Lugupeetud kolleegid! Juhatus võtab vastu uusi eelnõusid ja arupärimisi Riigikogu liikmetelt. Kolleeg Talvi Märja.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 141 lõikele 2 teeb Riigikogu kultuurikomisjon ettepaneku pikendada Riigikogu liikmete Vootele Hanseni, Eiki Nestori ja Enn Tarto algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu (883 SE) teise lugemise tähtaega Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 3. töönädalani. Alus: Riigikogu kultuurikomisjoni otsus 7. detsembrist. Aitäh!

Tänan! Kultuurikomisjoni ettepanek on pikendada kolleegide Vootele Hanseni, Eiki Nestori ja Enn Tarto algatatud eelnõu 883 teise lugemise tähtaega. See ettepanek kuulub hääletamisele. Sooritame kõigepealt kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Hetkel on kohal 59 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele kultuurikomisjoni ettepaneku pikendada kolleegide Vootele Hanseni, Eiki Nestori ja Enn Tarto algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu 883 teise lugemise tähtaega Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 3. töönädalani. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 883 teise lugemise tähtaega on vastavalt pikendatud. Kolleeg Aino Runge.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on arupärimine peaministrile, mis puudutab pangandusprobleeme. Eesti panganduses viimasel ajal toimunud pankrotid ja selle tagajärjel toimunud pankade reorganiseerimised on muutnud pangasüsteemi tarbijavaenulikuks. Tallinnas toimunud Tarbijakaitsenõukogu koosolekul sai teatavaks, et Ühispank ja Hansapank on paljud oma pangakontorid likvideerinud, mis on muutnud raskeks pangateenuste kasutamise. Samal ajal on aga pankade teenustasud tõusnud ja praegu on tasu operatsiooni eest Ühispangas ja Hansapangas 15 krooni. Kui inimene peab sõitma veel maalt bussiga ja maksma teenustasu 15 krooni, siis riigimaksetena makstav summa muutub mõnikord mitmekordseks. See küsimus vajab lahendamist, tuleb midagi ette võtta, pangateenused igatahes ei rahulda enam tarbijat. Seetõttu ma küsin, kas selline olukord on Vabariigi Valitsusel teada ja kas teenustasu pidev tõstmine on kaasa aidanud luksuslike pangahoonete püstitamisele? See on provokatiivne küsimus, kuid rahva hulgas selline arvamus levib. Milles nähakse probleemi lahendust?

Kolleeg Aino Runge arupärimine peaministrile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Tänan! Kolleeg Rein Järlik.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon algatab jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille koos seletuskirja ja disketiga juhatusele üle annan.

Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu kuulub keskkonnakomisjoni kompetentsi. Tänan! Kolleeg Arvo Junti.

Annan üle arupärimise justiitsministrile registrisse kantud erakondade valimistel osalemise võimaluse kohta. "Vastavalt Riigikogu valimise seaduse § 26 lõikele 4 saadab justiitsminister järgmisel tööpäeval pärast valimiste väljakuulutamist Vabariigi Valimiskomisjonile erakondade nimekirja. 1999. aasta valimiste väljakuulutamise järel Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud erakondade nimekiri osutus aga ebatäpseks. Minister saatis valimiskomisjonile täiendavaid kirju, mis osaliselt vaidlustasid tema poolt varem esitatud nimekirja. Seoses tooduga palun vastata: 1. Mis põhjustas Vabariigi Valimiskomisjonile ebatäpse nimekirja esitamise? 2. Kas saadetud nimekirjas hilisemate muudatuste tegemine on seaduse teksti ja mõttega kooskõlas? 3. Kes otsustab pärast Vabariigi Valimiskomisjonile erakondade nimekirja saatmist täiendavalt registrisse kantud erakondade osalemisvõimaluse valimistel?"

Kolleeg Arvo Junti arupärimine justiitsministrile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Tänan! Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Kohaloleku kontroll on meil tehtud.

Kuna meil esmaspäevasest istungist jäi hulk päevakorrapunkte käsitlemata, siis me jätkame nendega. Meil jäi pooleli eelnõu 837, Keskkonnafondi seaduse eelnõu muudatusettepanekute loetelu läbivaatamine, me jätkame sellega. Edasi võtame arutusele eelnõud 967, 1037, 1073, 1080 ja 747. Juhatuse arusaamine on selline, et eelnõu 747 tuleks täna võimalikult lõpuni käsitleda.

Ma palun siia kolleeg Ignar Fjuki. Jätkame Keskkonnafondi seaduse eelnõu muudatusettepanekute loetelu läbivaatamist. Me jõudsime muudatusettepanekuni nr 31. Autor on keskkonnakomisjon, algataja toetab. Probleeme ei ole. Muudatusettepanek nr 32, autor Jaanus Männik, juhtivkomisjon on arvestanud. Number 33, autor keskkonnakomisjon, algataja toetab. Number 34, autor Valjo Masso, komisjon on arvestanud. Number 35, autor keskkonnakomisjon, algataja toetab. Number 36, autor samuti keskkonnakomisjon, algataja toetab. Number 37, autor Jaanus Männik, komisjon toetab. Ettepanekute nr 38, 39 ja 40 autor on keskkonnakomisjon, algataja toetab. Number 41, autor Valjo Masso, komisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. Number 42, autor keskkonnakomisjon, algataja toetab. Number 43, autor Valjo Masso, komisjon on arvestanud. Number 44, autor Vootele Hansen, komisjon ei ole arvestanud. Vootele Hansen, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Komisjon arutas kõiki neid ettepanekuid, mis käsitlevad § 13 lõiget 2, mis sätestab sihtkapitali nõukogu liikmete nimetamist, ja leidis, et nii palju ei ole mõtet ette kirjutada, piisab sellest, kui Keskkonnafondi nõukogu otsustab ühel juhul maavanema ettepanekul või teisel juhul Tallinna Linnavalitsuse ettepanekul või keskkonnaministri ettepanekul, vastavalt sellele, millise sihtkapitaliga on tegemist. Ja kuivõrd see nii mitmel tasandil läbi käiakse, siis ei pea komisjon vajalikuks veel täpsustada, piiritleda ja kitsendada seda valikut, nii nagu on Vootele Hanseni ettepanekus, kus on öeldud, palju võiks olla maavalitsuse ametnikke selles sihtkapitali nõukogus, mille kohta teeb ettepaneku maavanem.

Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 44. Lugupeetud Riigikogu! Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 28, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Number 45, autor Vootele Hansen, komisjon pole arvestanud. Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Olen ikkagi arvamusel, et Keskkonnafondi rahade jagamise ja eelarve tegemise juures ei peaks olema needsamad ametnikud, kes seda raha korjavad.

Tänan! Kas kommentaare on?

Põhimõtteliselt seesama kommentaar, mis eelmise muudatusettepaneku kohta, kuid lisaksin, et minu meelest vastavalt nii sellele seadusele kui ka teistele seadustele, mille alusel toimub Keskkonnafondi raha korjamine, ei toimu see ametnike poolt.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Palun võtta seisukoht muudatusettepaneku nr 45 suhtes!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 25, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud vajalikku toetust. Ettepanek nr 46, autor Valjo Masso, komisjon on sisuliselt arvestanud. Paistab, et sobib. Ettepanekute nr 47, 48, 49 ja 50 autor on keskkonnakomisjon, algataja toetab. Number 51, autor Jaanus Männik, seda on arvestatud. Ettepanek nr 52, autor Andres Tarand, komisjon on sisuliselt arvestanud. Ettepanek nr 53, autor keskkonnakomisjon, algataja toetab. Ettepanek nr 54, autor Jaanus Männik, komisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. Ettepanek nr 55, autor keskkonnakomisjon, algataja toetab. Ettepanek nr 56, autor Jaanus Männik, komisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. Tänan! Sellega oleme muudatusettepanekute loetelu läbi vaadanud ja nüüd palun autorite ja komisjoni seisukohta.

Muudatusettepanekud palun tuua keskkonnakomisjoni 10. detsembriks kella 12-ks. Komisjon kavandab teise lugemise jätkamist 13. jaanuaril.

Suur tänu! Nendel tingimustel on eelnõu 837 teine lugemine katkestatud.

Lugupeetud kolleegid, me võtame arutelule eelnõu 967, Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Tegemist on teise lugemise jätkamisega. Ettekandeks on sõna justiitsministril. Härra Paul Varul, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu peamiseks eesmärgiks on piraat- ja võltsitud kauba käibe tõkestamine. Kuna eelnõu sisust on siin saalis juba korduvalt juttu olnud, siis ma ei hakka sellel täiendavalt peatuma. Probleemiks, mis tingis ka teise lugemise katkestamise, oli erikonfiskeerimise küsimus. Erikonfiskeerimine piraat- ja võltsitud kauba käibe tõkestamisel on olulise tähendusega. Erikonfiskeerimise küsimus tuleb lahendada süü küsimusest sõltumata. Siin on umbes samasugune analoogia, kui me räägime, et varastatud asja võib ka heauskselt omandajalt välja nõuda, kuigi ta ei ole milleski süüdi. Praegu ongi erikonfiskeerimisel üheks takistuseks asjaolu, et kui ta on seotud süü küsimusega, siis võib olla tegemist kas süüdimatu inimesega või mingil muul põhjusel ei ole võimalik tema süüd tuvastada või teda süüdiolevana käsitleda ja siis ei ole võimalik ka erikonfiskeerimist läbi viia. Nii et selle kahe küsimuse otsustamine - vastutus eraldi, erikonfiskeerimine eraldi - on üks oluline põhimõte, mis siin eelnõus praegu on. Ei ole tegemist ka vastuoluga põhiseadusega, kui erikonfiskeerimise lähtealuseks on see asjaolu, et omandiõigust ei ole tekkinud, siis põhiseaduse § 32 kaitseb omanikku. Siin on lähtealus just selles, et see, kelle käest asi erikonfiskeerimise alusel ära võetakse, ei ole käsitletav omanikuna. Muudatusettepanekute suhtes on eelnõu esitaja ja juhtivkomisjon kõikides küsimustes ühel meelel, nii et on ettepanek toetada juhtivkomisjoni ettepanekuid.

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Aap Neljas.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Eelnõu algusest on näha, et ta vastab Euroopa Liidu nõuetele. Me astume ka WTO-sse. Kas me võime olla pärast selle seaduse vastuvõtmist kindlad, et meie autorikaitse tase vastab ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni nõuetele?

Sellest me oleme lähtunud küll.

Tänan! Ignar Fjuk, palun!

Härra juhataja! Austatud ettekandja! Tõenäoliselt on autorikaitsest kõrvalehiiliva toodangu kaubakäive Eestis naftasaaduste järel üks suurimaid. Minu küsimus on: kas võib arvata, et selle seaduse vastuvõtmisel meil midagi muutub?

Peab muutuma. Kogu selle eelnõu üks peamine eesmärk ongi ju selles, et piraattoodangu käivet takistada, seda käibelt kõrvaldada. Nii et selle seaduse vastuvõtmise tulemusena midagi muutub kindlasti. Selge on see, et ühtegi ebaseaduslikku tegevust sajaprotsendiliselt välja juurida ei ole kunagi õnnestunud, ja öelda, et sellega on kõik probleemid lahendatud, on muidugi liialdus. Kuid on selge, et see annab väga hea aluse olukorda paremuse poole muuta.

Tänan! Aap Neljas, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Käesolev seadus hõlmab ka piraattoodangu levitamist kaabelvõrgu kaudu, ilmselt sellepärast on nähtud ette sanktsioonid ja sellise võrgu sulgemine. Esiteks, ma tahaks teada, kuidas see seadus haakub menetluses oleva kaabelleviseaduse eelnõuga, ja teiseks, kas on kavandamisel tugev politseiaktsioon mõne kaabellevivõrgu sulgemiseks? Teatavasti on STV-d süüdistatud juba mitmeid aastaid, on üritatud tema võrku likvideerida, aga üldjuhul politsei ei ole soovinud majaelanikega vaidlusesse astuda.

Kaabelleviseaduse eelnõuga haakub. Mis puutub politseiaktsioonidesse, siis ühegi seaduse menetlemise ja vastuvõtmise juures ei ole peetud silmas seda, et järgnevad aktsioonid. Küll on peetud silmas seda, et kõikide, ka jõustruktuuride käsutuses olevate vahenditega tuleb seaduse nõuded tagada. Kui selleks on vajalik politseiaktsioon, siis tuleb teha ka politseiaktsioone, näiteks turgudel. Aga kunagi ei saa seadusandja pidada silmas, kas aktsioon või mitte. Küll on selge, et mida selgemalt ja konkreetsemalt on seaduses nõuded sätestatud, seda parema võimaluse annab ta politseile tegutsemiseks. Selle seaduse üks eesmärke ongi anda politseile selgem alus efektiivsemaks tegevuseks.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks kultuurikomisjoni nimel on sõna aseesimehel kolleeg Lauri Vahtrel.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Olen juba varem siit puldist väljendanud enda ja komisjoni arvamust, et tegu on ühe vajaliku seadusega, mis ilmestab meie liikumist tsiviliseeritud maailma suunas. Meie autoriõiguse seadus ei olnud iseenesest paha, aga aeg on edasi läinud. Eesti on arenenud ja ka juba varem arenenud maailm on edasi arenenud. Seetõttu näitas elu ise kätte teatavad punktid, kus seadust oli vaja kohendada. Seda ongi käesolevas eelnõus tehtud. Komisjonis põhimõttelisi muudatusi ei tehtud, küll aga terve peotäis täpsustusi, mis koostöös autoritega loodetavasti kõrvaldasid viimasedki ebakohad. Seda, kas neist sellest hoolimata mõni sisse jäi, peab paraku näitama elu. Ja kui jäi, siis loodame, et vähe ja väheolulised. Aga tõsiasi on see, et praegu ei takista meid miski seda seadust vastu võtmast. Vastupidi, komisjoni üksmeelne arvamus oli, et eelnõu tuleb täna seadusena vastu võtta. Ja selle vastuvõtmiseks on tarvis 51 poolthäält. Ma tänan!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Õiguskomisjon on teatanud, et ta loobub kavandatud Daimar Liivi kaasettekandest. Avan läbirääkimised. On võimalik avaldada arvamust eelnõu 967 kohta. Arvamusavalduse soove ei ole. Kas võiksime lugeda läbirääkimised peetuks? Tänan! Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi, tänan! Vaatame läbi muudatusettepanekute loetelu, need kõik on õigus- või kultuurikomisjoni esitatud. Number 1 on õiguskomisjonilt, on arvestatud. Numbrid 2 ja 3 on kultuurikomisjonilt, on arvestatud. Number 4 on õiguskomisjonilt. Number 5 on kultuurikomisjonilt, algataja toetab. Number 6 on õiguskomisjonilt. Number 7 on kultuurikomisjonilt, algataja toetab. Numbrid 8 ja 9 on õiguskomisjonilt. Numbrid 10 ja 11 on kultuurikomisjonilt. Number 12 on õiguskomisjonilt, arvestatud osaliselt. Probleeme ei ole. Number 13 on kultuurikomisjonilt. Numbrid 14 ja 15 on õiguskomisjonilt. Numbrid 16, 17, 18, 19, 20 ja 21 on kultuurikomisjonilt, algataja toetab. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud ja heaks kiidetud. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu 967 lõpphääletusele. See nõuab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Kolleegid, ma helistan kella ja siis sooritame kohaloleku kontrolli. Lugupeetud kolleegid, kohaloleku kontroll, palun! Hetkel on kohal 57 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele autoriõiguse seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 967. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 967 on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Meie järgmine päevakorrapunkt on eelnõu 1037, Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu loomise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Ettekandeks on sõna kaitseministril härra Andrus Öövlil. Palun, härra Öövel!

