Austatud Riigikogu, kui kellelgi on soov üle anda seaduseelnõusid või arupärimisi, palun registreeruda! Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi, palun!

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse liiklusseaduse ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Ettekande valitsuse poolt teeb teede- ja sideminister Raivo Vare.

Vabariigi Valitsuse üleantud liiklusseaduse ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu kuulub õiguskomisjoni kompetentsi. Kolleeg Olev Raju.

Lugupeetud Riigikogu! Rahanduskomisjoni poolt on mul üle anda kaks ettepanekut. Esiteks, Riigikogu rahanduskomisjon arutas Riigikogu kaheksa liikme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1027, mis näeb ette veele sooduskäibemaksumäära kehtestamist praeguse 18% käibemaksumäära asemel. Eelnõu tekitas komisjonis tublisti vaidlusi. Lõpuks otsustas komisjon teha Riigikogule ettepaneku eelnõu menetlusest järgmistel põhjustel välja arvata. Esiteks, ta ei ole päris vastavuses eurodirektiiviga. Ei ole ette nähtud igasuguse vee vabastamist käibemaksust. Kõige olulisem põhjus oli aga järgmine. Küsimus on selles, kas see riigieelarvet tühjendav maksusoodustus alandab vee hinda Tallinnas või mitte. Komisjonis on ka mitu Tallinna Linnavolikogu liiget ja nad olid üksmeelsel arvamusel, et kui vee inimesteni tooja on täiesti monopoolses seisundis, siis tekitame me ilmselt olukorra, et anname sellele ettevõttele veel 13% kasumit juurde, aga vee hind ei alane. Seetõttu oli komisjoni liikmete enamus selle poolt, et see eelnõu menetlusest välja arvata.

Lugupeetud kolleegid, et meil seisab ees hääletusprotseduur, siis palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohal on 67 Riigikogu liiget. Lugupeetud kolleegid, rahanduskomisjon on oma ettepanekut selgitanud. Kas keegi algatajatest soovib sõna selgituseks: Toomas Alatalu, Vootele Hansen, Liina Tõnisson, Eiki Nestor, Valentin Strukov, Juhan Telgmaa, Elmar Truu, Krista Kilvet? Liina Tõnisson, palun, kõne puldist!

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on äärmiselt kahju, et rahanduskomisjoni ei kutsutud ühtegi sellist eelnõu autorit, kes on Tallinna Linnavolikogu liige ja tegeleb otseselt nende probleemidega. Mina, olles Tallinna Linnavolikogu linnavarakomisjoni esinaine, julgen vaidlustada härra Raju väite, et niikuinii Tallinnas selle muudatuse tagajärjel vee hind ei lange, sest tegemist on monopoliga. Kõikjal maailmas on veeorganisatsioonid monopolid, sest et vaevalt ehitab keegi kaks veetrassi kõrvuti. Sellele vaatamata reguleeritakse vee hinda. Kutsun teid üles toetama selle eelnõu menetlusse jätmist, seda enam, et seda eelnõu on toetanud peaaegu kõikide siin saalis esindatud erakondade esindajad. Aitäh!

Suur tänu, Liina Tõnisson! Austatud Riigikogu, panen hääletusele rahanduskomisjoni ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja kaheksa Riigikogu liikme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1027. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Rahanduskomisjoni ettepaneku poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu on 20, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 1027 on Riigikogu menetlusest välja arvatud. Kolleeg Olev Raju jätkab.

Lugupeetud Riigikogu, rahanduskomisjonil on ettepanek ka teine eelnõu menetlusest välja arvata. Vahepeal kasutan võimalust, et ma kõnepuldis olen ja avaldan pisut protesti. Härra Nestor, kes oli komisjonis põhiettekandja, on Tallinna Linnavolikogu liige. Nüüd teisest eelnõust. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1004. Ka see eelnõu kutsus komisjonis esile palju vaidlusi. Sisuliselt on tegemist erakõrgkoolide tulumaksust vabastamisega. Tekkis vaidlus selle üle, kas see korrastab majandusruumi või ei korrasta, kas see annab kellelegi eeliseid või ei anna, kas see on hea või halb. Lõpuks võttis komisjon häälteenamusega vastu otsuse teha Riigikogule ettepanek see seaduseelnõu menetlusest välja arvata.

Kas algataja, Reformierakonna fraktsiooni nimel soovib keegi selgituseks sõna? Ei soovi. Austatud Riigikogu, panen hääletusele rahanduskomisjoni ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1004. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Rahanduskomisjoni ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 34, erapooletuid ei ole. Komisjoni ettepanek ei leidnud toetust ning seaduseelnõu 1004 jääb Riigikogu täiskogu menetlusse. Kolleeg Daimar Liiv.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni nimel on mul au teha teile ettepanek arvata menetlusest välja seaduseelnõu 1061. Selle eelnõu andis valitsus Riigikogu menetlusse pärast seda, kui Riigikogu oli arvanud menetlusest välja täpselt sama küsimust ja täpselt samuti reguleeriva eelnõu. Küsimuse all on kohtunike ja prokuröride palgad. Reformierakond on seisukohal, et nende palkade lahtisidumine üldisest riigiametnike palgaskaalast ja sätestamine eriseaduses ei ole otstarbekas. Eelmisel hääletusel toetasid seda seisukohta peaaegu kõik Riigikogu fraktsioonid peale Koonderakonna ja Maaliidu fraktsiooni. Tuletan meelde hääletustulemuse: 46 : 30. Sellist ideoloogiat kandva eelnõu menetlusest väljaarvamise poolt oli 46 Riigikogu liiget ja 30 oli selle vastu. Reformierakond on seisukohal, et vähemusvalitsus peab arvestama Riigikogu enamuse seisukohta.

