Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame kolmapäevast istungipäeva ja infotundi. Enne kui me läheme küsimuste ja vastamiste juurde, palun teeme kohaloleku kontrolli. Hetkel on kohal 21 Riigikogu liiget ja puudub seega 80. Täna vastavad meile infotunnis haridusminister Tõnis Lukas, keskkonnaminister Heiki Kranich, sotsiaalminister Eiki Nestor ning teede- ja sideminister Toivo Jürgenson. Ma arvan, et infotunni läbiviimise korda ei ole pärast meie nüüd juba üle aastast praktiseerimist mõtet enam täpsemalt selgitada. Kuid kordan üle, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut ja vastamiseks kaks minutit. Kellukesega annan mõni sekund enne mainitud aja lõppu teile märku, nii vastajale kui küsijale. Esimesena on täna järjekorras küsijana Värner Lootsmann ja küsimus on Heiki Kranichile. Palun Värner Lootsmannile mikrofon.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud keskkonnaminister! Kaitstavate loodusobjektide seadus ütleb, et rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide ja maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Öelge palun, kas Palmse mõisa müüki on arutatud või on ehk isegi kooskõlastatud mingil määral Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Rohelise Liikumise ja Eesti Kaitsealade Liiduga ning milline on teie juhitava ministeeriumi looduskaitse osakonna seisukoht?

Aitäh, härra Lootsmann! Loomulikult on rahvuspark selles mõttes eripärane, et peab siduma erinevaid väärtusi - mitte ainult looduslikke, vaid ka kultuurilisi ja ajaloolisi - ja riigi, sealhulgas iga ministeeriumi ülesanne on tagada nende väärtuste säilimine parimal võimalikul viisil. Kui me vaatame praegu Lahemaa Rahvusparki ja neid investeeringuid, mis on vajalikud näiteks Palmse mõisa säilitamiseks sellisel kujul, et inimeste jaoks oleks see tõepoolest väärtus, mida saab nautida, ja nad ei peaks muretsema selle pärast, kas maja seisukord halveneb veelgi, siis mõeldes selle peale, kuidas sellist kõige paremat tulemust saavutada, on ministeeriumis olnud väga mitmeid arutelusid. Ka Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel arutasime seda, mismoodi oleks võimalik Palmse mõisa kõige paremini säilitada. Kaaluti erinevaid variante ja ühe võimaliku variandina ka müüki. Praeguse seisuga ühtegi konkreetset otsust vastu võetud ei ole. Konkreetset hinnangut selle kohta, missugune nendest võimalikest arenguvariantidest on parim, veel ei ole. Seetõttu, kuna ministeeriumi lõplik seisukoht on formuleerimata, ei ole ka vastavaid arutelusid toimunud. Kui ministeeriumi lõplik seisukoht fikseerub, siis kooskõlastatakse see kindlasti ka kõigi asjasse puutuvate organisatsioonidega.

Tänan! Värner Lootsmanil on ka täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister, 31. mail te väitsite, et Eesti Vabariik on Palmsesse matnud suuri summasid, aga tulemusteta, ning mõis laguneb. Palmse väljaehitamine on pälvinud rahvusvahelist toetust ja huvi ning sel aastal lõpetati seal ka loodusõppe ja külastuskeskuse esimese järgu ehitustööd, mida rahastati Euroopa Liidu PHARE-programmi kaudu. Mõisaansambli külastajate arv küünib praegu 50 000 inimeseni aastas. Kas teie arvates ei vääri tunnustamist, et tehtud tööde tulemusena on säilitatud mitme objekti osas varemetest taastatud ainulaadne mõisakompleks, kus on ka kõik võimalused eesti rahva kultuuripärandi eksponeerimiseks?

Aitäh, härra Lootsmann! Te väitsite, et 50 000 inimest on külastanud Palmse mõisa, minu andmetel on Palmse mõisa külastanud 31 000 inimest. Aga kõigele vaatamata on see väga suur number ja nende inimeste jaoks peab see mõis jääma ka edaspidi avatuks. Mis puutub Palmse mõisakompleksi tehtud investeeringutesse, siis need investeeringud, millest te räägite, puudutavad Lahemaa Rahvuspargi külastuskeskuse rajamist. Selline külastuskeskus on kindlasti väga vajalik, sest praeguses seisukorras, kus mõis vajab väga selgelt põhjalikku remonti, ei ole see vaatamisväärsus, mis tõepoolest laseks meie südamed täita uhkusega, pigem tunneme muret. Külastuskeskuse kordategemine on esimene etapp rahvuspargi külastajatele sõbralikumaks ja avatumaks muutmiseks, aga selle otsene seos Palmse mõisa härrastemaja tulevikuga on, pehmelt öeldes, nõrk. Samas on Palmse mõisa härrastemaja kordategemine jätkuvalt oluline Keskkonnaministeeriumi jaoks ja sellepärast ongi need arutelud toimunud. Me püüame leida parimat võimalikku viisi, kuidas Palmse mõisa härrastemaja viia sellisesse seisu, et inimesed saaksid sellest tõepoolest ka rõõmu tunda.

Aitäh! Peeter Kreitzberg, palun!

Aitäh! Härra minister, kas te ei leia, et Palmse mõis on kujunenud Eestis üheks sümboliks? See, et seal käib 31 000 inimest niimoodi, et nad ennast registreerivad, on üks asi. Ma arvan, et tegelikult käivad paljud inimesed seal aasta jooksul mitu korda. Kas te ei leia, et selles küsimuses peaks korraldama päris laiaulatusliku arutelu? See mõis ei ole seotud ühe maakonnaga ega mingisuguse pisikese huvigrupiga, see on tõepoolest väga suur kultuurisümbol.

Aitäh! Ma ei arva, et riik oleks huvigrupp, ma arvan, et riigi huvidest lähtuvalt on need arutelud ka toimunud. Kui me räägime nendest inimestest, kes on seal ametlikult käinud ja kes on seal ka käinud n-ö metsikuna, on lihtsalt külastanud Palmse mõisakompleksi ega ole ennast seal ametlikult registreerinud, ei ole võib-olla härrastemaja külastanud ega seal piletit ostnud, mistõttu meil ehk täpsem ülevaade puudub, siis just nimelt nende inimeste huvisid silmas pidades, et tagada nendele võimalus näha tükikest Eesti ajaloost, tulekski Palmse mõis korda teha. Nagu ma ütlesin, avalikum arutelu, missuguseks Palmse mõisa saatus kujuneb, seisab kindlasti ees. Ministeeriumi seisukoht on siiski fikseeritud. Aga mingis mõttes on mul kahju, et need arutelud algavad alles nüüd. Palmse mõisa saatus ehk investeeringute ebapiisavus pole ju olnud saladus ka varasemate aastate jooksul mitte kellelegi, kes on seda mõisa külastanud. On kahju, et ka siin Riigikogu saalis ei ole mitmesuguste muude parandusettepanekute juures Palmse mõis riigieelarve arutelul tõusnud arutelu väärivaks objektiks. Ma arvan, et järgmise aasta eelarvet arutades on opositsioonil infotunnis lisaks küsimuste esitamistele ka võimalus ja hea võimalus teha oma vastavad ettepanekud riigieelarve kohta. See näitab teie suhtumist palju paremini kui küsimus ministrile.

Tänan! Värner Lootsmann, teine täpsustav küsimus.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud keskkonnaminister! See on kena, et te tuletate meelde, et parandusettepanekute kaudu on võimalik investeerida Palmse mõisa ka edaspidi. Ma tulen siiski tagasi teie väite juurde, et Palmsesse on maetud suuri summasid. Viimase kümne aasta jooksul on Palmse mõisakompleksi investeeritud viis miljonit. Ma arvan, et ka teile on teada, et Palmse mõisa härrastemaja on Eestis ainuke 17. sajandil ehitatud barokkstiilis ehitis. Ja ma arvan, et viis miljonit investeeringuid kümne aasta jooksul ei ole mitte väga palju selleks, et säilitada see kultuuri- ja ehitusmälestis. Kas te nõustute sellega, et Palmse mõisa müümine on siis juba tõepoolest matmine, kuid mitte enam raha matmine, vaid pigem mõisa matmine?

Aitäh! Ma ei nõustu sellega, et Palmse mõisa võimalik müümine oleks Palmse mõisa matmine või peitmine inimeste eest. Müük kui üks võimalik lahendusvariant selleks, et see mõis säiliks, on olnud valitsuses arutelul, nagu ma olen juba korduvalt öelnud. On tekkinud üsna kummaline olukord, kus sel ajal, kui valitsus on probleemi enda jaoks tõstatanud ja otsib sellele lahendusvariante, tuleb kohe ka tõsiseid vastuhääli. Samal ajal kui olukorras, kus valitsus oleks lihtsalt seisnud, käed rippus, mitte midagi teinud, lasknud mõisal laguneda, oleks see olnud väga paljude praeguste oponentide arvates parim võimalik lahendus. Ma olen kindel, et lihtsalt Palmse mõisa härrastemaja lagunemise pealtvaatamine ei oleks valitsuse poolt aus olnud, ja seetõttu on see arutelu alanud. Olen kindel, et kui parim võimalik lahendus on Keskkonnaministeeriumis välja töötatud, arutatakse seda kõigi asjasse puutuvate inimestega, sealhulgas loodetavasti ka teiega.

Tänan! Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud keskkonnaminister! Kõik eelnenud aastad on riik finantseerinud Palmse mõisa, aga käesoleval aastal ei ole seda finantseeritud. Kui PHARE andis Palmse mõisale viis miljonit krooni, siis oli valitsusepoolne kohustus, et valitsus finantseerib teatud summa, aga seda ei ole praeguseks hakatud täitma. Miks ei ole seda täitma hakatud? Tänavu andis Saksa riik 800 000 Eesti krooni härrastemaja mingil määral korda tegemiseks. Ja kui lubate, siis ma küsiksin ka teise küsimuse. Kas homsel pressikonverentsil ja konverentsil, mis toimub Palmses, puudutatakse ka Palmse mõisa tulevikku ja saatust?

Aitäh! Millegipärast on liikvel ekslik arvamus, et homme toimub pressikonverents. See ei ole pressikonverents, see on keskkonnaministri tavapärane kohtumine ajakirjanikega, kus ei räägita mitte ainult Palmse mõisast, vaid ka teistest Keskkonnaministeeriumi puudutavatest küsimustest, plaanidest ja kavadest, selleks et ajakirjanikud, kes kirjutavad keskkonnateemadel, oleksid paremini informeeritud. See, et kohtumine toimub Palmse mõisas, on päris kindlasti kaudne märk sellest, et jutuajamise teemaks kujuneb ka Palmse mõisa edasine saatus. Mis puudutab investeeringuid Palmse mõisa, siis tõepoolest on riiklikud investeeringud viimaste aastate jooksul olnud tagasihoidlikud ja on väga tore, et Palmse mõisa või Lahemaa Rahvuspargi külastuskeskuse ehitamiseks on leitud PHARE vahendeid. Külastuskeskuse väljaarendamine nõuab veel mõnevõrra raha, kuid ma loodan, et käivitunud Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu arutab seda teemat põhjalikult ja viimased vajalikud investeeringud leitakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu otsuse alusel keskkonnakasutusest laekuvast rahast. Mis puudutab Palmse mõisa härrastemaja vundamendi parandamist, siis need summad ei ole olnud otseselt seotud mitte rahvuspargiga, vaid siin on tegemist pigem Saksa riigi huviga säilitada baltisaksa ajaloo jaoks küllalt tähelepanuväärne ja praeguses seisus, nagu on juba juttu olnud, silmatorkav mõisakompleks. Ka Saksa riigi kodanikel ei ole kerge pealt vaadata, kuidas selline suurepärane mõis laguneb. Ma usun, et Saksa riigi esindajatega on võimalik saavutada veel täiendavaid kokkuleppeid, sest see mõisa lagunemise pealtvaatamine ei sobiks mitte ühelegi inimesele, kes ajaloost midagi head otsida ja leida oskab.

Tänan, härra minister! Sellega vastusega on selle küsimuse käsitlemine ammendunud. Järgmine küsimus on proua Liia Hännilt sotsiaalminister Eiki Nestorile. Palun, proua Hänni!

Tänan, proua juhataja! Vabandan ette, aga kõigepealt ütleksin ühe repliigi. Nimelt on meil praegu päevakorras 19 küsimust ja eesõigus küsida peaks olema inimestel, kes on registreerunud, mitte neil, kes viimasel hetkel tahavad küsida. Siin on väga olulisi küsimusi, näiteks noorte arstide rahastamise kohta ja ...

Tänan, proua Hänni, meie kodukorraseadus võimaldab anda küsimuse esitamise õigust ka väljaspool järjekorda, eesmärgiga saada rohkem informatsiooni selle küsimise käigus. Palun teie küsimus!

Võimaldab, kuid ei kohusta juhatajat seda tegema. Tänan! Nüüd küsimus härra Eiki Nestorile. Nimelt on Vabariigi Valitsus üsna pikalt arutanud pensionireformi teise samba rahastamist ja siiani ei ole saavutatud kokkulepet. On teada, et selle nädala esmaspäeval oli järjekordselt koos sotsiaalreformi komisjon, ja minu küsimus on järgmine. Millise ettepanekuga sotsiaalreformi komisjon praegu sotsiaalministri ette tuli ja millise ettepaneku kavatsed sina teha valitsusele?

Aitäh! Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Sotsiaalreformi komisjon on üksmeelselt kaldumas seisukohale, et kogumispension võiks käivituda selliselt, et inimene ise otsustab, kas ta selles osaleb või mitte. Tema otsustus tähendaks 2% maksmist kogumispensioni fondi ja seda, et tööandja praegu makstavast 20%-st solidaarsuspensionisse läheb koos töötaja selle otsusega kogumispensioni fondi 4%. See on siis valem, mis on tuntud sellise kolme numbriga nagu 16+4+2. Kabinet arutab seda ettepanekut juunikuus. Me oleme täiendavalt kasutanud teisi arvutusmeetodeid, mis on eri riikides olnud abiks pensionisüsteemide väljatöötamise juures. Tänaseks oleme jõudnud järeldusele, et meil siin enam midagi arvutada ei ole. Riigikogu peaks hakkama seda eelnõu arutama sügisel.

Tänan! Proua Hänni, palun täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Mõni päev tagasi tuli välja järjekordne avaliku arvamuse uuring, millest selgus, et inimestel on üsna puudulikud teadmised pensionireformist. Mida sina sotsiaalministrina kavatsed teha, et inimesed oleksid küsimusest rohkem informeeritud?

Aitäh! Juhul kui reform kavandatud kujul käivitub, kujuneb kogumispensioni suhtes otsuse tegemine iseenesest omamoodi referendumiks. Me ei ole praegu jõudnud üksmeelele, millisest vanusest peaks see olema kohustuslik, ilma valikuprintsiibita. On arutatud variante nii, et uued tööturule tulijad peaksid olema kohustuslikult kindlustatud. Või näiteks inimesed vanuses kuni 25 aastat. Küll aga need otsused, mis on siin Riigikogus langetatud, kas või see, et sel aastal saadeti kõigile Eesti palgasaajatele koju teade nende osalemise kohta solidaarsussambas, eelmisel aastal makstud sotsiaalmaksu kohta, on ühtpidi ka meeldetuletus 20-, 30-, 40-aastastele, et kunagi lähevad nemadki pensionile. Me oleme leidnud nii ümbrikupalka kui ka neid isikuid, kes on saanud palka, kuid ei ole enam mitu aastat elavate kirjas. Need on kõik asjad, mis aitavad seda süsteemi korrastada. See referendum on omapärane, sest kõigi eelduste kohaselt hakkavad pensionifondid oma teenust pakkuma ja reklaamima. Ungari kogemus, kus reform sellisel viisil käivitati, näitas, et kogumispensioniga ühinejate arv oli oodatust suurem.

Tänan! Sellega on pensionireformi teist sammast käsitlev küsimus ammendunud. Nüüd on küsimus kolleeg Jaanus Männikult minister Toivo Jürgensonile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister, ma küsin traditsiooniliselt, seekord teist korda teie käest. Eelnevalt olen ma küsinud peaministri käest, majandusministri käest ja ühe korra ka teie käest ikka ja jälle uuesti Eesti Raudtee erastamise ja selle põhjendatuse kohta. Tänases Äripäevas on ka teie valitsuse maavanema härra Lepiksoni väga n-ö emotsionaalne ja hävitava hinnanguga artikkel selle kohta. Ma loodan, et te olete sellega tutvunud, kui ei ole, siis soovitaksin tutvuda. Kuid ma küsiksin nii. Teie olete kuulutanud, et Eesti Raudtee enamusaktsiad, kuni 66% lähevad erastamisele ja selleks on palgatud ka erastamiskava ettevalmistav firma, mille nimi on vist GIBB Limited, kui ma õigesti mäletan, ja sellele on selle kava väljatöötamiseks lubatud ka võrdlemisi astronoomiline tasu. Võib-olla te kirjeldaksite seda protsessi, mis seisus on see erastamiskava ja milline mõte teil ikkagi selle juures on?

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Lugupeetud Jaanus Männik! Kõigepealt, nimetatud firmaga GIBB Limited, millele te viitasite, on Erastamisagentuuril tõepoolest sõlmitud leping erastamisprotseduuride nõustamiseks. Nõustamist vajavad nii erastamise esimene etapp kui ka teine etapp, kui hakatakse pidama läbirääkimisi ja sõlmima konkreetseid lepinguid. Nõustaja leidmisel on Erastamisagentuur teinud koostööd EBRD-ga, kes omapoolse konkursi korras selle nõustaja leidis ning kellega Erastamisagentuuri Nõukogu otsustas sõlmida lepingu erastamise teise faasi nõustamiseks. Alati võib öelda seda, et üks summa, üks tasu on liiga suur, ja võib öelda ka, et on liiga väike. Vaidlused nende teemade üle on loomulikult alati võimalikud. Fakt on, et see kokkulepe on saavutatud läbirääkimiste teel. Kui vaadata seda ebaõnnestunud nõustamiskonkurssi eelmise aasta sügisel, siis oli ka niisugune sündmus, ning kui võrrelda neid pakkumisi selle kokkuleppega, mille Erastamisagentuur nüüd nõustajaga sõlmis, siis võib öelda niimoodi, et see kokkulepe on kasulik ja pigem on ta odavam võimalikust oodatud tasemest. Laias laastus on need hinnad maailmaturul niisuguse teenuse ostmiseks sellised. Teine küsimus on see, et me oleksime võinud otsustada mitte kaasata autoriteetset rahvusvahelist nõustajat. Aga see otsustati spetsiaalselt möödunud aasta suvel põhimõtteliselt, et kaasata rahvusvaheline nõustaja erastamisprotsessi.

Tänan! Jaanus Männik, palun täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Avalikkusele on teada see info, et Eesti Raudtee aastakäive on praegu ligemale poolteist miljardit krooni. On ka teada see nõustaja prognoos, et 66 protsendist võiks saada ca 1 miljard krooni ehk siis vaid 2/3 aastakäibest. Ehk teisiti öeldes, umbes kümne tänapäevase veduri raha. Samal ajal on räägitud ka umbes 10-protsendilisest tasust erastamise nõustajale sellest 1 miljardist. Kas ja kuivõrd vastab see tõele? Kui mõttekas siiski on selline äritegemine riigi poolt?

Aitäh! Kõigepealt ei vasta see 10% päris kindlasti tõele. Protsent on umbes 4 ja selline tase on ka rahvusvaheliselt välja kujunenud. Mis puudutab võimalikku hinda, siis erastamisläbirääkimiste käigus tuleb vaadelda kahte asja ja võimalikke teisi mõjureid, aga eeskätt nii hinda kui ka garanteeritud investeeringuid. Vajalik investeeringute maht Eesti Raudteel lähema paari aasta jooksul ulatub 2-3 miljardini. Kas või seesama vedurite probleem, millele te viitasite. Eesti Raudtee edasitoimimiseks on vaja veduripark kiiremas korras uuendada või isegi, ma ütleksin, ajakohane veduripark tekitada ja ainuüksi see investeering võtab umbes 1,5 miljardit krooni. Seda esiteks. Teiseks, orienteeriva hinna kohta on tehtud erinevaid prognoose, aga mina ei tahaks nende spekulatsioonidega praegu erastamise käigus liituda, sest tõeline hind kujuneb välja konkurentsi tingimustes. Erastamisagentuuril seisavad ees rasked ja keerukad läbirääkimised ja need läbirääkimised on seda edukamad, mida tugevamad on pakkumised ja mida rohkem on tugevaid pakkujaid. Kui me ette ära ütleme, ka valitsuse tasemel, et see prognoositav hind on näiteks üks või teine, siis me tegelikult kaudselt mõjutame neid läbirääkimisi. Seda ma võin teile küll öelda, et see 1 miljard on teil väga pessimistlikult hinnatud.

Tänan! Jaanus Männikul on veel täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma küsiksin jälle kord nii. Vaatamata sellele, et te hirmutate meid selle investeeringu suurusega 1,5 või 2 miljardit, mis takistab riigifirmal seda võtmast, teades, et Eesti Raudtee nii-öelda mahud ja võimsus on viimase seitsme aasta jooksul kahekordistunud ja tõenäoliselt kahekordistuvad veel lähema 20 aasta jooksul või vähemalt poolteisekordistuvad? Milles on probleem? Kas minister ei oska nõukogult asjatundlikku nõu küsida või miks ei võiks firma ise neilt laenu võtta? Praegu ta seda ju teeb.

Suur tänu! Lõppkokkuvõttes võib ka niimoodi öelda, et see on valikuküsimus, aga Eesti Vabariigis oleme me lähtunud põhimõttest - ja see on ka meie majanduse arengule edu toonud -, et mida rohkem on aktiivne majandusprotsess üksikindiviidi tasandil, mida rohkem on ta erasektori tasandil, seda efektiivsemalt majandussektor tervikuna toimib. Raudtee-tüüpi ettevõttesse erainvesteeringute ja eraomandi kaasamine oli seni piiratud sellepärast, et seadused ja vastavad regulatsioonid ei olnud paika pandud. Ma tuletan teile meelde, et tegelikult on juba 1995. aastast kõik eri valitsused pannud erastamisprogrammi sisse ka Eesti Raudtee erastamise. Erastamise eesmärk ei ole mitte see, et meil on lihtsalt vaja, et erastamine on lihtsalt eesmärk omaette. Erastamise eesmärk on ikkagi efektiivsema majanduskeskkonna loomine ja riigi roll võiks olla järelevalve ning regulaatorifunktsiooni täitmine. Mis puudutab niisugust tüüpi ettevõtet, mis on seotud sellise nähtusega nagu infrastruktuur, mida võib tinglikult nimetada ka nn loomulikuks monopoliks, siis praegused Eesti seadused võimaldavad ka Eestis realiseerida lõpuks ometi selle põhimõtte, et vaba juurdepääs raudtee infrastruktuurile garanteeritakse teistele operaatoritele, mis lõppkokkuvõttes mõjub majanduskliima arengule positiivselt ning loob paindliku skeemi meie transpordi ja transiidi arenguks. Nagu te ka väga õigesti viitasite, kasvasid transiidimahud eelmisel aastal 20%, selle aasta alguses on tõus päris suur olnud. Aga see võib ka mingil põhjusel väheneda. Ühesõnaga, see paindlik majandussüsteem peab toimima niimoodi, et raudtee ei oleks transiidi arengul mitte kõrikohaks, vaid tema läbilaskevõime vastaks just nimelt vajadustele. Riik ei peaks siin tegelema ei laenude garanteerimisega ega ka eelarvest raha suunamisega.

Tänan, härra minister! Jaanus Männik, ma pakuksin teile viimase täpsustava küsimuse. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Ma olen veendunud, et Eesti majanduspoliitika tippotsustajate põhiline häda on kõigil neil aastatel olnud selles, et ei ole tehtud vahet nööbivabriku, talu ja näiteks Eesti Raudtee vahel. See on üks meie suuremaid hädasid. Kuid seetõttu ma soovitaksin teile veel kord lugeda läbi oma maavanema Lepiksoni lugu. Seal on nendest asjadest kujundlikult räägitud. Aga ma küsiksin nii. Kas sellest nõustaja tehtavast tööst võiks kasu tulla ka juhul, kui Eesti Raudtee otsustatakse siiski riigi omandisse jätta?

Kõigepealt, härra Lepikson ei ole minu maavanem ja ilmselt ei ole ta ka valitsuse maavanem, ta on Võru maavanem. Aga mis puudutab erastamisprotsessi, siis erastamiskonkurss kuulutati aprillikuus välja, esimene etapp lõpeb nüüd ja teine etapp algab septembris. Mis puudutab võimalikku erastamisprotseduuride katkestamist, siis seda ma peaksin küll täiesti vastuvõtmatuks. Seda esiteks. Ja teiseks, te viitasite sellele temaatikale, et kas nööbivabrik või raudtee. Oma eelnevas vastuses ma just täpselt sellele ka viitasin, et siin on tegemist väga suure erinevusega, tegemist on infrastruktuuri ettevõttega ning sellest lähtuvalt on erastamise protsess keeruline, see vajab väga täpset õiguslikku regulatsiooni nii seaduste tasemel - selleks on olemas raudteeseadus - kui ka alamaktide tasemel. Pakett on paika pandud ja see loobki eelduse sellise keerulise ettevõtte paremaks majandamiseks. Loomulikult, küsimust võib alati käsitleda nii, et ka riik võib olla omanik, aga antud juhul on valitsus veendunud selles, et Eesti Raudtee on seda tüüpi ettevõte, mille puhul erainitsiatiivi kaasamine on igal juhul praegu maksumaksjale kasulik ja sellega on riigil võimalus loobuda keeruliste laenulepingute garanteerimisest ning ka võimalus ära hoida tulevaste suurte laenulepingute garanteerimist.

Tänan! Sellega on küsimuse käsitlemine lõpetatud. Järgmine küsimus on Georg Pelisaarelt haridusminister Tõnis Lukasele. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud haridusminister! Kindlasti te olete minuga nõus, et Eesti oli 1920.-1930. aastatel ja on ka praegu demokraatlik riik ning on suhtunud piisavalt sallivalt ja piisavalt suure toetusega hariduse andmisse kõigile oma kodanikele ja samuti välismaalastele. Ma ütleksin, et päris normaalne on see, et ka praegu on Eestis võimaldatud küllaltki piisaval tasemel näiteks venekeelse hariduse andmine ja seda Eesti eri regioonides. Mõni kuu tagasi me arutasime seda küsimust siin Riigikogu saalis ja jõudsime seisukohale, et vähemalt 2007. aastani peaks üleminek eestikeelsele haridusele olema järkjärguline. Kas teil on andmeid, kas see peab paika, ning milliseid venekeelse õppekeelega koole kavatsetakse sulgeda lähiaastatel ja milliseid sel aastal?

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Hea küsija! Praegu lahtiolevate vene koolide kohta ei ole Haridusministeeriumil väga detailseid andmeid, millal kohalikud omavalitsused võtavad plaani seal liitklasside moodustamise või nende koolide kaotamise või mõne teise kooliga liitmise. Aga võin öelda küll, et 2007. aastani ei hoita venekeelset kooli lahti näiteks seal, kus vahepealsetel aastatel venekeelsed õpilased ära kaovad. Nii et see käib ikkagi selle järgi, et kus venekeelseid õpilasi on, seal see kool lahti hoitakse. Kui küsimus on viimaste aastate kogemustes, siis võib öelda, et praegu on tõsised arutelud ja probleemid venekeelsete koolidega näiteks Paides, Jõgeval, Haapsalus. Iga volikogu on püüdnud lahendada asju erinevalt: kus katsutakse teha suuremat kultuurikeskust ja anda venekeelsele koolile ka muid funktsioone, näiteks Haapsalus; kus on vastu võetud otsus kaugemas perspektiivis, et näiteks sellel aastal see kool suleb oma uksed. Kui teie küsimus käib Räpina kohta, siis Räpina puhul võib tõesti öelda, et põhikooli lõpetajaid venekeelsetes klassides on praegu nii vähe, et kui nad ka kõik läheksid edaspidi gümnaasiumisse, oleks gümnaasiumiklassi avamine problemaatiline. Aga kuna nad kõik kindlasti ei lähe, siis praegu Räpina mõtleb tõsiselt, kas venekeelseid klasse gümnaasiumis sulgeda või mitte.

Tänan! Georg Pelisaar, palun täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Tõepoolest, lugupeetud minister, ma pidasin selle küsimusega eelkõige silmas Räpinat, kus on probleemid tõusetunud. Samas teame, et Põlva maakonnas on ainus võimalus omandada keskharidust vene keeles Räpinas. Teada on, et Peipsi-äärsetes valdades Põlva maakonnas on elanud vene inimesed ja Eesti kodanikud mitusada aastat. Kas te peate õigeks, et nendelt õpilastelt võetakse ära võimalus omandada emakeelne kooliharidus, olgu kas või eestikeelse gümnaasiumi juures ja kas või liitklassina? Milliseid alternatiive te näete nendele noortele edasiõppimiseks?

Aitäh! Võimalusi peab vajaduse korral alati andma. Nagu ma ütlesin, sõltub ühe kooli lahtihoidmine ja vastav klasside komplekteerimine sellest, kas on õpilasi. Kui võtta arvesse neid ettepanekuid, mis on ka kohapeal tehtud, siis selliste liitklasside moodustamine, mis on kaalumisel, kus klassi venekeelsed õpilased lihtsalt õpivad osa aineid vene keeles ja ülejäänud klass õpib neid aineid eesti keeles, ei ole seadusekohane. Selleks me peaksime kohandama tegelikult ka seadust. Lõpuks, kui probleemi hinnatakse piisavalt tõsiseks ja analoogilisi näiteid on mujalgi ning sellega saab lahendada laiemalt ühte sellist üleminekuperioodi, siis tuleb seda kaaluda. Kaalume praegu ka võimalust anda Räpinale, nii nagu ka Värskale on antud, eripiirkonna staatus. Tõepoolest, nii koolidirektori kui linnapeaga on olnud Haridusministeeriumis läbirääkimisi, kuidas seda asja lahendada. Praegu me otsime lahendusi. 1. septembrist 2000. aastal veel mingit õnnetust ei juhtu, sest selleks aastaks on maavanema reservi kaudu võimalik sinna ka vene 10. klassi avamiseks raha leida. Probleem on selles, kas maavanema reserv jääb ka järgmiseks aastaks või mitte. Aga siin me kavandame praegu lahendusi.

Georg Pelisaar, täpsustav küsimus.

Aitäh, proua juhataja! Ma sain aru nii, et vähemasti ei kao sel aastal võimalus hariduse omandamiseks Räpinas ja loodan ka, et paljudes teistes kohtades. Aga kas te peate õigeks, et sellised otsustused tehakse omavalitsuse raames? Ma kujutan ette, et see on mitmeti omavalitsuste probleem ning kesk- ja gümnaasiumihariduse andmine on kahtlemata ka Haridusministeeriumi haldusalas olev küsimus. Kas konsulteeritakse enne igal juhul ministeeriumiga või saab seda otsustada kohapeal, haridusosakonnas või omavalitsuses?

Aitäh! Kuna antud juhul ei ole tegemist kooli sulgemise ega avamisega, siis see ei ole niisugune juhtum, kus Haridusministeeriumi oleks pikalt ette teavitatud. Siin on kooli direktori ettepanek, kuidas asja lahendada tingimustes, kus üks klass jääb komplekteerimata, ja linnapea otsingud lahenduse puhul. Kahtlemata tuleks vaadata sel juhul piirkondlikult selle kooli vajadust ja ma ei välista võimalust kaaluda Räpinale just selles küsimuses eristaatuse andmist, kui see kool või selline klass lahendaks ka teiste valdade probleeme. See on ju tõesti piirkondlik kool selles mõttes. Aga küsimus ei ole mitte riiklikus tahtes, vaid tehniliselt kooli direktori vaates asjale, et võimatu on praegustes tingimustes sellist klassi lahti hoida.

Tänan! Peeter Kreitzberg, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Sellised probleemid on näiteks Võrus ja, nagu te ütlesite, Paides ning need on tingitud tõesti finantsprobleemidest. Klassi täituvus on väga pisikene ja mitmel pool tõstatub alternatiiv, kas panna kool kinni ja suunata kõik venekeelsed õpilased paugupealt eesti koolidesse, ka need, kes ei oska õieti vene keelt, rääkimata sellest, et nad saaksid väga kiiresti selgeks eesti keele. Kas ei peaks siin ikkagi välja töötama mingisuguse strateegia ja võib-olla erifinantseerimise, et hoida need koolid elus ja mitte tekitada selliseid küllaltki drastilisi lahendusi, mis mõjuvad halvasti nii vene kultuurile kui ka eestikeelsele haridusele?

Aitäh! Viimane venekeelne kool, mis suleti väikese täituvuse tõttu, kus oli tõesti vähe õpilasi, oli Kuressaares. Seal lahendati üheksa õpilase puhul, kes olid probleemi ees, et nad ei oska piisavalt keelt, see küsimus täiendavate laagritega. Praegu teeb kool ettepaneku kiirkursuste korraldamiseks neile, kes eesti keelt ei oska, kui nad eestikeelsetesse klassidesse üle tuleksid. Ma ei väida, et see tagab kohe õppimise kvaliteedi, sest niisugune hüpe ei ole jõukohane kõigile õpilastele. Praegu on ikkagi küsimuse all see, et venekeelsetest perekondadest pärit õpilased lähevad ka neis piirkondades, mitte ainult Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel, üle eestikeelsetesse koolidesse. Kaugemas perspektiivis on seal niikuinii näha nende koolide hääbumist. Iseasi, kas hoida mõnda aega, kuni tahtjaid on olemas, neid klasse lahti. Nagu ma ütlesin, neid võimalusi kaalutakse, sealhulgas sellise spetsiaalse staatuse andmiseks Räpinale.

Aitäh! Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud härra minister! Kuna te mainisite ka Paidet, Paide Slaavi Gümnaasiumi, siis sellega seoses on pisut teoreetiline küsimus, millest võib kunagi saada praktiline probleem. Nimelt on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi kohaliku omavalitsuse pädevuses kooli teeninduspiirkonna määramine ja omavalitsus saab loomulikult määrata seda ilma vastavate kokkulepeteta ainult omavalitsuse piires. Paide linna puhul on olemas kokkulepe kahe vallaga, Paide valla ja Väätsa vallaga, et ka teatud nende külad kuuluvad Paide Slaavi Gümnaasiumi teeninduspiirkonda. Samas, kuna tegemist on ainsa venekeelse gümnaasiumiga maakonnas, oleks loogiline, et vastavate venekeelsete õpilaste olemasolul see teeninduspiirkond hõlmaks kogu maakonda, sest kui näiteks Türi linn ei soovi maksta ja Paide Slaavi Gümnaasium ütleb, et ta ei soovi neid õpilasi ka vastu võtta, kuna kohad on täis - see on puhtalt hüpoteetiline probleem, tegelikkuses seda praegu ei ole -, siis võib tekkida olukord, et õpilased on maakonnas olemas, on olemas ka üks venekeelne gümnaasium, aga õpilased ei kuulu selle gümnaasiumi teeninduspiirkonda. Kuidas selle probleemi lahendamine teie nägemuse järgi peaks käima?

Aitäh! Teeninduspiirkonna mõte on see, et sellest piirkonnast lapsed peavad sinna kooli saama. See ei tähenda, et teistest piirkondadest lapsed ei võiks sinna kooli saada, ja tegelikult on praegu nii venekeelsete koolide kui ka eestikeelsete koolide puhul sama moodi, et on ju koole, kus käivad lapsed peaaegu kõigist maakonna valdadest kokku ja neid asju aetakse tasaarveldusega. Teie filosoofiline otsing oli täiesti õigesuunaline. Jah, tõesti tuleks määratleda mingi laiem üksus, kes niisugustel puhkudel lastele hariduse andmist korraldab, praegu on selliste lisarahade andmine maavanema reservi käsutuses. Just maavanem vaatab, kuidas maakonnas on vaja neid rahasid suunata, ja teiseks, just nendestsamadest otsingutest tulenevalt on ka haridusfoorum teinud ettepaneku moodustada hariduspiirkonnad palju laiemas mõttes, kus ei ole enam selliseid kinniseid teeninduspiirkondi.

Tänan! Ma annaksin viimase küsimuse õiguse Mihhail Stalnuhhinile ja siis lõpetaksime selle küsimuse käsitlemise. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Nagu võis aru saada, sunnivad finantsraskused koole kinni panema ja Haridusministeeriumil ei ole omavalitsusele selles küsimuses nagu midagi öeldagi. Aga ma tuletaksin meelde, et paar kuud tagasi muutsime me põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ja nüüd on seal sees selline ilus säte, et kool peab säilitama rahvusliku identiteedi. Kust tulevad need rahad selleks, et seda rahvuslikku identiteeti säilitada, ja kuidas Haridusministeerium hakkab järgmisest õppeaastast kontrollima, kuidas finantseeritakse ja kuidas säilitatakse rahvuslikku identiteeti?

Aitäh! Selle paranduse mõte, nagu te mäletate, oli näiteks eestikeelses klassis õppivate muukeelsete laste mingi grupi olemasolul neile täiendavate ainete või, ütleme, oma kultuuritaustaga kohaldatud ainete õppimise võimaluste loomine. Praegusel juhul on tegemist sellega, et need õpilased ei peaks minema eesti klassi üle. See ei ole täpselt analoogne probleem ja ei ole siin analoogiat ka konkreetselt kooli sulgemisega, jutt on praegu ühe klassi avamisest või mitteavamisest selle suure kooli juures. Nagu ma ütlesin, sellise eristaatuse andmise võimalust praegu kaalutakse. Siin on tegemist kaunis erandliku juhtumiga, sest suurtes linnades ei ole neid probleeme veel tekkinud. Väiksemates kohtades neid probleeme tekib ja siis juba kooli sulgemisega, mitte ainult klassi kinnipanemisega. See on erandlik ja sellele tuleb praegu erandlikult läheneda.

Tänan! Sellega on küsimuse käsitlemise ammendunud. Järgmine küsimus on kolleeg Elmar Truult minister Toivo Jürgensonile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud teede- ja sideminister! Telefonside on Eestis viimastel aastatel küll kiiresti arenenud, aga ometi ei ole Eesti Telefoni investeeringud maasidesse olnud küllaldased, et tagada ka maapiirkondades ajakohane telefoniühendus. Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmena on mul sageli vaja võtta telefoniühendust Võrumaa eri valdades töötavate või elavate inimestega. Kahjuks on need kõned mõnigi kord katkenud või on kuuldavus olnud kehvavõitu. Härra minister! Tean, et Eesti Telefoni käesoleva aasta investeeringute maht uutesse seadmetesse on umbes 600 miljonit krooni. Kui palju sellest läheb Võru-, Valga- ja Põlvamaa maaside arendamisse?

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud Elmar Truu! Kõigepealt, nagu te ilmselt olete ka kuulnud, Eesti Telefon ei esitanud pikka aega kontsessioonilepingu järgset äriplaani Teede- ja Sideministeeriumile, valitsusele. Need vaidlused käisid kuni viimase ajani ja see äriplaan esitati lõpuks käesoleval nädalal. Esitatud äriplaani me analüüsime ja esitame siis ka omapoolsed märkused. Mure, mida te väljendate, on meil tegelikult ühine. Kui me vaatame kas või seda põhimõttelist valitsuskabineti otsust eelmise aasta sügisel, kus fikseeriti valitsuse lähtekohad läbirääkimistel Eesti Telefoniga järgmise perioodi äriplaanis, siis juhiti tähelepanu just sellele problemaatikale. Kui te mäletate, see oligi see vaidlus, 95% kahe nädala jooksul ühendati. Praegu on telefonisoovijate järjekorras ikka veel 40 000 inimest, nendest pooled on maal ja pooled linnades. See on ka Tallinna probleem, tervete piirkondade probleem siin Tallinnas. Eesti Telefon plaanib minu andmetel jätkata investeerimisprojekti RAS 1000, mida rakendatakse maal, ja plaanitakse investeerida kokku 151 miljonit krooni nii RAS 1000 kui ka Interneti probleemide lahendamiseks maapiirkondades. Esialgse plaani järgi, see informatsioon, mis minul on, näitab, et sellest investeeringust plaanitakse umbes 16 miljonit Põlvamaale.

Aeg, härra minister!

Jah, suur tänu!

Elmar-Johannes Truul on ka täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Täpsustav küsimus aitab võib-olla ministril edasi selgitada. Kui meie, praegusesse Rahvaliitu kuuluvad Riigikogu liikmed, olime valitsuskoalitsioonis, siis kohtusime ka Toomas Sõmeraga ja kohtumise tulemus oli see, et suutsime 1997-1998. aasta investeeringute plaani muuta maapiirkondade kasuks. Nii näiteks moodustas 1998. aasta investeering maapiirkondadesse üle 150 miljoni krooni. Kas olete ka nüüd eelnevalt kohtunud, et mõjutada seda äriplaani muutma?

Suur tänu! See vaidlus on käinud juba pikemat aega. Nüüd lõpuks ometi muutub see vaidlus sisuliseks pärast äriplaani esitamist. Vahemärkusena ütlen, et Võrumaal on see number 15 miljonit esialgse plaani järgi. Üldise olukorraga ei ole valitsus rahul ja valitsus ei ole rahul sellega, et Eesti Telefon ei ole temale antud äriõiguste ajal, mis lõpevad 2000. aastaks, piisavalt massiivselt probleemiga tegelnud. Rahvakeeli öeldes: selle järjekorra likvideerimisega, telefonisoovijate järjekorra vähendamisega. Me kavatseme selle äriplaani analüüsi tulemusena juhtida Eesti Telefoni tähelepanu nendele probleemidele pärast seda, kui oleme äriplaaniga tutvunud. Aga seda ma võin küll öelda, et senise dünaamikaga me rahul ei ole. Eesti Telefon on oma investeeringuid teinud põhiliselt vahejaamadesse, magistraalvõrkudesse jne, aga ta ei ole piisavalt aktiivselt tegelnud, piltlikult öeldes, nende ühenduste jõudmisega konkreetse inimeseni. Kui ma käisin möödunud aasta lõpul Põlvas ja tutvusin olukorraga kohapeal, siis tõepoolest oli selgelt näha, et Eesti Telefon püüab hoiduda ärilises mõttes ebamugavatest investeeringutest. Aga ma leian, et need eriõigused omal ajal Eesti Telefonile just selleks antigi, et valitsusel oleks võimalik nõuda ka nende n-ö ebamugavamate investeeringute tegemist, ja me kavatseme seda seekord väga jõuliselt nõuda.

Tänan! Elmar-Johannes Truul on ka teine täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, on küll! On tõsi, et rahulolekuks põhjust ei ole, sest paraku on põhiliinide tihedus saja elaniku kohta maapiirkondades tunduvalt väiksem, kui on linnades. Teatavasti lõpevad vastavalt kontsessioonilepingule järgmise aasta 1. jaanuarist Eesti Telefonile antud eriõigused rahvusvahelise ja riigisisese kommuteeritava telefonside osas. Härra minister, kas pärast 1. jaanuari võib Võrumaa inimene loota ka kiiremat kaasaegse telefonside saamise võimalust tänu sellele, et turule tulevad uued telefoniteenust pakkuvad firmad?

Suur tänu! Selline lõppeesmärk loomulikult on. Siin Riigikogu saalis võeti veebruarikuus vastu uus telekommunikatsiooniseadus, mis neid eeldusi loob. Kujutan ette, et umbes aasta-poolteise jooksul peaks telekommunikatsiooniseadusest tulenev positiivne mõju kajastuma ka konkreetsete teenuste tarbijatel. Kõige varem tunnevad seda need inimesed, kes soovivad tihedamini helistada välismaale. Väliskõnede hind hakkab järgmise aasta algusest ilmselt kiiresti langema. Mis puudutab kohalikke kõnesid, siis loomulikult on siin võtmeteguriks see, kuidas meil õnnestub Sideameti kaudu garanteerida teistele operaatoritele vaba juurdepääs Eesti Telefoni käsutuses olevatele magistraal- ja fikseeritud võrkudele. See on see kriitiline moment ja kui see mehhanism käima läheb, siis on võimalik, et turule tulevad ka teised telefoniteenuste pakkujad. Teede- ja Sideministeeriumil ning valitsusel on kindel plaan see põhimõte realiseerida.

Tänan! Ma olen nüüd valiku ees, kas jätkata arutelu või anda küsimuse õigus järgmisele küsijale. Kui jätkame, siis jõuab ainult esitada küsimuse ja meil jääb jällegi mõni minut istungi lõpust kasutamata. Nii et seetõttu ma arvan, et selle küsimuse käsitlemine on lõpetatud ja Anti Liivil on õigus järgmisele küsimusele. Küsimus on sotsiaalministrile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus käsitleb meeleheitele viidud noorarste, kelle probleem on see, et Sotsiaalministeeriumi ja Haridusministeeriumi ametnike omavahelise kooskõlastamatuse tõttu langes nende sissetulek sellest aastast 40%. Aga nad on inimesed, kes on 20. eluaastate lõpus, neil on pere, nad õpivad 20-23 aastat, et saada arstiks. Ja nüüd, sel ajal kui ministrid mitmekordistavad oma palka, võetakse 40% nende sissetulekust ära. Praeguseks on nende sissetulek kuus umbes 1200 krooni. Teades, et härra minister on hea südamega, küsivad nad, kes on see kalk inimene, kes ei ennista, ei taasta nende sissetulekut nii, nagu see oli kuni 1. jaanuarini 2000, kui nad said umbes 2200 puhtalt kätte? Nüüd saavad nad puhtalt kätte oluliselt vähem.

Aitäh! Küsimus on tõesti tõsiselt üleval. Aga siin oli nüüd küll küsimuses mitu viga. Kõigepealt, ministrite palga küsimust arutab Riigikogu. Teiseks, kui vaadata residentuuri korraldamist, siis ideaalis võiks asi välja näha nii, et riik tellib Tartu Ülikoolilt arstiõppe, kuhu kuulub ka residentuur, ja Tartu Ülikool võiks muretseda selle eest, et arstiks õppivatel inimestel oleks võimalus residentuuri läbida. Sellest on varasematel aastatel loobutud sel põhjusel, et on kardetud, et Tartu Ülikooli suures eelarves võib see raha kuhugi hajuda ja võib juhtuda nii, et residentuur jääb läbimata. Seetõttu on Sotsiaalministeerium toetanud haiglaid selle eesmärgiga, et seal loodaks kohti, kus residentuuri läbida. Kahjuks on selline praktilistest vajadustest loodud süsteem tekitanud sügavaid eksiarvamusi. Esimene eksiarvamus on see, nagu korraldaks arstiõpet Sotsiaalministeerium, mis on sügavalt vale arvamus. Õpet korraldab meil Haridusministeerium ja meie kohustus on anda võimalus residentuuri läbimiseks. Teine sügav eksimus on see, nagu maksaks Sotsiaalministeerium neile residentidele palka. Oh ei, meil ei olegi õigust seda teha, me saame toetada ainult raviasutusi, kus noored residentuuri läbivad. Mis puudutab mainitud numbreid, siis need ei ole korrektsed. Kuna stipendiumi maksmine üliõpilastele osutus seadusemuudatusega võimatuks, siis on selleks aastaks püütud leida täiendavaid vahendeid, et toetada baasasutusi, et neil oleks võimalik tudengitest residentidele rohkem maksta.

Anti Liiv, palun täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kas ma sain õigesti aru, et sotsiaalminister on kategooriliselt vastu ministrite palgatõusule ühelt poolt ja teiselt poolt teeb kõik, et tema koos haridusministriga ennistaks noorarstide sissetuleku tasemele, kus see oli enne 40-protsendilist kärpimist selle aasta alguses?

Vastus esimesele küsimusele on, et mul puudub õigus oma töötulemuste üle kaubelda. Vastavalt Eesti seadustele ma seda ei tee. Seda otsustab siin Anti Liiv. Vastus teisele küsimusele on, et lahendus on vaja leida. Me oleme pidevas kirjavahetuses, diskussioonis, on olnud kohtumisi. Siiamaani nagu lõplikku punkti i-le pandud ei ole.

Tänan! Tõnu Kauba, palun!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma saan aru, et te ei olnud väga selle vastu, et residentide ja noorarstide palka tõsta. Kas te olete seda meelt, et nende palgad peaksid käima ka elatustaseme muutusega kaasas, ehk teisiti öeldes, vähe sellest, et me tõstaksime nende palga sellele tasemele, kus see oli, vaid et see jõuaks mõne aja pärast ka kõrgemale tasemele?

Nooremarstidele maksavad palka haiglad. Sotsiaalministeerium ei maksa nooremarstidele palka.

Tänan! Ma vaatan sekundinäitajat, kuna meil on istungi alguseni aega 30 sekundit, siis tänan härrasid ministreid ja tänan küsijaid. Infotund on lõppenud.

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame täiskogu kolmapäevast istungit. Juhatuse nimel olen valmis vastu võtma teie ettepanekuid seaduseelnõude ja arupärimiste kohta. Kolleegidel palun registreeruda! Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi, kas valitsusel on üle anda? Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse kõigepealt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on sotsiaalminister Eiki Nestor. Teiseks annab valitsus Riigikogu menetlusse autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekandja on kultuuriminister Signe Kivi. Riigikogu menetlusse antakse ka seadmete energiatõhususe seaduse eelnõu, ettekande teeb majandusminister Mihkel Pärnoja ja eelnõule on lisatud ka väljavõtted Euroopa Liidu õigusaktidest 380 lehel. Paketina annab valitsus Riigikogu menetlusse üle kaks seaduseelnõu, need on tervishoiukorralduse seaduse eelnõu, ettekandja sotsiaalminister Eiki Nestor, ja Vabariigi Valitsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mida valitsus palub menetleda koos tervishoiukorralduse seaduse eelnõuga, ning siingi on ettekandja sotsiaalminister Eiki Nestor.

Suur tänu Vabariigi Valitsusele! Nii nagu meie kodukorraseadus ette näeb, määrab juhatus kõigile üleantud seaduseelnõudele juhtivkomisjonid kolme tööpäeva jooksul. Jätkame kolleegidega. Esimesena palun Tiit Toomsalu!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! 15. mail k.a esitasid Riigikogu liikmed Tiit Toomsalu ja Endel Paap Riigikogu menetlusse Eesti Vabariigi ühistuseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Seoses sellega, et 7. juunil k.a on valitsus algatanud tulundusühistu seaduse eelnõu 437, mille vastuvõtmisega ühistuseadus tervikuna kaotab kehtivuse, pidasime õigeks võtta oma eelnõu tagasi.

Austades algataja õigusi, juhatus nõustub. Niisiis on seaduseelnõu 394 menetlusest tagasi võetud. Tänan! Kolleeg Georg Pelisaar järgmisena. Palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Koos Koit Pikaroga annan Riigikogu menetlusse haldusõiguserikkumiste seadustiku ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Illegaalse alkoholi ringlus ja tarvitamine on kujunenud tõsiseks probleemiks Eesti rahandus- ja õigussüsteemile ning käesoleva eelnõu esitamise eesmärk on sätestada vastutus sfäärides, mis sisuliselt kujutavad endast õiguserikkumist, ning seega aidata kaasa võitlusele ebaseadusliku alkoholi käibe ja tarvitamisega, samas tõsta alaealiste vastutust oma käitumise ja selle tagajärgede eest ning vähendada seadustes auke, mis võimaldavad õiguserikkumisi toime pannud isikutel vastutusest vabaneda.

Tänan! Järgmisena palun kolleeg Väino Linde!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjoni nimel annan üle õiguskomisjoni algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis käsitleb seda, et Eestis kehtivate õigusaktidega on jäänud seni täpsustamata, millised vees ja vee all asuvad objektid on rajatised, ega määratleta ka üheselt mõistetavalt, kas seaduslikul alusel rajatud ning veekogu põhjaga püsivalt ühendatud laevakanali puhul on tegemist rajatisega asjaõiguslikus mõttes. See on aga väga oluline sadamate formeerimise ning vastavate investeeringute kaitse tagamiseks. Samuti annan üle õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse koodeksi muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu, mis on eraldatud vangistusseadusest seoses õiguskomisjonis tõusetunud erinevate arvamustega kriminaalmenetluse koodeksi mõne sätte kohta. Selles eelnõus käsitletakse kohtuotsuse ja määruste jõustumist, täitmisele pööramise tähtaega ja täitmiskohtuniku funktsioone. Loodame, et me saame selle seaduseelnõu vastu võtta vähemalt samal ajal või veidi enne, kui hakkab kehtima vangistusseadustik, mis on meil terves ulatuses esitatud tänasesse päevakorda. Aitäh!

Suur tänu! Jaanus Männik, palun järgmisena!

Austatud juhataja, head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt ja ülesandel annan üle Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamiskavast" eelnõu. Lühidalt selle sisust. Tulenevalt aktsiaseltsi Eesti Raudtee strateegilisest tähtsusest Eesti majandusele, reisijateveole ja julgeolekule Riigikogu otsustab: Vabariigi Valitsusel esitada aktsiaseltsi Eesti Raudtee osalise erastamise või riigi omandisse jätmise kava Riigikogule kinnitamiseks. Ja teiseks, osalise erastamise otstarbekuse korral näha aktsiaselts Eesti Raudtee erastamiskavas ette: vähemalt 51-protsendise osaluse jätmine Eesti Vabariigile; aktsiaseltsi Eesti Raudtee raudteetrasside ning muude hoonete ja rajatiste aluse maa jätmine Eesti Vabariigile, esitades selle tagamiseks vajalikud seaduste muutmise eelnõud; erastamishinna tase, mille minimaalseks aluseks on aktsiaseltsi Eesti Raudtee kui äriühingu ja tema varade reaalväärtus hinnatuna rahvusvaheliselt tunnustatud kinnisvarafirma poolt; tingimuse, et Eesti Raudtee vähemusosaluse võib erastada firmale, kes suudab tagada raudteetranspordi ja reisijateveo tariifide reaaltaseme stabiilsuse (tõus vähem kui üks protsent aastas). Seletuskirjas on öeldud, et Vabariigi Valitsus on otsustanud erastada riigile strateegiliselt tähtsa, nii majandus- kui julgeolekupoliitiliselt üliolulise aktsiaseltsi Eesti Raudtee enamusosaluse. Jutt on isegi kuni 66% aktsiate võõrandamisest. Seejuures ei ole välistatud äriühingu omandamine raudteeveoste osas Eestile konkurentriigi riigifirma poolt. Hinnana on mainitud vaid ca üks miljard krooni. See on vähem kui aktsiaseltsi ühe aasta käive ehk umbes kümmekonna tänapäevase veduri hind. Eesti sisemajanduse kogutoodangus on transiitkaubandus väga olulise tähtsusega. Kuni viiendik meie SKT-st on (kuid ei pruugi olla) määratud ida-lääne, aga ka kõigi teiste suundade kaubavoogudega.

Jaanus Männik, kaks minutit on täis.

Seejuures lõviosa sellest teostatakse ja tagatakse ahelaga Eesti Raudtee -Tallinna Sadam. Me ei pea otstarbekaks Eesti Raudtee erastamist. Aitäh!

Tänan! Veel kord Georg Pelisaar. Palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! 34 Riigikogu liikme nimel annan menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu, milles teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku seaduse eelnõu algatamise kohta 2001. aasta 1. aprilliks. Nimelt on seoses rahanduskomisjoni algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse, Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu aruteluga Riigikogus ilmnenud, et peaminister ja mitmed ministrid on sattunud erakordselt raskesse majanduslikku olukorda. Samas heidab Euroopa Liit Eesti Vabariigile ette sotsiaalprobleemide lahendamatust. Kuigi valitseva koalitsiooni vastuseisu tõttu jäi ratifitseerimata Euroopa sotsiaalharta 4. artikli 1. lõige, mis tunnistab töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab lepingupooltele inimväärse elatustaseme, peame meie, allakirjutanud, vajalikuks, et Eesti asuks seda sätet täitma ning alustaks kõige rohkem puudust kannatavatest inimestest - peaministrist ja teistest valitsuskabineti liikmetest. Seetõttu teeme ettepaneku, et valitsus algataks eelnõu sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja täiendamise kohta hiljemalt järgmise aasta 1. aprilliks. Aitäh!

Austatud kolleegid! Nii Koit Pikaro ja Georg Pelisaare algatatud seaduseelnõule kui ka kahele õiguskomisjoni algatatud seaduseelnõule, Rahvaliidu fraktsiooni algatatud otsuse eelnõule ning 34 Riigikogu liikme algatatud otsuse eelnõule määrab juhatus juhtivkomisjoni kolme tööpäeva jooksul. Tänan teid, kolleegid! Palun järgnevalt kohaloleku kontroll! Hetkel registreeris ennast kohale 80 Riigikogu liiget. Lugupeetud kolleegid! Täna on Eesti Vabariigis leinapäev. Teen teile ettepaneku mälestada juuniküüditamise ohvreid!

Austatud Riigikogu! Mõned teated Riigikogu juhatuselt. Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud. Vabariigi Valitsuse käesoleva aasta 12. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud riigikaitsekomisjon. Valitsuse samal kuupäeval algatatud riigipiiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud keskkonnakomisjon. Vabariigi Valitsuse 13. juunil algatatud turismiseaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon. Valitsuse samal kuupäeval algatatud väärteomenetluse seadustiku eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud õiguskomisjon. Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ja Peeter Kreitzbergi 13. juunil algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud kultuurikomisjon. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni samal kuupäeval algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga tegevuse kontrollimine Riigikontrolli poolt" eelnõu juhtivkomisjoniks on määratud rahanduskomisjon. Tänan!

Täpsustuseks tänasele päevakorrale palun teil märkida kolmapäevase päevakorra 17. punkti kohta seda, et majanduskomisjon palub seda päevakorrapunkti mitte arutada. See on seaduseelnõu 379 teine lugemine. Juhatus on selle ettepanekuga nõus. Niisiis, kui teie nõustute, langeb 17. päevakorrapunkt meie päevakorrast välja. Tänan!

Austatud Riigikogu, me jätkame eile tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud otsuse eelnõu 416 arutelu. Läbirääkimised on käimas ja Liina Tõnisson oli meil kõnepuldis. Liina Tõnisson ei ole kahjuks saalis, läheme edasi. Kas keegi soovib veel kasutada täiskogu kõnepulti läbirääkimiste ajal? Ei soovi. Kas ma võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 48 Riigikogu liiget, 7 on vastu, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Eilse istungi ajal laekus eelnõule kaks muudatusettepanekut, seetõttu tuleb meil arutelu katkestada. Kas rahanduskomisjoni esimees on valmis ütlema sellele eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja? Palun!

Aitäh! Kuna komisjonis oli ka juba selge, et arutelu võib minna pikaks, siis me langetasime otsuse oodata parandusettepanekuid rahanduskomisjonile järgmise päeva, tänasest arutelu lõppemisest lähtudes siis homme kella 12-ks.

Suur tänu, Kalle Jürgenson! Parandusettepanekud esitada 15. kuupäevaks kella 12-ks rahanduskomisjonile. Sellega on otsuse eelnõu 416 arutelu katkestatud.

Kolleegid, läheme edasi eilse, teisipäevase päevakorraga ning võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 397. Alustame selle teist lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Siim Kallase.

Härra juhataja! Austatud Riigikogu! Teile on teiseks lugemiseks esitatud seaduseelnõu, ratifitseerimaks Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga vaheline laenuleping keskkonna laenuprogrammi rahastamiseks 14 miljoni euro suuruses summas. Tuletan lühidalt meelde laenu olulisi tingimusi. Laen on kavas investeerida joogiveevarustuse, reoveepuhatuse ja jäätmekäsitluse infrastruktuuri. Keskkonnaministeerium on koostanud sel eesmärgil paketi veeprojektidest Kärdlas, Otepääl, Sindis, Maardus, Kiviõlis, Jõgeval, Viljandis, Võrus, Põltsamaal ja Tõrvas, kokku 17 linnas ja asulas, ning jäätmete käitlemiseks Ida-Virumaal. Laen suunatakse lõppkasutajateni Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu, kes teostab ka projektide valikut, ettevalmistust ja järelevalvet. Iga rahastatava projekti kohta langetatakse eraldi otsus vastavalt laenulepingus põhjalikult kirjeldatud protseduuridele. Laenu maksavad tagasi lõppkasutajad, projekte finantseeritakse ka riiklikust investeerimisprogrammist ja välisabist. Laen makstakse tagasi 25 aasta jooksul, kusjuures 10 esimest aastat kasutatakse ainult intresse. Marginaal iga all-laenu jaoks lepitakse Põhjamaade Investeerimispangaga kokku eraldi. Arvestades keskkonna ja veemajanduse infrastruktuuri olulist osa, võimaldab see laen teha hädavajalikke investeeringuid Eesti arengu jaoks. Palun lugupeetud Riigikogu liikmetel laenuleping ratifitseerida!

Härra minister, tänan! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Janno Reiljan, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Minu teada oli selle laenu võtmise võimalus heakskiidetud juba aasta tagasi. Eesti känguv majandus oleks väga vajanud neid miljoneid, see oleks turgutanud paljude firmade ja paljude inimeste tööd. Mis põhjusel on sellega aasta aega venitatud?

Aitäh! Vastasin sellele eelmisel korral esimesel lugemisel. Põhjuseid on mitmesuguseid. Osa põhjuseid on objektiivsed, need on seotud sellega, et laenustruktuur on väga keeruline ja nende projektide käsitluskõlblikkus, mis moodustavad selle laenu n-ö allstruktuuri, vajas kõvasti kohendamist. Ühesõnaga, omavalitsuste suutlikkus tuli siin arvesse, projektid ise ja ma ei eita ka riigi administratiivse suutlikkuse probleeme, sest toonitan veel kord, et laen oli keeruline ja kõikide dokumentide täpsustamine võttis ka aega. Selle juures on kindlasti oma osa Keskkonnainvesteeringute Keskuse reorganiseerimisel, õigemini Keskkonnainvesteeringute Keskuse asutamisega seotud viivitustel.

Tänan! Kolleeg Andres Varik.

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud härra minister! Te märkisite, et laenu hakkab vahendama Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keskkonnainvesteeringute Keskuse teema on juba habemega lugu. Millal see keskus esimesed sammud teeb?

Aitäh! 20. juunil tuleb esimest korda kokku Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu, kes hakkab juba seda teemat käsitlema.

Tänan! Kolleeg Janno Reiljan, teine küsimus.

Aitäh, härra eesistuja! Härra ettekandja! Nende laenudega viivitamisele, venitamisele, nende laenuprojektide mitteettevalmistamisele Rahandusministeeriumi poolt juhiti teie tähelepanu juba eelmise aasta oktoobris. Mööda on läinud kaheksa kuud. Milliseid keerulisi ülesandeid lahendas selle juures Rahandusministeerium? Kui te ühe laenuga ei ole võimelised kiiremini toime tulema kui kaheksa kuuga, kuidas te olete üldse võimelised millegagi toime tulema?

Jah, mis sa oskad sellise küsimuse peale kosta. Sellega on nii palju aega läinud ja selles ei ole midagi eripärast. Suurema osa sellest ajast on võtnud Keskkonnainvesteeringute Keskuse jaoks tarvilike analüüside tegemine, mis on toimunud keskkonnakasutuseks mõeldud rahadega, ja kõikvõimalikud raamatupidamiskontrollid. Kõik see võtab aega ja see oli üks fakt kindlasti. Aga me tegime analüüsi sellest, kui palju ühe välislaenu ettevalmistamine aega võtab ja kogu protsess kokku võtab iseenesest vähemalt kolm kuud. Nii et paratamatult on see päris pikk protsess.

Tänan! Kolleeg Kalle Jürgenson.

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Puht huvi pärast küsin, kas edasilaenamise puhul omavalitsustele on käsitletud ka neid probleeme, mis seonduvad seni mainitud omavalitsuste poolt laenude tagasimaksmise hetkeolukorraga, ja kas laenude puhul nähakse ette, mis saab laenude tagasimaksmisest tulevikus võimaliku haldusterritoriaalse reformi puhul, kui vallad hakkavad liituma või jagunema? Mis saab siis laenudest?

Aitäh! Siin oli kaks küsimust. Esiteks, loomulikult iga laenulepingu sõlmimisel arvestatakse seda, kuidas üks või teine omavalitsus on oma seniseid kohustusi täitnud, ja kui nende kohustuste täitmine on olnud kehv, siis paneb see küsimärgi alla ka uute laenude saamise. Teine tähtis asi on see, et ka Põhjamaade Investeerimispank ja Rahandusministeerium jälgivad suhteliselt tähelepanelikult seda, et kõnealune laen läheks ainult sellesse kasutusse, milleks ta on mõeldud, ja seda ei oleks võimalik kasutada mingite muude kohustuste katmiseks. Mis puudutab uut haldusterritoriaalset ümberkorraldust, siis see küsimus on meil veel ees. Kui näiteks mingid isikud, juriidilised isikud, avalik-õiguslikud isikud reorganiseeritakse või ühendatakse, siis loomulikult peab nende õigusjärglane vastavad laenud enda kanda võtma. See on loomulik praktika ja võimaliku ühinemise juures tuleb seda paratamatult arvestada.

Tänan! Kolleeg Andres Varik, teine küsimus.

Tänan, austatud juhataja! Austatud härra rahandusminister! Seda laenu on tõesti ammu oodatud ja sellele on pandud palju lootusi. Minu küsimus on väga lihtne. Kuulsin, et Keskkonnainvesteeringute Keskus on juba esimesi samme tegemas. Aga millal see laen laenusaajatele kätte antakse?

Pärast selle laenu ratifitseerimist on kaks nädalat aega, kuni see välja kuulutatakse. Selle aja jooksul tehakse kindlasti ära palju vajalikke ettevalmistustöid ja käsitletakse konkreetseid projekte. Ma arvan, et tõenäoliselt veel mitte selle Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu päevakorras, aga järgmises kindlasti on juba esimesed laenuprojektid, mida finantseeritakse selle laenu sees.

Härra minister, tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Meelis Paaveli.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu 8. juuni istungil. Samaks päevaks määratud muudatusettepanekute tähtajaks ei olnud komisjonile laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Istungil osales ka Rahandusministeeriumi esindaja Agate Dalton, kellele esitati küsimusi, mis olid seotud eelkõige Keskkonnainvesteeringute Keskusega, millele ka härra minister siin saalis vastas. Proua Dalton informeeris meid, et keskuse palgal on momendil üks inimene, kes komplekteerib personali. Ja nagu me kuulsime, on nõukogu esimest korda koos 20. juunil. Komisjon otsustas, et seaduseelnõu võib panna lõpphääletusele, ja tegi ettepaneku eelnõu seadusena vastu võtta, mille poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Juhin teie tähelepanu veel sellele, et eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust. Aitäh!

Tänan, Meelis Paavel! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ekraan on tühi. Tänan! Austatud Riigikogu, päevakorraküsimuses on võimalik avada läbirääkimised. Keegi oma arvamust avaldada ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Lõppsõna võimalus. Härra minister? Kaasettekandja? Ei soovi. Sellisel juhul alustame lõpphääletust ja enne seda viime läbi ka kohaloleku kontrolli. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Kohale registreeris ennast 72 Riigikogu liiget. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle seaduse vastuvõtmise poolt on 74 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Laenuleping on ratifitseeritud. Tänan!

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 17, õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 14 ja erastamisseaduse § 29 muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ettekande teeb siinkohal rahandusminister Siim Kallas.

Härra juhataja! Austatud Riigikogu! Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 17, õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 14 ja erastamisseaduse § 29 muutmise seaduse eelnõu läheb teisele lugemisele koos majanduskomisjoni esitatud kahe muudatusettepanekuga, mida eelnõu algataja toetab. Esimese muudatusettepaneku kohaselt tuuakse hüvitusväärtpaberite väljaandmise lõpptähtaeg senises eelnõus olnud 1. juulilt 2002 1. aprillile 2002. Senises eelnõus langevad EVP-de väljaandmise ja kasutamise kuupäevad kokku, mis majanduskomisjoni hinnangul võib tekitada õiguslikke probleeme. Teise muudatusettepanekuga muudetakse eelnõu § 3, mis sisaldab erastamisseaduse § 29 lõike 2 uut sõnastust. Nimetatud sättest jäetakse välja viimane lause, mis käsitleb pärast kasutamistähtaja lõppu kustutamata jäänud EVP-de saatust. Kuna praegu ei ole veel õige aeg langetada lõplikku otsust, kuidas hakatakse kompenseerima vara siis, kui EVP-sid enam välja ei anta, siis oleks järelejäänud EVP-de kasutamise võimaluste sidumine selle uue, konkretiseerimata kompenseerimise viisiga ennatlik. Eelnõu algatajana leian, et eelnõu on vastuvõtmiseks küps. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Kas teie ütlusest viimase muudatusettepaneku kohta võib aru saada, et valitsus on veendunud, et ka nende erastamisväärtpaberite, mis jäävad tähtajaks kustutusarvetele kandmata - näiteks arve omanik suri ja pärimisprotseduur on pooleli - riigipoolse väljalunastamise meetodeid ei hakka me praegu arutama?

Jah, me ei hakkaks seda praegu detailides täpsustama, aga nii nagu on siin seletuskirjas ja ka minu ettekandes esimesel lugemisel sai öeldud, riik loomulikult nendest kohustustest, mis talle jäävad, lahti ei ütle.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun täiskogu kõnepulti majanduskomisjoni liikme Jüri Tamme.

Austatud härra esimees, austatud Riigikogu! Majanduskomisjon arutas eelnõu 395 6. juunil. Kuna kõik ettepanekud, neid oli kaks, on eelnõu vormistamisel teisele lugemisele saatmiseks lõpptekstis arvestatud - seda eelkõige väärtpaberite väljastamise ja kasutamise tähtaja lahutamise osas -, oli komisjoni üksmeelne otsus eelnõu pärast muudatusettepanekute läbihääletamist seadusena vastu võtta. Selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Aitäh!

Tänan! Kolleegid, kas on kaasettekandjale küsimusi? Ekraan on tühi, küsimusi ei ole. Tänan! Austatud Riigikogu! Päevakorraküsimuses on võimalik avada läbirääkimised. Kas on kellelgi soovi? Ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Jüri Tamm, ma palun sind hetkeks tagasi kõnepulti, et koos läbi vaadata kaks laekunud muudatusettepanekut, mis mõlemad on juhtivkomisjonilt. Esimene, eelnõu algataja toetab, nii nagu ka teist. Probleeme ei ole. Tänan! Lõppsõnavõimalus. Keegi ei soovi. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 17, õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 14 ja erastamisseaduse § 29 muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 66 Riigikogu liiget, 1 on vastu, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud. Tänan!

Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Sergei Ivanovi algatatud kodakondsuse seaduse §-de 34 ja 35 muutmise seaduse eelnõu, see on ühendatud seaduseelnõud 53 ja 319. Alustame teist lugemist ning ettekandeks palun esimesena täiskogu kõnepulti Keskerakonna fraktsiooni liikme Mihhail Stalnuhhini.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sel teemal on nii palju räägitud ja läbirääkimisi peetud, et ma väga lühidalt kordaksin eelnõu sisu. Paragrahv 1 tunnistab kehtetuks kodakondsuse seaduse § 34 lõiked 2-4. Need on tingimused, mida keele-, põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksamil peavad täitma invaliidid. Need tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 2 muudab kodakondsuse seaduse § 35, toob sisse isikud, kelle kohta hakkavad kehtima Eesti kodakondsuse saamise eritingimused. Ja teiseks annab nende definitsiooni ja paneb paika, kuidas neid määratakse. Siin on juttu arstlikust ekspertiisist, mis teeb otsuse puude olemasolu kohta ja raviarsti teatisest, mis kinnitab võimetust teha eksameid. Lõpus ma tahan siiralt tänada kõiki, kes selle eelnõuga töötasid. Töö kestis üle 14 kuu. Ma tänan kolleege põhiseaduskomisjonist, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning Sotsiaalministeeriumi töötajaid ja üldse kõiki neid, kes ühel või teisel moel abi osutasid. Aitäh!

Tänan, Mihhail Stalnuhhin! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Teiseks ettekandeks palun kõnepulti Riigikogu liikme Sergei Ivanovi.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Täna Riigikogu saalis olev ühendatud eelnõu on töötatud välja koostöös Kodakondsus- ja Migratsiooniametiga, Sotsiaalministeeriumiga ning rahvastikuministri aparaadi esindajatega. On ka arvestatud puudega inimeste organisatsiooni arvamust. Riigikogu fraktsiooni esindajad ja põhiseaduskomisjon on teinud tõsist tööd, et leida vastuvõetav eelnõu redaktsioon. Kuna kolleeg Mihhail Stalnuhhin selgitas selle eelnõu sisu ja me oleme palju sellest rääkinud siit puldist, siis ma tahaksin öelda ka seda, et sellise poliitilise konsensuse saavutamine põhiseaduskomisjoni liikmete poolt on hea märk ja hea tahe, Riigikogu liikmete valmisolek lahendada kõige keerukamaid ja tundlikke küsimusi. See kajastab ka Eesti ühiskonna praktilist integratsioonipoliitikat. Ma loodan, et täna suurem osa Riigikogu liikmeid toetab seda eelnõu ja sellega me anname ka uued elu- ja arenguvõimalused meie ühiskonna paljudele liikmetele. Ma tänan kõiki kolleege koostöö eest! Suur tänu!

Tänan, Sergei Ivanov! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Tänan! Kaasettekandeks palun täiskogu kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Liia Hänni.

Härra esimees! Austatud kolleegid! Kodakondsuse saamise tingimuste lihtsustamisega puuetega inimestele tegeles põhiseaduskomisjon ligi aasta vältel. Algusest peale oli selge, et Riigikogu fraktsioonidel on üksmeel see küsimus lahendada, kuid otsingud käisid ka selles suhtes, kuidas täpselt, ja millised peaksid olema kodakondsuse seaduse formuleeringud. Praeguseks oleme jõudnud niikaugele, et meil on laudadel eelnõu, kus on ühendatud kahe eelnõu mõtted. Selle eelnõu valmimisel on osalenud nii Sotsiaalministeerium kui ka Siseministeerium ning selle tulemusena on komisjonil valminud eelnõu, mille suhtes komisjon oli üksmeelne. Komisjon teeb ettepaneku kodakondsuse seaduse §-de 34 ja 35 muutmise seadus täna teisel lugemisel vastu võtta. Seda otsust toetas 9 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid ei olnud samuti. Kodakondsuse seadus on konstitutsiooniline seadus ja vajab vastuvõtmiseks vähemalt Riigikogu 51 häält. Tänan!

Suur tänu, Liia Hänni! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud kaasettekandja! Minu küsimus on põhiseaduskomisjoni ühe otsuse kohta. Uue § 35 lõikes 1, mis on eelnõus, on öeldud, et täisealine teovõimetu Eesti kodakondsuse taotleja ei pea vastama seaduse § 6 punktides 3-7 sätestatud tingimustele. Punkt 6 ütleb: olema lojaalne Eesti riigile. Kas te arvate, et täisealiselt teovõimetult kodakondsuse taotlejalt ei või nõuda lojaalsust?

Aitäh, härra Hansen, selle küsimuse eest! § 35 lõige 1 kordab seda põhimõtet, mis on praegu ka kehtivas kodakondsuse seaduses. Kui inimene on teovõimetu - see on selline seisund, kus inimene ei anna endale aru oma tegudest -, siis on üsna mõttetu nõuda temalt ka lojaalsusvandele allakirjutamist, sest ilmselt see inimene ei mõista selle akti tähendust.

Tänan, Liia Hänni! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, päevakorraküsimuses on võimalik avada läbirääkimised. Keegi oma arvamust avaldada ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Lõppsõnavõimalus. Keegi ei soovi. Sellisel juhul alustame lõpphääletust ja tuletan meelde, et enne lõpphääletust sooritame ka kohaloleku kontrolli. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Kohale registreerus 74 Riigikogu liiget. Kas me võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Sergei Ivanovi algatatud kodakondsuse seaduse §-de 34 ja 35 muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 71 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Seadusemuudatus on vastu võetud. Tänan!

Lugupeetud kolleegid, me oleme Vabariigi Valitsuse jaoks töötanud ennaktempos ning kaitseminister Jüri Luik ei saa hetkel tulla Riigikogu ette. Mul on teile ettepanek nõustuda sellega, et võtta arutusele päevakorra järgmine punkt, milleks on õiguskomisjoni algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu. Kolleeg Jüri Adams on nõus tulema kõnepulti ja kuna vaikimine on nõusoleku tundemärk, siis käitume kokkuleppe alusel. Niisiis, Jüri Adams, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Täna on teile teise lugemise jätkamiseks esitatud seaduseelnõu 292, mille kohta õiguskomisjon teeb ettepaneku see täna seadusena vastu võtta. Ajaloost niipalju, et see algatati lähtuvalt õiguskantsleri esitatud ettepanekust viia notariaadiseadus kooskõlla põhiseadusega. Edasises töömenetluses, nagu ma olen siin varem öelnud, selgus, et probleem ei olnud notariaadiseaduses, vaid probleem on hooneregistri andmete kättesaamise praktikas. Õiguskomisjon muutiski eelnõu nii, et notariaadiseaduse muutmise idee jäi välja ja püütakse täpsustada asjaõigusseaduse rakendamise seadust. Ütlen ka kohe, et õiguskantsler on sellise lähenemisega nõus. Pärast eelmist lugemist siin saalis on eelnõule laekunud Vootele Hanseni ettepanek, kes juhtis meie tähelepanu sellele, et kuigi hooneregister on praegu teatud ümberkujundamise faasis, ei ole see ümberkujundamine lõppenud ja kuidas ka ei oleks kohapealses praktikas, on õigusaktide kohaselt meil olemas kaks eri registrit, millest üks kannab hooneregistri ja teine ehitusregistri nime, ning oleks vaja mõlemad ära nimetada. Selline muudatus ongi teile siia juurde lisatud. Nüüd ma pean andma teile selgituse teatud segaduse suhtes, mis on seotud selle eelnõuga, kuna teile peab olema nädal aega tagasi jagatud välja ka selle eelnõu teistsugune ja tunduvalt pikem tekst. Selgitus oleks selline, et eelnõule esitas ühe muudatusettepaneku ka komisjoni aseesimees ja Riigikogu liige Väino Linde ning selle ettepaneku mõte oli täpsustada kunstlikult süvendatud, laevadele läbipääsuks oleva veealuse kanali asjaõiguslikku staatust. Esimesel hetkel komisjon nõustus sellega ja tegi omalt poolt, lähtudes härra Linde ettepanekust, mitmeid täiendusi käesolevale seaduseelnõule. Kuid töö edasises käigus selgus, et see problemaatika on siiski tunduvalt keerulisem ja ei ole võimalik seda ilma tõsisema valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse koostööta lahendada. Komisjonis toimunud arutelude tulemusena võttis kõigepealt härra Linde tagasi oma esialgse muudatusettepaneku. Komisjon muutis ära oma vahepealsed ettepanekud täiendada eelnõu veel teise temaatikaga. Ja kolmandaks, selleteemalise eelnõu andsime just tänase istungi alguses üle õiguskomisjoni nimel, et seda saaks eraldi ja põhjalikult menetleda. Sellega seoses on väga tõsine palve lugeda kehtetuks teile nädal aega tagasi väljajagatud eelnõu tekst, millele on kirjutatud, et teine lugemine on 6. juunil, ja võtta praeguse töö aluseks tunduvalt lühem tekst, mis on teile välja jagatud ja millele on juurde kirjutatud, et eelnõu teine lugemine on 13. juunil aastal 2000. Aitäh!

