Infotund
Esimees T. Savi
Tere päevast, austatud kolleegid! Lugupeetud härra peaminister, ministrid! Alustame Riigikogu infotundi. Austatud Riigikogu, palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreeris ennast hetkel 13 Riigikogu liiget. Lugupeetud kolleegid! Täna vastavad teie küsimustele peaminister Mart Laar, haridusminister Tõnis Lukas ja sotsiaalminister Eiki Nestor. Me alustame. Esimene küsimus on kolleeg Mai Treialilt härra peaministrile.
M. Treial
Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Mind ja paljusid valijaid on teinud väga murelikuks see, et uus aasta toob kaasa väga palju ja suuri hinnatõuse. Me räägime majandusedust. See peaks omakorda tähendama, et riik ei aja oma kätt sügavale maksumaksja taskusse, st et ta hoiab kontrolli all oma territooriumil tegutsevad monopoolsed ettevõtted. Minu küsimus on järgmine. Kuidas ja millistel tingimustel on Eestis võimalik reguleerida monopoolsete ettevõtete kehtestatavaid teenuste hindasid?
Esimees
Härra peaminister, palun!
M. Laar
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud küsija! Tänan selle küsimuse eest! Vastus sellele küsimusele on väga lihtne. Monopoolsete ettevõtete või, nagu öeldakse seadustes, turgu valitsevate ettevõtjate hindade määramise süsteem on paika pandud Riigikogus vastuvõetud seadustes. Kui rääkida viimasel ajal võib-olla kõige rohkem huvi põhjustanud aladest, siis on see kirjas kõigepealt energiaseaduses ning teiseks telekommunikatsiooniseaduses, kus on üsna täpselt ja üksikasjalikult sätestatud, kuidas toimub turgu valitseva ettevõtja hindade määramine. Seejuures ei tehta nendes seadustes vahet, kas ettevõte, kes turgu valitseb, on riigi omandis, erastatud või on riik selles ettevõttes aktsionär koos erainvestoriga. Selles suhtes on paika pandud võrdsed võimalused ja võrdsed kohustused. See süsteem on seaduses üsna üksikasjalikult ette nähtud. Riigi poolt, valitsuse poolt vaadates on meie kõige suurem huvi see, et need sõltumatud regulaatorid, mida seadusandja on ette näinud, oleksid piisavalt tugevad, piisavalt aktiivsed selleks, et tarbijate ja selle kaudu ka riigi huvisid kaitsta.
Esimees
Tänan! Mai Treiali täpsustav küsimus, palun!
M. Treial
Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Võiks ikkagi kohe küsida, et kui niivõrd palju inimesi satub löögi alla, kas ei peaks seadust korrigeerima. Maksumaksja eeldab, et iga kuu või periooditi mis tahes kauba või teenuse eest makstava tasu suurenemine on piisavalt põhjendatud. Iga suurema hinnatõusu eel on hinna tõstjad kinnitanud, et see tõus jääb viimaseks või vähemalt jääb hind pikemaks ajaks muutmata. Kahjuks on küll kujunenud välja niimoodi, et sellest on saanud ainult sõnakõlks. Härra peaminister! Millega põhjendab riigile kuuluv AS Eesti Energia oma õigust kehtestada elektritarbimise puhul tarbijate vabadust piirav 20-kroonine nn kuutasu?
M. Laar
Aitäh! Lugupeetud küsija! Te mainisite oma küsimuses, et on väga võimalik, et tuleb muuta seadust. Igal Riigikogu liikmel ja fraktsioonil on võimalus esitada täpsustusi ning parandusi seaduste kohta, kui tundub, et üks või teine seadussäte, mis Riigikogus on vastu võetud ja heaks kiidetud, ei ole mitte piisav. Mis puudutab konkreetselt Eesti Energiat ja tema hinnakujundust, siis on energiaseaduses väga selgelt pandud paika need põhimõtted, mille kohaselt tuleb kujundada kauba hind ja teenuste tariifid. Neid tuleb kujundada nõnda, et oleks tagatud, esiteks, tegevuseks vajalike tootmiskulude katmine, teiseks, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks, kolmandaks, keskkonnakaitsetingimuste täitmine, neljandaks, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine ja, viiendaks, põhjendatud tulukus. Viimati mainitu puhul on ilmselt kõige rohkem vaidlusi. Siin on Energiaturu Inspektsioonil tegelikult vägagi suured võimalused ja ka kohustused tarbijate huvide eest seista. Ma usun, et läbirääkimistel Eesti Energiaga on neid erinevaid külgi kaalutud. Ma olen ka oma arvamuse selles küsimuses avaldanud. Loodame, et jõutakse sellisele kokkuleppele, mis tõesti kõige rohkem vastab Eesti tarbijate huvidele. Mis puudutab seda juttu, et hinnatõuse enam ei tule, siis nendest juttudest oleks ilmselt tõesti targem hoiduda, sest hinnatõus on paratamatult selline asi, mis toimub kogu maailmas. Küsimus on selles, milleks, kuidas ja kuhu see raha läheb. On väga võimalik, et tuleb läbi vaadata konkreetsed ettepanekud seaduste muutmise kohta, et kõik kulutused oleksid põhjendatud.
Esimees
Härra peaminister, tänan! Mai Treiali teine täpsustav küsimus, palun!
M. Treial
Aitäh! Tõepoolest on nimetatud seadusesse üsna palju sisse kirjutatud, kuid ei teie vastus ega see seadus ei anna ikkagi seletust, miks kuutasu kehtestamisega AS Eesti Energia (samuti on seda rakendanud ka Eesti Telefon ja Eesti Energia väidab omakorda, et ta võttis seda justkui eeskujuks) siiski karistab tarbijat, sellist tarbijat, kes hoiab kokku. See on lisamaks, tasu mitte millegi eest. Sisuliselt ei ole see ka mingil määral kvaliteediga seotud. Aga ettevõttele võib see olla üks väga hea võimalus lausa rikkaks saada. Ma küsin teie käest konkreetselt. Kas valitsus ütleb ei elektri hinnale lisanduvale kuutasule? Kui ei, siis millega te seda põhjendate?
M. Laar
Aitäh! Valitsusel oleks kindlasti hea meel ütelda ei ühele või teisele asjale, mis puudutab Eestis turgu valitsevate ettevõtjate kehtestatavaid hindu. Paraku on seadusandja olnud siin väga täpne ning pannud üsna üheselt paika selle süsteemi, kuidas hindu määratakse, just tuginevalt nendelesamadele seadustele, mis on Riigikogus nii telekommunikatsiooniteenuse kui ka energiateenuse alal vastu võetud. Siin, nagu te hästi teate, toimuvad läbirääkimised vastavate ettevõtete ja inspektsioonide vahel. Valitsusel, valitsuse ministritel või peaministril on võimalus sellesse protsessi sekkuda ainult n-ö oma isikliku autoriteedi abil, kuulates ära eri poolte seisukohti ja arvamusi, kas tõesti see hinnakujundus, need viis punkti energiaseaduses, on põhjendatud või mitte. Teatavasti pole läbirääkimised või ka vaidlused selle üle veel mitte lõppenud. Mis puudutab aga püsitasu, siis teatavasti pakkus Eesti Energia Energiaturu Inspektsioonile tegelikult välja ka teise võimaluse. Siin oli mitmeid pakkumisi. Energiaturu Inspektsioon nõustus siiski just selle teise variandiga.