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu saadikud! Palun vabandust hetkelise hilinemise pärast! Leping, mis on teie ees laudadel, annab aluse integreeritud õhuvaatlus- ja õhukontrollisüsteemi loomiseks. Ma usun, et see on üks kõige olulisemaid samme Balti regiooni julgeoleku ja Balti riikide rahvusliku kaitsevõime tõstmisel. BALTNET-i projekti eesmärk on tagada informatsioonivahetus kolme Balti riigi vahel regionaalse õhuseirepildi koostamiseks. Tehniliselt on võimalik loodav süsteem ühendada meie partnerriikidega ühtsesse võrku ning anda meie õhuruumis toimuvast informatsiooni NATO-le ning saada NATO käest vastu meid huvitav õhuruumipilt. Leping näeb ette ühise Regionaalse Õhuseire Koordineerimiskeskuse loomise Leedus ning siseriikliku õhuseire tööjaamade rajamist kõigis kolmes Balti riigis. Projekti juhtriik on Norra, Balti riikide seast koordinaatorriik Leedu ning tehnika eraldamisega toetavad projekti eelkõige Ameerika Ühendriigid, kelle õhuseiretehnika saabub Eestisse, Lätisse ja Leedusse 1999. aasta teisel poolel. Võib-olla mõni sõna eelarvest. Teie laudadel olevates eelarvekavandites on 10 miljonit krooni nähtud ette Ämari lennuvälja juhtimistorni ruumide ettevalmistamiseks, kuhu 1999. aasta teisel poolel saabub 3 miljoni dollari eest varustust Ameerika Ühendriikidest, ning 14,1 miljonit on ette nähtud meie õhuseiredivisjoni edasiarendamiseks, mis on BALTNET-i juhtstruktuur. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, Toomas Alatalu!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kuna õhuseirevõrgu loomine tähendab ka rahalisi kulutusi, siis ma palun täpsustada, milliselt riigilt või millistelt kompaniidelt muretsetakse vastav varustus. Kas selle kohta on kokkulepped olemas?

Aitäh! Ma rõhutaksin kõigepealt seda, et BALTNET-i projekt ja radarid on kaks täiesti iseseisvat projekti. Radareid vajab Eesti oma õhuruumi suveräänsuse kaitseks ja need tuleks muretseda nii või naa. Mis puutub BALTNET-i projekti raames muretsetavatesse õhujälgimissüsteemidesse, siis neid tarnivad Ameerika Ühendriigid. Ja selleks on Ameerika Ühendriigid eraldanud kolmele Balti riigile 10 miljonit dollarit ehk siis proportsionaalselt igaühele 3 miljonit. Radarid ja sideliinid aga tuleb muretseda meil endil. Nii nagu ma ütlesin, on järgmise aasta eelarves selleks ette nähtud kokku 14,1 miljonit krooni. Kuid vaatlusvahendite muretsemine kogu õhuruumi suveräänsuse tagamiseks eeldab Riigikogu otsust, mis tähendaks vähemalt 25 miljonit Ameerika dollarit. See seisaks koos vähemalt 15 miljonist USA dollarist ühe kolmemõõtmelise radari ostmiseks ning 10 miljonist dollarist vähemalt kahe kahemõõtmelise radari ostmiseks. Ehk siis kokku vähemalt 35 miljonit dollarit ehk umbes 350 miljonit Eesti krooni. Kuid need kaks projekti ei ole omavahel orgaaniliselt seotud.

Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Riigikaitsekomisjoni nimel on kaasettekandeks sõna aseesimehel Tõnu Kõrdal.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Meil on täna võimalus astuda veel üks samm edasi, arendamaks Balti riikide riigikaitsealast koostööd. Tuletan teile meelde, et me oleme juba ratifitseerinud lepingu Eesti, Läti ja Leedu ühise rahuvalvepataljoni loomise kohta. Tuletan meelde, et me oleme siin ratifitseerinud lepingu Eesti, Läti ja Leedu ühise miinieskaadri loomise kohta. Ja täna on meil võimalus ratifitseerida leping Balti õhuseirevõrgu loomise kohta. See projekt on väga suure väärtusega, ta tõstab oluliselt meie ja teiste Balti riikide turvalisust. Sellel projektil on palju eeliseid, sealhulgas see, et see ei vaja katsetamist Kurkse väinas ja tagab turvalisuse suurenemise mitte Bosnias ega Liibanonis, vaid Baltikumis, sealhulgas koguni Eestis. Muudatusettepanekuid seaduseelnõu kohta ei ole laekunud. Komisjonil on ettepanek see täna teise lugemise järel vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Küsimused. Toomas Alatalu, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Kolm nädalat tagasi väga kõrgetasemelisel konverentsil Stockholmis, mille organiseerisid ameeriklased, teatasid Venemaa esindajad, et nemad sooviksid luua ühist õhuseiresüsteemi Balti riikidega. Ja siit minu küsimus. Selle lepingu sissejuhatava osa 3. lõige kõlab niimoodi: soovides luua rahvusvahelise koostöö põhimõtteid järgiv piirkondlik õhuseirevõrk. Mida hõlmab mõiste "piirkondlik õhuseirevõrk"?

Kindlasti mitte ühist seiresüsteemi Venemaaga. Mõeldud on Balti õhuseiresüsteemi koostöö arendamist lääneriikide vastavate süsteemidega.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised eelnõu 1037 teemal. Sõnavõtusoove ei ole. Kas me võime läbirääkimised lugeda peetuks? Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi, komisjon ei soovi. Vastavalt komisjoni ettepanekule panen eelnõu 1037 lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele eelnõu 1037, Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu loomise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 1037 on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud Riigikogu, meie järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (nr 1073). Algab esimene lugemine. Ettekandja ja kaasettekandja põhiseaduskomisjoni poolt on kolleeg Tiit Käbin. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teatavasti jäi täpselt sama sõnastusega eelnõu Riigikogus 24. novembril vastu võtmata, sest ei saadud vajalikku 51 poolthäält. Arvestades, et põhiseaduskomisjon peab keelenõuete fikseerimist valimisseaduses küllaltki oluliseks, algatas komisjon eelnõu täpselt samas sõnastuses, nagu ta siin varem menetluses oli. Kuna me oleme seda arutanud vägagi põhjalikult, tsiteerinud seejuures põhiseadust ja Riigikohtu otsuseid, ei ole ilmselt vaja sisul pikalt peatuda. Küll aga tahaksin viidata asjaolule, millal seadus jõustada. Praeguses tekstis on: "Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval." Kuivõrd valimised on välja kuulutatud, kandidaatide ülesseadmine on alanud, siis peaks olema selge, et ei ole korrektne selle protsessi käigus hakata muutma reegleid ehk teiste sõnadega, neid nõudeid kehtestades peaksime ette nägema, et need hakkavad kehtima järgmistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, samuti Riigikogu järgmistel, mitte seekordsetel valimistel. Ja ühtlasi - selle eelnõuga kavatsetakse tunnistada kehtetuks keeleseaduse § 5 lõige 1, mis annab keelenõuete kehtestamise õiguse Vabariigi Valitsusele, aga delegatsiooninormi kehtestamine ei ole kooskõlas põhiseadusega. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekud esitada 10. detsembriks kella 13-ks. Ma tänan!

Suur tänu! Küsimusi ei paista olevat. Tänan! Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Igor Sedašev, palun!

Aitäh! Ühinenud vene fraktsioon teeb ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada.

Ühinenud vene fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 1073 esimest lugemist mitte lõpetada ja ma panen selle hääletusele. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Me palume 5 minutit vaheaega.

Mõõdukate fraktsioon palub 5 minutit vaheaega. Vaheaeg lõpeb 10.52. Vaheaeg 5 minutit. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Mõõdukate fraktsiooni palutud vaheaeg on läbi. Ma panen hääletusele Ühinenud vene fraktsiooni ettepaneku mitte lõpetada seaduseelnõu 1073 esimest lugemist. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele Ühinenud vene fraktsiooni ettepaneku mitte lõpetada seaduseelnõu 1073 esimest lugemist. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ühinenud vene fraktsiooni ettepaneku poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega on eelnõu 1073 esimene lugemine lõpetatud.

Lugupeetud kolleegid, meie järgmine päevakorrapunkt on Reformierakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seadus ja ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (nr 1080). Algab esimene lugemine. Ettekandeks autorite poolt on sõna kolleeg Paul-Eerik Rummol.

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu täiskogu istungil 25. novembril s.a jäi paar nõutavat häält puudu, selleks et vastu võtta põhiseaduskomisjoni ettevalmistatud Riigikogu valimise seaduse muudatused, mis oleksid reguleerinud valimispropaganda edastamist ringhäälingus. Need muudatused, nagu mäletame, kavandati seoses sellega, et Vabariigi President, vaidlustades valimisi puudutavate küsimuste reguleerimise mujal kui valimisseadustes, jättis välja kuulutamata ringhäälinguseaduse muutmise seaduse. Nüüd on tekkinud olukord, kus ringhäälingu kaudu valimispropaganda edastamise kohta kehtib ainult üks ja ebaõnnestunud regulatsioon. See on ringhäälinguseaduse § 20¹, mille õiguskantsler on viiel motiivil vaidlustanud, kuid mille kõrvaldamine ringhäälinguseadusest samuti on käinud paraku siiamaale Riigikogul üle jõu. Samal ajal, nagu me kõik teame, on Riigikogu valimised välja kuulutatud, ringhäälingujaamad pakuvad oma teeneid poliitilistele jõududele ja kõik me oleme huvitatud, et meie ideede ja meie kandidaatide tutvustamine jõuaks potentsiaalsete valijateni. Aga nagu öeldud, korralikku regulatsiooni, mis oleks vettpidav ja praktiliselt rakendatav, ei ole. Selles olukorras andis Reformierakonna fraktsioon uuesti menetlusse 25. novembril vastuvõtmata jäänud eelnõu Riigikogu valimise seaduse ja ringhäälinguseaduse muutmiseks samasugusel kujul, nagu see oli ka 25. novembri seisuga. Kui me seda nüüd kiiresti ja konstruktiivselt menetleme, siis on võimalik see seadus jõustada nii, et valimiskampaania kajastamine ringhäälingus saab üldse võimalikuks ja et see on ühtlasi ka vettpidavalt reguleeritud. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks põhiseaduskomisjoni nimel on sõna esimehel. Tiit Käbin, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Paul-Eerik Rummo selgitas ära, miks eelnõu on esitatud, miks nüüd ja mida ta reguleerib, nii et seda korrata ei ole ilmselt vajadust. Rõhutaksin vaid seda, et valimispropagandana käsitletakse isikut kui kandidaati tutvustavat või propageerivat saadet. See määratlus, ma arvan, peaks siiski küllaltki üheselt võimaldama kindlaks teha, millal on tegemist uudiste edastamisega, mis on paratamatu ja igapäevane protsess, mis peabki toimuma ka valimiseelsel perioodil, ja millal on kandideerivat isikut kui kandidaati tutvustav saade. Komisjon, arutanud käesolevat eelnõu, teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekud esitada 10. detsembriks kella 13-ks. Tänan!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on eelnõu 1080 esimene lugemine täna lõpetada, teisi ettepanekuid ole. Eelnõu 1080 esimene lugemine on lõpetatud.

Nüüd võime siirduda tänaseks päevakorda kavandatud punktide juurde. Me alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse §-de 13, 15, 18, 19 ja 21 muutmise ning §-ga 14¹ täiendamise seaduse eelnõuga. Algab kolmas lugemine. Riigikogu juhatus on nõustunud valitsuse ettepanekuga anda vajaduse korral kaasettekandeks sõna Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori asetäitjale proua Ene Rebasele ning Välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektorile härra Sulev Kannikesele. Ettekandeks on sõna välisminister Raul Mälgul.

