Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame oma 10. töönädala teisipäevast istungit. Juhatus võtab vastu uusi eelnõusid ja arupärimisi Riigikogu liikmetelt. Palun registreeruda! Ekraan on tühi, tundub, et soovi ei ole. Valitsus täna eelnõusid üle ei anta. Lugupeetud kolleegid, palun, kohaloleku kontroll! Kohal on hetkel 72 Riigikogu liiget. Meie tänases päevakorras, kus on kaheksa punkti, muudatusi ei ole. Enne päevakorra juurde minekut edastan mõned teated. Riigikogu juhatus edastas täna, 8. juunil Riigikogu liikmete Arvo Jaaksoni, Georg Pelisaare ja Jaanus Marrandi arupärimise haridusminister Tõnis Lukasele. Samuti edastas juhatus Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar Truu arupärimise peaminister Mart Laarile. Veel üks teade. Vastavalt kodukorraseaduse § 61 punktile 7 ja §-le 113 esitab juhatus õiguskantsleri ettepaneku nr 18 viia Riigikogu kodukorra seaduse § 104 kooskõlla põhiseaduse § 98 lõikega 1 10. töönädala päevakorda arutamiseks väljaspool järjekorda, s.o homme, 9. juunil.

Lugupeetud kolleegid, asume oma päevakorra juurde. Meie esimene punkt on rahanduskomisjoni algatatud otsuse "Eesti Panga 1998. aasta aruande kinnitamine" eelnõu. Ettekandeks on rahanduskomisjoni nimel sõna kolleeg Rein Voogil. Palun!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Panga seaduse § 31 lõige 3 ütleb, et aastaaruande ja audiitorkontrolli akti vaatab läbi Eesti Panga Nõukogu, kes teeb otsuse majandusaasta tulemuste kohta ning esitab need Riigikogule kinnitamiseks. Lähtuvalt sellest ongi Riigikogu rahanduskomisjon algatanud otsuse eelnõu. Komisjon arutas seda eelnõu 25. mail, kohal viibis Eesti Panga president härra Kraft ning lõpphääletusel otsustas ühehäälselt - 12 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut - teha saalile ettepanek see otsuse eelnõu vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetav ettekandja! Mul on seoses esitatava eelnõuga ja sellele lisatud materjalidega selline küsimus. Nimelt näeb kinnitatava Eesti Panga Nõukogu otsuse punkt 3, mis räägib Eesti Panga 1998. aasta kasumi, nimelt 542 023 000 krooni jagamisest, ette selle suunamise kõigepealt 136 miljoni krooni ulatuses reservkapitali ja, teiseks, 406 miljoni krooni suunamise erireservi. Teatavasti ei ole Eesti Panga seaduses, mis tõepoolest näeb ette reservkapitali suunamise kohustuse, erireservi suunamise kohustust. Kas lugupeetud ettekandja ei peaks õigemaks kaaluda ettepanekut suunata see 406 miljonit krooni riigieelarve defitsiidi likvideerimiseks?

Tänan küsimuse eest! Kuna meil on tegemist aastaaruande kinnitamisega, siis meie siin saalis saame aruande kas kinnitada või mitte kinnitada ja sellega seoses saavad ka Riigikogu liikmed väljendada oma seisukohta aastaaruandes ja nõukogu otsuses toodud seisukohtade suhtes. Rohkem ma seda küsimust ei kommenteeriks. See on nõukogu ettepanek.

Tänan! Janno Reiljan, palun!

Tänan, härra esimees! Kui te arutasite rahanduskomisjonis seda aruannet, kuidas te seletasite siis väga suuri kulutusi välispassivatelt? Kui välisaktivatelt on 12-miljardilise mahu puhul teenitud umbes 800 miljonit kasumit, siis välispassivate maht on alla miljardi ja nendele on kulutatud ometi 272 miljonit. Nii on see juba teist aastat järjest. Selgitust selle kohta, intresside ja muude kulutuste nii kõrge taseme kohta - ligikaudu kolmandik välispassivate mahust - ei ole kuskil. Kas te annaksite siin selgitust?

Tänan, härra Reiljan! Minu vastus on üsna ühene. Kaasettekandja on Eesti Panga president härra Vahur Kraft, kes võib sellele küsimusele vastata. Komisjonis esitati härra Kraftile väga palju küsimusi, aga ma arvan, et oleks korrektne lasta tal endal vastata, mitte teha seda läbi minu suu.

Loodame, et Eesti Panga president annab ka sellele küsimusele vastuse. Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, Rein Voog! Kaasettekandeks on sõna Eesti Panga presidendil. Härra Vahur Kraft, palun!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Kaasettekandjana ma peatuksin tõepoolest veidi pikemalt Eesti Panga 1998. aasta aruandel. Räägin veidi mõningatest tendentsidest, mis olid eelmisel aastal. Kahtlemata olen valmis vastama teie küsimustele. Ma iseloomustaksin eelmist aastat lühidalt Eesti Panga pilgu läbi kahest aspektist: kõigepealt majanduslikust aspektist laiemalt ja teiselt poolt lähtudes Eesti Panga finantsnäitajatest ehk Eesti Panga finantsaruandest. Kui kõigepealt võtta Eesti Panga aastaaruanne, mis ühelt poolt koosneb tervikmajanduse ülevaatest, siis võiks eelmist aastat kokkuvõtlikult nimetada muutunud majanduskeskkonnaga kohanemise aastaks, kusjuures meil õnnestus vältida makromajanduslikest riskidest tulenevat negatiivset stsenaariumi. Kui me räägime finantssektorist, siis finantssektorit ja selle eelmise aasta tendentse võiks iseloomustada kokkuvõtlikult nii, et Rootsi pankade ja ka teiste Põhjamaade investorite sisenemine finantssektorisse tõstis selle usaldusväärsust ja andis alust pikaajaliseks optimismiks, et sektori usaldusväärsus kasvab. Kui me räägime rahapoliitikast, siis Eesti Panga rahapoliitikat võiks iseloomustada senise rahapoliitilise keskkonna säilitamisena ehk me oleme jätkuvalt lähtunud fikseeritud vahetuskursi ja valuutakomitee süsteemi põhimõtetest. Üks olulisi samme, mis Eesti Pank eelmisel aastal astus, oli võib-olla see, et lisaks fikseeritusele Saksa marga suhtes me fikseerisime ka Eesti krooni kursi euro suhtes. Selle kursi järgi võrdub 1 euro 15,65 Eesti krooniga. Kui rääkida veel rahapoliitikast, siis eelmist aastat võiks iseloomustada rahapoliitilise operatsioonilise raamistiku täiustamine. Me tegime mitmesuguseid muudatusi kohustusliku reservi arvestusbaasis ja seoses euro kasutuselevõtuga tegime mitmeid nn tehnilisi muudatusi ka meie operatsioonilises raamistikus. Kui rääkida järelevalvest, siis seda võiks iseloomustada eelkõige seadusloome arengu kaudu. Nimetada võiks hoiusekindlustussüsteemi tekkimist, rahapesu tõkestamise seaduse vastuvõtmist, samuti uue krediidiasutuste seaduse ja hoiu-laenuühistuste seaduse eelnõude valmimist ning nende vastuvõtmist parlamendis selle aasta alguses. Lisaks täiustati järelevalve osas ka nn usaldusnormatiive ja aruandlussüsteemi ning üldjuhtimist, samuti infosüsteemide järelevalvet just nn 2000. aasta probleemist lähtuvalt. Kui me räägime makse- ja arveldussüsteemist, siis võiks eelkõige nimetada, et jätkus Euroopa Liidu nõuetele vastava raamistiku väljatöötamine, lähtudes just nn reaalajalise brutoarveldussüsteemi ja tähtajalise netoarveldussüsteemi edasiarendamisest. Need peaksid valmima selle aasta sügiseks. Kui me läheme finantsaruande juurde, siis seda võiks iseloomustada järgnevalt. Nimelt oli eelmisel aastal täheldatav Eesti Panga bilansi väike kasv, eelkõige suurenenud kodumaiste aktivate osas, s.o Optiva Panga aktsiate omandamise tõttu. Teiselt poolt suurenesid ka krediidiasutuste kontod ja muud jooksvad kohustused. Samuti võiks finantsaruannet iseloomustada kasumi 1,2-kordse kasvuga, mis tulenes just välismaiste netointresside suurest kasvust ja ka nn erakorraliste tulude saamisest. Lähtuvalt kasumi kasvust toimus siis ka omakapitali kasv. Ka rääkida veel audiitori arvamusest, siis Eesti Panka auditeeris eelmisel aastal PriceWaterhouseCoopers. Ta andis oma arvamuse meie aastaaruande kohta ja seda võiks iseloomustada kahest aspektist. Nimelt anti meile märkusteta järeldusotsus ja teiselt poolt deklareeriti, et eelmisel aastal on Eesti Pank oluliselt edasi arenenud. On töötatud välja keskraamatupidamissüsteemi uus versioon. Oluliselt on täiustunud kontrollmehhanismid, need on tasemel, mis vastab Eesti Panga nõuetele. Suuri jõupingutusi on Eesti Panga siseselt tehtud ka nn aasta 2000 probleemide lahendamiseks. Sellest lähtuvalt otsustas Eesti Panga Nõukogu Eesti Panga aruande heaks kiita ja teha ettepaneku kasumi jaotuse kohta. Lähtuvalt Eesti Panga seaduse § 31 lõikest 3 tehti ettepanek esitada Eesti Panga 1998. aasta majandustulemused Riigikogule kinnitamiseks ja jaotada Eesti Panga 1998. aasta kasum järgnevalt. Kõigepealt eraldised reservkapitali 136 miljoni krooni ulatuses ja eraldised erireservi 406 miljoni 23 tuhande krooni ulatuses. Saalist oli juba küsimus, miks Eesti Panga Nõukogu tegi just sellise otsuse Eesti Panga kasumi jaotuse kohta. Ma vastan sellele järgmiselt. Kõigepealt, vastavalt Eesti Panga seaduse §-le 30 suunatakse aastakasumist vähemalt 25% reservkapitali täiendamiseks ja pärast nimetatud eraldiste tegemist eraldatakse osa kasumist, samuti vähemalt 25% Eesti Panga Nõukogu otsuse alusel Eesti Panga põhikirjas ettenähtud sihtkapitalide ja fondide moodustamiseks ja täiendamiseks. Antud juhul lähtub Eesti Panga Nõukogu otsus kanda 406 miljonit 23 tuhat Eesti krooni erireservi põhimõtteliselt kolmest asjaolust. Esiteks, 1992. ja 1993. aastal, pärast nn rublaaktivate ja -passivate ümberhindamist ehk mahakandmist, kui Eesti Panga 1992. aasta tegevuse kahjum oli enam kui pool miljardit Eesti krooni, võttis Eesti Panga Nõukogu 1993. aastal vastu otsuse taastada erireserv 10 järgneva aasta kasumi arvelt. Võiks öelda, et viie aasta jooksul on Eesti Panga erireservi täiendatud kasumist umbes 300 miljoni krooni ulatuses. Et katta rublaaktivate ümberhindamise kahjud, tuleks erireservi veelgi täita. Teiseks, 1995. aastal kanti erireservi arvelt 229 miljonit krooni reservkapitali, mis võimaldas Eesti Pangal katta 1994. aasta tegevuse kahjumi. Kui me räägime veel probleemidest, miks on tarvis kasum just sellisel kujul jaotada, siis teise probleemina võiks nimetada seda, et eelmisel aastal andis Eesti Pank riigieelarvesse 90 miljonit Eesti krooni. Kõigepealt 30 miljonit ja pärast seda veel 60 miljonit, mis jäi põhimõtteliselt...

Ma palun vabandust, härra Kraft, kas te soovite lisaaega? Võimalik on saada viis minutit.

Jah, ma lõpetan ühe minuti jooksul. Kokkuleppel Vabariigi Valitsusega me osalesime ka Maapanga klientide hoiuste kompenseerimises. See oli täiendav kulu. Kolmas ning kõige tähtsam küsimus on see, et kui me võrdleme Eesti Panga omakapitali teiste Euroopa väikeriikide keskpankade omaga, siis on Eesti Panga omakapitali osatähtsus bilansi mahus väike. Eesti Panga omakapitali ja bilansi mahu suhe võiks olla umbes 2,5 korda suurem, kui see on käesoleval ajal. Kui me võrdleme näiteks omakapitali suurust ja ringluses olevat sularaha, siis see näitab, et Eesti Pangal on nimetatud suhe, võrreldes teiste riikide keskpankadega, kaks-kolm korda väiksem. Silmas pidades meie loodetavat eelseisvat liitumist Euroopa rahaliiduga ja selle kaudu ka Euroopa keskpankade süsteemiga ning arvestades seda, et Euroopa Keskpanga põhikapital on viis miljardit eurot ja Euroopa Keskpanga reservid umbes 50 miljardit eurot, vajaks Eesti Pank tulevases Euroopa keskpankade süsteemis osalemiseks vähemalt kuni 2,4 miljardit krooni. Seda on vaja, et osaleda, nagu ma nimetasin, nii nende reservide moodustamises kui ka kapitali moodustamises. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimused kaasettekandjale. Janno Reiljan, teine küsimus.

Ma palun vabandust, aga minu esimesele küsimusele ei ole vastatud, see delegeeriti härra presidendile. Nii et ma ootan vastust oma esimesele küsimusele, siis ma esitan teise küsimuse.

Ma palun, et Janno Reiljan kordaks oma esimest küsimust.

Esimene küsimus seisnes selles, et välisaktivatelt mahus ligikaudu 12 miljardit on teenitud umbes 800 miljonit või enam intressi ja muid tulusid. Välispassivaid on alla ühe miljardi, kuid nende kuludena on näidatud 272 miljonit. Ka eelmisel aastal olid need kulud väga suured, 276 miljonit. Millest sellised kulutused, ligikaudu kolmandik välispassivate mahust? Miks selle kohta mingit selgitust ei ole?

Aitäh! Kui vaadata Eesti Panga aruannet, siis seal on, nagu te nimetasite, välisaktivad ja välispassivad. Ja kui me räägime välispassivatest, siis me tõepoolest arvestame eelkõige netointresse välisaktivatelt ja -passivatelt kokku. Kui me räägime välispassivate intressidest, siis kõigepealt lähtuvad need intressimaksed nn maksetest, mida me teeme osale meie aktivatest, nn fondi haldurile, kes mänedžeerib ühte osa meie välisaktivatest. Teiselt poolt, kui me räägime ümberhindamisest väärtpaberitele tervikuna, siis ei peaks vaatama mitte eraldi välisaktivaid ja välispassivaid, vaid tervikuna netointresse. Ja siis võiks öelda, et tervikuna on Eesti Panga puhastulu eelmisel aastal umbes 5% ümber, mis on minu arust väga hea saavutus, võrreldes eelmiste aastatega. Selles mõttes on välispassivate intressimaksed, nagu te ütlesite, kogu aeg olnud enam-vähem samas suurusjärgus. Kuid teiselt poolt on intressid just välisaktivatel tunduvalt suuremad.

Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetav härra ettekandja! Oma sõnavõtus te viitasite Eesti Panga Nõukogu 1993. aasta otsusele selle kohta, et 10 aasta jooksul taastada vahendid, mis läksid Nõukogude rubla kroonideks ümbervahetamisest tuleneva kahju katmiseks. Samuti märkisite, et möödunud nelja või viie aasta jooksul on kokku juba 300 miljoni krooni ulatuses tehtud eraldisi erifondidesse. Minu küsimus on järgmine. Kui möödunud nelja või viie aasta jooksul on kokku umbes 300 miljonit krooni suunatud neil eesmärkidel erifondidesse, miks siis 1999. aastal, kui Eesti riigi eelarve on pinge all, kui on riigieelarve defitsiit, tehakse otsus suunata ühel aastal korraga 400 miljonit erifondidesse?

