuga võrdselt, jõuda 7693 kroonini ehk ligikaudu 7700-7800 kroonini, umbes sinna vahemikku. Ja kui me nüüd vaatame Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna pensionipoliitikat, siis me näeme, et pensionide indekseerimisega tõepoolest pensionid edaspidi numbriliselt kasvavad, sisuliselt aga mitte, sest see numbriline kasv katab ainult inflatsiooni ja väga väikese majanduse reaalkasvu, st pensionäride praegune majanduslik olukord konserveeritakse füüsilise eksistentsi miinimumi tasemel ja leitakse, et sinna ta peabki jääma, ühiskonna rikkuse kasvust ei oleks pensionäridel õigus midagi osa saada. Väidetavalt olevat selline pensionipoliitika tingitud sellest, et meie pensionikulutused on niigi väga suured. Paraku ei vasta need väited tõele. Vaatame järgmist slaidi, kus on näidatud pensionikulutuste suhe eeskätt SKT-sse mõningates siirderiikides. Me peaksime võrdlema ennast just nimelt Euroopa Liidu kandidaatriikidega. Ja me näeme, et Eesti, kus on suhteliselt kõrge SKT tase inimese kohta siirderiikide hulgas, Euroopa Liidu kandidaatriikide hulgas, jääb oluliselt maha oma pensionikulutustelt ühiskonna loodud väärtuses, rahvatulus, SKT-s või kuidas me seda nimetame, kuidas keegi sellest aru saab. Kahtlemata on Poola siin väga kõrgel tasemel. Kui võtame aga kas või Sloveenia, Ungari, T_ehhi, siis millegipärast paistab Eesti ka nendega võrreldes silma oma halva, alavääristava suhtumisega pensionäridesse. Kuid olukord on veelgi halvem, sest erinevates ühiskondades on pensionäride osatähtsus rahvastikus erinev. Ja kui me tahame rääkida pensionäride olukorrast sisulisemalt ja nendele tehtavatest kulutustest sisuliselt, siis tuleks vaadata, kui palju me kulutame ühele protsendile. Vaatame järgmist slaidi, kui palju ühele protsendile pensionäridele rahvastikust kulutatakse SKT-st. Me näeme, et Eesti oma 0,35%-ga nihkub veelgi tahapoole, sest meil on pensionäre nende siirderiikidega võrreldes tõepoolest suhteliselt rohkem ja seetõttu me näeme, kuidas pensionäridesse suhtumine iseenesest on meie majandusliku rikkusega või vaesusega võrreldes, ükskõik kuidas meie rahvatulu tootmise taset keegi nimetada sooviks, ebapiisav. Vaatame järgmist slaidi. Ka suhte poolest brutopalka on Eesti positsioon kehv. Jällegi võrreldes teiste Euroopa Liidu kandidaatriikidega, teiste Euroopa Liidu riikidega, on meie keskmise vanaduspensioni suhe keskmisse brutopalka suhteliselt madal. Kui me arvestame veel ka seda, et Eestis on maksumäärad suhteliselt väiksemad, üksikisiku tulumaksumäär on suhteliselt väiksem, siis on meie positsioon tegelikult keskmise pensioni ja keskmise netopalga seisukohalt veelgi halvem. Kuid Eesti on avaldanud soovi ja teeb suuri ettevalmistusi selleks, et jõuda Euroopa Liitu, st meile peaks tulevases pensionipoliitikas olema selge, millisesse riikide ühendusse me kuulume. Kas me tahame sellesse riikide ühendusse kuuluda sisuliselt või olla ainult selle liige ja sisuliselt sinna mitte kuuluda. Vaatame järgmist slaidi, mis iseloomustab kulutusi pensionidele Euroopa Liidu liikmesriikides. Me näeme, et see kulutuste tase on sisuliselt 10,6% ja 14,7% vahel, samal ajal kui meil jääb see 7-8% vahele. Niisiis, kui me tahame muutuda euroopalikuks riigiks, austada euroopalikke tavasid inimestesse suhtumisel, eakatesse inimestesse suhtumisel, siis tuleb meie pensionipoliitikat oluliselt korrigeerida. Loomulikult on siin ka Iirimaa näide, kuid vaevalt, et Eestist saab kunagi katoliiklikku klanni, perekondlikele klannidele toetuva ühiskonnaga riiki. Eestil ei ole sellist ühiskondlikku struktuuri, kus eakate inimeste eest hoolitsemine on tõepoolest nende traditsiooniliste perekonnaklannide ülesanne ja selle tõttu võib riik jättagi selle ülesande nende suurte klannide lahendada. Eesti sarnaneb Euroopa mandririikidega, kus pensionikulud on oluliselt suuremad. Kui me vaatame nüüd järgmisel slaidil suhet 1% pensionäride osatähtsuse kohta rahvastikus, kulutuste taset SKT-st sellele protsendile, siis me näeme, et see kõigub 0,5-st Portugalis sisuliselt kuni 0,73-ni Hollandis. Niisiis, meie oma 0,35%-ga jääme oluliselt sellest tasemest maha. Kõik see kokku on toodud siin selgituseks, et mitte ainult meie pensionide suhe keskmisse netopalka, mitte ainult meie pensionäride olukord ei ole halb, vaid me kulutame liialt vähe oma rahvatulust pensionäridele. Ja seda, et me perspektiivis saaksime sama vähe kulutada, ei saa me endale lubada, kui me tahame muutuda euroopalikuks riigiks. Järgmisel slaidil vaatamegi erinevaid pensionipoliitikaid suhtes SKT-ga. Kui praegu kehtivate seaduste toime jätkuks 2008. aastani, siis langeks pensionidele kulutatava SKT osatähtsus ligikaudu 6%-ni, mis jääks juba enam kui poole võrra maha Euroopa Liidu - kus see kulutuste osatähtsus sel ajal veelgi suureneks - kõige madalamate pensionikuludega riikide kulutuste tasemest. Ma loodan, et seda ei saa juhtuda, kuigi need seadused kehtivad, nad tuleb muuta. Seda ei saa juhtuda sellepärast, et arvatavasti vähemalt enamik erakondigi tunnistab meil tulevikus, et alla 40% keskmisest netopalgast, mis on 1964. aasta sotsiaalkoodeksi minimaalmäär, ei tohiks me pensionäridele kulutada. Selleks oleks aga vaja kulutada umbes 8,4-8,5% SKT-st. Praegune sotsiaalmaks toob sisse umbes 7,6-7,7% SKT-st. Niisiis, meil tuleb oluliselt muuta oma poliitikat, selleks et jõuda kas või sellele minimaaltasemele - 40%-le - 1964. aasta sotsiaalkoodeksi mõttes. Eestimaa Rahvaliit on veendunud, et pikemas perspektiivis tuleb meil siiski hakata lähtuma Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeksi 1990. aastal vastuvõetud minimaalmääradest, milleks on 50% netopalgast. Ja kui me tõepoolest sinna ka näiteks 2008. aastal jõuaksime, siis kuluks selleks 10,5-10,6% meie SKT-st, millega me jõuaksime alles järele praegustele kõige madalama tasemega Euroopa Liidu liikmesriikidele - ma jätan Iirimaa siin veel kord välja tema väga spetsiifilise ühiskondliku struktuuri pärast -, me jõuaksime kõige madalamale tasemele, mis on praegu Euroopa Liidus, õigemini oli mitmeid aastaid tagasi, me jõuaksime tasemele, kus Euroopa Liidu riigid olid oma pensionikulutustega kümmekond aastat varem. Niisiis, me ei tee ülemääraseid kulutusi, me ei tee üle jõu käivaid kulutusi, me ei kaota ka oma konkurentsivõimet, sest pensionäridele tehtavate kulutuste osatähtsus sisemajanduse koguproduktist jääks ikkagi veel oluliselt väiksemaks kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, meie konkurentidel. Kuid see võimaldaks tõsta pensionärid neile kohasele ühiskondlikule positsioonile. Paneme veel kord tähele, et meie keskmine palk, meie keskmine netopalk on ka 2008. aastal veel suhteliselt madal, võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega. Me jääme rikkuselt endiselt Euroopa Liidu liikmesriikidele oluliselt alla, kuid olgem siis kõik koos ühtemoodi rikkad või ühtemoodi vaesed, mitte nii, et me veerandi elanikkonnast kuulutame nendeks, kellele ühiskonna rikkuse kasv põhimõtteliselt ei tohiks korda minna, kes sellest ei tohiks põhimõtteliselt osa saada, ja jagame majanduskasvu ainult töövõimeliste tööeas elanike vahel, töötajate ja omanike, kapitaliomanike vahel. Lähtudes nendest põhimõtetest, mida ma pidin esitama, sest eelmisel korral siin saalis esinedes sain just nimelt kümneid küsimusi selle kohta, et Eesti laostuvat Rahvaliidu väljapakutud pensionipoliitika tulemusena, ütlen veel kord: Eestimaa Rahvaliit ei võta endale seda au, et öelda, et ta on leiutanud mingi uue pensionipoliitika. Ei, Eestimaa Rahvaliit teeb lihtsalt ettepaneku hakata järk-järgult juurutama euroopalikku suhtumist pensionidesse ja kujundada euroopalik pensionipoliitika, võtta see üle, mitte mingisugust leiutist ei ole. Ja vastavalt sellele on formuleeritud ka meie otsuse eelnõu, kus fikseeritakse see eesmärk, kuhu me peame jõudma ...

Aseesimees

Kas vajate lisaaega?