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Palun vabandust, valitsuse istungilt tulek võttis mõni hetk aega! Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsuse liikmena esinen teie ees veel kord, et toetada seaduseelnõu 747 vastuvõtmist. Riigikogu lõpetas teise lugemise 18. novembril ning määras parandusettepanekute esitamise tähtajaks 26. novembri. Põhiseaduskomisjon arutas laekunud ettepanekuid eile ning pärast paranduste tegemist esitas eelnõu Riigikogule. Lugupeetud parlamendiliikmed! Kolmas lugemine annab seadusandjale võimaluse naasta eelnõu poliitilise otstarbekuse ja regulatsiooni tõhususe küsimuse juurde. Selline tagasivaade on õigustatud isegi juhul, kui detailid on viimistletud ja sisuline diskussioon mõneti ammendunud. Pean nentima, et käesoleva eelnõu puhul ongi raske olnud diskussiooni lõpetada. Aasta tagasi esitas valitsus kõnesoleva eelnõu, et luua rahvusvaheliselt aktsepteeritud mehhanism kodakondsuse saamiseks nendele Eesti Vabariigis pärast 26. veebruari 1992 sündinud lastele, kelle vanemad sooviavalduse esitamise hetkeks on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja kes ei kuulu ühegi riigi kodakondsusesse. Pika töö tulemusena on teie laual eelnõu, mille igat lõiget on põhjalikult arutatud juriidilisest, poliitilisest ja mõnikord isegi filoloogilisest aspektist. Põhiseaduskomisjon on teinud oma parima ja kasutanud ära iga võimaluse, et tasakaalustada Eesti senise kodakondsuspoliitika printsiipe, rahvusvahelise õiguse norme ja rahva ajaloolist õiglustunnet. Maksimaalselt on arvestatud erakondade parandusettepanekuid ning seda on tehtud kuni viimase hetkeni. Kokku võttes oleme jõudnud momendini, kus sisulise töö jätkamise võimalus on ammendunud, kaasatud on olnud kõik, kes eelnõu viimistlemisel on soovinud osaleda. Eelnõu praegust sõnastust lugedes on selge, et edasiste kompromisside jaoks ruum puudub. Valitsus toetab täna kolmanda lugemise lõpetamist. Viivitamise puhul töötab aeg meie kahjuks ja seda just eriti välispoliitilisest aspektist. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu 747 siseriiklike aspektidega seoses lubage taas osutada nendele argumentidele, mida valitsuse esindajad on rõhutanud eelnõu eelmistel lugemistel. Kinnitan taas, et kodakondsuseta vanemate Eestis sündinud lastele kodakondsuse andmine ei muuda Eesti senise kodakondsuspoliitika aluseid. Kodakondsuse lihtsustatud protseduuri rakendamine laste suhtes ei anna mingeid õigusi nende laste kodakondsuseta vanematele ja ius sanguinis põhimõte, meie kodakondsuspoliitika aluspõhimõte, säilib. Samuti on valitsus seisukohal, et käesoleva eelnõu sätete rakendamine ei takista muulaste edasist integratsiooni. Kodakondsuse seaduse paranduste jõustumisel rakenduvad need umbes 6500 Eestis sündinud kodakondsuseta lapse suhtes. Kuid selle arvu edasine kasv on lähiaastate lõikes silmatorkavalt tagasihoidlik. Esialgsetel andmetel puudutab seaduseparandus näiteks 1996. aastal sündinud lastest kuni 885 last, 1997. aastal sündinutest kuni 634 last ning 1998. aasta esimesel kaheksal kuul sündis Eestis kuni 277 sellist last. "Kuni" on siin selle tõttu, et tõepoolest igasuguseid asju võib veel juhtuda, see arv võib tegelikult veelgi väiksem olla kui need numbrid, mida ma siin nimetasin. Seega kujuneb pikemas perspektiivis integratsiooni otsustavaks faktoriks tegelikult Eesti elukeskkonna iseloom, milles kasvavad noored muulased, ning samuti nende koolihariduse sisu. Lugupeetud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Juriidilisest küljest ei ole eelnõu pärast teist lugemist oma põhipunktides muutunud. Reformierakond tegi ettepaneku, mis käsitles üht eelnõu uut tahku, ning põhiseaduskomisjon arvestas seda osaliselt. Eelnõu sõnastus arutati läbi veelgi laiemas rahvusvahelise õiguse kontekstis kui seni. Komisjon analüüsis ka nende rahvusvaheliste konventsioonide sõnastust, mis praegu ei ole Eestile siduvad, kuid millega ühinemine võib kõne alla tulla edaspidi. Valitsus toetas põhiseaduskomisjonis eelnõusse sisseviidud muudatust. Austatud Riigikogu liikmed! Rohketele parandustele vaatamata kinnitan, et eelnõu 747 parlamentaarse menetlemise jooksul ei ole muutunud valitsuse esialgse eelnõu sisu ja samaks on jäänud ka subjektide ring, kelle suhtes kodakondsuse seaduse uusi sätteid hakatakse rakendama. Eelnõu viimases versioonis määratletakse kodakondsuseta laste vanemaid kui isikuid, "keda ükski muu riik ei ole pidanud kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks". See määratlus hõlmab ka isikuid, kes olid enne 1991. aasta 20. augustit N Liidu kodanikud ja kes on enne oma lapsele kodakondsuse taotlemist elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. Selle sätte rakendamisel lähtub valitsus põhimõttest, et kodakondsuse omandamiseks on vaja isiku tahteavaldust ja ainult võimalus taotleda mõne muu riigi kodakondsust ei tee Eestis seaduslikult elavat ja kodakondsust faktiliselt mitteomavat isikut mõne teise riigi kodanikuks. Nii talitavad ka teised riigid. Muude tingimuste olemasolul avaneks neil isikutel edaspidi võimalus enda Eestis sündinud lastele käesolevas eelnõus sätestatud korras taotleda kodakondsust. Austatud Riigikogu! Käesoleva eelnõu menetlemise rahvusvaheline taust on teile hästi teada. Ettepaneku reguleerida kodakondsuseta vanemate laste kodakondsuse küsimust rahvusvaheliste normide kohaselt, vastavalt lapse õiguste konventsioonile, mille osalised me oleme, tegi OSCE vähemusrahvuste ülemkomissar Eestile juba 1993. aasta aprillis. Sellest ajast peale on see küsimus OSCE pideva tähelepanu all. Pärast Läti vastavasisulist otsust käsitleb rahvusvaheline avalikkus Eestit ainukese riigina Euroopa Liidu liikmete ja kandidaatriikide hulgas, kes ei tunnista riigis legaalselt elavate kodakondsuseta isikute laste õigust saada kodakondsus lihtsustatud protseduuriga. Järjest tungivamalt on meie tähelepanu juhitud asjaolule, et kõnesolev seaduseparandus kujutab endast Eesti poolt seni täitmata osa Euroopa Liiduga ühinemise nn esimesest Kopenhaageni kriteeriumist, mis nõuab stabiilset demokraatiat ning inimõiguste ja vähemuste respekteerimist riigis. Avameelselt öeldes oleme selles küsimuses Euroopa Liidu liikmesmaade silmis oma usaldusväärsuse ressursi ammendanud. Selle tõendiks on saabuvad signaalid, mis kinnitavad: eelnõu menetlemisega viivitamine võiks tekitada Eesti jaoks täiendavaid tõsiseid poliitilisi komplikatsioone juba eeloleval nädalavahetusel Euroopa Liidu Viini tippkohtumisel. Muidugi asetub kogu probleem ka Eesti kahepoolsete suhete konteksti teiste riikidega. Lugupeetud Riigikogu! Püüdes teha kokkuvõtet, väljendan sügavat tänu kõigile parlamendiliikmetele, kes selle seadusloome maratoni on kaasa teinud. Ei ole kahtlust, et arutluste pingelisusele vaatamata on erakondade ja Riigikogu liikmete enamus seaduseelnõu 747 menetlemisel pidanud silmas Eesti riiklikke huvisid pikas perspektiivis. Ilma selleta oleks olnud võimatu probleemi sisuline käsitlemine. Samuti olnuks võimatu toime tulla kogu selle vormilise tööga, millest oli juttu eespool. Koalitsiooni ja opositsiooni esindajad osalesid igas menetlusjärgus tõsiduse ja poliitilise vastutustundega. See andis valitsusele kindluse tulla eelnõu kolmandale lugemisele. Valmisolek jagada poliitilist vastutust iseloomustas eile peaministri juures toimunud Riigikogu fraktsioonide nõupidamist. Kuid lõplik otsus tehakse selles saalis. See otsus võib kodakondsuse seadusele ja seeläbi kogu Eesti kodakondsuspoliitikale anda lõpliku vormi. Valmis saaks oluline osa Eesti riigi alusest ning paljude käsitletud küsimuste juurde ei pruugiks kunagi enam tagasi pöörduda. Austatud Riigikogu liikmed! Palun teid toetada valitsuse esitatud eelnõu 747 põhiseaduskomisjoni poolt esitatud versioonis. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused Riigikogu liikmetelt. Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kuigi me oleme sellest seadusest palju rääkinud, võib-olla selgitaksite veel kord. Siin on öeldud, et isikud, keda ükski teine riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. Venemaa peab ju siin elavaid endise Nõukogude Liidu kodanikke oma kodanikeks. Kelle seadusi on siin silmas peetud? Eesti seaduste alusel nad ei ole kodakondsuseta isikud, aga kas siin on mõeldud ainult Eesti seadusi või ka teiste riikide seadusi?

Aitäh! Lugupeetud härra Tarto! Alustaksin veidi tagantpoolt. Miskipärast on Eesti massikommunikatsioonis kahjuks maha magatud see, mis on toimunud Vene parlamendis seoses selle kaasmaalaste seadusega. Föderatsiooninõukogu saatis selle tagasi, hakkab tööle mingi komisjon, kes hakkab otsima, mis asjaga edasi teha. Nii et praeguse seisuga ei ole sellest, mis Riigiduumas vastu võeti, seadust saanud. Teine koda saatis selle tagasi. Mis puudutab Vene seadusi ning Eesti Vabariigis elavate isikute suhet, siis on mul meeldiv võimalus veel kord täpsustavalt selgitada seda küsimust. Nimelt ollakse väga paljudes riikides arvamusel - loomulikult ei ole me saanud kõike kontrollida, kuid nendes riikides, kelle praktikaga me oleme tutvunud -, et inimesed, kellel on võimalus esitada avaldus Vene Föderatsiooni kodakondsuse saamiseks, kellel on õigus seda teha, ei ole siiski selle võimalusega veel tunnistatud Vene Föderatsiooni kodanikuks. Selleks et nad oleksid Vene Föderatsiooni kodanikud, peavad nad tegema aktiivse sammu, esitama avalduse, vormistama dokumentatsiooni jne. Ning väljakujunenud rahvusvaheline praktika - küsimus ei ole ainult aktides, vaid väga paljus ka rahvusvaheliselt väljakujunenud praktikas - on praegu seda tekkinud eriolukorda arvestades olnud selline, et neid isikuid on vaadeldud kodakondsuseta isikutena. Kuid loomulikult, kui nad vormistavad suhte Vene Föderatsiooniga, muutuvad nad Vene Föderatsiooni kodanikeks. Kuid kuni nad seda ei ole, käsitletakse asju nii, nagu on lähtutud ka seaduseelnõu 747 sätetes. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk.

Aitäh, härra juhataja! Härra välisminister! Palun korrake üle, missugune on rahvusvaheline praktika. Kas teistes riikides ei küsita samuti kodakondsuseta isikute lastele kodakondsuse andmise puhul nende laste endi seisukohta, arvamust, soovi ja piirdutakse ainult vanemate taotlusega ja nende sooviga? Või on ka teistsugust praktikat?

Praktika on erinev, aga ma arvan, et oleks väga kena, kui me saaksime juba täpsemat selgitust küsida Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindajalt Ene Rebaselt, kui temale sõna antakse.

Vastamisel on võimalik kasutada kaasettekandjat. Palun, proua Rebane!

Tänan, juhataja! Küsimus oli, kuidas on teiste riikide praktika alaealisele kodakondsuse andmisel. Ma alustaksin sellest, et tutvustaksin Eesti praktikat alaealisele Eesti kodakondsuse andmisel. Kui seda taotleb alaealisele tema Eesti kodakondsuses olev vanem, ei küsita lapse nõusolekut kuni 15-aastaseks saamiseni, pärast seda see laps taotleb juba ise Eesti kodakondsust. Täpselt samasugune praktika on ka teistes riikides, kuigi see, mis vanusest alates hakatakse küsima lapse arvamust kodakondsuse kohta, on erinev. Kuid alaealistelt seda üldjuhul ei küsita.

Tänan! Toomas Alatalu, järgmine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud härra välisminister! Ma pean kõigepealt konstateerima, et Välisministeerium oskab alati niisuguse tähtsa eelnõu arutamise sokutada mõne ülitähtsa rahvusvahelise sündmuse lävele ja siis on negatiivne huvi Eesti vastu loomulikult garanteeritud. Nii et ma õnnitlen niisuguse ilvesliku liini jätkamise puhul. Aga minu küsimus puudutab tegelikult seda, et on pidevalt lubatud, et see on viimane soovitus, mida Eesti peab ellu viima. Nädal tagasi lõi Venemaa asepeaminister proua Matvijenko uue situatsiooni, teatades, et on ka teine soovitus kodakondsuse laiendamise osas. Ma juhiksingi tähelepanu sellele, et seda ütles mitte Venemaa välisminister ja mitte ka Venemaa välisministri asetäitja, mitte Tarassov ega Udaltsov, kes varem tegid taolisi avaldusi, seda tehti peaministri asetäitja tasemel. Siis on loogiline oodata ära, et meile sõbralikud riigid kordaksid säärases situatsioonis, kus Venemaa on tõstnud selle küsimuse kõrgemale tasemele, oma seisukohta. Ja minu küsimus ongi, kas Euroopa Liidu troika või näiteks diplomaatilise korpuse vanem Eestis - ma toon näiteks isikud, kes säärases situatsioonis avaldusi teevad - on kinnitanud varasemat seisukohta või on praegu jõus, nagu öeldakse, see, mida Venemaa asepeaminister on täiendavalt öelnud?

Aitäh, lugupeetud härra Alatalu! Neid avaldusi on tehtud päris mitmeid, kuid Venemaa asepeaministri avaldus on niivõrd hiljutine, et selle peale mingeid erikommentaare keegi esitanud ei ole. Kuid ma olen pärast seda kohtunud OSCE ülemkomissari härra Max van der Stoeliga Oslos, samuti on meil olnud kokkusaamisi diplomaatidega. Ma näen seal üleval rõdul härra Lippingut Ameerika Ühendriikide saatkonnast, nii et diplomaatkond on ka siin esindatud. Diplomaadid on teadlikud ettepanekutest, mida aegade jooksul on OSCE meile esitanud, ja on teadlikud ka sellest, et me oleme praktiliselt lõpetamas kõigi nende soovituste täitmist. Ombudsmaniga seotud küsimused ootavad vormistamist, nad on teie laudadel. Kuid võib öelda, et kodakondsuse poole pealt on selle tänase ettepanekuga meile tehtud ettepanekud ammendatud, ja ma tõesti loodan, et need varasemad mõtteavaldused, mida me oleme nii OSCE kui Euroopa Liidu poolt kuulanud, aga ka teiste poolt, leiavad oma kajastuse ka vastavates avaldustes. Ma tean, et erinevates riikides jälgitakse meie tööd tähelepanelikult, ja on eeldust arvata, et teatud reageeringud tulevad. Kuid loomulikult ei saa ma teile teiste riikide nimel midagi surmkindlalt kinnitada.

Tänan! Jaanus Betlem, palun!