Esimees
Tänan! Härra peaminister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Janno Reiljan, palun!
J. Reiljan
Aitäh, härra eesistuja! Härra peaminister! Kuidas on võimalik, et riiklikud aktsiaseltsid ei täida oma omaniku, valitsuse korraldusi? Energiaseaduses ega teistes seadustes ei ole midagi öeldud selle kohta, et omanik ei võiks sekkuda protsessidesse, kui need käest ära lähevad. Praegu on energia hinna 30% tõus juba selgelt monopoli diktaat. Kuidas on võimalik, et Eesti Energia riikliku ettevõttena saab käituda omavoliliselt ja valitsusel ei ole mitte mingisugust huvi ei üldkoosoleku ega nõukogu liikmete kaudu sellele piiri panna? Selgitage seda, palun!
M. Laar
Aitäh! Ma olen öelnud oma arvamuse, ka avalikkusele on see teada, mitmetes küsimustes, mis on seotud eelseisva elektrienergia hinna tõusuga. Seda arvamust on ka arutatud Eesti Energia nõukogus. Samas saab valitsus ikkagi, nagu ma juba enne ütlesin, lähtuda sellest seaduse põhimõttest, mille kohaselt ei ole nimetatud protseduuri puhul vahet, kas ettevõte on riigi omandis, erastatud või on riik koos erainvestoriga aktsionäriks. Need tingimused peavad olema täidetud ka riigi omandis oleva ettevõtte puhul. Võib öelda, et me, kahjustades selle ettevõtte huve ja lükates tagasi põhjendatud taotlusi, kahjustame sellega kaudselt riigi ja meie kõigi huve. Omaette küsimus on see, kas üks või teine selline samm on põhjendatud või mitte. Seda tuleb tõesti väga põhjalikult kaaluda. Ma olen ka oma arvamuse üsna selgelt Eesti Energiale välja ütelnud. Mul on hea meel, et Eesti Energia on need ettepanekud põhimõtteliselt heaks kiitnud ja vastu võtnud. Ma arvan, et mitmeid kõige rohkem valupunkte tekitanud probleeme on meil võimalik ka lahendada.
Esimees
Mai Treial, kas ma tohin paluda viimast täpsustavat küsimust?
M. Treial
Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Ega teie vastus nüüd midagi rohkem lahti ei rääkinud. Pigem jääb mulle ikkagi mulje, et te ei ole riigi hallatavas või riigile kuuluvas ettevõttes kasutanud hinnaläbirääkimistel ära kõiki võimalusi, ka seoses sellega, et te ei ole varem rääkinud sotsiaalsest olukorrast. Tagantjärele on väga keeruline seda asja seletada ja jääb silmakirjaliku suhtumise mulje. Viimasel ajal räägitakse ka ühest niisugusest asjast nagu sotsiaalelekter. Kas te seletaksite, mis loom see sotsiaalelekter on ja kui kaua inimeste petmine sellega võib kesta?
M. Laar
Aitäh küsimuse eest! Ma kindlasti ei nimetaks sotsiaalelektriprogrammi, mille Eesti Energia on välja töötanud, inimeste petmiseks. Nende inimeste olukorda, kelle jaoks seda programmi rakendatakse, see siiski väga tugevalt parandab. Kui me ütleksime, et tegemist on petmisega, siis me ütleksime ka, et seda ei tuleks teha. Ma ei jaga seda seisukohta. Ilmselt on sõna "sotsiaalelekter" läinud käibesse selle töörühma nimetuse kaudu, kes on tegelnud ja tegeleb nende gruppide väljaselgitamisega, kellele nimetatud hinnatõus tekitab väga suuri probleeme ning kelle jaoks Eesti Energia on välja pannud või loonud omaette kapitali, omaette fondi, kust on võimalik nendele inimestele lisatoetusi maksta. Omaette küsimus on püsitasu ärajätmine teatud, ka sotsiaalselt ohustatud elanikkonnagruppide puhul. Ma tean oma poliitilisest kogemusest üsna hästi, et targem on midagi mitte teha kui teha, sest kui sa midagi teed, siis saad igal juhul sõimata. Teiegi nimetasite seda tegevust silmakirjatsemiseks. Ma arvan siiski, et tegevus, mis kergendab inimeste olukorda, teatud sotsiaalsete gruppide olukorda ja mis lähtub nendest ettepanekutest, mis näiteks on laekunud mulle peaministrina paljulapseliste perede organisatsioonilt, on õigustatud. Ma arvan, et see aitab inimeste olukorra parandamisele kaasa.
Esimees
Aitäh, härra peaminister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Janno Reiljan, küsimus härra haridusministrile.
J. Reiljan
Aitäh, härra eesistuja! Härra haridusminister! Ma loodan, et teie ei tegele sellise silmakirjalikkusega, kus sada miljonit võetakse, viis antakse tagasi ja siis teatatakse, et see ei ole silmakirjalikkus. Minu poole pöördusid murega dotsentide ja teadurite klubi liikmed. Nad on juba mitmendat aastat pidanud kirjavahetust teiega, Riigikoguga, peaministriga, kõigi teistega ja saanud igasuguseid julgustavaid vastuseid, et nende probleemid lahendatakse. Nimelt on nad pandud ebavõrdsesse seisu, võrreldes professoritega, kellel on võimalik saada emeriitprofessoriks ja saada sellele vastavat pensioni. Dotsendid ja teadlased pensionile minnes mingisugust toetust ei saa. Ma loen siit sellest paberipatakast, mis mulle üle anti, teie vastust, et ministeerium töötab selle kallal intensiivselt, see oli eelmise aasta lõpul ...
Esimees
Janno Reiljan, palun küsimus!
J. Reiljan
Minu küsimus ongi: mis on selle intensiivse töö tulemus? Mida te olete sel aastal tulemusjuhtimise raames dotsentide ja teadlaste pensioniprobleemide lahendamisel saavutanud?