J. Reiljan

Jah, aitäh! Vajan ja kasutan. Niisiis, kõigepealt tuleb fikseerida poliitiline eesmärk, kuhu me tahame jõuda. Otsuse projekti esimeses punktis on see fikseeritud selliselt, et 2008. aastal peaksime jõudma 50%-ni netopalgast. See oleks euroopalik lähenemine. Võib-olla me tõepoolest ei ole veel nüüd ja ka 2008. aastal muutunud päris eurooplasteks, seepärast ma ootangi meie Riigikogu teistelt erakondadelt parandusettepanekuid selle esimese punkti kohta, et jõuda kokkuleppele, kuivõrd me oleme eurooplased praegu ja järgmistel aastatel kuni 2008. aastani. Et siis edaspidi võib-olla, kui me kasvame, areneme, euroopalikumaks muutume, saaksime seda korrigeerida. Praegune lähenemisviis, mille puhul pensionäride sotsiaalne positsioon pidevalt halveneb, ei saa küll olla põhimõtteliselt aktsepteeritav, ja ma loodan, et kolmikliidu erakondade esindajatel vähemalt on häbi selle suhtumise pärast, mida nad oma seadustega pensionäride suhtes näitavad. Loomulikult tuleb vaadata üle ka töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapensionid ning nende tõus peaks olema proportsionaalne vanaduspensioni tõusuga, kuigi vanaduspensionärid on ühiskonnas teistsugusel positsioonil. Nad on oma töö lõpetanud ja nad on oma tööga välja teeninud oma vanaduspäevade sissetulekud. Teised, puuetega inimesed, toitjakaotuspensioni saajad, saavad tõepoolest riigilt toetust, kuid see toetuste määr võiks olla oma suhtes vanaduspensioniga, sest nad on mõnes mõttes sotsiaalselt ühesuguses positsioonis olevad inimesed ja me peaksime hoolitsema, et need, keda riik toetama peaks, ei oleks mitte halvemas olukorras, kui pensionärid, kes on oma vanaduspäevade sissetuleku oma tööga välja teeninud. Sotsiaalse õigluse suurendamiseks pensionisüsteemis tuleks läbi vaadata kõik eri- ja sooduspensioni määramise alused. Neid on nüüd kogunenud juba üksjagu, sh ka Riigikogu endi eripensionid, mida küll eelmine Riigikogu veidike korrigeeris paremuse ja realistlikuma lähenemisviisi suunas, kuid mis on siiski veel ebaõiglaselt kõrged, võrreldes tavapensionidega ja võrreldes selle panusega, mis siin Riigikogus oma tööga antakse. Kuid see puudutab ka kõiki teisi eri- ja sooduspensione, mis peaksid olema kindlas süsteemis. Ma ei eita, et nad võiksid olemas olla, kuid nad peaksid olema kindlas süsteemis ja kindlas suhtes rahvale kindlustatud pensioniga. Ma ütlen kindlalt, et Riigikogu oleks oma pensioni tunduvalt paremini välja teeninud, kui me läheksime üle euroopalikule pensionipoliitikale kõigi pensionäride suhtes. Sellisel juhul oleme oma tööd teinud ja oleksime õigustatud saama ka võib-olla eripensioni, kas just nii kõrget, see on juba teine küsimus. Loomulikult tuleb selleks, et kõike seda realiseerida, valitsusel tublisti tööd teha. Järgmised otsuse eelnõu punktid panevadki valitsusele kohustusi valmistada ette vastavad seadusmuudatused, sealhulgas arvestada eelarvesse vajalikud summad selleks, et need pensionid saaksid tõusta. See on juba tehniline küsimus, mis läheb realiseerimisele, ja need tööd lähevad realiseerimisele siis, kui meie oleme siin kokku leppinud selles, mida me tahame pensionipoliitikas edaspidi näha, millisena tahame me näha meie pensionäride olukorda tulevikus. Meie poliitiline otsus kujundab selle, mida valitsus tehniliselt peab tegema, mitte vastupidi. Tehnilised üksikasjad ei saa kujundada meie poliitilist otsust. Ma loodan, et need vähesed saalisolijad, kes pensionipoliitika vastu huvi tunnevad, ja teised inimesed, kes küll pensionipoliitika vastu huvi ei tunne, kuid oma Riigikogu mandaadi tõttu peavad pensionipoliitikaga tegelema, ütlevad kõik täna välja oma selge seisukoha, kus kohal meie pensionärid edaspidi on meie ühiskonnas. Ma loodan, et me otsustame ühiselt, et nad on euroopalikul seisukohal. Võib-olla tuleb meil kõigil teha kompromisse selles suhtes, millal täpselt me sinna jõuame. Võib-olla tuleb ajagraafikut nihutada, võib-olla tuleb seda pikema aja jooksul teha, võib-olla peavad need astmed olema teistsugused. Need on kõik tehnilised üksikasjad, kuid eesmärgis peaksime vähemalt kokkuleppele jõudma. Aga selline lähenemisviis, et pensionärid on ka edaspidi sõltuvuses sellest, kas pensionikassasse raha laekub või ei laeku, samal ajal kui me teiste seadustega pidevalt pensionikassa laekumisi vähendame, on küll iseloomulik metslastele, mitte euroopalikult mõtlevatele inimestele. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Suur tänu! Andres Varik, palun!

A. Varik

Tänan, härra juhataja! Hea kolleeg! Tõid väga õigesti välja, et Rahvaliidul on väga selged seisukohad pensionipoliitika suhtes. Väga õigesti märkisid, et selle saavutamiseks peab olema ka suurem poliitiline kokkulepe. Ma nüüd küsingi, kui valmis võivad olla teised poliitilised jõud selleks kokkuleppeks? On ju näha, et teatud erakondade poliitika on muutunud, ütleme, kas siis opositsioonis või koalitsioonis olles. Ehk sa annaksid ka selles suhtes ülevaate, mis järgus sellise kokkuleppe saavutamine teiste poliitiliste jõudude poolt võiks olla?

J. Reiljan

Aitäh küsimuse eest! Ma ei saa panna kahjuks suuri lootusi kolmikliidu erakondadele, Mõõdukatele, Isamaaliidule ja Reformierakonnale, sest kolme aasta jooksul vormistasid nad äärmiselt järjekindlalt siin Riigikogus kogu kriitikat, kõiki ettepanekuid, kõiki arvamusi eirates, ka pensionäre eirates seadusmuudatused, seaduseelnõud, mis praegu kehtivad ja mille tulemusi me võime praegu näha ning prognoosida. Ma ei saa kahjuks panna erilisi lootusi nendele erakondadele, kuigi enda parandamiseks ei ole kunagi hilja ja võib-olla nad ei mõistnud neid seadusi heaks kiites, mida nad täpselt teevad, sest suurem jagu inimesi ei tunne statistikat ega oska prognoosida ning arvavad, et võtame aga seadusi vastu ja kõik jääb samamoodi, nagu on. Paraku muudab seaduste vastuvõtmine olukorda ja kui nad sellest lõpuks aru saavad, siis on väga võimalik, et ka kolmikliidu erakondade poliitikutest võib nii mõnigi hakata euroopalikumalt mõtlema. Mul on suur lootus siiski Keskerakonna suhtes ja ma loodan, et me täna saame sellele lootusele ehk kinnitust. Kuigi eile arvati härra Ruusmanni isikus - ma ei tea, kas ta avaldas isiklikku või erakonna arvamust -, et 50% netopalgast on pensionäridele liiga palju, aga vahest graafik 2008. aastast 45% netopalgast võiks olla vastuvõetav. Seda väljendas siiski üksainuke erakonna liige hoopis teise seaduse arutamisel, kus seda poliitikaküsimust ei tahetud põhimõtteliselt vaatluse alla võtta. Ma loodan, et me täna kuuleme sellest ja kui Keskerakonna toetus oleks olemas, siis oleks see meie poolt väljapakutud euroopalik pensionipoliitika teostamine pärast järgmisi valimisi vägagi reaalne.

Aseesimees

Tänan! Vahur Glaase, palun!

V. Glaase

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Kõigepealt luba sind tänada väga hea ja sisuka ettekande eest, mille sa meile esitasid. Nüüd on need protsendid ja arvud ja võimalused meile täiesti selged. Samamoodi ka need tendentsid, kuhu see pensionipoliitika viib, kui asi jätkub halva stsenaariumi järgi. Suur tänu ka selle eest, millised on sinu poolt väljapakutavad lahendused, kui saab teostatud Rahvaliidu programm. Aga minu küsimus jätkab Andres Variku poolt juba tõstatatud küsimust. Kas riiklik pensionipoliitika peaks sinu arvates olema üheks ühiskondliku kokkuleppe või harta nurgakiviks ja kas Rahvaliit on valmis selles osas kõikide teiste erakondadega positiivset koostööd tegema?

