Austatud kolleegid, palun registreeruda, kes soovivad üle anda seaduseelnõusid või arupärimisi. Vabariigi Valitsuse poolt annab eelnõud üle valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus ei anna täna üle seaduseelnõusid, vaid võtab Riigikogu menetlusest tagasi 10. veebruaril esitatud riigiprokuröride arvu ja maa- ja linnaprokuratuuri prokuröride üldarvu kindlaksmääramise seaduse eelnõu. Teie registreerimisnumber on 1170. Tagasivõtmise põhjuseks on asjaolu, et Riigikogu võttis neljapäeval vastu sama suhet reguleeriva seaduse.

Valitsus algatajana võtab tagasi eelnõu nr 1170. Ja nüüd Riigikogu liikmed. Olav Anton, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Annan üle arupärimise peaminister Mart Siimannile. Arupärimine on kahel lehel ja lisasid on siin ligemale 20-30 lehte. Ma tean täpselt, et arupärimine vastust ei saa. Aga samaaegselt arupärimisega annan ma teist liini pidi üle arupärimisele eelneva kirjaliku küsimuse, millele ma saan vastuse 10 päeva jooksul - vähemalt seadus sätestab nii. Koos selle arupärimisega üleantavad materjalid on väga kasulikud Riigikogule tutvumiseks, sest otsene vale, mida teede- ja sideminister on edastanud raudtee kontsessioonilepingus, tuleb alasti välja. Raudtee kontsessioonilepingu seletuskirjas, mis on jälle nii-öelda kinnine dokument, mida ei avaldata Riigi Teatajas, väidab minister Vare, et rahvusvaheline ekspertiis on selle kontsessioonilepingu heaks kiitnud. Ajakirjandusvõtteid kasutades õnnestus see rahvusvaheline ekspertiis kätte saada ja see väidab risti vastupidist. Edastan need mõlemad dokumendid arupärimise korras peaministrile ja need tulevad ka Riigikogu liikmete lauale. Lisaks sellele on veel üks arvamus Eesti juristidelt selle asja kohta ja, mis kõige põnevam, selles rahvusvahelises ekspertiisis on loetletud veel rida dokumente, mida oleks huvitav näha, et teada saada, mis siis Eesti riigis toimub ja mida tahetakse teha. Sellele ongi suunatud minu arupärimisele eelnev kirjalik küsimus, millele vastuse saamise korras tahaksin nende dokumentidega tutvuda. Lisaks sellele on taotlus näha Eesti Telekomi asutamislepingut, sest kui see müütiline kuldaktsia üldse sätestatud on, siis on ta sätestatud Eesti Telekomi asutamislepingus. Aga minu luureandmete põhjal on see sätestatud niimoodi, et ministri jutt on täielik müüt. Aga et selles veenduda, oleks vaja näha neid alusdokumente, mida härra Vare on korduvalt keeldunud mulle edasi andmast. Võib-olla härra peaminister on selles suhtes natuke lahkem ja eks seadus kohustab teda ka mingil määral. Aitäh!

Kolleeg Olav Antoni arupärimine peaministrile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Ando Leps, palun!

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Mul on arupärimine Eesti Panga presidendile Vahur Kraftile ja ma andsin ka eelnevalt Riigikogu Kantseleisse kirjaliku küsimuse ära. Nii et härra Kraft peab mulle 10 päeva jooksul igal juhul kirjalikult vastama, kui ka suulist vastust ei tule. Ma loen selle arupärimise ette: "NSV Liidu Välismajanduspank (VEB) külmutas 1991. aasta sügisel ja 1992. aasta algul ligi 67 miljoni dollari eest Eesti klientide raha. Põhiosa sellest asus Balti Ühispanga (UBB) ja Põhja-Eesti Aktsiapanga (PEAP) kontodel NSV Liidu Välismajanduspangas Moskvas. 1993. aastal võttis Riigikogu vastu otsuse moodustada Eesti Panga juures VEB-is külmutatud Eesti pankade summadest Eesti Vabariigi nõuete fond, nimetusega Riiklik VEBi-fond. Riigikogu oma otsuse alusel kuulusid UBB ja PEAP klientide nõuded VEB-is külmutatud summade osas kompenseerimisele VEBi-fondi vabalt ringlevate sertifikaatidega. Vabariigi Valitsus emiteeris 22. jaanuaril 1993. aastal 300 miljoni krooni väärtuses võlakirju, mille arvelt ostis VEB-i sertifikaate 125 miljoni krooni eest PEAP-ilt ning 132 miljoni krooni eest UBB-lt. Ülejäänud võlakirjade arvel 43 miljoni krooni väärtuses moodustas Vabariigi Valitsus nimetatud pankade ühinemise teel loodud Põhja-Eesti Panga aktsiakapitali. Riiklikku VEBi-fondi oli koondunud 1997. aasta märtsikuu lõpuks Eesti firmade nõudeid 830,9 miljon krooni. Minu küsimused: 1. Kuna Riigikogu otsusega on moodustatud Eesti Panga juurde VEBi- fond, siis palun anda ülevaade fondi tegevusest. 2. Kas VEBi-fond on saanud NSV Liidu Välismajanduspangast (VEB) kätte sinna külmutatud Eesti firmade raha või on saanud mingil muul viisil hüvitisi? 3. Juhul, kui ei ole, siis mida kavatsete ette võtta rahade kättesaamiseks?" Aitäh!

Kolleeg Ando Lepsi arupärimine Eesti Panga presidendile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Anti Liiv, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Minu arupärimine käsitleb meditsiini ja arstitöö kvaliteeti. Nimelt on Eesti arste haaranud äritegemine. Kõikvõimalikke metoodikaid kasutades oma tarbijaid pettes püütakse sageli äri teha. Kolm kuud tagasi, 18. novembril, vastas sotsiaalminister, et see asi võetakse käsile ühe arsti klientide petmise faktide alusel. Kuid tänases Terviselehes ilmus üle kogu suure lehekülje kiitev artikkel, et see põhiliselt Viljandi maakonnas elav arst on oma tegevust veelgi oluliselt laiendanud. Siit ka minu küsimus Sotsiaalministeeriumile. Kas Sotsiaalministeeriumil on viimasel kahel aastal olnud seaduslikke võimalusi ja arstiteaduslikke teadmisi ning tahet kontrollida, et Eestis töötavate arstide tegevus vastaks arstiteaduse minimaalsetele nõuetele, ja kas Sotsiaalministeerium järsku ei vajaks siinkohal välismaa ekspertide kaasabi, et lõpuks ometi panna piir taoliste nähtuste vohamisele. Ma vabandan, arupärimine on sotsiaalministrile personaalselt, keelevääratus tuli sellest, et sotsiaalminister ju juhib Sotsiaalministeeriumi. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Anti Liivi arupärimine sotsiaalministrile edastatakse samuti seadusega ettenähtud korras. Lugupeetud kolleegid, sellega on kõik arupärimised vastu võetud. Järgnevalt palun kohaloleku kontroll. Toimub kohaloleku kontroll. Hetkel on kohal 52 Riigikogu liiget. Lugupeetud kolleegid, tänase istungi päevakorras on meil lisaks eile tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud punktile veel 29 päevakorrapunkti. Muudatustest ettekandjate või kaasettekandjate osas teatab juhataja siis, kui me vastava punktini jõuame.

Jätkame eile poolelijäänud päevakorrapunkti, Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud maareformi seaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise teist lugemist. Meie töö jäi pooleli muudatusettepanekute läbivaatamise alguses, seisus, kus pandi hääletusele esimene muudatusettepanek. Palun kõnepulti komisjoni esindaja Maido Pajo. Kommentaarid nii komisjoni kui ettepaneku autori poolt on antud, seetõttu saame asuda kohe hääletusprotseduuri juurde. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu 33, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei saanud toetust. Teine muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, on arvestatud täielikult. Kolmas on Liia Hännilt, on jäänud arvestamata. Liia Hänni, palun!

Aitäh! Palun minu ettepanekut kindlasti hääletada. Selle ettepaneku kohaselt on juhul, kui ühele ja samale põllumajandusmaatükile on esitanud avalduse talunik ja juriidiline isik, eesõigus maa erastamiseks talunikul.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Aitäh! Juhtivkomisjon seda ei toetanud. Asi ei ole mitte nii, nagu proua Hänni siin praegu serveeris, et tegemist on talunikuga. Küsimus on selles, kas anda eesõigus füüsilisest isikust ettevõtjale või mitte anda, ja maaelukomisjon, lähtudes ettevõtluse vabaduse ja võrdsuse printsiibist, ei pidanud õigeks eelistada ühte või teist ettevõtlusvormi ning seetõttu ei toetanud seda ettepanekut. Hääletustulemus: 1 poolt, 4 vastu ja 1 erapooletu.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei saanud toetust. Neljas muudatusettepanek on Liia Hännilt, on jäänud arvestamata. Liia Hänni, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada. Ettepaneku sisuks on see, et vaba metsamaa erastamisele saab pretendeerida iga Eesti Vabariigi kodanik. Juhul kui ühte ja sama metsatükki soovib erastada mitu Eesti Vabariigi kodanikku, siis antakse eesõigus sellele, kes elab alaliselt selle omavalitsuse territooriumil.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Aitäh! Komisjon ei toetanud seda Komisjon lükkas ettepaneku tagasi häältega 0 poolt, 5 vastu ja 1 erapooletu. Põhiprobleem on selles, et kui me ütleme, et iga Eesti kodanik võib esitada avalduse, siis see tähendab, et iga laps, iga isik, kes ei ole täisealine või kellel ei ole veel täielikku teovõimet, võiks seda teha. Selles mõttes ei klapi see kuidagimoodi. Me tekitame siis täieliku segaduse.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei saanud toetust. Viies muudatusettepanek on Vootele Hansenilt, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Vootele Hansen, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Aitäh! Häältega 0 poolt, 5 vastu ja 1 erapooletu lükkas juhtivkomisjon ettepaneku tagasi.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei saanud toetust. Kuues muudatusettepanek on Liia Hännilt, on jäänud arvestamata. Tundub, et probleeme ei ole. Seitsmes muudatusettepanek on Liia Hännilt, on samuti arvestamata. Probleeme ei ole. Tänan! Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Palun veel kord välja öelda juhtivkomisjoni seisukoht.

Juhtivkomisjon teeb ettepaneku eelnõu täna seadusena vastu võtta.

Tänan! Toivo Jürgenson, palun!

Aitäh! Isamaaliidu fraktsioon teeb ettepaneku käesoleva seaduseelnõu lugemine katkestada.

Palun esitada see ettepanek kirjalikult. Lugupeetud kolleegid, Isamaaliidu fraktsioon on teinud ettepaneku katkestada Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud maareformi seaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise teine lugemine. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Isamaaliidu fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud maareformi seaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise teine lugemine. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu on 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt asume lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele maareformi seaduse muutmise seaduse. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti. See on Riigikogu liikmete Liia Hänni, Vootele Hanseni, Indrek Kanniku ja Eiki Nestori algatatud Riigikogu kodukorra seaduse § 30 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks on sõna kolleeg Liia Hännil.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Eelmisel nädalal jäi ühe häälega vastu võtmata Riigikogu kodukorra seaduse § 30 lõike 1 muutmise seadus. See oli Reformierakonna algatatud eelnõu. Eelnõu sisuks oli sätestada Riigikogu kodukorra seaduses, et ühes nimekirjas Riigikokku kandideerinud isikud saavad siin moodustada ainult ühe fraktsiooni. Kuna kodukorraseadus on põhiseaduslik seadus, siis nõuab ta vastuvõtmiseks 51 häält. Kuna Riigikogu on korduvalt väljendanud oma tahet aidata järgmise parlamendi struktuuri ja fraktsioonide moodustamise korda korrastada, siis neli autorit, kellel oli menetlusse antud sama teema kohta eelnõu 1084, olid nõus sellega, et see vastuvõtmata jäänud tekst viiakse sisse meie eelnõusse. Seda enam, et ka meie eelnõu taotles sama eesmärki - üks nimekiri, üks fraktsioon. Niisiis on teie laudadel praegu number 1084 all eelnõu tekst, mida me eelmisel nädalal hääletasime. Palun kõigil keskendada tähelepanu seaduseelnõule, siis on lootust, et me saame täna 51 häält kokku. Tänan!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Tundub, et kõik on selge, küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna põhiseaduskomisjoni aseesimehel Jaan Pööril.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma 11. veebruari istungil ja kuna ettekandja on põhiseaduskomisjoni liige, siis ta rääkis ära, mis põhiseaduskomisjonis põhimõtteliselt toimus. Oli esitatud kaks parandusettepanekut, üks Toomas Alatalult, mida komisjon ei toetanud, ja teine, praegu teile põhiseaduskomisjoni esitatud, mille sõnastus on täpselt samasugune nagu sellel seaduseelnõul, mida eelmisel nädalal vastu ei võetud, sest üks hääl jäi puudu. Põhiseaduskomisjoni poolt on ütelda niipalju, et põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku panna seaduseelnõu lõpphääletusele ja lõpphääletusel vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi? Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised antud päevakorrapunktis. Esimesena palun Toomas Alatalu.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Ma pean vajalikuks natukene kommenteerida oma parandusettepanekut, kuigi sellest seadusetekstist on kadunud see, mis siin eelmisel korral oli olemas: nimelt üritasid mõned anda õiguse vabalt ühest fraktsioonist teise jalutada. Lähtudes sellest ideest, mida ma ei pea põhimõtteliseks õigeks, esitasin ma omapoolse parandusettepaneku, mille sisu on selles, et anda selline jalutamise õigus siiski nendele Riigikogu liikmetele, kes võivad öelda, et neil on oma valijad. Need on need Riigikogu liikmed, kes on saanud isikumandaadi või kes on tulnud sisse ringkonnamandaadiga ja kes tõepoolest esindavad kedagi konkreetselt. Aga tulenevalt sellest varasemast formuleeringust on siin tekstis kaks ülearust sõna, millele ma juhiksin tähelepanu. Õige tekst peaks kõlama niimoodi: "Isikumandaadi või ringkonnamandaadi saanud Riigikogu liige võib ühineda mis tahes fraktsiooniga selle nõusolekul." Siit tuleks maha tõmmata kaks sõna - "ka" ja "teise", sest aluseks oli võetud see omaaegne tekst. Niisugusel kergelt muudetud kujul ma panen selle hääletusele. Aitäh!

Suur tänu! Jaanus Betlem, sõnavõtt kohalt, palun!

Aitäh! Peab küll mainima, et Toomas Alatalu mõte on natukene mäda, kui pehmelt väljendada, selle külje pealt, et ringkonnamandaat on sama mis isikumandaat. Ringkonnamandaadi saavad ikkagi need inimesed, kes võtavad koos oma nimekirjaga selle mandaadi täis. Järelikult on siin erakonna roll juba vägagi kõrge. Teiseks tuleb ikkagi mõelda sellele, kas me lähme Eestis parteiliste valimiste teed või isikuvalimiste teed. Kui Toomas Alatalu soovib tagasi pöörduda nõukogudeaegsetesse, tol ajal küll pseudoisikuvalimistesse, siis ma arvan, et see on ummiktee. Aitäh!

Jürgen Ligi, sõnavõtt kohalt, palun!

Ma vaidlen Jaanus Betlemile vastu. Alatalu mõte oli täiesti mäda, sest seda, kui palju kellegi mandaat on isiku oma, saab kontrollida siis, kui ta kandideerib üksikisikuna, üksikkandidaadina. Nii et kandku ikka oma teened või oma häälte arv eelkõige nimekirja arvele. Aitäh!

Suur tänu! Ma pean vabandama Toomas Alatalu ees. Sa oled juba ükskord sõna võtnud, ettekandes ega kaasettekandes sinu nimi ei kõlanud, järelikult pole ka repliigiks põhjust. Olav Anton, kõne kõnepuldist, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Põhiseaduskomisjonis valmistasid nõunikud ette ka teksti, mille käesolev seadusemuudatus endaga kaasa toob. Kui te loete seda teksti ja seda vana osa, mis alles jääb, siis need inimesed, kes väidavad, et rändamine ei ole võimalik, eeldavad, et põhiseaduses sätestatud ühinemisõigus on sama mis fraktsioonide moodustamise õigus. Ja see on hea, sest praegune praktika ei ole sellises sõnastuses tõepoolest võimaldanud rändamist. Mina pakkusin probleemi lahendamiseks see sõna-sõnalt välja öelda, aga Mõõdukate üks reisimise eestvedaja proua Hänni ütles, et ei, seda me ei saa ikkagi toetada, sest siis me ei saa saalis 51 häält. Härra Lauri Vahtre oli asendusliikmena komisjonis ja tema sai olemasolevast tekstist ka aru, et rändamine ei ole lubatud. Temagi väitis, et probleemi ei ole. Tahaks uskuda. Loodan, et ma ei pea pettuma, vaadates järgmise Riigikogu tööd, ja nägema, kuidas rändrüütlid siis fraktsioonist fraktsiooni liikuma hakkavad. Sellepärast ma siin sõna võtsingi, et vähemalt stenogrammis fikseerida, et saal tervikuna näeb seadusandja tahteväljendusena võimalust, et fraktsioonist fraktsiooni liikumist ei toimu ka sellise teksti puhul, mis on praegu meile esitatud. Teine põhjus, miks ma täna tahtsin sõna võtta, oli see, et käesolev tekst on sajaprotsendiliselt samasugune nagu Reformierakonna tekst, mis jäi ühe hääle puudumise tõttu vastu võtmata. Siis esines proua Hänni võrdlustega abielu ja poliitiliste fraktsioonide kohta. Selles suhtes ma leian, et abielu kui püha sakramenti ei peaks poliitikasse tassima ja sellised võrdlused ei ole omal kohal. Küll võib fraktsioonide probleemi puhul rääkida sellistest mõistetest nagu truudusetus või truudus. Tõepoolest, kui valimised toimuvad, siis sõlmitakse neljaks aastaks leping Riigikogu liikme ning vastava nimekirja ja fraktsiooni vahel. Selle lepingu nii-öelda garandiks on siis valija. Kui inimene on truu, siis peab ta need neli aastat vastu ja ei hakka kepsutama ühest fraktsioonist teise. Tõepoolest, truudusetus on see kõige õigem sõna, mis fraktsioonist fraktsiooni liikumisel on. Kui seda truudusetust püütakse varjata nii-öelda ühinemisõigusega, et on võimalik ühineda söögi alla ja söögi peale, siis selle kohta ütles juba Tammsaare kuulsad sõnad kõrtsikempluses. Ta ütles seda küll meeste kohta. Ühiskonnas kasutatakse seda rohkem naiste kohta ja see iseloomustab seda truudusetust kõige paremini. Nii et lugege Tammsaare neid sõnu, mis ta Kassiaru Jaska suu läbi kõrtsis Vargamäe meeste kohta ütleb. Aitäh!

Suur tänu! Järgmisena palun Lauri Vahtre!

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Teie suureks pettumuseks ma ei hakka välja ütlema seda, mida Tammsaare kirja pani. Küll aga juhin kõigi siinviibijate tähelepanu ühele väga olulisele asjaolule. Nimelt sellele, kui hirmsas hädas on osa Riigikogu liikmeid potentsiaalsete nn rändajate probleemiga ja kuidas see teistele eriti korda ei lähe. Siin kõneldakse võimalikust truudusetusest ja mõistetakse selle all iseenesestmõistetavalt ainult lahkuja truudusetust. Jäetakse täiesti käsitlemata võimalus, et truudust võib ka Riigikogu liikmele murda tema fraktsioon, tema erakonna juht, tema erakonna juhatus, kes on talle ette maalinud mingisuguse poliitilise visiooni, mida justkui kavatsetakse täide viima hakata, aga võimule saades see küüniliselt ja alatult unustatakse ja tormatakse pea ees võimule. Saagu siis Eesti riigist, mis saab. Sellisel juhul on fraktsioonist lahkumine ja mõne teise fraktsiooniga liitumine mitte truudusetus, vaid, vastupidi, truudus oma ideaalidele ja reeturite hülgamine. Lühidalt öeldes tahan ma väita, et selle probleemiga on hädas need hädapätakad, kelle juurde iialgi ei tulda, vaid kelle juurest ainult minnakse.

Suur tänu! Järgmisena palun Arvo Sirendi!

Lugupeetav Riigikogu! Põhiseaduskomisjon on aeg-ajalt väga töökas. Seekord esitab ta juba kolmandat või neljandat korda sama eelnõu, mida ähvardab jällegi läbikukkumine. Terve rida eelnõusid on sellised, mida nad lihtsalt menetleda ei taha. Näiteks ma tuletan meelde eelnõu, mis kohustas Riigikogu liikmeid muu hulgas ka tööl käima. Seda õnnestus neil mitu korda arutamata jätta ja mis puudutab Riigikogu liikmete eetikaküsimusi, siis ka need on nad alati oma menetlusest välja tõrjunud. Kunagi ma ütlesin, et põhiseaduskomisjonis ilmneb eriti tugevasti inimlik piiratus. Ma ütleksin, et inimlik piiratus on üldlevinud häda ja puudus, aga kuna põhiseaduskomisjon on eriti tähelepanuväärne komisjon, siis ka need inimlikud puudused avalduvad neil eriti tähelepanuväärsel hulgal ja kujul. Nii et see ei olnud katse põhiseaduskomisjoni kohta midagi halvasti öelda. Aga Riigikogu liikmete äraostmine pärast valimisi ei ole küll normaalne. Selles mõttes ma toetan täielikult härra Antonit. Ma mäletan väga hästi, kui Toomepuu tõi terve seltskonna oma häältega Riigikogusse sisse ja tolleaegne ERSP ja Isamaa ostsid nad lihtsalt ära ja panid enda kasuks tööle. Ma usun, et umbes kolmandikul tänastest siinistujatest on see protsess väga hästi meeles. Neid on ka täna siin. Härra Peets vaatab taevasse. Talle ei tule meelde, et ta tuli Rüütli häältega sisse. Täpselt sama lugu on härra Parderiga. On hea tulla võõraste häältega Riigikokku ja siis reeta needsamad põhimõtted ja reeta need inimesed, tänu kellele nad siia on saanud. Tänan teid!

Suur tänu! Järgmisena palun Aap Neljas!

Aitäh, härra juhataja! Vastupidiselt eelmisele ettekandjale julgen ma siiski arvata, et põhjus, miks põhiseaduskomisjon järjest seda ühte ja sama, algselt Reformierakonna väljapakutud teksti esitab, on see, et tegemist on selles suhtes väga hea tekstiga, millele õnnestub võimalikult paljude Riigikogu liikmete toetust saada, aga mitte see, et põhiseaduskomisjon tööd teha ei viitsi. Ma arvan, et seda tõestab kõige paremini just nimelt see, et seekord ei esitanud seda teksti mitte algsed esitajad, vaid autorite kollektiiv eesotsas proua Hänniga.

Suur tänu! Järgmisena palun Ülo Peets!

Austatud Riigikogu, lugupeetud juhataja! Austatud Sirendi! Kõigepealt, härra Sirendi, kui sa tuled pulti seaduseelnõu kaitsma, siis on mul soovitus jätta teised inimesed rahule.

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 1. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Lugupeetud ettekandja? Liia Hänni, palun, kuni kolm minutit.

Austatud kolleegid! Lausa ime, kui palju halbu mälestusi võib esile kutsuda see lühikene kolmelauseline tekst. Ühinemisõigust eelnõu üldse ei puuduta ja ei puuduta nimme, sest probleem nende inimestega, kes on fraktsioonist lahkunud ja tegutsevad mõne teise fraktsiooni juures, lakkab olemast koos selle Riigikogu koosseisuga. Tahaks väga loota, et järgmises Riigikogus on püsivad fraktsioonid. Küsimus, kas üks Riigikogu liige võib ühineda uue fraktsiooniga või ei, on sel juhul teoreetiline. Minu sisemine veendumus on, et Riigikogu liikmel peab see õigus olema. Aitäh!

Tänan! Kaasettekandja? Ei soovi. Fraktsioonide esindajad? Samuti mitte. Sel juhul palun kõnepulti tagasi kolleeg Jaan Pööri. Võtame ette muudatusettepanekute tabeli, kus on kaks ettepanekut. Esimene muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Juhan Telgmaa, palun!

Austusväärne esimees! Ma palun panna see ettepanek hääletusele. Ma tahaksin ka oma häälega seda toetada ja kõigile nähtavalt.

Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Ei, ma enne rääkisin kõik ära. Ainult niipalju, et selle poolt oli 5, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäid 4.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 59 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid 2. Ettepanek leidis toetust. Teine muudatusettepanek on Toomas Alatalult, on jäänud arvestamata. Toomas Alatalu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda hääletada. Minu kommentaar oleks järgmine. Eelnevalt kõlas siin kaks repliiki sealtpoolt. Ma ei hakka ütlema, et see pool on mäda, sest seda on niigi näha. Aga ma juhin tähelepanu sellele, mida ma ütlesin ka oma ettekandes, et idee tuli ju tegelikult sealtpoolt. Ma ainult pakkusin sellele asjale teistsuguse ja minu arvates parema lahenduse. Nii et palun hääletada.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Aitäh! Juhtivkomisjon ei toetanud seda parandusettepanekut. Hääletustulemus: 0 poolt, 3 vastu, 6 erapooletut. Kui Alatalu tahtis seda muudetud kujul hääletusele panna, siis parandusi ei saa teha, sest siin ei ole tegemist mitte kirjaveaga, vaid kirjutatud on nii, nagu parandusettepanek on esitatud.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid 2. Ettepanek ei saanud toetust. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele.

See nõuab koosseisu häälteenamust.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, palun kohaloleku kontroll. Kohal on 71 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Riigikogu kodukorra seaduse § 30 muutmise seaduse. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid 1. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Riigikogu liikmete Enn Tarto, Viktor Niitsoo, Eldur Parderi, Ülo Peetsi, Priit Aimla ja Jaanus Betlemi algatatud kriminaalmenetluse koodeksi muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Kaasettekandjaks on märgitud Priit Aimla. Ettekandeks on sõna kolleeg Enn Tartol.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! 2. juunil möödunud aastal andsid Enn Tarto, Viktor Niitsoo, Eldur Parder, Ülo Peets, Priit Aimla ja Jaanus Betlem üle eelnõu 902 ja täna jätkub eelnõu teine lugemine. Riigikogu liikmetelt juhtivkomisjonile teatavasti muudatusettepanekuid ei tulnud. Üks muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja eelnõu algatajad toetavad seda. Muutunud osa selles eelnõus on teile väljajagatud tekstis alla joonitud ja on püütud kõrvaldada neid kahtlusi, mis ilmnesid eelmise arutelu ajal Riigikogu liikmete küsimustes. Nii et kui isik toimetatakse kohtusse, siis loomulikult kohut saab pidada ainult siis, kui ta on võimeline kandma süüdistatava õigusi ja kohustusi. Tähendab, kui ta on sedavõrd haige, et ta ei ole võimeline seda tegema, siis loomulikult ei saa tema üle kohut pidada. Teine probleem oli see, et erandjuhul võiks kohtuistung toimuda süüdistatava elukohas või raviasutuses, ja nüüd oleme siia toonud sisse sätte, et loomulikult saab see toimuda ainult süüdistatava nõusolekul. Nii et need on väikesed muudatused. Aitäh!

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Suur tänu, Enn Tarto! Kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni liikmel Priit Aimlal.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Möödunud aasta juuni alguses üleantud eelnõu on jõudnud sellesse faasi, et õiguskomisjon teeb ettepaneku võtta see täna seadusena vastu. Aga komisjon tegi ka alternatiivse otsuse, et kui saalis ei ole 51 inimest, katkestab õiguskomisjon selle lugemise veel kord. Põhilistest muudatustest selles lühikeses eelnõus Enn Tarto juba rääkis ning hoolimata sellest, et valitsus ei suhtu pooldavalt sellesse eelnõusse, oli õiguskomisjon seda meelt, et niisugune kriminaalmenetluse koodeksi muutmine on tarvilik. Me kõik saame vanemaks, me saame aru, et ühest küljest oleks näotu nii eakaid inimesi karistada, teisest küljest on Jumal meid kõiki juba niimoodi loonud, et eks me ükskord saame kõik - varem või hiljem - surmaeelikuteks, aga see ei tähenda, et me peaksime eirama üldiseks tavaks saanud õigusreeglit, et iga süütegu peab saama karistatud. Ja kui inimsusvastased kuriteod on juba kord määratud aegumatuks, siis me peame meenutama nii 25. märtsi, leinapäeva kui ka teisi Eesti rahvale traagilisi sündmusi, kus grupp inimesi oli ikkagi konkreetselt süüdi. Niisiis on komisjoni ettepanek see täna seadusena vastu võtta.

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised päevakorrapunktis. Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ettekandja soovib sõna. Kuni kolm minutit, Enn Tarto.

Austatud kolleegid! Eelkõneleja härra Aimla ütles, et õiguskomisjon toetab selle eelnõu vastuvõtmist. Ma kujutan ette, et täna on selline päev, kus on palju emotsionaalseid pingeid tekitavaid eelnõusid. Aga see suhteliselt lihtne eelnõu nõuab koosseisu häälteenamust. Nii et ma palun kolleegidel saali tulla.

Tänan! Juhataja kahtlemata kutsub kõik kolleegid saali. Kas kaasettekandja ei soovi lõppsõna? Ei soovi. Fraktsioonide esindajad samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, palun kõnepulti tagasi kolleeg Priit Aimla ja vaatame läbi selle ainsa muudatusettepaneku, mis on tabelis. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Probleeme ei ole. Tänan! Lugupeetud kolleegid, kes te olete Toompea lossi ruumides, palun koguneda täiskogu istungite saali. Palun kohaloleku kontroll! Hetkel on kohal 56 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele kriminaalmenetluse koodeksi muutmise ja täiendamise seaduse. Palun hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Seadus ei kogunud nõutavat arvu poolthääli ja jääb vastu võtmata.

Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Riigikogu liikmete Daimar Liivi ja Tiit Käbini algatatud erakonnaseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ning Riigikogu liikmete Jüri Adamsi ja Liia Hänni algatatud erakonnaseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Esimeseks ettekandeks palun kõnepulti kolleeg Daimar Liivi.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Mul on heameel, et see seaduseelnõu täna on teie ees ja et põhiseaduskomisjon on minu teada teinud otsuse tuua eelnõu lõpphääletusele. Selle koha peal tahaksin veel kord lühidalt üle käia ühe poole algatajate seisukohad muudatusettepanekute suhtes. Siin võib tekitada natukene küsitavusi see, et aeg-ajalt ei lange eelnõu algatajate seisukohad mõningates taktikalistes küsimustes päris ühte. Kuid põhimõtteliselt oleme me omavahel need asjad läbi rääkinud ja jõudnud sellisesse konsensuse staadiumisse, et eelnõu algatajatel on ainult üks punkt, mille nad paluksid eelnõust praegu välja hääletada. See jäi meie teada põhiseaduskomisjonis vastu võtmata. See on Jüri Adamsi muudatusettepanek nr 9, mis käsitleb erakonna vastutuse kohta käivate paragrahvide väljajätmist. Need tuleks sätestada eraldi seadusega haldusõiguserikkumiste seadustikus, sest siin nõutakse ka teatud spetsiifilist regulatsiooni. Ei ole päris üheselt selge, kas sellega nõuab eelnõu 51 häält, aga kui meenutada meie eelmise kolmapäeva hääletust analoogse lõpuga seaduseelnõu puhul, siis juhtivkomisjoni tõlgendus sellele oli, et ei nõua. Seetõttu jääme ka meie, eelnõu algatajad, seisukoha juurde, et juhul kui üheksas ettepanek ei leia heakskiitu, siis see eelnõu 51 häält vastuvõtmiseks ei nõua. Nüüd edasi alternatiivide hääletused. Need on muudatusettepanekud 11, 12 ja 13. Siin on tabelis väike viga, on kirjutatud 10-12, tegelikult peaks olema 11-13. Millal seadus jõustuda võiks? Eelnõu algatajad on omavahel läbi rääkinud ja jõudnud järeldusele, et kõige õigem tähtaeg oleks ilmselt 1. juuli 1999. aastal. Ehk Jüri Adamsi muudatusettepanek, mille järjekorranumber on 12. Sellisel juhul jõuaks kas siis valitsus või minister - selle juurde ma veel tulen - ette valmistada ja vastu võtta need normatiivaktid, mis on vajalikud erakondade finantsseisu avalikustamiseks. Edasi peatuksin ka lühidalt probleemidel, mida on püstitanud Keskerakond. Nimelt on Keskerakond esitanud päris mitmed muudatusettepanekud asendada nende normatiivide või normide kehtestamisel sõna "rahandusminister" või "justiitsminister" sõnadega "Vabariigi Valitsus". Eelnõu algatajad ei ole põhimõtteliselt nõus selle lähenemisega. Põhjus on väga selge. Siin tuleb väga selgelt sätestada, kes otseselt vastutab, sest küsida vastust Vabariigi Valitsuselt, kes vastutab, kui midagi tegemata jääb või on halvasti tehtud, on tunduvalt keerulisem, kui küsida demokraatlikus riigis vastust konkreetselt ministrilt. Nii et selles suhtes ei toeta eelnõu algatajad neid Keskfraktsiooni tehtud ettepanekuid. Mis puudutab seaduse vastuvõtmist, siis kaheldamatult on see ülioluline eelnõu demokraatia seisukohalt. Võin teile kinnitada, et mitte ainult meie siin Eestis ei püüa seda küsimust lahendada, sest minu ees on praegu tõlge Läti Vabariigi samasugusest seadusest, mis on vastu võetud 12. jaanuaril käesoleval aastal ja mis laias laastus reguleerib enam-vähem samamoodi kõiki neid küsimusi, mis meil on siin seaduses esile toodud. Välja arvatud üks küsimus, see on erakondade riikliku finantseerimise küsimus, mis Leedus on lahendatud nii, et mitte ainult parlamendivalimised, vaid ka kohaliku omavalitsuse valimised annavad edukalt esinevatele erakondadele võimaluse saada riiklikku toetust. Loodetavasti on see on juba järgmise parlamendi otsustada, kas kirjutada kohaliku omavalitsuse valimiste puhul sisse mingisugused normid. Eelmise lugemise eel põhiseaduskomisjonis nimetatud teemat arutades jõudsime järeldusele, et see vajab natuke täpsemat regulatsiooni, mida praeguse ajanappuse puhul ei jõua ette valmistada. Lõpetuseks veel paar sõna selle eelnõu poliitilise tähenduse ja otsuse kohta, mis täna siin saalis tehakse. Nimelt on erakondade finantseerimise vahendid, nagu ma olen seda ükskord ka massiteabevahendites öelnud, ja finantseerimise avalikkuse küsimus tõeline plekk Eesti demokraatlikul riigikorraldusel. Põhimõtteliselt võiks täna päris julgesti välja öelda ühe väga lihtsa tõe. Need, kes täna selle eelnõu vastu hääletavad või nende ettepanekute vastu hääletavad, mida autorid on teinud ja heaks kiitnud, hääletavad põhimõtteliselt demokraatia vastu ja ükskõik, mis ettekäändel seda täna siin saalis tehakse, ma olen täiesti veendunud, et need inimesed ei ole ausad, need inimesed ei taha Eestis ausat poliitikat ja ei taha, et erakondade finantsasjad saaksid lahendatud praegu selles teadmises ja selles usus, nagu eelnõu autorid on välja käinud. Minu teada on toimunud nii-öelda läbirääkimisi ühe erakonna liidri ja mõne teise erakonna nn hallide kardinalide vahel, et blokeerida selle eelnõu menetlus. Ma tean ka seda, miks see on toimunud, ja et seda on püütud varjata. Aga ma loodan, et täna siin Riigikogu saalis istuvad inimesed saavad aru, mille poolt või mille vastu nad hääletavad, ja ei lase ennast mõningate minu arusaamise järgi korrumpeerunud poliitikute sahkermahkrist heidutada. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Daimar Liiv, palun tagasi tulla. Toomas Alatalu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra Daimar Liiv! Teie ausus ja omakasupüüdmatus on rahvusvaheliselt tuntud. Sellest hoolimata on mul kaks küsimust. Paragrahvi 12⁷ lõikes 5, mis puudutab annetusi, on öeldud niimoodi, et anonüümse annetuse kannab erakond riigieelarvesse, kus see lisatakse järgmisel eelarveaastal riigieelarvest erakondadele eraldatavate vahendite hulka. Kui nüüd näiteks anonüümne annetus on kaks miljonit krooni ja järgmisel aastal on juba teatud summad erakondadele ette nähtud, kas see summa võetakse siis maha riigi poolt kavandatud summast või moodustab see omamoodi preemia. Ja mismoodi seda jagatakse? Ma julgeksin ka öelda, et mõnes riigis jagatakse niisuguseid anonüümseid annetusi proportsionaalselt, vastavalt erakondade kohtadele parlamendis. Või olete teie siin midagi muud silmas pidanud?

Aitäh, lugupeetud Toomas Alatalu! See, millest te rääkisite, kehtib täpselt ka selle seaduse puhul. Loomulikult, kui see võetakse eelarvesummadesse, siis läheb see eelarve vastavale summale järgmise aasta eelarve kinnitamisel juurde ja jaotatakse sellesama mudeli järgi, millega kõik muud summad jaotatakse, see on kohtade järgi parlamendis. Ma loodan, et üsna pea jõutakse Eestis ka selleni, et kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste järgi hakatakse jagama erakondadele raha või vähemalt see summa, mis praegu jagatakse, jagatakse demokraatliku riigi põhimõttel, et ka kohalike omavalitsuste valimistel korralikult esinenud erakonnad saavad riigilt toetust. Nii et siin me oleme täiesti ühel meelel.

Tänan! Tiit Made, palun!

Härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minule teada olevatel andmetel on juristid konkreetsed ja üheselt mõistetavad inimesed. Nüüd, kuulates sinu sõnavõttu, tuleb välja, et nad on ka emotsionaalsed inimesed. Nii mind kui ka paljusid teisi siin saalis aitaks otsustada õigesti ja jääda sinu antud suuniste järgi demokraatlikuks ja ausaks, kui me saaksime nimepidi teada, kes on hallid kardinalid ja kes on korrumpeerunud. Siis oleks otsuse tegemine kaugelt lihtsam kui muidu. Ole nüüd täpne, jurist!

Aitäh küsimuste eest! Juristina vastan niimoodi, et mul on immuniteet siit kõnepuldist ütelda ühte või teist asja välja ja kaheldamatult ma seda ütlen, aga ma ei ütle seda täna. Need, kelle südametunnistus on puhas, saavad sõltumata sellest teadmisest hääletada selle seaduse vastuvõtmise poolt või mitte.

Tänan! Toomas Alatalu, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, minu esimene lause on ka praegu sama, mis ma eelmisel korral ütlesin. Aga teine lause või küsimus on selle seaduseelnõu viimase paragrahvi kohta, mis põhimõtteliselt puudutab lobitegemise võimalust. Tähendab seda, kui palju arvatakse tulust maha nendel juriidilistel isikutel, kes on vastava panuse teinud. Kuna te siin eelnevalt viitasite Läti seadusele, siis mind huvitakski see, mismoodi on seesama küsimus lahendatud teistes, ütleme, meile lähedal olevates riikides. Kas selle summa suurus on umbes samasugune või on püütud seda probleemi lahendada kuidagi teisiti?

Mul ei ole kahjuks ees neid seadusi, mis käsitlevad otseselt tulumaksuvabastust, sest ma mainisin, et tegemist on poliitiliste parteide ja organisatsioonide finantseerimise seadusega, mis käsitleb Leedu Vabariigi vastavat korda. Kuna meil võetakse seadusi natuke teistsuguses korras või teistsuguse traditsiooni järgi vastu, tähendab, meil on seaduse lõpus parandused ja täiendused teistesse seadustesse, siis ma jään praegu võlgu selle vastuse, mis puudutab otseselt Lätit ja Leedut. Aga ma julgen kinnitada, et väga paljudes maailmariikides on just nimelt erakondade finantseerimine lubatud summade ulatuses tulumaksuvabastuse saamise alus. Põhimõtteliselt on siin praegu välja pakutud mingid kindlad arvud, mille muutmiseks oli kolm korda võimalust. Vastavaid ettepanekuid ei ole laekunud ja et need summad ei läheks väga suureks, ongi annetuste suurus, mille puhul maksuvabastust saab, füüsilisel isikul 50 000 krooni ja juriidilisel isikul 100 000 krooni. Nii et põhimõtteliselt suuremate summade puhul maksukohustus säilib. Kui füüsiline isik annab kas või miljoni, siis 50 000 eest saab ta maksusoodustust, ülejäänud summa eest ei saa. Ma tõesti pean vastama, et ma ei oska praegu täpselt neid arve tuua, mis Lätis ja Leedus on, aga ma tean, et maksuseadustes on vastavad punktid. Nii et ma jään antud hetkel ülitäpse vastuse võlgu, aga ma kinnitan, et samasugused normid seadustes eksisteerivad.

Tänan! Siiri Oviir, palun!