Aitäh küsimuse eest! Ma vastan lühidalt järgnevalt. See, et me sellise summa kanname erireservi, johtub taas kolmest põhimõttest. Esiteks, meie eelmiste aastate tegevuse kahjum, lähtudes sellest, et me peame taastama oma erireservi sellises mahus, mis on aktsepteeritav just väikeriikide keskpangale. See on üks probleem. Teine probleem on see, nagu ma nimetasin, et tulevases Euroopa keskpankade süsteemis osalemiseks on meil tarvis suurendada omakapitali mahtu umbes 2,4 miljardi kroonini. Teiselt poolt, kui me võtame tinglikult eesmärgiks, et me peaksime olema valmis liituma Euroopa Liiduga, nagu see on välja öeldud, umbes 2003. aastaks ning pärast seda toimub loodetavasti liitumine Euroopa rahaliiduga ja Euroopa keskpankade süsteemiga, siis ei ole meil lihtsalt piisavalt aega, et akumuleerida nii suurt omakapitali, mida selleks vaja on. Teiselt poolt on teatav usaldusväärsuse näitaja ka just omakapitali suurus ja osatähtsus. Nagu ma oma sõnavõtus juba nimetasin, kui võrrelda teiste Euroopa väikeriikide keskpankadega, siis on meie omakapitali suurus võrreldes bilansimahuga või ka näiteks võrreldes elanike arvuga tunduvalt väiksem, kuus kuni kaheksa korda väiksem kui sama suurusega väikeriikidel. Sellest tulenevalt me peame omakapitali akumuleerima, et olla valmis tulevasteks olulisteks otsusteks.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud Eesti Panga president! Mul oli majanduskomisjonis küll võimalus küsida Eesti Panga 1998. aasta tegevuse mitme tahu kohta, kuid kuna ma arvan, et mitmed küsimused pakuvad üldisemat huvi, siis kordan vähemalt kahte neist. Seda enam, et 1998. aasta oli Eesti panganduses suurte vapustuste ja kadumiste aasta ning meie rahvuslike juhtpankurite pangast eemaldamise aasta, kui soovite. Ma küsiksin seoses möödunud aasta vapustustega järgmiselt. Kas te iseloomustaksite Eesti Panga samme Forekspanga suhtes, ütleksite, miks tehti nii ja miks ei tehtud samuti EVEA ja ERA panga puhul? Võib-olla te kirjeldate neid situatsioone ja ütlete, kui suur osanik on Eesti Pank ülesostetud Forekspangas ja kui suureks omanikuks on ta osutunud selle panga ülesostmise kaudu muus ettevõtluses jne.

Aitäh küsimuse eest! Kui öelda, et eelmine aasta oli Eesti panganduses suurte vapustuste aasta, siis teiselt poolt võiks öelda, et meie panganduse suhteliselt lühikese ajaloo jooksul, alates 1991. aastast on olnud iga aasta suhteliselt muutuv. Kui me näiteks 1991. aastal rääkisime 45 pangast, siis praegusel juhul on viis panka. Ühelt poolt võiks justkui öelda, et midagi on kolossaalselt lahti, kui pankade arv on nii dramaatiliselt vähenenud, kuid teiselt poolt on see väga selge tendents ja trend, mis on täheldatav ka igal pool mujal, ühest küljest konsolideerumine ja teisest küljest valmisolek vastupanuks konkurentsi survele. Kui me räägime tervikuna finantssektorist eelmisel aastal, siis pankade arv tõesti vähenes, kuid vähenes eelkõige ühinemiste ja liitumiste kaudu. Aga kahtlemata oli tegemist ka mõningate pankrottidega, eelkõige EVEA Panga ja ERA Panga puhul. Kui lühidalt vastata teie küsimusele, mis eristab näiteks Forekspanka, ERA Panka ja EVEA Panka, siis Eesti Panga otsus toetada uut, liituvat panka, mis on nimeks saanud Optiva Pank, lähtus ennekõike põhimõttest, et oli olemas nn positiivne netoväärtus, oli olemas väga selge äriplaan, kuidas oma tegevust muutunud panganduskeskkonnas üles ehitada. Teiseks oli väga selgesti tegemist mingil määral põhimõttelise küsimusega, et mõned pangad olid seotud väga dramaatiliselt väliskeskkonna muutusega. Me võime öelda, et kui näiteks Forekspangas toimus paari kuu jooksul umbes 30%-line hoiuste väljavool, siis on selge, et ükski pank ei suuda sellisele väljavoolule vastu pidada. Nii et lühidalt öeldes oli meie tegevuse aluseks väga selge positiivne omakapitali olemasolu, bisnessplaan, tulevikunägemus. Võiks öelda, et selle tõttu omandas Eesti Pank Optiva Pangas osaluse, mis praegu on 57%. Kuid on selge, et meie tegevus lähtub sellest, et see pank privatiseerida.

Tänan! Kolleeg Villu Reiljan.

Aitäh! Kui ma loen Eesti Panga asepresidendi Peeter Lõhmuse avalikke esinemisi, siis tema jutt on põhiliselt sellest, et avalik sektor peab väga kõvasti kokku hoidma ja on mõned inimesed, kes sellest aru ei saa. Kas teil on siis nii, et sõnad on ühed ja teod on hoopis teised? Kui ma loen teie kasumiaruannet, siis haldus- ja personalikulud, haldus- ja majanduskulud tõusid teil 31,6%, 1998. aastal 32,9 miljonilt 43,3 miljonile. Kuidas on kokkuhoiuga pangas? Ükskõik, mis rida vaadata, tundub, et avalik sektor on löögi all, on vaja kokku hoida. Aga on üks koht, kus ei pea kokku hoidma, ja see on Eesti Pank.

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei lähtu me põhimõttest, et käige meie sõnade, mitte tegude järgi. Ma arvan, et Eesti Pank on siin jätkuvalt olnud ja on ka edaspidi tee- või suunanäitajaks. Kui rääkida konkreetselt haldus- ja majanduskulude justkui suurenemisest, siis Eesti Panga Nõukogu kehtestab igaks aastaks Eesti Pangale eelarve järgnevaks või jooksvaks aastaks. Võib öelda, et Eesti Pank on lähtunud väga konservatiivsest kulutuste poliitikast, näiteks 1998. aasta eelarve on meil täidetud 80% ulatuses. Ehk tegelikult oleme väga selgelt orienteeritud kulude kokkuhoiule. Kuid Eesti Pank, lähtudes oma põhiseaduslikust funktsioonist, peab täitma teatavaid funktsioone. Näiteks emiteerima raha, trükkima raha. Samal ajal on meil väga selge personalipoliitika, Eesti Pangas ei hakka kunagi töötama rohkem kui 300 inimest. Uued olud nõuavad meilt aga töötajate ümberkvalifitseerimist, juurde tulevad kõrgemapalgalised töötajad ja lahkuvad madalamapalgalised töötajad, ehk nn teenindussektori või teenindavate operatsioonide kokkuhoiu kaudu me suurendame oma analüütilise baasi ressurssi. Vastuseks teie küsimusele: ei, ka Eesti Pank lähtub kulutuste kokkuhoiust.

Tänan! Janno Reiljan, teine küsimus.

Tänan, härra esimees! Ma pean ütlema, et teie vastus minu esimesele küsimusele ei rahuldanud mind küll sugugi. See oleks pidanud olema väga põhjalikult lahti kirjutatud, kuid ei ole. Minu teine küsimus puudutab VEB-fondi sertifikaate. Kui ma õieti mäletan, siis omal ajal emiteeriti neid 300 miljonit. Nüüd te olete neist 103 miljonit 12 miljoni eest Ühispangale ära müünud, ühesõnaga, selle asja 12% peale alla hinnanud. Kas selle müügiga on siis umbes samamoodi, nagu oli omaaegse nõudega Eesti Kütuse vastu, et kui Eesti Pank selle enda kätte sai ja odavalt ära müüs, siis pärast osutus see nõue täiesti turukõlblikuks? Kas need nõuded, mis te maha müüsite, olid ka sellised positiivsed, mida tasus ära kinkida?

Aitäh! Mis puudutab nn VEB-fondi ja selle sertifikaate, siis VEB-fond moodustati 1993. aastal pärast seda, kui oluline osa kahe suurema Eesti kommertspanga aktivatest külmutati Moskva Välismajanduspangas. Pärast seda, alates 1993. aastast on igal tasemel, nii panga tasemel, personaalsel tasemel kui ka riikidevaheliste läbirääkimiste tasemel püstitatud nn külmutatud vahendite lahtikülmutamise küsimus. Kuid väga selgelt on välja kujunenud selline situatsioon, kus seda küsimust vaadatakse üldiselt riikidevaheliste võlgnevuste osana. Nii et VEB-fondi probleemi omaette kahe riigi nõuete-kohustuste osast ei eraldata. VEB-fond on päris aktiivselt tegutsenud, et püüda lahti külmutada VEB-fondi külmutatud aktivaid, kuid kahjuks ebaõnnestunult. Lähtudes sellest on VEB-fond toimetanud nii, et on püüdnud teha tasaarveldusi ka omal ajal Vne_ekonom-pangast saadud laenude arvel, kuid kahjuks ei ole seegi ettepanek leidnud heakskiitu. Seetõttu on lähtutud põhimõttest, et anda VEB-fondi sertifikaadid nende omanikele, kes siis juba kohapealset initsiatiivi kasutades suudaksid need vahendid n-ö lahti külmutada. Võiks öelda, et siin on küll saavutatud märkimisväärset edu selles mõttes, et kui VEB-fondi loomise ajal oli fondi maht umbes 80 miljonit dollarit, siis praegu on see umbes 30 miljonit dollarit. Nii et tegelikult on neid probleeme just erainitsiatiivil lahendatud. Mis puudutab Eesti Panga osalust, siis tõesti, Eesti Pank on ka varem teinud ettepaneku, et VEB-fondi sertifikaadid võiksid olla vabalt ringlevad ehk ostetavad ja müüdavad, et turg paneks paika hinna, millega fondi sertifikaate saaks vabalt osta või müüa. Teataval määral on selline vaba ringlus ka toimunud, tõsi küll, see on toimunud erinevate subjektide vahel ja hind kõigub 5%-st 10%-ni. Minu arvates oli see, et Eesti Pank müüs oma VEB-fondi sertifikaadid Ühispangale umbes 12%-ga, kasulik tehing.

Suur tänu! Koit Pikaro, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra Kraft! Eesti Panga möödunud aasta aruande peatükis "Pangajärelevalve" on öeldud, et panganduses oli see aasta tulemusrikkam kui varasemad aastad. Teie oma ettekandes nimetasite ka rahapesu tõkestamise seaduse vastuvõtmist positiivse näitena. Tahan küsida, kas Eesti Pank omab ülevaadet või esialgset infot või on analüüsinud, kui suures ulatuses on Eestis levinud rahapesu?

Aitäh! Kui mul õieti meeles on, siis vastavalt rahapesu tõkestamise seadusele on Politseiameti juures olemas vastav organ, kus registreeritakse või kuhu teatatakse rahapesujuhtudest. Kui rääkida Eesti Panga osalusest, siis Eesti Pank andis enne seaduse vastuvõtmist välja soovituslikud materjalid, kuidas ära tunda, et tegemist on rahapesuga, eelkõige identifitseerimata hoiustega ühelt poolt, teiselt poolt väga suures summas ilma saaja või maksja aadressita või nimeta ülekannetega. Sellest tulenevalt arvan, et Eestis sellisel, kuidas ma siis ütleksin, klassikalisel kujul rahapesu suures ulatuses ei toimu. Küsimus on alati selles, mis on suur ulatus ja mis ei ole suur ulatus. Kuid vaadates just pankade bilansse, vaadates tegelikult neid ülekandeid, mida me näeme, siis võiks öelda, et krediidiasutuste ehk pankade kaudu rahapesu ei toimu.

Tänan! Andres Varik, palun!

Aitäh, juhataja! Austatud Eesti Panga president! Ma küsiks teilt bilansi kodumaiste aktivate kohta. Siin on kirjas, et ka Eesti Pank on andnud laenusid valitsusele, krediidiasutustele. Mis laadi need laenud on, mitme protsendiga neid välja antakse ja milleks neid kasutatakse? Kodumaiste aktivate all on tõus aktsiate osas. Millega seda suurt tõusu põhjendada ja mis laadi aktsiad need on?

Aitäh! Kui me vaatame Eesti Panga bilansi kirjet "Laenud" tervikuna, siis laenud tervikuna on suurenenud 1997. aastaga võrreldes ca 2 miljonit krooni. Nii et selles osas ei saa rääkida mitte mingil juhul laenude andmisest. Kuid kui me väga selgelt spetsifitseerime need laenud, siis siin on tegemist just eelkõige nn vahenduslaenudega, mis anti Soome ekspordi krediteerimise organisatsiooni Vientiluotto OY poolt just eelkõige Eesti Pangale (1993. aastal), mida Eesti Pank laenas edasi. Laenude osatähtsus on pidevalt vähenenud. Teiselt poolt on tegemist ka nn halbade laenudega. Näiteks võiks tuua praeguse Ühispanga, endise Põhja-Eesti Panga, kus tegelikult toimus nn nõudeõiguse üleminek Põhja-Eesti Pangalt Eesti Ühispangale. Teiselt poolt, kui me räägime laenudest, siis on tegemist ka laenudega Eesti Panga töötajatele. Vastavalt Eesti Panga seadusele Eesti Panga töötajad ühestki kommerts- või krediidiasutusest laenu saada ei tohi, vaid Eesti Pank annab nendele laenu. Kui vastata teisele osale teie küsimusest kodumaiste aktivate osas, siis aktsiate summa on suurenenud 58 miljonilt 265 miljonini ja siin on tõepoolest, nagu ma juba varem nimetasin, tegemist osaluse omandamisega Optiva Pangas ehk 255 miljoni krooni ulatuses me omandasime olulise osaluse Optiva Pangas.

Tänan! Villu Reiljan, teine küsimus.

Aitäh! Härra Eesti Panga president! Ma tahaksin meelde tuletada Maapanga krahhi, mille puhul te mitmel korral ka valitsuses esinesite. Esimene kord te ütlesite, et pangale on vaja juurde põhikapitali vahendeid 80 miljonit, teine kord ütlesite, et on vaja kokku 160 miljonit, 80 pluss 80 miljonit. Ja täna me teame, et selle panga augu suurus on 800 miljonit. Eigil Molgaard juhib tähelepanu Pangainspektsiooni ja Eesti Panga väga nõrgale tööle. Kuidas te seletate, et inspektsioon nii suurt auku Maapangas ka luubiga uurides ei näinud ja kuidas te üldse järelevalvetööd tegelikult hindate?