J. Reiljan

Aitäh küsimuse eest! Ühiskondlikku kokkulepet oleks vaja kõigis fundamentaalsetes ühiskondlikes küsimustes, sest ühiskondlike probleemide lahendamisel ei ole ühtegi teooriat, mis ütleks, et üks teooria oleks teisest halvem. Näiteks ei ole ühtegi majanduslikku tõestust, mis ütleks, et see, kui jätta pensionärid üldse ilma pensionita, räägiks mingisuguse teooria, kas liberaalse või muu teooria vastu. Niisiis, ühiskondlikes küsimustes tulebki saavutada just nimelt kokkulepe. Praegusel momendil on olukord aga selline, et viimase kümne aasta jooksul ei ole ühiskonnas mitte kokkulepet otsitud, vaid on püütud lihtsalt üksteiselt, nagu öeldakse, tekki pealt ära tõmmata, et oleks mul soojem, et tunneksin mina ennast kaitstuna, kuidas teised ühiskonnaliikmed ennast tunnevad, see nagu ei huvitaks kedagi. Niisiis on poliitika senini rajanenud vastandamisele, lõhestamisele, võitlusele ühiskonna sees. Kui see niiviisi jätkub, siis pärsib see oluliselt Eesti arengut. Tegelikult ongi see juba oluliselt pärssinud Eesti arengut. Ma loodan väga, et nii pensionipoliitikas kui ka laste kasvatamisel ja koolitamisel, hariduspoliitikas, tervishoiupoliitikas mõistetakse ükskord, et me oleme üks rahvas, kuigi me oleme erinevad inimesed. On edukaid ettevõtjaid, on väga häid spetsialiste, töövõtjaid palgaga kümneid tuhandeid kroone kuus. On olemas keskmised tööinimesed, aga on olemas ka oma tööeast välja jõudnud eakad, on puuetega inimesed, on lapsed, kes ei ole veel tööeas, ja kui me nende eest korralikult ei hoolitse, siis ei saagi nendest kunagi tööinimest. Kõigi nende ühiskonnaliikmete jaoks on tarvis luua turvaline elu, kõigi jaoks. Pensionipoliitika on lihtsalt üks poliitika ühe sellise kihi jaoks. Me ei saa sellest mööda vaadata, kuid ta ei ole tähtsam kui teised. Ma loodan, et hakkame niiviisi järk-järgult pensionipoliitikas, tervishoiupoliitikas, lastepoliitikas, perepoliitikas just nimelt otsima seda ühist joont ja need, kes tahavad teistsugust joont ajada, teatagu, et nendele ei kujuta pensionärid mingit väärtust ja selle tõttu on nende pensionipoliitika selline. Kuid ärgu tulgu valetama ja seletama, et meile on euroopalik pensionipoliitika üle jõu käiv, meie majandus ei suuda seda välja kannatada, kulutused on liiga suured. Ärgu valetagu, vaid öelgu: pensionärid ei ole meie arvates inimesed, kes vääriksid sellist ja sellist positsiooni, me arvame, et nad peavad olema madalamal positsioonil, me viime nad sinna. See on kindel seisukoht. Kui aga seda ei julgeta väita, siis peaks olema baas ühiskondliku kokkuleppe sõlmimiseks. Ma loodan väga, et see kujuneb, kui mitte selle Riigikogu ajal, siis vähemalt järgmise Riigikogu ajal.

Aseesimees

Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

T. Toomsalu

Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Ma tänan ka teid selle väga põhjaliku ja väga sisuka ülevaate eest, mis te andsite pensionäride olukorrast, ja samuti üleskutse eest arutada neid euroopalikke väljundeid, mis peaksid olema markeeritud meie pensionisüsteemis ja pensionikindlustuses. Rahvaliidu esitatud otsuse eelnõu kannab pealkirja "Pensionäride olukorra parandamiseks kuni aastani 2008 ja pikemas perspektiivis". See tähendab, et te olete tõepoolest avanud poliitilise debati, millist teed mööda minna. Teie kasutasite selliseid märksõnu nagu keskmise pensioni suhe keskmisse netopalka. On palju räägitud, kas vaadelda seda suhtena keskmisse brutopalka. Austatud härra ettekandja, me kõik enam-vähem teame arvandmeid isikute kohta Eestis, kes elavad allpool vaesuspiiri, vaesusriskis ja allpool elatusmiinimumi. Kuivõrd oleks teie arvates ühitatav euroopalike arusaamadega pensionikindlustusest näiteks selline poliitiline otsustus, et siduda pensionide alampiir, garanteeritud piir elatusmiinimumiga, mis tähendaks vaesusriskist väljaminekut?

J. Reiljan

Aitäh, härra Toomsalu, selle küsimuse eest! Igas poliitikas on oma kindlad sammud. Pensionide diferentseerimine, selle diferentseerimise ulatus on keskmise pensionitaseme seisukohalt järgmine samm. Selleks, et pensione rohkem või vähem diferentseerida, peab keskmine pension olema sellisel tasemel, et oleks tagatud ka nende eksistents füüsilises ja ühiskondlikus mõttes, kes saaksid diferentseerimise tulemusena minimaalset pensioni. Praegusel momendil tähendaks miinimumpensioni vaesuspiiri tasemele tõstmise arutamine seda, et praktiliselt kõik saaksidki ühesugust pensioni, sest keskmine pensionitase on sedavõrd madal, et tõstes selle piiri sinna, olekski ükskama kõik, kas inimene on kunagi töötanud või ei ole töötanud, kas ta on tahtnud töötada või ei ole tahtnud töötada, kas ta on saanud üht- või teistsugust palka. Sellel kõigel ei ole siis mingisugust tähtsust, kõik saavad ühesugust pensioni. Niisiis, järgmine samm, kui me vaataksime pensionipoliitikas edasi, oleks see, et me näeme ette, kuidas tõuseb keskmine pension. Kui me oleme selles kokkuleppele jõudnud, siis tuleb meil arutada ja kokkuleppele jõuda, kuidas diferentseeruvad pensionid, et pensionisüsteemis ei oleks ainult üks õiglus, pensionäride õiglus teiste ühiskonnakihtide suhtes, mida esindab keskmise pensioni suhe keskmisse netopalka, vaid selles pensionisüsteemis oleks ka teistsugune õiglus, erinevate pensionäride panus ühiskonda ja sellest tulenev õigus saada pensionipõlves suuremat või väiksemat hüvitist. Niisiis, teil on õigus, härra Toomsalu, kahtlemata peame me alati hoolitsema selle eest, et miinimumpensioni saajad saaksid ka ära elada, ja kui nad tõepoolest oma ühiskondliku panusega ei ole rohkem ära teeninud, siis nad saavad selle miinimumi, kuid me peame hoolitsema ka selle eest, et pensionisüsteemis oleks võimalikult suur õiglus pensionide diferentseerimise suhtes. Nendel, kes annavad ühiskonnas suurema panuse, on ka õigus oodata vanaduspõlves suuremat hüvitist. Sinnani aga on meil tarvis kõigepealt hüpata üle esimesest tõkkest ja siis võtame kohe ette teise tõkke.

Aseesimees

Tänan! Ants Ruusmann, palun!

A. Ruusmann

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eile esitasite muudatusettepanekuks ühe skaala ja täna on siin eelnõus teine skaala. Eilne skaala nägi ette 2008. aastaks pensioni suhte keskmisse netopalka 45% ja tänane skaala näeb ette 50%. Ma saan asjast nõndamoodi aru, et teie eilne muudatusettepanek oli teie miinimumprogramm ja tänane on siis maksimumprogramm. Te püüdsite mulle kahetsusväärsel kombel pähe määrida, et mina ei taha Eesti pensionäridele 50%-list suhet lubada. Ma kinnitan, et kui pärast valimisi on Keskerakonnal ja Rahvaliidul nii palju hääli, et nad saavad valitsuse moodustada, siis Keskerakond on kahtlemata valmis kohe selle 50% peale minema, millest ta on juba enne Rahvaliitu rääkinud. Aga 45%-ga, kui te hästi räägite ja korralikult agiteerite, saaksite kindlasti kaubale ka Mõõdukate ja isegi Isamaaliiduga. Nii et minu küsimus on nüüd järgmine. Kas Rahvaliit on nõus tulema edaspidi valitsusse 50% nimel koos Keskerakonnaga, kui selleks jätkub hääli? Kas ta on nõus minema 45% nimel, kui meil hääli ei jätku, teiste erakondadega ühte valitsusse? Ja kolmas siia haakuv küsimus - andke andeks, nüüd on kolm küsimust - miks Rahvaliit juba seekord kohe praegu valitsusse ei tulnud? Meie kahekesi oleksime ju võinud Reformierakonnalt rohkem välja pigistada.

