Infotund
Esimees T. Savi
Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, Vabariigi Valitsuse liikmed! Alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli! Hetkel on kohal 38 Riigikogu liiget. Tänan! Lugupeetud kolleegid, täna vastavad teie küsimustele proua kultuuriminister, härrad haridusminister, põllumajandusminister ja sotsiaalminister. Me alustame. Esimene küsimus tuleb kolleeg Olev Rajult härra sotsiaalministrile. Olev Raju, palun!
O. Raju
Aitäh! Mind ajendasid seda küsimust esitama riigieelarve eelnõu seletuskirjas toodud arvud, millega valitsus prognoosib nelja aasta vältel tööpuuduse kasvu. 2002. aastaks peaks see jõudma 13,7%-ni. Selline olukord tähendab kui mitte maailma siis vähemalt Euroopa mõistes hädaolukorda, kus valitsused võtavad erakorralisi meetmeid tööpuuduse leevendamiseks. Ametiühingute andmetel alustatakse sellega juba 12%-lise tööpuuduse korral. Mida võetakse ette meil? Eelarve eelnõuga tutvudes selgub järgmist. Valitsus on vähendanud töötu ümberõppe summasid, töötu koolituse summasid ei ole suurendatud. Siit minu küsimus. Mida siis valitsus lõppude lõpuks ikkagi kavatseb teha, et tööpuudust vähendada? Või jagab ka härra Nestor selles asjas härra Mõisa seisukohta, et nad ise, igavesed joodikud, on süüdi?
Esimees
Härra minister, palun!
E. Nestor
Aitäh! Lugupeetud arupärija! Täpsemad andmed selle aasta üheksa kuu kohta on sellised, et septembri lõpus oli meil 45 139 töötut. See teeb 5,2% elanikkonnast vanuses 16 kuni 57 aastat (naistel) ja 62 aastat (meestel). Arvutusmetoodika, mille alusel sellised näitajad on saadud, vastab ILO ja üldse rahvusvahelisele metoodikale. Meil on valminud kaks seaduseelnõu ja üks suurem programm. Need kaks seaduseelnõu on Internetis Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel. Kõik Riigikogu liikmed võivad nendega kas või täna tutvuda. Jutt on tööturu teenuste seaduse eelnõust ja töötu sotsiaalse kaitse muutmise seaduse eelnõust. Kahjuks ei võimalda mul napp aeg pakutavatel muudatustel pikemalt peatuda. Teine üsna tähtis dokument, mis tuleb valitsuses arutusele, on meie ministeeriumi väljatöötatud ja Rahandusministeeriumile esitatud tööhõive suurendamise, töötuse vältimise ja riskigruppidesse kuuluvate isikute tööturust väljatõrjumise ennetamise programm aastateks 2000-2005. Kui see programm läbib kooskõlastusringi, on tegemist juba avaliku dokumendiga, millega kõik saavad tutvuda. Programmi elluviimisel on kavas kasutada lisaks riigieelarves ettenähtavatele vahenditele ka neid, mis laekuvad omandireformi reservfondist sihtotstarbelistena tööhõiveprobleemide lahendamiseks. Aitäh!
Esimees
Tänan! Olev Raju, täpsustav küsimus, palun!
O. Raju
Tänan! Kahjuks ei saanud ma vastust kõige põhilisemale küsimusele. Töötus kasvab, valitsus ei suurenda koolitussummasid ja vähendab töötu ümberõppe summasid. Kas sellest tuleb aru saada nii, et valitsuse arvates on koolitus ja ümberõpe ebaefektiivsed abinõud, millega töötuse vastu võidelda ei saa?
E. Nestor
Mis puutub töötute ümberõppesse, siis selles peab toimuma üks oluline sisuline muudatus pärast seda, kui on vastu võetud tööturu teenuste seadus. Muudatuse sisu on järgmine. Praegu me sisuliselt katame riigieelarvest kulutused, mida tööandjad teevad töötute ümberõppeks. Pean seda vääraks ja leian, et tulevikus peaks olema riigi kohus välja õpetada töötuid selliselt, et neil endil oleks võimalik leida töökoht.
Esimees
Tänan! Olev Raju, teine täpsustav küsimus, palun!
O. Raju
Kahjuks ei saanud ma ikkagi vastust. Kas siis valitsus leiab, et koolituseks ja ümberõppeks eraldatavad summad ei anna efekti, mistõttu ta neid vähendab? Tööpuudus kasvab, aga summasid vähendatakse.
E. Nestor
Loomulikult eeldan ma Sotsiaalministeeriumi juhina, ministrina, et neid vahendeid peaks olema rohkem. Veel tänavu tuleme teie ette mõningate ettepanekutega muuta käesoleva aasta eelarvet, et oleks võimalik teatud kulusid aasta lõpuni paremini kanda. Olen kindel, et vahendeid, mis on ette nähtud töötute koolituseks ja tööpuuduse vastu võitlemiseks, võib kasutada paremini, kui seda seni on tehtud.
Esimees
Tänan! Olev Raju, viimane täpsustav küsimus, palun!
O. Raju
Ma loodan, et see küsimus jääb tõesti viimaseks. Valitsuskoalitsiooni programmis on lubadus luua 13 000 uut töökohta aastas. Kui see on nii, kuidas siis ikkagi tööpuudus kasvab? Ma ei saa aru.
E. Nestor
Ma arvan, et austatud arupärija on mingid dokumendid omavahel segamini ajanud.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus tuleb kolleeg Jüri Adamsilt härra haridusministrile. Jüri Adams, palun!
J. Adams
Lugupeetud härra Lukas! Üleeile käis Riigikogus grupp kooliõpilasi, nagu neid siin ikka käib. Kohtumisel Riigikogu liikmetega pöördus üks Tartu noormees meie poole järgmise probleemiga. Tema tahaks mitmesugustel põhjustel, millest peamised on perekonna majanduslikud raskused, jätkata oma haridusteed õhtukoolis, aga probleem on selles, et ta ei ole veel 17-aastane. Talle on antud arusaamatuid vastuseid. Ei ole selge, kas tal on õigus õppida õhtukoolis ja mida peaks selle õiguse realiseerimiseks tegema.
Esimees
Härra minister, palun!