Suur tänu, Jüri Adams! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Aitäh! Austatud Riigikogu, päevakorraküsimuses on võimalik avada läbirääkimised. Kas keegi soovib avaldada arvamust? Ekraanilt ei näe, tänan, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõule on laekunud kaks muudatusettepanekut. Jüri Adams, ma palun sind tagasi kõnepulti. Esimene muudatusettepanek on kolleeg Vootele Hansenilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Tänan, probleeme ei ole. Lõppsõnavõimalus. Jüri Adams ei soovi. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele õiguskomisjoni algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle seaduse vastuvõtmise poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Riigikogu liikme Raivo Paavo algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ettekande teeb kolleeg Raivo Paavo.

Austatud esimees! Head kolleegid! Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu 378 eesmärk on seadustada tööandjate teatud kulutused, mida ta teeb töötaja tervise taastamiseks. Praegu on reguleerimata tööandjate poolt töötajatele tervist kahjustavates tingimustes töötamise korral antavate, kahjulike mõjurite toimet neutraliseerivate preparaatide, vitamiinide või toiduainete maksustamine. Seda käsitletakse erisoodustusena. Kahtlemata ei ole mainitud kulutustel midagi ühist tulumaksuseaduse mõistes töötajatele antavate erisoodustustega. Esitatud eelnõu lahendab selle vastuolu. Tööandjad toetavad eelnõu vastuvõtmist, sest nad on võtnud töötajate ees kas töö- või kollektiivlepingutega vastavad kohustused. Kahe lugemise vahel eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja seega, austatud kolleegid, palun toetada sotsiaalkomisjoni ettepanekut ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan, Raivo Paavo! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Tänan! Kaasettekandeks palun täiskogu kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Endel Paabi.

Lugupeetud härra juhataja! Head kolleegid! Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu 378 oli sotsiaalkomisjoni istungi päevakorras 6. juunil. Kuna parandusettepanekuid ei laekunud, siis otsustas komisjon esitada seaduseelnõu 13. juunil, nüüd juba 14. juunil, teisele lugemisele ja teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Selle otsuse poolt oli 6, vastu 0, erapooletuid 0.

Tänan, Endel Paap! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Tänan! Austatud Riigikogu, võime avada läbirääkimised. Sooviavaldusi ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõule laekunud ei ole. Lõppsõnavõimalust keegi kasutada ei soovi. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu liikme Raivo Paavo algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle seaduse vastuvõtmise poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Seadusetäiendus on vastu võetud. Tänan!

Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Riigikogu liikmete Viktor Andrejevi, Arvo Jaaksoni, Tõnu Kõivu, Urmas Lahe, Endel Paabi, Raivo Paavo, Edgar Savisaare, Mihhail Stalnuhhini ja Toomas Vareki algatatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ning ettekande teeb Riigikogu liige Raivo Paavo.

Austatud esimees, lugupeetavad kolleegid! Seaduseelnõu nr 294, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, on esimese ja teise lugemise vahel täiendatud ning autorite arvates vastuvõtmiseks valmis. Tänan sotsiaalkomisjoni, kes veel kord analüüsis kõiki eelnõu paragrahve. Komisjoni tehtud muudatused teevad eelnõu kahtlemata paremaks. Eelnõu esimesel lugemisel kõige elavamalt arutatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 6 täiendamisest uue §-ga 6¹ on loobutud ning olemasolevat § 6 on täiendatud sõnadega "või ettevõtte üleminekul". See täiendus koos äriseadustiku §-ga 5 "Ettevõte ja selle üleminek" selgitab ja mõtestab lahti ettevõtte või selle üleminekuga seotud õigused ja kohustused. Sotsiaalkomisjoni istungist, kus arutati eelnõu 294, võttis osa ka sotsiaalminister Eiki Nestor. Seega on muudatusettepanekud sisuliselt läbi arutatud ka valitsuse esindajaga. Autorite arvates aitavad eelnõus selgitatud töölepingu seaduse muudatused korrastada töösuhteid, vähendada mõttetuid vaidlusi töövaidluskomisjonides ja kohtutes. Seepärast, austatud kolleegid, palun toetada sotsiaalkomisjoni ettepanekut ja eelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan, Raivo Paavo! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Tänan! Kaasettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Kalev Kotkase.

Lugupeetud härra esimees, head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Riigikogu Virumaa ühenduse liikmete algatatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu teistkordselt oma 6. juuni istungil. Algatajat esindas ja küsimustele vastas kolleeg Raivo Paavo. Ettevõtte üleminekut puudutavat eurodirektiivi tutvustas ekspert, Essexi Ülikooli tööõiguse professor Steven J. Peers. Osales ka sotsiaalminister Eiki Nestor. Sotsiaalkomisjon toetab jätkuvalt vajadust tagada töötajate õiguste kaitse olukorras, kus ettevõtte omanik ei muutu, vaid muutub tööandja, see tähendab ettevõtte üleminekul. Samuti toetab sotsiaalkomisjon vajadust harmoneerida meie õigusakte Euroopa Liidu seadustega. Muudatusettepanekute tähtajaks 29. mail ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Küll aga tegi sotsiaalkomisjon eelnõu menetlemise käigus kokku kuus muudatusettepanekut, mis oma sisult on redaktsioonilised või ajendatud soovist mitte tuua töölepingu seadusesse lahendusi, mis on juba reguleeritud äriseadustiku või palgaseadusega. Häältega 7 poolt, 0 vastu ja erapooletuid 0 teeb sotsiaalkomisjon Riigikogu täiskogule ettepaneku Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja pärast muudatusettepanekute läbihääletamist eelnõu seadusena vastu võtta. Tänan!

Suur tänu, Kalev Kotkas! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Tänan! Austatud Riigikogu! On võimalus avada läbirääkimised. Keegi arvamust avaldada ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Kalev Kotkas, ma palun teid tagasi kõnepulti, et koos kolleegidega läbi vaadata laekunud muudatusettepanekud. Esimene neist on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja ei toeta. Juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teine on samuti juhtivkomisjonilt, samuti kolmas, neljas, viies ja kuues. Tänan! Seega on täiskogu heaks kiitnud kõik esitatud muudatusettepanekud. Lõppsõnavõimalus. Keegi ei soovi seda kasutada. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele üheksa Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle seaduse vastuvõtmise poolt on 38 Riigikogu liiget, 4 on vastu, 2 on erapooletud. Seadusemuudatus on vastu võetud. Tänan!

Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele kultuurikomisjoni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ettekandeks palun kõnepulti kultuurikomisjoni esimehe Mart Meri.

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 390 teise lugemise raames esitab kultuurikomisjon teile arutamiseks kaks muudatusettepanekut. Esimese neist on esitanud keskkonnakomisjon ja selles tehakse ettepanek lisada avalike huvide loetellu ka keskkonnakaitse mõiste. Teine on juhtivkomisjonilt, milles tehakse ettepanek jätta ära eelnõu §-st 1 selles kontekstis tarbetu sõna "eraõiguslike". Komisjon tegeles muudatusettepanekutega oma istungitel 5. ja 12. juunil ning komisjon teeb ettepaneku panna käesolev eelnõu pärast muudatusettepanekute läbivaatamist lõpphääletusele ja see seadusena vastu võtta. Selle otsuse poolt olid kõik 5. juunil kohal olnud komisjoni liikmed ja neid oli 10. Nii et 10 poolthäält sai see otsus. Aitäh!

Suur tänu, Mart Meri! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Tänan! Kas avame läbirääkimised päevakorraküsimuses? Ei ole vajadust. Tänan! Sellisel juhul, Mart Meri, ma palun sind tagasi kõnepulti. Meil tuleb koos läbi vaadata kaks laekunud muudatusettepanekut. Esimene neist on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Arvo Haug, palun!

Keskkonnakomisjon soovib selle muudatusettepaneku hääletusele panna. Kommentaariks võib-olla niipalju, et reeglina on keskkonnaprobleemid paljudes nimekirjades alati esikohal, Eestis on see selles seaduses ära unustatud. Me sooviksime, et seal oleks sõna "keskkonnakaitse".

Jah, aitäh! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjon oli selle ettepaneku vastu. Poolthääli oli 4, vastuhääli 6, erapooletuid ei olnud. Komisjon tõlgendab seda avalike huvide loetelu selliselt, et näiteks mõisted "rahvatervis" ja "tervisekaitse" hõlmavad tegelikkuses ka keskkonnakaitset. Aitäh!

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu on 18, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt endalt, eelnõu algataja toetab seda. Tänan! Kas Mart Meri soovib lõppsõna? Ei soovi. Tänan! Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele kultuurikomisjoni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle seaduse vastuvõtmise poolt on 50 Riigikogu liiget, 1 on vastu, 1 on erapooletu. Seadusemuudatus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse § 37³ muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ettekandeks palun täiskogu kõnepulti rahanduskomisjoni aseesimehe Jaanus Männiku.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon esitab teile teiseks lugemiseks riigieelarve seaduse § 37³ muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjonis arutati teksti ja sisu 8. juunil ning otsustati, et algvariant on igati sobiv hääletamisele panekuks. Seetõttu oligi otsus suunata eelnõu lõpphääletusele. Selle poolt oli 11 komisjoni liiget, otsus oli üksmeelne. Niipalju veel, et kuna tegemist on riigieelarve seadusega, st riigieelarve koostamise seadusega, siis nõuab selle muutmine Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemasti 51 häält. Aitäh!

Suur tänu, Jaanus Männik! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalus avada läbirääkimised. Keegi oma arvamust avaldada ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid seaduseelnõule laekunud ei ole. Kas keegi soovib lõppsõna? Ei soovi. Kuna nimetatud seaduseelnõu nõuab seaduseks saamiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldame enne lõpphääletust ka kohaloleku kontrolli. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Hetkel registreeris ennast kohalolijaks 59 Riigikogu liiget. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse § 37³ muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 68 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadusemuudatus on vastu võetud.

Tänan! Austatud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele rahanduskomisjoni algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse, Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Kadri Jäätma. Palun!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas seaduseelnõu 391 oma 6. ja 8. juuni istungil. Seaduseelnõule laekus 99 muudatusettepanekut. Enamik esitatud parandusettepanekuid sisaldas endas palgakoefitsientide ja seaduse jõustumise aja muutusi. Komisjonis toimus sisukas arutelu kompromissi leidmiseks. Komisjon otsustas teha muudatusettepaneku, mis on tabelis esimene. Selle ettepaneku sisu on siduda presidendi, peaministri ja ministrite palgad Eesti keskmise palgaga. Presidendi ja peaministri palga koefitsient on 6, ministritel 5,5. Seaduse jõustumise tähtajaks on 1. jaanuar 2001. Selle muudatusettepaneku poolt oli 9, vastu 3, erapooletuid 1. Komisjon arvestas osaliselt Ants Käärma ettepanekuid, mis sisaldasid otsust siduda palgad Eesti keskmise palgaga. Komisjon arvestas täielikult Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ettepanekut, mille järgi seadus jõustuks 2001. aasta 1. jaanuarist. Ülejäänud parandused ei leidnud komisjoni toetust. Rahanduskomisjon otsustas eelnõu teise lugemise lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Otsuse poolt oli 7, vastu 3, erapooletuid 1. Eelnõu vajab koosseisu häälteenamust. Ma tänan!

Tänan, Kadri Jäätma! Kolleegidel on küsimusi. Anti Liiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tänases Päevalehes kirjeldatakse, kui raskes olukorras on Eesti nooremarstid, keda on natuke üle 200. Selle aasta algusest vähendasid Vabariigi Valitsus ja rahanduskomisjon nende sissetulekuid umbes tuhande krooni võrra, suhtarvuna kärbiti nende sissetulekuid 40%. Kui mõelda sellele jutule, mida räägitakse rahanduskomisjoni algatusel ministrite kohta, kas siis ei ole piinlik, et rahanduskomisjon ei ole tähelepanu pööranud nooremarstide stipendiumile või palgale, ükskõik, kuidas seda nimetada, 24-30-aastaste noorte inimeste sissetulekule? Ja nüüd siis selles valguses ministrite palgad.

Aitäh teile küsimuse eest! Seda teemat me komisjonis ei arutanud. (Naer saalis.)

Tänan! Kolleeg Andres Varik.

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis arutati, kui otsiti kompromissi - nagu te märkisite, on kompromiss saavutatud häälteenamusega, aga konsensust selles küsimuses veel ei ole -, et lükata selle küsimuse arutelu konsensuse leidmiseks sügiseni edasi? Võib-olla te ütlete ka oma arvamuse, kas see võiks tulla kõne alla?

Aitäh küsimuse eest! Ma ütlesin teile juba enne, et meil oli komisjonis sisuline kompromissi otsimine, ja ma lugesin ette tulemuse, milleni me komisjonis jõudsime. See oli, et seadus jõustuks 1. jaanuaril 2001.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ajakirjanduses on selgelt öeldud, et oma eelmisel esinemisel siin ei osanud te sisuliselt meie küsimustele vastata, seda pidid ka meie kõrvad tõdema, et olite ääretult ebakompetentne. Ma küsin teilt väga lihtsat asja, mille peale te ei pea ütlema, et seda pole komisjonis arutatud. Öelge palun, kas te olite viimase komisjonis toimunud arutelu ajal üldse kohal või edastate ainult protokolli andmeid?

Aitäh küsimuse eest! Ma olin komisjonis kohal kuuendal.

Ma saan aru, et küsimus ei saanud täit vastust. Aga me tuleme selle juurde tagasi, kolleegid. Kolleeg Peeter Kreitzberg.

Aitäh! Kas lugupeetud esineja ja komisjon olid juba sellest teadlikud, et riigikassas on halb seis ja järgmiseks aastaks ennustatakse hoopis väiksemat eelarvet, kui on selle aasta eelarve. See ohustab, et mitmes sfääris võivad palgad hoopis langeda. Kas selle taustal praegune palgatõusu käsitlus on ikkagi adekvaatne või ei ole?

Ma arutasime komisjonis väga sisuliselt. Algul, tuletan teile meelde, kui seadus esimest korda saalis oli, oli jõustumise tähtaeg 1. juuli 2000. Me arutasime komisjonis sisuliselt ja tõsiselt ning leidsime üksmeelselt, et õigem on jõustada see seadus 1. jaanuarist 2001.

Tänan! Kolleeg Värner Lootsmann.

Aitäh, härra esimees! Mina sisuliselt ei saa aru, mida te seal komisjonis küll sisuliselt arutasite. Eelnõu esialgse variandi järgi oleks peaminister saanud töötasu ligi 40 000, nüüd, sisuka arutelu sisulise tulemusena on see palganumber palju väiksem. Kas te ei arva, et peaministri töötulemused on sellest tulenevalt ka siis sedavõrd halvemad, sest eelmine kord te siin saalis just väitsite, et mida rohkem inimene palka saab, seda rohkem ja paremini ta tööd teeb?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei arva, et peaministri töötulemused selle tõttu halvemad on.

Tänan! Kolleeg Urmas Laht.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma loodan, et te pärast seda, kui te eelmine kord siin Riigikogus meie arvukatele küsimustele vastasite, vähemalt analüüsisite, mida teie käest küsiti, milliseid ettepanekuid teile tehti. Siit minu küsimus. Kas te tegite ka ise rahanduskomisjonile konkreetseid ettepanekuid lükata ministrite palkade arutelu edasi ja teha rahanduskomisjoni poolt Riigikogule ettepanek arutada eelnõu, mis puudutab meie elanikkonna gruppe, kes on sotsiaalselt vähem kindlustatud? Kas te tegite selle ettepaneku? Kas te lugesite läbi stenogrammi, millistele küsimustele te eelmine kord meile vastasite?

Ma tänan küsimuse eest! Ma tuletan teile meelde, et ma esindan siin rahanduskomisjoni, ja ütlen teile, et komisjon koos otsustas teha selle parandusettepaneku nr 1, mis on praegu teie laual.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üks eesti rahva "suur sõber", kelle tegevuse mälestuseks täna lehvivad lipud, tavatses alati ütelda, et meie siin seltsimeestega pidasime nõu ja leidsime, me siin ühes büroos arutasime. Analoogiliselt vastate teie kogu aeg, et me seal arutasime ja seal ei arutanud. Minu küsimus on natuke konkreetsem. Keegi tegi sellise seaduseelnõu ettepaneku väga konkreetselt. Kes on see inimene, kes sellise ettepaneku tegi? Või tegite teie isiklikult ettepaneku ministrite palka tõsta? Seda oleks ajaloo jaoks huvitav teada saada, sest kes teab, võib-olla algab sellest tee, mille pärast kunagi pannakse jälle mustade lintidega lipud lehvima. Kes oli see inimene konkreetselt, kes sellise ettepaneku tegi? See ei ilmunud ootamatult lauale.

Aitäh! Seaduseelnõu ei ilmunud teie laudadele ootamatult, vaid selle ettepaneku tegi rahanduskomisjon.

Tänan! Kolleeg Janno Reiljan.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Nii naljakat ettekannet ei ole ma veel kunagi kuulnud, kui iseendale tehakse ettepanek nii, et ei ole teada, kes ettepaneku teeb. See on tõepoolest vahva, keegi ei valmista iseendale tehtud ettepanekut ette. Kuid ma loodan, et need iseendale mitte ettepanekut teinud inimesed, kelle ette ilmus mitte kellegi poolt tehtud ettepanek, arutasid väga põhjalikult valitsuse prioriteete. Nimelt on valitsus otsustanud üle minna tulemusjuhtimisele. Praeguse valitsuse töötulemused on äärmiselt viletsad: 20 000 täiendavat töötut, süvenev vaesus, puudus. Kõik see nõuaks palkade alandamist. Keegi tegi kellelegi ettepaneku ja see keegi oli rahanduskomisjon, kes tegi kellelegi, st rahanduskomisjonile ettepaneku palkasid hoopiski tõsta. Kuidas see keegi ettepaneku tegijana arvestas seda viletsat tööpanust ja seda, et tuleb üle minna tulemusjuhtimisele, ja kuidas see keegi, rahanduskomisjon, kellele ettepanek tehti, sellele arutelule reageeris?

Aitäh küsimuse eest! Teie küsimus oli nii segane, et ma keeldun sellele vastamast.

Kolleeg Sven Mikser.

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma loodan, et te kuulate hästi tähelepanelikult, et küsimus ei jääks teile segaseks. Ma küsin nii. Selle seaduseelnõu algatas rahanduskomisjon. Ta tegi algselt ettepaneku maksta peaministrile ca 40 000 krooni palka ja ministritele pisut vähem. Eelmisel korral seda eelnõu kaitstes te ütlesite, et rahanduskomisjon arutas väga põhjalikult, leidis, et nende inimeste vastutus on sedavõrd suur, et niisugune palk on adekvaatne, leidis, et nad teevad nii head tööd, et neile tuleb selle eest nii palju maksta. Vahepeal on seesama rahanduskomisjon, kes seaduseelnõu algatas, kahandanud neid numbreid ca veerandi võrra. Ma saan nüüd asjast niimoodi aru, et rahanduskomisjon vaagis väga tähelepanelikult seda tööd, selle kvaliteeti, samuti ministrite vastutuse suurust ja leidis, et need on tegelikult veerandi võrra viletsamad, kui esialgu arvati. Või teine variant: rahanduskomisjon samuti kaalus ja vaagis ning leidis, et raskes majandusolukorras tuleb ministritele maksta tunduvalt väiksemat palka, kui nad tegelikult väärt on. Kumb tõlgendus on õige või kuidas rahanduskomisjon jõudis sellise lahenduseni, et ministrite töö tase ja vastutuse määr ei ole nii kõrge, kui esialgu arvati?

Aitäh küsimuse eest! See teie teine vastusevariant on õige.

Tänan! Kolleeg Tiit Toomsalu.

Tänan, härra juhataja! Austatud hea ettekandja! Ma tahtsin küsida, kas komisjonis selle eelnõu arutelul tutvustati Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu ametlikku pöördumist seoses käesoleva eelnõuga. Pöördumises räägitakse muu hulgas sellest, et kuna riigiteenistujate brutopalk ei ole tõusnud juba kolm aastat pärast seda, kui kolm ministrit selle kinni külmutasid, siis oleks ehk õigem ka ministrite või ka riigikogulaste palga aluseks võtta alampalk, mis oleks Eesti Vabariigis arusaadavam ja võrreldavam suurus. Kas komisjonis tutvustati seda Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu pöördumist ja kas selles suhtes võeti seisukoht?

Aitäh küsimuse eest! Seda meil komisjonis ei arutatud.

Tänan! Kolleeg Andres Varik, teine küsimus.

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Loomulikult olen ka mina nagu paljud teisedki huvitatud, kes selle hea ettepaneku rahanduskomisjonile tegi, aga ma ei küsi seda. Ma täpsustan hoopis enda esimest küsimust. Ma palun vabandust, võib-olla ma esitasin selle nii ebaselgelt, et ei saanud vastust, või, õigemini, vastus ei olnud mitte minu küsimusele. Ma kordan seda küsimust nüüd väga selgelt. Nagu te mainisite, jõudis rahanduskomisjon sellesama esimese muudatusettepaneku osas kompromissini. Ma ütlesin, et kompromissi ja konsensuse vahel on vahe. Kas rahanduskomisjon arutas ka, et seda seaduseelnõu edasi menetleda, kuni on saavutatud konsensus?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis arutati ka seda, aga hääletustulemusega 9 poolt, 3 vastu, 1 erapooletu jäi peale see parandusettepanek, mis on teil saalis laual.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei räägi niivõrd peaministri ja ministrite palgast, mida teatavasti soovitakse viia ühtsesse süsteemi Riigikogu liikmete palkadega. Kuid seejuures on kõlanud pidevalt, et kuna Riigikogu liikmetel on esinduskuludeks ette nähtud lisa 20% ametipalgast, siis peaks see olema ka ministritel. Meedia kaudu on rahvast viidud eksiteele, et ministritel justkui ei ole üldse mingeid esinduskulude võimalusi ja nemad vaesekesed peavad oma taskust iga naaberriigi ministri kohvitassi kinni maksma. Ma olen kaks korda olnud minister ja sellepärast tean, mida ma räägin. Ministritel on krediitkaart pangakaardi näol, millega kantakse esinduskulud. Riigikogu liikmetel seda ei ole ja seetõttu saavad nad esinduskuludeks 20%. Kui me esinduskuludeks lisaks ministeeriumi antud maksekaardile lisame veel 20% ametipalgast, siis lõppkokkuvõttes ei ole ju peaministri ametipalga koefitsient mitte 6, vaid 8. Kas me oma vaeses Eesti riigis, kes elab veel säästueelarve režiimil, ei pinguta siin üle? Milline on põhjendus, et antakse võimalus saada esinduskuludeks topelt raha?

Aitäh küsimuse eest! Oma ministriks oleku ajast te teate väga hästi, et need esinduskulud on ainult esindusvastuvõttude jaoks, kui on vaja inimesi vastu võtta ja neile näiteks vastuvõtulõuna välja teha. Mitte sukkpükste ostmiseks, nagu me kõik teame. Aga ma vaidleksin teile vastu selles, et koefitsient tuleb 8. Ma tahan öelda, et kõige olulisem on see, et riigi kolme kõrgema juhi palgad oleksid võrdsed. See tähendab seda, et Riigikogu spiikri, peaministri ja presidendi palgad on võrdsed.

Tänan! Kolleeg Peeter Kreitzberg, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjon oli teadlik peaministri seisukohtadest, mis ta ütles välja infotunnis? Esiteks, kui sellel alal mingisuguseid muudatusi tehakse, tuleb seda igal juhul teha opositsioonil ja koalitsioonil ühiselt. Teine seisukoht oli selline, et see küsimus ei ole Eesti riigi tänasele päevale ja olevikule sedavõrd oluline, et seda peaks Riigikogus praegu lõputult arutama. Kas te olite teadlik peaministri seisukohtadest, ja kui olite, siis miks te tema seisukohtade vastaselt toimite?

Aitäh küsimuse eest! Me olime teadlikud ja me ei toimi selle vastu ning me ei aruta siin lõputult, vaid me lõpetame selle arutluse.

Tänan! Kolleeg Värner Lootsmann, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleeg Kadri Jäätma! Igale küsimusele ei saa vastata, et rahanduskomisjon tegi ettepaneku. Rahanduskomisjon ei ole füüsiline isik, rahanduskomisjon ei ole Riigikogu esimene ega 101. liige. Öelge palun, kes üheksast rahanduskomisjoni liikmest tegi selle hea ettepaneku, mis viis sellise kompromissini? Kas te saate seda öelda või te ei julge või teil on keelatud seda öelda?

Aitäh küsimuse eest! Ma tuletan teile meelde, et ma esindan siin rahanduskomisjoni ja rahanduskomisjon ühises arutluses leidis selle kompromissettepaneku, mis on teie laual.

Olev Raju, teil on käsi püsti, milles on küsimus?

Ma tahan teha faktilise märkuse: ettekandja valetab, rahanduskomisjon hääletas ja hääletamistulemus ei olnud üksmeelne.

Aitäh! Kolleeg Urmas Laht, teine küsimus.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma eelmisele küsimusele ma vastust ei saanud, nii nagu paljud tänased küsijad. Kuid ma küsin midagi sellist, mida komisjon kindlasti ka arutas. Nimelt olete praegu määranud ühtse koefitsiendi peaministrile, presidendile ja spiikrile. Kas te tõesti võrdsustate peaministri, presidendi ja spiikri töökoormuse, leiate, et nad on ühtemoodi vastutavad riigi arengu eest, või ei arutanud komisjon ka seda?

Aitäh teie küsimuse eest! Jah, ma arvan, et neil on võrdne vastutus, sest meil on parlamentaarne riik.

Kolleeg Janno Reiljan, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Mulle väga sümpatiseerib teie ausameelne ülestunnistus, et te ei saa üldse aru, millest siin täna jutt käib, ja te ei oska küsimustele vastata. Ma püüan siiski veel, sest küsimus oli väga huvitav. Kahtlemata on palgaküsimused väga keerulised, neid peaks põhjalikult teoreetiliselt uurima, sest palga roll ei ole mitte lihtsalt see, et raha tõstetakse ühest taskust teise, ühest kohast teise, kellegi käest kellegi kätte, vaid palgal on väga palju funktsioone ja rolle. Ma saan aru, et rahanduskomisjonis nii ei arutatud. Te olete pidevalt rääkinud sellest, mida rahanduskomisjonis ei arutatud. Öelge nüüd, kuidas rahanduskomisjon seostas selle kompromissi, õigemini küll mitte kompromissi, vaid hääletustulemusena väljakujunenud diktaadi, selle ettepaneku tulemusjuhtimise printsiibiga, mida peaministri ja kogu valitsuse eestvõttel praegu Eesti halduskorralduses kavatsetakse juurutada? Ma kordan veel kord, et valitsuse töötulemused on väga viletsad, rahva olukord on läinud kehvemaks, majanduse olukord on ainult näiliselt paranenud, ta on struktuurilises kriisis. Kuidasmoodi seostati ettepanek tõsta palkasid tulemusjuhtimise põhimõtetega?

Aitäh küsimuse eest! Komisjon ei seostanud seda seaduseelnõu tulemusjuhtimisega.

Tänan! Kas Tõnu Kaubal on protseduuriline küsimus?

Aitäh, härra esimees! Nagu selgus, ei ole trükitud, st meile kõigile kättesaadaval kujul olemas rahanduskomisjoni vastava istungi protokolli. Niisiis ei ole üldse võimalik kontrollida, kas see, mida ettekandja räägib, vastab mingilgi määral tõele. Seetõttu teen ma ettepaneku arutelu siinkohal katkestada ja me esitame selle ettepaneku ka kirjalikult. Sellisel kombel ei ole võimalik ettekandja sõnu absoluutselt uskuda.

Aitäh! Kuna kirjalikult mingit taotlust laekunud ei ole, läheme küsimustega edasi. Kolleeg Ülo Tärno.

Lugupeetud ettekandja! Kas võib loota, et rahanduskomisjon kui "eikeegi" teeb kunagi ettepaneku viia miinimumpalk suurusele 0,6 vabariigi keskmist brutopalka? Et teil oleks selge, mida see tähendab, siis selgitan: see on üks kümnendik peaministri ametipalgast. Tänan juba ette väga põhjaliku vastuse eest!

Võtke heaks! Aga küsimust ei olnud, ma küsin teilt. (Naer saalis.)

Kolleegid, palun sõbralikumalt! Kolleeg Tiit Toomsalu, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Hea ettekandja! Teatavasti seab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 võrdsesse positsiooni Vabariigi Presidendi, peaministri ja valitsuse liikmed, Riigikogu liikmed ja eri astmete kohtunikud. Sellest oli juttu juba eelnõu esimesel lugemisel. Kindlasti on ka rahanduskomisjoni jõudnud Eesti Kohtunike Ühingu arvamus, kus Eesti Kohtunike Ühingu esimees riigikohtunik Allar Jõks juhib tähelepanu sellele, et käesolev seaduseelnõu rikub toda võimude võrdsuse põhimõtet, mis on põhiseaduse §-s 4. Mina kui Riigikogu liige tegin selle ebakõla kõrvaldamiseks parandusettepaneku, millega ka kohtunike palga alused viiakse samadele alustele, kui on ministril, presidendil ja Riigikogu liikmetel. Kas te võiksite kommenteerida rahanduskomisjoni seisukohta, miks seda põhimõtet ei tahetud rakendada?

Aitäh küsimuse eest! Teie ettepanekut ei arvestatud sellepärast, et kohtunike palgad sätestatakse kohtute seaduses, mis on töös. Seal võetakse need arutusele.

Tänan! Kolleeg Mai Treial.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui möödunud aasta 1. jaanuaril moodustas keskmine pension keskmisest palgast ca 40%, siis esimese kvartali tulemi põhjal on keskmine pension ligi 25% keskmisest palgast. Me teame, et Lätis tõsteti käesoleval aastal pensione 4,2%, Eestis jäid need aga muutumatuks. Pensionäre on praegu ca 350 000, töötute arv on üle 100 000 ja hiljuti avaldatud ÜRO tellimusel koostatud kogumik "Lapsed Eestis" väidab, et iga teine laps elab vaesuses. Lapsi on Eestis 325 000. Palun öelge, kas valitsuskoalitsioon ei ole mõelnud, et tuleb alustada just sealtpoolt?

Aitäh teie küsimuse eest! Aga hetkel ma esindan siin komisjoni, mitte valitsuskoalitsiooni.

Tänan! Kolleeg Olev Raju, teine küsimus.

Esimene küsimus, eelmine oli protseduuriline.

Ma palun vabandust, esimene küsimus.

Ma pean kordama Peeter Kreitzbergi küsimust. Kuna peaminister Mart Laar väitis, et seda küsimust saab otsustada ainult koalitsiooni ja opositsiooni ühistest seisukohtadest lähtudes, rahanduskomisjonis olid hääled aga risti vastu, siis siit tuleb küsimus: miks valitsuskoalitsioon loobus komisjonis hääletamisel oma peaministri avalikult väljaöeldud seisukohast ja toimib sellele risti vastu, surudes jõuga konsensuse asemele?

Aitäh küsimuse eest, härra Raju! Ütlen teile, et komisjonis ei olnud hääled risti vastu, vaid kompromissi poolt oli 9, vastu 3 ja erapooletuid oli 1. Tuletan meelde, härra Raju, et meie siin saalis koos otsustame, kas me võtame selle seaduse vastu või mitte.

Tänan! Kolleeg Sven Mikser, teine küsimus.

Austatud proua ettekandja! Jääb üle tunda häbi teie kolleegide, rahanduskomisjoni koalitsiooni kuuluvate meespoliitikute pärast, kes teid järjekordselt asetasid erakordselt totakasse olukorda. Aga ma ei taha küsida mitte seda, kas praeguse valitsuse naisministrid kannavad sukkpükse ja kas need on ostetud krediit- või deebetkaardi eest. Ma tahan küsida järgmist asja. Millist kasu annab see seaduseelnõu, millega me nüüd ministrite palkasid hakkame tõstma, Eesti riigile ja rahvale? Riigikogu peaks oma otsustustes kindlasti lähtuma sellest kasust, mida saab Eesti riik ja saab Eesti rahvas. Vastasel juhul tuleb välja, et me talitame siin kodanike Laari, Jürgensoni, Lukase ja teiste isiklikes majandushuvides, mis kindlasti ei ole Eesti Vabariigi Riigikogule kohane. Nii et millist konkreetset kasu annab selle seaduse vastuvõtmine Eesti riigile, Eesti rahvale? Ma tuletan teile meelde, te olete siin mitmele küsimusele vastates korduvalt väitnud, et kui me ministrite palka ei tõsta, siis see ei kahanda nende töö kvaliteeti, kui me seda tõstame, siis see ei paranda nende töö kvaliteeti. Milline on siiski kasu inimeste jaoks?

Aitäh küsimuse eest! Selle seaduseelnõu vastuvõtmine annab meile selguse, et kõikide riigis töötavate poliitikute palgad on ühes ja samas süsteemis.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Ma vaatan, et selle valitsuse ajal on tulnud uus liin. Tänases infotunnis vastasid ministrid, et ega meie, Riigikogu võtab ju vastu. Me ju teame kõik ja teate, Kadri, teie ka, et tegelikult oli selle eelnõu algataja valitsus. Riigikogu saali esitas selle füüsiliselt tõesti rahanduskomisjon, aga ideestik tuli valitsusest. See valmistati enne väga hästi ette, sest meedia alustas rünnakut Riigikogu liikmete vastu, kes on kõik lollid, laisad ja lohakad ja peale selle saavad veel suurt palka. Aga mind häirib nende palkade juures õigusteoreetiline, õigemini riigiõiguslik küsimus. Teatavasti on Eesti riigipea president. Seadusandliku võimu, kelleks on Riigikogu, kus võetakse vastu seadusi, mida valitsus täidab, kõige kõrgem isik on Riigikogu juhataja. Valitsus on kolmas aste. Ja nüüd rõhutatakse selles eelnõus järjekindlalt, et peaminister peab saama sama palju palka, kui saab president. Me häbistame sellega oma riiki. Me läheme mööda konstitutsioonist ja kisume alla oma väikese riigi presidendi mainet. Millega te põhjendate seda, et peaministri palk peab olema presidendi palgaga võrdne?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et selle seaduseelnõuga me ei häbista Eesti riiki. Eesti riik ei ole mitte presidentaalne riik, vaid parlamentaarne riik ja sellepärast on demokraatia arenguks hea, kui kõigil nendel kolmel persoonil on võrdne palk.

Tänan! Kolleeg Ülo Tärno, teine küsimus.

Ma formuleerin veel kord oma küsimuse. Olge palun hea ja kuulake. Kas rahanduskomisjon teeb kunagi ettepaneku viia miinimumpalk ühe kümnendikuni vabariigi peaministri ametipalgast?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et selle ettepaneku võite teha ka teie, miks peab seda rahanduskomisjon tegema. Meil kõigil on õigus teha ettepanekuid seadusemuudatusteks.

Tänan! Tõnu Kaubal on käsi püsti, protseduuriline küsimus.

Tänan, härra esimees! Lähtudes kodukorraseaduse §-st 90 on päevakorraküsimuse arutamine võimalik katkestada igal etapil, kaasa arvatud kaasettekande tegemise ajal. Sellesama paragrahvi lõike 3 alusel teen ma ettepaneku katkestada arutelu praegu siin, sellel etapil, sest ettekandja edastab materjali, edastab andmeid, mida Riigikogu liikmetel ei ole võimalik kontrollida, sest puudub rahanduskomisjoni vastav protokoll.

Aitäh, Tõnu Kauba! Põhimõtteliselt olete leidnud Riigikogu kodukorra seadusest õige paragrahvi, aga mina ei saa eirata õigust esitada ettekandjale küsimusi. Kui küsimused on kõik esitatud, siis on mul tõesti au ja kohustus teie ettepanek hääletusele panna. Mai Treial, palun teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on sügavalt kahju, et te ei vastanud minu eelmisele küsimusele. Ma arvan, et te kuulute rahanduskomisjoni valitsuskoalitsiooni liikmena ja kannate seda ideed ka seal. Mul on siit ettepanek teile kui Riigikogu Naiste Ühenduse liikmele. See peaks olema kõigile Riigikogu naistele ääretult südamelähedane ja valus probleem ja palun kergitage see küsimus, mida ma puudutasin, üles ka rahanduskomisjonis. Nüüd aga minu järgmine küsimus. Interneti vahendusel on võimalik lugeda üht uurimust presidendi, valitsuskabineti liikmete ja parlamendiliikmete palkade vahekorra kohta mõnedes riikides. Seal on ära toodud Austria, Hollandi, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Soome, Suurbritannia, T_ehhi ja Ungari materjalid. Proua Siiri Oviir küsis juba, miks meil on valitud tee, kus presidendi palk on võrdne peaministri palgaga. Sellest uurimusest me saame teada, et presidendi palk on tavaliselt ikkagi peaministri palgast suurem, välja arvatud Türgi. Samuti on peaministri palk suurem või võrdne parlamendi spiikri palgaga ja parlamendi spiikri palk on suurem ministri palgast. Miks Eestis on valitud selline tee?

Aitäh küsimuse eest! Sellepärast, et see on hea tee.

Tänan! Kas Tõnu Kaubal on jälle protseduuriline küsimus? Palun!

Tänan, härra esimees! Minu ettepanek katkestada menetlus praegusel etapil tulenes sellest, et meil ei ole võimalik kontrollida esineja sõnade tõelevastavust. Ja kuna on tekkinud tõsiseid kahtlusi, et ta ei esita rahanduskomisjoni seisukohti tegelikkusele vastavalt, siis ei ole põhjust minna küsimustega edasi enne, kui tekib kontrolli võimalus, st on vormistatud protokoll.

Aitäh, Tõnu Kauba! Kui kolleegid Olev Raju, Edgar Savisaar ja Endel Paap oma küsimusesoovi kustutavad, siis nii me ka käitume, aga praegu on nende nimed tablool. Olev Raju, palun teine küsimus!

Aitäh! Pika perioodi vältel enne seda, kui valitsuse palkade tõstmine jõudis rahanduskomisjonist Riigikokku, vedasid valitsuse õuelaulikud pressis päris tugevat ja õnnestunud kampaaniat, et riigikogulaste palk on valedel alustel. Ütleme, et neil on õigus, neil ilmselt ongi õigus, see on ka rahva enamiku arvamus. Miks me sedasama valet alust, keskmist palka laiendame ka valitsusele?

Aitäh küsimuse eest, härra Raju! See on teie subjektiivne arvamus, et see alus on vale.

Tänan! Kolleeg Edgar Savisaar.

Aitäh! Mul on niisugune küsimus. Ma ei usu, et kuigi kauaks jääb nii, et ministrite palgad on nii palju kõrgemad kui spetsialistide palgad nende juhitavates ametkondades. Ma olen veendunud, et ministrite palgatõusule järgneb paratamatult ametnike palkade kasv laial rindel. Kui palju see raha nõuab, kas koalitsioon on selles küsimuses oma seisukoha kujundanud?

Aitäh küsimuse eest! Selle küsimusega seoses ei ole arutatud, kui palju läheb maksma, kui kunagi hakatakse kellegi palku tõstma.

Tänan! Kolleeg Endel Paap.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle tundub, et te ei ole rahandusasjades eriti tugev, aga töötate rahanduskomisjonis. Võib-olla oleks parem, kui te tuleksite tööle sotsiaalkomisjoni, siis te saaksite ehk rohkem arutada suurema hulga Eesti elanike rahalist seisu. Võib-olla on see palju kasulikum, mida te sellest arvate?

Aitäh küsimuse eest! Ma esindan siin rahanduskomisjoni, mitte iseennast.

Tänan! Kolleeg Arvo Sirendi.

Suur tänu! Ega te rahanduskomisjonis ei arutanud seda varianti, et kõigi inimeste palgad võiksid olla kõrgemad kui Eesti keskmine?

Aitäh küsimuse eest! Konkreetselt sellist asja me ei arutanud komisjonis.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kuidas te kommenteeriksite seda fakti, et selle eelnõuga me kisume ministrite palgad lahti kõigist muudest ametnike ja avaliku sektori töötajate palkadest ehk riigiteenistujate palgaskaalast? Kui siiamaani on iga ministri palga tõstmise soov või otsus kaasa toonud kogu skaala palkade proportsionaalse tõstmise, siis nüüd jätavad nii seadusandja kui ka täidesaatva võimu poliitikud riigiteenistujad ja kõik muud avaliku sektori palgasaajad täiesti kaitsetusse olukorda.

Aitäh küsimuse eest! Härra Männik, ma ei arva, et kõik teised ametnikud jääksid selle seaduseelnõu tõttu kaitsetusse olukorda ja et ministrite palgad on lahti rebitud muudest palkadest. Ma tuletan meelde: selle seaduse mõte on, et poliitikute palgad on nüüd seotud ühes süsteemis, samamoodi nagu Riigikogu liikmete palgad on ka ministrite, presidendi ja peaministri palgad ühes süsteemis.

Kolleeg Jaan Pöör.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kaasettekandja! Poliitikud on nüüd ühe astme peal. Valitsusel on kavatsus ministritele ka poliitilised nõunikud teha, kas need pannakse ka sama astme peale?

Aitäh küsimuse eest! Ei panda.

Kolleeg Liina Tõnisson.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud proua Kadri Jäätma! Ma tahaksin vanema kolleegina teile ühte asja soovitada: siin parlamendi saalis ei saavuta mitte kunagi edu see, kes mitteteadmise asendab ninakuse ja ülbusega. See ei vii sihile ja kaotajaks jääb see, kes ülbitseb. See on teile vanema kolleegi soe soovitus. Minu küsimus tuleneb aga teie äsjasest väitest, et see seadus võetakse vastu meie häältega, meie kas võtame selle vastu või ei võta. Lubage teile öelda, lugupeetud Kadri Jäätma: opositsiooni häältega seda vastu ei võeta, ja kui te valitsuskoalitsiooniga võtate selle vastu, siis palun teadke, et teie kannate ka vastutust. Mul on palve, et te mitte kunagi ega kuskil ei ütleks, et see on võetud vastu parlamendi häältega. See on võetud vastu koalitsiooni häältega. Kas minu palve oli mõistetav?

Aitäh soovituse eest! Teie palve oli täiesti mõistetav.

Tänan, Kadri Jäätma! Kas on ka kirjalikke küsimusi?

Jah, siin on üks kirjalik küsimus: "Kuna te ei suutnud aru saada suulisest küsimusest, esitan teile teist korda sama küsimuse kirjalikult. Kuigi ministrite palga tõstmise ettepanek esitati formaalselt rahanduskomisjoni nimel, oli siiski keegi konkreetne isik, kes selle ettepaneku tegi. Kuidas oli selle isiku nimi? Kelle ettepaneku alusel tegi rahanduskomisjon ministrite palga tõstmise ettepaneku?" Selle küsimuse on esitanud Anti Liiv. Tänan, Anti Liiv, küsimuse eest! Ja ma vastan teile: selle seaduseelnõu esitas meie komisjonile arutamiseks komisjoni esimees Kalle Jürgenson. Palun! (Aplaus.)

Kas on veel kirjalikke küsimusi?

Ei ole rohkem.

Ignar Fjuk, palun!

Härra esimees! Austatud ettekandja! Nagu ma olen aru saanud, ei leia taotlus siduda ministrite palk keskmise palgaga opositsiooni heakskiitu. Mind huvitab, mismoodi on ministrite palgad seni kasvanud. Ma mäletan, et kuus-seitse aastat tagasi olid nad tänastest ikkagi 2-3 korda väiksemad. Mis viisil on ministrite palgad kasvanud, millise seaduse alusel, millise valitsuse otsuse alusel? Kas vastab tõele, et eelmine valitsus tõstis ise enda palka?

Aitäh küsimuse eest! See küsimus oleks ilmselt parem adresseerida eelmisele valitsusele. Aga eelmised palgatõusud on, jah, nii nagu teie väitsite, toimunud.

Kadri Jäätma, tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu, nüüd on üks arutelu etapp lõppenud ja mul on au teatada teile, et kolleeg Tõnu Kauba teeb siinkohal arutelu katkestamise ettepaneku, s.o eelnõu 391 arutelu katkestamise ettepaneku, mille panen järgnevalt hääletusele. Janno Reiljanil on käsi püsti. Palun, milles on küsimus?

Kuna põhjenduseks oli toodud dokumentide puudumine, kas te panete siis hääletusele sellise formuleeringu, et hääletame selle poolt, et mitteolemasolev dokument lugeda olemasolevaks?

Janno Reiljan, Riigikogu juhataja teeb protseduurilise ettepaneku arutelu katkestada. Mina ei ole hetkel sisuga seotud. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Enne hääletamist palub Eesti Keskerakonna fraktsioon kolm minutit vaheaega.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel kolm minutit vaheaega, mis lõpeb 16.03. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, kell on 16.03. Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Palun asuge oma töökohtadele! Austatud Riigikogu, panen hääletusele Tõnu Kauba ettepaneku katkestada seaduseelnõu 391 arutelu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Tõnu Kauba ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 47, 1 on erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust ning me jätkame seaduseelnõu arutelu. Meie järgmine etapp, austatud Riigikogu, on avada päevakorraküsimuses läbirääkimised. Kes soovib avaldada oma arvamust? Kolleeg Jüri Adams, palun kõne puldist!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! See palgaarutlus, küsimused ja vastused selle kohta tekitavad aeg-ajalt tunde, et tegemist ei ole mitte Riigikoguga, vaid tegemist on kõrtsijorinaga, kus ei arutata asju mitte riigimehe tasemel, vaid mõeldakse sellele, et ega naabrimees ei saa äkki liiga palju palka ja ega ta ei tee selle eest liiga vähe tööd. Kui me riigimehena tahame asju arutada, siis arutagem ka riigimehena, vaadakem, mis on probleemi minevik, mis on ta olevik ja mis on ta tulevik. Sellel probleemil on väga kindel minevik, millest me ei pääse, ja selle mineviku algus tuli viimasest Ülemnõukogust. Mina sinna ei kuulunud, ma ei oska praegu öelda, mis seal täpselt toimus, kuid tol ajal võeti vastu seadus, et Riigikogu liikmete palgad on seotud Eesti keskmise palgaga ja kuuluvad uuesti läbivaatamisele ainult järgmise Riigikogu koosseisu ajaks. Ma oletan, et tookord oli see argumentatsioon põhjendatud, sest Eestis oli sel ajal ajuti hüperinflatsioon, ajuti lihtsalt väga suur inflatsioon. Nii oli otstarbekas otsustada, et palgad seotakse keskmisega, st indekseeritakse. Edasi on sellel probleemil olnud kaks arengut. Nimelt, kuna Vabariigi Valitsuse liikmete palgad ei olnud selle põhimõttega seotud, siis on iga paari aasta tagant tekkinud olukord, et nende palgad on jäänud Riigikogu liikmete palkadest väiksemaks ja palku on tulnud tõsta. Teisest küljest on kõik need aastad tõstatatud küsimust, et omaaegne Ülemnõukogu palkade indekseerimise otsus tuleb uuesti läbi vaadata. Selles suhtes on meil kogemused, et seda üritati VII Riigikogus, see jäi suhteliselt lõpuajale ega õnnestunud. Sama idee tõusetus VIII Riigikogus ega õnnestunud. On täiesti tõenäoline, et see ei õnnestu ka praeguses Riigikogu koosseisus, kuigi seda võiks veel üritada. Igal juhul on küsimuse lahendamisel praegu tõenäoliselt ratsionaalsem, et ka valitsuse liikmete palgad ühtlustatakse Riigikogu süsteemiga. Ja nüüd ma ütlen teile veel ühte asja. Kui rahva esindus arutab selle üle, et ehk saavad ministrid liiga palju palka, parem ehk maksame neile vähem, ehk nad maksaksid oma töö eest ise peale või otsiksid kõrvalt sissetulekuvõimalusi, siis selle riigi kestmajäämine on minu arvates küll väga küsitav. Niipalju tuleviku kohta.

Tänan, Jüri Adams! Järgmisena kolleeg Tiit Toomsalu, kõne puldist!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Ma jätkaksin sealt, kus väga lugupeetav kolleeg Jüri Adams lõpetas. Nimelt sellest, et riik, kes ei tõsta oma ministrite palku, olevat määratud hääbumisele. Ma avaldan oma väga sügavat veendumust, et mitte riik, kes ei tõsta oma ministrite palku, pole määratud hääbumisele, vaid riik, kes ei arvesta oma rahva arvamust ega häält, on varem või hiljem määratud hääbumisele. See selleks. Austatud kolleegid, ma ei tahaks täna siit kõnepuldist rääkida mitte niivõrd enda sõnadega, kuivõrd sellesama rahva eri esindajate sõnadega. Alustaksin Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu läkitusest kõikidele fraktsioonidele ja rahanduskomisjonile. Läkitusele on alla kirjutanud selle ametiühingute liidu esimees ja see väljendab riigitöötajate, paljusid tublisid, lihtsaid riigiametnikke koondava organisatsiooni seisukohta. Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit leiab, et Vabariigi Valitsuse kavandatud ministrite palgatõus on läbi mõtlemata ja põhjendamata. Juhul kui täna siin otsustatakse ministrite palgatõus, siis järgnevad nõudmised kohtunikelt, prokuröridelt, riigikontrolöridelt, maavanematelt jt. Austatud kolleegid, juba on tollesama ametiühingu prohvetliku ennustuse kohaselt järgnenud nõudmine Eesti Kohtunike Ühingult. Selle on allkirjastanud Eesti Kohtunike Ühingu esimees Allar Jõks, kes kõigile fraktsioonidele ja rahanduskomisjonile saadetud kirjas viitab sellele, et seadus viib põhiseaduslikult paika pandud institutsioonide vastandamisele. Nimelt ütleb põhiseaduse § 4, et president, valitsus, Riigikogu ja kohtud on iseseisvad ja sõltumatud võimud, mis alluvad ühesugusele režiimile, mis ei tohi olla eelistatud ega õigustatud üksteise suhtes. Tehakse ettepanek, et sellisel juhul ka kohtunikke ei unustataks, et kui juba on ühesugused palga alused, siis olgu ka kohtunikel. Lugupeetud kolleegid, teie ees esinev tagasihoidlik kolleeg tahtiski põhiseaduslikku õigust teieni tuua ja tegi parandusettepaneku viia ka kohtunike palgad samadele alustele, kas siis lähtuvalt keskmisest palgast või lähtuvalt Riigikogu liikmete palgast. Mulle endale meeldiks kõige rohkem alampalk aluseks võtta, siis on selgelt teada, mitukümmend korda ministri, presidendi, parlamendi liikme või kohtuniku palk sellest erineb. Mul on väga kahju, et ei tänases diskussioonis ega rahanduskomisjonis peetud diskussioonis mitte kordagi ei tõusetunud need kaks küsimust, kõigepealt adekvaatne ministrite palga võrdlus sissetulekutega, mida saab rõhuv enamik Eestimaa inimesi, kes peavad elama alampalga piirimail, ja teiseks, möödavaatamine sellest, et põhiseaduslikke institutsioone tuleb kohelda ühesuguselt, kaasa arvatud palgaküsimuses. Ma kutsun teid, austatud kolleegid, üles toetama minu parandusettepanekut, mis selle teise poole osas püüaks järgida põhiseaduse mõtet. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Järgmisena palun kolleeg Anti Liiv, kõne puldist!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tänane probleem on ääretult kirgi üles küttev, aga ma tahaksin puudutada üksnes vormilist külge. Selle seaduseelnõu kaitsmisel on minu arvates sügav metoodiline viga tehtud. Ei saa tulla Riigikogu ette ja anda küsimusele kas mõnitavat või rumalat vastust refräänina: seda küsimust me rahanduskomisjonis ei arutanud. Mina pidin oma lihtsale küsimusele - millisest lähteallikatest selline seaduseelnõu rahanduskomisjoni lauale ilmus - vastuse saamiseks kirjutama küsimuse suurte trükitähtedega. Et jõuaks kohale küsimus, mille vastus ei ole salajane ja mis ei ole mingi keeruline poliitiline küsimus. Seetõttu tõdesin täna kurvastusega: selle seaduseelnõu kaitsjal on senises elus olnud täita üpris mitmeid rolle, kunagi oli ta filminäitleja rollis tunduvalt targem kui täna seda seaduseelnõu kaitstes. Aitäh!

Anti Liiv, tänan! Järgmisena palun kolleeg Janno Reiljan, kõne puldist!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Selle seaduseelnõu puhul ei ole minu jaoks probleemiks ministrite palkade tõstmine. Võib-olla tulekski seda teha, see on täiesti võimalik. Kuid igasugune tõstmine või alandamine, suurendamine või vähendamine, millegi muutmine peab lähtuma kindlatest põhimõtetest. Nii et saaks aru selle mõttest ja tõepoolest, nagu Jüri Adams ütles, sellest, mis on probleemi minevik, olevik ja tulevik. Praegune valitsuskoalitsioon jutlustab poliitikat, mis pidavat viima riigi osa pidevale vähenemisele, vähendamisele, ja see tähendab sisuliselt väga tähtsaid põhimõtteid ka palgakorralduses. Kui me oleme tõepoolest kõik ettevõtted erastanud, kui riigi sekkumine on viidud miinimumini, siis tähendab see seda, et ametnike, sealhulgas kõrgemate ametnike, ministrite töökoormus peab pidevalt vähenema. Selle taustal on tõepoolest võhiklik ja silmakirjalik rääkida ministrite palga tõstmise vajadusest. Kui riigi osa majanduses, ühiskonnas üldse väheneb, siis tähendab see seda, et meil tuleb vastu võtta perfektsed, täpsed seadused, mis suudavad ilma ametnike, ilma ministrite otsustuseta, ilma täitevvõimu otsustuseta reguleerida suuremat osa meie elust. See tähendab, et parlamendi osatähtsus peab sellises riigis oluliselt suurenema, täitevvõimu, sealhulgas ministrite võimalused ja vajadus sekkuda millessegi väheneb. See tähendab, et kui sellist poliitikat järgida, kui meie lugupeetud valitsuskoalitsioon on tõepoolest sellise poliitika pooldaja, siis peab parlamendi palgaeelis valitsuse ees edaspidi suurenema, mitte vähenema. Niisiis, tehke endale selgeks, millist poliitikat te ajate. Kui te olete selle endale selgeks teinud, siis sellest lähtudes hakkamegi rääkima ministrite palkadest. Praegune poliitika või vähemalt see, mis on välja kuulutatud, tähendaks ministrite palkade vähendamist. Teiseks jutlustab meie praegune valitsuskoalitsioon, et haldusreformi käigus tuleb kõigi ametnike, sealhulgas ilmselt ka kõrgeimate poliitiliste ametnike - ministrite - palgad kujundada vastavalt tulemusjuhtimise põhimõtetele. Kuidas tulemus, nõnda palk! Niisiis, kui me tahame rääkida edaspidi meie valitsuskoalitsiooni põhimõttelistest seisukohtadest, siis tal on kahtlemata õigus. Te olete enamuses olev koalitsioon, te ajate oma poliitikat. Niisiis, kui te tahate rakendada tulemusjuhtimist, siis räägime tulemusjuhtimisest. Rääkige meile, kuidas te mõõdate ministrite töötulemusi, ja me heameelega kuulame seda ning kahtlemata toetame ministrite palkade muutusi vastavalt nende töö tulemuslikkusele. Rahandusminister peaks kaotama vähemalt 25% palgast, sest tema lubas ju 13 000 uut töökohta, aga 20 000 on hoopiski kaotsi läinud. Ma palun vabandust, võib-olla ma arvutan valesti, äkki tuleks pool palka maha võtta. See ei ole ka nii tähtis. Rahvastikuminister jalutab mööda vabariiki ringi, jutustab muinasjutte integratsioonist, mingit aparaati, mingit võimu, mingit sisulist tööd taga ei ole. Täpselt samamoodi käitub meie tubli regionaalminister. Mitte mingit reaalset ministrit, mitte mingit reaalset ministritööd ei ole ju olemaski. Ja nüüd räägitakse sellel taustal, tulemusjuhtimise põhimõttest lähtudes, mida jutlustate ju teie, valitsuskoalitsioon, mitte otseselt mina, ministrite palkade tõstmisest. Tehke endale ükskord selgeks, mis poliitikat te tegelikult ajate. Ja siis, lähtudes sellest poliitikast, räägime ka ministrite palkadest. Niikaua kui see teil selge ei ole, ei ole meil millestki rääkida. Ei saa olla niiviisi, et ükskord on minister siin ees ja teatab, et ei mina tea midagi, teie ju olete seaduse vastuvõtjad, mina olen väikene kruvikene, kes täidab seda seadust. Aga kui on palga saamine, siis teatab ta, et ta on poliitik, ta on kõrgeim poliitik, ta on isegi kõrgematest poliitikutest veelgi kõrgem. Tema peab rohkem palka saama, sest ta täidab väga kohusetundlikult ja täpselt meie seadusi. Kuulge, selliselt ei saa ju asja arutada. See on naljategemine. Ma soovitan palgaküsimuses naljategemise lõpetada. See on tõsine valdkond. Seda on teaduslikult maailmas küllaltki palju uuritud. On küllalt täpselt selgeks tehtud, millised peaksid palkade funktsioonid olema. See oleneb nii üldistest põhimõtetest, üldisest poliitikast kui ka konkreetsest ajast ja kohast, kus neid rakendatakse. Praegu räägitakse asjast lihtsalt nii, et meie otsustasime pisikese asjakese, et üksjagu poliitilisi ministreid või poliitilisi ametnikke ei taha palgasaamise küsimustes olla ametnikud või ministrid.

Kas kõneleja palub lisaaega?

Selle peale oleksid nad pidanud mõtlema siis, kui nad hakkasid ministriks. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena kolleeg Edgar Savisaar, kõne puldist!

Lugupeetud esimees, austatud kolleegid! Jüri Adams ütles, et tema ei tea, mis toimus Ülemnõukogu viimases koosseisu, kui selline eelnõu vastu võeti. Ma tahan öelda, et küsigu järele omaenda peaministrilt, sest tookord Ülemnõukogus Mart Laar toetas seda eelnõu, mida nüüd kirutakse. Nüüd edasi. Kui valitsuskoalitsioon räägib presidendi, peaministri ja ministrite palgatõusust, siis tuuakse esile kolm motiivi. Esiteks, et ministrite palgad on liiga väikesed, võrreldes Riigikogu liikme palgaga. Teiseks, et ministrite palgad on madalamad kui erasektori juhtide palgad. Kolmandaks, et näiteks Leedus on ministrite palgad kõrgemad kui Eestis ja me võiksime neist eeskuju võtta. On muidugi sümpaatne, et ometi kord ka Leedut milleski eeskujuks seatakse. Nende motiividega palgatõusu põhjendada ei ole siiski võimalik. Ministri ja Riigikogu liikme palkade proportsiooni viimine ei pea toimuma tingimata ministrite palgatõusu kaudu, seda võib teha ka Riigikogu liikmete töötasu piiramise kaudu. Mäletatavasti tehti eelmises Riigikogu koosseisus kahel korral selliseid ettepanekuid. Üks kord tegi seda Siiri Oviir Keskfraktsioonist, aga paraku teistes fraktsioonides see ettepanek toetust ei leidnud ja lõpuks esitati Riigikogu liikmete palkade ja pensionide piiramise eelnõu naiste ühenduse kaudu ainult osaliselt, pensionide kohta. Teine kord tegi samasuguse ettepaneku palgad ümber korraldada toonane valitsuskoalitsioon, aga see ei leidnud parlamendis toetust. Nüüd, kui kolmikliit on võimul, võiks ta end lõpuks kokku võtta ja riigikogulaste osas korrektiivid tõepoolest teha. Siin oli küsimus eelmiste valitsuste kohta, kes oma palku tõstsid. Tõepoolest, 1999. aasta 1. jaanuarist Mart Siimanni vähemusvalitsus juba tõstis ministrite palku, ja üsna oluliselt. Põhjenduseks toodi muide ka see, et kuna ministrite esindustasu oli kaotatud, siis olgu vähemalt töötasu suurem. Ma ei tea, et vahepealse aastaga oleks toimunud mingi suur inflatsioon või midagi muud taolist, mis jälle järjekordset palgatõusu nõuaks, ometigi tahetakse nüüd mõlemat, ühelt poolt tõsta ministrite palku ja samal ajal taastada 20%-line esindustasu. Kui me selle palgatõusu läbi laseme, siis on see ainult protsessi algus. Ei saa olla nii, et ministrite palgad on palju kõrgemad kui spetsialistide palgad nende juhitavates ametkondades. Ministrite palgatõusule järgneb paratamatult varem või hiljem ametnike palkade kasv laial rindel ja on hämmastav, et koalitsioon ei ole seda isegi arutanud, kuigi ma kujutan ette, et Uno Mereste, Andres Lipstok ja mitmed teised rahandusinimesed peaksid väga hästi aru saama, mis järgneb ministrite palgatõusule. Selline palgatõus koos üleminekuga tulemuspalkadele tähendab minu arvates massiliste koondamiste algust avalikus sektoris, tähendab subjektiivsust palgapoliitikas ja ametnikkonna edasist politiseerumist. Tänases Päevalehes öeldakse väga selgelt, et Jüri Mõis ja Tallinna Linnavalitsus korraldasid konkursi uutele töökohtadele ainult pulli pärast. Kas siis edaspidi hakkab see konkurss niimoodi ainult pulli pärast tulema kogu riigis? Tallinnas tegelikult määrati, keda taheti, ja seda tehti ammu enne seda, kui lihtsameelsed olid oma avaldused konkursil osalemiseks linnavalitsusse toonud. Ma tahan öelda, et need, kes toetavad seda palgatõusu, algatavad tegelikult protsessi, mille lõpptulemuseks on Eesti institutsioonilise võime langus.

Tänan, Edgar Savisaar! Kolleeg Mai Treial.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma sain hiljuti ühe kirja, millest mõned tsitaadid tahaksin tuua ka teieni. Selles kirjutatakse niimoodi. Vaesus kui väljakutse Eesti ühiskonnale (väljavõetuna ühest kirjutisest, kust selgub, et 52,8% Eesti peredest on vaeseid). See tähendab, ei jätku vahendeid esmaste vajaduste rahuldamiseks, toidule, riietele, peavarjule, puudus võib olla soojusest, valgusest. Kirjutaja kirjutab, et talle tundub, et Eesti rahva vaesusest räägitakse liiga vähe ega teadvustata, kui suur osa on olnud Eestimaa elanike jaoks elatustaseme langusel Eesti Vabariigi ajal. Jah, meil on loodud sotsiaalkaitsesüsteem, kuid see ei taga inimesele minimaalset äraelamist. Kirjutaja toob ühe näite, õigemini, paar näidet selle kohta, kuidas pensionärid elavad. Näiteks, raske puudega II grupi invaliid elab üksi kahetoalises korteris, saab pensioni 1025 krooni. Märtsikuu kommunaalteenused olid 794,65 krooni, toimetulekutoetust sai 256 krooni. Järele jäi 486 krooni, millest tuleks tasuda elektriarve, osta rohtusid, pesemisvahendeid. Riideid ei osteta juba ammu, aga sukki-sokke on ikka vaja. Toidule jääb sellel inimesel mitte rohkem kui 300 krooni, st 10 krooni päevas, ja kui kuus on 31 päeva, siis isegi veel vähem. Näide vanaduspensionäri kohta. Kulutused eluasemele 671 krooni, pension 1267 krooni, toimetulekutoetust aga välja ei anna. Kätte jääb pärast eluasemekulude tasumist 596 krooni, millest tuleb tasuda elektri, telefoni, ravimite eest jne. Toidule jääb 350 krooni. Sotsiaalministeerium on aga tõlgendanud täiendavate toimetulekutoetuste osa null kuni viis protsenti, et riik on vaene ja hoiab kokku. Ja eriti põnev on ajalehtedest lugeda diskussiooni ministrite palga kahekordistamisest, mis toob omakorda kaasa ministeeriumiametnike palgatõusu, kohtunikud ja teised nõuavad, et nende palgad ka tõuseksid. Ühesõnaga, ministrite palgatõus toob kaasa väga paljude inimeste palgatõusu. Eesti keskmine palk kasvab jõudsalt. Väga valus on samas aga lastega perede vaesus, jätkatakse kirjas. Kolme- ja enamalapselistest peredest on ligi 2/3 allpool vaesuspiiri ja vaesus on seotud ka regiooniga, kus inimene elab. Kui pere elab paigas, kus ei ole tööd ja olemasolevad töökohad on madalapalgalised, siis on suur risk, et ta satub vaesuse küüsi. Lõpuks küsitakse, kas valitsus ja Riigikogu ei tööta Eesti Vabariigi enamuse huvides, st nende inimeste huvides, kes on vaesed või tulevad hädavaevu ots otsaga kokku. Austatud koalitsioonipartnerid! Ma küsisin enne (kui me seda eelnõu arutasime) lugupeetud ettekandja käest, kas on võetud või võetakse ette mingisuguseid meetmeid, et rääkida lahti ja mõelda, kuidas tulevad toime meie pensionärid, kes praegu saavad pensioni ainult 25% (mullu 40%) keskmisest palgast. Pensionäre on ca 350 000. Nii suurt töötute arvu nagu praegu, üle 100 000, st üle 14% tööealistest inimestest, ei ole Eesti Vabariigis olnud. Samuti elab iga teine laps vaesuses, lapsi on üle 325 000. Mul on väga kahju, et ma ei saanud proua Jäätmalt nendele küsimustele ega mõtetele mitte mingisugust vastust. Ja mul on kahju, et härra Adams kutsus meid arutlema riigimehelikult, võiks öelda ka, et riiginaiselikult. Kuidas arutleda, kui arutelu üks osapool jääb kurdiks? Siis me räägime ju üksteisest mööda ja räägime kurtidele kõrvadele. Nii et ma kutsun teid üles võtma veel aega ja arutlema selle seaduseelnõu puhul selliselt, et lahendada palgapoliitika küsimused tasakaalustatult ja mitte teha sellega ebavõrdsust veelgi suuremaks, kui see on. Aitäh!

Tänan, Mai Treial! Kolleeg Liia Hänni, kõne puldist.

Härra esimees! Austatud kolleegid! Eelkõnelejad on juba välja toonud, kus on tegelik kurja juur. Selleks on omaaegu Ülemnõukogus vastu võetud palgakorraldus, mille järgi Riigikogu liikmete ja teiste poliitiliste ametnike palgakorraldus on erinev. Ma võin seda Ülemnõukogu-aegset palgakorraldust kritiseerida, sest olin üks vähestest Ülemnõukogu liikmetest, kes hääletas selle vastu põhjusel, et oli ette näha, millist võõrandumist ja milliseid vastuolusid see Riigikogu ja rahva vahel kaasa toob. Kuid ometi oleme praegu olukorras, kus Riigikogu võtab ametisse valitsuse. Sellel valitsusel peab olema Riigikogu usaldus. Ja samal ajal on ainult meie otsustada, milline on valitsuse palk. Valitsus ise ei saa endale palka määrata. Need inimesed, kes on olnud nii Riigikogus kui ka valitsuses ministrid, teavad, kui palju suurem on ministri töökoormus ja kui palju suurem on tema personaalne vastutus. Eesti rahvas on öelnud, et kuidas töö, nõnda palk. Praegune suhe Riigikogu liikme ja valitsuse liikme töö vahel on paigast ära. Ka kõigis teistes demokraatlikes riikides saavad valitsuse liikmed üldjuhul palju rohkem palka. Sellepärast on Riigikogu kohustus seda palgakorraldust muuta. Aga loomulik on, et palgakorralduse muutmist oleks tulnud alustada iseendast. Seda on proovitud, aga kahjuks ei ole leitud üksmeelt, et seda teoks teha. Teen siinkohal Riigikogu Naiste Ühendusele ettepaneku veel kord proovida fraktsioonideväliselt, naise pilgu läbi muuta seda süsteemi rahvale vastuvõetavamaks. Meid võib selles ürituses toetada ka koalitsiooninõukogu ettepanek või õieti otsus selle kohta, et valitsuse liikmete palgakorralduse normaliseerimise järel peab tulema samasugune otsus Riigikogu liikmete palkade kohta. Kui me täna hääletame selle seaduseelnõu poolt teadmisega, et me tuleme juba sügisel Riigikogu liikmete palkade juurde tagasi, opositsioon ja valitsusliit üksmeelselt, siis ma arvan, et praegu võiks selle poliitilise sõnasõja lõpetada ja seaduseelnõu vastu võtta. Tänan!

Tänan, Liia Hänni! Kolleeg Lauri Vahtre, kõne puldist.

Tänan, härra esimees! Austatud Riigikogu! Minu meelest ei ole selles eelnõus nüüd küll midagi koledat ja hirmuäratavat. Selle Riigikokku jõudmine on vägagi loomulik olukorras, kus meie hinnad ja palgad ei püsi nii kindlalt paigas, nagu me seda sooviksime - ma mõtlen, kogu Eestis. Ei ole ju päris normaalne, et valitsuse liikmete palgad on kinni naelutatud ühe absoluutväärtuse külge ja sinna nad jäävad. Seetõttu, ma kordan, sellisel lõppkokkuvõttes vägagi mõõdukal kujul, milliseks on eelnõu meil läbirääkimiste tulemusena ju kujunenud, ei vallanda see küll kindlasti mingisuguseid pöördumatuid protsesse, mille eest Edgar Savisaar meid hoiatas. Tekib ainult küsimus, et miks valitsuse liikmete palga tõstmine need protsessid vallandaks, aga näiteks see, et Edgar Savisaare palk kogu aeg tõuseb, ei vallanda mingisuguseid protsesse. Nii et rääkigem siis juba kõigist võrdselt. Siin on tehtud ettepanek, et lükkame selle otsuse tegemise edasi. Edasi lükata muidugi võib, aga ma kardan, et ega see asja ei paranda. See on üks küllaltki magus, vabandage väljendust, kont pureda ja näidata oma lähedust rahvale. Aga kui seda on järjekordselt puretud, siis tuleb otsus ikkagi ju teha. Ja parem on teha seda täna kui seda edasi lükata. Põhimõtteliselt ei oleks ju ka võimatu võtta vastu otsus sellisel kujul, et see jõustub järgmise valitsuse jaoks. Mul on küllalt tunnistajaid nendele, kes ei usu, et ma olen seda mõtet korduvalt välja käinud oma fraktsioonis. See mõte on siiski tagasi lükatud selle klausliga või sellel põhjendusel, et miks siis mitte juba kohe, ja selle peale ei oska mingisugust põhjendust tuua või vastata, et miks siis mitte kohe. See, kuidas opositsioon praegu nii vihaselt ministrite palgatõusule vastu sõdib, tekitab minus arvamise, et opositsioon enam ei usu ise ka, et ta üldse veel kunagi võimule tuleb. Mina soovitan teil seda siiski uskuda. Ja kui te seda juba kord usute, siis ütlen mina teile, et kannatage nüüd teie see ära, see mõni aasta, kui meie ministrid kõrgemat palka saavad, järgmine kord saavad ehk teie omad. Vaadake, see on minu vaatepunktist väga kole, kui teie võimule tulete, aga see, kui meie kogu aeg, igaveseks võimule jääksime, oleks palju koledam, sest keegi ei tohi igaveseks võimule jääda. Nii et palun võtkem seda asja riigimehe ja -naiselikult. Ma tänan!

Lauri Vahtre, tänan! Kolleeg Ants Ruusmann, kõne puldist.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Täna on olnud huvitavad sõnavõtud. Eriti meeldis mulle proua Treiali sõnavõtt, kus ta väga põhjalikult ja sügavalt analüüsis Eesti vaesust, tõi esile, mis selle vaesuse leevendamiseks tuleks ette võtta. Eriti tundeküllaselt kõneles proua Treial, kui raske on töötute endi ja nende laste elujärg. Kõigest paar päeva tagasi, kui sotsiaalkomisjonis oli arutusel töötu sotsiaalse kaitse seaduse parandusettepanek, kus oli ette nähtud, et töötu abiraha ulatuks pooleni alampalgast, jäi proua Treial erapooletuks. See kurvastas mind väga. Tema tänane esinemine justkui ei kõnele erapooletusest ja see tekitab minus natuke imestust. Ma ei saa päris hästi aru, kas tegemist on daamide muutliku meelega või muutliku poliitikaga. Täna tuleb see parandus siin saalis arutusele ja tehkem niimoodi, et las siis ministrite kõrged palgad minna, aga andkem ka töötutele pool alampalgast. Äkki koalitsioon hääletab seekord ka selle poolt ja siis me saaksime kõige kõrgemal tasemel ja kõige madalamal tasemel ühe väikese nihke. Mulle meeldis härra Vahtre sõnavõtt, nagu tema sõnavõtud mulle alati on meeldinud. Härra Vahtre juhtis tähelepanu, et opositsioon võib ka kunagi võimule tulla ja et ta peaks seda praegu arvestama. Ma teeksin sama mõttekäigu natukene teiseks. Praegused ministrid ja praegused Riigikogu liikmed võivad äkki ka kunagi töötuks jääda ja siis oleks väga hea, kui töötu abiraha oleks natukene suurem. Nii et tehkem siis täna vaestele ja rikastele mõlemale head. Ma tänan!

Tänan, Ants Ruusmann! Kolleeg Tõnu Kauba, kõne puldist.

Aitäh, härra esimees! Head kolleegid! Ma jätkan sealt, kus kolleegid Hänni ja Vahtre pooleli jätsid. Erinevalt Lauri Vahtrest peab ütlema, et need, kes on praegu opositsioonis, ei mõtle sellele, et me teeme palkasid endale, ehk teisiti öeldes, me ei mõtle niimoodi, et teeme järgmisele valitsusele palka sellepärast, et meie oleme järgmises valitsuses. Küll aga on minu arusaamine, et kui siduda Riigikogu liikme ja valitsusliikmete palk, siis peaksid need olema seotud nii, nagu seda näitavad muudatusettepanekud alates 67-ndast, st sellest ajast, mis ajast on siin istuval kogul võimalik muuta Riigikogu liikmete palka. Siinkohal tuleb nimetada, et Liia Hänni on järjekordselt desinformatsiooni edastanud, kui ta on vist võhiklikele kõrvadele püüdnud öelda, et sügisel saame oma palku hakata tegema. See ei ole ju võimalik. Liia Hänni teab ka seda, et see ei ole võimalik. Ja kui ta siin valeinformatsiooni annab, siis jääb see tema südametunnistusele. Minu ettepanek seoses selle seaduseelnõuga on, et tema kehtima hakkamine tulgu ajal, kui on võimalik ka Riigikogu liikmete palka muuta, st järgmisest koosseisust. Seejuures ei usu ma seda juttu naiste ühendusest ega mingist muust ühendusest, mis oleks vähem politiseeritud kui mõni teine kooslus siin saalis. See oli võimalik eelmises koosseisus sellepärast, et tegemist oli vähemusvalitsusega, ja selles olukorras oli võimalik naiste ühenduse sildi all või kilbi taga muuta Riigikogu liikmete pensionisüsteemi. Mis puutub täna arutusel olevasse eelnõusse, siis selle puhul küll seda kilpi kasutada ei ole võimalik. Nii et, head kolleegid, ainukene mõistlik lahendus selle ebameeldiva teema puhul on, et sätestame seaduse kehtimahakkamise järgmisest koosseisust. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Andres Varik, kõne puldist.

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Mina usun küll, et opositsioon või üks osa opositsioonist tuleb kindlasti võimule. Aga me kõik teostame turumajandust ja te olete ise sellest väga palju rääkinud, kuidas turul hind tekib. See tekib ju nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Teil kõigil on teada, et ka selles koosseisus oli ühele ministrikohale väga mitu kandidaati. Ma pean märkima, et ka Riigikogu ühele kohale oli väga mitmeid kandidaate, ja sellest lähtudes minu meelest probleemi ei ole, et Riigikogu järgmine koosseis jääks ilma liikmeteta või et ei oleks ministrikohtade täitjaid. Imestama paneb veel see, et väga mitmed on tulnud ju palju kõrgema palga pealt ministrikohale. Nagu ettekandja märkis, ei ole ministril aega äriga tegelda. Seda põhimõtet ma pean õigeks, tegelikult ta ei tohikski sellega tegelda, aga on ka neid, kes tegelikult tegelevad äriga edasi. Lähtudes turumajandusreeglitest olen ma seda meelt küll, et Riigikogu liikme palk võiks olla samuti väiksem. Riigikogu liige peab täitma oma missiooni, seisma oma rahva eest, tõstma rahva ja riigi heaolu, ei tohi lähtuda ainult põhimõttest, et endal oleks parem, ja mitte näha, mis riigis tegelikult toimub. Seesama kehtib ministrite kohta. Ütlen oma seisukoha: ma ei saa seda eelnõu toetada, lähtudes nendest printsiipidest. Tänan!

Tänan, Andres Varik! Kolleeg Meelis Atonen, kõne puldist.

Aitäh, härra esimees! Head kolleegid! Olen siiralt üllatunud, kuuldes siin etteheiteid ja arvamusi, nagu ei oleks käesolevat eelnõu piisavalt arutatud. Tundub, kolleegid, et te ei suhtle oma fraktsioonikaaslastega rahanduskomisjonis, inimestega, kes on selle eelnõu pika arutelu läbi käinud. Julgen kinnitada, et rahanduskomisjonis on see eelnõu läbinud väga pika arutelu ja sisuliselt on jõutud kompromissini. Praeguses seisus ei ole see eelnõu enam see, millega Riigikogu oma tööd alustas. Kui keegi populistlikel kaalutlustel julgeb veel täna öelda, et eelnõuga on vähe tööd tehtud, siis on see kahetsusväärne. Sugugi ei üllata mind see, et näiteks Edgar Savisaar ei tea, et selle eelnõuga on tööd tehtud. Ta jõuab ju siia majja oma tööpaika nii haruharva, et täit pilti kogu tööst saada ongi väga raske. Siim Kallas ütles ühes Kanal 2 saates, et mõned Riigikogu liikmed teevad seitse korda vähem tööd kui minister. Ma arvan, et Siim Kallas eksis. Näiteks Edgar Savisaar teeb hoopis 17 korda vähem tööd kui ükskõik milline minister. Arvan, et väga tark on eelnõu vastu võtta. Aitäh teile!

Tänan, Meelis Atonen! Registreerimise järjekorras Ignar Fjuk, sõnavõtt kohalt.

Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Oma sõnavõtus tõrjus Tõnu Kauba süüdistusi, just nagu ei seisaks Keskerakond selle eest, et see eelnõu oleks pühendatud järgmisele valitsusele või Keskerakonna valitsusele, kui Keskerakond võimule tuleb. On kaks võimalust, kuidas seda tõlgendada. Kas nii, et Keskerakonna lubadus tulla järgmine kord igal juhul võimule, ei ole tõene, või siis on lugupeetud Tõnu Kauba unustanud, milliseid parandusettepanekuid ta on teinud. Parandusettepanekud 67-76, küll erinevate tähtaegadega, on väga selgelt seostatud Riigikogu järgmiste valimiste järel võimule tuleva valitsuse palganumbritega. Võib-olla ainult väikse erisusega, et ühe või teise parandusettepanekuga antakse ka tänasele valitsusele, kes järgmiste valimisteni vastu peab, võimalus saada kas nädal või kümme päeva palka uue palgasüsteemi järgi, mida praeguses eelnõus on käsitletud. Igal juhul suur tänu sellegi lahkuse eest! Aitäh!