Tänan, härra juhataja! Mul tekkis seoses annetustega üks küsimus. Lugupeetud Daimar Liiv, kuidas te lahendaksite järgmise küsimuse? Ei ole tegemist selles mõttes keelatud annetusega, et raha päritolu poleks puhas, see ei ole mingi rahapesemine, kuid annetajal ei ole kasulik ennast avalikustada, sest täna, ja ma arvan, et veel mitmed aastad, on olukord selline. Lugege meie lehtedest, kuidas üks või teine annetaja satub siis löögi alla. Ühesõnaga, annetus on puhas, annetaja ei soovi avaldada oma nime, kuid ta soovib toetada ühte või teist põhimõtet, ühe või teise partei maailmavaateid. Ja kui nüüd see raha läheb riigieelarvesse, siis on tegemist annetaja soovi, tema põhiseadusliku õiguse eiramisega, kui see jagatakse pärast võrdselt kõigi vahel. Kuidas sellest olukorrast välja tulla, kas me ei tõmba sellega kriipsu peale üldse annetuste võimalusele?

Aitäh! Lugupeetud Siiri Oviir, see on koht, kust läheb aususe piir ja kus täna tuleb siin saalis otsus langetada. Poliitik ei saa vaadata rahvale ausa näoga otsa, ütlemata, kust on tema tegevuse finantseerimiseks raha tulnud. Mis puudutab seda, et mingi annetaja ei taha ennast avalikuks teha, siis andke andeks, see on kõige lihtsam ja otsesem tee korruptsioonile. See on see, mis Eestis praegu nii või teisiti vähemalt rahvusvaheliste organisatsioonide arvates, kes on seda teemat uurinud, toimub, kus erakondade toetajad ei ole avalikud, ei ole teada, miks üks või teine otsus Riigikogus vastu võetakse, miks üks või teine erakond mingisugust seaduseprojekti toetab. Sellest ülesaamiseks antud rahvusvahelisi soovitusi, mis sellises olukorras on käsitlenud arenguriike, võib lugeda näiteks Transparents International`i leheküljelt või ka Euroopa Nõukogu vastava töögrupi töödest. Need soovitused ütlevad väga lihtsalt, et on üks päev ja üks hetk, kus tuleb kõik avalikuks teha ja korraga. Kui seda ei tehta korraga, vaid tehakse osaliselt, siis sel hetkel ei ole enam võimalik tagada mitte mingisugust ausust. Tähendab, see piir tuleb tõmmata ja täna on selle piiri tõmbamiseks täiesti sobiv hetk.

Tänan! Järgmisena palun proua Liina Tõnisson!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Daimar Liiv! Ma esitasin eelmine kord küsimuse härra Adamsile ja härra Adams ütles, et see küsimus lahendatakse edaspidise töö käigus. Küsimus puudutab § 12⁴ lõiget 1. Nimelt on seal kirjutatud, et igaühel on õigus tutvuda käesolevas seaduses sätestatud korras erakonna varade koosseisu ja sissetulekuallikatega. Tol korral ütles härra Adams mulle, et see avatakse põhjalikult, sest tegemist on kahe seaduseelnõu mehhaanilise kokkuliitmisega ja kõik täiendused tulevad. Nüüd ma pean ütlema, et ma ei näe neid täiendusi. Siin on ikkagi öeldud, et igaühel on õigus tutvuda, ja kõik. Kujutage ette olukorda, kui näiteks kõik Keskerakonna liikmed soovivad tutvuda Reformierakonna majandusolukorraga või Reformierakonna kõik liikmed soovivad tutvuda EME majandusolukorraga või veel midagi sarnast. Ma palun, et te avaksite veidi laiemalt, kuidas see siiski hakkab toimuma. Siin on öeldud ainult, et aruanne on võimalik. Aga aruanne ei ole kogu majandustegevus.

Lugupeetud Liina Tõnisson! See on see piir, kust hakkab hämamine ja demagoogia. Ja midagi teha ei ole, tegelikult see asi on nii. Kui te vaatate ise täpsemalt, mida aruanne sisaldab ja mida sisaldavad ülejäänud siin seaduses toodud aruanded, ja kas või seda, kuidas toimub valimiskampaania ja erakonna finantstegevuse aastaaruande avalikustamine, siis see kord on seaduses päris üheselt ja lihtsalt sees. Aruannetega on võimalik tutvuda vastavas registris, see on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Mis puudutab erakonna majandustegevuse aastaaruannet, siis selle avaldamise kohta on ka § 12⁴ lõikes 7 väga üheselt öeldud, et nimetatud aastaaruanne avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Selles suhtes on kord olemas. Ei ole põhimõttelist probleemi, et sellega tutvuda ei saa, ja ma ütlen veel kord, et siit läheb see joon, kust algab demagoogia, et midagi on lahti kirjutamata ja midagi on ebaselge, ja kust algab tegelikult soov erakondade rahaasjad avalikuks teha.

Tänan! Ülo Peets, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus tuleb annetuse kohta. Siin on räägitud rahalistest annetustest ja mitterahalistest kingitustest ja tegevustoetustest jne, sellest, kes võib anda ja millal anda ja mismoodi anda. Ma küsin natukene laiemalt. Kui konkreetne isik soovib erakonnale annetada kinnisvara või kinnistu, mis on võimalik ju rahasse ringi arvestada, kas see on annetus või ei ole, kas seda saab teha selle seaduseelnõu raames?

Loomulikult saab, mitte mingit küsimust ei ole, kui konkreetne isik seda teha saab, tahab ja soovib. Ma ei näe mingit probleemi.

Tänan! Priit Aimla, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu § 12⁶ lõike 2 teine lause oleks mulle kohutavalt meeldinud viimastel aastatel, kui see oleks kehtinud: erakonna jagunemisel jaotatakse eraldis selliste jagunemisel tekkinud erakondade vahel, mille liikmeteks tunnistavad end jaguneva erakonna esindajad Riigikogus. Kõik on kena, ainult et kas see mitte praegusel hetkel pärast viimati vastuvõetud seadust täielikult mõtet ei kaota?

Aitäh selle küsimuse eest, Priit Aimla! Ka eelmisel korral kerkis seesama küsimus üles. Siin on tegemist natukene teise olukorraga, kui oli Keskerakonna lõhenemine. Ma ütlen just nimelt, et tegemist oli lõhenemisega. Jagunemise puhul näeb seadus ette väga selge korra, kuidas see toimub. Jagunemine toimub vastava erakonna liikmete otsuse alusel, üldkoosoleku otsuse alusel, kus lepitakse kokku, et toimub jagunemine, määratakse ära ka nii-öelda erakonnasisesed omavahelised rahalised suhted, informeeritakse sellest näiteks erakonna võlausaldajaid, et nende õigused kannatada ei saaks, ja alles seejärel jagunemine jõustub. See, kui erakonnast lahkub mingi hulk parlamendisaadikuid, siia alla otseselt ei kuulu. Jagunemine on Eesti seadustes väga täpselt reguleeritud.

Tänan! Arvo Sirendi, palun!

Lugupeetud Daimar Liiv! Kui 100 000 krooni maksta, kas siis ei ole aruannet vaja esitada?

On küll. Muide, ma tuletan veel kord meelde, et ma isegi tegin ettepaneku see teine peatükk, mille number on 2², siit eelnõust välja arvata, sest see küsimus vajaks täiendavat sätestamist haldusõiguserikkumiste seadustikus. Ma usun, et järgmine parlament suudab selle töö 1. juuliks ära teha, kui autorite ettepanekut aktsepteeritakse. Siin on tõesti veel mõningaid asju, mis ei ole täpselt paika pandud. Mis puudutab trahvi äramaksmist, siis vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule ja üldse õiguse põhimõtetele ei vabasta trahvi äramaksmine seadusjärgse kohustuse täitmisest. Kui siit edasi minna, siis põhimõtteliselt isegi juhul, kui 100 000 krooni on ära makstud ja uuesti rikutakse nõudeid, siis peab siin olema ka mitte ainult haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel karistus, vaid selle alusel peaks tegelikult olema võimalik, kui ikkagi ei esitata aruannet ja korra on haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi karistatud, võimalik alustada erakonna sundlikvideerimist. Tegemist on ülioluliste küsimustega, mis puudutavad erakonna sundlikvideerimist, ja need vajaksid täiendavat reguleerimist. Minu teada on ka erakonna sundlikvideerimist käsitlevad küsimused Justiitsministeeriumil mingil kombel läbi töötatud. Paraku ei jõudnud nad selle eelnõuga välja tulla ja seetõttu neid küsimusi siin otseselt kajastatud ei ole. Kuid ma rõhutan veel kord, et selle seaduse vastuvõtmine täna avab tee aususele Eesti poliitikas, tegelikule demokraatiale Eesti poliitilises elus ja annab ka võimaluse lahendada väga professionaalsel tasemel need probleemid, mis siin lahtiseks jäävad. Kui seda täna vastu ei võeta, siis sisuliselt tähendab selline otsus seda, et kõigi nende põhimõtete üle hakatakse järgmises parlamendis uuesti vaidlema. Aeg läheb ja me ei või kunagi kindlad olla, millal ükskord sellega lõpule jõutakse. Minu arusaamise järgi peaksid aga juba kohaliku omavalitsuse valimised toimuma Eestis ausate, demokraatlike mängureeglite järgi ja selle nimel olen ma siin parlamendis viimased kolm-neli kuud tegelnud.

Tänan! Proua Siiri Oviir, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Daimar! Ma olen veidi hämmastuses, kuuldes vastuseks oma küsimusele, mis puudutas annetusi, ja erakonnakaaslase proua Liina Tõnissoni küsimusele, mis puudutas varade avalikustamist, sõnu "ebaausus, demagoogia, hämamine". Meil on olnud hea koostöö ja ma arvan, et sa ei pea mind ei ebaausaks, hämajaks ega demagoogiks. Selleks ei ole mind pidanud ka üldsus, sellist süüdistust ei ole ma veel kuulnud. Nii et minu küsimus käis selle kohta, kuidas see reaalselt toimuma hakkab. Seetõttu küsin ma uuesti. Paragrahvi 12⁴ lõige 1 ütleb, et igaühel on õigus tutvuda erakondade varade koosseisu ja sissetulekuallikatega. Oletame, et 3000 inimesel on huvi nendega tutvuda. Kuidas on reaalselt võimalik rahuldada seda inimese õigust? Sa vastasid, et registris. Lõikes 5 on jutt aruandest. Majandustegevuse aruanne ja varade koosseis ning sissetulekuallikad on kaks eriasja. Kui need kaks mõistet oleksid ühes lõikes, ma olen nõus, mul ei ole midagi selle vastu, et aruannetega tutvuksid kõik, kes soovivad. Siin on praegu kaks eraldi koosseisu, kaks normi. Kuidas see elus hakkab välja nägema, kas me võtame jälle vastu seaduse, mille norm ei rakendu?

Lugupeetud Siiri Oviir! Ma ei öelnud konkreetselt teie kohta seda, et tegemist on demagoogiaga. Ma vastasin nendele väidetele, et kui sellisel alusel hakatakse praegu seadust blokeerima. See on võimalik. Loomulikult, igast seadusest võib mingisuguseid asju välja võtta. Kui sellel alusel hakatakse blokeerima, siis sellisel juhul on tegemist demagoogiaga. Nüüd veel kord vastuseks. Erakonna varadega on võimalik seaduses sätestatud korras tutvuda kõigepealt aruandes, mis on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. See on aasta finantstegevuse aruanne. Loomulikult on ka kõigi ülejäänud erakondade varade koosseis, mis puudutab kinnisvara või autosid jne, kõik, mis on sellega seotud, riiklikes registrites ja nendega on võimalik vabalt tutvuda. Nii et selle koha pealt ei ole seaduses lünka. Tõsi küll, aruande vormide kinnitamisel võib natuke täpsemalt seda ette näha ja selleks ongi antud volitus rahandusministrile, aga põhimõtteliselt on siin seaduses sätestatud, kuidas saab tutvuda. Sellest tulenevalt, et küsimus oli esitatud sellise alatooniga, et me ei võta kindlasti seadust sellisel juhul vastu, kui me täpselt seda lahti ei seleta või oma tahtmist ei saa, on minu vastus, et see on väide, mis on suunatud seaduse vastuvõtmise takistamisele, see on väide, mis tuleneb otsitud põhjustest ja millel ei ole seaduse tekstiga ja seaduse mõttega mitte midagi ühist. Me jääme erinevatele seisukohtadele, lugupeetud proua Oviir ja Liina Tõnisson.

Tänan! Olav Anton, palun!

Aitäh! Härra õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv! Ideest üksi on vähe, peab olema ka mõistust ja seda mõistust peab rakendama. Praegu tuleb välja, et mõistust rakendada ei taheta, mõistus tahetakse asendada südametunnistusega. Aga minu konkreetne küsimus on seotud teie väitega, et kui see seadus vastu võetakse, siis esimest korda läheme me nii-öelda demokraatlikele valimistele sügisel 1999, see tähendab kohalike omavalitsuste valimistele. Kas senised valimised on olnud nii-öelda mittedemokraatlikud, korrumpeerunud või mis iganes? Kuidas te sellele küsimusele vastate?

Lugupeetud Olav Anton, ma vastan sellele küsimusele oma lõppsõnas. Ja ma usun, et see annab sellele asjale päris hea vastuse.

Tänan! Tõnu-Reid Kukk, palun!

Aitäh, härra juhataja! Mul on küsimus teile. Meil on jäänud veel neli päeva selle Riigikogu lõpuni ja täna on meil ees veel 24 päevakorraküsimust. Kas tõesti peab tänasest päevast alates alustama mingisuguse uue menetlemise korraga, kus ettekandja põrnitseb vihaselt saali, sõimab kõiki hämajateks ja korruptantideks, kusjuures ta ei ütle välja ühtegi nime, aga nagu vihkab otseselt kõiki teisi Riigikogu liikmeid? Kuidas meie tänane päev edasi läheb? Kas selline käitumine peab teie arvates jätkuma või saame Riigikogus normaalselt edasi töötada?

Juhataja juhindub kodukorraseadusest ja paraku ei saa kujundada ei ettekandja näoilmet ega ka tema sõnavõtu sisu. Ma loodan, et me jätkame nüüd kodukorra järgi. Kas on veel küsimusi? Ei ole rohkem küsimusi. Palun vastata kirjalikele küsimustele.

Kirjalik küsimus on tulnud härra Alatalult ja kõlab niimoodi: "Paragrahvi 12¹¹ lõige 3 keelab anonüümsed annetused. Samas § 12⁷ lõige 5 kannab anonüümsed annetused riigieelarvesse. Palun selgitage, kas pole vastuolu: keelatud asi kantakse riigieelarvesse. Kes selle keelamise ja ülekandmise üle otsustab?" Asi on väga lihtne. Nimelt võivad anonüümsed annetused saabuda ka posti teel, näiteks keegi saadab rahaümbriku, kus ei ole midagi peal, ja erakonnal peab olema teada, kuidas sellisel juhul reageerida. See on anonüümne annetus ja kui erakonnale on seaduses väga selgelt ära näidatud, et selline annetus tuleb kanda riigieelarvesse ja on ka tähtaeg selleks antud, siis midagi teha ei ole. Seadus näeb korra ette ja see asi tuleb niimoodi teha. Selles mõttes anonüümsed annetused, isegi kui nad keelatud on, võivad reaalses elus toimuda nii, nagu toimuvad reaalses elus ka kuriteod, mis on samuti seadusega keelatud, ja keelatud asjade puhul peab olema ära näidatud, kuidas käituda tüüpsituatsioonides. Mis puudutab härra Tõnu-Reid Kuke ütlemist, siis ma oskan selle peale ainult vastata, et ma ei rääkinud sugugi kõigist Riigikogu liikmetest. Ma rääkisin sellest, et enamik on ausad, kuid tõenäoliselt on ka inimesi siin-seal, kellele on antud ülesanne blokeerida selle seaduse vastuvõtmine, ja minu hinnangu alusel toimub selles kohas väga selge poliitilise lojaalsuse kontroll: kas ollakse lojaalne oma erakonna juhtidele või ollakse lojaalne eesti rahvale. Ma ei sõimanud siin mitte kedagi konkreetselt korruptandiks, ma lihtsalt avaldasin oma arvamust, mismoodi selle eelnõu poliitiline taust välja näeb, selle hääletamiste taust.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Teise ettekande esitab kolleeg Jüri Adams. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Üle-eelmise päevakorrapunkti läbirääkimistes võttis sõna rahvasaadik Arvo Sirendi ja tõstatas küsimuse tööst ja töö tegemisest. Põhiliselt küll sellest, kes on jätnud töö tegemata. Mulle tundus, et võib-olla tõesti on tulnud nelja aasta jooksul ette erakordne juhtum, et härra Sirendi kedagi kiidab, aga seda ei juhtunud. Nii et maailmas on siiski midagi kindlat veel olemas. Aga töö tegemisel Riigikogus on tõesti mitu vormi. Ilmselt üks vorm on selline vorm, et süüdistada kõiki teisi, et nad ei tee küllalt tööd. Ja siin härra Sirendi tõstatas konkreetselt küsimuse, miks põhiseaduskomisjon ei istunud maha ja ei kirjutanud tema käsu peale teksti, mida keegi ei ole veel Eestis kirjutanud ja mille kohta ei ole olemas isegi mingisugust kavandit, mille aluselt edasi minna. Me vastasime talle, et ole hea mees, esita meile esialgne kavand, siis läheme edasi. Te teate, lugupeetud Riigikogu liikmed, et me töötame põhimõtteliselt kahte sorti seadusandlike tekstidega. Ühed on sellised, kus seadus on juba olemas, aga elus ilmnevad mingisugused probleemid või on mingisugune poliitiline suundumus, ja siis me vastavalt parandame või muudame neid seadusi. Aga tuleb ette juhtumeid, kus me tegeleme seaduste loomisega nii-öelda täiesti tühjale kohale, valdkonnale, milles mitte mingisugust seadust ei ole olemas. On olemas oletused, on olemas kahtlustused, on olemas süüdistused, on olemas mingil moel konsensus selles suhtes, et seadust on vaja, kuid midagi eeskujuks võtta ei ole ja ka oma riigi ja rahva ajaloost ei ole meil midagi eeskujuks võtta. Sellises olukorras algatatakse üks tekst, sellega töötatakse ja selle teksti kohta tulebki esitada küsimus, mille proua Oviir esitas: kuidas hakkab see seadus elus rakenduma? Paraku kõikides sellistes töödes, alates põhiseaduse kirjutamisest Eestis, ja kõigi viimase seitsme aasta uute suurte seaduste puhul jääb alati see küsimus, et me ei tea mõnes suhtes, kuidas see elus hakkab rakenduma, sest on mingisugune piir, kust ei ole võimalik ette mudelit koostada ja ära aimata. Ja sellega tuleb ilmselt leppida, et kõiki asju ette ei tea täiesti uute seadusvaldkondade puhul. Võib oletada, et asi läheb hästi. Kui asi ei lähe hästi, siis tuleb järelikult seadust vastavalt muuta tulevikus. Eelnõu põhiprobleemid ei ole minu arvates mitte need, mis on eelnõus sees, vaid need, mis on eelnõust välja jäänud. Olulisem probleem, mis seisab Eesti ees selles valdkonnas, on küsimus, kas erakondi ei peaks finantseerima lähtuvalt ka kohalike valimiste tulemustest. Ma arvan, et me peame selle küsimuse juurde järgmises Riigikogu koosseisus tagasi tulema, ilmselt pärast tänavusi kohalikke valimisi, lähtudes sellest, kuivõrd kohalikud valimised on erakonnavalimised ja kuivõrd nad ei ole. Küsimus erakondade rahandusliku tegevuse kontrollist ja karistamisest seaduse eiramise puhul on ka asi, mille kohta me päris täpselt ei tea, kuidas see hakkab elus rakenduma. Minule isiklikult tundub, et eelnõus välja pakutud mehhanism, kontrollmehhanism mittetulundusühingute registrite juures ei ole piisav. Aga minu arvamus jääb siin ilmselt hetkel alla ja ma olen täiesti nõus, et kui seadus vastu võetakse, siis lähema poole aasta jooksul on selge, kas see oli õige valik või ei olnud. Minu enda seisukoht on, et sellega peaks tegelema Riigikontroll või mõni teine riigiasutus. Küsimus karistustest on samuti valdkond, milles me ei tea tõenäoliselt mitte midagi selget enne, kui tekib esimene uurimiskaasus. Üks ettepanek on jätta täna vastav valdkond välja mitmel põhjusel. Sellepärast, et küsimus ei ole mitte poliitilises otsuses, mille puhul karistada või kui suur on karistus, vaid küsimus on selles, et praegusel hetkel on eelnõus põhjalikumalt käsitlemata karistuste teostamise mehhanism: kes on need inimesed, kes on need ametnikud ja mille alusel nad viivad läbi vastava kontrolli ja määravad karistuse. Viimase küsimusena tahaksin puudutada tulumaksu kergenduste probleemi. Mina isiklikult ja erakond, kuhu ma kuulun, on põhimõtteliselt veendunud, et Eestis tuleb saavutada olukord, et kõikidele mittetulundussfäärile tehtud eraannetustele kehtiksid tulumaksusoodustused. Paraku ei ole see asi Eestis ilmselt ühe hoobiga teostatav, see on teostatav ainult sedavõrd, kuivõrd üks või teine mittetulundusühingute liik on raamatupidamisnõuetelt korrastunud ja kontroll nende üle teostatav. Kui me suudame erakondadele kui ühele väga spetsiifilisele mittetulundusühingu liigile esitada täpsemad aruandlusnõuded, siis minu arvates on ka tulumaksusoodustused täiesti omal kohal. Kui see hakkab toimima, siis võiks lähemate aastate jooksul võtta ühe mittetulundusühingute liigi järel käsile teise ja saavutada lõpuks, et see valdkond on meil Eestis korrastatud. Sellega ma lõpetan ja arvan, et me võiksime katsuda selle seaduse täna vastu võtta. Seaduse jõustumise aeg ei ole praegu ilmselt mõeldav üldkorras, see tähendab 10 päeva peale väljakuulutamist, arvestades kas või selle uudsust ja seda, et hetkel käib valimiskampaania. Järelikult peaksime tegema poliitilise otsuse, milline oleks lähim mõistlik ja sobiv kuupäev. Siin on teile pakutud kolm erinevat varianti käesoleva aasta jooksul. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud kaasettekandja! Minu küsimus on muudatusettepanekute nr 5 ja 7 kohta. Ma ei saa aru, mille kohta need käivad, sest ma ei leia § 12⁸ lõikes 2 sõna "rahandusminister" ja ei leia ka samas paragrahvis kuuendat lõiget.

Ma tänan väga, et te juhtisite sellele tähelepanu. Ilmselt võib olla tekkinud mingisugune probleem teksti redaktsioonis. Ma usun, et komisjonipoolne kaasettekandja räägib sellest. Eelnõus oli koht, kus mingisuguse korra peab keegi kehtestama, ja eelnõu autorid olid pakkunud, et see võiks olla näiteks rahandusminister. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek oli tõsta see kõrgemale tasemele, Vabariigi Valitsuse otsustamise tasemele. Komisjonis arutati seda ja leiti, et see on suhteliselt triviaalse küsimuse puhul liiga kõrge tase. Kui nüüd on mingisugune eksitus, siis ma usun, et komisjonipoolne ettekandja annab seletuse või komisjoni nõunik on võimeline andma seletuse.

Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna põhiseaduskomisjoni liikmel kolleeg Olav Antonil.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas ühendatud eelnõu varianti 9. veebruaril ja 15. veebruaril komisjoni istungil. Alustuseks pean parandama ühe ebatäpsuse või ebatõe, mida siin autorite poolt väljendas Daimar Liiv. Käesolev eelnõu vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. See on komisjonis põhjalikult läbi arutatud ja see on komisjoni otsus. Komisjon lähtus selle otsuse tegemisel juriidilise osakonna arvamusest. Juriidiline osakond esitab kaks põhjust, miks see vajab koosseisu häälteenamust. Peab ütlema, et esimese põhjuse puhul, mis puudutab põhiseaduse § 104 ja varalisi kohustusi, ei läinud komisjon nii kaugele, et seda arutada. Aga teise põhjuse suhtes, mis puudutab haldusõiguserikkumiste seadustiku materjali, nõustus komisjon arutelu käigus juriidilise osakonna arvamusega. Seetõttu on täiesti normaalne, et erakonnaseadus, üks põhiseaduslikke seadusi, võetakse Riigikogus vastu ja seda ka parandatakse tõepoolest 51 häälega. Selle eelnõu puhul on tõsiseid probleeme ja need tõsised probleemid olid kõik komisjonis arutusel. Peaks ütlema, et osa probleeme ei leidnud lahendust. Olles nüüd poliitiliselt võib-olla isegi natuke paremas positsioonis, sest ma ikkagi esitan omaenda sõnavõtuna omaenda isiku poolt kriitika, mida ma ka komisjonis tegin, räägin ma komisjoni esindajana selles rollis konkreetselt nendest otsustest, mida komisjon tegi. Parandusettepanekud on teie ette toodud. Need on läbi hääletatud. Parandusettepanekutes on tekkinud üks väike trükiviga. Enne 11. muudatusettepanekut olevas tekstis peab olema "muudatusettepanekud nr 11-13". Konkreetseid muudatusettepanekuid oleks võib-olla targem kommenteerida nende läbihääletamise ajal. Komisjon nägi ette võimaluse, et autorid katkestavad eelnõu lugemise, sest see nõuab 51 häält. Me leppisime komisjonis kokku, et autorid jälgivad 51 hääle saamise võimalust ja konkreetselt andis komisjonis jälgimise lubaduse Mõõdukate esindaja. Kui on näha, et 51 häält kokku ei tule, siis teevad Mõõdukad katkestamise ettepaneku autori poolt. Kuigi komisjoni otsuses 9. veebruaril nähti ette ka võimalus, et selle otsustuse teeb põhiseaduskomisjon, mindi 15. veebruari koosolekul selle viimase variandi peale. Ma esitan ka need variandid, mida komisjon katkestamiseks ette nägi, kui see probleem üles kerkib. Komisjon otsustas oma viimase arutelu ajal 15. veebruaril panna see ühendatud eelnõu lõpphääletusele. Protokollist on näha, kuidas tekkis see väike trükiviga. See tekkis seetõttu, et komisjon esitas veel nii-öelda kõige lõpus oma muudatusettepaneku, mis käib § 12¹⁴ kohta: selle lõikest 1 jäetakse välja sõnad "ja Riigikontrollil". See oli kõige viimane parandus, mida komisjon tegi ja mis tabelisse minekul tekitas väikese trükivea. Aga nüüd vastan heameelega küsimustele, mis esitatakse nii-öelda komisjoni poolele ühendatud eelnõude kohta.

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Ma pean kurbusega ütlema, et sõnavõtust tulenevalt ei saa ma küsida seda, mida ma tahtsin küsida. Nimelt seda, et kui ta jõustub mingi aasta keskel, kuidas jääb siis tulumaksusoodustusega. Aga küsimus tuleb selle väite kohta, et erakonnaseadus on põhiseaduslik seadus. Me teame, et selles paragrahvis, mis loetleb otseselt seadusi, mida saab vastu võtta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega, seda ei ole. Ma olen nõus, et haldusõiguserikkumiste temaatika on tegelikult menetluse see osa ja seega võib olla 51 häält nõudev eelnõu. Aga § 48, mis räägib õigusest koonduda mittetulundusühingutesse, inimeste vabal tahteavaldusel moodustatavatesse ühingutesse - erakond on küll eripärane, aga ikkagi inimeste vabal tahtel põhinev, mitte kunagi riigi poolt asutatav -, ei räägi seadusest sõnagi. See räägib seadusest ainult siis, kui on tegemist relvi valdavate ühingutega. Mille alusel väidab komisjoni esindaja, et erakonnaseadus on põhiseaduslik seadus?

Mitmetel aruteludel, mis on neid probleeme käsitlenud, on seda välja pakutud ja ka komisjonis avaldasid mitmed komisjoni liikmed sellist arvamust. Oma sõnavõtu käigus ma saan nii-öelda tõsise kriitikaga tulla selle ühendatud eelnõu juurde tagasi, sest ükskõik milline küsimus saalist ei tule, selgub, et see eelnõu ei ole üldse küps vastust andma või vastavat regulatsiooni tegema, aga komisjonis otsustati ta lõpphääletusele panna. Nii et selles suhtes olen ma natukene raskustes või, ütleme, ma olen kahestunud: olen komisjoni esindaja rollis ja oma isikliku arvamuse esindaja. Seetõttu nõustun nende teie väidetega, mida te esitasite siin kriitika korras. Aga mis puudutab erakonna osa ühiskonnas ja tema nii-öelda põhiseaduslikku sisu, siis selle juurde tahaksin ma tagasi pöörduda oma lühikeses sõnavõtus, millega ma mõne aja pärast saan esineda.

Tänan! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Olav Anton! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised käesolevas päevakorrapunktis. Esimesena palun Olav Anton!

Aitäh, härra juhataja! Kummaline on see, et Riigikogu liikmetel ei ole arvamusi eelnõu kohta, mis minu arvates on täiesti puudulik. Selle lõpphääletusele panek on tingitud ainult n-ö suurest poliitilisest tahtest sätestada teatud põhimõtted, kusjuures ei tunta üldse huvi selle vastu, et need põhimõtted võiksid ka rakenduda. Üks autoritest, Daimar Liiv, rääkis väga kõlavalt au, mõistuse ja südametunnistuse osast selles seaduses. Ainult et, vaadake, seda mõistust on minu meelest natuke vähe ja seda mõistust südametunnistusega asendada ei saa. Nüüd konkreetsetest puudujääkidest. Paragrahvis 12³ on öeldud, et erakond ei või omada väärtpabereid. See on kaunis erakordne säte, sest väga paljudes vanades Euroopa riikides, näiteks Inglismaal, ei ole sellist piirangut kehtestatud. Ma saan aru, et küsimus on selles, kas ei või tekkida huvide konflikti, kui erakond omab väärtpabereid ja parajasti on menetluses mingisugune eelnõu, mis seda valdkonda reguleerib. Aga ma küsin, kas ei või tekkida suuremat huvide konflikti, kui need väärtpaberid on erakonna liikmete või erakonna juhtkonna taskus ja mitte keegi ei tea seda? Siis on palju suurem konflikt sisse programmeeritud. Kui erakonnal on mingid väärtpaberid, siis ta loomulikult need deklareerib ja see konflikt on vähemalt algselt kohe näha. Nii et see piirang on Euroopa mõistetes täiesti mõttetu ja autorid on ilmselt näinud erakonnas sellist monstrumit, kes hallide kardinalide tahtele alludes on võtnud eesmärgiks Eesti riik hävitada. Muud moodi ma seda Daimar Liivi sõnavõttu tõlgendada ei saanud kui, nagu öeldakse, rünnakut hallide kardinalide vastu. Ma mõtlesin kogu aeg, et äkki tuuakse mileedi ka kusagilt välja, et asi oleks natukene ilusam, aga seekord jäi toomata. Võib-olla lõppsõnas jõuab Daimar Liiv ka mileedi juurde. Edasi, § 12³ lõige 3: erakondadele eraldatav raha tuleb jagada kõikide registreeritud erakondade vahel võrdselt. Samal ajal kui muud sätted sätestavad jagada see proportsionaalselt valimistulemustele. Nii et eelnõu sees on juba sisemised vastuolud. Härra Alatalu tõi välja 5. lõike vastuolud, kus on öeldud, et anonüümseid annetusi ei tohi vastu võtta ja samal ajal tuleb anonüümsed annetused kanda riigieelarvesse. Samal ajal väärtpaberite osas tekib olukord, kus erakonna omandisse satuvad väärtpaberid. Kui Daimar Liiv ütleb, et erakonna sekretär läheb hommikul tööle ja esimene asi on tal teha postkast sinna laekunud rahast puhtaks, sest see on raha nii täis topitud, et ajalehti sinna enam ei mahu, siis ausalt öeldes on ta küll millestki valesti aru saanud, sest rahalisi asju niimoodi ei aeta, nagu Daimar Liiv endale ette kujutab. Seetõttu on siin paljud rahalised regulatsioonid ilmselt elust väga kaugel või ei ole üldse eluga seotud. Tõsist kriitikat tehti siin juba küsimuste vormis erakondade varade avalikkuse kohta ehk teiste sõnadega, põhimõtted, mis on sätestatud, on jäetud reguleerimata. Kui igaühel on õigus tasuta tutvuda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris erakonna dokumentidega, siis mõne inimese tegevuseks võibki jääda seal registris istuda ja neid tasuta materjale nõutada. Teine võimalus on see, et kui see nõutamine läheb väga suurearvuliseks, siis ma ei kujuta ette, kuidas riigieelarves need asjad kokku viiakse, sest igal asjal peab olema ratsionaalne iva ja siin on see puudu. Vähe sellest, et esimene ja viies lõige omavahel ei haaku. Tähendab, ei ole mõtet seda kahes kohas sätestada, on mõtet sätestada ühes kohas ja korralikult. Omaette teema moodustab valimiskampaania rahastatus, ja minu meelest on siin tegemist sellise paranoia ilmingutega, mis on siin ilmaaegu. Tähendab, iga nädal peab siis teatud ajaks, kella viieks, esitama erakonna aruande. Kui on sätestatud, et kulud kuuluvad avalikustamisele, siis on minu meelest need asjad üleliigsed. Jälle on tegemist siin sellise a priori arvestamisega, et igal juhul on erakonna juhtkonda kuuluvad inimesed sulid. Mis puudutab karistuste osa, siis siin ütlesid autorid ja see tuli ka küsimustest välja, et see on absoluutselt puudulikult reguleeritud, ja et see asi on puudulikult reguleeritud, siis võiks selle välja jätta. Aga siis ma küsin, milleks üldse seda seadust vaja on, sest mina kujutan ette, et kui erakonnaseadust hakatakse tegema, siis tuleks seda teha korralikult ja alustada ikka sellest, et sätestada erakonna definitsioon ja sätestada tema seos põhiseadusega. Nagu Vootele Hansen ütles, põhiseaduse §-s 48 on ju erakonnad sätestatud, aga nii kummaline, kui see ka ei ole, tegelikus elus reguleerivad erakondade elu mittetulundusühingute seadus ja paljud muud seadused. Erakonnaseadus ise midagi ei reguleeri ja nüüd üritatakse ühte osa nii-öelda põhimõtetega või postulaatidega katta, aga samal ajal on regulatsioonid puudu.

Kas kõneleja soovib lisaaega?

20 sekundit. Kummaline on see, et enne valimisi tekivad sellised suure töö tegemise soovid. Oleks võinud sellega juba ammu hakkama saada ja kui ei saanud, siis ma kujutan ette, et järgmise Riigikogu kohus on teha korralik erakonnaseadus, alustada nii-öelda a-st ja o-st ja pakkuda välja seadus, mis reguleeriks ja oleks ka kasutatav. See seadus ei reguleeri ja ei ole kahjuks ka kasutatav. Aitäh!

Tänan! Järgmisena palun Daimar Liiv!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Mul on hea meel, et see kõne, mille Olav Anton praegu pidas, jääb stenogrammi. Kõiki neid väiteid, mis ta esitas, on võimalik lugeda mitte ainult Riigikogu liikmetel, vaid ka kogu eesti rahval. Ja mul on heameel, et need väited olid sellised, mis olid omavahel vastuolus ja mida on siit puldist juba mitu korda ümber lükatud. Kas või see anonüümsete annetuste küsimus. Kui erakond saab anonüümse annetuse, siis tuleb tal sellega ometi midagi pihta hakata, ja ei ole midagi imelikumat kui väide, et neid ei peaks üldse reguleerima. Ma mõtlesin, et ma toon selle väite natukene hiljem välja, aga nüüd ma olen sunnitud seda tegema kohe, et see probleem saaks lahenduse. Ma usun, et Olav Anton esindas ka ühe teatud erakonna seisukohti, ja ma tahaksin teile ette lugeda ainult ühe lõike Kaitsepolitseiameti juhtivuurija K. Jänese poolt koostatud dokumendist, kriminaalasjas nr 96/15-0014 menetluse lõpetamise määrusest, et probleem oleks kõigile siin saalis istujatele selge ja oleks arusaadav, miks mõni isik nii selgelt asjale vastu vaidleb, ja miks see küsimus, mis täna otsustamisele tuleb - ma tuletan meelde Jüri Adamsi muudatusettepanekut nr 9 -, võiks tõesti välja jääda. Ülejäänud asjad on kõik õiged, mis siin seaduses on. Ma lihtsalt loen teile natuke ette ülalmainitud dokumendist: "Analüüsides kõiki toimikus leiduvaid tõendeid, tuleb asuda seisukohale, et Keskerakonna juhtivate isikute Edgar Savisaare, Siiri Oviiri, Küllo Arjakase, kes vastutasid finantsiliste toimingute eest, tegevuses ilmnevad seaduserikkumise tunnused, mis seisnevad ebaõigete andmete esitamises Vabariigi Valimiskomisjonile Keskerakonna poolt, kuna aruandes on vajalik märkida vastavalt erakonnaseaduse § 10 lõike 5 järgi annetused ja annetajad, mida aga ei tehtud täielikult ning aruandesse pandi eraisikuid ja firmasid, mis tegelikkuses mingeid annetusi ei teinud. Kuna puudub aga seadus, mis reguleeriks aruande koostamise korda ning selles sisalduvate andmete õigsuse kontrollimist, samuti ka vastutust teadvalt ebaõigete andmete esitamise eest, siis puudub antud kriminaalasjas Keskerakonna juhtivate liikmete tegevuses kuriteo koosseis ning kriminaalasja menetlus kuulub lõpetamisele." See on ainult üks väike lõige sellest kriminaalasja lõpetamisest ja ma usun, et kõik Riigikogu liikmed, kes saalis istusid, võivad Kaitsepolitseiametist selle kriminaalasja välja nõuda ja lugeda, mis seal kirjas on. See, mis sellest kriminaalasjast välja paistab, ütleb üpris üheselt, et erakondade finantseerimise põhiprintsiibid ja põhiküsimused peavad olema avalikud. Seetõttu kutsun ma veel kord kõiki mitte laskma ennast ajada segadusse hämast, demagoogiast ja valest. Hääletame nii, nagu pakkusid täna välja eelnõude algatajad ja ma usun, et te teete eesti rahvale ja Eesti demokraatiale väga suure teene. Aitäh!

Tänan! Järgmisena palun Vootele Hansen, sõnavõtt kohalt!

Aitäh! Sissejuhatuseks ütlen, et ma toetan samuti eelnõu vastuvõtmist ja ka algatajaid ja algatajate ettepanekuid. Aga hämmingut tekitab kõlanud väide, et erakonnad ei olegi mittetulundusühingud, et nad on põhiseaduses kuidagi ekslikult sattunud § 48. Mittetulundusühingu põhitunnus on, et ta luuakse vaba tahte alusel, mitte sunni korras, ja niikaua kui Eestis sunni korras erakondasid ei looda, on nad vaba tahte alusel loodud ja üks mittetulundusühingute alaliik, mis nõuab küll võib-olla täpsemat kontrolli ja millel on natukene teised eesmärgid, aga igal juhul on nad vaba tahte alusel loodud. Aitäh!

Tänan! Proua Siiri Oviir, sõnavõtt kohalt, palun!

Kuna härra Daimar Liiv puudutas teatud kriminaalasja algatamise taotlust ja nimetas minu nime, siis pean ma esitama protesti. Tegemist on tõesti kaitsepolitsei kriminaalasja algatamise lõpetamise määrusega. Kuid Daimar Liiv teab juristina väga hästi, et seal toimikus on viide absurdsele teole, ja see on tulnud minu nimele ühe inimese, keda siin saalis kõik tunnevad ja teavad, väite alusel. Et oleks õigustatud võtta selline väide kriminaalasja algatamisest keeldumise määrusesse, oleks KAPO pidanud tegema meie vastandamise, sest minu tunnistus räägib midagi muud. Vastuolulisi tunnistusi ei saa ühekorraga esitada juriidilisse akti, see on algtõde. Ja see on temast kui juristist väga ebaaus praegu siin puldis ette lugeda kontekstist välja rebitud üksikuid lauseid. Tänan!

Tänan! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Daimar Liiv ei soovi. Jüri Adams, kuni kolm minutit. Palun!

Aitäh! Väikese eelnõu arutamisel on kired siin saalis päris suureks läinud. Tõepoolest toimus 1995. aasta valimiste järel kriminaalasja algatamine ja lõpetamine ning ükskõik, millised olid selle detailid, poliitiliselt oluline oli see, et öeldi, et kriminaalasja ei ole sellepärast, et ei ole seadust. On võimalik, et mõne erakonna suhtes tekib mingisugune taoline kriminaalasi seoses 1999. aasta valimistega ja tõenäoliselt lõpeb see ka samamoodi. Kui me selle seaduse vastu võtame, siis järgmiste valimiste puhul ei saa enam sellist olukorda tulla, sest seadus on olemas ja arvatavasti on selge, mis on haldusõiguserikkumised ja mis on kriminaalkuriteod. Minu arust ei ole küsimus sugugi mitte nendes võimalikes finessides, mille kohta me keegi ei näe ette, kas nad hakkavad toimima või ei. Küsimus on praegu põhimõttelises poliitilises valikus ja mina teen ettepaneku teha see poliitiline valik praegu ära. Vastasel juhul tuleb see poliitiline valik teha niikuinii järgmisel koosseisul paari kuu pärast. Aitäh!