Juhatajana on mul küsimus Vabariigi Valitsuse esindajale. Kas esindaja soovib sõna selgituseks? Ei. Sellisel juhul panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku arvata Riigikogu täiskogu menetlusest välja seaduseelnõu 1061. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu on 29, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 1061 on täiskogu menetlusest välja arvatud. Palun, Vambo Kaal!

Aitäh, härra esimees! Austatud kolleegid! Annan üle Vabariigi Valitsuse seaduse § 64 muutmise seaduse, milles nähakse ette Veterinaar­ ja Toiduameti moodustamine. Põllumajandusministeeriumi reformide tõttu on tekkinud olukord, et riigiametnikud peavad lausa valetades Eesti riigi struktuure päästma. On suur oht, et kui Euroopa Liit sellest teada saab, siis ei tunnista ta enam meie veterinaar- ja toidukontrolli süsteemi. Annan üle üsna pika seletuskirjaga eelnõu ja usun, et Põllumajandusministeeriumile on see kui õlekõrs uppujale, sest oma reformi on raske ümber tegema tulla. Ma pakun võimaluse see rahulikult ära teha.

Kolleeg Vambo Kaalu üleantud Vabariigi Valitsuse seaduse § 64 muutmise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Kolleeg Tiit Käbin.

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon otsustas oma eilsel istungil teha ettepanek arvata Riigikogu menetlusest välja Keskfraktsiooni algatatud rahvahääletuse seaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu 999. Rahvahääletuse seaduse § 13 lõikes 1 on öeldud: "Muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise otsuse võtab Riigikogu vastu mitte enne kolme kuud, arvates otsuse eelnõu Riigikogu päevakorda võtmisest." Siin on analoogia põhiseaduse muutmisega, mille puhul esimese ja teise lugemise vahel peab olema vähemalt kolm kuud. Ka siis, kui võetakse vastu rahvahääletuse korraldamise otsus, on oluline, et otsust ei langetataks kiirustades. Seetõttu peab see otsus olema saalis arutlusel vähemalt kaks korda ja nende arutluste vahe ei või olla lühem kui kolm kuud. Keskfraktsioon pakub välja järgmise § 13 lõike 1 sõnastuse: "Muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise otsuse võtab Riigikogu vastu mitte enne kolme kuud, arvates otsuse eelnõu Riigikogu alatise komisjoni päevakorda võtmisest." Teiste sõnadega, kolm kuud hakkab jooksma ajast, kui otsuse eelnõu juhtivkomisjon on selle oma päevakorda võtnud. Siis ei ole enam mingit seost sellega, millal eelnõu saalis lugemisel on ning kas ja kui põhjalikult Riigikogu liikmed selle küsimusega tutvuda saavad, sest komisjon võib hoida eelnõu kolm kuud enda käes, tuua ta siis saali ja teha ettepanek otsus vastu võtta. See ei ole korrektne. Vabariigi Valitsus, tõsi küll, toetab esitatud eelnõu, kuid natukene kummalisel viisil. Ma loen valitsuse volitusel justiitsministri kirja ette: "Tuleb nõustuda väitega, et rahvahääletuse seadus ei ole piisavalt täpne ja vajaks muutmist. Riigikogu täiskogu istungi päevakord on selgem määratlus, võrreldes Riigikogu päevakorraga. Nimelt saab päevakord olla üksnes istungil, mitte aga organil, antud juhul Riigikogul. (Siin ei ole öeldud mitte midagi asja kohta. Edasi. - T. K.) Samas ei ole (Ei olene, peaks olema. - T. K.) seletuskirjas väidetud vastuolu rahvahääletuse seaduse § 13 lõike 1 ja Riigikogu kodukorra seaduse § 52 vahel. Paragrahv 52 ütleb, et küsimus lahendatakse otsusega ning tegemist on rahvahääletuse seaduse sisulise muudatusega. Otsust käsitletakse küll vähemalt kahel erineval istungil, kuid vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 90 lõikele 1 võib igal ajal arutelu katkestada..."

Tiit Käbin, aeg on läbi.

Valitsus ei ütle sisuliselt selle eelnõu kohta mitte midagi. Komisjoni ettepanek on eelnõu 999 menetlusest välja arvata.

Head kolleegid, me oleme ära kuulanud komisjoni seletuse. Tegemist on Keskfraktsiooni algatatud seaduseelnõuga. Olav Anton, kas ma saan õigesti aru, et te soovite algatajate nimel sõna selgituseks? Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Me kuulsime komisjoni esimehe suust, et probleem on olemas. Kahe seaduse vahel (üks neist on rahvahääletuse seadus ja teine Riigikogu kodukorra seadus) on vasturääkivus, termineid kasutatakse erinevalt ja rahvahääletuse seaduse teksti võib mitmeti mõista. Samasuguse hinnangu andis ka valitsus. Ta nägi probleemi lahendust küll natuke teistmoodi kui mina või kui pakkus Keskfraktsioon oma eelnõus. Teoreetiliselt on veel paar võimalust seda vastuolu kõrvaldada. Selleks aga, et vastuolu kõrvaldada, peab Riigikogu seda eelnõu menetlema ja menetluse käigus vastuolu kõrvaldama. Kui menetleda ei soovita, siis on see rohkem jaanalinnupoliitika ega tohiks Riigikogule sobida. Kõik on nõus, et probleem on olemas ja seda saab lahendada ainult siis, kui eelnõu menetleda. Selleks, et seda menetleda, peab Riigikogu praegu põhiseaduskomisjoni ettepaneku tagasi lükkama ja sundima põhiseaduskomisjoni seda eelnõu menetlema. Aitäh!