Aitäh küsimuse eest! Vastates teie küsimusele, milles te märkisite, et nn auk Maapangas aja jooksul suurenes, siis seda panga tegevust - olgu siis pankrotistunud panga või ka tegutseva panga tegevust - tulebki vaadata ajalises perspektiivis. Mis puudutab konkreetselt Maapanga auku - nagu te väitsite, see on praegu 800 miljonit -, siis selle augu suurenemine tulenes eelkõige vara koosseisus olevate aktsiate hinna vähenemisest ehk kõige suuremaks probleemiks Maapangas oligi väga suur aktsiate osatähtsus tema bilansis, mis moodustas isegi umbes 30-35%. Vastavalt aktsiahindade langusele kajastatakse neid turuväärtuses ja selle läbi on see auk ka oluliselt suurenenud, võrreldes algusperioodiga. See on ühelt poolt. Teiselt poolt halveneb laenuportfell kahtlemata ka ajas ja kui tegemist on nn probleemse pangaga, siis kahjuks kõik laenuvõtjad esimese ideena püüavad leida võimalusi, kuidas oma laenu tagasimaksmise kohustusi mitte täita. Ehk tihtilugu toimub nn laenude ülekantimine erinevatele firmadele, offshore-firmadele, et seda laenu mitte tagasi maksta. Nii et teiselt poolt on Maapanga puhul olnud tegemist ka laenuportfelli olulise halvenemisega.

Tänan! Koit Pikaro, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra Kraft! Teie eelmisest vastusest seoses rahapesuga sain teada kahte asja: esiteks, et Eestis klassikalist rahapesu ei toimu, ja teiseks, et möödunud aastal vastuvõetud rahapesu tõkestamise seaduse kõige olulisem osa on Politseiameti struktuuri loodav või loomisel olev andmebüroo. Tahan nüüd küsida: kas te arvate, et selline seadus hoiab Eestis üldse rahapesu ära? Ja milles on tema praegune mõte? Kui rahapesu ei toimu, kas siis on tegemist ennetava seadusega?

Aitäh! Vastus teie esimesele küsimusele lähtus just eelkõige krediidiasutuste ehk siis pankade seisukohast. Jah, ma arvan küll, et mis puudutab finantsinstitutsioone, eelkõige pankasid, siis tõepoolest pangad on meil läbipaistavad, nad on avalikkuse kontrolli all. Teiselt poolt teostatakse väga selget järelevalvet pankade tegevuse üle. Nii et siin ma ütleksin küll: pankade puhul me ei saa rahapesust rääkida. Selles suhtes ilmselt see rahapesu tõkestamise seadus keskendubki mitte niivõrd pankadele, kuivõrd teistele institutsioonidele. Ma arvan, et me saame rääkida rahapesust kui nõndanimetatud identifitseerimata hoiustest, ülekannetest, millest iganes. Ja minu väide on, et selliseid asju Eesti pankades ei toimu.

Tänan! Tõnu Kauba, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina, kes ma ei ole finantsist ega tea nende eelnimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud seisukohtade sisu selle kohta, kas meil on rahapesu ühtede või teiste kriteeriumide järgi või ei ole, küsiks siiski niimoodi. Kui te ütlete, et Eestis rahapesu vähemalt pankadega seoses näha ei ole või ei ole fikseeritud, kas Eestis rahapesu teie arvates siiski on olemas või mitte?

Aitäh! Ma ei ole päris kompetentne andma teile praegu definitsiooni, mis on rahapesu. Klassikaliselt on rahapesu narkorahade, relvakaubanduse tulude legaliseerimine. Ma arvan, et me ei saa rääkida suures ulatuses - jälle tekib küsimus, mis on suur ulatus - narkoärist, kuid teatav äri narkokaubanduses ilmselt on, samuti ka relvakaubanduses. Sellest lähtudes meil teatavaid probleeme ilmselt esineb. Teiselt poolt võiks küsida: kas klassikalises mõttes rahapesu on ka näiteks maksudest kõrvalehiilimine? Kui vaadata näiteks seda, kui palju püütakse kõrvale hiilida maksudest - seda näitab praegu kas või meie eelarve seis -, siis see küsimus tundub mulle kindlasti tunduvalt olulisem kui klassikaline rahapesu. Aga kust tõmmata seda piiri? Raske öelda.

Tänan! Andres Varik, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud Eesti Panga president Vahur Kraft! Minu küsimus tuleneb teie vastusest minu kolleegi Villu Reiljani küsimusele. Te märkisite, et Maapanga kahjum oluliselt suurenes selles mõttes, et võlgadele said lähedale ka offshore-firmad. Me oleme seda offshore'ide küsimust väga mitmel korral arutanud ja oleme teinud ka ettepanekuid. Minu küsimus teile ongi selline: kuidas Eesti Pank suhtub offshore'idesse ja kuidas ta vaatab seda pealt, et offshore'id saavad tekitada raharingluses olulist kahju nii võlgnikele ja võlausaldajatele kui ka pangale? Kas sellega on mõtet võidelda ja kuidas Eesti Pank kavatseb selles suhtes oma aktiivsust üles näidata?

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab Eesti Panga võitlust offshore'ide vastu, siis kindlasti ei ole see Eesti Panga ülesanne. Eesti Panga peaülesanne, lähtudes põhiseadusest, on nn raha või valuuta stabiilsuse tagamine. Ja ma arvan, et selle ülesandega me oleme toime tulnud. Mille poolt Eesti Pank on alati olnud ja mille eest võidelnud, on see, et maksusüsteem oleks kõigile üheselt arusaadav, ühetaoline, lihtne, selge, et ei oleks võimalusi ja ka vajadust maksudest kõrvale hoida, mis ju tegelikult nn offshore'indus laiemas mõttes on. Nii et sellest tulenevalt ma vastaksin teie küsimusele laiemalt, et oluline on riigi tasandil ühine arusaamine maksupoliitikast, ühine arusaamine normaalsest majandamisest ning selle kaudu saab ka võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu.

Tänan! Tõnu Kauba, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, kui ma õieti aru sain, et offshore'indus on eeskätt maksudest kõrvalehoidumine. Kas te selgitaksite mulle kui võhikule seisukohta või arusaamist, et nii offshore'indus kui rahapesu on ühe ja sama ahela või süsteemi erinevad osad?

Aitäh küsimuse eest! Ilmselt offshore'indus või offshore-firmad kui sellised on vahend mingisuguse eesmärgi saavutamiseks. Küsimus on, kas võidelda selle vahendiga või püüda võidelda selle põhjusega, miks selliseid asju kasutatakse. Ja mina näen, et eelkõige tuleks võidelda põhjuste, mitte aga tagajärgedega.

Tänan! Suur tänu, härra Kraft, Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. On võimalik avaldada arvamust otsuse eelnõu 91 teemadel. Kolleeg Tiit Toomsalu, kõne puldist.

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Me arutame täna küsimust, mis on eelmänguks homme algavale eelarve arutelule. Otsuse projektis, mis käesolevas küsimuses seisab meie ees, on kirjutatud: kinnitada Eesti Panga 1998. aasta aruanne bilansi seisuga 1998. aasta 31. detsembril 12 274 853 000 krooni suuruses summas. Me kinnitame Eesti Panga Nõukogu otsuse, millest me loeme, et 1998. aastal teenis Eesti Pank kasumit 542 023 000 krooni, st 51% homme arutamisele tuleva lisaeelarve summast, mille võrra kuulub vähendamisele Eesti riigi eelarve. Ja kui me loeme sedasama Eesti Panga Nõukogu otsust, siis me näeme, et punktis 3 on kirjutatud: jaotada Eesti Panga 1998. aasta kasum summas 542 023 000 krooni järgmiselt: eraldised reservkapitali 136 miljonit krooni, eraldised erireservi 406 023 000 krooni. Kui analüüsida Eesti Panga seadust, siis selle §-s 30 "Panga kasum ja kahjum", on öeldud, et vähemalt 25% aastakasumist suunatakse Eesti Panga Nõukogu otsusel reservkapitali täiendamiseks. See 25% ongi see 136 miljonit krooni, mille suhtes Eesti Panga seadusest lähtuvalt ei saa olla vaidlusi. Sellesama § 30 lõige 4 ütleb, et pärast eelnimetatud eraldiste tegemist võidakse osa kasumist suunata Eesti Panga Nõukogu otsusel Eesti Panga põhikirjas ettenähtud sihtkapitalide ja -fondide moodustamiseks. Eesti Panga Nõukogu ongi teinud ettepaneku suunata 406 miljonit krooni vastava sihtfondi täiendamiseks. Sellesama paragrahvi lõige 5 ütleb, et käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõikes märgitud eraldiste tegemisest ülejääv kasum kantakse riigieelarvesse. See tähendab, et juhul kui lugupeetud rahvasaadikud täna siin peavad vajalikuks pöörduda näoga rahva poole, selleks et leida täiendavaid tuluallikaid Eesti riigi 1999. aasta eelarvele, siis tuleks kaaluda väga tõsiselt seda, kas nõustuda selle otsuse projektiga või ei. Ma olen esitanud lugupeetud härra juhatajale selle otsuse projekti kohta parandusettepaneku, mille kohaselt ei saa nõustuda Eesti Panga Nõukogu otsusega suunata 406 023 000 krooni suunamisega erireservi, vaid võtta nimetatud summa 1999. aasta riigieelarve tuludesse. Lugupeetud kolleegid! See on väga põhimõtteline otsus, sest kui kärbitakse, ütleksin, väga julmalt meie riigieelarves juba kirja pandud sotsiaal-, maaelu- ja regionaalarenguprogramme, siis sellisel juhul me peaksime vaatlema ka seda üherealist otsustust palju sügavamalt. Me peaksime otsustama, kas sellises kriitilises olukorras, kuhu oleme jõudnud, peame mobiliseerima kõik vahendid, selleks et tasakaalustada riigieelarve defitsiiti, või siis võimaldama ühele Eesti riigi institutsioonidest elada väga head elu. Ma tänan tähelepanu eest ja kutsun kõiki toetama hääletamisele tulevat parandusettepanekut otsuse projekti kohta. Sellest sõltub kõigi siin esindatud erakondade suhtumine eesti rahva põhiprobleemidesse. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esindajana olen ma vastu...

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Tänan!

Tänan! Ekraan on tühi. Kas võiks teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 56 häält, vastu oli 2 Riigikogu liiget, 6 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Kuna on laekunud üks muudatusettepanek, siis meil oleks hea teada juhtivkomisjoni seisukohta. Rein Voog, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Juhtivkomisjon teeb ettepaneku muudatusettepanekud esitada 10. juuniks kella 12-ks. Aitäh!

Kas see tähendab lugemise katkestamist?

Kuna on laekunud üks muudatusettepanek, siis otsuse eelnõu lugemine automaatselt katkeb. Aitäh!

Tänan! Otsuse eelnõu 91 arutelu katkestatakse. Uute muudatusettepanekute tähtaeg on esitatud.

Lugupeetud kolleegid, läheme järgmise päevakorrapunkti juurde: Riigikogu juhatuse algatatud otsuse "Eesti Panga Nõukogu asendusliikme nimetamine" eelnõu. Ettekandeks juhatuse poolt on sõna kolleeg Toomas Savil. Palun!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vastavalt Eesti Panga seaduse §-le 6 koosneb Eesti Panga Nõukogu esimehest ja kaheksast liikmest. Sama seaduse § 8 lõike 1 kohaselt nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmest seitse Riigikogu Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul ja Eesti Panga president loetakse Eesti Panga Nõukogu liikmeks ametikoha järgi. Riigikogu nimetas Eesti Panga Nõukogu liikmed 1998. aasta 13. oktoobri otsusega. Eesti Panga seaduse § 8 lõike 3 kohaselt ei tohi Eesti Panga Nõukogu liikmete hulka kuuluda Vabariigi Valitsuse liikmed. Eesti Panga seaduse § 8 lõikes 7 nähakse ette, et kui Eesti Panga Nõukogu liige nimetatakse Vabariigi Valitsuse liikmeks, nimetab Riigikogu Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul talle asendusliikme, mis on ka käesoleva otsuse eelnõu sisu. Vabariigi President nimetas käesoleva aasta 24. märtsi otsusega nr 573 Vabariigi Valitsuse liikmeks, majandusministriks Eesti Panga Nõukogusse kuuluva Mihkel Pärnoja. Sellest tulenevalt on Eesti Panga Nõukogu esimees Mart Sõrg teinud käesoleva aasta 10. mail Riigikogule ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogu asendusliikmeks Kalle Jürgenson. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 133¹ lõikele 1 esitab Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamise otsuse eelnõu Riigikogu menetlusse Riigikogu juhatus. Seega on Riigikogu juhatus oma ülesande täitnud. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Toomas Savi! Kaasettekandeks on sõna Eesti Panga Nõukogu esimehel härra Mart Sõrgil. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti Panga Nõukogu liikme Mihkel Pärnoja asumisega märtsis majandusministri ametikohale vabanes tema töötamise ajaks Vabariigi Valitsuses üks Eesti Panga Nõukogu liikme koht. Kuna härra Mihkel Pärnoja oli koalitsiooni esindaja Eesti Panga Nõukogus, siis poliitilise tasakaalu säilitamiseks Eesti Panga Nõukogus tegin ettepaneku valida asendusliige koalitsioonipoliitikute hulgast ja läbirääkimisi selle üle pidasin ma koalitsiooniga. Riigikogu märtsivalimiste järel oli Riigikogu liikmete arv Eesti Panga Nõukogus neljalt liikmelt vähenenud ühele. Seetõttu pakuti asendusliikme kandidaadiks Riigikogu liige härra Kalle Jürgenson. Tema kasuks räägivad veel sellised asjaolud, et ta on olnud Riigikogu VII ja nüüd on IX koosseisu liige ning on ka rahanduskomisjoni esimees. Kõige tihedam side on Eesti Panga Nõukogul just rahanduskomisjoniga, seega peaks tema kuulumine Eesti Panga Nõukogusse asendusliikmena meie koostööd veelgi tõhustama. Teen ettepaneku härra Kalle Jürgensoni kandidatuur kinnitada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimused Riigikogu liikmetelt. Andres Varik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Eesti Panga Nõukogu esimees härra Mart Sõrg! Te märkisite enne, et Mihkel Pärnoja on koalitsiooni liige. Eelmises koosseisus oli härra Pärnoja opositsiooni liige. Kuidas teie põhjendus tasakaaluprintsiibist paika peab, kui te nüüd vahetate opositsioonis oleva liikme koalitsiooniliikme vastu.

Aitäh! Rollid on pärast IX koosseisu valimist vahetunud. Eelmises Riigikogus olid härrad Mati Meos ja Ants Järvesaar koalitsiooni esindajad ja on ka praegu Eesti Panga Nõukogu liikmed. Mihkel Pärnoja ja Kalev Kukk olid opositsiooni esindajad. Nüüd on olukord vastupidine. Nii et tasakaal on olemas, 2 : 2.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud panga nõukogu esimees! Kas teie seisukohad vajadusest teha koostööd Riigikogu rahanduskomisjoniga on radikaalselt muutunud või arenenud või millega seletada asjaolu, et eelmise Riigikogu rahanduskomisjonist ei peetud võimalikuks mitte ühtegi liiget panga nõukogu koosseisu lülitada? Praeguseks on see aga muutunud väga aktuaalseks. Või pidasite eelmist Riigikogu rahanduskomisjoni täiesti koostöövõimetuks? Millised võisid olla sellise meelemuutuse põhjused?

Aitäh! Tutvustades printsiipe, miks ma valisin härra Kalle Jürgensoni, tõstsin esiplaanile poliitilise tasakaalustatuse printsiipi ja mainisin, et positiivsena näen veel seda, et ta on rahanduskomisjoni esimees. Nii et ma ei tõstnud ei praegu ega eelmise nõukogu koosseisu moodustamisel esikohale panga nõukogu liikme kuulumist rahanduskomisjoni. Tõesti, eelmise nõukogu kandidaatide hulgas oli ka rahanduskomisjoni liikmeid, aga läbirääkimiste käigus asetusid teised kandidaadid nimekirjas nendest ettepoole.