Tänan! Kaasettekandja härra Anton ei soovi lõppsõna, fraktsioonide esindajad samuti mitte. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, palun kõnepulti kolleeg Olav Antoni ja võtame ette muudatusettepanekute tabeli, milles on kokku 13 muudatusettepanekut. Alustame. Esimene muudatusettepanek on kolleeg Jüri Adamsilt, üks eelnõu algataja toetab, teine ei toeta, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. Teine muudatusettepanek on Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Kolmas on Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Neljas on Keskfraktsioonilt, samuti arvestamata. Viies on Keskfraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Kuues on Jüri Adamsilt, on arvestatud täielikult. Seitsmes on Keskfraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Kaheksas on juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. Üheksas on Jüri Adamsilt, on jäänud arvestamata. Jüri Adams, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada. Kommentaar on antud ettepaneku all selgitusena ja lisaks sellele ütlen veel, et igal juhul on vaja selle küsimuse täpsustamise juurde tagasi tulla. Teine ja olulisem poliitiline põhjendus on praegu see, lugupeetud Riigikogu liikmed, et kui te toetate minu ettepanekut, siis ei ole meil 51 hääle probleemi, minu arusaamise järgi piisab lihthäälteenamusest.

Tänan! Kuulame ära ka juhtivkomisjoni seisukoha.

Hääletustulemus komisjonis: poolt 4, vastu 4 ja erapooletuid 0. Nende nelja arvamuse, kes olid vastu, tõi härra Adams siin välja. Komisjoni otsus oli jätta arvestamata. Ma formuleerin selle arvamuse nii, et kui käesolevas seaduses puudub selline osa, siis seadus kaotab täielikult mõtte. See on nende arvamus komisjonis, kes hääletasid vastu. Teised, kes hääletasid poolt, ma saan aru, hääletasid sellepärast, et ei peaks olema 51 häält, et võiks olla ka, ütleme, 10 häält.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid ei ole. Ettepanek sai toetust. 10. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Lugupeetud kolleegid! Ettepanekud numbrite 11, 12 ja 13 all kuuluvad konkureerivale hääletamisele. Siinkohal on ettepanekute autoritel võimalus oma ettepanekuid kommenteerida. Jüri Adams, palun!

Aitäh, härra juhataja! Minu kommentaar lähtub sellest küsimusest, mille tõstatas Vootele Hansen. Kui me näeme seadusega ette teatud tulumaksusoodustuse, mis on määratud summas ühe aasta kohta, siis võib-olla oleks seaduse jõustamine poole aasta pealt mõistlik just sellepärast, et sellisel juhtumil on kõigil väga lihtne välja arvestada, et see soodustus on pool summast.

Tänan! Kas Olav Anton soovib oma ettepanekut kommenteerida? Ma palun, autorina, ettepanek 11 on Olav Antoni ettepanek. Kas soovid seda kommenteerida?

Ma väga vabandan! Ma võtan ettepaneku tagasi, see lihtsustab hääletusprotsessi, saab kiiremini läbi.

See õigus on. 11. muudatusettepanek on tagasi võetud. Kas Keskfraktsioon soovib kommenteerida oma ettepanekut? Ei soovi. Siiri Oviir, palun!

Me võtame ettepaneku tagasi.

Ka 13. muudatusettepanek on tagasi võetud. Sel juhul jääb konkureeriv hääletus ära. Kas keegi soovib 12. muudatusettepaneku hääletamist? Jüri Adams, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda hääletada ja palun Riigikogu liikmetel seda toetada.

Tänan! Kas nüüd juhtivkomisjon ütleb oma seisukoha?

Komisjon ei toetanud 12. ettepanekut ja konkureerival hääletusel kukkus see välja, aga hääled olid kaunis pooleks. Nii et oli ka neid, kes seda komisjonis toetasid. Komisjoni lõppseisukoht oli selline, nagu teile on esitatud põhitekstina.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid 1. Ettepanek sai toetuse. Lugupeetud kolleegid, sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Tänan teid ja ma palun veel kord välja öelda juhtivkomisjoni seisukoht.

Nüüd ma tahaksin olla hästi täpne ja tulla uuesti selle juurde, et juriidilise osakonna arvamusel on selle eelnõu puhul kahel põhjusel nõutav 51 hääle olemasolu. Esiteks põhiseaduse § 104 - riigi poolt võetud varalised kohustused on sisuliselt see raha, mis eraldatakse erakondadele, ja teiseks haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud menetluse laiendamine. See on kõik komisjoni materjalides. Nüüd see teine punkt on ära kukkunud ja komisjoni viimasel istungil ma küsisin väga konkreetselt kõige lõpuks, kas eelnõu vajab 51 häält. Komisjoni üksmeelne otsus oli, et käesolev eelnõu vajab 51 häält. See oli põhiseaduskomisjoni otsus 15. veebruari koosolekul ja ma edastan selle nii, nagu komisjon otsustas.

Tänan! Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Et komisjon saaks uues olukorras veel kaaluda, mida teha, palub Mõõdukate fraktsioon enne lõpphääletust viis minutit vaheaega.

Palun esitada see ettepanek ka kirjalikult. Vaheaeg viis minutit. Vaheaeg lõpeb kell 16.13. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on lõppenud, palun koguneda istungite saali. Lugupeetud Riigikogu, ka põhiseaduskomisjoni arupidamine on lõppenud ja ma palun sellel arupidamisel kujunenud seisukoht kaasettekandjal Olav Antonil meile välja öelda.

Aitäh, härra juhataja! Põhiseaduskomisjon kogunes kiirkorras üheksaliikmelisena, härra Gräzinit esindas härra Daimar Liiv. Esiteks fikseeriti, et juriidilise osakonna arvamust käesoleva eelnõu kohta ei ole komisjonis piisavalt menetletud, aga kohe pandi hääletusele, kas eelnõu nõuab 51 häält või mitte, ühesõnaga otsustati, nagu öeldakse, poliitiliselt hääletamisega, kas nõuab või nõua. Aga enne kui ma ütlen lõpptulemuse, loeksin ette juriidilise osakonna arvamuse lõpuosa. Juriidilise osakonna arvamus lõpeb selliste sõnadega: "...eelnõu on juriidiliselt väga toores, temas sisalduvad vastuolud..."

Tänan! Kolleeg Anton, mulle tundub, et see ei olnud arutuse teema.

Hääletustulemus oli 5 : 4. Viie häälega otsustati, et eelnõu ei nõua 51 häält.

Juhataja sai aru, et juriidilise osakonna kommentaar ei olnud mitte arutuse teema. Mihkel Pärnoja, protest. Palun!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Ma paluksin selgitust, kas Olav Anton jätkas praegu kaasettekannet või mida ta seal ees tegi?

Juhataja seetõttu ka sekkus ja Olav Anton lõpetas seejärel muu teksti ettelugemise. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele erakonnaseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti. See on Eesti Maarahva Erakonna fraktsiooni ja Maaliidu fraktsiooni algatatud tollitariifiseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ettekandeks on sõna kolleeg Jaanus Männikul.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu algatati 21. oktoobril ja on tänaseks jõudnud teise lugemise jätkamiseni. Riigikogu majanduskomisjon käsitles seda 9. veebruaril. Eelnõule on esitatud kokku 12 muudatusettepanekut. Lubage algatajate esindajana anda väike ülevaade sellest. Kõigepealt, komisjonipoolseid ettepanekuid on üheksa, loomulikult komisjon toetab neid ja algatajad ka toetavad neid. Lisaks sellele on EME fraktsioon esitanud kolm ettepanekut, mida komisjon on ka toetanud. Kolme muudatusettepaneku eesmärk on kehtiva tollitariifiseaduse lisa, s.o siis enamsoodustusrežiimi tollitariifi ja ühepoolse soodustollitariifi maksimummäärade kehtetuks tunnistamine, sest Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1998. aasta 23. märtsi otsuse kohaselt on tollitariifi määrade ning neist tuleneva tollimaksu igakordne kehtestamine või tühistamine vaid seadusandja pädevuses. Majanduskomisjon toetas EME fraktsiooni tehtud ettepanekuid sätestada § 15¹, tollimaksu kehtestamine. See oleks siis nn kolmandatest riikidest imporditavatele mõnedele põllumajandussaadustele ja toidukaupadele seaduse lisas kehtestatavate tollitariifi määrade alusel maksu sätestamine. Ettepanekute alusel kehtestatakse tasakaalutollid kolmandatest riikidest pärit piimale, lihale, munadele, kartulile, teraviljale ja saadustele neist. Tegemist on Eestis toodetavate põhiliste põllumajandussaadustega, millega põllumehed on alati oma rahvast piisavalt varustanud ning mida nad on ka eksportinud. See tagab vajaliku konkurentsi. Teiselt poolt, subsideeritud eksporttoodangule, tähendab, teiste riikide ekspordile ja meie suhtes impordile tasakaalutollide rakendamise kaudu saavutatav ausam konkurents Eesti siseturul võimaldab kvaliteetse ja konkurentsivõimelise omamaise tootmise. Rakendatavate määrade aluseks, selle taseme aluseks on Põllumajandusministeeriumi ekspertgrupi poolt 1998. aastal väljaarvutatud tasakaalustustollid, see on tootjate ja valitsuse vahelistel põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seaduse alusel toimuvatel läbirääkimistel 1999. aastaks aktsepteeritud taotlushinna ja referentshinna vahe, kuid mitte kõrgem kui kehtiva tollitariifiseaduse lisas fikseeritud maksimumtase. Niisiis, rakendatavad maksumäärad, mis on välja pakutud, on kooskõlas kehtivate seadustega, s.o siis turukorralduse ja tollitariifiseadusega ning välislepingutega. Nüüd rakendatavate määrade põhjendatusest ja rakendamise vajalikkusest. Tollitariifiseaduse võtsime siin saalis pärast tuliseid vaidlusi vastu 14. oktoobril 1997 häältega 61 poolt, 21 vastu ja 0 erapooletut. President kuulutas seaduse välja 4. novembril. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 23. märtsil 1998. aastal kehtetuks seaduse § 15 lõiked 3 ja 5. Niisiis, välja arvatud 19-paragrahvilise seaduse kaks lõiget, on seadus praeguseks kehtinud aasta ja kolm kuud. Tänaseni kuulub ligi 2/3 Riigikogu häältega vastuvõetud seaduse juurde lahutamatuna nn tollilagede lisa. Need tollitariifi määrad, mis valitsus tookord esitas WTO-ga liitumisläbirääkimiste seisuna, vastasid enam-vähem WTO, sealhulgas Ida-Euroopa ja meie naaberriikide tasemele ja praktiliselt rakendatavatele imporditollidele. Nii ekspertide aruteludel majanduskomisjoni istungitel kui siin saalis seaduseelnõu menetledes rõhutati, et lisas fikseeritud seis on Eestile minimaalselt vajalik, et selles ollakse WTO-ga praktiliselt kokku lepitud, et sellest ei saa taganeda. WTO-ga läbirääkimisdelegatsiooni tookordne juht, Välisministeeriumi asekantsler Priit Kolbre toonitas, et seisu seaduses fikseerimine annab läbirääkimispartneritele selge signaali Eesti riigi tahtest, millest ei taganeta. Sellest ehk kehtivast seadusest olemegi lähtunud. Mõne sõnaga olukorrast siseturul ja põhjustest, miks algatajad koos majanduskomisjoniga teevad Riigikogule ettepaneku rakendada tasakaalustustollid. Kõigepealt väliskaubanduse olukorrast. Eelmise aasta, 1998. aasta andmete järgi oli väliskaubanduse defitsiit kaubagruppides 1-24, see on siis põllumajandussaadused ja toiduained, järgmine. Imporditi kokku 11,3 miljardi ulatuses, eksporditi 7,2 miljardi ulatuses ehk defitsiit või väliskaubanduse puudujääk oli põllumajandussaaduste ja toiduainete osas 4,1 miljardit krooni. Sealhulgas vabaks ringluseks ehk sisuliselt meie toidulauale jäi sellest 6,2 miljardit krooni. Kui me paneme siia kõrvale selle arvu, et Eestimaa sööb aastas ca 11 miljardi krooni eest toiduaineid - tõsi, siin on küll ka alkohol ja tubakas sees, kuid lõviosa on siiski toiduained -, siis me näeme, et pool meie toidulauast ei ole praegu meie oma. Niisiis, vabaks ringluseks jäi siia 6,2 miljardi eest toitu. Nüüd paneme siia kõrvale Eesti põllumajanduse kogutoodangu, mis on ca 5 miljardit krooni, see on siis algtootmine ja selle toodang. Nagu ma ütlesin, on Eesti toidulaud ca 11 miljardit krooni, niisiis tugev pool on meil juba importtoitu. Me võime nüüd öelda, et sellest 6,2 miljardi kroonisest importtoidulauast peaks Eestist pärinema ning saaks ja võiks Eestist pärineda vähemalt 2 miljardi krooni ulatuses põllumajanduse algtoodangut, eeskätt siis liha, vilja, toiduteravilja ja muid saadusi, mis ümbertöödelduna oma tööstuse poolt annaks nii-öelda kauplusetoodangut umbes 5-6 miljardi ringis. Ma arvan, et siin ei ole vaja pikalt seletada, et ca 2 miljardi krooni eest põllumajandustoodangut võimaldaks Eesti põllumeestel nii-öelda ots otsaga kokku tulla. Sellest 2 miljardist ca 800 miljonit võiks olla töötasu koos sotsiaalmaksuga. Siis me saaksime rääkida mingisugusest minimaalsest maarahva ja põllumeeste tasemest riigi keskmise tasemega võrreldes. Nii et neid eesmärke kannab nüüd see lisatabel, mille me oleme koos majanduskomisjoniga teile siin pakkunud, mille majanduskomisjon on heaks kiitnud ja mida algatajad muidugi soovivad seadusena vastu võtta. Ühte asja kommenteeriksin veel. Nimelt oponentide vastuseis igasuguse impordi tasakaalustamisele on olnud väga paljusõnaline, pressi poolt hästi võimendatud ja n-ö domineeriv kõik need viimased seitse aastat Eesti riigi taaseksisteerimise ajal. Tooksin näiteks järgmised numbrid. Möödunud aastal (1998. aastal) käis läbi Eesti 119 000 tonni kanaliha, mis deklareeriti mahus 1,4 miljardit krooni. Sellest 119 000 tonnist kanalihast 17 000 tonni jäi Eestisse ja söödi siin ära. See kogus (17 000 tonni) moodustab Eesti riigi üldisest lihatarbest, mis on umbes 80 000 tonni, ligi neljandiku. Needsamad 17 000 tonni kanakoibi deklareeriti hinnas 298 miljonit krooni, kusjuures ühiku ehk kilo hind oli ca 12 krooni kilo. Teades, et kaupluseletil sedasama värki alla 25 krooni ei ole, saame ettekujutuse, milline on selle grandioosse äri tulu ja kasum. Tähendab, puhtalt Eesti riiki jäävast kanakoivast teeniti umbes 200 miljonit krooni puhast tulu. Transiidilt, mis iseenesest on tore asi - las ta käib läbi Eesti ja las teenitakse -, teenitud raha suurusjärk oli ca miljard. Ma arvan, et siin on põhiline argument, miks Eesti siiamaani ei ole võtnud tõsiselt seda ülitähtsat majanduspoliitilist instrumenti, mida kõik kultuurriigid rakendavad, kasutavad. Eesti on asetanud ennast nii-öelda palja tagumikuga külma kätte, vabandage väljendust, kui kõigil teistel ümbritsevatel on külma kaitseks püksid jalas. Ma arvan, et sellele tasuks mõelda ja siit järeldusi teha. Algatajad ei ole selle äri vastu, mis käib läbi Eesti, ega selle transiidi vastu, aga mitte mingil juhul ei ole põhjust selle äri tõttu oma siseturgu ära laostada. Ma toonitan veel, et praegune tollide kehtestamine võimaldaks taastada Eesti tootjale Eesti lihaturu. Poole sellest turust oleme loovutanud nendelesamadele koibadele, rääkimata muudest kaupadest. Ma tänan tähelepanu eest!

Suur tänu ettekande eest! Küsimused kolleegidelt. Jaanus Betlem, palun!

Aitäh! Ma ei tea, kas see on juhus või sihilik, et olete näinud ette jõustada see seadus 1. aprillil. See aeg on muidugi soojem, aga loodame, et te saate selleks ajaks kui põllumees oma palja tagumiku peale ka püksid jalga. Aga minu küsimus on selle kohta, et te rääkisite siin, et selle seadusega kaitstakse Eesti põllumeest nende toodanguliikide lõikes, mis on meile ajalooliselt ja traditsiooniliselt omased olnud jne. Ma tahaksin teada, millised on Eesti põllumeeste ajaloolised traditsioonid spagettide, lasagne, gnocchi, raviooli ja canneloni tootmisel ja mis asi on see salapärane kuskuss ja kust seda saada võiks.

Aitäh, härra Betlem! See küsimus, mida te käsitlete, ei ole siin esimest korda. Sellele on siin antud ka vastuseid, aga kuna teile ühekordsest vastamisest või ka kahekordsest vastamisest ei piisa, siis ma pean kordama. Tabel kujutab endast Eesti kaupade nomenklatuuri piinlikult täpset sõnastust viimase punkti ja komani. See on tehtud rahvusvahelise kaupade nomenklatuuri järgi, nii et selle rakendamine on tollitegevuse aluseks. See, et siin on ka võõrapäraseid ja meile mitte omaseid nimetusi, tuleneb rahvusvahelisest klassifikatsioonist. Küll aga kuuluvad need lasagne'd jahutoodete hulka ja aabitsatõde ütleb, et tolli rakendamisel on siis majanduslik mõte, kui seda tehakse vastava saaduse ja sellest valmistatavate toodete kogu spektri suhtes. Siis avaldab see mõju. Sellepärast on siin niisugused määrad.

Tänan! Aap Neljas, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, mina olen küll aru saanud, et vaatamata teie kiitusele tähendaks selle seaduse praegusel kujul vastuvõtmine meie läbirääkimiste katkemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, sest me üritame muuta tingimusi poolte läbirääkimistel. Sellega seoses tahan küsida, kas see on tõepoolest Eesti Maarahva Erakonna eesmärk ja kas seda ei oleks võinud teha tema ministrid valitsuse istungil - lõpetada läbirääkimised?

Aitäh! Teatav probleem on siin olemas, kuid me ei arva, et läbirääkimised peaksid selle tõttu katkema. Hea kolleeg tõenäoliselt ei jälginud ettekannet ja ma pean kordama, et seaduseelnõus pakutavad määrad tulenevad Eestis kehtivast tollitariifiseadusest. Ma rääkisin pika jutu juurde, kuidas see seadus siin vastu võeti ja millised olid valitsuse seisukohad tasemete suhtes. Tasemed pakkus valitsus ise välja, pakkus need kui lõplikud, millest ei saa WTO-ga läbirääkimistel taganeda, ja selle järel otsustas see saal siin 61 häälega, et need on need tasemed, millest taganeda ei saa. See, et läbirääkimiste delegatsioon on nendest praegu taganenud, on selle delegatsiooni probleem, ja ka see, et nüüd võib läbirääkimistel sellest probleeme tekkida. Midagi ei ole teha. Ma püüaksin olukorda kirjeldada. Kui olemasolevas, kehtivas tabelis on sees nn ad valorem ehk protsentuaalsed määrad ja koguselised määrad - ma kordan veel, need, millest ei oleks tohtinud läbirääkimistel taganeda -, siis praeguseks on läbirääkimiste delegatsioon koguselistest piirangutest taganenud ja ka protsentuaalsete määradega on jõutud laest või lae alt põrandale välja. Ehk teiste sõnadega, neid lubatud tasemeid ei ole enam ollagi, ja me leiame, otse öeldes oleme veendunud, et sellisele lepingule allakirjutamine tähendaks ühepoolselt oma majanduslike võimaluste ärakinkimist ja seda ei ole mitte mingil juhul mõistlik teha isegi mitte selle nimel, et saada lähitulevikus WTO liikmeks. Tuletan meelde, et WTO-ga läbirääkimised on kestnud viis aastat. Lätil ja kõigil Ida-Euroopa riikidel, kes on kutsutud Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistele, on niisugused Läti ja Leedu tasemel tariifimäärad rakendatud Euroopa Liidu ja kõigi WTO riikide vastu. Vaatamata sellele võeti Läti WTO liikmeks, probleeme polnud. Meie oleme siin ühepoolselt oma nullidega ennast n-ö relvitustanud ja nüüd soovime seda ka seadustada. See ei ole Eestile majanduspoliitiliselt mitte mingil juhul mõistlik.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Kommentaariks tahan öelda, et kuskuss on tangaine sarnasest asjast tehtud ja araabiamaailmas levinud roog. Põnevaid asju on veel, nagu teravili meslin, millest ei ole enne eriti kuulnud. Aga küsija tahaks teada, miks eelnõu autorid tahavad kehtestada tollitariifid armulaualeivakestele.

Aitäh! Seetõttu, et ka armulaualeiba tehakse jahust ja jahu saadakse teraviljast.

Tänan! Ülo Peets, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja hea kolleeg Jaanus Männik! Selle tollitariifiseaduse muutmise seaduse kohta on kujunenud kahtemoodi arvamus. Välisministeerium ütleb, et kui me selle seaduse praegu vastu võtame, siis Eesti ei saa Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liituda. Kui me seda praegu ei tee, siis tänavu on see plaanis ja peaks nagu saama. Kui me selle vastu võtame, siis liitumine võib nihkuda edasi. Sina kui selle seaduseelnõu ettekandja, üks autoritest, väidad vastupidist. Selles mõttes oleks küllaltki korrektne rääkida, kumb variant on siiski õigem, kumba varianti tuleb uskuda. Kas Välisministeeriumi oma või sinu oma?

Aitäh, härra Peets! Tunnistan, et eelnõu ei ole algusest peale olnud mitte minu oma, vaid kahe fraktsiooni algatatud ja nüüdseks juba ka majanduskomisjoni poolt toetatud eelnõu. Nii et sel on väga tugev põhi all. Mis puutub sellesse, mis juhtub WTO-ga läbirääkimistega, siis ma ütlesin, et seal võib tulla tagasilööke, kuid ei pruugi neid tulla. Aga igal juhul on viimane aeg rakendada Eestis tollimäärasid praegu kehtiva seaduse tasemetest tulenevalt ja näidata ka nendele naaberriikidele, et meil saavad need olema, et meil on tahe kasutada oma majanduses neid majanduspoliitilisi võimalusi, mida teised kõik kasutavad.

Tänan! Liia Hänni, palun!

Aitäh! Mõnevõrra üllatav oli kuulda teie suust väidet, et kui siin ka tekib mingeid probleeme läbirääkimistel WTO-ga, siis on see läbirääkimiste delegatsiooni probleem. Minu arvates on see ikkagi Eesti riigi probleem. Ja kui tegemist on niisuguse poliitiliselt vaieldava küsimusega, mida püütakse lahendada vahetult enne valimisi, kas siis ei oleks õigem oodata ära rahva mandaat ja jätta see asi uue valitsuse otsustada, sest vastasel korral me võime luua uuele valitsusele olukorra, millega tal on väga raske hakkama saada? Kas te seda aspekti olete arutanud ja milline võiks olla peaministri suhtumine sellesse eelnõusse?

Aitäh, proua Hänni! Ma tuletan meelde, et eelnõu on algatatud 21. oktoobril, ja söandan väita, et nii pikalt ei ole see vindunud mitte algatajate tõttu. Ta võinuks saada seaduseks ka enne. Tollide rakendamist oleme pidanud vajalikuks mitte täna ega eile, vaid vähemasti juba seitse aastat tagasi. Me oleme umbes seitse aastat hiljaks jäänud, aga viimase Riigikogu ajal oleme neli aastat hiljaks jäänud. Ja lõppude lõpuks tuleb see ära teha. Ma tahaksin veel kord korrata, et sellisel tasemel, milleni on jõutud praegu WTO-ga läbirääkimistel, tähendaks lepingu allakirjutamine enda relvitustamist maailmas. Kindlasti ei saa me nõustuda selle lepingu tasemetega. Need on majanduslikult mõttetud tasemed. Kui seal on laskutud sellesama Ameerika kanaliha puhul 10% tollini, siis 12 krooniga deklareeritud kanaliha puhul ei oma ta mitte mingisugust majanduslikku sisu ega mõtet. Täna ma kuulsin, et teie erakonna valimisnimekirja partnerite esindusmees härra Ilves on lubanud mööda vabariiki käies kuu aja jooksul pärast valimiste võitu kehtestada tasakaalutollid WTO tasemetel. Ma ütleksin, et muidugi võib seda teha, aga sellel ei ole absoluutselt mingisugust majanduslikku sisu. Need saaksid olema täpselt samasugused Laari jahutollid, mis on siin korra juba ära proovitud, ja siis on lihtne tõestada, et tollid on mõttetud. Tähendab, majanduslikku sisu neil ei oleks. Ja sellepärast me toonitame, et tollidel on majanduslik mõte siis, kui nad on arvutustega põhjendatud ja - nii nagu meie soovime - just tasakaalustavate meetmetena kasutatavad, mitte kaitsemeetmetena. Me räägime tasakaalutollidest, mitte kaitsetollidest. Aitäh!

Tänan! Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Austatud härra Männik, ma ausalt öeldes ei uskunud hästi oma kõrvu, aga ju see on ikkagi tõsi. Te ütlesite, et sellega suureneb maksude laekumine, kui me teeme kõik asjad, mida me suudaksime, ise. Kas te pole kunagi mõelnud kas või unes seda, et maksude laekumine ja heaolu on võib-olla kõige suurem siis, kui riik toodab seda, mis toob tulu olemasolevates tingimustes, mida te muuta ei saa? Kas te pole seda kunagi mõelnud?

Aitäh! Ma väitsin seda, et see miljard kuni poolteist miljardit krooni, mis läheb selle impordiga mõne mehe taskusse - ma ei tea, kas need mehed ka teie erakonda rahastavad -, et see rohkem kui miljardiline aastatulu kanakoibade pealt on Eesti põllumehe tulu. See annaks tööd väga suurele hulgale inimestele. Maaelus ei oleks neid probleeme, millega me täna lausa silmitsi oleme. Maarahva suur osa on asetatud sõna otseses mõttes väljapääsmatusse olukorda sellega, et nende toodetud liha Eesti riik, Eesti inimene sisuliselt ei vaja. Nii et ma arvan, et meie võimuses on seda olukorda natukene leevendada ja lahendada. Me ei räägi sellest, et Eesti peaks jõudma või saaks jõuda oma lihatootmisega välisturgudele ja võiks märkimisväärses koguses seda eksportida. Natuke kindlasti, kuid me oleme täiesti kindlad, et tasakaalustatud konkurentsi tingimustes, ausa konkurentsi tingimustes on Eesti põllumees täiesti konkurentsivõimeline oma lihaturul. Ja me püüame seda olukorda saavutada, õieti küll taastada.

Tänan! Jürgen Ligi, kas on protseduuriline probleem?

On küll. Ma protesteerin, vastaja ei vastanud mu küsimusele. Ma küsisin maksete laekumise kohta. Ta ütles, et makse hakkab kangesti juurde tulema, kui me kogu kraami teeme ise. Vastaku ikka küsimusele ja ärgu kaldugu kogu aeg ei-tea-kuhu kõigi küsimuste juures. Palun uuesti vastata!

Aitäh, härra Ligi! Ma palun vabandust! Sul on osalt õigus, ma natuke läksin mööda küll. Omaette huvitav ja isegi väga huvitav on - ma arvan, et see võiks olla üks uurimisteema -, kui palju laekub Eesti riigile makse selle 1,4-miljardilise deklareeritud käibega kanaliha impordilt ja kes on need importöörid. Nähtavasti peaks äriregister seda peegeldama ja see oleks huvitav arutelu teema. Ajakirjanikud võiksid selle asja välja uurida. Aga ma väidan seda, et miljardiline käive annaks põllumajanduses vähemasti 300 miljonit töötasukrooni ja paarsada miljonit maksukrooni, nii et asi hakkaks liikuma, oleksid palgad, maksud, tööhõive jne. See, mida ka Reformierakond lubab hulgi looma hakata: töökohad. Ma arvan, et meil tuleks lihtsalt taastada neid töökohti niisuguste lihtsate ja majandusruumi tasakaalustavate võtetega.

Tänan! Jaanus Betlem, teine küsimus.

Aitäh! Vist läks kaotsi Kalev Kuke nimi seoses sellega, et mikrofon läks Jürgen Ligile.

See on täiesti õige. Kalev Kukk oli registreerunud. Kalev Kukk, palun!

Suur aitäh! Tubli kolleeg Jaanus Männik! Ma saan aru, et sind kõige rohkem häirib see 102 000 tonni kanakoibi, mis kas otseselt või tinglikult liigub läbi Eesti. Kas sa tõesti usud, et neid 12 krooniga kilo müüdavaid kanakoibi on võimalik toota ka Eestis 12 krooniga? See selleks. See ei ole küsimus. Sa räägid kogu aeg tasakaalustatud tollidest. Ma võib-olla nõustuksin sellega. Aga sinu kommentaarid ja argumendid tasakaalustustollide kohta ei ole ju tegelikult mitte midagi muud kui kaitsetollide kohta. Ja minu küsimus lähtub järgmisest näitest. Oletame, et on tegemist kahe riigiga, kes ekspordivad Eestisse liha: riik A ja riik B. Üks neist ehk riik A ekspordib riigi dotatsiooniga, riik B ekspordib riigi dotatsioonita ehk tegelike tootmiskulude alusel. Riigi A suhtes võib rakendada tasakaalustustolle tõepoolest, riigi B puhul, kui sa rakendad neidsamu nn tasakaalustustolle, muutuvad need sisuliselt kaitsetollideks või tõkestustollideks. Ja minu küsimus ongi selline: mis loogika järgi nimetatakse riigi B suhtes tõkestustolle tasakaalustustollideks?

Aitäh, härra Kukk! Kõigepealt võib-olla täpsustuseks ja meeldetuletuseks, et ma ei ole protestinud Eestit läbiva 100 000 tonni kanakoiva suhtes. Kui see toimub ausalt ja selle eest on makstud-tasutud, siis las käia. Ma olen rääkinud sellest 17 000 tonnist, mis n-ö konkurentsi kõlvatuks muudab. Loomulikult, kui me saaksime veel kehtestada - ja muidugi neid samme tuleb astuda, et me saaksime Euroopa Liidu riikide suhtes kehtestada - tasakaalutolle, siis oleksid need määrad ca kolm korda kõrgemad, kui meil siin pakutavad. Aga ma ütlen veel, et me lähtusime kehtivast seadusest, millel on laed ees, nendest lagedest me pole üle läinud. Nii et see tasakaalustav efekt ei ole täiel määral ära kasutatud, sest laed tulid enne ette. Aga Ameerika kanakoival on eelnõus umbes paras taks.

Tänan! Jaanus Betlem, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, tahaksin küsida teie valduses oleva statistika päritolu kohta. Nii Riigikogule kui ka ajakirjandusele annab põllumajanduse ja põllumajandussaaduste tarbimise kohta statistikat Konjunktuuriinstituut, kes vist teeb kõige vajalikumat statistikat selles valdkonnas, nagu ma tean. Need arvud lähevad küll kaugelt lahku sellest, mida teie esitasite. Millest see lahkuminek? Ma ei oska seda kommenteerida, aga lahkuminek on. Konjunktuuriinstituudi andmeid võisite hiljuti kõik ajalehest lugeda, seal oli vist kahe kaubagrupi lõikes imporditava kauba osatähtsus suurem kui kodumaise toodangu tarbimine. Ja üks neist kahes kaubagrupist oli just nimelt need kanakoivad, mida te kogu aeg siin rõhutate. Tõsi küll, ühe möönduse peab tegema, see on see, et Konjunktuuriinstituut ei tea, mida sisaldab endas müügil olev vorst, kui palju on kodumaist, kui palju imporditud liha. Selleks peaks ju kontrollima kõiki lihakombinaate, et näpuga järge ajada. Aga vähemalt see liha, mis lettidel on, ja valdav osa sellest, mida tarbija ostab, on kodumaine. Nii et kust need andmed ja miks need niivõrd lähevad lahku Konjunktuuriinstituudi andmetest, kes kõige põhjalikumaid uuringuid selles vallas teeb?

Aitäh, härra Betlem! Need andmed on pärit Eesti Statistikast. Selle kokkuvõtte on koostanud Põllumajandusministeeriumi Kaubandusbüroo, siin on selle juhataja allkiri. Kui te nendes andmetes kahtlete, siis arvutage üle. Mis puutub sellesse, mida Eestis tavatsetakse viimasel ajal nimetada Eesti tooteks, siis siin on arusaamatusi palju. Kui üks kaup või vorst on tehtud Rakvere Lihakombinaadis, siis teda tikutakse kvalifitseerima Eesti tooteks, aga me arvame, et see ei ole kaugeltki alati õige neil juhtudel, kui Rakvere kombinaat on teinud selle Soome lihast või Rootsi lihast või Ameerika kanakoivast. Nii et häda on selles, et üldsusel ei ole õiget ülevaadet sellest, mis oma sisult ehk oma toorainelt on Eesti päritolu. See on nii lihatoodete puhul, rääkimata sellest, et ka kaupluste lettidel on võtmas võimust Soome sealiha. Pärnu kauplustes on nii ja Tallinna kauplustes on nii. Sigu ei võeta enam kombinaadis vastu. Soomlastele kuuluv Rakvere Lihakombinaat tarvitab Viiratsi seakombinaadi kui oma omandi liha, selle ta saadab Lätti ja Soome liha paneb Eesti letti. Nii et niisugused võtted on kasutusel. Paljuski on analoogiline olukord leiva- ja saiatoodetega. Nad on n-ö Eestis tehtud ja nimetatakse Eesti tooteks, samas ei ole seal sisalduv jahu Eesti põllumehe toodang. Segadust on siin palju.

Tänan! Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sellest seitsmest aastast, mis te tolli olete tahtnud, ja viiest aastast, mis on käinud WTO läbirääkimised, on neli aastat valitsenud valitsuskoalitsioon, mille nimi on KMÜ, milles täht M tähistab maarahvast. Seetõttu jääb see vaidlus praegusel hetkel veidi arusaamatuks. Teine pool, mis jääb arusaamatuks, on see, miks nii olulise eelnõu esitajaks ei ole Vabariigi Valitsus. Siis me oleks saanud teada, millised probleemid eelnõu endaga kaasa toob. Sest muudatusettepanek, mis praegu on tekitanud selle kahtluse, et WTO läbirääkimiste protsessis võib tekkida tõsine tõrge või tagasilöök, on tulnud viimasel hetkel Eesti Maarahva Erakonna poolt. Loomulik, et algataja toetab seda. Küsimus on lühike. Milline on praegusel hetkel Vabariigi Valitsuse seisukoht vaidlusalustes küsimustes?

Aitäh! Ma pean kahjuks ütlema, kui maarahva osa on seitse aastat tolle taotlenud, siis meie hea koalitsioonipartner Koonderakond on selles suhtes olnud ebalev. Ja opositsioon pluss Koonderakond on muidugi teinud võimatuks vähemusel mingisuguseid asju kehtestada. Selles suhtes me oleme Koonderakonnaga kogu aeg erinevat jalga käinud. Täna on võimalik seda sammu ühtlustada. Parem hilja kui mitte kunagi, sellepärast et meil on võimalus olukorda muuta. Aga vabandust, ma ei tea, kas majanduskomisjon küsis valitsuse seisukohta eelnõu suhtes või ei küsinud ja seetõttu ma ei oska valitsuse seisukohta ütelda. Küll aga võiksin teile ühes punktis tsiteerida WTO läbirääkimiste delegatsiooni juhti, asekantsler Clyde Kulli, kes lühidalt öeldes väidab, et Eesti on Euroopa Liidu liitumisprotsessi raames esitanud positsiooni, mille kohaselt rakendatakse tollitariife alates aastast 2001. Ja meil ongi küsimus, mida see tähendab, on see Clyde Kulli, Välisministeeriumi või Vabariigi Valitsuse seisukoht? Ilmselt on see Clyde Kulli seisukoht, sellepärast et Vabariigi Valitsus on oma ajakavas planeerinud tollide rakendamise juba käesolevast aastast. Nii et on niisuguseid mitmel tasemel seisukohti. Välisministeeriumi puhul on see muust valitsusest erineva jala käimine olnud võrdlemisi traditsiooniline kõigi viimaste valitsuste, sealhulgas juba Laari valitsuse ajal.

Tänan! Ando Leps, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra Männik! See tollitariifide värk on üks pikk lugu olnud ja ma olen selles mängus positiivselt kaasa mänginud. KMÜ valitsuskoalitsioon ise mängis selle asja auti omal ajal ja siis ma jätsin ka selle lollimängimise järgi. Oli ju võimalus ikkagi seadustada õigel ajal. Praegu on küll hirmus valimiskampaania lõhn kogu sel asjal juures ja see on muidugi kahetsusväärne. Kahetsusväärne on ka see, et Riigikogu teatud seltskond ja valitsus ei saa ilmselt asjast üheselt aru. Ma arvan ka, et tegemist ei ole mitte tasakaalustavate tollidega, vaid lihtsalt tollidega. Aga minu küsimus on hoopis niisugune heatahtlik ja tekitab natukene kahtlusi. Ja ma tahaks, et need kahtlused saaksid ka hajutatud. Siin on kirjutatud: "Lisa tollimaksuseadusele. Rakendatavad enamsoodustusrežiimi tollitariifi ja ühepoolse soodustollitariifi määrad Eesti kaupade nomenklatuuri rubriikidest 0101-2403." Ja siis on toodud ära igasugused vastavad ained. Ja lõpus on: "Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. aprillil." Siit minu küsimus: kas lugupeetud ettekandja arvab tõesti, et on võimalik see asi kõik nii ažuuri seada 1. aprillist 1999, kõik liigub nii õlitatult, kohe tollid peal ja kõik on hästi?

Aitäh, härra Leps! Me arvame, et sinnamaani on veel aega, ja toonitan seda, et tollitariifiseadus on kehtinud aasta ja kolm kuud. Nii et enamik probleeme peaks olema selle ajaga lahendatud ja selle rakendamine teise kvartali esimesest päevast on täiesti jõukohane.

Tänan! Ülo Peets, teine küsimus.

Lugupeetud Jaanus Männik! Mul on hea meel, et sa ütlesid välja, et Koonderakond on Eesti Maarahva Erakonna vastu olnud. Mul jääb ainult lisada, et Maaliit hüppas ilmselt Koonderakonna paati ja on ka teie vastu. Küsimus oleks selline. Kui see seadus saab vastu võetud ja 1. aprillist hakkab kehtima, siis oleks minu teada vaja kehtestada üksjagu rakendusakte. Põllumajandusministeeriumi ja teiste ministeeriumide andmetel ei ole nad 1. aprilliks valmis, võib-olla tänavu sügiseks saavad valmis. Millal see seadus siis jõustub, kas tuleb kohe hakata jõustumistähtaega pikendama või on need aktid ettevalmistamisel, mis sellega kaasas käivad?

Aitäh, härra Peets! Kehtiva tollitariifiseaduse alusel on valitsuse ülesandeks ainult üks rakendusakt, see tuleneb §-st 8, mis annab Vabariigi Valitsusele ülesande määratleda kaupade päritolureeglid. Nii et probleeme ei tohiks olla, pealegi kehtivad praegu vabakaubanduslepingud nii Läti, Leedu kui Ukrainaga. Eeldame päritolureeglite kindlakstegemist kas või sellesama Läti lihasõja puhul. Tuleb kindlaks teha, kas Lätti eksporditav liha on Eesti päritoluga või mitte. Nii et tegelikult probleeme ei tohiks olla. Loomulikult ei ole see asi lihtne, see on uus asi ja pingutusi tuleb teha kõvasti ka Tolliametil. Aga Tolliamet kasseerib iga päev impordimakse, käibemaksu ja aktsiise, lisanduks siis veel üks maks. Nähtavasti tullakse sellega toime. Tolliamet on ka ise öelnud, et viimane aeg oleks tal hakata harjutama tollimaksu administreerimist, sest Euroopa Liiduga liitumise tingimustes on see kogu aeg Eestile üks põhilisi etteheiteid olnud, et Eesti ei ole näidanud, kas ta tuleb toime selle olulise maksu administreerimisega.

Tänan! Liia Hänni, teine küsimus.

Aitäh! Austatud ettekandja, mul on lühikene ja tarbijasõbralik küsimus. Kui palju hakkavad kanakoivad, millest nii palju juttu on olnud, maksma pärast seda, kui valitsus on need tollimaksuga maksustanud?

Aitäh, proua Hänni! Arvestades seda, mida ma enne rääkisin, et nad on deklareeritud praegu alla 12 krooni kilo ega müüda mingil juhul alla 25 krooni, on siin piisavalt seda kasumit, millest katta 9-kroonine tollimaks, nii et nad ei tohiks poes kallineda üleüldse. Ja arvestades seda, et terve selle grandioosse äri maht on 1,4 miljardit, siis seda vähem tekib siin probleeme.