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, kõne puldist.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Arutelu on pikk ja nähtavasti ka oluline, kui me seda nii pikalt teeme. Minu mure selle eelnõu puhul on selles, et kui praegu kehtiva Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse alusel on ministrite ja riigikohtunike, õiguskantsleri ja teiste kõrgete riigiametnike palgad seotud kogu Eesti ametnike palgaahelaga - neid ametnikke on ilmselt 22 000 ringis -, siis see riigiteenistujate palgaastmestik, millega need palgad on seotud, näeb ette, et igal aastal sätestatakse valitsuse ettepanekul riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär järgmise aasta riigieelarve seaduses. Siin on olemas niisugune hea ja põhjendatud side ministrite, st valitsuse ja kõigi riigiteenistujate, ametnike, aga laiemalt kindlasti kogu avaliku sektori palkade vahel. Siin valitseb eluline seos: sedavõrd, kuivõrd ministrid soovivad endale kõrgemat palka, tõmmatakse automaatselt kaasa kogu see ahel. Ja see on hea süsteem, see on täiesti põhjendatud süsteem. Jutt sellest, justkui tuleks valitsuse, ministrite palgad sellest ahelast lahti kiskuda ja ühendada Riigikogu palkadega, ei ole kindlasti mitte põhjendatud. Kui, siis on tõesti põhjendatud Riigikogu liikmete palkade läbivaatamine ja võib-olla tagasiviimine sellesse skaalasse. Kuid ma ei ole ka selles päris veendunud. Riigikogu liikme palga puhul võib muidugi vaielda selle üle, kas neli keskmist palka on palju. Ilmselt on see palju, ühiskond arvab, et seda on palju. Samal ajal on igal Riigikogu liikmel võimalik, kui ta arvab, et ta saab palju palka, jaotada see annetusteks. Nii et probleemi ei tohiks selles osas tekkida. Meil endil siin saalis sõnu pilduda, et Riigikogu liikmel on palka palju, ei ole päris kohane. Kõigil on võimalik sellest palgast loobuda, kas veerandi, poole või ka kolmveerandi ulatuses, vastavalt sellele, kuidas ta oma tööpanust tunnetab. Aga ministrite ja valitsuse palku eelnimetatud põhjustel süsteemist lahti kiskuda ei oleks küll mingil juhul otstarbekas. Sellega me tekitaksime tõesti ettearvamatu kaose. Ühiskonnas on väga kõvad tundemärgid - näiteks õpetajate poolt, TALO poolt - sellest kavandatavast ülekohtust, millega me praegu siin tegeleme. Mis puutub Meelis Atoneni väitesse, justkui saavutanuks me rahanduskomisjonis kompromissi, siis ma ei saa täpselt aru, kas meil on Meelis Atoneniga ühine arusaam kompromissidest. Kui Atonen peab kompromissiks seda, et opositsiooni üksikud fraktsioonid nõustuvad sellega, mida komisjoni seitse, kaheksa või üheksa liiget on otsustanud, siis see ei ole päris kompromiss. Hääletused seda ei näidanud. Tegelikult seda kompromissi siiski ei sündinud. Täna oleks meil nähtavasti tõesti õigem see eelnõu kõrvale lükata ja võib-olla arutada edaspidi selle üle, mis on õige. Ma ei taha sellega absoluutselt väita, justkui oleksid valitsuse ja Riigikogu liikmete palgatasemed praegu õiges proportsioonis. Neid võiks üle vaadata, kuid mitte sellisel kujul ja mitte praegu. Aitäh!

Tänan, Jaanus Männik! Kolleeg Siiri Oviir, kõne puldist.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma olen kuulanud nüüd mitmeid istungeid, mis siin saalis toimub, ja lugenud ka lehtedes avaldatut. Ja mitte kuidagi ei saa olla nõus selle taktikaga, kuidas kõnealuse küsimuse lahendamisel avalikkuse ette tuldi. Mai alguses vallandus äkki meedias kära, mida kokkuvõtvalt võiks käsitleda ühe lausega nii: "Rumal, laisk, lohakas Riigikogu ja väga targad ministrid, kes teevad palju vastutusrikast tööd, ja näete kui vähe saavad palka." Mõtlesin siis, et kes vallandas sellise propagandasõja, kus palli taoti ainult ühte väravasse. Vastuse sain 15. mail, kui rahanduskomisjoni nime all esitati valitsuse palkade tõstmise kava. Ei ole loogiline, et selle meediamüra vallandas rahanduskomisjon, loogiline on, et selle vallandas valitsus ise, kes esitas tegelikult rahanduskomisjoni kätega eelnõu, mis tõstab nende palka. Nüüd küsimus, millest täna ei ole siin räägitud, kuid mis selles propagandasõjas esiplaanil oli. Nimelt ministrite vastutus. Meedias püüti sisendada rahvale arvamust, nagu oleks ministriamet tohutu vastutusrikas, see toob kaasa suuri piinu ja vaeva, aga vaesekesed saavad nii vähe palka. Lubage mul küsida, kas minister oma tegude eest üldse vastutab. Ja kui, siis kuidas? Kas talle avaldatakse noomitust, vähendatakse preemiat, viiakse ta üle vähemtasustatavale tööle või vallandatakse? Ei midagi niisugust. Kõigil meil on meeles siseministrite vallandatud nn reform, mõtlen politseiametnike koondamist, mille tagajärg oli kuritegevuse kasv Eesti Vabariigis. Kas keegi vastutas selle eest? Vähe sellest, ministritepoolne ametnike koondamine ministeeriumides, olgu nad kantslerid või ametite juhatajad. Ja mis pärast selgus? Otsustused olid seadusvastased ja nendele ametnikele tuli maksumaksjate rahast sadu tuhandeid kroone hüvitisi välja maksta. Kas keegi ministritest vastutas? Ei vastutanud. Või veel mõni näide. Kui me päikesetõusul Riigikogust töölt lahkume, siis ma olen päris mitmel korral näinud teatud baari ees teatud ministri autot, kus tukub autojuht, sest minister pummeldab baaris. Autojuhi palga maksab aga välja maksumaksja. Kui see minister ükskord hilishommikul või lõuna ajal tööle jõuab, kas ta siis tõesti saab vastu võtta otsuseid, mis meie riigile arengut toovad? Riigieelarve ei laeku. See kõik on ebapädeva või vastutustundetu otsustuse tagajärg, ja me laseme meedial rääkida vastutusest. Nii et mingisugust vastutust ministritel ei ole. Enamik ministreid on läinud ministriametisse Riigikogu saalist. Kõige suurem vastutus on juhul, kui partei, kes on nad ministriks saatnud, ministri tagasi kutsub - siis tuleb ta ju tagasi Riigikogusse. Ma ei taha mitte sellega nõus olla, et Riigikogu käsitletakse mingi karistuspataljonina. Riigikogus on väga ja väga palju liikmeid, kes teevad tublit tööd ja teevad seda südamega. Seadused on kõik vastu võetud, Riigikogu, mitte ministrite poolt. Miks me laseme ennast niimoodi materdada, et tõsta palka nendel poliitikutel, kelle kohale pürgijatest ei ole puudust? Puudus on kõrgetest ametnikest, olgu see siis Eesti Panga president, õiguskantsler või kes iganes, sinna on raske leida ametnikke. Sõnaga, kui pakkumine ületab nõudluse, ei ole põhjust hinda tõsta. Nüüd veel üks aspekt. Härra Vahtre toonitas siin, et opositsioon on hirmsasti palgatõusule vastu. Jah, me oleme vastu sellele, et me teeme meie segase palgapoliitika veel segasemaks. Kritiseeriti Tõnu Kaubat, kes ei lubavat Riigikogu liikmete palku muuta ega luba ka ministrite palku tõsta. Tõnu Kauba esitatu sisu oli see, et Riigikogu liikmete palgad võib siduda ministrite palkadega või ministrite palgad Riigikogu liikmete palkadega, seda võib võtta, kuidas tahad, kui Riigikogu liikmete palku on võimalik paindlikumalt muuta. Praegu saab muudatusi teha järgmisele koosseisule. Teiseks. 1998. aasta sügisel - see on meeldetuletuseks härra Vahtrele, kes sellessamas rubriigis "Opositsioon on vastu" meid kritiseeris - esitas toonane valitsus eelnõu nr 1069, mille eesmärk oli kaotada ministrite palkade seos riigiametnike palkadega, ja siis olid nüüd koalitsiooni kuuluvad, kuid tookord opositsioonis olevad saadikud sellele risti vastu. See eelnõu hääletati kolmel korral menetlusest välja.

Kas kõneleja palub lisaaega?

Jah, ma palun lisaaega. Nii et tänane süüdistus on tendentslik. Lugupeetud koalitsiooni liikmed, olgem siis järjekindlad, mitte tuulelipud. Möödas ei ole veel kahte aastatki, kui meelsus on kardinaalselt muutunud, ja siin ei taha ma mitte juhinduda vanasõnast "Kes vana asja mäletab, sel silm peast välja!". Tahan selle tõsiasja ka teie mälust üles kergitada. Nii et selget silma ja lahtist mõistust, kui me võtame vastu otsuseid. Aitäh!

Tänan, Siiri Oviir! Kolleeg Villu Reiljan, kõne puldist.

Väga austatud esimees! Väga austatud liikmed! Me oleme jõudnud sellise kurva faktini, et kõige enam kannatavad Eestis rahapuuduse all meie valitsusliikmed ja see kasinuse ja usinusega kitsikuse sees elamine tahab nad ära võtta. Ma julgen siiski väita, et ilmselt on Eesti Vabariigis väga palju muud muret tekitavat. Olles ka ise neli aastat selle ameti peal olnud ja tolleaegse opositsiooni järjekindlat tähelepanu nautinud, julgen ma ütelda, et seda seltskonda, kui nad vähegi on aatemehed ja eesti mehed, kitsikus ei pitsita. Neil võib olla aeg-ajalt suuremaid väljaminekuid, aga sissetulekud on neil piisavalt suured ja nad võiksid rahulikult siis väljaminekuid planeerida. Mis puutub sellesse, et nad on tööga väga üle koormatud, siis nii tundub tõepoolest, sest mõned otsusekesed on täitmata juba 16. veebruarist 1999. Ootame siin, kuidas KIKI läheb käima, ega saa aru, milline ministeerium seda nüüd siis tegema peab. Ma tahan lühidalt ütelda, et kui meil midagi väga tähtsat arutada on ja midagi väga muret tekitavat siin Eesti Vabariigis on, siis ei ole see ministrite palk. Ministrid istuvad, muuseas, tavaliselt ka mõningate fondide nõukogus, kus nende tähelepanu köidetakse nelja-viietuhandelise lisarahaga kuus. Tavaliselt on nendel küllaltki hea auto, millele valatakse bensiini sisse maksumaksja raha eest, ning autojuhtki on vana ja vilunud mees. Tihtipeale kutsutakse neid lõunale ja nad tänavad viisakalt, aga need on tegelikult tasuta lõunad, mida ei pidavat enam olema. Nende jaoks, mitte maksumaksja jaoks. Nii et ma ütlen lühidalt: Rahvaliit ei toeta seda eelnõu, me oleme sellele vastu, sest me leiame, et Eestis on teha palju muud ja olulisemat kui tegelda tunde selle kaunis väiklase sooviga. Aitäh!

Tänan, Villu Reiljan! Kolleeg Arvo Sirendi, kõne puldist.

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Me oleme täna üsna põhjalikult ja palju arutanud ning leidnud, et kusagil saab peaminister rohkem palka kui president, kusagil saavad ka valitsuse liikmed head palka, kusagil ei ole vaesust ja viletsust, kusagil on inimesed õnnelikud. Aga miks meie ei ole kusagil, vaid oleme kusagil mujal? Siis tulebki välja, et igal pool on parem kui kusagil mujal. Me peame aina seletama, mida tähendab, et keegi tegi ettepaneku, keegi teeb siin vähe tööd. Lõpuks tulevad siiski ka nimed välja, kes see keegi on, kes tegi selle ettepaneku, ja kes see keegi on, kes teeb väga vähe tööd. Nii me jõuame pika punnimisega õige tulemuseni. Ja see, mis meil oli öelda, on see, et palgad pole ebaõiglased ju mitte ainult siin Riigikogus ja valitsuses, vaid paljuski ka mujal. Näiteks riigimajandi nõukogu liige, kes käib kahe kuu jooksul korra kohal, saab kuus rohkem palka kui lüpsja, kes terve kuu igal hommikul tõuseb üles, lüpsab lehmad ära ja teeb kõik muud tööd, mis on vajalikud. Arvan, et palgasüsteemiga tuleb tegelda ja seda ei saa mitte unustada, see asi on meie südametunnistuse peal niikaua, kuni palgasüsteem on paigast ära. Mis puutub sellesse eelnõusse, siis selle hääletamise ajaks olen ma lihtsalt kusagil mujal. Tänan!

Tänan, Arvo Sirendi! Kolleeg Kalle Jürgenson, kõne puldist.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Huvitav oli seda arutelu kuulata, ja teate, mis aspektist? Hea oli kuulata opositsiooni esindajate sõnavõtte siit Riigikogu puldist ja võrrelda seda sellega, mida räägiti komisjonis. Lühidalt võiks selle kokku võtta nii, et tegemist on variserlikkusega. Ma ei hakka laskuma üksikasjadesse, julgen öelda ainult seda, et teile arutelu jätkamiseks esitatud eelnõu sisu pärineb kompromissettepanekuna opositsiooni saadikult, ja seda oma täies mahus. Miks ma seda räägin? Räägin seda väga lihtsal põhjusel. Nagu siin õigesti märgiti, taandub küsimus suures osas Riigikogu liikmete endi palgale. Seda on proovitud aastaid muuta, seda aga ainult jutu tasemel. Kahjuks valitseb selle küsimuse arutelul siin saalis samasugune variserlikkus nagu lugupeetud opositsiooni esindajate puhul käesoleva eelnõu käsitlemisel komisjonis ja siin. Ütleme ausalt, head Riigikogu liikmed, kui Riigikogu liikmete palka käsitlev eelnõu peaks siia saali jõudma, siis liikudes selle eelnõu arutamisel kaks kuni kolm kuud häbelikult, külg ees, sumbub eelnõu lõpuks igavikku ja jääb vastu võtmata. Sellepärast on nende probleemide lahendamiseks praegu välja tuldud eelnõuga, mis puudutab valitsusliikmete palkasid. Jaa, see vallandab protsessid, ja nagu siin märgiti, see vallandab tõepoolest palkade tõusu ahela, aga see ongi eesmärk. Kuidagi ei saa nõus olla nende, nagu siit puldist märgiti, piisavalt väikse töövõimega Riigikogu liikmetega, kes näevad eelnõu tagajärjel institutsionaalset krahhi Eesti Vabariigis. Tegemist on sügava asjatundmatusega palgapoliitikas või ma ei tea millega, aga just institutsionaalse suutlikkuse tõstmiseks ja kõigi nende protsesside lahendamiseks on palk üks vajalik parameeter. Et ei juhtuks sellist olukorda, mis praeguse arutelu raames on tekkinud lugupeetud kohtunike puhul, kelle palk tuleb eelseisval sügisel uute kohtute seadusega tõenäoliselt meil ka arutuse alla. Samas loeme tänastest lehtedest, et Eesti rahvas peab kohtusüsteemi üheks korrumpeerunumaks Eesti Vabariigis. Jaa, eesmärk on tõsta kohtu prestiiži, kohtunike prestiiži ja maksta asjalikele kohtunikele, keda ei süüdistata korruptsioonis, ka väärilist palka. See ongi eesmärk. Ja niimoodi peab tõusma kogu Eesti Vabariigi avaliku sektori institutsionaalne suutlikkus. Loomulikult, täiesti õigesti on märgitud, et tõenäoliselt võib see tähendada ka teatud korrektiive tööhõivepoliitikas jne. Igal juhul ei saa kuidagi nõus olla küllaltki salakavalate ettepanekutega, mis siin saalis on ka kostnud läbi küsimuse, kas ei oleks võimalik tõsta kõigi inimeste palka üle keskmise palga. Mõtleme natuke edasi, mida see tähendab. Mida tähendab järgmisel kuul mõiste "keskmine palk"? See tähendab seda, et kõikide inimeste palk oleks võrdne ja oleme tagasi seal, kust tulime. Küllaltki tähelepanuväärne ettepanek, lugupeetud opositsioon. Nii et kui Lauri Vahtre usub, et opositsioon tuleb võimule, kui härra Kauba ei usu, et opositsioon tuleb võimule, Andres Varik jällegi usub, et opositsioon tuleb võimule, siis ma kutsun Riigikogu liikmeid üles olema nendes küsimustes iseenda ees aus. Ma arvan, et see on meie kõigi ühistes huvides, et tõuseks institutsionaalne suutlikkus nii Eesti Vabariigis kui ka Vabariigi Valitsuses. Tänan!

Tänan, Kalle Jürgenson! Palun, Olev Raju, kõne puldist!

Lugupeetud Riigikogu! Mul oli väga huvitav kuulata, kuidas tõlgendati küsimuse arutelu komisjonis siin saalis. Komisjonis tõesti prooviti leida probleemile lahendust. Aga mitte niimoodi, et tuldi välja konsensuslikult selle ideega, mis siin teie ees on. Ma rõhutasin ka komisjonis, et opositsioon, vähemalt selle enamik, ei toeta niisugust lahendust. Lubasin ka komisjonis, et me võtame sõna ja hääletame vastu. Kuidas suhtuda härra Jürgensoni väitesse, et selle eelnõu on sellisel kujul välja pakkunud opositsioon? Tõepoolest, selle niinimetatud kompromissi pakkus välja üks inimene, kes veel ametlikult ei ole koalitsioonis. Mis on selle eelnõu eesmärk? Seda prooviti kaua aega vältida, aga nüüd on ta välja öeldud. Eelnõu eesmärk on teha oma poistele lahti totaalne palgatõus. Me kuulsime siin väga huvitavat väidet, millest varem pole juttu olnud. Varem on räägitud, et ametnik peab olema apoliitiline. Täna räägiti juba otseselt ametnike politiseerimisest. Need on omad ametnikud, neile tuleb palka maksta. Kokkuhoid, mis on valitsuse ametlik poliitika, sääst - see on mõiste rahvale. Omadele me räägime muust. Selle tulemusena tahaks nüüd küsida, kes siis lõppude lõpuks ikkagi variser on? Kas need, kes on sellise poliitika poolt või vastu? Aitäh! Tänane arutelu tegi vähemalt ühe asja selgeks, millest ma õppejõuna aastakümnete jooksul aru ei ole saanud. Ma olen palju mõelnud, kas on võimalust, kuidas teha lolli targaks. Nüüd selgub, et me oleme selle leidnud. Eriti kui lähtuda sellest, kuidas ja millist seisukohta teatud õuelaulikud massimeedias arendavad. Riigikogu on loll ja Riigikogu liikmed on lollid, viime aga lolli Riigikogu liikme ministriks, ta on päevapealt tark ja teeb palju tööd. Ma ei saa ainult ühest asjast aru: kui ta tuleb ministrikohalt tagasi siia saali, kas ta muutub siis jälle lolliks ja laisaks? Aitäh!

Tänan, Olev Raju! Lugupeetud kolleegid, ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu on 11, erapooletuid on 5. Läbirääkimised on lõpetatud. Järgnevalt, lugupeetud kolleegid, tuleb meil läbi vaadata laekunud muudatusettepanekute tabel. Ma palun Kadri Jäätma tagasi kõnepulti, et koos teiega seda teha. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Probleeme ei ole. Teine muudatusettepanek on kolleeg Olev Rajult, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on Tõnu Kaubalt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Neljas muudatusettepanek on Ants Käärmalt, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. Viies muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Palun seda hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Selle parandusettepaneku poolt oli komisjonis 1, vastu 5 ja erapooletuid 4.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu on 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgmine, kuues muudatusettepanek on Olev Rajult, komisjon ei ole arvestanud. Seitsmes on Tõnu Kaubalt, jäetud samuti arvestamata. Kaheksas on Ants Käärmalt, arvestatud osaliselt. Üheksas on Tiit Toomsalult, komisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Lühikene kommentaar: selle eesmärk on võrdsustada kõik presidendi poolt nimetatavad ametiisikud, peale peaministri ja ministri ka kohtunikud.

Tänan! Komisjon, palun!

Selle muudatusettepaneku poolt oli 1, vastu 8 ja erapooletuid 0.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kümnes muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Palume seda hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Muudatusettepaneku poolt ei olnud keegi, vastu 5 ja erapooletuid 4.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Kümnenda muudatusettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 11. muudatusettepanek on Olev Rajult, jäetud arvestamata. 12. on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada. See on üks väga oluline otsustamise koht. Siin olid päris pikad diskussioonid teemal, kas peaministril ja ministritel on tarvis kulunud ülikonna asendamiseks veel lisaraha või mitte. Minu arusaamise järgi arvatakse võrdlemisi üksmeelselt, et selline esinduskulude lisamine on kohatu. Ma palun seda ettepanekut toetada!

Komisjon, palun!

Selle muudatusettepaneku poolt oli 0, vastu 6, erapooletuid 3.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu on 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 13. muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Lühikene kommentaar, mis räägib lahti minu poolt juba enne tehtud parandusettepaneku. Nimelt, kohtunike võrdsustamine teiste vastava kategooria riigiametnikega. Ma pean silmas seda, et üks korralik linna- ja maakohtunik peaks saama palka võrdselt Riigikogu liikmega.

Tänan! Komisjon, palun!

Selle muudatusettepaneku poolt oli 1, vastu 7 ja erapooletuid 1.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 44, 1 on erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanekud 14-34 on esitanud Tõnu Kauba. Need on üksteist välistavad ja kuuluvad seetõttu konkureerivale hääletamisele. Kas keegi nõuab nende muudatusettepanekute hääletamist? Ei nõua. Lugupeetud kolleegid, järgmise muudatusettepaneku leiate järgmiselt leheküljelt. Muudatusettepanekud 35-60 on üksteist välistavad ja kuuluvad konkureerivale hääletamisele. Kas keegi nõuab nende hääletamist? Ei nõua. Jõuame 61. muudatusettepanekuni. Ettepanek on kolleeg Olev Rajult, komisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei ole. 62. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. 63. muudatusettepanek on Tõnu Kaubalt, jäetud arvestamata, nii nagu ka 64. Muudatusettepanekud 65-99 on üksteist välistavad. Kas keegi nõuab nende hääletamist? Tõnu Kauba, palun!

Aitäh! Ma palun hääletada muudatusettepanekut 67.

Aitäh! Muudatusettepanek 67. Kas komisjon kommenteerib?

Selle muudatusettepaneku poolt oli 3, vastu 7, erapooletuid 0.

Tänan! Olev Raju, palun!

Ma palun hääletada 99. muudatusettepanekut, see on väga hea ettepanek.

Aitäh! Olev Raju on palunud hääletusele panna 99. muudatusettepaneku. Niisiis, alustame muudatusettepanekuga 67. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 67.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 40, erapooletuid on 2. Ettepanek ei leidnud toetust. Teiseks, muudatusettepanek nr 99. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 99.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu on 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kahest muudatusettepanekust - nr 67 ja nr 99 - võitis muudatusettepanek nr 99. Sven Mikser, palun!

Aitäh, austatud esimees! Protseduuriline küsimus. Kas te saate väita, et kumbki muudatusettepanek ei leidnud toetust, kui loevad ainult poolthääled?

Põhimõtteliselt me loeme alati kahe puhul poolthääled. Jah, ma eksisin, ma võtan oma sõnad tagasi. Mul olid mõttes kõik muudatusettepanekud, aga lõpptulemus oli see, et võitis muudatusettepanek nr 99, mille panen nüüd kõikide häälte lugemiseks lõplikult hääletusele. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 99.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 99 poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu on 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on täiskogu läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ainuüksi tõe huvides tahaksin ma küsida, kas me siiski ei eksinud. Me oleksime pidanud konkureerivale hääletusele panema ka rahanduskomisjoni toetatud ettepaneku ja siis tegema lõpphääletuse.

Siin ei olnud seda vajadust, Jaanus Männik, sest rahanduskomisjon ei kiitnud üksteist välistavatest ettepanekutest ühtegi heaks, seetõttu jääb see hääletus ära. Head kolleegid, on lõppsõnavõimalus. Kas Kadri Jäätma kasutab seda?

Ei.

Fraktsioonide esindajad? Samuti mitte. Kas ma võiksin paluda Kadri Jäätmalt komisjoni ettepanekut nimetatud seaduseelnõu menetluse kohta?

Rahanduskomisjon otsustas teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Selle otsuse poolt oli 7, vastu 3, erapooletuid 1. Lisan siia, et eelnõu vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust.

Tänan! Peeter Kreitzberg, palun lõppsõna Keskerakonna fraktsiooni poolt. Olev Rajul on käsi püsti. Palun, milles on küsimus?

Ma pean kahjuks avaldama protesti. Juhataja käitub valesti, komisjon on ühte konkureerivatest muudatusettepanekutest, nr 78, täielikult arvestanud. Järelikult on kogu hääletusprotseduur tühine.

Jah, vastab tõele. Pean iseendale tunnistama, et see on tõesti nii. Kui nüüd Riigikogu sellega nõus on, siis tühistan haamrilöögiga kogu hääletusprotseduuri, mis puudutas ettepanekuid 65-99. Hääletus on tühistatud. Aitäh tähelepanu eest! Tõnu Kauba palus hääletada muudatusettepanekut nr 67, Olev Raju nr 99, komisjon on heaks kiitnud nr 78. Nende vahel alustame nüüd konkureerivat hääletust. Tõnu Kauba, milles on probleem?

Tänan! Ma võtan ettepaneku 67 hääletamise soovi tagasi ja palun hääletada ettepanekut 71.

Niisiis, Tõnu Kauba palub hääletada 71. muudatusettepanekut. Olev Raju, palun!

Ma palun vabandust, ma võtan oma ettepaneku hääletada viimast muudatusettepanekut tagasi, ühesõnaga, ei palu seda hääletada.

Järelikult lähevad konkureerivale hääletusele kaks muudatusettepanekut, 71 ja 78. Me alustame konkureeriva hääletuse esimest vooru. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 71.Hääletustulemused See ettepanek kogus 16 poolthäält. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 78.Hääletustulemused See ettepanek kogus 50 poolthäält. Konkureeriva hääletuse võitis muudatusettepanek nr 78, mille panen veel kord hääletamisele, et lugeda kokku ka vastuolijad ja erapooletud. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 78.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu on 24, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. Tänan, austatud kolleegid, teie abiga on nüüd muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Kadri Jäätma on komisjoni nimel öelnud komisjoni ettepaneku. Lõppsõnavõimalus. Peeter Kreitzberg, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Vaatamata üldisele ennustusele, et me tuleme varsti võimule, suudaksime meie vastu panna kiusatusele hääletada iseenda palgatõusu poolt vähemalt praegu. Me oleme äärmiselt palju tunde raisanud küsimuse peale, mida me praegu poleks pidanud arutama. Ma ei taha eitada, et see oleks võinud üles kerkida selle Riigikogu lõpus ja me oleksime kehtestanud palga nii järgmisele Riigikogule kui ka valitsusele. Peaminister ei osanud rohketele Riigikogu liikmete küsimustele vastata muud, kui et Riigikogu liikmena tegi ta palju vähem tööd, kuigi sai palju rohkem palka, ning arutas aiva, et palgatõus saab jõustuda vaid Riigikogu koalitsiooni ja opositsiooni ühise tahte avaldusena ja et temale pole peaministri koht rikastumise vahendiks. Liikumapanev jõud on hoopiski missioonitunne. Lõpuks oli ta sunnitud tõdema: ma tõesti leian, et see küsimus ei ole Eesti riigi tänasele päevale ega olevikule sedavõrd oluline, et seda peaks parlamendis, Riigikogus praegu lõputult arutama. Meie leiame täpselt sama. Eesti Keskerakonna fraktsioon arvab, et see, millega me praegu tegeleme, on õigustamatu, arvestades Eesti hetkeprobleeme: riigikassa halb seis, kasvav tööpuudus, ülisuur vaeste arv, tühja kõhtu kannatavad lapsed ja palju muid probleeme. Rahandussüsteemi aluseks olevad madalad maksud ja proportsionaalne üksikisiku tulumaks lihtsalt ei võimalda avalikus sektoris kõrget palka ega järsku palgatõusu või kui, siis Jüri Mõisa mudeli järgi, nagu üks riigikogulane pakkus: koondame pooled ministrid ja presidendi ära, järelejäänutel tõstame palka. Nii tehti ka politseiga, nii pakuti välja õpetajate jaoks. Võimu võõrandumine rahvast on saanudki alguse sellest, et võim tegeleb häbenematult kuude viisi iseenda probleemidega, märkamata kiireid ja valusaid probleeme, mida tunnetab suur osa meie rahvast. Valitsusele, kes soovib ise kiiresti rikastuda, soovitaksime: minge ära äri ajama, valitsusse tegijaid jätkub. Minu teada on härra Sirendi seadnud ennast juba esimeseks tahtjaks ja ma olen täiesti kindel, et siin Riigikogu saalis leiab teisigi, kes on sama palga eest nõus valitsuses olema. Valitsus leiab, et ta teeb rohkem tööd kui Riigikogu, mõni minister on arvanud, et lausa kaheksa korda. Ma olen olnud mõnevõrra nii ühes kui teises, mõlemas on piiramatud töö tegemise võimalused. Tõsi, Riigikogus on viilimise võimalused mõnevõrra suuremad. Mitmetes maades, nagu näiteks Inglismaal, Soomes, kus ministrite palgad on tunduvalt kõrgemad parlamendi liikmete omadest, täidavad ministrid ka parlamendi liikmete kohustusi, mida meie omad ei tee. Sellega ei taha ma muidugi vaidlustada seda, et ministrid saavad suuremat palka. Vaidlustada tahaksin seda, et keegi saab oma palka avalikus süsteemis ise määrata. Riigikogu saab palga teha järgmisele Riigikogule, sama peaks kehtima valitsuse puhul. Nii valitsuse kui Riigikogu liikmete palgareformi võiks käsitleda selle Riigikogu koosseisu viimase eelarve menetlemise käigus, kui on näha, kuidas meie areng on toimunud, kuidas eelarve on laekunud, milliseks on kujunenud maksusüsteem. Siis saaks kehtestada palgad järgmisele Riigikogu koosseisule ja koos temaga ametisse astuvale valitsusele. Aitäh!

Aitäh, Peeter Kreitzberg! Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni nimel pean ma vajalikuks teatada: meie seisukoht on, et sügisesel sessioonil on aeg alustada alampalga, miinimumpalga tõstmise menetlemist, palga tõstmist kõigile Eestimaa elanikele. Aitäh!

Suur tänu! Lõppsõnasoove rohkem ei ole. Kas võime alustada lõpphääletust. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreeris ennast hetkel 88 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse, Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu on 37, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Võtame arutusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti Rahvaliidu fraktsiooni liikme Jaanus Männiku.

Austatud juhataja, head kolleegid! Ma arvan, et nüüd ehk asume vähemalt sama tähtsa kui mitte tähtsama, vähemalt ühiskonnale südamelähedasema küsimuse juurde. Nimelt on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon algatanud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis, kui veel kord meelde tuletada, võimaldab käesoleva aasta 1. juulist rakendada füüsilistele isikutele, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele ning riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele müüdava soojusenergia ning füüsilistele isikutele müüdava kütteturba, briketi, kivisöe ja küttepuidu suhtes 18%-lise käibemaksu asemel 5%-list käibemaksu. Kordan: vähendatud käibemaksumäära sätestava seaduseelnõu on algatanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, mitte näiteks Mõõdukate fraktsioon, nagu seda pressis väga jõuliselt on eksponeeritud. Kordan ka põhiargumente, miks Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon taotleb soojusenergia ja tahkekütuse käibemaksumäära alandamist 5%-ni? Esiteks. Vaatamata nii Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni kui Keskerakonna fraktsiooni ja teiste opositsioonierakondade fraktsioonide korduvatele tähelepanujuhtimistele ja muudatusettepanekutele juba - toonitan: juba - 2000. aasta riigieelarve menetlemisel, mil nõuti soojusenergia ja kohaliku tahkekütuse puhul nullmäära säilitamist, kasutas kolmikliidu koalitsioon teerullitaktikat ja surus läbi 2000. aasta riigieelarve, kus nähakse ette kehtestada käesoleva aasta 1. juulist 18%-line käibemaks elanikkonnale müüdavale soojusele ja tahkekütusele. Sellest käibemaksust kavandati 270-290 miljonit krooni täiendavaid laekumisi. Teiseks. Kõik edaspidised Keskerakonna fraktsiooni ja teiste poolt seaduseelnõude algatamise näol või muul moel tehtud katsed jätta kehtima käibemaksustamise nullmäär on valitsuskoalitsioon samuti maha hääletanud. Kolmandaks. Soojusenergia ja tahkekütuse käibemaksumäära tõstmine nullilt 18%-ni oleks elanikkonnale ilmselgelt üle jõu käiv ja tema suhtes ülekohtune. Seda tõestavad mitmed arvutused ja prognoosid, mis näitavad, et soojusenergia ja tahkekütuse hind on juba praegu talutavuse piiril. Näiteks ollakse 700-miljonilise aastakäibega AS Tallinna Soojusele soojusenergia eest võlgu umbes 100 miljonit krooni ehk 15% aastakäibest. Pärnu Soojusele ollakse võlgu 9, Jõgeva Soojusele 3,6, Tartu Keskkatlamajale 8 ja Kohtla-Järve Soojusele tervenisti 39 miljonit krooni. Loetelu võiks jätkata. Käibemaksu tõstmine 18%-ni tekitaks niisiis lisaks olemasolevale võlgnevusele laialdase maksujõuetuse, sõna otseses mõttes _oki. Vallanduks soojatootmisettevõtete pankrotilaine, mille tagajärjed on ettearvamatud. Neljandaks. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu andmetel ei laekuks 18%-lise käibemaksumäära puhul riigieelarvesse täiendavalt 270-290 miljonit krooni, vaid poole vähem. Viiendaks. Niisiis ei laekuks 18%-lise käibemaksumäära puhul maksujõuetusest tuleneva _oki tõttu riigieelarvesse rohkem raha kui 5%-lise määra puhul ehk nii ühe kui teise variandi puhul oleks laekumine ligikaudu 130-140 miljonit krooni. Seega tooks 5%-lise määra kehtestamine riigieelarvele sama palju raha, kui tuleks 18% puhul. Kuid ära jääks kaos ja sotsiaalne ülekohus. Kuuendaks. Eelmainitud põhjustel ei tekita 5%-line soojusenergia ja tahkekütuse käibemaks riigieelarvesse täiendavat auku. See auk on sinna sisse projekteeritud juba riigieelarvet seadustades. Niisiis ei ole tõene rahandusministri väide, just kui tuleks 5%-list käibemaksumäära seadustades esitada ka 130-miljoniline säästueelarve. Säästueelarve tuleb teha niikuinii, kuid mitte 5%-lise määra tõttu, vaid sellele vaatamata. Samuti mitmete teiste juba ette kavandatud aukude, näiteks Eesti Panga 130-miljonilise kasumieraldise laekumata jäämise tõttu. Teatavasti arutame me siin saalis 80 miljoni kroonise kahjumiga Eesti Panga 1999. aasta aruande kinnitamist. Pealegi tuleneb säästueelarve koostamise vajadus aktsiiside kokkukorjamise süsteemi sõna otseses mõttes kokkuvarisemisest. Näiteks on viie kuuga mootorikütuse aktsiisi laekunud vaid 20% ja tubakaaktsiisi vaid 17% kavandatud aastamahust. Seitsmendaks. Säärane jutt, et Euroopa Liit nõuab meilt kiiresti ja kohe soojusenergia ja tahkekütuse käibemaksu tõstmist üldkehtivale 18% tasemele, ei ole lõpuni põhjendatud. Nimelt on Euroopa Liidu 15 riigis kehtivad käibemaksumäärad vägagi erinevad. Eesti-poolsete Euroopa Liiduga läbirääkijate kohustus ja oskus ei tohi seisneda mitte ainult allkirja kirjutamises Euroopa Liidu nõuetele, vaid nad peavad oskama kaitsta Eesti ühiskonnale vastuvõetavaid taotlusi. Nüüd tänasele teisele lugemisele esitatud eelnõust endast. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud eelnõu algvariant näeb ette kehtestada soojusenergiale ja kodumaisele tahkekütusele 5%-line käibemaks tähtajatult. Kivisüsi näiteks ei ole kodumaine. Küll aga on seda küttepuit, brikett ja kütteturvas. Kuid ega kivisütt enam olulisel määral kasutatagi. Niisiis võime öelda, et valdavalt on tegemist kodumaise tahkekütusega, mille konkurentsivõime huvides oleks kindlasti vaja soodusmäära. Niisiis, Eestimaa Rahvaliit taotleb 5%-lise käibemaksumäära tähtajatut kehtestamist. Rahanduskomisjonis eeskätt Mõõdukate eestvõttel enamuse saavutanud ning teisele lugemisele esitatud eelnõu variant näeb ette sellise määra erandina kehtestamise ainult aastaks, s.o peagi saabuvast 1. juulist kuni järgmise aasta 1. juulini. Selle variandi kohaselt tühistub järgmise aasta 1. juulil 5%-line käibemaksumäär ning kehtestub automaatselt 18%-line määr. Eelnõu algatajad selle variandiga ei nõustu. Lisaks eelöeldule me toonitame, et Euroopa Liit ei nõua meilt võimatut, vaid seda, et me liiguksime temaga ühinemise poole sujuvalt, kõiki sotsiaalseid pingeid ja vajakajäämisi arvestades. Euroopa Liit ei nõua, et me tekitaksime _oki oma elanikkonna enamusele. Elanike huvide eest seismine on meie läbirääkijate kohus. Seega me ei arva, et Eesti peaks tuleva aasta 1. juulist kehtestama soojusenergiale ja kodumaisele tahkekütusele 18%-lise käibemaksumäära. Asja näitlikustamiseks võiksin rääkida natuke tegelikust olukorrast Euroopa Liidu riikides. Siin on üks tabel. Tõsi, see on natuke vananenud, näitab 1997. aasta seisu, kuid siin on neljas tulbas näha, kuidas on Euroopa Liidus diferentseeritud käibemaksumäärad. Nn standardmäär kõigub 15%-st Luksemburgis kuni 25%-ni Taanis ja Rootsis. See määr on üldkehtiv. Kuid on veel vähendatud määr (inglise keeles reduced rate), ülivähendatud määr (superreduced rate) ja neljaski määr (Parkong rate). Nii et süsteem on diferentseeritud, arvestab kohalikke tingimusi ja olusid. Mingisugusest ühtsest määrast ei saa rääkida praegu ega lähitulevikus. Meie kohustus on seista oma elanikkonna, oma rahva huvide eest, arvestada tarbijate võimalusi, sealhulgas niisuguse olulise kululiigi puhul nagu soojusenergia ja tahkekütus toasooja tegemiseks. Nende 5%-line käibemaksumäär peaks lähiaastateks jääma püsima. Seda taotleb Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Meie soov on, et hääletataks eelnõu algvariandi poolt. Kutsume Riigikogu üles välja hääletama muudatusettepanekud nr 1 ja 2, mille kohaselt 5%-line käibemaksumäär kehtestuks ajutiselt. Meie taotlus on panna eelnõu täna lõpphääletusele ning vastu võtta seadusena, mille tulemusena jääks elanikkonnale müüdava soojusenergia ja tahkekütuse käibemaksumääraks 5%. Aitäh!

Tänan, Jaanus Männik! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Kaasettekande rahanduskomisjoni nimel teeb selle komisjoni liige Meelis Atonen. Palun!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Nagu te ise võite veenduda, on seaduseelnõu 366 nüüd teie laual natuke muudetud kujul. Jaanus Männik rääkis pikalt, milles seisneb muudatuse mõte. Komisjon arutas eelnõu viimati 8. juunil ja otsustas teha täiskogule ettepaneku panna see lõpphääletusele. Selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu oli 5, erapooletuks ei jäänud keegi. On ka kaks parandusettepanekut.

Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, proua juhataja! Väga austatud härra kaasettekandja, hea kolleeg! Palun öelge, kas komisjonis arutati, kui palju mõjutab käibemaksumäära tõstmine, olgu siis 5, 8 või 18%-ni, käesoleval aastal inflatsioonispiraali Eesti Vabariigis?

Vabandust! Ma ei kuulnud hästi küsimuse lõppu.

Mil moel võib 5, 8 või 18%-lise käibemaksumäära kehtestamine mõjutada käesoleval aastal meie riigis inflatsioonitempot?

Aitäh! Komisjon seda küsimust säärasel kujul ei arutanud.

Tänan! Liina Tõnisson, palun!

Suur tänu! Härra kaasettekandja! Millisel moel siis komisjon seda küsimust arutas? Kas komisjon üldse tundis Eesti rahva olukorra vastu huvi?

Proua Liina Tõnisson! Komisjoni kõik liikmed tunnevad sügavat muret Eesti rahva pärast. Komisjon on kogu seda temaatikat arutanud oma varasematel istungitel. Arutelud on olnud väga pikad. Vähemalt mulle tundub, et eelnõu praeguse tekstini, mis on kõigi Riigikogu liikmete käes, on jõutud teatud kompromisside kaudu, eri osapoolte arvamusi arvestades. Ma võiksin teile öelda, kuidas minu enda arvates mõjutab inflatsiooni mingi maksu tõstmine või maksumäära muutmine, aga komisjon seda niisugusel kujul ei arutanud.

Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetav kaasettekandja, hea kolleeg! Mul on väga hea meel, et komisjon tunneb suurt huvi Eesti rahva käekäigu vastu. Palun öelge, kas selles kontekstis anti komisjoni liikmetele vähemalt informatsiooni, milline on käesoleva aasta prognoositav keskmise palga või sissetuleku, alampalga ja toimetulekutoetuse kasv?

Konkreetselt selle seaduseelnõuga seoses sääraseid materjale komisjoni liikmetele ei jagatud. Ükski komisjoni liige neid eraldi ka ei küsinud. Küll aga kinnitan, et minu teada on kõigil Riigikogu liikmetel võimalik tutvuda Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi prognoosidega. Sealt võib andmed mingis ulatuses kätte saada.

Liina Tõnisson, palun!

Tänan, proua eesistuja! Lugupeetud kaasettekandja! Te ütlesite, et komisjon läks eelnõu muutmise suhtes kompromissile. Mina olen küll kuulnud, et seal oli nii poolt- kui vastuhääli. Minu arusaamise järgi seda kompromissiks ei nimetata. Kompromiss on siis, kui kõik osapooled on nõus lõppotsusega. Aga ma küsin nii. Millest lähtuvalt lõppotsusega nõus olnud osapool asus seisukohale, et 5%-lise käibemaksumäära nii soojusele kui tahkele kütusele võib Eestis esialgu kehtestada üheks aastaks? Ma palun põhjendust ja võimalikult korrektsel moel.

Proua Tõnisson, ma pean teid natuke kurvastama, sest minu ülesanne on väljendada komisjoni seisukohti. Mina isiklikult nendes küsimustes komisjoni enamusega ühtemoodi ei hääletanud ega toetanud ka eelnõu teksti, mis praegu teie ees laual on. Nii et põhjendada ei saa ma seda asja kahjuks mitte kuidagi. Küll aga soovitan teil põhjendusi küsida mõne oma erakonnakaaslasest rahanduskomisjoni liikme käest, kes seda muudatusettepanekut toetas.

Liina Tõnissonil on käsi püsti. Palun!

Suur tänu, proua juhataja! Ma tuletan härra Atonenile meelde, et ta on kohustatud edastama komisjoni seisukoha. Kui komisjon häälteenamusega võttis vastu kõnealuse parandusettepaneku, siis palun põhjendage, miks komisjon sellisele seisukohale asus. Teie isiklik seisukoht ei loe praegu mitte midagi, lugupeetud härra Atonen. Ootan vastust.

Aitäh, proua Tõnisson! Ma ei soovita väga ärrituda. Te ärritute - vähemalt mulle tundub nii -, aga teete seda küll ilma asjata. Nagu minule tundub, arvas komisjoni enamus - ma räägin nüüd tunnete põhjal -, et 18%-line käibemaks on liiga suur, 0%-line liiga väike ja 5%-line alustuseks paras. Kas see vastus sobib?

Janno Reiljan, palun!

Aitäh, proua eesistuja! Härra kaasettekandja! On kahtlemata positiivne, et vähemalt rahanduskomisjoni enamus hakkab aru saama: Eesti vaesemale rahvale - vaesuse all, mis aina süveneb, kannatab meil juba pool elanikkonnast - on sooja käibemaksumäära tõstmine üle jõu käiv koorem. Negatiivne on see, et rahanduskomisjon võtab vastu otsuse seda koormat vähendada, kuid mitte kaotada. Mis te arvate, kuidas 5%-line sooja käibemaks mõjub 50%-le meie elanikkonnast, kes juba kannatab vaesuse all? Kas poolte elanike vaesus selle läbi süveneb või väheneb? Kas pensioni reaalväärtus selle läbi suureneb või väheneb? Kas te ei arva, et rahanduskomisjon peaks kas või sama häälteenamusega vastu võtma otsuse, mille kohaselt kompenseeritaks vähemalt pensionäridele nende kaotus?

Aitäh, härra Reiljan! Kõigepealt nendin, et soojusenergia 5%-lise käibemaksuga maksustamise eelnõu esitas Riigikogule teie enda fraktsioon. Kuidas see mõjutab Eesti elanikke? Teie seaduseelnõu seletuskirjas on see ilusti kirjas, võite sealt lugeda. Ma arvan, et maksukoormuse iga muutus ülespoole mõjub inimese rahakotile halvasti. Muide, tuletan teile meelde, et soojusenergia käibemaksustamise tasakaalustamiseks on näiteks suurendatud üksikisiku tulumaksuvaba tuluosa. Tähendab, inimestele jääb kätte rohkem raha, mille abil on võimalik soojusenergia eest rohkem maksta.

Mai Treial, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et komisjonis seda küsimust arutades ei olnud teil kasutada mitte mingisuguseid analüüsiandmeid. Keegi lihtsalt arvas, et nullist on vähe, 18 on palju ja 5 paras. Ma küsin: kas selline täringumäng käis ka möödunud aastal, kui rahanduskomisjon otsustas määrata käibemaksuprotsendiks 18? Millised dokumendid olid siis aluseks?

Proua Treial, pean teid kurvastama. Minu andmetel otsustati soojusenergia 18%-lise käibemaksuga maksustada 1994. aastal, mitte mullu. Ma võin eksida, võib-olla oli see koguni 1993. aastal. Aga igal juhul oli esimene otsus selline, et soojusenergia käibemaksustamine tuleb 1994. aasta 1. juulist. Edaspidi on igal aastal selle otsuse käivitamist ühe aasta võrra edasi lükatud. Nii et Riigikogu praeguse koosseisu rahanduskomisjon ei ole otsustanud kehtestada soojusenergiale 18%-list käibemaksu.

Janno Reiljan, teine küsimus, palun!

Aitäh, proua eesistuja! Härra esineja! Te olete vist ajaloolane. Te mäletate väga hästi 1994. aastat ja ilmselt ka vanemaid aegu. Aga millegipärast ei ole te tähele pannud seda, mis Riigikogus tegelikult on toimunud praeguse koosseisu töö ajal. Nimelt on teie koalitsioon välja hääletanud 0%-lise käibemaksu kehtestamise ehk käibemaksu kehtestamata jätmise ettepaneku. Seetõttu oli meie fraktsioon sunnitud otsima mingisugustki võimalust, et inimestele ei veeretataks kohe kaela 18%-list käibemaksu. Väidate, et te suurendasite maksuvaba miinimumi, tegelikult aga vähendasite seda. Seadus nägi ju ette suurendada alates 1999. aastast maksuvaba miinimumi 900 kroonini. Teie vähendasite selle 800 peale, mitte ei tõstnud seda 800-ni ja kehtestasite 2000. aastast. Minu küsimus puudutab pensionäre. Neid ei aita kuidagiviisi tulumaksuvaba miinimumi suurendamine ega vähendamine. Kuidas kompenseeritakse pensionäridele soojusenergia käibemaksustamine?

Aitäh! Härra Reiljan, ma arvan, et enamik pensionäre, kes seda vajavad, saavad soojusenergia eest maksmiseks toimetulekutoetust.

Urmas Laht, palun!

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja! Sinu eelmisest ettekandest me kuulsime, et komisjon ei arutanud, ei teinud ega tea midagi. Nüüd sa räägid meile täpselt sama juttu. Ma saan aru, et hiljuti vahetas komisjon välja mõned liikmed. Härra Kuks viidi ära või toodi sinna. Ma ei teagi täpselt. Sindki viidi maaelukomisjonist sinna, et rahanduskomisjoni natuke tugevdada. Mis teil seal komisjonis lahti on, kui te ei suuda teha analüüse? See toob kaasa ühe või teise maksu kehtestamise rahvale. Sa küll ütlesid, et tõstetakse miinimumpalka, mis kompenseerib soojusenergia käibemaksustamist. Kuid me teame, et töötus kogu aeg suureneb. Kas sa saaksid öelda mõne sõnagagi, milliseid analüüse te tegite selle kohta, kuidas eelnõu seaduseks saamine mõjutab üldist maksukoormust? Mis oli aluseks, et te otsustasite Rahvaliidu poolt tänuväärselt ette pandud 5% kasuks. Miks te ei otsustanud näiteks 6% kasuks?

Kõigepealt, hea kolleeg Urmas Laht, pean sulle ütlema, et sa eriti hästi ei kuulanud, mida ma rääkisin. Ma ei ole kordagi öelnud, et me midagi ei arutanud või ei vaaginud. Me arutasime kõnealust probleemi väga pikalt. Meie komisjonis ei ole mitte midagi lahti, seal töötatakse väga hästi. See on üks komisjone, kus alati suudetakse ilusti kokkuleppele jõuda. Sa küsisid, kuidas eelnõu mõjutab üldist maksukoormust. Iga maksu tõstmine suurendab maksukoormust. Ma loodan, et seda sa tead ka ise. Nii et seda polnuks vaja küsidagi. Mõistagi ei mõju soojusenergia käibemaksu kehtestamine hästi vaesematele inimestele ja pensionäridele. Aga ma julgen siinkohal edastada rahanduskomisjonis avaldatud arvamuse: praegune nullprotsendiline käibemaks, nn soodustus kehtib ainult teatud soojusenergia tarbijatele. Nende idee, kes on teinud ettepaneku kehtestada soojusenergia 18%-line käibemaks, on see, et kõik soojatarbijad peavad olema maksustatud võrdselt. Rahanduskomisjoni praegune otsus viib meid võrdsustamisele lähemale. Mina loodan küll, et järgmisest aastast on ka elektrienergia abil saadava soojuse tarbijad samasuguses olukorras kui need, kes kaugkütte soojusenergiat tarbivad.

Elmar Truu, palun!

Aitäh, proua juhataja! Kolleeg Meelis Atonen! Aprillis väitis teie erakonnakaaslane rahandusminister Siim Kallas, kui ta vastas minu küsimustele soojusenergiale käibemaksu kehtestamise kohta, et on välja töötatud meetmed, kuidas kompenseerida pensionäridele ja teistele elanikele soojusenergia käibemaksu tõus. Ta ütles seda siitsamast Riigikogu puldist, kus te praegu seisate. Minister valetas mulle. Mitte midagi ei olnud siis veel välja töötatud. Ja sellest 30 miljonist, mida ta mainis, ei oleks ka mingit abi olnud. Praegu te vastasite Janno Reiljanile, et kompensatsiooniks on toimetulekutoetuse raha. Ei ole nii. Selleks on vaja täiendavat raha leida. Kas rahanduskomisjon on arutanud, kust seda leida?

Jah, rahanduskomisjonis on arvatud samamoodi, et vaesematele elanikkonnagruppidele tuleb hinnatõus kompenseerida toimetulekutoetussüsteemi kaudu. Ma ei näe küll, härra Truu, kinnitust teie väitele, et minister teile vastates oleks milleski eksinud. Täpselt samuti, nagu toimetulekutoetuste süsteem töötab praeguse käibemaksumäära juures, töötab see ka siis, kui soojusenergia käibemaksumäär on 5 või 18%.

Andres Varik, palun!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Vahe ikkagi on. Käesolevaks aastaks olid toimetulekutoetused planeeritud ju selliselt, et soojuse käibemaks ei tõuse. Järelikult on nii, et kui see tõuseb, siis läheb kompenseerimiseks tarvis suuremaid summasid. Neid aga ei ole. Minu küsimus on järgmine. Te märkisite, et üheks leevendusabinõuks on 1000-kroonise tulu mittemaksustamine. Varem oli see summa 800 krooni. Ma tean paljusid töökohti, eriti põllumajanduses ja muudel aladel maal, kus kuupalk ongi kas 800 või 700 krooni. Kuidas siin teie loogika maksma hakkab? Milline eelis on säärase palga saajatel soojuse eest tasumisel? Ehk põhjendate?

Kahjuks tundub mulle, et need, kes maal 800 krooni palka saavad, ilmselt töötavad osalise tööajaga, sest alampalk on sellest natuke suurem. Olen juba mitu korda öelnud, et need inimesed, kelle palk ei ole piisav soojusenergia eest maksmiseks, saavad praegu ja tulevikuski toimetulekutoetust. Raha selleks on riigieelarves olemas. Kui eelarveaasta lõpus selgub, et raha ei jätku, siis on õige aeg sellest rääkida. Hetkel selliseid kahtlusi, vähemalt minul isiklikult, ei ole.

Mai Treial, palun!

Aitäh, proua juhataja! Härra ettekandja! Ma ei saa kuidagi aru, kellele on suunatud teie väide, et toimetulekutoetusteks on raha piisavalt. Te teate väga hästi, et möödunud aastal vähendati negatiivse lisaeelarvega toimetulekutoetusteks ettenähtud raha umbes 60 miljoni krooni võrra. Sellest vähendatud summast veel väiksem summa võeti 2000. aasta riigieelarvesse. Minu ees näiteks on Jõgeva Linnavalitsuse kirjad, kus väidetakse, et käesoleval aastal on viie kuuga toimetulekutoetuste maksmiseks kulunud kuue kuu raha. Seda raha, mis praegu veel maksta tuleks, Jõgeva linnal ei ole. Kui me nüüd kehtestame veel soojusenergiale 5%-lise käibemaksu, siis milliseid toimetulekutoetusi puudutavaid muudatusi tuleks käesoleval aastal teha riigieelarves?

Aitäh! Kõigepealt pean selle Jõgeva näite kohta ütlema, et rahanduskomisjon loomulikult selliseid konkreetseid juhtumeid arutada ei osanud. Räägin pigem isiklikele kogemustele toetudes. Mõned aastad tagasi jagas kahe suhteliselt võrdse linna, Valga ja Võru linnavalitsustest üks toimetulekutoetusi kaks korda rohkem kui teine. Ma arvan, et teiegi näite puhul võib probleem olla Jõgeva linnavalitsuse suhteliselt heldes käes. Mis puudutab väidetavat soojusenergia käibemaksust tingitud puudujääki toimetulekutoetusteks eraldatud rahasummas, siis valitsus on kinnitanud, et niisugust probleemi praegu ei ole. Nii et Riigikogu saab hakata seda teemat edasi arendama.

Urmas Laht, palun!

Suur tänu! Lugupeetud kolleeg Meelis Atonen! Eelmisele küsimusele sain ma osalise vastuse. Lisan sellele väikese kommentaari: ma ei süüdistanud sind, vaid ütlesin, et eelkõneleja ei osanud millelegi vastata. Küll aga on sinu vastused isiklikku laadi, komisjoni arvamust kuuleme vähem. Siit ka minu küsimus. Kas komisjon arvutas, missuguse maksukoormuse toob meie elanikkonnale kaasa see, kui me kehtestame sooja 5%-lise või 6%-lise käibemaksu? Kui palju sel juhul on vaja maksta täiendavaid toimetulekutoetusi? Missugune osa rahast on tarvis inimestele tagasi maksta? Kas te analüüsisite, mis toimuma hakkab? Rahandusminister on teatanud, et kui 18%-list käibemaksu ei kehtestata, siis on tarvis teha negatiivne eelarve. Ilmselt on siis tarvis suurendada ka elanikele makstavaid toimetulekutoetusi. Kui suur see lisasumma oleks?

Möödunud aastal eelarve koostamise ajal oli teada, et tänavu 1. juulist kehtestub soojusenergiale 18%-line käibemaks. Sellest lähtudes tehti ka toimetulekutoetuste arvestus.

Jaan Pöör, palun! Vabandust! Meelis Atonen, kas te jätkate vastamist?

Jah, ma jätkan. Ootasin, millal saal rahuneb pärast minu väidet. Kui nüüd 18%-lise käibemaksu asemel kehtestatakse 5%-line, siis ei näe ma mingit põhjust, miks peaks hakkama toimetulekutoetuste numbrit suurendama.

Jaan Pöör, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Praegu me käime nagu kass ümber palava pudru. Kas komisjon arutas, kui palju toimetulekutoetusteks mõeldud rahast 1. juuni seisuga on kulutatud ja kui palju on sellest järel? Kas järelejäänud summast piisab või ei piisa?

Ei, komisjon selliseid arve Sotsiaalministeeriumist ega Rahandusministeeriumist ei küsinud. Küll aga on need arvud olemas. Soovi avaldanud Riigikogu liikmed on neid näha saanud.

Endel Paap, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Mind huvitab selline küsimus. Kogu aeg tõstetakse igasuguseid riigimakse, nüüd siis soojuselt võetavat käibemaksu. Samas ulatuses makstakse toimetulekutoetust. Kas üldse tasub raha ühest taskust teise ümber kantida?

Jah, härra Paap, teie ettepanek on ideaalina väga ilus. Oleks ju tore, kui Eestis üldse makse ei oleks. Aga siis ei oleks ka toimetulekutoetusi. Paha lugu, sest siis elaksid rikkad veel paremini ja vaesed veel halvemini. Ma usun, et teie valijad seda küll ei soovi.

Edgar Savisaar, palun!

Aitäh, proua juhataja! Ma tahaksin kaasettekandjalt küsida, kuidas lahendada dilemmat: teie sõnade järgi kinnitab valitsus, et probleemi ei ole, aga tegelikult on see olemas. Ma tahan teie optimismi jahutada. Need ei ole üksikud näited, et toimetulekutoetusteks ei jätku raha ja et see valitsusest kohalikesse omavalitsustesse kohale ei jõua. Mai Treialil on õigus: niisuguseid fakte on tuvastatud piisavalt. Ka Keskerakonna fraktsioon on oma sõitudel Võrumaale, Lääne-Virumaale ja mitmele poole mujale pidanud omavalitsustest saadud andmete põhjal tõdema, et toimetulekutoetusi ei jätku. Järelikult on probleem olemas. Probleemi olemasolu eitamisega ei kao see tegelikkusest kuhugi.

Pean jälle ütlema, et rahanduskomisjonis seda küsimust konkreetselt ei arutatud. Aga minu hinnangul laheneks see probleem siis, kui me toimetulekutoetussüsteemi ümber korraldaksime, annaksime kogu nendeks toetusteks mõeldud raha kohalike omavalitsuste kätte. Kohalikud omavalitsused otsustaksid ise toimetulekutoetuste jagamise süsteemi ja korra üle. Sel juhul tekib neil vajadus kokku hoida, vajadus kontrollida toimetulekutoetuste jagamist. Ma olen täiesti kindel, et siis teatud piirkondades täheldatav toimetulekutoetusteks vajamineva raha vähesuse probleem laheneb. Tõsi, näiteks Ida-Virumaa on minu arvates piirkond, mis võib-olla vajaks nende toetuste jagamist teatud koefitsiendiga. Samal ajal leian, et paljudes piirkondades on tegemist toimetulekutoetuste liiga kergekäelise jagamisega. Aga rõhutan, et see on minu isiklik arvamus, mis ei ole rahanduskomisjoniga mitte kuidagi seotud.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Kas komisjon arutas, kumb olukord on mõistlikum, kas see, et jagatakse toimetulekutoetusi, närvilised inimesed peavad kulutama uksi, nägema vaeva, olema psühholoogiliselt rusutud, või see, et inimestele jäetakse see raha lihtsalt alles madalama käibemaksumäära kehtestamisega? Kumb olukord nii psühholoogiliselt kui ka majanduslikult on teie arvates Eesti praegustes oludes otstarbekam?

Hea kolleeg Jaanus Marrandi, sisuliselt kordasid sa Endel Paabi küsimust. Üritan vastata samas vaimus. Kui näiteks seda soojusenergia 18%-list käibemaksu ei ole kehtestatud - praegu ongi niisugune olukord -, siis minu arvates jäetakse maks võtmata nendelt, kellelt saaks seda võtta ja selle arvel mõnele hädas olevale inimesele rohkem toimetulekutoetust maksta. Väiksemad maksud tähendavad ka väiksemaid toetusi.

Harri Õunapuu, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg Atonen! Sa oled täna siit puldist rohkesti avaldanud isiklikke seisukohti. Mul on samuti üks küsimus, millele vastamine eeldab sinu isiklikku seisukohta, sest jutt on asjast, mida minu teada komisjonis ei arutatud. 2000. aasta riigieelarves vähendati toimetulekutoetusteks minevat summat. Nüüd tõenäoliselt me kehtestame soojale 5%-lise käibemaksu. Sellest tulenevalt on rahandusminister öelnud, et vaja oleks teha negatiivne lisaeelarve, sest muidu ei tule riik ots otsaga kokku. Mida peaksid tegema need 40% Eesti elanikest, kes elavad peaaegu toimetuleku piiril? Kuidas nende peres peaks negatiivne eelarve välja nägema?

Ma olen natuke hädas, sest küsimust ei olnud selgelt kuulda. Äkki kordad?

Harri Õunapuu, palun võtke mikrofon endale lähemale.

Ei ole ikka hästi kuulda.

2000. aasta eelarves vähendati toimetulekutoetuste summat. Nüüd suurendame soojale 5%-lise käibemaksu kehtestamisega inimeste väljaminekuid. Samas on rahandusminister riigieelarve tasakaalustamiseks teinud ettepaneku vastu võtta negatiivne lisaeelarve. Mida peavad tegema need 40% elanikkonnast moodustavad inimesed, kes oma eelarvega välja ei tule? Kuidas nende perekonnas peab negatiivne eelarve välja nägema?

Negatiivne lisaeelarve tähendab ikka seda, et tuleb vähem kulutada. Muide, need inimesed, kellelt hakatakse võtma soojusenergia 5%-list käibemaksu, ilmselt arvestasid aasta alguses 18%-lise käibemaksuga. Nemad võivad nüüd teha hoopis positiivse lisaeelarve.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan, proua juhataja! Minu seekordne küsimus on natuke isiklikku laadi ja sealjuures võib-olla erakondliku, poliitilise kallakuga. Ma väidan, et te vastasite minu küsimusele küll isiklikust vaatevinklist, aga oma erakonna poliitilise platvormi vastaselt. Just Reformierakond on kogu aeg väitnud, et ei ole tähtis, kui suur on inimese sissetulek, sest mahaminek on ikka ühesugune. Teie erakonna ideoloogia kohaselt peaks olema nii, et kui mul on suurem sissetulek, siis on mul ka suurem maja ja kütteks läheb niikuinii suurem summa. Ja kui on ühesugune käibemaksumäär, siis maksan ma niikuinii suuremat käibemaksu. Jne. Teie eelmine vastus ei läinud teie ideoloogiaga sugugi kokku.

Ma arvan, et minu eelmine vastus ei olnud kuidagi Reformierakonna seisukohtadega vastuolus. See näitas, et üleminekuühiskonnas on Reformierakond lihtsalt inimnäoline. (Aplaus.)

Harri Õunapuu, teine küsimus, palun!

Ma tulen oma küsimuse juurde tagasi. Teoreetiliselt võib vastus sellele olla isegi talutav. Kuidas sa vastaksid sellelesamale küsimusele nendesse inimestesse puutuvalt, kes peavad hakkama maksma rohkem, aga raha neil selleks ei ole?

Muide, ma ei pea kellelegi vastama. Kui soojusenergiale tuleb käibemaks, hakkan ma ise samuti rohkem maksma.

Küsimusele on vastatud. Andres Varik, palun!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Teie valitsus ja koalitsioon on märku andnud, et üleminekuperiood on läbi ja alanud on stabiliseerumisperiood. Jaanus Marrandi, Endel Paabi ja minu küsimustele vastates te märkisite, et tegelikult tuleb maksukoormust igati vähendada. Sellega te olete hakkama saanud. Ettevõtete tulumaksu te kaotasite, kütuseaktsiisi tahate vähendada. Aga miks te siis nii usinasti seda soojuse käibemaksu tahate tõsta? See on mulle täiesti arusaamatu. Te olete ühtede maksude vähendamise poolt, teisi aga tahate kõvasti tõsta. Seejuures te olete ise märkinud, et stabiliseerumisperiood on juba kätte jõudnud.

Aitäh! Reformierakonna põhipostulaati rahanduskomisjon ei arutanud.

Elmar Truu, palun!

Aitäh! Hea kolleeg Meelis Atonen! Ma tuletan meelde, et toimetulekutoetuste jagamise süsteem või kord on ammu olemas. Eelmise valitsuse ajal näiteks oli 1998. aasta eelarves toimetulekutoetusteks ette nähtud 422 miljonit krooni. Et osa sellest jäi Võru linnas ja mitmel pool mujalgi kasutamata, siis panime 1999. aasta eelarvesse 412 miljonit krooni, millest teie valitsus ligemale 60 miljonit kärpis. Käesoleva aasta eelarves on toimetulekutoetusteks ette nähtud ainult 330 miljonit krooni. Sellega on ära lõigatud kõik võimalused maksta täiendavat toimetulekutoetust, milleks raha ei ole. Kas te rahanduskomisjonis olete otsinud selleks vahendeid ja võimalusi?

Ma olen mitu korda öelnud, et valitsuse kavade kohaselt oleks kehtestatud 18%-line käibemaks ja seda arvestati riigieelarvet koostades. Kui nüüd kehtestub 5%-line käibemaks, siis ei tohiks toimetulekutoetuste maksmisega probleemi olla.

Kalev Kukk, palun!

Suur aitäh! Hea kolleeg! Soojusenergia on teatavasti kaup, mida maksujõulisem elanikkond tarbib rohkem kui väikese maksujõuga elanikkond. Kas on võimalik põhjendada seda, et jõukamad inimesed, kes, nagu ma ütlesin, tarbivad rohkem soojusenergiat, peaksid suurema tarbimise eest saama mingisuguseid konkreetseid hüvesid, st nad ei pea soojusenergia kui kauba pealt maksma käibemaksu? Võin tuua konkreetse näite. Nii mina kui hea kolleeg Elmar Truu, kes me elame Lasnamäel, oleme vabastatud soojusenergia käibemaksust. Samal ajal meie vaesemad pensionäridest sugulased, kellel ei ole võimalust elada Lasnamäel ja kes elavad ahjuküttega korterites, kus seinad ja aknad lasevad tuult läbi, on sunnitud oma eluruume kütma veidi teisiti, sealhulgas kas või elektriga, ja maksma käibemaksu. Aga jõukam elanikkonnakiht, kuhu kuulume nii mina kui kolleeg Elmar Truu, ei pea käibemaksu maksma. Kas on võimalik seda põhjendada?

Minu arvates ei ole mitte kuidagi võimalik põhjendada seda, et riigilt saavad kaudset toetust rohkem need inimesed, kes teatud teenust rohkem tarbivad. Selles mõttes tõi hea kolleeg Kalev Kukk täpse näite selle kohta, kuidas riik toetab ebaratsionaalselt teatud elanikkonnakihte. See, et soojusenergia 0%-lise käibemaksu põhjenduseks tuuakse sotsiaalne olukord Eestis, näitab, et säärast käibemaksumäära käsitatakse omamoodi sotsiaaltoetusena. Kui aga seda sotsiaaltoetust saavad rohkem need, kes rohkem kulutavad ja raiskavad, siis ei ole 0%-line käibemaks mitte kuidagi põhjendatud.

Valve Kirsipuu, palun!

Suur tänu! Lugupeetud esineja! Olen kuulanud juba tund aega, kuidas opositsioon muretseb selle üle, kust võetakse toimetulekutoetusteks raha. Mul on niisugune arusaamine, et praegune Rahandusministeerium koostas 2000. aasta eelarve ja pani maksupoliitika sellest lähtudes, et alates 1. juulist 2000 ei ole enam viimased kuus aastat kehtinud käibemaksuvabastust küttele. Arvesse on võetud käibemaksu täiendav laekumine, mis omakorda kulude poolel annab võimaluse maksta suuremat eluasemetoetust. Soojusenergia käibemaksust tulevad kümned miljonid, mis lähevad jagamisele eluasemetoetustena. Nüüd ma saan hoopis nii aru, et kui me võtame vastu seaduse, mis 18%-lise käibemaksu asemel näeb ette 5%-lise või 8%-lise, siis tegelikult peame hakkama eluasemetoetust kärpima, sest 2000. aasta eelarves ettenähtud käibemaks jääb saamata. Kas ma olen asjast õigesti aru saanud?

Aitäh, proua Valve Kirsipuu! Jah, olete küll õigesti aru saanud.

Rohkem suulisi küsimusi teile, Meelis Atonen, ei ole. Palun vastake ka kirjalikule küsimusele.

Proua Liina Tõnissonilt on tulnud niisugune kirjalik küsimus: "Härra Atonen! Ma ei soovi teada teie tundeid, vaid komisjonis tehtud analüüsi tulemusi ja põhjendusi. Miks valiti soojuse ja tahkekütuse 5%-lise käibemaksu kehtivusajaks ainult üks aasta?" Seaduseelnõu esialgses variandis, mille esitas Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, oligi ette nähtud, et soojuse ja tahkekütuse 5%-line käibemaks jääb kehtima igaveseks. Tähtaega ei olnud määratletud. Et paljud komisjoni liikmed olid selle eelnõu vastu, siis pakuti kompromissina välja, et üheks aastaks kehtestatakse 5%-line käibemaks, mis järgmisest aastast muutub 18%-liseks. Too aasta oleks inimestele nagu üleminekuaeg kõrgema käibemaksumääraga kohanemiseks. Võin teile kinnitada, et minu arvates vähemalt mõni teie erakonnakaaslane toetas seda ettepanekut.

Ma tänan! Nüüd on ekraan tühi ja ei ole ka kirjalikke küsimusi. Avan läbirääkimised. Kas on soovi nendest osa võtta? Tiit Toomsalu, palun!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Eesti Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni nimel tahan ma teatada meie toetusest Eestimaa Rahvaliidu eelnõule, aga seda järgmiste reservatsioonidega. Me leiame, et oludes, kus käesoleva aasta riigieelarvesse on juba sisse kirjutatud 18%-line käibemaks, ei ole võimalik ega mõeldav teha lõplikku ja järsku sammu käibemaksu taastamiseks nullmäära tasemel. Samas aga peame õigeks ja vajalikuks juhtida oma kolleegide, eelkõige võimukoalitsiooni fraktsioone esindavate kolleegide tähelepanu sellele, et valmistudes 2001. aasta eelarve koostamiseks ja vastuvõtmisele eelnevateks debattideks, oleks vaja ette näha 2001. aasta teisel poolaastal laekumas mitte 5%-list, vaid veelgi madalama tasemega, ühe-, kahe- või isegi 0%-list käibemaksu. Sellise seisukoha vastu püütakse vaielda põhjendusega, et Euroopa Liidus on 5% keskmine stabiilne määr. Kuid me ei ole ju veel Euroopa Liidus, mistõttu ei ole kohustatud rangelt järgima sealseid tasemeid ja standardeid. Ma usun, et me kõik oleme valmis aktsepteerima põhimõtet - ja seda ka õigusaktis -, et alates liitumisest Euroopa Liiduga on kõnealune käibemaks 5%. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Mai Treial, palun!

Proua juhataja! Head kolleegid! Ma tahaksin natuke abi pakkuda rahanduskomisjoni esindajale, kes ütles, et soojuse käibemaksuga probleemi justkui ei ole. Minu arvates on sellega väga tõsised probleemid. Seda on tõdenud ka Eesti Omavalitsusliitude Ühendus. Sealt on pöördutud käesoleval aastal juba teist korda Vabariigi Valitsuse poole soojusenergia 18%-lise käibemaksu asjus. Omavalitsusjuhid leiavad, et kui valitsus kavatseb käibemaksu kehtestamise järel hüvitada hinnatõusu vaesematele inimestele toimetulekutoetuste kaudu, siis peaks hüvitiste jagamise otsustamine jääma omavalitsustele. See on tõsi. Aga samas nad leiavad, et toimetulekutoetuste maksmine tekkivate võlgade probleemi ei lahenda, sest keegi ei garanteeri, et toetust just küttearvete maksmiseks kulutatakse. Niisiis tegidki omavalitsusjuhid eelmainitud ettepaneku. Eesti Ametiühingute Keskliit pöördus 8. mail pärast oma III kongressi samuti Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poole. Peetakse vajalikuks arvestada maksupoliitika kujundamisel ametiühingute seisukohta ja töötajate olukorda, tühistada tulumaksuseaduse sätted, mis kahjustavad ametiühingute tegevust. Avaldatakse soovi, et loobutaks 18%-lise käibemaksu lisamisest soojusenergia hinnale. Leitakse, et sellise käibemaksu lisamine soojusenergia hinnale langetaks veelgi töötajate ja nende pereliikmete elatustaset. Mil määral peaks toimetulekutoetusteks ettenähtud summat suurendama? Sotsiaalministeeriumi arvutuse kohaselt oleks vaja lisada vähemalt 40 miljonit krooni, kuid riigieelarve muudatused ei näe ette sentigi. Aitäh!

Tänan, Mai Treial! Arvo Sirendi, palun!

Suur tänu! Austatud Riigikogu! Terve hulk esimeste eluvajaduste rahuldamiseks minevaid hüvesid on sellised, mida inimesed tarbivad ligikaudu võrdselt. Tegelikkuses see päriselt ei õnnestu. Niisugust võrdset esmatarbimist võib täheldada ainult rikastes riikides, nagu näiteks on Rootsi. Sellest ongi meile tulnud mõisted "Rootsi laud" (kõik võivad süüa võrdselt) ja "Rootsi kardinad" (nende taga on kõik võrdsetes tingimustes). Me ei suuda veel Rootsi tingimusi luua. Kui vaadata lähemalt, kuidas soojusenergia käibemaks mõjutab eri inimesi, kes soojust võrdselt tarbivad, siis tuleb välja, et me tekitame suure hulga elanikke, kes seni tulid toime või olid toimetuleku piiril, kuid nüüd enam toimetulijate hulka ei kuulu. Neil tekib suur psüühiline tõrge seepärast, et nad peavad hakkama riigilt vastu võtma toimetulekutoetust. Nad on kogu aeg elanud oma tööst ja vaevast, aga nüüd hakkavad elama teiste armust. Niisuguste inimeste juurdetekitamine on alati olnud ühiskonnale ohtlik. Me ei saa pidada õigeks väiteid, et käibemaks kehtestataksegi selleks, et kokku tuleks hirmus palju raha, mida saaks anda kõigile, kellel seda tarvis läheb. Niisuguseid asju kultuurriikides ei tehta. Seda võib teha nendes riikides, kus ebavõrdsus on eesmärgiks seatud. Meil on ebavõrdsuse suurenemine kahjulik, arvestades meie rahva üldist haridustaset ja neid eluhüvesid, mida kõik enam-vähem võrdselt vajavad ja tarbivad. See tekitab ainult lisaprobleeme. Kui nüüd tuleb juurde hulk toetust vajavaid inimesi, siis tekitab see ühiskonnas täiendavaid vastuolusid. Tänan!

Tänan, Arvo Sirendi! Edgar Savisaar, palun!

Proua juhataja! Ega päris hästi saagi aru, miks Eesti on võtnud enesele kohustuse loobuda soojuse käibemaksu nullmäärast. Minu arvates on põhjuseks see, et Reformierakonna survel anti üksikutele Tallinnas asuvatele suurettevõtetele miljardiline tulumaksusoodustus. Pärast seda ei olnud enam võimalik eelarvet tasakaalustada teisiti, kui tuldi välja ideega soojuse käibemaks inimeste väljaminekutele juurde kirjutada. Formaalselt on viidatud Euroopa Liidule. Aga nagu siit kõnepuldistki on täna mitmel korral öeldud, ei ole asi Euroopa Liidus. Tema pärast võiksime veel mitu aastat säilitada sooja käibemaksuvabastuse või vähemalt soodustingimused. Ma ei tea, kas keegi on mõtisklenud selle üle, kuidas see täiendav maksukoormus elanike vahel jaguneb, kui palju sellest läheb nendele, kes elavad otseses vaesuses või vaesuse piiril, ja kui palju läheb majanduslikult enam kindlustatud 20%-le. Tundub, et jõukas kiht kasutab eeskätt elektrikütet. Temale koormust juurde ei tule ja ega tal senigi olnud maksusoodustust või maksuvabastust. Tähendab, täiendav maksukoormus lööb eeskätt vaesema elanikkonna huvide pihta. Ma tahan öelda, et maksude kehtestamisel tuleb arvestada elanike reaalset maksevõimet. Praeguse tööpuuduse kasvu juures ei ole nähagi, et maksevõime paranema hakkaks. Rohkem kui pooltele elanikele on soojuse käibemaks, olgu see siis 5% või 18%, igal juhul üle jõu käiv koorem. Tänasest Äripäevast lugesin ma kolleeg Kalev Kotkase teadet, et Mõõdukad ei taha maksuvabastust ja seepärast nad ei toetanud Keskerakonna eelnõu. Nüüd ma sain lõpuks teada, milles on Keskerakonna ja Mõõdukate põhimõtteline poliitiline erinevus. Keskerakonna fraktsioon hääletab täna 5% poolt, sest igal juhul on see õigem ja õiglasem kui 18%. Aga samal ajal me kavatseme edasi võidelda selle nimel, et kõigil inimestele elutähtsatel teenustel oleks käibemaksu minimaalne või nullmäär, olgu siis tegemist vee, soojuse, meditsiiniteenuste, matuseteenuste või muu seesugusega. Me ei arva, et 5% oleks ideaalne ja vastaks meie valijate huvidele. Aga igal juhul on see õiglasem kui 18%. Lõpetuseks tahan öelda järgmist. Valitsuskoalitsioon teeb käibemaksusoodustusi firmadele, kes toovad välismaalt Eestisse laulu- ja pillimehi. Nende publik on ikkagi eeskätt jõukamad inimesed. Ma ei usu, et need, kellel leivaraha ei ole, hakkavad ostma 500-krooniseid pileteid. Leitakse võimalusi teha eelnimetatud firmadele käibemaksusoodustusi ja -vabastusi. Aga samal ajal nõuavad valitsus ja valitsuskoalitsioon kõrget käibemaksu toasooja eest just vaesematelt elanikkonnakihtidelt. Kui see ei ole variserlikkus, siis mis see on? Aitäh!

Tänan! Lauri Vahtre, palun!