J. Reiljan

Aitäh! Alustame kõige lihtsamast ehk viimasest küsimusest. Nimelt, Rahvaliitu ei kutsutud sellesse valitsusse. Võib-olla on põhjus ka selles, et meie poolt, meie juhatuse poolt vastuvõetud põhimõtted, millega me oleksime olnud üldse nõus valitsusse minema, ei olnud Keskerakonnale ja Reformierakonnale vastuvõetavad. Valitsust saab luua ainult valitsuskoalitsiooni lepingus kokku leppides. Mitte kusagilt poolt ei olnud näha mingit märki, et meie põhimõtteid oleks olnud võimalik realiseerida, ja ma kardan, et teie käitumine praegusel momendil, Keskerakonna käitumine valitsuskoalitsioonis näitab, et ka teil pole mingisugust võimalust. Teie läksite selle peale välja, meie ei läinud selle peale välja. Me ei taha osaleda poliitikas, mida me põhimõtteliselt valeks peame. Sellepärast ei olegi me praegusel momendil valitsuskoalitsioonis ja valitsuskoalitsiooni ei saa kunagi ette kujutada selliselt, et ma astun kõigepealt valitsuskoalitsiooni ja siis hakkan ühte koalitsioonipoolt, ma ei tea, kas terroriseerima või murdma või midagi muud taolist. Valitsuskoalitsioon saab töötada ainult sellisel juhul, kui mõlemad pooled koalitsioonilepingus kokkulepitust kinni peavad, järjekindlalt kinni peavad, ausalt kinni peavad, sest nad on ju selles kokku leppinud. Vastasel korral ei ole valitsuskoalitsiooni töö võimalik. Nüüd aga teine küsimus. Me tõepoolest otsime kompromissi. Me otsime kompromissi ja sellepärast pakkusime eile välja madalama taseme. Võib-olla on see liiga radikaalne. Ma kordan veel kord, et me ei oska öelda. Me teame Reformierakonna, Mõõdukate, Isamaaliidu seisukohta. Nemad tahavad viia keskmise palga ja keskmise pensioni suhte allapoole 30% 2008. aastaks. Nii on seadused vastu võetud, ühtegi teist seadust, mitte mingisugust programmi, poliitikat ei ole välja kuulutatud. Me ei saa mitte millestki muust rääkida. Keskerakond ei ole teatanud oma poliitilisi seisukohti, ei ole esitanud omapoolseid otsuse eelnõusid ega teinud parandusi meie otsuse eelnõusse, seetõttu me ei tea praegusel momendil ka Keskerakonna poliitikat selles valdkonnas. Me loodame väga, et parandusettepanekud tulevadki näiteks punkti 1 kohta. Keskerakonnalt tuleb näiteks üks parandusettepanek, mida ma ei oska teile ette öelda, Mõõdukatelt tuleb teine, Isamaaliidult kolmas, Reformierakonnalt neljas ettepanek. Siis arutatakse neid omavahel. Muide, ma võin teile öelda, et ma teen oma erakonnale ettepaneku, kui selle otsuse eelnõusse praegusel momendil sisse kirjutatakse, et esialgu tõepoolest on ainult 40%, 41%, 42% ja tõuseb 45%-ni, siis ma hääletan selle poolt ja kutsun ka teisi hääletama. Mispärast? Sel väga lihtsal põhjusel, et on saavutatud tunduvalt parem ühiskondlik kokkulepe kui praegune. On kontsipeeritud tunduvalt parem poliitika kui praegune, on juba nüüd kokku lepitud ja me alustame selle poliitika elluviimist juba 2003. aasta eelarvest, viivitamata veel ühte aastat, sest isegi kui me 2003. aastal valimistel võidame, siis 2003. aasta eelarve on juba vastu võetud ja selle muutmine, kõigi seaduste muutmine ei ole võimalik. Niisiis, poliitika hakkaks pihta alles 2004. aastast. Me otsime tõepoolest kokkulepet, et esimest sammu võimalikult kiiresti astuda, ja loodame selle kokkuleppe siin sõlmida. Kui me järgmisel korral oleme sellises valitsuskoalitsioonis, kes arvab, et euroopalik pensionipoliitika on juba küps, siis me saame ju selle otsuse eelnõu, selle poliitika alati ümber vaadata ja tunduvalt parema, pensionäridele soodsama poliitika kontsipeerida. Nii et ma loodan väga, et seekord astume esimese sammu. Võib-olla on see väiksem samm, kui Rahvaliit soovib, kuid see on meie ühine samm paremuse poole. Pärast järgmisi valimisi vaatame, mis edasi saab ja kas saab poliitikat radikaalsemaks ja paremaks muuta. Rahvaliidu positsiooni see ei muuda. Mis aga puutub sellesse, et te olete kohe pärast valimisvõitu valmis viima pensionitaseme 50%-ni, siis ma ütlen, härra Ruusmann, et rahandust ja riigi rahandust tuleb natuke tunda. Rahvaliit ei paku seda astmelist skaalat välja mitte selleks, et kutsukese saba, nagu öeldakse, jupphaaval raiuda või et kasvatada kutsukesele saba jupphaaval juurde. Ei-ei. Selleks, et leida vajalik 2,5 miljardit, tuleb aasta-aastalt väga tõhusalt tööd teha meie maksukorralduse ümberkorraldamisel, maksupettuste vähendamisel, uute maksude sisseviimisel. See ei ole, vabandage väljendust, ühe aasta küsimus. See on mitme aasta töö ja sellepärast keeldub Rahvaliit selliste lubaduste jagamisest, mida ei ole võimalik ühe aastaga täita.

Aseesimees

Tänan! Mul on nii küsijatele kui vastajatele palve püsida selle otsuse eelnõu raames. Siin ei räägita midagi tulevastest koalitsioonidest ja see on võtnud kole palju aega käesolevas arutelus. Mai Treial, palun!

M. Treial

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, ka mina tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et ei tea, kas on tegemist jaanipäevaeelse seisundiga. Tahetakse lasta karu, kes võib-olla pole veel sündinudki. Aga minu küsimus hõlmab seda valdkonda, mis puudutab pensionikassa jääke. Teatavasti alles möödunud aastal tõsteti pensione pisut, kuigi pensionikassa jääk oli võrdlemisi suur. Ja vaatamata sellele, et möödunud aasta 1. aprillist tõusis pension 50 krooni võrra, jäi aasta lõpuks veel jääk. Samuti laekus sotsiaalmaksu rohkem ja nüüd on teada, et seda jääki on üle 600 miljoni krooni. Eile vastuvõetud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatustega kasutatakse nüüd pisut üle 130 miljoni krooni sellest ära. Mis sa arvad, hea kolleeg, kas selline käitumine on otstarbekas, kas see on eetiline? Me pisut, justkui näpuotsaga midagi jagame, aga suurema osa jätame reservi ja kogume tulevase pensionäri jaoks, kes praegu teeb alles esimesi arglikke samme, paneb kogumispensioni seaduse järgi midagi tallele.

J. Reiljan

Aitäh, austatud kolleeg! Ma ei saa sellele küsimusele pikalt vastata, sest see ei puuduta ka seda otsuse eelnõu ja see otsuse eelnõu just nimelt ei tegelegi pisiasjadega. Pensionikassa laekumiste skeem on praegusel momendil üleüldse ebaõnnestunud ja pensionivaenulikult kontsipeeritud. See tähendab, kõigepealt peab olema selge, kui palju me tahame pensioni maksta ja nii palju raha pensionikassasse eraldataksegi. Ei peagi olema mingit erilist pensionikassat. Taanis ei olegi sotsiaalmaksu kui sellist olemas, pensionid on aga ühed kõrgemad Euroopas. Niisiis, meie maksutuludest läheb nii palju pensionäridele, mis maks see on ja kuidas see pensionärideni jõuab, on tehniline küsimus, mis ausalt öelda ei väärikski tegelikult siin saalis erilist arutelu, saal võiks selle teatavaks võtta, et tehniliselt on meie poliitilise otsuse lahendamine selliselt ette nähtud ja kõik. Kui selles lahenduses on mingeid poliitilisi momente, eks siis vaieldakse ja tehakse see selgeks. Niisiis, see pensionikassa jäägi küsimus on selle eelnõuga võrreldes täpe ega vääri üldse sisulist arutamist. Kuigi mul endal on ka muidugi kahju, et selliselt pensionäridesse suhtutakse ja sedasama rahagi, mis pensionikassasse kogutud, ei olda nõus välja maksma pensionideks, mis seal rääkida veel sellest, et kontsipeerida pikaajalisem pensionipoliitika.

Aseesimees

Tänan! Toomas Varek, palun!

T. Varek

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on siiralt heameel, et te saate aru rahanduspoliitikast. Alles hiljaaegu te ütlesite, et kõik sellised täiendavad toetused, rahasummade väljamaksmised tulevad aastate kaupa. Ja on ka siiralt heameel, et kuulun praegu Keskerakonna fraktsiooni. Keskerakond teeb poliitikat kaksikliidus ja jää on hakanud ka pensionäride suhtes sulama, on astutud esimesed sammud lisaeelarvega, vastavate seadustega, et pensionid on mõningal määral tõusnud. Te tõite väga kujukalt välja pensionikulu osatähtsuse SKT-st ja protsendid netopalkadest ning pakkusite välja ka endapoolsed protsendid netopalkadest, mida Eestimaa Rahvaliit ette näeb. Kas teil on ka slaide või on teil praegu võimalik meile öelda, milline on arvuliselt töötajate ja pensionäride suhe Euroopa riikides, Eestis või siis Euroopa Liitu pürgivates riikides?

J. Reiljan

Aitäh, lugupeetud küsija! Teil on väga hea küsimus, kuid ausalt öelda ei puuduta see pensionipoliitikat. Me võime ette kujutada riiki, kus on üksainuke töötaja, kes loob 200 miljardit krooni tulu. Pensionipoliitikas on küsimus selles, kuidas loodud tulu jaguneb erinevate ühiskonnagruppide vahel. Kui ikka tööinimesi ei ole, siis ühiskondlikku koguprodukti tõepoolest ei teki, meil on vähem jagada. See aga, kuidas ta jagatakse pensionäride vahel, tööinimeste vahel, omanike vahel, laste vahel, see on juba see küsimus, millega meie tegeleme. Niisiis, seda rikkust on täpselt nii palju loodud, kui palju teda on loodud. Kas seda lõi väike hulk inimesi või suur hulk inimesi, see on teisejärguline küsimus. Kuid, härra Varek, kui tulla siiski selle küsimuse juurde, mille te püstitasite, siis Eestis ei ole praegusel momendil põhiprobleem mitte selles, et meil ei ole inimesi, vaid selles, et meil ei ole töökohti. Meil ei ole küsimus mitte selles, et meil ei ole inimesi, vaid selles, et töökohtade arv on järjest vähenenud. Kokku võttes on kaotsi läinud 200 000 töökohta. Viimase kolme aasta jooksul kolmikliidu lubatud uute kümnete tuhandete töökohtade asemel on veel 25 000 töökohta vähemaks jäänud. Needsamad inimesed, kes võiksid Eestis tööd teha ja ka pensionäride jaoks raha teenida või rahvatulu luua, rändavad välismaale. Välismaal töötavad kümned tuhanded inimesed. Selle tõttu, et inimesed on Eestist välja rännanud, on meil näiliselt tööpuuduse number vähenenud, mida me afi_eerime nagu suurt edu. Niisiis, kui meilt läheks veel 10 000, 20 000, 50 000 töövõimelist inimest välismaale tööle, siin tööotsijaid enam ei oleks, sellisel juhul võiksime tööpuuduse näitaja täiesti ära kaotada. Kui 100 000 töötut välismaale saata, olekski kõik korras, tööpuuduse probleem oleks lahendatud. Niisiis, meie probleem on majanduse arengu probleem, töökohtade loomise probleem ja see ei ole mitte inimeste probleem. Võib-olla tuleb meil 10-20 aasta pärast tunnistada sedasama, mis Saksamaal või mujal riikides on. Meile tuleb siia sisse inimesi selleks, et majanduse arengut toetada, meil on töökohti nii palju, et ei jätku tööjõudu. Esialgu ei ole Eestis probleemiks mitte vähene inimeste hulk, vaid väikene töökohtade arv. Ja kui me selle probleemi oleme lahendanud, siis hakkame vaatama, kuidas inimestega lugu on.