T. Lukas
Aitäh! Tõepoolest on ülikoolide ja instituutide töötajad teinud aastakümneid õlg õla kõrval tublit tööd. Osa neist on nüüd professori staatuses. Dotsentide ja vanemteadurite esindajad ütlevad tihti, et nemad on reaalses igapäevatöös teinud isegi rohkem kui professorid, aga neid ei ole välja toodud grupina, kellele vanaduspensionile minnes eripensioni makstakse. Tõesti, siin on kaks tahku: üks on rahaline külg, selle me oleme kokku arvutanud, niipalju kui seda ette arvutada saab, ja teine on see, mida ütlevad seejärel teised töötajagrupid - insenerid, arstid, teised -, kelle töö on olnud ka väga oluline, tulemuslik ja tähelepanuväärne. Professori nimetus on ühiskonnas olnud auväärne ja seni ei ole löönud lõkkele rivaalitsemine eri töötajagruppide vahel. Kui dotsentidele ja teaduritele määratakse lisapension, siis hakkavad teised töötajate grupid, kaasa arvatud õpetajad, kahtlemata küsima, kus on nende võimalus saada pensionile minnes eristaatust. Võin öelda, et Tartus oleks vaja, arvestades praegust akadeemikute tasu ja emeriitprofessorite tasu, lisaks 7,3 miljonit krooni ja Tallinnas veel kolm korda rohkem. Nii et tarvis oleks vähemalt 30 miljonit krooni. Seda riigieelarves järgmisel aastal ei ole. Kuid nende inimeste panus on kahtlemata olnud tähelepanuväärne.
Esimees
Tänan! Janno Reiljan, palun!
J. Reiljan
Aitäh, härra eesistuja! Ma siiski kordan oma küsimust. Te lugesite ette eelmise aasta detsembrist pärit vastused. Me saime praegu teada täpselt sedasama, mida teie teadsite eelmise aasta detsembris. Kuid ma kordan veel kord. Te olete oma kirjas näiteks Mall Poolale teatanud, et ministeerium töötab intensiivselt selle probleemi kallal. Te teatate kirja lõpus, et jätkate küsimusega tegelemist ja lahenduse otsinguid. Riigikogu kultuurikomisjon on pidanud selle probleemi tõstatamist ja seda taotlust õigustatuks ning lubanud teiste komisjonidega läbi rääkida. Ma kordan oma küsimust. Mida on selle aasta jooksul tehtud selle probleemi lahendamiseks? Kes on konkreetselt intensiivselt töötanud selle probleemi kallal, nagu teie eelmise aasta lõpul antud vastuses väideti? Mis sammud täpselt on astutud selle probleemi lahendamiseks ja kui kaugel see lahendus praegu on? Teadureid ja dotsente ei ole te nendest suurtest tulemustest informeerinud.
T. Lukas
Aitäh küsimuse eest! Meie eeltöö on praegu piirdunud eelarveväitlustega, Haridusministeeriumi sees lisainformatsiooni kogumisega kõrgkoolidest ning dotsente ja vanemteadureid esindavatest organisatsioonidest, sest kui Haridusministeeriumile anti eelarve raamnumbrid ette, siis ilmnes, et meil ei ole võimalik selle eelarvega ette näha ühe töötajagrupi lisafinantseerimist pensionieas. Võib öelda, et selle aasta eelarves Haridusministeeriumi real neid summasid ei ole. Mis puudutab intensiivset tööd, siis emeriitdotsentide lisapensioni sisseviimine nõuaks muudatust kolmes seaduses. Neid muudatusi on mõtet hakata tegema siis, kui eelarves on raha ette nähtud. Eelarve võimalused on praegu sellised, et haridusministril ei ole võimalust teiste valdkondade arvel oma ministeeriumi eelarve sees seda asja lahendada. Kui rääkida laiemast teoreetilisest baasist, siis meil on emeriitprofessorite tasu määramisel (see tasu on üks emeriitdotsentide võimaliku tasu eeskujusid tulevikus) ka teatavad administratiivsed käärid: raha arvestab riik, aga otsustamine on ülikooli pädevuses. Siin tuleb välja ikkagi niimoodi, et ülikool otsustab, milline on emeriitprofessorite hulk, kuid eelarves ei ole nende pensionide maksmiseks ...
Esimees
Härra minister!
T. Lukas
... piisavalt raha. Meil ei ole mõtet kirjutada seadustesse sisse teist ebaõiglust.
Esimees
Aitäh! Janno Reiljan, teine täpsustav küsimus, palun!
J. Reiljan
Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Täpsustagem teie intensiivset tööd veel kord. Mingit lisainformatsiooni, mida te sellel aastal oleksite hankinud, te ei esitanud. Ma küsin siis eelarve kohta. Kui suurt summat te eelarve projektis täpselt taotlesite, et seda ülesannet lahendada? Kuidas te seda taotlesite, kes, kuidas ja milliseid vastuseid andis? Millal see summa ja kelle sulega eelarve projektist maha tõmmati, et me nüüd peame jälle selle probleemi lahendamist kurvastusega ühe aasta edasi lükkama või, õigemini, teie valitsemisaja lõpuni edasi lükkama? Niisiis, kirjeldage palun seda eelarveväitluse protsessi, et me saaksime teada, kes on need, kes kaotasid eelarvest ära selle summa, mida teie taotlesite!
T. Lukas
Aitäh! Härra Reiljan! Ma peaksin teile rääkima ilmselt täitevvõimu toimimise loogikast üldisemalt. See ei ole lõputu rivaalitsemine ministrite vahel, ei ole nii, et kellelgi tuleb pähe kõik võimalikud vajadused oma valitsemisalast üles lugeda, ta paneb need kirja ja saadab rahandusministrile pika bulla. Meil olid eelarve raamid küllalt hästi ette näha juba kevadel. Haridusminister muidugi taotles vastuvõetud strateegiate elluviimist. Need strateegiad olid kutsehariduse, teaduse ja kõrghariduse valdkonnas. Konkreetselt emeriitdotsentide tasustamist ei ole kirjas üheski dokumendis, mis on valitsuses ja Riigikogus heaks kiidetud. Seetõttu ei olnud alust esitada seda ka eelarvetaotlustes väljapoole ministeeriumi. Ministeeriumi vanas struktuuris tegeles selle teemaga ministeeriumi sees intensiivselt teaduse ja kõrghariduse osakond ning nüüdses struktuuris tegelevad sellega teadustalitus ja kõrghariduse talitus. Aga väljapoole ministeeriumi ei ole me seda teemat praegu viinud, sest ei ole ette näha, et järgmisel aastal võiks selle valdkonna finantseerimiseks olla lisasummasid.
Esimees
Tänan! Janno Reiljan, kas ma tohin paluda viimast täpsustavat küsimust?