Aitäh! Austatud härra minister! Te ütlesite oma kõnes - võib-olla te väljendasite ennast niiviisi, et ma kõigest ei saanud päris täpselt aru -, et Eesti usaldusressurss on ammendumas ja seoses sellega tuleb meil kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus vastu võtta. Ma ei tahaks küsida selle seaduse enda kohta, aga ma tahaks küsida selle usaldusressursi kohta, et mis siis Eestiga lahti on, et see usaldusressurss nii järsku ennast ammendamas on, miks see usaldus on nii õhukesele jääle rajatud? Või mis on teie tööga lahti viimastel aegadel või päevadel, et see usaldusressurss nii järsult õhukesele pinnale on sattunud?

Aitäh, härra Betlem! Ma mainisin seda, rääkides suhetest Euroopa Liiduga. Avameelselt öeldes oleme selles küsimuses Euroopa Liidu liikmesmaade silmis oma usaldusväärsuse ressursi ammendanud. Euroopa Liit on mitmel korral juhtinud tähelepanu sellele küsimusele, teinud seda väga selgete formuleeringutega. Alles sellel nädalavahetusel, pühapäeval ja esmaspäeval, koos olnud Euroopa Liidu välisministrid käsitlesid laienemisküsimusi ja ka nende jaoks oli see küsimus olemas. Meie küllalt pikale veninud tegevus küsimuses, mida on käsitletud kui Kopenhaageni esimese kriteeriumi alla kuuluvat, on tekitanud probleeme. Me ju tegeleme siin ikkagi, lubage toonitada, lapse õiguste konventsiooni täitmise mehhanismi vastuvõtmisega. Me oleme ammu selle konventsiooni osalised. Seega on küsimus Eesti rahvusvahelisest usaldatavusest. Me oleme juba hulk aastaid tagasi liitunud selle lapse õiguste konventsiooniga, mis muuseas on üks maailma kõige suurema osavõtjaskonnaga konventsioone üldse. Eile sattus mulle kätte ajakirja Economist viimane number, kus oli kokku võetud, kui suur on erinevates konventsioonides osalejate ring, ja lapse õiguste konventsioon oli üks kõige suurema osavõtjaskonnaga konventsioone üldse.

Tänan! Liina Tõnisson, palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra minister! Seaduse rakendamise tähtajaks on märgitud 12. juuli 1999. Kuna valitsus on selle ettepanekuga ka nõustunud, kas te põhjendaksite, milleks on valitud selline suhteliselt veider kuupäev?

Siin on asjad olnud seotud natuke ka Kodakondsus- ja Migratsiooniameti soovidega. Võib-olla proua Ene Rebane omalt poolt täiendab. Siin on nende huvid esiplaanil olnud.

Palun, proua Rebane!

Tänan! Me oleme üritanud oma töös lähtuda põhimõttest: enne kui mingisugune õigusakt jõustub, peavad olema selle rakendusaktid. See on punkt 1. Punkt 2, peavad olema meie oma sisemised regulatsioonid, mis reguleerivad dokumentide liikumist, ametlikke käitumisjuhiseid jne. Ja punkt 3, peab olema ka väljaõpe ametnikele, kes hakkavad üht või teist seadust või muud õigusakti täitma. Kui aus olla, siis siiamaani ei ole sellest eriti kinni peetud. Alati ei ole sellest ka võimalik kinni pidada. Kuid eesmärgiks peab siiski olema, et kui üks õigusakt on vastu võetud, siis need, kes seda täitma hakkavad, peavad olema piisavalt hästi ette valmistatud. Esialgne, valitsuse pakutud jõustumise kuupäev oli 1. aprill. Kuna eelnõu menetlemine läks pikemaks, kui valitsus algul arvas, siis sellest tulenevalt pakkus Reformierakond välja uue kuupäeva ja selleks oli 12. juuli. Meie jaoks ei ole oluline, kas see on 12. juuli, 1. juuli või mingi muu kuupäev. See aeg on piisavalt pikk selleks, et me saaksime välja töötada valitsuse määruse eelnõu, et valitsus saaks selle kinnitada, et me saaksime ette valmistada oma ametisisesed rakendusaktid ja valmistada ette ametnikud selle seaduse täitmiseks. Miks just 12. juuli? Võib-olla on see teatav traditsioon seaduste jõustamisel. Tõepoolest, meie ameti tegevust reguleerivad põhilisemad aktid on jõustunud kas 1. aprillil või 12. juulil. Ma ei näe midagi halba selles, kui see traditsioon jätkub. Tänan!

Tänan! Tiit Made, küsimus välisministrile.

Härra eesistuja! Lugupeetud härra välisminister! Muidugi ei kuulu mina nende inimeste hulka, kes usuks, et uusi nõudmisi ei tule. Seetõttu ma olen nõus vedama kihla rõdul oleva härra Lippinguga, kes hoiab meil silma peal, hea pudeli Prantsuse konjaki peale, et uued nõudmised varem või hiljem tulevad. Aga minu küsimus puudutab seda aspekti, mis on olnud ka meie avalikkuse ees. Kui me täna selle seaduseelnõu vastu võtame seadusena, siis arvatavasti homme või järgmisel nädalal teeb valitsus otsuse, et nii Max-van-der-Stoeli-kuulekale ja taltsale riigile, nagu on Eesti, on nüüd juba solvav sellise järelevalveorgani nagu OSCE büroo või kontori olemasolu siin Tallinnas, ja see kontor võib oma tegevuse lõpetada, liiatigi kui kuskil Aafrikas või mõnes teises riigis, kus ei ole nii külm ja nii palju lund ja kus on agressiivsemad suguharud, oleks palju rohkem tööd kui siin. Niisiis, kas valitsus sulgeb selle nimetatud kontori pärast seda, kui ta saab täna vajalikud 51 häält kätte?

Aitäh, lugupeetud härra Made! OSCE missiooni viibimisel Eestis on olnud märgatav koht meie suhetes OSCE-ga. Samas ma märgiksin, et selle missiooni töö ulatus ja koosseis on vähenenud. Seejuures on olnud ajend just see, et nende mandaadis kirjas olevates punktides on edasi liigutud. On täiesti selge, et täna tehtav otsus annab olulise argumendi nendele, kes missiooni tööd käsitlevaid küsimusi arutades räägivad Eestis saavutatud progressist.

Tänan! Nikolai Maspanov, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Mind huvitab, kas on otsene side muudatustes, mis on tehtud seaduse §-s 32, ja lapse õiguste konventsiooni täitmises? Kui need parandused puudutavad personaalselt mõnd isikut, siis ma tahaks, et mulle nimetatakse need ja nimetatakse põhjused. Mul ei ole midagi selle vastu, kui vastab preili Rebane.

Proua Rebane, palun!

Tänan! Kas ma tohin paluda korrata küsimust, ma tunnistan ausalt, ei saanud päris hästi aru.

Härra Maspanov, palun küsimust korrata.

Ma tahan teada, kas on otsene side selle seaduseelnõu §-s 32 tehtud paranduste ja lapse õiguste konventsiooni täitmise vahel. Ja kui see puudutab personaalselt mõnda isikut, siis nimetage need isikud ja põhjus, miks oli vaja teha need parandused.

Kui ma õieti aru saan, siis küsimus puudutab eelnõu punkti 13, see tähendab, seaduse § 32 muutmist. Küll jääb mulle arusaamatuks küsimuse see osa, mis puudutab selle parandusettepaneku seost lapse õiguste konventsiooniga. Sellest ma hästi ei saanud aru. Ei, sellist otsest seost tõepoolest ei ole. Kaudseid seoseid võib ikka leida.

Tänan! Toomas Alatalu, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Me teame, et Lätis võeti analoogiline seaduseelnõu vastu, kusjuures selle menetlemise käigus juba mainitud Max van der Stoel oli nõus sellega, et Lätis tehakse veel mitu täiendavat asja, kuigi algul oli tema jutt, et see on ainukene tingimus. Siis ta näiteks pidas võimalikuks, et vanemad, kes esitavad vastava taotluse, võtavad endale ka kirjaliku kohustuse tagada, et laps tõepoolest hakkaks õppima läti keelt, et nad kasvatavad teda lojaalseks Läti riigile jne. Seal oli mitu soovitust. Ja kuna me oleme analoogilises situatsioonis, siis ma kujutan ette, et samasugune asi oleks võimalik Eestis, ja siit ka minu küsimus. Kas Välisministeerium neid Max van der Stoeli täiendavaid lubamisi Lätile on arutanud, on tutvustanud neid põhiseaduskomisjonis ja milline oli hinnang nendele täiendavatele lubadustele, mida Max van der Stoel jagas?

Aitäh, härra Alatalu! Tuleb öelda, et kõik asjad liiguvad oma ajagraafikus. Neid küsimusi, mis seonduvad selle seaduseelnõu alla minevate lastega, on aegade jooksul siin korduvalt käsitletud. Eestis on minu arusaamist mööda olnud valitsev ikkagi arusaamine, et tähtsaim on meie haridus- ja kultuurisüsteem nii korraldada, et ta töötaks. Sest mingite allkirjade võtmine ei anna täiendavat efekti, pigem annab see, et meie haridussüsteem ja kultuurielu on korraldatud selliselt, et integreerida neid lapsi Eesti ellu. Siin on meil väga palju teha. Ma arvan, et kui vaadata selle seaduseelnõu arutlemisel olnud probleeme, siis paljud nendest seonduvad just praktilise integratsiooniprotsessiga. Ma usun, et ka Riigikogu omalt poolt saab siin palju teha, et tõepoolest kõik eeldused selleks oleks loodud. Ja neid eeldusi, efektiivset igapäevast tööd ei asenda ükski allkiri.

Tänan! Olav Anton, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! See eelnõu on esitatud ka sellepärast huvitaval ajal, et te olete esimene Eesti välisminister, kes ei kuulu ühtegi erakonda. Enne teid on olnud selle posti peal mitmete erakondade liikmeid. Tõepoolest, me võime eeldada, kuidas oleks käitunud härra Sinijärv. Ja teame, et härra Ilves on ju selle eelnõu autor. Nii et ta on seda eelnõu igapidi mitte ainult kaitsnud, vaid ka aidanud seaduseks saada. Kujutame ette, et härra Kallas ja härra Primakov oleksid tõenäoliselt selle eelnõu puhul ühise keele leidnud. Aga kas teie kui poliitiline minister, kui minister, kes on n-ö poliitilises rollis, oskaksite hinnata, kuidas oleks teie asemel seda eelnõu kaitsnud härra Velliste, kes oli surmanuhtluse kõva kaotaja, või härra Luik? Või kui oleks olnud härra Laari valitsus ja see probleem oleks tema ees seisnud? Kas oleks üldse midagi muutunud või oleks täpselt sama seis, nagu te väitsite komisjonis, et kui see eelnõu läbi kukub, siis Eesti välispoliitikal on kriips peal, tuleb alustada nullist?

Aitäh! Asjaolud, millele ma komisjonis osutasin, kajastasid ja kajastavad neid välistingimusi, milles Eesti välispoliitikat teostatakse. Eestil tuleb selleks, et efektiivselt välispoliitilisel areenil tegutseda, võimalikult realistlikult hinnata meid ümbritsevat maailma ja näha võimalusi, kuidas kõige tõhusamalt meie rahvuslikke huve nendes tingimustes edendada. Oleme realistid - väikeriigina nii tundlikus ajaloolises-geograafilises kohas, nagu me oleme, on meie tegevusruum mõnegi küsimuse arutamisel olnud lihtsalt elu poolt, talupojamõistuse poolt ette kirjutatud. Ja ma ei hakkaks siin esinema oletustega, kuidas üks või teine minu eelkäijatest oleks tegutsenud. Kuid mul jääb nentida, et kindlasti nii ministeerium kui minister oleksid pidanud lähtuma väga paljus sellest objektiivsest reaalsusest, milles me töötame.

Jaanus Betlem, teine küsimus.

Aitäh! Austatud härra minister! Ma lähtuksin teie eelmisest vastusest, et tuleb lähtuda reaalsusest ja meie kollektiivsest talupojamõistusest. Te olete oma ettekandes igati kinnitanud seda, et Euroopas on justkui stiiliks nõuda erinevatelt riikidelt kodakondsuse seaduste leevendamist. Kuna meiegi pürgime Euroopasse ja tahame Euroopa moodi olla - te nimetasite ka, et siit rõdudelt vaatavad mitmesugused lugupeetud härrad kõrgelt meie peale alla -, siis omakorda seda vastutust tunnetades, kas ei peaks meiegi järgima või oleme järgimas seda Euroopa üldist stiili ja oleme omakorda esinenud mingisuguste initsiatiividega, et mõned teised riigid oma kodakondsuse seadust leevendaksid? Siis me sobiksime oma stiililt rohkem sinna Euroopasse. Näiteks, kas te olete nõudnud Saksamaa või Soome esindajatelt, et Saksamaa või Soome või mõned teised riigid lõdvendaksid oma kodakondsuse tingimusi, et me saaksime ühist sammu käia selle Euroopa malliga lugupeetud härrade silme all?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Me vaatame eelkõige lapse õiguste konventsiooni täitmist meie poolt. Siin ei ole tegemist kodakondsuspoliitika põhialuste muutmisega, samuti ei ole tegemist osalusega debatis, kas need nõudmised on rangemad või vähem ranged. Veel kord toonitan, et keskne küsimus on siin Eesti poolt juba ammu heakskiidetud lapse õiguste konventsiooni täitmine. Arutelud selle üle, kuidas kodakondsuse seadused edasi arenevad, toimuvad pidevalt, sealhulgas ka parlamentaarsetes struktuurides.

Tänan! Enn Tarto, teine küsimus.

Aitäh, härra istungi juhataja! Austatud välisminister! Eestis on Lääne-Euroopa mõistes kodakondsuseta isikuid 20-30. See seadus, nagu te korduvalt olete ütelnud, käsitleb siiski laiemat teemat. Nagu me teame, on Eestis praegune situatsioon kujunenud okupatsiooni ajal, kui eesti rahva vastu teostati holocausti-poliitikat, 100 000 Eesti Vabariigi kodanikku hävitati Nõukogude Vene okupatsiooni ajal. Seda on päris palju, 10%. Kui see üle kanda Prantsusmaale, arvestage ise, kui palju on 10% 40-50 miljonist. Kui Riigikogu selle seaduse vastu võtab - mina isiklikult küll ei toeta selle vastuvõtmist -, kas on loota, et OSCE missioon hakkab Eestit toetama Nõukogude Vene okupatsiooni ajal tehtud kahju korvamisel, kas ta hakkab aitama meil holocausti tagajärgi likvideerida, sest meie huve peaks ka keegi kaitsma?