Tänan! Tõnu Kauba, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, ma sain eelöeldust aru nii, et te olete nimetatud isiku esitamisel pidanud silmas just tema kuulumist koalitsiooni, st tema muudel võimalikel oskustel või nende puudumisel ei ole antud juhul erilist tähendust. Sellega seoses ma küsin: kas te olete püüdnud saada härra Jürgensoni eelmistest töökohtadest informatsiooni tema varasemast tegevusest ja sellega seonduvatest probleemidest, s.o finantsalasest tegevusest?

Aitäh! Ma tean, et härra Jürgenson on töötanud Elva linnapeana, ja minu arusaamise järgi tuleb töötamine sellisel ametikohal, kus on vaja lahendada rahaasju, kus on vaja kompromisse teha, nõukogu töös kasuks. Eesti Panga Nõukogu töötab ju ka parlamentaarsel põhimõttel, küsimused vaieldakse läbi ja tulemus otsustatakse hääletusel.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite oma sõnavõtus, et härra Kalle Jürgensoni kinnitamine Eesti Panga Nõukogu asendusliikmeks tugevdab poliitilist koostööd Riigikogu ja riigipanga vahel ja et väga positiivne on ka see, kui just nimelt Riigikogu rahanduskomisjoni esindaja kuulub Eesti Panga Nõukogu koosseisu. Kas te võiksite pisut selgitada, milles selle nimetamise eeldusel väljenduks positiivne koostöö Riigikogu rahanduskomisjoni ja Eesti Panga vahel?

Aitäh! Ma saan vastata nii kogemuslikult kui ka teoreetiliselt. Kogemuslikult on meil ajalooline kogemus, kus Eesti Panga Nõukogu esimees Ants Veetõusme oli ühtlasi ka Riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Kui rahanduskomisjonis oli tarvis teatud küsimusi selgitada, siis oli Ants Veetõusme nõukogu esimehena juba kompetentne ja küsimuste detailides ei pidanud alati lisaselgitusi andma. Kui vastata aga teoreetiliselt, miks see on kasulik, siis on see kasulik sellepärast, et Eesti Panga Nõukogu teeb ettepanekuid ka pangandusküsimusi puudutavate seaduste vastuvõtmiseks ja nendesse parandusettepanekute tegemiseks. Eesti Panga Nõukogu liikmetel ei ole õigust välja tulla seadusandliku initsiatiiviga, see õigus on Riigikogu liikmetel. Need projektid lähevad rahanduskomisjoni, kus nad läbi arutatakse. Selle tõttu aitab vahetu kontakt seadusloomeprotsessis kaasa eelnõude kiiremale töötlemisele või kiiremale ellujõudmisele.

Tänan! Janno Reiljan, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud kolleeg ja Eesti Panga Nõukogu esimees! Kui ma vaatan panga nõukogu koosseisu, siis ma näen seal väga vähe pangandusalast kompetentsust. Kui ma vaatan Eesti Panga aruannet, siis on selles väga palju huvitavaid jutustusi maailma ja Eesti majandusest, aga väga tagasihoidlikult on kajastatud panga töö sisulisi küsimusi. Kas ei oleks tarvis veidike tugevdada panga nõukogu pangandust tundvate inimestega?

Aitäh! Hea küsimus kolleeg Reiljanilt. Noh, kes on kompetentne ja kes ei ole kompetentne. Kui me võtame nii, siis panga klientidena, raha kasutajatena me oleme kõik kompetentsed rahaküsimustes ja panga küsimustes mingil määral. Kui vaadata, et härrad Eerik Terk ja Jüri Sepp on kindlasti väga kompetentsed majanduspoliitika küsimustes ning härra Hindrek Meri järelevalve küsimustes, siis ma arvan, et see kompetentsus on üsna ulatuslik. Aga ma tahaksin vastata veidi laiemalt. Kui Eesti Panga president Vahur Kraft kaitses siin meie aastaaruannet, siis ta mainis, et Eesti Pangas töötab 300 inimest. Enamik nendest on kõrgesti kvalifitseeritud spetsialistid, kes on rakendatud ka nende projektide läbitöötamisel, mis hiljem jõuavad Eesti Panga Nõukogu istungitele kinnitamiseks. Lisaks sellele on Eesti Panga Nõukogul nõunikud. Praegu on meil professor akadeemik Hagelberg, kelle kompetentsuses ei tohiks kahelda, aga käivad ka läbirääkimised, et palgata veel kõrgesti kvalifitseeritud nõunikke. Nii et kompetentsuse taset on võimalus mitmeti tõsta. Praktikast võin nimetada, et oleme mitmeid meie otsuseid, enne kui nad nõukogusse lõpphääletusele jõuavad, saatnud ekspertiisi kas Eesti või välisekspertide kätte.

Tänan! Tõnu Kauba, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuna te ei vastanud minu esimesele küsimusele selle kohta, kas te olete tutvunud kõne all oleva isiku varasema finantsalase tegevusega, siis küsiksin niimoodi. Kas te peate üldiselt vajalikuks, et kui Eesti Panga Nõukogu esimees teeb Riigikogule ettepaneku kinnitada keegi nõukogu liikmeks, siis ta tutvub enne selle isiku varasema finantsalase tegevusega ja võimalike poliitiliste otsustega, mis on kutsunud esile umbusaldust ja muud taolist. Kas te peate vajalikuks, et Eesti Panga Nõukogu esimees tutvub nende isikute varasema tegevusega?

Aitäh! Kindlasti pean vajalikuks. Eesti Panga Nõukogu võttis vastu minu mälu järgi vist juba 1996. aastal sisemise korra korruptsiooni vastu võitlemiseks. Selle järgi esitasid kõik Eesti Panga Nõukogu liikmed majanduslike huvide deklaratsiooni ja Eesti Panga Nõukogu esimehel oli õigus nendega tutvuda. Nii et meil on see süsteem pidevalt toiminud. Aga ma ei näe härra Jürgensoni puhul probleeme ei juriidilisest ega moraalsest aspektist. Ta on valitud ka Riigikogu liikmeks, mis peaks kinnitama, et neid probleeme ei ole.

Tänan! Andres Varik, teine küsimus.

Aitäh! Austatud panga nõukogu esimees! Kas te peate normaalseks, et praegu ei ole Eesti Panga Nõukogus ühtegi liiget Riigikogus opositsioonis olevate inimeste hulgast?

Küsimus on keeruline. Küsimuseasetus on selline, et me saaksime võib-olla alati moodustada ideaalse nõukogu, kui Riigikogu koosseisu vahetudes vahetuks ka nõukogu. Selle halb külg on aga jälle see, et kui nõukogu niimoodi vahetub, siis muutub ta uue Riigikogu nägu. Niisiis pean õigeks, et Eesti Panga Nõukogu formeeritakse viieks aastaks ja teatud perioodil ta ei kopeeri seda poliitiliste jõudude koosseisu, mis valimiste järel on kujunenud. Aga ma tahan ütelda, et opositsiooni esindajad on härrad Mati Meos ja Ants Järvesaar, ma loen neid opositsiooni esindajateks, sest nad ei ole teatanud oma lahkumisest nendest erakondadest. Selle tõttu ma arvan siiski, et Eesti Panga Nõukogus on tasakaal. Härradel Meosel ja Järvesaarel on alati võimalus konsulteerida enne hääletamist, enne küsimuste otsustamist oma erakonnakaaslastega ja seal esindada nõukogu diskussioonidel nende vaateid.

Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetav ettekandja! Kui ma mõistsin õieti minu esimesele küsimusele antud vastust, siis rahanduskomisjoni esimehe nimetamine Eesti Panga Nõukogu asendusliikmeks on koostöö seisukohalt kasulik Eesti Panga seadusandliku lobby tegemiseks, et kiirendada Riigikogus eelnõude menetlust. Lugupeetud Kalle Jürgenson on näidanud komisjoni esimehena üles suurt aktiivsust, et jätta menetlusest välja negatiivse eelarve eelnõu üle 500 paranduse, ja ka Eesti Pank on korduvalt kutsunud üles sellele, et vähendada ja piirata tarbimist, jahutada maha majandust. Nii et tõepoolest, ideoloogia poolest sobib asi kokku. Minu küsimus on: kas te ei leia, et tasakaalu huvides võiks Eesti Panga Nõukogu asendusliikmeks olla mitte rahanduskomisjoni esimees, vaid sotsiaalkomisjoni esimees?

Ei leia. Aitäh!

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Sõrg! Olemasoleva panga nõukogu Riigikogule väljapakkumise eel te väidetavalt konsulteerisite nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondadega. Ilmselt te seda ka tegite, mitte küll kõigiga, aga vähemasti osa erakondadega. Kas praegusel juhul ei võiks sedasama teha, mis takistab seda tegemast? Ja veel üks niisugune küsimus: kas koalitsioon avaldas survet ja kui suurt survet ta avaldas selleks, et lisaks oma asjatundjast esindajale Kalev Kukele välistada opositsioonipoolse panganduse asjatundja lülitamine Eesti Panga Nõukogusse? Teatavasti on Eesti raha saatuse ja rahapoliitika eest üldvastutav ikkagi n-ö istuv Riigikogu. Ta saaks kindlasti oma rolli paremini täita, kui panga nõukogus oleks tasakaalustatud esindatus. Rääkimata sellest, et praegusel juhul jääks nõukogusse ainult kaks Riigikogu liiget, mis on ka kahetsusväärne.

Aitäh! Ma täpsustaksin. Enne praeguse nõukogu nimekirja esitamist Riigikogule ma konsulteerisin enamiku opositsiooni- ja koalitsioonierakondadega. Aga ma saatsin kõigile oma põhimõtete selgituse kirja ja küsisin nende ettepanekuid kandidaatide kohta. Kandidaate esitati kokku 12 või 13, kui mälu ei peta. Nii et paratamatult kõik kandidaadid ei pääsenud nõukogusse, sest nõukogul on arvuline limiit. Seekord ma ei pidanud ja ei pea ka praegu vajalikuks opositsiooniga konsulteerida, sest nagu ma oma põhjendust alustasin, pidasin ma poliitilise tasakaalu säilitamise mõttes vajalikuks valida asendusliige koalitsioonipoliitikute hulgast. Ja just koalitsioonipoliitikute hulgast, kes on Riigikogu liikmed. Sellise ettepanekuga ma välja tulin ja see oli minu initsiatiiv, survet ei ole avaldatud.

Tänan! Villu Reiljan, palun!

Kahtlemata on Kalle Jürgenson väga initsiatiivikas rahanduskomisjoni esimees. Jätkates Tõnu Kauba liini, ta on nii aktiivne mees, et näiteks Nõo valla juhtimisel võttis ta asja edendamiseks välja isegi ühe püstolitaolise eseme. Ega te ei karda, et teie turvameetmed seal viletsaks jäävad?

Aitäh küsimuse eest! Kui küsimuse esitaja toonis vastata, siis Eesti Pangal on väga tugev turvasüsteem. Me kaitseme Eesti riigi kulla- ja valuutavarusid. Nii et selles mõttes ei karda.

Härra Mart Sõrg, Riigikogu liikmetel rohkem suulisi küsimusi ei ole. On üks kirjalik küsimus.

Ma loen küsimuse ette: "Missuguse Mart Sõra seisukohti võime teie järgmisel esinemisel uskuda? Kas selle, kes lubas enda ametisse määramise eel konsulteerida nii opositsiooni kui koalitsiooniga, või selle Mart Sõra, kes nüüd teistmoodi arvab?" Härra Tõnu Kauba! Tegu on asendusliikme valimisega, mitte nõukogu koosseisu formeerimisega. Nõukogu koosseisu formeerimisel on printsiibid, mis ma panin paika, ja nende printsiipidega ma tahan ka edasi minna. Seetõttu ma ei leia, et ma oleks oma seisukohti muutnud.

Suur tänu ettekande ja vastuste eest!

Aitäh!

Kaasettekandeks rahanduskomisjoni nimel on sõna kolleeg Rein Voogil. Palun!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda otsuse eelnõu oma 25. mai koosolekul, kus viibis ka härra Sõrg. Arutelu oli küllaltki pikk ja komisjon otsustas hääletustulemusega 6 poolt, 5 vastu, 1 erapooletu saata 28 OE saali lõpphääletusele. Juhin lugupeetud Riigikogu liikmete tähelepanu ka Riigikogu kodukorra seaduse § 133¹ lõikele 3: "Kui seaduses, mille alusel Riigikogu nõukogu liikmed nimetab, on sätestatud kandidaatide nimetamiseks ettepanekuõigust omav ametiisik või organ, siis otsuse eelnõule muudatusettepanekuid ei esitata." Tähendab, täna me saame siin saalis ainult selle otsuse eelnõu poolt või vastu hääletada. Muudatusettepanekuid vastavalt seadusele ei esitata. Aitäh!

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised otsuse eelnõu 88 teemal. Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid ja austatud Eesti Panga Nõukogu esimees! Kindlasti on meile väljapakutud otsuse eelnõu selline, mis vajaks tõsist kaalumist ja läbimõtlemist, ning otsust ei peaks täna langetama, kuigi Eesti Panga seaduse alusel on tõesti panga nõukogu esimehel õigus pakkuda välja Riigikogule kandidaat ja Riigikogu otsustada on, kas see tagasi lükata või aktsepteerida. Silmas tuleb pidada seda, et põhiseaduse §-de 111 ja 112 järgi on Eesti Pangal väga suur ja vastutusrikas roll, mille täitmise headuse või n-ö varjukülgede üle saab otsustada ja peab otsustama ainuüksi Riigikogu, ja see roll on äärmiselt vastutusrikas. Kui me võrdleme näiteks Vabariigi Valitsusega, siis Riigikogu võimalused valitsuse mõjutamiseks, valitsuse tagandamiseks, valitsuse muutmiseks on piisavad ja vajalikud. Eesti Pangast saab sisuliselt ülevaadet omada ainult nõukogu liikmete esindatuse kaudu ja nende aruannete kaudu, mida Eesti Pank esitab Riigikogule. Seetõttu oleks ääretult tähtis, et praegu, mil Eesti Panga Nõukogu koosseisu on jäänud ainult kaks Riigikogu liiget, oleks üks neist koalitsiooni ja teine opositsiooni esindaja. Ja kahtlemata oleks hea, kui nad oleksid selle ala asjatundjad. Riigikogus on selliseid asjatundjaid piisavalt, siin on professoreid, dotsente.

Jaanus Männik, ma palun vabandust, kohalt sõnavõtu aeg kaks minutit on täis, ajapikendust ei saa anda. Tiit Toomsalu, palun sõnavõtt kohalt, kaks minutit.

Tänan, härra juhataja! Eile vabas mikrofonis esitasin ma küsimuse selle kohta, kas ei oleks otstarbekohane suunata Eesti Panga poolemiljardiline kasum 1999. aasta riigieelarve tulude poolele. Lugupeetav rahanduskomisjoni esimees härra Kalle Jürgenson teatas omakorda vabas mikrofonis esinedes, et tema ei hakka mitte mingil juhul Eesti Panga kasumi arvel eelarvet lappima. Täna me kuulsime härra Mart Sõrgi käest, et valik langes härra Kalle Jürgensonile kui rahanduskomisjoni esimehele seetõttu, et teha head koostööd, et Eesti Pangal oleks Riigikogus seadusandlik lobby. Ma avaldan sügavat kahtlust, kas selline praktika ikka on õige, sest vaatamata ühistele ideoloogilistele arusaamadele majanduse mahajahutamise kohta, on Eesti riigil siiski ka teisi prioriteete. Juhul kui Riigikogu rahanduskomisjoni esimees on Eesti Panga Nõukogu liige, saades sealt ka vastavat tasu, siis seaduse seisukohalt me ei saa seda küll korruptiivseks nimetada, saada tasu on seadusega ettenähtud õigus, kuid ometigi oleks kahetsusväärne, kui tegutseks selline seadusandliku lobby ahel. Seetõttu ma isiklikult kahtlen sügavalt tänase määramise otstarbekuses. Tänan!