J. Reiljan
Aitäh! Ma tahangi lõpuks ainult kommenteerida. Kui te seda probleemi väljaspool Haridusministeeriumi üldse üles ei ole tõstnud, siis oleks küll imestamapanev, kui keegi teine oleks selle teema üles tõstnud ja eelarvesse selle raha sisse planeerinud. Niisiis, härra minister, mul on kurb teie käest kuulda, et teie ministeerium ei ole selle probleemiga aasta jooksul üldse tegelnud. Mul on sellest väga kahju.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Elmar Truu, küsimus sotsiaalministrile.
E. Truu
Aitäh, härra juhataja! Austatud sotsiaalminister! Uus ravikindlustuse seaduse eelnõu on tekitanud avalikkuses juba palju mureküsimusi. Üks valusamaid nende seas on küsimus ravimite hinna tõusust. Haigekassa kavatseb uues seaduses kärpida ravimitele tehtavaid kulutusi, kehtestades soodusravimite hinnapiiri, mille ulatuses ravimi hinda kompenseeritakse. Kasumiahned ravimifirmad ja ravimite Eestisse tarnijad on juba hakanud ravimite hindu kergitama ja üsna märgatavalt, mõned isegi mitmekordselt. Kannatajaks on patsiendid, kellel tuleb see kinni maksta. Patsiendid vaatavad väga murelikult sotsiaalministri poole. Härra sotsiaalminister, mida kavatsete te ette võtta ravimite hinna tõusu ohjeldamiseks?
Esimees
Härra minister, palun!
E. Nestor
Austatud esimees! Austatud Elmar Truu! Mul on väga hea meel, et meil on teiega üks mure. Küll aga pean ma ütlema, et see järeldus, mis on tehtud ravikindlustuse seaduse eelnõust ja sellega seonduvast hinnatõusust, on puhtal kujul väljamõeldis ega vasta mingil juhul tõele. Pigem võib öelda seda, et kasutatakse ära praegust soodusravimite süsteemi ja võetakse sealt veel viimast. Kulutused soodusravimitele on aasta-aastalt tõusnud. Aastal 2000 olid nad 447 miljonit Eesti krooni, sellel aastal kavandati kasutada 500 miljonit ja nüüdseks on juba selge, et meil tuleb maksta 600 miljonit. Ka siis, kui uus ravikindlustuse seadus vastu võetakse, need kulud suurenevad, sest on põhimõtteliselt mõistlik, et inimesed ravimeid tarvitavad. Küll aga peaksid need muudatused, mis on seal välja pakutud, ühtpidi laiendama nende ravimite sortimenti, mis soodusravimitena meie kätte jõuavad, ja teisest küljest võimaldama odavamaid ravimeid, mis on niisama head kui mõned kallimad. Nii et kulutused ravimitele suurenevad paratamatult ka tulevikus. Küll aga peaks olema valik laiem ja ravimeid mõistliku hinna eest saada.
Esimees
Tänan! Elmar Truu, täpsustav küsimus, palun!
E. Truu
Aitäh! Ma usun, härra minister, et te olete minuga nõus ka selles, et ravimite hinnad on meeletult tõusnud. Vähekindlustatud inimestel, pensionäridel, lastega peredel jt on raskusi ravimite ostmisega. Seetõttu jäävad paljud ravimid ka võtmata. Ma arvan, et riigile ja ka haigekassale läheb ravimata haigus palju rohkem maksma kui ravimite hinna tõusu kompenseerimine. Põhiseaduse § 28 ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Õigus küll on, kuid nendel, kelle sissetulek on väike, on võimalused kasinad. Härra sotsiaalminister, millise retsepti või ravimi kirjutaksite te välja meie ravimipoliitikale, sest meile tundub, et ravimipoliitika vajab ise ravimist?
E. Nestor
Täiesti nõus. Ravimipoliitika vajab ravimist, seetõttu on ka ravikindlustuse seadus teie ette toodud. Need meetmed, mis seal on kavandatud, on järgmised. Kõigepealt, maailmas on paraku selliseid ravimeid, mis on ainulaadsed ja kallid ning mida on mõtet osta soodushinnaga. Uus ravikindlustuse seaduse eelnõu näeb ette sellise võimaluse nagu kokkuleppehind. Sel puhul sõlmitakse ravimitootjaga hinnakokkulepe, mis võimaldab viia ravimi soodusravimite nimekirja, ja seetõttu on vajalik ravim tarbijale kättesaadav. Teine põhimõte on referentshindade sissetoomine, mis võimaldab kogu ravimipoliitikat oluliselt muuta. Siin peab Riigikogu ilmselt andma seadusandliku selguse, kuidas see referentshind sünnib. Kolmandaks on ravikindlustuse seaduse eelnõus toodud (sellest on ka avalikkuses kahjuks valesti aru saadud) ravimieelarve kokkulepe kui võimalus. Üks tubli perearst on öelnud, et sellega püütakse kunstnikku väidetavalt sundida maailma ainult musta või rohelisega kujutama. Nii see ei ole. Arstid peavad ka tulevikus kirjutama patsientidele välja kõiki vajalikke ravimeid, küll aga annab see eelarve võimaluse küsida ühe või teise arsti käest, miks ta ainult rohelisega maalib või miks ta ainult üht arstimit välja kirjutab.
Esimees
Tänan! Elmar Truu, teine täpsustav küsimus, palun!
E. Truu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud sotsiaalminister! Veel üks küsimus seoses ravimite hindadega. Väga paljud keskmise ja vanema põlvkonna inimesed on aastakümneid tarvitanud Venemaal ja teistes endistes sotsialistlikes maades valmistatud ravimeid. Need ravimid on tunduvalt odavamad, inimesed on nendega harjunud ja usuvad neisse. Kõik need tegurid on väga tähtsad edukaks raviks. Ometigi neid ravimeid enam osta ei saa. Nimetame siin korvalooli, palderjanitablette, tsitramooni jne. Härra sotsiaalminister! Te vastasite eitavalt Apteekrite Liidu palvele tuua need ravimid Eesti turule tagasi, et inimesed, kes on neid varem ostnud, saaksid neid ka edaspidi osta. Miks te soosite lääne ravimitootjate ja nende toodangu Eestisse vahendajate kasumiahnust meie haigete arvel, härra sotsiaalminister?
E. Nestor
Austatud küsija! Nüüd on teid küll eksiteele viidud. Sellist vastust ei ole ma Apteekrite Liidule kuidagi andnud. Nimelt, Apteekrite Liit tegi ettepaneku tuua Eestisse ravimeid, mille kvaliteet on kontrollimata ja mille sisu me ei tea. See oli nende ettepanek. Kõik ravimid, mida maailmas toodetakse, on Eestisse teretulnud. On loomulik, et me kontrollime, mis ravimitega on tegu, kas nad on meie tervisele kasulikud või kahjulikud. Ka teie mainitud ravimite puhul ei ole ju mingit keeldu neid Eestis registreerida ja siia turule tuua. Kui Apteekrite Liit seda soovib, võib ta ju seda ka organiseerida. Miks mitte siis seda teha? Küll aga ei müüda meil arstimeid, mida ei registreerita kas või sel põhjusel, et nad ei aita meie tervist parandada või, hoopis vastupidi, on meie tervisele kahjulikud. Apteekrite Liidu kirjas oli ettepanek tuua Eestisse registreerimata ravimeid. Registreerimata ravimeid tõesti, ma arvan, Eestisse tuua ei saa, nii nagu ei saa siin müüa ükskõik millist muud illegaalset kaupa.