Tänan! Ignar Fjuk, palun!

Härra juhataja! Austatud ettekandja! Retoorika Rakvere Lihakombinaadiga seonduvalt on muidugi omajagu huvitav. Teatavasti erastati Rakvere Lihakombinaat suures osas § 32 alusel Andres Varikuga seotud firmale. Paragrahv 32 oli mõeldud just selleks, et anda soodustus või eelis Eesti ühistutega seotud erastajatele, et säilitada siis tootja ja töötleja vaheline side. See, et seda kasutati ainult selliseks vaheplatvormiks, et asi edasi müüa, ma arvan, kui see ei lange EME südametunnistusele, siis vähemalt Andres Variku südametunnistusele küll. Nii et see retoorika seoses Rakvere Lihakombinaadiga on hilinenud ja kohatu. Minu küsimus puudutab hoopis sealihaga seonduvat natukene teises plaanis. 1997. aasta alguses tegi valitsuse moodustatud ekspertide komisjon minu meelest ettepaneku, et võiks katseliselt rakendada tolle sealihale. Seda ei ole rakendatud. Küll aga on teada, et näiteks Läti sealihaturust pool kuulub Eesti sealihale. Ma ei täpsusta, aga eksport on eksport ja keegi ei ole seda ümber lükanud. Minu küsimus on: kui suure osa Läti sealihaturust moodustaks Eesti sealiha siis, kui need kaitsetollid oleks sealihale katseliselt kehtestatud?

Aitäh, härra Fjuk! Ma ei tea, kust on niisugused andmed, et Eesti import Läti turul koguni poole moodustab. See on täiesti ekslik. Jutt on olnud 400 tonnist kuus ehk 4000 või 4500 tonnist aastas. Mul ei ole täpseid andmeid, aga arvestades, et Eesti liha siseturg on 80 000 tonni, siis Läti oma tõenäoliselt on ligemale poole suurem ja sellest 4000 tonni ei saa mitte kuidagi olla pool. Nüüd need asjad, kellele Erastamisagentuur koos Ignar Fjukiga erastas Rakvere Lihakombinaadi, kuidas seda tegi, ei ole mulle isegi mitte täpselt teada. Küll aga tean ma seda, et minister Andres Varik selle värgiga seotud ei ole. Aga kui te arvate, et on, siis küsige tema käest ise. Minu teada ta seotud ei ole.

Tänan! Kalev Kukk, palun!

Suur aitäh! Hea kolleeg Jaanus Männik! Miks EME on neli aastat järjepanu petnud eesti rahvast, väites, et ta on käinud kogu aeg ühte jalga Koonderakonnaga? Samal ajal, nagu sa väitsid, on aga EME ja Koonderakond käinud tegelikult eri jalga. Miks siis selline pikaajaline eesti rahva petmine?

Aitäh! Härra Kukk! Ma arvan, et see ei puutu isegi praegu asjasse. Aga et küsimus on püsti, siis ma vastaksin nii, et KMÜ valitsuskoalitsioon on käinud võrdlemisi ilusat ja n-ö sisukat jalga enamikus valdkondades ja küsimustes. Eesti riik on hästi edasi arenenud. Õieti ainuke, kuid mööngem, et suur probleem on olnud see, mida me siin praegu arutame. Selles suhtes me oleme tõesti kahjuks käinud erinevat jalga, aga nagu ma juba ütlesin, kahjuks käime selles suhtes ülejäänud saaliga peaaegu tervikuna erinevat jalga. Valimiseelselt on küll Keskerakond avaldanud meile toetust, isegi Mõõdukad, aga me tahame loota, et see ei ole mitte valimiseelne propaganda, vaid seda tõestatakse täna oma hääletusega.

Tänan! Ando Leps, teine küsimus.

Aitäh, lugupeetud esimees! Härra Männik! On muidugi kahju, et niipalju aega on Riigikogus selle asjaga läinud ja vilja tast siiamaani ei ole saanud. Aga minu küsimus on selline, sest ma olen ka asjaga natuke kursis. Kas ei ole mõttekas üldse see lisa siit välja jätta ja siis võtta see tollitariifiseaduse muutmise seadus vastu?

Härra Leps! Kui sa tähelepanelikult vaatad, siis muudatusettepanekutega ongi nii soovitud, et praegu kehtiv lisa ehk nõndanimetatud lagede lisa jäetaks seadusest välja, sest kehtestatakse juba konkreetsed rakendusmäärad teatavatele kaubagruppidele, ülejäänud kaupade ja kaubagruppide tollitariifi kehtivaks määraks on null. Aitäh!

Tänan! Ignar Fjuk, teine küsimus.

Härra juhataja, austatud ettekandja! Kui erastati Rakvere Lihakombinaat, ei kuulunud mina Erastamisagentuuri Nõukogusse. Ja selles suhtes on sul õigus, et enam ei ole muidugi Andres Varik Rakvere Lihakombinaadiga seotud. Ta müüs oma osaluse ära. Aga minu küsimus tuleneb sellest kanakoiva näitest, kui sa selgitasid, kuidas see tollilisa (9 krooni 12-le) säilitaks praeguse hinna 25 krooni ja kaupmehele jääb veel kasumi varu. Minu küsimus on: mis on siis ikkagi teie eesmärk nende tollide kehtestamisel? Ma olen aru saanud, et probleem on ju selles, et kodumaine tootja ei saa oma kaupa müüa 25 krooniga, sest tema ei saa seda kasumit. Te väitsite, et rakendades 9-kroonist tollimaksu jääb hind samaks. Milleks kõik see värk siis üldse? Või on see lihtsalt puru silmaajamine?

Aitäh! Kui Eesti turul ei ole niisuguse kõlvatu hinnaga konkurenti, kui see hinna tase sellest muutub, siis on Eesti lihale rohkem ruumi siin turul. Ja seda me taotlemegi. Nii et kui praegune Eesti lihatoodang saab nende tollide tõttu ilma tarbijahindu oluliselt tõstmata suureneda kolmandiku või poole võrra, siis see ongi meie eesmärk. Aga muidugi 12 pluss 9 on 21 ja sealt 25-ni on veel hulka maad.

Tänan! Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Austatud ettekandja! Mina olen kogu aeg arvanud, et Eesti põllumajandustootjat peab kaitsma selleks, et tal tööd oleks. Nüüd ma kuulsin, et teda on vaja kaitsta selleks, et lihal oleks turul rohkem ruumi. Kui vanasti oli vaja eluruumi, siis siin on nagu tegemist taparuumiga, sest turul on surnud loomad. Kas te ka koduloomadelt olete midagi küsinud?

Aitäh, härra Hansen! Ma usun, et sa saad aru, et kui Eesti lihal on Eesti turul rohkem ruumi, siis see ongi Eesti põllumehe töö. Ja kui sa neid seoseid ei näe, siis mõtle natuke järele, võib-olla hakkad aru saama.

Tänan! Andres Tarand, palun!

Aitäh! Kas ettekandjal on ka selgitusi valmis selle koha pealt, et Läti, kes rakendas mõningaid kaitsevõtteid varasematel aastatel, müüb oma turul liha kallimalt kui Eesti, mitte ainult ostujõu mõttes, vaid ka absoluutarvudes. Seesama Eesti Statistika, millele te toetute, näitab seda detsembrinumbris.

Aitäh! Üldiselt on nii, et vaatamata tollide puudumisele ning lätlaste ja leedulaste tollide olemasolule, on meie toiduainete hinnad üldiselt natukene kõrgemad kui seal.

Palun rahu! Kohe tulevad läbirääkimised, siis on võimalik arvamust avaldada. Toomas Alatalu, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra Männik! Te olete siin juba tükk aega mitmesuguseid küsimusi kuulanud. Mind huvitab, kas oli ka mõni asjalik küsimus?

Aitäh! Minu arusaamise järgi ei esita Riigikogu liikmed kunagi asjatuid küsimusi.

Tänan! Näib, et sellega on küsimused ammendatud. Kaasettekandeks majanduskomisjon nimel on sõna esimehel. Tiit Made, palun!

Austatud eesistuja! Kallid kolleegid! Niipalju kui ma mäletan, on tollitariifiseaduse menetlemine kaunistanud majanduskomisjoni tööplaani juba pikemat aega. Seekord oli majanduskomisjonil läbi vaadata 15 muudatusettepanekut ja need leidsid ka komisjonilt toetust. Me oleme arutanud seda problemaatikat, nagu öeldud, korduvalt, isegi kümneid kordi. See on olnud hea üldmajanduspoliitilise ja üldteoreetilise mõttevahetuse koht, kus on saanud vaielda Eesti majanduse põhiprobleemide üle. Majanduskomisjon ei aruta oma koosolekutel eriti enam sisulisi küsimusi, vaid hääletab muudatusettepanekuid, ja nii oli seegi kord. Ei olnud enam põhimõttelist diskussiooni ka tabeli üle, mis kajastub lisas nr 14, rohkem vaadati, kas tabel on redaktsiooniliselt korras, kas kaubagrupid on redaktsiooniliselt õigesti märgitud. Ja lõpuks jõudis majanduskomisjon veendumusele, et kui Riigikogu koosseis toetab neid muudatusettepanekuid ja niisugust redaktsiooni, mida majanduskomisjon on otsustanud, siis on seaduseelnõu küps lõpphääletusele panemiseks ja vastuvõtmiseks. Selle ettepaneku poolt oli 4 kohalviibinud majanduskomisjoni liiget, vastu oli 2 ja 1 jäi erapooletuks. Seega teeb majanduskomisjon teile ettepaneku pärast muudatusettepanekute läbihääletamist panna seaduseelnõu lõpphääletusele ja vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused kaasettekandjale. Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Jaanus Männik soovitas lahkelt küsida vastust küsimusele, mille ma talle esitasin, majanduskomisjoni käest. Kuna sellest ajast, kui majanduskomisjon oma otsused tegi, on tilk vett merre voolanud, siis on selle voolamise ajal võib-olla midagi uut laekunud. Minu küsimus on sama, mis ma esitasin Jaanus Männikule: milline on praegusel hetkel Vabariigi Valitsuse seisukoht eelnõu selle redaktsiooni suhtes, mis meil praegu ees on?

Majanduskomisjonil on valitsuse seisukoht 9. novembrist koos valitsuspoolsete muudatus- ja täiendusettepanekutega, mis said lugemise käigus arvesse võetud. Valitsuse seisukohta tervikuna enam ei ole, sest üldiselt ei ole kombeks saata menetluses olevaid seaduseelnõusid vaheetappidel valitsusele seisukohavõtuks. Valitsusel on alati oma konkreetse esindaja kaudu võimalik sekkuda muudatusettepanekute formeerimisse ja selle seaduseelnõu puhul oli valitsus määranud vastutajaks Rahandusministeeriumi ehk rahandusministri. Pärast 9. veebruari - see on päev, mil majanduskomisjon need otsustused tegi - on aga majanduskomisjonile laekunud kaks majanduskomisjoni esimehe aadressil saadetud kirja selle seaduseelnõu kohta, mille kohta ma teile ettekande tegin. Üks on 11. veebruarist, see on Välisministeeriumi oma ja Välisministeeriumi blanketil ning alla on kirjutanud Clyde Kull. Teine on Põllumajandusministeeriumi oma 15. veebruarist ja alla on kirjutanud härra Andres Varik. Need on kokku pandud risti vastupidistelt seisukohtadelt. Need ei kajasta valitsuse seisukohta, vaid kajastavad nende ministeeriumide seisukohta selles küsimuses. Nagu öeldud, need ei lange kokku. Pealegi ei ole Välisministeeriumi arvamus välisministri allkirjaga, see on WTO läbirääkimiste delegatsiooni juhi allkirjaga. Üldiselt on selline juhus, kus kaks või enam valitsuse liikmeks olevat ministeeriumi, jõudmata omavahel konsensusele, püüavad suhteid klaarida majanduskomisjoni kaudu või kutsuda majanduskomisjoni arbiitriks, kahetsusväärne. See ei ole esimene kord. Nii on olnud ka teiste seaduseelnõude puhul. Majanduskomisjonil ei ole olnud võimalust neid enam arutada, aga siin ei ole ka eriti midagi arutada, sest mõlemad või vähemalt Välisministeeriumi kiri on küllaltki emotsionaalne. See kätkeb endas näiteks niisuguseid loosunglikke lauseid: tollitariifiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud ei arvesta neid reaalsusi, millega Eesti puutub kokku nii WTO kui ka Euroopa Liiduga liitumise protsessis, samuti ei ole arvesse võetud siseriiklikku valmisolekut tollide tehniliseks rakendamiseks jne. See seaduseelnõu ei ole uus, need probleemid olid Välisministeeriumile teada juba tükk aega tagasi. Selle küsimusega oleks võinud väga hästi pöörduda majanduskomisjoni poole siis, kui me seda seaduseelnõu menetlesime. Majanduskomisjonis on arutatud asjaolu, et Välisministeerium on läbirääkimised WTO-ga teatud mõttes maha maganud. Nüüd on nad selle asja väga tormiliselt ette võtnud. See võib tõsi olla, et läbirääkimised, nii nagu nad nüüd algasid, on selles järgus, nagu nad on, ja et on saavutatud mingisuguseid kokkuleppeid WTO-ga. Või on WTO-le antud mingeid lubadusi. Kuid ei ole praegu Riigikogu ega ka mitte majanduskomisjoni asi olla selles küsimuses arbiitriks. Vastasel korral me ei jõuaks ühtegi seaduseelnõu eriti lõpuni lahendada, kui üks või teine ministeerium ärkab viimasel hetkel või natuke hiljem. Kahetsusväärne on, et saamata majanduskomisjonilt toetust selles plaanis, et võtke asi uuesti ette ja muutke oma otsuseid, pöördus Välisministeerium väliskomisjoni poole ja väliskomisjon tuleb arvatavasti oma ettepanekuga välja, ehkki minule teada olevatel andmetel ei ole väliskomisjon seda küsimust sisuliselt arutanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Aavo Mölder, kõne puldist, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Kindlasti on täna käsitletavates küsimustes igaühel vist arvamus juba olemas. Puldist väljaöeldus on küll rohkem käsitletud nende muudatuste mõju läbirääkimistele Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, öeldud on ka, et sisulist arutelu on vähem olnud. Aga üks pool, kelle jaoks seda kõike tehakse, on jäänud jututeemast kõrvale. Jaanus Männik tõi kujukalt välja importtoiduainete osa plahvatusliku kasvu viimastel aastatel, ja see kasv on olnud kroonides nende hindade puhul, mis on deklareeritud. Muna hind on seal 40 senti, sealiha on 12-14 krooni, jahu on kolm krooni, nisujahu, või on 27-28 krooni jne. Ma tahan sellega öelda, et sisuliselt tuleks arvestada rohkem importtoiduainete kaalu, sest kui need korrutada meie taotlushindadega, siis me saame sisuliselt hinnad, mis kahe-kolmekordselt ületavad kohalike põllumeeste kogutoodangu rahalises väljenduses. Kui 1992. aastal toodi Eestisse tõesti 500 miljoni eest importtoiduaineid, siis kahel viimasel aastal ainult sisetarbeks üle kuue miljardi. Siit puldist on mitu korda öeldud, et põllumehed võiksid virisemise asemel vähendada oma tootmiskulusid. Kui pool aastat tagasi maksis piim tööstusele kolm krooni, siis võis seda tõesti rääkida. Kui ta nüüd maksab 50 senti või üks kroon 35 senti, siis peaks kuskil olema see piir, kust alates seda juttu ei tohiks rääkida. Me teame, et üks kilo piima toodetakse ühe söötühikuga ja üks söötühik maksab umbes poolteist krooni. Nii et me oleme oma töötasud ja kõik muu välja jätnud. Ma tahan öelda lühidalt, et täna on põllumajandus seatud olukorda, kus suur importtoorme maht on tootjahinnad kaks korda alla löönud. Kui me loeme lehest, et Ühinenud Meiereid ootab Konkurentsiametilt vastust, kas ta võib turul kehtestada kaks piima hinda, siis minul ei teki küll küsimust, kas see piimatöötleja on monopoolses olukorras või ei ole. Me lugesime eilsest Äripäevast, kuidas Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees ütles, et kusagil Eestis võib ju kaks kalkunit kasvada, aga kust me seda teada saame ja kas me peame nendega ka arvestama. Minu meelest on see viisakalt öeldes lausa irvitamine meie põllumajanduse olukorra üle ja seda võimaldab ainult meie turu korraldamatus ning sissetoodud importtoiduainete suur maht. Ma tahaksin oma kõne lõpetada sellega, et Eestis on ainulaadne olukord, kus konkurentsivõimet ei määra mitte otsesed tootmiskulud, vaid meie monopoolsete töötlejate kehtestatud kokkuostuhinnad ehk tootjahinnad. Seni kuni kehtib see olukord, ei ole põllumajandustootmisel mõtet ja kogu see küsimus ongi selleks siia toodud, et tootja saaks oma siseturul ka olukorda, kus ta tööl on mingi mõte. Tänan!

Suur tänu! Krista Kilvet, palun, kõne puldist!

Ma tänan, härra juhataja! Väliskomisjon on oma koosolekutel mitmel korral arutanud WTO-ga peetavate läbirääkimiste kulgu ja tõsi see on, et me ei ole arutanud konkreetselt seda eelnõu, mida käsitleb majanduskomisjon. Küll aga on väliskomisjon seisukohal, et äärmiselt taunitav on situatsioon, mille tunnistajateks me täna oleme: Välisministeerium ja Põllumajandusministeerium ei ole suutnud omavahel kokku leppida väga olulistes küsimustes. Seetõttu leidis väliskomisjon oma viimatisel, esmaspäevasel istungil, kui me arutasime, kuidas olukorrast välja tulla, et me teeme ettepaneku tollitariifiseaduse lugemine täna katkestada, sest see, kui läbirääkimiste käigus muudetakse positsioone, on välispoliitiline küsimus ja ei tee au meile. Aitäh!

Suur tänu! Toomas Alatalu, palun, sõnavõtt kohalt!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu! Ma tahan öelda, et tulenevalt sellest, et väliskomisjon ei ole aastaid suvatsenud oma tööplaani koostada, on ta alati maha maganud õige aja tegelda tähtsate probleemidega, kaasa arvatud WTO läbirääkimised.

Tänan! Lembit Arro, palun, kõne puldist!

Lugupeetud Riigikogu! Ma tahan öelda ainult paar sõna. Paar päeva tagasi teatati Rakvere Lihakombinaadist majanditele, et eilsest päevast kehtestati tootjate müüdava sealiha tapakaalu hinnaks juba 12 krooni. Võrrelge väljamüügihinnaga - letis on 40 ja 50 krooni. Samal ajal on teade, et alates 15. kuupäevast Rakvere Lihakombinaat enam Eestimaa tootjatelt sigu vastu ei võta. Praegu on tekkinud selline olukord, et sigu ei ole kuskile panna, tapetakse põrsaid, hävitatakse loomi. Kas need loomad ei kõlbaks meie oma Eestimaa lauale? Aitäh!

Suur tänu! Kas me võime läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 43 häält, vastu oli 4, 2 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Autorid? Jaanus Männik ei soovi. Tiit Made? Ei soovi? Meile anti üle väliskomisjoni ettepanek katkestada seaduseelnõu teine lugemine enne muudatusettepanekute hääletamist. Põhjendusena on mainitud seda, mida juba öeldi: majanduskomisjoni poolt heaks kiidetud parandused viivad seaduseelnõu vastuollu Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel kokkulepitud positsioonidega. Antud juhul on küll nii, et kuna selle eelnõu lugemine on kord juba katkestatud, siis vastavalt kodukorrale tuleb muudatusettepanekud siiski enne läbi hääletada, juhul kui juhtivkomisjon ei tee teistsugust ettepanekut. Kui juhtivkomisjonil on teistsugune ettepanek, siis me kuulame selle ära, aga vastavalt kodukorra § 90 lõikele 4 vaatame enne läbi muudatusettepanekud ja siis ma panen väliskomisjoni katkestamisettepaneku hääletusele. Ma palun siia Tiit Made. Ettepanekuid on loetelus 12. Esimene ettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Teine ettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab, samuti ettepanekuid 3-8. Üheksas muudatusettepanek on Eesti Maarahva Erakonna fraktsioonilt, komisjon on arvestanud. 10. ettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. 11. ettepanek on Eesti Maarahva Erakonna fraktsioonilt, komisjon on arvestanud. 12. ettepanek on Eesti Maarahva Erakonna fraktsioonilt, komisjon on arvestanud. Tänan! Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud ja juhtivkomisjon on soovitanud panna eelnõu 1034 lõpphääletusele. Enne seda ma panen hääletusele väliskomisjoni ettepaneku katkestada eelnõu teine lugemine. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele väliskomisjoni ettepaneku katkestada eelnõu 1034 teine lugemine. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 33 häält, vastu oli 30, erapooletuid ei ole. Eelnõu 1034 teine lugemine katkestatakse. Ma palun majanduskomisjonil öelda uute muudatusettepanekute tähtaeg. Tiit Made, palun!

Majanduskomisjon palub teilt uusi muudatusettepanekuid, eriti väliskomisjonilt, homme kella kaheks.

Suur tänu!

Lugupeetud kolleegid, võtame järgmisena arutusele keskkonnakomisjoni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine ja ettekandeks autorite poolt on sõna kolleeg Andres Tarandil.

Lugupeetud juhataja! Auväärt Riigikogu! Ülesanne selle punkti puhul on märksa lihtsam kui eelmise puhul. Meenutuseks niipalju, et tegemist on kahe mitte väga vana seadusega seotud riigilõivu sätestamisega - üks on jäätmeseadus ja teine geneetiliselt muundatud organismide seadus -, kuid mitte nendes seadustes, vaid nagu teile on ette pandud, riigilõivuseaduse täiendamise kaudu. Mõlemal juhul, nii jäätmete riikidevahelise veo loa taotluse kui ka geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise taotluse läbivaatamise eest on mõistetud 300 krooni riigilõivu. Rohkem mul ei olegi selle kohta öelda. Keskkonnakomisjon on siinjuures aktsepteerinud juhtivkomisjoni kõiki parandusettepanekuid hääletustulemusega 4 : 0 ja soovitab omalt poolt ka seaduse vastu võtta. Aitäh!

Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Andres Tarand! Kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni liikmel Jaanus Männikul.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas eelnõu 9. veebruaril, täiendas seda kahe vajaliku muudatusettepanekuga ja teeb konsensusega ettepaneku suunata eelnõu täna lõpphääletusele.

Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Jaanus Männik! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ettekandja ei soovi, kaasettekandja ega fraktsioonide esindajad ka mitte. Palun tagasi kõnepulti kolleeg Jaanus Männiku. Võtame ette muudatusettepanekute tabeli, kus on kaks muudatusettepanekut, mõlemad rahanduskomisjonilt. Esimene muudatusettepanek on arvestatud täielikult, teine muudatusettepanek samuti. Probleeme ei ole. Tänan! Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Mõõdukate fraktsiooni algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks ja kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel Mihkel Pärnojal.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Algataja poolt on mul öelda, et me oleme eelnõuga rahul sellisel kujul, nagu see esitatud on. Majanduskomisjon arutas käesoleva eelnõuga seonduvat neljapäeval, 11. veebruaril ja kohale oli kutsutud ka algatajate esindaja. Komisjon arutas läbi kolm algatajate tehtud muudatusettepanekut. Komisjon toetas neid või, õigemini, arvestas täielikult. Seaduseelnõu on omandanud normitehniliselt parema kuju, tema sisu oluliselt muutunud ei ole. Kui eelnõu sellisel kujul vastu võetakse, siis võimaldab see erastamisest laekuvat raha kasutada ka aktiivse tööhõivepoliitika korraldamiseks, mis jääb küll juba järgmise valitsuse ülesandeks. Aga me loodame, et ta saab sellega hakkama. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Mihkel Pärnoja! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Soovi ei ole. Lugupeetud kolleegid, vaatame Mihkel Pärnoja kaasabil läbi muudatusettepanekud, mida kokku on tabelis kolm, kõik Mõõdukate fraktsioonilt. Esimene muudatusettepanek, arvestatud täielikult, samuti teine ja kolmas. Probleeme ei ole. Tänan!

Komisjon teeb ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ja vastu võtta.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks ja kaasettekandeks on sõna keskkonnakomisjoni aseesimehel Ülo Peetsil.

Austatud juhataja! Lugupeetav Riigikogu! Täna on keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel. Teise lugemise käigus on keskkonnakomisjon teinud mõningad muudatusettepanekud. Need ei muuda põhimõtteliselt esimesel lugemisel olnud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu sisu. Osa muudatusettepanekuid on redaktsioonilist laadi ja osa viib eelnõu kooskõlla hiljaaegu vastuvõetud saastetasu seadusega. Redaktsioonilist laadi on parandus, millega juhul, kui antakse välja luba, on jäetud ära sõna "ettekirjutisi", sest ettekirjutist saab teha siis, kui etteantud nõuded on täitmata. Panime § 39 tagasi kaks punkti, kuna see ei muuda asja. Kui me ei oleks neid kahte punkti tagasi pannud, siis oleks tulnud ringi teha üksjagu alamakte, mis määravad ohtlike jäätmete käitlemist, ja sellel ei olnud sisulist mõtet. Alguses me mõtlesime, et §-st 38 piisab, aga täpsemal vaatlemisel leidsime, et see osa jäi välja, ja seetõttu oli vaja need kaks punkti juurde panna. Paragrahvis 40 on sõna "loa" asemel kasutatud sõna "litsents", mis viib selle seadusega ühte konteksti. Paragrahvi 45 lõike 2 muutmine kehtetuks on samuti seotud saastetasu seaduse vastuvõtmisega. Keskkonnakomisjon teeb Riigikogu täiskogule ettepaneku seaduseelnõu teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute läbivaatamist seadusena vastu võtta. Tänan!

Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Ülo Peets! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ka sellist soovi ei ole. Palun kõnepulti tagasi kolleeg Ülo Peetsi ja vaatame läbi muudatusettepanekud, mida on kokku seitse. Kõik need pärinevad keskkonnakomisjonilt. Esimest muudatusettepanekut on arvestatud täielikult, samuti teist, kolmandat, neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat. Probleeme ei ole. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Tänan! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, 13 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu otsuse "Riigi Kaitsepolitseiameti tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks moodustatud Riigikogu ajutise komisjoni ning korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks moodustatud Riigikogu ajutise komisjoni muutmisest Riigikogu erikomisjonideks" eelnõu. Jätkame arutelu. Ettekandeks on sõna kolleeg Enn Tartol.

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Me arutame eelnõu 1148, Riigikogu otsuse "Riigi Kaitsepolitseiameti tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks moodustatud Riigikogu ajutise komisjoni ning korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks moodustatud Riigikogu ajutise komisjoni muutmisest Riigikogu erikomisjonideks" eelnõu. See pealkiri ütleb juba ära eelnõu sisu. Vahepeal me katkestasime lugemise, et võib-olla teha eelnõus veel suuremaid muudatusi, et Riigikogu liikmed saaksid oma arvamust avaldada ja muudatusettepanekuid teha. Kuid muudatusi ei ole olnud. Ma arvan, et täna tuleb lihtsalt langetada põhimõtteline otsus, kas me muudame ajutised komisjonid erikomisjonideks või mitte. Eelmisel korral ma rääkisin pikemalt, milleks seda vaja on. Seda on vajalik mõlema ajutise komisjoni töö sujuvaks üleminekuks järgmisse Riigikokku. Aitäh!

Kas on küsimusi? Tundub, et kõik on selge, küsimusi ei ole. Suur tänu, Enn Tarto! Kaasettekandeks on sõna põhiseaduskomisjoni aseesimehel kolleeg Jaan Pööril.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon arutas otsuse eelnõu oma 15. veebruari istungil. Kuna Riigikogu liikmetelt ei ole laekunud mitte ühtegi parandusettepanekut ja ka komisjon ei teinud otsuse eelnõusse ühtegi täiendust, siis otsustas komisjon, et täna võib eelnõu vastu võtta ja otsuseks vormistada. Aitäh!

Juhataja sai aru, et eelnõu tuleb panna lõpphääletusele. Kas on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Jaan Pöör! Kuigi eelnõu tekst muutunud ei ole, avan siiski läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra Tarto ei soovi, härra Pöör ega fraktsioonid samuti mitte. Muudatusettepanekuid esitatud ei ole ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna otsuse eelnõu lõpphääletusele, mille juurde kohe asume. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu otsuse "Riigi Kaitsepolitseiameti tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks moodustatud Riigikogu ajutise komisjoni ning korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks moodustatud Riigikogu ajutise komisjoni muutmisest Riigikogu erikomisjonideks" eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Otsus on vastu võetud. Lugupeetud kolleegid, sellega oleme me ammendanud teisipäevase päevakorra ja asume nüüd kolmapäevaks kavandatud päevakorrapunktide juurde.

Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Siin on ettekandja justiitsminister Paul Varul ja valitsuspoolne kaasettekandja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori asetäitja Ene Rebane. Ettekandeks on sõna justiitsminister Paul Varulil.

Härra eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Pärast eelnõu teise lugemise lõppu otsustas juhtivkomisjon panna eelnõu kolmandale lugemisele, et anda Riigikogu fraktsioonidele ja komisjonidele võimalus eelnõu veel viimistleda. Selle tulemusel on eelnõus täpsustatud viisa ja tähtajalise elamisloa taotlemisega seonduvat, elamisloa andmise aluseid ning elamis- ja tööloa lõpetamise ja tühistamisega seotud sätteid. Ühtlasi sätestati isikud, kes võivad Eestis taotleda tähtajalist elamisluba. Tehtud on ka päris mitmeid normitehnilisi täpsustusi. Tahaksin valitsuse esindajana tänada kõiki Riigikogu liikmeid, kes on aidanud kaasa selle eelnõu põhjalikule ja asjalikule arutelule Riigikogus, eelkõige kõiki muudatusettepanekute tegijaid. Leian, et seda eelnõu on põhjalikult analüüsitud, arutatud ja parandatud. Eesti riigi seisukohalt oleks äärmiselt oluline ja soovitav, kui te täna teeksite positiivse otsuse. Ma loodan väga, et see eelnõu leiab teie heakskiidu ja need muudatused välismaalaste seaduses saaksid seadustatud.

Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister!

Jätaks siiski võimaluse esitada küsimusi ka kaasettekandjale.

Sel juhul on juhatajal küsimus kolleegidele: kas on soovi esitada küsimusi valitsuspoolsele kaasettekandjale? Kui ei ole, siis valitsus loobub omapoolsest kaasettekandest. Küsimusi ei ole. Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna põhiseaduskomisjoni liikmel Mart Nutil.

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alati on meeldiv teha kaasettekannet, kui valitsusele küsimusi ei ole, sest see näitab, et problemaatika on kas Riigikogule täiesti selge või absoluutselt selgusetu. Mõned formaalsused. Põhiseaduskomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu kolmanda lugemise varianti 9. veebruari koosolekul, millest lisaks komisjoni liikmetele võtsid osa valitsuse esindajatena Ene Rebane ja Veiko Kopamees Kodakondsus- ja Migratsiooniametist ning Aino Lepik Välisministeeriumist. Põhiseaduskomisjon vaatas läbi seaduseelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Need võib jagada üldjoontes kolmeks. Mõned ettepanekud on vene fraktsioonilt. Paraku ei saanud põhiseaduskomisjon neid arvestada, sest neid ettepanekuid on korduvalt esitatud, nad on korduvalt tagasi lükatud ja komisjon on üldiselt seisukohal, et nimetatud ettepanekutel on juures valimiseelne maik. Komisjoni koosolekul toetas neid ainult üks komisjoni liige. Isamaaliidult on kaks ettepanekut. Üks neist, ettepanek nr 11 on redaktsiooniline ja seda on põhiseaduskomisjon ka arvestanud. Teine ettepanek on põhimõtteline, s.o ettepanek 15, mille hääletuse tulemus oli: 2 poolt, 3 vastu ja 4 erapooletut. Selle ettepaneku sisu puudutab võimalust anda illegaalidele elamisluba väljaspool sisserännu piirarvu. Selgituseks niipalju, et praegusel juhul Eestis viibivad illegaalid elamisluba väljaspool piirarvu ei saa. Eelnõu esitaja, valitsuse soov on viia illegaalidele elamislubade andmine piirarvu alt välja ja Isamaaliit soovib jääda praegu kehtiva korra juurde, st seda mitte võimaldada. Ülejäänud ettepanekud on eeskätt redaktsioonilist laadi. Need on esitanud algataja ehk Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ning tabelis on need põhiseaduskomisjoni ettepanekutena, mis on ka arvestatud. Põhiseaduskomisjon leiab, et pärast nimetatud ettepanekute hääletamist on eelnõu küps lõpphääletuseks ja komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Tänan! Kolleegidel on küsimusi. Sergei Ivanov, palun!

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Mul on tunne, et põhiseaduskomisjonil on ka valimiste maik juures. Küsimus on selline: mis põhjusel ei ole põhiseaduskomisjon siiski aktsepteerinud meie muudatusettepanekut, täpsemalt ettepanekut, et väljaspool sisserände piirarvu võib elamisloa anda Eesti kodaniku abikaasale ja tema alaealisele lapsele ning hooldust vajavale vanemale? Valitsus põhimõtteliselt toetab meie seisukohta. Palun selget vastust: kas põhiseaduskomisjoni seisukohast lähtudes jäävad ka edaspidi Eesti riiki teist sorti Eesti kodanikud, kes ei ole eesti soost ega ei saa oma peredega ühineda? Ma mõtlen, et see on vastuolus meie põhiseadusega ega klapi ka Euroopa tavadega. Kas selline ebavõrdsus demokraatlikus Eesti riigis on vajalik?

Aitäh! Mina eraldasin siin kolm küsimust, aga püüan lühidalt kokku võtta. Kõigepealt, seda vastust oleks võinud lugeda ka protokollist, sest ma vastan sellele küsimusele umbes kolmandat, kui mitte neljandat korda. Teiseks, mis puudutab valitsuse põhimõttelist toetust, siis valitsuse ettepanek, mida põhiseaduskomisjon teatavasti teisel lugemisel arvestas, hääletati üldkogus välja ja seetõttu valitsuse ettepanekut nimetatud eelnõus praegu ei ole. Ma ei julge valitsuse nimel sugugi mitte öelda, et valitsus toetab põhimõtteliselt kõiki neid lahendusi, mida antud juhul Ühinenud vene fraktsioon pakub, sest see tekitaks valitsusele päris tõsiseid probleeme, kuidas uste avamise korral kontrolli tõhustada. Ma olen korduvalt vastanud, et probleemiks ei ole midagi muud kui riigi suutlikkus, kui riik ei ole võimeline hoidma fiktiivsete abielude probleemi kontrolli all, siis riik ei saa uksi rohkem lahti teha. Kui riigi suutlikkus nimetatud vallas tõuseb, siis langevad need probleemid ilmselt ära. Järgmine küsimus sellesama küsimuse raames on minu arvates puhtpoliitiline, see on see, mis puudutab eri sorti Eesti kodanikke. Mina ei ole Eesti seadusest leidnud mitte mingisugust Eesti kodanike liigitamist eri sortidesse ja seetõttu ei saa ma sellele kuidagi täpsemalt vastata.

Kas on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Mart Nutt! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised ja tuletan meelde, et kolmandal lugemisel võtavad sõna fraktsioonide ja komisjonide volitatud esindajad. Esimesena palun Sergei Ivanov, vene fraktsioon.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Ma olen nagu kolleeg Mart Nuttki kolmandat korda siin ja räägin samadest asjadest, sest et nad on tähtsad. Võib tervitada, et valitsuse ettepanek anda väljaspool sisserände piirarvu elamisluba välismaalasele, kes on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja ei ole pärast nimetatud tähtaega läinud elama mõnda teise riiki, sai toetuse ka põhiseaduskomisjonis. Eesti võimud on praegu sundseisus ja teist teed lihtsalt ei ole, et legaliseerida üle 50 000 välismaalase. Ma pean väga tähtsaks, et Vabariigi Valitsus on jäänud põhimõtteliselt seisukoha juurde ja toetab meie seisukohta anda elamisluba väljaspool sisserände piirarvu Eesti kodaniku abikaasale ja tema alaealisele lapsele ning hooldust vajavale vanemale. Mul on kahju, et põhiseaduskomisjon seda ei ole toetanud. Jutt on ju Eesti riigi kodanikest ja õigustest, mis on kinnitatud põhiseadusega. Põhiseaduskomisjonis, mul on selline tunne, on tähtsam ja vägevam isamaaideoloogia kui Eesti kodaniku õigused. Praegu on valitsuse ettepanek ja meie ettepanek põhiseaduskomisjoni poolt maetud. Seega ma väidan, et praegu rikutakse Eesti kodanike õigusi, seejuures ka nende inimõigusi. Põhiseaduse § 13 sätestab: "Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest." Ta peab ka tulevikus seda tegema. Siiani kehtib, ma mõtlen, Eesti riigivõimu omavoli, mis takistab Eesti kodanike perekondade taasühinemist. Probleem on ka selles, et kodanikud, kes on eesti päritolu - ma olen sellest juba korduvalt rääkinud -, st eesti soost, saavad ühineda oma perekonnaliikmetega väljaspool sisserände piirarvu, aga Eesti kodanik, kes ei ole eesti soost ega eesti päritolu, on näiteks vene, juudi, soome või saksa päritolu, ei saa. Seejuures ei ole tähtis, kas sa oled õigusjärglane või oled saanud kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Siin on etnilist tunnust eelistatud kõikidele teistele, see on kõrgem kui kodakondsus ja kõrgem kui õigus taasühineda oma pereliikmetega. Ma näen selles etnilise demokraatia ilmingut. Mittemõistetav on seejuures see, et väljaspool sisserände piirarvu ei saa taasühineda oma pereliikmetega Eesti kodanikud, aga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, Norra, Islandi ja Šveitsi kodanikud saavad seda teha. Härra Mart Nutt rääkis, et sellised seisukohad on kooskõlas Eesti põhiseadusega. Mina niisugust diskrimineerivat lähenemist küll meie põhiseadusest välja ei loe. Ma mõtlen, et kõigepealt tuleb hoolitseda inimeste eest, kes elavad meie riigis, on nad eestlased, venelased või juudid. Ma teen Riigikogule täna ettepaneku taastada see valitsuse ettepanek, mis on ka meie ettepanek, ning anda kõikidele Eesti kodanikele õigus ja võimalus vabalt, väljaspool sisserände piirarvu ühineda oma pereliikmetega. Aitäh!

Suur tänu, Sergei Ivanov! Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Ei soovi. Härra Nutt? Kuni kolm minutit, palun!

Aitäh! See on juba traditsiooniks saanud, et ma pean kahjuks komisjoni poolt paarile asjale reageerima. Pean lisama, et härra Ivanovile on nagu hane selga vesi, kui täpsustada seda tõsiasja, et eelised eesti rahvusest isikule ei tulene mitte välismaalaste seadusest ega mitte kodakondsuse seadusest, vaid põhiseadusest. Enne, kui põhiseaduses ei ole neid sätteid muudetud, ei saa me ka teiste, alamal seisvate aktidega neid eeliseid, mis eesti rahvusest isikul on, ära kaotada. Ma leian, et antud hetkel ei ole need etnilised põhimõtted õiged, aga palun väga vabandust, põhiseaduskomisjoni pädevuses ei ole neid asju muuta. Teine küsimus. Härra Ivanovi sõnavõtust võis jääda mulje, nagu oleks vene fraktsiooni ja valitsuse seisukoht ettepanekute suhtes sama. See ei ole paraku nii. Tuletan veel kord meelde, Vabariigi Valitsuse ettepanekuga, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ettepanekuga püüti seda küsimuste ringi, mis on vene fraktsiooni kahes omavahel tegelikult konkureerivas ettepanekus, reguleerida. Tõesti, komisjonis oli see enne teist lugemist olemas. Komisjon toetas seda ettepanekut, kuid see hääletati Riigikogu täiskogus välja. Seetõttu ei ole seda ettepanekut ka enam praeguses tekstis. Valitsuse esitatud tekst ja vene fraktsiooni esitatud kaks omavahel konkureerivat ettepanekut reguleerivad ainult osaliselt ühte valdkonda, ja suhteliselt väikses osas. Nii et palun nimetatud õiendused teadmiseks võtta. Aitäh!

Tänan! Fraktsioonide esindajad ei soovi lõppsõna. Lugupeetud kolleegid, vaatame Mart Nuti abiga läbi muudatusettepanekute tabeli, kus on kokku 17 muudatusettepanekut. Juhtivkomisjon on teinud taotluse panna muudatusettepanekud 1 ja 2 konkureerivale hääletamisele, põhitekst siinjuures puudub. Autoritel vene fraktsioonist on võimalus oma ettepanekuid kommenteerida. Tundub, et sellist soovi ei ole. Juhtivkomisjon, palun!

Tuletan selguse mõttes meelde juhtivkomisjoni seisukohta. Juhtivkomisjoni seisukoht on panna esimene ja teine ettepanek konkureerivale hääletusele, kuid juhtivkomisjon ei toeta kumbagi ettepanekut. See tähendab, et juhtivkomisjoni seisukoht on jääda selle variandi juurde, mis on praegu kehtivas seaduses, ja olemasolevat teksti mitte muuta.