Tänan! Tõnu Kauba, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ka mina olen seda meelt, et see otsuse eelnõu ei ole täna küps saama niipalju poolthääli, kui oleks vaja selle läbiminekuks. Eeskätt sellel põhjusel, et ettekandja härra Sõrg ei ole jõudnud veel tegelda mitmete asjadega, millega oleks saanud või võinud tegelda. Härra Sõrg vajab kindlasti aega, et tutvuda esitatava isiku varasema tegevusega. Need andmed, mida selle jaoks on vaja, on olnud avalikkusele kättesaadavad pika aja jooksul. Samuti vajab härra Mart Sõrg kindlasti aega ka selleks, et analüüsida oma seisukohtade muutumist, kui võrrelda tema varasemaid esinemisi siinsamas saalis ja tänast esinemist. Aitäh!

Suur tänu! Lauri Vahtre, sõnavõtt kohalt. Palun!

Ma tänan! Omalt poolt kutsun üles toetama eelnõu selle ettepandud kujul. Aga loomulikult tuleb möönda, et meil on alati arenguruumi ja teinekord võivad üsnagi ootamatult esile kerkida varjatud anded. Nii et kui vabaneb uus nõukogu liikme koht, siis ma palun, et härra Sõrg tõsiselt kaaluks võimalust teha ettepanek määrata selle ühe koha peale korraga kolm inimest. Need oleksid siis Tõnu Kauba, Tiit Toomsalu ja Jaanus Männik. Sellest oleks väga palju kasu. Üks oskab lugeda, teine kirjutada ja kolmas arvutada. Ma tänan!

Tänan! Kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 52 häält, vastu oli 19, 5 on erapooletud. Läbirääkimised on lõpetatud. Enne lõpphääletamist on lõppsõnavõimalus. Härra Sõrg? Ei soovi. Rein Voog? Ei soovi. Fraktsioonid? Ei soovi. Lugupeetud kolleegid, kas me võime alustada lõpphääletust? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele otsuse eelnõu Eesti Panga Nõukogu asendusliikme nimetamise kohta. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 50 häält, vastu oli 36, 2 jäid erapooletuks. Otsuse eelnõu 88 on Riigikogu otsusena vastu võetud.

Lugupeetud Riigikogu, läheme järgmise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud riigieelarve seaduse teistkordse menetlemise teise lugemise jätkamine. Ettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel. Kolleeg Kalle Jürgenson, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Komisjon arutas riigieelarve seaduse eelnõu muudatusettepanekuid kahel koosolekul, 27. mail ja 7. juunil. Riigikogu liikmetelt komisjonile parandusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon jätkas tööd eelmise arutelu käigus esiletoodud lahendamata küsimuste alusel, nagu ma teie ees ka lubasin, ja formuleeris nende lahendamiseks omad ettepanekud. Ma iseloomustaksin neid lühidalt, et värskendada teie mälu ja kergendada muudatusettepanekute jälgimist. Teile esitatud esimene ja teine muudatusettepanek puudatavad neid probleeme, mis jäid läbi teksti lahtiseks seoses ministeeriumi ja tema valitsemisala käsitlemisega. Probleem oli selles, kas ministeerium ise kuulub tema valitsemisalasse või mitte. Nüüd on see sõnastus ühtlustatud. Kolmanda parandusettepaneku arutelu võttis komisjonis natuke rohkem aega. Sellega tegelesime pikemalt ja see oli komisjoni teise, 7. juuni koosoleku põhiline sisu. Teile esitatud sõnastuse järgi riigieelarve eelnõu teise lugemise jätkamiseks, kolmandaks lugemiseks ja selle jätkamiseks esitatud muudatusettepanekud, mida algataja ei toeta ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei läheks edaspidi suures saalis hääletamisele. Pikemalt kommenteerimata arvan, et te saate aru, millest käib jutt. Loodetavasti võiks see natuke kergendada riigieelarve arutelu, lähtudes arusaamast, et riigieelarve on valitsuse üks põhilisemaid dokumente, väljendamaks tema seisukohti ja arusaamu riigi valitsemisest. Tõsi, selle ettepaneku sõnastamisel oli komisjonis kolm alternatiivi. Üks nendest alternatiividest oli veelgi krõbedam kui lõpuks teksti viidud sõnastus. Teksti viidud sõnastuse järgi oleks Riigikogul kohustus algataja või juhtivkomisjoni seisukohtadest sõltumata läbi hääletada vähemalt üks ring parandusettepanekuid. Mainitud krõbedamas alternatiivis, mis komisjonis arutuse all oli, seda võimalust ei olnud. Kolmas alternatiiv oleks käsitlenud seda küsimust ainult kolmanda lugemise parandusettepanekute puhul. Tuleb juhtida tähelepanu, et teie ette jõudnud kompromissvariandi kahest äärmusest on sõnastanud Olev Raju ja komisjon toetas seda. Neljas parandusettepanek on tehniline. Viies parandusettepanek puudutab eelarveaasta lõpuks riigieelarve kulusid ületavate tulude kasutamist ja reguleerib seda valdkonda. Kuues parandusettepanek käsitleb kassatagavara vahenditest moodustatud reservi ja selle kassatagavara muutmise otsustamast. Seitsmes parandusettepanek puudutab eelarvelaenu. Nagu ma teile ka varem ütlesin, on ettepanek viia eelarvelaenu võtmine algse tekstiga võrreldes teisele tasandile. Sama käib ka kaheksandas ettepanekus käsitletud kassalaenu kohta. Üheksas parandusettepanek on seotud Riigikontrolli seisukohtadega riigieelarve arutamisel. Varasemast erinevalt on rahanduskomisjoni ettepanekul sisse viidud põhimõte, et Riigikontrolli arvamus riigieelarve täitmise aruande kohta kuulatakse ära riigieelarve täitmise aruande kinnitamisel. See tähendab, et need kaks dokumenti - riigieelarve täitmise aruanne ja Riigikontrolli arvamus riigieelarve täitmise aruande kohta - jõuavad Riigikogu saali koos. 10. parandusettepanek sätestab seaduse jõustumise ja teile esitatud versioonis jõustuks käesolev seadus 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud seaduse teine ja kolmas peatükk, mis jõustuksid Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Teine ja kolmas peatükk puudutavad riigieelarve koostamist. See annaks Vabariigi Valitsusele võimaluse koostada järgmise aasta riigieelarvet juba uuest seadustest lähtudes. Paragrahvi 52 lõige 2 ütleks, et järgmisel aastal Riigikogule esitatav 1999. aasta riigieelarve täitmise aruanne tugineb veel selle aasta lõpuni ehk siis täna kehtiva seaduse sätetele. Komisjon on seisukohal, et nende parandusettepanekute arvestamisel on riigieelarve seadus valmis lõpphääletusele panekuks ja toetab tema vastuvõtmist Riigikogus. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Mai Treial.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab muudatusettepanekut nr 3, mis lisab eelnõu tekstile § 18 uue lõike. Kas te selgitaksite, kas sellise täienduse sisseviimine seadusesse piirab minu kui Riigikogu liikme õigusi, lähtudes Riigikogu kodukorra seaduse §-st 86 ja § 94 lõikest 2, mille järgi Riigikogu liikmel on õigus nõuda hääletamist?

Tänan! Just nende probleemide üle oli ka komisjonis selle ettepaneku käsitlemisel pikk arutelu. Jõudsime seisukohale, et selline säte ei piira Riigikogu liikme õigusi. Juhin tähelepanu, et mitmete teiste kodukorraseaduse paragrahvidega on Riigikogu liikme õigusi parandusettepanekute esitamisel juba piiratud: kolmandal lugemisel võivad näiteks parandusettepanekuid esitada ainult fraktsioonid ja komisjonid. Nii et selline lähenemisviis, kus eri lugemistel võib parandusettepanekuid käsitleda erinevalt, on kodukorraseaduses juba sätestatud. Seda vastuolu, mida teie nimetasite, komisjon ei näinud.

Tänan! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Auväärt ettekandja! Minu küsimus käib § 4 kahe lõike koosmõju kohta. Esimene ütleb, et riigieelarve tulud on tulu riigivara kasutusse andmisest ja võõrandamisest. Teises lõikes on öeldud, et kulud on ka seaduses sätestatud sihtotstarbelised assigneeringud. Kas see tähendab siis, et näiteks erastamisest laekuv raha hakkab nüüd kajastuma riigieelarves, kuna üks seadusesäte näeb ette selle sihtotstarbelise kulutamise viisid? Siin on öeldud, et tulu riigivara võõrandamisest, kuigi meil on kahte liiki riigivara, on nii riigivaraseaduse alusel kui ka erastamisseaduse alusel võõrandatav.

Neid sätteid ei saa käsitleda teineteisele vastukäivalt. Vastavalt meie seadustele peavad kõik riigitulud kajastuma riigieelarves.

Tänan! Andres Varik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab ka põhimõtteliselt muudatusettepanekut nr 3. Kas rahanduskomisjon arutas, kas on õige teha sellist parandust käesolevas seaduseelnõus või oleks seda vaja reguleerida kodukorraseaduses? Loogika ütleb, et see, kuidas hääletama peab, kuidas Riigikogu käitub, oleks nagu kodukorraseaduse rida.

Kahtlemata on meil võimalik selle küsimuse juurde tulevikus uuesti tagasi tulla ja tänane lahendus kodukorraseadusesse ümber tõsta. Ei vaidle vastu, seda on võimalik ka kodukorraseaduses sätestada. Momendil meie menetluses olev riigieelarve seaduse eelnõu andis võimaluse seda just siin sätestada. Kui meil peaks menetlusse tulema kodukorraseadus, siis võime nende probleemide juurde taas tagasi tulla. Tõenäoliselt naaseme nende probleemide juurde ka siis, kui meie ette jõuab - loodetavasti lähema aasta jooksul - uus riigieelarve seadus, mida Rahandusministeerium lähemal ajal tahab hakata ette valmistama.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin veel lisaks proua Treiali küsimusele, millise häälte vahekorraga lõppes komisjonis kolmanda parandusettepaneku hääletamine. See on see, et riigieelarve eelnõu teise lugemise jätkamisel jne ei panda hääletusele nimetatud muudatusettepanekuid.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, oli selle parandusettepaneku sõnastamiseks esitatud kolm alternatiivi. Kõigepealt viisime läbi alternatiivse hääletamise, kus kõige krõbedam, kui lubate kasutada sellist sõnastust, parandusettepanek sai ühe poolthääle. Olev Raju variant sai seitse poolthäält ja Jaanus Männiku variant, mis oli kolmas ja kõige pehmem variant, sätestades erimenetluse ainult kolmandal lugemisel, sai neli häält. Teises hääletusvoorus sai Olev Raju variant seitse poolthäält ja Jaanus Männiku variant kolm poolthäält. Seega osutus seitsme poolthäälega võitjaks Olev Raju kompromissvariant. Lõpphääletusel sai nimetatud parandusettepanek seitse poolthäält, neli vastuhäält ja null erapooletut.

Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Vabariigi President oma 17. veebruari 1999. aasta otsuses riigieelarve seaduse väljakuulutamata jätmise kohta toonitab, et seaduse § 4 lõike 1 punkt 5 on vastuolus sama seaduse ja põhiseadusega, sest ta ei näe ette kõigi riigitulude kajastamist eelarves. Vaadates praeguse riigieelarve seaduse § 5 lõike 1 loetelu, võib eeldada, et tõepoolest, kõik riigitulud kuuluvad eelarvesse. Nüüd konkreetne küsimus: kas Eesti Panga tulud hakkavad lähtuvalt sellest riigieelarve seadusest ka kuuluma riigieelarvesse? Ning kui nad hakkavad, kas rahanduskomisjon kavatseb sellisel juhul hakata tegelema Eesti Panga seaduse muutmisega, nimelt muutma § 26 lõiget 1, mis ütleb, et Eesti Panga vara on riigi vara, ning selle täiendamise sättega, mille kohaselt need varad kuuluvad riigieelarves kajastamisele?

Aitäh! See küsimus on teil sisuliselt kaheosaline. Kui vastata esimesele poolele, mis puudutab kõigi riigitulude kajastamist riigieelarves, siis komisjon püüdis selle seaduse puhul garanteerida, et kõik riigitulud oleksid kajastatud riigieelarves. Küsimuse teine pool, mis puudutab Eesti Panka, tema varasid ja tulusid, on juba vana teema. Eesti Panga kasumi ja rahade üle on siin saalis varemgi vaieldud. Alati on see eraldi teemana üles tõusnud riigieelarve arutamisel. Siiamaani on jõutud selles küsimuses lahendusele, et osa Eesti Panga tuludest kantakse riigieelarvesse. Ülejäänu Eesti Panga kasumist jääb Eesti Panga käsutusse tema ülesannete täitmiseks.

Tänan! Arvo Haug, palun!

Härra ettekandja! Mis te arvate, kas see kolmas parandusettepanek ei püüa kehtestada reegleid ebasoliidselt, n-ö juba mängu käigus? See ei ole parlamentaarse praktika hea komme ehk eesti keeles öeldes oleks üleüldiselt halb komme. Mäng käib ja nüüd me hakkame reegleid muutma. Ma räägin praegu kolmandast muudatusettepanekust.

Aitäh! Ma saan aru, et te räägite muudatusettepanekust. Ei, siin ei ole sugugi mõeldud seda probleemide ringi, mis on seotud praeguse säästueelarvega.

Tänan! Tõnu Kauba, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu arusaamise järgi lähevad meile väljapakutud muudatusettepanekud oma vaimult ja sisult vastuollu nii meie põhiseadusega kui ka kodukorraseadusega. Kui me need siin saalis heaks kiidame, siis tegelikult saab rahanduskomisjon endale suure saali õigused. Siit tuleneb ka minu küsimus. Juhul kui rahanduskomisjon saab endale suure saali õigused, st suurel saalil ei ole enam õigust otsustada nende küsimuste üle hääletamise teel, kas siis, esiteks, rahanduskomisjoni istungid hakkavad toimuma siinsamas saalis ja, teiseks, kas Riigikogu teised liikmed, kellel nii suuri õigusi ei ole, võivad ka rõdult neid istungeid jälgida või ei tohi ka rõdul olla?

Tänan! Ma loodan, et kui te konkreetsete näidetega, härra Kauba, oma küsimusele sisu annate, siis me saame teie vaimu ja sisu kontrollida ning käsitleda asja juba konkreetselt. Praegu komisjon seda seisukohta, mida teie väljendasite, ei jaga.

Tänan! Andres Varik, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas rahanduskomisjon uuris, kuidas teistes maades, parlamentaarse riigikorraldusega riikides riigieelarve menetlus toimub? Parlamentaarse riigikorraldusega riigi võimu teostab rahvas, mitte valitsus ega ka mitte president. Ja tulles tagasi Tõnu Kauba küsimuse juurde, kas siis üldse on tarvis tulla kolmandal lugemisel Riigikogu ette? Komisjon saab ju ära otsustada. Kas te olete uurinud teiste maade praktikat analoogse küsimuse lahendamisel?