Proua juhataja! Austatud Riigikogu! Minu siia pulti tuleku ajendasid kaks eelkõnelejat, kellega ma päriselt nõus ei taha olla, vähemalt mitte kõiges, mis nad ütlesid. Aga kõigepealt niipalju, et ega maksumäära tõstmine meeldi lõppude lõpuks kellelegi, järelikult ka mitte mulle. Asja tuleb vaagida teisiti, mitte meeldimise, vaid vajalikkuse seisukohast. Kui härra Sirendi ütles, et üks riik, kes tahab oma põhiolemuselt olla kõlbeline, ei peaks seadma endale eesmärgiks vaeste inimeste juurdetegemist, siis tuleb sellega kahtlemata nõus olla. Ainult et see, kui me muudame käibemaksumäära, ei ole vaeste juurdetegemine, vaid sellele võib järgneda tegeliku vaesuse ilmsiks tulek. Kui inimesed on vabastatud mingist maksust, mida nad ühiskonnaliikmetena peaksid tasuma solidaarselt teistega, ja seetõttu tulevad ots otsaga kokku, ei tähenda see veel, et nad ei ole vaesed. Maksuvabastuse lõpetamisel tuleb vaid ilmsiks, et nende vaesus oli varjatud, ära peidetud nende endi ja teiste eest. Leida ennast vaene olevat ei ole kellelegi meeldiv, aga teisest küljest ei ole vaesuse varjamine ka tulu. Edgar Savisaare kõnes lausa kriipis minu kõrvu väide, et soojusel on praegu 0%-line käibemaks. Ei ole kogu soojusel. Nende soojus, kes kütavad puude ja elektriga, ei ole käibemaksuvaba. Ei tohi demagoogiliselt väitma tulla, et me hakkame maksustama toasooja, mis praegu on maksustamata. Osal inimestel on see maksustatud, osal mitte. Kui see on nii, siis nii tuleb ka öelda. See, et miski on maksust vabastatud või isegi tasuta, meenutab mulle ausalt öeldes Nõukogude Liidus väidetavalt kehtinud tasuta arstiabi. Aga ma loodan, et nüüd ehk oleme juba kõik aru saanud, kui absurdne on väide, et arstiabi oli tasuta. Mitte midagi ei saa muidu. Tasuta lõunaid ei ole. Järelikult pole ka 0%-list sooja. Tasu lihtsalt näpatakse mujalt. Et riigi finantsid oleksid selgemad, tuleb sellised kavaldamised lõpetada. Kui see kohe ei ole võimalik, siis hädapärast kas või sammhaaval, mida ju praegu ette pannaksegi. See on kompromiss, mille vastu sõdimine on minu meelest lihtsalt ebamõistlik. Ma tänan!

Tänan, Lauri Vahtre! Janno Reiljan, palun!

Proua eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei tahtnudki sõna võtta, aga siit puldist on välja öeldud nii palju majanduslikke rumalusi, et ei pääse kuhugi, lihtsalt peab sekkuma. Kogu maailm liigub tsiviliseerumise suunas. Kunagi n-ö arenemata maailmas võis tõesti peamaksuga läbi ajada, kõik olid võrdsed, igaühel tuli oma pea pealt maksta. Tuleb välja, et Isamaaliidu ja Reformierakonna seisukohalt oli too kõige arenenum ühiskond - kui pea on, siis maksa. Inimkonna areng on läinud teises suunas, nimelt diferentseerimise suunas ka tulude osas. Maailm on läinud keerulisemaks, mistõttu arvesse tuleb ainult üks asi: kõigil, kes on sündinud inimeseks, peab olema võimalus inimväärselt elada. See on eesmärk. Kui riiklikke koormisi kavandatakse, siis tuleb mõelda just selle peale, kuidas asju nii korraldada, et kõik võiksid tunda ennast inimesena, väärika ühiskonnaliikmena. Kõik sellised maksud, mis võtavad rikastelt rohkem ja vaestelt vähem, tunduvad olevat ebaõiglased - kuidas siis nii, ma olen ju rikas, mis õigusega minult rohkem võetakse kui vaeselt, kes on täpselt samasuguse kahe jala ja ühe peaga ja sööb, sunnik, sama palju. Saame ikka aru ühest asjast: seesama riik, mille peale me maksumaksja raha kulutame, tema sõjavägi, tema politsei kaitsevad ikka neid, kellel on rikkust ja vara, seda, mida on tarvis kaitsta. Ega riik kaitse neid, kellel on ainult ühed püksid jalas ja kaks kätt taskus. Vaesel ei ole suurt midagi kaitsmisväärset. Kõik riiklikud kulutused lähevad ikka meie jõukama inimese eest hoolitsemiseks, tema kaitsmiseks. Seetõttu peaksime maksudest rääkimisel mõtlema selle peale, kuidas tagada kõigile inimestele võimalus olla väärikas. Soojuse käibemaks - räägitagu siin mida tahes - on õnnetuseks selline, mis tabab kõiki inimesi suhteliselt ühtemoodi. Tõsi, on rikkamaid inimesi, kellel on juba elektriküte sees. Pean ütlema, et minulgi on see sees. Ma ei leia selles küll mitte midagi kummalist, et ma maksan rohkem maksu. Ma võisin lubada endale elektrikütte sissepanekut. See muudab elu mugavamaks ja annab muid eeliseid. Kuid selle eest tuleb maksta. Meil, jõukamatel inimestel on see võimalik. Ma loodan, et kõik teisedki, kes elektriga kütavad, mõtlevad täpselt samamoodi. Ettevõtted, kes loodavad tulumaksuvabastusest mingit kasu, ei saa seda, sest üldine infrastruktuur, üldine ühiskondlik keskkond muutuvad järjest halvemaks. Kõigis arengumaades, kus on madalad maksud, paraku ei lähe ettevõtlusel kuigi hästi. Nii on edaspidi Eestiski. Valitsuskoalitsiooni maksupoliitika viib meid arengumaade hulka. Asi ei ole ainult ühes maksus. Kogu maksusüsteem kisub viltu. Paraku on üheks viltukiskumise näiteks ka soojuse käibemaks. Me lihtsalt ei ole suutnud inimestele tagada inimväärseid elamistingimusi. Soojuse käibemaksuga me halvendame neid tingimusi veelgi. Kui kõigil inimestel oleks hea ja tasuv töö, siis võiks säärase maksu kehtestada. Praegustes tingimustes aga on see ebaõiglane. Kui valitsuskoalitsioon tahab lõhestada ühiskonna rikasteks ja vaesteks, siis paraku peab ta ka maksusüsteemi vastavalt üles ehitama. Me ei saa hakata kerjustelt maksu nõudma. Ometi tahame seda soojuse käibemaksu kehtestamisega teha. See kahjuks on vale. Pealegi on see ohtlik. Mitte seepärast, et keegi on vaene, vaid see on ohtlik ühiskonna arengule. Niimoodi talitades ei saa Eestist kunagi tsiviliseeritud ühiskonda, kus oleksid kõrge produktiivsusega head ettevõtted. Praegusest ühiskonnast kasvab välja halb, viletsa kvaliteediga tööjõud. Ettevõtted ei saa sellises ühiskonnas kunagi head tööd teha. Selles on meie õnnetus. Niisiis, lugupeetud ettevõtluse huvide näilised kaitsjad, te teete vale tööd.

Tänan, Janno Reiljan! Olev Raju, palun!

Lugupeetud Riigikogu! Kõigepealt vastan härra Vahtrele. Mul on väga kahju, et härra Vahtre ei ole suvatsenud seaduseelnõu läbi lugeda, mistõttu ta väidab, et küttepuid kasutavad inimesed maksavad 18%-list käibemaksu. Eelnõu kohaselt on füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe ja küttepuidu käibemaksu määr kuni 2001. aasta 30. juunini 5%. Nii et kui kellelgi on vaja kellegi vastu võidelda, siis palun enne seaduseelnõu läbi lugeda. Aga nüüd sellest, miks ma siia pulti tulin. Kõigepealt püüdkem selgusele jõuda, miks see küsimus meil nii terav on. Ilmselt seepärast, et me maksustamise mitmete omavahel möödapääsmatult vastuolus olevate printsiipide hulgast toome kogu aeg esile ainult ühe, nimelt selle, kuidas maks võib mõjuda majandusele. Ühesõnaga, maksudest rääkides oleme lähtunud ainult ühest maksustamise printsiibist, nimelt maksude neutraalsusest (tax neutrality) ja pealegi seda ühekülgselt tõlgendades. Kogu maksusüsteemi esimene printsiip aga on maksevõime (ability to pay), mille kohaselt ei maksustata neid, kes maksta ei jõua. See printsiip on sees igas koolilastele (junior achivement) mõeldud õpikus, aga me kipume seda unustama. Teiseks. Erinevalt paljudest teistest küsimustest öeldi soojuse käibemaksustamise arutamisel rahanduskomisjonis ausalt välja, miks see asi praegu päevakorral on. Nimelt seetõttu, et keegi lubas ruttu-ruttu selle asja ära teha, sest Euroopa Liidus on nii. Teisisõnu, me proovime praegu olla paavstist paavstlikumad. Milles ikkagi on asi? Euroopa Liidus lisati juba 1992. aastal käibemaksuseaduse juurde loetelu kaupadest, mille puhul soodusmäära peetakse õigeks ja mille puhul mitte. Tol ajal ei kuulunud Euroopa Liitu Soome, Rootsi ega Austria, kus küttega on probleeme. Küll aga kuulusid sinna Kreeka, Hispaania, Itaalia, Portugal ja Prantsusmaa, suhteliselt soojema kliimaga maad, kus kütmine ei ole eriti kallis. Praegu peavad Soome ja Rootsi läbirääkimisi, proovides soojust lülitada selliste esmatarbekaupade nimekirja, millel Euroopa Liidu riikides on normaalne soodusmäär. Selle asemel et oodata, millega need läbirääkimised lõpevad, püüame me ruttu-ruttu oma maksud üles kruvida. Ja viimaseks. Kui lähtuda väitest, et on tekkinud ebavõrdsus eri kütteliikide kasutajate vahel, siis oleks õige mitte lisada keskkütet või ahjukütet kasutavate inimeste kütte maksumusele 18%-list käibemaksu. Palju õigem oleks leida võimalus vähendada praegu 18%-lise käibemaksu all oleva soojuse eest võetavat tasu. See vastaks rahva huvidele. Ma tänan!

Tänan, Olev Raju! Jürgen Ligi, palun!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Mitte ei oleks tahtnud täna sõna võtta, aga kui Olev Raju tuleb välja järjekordse dotseeriva jutuga, mis koosneb eksimustest ja valedest, siis kriibib see kõrva. Vale oli kindlasti see, kui ta väitis, nagu oleks rahanduskomisjonis keegi öelnud, et kusagil on antud mingi lubadus. Täielik väljamõeldis! Härra Raju, ei ole korrektne sellist juttu rääkida. Pooltõde oli see, kui ta rääkis küttepuidu käibemaksust. Tõepoolest, puuhalud käivad eelnõu paragrahvi alla. Aga näiteks puidujäätmed maksustatakse 18%-lise käibemaksuga nagu kõik muugi. Puidujäätmeid ostavad kõige vaesemad inimesed. Niipea kui Olev Raju läheb majandusteooriasse, milles ta kahjuks on võhik, tulevad eksimused. Praegu on tegemist asjaga, mida me nimetame regressiivseks maksukoormuseks. Härra Raju, see käibemaksusoodustus saab osaks nendele, kellel rohkem on ja kes rohkem tarbivad. Kui te olete suur progressiivse tulumaksu toetaja, siis palun ärge olge käibemaksusoodustuse toetaja, sest need asjad on vastandlikud. Praegu on nii, et see, kellel on rohkem pinda ja kes rohkem sooja kulutab, saab riigilt kõige suurema toe. See on regressiivne maksustamine, härra Raju. Lugege oma kooliõpikud uuesti läbi. Aitäh!

Tänan, Jürgen Ligi! Vootele Hansen, sõnavõtt kohalt, palun!

Paar sõna kolleeg Olev Raju ettepanekust vähendada elektri ja gaasi käibemaksu. Ma saan aru, et ilmselt teeb ta ettepaneku vabastada ka kerged kütteõlid aktsiisist ja alandada nende käibemaksumäära. Jään huviga ootama eelnõu. Aitäh!

Tänan! Nüüd on ekraan tühi. Kas ma võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamist toetas 56 Riigikogu liiget, vastu oli 5, erapooletuks jäi 2. Seega on läbirääkimised lõpetatud. Ma palun tagasi kõnepulti Meelis Atoneni. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Loetelus on neid kaks. Kuid Tõnu Kõivult, Mõõdukate fraktsiooni aseesimehelt on tulnud avaldus, milles ta fraktsiooni nimel teatab, et parandusettepanek nr 2 on tagasi võetud. Nii et alles on üks ettepanek. Seega jääb konkureeriv hääletus ära. Niisiis, parandusettepaneku nr 1 on esitanud rahanduskomisjon ja see on leidnud täielikku arvestamist. Jaanus Männik, palun!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada. Põhjenduseks niipalju, et see sätestaks olukorra, kus me kehtestame elanikkonnale ja teistele soojatarbijatele 5%-lise käibemaksu ainult aastaks. Tuleva aasta 1. juulil hüppaks käibemaks automaatselt 18%-ni. Eelnõu algvariant, mis jõustub seadusena siis, kui me kõnealuse ettepaneku välja hääletame, näeb ette kehtestada soojusenergiale ja tahkekütusele alaliselt 5%-line käibemaks. Nii et ma kutsun kolleege üles hääletama selle ettepaneku vastu.

Tänan, Jaanus Männik! Meelis Atonen, palun, milline on komisjoni kommentaar?

Ma ei hakkaks üle kordama Jaanus Männiku juttu, mis väga selgelt ettepaneku sisu välja tõi. Küll aga ütlen, et selle hääletamisel rahanduskomisjonis jagunesid hääled nii: 4 poolt, 1 vastu ja 5 erapooletut.

Jaanus Männik palus ettepaneku hääletusele panna, mida ma ka teen. Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepanekut toetas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 39, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek on heaks kiidetud. Komisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lõppsõnavõimalus. Jaanus Männik, palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Vaatamata hääletustulemusele, on mõistlik teha eelnõust seadus. Sellega kehtestuks - kahjuks küll ainult üheks aastaks, kuid siiski - soojusenergiale ja tahkele kütusele 5%-line käibemaks. Kahjuks hüppab see tuleva aasta 1. juulil automaatselt 18%-ni. Tahaksin lõpetuseks rõhutada, et kindlasti ei ole selle eelnõu puhul tegemist 0%-lise käibemaksu suurendamisega 5%-ni, vaid 18%-lise käibemaksu vähendamisega 5%-ni. Mis puutub kolleeg Atoneni ütlusse, justkui poleks praegune Riigikogu otsustanud kehtestada 18%-lise käibemaksu, siis ütlen täpsustuseks järgmist. Praegune Riigikogu on siiani loobunud pikendamast 0%-list käibemaksu. Kuid see, millega me siin praegu tegeleme, st püüame leevendada inimeste maksukoormust siiski vähemasti aastaks, on kindlasti positiivne. Ühiskond arvab meist sel puhul siiski paremini, kui oleks arvanud selle sammu tegemata jätmise korral. Aitäh!

Tänan, Jaanus Männik! Kas komisjoni esindaja soovib lõppsõna? Ei soovi. Fraktsioonide esindajad? Samuti mitte. Võime asuda lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid! Panen lõpphääletusele käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Käibemaksuseaduse muutmise seaduse vastuvõtmist toetas 56 Riigikogu liiget, 32 oli vastu, erapooletuks ei jäänud keegi. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele lapse õiguste konventsiooni artikli 43 lõike 2 muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnepulti kaitseminister Jüri Luige.

Austatud Riigikogu juhatus! Austatud Riigikogu liikmed! Ma esinen siin välisministrina ja toon teie ette teisele lugemisele eelnõu, mis näeb ette lisada lapse õiguste konventsiooni klausel lapse õiguste komitee liikmete arvu tõstmise kohta 10-lt 24-ni. Muudatus on seotud sellega, et kümme liiget ei jõua läbi vaadata kõiki avaldusi, mis sellele komiteele pidevalt laekuvad. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti väliskomisjoni liikme Liis Klaari.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lapse õiguste konventsiooni artikli 43 lõike 2 muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu 383 kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjoni 5. juuni istungil otsustati eelnõu saata teisele lugemisele ning teha täiskogule ettepanek see seadusena vastu võtta. Selle poolt oli 7 väliskomisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi.

Tänan, proua Klaar! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Kui kellelgi on soovi arvamust avaldada, avan läbirääkimised. Ekraan on tühi, läbirääkimisi ei avata. Lõppsõnavõimalus. Lõppsõna ei soovita. Sel juhul asume lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele lapse õiguste konventsiooni artikli 43 lõike 2 muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Lapse õiguste konventsiooni artikli 43 lõike 2 muudatuse ratifitseerimise seaduse vastuvõtmise poolt oli 58 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Järgmisena on meil päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 419 esimene lugemine. Ettekandeks on sõna majandusminister Mihkel Pärnojal. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tänasel tihedal ja pingelisel tööpäeval on mul selle eelnõu menetlemisel teile Vabariigi Valitsuse poolt edasi anda ainult üks sõnum. Vabariigi Valitsus arvab, et välisinvesteeringuseadus oleks vaja tunnistada kehtetuks, sest Eesti riigile ei ole seda seadust enam vaja. Kui on huvi põhjenduste vastu, võin neid anda teie küsimustele vastates. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, proua juhataja! Austatud härra minister! Minu tähelepanu köitis seletuskirjas toodu selle kohta, et meie ülesanne on kehtestada absoluutne kapitali liikumise vabadus Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates. Eelkõige seetõttu tunnen ma loomulikult huvi, miks me sedavõrd kiirustame. See on asja üks pool. Kõige olulisem aga on see, et täna on meil päevakorras teine, käesolevale eelnõule küllaltki lähedane Riigikogu otsuse "AS Narva Elektrijaamad erastamiskavast" eelnõu. Siit tulenevalt ma küsin: kui me täna võtame maha kõik välisinvesteeringute võimaldamise piirangud ja tühistame kõik menetlused, mis võiksid selliseid investeeringuid sanktsioneerida, siis kas Eesti riigile tähtsatesse strateegilistesse objektidesse investeerijate kaasamine hakkab minema mööda Riigikogu tahtest ja suvast?

Aitäh, härra Toomsalu! Sellele küsimusele ma vastaksin siis, kui te selle uuesti esitate teie nimetatud otsuse eelnõu menetlemisel. Praegu ei rakendata Eestis piiranguid välisinvesteeringutele. Seadus, mille kehtetuks tunnistamise eelnõu on Riigikogule esitatud, on selles mõttes relikt.

Tänan! Tiit Toomsalul on ka teine küsimus. Palun!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind siiski ei rahulda teie vastus sel lihtsal põhjusel, et Riigikogu on teatud hetkel otsustanud, et Eesti riigile peab kuuluma mingi osa neist objektidest, mida Eesti riik Riigikogu näol peab strateegilisteks. Minu küsimus on: kas Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseaduse kehtetuks tunnistamine võib mingil moel takistada Riigikogul kui riigi kõrgeimal organil oma tahet läbi viimast? Pean silmas välisinvesteeringute kaasamist sellistesse strateegilistesse objektidesse nagu Tallinna Sadam, Eesti Raudtee ja elektrijaamad.

Aitäh küsimuse eest! Praegu kehtiv välisinvesteeringuseadus, mille 1991. aastal võttis vastu Ülemnõukogu, ei näe Riigikogule ette mitte mingisuguseid õigusi nendes küsimustes, mida te puudutasite. Seetõttu ei piira välisinvesteeringuseaduse kehtetuks tunnistamine Riigikogu õigusi.

Tänan, härra minister! Ekraan on tühi, rohkem küsimusi ei esitata. Kas valitsuselt tuleb ka kaasettekanne?

Aitäh! Valitsus loobub kaasettekandest.

Tänan! Riigikogu-poolset kaasettekannet tegema palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Kalev Kuke.

Proua juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon toetab samuti 1991. aastal toonase Ülemnõukogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseaduse kehtetuks tunnistamist. Majanduskomisjon arutas eelnõu oma istungil 8. juunil ja tegi järgmised otsused: 1) saata Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks; 2) teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada; 3) määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kaks tundi pärast esimese lugemise lõpetamist; 4) teha Riigikogu juhatusele ettepanek korraldada eelnõu teine lugemine 15. juunil, kui täiskogu otsustab eelnõu esimese lugemise lõpetada. Aitäh!

Tänan, Kalev Kukk! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Majanduskomisjon ootab parandusettepanekuid täna kella 21.10-ks, et võimaluse korral teha teine lugemine homme.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahel sõlmitud finantseerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 425. Alustame selle esimest lugemist. Ma palun ettekande tegemiseks kõnepulti rahandusminister Siim Kallase.

Austatud proua juhataja! Austatud Riigikogu! Teile on esitatud esimeseks lugemiseks seaduseelnõu, mille sisuks on Euroopa Investeerimispangalt maanteede hoolduseks võetava välislaenuga nõustumine. Summa on 15 miljonit eurot. Saadava laenuga on kavas uuendada 93 kilomeetrit Tallinna-Ikla maantee asfaltkatet ning rekonstrueerida 15 kilomeetrit neljarealist ja 93 kilomeetrit kaherealist sõiduteed Tallinna-Narva maanteel. Samuti on projekti kohaselt kavas uuendada ja välja ehitada Pärnu ja Jõhvi ümbersõidutee ning rekonstrueerida Pärnu jõe sild. Projekti kogumaksumus on 673 miljonit krooni. Peale laenu Euroopa Investeerimispangalt on kavas kaasata selle finantseerimiseks kümne Kesk- ja Ida-Euroopa riigi Euroopa Liiduga liitumise eelset infrastruktuuripoliitikat edendava fondi ISPA ja muude doonorite vahendeid, samuti Maanteeameti juurde moodustatud transiidi sihtasutuse raha. Laenu kasutajaks ja projekti teostajaks on Maanteeamet. Laenulepingu tingimuste kohaselt laenatakse 15 miljonit eurot tähtajaga 18 aastat, kusjuures esimesel viiel aastal tasutakse ainult intresse. Laenuintresse tuleb tasuda kaks korda aastas Euroopa Investeerimispanga poolt oma laenudele kohaldatava muutuva intressimäära alusel, mis hetkel on umbes 6%. Laenu võib kasutada ainult kõnealuse konkreetse projekti elluviimiseks. Maanteede korrashoid on meil ajast maha jäänud ja vajab täiendavat finantseerimist. Euroopa Investeerimispangalt võetav laen on üks lisaressursse, mis võimaldab teha investeeringuid Eesti arengu seisukohalt olulisse sektorisse. Aitäh!

Ma tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi. Ei ole.

Aitäh!

Kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel Kalev Kallol.

Austatud proua eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seaduseelnõu 425 oma esmaspäevasel istungil. Laenu sisu kohta mul midagi pikemalt lisada ei ole. Põhiettekandja ütles kõik olulise ära. Küll aga kerkis komisjonis arutluse käigus üles järgmine küsimus. Kui aasta tagasi toodi Riigikokku teeseaduse muudatust käsitlev eelnõu, milles nähti ette kütuseaktsiisist laekuva raha maanteede korrashoiuks eraldatava osa vähendamine põhjendusega, et ei olda valmis kasutama neid summasid, siis kuidas ollakse nüüd valmis laenu kasutama? Maanteeameti esindajad vastasid, et kui raha laekub kindla tsükli järgi ja on ette arvestatud, siis ollakse valmis selle korralikuks kasutamiseks. Majanduskomisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahel sõlmitud finantseerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 425 algatajaga kooskõlastatult muudetud kujul täiskogule esimeseks lugemiseks. Eelnõu muutmine tähendas seda, et § 1 lisati sõnad laenu võtmisest, et viia see paragrahv kooskõlla §-ga 2, kus kasutatakse sõna "laen". Paragrahvis 1 oli esialgu nimetatud ainult finantseerimislepingut. Täiskogule otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. juuni kell 11. Ettepaneku poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Aitäh!

Tänan Kalev Kallo! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Majanduskomisjon ootab muudatusettepanekuid 15. juuniks, st homseks kella 11-ks.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist. Taas palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Siim Kallase.

Lugupeetud proua juhataja! Austatud Riigikogu! Teile on esitatud esimeseks lugemiseks seaduseelnõu, mille sisuks on Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahelise laenulepinguga nõustumine. Laenatav 24,8 miljonit eurot läheb Tallinna - Tartu - Luhamaa maantee umbes 177-kilomeetrise lõigu rekonstrueerimiseks ja Tartu ringtee laiendamiseks viie kilomeetri ulatuses. Selle tulemusena peaks paranema liiklusohutus. Projekti eduka realiseerimise korral on võimalik alustada selle teist etappi, mille tulemusena rekonstrueeritakse Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee kogu pikkuses. Projekti kaasfinantseeritakse riiklike investeeringute programmist, milleks 2000. aastaks on eraldatud 15 miljonit krooni. Laenulepingu tingimuste kohaselt laentakse, nagu ütlesin, 24 800 000 eurot tähtajaga 15 aastat, kusjuures esimesel viiel aastal tasutakse ainult intresse. Laenuintressi tuleb tasuda kaks korda aastas. Selle baasiks on euro LIBOR, mis juuni alguse seisuga on umbes 4,7%. Koos eurodes võetavatele laenudele kohaldatava marginaaliga kujuneks praegu laenu intressimääraks 5,25% aastas. Laenu võib kasutada ainult nimetatud projektide teostamiseks ja see makstakse tagasi riigieelarvest. Seegi laen on meie teedeehituse seisukohalt väga oluline. Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee kui Eesti keskse maantee seisukorra parandamiseks on kindlasti vaja täiendavaid investeeringuid. Nii et seda laenu on otstarbekas võtta. Palun austatud Riigikogu eelnõu arutada ja võimaluse korral pärast vajalikke lugemisi seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, proua juhataja! Austatud härra minister! Loomulikult on selle eelnõu kohaselt võetav laen Eestile ääretult kasulik ja vajalik. Minu küsimus puudutab natuke teist valdkonda. Et riigihangetes saavad tänapäeval osaleda ka äriühingud ja ettevõtted väljastpoolt Eesti Vabariiki, siis mil moel ja kas kavatsetakse suunata need vahendid just Eesti maanteede ehitamise ja korrashoiuga tegelevatele firmadele?

Mina vastaksin sellele nii. Konkursitingimused on kõigile ühesugused. Tõepoolest, Soome maantee-ehitajad on võitnud mitmeid konkursse, aga paljusid konkursse on võitnud ka Eesti ehitajad. Maantee-ehituse finantseerijate seisukohalt on tähtis saada optimaalne pakkumine, kus kvaliteedi ja hinna suhe on õiges proportsioonis. Aga meil on kaasettekandja härra _kepast, kes konkreetsetest protseduuridest teab kindlasti rohkem rääkida. Kui see küsimus vajab täiendavat vastust, siis ma adresseerin selle kaasettekandjale.

Tänan! Ekraan on tühi. Küsimusi rohkem ei tule. Kuidas te suhtute valitsuspoolse kaasettekande vajalikkusse?

Võib-olla härra _kepast natuke selgitab, kuidas maantee-ehituses on kulgenud hangete tegemine.

Palun, härra Peeter _kepast, Maanteeameti peadirektori asetäitja!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Ma vastan Tiit Toomsalu küsimusele: kas see hange on suunatud Eesti firmadele? Vastus on: ei ole. Korraldatakse rahvusvaheline konkurss. Kõik dokumendid, ka konkursi paberid, on inglise keeles, sest tegemist on laenuprojektiga. Niisugune on Maailmapanga nõue. Aitäh!

Tänan! Tiit Toomsalul on teinegi küsimus. Palun!

Tänan! Teatavasti näeb riigihangete konkurss ette, et teatud summast alates on konkursile pääs avatud välisettevõtjatele. Järelikult ei ole välistatud Eesti ettevõtjate osalemine sellel konkursil. Ma palun kommenteerida teie poolt praegu öeldut, et selle projekti raames on välistatud hangete jagumine Eesti ettevõtjatele. Kas on juba ette otsustatud, et sihtotstarbeline väljast tulnud laen läheb välja tagasi sealsetele inimestele tööd andma? Kas Eesti firmadel ja äriühingutel on võimalik saada hankeid või mitte? Milles on asi?

Aitäh küsimuse eest! Eesti ettevõtete osalemine ei ole välistatud. Umbes neli aastat tagasi Maailmapanga laenuga tehtud projektide puhul võitsid konkursi enamasti Eesti ettevõtjad. Ka siis olid täpselt samasugused tingimused.

Tänan, härra _kepast! Ekraan on tühi, Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Majanduskomisjoni nimel kaasettekande tegemiseks palun kõnepulti Peeter Oleski.

Lugupeetud proua istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 426 oma istungil 12. juunil ja otsustas selle saata täiskogule esimeseks lugemiseks istungil, mis eile algas ja täna jätkub. Teiseks otsustas komisjon teha täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. juuni kell 11. Selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi ja 1 arvas, et on parem olla erapooletu. Aitäh!

Tänan, Peeter Olesk! Kas kolleegidel on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekuid ootab majanduskomisjon homseks, 15. juuniks kella 11-ks.

Järgmisena võtame arutusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Koonderakonna fraktsiooni ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse koos Riigikogu otsuse eelnõuga, mis puudutab AS-i Narva Elektrijaamad erastamiskava. Ettekandeks on sõna Riigikogu liikmel Janno Reiljanil.

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Elektrijaamade erastamise küsimus ei seisa eraldi Eesti majandusest ja meie üldisest majanduspoliitikast. Selle küsimuse arutamine on tähtis eelkõige sellepärast, et selle erastamise käigus peavad vastuse saama väga paljud põhimõttelised küsimused majandusvallas, mida seni on ideoloogilistel või mingitel muudel põhjustel, mida ei ole avalikustatud, moonutatult käsitletud. Nüüd tulevad kõne alla Eesti riigi varad, mille väärtus on äärmiselt suur meil praegu ja mille erastamise mõju ulatub edaspidi aastakümnete taha meie majandusarengu seisukohalt. Sellega seoses on formuleeritud otsuse projekt, kus on vaatluse all neli keskset probleemi. Esimene probleem on erastamise hinna küsimus. Meil levitatakse ideoloogilist müüti, nagu võiks infrastruktuuriettevõtteid võrrelda näiteks moosipirukate, autode või korteritega, kus me võime rääkida kümnetest või sadadest pakkujatest ja sadadest või tuhandetest, kümnetest tuhandetest nõudjatest, kus me võime rääkida täiuslikust turust ja kus täiusliku turu tingimustes võib kujuneda nõudluse ja pakkumise vahekorra tulemusena mingile objektile tõepoolest väärtusele vastav hind. Paraku ei sarnane monopoolsed, kultuurriikide tähtsad, näiteks suletud sektori ettevõtted, infrastruktuuriettevõtted moosipirukate, autode või korteritega. Seal ei saa lähtuda sellest, et turg paneb väärtuse paika, seal on tavaliselt vastupidine skeem. Kuivõrd on ainult üks pakkuja ja teisi võrdseid pakkujaid sellel turul ei saa olla, siis ei ole pakkumispoolselt täiuslikku turgu. Kuivõrd need väärtused on väga suured, siis ei saa ka nõudjaid kunagi olla palju. Sellepärast ei ole ka nõudluspoole pealt täiuslikku turgu. Seal on veel palju-palju momente, mis ei võimalda käsitleda selliste ettevõtete turgu täiusliku turuna. Selliste objektide väärtus ei saa põhimõtteliselt kujuneda nõudluse-pakkumise tulemusena, vaid seal on skeem selline: väärtus tuleneb nendest kuludest, millega luuakse vastavad objektid, infrastruktuuriobjektid, ja ostu-müügitehing saab teoks alles siis, kui ilmub välja investor, kes tahab ja suudab pakkuda sellele väärtusele vastavat hinda. Järgmine keskne küsimus on elektrienergia hinna küsimus. Seal on täpselt samasugune olukord. Kuna tegemist on monopoolsete ettevõtetega, nagu on elektrijaamad, mis hõlmavad 95% turust, siis ei saa hind põhimõtteliselt kujuneda nõudluse-pakkumise vahekorra tulemusena. Impordivõimalused on välja arendamata, teistel turgudel on hinnad hoopis kõrgemad. See on meie tohutu eelis, Eesti majanduse tohutu eelis, et meil on oma energeetiline ressurss ja oma jaamad, mis on kunagi maksumaksja kulul loodud. See on üks Eesti majandusliku edu alustest ja elektrienergia hind, selle kujundamine peab olema riigi keskne poliitika. Elektrienergia hind - see on majanduse funktsioneerimise alus, elanikkonna elatustaseme alus. Kolmas küsimus. Selleks et hinnata midagi, peaks olema kogenud spetsialistid, kes oskavad kõiki majanduslikke ja poliitilisi aspekte arvesse võtta. Paraku näitab kogu senine infrastruktuuriettevõtete hindamine, et sellega tegelevad mingisugused amatöörid, kes majandusaabitsa tõdedest midagi ei tea, sest nad tegelevad mingite poliitiliste tellimuste täitmisega. Sellepärast on tarvis leida soliidsed rahvusvahelised firmad, kes oma reputatsiooni ei saa mängu panna ja peavad tegelema objektiivse hindamisega. Neljas punkt tuleneb juba 16. detsembril vastuvõetud Riigikogu otsusest, mis nõuab, et Narva Elektrijaamade erastamistingimused tuleb esitada arutamiseks ja kinnitamiseks Riigikogule. See on kogu rahvast, kogu majandust puudutav asi, seda ei saa teha mingid ametnikud, kes pärast võivad käsi laiutada: näe, läks halvasti. Järgnevalt on üksipulgi analüüsitud seniseid väiteid, seniseid seisukohti ja toodud välja nende majanduslikult nõrgad ja tugevad küljed. See on teile antud kirjalikult selleks, et kõik saaksid neid seisukohti igapidi uurida, teha kindlaks, milles nende seisukohtade olemus seisneb, milles on lahkarvamused. Selleks, et oleks midagi arutada. Kui te lubate, siis ma ei hakka kogu ettekannet siin sõna-sõnalt ette lugema, oletades - kuigi Riigikogus ja valitsuses on küll enamikus inimesed, kes majandusest väga vähe teavad -, et kõik oskavad siiski lugeda ja võivad esitada küsimusi, et saaks selgitada neid punkte, mis on arusaamatuks jäänud. Igal juhul on ajakirjanduses avalikustatud äärmiselt murettekitavat informatsiooni Narva Elektrijaamade erastamistingimuste kohta. Peaminister ja majandusminister on vastanud siin küsimustele. Nendest küsimustele ja arupärimistele vastamistest ei ole saanud selgust, vaid on tekkinud kahtlused, et eksperdid on viinud eksitusse valitsust, peaministrit, majandusministrit, kes majanduses tõepoolest ei peagi olema spetsialistid. Selle tõttu on suur oht, et Narva Elektrijaamad erastatakse äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, Eesti majandusele kahjulikel tingimustel. Eesti majandus saab väga suurt kahju ja veelgi suuremat kahju sellest, et sama skeemi järgi võidakse erastada või tahetakse erastada Eesti Põlevkivi, Edelaraudtee, Eesti Raudtee ja valmistutakse koguni sadamate kinkimiseks välismaalastele. Paljude arengumaade kogemus on aastakümnete jooksul näidanud, et kui majandus ei ole riigi kontrolli all, siis on riigi iseseisvus illusoorne, see on pettekujutlus. Kui Eesti annab kogu majanduse väliskapitali kätte, siis on ka Eesti riigi iseseisvus muutunud illusoorseks. Poliitikat määrab majandus, poliitikat määrab majanduse raha. Kõik Riigikogus istujad teavad, et valimiskampaaniaid viiakse läbi majandusest tuleva rahaga. Kui see raha on välisriikide käes, siis istuvad siin Riigikogus edaspidi saadikud, kes ei esinda mitte enam Eesti huve, vaid esindavad, nii kurb kui see ka ei ole, välisriikide huvisid. Milleni see viib arengumaades, seda võib igaüks järele vaadata, kes vähegi kirjaoskaja on ja asja vastu huvi tunneb. Eesti Erastamisagentuuri ja valitsuse erastamistehingud on enamasti liiva jooksnud. Tuletame meelde Eesti Tubakat, mida reklaamiti pikka aega kui väga edukat välisinvesteeringut. Asi lõppes sellega, et terve majandusharu Eestis likvideerus. Tõsi küll, see ei olnud strateegiliselt tähtis majandusharu. Selle kaotuse võib Eesti välja kannatada. Eesti Bussi laskis põhja välisinvestor. Ka see ei ole õnneks strateegiline ettevõte. Kiviter kanditi erakätesse, nii et riigile jäid ainult tohutud võlad. Maksuvõlgasid üksinda 80 miljonit. Loomulikult ei ole lootust selle erastamisest midagi saada. Niisiis, meie senine erastamiskogemus näitab, et meil ei osata erastada. Kui elektrijaamadega juhtub midagi sellist, siis muidugi on kahjud juba kümneid kordi suuremad kui kõigi nende ettevõtete luhtunud erastamiste kahjud kokku. Valitsus soovib millegipärast erastamistehingud rahva, ettevõtete eest varjatult teha. See on arusaamatu, sest see on tõesti kõigi Eesti inimeste ja ettevõtete huvisid puudutav asi. Seejuures soovitakse rikkuda seadust. On vastu võetud Riigikogu otsus, see on 16. detsembrist 1998, mis nõuab, et selle erastamistehingu tingimused peab kinnitama Riigikogu. Keegi ei ole seda protestinud, kaevanud ei õiguskantslerile ega Riigikohtusse. Seda otsust ei ole keegi tühistanud, ta kehtib, on seaduse jõuga, valitsus peaks seda täitma. Ometi jätkub minister Pärnojal jultumust oma ametlikus kirjas lihtsalt teatada, et tema ei kavatse otsust täita, kuna tema arvates on see seadustega vastuolus. Lugedes neid põhjendusi, miks tema arvates on see seadustega vastuolus, selgub, et ta ei saa tõesti Riigikohtusse pöörduda mingisuguse otsuse tühistamise või seadusvastaseks tunnistamise ettepanekuga sel lihtsal põhjusel, et need argumendid ei kannata mitte mingisugust kriitikat. Vastav õiguslik ekspertiis on ka lisatud sellele dokumendile. See on täidesaatva võimu õiguslik nihilism, mis õõnestab riigi funktsioneerimist, õõnestab õigusriiki. Eestil on selle tõttu karta väga raskeid tagajärgi edaspidises majanduslikus ja poliitilises arengus. Ma loodan, et tänase arutelu käigus saadakse paremini aru, millega on tegelikult tegemist, mis probleemid meil on, ja me saame selle otsuse abil elektrijaamade erastamise suunata õigele rajale, mis peaks kindlustama selle, et ka raudteede, Eesti Põlevkivi erastamine ja kõik muud sellised küsimused nihkuvad oma õigele kohale. Üks keskne küsimus on väärtuse määramine. Siin on antud põhjendus ja näidatud, et valitsuse eksperdid on lähtunud põhimõtteliselt valedest seisukohtadest. Minister on viidud eksiteele, peaminister on viidud eksiteele, väidetakse, et on arvestatud taastamismaksumust, tegelikult on arvestatud bilansilist maksumust. Bilansiline maksumus on inflatsiooni tõttu mitu korda reaalsest taastamismaksumusest allapoole viidud ja selle tõttu on sellest lähtumine täielik nõmedus. Kuid kui teeme selle kingituse - mis see siis on? Paraku, kui me tahame üldse normaalset turumajandust arendada, kui me tahame konkurentsi arendada, siis tuleb asju müüa nende õige hinnaga. Kui me tahame, et elektrienergiaturul kunagi tekiks konkurents, siis peab riik oma elektrijaamad müüma, erastama tegelikus väärtuses, sellepärast et kui ta need alla hindab, siis ei saa ükski konkurent turule tulla. Konkurent peab tegema oma investeeringud reaalväärtuses, tal pole enam kuskilt kingitusi saada, reaalväärtuses investeeringut ei ole võimalik tasa teenida. Tähendab, praegusel erastajal tekib võimalus saada monopoolset kasumit ja hoida ära konkurentide tulekut turule. Kui me tahame sisuliselt arenevat konkureerivat elektrienergiaturgu, siis me peame reaalväärtuses müüma. Peale selle me peame arvestama, et elektrijaamades ei ole mingisugune võõras raha, see on maksumaksjate raha, mis on sinna paigutatud. Riigikogul ja valitsusel on kohustus hoida ja suurendada selle väärtust. Tähendab, kellelgi ei ole õigust põhimõtteliselt teha kingitusi maksumaksja tasku arvel. Peale selle on maksumaksjal Eesti riigis palju muresid, Eesti riigi arenguks ei jätku vahendeid, ükskõik kas me võtame õigussüsteemi, võtame hariduse, teaduse, sotsiaalprogrammid. Väidetakse, et raha ei ole. Kuidas saabki raha olla, kui maksumaksja raha, mis on praegu paigutatud ettevõtetesse, kavatsetakse lihtsalt laiali jagada? Kui me oleme elektrijaamade väärtuse õigesti ära hinnanud, nende väärtusele õige mastaabi andnud, siis võib ju juhtuda, et me tuleme Riigikogus kokku, arutame kellegi doteerimise küsimust ning mingil põhjusel leiame, et mingeid erastajaid, mingeid eraettevõtteid tuleb doteerida. Nii nagu meie ees seistes Vahur Kraft teatas, et ta tegi kahe panga, Forekspanga ja Investeerimispanga omanikele kingituse 110 miljonit, tunnistades nende aktsiad mingit väärtust omavaks. Nüüd, poolteist aastat hiljem ütleb ta, et tegelikult neil aktsiail ei olnud mingit väärtust, kui Eesti Pank paigutas nendesse firmadesse oma raha, kinkides erafirmadele 110 miljonit selleks, et säilitada pangandusturgu. On võimalik, et ka meie tuleme siin kokku ja teeme mingi sellise doteerimise otsuse, kuid siis peab olema täiesti selge, millest see tuleb. Peaminister väitis, et ei ole antud hinnangut elektrijaamade väärtusele ja et tuldagu selle hinnanguga välja. Ta oli ju ometi Riigikogus, kui seda asja arutati. Endel Lippmaa - kes, ma pean ütlema, on üks vähestest tehnikat tundvatest inimestest, kes ka majandust väga hästi ja põhjalikult tunneb, niisiis, üks elektroenergeetikat ja majandust tundev inimene - andis juba 1998. aastal selle hinnangu. Tema hinnangu järgi on elektrijaamade algväärtus umbes kolm miljardit dollarit. Nende taastamisväärtus, arvestusega, et 1/3 substantsist on alles ja see on täiesti normaalne hinnang, on siis üks miljard dollarit. Sellele, ütleme, analoogmeetodile ei ole tõepoolest võimalik sellisel turul ühtegi teist meetodit vastu panna, sellepärast et teised meetodid ei arvesta varade sisulist väärtust. Pricewaterhouse'i hinnang, millele toetub valitsus, on täiesti ebarealistlik. See ei kannata mingit kriitikat. Varade ekspluatatsiooniajaks on seal hinnatud seitse ja pool aastat. See on mingi nõmedus, praegu peaks seal olema juba enam-vähem kõik kokku kukkumas, arvestades aega, millal see hinnang on antud. Ei, elektrijaamad funktsioneerivad edasi, mingit küsimust ei ole selles plaanis. See hinnang ei ole normaalses suhtes ei nõutavate investeeringute väärtusega ega millegi muuga, niisiis ei saa seda üldse pidada majanduslikuks hinnanguks. Peaminister ja majandusminister väidavad, et ka nende hinnang toetub ekspertide arvamusele. Paraku, mis eksperdist saab juttu olla, kui kirjutame, et erastamise väärtus peab olema 98% varade väärtusest, aga nemad ütlevad, kuidas see on võimalik, et 49% aktsiate eest nõutakse 98% väärtusest. Pange tähele, neid aktsiaid ei osteta ju välja riigilt, seda ostusummat ei kavatseta tasuda riigile, vaid see paigutatakse äriühingusse, mille omanikuks kujuneb seesama paigutaja. See tähendab, et sel juhul peabki olema 49% aktsiate väärtus suhtes 51%-ga, mis jääb riigi kätte ja mis on seal senini. 49 jagatud 51-ga, see on umbes 98%. Selle oleks võinud ka täpsemalt välja arvutada, aga sellel vist erilist tähtsust ei ole. Kui elementaartõdedest ei ole võimalik aru saada, siis muidugi ei ole mõtet ka täpsemalt arvutama hakata. Niisiis peame elektrijaamade väärtuse õigesti hindama. Infrastruktuuriettevõtteid ei saa hinnata pudupoe hindamise meetodite järgi. On selge, et varad tuleb eraldi hinnata, nad on loodud teisel põhimõttel, nad on loodud majanduse ja elanikkonna eluks, elufunktsioonide tagamiseks, mitte kasumi tootmiseks. Kui me tahaksime minna üle teistsugustele põhimõtetele, siis tuleks need ettevõtted enne reorganiseerida, nende varadele anda õiglane hinnang, hinnapoliitika viia vastavale tasemele, et nad ise ennast ära tasuksid ja kasumit looksid, ja pärast seda on võimalik tõepoolest, näiteks diskonteeritud rahavoogude meetodiga, saada infrastruktuurse ettevõtte hinnangut. Seda ei ole paraku võimalik saada sellel lihtsal põhjusel, et monopoolse ettevõtte puhul, kuivõrd konkurente ei ole, ei tööta need hindamismeetodid, nii kahju kui meil ka sellest ei ole. Eesti Põlevkivi väärtuse hindamisel leitakse täpselt samamoodi, et Eesti Põlevkivi varadel ei saa olla mingit väärtust, et ta ongi ainult elektrienergia, energeetikaga seotud, tal ei olevat väljaspool mingit väärtust. Ometi toodetakse põlevkiviõli juba nüüd. Ometi on juba nüüd arutlusel suure põlevkiviõlitehase projekt, mis suurendab oluliselt nõudlust põlevkivi järele. Lõpuks, isegi kui põlevkiviõli tootmist ei oleks, on elektroenergeetika veel järgmise 20 aasta jooksul Eestile äärmiselt tähtis ja selle tõttu on Eesti Põlevkivil vägagi suur reaalne väärtus. See, kes väidab, et selle väärtus on sadakond miljonit, see ei ole ilmselt majandusest põhimõtteliselt mitte midagi aru saanud. Vaatame nüüd kasumimarginaali, mida lubatakse ühele infrastruktuuriettevõttele. Kuivõrd ta on monopoolses seisundis, siis ei saa turg kuidagiviisi seda hinda määrata ja kasumimarginaali alla suruda, sest naaberturgudel ei ole võimalik konkureerida.

Vabandust, 20 minutit ettekandeaega on täis. Kas soovite lisaaega?

Ma võtan veel kümme minutit. Kuivõrd kogu selle asja katmiseks ei ole konkureerivaid allikaid, siis peab seda reguleerima riik. Energeetikasektor on väga stabiilne ja sinna on võimalik saada kapitali kuue protsendiga, laenata maksimaalselt kuue protsendiga. Spetsialistid ütlevad, et on võimalik ka 3-4%. Aga võtame kuuega. Tegelikkuses ei nõua praegune erastaja mitte ainult 12%-le oma paigutatud kapitalile kasumimarginaali, ta nõuab seda kasumimarginaali tervele kapitalile ehk ka laenatud kapitalile, nii nagu selgus tema äriplaanist. See tähendab, et reaalseks omakapitali intressimääraks tahab ta umbes 25-30%. See on tõeline röövimine, me ei saa kuidagiviisi sellise kasumimarginaaliga nõustuda ja see viiks elektrienergia hinna põhimõtteliselt üles. Elektrienergia hind - see ei ole mitte ainult turuobjekt. Ei ole sellepärast, et see on kogu Eesti funktsioneerimise alus. Kui meil ei oleks oma majanduses, elutegevuses elektrienergiat kõigile vaja, siis me võiksime öelda, et noh, las ta olla nii, nagu ta on. Luksuskaup, kes jõuab, see ostab, kes ei jõua ... Paraku siin luuakse Eesti avatud sektori majanduslik konkurentsivõime ja kujundatakse meie inimeste elatustase. See on nii, nagu me enne rääkisime, maksude puhul. Kuivõrd siit ei pääse kõrvale ei rikkad ega vaesed, siis me peame hoolitsema selle eest, et hind oleks selline, et väikese kasumimarginaaliga või koguni kahjumi piiril kõikuvad ettevõtted jääksid elama, mitte ei lastaks neid põhja, ja et ka vaesed inimesed saaksid elada, mitte ei surutaks neid veel sügavamasse vaesusse. Nii et hinnapoliitika tuleb väga põhjalikult läbi mõelda. Järgmine probleem on investeeringute allikas. Paraku nähakse ette katta hinnatõusu arvel kõik investeeringuvajadused. See on mõneti võib-olla õige riigi poolt määratud koormiste katmiseks. Näiteks keskkonnanõuete jaoks investeeringute vajaduse katmiseks on tõesti vaja võtta riikliku garantiiga laenu. Teiselt poolt, kuivõrd need on riigikoormised, siis kaetakse ka elektrienergia hinnatõusu arved. Tootmise moderniseerimise mõte on aga selles, et toodet odavamaks teha. Niisiis tuleb need investeeringud teha selliselt, et reaalhind ei kasvaks või kasvaks sisuliselt, nagu ma juba ütlesin, ainult keskkonnainvesteeringute, muude koormiste mõju tõttu. Igal juhul ei tohi tootmise moderniseerimine hinnatõusu kaasa tuua. Lõpuks tuleb peatuda erastaja kvaliteedil ja öelda, et praegusel erastamispakkumise tegijal ei ole põlevkivienergeetika kogemust. Kõik see, mis on äriplaanis välja toodud täiustamiseks, on bluff. Nende tehnoloogiat ei ole põlevkivil katsetatud. Samal ajal on Eesti Energial olemas juba keevkihtkatel, mis on katsetusi läbimas ja peaks 2001. aastal, 2002. aastal olema katsetuste järel valmis kasutamiseks. Juhtimise poole pealt ei paku erastaja mitte mingisugust sisulist parandamist. See on lausa anekdoot, mida seal pakutakse - detsentraliseerida juhtimine. Nagu oleks tegemist mingisuguse kaubamajaga, kus igale osakonnale kavatsetakse anda otsustamisõigus. Elektrijaam on terviklik tehnoloogiline süsteem, mida juhitakse ühest keskusest. Seal ei saa mingisuguse ühe osakonna juhataja võtta vastu otsust elektrienergiat seda- või teistpidi toota. Kokku võttes ma tahan öelda, et praegu on Narva Elektrijaamade erastamine halvasti ette valmistatud. Lähtutakse valedest ideoloogilistest põhimõtetest, mida segatakse majanduslike põhimõtetega. Alati, kui ideoloogia topib oma kombitsad majandusse, siis on oodata suurt majanduslikku kahju. Meil on tarvis see ära hoida. Ükskõik milline ideoloogia - see ainult moonutab majandust. Meil tuleb Narva Elektrijaamade erastamisel lähtuda ainult majanduslikest asjaoludest ja hoolitseda selle eest, et see erastamine oleks Eesti riigile kasulik nii konkreetse erastamistehingu seisukohalt kui ka perspektiivis elektrienergiaturu korrastamise seisukohalt. Lõppkokkuvõttes aga ka selle eest, et meie elektrienergia hind kujuneks stabiilseks. Me oleme jõudnud inflatsioonilise arengu etapist välja. Valuutakomitee süsteem sisuliselt enam inflatsiooni ei võimalda. Kui me suletud sektori ettevõtete, toodete ja teenuste hinda tõstame, siis me paratamatult jagame ainult raha sama rahamassi piires ümber ja vähendame majanduse konkurentsivõimet. See laostab meie sotsiaalsfääri, laostab meie elanikkonna ja sellist asja ei saa me endale lubada. Eesti riik on liiga väike, meie iseseisvus on liiga habras, meie tulevik sõltub sellest, kui targalt me ühte või teist asja teeme. Kui me lähtume mingist õpikuideoloogiast, mis ongi ju lõpuks selleks, et õppida seda maailma vaatama ühtpidi, teistpidi, kolmandat ja neljandat pidi, selleks, et me selle maailma mitmekesisusest aru saaksime, siis saame aru, et üheski tehingus ei ole mitte üks mõõde, vaid kümned, sajad mõõtmed, mis peavad omavahel kombineeruma just täpselt sellele kohale ja sellele ajale sobivatel tingimustel. Paraku ei ole ükski ajatu ideoloogia veel seda suutnud tagada. Seetõttu ma teen ettepaneku uurida põhjalikult neid majanduslikke seisukohti, esitada nendele vastuargumente. Arutame seda küsimust põhjalikult, võrdleme neid, teisi ja kolmandaid hinnanguid, neid, teisi ja kolmandaid meetodeid, selleks et vastu võtta põhjendatud otsus. See otsus kujundab kõigi ettevõtete tulevikku. Nii nende, kes rahastavad Reformierakonda, Isamaaliitu ja Mõõdukaid, kui ka nende ettevõtete tulevikku, kes rahastavad Keskerakonda, Rahvaliitu, Koonderakonda ja kõiki teisi. Niisiis, see kujundab kõigi inimeste tulevikku, nii neil, kes on Reformierakonna pooldajad, Isamaaliidu pooldajad, Mõõdukate pooldajad, kui ka meie pooldajail. Meil tuleb sisuliselt ükskord dialoogi astuda, mitte nii, et noh, kuulasime ära, tore on, kas on kellelgi midagi öelda, ei ole öelda, hakkame hääletama. Tõde ei selgu hääletamisel. Tõde ei ole kunagi hääletamisel selgunud. Tõde selgub sisukas dialoogis ja sellele ma kutsungi üles selles konkreetses küsimuses, mis on väga keeruline, mis on tõesti komplitseeritud, kus tuleb arvestada väga kaugeid perspektiive, kus tuleb arvestada väga sügavaid majanduslikke seoseid. Kuid see on võimalik, kui me tahame seda arutada, kui me tahame jõuda sisuka majandusliku tulemuseni. Kui me ei taha seda, siis tõstame kätt. Tänan!

Tänan! Kas on küsimusi ettekandjale? Kalev Kukk, palun!

Suur aitäh! Ma olen oma rõõmuks sunnitud tõdema, et ma kuulsin täna esimest korda sinu suust ka mõningaid häid sõnu Eesti majanduse kohta. Aga see selleks. Elektroenergeetika probleem Eestis on oluliselt laiem kui elektrijaamade erastamine ja ma nõustun sinuga täielikult, et elektrijaamade erastamine on kvalitatiivselt midagi hoopis muud kui pudupoe müük. Tõepoolest, meie eelis on see, et meil on võtta varasemate aegade toel odavat elektrienergiat ja seda suuresti tänu vähesele amortisatsioonile. Odavat elektrienergiat jätkub meil kahjuks seni, kuni ei investeerita või kuni ei ole hädavajadust investeerida. Seda aega ja õnne pole kahjuks enam kauaks. Küsimus on selles, kuidas tagada investeeringud Eesti elektroenergeetikasse. Kui vaadelda elektroenergeetikat puhtalt Eesti-keskselt, siis AS-il Narva Elektrijaamad või Eesti Energial oleks juurdepääs kapitaliturule üksnes juhul, kui üks elektrijaam suletakse. See on minu hinnang, kahele põlevkiviküttelisele elektrijaamale Eestis lihtsalt turgu ei ole, nendesse tehtud investeeringuid ei ole võimalik amortiseerida. Ma saan aru, et sa oled elektrijaamade erastamise vastu. Küsimus võib olla siin selles, et millistel tingimustel erastada. Kuid ma küsin sult järgmise küsimuse. Kuidas sa suhtud sellisesse Eesti elektroenergeetika arengustsenaariumisse, kui tuleks üks praegustest elektrijaamadest sulgeda, sest ilmselt see oleks ainus eeldus ja ainus võimalus Eesti-sisestele investeeringutele toetuva elektroenergeetika arendamiseks?

Aitäh, härra Kukk, küsimuse eest! Muide, ma suhtun üldse majandusse väga positiivselt. Muidu ma ei oleks tegelnud sellega juba 30 aastat pidevalt ja päevast päeva. Selles mõttes ei ole Eesti majandus erand. Nüüd küsimus elektrijaamade sulgemise kohta. Vaadake, kas tehniliselt on tarvis elektrienergia tootmiseks ühte jaama, kahte jaama, seitset jaama - see on ainult majanduslike arvutuste tulemus. Teie, olles seda asja uurinud, väidate nii, et tuleb üks sulgeda. Olevat küll kolm varianti - üks sulgeda, üks jätta reservi ja siis ka kahest edasi. See on kõik majandusküsimus, ma ei näe mingit probleemi ega selle küsimuse seost erastamisega. Kas elektrijaamu tuleb sulgeda või tuleb hoopiski üks juurde ehitada? Miks ka mitte? Niisiis, see ei ole erastamisega seotud probleem. Mina näen probleemi järgmises. Me tahame normaalset elektrienergia turgu. Peaminister ise väitis siin puldis olles, et me saaksime laenata kapitali hulga odavamalt, praegusel juhul 5-6%-ga. Ideoloogilistel kaalutlustel oleme aga otsustanud arendada mitteriiklikku majandust, ideoloogilistel kaalutlustel tahame siia vägisi ühte ettevõtet sisse tuua. Nende välisettevõtete huvi ei ole siin kuigi suur, ei saagi olla, sellepärast et piirkond on selline, kus seda ei saa olla. Sellistes tingimustes ei saa me kahjuks realiseerida nende objektide väärtust. Tuua sellistes tingimustes siia vägisi sisse mingi firma, kes ilma on nõus meie käest ära võtma meie energeetikasektori, meie elektrijaamad - vaat sellel ei ole mõtet. Mina olen, kordan veel kord, majandusliku ratsionaalsuse kõige tulisem pooldaja terves selles saalis, sest mul ei ole sellist ideoloogiat, mis ütleb: ma pean endale majanduslikku kahju tegema, ma pean kellelegi teisele majanduslikku kahju tegema. Ma olen nõus sellega, et majandus maksab kinni kõik selle, mis siin elus on - on see kultuur, on see mingi muu asi, on see lõbu -, kuid me peame täpselt teadma, mida see majandus kinni maksab. Praegusel juhul, erastamise juhul, sellisel kujul, nagu seda meil tahetakse teha, ei tehta selgeks, mida ja mille jaoks me kinni maksame selle kümmekonna miljardiga, mis me tahame anda ühele pisiettevõttele kingituseks. Elektrijaamade sulgemine või mittesulgemine ei ole selle juures üleüldse mingi küsimus. See on majandusliku ratsionaalsuse küsimus. Kui meil praegu ei jätku elektrienergiaturgu, kui tulevikus näeme, et me ei suuda konkurentsivõimelist elektrit toota, siis see tähendab, et me ei saa seda eksportida. Sel juhul on võimalik, et jääb järele ainult üks elektrijaam. See on täiesti paratamatu. Või on mingi põhjus, miks peaks kaks jaama olema kas või reservis selleks, et kui ühega midagi juhtub, siis saab kohe teise käiku lasta. Ma ei tea üldse, miks neid omal ajal kaks ehitati, miks ei võiks kõik 18 katelt olla koos ühes jaamas. See on tehniline küsimus, millel ei ole erastamisega otsest seost.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra professor, ma küsin nii, lähtudes viimasest vastusest: mis sa arvad, kui pakkuda siiski sellele potentsiaalsele erastajale niisuguse reaalse või tegeliku hinnaga seda osalust, millest on jutt siin eelnõus, mis erastaja siis ütleks? Ja su vastust ette aimates: kas Eestil põhimõtteliselt oleks normaalsetel tingimustel ülepea võimalik siia erastajat leida?

Aitäh küsimuse eest! Ma ütleksin, et see oleneb meie energeetikaturu, elektrienergiaturu perspektiivikusest. Praegu on kogu selle erastamispaketi või kokkusõlmitud paketi reaalväärtus umbes 15-20 miljardit krooni. Kui keegi, mingi tõsine investor näeb siin suurt arenguperspektiivi, kas või oma tehnoloogia rakendamiseks või muuks, ja on nõus paigutama siia kapitali - praegu hinnatakse ju investeeringute vajaduseks umbes viis miljardit krooni, mis on elektroenergeetikas sisuliselt siiski täpes -, kui investor on nõus paigutama siia näiteks viis miljardit krooni, saama selle eest 25%, ja võib-olla teeme tõesti boonuse, 30% elektrijaamade aktsiatest, ning ta tõepoolest investeerib siia veel edasi selleks, et seda turupotentsiaali ära kasutada, siis olen mina selle käigu kõige tulisem pooldaja. Seda juhul kui on tõsine investor, kes paigutab siia raha, nähes turupotentsiaali, selle ärakasutamise võimalust, mida meie kahjuks ei näe. Aga see, et me kingime ära oma turu, lootuses, et kui ta selle kingituse saab, äkki ta näeb mingit perspektiivi - need lootused on turumajanduses rajatud liivale. Õiglase hinnaga kaup kutsub kohale targa ostja. Sellise ostja, kes tunneb kaupa, teab selle väärtust, teab selle kasutamisvõimalusi, ostab selle kauba, toob sellega kasu. Kui midagi hinnatakse alla, kui midagi pakutakse niisama 5-10 korda odavamalt, siis see toob kohale ainult aferistid. See ei too kohale kunagi ühtegi tõsist investorit. See on majanduslik printsiip, kahjuks. Nii on turumajanduses kujunenud.

Suur tänu, Janno Reiljan! Olev Raju, palun küsimus!

Ma küsin natuke teiselt poolt. Asjal on teine pool veel. Küsimus on selles, et meie enda Eesti tarbija tahab võimalikult odavat kilovatt-tundi. Ma ei tea viimase aja ameeriklastega läbirääkimise andmeid, need ei ole siia saali jõudnud. Kaks aastat tagasi igatahes oli ameeriklastel idee, et kilovatt-tunni hind peab 15 aastaga kasvama 3,5 kroonini. Samal ajal soomlased pakuvad piiramatus koguses 1,5 kroonist hinda ja on nõus seda hinda 10-15 aastat kinni hoidma. Ega sa ei ole teinud selle kandi pealt arvestusi? Sest loomulikult on selge, et kui me 1,5 krooniga soomlastelt võtame, siis me peame võib-olla 50 senti panema otsa selleks, et töötuid ümber õpetada ja ümber kolida. Aga kõik need arvud on praegu laest võetud, need 50 senti. On neid arvestusi olemas?

Äriplaanis, mida mul oli au uurida, nähti ette reaalväärtuse tõus kahekordseks, lisaks veel inflatsioon. See oleks kokku tõstnud elektrijaamadest väljamüüdava energia hinna umbes kolmekordseks. Arvestades praegust hinda, 75 senti, siis ta siiski kolme kroonini ei oleks tõusnud, arvatavalt oleks üle kahe krooni, 2.25 elektrienergia hinnaks, võib-olla natukene vähem. Elektrivõrgud võib-olla ei oleks saanud nii palju hinda juurde panna. Ütleme niiviisi, et kahe krooni peale oleks hind tõenäoliselt tõusnud, kuid arvatavasti ka sellest oleks täielikult piisanud. Nüüd väidetakse, et ei lähtuta enam sellest äriplaanist, ja teatatakse järgmist: ei kavatsetagi enam reguleerida elektrijaamadest energia väljamüügi hinda, vaid energiaturg kuulutatakse vabaks. See on väga huvitav. Kui see oleks moosipirukate turg, siis ma oleksin väga rõõmus. Õnnetuseks ei ole meil kõrval teisi elektrijaamu - ka mitte piiri taga -, kes meile pakuksid odavamat elektrienergiat, st et kui kuulutatakse elektrienergiaturg vabaks ja öeldakse, et meie paneme hinna ette Eesti Energiale, siis Eesti Energial on kaks võimalust: kas osta kuskilt mujalt või osta Narva Elektrijaamadest. Kuna mujalt ostmise võimalust ei ole, kas või sellepärast, et ei ole korralikke liine piisavalt välja ehitatud sealt, kus energiat on, või on see energia tunduvalt kallim, siis esimesel etapil kujuneb energia hind oluliselt kallimaks. On võimalik, et kunagi tulevikus, 4-5 aasta pärast, kui näiteks Eesti Energia suudaks välja ehitada infrastruktuuri, mis kuskilt - ma ei tea kas Norras või kusagil seal on äkki odavamat elektrienergiat - suudaks elektrienergiat siia tuua, äkki siis oleks oodata elektri hinna stabiliseerumist. Esialgu tähendaks see nn vabaturu printsiip monopoolsele ettevõttele kontrollimatu hinna võimaluse andmist, tähendaks elektrienergia hinna kiiret tõusu, ütleme, Soome tasemele, kus peaks energiat ülearu olema. Venemaalt meil elektrit võtta ei ole, Lätist võtta ei ole, Leedus tahetakse elektrijaam kinni panna. Järelikult ei ole konkurentsi peale Soome, meie elektrienergia hind tõuseks Soome tasemele, seal midagi arvutada ei olegi.

Suur tänu! Näib, et küsimusi rohkem ei ole. Kaasettekandeks majanduskomisjoni nimel on sõna esimehel. Kolleeg Andres Lipstok.

Austatud härra esimees, lugupeetud kolleegid! See eelnõu jõudis siia suurde saali koos Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Keskerakonna fraktsiooni, Koonderakonna fraktsiooni ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni ettepanekuga panna päevakorda riiklikult tähtis küsimus "Narva Elektrijaamade erastamise kava". Vastavalt kodukorraseadusele peab sellise riiklikult tähtsa küsimusega koos käima ka otsuse eelnõu ja selle otsuse eelnõu, mis kannab pealkirja "AS Narva Elektrijaamad erastamiskavast", autorid ka esitasid. Majanduskomisjon saatis selle otsuse eelnõu, nii nagu kodukorraseadus ette näeb, Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus teatas oma mittetoetavast seisukohast 11. aprilli otsusega ja kohustas majandusministrit esitama see mittetoetav seisukoht Riigikogu majanduskomisjonile. Loen seda nii pikalt ette sellepärast, et kui majanduskomisjon oma 15. mai istungil seda eelnõu arutama hakkas, siis oli meil materjalidena loomulikult algatajate esitatu, Majandusministeeriumi poolt ministri allkirjastatud kiri, mis tekkis tänu sellele, et valitsus sellise korralduse ministrile andis. Vabariigi Valitsuse korralduses oli klausel, et majandusminister Pärnojal tuleb teha valitsuse seisukoht teatavaks majanduskomisjonile, esitada vastav põhjendus, arvestades seejuures ka valitsuse istungil õiguskantsleri väljendatud seisukohta. Õiguskantsleri väljendatud seisukohta toonitan sellepärast, et majanduskomisjon oma istungil otsustas uurida välja, milline see seisukoht oli. See töö on tänaseks tehtud. Tollel majanduskomisjoni istungil tegi algatajate poolt ettekande Janno Reiljan. Janno Reiljan tugines tookord oma ettekandes põhiliselt majandusministri allkirjastatud seisukoha analüüsile, pehmelt öeldes kritiseerimisele. Majandusminister Pärnoja seletas selle seisukoha tekkimise aluseid ja lõpptulemusena konstateerisime, et iseenesest selle küsimuse riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogu saali toomisele ei ole vastu mitte keegi. Kuid selle 334 OE otsusena vastuvõtmine leidis päris tõsist kriitikat, ja eelkõige seetõttu, et otsus sellisena, nagu ta meile välja jagatud on ja nagu ta majanduskomisjonis oli, ei vasta päris mitmele seadusele, mis Eesti riigis kehtivad. Teatavasti iga otsus, mis siin saalis vastu võetakse, peab siiski seadustele vastama. Majanduskomisjon tegi ettepaneku saata see otsuse eelnõu suurde saali oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutamiseks. Poolt oli 11 majanduskomisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid ei olnud. See, mida eelnõuga edasi teha, oli meil ka päris mitmes sõnavõtus arutamisel. Näiteks Liina Tõnisson ütles, et Keskerakond on üks selle eelnõu algatajatest ja Keskerakond on seisukohal, et otsuse eelnõu ei tohiks sellisel kujul vastu võtta. Asi vajab arutamist ja võimalik, et õiguskantsler põhjendab ära, milles see vastuolu seadustega on. Lõpptulemusena oli teine majanduskomisjoni otsus see, et teha ettepanek suurele saalile arutelu katkestada. Ka siin oli poolt 11 majanduskomisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid ei olnud. Majanduskomisjon oma istungil määras ära ka parandusettepanekute tähtaja. Paraku eelnõu siia saali toomine venis, venis eelkõige selle tõttu, et meie planeeritud ajal võttis juhatus päevakorda välissuhtluse arutamise ja nii ei saanud me eelnõu sellel neljapäeval, mil nii välisminister kui ka väliskomisjoni esimees siin kõnepuldis olid, saali tuua ja me olime sunnitud uuesti oma komisjonis selle juurde tagasi tulema uute parandustähtaegade määramiseks. Viimati arutasime seda küsimust 8. juunil ja otsustasime, et parandusettepanekute tähtajaks võiks olla 14. august 2000 kell 12. Selle poolt oli 9 majanduskomisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused. Jaanus Männik, palun teine küsimus!

Aitäh! Loomulikult hämmastab mind majanduskomisjoni suhtumine sellise kaliibri ja sellise tähtsusega kavasse, millele valitsus nähtavasti kavatseb juba lähematel nädalatel ilma Riigikogu igasugust diskussiooni või arvamust arvestamata alla kirjutada. Miks selline pealiskaudsus, et kahe kuu pärast muudatusettepanekute tähtaja määrasite? Seetõttu ma küsingi: millistele seadustele see otsuse eelnõu ei vasta ja milles probleem on? Miks majanduskomisjon seda asja kohe käsile ei võtnud ja asja korda ei teinud?

Aitäh! Ma ei ütleks, et majanduskomisjon seda otsuse eelnõu pealiskaudselt arutas. Minu meelest selle otsuse eelnõu üle oli meil piisav arutelu ja nii ettekandja kui ka minister seletasid oma seisukohad selgelt ära. Nüüd parandusettepanekute tähtaeg. Suhteliselt pika tähtaja üks põhjus ongi see, et me ei saanud siia saali tulla sel päeval, mil me tahtsime. Täna ei ole mõtet panna mingit paaripäevast parandusettepanekute esitamise tähtaega, siis oleks asi formaalne. See augustikuu päev, mis ma enne ütlesin, on meie kõigi uus tööaeg. Teil kõigil on aega selle eelnõuga väga sügavalt tegelda, et siis saali tulla sellise otsusega, mis vastaks seadustele. Nüüd sellest, millistele seadustele ta ei vasta. Kui tugineda õiguskantsleri ütlemisele valitsuse istungil ja vastusele, mille õiguskantsler meie järelepärimisele saatis, selgub, et konkreetse erastamiskava erandlik menetlemine ei vasta erastamisseadusele. Seega õiguskantsler tõlgendab seda eelnõu kui erastamiskava. Erastamiskava esitamine ei ole Riigikogu pädevuses. Vastavalt erastamisseadusele tegeleb sellega täitevvõim ehk Vabariigi Valitsus.

Tänan! Janno Reiljan, palun!

Õiguskantsler ei ole protestinud 16. detsembri 1998. aasta otsust. See, mis me praegu siin teeme, on puhas meeldetuletus valitsusele, et tal on tarvis täita Riigikogu 16. detsembri otsust ja õiguskantsler ei saa kuidagi tühistada ühtegi Riigikogu otsust. Õiguskantsler saab teha ainult ühte asja: kaevata Riigikohtusse, kui see otsus oleks olnud vastuolus mingite seadustega. Õiguskantsler ei ole 16. detsembri 1998. aasta otsust kuhugi kaevanud, mitte mingit otsust ei ole vastu võtnud. Järelikult õiguskantsler, ütleme niiviisi, ei täida oma tööülesandeid korrektselt. Ta ei saa seda tunnistada seadusega vastuolus olevaks, kui ta enne ei ole teist tunnistanud seadusega vastuolus olevaks ja seda tuleb tal teha Riigikohtu kaudu, mitte oma arvamusavalduste kaudu. Mis te arvate, kuidas õigusriigis saab selliselt toimida ja mis teid on senini takistanud erastamisküsimustega sisuliselt tegelemast?

Aitäh! Ma loodan, et ma väljendasin suhteliselt selgelt, mida õiguskantsler ütles ja mille kohta ta ütles. Õiguskantsler meie järelepärimistele vastates ei rääkinud paar aastat vanast otsusest, mida Riigikogu tegi, vaid andis hinnangu eelnõule 334. Ta ei ole seda 16. detsembri 1998. aasta otsust protestinud, siin on teil õigus. Sellel, miks seda ei ole ellu viidud, on omad selged põhjused ja omad selged tõlgendamised, millest oli juttu, muide, ka Mihkel Pärnoja allakirjutatud kirjas ja ma arvan, et kui ta siia kõnepulti tuleb, saab ta seda ise selgelt välja öelda. Õiguskantsler andis oma arvamuse Riigikogu otsuse "AS Narva Elektrijaamad erastamiskavast" eelnõu kohta ja see on seesama otsuse eelnõu, mida me täna koos riiklikult tähtsa küsimuse endaga Riigikogu liikmetele arutamiseks esitasime. See otsuse eelnõu on õiguskantsleri arvates vastuolus erastamisseadusega.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra kaasettekandja! Kas majanduskomisjon, kui ta arutas käesolevat otsuse eelnõu, arutas ka sisuliselt täitevvõimu esindaja, härra majandusministri katset oma kirjaga 28. aprillist 2000 seada kahtluse alla Riigikogu pädevus otsustada kõiki Eesti elu küsimusi, sealhulgas sedasama kahe aasta tagust Riigikogu otsust, mida keegi pole vaidlustanud ega tühistanud?

Aitäh! Majanduskomisjon kuulas ära härra Reiljani, kuulas ära härra Pärnoja, esitas nendele küsimusi, ja ma arvan, et sisulisi küsimusi. Arvatavasti ei saa öelda, et majanduskomisjon oleks pannud kahtluse alla neid väiteid, mida teie siin praegu esitasite, vähemalt sellisel kujul ei ole need kirjas majanduskomisjoni protokollis.

Tänan! Tundub, et küsimusi rohkem ei ole. Juhatajal on küsimus majanduskomisjonile. Ma saan aru, et majanduskomisjoni otsus on katkestada arutelu. Küsimus on: millises etapis?

Otsus on katkestada arutelu pärast kaasettekandjate ärakuulamist.

Selge.

Vabandust! Pärast läbirääkimiste lõpetamist.

Pärast läbirääkimiste lõpetamist. Tänan! Valitsuspoolseks kaasettekandeks on sõna majandusministril. Härra Mihkel Pärnoja, palun!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Eesti energeetikasektorit puudutav olulise mahuga küsimus on riiklikult tähtis küsimus. Selle tõttu on selle küsimuse arutamine Riigikogus vajalik. Iseasi, kuidas need, kes küsimusi esitavad, määratlevad, kas on tegemist energeetikasektori seisukohalt olulise mahuga küsimusega või mitte. Praegu on eelnõu algatajad pidanud seda küsimust, mis puudutab Narva Elektrijaamadele strateegilise investori kaasamist, olulise mahuga küsimuseks Eesti energeetika seisukohalt ja on esitanud ka ettepaneku käsitleda seda Riigikogus ja on esitanud selle juurde ka otsuse eelnõu. Protsess, mille pärast tuntakse muret Eesti energeetikas, algas tükk aega tagasi. Eesti energeetika on, lähtudes nendest ressurssidest, mis riigil on kasutada, välja kujunenud baseeruvana põlevkivile kui ainukesele fossiilsele kütusele Eestis ja elektri tootmise ainukesele võimalusele. Vähemalt oli põlevkivi seda tol ajal, kui Eestis need elektrijaamad, mis praegu kuuluvad äriühingu Narva Elektrijaamad koosseisu, ehitati. Hiljem on tehnoloogia täiustumine ja uute energiaallikate kasutuselevõtt olukorda muutnud. Seetõttu on arusaadav, et praegu käsitletav otsuse eelnõu on hoopis teises kontekstis, kui ta oleks olnud mõnda aega tagasi. Narva Elektrijaamadele strateegilise investori kaasamise eeltöö algas juba enne, kui 1995. aastal jõuti esialgsele kokkuleppele NRG Energy küsimuses. Vastav otsus langetati küll mõnevõrra hiljem, kuid 1995. aastal see protsess käivitus. Enne seda uuriti võimalike strateegiliste investorite kaasamist ka Euroopa riikide energiakompaniide hulgas. Kahjuks ei olnud need uuringud piisavalt põhjalikud ja seetõttu ei saavutatud ka olulist resultaati. NRG Energy, kellega praegu läbirääkimisi peetakse, on välja valitud, lähtudes tervest hulgast kriteeriumidest, mida on selgitanud ka Vabariigi Valitsusele nii äriplaanide esitamisel kui ka hiljem Vabariigi Valitsuse poolt sellesse protsessi kaasatud nõustajad, kes on võrrelnud võimalikke investoreid. Selle analüüsi tulemusena on jõutud järeldusele, et protsessi kaasatud investor on üks parematest võimalustest. Hinnangud tuginevad alati teatud argumentatsioonile, mis on vaieldav, ja seetõttu võib olla vaieldav ka see otsus. Aga otsus on tehtud ja NRG Energy on esitanud Vabariigi Valitsusele kaks äriplaani, mis mõlemad on tagasi lükatud. 1998. aastal otsustati siiski alustada läbirääkimisi strateegilise investori kaasamiseks nii investorile kui ka Eesti riigile sobivatel tingimustel. Ajalooliselt on kujunenud olukord, kus ligikaudu 95% Eesti sisemaisest elektrienergia vajadusest toodetakse Narva elektrijaamades, toonastes Balti Elektrijaamas ja Eesti Elektrijaamas. Üleminek sellest olukorrast, mida on viimasel ajal Eestis mitmel tasemel nii kriitiliselt kui ka enesekriitiliselt hinnatud, olukorda, kus energia tootmine oleks rohkem hajutatud, nõuab aega. Selline üleminek on kavandatud ka kütuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas, mis võeti vastu 1998. aastal. Selles arengukavas on ette nähtud põlevkivi kui primaarenergiaallika osatähtsuse vähenemine kogu primaarenergia bilansis. Kuid seejuures on märgitud, et see vähenemine peaks toimuma mitme protsessi tulemusena, millest üks on põlevkivi efektiivsem ja keskkonnasõbralikum kasutamine. See nõuab investeeringuid elektrijaamadesse ning riigi ees seisis tol ajal ja seisab ka praegu valik, mismoodi neid investeeringuid teha. Eesti riik oma majanduse suhteliselt väikese mahu tõttu peab üsna ettevaatlikult suhtuma laenamisse, välislaenude võtmisse. Selle tõttu, et neid vahendeid, mida välislaenude kaudu võiks kaasata Eesti majandusse, on vaja ka paljudes muudes valdkondades, on oluline hinnata, kuivõrd on võimalik kaasata vahendeid olulisse majandussektorisse mõnel muul moel. Hinnang tol ajal oli, et otstarbekas on Eesti energiasektorisse kaasata vahendeid strateegilise investori kaasamise teel. Antud juhul on silmas peetud strateegilise investori kaasamist elektrienergia tootmisesse. Sellest tulenevalt käivitati läbirääkimised, mis seoses Riigikogu valimiste ja valitsuse vahetusega möödunud aasta alguses mõnevõrra pidurdusid, kuid möödunud aasta keskel jätkusid. Nende läbirääkimiste käigus on jõutud praeguseks sellise tulemuseni, kus üsna pea seisab ees valik. Ka läbirääkimised on toimunud muutuvas olukorras. Kui me räägime elektrienergia tootmisest, siis peame arvestama selle turuga, kus tootja saab oma toodangut realiseerida. Kui möödunud aasta alguseni käsitleti Eesti elektrienergiaturgu mõnevõrra isoleerituna, siis praegu on areng olnud selline, et lubab meil vaadata juba vähemalt Balti riikide elektrienergiaturgu kui võimalikku turgu ka Narva Elektrijaamade toodangule ja kaugemas perspektiivis on Eesti energiasüsteem, kui ta ühendatakse kas põhja või lääne suunas Euroopa energiaturuga, hoopis erinevas olukorras. Sellel turul tegutsevad subjektid peavad arvestama konkurentsiga märksa laiemas ulatuses ja konkurentsiga märksa tugevamate energiaettevõtjatega. See nõuab väga tõsiseid majanduslikke arvestusi ka Narva Elektrijaamadele strateegilise investori kaasamisel, mis sisaldavad endas nii elektrienergia hinda, hinna dünaamikat, elektrienergia hinna konkurentsivõimet selle sõna laiemas tähenduses tootja jaoks sellel turul, kus ta oma toodanguga kaupleb, kui ka tarbijate jaoks sellel turul, kellel tekib energiaturu liberaliseerimise tulemusena võimalus vabaks valikuks. Praegu Eestis kehtiva energiaseaduse alusel on tootjate vaba juurdepääs tagatud. See tähendab seda, et ükskõik millisel tootjal Eesti riigis, kui ta otsustab elektrit toota, on õigus müüa praegu Eesti Energia kaudu, aga ka mõne teise võrguettevõtja kaudu oma toodangut tarbijatele. Samuti on suurtarbijal praegu õigus vabalt osta nende valitud tootjalt elektrienergiat. Suurtarbijateks praegu kehtivate määrade järgi on need tarbijad, kelle aastane energiatarve ületab 40 gigavatt-tundi ja tarbitav võimsus kaheksa megavatti. Kavas on lähiajal vähendada seda määra kaks korda, seejärel üheksa gigavatt-tunnini aastas.