Aseesimees

Tänan! Jaan Pöör, palun!

J. Pöör

Aitäh, härra juhataja! Härra ettekandja! Vahepeal oli siin küll selline tunne, et ise küsin, ise vastan. Kui kolmikliit indekseeris pensionid, siis põhjendus oli, et pensionid on vaja nn poliitilise tuule käest välja viia. Kas Eestimaa Rahvaliidu ettepanek tooks nad uuesti poliitilise tuule kätte tagasi või õigemini, kas pensionid ei ole üldse poliitiline küsimus?

J. Reiljan

Pensionid on väga suur poliitiline küsimus, väga raske poliitiline küsimus. Selle üks pool on eetiline pool, suhtumine pensionäridesse. Selles suhtes leiduks piisavalt silmakirjatsejaid ja leidub ka praegu, kes laulavad igal pool igal võimalikul juhul, kui väga nad pensionäre armastavad, aga siis, kui tuleb armastus kinni maksta, mis on paraku ühiskondliku armastuse ainuke näitaja, saab armastus ootamatult otsa ja ei olda nõus pensionäridele raha eraldama. See on niisamuti, nagu selles loos, kui bussi siseneb noor daam, ühtegi vaba kohta ei ole ja ta küsib, kas siin tõesti ühtegi džentelmeni ei ole. Üks mees pobiseb talle vastu, et džentelmene on siin piisavalt, aga sa võiksid silmad lahti teha: ühtegi vaba kohta ei ole. Meie suhtumine pensionäridesse on täpselt samasugune, me armastame neid sõnades väga, aga raha ei taha neile eraldada. Eestimaa Rahvaliidu ettepanek, mis, ma veel kord kordan, on lihtsalt euroopaliku pensionipoliitika esitamine ja selle järkjärguline, aasta-aastalt sisseviimine, oleks tõepoolest pensionäride väljatoomine tõmbetuulte käest. See viimane tuulepuhang oli neile soe, aga enne seda, kui see viimane soe tuulepuhang tuli, oli kolmikliit pensionäridele mitu pangetäit külma vett kraesse kallanud ja see soe tuulepuhang pensionäride olukorda paraku kuigivõrd paremaks ei tee. Niisiis, loomulikult on poliitilised tõmbetuuled, kui igal aastal eraldi otsustatakse, kuidas me pensionäridesse suhtume. See on kõige halvem variant, mis võib olla ja sellepärast ongi selle otsuse eelnõu üks eesmärk, et kõik erakonnad teataksid, milline on nende pikaajaline suhtumine pensionäridesse. Meil on selliseid erakondi, kes armastavad rääkida, kuidas nad 30-40 aasta pärast pensionärid rikkaks teevad kogumispensioni süsteemiga. See ei ole selle otsuse eelnõu objekt ja sellepärast sellega ei tegelda. Lähema 20 aasta jooksul, eriti veel lähema kümne aasta jooksul, kus kogumispensionisüsteemist sentigi välja ei maksta, tuleb meil vastata küsimusele, kuidas me nende kümne aasta jooksul pensionäridesse suhtume. Kui väljamaksed algavad, siis puudutavad nad alguses ainult üksikuid inimesi, väga väikest osa inimestest. Siis tuleb veel vastata küsimusele, kuidas me sellesse suuremasse osasse pensionäridest suhtume, ja alles 30-40 aasta pärast, kui kogumispensionisüsteem saaks teoreetiliselt niikaua vastu pidada, siis me oleksime teises olukorras, teistsuguses süsteemis. Aga meie teiega seda kahjuks ei näe, kuigi praegu juba majanduslikult ennustades võiks öelda, et kahjuks ei kindlusta see kogumispensionisüsteem tuleviku suhtes mitte midagi.

Aseesimees

Tänan! Tiit Toomsalu, palun, teine küsimus!

T. Toomsalu

Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Ma tänan teid ka väga põhjaliku ja sisuka vastuse eest minu esimesele küsimusele. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis taandus see teie interpretatsioonis sellele, et vaja on ikka turumajanduslike reeglite järgi käia ja see, kes on elu jooksul rohkem palka saanud, peab ka rohkem pensioni saama. Jumala õige, nõukogude ajal oli täpselt samamoodi, sest pension sõltus nimelt palga suurusest ja ainult viimane kümme aastat on olnud elatusraha, kui kõik saavad võrdselt. Sotsialistina tahaksin ma aga kangesti, et seesama saadav pension oleks sõltumata omaaegsest töötasust sama ostuvõimeline ja elatusmiinimumi kattev nagu nõukogude ajal. Seetõttu on mul oma arusaam sellestsamast võrdsest jaotamisest. Aga kuna eelnõu käsitleb ikkagi perspektiivi kuni aastani 2008 ja kauem, siis minu järgmine küsimus puudutab neid, kes hakkavad praegu pensionile minema. See pensioniseadus, mis seadustati kaks aastat tagasi, annab teatavasti võrdse aastakoefitsiendi võrdselt praeguste pensionäridega vaid kuni staažiaastani 1999 ja aastatel 2000, 2001, 2002, 2003 tuleb nõndanimetatud isikustatud pensionikoefitsient, mis samuti sõltub sellest, kui palju inimene palka saab ja seda võrreldakse keskmise suhtes. Alampalka saavad töölised, ja neid on Eestis kohutavalt palju, hakkavad praeguste pensionäridega võrreldes saama vaid umbes kolmandiku või isegi 25%. Minu küsimus, austatud härra ettekandja, on just selle pikema perspektiivi kohta. Kas te peate õigeks sellist isikustatud pensioniosakut ja koefitsiendi arvutust, mille puhul tulevased pensionile minejad, ja neid on rõhuv enamus tänastest töövõtjatest, hakkavad saama vähem pensioni kui praegused pensionärid ja kindlalt allpool elatusmiinimumi?

J. Reiljan

Aitäh, hea küsija! Nüüd te tahate hakata võtma juba kolmandat tõket, sel ajal kui me alles esimest tõket põrnitseme ja ei tea, kas üldse hüppame. Teil on õigus. Need on väga huvitavad ja lahendamist vajavad probleemid, mis te tõstatate. Ma kordan, et pärast seda, kui me oleme teinud näiteks põhimõttelise otsuse keskmist pensionitaset tõsta ja järgmisel korral oleme mingis järgmises otsuse eelnõus teinud põhimõttelise otsuse, kuidas ja kuivõrd me selle diferentseerimist lubame, tuleb meil kolmandaks tõepoolest hakata lahendama küsimust, kuidas täpselt ja mille alusel me seda diferentseerime, kas me teeme seda üht, teist või kolmandat pidi. Seal on jällegi väga palju uusi aspekte, millega ettekandja ei ole selliselt tegelnud, sest me tegeleme praegu makromajandusliku probleemiga, kui palju me kulutame pensionäridele, inimliku probleemiga, millisel tasemel nad keskeltläbi on ühiskonnas, ja kui see probleem on lahendatud, siis me saame hakata järgmisi tõkkeid võtma. Lubage vastata teie küsimusele nii, et kõik teie esitatud probleemid on õiged, aga lahendusteni on veel väga pikk maa. Aga ei ole mõtet lahendada kolmanda järgu probleemi, kui esimese järgu probleem on veel lahendamata.

Aseesimees

Tänan! Enn Tarto, palun!

E. Tarto

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mina kui vanemate Mõõdukate esimees ütlen, et meie kaugem perspektiiv ja eesmärk on samuti, et pension oleks 50% keskmisest palgast. Aga te tõstatasite siin pensionide diferentseerimise küsimuse. Meie arvamus on, et kui läheb pensionide diferentseerimiseks, siis ainult pensionitõusu arvel ehk teiste sõnadega, et kohe alguses oleks kokku lepitud, et ühegi kategooria pensionär ei saa hakata pensioni vähem saama. Ja üks konkreetsem küsimus pensionide diferentseerimise kohta, mis puudutab eelkõige vanu ja küllaltki vanu inimesi. Okupatsiooni ajal valitses palga saamisel ebaõiglus. Aus töömees, aus tööline sai sageli palka vähem - ma ei räägi juba vabadusvõitlejatest, kelle hulgas oli ka doktoreid, kes pidid katlakütjatena töötama -, aga igasugused NKVD-lased, KGB-lased, GRU-lased, kompartei juhtiv ladvik jne said kõrget palka. Kui te hakkate pensione diferentseerima, kas te neid küsimusi ka arvestate? Aastate möödudes ei ole see küsimus enam nii terav, sest neid inimesi jääb vähemaks, aga see probleem on ometi olemas.