Aitäh! Selleks, et vastata osale teie küsimusest, ei ole palju uurida vaja. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele tuleb riigieelarve vastu võtta siiski Riigikogus. Seda ei saa teha rahanduskomisjon. See peaks teile juba enne Riigikogusse tulekut selge olema. Mis puudutab teiste maade tavasid, siis tõepoolest, siin on väga erinevaid tavasid. Praegune parandusettepanek oleks liikumine selles suunas, et Riigikogule esitatav riigieelarve on valitseva koalitsiooni, valitsuse ja seal osalevate parteide arusaamine riigi valitsemisest. Sisuliselt on see eelarve vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kaudu valitsuse usaldamine või mitteusaldamine. Sellise praktika järgi oleks eelarve puhul parandusettepanekute tegemine parlamendis tõesti piiratud, kuni selleni välja, et on üldse välistatud, ja eelarvet kas toetatakse või ei toetata. Eraldi teema on muidugi eelarve ettevalmistamine. Kui palju selle juures diskuteeritakse ja arutletakse koalitsioonis olevate erakondadega ja opositsioonis olevate erakondadega, see on valdavalt poliitilise kultuuri küsimus. Ma loodan, et selles suunas me liigume ka edasi ja valitsused paranduses esitatud võimaluse avanemisel seda ei kuritarvita. Meie poliitiline kultuur on juba täna tasemel, kus kõik erakonnad saavad oma arvamuse välja öelda, mille suhtes siis valitsev koalitsioon valitsuse näol oma seisukoha kujundab. Teine probleemide ring puudutab debatte Riigikogus. Neid loomulikult peab pidama, sest kahtlemata on selles küsimuses kõigil vaja seisukohti välja öelda.

Tänan! Jaan Pöör, palun!

Aitäh, härra juhataja! Mul on küsimus selle seaduse jõustumise kohta, mis minu arust on natuke segane. See jõustub 1. jaanuaril 2000, kuid osa peatükke jõustub kohe. Millal siis kehtiv eelarveseadus kehtetuks tunnistatakse? Või kehtivad üheaegselt nii ühe seaduse peatükid kui ka teise seaduse peatükid?

Jah, käesoleva seaduse jõustumine on osaline. Käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval jõustuksid selle seaduse teine ja kolmas peatükk, mis käsitlevad riigieelarve eelnõu koostamist ja esitamist Riigikogule, samuti riigieelarve eelnõu menetlemist Riigikogus. Mida see meile annab? See annaks seda, et järgmise aasta riigieelarvet oleks Vabariigi Valitsusel võimalik hakata koostama ja Riigikogule esitada ning selle järel Riigikogul seda eelarvet menetleda juba vastavalt uuele seadusele. Nüüd tekib probleem sellega, mis saab kehtivast riigieelarvest. Kui me jõustaks käesoleva seaduse täies mahus sama protseduuri järgi, siis selle jõustumise päevast alates oleks kehtiv riigieelarve vastuolus riigieelarve seadusega. Seega peaks selle aasta lõpuni kehtima praegu kehtiv riigieelarve seadus paralleelselt riigieelarvega, et nad omavahel vastuollu ei läheks. Selle järel jõustub järgmise aasta alguses käesolev seadus kogumahus. Kuid on veel kolmas probleem, mis puudutab järgmisel aastal selle aasta riigieelarve täitmise aruande koostamist ja Riigikogule esitamist. Nagu ütleb teile esitatud eelnõu § 52 lõige 2, tuleks järgmisel aastal Riigikogule esitatav 1999. aasta riigieelarve täitmise aruanne esitada samuti kooskõlas selle aasta ehk täna kehtiva seadusega. Ma loodan, et suutsin teile toimuvat natuke selgitada. Siin on tõepoolest etapiline jõustamine. Mis puudutab täna kehtiva riigieelarve seaduse kehtetuks tunnistamist, siis seda on võimalik teha koos järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmisega.

Tänan! Mai Treial, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen kuulanud küsimusi ja teie vastuseid muudatusettepaneku nr 3 kohta. Palun öelge, kas ma saan õieti aru, et valitsev koalitsioon on võtnud suuna kaugeneda sellega demokraatiast?

Tänan! Ei, proua Treial, te olete väga valesti aru saanud. Meil ei ole sellist kavatsust.

Tänan! Koit Pikaro, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Kalle Jürgenson! Homses päevakorras on meil esimene punkt valitsuse esitatud lisaeelarve. Täiesti loogiline, arvestades seda, et Eesti majandus on tõepoolest jõudnud sügavasse kriisi. Samal ajal ei leia kinnitust, vähemalt selle eelnõu raames, teie väide, et homse või järgnevate, kuid 1999. aastal esitatavate nn lisaeelarvete menetlemise käigus ei rakendata parandusettepanekut nr 3. Parandus kuulub § 18 hulka, on selle teine lõige, see kuulub eelnõu kolmandasse peatükki ja § 52 järgi jõustub see Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. See tähendab, et homses päevakorras olevat lisaeelarvet ja neid kahte või kolme, mis veel tulevad, hakkame Riigikogus menetlema selle parandusettepaneku ja selle korra järgi, mis komisjon on ette pannud. Järelikult teie väide, et selle aasta lisaeelarve puhul seda punkti ei kasutata, on paljasõnaline. Kas ma sain õieti aru teie väitest?

Aitäh! Ilmselt härra Kauba täiendas midagi, mida te ei jõudnud mulle edasi anda ja mis oleks selgitanud mulle teie arusaamist. Tõesti, te olete valesti aru saanud, § 18 lõige 2 räägib riigieelarvest. Antud hetkel on meil menetluses lisaeelarve ja praeguse arusaama järgi see käsitlus ei jõuaks laieneda sellele lisaeelarvele, mis on seotud tänavuaastase eelarvega. Kõik, mis puudutab selle aasta eelarvet, peab toimuma täna veel kehtiva seaduse järgi. Me ei saa menetluses olevat lisaeelarvet käsitleda selle seaduseelnõu alusel. See seadus puudutaks ainult järgmise aasta eelarvet ja selle koostamist. Selle aasta eelarvega seonduv peab käima praegu kehtiva riigieelarve seaduse järgi.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mul on tunne, et kolleeg Pöör on leidnud siit tõesti apsu, mille me oleme jätnud rahanduskomisjoniga sisse. Nimelt selle, et ühtaegu püüame Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval jõustada sellest seadusest kaks paragrahvi, kuid samas jätame tühistamata kehtiva seaduse vastavad paragrahvid, mistõttu paralleelselt kehtivad kaks vastuolulist asja. Kas sa oled päri, et me oleme sunnitud täna selle lugemise katkestama?

Tänan! See jõustumine ja § 52 oma sõnastuses on leidnud juristide poolt aktsepti. Ja nagu ma ütlesin, ei näinud komisjon siin vastuolu. Mis puudutab kehtiva riigieelarve seaduse ja tema paragrahvide tühistamist, siis selle juurde on kõige õigem tagasi tulla selle aasta lõpus.

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus.

Aitäh, härra Jürgenson! Sa ütled, et sa ei näe siin vastuolu. Kas ei ole halvem, kui president selle vastuolu fikseerib ja jätab seaduse välja kuulutamata või kui pärast teda teeb sedasama õiguskantsler?

Tänan! Presidendi ja õiguskantsleri eest ma kosta ei oska. Käesolev eelnõu on meie ees juba kord tagasisaadetuna. Mis sellest seadusest vastuvõtmise järel saab, seda mina öelda ei oska. Ma loodan, et seda meile tagasi ei saadeta.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Jürgenson! Kaasettekandeks selles päevakorrapunktis on sõna rahandusministril. Härra Siim Kallas, palun!

Härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsuse esindajana on mul volitus toetada riigieelarve seaduse vastuvõtmist sellisel kujul, nagu ta teile on välja pakutud. Mul ei olegi midagi lisada, sest härra Jürgenson vastas paljudele küsimustele, mis arutelu viimases faasis üles kerkisid. Valitsus toetab seda varianti. Arutusel oli tõepoolest niisugune variant, et valitsusel on võimalik vältida parandusettepanekute tegemist üldse. See variant lükati kõrvale, valitsus seda kompromissettepanekut toetab. Mis puutub kõikvõimalike õiguste piiramisse, siis mujal maailmas on mõnes riigis niiviisi, et üldse ei saa parlamendi liikmed parandusettepanekuid esitada. Riigieelarve on suhteliselt spetsiifiline seadus ja me kõik, kes me oleme siin selle aasta viimasel kolmandikul riigieelarve üle väidelnud, teame, missugused probleemid sellel väitlemisel on. Riigikogu liikmed saavad teisele lugemisele esitada oma ettepanekud, saavad panna nad hääletusele praeguse variandi kohaselt. Edasi aga protsess mõnevõrra lihtsustub. Me niikuinii piirame ju ka kolmandale lugemisele esitatavate parandusettepanekute võimalust. Nii et üks piirang juba kehtib, seal ei saa Riigikogu liige enam ettepanekuid esitada, saab esitada fraktsioon. Nii et ma arvan, et see muudatus on suhteliselt praktiline. Kui tekivad mingisugused tõsised vastuolud, eks me võime siis aasta lõpus või pärast järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist selle üldistamise juurde tagasi tulla, sest nagu paljud siinviibijad ju väga hästi teavad, tegelikult esitatakse need parandusettepanekud kõik teiseks lugemiseks ära ja hiljem nad hakkavad ainult korduma. Nii et põhimõtteliselt on see lihtsalt ühe küllalt mahuka protseduuri lihtsustamine. Muud mul ei ole siia midagi lisada. Palun seda eelnõu toetada ja täna seadusena vastu võtta.

Suur tänu! Küsimused. Tõnu Kauba, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te valgustaksite või selgitaksite, kas on erinevusi - ja kui, siis millised - riigieelarve ja riigieelarve muutmise seaduse eelnõu menetlemisel?

Üks on käsitlemist leidnud peatükis 7 "Riigieelarve muutmine ja lisaeelarve", teine on leidnud käsitlemist peatükis 3. Me arvame nii nagu komisjongi, et seda peatükki 3, mis jõustatakse kohe, saab rakendada alles siis, kui tuleb käsitlemisele järgmise aasta riigieelarve. Lisaeelarve menetlemine toimub vastavalt peatükile 7. Küll aga ei näe ma tehnoloogias erinevusi peale selle, et lisaeelarve eelnõu ei saa teatud ajast alates enam esitada, nagu siin öeldud on ja nagu kehtivas seaduses on. Kui see seadus tervikuna jõustub, siis loomulikult tehnoloogia on samasugune, nii et ka lisaeelarve puhul leiab parandusettepanekute täieulatuslik käsitlemine aset teise lugemise esimeses faasis.

Tänan! Janno Reiljan, palun!

Tänan, härra esimees! Härra minister! Te rõhutate kogu aeg, et nende paranduste tulemusena eelarve menetlemise protsess lihtsustub. Lihtsus iseenesest ei saa päris eesmärgiks olla, sest siis oleks diktatuur kõige parem valitsemise vorm. Mina küsiksin: mis muutub sisuliselt paremaks?

Ma arvan, et sellele küsimusele on juba antud hulgaliselt vastuseid nii komisjoni esimehe poolt kui ka komisjonis arutelul. Kolmanda paranduse kiitis komisjon suhteliselt üksmeelselt heaks ja selle paranduse mõte ongi - tegelikult me kõik, ma veel kord toonitan, teame, kuidas see asi siin saalis käib - vähendada parandusettepanekute esitamise kordamise võimalust. Nii et sellega sisuline menetlemine paraneb, saab keskenduda tähtsamatele küsimustele. Ma loodan, et kolleeg Janno Reiljan veendub selles siis, kui see menetlemine peale hakkab.

Tänan! Ma saan aru, et kolleeg Tiit Toomsalu on kaks küsimust juba esitanud, järgmised palun kirjalikult. Olev Raju, palun!

Selles eelnõus on sätestus, et 2. ja 3. peatükk hakkavad kehtima kohe. See tähendab seda, et järgmise aasta eelarve tuleb esitada nende paragrahvide järgi. Aga siin on ju terve rida asju, mis oleks tulnud teha kuu või kaks tagasi. Kuidas ministeerium nendega nüüd hakkama saab, kui lähtuda uuest seadusest? Vana järgi siin probleeme ei olnud.

Niipea kui see seadus jõustub, täidab ministeerium seadust.

Tänan! Olev Raju, teine küsimus.

Ma ei kahtle selles, et ministeerium üritab seadust täita. Küsimus on selles, kuidas ministeerium sellega hakkama saab.

Jah, sellele küsimusele saame vastata siis, kui see protsess on käigus. Eelmine kord siinsamas saalis rääkisin mitmetest ideedest, mis meil on plaanis teisiti teha. Täna valitsuse istungil neid menetluse muutmisi arutati. Nii et me igatahes üritame vastavalt sellele loogikale seda eelarve eelnõu koostada, nii nagu siin kirjas on, sest me oleme ise kooskõlastanud selle protseduuri, mis siin kirjas on.

Tänan! Ma saan aru, et vahepeal on saabunud kirjalik küsimus.

Küsimus Eesti Panga tulu kohta. "Kas käesoleva seaduse alusel koostatavas aasta 2000 eelarves leiab kajastamist kogu Eesti Panga tulu?" Ühegi riigi omanduses oleva institutsiooni kogutulu ei leia eelarves kajastamist. Leiab kajastamist omanikutulu ehk siis näiteks praeguses eelarves leiavad kajastamist kõikide riigiettevõtete dividendid, samuti leiab riigieelarves kajastamist Eesti Panga kasum. Missugune see olema peaks, on iseküsimus. Aga ma garanteerin teile, et eraldised Eesti Panga kasumist saavad olema ka 2000. aasta eelarves, selles ei tarvitse kahelda.

Tänan! See oli vastus Tiit Toomsalu kirjalikule küsimusele. Anti Liiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Kui kunagi võeti vastu praegune kord, siis kindlasti olid eeskujuks mõned teised riigid ja nende poolt kujunenud praktika eelarve arutamisel. Aga kuivõrd ta on osutunud selliseks, et peaks muutma, siis küsimus: millistes riikides on kord riigieelarve menetlemisel selline, nagu see tahetakse nüüd muuta? Kas on mingi analoogia või eeskuju olemas ja milline ja kus riigis?

Kas te küsite terve eelarve kohta või küsite ainult parandusettepanekute menetlemise kohta? Parandusettepanekute menetlemisel on riikides väga erinev praktika. Näiteks Suurbritannias ei menetle parlament üldse ühtegi parandusettepanekut. Suurbritannias toimub eelarve diskussioon, mis on väga äge, ja valitsus paneb eelarve hääletusele ja ta hääletatakse tervikuna. Mõnes riigis - kui ma ei eksi, ka Soomes - on eelarve seadus oma mahult väga väike, aga eelarve lisad on väga suured ning vastavalt sellele parandusettepanekuid sellisel kujul ka ei tehta. Nii et see praktika on väga erinev. Ei ole üldrahvusvaheliselt aktsepteeritud mudelit, mida peetakse paremaks või halvemaks. Mudel lähtub konkreetsete riikide ajaloolisest eripärast. See otsustus on küll selle saali teha. Ja otsustus lähtub sellest praktikast, mis meil siiamaani on olnud. Ma arvan, et see muudatus on otstarbekas. Kes siin saalis istunud on, teab seda tehnoloogiat, ma veel kord rõhutan. Mis puudutab kõike muud, mis on eelarve seadusesse praegu sisse lülitatud ja mida me tahaksime näha ka järgmises eelarve seaduses, see lähtub mitmetest soovitustest, mida praegu finantsmaailmas levitatakse. Fiskaalkontrolliorganisatsioonil Sigma on omad ettekujutused. Rahvusvaheline Valuutafond on töötanud välja ettekujutused eelarve läbipaistvuse kohta. Seda me üritame arvestada tehnoloogilises protsessis niipalju, kui see seadus võimaldab, aga järgmises kindlasti märksa rohkem. Aga ma ei tea, et oleks olemas parandusettepanekute üldaktsepteeritav mudel. See on ajalooline kogemus, mis ütleb, kuidas peab tegema.