Härra minister, kas on soovi lisaajaks? Kümme minutit on täis.

Aitäh, härra juhataja! Kui võimalik, siis ma sooviks, aga ma ei tea, kui palju võimaldatakse?

Lisaaega võib anda kuni viis minutit, kokku on kaasettekandeks aega kuni 15 minutit.

Aitäh! Selline tarbimismäära vähendamine suurtarbija määratlemiseks viib nende tarbijate poolt, kes on vabad tootja valikul, tarbitava elektrienergia mahu umbes 35%-ni, mis vastab ka keskeltläbi Euroopa Liidu tasemele. Samal ajal tuleb arvestada, et energiaettevõtjal on Eestis kehtiva seaduse alusel teatud kohustused tarbijate ees. Ta peab kindlustama nende varustamise elektrienergiaga. See tähendab seda, et ülejäänud tarbijatele, kes ei kuulu suurtarbijate hulka, peab Eesti Energia kindlustama igal juhul elektrienergia olemasolu ka siis, kui võrguettevõtja, ütleme näiteks Narva Elektrivõrgud, kes on praegu otsustanud osta elektrienergiat Ignalina tuumaelektrijaamast, mingil põhjusel ei suuda tarbijat varustada, siis Eesti Energial see kohustus säilib. Ta on kohustatud hoidma Narva Elektrijaamades reserve, kas külmi või kuumi reserve (need on sellised tehnilised terminid), see aga igal juhul maksab. Sellises turuolukorras on ka Eesti Energia huvi, et ta ei võtaks endale Narva Elektrijaamade erastamise käigus ülemääraseid riske. Selle tõttu on analüüsitud läbi erinevad võimalikud variandid, mis käsitlevad nii investeeringute mahtu, elektrienergia hinda kui ka Narva Elektrijaamas toodetava elektrienergia hulka. Nende erinevate oluliste parameetrite kombinatsioon antakse Vabariigi Valitsusele põhimõtteliste valikute tegemiseks lähiajal. Ma ei pea ennast pädevaks Riigikogu eest otsustama seda, kas ja kuivõrd Riigikogu loeb endal olevat õiguse neid küsimusi, mis on käsitletud otsuse eelnõus, sellisel moel käsitleda. Samal ajal peab ka Riigikogu lähtuma Eestis kehtivatest seadustest. Põhiseadusest tulenevalt on Riigikogu seadusandja. Seaduste, nii põhiseaduse kui ka teiste seaduste alusel on antud Vabariigi Valitsusele teatud pädevus. Sellest lähtuvalt on ka Majandusministeeriumi poolt majanduskomisjonile koostatud vastuses viidatud sellele, et küsimused sellisel moel, nagu nad on püstitatud arutusel olevas otsuse eelnõus, ei kuulu kehtivate seaduste alusel, vähemalt täies mahus, Riigikogu pädevusse. Kui Riigikogu soovib neid enda pädevusse võtta, siis on tal võimalus selleks, tehes Eestis kehtivates seadustes vajalikud muudatused. Ma ei hakka praegu vaidlema selle argumentatsiooni üle, mida kasutas oma ettekandes otsuse eelnõu algatajate ettekandja. Need on ühelt poolt majandusse puutuvad küsimused ja teiselt poolt õigusesse puutuvad küsimused, kus pädevad vaidlema on vastava ala spetsialistid. Ma ei arva, et võiks paljasõnaliselt seada kahtluse alla nende ekspertide pädevuse, keda on kasutanud Vabariigi Valitsus Narva Elektrijaamadele strateegilise investori kaasamise protsessis. Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud nõuandjatega, kes väga kiivalt jälgivad, et nende mainet ei kahjustataks, ja selle tõttu teevad nad oma tööd - ma arvan seda ja olen selles kindel - kõrgel rahvusvahelisel tasemel. See puudutab nii Eesti õiguse, majanduses kehtivate seaduspärasuste kui ka rahvusvahelise õiguse arvestamist selles protsessis. Ja siis, kui see töö on ükskord valmis, ettepanekud on tehtud, alles siis järgneb otsus. Seni veel otsust ei ole. Selle tõttu ka need kahtlused, mis esitatakse, on rajatud ainult kuuldusele. Minul siit puldist ei ole õigust avalikustada konkreetseid andmeid, mis seda tehingut puudutavad, sellepärast et nad on kvalifitseeritavad ärisaladusena ja nende avalikustamine võib kahjustada Eesti riigi huve täpselt niisamuti kui strateegilise investori huve. Seetõttu olen ma valmis vastama kõikidele küsimustele, mis praegu kuuluvad Vabariigi Valitsuse pädevusse. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused Riigikogu liikmetelt. Jaan Pöör, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma nüüd tõesti ei tea, kas see valitsuse pädevusse puutub, aga niipalju kui ajakirjanduses on räägitud, hakatakse tänavu uuendama ühte katelt, mille kogumaksumuseks on 1,3 miljardit krooni ehk rohkem kui väidetavalt praegu erastaja soovib poole elektrijaamade eest. Kas te võite ütelda, kas see summa vastab tõele ja mitu katelt on praegu kahe elektrijaama peale kokku?

Aitäh! Kahjuks ma ei tea katelde arvu täpselt, neid on üle kümne igal juhul, ühes elektrijaamas on neid vähemalt kaheksa ja teises on kas kuus või umbes nii. Uuendamise kohta otsust langetatud ei ole. Kui rääkida tehnoloogia vahetamisest, siis juttu on olnud kahest energiaplokist. See summa, mida te nimetasite, selle summa suurus oleneb sellest, milline valik tehakse, ka ühe energiaploki puhul on tegemist suurema summaga.

Tänan! Endel Paap, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Nagu teada, Euroopa Liit eesotsas Saksamaaga on väga tõsiselt huvitatud Balti ringi moodustamisest, kuhu kuulub kindlasti ka Eesti energeetika. Ka Ameerika on eluliselt huvitatud Eesti energia, ma mõtlen Narva Elektrijaamade äraostmisest, läbirääkimised on veninud juba mitu aastat. Vastake mulle otse: kuhu me siis lähme? Kellele me ennast müüme? Missugune variant on Eestile kasulik, missugune variant on Eesti elektrienergia tarbijale kasulik? Miks veetakse üksteist ninapidi, ma mõtlen Euroopa Liitu ja Ameerikat? Kes on meile armsam, kas Ameerika või Euroopa Liit?

Aitäh! Palju küsimusi. Vastus on: me ei müü ennast mitte kellelegi. Tegemist on Narva Elektrijaamadesse strateegilise investori kaasamisega, mille eesmärgiks on suurendada Narva Elektrijaamadele vajalike investeeringute kaudu põlevkivi kasutamise efektiivsust elektri tootmisel, suurendada elektrienergiaga varustamise kindlust, parandada keskkonnatingimusi. See ei ole vastuolus Läänemere ringi ideega, mida praegu Euroopa energeetikas käsitletakse. See puudutab nii elektrivarustust kui ka gaasivarustust. Kuid need investeeringud, mis on vajalikud terve ringi tegemiseks, on väga suure mahuga. Projekti on avalikkusele ka tutvustatud, see on nn Estlinki projekt. Selle hinnanguline maksumus 200-megavatise võimsusega merekaabli osas, mis oli plaanis, on 80 miljonit eurot. Ma ei oska selle plaani praeguse seisu kohta täpsemalt midagi öelda. Eesti tarbitav tippvõimsus on 1600 megavatti, see on umbes kaheksa korda suurem. Samal ajal on vajalikud ühendused ka lääne suunas. Leedu ja Poola vaheline ühendus, mis on oluline Balti ringi sulgemiseks ka Eesti jaoks, on praegu kavandamisel ja seal on tegemist suuremate vahetusvõimsustega. Tõenäoliselt läheb see projekt veel kallimaks. Nii et siin on tegemist väga investeeringumahuka tegevusega ja see võtab aega. Läänemere energeetikaringi lõplik valmimine ei saa toimuda ainult sinna haaratud riikide energiaettevõtete omavahendite arvel, vaid sinna on vaja lisada ka täiendavad vahendid Euroopa Liidu vastavatest fondidest ja seetõttu ei ole oodata selle Balti ringi teket enne aastaid 2008-2010. Aga ka selleks ajaks ei julge keegi anda välja vekslit, et see ring saab olemas olema.

Tänan! Olev Raju, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma palun veidi vabandust, minu küsimus on suhteliselt pikk ja kergelt tehniline, aga selle tehnika taga on väga oluline poliitiline lõpplahendus. Kaks aastat tagasi, nüüd vist isegi juba paar kuud üle kahe aasta, oli tookordne valitsus valmis kohe-kohe alla kirjutama kokkuleppele ameeriklastega ja ilmselt kavatseti seda siis valimistel supervõiduna serveerida, et uusi hääli saada. Tookord kukutas selle asja läbi akadeemik Lippmaa ja kukutas läbi tehniliste asjadega. Tehniline põhiargument oli järgmine: Eesti ei saa korraga kuuluda nii ida- kui ka lääneringi. Miks? Sellepärast, et see tehnika ja need seadmed, mis on idaringis, ei võimalda anda nii täpse sagedusega 50 Hz voolu, nagu on nõutav lääneringis. Tänapäeva tipptehnoloogia aga nõuab seda sagedust. Väga paljud superseadmed, ülimoodsad seadmed, kõige täpsemad seadmed nii suure kõikumisega vooluga, nagu on idaringis, üldse enam ei tööta, lülituvad automaatselt välja või hakkavad tegema vigu. Samal ajal ameeriklaste äriplaan nägi tookord selgelt ette jäämist idaringi ja väga suure koguse toodangu müümist itta. Vaat siit tuli nüüd väga jõuline küsimus, kas üks või teine, vastust ei olnud ja tookord ei jäänud projekt mitte pooleli, aga läks n-ö uuele ringile. Ma palun nüüd põhjalikumat selgitust selle kohta, kuidas on see olukord praegu, sest selle probleemi - näiliselt tehnilise probleemi - lahendamisest sõltuvad meie ida-läänesuunalised majandussidemed aastakümneteks, samuti tipptehnoloogia juurutamise võimalused. Vabandust veel kord väga pika küsimuse pärast!

Aitäh! NRG Energy esitatud teise äriplaani on Vabariigi Valitsus tagasi lükanud. See ei ole praegu läbirääkimiste aluseks, olgugi et see töö, mida on teinud nii NRG Energy selle äriplaani koostamisel kui ka Vabariigi Valitsus ekspertide ja Eesti Energia kaasabil sellele äriplaanile hinnangu andmiseks, on ikkagi olemas ja seda on võimalik kasutada. Sageduse küsimus on tõesti tehniline ja seda ei ole võimalik nii lihtsalt lahendada, et lõikame juhtmed Narva jõe kohalt ja selle liini pealt, mis viib Pihkva suunas, läbi ja ongi kõik korras. Energeetikas on oluline, et süsteemil, kus tootjad genereerivad võimsusi, oleks piisavalt suur puhverdusvõime. Ehk teisisõnu, kui süsteemi tarbimiskoormus kasvab, siis juhul kui ei lülitata juurde uusi võimsusi, hakkab sagedus vähenema. See vastab füüsikaseadustele ja siin ei ole midagi teha. Venemaaga ühenduse probleem on selles, et elektrisüsteemi juhtimine ei ole piisavalt tänapäevasel tasemel. Selle tõttu esinevad üsna suured sageduse kõikumised. Kui me nüüd eraldaks Eesti energiasüsteemi, siis meie energiasüsteemis muutuksid suhtelised koormuse kõikumised veelgi suuremaks, kui nad on praegu selles ida suunas ühendatud suures energiasüsteemis. See tähendaks, et oleks vaja rakendada spetsiaalset ja väga kallist tehnoloogiat sageduse stabiliseerimiseks, mis teeks Eesti tarbijale elektrienergia tunduvalt kallimaks. Kusjuures ma ei julge öelda, kui palju, aga igal juhul üsna tuntavalt kallimaks. Tegemist on väga kallite seadmetega. See tähendab, et Eesti elektrienergia kvaliteedi küsimuse saab lahendada tarbijatele vastuvõetavalt, kui meil on olemas ühendus sellise süsteemiga, kus koormusi juhitakse märksa paremini. Ehk teisisõnu: meie energiasüsteem peaks olema ühendatud põhja ja lääne suunas. Sellisel juhul tekiks võimalus ka kvaliteeti parandada. Narva Elektrijaamade strateegilise investori jaoks või üldse Narva Elektrijaamade jaoks on loomulikult oluline see, kui suures mahus nad saavad elektrit müüa. See on iga investori huvi, et turg oleks võimalikult suur. Konkreetseid viiteid sellele, et strateegiline investor, kellega toimuvad läbirääkimised, arvestaks eelkõige idasuunalise turuga, minul vähemalt olemas ei ole. Kui kellelgi on, siis oleks kena nendega tutvuda!

Tänan! Tiit Toomsalu, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Ma kasutan võimalust käesoleva eelnõu arutelu käigus saada vastus küsimusele, mille ma esitasin teile mõni aeg tagasi, nimelt Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu arutelul. Kuid lubage, et ma teen väikese sissejuhatuse. Käesolevas Riigikogu otsuse eelnõus viidatakse Riigikogu otsusele riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kinnitamise kohta 1998. aastast, kus on sees tõepoolest ka Narva Elektrijaamad ja kus öeldakse, et nende erastamine käib ainult Riigikogu eriotsuse teel. Edasi, energeetikaseaduse § 27 ütleb nii, et strateegiliste objektide hulka kantud äriühingute aktsiatest ei tohi müüa rohkem kui 49%. Minu küsimus seonduvalt tolle investeeringute seaduse tühistamisega on selline. Kui me tühistame selle seaduse, kas sel juhul muutub tühiseks ja mõttetuks ka energeetikaseaduse §-s 27 ja tolles 1998. aasta Riigikogu otsuses toodu selle kohta, et ei ole lubatud müüa rohkem Narva Elektrijaamade aktsiaid kui 49%?

Aitäh! Nende seaduste vahel põhjuslik seos puudub.

Tänan! Villu Reiljan, palun!

Aitäh! Härra minister, mul oleks küll hea meel, kui võiks veenduda, et te olete oma valitsemisalas juba jõudnud järjele, sest kui te selle ala ministrina ei tea, mitu katelt on, siis võib tekkida väike kahtlus, et mida te sellest asjast üldse teate. Aga ma arvan, et on veel aega. Kaks NRG Energy äriplaani on tagasi lükatud. Valitsuskomisjoni liikmena ma nägin väga lähedalt seda teist äriplaani ja väidan: tõepoolest oli see häbematus, millega tuldi välja, kui tegelikult ettenähtud punkte rikuti otseselt ja kui mitmedki Eesti riigiametnikud tegelesid suure agarusega Energy positsioonidel, kuigi oli silmaga näha, et äriplaan ei vasta nendele tingimustele, mis ette pandi. Mul on järgmine küsimus. Millega te seletate seda tohutut huvi, et NRG ei taha koju minna? Ta tahab igal juhul selle tüki kätte saada, aeg-ajalt käib meie tegelasi moosimas siin Strobe Talbott ja Toomas Hendrik Ilves välisministri raske töö kõrvalt annab signaale. Millega teie seda seletate, sest meil hakkab juba tegelikult selge olema, milles asi on?

Aitäh, härra Reiljan! Ma loodan, et pärast seda, kui ma siit puldist ära tulen, jagate te mulle oma teadmisi sellest ajast, kui te olite keskkonnaminister. Mind näiteks huvitab, kui palju metsa raiuti pindalaliselt sel ajal, kui te olite keskkonnaminister, ja kui palju taasmetsastati. Kui ma selle teada saan, siis katsun välja uurida ka täpse vastuse sellele küsimusele, mis siin varem esitati. Kui rääkida strateegilise investori poole pealt, siis on ta välja töötanud oma arengustrateegia selles piirkonnas ja NRG Energyl on juba energiatootmisega seotud ettevõtteid Saksamaal, neil on oma kavad T_ehhi Vabariigis ja Poolas. Selle tõttu on kogu see strateegilise investori huvi seletatav väga lihtsalt nende strateegilise arengu kavadega. Selline tendents, et energiaettevõtjad otsivad endale uusi turgusid ja investeerimisvõimalusi, on omane energeetikasektorile ja mitte ainult. See toimub praegu Euroopas ja sellele on ka nimi välja mõeldud, seda nimetatakse globaliseerumiseks. Eesti huvi on leida strateegiline investor, kes kindlustaks Eesti-poolsed huvid varustuskindluse ja hinna stabiliseerimise osas.

Tänan! Andres Varik, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud härra majandusminister! Ma kuulasin huviga teie kaasettekannet ja nõustun teiega selles, et te ei ole pädev õiguslikel teemadel diskuteerima. Ma ei ole sugugi pahatahtlik, vaid tunnen siiralt huvi, sest te ütlesite - te olete majandusminister -, et te ei ole pädev ka majandusteemadel diskuteerima. Nüüd ma saan aru, miks Andres Tarand teid tahtis ministrikohalt tagasi kutsuda. Minu küsimus on: milles te olete pädev diskuteerima - kas kultuuri, spordi või ärastamise alal? Või ma eksin? Palun öelge ise, milles te olete pädev diskuteerima!

Aitäh, härra Varik! Ma soovitan teil kuulata tähelepanelikumalt ja kui täpselt meelde ei tule, siis lugeda stenogrammist. Ma ütlesin: õiguslikud küsimused ja majanduslikud küsimused, vaidlused nendes valdkondades kuuluvad vastavalt juristide ja majandusteadlaste pädevusse. Ma ei ole oma pädevuse kohta hinnanguid andnud. See osa, mis puudutab majandusministri pädevust, see osa on mul olemas. See tähendab, et selles küsimuses tuleb senikaua, kui toimuvad läbirääkimised ja kui tehakse uuringuid, mis on vajalikud nii läbirääkimiste käigus kui ka otsuste langetamisel, lasta tööd teha nendel, kes on selleks volitatud, ja siis, kui nemad on oma töö teinud, siis on otsustamise aeg poliitikute käes. Täpsemalt majandusministri ja Vabariigi Valitsuse käes. See otsustamise aeg on üsna lähedal.

Tänan! Janno Reiljan, palun teine küsimus!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! On kummaline kuulda, et me toetume oma arvamusavaldustes kuuldustele, kui me ometi toetusime peaministri sõnadele ja ma oma ettekandes siin tsiteerisin pidevalt peaministrit. Ma oleksin võinud ka teisi tsiteerida, aga see oleks teile hävitav olnud. Te majanduskomisjonis lubasite, et toimub kohtumine minu ja teie ekspertide vahel. Pean tunnistama, et nii rumalat juttu, kui on teie esitatud kirjas, ei ole ma majandusalal enam ammu kuskilt lugenud. Õigusalase küsimuse puhul tuli välja, et see ei olnud tõepoolest mitte sugugi targem. Millal saaks teoks minu ja teie rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide kohtumine, et selgeks teha, kuidas nad on võimelised saama asjadest nii valesti aru? Kui tõepoolest juhtub, et nad on eksperdid ja nad midagi teavad, võib-olla saan ma teada, millepärast nad oma suuri teadmisi ei avalikusta, millepärast nad esinevad selliste, ütleme niiviisi, ebapädevate, ebaadekvaatsete väidetega. Millal saab teoks kohtumine teie majandusekspertide ja minu, härra Raju, Liina Tõnissoni ja teiste majandusinimeste vahel? Me heameelega arutaksime neid küsimusi sisuliselt inimestega, kes saavad millestki aru ja midagi põhjendavad.

Aitäh! See toimub kokkulepitud ajal ja kokkulepitud kohas.

Tänan! Andres Tarand, palun!

Aitäh! Praegusele plaanile, millest me siin räägime, pani aluse eelmise valitsuse korraldus ja materjalid 1998. aasta 27. oktoobrist ja 29. detsembrist. Need ei ole salajased. Neis sisaldus muu hulgas ka üks minu meelest utoopiline plaan põlevkivielektri järjest kasvavast ekspordist kuhugi, mida ei ole nimetatud, mis minu arvates oleks tähendanud kas doteerimist või enneolematut saastamist või tegelikult suhteliselt kiiret krahhi kogu selles tootmises. Hiljuti ilmus üks artikkel kuskil meie ajalehes, vist Postimehes, pealkirjaga umbes nii, et põlevkivielektri hind tõuseb niikuinii. Kas see tähendab praeguse valitsuse plaani muutmist, võrreldes eelmise valitsusega, et seda utoopilist eksporti siiski ei kavandata? Või ei saa seda nii tõlgendada?

Aitäh! Selles Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega heakskiidetud energeetikasektori restruktureerimise ja investori elektrienergia tootmisse kaasamise kavas - need on kaks eraldi kinnitatud dokumenti - otsesõnu elektrienergia ekspordi olulist kasvu minu teada nimetatud ei ole, olgugi et Eesti on ka praegu netoeksportija. Kui me vaatame turu olukorda natukene laiemalt - mitte ainult Balti riikide elektrienergiaturgu, mis on Eestile kättesaadav, kuna vastavad ühendused on olemas, vaid ka neid protsesse, mis toimuvad Põhjamaades ja Põhjamaade mõjul ka Euroopas -, siis on täheldatav oluline ülevõimsuste olemasolu ja vastavalt sellele ka surve hinna vähenemise suunas. See teave, mis oli 1998. aastal valitsusel turu olukorra kohta, on praegu oluliselt teine ja selle tõttu on vaja väga põhjalikult kaaluda ka Narva Elektrijaamade elektritootmise mahtusid. Seetõttu ei saa ma praegu siit väita, et Eesti peaks orienteeruma suurele ekspordile, pigem on tähtsamad muud asjad, mis ei ole küll lahutatud ekspordivõimest, kuid on Eesti siseturu jaoks märksa tähtsamad. Need on varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hind. Kui arvestada neid tendentse, mis on Balti riikide ühisel elektrienergiaturul, kus on käivitatud ühise elektrituru projekt, mis peaks jõudma lõpule aastaks 2002, siis määrab Eesti elektritootmise tuleviku teiste elektritootjate käitumine. Praegu on olukord selline, et kui Ignalina tootmisvõimsus oluliselt väheneb aastal 2005, siis tekib Eesti jaoks ekspordi seisukohalt parem olukord. Kui see toimub hiljem või ei toimu üldse või realiseerub kolmas variant ja Leedu otsustab rajada uusi tootmisvõimsusi, siis on olukord Eesti elektritootjate jaoks ekspordi seisukohalt mõnevõrra vähem lootust andev. Nii et otseseid kavasid hakata oluliselt ekspordimahtu suurendama ei saa praegune valitsus väljaspool elektrienergiaturu konteksti kuidagimoodi iseseisvalt või ainult üksinda omaette teha.

Tänan! Jaan Pöör, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu eelmine küsimus oli küsitud lihtsalt sellepärast, et võrrelda võrreldavaid asju. Ühe katla maksumus on üle miljardi krooni ja praegu on kogu elektrijaamade väärtus arvestatud ca kahele miljardile ehk kahe katla väärtusele, aga nii nagu te ise ütlesite, on neid katlaid hulga rohkem. Kuna elekter puudutab meid igaühte ja te olete ajakirjanduses väitnud, et juba selle kuu lõpus peaks olema alla kirjutatud erastamislepingule, siis kas valitsus ei peaks ise tulema riiklikult tähtsa küsimusega enne lepingule allakirjutamist siia Riigikokku, et arutada, kas see tehing ikka on õige või ei ole ja kas see tähtaeg peab paika?

Aitäh! Ma olen küll raskustes sellele küsimusele vastamisega. Sellepärast et ma ei tea, mis ühikuid te kasutate, rääkides elektrijaamade väärtusest ja katelde väärtusest. Kui te räägite katelde väärtusest ja kasutate ühikuna Eesti kroone ja elektrijaamade väärtusest, kasutades ühikuna USA dollareid, siis on siin oluline erinevus, praegusel hetkel üle 17-kordne erinevus. Selles mõttes mul on seda võrdlust teie küsimuse kontekstis väga raske teha. Võib-olla olete te valmis kirjalikult seda täpsustama. Mul on kasutada ka Janno Reiljani kirjutatud ettekande tekst. Ka siin on sellised vead sees, mis teevad minule natuke raskeks selle küsimuse kommenteerimise. Aga siin on tegemist juba umbes 1000-kordse erinevusega. Nii et ma kahjuks ei saa sellele küsimusele vastata.

Tänan! Värner Lootsmann, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mul on lühike küsimus. Kas te saate öelda, kas ja milline saab olema potentsiaalse erastaja aktsiapakk Eesti Põlevkivis ja kuidas see võib mõjutada edasist põlevkivitootmist?

Strateegilisel investoril, kes see ka ei oleks, kui otsustatakse strateegiline investor valida, on Narva Elektrijaamades praeguse mudeli järgi 49% aktsiatest ja tal ei ole mitte ühtegi Eesti Põlevkivi aktsiat, sest praeguse kava järgi kuulub 51% Eesti Põlevkivi aktsiatest Narva Elektrijaamadele. Vastavalt Eestis kehtivatele seadustele ei kandu omandiõigus otse üle.

Tänan! Villu Reiljan, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kõigepealt õiendame selle metsanduse asja ära. Ma ütlen teile siin suure saladuskatte all, et riigimetsas raiutakse stabiilselt aastas 6000 hektarit ja metsastatakse 5000 hektarit, erasektoris 7000 hektarit ja metsastatakse 500 ha, seal oodatakse paremaid aegu. Aga ma tahan teie käest küsida, et kui te tõepoolest ei aktsepteeri taastamisväärtust, mis on 9%, tuumikinvestorile erastamisel ja kaasamisel, rääkige siis selgeks see variant, kuidas need teised energiatootjad siia turule saavad võrdsetes tingimustes tulla.

Ma ei ole omateada öelnud, et taastamisväärtust ei arvestata. Ma olen ka varem vastanud küsimusele niimoodi, et on kaks meetodit, mida on kasutatud Narva Elektrijaamade hindamisel, need on diskonteeritud kassavoogude meetod ja amortiseeritud taastamisväärtuse meetod ja need annavad ligilähedase tulemuse. Energiatootjate tulek turule ei olene sellest, kuidas või kui kõrgelt hinnatakse Narva Elektrijaamu, see oleneb turul valitsevast hinnast. Kui on välja arvestatud, et gaasil põhineva elektrijaama tulek turule on võimalik Eesti tingimustes ja praegu, kui tootjahind on ligikaudu 42 senti, alla selle jääva tootjahinna puhul ei ole turuletulek uute tootmisvõimsustega majanduslikult tasuv, siis see määrab ka selle, kas uued tootjad tulevad või ei. Seni kuni Narva Elektrijaamades õnnestub toota elektrit madalama hinnaga, on turuletulek muidugi raskendatud, kuid Eesti tingimustes on veel lisavõimalus, mis tugineb sellele, et elektrit on võimalik suuremate linnade puhul toota nn koostootejaamades, mis teeb elektri tootmise odavamaks, kuna ka soojust õnnestub müüa ja see tekitab teistsuguse olukorra. Seda on ka praegu Eestis rakendatud, olgugi et suhteliselt väikeste tootmismahtude puhul. See olekski vastus.

Tänan! Andres Varik, palun teine küsimus!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud härra majandusminister! Täna ratifitseerisime mõningad laenuprojektid ja on veel kavas teede, infrastruktuuri arenguks võtta laenusid. Te märkisite oma ettekandes, et ikkagi on tarvis otsida ja leida - kuidas see täpne sõna oli - strateegilist investorit ja te andsite hea sõnumi, et majandusvaldkonnas olete pädev. Siis ma küsingi: miks ei võiks hea strateegiline investor olla Eesti riik ja võtta nii tähtsa valdkonna nagu energeetika jaoks laenu, mis puudutab kõiki meie inimesi, mis oleks arusaadav ja mõistetav ning kus ka riik suudaks selles suhtes korda pidada ja silma peal hoida?

Aitäh! Muidugi on võimalik, ainult selle tulemusena kasvaks Eesti riigi laenupositsioon üle kahe korra, ligi kolm korda. See tähendab, et Eesti riigi krediidireiting muutub, kuna meie majandus ei ole selliseks kasvuks piisavalt tugev. See tähendab, et laenu võtmine muuks otstarbeks väheneb. See on valiku küsimus. Ei eelmine valitsus ega ka praegune valitsus tõenäoliselt ei ole pidanud seda otstarbekaks, sest laenu on vaja võtta muu infrastruktuuri arendamiseks ja paljudeks teisteks otstarveteks, mis on Eesti riigile täpselt samuti olulised.

Tänan! Andres Tarand, palun teine küsimus!

Aitäh! Valitsuse 27. oktoobri 1998. aasta protokollilise otsusega vastuvõetud põhiseisukohtade punkt 8 räägib järgmist: Eesti energeetikasektori restruktureerimisel tuleb arvestada vajadust maksimaalselt suurendada Eesti Energia AS-i poolt toodetud elektrienergia ekspordivõimalusi. Selle juurde käis komisjoni esimehe Vare kommentaar, et nad kavandavad toota põlevkivielektrit sada aastat, võttes kasutusele ka Tapa maardla. Sellest minu järeldus, mida ma esimeses küsimuses esitasin. Kas ma nüüd mõistsin õigesti, et seda praegune valitsus ei ürita, või ei mõistnud õigesti?

Aitäh! Ma ütleks, et sellest protokolli kantava otsusega heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse energeetikasektori restruktureerimise põhiseisukohtade punktist 8 ei saa praegu lähtuda, sest turuolukord on muutunud. Aga ekspordivõimalused energeetikasektoris on iga riigi majandusele olulised, olgugi et hetkel võib väita, et muutunud turuolukorra tõttu on ekspordivõime, võrreldes selle ajaga, kui valmistati ette teie viidatud otsust, oluliselt muutunud.

Suur tänu, härra minister, ettekande ja vastuste eest! On üks kirjalik küsimus Jaan Pöörilt.

Aitäh! Mul on kolm kirjalikku küsimust Jaan Pöörilt. Esimene. "Väidetavalt maksab erastaja 49% aktsiate eest ligikaudu miljard Eesti krooni ja ühe katla uuendamine maksab 1,3 miljardit Eesti krooni. Kas need numbrid vastavad tegelikkusele või ei?" Sellele küsimusele saab vastata praegu pigem ei, sellepärast et otsust ei ole langetatud. Aga nende omavaheline võrdlemine, et maksab vähem ja saab rohkem, kui see on niimoodi mõeldud, ei ole kohane, sellepärast et ka investeeringud teeb suures osas ju strateegiline investor. "Teine küsimus oli, millele te ei vastanud: kas te kirjutate selle kuu lõpul alla erastamislepingule või ei?" Vabariigi Valitsusele esitatakse strateegilise investori kaasamise lepingu põhitingimused - ja need põhitingimused ka ainult kõige tähtsamates küsimustes - arutamiseks selle kuu lõpus, praeguste plaanide järgi järgmisel nädalal. Vabariigi Valitsus teeb selle põhjal valiku. Lepingutele allakirjutamine seda laadi tehingute puhul on väga mitmeastmeline. Kui otsustatakse põhitingimused heaks kiita mõlemalt poolt, siis selle alusel vormistatakse kõik vajalikud lepingud, mida kokku on kümmekond, ja tehing jõustub pärast seda, kui kõik vajalikud lepingud on allkirjastatud. Selle tõttu ei ole võimalik protsessi lõppemine selle kuu lõpuks. Ja kolmas küsimus. "Kas valitsus tuleb enne lepingule allakirjutamist Riigikogu ette riiklikult tähtsa küsimusega lepingu tutvustamiseks?" Praegu ei ole seda kavandatud.

Suur tänu! Küsimused on vastatud. On võimalus avada läbirääkimised. Kolleeg Endel Paap, kõne puldist!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Asi on ikka väga tõsine ja see muidugi ajendas ka täna küsimust arutama. Minu jaoks on see asi väga segane. Siiamaani ei saa keegi aru, mis juhtub tulevikus põlevkivienergeetikaga. Sebimist on kogu aeg nende erastamistega ja sebimist on kogu aeg kaevanduste kinnipanemisega. Nüüd räägitakse juba ka Balti Elektrijaama kinnipanemisest. Järelikult ei ole meil elektrienergiat enam vaja. Eestis ei olegi siiani korralikku energeetikaprogrammi, et me edasi saaks minna. Mõned spetsialistid räägivad, et meil on ikka väga kõvasti vaja elektrienergiat, nii et me saaksime ka eksportida. Aga kuidas siis sellest aru saada, kui meil oleks vaja energiat eksportida ja me ei suuda seda toota? Mina kui vana kaevur mõtlen sellest, et kui järgemööda pannakse kinni kaevandusi, siis varsti tuleb selline aeg, kui me ei suuda üldse varustada elektrijaamu põlevkiviga, ammugi rääkimata keemiaettevõttest ja tulevikus võib-olla Suncorist, mis tahab ka siin Eestis kõvasti põlevkiviõli toota. Siis tuleb kindlasti see aeg, et me peame hakkama energiat sisse ostma. Sedasama, mida me tahaks välja müüa, hakkame sisse ostma. Kas see kõik on Eesti riigile ja Eesti tarbijale kasulik? See on niivõrd segane, et keegi ei ole suutnud seda ära seletada. Millegipärast sebitakse ikka Ameerika firma poolt elektrijaamade erastamise ümber, kuigi Euroopa Liit on selgelt välja öelnud, et tehakse kõik selleks, et hakkaks tööle Balti ring ja et mitte ameeriklasi Eestisse lasta. Mina ise osalesin Saksamaal ühel suurel seminaril, mille oli kokku kutsunud Euroopa Liit. Minu küsimusele vastati just nii: me teeme kõik, et mitte ameeriklasi Eestisse lasta. Nüüd on selline tunne, et kellelegi tahetakse puru silma ajada. Kas ei saaks ikka asja tõsiselt võtta ja teha selline energeetikaprogramm, et me teaks, kuhu läheme, miks me paneme praegu kaevandused kinni, kui sinna jääb maa alla avatud põlevkivivarusid kümneteks aastateks? Jällegi ma vana kaevurina ütlen, et uputatud kaevandust ei ole võimalik uuesti tööle panna. Ei ole võimalik pumbata vett kaevandusest tühjadest avadest välja ja uuesti tööle hakata. Aga uue kaevanduse ehitamine on Eestis võimatu. Meil lihtsalt ei ole selliseid ressursse. Ühe kaevanduse ehitamine maksab rohkem kui võib-olla kahe-kolme aasta terve riigi eelarve. Kust me selle raha võtame? Praegu juhivad meie põlevkivitootmist faasanikasvatajad ja kompvekivabriku töötajad. Kui oli vaja otsustada, kuidas Eesti Põlevkivi edasi arendada, siis leiti, et mäeinsenerid selleks kindlasti ei sobi. Oli vaja uusi noori mehi, uut verd, kes viiksid seda asja edasi. Nüüd on tõesti jõutud niikaugele, et kaks kaevandust on kinni ja 35 aasta varud on jäänud maa alla. Järgmisel aastal pannakse kinni Ahtme kaevandus, kus jäävad veel 25 aasta varud maa alla. Põhjenduseks öeldakse, et need varud töötavad välja Estonia kaevandus ja Viru kaevandus. 2005. aastal pannakse aga kinni ka Viru kaevandus, kus jäävad ka 35 aasta varud maa alla, arvestamata seda, millised varud sellele kaevandusele jäeti. Jäetakse tööle ainult Estonia kaevandus, Estonia kaevandus ei ole suuteline neid varusid 40 km kauguselt välja võtma.

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Ma kohe lõpetan. See on utoopia, aga millegipärast ei taha keegi sellest aru saada. Meil oleks vaja kindlasti hakata jälle tegelema uue põlevkivienergeetika programmiga, mis näitaks ära, kui palju on meil vaja energiat, kui palju on vaja põlevkivi ja et me suudame oma Eesti riigiga väga hästi ja edukalt toime tulla, kaasamata siia igasuguseid välisinvestoreid. Aitäh!

Tänan! Janno Reiljan, kõne puldist, palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Lausa kummaline on selle küsimuse arutelu. Kui majanduskomisjonis sai neid asju arutatud, siis teatas ka härra Pärnoja, et ega tema ei teagi nendest juriidilistest ja majandusküsimustest midagi, aga tal on väga head spetsialistid. Kui sai arutatud, kes võiks siia kaasettekandeks valitsuse poolt tulla, siis leiti jällegi vastupidi, et ühtegi spetsialisti ei tohi siia ette lasta, peab minister olema. Ja nüüd me arutame siin. Pole midagi rumalamat sellest, kui inimene, kes majandusest midagi aru ei saa, hakkab rääkima majandusest ja makromajanduslikest analüüsidest. See on sama, kui mina hakkaksin analüüsima arstiteadust või tuumafüüsikat. Ma ei tea sellest midagi, aga olen midagi kuulnud ja siis hakkan spetsialistide ees rääkima tõelisi nõmedusi. Kas oleks võimalik siiski, et nii tähtsat küsimust hakataks arutama sisuliselt punkthaaval? Arutatakse, kus arvamused lähevad lahku, miks lähevad lahku, millepärast ei saa - majanduses ei ole võimalik, et kui tahetakse üksteisest aru saada, siis ei saada. Majanduses on võimalik kõik numbrid kõrvuti panna, on võimalik kõik seisukohad kõrvuti panna, on võimalik võrrelda meetodeid, on võimalik võrrelda eeldusi. Kui teatatakse, et taastamismaksumuse alusel on saadud elektrijaamade hinnaks üks miljard, siis peab olema selle väitja vaimuhaige, mitte rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert. See ei ole võimalik! Kui keegi arvab, et selliseid meetodeid ei tunne keegi, siis see peab olema ennast täis. Ma ei hakka ütlema, kes. Kui see oleks olnud diskonteeritud kassavoogude meetod, siis, andke andeks, lugege mõnd raamatukest, õpikukest - ja te saate teada, et selle meetodiga ei saa hinnata infrastruktuuri ettevõtete väärtust. Kui keegi on sellega hinnanud, siis ei ole tema spetsialist infrastruktuuri ettevõtete hindamise alal. See, et keegi on kuskil pandud mingit tööd tegema, ei tee temast spetsialisti. See, et kuskil keegi töötab rahvusvahelises firmas Pricewaterhouse, ei tee temast eksperti. Ei tee ammugi mitte rahvusvaheliselt tunnustatud eksperti. Kuid tõsi mis tõsi, sellised võhikud, sellised pooleksperdid on võimelised täitma kõikvõimalikke poliitilisi tellimusi, sest neil ei ole tõesti midagi kaotada. Neil ei ole majanduses niikuinii mitte mingisugust reputatsiooni, mingeid teadmisi. Sellised inimesed võivad ükskõik millisele hinnangule käe alla panna ja teatada - oh, see ongi see sama asi -, saamata aru, millest nad räägivad. Kui näiteks Eesti Tubaka nn ärakinkimine rootslastele tegi Eesti majandusele kohutavat kahju (tegelikult me maksime sellele veel peale, eks ole, aga olgu, see on teine asi), see tõi majandusele võib-olla sadu miljoneid, võib-olla miljardikese kahju, siis see, mis me praegu mingite otseste võhikute arvamuste alusel teeme, ei too enam miljardit kahju, see toob Eestile kümneid miljardeid kahju. Ja kui sellest ei ole võimelised aru saama inimesed, kes on ministritoolile pandud, siis oleks neil küll aeg mõnele teisele tööle minna ja hakata tegelema keemiaga. Võib-olla te teate keemiast siiski midagi. Ma heameelega ei räägiks teile keemiast ega hakkaks teile H₂O valemit selgitama, kuigi ma ka koolis seda õppisin. Ma ei pea ennast selle tõttu keemikuks. Niisiis, härra minister, kui te ise ei tea nendest asjadest - ja te tõepoolest ei peagi kõigest teadma -, siis tooge need spetsialistid välja. Minu ettekanne on siin olemas. See tugineb paljudes kohtades kaudsele informatsioonile, härra peaministri, härra majandusministri väljaöeldule. Kuivõrd kumbki majandusest midagi ei tea, siis on väga võimalik, et nii härra peaminister kui ka härra majandusminister eksisid oma väljaütlemistes. Kui nad eksisid oma väljaütlemistes, olid ebatäpsed, siis on minu arvamus, mis lähtub nende ametnike, poliitikute seisukohtadest, ka kahtlemata vale ja ebatäpne. Toome välja need spetsialistid, kes räägiksid majandusest nii, et on võimalik aru saada, millest nad räägivad. Võrdleme neid seisukohti, teeme kindlaks, millega siin tegemist on. Aga mitte nii, et teatatakse, et kuskil on keegi spetsialist, ta on rahvusvaheliselt tunnustatud, aga ma ei näita seda spetsialisti, ma ei avalikusta tema seisukohti - ja siis kirjutatakse majandusministri allkirjaga kirja selliseid rumalusi, et esimese kursuse üliõpilane peaks selle juures enda siniseks punastama. Praegu on tarvis leida sellele asjale lahendus.

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Jaa, tänan! Me peame leidma sellele sisulise lahenduse. Mitte nii, et valitsus otsustab ja pärast saab kogu Eesti rahvas teada, et valitsus on kokku keeranud tõelise nõmeduse. Vaat elektrijaamade ja teiste infrastruktuuriettevõtete puhul see ei lähe enam mitte. Küsimus ei ole selles, et ta tahab teha nõmedust. Kui ollakse ideoloogiliselt pimestatud, kui põhimõtteliselt majandusküsimusi ei taheta arutada, vaid tahetakse mingisugust ideoloogilist joont ajada, siis on see võimalik. Aga Eesti rahval tuleb see kinni maksta. Ma ei kavatse seda kinni maksta, see erastamisleping läheb järgmise valitsuse poolt tühistamisele nagunii. Ükskõik, mis see läheb maksma sellele koalitsioonile siin. Me ei lase ennast lihtsalt majanduslikult ära hävitada. Olgu selleks siis praegune valitsuskoalitsioon või tema selja taga olevad, ma ei tea mis jõud. Tänan!

Tänan! Jaanus Männik, palun kõne puldist!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Küsimus on tõsine, vägagi tõsine, ja ma arvan, et meil ei ole mingit põhjust kahelda majandusprofessor Reiljani analüüsis ja argumentides. Veel vähem oleks põhjust neis nähtavasti kahelda siis, kui see informatsioon, millega tegemist on, oleks professorile paremini kättesaadav. Imestust äratab suhtumine. Ma ei taha kritiseerida õigluskantslerit, kuid siin kõlas väide, et härra õiguskantsler peab seadustele mittevastavaks kaks aastat tagasi vastuvõetud Riigikogu otsust riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kinnitamise kohta. Kui ta seda seadusvastaseks peab, siis miks ta siiamaani ei ole sellele tähelepanu juhtinud ja miks ta seda ei selgitanud lähemalt ka majanduskomisjonile? Teisest küljest paneb imestama - ja võib-olla veel rohkem paneb imestama - majanduskomisjoni otsus. Rääkimata sellest, et ei püütud kõrvaldada eelnõu tekstist neid vastuolusid ja muuta see otsuse eelnõu seadusele vastavaks, (sellega pole tegeldud), on otsustatud muudatusettepanekute tähtajaks määrata alles 14. august 2000. aastal. Sellega on majanduskomisjon langetanud otsuse, mis sisuliselt tähendab, et komisjon ei pea vajalikuks selle küsimuse käsitlemist Riigikogus. Meile on teada ja ka valitsus on mitmel juhul välja kuulutanud, et see erastamisleping saab enne seda kindlasti otsustatud, allkirjastatud ja ära tehtud. See on äärmiselt kummaline, et Riigikogu enda komisjon, majanduskomisjon, ei arva meist endist eriti palju ega arva ka sellest küsimusest ja selle sisust eriti mitte midagi, lükates selle kergekäeliselt n-ö sinnamaani, kus arutelu muutub sisuliselt mõttetuks. Ma ei tea, mis teha praegusel juhul, kui haamer paugub ja otsuse eelnõu lugemine või arutelu on katkenud ja muudatusettepanekute tähtaeg jõustunud. Mis siis teha tuleks? Kas praegused algatajad peaksid algatama uue eelnõu, et seda siiski saaks käsitleda kiireloomulisena? Ma arvan, et õieti oleks loogiline see, kui Eesti Vabariigi valitsus siiski arvaks seadusandjast mõnevõrra rohkem, kui ta siiamaani on arvanud, ja tooks selle küsimuse ise riigile olulise küsimusena erakorralisele istungile. Siis me saaksime arutelu käigus kuulda ka tõesti majandusekspertide arvamusi ja argumente selle kohta kas ja miks on põhjendatud need valikud, mille allakirjutamisele valitsus on võrdlemisi lähedal. Kuid toimides nii, nagu me praegu oleme toimimas, ehk loobudes Riigikogus selle küsimuse arutamisest, lükates selle kõrvale, teadmata, millise otsuse teeb valitsus juba lähemal ajal ja millised tagajärjed sellel on, sellel ei ole mitte ainult Eesti energeetikale, vaid tervele majandusele ja majanduse kaudu ka kogu riigi tulevikule väga oluline mõju.

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Kui, siis ainult lõpetuseks natuke. See oleks pehmelt öeldes vastutustundetu ja imelik. Ma kutsun vähemasti majanduskomisjoni üles oma otsust muutma. Teiselt poolt kutsun üles Vabariigi Valitsust lõppude lõpuks sellesse asjasse siiski tõsisemalt suhtuma, usaldama seadusandjat ja arutama seda küsimust täie tõsidusega. Siis me nähtavasti jõuame ka rahuldavale tulemusele. Aitäh!

Tänan! Jüri Adams, kõne puldist, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Ma jälgisin käimasolevat diskussiooni ülekande kaudu väga tähelepanelikult, nagu ka mitmeid teisi diskussioone, mis täna on olnud. Ma olen kuulnud siin väiteid, et meie hulgas on rumalaid inimesi, meie hulgas on nõmedaid inimesi, meie hulgas on harimatuid inimesi või, üldistatumalt, ebakompetentseid inimesi. Olen kuulnud siin täna ka teisi väiteid. Meil on pahatahtlikke inimesi, on mitmesugused pahatahtlikkuse eriliigid, on inimesi, kes ignoreerivad Eesti huve või isegi töötavad neile vastu või seisavad mingite muude huvide eest. Ma olen siin kuulnud ka väidet, et meie hulgas on vaimuhaigeid. Ma tahan teile öelda, et ma mõtlesin nende väidete üle järele ja valdavas osas olen nende väidete esitajatega täiesti nõus. Ka mina olen jõudnud veendumusele, et meie hulgas on ebakompetentseid inimesi. Ma olen jõudnud veendumusele, et meie hulgas on pahatahtlikke inimesi. Ja on täiesti tõenäoline, et meie hulgas on ka vaimuhaigeid. Aitäh!

Tänan! Tiit Toomsalu, kõne puldist, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Mina, nagu ka hea kolleeg Jüri Adams, jälgisin seda diskussiooni siin saalis väga suure tähelepanuga ja siinsamas saalis, mitte kompuutriekraani kaudu. Seejuures ei tahaks ma oma tähelepanu pöörata sellistele emotsionaalsetele aspektidele, millest rääkis hea kolleeg Jüri Adams. Ma tahaks rääkida asja sisust. Minu meelest kõige ohtlikumaks ilminguks Eesti riikluse tulevikule tervikuna tänaseid diskussioone arvestades on see, et täitevvõimu kõrgem ametnik ehk valitsuse minister on pidanud vajalikuks vastandada end seadusandlikule kogule ja viimase poolt juba aastaid tagasi vastuvõetud otsusele tunnistada Narva Elektrijaamad strateegiliseks objektiks. See vastasseis on äärmiselt kahetsusväärne juba seetõttu, et kui me elaksime tolles Euroopas, kuhu me püüdleme, siis härra majandusminister esitaks täna siitsamast puldist lahkumisavalduse. Me pole kahjuks Euroopasse veel jõudnud. Samas ma tahaksin väga tunnustavalt märkida härra majandusministri aadressil, et ta rääkis täna paljudest asjadest, mida teised kõnelejad ei puudutanud. Ta rääkis Eesti energeetika arengu pikemaajalistest suundadest, võiksime isegi öelda: Eesti energeetika ja energeetikaturu pikaajalisest kontseptsioonist. Tõsi küll, kas see, mida härra majandusminister rääkis, nimelt meie lülitumisest põhja või lääne energiaringi ajal, kui Eesti elektrijaamad, Narva Elektrijaamad toodavad teatud kindla parameetriga elektrienergiat, mis on põhiliselt realiseeritav vaid Loode-Venemaa turul, tolles energiaringis, kuhu me oleme seni kuulunud, kas see perspektiiv, kas see tulevik on kõige õigem? Või äkki see perspektiiv rajab tegelikkuses just Põhjala energeetikakontsernide või Mandri-Euroopa energeetikakontsernide elektrienergiale teed meie turule, Eesti oma elektrienergia väljasurumisele sellelt turult? Sel juhul, jumal tänatud, jäävad meile ameeriklased ja nende soov eksportida elektrit Venemaale. Kas aga see perspektiiv on Eestile kõige parem, on omaette küsimus. Austatud kolleegid, mulle, nagu ka opositsioonikaaslastele ei meeldi selle eelnõu arutelu eriti kaugesse tulevikku edasi lükata, kuigi ütlen päris ausalt: see eelnõu ei ole mulle kui sotsiaaldemokraadile täies ulatuses vastuvõetav. Minu arvates oleks piisanud viimasest, 4. punktist: Vabariigi Valitsusel esitada Narva Elektrijaamade erastamistingimused arutamiseks ja erastamislepingu projekt kinnitamiseks Riigikogule. Eelnõu tekstis puuduvad üldse rõhuasetused sellistele olulistele aspektidele nagu näiteks tööhõiveprobleem, mis tuleneb Narva Elektrijaamade tootmismahu vähenemisest, Eesti põlevkivikaevanduste sulgemisest, kõigest sellest. See ei ole mitte ainult Kirde-Eesti regionaalne probleem, see on eelkõige tulevikku vaatavalt nende elektrijaamade erastamise probleem. Siin pole räägitud ka sellest sotsiaalsest hinnast, mis tuleneb elektrienergia hinna kasvust. Kui juba, siis oleks pidanud ka sellised aspektid kajastuma eelnõus. Kuid ma leian, et Riigikogu peab näitama, et ta on Riigikogu, ja kui Riigikogu on juba võtnud vastu otsuse selle kohta, et elektrijaamad kuuluvad Eesti riigi strateegiliste objektide hulka, siis sellisel juhul ainult Riigikogu peab otsustama ja ka saab otsustada lõplikult Eesti elektrijaamade erastamise tingimused. Siit lähtuvalt, austatud kolleegid, kutsun teid üles üheskoos olema Eesti rahva kõrgeim seadusandlik organ ja kõrgeim rahvaesindusorgan. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Villu Reiljan, kõne puldist, palun!

Austatud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Täna on tõsiselt arutatud, kas see asi on kõigepealt küllalt tähtis. Majandusminister tõstis selle küsimuse üles, et kas äkki ei ole see küsimus Riigikogu jaoks liiga väike arutada, et ainult 49%-lise investori kaasamist arutatakse. Ma soovitaksin siiski mitte küünik olla. See puudutab kõiki inimesi, mitte mingit grupikest, ja kui see ei ole Riigikogu küsimus, mis puudutab iga inimest, siis ma küsiksin: milline see Riigikogu eriti tähtis küsimus siis veel on? Ilmselt järgmine sellest tähtsam võib olla ainult sõja ja rahu küsimus. Mis puutub nendesse suurepärastesse vastustesse, mida me siin kuulsime, siis julgen veidike kahelda, kas NRG Energyl on suured strateegilised arengukavad T_ehhis ja muudes riikides. Kardan, et majandusminister ajas ta segi emafirmaga Northern States Power. Kui see nii on, siis peaks asja hoopis tõsisemalt võtma. Northern States Power ei ole ühegi sendi eest võtnud endale vastutust selle eest, mida see NRG Energy siin korraldab. Sellel firmal ei ole mitte mingisugust põlevkivienergeetika kogemust. Ta on siia tulnud meie oma raha eest seda sisuliselt omandama ja seda kogemust üle võtma. See on samuti, nagu Tiit Piibeleht tuleks oma rahaga meile kosja. Asi on tõepoolest nii salastatud, et mõistlikku asja käsitlust ei saagi olla. Tutvunud selle teise kuulsa äriplaaniga, võin ma ütelda, et ei usu ma seda, et need nagu öö ja päev teineteisest erinevad, see oli nahaalne eesti rahva varanduse ärakahmamise plaan, ilma mingisugust vastutust enda peale võtmata. Jaan Pööri küsimus selle kohta, kas saab ikka olla nii, et 49% elektrijaamadest maksab ühe miljardi ja ühe katla taastamine maksab 1,3 miljardit, jäi koguni vastuseta. Ega seal ka midagi ole vastata, see on see suhe, mis teeb täiesti mõttetuks rääkida sellest 49% aktsiate hinnast kui ühest miljardist. See näitab tõepoolest, et me oleme Eesti riigi ja rahva huvide salgamise teele libastunud ja too kallis komisjon ka, kes seda asja ajab. Ma siiski soovitan ühte: hakata sellesse asjasse väga tõsiselt suhtuma, sest on viimane aeg. Jah, te võite selle lepingu teha, jah, see tuleb tõenäoliselt eesti rahvale väga kahjulik, kuid ma ütlen nii, et mõtelge selle peale, et eesti rahvas seda tehingut ja selle tegijaid igaveseks ära ei neaks, sest teil on ka ema ja te peate Eesti riigi kodanikuna siin palju ringi käima. Ma kohtusin tükk aega tagasi ühe juhtiva majandustegelasega ja me arutasime väga tõsiselt Eesti raudtee ja energeetika küsimusi ja arutasime, miks on koalitsioonil kiire. Ta ütles, et põhiliselt pidi kiire olema sellepärast, et signature fee on mängus. Kui see nii on, siis tuleb seda asja tõepoolest uurida.

Tänan! Andres Varik, kõne puldist, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuulates täna majandusminister Mihkel Pärnoja kaasettekannet, sain ma palju targemaks. Aga ma ei tea, kuhu selle tarkusega minna. Milles see tarkus seisnes? Ta ütles, et energeetikakompleksid ei olegi infrastruktuuri osad, et infrastruktuuri arengu jaoks on valitsus nõus võtma laenu. Teed ja raudteed on infrastruktuur, aga elektrijaamade strateegiliseks investoriks ei saa riik olla, kuna need ei ole infrastruktuur. Minule on see täiesti mõistetamatu ja ma ei oska saadud tarkusega midagi peale hakata. Võib-olla keegi aitab. Selline seisukoht on ikkagi kummaline. Miks meeleheitlikult otsitakse strateegilist investorit väljastpoolt? Kõik ettekandjad ja sõnavõtjad on öelnud, et elekter on see, mis meid kõiki puudutab, ilma milleta me ei saa ühtegi toimingut teha. Ei saa me arendada infotehnoloogiat ega midagi muud. Oleks kõige arusaadavam, kui riik võtaks laenu energeetikakompleksi arendamiseks, riik ise oleks strateegiline investor. Seda mõistaksid ka meie lapsed. Energeetika on ju kogu üldise infrastruktuuri eksisteerimise alus. See on vundament, millele on kõik rajatud. Kuulsime, et meie laenuportfell ei kannata laenu võtmist välja ja veel on siin muid põhjusi, miks seda teha ei saa. Sarnase küsimuse tõstatasin eelmises valitsuses, mille liige ma olin. Arvan, et laen on ainuõige tee. Praegune valitsus ütleb jälle sedasama, et niiviisi elektrijaamade erastamist lahendada ei saa. Minu jaoks on see mõistetamatu. Ma leian tõesti, et tuleb just nimelt jätta elektrijaamad erastamata. Riigikogu, kes peab seisma oma rahva ja riigi eest, näitaks oma tegudega seda. Tänan!

Tänan! Liina Tõnisson, kõne puldist, palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Me oleme nüüd tükk aega kuulanud siin erinevaid seisukohavõttusid. Ka mina pean kinnitama, et kuulasin majandusministri ettekannet väga hoolsalt, lootes saada sealt lisateavet ja siiski mõista, miks me peame selle suhteliselt juhuslikult leitud Ameerika firma NRG-ga igal juhul läbirääkimised lõpuni viima. Kahjuks majandusministri ettekandes oli palju muud informatsiooni, kaasa arvatud väärinformatsioon Eesti laenuportfelli raske olukorra kohta, mida ma küll julgeks vaidlustada, aga see selleks. Kuid ma ei saanud ikkagi teada, mispärast me peame ühe mehe poolt Ameerika turult juhuslikult leitud juhusliku firmaga, vähemalt viis aastat, noh, hea küll, neli aastat pidama läbirääkimisi kord ühe äriplaani järgi, kord teise äriplaani järgi. Kas see äriplaan läheb paremaks või ei lähe? Tuletagem meelde - neli aastat vahetpidamata läbirääkimisi ja mitte kuskile ei ole jõutud. Äkki on ikkagi midagi põhimõtteliselt valesti? See, et midagi on põhimõtteliselt valesti, sai mulle selgeks, kui ma möödunud nädalal Budapestis kuulasin ameeriklaste korraldatud Ida-Euroopa riikide energeetikasektori privatiseerimise teemalist üritust. Lugupeetud majandusministril oli ka nõunik kohal, ma usun, et ta on sellest kõigest informeeritud. Aga mis selgus? Vaatamata sellele, et me siin lööme tavaliselt rinna kummi ette ja ütleme, et oh, küll me oleme head poisid, meil on nii suurepärane turumajandus, kõik need endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid on ühed kehvad ja äpud ja nad on seal endises sotsialismis ja nad ei tea turumajandusest midagi ega oska üldse midagi teha, siis, oh ehmatust, mis selgus! Enamik neid meie poolt kehvadeks kuulutatud riike, nagu Kasahstan, Kõrgõzstan, Gruusia, Armeenia, Moldova ja Ukraina - Poolast ja Ungarist mul ei sobigi üldse rääkida, need on endastmõistetavalt selle kõik ära teinud -, on oma energeetikasektoriga mitu sammu meist eemal. Ja eespool muidugi, mitte tagapool. Meil on vertikaalne monopol jätkuvalt alles. Me ei suuda Eesti Energiaga mitte midagi teha. Ainult laiutame käsi ja võib-olla kuskil nurga taga natuke nutame taskusse. Aga tegelikult monopol mitte ei lagune meil, teda ei lagundata, lugupeetud majandusminister, vaid ta lausa tugevneb meie kõikide silme all. Me anname ju neile juurde põlevkivikaevandusi. Üha kõvemini käib jutt teemal, et anname need elektrivõrgud neile tagasi, mis me, nojah, nii-öelda rumala peaga ära erastasime. Samal ajal kui minu nimetatud riikides on vertikaalne monopol ammu lõhutud. On otsitud maailmas tuntud konsulteerimisfirmasid, kes on korraldanud energeetikasektori firmadele enampakkumisi, ja on otsitud maailma suurfirmasid. Neid loeti seal kümnete kaupa ette ja teate, mitte keegi ei rääkinud meie NRG-st. Seda ei ole maailmas olemas, seda mitte keegi ei tunne. Nii et mul on ikka küll pärast selle seminari kuulamist täiesti selge arusaam: me oleme alustanud valest otsast, me oleme neli aastat tegelnud vale asjaga. Parem hilja kui mitte kunagi. Lõpetame selle loo ära. Tegeleme nüüd asjadega nii, nagu maailmas on kombeks ja nii nagu on kord. Kõigepealt lagundame oma monopoli, tekitame eraldi firmad. Neli aastat on meil kulunud selleks, et elektrijaamad eraldi aktsiaseltsiks eraldada. Oh issand, missugune saavutus! Nelja aasta jooksul ühe väikese aktsiaseltsi moodustamine, mille oleks võinud teha juba 1995. aastal. Sellekohane käskkirigi oli tol ajal välja antud. Ainult et järgnevad majandusministrid tühistasid ruttu käskkirja, sellepärast et ilmselt on Eesti Energial ikka väga palju jõudu ja võimu ja mitte ainuüksi elektri näol. Nii et mina, vastupidi, kutsuks valitsust üles tulema siia saali ja teatama, et riiklikult tähtsa küsimusena ...

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Ma lõpetan viimase lause. Aitäh! ... on valitsus mõistnud, et see valitud tee ei vii mitte kuhugi ja valitsusel oleks igati korrektne teatada Riigikogule: need läbirääkimised on lõpetatud kui ebaõnnestunud ja käitume nüüd tõeliselt turumajanduse kohaselt ning alustame parlamendist, lepime kokku, mis tingimustel hakatakse elektrijaamade aktsiaid müüma ja kui palju. Ja kui teie, lugupeetud majandusminister, koos valitsusega saavutate Riigikogu nõusoleku, et me teatud osa elektrijaamadest ära müüme teatud tingimustel, siis te olete selleks saanud rahva mandaadi meie nõusoleku näol ja siis on teil õigus teha seda, mida te praegu teete suletud uste taga - kõik on konfidentsiaalne, ei kuulu avalikustamisele. Kuidas saavad rahva tulevikku puudutavad küsimused olla konfidentsiaalsed? Täiesti mõistetamatu. Soovin teile edu paremate otsuste tegemisel! Aitäh!

Tänan! Kas võime läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt anti 27 häält, vastu oli 8, 2 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Nagu komisjon meile teatas, on otsustatud otsuse eelnõu 334 arutelu katkestada. Muudatusettepanekute tähtaeg on öeldud. Arutelu on katkestatud.

Lugupeetud kolleegid, asume oma kolmapäevase päevakorra juurde ja ma ütlen mõningad täpsustused. Me võtame kõigepealt arutelule Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud pankrotiseaduse muutmise seaduse. Ettekande teeb põhiseaduskomisjoni esimees Liia Hänni ja kaasettekanne tuleb õiguskomisjoni poolt, Vootele Hansenilt. Teises päevakorrapunktis (eelnõu 33) teeb ettekande majandusminister Mihkel Pärnoja, valitsuspoolse kaasettekande Teede- ja Sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema. Muudatused on ka päevakorrapunktides 12-14. Punktis 12 (eelnõu 352) teeb ettekande keskkonnaminister Heiki Kranich ja kaasettekande Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. Samad ettekandjad on planeeritud järgmisse päevakorrapunkti (eelnõu 353). 14. päevakorrapunktis (eelnõu 393) teeb ettekande majandusminister Mihkel Pärnoja ning kaasettekande Teede- ja Sideministeeriumi infotehnoloogia osakonna juhataja Peka Ringo. Ja veel üks täiendus: 11. päevakorrapunktis (eelnõu 338) on valitsuspoolne ettekandja justiitsminister Märt Rask.

Alustame Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata pankrotiseaduse muutmise seadusest. Tuletan meelde, et see toimub Riigikogu kodukorra seaduse §-de 110-112 alusel. Vabariigi President ei ole avaldanud soovi ettekandega Riigikogu ette tulla. Me kuulame ära põhiseaduskomisjoni ettekande ja seejärel juhtivkomisjoni, õiguskomisjoni esindaja ettekande, seejärel toimuvad läbirääkimised ning pärast läbirääkimisi paneme pankrotiseaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise hääletusele. Alustame arutelu ja ma palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Liia Hänni. Palun!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Vabariigi President jättis oma 8. juuni otsusega nr 817 välja kuulutamata Riigikogus 1. juunil sel aastal vastuvõetud pankrotiseaduse muutmise seaduse. Vabariigi Presidendi põhjenduse kohaselt on pankrotiseaduse muutmise seaduse näol tegemist põhiseaduse § 104 lõike 2 punktis 14 nimetatud kohtumenetluse seadusega, mille vastuvõtmiseks näeb põhiseadus ette Riigikogu koosseisu hääleenamuse. Riigikogu võttis pankrotiseaduse muutmise seaduse vastu nõutava vähemalt 51 poolthääle asemel 48 poolthäälega. Vabariigi President on seisukohal, et seadus võeti vastu põhiseaduses sätestatud protseduuri nõudeid rikkudes ning on seega vastuolus põhiseadusega. Kohtumenetluse sätteks loeb president pankrotiseaduse muutmise seaduse § 3, mille kohaselt kohus otsustab pankrotitoimkonna liikmete tasu maksmise otsuse kinnitamise 15 päeva jooksul otsuse kohtule esitamisest, tehes selle kohta määruse. Vabariigi President teeb ettepaneku seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see kooskõlla põhiseadusega. Põhiseaduskomisjon arutas vastavalt kodukorraseadusele presidendi ettepanekut eile toimunud istungil. Küsimus, millele komisjon püüdis leida vastust, on see, kas praegusel juhul on tegemist põhiseaduses nimetatud kohtumenetluse seaduse sätetega. Pole kahtlust, et kohtumenetluse seadused on näiteks tsiviilkohtumenetluse seadus, halduskohtumenetluse seadus, kriminaalkoodeks ja teised terviklikud seadused, mis reguleerivad kohtumenetlust. Siiski sisaldavad ka muud seadused kohtumenetlust käsitlevaid norme, kuigi kohtumenetlus tihti ei moodusta nende põhilist reguleerimisala. Küsimus on, kas muude kohtumenetlust käsitlevate seaduste kohta kehtib põhiseaduse § 104 nõue, et need tuleb vastu võtta koosseisu häälteenamusega. Sellele küsimusele vastuse leidmiseks uuris põhiseaduskomisjon Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsuseid, mis seda küsimust on puudutanud. Me leidsime, et oma otsuses 1998. aasta 5. veebruarist on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium järeldanud: konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvate suhete reguleerimine lihtseadustega on põhiseadusvastane. Seega, kui mõned kohtukorraldust puudutavad normid on eriseadustes, tuleb need seadused vastu võtta Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Sel põhjusel on Riigikohus tunnistanud põhiseadusvastaseks näiteks notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 16, leides, et see on kohtumenetlust käsitlev säte. Seega, et vastata küsimusele, kas Riigikogus 1. juunil vastuvõetud pankrotiseaduse muutmise seadus vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, vajab selgitamist, kas Vabariigi Presidendi viidatud säte pankrotiseaduse muutmise seaduses on käsitletav kohtumenetlust reguleeriva sättena. Kohtumenetluse all tuleb põhiseaduse § 104 lõike 2 tähenduses mõista menetlust, millega kohus täidab oma põhiseaduse §-s 146 nimetatud põhifunktsiooni, õigusemõistmist. Kohtumenetluse seadused põhiseaduse § 104 mõttes on seega seadused, mis sätestavad õigusemõistmise protseduurilise korra. Põhiseaduse eesmärk antud juhul on kindlustada kohtumenetluse protseduuri stabiilsus, seades selle vastuvõtmisele ja muutmisele kõrgema häälteenamuse nõude. Kuigi õigusemõistmine on võimude lahususe printsiibist tulenevalt kohtu põhiline ja eksklusiivne funktsioon, ei ole see siiski ainus ülesanne, mida kohus Eesti õiguskorras täidab. Lisaks õigusemõistmisele on seadusega kohtu pädevusse antud ka mitmeid täitevvõimu ülesandeid. Üks olulisemaid ja suuremahulisemaid on näiteks seaduse alusel mitmete registrite pidamine. Pankrotimenetlus toimub vastavalt pankrotiseaduse § 2 lõikele 3 kohtumenetluse ja kohtuvälise menetlusena. Kohtumenetlusena toimuvat pankrotimenetlust reguleerib pankrotiseaduse 2. peatükk, mis käsitleb pankrotti selle algatamisest kuni väljakuulutamiseni. Pankrot on pankrotiseaduse järgi võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksujõuetus. Kohtuliku pankrotimenetluse sisu on seega lahendada küsimus, kas võlgnik on püsivalt maksujõuetu või mitte. Seejärel astutakse pankrotimenetluse järgmisesse staadiumisse, kohtuvälisesse pankrotimenetlusse, millest võtavad osa eri organid: võlausaldajate üldkoosolek, pankrotitoimkond, pankrotihaldur. Ka kohus osaleb järgnevas pankrotimenetluses ühe organina, kuid mitmed funktsioonid, mida kohus järgnevas pankrotimenetluses täidab, ei kujuta endast õigusemõistmist. Kohus riigiorganina teostab riikliku järelevalve funktsiooni pankrotimenetluse käigu üle. Haldusliku järelevalve funktsioone täidab kohus näiteks võlgnikule ärikeelu määramise kaudu, pankrotihalduri määramisega ja pankrotihalduri tasu määramisega. Nimetatud funktsioone täidab kohus oma määrusega, mis erinevalt kohtumenetluse käigus vastuvõetavatest määrustest ei ole mitte osa õigusemõistmise funktsiooni realiseerimisele suunatud terviklikust menetlusest, vaid kujutab endast halduslikke üksikotsustusi järelevalve tähenduses. Muidugi võivad ka niisuguse täitevvõimu ülesande täitmiseks olla ette nähtud teatavad protseduurilised nõuded, mis seda menetlust reguleerivad. Vaadeldav norm pankrotiseaduse muutmise seaduses on ilmekas näide niisugusest juhtumist. Pankrotiseaduse muutmise seaduse § 3 sätestab, et kohus teeb halduri poolt kohtule esitatava võlausaldajate üldkoosoleku otsuse pankrotitoimkonna liikmetele tasu määramise kohta kinnitamise otsuse 15 päeva jooksul. Nimetatud tähtaja jooksul lahendab kohus küsimuse oma määrusega. Eeltoodu alusel asub põhiseaduskomisjon seisukohale, et pankrotiseaduse muutmise seadus ei sisalda pankrotimenetluse norme, mis oleksid samaaegselt ka kohtumenetluse normid, ega ole seepärast käsitletav põhiseaduse § 104 mõttes kohtumenetluse seadusena. Probleemil on veel üks Riigikogu jaoks oluline aspekt. Riigikogu kui rahva poolt valitud põhiseadusliku organi pädevuse määramisel on oluline, et hoidutaks Riigikogu põhiseaduslikku pädevust kitsendavast tõlgendusest ja tema seadusandliku tegevuse allutamisest kvalifitseeritud häälteenamuse nõuetele. Kui aga lihtseaduses sisalduvate üksikute normide eraldi vaatlemisel asutakse kergekäeliselt seisukohale, et tegemist on konstitutsioonilise seaduse reguleerimisalasse kuuluvate sätetega, tekib olukord, kus paljud lihtseadused tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega. Lisaks sellele, et eeltoodud pretsedentides tekkiv praktika kujutaks endast Riigikogu pädevuse põhiseaduse mõttega mittekooskõlas olevat piiramist, tekitab see ka ebakindlust õigusliku regulatsiooni seisukohalt tervikuna, põhjustades vaidlusi nimetatud lihtseaduste hilisemal muutmisel. Seega on põhiseaduskomisjon seisukohal, et käesoleval juhul on õigustatud seaduse vastuvõtmine muutmata kujul. Sellise seisukoha kujundas Riigikogu põhiseaduskomisjon hääletustulemusega 4 poolt, vastu 0 ja 2 erapooletut. Tänan!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Härra president on siinkohal olnud hästi täpne ja ülijärjekindel, võrreldes näiteks välislepingutega, kas või näiteks WTO lepinguga, kus me võtsime riigile otseselt miljonikroonise rahalise kohustuse. Seal ta probleemi ei näinud, siin näeb. Siin ei näe aga jälle põhiseaduskomisjon probleeme. Võib-olla te selgitaksite natuke neid suhteid.

Tänan, härra Männik! Minu meelest ma eelnenud veerandtunni jooksul seda tegingi.

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Tõesti, veerandtunni jooksul tegid sa siin väga tõsist tööd presidendi argumentide kummutamiseks. Aga võib-olla ütled nüüd ühe või kahe lausega siiski vastuse ka minu küsimusele, vähemasti selle teisele poolele.

Aitäh! Vastus on jällegi lihtne: kuna ma olen siin põhiseaduskomisjoni esindajana, siis põhiseaduskomisjon nimetatud küsimust ei arutanud.

Suur tänu, Liia Hänni! Küsimusi rohkem ei ole.

Aitäh!

Kaasettekandeks on sõna pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu varem arutanud juhtivkomisjoni, õiguskomisjoni esindajal. Kolleeg Vootele Hansen.

Austatud juhataja, auväärt Riigikogu! Esmaspäevasel istungil arutas ka õiguskomisjon presidendi poolt välja kuulutamata jäetud pankrotiseaduse muutmise seadust. Komisjon ei hakanud arutama teemat, kas tegemist on kohtumenetluse seadusega ja kas see nõuab koosseisu häälteenamust või mitte, kuna me teadsime, et meie kodukorra järgi on see põhiseaduskomisjoni ülesanne, kuigi kõiki seniseid kohtumenetluse seadusi on arutanud just õiguskomisjon. Me vaatasime pigem tagasiulatuvalt, kas me oleme kunagi pankrotiseadust arutades - siiani on seda arutanud õiguskomisjon - püstitanud koosseisu häälteenamuse nõude. Seni me seda püstitanud ei ole, kuigi Riigikogus on need enamasti vastu võetud küll enam kui 51 häälega. Välja arvatud üks kord: äriseadustiku, kommertspandiseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse vastuvõtmine 5. juunil kolm aastat tagasi, 1997. aastal. See võeti vastu 50 poolthäälega, ilma ühegi vastuolijata ja erapooletuta. See seadus kuulutati välja ja ilmus 1997. aastal Riigi Teatajas nr 48, artikkel 774. Vabariigi Presidendi väljakuulutamise otsus oli nr 156 12. juunist. Tõsi küll, tolleaegne pankrotiseaduse muutmine ei puudutanud sõnagagi seda, mida teeb kohus. Mis on siis õiguskomisjoni seisukoht? Nagu ma ütlesin, me ei hakanud arutama, kas see on kohtumenetluse seadus või mitte. Üheski senises, ka mitte Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna antud loetelus ei ole nende seaduste hulgas mainitud pankrotiseadust ja me oleme sellest siiamaani lähtunud. Aga küll on meie huvi, et see eelnõu saaks vastu võetud, välja kuulutatud ja jõustatud. Nagu meile on kinnitatud, on Eesti pankades enam kui 700 miljonit krooni võlausaldajate raha, mida võiks hakata selle seaduse jõustumise korral välja maksma. Seetõttu teeme meie ettepaneku võtta eelnõu vastu muutmata kujul. Vaatamata sellele, et me ei teinud otsust, kas vastuvõtmine nõuab koosseisu häälteenamust või mitte, oleks meil heameel, kui kõikide edasiste vaidluste välistamiseks oleks koosseisu häälteenamus eelnõu vastuvõtmisel olemas ja elu võiks selles valdkonnas edasi minna. Tänan tähelepanu eest! Me teeme ettepaneku eelnõu muutmata kujul vastu võtta.

Tänan! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Tänan! On võimalus avada läbirääkimised presidendi poolt seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide üle. Kõnesoove pole registreeritud, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt kodukorraseadusele panen nüüd hääletusele pankrotiseaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Kolleeg Sirje Endre.

Aitäh, härra istungi juhataja! Isamaaliidu fraktsiooni nimel palun kolm minutit vaheaega.

Kolm minutit vaheaega. Palun esitada ettepanek ka kirjalikult. Vaheaeg lõpeb 22.04. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on lõppenud. Alustame hääletust. Palun sooritame kohaloleku kontrolli! Kohal on hetkel 72 Riigikogu liiget. Alustame hääletamist. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud pankrotiseaduse muutmise seadus muutmata kujul uuesti vastu võtta? Palun hääletada!Hääletustulemused Selle poolt anti 70 häält, vastu ei olnud keegi, 1 jäi erapooletuks. Pankrotiseaduse muutmise seadus on muutmata kujul uuesti vastu võetud.

Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse. Alustame kolmandat lugemist ja ettekandeks on sõna majandusministril. Härra Mihkel Pärnoja, palun!

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Eelnõu nr 33 on teie ees kolmandal lugemisel. Käesoleva seaduseelnõu menetlemine on vahepeal mitu kuud seisnud. Põhjus oli see, et tuli ära oodata telekommunikatsiooniseaduse jõustumine, et tagada eelnõu kooskõla telekommunikatsiooniseadusega. Telekommunikatsiooniseadus jõustus märtsikuus, nii et pärast selle eelnõu vastuvõtmist võib telekommunikatsiooniseadus korralikult toimima hakata. Lisaks juriidilise isiku haldusvastutusele on käesoleva eelnõuga sätestatud kõik telekommunikatsiooniseaduse seisukohalt vajalik ka füüsilise isiku haldusvastutuse rakendamiseks. Eelnõu algataja on seisukohal, et eelnõu oma praeguses seisus vastab nendele ootustele, mis algatajal eelnõu esitamisel olid. Kui Riigikogu selle eelnõu heaks kiidab, siis on selleks korraks see töö tehtud, mis on ammu alanud. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas valitsus soovib kaasettekannet pidada?

Ei soovi.