Tänan, Olav Anton! Toomas Alatalul on käsi püsti. Palun, küsimus protseduuri kohta!

Aitäh! Kuna tegemist on ülitähtsa küsimusega, siis ma küsin, kas härra Käbin kui põhiseadusega tegeleva komisjoni esimees ei võiks öelda, kas selles projektis, mis nende käes on, seda küsimust käsitletakse või mitte. Me hääletame väga olulist asja.

Juhataja ei saanud aru, et küsimus puudutaks istungi protseduuri. Lugupeetud kolleegid, asume hääletama. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku arvata täiskogu menetlusest välja seaduseelnõu 999. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Põhiseaduskomisjoni ettepaneku poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu on 14, erapooletuid ei ole. Komisjoni ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 999 on täiskogu menetlusest välja arvatud. Lugupeetud kolleegid, kõik teie ettepanekud on vastu võetud. Kohaloleku kontroll on tehtud.

Järgmisena täpsustame tänast pikka päevakorda. Alustame seaduseelnõu 747 teise lugemise jätkamisega. Kaasettekande teevad Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektor Sulev Kannike ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori asetäitja Ene Rebane. Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "1999. aasta riigieelarve" eelnõu esimene lugemine. Siin on kaasettekandeks palutud anda sõna Rahandusministeeriumi kantslerile Agu Lellepile ning Rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhatajale Ants Liiverile. Päevakorra kolmas punkt on seaduseelnõu 939 teise lugemise jätkamine. Ettekande teeb teede- ja sideminister Raivo Vare ning kaasettekande Standardiameti peadirektori asetäitja Viktor Krutob. Neljas päevakorrapunkt on seaduseelnõu 903 teise lugemise jätkamine. Siin muudatusi ei ole. Samuti ei ole muudatusi päevakorra viienda punkti, seaduseelnõu 904 teise lugemise kohta. Päevakorra kuues punkt on seaduseelnõu 993 teine lugemine. Kaasettekandeks on palutud sõna anda Rahandusministeeriumi maksukorralduse talituse juhatajale Tanel Kõrvelile. Päevakorra seitsmes punkt on seaduseelnõu 966 teine lugemine. Ettekande teeb teede- ja sideminister Raivo Vare ning kaasettekandeks on palutud anda sõna Majandusministeeriumi siseturu osakonna juhataja asetäitjale Eero Koskile. Päevakorra kaheksas punkt on seaduseelnõu 975 teine lugemine. Kaasettekande teeb Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse ja õigusloome büroo teine sekretär Dea Hannust. Päevakorra üheksas punkt on seaduseelnõu 922 teine lugemine. Ettekande teeb justiitsminister Paul Varul ning kaasettekande Maa-ameti peadirektor Kalev Kangur. Päevakorra 10. punkt, seaduseelnõu 940 teine lugemine, ning 11. punkt, seaduseelnõu 981 teine lugemine, on ilma muutusteta. 12. päevakorrapunkt on seaduseelnõu 897 teine lugemine, kaasettekandeks on palutud anda sõna Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna spetsialistile Anne-Ly Normakile. Päevakorra 13. punkt on seaduseelnõu 989 teine lugemine. Siin muudatusi ei ole. Päevakorra 14. punkt on seaduseelnõu 1043 esimene lugemine. Kaasettekandeks on palutud sõna anda Rahandusministeeriumi maksukorralduse talituse juhatajale Tanel Kõrvelile. Päevakorra 15. punkt on seaduseelnõu 1053 esimene lugemine. Siin muudatusi ei ole. 16. päevakorrapunkt on seaduseelnõu 1012 esimene lugemine. Kaasettekande teeb siin Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ja toitumise büroo juhataja Kairi Ringo. Päevakorrapunktid 17 ja 18 (seaduseelnõude 1037 ja 1028 esimene lugemine) on ilma muudatusteta. Tänase päevakorra viimane, 19. päevakorrapunkt on seaduseelnõu 1041 esimene lugemine. Kaasettekandeks on palutud anda sõna Siseministeeriumi andmekaitse osakonna juhatajale Hillar Aarelaiule. Need olid juhataja täpsustused tänase päevakorra kohta. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Mul on protseduuriline küsimus, mis puudutab etteloetud võimalikke kaasettekandjaid. Meil on Riigikogu praktikas korduvalt juhtunud, et teatatakse kaasettekandjad ja mõni aeg hiljem ettekandja ütleb, et ta loobub kaasettekandest. See on minu arust töö korraldamise seisukohalt veidi arusaamatu, sest Riigikogu liikmed võivad olla ette valmistanud küsimusi kaasettekandjale ja kui kaasettekandest loobutakse, kaotab kaasettekandjate loetelu tegelikult mõtte. Mul on küsimus: kuidas Riigikogu juhatus kavatseb seda edaspidi protseduuriliselt korraldada?

Aitäh! Olen tänulik selle märkuse eest. Mul on sama kahtlus, nii et Riigikogu juhatus võtab selle küsimuse oma neljapäevasel korralisel koosolekul arutusele.

Lugupeetud kolleegid, lubage alustada ning võtta arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse §-de 13, 15, 18, 19 ja 21 muutmise ning §-ga 14¹ täiendamise seaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist ning ma palun ettekandeks kõnepulti välisminister Raul Mälgu.