T. Lukas
Aitäh küsimuse eest! Saan selle kohta anda seadusele põhineva konsultatsiooni. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 6 sätestab: põhihariduse omandamine õhtuses ja kaugõppevormis ning kooli lõpetamine eksternina on lubatud koolikohustusliku vanuse ületanud isikutel, kes pole omandanud põhiharidust. Kui noormees on põhihariduse omandanud, siis ei ole õhtukoolil mingit põhjust keelduda teda vastu võtmast, ükskõik kui vana ta on, kas või alla 17-aastane. Ja nii ongi sätestatud: üldkeskhariduse omandamine õhtuses ja kaugõppevormis ning kooli lõpetamine eksternina on lubatud põhihariduse omandanud isikutel. Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppevormis õppimise, samuti kooli eksternina lõpetamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. Kui kellelgi tekib sellealaseid küsimusi, millele kool korrektset vastust ei anna, siis, kui on tegemist linnaga, peab vastuse andma linna haridusosakond. Haridusministeeriumis tegeleb nende probleemidega Mari Kadakas, kelle telefoninumber on 6 281 318.
Esimees
Tänan! Jüri Adams, täpsustav küsimus, palun!
J. Adams
Aitäh, härra minister! Ma saan aru, et kõnealune juhtum on natuke komplitseeritum seetõttu, et noormehel ei ole põhiharidus veel omandatud - tal jäi viimane klass pooleli. Ja siit minu niisugune küsimus. Et tegemist on alaealisega, kes võib-olla ei oska veel paberitega tegelda, siis kas tema vanematelt või eestkostjalt on vaja mingisugust kirjalikku avaldust või peaksid nemad ajama asju tema eest?
T. Lukas
Kui on tegemist alaealisega, on eestkostja avaldust tõepoolest vaja, kuid mitte igal juhul. Käesoleval juhul ma ei tea, kas tal on vanemad ja kas eestkostjaga on kõik korras. Siin on kindlasti erandeid, mida kool saab arvestada. Ka erandlikel juhtudel piisab kooli poole pöördumisest. Nii et kui tekib probleeme, peab kool suutma õpilasele asju korrektselt selgeks teha. Ma loodan, et kõigis koolides antakse konkreetsed vastused.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Laine Tarviselt härra põllumajandusministrile. Palun!
L. Tarvis
Suur tänu! Lugupeetud minister! Enamik maaettevõtjaid tegeleb praegu põllumajandusega, sest see on ajalooliselt olnud maal tegevusala number üks. Sinna on aegade jooksul palju investeeritud. Oma rahva äratoitmine kodumaiste toiduainetega on otsustatud juba 1994. aastal ja see on ka riigikaitse seisukohalt väga oluline. Taimekasvatuseks looduslike tingimuste olemasolu, samuti ajalooliselt kujunenud aretustöö piimakarjakasvatuses on head eeldused põllumajanduse arenguks. Samal ajal on tasuvus madal ja Eesti põllumajanduse osa siseturul on jäänud alla otstarbeka omavarustatuse taseme. Tugevate ajalooliste traditsioonidega põllumajanduse likvideerimine ja alternatiivtegevustega asendamine ei ole otstarbekas. Siit minu küsimus: kui suur peab olema Eesti põllumajandustoodang, et tagada riigi varustamine oma põllumajandussaadustega ja milliste vahenditega (arvude keeles öelduna) see tagamine peaks toimuma? Maaelukavade projektidest ei ole ma sellele küsimusele vastust saanud.
Esimees
Tänan! Härra minister, palun!
I. Padar
Tänan küsimuse eest! Kui rääkida sellest, millised peaksid olema Eesti põllumajanduse tootmismahud, et varustada Eesti elanikke põhitoiduainetega, pean ütlema: vähemalt nii suured, et siseturu vajadused oleksid kaetud. Kui rääkida eraldi sektoritest, siis viimasel ajal on olnud ületootmine piimasektoris, aga liha ja teravilja oleme tootnud vähem, kui on olnud siseturu vajadus. Eesti Vabariigi põllumajanduspoliitika on lähtunud kindlast printsiibist: tagada, et tarbijate laual oleks kodumaine toit. Selle nimel oleme välja töötanud küllalt põhjaliku programmilise skeemi, kus on näidatud, mida on lähiaastatel tarvis teha, et olukord põllumajanduses ja selle turg stabiliseeruks. Abinõude struktuuri oluline lüli on eile valitsuskabinetis arutatud majanduse arengu kava aastateks 1999 kuni 2003 ja selles sisalduv põllumajandusosa. Eilsel valitsuskabineti istungil diskuteeriti pikemalt põllumajandusosa üle. Ma arvan, et väljapakutavad lahendid, mis peavad silmas Eestis traditsioonilise põllumajanduse säilitamise ja edasiarendamise eesmärki, on vastuvõetavad kõikidele põllumeestele.
Esimees
Tänan! Kolleeg Laine Tarvis, täpsustav küsimus.
L. Tarvis
Suur tänu! Päris täpset vastust ma oma küsimusele ei saanud. Küsin siis teise kandi pealt. Eesti põllumajandustoodang on ka välisturul konkurentsivõimeline. Milliseid konkreetseid abinõusid valitsus omalt poolt kavatseb rakendada, et aidata põllumajandussaadustele välisturge leida?
I. Padar
Et põllumajandussaadustele välisturge leida, tuleb kõigepealt toota ja töödelda selliseid põllumajandussaadusi, mis vastavad kõikidele konkurentsitingimustele. Praeguseks oleme ainult piimasektoris saavutanud sellise taseme, et võime eksportida näiteks piimapulbrit ja võid. Me loodame, et alates 2000. aastast oleme võimelised välja vedama ka juustu. Julgen väita, et Vabariigi Valitsus on võtnud otseseid meetmeid põllumajandussaaduste ekspordi tagamiseks. Hoolikalt valmistutakse osalema järgmisel aastal toimuval EXPO-l, kus Eesti põllumajandussaadused saavad kindla koha. Valitsuse tasandil on arutatud piimanduses ekspordiorganisatsiooni loomise vajadust. Kahjuks ei ole me astunud veel olulisi samme ekspordivõime parandamiseks teistes põllumajandusharudes. Kui küsida, kus on tänane eesti peekon, siis kahjuks peame ütlema, et seda ei ole. Lihasektoris ei ole sääraseid töötlevaid ettevõtteid, mille toodang vastaks Euroopa Liidu normidele. Julgen öelda, et majanduse arengu kavast lähtuvad alaprogrammid kirjeldavad väga detailselt, kuidas meie töötlev tööstus peaks saavutama sellise taseme, et Eesti põllumajandussaadused oleksid eksportimisel konkurentsivõimelised.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Mart Meri, küsimus proua kultuuriministrile.