Tänan! Koit Pikaro, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra rahandusminister! Kas olete seisukohal, et parandusettepanek nr 3 Riigi Teatajas ilmumise järel ja seega jõustumise järel ei puuduta seda praegust esitatud lisaeelarvet või üldse 1999. aastal menetlusse tulevate teiste lisaeelarvete käsitlemist?

Härra Jürgenson siin vastas ja ma võin ainult kinnitada, et komisjonis selle asja arutamisel - kus mina ka viibisin - oli täiesti ühene ettekujutus, et homme käsitletav lisaeelarve ei lähe selle seaduse alla, kui see jõustub. On mõeldud niiviisi, et kui räägitakse 2. ja 3. peatüki jõustumisest, siis see ei käi lisaeelarve menetlemise kohta, nii nagu seda näeb ette 7. peatükk. Nii et sisuline ettekujutus komisjonis oli - ja ma jagan seda -, et seda ei peaks praegusel hetkel nii käsitlema, et see võimaldaks ka lisaeelarve puhul seda parandust rakendada.

Tänan! Tiit Tammsaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Tänane diskussioon viib vägisi mõttele, et aasta tagasi arutasime tollitariifiseadust ja jõudsime niisugusele arusaamisele, et Riigikogu ja ainult Riigikogu saab värske kapsa tolli kehtestada. Nüüd arutame, et riigieelarve kohta Riigikogu liige kolmandal lugemisel enam midagi öelda ei saa. Kuidas on sinu arvamus, kas need asjad on omavahel tasakaalus või ei ole?

Härra Tammsaar! Kolmandal lugemisel ei saa Riigikogu liige ka praegu esitada ühtegi muudatusettepanekut.

Tänan! Ülo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Paragrahvi 9 "Riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega" lõige 2 kõlab nii: "Kui pärast riigieelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel valla- ja linnaeelarvete tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest." Riigieelarve on meil vastu võetud, nüüd arutame lisaeelarvet ja kui see vastu võetakse, siis sellega vähenevad valla- ja linnaeelarvete tulud oluliselt. Kuidas mõista? Lisaeelarvega vähenevad tulud tulevad hüvitada siis olemasoleva riigieelarve kaudu. Minu arust ei klapi siin miski.

Valla- ja linnaeelarvete ja riigieelarve seos on omaette suur probleem. Ma arvan, et me läheme selle teemaga homse päevakorrapunkti juurde. Ma ei näe siin mingit vastuolu, sest see, mis kärbitakse, kärbitakse Vabariigi Valitsuse reservfondist ja kohalike omavalitsuste toetustest, mitte nende normaalsest tulubaasist. See on homse arutelu teema.

Tänan! Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud härra minister! Seaduseelnõu § 19 ütleb, et riigieelarve kulud, mis on seotud riigisaladusega, vaadatakse vajadusel läbi rahanduskomisjoni kinnisel istungil. Paragrahvi 6 lõige 3 ütleb, et kulupeatükke, mille koosseis on seotud riigisaladusega, ei liigendata. Kas te võiksite kirjeldada, kuidas defineeritakse neid kulupeatükke, mis on seotud riigisaladusega, ja kuidas on garanteeritud see, et näiteks riigieelarve tervikuna ei osutu n-ö liigendamisele mittekuuluvaks?

Seni ei ole sellega probleeme olnud. On leitud lahendused. Neid kirjeid ei ole kunagi väga palju olnud. See on paljude teiste valdkondade puhul nii, et komisjon peab selle defineerima. Kuna komisjonis on alati esindajad nii valitsusest kui opositsioonist, siis leitakse siin tavaliselt lahendus.

Tänan! Tiit Tammsaar, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Härra minister, tänan eelmise vastuse eest! Aga, hea küll, läheme siis üksikult üldisemale. Ütleme siis niimoodi, et kui kapsatollide üle saavad erakond ja üksikliikmed Riigikogus arutada, siis riigieelarve üle ei saa. Kuidas selline tasakaal ikkagi paistab demokraatiast lähtudes?

Riigikogu liige saab arutada riigieelarve ja selle paranduste üle, panna neid parandusi hääletusele, tuua oma parandused saali. Aga seda ei saa teha lõputult. Ma arvan, et juba seegi, et riigieelarve lugemine on piiratud kolme lugemisega, on üks piirang. Näiteks Vene Föderatsiooni eelarvet loetakse neli korda. Siit me võime minna aina edasi ja edasi. Nii et ma ei näe siin mingit vastuolu. Ma arvan, et poliitik ja Riigikogu liige saab alati võidelda oma ettepaneku eest, aga ükskord tuleb otsus ja selles protseduuris on see otsus pisut varem kui seni.

Tänan! Ants Ruusmann, palun!

Tänan, härra esimees! Härra minister! Paragrahvi 8 lõige 4 ütleb, et ülekantavat kulu võib osaliselt üle kanda järgmisse eelarveaastasse, kuid seda ei või ületada. Kes määrab kindlaks need ülekantavad kulud?

Siiamaani on selle loa andnud Rahandusministeerium.

Tänan! Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Austatud rahandusminister! Olen veidi raskustes. On esitatud seisukohti, et Riigikogu liikmetel pole võimalik võtta sõna riigieelarve teemal ja väljendada oma seisukohta. Mina tean, et seisukohta väljendatakse hääletusel ja kõige tähtsam on lõpphääletus, mis näitab, kas usaldatakse eelarvet koostanud valitsust või mitte. Aga ma ei leia siin paragrahvi, mis keelaks inimesel hääletamise.

Tõepoolest, ka mina ei leia sellist paragrahvi. Pealegi ei leia ma siin ka peatükki ega paragrahvi, mis keelaks sõna võtta eelarve teemal ükskõik millises lugemise faasis.

Tänan! Sven Mikser, teine küsimus.

Aitäh! Austatud härra minister! Minu küsimus on jätkuks härra Vootele Hanseni küsimusele ja tegelikult seondub teie vastusega härra Tiit Tammsaarele, milles te ütlesite, et Riigikogu liikmel on alati võimalus võidelda Riigikogu saalis oma seisukohtade eest. Mitmed koalitsioonipoliitikud on siin just lisaeelarve suhtes väljendanud seisukohta, et mingisuguseid läbirääkimisi opositsioonisaadikutega ei ole ega ole tulemaski. Kui nüüd piiratakse parandusettepanekute esitamise võimalust - tõsi, täielikult ei välistata, nagu ühes faasis oli plaanis, aga siiski piiratakse -, kuidas teie riigieelarve menetlemise spetsialistina soovitaksite opositsioonisaadikutel ja -erakondadel võidelda oma õiguste ja huvide eest?

Poliitiliste vahenditega. Mida see mõiste ka kõik ei tähendaks.

Tänan! Toomas Varek, palun!

Aitäh! Härra rahandusminister, te just nimetasite, et võiks olla ka neli lugemist. Kas te ise pooldate nelja lugemist või mitte?

Ei, loomulikult ma ei poolda seda. Ma tõin selle vaid näiteks, et eelarvet võib ka lõputult menetleda.

Tänan! Harri Õunapuu, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Paragrahvi 8 lõige 1: "Kulud määratakse riigieelarves kindlaksmääratud, arvestuslike või ülekantavate kuludena." Millised on arvestuslikud kulud?

Arvestuslikud kulud on niisugused kulud, mis on fikseeritud teatud summas, mida võib teatud reeglitel ületada. Näiteks tagatisfondist makstakse raha välja siis, kui on pankrotid. Ja ka mõned muud niisugused kulud, mida võib täita ainult siis, kui selleks on olemas vastavad dokumendid. Muuseas lõikes 3 on sedasama öeldud.

Tänan! Ants Ruusmann, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Paragrahvi 36 on varasemaga võrreldes väga suuresti uuendatud. Siin on juttu kassatagavaradest. Mis on see põhimõtteline erinevus endisega võrreldes?

Praegusel hetkel fikseeritakse riigieelarve kassatagavara riigieelarves ühe eraldi paragrahvina. Siin on formuleeringuid natuke täpsustatud. Ühtlasi sisaldub siin ka kassatagavara juhtimise teatud printsiip, et ta peab eelarveaasta lõpul vastama Riigikogu poolt määratud suurusele.

Tänan! Laekus vist üks kirjalik küsimus Koit Pikarolt.

Koit Pikaro küsimus. "On õige ja loogiline Teie poolt esitatud komisjonis olnud seisukoht, et käesoleva aasta lisaeelarvete menetlemine toimub endise korra järgi. Milline praeguse eelnõu säte seda väljendab?" Ma omast arust vastasin sellele küsimusele, et seda peaks väljendama rakendussäte, mis ei käsitle, et lisaeelarve menetlemine jõustub ka kohe, nii nagu riigieelarve menetlemine. Ma ei oska rohkem öelda. Ma veel kord kinnitan, et poliitiline tahe on just selline, nagu ma ütlesin, ja lisaeelarve kohta need kitsendused ei peaks käima. Olev Raju: "Vastates härra Vareki küsimusele ütlesite, et riigieelarvet saab menetleda ka lõpmatult. Ma ei saa sellega nõus olla, Eestis saab seda teha ainult 1. märtsini. Kas Te olete nõus, et see ei ole lõpmatu?" Ma olen nõus. Tõnu Kauba küsimus. "Millised argumendid on rohkem, millised vähem kaalukad Teie arvates teemal "Riigikogu liikmetelt võetakse muudatusettepaneku hääletamise õiguse äravõtmisega võimalus oma seisukohta väljendada"? Kas see on ikka ühetaoline hääleõiguse mandaat?" Ma arvan, et me oleme seda õige mitu korda käsitlenud. Piirang eksisteerib kolmanda lugemise puhul nagunii, juba siis ei saa Riigikogu liige üksinda panna oma ettepanekuid hääletusele, vaid need saavad tulla ainult fraktsiooni poolt. Nii et ma arvan, et tegemist on suhteliselt praktilise ettepanekuga.

Tänan! On veel mõned suulised küsimused. Jaanus Marrandi, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Vastates kolleeg Ruusmanni küsimusele § 36 "Riigieelarve kassatagavara" kohta, te sisuliselt ei kommenteerinud. Kas te ei oleks nii hea ja täpsustaks ikkagi, mille poolest ta ikkagi konkreetselt erineb eelmisest variandist?

Ei täpsusta.

Tänan! Suur tänu, härra minister! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid! Avan läbirääkimised riigieelarve seaduse eelnõu teemal. Jürgen Ligi, sõnavõtt kohalt, palun!

Aitäh! Austatud kolleegid! Tahaks lühidalt puudutada seda millegipärast vaidlust tekitanud punkti 3, et sellega nagu ahistataks opositsiooni jne. Tahan märkida, et see sõnastus pärineb Olev Rajult. See on opositsiooni ja koalitsiooni vaheline kompromiss. Olev Raju kinnitas ise, et ta eelmises Riigikogus esitas sellise muudatusettepaneku. Tookord hääletati see maha, sealhulgas hääletas vastu Reformierakond. Põhjenduseks: Reformierakond oli radikaalsema variandi poolt, see tähendab, et Riigikogu liikmed üldse ei esitaks muudatusettepanekuid. Minu arust tänane vastuseis on seletamatu. Kompromiss on pakutud teie enda sõnastuses pluss see, et rahanduskomisjonis oli selle asja poolt ka ekspeaminister Mart Siimann. Nii et Mai Treiali kuri küsimus minu arust ei ole ka päris asjakohane, oma fraktsiooni esimehe käest võiks sama küsimuse küsida. Mõlemad inimesed, nii Olev Raju kui Mart Siimann teavad väga hästi, kui raske ja kui tõsine teema eelarve on, kui sa oled valitsuskoalitsioonis ja selle eest vastutad. Nii et, opositsioon, palun usaldage oma liidreid ja ärge tehke nägu, nagu jällegi oleksite jäänud teerulli alla. Aitäh!

Tänan! Tõnu Kauba, kõne puldist, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Ei esinda ma siin rääkides ei fraktsiooni seisukohta ega opositsiooni seisukohta. Loomulikult esindan ma enda seisukohta. Ja see õigus seisukohta välja öelda, kas suuliselt või hääletamise kaudu, on meil kõigil ühtemoodi olemas. Täna arutlusel olevad muudatusettepanekud kärbivad seda õigust. Selles mõttes ei ole ma äsja kõnelnud kolleeg Ligiga päris ühel meelel, et me peaksime käituma - ükskõik kas me oleme koalitsioonis või opositsioonis - ainult nii, nagu meie juhid ütlevad. Ei, meil kõigil on õigus öelda, meil kõigil on õigus hääletada, meilt kelleltki ei saa õigust öelda ja hääletada ära võtta. Seetõttu ei saa ma toetada esitatud muudatusettepanekuid, mis sest et, jah, formaalselt on tegemist kompromissiga. Aga ma leian, et sellega jääb Riigikogu teistel liikmetel, kes ei kuulu rahanduskomisjoni, ära võimalus kaasa rääkida sel teemal. See, et meil see võimalus hääletamise kaudu kaasa rääkida ära jääb, ei ole normaalne tänases Eesti ühiskonnas. Tänane Eesti riik ei ole kindlasti jõudnud veel sellele tasemele, kus üks osa Riigikogu saadikuid, kuuludes komisjoni, on teistest kõrgemal. Minu arusaamise järgi on meil ühesugused, üheväärsed, ühe tugevusega mandaadid, see tähendab ka seda, et me saame ühtemoodi lõppotsuste tegemisel hääletada. Ja siit ma julgen teha väikese kõrvalepõike mõnede teiste seaduste juurde, eelnõude arutamise juurde, kus tegelikult on sisse viidud samasugune praktika, kus mõni komisjon on asetatud kõrgemale kui Riigikogu täissaal. Minu ühemõtteline seisukoht on see, et saalil peab olema alati õigus teha otsust, kaasa rääkida lõppotsuse tegemisel. Tänane eelnõu ahendab seda kaasarääkimise võimalust oluliselt. Aitäh!

Suur tänu! Olev Raju, kõne puldist, palun!