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitas möödunud aasta 10. detsembril Riigikogu menetlusse seaduseelnõu 747, mille teist lugemist te täna jätkate. Teatavasti arutas Riigikogu seda eelnõu esimest korda käesoleva aasta 18. märtsil. Eelnõu teine lugemine katkestati 17. juunil koos võimalusega esitada põhiseaduskomisjonile eelnõu kohta uusi parandusettepanekuid. Viimaste kuude jooksul töötasid põhiseaduskomisjoni liikmed Vabariigi Valitsuse esindajate osalusel intensiivselt suve jooksul laekunud parandusettepanekutega. Toimusid pingelised diskussioonid. Vaevalt ma eksin, väites, et tegemist on ühe põhjalikumalt arutatud seaduseparandusega viimaste aastate jooksul üldse. See põhjalikkus on olnud ka vajalik ning paratamatu. Pärast ligikaudu aasta kestnud menetlemist pole täna otstarbekas teile detailselt üle korrata eelnõu kõiki juriidilisi ning sise- ja välispoliitilisi aspekte. Neid on varem siit kõnetoolist rõhutanud minu eelkäija ja kolleegid, keda valitsus on Riigikogus volitanud oma seisukohti esitama. Meenutan lühidalt, et valitsuse esitatud eelnõu pani ette muudatuste tegemise kodakondsuse seaduse mitmes sättes. Eelnõu põhieesmärk oli luua neile taasiseseisvunud Eestis sündinud ja alla 15-aastastele alaealistele, kellel ei ole ühegi teise riigi kodakondsust, seaduse tasemel võimalus saada lihtsustatud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsus. Vastavalt eelnõule saavad sooviavalduse esitamise õiguse lapsevanemad, last üksi kasvatavad vanemad või lapsendajad, kes on elanud sooviavalduse esitamise hetkeks Eestis vähemalt viis aastat ega kuulu ühegi riigi kodakondsusesse. Valitsus rõhutas nii eelnõu esitades kui ka seda toetades, et esitatud kodakondsuse seaduse parandused ei muuda kehtiva kodakondsuspoliitika põhialuseid ega seadusta kodakondsuse saamisel ius soli printsiipi. Valitsus lähtus vajadusest tagada Eestis sündinud, kuid kodakondsuseta laste õigused vastavalt rahvusvahelises õiguses ja rahvusvahelises praktikas aktsepteeritud põhimõtetele. Kõige olulisem rahvusvaheline dokument on siin ÜRO lapse õiguste konventsioon, mille artikkel 7 sätestab iga lapse õiguse kodakondsusele tema sünnihetkest peale. Eesti ratifitseeris selle konventsiooni juba 1991. aastal. Valitsus soovis ja soovib kindlustada ka Eesti kui usaldusväärse välispoliitilise partneri mainet ning aidata kaasa mitte-eestlaste integratsiooniprotsessile. Kinnitan veel kord, et lapse õiguste konventsioonist lähtuvalt tehtud Vabariigi Valitsuse ettepanek kajastab praktikat kindlustada kodakondsuseta vanemate lapsele kodakondsus. See iseloomustab kõigi Läänemeremaade Nõukogu liikmete, samuti Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikide siseseadusi. Nüüd, 1998. aasta lõpul on ainsaks erandiks jäänud Eesti. Eelnõu teise lugemise alustamisest, s.o juunikuust möödunud aja jooksul on oma seadused rahvusvaheliste standarditega vastavusse viinud ka naaberriik Läti. See on oluline välispoliitiline asjaolu. Välisministrina rõhutan ma, et seaduseelnõu 747 teise lugemise alustamise ja tänase eeldatava lõpetamise vahele jääval ajal on eelnõu menetlemise välispoliitiline taust kahtlusteta muutunud. Sisuliselt puuduvad argumendid, mis rahvusvahelise üldsuse ees õigustaksid viivitamist parlamentaarse otsuse langetamisel. Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelöeldu taustal on valitsusel hea meel tõdeda, et pärast teise lugemise katkestamist on põhiseaduskomisjonis tehtud eelnõuga põhjapanevat ja viljakat tööd. Selle töö tulemus on Riigikogule esitatud eelnõu 747 uus versioon, mis endiselt järgib rahvusvahelist õigust ja kinnistab valitsuse esitatud algse eelnõu põhimõtet. Teie käes olev eelnõu variant on täpsem formaaljuriidilises mõttes, samas täiendab eelnõu kodakondsuse seaduse § 13 uue, 6. lõikega. See lõige täpsustab asjaolusid, mida arvestades tekib võimalus oma lapsele lihtsustatud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust taotleda ka nendel isikutel, tsiteerin: "...kes olid enne 1991. aasta 20. augustit NSV Liidu kodanikud ja kes ei ole hiljem omandanud ühegi riigi kodakondsust." Arvan, et põhiseaduskomisjoni ettepanekud teevad valitsuse seaduseparanduse täpsemaks, arusaadavamaks ja arvestavad lisaks Eesti rahvusvahelistele kohustustele probleemi ajaloolist tausta. Muudatusettepanekute arutelu ning kaasnenud konsultatsioonide sisu tutvustab teile põhjalikumalt komisjonipoolne kaasettekandja Mart Nutt. Austatud Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse esindajana avaldan ma lootust, et põhiseaduskomisjoni pingutused on loonud aluse konsensuse saavutamiseks Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude vahel. Teatavasti toimus esmaspäeval ka asjaomane kohtumine peaministri osalusel. Tegemist on sise- ja välispoliitiliselt nii kaaluka eelnõuga, et vajaliku üksmeele saavutamiseks ei ole ükski pingutus liiast. Arusaadavalt saan ma oodata ainult positiivset tulemust, mis annaks panuse Eesti arengusse nii lähi- kui ka pikemas perspektiivis. Seepärast teen valitsuse poolt ettepaneku seaduseelnõu 747 teine lugemine põhiseaduskomisjoni esitatud kujul täna lõpetada ja see lähemal ajal kolmandal lugemisel heaks kiita. Aasta lõpus toimuvad nii OSCE kui ka Euroopa Liidu olulised rahvusvahelised foorumid, sealhulgas Euroopa Liidu tippkohtumine Viinis. Palun lugupeetud Riigikogu liikmeid eelnõu kohta otsust langetades ka seda arvesse võtta! Mõlemad organisatsioonid on teatavasti väljendanud oma selget arvamust, et täna arutatav seaduseelnõu on vaja kiiresti vastu võtta. Sama selged on nende organisatsioonide kinnitused, et seaduse vastuvõtmise järel on Eesti seadused kodakondsus- ja rahvusvähemuste poliitika osas lõplikult kooskõlla viidud rahvusvahelise õigusega. Need kinnitused on soliidsed ja neid tasuks arvestada koduse poliitilise otsuse langetamisel. Lugupeetud parlamendi liikmed! Lõpetuseks soovin teid ja eriti Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmeid veel kord tänada pingutuste ja koostöö eest viimastel nädalatel! Siht oli leida eelnõu rahvusvaheliselt aktsepteeritav ja sisepoliitiliselt kaalutletud lõplik sõnastus. Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänan tähelepanu eest!