Tänan! Autorite poolt Sergei Ivanov, palun!

Aitäh! Me võtame teise ettepaneku maha.

Autorid võtsid teise ettepaneku tagasi, sel juhul jääb konkureeriv hääletamine ära. Esimene muudatusettepanek on Ühinenud vene fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Sergei Ivanov, palun!

Aitäh! Me palume seda hääletada ja mõtleme, et Eesti kodanikud peavad saama õiguse väljaspool sisserände piirarvu oma perekonnaliikmetega ühineda. Palun seda toetada!

Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib veel kommenteerida?

Aitäh! Juhtivkomisjon ei toeta. Ma ei hakka kordama argumentatsiooni, mille ma tõin juba välja oma ettekandes ja küsimustele vastates.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu 15, erapooletuid 1. Ettepanek ei saanud toetust. Kolmas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt ning arvestatud täielikult, samuti ettepanekud neli, viis, kuus ja seitse. Kaheksas muudatusettepanek on Ühinenud vene fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Tundub, et probleeme ei ole. Üheksas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 10. ettepanek. 11. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, arvestatud täielikult. 12. on põhiseaduskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 13. ja 14. Ettepanekud 15, 16 ja põhitekst kuuluvad konkureerivale hääletamisele. Autoritel on võimalus oma ettepanekuid kommenteerida. Kas Isamaaliidu fraktsioon soovib kommenteerida 15. muudatusettepanekut? Jüri Adams, palun!

Isamaaliit tahaks, et Riigikogu toetaks seda ettepanekut. Selline ettepanek, nagu praegu on põhitekstis, töötab tegelikult vastu senisele kodakondsus- ja elanikkonnapoliitikale ning sisuliselt muudab sisserännu piirarvu mõiste naeruväärseks. Peale selle sisaldab see veel ühiskondlikku valet, sest nende isikute puhul ei ole tegemist sisserännuga.

Tänan! Juhtivkomisjon.

Aitäh! Juhtivkomisjoni seisukohad nende kolme ettepaneku suhtes on järgmised. Kõigepealt, põhiteksti ei toetanud komisjonis mitte keegi ja põhiteksti toetamisest loobus ka algataja ehk valitsuse esindaja, sest põhiseaduskomisjoni pakutud tekst oli algataja seisukohalt vastuvõetavam. See on põhiseaduskomisjoni ettepanek, mida põhiseaduskomisjon häälteenamusega toetas. Isamaaliidu ettepanekut toetas 2, vastu oli 3 ja erapooletuid 4. Hääletustulemus näitab selgelt, et enamikul põhiseaduskomisjoni liikmetel puudus nimetatud ettepaneku suhtes seisukoht.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, asume konkureeriva hääletuse juurde. Loevad poolthääled. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepanek kogus 9 poolthäält. Panen konkureeriva hääletuse esimeses voorus hääletusele muudatusettepaneku nr 16. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepanek kogus 21 poolthäält. Panen konkureeriva hääletuse esimeses voorus hääletusele põhiteksti. Palun hääletada!Hääletustulemused Põhitekst kogus 4 poolthäält ja langes seega konkurentsist välja. Asume teise vooru juurde. Konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletuse muudatusettepaneku nr 15. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepanek kogus 11 poolthäält. Panen konkureeriva hääletuse teises voorus hääletusele muudatusettepaneku nr 16. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepanek kogus 24 poolthäält ja võitis konkureeriva hääletuse. Lugupeetud kolleegid, panen veel kord hääletusele muudatusettepaneku nr 16.Hääletustulemused Poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid ei ole. Ettepanek sai toetuse. Viimane, 17. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Probleeme ei ole. Tänan! Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud ja juhtivkomisjon on jätkuvalt seisukohal, et eelnõu tuleb panna lõpphääletusele.

Täpselt nii. Aitäh!

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele välismaalaste seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid 3. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse eelnõu. Alustame kolmandat lugemist. Valitsuspoolne kaasettekandja on Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ja toitumise büroo juhataja Kairi Ringo. Ettekandeks on sõna põllumajandusminister Andres Varikul.

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Toiduseaduse eelnõu on täna teie laudadel neljandat korda. Eelnõu viimistlemiseks on tehtud palju tööd nii siin saalis kui väljaspool seda. Eriti tahan siinkohal tänada tehtud töö ja mõistva suhtumise eest majanduskomisjoni. Usun, et oleme tänaseks saavutanud eelnõu redaktsiooni, milles on arvestatud eri osapoolte arvamusi ning mis on piisavalt arusaadava sõnastuse ja ülesehitusega. Toiduseaduse eelnõus sisalduvad kõik regulatsioonid, mis on vajalikud selleks, et meie inimesteni jõuaks vaid ohutu ja igati nõuetekohane toit. Samuti käib juba pikemat aega aktiivne töö toiduseaduse rakendusaktide väljatöötamiseks. Mitmed väljatöötatud ja praktilises elus vägagi olulised rakendusaktid ootavad piltlikult öeldes toiduseadust, mis annaks võimaluse nad kehtestada. Paljude nõuete kehtestamist ei pea oluliseks mitte ainult meie, vaid eelkõige toidu tootjad ja töötlejad, kes vajavad neid selleks, et minna edasi. Kui on teada, millised kohustuslikud nõuded kehtestatakse, saab hakata oma tegevust ka nendega vastavusse viima ning seeläbi suunata õigesti oma investeeringuid ja teha tulevikuplaane. Oluline on, et sellega tõuseb meie toidu konkurentsivõime nii Euroopa kui ka teiste riikide turgudel. Seega ei pane seadus ainult kohustusi, vaid peab ühtlasi suunama ja aitama ettevõtjat ning selle vastuvõtmisega viivitamine pärsiks nii Eesti toiduainetööstuse kui ka nõuetekohase toidujärelevalve süsteemi arengut. Samas olen ma teadlik hiljuti seoses eelnõu §-ga 38 esile kerkinud probleemidest. Seetõttu olen nõus toiduseaduse eelnõu lugemise katkestamisega pärast muudatusettepanekute hääletamist, et lahendada tõusetunud probleemid ning muuta eelnõu sõnastust arusaadavamaks. Kuna uus toiduseadus koos selle tulevaste rakendusaktidega moodustab tervikliku seadusandliku raamistiku kogu toiduvaldkonna reguleerimiseks, siis peame selle puhul väga oluliseks saavutada kompromiss erinevate seisukohtade vahel. Siiski loodan, et kui te täna teete otsuse toiduseaduse eelnõu lugemine katkestada, ei saa see takistuseks eelnõu vastuvõtmisele järgmisel nädalal, nagu on ka põhimõtteliselt kokku lepitud majanduskomisjoniga. Veel pean ütlema, et sellisel juhul vajab see eelnõu 51 häält. Aitäh!

Tänan! On küsimusi. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Muidugi, kui Vabariigi Valitsus teeb algatajana ettepaneku eelnõu lugemine katkestada, siis meil ei ole siin midagi otsustada, kodukorra järgi eelnõu lugemine lihtsalt katkestatakse. See, kas meil õnnestub järgmisel teisipäeval 51 häält kokku saada, ei sõltu lootustest, vaid pigem sellest, mis Riigikogu liikmed sel päeval teevad. Minu küsimus puudutab § 38 lõike 2 kohta käiva vastuväite poliitilist sisu, millest ma enam eriti hästi aru ei saa. Ühelt poolt nagu seisaks Eesti Maarahva Erakond selle eest, et kodumaine toidutoore, kui seda niimoodi nimetada, oleks toiduainete valmistamisel laialt kasutatav. Ja kui siis tehakse ettepanek, et tarbijale antakse informatsioon, kas mingi toiduaine valmistamisel on kasutatud kodumaist toidutooret või imporditud toidutoorainet, siis tekib järsku mingisugune tõrge. Ma ei saa hästi aru, millise seisukoha härra põllumajandusminister valitsuse esindajana ja tema esindatav poliitiline jõud siin võtab. Kas sellest tuleb aru saada niimoodi, et teile on üsna ükskõik, kas Eesti toiduainetööstus kasutab kodumaist või imporditud toidutoorainet?

Aitäh, austatud härra Pärnoja! Mul on oma seisukoht, millest ma ei tagane, ja selles suhtes, millist toidutoorainet kasutatakse, ma ükskõikne ei ole. Kuid see ei ole ainult selle seaduse reguleerimisala, ja kui üks punkt muutub takistuseks kogu toidujärelevalve ja toiduohutusega seotud seaduse vastuvõtmisel, siis ma leian, et arusaamatuste vältimiseks on võimalik siiski ka § 38 lõiget 2 muuta.

Tänan! Valve Raudnask, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Riigikogu hääletas § 38 lõike 2 teise lause eelmine kord sisse. Teie alustate oma juttu millegipärast sellest, et keegi on selle vastu ja sellega on tekkinud probleeme. Äärmiselt huvitav oleks teada, kus need probleemid on ja kellega need on tekkinud. Tõepoolest, eilses Äripäevas oli lugu, et Rakvere Lihakombinaadil on võimatu kogu aeg tellida uut pakendit. Ta ei pea kogu aeg uut pakendit tellima, kui ta teeb oma tooteid näiteks Eesti lihast. Kus need probleemid on tekkinud? Riigikogus ma ei ole mingeid probleeme märganud.

Aitäh! Riigikogu teeb seadusi ka selle valdkonna tarvis ja nii nagu ma mainisin, puudutab see seaduseelnõu kõiki toiduainete käitlejaid. Sellest need probleemid ongi tekkinud, ja mitte ainult Äripäevas, vaid juba mõni päev tagasi. Äripäeva käsitluses on see analüüs loomulikult ekslik. On täiesti õige, et tarbija tahab teada, missugusest toormest - kas kodumaisest või imporditud toormest - on tooted valmistatud. Kuid siin on küsimus selles, et praegu on olemas ka kaubamärk "Eesti toode", mille järgi tarbijal on võimalik teada saada, et see toode on valmistatud Eestis toodetud toormest. Ja kui tootel seda kaubamärki ei ole, siis saab tarbija teada, et see kaup on toodetud imporditud toormest. Kõike seda saab reguleerida tollitariifiseadusega või tollimaksudega. Siin võib öelda ka seda, et loomulikult selle seaduse suhtes ei muutu käitlemisahel nii, et me ei saaks teada toote päritolumaad. See, et päritolumaa oleks teada, tuleb igal juhul sisse jätta, sest muidu ei ole ka see süsteem kontrollitav. Nende arusaamatuste vältimiseks peame praegu siiski õigeks mõned päevad sellega tegelda ja tulla järgmisel nädalal eelnõuga uuesti teie ette.

Tänan! Vambo Kaal, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud põllumajandusminister! Te rääkisite tingivas kõneviisis, kui oli juttu katkestamisest, ja ütlesite, et komisjon on nagu midagi aktsepteerinud. Minu teada katkestamine ei olnud komisjoni ettepanek ja teie tekstist ma ei saanud päris selgelt aru, kas valitsus katkestab täna või ei. Kuid küsimus on väga selge: millised Eesti põllumajandussaadusi töötlevad tööstused on viimase kahe päeva jooksul ja milliste probleemidega teie poole pöördunud, et te hakkate praegu selle seaduseelnõu lugemist katkestama?

Aitäh, härra Vambo Kaal! Tingivas kõneviisis ma ei rääkinud. Ma ütlesin, et me katkestame pärast muudatusettepanekute hääletamist. Ma ütlesin ühtlasi, see seaduseelnõu vajab 51 häält. Kõigile on ka selge, nii Toiduainetööstuse Keskliidule kui ka ettevõtjatele, et seda seadust on tarvis. Ma arvan, et Riigikogus saadakse samuti aru, et seda seadust on tarvis. Kui rääkida sellest, kes on pöördunud, siis need on Toiduainetööstuse Keskliit, mitmed erialaliidud ja tööstused. Kui need probleemid tekkisid, siis on normaalne ja demokraatlik vaadata need läbi. See ei tohi saada põhjuseks, et seaduseelnõu nüüd, kolmandal lugemisel menetlusest täiesti välja läheks. Ma just nimelt seda rõhutangi, et me peame suutma leida eriarvamuste korral kompromisse ja lahendusi. Ja kui ei saada kompromissile, siis loomulikult täna Riigikogu otsustab ka seda.

Tänan! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud põllumajandusminister! Nagu ma nüüd aru sain teie vastusest, mis ei olnud enam tingivas kõneviisis, teete valitsuse nimel ettepaneku selle eelnõu kolmas lugemine katkestada. Kas see on teile antud volituste piires või on toimunud Vabariigi Valitsuse istung, kus on tehtud otsus eelnõu menetlemine katkestada, ja kas sel juhul võiks saada selle istungi protokolli?

Aitäh, härra Vootele Hansen! Valituse istungit toimunud ei ole ja protokolli esitada ei ole, kuid seaduseelnõu kaitsval ministril on need volitused ja õigused olemas.

Tänan! Enn Tarto, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Te vihjasite katkestamise põhjendamisel §-le 38. Minu arvates on see ju väga hea, kui kaup on märgistatud eesti keeles, kui tarbija saab teada, millised kaubad on valmistatud Eesti toormest. Kas te ei selgitaks veel kord lähemalt katkestamise põhjust?

Aitäh, härra Enn Tarto! Ma püüan siis veel kord selgitada. Vaidlusalune säte §-s 38 on praegu sõnastatud nii: "Kui toidu valmistamiseks on tavapäraselt eeldatava toidutoorme asemel kasutatud valmistoodet, tuleb seda näidata märgistusel. Imporditud toidutoorme kasutamise korral tuleb sellise toidutoorme osakaal näidata toidu kohta antavas teabes, kui sama toidutooret toodetakse ka Eestis." Kui te lugesite Äripäeva, siis te teate, et seal mõisteti seda nii, et igal tootel peaks olema partiide viisi see informatsioon toote märgistusel ära toodud. Aga kuna ettevõtjad tellivad tegelikult sedasama vorstikilet või mingit muud materjali kaua aega ette, siis siit ka need probleemid. Nagu ma enne ütlesin, peab tarbijal tulenevalt toiduseadusest olema teada kogu informatsioon toote kohta, aga see ei pea olema toote märgistusel, vaid peab olema tarbijale teatavaks tehtud, peab olema arusaadav, millega on tegemist. Et seda üheselt mõista, tuleb see säte selgemaks ja arusaadavamaks teha.

Tänan! Vambo Kaal, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Osalt ma sain Enn Tarto küsimuse vastusest kätte selle, mis ma tahtsin teie käest küsida. Paragrahvi 38 lõige 2 ütleb, et imporditud toidutoorme kasutamise korral tuleb sellise toidutoorme osakaal määrata toidu kohta antavas teabes, kui sama toidutooret toodetakse ka Eestis. Kui vaadata seda koos lõikega 4, siis seal on selgelt öeldud, et Vabariigi Valitsus kehtestab märgistamise, reklaamimise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja korra toidugruppide kaupa. Kuskil ei ole öeldud, et imporditud toidutoorme osakaalu peaks näitama vorsti ümbrisel või pakendil. Kas te saate siis samamoodi ekslikult aru nagu Äripäevgi?

Aitäh, härra Vambo Kaal! Ei, ja nii ma ka selgelt ütlesin. Mina ei saanud niimoodi aru, aga nagu te näete, paljud said sellest niimoodi aru.

Tänan! Valve Raudnask, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et teie poole on pöördunud toiduainete töötlejad. Mis juhtuks, kui teie poole pöörduksid ka põllumehed, mis oleks põlluministri puhul väga loogiline, või tarbijad, sest § 38 lõige 2 arvestab eeskätt just põllumeeste ja tarbijate huve. Mis siis saaks? Teiseks te teatasite, et see, mis kuskil sees on, tehakse teatavaks. Kas igal hommikul tuleb põlluminister või keegi teine ministeeriumist turule ja hüüab seal kõvasti või kuidas see teatavaks tehakse? Andke andeks mu niisugune natuke sõjakas küsimus.

Aitäh, proua Valve Raudnask! Loomulikult peab partiide kaupa ka töötlejal teada olema, millist tooret ta kasutas. See on väga oluline ja nõutav toiduohutuse seisukohalt. Kui avastatakse, et mingi toit on inimese tervisele ohtlik, peab olema võimalik mööda käitlemisahelat n-ö tagasi minna ja täpselt välja selgitada, millisest toormest oli toit tehtud ning millises etapis see saastus. Seega ei saa olla ületamatuks probleemiks näidata partiide kaupa toote saatedokumentides kasutatud importtoorme osakaalu, see on selle seaduse regulatsiooni ideoloogia mõttes dokumentatsiooni küsimus. Ja loomulikult peame olema nii targad, et kaitsta nii tarbija kui ka tootja huvisid, ja seda tuleb ühiselt ja üheselt mõista.

Tänan! Juhatajal on küsimus: kas eelnõu autor katkestab eelnõu kolmanda lugemise?

Jah, kuigi majanduskomisjonil on vist teine otsus.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas on küsimusi valitsuspoolsele kaasettekandjale? Kui küsimusi on, siis tuleb kaasettekandja kõnepulti ja vastab nendele. Tundub, et ka talle ei ole küsimusi. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel kolleeg Valjo Massol.

Austatud härra esimees! Head kolleegid! Majanduskomisjonis arutati Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse eelnõu 1012 muudatusettepanekuid ning eelnõu kolmandale lugemisele saatmist 11. veebruaril k.a. Põllumajandusministeeriumist oli kutsutud kohale Kairi Ringo. Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse eelnõu koos muudatusettepanekute loeteluga otsustati saata Riigikogu täiskogule kolmandaks lugemiseks 17. veebruaril k.a. On õigus, et oli ka otsus esitada eelnõu vastuvõtmisele. Kuid majanduskomisjon arutas 16. veebruaril (protokoll 73) tagavaravarianti ning eelnõu algataja õigust ja ettepanekut arvestades palub saata 18. veebruariks kella 10-ks majanduskomisjonile muudatusettepanekud. Tänan!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Olav Anton, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Millal võiks eelnõu pärast 18. veebruariks esitatud muudatusettepanekuid saali tulla? Millal komisjon võiks neid arutada ja millal eelnõu tuleks saali?

Austatud kolleeg Anton! Muudatusettepanekuid, mis tulevad, arutame homme majanduskomisjoni koosolekul ning homme otsustab majanduskomisjon ka eelnõu saalituleku. Ega rohkem võimalusi ei ole kui 22. ja 23. veebruar, kuid kordan, seda otsustab majanduskomisjon.

Kas on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Valjo Masso! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kolmandal lugemisel võtavad sõna fraktsioonide ja komisjonide volitatud esindajad. Esimesena palun Vambo Kaal, Mõõdukate fraktsioon.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Mul on tõesti kahju, et härra Varik valitsuse esindajana on teinud täna otsuse, millest võib teha järelduse, et see Riigikogu koosseis ei võta toiduseadust vastu. Toiduseadus on menetlemise käigus muutunud üpris korrektseks seaduseks. See töö, mis temaga tehtud on, on väga suur. Teksti algsest variandist, mis tuli Põllumajandusministeeriumist, on võib-olla tõesti alles jäänud napilt 10-15%. Minule on selge, et täna kaitseb põllumajandusminister kellegi teise huve, mitte Eesti tarbija huve ja mitte Eesti põllumehe huve. Saab olla ainult üks selge järeldus: kaitstakse selle grupi töötleva tööstuse huve, kes maksimaalselt palju toob väljast sisse toorainet, et seda siis Eestis töödelda ja Eesti inimestele müüa. Ja mul on tõesti küsimus: kas eestlane ei pea teadma, mida ta ostab ja mida ta sööb? Kui te lähete elektroonikapoodi, siis ma olen kindel, et kui te olete otsustanud osta näiteks Sony raadio, siis te kindlasti püüate kaardi pealt vaadata, kas see on kokku pandud Jaapanis või hoopis Hongkongis või Taivanis. Meil on kõigil teada, et olenevalt sellest, kus ta on tehtud, on teatud kvaliteedivahe. See, et meil on Eestis kaubamärk "Eelista eestimaist" või "Hea Eesti toode", on hoopis teine probleem. See on lisainfo, mida antakse kaubamärgiga. Sellel on oma reglement, mis hõlmab ka toormeküsimust, kuid sugugi mitte kõik Eestis toodetud tooted või Eesti toorainest tehtud tooted ei hakka seda kandma. Ma võin öelda, et praegu on meie kaubanduses isegi niisugune olukord, kus saia ümber olevalt kilepakendilt võib lugeda "Valmistatud parimast Eesti jahust", aga kui minna samasse pagaritöökotta, siis ei leia sealt mitte ühtegi kotti Eesti jahu. Kas tarbija peab seda teadma? Miks põllumajandusminister seda ei taha? Kui me vaatame § 38, siis selles on esitatud kaks nõuet, mis tekitavad probleeme. Esimene on § 38 lõike 2 esimene lause, mis ütleb: "Kui toidu valmistamiseks on tavapäraselt eeldatava toidutoorme asemel kasutatud valmistoodet, tuleb seda näidata märgistusel." See on tõesti märgistusel ja tähendab seda, et kui jogurti sisse on pandud keedist, siis ongi sinna kirjutatud keedis, aga mitte jõhvikad ja suhkur ning muud komponendid. Kui saia sisse pannakse võid, siis kirjutatakse, et saia sisse on pandud võid, mitte ei kirjutata, et sinna pandi piima. Kui Uus-Meremaa võist ja meie naaberriigi Venemaa võib-olla mitte kõige kvaliteetsemast piimapulbrist tehakse hapukoort, siis see peab olema tõesti pakendil, sest vahepeal on antud valmistootele n-ö tagasikäik. Hoopis teine probleem on, et imporditud toidutoorme kasutamise korral tuleb sellise toidutoorme osakaal näidata toidu kohta antavas teabes, kui sama toidutooret toodetakse ka Eestis. See on teave, mis ei ole pakendil, mille tõttu ei ole vaja mitte ühtegi pakki ega ümbrist ümber teha. Et see asi oleks täiesti selge, on olemas lõige 4, mis ütleb, et valitsus kehtestab kaks eri korda. Üks kord näeb ette selle, millised tingimused on märgistusel, ja teine kord näeb ette selle, kuidas antakse lisateavet toidugruppide kaupa. Kõik see, mis Andres Varik siin rääkis, on ainult enda väljavabandamine. Tegelikult võib täiesti üheselt öelda: täna on põllumajandusminister asunud seisukohale, et Eesti tarbijat ja põllumeest ei ole vaja kaitsta, sest töötlev tööstus on temale olulisem. Olgugi et see seadus on üpris hea, usun ma, et pärast tänast katkestamist esitatakse küllalt palju muudatusettepanekuid, ja kahjuks ei saa siis järgmisel nädalal, ma olen täiesti veendunud, seda seadust vastu võtta. Nii et eesti rahvas võib tänada selle eest põllumajandusministrit, et toiduseadust vastu ei võeta. Aitäh!

Suur tänu, Vambo Kaal! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on kaks. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja härra Masso? Ka ei soovi. Fraktsioonide esindajad? Samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, palun kõnepulti tagasi kolleeg Valjo Masso ja vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on kokku kuus, kõik nad on majanduskomisjonilt. Esimene muudatusettepanek, arvestatud täielikult, samuti teine, kolmas, neljas, viies ja kuues ettepanek. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun kuuendat ettepanekut hääletada ja siia juurde selgitust, mis on selle mõte.

Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Selle ettepaneku poolt oli 6, vastu 0, erapooletuid 0.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Ettepanek sai toetuse. Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Tänan! Autori taotlusel on eelnõu kolmas lugemine katkestatud ning muudatusettepanekuid ootab juhtivkomisjon majanduskomisjon kuni 18. veebruari kella 10-ni. Tänan, Valjo Masso!

Tänan!

Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist ning ettekandeks on sõna justiitsminister Paul Varulil.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Asjaõigusseadus kui tsiviilseadustiku esimene osa ja ka esimesena vastuvõetud osa saab esimesena põhjalikumalt parandatud koos kinnistusraamatuseadusega ning mõningate sätetega kaasnevates seadustes. Eelnõu on pikka aega menetletud. Tahan tunnustada õiguskomisjoni väga põhjaliku käsitluse eest, menetluse käigus on eelnõu kahtlemata tunduvalt paremaks läinud. Loodan väga, et te täna hääletate positiivselt, milleks selle eelnõu puhul on vaja 51 poolthäält. Ma peatun lühidalt ainult mõnedel olulisematel muudatusettepanekutel. Põhimõttelisemad on võib-olla muudatusettepanekud 8 ja 12. Nendega on lahendatud meres olevate ehitiste ja rajatiste küsimus, millest ka siin saalis on korduvalt juttu olnud. Tõepoolest, praegu kehtiva asjaõigusseaduse kohaselt ei ole võimalik määratleda neid kinnisasjana ega kinnisasjana kinnistusraamatusse kanda, juhul kui ei ole tegemist riigile kuuluvate ehitiste või rajatistega. Praegu on antud minu arust põhjendatud lahendus, mille järgi, vaatamata sellele, et me määratleme kinnisasja kui maatükki koos selle juurde kuuluvate ehitiste ja muude oluliste osadega, saaksime registrisse kanda siiski ka ehitise, mis asub meres, ilma et see oleks merepõhja oluline osa. Seejuures on mõeldav nii see variant, kui ta ei ole kaldaga ühendatud, kui ka selline variant, kus ta on kaldaga ühendatud. Muudatusettepaneku nr 18 üle on ka vaieldud. See puudutab kohtu poolt taotletud keelumärke sissekandmise korda. Minu arust on leitud päris hea kompromiss, et pankrotimenetluses taotletud keelumärge kantakse kinnistusregistrisse kohe, väljaspool järjekorda. See haakub ka pankrotiloogikaga. Kui seda mitte teha, siis saab pankrotihaldur pärast neid toiminguid vaidlustades endale tööd juurde. Parandusettepanek 24 on ka põhjendatud ja vajalik. Kandeviga saab parandada kande tegija ise. See oli ka algselt nii sätestatud, kinnistusraamatuseaduse muutmise kaudu oli see säte aga vahepeal kaduma läinud. Nüüd on see põhjendatult taastatud. Üks olulisemaid sisulisi otsustusi on parandusettepanek nr 33, mis puudutab küll hoopis pankrotiseadust. See käsitleb kommertspandiga tagatud nõude rahuldamise järjekorda. Praegu kehtiva pankrotiseaduse kohaselt ei rakendata kuni 1. jaanuarini 2000 teatavasti pankrotiseaduse põhitekstist tulenevat nõuet, et kommertspant on eesõigusnõuete seas neljandal järjekohal. Praegu on ettepanek nihutada seda tähtaega 1. jaanuarini 2003. Ju on see ka põhjendatud, sest asjad ei ole siiski läinud nii kiiresti, nagu me mõni aeg tagasi mõtlesime, et hüpoteekide osakaal oleks kommertspandiga võrreldes oluliselt suurem. Kommertspantide osakaal on praegu küllaltki oluline. Et mitte tekitada tsiviilkäibes segadust, tuleks toetada ettepanekut pikendada seda tähtaega 1. jaanuarist 2000 kuni 1. jaanuarini 2003. Kõigi muude muudatusettepanekute suhtes on eelnõu algataja ja juhtivkomisjon ühte meelt ja suures osas need ongi koostöö tulemusena fikseeritud.

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Maido Pajo, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud Paul Varul! Mul on küsimus § 14 lõike 2 kohta. See käsitleb asjaõigusseaduse § 65 muutmist. Lõige 2 ütleb, et kinnistusraamatu parandamist nõudev isik võib kuni kande muutmise või kustutamiseni nõuda kohtult kinnistusraamatusse kantud isiku käsutusõiguse piiramiseks vastuväite kandmist kinnistusraamatusse. Võib-olla sa seletad natuke, milline on selle vastuväite õiguslik tähendus. Mida see annab ja millised õiguslikud kohustused sellest vastuväitest tulenevad?

Praegu on tehtud mitu seda laadi parandust. Kui me ütleme, et käsutusõigust on piiratud, ja selle kohta on vastav kanne tehtud, siis on mõte see, et vastuväide on ka kinnistusraamatulikult fikseeritud ja pärastise vaidluse seisukohad on seega mõlemad sama õigusliku jõuga.

Tänan! Maido Pajol on ka teine küsimus.

Ma palun siiski täpsustada, härra Varul. Milline on ikkagi õiguslik tähendus, kas see annab isikule, kelle kasuks vastuväide on sisse kantud, mingid täiendavad õigused või ei anna?

Käsutamisõiguse piirangu õiguslik tähendus on tõepoolest see, et ta piirab käsutamisõigust. Vastuväitel ei ole sellist õiguslikku tähendust, et ta piiraks käsutamisõigust. Aga vastuväitel on tähendus näiteks juhul, kui on aegumistähtaegade kohaldamine. Või teine näide. Kuna kinnisasjad on individuaalselt piiritletud asjad, siis tuleneb näiteks võlaõigusseadusest niisugune reegel, et kui ühele individualiseeritud asjale on mitu nõuet, see on mitmele müüdud, tuleb fikseerida, kes esimesena taotleb või kes esimesena vastu väidab.

Kas on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, härra minister! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni esimehel kolleeg Daimar Liivil.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Seaduseelnõu 694 on komisjonis arutusel olnud ligi kümmekond korda ja alati me oleme selle arutelu peale raisanud vähemalt kaks tundi. Nii et komisjoni istungitel on sellele kulunud umbes 20 tundi. Peale selle oleme komisjoni liikmete ja nõunikega käinud spetsiaalselt selle eelnõu pärast mitu korda Justiitsministeeriumis ja veetnud seal terveid päevi, et eelnõu saaks vastuvõtmiskõlblikuks. Ja täna on eelnõu siis niikaugel, et vähemalt komisjoni hinnangul võiks selle seaduseks muuta. Kõigil kolleegidel, kes on mööda maja laiali, paluks arvestada, et see eelnõu vajab 51 häält, ja pärast 35 muudatusettepaneku läbivaatamist tahaks komisjon panna eelnõu lõpphääletusele. Kui komisjon ei ole aga veendunud, et nii palju liikmeid saalis on, siis me teeme katkestusettepaneku ja palume homme kella 12-ks esitada meile muudatusettepanekuid, et eelnõu järgmisel nädalal kindlasti veel lugemisele saada. Kuid me ei tahaks seda järgmiseks nädalaks jätta, sest siis on meil niigi plaanis arutada veel kahte olulist eelnõu. Tõenäoliselt ei jõua me sellisel juhul neid kõiki piisavalt ette valmistada. Nii et palve kõigile Riigikogu liikmetele, kes on maja peal: kogunege saali, et muuta see seaduseelnõu seaduseks. Komisjoni tehtud muudatustest. Härra justiitsminister juba peatus kõigil sisulisematel muudatustel, mis viimase lugemisega on sisse tulnud. Komisjon peab ülimalt oluliseks just nimelt neid muudatusi, millest härra Varul ka alustas. Need puudutavad meres asuvate rajatiste ehk meie sadamaehitiste õigusliku režiimi tagamist. Siin on antud asjaõiguslik lahendus, et merepõhjaga püsivalt ühendatud ehitisi saab kanda kinnisasjadena kinnistusraamatusse ja et nendel saavad olla omanikud. Sellest regulatsioonist tuleneb veel see, et omanikuks võivad olla mitte ainult kaldakinnisasja omanikud, vaid kaldast algavad ehitised, näiteks kaiehitised, võivad kuuluda ka mitmele omanikule nagu tavalise kinnisasja puhul, nii et neid saab jagada, pantida. Selle kohta, kuidas need kinnisasjad jõuavad kinnistusraamatusse, on antud üldregulatsioon, mis on toodud 12. muudatusettepanekus. Siin on kõige üldisem seisukoht selline, et kui kaldaga püsivalt ühendatud ehitis on meres, kuulub kaldamaatüki omanikule ja on püstitatud seaduslikul alusel enne käesoleva aasta 1. aprilli, s.o enne käesoleva seaduse jõustumist, siis kuulub see kinnisomandi koosseisu ja seda on võimalik ka niimoodi kinnistusraamatusse kanda. Need ehitised ja rajatised, mis ei kuulu selle kaldamaatüki omanikule, millest nad algavad, ja samas on seaduslikul alusel püstitatud, saab kanda kinnistusraamatusse seaduses sätestatud korras. Praegusel hetkel ei ole see kord otseselt välja töötatud. On loomulik, et need küsimused vajavad eraldi käsitlemist, ja õiguskomisjon näeb asja nii, et järgmine valitsus töötab selle korra võimalikult ruttu välja ja siis saab need sadamarajatised kinnistusraamatusse kanda. Tõenäoliselt tuleb nendealune maa siiski ka riigilt välja osta. Aga nii või teisiti annavad need sätted meie sadamatele selle põhilise õigusliku režiimi, mille kohta sadamate ühenduse, Sadamate Liidu liikmed on meile mitu korda küsimusi esitanud. Ka kõik majandusega kursis olevad kinnisvarafirmad ja pangad on rääkinud, et sadamaid ja sadamaehitisi, kui nad on küllalt suured ja küllalt kulukad ehitised, peab olema võimalik ehitada hüpoteekfinantseerimise kaudu, samuti neid pantida, et teha sadamaehitistele näiteks piisavaid laiendus- ja arendustöid. Loomulikult võtab riik sellistel juhtudel merepõhja müügi eest ka teatud summa raha. Ma tuletan meelde, vastavalt seadustele kuulub merepõhi praegusel hetkel teatavasti riigile. Muudest tähtsamatest muudatustest oli juba juttu kommertspandinõude järjekohast, mis puudutab pankrotimenetlust. Komisjon arutas seda küsimust ja me jõudsime järeldusele, et kokkulepe, mis oli kommertspandiseaduse vastuvõtmisel, st et kommertspant on esimesel järjekohal kuni 2000. aasta 1. jaanuarini, ei ole praegu siiski reaalselt rakendatav. Me saime andmeid ka kommertspantide seadmise kohta: pankades on neid keskmiselt 33-50% üldisest pantide arvust. Kuna kinnistusse ei ole siiski veel jõudnud paljud kinnisasjad, mis on tagatiseks muudele pantidele, siis oleme paratamatult selle tähtaja pikendamise otsuse ees. Seadusesse on eraldi toodud eelmine kord kogemata välja jäänud täiendused, mis puudutavad kande kustutamist õigustatud isiku surma järel ja tähtpäeva saabumisel. See kord on nüüd kinnistusraamatu puhul seadustatud. Eraldi vajavad ilmselt märkimist Liina Tõnissoni esitatud ettepanekud, mis on tulnud praktilisest elust. Nimelt on olnud peaaegu võimatu kanda kinnistusraamatusse seaduslikult olemasolevate juriidiliste isikute kinnistuid. Ma pean silmas neid juriidilisi isikuid, mille ümberregistreerimise aeg ei ole veel lõppenud ja mis ei ole ennast ümber registreerinud. Tegemist on eelkõige korteriühistute, elamuühistute, aga ka kooperatiividega, kes peaksid saama siiski oma maa kinnistusraamatusse kanda, sest riik on neid juriidilise isikuna aktsepteerinud ja neil on registrikood. Nii et peab ütlema, et Liina Tõnisson on teinud väga normaalse ettepaneku. Tegelikult oleks see tulnud võtta ette tunduvalt varem ja ma arvan, et siin on olnud tegemist Kinnistusameti teatud paindumatuse või jäikusega, selle asemel et need küsimused lahendada. Viimane muudatus, millel tahaks peatuda, on kinnistussekretäride institutsiooni taastoomine seadusse. Nimelt vajavad kinnistusraamatud sekretäridena töötavat abijõudu, kellel on suhteliselt spetsiifilised oskused. Nad on praegusel hetkel kajastatud ametikohtade klassifikatsiooni käsitlevas seaduses, kuid nende ametisse määramise korra kehtimise aeg lõppes. Nüüd antakse tingimused sellesse ametisse määramiseks pärast eksami tegemist. Ka see muudatus on komisjoni arvates vajalik, et lahendada küsimused, mis on seotud kinnistusraamatu töötajaskonna normaalse rakendamisega. Õiguskomisjon on toonud mõningad seaduse paragrahvid eraldi välja jõustumise seisukohalt. Need on paragrahvid, mis käsitlevad just nimelt neid muudatusi, mis käivad kinnistusraamatusse kandmise kohta. Need puudutavad isikuid, kes ei ole juriidiliselt registreeritud, aga ka kinnistussekretäre ja elektroonilise kinnistusraamatu rakendamist. Õiguskomisjon on oma töö teinud ja me leiame, et väga palju paremaks ei ole võimalik seda seadust enam teha. Me arutasime ka võimalust tuua sisse õiguste pantimine, kuid kahjuks jäi selle läbitöötamiseks natuke vähe aega, mistõttu me ei ole seda siia lülitanud. Aitäh!

Suur tänu! Juhatajal on küsimus: kas lugupeetud kaasettekandja on nõus, et muudatusettepanekute tabelis on 36 muudatusettepanekut, mitte 35, sest numbri 33 all on kaks ettepanekut.

Jah, ma olen nõus, siia on ilmselt arvutitöötlemisel sattunud viga.

Kas on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Daimar Liiv! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Fraktsioonide esindajad? Ka mitte. Lugupeetud kolleegid, palun Daimar Liivi tagasi kõnepulti. Võtame ette muudatusettepanekute tabeli, milles on 36 muudatusettepanekut, ja alustame nende läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti teine, kolmas, neljas, viies, kuues ja seitsmes ettepanek. Kaheksandat muudatusettepanekut on arvestatud küll täielikult, kuid kooskõlas kodukorraseaduse § 88 lõikega 3 kuulub hääletamisele. Kas komisjon soovib enne kommenteerida?

Ainult lühidalt. See on seesama meres asuvate kinnisasjade õigusliku režiimi sätestamine. Eelmisel korral me kirjutasime selle sisse, aga sõnastus ei olnud veel kõige parem. Tookord oli kokkulepe, et me leiame parema sõnastuse, ja siin on nüüd see sõnastus, mida ka härra justiitsminister väga selgelt pidas õigustatuks. Meie poolt on ettepanek seda toetada.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Ettepanek sai toetuse. Üheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 10., 11., 12. ja 13. ettepanek. 14. muudatusettepanek on Liina Tõnissonilt, arvestatud täielikult. 15. on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. 16. on Liina Tõnissonilt, arvestatud täielikult. 17. on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 18. ettepanek. 19. muudatusettepanek on Liina Tõnissonilt, arvestatud täielikult. 20. muudatusettepanek on Liina Tõnissonilt, arvestatud osaliselt. 21. on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28., 29., 30., 31. ja 32. ettepanek. 33. muudatusettepanek on Mati Meoselt, arvestatud täielikult. Järgmine, muudatusettepanek nr 33a on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. 34. on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. Viimane, 35. ettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. Tänan! Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ning selle vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Lugupeetud kolleegid, palun, kohaloleku kontroll! Hetkel on kohal 52 Riigikogu liiget. Kas võime asuda lõpphääletuse juurde? Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja täitemenetluse seadustiku, planeerimis- ja ehitusseaduse, riigilõivuseaduse ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 53 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on sõna justiitsminister Paul Varulil.

Härra eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu kohta on tehtud küllaltki palju muudatusettepanekuid, kuid ükski neist ei ole vastuolus eelnõu põhisisu, mudeli ega ideoloogiaga. Kõik nad on eelkõige täpsustavad ning kõigi suhtes on ka juhtivkomisjonil ja eelnõu algatajal ühesugune seisukoht, õigemini, nad on kujunenud vastastikuses koostöös. Sisulistest muudatustest võiks esile tõsta kõigepealt seda, et lisaks võimalusele esitada erikaebus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise peale antakse kõigi astmete kohtutes võimalus esitada kaebus tähtaja ennistamise peale. Edasi, protsessiosaliseks olevat haldusametnikku võib esindada haldusasutuselt saadud volituse alusel haldusasutuse juht või teine isik. Varem piirdus selline esindamine ainult haldusasutuse juhiga. Üks oluline, võib-olla üks põhimõttelisemaid muudatusi on see, et protsessiosalistele antakse kõigis vaidlustes õigus sõlmida vaidluse osaliseks või täielikuks lahendamiseks kokkulepe, kusjuures kohus kontrollib kokkuleppe vastavust seadusele. Varem oli kokkulepe võimalik ainult halduslepingu vaidlevate poolte puhul. Sisse on viidud ka apellatsiooniteate edastamise kohustus. See on kohustus esitada enne apellatsiooni tegelikku esitamist teade selle kohta, et apellatsioon kavatsetakse esitada. See ei pane peale apellatsiooni esitamise kohustust, loomulikult võib apellatsiooni ka esitamata jätta, mis on analoogiline näiteks tsiviilkohtumenetluses kehtivate reeglitega. Kõrvaldatud on sätted, mis lubasid hüvitada ainult advokaadi poolt osutatava õigusabi kulud, sõna "advokaadikulud" on asendatud sõnaga "õigusabikulud", mis on selgelt täpsem. Oluline on ka see, et kui üldine kaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, siis nähakse ette võimalus sätestada seadusega ka mingi muu tähtaeg. Eelnõus muudatuste tegemisel on arvestatud Euroopa Nõukogu ekspertiisi, mis saabus pärast seda, kui eelnõu oli esitatud. Selles juhiti tähelepanu mõnede täpsustuste vajalikkusele, näiteks istungite salvestamist puudutavad küsimused, sätted diskretsiooni ehk suvaõiguse alusel teostatavate toimingute kontrolli kohta. Võib öelda, et eelnõu vastab Euroopas kujunenud nõuetele. Suur tänu!

Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Tundub, et kõik on selge, küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni esimehel kolleeg Daimar Liivil.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Halduskohtumenetluse seadustik on kahtlemata üks olulisi seadusi, mis kohtumenetlust reguleerib. Kahjuks on komisjonil tema menetlemiseks suhteliselt vähe aega olnud või vähe aega jäänud, sest eelnõu esitati suhteliselt hilja. Kuid me oleme püüdnud teha oma parima. Istudes koos halduskohtumenetluse seadustiku ettevalmistanud töögrupiga, kuhu kuulusid esindajad nii Justiitsministeeriumist, Riigikohtust kui ka Tartu Ülikoolist, tegime päris mitmeid muudatusettepanekuid. Härra Varul viitas selle seadustiku ekspertiisile, mis on saabunud Euroopa Nõukogust, ja seal sisalduv on komisjonipoolsete ettepanekutena samuti leidnud kajastust muudatusettepanekute tabelis. Tooksin ettepanekutest välja kõige põhilisemad. Kõigepealt tekkis meil sisuline küsimus, mida ikkagi tähendab haldustoimingute lubamine või haldustoimingute teostamine. Lähtudes ekspertiisist ja ka meie juriidilise osakonna arvamusest, nägime siin ette uue sõnastuse ja parandasime päris mitut paragrahvi. Terminoloogias kasutatakse väljendit "haldustoiminguks loa andmine". Järgmine muudatus, mis on ka natuke sisuline ja akadeemilisemat laadi, kuid annab kohtule mingisugusegi tugipunkti, on § 4 lõppu lisatud lause, et haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping. Sellega on püütud vältida olukorda, kus suhteid, mis tekivad avalik-õigusliku isiku, st riigi, kohaliku omavalitsuse ja mingi tavalise eraõigusliku isiku vahel näiteks toodete ostmisel, ei oleks võimalik käsitleda enam halduslepinguna. Need on tavalised tsiviilõiguslikud lepingud, kui riik ostab kelleltki näiteks kontorivarustust või midagi muud sellist. Küll aga on haldusõiguslikena käsitletavad need lepingud, kui riik annab mingi oma funktsiooni täitmise üle näiteks mittetulundusühingutele. Halduslepingute võimalus on praegusel hetkel sätestatud näiteks kriminaalhooldusseaduses, kus on ette nähtud, et riik võib anda kriminaalhoolduse teostamise vastava halduslepingu alusel üle kriminaalhooldusega tegelevale mittetulundusühingule. Ja sellisel juhul, kui antakse üle avalik-õiguslikud kohustused, on siis tegemist halduslepingutega. Järgmine termin, mida me täpsustasime, oli § 7 lõikes 1, kus nõuti, et mingi haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kohtule kaebuse esitajal peab olema selleks õiguslik huvi. Me leidsime, et ei ole võimalik nii täpselt sätestada, mis on õiguslik huvi, ega panna inimest tõestama, et tal on mingi seadusest tulenev huvi või et tal on mingi lepinguline küsimus. Seetõttu sai õiguslik huvi asendatud põhjendatud huviga. Inimene näitab lihtsalt ära, et mingi tehingu, toimingu või haldusaktiga on tal mingisugune puutumus, ja selle alusel on tal võimalik esitada kohtusse kaebus ja algatada küsimus. Me muutsime täpsemaks kõike seda, mis puudutab kaebuse esitamist kohtuotsuse peale. Siiani oli välja pakutud 30-päevane tähtaeg, kuid nüüd on niimoodi, et 10 päeva jooksul tuleb teatada apellatsiooni esitamisest ja siis 30 päeva jooksul see esitada. See on selleks, et inimene saaks juba 10 päeva pärast teada, kas apellatsioon esitatakse või mitte, ja ta ei peaks kuu aega ootama. See protsess või menetlus on nüüd haldus- ja tsiviilkohtupidamise puhul ühesugune. Kui riik tahab halduskohtu otsust protestida, siis tuleb tal ka esitada selline taotlus 10 päeva jooksul. Täpsema protesti saab ta esitada kuu aja jooksul. Väga pikk vaidlus oli meil terminite üle, mis puudutasid juhte, kui ametnik on õigustatud tegutsema diskretsiooni või eesti keeles öelduna suvaõiguse alusel. Esialgses tekstis oli pakutud välja "vaba valiku alusel". See ei ole aga täiesti vaba valik, sest seadus kirjutab ametnikule siiski ette teatud piirid. Vaatamata erinevatele seisukohtadele, mida eksperdid suvaõiguse suhtes väljendasid, tunnistasid nad kõik, et see on kõige parem sõna, aga tal on selline natuke halb kõrvalmaik, sest selles mõistes, nagu ta nüüd kasutusele tuleb, ei ole teda varem eriti palju kasutatud. Komisjon jäi siiski selle juurde, et termin "suvaõigus" on kõige täpsem, ja me tõime selle seadusesse sisse. Loodame, et sellega lõpevad ka akadeemilised vaidlused, kuidas diskretsiooni eesti keeles vähemalt seadusandja tasemel tähistada. Loomulikult võib akadeemilisi artikleid selle poolt või vastu kirjutada, aga seaduses on asi üheselt lahendatud. Viimane suurem muudatus, mis me ette nägime, oli advokaadikulude asemel õigusabikulude sätestamine. Sellel peatus lühidalt juba härra justiitsminister. Nimelt võib haldusmenetluses peale advokaadi inimesi esindada ka mõni teine isik, keda inimene usaldab, ja tõenäoliselt võivad tekkida teatud kulud. Sellisel juhul peab kohtul olema ka alus, kuidas need kulud hüvitada. Nii et see asi sai täpsustatud ja põhimõtteliselt on komisjon selle otsuse langetanud. Ma loodan, et seda otsust toetavad eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamisel ka saalisviibijad. Komisjon, lähtudes sellest, et eelnõu menetlemiseks on aega siiski väga vähe olnud, ja ka sellest, et me palusime eksperte enne vastuvõtmist see veel kord korralikult läbi töötada, parandamaks võimalike viperusi ja näpuvigu, jõudis järeldusele, et teeme täna ettepaneku teine lugemine lõpetada ja suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Selle oleme planeerinud 23. veebruarile ja me palume, et muudatusettepanekud esitataks õiguskomisjonile 22. veebruaril kell 10-ks. Aitäh!

Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Daimar Liiv! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Fraktsioonide esindajad ka ei soovi. Lugupeetud kolleegid, palun kõnepulti tagasi kolleeg Daimar Liivi ja võtame ette muudatusettepaneku tabeli, kus on kokku 26 muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti on täielikult arvestatud 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25. ja viimast, 26. ettepanekut. Tänan! Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada ning suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Sellega on halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu suunatud kolmandale lugemisele ja muudatusettepanekuid ootab õiguskomisjon kuni 22. veebruari kella 10-ni.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse algatatud advokatuuri seaduse eelnõu, jätkame teist lugemist ja ettekandeks on sõna justiitsminister Paul Varulil.

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Advokatuuri seaduse temaatikat on siin saalis selle eelnõuga seotult päris pikalt ja põhjalikult arutatud, ka kõiki neid küsimusi, millega seonduvad praegu tehtud muudatusettepanekud. Eelnõu algataja ja juhtivkomisjon on muudatusettepanekute suhtes ühel meelel ja mul on ettepanek toetada muudatusettepanekute hääletamisel juhtivkomisjoni seisukohti. Juhtivkomisjon ega eelnõu algataja ei ole toetanud ühte muudatusettepanekut, nr 4. Selle ettepaneku kohaselt tuleks jätta välja säte, mis ütleb, et kui advokaat on advokatuurist välja arvatud või välja heidetud, siis ta kaotab õiguse tegutseda advokaadina. Sellise punkti väljajätmine tähendab seda, et kui advokaat on teinud mingisuguse teo, mille pärast ta on välja heidetud, siis sellel väljaheitmisel ei oleks nagu mitte mingisugust tähendust, ta võiks ikka advokaadina töötamist jätkata. See tähendaks, et kogu aukohtu pidamine ja distsiplinaarmenetlus kaotaks igasuguse tähenduse. Vaevalt saab seadusandja siiski lubada seda, et advokaadid võivad täiesti karistamatult tegutseda. Sel juhul oleks isegi nii, et kui advokaat on kriminaalkorras süüdi mõistetud ja advokatuurist selle tõttu välja heidetud, võib ta ikkagi advokaadina jätkata. Seda muudatusettepanekut ei saa kuidagi toetada, see oleks liiga suure, põhimõttelageda privileegi tegemine advokaatidele. Muus osas leian, et esitatud muudatusettepanekud on vajalikud ja haakuvad eelnõu üldise mudeli ja ideoloogiaga.

Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, härra minister! Kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni aseesimehel kolleeg Tõnis Seesmaal.

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 15. ja 16. veebruaril. 16. veebruaril hääletati muudatusettepanekuid. Komisjonis tekitas küsimusi advokatuuri staatus ning advokaatide advokatuuri kuulumine. Sellest tulenevalt on esitatud ka muudatusettepanekud. Komisjoni istungil viibisid justiitsminister, Justiitsministeeriumi asekantsler ja Eesti Advokatuuri esindaja härra Aare Tark. Eelmisel täiskogu istungil hääletati eelnõu § 22 lõikesse 2 põhimõte, et Eesti advokaadina töötava juristi kuulumine advokaatide kutseühingusse on vaba. See tähendab, advokatuuri kuulumine oleks vaba. Nimetatud muudatusega soovitakse vältida kutsekorporatsioonide teket ning piiranguid sinna kuulumisel. Kuid advokatuuri esindaja sõnul ei saa advokatuuri kuulumine olla vaba ja see on nii ka teiste riikide õigussüsteemides. Ühtlasi ei ole õige seada advokaatide ja juristide vahele võrdusmärki. Advokatuuri kuulumise vabadus muudab mõttetuks advokatuuri olemuse ja seaduseelnõu enda, sest eelnõus on reguleeritud nii advokaatide õigusi kui ka kohustusi, samuti advokaatidele esitatavaid nõudeid (advokaadieksam, advokatuurist väljaarvamine ja väljaheitmine, järelevalve advokaadi tegevuse üle jne). Seetõttu on komisjon toetanud Koonderakonna fraktsiooni muudatusettepanekut nr 3, mis oli ka eelnõu autori mõte eelnõu ette valmistades. Komisjon kiitis heaks võimaluse jätta advokatuuri staatus konkreetselt määratlemata. Muudatusettepanekuid nr 1 ja 2 toetasid nii eelnõu autori esindajad kui advokatuuri esindaja. Muudatus oleks analoogne kehtivas seaduses sätestatuga, et advokatuur on juriidiline isik. Siinkohal kordan: ettepanek on tingitud sellest, et advokatuur on nii era- kui avalik-õiguslike tunnustega juriidiline isik ja ühest määratlust on raske anda. Komisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja suunata eelnõu kolmandale lugemisele (8 poolt, 1 vastu, 0 erapooletut). Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 22. veebruar kell 10 (6 poolt, 2 vastu, 0 erapooletut). Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Toomas Alatalu, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra Seesmaa! Kas te võite kinnitada, et meie naaberriikides on ka ainult üks advokatuur?

Minu andmetel küll.

Tänan! Kalev Kukk, palun!

Suur aitäh! Hea kolleeg! Kuidas on sinu arvates kohustuslik kuulumine advokatuuri kooskõlas põhiseaduse §-ga 29, mis ütleb, et töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba?

Kui praegust advokatuuri seadust ei ole selle koha pealt protestitud, siis ma arvan, et ka uut selle koha pealt ei protestita.

Tänan! Ants Tamme, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetav kolleeg Tõnis Seesmaa! Kas sa võid öelda, missugustes meie naaberriikides, võtame näiteks Venemaa, Soome, Leedu, Rootsi ja mis nad kõik veel on, on advokaadid ainult talaaris esinemisvõimelised, st nad peavad seda kandma? Mil määral see nende kutseoskusi tõstab jne?

Sellele küsimusele ma ei oska küll vastata, millistes riikides konkreetselt nad on talaaris. Paljudes Euroopa riikides see tõesti niimoodi on, ütleme, Kesk-Euroopa pool. Mis puudutab Ida-Euroopa riike, siis selle koha pealt ma jään tõesti vastuse võlgu.

Tänan! Kalev Kukk, teine küsimus.

Suur aitäh! Hea kolleeg, ma meenutan sulle, et seadus Eesti Advokatuuri kohta on vastu võetud põhiseaduseelselt, 1991. aastal ja selle loogika järgi, mis meil kehtib, on need seaduse sätted, mis on vastuolus põhiseadusega, kehtetud. Nii et antud juhul võib tõlgendada ka selliselt, et tänase advokatuuri kohustuslik liikmelisus on juba aprioorselt põhiseaduse kontekstis kehtetu. Kuidas sa vaatad sellele asjaolule, et probleem, millest me siin räägime, toetub seadusele, mis on vastu võetud põhiseaduseelselt?

Need juristid, kes ei taha advokaadina töötada, ei pea advokatuuri astuma, nad töötavad edasi vastavalt õigusteenuse seadusele, mis küll praegu menetlusest välja arvati. Seal oli ette nähtud võimalus anda õigusteenust teiste seaduste alusel. See on nende vaba valik.

Tänan! Toomas Alatalu, teine küsimus.

Lugupeetud härra Seesmaa! Paragrahvi 35 lõige 3 viitab sellele, et advokatuuri liige võib saada ka Vabariigi Presidendiks. Kas teistes analoogilistes seadustes on ka niisugune edevus kirja pandud, et meie liige võib saada Vabariigi Presidendiks, või on see advokaatide eralõbu, et see niimoodi fikseeritakse?

Eks marssalikepp ole igaühel kotis.

Tänan! Ants Tamme, teine küsimus.

Aitäh! Presidendiks küll, aga kas seal ei võiks lugeda üles ka peaministri ja vägede ülemjuhataja, sõjaväe kõrgema juristi ja kõik ministrid, kelleks advokaat võiks saada?

Siin on praegu arvestatud neid seadusi, kus need ametid on loetletud.

Kas on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Tõnis Seesmaa! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Esimesena palun Jüri Adams!

Aitäh, härra juhataja! Need mõningad parandusettepanekud, mis meile on esitatud, on kõik tegelikult positiivses suunas, aga kui te mäletate diskussiooni selle eelnõu üle, siis puuduvad parandusettepanekud enamiku muude vaidlusaluste küsimuste kohta. Ilmselt on enamik meie Riigikogu liikmeid praegu tööga nii koormatud, et nad ei jõudnud neid teha, ja selle järgi võib oletada, et küsimused jäävad kas siis kolmanda lugemise või ka järgmise Riigikogu koosseisu peale. Ma tuletan meelde, et põhiküsimus on praegu siiski see, kas see seadus, esiteks, tagab Eestile võimaluse, et meil oleks piisavalt palju advokaate. Ma väidan, et ei taga. Teiseks, kas see tagab noortele, oma tööd alustavatele advokaatidele nende võimetele vastava karjääri advokatuuris? Ma vastan, et ta ei taga seda. Lõpetuseks paar sõna härra Kukele. Lugupeetud rahvasaadik härra Kukk! Me oleme enamasti ühel nõul, aga advokatuuriküsimuses ma ei ole sama meelt. Ma arvan, et advokatuur kui selline ei ole ei tööandjate ühing ega töövõtjate ühing. Siin on tegemist riigipoolse ettekirjutusega koonduda teatud spetsiifilisel eesmärgil teatud spetsiifilisse organisatsiooni. See ei keela samadel inimestel ühineda kas tööandjatena või töövõtjatena mingisuguse teise organisatsiooniga. Loogika tuleneb sellest, et kui riik annab ühele inimeste kogule eesõigused tegutseda ühel kutsealal ja keelab kõigil teistel seda teha, siis on riigil õigus omakorda nõuda nendelt inimestelt teatud enesekontrolli ja teatud riigipoolsete kohustuslike tingimuste täitmist. Ma arvan, et seda sorti avalik-õiguslik organiseerimine ei puuduta vastavat põhiseaduse paragrahvi. Meil on selliseid asju ka teisi, silmapaistvaim neist on näiteks notariaat. Aitäh!

Suur tänu, Jüri Adams! Toomas Alatalu, palun, sõnavõtt kohalt.

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu! Kui seda seadust tähelepanelikult vaadata, siis siin ei ole fikseeritud, mida peab advokatuuri liige tegema siis, kui ta on määratud õiguskantsleriks või prokuröriks.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Fraktsioonide esindajad? Ka mitte. Lugupeetud kolleegid, palun kõnepulti tagasi Tõnis Seesmaa ja vaatame läbi muudatusettepanekute tabeli, kus on kokku neli muudatusettepanekut.

Kõik muudatusettepanekud on vaja läbi hääletada, sest neid on juba korra saalis hääletatud.

Kas ka neljandat muudatusettepanekut, mis on jäänud arvestamata?

Seda ei pea.

Järelikult tulevad esimesed kolm muudatusettepanekut hääletusele kooskõlas kodukorraseaduse § 88 lõikega 3. Esimene muudatusettepanek. Kas autorid soovivad kommenteerida? Ei soovi. Kas juhtivkomisjon soovib?

Hääletustulemusega 5 poolt, 1 vastu, 3 erapooletut leidis esimene muudatusettepanek toetust.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Ettepanek sai toetuse. Teine muudatusettepanek. Kas on soovi kommenteerida?

Teine muudatusettepanek: 5 poolt, 1 vastu, 2 erapooletut. Põhjenduse andsin enne sõnavõtus.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Ettepanek sai toetuse. Kolmas muudatusettepanek. Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Siin oli 5 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Neljas muudatusettepanek on Uno Merestelt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. Tänan! Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning sellega on advokatuuri seaduse eelnõu suunatud kolmandale lugemisele. Muudatusettepanekuid ootab juhtivkomisjon kuni 22. veebruari kella 10-ni.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist. Valitsus on palunud anda kaasettekandeks sõna ka Teede- ja Sideministeeriumi asekantslerile Meelis Pihelile. Ettekandeks on sõna teede- ja sideminister Raivo Varel.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on teise lugemise jätkamisel raudteeseaduse eelnõu, mida nüüd on tükk aega töödeldud ja mis on algse tekstiga võrreldes muutunud. Majanduskomisjon on selle seaduseelnõu tekstiga tõsist tööd teinud, aga paiguti ka vinti üle keeranud. Tahaksin esmalt rõhutada: selle seaduse väljatöötamise lähteseisukoht oli, et iga raudtee-ettevõtja, nii raudteeveo- kui ka raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on samasugune ettevõtja nagu iga teinegi, kes tegutseb äriseadustiku alusel. Seega peab ta olema majandustegevuse korraldamiseks võimeline sooritama õigustoiminguid, sõlmima lepinguid ja tegema teisi tehinguid. Nagu iga teinegi ettevõtja peab ka raudtee-ettevõtja ja tema juhtkond tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Eelöeldust lähtudes, kuid samal ajal arvestades raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi eripära ning seda, et viimasel juhul on tegemist ühe suurema ohuallikaga, seda, et raudtee kasutamisel tuleb tagada mitmetest ohutusnõuetest, keskkonnanõuetest jne kinnipidamine, peeti vajalikuks sätestada raudteeseaduse eelnõus terve hulk piiranguid, mis sisuliselt on käsitletavad ettevõtluse piirangutena, sealhulgas Raudteeameti õigused ja kohustused kontrolli teostamisel. Teiseks on selle eelnõu eesmärk olnud soodustada konkurentsi tekkimist raudteeveol, mida teadagi aastaid ei olnud ja mõne arvates ei peakski tulema, kuigi räägitakse vastupidist. Eesmärk on olnud ka tagada raudteeveo konkurentsivõimelisus, võrreldes teiste transpordiliikidega. Reisijateveos on see eriti aktuaalne olnud ja seda on mitu korda siin saaliski arutatud. Eelnõus toodud regulatsioon avalike raudteeveoteenuste osutamiseks ja avalikuks kasutamiseks määratud raudteede läbilaskevõime jaotamiseks oligi selleks ette nähtud. Arvestades aga samas, et ettevõtjad on eraõiguslikud isikud, ei saanud eelnõu koostajate eesmärk olla jagada seadusega turgu. Luua tingimused, määratleda protseduurid, seda jah, aga et jagada turgu, selle peale ei ole nagu tulnud. Iga ettevõtja peab arvestama, et majandustegevuseks on kindlasti vaja saavutada kokkuleppeid ja sõlmida lepinguid. Tegevusluba kinnitab vaid asjaolu, et on olemas vajalik tase, et ettevõtja vastab teatud nõuetele, mis tulenevad minu poolt enne väljatoodud raudtee eripärast, mis on vajalikud sellel tegevusalal tegutsemiseks, kuid mis ei anna ettevõtjale automaatselt õigust ega ka kohustust sõlmida vastavad lepingud. Küll aga on määratletud reeglid, mis juhtub siis, kui lepingute sõlmimist diskrimineeritakse, ja selle vastu on sisse programmeeritud mehhanism. Tahan veel kord rõhutada seda aspekti, sest minu meelest jätkub varjatud kujul selline arusaamine, et raudteealane tegevus ei ole mitte majandustegevus, vaid on hoopiski mingisuguse avalik-õigusliku isiku eripärane tegutsemine. Tulenevalt sellest pikast sissejuhatusest nüüd mõningad märkused paranduste kohta. Mitmeid muudatusi on tehtud eelnõu §-des 4 ja 7. Nagu te mäletate, hääletati eelmisel korral sisse, kui ma ei eksi, härra Taimla pakutud variandid. Hiljem on seda teksti mitmel viisil muudetud. Üks põhjusi, miks selle ümber on nii palju arutelusid olnud, on see, et infrastruktuuri ja raudteeliikluse korraldust tuleks käsitleda ühtse tervikuna, tehnoloogilise protsessina, mis on ühtne tervik. Võib muidugi teha mitmesuguseid teoreetilisi konstruktsioone, aga kui korraks istuda raudteevagunisse, õigemini, vedurijuhitooli, siis saab tõenäoliselt kohe selgeks, et liikluskorraldus ja infrastruktuur on üks tervik. Teiseks, kui avalikuks kasutamiseks määratud raudtee infrastruktuuri majandamine, mille üks osa on ka raudteeliikluse juhtimine, üldse teisele ettevõtjale üle antakse, siis tuleb sellel ettevõtjal taotleda ja saada raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusluba. Järelikult on tegemist juba ka raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga. Kolmandaks, nagu juba eespool sai pikalt räägitud, on ka raudtee-ettevõtjad eraõiguslikud isikud, kelle tegevusele saab küll seadusega kehtestada kitsendusi, mitte aga keelata neid lihtsalt tegutsemast, kaasa arvatud ka vara valdamise, käsutamise ja kasutamise osas. Paragrahvi 7 muudatused olid seotud redaktsioonilist laadi asjadega. Kuid lisaks sellele on majanduskomisjon sisse hääletanud ka härrade Jürgensoni ja Pärnoja muudatusettepanekud, millega sisuliselt modifitseeritakse eelmisel korral teie ees olnud teksti ja tegelikult luuakse uus olukord. Esimene moment, mida tahaks siin rõhutada, on see, et kogu see sõnastus puudutab kõiki raudteid. Teisisõnu, teie ees olevas tekstis allakriipsutatud osa tähendab, et tegelikult käib see kõikide raudteede kohta. Diskussiooni käigus me püüdsime jõuda arusaamisele, kuidas härra Pärnoja tõlgendab seda konkurentsiseaduse viidet, ja lõppkokkuvõttes üritas ta seda tõlgendada täpselt niimoodi, et see käib ainult ja ainult ühe raudtee kohta, st Eesti Raudtee kohta. Teiste kohta see ei käivat, sest see olevat ainuke n-ö turgu valdav ettevõte. Tegelikult on muidugi raudteeturgusid mitu ja eri turgudel on peaaegu kõik meil tegutsevad ettevõtjad samas staatuses, mis sisuliselt tähendab kõikidele nendele tegevuse keeldu. Iseküsimus on muidugi, mida peetakse üleüldse silmas ettevõtja all konkurentsiseaduse tähenduses. Kas konkurentsiseaduse § 2 lõikes 3 nimetatut, kus on öeldud, et ettevõtjaks loetakse ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, või midagi muud? Mis jällegi toob kaasa selle, et tegelikult kehtib sätestatu nii raudteeinfrastruktuuri ettevõtjale, kellel on tütarettevõtjaid, kes võivad tegelda ka raudteeveoga, ja vastupidi. See tähendaks muidugi ühtlasi seda, et põhimõtteliselt peaks kõikidel olemasolevatel raudteedel tekitama uue olukorra. Praegu raudteeinfrastruktuuri valdavad ettevõtted peaksid lõpetama igasuguse tegevuse, mis seondub veondusega, ja minema välja selle peale, et otsida partnerit, kes mitte mingil viisil ei oleks seotud nendega, ei otseselt ega kaudselt, et vedusid siis seal teostada. Teine võimalus on, et nad kõik kuulutatakse mitte avalikuks kasutamiseks mõelduks, ja siis oleks see probleem päevakorralt maas. Loomulikult on siin ka tegu keeluga, millest juba enne oli juttu, aga see argument ilmselt ei mõju. Tahaksin rõhutada, et iga ettepaneku tegemisel oleks igati otstarbekas arvestada kujunenud olukorda ja seda, et tegelikult ei ole meil mitte üks raudtee, vaid on mitu raudteed ja mitu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat selle seaduse tähenduses. Ettepaneku formuleerimisel peaks rohkem arvestama realiteeti, mitte nägema silme ees ainult ühte eesmärki. Loomulikult ei saa eelnõu koostaja nõustuda ettepanekuga, milles ei ole majanduslikke realiteete üldse arvestatud, milles need on sisuliselt toodud ühe teoreetilise konstruktsiooni ohvriks. Peale selle on minu teada teistes riikides kõikide raudteealaste ümberkorralduste puhul säilinud kõigil raudteedel õigus tegutseda edasi juba sõlmitud lepingute alusel. Teisisõnu, mitte konstrueerida ükskõik mis viisil teoreetilist mudelit. Alati on sõlmitud lepingud kehtinud edasi ja jäänud on ka see tegevusvaldkond, millega tegeldi. Ma tahaksin klaarida veel ühte suurt arusaamatust, millega on tulnud mitu korda kokku puutuda ja mida on argumentatsioonis kasutatud sedapidi ja teistpidi. Euroopa Liidu direktiivid ei kohusta raudteeinfrastruktuuri majandamist ja veoteenuse osutamist lahutama selles tähenduses, et need peavad olema eraldi õiguslikud subjektid. Küll aga on rõhutatud eraldi raamatupidamist. See on tõesti nii ja seda on ka arvestatud selles eelnõus. See peab olema läbipaistev arvestus, see on kontrollitav arvestus, mehhanismid selleks on olemas. Siinkohal võiks arvestada, et isegi loomuliku monopoli, eri- või ainuõigusega ettevõtja kohta ei sätesta konkurentsiseadus selles osas muud, kui et viimane peab lubama teisele ettevõtjale mõistlikel, mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule või infrastruktuurile teenustega varustamise või müügi eesmärgil. Seega jääb arusaamatuks, miks raudteeseaduse eelnõu muudatusettepanekutes tahetakse sisuliselt tegelda ainult ühe asjaga - turu jaotamisega, keelates seejuures ühtedel ettevõtjatel põhimõtteliselt tegevuse ära, mis iseenesest on juriidiline vastuolu. Need autorid on esitanud parandusettepaneku § 24 lõike 3 muutmiseks, mis puudutab haruteede juhtu, kus on olemas raudtee-ettevõtjad, kellel on raudteeinfrastruktuur, kes aga ei osuta avalikku raudteeveoteenust, vaid teevad n-ö etteandmis-, manööver- või muid töid või raudteevedu oma teedel, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Praegune formuleering laiendab piirangu, millest ma eespool pikalt rääkisin ja mida ma kritiseerisin, sisuliselt ka kõikidele nendele. Teisisõnu, on äärmiselt meeldiv tõdeda, et sellisel juhul, selle sätte alusel peaks nendegi ettevõtete puhul, kes avalikku teenust ei osuta, tekkima analoogne olukord, nagu oli enne. Autorid, saades ilmselt aru, et päris realistlik selline mehhanism ei ole, on teinud samas sellest väga tugevast printsiibist hoobilt erandi, mis näeb ette, et mingi aja jooksul natukene ikka võib vedada. Ei ole küll päris selge, mis viisil, aga olgu peale, põhimõtteliselt on seda ka ette nähtud. Muudatusettepanekus antakse sõiduõigus tegelikult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, kusjuures samas nemad selle erandi kaudu jälle teistpidi ei pea raudteed teistele kasutada andma. Seega on siin tegu mitme erineva versiooniga, mis väidetavasti lähtuvad ühest printsiibist, kuid tegelikult ei ole praktikas teostatavad. Samas tahaksin rõhutada ühte asja, lugupeetud Riigikogu saadikud: seaduse mittevastuvõtmine mingitel kaalutlustel, mis võivad olla tingitud ühest või teisest huvist, annab kindlasti väga tugeva tagasilöögi kogu Eesti raudteeasjandusele. Nii et tegelikult on halb mõlemat pidi. Kui mõned formuleeringud tulevad sellisel kujul sisse, siis tuleb neid praktikas korrigeerida. Ilmselt teeb siis järgmine Riigikogu vastavad parandused. Kui selle tõttu jäetakse seadus põhimõtteliselt vastu võtmata, siis tegelikult areng peatub, ja peatub pikaks ajaks. Tänan!

Tänan! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Maido Pajo.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Vare! Kas ma sain jutust, mida ma praegu kuulsin, õieti aru, et teil on kavatsus sõlmida raudteekontsessioonileping enne raudteeseaduse jõustumist või sõltumata selle seaduse tekstist ja selle jõustumise ajast?

Mina ei ole rääkinud pooltki sõna raudteekontsessioonist. Vaev selle teema käsitlemisel on olnud nii suur, et minu meelest on see vaev varjutanud pilgu teravust, ja seetõttu ma ei soovi seda isegi kommenteerida. Ükskõik kummal juhul, kas seaduse vastuvõtmisel või mittevastuvõtmisel on tõenäosus, et selline leping sõlmitakse, suhteliselt väike. Mitte suhteliselt väike, vaid olematu, sest kõige parema tahtmise juures ei saa sellist lepingut sõlmida. Alustama peaks millestki muust.

Tänan! Ülo Peets, palun!

Tänan! Härra minister! Valitsus on esitanud meile selle pika aja jooksul üksjagu eelnõusid ja väga paljusid on Riigikogus kaunis põhjalikult muudetud. Praktika on näidanud, et Riigikogul on enamasti olnud õigus. Ilmselt valitsus teab oma õigusi, eelnõu esitaja õigusi, kui ta ei ole rahul Riigikogu tööga, siis selle asemel, et epistlit lugeda, võiks ju eelnõu tagasi võtta.

See ei olnud küsimus.

Jah, see ei olnud küsimus. Kommentaariks niipalju, et see õigus on eelnõu algatajal olemas ja ta võib seda kasutada vastavalt kehtivale korrale kuni hetkeni, kuni seda tohib kasutada. Eks see tuleb otsustada, lähtudes reaalsest olukorrast. Täna ei ole nagu põhjust. Ma ikka loodan, et me jõuame mingisuguse normaalse tulemuseni ja saame seaduse ka vastu võtta.

Tänan! Proua Liina Tõnisson, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud härra Vare! Üldiselt on parlamendis kombeks, et valitsuse esindaja on eelnõu algataja esindaja. Ma olen tähele pannud, et valitsus neid eelnõusid üldjuhul ei koosta. Teie võimekuse puhul ma muidugi ei tea. Te nimetasite ennast mitmel korral koostajaks. Nüüd mul ongi küsimus: kas valitsuse näol on tegemist koostaja või algatajaga? Ja kui valitsus on koostaja, kes siis valitsuses selle siiski valmis tegi?

Antud juhul on tegu ilmselt sellise semantilise analüüsiga, mille puhul pean tunnistama pattu, et ei ole pööranud detailidele tähelepanu. Kui lugupeetud Riigikogu saadik soovib täpset juriidilist formuleeringut, siis seisan ma siin teie ees ikkagi eelnõu algataja esindajana.

Tänan! Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mida ütleb konkurentsiseadus loomuliku monopoli või siis eri- või ainuõigust omava ettevõtja kohta, kes üheaegselt on nii infrastruktuuriettevõtja kui ka sellel infrastruktuuril teenuseid osutav ettevõtja? Milline tegevus on lubatud, milline keelatud?

Konkurentsiseaduse § 14, kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamine, on üks selline paragrahv. Kas ma pean ette lugema? Siin on loetletud, mida ei tohi teha ja millised on need mängureeglid, mis piiravad otseselt. Konkurentsiseadus kehtib meil teatavasti kõikides valdkondades, kaasa arvatud raudteevaldkond, sõltumata sellest, kas on seadus või ei ole seadust. Mis puudutab kaubaturgu valitseva ettevõtte mõistet, siis seda tuleb käsitada kui ettevõtet, kes omab kaubaturul vähemalt 40% käibest, või siis on kaks või enam üksteisega majanduslikult seotud ettevõtjat sellesama mängureeglistiku järgi. Nendele on antud reeglid, kuidas ei tohi käituda. Mis puudutab seda vana vaidlust, mis meil lugupeetud Riigikogu liikmega on seoses §-ga 15, ainuõiguse terminiga ja sellest tuletatud formuleeringutega, siis siin me olime ja vist oleme seni erinevatel seisukohtadel, kas tegu on eriõiguste andmisega ja millisel kujul. Konkurentsiseaduse tähenduses on eriõiguste andmine selgelt riigi tegevus. Riik ei anna siin eriõigusi, muuseas, riik ei ole andnud ka Eesti Raudteele eriõigusi, aga reaalses elus on need tal reaalselt olemas. Paragrahv 17 loetleb kõik need eri- ja ainuõigust või loomulikku monopoli omava ettevõtte tegevuse piirangud, mis jällegi on sama loogika järgi üles ehitatud. Nüüd § 16, loomulik monopol. Loomulik monopol on ettevõtjal, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik või infrastruktuur, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida ja mis annab talle kaubaturul valitseva seisundi. Nii et kõik need piirangud konkurentsiseaduses käivad nende ettevõtete kohta.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas valitsus soovib teha ka kaasettekannet?

Ei, praegu loobume.

Sel juhul on mul küsimus kolleegidele: kas kellelgi on küsimusi valitsuspoolsele kaasettekandjale? Ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel kolleeg Kalev Kukel.

Suur aitäh! Head kolleegid! Majanduskomisjoni 15. veebruari otsus kõlab järgmiselt. Esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse eelnõu koos muudatusettepanekute loendiga Riigikogu täiskogule teise lugemise jätkamiseks 17. veebruaril 1999. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine pärast muudatusettepanekute hääletamist katkestada. Kolmandaks, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 18. veebruar 1999 kell 10. Neljandaks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse eelnõu Riigikogu täiskogule uuesti teise lugemise jätkamiseks 23. veebruaril 1999 ja arutada eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid ka 18. veebruari komisjoni istungil. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi? Maido Pajo, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Kukk! Mulle tundub, et komisjon on teinud selle eelnõuga tänuväärset tööd ja eelnõu on tükk maad paremaks läinud, kui ta oli. Ma arvan, et see suund, kus operaator eraldatakse tegelikust veoteenuse osutajast, on õige, ja ma ei nõustu härra Varega, et tegemist on turu jagamisega. Tegemist on turu reguleerimisega piiratud konkurentsi tingimustes ja ma arvan, et see õige tee. Mul on ainult üks küsimus, mis puudutab § 4 lõiget 3, kus on öeldud, et avalikuks kasutamiseks määratud raudtee infrastruktuuri võib võõrandada või seada hoonestusõiguse Raudteeameti eelneval nõusolekul. Kui see on määratud avalikuks kasutamiseks, siis on ta riigi infrastruktuur. Kui me vaatame infrastruktuuri mõistet § 2 lõikes 4, siis seal on nii tehnorajatised kui ka teekaitseobjektid ja muud rajatised, mis kõik võivad olla kinnisasjad, ja kinnisasjade võõrandamine, kui tegemist on riigivaraga, käib riigivaraseaduse alusel ainult valitsuse loal ja valitsuse otsusel, teised seda teha ei saa. Kas te näete siin probleemi või on siin teie jaoks teine kontekst?

Aitäh! Antud juhul tuleb silmas pidada, et kui me räägime tänastest aktsiaseltsidest Eesti Raudtee või Edelaraudtee või mõnest muust ettevõttest, siis nende ettevõtete puhul on riigivaraks aktsiad. Tõsi, ka raudteealune maa kuulub riigile. Mis puudutab rööpmestiku ehk antud juhul infrastruktuuri võõrandamist, siis minu arusaamist mööda ei saa seda käsitleda äriseadustiku kontekstis riigivarana. Äriseadustiku kontekstis on riigivara aktsiad. Mis puudutab Raudteeameti eelnevat nõusolekut, siis see puudutab kogu protsessi regulatsioonikülge, mitte aga omandikülge.

Kas on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Kalev Kukk! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Mihkel Pärnoja, kõne puldist.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Ettekandja teede- ja sideminister Raivo Vare interpreteeris Toivo Jürgensoni ja Mihkel Pärnoja nime all esitatud muudatusettepanekuid. Juriidiline diskussioon Riigikogu toolist ei ole minu arust eriti kohane. Mis on raudteeteenuste osutamisel kaubaturg, seda määrab vastavalt konkurentsiseadusele Konkurentsiamet ja oma seisukohtade põhjendamisega võib seda kaubaturgu laiendada või kitsendada. Kogu Eesti Raudteel võib nii infrastruktuuri majandamisega tegelevaid kui ka veoteenuste osutamist korraldavaid ettevõtjaid olla mitu. Samal ajal on Eesti valinud endale majandusarenguks ikkagi sellise tee, mille järgi konkurentsivabadus peaks olema võimaluste piires tagatud, lähtudes ka vastava tegevusala spetsiifikast. Nii et vaidlusruumi siin antud juhul minu arust tõesti on. See, et majanduskomisjon otsustas eelnõu lugemise katkestada, annab meile võimaluse saavutada kokkulepe. Toivo Jürgensoni ja minu ettepanekud on esitatud selleks, et juhtida tähelepanu sellele võimalusele, mis eelnõus enne oli. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kasutades oma seisundit, olles läbilaskevõime kasutamiseks avaliku konkursi väljakuulutaja ja korraldaja, võib tekitada olukorra, kus nii raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kui raudteeveoteenuste osutaja on üks ja sama isik, ja selle tõttu hinnakonkurents raudteel kaob. Hinnakonkurentsi kadumine üldises tähenduses on kahjulik. Kui raudtee on tõesti nii spetsiifiline ettevõtlusala, kus on oma erireeglid, mis erinevad üldistest, siis oleks vaja need reeglid ka Riigikogule teatavaks teha, muidu me oleme olukorras, kus oma spetsiifiliste reeglite alusel soovivad tegutseda väga paljud majandusharud. Täna me puutusime kokku üsna mitmega neist. Selleks, et mitte tekitada Riigikogu liikmetel emotsioone, ei hakka ma neid nimetama, nii hilisel tunnil eriti. Viimasel ajal on räägitud muu hulgas telekommunikatsioonist, ka ringhäälingus püütakse sätestada mingeid spetsiifilisi reegleid konkurentsi tähenduses. Kõik see viib sellise olukorrani, kus konkurentsiseadus, mis on üks majanduskeskkonda reguleerivatest põhilistest seadustest ja on Eestis üsna nüüdisaegsel kujul jõus juba möödunud aasta oktoobrist alates, ei hakka toimima, sest kõik teised seadused reguleerivad eri majandusvaldkonnad niimoodi ära, et konkurentsiseadust ei olegi vaja. Ja kõik deklaratsioonid, mida esitavad erinevad poliitilised jõud vaba konkurentsi kohta, muutuvad tühiseks. Seetõttu teen ma Riigikogule ettepaneku toetada neid ettepanekuid, mis annavad võimaluse tekitada konkurents ka raudteeteenuste osutamisel, ja nagu ma juba alguses ütlesin, kuna majanduskomisjon on otsustanud eelnõu teise lugemise katkestada, siis on meil võimalus ettepanekuid täpsustada ja arvestada seda erilist ja spetsiifilist, mis raudteeteenuste osutamisel on. Aitäh!

Suur tänu, Mihkel Pärnoja! Järgmisena palun Toivo Jürgenson!