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liige! OSCE missioon ei arenda mingit omaette spetsiifilist poliitikat. Küsimus on ikkagi meie enda tegevuses, selles, mida meie teeme. OSCE on eelkõige vaatleva funktsiooniga ja mingisugusel määral protsessidele - ka integratsiooniprotsessidele - kaasaaitava funktsiooniga missioon ega saa siin ette võtta mingisuguseid eriti radikaalseid, iseseisvaid aktsioone.

Tänan! Lauri Vahtre, palun!

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Palun, kas te ütleksite mulle, mis konkreetsed tagatised on hetkel selleks, et Euroopa Liidu valitsused esinevad kohe pärast selle eelnõu seaduseks tegemist poliitilise ühisavaldusega, milles teatavad, et Eesti on teinud kõik vajaliku ja mingeid uusi nõudmisi Eestile kodakondsusküsimustes enam ei esitata? Millised on need tagatised?

Lugupeetud Riigikogu liige! Meil on olnud väga palju kontakte Euroopa Liidu liikmesriikidega. Täiendavate nõudmiste küsimus selles kontekstis, nagu siin oli, on olnud üleval, kuid samas ma ei saa siin avada nende kontaktide sisu. Ma siiski eeldan ja loodan, et Euroopa Liit oma seisukoha selgelt välja ütleb.

Tänan! Nikolai Maspanov, teine küsimus.

Aitäh, härra istungi juhataja! Kõigepealt avaldan protesti, sellepärast et sõna "okupatsioon" oli seotud sõnaga "Vene", see solvab minu rahvuslikke tundeid. Aga minu küsimus on selline. Ma ei saanud vastust, keda personaalselt puudutavad muudatused punktis 13 ehk seaduse §-s 32. Seletuskirjas oli mainitud, nagu ma mäletan, endist ministrit Kubrit, kunstitegelast Valku ja tuntud inimõiguste eest võitlejat Vladimir Velmanit. Paragrahvis 32 on neid nimetatud välismaalasteks. Kõik nad on praegu Eesti kodanikud. Palun anda mulle selgitus!

Aitäh! Ma annaksin proua Rebasele kõnetooli.

Proua Rebane, palun!

Tänan! Mis puudutab sõna "välismaalane" kasutamist §-s 32 või õigemini selle muutmise paragrahvis, siis siin kasutatakse sõna "isik", mitte "välismaalane". Asi puudutab neid isikuid, kes on saanud alusetult Eesti kodaniku passi päris algusajal, kui ei olnud veel dokumendiseadust, oli ainult kodakondsuse seadus, ja alustati Eesti kodaniku passide massilise väljastamise kampaaniat. Selles tehti vigu ja need vead tuleb nüüd parandada. Ükskord on aeg jõudnud ka sinnamaale. Selle vigade parandamise ettepaneku sellisel viisil tegi Isamaaliit. Valitsus nõustus selle ettepanekuga. Ütleme niimoodi, et kindlasti võib nimetada konkreetseid inimesi, keda see võib puudutada. Täpselt samamoodi, nagu võib nimetada konkreetseid inimesi, keda puudutab seaduseelnõu § 1. Aga see ei ole suunatud mitte ühe-kahe inimese probleemi lahendamisele, see on suunatud teatud õigusliku probleemi lahendamisele. Seega ei pea ma õigeks siduda seda muudatust mingite konkreetsete isikute nimedega.

Tänan! Olav Anton, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Minu küsimus on välisministrile härra Mälgule. Me mõlemad oleme seda meelt, et see seadus võetakse täna ikkagi vastu. Kui peaks juhtuma, et ei võeta vastu, kas siis võib täiesti kindlalt fikseerida, et Eesti rikub enda allakirjutatud lapse õiguste konventsiooni?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Meie partnerid, meie naabrid, meie kolleegid rahvusvahelises elus, teades kõike seda, mis on toimunud, on sellele asjale ka suuremat tähelepanu osutanud kui varem. Kui me seda ei tee, siis tõepoolest on kõigile täiesti selge, et Eesti ei täida seda konventsiooni, sest praktiline mehhanism puudub.

Tänan! On laekunud paar kirjalikku küsimust. Kui on võimalik käekirjast aru saada, siis palun ette lugeda ja vastata.

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmel Toomas Alatalul on arusaadav käekiri. Esimene küsimus: "Kas ma sain õigesti aru, et ükski välisriigi esindaja pole teinud avaldust proua Matvijenko avalduse kohta? Nende muretsemine on ikkagi Välisministeeriumi mure ja tegemist oli töise avaldusega, millest on nädal möödas. Mainisite ka jutuajamist Max van der Stoeliga. Kas ta nimetas oma seisukoha püsimist?" Meie kohtumisel härra Max van der Stoeliga mingisuguseid täiendavaid nõudmisi ei esitatud. Härra Max van der Stoel kinnitas, et ta asub oma senistel seisukohtadel. Me kohtusime, nagu juba mainitud, Oslos OSCE välisministrite kohtumise ajal. Teine küsimus: "Millisel tasemel otsustati "Max van der Stoeli täiendavate lubaduste andmine Lätile" menetlemine või mittemenetlemine Eestis? Miks ei ole neid avalikustatud? Kas Riigikogu põhiseaduskomisjon on neist informeeritud? Väliskomisjoni need Stoeli lisad ei jõudnud." Mul on siin mõnede detailide osas veidi raske vastata, kuna me ei ole loomulikult kursis kõige sellega, mida üks riik ja OSCE ülemkomissar omavahelisel suhtlemisel täht-tähelt räägivad. Ja samas olen ma sellel teemal juba ühele varasemale küsimusele vastamisel andnud ka meiepoolsed selgitused. Veel märgiksin, et me kaasettekannetest loobume.

Suur tänu, härra välisminister, ettekande ja vastuste eest! Kaasettekandeks põhiseaduskomisjoni nimel on sõna kolleeg Mart Nutil.

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon vaatas läbi seaduseelnõu kolmandale lugemisele esitatud muudatusettepanekud eile, see on 7. detsembri korralisel põhiseaduskomisjoni koosolekul. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid arutelul ka härra välisminister Mälk, Välisministeeriumi töötajad Sulev Kannike, Peeter Kapten, Marten Kokk ja Sulev Roostar ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametist Ene Rebane ja Veiko Kopamees. Põhiseaduskomisjon vaatas läbi laekunud neli muudatusettepanekut. Kõik need ettepanekud on esitanud Reformierakonna fraktsioon. Otsus nende ettepanekute suhtes oli järgmine. Esimene ja teine ettepanek on sisuliselt samad. Reformierakonna ettepanek oli asendada viieaastase Eestis elamise nõue 20. augustist 1991 Eestis elamise nõudega. Selle ettepaneku puhul tekkisid probleemid eeskätt just sellest vaatenurgast, et kui nimetatud ettepanekuid oleks arvestatud, oleks see tähendanud, et seadus oleks suunatud ainult minevikku ja see oleks välistanud kõikide tulevikus Eestisse asuvate või Eestis mingil põhjusel kodakondsuseta elavate isikute laste Eesti kodakondsuse saamise. Selle sättega tekiksid kahtlemata probleemid ÜRO laste kodakondsuse konventsiooniga. Niisugune lahendus ei ole Eesti huvides ja lühidalt võib kokku võtta, et sellisel puhul oleks nimetatud seadusega reguleeritud ainult endise NSVL-i kodanike küsimusi, mitte aga klassikalises mõttes kodakondsuseta isikute küsimusi. Sel põhjusel ei saanud põhiseaduskomisjon esimest ja teist muudatusettepanekut arvestada (hääletustulemus 2 poolt, 3 vastu, 5 erapooletut). Muudatusettepanek nr 3 leidis põhiseaduskomisjonis arvestamist (häältega 7 poolt, mitte ühtegi vastu ja 3 erapooletut) ning see muudatusettepanek lähendas seaduseelnõu teksti rahvusvahelise õiguse aktide tekstile. Nimelt vastavalt Reformierakonna ettepanekule toodi sisse 1954. aasta ÜRO konventsioonis esitatud tekst, mis eestikeelses variandis kõlab: keda ükski riik ei pea oma kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. Nimetatud muudatusettepaneku mõte oli vältida võimalikku vastuolu rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Komisjon oli seisukohal, et nimetatud muudatus on asjakohane. Sellest tulenevalt võibki öelda, et selle seaduseelnõuga järgitakse kodakondsuspoliitikas rahvusvahelisest õigusest tulenevaid põhimõtteid ka tulevikus, sealhulgas suhtlemisel endise NSVL-i kodanikega. Seega Eesti ei kitsenda, kuid ka ei laienda rahvusvahelisest õigusest tulenevat praktikat kodakondsuse andmisel. Ja see annab kahtlemata võimaluse tulevikus, kui Eesti peaks liituma Euroopa Liiduga, oma praktikat nende riikidega ühes sammus kohendada. Neljas Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepanek puudutas seaduse jõustamist. Selle ettepanekuga oli nii Välisministeerium kui ka Siseministeerium päri. Päri oldi eeskätt sellel põhjusel, et 1. aprilliks ei jõuaks Eesti valitsusasutused tõenäoliselt ette valmistada seaduse rakendamiseks vajalikke õigusakte. 12. juuliks tulevaks aastaks on see reaalne. Ei ole mõtet tekitada probleeme selle taustal, et seadust ei saa rakendada. Rohkem ettepanekuid komisjonile ei esitatud. Komisjon on seisukohal, et eelnõu tuleb panna lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused. Valve Raudnask, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Tänasest arutelust Riigikogus võis kergesti jääda mulje, et Eesti Vabariigi Riigikogu arutab Max van der Stoeli personaalküsimust. Kas ka komisjonis oli nimetatud härra personaalküsimus peamine või käsitleti piisavalt ka seda aspekti, et tegemist on siseriiklikult tähtsa asjaga?

Aitäh! Püüdes komisjoni arutelu edasi anda, julgen öelda, et käsitleti mõlemaid aspekte. Ma ei tea, kas seda on õige nimetada Max van der Stoeli personaalküsimuseks, kuna personaalselt keegi meist teda vist sedavõrd hästi ei tunne, aga Max van der Stoeli poliitilist osa põhiseaduskomisjon kahtlemata käsitles. Mis puudutab eelnõu sisulist külge, siis peab ütlema, et välispoliitilised aktsendid domineerisid sisepoliitiliste ees.

Tänan! Harald Mägi, palun!

Tänan! Lugupeetud kolleeg Mart Nutt! Ma saan sellest parandusest aru niimoodi, et vanemad võivad taotleda kodakondsust, aga kui me näiteks ei anna, siis nad ka ei saa ju?

Aitäh, härra Mägi! Jah, täpselt niimoodi see on. Seaduseelnõu, mis laual on, peaks sätestama sellise korra, et nad saavad taotleda.

Tänan! Sergei Ivanov, palun!

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Igal uuel lugemisel sünnib uus definitsioon ja mulle on selge, et siin on poliitilised mängud. Aga nüüd on juttu mittekodanikust, keda ükski riik ei pea kehtiva seaduste alusel oma kodanikuks. See on Reformierakonna ettepanek ja ma tahan lugeda ette põhjenduse. "Vaatamata sellele, et Eesti ei ole ratifitseerinud ÜRO 1954. aasta konventsiooni kodakondsuseta isikute staatusest, on oluline järgida rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, mis nimetatud konventsioonis kajastuvad. Seetõttu on otstarbekas, vältimaks võimalikku vastuolu nimetatud konventsiooniga, kasutada konventsioonis kasutatud sõnastust: ...who is not considered as a national by any State under the operation of its law." Kui komisjon arutas seda ettepanekut, kas ta arutas ka, et oleks tark lähemas tulevikus ratifitseerida see ÜRO konventsioon?

Aitäh! Komisjon 1954. aasta konventsiooni ratifitseerimist ei arutanud ja üldiselt teeb Eestis juurdunud praktika järgi rahvusvaheliste õigusaktidega ühinemise ettepaneku valitsus. Niisugust pretsedenti, et seda oleks teinud komisjon, ma viimase kahe Riigikogu ajast ei mäleta.

Tänan! Sergei Ivanov, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Ma palun täpsustust seoses definitsiooniga, mida aktsepteeris komisjon. Välisminister juba vastas sellele küsimusele ja see definitsioon on: keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. Kas Venemaa peab õiguslikult oma seaduste alusel Eestis elavaid mittekodanikke, kes olid endised NSV Liidu kodanikud, oma kodanikeks? Või neil on ainult õigus taotleda seda Vene Föderatsiooni kodakondsust? Siin on suur vahe.

Aitäh, härra Ivanov! Selle küsimusega te sunnite mind tsiteerima Vene Föderatsiooni kodakondsuse seadust, mis on aastast 1992 ja mis sellisel kujul on praegu jõus. Ma kahjuks ei suuda peast seda väga täpselt tsiteerida. Selle seaduse teksti järgi on Vene Föderatsiooni kodanik iga endise NSV Liidu kodanik, kes on sündinud Vene Föderatsiooni territooriumil ja viibis Vene Föderatsiooni territooriumil hetkel, mil võeti vastu Vene Föderatsiooni kodakondsuse seadus, s.o 2. veebruaril 1992. Kõikide teiste endise NSV Liidu kodanike suhtes kehtestati registreerimisprotseduur, mis tähendab seda, et väljaspool Vene Föderatsiooni elav endise Nõukogude Liidu kodanik saab Vene Föderatsiooni kodakondsuse ilma tingimusteta läbi registratsiooni. See on hetkel kehtiv seadusetäht. Missuguseks kujuneb Vene Föderatsiooni kodakondsuspoliitika areng, ma hetkel ennustada ei oska.

Tänan! On saabunud ka kirjalik küsimus Sergei Ivanovilt.

Aitäh! Ma loen küsimuse ette. "Olid viited ÜRO 1954. aasta konventsioonile kodakondsuseta isikute staatusest. Komisjon nõustus Reformierakonna ettepanekuga ja ka definitsiooniga ja põhjendusega. Miks komisjon ei võtnud endale vaevaks lähtuda Euroopa kodakondsuse konventsioonist, mis on tänase ühineva Euroopa progressiivne konventsioon ja kajastab tänase Euroopa vaimu ja mida me lähitulevikus peame alla kirjutama ja ratifitseerima?" Ei olnud võimalik ju lähtuda, kuna Euroopa kodakondsuse konventsioonis ei defineerita kodakondsuseta isikut. Kodakondsuseta isik on defineeritud 1954. aasta konventsioonis.