Tänan, härra välisminister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Enn Tarto, palun esimesena!

Aitäh, härra istungi juhataja! Austatud välisminister! Te loomulikult teate, et on kaks eri küsimust kodakondsuseta isikute lapsed (neid on Eestis kas 10 või 30) ja Eestis elavate Vene Föderatsiooni kodanike lapsed. Mul on küsimus ühe tähtsa rahvusvahelise dokumendi kohta, mis hiljuti Vene Föderatsiooni parlamendi alamkojas vastu võeti. See dokument ei ole lõplikult jõustunud. Seal öeldakse, et endise Nõukogude Liidu kodanikud ja nende järglased tunnistatakse Venemaa kodanikeks, kui nad pole oma vaba tahte avaldusega andnud teada soovist kuuluda mõne teise riigi kodakondsusesse. Kas te ütleksite täpsemalt, kas Eestis elavad eestlased, Eesti Vabariigi kodanikud, on ka kuulutatud Vene Föderatsiooni kodanikeks või on nendeks kuulutatud ainult Eestis elavad endise Nõukogude Liidu kodanikud, kes ei kuulunud Eesti Vabariigi kodakondsusesse? Tegelikult pöörab see otsus meie eelnõu pea peale. Aga võib-olla te välisministrina valgustaksite lähemalt seda Vene Föderatsioonis peaaegu vastuvõetud otsust, sest see on vahetult seotud meie kodakondsuse seaduse eelnõuga.

Aitäh! Vene Föderatsiooni parlamendi alamkojas, kui nii võib lühendatult öelda, on tõepoolest olnud arutlusel ja läbinud protseduuri õigusakt, mis käsitleb kaasmaalaste kaitset. See akt on läbi vaadatud Vene parlamendi ühes kojas. Niisuguse akti jõustumiseks Vene Föderatsiooni ametliku aktina peab see saama ka heakskiidu Vene Föderatsiooninõukogus ja samuti peab see saama presidendi heakskiidu. Tegemist on siiski aktiga, mida me saame käsitleda kui projekti staatuses olevat dokumenti. Ta ei reguleeri praktilist elu. Võib-olla oleks liiast hakata detailselt analüüsima Vene Föderatsiooni seadusandlikus protsessis olevat seaduseelnõu. Eesti Vabariik eeldab loomulikult, et Vene Föderatsioon järgib neid rahvusvahelisi põhimõtteid, millest oma seaduste kujundamisel lähtuvad kõik riigid. Need arutelud, mis Vene Föderatsioonis edaspidi toimuvad, võivad kindlasti ka muuta seda, mis on sinna dokumenti kirja pandud. Seetõttu arvan ma, et me võiksime hakata rääkima selle akti mõjust Eestis ikkagi alles siis, kui me oleme saanud kätte vastuvõetud otsuse. Et tegemist ei ole seadusega, siis on ju puudu ka rakendusaktid, mis mõnda deklaratiivsema iseloomuga põhimõtet võimaldaksid täpsemini mõista. Vara on veel detailsemalt kommentaarida.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Austatud välisminister! Oma ettekandes rõhutasite te korduvalt eelnõu välispoliitilist tausta, rahvusvahelisi kohustusi ja muid leppeid. Mis te arvate, kui juudid oleksid 1947. aastal ja hiljem kuulanud ÜRO soovitusi ja nendele allunud, kas Iisraeli riik oleks üldse kunagi sündinud ja kas ta oleks olemas?

Aitäh! Küsimusele vastamine nõuaks pikka ajaloolist ülevaadet sellest, kuidas ÜRO tol ajal otsuseid langetas. Tuleb öelda, et praegu on Iisrael rahvusvaheliselt igati tunnustatud riik ja on liitunud paljude rahvusvaheliste kokkulepetega. Mis puudutab seda, kas üks või teine Iisraeli riigi aktsioon on olnud ajaloo jooksul vastavuses mingi ÜRO aktiga, siis toonitan veel kord, et siin on tegemist 50-aastase väga keeruka ajalooga, mida ma küll analüüsima ei hakkaks, sest Lähis-Ida konflikti ajalugu on olnud väga keeruline ja mitmetahuline. Kui teil on mingeid täpsustavaid küsimusi, siis saame me võib-olla diskussiooni jätkata, aga praegu ma Iisraeli riigi ajaloo pikemale analüüsile ei pühenduks.