Tänan! Kaasettekandeks õiguskomisjoni nimel on sõna esimehel. Kolleeg Jüri Adams, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Nädal tagasi lõpetasime siin saalis selle eelnõu teise lugemise. Komisjon palus suunata selle kolmandale lugemisele, et võimaluse korral eelnõu veel viimistleda, juhul kui leidub midagi viimistlemist vajavat. Ja tõepoolest, see õigustas ennast. Nimelt pakume teile välja kaks viimistlusküsimust. Kõigepealt üks väike muudatus vastavas kriminaalkoodeksi paragrahvis. Teede- ja Sideministeeriumi ning Justiitsministeeriumi ametnike ühistöö viljana selgus, et tegemist oli koosseisu kirjeldusega, millest kõigepealt oleks võinud tuleneda karistuse liigne raskus ja teisest küljest konkurents kriminaalkoodeksi paragrahvi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi vahel. Teine viimistlusprobleem, mis meie ees oli, on järgmine. Teisel lugemisel toetas Riigikogu seisukohta, et edaspidi hakatakse Eestis andma haldusõiguserikkumiste protokollist süüdlasele ärakirja. Selle rakendamisega on mõningates ministeeriumides, kus seda ei tehta võib-olla väga massiliselt, teatud probleeme. On vaja ette valmistada uus kord. Võimalik, et trükkida ka blanketid. Me otsustasime pakkuda teile võimalust, et erinevalt kogu seadusest jõustuks see paragrahv, st eelnõu § 14 tuleva aasta 1. jaanuarist. Lisaks sellele esitas Keskerakonna fraktsioon peaaegu muutmata kujul kolm muudatusettepanekut, mis olid teie ees ka nädal aega tagasi ja mis tookord ei leidnud toetust. Komisjoni ettepanek on vaadata läbi muudatusettepanekud ja võtta eelnõu täna seadusena vastu. Seadusena vastuvõtuks vajab see koosseisu häälteenamust.

Suur tänu! Küsimused. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra kaasettekandja! Ma tahaksin informatsiooni saada, miks õiguskomisjon on järjekindlalt tagasi lükanud Keskerakonna fraktsiooni parandusettepaneku, mis räägib õiguse tagamisest tõlgi, advokaadi jne vajadusel.

Aitäh, härra Toomsalu! Ma vastasin sellele küsimusele nädal tagasi. Praegusel hetkel annaksin teile sellise selgituse. Kõik asjaomased seadused ongi üles ehitatud sellele mõttele, et neid õigusi tagada. Kui kirjutada veel abstraktsel kujul sisse, et tagamine on kohustus, siis tekib pigem probleem, et me peame hakkama veel kord, ja seekord juba verbaalsel ja ammendaval moel, välja kirjutama, mida tagamine tähendab. Me jagame absoluutselt selles ettepanekus olevat ideed, kuid mitte selle idee esitamise ja teostamise vormi.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Tegemist on kolmanda lugemisega, sõnaõigus on fraktsioonide ja alatiste komisjonide volitatud esindajail. Kõnesoove ei ole registreeritud. Läbirääkimisi ei avata. Jüri Adams, palun, vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on loetelus viis. Esimene on Keskerakonna fraktsioonilt, komisjon ei ole arvestanud. Teine on Keskerakonna fraktsioonilt, komisjon ei ole arvestanud. Kolmas, esitaja Keskerakonna fraktsioon, komisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. Neljas on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Viies on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Tänan! Loetelu on läbi vaadatud. On veel lõppsõnavõimalus. Härra minister? Komisjon? Fraktsioonid? Ei soovi. Me võime asuda lõpphääletuse juurde. Nagu öeldud, vajab eelnõu vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks on registreerunud 57 Riigikogu liiget. Kas võime alustada lõpphääletust? Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele eelnõu 33, haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi ja kriminaalmenetluse koodeksi muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 62 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 33 on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist. Ettekandeks on sõna justiitsministril. Härra Märt Rask, palun!

Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Vangistusseaduse eelnõu viimasel arutelul 10. mail Riigikogu täiskogus otsustati eelnõu teine lugemine katkestada. Vahepealsel ajal ei ole Riigikogu liikmetelt vangistusseaduse eelnõule ühtegi muudatusettepanekut laekunud. Õiguskomisjoni menetluses on eelnõu siiski veel täpsustatud ja lihvitud. Suurematest muudatustest võiks siinkohal viidata eelnõu §-le 113, selle täiendusele, mille eesmärk on vanglateenistus paindlikumaks muuta. Nimelt võib § 113 muudatuste kohaselt nüüd vanglateenistusse otse, ilma ettevalmistusteenistuseta võtta ka politseiametnikke, piirivalveametnikke ja päästeametnikke, samuti kohtunikke ja prokuröre. Ühtlasi võimaldab uus redaktsioon vajaduse korral Justiitsministeeriumi ametnikke vanglasse tööle suunata. Üks põhimõtteline muudatus on ka eelnõu rakendussätetes. Nimelt otsustati õiguskomisjoni viimasel istungil 13. juunil, st eile eelnõust lahutada kriminaalmenetluse koodeksi muutmist ja täiendamist puudutav osa ning algatada see iseseisva eelnõuna, mis täna sündiski. Vabariigi Valitsus kui eelnõu algataja toetab seda ettepanekut, sest kriminaalmenetluse koodeksi muudatuste arutelul õiguskomisjonis kerkis üles küsimusi, mis tõesti vajavad täiendavat läbiarutamist ja praktikas järeleproovimist. Vangistusseaduse eelnõu jõustumise tähtaeg 1. detsember 2000 võimaldaks selle kriminaalmenetluse koodeksi muutmise ja täiendamise eelnõu vastu võtta veel selle aasta sügisel, sellest tulenevalt ei kaotaks eelnõu kui tervik ja oleks võimalik üle minna korrektselt, seaduse tasandil reguleeritult nii vangistuse täitmisele kui vanglateenistusele. Valitsuse esindajana leian, et eelnõu on valmis seadusena vastuvõtmiseks. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Te märkisite just praegu, et üks pisikestest muudatustest, mis eelnõule on tehtud, käsitleb Justiitsministeeriumi ametnike vanglasse tööle suunamise võimalust. See on sedavõrd unikaalne ettepanek, et ma palun pisut täpsustada, mida see endast kujutab. Kui te mäletate, siis vist eelmisel lugemisel lükkas eelnõu algataja tagasi Riigikogu liikme Tiit Toomsalu parandusettepaneku selle kohta, et oleks vaja sätestada Justiitsministeeriumi või tema allüksuse selge vastutus vanglates toimuva eest. Kas need kaks asja on kuidagi seotud?

Ma loodan, härra Toomsalu, et teie küsimus oli tõsine. Tööle suunamine ei tähenda kohtuotsusejärgset karistuse ärakandmist. Kui te peate justiitsametnikke sellest aspektist silmas, siis see käib kohtuotsuse täitmise korras. Kui te peate silmas seda aspekti, et iga Justiitsministeeriumis töötav inimene, kes tegeleb vanglatega, peab olema võimeline ka vahetult täitma neid ülesandeid, mida on tarvis vanglas täita, siis §-s 113 on praegu välja pakutud igati mõistlik lahendusvariant, mille järgi ei tule nendel ametnikel läbida ettevalmistusteenistust. Paragrahv 113 puudutab just seda aspekti. Täpselt samamoodi ei pea seda ettevalmistusteenistust läbima piirivalveametnikud ja politseiametnikud, sest nendel on režiimiasutustega varasem kokkupuude ja teenistuslik kogemus.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun teine küsimus!

Tänan teid, härra juhataja! Austatud härra minister! Ehk jätkaksime eelmist küsimust. Millega on tagatud Justiitsministeeriumi ametnike vajalik ettevalmistus tööks vanglas?

See on tagatud atestatsiooni ja väljaõppega. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni aseesimehel. Kolleeg Väino Linde, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Nagu meile kõigile on selge, käsitleb käesolev seaduseelnõu karistuste täideviimist vanglas ja vanglateenistust. Mõeldud on loomulikult vabaduskaotuslikke karistusi. Õiguskomisjon arutas seda eelnõu kokku seitsmel korral. Pärast viimast eelnõu arutamist siin suures saalis oli meil ka komisjoni istung, kus andsime sellele eelnõule veel viimase lihvi. Tähtsaim, mis paranduste puhul vajab äramärkimist, on see, et parandasime vangistusseadustiku eelnõu numeratsiooni, kõik need primmid ja sekundad said endale õiged paragrahvinumbrid. Pean ütlema ka seda, et täiendavaid parandusettepanekuid õiguskomisjonile ei tulnud. Õiguskomisjon ise tegi mõningad parandusettepanekud, millest enamik on redaktsioonilist laadi. Mul on heameel, et eelkõneleja juba peatus nendel pikemalt. Omaette probleemiks kujunes arutelu käigus tõepoolest osa küsimusi, mis käsitlesid kriminaalmenetluse koodeksiga seonduvat. Hääletuse tulemusena - kohalolnud 6 liikmest 4 poolt ja 2 erapooletut - leidsime, et vangistusseadustiku lõpust tuleb eraldada sätted, mis käsitlevad kriminaalmenetluse koodeksi muutmist, ja algatada omaette uus eelnõu. Seda oleme tänaseks juba ka teinud. Komisjon lõpetas oma töö sellega, et otsustas esitada eelnõu Riigikogu täiskogule teise lugemise jätkamiseks ja teha teile, head kolleegid, ettepanek vangistusseaduse eelnõu seadusena vastu võtta. Siis jääks päevani, kui see seadus hakkab kehtima, 1. detsembrini, piisavalt aega, et tagada vajalikud ümberkujundused, vajalikud muudatused seaduse rakendamiseks. Üks asi, mida pean veel rõhutama, on see, et käesolev seaduseelnõu vajab vastuvõtmiseks vähemalt 51 häält. Aitäh!

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. On võimalus avada läbirääkimised eelnõu 103 teemal. Kõnesoove ei ole registreeritud. Läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Nagu öeldud, on need kõik juhtivkomisjonilt ja algataja toetab neid. Ettepanekud 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20 ja 21. Probleeme ei ole. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud. Kas soovitakse lõppsõna? Härra minister? Komisjon, fraktsioonid? Keegi ei soovi. Nagu öeldud, vajab ka vangistusseadus vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Palun kohaloleku kontroll! Kohal on hetkel 60 Riigikogu liiget. Alustame lõpphääletust. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele eelnõu 103, vangistusseaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 61 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 103 on seadusena vastu võetud.

Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse eelnõu. Jätkub teine lugemine. Ettekandeks on sõna justiitsministril. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse eelnõu eesmärk on reguleerida elektroonilisel kujul väljendatud väärtpaberite registreerimist. Eelnõuga seadustatakse suures osas suhteliselt hästi toimiv süsteem, kus elektroonilisel kujul väljendatud väärtpabereid senini on registreerinud AS Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium. Majanduskomisjon on teinud seaduseelnõuga kogu tema menetluse jooksul väga tublit tööd. Eelnõu on korduvalt arutanud eksperdid ning enamik olulisemaid otsustusi on Riigikogus juba eelmistel lugemistel, varasema menetluse jooksul langetatud. Praeguseks on jäänud käsitlemata üks põhimõtteline probleem, mida majanduskomisjon oma eelmisel istungil ka arutas. See probleem seondub esindaja kontoga. Asja sisu on sätestada seaduses võimalus, et üks isik, eelkõige finantseerimisasutused, võivad hoida registris enda nimel, kuid teise isiku jaoks väärtpabereid. Need väärtpaberid on küll formaalselt selle isiku omad, kes neid registris hoiab, kuid nad ei kuulu tema pankrotivarasse. Võlausaldajad ei saa nõuda täitmist sellistes väärtpaberites, vaid isik, kelle jaoks neid hoiti, saab neid alati pankrotimenetluses välja nõuda. Selline võimalus on olemas ka kehtivas tsiviilkoodeksis. Nimelt loetakse komisjonäri poolt komisjonilepingu täitmise käigus omandatud vara komitendi varaks. Sama põhimõtte sätestab tegelikult ka võlaõigusseadus. Siin ongi selline valikuküsimus, kas me tahame olla eesrindlikumad, puhtamad ja paremad kui kogu maailm või läheme üldist regulatsiooni pidi, mida tunnustavad vanad demokraatiad. Võib-olla räägib esimese, puhtama ja selgema regulatsiooni, mille järgi meie tsiviilõigussüsteemis esindajakontot ei tunnistataks, kasuks see, et kõik omanikusuhted oleksid selged ja arusaadavad, majandussuhted oleksid kergesti kontrollitavad ka maksunduse aspektist. Samaaegselt räägib selle kasuks, et esindajakonto meie tsiviilõigussüsteemis säiliks, ikkagi see, et teiste riikide seadusandluses seda väga laialdaselt kasutatakse. Viimane aspekt on meie jaoks väga kaalukas, sest puhtõigusteoreetiline käsitlus ei saa ilmselt majanduslikke huve, sealhulgas Eesti õigussüsteemi regulatsiooni ja selle kaudu majanduse mõjutamist, üles kaaluda. Sellest tulenevalt langetas majanduskomisjon otsuse esindajakonto seadusesse sissekirjutamise kasuks. Lahendada jäi veel küsimus, kas esindajakontot võiksid kasutada kõik isikud või ainult välismaa äriühingud, välismaa isikud. Ma leian, et võrdse kohtlemise printsiibi seisukohalt tegi majanduskomisjon väga õige otsuse ja võimaldas esindajakontot kasutada kõigil turuosalistel, kõigil, kes oma väärtpaberid väärtpaberiregistris registreerivad. Sellised olid põhimõttelised vaidlused viimaste ettepanekute üle. Kokkuvõtteks. Eelnõu on tänaseks päevaks saavutanud minu arvates sellise kvaliteedi, et valitsuse esindajana oleksin väga õnnelik, kui eelnõu oleks võimalik täna vastu võtta. Ma ei jäta võimalust kasutamata, et veel kord tänada majanduskomisjoni väga konstruktiivse töö eest ja kindlasti proua Liina Tõnissoni. Aitäh!

Suur tänu! Kas ministrile on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks majanduskomisjoni nimel on sõna kolleeg Liina Tõnissonil. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Nagu eelkõneleja juba ütles, on majanduskomisjon selle seaduseelnõuga väga põhjalikult tegelnud. Tänaseks on majanduskomisjon oma otsustused teinud ja teie ees on mõningad parandused, millest kõige olulisemad on võib-olla tõesti parandusettepanekud 2, 3 ja ka 4. Need kõik puudutavad esindajakonto küsimust. Selles küsimuses vältasid vaidlused majanduskomisjoni töögrupis pea pool aastat. Nimelt otsustas majanduskomisjon juba aasta algul, et ta ei toeta esitajaaktsiate olemasolu Eesti riigis, leides, et väärtpaberituru läbipaistvus on üks demokraatliku riigi tunnuseid ja et me ei saa lubada endale esitajaaktsiaid. Me ei tea siis, kes on reaalselt nende aktsiate omanikud, ja me ei saa sellega rahul olla. Aga esindajakonto suhtes võttis komisjon teistsuguse hoiaku, sest teatavasti on esindajakonto kuni seaduse kehtestamiseni, seega tänase päevani Eesti riigis olemas, ainult et esindajakonto kasutamise õigus on mitteresidentidel. Pärast suhteliselt pikki vaidlusi töökomisjonis pandi see küsimus majanduskomisjonis hääletamisele ja majanduskomisjoni ees oli suhteliselt raske dilemma, sest ühelt poolt me olime otsustanud, et meil peab olema esindajakonto, teiselt poolt on täiesti selge, et keelates ära esitajaaktsiad ja lubades esindajakontot, oleme sisuliselt ikkagi sattunud vihma käest räästa alla. Sest mida tähendab esindajakonto? Igaüks Eesti riigis ja välismaal, kes tahes võib oma väärtpaberid, st ka aktsiad anda hoiule esindajakonto kaudu ja meie teiega ei tea, mis selle taga tegelikkuses peitub. Tähendab, keelates ära esitajaaktsiad, avasime väärtpaberite n-ö tegelike omanike peitmiseks teise kanali ja lubame esindajakontot absoluutselt kõikidele isikutele. Eks me tulevikus näe, kui palju inimesi hakkab seda kasutama. Kas meil ei teki mitte olukord, kus kõik väärtpaberid siirduvad esindajakontole, mille tagajärjel meil ei ole enam Väärtpaberite Keskdepositooriumi, vaid meil on lugematu arv alaregistreid, st esindajakontosid eri pankades, ja nagu juba öeldud, ei ole tagatud avalikkus. Jah, ilmselt teine pool, mis sai komisjoni liikmete häälte andmisel otsustavaks, on see, et kõikidel isikutel peavad olema võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Kahtlemata on see väga mõjuv põhjendus, kuid mitte vähem kaalukas, mitte vähem mõjus on see, et ma ei ole väga paljude aastate jooksul parlamendis töötades näinud nii palju asjast huvitatud pooli, kes vahet pidamata püüdsid mõjustada komisjoni seisukohti, ja küllap mingisugust mõju nad ka avaldasid. Nii või teisiti, komisjon on oma otsuse tänaseks teinud, tulevik peab näitama, kas see otsus oli õige või tuleb seadust siiski edaspidi parandada. Tänase seisuga on aga seadus ühe loogika järgi valmis ja teie ees. Komisjoni otsus on, et pärast parandusettepanekute hääletamist - kõik on komisjoni parandused - oleks kena see seadus vastu võtta. Seadus vajab vastuvõtmiseks 51 häält. Aitäh!

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Neinar Seli, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Millist väljapääsu te näete olukorras, kui aktsiaseltsi enamusaktsiatest, ma mõtlen, üle 51% on kõik esindajakontol, aga esindajal ei ole volitusi tulla aktsionäride üldkoosolekule neid esindama? Kuidas lahendada olukord, kui aktsionärid on tulnud kokku, aga neil ei ole hääli, sest kõik on esindajate kontodel?

Ma ei näe siin probleemi. Iga mõistlik inimene, andes oma väärtpaberite haldamise õiguse esindajale, määrab ka otsustamisõiguse piirid. Siin on veel ka järgmine tee: te annate oma väärtpaberid, st aktsiad esindajakontole, ja kui te tahate minna oma aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekule, siis võtate esindajakonto haldurilt õiguse neid aktsiaid esindada ja maksate veel selle eest. See on selle variandi pahupidi pööratud näide. Aga ka see võib Eesti riigis juhtuda. Elame, näeme!

Tänan! Suur tänu kaasettekandjale! On võimalus avada läbirääkimised eelnõu 221 teemal. Kõnesoove ei ole registreeritud. Läbirääkimised jäävad avamata. Vaatame läbi muudatusettepanekud, mis on, nagu öeldud, kõik komisjonilt. Algataja toetab neid. Ma palun Liina Tõnissoni siia. Ettepanekud 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14. Tänan! On lõppsõnavõimalus. Fraktsioonid? Lõppsõna ei soovita. Nagu öeldud, vajab ka see eelnõu vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Palun kohaloleku kontroll! Kohale on registreerunud 65 Riigikogu liiget. Alustame lõpphääletust. Sirje Endre, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Isamaaliidu fraktsiooni nimel palun enne hääletust kolm minutit vaheaega.

Tänan! Kolm minutit vaheaega. Vaheaeg lõpeb 22.48. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Isamaaliidu palutud vaheaeg on lõppenud. Alustame eelnõu 221 lõpphääletust. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele eelnõu 221, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 64 häält, 1 oli vastu, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud ametiühingute seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist. Ettekandeks on sõna sotsiaalministril. Eiki Nestor, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõuga teinud tõsist tööd ja lubage komisjoni liikmeid selle eest suuresti tänada. Mitte viisakusest, vaid tõesti tõsiselt tehtud töö eest. Eelnõus tänaseks tehtud muudatused on olnud ajendatud põhiliselt põhiseaduskomisjoni soovist arutada seaduseelnõu teksti ka tööturupartneritega, sest suhetes nendega on sellel seadusel väga tähtis koht. Seetõttu on ka teie muudatusettepanekute tabelis ettepanekud nr 7, nr 8, nr 9, nr 15 ja nr 16. Kuna tööturu osapooled on teatanud oma toetusest nendele muudatustele, siis loomulikult toetab neid ka Vabariigi Valitsus. Teine põhimõtteline otsus on muudatusettepaneku nr 2 all, mida ka Vabariigi Valitsus toetab. On ju loomulik, et kellelegi meist ei tule mõttesse, et poliitilist vastutust kandev suurus, erakond, võiks tegutseda seltsinguna, ja seetõttu on ka loomulik, et sotsiaalset vastutust kandval ametiühingul võiks olla selline piirang, sest väga raske on tööandjate poolel suhelda partneriga, kellel ei ole selget juriidilist staatust. Muudatusettepanekud 15 ja 16 on põhiliselt ajendatud sellest, et Riigikogu ratifitseeris Euroopa Nõukogu sotsiaalharta, ja meil peaks olema selge arusaam, kui palju on Eestis kollektiivlepinguid sõlmitud. See registreerimisprotseduur on väga lihtne ja loodud põhiliselt selleks, et saada selget ülevaadet. Samuti on tööturupartnerite toetusel täpsustatud neid regulatsioone, mis räägivad kollektiivlepingu laiendamisest. Eelnõu algataja arvates on eelnõu vastuvõtmiseks valmis. Tänan veel kord hea koostöö eest!

Suur tänu ettekande eest! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks põhiseaduskomisjoni nimel on sõna kolleeg Ivar Tallol. Palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud kolleegid! Eelnõu 313 oli teisel lugemisel esimest korda mai keskel. Toona oli komisjoni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada, et eelnõu oleks võimalik värske pilguga uuesti üle vaadata. Laekunud parandusettepanekud on komisjonis olnud arutusel kolmel istungil - 1., 6. ja 12. juunil - ja nende arutelude tulemusena on teie ees uus parandusettepanekute tabel 17 ettepanekuga. Lisaks konkreetsetele parandusettepanekutele, mida tegid kolleegid Raivo Paavo ja Tiit Toomsalu, arutas komisjon ka probleeme, mida tõstatasid ühelt poolt ametiühingud, teiselt poolt tööandjate esindajad. Kui need leidsid toetust ja saavutati kompromiss, siis on need lisatud parandusettepanekutena (vastavalt kaheksas ja üheksas parandusettepanek). Komisjoni arvates on eelnõu valmis selleks, et panna ta lõpphääletusele. Komisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku panna seaduseelnõu 313 lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Selle poolt oli 7, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Kalle Jürgenson, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Tahaksin küsida esimese parandusettepaneku kohta, millega on lisatud sõna "isikud". See on § 2 lõige 1. Kas selle paranduse tulemusel on võimalik tõlgendada asja niimoodi, et näiteks autotranspordifirmade liit esindab majanduslikke huve, see on konkreetne juriidiline isik, üks isikute alavorm? Kas see käib ka selle seaduse alla või ei käi?

Aitäh küsimuse eest! Me tõime sõna "isikute" sisse, enne seda ei olnud. Komisjonis oli pikk vaidlus, kas panna sinna töötajate ühendus, mis oleks põhiseadusest tulenev. Küsimus on aga selles, et me määratleme ametiühinguid eesmärgi kaudu, ja kui seda lauset edasi lugeda, siis on väga selgelt öeldud: ametiühing on iseseisev vabatahtlik ja omaalgatuslik isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste huvide esindamine ning kaitsmine.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. On võimalus avada läbirääkimised eelnõu 313 teemal. Kolleeg Raivo Paavo, kõne puldist.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Alustuseks tsiteerin ühte kirja, mille Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees saatis 26. veebruaril 1996. aastal Eesti Vabariigi sotsiaalministrile härra Toomas Vilosiusele. Kiri algab selliselt: "Lugupeetud härra minister! Riigikogus vastuvõetud mittetulundusühingute seaduse § 99 sätestab, et kuni töötajate ühenduste tegevust sätestava iseseisva seaduse kehtestamiseni kohaldatakse neile ENSV ametiühingute seaduse sätteid, mis ei ole vastuolus mittetulundusühingute seadusega. Selge on aga see, et täiesti vananenud 1989. aasta ametiühingute seaduse sätteid enam kohaldada ei saa ja tuleb kehtestada uus ametiühingute seadus." Seejärel on toodud hulk põhjusi, miks seadust on vaja, ning kiri lõpeb järgmiselt: "Majandusdemokraatias arenev Eesti Vabariik peaks ametiühingute arvates olema huvitatud, et tema töötajad saaksid töösuhetes esindatud, et ülalnimetatud probleemide regulatsioon tagaks stabiilsuse ametiühingute tegevuses." Täna, neli aastat ja neli kuud hiljem võime tõdeda, et teie ees olev ametiühingute seadus on saanud sellise kuju, et teda võib seadusena vastu võtta. Kas neli aastat ühe seaduse tegemiseks on pikk või lühike aeg, jäägu igaühe analüüsida ja otsustada. Küsime siis veel kord, miks on seadust vaja ja miks selle nimel on nii kaua vaeva nähtud ja tööd tehtud. Eks ikka kõigepealt selleks, et töösuhetes, kus ametiühing on sotsiaalpartneriks nii tööandjatele kui ka nende ühendustele ja valitsusele, oleks üheselt selge, keda ametiühing esindab, kaitseb, milline on tema õigusvõime. Õigusvõime seisukohalt on heameel tõdeda, et tööandjad, eelkõige Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit on ametiühingutega sama meelt, et iseseisvalt, õigusvõimet omamata on isikute vabatahtliku ühendusena tegutseval ametiühingul raske kanda seadusega antavaid kohustusi ja teostada oma õigusi. Ka meie näeme ametiühingut tegutsemas selge juriidilise vormi alusel, kõigile arusaadavana põhikirjaga ja korrektselt registreerituna. Teiseks usun, et seaduse vastuvõtmine toob kaasa töötajate julgema osavõtu sotsiaalses dialoogis, tagab esinemisvabaduse ning aitab kaasa ühiskonna arengule tervikuna, eriti aga tööturu arengule. Äärmiselt oluline on eelnõu osa, mis tagab sotsiaalhartas, mille me mõni aeg tagasi Riigikogus ratifitseerisime, sätestatud töötaja käesoleva sajandi põhiõiguse saada teavet ettevõtte majandus- ja finantsolukorrast, töötajaid puudutavatest muudatustest ettevõttes, olla informeeritud ja konsulteeritud. Sotsiaalse dialoogi areng, mis on üks peamisi eelnõu eesmärke, saab oma täishoo ainult tugevate ametiühingute olemasolul. Heameel on tõdeda, et ametiühingute liidrite viimastel kohtumistel valitsusjuhi härra Mart Laariga on peaminister igati mõistnud ja toetanud ametiühingute soovi saada seadus, mis ei ole mingi tsunftiseadus, vaid oleks igamehe seadusena selge ja lihtne. Tänu õiguskomisjoni aktiivsele ja samal ajal mõistvale tegevusele ning tööandjate eriti aktiivsele kaasalöömisele on teie ees eelnõu, mis on küps seadusena vastuvõtmiseks. Aitäh ametiühingutele ja ka nendele inimestele, kes istuvad rõdul ja ootasid ära selle aja, kui ametiühingute seadus vastu võetakse. Aitäh selle eest, et nad tegid tööd neli aastat, tegid tööd selle nimel, et Eesti tööseadused rikastuksid veel ühe seaduse võrra. Austatud kolleegid, kutsun teid üles ametiühingute seadust täna vastu võtma. Aitäh!

Suur tänu, Raivo Paavo! Kas keegi soovib veel arvamust avaldada? Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 32 Riigikogu liiget, 1 on vastu, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kuna seaduseelnõule on laekunud muudatusettepanekuid, siis ma palun kolleeg Ivar Tallo tagasi kõnepulti, et need, lugupeetud kolleegid, koos teiega läbi vaadata. Esimene muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, nii nagu ka teist ettepanekut. Kolmas muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei ole. Neljas ja viies muudatusettepanek on Raivo Paavolt, arvestatud täielikult. Kuues muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, jäetud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Lühikene kommentaar. Eelnõus räägitakse pikalt ja laialt sellest, mis saab ametiühinguorganisatsioonide varast siis, kui tegevus lakkab, st vara antakse alt ülespoole, ametiühinguorganisatsioonilt haruliidule ja haruliidult keskliidule. Ja kuigi mittetulundusühingute seadus reguleerib teatud määral ka vastupidist, seda, kuidas vara jaguneb juhul, kui likvideerub keskliit või haruliit, oleks siiski kompaktsuse mõttes kõige õigem mõlemad pooled teksti sisse tuua. Ma palun hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjon arutas seda muudatusettepanekut ja leidis, et põhiliselt sätestatakse vara jaotamine ikkagi põhikirjas. Ja kui seda seal ei tehta, siis annab mittetulundusühingute seaduse § 50 küllaldase regulatsiooni. Hääletuse tulemusena komisjon ei toetanud seda, muudatusettepaneku poolt oli 2, vastu 4, erapooletuid 2.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 25, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgmine, seitsmes muudatusettepanek on Raivo Paavolt, komisjon on arvestanud seda täielikult. Kaheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt nii nagu ka üheksas. Kümnes muudatusettepanek on Raivo Paavolt, arvestatud osaliselt. 11. on juhtivkomisjonilt. 12. on Raivo Paavolt, arvestatud täielikult. 13. on juhtivkomisjoni ettepanek. 14. on Raivo Paavolt, arvestatud täielikult. 15. on juhtivkomisjoni ettepanek nii nagu ka 16. ja viimane, 17. Tänan! Sellega on täiskogu läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia seaduseelnõu lõpphääletusele. Kas on lõppsõnasoovi? Härra minister? Kaasettekandja? Fraktsioonide esindajad? Tänan! Kas võime alustada lõpphääletust? Tänan! Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ametiühingute seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu on 2, eapooletuid samuti 2. Ametiühingute seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud töötu sotsiaalse kaitse seaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti sotsiaalminister Eiki Nestori.

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Nagu te näete, on sotsiaalkomisjoni poolt teile antud eelnõus tehtud muudatusettepanekute arv äärmiselt piiratud. Seetõttu võiks eelnõu ettekandja kasutada ilmselt ainult sidesõnu. Aga et seda mitte teha, siis paar kommentaari muudatusettepanekute tabeli kohta. Muudatusettepanekut nr 2 ei toetanud eelnõu algataja sellel lihtsal põhjusel, et Eesti tööandjate ametiühingutega on kokku lepitud, et me ei seo ühtegi suurust alampalgaga, vastupidi, püüame kõigest sellest eemalduda, sest selline sidumine on seganud siiamaani palgaläbirääkimisi ja pidurdanud muudatusi palga alammääras. Seetõttu ei saa valitsus, kuna ta on sellise leppe sõlminud, seda ettepanekut mitte kuidagi toetada. Muudatusettepaneku nr 3 kohta ütlen niipalju, et mõlemad suurused selles ettepanekus, nii abiraha määr kui ka toimetulekupiir, on seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavad suurused. Kuidagi imelik oleks seaduses sätestada, et üks Vabariigi Valitsuse kehtestatav määr ei tohi olla väiksem kui teine Vabariigi Valitsuse kehtestatav määr. Juriidiliselt oleks tegemist küllalt mõttetu konstruktsiooniga. Riigikogu liikmete mure nende abirahade suuruse pärast on arusaadav. Selle jaoks töötatakse välja töötu kindlustus, mis peaks jõudma Riigikogu liikmete töölaudadele selle aasta sügisel. Selline süsteem on igal juhul otstarbekam, sest mingitest muudest allikatest finantseeritavate abirahade maksmine on alati seotud teiste fiskaalprobleemidega. Kas selleks otstarbeks mõeldud raha jõuab sinna kuhu vaja? Selline süsteem, mis on otse seotud sinna makstava suurusega ja sealt väljamakstava suurusega, on igal juhul selle probleemi lahendamiseks parem. Eelnõu on valmis vastuvõtmiseks. Tänan sotsiaalkomisjoni koostöö eest!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra sotsiaalminister! Käesolev eelnõu on äärmiselt tähtis eelnõu ja ma olen kindel, et see täna ka vastu võetakse. Kui silmas pidada seda, et praegu on Eestis ligi 110 000 töötut ja neist ainult 26 000 saavad abiraha, siis minu küsimus on: kas te peate õigeks, et kui riikliku tööhõivetalituse kaudu ei suudetud pakkuda töötule 270 päeva jooksul võimalust kuskile tööle asuda, siis inimene kaotab ka selle kõige viimase ja ainukese elatusallika?

Härra Toomsalu, teil on sügav eksiarvamus. Lisaks töötu abirahadele on meil veel üks süsteem, mille nimi on toimetulekutoetus. See ei sõltu mitte kuidagi mingist staatusest, vaid sõltub nendest tingimustest, mis on toimetulekutoetuse väljamaksmiseks kehtestatud. Väga suures osas saavad teie mainitud inimesed lisaks töötu abirahale ka toimetulekutoetust ja summa summarum on nendele riigi poolt väljamakstav summa palju suurem kui tänane töötu abiraha määr.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir.

Tänan, lugupeetud juhataja! Härra minister! Minu küsimus on muudatusettepaneku nr 3 kohta, millest te üle libisesite. Selle sisu on järgmine. Töötu riikliku abiraha määr, mis sest, et see kehtestatakse valitsuse määrusega, ei või olla alla toimetuleku piiri. Praegu on ta alla toimetuleku piiri. Toimetuleku piir on teatavasti niisugune hüpoteetiline summa, millest vähemaga inimene justkui enam hakkama ei saaks. Teie nõunik, kes oli sotsiaalkomisjonis, väitis, et siis tuleb valitsuse määrus ringi teha. Muidugi, ametnikule on see tüütu. Teie väitsite praegu, et inimesel on võimalus minna seda puudujäävat 100 krooni -toimetulekupiir on 500 ja töötu abiraha on praegu 400 - küsima sotsiaalabiosakonnast. Need on kaks eraldi osakonda, kust saadakse vastavaid abirahasid. Kas meil on tõesti sotsiaalpõllul nii vähe tööd, et me peame tekitama inimesele tööd juurde ja koormama teda kahe käiguga, üks Tööturuametisse, teine Sotsiaalametisse? Aasta tagasi esitasin ma vastavad seaduse muudatused, siis ütles tolleaegne ametiühingu esimees: jaa, see on huvitav mõte, see on loogiline jne. Kuid mitte midagi ei ole muutunud. Ma tahaksin selget vastust, miks te nii kategooriliselt sellele vastu olete, sest kui seadus näeks ette, et see jõustuks alles 1. jaanuarist, siis on ka eelarvelise rahaga hea tahtmise korral võimalik toime tulla.

Aitäh! Ma seletan heameelega uuesti, miks ma seda ei toeta. Tekib õiguslik olukord, kus üks Vabariigi Valitsuse kehtestatav suurus ei tohi olla väiksem kui teine Vabariigi Valitsuse kehtestatav suurus, teisisõnu, sellise konstruktsiooniga seda probleemi ei lahenda. Vabariigi Valitsus kehtestab ikkagi selle suuruse. Muudatusettepaneku sisu on selles, et määrad on meil täna väikesed. Selle seaduse vastuvõtmisega me pikendame väljamaksmise aega. See on esimene samm. Kui me tahame rääkida tõhusast sotsiaalabist nendele inimestele, siis on vaja luua töötu kindlustuse süsteem. Abiraha süsteemi ei saa vältida, sest võib juhtuda nii, et inimene kukub kunagi ka sellest kindlustussüsteemist välja. See on kompleksne lahendus. Minu meelest ei ole juriidiliselt loogiline kehtestada süsteemi, kus üks Vabariigi Valitsuse kehtestatud suurus ei tohi olla väiksem kui teine suurus, mille kehtestab samuti Vabariigi Valitsus. Ma ei näe selles mingit loogikat.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Eelnõu § 2 "Õigus saada töötu riiklikku abiraha" punktis 2 öeldakse, et Eestis elaval välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni viis aastat, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 12. juulini, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, on õigus saada töötu abiraha. Kas härra minister võiks prognoosida, kui palju on 12. juuli 2001. aasta seisuga neid nõndanimetatud välismaalasi, kes jäävad välja töötu sotsiaalse kaitse seadusega antud garantiide ringist?

Aitäh! Ma olen härra Toomsalu küsimusele § 2 punkti 2 kohta vastanud siin korduvalt. Mul ei ole varasematel kordadel antud vastustele suurt midagi lisada. Ma arvan, et ei ole mitte kedagi, kes suudab seda prognoosida. Küsimus oli, et kas mina suudan prognoosida. Vastus on, et mitte keegi ei suuda prognoosida, milliseks see protsess lõpuks kujuneb.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Te püüate mulle loogikat selgitada, kuigi seni ei ole mind loogika puuduses veel keegi süüdistanud. Minu meelest on loogika just selles, et ükski toetus, mida Eesti riik kehtestab, ei saa olla väiksem kui minimaalne, hinge sees hoidmiseks vajalik toetus ehk siis toimetulekutoetus. Selle 500 krooniga on ka väga raske elada, kui sul tuleb maksta korteriüüri ning seda, teist ja kolmandat. See selleks. Loogika on siin siiski see, et toetus ei saa sellest väiksem olla, kõige väiksemast veel väiksem. Kuid nüüd me oleme juba aastaid kuulnud, et siis tuleb õnn meie õuele, kui võetakse vastu töötu kindlustuse seadus. 1991. aastal - ma olin siis juhuslikult ise minister - sõlmisime Saksamaa Liitvabariigi töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumiga lepingu, et nad aitavad meil seda seadust teha. Tiiu Aro ministriks oleku ajal käisid veel Saksa spetsialistid siin meie inimesi õpetamas ja meie omad käisid Saksamaal ning seadus oli peaaegu valmis. Kui kaua me veel toome põhjenduseks seda, et tuleb töötu kindlustus? Üheksa aastat on möödas.

Räägime sellest veel selle aasta sügiseni, seni kuni see seaduseelnõu on lõplikult valmis. Keerukus seisneb selles, et see on esimene sellelaadne fiskaalprobleemi lahendus, kus kohustuslikus korras luuakse kindlustus, mis ei oleks sotsiaalmaksuga maksustatud, vaid finantseeritakse maksega. See on keerukus number üks. Küsimused, mis on seotud eelmise valitsuse ajal heakskiidetud konstruktsiooniga, on üle vaadatud ja see valitsus on teinud muudatusi. Need on vajalikud. Ja lõpuks, austatud Siiri Oviir ja austatud proua minister, ma loodan, et ka minu vastusest ei saanud kuidagi välja lugeda etteheiteid loogika kohta. Ma ei ole neid kindlasti teinud.

Härra minister, tänan! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Sirje Endre.

Härra istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas töötu sotsiaalse kaitse seaduse eelnõu teise lugemise jätkukohas 8. juunil. Osalesid ka Sotsiaalministeeriumi esindajad. Meile oli laekunud kuus muudatusettepanekut. Nendest kolm olid täpselt needsamad ettepanekud, mis olid esitatud juba teiseks lugemiseks. Komisjon arutas need muudatusettepanekud uuesti läbi ja peatus põhjalikult ka selle ettepaneku juures, mille kohta esitas küsimusi proua Siiri Oviir. Komisjon teeb Riigikogule ettepaneku eelnõu 330 teine lugemine lõpetada ja pärast muudatusettepanekute läbivaatamist eelnõu seadusena vastu võtta. Selle ettepaneku poolt oli 9 komisjoni liiget, vastuhääli ega erapooletuid ei olnud. Tänan!

Tänan, Sirje Endre! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Kas keegi soovib avaldada oma arvamust? Kolleeg Raivo Paavo, kõne puldist.

Austatud esimees! Head kolleegid! Kuna eelnõusid 229 ja 230 tuleb vaadelda koos, siis on ka minu sõnavõtt mõlema eelnõu kohta. Arvestades, et töötus on Eestis tõusnud juba ligi 15%-ni, on viimane aeg võtta vastu seadused, mis reguleerivad töötu staatust, töötuna arvelolekut, abiraha saamise ja õppestipendiumi määramise korda, samuti tööturuteenuste osutamist tööotsijale ja tööandjale. On ütlemata selge, et ükski seadus ei kaota nõiavitsa väel töötust ega lahenda probleeme kohe. Küll annab seadus aga asjaomastele institutsioonidele konkreetsed ülesanded ja kohustused tegutsemiseks. Kui seni meil aktiivse tööhõivepoliitikaga õigupoolest ei tegeldud, siis eelnõude 229 ja 230 - tööturuteenuse seadus ja töötu sotsiaalse kaitse seadus - ellurakendamine peaks olukorda oluliselt muutma. Eriti tähtsad on selles osas tööturuteenuse seaduses antavad tööturuteenuse osutamise õigused, sealhulgas töövahendus, koolitus, nõustamine, samuti toetused töötule ettevõtluse alustamiseks ja tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks. Me võime ühtepidi öelda, et nende küsimustega on teatud määral ka enne tänast päeva tegeldud, kuid kuidagi kaootiliselt. Ma arvan, et Tööturuametil koos kohalike tööhõiveametitega on viimane aeg pärast selle seaduse vastuvõtmist hakata konkreetselt ellu viima neid sätteid, mis seadused nendele annavad, ja ma tahaks loota, et olukord tööturul hakkab meil lähiaegadel muutuma paremuse poole. Üks asi on need seadused, mis me täna siin vastu võtame, teine on majanduse areng. Majanduse arengu koha pealt tahaks öelda, et ka siin on vaja programmid välja töötada, nii sotsiaalsed programmid kui majandusprogrammid, mis peaksid hakkama lähiaegadel meie töötust vähendama või vähemalt olukorda leevendama. Seepärast toetan mõlema eelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Tänan, Raivo Paavo! Kolleeg Ants Ruusmann, kõne puldist.

Härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Töötu sotsiaalse kaitse seadus on põhimõtteliselt väga vajalik ja hea seadus, kuid sellisel kujul, nagu see täna on Riigikogule esitatud, on ta väga vähe sisaldav. Määratletud on vaid mängureeglid, töötute olukorra parandamiseks teeb see seadus aga äärmiselt vähe. Kõigepealt, tööotsijate ring laieneb, samuti suureneb pisut töötu abiraha saamise aeg, kuid töötu abiraha suurus jääb imeväikeseks. See on 400 krooni ja seadus ei sätesta, et see peaks olema seotud mõne teise toetusega, et see abiraha võiks suureneda. Kuid hoopis kurvaks teeb mind asjaolu, et Eesti ametiühingud ei tunne selle asja vastu kõige vähematki huvi. Meie ametiühingujuhid pidasid täna pikemat aega pidu meie puhvetis, tulid korraks siia rõdule, kui võeti vastu ametiühingute seadus, ja kadusid momentaanselt, kui me asusime töötu sotsiaalse kaitse seaduse juurde. Selgemat fakti tõestamaks, et ametiühingud lihtsalt ignoreerivad meie töötuid, ei saagi üldse enam esitada. Ma olen teinud arutusel olevasse seaduseelnõusse kaks parandust. Esiteks, et töötu abiraha suurus oleks pool alampalgast; teiseks, et töötu abiraha makstaks vähemalt ühe aasta kestel. Ma kutsun Riigikogu üles, ma koputan teie südametunnistusele: saage ometigi aru, et 400 krooni on häbiväärselt vähe. Ka 700 krooni on väga vähe, kuid see oleks ikkagi väike samm edasi. Ma tahaksin veel kord tulla meie ametiühingute juurde. See, missugused nad on, näitab, kuidas hr Paavo on neid siiamaale juhtinud. Ma olen veendunud, et niisugust töötute ja teiste vaeste ignoreerimist ei kohta üheski teises riigis. Ma tänan!

Tänan, Ants Ruusmann! Kolleeg Mai Treial.

Austatud juhataja! Head kolleegid! "Eesti tööturg ja tööpoliitika" - sellist pealkirja kannab Euroopa Komisjoni ja Euroopa koolitusfondi tellimusel tehtud uuring, mille kokkuvõte avaldati käesoleva aasta 15. mail. Selle programmi eesmärk oli Eesti huvisid arvesse võttes ette valmistada tööhõive tegevuskava ja programmid tööhõive suurendamiseks, pikaajalise töötuse vältimiseks ning riskigruppidesse kuuluvate inimeste tööelust väljatõrjumise vältimiseks. Mis siis sellest selgus? Aastaid 1992-1998 iseloomustab liberaalne väliskaubandus, dotatsioonivaba põllumajandus ja tööhõive pidev langus ning töötuse ja inimeste mitteaktiivsuse kasv. Just järsk tööhõive langus põllumajanduses on olnud see, mis on tekitanud uusi probleeme sotsiaalpoliitikas. Ja siit on võrsumas pikaajaline tööpuudus. Eesti on valinud madalad töötute abirahad, madalad pensionid ning madalad alampalgad, kusjuures märkimisväärne osa on nn turupalkadel, mis on alampalgast kõrgemad, kus palga määrajaks on tööandja, sest valdavalt puudub palga riiklik regulatsioon, v.a avalik teenindus. Milline on ümbrikupalkade osakaal? Kahjuks ma seda praegu ei tea. Samast uurimusest selgub, et ehkki Eestis on töötu abirahad madalad, kulutati ometi selleks tarbeks 65% kogu tööpoliitika rahast. Tööturukoolituses osalevate isikute arv on aga kahjuks vähenenud, rahad selleks otstarbeks on jäänud samaks. Puuduvad eraldi programmid noortele, kes alles tööturule tulevad. Peaaegu üldse ei saa rääkida koolitusest nendele, keda ähvardab koondamine või tööülesannete muutumine, puudub kogu täiskasvanute koolitust hõlmav riiklik koolituspoliitika. Ka käesolevat seaduseelnõu ei saa menetleda, ilma et me ei räägiks süvenevast ebavõrdsusest palkades ja sissetulekutes, ilma et me ei räägiks sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemisest. Töötu abiraha on madal, härra peaminister lubab teha kõik, mis vähegi võimalik, et hoida töötu abiraha endiselt madalal, kui vaadata käesoleva aasta 30. mai Postimeest. Ta põhjendab seda sellega, et on tekkinud terve hulk inimesi, kellel on õpitud sotsiaalne abitus. Nendega olevat peaministri sõnul üldse raske midagi peale hakata. Nii peaminister kui ka üks ametiühingu liidritest, härra Paavo, ootavad tööandjate aktiivsemat sekkumist tööpuuduse leevendamisel. Samas väljaandes väidabki härra Paavo, et uus tulumaksuseadus pidi andma võimaluse luua uusi töökohti. Tegelikult aga mingeid uusi töökohti ei ole. Nii suur tööpuudus võtaks mujal maailmas mõned mehed värisema, aga meie poliitikud ja tööandjad ei võta asja tõsiselt, väidab ta. Töödandjatel polevat siiani tööpuuduse leevendamise programmi. Minu arvates ei olnud need tööandjad, kes lubasid 13 000 uut töökohta aastas, vaid tänane valitsuskoalitsioon. Nii et poolteise aastaga peaks olema juba paarkümmend tuhat uut töökohta, aga vaid töötute arv suurenes 20 000 võrra, moodustades 14,8% tööealistest inimestest ehk ületades 104 000 inimese piiri. Tööturuameti andmeil oli registreeritud tööotsijaid üle kahe korra vähem, 49 000, kellest 29 000 sai töötu abiraha, st üks kolmandik. Aga teised? Abi ei ole üksnes töötu abiraha suurendamises. Seaduseelnõu pikendab töötu abiraha maksmise aega ja see on üks hea märk. Arutades täna kõrgete riigiametnike palkasid, tegi härra Ruusmann minu aadressil üsna terava märkuse. Ma ei ole sellega nõus. Ma ei põe mingit meeltesegadust ja tahan sulle, hea kolleeg, öelda, et kõik need arusaamatused, mis sul tekkisid selle seaduseelnõu käsitlemisel, oleks võimalik lahendada sotsiaalkomisjonis, sest oleme mõlemad sotsiaalkomisjoni liikmed. Ma leian ka praegu siin, et töötu abiraha sidumine alampalgaga ei ole loogiline. Tarbijahinnaindeksi muutumist arvestades on palkade ja sotsiaaltoetuste reaalse väärtuse kasv aeglasem nominaalsest kasvust. Sellest lähtuvalt toetasin komisjonis ja toetan ka praegu töötu riikliku abiraha määra kehtestamist mitte väiksemana, kui on toimetulekupiir.

Kas kõneleja palub lisaaega?

Jah, palun ühe minuti. Et toimetulekupiir on praegu 500 krooni, mis on tõepoolest väga väike rahasumma, siis on suurendamine vajalik. Nii et, härra Ruusmann, aitäh kaasa mõtlemast ja edaspidi katsume lahendada neid asju komisjonis, mida seal on võimalik lahendada. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir, kõne puldist.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei saa nõustuda mõne eelkõneleja väitega, et see on väga hea, kui me need seadused täna vastu võtame. Kui me vaatame, mis kätkeb töötu sotsiaalse kaitse seaduses ja mis kätkeb tööturuteenuse seaduses, siis tegu on viis-kuus aastat tagasi vastu võetud töötu sotsiaalse kaitse seaduse poolitatud vormiga, esitatuna kahe nime all. Valitsus saab raporteerida, et me oleme töötute tarbeks, s.o hädas inimeste abistamiseks vastu võtnud tervelt kaks uut seadust. Töötu sotsiaalse kaitse seaduse puhul tuuakse esile ta head külge ja muudatust, nimelt töötuna arvel oleku aja nihkumine 180 päevalt 270-le. Peaminister Laar, hoobeldes lehes nimetatud pikendusega, teatas, et nüüd on valitsus asunud ajama aktiivset tööturupoliitikat. Ma arvan, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde, sisuliselt me jätkame passiivse tööturupoliitika edasiarendamist: väheandev on pikendada nimetatud päevade võrra töötu olemise aega, efektiivistamata samas tööturuteenuseid käsitlevat normistikku ja toomata reguleeritavasse õigusruumi selles osas uusi põhimõtteid. Seaduseelnõu pärjatakse selliste punktidega, mis annavad, tõsi küll, leheküljelist mahtu, kuid samas mitte mingit loovat sisu. Loetlen näiteks mõned sätted: koolitaja on kohustatud kinni pidama õppekavast, andma koolituse läbimise kohta tõendi või tunnistuse, pidama individuaalset arvestust tunnis käimise üle jne. Kuulge, keda me siin petame? Ametiühingut me ilmselt ära ei petnud, ametiühing sai kätte oma seaduse, mis, tõsi, ei hakka enam peale nii nagu see, mis kehtis kogu härra Paavo valitsemise aja, seega ka üheksa aastat pärast Eesti iseseisva riigi taastamist, nimelt oli see Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ametiühingu seadus, mis toetus oma tegevuses Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioonile. Nendele normidele toetuti de iure tänase päevani, tegelikult toetutakse veel nii kaua, kuni uus seadus jõustub, president sellele alla kirjutab. Täna siin saalis, tegemata seadusse põhimõttelisi muudatusi, anname olemasolevale kiitvaid hinnanguid ja kardame teha ka seda väikest, kuid põhimõttelist muudatust, mis seoks töötu abiraha toimetulekupiiriga. Ka mina ei nõustu sellega, et siduda töötu abiraha alampalgaga. Me võime jälle teha suvel raadios sellise propagandasaate nagu mõni aasta tagasi, kus Tööturuamet raporteeris, kui hästi on Hiiumaal läbi viidud töötute koolitus. Nimelt said kõik töötud - see oli mõni aasta tagasi, härra Kotkas - arvutiõpet ja tegid läbi inglise keele kursuse. Ma tean ka Hiiumaad, ütelge palun, mida hiidlased teevad arvutiga, massiliselt kõik töötud, mida hiidlastest töötud praktiliselt saavad arvutiõppest, mida hiidlased teevad massiliselt inglise keelega, kui puuduvad vastavad töökohad? Ma arvan, et nendel oleks olnud vaja reaalset töökohta tagavat ümberõpet, nende kõige kallimate õpetuste asemel midagi palju reaalsemat, sellist, millega Hiiumaal tõesti midagi teha on. Nii et selle seaduse vastuvõtmisega, kui te, lugupeetud kolleegid, ei taha toetada kolmandat parandusettepanekut, mis ei tee seadust veel täiuslikuks, kuid on siiski märk uuest suunast, me suurendame järjekordselt sotsiaalselt abitute ja passiivsete inimeste hulka, võõrutame inimese pika ja mitte midagi andva töötuks oleku aja vältel igasugusest harjumusest käia tööl ja teha tööd. Aitäh!

Tänan, Siiri Oviir! Kolleeg Tiit Toomsalu.

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Sellest ei ole palju aega möödas, kui me siin saalis debateerisime Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise üle. Ja kui meelde tuletada, siis valitsuse sotsiaalministri ettepanekul jätsime ratifitseerimata punktid, mis rääkisid sisulisest abist ja toetusest neile inimestele, kes on jäänud elu hammasrataste vahele, neile, keda on tabanud vaesus ja kel puuduvad võimalused tagada endale elementaarne sotsiaalne kindlustunne. Me teame, et Eestis on juba üle 100 000 töötu. Nende 100 000 töötu esindajatena tulid hiljuti välja väga ja väga paljud inimesed Kohtla-Järvelt kuni Narvani ning moodustasid keti, andes märku, et sotsiaalne plahvatus on jõudmas oma haripunkti. Täna aga, vaatamata sellele, et meil on üle 100 000 töötu, kellest vaid kolmandik saab töötu abiraha, me räägime kahjuks sellest, et töötu abiraha suuruse määramisel ei ole vaja võtta aluseks toimetulekupiiri. Me püüame endiselt lahendada olukorda mitte millegagi, nii et ei saa elatud ega surdud. Kõige kummalisem on, et käesoleva seaduseelnõuga me loome uue võimaliku kontingendi inimesi, kes töötuna jäävad sotsiaalse kaitse rakendusalast üldse välja. Nimelt nõndanimetatud mittekodanikud meie Eesti riigis, kellele Eesti riik ei pruugi olla võimeline vormistama 2001. aasta 12. juuliks, nagu seadus ette näeb, alalist elamisluba. Vaatamata tehtud parandusettepanekutele, tõrjuti katsed elimineerida see kontingent seaduslike töötu sotsiaalabi meetmeid vajajate hulgast. Austatud kolleegid! Üks asi on statistika ja teine on reaalsus. Statistika eeldab seda, et 270 päeva jooksul võib inimene pretendeerida töötu abirahale. Samas aga küsime, kui paljudele end töötuna registreerinud inimestele pakutakse, õnnestub pakkuda uut töökohta ja kui paljud leiavad ise uue töökoha. Me võime teile kinnitada, et nende arv ei ole suur. Vaatamata sellele ei toeta härra sotsiaalminister ettepanekut, et isikud, kellele riiklik tööhõivetalitus ei ole võimeline pakkuma 270 päeva jooksul tööd, langevad abisaajate ringist välja. Austatud kolleegid, täna me rõõmustasime koos ametiühingulastega selle üle, et võeti vastu uus ametiühinguseadus. Siin on seoses sellega tehtud väga erinevaid repliike. Ma leian, et need ametiühingulased, kes täna rõõmustasid ametiühinguseaduse vastuvõtmise üle, oleksid pidanud olema samal rõdul, protesteerima selle seaduse esitatud kujul vastuvõtu vastu ja võtma eeskuju oma Soome kolleegidelt, kus ametiühing on saavutanud, et ka riiklike töötu abirahade jagamine käib ametiühingute kaudu, sest ametiühingud tunnevad kõige paremini neid inimesi, kes ühel või teisel põhjusel on olnud sunnitud välja langema töötajate ridadest. Kuid ma tahaks loota, et käesolev eelnõu on algus, ja sotsiaaldemokraadina ma usun, et me jõuame ükskord ka siin Eestimaal selleni, mis kehtib meie põhjanaabrite juures. Ainult sel juhul on meil koht Euroopa Liidus. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu on 5, erapooletuid on 1. Läbirääkimised on lõpetatud. Kuna seaduseelnõule on laekunud ka kuus muudatusettepanekut, siis, Sirje Endre, ma palun su tagasi kõnepulti, et need koos kolleegidega läbi vaadata. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Muudatusettepanekud kaks ja kolm on komisjoni arvates üksteist välistavad ja kuuluvad seetõttu konkureerivale hääletamisele. Milliseid muudatusettepanekuid palutakse hääletada? Ants Ruusmann, palun!

Ma palun hääletada muudatusettepanekut nr 2, mis ütleb, et töötu riikliku abiraha määr on 50% riiklikult fikseeritud alampalgast.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir.

Tänan, härra juhataja! Ma palun hääletada muudatusettepanekut nr 3 ja palun saalil seda toetada, sest ei ole loogiline ega ka Euroopa Liidule vastuvõetav, et töötu abiraha on väiksem kui minimaalseim toetus, mis on toimetulekupiir. Meile on Euroopa Liidust ette heidetud, et meie seadused ei vasta nendele nõuetele. See ei ole vabandus, et tuleb töötuskindlustus. Kui tuleb töötuskindlustuse seadus, siis me saame teha muudatuse, siis ta niisugusena niikuinii enam kehtida ei saa. Ma tänan tähelepanu eest ja kutsun teid toetama muudatusettepanekut nr 3!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon arutas mõlemat ettepanekut, nagu ma ütlesin, juba mitmendat korda, sest need olid esitatud ka enne teist lugemist. Komisjoni seisukoht on järgmine. Muudatusettepaneku nr 2 kohta arvab komisjon jätkuvalt, et on hea, kui alampalk on lahus töötu riikliku abiraha määrast, sest nii võib alampalka paindlikumalt käsitleda ja seda võimaluse korral loomulikult suurendada, mida me kõik soovime. Teise ettepaneku hääletuse tulemused olid: poolt 3, vastu 4, erapooletuid 2. Mis puudutab muudatusettepanekut nr 3, siis komisjon arutas ka seda ja ma pean tunnistama, et akustika komisjonis ja akustika tänases saalis on erinev. Komisjon võttis tõepoolest kaaluda ja arutada töötuskindlustust ja samuti oli komisjoni üldine meeleolu selline, et töötu sotsiaalse kaitse seaduse eelnõu, kaasa arvatud käesolev muudatusettepanek, ei peaks mitte seda töötuse momenti akustiliselt suurendama, vaid otsima väljapääsu olukorrast. See ei käi mitte selle läbi, et suurendada kogu aeg summasid, vaid pigem käib see ettevõtlus- ja majanduskeskkonna parendamise teed mööda. Selle ettepaneku poolt oli 4, vastu 5, erapooletuid 0.

Tänan! Austatud kolleegid, me alustame konkureeriva hääletuse esimest vooru. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2.Hääletustulemused See ettepanek kogus üheksa poolthäält. Austatud Riigikogu! Panen konkureeriva hääletuse esimeses voorus hääletusele muudatusettepaneku nr 3.Hääletustulemused See ettepanek kogus 17 poolthäält ning võitis konkureeriva hääletuse. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3 kõikide häälte lugemiseks.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Neljas muudatusettepanek on kolleeg Ants Ruusmanilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ants Ruusmann, palun!

Palun panna see parandusettepanek hääletusele.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjonis oli see arutuse all ja hääletustulemus oli: poolt 4, vastu 5, erapooletuid 1.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Viies muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Viimane, kuues ettepanek on kolleegidelt Siiri Oviirilt ja Erika Salumäelt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Keegi hääletamist ei nõua. Sellega on täiskogu läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku viia seaduseelnõu lõpphääletusele. Enne lõpphääletust on lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja, fraktsioonide esindajad? Samuti mitte. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töötu sotsiaalse kaitse seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 52 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Töötu sotsiaalse kaitse seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuse seaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist ning ma palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalminister Eiki Nestori.

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Kui teil on meeles tööturuteenuse seaduse ja töötu sotsiaalse kaitse seaduse esimene lugemine, siis seal ma nimetasin, et neid tuleb vaadata kompleksselt. Kuna muudatusettepanekute tabelis on sisuliselt ainult redaktsioonilised muudatused, siis lubage paar märkust eelmise arutelu kohta, mis, nagu ma aru sain, hõlmas ka mõlemat seadust. Osal Riigikogu liikmetel on sügav eksiarvamus, kuidas selliseid seadusi välja töötatakse. Ma võin öelda, et nii töötu sotsiaalse kaitse seadus kui ka tööturuteenuse seadus on olnud arutusel meie sotsiaalpartneritega, nii Eesti tööandjatega kui ka Eesti ametiühingutega. Nad on esitanud oma tähelepanekud mõlema eelnõu kohta, kui eelnõusid veel arutati, s.o enne Vabariigi Valitsuse istungit. Seetõttu ka mõlemad toetavad neid erinevalt mitmest eelkõnelejast - nagu härrad Ruusmann ja Toomsalu - eelmises päevakorrapunktis. Nemad valdavad seda ainet ja seetõttu saavad ka aru, mis nende seaduste vastuvõtmisel Eestis muutub. Muutub oluliselt kehtiva seaduse see osa, mis takistab riiki aktiivset tööhõivepoliitikat tegemast. Tegemist on täiesti uue lähenemisega ja kogu austuse juures Mai Treiali vastu oleksin mina Riigikogu liikmena oodanud neid seadusi aastatel 1995-1999. Eelnõu on vastuvõtmiseks valmis. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Eelnõu § 5 "Õigus tööturuteenusele" lõikes 5 öeldakse, et võrdselt Eestis alalise elanikuga on õigus tööturuteenustele tööhõiveametis Eestis elaval välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni viis aastat, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 12. juulini. Miks te, härra minister, peate vajalikuks võtta selle kategooria isikutelt pärast seda tähtaega õigus tööturuteenustele?

Väga lihtne. Selline lähenemisviis on olnud kõikides Euroopa riikides ja minu teada ka peaaegu kõikides teistes maailma riikides. Te võite minna ükskõik millisesse riiki. Ütleme näiteks, et härra Toomsalu soovib sõita Soome, saab seal tööloa ja alustab töömeheteed, käib tööl nii kaua, kuni seda tööd on ja tööluba kehtib. Pärast loa kehtivusaja lõppu õigust tööturuteenustele Soome riigis enam ei ole ega saagi olla. Töötu abiraha teile seal kunagi ei maksta ja tööturuteenuseid ei pakuta.

Tänan! Tiit Toomsalul on ka teine küsimus. Palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Palun öelge, kas Soomes või mõnel teisel Euroopa maal on elanikkonna sisestruktuuri arvestades analoogiline olukord, kus on sedavõrd palju välismaalasi, kellele riik nii nagu Eestis ei ole võib-olla võimeline tagama selleks ajaks alalist elamisluba?

Ei, seal on olukord teistsugune ja nende isikute arv, keda võib pidada illegaalideks, on kindlasti väiksem.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh!

Kaasettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Sirje Endre.

Härra istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tööturuteenuse seaduse eelnõu teise lugemise jätkukohas kahel komisjoni koosolekul, 8. ja 13. juunil. Muudatusettepanekuid oli komisjonile laekunud 14, mis ka kõik loomulikult põhjalikult läbi arutati. Enamik muudatusettepanekuid, tõsi küll, ongi need, mis komisjon ise on esitanud ja mille juures komisjon on tööd teinud, saavutamaks eelnõu mõistete nii keelelist kui ka õiguslikku täpsust. Ka eelmise, teise lugemise ajal tehtud ettekandes ma rõhutasin, et mõlemas seaduseelnõus, nii selles, mille me äsja vastu võtsime, kui ka käsitletavas on probleeme olnud mõistete täpsusega. Niisiis: komisjon üritas saavutada eelnõudes keelelist ja õiguslikku täpsust. Komisjoni seisukoht on teha Riigikogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja eelnõu pärast muudatusettepanekute läbivaatamist seadusena vastu võtta. Selle ettepaneku poolt oli 9 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Tänan!

Suur tänu, Sirje Endre! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Kas keegi soovib avaldada oma arvamust? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Sirje Endre, ma palun su tagasi kõnepulti, et koos kolleegidega läbi vaadata laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepanekud 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12 on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 13. muudatusettepanek on Raivo Paavolt, komisjon on arvestanud seda täielikult. Viimane, 14. ettepanek on juhtivkomisjonilt endalt. Tänan! Kas kellelgi on lõppsõnasoovi? Ei ole. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuse seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 44 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Tööturuteenuse seadus on vastu võetud.

Tänan! Austatud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist ning ettekandeks palun kõnepulti sotsiaalminister Eiki Nestori.

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Ka selle eelnõu puhul on mul teile heameel teatada, et eelnõu on vastuvõtmiseks valmis. Esitatud muudatusettepanekutest tahaksin rääkida kahest. Tõsisem muudatusettepanek on nr 5 all. Jutt on §-s 38 toodud reservi moodustamisest, kuhu selle muudatuse alusel kantakse ühe aasta jooksul vähem vahendeid. See tähendab, et reservi moodustamine võtab mõnevõrra kauem aega, aga on mõistlik, et viib haigekassale vajalikust rahasummast ühes jooksvas aastas vähem raha välja. Teine muudatusettepanek, mille on esitanud kolleeg Anti Liiv, on seotud põhiliselt haigekassa tegevusest avalikkusele aruandmisega. Siin võib vaielda, kas auditeeritud aastaaruande sisse kuulub ka haigekassa tegevuse aruanne. Et vaidlust ei oleks, siis eelnõu algataja toetab sotsiaalkomisjoni ettepanekut. Räägime nii auditeeritud aastaaruandest kui ka tegevuse aruandest, mis peaks rääkima rohkem sisust. Tänan tähelepanu eest ja meeldiva koostöö eest selle keerulise ja tähtsa seaduseelnõu arutamisel!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosiuse.

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas teise lugemise jätkamisele tulnud muudatusettepanekuid oma istungitel 6. juunil ja 8. juunil. Tõsi, viimasel istungil tegeldi põhiliselt redaktsiooniliste küsimuste ja keeleliste täpsustustega, esimesel istungil, s.o 6. juunil vaadati läbi saabunud muudatusettepanekud. Tähtsamatel härra minister juba peatus, kuid ma rõhutan: ka sotsiaalkomisjonile tundus, et lisaks auditeeritud aastaaruandele on väga mõistlik kirjutada seadusse sisse, et haigekassa esitab tegevusaruande, mis avalikustatakse ja avaldatakse Riigi Teatajas. Sotsiaalkomisjon tänab Anti Liivi selle väga tähtsa sisulise täpsustuse eest. Komisjon otsustas 8. juunil oma korralisel istungil teha täiskogule ettepanek see seadus teise lugemise jätkamisel pärast muudatusettepanekute läbivaatamist vastu võtta. Aitäh!

Tänan, Toomas Vilosius! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Kalle Jürgenson, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma esitan sellesama küsimuse, mis sai esitatud eelnõu ühel varasemal lugemisel. Küsimus puudutab § 39 lõiget 5, kus kolmes punktis on loetletud isikud, kes võivad portfellihaldurina olla esindajaks reservkapitali vahendite paigutamisel. Kas komisjonis seda asja arutati? Siin toodud isikud on oma investeerimispoliitika põhimõttelt erinevad. Ma viitan Eesti Pangale. Kuhu on plaanis paigutada reservkapitali vahendid, kas need jäävad rahaliselt ringlusse Eesti Vabariigis või viiakse need siit välja? Eesti Pank on nimelt selles suhtes natuke teises positsioonis, võrreldes ülejäänud portfellihalduritega.

Aitäh! Jah, sotsiaalkomisjon arutas seda küsimust üsna põhjalikult, sest väga sarnase muudatusettepaneku oli teinud ka teine hea Eesti Panga Nõukogu liige, härra Kalev Kukk. Sotsiaalkomisjon arutas seda väga põhjalikult 6. juuni istungil ja me leidsime, et kui niisugune lahend kõlbab stabiliseerimisreservi jaoks - kuigi me oleme nõus, et stabiliseerimisreserv on midagi märksa enamat kui haigekassa reservkapital -, kui selle otsustamise õigus on antud Eesti Vabariigi rahandusministrile, siis me arvame, et Eesti Vabariigi rahandusminister, tundes Eesti Panka ja tema seadusi, otsustab nii, nagu see on Eesti riigile kõige kasulikum, ja me jätsime Eesti Panga siia sisse. Teist härra Kalev Kuke ettepanekut, mis rääkis ekslikult seadusesse sattunud Eesti Panga Nõukogu aruandest, me arvestasime ja kirjutasime selle asemele Eesti Panga aruande.

Tänan! Kalev Kukk, palun!

Suur aitäh! Algatuseks pean tõdema, et § 39, mis puudutab reservide paigutamist, on maha kirjutatud riigieelarve seadusest, kus räägitakse tõepoolest stabiliseerimisfondi paigutamisest. Aga praegusel juhul on tegemist täiesti erinevate olukordadega. Stabiliseerimisfondi raha viiakse Eestist välja selleks, et mõjutada Eestis raha pakkumist, see on üks restriktiivne rahapoliitiline meede. Samal põhimõttel võib käituda Eesti Pank. Kuid mis puudutab haigekassa rahasid, siis haigekassa rahade ehk antud juhul reservkapitali kaudu ei saa küll mitte mingil juhul mõjutada rahapakkumist Eestis ehk teisiti öeldes, mitte kuidagi ei ole otstarbekas ega mõttekas viia haigekassa reservkapitali näiteks Eestist välja. Ja nii peaks ikkagi küsima, mis loogika on olnud nii eelnõu algatajal kui sotsiaalkomisjonil, et nad on tahtnud Eesti Panga siia vägisi sisse jätta. Seda enam, kui rahandusminister otsustab, et see raha peaks olema Eesti Pangas, siis on tegemist otsese täitevvõimu sekkumisega Eesti Panga tegevusse, mis on jälle omakorda vastuolus Eesti Panga seadusega ja n-ö tervete tavadega tänases rahamaailmas.

Aitäh! Ma ütlen veel kord, et § 39 lõige 2 ütleb väga selgelt, et reservkapitali haldamist korraldab ja selle eest vastutab rahandusminister. Eesti Pank on jäetud siia sisse ainult ühe võimalusena ja võib-olla teatud tingimustel on rahandusministril võimalik nõndaviisi otsustada. Ma olen sinuga täiesti nõus selles, et haigekassa reservkapitali vahendid on, esiteks, liiga väikesed selleks, et neid ülepea Eestist välja viia, küllap neid on mõistlikum kasutada majanduse elavdamiseks siin. Ma ütlen veel kord, et see on jäänud siia sisse ainult ühe võimalusena ministril otsustada, sest tema on pädev seda otsustama ja ta ka vastutab oma otsuste eest.

Tänan! Kalev Kukk, palun teine küsimus.

Aitäh! Ma jätkan oma esimest küsimust. Mismoodi kujutab sotsiaalkomisjon ette seda, et Eesti Pank haigekassa reservkapitali kaudu elavdab Eesti majandust? Kas Eesti Pank hakkab ostma siis Hansapanga või Tallinna Äripanga aktsiaid või mõne muu, ma ei tea, näiteks Tallinna Kaubamaja aktsiaid, et selle kaudu n-ö liigutada seda reservkapitali Eesti majanduses? See on puhas kommertsfunktsioon. Miks ikkagi tahetakse seadusesse sisse kirjutada Eesti Pangale tema jaoks ebatüüpiline käitumisvõimalus, et Eesti Pank peaks hakkama tegutsema ühe kommertsinstitutsioonina, mille vastu on kogu Riigikogu opositsiooni pool viimastel päevadel ainult sõdinud?

Aitäh! See küsimus oli ka komisjonis väga teravalt arutusel ja eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsuse ettepanekul, kes ei toetanud sinu ettepanekut, oli ka hääletustulemus sotsiaalkomisjonis niisugune, nagu ta oli. Aga see on küll ilmselge, et Eesti Pank ei peaks ostma ei Hansapanga, Ühispanga ega Optiva Panga aktsiaid selleks, et Eesti majandust elavdada. Ma arvan, et siin ongi see rahandusministri roll, kes paigutab selle raha just nimelt kommertsrahandusinstitutsioonidesse, et kaasata seda raha Eesti majandusse. Tegelikkuses ei ole tegemist Eesti mõistes väga suurte summadega, sest ka 8% haigekassa mahust ei ole Eesti mõistes teab kui suur summa, mis võiks majanduses mingi eriline hoob olla.

Kalle Jürgenson, palun teine küsimus!

Aitäh! Küsin, hea ettekandja, sedasama asja ikkagi edasi. Kas te võrdlesite seda olukorda, mis võib tekkida Eesti Panga portfellihalduriks nimetamise puhul, nende sätetega, mida kehtestab meile Eesti Panga seadus? Nimelt oletame olukorda, et rahandusminister otsustab niimoodi, Eesti Panga Nõukogu ei võta aga seda suurepärast pakkumist vastu. Mis siis saab?

Niisugust olukorda, kus rahandusminister teeb Eesti Pangale ettepaneku ja Eesti Pank ei võta seda vastu, sotsiaalkomisjon ei arutanud. Kuid ma kujutan ette, et kui rahandusminister teeb niisuguse ettepaneku, siis Eesti Pangal kui sõltumatul institutsioonil on õigus sellest loobuda. Minu arvates on täiesti loogiline, et rahandusminister teeb selle ettepaneku siis järgmisele finantsinstitutsioonile.

Ekraan on tühi. Tänan, Toomas Vilosius, rohkem küsimusi ei ole. Kas komisjoni ettepanek oli seadus täna vastu võtta?

Komisjoni ettepanek oli see seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan teid! Kas on soovi avada läbirääkimised? Anti Liiv, palun!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Paljusid asju peab sadu kordi kordama, lõpuks muutuvad nad siis tavaliseks. Kõnealune seaduseelnõu korraldab seda, kuidas rahva käest kokkukorjatud viit miljardit krooni oleks kõige otstarbekam jagada. Selle seaduse uudne moment on, et on loodud sotsiaalparlamendi pretsedent, kus on kolm seisust: teenuse tarbijate seisus, arvete kinnimaksjate seisus ning ametnike seisus. Tulemus on, et traditsiooniline arstide roll raha jagamisel ja tervishoiu prioriteetide kujundamisel järsult taandub, muutudes peaaegu ebaoluliseks. See võimaldab tervishoius edaspidi suuri muudatusi teha. Teine praktiline muutus on, et riigieelarves kaob ära üks või kaks lehekülge ja asendub üheainsa reaga haigekassa kuludest, ning seda rida täpsustab juba sotsiaalparlament eraldi. Ja sotsiaalparlament ka vastutab, kui ta määrab valed prioriteedid, siis n-ö kõrbeb ta ise omaenda valeotsuste valguses. Aga arutataval seadusel on siiski põhimõtteliselt nõrk lüli. See on, et viie miljardi kulutamisega saavutatavate tulemuste analüüsi nõue ei ole §-s 43 "Aruandlus" siiski sõnaselgelt välja toodud. Räägitakse väga selgelt rahalise külje analüüsist. Aga tulemuste ebapiisav analüüs võib viia selleni, kui parafraseerida ühe kurikuulsa kadunukese mõttearendust, et abordisurmast Keskhaiglas tehakse tragöödia, mida nädalate kestel käsitleb meie ajakirjandus. Aga kui lühikese aja jooksul lisandub Eestis 30 000 invaliidi, ravi või ravimatuse tagajärjel sandistub 30 000 inimest, nii nagu see on hiljutiste aastatega juhtunud, siis on see vaid pelk statistika, mis mitte kedagi ei huvita. Üks inimene on tragöödia ja 30 000 inimest on üksnes statistika. Selle nõrga külje parandamiseks olidki mõeldud minu ettepanekud. Seekord jäin ma vaidlustes ja hääletuses alla, aga ma loodan, et edaspidi, kui see küsimus tõepoolest on jätkuvalt aktuaalne, saab siiski seaduse parandustega selle seaduse vajakajäämisi parandada. Mina toetan, et selline haigekassa seaduse eelnõu seadusena vastu võetaks, sest see on ravikindlustuse organisatsiooni korrastamisel üks suur aste edasi. Aitäh!

Tänan, Anti Liiv! Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, proua juhataja! Austatud kolleegid! Minu esitatud parandusettepanekud lükkas lugupeetav saal eelnõu eelmisel lugemisel tagasi. Seetõttu ma tahaksin väljendada kokkuvõtlikult oma hinnangut eelnõule enne selle lõplikku vastuvõtmist. Eelnõu põhiline eesmärk on viia läbi nn reform haigekindlustuses ja reformi kandev joon on see, et teenus viiakse teenuse tarbijast kaugemale. Kui senini eksisteerinud haigekassade süsteem funktsioneeris põhimõttel, et ravikindlustusvahendid jagati teatud põhimõtetel maakondade vahel ning seal juba kohapealsed haigekassad, tundes ja teades kohalikke vajadusi, teades kohalikke arste, sõlmisid lepingud nende haiglatega, nende arstidega, kus teenust vajati rohkem, siis nüüd tuuakse kõik vahendid keskusesse. Eelnõu esimesel lugemisel oli mul au härra sotsiaalministrilt küsida, kas vahendite tsentraliseerimine keskusesse on eelmäng reformile, mille käigus Eesti ca 75 haiglast Rootsi ekspertide soovitusel 60 likvideeritakse, ja härra minister vastas mulle väga ausalt, et see ei ole eelmäng reformile, vaid see on osa reformist. Ma tänan selle ausa vastuse eest! Seetõttu ma kardangi sellist vahendite tsentraliseerimist nn sotsiaalparlamendi kätte, kellel ei ole õiget vastutust. Ma tahan veel kord kinnitada, et sellel "sotsiaalparlamendil" ehk haigekaasa nõukogul ei ole tõesti õiget vastutust, sest haigekassa sellisel kujul, nagu on toodud eelnõus, ei ole avalik-õiguslik institutsioon, vaid ta on selgelt ja väga üheselt sotsiaalministri soovide ja käskude täitja. Sellest räägib põhikirja kinnitamise kord, sellest räägib eelarve kujundamise kord, sellest räägib stabiliseerimisfondi kasutamise taotluse esitamise kord - kõik on rohkem dekoratsioon ja kulissid ministri poliitika elluviimisele. See ei ole avalik-õiguslik institutsioon. Ma ühinen juba eelkõnelejate väljendatud kartustega ja hinnangutega stabiliseerimisfondi raha paigutamise küsimustes, selle kohta, et need vahendid kujunevad kommertseesmärkidel ja kommertshuvides rakendatavateks vahenditeks küll siinpool Eesti piiri, küll sealpool Eesti piiri. Nad peaksid aga teenima hoopis midagi muud, nad peaksid tagama ravikindlustuse ammendavuse. Kirjeldatud kontekstis ja seoses sellega on viimane märkus: mul on väga kurb, et eelnõu § 2, kus on formuleeritud haigekassa eesmärgid ja ülesanded, jäi sisse säte, et haigekassa eesmärk on ravikindlustuse hüvitiste võimaldamine vahendite piires, mis on haigekassa eelarves ette nähtud ravikindlustuseks. Me teame, et praegu on ravikindlustussummad riigieelarve üks osa. Eesti riik on Rahandusministeeriumi initsiatiivil juba kord pannud käe ravikindlustuseelarve taskusse, võttes sealt laenu ja pärast tagasi makstes. Miks ma seda räägin? Juhul kui peaks tulema puudu jooksvatest ravikuluvahenditest, siis peaks olema võimalus võtta ravikindlustuskulude täiendavaks katteks vahendeid põhieelarvest ja selle reservidest. Siit tulenevalt ei tohiks piirata osutatavaid raviteenuseid selle rahahulgaga, mis on eelarves ette nähtud, raviteenuseid tuleb osutada kõigile neile, kes seda vajavad. Mina isiklikult ei saa toetada seda eelnõu. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Kas Riigikogu liikmetel ei ole enam soovi läbirääkimistel sõna võtta? Paistab, et ei ole. Ma teen ettepaneku hetke pärast läbirääkimised lõpetada. Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise ja palun teid hääletada!Hääletustulemused 28 Riigikogu liiget toetas läbirääkimiste lõpetamist, 4 oli vastu, läbirääkimised on lõpetatud. Ma palun Toomas Vilosiuse tagasi kõnepulti ja vaatame läbi muudatusettepanekud. Esitatud on 11 muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitaja on Anti Liiv, arvestatud sisuliselt. Kas on parasjagu? Teine muudatusettepanek on samuti Anti Liivilt, arvestatud sisuliselt. Probleeme ei ole. Kolmas muudatusettepanek, autor Anti Liiv, arvestatud sisuliselt. Probleeme ei ole. Neljas muudatusettepanek, autor Anti Liiv, jäetud arvestamata. Anti Liiv, palun!