M. Meri
Aitäh! Lugupeetud minister! Üks teatrimees on kümmekond aastat ringi hulkunud kui tont ja otsinud oma teatrile kodu. See teatrimees on muidugi Eino Baskin ja teatri nimi on Vanalinnastuudio. Kas kodutänav hakkab juba paistma või peab teatrimees veel edasi uitama?
S. Kivi
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastates täna siin teie ees Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Mart Meri küsimusele, on mul erakordselt hea meel öelda, et Eino Baskini soovunelm on täitumas. Kultuuriministeerium on lahendanud Vanalinnastuudio maja küsimuse. Nimelt otsustas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 28. septembril tühistada eelmise valitsuse kinnitatud AS Sakala Keskuse arengukava, mis nägi ette rajada tulevikus Sakala t 3 hoonesse riigi protokollikeskus. Arvestades Eesti riigi rahalisi võimalusi, käiks see suur ettevõtmine meile ilmselt üle jõu. Kindel ei ole ka see, kas kõnealune hoone on selleks otstarbeks kõige sobivam. Seepärast tegi Vabariigi Valitsus Kultuuriministeeriumile ülesandeks töötada lähiajal välja AS Sakala Keskuse uus arengukava. Kohe pärast valitsuse sellekohast otsust lepiti Kultuuriministeeriumis kokku, kuidas kiiresti lahendada Vanalinnastuudio oma maja küsimus. Seni teatavasti tegutses teater selles hoones rentnikuna. Asjakohase otsuse võttis vastu AS Sakala Keskuse nõukogu ning praegu on käsil vastava lepingu ettevalmistamine. Selle lepingu alusel hakkab Sakala t 3 hoones tervikuna tegutsema Vanalinnastuudio ehk teisisõnu, seal hakatakse teenima tema huve. Juba lähinädalatel, pärast paari juriidilise detaili täpsustamist toimub hoone tegelik üleandmine teatrile. Kokkuvõttes võib öelda, et pärast pikki aastaid kestnud vaevaline tee ja mitmesuguste lahenduste otsimine on jõudnud lõpule. Härra Baskin saab oma maja. Maja, kus ta on peremees. Aitäh!
Esimees
Tänan! Mart Meri, täpsustav küsimus, palun!
M. Meri
Aitäh! Kas see, et Sakala 3 muutub nüüd teatrimajaks, toob kaasa ka selle maja kohandamise teatri oludele?
S. Kivi
Jah. Sihtasutusel on kõik võimalused ehitada sinna nüüdisaegne nn black box tüüpi lava, mida Tallinnas tegelikult praegu ei ole ja millest Vanalinnastuudio on unistanud. Teatrimaja väljaehitamiseks on vajalikud vahendid olemas ja Kultuuriministeerium aitab siin omalt poolt igati kaasa. Samuti on sihtasutuse juhtkond selles küsimuses positiivsel, konstruktiivsel seisukohal. Ma usun, et need tööd tehakse ära lähiaastate jooksul.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus proua kultuuriministrile tuleb kolleeg Sven Mikserilt. Palun!
S. Mikser
Aitäh! Austatud proua minister! Minu ees on järgmine kutse: "Reformierakond korraldab 10. oktoobril kell 12.00 Nõmme Kultuurikeskuses koosoleku "Uue aastatuhande turvaline Nõmme". Esineb Eesti Vabariigi justiitsminister Märt Rask, tutvustatakse Reformierakonna Nõmme ringkonna kandidaate. Üritus on tasuta. Tule kohale." Ringhäälinguseaduse § 25 lõike 1 punkt 3 ütleb, et Eesti Televisiooni ülesanne on mitmekesiste ja tasakaalustatud programmide loomine ja edastamine kõrgel ajakirjanduslikul, kunstilisel ja tehnilisel tasemel. Eelmainitud Reformierakonna valmiskampaania üritust kajastas avalik-õiguslik telekanal Eesti Televisioon saates Aktuaalne Kaamera päris põhjalikult. Siit minu küsimus. Kas te kultuuriministrina peate eetiliseks, et teie erakonna valimiskampaania üritust serveeriti avalik-õiguslikus telekanalis kui ministri kohtumist rahvaga, ilma seda markeerimata kui parteipoliitilist üritust?
Esimees
Proua minister, palun!
S. Kivi
Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Sellele küsimusele vastates pean kõigepealt ütlema, et ei näinud ise seda saadet, klippi, millele te vihjasite. Seetõttu ei oska ka öelda, kas see oli tõepoolest erakonna valimiskampaania või rahvaüritus, mille kohta andsid ürituses osalejad, olgu nad siis Reformierakonna või mõne teise erakonna liikmed, oma kommentaare. Jään vastuse võlgu. Mõistagi arvan, et avalik-õigusliku televisiooni ülesanne on anda eetrisse tasakaalustatud informatsiooni, haridus- ja kultuurisaateid, lastesaateid. Kui tasakaalustatud informatsiooni alla kuulub ühe infosaate tegijate arvates päevasel ajal rahva rohket osavõttu pälvinud sündmus, siis küllap see on nende südametunnistuse asi. Tõepoolest, kahjuks ei ole ise saadet näinud, mistõttu ei tea hinnangut anda.
Esimees
Tänan! Sven Mikser, täpsustav küsimus, palun!
S. Mikser
Aitäh! Proovin küsida siis n-ö põhimõttelisemat laadi või, ütleme, abstraheeriva küsimuse. Kas te peate õigeks, et avalik-õiguslik telekanal võib valimiskampaania perioodil kajastada rahvakoosolekuna üritust, milles osalejad kutsutakse kohale partei logoga kutsel kui parteikoosolekule ja millele minekul jagatakse ukse peal partei sümboolikaga meeneid?
S. Kivi
Aitäh küsimuse eest, härra Sven Mikser! Mulle tundub, et valimiseelne periood on üpris neurasteeniline. Ja selliseid meetodeid, nagu mulle tundub, kasutab tegelikult enamik valimisliite ja parteisid. Me võime kõikidelt nendelt koosolemistelt ja hiljem, kui jälgime nende kajastamist, leida elemente, mis võib-olla ei ole poliitiliselt kõige korrektsemad. Küsimus on üldiselt palju laiem. Olen väga tänulik teile sellise märkuse ja tähelepaneku eest. Jälgigem üksteist ja näidakem, kus on tehtud viga.