Esimees
Tänan! Elmar Truu, kolmas täpsustav küsimus, palun!
E. Truu
Aitäh! Mul on väga lühike täpsustav küsimus. Ma ei mõelnud seda ise välja. Nähtavasti on mind eksitanud ajaleht Postimees. See oli seoses Ravimiameti registreerimisosakonna juhataja Alar Irsi sõnavõtu või vastusega. Ka mina ei ole nõus sellega, et registreerimata ravimeid tuuakse Eesti turule.
Esimees
Kolleegid, meil on küsimuste aeg, mitte selgituste ja arvamuste avaldamise aeg. Tõnu Kauba, üks lühike kohapeal registreeritud küsimus, palun!
T. Kauba
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab selgelt ravimite hinna mõjutamist. Mind huvitab, kui palju riik üldse saab mõjutada ravimite hinda. Sellega seonduvalt esitan ma oma küsimuse. Kuivõrd te olete rahul selle olukorraga, kus kirjutatakse välja samatoimelisi, kuid kallimaid registreeritud ravimeid? Kas riik selle koha peal siiski ei näe mingisugust põhjust või võimalust sekkuda?
E. Nestor
Küsimus on väga sisuline ja väga hea. Siin on sekkumise võimalusi antud ka teistes seadustes peale ravikindlustuse seaduse. On olemas õigused ja kohustused patsiendi ja arsti vahel, näiteks kohustus pakkuda eri ravimeid erineva hinnaga, aga siiski öelda patsiendile, mis tagajärjed ühel või teisel juhul on. Selles mõttes oli täna üks väga hea lugejakiri Postimehes. Loomulikult oli minister süüdi, aga tegelikult võimaldas seesama süsteem inimesel saada retseptiravimit, mis on kindlasti registreeritud ja lubatud ning soodusravimite hinnakirjas, ja ta sai tänu sellele terveks. Nii et võib-olla oli siin tegemist pigem esialgse eksliku hinnanguga, millised arstimid inimesele sobivad või mitte. Valdavalt on ju tegemist turul kujunevate hindadega ja seetõttu on ka soodustuse sissetoomine keeruline, nagu elu on näidanud. Kõik ei ole seotud mitte ainult ravikindlustuse seaduse põhimõtte või ka ravimiseaduse põhimõttega.
Esimees
Tänan, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Siiri Oviir, ma palun vabandust, aga me oleme seda küsimust piisavalt käsitlenud. Kolleeg Jaanus Marrandi, küsimus peaministrile, palun!
J. Marrandi
Tänan, härra juhataja! Härra peaminister! 2002. aasta eelarve projektis on jäetud eristamata nn maakondlik toetusfond, millest toetati ühisüritusi ja õpilaste transporti maakondades. 2001. aasta eelarves oli selleks ette nähtud 81,5 miljonit krooni. 2002. aasta eelarve projektis on kõik vastavad summad n-ö ühes pajas, ühel real eraldistena valla- ja linnaeelarvetele. Summade jaotamine läheb ühtse nn m-valemi alusel, kusjuures valem ei arvesta tihe- või hajaasustuse eripära. Kannatavad vallad ja võidavad linnad, kus on tegelikult tihti hõlbus hoopiski jalgsi kooli kõmpida. Pidasin õigemaks küsimusega pöörduda just peaministri poole, sest teie kui valitsuse juhi seisukoht on kogu valitsuse regionaalpoliitiliste arusaamade tegelik indikaator. Niisiis, kas teie arvates on niisugune õpilaste transpordi toetuste jagamine üldistel alustel toetusfondist regionaalpoliitiliselt õiglane? Kui vastus on jah, siis palun põhjendage!
M. Laar
Aitäh! Tänan kõigepealt selle küsimuse eest, mis on tõesti oluline ja väga tõsine küsimus! Valitsus saab oma otsuseid nendel aladel, mis puudutavad seda laadi toetusi (maakondlikku toetusfondi, raha jagamist, selle kandmist eelarvesse või mitte), teha ikkagi lähtuvalt nendest kokkulepetest, mis meil omavalitsustega on. Täpsemalt öeldes: valitsusel ei ole võimalik saavutada kokkulepet iga üksiku omavalitsusega, küll aga omavalitsusi läbirääkimistel valitsusega esindavate organisatsioonidega. Need kokkulepped riigieelarve puhul, mis puudutasid raha nn maakondlikku toetusfondi kandmist, saavutatigi tegelikult just koostöös nimetatud omavalitsuste esindusorganisatsioonidega, muidu poleks valitsus neid otsuseid teinud. Ma tean, et see otsus tekitas juba tema tegemise ajal suuri vaidlusi, vastuolusid, mitte niivõrd õpilaste transpordi, vaid üldiselt kogu toetusfondi puhul. Mõnes maakonnas peeti seda põhimõtet, kanda raha üldisesse katlasse, õigeks. Mõnes maakonnas peeti seda põhimõtteliselt valeks. Praegu on maaomavalitsused teinud ettepanekuid vaadata üle see üldine valem, mille järgi on seda raha jaotatud. Esialgsed analüüsid näitavad, et väiksemad, hõredalt asustatud maavallad on siin kaotajaks pooleks ja linnalised asulad on võitjaks pooleks. Oleks kõige targem, kui selles küsimuses, kas teha seda nõnda nagu praegu või teha seda nii, et taastada eraldiseisev fond, mille kohta on samuti ettepanek, jõuaksid omavalitsused omavahel mingisugusele kokkuleppele. Kuigi 2002. aasta eelarve puhul on see jäänud hiljaks, aga mul on ainult hea meel, et see pilt, mis meile eelarve esitamisel ...
Esimees
Härra peaminister!
M. Laar
... vastu vaatas ehk see vähendatud summa saab kohendatud ja need summad taastatakse, vähemalt endisel tasemel.
Esimees
Ma palun väga vabandust, härra peaminister ja ministrid, aga teie ees peaks olema kell, kust te saate jälgida, kui pikka aega te olete juba vastanud. Teil on kodukorra järgi vastamiseks aega kaks minutit. Aitäh! Jaanus Marrandi, täpsustav küsimus, palun!