J. Reiljan

Aitäh, härra Tarto, selle küsimuse eest! Muide, pensionide diferentseerimise probleemi ei tõstatanud mitte mina, vaid härra Toomsalu. Ma ei tõstatanud seda väga lihtsal põhjusel: see ei ole selle otsuse eelnõu objekt. Aga kõik need probleemid, mis teie siin tõstatate, kuidas suhtuda ühtedesse ja teistesse inimestesse, kes jätta ilma pensionita ja kellele maksta võib-olla rohkem pensioni, kuidas kompenseerida kõikvõimalik ebaõiglus, on väga huvitavad. Kui me oleme kokku leppinud selles, millisel tasemel on keskmine pension keskmise palga suhtes, siis oleme sisuliselt kokku leppinud selles, kui palju me kulutame ühiskondlikust koguproduktist, sisemajanduse koguproduktist pensionide väljamaksmiseks. Kuidas see keskmine täpselt ka kujuneb, selge on see, nagu te ütlesite, et kellegi pension ei tohi väheneda. Tõepoolest, pensionitõus saab olema sellisel juhul erinev. Kui me oleme kokku leppinud pensioni tõusus keskmise palga suhtes, siis on kahtlemata ka teie väga head nõuanded meile abiks. Teil on väga hea ülevaade kõikvõimalikest KGB-lastest, GRU-lastest, CIA-lastest ja kõigist teistest sellistest, kes võivad siin ringi konnata ja kellele me siis püüame vähemalt pensionide maksmisel õiglast kohta kätte näidata. Tähendab, nende pensioni me kindlasti ei tõsta ja kui nad praegu pensioni ei saa, siis ei saa nad seda ka edaspidi. Kuid need ongi need küsimused, mida me lahendame selle üldise töö käigus ja mis kujundavadki lõpuks seda keskmist pensioni. Mul on väga hea meel kuulda, et ka Mõõdukatel on seesama eesmärk, mis meilgi, jõuda 50%-ni keskmisest netopalgast, sellise pensionini. Siis me ootame teilt sisuliselt ainult ajagraafikut. Kui me oleme selle ajagraafiku saanud teilt, Keskerakonnalt, siis tuleb võib-olla tõesti tunnistada, et Rahvaliit pakkus välja kõige halvema ajagraafiku. Teistel on paremad, põhjendatumad, võib-olla on kiiremad paremad, võib-olla on aeglased paremad. Arutame seda siin ja ongi seesama otsus tehtud, mida me tahamegi saada, pikaajaline pensionide kujundamise otsus. Nii et, härra Tarto, parandusettepanekute aeg teatatakse selle esinemise lõpul ja me ootame Mõõdukatelt väga sisukat ettepanekut, kus teie eesmärk kajastuks. Võib-olla on see eraldi otsuse eelnõu kohe selle täienduseks, võib-olla teid ei rahulda see otsuse eelnõu sellisel kujul, võib-olla teil on teistsugused põhjendused, siis me saame asendada oma natuke kehva otsuse eelnõu teie väga hea otsuse eelnõuga ja me oleme kahtlemata selle poolt.

Aseesimees

Tänan! Ants Ruusmann, palun, teine küsimus!

A. Ruusmann

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tuleksin oma küsimusega eelnõu viimase, üheksanda punkti juurde. Kunagi, ühe teie varasema eelnõu puhul heideti teile ette, et teil ei ole ette nähtud midagi selle kohta, mis tuleb pärast 2008. aastat. Mulle tundus siis selline nõudmine väga rumalana. Aga nüüd on see teil siin sees ja nimelt kohustus valitsusele töötada välja pikaajaline programm aastateks 2009-2050. Mind isiklikult see muidugi ei puuduta, sest 2020. aastal mind kindlasti enam elavate kirjas ei ole. Aga see selleks. Te tahaksite, et see programm oleks välja töötatud juba 1. oktoobriks 2002. Äsja te ütlesite, et kõik suured asjad tuleb rahulikult ja kaalutletult, pika aja jooksul teha. Aga nüüd tahate nii ränka programmi valitsuselt kätte saada kõigest mõne kuuga. Kas teil on see asi ikka tõsiselt mõeldud või on see reageering sellele kunagisele rumalale nõudele?

J. Reiljan

Aitäh, härra Ruusmann! Kõigepealt soovin ma teile pikka iga, et te ei näeks mitte ainult 2020., vaid ka 2030. ja 2040. aastat. Jumal ütleb meile täpselt selle ette, millal on käes meie aeg pensionipoliitikas mitte enam osaleda. Aga see on tõesti teine küsimus. Tõepoolest, härra Ruusmann, teil on õigus. See nõudmine oli rumal. Kuid valitsuskoalitsioon on valitsuskoalitsioon ja selleks, et valitsuskoalitsiooniga dialoogis olla, temaga rääkida, panime me sellise eelmiselt valitsuselt saadud nõudmise sisse, et kui juba tahetakse pikemat perspektiivi, siis valitsus selle esitabki. Lõppkokkuvõttes valitsus seda tegigi, kõik seadused on nüüd vastu võetud ja ei ole öeldud nende seaduste kehtivuse lõpptähtaega. Niisiis me võiksime praegusel momendil makromajanduslikke andmeid kasutades tegelikkuses välja arvutada - loomulikult viga aastatega järjest suureneb - pensionid nii 2010., 2020. kui 2050. aastal, mil on juba täies jõus ja ilus käivitunud näiteks kogumispensionisüsteem. Selles suhtes võib sisse viia ennustused, erinevad stsenaariumid, kõik need arvutused oleks võimalik teha. See tõepoolest nii lühiajaline ettepanek ei kajastanud mitte midagi muud kui seda, et las siis valitsus esitab enda poolt seadustatud pensionipoliitika täpselt, kuidas see mõjutab pensione aastani 2050. See poliitika on olemas. Või ei ole olemas? On lihtsalt vastuvõetud seadused, aga poliitikat ei ole. Me ei tea seda. Kuid teil, härra Ruusmann, on õigus, praeguses olukorras, kus me oleme alles Euroopa Liidu lävepakul, kui tegelikkuses need muutused, mis Eesti majanduses ja ühiskonnas saavad toimuma, näiteks Euroopa Liitu astumise tulemusena, on ette ennustamatud väga paljudes valdkondades, võib öelda niiviisi, et 2008. aasta on selline perspektiiv, millest võib veel rääkida. Edasine peaks olema arutusel aastatel 2005-2006, kuidas siis edasi läheb. See on selge, et pensionipoliitikas ei saa olla tagasikäiku, me viime ta sinna üles ja loodame, et hoiame pensionäre alati sellel ühiskondlikul positsioonil. Kui tulevad teistsugused jõud ja ütlevad, et pensionärid on saanud liiga heale tasemele, eks nad siis muudavad seda, kuid praegusel momendil on tähtis, kas me vähemalt sellise pikkusega perioodil anname oma poliitilise tahte teada. Ja kui seda tahet tuleb muuta, siis järgmine Riigikogu, ülejärgmine Riigikogu muudavad seda.

Aseesimees

Tänan! Marju Lauristin, palun!

M. Lauristin

Härra Reiljan, ma loodan, et te siiski teate, et Eesti ühiskonnas on mitte ainult poliitikute, vaid ka majandusmeeste, sotsiaalteadlaste ja sotsiaalpoliitika spetsialistide hulgas vaidlus erinevate pensionilahendite üle käimas juba kümme aastat. Ja kas või viimane, teise samba käivitamine näitas, kui raske on kokku leppida isegi 2%-lises kulutuste suurenemises pensionidele, mis sisuliselt ju oli. See nõuab ikkagi laia ühiskondlikku kokkulepet. Ja selge on see, et selle kokkuleppe saavutamiseks on vaja täpsemini teada, kust see raha tuleb, missuguses vormis see pension makstakse. Nendes arvudes, mis te näitasite graafikutes, tegite te väikese kaarditriki, sest protsent SKT-st hõlmab ka kogumispensione ja kõiki muid pensioniks minevaid kulusid, mitte ainult seda, mida riik maksab üldmaksust või kogutavast sotsiaalmaksust. Seetõttu ma tahaksingi teada, et kui te räägite pikemast pensionipoliitikast, isegi kui me räägime sellest aastani 2010, siis millised on teie konkreetsed ettepanekud maksupoliitika suhtes? Kas peaks lisama üldmaksudest või peaks vaatama sedasama sotsiaalmaksu, selle määra või millisel muul viisil see raha ikkagi kokku kogutakse, sest kui seda kokku ei ole kogutud, ei saa seda ka maksta? Tahaksin märkusena ka öelda, et Mõõdukate jaoks on 50% täiesti endastmõistetav, küsimus on, kuidas sinna jõuda ja kui kiiresti. Me ütleksime isegi, et inimestel, kes lähevad nüüd tööle, peaks see olema siis, kui nemad pensionile lähevad, vähemasti 70-75%. Aga see on siis, kui nad on 40 aastat töötanud ja ka kogumispensionis osalenud. Aga just see vahepealne mudel on väga raske, te teate seda väga hästi. Kust see raha teie arvates tuleb, mis vahekorras on üldmaksud, sotsiaalmaks, kogumispension jne?