Esimees
Tänan! Sven Mikser, teine täpsustav küsimus, palun!
S. Mikser
Väga lühike täpsustav küsimus veel. Ma ei küsinud, kas teie hinnangul teevad seda kõik erakonnad või ainult teie erakond, ma küsisin: kas te põhimõtteliselt peate sellist asja õigeks?
S. Kivi
Põhimõtteliselt ei pea õigeks. Kahjuks ongi meie väikeses Eesti riigis probleem järgmises. Juhul kui me kuidagiviisi suudaksime kinni pidada sellest, et ükski inimene, kes teatud aja jooksul osaleb valimiskampaanias, ei esineks avalik-õiguslikus meedias, siis jääksid vist saadete tegijad ja sündmuste vahendajad ajahätta. Aga see, kuidas edasi minna korrektsemalt, on meie ühine probleem, Riigikogu probleem, valitsuse probleem.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus tuleb kolleeg Mari-Ann Kelamilt härra haridusministrile. Palun!
M.-A. Kelam
Suur tänu! Härra Lukas! Küsimus puudutab haridust, nagu võite arvata. Haridus, kultuur, eetika ja demokraatia, võib öelda, käivad käsikäes ning täiendavad ja tugevdavad üksteist. Hea kasvatus ja korralik haridus on vältimatud eeldused isiksuse vabaks arenguks, tema õiguste ja kohustuste mõistmiseks ning kodanikukohuse täitmiseks. Ja demokraatlik areng sõltub sellistest kodanikest. Aga et riigis pole vist seni välja arendatud hariduskontseptsiooni, küsin: kas selle kallal töötatakse ja millal seda oleks oodata?
Esimees
Tänan! Härra minister, palun!
T. Lukas
Aitäh fundamentaalse küsimuse eest! Mõistagi on riigil vaja oma haridusstrateegiat. Eelmisel aastal arutas Riigikogu kolme eri dokumenti, millest ühe oli ette valmistanud Haridusministeerium, teise Haridusfoorum ja kolmanda Presidendi Akadeemiline Nõukogu. Tõepoolest, kolme dokumendiga edasi minna pole mõtet, tuleb teha üks ja konkreetne. Praegu on lõpusirgel riigi haridusstrateegia ettevalmistamine. Haridusfoorum annab selle peagi üle. Me leppisimegi Haridusfoorumi toimkonnaga kokku niimoodi, et esimesed ettepanekud teeside kujul esitab ta haridusministrile. Haridusministeerium töötab materjali põhjalikult läbi, paneb lõpliku kontseptsiooni kokku koostöös Haridusfoorumiga. Viimane võtab Eesti hariduse arengu strateegia järgmiseks aastatuhandeks detsembrikuus oma päevakorda ja loodetavasti kiidab heaks. Pärast seda lähen ma arengustrateegiaga valitsusse. Loodame, et järgmise aasta alguses saab valitsus esitada arengustrateegia Riigikogule ja siis te hakkate seda dokumenti arutama. Omalt poolt olen kokku kutsunud haridusministri nõukoja, kus on Riigikogu kultuurikomisjoni, Haridusfoorumi toimkonna ja minu nimetatud isikud. Seal on meie hariduselu tuntud ja ka vähem tuntud inimesi. Nõukoda aitab mul vaadata arengustrateegia põhiprintsiipe üle. Nii et töötame.
Esimees
Tänan! Mari-Ann Kelam, täpsustav küsimus, palun!
M. Kelam
Ma tahaksin küsida veel kolme elemendi kohta. Kas arengustrateegias on sees ja kui suurel määral kodanikuõpetus, keeleõpetus, nimelt eesti keele õpetamine riigis, ja usuharidus. Need kolm asja huvitaksid mind eriti. Kas seda on võimalik juba kommenteerida?
T. Lukas
Aitäh! Loomulikult kõigi nende oluliste õppeainete - võib vist nii öelda - õpetamiseks koolides peab looma head tingimused. Siin ongi arutamise koht: kui põhjalik, konkreetne ja detailne peab olema riigi hariduse arengu strateegia dokumendina? Kas selle eesmärk on luua ainult alus kõigiks normaalseteks haridustoiminguteks, õpetamistoiminguteks? See, milliseid aineid õpetada ja kui suures ulatuses, lahendatakse ikkagi Haridusministeeriumi tasemel. Või puudutatakse strateegias ka konkreetsemaid detaile? Usun, et kui need ained hariduse arengu strateegias otseselt mainimist ei leia, siis sellele vaatamata on kogu dokumendi häälestatus niisugune, et nende õpetamine koolides oleks heal tasemel.
Esimees
Tänan! Mari-Ann Kelam, teine täpsustav küsimus, palun!
M.-A. Kelam
Lõpuks ma küsiksin lihtsalt nii. Kui inimesel on teadmisi, arvamusi ja ta soovib mingil moel oma panusega osaleda kõnealuse kontseptsiooni väljatöötamises, kas tal siis lihtkodanikuna on võimalik seda teha? Kuidas ta saaks kaasa lüüa selles ettevõtmises?
T. Lukas
Aitäh! Kahtlemata on võimalik osaleda. Kui asi saab konkreetse dokumendi kuju ja läheb arutamisele Haridusfoorumi toimkonda ja edaspidi muidugi valitsusse, teeb Haridusministeerium selle oma koduleheküljel Internetis kättesaadavaks kõigile. See on täiesti avalik tribüün kõigile, kes soovivad kaasa rääkida. Saab kirju saata ja ettepanekuid teha nii Haridusfoorumile kui Haridusministeeriumile. Kuid peale selle saavad ju kõik kodanikud Riigikogu liikmete kaudu mõjutada parlamendis haridusstrateegia üle toimuvat arutelu. Nii et kõigil, kes asja vastu vähegi huvi tunnevad, on võimalik sekkuda.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus tuleb kolleeg Jaanus Marrandilt härra põllumajandusministrile. Palun!