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu.

Aitäh! Lugupeetud härra välisminister! Ma tulen tagasi Venemaa kaasmaalaste seaduse juurde, sest selle seaduse kohta on olemas ka Venemaa valitsuse arvamus. Mul on olemas Kirijenko valitsuse aegne arvamus, millele on alla kirjutanud Oleg Sõssujev, kes on meile tuntud kui meie probleeme ja meie suhete arendamise vajalikkust väga hästi mõistev mees. Selles tema arvamuses või tema allkirjaga Venemaa valitsuse arvamuses on selgelt öeldud, et kui see seadus vastu võetakse, siis on seda võimalik tõlgendada kui sekkumist teiste riikide, sealhulgas (seda on otseselt mainitud) Balti riikide siseasjadesse. Selline on Venemaa valitsuse arvamus selle seaduseelnõu kohta. Siit minu küsimus. Venemaal on praegu uus valitsus. Kas Eesti on tundnud huvi uue Vene valitsuse seisukoha vastu ja kas Eesti valitsus on tundnud huvi, milline on välismaa või meile sõbralike riikide arvamus selle kohta, mis on must valgel fikseeritud kui võimalik sekkumine Eesti siseasjadesse? Võis ju teha väga lihtsa ja loogilise järelduse, et me peaksime kõigepealt ära ootama, millal Venemaa selle seaduse vastu võtab.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Tõepoolest, Vene Föderatsiooni eelmine valitsus ei pidanud õigeks seda seadust esitatud kujul vastu võtta. Ma toonitan: esitatud kujul vastu võtta. Need teemad on olnud Vene Föderatsioonis väga pikka aega kõne all. Neid küsimusi on mitme aasta jooksul, alates 1994. aastast arutatud ja Vene pool on siin korduvalt ka mitmeid samme astunud. Seetõttu tundub mulle, et me peaksime siiski eristama poliitilist tahet välja töötada ja seadustada mingi üldine lähenemine ning selle tahte konkreetset formulatsiooni. Meie käsutuses olev informatsioon ei hõlma Vene Föderatsiooni praeguse valitsuse konkreetseid seisukohavõtte nende küsimuste kohta. Kaasmaalaste teemast on aga eri ametiisikud oma avaldustes üht-teist rääkinud. Mul on praegu vara konkretiseerida seisukohti, mis puudutavad Vene valitsuse suhtumist sellesse dokumenti sellises sõnastuses, nagu ta Riigiduumale esitati. Seda saab teha võib-olla siis, kui asja asub käsitlema Föderatsiooninõukogu või kui seaduseelnõu jõuab presidendini. Praegu ei ole mul võimalik lõplikku vastust anda.

Tänan! Kolleeg Tiit Tammsaar.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud välisminister! Kas te võite meile siin Riigikogus ja ka kogu eesti rahvale kinnitada, kätt südamele pannes, et see Euroopa struktuuride ja nende eestkõneleja Max van der Stoeli nõudmine jääb lõplikult viimaseks nõudmiseks meie kodakondsuse seaduse muutmise kohta? Kas te võite seda kinnitada või ei?

Lugupeetud Riigikogu liige, on muidugi äärmiselt raske teiste nimel kätt südamele panna, aga nii OSCE kui ka Euroopa Liit on viimaste nädalate ja kuude jooksul esitanud äärmiselt selgeid seisukohavõtte, mida te kõik teate. Ma saan ainult panna käe südamele ja loota koos teiega, et tegu on siiraste sõnavõttudega.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, härra minister! Me kuulsime teie sissejuhatavas põhjalikus sõnavõtus, et mujal riikides on sellised probleemid ammu lahendatud ning et ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on andnud meile ühemõttelisi soovitusi selle probleemi lahendamise kohta. Te ütlesite ka, et see eelnõu on juba väga pikka aega menetluses olnud ja Eesti on viimane, kellel on see probleem lahendamata. Kas te olete nõus, et selle seaduseelnõu senine vastuvõtmata jätmine ei ole mitte kogu valitsuse või ka Riigikogu, vaid rohkem Välisministeeriumi ja välisministri tegematajätmiste või väga pika aja jooksul tööga toimetulematuse tagajärg? Kui te sellega nõus ei ole, siis kas me oleme õigesti aru saanud, et teie rõhuasetused sissejuhatavas sõnavõtus ei olnud päris täpsed?

Aitäh! Välisministrit on selles küsimuses volitanud esinema valitsus. Ma esinen siin valitsuse nimel ja selle staatuse tõttu on mul eri ametkondade rolli kogu protsessis äärmiselt raske käsitleda. Juhin teie tähelepanu ka sellele, et vastavalt olukorra arengule on valitsus pidanud vajalikuks saata seda teemat siia käsitlema erinevaid valitsuse liikmed.

Tänan! Kolleeg Lauri Vahtre.

Tänan! Härra minister! Endise Nõukogude Liidu kodanike probleem on nagu hambavalu, mida meil soovitatakse ravida dünamiidiga. Aga see selleks. Probleemis on vaieldamatult süüdi Venemaa kui Nõukogude Liidu õigusjärglane. Pean loomulikuks, et kõigepealt näitaks head tahet Venemaa, tunnistades, et Eesti oli okupeeritud, ja paluks meie käest vabandust. Milline on siin perspektiiv, millal tunnistab Venemaa oma süüd?