Ma palun seda hääletada. Põhjendus: kui viis miljardit kulutatakse mingil eesmärgil ja see eesmärk on rahvatervis, siis igal aastal mõned prioriteedid nihkuvad siia-sinna, mistõttu oleks ilus ja sünnis ning seda nõuaksid ka head tavad, et oleks enam-vähem ette teada, mis on selle aasta prioriteedid. Siis ei avastataks hiljem, et raha on otsa saanud jne.

Toomas Vilosius, palun!

Aitäh! Komisjon arutas seda ja jõudis arvamusele, et praegune eelnõu redaktsioon on päris piisav. Liiatigi, arvestades sisuliselt eelmisi Anti Liivi ettepanekuid, on jõutud täpsustuses selleni, et haigekassa avalikustab nii oma auditeeritud aastaaruande kui ka tegevusaruande. Ja see on juba nõukogu kompetentsis väga täpselt nõuda, mida peab haigekassa tegevusaruandes avalikustama. Selle hulka peaks ju kuuluma ka see, millised on tulevikuperspektiivid ja tulevikuprioriteedid. Hääletustulemus: poolt 1, vastu 5, erapooletuid 0.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun teid hääletada!Hääletustulemused Ettepanekut toetas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 32. Ettepanek ei leidnud saali toetust. Ettepanekud 6-11 on sotsiaalkomisjonilt ja täielikult arvestatud. Ma tänan, Toomas Vilosius! Komisjoni ettepanek oli eelnõu lõpphääletusele panna, kuid enne seda on võimalik saada lõppsõna. Valitsuse esindaja? Ei soovi. Komisjon? Ka mitte. Keegi Riigikogu liikmetest? Ei ole soovi. Panen lõpphääletusele Eesti Haigekassa seaduse eelnõu ja palun teid hääletada!Hääletustulemused Eesti Haigekassa seaduse vastuvõtmist toetas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 3, erapooletuks ei jäänud keegi. Haigekassa seadus on vastu võetud.

Järgmisena on meil päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist ja ettekandeks palun kõnepulti keskkonnaminister Heiki Kranichi.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle seaduse vajalikkusest on siin saalis küllalt palju räägitud ja see, et muudatusettepanekud on kõik keskkonnakomisjonilt ning kõik on sellised ettepanekud, mida eelnõu algataja on toetanud, räägib ise enda eest. Oleks väga kena, kui Riigikogu selle seaduse teisel lugemisel vastu võtaks. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ekraan on tühi, ei ole.

Aitäh!

Kaasettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Lauri Vahtre.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Pikka juttu ma ei kavatse ajada. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus on teie ees. Saalist sellele parandusettepanekuid ei tulnud, küll aga töötas komisjon temaga edasi ja te näete tehtud ettepanekuid lisatud tabelist. Ükski neist, võiks öelda, ei ole poliitiline selles mõttes, nagu me siin saalis vägikaigast veame, ja nad peaksid olema asja huvides, nii nagu komisjon seda oma parema äranägemise ja arusaamise järgi otsustas. Komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele ettepanekuga see vastu võtta. Jääb üle öelda ainult seda, et paraku-paraku nõuab see eelnõu vastuvõtmiseks 51 häält. Ma tänan!

Tänan, Lauri Vahtre! Kas Riigikogu liikmetel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas on soovi võtta osa läbirääkimistest? Ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Härra Vahtre, ma palun teid tagasi kõnepulti, vaatame läbi parandusettepanekute tabeli. On kümme parandusettepanekut. Ettepanekud 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 on keskkonnakomisjonilt ja täielikult arvestatud. Ma tänan teid, härra Vahtre! Lõppsõnavõimalus. Kas keegi Riigikogu liikmetest või valitsuse esindaja soovib lõppsõna? Valitsuse esindajat ei ole enam saalis näha. Riigikogu liikmed ei soovi lõppsõna. Juhin teie tähelepanu, et seaduseelnõu vastuvõtmine nõuab vähemalt 51 häält, koosseisu häälteenamust. Nii et enne, kui ma panen seaduseelnõu lõpphääletusele, teeme, palun, kohaloleku kontrolli. Pool tundi pärast südaööd on kohal 60 Riigikogu liiget. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse eelnõu. Palun teid hääletada!Hääletustulemused Eelnõu vastuvõtmist seadusena toetas 65 Riigikogu liiget, vastu oli 1. Eelnõu on vastu võetud.

Asume arutama valitsuse algatatud alkoholiaktsiisi seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist ja kõnepulti palun rahandusminister Siim Kallase.

Proua juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teise lugemise jätkamiseks on esitatud alkoholiaktsiisi seaduse eelnõu, millega sätestatakse alkoholiaktsiisi maksmise uued alused. See mõjustaks positiivselt aktsiisi laekumist, arvestades põhjalikumalt reguleeritud aktsiisimaksmise süsteemi ja järelevalvealase töö tõhustamist. Toetame enamikku rahanduskomisjoni ettepanekuid, mis on suuremalt jaolt eelnõu sätteid sisuliselt või redaktsiooniliselt täpsustavad. Eelnõusse on tehtud mõned muudatused, millele võiks eraldi tähelepanu pöörata. Muudetud on esteraldehüüdfraktsiooni (lühendatult EAF) määratlust. EAF sisaldab lisandeid, mille nõutava miinimumkoguse paikapanemisel on võetud arvesse Rakvere ja Moe piiritustehases piirituse tootmisel eralduva esteraldehüüdfraktsiooni näitajaid puskariõli ja atseetaldehüüdide osas. Sellest on tingitud ka nende ainete nõutava miinimumsisalduse vähendamine. Muudetud on alkoholi mõõtmist puudutavaid sätteid. Pidades silmas asjaolu, et seadust oleks võimalik rakendada 1. jaanuaril 2001. aastal, leidsime, et elektrooniliste mõõtevahendite kasutamise nõue piirituse tootmisel on liiga konkreetselt fikseeritud, sest ei ole arvestatud kõiki olemasolevate ja tulevikus tekkida võivate mõõtevahendite võimalusi ja liike. Seetõttu sätestatakse seaduseelnõus eesmärk, mida saavutada tahetakse, ja mitte vahend, kuidas seda saavutada. See tähendab, et piirituse tootmisel on oluline, et toodetud etanooli kogus kajastuks mõõtevahendi näidul. Mõõtevahend ei pea olema elektrooniline, kui on olemas teistsuguseid mõõtevahendeid, millega saavutab sama tulemuse. Mõõtevahendi tüübi kinnitus toimub vastavalt mõõteseadusele. Väikeettevõtluse soodustamiseks Eestis on kehtestatud aktsiisilao pidamise eritingimused. Selleks on juurde tulnud eraldi paragrahv, § 36. Alkoholiaktsiisi maksmise paremaks järelevalveks ja aktsiisi laekumise tagamiseks sätestatakse alkoholitootjale tingimused, millele ta peab vastama. Mõned neist tingimustest võivad osutuda üle jõu käivaks väikeettevõtjatele, kes peavad näiteks talu ja soovivad valmistada õlut müügiks. Eespool nimetatud põhjustel, võttes sealhulgas arvesse, et tegemist pole tööstusliku tootmisega, antakse võimalus saada aktsiisilao tegevusluba tavapärasest erinevatel tingimustel. Muudetud on ka aktsiisi maksmise tähtpäeva, võttes arvesse tegelikku liikumist ja teiste maksude maksmise tähtpäevi. Teen ettepaneku teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Tänan, härra minister! Teile on küsimusi. Vootele Hansen, palun!

Aitäh, austatud rahandusminister! Minu küsimus on § 28 lõike 2 kohta, mis räägib tagatisest ja tagatissumma määramisest. Siin öeldakse, et aluseks võetakse alkoholi, sõltumata selle valmidusastmest, kogus aktsiisilaos. Kui ma kujutan endale ette aktsiisiladu, milleks on õllevabrik, siis algab see õlletegemisel 0-määrast, mingi aja jooksul tekib sinna 0,5%, siis 1% ja Saku originaali puhul lõpeb see 4,7%-ga. Kas siin mõeldakse eeldatavat lõpp-protsenti või siis mingil ajahetkel olevat alkoholikogust, mis on pidevas muutumises?

Aitäh! Tagatissummade määramisel on tollil võimalus määrata tagatissumma ja mitte kohustus määrata tagatissumma täies ulatuses. Seetõttu see ei ole automaatne. Kui aktsiisilaopidaja on usaldusväärne, siis toll kindlasti võtab arvesse kõik asjaolud ja määrab tagatissumma. Siin on küll öeldud, et igal juhul peab olema tagatis, aga tagatissumma suuruse määramine on Tolliameti otsustada. Nii et siin ei ole mehaanikat, kuidas täpselt loetakse. Tähtis on, et Tolliametil oleks võimalik tagada selle aktsiisilaopidaja usaldusväärsus.

Tänan! Ants Käärma, palun!

Suur tänu! Tundub, et on olemas mingi paralleel kütuseaktsiisiga. Kui kütus sai kõrgete aktsiisidega maksustatud, siis hakkasid ettevõtlikud kodanikud vedama komponente sisse, segama siin aktsiisivabalt üsna solki kokku. Alkoholil on ka mõned komponendid või vähemasti on midagi, millest on võimalik mingit joovastavat jooki kokku segada. Need komponendid on aktsiisivabad, denatureeritud piiritus, puskariõli maitseks ja mõni asi veel. Kas te ei karda, et hakkab korduma midagi sarnast, nagu on kütusega juhtunud?

Aitäh! See seadus täpsustab oluliselt kõiki reegleid, mis kehtivad alkoholi, ütleme, liikumise kohta Eestis. Kas see on nüüd sajaprotsendiliselt, täiesti kattev, seda on raske öelda, aga alkoholiaktsiisi vabastus teatud komponentidele ja piiritusele, mida kasutatakse ka teaduslikuks ja meditsiiniliseks otstarbeks, on kogu aeg olnud. Kui mõistlik oleks see vabastus ära kaotada, ma ei tea. Ma arvan, see tekitaks päris suure segaduse. Eks elu näitab. See seadus on alkoholi liikumise üle kontrolli saavutamiseks oluline ja eriti peaks aktsiisiladude süsteem, mis on selle seaduse võtmeküsimus, tagama kontrolli selle üle, et igasuguseid vigureid ei tehtaks. Kui avastatakse mingid lüngad, eks siis tuleb hakata seadust täiendama. Nii et hinnangut anda on praegu väga raske. Ma usun, et selles seaduses on arvesse võetud kõike, mis rahvusvahelises kogemuses sellel alal olemas on, nii et loodame kõige paremat.

Jüri Tamm, palun!

Aitäh! Austatud härra rahandusminister! Minu küsimus puudutab § 13 lõiget 2, kus on kirjutatud, et alkoholi ei saadeta rohkem kui kolm korda kalendriaastas samale isikule. Arvestades internetikaubanduse globaliseerumist, mis moel hakatakse seda kolme korda aastas kontrollima?

Tolliterritooriumile on lubatud alkoholi ilma aktsiisita importida postisaadetisena. Jutt on postisaadetisest. See on registreeritud ja seda on võimalik posti kaudu kontrollida. Toll jälgib nii või teisiti kõike seda, mis toimub postisaadetistega, ja registreerib ka need saadetised, kus on sees alkohol, nii et järelikult peaks olema võimalik seda jälgida. Loomulikult, kuna ilmselt on tegemist suhteliselt väikeste kogustega, siis ei ole kindel, et kõiki saadetisi tingimata jälgida suudetakse, aga teoreetiline võimalus on olemas.

Jaanus Männik, palun!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Siin on see juba kõlanud, kuid ma tahaksin veel täpsustada § 27 "Mõõtevahendid" ja § 28 "Tagatised". Nimelt oli eelnõu algvariandis tegemist suhteliselt ränkade ja konkreetsete nõuetega, mis ilmselt olid üle jõu käivad. Praeguses sõnastuses on neid küll leevendatud, kuid kas piisavalt, selles ei ole siiski kindlust. Nimelt selles, kas asjaosalised on suutelised neid täitma, eriti väiksemad ettevõtted, õlletööstused ja veinitööstused. Pealegi on sõnastus selline, mis annab võib-olla ülemääraselt suure rolli ja pädevuse nii Tolliametile kui ka ministeeriumile, Tolliametile igal juhul. Kas siiski ei ole tõsist ohtu, et see tulemus, mida me soovime, ei pruugi selline olla ja et suva ületab maksuseadusele kohase piiri, st me jätame maksuobjekti määratlemise ühele ametile, mis võiks maksukorralduse seadusega vastuolus olla?

Mis puudutab tolli, siis see, mis on tagatise kohta kirjas, on ka tolliseadustes umbes sama loogika järgi kirjas. Ja teiselt poolt, kui me seda seadust tegema hakates võtsime just nimelt eelduseks, et meil on tarvis tõhustada kontrolli alkoholi tootmise ja alkoholi liikumise üle Eesti Vabariigis, lähtudes ettekujutusest, et selline kontrollimatu liikumine on küllaltki suur, siis on üsna loomulik, et me üritame neid reegleid karmistada. Seadus on kollektiivne looming. Riigikogu liikmetel on olnud kahtlusi, kas sellised nõuded on jõukohased, ja neid on leevendatud, aga me ei saa minna kuidagiviisi teise äärmusesse, et hakkame asetama ennast sellesse olukorda, kus me ütleme, et ei, need reeglid on ikkagi justkui liiga karmid, ning unustame ära selle, et alkoholi tootmine ja alkoholiga kauplemine on väga spetsiifiline sfäär, mida kõik riigid kogu maailmas väga hoolega jälgivad ja ka maksustavad. Nii et minu arvates ei teki selle koha pealt mingeid probleeme. Praegu on peamine käivitada see süsteem, seegi võtab aega, 1. jaanuariks 2001 on tarvis teha mitmesuguseid ettevalmistusi. Kui me esimesel lugemisel väitlesime selle üle, kas väiketootjate muresid on arvestatud, siis viimases versioonis on selle koha pealt väga tõsiselt vastu tuldud just nimelt Eestis eksisteerida võivatele ja eksisteerivatele väiketootjatele. Kaugemale minna ei ole vist praktiline.

Liina Tõnisson, palun!

Tänan, proua eesistuja! Lugupeetud härra Kallas! Härra Tamme küsimusele vastates ütlesite, et postipakid on registreeritud ja seega on postipakkides alkoholi olemasolu fikseeritav. See tekitas minu küsimuse, kuidas see siiski fikseeritav on. Kas toll hakkab edaspidi postipakke lahti tegema või kuidas ta eristab näiteks odekolonni alkoholist?

Ma arvan, et me ei peaks liiga tehnoloogilistele detailidesse laskuma. Postisaadetistena saabuvad kaubad alluvad tollikontrollile täpselt samamoodi nagu teised kaubad, need deklareeritakse, dokumenteeritakse ja vastavalt sellele siis toll mingit osa nendest ka kontrollib. Nii et ma ei näe siin mingisuguseid erilisi praktilisi probleeme. Tavalisi postipakke ei ava toll kindlasti mitte, aga postipakke, kus on deklareeritud tollile ja tolliseadustikule alluvad kaubad, kontrollitakse.

Jaanus Männik, palun!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Ma siiski jätkan ja püüan oma küsimust täpsustada. Kas meil siiski ei oleks mõtet katkestada eelnõu lugemine ja püüda seaduses konkretiseerida neid nõudeid, mida me kokkuvõttes tahame asjaosalistele esitada, ja hoiduda võimalikust subjektivismist või ka n-ö võimalikust problemaatilisusest maksukorralduse seaduse enda suhtes? See võib tekkida, kui me jätame praegusesse ebamäärasusse sätted, mis sisalduvad §-des 27 ja 28.  Niisiis, kas meil ei oleks siiski mõistlik veel lugemist katkestada ja täpsemalt sisse kirjutada, mis oleks otstarbekas määruse või alamastme dokumendi kaudu väljendada Tolliametil? Ma ei kahtle muidugi hetkekski, et seda asja tuleb karmistada ja see korda ajada, kuid seda siis juba seaduse jõuga.

Aitäh! Ma ei näe §-s 27 midagi, mis vajaks veel täpsustamist. Selles on loetud üles põhimõtted, kuidas määratletakse mõõtevahend, ja see allub üldisele mõõteseadmete kontrollimise loogikale. Teisiti ei saa see ju kuidagi olla. Mis puutub tagatisse, siis see on täpselt samamoodi tolliseaduste puhul korduvalt arutusel olnud. Tagatise määramine, ma ütlen veel kord, ei ole automaatne, tagatis määratakse teatud usaldusväärsete protseduuride tagamiseks. Minu arvates ei ole siin sellist probleemi, et peaks seaduseelnõu lugemise praegu katkestama ja veel täpsustama. Me ei suuda tõenäoliselt lõpmatuseni või väga kaugele täpsustamisega minna, sest tihti on nii, et sellise täpsustamisega tekib rohkem uusi probleeme, kui vanasid lahendub. Ma arvan, siin on kirjas piisavalt regulatsiooni, et kõik saaksid normaalselt oma asju ajada. Ma ei näe siin probleemi ja ma ei pea vajalikuks arutelu katkestada, et veel kord selle juurde tagasi tulla. Pealegi on kogu selle asja juures väga tõsiselt arvestatud ka tootjate ja konkreetsete tegijate ettepanekuid.

Paistab, et rohkem küsimusi ei esitata. Ma tänan teid ettekande eest!

Aitäh!

Kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Meelis Atoneni.

Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid! Alkoholiaktsiisi seadus oli komisjonis viimati lugemisel 8. juunil ja 12. juunil. Selle eelnõuga on rahanduskomisjon teinud väga tõsist tööd. Sellele lugemisele on esitanud hulgaliselt parandusettepanekuid Riigikogu liikmed, aga ka rahanduskomisjon. Rahanduskomisjon leidis oma 8. juuni istungil, et teine lugemine tuleb lõpetada ja panna seaduseelnõu vastuvõtmiseks lõpphääletusele. Selle otsuse poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu 4 ja erapooletuks jäid 2 liiget. Aitäh!

Tänan, Meelis Atonen! Kas Riigikogu liikmetel on kaasettekandjale küsimusi? Paistab, et ei ole. Teen ettepaneku avada läbirääkimised, kui Riigikogu liikmetel on selleks soovi. Ekraan on tühi, soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Palun teid, Meelis Atonen, tagasi kõnepulti ja vaatame läbi parandusettepanekud. Esimene parandusettepanek on rahanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud. Teine ettepanek on Vootele Hansenilt, jäetud arvestamata. Kolmas ettepanek on rahanduskomisjonilt ja arvestatud, samuti neljas. Viies on Vootele Hansenilt, jäetud arvestamata. Kuues ettepanek on rahanduskomisjonilt, arvestatud, samuti seitsmes. Härra Kalev Kallo.

Aitäh, proua eesistuja! Ma palun seitsmendat ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Selle ettepaneku esitas rahanduskomisjon. Ettepaneku poolt oli 9 rahanduskomisjoni liiget, vastu 3 ja erapooletuks ei jäänud keegi.

Tänan! Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Palun teid hääletada!Hääletustulemused Ettepanekut toetas 22 Riigikogu liiget, vastu on 16 ja erapooletuks ei jäänud keegi. Rahanduskomisjoni ettepanek leidis ka saali toetuse. Kaheksas ettepanek on rahanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud, üheksas samuti. Kümnes ettepanek on Vootele Hansenilt, jäetud arvestamata. 11. on Jüri Tammelt, jäetud arvestamata. Andres Varik.

Tänan, proua juhataja! Palun seda head ettepanekut hääletada.

Komisjoni kommetaar, palun!

Komisjonis kahjuks ei leidnud see ettepanek toetust. Ettepaneku poolt ei olnud ühtegi inimest, 6 oli vastu ja 4 jäi erapooletuks.

Tänan! Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun teid hääletada!Hääletustulemused 11. ettepanekut toetas 20 Riigikogu liiget, 31 oli vastu, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud saali toetust. 12. ettepanek, esitaja Mõõdukate fraktsioon, juhtivkomisjon on otsustanud jätta arvestamata. Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Ma palun hääletada seda head Mõõdukate ettepanekut.

Tõnu Kõivul on käsi püsti, palun!

Aitäh! Kuna eelnõu on saalis saanud selles suhtes ammendavaid vastuseid, siis võtab Mõõdukate fraktsioon parandusettepaneku tagasi.

See õigus teil on. Ettepanek on tagasi võetud, hääletada ei ole enam midagi. 13. muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud, 14. ja 15. ettepanek samuti. 16. on Jüri Tammelt, jäetud arvestamata. Andres Varik, palun!

Tänan, proua juhataja! Palun panna 16. muudatusettepanek hääletusele.

Komisjoni kommentaar, palun!

Komisjon ei pidanud seda ettepanekut vajalikuks, sest seda toimingut ei saa ilma aktsiisilaopidajata või ilma tema esindaja juuresolekuta niikuinii teostada. Poolt null, vastu 6 ja erapooletuid 4.

Jüri Tamm, palun!

Aitäh! Ma võtan muudatusettepaneku tagasi.

Läheme edasi, ettepanek on tagasi võetud. 17. muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud. 18. on samalt autorilt, tulemus sama, samuti ettepanekud 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25. Muudatusettepanek 26 on Jüri Tammelt, jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 27. on rahanduskomisjonilt ja arvestatud, samuti 28. 29. on Jüri Tammelt, jäetud arvestamata. 30. on rahanduskomisjonilt, arvestatud. 31., viimane muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud. Me oleme läbi vaadanud muudatusettepanekute tabeli, kuid siinkohal on tulnud Rahvaliidu fraktsioonilt ettepanek, milles ta palub alkoholiaktsiisi seaduse lugemine pärast muudatusettepanekute hääletamist katkestada. Panen nimetatud ettepaneku hetke pärast hääletusele. Panen hääletusele Rahvaliidu fraktsiooni ettepaneku, milles taotletakse alkoholiaktsiisi seaduse teise lugemise katkestamist pärast muudatusettepanekute hääletamist. Palun teid hääletada!Hääletustulemused Rahvaliidu fraktsiooni ettepanekut lugemine katkestada toetas 15 Riigikogu liiget, 44 oli vastu, 2 jäid erapooletuks. Teine lugemine ei ole katkestatud. Enne lõpphääletusele asumist on lõppsõnavõimalus. Valitsuse esindaja? Ei soovi. Komisjon? Ei soovi. Fraktsioonid, Riigikogu liikmed? Ekraan on tühi, järelikult soovi ei ole. Panen lõpphääletusele alkoholiaktsiisi seaduse eelnõu. Palun teid kujundada oma arvamus ja hääletada!Hääletustulemused Alkoholiaktsiisi seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmist toetas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 4, erapooletuks jäi 1. Seadus on vastu võetud.

Järgmisena võtame arutusele valitsuse algatatud tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on sõna justiitsminister Märt Raskil. Palun!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Rahvusvahelise Töökonverentsi VIII istungjärgul 22. juunil 1993. aastal Genfis vastuvõetud tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsiooni reguleerimise ese on suurõnnetuste ohtude vähendamiseks, suurõnnetuste ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks riigi poolt kehtestatavad meetmed. Pean vajalikuks märkida, et konventsiooni toimeala on Eestis põhiolemuselt seadustega täidetud. Konventsioon on kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega. Konventsiooni vastuvõtmine ei too endaga kaasa varalisi kohustusi Eestile ega tingi ka seadustes muudatuste tegemist. Küll aga avab see Eestile võimaluse ühineda kõigi nende riikidega, kes selle konventsiooniga on varem ühinenud. Konventsioon jõustub ühe aasta jooksul pärast ratifitseerimiskirjade registreerimist. Riigikogu liikmed ei ole sellele lühikesele eelnõule ühtegi muudatusettepanekut esitanud ja sellest tulenevalt on mõistlik konventsioon ratifitseerida. Aitäh!

Kas Riigikogu liikmetel on soovi esitada küsimusi? Ei ole. Ma tänan teid, härra minister, ettekande eest!

Aitäh!

Ma palun kõnepulti kaasettekannet tegema keskkonnakomisjoni aseesimehe Arvo Sirendi.

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! 6. juuni istungil hääletati selle poolt, et täna tuleks see seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Häälte vahekord oli: poolt 4, 0 vastu ja 0 erapooletut. Selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja lihthäälteenamust. Loodetavasti olid kõik meie kolleegid eelmisel lugemisel kohal, nii et sisulisi asju ma täna enam ei puudutaks. Tänan!

Ma tänan, härra Sirendi. Te ütlesite, et lihthäälteenamus?

Lihthäälteenamus.

Kas Riigikogu liikmetel on soovi esitada küsimusi? Ei ole. Ma tänan teid, härra Sirendi. Muudatusettepanekuid ei ole. Soovi korral on võimalus avada läbirääkimised. Ekraan on tühi, soovi ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Enne lõpphääletust on lõppsõnavõimalus. Valitsuse esindaja ei soovi, komisjon ei soovi ja ka Riigikogu liikmed ei soovi. Panen lõpphääletusele tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun teid kujundada oma arvamus ja hääletada!Hääletustulemused 32 Riigikogu liiget toetas, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Seega on tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsiooni ratifitseerimise seadus vastu võetud.

Järgmise, päevakorra 12. küsimusena võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja sõna ettekandeks annan keskkonnaminister Heiki Kranichile.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, et moodustada Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Nimetatud ameti moodustamine on vajalik, et korraldada põllumajandusele ja maaelule toetuste andmist ning kontrolli nendesamade toetuste sihipärase kasutamise üle. Kuna vahepealses menetluses on kõiki selle seaduseelnõu häid ja halbu külgi põhjalikult arutatud, tehtud on ka kaks muudatusettepanekut, siis valitsuse ettepanek on see seadus teisel lugemisel vastu võtta. See on seadus, mis vajab vastuvõtmiseks kindlasti 51 häält. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmed soovivad ministrile küsimusi esitada? Jaanus Männik, palun!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Eelmise koalitsiooni ajal oli ideoloogia, et ametid kaotada. Uus valitsus taastab neid ameteid võrdlemisi süsteemitult ja minu arusaamise järgi on teil ministeerium segi nagu pudru ja kapsad. Kas sa oskad mulle umbes öelda, kui palju on praegu ameteid ja kui palju on inspektsioone ning kuidas te ise kogu sellest kaadervärgist ülevaadet saate?

Aitäh! Eks see, kui hea üks või teine struktuur eemalt vaadates paistab, sõltub ka vaatajast. Hetkel on valitsuse iga minister valmis väitma, et ta suudab põhjalikult vastata nendele küsimustele, mis puudutavad konkreetselt tema haldusala. Põllumajandusminister on veendunud, et selle ameti loomine on asjakohane ja tarvilik. Võib-olla ongi niimoodi parem. Nagu sa ise ütlesid, oli eelmise valitsuse ajal võetud eesmärgiks ametid kaotada. Praegu ei ole eesmärk mitte ametite kaotamine, vaid süsteemi korrastamine sellisel moel, et avaliku teenuse osutamine oleks võimalikult odav ja efektiivne. Ja kui selleks on vaja mõni amet kaotada või mõni amet luua, siis ei lähtuta mitte selle ameti kaotamisest või loomisest, vaid teenusest, mida loodav või kaotatav institutsioon pakkuma hakkab või pakkuda ei suutnud.

Tänan! Andres Varik, palun!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Tegelikult on mul ükspuha, on see amet, inspektsioon või osakond, peaasi, et asi toimiks. Aga printsiip on üldiselt tähtis selles suhtes, et praegune valitsus tahaks panna vastutust ministri pealt kellelegi teisele. Te olete valitsuse esindaja, ärge nüüd tehke seda põllumajandusministri n-ö maitse asjaks, vaid öelge, kuidas praegune valitsus valitsemist korraldab: kas Rootsi mudeli järgi või lähtutakse Saksa mudelist või otsib Eesti enda teed? Kas on nii, nagu kolleeg Jaanus Männik ütles, et see on süsteemitu ja täiesti suvaliselt, maitse järgi tõlgendatav, kas on amet või osakond, või on nii, nagu ma andsin vihje, või on see siiski vastutuse enda pealt ära lükkamine?

Aitäh, härra Varik! Ma olen kindel, et selles valitsuses ei ole ministreid, kes tahaksid vastutust enda pealt ära lükata. On üsna ohtlik, kui riigivalitsemist hakatakse korraldama mingisuguse üheülbalise, liigselt kanoniseeritud mudeli najal. Küsimusele, kuidas praegune valitsus asjaajamist korraldab, saan ma anda ainult ühe vastuse: see valitsus korraldab asjaajamist parimal võimalikul moel.

Tänan! Jaanus Männik, palun teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Ma siiski küsin, kas valitsus peaks olema mingisugune ühtne tervik ja ajama enam-vähem ühte asja, või peaks see koosnema suurtest isiksustest või bojaaridest, kes igaüks ajavad asja oma parema äranägemise järgi ehk sõltuvalt sellest, kui ambitsioonikad on tema ühe või teise ameti juhid.

Aitäh! See valitsus on selles mõttes õnnelik valitsus, et käitub nagu üks meeskond ja ajab ühte asja. Aga nagu erinevate mudelite puhul nii on ka eri valdkondade puhul väga riskantne rääkida ühest konkreetsest mudelist. Ma olen kindel, et härra Männik oleks mõnevõrra häiritud, kui ta avastaks, et põllumajandust püütakse juhtida näiteks nende reeglite järgi, mis on tavapärased rahanduses, see tunduks ju täiesti vastuvõetamatu. Või näiteks nende reeglite järgi, mis kehtivad spordis - see on samuti valdkond, mis nõuab teatavat riigipoolset regulatsiooni. Põllumajandus on omanäoline, erakordne ja seetõttu on siin rakendatavad meetmed mõnevõrra erinevad nendest, mis mõne teise ministeeriumi haldusalas on kasutusele võetud.

Tänan! Andres Varik, palun teine küsimus!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Öelge nüüd, mis vahet on ametil või ministeeriumi osakonnal nende funktsioonide täitmise seisukohalt, kas need on nii olulised erinevused?

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on ameti sõltumatus mõnevõrra suurem, tema asend ministeeriumi hierarhias mõnevõrra kõrgem. Asendades täna põllumajandusministrit, ütlen ma teile, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on just nimelt see institutsioon, mis sobib seda asja ajama, Põllumajandusministeeriumi informatsiooniosakond võiks mõningate omaduste tõttu jääda pisut liiga nõrgaks. Kindlasti tähendab mingile valdkonnale ameti staatuse omistamine ka suuremat tähelepanu, selle institutsiooni tähtsuse tõstmist. Ma usun, et seesama amet saab oma töödega tulevikus hakkama ja tõestab, et just nimelt ametina eksisteerimine on tema olemasolu parim võimalik viis.

Tundub, et nüüd jääb ekraan tühjaks. Küsimusesoovid on ammendunud. Ma tänan teid! Kuidas valitsus suhtub kaasettekandesse?

Loobub.

Aitäh! Kaasettekanne komisjoni poolt. Ma palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Liia Hänni.

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Järjekordne Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus on jõudnud oma menetluse lõppjärku. Selle seadusega täiendatakse põllumajandusministri ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala ühe uue ametiga, mis on vajalik Euroopa Liidu SAPARD-i programmi rahade otstarbekaks paigutamiseks Eestis. Keskkonnaminister põllumajandusministri ülesannetes juba tutvustas teile parandusettepanekute tabelit, mille kahte ettepanekut on mõlemat arvestatud. Täpsustatud on eelnõu pealkirja, tehtud viide konkreetsele paragrahvile, mida Vabariigi Valitsuse seaduses muudetakse. Samuti on esialgse eelnõuga võrreldes muutunud seaduse jõustumise kuupäev, mis praeguse eelnõu kohaselt on 20. juuli. Valitsuse algatatud eelnõus oli see 1. mai, kuupäev, mis tänaseks on möödunud. Te võite küsida, miks just 20. juuli. Komisjonis oli ka see küsimus üleval ning vastamas olid meile Põllumajandusministeeriumi spetsialistid Ivar Sikk ja Andrus Lepikov. Saime teada, et just selleks kuupäevaks jõuab Põllumajandusministeerium valmis ameti loomise ettevalmistustega ja hilisem kuupäev muudaks juba raskeks vastloodud ameti atesteerimise, et ta saaks hakata oma ülesannet täitma. Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu 8. juunil toimunud koosolekul. Komisjoni otsustus eelnõu suhtes oli üksmeelne: panna eelnõu täna teisel lugemisel lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Selleks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Tänan!

Tänan, Liia Hänni! Kas on soovi Liia Hännile küsimusi esitada? Ei ole. Kas on soovi võtta osa läbirääkimistest? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, proua juhataja! Vasakpoolse sotsiaaldemokraadina tervitan ma üldise, süveneva tööpuuduse oludes 59 uue töökoha loomist avalikus sektoris.

Tänan! Ekraan jääb tühjaks. Teen teile ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Panen läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku hääletusele.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamist toetas 34 Riigikogu liiget, 7 oli vastu, 1 jäi erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Palun Liia Hänni tagasi kõnepulti, kuna on kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on Liia Hännilt ja komisjon on seda arvestanud täielikult. Teine muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt ja ka seda ettepanekut on täielikult arvestatud. Sellega oleme muudatusettepanekute tabeli läbi vaadanud. Lõppsõnavõimalus. Kas on lõppsõnasoovi? Valitsusel ei ole, kaasettekandjal ka mitte. Riigikogu fraktsioonide esindajatel ei ole sellist soovi. Kuna eelnõu vastuvõtmine nõuab koosseisu häälteenamust, siis teeme enne hääletamisele asumist kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll! Kohal on 65 Riigikogu liiget, puudub 36. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse seaduse § 64 muutmise seaduse eelnõu. Palun teid hääletada!Hääletustulemused 59 Riigikogu liiget toetas, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse seaduse § 64 muutmise seadus on vastu võetud.

Järgmisena on meil päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seadus. Alustame teist lugemist ja kõnepulti palun ettekandeks keskkonnaminister Heiki Kranichi.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seaduse eelnõu ja see on jõudnud ka teisele lugemisele. Tahaksin siinkohal südamest tänada maaelukomisjoni intensiivse ja asjatundliku töö eest selle eelnõuga. Seda näitab juba eelnõule esitatud muudatusettepanekute arv, mis küünib 193-ni. Arvestades muudatusettepanekute hulka, teen valitsuse poolt ettepaneku eelnõu teine lugemine pärast muudatusettepanekute hääletamist katkestada. Kuna seaduse sisulistest eesmärkidest oli pikemalt juttu juba esimesel lugemisel, siis nendel ma siinjuures pikemalt ei peatuks. Küll aga käsitleksin lühidalt mõnda sisulist ettepanekut. Esimene ettepanek, millel tahaksin peatuda, puudutab seaduse pealkirja. Kuigi Vabariigi Valitsuse üks eesmärk on kogu maaelu tasakaalustatud arendamine, ei saa me siiski nõustuda ettepanekutega tuua seaduse pealkirja sisse sõna "maaelu". Seda seetõttu, et käesolev seadus ei käsitle maaelu tervikuna, vaid peamiselt põllumajandust ning sellega seotud ettevõtlust. Seega oleks selline pealkiri ehk isegi liialt pretensioonikas ja igatahes mitte objektiivne. Teine oluline ettepanekute grupp, millel tahaksin mõnevõrra peatuda, käsitleb seaduse § 4, mis määratleb riiklike toetuste suuruse. Siin ei saa kahjuks valitsus nõustuda ühegi esitatud ettepanekuga, sest riiklike toetuste suurused määratakse iga-aastases riigieelarves ning seega on Riigikogul iga aasta võimalus määrata põllumajanduse ja muude käesolevast seadusest tulenevate toetuste andmiseks vajaliku raha hulk. Niisiis peame ebaotstarbekaks reguleerida sellist protsessi ja eraldatavate summade suurust riigieelarve väliselt. Tahan veel kord tänada kõiki tehtud ettepanekute eest, millest suur osa, olen kindel, aitas kaasa seaduse kvaliteedi tõstmisele ja mida eelnõu algataja ka toetab. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Andres Varik, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud härra minister! Mul on küsimus § 4 kohta. See on tõesti poliitiline ja ma palun seda mitte edasi delegeerida. Minu küsimus on järgmine. Kuidas te kavatsete anda tootjatele signaali, et nad võivad end oma tegevuses stabiilselt ja kindlalt tunda, kui te ei soovi seda selliselt reguleerida, et ka toetuste summad või määrad oleksid seaduses sätestatud?

Aitäh, härra Varik! Sellist tootmist, mis jääb baseeruma ainult riigi eraldatavale toetustele, ei saa populaarse sõnaga nimetades jätkusuutlikuks pidada ükski valitsus, sõltumata tema poliitilisest orientatsioonist. Samas on igal valitsusel õigus ja võimalus pakkuda välja omapoolsed meetmed ühe või teise sektori eelisarengu või lihtviisiliselt arengu toetamiseks. Võimuloleva valitsuse üks poliitilisi prioriteete on maaelu, sealhulgas põllumajanduse toetamine ka riigieelarveliste vahenditega, ja ma olen kindel, et selle valitsuse poliitika jätkumisel ei teki maal elavate ja põllumajandusega tegelevate tootjate jaoks küsimust, kas järgmiste aastate toetused on olulisel määral erinevad nendest, mis on näiteks sellel aastal välja pakutud. Lubadused, mis on koalitsioonilepingus antud, kuuluvad täitmisele. Ainukene risk, mis maatootjat tõepoolest ees ootab, on see, et mine tea, äkki valitsus vahetub. Loodame, et seda riski põllumajandustootjad endale ei võta.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Milline mõte või väärtus oleks sellel seaduseelnõul ilma nende konkreetsete kohustuste ja määradeta? Meie arusaamise järgi oli see eelnõu, mis esitati, niisugune olukirjeldus võimalikest kaunitest soovidest, millega valitsusel mingisugust reaalset kohustust ei tekiks. Praegu, kui me püüame seda minimaalseltki konkretiseerida, te ütlete, et ainult toetustele ei pea toetuma. Kus te seda võtate, et keegi on tahtnud ainult toetustele toetuda ja et mingisuguse toetusemäära piiritlemine seda võiks taotleda?

Aitäh! Tõepoolest, rõõm kuulda ka teie suust, et ainult toetustele ei kavatseta toetuda. Kõnealuse seaduse varasemaid versioone on varasemad Riigikogu koosseisud korduvalt näinud. Ja mõnegi nende puhul olete te olnud tõsiselt toetaval seisukohal, kuigi just nimelt need eelnõud, mis toona Riigikogu menetlusse jõudsid, on meenutanud muinasjutuvõistlust. Seda seadust on vaja ennekõike selleks, et kõnealune valdkond selgemalt raamistada, anda ka põllumajandustootjale teada, millised on võimalikud tootjate liigid, mis põhimõtete alusel neid jaotatakse, kuidas toimub vastavate toetuste jagamise kontroll, ja fikseerida tingimused, millele peab vastama tootja, et ühte või teist toetust saada. Samas tuleb tunnistada, et see seadus on ka karm seadus. Näiteks §-s 3 antud riiklike toetuste liikide loetelu jätab tootja ilma lootusest, et ta võiks saada mingisuguseid juhuslikke toetusi sellises valdkonnas, kus valitsuse poliitika ei näe toetusi ette, kus vastavad õigusaktid toetusi maksta lihtsalt ei võimalda. Nii et tegemist on seadusega, mis kõnealust valdkonda ja ka põllumajandustootjate ootusi paremini struktureerib. Usun, et sellisena on see seadus, mis seal salata, vajalik.

Tänan! Andres Varik, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu esimesele küsimusele te muidugi ümmarguselt vastasite. Ega teil väga kerge sellele vastata ei olnud, sest te otsisite ka sõnu ja mõtteid, kuidas vastata. Vastates Jaanus Männiku küsimusele, te märkisite, et tootjad saaksid teada, missugused toetusliigid on olemas. Ma pean märkima, et praegu on kõik need toetusliigid eri seadustes olemas. Väga palju neid ei ole, juurde toodud on ainult koolipiimatoetus, mida senised seadused ei käsitle. Aga minu küsimus on natuke teise kandi pealt. Te läksite koalitsioonikokkuleppe punktide peale ja ütlesite, et koalitsioon tahab oma kokkulepet täita, ja seal on öeldud, et tahate rakendada CAP-i, nagu seda nimetatakse, uuenenud Euroopa põllumajanduspoliitikat. See on veel struktuursem ja läbimõeldum süsteem. Miks siis praegune valitsus ei ole tulnud välja sellise eelnõuga, et ka Eesti saaks rakendada Euroopa ühtset põllumajanduspoliitikat?

Iga asi omal ajal.

Tänan! Jaanus Marrandi, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et algatajana te ei toeta selle eelnõu pealkirja muutust, ei toeta seda, et siin oleks ära märgitud maaelu. Tõepoolest, pealkiri "Põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamine" mõjub pidulikult ja ilusasti, aga tegelikult on see väga kitsas. Kas te oskate mulle öelda, mis on näiteks põllumajandussaadustega ühist niisugustes toetuse liikides nagu seltsimaja, kultuurimaja või siis muu sellise hoone ehitamine või siis kiigeplatsi ehitamine? Milles seisneb teie arvates seos põllumajandussaadusega, et pealkirjas ei võiks olla sõna "maaelu", nii nagu parandusettepanekus on pakutud?

Aitäh! Minu arvates on seos otsene. Kuna eesti rahvas ei ole mitte korilased, vaid on põlluharija rahvas, siis need inimesed, kes põlluharimisega tegelevad, ei ela teps mitte ainult tööd tehes, neil on ka muu elu peale selle. Ja nendesamade põllumajandussaaduste tootmiseks on väga praktiline, kui need inimesed tunnevad ennast hästi. Seetõttu ei saa seltsielu jätta põllumajandussaaduste tootmisest nii kaugele, et see jääks väljapoole selle seaduse mõtet.

Tänan! Jaanus Marrandi, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Tegelikult te ju ise rääkisitegi asja ära. Nendelsamadel teie vastusest tulenevatel põhjustel me tegimegi ettepaneku muuta pealkirja laiemaks ja tuua sisse termin "maaelu". Tähendab, meie just nimelt ei näinudki seda ette, et tegemist oleks ainult põllumajandussaadustega. Sellepärast ma küsin päris otseselt veel kord, mis on kiigeplatsil otseselt ühist põllumajandussaadusega? Teie pealkiri ju eeldab, et ollakse tõepoolest ainult korilased ja tegeldakse ainult põllumajandussaadustega. Mõistlik oleks ehk ikkagi asja avaramalt käsitleda ja nimetada ka maaelu, millest te siin äsja ilusasti ja pidulikult rääkisite.

Minu roll ei ole siin rääkida ainult ilusasti ja pidulikult maaelust. Maaelu on siiski palju laiem mõiste ja sisaldab endast ka muulaadilist tootmist, mis ei seondu ainult põllumajandusega. Nimetada põllumajandustootjatega seonduvaid valdkondi üldse kogu maaeluks oleks liialt kitsas. Seetõttu on valitsus jäänud oma seisukoha juurde, et ei ole mõtet ajada selle seaduse pealkirja liiga laiaks, sest see oleks eksitav ja valitsus ei tahaks teps mitte selle seaduse vastuvõtmise ajal eksitada selle seaduse lugejat.

Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Kas valitsus soovib kaasettekannet pidada?

Ei.

Tänan! Kaasettekandeks maaelukomisjoni nimel on sõna kolleeg Rainis Ruusamäel. Palun!

Austatud härra aseesimees! Lugupeetud Riigikogu! Seaduseelnõu nr 353 "Põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seadus" on täna jõudnud teisele lugemisele. Nii nagu ma eelnõu esimesel lugemisel tõdesin, tunnistasid kõik maaelukomisjoni liikmed, et sellist seadust on meile vaja, kuid sellega on vaja veel kõvasti tööd teha, enne kui saaks eelnõu seadusena vastu võtta. Täna võib kinnitada seda, et kahe lugemise vahepeal on palju ära tehtud, ning muudatusettepanekute arvu järgi ilmselt veendute, et huvi eelnõu vastu on olnud suur. Maaelukomisjoni esindajana lubage mul tänada kõiki neid, kes selles töös aktiivselt kaasa lõid! Komisjon arutas eelnõule laekunud muudatusettepanekuid oma korralistel istungitel 30. mail, 1., 5., 6., 7., 8. ja 18. juunil. Riigikogu liikmetelt, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt ja keskkonnakomisjonilt laekus komisjonile 148 muudatusettepanekut. Maaelukomisjon ise koostas 85 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute aruteludel andsid seletusi eelnõu algataja esindajad Ivar Sikk, Marika Kairjak ja Tauno Lukas. Ühel komisjoni koosolekul osales ka põllumajandusminister Ivari Padar. Komisjonile laekus hulganisti arvamusi põllumajandustootjaid, talunikke ja töötlejaid ühendavatelt organisatsioonidelt, nagu Eesti Aiandusliidult, mittetulundusühingult Eesti Kartul, Eestimaa Talupidajate Keskliidult, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt, Eesti Veskiomanike Ühingult ja Eesti Erametsaliidult. Komisjon arutas ka kõik need arvamused läbi, ja kui leidis, et väljapakutu on mõistlik ja teostatav, siis arvestas neid omapoolsetes muudatusettepanekutes. Tahan öelda, et kõik muudatusettepanekud olid komisjonile ühtemoodi huvitavad ja olulised ning vaidlused käisid kõikide muudatusettepanekute arutamisel. Kuid kui te lubate, siis toon siinkohal välja vaid nende muudatusettepanekute valdkonnad, mis kõige enam seaduse eelnõu eesmärgi täideviimist käsitlesid. Need olid: kas laiendada toetuste saajate hulka ja valdkondi; kas siduda seadus otseselt riigieelarvega; kas iga-aastased riigi antavate toetuste suurused, liigid ja muud nõuded peaks olema läbi räägitud põllumajandustootjate esindajatega ning kas läbiräägitu peaks olema valitsusel kohustuslik täita. Vaidlusi põhjustasid ka turuhinna toetust ja kaitsemeetmeid ning koolipiimatoetust käsitlevad muudatusettepanekud. Nüüd aga veidi konkreetsemalt. Küsimus, kas laiendada toetuste saajate hulka ja valdkondi. Eelnõu esimese lugemise järgses faasis oli nii arengu- kui tulutoetuste osas sätestatud väga konkreetselt vaid teatud valdkonnad ja teatud toetuste võimalikud saajad. Nii näiteks oli arengutoetuste all põllumajandussaaduste töötlemise ja põllumajandustoodete turustamise toetuse võimalikeks saajateks vaid piima, liha- ja kalatöötlejad. Turutoetuste võimalikud saajad olid piimalehma, noor- ja lihaveise, ute ja kitse, teravilja ja kaunvilja, rapsi, rüpsi ja seemnelina kasvatajad ning mahepõllumajanduslikule tootmisviisile üleminevad ja mahepõllumajanduslikku tootmisviisi viljelevad isikud. Komisjonile laekunud muudatusettepanekute põhjal toimus põhimõtteline hääletus, kas minna n-ö laiemat teed või ei. Põhimõtteline otsus oli käsitleda seaduses sätestatut laiemalt ja nii pakub komisjon Riigikogu täiskogule erinevate muudatusettepanekute kaudu tuua näiteks tulutoetusena juurde emise kasvatamise toetus, kiulina kasvatamise toetus, kartuli- ja aiavilja kasvatamise toetus. Arengutoetuste all olevat põllumajandussaaduste töötlemise ja põllumajandustoodete turustamise võimalikku toetust saavate isikute ringi on pakutud laiendada teravilja-, muna-, kartuli-, juurvilja- ja aiasaadustetöötlejatele. Idee vastu laiendada seaduseelnõu ulatust ei olnud ka eelnõu algataja esindajad. Küsimusele, milliste õigusaktide kohaselt käsitletakse välisabi korras antavaid toetusi - eelkõige tunti komisjonis huvi Euroopa Liidu SAPARD-i programmi vahendite vastu -, oli vastus selline, et SAPARD-i vahendite kasutamiseks sõlmitakse Euroopa Liiduga eraldi leping, milles sätestatu alusel hakatakse toetusi maksma. Sellise info andsid komisjonile Põllumajandusministeeriumi esindajad. Teine teemade valdkond, mis muudatusettepanekute põhjal suuremat arutelu põhjustas, oli eelnõu sidumine riigieelarvega. Teisisõnu, fikseerida selles eelnõus sätestatu jaoks konkreetne summa igaks aastaks, väidetavalt analoogselt näiteks lastetoetustega. Laekus kolm varianti, komisjoni enamus toetas muudatusettepanekut nr 26. Koolipiimatoetuse asendamist laste piimatoetusega soovis Eesti Rahvaliidu fraktsioon. Mõte oli selles, et toetuse saajateks oleksid kõik lapsed kuni 9. eluaastani, ka lasteaias käivad ja kodus olevad. Komisjon leidis, et mehhanism, kuidas kõike seda administreerida, on väga komplitseeritud. Seetõttu toetas komisjon eelnõu algataja põhimõtteid, samas ei välistatud küsimuse juurde tagasi pöördumist siis, kui praktikas on sellekohased kogemused olemas. Muudatusettepanekute valdkond, mis on seotud kolmanda sektori, s.o põllumajandustootjate, töötlejate ja muude isikute ühenduste ettepanekute arvestamisega toetuse liikide, suuruste ja muu iga-aastasel määratlemisel. Laekunud muudatusettepanekute kaudu püüti peamiselt teha Vabariigi Valitsusele kohustuseks pidada igal aastal läbirääkimisi, kusjuures läbirääkimistel kokkulepitu oleks samuti valitsusele kohustuslik. Arutelu tulemusena nõustuti, et sätestatakse eelnõu algataja poolt väljapakutu, milleks on maaelu arengu nõukogu kokkukäimine kord kvartalis, kõrvale tuuakse läbirääkimiste paragrahv, kuulatakse ka täiskogu sellekohast arvamust ning tullakse selle küsimuse juurde enne eelnõu lõpphääletust veel tagasi. Turutoetuste puhul keskenduti sellele, kuidas muuta nimetatud meede selliseks, et põllumajandussaaduste ja -toodete turul oleks tõesti võimalik korraldada olukorda nii, et kaupade hinnad püsiksid võimalikult stabiilsed. Komisjonis leiti, et eelnõu algatajate väljapakutu, nimelt rakendada riiklikku kokkuostu vaid siis, kui teatud toidukaupade tootmismaht ületab sisetarbimise vajaduse, ei ole piisav selleks, et põllumajandussaaduste ja -toodete tootmise stabiilsust laiemalt tagada. Samuti nenditi vajadust, et riikliku kokkuostu rakendamine praktikas käiks nii, et Vabariigi Valitsus kehtestab nende põllumajandussaaduste ja -toodete loetelu, mida soovitakse riiklikult kokku osta, ning kui mõnede kehtestatud põllumajandussaaduste ja -toodete osas keskmine turuhind Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud hinnataseme suhtes langeb ja püsib alla kehtestatud hinnataseme neljal järjestikusel nädalal, käivitatakse riiklik kokkuost. Vastavasisulist muudatusettepanekut on ka komisjon toetanud. Kaitsemeetmete osas tegi Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ettepaneku kogu see peatükk eelnõust välja arvata. Põhjuseks toodi, et sätestatu ei vasta Euroopa Liidu turukaitset reguleerivate seaduste süsteemile. Väideti, et eelnõust ei selgu, kas tegu on kaitsetollide, tasakaalustustollide või ebaausa konkurentsi tõkestamise seadusega või hoopiski dumpinguvastase seaduse algetega. Komisjon leidis, et kaitsemeetmeid on vaja eelnõus käsitleda, ja toetas nii täpsustavaid ja redaktsioonilisi muudatusettepanekuid kui ka mõnda põhimõttelist muudatusettepanekut. Nii näiteks toetas komisjon muudatusettepanekut, mis lühendas kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse tõestamiseks peetava juurdluse aega kolmelt kuult kahele. Komisjon toetas ka muudatusettepanekuid, mis võimaldasid Vabariigi Valitsusel vaid teatud juhul otsustada ajutiste kaitsemeetmete rakendamise üle. Komisjon otsustas muuta eelnõu peakirja, milleks on nüüd "Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu". Argumentideks pidas komisjon seda, et eelnõus on tõesti sätestatud ka sellised valdkonnad, mis otseselt põllumajandussaaduste ja -toodete tootmisega seotud ei ole. Lõpetuseks oma kaasettekandele tahaksin veel kord rõhutada, et tõin teieni vaid olulisema valiku muudatusettepanekutest. Tänan kõiki muudatusettepanekute tegijaid. Ka komisjon arvab, et on sätteid, mis vajaksid veel täpsustamist, ja jätab seetõttu eelnõu arutusteks avatuks. Komisjon otsustas saata seaduseelnõu 353, põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seaduse eelnõu teisele lugemisele 14. juunil ning pärast muudatusettepanekute läbivaatamist teine lugemine katkestada. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. juuni kell 10. Selle poolt oli 6, vastu 0 ja erapooletuid 1. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Neinar Seli, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Mul on küsimus riikliku järelevalve kohta, millest räägib 10. peatükk. Milliste ametitega tehakse koostööd - siin on juttu täidesaatva riigivõimu asutustest -, et seda järelevalvet teostada?

Palun, kas te täpsustaksite oma küsimust?

Palun, Neinar Seli!

Aitäh! Kümnes peatükk räägib järelevalveasutustest. Millised järelevalveametid ja milliste riigivõimuasutustega teevad koostööd selle järelevalve teostamisel?

Selle eelnõu mõttes teeb siin sätestatud amet koostööd kõigi nende järelevalveasutustega, mida konkreetselt selle järelevalve teostamiseks on vaja.

Suur tänu! Kolleegidel on veel küsimusi. Kalev Kukk, palun!

Suur aitäh! Minu küsimus puudutab § 3, kus on loetletud riiklike toetuste liigid. Kas nende toetuste liikide kirjapanekul oli lähtekohaks ka n-ö mõistlikkuse printsiip või on üles loetud kõik see, mis on ühel või teisel ajahetkel pähe tulnud? See mõistlikkuse printsiip seostub eeskätt selliste toetustega nagu kitsetoetus või siis viimasel lugemisel juurdekirjutatud kiulina kasvatamise toetus. Kui me räägime kiulina kasvatamisest, siis tegelikult sai Eestis kiulina kasvatamise haripunkt üle juba 20-ndatel aastatel. Pärast seda on kiulina kasvatamine sõltuvalt kliimamuutustest ja ka muldade lupjumisest taandunud järjest enam tagaplaanile. Eesti kiulina ei ole ka kõige parema tahtmise juures enam turul konkurentsivõimeline. Ehk teisiti öeldes, kui me mõistlikkuse printsiipi eirame, siis võiksime siia ühel hetkel sisse kirjutada banaanikasvatuse toetuse või midagi muud taolist.

Suur tänu küsimuse eest! Komisjonis tehtud muudatusettepanekud lähtusid kindlasti mõistlikkuse printsiibist. Mis puudutab kiulina sissetoomist, siis komisjon lähtus just sellest mõttest, et kiulina kasvatamine kui selline võiks leida toetust ja kiulina kasvatamist võiks enam arendada. Hea näide on tuua Soomest, kus väga lühikese aja jooksul suurendati kiulina kasvatust just seda teed mööda, et riik investeeris toetuste kaudu sellesse sektorisse väga suured summad.

Tänan! Näib, et küsimusi rohkem ei ole.

On üks kirjalik küsimus.

Kirjalik küsimus on Andres Varikult.

Andres Variku kirjalik küsimus on selline: "Palun vastake, miks 160. muudatusettepanekus on viga. Ma mäletan väga täpselt, et valitsus toetas seda ettepanekut. Kas see viga on tehtud tahtlikult? Lugupidamisega Andres Varik." Komisjoni esindajana ütlen, et siin ei ole viga. Tänan!

Suur tänu, Rainis Ruusamäe! On võimalus avada läbirääkimised. Andres Varik, palun kõne puldist!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust ootavad meie põllumajandustootjad tõesti väga. Kui me loeme, mis on seaduse reguleerimisala, siis siin on öeldud, et käesoleva seadusega sätestatakse riiklikud abinõud põllumajandussaaduste ja -toodete turu tasakaalustatud arenguks, põllumajandussaaduste tasuvaks toomiseks ja maapiirkonna muu majandustegevuse arendamiseks. Minu meelest on eesmärk väga ilusasti ja õigesti püstitatud. Aga valitsuspoolne ettekandja märkis, et § 4 muudatusettepanekut valitsus ei toeta. See oli Rahvaliidu fraktsiooni tehtud ettepanek, mis oleks andnud sellele sisu, et seda eesmärki täita. See sisu oleks olnud järgmine: seaduses ettenähtud riiklikeks toetusteks ja muu riigiabi andmiseks eraldatakse riigieelarvest raha arvestusega mitte vähem kui 2% kavandatavast sisemajanduse kogutoodangust. Vähemalt 60% nimetatud summast eraldataks põllumajanduse toetamiseks, millest omakorda 60% eraldataks tulutoetusteks ehk, nagu see praegu on, otsetoetusteks. Riigikogule esitatakse riigieelarve eelnõu riiklike toetuste summadega, mille kindlaksmääramine on toimunud läbirääkimiste kaudu. Need on kaks sõlmküsimust. See on ka poliitilise otsustamise küsimus: kas me tahame teha näo, et me midagi teeme, ja tegelikult seadusest tulenevalt ei toimu midagi, vaid see annab ainult võimaluse ja, nii nagu ka lugupeetud keskkonnaminister ütles, et meie tootjad vähemalt teavad, missugust liiki toetustega on tegemist. Ausalt öeldes peab ütlema, et meie tootjad ei ole nii rumalad, nad teavad täpselt, missuguseid toetusi teistes riikides antakse, missugune toetuste süsteem on Euroopa Liidus. Kui me tahame Euroopa Liitu astuda, siis peame võtma need reeglid üle. Lihtsalt kurb oli kuulda, kui minister märkis, et kogu ühtse põllumajanduspoliitika seadustiku töötame välja siis, kui selleks tuleb aeg. No millal siis selleks veel aeg tuleb, kui mitte täna? Teine küsimus, laiem valdkond on koolipiimatoetus. Ma ei saa mitte kuidagi aru, miks me tahame lastel vahet teha. Miks me anname piimatoetust ainult kooliõpilastele? Kui eesmärk on propageerida tervislikku toitumist, siis lapsed on ju kõik võrdsed, mistõttu see võiks olla üldse laste piimatoetus ja piima võiks anda kõikidele lastele, käivad nad siis koolis, lasteaias või on kodus. Muret teeb see, et ei soovita tootjatega läbirääkimisi pidada toetuste liikide ja suuruse üle. Seaduseelnõu autorid on toonud ainult nõukogu mõiste sisse. Nõukogu võib ju olla. Selle nõukogu kutsub kokku minister, järelikult saab nõukogu kokku kutsuda poliitilistel eelistustel, kellega ta nõu pidama hakkab. Pean märkima, et nõukogul ei ole ka väljundit, ta lihtsalt informeerib valitsust, aga ta ei pea seda tegema. Väga vajalik on ikkagi mittetulundusühingutel valitsusega läbirääkimisi pidada, kui me tahame, et põllumajandussaaduste tootmine oleks tasuv.

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Jah, ma palun kaks minutit. Lähtudes sellest printsiibist, peab andma läbirääkimiste käik valitsusele tegevussuuna, missuguses suuruses missugustele toetustele need määrad tulevad. Samuti võivad olla ka valitsuspoolsed või poliitilised prioriteedid. Näiteks, et sel aastal võiks toetada rohkem ühte liiki tegevust. See tulekski välja läbirääkimiste käigus. Kuna summad on ette nähtud, siis peab antav toetus loomulikult selle summa piiridesse mahtuma. Kui tulla tagasi seaduse pealkirja juurde, siis ma ütleksin, et tegelikult on see pretensioonikas praegugi. Nimelt ei ole siin sisuliselt tegemist põllumajandusturu korraldamisega, kui mitte lugeda korraldamiseks ainult eraladustamist või ka riiklikku kokkuostu. Kui neid peatükke lugeda, siis tegelikult ei reguleeri nad midagi. Puudutan veel kaitsemeetmete peatükki - see on üks väga ilus ümmargune jutt. Kuni me ei määratle, millal meie tootjatele on olulist kahju tekitatud ja millal saaks neid kaitsemeetmeid kiiremat ja lihtsamat teed pidi rakendama hakata, senikaua ei ole seadusel mingit märgatavat toimet. See on lihtsalt selline silmakirjalik paber, mis annab ainult lootusi, aga pärast tekitab tootjates loomulikult pettumust. Tänan!

Tänan! Jaanus Männik, palun kõne puldist!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Aeg on selline, et raske on seda tööd teha. Aga tegemist on väga olulise ja kindlasti ka pretensioonika seadusega, mis selleks, et see ei jääks ainult üheks propagandistlikuks olukirjelduseks, vaid et tal oleks ka mingisugune mõte sees, vajab väga tublit töötlemist. Peab ütlema, et maaelukomisjon on juba võrdlemisi tublit tööd teinud. Ütleme, kolmandik tõsistest lapsustest, mida võiks nimetada nii juriidiliseks kui ka majanduslikuks kirjaoskamatuseks, on likvideeritud. Kuid kindlasti on jäänud veel väga palju tööd teha, et sellele seadusele ka tegelik mõte tekiks, kui me ei taha teda ainult mingiks loosungite komplektiks jätta. Probleemid, millest ma tahaksin rääkida, on enam-vähem samad, millest siin on juba räägitud. Olukorras, kus isegi tervete jagude pealkirjad räägivad millestki muust kui põllumajandusturu korraldamisest ja selle seadustamisest - näiteks 4. jagu räägib muu maaettevõtluse toetamisest ja 5. jagu räägib maapiirkonna infrastruktuuri ning elukeskkonna arendamise investeeringutoetustest -, on põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seadus pealkirjana enam kui kohatu. Seetõttu on Rahvaliidu fraktsioon pakkunud pealkirjaks "Maaelu ja põllumajanduse toetamise seaduse", mis meie arvates võiks enam-vähem iseloomustada selle seaduse sisu. Loomulikult, kui me talle selle sisu anname ja jätame. Niisiis, praeguses variandis peaks maaelu ja põllumajanduse toetamise seadus olema pealkirjana kõige kohasem. Edasi on loomulikult nii, et kui me ei määratle ega piiritle isegi seda, millisena peaks see seadus paika panema kõigi nende kümnete ja kümnete ilusa ja kõlava nimega toetuste summa, siis võib selle seaduse küll prügikasti visata. Seda pole vaja. Kui kõik on ministri suva, siis milleks selline seadus? Siis tehakse otsustused ära ju riigieelarve seadusega valitsuse ettepanekul. Seda pehmelt öeldes jama ei ole siis vaja. See seadus on olukirjeldus, kui me toetuste minimaalseid määrasid siia ei kirjuta. Edasi on probleemiks kindlasti asja teine külg. Kui me ülepea turu korraldamisest räägime, siis on olulised vähemasti kaks elementi: turu korraldamise seadus ja turukorraldamine ise. Piirangud käivad tegelikult maksuseadustega. Selles seaduses pole neid paika panna võimalik, siin saame ainult asju kirjeldada, kuid mitte seadustada. Mis puutub sellesse, et läbirääkimised on algses eelnõus tahetud jätta lihtsalt ministri ja tema sõprade klubi huvitavateks vestlusteks, millest ei pruugi midagi tuleneda, siis meie ettepanek on kindlasti lähtuda samast põhimõttest, mis praegu on kehtivas põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seaduses, ehk sisuliselt seal olev läbirääkimiste peatükk siia üle kanda. Osaliselt on komisjon seda õnneks arvestanud, kuid arusaamatu on siinjuures, et läbirääkimisi on peetud vajalikuks pidada ainuüksi põllumajandustootjatega. Ka see on samm edasi, kuid kuna terved peatükid käsitlevad maaelu infrastruktuuri toetusi ja muid valdkondi, siis nähtavasti ei ole ainuüksi põllumajandustootjad need, kes kõigis neis valdkondades saaksid läbirääkimispartnerid olla. Kindlasti võiks mõelda meie ettepaneku üle ja laiendada seda analoogia põhjal, et nii nagu on esindatud põllumehed, oleksid esindatud ka muude mittetulundusühingute esindajad, kelle liikmetel on õigus nimetatud toetusi taotleda.

Kas soovite lisaaega?

Jah, palun. Ja nüüd siis jälle sellestsamast sisust, mida võiks eeldada seaduseelnõu pretensioonikast pealkirjast: põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamine. Mida püütakse teha 8. peatükis põllumajandusturu kaitsemeetmete all? Ma küsin, mida tähendab ja mida annab see üllitis? See ei anna kindlasti mitte midagi, see ei mahu mitte ühegi reaalset regulatsiooni omava seaduse mõiste alla. Rääkimata sellest, et see mahuks Euroopa Liidu turukaitset reguleerivate seaduste süsteemi või et see mahuks Eesti maksusüsteemi, kus on väga täpselt ja raudselt piiritletud niisuguste regulatsioonide, tariifide ja tollide kehtestamise võimalus. Nii et see peatükk on täiesti väärtusetu. Kui me tahame tõsiselt selle asjaga tegelda, siis võtkem kätte ja koostagem ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus või dumpinguvastane seadus ning teised asjakohased Euroopa Liidu süsteemiga sobivad seadused. Ärgem tehkem niisugust nägu, et meil on tahtmist turgu reguleerida. Selle üllitise kaudu ei ole võimalik seda mitte vähimalgi määral teha. Nii et tänu maaelukomisjonile on eelnõu märgatavalt paranenud, kuid seaduseks saamiseni on veel pikk, pikk tee. Aitäh!

Tänan! Jaanus Marrandi, palun kõne puldist!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seda eelnõu on meie maaelule ja põllumeestele kahtlemata väga vaja. Tegelikult on ju tegemist ühe niisuguse momendiga, kus meil oleks võimalik ühiskonnas maha võtta pidevad pinged maaelu ja põllumajanduse ümber. Kui vaadata eelnõu menetlemise käiku, siis ausalt öeldes näis menetlemise algstaadiumis, et tegemist on mingisuguse Euroopa Liidu SAPARD-i programmi kaudu raha väljatagumise eelnõuga. Ühesõnaga, igale küsimusele, mis puudutas maaelupoliitikat natukene laiemalt, järgnes algatajate seisukoht, et seda ei luba ega võimalda Euroopa Liidu SAPARD-i programmist raha taotlemise tingimused. Jäi mulje, nagu muud eesmärki ei olekski. Samas peab tõdema, et arutluse kestel seisukoht tegelikult muutus ja ilmnes poliitiline tahe ning põhimõte, et Eesti riigil peaks olema mingisugune oma seisukoht, määratlemaks kogu põllumajanduse ja maaelu rolli laiemalt kui ainult mingisuguse abiraha kasutamine. Seetõttu omandas eelnõu tõepoolest niisuguse ilme, et siia on lihtsalt vaja lisada täpsemad määratlused ja paikapanekud. Kui loogiliselt edasi vaadata, siis peaksime ilmselgelt jõudma selleni, et leppima kokku selle osa sisemajanduse koguproduktist, mida me tahame kulutada maaelu ja põllumajanduse peale. Eelnõusse on komisjonis viidud Eestimaa Rahvaliidu ettepanek, et see oleks 2% sisemajanduse koguproduktist. Samas on selge, et võib-olla on see liiga suur summa, võib-olla liiga väike. See oleks ehk selline arutluste objekt, kokkuleppe koht. Mida meil siis tegelikult vaja on? Siinsamas saalis on viisaastakute kaupa, täna võib juba öelda, pidevad kokkupõrked, vaidlused, tõmblemised põllumajanduse ja maaelu rolli pärast ühiskonnas. Niisugune ühiskondlik eri poolte kokkulepe annaks selle, et kaoks pidev tühi kemplemine ja me jõuaksime kokkuleppele, meil oleks ühiskonnas määratletud põllumajanduse ja maaelu koht. Võib-olla tundub, et see 2% on üsna suur number, aga teisest küljest oli ainuüksi põllumajanduse ja maaelu sisemajanduse koguprodukti osa eelmisel aastal 4% või ligemale 4%. Nii et kulutada sellest pool maaelu ja põllumajanduse peale ei olegi ehk liiga palju. Me oleme pidevalt olnud ka probleemi ees, et meie põllumehed ei ole ise saanud oma asjade korraldamisega hakkama, ei ole enda eest ise head seisnud. Seepärast on ilmselge, et siin tuleks määratleda ära selline võib-olla isegi teadlik vastuolu, et siin oleks põllumajandustootjate ja valitsuse poole läbirääkimiste koht. Eelnõu algvariandis oli siin üksnes maaelu arengu nõukogu. Igasuguseid nõukogusid võib moodustada, neid võib ministeeriumil ja ministril olla igasuguseid tagatoast võtta. Aga kui me samas tahame, et meie põllumehed oskaksid enda eest seista, siis ilmselt peab selline roll ja võimalus olema seaduseelnõusse sisse kirjutatud ja sellega see eelnõu saakski ehk niisuguse sisu, et ta vastab ka oma pealkirjale. Sellega me oleksime tõepoolest määratlenud põllumajanduse ja maaelu koha meie ühiskonnas. Selles suhtes sobib, kui nüüd otsad kokku tõmmata, ilusti ka uus pealkiri, sest eelnõu hõlmab enamat kui vaid põllumajandussaadusi. Nii et toetagem pealkirja muudatust - maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus - ja ühtlasi neid seisukohti, mis ma siin välja tõin. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, Jaanus Marrandi! Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 4, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kuna eelnõule on laekunud muudatusettepanekuid, siis ma palun Rainis Ruusamäe tagasi kõnepulti ja teil, lugupeetud kolleegid, palun võtta ette muudatusettepanekute loetelu, et need koos läbi vaadata. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja ei toeta. Teine on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Andres Varik, palun!

Tänan, austatud juhataja! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele. Põhjenduseks ütlen, et meil ei ole vaja häbeneda. See on kõige täpsem formuleering sisule, mis see seaduseelnõu annab. Ja et ta sellekski saaks, on ka vaja veel palju tööd teha. Praegu ei ole siin tõesti turukorraldamisega suurt midagi tegemist.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon ei toeta seda muudatusettepanekut. Hääletustulemus: poolt 1, vastu 3, erapooletuid 3.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu on 30, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kolmas muudatusettepanek on Urmas Lahelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei ole. Neljas muudatusettepanek on samalt autorilt, komisjon on arvestanud täielikult. Viies on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. Kuues on samuti arvestamata. Seitsmes on arvestatud täielikult. Kaheksas on jäetud arvestamata. Üheksas on juhtivkomisjoni ettepanek nii nagu ka kümnes. 11., 12. ja 13. on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. 14. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. 15. on Urmas Lahelt, arvestatud sisuliselt. 16. on samalt autorilt, jäetud arvestamata. 17. on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Andres Varik, palun!

Tänan, austatud esimees! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele. Põhjenduseks ütlen, et me ei tohiks laste vahel vahet teha. Kui me tahame lastele piimatoetust anda, siis mitte ainult koolilastele, vaid kõikidele lastele.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon ei toeta seda muudatusettepanekut. Hääletustulemus: poolt 1, vastu 2, erapooletuid 3. Põhjenduse ma ütlesin kaasettekandes.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 36, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 18. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 19. on Urmas Lahet, jäetud arvestamata. 20. ja 21. on juhtivkomisjonilt. 22. on Urmas Lahelt, arvestatud täielikult. 23. on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. 24. ja 25. on juhtivkomisjonilt. Ettepanekud 26, 27 ja 28 on komisjoni arvates üksteist välistavad ja kuuluvad seetõttu konkureerivale hääletusele. Milliseid neist palutakse hääletusele panna? Jaanus Marrandi, palun!

Ma võtan 28. ettepaneku tagasi.

Tänan! 28. on tagasi võetud. Andres Varik, palun!

Andres Varik palub 26. kindlasti hääletada. Palun vabandust, ma eksisin, ma ei soovi seda hääletada.

Andres Varik, kas ma sain teist õigesti aru, et te ei soovi midagi? Aitäh! 26. on Rahvaliidu fraktsiooni ettepanek, arvestatud täielikult. 27. on Ants Käärmalt, jäetud arvestamata. 28. on tagasi võetud. 29. ja 30. on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. 31. on juhtivkomisjoni ettepanek. 32. on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. 33. on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. 34. on maaelukomisjonilt, arvestatud täielikult. 35. on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. 36. on Jaanus Marrandilt, arvestatud sisuliselt. 37. on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. 38. on Urmas Lahelt, arvestatud osaliselt. 39. on juhtivkomisjoni ettepanek. 40. on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. 41. on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. 42. ettepanek. Ingvar Pärnamäe, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada.

Millist?

42. ettepanekut.

Aitäh! 42. ettepanek on Urmas Lahelt, arvestatud täielikult. Palutud hääletada. Komisjon, palun!

Komisjon toetas seda muudatusettepanekut. Hääletustulemus: poolt 4, 1 vastu, 2 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 42. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 33, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 43. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 44. on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. 45., 46., 47. ja 48. on juhtivkomisjoni ettepanekud. 49. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. 50. on Jaanus Marrandilt. Ingvar Pärnamäe, palun!

Palun 50. ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon toetas seda muudatusettepanekut. Hääletustulemus: poolt 4, vastu 1, erapooletuid 2.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 50. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 33, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 51. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 52. on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata, 53. on samalt autorilt, arvestatud täielikult. 54. on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. 55. on juhtivkomisjonilt. 56. on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud täielikult. Ingvar Pärnamäe, palun!

Aitäh! Palun 56. ettepanekut hääletada.

Tänan! Kommentaar Jaanus Männikult. Palun!

Aitäh! Põhjenduseks niipalju, et on määratlemata, milliste kriteeriumide alusel ja kes otsustab, kas tegemist on jätkusuutlikkusega või millega tahes. Seaduse teksti niisuguseid ebamäärasusi kirjutada on mõttetu ja seetõttu on komisjon täiesti õige otsuse teinud. Ma ei saa aru, miks Ingvar Pärnamäe tahab seda otsust kahtluse alla panna.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon toetas seda muudatusettepanekut. Hääletustulemus: poolt 4, vastu 1, erapooletuid 1.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 56. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 36, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 57., 58. ja 59. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 60. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud täielikult. 61. on keskkonnakomisjonilt, arvestatud täielikult. 62. on juhtivkomisjonilt. 63. on Rahvaliidu fraktsioonilt. Ingvar Pärnamäe, palun!

Aitäh! Palun 63. ettepanekut hääletada.

Tänan! Andres Varik, palun!

Tänan! Ma põhjendan. Mulle on arusaamatu, kuidas mõõdetakse ja öeldakse, et see on küllaldane turuväljund. Kui selline üldine sõna on, siis on see kindlasti subjektiivne. Mis puutub teksti "investeeringu tulemusel paraneb taotleja majanduslik seisund ja suureneb majandustegevusest saadav tulu määral, mis võimaldab sama majandustegevust jätkata toetuse saamisest alates vähem kui viis aastat", siis see on täiesti ebareaalne. Ei ole mõtet seadusse kirjutada selliseid asju, et nendel põhjustel mitte toetust anda, siis see kaotab oma mõtte.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon toetas seda muudatusettepanekut. Hääletustulemus oli: poolt 4, vastu 3, erapooletuid 0.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 63. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 36, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 64. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 65. on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. Ingvar Pärnamäe, palun!

Ma palun vabandust, ma jäin hiljaks. Palun hääletada 64.

Suur tänu! Kas komisjon kommenteerib?

Komisjon toetas seda muudatusettepanekut. Hääletustulemus: 6 poolt, 0 vastu, 1 erapooletu.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 64. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 29, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 65. muudatusettepanek on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. 66. on juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. 67. on Urmas Lahelt, arvestatud osaliselt. 68. on juhtivkomisjoni ettepanek. 69. on Rainis Ruusamäelt, arvestatud sisuliselt. 70. on Urmas Lahelt, arvestatud osaliselt. 71. on juhtivkomisjoni ettepanek. 72. on Rainis Ruusamäelt, arvestatud sisuliselt. 73. on Urmas Lahelt, arvestatud osaliselt. 74. on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. 75. on Urmas Lahelt, arvestatud osaliselt. 76. on Rahvaliidu fraktsioonilt. Ingvar Pärnamäe, palun!

Aitäh! Palun 76. ettepanekut hääletada.

Tänan! Andres Varik, palun!

Seda on kord juba põhjendatud, aga ma põhjendan veel kord. Kui meil senini ei ole olnud turukorraldussüsteemi, siis ei ole praegu meie kõikuvate hindade ja ebaausa konkurentsi tõttu ka ühtegi majanduslikult jätkusuutlikku ettevõtet või siis on neid niivõrd vähe. Kui me valitsuse esindajate käest küsisime, siis nad ei osanud selle kohta andmeid anda. Ja ikkagi seesama "küllaldane turuväljund", mida võib suvaliselt mõista. Me ei pea võimalikuks, et need asjad võiksid seaduses olla.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjoni esindajana ütlen, et majandusliku jätkusuutlikkuse tingimused sätestatakse eraldi õigusnormiga ning need tulenevad sellest seadusest. Aga komisjon otsustas seda muudatusettepanekut toetada. Selle ettepaneku poolt oli 3, vastu 2, erapooletuid 0.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 76. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 36, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 77. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 78. on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. 79. on juhtivkomisjoni ettepanek. 80. on Urmas Lahelt, arvestatud osaliselt. 81. on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. 82. on Urmas Lahelt, arvestatud täielikult. 83. on keskkonnakomisjonilt, arvestatud täielikult. 84. ja 85. on Urmas Lahelt, arvestatud osaliselt. 86. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 87. on Urmas Lahelt, arvestatud osaliselt. 88. on Rainis Ruusamäelt, arvestatud täielikult. 89. on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud täielikult. 90. on Rahvaliidu fraktsioonilt, samuti arvestatud täielikult. 91. on keskkonnakomisjonilt, arvestatud täielikult. 92. on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. 93. on Urmas Lahelt, arvestatud osaliselt. 94. on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. 95., sama autor, jäetud arvestamata. 96. ja 97. on juhtivkomisjoni ettepanekud. 98. on keskkonnakomisjonilt, arvestatud sisuliselt. 99. on juhtivkomisjonilt. 100. muudatusettepanek on Jaanus Marrandilt, arvestatud sisuliselt. 101. on juhtivkomisjoni ettepanek. 102. on keskkonnakomisjonilt. 103. ja 104. on juhtivkomisjonilt. 105. on Jaanus Marrandilt, arvestatud sisuliselt. 106. on juhtivkomisjonilt. 107. on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Seda palun hääletada, sest millegipärast pole seda arvestatud. Aga mis puudutab seda üldist ideed, siis tahaks küll teada, kuidas ja kes suudab objektiivselt hinnata ning prognoosida seda, mis siin kirjas on: "... suureneb taotleja tulu määral, mis võimaldab põllumajandussaaduste tootmist jätkata toetuse saamisest alates vähemalt viis aastat". See on eesti keeles öeldes absurdne ja ükski majanduslikult mõtlev inimene niisugust rumalust sisse ei kirjutaks. Kui meil sellised sätted sisse jäävad, siis võiks selle teksti tõesti viisistada ja kemmergusse viia.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon ei toeta seda muudatusettepanekut. Hääletustulemus: 1 poolt, 3 vastu, 2 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 107. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 35, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 108. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt. 109. ja 110. on Urmas Lahelt, arvestatud sisuliselt. 111. ja 112. on juhtivkomisjonilt. 113. on Jaanus Marrandilt, arvestatud täielikult. 114. on juhtivkomisjoni ettepanek. 115. on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. 116., 117., 118., 119., 120. ja 121. on juhtivkomisjoni ettepanekud. 122. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. 123. on juhtivkomisjonilt. 124. on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud täielikult. 125., 126. ja 127. on juhtivkomisjonilt. 128. ettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Andres Varik, palun!