J. Reiljan

Mis vormis otsustatakse pensioni maksta, on küll teisejärguline küsimus. Jällegi sellega võrreldes, mida me tahame saada. Kuid ma ütlen teile kõigepealt, lugupeetud proua Lauristin, te räägite siin mingisugusest ühiskondlikust kokkuleppest kogumispensioni süsteemis, aga isegi 2% lisakulu oli selleks väga raske saada ja selleks otsustati röövida praegustelt pensionäridelt ja järgmise 10, 20 aasta jooksul pensionil olevatelt inimestelt kaks korda suurem summa. Vaat röövimise suhtes leitakse meie ühiskonnas tõepoolest väga hästi sotsiaalseid kokkuleppeid ja ühiskondlikke kokkuleppeid, ainult et seda kokkulepet ei olnud, ärge Rahvaliidule küll sellist rumalat juttu kunagi ajage, et siin mingi ühiskondliku kokkuleppega on tegemist, siin on Mõõdukate, Reformierakonna ja Isamaaliidu omavaheline kokkulepe. Ühiskonnaga samastamisest püüdke hoiduda, eks ole. Te olete üks osake ja kunagi antakse hinnang sellele, mis osake te sellest ühiskonnast olite. Mis aga puutub sellesse, milliste maksude arvel ja kuidas makse kokku kogutakse, siis see on nüüd pärast seda teisejärguline küsimus. Mispärast teisejärguline küsimus? Makse nimelt kogutaksegi ainult siis, kui on eesmärk, milleks on neid makse vaja kasutada. See ei ole mitte niiviisi, et kehtestatakse mingid maksud, siis vaadatakse, et raha tuli niipalju kokku ja sügatakse kukalt, et kuhu kohta seda raha kasutada. Ei, riiki juhitakse täiesti teistmoodi. Riiki juhitakse nagu ettevõtetki. Planeeritakse vajalikud tegevused, tehakse selgeks, kui palju selleks on kulutusi vaja, ja kui kulutuste tase on selgeks tehtud, siis vaadatakse üle kõik tuluallikad ja viiakse need sellele tasemele, nagu kulutused nõuavad. Kas selleks on otsesed või kaudsed maksud, kas selleks on lühiajalised või pikaajalised laenud, see on juba hoopiski järgmine küsimus ja kui te tahate teada, kuidas neid küsimusi lahendatakse, siis see ei ole sugugi keeruline. Vaadake Euroopa Liidu liikmesriike ja te näete, kuidas ja milliste maksudega seal tehakse. Meil on tohutu hea katsepolügoon ees, sest kõik riigid on kasutanud erinevaid maksupoliitikaid. Ühtedes riikides on otsesed maksud suuremad, teistes on kaudsed maksud suuremad. Ühtedes maksustatakse kõrgemalt tööjõudu, teistes maksustatakse kõrgemalt omandit, kolmandates kapitali. Meil on tõepoolest unikaalne võimalus õppida kõigest sellest, mis Euroopas on maksude kogumise alal õpitud. Eelkõige tuleb meil õppida esiteks maksupettuste vastu sõdimist - valitsev rahandusminister teatas muide oma hinnangu, et viis miljardit üksinda jääb selle tõttu saamata -, ja teiseks tuleb meil õppida makse süsteemselt käsitlema, mitte jagama maksusoodustusi selliselt, nagu meil siin on, et spekulatiivne kapital saab tohutut tulu reaalmajanduse arvel. See kõik õõnestab nii meie riigi tulusid lõppkokkuvõttes kui ka pensioni alust. Nii et riigi juhtimine käib veidike teistmoodi kui vürtspoe juhtimine, kus vaadatakse, kui palju raha sisse tuli, ja siis mõeldakse, kuidas seda vähekest raha kasutada. Makse kontsipeeritakse vastavalt sellele, millised on meie poliitilised eesmärgid kulutuste tegemisel.

Aseesimees

Tänan! Elmar Truu, palun!

E. Truu

Aitäh juhataja! Hea kolleeg! Riigikogu menetluses on seitse seaduseelnõu, mis puudutavad riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmist ja need on enamikus kas minu ja kolleeg Mai Treiali või rahvaliitlaste antud Riigikogu menetlusse. Valitsuste seisukohad, eelmise valitsuse ja ka selle valitsuse seisukohad on ikka olnud mittetoetavad, sest raha justkui ei ole. Täna oleme me siin palju rahast rääkinud ja julgen ka täna öelda, et nii mõnegi mainitud seaduseelnõu puhul ei olnud küsimus rahas, vaid suhtumises pensionärisse. Nende pensioniseaduse muutmistega, mida kolmikliidu valitsus tegi, vähenesid tegelikult ju ka toitjakaotuspensionid, vähenesid töövõimetuspensionid jne. Samal ajal teame, et stabilisatsioonifondis peaks olema ka praegu kaks miljardit krooni, mille jättis veel Siimanni valitsus, kui me oma valimislubaduse täitsime ja tõstsime pensioni 45%-ni. Millised on siis tegelikult valitsuse seisukohad, põhjendused praegu, kui ta ei toeta, ütleme, seda Riigikogu otsuse eelnõu ning pensioniseaduse muudatusi?

J. Reiljan

Aitäh küsimuse eest! Ma vastan ka teile samamoodi. Kui riiki juhitakse nagu vürtspoodi, siis vaadatakse, kui palju sinna kassakesse õhtuks tuli, ja see, mis tuli, ongi see, mille alusel planeeritakse homse päeva tegevust. See, mis saab aasta pärast, kahe aasta pärast, see on tõepoolest küsimus, mis vürtspoodnikule väga kaugeks ja abstraktseks jääb. Riiki juhitakse just nimelt pikaajaliste poliitikate alusel. Valitsuskoalitsioonil on õigus, niikaua kui pikaajalist poliitikat ei ole, niikaua kui puudub nendele poliitikatele vastav maksusüsteem, maksustamine, üldse finantseerimine - meil on selline rumal põhimõte, mida ei ole veel üheski riigis praktiliselt kasutatud, et meie riik ka investeeringuteks laenusid ei tee, seda kõike tahetakse veeretada või väidetakse, et on võimalik veeretada praeguse põlvkonna kraesse -, ning jätkatakse sellistel põhimõtetel, ei saagi ühtegi küsimust lahendada. Kui põhimõte on selline, et me ei taha riiki juhtida, me ei taha midagi muuta, me vaatame lihtsalt, mis tuleb, seirame seda siin kõrge Riigikogu palga peal ja hiljem pensioni peal, siis loomulikult ei saa pensionipoliitika kunagi paremaks muutuda. Kui aga võetakse poliitiline eesmärk kindlustada pensionäridele teistsugune ühiskondlik positsioon, siis eraldatakse selleks ka raha ja ma näitasin teile oma tabelites, et me jääme ka pärast seda oma SKT kulutuste tasemelt, protsendi poolest SKT-st, Euroopa Liidu riikidest veel oluliselt maha ja mingisugusest konkurentsivõime kaotusest, mingist majanduse laostamisest, millestki sellisest saab rääkida ainult inimene, kes kas põhimõtteliselt ei saa millestki aru või tegelikkuses, nagu see tavaliselt on, ei taha aru saada ja ajab oma poliitiliste eesmärkide varjamiseks siin, kuidas öelda, udust juttu.

Aseesimees

Tänan! Eiki Nestor, palun!

E. Nestor

Aitäh! Mul oleks ettekandjale küsimus selle kohta, et punktis 1 on esitatud tasemed ja punktis 7 on Vabariigi Valitsusele antud kohustus leida rahastamise võimalused taseme saavutamiseks. Siin korduvalt esitatud küsimustele vastates nimetasite te seda probleemi tehniliseks, teisejärguliseks ja vähetähtsaks. Te kutsusite üles vaatama Euroopa riikide praktikat. Ma saan aru, et Rahvaliit on sellega tuttav. Kuidas Rahvaliit seda vähetähtsat teisejärgulist tehnilist küsimust lahendaks?

J. Reiljan

Jah, ma võin rääkida laias laastus meie, nagu öeldakse, poliitilistest põhimõtetest raha juurdehankimisel riigikassasse. Esimene asi, mille puhul ei saa olla mingit sallivust ega mitte mingisugust järeleandmist, kus tuleb politsei ja kogu riik tööle panna, on sigaretiturg ehk tubakaturg, alkoholiturg, kütuseturg, kus jäetakse meie riik ilma miljarditest kroonidest. Ma olen kindel, et kui paar tuhat salaalkoholi ärikat istub paar aastat trellide taga ilma salaalkoholi tuludeta, siis ülejäänud paneb see tõsiselt mõtlema. Nii nagu nõukogude ajal oli 1960. aastate lõpul, 1970. aastate alguses samagonni ajamine sisuliselt, ütleme niiviisi, juba viimase järgu probleem. Tubakaturul on täpselt samad asjad. Niisiis, meil tuleb lõpetada see liberalism ja humanism nende suhtes, kes tegelevad otseselt, seadusvastaselt meie riigi õõnestamisega. Kuid loomulikult, sellest viiest miljardist kroonist maksutuludest, mis jäävad maksupettuste tõttu saamata, nagu rahandusminister Õunapuu oma artiklis Postimehes välja tõi, õnnestub meil sellega kätte saada vaevalt 40%, paar miljardit krooni aastas, mitte rohkem. Järgmine asi. Põhilised on oma riigi huvid ja meid ei huvita rahvusvahelise kapitali, eriti mitte spekulatiivse kapitali huvid. Niisiis, väljaviidav kapital maksustatakse tulumaksuga. Praegusel momendil kanditakse meilt Eestist neli-viis miljardit krooni ja rohkem aastas kapitali välja ilma makse maksmata. Üks miljardikene, 26% tulumaksust tuleb rahulikult sealt kokku. Praegusel momendil näitavad kõik andmed, et meie tolliladudes, vabamajandustsoonides toimub suuremastaabiline riigi maksutulude varjamine, pool miljardikest on arvatavasti seal peidus. Need kõik on sellised elementaarsed asjad. Kui me nüüd edasi lähme, kui on veel miljardeid vaja, siis hakkame arutama neid. Aga siit võis kokku lugeda juba kaks, kolm, neli miljardit, mis saab kätte aastatepikkuse tööga, mitte nii, et järgmisel aastal pärast võimule tulekut on võimalik need kohe kätte saada. Aastatepikkuse tööga on võimalik need kätte saada ja ühiskonna kasutusse suunata. Vaat pärast seda tulevad vaatluse alla juba sellised küsimused nagu luksuskaupade, luksusautode ja kõige muu sellise, nagu öeldakse, tilulilu ja enda esiletõstmise vahendite maksustamine ja kõik muu. Nii et vahendeid ja võimalusi on piisavalt, kui samm-sammult toimida. See kõik on jooksvate kulude finantseerimiseks. Kuid meil on lahendamata väga paljud probleemid, mille puhul on vaja teha suuri investeeringuid. Investeeringud on sellised asjad, mis tasuvad ennast ära pika aja jooksul, aastate ja aastakümnete jooksul. Kogu maailmas, ükskõik kus kohas me ringi vaatame, kui see riik ei ole nagu Luksemburg olnud erakordselt soodsas olukorras Lääne-Euroopas rikaste riikide keskel, kui see ei ole Soome, kes pikka aega sai Venemaa kaubandusest väga hästi tulu oma poliitilise, kuidas öelda, mõõdukuse eest jne, on kõigil riikidel tulnud oma riikide ülesehitamiseks laenusid teha. Me teame laenukoormusi, mis ületavad, näiteks Belgias, Itaalias, 100% SKT-st. Rahaliidu keskmine kriteerium on 60% SKT-st. Kui me tahame Eesti riiki üles ehitada, siis võin ma teile kinnitada üht: Eesti riigil tuleb järgmise 10 aasta jooksul, võib-olla kogunisti 15 aasta jooksul - võib-olla olen ma liiga optimistlik ülesehitamise suhtes -, laenata kokku 30-40 miljardit krooni. Me oleme, muide, pärast seda ikka veel väga madala võlakoormusega riik Euroopas. Kui me seda ei tee ja need investeeringud tegemata jätame, siis kahjuks ei ole ka kusagilt arengut oodata, ei ole raha palkade, pensionide ega lastetoetuste maksmiseks ega mitte millekski muuks. Riigi rahastamise küsimus ei ole tõepoolest selle otsuse eelnõu objekt, aga see on väga huvitav ja lai teema, millest ma heameelega räägin teiega järgmisel korral.