J. Marrandi
Tänan, härra juhataja! Härra peaminister! Teie vastus oli sõnaliselt ilus, aga pisut hämav, sest te miskipärast arvate, et just niisuguse tundliku küsimuse puhul on vaja väga arvestada Omavalitsuste Koostöökogu seisukohti. Lahkhelide protokolli lugedes olen ma näinud, et väga paljusid teisi kohti ei ole valitsus üldse soovinud tähele panna. Lähen konkreetsete numbrite juurde. Kuna me oleme mõlemad valitud Järva- ja Viljandimaalt, siis toon teile ilusad näited Järvamaa andmetel. Võtame sellesama summa, mis 2001. aastal oli 81,5 miljonit krooni ja mis tuleb laiali jagada toetusfondi põhimõtetel. Sellisel juhul lisandub näiteks Paide linnale toetusfondist 700 000 krooni ja hõreda asustusega ning suure territooriumiga Albu vald kaotab näiteks 240 000 krooni. Kuidas on reaalselt nüüd ja kohe järgmise aasta eelarves võimalik niisugune totaalne ebakõla likvideerida?
M. Laar
Aitäh! Kõigepealt, vaadates neid arve, mis on mulle esitatud (olen ka ise olnud tihedas kontaktis Järvamaa omavalitsustega ja see mure on mulle teada), ütlen kõigepealt täpsustuseks, et need kaotused lähevad natukene väiksemaks. Kui me vaatame seda pilti, mis vaatab meile vastu eelarvest, siis muudatuste tõttu, mida lugupeetud Riigikogu hakkab täna arutama ja loodetavasti ka heaks kiidab, need maaomavalitsuste kaotused õnneks vähenevad. See on positiivne. Samas on needsamad omavalitsused esitanud ettepaneku vaadata kogu see valem üle. Seda on valitsus valmis tõsiselt arutama. Nagu ma juba enne ütlesin, saab seda valemit siiski üle vaadata ainult koostöös omavalitsuste esindusorganisatsioonidega. See on põhimõte. Kui me vaatame ka seda koostööprotokolli, seda, milles on kokku lepitud või mitte, siis ikkagi need kokkulepped, kus need on saavutatud, on heaks aluseks edasiminekuks ning Eesti ees seisvate probleemide lahendamisel, olgu siis sotsiaal- või haridusalal.
Esimees
Tänan! Jaanus Marrandi, teine täpsustav küsimus, palun!
J. Marrandi
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Nüüd te tegite küll olulise loogikavea. See on loomulikult tähelepanuväärselt meeldiv, et 2002. aasta eelarves suudetakse taastada 31,5 miljonit krooni, lisada see raha omavalitsustele juurde, aga jaotusvalem ju sellest ei muutu. Kui jagatav summa on suurem ja kui see valem ei arvesta mingisugust territoriaalsust, ebaühtlust, siis maaomavalitsuste kaotused lähevad ju seeläbi veel suuremaks. Paraku on see nii. Kui arvestada, et täna ei ole meil käes tegelikku riigieelarvet (teie juba ilmselt teate, aga meie siin Riigikogus teise lugemise eel küll ei tea, missugune riigieelarve hakkab olema), siis mis ikkagi takistab astumast kiireid samme sellise regionaalse ebavõrdsuse likvideerimiseks, et vähemalt õpilaste transpordi osas taastada 2002. aasta eelarves see toetusfond 2001. aasta eeskujul?
M. Laar
Aitäh! See viidi eelarvest eraldi kujul välja omavalitsuste enda nõudmisel ja valitsusel ei ole küll soovi hakata allakirjutatud kokkuleppeid selles punktis rikkuma. Meil on need kokkulepped alla kirjutatud. Kui omavalitsused leiavad oma esindusorganisatsioonide kaudu, et need kokkulepped ei kehti ja neid tuleb muuta, siis võib valitsus seda tõsiselt arutada. Mis aga puutub sellesse, et see summa väheneb, siis ma arvan, et kui kogu sellesse fondi tuleb raha juurde, siis vähenevad ka maaomavalitsuste kantavad kaotused, võrreldes eelmiste aastatega. Kuid ma ütlen, et see probleem on mulle teada ja teeb muret. Kuid eri omavalitsuste soove ja arvamusi omavalitsuste endi vahel ühtlustada ei ole ilmselt kerge. Kui omavalitsuste esindusorganisatsioonid sellega ilusasti hakkama saavad ning selle valemi välja pakuvad, siis ma ei usu, et Vabariigi Valitsus sellele vastu vaidleks.
Esimees
Tänan! Jaanus Marrandi, kolmas täpsustav küsimus, palun!
J. Marrandi
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Küsimus on ikkagi selles, et regionaalpoliitiline ebavõrdsus on olemas. See on fakt. Mis ikkagi takistab väga kiireid samme astumast ja miks te nüüd nii väga kindlalt peate vajalikuks kinni pidada kokkulepetest omavalitsustega? Me teame, et väga suures osas ei ole nendest kokkulepetest ju mitte tuhkagi näiteks eelarvesse jõudnud. Kuna jaotusmehhanism on üks, siis on ju võimalik põhimõtteliselt üsna kiire liigutusega 2001. aasta olukord taastada.
M. Laar
Aitäh! Härra Marrandi! Teie loogika on natukene huvitav. Kui me neist kokkulepetest kinni ei peaks, siis me oleksime halvad, kui me neist kinni peame, oleme ikkagi halvad. Kus kohas on teie seisukohtades loogika, tahan ma küsida. Need kokkulepped on alla kirjutatud, sinna ei ole midagi parata. On küsimusi, kus me ei jõudnud kokkuleppele, aga nendes küsimustes olid mõlemad pooled kokkuleppeks valmis. Ma arvan, et valitsusel on mõtet nendest kokkulepetest lähtuda, midagi pole teha.
Esimees
Tänan! Jaan Pöör, üks kohapeal registreeritud küsimus, palun!
J. Pöör
Aitäh, härra esimees! Härra peaminister! Riigieelarve seadus peab vastama kehtivatele seadustele. M-valemi puhul, mis siia sisse on kirjutatud, on tegelikult tegemist nn tasandusvalemiga. Raha ei saa mitte kõik omavalitsused. Kevadel võtsime me vastu sotsiaalhoolekande seaduse, kuid president jättis selle välja kuulutamata, viidates täpselt samale asjale. Ta sõnastas väga täpselt, et ei saa kirjutada sisse, et siin on selle raha ja siin selle raha. Kas te ei karda, et president võib jätta välja kuulutamata ka riigieelarve seaduse, kui me jätame selle nii, nagu siin on praegu esitatud?