J. Marrandi
Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Põllumajanduses hõivatute osakaal on Eestis 7-8% kogu tööhõivest. See näitaja on võrreldav lääneriikide omaga. Samas aga on võrreldamatu tööviljakus, mis jääb alla arenenud maadele. Arvestades Eestis aetavat majanduspoliitikat, on see ka arusaadav. Niisugustes tingimustes ei olegi võimalik investeerida ega areneda. Nii on meil piimatootmine vähenemas 600 000 tonnini aastas, mida on vähe isegi aktiivse siseturu tarbeks. Sealihatootmine katab praegu pool Eesti vajadusest. Samal ajal taotleb Eesti riik Euroopa Liidult piimatootmiskvoodi suurendamist 900 000 tonnini. Olen aru saanud - tõsi, võib-olla ekslikult, sest puudub arengukava -, et toodangu kasv tahetakse saavutada efektiivsuse suurendamise läbi. Niisiis: missuguste abinõude rakendamisega te loodate selliste kvootide täitmist saavutada olukorras, kus üldine tootmine väheneb ja selle suurendamist ei soosi ka praegu aetav nn avatud majanduse poliitika?
Esimees
Tänan! Härra minister, palun!
I. Padar
Tänan küsimuse eest! Vaieldamatult on see väga suur probleem, kuidas saavutada efektiivsemat tootmist. Ühelt poolt saab seda saavutada otstarbe parandamise ja teiselt poolt tootmisse tehtavate investeeringutega. Praegu põllumajanduses valitsevas olukorras, kus hinnad on alla surutud, on väga raske rääkida investeeringute finantseerimisest omavahenditest. Ma arvan, et siin tuleb jõuliselt appi järgmiseks aastaks planeeritud SAPARD-i programm, mille rahastamise üks osa tuleks Euroopa Liidust ja teine osa Eesti riigieelarvest. Ühtaegu SAPARD-i programmist tulenevate ettevõtmistega töötame selle kallal, et põllumajandusse investeerijad saaksid võimaluse kasutada pikaajalisi krediite. Vajadus niisuguste krediitide järele on põllumajandussektoris suur. Praegu me tegelemegi pikaajalise krediidi programmi väljatöötamisega. Eesmärk on tagada, et SAPARD-i programm, mille elluviimisel kuni 40% investeeringutest kaetakse Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi vahenditest, saaks teiselt poolt toetust pikaajalise krediidi näol.
Esimees
Tänan! Jaanus Marrandi, täpsustav küsimus, palun!
J. Marrandi
Tänan! Järvamaal talunike ees esinedes nimetasite te Järva Teataja sõnul piimatöötlejate poolt hindade madalal hoidmist selgeks sigaduseks. Teie hinnangul oleksid nad ka kõige madalama hinna aegadel olnud võimelised maksma piimaliitri eest 1,8-2,2 krooni. See on tubli tagantjärele konstateering. Selge on seegi, et tootjad ei ole tulevikus säärast hinnalangust nii pika perioodi jooksul võimelised enam üle elama. Missugused on valitsuse õppetunnid sellisest olukorrast, eriti silmas pidades vajadust suurendada piimatoodangut taotletava 900 000-tonnise kvoodini? Missugused abinõud on kavas, et teie sõnu kasutades võiks öelda: niisugused sigadused tulevikus enam ei kordu?
I. Padar
Ma võin ka siinse kvoorumi ees kinnitada, et piimaliitri eest on sellelgi suvel olnud võimalik maksta vähemalt 1,8 krooni. Nii näitavad arvutused, mille Põllumajandusministeeriumi ametnikud on mulle esitanud. Tõepoolest, kui me täna vaatame kokkuostuhindu, näeme rõõmuga, et need on mõningasel tõusuteel. Kuid selge on seegi, et tuleb leida lahendused, kuidas need hinnad stabiliseerida, sest põllumajandus rohkem selliseid suuri kõikumisi välja ei kannata. Siin võib võtta mitmesuguseid meetmeid. Ühed neist on turukorralduslikud, orienteeritud siseturu kaitsele. Teised lähtuvad sellest, et kehtestada tugevamaid norme sissetoodavale põllumajandustoormele. Kolmandaks loomulikult tuleb tõhustada otsetoetusi. Selge on seegi, et tänasel Eesti põllumajandusmaastikul on põllumajandust teenindamas liiga palju töötleva tööstuse ettevõtteid. Meil on 41 piimatööstust ja 281 liha töötlevat ettevõtet ehk mõnevõrra isegi rohkem, kui Eestis on valdu. Ma arvan, et lähitulevik teeb siin põhjalikke korrektiive. Kindlasti jäävad alles tugevamad ettevõtted, need, mis oma hügieenitingimuste poolest vastavad kõikidele nõuetele. Teiselt poolt ma loodan, et tulevikus jäävad töötlevasse sektorisse tootjatega korrektsetes lepingulistes vahekordades olevad ettevõtted.
Esimees
Tänan! Jaanus Marrandi, teine täpsustav küsimus, palun!
J. Marrandi
Üks oluline moment on põllumajanduse arengu juures veel. Nimelt see, kellele kuulub põllumaa. Minevikust teame, et enne Vabadussõda kuulus saksa parunitele 58% Eesti maast. Pärast tolleaegset maareformi oli see vaevalt mõni protsent. Teame, et Eesti maa on praegu kuni 100 korda odavam kui näiteks Saksa põllumaa. On tunda, et sedamööda, kuidas me läheneme Euroopa Liidule, suureneb välismaalaste surve maa ostmiseks. Nii on oht, et me mängime maha kõik Vabadussõja saavutused ja muutume oma maal sulasteks. Kas valitsus tunnetab niisugust ohtu ja kas selle tõkestamiseks on mingisuguseid plaane? Kui jah, siis milliseid?
I. Padar
Valitsus ei ole otseselt seda aspekti arutanud. Küll aga võin selles küsimuses teatavaks teha põllumajandusministri seisukoha. Põllumajandusministrina arvan: igati tuleb soodustada seda, et Eesti põllumehed saaksid endale põllumaad juurde osta.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmisena saab sõna kolleeg Ülo Tootsen, kellel on küsimus härra sotsiaalministrile.
Ü. Tootsen
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra sotsiaalminister! Käesoleva aasta 27. jaanuaril vastuvõetud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mitmed paragrahvid sätestavad ühte või mitut 2-16-aastast puuetega last kasvatavatele vanematele või hooldajale toetuste ja soodustuste andmise. Nimetatud seadus pidi jõustuma 2000. aasta 1. jaanuaril. Nüüd on valitsus teinud ettepaneku rakendada suur osa seaduses ettenähtud abinõudest aasta hiljem, 2001. aasta 1. jaanuaril. Seletatakse seda nagu ikka rahapuudusega. Aga kui samal ajal suurendatakse kaitsekulutusi, siis kas tuleb mõista, et seda tehakse puuetega inimeste arvel?
Esimees
Härra minister, palun!
E. Nestor
Aitäh! Ei tule nii mõista. Riigil on palju kohustusi, kaasa arvatud kaitsevõime tugevdamine. Samamoodi on ka puuetega inimestega, kelle suhtes riigil on kohustusi. Kõnealuse seaduse vastuvõtmine Riigikogus jättis õhku rippuma küsimuse, kust leitakse vahendid puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse rakendamiseks täies ulatuses. Sellele küsimusele tookord vastust ei antud. Järelikult tuleb vastus leida valitsusel, kes seadust rakendab. Olukord seaduse rakendamisel on selline, et ühe aasta jooksul me kõiki selle sätteid ei jõua jõustada. Seetõttu on tehtud Riigikogule ettepanek jõustada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus täies mahus 1. jaanuaril 2001. Otsustab Riigikogu.
Esimees
Tänan! Ülo Tootsen, täpsustav küsimus, palun!
Ü. Tootsen
Aitäh! On olemas selline asi nagu inimeste õigustatud ootuse printsiip. Käesoleval juhul järelikult on seda jämedalt rikutud. Inimesed ootavad seaduse jõustumist asjatult. Hooldajad on töötud. Neil ei olegi võimalust mujal töötada. Millest soovitate neil aastase ooteaja jooksul ära elada?
E. Nestor
Õigustatud ootuse printsiipi rikuti siis, kui vastutustundetult võeti vastu seadus, mõtlemata sellele, kust leitakse vahendid kogu seaduse rakendamiseks ühe aasta jooksul. Täna tuleb toonast ebareaalset sammu häbiga tunnistada ja seletada, miks seaduse jõustamine 2000. aasta 1. jaanuaril võimalik ei ole. Kõik need puuetega inimeste toetuste liigid, mis olid varem, jäävad kehtima ka järgmisel aastal. Ühtegi neist ei ole vähendatud. Lisaks kehtestatakse uusi toetusliike ja suurendatakse osa toetusi.
Esimees
Tänan! Ülo Tootsen, teine täpsustav küsimus, palun!
Ü. Tootsen
Kas teil on mingi hüva nõuanne puuetega laste vanematele või hooldajatele?
E. Nestor
Vanematele või hooldajatele saab anda niisugust nõu, et kui on vajadus mingite täiendavate toetuste järele, võib pöörduda kohaliku omavalitsuse poole seda liiki toetuste asjus, mis on tema pädevuses. Kõik siiamaani olnud toetused jäävad kestma. Kindlasti tuleks informeerida vanemaid muudatustest, mis on seotud uut liiki toetustega, et nad oskaksid neid õigesti ja õigeaegselt taotleda.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Tiit Toomsalu, küsimus härra sotsiaalministrile, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Lugupeetav härra sotsiaalminister! Valitsuskabinet, kuhu te kuulute Mõõdukate erakonna esindajana, on esitanud 2000. aasta riigieelarve eelnõu paketis seaduseelnõudega, mis lükkavad edasi või peatavad varem seadusega kehtestatud sotsiaalsete garantiide rakendamise. Nende hulka kuuluvad riikliku pensionikindlustuse seaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja riiklike elatusrahade seaduse muutmise seaduse eelnõu, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse muutmise seaduse eelnõu jt. Samal ajal on 2000. aasta riigieelarves loobutud ettevõtete tulumaksust ja veerandi võrra kasvatatud militaarkulutusi relvajõududele. Kas teie ja teie poolt valitsuses esindatava Mõõdukate erakonna toetus sedavõrd rahvavastasele eelarvepoliitikale vastab teie arusaamadele sotsiaaldemokraatia ülesannetest Eestis käesoleval ajal ning üldse sotsiaaldemokraatiast kui poliitilisest ideoloogiast? Aitäh!
Esimees
Tänan! Härra minister, palun!
E. Nestor
Aitäh! Ideoloogia seondub kõigepealt mõistega "erakond". Erakonnad teatavasti kandideerivad parlamenti. Käesoleva aasta 7. märtsil valiti Riigikogu, kus teatavasti on 101 kohta. Ükski erakond ei suutnud saada 51 kohta. Järelikult ei olnud võimalik moodustada valitsust ühe erakonna, ühe ideoloogia baasil. Sellisel juhul moodustatakse koalitsioonivalitsus, mis tegutseb koalitsioonileppe alusel. Leppe või selle alusel sündinud riigieelarve seostamine ühe ideoloogiaga tähendab seda, et inimene kas ei oska arvutada või ei tea, mis asi on poliitika.
Esimees
Tänan! Tiit Toomsalu, täpsustav küsimus, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Ma ei saanud härra ministrilt ja oma sotsiaaldemokraadist kolleegilt - Mõõdukad nimetavad ennast sotsiaaldemokraatideks - vastust. Kas sotsiaalkulutuste edasilükkamine vastab sotsiaaldemokraatlikule poliitikale?
E. Nestor
Ma olen sunnitud kordama oma tähelepanekut arvutusoskuse ja poliitiliste teadmiste kohta. Koalitsioonivalitsuse otsuse sidumine ühe ideoloogiaga tähendab emba-kumba, kas ei osata arvutada või ei teata, mis asi on poliitika. Koalitsioonileppe punktide eest vastutavad kõik lepinguosalised võrdselt, sõltumata sellest, millist ideoloogiat nende erakond järgib.
Esimees
Tänan! Tiit Toomsalu, viimane täpsustav küsimus, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Lugupeetav sotsiaalminister härra Nestor! Ma küll tahtsin küsida, kas Mõõdukate erakond loeb ennast veel sotsiaaldemokraatlikuks?
E. Nestor
Mõõdukate erakond kuulub Sotsialistlikku Internatsionaali.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus tuleb kolleeg Aimar Altosaarelt härra haridusministrile.
A. Altosaar
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra haridusminister! Ajakirjanduses on päris palju juttu olnud pensioniealiste õpetajate püsimisest koolis ja vajadusest tuua kooli noori õpetajaid, samuti õpetajate koondamisest. See temaatika on tekitanud kindlasti teatud ootusi ja ka ärevust nii õpetajate kui õpilaste ja lapsevanemate hulgas. Kuidas te seda kõike praegu kommenteeriksite?
T. Lukas
Aitäh küsimuse eest! Mulle on tõesti püütud suhu panna sõnu, nagu tuleks kõik pensioniealised õpetajad koolist minema ajada. Nii see ei ole, mingeid selliseid kavasid tehtud ei ole. Haridusministeerium ei püüa pensioniealistelt õpetajatelt töökohti ära võtta. Diskussiooni alla võib tulevikus tulla palga ja pensioni suhe. Kahtlemata vaadatakse koos kõiki töötajate gruppe, kellel praegu on töötasu ja pensioni suhe võrdväärselt sätestatud. Kui rakendame pensionireformi teise samba ja pensioniealised inimesed hakkavad saama palju suuremat pensioni, kui nad praegu saavad, siis ei pea nad ka tänasel kombel tööd rabama. Meie asi on välja pakkuda selliseid variante, et pensioniealine inimene näiteks töötab osalise tööajaga ja saab täispensioni või töötab täistööajaga ja saab osalist pensioni. Variante on palju. Vanemaid inimesi ei aja keegi koolist ära. Eesti kooli häda pole see, et tööl on liiga palju pensioniealisi õpetajaid. Eesti kooli häda on see, et piisavalt palju pole noori õpetajaid. Noorte toomiseks kooli on mitmeid lahendusi. Järgmisest aastast saavad noorempedagoogid juba pärast üheaastast töötamist koolis taotleda pedagoogi ametijärku, kõrgemat palka. Nad tõusevad juba pärast üheaastast töötamist võrdväärselt teiste hulka. Kui neist keegi on veel klassijuhataja, kelle lisatasu tõuseb, siis saab ta juba vabariigi keskmist palka ja rohkem. Ja lõpetuseks. Ajakirjanduses on tõmmatud kunstlikke paralleele politseinike koondamise ja õpetajate koondamise vahele. Mingist õpetajate lauskoondamisest juttu ei saa olla. Süsteemid on võrreldamatud. Sellist kava Haridusministeeriumil ei ole.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus tuleb kolleeg Elmar Truult härra sotsiaalministrile. Palun!
E. Truu
Aitäh, härra esimees! Austatud sotsiaalminister! Keeleseaduse § 4 ütleb, et igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes. Sama seaduse § 5 kohustab asutuste töötajaid oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste ja tööülesannete täitmiseks. Paraku on minu poole korduvalt pöördunud pensionärid, lapsevanemad jt, kes kurdavad, et Lasnamäe Polikliinikus, samuti Tallinna Lastehaiglas ja mitmel pool mujal ei teenindata neid eesti keeles. Siit minu küsimus: millal hakatakse Lasnamäe Polikliinikus ja mitmes muus meditsiiniasutuses täitma keeleseaduse nõudeid?
Esimees
Härra minister, palun!
E. Nestor
Aitäh! Nii pensionäride kui lastevanemate mure on arusaadav. Küll aga tahaksin juhtida austatud Riigikogu liikme tähelepanu sellele, et võib-olla ei ole kõige mõistlikumalt valitud adressaat, kellele see küsimus esitatakse. Keeleseaduse probleemid on kõigepealt probleemid, mida peavad lahendama tööandjad ja laiemalt võttes ka omanikud. Nii mainitud Lasnamäe Polikliiniku kui Tallinna Lastehaigla omanik on Tallinna linn. Kõige õigemad sellele küsimusele vastajad oleksid Tallinna linnapea Peeter Lepp, linnavolikogu esimees Edgar Savisaar - kui ta siin oleks, võiks ta teile vastata - ja ilmselt ka abilinnapea Monika Salu. Nemad suudaksid asjasse rohkem selgust tuua. Nii et soovitan pöörduda omaniku poole. Omalt poolt luban teavitada omanikku sellest, et meie ministeeriumi ees on tõstatatud küsimus mainitud asutustes keeleseaduse täitmisest.
Esimees
Hea kolleeg Elmar-Johannes Truu! Kuna härra minister on nimetanud adressaadid, kelle poole tuleks pöörduda, loen küsimuse käsitlemise lõpetatuks. Järgmine küsimus tuleb kolleeg Viive Rosenbergilt härra haridusministrile. Palun!
V. Rosenberg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud haridusminister! Merehariduse osatähtsust on Eestis raske ülehinnata nii seetõttu, et me oleme mereriik ning meri annab tööd ja leiba paljudele Eesti inimestele, kui ka riigikaitse seisukohalt. Nagu te teate, alustas Haridusministeerium möödunud aastal merehariduse reorganiseerimist, õigemini öeldes - erastamist. Tänavu, alles 24. septembril kirjutasite te koos Tallinna Tehnikaülikooli ja Concordia Ülikooli rektoriga alla ühiste kavatsuste protokollile, mille tulemusena peaks loodama erakõrgkool Eesti Mereakadeemia. Miks viiakse merehariduse erastamise ideed ellu nii järjekindlalt ilma loogilise põhjenduseta ja hoolimata paljude merendusringkondade vastuseisust. Viimaste arvates ei ole meil kõnealusel juhul erastamine otstarbekas.
Esimees
Härra minister, palun!
T. Lukas
Aitäh, proua Rosenberg, küsimuse eest! Mina sain haridusministriks ajal, kui Merehariduskeskuse, praeguse Mereakadeemia üliõpilased olid avaldanud selle juhtkonnale umbusaldust ning kooli nõukogu oli juba vastu võtnud otsuse, et õppetöö on ebarahuldav. Haridusministeerium peab vastu võtma otsuseid, tegutsema, kui on tulnud tõsiseid signaale, et mingis koolis on midagi mäda. Niisuguses olukorras lihtsalt rääkida, et vahetame osa inimesi välja, tähendaks mõne juhtkonna liikme vastast aktsiooni. Niimoodi asju ei lahendata. Me peame mõtlema, kas riigi toetus Eesti mereharidusele on küllaldane ja kas see haridus on piisavalt hästi organiseeritud. Kuidas saab haridust üldse erastada, küsin ma teilt, kes te seda väljendit kasutaksite. Haridust erastada ei ole võimalik. Praegu kõneldakse sellest, et on kavas ellu kutsuda sihtasutus, mille asutajad oleksid riik, avalik-õiguslik Tallinna Tehnikaülikool ja Concordia Rahvusvaheline Ülikool. Ja see sihtasutus omakorda moodustab erakõrgkooli. Me räägime eraõigusliku koolitusasutuse tekkest, aga mitte sellest, et riik oma osast loobub. Riik on kõige võimsam asutaja, ta lihtsalt kasutab kõrgkoolide potentsiaali. Tallinna Tehnikaülikool on tunnustatud avalik-õiguslik ülikool ja jätab kõik oma koolitustellimuse rahad Mereakadeemiale, kellele jäävad ka riigivarad. Riik kontrollib sihtasutuse nõukogu kaudu tema tegevust. Nii et kasutada sõna "erastamine" Mereakadeemia kavatsetava reorganiseerimise suhtes tähendab üle pingutada.
Esimees
Tänan! Viive Rosenberg, täpsustav küsimus, palun!
V. Rosenberg
Aitäh! Kui on nii, et ei teki erakõrgkooli selle kõige otsesemas tähenduses ja riik ikkagi selle tegevust jälgib, oleks see muidugi väga kena. See leevendaks ka nende üliõpilaste muret, kes tänases Päevalehes avaldavad kahtlust, kas nende tulevik loodavas kõrgkoolis on ikka kindlustatud. Täiendavalt küsin veel nii: milleks oli vaja kaasata Concordia Ülikooli? Tema profiil on ju hoopis teistsugune.
T. Lukas
Aitäh! Kahtlemata ei saa osalised rääkida oma profiilist kui mereharidust suunavast profiilist. Ka Haridusministeeriumi profiil kui hariduselu üldisem suunamine ei eelda konkreetselt merehariduse erialadega tegelemist. Tehnikaülikooli osa ümberkujundatavas Mereakadeemias mõistagi on spetsiifilisem vastavate erialade toetamine, Concordia Ülikool aga saaks olla toeks mereõiguse, inglise keele jms ainete õpetamisel. Kuid ega Concordia ole sellesse aktsiooni laulatatud. Tõepoolest, minister Klaassen oli neist asjust Concordiaga rääkinud varakult ja viimane ilmutas omapoolset huvi. See huvi ei saa olla materiaalne. Minister Klaasseni ajal oli Concordia Ülikool lihtsalt kaasatud mõtlema merehariduse tuleviku üle ja kaasamõtlemise huvi on säilinud siiamaani. Jutuks on olnud ka teised partnerid, näiteks Laevaomanike Liit ja mõned veel. Diskussioon on avatud. Valitsus on andnud mulle ülesande valmistada ette dokumentatsioon ja ümberkujundamise täielik kava ning minna alles siis valitsusse, et seal saadaks otsus langetada. Haridusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse osakonna inimesed on täna Mereakadeemias, et lahendada seal tekkivaid probleeme. Kindlasti rahustavad nad ka üliõpilasi. Kordan: üliõpilased avaldasid eelmisel aastal ise umbusaldust kooli juhtkonnale. Ma ei usu, et nüüd on üliõpilased rahul sealse seisuga. Meie asi on üldist haridustaset ja merehariduse taset tõsta nii, et Mereakadeemiast saaks üks Põhjamaade tunnustatud mereõppeasutus.
Esimees
Tänan! Viive Rosenberg, teine täpsustav küsimus, palun!
V. Rosenberg
Aitäh! Need on väga lohutavad sõnad. Ma arvan, et neid kuulevad ka üliõpilased ja merendusega seotud ringkonnad, kes tõesti on kõnealuse asja pärast väga mures. Üks mureküsimus - kuigi te osaliselt juba selgitasite seda - on: kas erakõrgkool siiski suudab anda mereharidust ja kas ta tahab selle andmist jätkata? Me teame, et väga pingelises konkurentsis on meie meremehed hätta jäänud. Või see ei ole nii?
T. Lukas
Aitäh! Nende lühikeste minutite jooksul ei saa ma keskenduda erakõrgkooli olemusele. Saan ainult öelda, et näiteks kui erakõrgkoolil on piisav finantseerimine riigitellimuse näol, saab ta võtta endale hea kaadri ja maksta spetsialistidele nende teadmiste väärilist palka. Nagu Mereakadeemia inimesed räägivad, on häda selles, et õppejõudude kaader on suhteliselt vana. Loomulikult ei tule nooremad head mereharidust saanud meremehed kooli õpetama, sest nad saavad merel viis kuni seitse korda suuremat palka. Tähendab, era- ja riikliku kõrgkooli võimaluste vahe tuleb lihtsalt ületada. Riigi kontrolli all oleva erakõrgkooli puhul - ütlen veel kord - on see võimalik. Riik on moodustanud mitmesuguseid sihtasutusi ja tal on nende kaudu võimalik moodustada eraõiguslikke institutsioone. Kõnealuses erakõrgkooli vormis ei ole midagi ohtlikku. Peaasi, et me teaksime, mida tahame sellest koolist saada, ja et riik edaspidi osaleks seal oma koolitustellimusega. Muidugi mõeldakse kõik need asjad põhjalikult läbi.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Viimane küsimus tuleb kolleeg Urmas Lahelt härra põllumajandusministrile. Palun!
U. Laht
Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Täna täpselt aasta tagasi, 13. oktoobril seisid põllumehed siin Toompeal, nõudmaks võimalusi jätkata elu maal ja toita oma rahvast. Aasta on möödunud, kuid põllumeeste poolt õigeaegselt - rõhutan - tähelepanu alla võetud tõsistele põllumajandusprobleemidele on lahendused leidmata. Aastaga on vähenenud piima-, liha- ja teraviljatootmine. Piima ja liha müügihinnad on jäänud samale tasemele. Põllumees soovib jätkuvalt toita oma rahvast ja selleks on valmis ka tööstus. Olukord toiduturul on pingeline kogu Euroopas. Näiteks Prantsusmaa keelustas hiljuti Inglismaa veiseliha ja selle saaduste sisseveo.
Esimees
Urmas Laht, palun esitage küsimus!
U. Laht
Siit minu küsimus. Lugupeetud minister! Kas te võite kinnitada, et Eestisse ei ole tänaseks tõuloomadega sisse toodud hullu lehma tõbe?
Esimees
Tänan! Härra minister, teie käsutuses on üks minut.
I. Padar
Tänan küsimuse eest! Julgen väita ministrile teada oleva informatsiooni põhjal, et seda ei ole toimunud.
Esimees
Lugupeetud kolleegid! Aeg on sealmaal, et peame lõpetama. Ma tänan kõiki, ka valitsuskabineti liikmeid! Infotund on lõppenud.