Aitäh! Hinnangud ajaloos toimunule, samuti ajalooga kaasnevatele juriidilistele aspektidele on meie välispoliitilises tegevuses olnud pärast Eesti taasiseseisvumist olulisel kohal. Neid küsimusi on korduvalt arutatud. Esimene probleem on see, kes ja kuidas lõpliku hinnangu annab. Elu on ju väga mitmekesine ja seda, et iga viimane kui ajaleht, iga viimane kui poliitik hakkaks ajalugu hindama täpselt ühtmoodi, nii nagu meie eeldame, ilmselt vist loota ei maksa. Teine aspekt on riigiorganite positsioon. Vene Föderatsiooni ajakirjandusväljaannetes võime näha hinnanguid, mis on äärmiselt lähedased nendele, mida on Eestis esitatud. Ma olen tutvunud Venemaa väga mitmekesise ajakirjandusega. Vene Föderatsiooni ametiisikute positsioonid on olnud suhteliselt püsivad. Vene Föderatsioon on teinud meile ettepanekuid kasutada edasiliikumiseks ajaloolaste ühiskomisjone ja mitmeid muid selliseid vorme. Ka on meie teadlased mõnelgi korral kokku saanud. Alles üsna hiljuti oli mul võimalik kohtuda Balti riikide ja Venemaa noorte politoloogide seminarist osavõtjatega. Mingisugune niisugune protsess toimub. Kuid praeguseks ajaks ei ole Vene Föderatsiooni ametlik positsioon muutunud. Teatavasti on Vene Föderatsioon andnud hinnanguid erinevatele Euroopa ajaloo sündmustele, samuti on olemas omaaegne NSV Liidu rahvasaadikute kongressi detsembriotsus, mille ettevalmistamises mõned siin saalis olijad osalised olid. On olemas edasiviivaid samme. Tegemist on eelkõige suurt poliitilist tahteavaldust eeldava probleemiga. Praegune Vene Föderatsiooni poliitiline positsioon, mis puudutab hinnangut aastatel 1939-1940 toimunu kohta, ei erine mõne aasta tagusest positsioonist. Siin ei ole mul teile mainida ühtegi muudatust.

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Austatud välisminister! Kolleeg Vootele Hansen laiendas eelnõu teemat nii ajas kui ka ruumis. Sellegipoolest ei küsi ma, et mis võiks olla maailmas teisiti, kui Iisraeli rahvas ja Vootele Hansen oleksid täitmiseks võtnud sõnad, mida Jahve edastas Moosesele Siinai mäel. Ma küsin konkreetselt eelnõu kohta. Milline erinevus kodakondsuse naturalisatsiooni korras saamisel on mitte ühegi riigi kodanikuks olevate isikute ja nende isikute vahel, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras pärast seda, kui nende lapsed on juba sündinud?

Kõnealune seaduseelnõu käsitleb lapsi, ta ei käsitle seda, kuidas vanemad kodakondsuse saavad. Kui laste kodakondsuse küsimus lahendatakse eelnõus ettenähtud korras, siis ei loo see mingeid lisavariante nende vanematele (kui te oma küsimusega seda silmas pidasite).

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud härra välisminister! Te teate suurepäraselt, et Euroopas on seda probleemi lahendatud mitut moodi. Minu parandusettepanek näiteks lähtub sellest, kuidas selle probleemi lahendas Prantsusmaa aasta tagasi. Edasi, Max van der Stoel on samasugune poliitik nagu kõik teisedki. Poliitikud võivad eksida. Ma tuletan meelde, et tema soovitatud ümarlaua esindajad kukkusid ju esimestel valimistel peaaegu kõik läbi. Kaks aastat tagasi jätsime me tema soovitusel keeleseaduse täpselt fikseerimata ja seetõttu on meil tänaseni protsessid kaelas. Seepärast ei arva ma, et me peaksime absolutiseerima seda tõde, mida tema esitab. Aga minu küsimus puudutab seda, kuidas me ise oleme käitunud. See ettepanek on mitu aastat vana. Milliseid ettepanekuid on Eesti Välisministeerium või tema esindajad alates 1995. aastast kohtumistel Max van der Stoeliga selle probleemi lahendamiseks teinud või mida Välisministeerium on soovitanud Riigikogu OSCE delegatsioonil Max van der Stoeliga arutada?

Aitäh! Kõigepealt ma toonitan, et Max van der Stoel ja tema kontor on ikkagi osa kogu OSCE mehhanismist. See ei ole midagi iseseisvat. Meie partner on OSCE ja Max van der Stoel on see OSCE mehhanismi osa, kellega me selles küsimuses suhtleme. Kui tema esitab oma seisukoha, siis on see ikkagi OSCE, mitte ühe isiku seisukoht. Formaalselt on asi nii. Kui me räägime Euroopa Liidu ja OSCE suhtumisest, siis on kõrgetasemelised poliitilised seisukohavõtud andnud täiendavalt kaalu sellele seisukohale ja just sellele, et tegemist on ikkagi OSCE arvamusega. Mis puudutab aga Välisministeeriumi kontakte nii härra Max van der Stoeli kui ka teiste rahvusvaheliste organitega ja nende esindajatega, siis märgin, et kodakondsusküsimusi reguleerib Riigikogu oma aktidega. Täitevvõimu esindajate võimalused läbirääkimisi pidada on otseselt seotud sellega, mida seadusandja on ette pannud.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud välisminister! See seaduseelnõu on tõepoolest varsti aasta olnud Riigikogu menetluses, aga ega eriti kaugemale temaga pole saadud. Ma küsin § 1 lõike 5 kohta. Siin on kirjutatud: "Alla 15-aastane alaealine, kellele vastavalt käesoleva paragrahvi 4. lõikele taotletakse Eesti kodakondsust, peab viibima püsivalt Eestis ning ei tohi sünnist alates olla kuulunud ühegi riigi kodakondsusesse." Meie riik taastus 1991. aastal. Need, kes selle aja jooksul on sündinud, on keskeltläbi kaheksa-aastased. See seaduseelnõu puudutab ka vanemaid, kuni 15-aastasi lapsi. Ma küsin: kas NSV Liitu maakera peal ei üldse eksisteerinudki? Lapsed, kes on üle kaheksa aasta vanad, olid NSV Liidu kodanikud. Kas see seaduseelnõu nende kohta kehtib või ei? Kuidas seda mõista?