M. Laar
Aitäh! Teatavasti jõudsid meie vaidlused selle vahepeal välja kuulutamata jäetud seaduse üle positiivselt edasi just tänu sellele, et me jõudsime omavalitsustega kokkuleppele. Kuna lugupeetud sotsiaalminister sellele kokkuleppele alla kirjutas ja selle kokkuleppe alusel võeti vastu ka vastavad parandused, siis just sellele kokkuleppele tuginedes kuulutas Vabariigi President selle seaduse välja. Kui me rikuksime omavalitsustega tehtud kokkulepet, siis, ma kardan, astuksime me väga libedale teele ja jõuaksime just selleni, et Vabariigi Presidendil tekiksid tõsised kahtlused, millised on ikkagi koostöötahe ja koostöövormid Vabariigi Valitsuse ning omavalitsuste vahel. Ma juba ütlesin teile, et ma näen siin ka ise probleemi. Samal ajal on selge, et neid kokkuleppeid, mis on sõlmitud, ja neid valemeid, mis on paika pandud, ei saa uisapäisa muuta. Kuid on selge ka see, et selle valemi täpsustamiseks ja paremaks väljatöötamiseks tuleb mõlemal poolel ühiselt tööd teha. Selleks on valitsus kindlasti valmis.
Esimees
Tänan, härra peaminister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Tõnu Kauba, küsimus haridusministrile.
T. Kauba
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra haridusminister Lukas! Seoses Haridusministeeriumi kolimisega tuleks nüüd öelda, et esimesed sada päeva on vist möödas. See oli aeg, kui teile anti rahuliku sisseelamise võimalus. Nüüd oleks põhjust uurida, kuidas teil, ma mõtlen ministeeriumil, uues kohas on läinud. Me kõik teame, et suur hulk uusi inimesi, tublid isamaalased, on nüüd Tartus tööd saanud. Samuti me näeme, et riik on muutunud riigiasutuses rentnikuks. See on loomulikult jälle uus olukord. Samuti on meie kõrvu ja meie silmade ette jõudnud hulk kaebusi infovahetuse häiretest nii elektroonilisel kujul kui ka paberil. Olge nii kena, härra minister, öelge, millest on teie arvates tingitud just kommunikatsioonihäired!
Esimees
Härra minister, palun!
T. Lukas
Aitäh väga heatahtliku küsimuse eest! Sada päeva on Haridusministeeriumil ammu läbi, sest Haridusministeerium alustas tööd eile 83 aastat tagasi. Nii et eile tähistati 83. sünnipäeva. Haridusministeerium ei ole hetkekski oma tegevust katkestanud ja ka Haridusministeeriumi tegevuse kritiseerimine ei ole hetkekski katkenud, nii et siin ei ole tänasel ja eilsel päeval ega olukorral sada päeva tagasi mingit erilist vahet. Mis puutub ministeeriumi komplekteerimisse, siis see toimus täiesti professionaalselt korraldatud konkursside alusel. Teie väidet, et hulk tublisid isamaalasi on tööd saanud, pean ma otseselt pahatahtlikuks. Ilmselt on see esitatud teie enda rikutuse tasemelt. Niisugune erakondlikkus oleks täiesti vastuvõetamatu ja on täiesti välistatud. Kõik kohad täideti konkursi teel ja selline etteheide ei ole õigustatud. Võtan seda komplimendina Haridusministeeriumi töötajate aadressil, sest kindlasti on nad kõik tublid isamaalased. Mis puudutab kommunikatsiooni, siis kommunikatsioon ei ole sugugi mitte halvenenud. Kui teil on konkreetseid näiteid vastamata kirjade või vastamata telefonikõnede kohta, siis andke sellest teada. Me katsume siis oma vead avalikus suhtlemises parandada. Aga see, et nüüd oleks Haridusministeeriumil mingeid erilisi raskusi, mida seni ei ole olnud, seda kindlasti mitte. Pigem on ...
Esimees
Härra minister!
T. Lukas
... tööl mitmeid praktikuid, kes kommunikatsiooni parandavad.
Esimees
Tänan! Kas Tõnu Kauba täpsustab?
T. Kauba
Aitäh! Ma ei hakka vaidlema sel teemal, kuidas keegi sõnadest aru sai. Ma rääkisin sajast päevast, mis on möödunud ministeeriumi kolimisest, aga see ei ole praegu üldsegi tähtis. Samuti arvan, et ma ei öelnud midagi pahatahtlikku, sest ma ütlesin, et Haridusministeeriumis on tublid isamaalased, ma ei öelnud, et seal on ebapädevad, halvad või rumalad töötajad. See selleks. Ma jätkan oma põhiküsimusega. Milliseid muid probleeme seoses kolimisega on teil ette tulnud? Nagu me rääkisime, kommunikatsiooniprobleemid on selgelt olemas. Hiljem saame me edastada konkreetseid fakte. Milliseid muid probleeme peale kommunikatsiooniprobleemide on teie silme ette või kõrvu ulatunud? Te ei saa ometigi öelda, et ühtegi probleemi ei ole.
T. Lukas
Aitäh! Kahtlemata ei saa ma öelda, et mitte ühtegi probleemi ei ole. Seda võite te ilmselt kuulda kõigilt ministritelt, ükskõik kas ministeerium asub Tallinnas või Tartus. Organisatsiooni tööd saab parandada alati. Inimeste töökoormus on väga suur. Võib-olla kõige suurem probleem on see, et kui tööplaanides ettenähtud tööd, millega osakonnad on arvestanud ja mida nad teevad iga päev, on üks asi, siis välkkiire tegutsemine, st mitmesugused erakorralised tööd (reageerimised seadusandlikele algatustele, initsiatiividele, mis tulevad väljastpoolt ministeeriumi, eri strateegiate täitmine, muud asjad, infotunnis vastamise ettevalmistamine, arupärimistele vastamise ettevalmistamine), mis on ka täiesti loomulikult ministeeriumi tööroll, panevad mõnele inimesele väga suure koormuse. Koormuse juhtimine ministeeriumi sees, et osa inimesi ei peaks ennast ära katkestama, on selle organisatsiooni juhina kindlasti minu südameasi. Siin näen ma probleemi, kuid olukorda annab parandada.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Jaanus Männik, küsimus sotsiaalministrile.
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Tänavu kasutatakse justkui solidaarsuse põhimõtetel rajanevale ravikindlustusele 4,5 miljardit krooni, see on ca 15% riigi kõigist tuludest ja kuludest. See on niisama suur summa, kui on riigi kõigi omavalitsuste iseseisev maksutulubaas. Samas süveneb iga päevaga kahtlus, et olemasolev süsteem hakkab n-ö kinni jooksma. Tasuta arstiabi hakkab müüdiks muutuma. Uute eelnõudega olete selles suunas astumas jõulisi samme. Küsimus on järgmine: kas jagate minu arvamust, et viie miljardi krooni ravikindlustusraha väljaviimine Riigikogu otsustuste ja kontrolli alt ning selle raha jaotamise andmine haigekassa ametnikele oli viga? Kas tegemist ei ole lihtsalt rahalugemisoskuse puudumise ja kontrollimatusega?
Esimees
Härra minister, palun!
E. Nestor
Vastupidi, ma arvan, et see oli väga õige otsus. Kuidagi on jäänud tähelepanuta see asjaolu, et Eesti Haigekassat juhib nõukogu, kus on 15 liiget. Nendest viis esindavad ravikindlustatuid, nii neid, kelle pealt makstakse sotsiaalmaksu, kui ka neid, kes on kindlustatud solidaarsuspõhimõttel, seal on näiteks pensionäride esindajad, lastekaitseorganisatsioonide esindajad. Üks kolmandik liikmetest esindavad maksumaksjaid, ainult viis liiget esindavad riiki, kolm nendest on valitud ametikoha järgi, kaasa arvatud kaks Riigikogu liiget, kellest üks on koalitsiooni, üks opositsiooni poolt. Ma arvan, et see otsus, mis langetati haigekassa seaduse vastuvõtmisel, oli põhimõtteliselt õige, paindlik ja sisuline ning võimaldab mõjutada erinevaid suurusi, mis on seotud selle eelarve vastuvõtmisega. Tänaseks on haigekassa nõukogu vastu võtnud ka mitmeid dokumente, milles on esindatud ühiskonnas eksisteerivad erinevad huvid, näiteks Haiglate Liidu huvid, Arstide Liidu huvid. Ma arvan, et tegemist oli väga mõistliku otsusega.
Esimees
Tänan! Jaanus Männik, täpsustav küsimus, palun!
J. Männik
Aitäh! Ma pean nentima, et suurepäraste saavutuste tagajärjel jookseb süsteem varsti vist kinni. Aga see selleks, me ei jõua siin ilmselt kokkuleppele. Ma esitan teise küsimuse. Haiglavõrgu struktuuri ja haiglate paigutuse üle on aru peetud ning tehtud kulukaid välisuuringuid pikka aega. Isegi rootslaste viie miljoni kroonine uuring tõestas näiteks Pärnu uue haigla otstarbekust. Samas mädaneb 100 miljonit krooni neelanud pooleliolev ehitis juba kaks ja pool aastat, investeeritakse peamiselt vaid Tallinna ja Tartu haiglatesse ning räägitakse miljard krooni maksva uue Tartu haigla ehitamise alustamisest. Millega on seletatav selline asjade seis? Kas on otsustatud haiglate ehitamiseks vajalikud miljardid paigutada vaid Tartusse ja Tallinna ning ajada kõik poolteist miljonit patsienti nendesse haiglatesse? Milles on küsimus?
E. Nestor
Kõigepealt tahan teie märkuse kohta öelda, et teil on põhjused ja tagajärjed segamini aetud. Süsteem jookseb kokku seetõttu, et neid muudatusi varem ei tehtud, ja ka uus ravikindlustuse seadus on vajalik seetõttu, et saaks mõistlikumalt seda raha kasutada. Pärnusse peab tulema üks keskhaigla. Nii nagu kõigi teiste haiglate puhul, on ka tema jaoks vajalik arengukava. On selge, et ei Pärnu linn, haigla omanik ega riik, ükskõik kui väga ta ka soovib ja kui palju pingutab, ei jõua niipalju aidata, et seda oleks võimalik teha ainult eelarvelistest finantseeringutest. Ka järgmiseks aastaks on minu kindlatel andmetel riigieelarve kavas teatud summad selleks ette nähtud ja loodetavasti aitab see Pärnu haigla ehitust edasi. Küll on töös ja valmimas laiaulatuslikum dokument, mis räägib investeeringutest Eesti tervishoidu üldse. Sellepärast, kuigi me ühtpidi räägime suurtest haigemajadest ja teatud ülevõimsustest, võime teistpidi nentida seda, et aastaid ei ole meie tervishoidu investeeritud. Ka need kavad peaksid valmis saama selle aasta lõpuks, samuti hooldushaiglate arengukava. Siis tuleb leida vahendeid. Öelda täna, kas uued investeerimispõhimõtted on kõigile haiglatele vastuvõetavad, on veel vara, aga me teeme tööd selles suunas, et Pärnusse kindlasti keskhaigla tuleks.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Anti Liiv, küsimus haridusministrile.
A. Liiv
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud haridusminister! Möödunud nädalal oli arutlusel kurikuulus seaduseelnõu 880. Sellel arutlusel väitis välisminister, et see on Haridusministeeriumiga kooskõlastatud. Järgmisel päeval ilmus Postimehes Haridusministeeriumi peainspektori ja keelenõuniku avaldus, milles öeldakse, et selle asja arutamisel on mööda mindud isegi Haridusministeeriumist. Mul on lihtne küsimus. Loogika ütleb, et üks kahest valetab, kas teie kolleeg või teile alluvad ametnikud. Kumb valetab?
T. Lukas
Aitäh! Küsimus on igati päevakohane. Haridusministeeriumil ongi põhjust kõigisse ühiskonnaprotsessidesse väga tõsiselt suhtuda. Meie üks valdkondi on keelepoliitika. Alguses suhtusin nii mina kui suhtusid ka Haridusministeeriumi töötajad sellesse seaduseelnõusse suhteliselt valulikult, sest meile tundus, et keelepoliitika aluseid on kõvasti riivatud. Peab endale aru andma, et tegemist oli valimisseadusega, mitte keeleseadusega, mitte keelepoliitika põhialustega. Praeguseks on need kartused kummutatud, eriti pärast seda, kui pärast selle konkreetse kirja ilmumist on Riigikogu hakanud menetlema just töökeelega seotud, asjaajamiskeelega seotud, just keelt puudutavaid seadusi, millele Haridusministeerium on andnud ka oma heakskiidu. Nii et samad Haridusministeeriumi ametnikud ja mina kiidame heaks praegu menetluses olevate eelnõudega tegelemise, mille järgi omavalitsuste ja parlamendi töökeel ning asjaajamiskeel oleks eesti keel. Me ei näe ette, et praegu oleks eesti keele identiteet kuidagi ohus.
Esimees
Tänan! Anti Liiv jõuab veel täpsustada.
A. Liiv
Kas ma sain õigesti aru, et mõlemal oli korraga õigus?
T. Lukas
Meie lähtusime keelepoliitikast. Me saime selgeks, et tegemist oli valimispoliitika ja demokraatiaga, mitte otseselt keelepoliitikaga. Aga ka keelepoliitikat ei ole need initsiatiivid häirinud, sest töökeel ja asjaajamiskeel parlamendis ning omavalitsustes on eesti keel ja selleks ta jääb.
Esimees
Suur tänu, härra peaminister! Suur tänu, ministrid! Kolleegid, tänan küsimast! Kell saab kohe 14. Riigikogu infotund on lõppenud.