Härra esimees, austatud Riigikogu! Lugupeetud härra minister! Kogu selle jutu peale, millest ka härra Pärnoja siin rääkis, vastas härra minister umbes niisuguses stiilis, et see kõik on üks suur jama, tulge ja nuusutage vedurit, tulge ja vaadake, kui keeruline ta on, ja et meie lähenemine on täiesti asjatundmatu. Ma tegelesin selle probleemiga juba enne käesolevat Riigikogu istungit ja püüdsin jälile saada, kust niisugune närviline suhtumine pärit on. See seletub ühelt poolt sellega, et mõned inimesed võib-olla tõepoolest usuvad seda, aga seletub ka sellega, et levitatakse niisugust arvamust, et kui infrastruktuuri kontsessioon anda eraldi kaubaveost, siis see ei tasu ära. Tähendab, keegi ei tule pakkumisi tegema, sest infrastruktuur eraldi, ilma kaubaveota ei tasu ära. Lugupeetud minister Vare! Jutt, et see värk on nii keeruline ja ei ole võimalik eraldada infrastruktuuri ning kaubavedude opereerimist või reisijateveo opereerimist, ei kannata kriitikat. Kontsessioonilepingu kaudu on praegu plaan anda ikkagi 75 aastaks välja raudtee opereerimise kontsessioon ja fakt on, et seda tuleb teha. Oleks võinud teha juba ammu. Miks nüüd, üks nädal enne Riigikogu töö lõppu on järsku nende geniaalsete ideedega välja tuldud ja minu arust eksitud tegelikult väga põhiliste tõdede vastu? Neli aastat on jutt selle asja ümber käinud. See ei ole minu ja Mihkel Pärnoja mingisugune eriline lähenemine. Majanduskomisjoni enamik ja ka Riigikogu, kui rääkida fraktsioonide esindajatega, on sellise lähenemise poolt. Kui raudteeseaduse eelnõu Riigikokku tuli, siis ma ei lugenud teda alguses võib-olla liiga tähelepanelikult ja ma ei uskunud, et selles puudub see mehhanism, et need kaks asja saavad olema eraldatud. Meie ettepanek on ju väga lihtne. Raudteeinfrastruktuuri puhul, mis kujutab endast umbes niisugust nähtust nagu näiteks magistraalsed energiavõrgud jne, peavad nad olema eraldi, nad peavad pakkuma võrdseid võimalusi ja võrdseid tingimusi kõikidele teistele operaatoritele. Sellepärast peab see mehhanism olema ka raudteeseadusesse sisse kirjutatud. Ja kui me räägime infrastruktuuri sellest osast, millele plaanitakse kontsessioon välja anda ja mis väidetavalt on seotud transiidiga ning peaks ennast ise ära tasuma, siis see põhimõte kehtib seal. Kui räägitakse Edelaraudteest, mis põhiliselt veab reisijaid ja kus ilmselt ilma dotatsioonita välja ei tule, siis tulebki seda niimoodi eraldi käsitleda, ning kui riigi maksumaksja valitsuse ja Riigikogu kujul soovib selle doteerimisega edasi tegelda, siis ta ka tegeleb. See mehhanism on nüüd suhteliselt tagasihoidlikult, mitte väga jäigalt seaduseelnõusse sisse kirjutatud. Nagu Mihkel Pärnoja viitas, on siin antud teatud lõtk, et kui kaubaveo opereerimise võimalused ei ole avalike konkurssidega välja antud ja jääb mingisugune vaba võimsus, siis erandtingimustes võib ka infrastruktuuri operaator või omanik või valdaja nendes mahtudes, millele ei ole konkursside kaudu operaatoreid leitud, sellega tegelda. See on minu arust isegi juba piisav kompromiss ja siit veel kaugemale minna on suhteliselt keeruline. Härra Vare väited, mida me siin kuulsime, on härra Vare seisukohad. Härra Vare, minul on teistsugune seisukoht. Aitäh!

Suur tänu, Toivo Jürgenson! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister, palun, kuni kolm minutit.

Austatud Riigikogu liikmed! Viimane, härra Jürgensoni sõnavõtt tingis minu lõppsõnasoovi. Jumala eest, ärge palun pahandage, kui te tõesti saite minu jutust nii aru, et nuusutage vedurit, et te ei ole nuusutanud ja sellepärast ei saa aru, mina olen nuusutanud ja sellepärast saan aru. Ma olen tõenäoliselt küll rohkem asjaga tegelnud, see on fakt, aga ega ma ka teda pidevalt nuusutamas ei käi. Nii et palun väga vabandust, ärge palun solvuge tooni või millegi muu pärast! See on võib-olla natuke tingitud lihtsalt üldisest keskkonnast, millesse raudtee lisandub sellise oma õnnetu valimiseelse seisundiga. Paar sõna siiski konkurentsiseadusest. Seda, mida tähendab konkurents, oleme siin arutanud näiteks kaabeltelevisiooni seaduse eelnõu puhul hoopis uues kontekstis. Inglismaal on näiteks käidud edasi-tagasi kaks ringi läbi ning jõutud selleni, et valdkonna spetsiifilisi konkurentsiküsimusi reguleerib ikkagi valdkonna spetsiifiline regulaator ja konkurentsiseadusandlus, ja siis on üldine konkurentsiseadusandlus ja üldine konkurentsiregulaator. See on ka see mudel, millest siin on juttu. Mis puudutab seaduspärasusi ja nendest arusaamist, siis selleks on püütud ka harivat tegevust arendada. Siin oli üsna hiljuti Maailmapangaga kahasse korraldatav seminar, kuhu sai kutsutud tubli kolmandik siit saalist ja kuhu ainult kaks inimest siin saalis viibijatest said kohale tulla. See oli küll töönädal, kuid mitte otseselt Riigikogu tööaeg. Seal räägiti üsna palju nendel teemadel, kuid võib ju uuesti proovida samas vaimus. Arusaamise erinevast tasemest annab pilti ka see, kui härra Jürgenson rääkis sellest, et kaubavedu, opereerimine ja infra eraldi on ilmvõimatu, ja häbistas mind, et ma ei saa aru, millest ma räägin. Tegelikult ma rääkisin liikluskorraldusest ja infrast kui lahutamatutest asjadest. Ma ei ole kunagi ühelgi korral öelnud, et see on võimatu või vale põhimõte. Probleem on meie spetsiifikas, aga mitte selles, et see oleks vale, ma pole kunagi seda väitnud. Kaubavedu ja liikluskorraldus ei ole üks ja seesama. Mis puutub sellesse, kas ammu või praegu või vahetult enne valimisi, siis ausalt öeldes on see teema juba pikemat aega üleval. Miks see alles täna siin ees on, see ei ole küll sõltunud minust. Mul on väga hea meel, et vähemalt valimiseelselt oli põhjust väga tähelepanelikult seadust lugema hakata. Nii et selles mõttes ei ole enam probleeme, nüüd me saame kõige parema võimaliku tulemuse. Tänan teid!

Suur tänu! Kas komisjon soovib lõppsõna? Fraktsioonid? Toivo Jürgenson, Isamaaliidu fraktsioon.

Aitäh! Mul on heameel kuulda, et minister Vare käsitleb kaubavedusid ja liikluskorraldust eraldi. Seda teen ka mina. Ma sain vahepeal aru, et siin oligi meil üks lahkarvamuste koht. Aga ma näen, et on pinnas edasiminekuks. Suur tänu!

Suur tänu! Kolleegid, vaatame Kalev Kuke kommenteerimisel läbi muudatusettepanekud. Ettepanek nr 1 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab, samuti ettepanek nr 2. Ettepanek nr 3 on Toivo Jürgensonilt ja Mihkel Pärnojalt, komisjon on arvestanud. Ettepanek nr 4 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab, aga kodukorra järgi kuulub see hääletamisele. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 25 häält, vastu oli 6, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Ettepanek nr 5 on Olav Antonilt, komisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. Ettepanek nr 6 on Toivo Jürgensonilt ja Mihkel Pärnojalt, komisjon ei ole arvestanud. Hääletamist ei nõuta. Ettepanek nr 7 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab, aga kuulub kodukorra järgi hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Seitsmes ettepanek sai 27 poolthäält, 6 on vastu, erapooletuid ei ole. Ettepanek on aktsepteeritud. Ettepanek nr 8 on Toivo Jürgensonilt ja Mihkel Pärnojalt, komisjon on arvestanud. Ettepanekud 9-11 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Ettepanek nr 12 on Vootele Hansenilt, komisjon on arvestanud. 13. on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. 14. on Toivo Jürgensonilt ja Mihkel Pärnojalt, komisjon on arvestanud. 15. on Toivo Jürgensonilt ja Mihkel Pärnojalt, komisjon on arvestanud. 16. ettepanek, samad autorid, komisjon on arvestanud. 17. on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. 18. on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Seega on loetelu läbi vaadatud ja komisjon kordab veel kord oma seisukohta.

Komisjoni seisukoht on praegu raudteeseaduse eelnõu teine lugemine katkestada ja muudatusettepanekud esitada 18. veebruariks, s.o homme kella 10-ks.

Suur tänu! Sellega eelnõu 1000 teine lugemine katkestatakse.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele eelnõu 1001, Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Siin on tegemist teise lugemisega. Ettekandeks on sõna teede- ja sideministril. Härra Vare, palun!

Tänan! Austatud Riigikogu liikmed! Ma loodan, et vaatamata eelmises punktis kõlanud diskussioonile Riigikogu vähemalt selles suhtes oma seisukohta ei muuda. Nimelt, kui te mäletate, siis üle aasta tagasi hääletati raudteeseaduse parandustega sisse ka Raudteeameti moodustamine, selleks aga on vaja muuta valitsuse seadust. Milleks Raudteeametit on vaja, ei ole vahest vaja üle korrata. Sõltumata mõningate paragrahvide sõnastusest on sellise regulaatori olemasolu ülinõutav ning sellise põhimõttelise ja vajaliku otsuse Raudteeameti moodustamise kohta on Riigikogu juba teinud. Nüüd on küsimus selles, et ta tuleks ka valitsuse seaduse muudatusena ära vormistada. Rohkem ei ole mul midagi lisada. Tänan!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks majanduskomisjoni nimel on sõna kolleeg Kalev Kukel.

Suur aitäh! Head kolleegid! Sõltumata sellest, kas raudteeseadus võetakse vastu järgmisel nädalal või näiteks aprilli teisel poolel, on vaja asuda looma Raudteeametit. Seda on võimalik teha Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse kaudu, millega luuakse Raudteeamet. Loen ette majanduskomisjoni 8. veebruari istungi otsuse. Esimese punkti jätan lugemata. "2. Saata eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks 17. veebruaril 1999 koos muudatusettepanekute tabeliga. Panna seaduseelnõu lõpphääletusele pärast muudatusettepanekute hääletamist ning teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta." Siinkohal tahaksin lisada, et selle eelnõu vastuvõtmine seadusena eeldab 51 häält. Aitäh!

Suur tänu! Jüri Adams, palun!

Lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus, aga ma ütleksin mõne sõna sissejuhatuseks. Ma arvan, et asutusi ja ameteid peab olema riigis nii vähe kui võimalik. Ja ameteid tuleks teha ainult sel juhul, kui on olemas piisav õigustus: tööspetsiifika, mingisugused vallatavad varad või riistad, näiteks Päästeamet kõikide oma tuletõrje- ja muude masinatega jne. Milline on siin see sisuline õigustus, et sama tööd ei ole võimalik ära teha mingisuguse teise nime all, näiteks osakonna, töögrupi jne nime all?

Suur aitäh! Raudteeameti näol on tegemist teatava regulaatorstruktuuriga, mis peab tagama normaalse turu toimimise oludes, kus turu osalisi on rohkem kui üks. Seda funktsiooni tuua näiteks ministeeriumi osakonna pädevusse oleks põhjendamatu. Ministeerium on valitsusasutus sõna otseses mõttes, Raudteeamet on selles kontekstis regulaatorstruktuur turul.

Tänan! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Kuna kehtiv raudteeseadus, mis käsitleb raudteed hoopis teisena, rohkem isikuna, sätestab Raudteeameti loomise vajaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduses teda siiani ei ole, siis kas valitsuse esindaja on põhjendanud ka, millest selline erinevus kehtiva raudteeseaduse ja kehtiva valitsuse seaduse vahel?

Aitäh! Kehtivasse raudteeseadusse viidi sisse muudatus ja oli aja küsimus, millal vastav muudatus viiakse sisse valitsuse seadusesse. Raudteeseaduse muudatuste puhul polnud Raudteeameti moodustamine n-ö tervikobjekt.

Tänan! Jüri Adams, teine küsimus.

Lugupeetud ettekandja! Eestis on mitmesuguseid ameteid, mis tegelikult ameti mõõtu välja ei anna, mõnes on paar inimest palgal. Samal ajal riigile väga olulise tähtsusega on näiteks Patendiamet. Kuidas on teie hinnang, mitu inimest hakkab selles ametis tööle ja kus nad Eestis geograafiliselt paiknevad?

Aitäh! Mitte mingil juhul ei ole tegemist sellise ametiga, kus töötajate arv on ühekohalise numbriga mõõdetav. Ilmselt on töötajate arv poolesaja ringis. Tegemist on ühelt poolt tehnilise regulatsiooniga ja teiselt poolt turu regulatsiooniga. Näiteks selle kohta, mis puudutab tehnilist regulatsiooni, oleks minister osanud loomulikult paremini vastata. Raudteeamet 100%-liselt Tallinnaga ei piirdu, aga ma ei ole pädev sellele küsimusele ammendavalt vastama.

Tänan! Küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Ekraan on tühi. Kas me võime läbirääkimised lugeda peetuks? Tänan! Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Asjaosalised ei soovi? Tänan! Meil on üks muudatusettepanek, mis on juhtivkomisjonilt ja mida algataja toetab. Probleeme ei ole. Muudatusettepanek on aktsepteeritud ja juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 1001 lõpphääletusele. Komisjoni seisukoht on, et see vajab koosseisu häälteenamust. Lugupeetud kolleegid, ma palun kõiki koguneda istungisaali! Palun sooritame kohaloleku kontrolli! Kohal on 43 Riigikogu liiget. Härra minister, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu saadikud! Mul on kurb tõdeda, et isegi selle küsimuse jaoks, mis on minu meelest formaalsus ja Riigikogu poolt sisuliselt juba kord otsustatud, siiski täna kvoorumit ei ole, mistõttu mul on palve praegu lugemine katkestada ja võtta see küsimus järgmisel nädalal ette lootuses, et kvoorum selleks ajaks on olemas.

Tänan! Autoripoolne ettepanek on eelnõu 1001 teine lugemine katkestada. Ma palun komisjonil esitada oma ettepanekud.

Aitäh! Majanduskomisjon katkestab valitsuse seaduse eelnõu teise lugemise ja ootab muudatusettepanekuid homseks kella 10-ks.

Tänan! Eelnõu 1001 teine lugemine katkestatakse.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu numbriga 1023. Meil on tegemist teise lugemise jätkamisega. Ettekandeks on sõna majandusministril. Härra Jaak Leimann, palun!

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vahepeal on saabunud muudatusettepanekud. Need kõik on leidnud toetust eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni poolt. Nad on eeskätt täpsustava ja redaktsioonilise iseloomuga. Neid seadusemuudatusi on vaja, et kiirendada elamureformi. Teen ettepaneku teine lugemine lõpetada ja eelnõu seaduseks hääletada. Tänan!

Suur tänu! Küsimused. Daimar Liiv, palun!

Aitäh! Lugupeetud majandusminister! Eelnõu § 7 lõige 4 näeb ette muudatuse, mis on mulle täiesti arusaamatu ja mis näeb ette varastamise ja varguse seadustamise, veelgi enam, selle rahaks muutmise. Nimelt on selle muudatusettepanekuga ette nähtud, et need dokumendid, mis elamuvalitsustest on praegu välja kanditud, tuleks taastada mitte elamuvalitsuste raha eest, vaid korteriomanike raha eest, kellel ei ole mitte mingit süüd selles, et on kaotatud ära või enamikul juhtudel - nagu Tallinna kogemus praegu näitab - lihtsalt antud üle kaardistamisega, mõõtmisega, tehnilise projekteerimisega tegelevatele erafirmadele. Nüüd tahetakse korteriomanike rahast, mis on ette nähtud elamute remondiks, hakata kinni maksma selle dokumentatsiooni tagasiostmist nendelt firmadelt. Kas see on ka valitsuse seisukoht, et me peame oma korteriomanikke röövima teiste tegematajätmiste ja sulitempude eest?

Lugupeetud härra Daimar Liiv! Ma jälle ikkagi imestan, et me oleme jõudnud nii kaugele ja ühekaupa midagi avastame. Ma ei saa aru, kuidas see nii saab olla, kuidas me niiviisi tööd teeme. Muidugi ei toeta me varastamist, mina seda niiviisi ei interpreteeri.

Tänan! Küsimusi rohkem ei ole. Valitsus loobub kaasettekandest. Kaasettekandeks majanduskomisjoni nimel on sõna kolleeg Liina Tõnissonil.

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu oma 9. veebruari istungil ja tõdes, et seaduse vastuvõtmine oleks väga oluline, sest see seadusemuudatus, -parandus või -täiendus, ükskõik kuidas me seda ei nimeta, päästab meid sellest olukorrast, kus vallasasjana ehitise võõrandamise võimalus kaob. Teine probleem, mis selle parandusega leiab lahenduse, on erinevused eluruumide erastamisel ja korteriomandi omandamisel ostueesõigusega erastanute vahel. Komisjon teeb ettepaneku pärast muudatusettepanekute läbihääletamist panna seadus lõpphääletusele ja vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Daimar Liiv, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud Liina Tõnisson! Võib-olla ma olen natuke terav täna, aga need küsimused on ülimalt olulised ja puudutavad meie kõigi rahakotte. Äkki te avaldaksite ka oma seisukoha ja komisjoni seisukoha, miks pannakse käsi nende inimeste taskusse ja makstakse kinni kellegi teise tegematajätmine, mis kajastub seitsmendas, majanduskomisjoni muudatusettepanekus? Kas te ise pooldate seda ettepanekut?

See on komisjoni otsus. Komisjoni esindajana ei ole mul sinna midagi juurde lisada. Mulle endale jääb see parandus mõistmatuks, kuid see ei muuda komisjoni seisukohta. Aitäh!

Tänan! Küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Daimar Liiv, kõne puldist, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Ma ei tule mitte mingisuguste muude asjadega teie ette kui sellesama seitsmenda muudatusettepanekuga. Ja põhjus on väga lihtne. Selle lõike esialgse sõnastuse tõin ma ise oma muudatusettepanekuga ja komisjon seda omal ajal toetas. See on väga põhimõtteline küsimus, kes vastutab selle eest, mis elamuvalitsustes on toimunud. Mitte mingit põhjust ei ole ajada kätt inimeste, korteriomanike taskusse ja sundida neid kinni maksma elamuvalitsuste tegemata jäetud tööd või veelgi enam, nende poolt lausa kuritegelikult maha parseldatud dokumentatsiooni ja kõike, mis sellega seotud on. Me oleme seda küsimust arutanud oma kolleegidega, ma olen uurinud seda probleemi ja selle lahendusvõimalusi ka teiste linnade elamuvalitsustest. Mul on olnud võimalus kasutada oma ema informatsiooni, kes on Haapsalu elamuvalitsuse pearaamatupidaja. Tema vastus sellele küsimusele oli täiesti ühene: elamu remondiraha kulutamisel dokumentatsiooni taastamiseks ei ole mitte mingisugust põhjendust. Elamuvalitsused, kus on seadust täidetud, omavad seda dokumentatsiooni; kus ei ole seadust täidetud, seal peavad vastutama nende asutuste juhid kuni kriminaalasjade alustamiseni selle eest, et ei ole seadust täidetud ja dokumentatsiooni alal hoitud. Ma kutsun teid väga tõsiselt mõtlema kuuenda ja seitsmenda muudatusettepaneku üle. Ma teen ettepaneku, et te toetaksite kuuendat ettepanekut, mis on Vootele Hanseni ettepanek, ja oleksite seitsmenda ettepaneku vastu, mis on majanduskomisjoni ettepanek. Sellisel juhul taastub see vana tekst, mis nägi ette, et elamuvalitsus taastab omal kulul vastava dokumentatsiooni, ja tuleb juurde ka Vootele Hanseni antud täpsustus, mis lisab ehitus- ja kasutusload, mis peavad olema elamuvalitsustes, ja kui neid seal ei ole, siis see tähendab, et keegi on need ümber kantinud. Mul on tõsine palve Riigikogu saadikutele, kes siin saalis istuvad. Elamu- ja korteriühistuid on praegu umbes 33 000 või natuke rohkem ja nad esindavad võib-olla umbes 100 000 inimest, ülejäänud korteriühistud on veel tegemisel ja nad saavad esindama umbes 800 000 või miljonit inimest. Kui te nüüd võtate nende inimeste taskust raha, siis minu arvates peaksite te ikka väga selgelt vastama, kelle taskusse see raha läheb ja mis põhjusel ta sinna läheb. Ma usun, et enne valimist panevad need küsimused teid normaalselt ja loogiliselt selle üle mõtlema. Ja kui mind süüdistatakse täna mingisuguses jäikuses või suhtelises tigeduses, siis andke andeks, raha teiste taskust äravõtmise puhul ma olen alati kuri. Aitäh!

Tänan! Kas võiksime läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 15 häält, vastu oli 1, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister, palun!

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Ma ütleksin lühidalt siiski kommentaari. Kusagilt peab see raha tulema. Igal juhul on see rahva raha. Ja nii nagu siin on välja pakutud, ei ole see kõige halvem variant. Vana variant on ebamäärasem ja tekitab segadust. Ma jään ikkagi toetama seda parandust. Tänan!

Suur tänu! Komisjon, lõppsõna? Ei soovi. Fraktsioonid ei soovi. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Palun Liina Tõnissoni kommenteerima. Ettepanekud nr 1, 2, 3, 4 ja 5 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Ettepanek nr 6 on Vootele Hansenilt, arvestatud sisuliselt. Daimar Liiv, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada.

Tänan! Kas autor soovib kommenteerida? Vootele Hansen.

Ettepanek on selleks, et dokumentatsiooni loetelu täpsustada. Aitäh!

Tänan! Kas komisjon soovib kommenteerida?

Ma usun, et ei. Komisjon on leidnud, et seitsmendas parandusettepanekus on Vootele Hanseni seisukohad võetud arvesse, sest siin on loetletud veidi rohkem, kui varem oli. Aitäh!

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Palun võtta seisukoht kuuenda muudatusettepaneku suhtes!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 8 häält, vastu 10, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Muudatusettepanek nr 7 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Daimar Liiv, palun!

Aitäh! Lugupeetud juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, palun võtta seisukoht seitsmenda muudatusettepaneku suhtes!Hääletustulemused Seitsmenda ettepaneku poolt anti 14 häält, vastu 7, erapooletuid ei ole. Ettepanek on aktsepteeritud. Muudatusettepanek nr 8 on Vootele Hansenilt, komisjon on osaliselt arvestanud. Muudatusettepanek nr 9 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Probleeme ei ole. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud. Komisjoni seisukoht on panna eelnõu 1023 lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele eelnõu 1023, elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 20 häält, vastu oli 1, 1 jäi erapooletuks. Eelnõu 1023 on seadusena vastu võetud.

Võtame arutusele eelnõu 1036, Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse eelnõu. Tegemist on teise lugemise jätkamisega. Ettekandeks on taas sõna majandusministril. Kaasettekande tegijaks autorite poolt on pakutud Majandusministeeriumi tööstusosakonna tehnoarenduse talituse juhataja Heti Elbing. Palun!

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Nimetatud seadust on hädasti vaja seoses meie liitumisega WTO-ga. Ta annab aluse ka standardiseerimise ümberkorraldamiseks, mis on pikk protsess ja võtab aega. Kahe lugemise jooksul ei ole Riigikogult parandusettepanekuid tulnud. Eelnõu algataja on koostöös majanduskomisjoniga mõned muudatused sisse viinud, eeskätt täpsustavad, mille vajalikkus on selgeks saanud eelnõu käsitlemisel ja paralleelselt toimuvatel WTO läbirääkimistel. Mul oleks väga hea meel, kui Riigikogu suudaks selle eelnõu seaduseks hääletada. Kuid see vajab 51 poolthäält. Ütlen juba ette, et kui me kellahelina peale niipalju Riigikogu liikmeid kokku ei saa, siis ma olen sunnitud tegema ettepaneku katkestada. Tänan!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale! Küsimusi ei ole. Valitsus loobub kaasettekandest. Kaasettekandeks majanduskomisjoni nimel on sõna aseesimehel. Rein Kask, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse eelnõu (nr 1036) oli majanduskomisjoni istungil arutamisel teisipäeval, 9. veebruaril. Selleks ajaks oli majanduskomisjoni ja eelnõu algatajate koostööna komisjoni liikmetele esitatud seitse muudatusettepanekut, mis arvestavad - nagu härra minister juba nimetas - Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liitumise protsessi ja selle protsessiga kaasnevaid nõudmisi, mis paratamatult puudutavad ka tehnilise normi ja standardi seaduse eelnõu. Majanduskomisjon leidis, et eelnõu on läbinud kõik vajalikud protseduurid, on antud küllalt pikk aeg muudatusettepanekute esitamiseks, on ka normitehniliselt korras ja - nagu siin ka nimetatud -rahvusvaheliste reeglite ja nõuetega kooskõlas. Seetõttu oli majanduskomisjoni otsus panna seaduseelnõu 1036 täna täiskogu ees lõpphääletusele pärast muudatusettepanekute läbiarutamist ning teha ettepanek täiskogule eelnõu seadusena vastu võtta. Selle poolt oli 6 majanduskomisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, 1 jäi erapooletuks. Kahjuks tumestab seda majanduskomisjoni head otsust see, et põhiseaduse § 104 kohaselt vajab selle eelnõu seaduseks hääletamine Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält. Nii nagu majandusminister ütles, on küsitav sellise kvoorumi saamine, ilmselt peab eelnõu algataja sellest tegema vastavad järeldused. Minu poolt aitäh!

Tänan! Küsimused kaasettekandjale. Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ekraan on tühi. Kas me võime läbirääkimised lugeda peetuks? Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma teen ettepaneku lugemine katkestada, kuid pärast muudatusettepanekute läbihääletamist.

Tänan! Vaatame läbi muudatusettepanekud, neid on loetelus seitse. Muudatusettepanekud nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Probleeme ei ole. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud ja aktsepteeritud. Eelnõu autor on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada. Ma palun komisjonil öelda uute muudatusettepanekute tähtaeg.

Arvestades eelnõu algataja seisukohta eelnõu lugemine katkestada, palub majanduskomisjon muudatusettepanekud selle eelnõu kohta esitada homseks, s.o 18. veebruariks kella 9.30-ks. Aitäh!

Tänan! Eelnõu 1036 teine lugemine katkestatakse.

Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud teeseaduse eelnõu numbriga 1057. Ka siin on tegemist teise lugemise jätkamisega. Ettekandeks on sõna teede- ja sideministril. Härra Raivo Vare, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on teeseaduse eelnõu. Aja kokkuhoiu mõttes ainult mõned kommentaarid selle eelnõu kohta, sest majanduskomisjonis on põhjalikku tööd tehtud ja eelnõu valmis vastuvõtmiseks. Esiteks, teeseaduse eelnõu on täiendatud teeregistrisse kantavate teede täpsemaks määratlemiseks ja teehoiu rahastamise korraldamise täpsustamiseks. Sõnastus on kooskõlastatud komisjonis. Ülejäänud on korrektuuriparandused. Kõige rohkem diskussioone on tekitanud § 16, mille kohta on mitmesuguseid ettepanekuid olnud ja mis puudutab teede rahastamise korraldamist. Ettepanekud mootorsõidukimaksu väljajätmise kohta teedehoiu rahastamise allikana on teinud Riigikogu liikmed Jaanus Männik, Liina Tõnisson ja Ignar Fjuk. Ja ettepanekud autoregistritoimingutelt riigieelarvesse laekuva riigilõivu väljajätmise kohta rahastamisallikana on teinud Riigikogu liikmed Liina Tõnisson ja Jaanus Männik. Esimese ettepaneku puhul me jäime ka nõusse, teisel puhul me alguses vaidlesime algataja poole pealt vaadates vastu, kuid lõpuks majanduskomisjonis toimunud arutelu tulemusena jäime samuti nõusse. Teedehoiu kulutuste määratlemise kohta iga-aastaselt riigieelarve seaduses on arutelul majanduskomisjoniga jõutud kokkulepitud sõnastuseni, mis on ka teile esitatud eelnõu tekstis olemas. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud teede- ja sideminister! Kas see seadus defineerib - ma ei leidnud tekstist - väga täpselt mõiste, mida tähendab kõnnitee, s.o sõidutee ääres olev kõnnitee. Tavaliselt me saame aru, et see on väljaehitatud rajatis, aga samas on juhuseid, kus linnades ja alevites on üks jalgrada lihtsalt kujunenud kõnniteeks. Kumba mõeldakse § 25 lõikes 7, kas väljaehitatud kõnniteed või mingit sõidutee ääres olevat jalgrada ilma mingite ehitisteta?

Võttes abiks tee kui sellise definitsiooni - jalgtee on defineeritud ja lõikes 2 on antud, mis selle moodustavad -, siis see peaks olema heakorrastatud ja väljaehitatud variant. Ehk tõlgendus kõnnitee puhul on sama, mis tuleneb sellest tee definitsioonist ehk teisisõnu, see on sama teega koos olev jalgtee ehk kõnnitee. Tänan!

Tänan! Küsimusi rohkem ei ole. Kaasettekandeks majanduskomisjoni nimel on sõna kolleeg Eldur Parderil.

Austatud juhataja, kallid kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 11. veebruaril. Arutati läbi esitatud 17 parandusettepanekut ja otsustati saata eelnõu teise lugemise jätkamisele. Komisjon otsustas pärast muudatusettepanekute läbihääletamist panna seaduseelnõu lõpphääletusele ning teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Tänan! Küsimused kaasettekandjale. Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas võime need lugeda peetuks? Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Vaatame Eldur Parderi juhatusel läbi muudatusettepanekud. Nagu öeldud, neid on 17. Esimene ettepanek on Jaanus Männikult, komisjon on arvestanud. Teine ja kolmas ettepanek on majanduskomisjonilt, algataja toetab. Neljas muudatusettepanek on Jaanus Männikult, komisjon on arvestanud. Viies ettepanek on Liina Tõnissonilt, komisjon on arvestanud. Kuues ettepanek on Jaanus Männikult, komisjon on arvestanud. Seitsmes ettepanek on Jaanus Männikult, komisjon on osaliselt arvestanud. Probleeme ei ole. Kaheksas ettepanek on Liina Tõnissonilt, komisjon on osaliselt arvestanud. Sobib? Tänan! Üheksas ja kümnes ettepanek on Ignar Fjukilt, komisjon on osaliselt arvestanud. Ettepanekud nr 11, 12, 13, 14 ja 15 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Ettepanek nr 16 on Jaanus Männikult, on arvestatud. Ettepanek nr 17 on Liina Tõnissonilt, on arvestatud. Kellelgi probleeme ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu 1057 lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele teeseaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 20 häält, vastu pole keegi, 2 on erapooletud. Eelnõu 1057 on seadusena vastu võetud.

Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse eelnõu numbriga 1117. Algab teine lugemine. Ettekandeks on sõna teede- ja sideministril. Härra Vare, palun!

Austatud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Tänan eelmise seaduseelnõuga tehtud konstruktiivse töö eest ja toetuse eest. Loodame, et järgmisega läheb samamoodi. Sellega on samuti tehtud põhjalikku tööd majanduskomisjonis. Me oleme väga palju seda eelnõu parandanud ja täiendanud. Kokku esitati 14 muudatusettepanekut ja neist 13 suhtes ei ole meil komisjoniga lahkarvamusi, me jäime kõigiga nõusse ja leidsime parimad formuleeringud. Ainult ühe parandusettepaneku suhtes (§ 7 lõike 3 kohta) jäid algatajad majanduskomisjoniga eriarvamusele. See on nimelt lõige, milles on öeldud, et Lennuameti eelarve moodustub riigieelarvesse lennundustegevusega otseselt seotud ettevõtlusest laekunud vahenditest, tagamaks vabariigi poolt võetud rahvusvahelistest kohustustest ja käesolevast seadusest tulenevate funktsioonide täitmist. Riigieelarvelise finantseerimise täpsustuse, et lennundusest tulevad vahendid läheksid kindlasti ka lennunduse heaks mingil kujul, otsustab loomulikult Riigikogu riigieelarve vastuvõtmisel. Käesoleva sõnastuse kasutamisel lähtuti rahvusvaheliselt aktsepteeritavast põhimõttest, et lennunduses teenitud raha peab lennuohutuse tagamisele minema. Eesti Vabariigis tagab lennuohutuse eelkõige Lennuamet riikliku järelevalve kaudu. Mitmete rahvusvaheliste lennundusorganisatsioonide, sealhulgas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) poolt läbiviidud inspekteerimiste tulemusena on juhitud tähelepanu ja kirjutatud meie raportitesse otseselt sisse, et Lennuameti alafinantseerimine on päevakorral, seejuures märgatavas ulatuses. Nende seisukohalt võib sellele järgneda järelevalve taseme ja koos sellega Eesti lennunduse maine langus rahvusvahelises mastaabis, kuni ühe auditi formuleeringuni, et kõigele muule lisaks sureb meil Lennuamet lihtsalt välja inimeste ealistest iseärasustest tulenevalt, sest noori ei ole võimalik palgata ja tööd on rohkem, kui suudetakse teha. See aga oleks lubamatu praegusel ajal, kui käivad läbirääkimised Euroopa Liidu institutsioonidega Euroopa ühise õhuruumi moodustamiseks, mis annaks meie lennundusettevõtetele võrdsed tingimused tegutsemiseks Euroopa Liidu liikmesmaades ja avaks n-ö Euroopa taeva reaalselt - samuti õigusliku režiimi mõttes - meie kohal. Palun Riigikogul seda seisukohta oma hääletamisel arvestada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimus Vootele Hansenilt.

Aitäh! Auväärt minister! Minu küsimus on 7. peatüki kohta. Siin on öeldud, et lennuettevõtja võib olla ka mittetulunduslik juriidiline isik, lennuklubid jmt. Samas, nagu ma aru saan, peab ta omama lennutegevusluba. Kui on lennutegevusluba, saab taotleda alles sertifikaati, ja § 39 ütleb omakorda, et tsiviilõhusõidukite käitamiseks ärilistel eesmärkidel. Järelikult ei saa ta olla mittetulunduslik tegevus, kui on ärilised eesmärgid. Mis mõttega siis on §-s 38 viide mittetulunduslikule juriidilisele isikule, kui juba järgmine paragrahv ütleb, et ta nagu eriti ei saa lubasid?

Ma pean tunnistama, et selles sõnastuses ma ei leidnud praegu vastuolu, sellepärast et ka mittetulunduslik juriidiline isik võib põhimõtteliselt mingisugust tegevust arendada lennundusega seoses. Ja teiseks, ausalt öeldes, see ei ole ammendav, sellepärast et § 38 ütleb selgelt, et peab olema lennutegevusluba. Ja lennutegevusluba ei ole seostatud äritegevusega. Äritegevuse mõiste on hoopis §-st 39 tulnud - muude erinevat liiki riiklike lubade juures ehk teisisõnu, §-s 39 on käsitletud seda juhtumit, kui tõepoolest on ainult äriline tegevus ja siis peab olema mitu luba. Paragrahvi 38 alusel võib olla ainult üksainuke lennutegevusluba, näiteks mittetulunduslikul juriidilisel isikul, kui ta äritegevust ei arenda.

Tänan! Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun eelnõu algataja seisukoha selgitust seoses muudatusettepanekuga nr 2. Majanduskomisjon teeb ettepaneku see lõige tekstist välja jätta, valitsus vaidleb sellele vastu. Sellest tulenevalt peaks olema Riigikogule selge, mida valitsus silmas peab lennundustegevusega otseselt seotud ettevõtlusest laekunud vahendite all. Kui me mõni aeg tagasi rääkisime riigieelarvest ja sellega seoses Lennujuhtimiskeskuse tegevusest, siis oli juttu ülelennu navigatsioonitasust, mis pidi minema Lennujuhtimiskeskusele ja siis - ma ei tea, kas juba on moodustatud või on pooleli selle äriühingu moodustamine - viidati ka rahvusvahelistele kokkulepetele, järelikult ei saa see olla see tulu. Kas siin on peetud silmas ettevõtlusest laekuvat tulumaksu või midagi muud? Kui on peetud silmas tulumaksu, mis ettevõtte tulumaksuna teatavasti järjest vähem laekub eelarvesse ja võib olla üsna ebakindel tuluallikas, siis tekitab ka see probleeme. Mida Vabariigi Valitsus silmas peab või mismoodi seda üldse rakendatakse, kui see säte juhuslikult praegu sisse jääks?

Tänan! Eelkõige on silmas peetud põhilistest lennundusettevõtetest saadavat omanikutulu. Teatavasti on nii Lennujuhtimiskeskuse kui ka näiteks Tallinna Lennujaama puhul omanik riik ja strateegiline ettevõtlus on seal küll olemas, ilma et oleks vaja selle ümber palju piike murda. Nendest laekuv omanikutulu peaks kindlasti olema kasutatav läbi riigieelarve, nii nagu seda on ka nõutud, et läbi riigieelarve oleks seda kasutatud lennunduse hüvanguks ja vastavalt rahvusvahelisele reeglistikule. Nii et siin on seda silmas peetud. Ja valitsuse kui algataja nägemus oleks, et kui me kõiki teisi parandusettepanekuid toetame, siis selle parandusettepaneku me paluksime siin saalis välja hääletada ja kogu lugu.

Tänan! Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Mulle jääb küll §-de 38, 39, 40 koostoimes veidi segaseks, kuidas saab näiteks selline klubi, mis liikmemaksudest võimaldab liikmetel lennata, tegevusloa, aga küllap see elus selgub. Ma küsiksin § 40 lõike 4 punkti 4 ja § 41 lõike 1 koostoime kohta. Kui esimesed kaks aastat on lennuettevõtja tegutsenud, tal on olnud piisavalt omavahendeid, et tegutseda, ja kolmandal või neljandal aastal selgub, et vahendid on otsa saanud, tulusid ka ei ole ja tegutseda hästi ei saa, kas siis tuleb rakendamisele § 41 lõige 2?

Nende paragrahvide koostoime on arvestatud käivitatava lennundusettevõtte jaoks ja mõte on selles, et ei taotletaks lube lennundusettevõtete poolt nende riiulisse panekuks, vaid et reaalselt toimuks lennundustegevus, oleks kontrollitav ja oleks antud kriteeriumid, mille alusel kontrollitakse. Lähtutud on heausksest eeldusest, et kui käivitatakse protsess, siis tõepoolest esimese kahe aasta käivitus annab juba kindluse, et tegevus toimub. Edasine ei ole tegelikult enam otseselt nende paragrahvide koostoime küsimus, vaid see on pigem ettevõtluse õnnestumise küsimus ja ettevõtluse muude mängureeglite küsimus. Ehk teisisõnu, kui ta läheb pankrotti, siis ta läheb pankrotti ja see ei puutu siin asjasse. Küll aga kaks esimest aastat peaksid andma selge ettekujutuse, kuivõrd efektiivne on üks ettevõtja, kes on taotlenud ja saanud endale loa ja käivitanud tegevuse.

Tänan! Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh! Ma käsitlen sedasama teist muudatusettepanekut. Kui vastavalt rahvusvahelistele tavadele ülelennu navigatsioonitasu peaks kuluma lennujuhtimistegevuse tasemel hoidmiseks, vastavate investeeringute tegemiseks ja lennudispet_erite tasudeks ning aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam kasum, millest üldse on võimalik omanikutulu riigil sisse kasseerida, kulub ühe laenu tagasimakseteks, kas siis Lennuamet imeb senikaua päkka või?

Ma tänan! Vastu õhtut lähevad küsimused üha riukalikumaks ja selles mõttes tuleb tunnustust avaldada. Põhimõtteliselt ma pidasin silmas, et täna reaalselt läheb lennujaama kasum tõepoolest võetud laenude - neid on koguni kaks - katteks. Sisuliselt on rohkem laene, aga kaks nendest on riigigarantiiga laenud. Praegu pean eelkõige silmas just nimelt omanikutulu Lennujuhtimiskeskusest. Lennujuhtimiskeskuse tulu kui selline, ma rõhutan, läheb Lennujuhtimiskeskusele ja lennuohutuse tagamiseks. Kuid peale selle on kindlasti võimalik teatud omanikutulu ehk dividend. See ei pruugi suur olla, aga annab kindluse, et see kindlasti läheb siia. Samas ei ole praegu lõike 3 formuleering algatajate arvates sugugi mitte kategooriline. Kui lennundustegevusest mitte midagi ei peaks laekuma, siis ei peaks ka mitte midagi kulutama vastava järelevalve ja kontrollisüsteemi ülalpidamiseks. Siin on pigem rõhutatud teist poolust: kui laekub, siis on vaja, et kindlasti läheks ka asja ette.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks majanduskomisjoni nimel on sõna kolleeg Liina Tõnissonil. Palun!