Aseesimees

Tänan! Kalle Jürgenson, palun!

K. Jürgenson

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Räägime sellest üldisest teemast, mida alustas siin proua Lauristin ja jätkas härra Nestor ning mis on tervikuna, nagu te mainisite, vähetähtis ja tehniline, ehk rahaleidmise küsimusest. Ma saan aru, et osa nendest arvutustest, mis teil erudeeritud inimesena on kindlasti täpselt tehtud, katate n-ö paremate laekumiste arvel. Ma usun, et teil on siiski, vaatamata sellele, et te ei ole neid välja toonud, täpselt teada nende aastate lõikes vajalikud rahanumbrid, prognoositavad SKT kasvud jne. Hästi, osa vajalikust rahast selle tehnilise küsimuse raames võime me saada maksude parema laekumise puhul. Teine küsimus, mis te välja tõite, on laenukoormuse kasvatamine. Kuid mind huvitab viimane küsimus, see, mis teie viimases vastuses sai iseloomustatud tiluliluna. Kas selle raamidesse mahub ka vajadus tõsta praegu olemas olevaid makse või ei mahu?

J. Reiljan

Aitäh! Kuivõrd tegemist on pikaajalise poliitikaga, siis kohe ei ole tarvis praeguseid makse tõsta. Kui siin on räägitud, et pensioni tõstmiseks on ainuke võimalus tõsta sotsiaalmaksu, siis ma ütleksin niiviisi, et meie viimased maksureformid, kas või näiteks ettevõtte tulumaksust vabastamine, on muutnud meil tööjõu teiste tootmisressurssidega, teiste tootmisteguritega võrreldes suhteliselt järjest kallimaks. Seetõttu ei ole ka põhjust imestada, miks meil on näiteks suurenenud tööpuudus ja töökohad on kadunud. Sellistes tingimustes ei ole lihtsalt kasulik inimesi tööle võtta. Niisiis, sotsiaalmaks on kahtlemata viimane, mida üldse Eestis tuleks tõsta. Kui aga makse tuleb tõsta, siis, nagu ma ütlesin, tuleb kõigepealt sisse viia see, et me kaitseme oma majandust väliskapitali väljaviimise eest, nende tulude väljaviimise eest. Väljaviidavad dividendid, investeeringud lähevad kõik maksustamisele 26%-ga. Kui te praegu uuriksite järgi, kui palju meil siin Hansapank ja muud suured finantsinstitutsioonid maksavad nn ettevõtte tulumaksu, siis te näeksite, et nendest pooleteistkümne miljardilistest ja suurematest tuludest suurem jagu kaob Eestist, ilma et nende pealt tulumaksu makstaks. Üks miljard läheb kindlasti maksustamisele. Mis puudutab edasisi maksualasid, siis ma ütleksin niiviisi, et kui me võtame kas või pensionipoliitika või ka muu euroopaliku poliitika sisseviimise, siis see kahtlemata tuleb eraldi vaatluse alla eraldi poliitikana, see on maksupoliitika. Küsimus on nimelt selles, et maksude tõstmisest ja selle vajadusest saab rääkida siis, kui meile on selgeks tehtud, et on eesmärk, milleks me tahame tõsta. Kui me leiame, et pensioni ei pea tõstma, siis ei pea ka makse tõstma. Kui me leiame, et lapsed ei vaja paremat haridust, et me ei pea haridusse investeerima, siis ei pea ka muide laenama. Niisiis, enne on ikka eesmärk, milleks me midagi tahame teha, ja pärast seda, kui me oleme eesmärgis kokku leppinud, tuleb öelda, et meil on selline väärtuslik eesmärk, ja nüüd on küsimus, kuidas me selle väärtusliku eesmärgini jõuame: kas ühtesid või teisi makse tõstes, neid asendades või uusi juurde tuues või näiteks raha laenates. Aga enne peab olema eesmärgis kokku lepitud. Me ei saa öelda, et kõigepealt lepime kokku maksu tõstmises ja siis hakkame vaatama, millele me seda kulutame. Riigi juhtimine nii ei käi.

Aseesimees

Tänan! Marju Lauristin, palun, teine küsimus!

M. Lauristin

Härra Reiljan! Kas ma sain teie eelnevatest vastustest õigesti aru, et te sisuliselt näete ikkagi ette praeguse sotsiaalkindlustuse põhimõtteid arendava pensionisüsteemi asendamise otse üldmaksudest, nii-öelda riigieelarvest makstavate pensionidega?

J. Reiljan

Proua Lauristin, te olete arvatavasti pensionipoliitikat uurinud. Pensionipoliitika puhul tuuakse välja kaks erinevat asja. Üks on solidaarsuspõhimõttel saadav miinimumpension, mis tavaliselt on riigipension, riiklikult kindlustatav pension. See peab olema, riik peab hoolitsema, et ükski inimene ei jää mitte kunagi sellisesse olukorda, et ta lamab kraavis, tal ei ole süüa, tal ei ole juua, tal ei ole põhimõtteliselt võimalik elada. See ei ole euroopalik riik, mis niiviisi suhtub ükskõik millisesse inimesse, olgu ta eakas või olgu ta puuetega inimene, olgu tal mingid muud, nagu öeldakse, töö tegemist välistavad tunnused juures. See on riigi funktsioon. Teine küsimus on seotud kindlustamise ja ka ümberjaotamisega. Kui inimese tulud on piisavalt suured ja võimaldavad ümberjaotamist, siis võib inimene tõepoolest mõelda sellele, et ta ei ole riikliku minimaalpensioniga nõus ega taha tulevikus sellest elada. Ta mõtleb, kuidas ta oma tuleviku kindlustab. Üks ostab näiteks aktsiaid, et need tulevikus maha müüa ja vanaduspäevil sellest elada, teine sõlmib vabatahtliku pensionikindlustuse lepingu. Täiesti mõistuspärane ja tore süsteem. Kuid selle ümberjaotava funktsiooni sisseviimist praeguste pensionäride kulul pean ma sotsiaalseks sigaduseks. Tõepoolest, ühiskond ei olnud nõus andma nende finantsinstitutsioonide kätte 6%, nagu näiteks praegusel momendil, selle inimese palgast. Inimene ise ei olnud sellega nõus, nüüd siis meelitatakse teda sellega, et kui ta annab 2% oma palgast sellesse kohustuslikku pensionikindlustuse süsteemi, siis meie tubli riik röövib praegustelt pensionäridelt 4%, kaks korda rohkem, ja annab talle, jättes praegused pensionärid ilma. Peale selle lubatakse talle veel, et edaspidi saab ta enam-vähem võrdset pensioni nendega, kes ei ole ennast kindlustanud, st ta ei kaota riiklikust pensionist kuigivõrd. Kustkohast see vale ja sotsiaalne ebaõiglus on võetud, seda hakkan ma veel uurima, aga see kõik ei ole seotud selle küsimusega. Ei, proua Lauristin, ma ei eita võimalust, et inimesed jaotavad oma tulusid ümber pikema perspektiivi peale, kui aga praegu võetakse ära sellelt, kellel praeguselgi hetkel ei ole oma laste kasvatamiseks piisavalt tulusid, lootes, et 20-30 aasta pärast on finantsmahhinatsioonidest äkki jälle mingi tulu tekkinud, siis see ei ole pensionipoliitika. See ei ole inimlik poliitika, sellise vastu ma olen, kuid mitte selle pensionipoliitika põhimõtete vastu, kus on olemas nii kindlustav, säästev kui ka miinimumosa. Need on kaks eri asja.

Aseesimees

Tänan! Tänase istungi aeg on läbi. Aeg on minna suvepuhkusele. Meil on võimalus kaks ja pool kuud sellesama eelnõu üle järele mõelda. Järgmine istung toimub 10. septembril. Ühtlasi on meile laekunud ka Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ettepanek katkestada selle eelnõu arutelu, aga seda ei saa me täna teha, täna jääb see meil lihtsalt pooleli ja parimal juhul katkestame selle 10. septembril. Head suvepuhkust kõigile! Istungi lõpp kell 13.00.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee