Meil on vaja kinnitada erakorralise istungjärgu töö ajagraafik. Juhatuse ettepanek on töötada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 20 ehk kella kaheksani meile tavapäraste kolmetunniste tööjärkudega, kusjuures iga kolme tunni tagant teeme 15-minutilise vaheaja. Kas kolleegidel on midagi selle ettepaneku vastu? Võin selle hääletusele panna? Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kinnitamise eelnimetatud tingimustel. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kinnitamise poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Meie tööajagraafik on kinnitatud.

Mõni sõna tänasest päevakorrast, mis on teile välja jagatud. On mõningad täpsustused. Nimelt teeb esimese päevakorrapunkti, 45 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu otsuse "Umbusalduse avaldamine majandusminister Mihkel Pärnojale" eelnõu (nr 487) kohta praeguste andmete kohaselt ettekande eelnõu algatajate esindaja Peeter Kreitzberg. Kas Peeter Kreitzberg on valmis? Lugupeetud kolleegid, ma täpsustan kogu tänase päevakorra. On veel üks täpsustus meie tänase päevakorra neljandas punktis, nimelt teeb seaduseelnõu 448 esimesel lugemisel kaasettekande põhiseaduskomisjoni liige Tõnu Kauba. Tõnu Kauba, kas vastab tõele? Tänan! Rohkem täpsustusi meie tänases päevakorras ei ole.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele 45 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu otsuse "Umbusalduse avaldamine majandusminister Mihkel Pärnojale" eelnõu. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti algataja esindaja kolleeg Peeter Kreitzbergi.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Probleemid, mida me tahame käsitleda selles punktis, on väga sarnased nendega, millest oli juttu eelmises punktis. Vahe on selles, et presidendile ei ole võimalik umbusaldust avaldada, ministrile aga küll, ja me kutsume üles seda võimalust kasutama. Sisuliselt me tegeleme mõlemas punktis üksikute inimeste või väikeste gruppide omavoliga. Mida põhimõttelisema hoiaku me selles suhtes võtame, seda parem meie riiklusele. Mitte vastupidi, nagu mõned on püüdnud siin väita. Ka eelmise juhtumi puhul oleks olnud vea parandamine väga lihtne. Üks inimene oleks võinud loobuda oma valedest otsustest ja anda asjale seadusliku käigu. Samamoodi oleks võinud toimida ka minister Pärnoja, kes aga vaatamata rohkem kui 150 000 allkirjale, mis on kogutud Narva Elektrijaamade erastamise vastu, samuti väga paljudele vastuargumentidele, jätkas sisuliselt sedasama valitud teed, varjates väga olulist infot, mis ei võimalda Riigikogul võtta selget seisukohta kogu selles loos. Järelikult on, mida varjata. Siiani ei ole Riigikogu liikmed saanud detailselt tutvuda erastamislepinguga ja neil ei ole võimalik lõpuni analüüsida kogu Eesti arengu jaoks ülitähtsat majandusküsimust. Valitsus, kelle taktika NRG asjus on Riigikogu ja ühtlasi kogu riigi ees salatsemine, ei ole demokraatliku riigi valitsus. Kui majandusministrile on enam kui 150 000 inimese suhtumine vaid opositsiooni mäng, siis ei saa tema enda tegevust enam vaadata mänguna. Ka eelmise punkti arutamine näitas, et me oleme jõudnud väga lähedale mänguriigile, kus tippametnikud ei vastuta enam mitte millegi eest. See punkt, mida me täna arutame, toodi väga kiiresti päevakorda mõned minutid vahetult enne selle istungi algust. Aga ikkagi oli aega vaadata koalitsioonilepingut. Selles on väga kaunid punktid, mida kindlasti ka opositsioon on valmis üle võtma ja mida kindlasti kõik koalitsioonid peaksid järgima. Siin on kirjutatud, et koalitsioon peab silmas kõigi inimeste üheväärsust ega eelista riigi juhtimisel ja arendamisel mitte ühtegi rahvakihti teisele. Riigi ja inimese kahekõne peab muutuma selgemaks, riik peab tulema rahvale lähemale. Või järgmine lõik: "Et muuta Eesti valitsemine läbipaistvamaks ning kodanikele arusaadavaks, viib koalitsioon läbi riigivalitsemise reformi. Riigivalitsemise reformi eesmärgiks on taastada rahva usaldus Eesti riigi vastu, tugevdada parlamentaarsel demokraatial tuginevat riigikorraldust, võidelda efektiivselt korruptsiooniga ning ehitada üles tõhusalt toimiv riigiaparaat. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb tugevdada poliitilist juhtimist valitsuse tasemel, suurendada Riigikogu osatähtsust riigi poliitika kujundamisel ning hoolitseda avaliku sektori töötajate käekäigu eest." Jne. Selle aja jooksul, mis on möödunud umbusalduse otsuse eelnõu sisseandmisest, ei ole meie mõtted ega kavatsused muutunud. Pigem on asjade käik, mis on aset leidnud, kinnitanud soovi ja põhjendatust avaldada minister Pärnojale umbusaldust. Me umbusaldame minister Pärnoja mitte ainult selle eest, mida me tema tegevuse kohta teame, vaid ka selle eest, mida me ei tea, ja põhiliselt just selle eest. Tahaks veel kord korrata seda, mida me ütlesime välja siin saalis 14. augustil. Sellist kõiki eestimaalasi puudutavat äri pole viimase kümmekonna aasta jooksul Eestis nii salaja aetud. Loodud on pretsedent, mis võib lõpetada igasuguse demokraatia, avalikustamise, seaduslikkuse ja poliitikute vastutuse oma tegude eest. Siin võiks tuua paralleeli. Me oleme kõik harjunud mõtlema, et Euroopa Liitu lähme referendumiga, aga nüüd võib väga kergesti ette kujutada seda, et me ei lähe sinna referendumiga, vaid poliitbüroo võtab otsuse vastu ja teatab, et kogu Eesti huvides oleme homme Euroopa Liidus. Riigikogust mööda, Energiaturu Inspektsioonist mööda, rahvast mööda. Demokraatia nurgakiviks on erinevate vaatekohtade avatud debatt. Mis demokraatiast saab juttu olla, kui kõige tähtsamate otsuste tagamaad salastatakse nende eest, kes nende tagajärgi hiljem kandma hakkavad. Elektrijaamu Ameerika firmale müües eksib valitsus seaduste vastu. Valitsus ei arvesta 1998. aasta 16. detsembril Riigikogus vastuvõetud otsust, mille kohaselt ei saa ilma parlamendi otsustuseta elektrijaamade müüki ja erastamist korraldada. Korduvalt on vastuargumente esitanud ka Eesti Energia nõukogu liikmed, opositsiooni liikmed - need kõik on jäänud vastuseta. Eesti riigi juhtimine ei lõpe kolmikliidu ega Mihkel Pärnojaga. Jutt sellest, et vastutus kuulub praegusele kolmikliidule, on pehmelt öeldes hõre. Veel hõredam on Pärnoja vastutussoov ja vastutusvõime. Vastutus kuulub kõigile Eesti poliitilistele erakondadele, kõigile praegustele Riigikogu liikmetele, vastutus kuulub järgmistele valitsustele. Opositsioonil pole oma vastutuse realiseerimiseks hetkel muud üle jäänud, kui majandusminister Pärnojale umbusaldust avaldada lootuses, et koalitsioonisaadikud võtavad tõsiselt oma koalitsiooninõukogu esimehe Andres Tarandi mitte just väga ammu lausutud sõnu: "Pärnoja pole õigustanud talle pandud lootusi, mistõttu tal oleks mõistlik lahkuda." Samale seisukohale, kuigi info puudusest tingitud hilinemisega, jõudsid ka opositsioonipoliitikud. Me austame oma järjekindlaid ja ausaid poliitilisi vastaseid, kuid NRG tehingu puhul on pikka aega nii poliitikutele, Eesti Energia nõukogule kui laiemale üldsusele peale surutud läbipaistmatut otsust. Aktsiate võõrandamistingimuste aruteluga Riigikogus oleks pidanud see protsess algama, mitte lõppema. Siin pole enam midagi tegemist liberalismi, sotsialismi või mis tahes muu -ismiga. Siin on tegemist korruptsioonikahtlusega, mida süvendab erastamistingimuste küüniline varjamine. Minister, kes initsieerib infosulgu, ei peaks kuuluma Eesti Vabariigi valitsusse. Mis võib olla sellise salatsemise taga? Kindlasti mitte Eesti riigi huvid. Või sel juhul tekib küsimus, kes see Eesti riik on. Kelle huvid võiksid olla sellise protsessi taga? Ehk on siin minister Pärnoja huvid? Ma siiski kaldun arvama, et Pärnoja on oma olemuselt demokraat, vähemalt viimased kümme aastat või natuke enamgi, ja avalikustamise tulihingeline pooldaja. Vastasel juhul on meil väga raske mõista, miks ta kuulub Mõõdukate erakonda, kus pidevalt räägitakse avalikustamisest ja läbipaistvusest. Ilmselt on varjamise põhjused mujal. Me ei tahaks kaevata vanades asjades, kuid Eesti poliitikas püsib visalt küsimus, kui haavatav või _antažeeritav on üks või teine poliitik oma mineviku pärast. Võimalik, et Mihkel Pärnoja ei teinud seda, mida ta tahtis, vaid tegi midagi sellist, mida keegi teine tahtis. Näiteks peaminister, mõni teine Eesti või välismaa poliitik. Kahjuks on Pärnoja šantažeerimine lihtsam, kui see võiks olla ühegi teise Vabariigi Valitsuse liikme puhul. Mõned väljavõtted ülekuulamise protokollist ENSV prokuratuuri uurijale Vallimäele Tartus 25. märtsil 1980. aastal seoses Mihkel Pärnoja toonase Tartu Ülikooli kateedrikaaslase Jüri Kuke traagilise looga. Pärnoja sõnad on sellised: "Seoses tema poliitiliste vaadete kardinaalse muutumisega teda enam dotsendi kohale ei valitud. Leian, et see otsus oli igati põhjendatud ja õiglane, leidsime, et inimene, kes on kuulutanud NLKP ideoloogia endale vastuvõetamatuks, ei saa tegelda noore põlvkonna õpetamise ja kasvatustööga." Meil on olemas Pärnoja enda käsitsi kirjutatud ülekuulamise protokoll, tema enda allkiri sellel. Ma tahaksin väita, et Pärnoja tunnistas üles rohkem, kui temalt küsiti, ehk teiste sõnadega, müüs odavalt seda, mida müüma ei oleks pidanud. Vastutusega NRG juhtumi puhul on samasugused lood nagu Jüri Kuke saatuse kaaskujundajate vastutusega. Süüdi pole mitte keegi, kuigi asjaosalised elavad kõik õndsalt meie keskel, liidus uute vabadusvõitlejatega. Selle kohta tahaks tõesti öelda, et aitab jamast. Mihkel Pärnoja teatas 1993. aastal antud intervjuus: "Omateada pole ma kirjutanud Tartu KGB ülemale Anti Talurile mingit seletuskirja. Ma ei ole andnud KGB-le Jüri Kuke süüdimõistmisele suunatud informatsiooni." Me ei kahtlegi, et NRG tehingu puhul ei valmista Pärnojale mingit raskust näiteks kuue aasta pärast, kui kogu äri osutub läbikukkunuks, teatada, et tema osa selles tehingus ei seisnenud muus kui kellegi teise tahte elluviimises. Ma tahaks lõpuks öelda, et väga tahaks loota, et minister Pärnoja ei võta eeskuju presidendist seoses eelmise punktiga, vaid võtaks eeskuju kindral Kerdist ja tuleks siia pulti, et õnnestuks saada vastuseid väga paljudele kogu Eesti majanduse tulevikku puudutavatele küsimustele, samuti annaks see meile võimaluse põhjendatult langetada oma otsus, kas olla minister Pärnoja umbusaldamise poolt või tema umbusaldamise vastu. Kui ta seda ei tee, siis sunnitakse meid järjekordselt langetama otsuseid, omamata piisavalt informatsiooni, ja ma väidan jätkuvalt, et see on demokraatlikule riigile täiesti ebakohane toimimisviis. Aitäh!

Suur tänu, Peeter Kreitzberg! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Mart Nutt, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Mu küsimus on tegelikult ühe kaudselt teemat puudutava repliigi kohta, nagu valmistataks ette Euroopa Liitu astumist poliitbüroo poolt ilma rahvahääletuseta. Minu teada on kõik parlamendis esindatud erakonnad kinnitanud, et nad toetavad küsimuse otsustamist rahvahääletusel. Kogenud poliitikuna teate isegi, milline enesetapp on poliitilisele jõule, kui selles küsimuses oma sõnu süüakse. Kas teil on kindlaid ja konkreetseid andmeid, et keegi valmistab ette sellist seljatagust otsust ja et keegi kavatseks mööda minna rahvahääletusest, mis on vekslina välja antud kõigi poolt?

Aitäh! Mul ei ole neid andmeid ja ma väga tahaks loota, et see nii ei juhtu. Aga 1998. aastal on Riigikogus võetud vastu otsus, et ilma Riigikogu otsustamiseta elektrijaamade aktsiatega mingeid operatsioone sooritama ei hakata. Vaatamata sellele hakati. Nii et teatud poliitiliste jõudude lubadused ei pruugi olla eriti püsivad.

Tänan! Kolleeg Janno Reiljan.

Aitäh, härra esimees! Härra ettekandja! Minu küsimus tekkis seoses eelmise küsimusega. Narva Elektrijaamade erastamise puhul on pidevalt kinnitatud, et seda tehakse ainult Eesti riigile kasulikel tingimustel. Samal ajal on ka peaminister ise tunnistanud, et tingimused ei ole majanduslikult kasulikud, ja muid kasusid ei oska keegi ette näha. Niisiis, kas ei tekita see kahtlust, et meie praeguses valitsuses olevad teatud poliitilised jõud pidevalt räägivad üht ja teevad teist?

Jah, see kahtlus on olemas. Kui me loeme näiteks tänast Äripäeva, siis ka seal on kirjas selline väide, et eks elu näitab. Ei ole enam mingit kindlust selles, et see vähemusaktsiate müük meile majanduslikku kasu tooks.

Tänan! Kolleeg Tiit Toomsalu.

Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Tänases Äripäevas on artikli "Reedel sõlmis valitsus NRG leppe" juures pilt, kus härra majandusminister koos NRG asepresidendi ja Eesti Energia juhataja Gunnar Okiga allkirjastavad Narva Elektrijaamade aktsiate müügi tingimuste kokkulepet. Enne seda teatavasti Eesti Energia ja NRG allkirjastasid müügi põhitingimused. Olge nii lahke ja öelge, kumb neist on vaadeldav aktsiate ostu-müügilepinguna, kas esimene, kus ei osale valitsuse esindaja, või eelmise nädala reedene, kus härra Pärnoja andis ka oma allkirja?

Aitäh! Ma ei tahaks vastata ei ühte- ega teistpidi. Ma arvan, selleks et põhjendatult vastata, peaks tegelikult mõlemat lepingut nägema ja vaatama, mis seal sees on. Ma arvan, et see, kes neid allkirjastab, ei pruugi olla otsustava tähtsusega, kuigi seaduse järgi ta võib ju niimoodi olla.

Tänan! Kolleeg Lauri Vahtre.

Tänan! Härra Kreitzberg, kui see NRG tehing on ikka Eestile nii kole kahjulik - võtame arvesse ka selle, et ta vaieldamatult on olnud ebapopulaarne -, siis peaks ju tegemist olema otsusega, mis on riigile kahjulik, ja ükski mõistlik poliitik nagu ei tee sellist otsust. Vähe sellest, see vähendab ka tema enda populaarsust. Samas kõik märgid näitavad, et minister Pärnoja ei ole rumal inimene, vaid vastupidi, ta on üsna tark inimene. Kuidas siis nüüd sellest välja tulla? Millega te seletate, miks ta seda lepingut on sõlminud ja kaitsnud?

Aitäh! Ma ei taha küll teravalt vastata, aga ma arvan, et ega te ise ka sellega nõus ei ole, et kõik poliitikud igal ajahetkel mõistlikud on. Aga kõige sellega, mida ma enne ütlesin, tahtsin ma põhjendada, miks võis härra Pärnoja seda teha. Tavaliselt tehakse teatud tegusid teatud huvidest lähtudes. Kuigi me oleme harjunud rääkima siit puldist sellest, kuidas me Eesti rahva huvide eest võitleme, kaldun ma siiski arvama, et siin võisid ka mõne väiksema, kitsama grupi huvid mängus olla. Võis olla tegemist šantaažiga, on palju variante. Ainus, mida ma tahan öelda kindlalt, on see, et me ei tea lepingu tingimusi, me ei tea täpselt tagamaad. Ja ma arvan, et nii opositsioonile kui koalitsioonile on erakordselt oluline teada väga täpselt, mille põhjal midagi otsustada. Ma arvan, me oleme praegu päris ühtemoodi rumalas olukorras.

Tänan! Lauri Vahtre, teine küsimus.

Tänan! Austatud ettekandja! Sellest tulenebki minu teine küsimus. Esiteks, te räägite või õieti vihjate mingitele müstilistele huvidele või mingitele kildkondadele, aga samas ütlete, et ega teie ka täpselt ei tea. Mina olen tähele pannud, et kui ei tea, siis on kõige targem küsida, ja kõige targem on küsida asjaosalise enda käest. Aga mulle meenub Riigikogu istung, kus NRG tehing oli arutusel, ja opositsioon, kasutades võimalust kvoorumi puudumise tõttu istung katkestada, katkestaski selle istungi vahetult enne minister Pärnoja esinemist ning lõikas sellega läbi võimaluse küsida ja teada saada. Ma tahan nüüd teie käest teada, kas te üldse tahate midagi teada või te ei taha?

Aitäh! Kindlasti tahame teada. Eelmine Riigikogu istung lõpetati seetõttu, et küsimustele ei saadud vastuseid. Ma usun, et ka teile muutub väga tüütavaks, kui te kolm tundi esitate küsimusi ja mitte ühelegi küsimusele ühtegi mõistlikku vastust ei saa. Meil ei olnud sugugi põhjust arvata, et härra Pärnoja reedab meile rohkem saladusi, kui selleks oli valmis härra peaminister. Me ootame praegu soodsat võimalust, ehk härra majandusminister tuleb pulti ja esitab meile selle informatsiooni, mis meil puudu on.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Nähes tühja tooli seal, kus võiks praegu olla see, kellest jutt on, tähendab minister Pärnoja, on mul tõsine kahtlus, et vaatamata sinu väljendatud soovile, jääb ta siia ilmumata. Mis arvata sellisest suhtumisest, kui minister tema küsimuse arutamise ajal ei julge Riigikogu ette tulla, kas see süvendab umbusalduse põhjendatust või kuidas sa kommenteerid?

Aitäh! Kahtlemata süvendab see umbusku ja mitte midagi muud. Kui te vaatate päevakorda, siis järgmises punktis on härra Pärnoja planeeritud esinema, mis tähendab seda, et ta teab väga hästi, et see umbusaldus läbi ei lähe, ükskõik mida tema vastu või poolt siin öeldakse, ükskõik milliseid argumente kasutatakse. See tähendab lihtsalt häälte ülekaalu kasutamist ja seda, et puudub huvi arutada opositsiooniga sisulisi küsimusi.

Tänan! Kolleeg Janno Reiljan.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Valitsuskoalitsioonis paistab olevat palju Vahtre-taolisi, kes arvavad, et asja selgitavad küsimused, tegelikult on alati asja selgitanud vastused. Ma olen esitanud härra Pärnojale ja Laarile NRG-ga seoses umbes 60-70 küsimust parlamendi ees, kirjalikus vormis, arupärimistena jne, jne. Ja mingeid vastuseid ei ole ma kunagi saanud. Mis te arvate, mis sunnib majandusministrit, kellel peaks olema täielik informatsioon kogu selles asjas, seda informatsiooni nii kangekaelselt varjama, kas korruptsioon, lollus - otsene lollus, sellepärast et tema esinemised siin parlamendis ei ole tema tarkusest kunagi ühtegi märki andnud -, mingisugune silmakirjatsemine või midagi muud? Mitte mingit selgitust ei oska anda. Kas teil on mingisugune selline versioon, miks keeldub majandusminister põhimõtteliselt vastamast igasugustele küsimustele NRG kohta ja ajab siin parlamendis viisakalt öeldes ainult lolli loba?

Aitäh! Kõik need variandid, mida te mainisite, võivad seletusena kõne alla tulla, aga põhiline motiiv on kindlasti tahtmatus välja tuua olulisi asju, see tähendab seda, et leping ei ole meie poole pealt kas väga hästi läbi mõeldud või ei ole meie riigi huvides tehtud. Ja seda kõike me oleksime kindlasti tahtnud teada saada. Ma kujutan ette, et kui Pärnoja ei tule praegu Riigikogu ette, siis järgmise punkti puhul on tal võimalus nendele küsimustele vastata. Mina soovitaks igal juhul teha uue katse.

Tänan! Kolleeg Tiit Toomsalu, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Ma tuleks oma esimese küsimuse juurde tagasi. Tänases Äripäevas pealkirja all "Reedel sõlmis valitsus NRG leppe" on öeldud, et reedel allakirjutatud Narva Elektrijaamade vähemusaktsiate erastamise põhitingimuste kokkuleppele järgneb umbes aasta jooksul finantseerimislepe ja 1,2 miljardi krooni ülekandmine. Tõenäosus, et Eesti Energia või NRG veel Narva Elektrijaamade müügi lepingust loobuda võib, on väga väike. Minu küsimus. Kas pärast reedest lepingu allkirjastamist on AS-i Narva Elektrijaamad 49% aktsiaid müüdud või ei ole?

Ma usun, et te võiks seda küsida Pärnoja käest. Ma ei ole kahjuks ühtegi dokumenti näinud ja ma ei hakkaks välja pakkuma asju, millest ma suurt midagi ei tea.

Tänan! Jaan Pöör, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Kreitzberg! See on juba mitmes kord, kus me peame asja arutama ilma selle ministrita, kellele umbusaldust on avaldatud. Kuna sa pead tegelema arvamistega, siis ma küsin, et võib-olla sa arvaksid, kas praeguses valitsuses on üldse sellist ministrit, kes julgeks Riigikogu ette tulla, või midagi takistab neid selles?

Mulle näib, et peaks olema, aga mida aeg edasi, seda rohkem tekib tunne, et vähem juletakse, sest vastamata küsimuste hulk kumuleerub ja vastamine läheb üha raskemaks.

Jaanus Männik, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kuidas sa kommenteeriksid seda versiooni? Praegu, kui arutame Pärnoja enda küsimust, ei julge ta siia tulla või vähemalt pole tulnud. Järgmise küsimuse juures justkui julgeks. Arvestades - sa pakkusid ise ka seda välja -, et suure tõenäosusega jätkub koalitsioonil täna hääli jätta Pärnoja paika, millega siis seletada seda, et koalitsioonil justkui sellist üldist enesekindlust on, et hääletada ta ikka ministriks edasi, aga ministril puudub igasugune julgus oma tegusid Riigikogu ees selgitada?

Aitäh! Ma kaldun arvama, et see järgmine punkt, mida arutame, on mõnevõrra kitsam kui umbusaldusavaldus. Selle umbusaldusavalduse tekst viis meid natuke ajalukku ja kindlasti on võimalik selle punkti raames esitada minister Pärnojale ebamugavamaid küsimusi kui järgmise punkti raames. Kuigi mul on kuri kahtlus, et ka järgmise punkti raames on väga raske sellest teemast päris kõrvale minna.

Tänan! Kolleeg Andres Varik.

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Valitsus esitas täna päevakorra, milles esimene on umbusalduse avaldamine ja teine on olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Nad on teataval määral seotud. Kas loogiliselt ei oleks pidanud valitsus tegema just teistpidi, et enne oleks arutanud lepingu osa ja pärast oleks saanud selgemaks umbusalduse avaldamine? Praegu ongi näha, et siia ei tulda. On ka selge, et see läbi ei lähe, see arutelu kaotab ehk mõtte. Milline on sinu arvamus?

Aitäh! Ma olen nõus, et loogiliselt oleks pidanud olema teistpidi. Aga oma ettekandes ma ka enne nimetasin, et mängulisuse element kasvab pidevalt valitsuse ja sellega seoses ka Riigikogu tegevuses. Mul on tunne, et me eemaldume asjade tõsisest arutelust ja kõrvalised motiivid juhivad me tegevust väga palju.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Austatud ettekandja! Te olete umbusaldusele allakirjutanud Riigikogu liikmete esindaja ja ma eeldan, et te olete ise selle avalduse teksti läbi lugenud. Avalduse tekstist ja ka praegu teie sõnavõtust on välja tulnud tahtmine ilmtingimata pöörduda tagasi ajalukku ja analüüsida neid põgusaid kokkupuuteid, mis Mihkel Pärnojal on olnud KGB-ga. Kas te vaatasite neid avalduse allkirjastajaid selle pilguga, kui palju nendel inimestel, olles NLKP liikmed, NLKP ajaloo õppejõud või koguni NLKP Eesti Keskkomitee esimene sekretär, on olnud kokkupuuteid selle organisatsiooniga? Kas te tegite ühe enesekriitilise analüüsi, enne kui te selle avalduse menetlusse andsite?

Ei, me tegelesime rohkem Narva Elektrijaamade küsimusega. Paljud, kes alla kirjutasid, ei ole kunagi ministriks läinud ega ole praegu ministrid. Meie käsitlesime ikkagi majandusministri küsimust ja me ei hakanud uurima kõigi allkirjastajate tagapõhju. Eelkõige arutasime mitte niivõrd Pärnoja, kuivõrd ikkagi Narva Elektrijaamade küsimust.

Tänan! Kolleeg Järvelill.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Kreitzberg! Oma ettekandes te väitsite, et Riigikogu töös mängulisuse element järjest kasvab. Praegu olete te täiesti kindel, et Riigikogu enamus usaldab Pärnoja, te ütlesite seda korduvalt. Kas teie umbusaldusavaldus on siis mänguline element, millele te viitasite? Kas teie tegelete siis Riigikogus mängimisega, mitte praktilise tööga?

Aitäh! Kui te arvate, et häälte ülekaalu maksmapanek on ainus mittemängulisuse kriteerium, siis ma lihtsalt ei ole teiega nõus. Enamus võib ka mängida ja vähemus vähem mängida, nii et siin ma ei näe küll mingit seost.

Tänan! Kolleeg Marju Lauristin.

Härra Kreitzberg! Ilmselt tõesti ei tegele teie seal praegu mänguga, vaid hoopis mustemate asjadega. Ma tuletaksin teile meelde sõnu, mis on öeldud pühakirjas: heitku see esimesena kivi jne. Sellega seoses ma tahaksin teada - muidugi ei saanud te kõiki kontrollida -, kas te oma erakonna esimehe tausta kontrollisite? Kas te kontrollisite näiteks seda, mis ajenditel ja mismoodi sõlmiti omal ajal Bakatiniga leping, tänu millele meil ei ole praegu kõiki KGB toimikuid üldse käes. Mina näiteks käisin enda oma otsimas, teades, kui paljudelt inimestelt minu kohta on küsitud andmeid. Ja mulle öeldi, et seda toimikut ei ole siin.

Aitäh! Muidugi, me võime hakata Pärnoja umbusaldamise raames tegelema iga Riigikogu isikuga ja tõenäoliselt jõuame maailmas toimunud ülekohtuga Aadama ja Eeva juurde välja. Aga ma arvan, et me peame siiski ennast piiritlema ja piirduma ühe küsimuse käsitlusega. Meie pakume praegu välja härra Pärnoja umbusaldamise kõigi nende argumentidega, mida me kasutasime. Teil jääb alati vaba võimalus kirjutada artikleid, pidada ettekandeid sellest, mida on teinud härra Keskerakonna esimees.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Austatud umbusaldajate esindaja! Kuna te lubasite, et mingid kõrvalteemad tulevad ka järgmises päevakorrapunktis käsitlusele - nüüd teatate, et me räägime ainult Narva Elektrijaamadest -, siis palun andke veel täpne ülevaade, mispärast umbusaldusavaldusele allakirjutanud Riigikogu liikmete usaldus on läinud umbe seoses Narva Elektrijaamadega?

Põhilise aja ma pühendasingi sellele, miks usaldus on umbe läinud, ja ma ei tahaks seda teksti korrata. Põhiline on see, et meil on infopuudus, meile ei taheta anda informatsiooni lepingu tingimustest ja seega ei taheta anda võimalust langetada mingigi teadlik otsus, kas on tegemist hea lepinguga Eesti jaoks või ei ole tegemist hea lepinguga. Tegemist on elementaarse varjamisega, see on see põhjus.

Tänan! Kolleeg Edgar Savisaar.

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud ettekandja! Mul on kõigepealt üks selline huvitav täpsustus. Lepingu Bakatiniga, mis oli täiesti edumeelne leping, valmistas ette tolleaegne riigiminister Raivo Vare, kes huvitaval kombel praegu oli valitsuse eeskõneleja läbirääkimistel NRG Energy'ga. Ma ei saanud päris hästi aru, kas Lauristin vihjas sellele või mitte. Ja Bakatiniga sõlmitud lepingu tulemusena teatavasti tuli Eestisse kaks lennukitäit materjali toimikutega, mida me muidu ei oleks kätte saanud, see on ka avalikult teada olev fakt. Kas teie olete aru saanud, kas Lauristinil on midagi öelda nendes asjades või ta sudib niisama? (Naer saalis.)

Ma ei tahaks lõplikku otsust langetada, aga ega ma väga hästi aru küll ei saa.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Austatud umbusaldajate esindaja! Minu küsimus oleks järgmine. Millised on need mõõdupuud, mille alusel umbusaldusele allakirjutanud ütleksid, kas Narva Elektrijaamade 49% aktsiate erastamise kavad on head või halvad? Nagu ma aru sain, on teie mure just see, et te informatsiooni puuduses ei saa öelda, kas lepingud on head või halvad. Ma küsiksin, millised on need mõõdupuud, mille alusel te hindate?

Aitäh! Umbusalduse tekstis ei ole me üldse rõhutanud seda, kas on tegemist hea või halva lepinguga, seal on räägitud sellest, et meil puudub võimalus otsustada, see tähendab seda, et me oleme infosulus, me ei saa otsustada, kas on tegemist hea või halva lepinguga. Kuigi ma möönan, et päris paljud allakirjutajad on oma artiklites ja suulistes sõnavõttudes analüüsinud ka hea ja halva seisukohast ning on valdavalt leidnud, et tegemist on halva lepinguga lähtuvalt sellest informatsioonist, mis on kättesaadav. Aga muidugi ei saa 100% välistada, et kui kogu leping oleks kättesaadav, plaksutaksime samamoodi ja kiidaksime selle lepingu heaks nagu teiegi, aga selleks on elementaarselt vaja seda näha.

Tänan! Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Hea kolleeg! Minu küsimus on väga lühike: kas umbusalduse avaldajail on midagi öelda või nad sudivad lihtsalt niisama?

Aitäh! Meil on midagi öelda.

Tänan! Kolleeg Aimar Altosaar.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Siin on täna palju juttu olnud härra Pärnojale omistatud mitmekümne aasta tagustest tegudest (ilmselt arhiivimaterjalidele tuginedes) ja on ka tsiteeritud mingeid dokumente, aga puudub viide, kust arhiivist on need dokumendid pärit. Ehk vastaksite?

Aitäh! Mina ei ole ise arhiivis käinud, aga ma tean, et need on kõigile täiesti kättesaadavad mingis riiklikus arhiivis. Ma arvan, et teie teate neid arhiive paremini. Need ei ole mingid salajased asjad, ei ole raha eest ostetud ega tuttavate kaudu saadud. Tegemist on täiesti kontrollitava materjaliga.

Peeter Kreitzberg, ekraan on tühi, kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, Vabariigi Valitsus on oma kaasettekandest loobunud. Kodukorraseaduse järgi on võimalus avada läbirääkimised. Kas kellelgi on soovi arvamust avaldada? Tuletan meelde, kodukorraseadus reglementeerib seda fraktsioonide volitatud esindajate tasandil. Andres Tarand, Mõõdukate fraktsiooni volitatud esindaja, palun!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Ma kõigepealt tahaks tervitada seda tohutult suurt huvi, mis kümne aasta jooksul vist esmakordselt on Eesti kõrgemas seaduslikus organis energeetikaküsimuste vastu, mida me nüüd mitu seanssi jälginud oleme. Ma pean muidugi silmas natukene laiemat lähenemist kui praegune päevakorrapunkt ja isegi natukene laiemat kui elektrijaamade aktsiate võõrandamine. Ma tuletan teile meelde, et tegemist on siiski teise ringiga, kus on üldine huvi energeetikaküsimuste vastu. Esimene oli nimelt 1996-1997 - see on nii kaugel, et ega hästi ilmselt ei mäleta - ja algas konverentsiga 1996. aasta novembris. Kõik riigikogujad said tol ajal kutse osa võtta, aga kohal oli üks Riigikogu liige. Aga tõesti oli seal väga palju energeetika asjatundjaid Eestist. Ma ei salgagi, et see ainuke olin mina, tollal opositsioonis, ja isegi opositsioonis olles oli võimalik konstruktiivne lähenemine. Tulemus oli 1998. aasta veebruaris kolme dokumendi, energeetika arengukava, energiaseaduse ja Euroopa energiaharta ratifitseerimise seaduse vastuvõtmine. Praegu ma midagi sellist opositsiooni poolt kahjuks ei näe. Tegemist on põhiliselt destruktiivse käitumisega. Pärnoja umbusaldus on muidugi hästi vastik. Iseäranis Jüri Kuke küsimuse sidumine elektrijaamade aktsiate müügiga. See peab olema tõeliselt "geniaalne", kes selles elektrit ja energiat näeb. Ma olen muide üks väheseid siin saalis, mitte ainuke, kes Jüri Kukega on väga hea tuttav olnud. Ja mis iseloomulik, Jüri Kukk uskus mõnevõrra NLKP tarka poliitikasse. Kui ta oli aasta Pariisis olnud, siis tema vastureaktsioon oli võib-olla mõnevõrra liialdatud, kui takkajärele tark olla. Aga see oli ausa inimese reaktsioon, mida praeguste allakirjutajate kohta küll kuidagi kahjuks öelda ei saa. Sest et Jüri Kuke silmad avanesid lõpuks, aga allakirjutajate mõnesugune kommentaar ja eriti Pärnoja umbusalduse sidumine tolleaegsete oludega näitab, et mitmel opositsioonitegelasel ei ole siiamaani silmad avanenud. Viimane punkt, mida ma tahaks öelda. Selle umbusalduse seletuskirjas on ka mind tsiteeritud. Seal on midagi niisugust, et Tarand on öelnud - ma tõepoolest ütlesin -, et Pärnoja ei ole õigustanud lootusi. Mis asjas, seda on opositsioon puhtalt interpreteerinud nii, nagu nemad on õigeks pidanud. Milles oli küsimuse sisu? Tegemist oli kogu aeg kahe variandiga. Ja see teine tekkis 1998. aasta lõpus valitsuse korraldusel - see materjal on tänaseks välja jagatud -, et tõepoolest hakati üles ehitama vertikaalmonopoli. Selle n-ö Vare komisjoni tulemuse võttis üle praegune Eesti Energia variant. Eesti Energia pooldas siiamaani nendes vaidlustes vertikaalmonopoli, kuhu kuuluvad peale põlevkivi ja elektrijaamade ka võrgud, ülekandeliinid. Ja see oli minu arvates väga suur oht. Oli vaidlus Pärnojaga, mida ma loomulikult ei toonud siia saali, vaid nagu te kõik teate, esialgu aetakse asju fraktsioonis jne. See peaks olema üsna tuttav käitumismaneer. Lahendusena võitis nendest kahest variandist parem, sellepärast et monopoli ei sündinud. Mida me siis oleksime teinud, kui kõik see oleks ühes käes olnud?! Nüüd on tegemist ikkagi elektrijaotuse ja tootmise konkurentidega. Ei ole vähimatki mõtet mängida minu peale, et mina Pärnoja kuidagi antud situatsioonis umbusaldama hakkaksin, nii nagu ka ükski koalitsiooniliige seda ei tee. Aitäh!

Suur tänu, Andres Tarand! Kas keegi fraktsioonide volitatud esindajatest soovib veel sõna? Villu Reiljan, Rahvaliidu fraktsiooni nimel.

Aitäh! Tõepoolest, me arutame härra Pärnojale umbusalduse avaldamist. See on seotud NRG tehinguga. Miks ta seotud on, seda me jõuame veel seletada. Härra Tarand võttis vastutuse kogu energeetikasektori arengu eest viimasel kümnel aastal enda peale ja kõik edumeelne on sündinud Mõõdukatest. Seda teooriat olen ma kuulnud, eriti tõeseks ma seda paraku ei pea. Sest see leping, mida Pärnoja ja Mõõdukad väga tublisti kiidavad, on tõepoolest tüki maad viletsam leping kui see, mis 1998. aastal tagasi lükati. Ma ei näe härra Ligit, ta on kirjaoskaja inimene, oleks võinud lugeda, et tõepoolest Andres Varik ja Villu Reiljan olid eriarvamusel tookord nendes küsimustes, mis puudutasid edasist kõnelemist NRG-ga, sest asi oli lootusetu. Kõigepealt, milles asi on? Pärnoja targal juhtimisel on jõutud nii kaugele, et 4,04-miljardilise bilansilise väärtusega Narva Elektrijaamade (pluss 25% Eesti Põlevkivi) väärtus on jõudnud 1,2 miljardini. Sisuliselt on mindud põhimõttelageda kompromissini, kus Eesti rahva rikkus ei maksa midagi. Võib-olla oleks see väga kasulik, ilmselt ongi kellelegi kasulik, aga umbusalduse avaldamisel on tõstatatud küsimus, et Pärnoja on manipuleeritav. Jah, ta on manipuleeritav. Vähemalt kaks Eesti Energia nõukogu liiget on öelnud, et juuni alguses oli Pärnoja hoopis teisel seisukohal ja ütles, et see leping on väga halb ja seda ei sünni. Kuid siis hakkas Pärnoja kaste joonistama Eesti Energia nõukogule, sinna sisse tuli mitmesuguseid nooli ja mitmesuguseid mõjusid. Ja Pärnoja oli kasti sees. Mõjusid tuli fraktsiooni poolt ja koalitsiooni poolt, nooled ja vektorid tegid meie Pärnoja kahjutuks, mistõttu tema arusaamised lepingust väga tõsiselt muutusid. Kas see võib olla sellest, et Mõõdukatele saadeti sõnum, näiteks, et Tunne ei ole enam kuum. Aga võib-olla on need hoopiski teist laadi asjad? Ja mida siin usaldada on? Isegi need tühised sätted, mida me teame sellest lepingust, annavad selge seletuse, et tegelikult on Eesti riigi ja rahva huvidest taganetud. See ei ole täna kellelegi eriliseks uudiseks, et Narva Elektrijaamade juhatuses on kolm ameeriklast ja kaks eestlast ning need ameeriklased hakkavad esimehe, finantsdirektori ja kommertsdirektori kohti täitma, eestlastele jääb tootmise ja arendamise au. See tähendab, et 15 aastat kontrollivad ameeriklased 40-miljardilist rahavoogu. Ei ole ka saladus see, et nõukogus on hääled küll 3 : 2, aga lepingus nõutakse 67% liikmete otsustavust. See tähendab, et tegelikult meil ju ei olegi seal midagi. Mida me siin usaldama peame? Ja mida rohkem me sellest lepingust teada saame, seda suuremaks läheb umbusk. Loomulikult tahaks me, et Pärnoja tuleks siia ette, aga ju ta lugu ikka on nii habras, et ta ei julge tulla. See, et minister kardab Riigikogu, on üllatav. Ise ma küll teda omal ajal ei kartnud ega karda teda ka praegu. Asi ei ole nii lihtne, otsused tehakse 15 aastaks. Ja seda suppi peab hakkama helpima terve Eesti rahvas. Nii et põhjust Pärnoja umbusaldada on küll ning mina ja meie fraktsioon oma allkirja tagasi ei võta. Aitäh!

Tänan, Villu Reiljan! Järgmisena palun Jaan Leppik, Isamaaliidu fraktsiooni volitatud esindajana.

Austatud isand eesistuja! Austatud Riigikogu! Isamaaliidu fraktsiooni nimel on mul teile voli teatada, et meie oleme igal juhul 100%-liselt nõus ühe lausega eelnõu seletuskirjas. Tsiteerin: "Võib-olla on umbusaldajad millestki valesti aru saanud." Aitäh! (Naer saalis.)

Kolleeg Arvo Sirendi, fraktsiooni volitatud esindajana.

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu! Ma saan väga hästi aru, et praegu arutatav küsimus on üldiselt väga komplitseeritud. Aastate eest küsisin õiguskantslerilt, kas härra Pärnoja on rikkunud oma süümevannet seoses sellega, et on kinnitanud, et ta ei ole teinud koostööd KGB-ga. Õiguskantsler vastas, et nende dokumentide alusel, mis on tema käsutuses, ei saa seda kinnitada ja see, et ta tunnistas Jüri Kuke vastu, ei olevat veel koostöö KGB-ga, vaid ainult temalt väljapressitud tunnistus. Tol ajal ei olnud meil veel seda tunnistust, kuid praegu on see meil kõigil kasutada ja me võime teha järeldusi selle kohta vaid omaenese mõistusest lähtudes, kas see on koostöö või ei ole, ja kas üldse sel juhul on koostööd, kui see koostöö ei ole. Kellel on puhkuse ajal aega olnud, on hulga filme näinud holokaustist, kus ei olnudki vaja mingit kirjalikku tunnistust, vaid kus näidati pöidlaga sinnapoole, et seal majas elasid juudid. Samamoodi käitusid ju klassivõitluse päevil juhtivad bol_evikud, kes hävitasid klasse. Saksamaal hävitati rasse ja öeldi, et on olemas schaffende Kapital ja raffende Kapital, üks, mis loob, ja teine, mis võtab ära inimeste käest loodud väärtuse. Täpselt samamoodi seletati meil bourgeoisie'd, kes võtab töörahva poolt loodud vara endale. Ja sellest seisukohast lähtudes mõisteti ka inimesi süüdi, mitte üksikuid, vaid tuhandete kaupa, kusjuures süüdistuseks oli vaja alati kahte asjaolu. Üks oli see süüdistus, mis tugines sellele, et inimene on poliitiliselt valedel seisukohtadel. Teise süüdistusena kuulus selle juurde alati see, et tema lähiringkonda kuuluvad inimesed oleksid valmis tunnistama, et ta ei ole hea inimene. Ja seda teist funktsiooni täitiski Pärnoja. Ilma tema süüdistuseta poleks olnud võimalik Jüri Kukke Siberisse saata või oleks tulnud otsida keegi teine, kes lähiseltskonnas oleks sellekssamaks valmis olnud. Ma tean seda väga hästi sellepärast, minu kohta oli olemas ülikoolipäevil poliitiline süüdistus ja ma käisin korduvalt KGB-s ülekuulamisel. Aga ei leitud meie kursuse 78 üliõpilasest ühtegi, kes oleks valmis olnud seda teist süüdistust andma ja sellele alla kirjutama. Kuigi seal oli ähvardusi, oli meelitamisi, igasuguseid lubadusi. Tean neid hästi, kuna meie kursus oli suhteliselt ühtne. Nüüd ma arvan, et nende kahe nähtuse - kaaskondlaste ja ühisvara müügi - vahel on küllaltki suur seos. See, kes müüb oma rahva poegi, on valmis müüma ka sellesama rahva vara. Usun, et nii nagu see ammune protsess oli salastatud, nii on ka see tänapäevane protsess salastatud. Kunagi muidugi saame teada, mis on selles salaprotokollis kirjas, nii nagu me saime 50 aastat hiljem teada ühe teise salaprotokolli sisu. Sellest seisukohast lähtudes ka mina ei tunne piinlikkust, et ma umbusaldusavaldusele alla kirjutasin. Me peame hakkama ükskord selgeks saama, kes on tõepoolest teinud KGB-ga koostööd ja kes seda ei ole teinud. Me ei tohi vahest asuda selle põhjal kättemaksuaktsioonidele, vaid meil on tarvis võtta selles osas selge seisukoht. Ja umbusaldusavaldus ongi üks nendest seisukohavõttudest, mida see saal peaks mõistma, kui ta on nende dokumentidega tutvunud. Nii paljudki meist saadi Siberisse saata ainuüksi sellepärast, et nende nimekirjade koostamisel oli abiks kellegi niisugune süüdistus, et Siberisse saadetav inimene on halb inimene. Nõukogude ajal ju häid inimesi välja ei saadetud, tuli tõestada dokumentaalselt, et peale selle on ta halb inimene, kellest ei ole kellelgi kahju. Tänan teid kuulamise eest, aga arvan, et Mõõdukatel on põhjust mõelda, et niisugused asjad ei kahjustaks avaliku arvamise suhtumist nende erakonda. Tänan!

Tänan! Tiit Toomsalu, Ühendatud Rahvapartei nimel.

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Täna on palju räägitud ja väga erinevatest asjadest, mis ehk ei mahugi selle päevakorra raamesse. Jutu alustuseks tahaksin rõhutada, et kui tegemist on Tiit Toomsaluga, siis ei ole võimalik rääkida mingist sidemest KGB-ga ei ajaloolises ega tänapäevases mõttes. Nüüd ma tahaksin tulla asja sisu juurde, rääkida pisut ka asja tuumast. Austatud kolleegid! 16. detsembril 1998 tegi Riigikogu otsuse, mille pealkiri on "Riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kinnitamise kohta". Selle punkti 1 alapunktid 1 ja 2 räägivad Eesti elektrijaamadest, Balti Elektrijaamast ja Eesti Elektrijaamast Narvas. Edasi, kui me vaatame 12. juunil 1996. aastal Riigikogu poolt vastuvõetud riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadust, siis selle § 5 lõikes 3 öeldakse väga selgelt ja väga ühemõtteliselt: kui otsuse tegemisega kaasneb enamusotsustusõiguse, otsustusõiguse või vähemusotsustusõiguse kaotus riigile strateegiliselt tähtsas äriühingus, mis on kantud strateegiliselt tähtsate ettevõtete nimekirja, võib Vabariigi Valitsus teha otsuse ainult Riigikogu eelneval nõusolekul. Vabariigi Valitsuse 27. juuni 2000. aasta istungi päevakorrapunkt 28 ütleb: kiita heaks NRG Energy kohase garantii olemasolul aktsiaseltsis Narva Elektrijaamad 49%-lise osaluse omandamine ja aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad edasise tegevusega seotud lepingute järgmised põhitingimused. Järgneb pikk-pikk loetelu. Ma küsiksin: kas Vabariigi Valitsusel oli õigus 27. juunil 2000. aastal enne seda, kui ta Riigikogult ei olnud saanud nõusolekut aktsiate müügiks, kinnitada müügi põhitingimused? Lähme edasi tänase Äripäeva juurde, mida mul oli au juba küsimuse esitamisel tsiteerida. Siin on suur-suur pilt, kus härra majandusminister Pärnoja, istudes kõrvuti NRG asepresidendi ja Eesti Energia juhatuse esindajaga, allkirjastab ei rohkem ega vähem kui elektrijaamade müügi tingimuste lepingut. Jah, tõsi küll, edasi öeldakse niimoodi, et erastamistehingu põhitingimuste kokkuleppele, mis nüüd on alla kirjutatud, järgneb rida teisi lepinguid ja NRG saab elektrijaamade 49% omanikuks alles siis, kui ka finantseerimisleping on alla kirjutatud, raha üle kantud. Kõik see võib võtta aega enam kui aasta. Ühesõnaga, minule ei ole selge, kas valitsus on selle elektrijaama aktsiad maha müünud või ei ole selle elektrijaama aktsiad maha müünud. Aga isegi kui see protsess seisab veel ees, on valitsus, mitte ainult härra majandusminister, vaid valitsus tervikuna, andnud mandaadi oma esindajale majandusministri näol allkirjastada võimaliku tulevase partneriga tehingu tingimused ja seejuures ka täna arutatava järgmise päevakorrapunkti raames ei ole esitatud Riigikogule otsuse projekti, kas lubada müüa või mitte lubada müüa. Austatud kolleegid, meie fraktsioon toetab umbusalduse avaldamist härra majandusministrile, kuid see umbusaldusavaldus on sisuliselt valitsusele tervikuna, härra Mart Laari kabinetile tervikuna, kuna valitsus tervikuna on, nii nagu presidentki äsja arutatud härra Kerdi küsimuses, ignoreerinud seadusandjat. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Liina Tõnisson, Keskerakonna fraktsiooni volitatud esindajana.

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tõesti kahju küll, aga meie, st Keskerakonna fraktsioon ei saa teie majandusministrit härra Pärnoja usaldada, sest ta ei ole töötanud meie rahva huvides või vähemalt ta ei ole suutnud meile seda selgeks teha. Salastatus NRG lepinguga jätkub, isegi vaatamata umbusaldusele, vaatamata koalitsiooninõukogu esimehe härra Tarandi lubadusele, et lepingu lõpptekst on hiljemalt täna meie laudadel. Sisuliselt ei tea me ikka mitte midagi. Paberid, mis on meie laudadel ja mida härra Pärnoja on tänases lehes nimetanud suuremahuliseks informatsiooniks, on tegelikult üks tühine heietus, sealt on puudu kõige tähtsam informatsioon. Jutt sotsiaalfondist, mis eri lehekülgedel kirja on pandud, on vasturääkiv, me ei tea, missugustest vahenditest sotsiaalfond moodustatakse, kas see on see investeeringute summa, mida NRG on lubanud teha, me ei tea, kuhu ta investeerib, me ei tea, missugune tootja hind ikkagi lõpuks alla kirjutati. Ja nii ma võiksin jätkata veel kaua aega, mida me kõike ei tea sellest lepingust. Need paberid, mis täna meie lauale on pandud ja mis järgmises päevakorrapunktis peaksid nagu andma meile informatsiooni, on tegelikult suitsukate. Selline käitumine parlamendi liikmetega aga ei ole demokraatliku riigi traditsioonide kohane. Seepärast ei ole võitlus demokraatia eest mitte kunagi mõttetu ja võitlus demokraatia eest ei ole mäng. Ja võitlus demokraatia eest ei ole ka mitte sudimine. Me jätkame seda võitlust ka edaspidi, vaatamata sellele, et te arvate, et härra Pärnoja kaitsevad teie hääled. On huvitav näha, kui kaua. Aitäh!

Tänan, Liina Tõnisson! Kas nüüd võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 68 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid 2. Läbirääkimised on lõpetatud. On lõppsõnavõimalus. Peeter Kreitzberg, ei soovi? Tänan! Sellisel juhul, lugupeetud kolleegid, seisab meil ees selle otsuse eelnõu lõpphääletus. Kuna kodukorraseaduse § 103 alusel on otsuse vastuvõtmiseks nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis korraldame ka kohaloleku kontrolli. Kas Jürgen Ligi tahab midagi öelda? Palun!

Tahtsin öelda enne, kui te kuulutasite välja kohaloleku kontrolli, et palun enne lõpphääletust kolm minutit vaheaega.

Palun kirjalikult! Kolm minutit vaheaega Reformierakonna fraktsiooni poolt. Vaheaeg lõpeb kell 16.24. V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu! Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Me alustame otsuse eelnõu lõpphääletust. Lugupeetud kolleegid, mul on heameel teatada, et külaliste rõdul on meie kolleegid Ameerika Ühendriikide Kongressist. Ma teen ettepaneku neid tervitada. (Aplaus.) Tänan! Lugupeetud kolleegid! Me jätkame oma otsuse eelnõu arutelu. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Kohale registreeris ennast 96 Riigikogu liiget. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele 45 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu otsuse "Umbusalduse avaldamine majandusminister Mihkel Pärnojale" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Otsuse vastuvõtmise poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu on 50, erapooletuid ei ole. Otsus jäi vastu võtmata ning Riigikogu majandusminister Mihkel Pärnojale umbusaldust ei avaldanud. Tänan!

Austatud Riigikogu! Me jätkame eelmisel erakorralisel istungjärgul kvoorumi puudumise tõttu pooleli jäänud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Arutelu jäi pooleli pärast peaminister Mart Laari esinemist ja küsimustele vastamist. Ma palun kaasettekandeks täiskogu kõnepulti majandusminister Mihkel Pärnoja.

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Täna jätkuv Narva Elektrijaamade vähemusosaluse üleandmist käsitlev päevakorrapunkt on olnud kahel korral Riigikogus käsitlusel. Teine kord, kui see pooleli jäi, esines üsna pika ettekandega peaminister, kellele Riigikogu liikmed esitasid arvukalt küsimusi. Sellest hetkest alates on olukord muutunud. AS-iga Narva Elektrijaamad seonduvate lepingute põhitingimuste kokkuleppe allkirjastasid möödunud nädala reedel AS Narva Elektrijaamad, Eesti Energia ja NRG. Põhitingimuste kokkulepe näitab ära tee, kuidas pooled kavatsevad edasi minna lepingute ettevalmistamisel ja lõpptulemusena vähemusosaluse üleandmisel NRG-le. Selle lepingute põhitingimuste kokkuleppega kaasnevad veel aktsiate märkimisleping, Narva Elektrijaamade aktsionäride leping, elektrienergia ostu-müügileping, Eesti Põlevkivi aktsionäride leping, NRG käendajaga sõlmitav käendusleping ja soojusenergia ostu-müügileping ning täiendus, mis allkirjastati eraldi ja milles on sätestatud muudatused mõningates lepingute põhitingimustes ja protseduur, mille alusel kavandatakse nende muudatuste käsitlemisel edasi minna. Ajakirjanduses on käsitletud, võiks öelda, pretsedenditult suures ulatuses lepinguga seonduvaid küsimusi ja esitatud väga erinevate huvirühmade arvamusi, eriti selle põhitingimuste kokkuleppe ettevalmistamise lõppjärgus, kahe ja poole viimase kuu jooksul. Ajaloolist tagasivaadet ei ole minul põhjust teha, kuna peaminister oma ettekandes peatus olulisematel etappidel. Samal ajal tuleb siiski väga lühidalt kokku võtta see, mismoodi läbirääkimiste käigus sündis põhitingimuste kokkulepe, mis allkirjastati. 18. märtsil 1999 sõlmiti poolte vahel kavatsuste kokkulepe, mille alusel alustati läbirääkimisi. Seoses Vabariigi Valitsuse vahetusega märtsi lõpus protsess pidurdus, kuid 18. juunil, kui tehti kavatsuste kokkuleppesse muudatusi, sai läbirääkimiste protsess uue hoo. Läbirääkimiste Eesti poole juhtkomitee delegatsioon koosnes riigi esindajast Raivo Varest, kelle ülesandeks oli läbirääkimiste korraldamine, ja Eesti Energia esindajatest, kelle ülesandeks oli läbirääkimiste sisulise külje kindlustamine Eesti poole pealt. Eesti Energia esindajatena osalesid läbirääkimiste delegatsioonis juhtkomitee tasandil Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk ja Eesti Energia nõukogu liige Toomas Luman. Hiljem lisandus seoses lepingu struktuuri teatud muudatustega juhtkomiteesse Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov. Lisaks sellele olid Eesti Energia esindajad mitmetes töörühmades (finantseerimise, keskkonnakaitse töörühmades). Sinna kuulusid Eesti Energia juhatuse liikmed Sandor Liive ja Lembit Vali. Seega oli Eesti pool komplekteerinud oma esinduse Narva Elektrijaamadega seonduvates küsimustes kõige kompetentsematest isikutest. Läbirääkimiste käik näitas, et tegemist on keerulise protsessiga. Korduvalt tuli lõpptähtaega edasi lükata, milles pooled saavutasid alati vajaliku kokkuleppe. Tegemist oli äriläbirääkimistega. See, et tegemist on äriläbirääkimistega, tulenes 1998. aasta Vabariigi Valitsuse protokolli kantud otsuse lisadest, kus olid sätestatud põhitingimused, mille alusel läbirääkimisi pidi läbi viima, ja ka see, millise lõpptulemuseni võiks jõuda. Oluline on seejuures ära märkida, et valitsuse otsuse alusel ei soovinud Eesti Vabariik seda tehingut mitte mingil moel tagada. See tähendab seda, et Vabariigi Valitsus otsustas jätta tagamiseks vajalikud ressursid vabaks muude ülesannete täitmiseks. See muutis ka lähenemist kogu protsessile, võrreldes varem Eesti poolele esitatud kahe NRG äriplaaniga. Ja selle tõttu ei ole need parameetrid, mis on varem olnud kirjas NRG esitatud äriplaanides, ja läbirääkimiste lõpptulemus päris üksüheselt võrreldavad. Kuid ometi saavutati läbirääkimiste tulemusena paremad tulemused nii mitmegi parameetri osas, millest kolme olulist käsitles ka peaminister oma ettekande järel saadud küsimustele antud vastustes. Lisaks sellele materjalile, mis on avalikult kättesaadav, ja sellele, mis oli eelmisel korral esitatud Riigikogule, oli seoses sellega, et pooled leppisid täiendavalt kokku teatud andmete avalikustamises, mul võimalus saata täna Riigikogule lühikene kokkuvõte nendest küsimustest, mis on avalikkuse ees korduvalt tõstatatud. Need on teile kättesaadavas materjalis olemas. Selle tõttu ma ei hakka neid loetlema, seda enam, et kaasettekandeks antud kümme minutit ei võimalda kõikide küsimuste juures põhjalikult peatuda.

See oli kõik, härra minister?

Ei, ma jätkan veel. See oli väike paus vahepeal. Pärast reedel allakirjutatud lepingute põhitingimuste kokkulepet seisab ees veel üsna tõsine töö. Praegu meie käes olev tekst 110 leheküljel on oma mahult ebapiisav selleks, et Narva Elektrijaamade vähemusosaluse müüki lepingute tasemel piisava juriidilise täpsusega kindlustada, seetõttu sõlmitakse nende põhitingimuste alusel lepingud, need valmistatakse ette nüüd juba Eesti Energia ja NRG vahel jätkuvate läbirääkimiste käigus, kus osalevad ka mõlema poole finants- ja juriidilised nõustajad. 49% aktsiate üleandmine Eesti Energia omandist NRG-le jõustub kõigi lepingute allakirjutamisega, milles on võtmetähendusega finantseerimislepingu allkirjastamine, sest finantseerimislepingu puhul kaasnevad lepinguosaliste hulka ka kreeditorid, kes peaksid finantseerimislepingu allkirjastamisel päästma lahti selle lepingu finantseerimise, mis annab võimaluse realiseerida projekt sellises mahus, nagu selleks hetkeks on kokku lepitud. Kui praegu on lepinguosalised need, keda ma nimetasin oma kaasettekande alguses, siis kreeditoride lisandumine nõuab kõigi lepingu põhitingimuste väga põhjalikku läbitöötamist. Loomulikult tuleb selleks, et seda projekti realiseerida, finantseerida teda lepingute põhitingimustes ettenähtud mahus, mis on üsna suur. Seega on oodata, et neid rahasid on võimalik saada rahvusvahelistelt finantsturgudelt. Rahvusvaheliste finantseerijate senine praktika näitab, et väga hoolikalt käsitletakse projekti kõiki tingimusi. Seetõttu ei saa praegu 100%-lise kindlusega öelda, et sellisel kujul, nagu lepingu põhitingimused on allkirjastatud, on ta ka vastuvõetav. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et selle kuue kuni üheksa kuu jooksul, mis on optimaalne ajavahemik järelejäänud töö tegemiseks, võivad muutuda ka olud, mis on seotud nii lepinguosalistega kui ka turu olukorraga. Seega on küll astutud esimene oluline samm, mis annab meile võimaluse praegu öelda, et suure tõenäosusega Narva Elektrijaamade 49% aktsiate üleandmine NRG-le toimub, kuid ei anna praegu veel võimalust ...

Kas härra minister palub lisaaega?

... seda kinnitada 100%-liselt. Ei, aitäh! Sellega ma lõpetan oma sissejuhatava jutu ja jään ootama teie küsimusi. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Lugupeetud kolleegid, minu käes on küsimusi esitanud Riigikogu liikmete nimekiri ja palun mind usaldada, kuna praegu ei ole seda trükitud veel sellesse süsteemi. Olev Raju, palun!

Kogu selle lepingu hindamisel on kaks väga rasket küsimust. Ja need on järgmised. Kuidas sai tekkida olukord, et vähemusaktsiate omanikul on nõukogus enamus, ja teiseks, kuidas me siis pärast seda lepingut üldse Venemaa energiasüsteemist ükskord lahti saame?

Aitäh! Nõukogus on enamus Eesti Energia esindajatel, s.o 51% aktsiate omanikul, seda esiteks. Teiseks, Narva Elektrijaamadele strateegilise investori kaasamine ja Eesti energiasüsteemi lahutamine Venemaa energiasüsteemist ei ole omavahel põhjuslikult seotud. Selleks et Eesti energiasüsteemi lahutada Venemaa energiasüsteemist, on vaja paigaldada kaks konverterit, üks kuhugi Narva lähedale, kus just parajasti sobivaks peetakse, ja teine Läti piirile, sest vastasel juhul, kui me Läti piirile konverterit ei paigaldaks, jääks Eesti energiasüsteem Läti kaudu seotuks Venemaa energiasüsteemiga. Samuti on vaja paigaldada sageduse stabilisaator. Selleks et see projekt ei läheks väga kalliks, on vaja saavutada täiendav ühendus Euroopa Liidu liikmesriikide energiasüsteemidega kas üle Soome lahe põhja suunas või - kui Balti riikide energiasüsteem on Vene energiasüsteemist lahutatud - üle Leedu ja Poola. Kui me jätame teise variandi praegu kõrvale, siis merekaabel Helsingi ja Tallinna vahel, kaks konverterit ja sagedusstabilisaator - kõik kokku nõuab investeeringuid, mille maht on umbes 6 miljardit Eesti krooni. Selle projekti on Eesti Energia esialgsel tasemel läbi töötanud ja selle realiseerimine on ka Vabariigi Valitsuse liikmete poolt leidnud sellist hinnangut, et valitsus peaks käsitlema seda kui ühte olulist projekti Eesti jaoks tulevikus. Kuid arvestades suurt finantseerimismahtu, ei ole tõenäoline, et see projekt realiseerub enne viit, kuut, seitset aastat.

Tänan! Mul on väga kahju, aga kolleegid Jaanus Männik ja Liina Tõnisson, te olete oma kaks suulist küsimust päevakorraküsimuses esitanud härra peaministrile. Nii et nüüd te võiksite esitada kirjalikke küsimusi. Ka Tiit Toomsalu kohta on samad andmed. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Te vist olete see valitsuse liige, kes lepingut selle ettevalmistamise ajal kõige paremini tundis. Seepärast me jäimegi uskuma seda, mida te rääkisite Narvas pressikonverentsil, mis oli 3. augustil, kui ma ei eksi. Nimelt küsiti teie käest, mis aja jooksul ei müü Eesti Energia mingit osa neist 51%-st aktsiatest, mis talle jääb. Te olite öelnud, et vähemalt viie aasta jooksul. Praegu on lisas nr 1 (lk 7) kirjas, et Eesti Energial on keelatud võõrandada oma aktsiaid 12 kuu jooksul pärast ostu-müügilepingu jõustumist. See tähendab, et seda punkti teades - ma arvan, et te teadsite seda - te eksitasite nii ajakirjanikke kui ka lehelugejaid. Millest te lähtusite, kui andsite sellise vastuse, milleks oli seda vaja? Ja lisaks väike küsimus sama lõigu kohta: mis on need Vabariigi Valitsuse poolt kontrollitavad organisatsioonid?

Aitäh! Aktsiate võõrandamise keeld selles materjalis, mis on teile kätte antud, on leheküljel 3. Seal on kirjas: aasta jooksul pärast investeerimisprogrammis kirjeldatud rekonstrueerimise lõpuleviimist. See on vähemalt viis aastat, sest rekonstrueerimisperiood ise võib osutuda ka pikemaks. Sellest tulenes ka minu vastus. Seega ma ei arva, et ma oleks selles vastuses, mida te tsiteerisite - minu arust ekslikult - eksitanud nii ajakirjandust kui kuulajaid. Mõlema poole puhul on tegemist tagatistega, selleks et teine pool saaks realiseerida oma soovi, kui ta tahab aktsiaid osta, ja seda nimetatakse lepingu tekstides ostueesõiguseks. See on täiendav tagatis aktsiate võõrandamise puhul, et aktsiad ei läheks huvitatud poole valdusest välja, ja see kehtib kogu lepingute perioodi jooksul. Ma pean kahetsusega mainima, et mina oma dokumentidest ei leia seda, millele te viitasite, kui te rääkisite Vabariigi Valitsuse organisatsioonidest. Ma tänan teid, härra Stalnuhhin, selgituse eest! See formuleering, mis on kirjutatud leheküljel 2 teile antud lisas 1, käsitleb kahte võimalikku juriidilise isiku tüüpi. Üks on selgelt äriühingud, kes selles protsessis on otseselt isikud, kes saaksid osaleda aktsiate ostus. Teine tüüp on antud üldise formuleeringuga ja võib käsitleda muid tüüpi juriidilisi isikuid, keda ei ole eraldi siin kvalifitseeritud. See on juriidiline küsimus ja selle tõttu ma ei oska täpsemat kommentaari anda. Nii et lepingute põhitingimustes - nii põhjalikult kui põhitingimustes on võimalik lahti kirjutada aktsiate võõrandamisega seotud küsimusi - on piisavad tagatised minu hinnangul olemas.

Tänan! Kolleeg Ants Käärma.

Suur tänu! Härra minister! Paar kuud tagasi, kui see tehing ühiskonnas terava tähelepanu alla võeti, alustas valitsus NRG-ga täiendavaid läbirääkimisi lepingutingimuste täpsustamiseks. Ajakirjanduses avaldatu põhjal saime teada, et mõlemad pooled tegid järeleandmisi. Järelikult mõlemad ka midagi võitsid. Kas te võiksite meid teavitada, milles Eesti Vabariik järele andis ja mida täiendavatel läbirääkimistel võitis?

Aitäh! Läbirääkivad pooled ehk õigemini öeldes lepingutega seotud pooled on NRG ja Eesti Energia. Lepingutingimuste ülevaatamisel pärast Vabariigi Valitsuse otsust, kus olid kirjas lepinguparameetrite piirmäärad, saavutati oluliste piirmäärade puhul paremaid tulemusi järgmiselt. Esiteks. Kõige olulisem tarbijatele, kellele Eesti Energia Narva elektrijaamadest ostetud elektrienergiat edasi müüb, oli võit elektrienergia hinnas. Eesti Energia võttis endale kohustuse, mida ta niikuinii oleks pidanud täitma Narva linnale soojuse müümisel. Teisisõnu, see, mida varem lepingutes ei olnud märgitud, andis võimaluse saada täiendavaid kassavooge projekti realiseerimise korral. Seetõttu oli võimalik vähendada ka elektri hinda. Teiseks. Kui varem oli läbi räägitud nii, et NRG maksab AS-i Narva Elektrijaamad 49% aktsiate eest teatud hinna Eesti Energiale ehk teisisõnu, ostab aktsiad välja, siis uute tingimuste kohaselt maksab NRG täiendava summa aktsiakapitali, mis läheb investeeringute katteks. Sellegi tulemusena õnnestus saavutada elektrienergia hinna mõningane vähenemine. Need on põhilised parameetrid, mida ma pean kõige olulisemaks. Neid mainis teie küsimustele vastates ka peaminister.

Tänan! Kolleeg Küllo Arjakas.

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Eelmise debati ajal mõned nädalad tagasi läks peaministri osavõtul toimunud küsimuste ja vastuste voorus jutt korraks alternatiividele, energiaturu arengut puudutavatele uutele võimalustele. Aga paraku jäigi see asi ühe küsimuse ja ühe vastuse pinnale. Siit minu küsimus: kuidas teie arvates mõjutavad NRG-ga sõlmitavad lepingud uute, moodsate, tunduvalt ökonoomsemate väike- või mikroelektrijaamade rajamist Eestisse? Kuidas tagatakse, et AS Narva Elektrijaamad tulevikus ei kasuta ära monopoolset seisundit uute tootjate turule tuleku takistamiseks? Nad võivad seda teha näiteks kas või säärasel moel, et hakkavad andma suurtarbijatele järjest suuremaid soodustusi, tõstes samal ajal oma kaotuste hüvitamiseks väiketarbijatele müüdava energia hinda.

Aitäh! Kõigepealt üks täpsustus. AS Narva Elektrijaamad on praegu turgu valitsevas, mitte monopoolses seisundis olev elektrienergia tootja. Seaduse alusel on Eesti energiaturg kõigile tootjatele vaba. See tähendab, et Eestis võib elektrienergia tootmist alustada kes tahes ja Eesti Energia on kohustatud temalt elektrienergiat ostma, kui see vastab kvaliteedinõuetele ja on hinna poolest võimeline konkureerima turul müüdava elektrienergiaga. Seetõttu AS-i Narva Elektrijaamad 49% aktsiate üleandmine strateegilisele investorile teisi elektrienergia tootjaid otseselt ei mõjuta. Iseasi on see, kui põhjendatud on uute elektrienergia tootmise võimaluste loomine majanduslikus mõttes. Gaas, mida Eesti praegu impordib Venemaalt, annab võimaluse elektri ja soojuse koostootmisel saavutada elektrienergia hinnaks 43-48 senti kWh kohta. Vahemik on nii suur kahel põhjusel. Esiteks, piirkonnas, kus Eesti asub, on finantsinvestorite riskitasemed hinnatud suhteliselt kõrgeks, mistõttu laenukapital on kallis. See põhjustab kõrgema hinnataseme kui nendes piirkondades, kus laenukapital on odavam, st arenenud riikides. Teine põhjus on selles, et Eestis ei ole soojuse ja elektri koostootmisel arvestatavad sooja tarbimise kogused - ka suurtes linnades - piisavalt suured. Praegune arvestus näitab, et Eesti võib sel viisil elektrienergiat toota kuni 15% kogu vajadusest. Tõenäoliselt aga käivitub üsna varsti ka teine protsess, nimelt keskkonnamaksude kasv, mis toob kaasa põlevkivile baseeruva elektrienergia kallinemise ja on kõnealusest aktsiate üleandmise tehingu osapooltest sõltumatu. See võib tekitada olukorra, kus nn alternatiivsete energiakandjate baasil toodetava elektrienergia hind osutub konkurentsivõimeliseks. Kuid praegu ei ole võimalik seda prognoosida. Seega annab kõnealune tehing Eestile elektrienergiaga varustatuse vallas pikaajalise kindluse, mis omakorda võimaldab teha uusi investeeringuid ilma tarbijate elektriga varustamist ohtu seadmata. Nii et küsimus on mitmetahuline. Alternatiivsele tootmisele otsest takistust ei ole. Kõik sõltub majanduses, eelkõige energiamajanduses valitsevast olukorrast.

Tänan! Kolleeg Rainis Ruusamäe.

Suur tänu, härra esimees! Väga austatud majandusminister! Eesti üldsus ei saa aru, miks kaasatakse sellisesse olulisse ettevõtmisse, nagu seda on Narva elektrijaamade katelde renoveerimine, just välisinvestor. Miks Eesti riik ei saa selleks vajalikke investeeringuid teha?

Aitäh! Lühidalt öeldes on põhjus rahas. Eesti poolt võiks neid investeeringuid teha AS-i Narva Elektrijaamad praegune sajaprotsendiline omanik Eesti Energia AS. Viimasel on võimalik kasutada omavahendeid ja laenukapitali. Maailmas levinud tavade järgi on nii, et kui riigile kuuluv aktsiaselts võtab laenu, siis käsitatakse riiki kui selle laenu kaudset garanti. Aga see pole kuigi tähtis asjaolu. Palju tähtsam on see, et Eesti Energial on kaks olulist ülesannet. Ühte neist ma puudutasin, kui rääkisin Eesti energiasüsteemi eraldamisest Venemaa energiasüsteemist, mis nõuab üsna suuri investeeringuid. Peale selle on Eesti siseturu seisukohalt väga oluline võrguteenuste oluline parandamine, eriti väljaspool suurlinnu ja tiheasustusalade võrgupiirkondi. Oma visiitide põhjal, mida olen teinud eri maakondadesse, pean ütlema, et kõigis neis esitati pretensioone jaotusvõrgu teenuste kvaliteedi kohta. Eesti majanduse nii sektoriaalne kui regionaalne areng on tekitanud olukorra, kus vanad jaotusvõrgud ei võimalda enam rahuldaval tasemel teenuseid osutada. Jaotusvõrkudesse on vaja investeerida vähemalt sama suur summa kui Narva elektrijaamade renoveerimisse, samuti Eesti energiasüsteemi eraldamisse Venemaa energiasüsteemist ja ühendamisse Euroopa energiasüsteemidega. Kõigi kolme projekti paralleelseks elluviimiseks Eesti Energial raha ei ole. Minule on see põhiline argument, mille kõrval kõigel ülejäänul olulist tähendust ei ole. Teine võimalus on võtta need projektid käsile ja realiseerida pikema aja jooksul, kui Eesti majanduse ja tarbijate huvid eeldavad. Kuid ma arvan, et sellega ei tasu eriti riskeerida, sest säärasel juhul võib majanduses tekkida keerulisi probleeme.

Tänan! Kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud härra minister! AS-i Narva Elektrijaamad ametiühingujuht, kaitstes NRG-ga sõlmitavaid lepinguid, on põhiliselt rääkinud sellest 5 miljonist dollarist, mis pidavat aktsiaseltsi sotsiaalfondi minema. Meile väljajagatud valitsuse seisukohti käsitlevatest materjalidest on näha, et jutt on tõesti 5 miljonist dollarist (lk 32). Järgmisel leheküljel räägitakse sellest, et 80% fondi vahenditest kasutatakse AS-ist Narva Elektrijaamad või tema tütarühingutest koondatavate töötajate sotsiaalkulude katteks ja muudeks hüvitisteks. Aga ma palun teid, härra minister, vaadata veidi eespool, leheküljel 31 olevat tabelit. Sotsiaalfondi eeldatavad kulud on ligi 33 miljonit krooni. Arvestades inflatsiooni, on see minu arvates vähem kui poolteist miljonit dollarit. Kes tagab, et ka ülejäänud 2,5 miljonit dollarit leiavad kasutamist just Narva elektrijaamades? Kõnealuse tabeli järgi on summa alla 2 miljoni.

Aitäh küsimuse eest! Tabeli peas on viidatud selgitava teksti punktidele 3 ja 4. Nendes on öeldud, et tabelis ei peegeldu kõik sotsiaalfondi kulutused, ja täpsustatud, millega konkreetselt on tegemist. Leping käsitleb sotsiaalprogrammi just sellises mahus, nagu te küsimust esitades ütlesite.

Tänan! Kolleeg Ants Käärma, teine küsimus.

Suur tänu! Härra minister! Narva elektrijaamadesse on aastate jooksul kogunenud hulgaliselt teaduslikku ja tehnoloogilist teavet põlevkivi kui väga spetsiifiliste omadustega kütuse põletamise kohta. See peaks huvi pakkuma ka analoogsete omadustega kütuste kasutajatele väljaspool Eestit. Küsimus: kuidas on Eesti Energia ja NRG vahel sõlmitavates lepingutes kaitstud teaduslik ja tehnoloogiline teave ning kui suureks hinnati hinnaläbirääkimistel Eesti teadlaste väljatöötatud know-how maksumus?

Aitäh! Kui rääkida põlevkivialasest teaduslikust potentsiaalist, siis see on koondunud eelkõige Tallinna Tehnikaülikooli ja teatud osas Põlevkivi Instituuti. Narva elektrijaamades tegeldakse oskusteabega, mis puudutab teadusliku teadmise baasil loodud tehnoloogia otsest rakendamist. Nagu igasuguste lepingute puhul, on ka kõnealusel juhul käsitletud intellektuaalset omandit ja selle kaitset vastavalt Eestis kehtivatele seadustele.

Tänan! Kolleeg Olev Raju, teine küsimus.

Aitäh! Nädalapäevad tagasi Euroopas käies puutusin kokku niisuguse asjaga, et kasutusele on võetud näiteks elektrilambid, mis tarbivad energiat 25-30% seni tarbitud hulgast. Terve hulk seadmeid tahetakse muuta kuni kolm korda ökonoomsemaks. Siit minu küsimus: kui niisugune tehnoloogia on viie või kümne aasta pärast Eestis üldlevinud, siis mida me teeme säärase hulga energiaga, mille me lubasime ära osta.

Aitäh! Elektrit ei kasutata ainult ruumide valgustamiseks, vaid väga suures ulatuses muulgi otstarbel. See osa, mis läheb ruumide valgustamiseks, on tunduvalt väiksem muudeks vajadusteks minevast osast. Isegi siis, kui valgustuseks kuluvat elektrienergiat kokku hoida võimaldav tehnoloogia jõuaks Eestisse kiiresti, ei oleks märgata olulist mõju üldisele energiatarbimisele. Eesti Energia ise on prognoosinud elektrienergia tarbimise kasvuks siseturul keskeltläbi 2% aastas. Põhjus on selles, et Eestis on praegu energiatarve ühele elanikule vastava sisemajanduse kogutoodangu ühiku kohta ülemäärane. On loomulik, et tehnoloogia paranemisega tekib siin piisav sääst. Samal ajal tuleb öelda, et nüüdistehnoloogia, mis võimaldab kokku hoida näiteks valgustuseks minevat elektrienergiat, on suhteliselt kallis. Ette näha sellesse valdkonda suurte investeeringute tegemist väga lühikese aja jooksul ei ole eriti tõenäoline.

Tänan! Kolleeg Viive Rosenberg, teine küsimus.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud esineja härra Pärnoja! Pöördun teie kui majandusinimese poole küsimusega, mis on ajendatud ühest minu mälestusest nõukogude ajast, kui olin koos Hollandi ärimeestega. Nad naersid meie üle, öeldes: "Te teete viisaastakuplaane, aga meie vähemalt 20-25 aasta plaane." Nüüd on siin seoses lepingutega palju räägitud 15-aastasest tähtajast kui pikast perspektiivist. Palun öelge teie majandusinimesena, kas majanduses on 15 aastat planeerimiseks pikk või lühike periood.

Aitäh küsimuse esitamise eest! Osa Riigikogu liikmeid ilmselt ei nõustu teiega selles, et ma olen majandusinimene. Seetõttu ma ei saa ka kinnitada, et minu prognoosid või arvamused pikaajaliste plaanide kohta oleksid pädevad kõigi Riigikogu liikmete silmis. Kuid vaieldamatu on see, et Eesti teeb pikaajalisi kavu, sealhulgas energeetikas. Riigikogu on vastu võtnud kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava, mis ei ole küll koostatud 15 aasta peale, kuid mis on üks esimesi omalaadsete hulgas. On täiesti selge, et riik peab oma tegevust planeerima pikema aja peale ette. Seda laadi projektide puhul, mida me praegu arutame - jutt on suuremahulistest investeeringutest -, on pigem tegemist selle tagamisega, et äriplaan oleks realiseeritav ja investeeringud oleksid taastoodetavad. Seetõttu ei ole asi otseselt seotud majanduse planeerimisega selles tähenduses, nagu teie oma küsimuse alguses märkisite. Kuid majanduse üldise planeerimise valdkonnas on Eestis esimesed sammud astutud. Valitsus on vastu võtnud Eesti majanduse keskpika arengukava nelja-aastaseks perioodiks. Seda pikendatakse igal aastal järgmise nelja aasta peale. Me peame ette teadma, missuguseid meetmeid rakendada sõltuvalt sellest, kuidas olukord majanduses muutub. Ma arvan, et pikaajaline planeerimine tuleb majanduse arengu järjepidevusele kasuks.

Tänan! Kolleeg Küllo Arjakas, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Minu teinegi küsimus on pisut üldisem ja tulevikku suunatud. Teatavasti on praeguseks põhileping allkirjastatud. Allkiri on vaja anda veel tervele hulgale lisalepingutele. See võtab teatava aja. Optimistide arvates toimub see kuue kuu, pessimistide hinnangul aga aasta jooksul. Kas teie, härra minister, ei karda, et pärast kõikide lepingute allakirjutamist võib Eesti mõne aasta pärast analoogiliselt Ungariga seista valiku ees, kas tühistada Euroopa Liidu nõudel mitmete selle liidu põhimõtetega vastuolus olev leping või riskida ja hakata investoriga kohut käima või hoopistükkis seada ühinemine Euroopa Liiduga küsimärgi alla?

Aitäh! Ma ei karda ei üht, teist ega kolmandat, sest lepingute põhitingimustes on ette nähtud vastavad mehhanismid, kuidas käituda sellisel juhul, kui tekib ületamatu vastuolu. Kuid tuletage meelde, mida ma ütlesin juba oma ettekandes: Eesti riik ei taga mitte mingil moel AS-i Narva Elektrijaamad aktsiate üleandmist NRG-le. Seetõttu ei saa ka väita, nagu annaks Eesti riik mingeid turgu puudutavaid tagatisi. Teatud riskid, mis kõnealuste lepingutega paratamatult kaasnevad nii strateegilisele investorile kui ka Eesti Energiale, kes on aktsiate omanik, on hinnatavad rohkem või vähem realiseeruvatena ja saavad tugineda ainult oletustele. Praegu peab Eesti Euroopa Liiduga läbirääkimisi, mille käigus on vastavalt läbirääkimiste raamistikule võimalik esitada omapoolseid arvamusi ka NRG-ga sõlmitavate lepingute asjus. Igal juhul on nendes ette nähtud mehhanismid ületamatute takistuste vältimiseks.

Tänan! Kolleeg Arnold Rüütel, palun vabandust, te olete kaks küsimust juba esitanud, nimelt härra peaministrile. Nüüd on teil võimalik küsimus esitada kirjalikult. Anti Liiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ilmselt on arutuse all olnud ka energiavarustuse kaugemad perspektiivid 21. sajandil. Eesti on praegu peaaegu täielikult orienteeritud fossiilkütusele, mida põletatakse idapiiril asuvates elektrijaamades. Aga kas tõusetus küsimus üleminekust lähematel aastakümnetel aatomikütusele ja tuumajaama ehitamisest kusagile Lääne-Eestisse?

Aitäh! Tuumajaama ehitamist ei ole kõnealuse küsimuse raamistikus jutuks üldse võetud. Seda on käsitletud võimaliku hüpoteetilise variandina varem, aga mitte seoses kõnealuste lepingutega.

Tänan! Kolleeg Arvo Sirendi.

Suur tänu! Härra minister! ISPA-lt on oodata märkimisväärset toetust Narva elektrijaamadele väävliemissiooni vähendamiseks. Et ISPA on selgelt Euroopa fond, kuidas seal siis toetuse andmisse hakatakse suhtuma, kui elektrijaam suurel määral hoopis ameeriklaste omaks saab? Kas ISPA tühistab oma otsuse või on temaga läbirääkimised veel pidamata?

ISPA-l selliseid summasid ette nähtud ei ole. Eesti Energia on kunagi pöördunud võimaliku toetuse saamiseks Euroopa Liidu poole. Sealt saadud vastuse kohaselt on projekt arvestatav selles mõttes, et Euroopa Komisjon võib sellega tegelda. Kuid siin tuleb silmas pidada, et enam-vähem kõikide riikide puhul, kes on seotud liitumisläbirääkimistega, on struktuurifondide vahendite kogusumma ette antud, ehkki mitte väga täpselt. Kui me mingi ühe projektiga konkureerides saavutame edu, siis vähendab see teiste projektide finantseerimise või neile toetuse saamise võimalusi. Seetõttu peab Eesti valiku tegema, mida olulisemaks pidada, kas suuremahulist toetust Narva Elektrijaamade projektile või mõningatele teistele keskkonna kaitseprojektidele. Pärast seda, kui Narva Elektrijaamadele on kaasatud strateegiline investor, on võimalik ISPA vahendeid kasutada muude projektide rahastamiseks.

Tänan! Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Lepingutingimuste kohaselt kohustub Eesti pool ostma teatud hulga energiat. Kas on fikseeritud ka see, et elektrijaamad on kohustatud seda just Eestile müüma? Kas selline punkt on kuskil kirjas?

Aitäh! Jah on. Eesti Energia nõudmisel on AS Narva Elektrijaamad kohustatud teatud võimsuste tasemel müüma Eesti Energiale elektrienergiat.

Tänan, härra minister! Ilmselt on laekunud hulgaliselt ka kirjalikke küsimusi ... Kuid suuliste küsimuste esitamist ei taheta siiski veel lõpetada. Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra minister! Niipalju kui mina nende lepingute kohta informatsiooni olen saanud, paistab sedapidi, et elektrijaamade moderniseerimise, funktsioneerimise ning investeeringute tootluse garanteerib Eesti riik. 15 aasta peale on määratud kindlad kogused, mida peab ostma, kindel hind ja seegi, kui suur peab olema kapitalitootlus. Kas te vaatasite ka seda teist, energiamüügi poolt? Juttu on olnud sellest, et Leningradi oblastisse ehitatakse väga suuri rohkesti elektrit tarbivaid ettevõtteid. Kas siis juhtub nii, et meie omalt poolt garanteerime kõik ja tulu hakkab tulema mujaltki?

Aitäh! Investeeringute maht ühelt poolt ja keskkonnatingimused teiselt poolt seavad raamid sellele, millises koguses on võimalik Narva elektrijaamades elektrienergiat toota. Lepingute põhitingimuste järgi Eesti Energiale antud õigust arvestades ei ole ette näha, et AS-il Narva Elektrijaamad oleksid mingid erilised võimalused iseseisvalt elektrienergiat eksportida. Selleks on vaja teha täiendavaid investeeringuid, mis muudavad projekti kallimaks. Nagu ka NRG esindaja ütles, neil niisugust asja plaanis ei ole. Samal ajal on ette nähtud võimalus, et kui Eesti Energia oma õigust ei kasuta, siis saab AS Narva Elektrijaamad iseseisvalt elektrienergiat eksportida, kuid sel juhul on kasumijaotus selline, mis annab Eesti Energiale olulise eelise. Vaevalt et sääraseid majanduslikke tingimusi arvestades AS Narva Elektrijaamad ekspordivõimalust väga laias ulatuses kasutama kipub.

Kolleeg Georg Pelisaar.

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Minu küsimus puudutab töötajate tulevikku. Kui vaadata lisas toodud tabelit 1, siis seal on selle aasta alguse töötajate arvuna kirjas 5700. Aastani 2007 Eesti Energia süsteemist lahkuma plaanitud töötajate arv on kokku üle 6000. Tähendab, kogu personal vahetatakse välja. Või kuidas, härra minister?

Härra Pelisaar! Palun vabandust, aga millisest paberist te räägite?

Küsimuse täpsustamiseks palun Georg Pelisaare mikrofon sisse lülitada!

Tabelist 1 leheküljel 24. On ka teine number - 15. Ma ei tea, millist numeratsiooni teie olete silmas pidanud? Aga jutt on töötajate arvu puudutavast tabelist 1.

Tabel 1 leheküljel 24. See on Eesti Põlevkivi, mitte AS-i Narva Elektrijaamad sotsiaalprogramm. Kui vaadata lahkujate arvu, siis praegu ei oska ma kommenteerida, mida see tabelis õigupoolest tähendab. Personaliplaanis on kokku lepitud ja seda võib näha tabeli teises veerus. Ma jään täpse vastuse sellele küsimusele võlgu.

Tänan! Kolleeg Tiit Käbin.

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Lepingute ühes põhitingimuses "Juhtimisstruktuuri põhimõtted" on fikseeritud, et NRG-l on õigus nimetada enamik AS-i Narva Elektrijaamad igapäevast juhtimist teostava juhatuse liikmetest. Millistel kaalutlustel on NRG-le antud eelisõigused juhtimise korraldamisel?

Tegemist on sellega, et ühe aktsionäri käes on 49% ja teise käes 51% aktsiatest. Juhtimisstruktuur on kujundatud nii, et AS-i Narva Elektrijaamad nõukogus on enamus Eesti Energia esindajatel ja selle tasakaalustamiseks on juhatuses enamus NRG esindajatel. Nõukogu võtab vastu strateegilisi otsuseid. Eesti Energia saab tema kaudu reguleerida AS-i Narva Elektrijaamad äriplaani ja muid strateegiliselt tähtsaid asju. Kuid pean mainima, et nii ühel kui teisel juhul on lepingusse sisse kirjutatud mehhanismid, mis lõpptulemusena tekitavad olukorra, kus mõlemad pooled saavad olulisi otsuseid vastu võtta ainult kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, rakendub arbitraaž.

Tänan, härra minister! Esialgu on ekraan tühi. Palun alustage nüüd vastamist kirjalikele küsimustele.

Aitäh! Tõenäoliselt ei suuda ma kinni pidada esitamise järjekorrast. Esimesena on mulle 22 plokkidesse jagatud küsimust esitanud Janno Reiljan. Sissejuhatavalt kirjutab ta nii: "Teie, härra Pärnoja, olete pidevalt levitanud äärmiselt vastuolulist ja eksitavat informatsiooni NRG-ga sõlmitava tehingu kohta. Te valetate Eesti rahvale, püüdes leida põhjusi turgu valitseva ettevõtte osaluse, müügilepingute ja tegevuskavade salastamiseks. Ma palun Teid seekord anda küsimustele täpsed ja ammendavad vastused." Sellele sissejuhatusele võin ma kommentaariks öelda järgmist. Eestis kehtivate seaduste alusel on ärisaladuse üle otsustamine antud äriühingu juhatuse pädevusse. Väljaspool seda pädevust ei saa keegi teine otsustada, millise informatsiooni puhul on tegemist ärisaladusega, millise puhul mitte. Ka kõnealuste lepingute üle peetud läbirääkimiste käigus otsustasid pooled, et läbirääkimisi puudutav informatsioon on konfidentsiaalne ja kuulub avalikustamisele ainult poolte kokkuleppel. Sellele otsusele kirjutasid alla Eesti Energia poolt juhatuse esimees ja NRG poolt tema delegatsiooni juht. Kui seadusi järgida, siis kõnealusel juhul puudub mul pädevus otsustada äriühingu juhatuse eest, millist informatsiooni peab avalikustama, millist mitte. Loomulikult on informatsioon avalikkuse ette tulnud eri allikatest, olles vastuoluline seetõttu, et lähtub erinevatest huvidest. Nüüd asun küsimuste juurde. Esimese ploki küsimus nr 1: "AS-i Narva Elektrijaamad 49%-lise aktsiapaki erastamise tingimuste avalikustamine peaks Teie sõnade kohaselt olenema NRG Energy nõusolekust, sest Eesti Energia nõusolek on olemas. Miks ei tulnud Teil, härra majandusminister, pähe taotleda NRG Energy nõusolekut lepingutingimuste avalikustamiseks juba varem ja seada see lepingu üheks tingimuseks?" Pooled leppisid kokku, et läbirääkimiste käigus talletatav informatsioon on konfidentsiaalne. Kui rääkida sellest, kes ja mil moel on valmis olnud informatsiooni avalikustama, siis kogu informatsiooni avalikustamiseks ei ole valmis olnud ei Eesti Energia ega NRG Energy. See osa informatsioonist, mis on poolte kokkuleppel avalik, on avalik ka käesoleval hetkel. Küsimus nr 2: "Kas Teie, härra majandusminister, peate normaalseks, et Riigikogu arutab juba teisel erakorralisel istungjärgul AS-i Narva Elektrijaamad erastamise tingimusi ilma sisulise ja adekvaatse informatsioonita nende tingimuste kohta?" Sellele küsimusele vastamiseks tuleks küsida, mis on lepingutesse puutuvalt Riigikogu pädevuses. Kas Eesti energeetika arengu seisukohalt olulised küsimused, mis pakuvad avalikku huvi, või lepingute detailide üksikasjalik käsitlemine, mis on eelkõige Eesti Energia kui asjaomase äriühingu ja strateegilise investori kui investeeringute tegija asi? Kui sellele küsimusele on võimalik saada täiesti selge ja ühemõtteline vastus, siis saab ka öelda, millisel moel võiksid lepingute tingimused olla Riigikogu liikmetele kättesaadavad. Kui Riigikogu liikmed arvavad, et nad peaksid asuma läbirääkimiste meeskonnas Eestit esindavate isikute asemele, siis see oleks minu jaoks küll täiesti erakorraline pretsedent. Mitte midagi seesugust arenenud riikide praktikas ei ole täheldatud ega tõenäoliselt täheldata tulevikuski. Teise ploki küsimuste sissejuhatuseks kirjutab Janno Reiljan: "2000. aasta 27. juunil kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks AS-i Narva Elektrijaamad 49%-lise aktsiapaki erastamise ja sama aktsiaseltsi edasise tegevusega seotud lepingute põhitingimused. Teie, minister Pärnoja, valmistasite lepingud ette salastatult, viies NRG Energy'ga saavutatud suulise kokkuleppe alusel sisse omapoolsed muudatused. Lepingute tekstid edastati valmis kujul Eesti Energia nõukogule. Eesti Vabariigi valitsus on pannud lepingute ilma tingimuste muutmise õiguseta sõlmimise kohustuse Eesti Energia AS-i juhtkonnale, kellele ei ole antud selleks ei sisulist võimalust (üks eksemplar kohapeal tutvumiseks) ega aega. Üks nädal põhjalikku ekspertiisi vajavate lepingute puhul on äärmiselt vähe, et kõigi tingimustega tutvuda. Niisiis, asjaosalised ei saanud lepingute tingimustega tutvuda." Härra Reiljan, te olete sügavas eksituses neid väiteid esitades. Täiesti ilmselgelt ei arvesta te seda, mida ma ütlesin oma ettekandes. Läbirääkimiste juhtkomitee Eesti delegatsiooni koosseisu kuulusid Eesti Energia juhatuse esimees ja Eesti Energia nõukogu liige, finantstöörühma Eesti Energia juhatuse liige, tehnilise keskkonna töörühma Eesti Energia juhatuse liige ja AS-i Narva Elektrijaamad juhatuse liige. Kui te arvate, et informatsioon ei olnud kättesaadav neile, siis kellele see oli kättesaadav? Läbirääkimistel vormistati lepingud mõlema poole koostöö tulemusena. Töö toimus finantsnõustajate ja juriidiliste nõustajate osavõtul, kes koostasid ka lepingute põhitingimuste tekstid. Väide, et lepingud olen sõlminud mina, on üpris omapärane. Ma ei ole endast sugugi nii heal arvamusel, et oleksin suuteline üksinda kõiki küsimusi, nii finantsalaseid kui juriidilisi, põhjalikult käsitlema ja tegema seda ministritöö kõrvalt. Niisugune on minu kommentaar teise ploki küsimuste sissejuhatuse kohta. Küsimus nr 3: "Kas lepingutest tulenevate kahjude eest kannate äriseadustikust tulenevalt materiaalset vastutust Teie, minister Pärnoja, või Eesti Energia nõukogu ja juhatuse liikmed?" Äriseadustikust tulenevalt kannavad lepingute või muu tegevusega tekitatud kahjude eest solidaarselt vastutust juhatuse ja nõukogu liikmed, kes ei ole esitanud oma eriarvamust. Küsimus nr 4: "Kes andis Teile, minister Pärnoja, volitused ainuisikuliselt pidada läbirääkimisi ja sõlmida suulisi kokkuleppeid NRG Energy esindajatega?" Mind oli Vabariigi Valitsus määranud läbirääkimiste eest vastutavaks ministriks. Mingeid suulisi kokkuleppeid, mis oleksid väljunud läbirääkimistel Eesti delegatsiooni esitatud ettepanekutest, ei ole ma sõlminud. Küsimus nr 5: "Milles konkreetselt Teie ja NRG Energy esindaja suuliselt kokku leppisite? Millised kohustused Eesti Vabariigile Teie suulistest lubadustest tekkisid?" Et ma ei ole suuliselt milleski kokku leppinud, siis ei saa ma anda sellele küsimusele sisulist vastust. NRG Energy esindaja kinnitas mulle, et ta on Eesti poole ettepanekutega nõus. See oli minu meelest suur edu, arvestades olukorda, milles läbirääkimiste delegatsioon pärast Vabariigi Valitsuse otsust oli. Mina pean seda läbirääkimiste üldisest kultuurist lähtudes NRG Energy poolt vastutulekuks. Kolmanda ploki küsimused juhatab Janno Reiljan sisse nii: "Eesti Vabariigi valitsuse 2000. aasta 27. juuni istungi protokollis päevakorrapunkti 28 all kirjas olevad erastamise põhitingimuste alapunkt 1 (Eesti Vabariik ei taga tehingut) ja alapunkt 4 (Eesti Vabariik tagab kindla mahu ja hinnaga turuosa) on omavahel otseses vastuolus." Alapunktis 4, härra Reiljan, ei ole sellist formuleeringut, et Eesti Vabariik tagab kindla mahu ja hinnaga turuosa. Nii et eeldus juba iseenesest ei vasta tegelikkusele. Aga läheme edasi. Küsimus nr 6: "Mil viisil Teie selle NRG põhitingimustes sisalduva lahendamatu vastuolu Eesti Energiale edastatud lepinguvariandis lahendasite?" Et vastuolu ei ole, siis ei olnud ka vajadust seda lahendama asuda. Küsimus nr 7: "Kas Teie samastate Eesti Vabariiki valitsusega või koosneb Eesti Vabariik kõigist Eesti kodanikest, ettevõtetest, organisatsioonidest ja asutustest?" Eesti Vabariik on avalik-õiguslik isik, kellel on oma põhiseadusele tuginev ülesehitus. Tema kõik institutsioonid ja asutused tegutsevad vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. Küsimus nr 8: "Valitsuse kinnitatud NRG-ga sõlmitava tehingu põhitingimuste alapunktiga 4 kohustatakse Eesti Energiat sõlmima kindlate minimaalmahtude ja kindlaksmääratud hindadega elektrienergia ostu-müügileping 15 aastaks. Mis alusel Te väidate, et selline kohustus ei ole Eesti Vabariigi poolne lepingu tagamine, st et too kohustus ei ole Eesti Vabariigile siduv?" Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele on lepingupooleks iseseisev eraõiguslik juriidiline isik, nimelt äriühing Eesti Energia AS. Eesti seaduste järgi ei tulene sellest, et lepingupooleks ja seega ka mingite tagatiste andjaks saaks olla Eesti Vabariik. See kehtib kõikide äriühingute kohta, olenemata sellest, kes on omanik. Kui oleks tegemist teist laadi õigusliku suhtega, siis oleks tegemist ka teistsuguse riigiga. Küsimus nr 9: "Millised sanktsioonid järgnevad ja kelle suhtes, kui Eesti Energia ei osta AS-ilt Narva Elektrijaamad Eesti Vabariigi valitsuse kinnitatud põhitingimustes ettenähtud elektrienergia kogust?" Eesti Vabariigi valitsus ei ole põhitingimuste kinnitamise otsuses ette näinud mingit kohustust Eesti Energiale. Kuid Eesti Energia võtab lepingutega endale kohustuse osta elektrienergiat mingis garanteeritud mahus. Lepingute tingimuste täitmata jätmine ükskõik kumma osapoole poolt on aluseks lepingute lõpetamisele, kahjude sissenõudmisele ja annab õiguse ka osaluse müügiks. See on põhitingimustes sätestatud, kuid vajab lepingutes, mis nende alusel sõlmitakse, märksa täpsemat juriidilist formuleerimist. Neljanda ploki küsimuste sissejuhatus: "Eesti Vabariigi valitsuse 2000. aasta 27. juuni istungi protokollis päevakorrapunkti 28 all toodud erastamise põhitingimuste alapunkt 14 nõuab: Välisministeerium peab andma kinnituse, et lepingute tingimused vastavad täielikult Euroopa Liidu õigusaktidele, Eesti kohustustele Euroopa Liiduga liitumisel. Meile esitatud välisministri kirjas seda kinnitatud ei ole, seal pannakse ette teha põhjalikud analüüsid ja lepinguid korrigeerida." Siin ma teen märkuse ühe termini kohta, mida läbivalt kasutatakse nendes küsimustes. Jutt on terminist "erastamine". Eestis on erastamisel kindel tähendus, mis tuleneb erastamisseadusest. Käesoleval juhul ei ole tegemist erastamisega erastamisseaduse tähenduses, vaid toimub aktsiate üleandmine ühelt omanikult teisele. Tsiviilseadustiku tähenduses on see aktsiate võõrandamine. Aga ma möönan, et tavatähenduses kasutatakse erastamise mõistet mis tahes müügiprotsesside puhul. Niisiis on oluline see, milline on ühe või teise protsessi puhul õiguslik alus. Välisministeerium andis välisministri kirjaga Vabariigi Valitsuse liikmetele teada, et ta ei näe aktsiate üleandmise lepingute sõlmimises takistust Eesti liitumisele Euroopa Liiduga. Seda enam, et Euroopa Liidu energiaturgu käsitlevad direktiivid muutuvad pidevalt. Praegu kehtivate direktiividega kõnealused lepingud otseselt vastuolus ei ole. Samal ajal tuleb arvestada seda, et ka Eesti võtab lähiajal vastu õigusaktid, mis reguleerivad energiaturu vabadust. Praegu, nagu ma ütlesin, on energiaturg vaba kõikidele tootjatele ja peale selle suurtarbijatele, nendele, kes tarbivad aastas üle 40 gigavatt-tunni elektrienergiat. Lähiajal väheneb see 20 ja siis 9 gigavatt-tunni peale vastavalt sellele, kuidas on sätestatud Euroopa Liidu direktiivides. Samal ajal on lepingute põhitingimuste järgi ette nähtud Eesti Energia poolse garanteeritud ostumahu vähenemine ajas. Siin ei ole - vähemalt praeguste turuarengute puhul - ette näha mingeid vastuolusid. Küsimus nr 10: "Kas Te tegite kõik Välisministeeriumi kirjas nõutud analüüsid ja korrektiivid? Kus saab Teie tehtud analüüsidega tutvuda?" Need analüüsid on tellitud rahvusvaheliselt juriidiliselt nõustajalt, kes on andnud ka asjakohase hinnangu. Samal ajal tuleb öelda, et nagu kõikide ekspertiiside puhul, on seal teatud erinevusi olenevalt sellest, mis positsioonilt hinnangut antakse. Kuid need erinevused ei välju välisministri kirjas kirjeldatud raamidest. Küsimus nr 11: "Millised korrektiivid Te seoses Välisministeeriumi kirjaga lepingutesse sisse viisite?" Korrektiive ei olnud vaja teha, sest lepingutes juba oli sätestatud mehhanism, mis võimaldab nii Eesti seaduste kui ka Euroopa Liidu õigusaktide muudatustest tingitud asjaolusid arvestada ja sellega seoses lepinguid korrigeerida või - kui vastuolud lähevad ületamatuks - lepingud teatud tingimustel lõpetada. Kuid ma rõhutan: seda teist varianti ei ole hetkel võimalik mitte mingil moel prognoosida. Küsimus nr 12: "Kas Teil on olemas Välisministeeriumi kinnitus lepingute tingimuste täieliku vastavuse kohta Euroopa Liidu õigusaktidele ja Eesti kohustustele?" Sellele küsimusele olen ma vastuse andnud. Sõna "täielik" on küsimuses kirjutatud suurte tähtedega, tähendab, seda on eriti rõhutatud. Ütlen nii. Et Euroopa Liidu õigus kõnealuses valdkonnas on muutuv, siis oleks vaja täpsustada, millisel hetkel peab see vastavus olema. Praegu vastavus on. Küsimus nr 13: "Millal ja mis vormis Teie selle kinnituse Välisministeeriumilt saite? Miks ei ole seda hädavajalikku dokumenti esitatud Riigikogule?" Härra Reiljan, te ise olete siin märkinud ja märkisite ka peaministrile esitatud küsimustes, et Riigikogule on üle antud välisministri kiri. Kui see on ebapiisav, siis tuleb täpsustada, millisel moel te seda kinnitust soovite. Küsimus nr 14: "Kas Teie, minister Pärnoja, vastutate materiaalse kahju eest, mis tuleneb sellest, et lepingud lahknevad Euroopa Liidu õigusaktidest ja Eesti kohustustest? Milles Teie vastutus seisneb?" Eesti seaduste alusel ei ole selles küsimuses ministri materiaalset vastutust ette nähtud. Viies plokk küsimusi algab järgmise tekstiga: "Eesti Vabariigi valitsuse 2000. aasta 27. juuni istungi protokollis päevakorrapunkti 28 all toodud erastamise põhitingimuste alapunkt 13 nõuab, et strateegilised otsused teeb AS-i Narva Elektrijaamad nõukogu, kus Eesti poole esindajad on enamuses." See on õige väide. Küsimus nr 15: "Kas vastab tõele, et strateegiliste otsuste vastuvõtmiseks nõutakse 66%-list häälteenamust?" Jah, teatud küsimuste puhul nõutakse, aga mitte 66%-list, vaid 67%-list häälteenamust. Teatud küsimustes piisab lihthäälteenamusest. Nende hulka kuulub ka näiteks äriplaan. Küsimus nr 16: "Kas Eesti poolele on tagatud AS-i Narva Elektrijaamad nõukogus vähemalt 66% häältest, et oleks võimalik kontrollida strateegilisi otsuseid?" Ei ole tagatud 66% ega ka 67% häältest. Mehhanism, mis on kirjutatud lepingute põhitingimustesse, annab Eesti Energiale õiguse jõuliselt kaasa rääkida strateegiliste otsuste vastuvõtmisel, samuti mõningate muude otsuste tegemisel. Ma rõhutan, et Eesti Energial on võimalik otseselt mõjutada äriplaani. Küsimus nr 17: "Kas vastab tõele, et AS-i Narva Elektrijaamad juhatuses on enamus antud USA poolele, sealhulgas kõik allkirjaõiguslikud kohad?" NRG esindajad on juhatuses tõepoolest enamuses, kuid väide, et neile kuuluvad ka kõik allkirjaõiguslikud kohad, ei vasta tõele. Kuuenda ploki küsimused juhatab Janno Reiljan sisse järgmise tõdemusega: "Eesti Vabariigi valitsuse 2000. aasta 27. juuni protokollis märgitakse 28. päevakorrapunkti all punktis 3, et majandusministrile tehakse ülesandeks ette valmistada ja 2000. aasta septembri lõpuks valitsusele esitada ettepanekud Eesti energiaturu avamise kohta." Nii see on. Küsimus nr 18: "Mis ettepanekuid Teie, minister Pärnoja, saate septembris Eesti energiaturu avamise kohta teha, kui Teie nõudmisel kirjutati augustis alla Eesti energiaturu 15 aastaks sulgevale NRG-tehingule?" Küsimuses sisalduv väide ei vasta tõele. Energiaturu avamine tähendab õiguse andmist energiaturu subjektidele, tootjatele ja tarbijatele, suhelda elektrienergia ostmisel ja müümisel enda valitud partneritega. Tootjatele on see õigus Eestis juba tagatud, tarbijatel aga on järjest rohkem võimalusi elektrienergiat vabalt osta. Niisugune on energiaturu avamise üks aspekt. Kuid energiaturu avamist võib käsitada ka teises tähenduses. Pean silmas Eesti energiaturu ühendamist Euroopa Liidu maade energiasüsteemidega. Sellekski on ettevalmistused käimas. Projekt, nagu ma ütlesin, on üsna mahukas. Küsimus nr 19: "Eestis kehtiva energiaseaduse kohaselt peab Eesti energiaturg olema vaba ja võrguettevõte Eesti Energia peab ostma energiat eelkõige madalama hinnaga pakkujalt. Kas Eesti Energia peab piisava alternatiivpakkumise korral täitma energiaseadust või NRG Energy'ga Eesti Vabariigi valitsuse korraldusel sõlmitud elektrienergia ostu-müügilepingut?" Eesti Energia on seotud oma lepinguliste suhete kaudu kohustusega osta elektrienergiat NRG Energy'lt, õigemini öeldes küll AS-ilt Narva Elektrijaamad. Nagu ma ütlesin, väheneb selle kohustuse täitmine ajas. Eesti Energial on võimalus osa elektrienergiat osta turul teistelt pakkujatelt, kui hind millega pakutakse, on piisavalt soodne. Küsimus nr 20: "Mis põhjusel sunnib Eesti Vabariigi valitsus Eesti Energiat sõlmima NRG-tehingut, mis ei võimalda Eesti Energial täita energiaseadust ja sunnib teda ostma elektrit AS-ilt Narva Elektrijaamad ka siis, kui on olemas odavamad energiapakkumised?" See on tulevikku suunatud küsimus ja sisaldab väidet, mis põhineb oletustel. Siin on väga raske prognoose teha. Energiaseadust on Eesti Energial võimalik täita. Sellele ma viitasin juba vastuses eelmisele küsimusele. Vabariigi Valitsus ei ole sundinud Eesti Energiat kõnealuseid lepinguid sõlmima. Ma ütlen veel kord, et Eesti Energia juhtkond on kogu aeg olnud läbirääkimiste protsessis. Eesti Energia juhatuse esimees on ka selle aktsiaseltsi nõukogus väitnud, et Eesti Energia on tehingu suhtes neutraalne ja et tema ülesanne on saavutada Eestile võimalikult paremad tingimused. Narva elektrijaamade renoveerimine annab Eesti Energiale nagu ka Eesti tarbijatele elektrienergiaga varustatuse kindluse. See on omaette väärtus. Kui peaksime elektrit ostma vabaturult, näiteks kui meil oleks ühendus Põhjamaade elektribörsiga NordPool, siis ei oleks võimalik rääkida hinna- või varustuskindlusest. Teatavasti muutus NordPool'il üheainsa 1998. aasta jooksul elektrienergia hinnatase kolm korda. Vabaturule on iseloomulik, et suvel, kui võimsuste ülejääk on täiesti ilmne, hind langeb, ja talvel, kui tekib võimsuste puudujääk, mida omakorda soodustab ilmastik, võib tekkida olukord, kus hind tõuseb ja nii ei saadagi osta vajalikku kogust. Seetõttu ei saa Eesti riik, samuti Eesti Energia, kellel on seadusest tulenevad kohustused, riskida sellega, et jätab kõrvale pikaajalised lepingud, mis annavad talle võimaluse saada elektrienergiat kindlal alusel ja pealegi, nagu ma arvan, konkurentsivõimelise hinnaga. Küsimus nr 21: "Alternatiivsetel elektrienergia pakkujatel on energiaseaduse kohaselt õiguspärane ootus, et neil on madalama hinnaga pakkumisel võimalik elektrienergia Eestis maha müüa. Kes kompenseerib neile kahjud, kui Eesti Energia NRG-ga sõlmitud lepingute tõttu keeldub odavamat alternatiivpakkumist vastu võtmast?" Selline olukord on vähetõenäoline. Praegu ei ole neid, kes oleksid võimelised pakkuma elektrienergiat madalama hinnaga ja sealjuures nii, et see oleks neile majanduslikult tasuv, annaks võimaluse oma tootmist laiendada ja piisavaid investeeringuid teha. Sellise olukorra tekkimisel käitutakse vastavalt Eesti seadustele. Kui Eesti Energial on ostukohustus, siis peab ta ka ostma. Lepingute süsteemis uue olukorra tekkimisel lahendatakse probleem lepingute revideerimise teel. Küsimus nr 22: "Mis põhjusel ei soovi Teie, minister Pärnoja, teha nii, et kõigepealt läbi arutada Eesti energiaturu arenguga (sealhulgas avamisega) seotud probleemid, koostada Eesti energiamajanduse arengukava ja alles siis sõlmida lepingud, mille tingimused vastavad arengukavale?" Riigikogu on vastu võtnud kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava, millega teil on võimalik tutvuda. Sellega on Janno Reiljani 22 küsimusele vastatud. Järgmine küsija on Mai Treial. Nagu ma aru saan, on siingi tegemist plokkidesse jagatud küsimustega. Ma ei hakka küsimuste arvu kokku lugema, alustan otsast. Esimese ploki sissejuhatus ja esimene alaküsimus: "Nagu ajakirjandusest selgub, ei ole valitsus esitanud andmeid, kas ta soovib säilitada Eesti Energiat vertikaalselt integreeritud turgu valitseva äriühinguna. Kas see, kui niisugune teave tõele vastab, on kooskõlas jõus oleva energiaseadusega?" Eesti Energia on hetkel võrguettevõtja, kelle põhiülesanded on elektrienergia ülekanne, jaotus ja müük. Ülekande juurde kuulub veel võrkude juhtimise funktsioon. Eesti Energia on pärast moodustamist äriühinguna oma struktuuri muutnud. Tal on arengukava, mis näeb ette esimeses etapis - see on juba läbitud - äriühingusiseste eraldi ettevõtete asutamise ja teises etapis - see on käivitatud - ettevõtete muutmise iseseisvateks juriidilisteks isikuteks tütaräriühingute näol. Nii et vertikaalsest monopolist lähiajal tõenäoliselt enam rääkida ei saa. Samal ajal on see üleminek pikaajaline, sest Eesti Energial on selged ja üsna mahukad finantskohustused, mistõttu kogu restruktureerimise peab ta korraldama nii, et kreeditorid oleksid tehtavaga nõus. Teine alaküsimus: "Millele tuginedes Te võite öelda, et sõlmitavate lepingute põhimõtted on kooskõlas Euroopa Liidu deklareeritavate elektrienergia siseturu korraldamise põhimõtetega?" Seoses AS-i Narva Elektrijaamad vähemusosaluse läbirääkimistega on Eesti pool olnud nii kirjavahetuses kui otsekontaktis mitmete Euroopa Liidu direktoraatidega, nimelt energia-, keskkonna- ja konkurentsidirektoraadiga. Kõikidel juhtudel on Eesti poole vastused Euroopa Liidu esindajatele olnud piisavad, veenmaks neid selles, et Eesti kavandatud tee ei ole vastuolus Euroopa Liidu reeglitega. Samal ajal kordan taas, et Euroopa Liidu õigusaktid selles valdkonnas on pidevas muutumises. Sõltuvalt sellest tuleb ka Eestil oma seadusi pidevalt korrigeerida. Kolmas alaküsimus: "Kas sellel, mida kavandab valitsus, on mingisuguseid vastuolusid Euroopa energiahartaga, mille ratifitseerimisega Riigikogus võttis Eesti endale kohustuse rakendada seadusi ja teha otsustusi energiamajanduses tekkinud konkurentsimoonutuste kõrvaldamiseks? Veelgi enam, me kohustusime mitte lubama konkurentsimoonutusi." Ma olen seda laadi küsimustele, mis käsitlevad Eesti seaduste ja praktilise tegevuse kooskõla või vastuolu Euroopa Liidu õigusaktidega, korduvalt vastanud. Pean ütlema, et praegu küsitud juhul ei näe ma mitte mingeid vastuolusid. Eesti konkurentsiküsimusi käsitlevad seadused, mille baasi moodustab konkurentsiseadus. Need vastavad Euroopa Liidu nõuetele. Harmoneerimise käigus on vaja nendes seadustes teha täpsustusi. Loomulikult on ka selle protsessi puhul, millest me täna siin räägime, määravaks Eesti seadus. See on ka lepingutes kirjas. Nii et kui tekivad mingid vastuolud, asub tööle Eesti õigus. Ma arvan, et te olete selles valdkonnas piisavalt hea asjatundja. Teise ploki sissejuhatus ja esimene alaküsimus: "Viimase seitsme-kaheksa aasta jooksul on elektrienergia tariife tõstetud seitsmel korral, need on kasvanud rohkem kui viis korda. Milline on järjekordne energiahinna tõus ning selle mõju Eesti riigi majanduse arengule?" See, millisel määral elektrienergia hind tõuseb ja millise tempoga, sõltub Eesti Energia poolt Energiaturu Inspektsioonile esitatud taotlusest, selle taotluse kinnitamisest või tagasilükkamisest ja pärast korrektiivide sisseviimist uuesti läbivaatamise tulemusest. Praegu jutuks oleva AS-i Narva Elektrijaamad vähemusosaluse üleandmise protsessis on pooled jõudnud kokkuleppele, et Eesti Energia ostetava müügimahu juures, mis on keskeltläbi 6,2 teravatt-tundi aastas, on 15 aasta jooksul reaalne kaalutud keskmine elektritariif - mõeldud on tootjahinda - 41,35 senti kWh kohta. Kui võtta hinnangu aluseks praegune tootjahind ja arvestada ka võimalikke teisi mõjureid - müügimahtu ennast ja neid hinnapoliitika parameetreid, mida Eesti Energia võib rakendada -, siis on hinnatõus, kui me räägime tootjahinnast, umbes 15%, mis teeb 15 aasta peale ühe aasta kohta keskeltläbi alla 1%-lise hinnatõusu. Samal ajal tuleb öelda, et tarbijatele on need arvud suhteliselt väheinformatiivsed, sest peale tootjahinna on tarbijahinna sees veel ülekandehind, jaotushind ja müügikulude osa. Nende osatähtsuse kasv sõltub Eesti Energia majanduslikust olukorrast. Energiaturu Inspektsioon kinnitas äsja, juuni lõpus uued tariifid, mistõttu ma arvan, et selles valdkonnas lähemal ajal uusi muudatusi ette näha ei ole. Iga hinnatõus avaldab majandusele mõju. Kui tõus on liiga järsk või ülemäärane, võib see tekitada Eesti majandusele konkurentsiprobleeme. Pikemas perspektiivis ma seda ette ei näe. Ütlen veel kord, et hinnatõstmise taotluse esitamine on Eesti Energia õigus ja ülesanne. Teine alaküsimus: "Miks Eesti riik on distantseerunud elektrienergia hinda oluliselt mõjutavate küsimuste otsustamisest?" Eesti riik ei ole sellest distantseerunud. Eesti riik on siin, Riigikogus vastu võtnud energiaseaduse, mille alusel ta on andnud riiklikule regulaatorile ja Energiaturu Inspektsioonile väga selged funktsioonid. Sellessamas energiaseaduses on loetletud, millest elektrienergia hind või tariif võib koosneda. Nii et energiaseaduse vastuvõtmisega on hinna võimalikku mõjutamist või õigemini selle viimist majanduslikult põhjendatud alusele tugevdatud. Kolmas alaküsimus: "Milline on Eesti Energia AS-ile kuuluva AS-i Elektrikontrollikeskus staatus? Millised on selle organisatsiooni järelevalvefunktsioonid ja kas ta teostab järelevalvet ka Eesti Energia AS-i mõnda liiki tegevuse üle?" AS Elektrikontrollikeskus teostab järelevalvet vastavas valdkonnas rakendatavate seadmete ja tehnoloogiate üle kogu Eestis. Eesti Energia on otsustanud selle aktsiaseltsi võõrandada. Ma ei ole hetkel kursis, millal ja mis moel see juhtub, aga omandisuhe nende kahe äriühingu vahel peaks lähiajal lõppema. Neljas alaküsimus: "Kas Majandusministeeriumis on analüüsitud, millist mõju võib majandusele avaldada Eesti Energia põhivarade maksumusest ja amortisatsiooninormidest (mida tõsteti) tulenev elektrienergia hinna tõus? Milline mõju on tarbijahinnaindeksil nendele majandusharudele, kus kulutused elektrienergiale on suhteliselt suured?" Jah, on väidetud, et Eesti Energia on pärast enda kui riigiettevõtte ümberkujundamist oma varasid mõnevõrra üle hinnanud. Kuid teatud aja jooksul see ülehindamine absorbeerub. Ma arvan, et vara maksumuse mõju elektrienergia hinnale väheneb. Praegu on Eesti Energia enda otsustada, millisel moel ta käitub. See õigus tuleneb nii äriseadustikus kui raamatupidamise seaduses sätestatust. Ma ei oska täpselt öelda, kuidas Eesti Energia peab käituma, kuid teatud meetmeid on ta juba rakendanud. Kolmas, ilma alaküsimusteta küsimus: "Millistest kriteeriumidest lähtudes Te nimetate NRG Energy Hollandis registreeritud kolme töötajaga pisifirmat NRG Holdings B.V. suurinvestoriks?" NRG Energy on börsiettevõte, kes arendab energeetikaalast tegevust Ameerika Ühendriikides ja viimasel ajal üsna olulisel määral ka Euroopas. Tema investeerimisvõime, nagu muu hulgas nähtub lepingute põhitingimustest, on piisav selleks, et Eestist vaadatuna olla suurinvestor. Viide Hollandis registreeritud tütarettevõtjale, mis pole NRG Energy asutatutest ainus, ei muuda olukorda. Lepingute põhitingimuste järgi annab NRG Energy oma tütarfirmale täieliku käenduse. See on mitmete firmade puhul levinud viis, et nad lähevad uutele turgudele oma tütarfirmade kaudu. Nii toimimisel on mitmeid põhjusi, mis tulenevad Euroopa riikide (kõnealusel juhul Hollandi) ja Ameerika Ühendriikide seaduste sobivusest. Narva Elektrijaamadega seotud lepingute puhul on tegemist pigem investori taktikalise käiguga, mida meil minu arvates ei olegi vaja kommenteerida. Neljas küsimus: "Milline on selle kingituse hind, mida Eesti riik teeb NRG Energy'le sellega, et annab talle põlevkivi haldaja ja valdaja staatuse? Koos elektrijaamadega kingime ameeriklastele osa Eesti maavarast. Kas Te ei näe selles, et maavara antakse monopolile, vastuolu Eesti põhiseaduses sätestatuga?" Selles küsimuses peitub eksitus, mis on minule täiesti ootamatult üsna levinud. Kes Eesti seadusi vähegi tunneb, peaks teadma, et maavarad kuuluvad riigile. Äriühingutele antakse maavarade kaevandamise luba. Teatud tingimustel on seda õigus teha Keskkonnaministeeriumil. See kõik on seadustes kirjas. Kaevandamisluba kuulub AS-ile Eesti Põlevkivi. Mitte mingil moel ei saa see kuuluda NRG Energy'le, sest too ei ole isegi AS-i Eesti Põlevkivi aktsiate omanik. 51% AS-i Eesti Põlevkivi aktsiate omanik on AS Narva Elektrijaamad. Kui sellekohaste Eesti seadustega tutvuda, siis on selgelt näha, et alus sääraste küsimuste esitamiseks puudub. Viies küsimus: "Kas Teile on teada, mis üllitis on "Väljavõtteid aktsiaseltsiga Narva Elektrijaamad seonduvate lepingute põhitingimuste kokkuleppest ja sellele lisatud põhitingimuste lepingutest", mis täna, 28. augustil on meie laudadele ilmunud? Sellel üllitisel puudub igasugune sarnasus ametliku dokumendiga - pole kuupäevi, silma hakkavad lehekülgede topeltnumbrid jne. Millal Riigikogu liikmetel on võimalik tutvuda AS-i Narva Elektrijaamad aktsiate müügiga seotud materjalidega?" Ka teie nimetatud materjalid on seotud AS-i Narva Elektrijaamad aktsiate müügiga. Kui neist on raske aru saada, siis on minu asi paluda teilt vabandust sellepärast, et nendel teie laudadele pandud erinevatel üllitistel, nagu te ütlete, on omad pealkirjad. Seal, kus on tegemist väljavõtetega lepingutest, on käsitletud neid lepinguosi, mis avalikkusele huvi pakuvad. Sotsiaalprogramm on eraldi. Leheküljenumbrid on erinevad seetõttu, et väljavõtted on tehtud lepingute eri osadest. Edaspidi proovime leida mingi sellise lahenduse, mis annab teile võimaluse asjast täpsemalt aru saada. Kõikide AS-i Narva Elektrijaamad aktsiate müüki puudutavate materjalidega on võimalik tutvuda vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele. Hetkel ei ole mul selget teavet selle kohta, kas mõlemad osapooled on valmis näiteks Internetis mõnel koduleheküljel üles panema lepingute põhitingimuste kokkulepped selles osas, mis ei ole ärisaladus. Kuid ma loodan, et see võimalus varsti tekib. Nagu te täna väljajagatud materjalidest näete, on sageli tegemist üsna keerulise juriidilise tekstiga. Kuues küsimus: "Millal hakkab Eesti valitsus, kaasa arvatud Majandusministeerium, täitma Riigikogu 1998. aasta 16. detsembri otsust "Riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kinnitamise kohta", energiaseadust ja konkurentsiseadust?" Energiaseadust ja konkurentsiseadust täidab nii Vabariigi Valitsus kui ka Majandusministeerium. Strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja puudutava Riigikogu otsuse kohta, millest viimasel ajal on korduvalt juttu olnud, andis kommentaari peaminister, viidates omaaegse Koonderakonna fraktsiooni esimehe Mati Meose sõnavõtule Riigikogus selle otsuse eelnõu menetlemisel. Otsust saab täita ainult nii, nagu see on võimalik vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. AS Narva Elektrijaamad ei ole riigile kuuluv äriühing ja sellest tulenevalt on lihtne järeldada, et säärasel moel, nagu kõnealune otsus on kirjutatud, ei ole võimalik seda täita. Aga mina ei ole inimene, kes siin Riigikogu ees peaks tegema juriidilist ekspertiisi. Mina tuginen oma arvamuses nendele ekspertiisidele, mis mul kasutada on. Mihhail Stalnuhhini küsimus: "Vabariigi Valitsuse põhiseisukohtade lisa 1 leheküljel 2 olev lõik "Eesti Energia aktsiad" sisaldab mõistet "Vabariigi Valitsuse kontrollitav organisatsioon". Mis see on? Palun tooge näide." Ma ütlesin, et tegemist on juriidilise tekstiga. Seetõttu on mul raske täpselt vastata. Aga ma võin tuua teile näite. Võtame näiteks sihtasutuse, mille on asutanud Vabariigi Valitsus, või mingi mittetulundusühingu, kus Vabariigi Valitsusel või õigemini öeldes Eesti riigil on oluline otsustusõigus. Mõlemal juhul on tegemist organisatsioonina kvalifitseeritava juriidilise isikuga, kellel Eesti Vabariigi seaduste alusel on muu hulgas õigus omada aktsiaid. Aga nagu ma ühes oma vastuses rõhutasin, tuleb niisugustel puhkudel silmas pidada eelkõige äriühinguid, sest nendel on aktsiate omandamine n-ö loomulik tegevus. Peale selle võib olla tegemist investeerimisfondide või muude sääraste organisatsioonidega. Seetõttu ongi teie nimetatud juhul kasutatud üldist mõistet "organisatsioon". Jaan Pööri küsimused. Esimene küsimus: "Milliste aktide alusel ja millal on äriregistris registreeritud AS Narva Elektrijaamad?" Ma arvan, et Eesti Energia taotluse alusel. Täpset aega ei oska öelda, aga minu meelest toimus see 1999. aasta teisel poolel. Kui te peate aktide all silmas õigusakte, siis mõistagi on eelkõige rakendatud siin äriseadustikku. Teine küsimus: "Kellele kuuluvad AS-i Narva Elektrijaamad aktsiad? Millises väärtuses on neid praegu ja kui suures ulatuses kuulub neid kellelegi teisele pärast lepingute jõustumist?" AS-i Narva Elektrijaamad aktsiad kuuluvad Eesti Energia AS-ile. Aktsiakapitali väärtust kahjuks ei oska ma teile öelda. Kui aga rääkida ulatusest, siis praegu on Eesti Energia AS-i omandis 100% AS-i Narva Elektrijaamad aktsiaid ja pärast lepingute jõustumist 51%. Kolmas küsimus: "Kas AS-i Narva Elektrijaamad moodustamisel on täidetud energiaseaduse § 27 nõuet, et 51% aktsiaid peab kuuluma riigile?" Seda küsimust olen ma juba kommenteerinud. Ütlen veel kord, et AS-i Narva Elektrijaamad moodustamisel Eesti Energia AS-ile kuulunud varade baasil ei olnud Eesti seaduste järgi sellist võimalustki, et AS-i Narva Elektrijaamad aktsiad oleksid kuulunud Eesti riigile. See oleks tähendanud, et Eesti riik pidanuks oma vastavate pädevate asutuste kaudu või mingil muul moel omanikuna tegutsedes AS-i Narva Elektrijaamad varad Eesti Energia AS-i varade hulgast välja võtma. Aga seda ei tehtud. Neljas küsimus: "Kes määrab AS-i Narva Elektrijaamad nõukogu ja kes sinna kuuluvad?" AS-i Narva Elektrijaamad nõukogu määrab Eesti Energia AS-i juhatus. Sinna kuuluvad Eesti Energia juhatuse liikmed. Viies küsimus: "Kuidas minister täidab rahva kui omaniku esindaja kohustusi AS-is Narva Elektrijaamad?" Ministril ei ole mingeid AS-iga Narva Elektrijaamad seotud seaduslikke kohustusi ega õigusi, sest need elektrijaamad kuuluvad Eesti Energia AS-ile. Küllo Arjakase küsimus: "Milliseks kujuneb tulevikus, järgneva 15 aasta jooksul väiketarbijate tariif: ühe energiaploki renoveerimise puhul, kahe energiaploki renoveerimise puhul, energiaturu liberaliseerimise puhul, juhul kui energiaturgu ei liberaliseerita?" Viimane variant ei realiseeru. Võimalikud on ainult esimesed kolm varianti, kuid need ei ole omavahel seotud. Õigem oleks öelda, et need ei ole alternatiivsed. Energiaturg liberaliseeritakse vastavalt Eestis juba vastuvõetud kavadele ja Euroopa Liidu õigusaktidele ning meie seaduste Euroopa Liidu õigusega harmoneerimise käigus sellisel moel, nagu ma teile teada andsin. Praegu on meil kohustus liberaliseerida vastava ajagraafiku alusel energiaturg suurtarbijatele, tootjatele on see juba vaba. Suurtarbijatena kvalifitseeritakse Eestis 40 või suurema gigavatise aastatarbimisega tarbijaid. Lähiajal väheneb see määr kahekordselt ja lõpuks üheksa gigavatt-tunni peale. Sellise aastatarbimisega tarbijate kohta tuleb Eesti energiaturust umbes 35%. Seega on paika pandud teatud energiaturu liberaliseerimise graafik. Euroopa õiguse muutumise tulemusena võib see graafik muutuda nii aja kui kiiruse poolest. Kuid ma toonitan, et energiaturu liberaliseerimise tulemusena saavad turusubjektid teatud õiguse elektrienergiat nii osta kui müüa omal vabal valikul, tehniliste võimaluste kohaselt. Väiketarbijate tariifi kohta ühe ja kahe energiaploki renoveerimise korral ei saa ma vastata seepärast, et kõnealused lepingud väiketarbijate tariifi otseselt ei mõjuta, nad mõjutavad tootjatariifi. See aga on hetkel üle kahe korra väiksem kui Energiaturu Inspektsiooni kinnitatud kodutarbija põhitariif. Ühe ja kahe ploki renoveerimise erinevus on turuprognoosis. Kui turuprognoos on pessimistlik, siis on ühe ploki renoveerimise puhul tehtavate investeeringute maht väiksem ja seetõttu peaks ka elektrienergia hinna tõus olema väiksem kui kahe ploki renoveerimise puhul. Kui turuprognoos on optimistlik, siis on Eesti asjatundjate arvates Narva elektrijaamades kahe energiaploki renoveerimine varustuskindluse saavutamiseks hädavajalik. Seda on öelnud ka need, kes on väljendanud oma üldist vastuseisu AS-i Narva Elektrijaamad vähemusosaluse müügile. Täpsemalt öeldes on sellel seisukohal Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu täies koosseisus. Kui renoveeritakse ainult üks plokk ja energiaturul realiseerub optimistlik prognoos, siis tekivad kohe probleemid keskkonnamaksudega, mis toovad kaasa täiendavad kulutused, ning esialgu prognoositud väiksem hinnatõus võib asenduda hinna kiirema tõusuga. Seetõttu, kahju küll, härra Arjakas, ma ei saa teie küsimusele täpset vastust anda. Ma peaksin täpselt prognoosima, milline on turuolukord järgnevatel aastatel. Kahjuks ei ole ma selleks võimeline.

Härra minister, ma palun vabandust! Pean teid katkestama. Meie kokkulepitud tööajagraafik näeb ette iga kolme töötunni tagant vaheaja tegemise. See aeg on käes. Me teeme 15 minutiks vaheaja ja jätkame kell 18.30. Tänan!

Aitäh! V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu! Vaheaeg on lõppenud. Jätkame istungit. Andres Varik, kas teil on protseduuriline küsimus?

Tänan, austatud juhataja! Arvestades seda, et meil ei ole lepingu projekti laua peal ja ka koalitsioon on saabunud siia saali, siis on mul palve teha hea tava kohaselt pärast vaheaega kohaloleku kontroll.

Tänan! Seda polnuks vaja paluda. Juhataja oleks teinud selle niikuinii. Aga aitäh! Tõnu Kõiv, palun!

Austatud juhataja! Kas te võite viidata paragrahvile, mille alusel me igal juhul just pärast vaheaega peame kohaloleku kontrolli tegema?

Sellist paragrahvi ei ole. Aga meil on kujunenud see tavaks. Täna oleme seda rakendanud selgi põhjusel, et Riigikogu on erakorralisel istungjärgul otsustusvõimeline siis, kui teatud arv liikmeid on kohal. Tiit Sinissaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eelmisel erakorralisel istungjärgul, kui istungit juhatas Riigikogu esimees Toomas Savi, sooviti samuti keset päevakorrapunkti arutelu kohaloleku kontrolli. Riigikogu esimees tõlgendas asja nii, et kohaloleku kontrolli saab teha enne järgmise päevakorrapunkti arutelu algust, mitte keset käimasolevat arutelu, kui istungjärk on juba otsustusvõimelisena alanud. Nii et ma ei näe mingit põhjust praegu kohaloleku kontrolli korraldada. Kas te respekteerite tollast pretsedendi loomist Riigikogu esimehe poolt?

Tänan! See ei ole keelatud. Aga meil on kujunenud niisugune tava, et pärast vaheaega vaatame, kas kvoorum on koos. Ma leian, et Andres Variku soov oli põhjendatud. Ma ei näe mingit põhjust see täitmata jätta. Tõnu Kõiv, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Kolleeg Tiit Sinissaar just kirjeldas teistsugust tava. Millest me nüüd lähtume, kumma tava me võiksime aluseks võtta?

Tänan! Juhatajana ütlesin ma oma arvamuse. Minu arvates ei ole põhjust mitte täita Riigikogu liikme nõudmist kontrollida pärast vaheaega kvoorumi olemasolu. Kohaloleku kontroll, palun! Hetkel on kohal 48 Riigikogu liiget. Niisiis alustame homme uut istungjärku. Need punktid, mis täna jäid arutamata, võetakse valitsuse soovil homse istungjärgu päevakorda. Istungi lõpp kell 18.35.