Lugupeetud Riigikogu! Meil on üles kerkinud keeruline küsimus, millele praktilist lahendust anda on väga raske. Ma pean silmas probleemi muudatusettepanekutest, nende arvust, õigusest neid hääletada või mitte hääletada. Probleemil on kaks vastuolulist tahku. Üks tahk on see, et riik vajab igal juhul eelarvet. Ühel mingisugusel grupeeringul või isegi ühel saadikul võib olla soov viia asi nii kaugele, et selle vastuvõtmine muutub keeruliseks või selle torpedeerimisega provotseeritakse erakorralised valimised, sest meie seaduste järgi ei saa eelarvet menetleda kauem kui 1. märtsini. Seetõttu tuleb niisugune olukord kuidagimoodi ära blokeerida. Riigikogu üle-eelmises koosseisus oli üks saadik, kes iga kord kõikvõimalike eelarvete igale lugemisele tegi kolmekohalise arvu muudatusettepanekuid. Mitte et oleks tahtnud midagi provotseerida, ta oli lihtsalt aktiivne. Kujutame nüüd ette, et meil mingisuguses Riigikogu koosseisus on niisuguseid üliaktiivseid inimesi 5 või 10 ja me ei suudagi enam eelarvet menetleda päris korrektselt. Seetõttu ma olen alati olnud selle poolt, et tuleb leida mingisugune lahendus olukorra normaliseerimiseks. Nüüd on omaette küsimus, kas see lahendus, mis praegu välja pakutakse, esiteks, on parim, ja teiseks, kas see langeb kokku meie vabariigi põhiseadusega. Ma arvasin, et ta ehk ei olegi nii vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuid täna veel kord õiguskantsleri protesti lugedes, mida me hakkame arutama homme hommikul esimese punktina, tekkisid minus tõsised kahtlused. Kui õiguskantsler pidas vajalikuks eelarve koostamise seaduses protestida sellise nüansi, siis selle formuleeringu vastuvõtmisega, mis praegu komisjonist läbi läks, me anname jällegi võimaluse protestida. Me oleme sellega pannud ühe osa Riigikogu liikmeist teistest kõrgemale, privilegeeritumaks. Nende otsus, komisjonis tehtud otsus, on teiste Riigikogu liikmete suhtes ülimuslik. Nad ei saa üldse oma seisukohta avaldada. Komisjon ütles, et ei toeta, valitsus ütles, et ei toeta, ja kõik ülejäänud komisjoni mittekuuluvad Riigikogu liikmed ei saa avaldada oma poliitilist tahet. Kui siin just silmas pidada eelesinejat härra Kallast, kes väitis, et hääletamisega saalis saab alati oma poliitilist tahet avaldada. Just see poliitilise tahte avaldamise võimalus võetakse selle formuleeringuga ära. Ma mäletan, kui see probleem eelmisel aastal üles kerkis, siis ma pakkusin välja mitmesuguseid teisi variante, mis tookord toetust ei leidnud. Ja põhjendus oli just see, et nad lähevad vastuollu nendesamade põhiseaduse punktidega, kuigi nad tookord olid formuleeritud niimoodi, et olid veidi pehmemad praegusest formuleeringust. Nii et ma tõesti ei oska öelda, mida me selles olukorras peaksime tegema. Vaja oleks ühelt poolt piirata, aga selles formuleeringus muutub see piirang liiga räigeks ja võib päris kindel olla, et kui ka õiguskantsler seda ei protesti ja kui isegi president peaks ta välja kuulutama, siis asjahuvilistele, kes soovivad seda protestida, on täiesti jäetud õigus asja suhtes protesti avaldada, anda asi menetlusse, sest me oleme siiski läinud põhiseaduse nende punktide kallale, kus väidetakse, et mitte keegi mitte mingil kombel, mitte mingil kujul ei saa ega tohi piirata ühegi Riigikogu liikme õigust avaldada oma arvamust sellises vormis, nagu ta peab seda vajalikuks. Nii et mul on ettepanek sellel kujul seda piirangut siiski mitte sisse tuua, seda enam, et ma tean, et siin on Vabariigi Valitsus lubanud ruttu-ruttu välja töötada...

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Kui tohiks, pool minutit. Paar lauset tahaks lisada. Sest Vabariigi Valitsus on välja öelnud, et nad koostavad uut eelarve koostamise seadust. Selle koostamiseks on meeskond kokku pandud, seda seadust kirjutatakse ja valitsus on öelnud, et selle aasta numbri sees saavad nad selle valmis. Võib arvata, et siis on võimalik sellele asjale pakkuda ka niisugune lahendus, mis probleeme ei tekita, sest praegu on tõesti olukord, et eelnõu on juba üks kord tagasi saadetud. Me olime sunnitud tunnistama, et seadusesse jäi probleeme. Ma ei tahaks uusi probleeme siia sisse jätta, lihtsalt Riigikogu hakkab ennast näitama väga halvas valguses. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Mai Treial, sõnavõtt kohalt.

Aitäh! Ma ei tahaks enam pikalt rääkida, sest eelkõneleja härra Raju just asetas põhirõhu meie põhiseadusele, millest lähtuvalt ja Riigikogu liikmele kodukorraseaduses antud võimalusi kasutades ma oma küsimuse püstitasin. Kuid ma tahaks teha õienduse ja vastata härra Ligi tõstatatud küsimusele või kahtlusele. Ei, ma ei umbusalda Koonderakonna fraktsiooni juhti, vaid see oli minu isiklik küsimus.

Suur tänu! Enn Tarto, kõne puldist, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma avaldan oma isiklikku arvamust ja räägiksin jällegi mitte üksikutest puudest, vaid metsast. Me sisuliselt arutame praegu ühte väga tõsist probleemi: kas Eesti peab olema jätkuvalt demokraatlik parlamentaarne vabariik või mitte. Ja kui austatud kolleegid arvavad, et ta peab olema, siis tuleb ka obstruktsionismile mingisugune lahendus leida. Kui aga arvatakse, et mingi muu vorm on Eestile kasulikum, mida ma küll ise ei usu, siis on iseasi. Kui samasugune olukord jätkub nagu praegu, et mingisugusel grupil on võimalik esitada kas 5000 või 50 000 muudatusettepanekut ja sellega täielikult ära nullida parlamendi töö, siis loomulikult on see vale tee. Ja just nimelt selles ongi praegu küsimus. Kas me tahame jätkata demokraatlikku parlamentaarset teed või mitte? Ma olen sügavalt veendunud, et Eesti riigi kui terviku seisukohalt demokraatia ja parlamentarism on õige. Kuid see nõuab teatud vastutustunnet, see nõuab teatud kohusetunnet. Peab mõistma, et igal asjal on mingi piir. Nüüd me püüame siin leida lahendeid. Kas riigieelarve seaduse eelnõu muudatusettepanek on nüüd õige või vale, see on juba iseküsimus. Aga niimoodi me edasi minna ei saa, et parlamendi töö muudetakse võimatuks. Aitäh!

Suur tänu, Enn Tarto! Lauri Vahtre, kõne puldist, palun!

Ma tänan! Austatud Riigikogu! Eelkõnelejad on siin palju asju juba välja öelnud. Ma meenutaks, mida ütles välja Olev Raju ja - üllatus, üllatus - millega ma seekord küll ka südamest nõus olen, et probleem sõlmub selles asjaolus, et riigieelarve menetluse venitamisega on võimalik esile kutsuda erakorralisi valimisi. Ja seetõttu on see küllaltki terav ja tuline küsimus. On mõistetav, miks see kutsub esile kirgi ja võiks ka öelda, et demagoogilisi nutulaule ohust Riigikogu liikme sõna- ja arvamusvabadusele. Palun vaadake seda ettepandud § 18 punkti 2, jutt on lõppude lõpuks teise lugemise jätkamisest, kolmandast lugemisest ja selle jätkamisest. Võimalus ettepanekute esitamise ja nende hääletamise kaudu oma seisukohta avaldada jääb alles. Aga kaob ära nende nüri ja mõttetu korduva esitamise võimalus. See on küllaltki mõistlik kompromiss ja raske on siin paremat ette kujutadagi. Jääb alles arvamuse avaldamise võimalus, jääb alles isegi obstruktsiooni võimalus. Me peame tõesti meenutama, milleks on demokraatlik süsteem välja mõeldud. Demokraatia on selle jaoks, et selgitada välja, milline on enamuse tahe, ja see tahe ellu viia. Samas on see süsteem ka selle jaoks, et selgitada välja vähemuse tahe ja anda võimalus seda tahet võimalikult selgelt avaldada. Ma palun vabandust, kui natukene üleannetus vormis seda väljendan: demokraatia hõlmab õigust rääkida rumalusi, aga demokraatia ei hõlma enam õigust rääkida rumalusi lõputult. Ma tänan!

Suur tänu! Kolleegid, meie head tavad ja normaalse tööõhkkonna tagamine seab meile vastutuse mitte kasutada mobiiltelefone saalis, ma palun seda järgida. Tiit Toomsalu, kõne puldist, palun!

Ma tänan sõna eest härra juhatajat! Austatud kolleegid! Tõepoolest on täna meid kõiki erutavaid päevakorraküsimusi sedavõrd palju, et diskussioon on asjalik, nagu peabki olema, ja ma loodan, et see kujuneb dialoogiks. Ei ole kummaline ka see, et kõik need meid erutavad teemad puudutavad raha, sest kui ma ei eksi, siis Murphy seadustes öeldi nii, et ükskõik, millest räägivad poliitikud, ikka nemad räägivad rahast. Aga lisaeelarve, Eesti Pank, eelarve korralduslik kord - kõik see on tõepoolest raha. Kuigi öeldi, et kolmest siin viibivast väga austatud Riigikogu liikmest üks oskab lugeda, teine kirjutada ja kolmas raha lugeda, olen päris kindel, et raha lugeda oskame siin kõik. Seetõttu on tänane diskussioon ääretult asjakohane. Austatud kolleegid! Kaks viimast eelkõnelejat rääkisid siin demokraatiast, rääkisid sellest, et ka demokraatial on omad piirid, rääkisid sellest, et Riigikogu liikmete poolt demokraatliku sõnaõiguse kasutamisega ei tohi minna liiale, räägiti ka sellest, et lõppkokkuvõttes selgitame välja enamuse tahte. Selgitame välja siis ka vähemuse tahte. Austatud kolleegid, mitte Riigikogu 101-liikmeline kvoorum ei ole see nn vähemus ja enamus kokku, vaid demokraatia seisukohalt demos pluss kratos on rahvavõim, kogu Eesti Vabariigi kodanikkond on see, kelle vaateid peavad arvestama rahvasaadikud. Mulle teeb muret kahjuks üks teine asjaolu, mis ei ole kaugeltki mitte pisiasi, ja nimelt see, et täna siin me vaatame teistkordselt läbi seadust, mille Eesti Vabariigi president on jätnud välja kuulutamata seoses tema põhiseadusele mittevastavusega. Austatud kolleegid, meie professionaalsuse mõõdupuuks saab olema see, et selles uues eelnõus ja nendes parandustes ei oleks jälle sellist punkti, mida härra president või ükskõik kes professionaalne asjatundja võib nimetada põhiseadusega vastuolus olevaks. Kurb on see, et kui Riigikogu kodukord näeb ette võimaluse juhtivkomisjonil kaasata ühe või teise eelnõu läbivaatamisse ka teisi Riigikogu komisjone, siis olles Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, pean tõdema, et komisjoni ei ole jõudnud toosama kolmas parandusettepanek hinnangu andmiseks, kas ta on vastuolus põhiseadusega või ei. Ja võib-olla oleks tõepoolest kõige mõttekam ühise, demokraatliku konsensuse alusel otsustada täna teine lugemine katkestada ja juhtivkomisjonil paluda vaieldavat formuleeringut käsitleda põhiseaduskomisjonil, selleks et härra presidendil tõepoolest ei peaks olema vajadust keelduda seaduse väljakuulutamisest, sest äkki ta on vastuolus põhiseadusega. Niisiis, austatud kolleegid, meie koostöö esimeseks ilminguks, koostöö ilminguks, millele tuginevalt me suudaksime ehk lahendada ka lisaeelarvega seotud probleemid, oleks selle tõsiasja aktsepteerimine, et käib vaidlus selle seaduseelnõu ühe konkreetse punkti põhiseadusele vastavuse või mittevastavuse üle ning et seda küsimust ei saa lahendada hääletamise teel. Tänan tähelepanu eest ja ma loodan, et arutelu katkestatakse.

Suur tänu! Arvo Sirendi, kõne puldist, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Seda, et obstruktsionism on üks õudne asi, saime me juba paar-kolm aastat tagasi kogeda, kui seesama seltskond, kes täna sellise viisi hukka mõistab, kasutas seda võtet selleks, et tekitada mitte ainult lisaprobleeme, vaid otseselt kahju Eesti riigile. On vanasõna, et tark taipab enne kui rumal, ja võib-olla isegi on asi nii, et rumal ongi see, kes jõuab alles kõige viimaks sellele järeldusele, kuhu teised on juba ammu jõudnud. Tõenäoliselt ongi võim selline paik, kus jõutakse nende järeldusteni, milleni opositsioonis ei saa iialgi jõuda. Ja lugupeetud minust paremal olev seltskond näeb siis nüüd samuti, et obstruktsioon ei ole parim viis riigi arengu kindlustamiseks. Obstruktsiooniga on võimalik küll kukutada olemasolev võim, aga see ei pruugi tulla kaugeltki riigile kasuks, sest mandaat on antud praegu teile siin Riigikogus 54 häälega selleks, et te saaksite vastutada selle eest, mida te teete. Teile tuleb anda ka täielik võimalus riigieelarve oma äranägemise järgi ümber kujundada, välja arvatud muidugi see, et te eelmist riigieelarvet kipute solkima, mis on teiste poolt tehtud ning mille täitmisest ja majanduse edust rääkisite vahetult enne valimisi väga pikalt ja ilusasti. Nüüd siis mõni kuu hiljem tuleb välja, et teil ei olnud aimugi, milline on riigi olukord. Seesama jutt 13 000 uuest töökohast aastas ja 9000 palgakroonist kuus osutus ainult mõne kuu jooksul udujutuks, mida te ka ise enam ei usu ja mida te kõigi vahenditega püüate ümber lükata. Selleks, et te sellest veast aru saaksite, peate veel ühe valimise läbi tegema, et te ei annaks niisuguseid mõttetuid ja kattetuid lubadusi, mida te peate mõni kuu hiljem jälle hukka mõistma, nii nagu te mõistate hukka obstruktsiooni, mille arvel teie eelmine koosseis üldse plusspunkte kogus avalikus arvamuses. Nii et küllap tuleb tarkus. Igal juhul tuleb ta tasapisi ja ega ta ole kunagi kellelgi liiga kiiresti tulnud. Tänan teid!

Tänan! Jürgen Ligil käsi püsti.

Aitäh, härra esimees! Ma tahaks teha ettepaneku tööaega pikendada kuni tund aega.

Seda saab teha fraktsioon. Palun ettepanekut kirjalikult. Vootele Hansen, palun!

Austatud juhataja! Auväärt Riigikogu! Kuigi eelkõneleja vist ajas mingi päevakorrapunkti sassi, ei sega see meil arutamast eelarveseaduse eelnõu. Milleks on eelarve riigile vajalik? Eelkõige selleks, et parlament annab loa teha valitsusel teatud hulk kulutusi. Ja parlament ei ole mitte selleks, et hakata näpuga näitama valitsusele, et te teete need kulutused ja korjate need maksud. Selleks on maksuseadused. Eelarvega kinnitame maksude mahud, mida valitsus saab ja peab korjama. Seetõttu on see mure parlamendiliikme õiguste pärast minu meelest väga kummaline. Ma ise toetaks varianti, kus parlamendiliikmed ei esita eelarve kohta ühtegi parandusettepanekut, sest see on just see koht, kus parlament annab loa teha kulutusi, mitte ei hakka tegema ettekirjutusi valitsusele. Kui parlament ei usalda valitsust, siis ei võeta eelarvet vastu. Kui ta usaldab, siis ta võetakse vastu. Ja ma arvan, et olemasolev kompromiss on täiesti mõistlik, minemaks meie senise, minu arvates äpardunud tava juurest normaalse tava juurde. Aitäh!

Suur tänu! Reformierakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek pikendada käesoleva istungi tööaega kuni kella 14-ni. Ma panen selle ettepaneku hääletusele. Keskerakonna fraktsioon palub enne hääletust 10 minutit vaheaega. Sellega meie istungi aeg on ammendatud, arutelu jääb pooleli ja jätkub homme. Tänan teid! Istungi lõpp kell 13.00.