Tänan! Igor Sedašev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Ma ikka ei saanud aru teie vastusest Sergei Ivanovi küsimusele. Kas need inimesed, kes taotlevad Venemaa kodakondsust, peavad avaldama tahtmist või saavad nad kodakondsuse automaatselt?

Aitäh! Ma kordan eelmist vastust. Vastavalt Vene Föderatsiooni 1992. aasta protseduurile loetakse väljaspool Vene Föderatsiooni elav endise NSV Liidu kodanik Vene Föderatsiooni kodanikuks peale registreerimist Vene Föderatsiooni välisesinduses, milleks on saatkond või konsulaat. See praktika ei ole tegelikult järjekindel, kuna Vene Föderatsioonis on ka üks kohtulahend, konstitutsioonilise kohtu lahend, mille järgi Leedus elav endise NSV Liidu kodanik, kes asus alaliselt elama Vene Föderatsiooni, loeti Vene Föderatsiooni kodanikuks ka ilma registratsioonita. Ma ei saa üksikasjalikumalt kirjeldada Venemaa kohtu otsuseid.

Tänan! Tegelikult me arutame Eesti kodakondsuse seadust, mitte Vene kodakondsuse seadust, kuigi nad praegu mingil määral on seoses. Lauri Vahtre, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Austatud Mart Nutt! Üks asi on see, mida Vene Föderatsioon loeb oma territooriumiks, teine asi on see, mida loeb oma territooriumiks Eesti Vabariik. Ettepandud seaduseelnõus räägitakse sellest, et nii see laps kui tema vanemad peavad olema elanud teatava aja seaduslikult Eestis. Meil siiamaani ei ole seadust, mis muudaks ära Tartu rahu piiri. Kas see tähendab seda, et Narva-tagusesse Petserimaale ka tulevikus elama asuvad endised Nõukogude Liidu kodanikud viie aasta möödudes ja seejärel üle piiri tulles ükskõik mis asjaoludel omandavad õiguse taotleda oma lastele Eesti kodakondsust?

Aitäh, härra Vahtre! Ei tähenda. Petseris elav endise NSV Liidu kodanik ei ela seaduslikult Eestis, kuna ta ei ole saanud Eestis elamiseks luba. Juriidiliselt täpselt võib öelda: ta elab Eestis ebaseaduslikult.

Suur tänu, Mart Nutt! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Käimas on kolmas lugemine ja sõnaõigus on fraktsioonide ning alatiste komisjonide volitatud esindajail. Viktor Andrejev, palun!

Austatud härra eesistuja! Austatud kolleegid! Täna arutatav seaduseelnõu omab erilist tähtsust nii Euroopa riikide perega taasühinemise kui Eesti ühiskonna sisemise stabiilsuse kindlustamise seisukohalt, olles väikeseks, kuid väga tähtsaks sammuks tsiviilühiskonna poole liikumisel. Kahjuks oleme sunnitud nentima, et seadus ei vasta kõikides oma sätetes üldtunnustatud rahvusvahelistele normidele, sealhulgas Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud laste õiguste konventsioonile. Kuid sellele vaatamata oleks meie arvates mõistlik võtta täna eelnõu seadusena vastu, et tähistada pika tee algust kodakondsuseta isikute vähendamise väga keerulise probleemi lahendamisel. Tänan!

Tänan! Lauri Vahtre, Isamaaliidu fraktsiooni nimel.

Tänan! Austatud kolleegid! Vanas Testamendis leidub õpetlik lugu sellest, kui kole on see, kui läätseleeme eest loobutakse oma esmasünniõigusest. Umbes sellega ongi selle seaduseelnõu näol tegu. Meile pannakse ette jätta oma õigus ja saada vastu mingi kahtlase väärtusega lurr. Kas see just meie rahva hukku kuulutab, ei julge väita, aga ohtlik ja kahjulik on see kindlasti. Tundub, et valitsus soovib Eestist teha mingit näidisriiki, võib-olla isegi näidisvabariiki, mida on küll ilus väljast vaadata, aga kus pole võimalik elada. Või õieti see poleks nagu oluline, kuidas Eestis elada on. Oluline oleks nagu vaid see, kuidas me Euroopa Liidu bürokraatide formularides välja näeme. Tuhat vabandust, aga meil ei ole volitust ega õigust kodakondsuse seadust muuta. Just seda meenutasid mulle oma kirjas Rakvere pensionärid. Seda, kuidas Rakveres keeleseaduse täitmine ja nn integratsioon edeneb, võis näha eilsest Aktuaalsest Kaamerast. Ma kardan, et paljud Eesti inimesed, kes ei ole poliitikud, panevad pahaks, kui avaldan arvamust, et tänane lõpphääletus näitab ära meie rahva elutahte. Need inimesed ütlevad siis tõenäoliselt, et need Riigikogu liikmed, kes hääletasid kodakondsuse seaduse muutmise poolt, polegi mingi rahvas ega isegi mitte rahvaesindajad, vaid lihtsalt saast. Ja et selle saasta järgi ei saa teha järeldust rahva elutahte kohta. Paraku ei saa eitada, et kodakondsuse seaduse muutmise toetajad, ükskõik siis kuidas neid nimetada, siiski on meie rahva liikmed ja meie riigi kodanikud. Selliste rahvuskaaslaste ja kaaskodanike olemasolu on ohtlik märk. Ühegi rahva eksistents pole võõrandamatu ja igavene, kui sellel rahval endal puudub elutahe rahvana või kui see tahe on nõrk. Näiteks juhtus niimoodi liivlastega, kindlasti oli neilgi kangeid mehi, kindlasti oli ka neid, kes hõiskasid, et ükskord me võidame nagunii. Aga nad ei võitnud, nad surid välja ja see on kõige rohkem nende oma süü. Kui peaks juhtuma see kurb ja kole lugu ka meie rahvaga, siis meie viimastele järeltulijatele on nõrgaks lohutuseks, et neil on võimalik arhiivist võtta tänase hääletuse stenogramm, kust nad võivad näpuga järge ajades kindlaks teha, kes seda väljasuremist toetasid ja, võiks öelda, et kehastasid. Ma palun kõigil kolleegidel enne nupule vajutamist pidada nõu oma südametunnistusega, eeldades, et see südametunnistus on olemas. Ma tänan!

Tänan! Andres Tarand, Mõõdukate fraktsiooni nimel.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ei ole mingi haruldus, et mis tahes maailmanurgas rahvusküsimusi puudutades tikuvad tunded kuumenema. Seda näeb kas või jalgpallivõistlustel, kus viimasel ajal enam eriti rahvuslikke meeskondi näha ei ole, aga neid võetakse ikka nii ja üritatakse vaatajate hulgas isegi kaklusi organiseerida. Peab tunnistama, et eestlasena mõistagi tuleb endale aru anda sellest, et meile kui väikeriigile on selles küsimuses survet avaldatud. Seda on tehtud nii otseselt kui varjatud kujul kahelt poolt. Selles mõttes me oleme kindlasti täbaras seisus ja see riivab eneseuhkust. Mis puutub Euroopa Liidu maadesse, siis minu arvates on asja juures selline maitse, et Eestist ja Lätist on mõnevõrra üritatud teha laboratoorium Euroopa Liidu maade ideaalide kohaselt, aga mitte nende praktika kohaselt. Sest et on hästi vähe maid üles lugeda ka Euroopa Liidust, kus probleemid vähemuse või teiste rahvastega oleksid laitmatult lahendatud. Otse vastupidi, aeg-ajalt me leiame hoopis teravamaid kokkupõrkeid, kui meie oma märksa raskema ajaloo ja tunduvalt väiksema psühholoogilise kohanemise ajaga oleme siiamaani hakkama saanud. Nii et see on olnud ka lühidalt üks minu signaali sisu, niipalju kui minul on olnud võimalust Euroopa Liidu tegelastega arvamusi vahetada. Ometi, nagu meie, ei armasta nemadki väga valusat nina peale kirjutamist ja sellepärast ma loobun siin konkreetsete vähemusrahvastega tehtud tükkide ja tegude loetelust. Igaüks on neid jõudnud jälgida. Selles mõttes ma täiesti jagan eestlaste solvatud rahvustundeid. Teine asi on loomulikult pragmaatiline seis, arvestades just seda, et kõigil on teatud raskusi. On ju nii, et vaevalt siis Euroopa Liit endale neid juurde tahab, kui neid juba küll on. Ja see tõsine kahtlus ka meie ja Läti suhtes on puhtalt pragmaatiline, arvestades ikkagi meie n-ö piiririigi asendit. Nii või teisiti tuleb konstateerida, et meil on tegemist teatud poliitilise paratamatusega. Ja selles, mille üle meil täna diskussioon käis - kas see on nüüd viimane kord -, võib kahelda. Aga kui me kõik täiesti üksmeelselt, mitte ainult Välisministeeriumi peale lootes, oma reisidel oma energia sellele pühendame, et nüüd, saksad, aitab, nüüd reguleerige veidi iseenda juures neid asju ja siis pöörduge meie poole tagasi. Ma usun, et seda ühtsust võiks arvesse võtta ja täiesti lootusetu see ei ole. Mõõdukate seisukohavõtus täna ei ole siiski põhiline see, et meile avaldatakse igast suunast poliitilist survet, ei ole põhiline ka see, et praegu on valimiste-eelne olukord, millega võiks väga palju siin täna kõlanut ju seletada - no kus me pääseme, üle oma varju ei hüppa -, kuigi selliseid asju võiks pidada mõnevõrra ebasobivaks nii tähtsa küsimuse lahendamisel. Meie hindame asju siiski pikemas perspektiivis, mis võiks võtta aega üks generatsioon. Ja me oleme veendunud, et eestlaste ja venelaste vahel konfrontatsiooni süvendavad sõnavõtud siin või ükskõik kus mujal on Eesti pikemaajalisele arengule ohtlikud, sest meil ei ole jõureserve, et kaua tüli toita selles paigas ja selles ajas, kus me praegu oleme. Seega ei saa me pooldada konfrontatsiooni, mis tavaliselt sünnitab vägivalda, maailm on nii rikas nende näidete poolest. Järgmine aste meie teadlaste teatud klassifikatsiooni järgi (ma pean silmas professor Heidmetsa) on separatsioon, see on see tegelik olukord, milles me elame. Suhteliselt lahus ja on täiesti mõistetav...

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Tänan, ma võtaks ühe minuti veel, kui antakse.

Antakse.

Aitäh! Kolmas mõiste on integratsioon. Me ei ole võib-olla kõiges kokku leppinud, mida see tähendab, aga see tähendab pikaajalist evolutsioonilist arengut, kus ei püüta teineteist assimileerida. Saate aru, see assimileerimine, mille all eestlased on kannatanud sajandeid ja eriti teravalt viimased sada aastat, ei ole meie käes siiski vist võimalik vahend. See tähendab üldiselt vägivaldset ümberrahvastamist. Järelikult jääb meil järele ikkagi ainult integratsioon ja see on täpselt samasuguseid riske täis, mida me ennustada ei oska, nagu meie praegune olukord ükskõik millist teist teed valides. Me ei oska täpselt näha, mis juhtub ühe generatsiooni kestel. Aga milles on integratsiooni võlu? Selles, et kui me oleme tõesti rahvas ikka veel edasi, siis peab meis see jõud olema, mis need vahekorrad siin ära klatib, nii et ei tekiks konfrontatsiooni. Kahtlemata jäävad integratsiooni kõrvale nii assimilatsiooni võimalus kui ka separatsioon, mis praegu on valdav. Aga eeskätt nendest kaalutlustest lähtudes hääletame me selle seaduse vastuvõtmise poolt. Aitäh!

Suur tänu! Kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele ettepaneku läbirääkimiste lõpetamise kohta. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu oli 4, 3 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra välisminister? Ei soovi. Komisjon? Palun, Mart Nutt!

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Lähtudes sellest, et põhiseaduskomisjon otsustas panna nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele, on komisjoni palve toetada teksti, mille on esitanud saali põhiseaduskomisjon, ja avaldada oma kas toetust või vastuseisu nimetatud eelnõule lõpphääletusel. Kui põhiseaduskomisjoni üks või teine otsus toetust ei leia, siis selle all kannatab ainult seaduseelnõu kvaliteet. Aitäh!

Tänan! Vaatame kohe läbi ka muudatusettepanekud. Tabelis on neli muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Reformierakonna fraktsioon, komisjon ei ole arvestanud. Siim Kallas, palun!

Härra esimees! Me palume seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjoni kommentaar.

Aitäh! Komisjon ei toetanud ettepanekut juba nimetatud põhjusel. Ettepaneku arvestamine tähendab seda, et seaduseelnõu laieneb küll peaaegu kõigile endise NSVL-i kodanike lastele, aga ei laiene isikutele, kes on reaalselt kodakondsuseta ja kes võivad näiteks pagulastena tulevikus Eestisse tulla. See seaduseelnõu seab ajalise piirangu.

Tänan! Olev Raju, kas protseduuriline probleem?

Jah, mul on tõesti protseduuriline probleem. Tutvumisel ettepanekutega 1 ja 2 jääb mulje, et need on alternatiivid. Kas komisjon on teisel seisukohal või miks need ei ole alternatiividena esitatud? Ma ei oska enne vastuse saamist hääletada.

Palun, komisjon!

Aitäh! Need ei ole alternatiivid, vaid ettepanekud 1 ja 2 täiendavad teineteist, kuna ettepanek 1 kehtib § 13 lõike 4 punkti 1 kohta ja ettepanek 2 sama paragrahvi sama lõike punkti 2 kohta. Eeldusel, et ettepanekut 1 arvestatakse, tuleks arvestada ka ettepanekut 2, sest muidu oleks tekst täiesti ebaloogiline.

Tänan! Asi on selge, panen hääletusele ettepaneku nr 1. Lugupeetud Riigikogu, palun võtta seisukoht ettepaneku nr 1 suhtes ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 49, 3 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 2, samuti Reformierakonna fraktsioonilt, komisjon ei ole arvestanud. Ignar Fjuk, palun!

Võtame selle ettepaneku tagasi.

Ettepanek on autorite soovil tagasi võetud. Ettepanek nr 3, autor Reformierakonna fraktsioon. Komisjon on arvestanud, aga vastavalt kodukorrale kuulub hääletusele täiskogus. Lugupeetud Riigikogu, palun võtta seisukoht muudatusettepaneku nr 3 suhtes!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 73 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Ettepanek on aktsepteeritud. Ettepanek nr 4, autor Reformierakonna fraktsioon, komisjon on arvestanud. Probleeme ei ole. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 747 lõpphääletusele. Vastuvõtmiseks nõuab see koosseisu häälteenamust. Ma annan kõigepealt kella ja siis sooritame kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohal on hetkel 87 Riigikogu liiget. Kas võime alustada lõpphääletust? Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele eelnõu 747, kodakondsuse seaduse §-de 13, 15, 18, 19, 21, 23, 28, 29 ja 32 muutmise ning §-ga 14¹ täiendamise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle poolt oli 55 Riigikogu liiget, vastu oli 20, erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 747 on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud Riigikogu! Meie järgmiseks päevakorrapunktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu 862. Algab teine lugemine. Ettekandeks on sõna kaitseministril. Härra Andrus Öövel, palun!

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduse § 124 lõige 1 sätestab Eesti kodaniku kohustuse osa võtta riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Osavõtukohustus on kõige üldisem riigikaitseline kohustus, mille täitmise üheks vormiks on kaitseväeteenistus. Menetluses olev eelnõu ja selle eelnõu regulatsioon põhineb järgmistel riigikaitsesüsteemi ülesehituse printsiipidel. Vaatamata sellele, et te kõik kindlasti olete väga põhjalikult eelnõuga tutvunud, kulutaksin veidi teie aega, et tuua esile need kuus printsiipi, mis selle eelnõu selgroo moodustavad. Avaliku teenistuse seadus jagab teenistuse riigiteenistuseks ning kohaliku omavalitsuse teenistuseks. On kaks teed edasiseks arenguks: kas sätestada kolmanda teenistuse liigina kaitseväeteenistus ehk minna teed, et riigikaitse on asi iseeneses, või minna seda teed, et sätestada kaitseväeteenistus riigiteenistuse ühe erivormina ja tagada seeläbi kaitseväeteenistuse integreeritus kõikidesse teistesse teenistusliikidesse Eesti riigis. Teile esitatud eelnõus oleme kaitseväeteenistust käsitlenud riigiteenistuse alaliigina. Seega ei ole kaitseväeteenistus asi iseeneses, vaid osa riigist, osa ühiskonnast kui tervikust, ja on seetõttu kohaldatav igas seaduse alusel loodud avalikus struktuuris. Sellest printsiibist lähtuvalt on sõjaväelise auastmega ametikohad võrreldavad riigiteenistujate ametikohtadega. Nendele küsimustele leiate konkreetsed lahendid §-dest 2 ning 149-172. Ehk esimene printsiip: me oleme lähtunud sellest, et kaitseväeteenistus on riigiteenistuse üks osa ning ta peab olema riigiteenistusega võrreldav. Teine printsiip on karjäärisüsteem. Kaitseväeteenistus on üles ehitatud rangelt karjäärisüsteemile, mis realiseerub läbi kindlate ametikohtade ning sõjaväeliste auastmete hierarhia. Eesti Vabariigi kodanik, tulles kaitseväeteenistusse, alustab oma teenistust madalamalt, s.o sõduri auastmega ametikohalt, ja tema edasine edutamine järgmisele, kõrgema sõjaväelise auastmega ametikohale ning järgmisse auastmesse sõltub ainult tema teenistustulemusest ning auastme vanusest. Ehk teisisõnu, me oleme loonud kindlalt piiritletud skeemi, milles edasijõudmine toetub eelkõige kaitseväelase enda suutlikkusele, mitte ülemate suvale. Ja selle printsiibi rakendamiseks oleme kehtestanud ametikohtade hierarhia §-des 149-172, auastmete hierarhia §-des 18-21, auastme andmiseks esitatavad nõuded ning auastme vanuse §-des 22, 24, 29, atesteerimise korra §-des 173-188 ning ametikohale ülendamise korra §-s 99. Kolmas teema, millest eile küsimustele vastates ka rääkisime, on tsiviilkontrolli teema. Seaduseelnõus on välja töötatud tsiviilkontrolli tõhustamiseks vajalik õiguslik protseduuriline mehhanism erinevate juhtimistasandite kaudu, kus kõrgemaks lüliks on kaitseväeteenistuse peakomisjon, mille esimeheks on valitsuse nimetatud kaitseminister ning aseesimeheks kaitseväe juhataja. Me oleme leidnud otstarbeka olevat jätta kogu kaitseväeteenistuse korraldamine ainujuhtimise printsiibil kaitseväe juhataja pädevusse, kuid luua võimalus kaebuste ning ettepanekute esitamiseks kaitseväeteenistuse peakomisjonile, mis siis kaitseministri eesistumisel saaks anda sellele probleemile, mis kaitseväe käsuliinis ei ole saanud piisavat lahendust, lõpliku hinnangu. Ning selle printsiibi rakendamiseks oleme kirjutanud eelnõusse kaitseministri vastutuse määra (§ 134), kaitseväeteenistuse peakomisjoni pädevuse (§ 34), kaebuste esitamise, kaebuste ja vaidluste lahendamise korra (§-d 34, 37, 52 ja 251) ning kaitseväe teenistuskäigu planeerimise (§ 185). Samuti on kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade piirarv (§-d 149-166), auastme andmise, auastmes ülendamise ning alandamise regulatsioon ning ohvitseri auastme ülendamise piirarv (§-d 26-28) ning sätted, mis reguleerivad teenistust tsiviilstruktuurides (§-d 94-95, 98 ja 103). Neljanda printsiibina tahan esile tuua kaitseväeteenistuse korralduse ühtset juhtimist. Oleme lähtunud seisukohast, et eelnõus on kõik pikaajalised õigussuhted, näiteks kaadriohvitseride teenistusse võtmine ning teenistuskäik, kaitseväe reserv jms seotud ühtse kaitseväe juhtimise mudeliga, mille kaudu kaitseväe juhtkond saab piisavalt mõjutada kaadrikaitseväelaste teenistust, olenemata valitsemisalast, kus kaadrikaitseväelane teenib. Kuid ometi ei saa kaitseväe juhtkond sekkuda rahuaegsete operatiivülesannete täitmisse nendes valitsusasutustes, mis pole kaitseväe juhataja otsealluvuses. Seega on loodud kaitseväelaste teenistuse korraldamise ühtse juhtimise mudel, arvestades samas valitsemisalade juhtimise ning alluvuse põhimõtteid. Eelkõige puudutab see kaitseväelaste teenistust Siseministeeriumi haldusalas tegutsevas piirivalves ning päästeteenistuses. Me oleme selle regulatsiooni, kuidas on tagatud ühtse juhtimise printsiip ja teiselt poolt rahuaegsetes tingimustes operatiivülesannete täitmine, lahendanud §-des 84, 91, 94, 96 97 ja 98 ning lähtunud arusaamast, mida eelnevalt kirjeldasin. Viienda printsiibina on meie paljudes ühistes dokumentides, mis on koostatud nii ameeriklastest kui taanlastest spetsialistide kaasabil, antud lahendus elukvaliteedi tõstmiseks kaitseväes ja me oleme eelnõus sätestanud kaitseväeteenistuse erisusest tulenevad kaitseväelaste teenistuskohustused, teenistuspiirangud, õigused ning sotsiaalsed tagatised. Teenistuskohustuste hulgas on määratletud ülemate võimuvolitused teenistuse korraldamisel, mis annavad kaitseväelasele kindlustunde ning välistavad omavoli. Teenistuspiirangud on sätestatud kooskõlas põhiseadusega. Kaitseväelaste teenistusalaste õiguste ja sotsiaalsete tagatistena oleme toonud eelnõusse regulatsiooni ennekõike teenistustasu tarvis, mis peaks koos seisma ametipalgast, auastmetasust, korterirahast ning toidurahast. Tagatised, mis on vajalikud teenistuse korraldamiseks - vormiriietus, tööaeg, puhkus -, ning tagatised, mis on seotud tervise, perekonna ning koduga. Samuti on reguleerimist leidnud kaitseväelaste pensioniline kindlustatus. Teenistustasu on määratletud §-des 189-213, teenistusalased kohustused §-des 214-218, teenistusalased piirangud §-des 219-228, pension §-des 234-250. Viimase printsiibina oleme selles eelnõus sätestanud üheselt ja selgelt kõikide Eesti Vabariigi kodanike, kelle tervislik seisund on piisavalt hea kaitseväeteenistuseks, kohustuse kaitseväeteenistus ka läbida ehk teisisõnu, oleme leidnud otstarbeka, et poisid, kes tahaksid minna õppima kõrgkoolidesse, saaksid sooritada sisseastumiseksamid, kuid pärast sisseastumiseksamite sooritamist tuleksid kaitseväkke teenima ning nende teenistus oleks korraldatud printsiibil, et nad vabaneksid oma teenistuskohustuste kandmisest enne järgmise õppeaasta algust. Head sõbrad, need on printsiibid, mille üle on seitse aastat eelnõu koostades vaieldud ja lõpuks arusaamisele jõutud ning nendest printsiipidest tulenevalt on üles ehitatud kõige mahukam ja kõige keerukam eelnõu, mida riigikaitse kohta on arutlusele pandud. Ma usun, et riigikaitsekomisjoni esimees peatub kõigil parandusettepanekutel üksikasjalikult. Ütlen, et me oleme päri kõikide riigikaitsekomisjoni tehtud otsustega, aga tahaksin siiski tähelepanu juhtida kahele ilmselt tehnilisele näpuveale. Esiteks on toodud sisse uus mõiste "kaadrisõjaväelane", mis tuleks kindlasti asendada mõistega "kaadrikaitseväelane", nii nagu eelnõu tekstis läbivalt on. Ning teiseks, pensioniõigusliku staaži arvestamise paragrahvi punktis 2 on ekslikult antud pensioniõigus ka ajateenijatele, mis on kindlasti nonsenss ja on tehniline näpuviga. Nii et see tuleks kustutada. Head kolleegid, olen valmis vastama kõigile teie küsimustele.

Tänan! Küsimused? Viktor Niitsoo, palun!

Härra juhataja! Austatud härra kaitseminister! Teatavasti praegu kaitseväes teenivatest ajateenijatest umbes 20% ei valda piisaval tasemel eesti keelt. Ja väga palju tuleb vabatahtlikult teenima just eesti keelt mittevaldavaid isikuid. Seetõttu jääb mulle natuke arusaamatuks, miks ei ole valitsus toetanud minu parandusettepanekut (nr 2), mis käsitleb § 47 ja lisab sinna uue lause sõnastuses: "Vabatahtlikult ajateenistusse asuv kutsealune peab valdama eesti keelt nõutaval tasemel." See leevendaks keelt mittevaldavate isikute tulva Eesti kaitseväkke vähemalt vabatahtlikult teenistusse pürgijate osas.

Aitäh! Eesti kaitseväes teenivatest Eesti kodanikest tõepoolest 12% ei valda piisavalt riigikeelt. See on tõesti küllalt suur protsent. Kaitsevägi peab lisaks lahingulise ettevalmistuse korraldamisele väga palju tähelepanu pöörama just nimelt keeleoskuse tagamisele, sest kogu õpetus käib rangelt eesti keeles ja on väga raske olukord ohvitserkonnale töötada rühmas, kus 1/3, 1/4 või ka 1/5 poistest, kes on küll Eesti Vabariigi kodanikud ja kellele laieneb kaitseteenistuse kohustus, ei valda piisavalt riigikeelt. Põhimõtteliselt olen ma teiega ühte meelt, et haridussüsteem peaks selle probleemi suutma iseseisvalt lahendada ja kaitsevägi ei peaks tegelema lisafunktsioonina keeleõpetuskeskusena. Küll aga oleme täna selles reaalses olukorras, kus me oleme. Olen sügavalt seda meelt, et riigikaitsesüsteem peab endas kätkema ka sotsiaalsetele probleemidele lahenduse otsimist, ja sellepärast oleme koostöös rahvastikuministriga otsinud vahendeid ja teid, kuidas kaitseväge saaks kasutada ka integratsiooniprobleemide lahendamisel, ühelt poolt keeleõppe kaudu, aga teiselt poolt riigiõpetuse ja ajalooõpetuse kaudu. Oleme leidnud lisaks meie eelarves olevatele vahenditele ka vahendeid PHARE programmide raames. Nii et põhimõtteliselt toetaksin igal juhul seda ettepanekut, et kõik kaitseväkke tulevad meeskodanikud peaksid valdama piisavalt riigikeelt. Aga olukorras, kus tegelikkus on mõnevõrra teistsugune, oleme valmis täitma seda lisafunktsiooni, et anda lisaks lahingulisele ettevalmistusele, lisaks juhikoolitusele, lisaks spetsialistikoolitusele ka keeleõpet.

Tänan! Jaanus Betlem, palun!

Aitäh! Härra minister! Paragrahvi 260 lõige 4 sätestab, kuidas saadakse sooduskorras kaitseväeteenistuse staaži. Siin on punkt 4, mis ütleb, et Teises maailmasõjas rindel viibimise aeg läheb arvesse kolmekordselt. Kas te võiksite täpsustada, mida tähendab siin "rindel viibimise aeg"? Kuidas seda lahti mõtestada? Kas selle määratluse alla läheb ka metsavendlus?

Aitäh! Võib-olla ma teeksin kõigepealt esimese täpsustuse, mis on kindlasti väga oluline. Me räägime nendest isikutest, kes selle seaduse vastuvõtmise hetkel on kaitseväe tegevteenistuses. See tähendab seda, et isikute ring, kellele taolised staažisoodustused rakenduvad, on äärmiselt piiratud. Kordan: me räägime isikutest, kes seaduse vastuvõtmise hetkel on kaitseväe tegevteenistuses. Teiseks, me peame meelde tuletama kehtivat kaitseväeteenistuse seadust. Kehtiv kaitseväeteenistuse seadus on sätestanud, et võõrriikide armeedes teenimise aeg läheb Eesti kaitseväes teenimise staaži hulka. See ei ole selle seadusega sätestatud norm, vaid see on norm, mis on juba Riigikogu poolt vastu võetud ning kehtib, uus seadus ei saa halvendada olukorda nende isikute jaoks, kelle teenistusse astumise hetkel kehtis vana seadus. Aga nüüd konkreetselt, keda on mõeldud. Loomulikult on mõeldud neid mehi, kes on võidelnud nende ideaalide eest, mis on meie tänasteks väärtushinnanguteks. Olen täiesti päri selle riigikaitsekomisjonis kõlanud ettepanekuga, et võiks sõnaselgelt sätestada, et kolmekordse teenistusstaaži hulka arvatakse ka metsas oldud aeg. Küll aga tahaks ma küsida Riigikogu käest nõu, kuidas seda on võimalik tuvastada niimoodi, et seadusandja seda tõepoolest aktsepteeriks. Sest piisavalt täpsed andmed selle aja kohta - kui üldse kellelgi on - olid teatavasti ainult endisel Nõukogude Julgeolekukomiteel.

Tänan! Viktor Niitsoo, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Härra kaitseminister! Nõustun teiega täielikult, et mitte-eesti rahvusest Eesti Vabariigi kodanikele, kes võetakse kaitseväeteenistusse ajateenijateks, tuleb eesti keelt õpetada ja nendele tuleb ka Eesti riiklust õpetada. Kuid minu parandusettepanek käsitleb ikkagi neid, kes soovivad vabatahtlikult kaitseväega liituda. Kas te jagate minu arvamust, et need isikud peaksid vähemalt niipalju tundma respekti ja lojaalsust riigi ja kaitseväe ees, et nad teeksid endale eesti keele selgeks enne, kui nad pürgivad kaitseväkke vabatahtlikult?

Nii nagu ütlesin, ma jagan teie seisukohta, et see on haridussüsteemi probleem. Ja haridussüsteem, kes annab välja sertifikaadi eesti keele piisava oskuse olemasolust, peaks vastutama selle eest, et see sertifikaat tõesti maksaks, et see oleks reaalselt keeleoskusega kaetud. Täna kõigil neil poistel, kes tulevad, on ju haridust tõendav dokument ja tunnistus, mis näitab eesti keele omandamist ning kolmelist, neljalist või viielist tulemust selle keele omandamisel. Praktikas aga nad kahjuks tõepoolest keelt ei valda ja me peame järeleaitamistunnis kõikide muude ülesannete kõrval tegelema nende keeleõpetusega. Printsiibis olen ma teiega täiesti nõus ja olen seda meelt, et haridussüsteem peab selle mure lahendama. Küll aga ei pea ma õigeks meie momendiolukorras tõrjuda kõrvale nende poiste tahet, kes vabatahtlikuna kaitseväeteenistusse tulevad, kellel on haridust tõendav sertifikaat selle kohta, et nad on keele omandanud, aga praktiliselt on neil tõsiseid raskusi. Meil tuleks neile siiski keelt õpetada.

Tänan! Anti Liiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ühele küsimusele vastates ütlesite, et Eesti kaitseväes on piiratud kontingent neid isikuid, kes võitlesid juba Teises maailmasõjas. Siit küsimus: kui suur see kontingent on ja mis aukraadis need inimesed Eesti kaitseväes edasi tegutsevad, kes võiksid olla praegu nii 70-100 aasta vanused?

Tegemist on konkreetselt 13 mehega ja valdavalt nende meestega, kes võitlesid väärtuste eest, mida me täna hindame. Nad on väga erinevas aukraadis, aga tuleb tunnistada, et kõrgete aukraadide omistamine neile ei ole olnud võimalik ja mõeldav, nad teenivad täna enamasti konsultantide ametikohtadel. Võib-olla kõige parem näide on härra Telliskivi.

Tänan! Jaanus Betlem, teine küsimus.

Aitäh! Kõigepealt ei tahaks ma nõustuda sellega, et metsavendade kohta on andmed olemas ainult endisel Nõukogude Julgeolekukomiteel, ilmselt metsavendadel endil on samuti need täpsed andmed olemas. Ja on olemas ka endiste metsavendade organisatsioon Eestis, kellega võiks ühendust võtta, see oleks täiesti konkreetne soovitus. Kuid ma kordaksin tegelikult esimest küsimust, kuna ma ei saanud vastust, mida mõeldakse § 260 lõike 4 punktis 4 rindel viibimise aja all. Kuidas selle seaduse kontekstis on defineeritav rindel viibimise aeg Teises maailmasõjas?

Aitäh! Dokumentaalselt tõestatud kuulumine väeosade hulka, kes rindel sõdisid.

Tänan! Aap Neljas, palun!

Aitäh, härra juhataja! Selle seaduse § 203 näeb ette tagatised reservväelasele õppekogunemisest või riigikaitselisest kursusest osavõtu puhul. Ma tahaksin küsida, härra minister, kas on mõeldud ka neile sanktsioonidele, mis juhtub siis, kui tööandja ei pea seda piisavaks põhjuseks, eriti riigikaitseliste kursuste puhul, ja leiab, et võiks näiteks inimesi hoopis tööluusi pärast vallandada, või otsib mingi muu varjatuma põhjuse tema koondamiseks. Kas selle probleemi peale on Kaitseministeerium põhjalikult mõelnud?

Aitäh! Olen seda probleemi väga paljudes Lääne-Euroopa riikides spetsiaalselt uurinud, kuidas seadusandlikul tasandil on probleem oma lahenduse saanud. Tuleb tunnistada, et minule teada olevalt on kõikides riikides kujunenud tava, kaitsmise tahe, arusaam riiklikkusest ja sellest, et riiki on vaja kaitsta. Oleme proovinud konstrueerida norme, mis oleksid ettevõtja vastu suunatud, kuna meie tavad ja normid on ühelt poolt alles kujunemas, teiselt poolt ellu ärkamas. Aga usun, et ilmselt ei ole siiski võimalik karistada ettevõtjat, kui ta tõepoolest leiab varjatud teid selle kohustuse raskelt täidetavaks muutmisel, ehk kui me räägime sellest näitest, mida te tõite, et ta pärast koondatakse. Küll aga on sanktsioone võimalik rakendada juhul, kui seaduses ettenähtud kohustust ei täideta.

Tänan! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Millisena näeb Vabariigi Valitsus tulevikus ette lepingulises teenistuses olevate allohvitseride palga vahekorda ohvitseride omaga ja palgasüsteemi erinevust ohvitseride omast?

Aitäh! Usun, et sain õieti aru. Kui jutt on kaadriallohvitseridest ehk nendest kaitseväelastest, kes on lepingu alusel tegevteenistuses, siis juba täna, mitte oodates seaduse vastuvõtmist - olgugi et ka seaduses on just nimelt niisugune palgakorraldus sätestatud -, näeme ette seda, et kaadriallohvitseri vanim auaste on palgaskeemis võrdsustatud kapteni palgaastmega, ehk sisuliselt me ei näe ette seda, et kõikidest kaadriallohvitseridest peaksid ilmtingimata karjäärisüsteemis saama ohvitserid, vaid kaadriallohvitserid võiksid oma teenistuskäigu kohaselt oma palgatingimuste ja oma positsioonitingimuste poolest kasvada samale tasandile kui kapteni aukraadis tegevteenistuses olevad ohvitserid.

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kaasettekande riigikaitsekomisjoni poolt teeb meile esimees. Peeter Lorents, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid! Kahetsusega pean juhtima kõigepealt iseenda ja kõikide kohalviibijate tähelepanu sellele, et meil on tööaega veel umbes 14 minutit. Sellest tulenevalt olen oma ettekandes hästi tagasihoidlik. Eelkõige palun kõikidel tähele panna, et riigikaitsekomisjon otsustas säästa teie töölaudasid liigse paberikuhja tekitamisest ja seetõttu on teile esitatud üsna vähe lehti, mis käsitlevad just neid konkreetseid kohti, millega on seotud muudatusettepanekud. Teine oluline moment on seotud muudatusettepanekutega, mis on märgitud tabelis numbritega 5 ja 6. Tõepoolest, komisjon sai teatavate normitehniliste möödalaskmistega hakkama ja volitas mind vabandust paluma komisjoni nimel, ühtlasi palume eelmainitud ettepanekuid mitte toetada. Eelnõu on mahukas, töö sellega veel jätkub. Komisjoni soov on, et pärast muudatusettepanekute läbihääletamist eelnõu lugemine katkestatakse. Muudatusettepanekuid ootame 16. jaanuariks 1999 kella 15-ks. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Avan läbirääkimised eelnõu 862 teemadel. Kõnesoove ei paista olevat. Kas me võime läbirääkimised lugeda peetuks? Tänan! Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kasutame siis ülejäänud aega, et vaadata läbi muudatusettepanekud Peeter Lorentsi juhtimisel. Muudatusettepanekuid on loetelus 12. Esimene muudatusettepanek on Viktor Niitsoolt, juhtivkomisjon pole arvestanud. Hääletamist ei soovita. Teine ettepanek on samuti Viktor Niitsoolt. Viktor Niitsoo, palun!

Härra juhataja! Palun seda ettepanekut hääletada. Kommentaariks ütleksin seda, et vabatahtlikult ajateenistusse pürgijatelt võiks siiski nõuda vajalikul tasemel eesti keele oskust. See ei käi kutsealuste kohta, kes eesti keelt ei valda, kelle puhul kaitsevägi peab võtma selle ülesande, mida kool on jätnud tegemata. Aitäh!

Tänan! Kas komisjon soovib kommenteerida?

Tänan! Ammendava kommentaari andis kaitseminister. Komisjon ei toeta Viktor Niitsoo ettepanekut.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepanekut toetas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 11, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Kolmas ja neljas muudatusettepanek on Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, komisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. Viies ettepanek on samadelt autoritelt, komisjon on sisuliselt arvestanud. Elmar Truu, palun!

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjoni kommentaar.

Tänan, härra juhataja! Tänan, härra Truu! Komisjon palub veel kord vabandust Riigikogu liikmete ees ja palub seekord mitte toetada komisjoni.

Lugupeetud Riigikogu! Palun võtta seisukoht viienda muudatusettepaneku suhtes!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 14, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Kuues ettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Elmar Truu, palun!

Palun seda hääletada.

Komisjoni kommentaar.

Tänan, härra istungi juhataja! Kommentaar on sisuliselt sama, komisjon palub mitte toetada.

Lugupeetud Riigikogu! Palun võtta seisukoht kuuenda muudatusettepaneku suhtes!Hääletustulemused Ettepaneku poolt ei antud ühtegi häält, vastu oli 20 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Seitsmes ettepanek on kolleeg Ants Järvesaarelt, komisjon on osaliselt arvestanud. Kaheksas ettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Üheksas ettepanek on Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, komisjon pole arvestanud. Hääletamist ei nõuta. Kümnes ettepanek on Ants Järvesaarelt, komisjon pole arvestanud. Ants Järvesaar.

Ma palun hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon seda ettepanekut ei toetanud. Sisulisel arutelul toodi argumente, et taolisi olukordi nagu suurkatastroof Tšernobõlis, on olnud endises NSVL-s ka teisi, neid ei ole paraku avalikustatud, ka seal on saanud inimesed märkimisväärselt kannatada. Ei ole põhjust, miks ühtesid teistele eelistada. Aga komisjon tegeleb selle küsimusega veel. Aitäh!

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 10. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt oli 7 Riigikogu liiget, vastu 11, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Ettepanek nr 11 on Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, pole arvestatud. Hääletamist ei nõuta. Ettepanek nr 12 on samadelt autoritelt, komisjon ei ole arvestanud. Hääletamist ei nõuta. Seega on muudatusettepanekute loetelu läbi vaadatud. Komisjoni ettepanek on teine lugemine katkestada. Seoses muudatusettepanekutele pikema tähtaja määramisega palub juhatus komisjoni kirjalikku taotlust.

Aitäh! Suuliselt võin üle korrata, et me ootame muudatusettepanekuid 1999. aasta 14. jaanuariks kella 15-ks.

Suur tänu! Eelnõu 862 teine lugemine katkestatakse.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, selleks on Riigikogu liikme Olev Raju algatatud krediidiasutuste seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Ettekandeks ja kaasettekandeks on sõna Olev Rajul.

Lugupeetud Riigikogu! Kordan hästi lühidalt üle, millest sai alguse vajadus selle seaduseelnõu järele. Juunikuus, meie viimasel töönädalal enne suvepuhkust esitas õiguskomisjon ühe väga pika nimega seaduseelnõu, mille rakendussätetes oli ka niisugune punkt, mille järgi tekkis võimalus teha krediidiasutuste sissemakseid natuuras, näiteks kanamunadega. Seda ei saa pidada loogiliseks. Kuna ma avastasin selle asja saalis, olin tookord valiku ees, kas hakata protestima ja paluda vajalik seaduseelnõu edasi lükata või lasta läbi minna ja esitada muudatus selle seaduse kohta. Valisin teise tee ja see muudatus krediidiasutuste seaduse § 27 kohta ongi nüüd teie ees. Selle muudatuse eesmärk on mitte võimaldada krediidiasutuste aktsiakapitali sissemaksu kartulikottide, munade, pastapliiatsitega. Teisele lugemisele on autor esitanud ühe muudatusettepaneku. Palvega täiendada seaduseelnõu teksti esines Eesti Pank, kellel puudub seaduse algatamise õigus, autor oli Eesti Panga ettepanekuga nõus ja esitas selle oma nimel. Rahanduskomisjon arutas seaduseelnõu 1015 ja rahanduskomisjoni ettepanek on seaduseelnõu täna teisel lugemisel vastu võtta. Tänan!

Tänan! Meil on vastuvõtmiseks aega neli minutit. Kas on küsimusi ettekandjale? Liia Hänni, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tahaks selgitust selle kohta, kui eluline see seaduseelnõu on. Keegi ei hakka ju sissemakseid tegema pastapliiatsite või kartulikottidega, nagu teie oma näiteid tõite. Milliseid ohte siin võib silmas pidada kehtiva seaduse teksti arvestades?

Selge on see, et pastapliiatsi näide oli utreeritud, et asi selgem oleks. Probleeme on juba olnud, suvel on kahe panga liitmisel üritatud teha sissemakseid kompuutrite ja muu põhivaraga. See ei vasta rahvusvahelistele pangandustavadele.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma avan läbirääkimised. On võimalik avaldada arvamust eelnõu 1015 teemadel. Kõnesoove ei ole. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Meil on üks muudatusettepanek. Kas on probleeme või proteste? Näib, et ei ole. Seega võime selle muudatusettepaneku lugeda aktsepteerituks. Rahanduskomisjoni ettepanek on panna eelnõu 1015 lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele eelnõu 1015, krediidiasutuste seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Lugupeetud kolleegid! Sellega on meie tänase istungi tööaeg ammendunud. Ülejäänud päevakorrapunktidega jätkame homme ja võtame esimesena arutlusele eelnõu 1051. Soovin teile head päeva jätku! Istungi lõpp kell 13.00.