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas lennundusseaduse eelnõu oma 11. veebruari istungil. Arutluse all olid eranditult komisjoni poolt tehtud parandusettepanekud. Need ettepanekud leidsid komisjoni üsna üksmeelse toetuse. Suurem diskussioon oli parandusettepaneku nr 2 ümber. Härra minister formuleeris väga õigesti, et see väljajäetav lõige ei oma kohustuslikku iseloomu. Tal on teatav - nüüd juba minu sõnastus - literatuurne vormistus ehk teisisõnu, kas ta on või ei ole, ta niikuinii ei saa seadusandjat, see tähendab Riigikogu, midagi tegema kohustada. Riigikogu viib siiski ellu rahva tahet. Komisjon teeb ettepaneku pärast parandusettepanekute läbihääletamist panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan väga!

Suur tänu! Küsimused kaasettekandjale. Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ekraan on tühi. Kas me võime läbirääkimised lõpetada? Tänan! Läbirääkimised on lõppenud. Lõppsõna. Härra minister, palun!

Austatud Riigikogu liikmed! Ma kasutaksin juhust ja omakorda kasutaksin lugupeetud Liina Tõnissoni formuleeringut tema oma sõnadega, nagu ta väljendas, öeldes, et tegu on literatuurse ja mittekohustusliku normiga. Võib-olla ei olekski halb, kui eesti rahva tahte väljendus langeks oma ideoloogialt või põhimõtetelt kokku Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni põhimõtetega, ja sellisel juhul, ühest küljest, ta ei ole siduv, kuid teisest küljest ta on ka selle tahte hea näitaja. Tänan!

Suur tänu! Vaatame läbi muudatusettepanekud. Loetelus on neid 14. Number 1 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Number 2 on juhtivkomisjonilt, algataja ei toeta. Probleeme ei ole. Number 3 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Number 4 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Number 5 on keskkonnakomisjonilt, on arvestatud. Ettepanekud nr 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Loetelu on läbi vaadatud. Tundub, et kõik on nõus. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna lennundusseadus lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele eelnõu 1117, lennundusseaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 24 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 1117 on seadusena vastu võetud.

Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse eelnõu numbriga 1104. Algab teine lugemine ja ettekandeks on sõna haridusministril. Härra Mait Klaassen.

Aitäh! Lugupeetud eesistuja, austatud Riigikogu liikmed! 27. jaanuaril käesoleval aastal oli Riigikogus esimesel lugemisel noorsootöö seaduse eelnõu ja täna oleme selle eelnõu teisel lugemisel. Vahepealsete nädalate jooksul laekusid mitmed parandusettepanekud noorsootöö seaduse eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks, mille sisseviimine seadusesse tegi noorsootöö süsteemi ülesehituse ja ka noorsootöö seaduse tunduvalt regulatiivsemaks ja mõistetavamaks. Nii algab teine peatükk Haridusministeeriumi ülesannetega, järgnevad maavanema ülesanded ning seejärel valla- või linnavolikogu ülesanded. Seega on sätestatud noorsootöö korraldamise terviklik ühtne süsteem. Sätestatud on ka uus mõiste - noorsootöö asutus, mis on noorsootööd korraldav Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või eraõigusliku juriidilise isiku asutus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine. Samuti on seaduse parema mõistetavuse huvides sõnastatud ümber § 18, milles on sätestatud, esiteks, kellel on õigus noorteühingu aastatoetusele, teiseks, et aastatoetuse taotlemise ja eraldamise tingimused ja korra kinnitab haridusminister, kolmandaks, et aastatoetuse kasutamise otsustab noorteühingu üldkoosolek. Eelnõust on välja jäetud paragrahv, mille alusel ei toetatud noorteühingute noorteprojekte ja -programme, mis sisult, meetoditelt ja struktuurilt on religioosne kasvatus, erakondlik koolitus või turism. Ma tänan väga Eesti regionaalset noorsootöö nõukogu ja samuti Riigikogu liiget härra Vootele Hansenit eelnõu kohta tehtud väga väärtuslike ettepanekute eest. Sellega ma lõpetaks oma lühikese iseloomustuse ja heameelega vastaksin küsimustele. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused. Toomas Alatalu, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister, mul oleks üks põhimõttelist laadi küsimus. Kui me seda seadust kõige üldisemas plaanis vaatame, torkab silma tegelikult väga huvitav moment. Noorteühingule kui säärasele on pühendatud ainult, ma rõhutan, ainult kaks paragrahvi, kusjuures noorteühing töötab, eks ole, aastaringselt. Samal ajal on noortelaagrile, mis töötab minimaalselt kaks kuud, nagu siin kirjas on, pühendatud pilgu järgi kaks ja pool lehekülge või vähemalt seitse paragrahvi. Ja siit ka minu küsimus: kas noorteühingu asjad on ikka piisava põhjalikkusega kirja pandud, sest seda, mis töötab aastaringselt, on märksa lühemalt kajastatud kui seda, mis töötab kaks kuud?

Aitäh, lugupeetud Toomas Alatalu! Ma ütleksin, et eelnõu ettevalmistamise käigus on seda probleemistikku ka arutatud ja leitud, et seadus on noorteühingute suhtes piisava regulatiivsusega. Miks aga on laagrid leidnud küllaltki detailset käsitlust? Siin on tegemist asutustega, mis ei tööta küll alati aastaringselt, kuid mille töö on äärmiselt spetsiifiline. Nii viimastel kui ka varematel aastatel on olnud sageli probleeme, kui meil on olnud tegemist laagrisüsteemidega. Seetõttu oli otstarbekas tuua seadusesse laagrite kohta täpne regulatsioon. Noorteühingute puhul aga ei näinud me seaduse ettevalmistamise käigus vajadust täpsemalt reglementeerida, kuid seda on võimalus tulevikus ka laiendada, kui tekib vajadus.

Tänan! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud haridusminister! Paragrahvi 10 lõige 1 ütleb, et noortelaagri omanik esitab asutamislepingu või siis vastavasisulise põhikirjamuudatuse Haridusministeeriumile tegevusloa saamiseks. Ma saan aru, et esitatakse põhikiri, kust on näha, kas see ühing, kes on noortelaagri omanik, on põhikirjaliseks ülesandeks võtnud endale näiteks töö noortega või midagi muud. Aga millist vastavasisulist põhikirjamuudatust oodatakse, kui seda pole enne defineeritud? Või tahetakse, et põhikirjas sätestatakse noortelaagri pidamine ühe tegevusülesandena? Kui näiteks spordiklubi Kalev kavatseb pidada noorte spordilaagreid, kas ta peaks siis panema selle oma põhikirja? Mida sellega on mõeldud?

Aitäh, lugupeetud Vootele Hansen! Te vastasite tegelikult lõpus ise küsimusele ära. Täpselt seda mõeldigi.

Tänan! Toomas Alatalu, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Mul on jällegi põhimõttelist laadi küsimus. Seaduse nimi on noorsootöö seadus ja on näha, et selles on püütud kogu aeg vältida poliitikat. On defineeritud, et noorsootöö sisuks on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus jne (§ 3). Aga §-s 5 "Maavanema ülesanded" tuleb siiski sisse mõiste "riiklik noorsoopoliitika", kusjuures eelmises paragrahvis on juttu sellest, et töötatakse välja noorsootöö riiklikud programmid. Siit minu põhimõtteline küsimus: kas selle seaduse ühe paragrahvi - § 5 lõige 1 - põhjal me võime väita, et meil on olemas ka noorsoopoliitika või on meil olemas ainult noorsootöö?

Aitäh, lugupeetud Toomas Alatalu! Kui me räägime riigi toimimisest, siis erinevaid otsuseid, mida me vastu võtame, võib ka nimetada ühest küljest poliitikaks. Kas see on eraldi vormistatud mingi valdkonna poliitikana, on iseküsimus. Mis puudutab § 5 punkti 1, siis siin on mõeldud seda, et maavanem, organiseerides ja kujundades noorsootööd omas maakonnas, lähtubki nendest riigi poolt ettenähtud prioriteetidest ja vastavalt sellele kujundab tegevust maakonnas. Siin ei ole tegemist ainult noorsootööga selle kõige lihtsamas mõttes, kus võetakse mingi valdkond ja seda arendatakse. Mõtleme siit veidi edasi: kui me oleme midagi kokku leppinud, eelkõige just parlamendisaalis, näiteks et me hakkame mingit programmi ellu viima, siis ka see on poliitiline otsus, ja kui seda täidab maavanem, siis ta teebki noorsoopoliitikat.

Tänan! Liia Hänni, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sellest seadusest kumab läbi üks kummaline loogika. Nimelt see, et poliitiline noorteühing ei ole noorteühing. See on otse välja öeldud § 8 lõikes 3, kus on öeldud, et noorteühingute registrisse ei kanta erakonda ega selle noortesektsiooni. Kui Eesti noored otsustavad mingil põhjusel asutada oma erakonna, kuhu ei võetagi vanemaid kui 26-aastaseid isikuid, siis see ei ole noorteühing ja ka erakonna noortesektsioon või noorteorganisatsioon ei saa olla noorteühing. Öelge, palun, mis loogikale selline lähenemisviis toetub ja kuidas siis kasvavad Eesti Vabariigi aktiivsed kodanikud, kui selline noortetöö on riigi poolt täielikult tunnustamata?

Aitäh! Lugupeetud Liia Hänni! Selline noortetöö valdkond ei ole riigi poolt tunnustamata, sest praktiliselt kõikidel erakondadel on oma noorteorganisatsioonid, kes tegutsevadki selle erakonna õigusregulatsiooni alusel. Kui noored peaksid Eestis leppima kokku, et nad teevad või asutavad oma organisatsiooni, kes tegeleb ainult poliitikaga, siis peaks ta olema ka erakonnaseadusega reguleeritud. Kui nad aga otsustavad teha mingi uue suure noorsootööga tegutseva organisatsiooni, siis ta läheb noorsootöö seaduse alla, kui seal on ainult üks valdkond, näiteks poliitiline tegevus ja selle arendamine.

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks kultuurikomisjoni nimel on sõna kolleeg Raivo Kallasel.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Komisjon arutas noorsootöö seaduse eelnõu komisjoni istungil 11. veebruaril 1999. Küsimusi oli palju, nagu täna siingi, kuid komisjon leidis nendele siiski teatud mõttes lahendusi ja vastuseid. Ma ei hakkaks ühtegi nendest mõtetest, mida komisjonis arutati, eraldi esile tõstma, sest minister juba nendest rääkis. Komisjoni üksmeelne seisukoht oli, et täna võiks pärast muudatusettepanekute läbihääletamist eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! See, et noortelaagi pidamine peaks olema omaniku põhikirjaline kohustus, ei ole sõnaselgelt välja toodud, aga küllap on töö käigus arusaadav. Ma küsin noorteühingu registri kohta. Peaasjalikult on seal tegemist dokumentidega, mida sisaldab mittetulundusühingute ja sihtasutuste register. Ja kui andmekogude seadus tahab vältida dubleerivaid andmekogusid, kas ei oleks mõistlik seaduses sätestada, et Haridusministeeriumi vastaval osakonnal, kes noorteühingute arvestust peab, on võimalus minna ja tutvuda registrikaartidega - eriti kui neid elektroonilisel teel pidama hakatakse - kui õigustatud isik. See võib-olla väldiks mittetulundusühingutel teatud protseduure ja tüli nende registrikaartide väljavõtmisel.

Aitäh küsimuse eest! Ma jään praegu vastuse võlgu, sest konkreetselt sellest küsimusest komisjonis juttu ei olnud, aga võib-olla tõesti on teil teatud mõttes õigus.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Toomas Alatalu, kõne puldist.

Lugupeetud mitte veel unine Riigikogu! Ma olen sunnitud natuke segadust tekitama, aga loeme koos § 5 "Maavanema ülesanded": "Maavanem: 1) koordineerib riikliku noorsoopoliitika kujundamist ja elluviimist maakonnas." Ja ma küsin: kes koordineerib riiklikku noorsoopoliitika kujundamist ja elluviimist vabariigis? Kui te vaatate, siis seda siin ei ole üldse fikseeritud. Mis siis välja tuleb - meil kujundatakse poliitikat ainult maakonniti ja mitte riigi tasemel? Ma juhiks tähelepanu ka sellele, et minu mäletamist mööda on paljudes riikides olemas ikkagi noorsoopoliitika patroon ja koordinaator, on siis selleks, ütleme, riigipea või mingi teine kõrgem ametiisik, nii et mul on küll niisugune tunne, et tuleks kaaluda selle § 5 punkti 1 kas või teistmoodi defineerimist. Seda enam, et siin tuleb ainukene kord sisse sõna "poliitika". Ei saa olla niimoodi, et poliitikat tehakse riigi struktuuris ainult teisel tasandil. Järelikult teda tehakse kuskil mujal või tuleb siin leida mingi sõna selle asja ütlemiseks. Aitäh!

Tänan! Liia Hänni, sõnavõtt kohalt.

Aitäh! Ma tahaksin veel kord avaldada oma imestust selle üle, et meie ees on eelnõu, mis ei võimalda noortel luua poliitilisi organisatsioone enda arendamiseks ja oma huvide kaitseks, sest seadus ei tunnista neid noorteorganisatsioonidena. Minu arvates on see täiesti väär seisukoht. Kui me tahame iseseisvat Eesti riiki arendada, siis me peame lubama noortel õppida poliitikat, teha poliitikat ja noorsootöö seadus peab seda võimaldama. Sellepärast tuleks minu arvates küll selle seaduseelnõu lugemine täna veel katkestada, et seda saaks muuta.

Suur tänu! Kas võime läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 15 häält, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Palun!

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Ma tahaksin pöörata tähelepanu kahele probleemile, mis jäid lõpuni lahendamata või said mitte päris täpselt vastatud. Esimene probleem: kes teostab vabariiklikul või riiklikul tasemel noorsoopoliitikat, kes selle välja töötab ja kes seda koordineerib? Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on see seatud ülesandeks Haridusministeeriumile ja Haridusministeeriumi põhimääruses on vastavad kohustused sisse kirjutatud. Teiseks. Ka käesoleva redaktsiooni järgi on siiski võimalik noortel luua oma poliitilisi organisatsioone, kui nad registreerivad oma organisatsioonid mittetulundusühingute seaduse järgi, ja nad saavad ka selle seaduse alusel noorsootöö jaoks ettenähtud rahast toetust. Mul oleks siinjuures palve Riigikogu liikmetele. Võttes arvesse seda situatsiooni, mis meil on kujunenud välja noorte käitumistraditsioonide muutumisega, õigemini kriminogeense situatsiooni väga järsu muutumisega viimastel aastatel, on mul küll tõsine palve toetada selle seaduse vastuvõtmist. Mida kiiremini me saame noorsootöö seaduslikule alusele, seda kergem on meil pidurdada seda protsessi, mis on täna laviinina liikuma läinud, ja seda kiiremini me saame anda võimalused oma noortele. Aitäh!

Tänan! Juhtivkomisjoni lõppsõna. Palun vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene ettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Samuti on juhtivkomisjonilt teine, kolmas, neljas, viies, kuues ja seitsmes ettepanek. Kaheksas ettepanek on Vootele Hansenilt, ei ole arvestatud. Hääletamist ei nõuta. Üheksas ettepanek on Vootele Hansenilt, ei ole arvestatud. Probleeme ei ole. Ettepanekud nr 10 ja 11 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Ettepanek nr 12 on Vootele Hansenilt, komisjon on sisuliselt arvestanud. Probleeme ei ole. Ettepanekud nr 13, 14, 15 ja 16 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Loetelu on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 1104 lõpphääletusele. Mõõdukate fraktsioonilt on tulnud ettepanek eelnõu 1104 teine lugemine katkestada pärast parandusettepanekute läbihääletamist. Ma panen selle ettepaneku kõigepealt hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Mõõdukate fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 1104 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 5 häält, vastu 20, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele eelnõu 1104, noorsootöö seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 20 häält, vastu oli 1, erapooletuid ei ole. Eelnõu 1104 on seadusena vastu võetud.

Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisega seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu (nr 1108). Algab teine lugemine. Ettekandeks on sõna rahandusministril. Härra Mart Opmann.

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu on välja töötatud ja esitatud seoses vajadusega täita Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1998. aasta 30. septembri otsust, millega tunnistati kehtetuks Riigikogu 29. jaanuaril 1997 vastuvõetud omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 1 lõike 8 punkt 3 ja § 15 lõige 7. Käesoleva seaduseelnõu kohaselt muudetakse omandireformi aluste seaduse § 13 lõiget 1, viies sinna sisse taas põhimõtte, et vara kuulub kompenseerimisele, kui see vara on hävinud. Teiseks, õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse - kui te lubate, ma ütlen edaspidi kompenseerimise seadus - § 2 täiendatakse uue punktiga 2¹, mille kohaselt hävinud vara kompenseerimise korral tuleb selle vara võõrandamise aegne maksumus kindlaks määrata. Kolmandaks, teisele lugemisele esitatud seaduseelnõust on välja jäetud Vabariigi Valitsuse esitatud kompenseerimise seaduse § 4¹ muutmine ning eelnõu kohaselt taastatakse täielikult enne 2. märtsi 1997 kehtinud vara maksumuse määramise põhimõtted. Valitsus nõustus eelnõu kohta tehtud ettepanekutega. Olen arvamusel, et seadus tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta. Hävinud vara kompensatsiooni taotlejad ootavad kompensatsioone kannatamatult. Tänan!

Tänan! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel proua Liina Tõnissonil.

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnõu oma istungil 11. veebruaril ja leidis, et pärast parandusettepanekute läbihääletamist võiks panna seaduseelnõu lõpphääletusele vastuvõtmiseks. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandjad samuti mitte. Palun kõnepulti tagasi Liina Tõnissoni ja vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on kokku kolm, kõik majanduskomisjonilt. Esimene muudatusettepanek, arvestatud täielikult. Samuti on täielikult arvestatud teist ja kolmandat muudatusettepanekut. Tänan! Sellega on ka muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisega seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Valitsus on palunud anda kaasettekandeks sõna Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialistile Irena Lipatovale. Ma saan minister Opmanni žestidest aru, et valitsus hoopiski loobub kaasettekandest. Ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.

Härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Maksukorralduse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu eesmärk on korrastada seaduse teksti, lahendada seaduse rakendamisel tekkinud probleeme. On sätteid, mille järele on vajadus hilisemate seadusemuudatustega seoses ära langenud. Eelnõu tunnistab kehtetuks § 4, sest riiklikku maksuregistrit pole seni loodud ning selle loomise järele ei tunta ka vajadust. Mõni sõna muudatusettepanekutest. Me ei toetanud teist, kolmandat, neljandat, kuuendat, seitsmendat ja 12. muudatusettepanekut ning ma räägin mõne sõnaga põhjustest. Muudatusettepanekute loetelus on kaks muudatusettepanekut numbriga 3. Esimest valitsus toetas, teist ei toetanud. Nende kohaselt jäetakse ettevõtte mõistest välja sihtasutus ning eelnõust püsiva tegevuskoha mõiste. Oleme arvamusel, et nii sihtasutus kui ka püsiv tegevuskoht peaksid sätteis kindlasti sisalduma. Muudatusettepaneku nr 4 kohaselt toimuks maksukohustuse täitmine mitte hiljemalt seaduses ettenähtud tähtajaks, vaid hiljemalt seaduses ettenähtud tähtpäeval. See on vastuolus maksuvõla mõistega, samuti maksukorralduse seaduse §-s 28 sätestatuga, mis käsitleb intresside arvutamist tähtpäevaks tasumata maksusummalt. Kui seaduses on ette nähtud kohustuse täitmise tähtpäev, siis on loogiline, et kohustus täidetakse ka õigeaegselt ehk tähtpäevaks. Maksukohustuse täitmine tähtpäeval ei ole panganduses pakutavaid teenuseid arvestades võimatu. Pangasisene arveldusoperatsioon teostatakse ühe pangapäevaga, kiirmakse korralduse andmise korral toimub ka pankadevaheline raha ülekanne ühe pangapäeva jooksul. Muudatusettepanek nr 6. Ma tahaks uskuda, et selle esitaja ilmselt eksis. Selle kohaselt jäetakse eelnõu §-st 4 välja maksukorralduse seaduse § 7 punktid 2 ja 3. Eelnõu § 4 muudetakse ja täiendatakse maksukorralduse seaduse § 10, mitte § 7. Seetõttu ei saanud seda ettepanekut arvestada ka komisjon. Muudatusettepaneku nr 7 kohaselt jäetakse välja § 10 lõige 4, millega ei saa nõustuda. Vastasel juhul kaotatakse maksukorralduse seaduses üldse säte, mis annaks maksuhaldurile õiguse maksuseaduste rikkumiste tuvastamisel peatada enammakstud maksusumma tagastamine. Muudatusettepaneku nr 12 kohaselt jäetakse eelnõust välja maksukorralduse seaduse § 16 kui põhiseadusega vastuolus olev säte. Ka sellega ei saa kuidagi nõustuda, sest just eelnõuga tehtav muudatus viib maksukorralduse seaduse kehtiva § 16 kooskõlla põhiseadusega. Eelnõuga tehtavale muudatusele on härra õiguskantsler andnud oma positiivse hinnangu. Ülejäänud muudatusettepanekuid valitsus toetas. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teen ettepaneku maksukorralduse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu teine lugemine lõpetada ning võtta eelnõu täna vastu seadusena. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel Olev Rajul.

Lugupeetud Riigikogu! Seaduseelnõu 1134 muudatusettepanekute tabelit vaadates leiate seal sisuliselt kahte laadi muudatusettepanekuid. Ühed on komisjoni omad, mis on eelkõige tehnilised täpsustused. Teised on need, millest härra minister teile rääkis. Täpselt samad põhjendused tõi valitsus meile ka komisjonis ja me üldreeglina neid ei toetanud. Komisjoni seisukoht on täna muudatusettepanekud läbi vaadata ja kui eelnõu jääb loogilisse konteksti, siis ka vastu võtta pärast nende läbihääletamist. Tänan!

Tänan! Juhatajal on küsimus. Kas juhtivkomisjon on nõus, et muudatusettepanekute loetelus nr 3 all esinevat kahte muudatusettepanekut eristada selliselt, et selle teise nimetame ettepanekuks nr 3a?

Jah, siin on tõesti tekkinud kaks nr 3.

Tänan! Kas on veel küsimusi? Ignar Fjuk, palun!

Kuidas tõlgendada seda: "Maksu ei määrata ning maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma ei ületa 50 krooni."

Andestust, mitmes muudatus see on?

15.

See on lihtsalt niivõrd väike summa. Alla 50 krooni ei tasu see asjaajamist, läheb kallimaks, kui sealt saadav võit.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi, kaasettekandja samuti mitte, fraktsioonide esindajad ka mitte. Palun kõnepulti tagasi Olev Raju, võtame kätte muudatusettepanekute loetelu, milles on kokku 20 muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Teine muudatusettepanek on Liina Tõnissonilt, arvestatud sisuliselt. Kolmas muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Ettepanek 3a on Liina Tõnissonilt, on jäänud arvestamata. Neljas muudatusettepanek on samuti Liina Tõnissonilt, jäetud arvestamata. Viies muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Kuues ja seitsmes muudatusettepanek on Liina Tõnissonilt, on jäänud arvestamata. Kaheksas, üheksas ja kümnes muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 11 on Liina Tõnissonilt, arvestatud täielikult. Ettepanek nr 12 on Liina Tõnissonilt, on jäänud arvestamata. Ettepanekud nr 13, 14, 15, 16, 17, 18 ja 19 on rahanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Tänan! Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud ja juhtivkomisjon palub panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele maksukorralduse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid 1. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse ettevõtluse mõistet ehk see tähendab, et vara rendileandja tulu on võimalik peale eelnõu vastuvõtmist käsitleda kas tuluna varalt, see tähendab kapitalituluna, või tuluna ettevõtlusest. See tähendab, et kui rendileandja võtab endale rendilepinguga renditud vara hooldamise kohustuse, on tegemist teenuse müügiga ehk siis ettevõtlusega. Ja vastavalt tulumaksuseaduse §-le 13 võib saadud tulust maha arvata ettevõtlusega seotud kulutused ning jääk maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui aga vara antakse rendile ilma hoolduskohustuseta, on tegemist tuluga varalt ehk kapitalituluga, mis maksustatakse brutosummast tulumaksuga, aga ei maksustata sotsiaalmaksuga nagu muu kapitalitulu, s.o siis intressid ja dividendid. Eelnõuga täpsustatakse ühtlasi ka füüsilise isiku poolt temale kuuluvate väärtpaberite võõrandamisest saadud tulu maksustamise põhimõtteid. Maksustamisele kuulub väärtpaberite võõrandamisest saadud tulu, mida tohib vähendada samade väärtpaberite soetusmaksumuse summa võrra. Lugupeetud Riigikogu liikmed, teen ettepaneku täna eelnõu teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi? Tundub, et kõik on selge. Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni aseesimehel kolleeg Jürgen Ligil.

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Tuletan meelde, et sama probleemi lahendamiseks on algatatud ka üks sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus, autor on Reformierakond, aga tänane seaduseelnõu on esitatud kokkuleppel valitsusega ja sama probleemi lahendamiseks tulumaksuseaduse kaudu. Asja sisu rääkis härra minister ära. Ta ei kommenteerinud muudatusettepanekuid, mida küll valitsus ei toetanud, ei toetanud ka komisjon. Esimest ettepanekut ei toetanud valitsus ega komisjon. Põhjus on see, et siin on tegemist küllalt põhimõttelise ja hoopis teist paragrahvi puudutava muudatusega. Ei peetud otstarbekaks seda siia liita, ka sisu on vaieldav. Siin tahetakse sisuliselt ühele finantsasutusele teha maksusoodustus. Komisjon arvas, et selline erand ei ole piisavalt põhjendatud. Teine muudatusettepanek puudutab jõustumistähtaega. Jõustada otsustati tagasiulatuvalt, st samast kuupäevast, millal hakkas kehtima uus sotsiaalmaksuseadus. Aitäh!

Tänan! Juhatajal on küsimus: kas juhtivkomisjonil on seisukoht edasise menetlemise kohta?

Komisjoni otsus oli panna eelnõu lõpphääletusele. Kuid juhul kui muudatusettepanek nr 1 peaks saalis läbi minema, siis lugemine katkestada. Aitäh!

Tänan! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud komisjonipoolne kaasettekandja! Paragrahvi 2 punkt 1 muutub päris pikaks ja kohmakaks, ka raskesti loetavaks, sest on nii sisse- kui väljaarvamised. Aga küsimus on: kas komisjon ei pidanud vajalikuks § 9 "Residendi tulu" esimest lõiget täiendada? Praegu punkt 3 ütleb, et tulu on kasu vara, väärtpaberite ja õiguste võõrandamisest. Kas siis ilma rendileandja hooldusremondikohustuseta rentimine ei ole mingisugune tulu? Kas mingeid küsimusi täiendamisest ei tekkinud?

Aitäh! See oli minimalistlik muutmise viis. Siin ei ole kõike täpselt ära seletatud, aga tähelepanelikult tulumaksuseadust uurides võib rendi lugeda muu tulu hulka, kui teha selline muudatus. Tulumaksuseaduses on mitteammendav loetelu, mis ütleb (ma mälu järgi tsiteerin), et maksustamisele kuuluvad kõik tulud, ja sinna alla läheb siis renditulu, mille kohta ei peeta sellist ettevõtluse raamatupidamist jne, tulude-kulude arvestamist. Teiselt poolt on võimalik renditulu endistviisi ka ettevõtlusena käsitleda, arvestades tulusid-kulusid ja makstes tulumaksu mitte kogusummalt, aga siis ka sotsiaalmaksu.

Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid! Avan läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoovi ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Fraktsioonide esindajad? Ei soovi. Palun kõnepulti tagasi Jürgen Ligi. Vaatame läbi need kaks muudatusettepanekut, mis loetelus on. Esimene muudatusettepanek on Tõnis Seesmaalt, on jäänud arvestamata. Probleeme ei ole. Teine muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Tänan! Sellega on ka muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse § 11 lõike 1 muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.

Härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastavalt maamaksuseaduse kehtiva redaktsiooni § 5 lõike 1 sättele on maamaksu määr 0,5-2% maa maksustamishinnast aastas. Erandina sätestab maamaksuseaduse § 11 lõige 1, et põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ning loodusliku rohumaa maksustamisel on kuni 2000. aasta 31. detsembrini maamaksu määr 0,3-1,0% maa maksustamishinnast aastas. Tulenevalt metsamaa suhteliselt kõrgest maksustamishinnast võib metsamaa ja teiste maatulundusmaa sihtotstarbe alaliikidesse kuuluva maa eest makstav maamaks erineda kuni neli korda. Metsamaa märksa kõrgemalt maksustamine ei ole meie arvates õige. Võrreldes haritava maa ja metsamaa tulukust, peaks lähtuma sellest, et haritav maa kannab vilja üks kord aastas, metsast saab puitu - just turustatavat puitu - aga kord 40 aasta jooksul. Teiselt poolt on Eestis erinevatel hinnangutel 100 000 - 300 000 hektarit kasutamata haritavat maad ja looduslikku rohumaad, kus võiks metsa peal kasvatada. Kuid metsamaa praegune suhteliselt kõrge maksustamishind ja maamaksu määr ei soosi nende maade kasutuselevõtmist metsa kasvatamiseks. Maamaksu määra kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu ja seda saab muuta vaid eelarveaasta algusest. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades, et see puudutab ka kohaliku omavalitsuse tulubaasi, on ettepanek jõustada eelnõu seadusena 1. jaanuarist 2000. Olles teadlik, et pärast esimest lugemist parandusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud, teen ettepaneku eelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel Olev Rajul.

Lugupeetud Riigikogu! Nagu härra minister ütles, seaduseelnõu 1124 kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon omalt poolt neid ka ei teinud ja komisjoni ettepanek on eelnõu täna vastu võtta. Tänan!

Tänan! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Fraktsioonide esindajad? Ka mitte. Lugupeetud kolleegid, eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole ja juhtivkomisjon palub panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele maamaksuseaduse § 11 lõike 1 muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku §-ga 511¹ täiendamise, mittetulundusühingute seaduse § 76 ning riigilõivuseaduse § 29 muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on sõna justiitsminister Paul Varulil.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu vajadus tuleneb sellest, et 1. jaanuarist käesolevast aastast on muutunud Eestis postisihtnumbrid. Mõte on selles, et neid muudatusi saaks automaatselt sisse viia ilma liigse bürokraatiata, mis muidu äriseadustikust tuleneks. Muudatusettepanek, mis on tehtud, puudutab küll hoopis kirikute, koguduste, koguduste liitude registreerimist selles mõttes, et kui mittetulundusühingute seaduse kohaselt peaksid kõik mittetulundusühingud olema ümber registreeritud käesoleva aasta 1. märtsiks, et aga selleks ajaks ei jõuta kirikute ja koguduste seadust vastu võtta - nüüd on see selge -, siis on siin sätestatud, et see 1. märts kirikute ja koguduste suhtes ei kehti. 1. märtsi nõue kehtiks nende ühingute suhtes, kes kuuluksid kandmisele mittetulundusühingute sihtasutuste registrisse. Kuni uue kirikute ja koguduste seaduse vastuvõtmiseni seda nõuet nende suhtes sätestada ei saa. Muidugi oleks saanud ka ilma selle paranduseta tõlgendada niiviisi, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes kirikud ja kogudused ei ole üheselt mittetulundusühingud, kuid et nad oma liigitunnuselt ikkagi on, siis oleks praegu kindlam ja põhjendatud selline täiendav parandus siia teha. Nii et see on selle olukorra ärakasutamine, et mittetulundusühingute seaduse muutmine parajasti käsil on. Muus osas on eelnõu sellisel kujul, nagu ta esitatud on, ja loodan väga teie heatahtlikkusele, et need muudatused seadustada, sest tegelikult juba 1. jaanuarist see probleem vajab lahendamist.

Tänan! Kas on küsimusi? Tundub, et kõik on selge. Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni esimehel kolleeg Daimar Liivil.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Ega härra justiitsministri ettekandele väga palju lisada ei ole. Võib-olla niipalju, et komisjonis oli päris pikk vaidlus teema üle, mida ikkagi tähendab see "aadressiandmete muutmine". Me jõudsime järeldusele, et see tähendab seda, et need muudetakse väljastpoolt tuleva ettepaneku või avalik-õigusliku seaduse alusel avalik-õigusliku isiku poolt, nagu antud juhul Eesti Post on muutnud indekseid, aadressiandmeid. Sellisel juhul tuleb see muudatus tõesti kanda registrisse registripidaja poolt. Küll aga ei käi see selle kohta, kui need isikud ise muudavad oma juhatuse või mingite muude organite asukohta või siis postiaadressi. Sellisel juhul tuleb esitada ise avaldus ja kogu see protseduur läbi käia. Komisjoni otsus oli üksmeelne: poolt 5, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek Riigikogule on teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi, kaasettekandja samuti mitte, fraktsioonide esindajad ka mitte. Palun kõnepulti Daimar Liivi ja vaatame läbi muudatusettepanekute loetelu. Kokku on neid 4. Esimene ja teine muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. Kolmas ja neljas muudatusettepanek on Vootele Hansenilt, arvestatud täielikult. Probleeme ei ole. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise lepingu õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on sõna justiitsminister Paul Varulil.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud ja mul on ettepanek ettepandud kujul see seaduseelnõu seadusena kehtestada, st leping ratifitseerida.

Tänan! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni aseesimehel Tõnis Seesmaal.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! 15. veebruaril sellel aastal arutas õiguskomisjon seaduseelnõu 1136. Kuna muudatusettepanekuid ei olnud laekunud, siis otsustati lubada seaduseelnõu teisele lugemisele, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Tänan!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Näib, et ei ole. Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks? Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Lõppsõna ei soovita. Muudatusettepanekuid ei ole. Komisjoni ettepanek on eelnõu 1136 panna lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele eelnõu 1136, Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise lepingu õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 15 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 1136 on seadusena vastu võetud.

Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 1129. Algab teine lugemine. Ettekandeks on sõna justiitsministril härra Paul Varulil.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle seaduse muutmise mõte on selles, et välisesinduse kaudu Eesti passi väljastamisel oleks riigilõiv praegu kehtiva 1600 krooni asemel 350 krooni. Kui Eestis on see 35 krooni, siis ilmselt on tõepoolest õiglane välisesinduses võetavat riigilõivu vastavalt vähendada. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta esitatud ei ole. Ma loodan väga, et te näitate üles jätkuvat heatahtlikkust ja ka selle muudatusettepaneku seadustate.

Tänan! Küsimused ettekandjale. Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks rahanduskomisjoni nimel on sõna aseesimehel Jürgen Ligil. Palun!

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Komisjon arutas eelnõu ja otsustas (häältega 3 poolt, 1 vastu, 2 erapooletut) panna selle lõpphääletusele. Tänan!

Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole. Kas võime lugeda läbirääkimised peetuks? Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi, komisjon ei soovi. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu 1129 lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele eelnõu 1129, riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 9 häält, vastu oli 1, 3 olid erapooletud. Eelnõu 1129 on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi Valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (nr 1135). Algab teine lugemine. Ettekandeks on sõna justiitsministril. Kaasettekandjaks on valitsus pakkunud Tolliameti peaspetsialisti Innari Partsi.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See Balti ühistransiidi protseduuri kokkulepe on alla kirjutatud 10. juulil 1998. Nagu seletuskirjas on rõhutatud, on kaks olulist eesmärki. Üks on loomulikult transiidi soodustamine ja korrastamine Balti riikide vahel, aga teiseks ka teatud harjutamise võimalus Euroopa Liidu võimaliku liikmesriigina, sest kokkuleppes on aluseks võetud ühistransiidi protseduuri konventsiooni nii sisulised kui vormilised lähtealused. Tegemist on teise lugemisega ja muudatusettepanekuid ei ole esitatud. See on mahukas ja suuresti siiski protseduuriline eelnõu. Tuleb usaldada asjatundjaid. Kuna muudatusettepanekuid ei ole, siis ei ole mul ka nende kohta võimalik arvamust avaldada. Loodan, et on võimalik eelnõu täna seadusena vastu võtta, st kokkulepe ratifitseerida.

Tänan! Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Valitsus loobub kaasettekandest. Kaasettekandeks majanduskomisjoni nimel on sõna esimehel. Tiit Made, palun!

Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Härra minister rääkis seaduse olemuse põhjalikult ja sisuliselt ära. Mul ei ole omalt poolt suurt midagi lisada. Majanduskomisjonil ei ole midagi öelda selle seaduseelnõu vastu. Ta arvab, et asi on seda väärt, et panna ta lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Liiatigi veel, et muudatusettepanekuid ei olnud. Selle ettepaneku poolt oli majanduskomisjonis 5 liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Tänan! Küsimused. Nikolai Maspanov, palun!

Lugupeetud kaasettekandja! Palun kaaluda võimalust lõpetada istung, saalis istub 13 Riigikogu liiget, see on väga halb number. Tänan!

Ei ole tegemist küsimusega.

See oli lihtsalt hea ettepanek.

Jah, aga seda ei ole meie kodukorras ette nähtud. Tundub, et küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Eelnõu teemal on võimalik arvamust avaldada. Kas võime lugeda läbirääkimised peetuks? Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi lõppsõna. Komisjon samuti mitte. Komisjoni ettepanek oli eelnõu 1135 panna lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele eelnõu 1135, Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle eelnõu poolt anti 3 häält, vastu polnud keegi, 4 jäid erapooletuks. Eelnõu 1135 on seadusena vastu võetud.

Kolleegid, nüüd jõuame tänase päevakorra esimeste lugemiste juurde. Neid on üks. Me alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (nr 1095) esimest lugemist. Ettekandeks on sõna rahandusministril. Härra Mart Opmann, palun!

Härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! 22. oktoobril möödunud aastal sõlmisid Eesti Vabariigi valitsus, Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit ning Eesti ametiühingute keskliidud kokkuleppe, mille kohaselt Vabariigi Valitsus kohustus esitama Riigikogule tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõus kohustus Vabariigi Valitsus ette nägema aasta tulumaksuvaba miinimumi kasvu 6000  kroonilt 9600 kroonile alates käesolevast aastast, rakendades 1999. aastal igakuiselt arvestatavaks tulumaksuvabaks miinimumiks 500 krooni. Enammakstud summad tagastatakse maksumaksjatele 1999. aasta tuludeklaratsiooni alusel. Alates 2000. aastast rakendatakse igakuise arvestusliku tulumaksuvaba summana 800 krooni. Selle kokkuleppe täitmiseks ongi kõnealune seaduseelnõu esitatud. Arvestusliku maksuvaba tulu tõstmine 800 kroonile käesolevast aastast alates koos tulumaksu kinnipidamise arvestusega pole võimalik riigieelarvesse tekkivate vähemlaekumiste tõttu, sellele pole katteallikaid. Lugupeetud Riigikogu liikmed, täna on VIII koosseisu viimane korraline töökolmapäev, kus menetletakse Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõusid. Ma tänan selle võimaluse eest olla viimane valitsuspoolne eelnõu esitaja, tänan omalt poolt koostöö ja hea läbisaamise eest! Aitäh!

Suur tänu! Vootele Hansenil on küsimus.

Kui on viimane kord, siis peaks olema ka koos küsimustega. Kui palju peaks maksma 2000. aasta suvel tagasi neid tulumaksuosasid, mida nüüd kinni ei peeta, aga arvestatakse?

See summa on küllaltki täpselt arvutatav. Tööealisi isikuid on täna 867 000, tööhõivega isikuid on vastavalt Statistikaameti andmetele umbes 715 000. Kui maksuvaba miinimum tõuseks, siis 1999. aastal teeks see ligemale 500 miljoni krooni suuruse summa vähemlaekumistena, sellest 220 miljonit krooni riigieelarvesse ja 280 miljonit krooni omavalitsuste eelarvetesse. Ma tänan!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks rahanduskomisjoni nimel on sõna Olev Rajul.

Lugupeetud Riigikogu! Eelmise seaduseelnõuga me ilmselt tegime ajaloolise pretsedendi: kolme häälega ei ole vist siiani ühtegi seaduseelnõu vastu võetud. Mul on väga kahju, et ei ole kodukorraseaduses võimalust teha kohaloleku kontrolli, muidu võiks selle ka veel teha. Niipalju kõrvalepõikeks. Seaduseelnõu 1095 kohta on rahanduskomisjonil lisada järgmist. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. veebruar kell 12. Tänan!

Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! 25. veebruar on ilus kuupäev. Ma tean, et meil on olemas eelmiselt Riigikogu koosseisult otsused, millega mitmed eelnõud delegeeriti VIII Riigikogu koosseisule menetlemiseks. Vahepeal on küll kodukord muutunud, mistõttu eelnõud langevad menetlusest välja. Kas komisjon ei teinud ettepanekut saata see eelnõu IX koosseisu näiteks III istungjärgule?

Komisjon lähtus rangelt kodukorraseadusest, mis seda võimalust ette ei näe.

Tänan! Sellega on küsimused kaasettekandjale ammendatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 1195 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Sellega on meie tänane päevakord ammendatud. Tänan teid kõiki ja me kohtume homme hommikul kell 10. Istungi lõpp kell 22.54.