Tänan, austatud juhataja! Palun panna see muudatusettepanek hääletusele. Annan ka selgituse. Siin on toodud toetatava alana ainult lihaveisekasvatus, võiks olla ka seakasvatus. Ja see on ka nagu laiem mõiste, sest järgmises ettepanekus on emis, aga emis on samuti siga. Nii et seda võiks toetada küll.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon ei toeta seda ettepanekut. Nagu ma oma kaasettekandes ütlesin, korraldati selle üle, kas laiendada seaduses sätestatud valdkondi, põhimõtteline hääletus ja põhimõttelise hääletuse tulemusena otsustati laiendada. Vaidluse all oli, kas sõnastada see emisetoetuse või seatoetusena. Selles osas viidi läbi konkureeriv hääletus ja seatoetus jäi alla.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 128. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 35, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 129. muudatusettepanek on Urmas Lahelt, arvestatud sisuliselt. 130. ja 131. on juhtivkomisjonilt. 132. on keskkonnakomisjonilt, arvestatud täielikult. 133. on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. 134. ja 135. on juhtivkomisjoni ettepanekud. 136. on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Andres Varik, palun!

Tänan, austatud juhataja! Ma palun panna selle muudatusettepaneku hääletusele. Põhjenduseks toon selle, et meil ei ole mõtet pimesikku mängida. Selles peatükis räägitakse riiklikust kokkuostust, aga siin on kirjas hoopis mingid muud toetused, üks on eraladustamistoetus jne. Tegelikult toimub riiklik kokkuost. Ma arvan, et siin tasuks tulla välja õigete nimedega.

Tänan. Komisjon, palun!

Komisjon ei toetanud seda muudatusettepanekut. Hääletustulemus: 2 poolt, 2 vastu, 2 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 136. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu on 34, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 137. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 138. on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. 139. ja 140. on samalt autorilt, jäetud arvestamata. 141., 142. ja 143. on Rahvaliidu fraktsiooni ettepanekud, arvestatud täielikult. 144., 145., 146., 147., 148., 149., 150. ja 151. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 152. on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. 153., 154., 155., 156., 157., 158. ja 159. ettepanek on juhtivkomisjonilt. 160. on Rahvaliidu fraktsiooni ettepanek, jäetud arvestamata. Andres Varik, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele. Põhjendus on see, nagu ma juba enne märkisin, et siin tahetakse laste vahel väga suurt vahet teha. Piima saavad ainult koolilapsed. Aga laste suhtes tuleb olla õiglane ja neid võrdselt kohelda, niisiis tuleks anda piima kõikidele lastele. Ma mäletan, eelnõu algataja algul toetas seda, mul on see väga selgelt meeles. Millegipärast on nüüd märgitud, et ei toeta.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjoni ei ole põhimõtteliselt kõigile lastele piimaandmise vastu. Komisjoni argumendid olid, et Rahvaliidu väljapakutud mehhanism on praegu lihtsalt liialt komplitseeritud, komisjon ei välistanud selle juurde tagasi tulemist, kui on juba mingid kogemused. Hääletustulemus oli: poolt 1, vastu 2, 3 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 160. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 35, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanekud 161, 162, 163, 164 ja 165 on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. 166. nii nagu ka 167. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 168. on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud täielikult. Rein Voog, palun!

Tänan! Palun 168. ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjoni hääletustulemus: poolt 3, vastu 2, erapooletuid 2.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 168. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu on 33, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 169. muudatusettepanek on Jaanus Marrandilt, jäänud arvestamata. 170. on juhtivkomisjoni ettepanek. 171. on Urmas Lahelt, arvestatud sisuliselt. 172. on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. 173., 174., 175., 176. ja 177. ettepanek on Jaanus Marrandilt, jäetud arvestamata. 178. muudatusettepanek on Eesti Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun panna selle hääletamisele. Kui see üllitis seda seadust kaunistama jääb, siis ma ei tea, siis pole sellega suurt midagi teha. On valida, kas teha tõesti korralik tekst, millel on ka mingisugune juriidiline või majanduslik sisu, või visata ta välja. Praegusel kujul oleks õigem see tekst välja visata.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjoni üldine arvamus oli, et see tekst on vaja sisse jätta. Hääletustulemus oli: poolt 1, vastu 6, erapooletuid 0.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 178. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu on 35, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 179. muudatusettepanek on Urmas Lahelt, arvestatud täielikult. 180., 181., 182., 183., 184., 185. ja 186. on juhtivkomisjoni ettepanekud. 187. muudatusettepanek on Urmas Lahelt, arvestatud sisuliselt. 188. on Rainis Ruusamäelt, arvestatud täielikult. 189., 190., 191. ja viimane, 192. on juhtivkomisjoni ettepanekud. Tänan! Täiskogu on läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu lugemine katkestada. Mis on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg?

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 19. juuni kell 10.

Muudatusettepanekud esitada 19. juunil kella 10-ks maaelukomisjoni. Seaduseelnõu 353 arutelu on katkestatud.

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majandusminister Mihkel Pärnoja.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu! Teie ees olev Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette ümberkorraldused valitsuse tegevuses nii, et osa funktsioonidest, mis praegu on Riigikantselei pädevuses, antakse üle Teede- ja Sideministeeriumile. Teede- ja Sideministeerium hakkab edaspidi tegelema infotehnoloogia arendamise ja koordineerimisega ja teiste infopoliitikasse puutuvate küsimustega. See on oluline, kuivõrd see valdkond areneb väga kiiresti ja muutub järjest olulisemaks nii üldises elukorralduses kui ka majandustegevuses. Vabariigi Valitsus arvab, et selline muudatus on otstarbekas ja palub Riigikogul see heaks kiita. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ekraan on tühi. Kas Vabariigi Valitsus palub ka kaasettekannet?

Kaasettekannet me ei soovi.

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud juhataja, head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 8. juuni istungil. Arutlusest võttis osa ka Teede- ja Sideministeeriumi infosüsteemide osakonna juhataja kohusetäitja Peka Ringo. Põhiseaduskomisjon tegi ühe redaktsioonilise muudatuse, mida ka algataja toetab. Kuna komisjonis tekkis probleem, kas on õige kasutada terminit "infotehnoloogiline lahend", teeb komisjon Riigikogu täiskogule ettepaneku seaduseelnõu 393 teine lugemine katkestada. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanekute tähtajaks on 15. juuni kell 13.

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Sooviavaldusi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid on laekunud üks. Maret Maripuu, me peame täitma oma häid tavasid, ma palun su tagasi kõnepulti. See ettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab seda. Tänan! Austatud Riigikogu, põhiseaduskomisjon juhtivkomisjonina on teinud ettepaneku siinkohal seaduseelnõu arutelu katkestada, muudatusettepanekud palun esitada 15. juuniks kella 13-ks põhiseaduskomisjonile. Tänan!

Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti haridusminister Tõnis Lukase.

Austatud juhataja! Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Rakenduskõrgkooli seaduse eelnõu on olnud sellisel kujul juba ükskord siin lugemisel. Ma rääkisin siis pikemalt, miks seda vaja on. Lühidalt öeldes on praegu tegemist kõrgkoolide võrgu korrastamisega, kus on kaunis oluline koht ka avalik-õiguslike ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide võimalikuks liitumiseks võimaluste andmisel. Praegu on olnud üks näide eelmisel aastal, kui Tartu Ülikool võttis üle Narva Kõrgkooli. Tänavu toimub Virumaa Kõrgkooli jaotamine kahe avalik-õigusliku ülikooli vahel, Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli vahel. Et siin saaks olla tegemist tõepoolest ühinemisega - sellest tuleneks kõikvõimalikud garantiid ka õppejõududele ja üliõpilastele -, selleks on vaja teha see seadusemuudatus. Ei ole tegemist tõesti seadusemuudatusega, mis peaks reguleerima ainult ühte juhtumit ehk selle aasta juhtumit. Sellel on kaugem perspektiiv ja seetõttu on ta jõus 2005. aastani, kui ülikoolide võrgu korrastamine peaks olema lõpetatud. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! See Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus on ainuüksi tänases päevakorras, kui ma ei eksi, kolmas Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus. Kõik need eelnõud koosnevad kahest-kolmest lausest. Minu küsimus on selline ...

Kas me arutame 408. seaduseelnõu?

Oi vabandust, vabandust, vabandust ...

Ei ole midagi. Mul oli vastus valmis, aga kui te ei taha enam vastust kuulata, siis ...

Härra minister, vabandust, aga ma tänan teid ettekande eest! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti kultuurikomisjoni aseesimehe Paul-Eerik Rummo!

Härra esimees, kolleegid! Rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei tulnud. Seda võiks tõlgendada nii, et Riigikogu on nõus selle regulatsiooniga, mida valitsus ja Haridusministeerium välja pakuvad. Komisjon vaatas veel üks kord eelnõu põhjalikult igaks juhuks läbi ja tegi omalt poolt ühe muudatusettepaneku, mis näeb ette mõned redaktsioonilised parandused. Komisjoni ettepanek on see muudatusettepanek läbi vaadata, panna seejärel eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta.

Tänan, Paul-Eerik Rummo! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Näib, et ei. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Sooviavaldusi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Paul-Eerik, ma palun sind korraks tagasi kõnepulti! Üks juhtivkomisjonipoolne muudatusettepanek on, mida eelnõu algataja toetab. Tänan! See on aktsepteeritud. On lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja, fraktsioonide esindajad? Ei. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Seadusemuudatus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti haridusminister Tõnis Lukase.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Siin on tegemist tõepoolest päris paljude tehniliste muudatustega, mis kõik annavad võimaluse lahendada mingeid tekkinud probleeme või siis neid ennetada. Nimetaksin lihtsalt võib-olla olulisemad lõigud. Koolieelse lasteasutuse seaduse puhul, mille rakendamisel on tekkinud mitmed ebakõlad ja mille kohta omavalitsused on esitanud proteste, et seda pole võimalik rakendada, on neid ettepanekuid osaliselt arvesse võetud. On loodud tasaarvelduste süsteem, millega vähendatakse ka kohtuvaidlusi omavalitsuste vahel. Loodame, et siin väljatöötatud formuleering aitab omavalitsustel omavahelisi suhteid korrastada. Lisaks on lahendatud siin koolidirektorite töölepingutega seotud küsimusi ja ka eksamikorralduslikke probleeme. Aga kuna eelmisel korral tegin ma pikema ülevaate nendest probleemidest ja iseloomustasin võimalikke lahendusvariante pikemalt, siis ma praegu rohkem sellel teemal ei peatuks. Tänan kultuurikomisjoni tehtud ettepanekute eest ja selle eest, et neid tehnilisi lahendusi on tõesti tempokalt ja asjalikult menetletud! Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti kultuurikomisjoni aseesimehe Paul-Eerik Rummo!

Härra esimees, Riigikogu! Koolieelse lasteasutuse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta tegi muudatusettepanekuid kultuurikomisjon. Muudatusettepanek nr 2 on redaktsioonilist laadi, kuid esimene, kolmas ja neljas ettepanek on sisulised. Esimese ettepaneku suhtes jõudis komisjon pärast pikemat arutelu arusaamisele, et niisugust võimalust, kus valla- või linnavalitsusel on õigus vajaduse korral, kui on olemas lapse arenguks vajalikud tingimused, suurendada laste arvu lasteaiarühmas, ei peaks valla- ja linnavalitsusel siiski päris igal juhul olema. Selle üle peaks olema kindlam kontroll, et seda võimalust ei hakataks liiga kergekäeliselt kasutama. Seepärast oli komisjonil üsna üksmeelne arusaamine, et niisugusele valla- või linnavalitsuse otsusele peaks eelnema lasteasutuse hoolekogu ettepanek. Lasteasutuse hoolekogu on siis see, kes leiab, et niisugune rühma suurendamine on vajalik, võimalik ja õigustatud. Komisjon soovib seadusesse tuua ka niisuguse sätestuse, et kool peaks oma järjepideva arengu tagamiseks koostama kooli arengukava. Mida peaks see arengukava sisaldama ja mismoodi kooli arengukava kinnitamine peaks käima, kuidas ja kellele kooli arengukava kinnitamine delegeeritakse, see on kirjas muudatusettepanekus nr 3. Kooli arengukava valmimiseks antakse muudatusettepanekuga nr 4 ka hiliseim piirtähtaeg, nimelt 2001. aasta 1. september. Need on need sisulised muudatusettepanekud, mida komisjon Riigikogu täiskogule sellesse eelnõusse pakub. Komisjon on seisukohal, et pärast nende ettepanekute läbivaatamist tuleks panna eelnõu lõpphääletusele ja ta seadusena vastu võtta. Sellise otsuse langetas komisjon häältesuhtega 7 poolt, 0 vastu ja 2 erapooletut. Aitäh!

Tänan, Paul-Eerik Rummo! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas keegi soovib avaldada arvamust nimetatud seaduseelnõu kohta? Ei. Läbirääkimisi ei avata. Vaatame sellisel juhul koos läbi laekunud muudatusettepanekud. Neist esimene on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, nii nagu ka teist, kolmandat ja neljandat. Tänan! Kas härra minister soovib lõppsõna? Ei. Kaasettekandja, fraktsioonide esindajad? Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Kas võime alustada? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 on erapooletu. Seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun täiskogu kõnepulti rahandusminister Siim Kallase!

Härra juhataja, austatud Riigikogu! Täna on teist korda teie ees tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärgiks on kõrvaldada rakendamisel ilmnenud kitsaskohad, täpsustada üleminekusätteid. Selle kohta on laekunud õige mitu muudatusettepanekut, millest osaga algataja on ka nõus. Tähelepanu väärivad neist järgmised. Kõigepealt ettepanek, mille kohaselt piiratakse asutaja juhtimis- või kontrollorganina käsitlemise aega juriidilise isiku registrisse kandmisega. Teiseks muudatusettepanek - see peaks olema nimekirjas, kui ma ei eksi, seitsmes -, millega laiendatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Siin on lisatud korrakaitse kui valdkond. Toetatakse ka ettepanekut, mille kohaselt tõstetakse maksuvaba tulu 12 000 kroonini aastas, nii et siis tõuseks maksuvaba tulu kuus 800 kroonilt 1000 kroonile. Samuti toetame ettepanekuid, mille alusel võimaldatakse arvata maksuvaba tulu maha pensionidelt, toetustelt ja stipendiumidelt. Nimetatud ettepanek puudutab isikuid, kelle ainsaks sissetulekuallikaks ei ole mitte palgatulu, vaid näiteks pension, toetus ja muu selline, ning see annab võimaluse neile tehtud väljamaksetelt kinnipeetava tulumaksu arvestamisel kohe maha arvata maksuvaba tulu. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Olev Raju, palun!

Praegu kehtiva seaduse § 53 pealkiri kõlab niimoodi: "Mitteresidendist füüsilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine". Kas maksustatakse isikut või tegevuskohta?

Niisugust terminit kasutatakse ja see on laenatud rahvusvahelisest terminoloogiast. Nii et sellist terminit kasutatakse, et püsiv tegevuskoht on omamoodi maksustamise objekt.

Tänan! Olev Rajul on ka teine küsimus.

Kas on siiski mõtet "munakivitee" tõlkida eesti keelde kui "jaitso kamennõi t_ai"?

Ma vastasin, et sellist terminit kasutatakse. See termin oli sees ka tulumaksuseaduse algversioonis ja see termin aitab kaasa just nimelt residentide ja mitteresidentide võrdsele kohtlemisele.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi!

Härra esimees, austatud kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu 8. ja 12. juuni koosolekul ning otsustas selle teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu lõpphääletusele. Otsus oli üksmeelne. Aitäh!

Tänan, Jürgen Ligi! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas on vajadus avada läbirääkimised? On. Esimesena palun Vootele Hansen, kõne puldist!

Austatud esimees, auväärt Riigikogu! Tahaks rääkida 21. muudatusettepanekust. See puudutab ajaloolisi kirikumõisaid ehk pastoraate. Ütlen kohe ette, et mina ei pane seda ettepanekut hääletusele ega oska öelda, mida teevad selle kaasesitajad, aga tahaksin natuke tutvustada teemat. Enamik ajaloolisi kirikumõisaid on muinsuskaitsealused hooned. Seal elamine on küllalt ebamugav, need on enamasti 18. sajandi ehitised. Nende korrashoiuks kulub päris palju vahendeid ja nad ei ole mitte ainult elukorterid, vaid seal toimub ka koguduse töö ja seal asub kantselei. Seega situatsioon on tavapärasest erinev. Kui inimene, kes on ettevõtja - näiteks hambaarst, advokaat, kes iganes -, töötab oma korteris, on ta selle peremees. Antud juhul kuuluvad korterid põhiliselt kogudustele ja seal elamine on meie tulumaksu seaduse järgi erisoodustus, mis on maksustatav tavapärasest kõrgema tulumaksumääraga. Lahenduseks on üks lihtne alternatiiv - see kiusatus tekib kogudustel - jätta need pastoraadid maha. Põhjamaades on see toimunud täpselt samamoodi sarnase maksustamispoliitika tagajärjel. Ja nüüd näeb riik suurt vaeva: kust leida vahendeid, et tagada seal üldse mingi elu ja tegevus, et katus pea kohal püsiks. Eesti võib valida selle, et maksuseadus oleks lihtne, ühetaoline ja hästi kohaldatav, ja maksustada seal elamist kui erisoodustust. Aga seejärel tuleb astuda järgmine samm. Selleks et tagada arhitektuurimälestise kaitse ja sihipärane kasutamine, peaks leidma lisavahendeid. Ongi küsimus: kui me teeme otsuse, et seda erisoodustust me maksustame, mis on tegelikult inimestele küllaltki ebamugav, kust leida siis need vahendid? Tänan!

Tänan, Vootele Hansen! Kolleeg Laine Tarvis, kõne puldist!

Austatud Riigikogu! Tegin eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut, mida algataja ei toetanud ja komisjon ei arvestanud. Parandusettepanek nr 11 puudutab hoiu-laenuühistute poolt füüsilistele isikutele makstud intresside tulumaksust vabastamist. Tulumaksuseadus näeb ette, et tulumaksuga ei maksustata residendist krediidiasutuse, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali või Hüvitusfondi poolt füüsilisele isikule makstud intresse. Hoiu-laenuühistute intresse siia lülitatud ei ole. Hoiu-laenuühistu seaduse järgi on hoiu-laenuühistu finantseerimisasutus, mille peamiseks tegevuseks on raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt, laenude andmine oma liikmetele, ülekannete ja väljamaksete sooritamine hoiu-laenuühistus peetavatelt hoiukontodelt, hoiukontodele tulevate sissemaksete ja ülekannete vastuvõtmine jne füüsiliste isikute ja samas tegevuspiirkonnas asuvate juriidiliste isikute teenindamiseks. Vastavalt krediidiasutuste seadusele finantseerimisasutus ei ole krediidiasutus ja vastavalt sellele ta ka intresside tulumaksuvabastust ei saa. Pean märkima, et rahanduskomisjonis seda muudatusettepanekut arutades viis Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja proua Oro meid eksiteele, väites, et hoiu-laenuühistu olevat krediidiasutus. Seda seisukohta ta hiljem küll parandas ja palus vabandust. Kui vaadata hoiu-laenuühistute tegelikku olukorda, siis neid on alates 1990. aastate algusest registreeritud paarkümmend, millest aktiivselt töötavad vaid mõned. Maarahvas arvab, et hoiu-laenuühistutel on tulevikku ja neist on abi maamehele. Sealt ta saab krediiti oma ettevõtmisteks väiksemate garantiidega ja odavamalt kui kommertspankadest. Teame ju, et talumehe laenugarantiid väga tihti kommertspanku ei rahulda. Need, kes väidavad, et hoiu-laenuühistud on panganduses samm tagasi, eksivad väga. Ma tean seda oma kogemustest, et see nii ei ole. Nad ei ole klubilised asutused ja nende liikmed ei hakka intresside tulumaksuvabastuse tõttu ühistu raha oma kukrusse kantima. Selliseid põhjendusi, et nad on klubilised asutused jne, tõi komisjonis rahandusministri nõunik hoiu-laenuühistute poolt makstavate intresside tulumaksuvabastuse vastu. Kommertspankade kohta on meil aga piisavalt kriminaalseid lugusid, nende intresside tulumaksuvabastust pole keegi ära muutnud. Ka peaministri sõnul on hoiu-laenuühistutel perspektiiv kujuneda oluliseks vahendiks maaettevõtluse arengus ja seetõttu olevat ka valitsus valmis hakkama aktiivselt tegelema hoiu-laenuühistute tööd takistavate probleemidega. Ja neid probleeme jätkub, üks nendest on eelnimetatud ebavõrdsus maksude osas. Kommertspankadel intresside tulumaksuvabastus on, hoiu-laenuühistutel ei ole. Hakkame neid probleeme siis lahendama ja hääletame selle muudatusettepaneku poolt. Ka Eesti Panga president arvas eile, vabandust, üleeile siin esinedes, et hoiu-laenuühistud endast kommertspankadele ohtu ei kujuta ja soodustused peaksid olema võrdsed. Teine parandusettepanek, mille ma tegin, on parandusettepanek nr 12. See puudutab seda, et tulumaksuga ei maksustataks välisriikide fondidelt, ühingutelt, ettevõtjatelt ja organisatsioonidelt saadud hüvitisi Teise maailmasõja ajal ja pärast seda õigusvastaselt represseerituna vahi all, kinnipidamiskohas, asumisel, koonduslaagris või getos viibimise eest. Põhjendus on järgmine. Eesti ja Saksa valitsus leppisid 1995. aastal peale 1994. aasta läbirääkimisi kokku, et kahe miljoni Saksa marga suuruse toetussummaga Saksamaa Liitvabariigilt Eestile loetakse lahendatuks Eesti Vabariigi kodanike nõudmised Saksa riigile seoses natsionaalsotsialistliku jälitamisega. Need Eesti kodanikud, kes natsionaalsotsialismi kuritegude tõttu kannatasid - ühed neist on Saaremaalt Sõrve poolsaarelt 1944. aastal Saksamaale küüditatud elanikud -, said sellest kahest miljonist margast pisikese osa. See raha läks vastavalt valitsuse 1994. aasta 18. oktoobri korraldusele valdavalt sotsiaalobjektide remontimiseks. Sõrulaste (ja mitte ainult nende) kahjud ulatuvad aga sadadesse miljonitesse markadesse. Kui Eesti valitsus luges kõik oma elanike nõudmised Saksa riigile seoses natsionaalsotsialistliku jälitamisega lahendatuks, siis ei lugenud neid lahendatuks Sõrve poolsaare elanikud ja teised natsionaalsotsialismi tõttu kannatanud. Eesti mittetulundusühingud, sealhulgas Eesti Natsismiohvrite Ühing, mille liikmed ka sajad sõrulased on, ...

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Jah, ma palun! ... on teinud suurt tööd, et natsismi tõttu kannatanud inimesed saaksid kompensatsiooni oma kannatuste eest. Hävisid ju nende kodud, läks kaotsi nende vara. Need kodud ja vara ei ole ka Eesti omandireformi objektid. Saksamaa riikliku fondi "Mälestus, vastutus ja tulevik" teatel ja nende töö tulemusena on tulemas rahalised toetused eelnimetatud elanikele. Need toetused tulevad Valgevene fondi "Vastastikune mõistmine ja leppimine" kaudu, mida Saksamaa Liitvabariigi nimetatud riiklik fond on aktsepteerinud vahendajana. Vastavalt tulumaksuseadusele on Eesti seaduste alusel makstavad toetused tulumaksuvabad. Ei ole loogiline, et inimesed oma kannatuste eest teistelt riikidelt saadud toetuste pealt tulumaksu peaksid maksma. Eriti veel, kui Eesti riik põhjendamatult lõpetas igasugused nõudmised Saksa riigi vastu eelnimetatud küsimuses. Seega palun muudatusettepanekut nr 12 toetada. Suur tänu!

Tänan, Laine Tarvis! Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu on 9, erapooletuid on 1. Läbirääkimised on lõpetatud. Kuna eelnõu kohta on laekunud muudatusettepanekuid, siis ma palun, Jürgen Ligi, su tagasi kõnepulti, et koos kolleegidega need läbi vaadata. Esimene muudatusettepanek on Olev Rajult, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata, nii nagu ka teise, kolmanda, neljanda. Viies muudatusettepanek on Vootele Hansenilt, arvestatud täielikult. Kuues on Olev Rajult, jäetud arvestamata. Seitsmes on Reformierakonna fraktsioonilt, arvestatud täielikult. Kaheksas on Vootele Hansenilt, jäetud arvestamata. Üheksas on Olev Rajult, jäetud arvestamata, nii nagu ka kümnes. 11. muudatusettepanek on Laine Tarviselt, jäetud arvestamata. Laine Tarvis, palun!

Suur tänu! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Nagu juba oli öeldud, see puudutab hoiu-laenuühistute viimist võrdsetesse tingimustesse krediidiasutuste ja Hüvitusfondiga.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjon ei toetanud seda, hääled jagunesid 5 poolt, 5 vastu, 2 erapooletut. Põhjendus, miks seda ei toetatud: arvati, et hoiu-laenuühistu on siiski suhteliselt väikese arvu inimeste huvides tehtud asi ja neile tulu teenimiseks. Sellistel puhkudel on tulumaks siiski normaalne asi ja krediidiasutustega on teatud kvalitatiivne erinevus sel hetkel, kui liikmete arv või hoiustajate arv muutub väga väikseks.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Nimetatud ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 23, erapooletuid on 1. Ettepanek toetust ei leidnud. Ka 12. ettepanek on Laine Tarviselt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Laine Tarvis, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Ei saa õigeks pidada, et Eesti kodanikud välisriikide fondidelt ja mujalt oma kaotuste eest saadavatelt toetustelt peaksid tulumaksu maksma. Eesti seaduste alusel makstavatelt toetustelt tulumaksu ei arvestata.

Komisjon, palun!

Aitäh! Üldreegel komisjoni arvates on siiski see, et tulumaksu tulult tuleb maksta ja kusagile see piir tuleb tõmmata. Leiti, et praegusel juhul tulumaks on asjakohane. Hääletustulemus: 6 poolt, 6 vastu, 1 erapooletu.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 27, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. 13. muudatusettepanek, Olev Rajult, on jäetud arvestamata. 14. on Reformierakonna fraktsioonilt, arvestatud täielikult. 15. on Vootele Hansenilt, arvestatud sisuliselt. 16. on juhtivkomisjonipoolne ettepanek, 17. on Olev Rajult, jäetud arvestamata, nii nagu ka 18. 19. on Vootele Hansenilt, jäetud arvestamata. 20. on Raivo Paavolt, arvestatud täielikult. 21. on Meelis Paavelilt, Vootele Hansenilt ja Jüri Adamsilt, jäetud arvestamata. Kumb siis esimesena? Ma usun, et ettepaneku esitaja võiks enne sõna saada. Meelis Paavel!

Aitäh! Ma paluksin hääletada seda ettepanekut.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis sai see 2 poolt- ja 8 vastuhäält. Leiti, et kirikule siiski sellise eelise tegemine ei ole põhjendatud. On üldine printsiip, et kui mingit valdkonda tahetakse toetada, siis ei pea seda tingimata tegema maksu kaudu. Tihti on muud viisid paremad ja need motiivid, mida tõi oma kõnes esile Vootele Hansen, viitavad just sellele võimalusele, et tulumaksuvabastus on vale meetod.

Tänan! Milles on Meelis Atoneni probleem?

Paluks enne hääletust vaheaega kolm minutit.

Kolm minutit vaheaega. Palun ka kirjalikult! Vaheaeg lõpeb kell 03.16. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, kell on 03.16, Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Me asume hääletama muudatusettepanekut nr 21. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 23, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. 22. muudatusettepanek on Olev Rajult, jäetud arvestamata. 23. on täielikult arvestatud, 24. muudatusettepanek on Olev Rajult, jäetud arvestamata. Meelis Atonen, palun!

23. oleks tahtnud hääletada.

Palun! Õigel ajal võiks nuppusid vajutada. Kas ma sain õigesti aru, et Meelis Atonen palub hääletada 23. muudatusettepanekut?

Täpselt nii.

Kommentaarid.

Komisjon toetas seda häältega 7 poolt, 5 vastu. Vastuargumendid esitas täna rahandusminister ja paranduse autor esitas pooltargumendid.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 23. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. 24. muudatusettepanek on Olev Rajult, jäetud arvestamata. Ja viimane, 25. on samuti Olev Rajult, jäetud arvestamata. Täiskogu on läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja juhtivkomisjoni ettepanek on panna seaduseelnõu lõpphääletusele. Enne lõpphääletust on võimalus lõppsõnaks. Härra minister, palun!

Vaid paar märkust nende parandusettepanekute ümber toimunud keskustelu ja sõnavõttude asjus. Selle hoiu-laenuühistute küsimuse juurde tuleb edaspidi tagasi tulla. Praegu on see loogika selline, nagu siin öeldud on, aga me peame selle tõesti läbi vaatama. Olud on muutunud ja küsimus on selles, kas sellisel kujul deposiitidele tehtav soodustus üldse peaks säilima. Selles mõttes ei ole mitte ainult hoiu-laenuühistud, vaid ka teised finantseerimisorganisatsioonid ebavõrdses olukorras. Nii et selle juurde tuleb igal juhul tagasi tulla. Ma tahtsin lihtsalt öelda, et me ei võta seda päevakorrast maha.

Tänan, härra minister! Kaasettekandja? Ei soovi. Fraktsioonide esindajad? Ei soovi. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Kas võime alustada? Tänan! Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 52 Riigikogu liiget. Tänan! Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "2000. aasta riigieelarve" muutmise seaduse eelnõu, alustame selle teist lugemist ning ettekande teeb rahandusminister Siim Kallas.

Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! 2000. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks laekus 20 muudatusettepanekut. Kuut muudatusettepanekut arvestati. Heakskiidu pälvis ettepanek suurendada rakenduskõrgkoolide õppekuludeks määratud summat kutseõppeasutuste arvel, kuna rakenduskõrgkool moodustatakse praeguse Tartu Kunstikooli baasil. Sellest tuleneb ka vahendite ümberpaigutamine. Kooskõlas kutseõppeasutuse seadusega antakse üle Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevad kutseõppeasutused Haridusministeeriumi valitsemisalasse 1. juulist. Ka see vajab kajastamist eelarves ja põllumajandustehnikumide majanduskuludeks määratud summade arvel suurendati Haridusministeeriumi alluvuses olevate kutseõppeasutuste majandamiskuludeks määratud summat. Kõiki ettepanekud, mõistagi, ei olnud võimalik arvestada. Loodetavasti saavad kõik head ideed kunagi edaspidi lahenduse. Ressursse on nagu ikka vähe ja nende ümberjaotamine keeruline. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ekraan on tühi. Siiski on küsimusi. Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Teada on asjaolu, et see nn SAPARD-i programm sellel aastal käima ei lähe. Lihtsalt me oleme või, õieti öeldes, valitsus ja sealhulgas Põllumajandusministeerium on siin osa asju tegemata jätnud ja seda raha ei laeku. Ometi on Põllumajandusministeeriumi eelarves selleks 56 miljonit krooni Eesti-poolset osalust ette nähtud. Teades, et see käima ei lähe, jääb see summa lihtsalt kasutamata. Samal ajal seni eelmisel kolmel aastal kehtinud investeeringute- ja kapitalitoetus on ära jäetud, möödunud aastal oli seda ligi 100 miljonit. Miks te nüüd ei taha toetada seda varianti, et tõsta see 56 miljonit siiski sellele reale ja praegu maaelu ja põllumajanduse investeeringud siiski mõnevõrra odavamaks teha, sest ka maaelufondis ei suudeta krediidiressurssi ära tarvitada, kuna need põllumajanduse investeeringud ei ole praegu piisavalt tasuvad? Miks te sellele vastu olete?

Aitäh! See on väga tõsine küsimus ja kui väide, et SAPARD-i raha tõepoolest ei tule, oleks 100% kindel, siis võiks seda ettepanekut väga tõsiselt kaaluda. Täna hommikul, õigemini eile hommikul me hankisime selle küsimuse kohta informatsiooni ja võib väita, et keegi pole ametlikult ja lõplikult ja selgelt öelnud, et seda raha ei tule. Kuna seda ametlikult pole öeldud, siis ei ole meil alust äkki teatada, et me võtame maha SAPARD-i projekti kaasfinantseerimise, see omakorda võiks põhjustada skandaali. Nii et selles mõttes justkui praegu alust niisuguste ümberpaigutuste tegemiseks ei ole. Lisaks on ka veel see asjaolu, et kui see SAPARD-i raha tõepoolest ei tule - ma julgeksin väita, et minu andmetel ei ole siin põhjuseks mitte niivõrd Põllumajandusministeeriumi või kellegi teise tegemata jätmised, kuivõrd see, et ka asjad Euroopa Komisjonis liiguvad üsna vaevaliselt, kõikide nende rahade otsustamine -, siis on jällegi niisugune moment, et kui see otsustamine ikkagi lõpuks jõuab lõpp-punkti, siis võidakse eraldada mõlema aasta raha, nii selle kui ka järgmise aasta raha korraga. Nii et ikkagi peab meil sellisel juhul olema valmis kaasfinantseerimine. Kui kaasfinantseerimist ei ole, siis me neid SAPARD-i rahasid kasutada ei saa. Igal juhul see raha kaotsi ei lähe ja SAPARD-i käivitamine nihkub aasta võrra, siis me saame ka seda raha edaspidise vastavalt Riigikogu poolt aktsepteeritud eelarveseaduse muudatusele edasi kanda ja kasutada seda igal juhul ikkagi põllumajanduse jaoks. Kaalusime päris tõsiselt seda ettepanekut, aga praegu me võiksime tõenäoliselt kiirustades selle summa mahakandmise, laialijagamisega tekitada rohkem probleeme, kui neid lahendada.

Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu!

Tänan väga! Härra rahandusminister! Millega seletada muudatusettepanekut nr 1? Ma pean silmas seda, et kui valitsus esitas 2000. aasta riigieelarve muutmise, siis olid siin toodud ära kõik need ametkonnad, kes soovisid teha mingisuguseid parandusi vastuvõetud seadusesse. Valitsuse kaudu ei tulnud niisugust ettepanekut, et Riigikogult võetakse ära 400 000 krooni, mis antakse Riigikogu Kantseleile. See toodi sisse eelnõu menetluse käigus. Mismoodi Rahandusministeerium vaatab niisugusele olukorrale?

See küsimus on ilmselt rohkem kaasettekandjale, komisjoni esimehele. Kuid selgitus, mis selle kohta on, on suhteliselt arusaadav: majandamiskulusid vähendatakse, soetusi suurendatakse, tulevad suured kolimised. Sellega seoses nähtavasti on põhjendatud ka need muudatused. Rahandusministeerium aktsepteeris kõik muudatused, mis on tehtud ministeeriumide ja ametkondade eelarve sees. See eelarve muutmise seadus pandigi kokku vastavalt nendele vajadustele, mis eelarve subjektid kindlaks tegid, nii et rahandusministril ei ole siin mingisugust negatiivset hoiakut. Järelikult on Riigikogu pidanud seda vajalikuks ja toonud selle ise komisjoni. Meil selle muudatuse vastu midagi ei ole.

Tänan! Kolleeg Urmas Laht

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mina olen mitu korda teie käest küsinud 40 miljoni kohta, mis oli eelmisel aastal ühistegevuse toetuseks mõeldud ja mis praeguseks on nagu haihtunud. Ma ei ootagi niivõrd vastust praegu selle 40 miljoni kohta, ma loodan, et te annate selle kirjalikult, kuid mu küsimus on järgmine. Kui nüüd SAPARD-i programm Eestis ei rakendu, kas te tulete sellel aastal veel kord meie ette lisaeelarvega selle raha jagamiseks, sest võib olla ka tõenäoline, et järgmiseks aastaks ei kanta üle selle aasta summasid, mis puudutab SAPARD-i finantseerimisosa? Kas te sel juhul, kui SAPARD-i finantseerimisosa, mis sel aastal peaks rakenduma, ei kanta järgmiseks aastaks üle, tulete meie ette täiendava lisaeelarvega, et jaotada Eestis praegu kaasfinantseerimiseks mõeldud 55 miljonit Eesti tootjatele?

Aitäh! Möödunud aastal me siinsamas saalis käsitlesime seda eelarve seaduse muudatust ja see sai Riigikogu heakskiidu, et summasid on võimalik üle kanda. Minu raudne veendumus on, et see võimalus peab olema, et mitte tekitada just nimelt niisugust ahela katkemist, mis praegu tekkida võib. Tänavuaastane kogemus on pigem andnud positiivse resultaadi. Nii et mina igal juhul olen sellel seisukohal, et kui see summa jääb kuidagiviisi kasutamata, siis tuleb teda kasutada kas samaks otstarbeks või põllumajanduse heaks üldse. Minu hoiak on küll kindlalt selline, et see raha kaotsi ei lähe.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh!

Kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teiseks lugemiseks teile esitatud seaduseelnõu 409 oli rahanduskomisjonis arutelul selle aasta 12. juunil. Põhilised muudatused, mis leidsid komisjonis aktsepteerimist, said härra ministri poolt selgituse. Komisjon vaatas läbi parandusettepanekud, mida laekus 20. Meid aitasid rahanduskomisjoni töös ministeeriumi esindajad proua Reinbusch ja proua Vaino. Komisjoni ettepanek on pärast parandusettepanekute läbivaatamist teine lugemine lõpetada ja suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Parandusettepanekuid ootab komisjon 16. juuniks kella 12-ks. Selle ettepaneku poolt oli 8 komisjoni liiget, 4 oli vastu, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Suur tänu, Kalle Jürgenson! Kolleegidel on küsimusi. Urmas Laht, palun teine küsimus!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, ma tegin parandusettepaneku, mis puudutab toiduteravilja julgeolekuvaru kokkuostuks määratud summa taastamist. Jutt on kolmest miljonist kroonist. Toiduteravilja julgeolekuvaru on siiamaani kokku ostetud eesmärgil, et riigis oleks mingisugunegi osa toiduteravilja juhuks, kui on ikaldusaastad või kui väljastpoolt riiki sissetuleva teravilja hind järsult tõuseb. Käesolev aasta on näidanud, et see julgeolekuvaru on ennast õigustanud, ja sealt on müüdud Eestimaa töötlevale tööstusele ehk teisisõnu pagaritööstustele teravilja, jahu, mis on hoidnud oluliselt stabiilsena saia ja leiva hinna. Miks või missugustel kaalutlustel, missuguste arvutuste põhjal komisjon ei toetanud seda ettepanekut, et meie riigis oleks julgeolekuvaru, et me ostaksime kokku oma põllumeestelt toiduteravilja, mis oleks rahvale väga vajalik? Missugustel kaalutlustel? Kas tegite arvutused, mis näitasid, et seda summat tuleks just kolme miljoni võrra vähendada? Miks mitte näiteks 2,5 miljonit?

Aitäh! Jutt on ilmselt 12. parandusettepanekust. Keegi ei seadnud komisjonis kahtluse alla julgeolekuvaru vajadust, seda esiteks. Teiseks, nendes seisukohtades, mis puudutavad julgeolekuvaru kui sellist, tuginesime arvamustele, mis meile esitati Põllumajandusministeeriumi poolt. Ja kolmandaks, teie toodud katteallikas - vähendada Vabariigi Valitsuse reservi, osa 155, selle summa võrra - tekitas samuti tõrkeid, kuivõrd valitsuse reserv tänase seisuga on kahanenud kriitilise piirini. Sinna on jäänud mõnikümmend miljonit krooni. Seda, juhin tähelepanu, aasta lõpuni. Nii et sealt kolme miljoni krooni võtmine ei tundu kõikidele eelnevatele seisukohtadele lisaks olevat kõige õigem tegu. Kuid ma kordan veel kord, julgeolekuvaru kui sellise vajadust komisjonis mitte keegi kahtluse alla ei seadnud. Tõenäoliselt on meil nende probleemide juurde võimalik tulla tagasi järgmise aasta eelarve arutelul.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Härra Jürgenson, ma jätkan sama teemat. Sa juba andsid positiivse vastuse, et julgeolekuvaru kallale ei ole õige minna. Ettepanek nr 11, mille mina tegin, võtakski vajaduse sinna kallale minna. Kui see lisada härra Lahe seletusele, siis julgeolekuvaru suurus on vist praegu natuke üle 30 000 tonni. Aga siin on mitme aasta jooksul jõutud võrdlemisi heale konsensusele, et Eestis peaks olema see tagavara umbes 100 000 tonni. Eesti aastane toiduteravilja vajadus on 180 000 tonni. Seetõttu, kui me nüüd võtame veel kolm miljonit ära sellest vähesest summast, mis on riigireservi kokkuostuks eraldatud, siis me kaugendame seda eesmärki. Seda enam, et varud selles reservis on praegu vähenenud. Nii et miks mitte toetada ettepanekut nr 11 ja otsida näiteks riiklikele programmidele mujalt katet, kui seda tõsiselt vaja on.

Aitäh! Mul ei ole muud midagi lisada kui seda, mis ma härra Lahele vastates ütlesin. Siin me tuginesime ettepanekutele, mis tulid Põllumajandusministeeriumist. Ei olnud põhjust kahelda vajaduses programme just selliselt finantseerida.

Suur tänu, Kalle Jürgenson! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu! On võimalik avada läbirääkimised. Sooviavaldusi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Kuna on laekunud muudatusettepanekud, siis teen teile ettepaneku need koos juhtivkomisjoni esimehega läbi vaadata. Esimene muudatusettepanek Kalle Jürgensonilt on leidnud täielikku toetust. Teine, autor Olev Raju, on jäetud arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on Tõnu Kaubalt, samuti jäetud arvestamata. Neljas muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, arvestatud täielikult. Viies on Ants Käärmalt, arvestatud täielikult. Kuues on samalt autorilt sama tulemusega. Seitsmes on Olev Rajult, jäetud arvestamata. Olev Raju, palun!

Palun hääletada. Tegemist on muudatusettepanekuga, mis taastab endise olukorra. Kahjuks Kaitseministeerium on hakkama saanud niisuguse asjaga, et on võtnud väljaõppelt raha oma tippbürokraatide palkadeks. Ma olen päris kindel, et väljaõppesummade suurendamine suurendab Eesti kaitsevõimet rohkem kui mõne ministeeriumiametniku palga tõstmine.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjon 5 poolt- ja 7 vastuhäälega ning 0 erapooletu häälega seda ettepanekut ei toetanud.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 35, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Ka kaheksas muudatusettepanek on Olev Rajult, komisjon ei ole seda arvestanud. Olev Raju, palun!

Palun hääletada. Põhjendus on ligikaudu seesama. Ma ei usu, et Eesti kultuuri aitab Kultuuriministeeriumi ametnike palkade suurendamine rohkem kui näiteks teatrite toetuskulud, mille arvel see on tehtud.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjon 5 poolt-, 7 vastu- ja 0 erapooletu häälega ei toetanud seda parandusettepanekut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 35, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Üheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, kümnes on Olev Rajult, jäetud arvestamata, 11. on Jaanus Männikult, samuti jäetud arvestamata. Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Palun seda hääletada. Enne oli natuke juttu sellest ja ka juhtivkomisjoni esindaja arvas, et asi väärib tõsist tähelepanu. Nii et palun toetada!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon 4 poolt- ja 7 vastuhäälega ning 0 erapooletu häälega ei toetanud seda parandusettepanekut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. 12. muudatusettepanek on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. 13. on Jaanus Männikult, samuti arvestamata. Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Ma paluksin ka seda hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Ka seda ettepanekut komisjon 4 poolt-, 7 vastuhäälega ja 0 erapooletuga ei toetanud.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 13. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. 14. muudatusettepanek on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. 15. on Mõõdukate fraktsioonilt, jäetud samuti arvestamata. Tõnu Kõiv, palun!

Aitäh! Palun seda hääletada.

Palun! Komisjon, palun! 15., Mõõdukate muudatusettepanek.

Seda parandusettepanekut rahanduskomisjon 6 poolt- ja 6 vastuhäälega ning 0 erapooletu häälega ei toetanud.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu on 8, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 16. muudatusettepanek on Urmas Lahelt, jäetud arvestamata. Urmas Laht, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada, kuna tegemist on valdkonnaga, mis tagab meie toiduohutuse. Teatavasti mitmed probleemid on Euroopast praegu kandunud ka Eestisse. Nii et see summa on sellele institutsioonile, Veterinaar- ja Toiduametile väga oluline.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjon 5 poolt- ja 7 vastuhäälega ning 0 erapooletu häälega seda ettepanekut ei toetanud.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu on 36, 1 on erapooletu. Ettepanek toetust ei leidnud. 17. muudatusettepanek on Jaanus Männikult, jäetud arvestamata. Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada. Siin oleks tegemist väga väikese, kuid väga heatahtliku ümbertõstmisega. Nimelt võiks Statistikaameti osast tõsta rahvaloendusel ülejäänud 3,7 miljonit n-ö kõrvalasutuse, Sihtasutuse Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond reale ja eraldada see põllumajanduslike investeeringute kapitalitoetusteks, kus tänavu on summa 0, möödunud aastal oli see 173 miljonit.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjon 4 poolt- ja 7 vastuhäälega seda ettepanekut samuti ei toetanud.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu on 34, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. 18. muudatusettepanek on samuti Jaanus Männikult, komisjon on jätnud arvestamata. Jaanus Männik, palun!

Ma ei jõudnud veel vajutadagi. Oi vabandust! Me palume seda ka hääletada. See on nüüd ka asi, millest oli enne juttu. Nimelt väga suure tõenäosusega jääb see summa nendeks õilsateks eesmärkideks kasutamata, milleks ta määratud on. Et seda ikkagi ažuuri ajada, siis oleks mõistlik summa tõsta ümber maaelu krediteerimise fondi, kus see saaks väga otstarbekalt ja sihipäraselt ära kasutatud.

Tänan! Komisjon, palun!

Tänan! Härra rahandusminister selgitas juba selle parandusettepanekuga seotud probleeme. Hääletustulemus: 4 poolt, 7 vastu ja 0 erapooletut. Komisjon seda ettepanekut ei toetanud.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu on 30, erapooletuid on 4. Ettepanek toetust ei leidnud. 19. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palun hääletada muudatusettepanekut nr 19. See muudatusettepanek tagaks käesolevaks aastaks maakondade päästeteenistuste munitsipaaltuletõrje ja päästeasutuste ning häirekeskuste normaalse töö.

Tänan! Komisjon, palun!

Tänan! Komisjon 5 poolt- ja 7 vastuhäälega ning 0 erapooletu häälega seda ettepanekut ei toetanud.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 19. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle muudatusettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Ja viimane, 20. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab seda. Täiskogu on läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada ning suunata seaduseelnõu kolmandale lugemisele. Muudatusettepanekute rahanduskomisjoni esitamise tähtaeg, kordan üle, on 16. juuni kell 12. Tänan!

Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ettekandeks palun kõnepulti majandusminister Mihkel Pärnoja!

Austatud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu! Teie ees olev mõõteseaduse muutmise seaduse eelnõu on suhteliselt lihtne oma sisult ja põhjus, miks ta on esitatud, on ka üsna selge. Vastavalt mõõteseaduses kirjapandule on käesoleva aasta 1. aprillist muutunud organisatsiooniline alus, Standardiamet on asendatud Standardiorganisatsiooniga, mittetulundusühinguga. Mittetulundusühing ei saa teostada järelevalve funktsiooni metroloogia valdkonnas, selle tõttu on vaja teha seaduses teatud muudatused. Arutuse all oli iseseisva järelevalveorganisatsiooni moodustamine, kuid leiti, et töömahu tõttu ei ole see otstarbekas ja otsustati anda vastavad funktsioonid üle Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile. Ja teine põhjus on seotud sellega, et mõõtetegevuse valdkonnas tegutsevate teiste asutuste moodustamise alused peaksid olema natuke vabamad, et Vabariigi Valitsus saaks valida sobiva organisatsioonilise vormi. Mõlemad põhjused on seotud rohkem organisatsioonilise poolega ja selleks on teile esitatud eelnõu. Ma loodan, et Riigikogu võtab selle vastu ja sellisel juhul saab metroloogia valdkonnas tegevus juba areneda selgel organisatsioonilisel alusel. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Ülo Tärno!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Riigikogu majanduskomisjon menetles Vabariigi Valitsuse esitatud mõõteseaduse muutmise seaduse eelnõu 8. juunil 2000. aastal ning nentis, et eelnõu kohta ei ole esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Komisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse esitatud mõõteseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 14. juunil aastal 2000. Teiseks otsustas ta panna seaduseelnõu lõpphääletusele pärast läbirääkimiste lõpetamist ning teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Poolt oli 8, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid samuti mitte. Suur tänu!

Suur tänu, Ülo Tärno! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Veel kord tänan! Austatud Riigikogu, kas on vaja avada läbirääkimised? Sooviavaldusi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Kas on lõppsõnasoovi? Ei ole. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 42 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Mõõteseaduse muutmise seadus on vastu võetud. Tänan!

Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ettekandeks on sõna majandusminister Mihkel Pärnojal.

Austatud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu! Teile esitatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu tuleneb Riigikogu poolt äsja vastuvõetud mõõteseaduse muutmise seadusest ja on oma sisult redaktsiooniline. Sisse viiakse muudatused, mis on seotud järelevalvefunktsiooni teostamisega, järelevalveasutuse ja järelevalvet teostavate isikute õigustega. Samuti nagu eelmise eelnõu puhul ma loodan, et Riigikogu võtab selle seaduse täna vastu. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Veel kord tänan! Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Ülo Tärno!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsuse esitatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu arutelu toimus 8. juunil aastal 2000. Eelnõu kohta ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut ning eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Majanduskomisjon otsustas: saata Vabariigi Valitsuse esitatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 14. juunil aastal 2000, teiseks, panna seaduseelnõu lõpphääletusele pärast läbirääkimiste lõpetamist ning teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Poolt oli 9 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Suur tänu!

Tänan, Ülo Tärno! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, kas on vaja avada läbirääkimised? Keegi oma arvamust avaldada ei soovi. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. On lõppsõnavõimalus. Keegi sõna ei soovi. Sellisel juhul alustame lõpphääletust ja enne hääletust korraldame ka kohaloleku kontrolli. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Kohale registreerus 57 Riigikogu liiget. Tänan! Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 55 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Tänan! Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Märt Raski.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed, tere hommikust aega! Võlaõigusseadus on osa väljatöötamisel olevast tsiviilseadustikust ja see sätestab eelkõige lepingute regulatsiooni. Võlaõigusseadusega kaasneb oluline murrang kõigi nende õigussuhete suunas, mis iseloomustavad vabaturumajandust ning on orienteeritud euroopalikule õigussüsteemile. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse kehtima hakkamisega tekib Eestis terviklik eraõiguse süsteem. Räägin seda sellepärast, et esimest lugemisest on nii palju aega möödas ja ma arvan, et selline üldine sissejuhatus ka praegusel varajasel tunnil käib asja juurde. Sellest tuleneb ka tohutu maht, mis on tarvis Riigikogul läbi töötada ja võib-olla selle eelnõu mõnevõrra teistsugune menetlemine Riigikogus on põhjendatud. Täna on teie ette toodud üks osa võlaõiguse eriosast ja seetõttu tuleb tunnistada, et õiguskomisjon on tööd teinud nende konkreetsete peatükkide kallal. Teksti on muudetud, parandatud ja kõige tähtsam on selle tohutu mahuka eelnõu menetlemise puhul see, et menetlus jätkuks. Need muudatusettepanekud puudutavad eelnõu § 202-387 ja nagu ma ütlesin, tegemist on kokkuvõttega õiguskomisjonis tehtud töö tulemustest. Võib öelda nii, et kõne all olevate muudatusettepanekute näol on tegemist peaasjalikult sõnastuslike ja strukturaalsete muudatustega, mille tulemusena eelnõu vastavad sätted on muutunud mõnevõrra arusaadavamaks ja lihtsamaks, mis on igati tervitatav. Samas ei ole tehtud väga olulisi sisulisi muudatusi ja kõik muudatusettepanekud on läbi arutatud valitsuse esindajate ja eelnõu autoritega. Valitsus toetab tehtud muudatusettepanekuid täielikult. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Eelnõu § 279 pealkiri on "Kinge surma puhuks". Öelge palun, kuivõrd siin toodud kinkelepingu alaliik kattub pärimislepingu kui sellisega.

Pärimisõigus on eraldi osa tsiviilseadustikust, need ei peagi kattuma, sest tegemist on erinevate instituutidega.

Tänan! Tiit Toomsalul on ka teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Ma palun siiski vastata mulle sisuliselt. Me mõlemad saame aru, et kui siin on tegemist kinkega surma puhuks, see tähendab, et kinkija teeb enne surma lepingu selleks, et temast järelejäänud vara läheks lepingulistel alustel teatud kolmandale isikule, siis pärimisleping räägib täpselt sellestsamast. Nimelt teeb pärandaja enne surma lepingu kolmanda isikuga, et pärast surma tema vara kuuluks talle. Olge nii lahke ja selgitage, milles on erinevus ja miks on toodud sisse dubleerivad normid.

See ei ole dubleeriv norm. Üks on kinge, teine on pärimine, mis käib testamendi järgi. Testamendi vorme on mitmeid, see on täiesti eraldi instituut alates pärandi avanemisest kuni pärandil lasuvate võlgade lahendamiseni. See on tunduvalt keerukam protsess, mis hõlmab kõigepealt kogu pärandvara ehk päranditompu. Need on kaks täiesti erinevat asja.

Aitäh! Kolleeg Liia Hänni!

Aitäh! Härra justiitsminister! Vabariigi Valitsuse tegevuskavas Euroopa Liitu integreerumiseks on juba mitu aastat võlaõigusseaduse eelnõu, mis peaks saama seaduseks. Asi on viibinud ja ilmselt on ka põhjus mõistetav, tegemist on keerulise eelnõuga. Aga siiski tahaksin kuulda justiitsministri suust, kui suur on praegu valitsuspoolne pingutus selleks, et me selle eelnõu siiski seaduseks saaksime? Ei saa ju ometi loota, et komisjon üksinda kogu selle töö ära teeb.

Aitäh! Valitsus on andnud komisjoni käsutusse parimad spetsialistid, kes Eestis olemas on. Kõrvuti Justiitsministeeriumi spetsialistidega töötab kogu seda mahukat materjali veel kord läbi ka professor Varuli juhitav ekspertgrupp, kuhu kuuluvad kohtunikud, prokurörid, advokaadid, kõik tsiviilõiguse tippasjatundjad Eesti Vabariigis. Seetõttu, kui väga optimistlikult suhtuda sellesse töösse, mina olen veendunud, et see töö on lõpuleviidav selle aasta jooksul.

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Jüri Adamsi!

Aitäh, härra juhataja! Ma tahan alustada kõigepealt sellest, et väljendan veel kord enda ja komisjoni tänu Riigikogu juhatusele, kes on võimaldanud seda, arvatavasti Eesti parlamentarismi ajaloos kõige mahukamat seaduseelnõu teie ette tuua osade kaupa. See on meie elu kõvasti kergendanud. Praegu me toome teie ette eriosast umbes 200 paragrahvi, see on terve eelnõu mahust umbes kuuendik ehk eriosast viiendik. Need on müügilepingu, vahetuslepingu, faktooringulepingu, kinkelepingu, üürilepingu ja liisingulepingu peatükid. Tahan tänu avaldada ka Riigikogu liikmetele härradele Merestele ja Toomsalule, kes olid lahkelt nõus, et nende esitatud ettepanekuid, mis olid üldosa kohta, ei käsitletaks täna, vaid siis, kui üldosa ette tuleb, ja härra Tartole, kelle muudatusettepanekud olid rakendusosa kohta ja kes samuti oli lahkelt nõus, et neid täna ei arutataks ja vastavalt ka ei paljundataks. Komisjon on teinud tööd mitmesuguste töökoosolekute vormis ja sellega seoses ma tahan avaldada tänu ka inimestele, kes on nendest osa võtnud. Kõigepealt on need Justiitsministeeriumist kindlasti Martin Käerdi, Harri Mikk, kes praegu on juba presidendi juures tööl, Villu Kõve, Andres Vutt ja Tarbijakaitse Liidu esindajad Aino Runge, Helle Kalda ja Peeter Tepp, Tarbijakaitseametist Helle Aruniit ning Notarite Koja esindajad, kellest kõige rohkem on oma aega meile kulutanud Mati Allik. Üks selgitus on vajalik. Ma palun aru saada, et ma mitte oma kummalise huumorimeele tõttu ei taha kell neli hommikul teie aega viita, vaid kuna on terve hulk inimesi, kes jälgivad selle eelnõu menetlust Interneti kaudu, siis mõned sõnumid on vaja stenogrammi kaudu siiski edastada. Nimelt momendil me oleme pidanud alustama keskelt, sellepärast et Justiitsministeeriumis moodustatud vastav komisjon, mida juhatab professor Paul Varul, palus meid, et me ei arutaks üldosa enne, kui see komisjon esitab meile üldosa uue teksti. Tänase päeva seisuga sellist teksti meile veel esitatud ei ole. Sellega seoses me oleme saanud teha muudatusettepanekuid vaid nendes osades või nende terminite ja probleemide kohta, mis ei ole vahetult üldosaga seotud. Kahtlemata tuleb ka täna käsitletavasse osasse terve hulk muudatusi tulenevalt mõistelistest, terminoloogilistest ja poliitilistest valikutest üldosas, mille me loodame teie ette tuua otsekohe, kui see on võimalik. Mida me oleme teinud? Me oleme esitanud teile mitmesuguseid keelelisi muudatusi: on muudetud sõnade järjekorda, tehtud tekst eesti keele pärasemaks, asendatud sünonüüme. Me oleme esitanud teile hulgaliselt muudatusi, mille sihiks on teksti arusaadavus. Need te leiate põhiliselt tervete paragrahvide uute redaktsioonidena. Me oleme esitanud muudatused, mille eesmärk on seaduse kasutamise selgus. Sellised muudatusettepanekud on äratuntavad sellest, et üksikud lõiked on kirjutatud tunduvalt pikemaks, on kasvanud lausete arv, on lisandunud uusi lõikeid. See on kõik selguse teenistuses. Me oleme esitanud teile ka mitu poliitilist otsust, millest kõige olulisemad ma tahaksin üles lugeda. Loodan, et see ei võta eriti palju aega. Esiteks, enampakkumisi käsitlevas osas oleme teinud ettepaneku sundenampakkumisi käsitleda teistest enampakkumistest eraldi. See väljendub § 270 uues sõnastuses. Üüritasu tõstmise problemaatikas on poliitiline otsus anda tingimused üüritavate esemete liikide kaupa. See väljendub §-s 316. Üüritud asja omaniku vahetumise probleeme (seal tekib erakordselt keeruline suhete kolmnurk eelmise omaniku, uue omaniku ja üürilevõtja vahel) on praegu poliitilise otsusega tunduvalt lihtsustatud, nagu te leiate §-st 322. Üürilepingu ülesütlemise temaatikas on poliitiline otsus eraldada korralised ja erakorralised üürilepingu ülesütlemised. Selle te leiate §-st 329 ja järgmistest. Samuti on uus poliitiline otsus üürilepingu ülesütlemise vähemalt kahekuulise etteteatamise tähtaja kohta, algselt oli üks kuu. Selle te leiate praegusest §-st 347. Edasi, on viidud sisse oluline eluruumi üürniku kaitse säte, mis käsitleb seda, mis hetkel tekib üürileandjal õigus üles öelda üürileping, juhul kui eluruumi üürnik ei tasu üüri. Pakutakse välja, et Eesti seadustes oleks see tähtaeg minimaalselt kolm kuud, ja selle te leiate § 334 lõikest 1. Viimasena ma tahaksin nimetada, et väga põhjalikult on kirjutatud lahti lisaparagrahvis 338¹ tingimused, mille kohaselt Eestis peaks eluruumi üürileping edasi kestma üürniku perekonnaliikmete suhtes, juhul kui üürnik ise peaks surema. Siiski veel üks, nimelt me oleme 15. peatükis teinud ettepaneku tuua välja veel eraldi uus, 5. jagu, mis kannab praegu pealkirja "Asja tagastamine lepingu lõppemisel ja lepingust tulenevate nõuete aegumine". Need on olulisemad pakutud poliitilised muudatused. Komisjoni ettepanek Riigikogu täiskogule on teine lugemine täna katkestada pärast muudatusettepanekute läbivaatamist. Komisjon palub uusi muudatusettepanekuid 18. augustiks kella 12-ks. Aitäh!

Suur tänu, Jüri Adams! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Tiit Käbin, palun!

Tänan! Lugupeetud kaasettekandja! Küsimus on võlaõigusseaduse eelnõu menetlemise kohta. Kuivõrd me arutame seda osade kaupa, siis kõigepealt, kas on õige seda praegu nimetada teiseks lugemiseks? See peaks olema praegu täiesti selge, sest iga osa vajab vähemalt kahte lugemist ja muidu me võime ükskord jõuda mingisse ajajärku, kus mõnda osa oleme lugenud üks kord ja hakkame seadust tervikuna vastu võtma.

Tänan, härra Käbin! Me ei ole komisjoniga seda küsimust arutanud. Tegelikult küsimus on õige, aga ma arvan, et kõige kompetentsem sellele vastama olete tõenäoliselt teie ja teised põhiseaduskomisjoni liikmed. Tahaksin lisada seda, et kuigi vahepeal kaaluti ideed, et võlaõigusseaduse eelnõu baasil võiks vastu võtta mitu eri seadust, siis praegu ei ole meil mingisugust sellist kava ja ka meie kodukord ei ole võimalda seda vastu võtta osade kaupa.

Suur tänu, Jüri Adams! Rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Sooviavaldusi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on laekunud 114 muudatusettepanekut. Ma palun, Jüri Adams, su tagasi kõnepulti, et need koos läbi vaadata. Kahjuks ei pääse ma nende ettepanekute nimetamisest, kuigi on öeldud, et eelnõu algataja toetab kõiki ettepanekuid ja kõik on komisjonipoolsed. Niisiis esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas. Lauri Vahtre, käsi püsti. Palun!

Tänan, härra juhataja! Mul on protseduuriline ettepanek küsida Riigikogu käest, kas kellelgi on soov panna mõni neist ettepanekutest hääletusele.

See on varasel hommikutunnil väga teravmeelne ettepanek, aga protokolli jaoks me peame läbi käima kõik muudatusettepanekud. Nii on meie tava olnud ja kui mina täna käituks teisiti, siis oleks Lauri Vahtrel homme põhjust mind süüdistada. Niisiis ma jätkan. Üheksa, kümme, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun hääletada 46. parandusettepanekut. See puudutab § 279 "Kinge surma puhuks", mille kohta mul oli küsimus härra justiitsministrile. Lühikese kommentaari mõttes loeksin veel selle teksti ette. Siin öeldakse, et kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses testamendi kohta sätestatut. Kahjuks näeb pärimisseadus ette juba sellise, kuid hoopis teisiti nimetatud tehinguliigi - nimelt pärimislepingu, mil kohaldatakse testamendi kohta käivat. See institutsioon - kinkeleping surma puhuks - dubleerib pärimisseaduses toodut ja selle koht ei ole käesoleva eelnõu tekstis. Ma palun seda hääletada.

Tänan! Niisiis muudatusettepanek 46. Jüri Adams, palun!

Jah, ma heameelega kommenteerin seda. Muudatusettepanekus on ainult arusaadavuse seisukohalt esitatud uus redaktsioon. Aga ma vastan sellele ka sisuliselt. Minu arvates härra Toomsalu ei ole süvenenud sellesse paragrahvi. Nimelt on siin tegelikult öeldud, et selline kinkeleping ei ole kinkeleping juhul, kui see kingitus ei ole üle antud või vastav kohustus ei ole täidetud enne kinkija surma. Juhul kui ta ei ole enne kinkija surma täidetud, siis ei saa enam rääkida kinkelepingust kui sellisest, vaid see kinkelepingu esemeks olev kingitus läheb pärimisele üldises pärimiskorras, nii nagu ütleb pärimisseadus, kõikide sealolevate põhimõtete ja eranditega.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 46. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu on 11, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. 47., 48., 49., 50., 51., 52., 53., 54., 55., 56., 57., 58., 59., 60., 61., 62., 63., 64., 65., 66., 67., 68., 69., 70., 71., 72., 73., 74., 75., 76., 77., 78., 79., 80., 81., 82., 83., 84., 85., 86., 87., 88., 89., 90., 91., 92., 93., 94., 95., 96., 97., 98., 99., 100., 101., 102., 103., 104., 105., 106., 107., 108., 109., 110., 111., 112., 113. ja viimane, 114. Tänan! Siinkohal on teine lugemine katkestatud. Juhtivkomisjoni ettepanekul oodatakse muudatusettepanekuid 18. augustiks kella 12-ks õiguskomisjonile. Tänan!

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud elamuseaduse ja elamureformiga seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majandusminister Mihkel Pärnoja!

Austatud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu! Teile esimesele lugemisele esitatud elamuseaduse ja elamureformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamise eesmärk on seni seda omandireformi valdkonda, mida see eelnõu käsitleb, puudutavate küsimuste lahendamisel tekkinud tõrgete kõrvaldamine. Eelnõu käsitleb eluruumide vallasasjana erastamist, korteriühistute moodustamist, korteriomandi seadmist ja mitteeluruumide erastamist. Eelnõuga püütakse leida lahendus küsimustele, mis on tekkinud seoses teatud erijuhtudega eluruumide erastamisel ja seoses sellega, et korteriomandi seadmine on üks kõige aeglasemalt arenevaid alasid selles valdkonnas. Pärast seda eelnõu tuleb täna veel arutlusele korteriomandiseaduse eelnõu, mis käsitleb korteriomandi küsimusi laiemalt ja tulevikku suunatult. Käesolev eelnõu on omandireformi seaduste valdkonda kuuluv ja on tähtajaliselt lõpliku kehtivusega. Vähemalt esialgu on kavandatud, et selle eelnõu jõustumisel seadusena võiks õnnestuda eluruumide erastamine ja muud küsimused, mida eelnõu käsitleb, lõpetada omandireformi raames 2002. aastaks. Ma loodan Riigikogu heatahtlikku ja operatiivset tegevust selle eelnõu menetlemisel. Sellisel juhul me saame asuda nende protsesside juurde, mis siiamaani on takerdunud, ja loodetavasti lõpetada need tähtajaks. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ekraan on tühi, küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Ülo Tärno!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Ka mina hakkan üles ärkama. Lubage teile esitada väljavõte Riigikogu majanduskomisjoni 13. juuni istungi protokollist. See käsitleb Vabariigi Valitsuse esitatud elamuseaduse ja elamureformiga seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 402. Arutluse käigus me tutvusime kaunis põhjalikult eelnõuga, mida tutvustas meile härra Volli Kalam, Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja asetäitja kohusetäitja. Töögrupp menetles eelnõu enne muutmist ja võttis arvesse Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna arvamusi. Majanduskomisjon võttis oma istungil vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse esitatud elamuseaduse ja elamureformiga seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 14. juunil 2000 muudetud kujul eelnõu algatajaga kooskõlastatult. Teiseks otsustati teha ettepanek seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning kolmandaks, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. september aastal 2000 kell 12. Selle ettepaneku poolt oli 10 majanduskomisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid ei olnud.

Suur tänu, Ülo Tärno! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra kaasettekandja! Ma päris ei jõudnud järele teie väga huvitavale ja sisukale kaasettekandele. Kas see eelnõu kuskil näeb ette ka üüri piirmäärade vabastamist?

See eelnõu ei näe ette üüri piirmäärade vabastamist.

Suur tänu, Ülo Tärno! Rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, majanduskomisjon juhtivkomisjonina on teinud ettepaneku seaduseelnõu 402 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid juhatajale laekunud ei ole ja nii on nimetatud seaduseelnõu suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekud palun esitada 13. septembriks kella 12-ks majanduskomisjonile. Tänan!

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Märt Raski.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigi Teataja seaduse muutmine tuleneb sellest, et Eestis on välja kujunenud ajakirjanduslik situatsioon, mille järgi ei ole võimalik riigis edastada ametlikke teateid üleriigilise levikuga ajalehtedes. Konkreetne juhtum leidis aset eelmise aasta lõpus, kui Riigi Teataja seadusest tulenevalt tehti konkurss ametlike teadete avaldamiseks. Need on eelkõige kohtuteated, kinnistusteated - vajalikud teated kõik. Kuid Riigikantseleile tulid sellised pakkumised, et ühe teate hind ületas need numbrid, mis oleksid olnud mõistlikud. See tähendab seda, et kahe üleriigilise levikuga ajalehe puhul, kahe konkureeriva ajakirjandusliku kontserni puhul, kes omavahel sõlmivad kartellikokkuleppe, jääb riik nii või teisiti vaeslapse ossa. Sellest tulenevalt on selle eelnõu eesmärk muuta ametlike teadaannete teatavakstegemine paindlikumaks, luua tugisüsteem, mis ei sõltuks nii palju ajakirjanduslikust kommertsturust, ja tagada kõigi vajalike teadete avaldamine, kas siis eraldi väljaandes, mis on põhimõtteliselt Riigi Teataja Lisa õigusjärglane (selle väljaande nimi on Ametlikud Teadaanded), või korraldada aegsasti konkursse igal aastal 1. oktoobri seisuga, et võib-olla paremas turusituatsioonis avaldada neid ajalehe lisana. Selline on olukord. Muutuvas olukorras peab olema riik ka valmis sellele reageerima. Aitäh! See oli kogu eelnõu tutvustus.

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Tiit Toomsalu!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Käesolevat eelnõu arutas põhiseaduskomisjon oma 8. juuni istungil. Seal tõusetusid täpselt samad probleemid, millest austatud härra justiitsminister täna juba meile siin kõneles. Põhiseaduskomisjon leidis, et probleeme on, ja tegi järgmised otsused: teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 420 esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli 5, vastu 0, erapooletuid 0, ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 16. juuni kell 13.

Suur tänu, Tiit Toomsalu! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, põhiseaduskomisjon juhtivkomisjonina on teinud ettepaneku seaduseelnõu 420 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Muudatusettepanekud, kordan üle, 16. juuniks kella 13-ks põhiseaduskomisjonile. Tänan!

Austatud kolleegid, meie tänase päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud korteriomandiseaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist ning ettekandeks palun kõnepulti justiitsminister Märt Raski.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Kokkuvõtlikult tuleb öelda, et tegemist on eelnõuga, mis vajab üheaegset menetlemist härra Pärnoja poolt tutvustatud reformieelnõuga. Kuid rõhutan, et Majandusministeeriumis ettevalmistatud eluruumide erastamise seaduse ja muude seaduste muutmise seaduse eelnõu on reformimeelne eelnõu. Korteriomandiseaduse eelnõu peaks fikseerima stabiilse korteriomandi kui kinnisasja staatuse ja eelkõige selle kinnisasja haldamise, valdamise, korrashoiu ning lahendama kõik need probleemid, mis meil praegu eluruumidega seotud on. Eelnõu on jagatud viide peatükki. Esimene reguleerib korteriomandit kui asjaõigust, teine peatükk reguleerib valitsemisega seotud küsimusi, kolmas peatükk reguleerib korterihoonestusõigust, neljas peatükk reguleerib menetlussätteid, viiendas peatükis on sätestatud rakendusnormid. Tuleb möönda, et eelnõu on välja töötatud suhteliselt pika aja jooksul. Samal ajal on tegemist eelnõuga, mis peab olema väga lihtsas keeles, väga selgelt arusaadav igale korteriomanikule. Tunnistan, et selles osas, selle juriidilise korrektsuse ja täpsuse kõrval on eelnõu menetluses arenguruumi, eelnõu ootab teie parandus-täiendusettepanekuid. See on minu poolt kõik.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Ma palun vabandust nii varase küsimuse pärast, aga § 15 lõige 3 räägib, et korteriomanikud võivad kaasomandi eseme valitsemisel otsustada häälteenamuse alusel. Mul on küsimus selle kohta. Kas see otsus peab olema ühekordne ja tulevikus kõik otsused tehakse häälteenamuse alusel, mitte enam ühel meelel, või tuleb iga otsustuse eel teha otsus, et seekord me otsustame häälteenamuse alusel?

Paragrahvi 15 lõikes 3 on tegemist printsiibiga. Ma kujutan ette, et nii või teisiti, kui on häälteenamus, siis on tegemist kollegiaalse organiga. Tegemist on printsiibiga selles mõttes, et ei nõuta konsensust, sest tegelikult enamushäältega tehtud otsus on ju nende isikute suhtes, kes sellega nõus ei ole, diskrimineerimine. See on täiesti uus printsiip siia sisse toodud ja see printsiip peaks oluliselt vähendama n-ö tupikseise, alates sellest, et me ei saa korteriühistut üldse moodustatud - kas varalistel, sotsiaalsetel või mingitel muudel põhjustel, kuni selleni, et inimesed ei võta osa korteriühistu tööst ja ka koormiste tasumisest. See on juba ka ajakirjanduses leidnud kajastamist ühe teise nurga alt, mis selles eelnõus sees on. See tähendab seda, et enamushäältega võiks kellegi lihtsalt oma eluruumist ja korterist minema ajada. Kas nii kaugele asjad lähevad või mitte, see on omaette küsimus, aga naabrist lahtisaamise küsimus tihtipeale eluruumi haldamisel on ja seda tuleb tõdeda. Selle üle ilmselt diskuteerime veel selle eelnõu menetluse käigus päris palju.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! See eelnõu on tõesti väga reformimeelne. Kas heas või halvas mõttes, see on omaette küsimus. Aga läheksime detailide juurde. Paragrahv 15 räägib korteriomandi valitsemisest ja siit tulenevad järgnevad sätted, küll üldkoosolekute ja küll muu kohta. Olge nii kena, öelge, milline õiguslik staatus tulenevalt sellest antakse neile üldkoosolekutele, millised kvoorumid peavad olema, et need oleksid pädevad. Kui räägime §-st 15, korteriomandi valitsemisest, siin ikka ei ole selgelt öeldud, kes või mis seda valitseb, kui kokkulepet pole saavutatud. Kuidas toimida siis, kui valitsemise suhtes kokkulepet pole?

See seadus näeb kõigepealt ette hoopis lõdvemaid koostöövorme lepingu näol. Ta ei pea olema registreeritud juriidilise isikuna ja sellest tulenevalt peab korteriomandi valitsemine toimuma ka enam demokraatlike kokkulepete alusel. Ma leian, et kui sellest §-st 15 või eelnõust tervikuna ei saa vastust sellele või ka järgnevatele küsimustele, siis eelnõu selleks Riigikogus ongi, et seda vastavalt täiendada.

Tänan! Tiit Toomsalul on ka teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Selles eelnõus on ka teisi väga huvitavaid formuleeringuid, sealhulgas korteriomaniku kohustuste kohta. Kohustused on väga toredad asjad ja nad peavad kenasti haakuma õiguste ja kõige sellega. Aga samas, kui jutt käib ühisosa korrashoiu kulutuste kohustuslikust tasumisest, kuidas siiski härra minister soovitab leida konsensuse, millist ühisosa haldamist, remontimist on vaja finantseerida? Kuidas seda mõista?

Vastates sellele küsimusele, ma saan vastata härra Vootele Hanseni küsimusele antud vastusega. Eelnõu ei lähtu konsensuse põhimõttest, mida te siin mainisite. See on täiesti uus lähenemine, uus printsiip, meie jaoks uus. Mujal maailmas seda kasutatakse. See tähendab, et kohustusi võib täita ju sellisel moel, et inimesed ise teevad ühe või teise töö, olgu see korrashoiu, prügiveo või mingis muus valdkonnas. Samal ajal näeb eelnõu ette ikkagi valitseja leidmist. Ehk teisisõnu: see ei ole kõige parem variant, kui korteriomanikud ise on selle ühistu liikmed ja iseenda maksudest, piltlikult öeldes, rikastuvad. Tekib hoopis omapärane juriidiline konstruktsioon. Seetõttu kõigi kohustuste mõõdupuuks on ikkagi minu arvates raha ja eelnõu annab ka võimaluse sellesama raha kaudu mitte konsensuse, vaid enamushäälte alusel otsustada kohustuste täitmist.

Tänan! Kolleeg Lauri Vahtre!

Tuhat vabandust kõigi ees, et ma aega kulutan oma küsimusega! See on märkus-küsimus. Härra minister! Sellesama § 15 lõikes 4 on juttu otsuse kehtetuks tunnistamisest. Kas teile tundub minu mõte arukas, kui ma sõnastaksin selle nii: "otsuse kehtetuks või mittesiduvaks tunnistamist"? Nimelt pean silmas olukorda, kus enamus on otsustanud teha mõtteliselt jaotatud osal kulutusi, mis ületavad n-ö hädavajalikkuse piiri, ja nüüd vaesem korteriomanik leiab, et see ei ole talle siduv.

Paragrahvi 15 lõige 4 kõlab (võib-olla siit ei saa päris täpselt väsimuse astme ja varajase hommikuse tunni tõttu aru): "Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda." Sõnastus on keeruline, aga siin on ikkagi kriteeriumid antud, ajaline kriteerium ja ka seadusnormile vastavuse kriteerium. Selles mõttes ma kaldun arvama, et nende kriteeriumide olemasolu korral ei saa kedagi - ei vaest ega rikast - diskrimineerida ja seetõttu põhimõtteliselt kogu korteriomandi valitsemine - nii kõlab selle paragrahvi pealkiri - peab toimuma nende printsiipide järgi, mis siia seadusesse kirja on pandud.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole.

Ma tänan!

Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Ülo Tärno!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Riigikogu majanduskomisjon menetles seda eelnõu, Vabariigi Valitsuse esitatud korteriomandiseaduse eelnõu 403 13. juunil 2000. aastal ning kuulas ära väga põhjalikud ettekanded. Tekkis diskussioon, milles arutati umbes samasuguseid küsimusi, nagu siin püstitati. Komisjon leidis siiski, et on mõistlik saata eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 14. juunil 2000. aastal, teha ettepanek seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. september aastal 2000 kell 12. Selle ettepaneku poolt oli 10 majanduskomisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Majanduskomisjon ootab teie väga aktiivset osalust muudatusettepanekute esitamisel. Suur tänu!

Tänan, Ülo Tärno! Kolleegidel küsimusi ei näi olevat. Majanduskomisjon juhtivkomisjonina on teinud ettepaneku seaduseelnõu 403 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Muudatusettepanekute tähtaeg on nimetatud. Tänan! Meie istung on lõppenud. Head põhiseaduse aastapäeva! Istungi lõpp kell 4.45.