Härra Riigikogu liige, selles seaduseelnõus on kaks kuupäeva, millel mõlemal on oma tähendus. Üks on 26. veebruar 1992. Eelnõus on kirjas: "Alla 15-aastane alaealine, kes on sündinud Eestis pärast 1992. aasta 26. veebruari, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, kui..." Teine kuupäev on kirjas tagapool: "Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud määratlus isikutest, kes ei kuulu ühegi riigi kodakondsusesse, hõlmab isikuid, kes olid enne 1991. aasta 20. augustit NSV Liidu kodanikud ja kes ei ole hiljem omandanud ühegi riigi kodakondsust." Siin on ikkagi üheselt tegemist lastega, kes on sündinud pärast 26. veebruari 1992. Vanemate puhul kehtib 1991. aasta 20. august. Nii et seadus kehtib ainult nende laste suhtes, kes on sündinud kuni kuus ja pool aastat tagasi.

Tänan! Kolleeg Enn Tarto, teine küsimus.

Aitäh, härra istungi juhataja! Austatud välisminister! Te teate, et Eesti Vabariigis on umbes 180 000 mitte-eestlasest Eesti Vabariigi kodanikku ja umbes 120 000 Vene Föderatsiooni kodanikku. See teeb kokku küllaltki suure arvu - 300 000. Iga päev saavad paljud naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsuse ja samuti Vene Föderatsiooni kodakondsuse. Kas te ei pea vajalikuks, et Välisministeerium selgitaks välisriikide üldsusele ja diplomaatidele asjaolu, et selle seaduse vastuvõtmine viibib sellepärast, et siia on vägivaldselt kaks asja kokku surutud: kodakondsuse andmine kodakondsuseta isikute lastele, keda on mõnikümmend, ja Vene Föderatsiooni kodanike lastele? Kas te ei pea seda vajalikuks? Selle seaduse vastuvõtmine viibib ainult sellepärast, et siin on kaks küsimust vägivaldselt seotud ja tahetakse muuta meie kodakondsuspoliitika põhialuseid. Kas te ei leia, et seda peaks ka teistele selgitama?

Aitäh! Selgitustööd oleme me loomulikult palju teinud. Arvan, et on väga tähtis toonitada, et meilt ei nõuta meie kodakondsuse seaduse põhilähenemise muutmist. See on ikkagi ius sanguinis. Seda küsimust ei ole tõstatatud. Arvan, et just see on peamine printsiip, mis iseloomustab Eesti kodakondsuspoliitikat. Mis aga puudutab kodakondsuseta lapsi, siis siin on meie keeruline olukord tinginud need formuleeringud, mis selles seaduseelnõus on. Selleks et saaksime asjad lahendada võimalikult täpselt ja praegu olemasoleva poliitilise koostöötahte raames, kasutatakse terminit "ei kuulu ühegi riigi kodakondsusesse". Täpse loetelu koostamine nendest, keda me loeme kodakondsuseta isikuteks, on jäetud edaspidiseks. Seda tuleks teha poliitiliste lahenduste otsimise käigus.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Võib öelda, et see on mäng terminitega, skolastiline mäng, aga paraku oli skolastika üks väga loogiline asi. Tavaliselt, kui inimesel on mõne riigi kodakondsus, siis on ta kodanik, ja kui tal ei ole kodakondsust, siis on ta kodakondsuseta. Kuigi valitsus ei taha seda väga hästi välja öelda. Valitsus on olnud nõus muudatusettepanekuga nr 8. Kuid ma ikkagi küsin: mis hetkest alates kaotasid Vabariigi Valitsuse arvates Nõukogude Liidu kodanikud oma kodakondsuse ja muutusid kodakondsuseta isikuteks?

Siin on vaja määratleda kuupäev, mille alusel käsitletakse kunagisi Nõukogude Liidu eri alasid erinevalt. Jätame kõrvale selle, kuidas nad Nõukogude Liitu sattusid. Ma meenutan, et 6. septembril 1991 sai Balti riikide iseseisvus tol hetkel eksisteerinud Nõukogude Liidu tunnustuse. See muudab olukorda väga palju. Tegelikult lõppes kõigi kuulumine Nõukogude Liitu augustis 1991. Siit tulenes ka 20. august 1991. Nõukogude Liidu kokkulangemine toimus mitmes faasis, see õhupall läks mitmes järgus kortsu. Rääkides Nõukogude Liidu kodanikest, peame meeles pidama ka seda, et inimesed, kes olid Nõukogude Liidu kodanikud, pidid ikkagi ennast määratlema, mingi sammu astuma. Nendel aruteludel on olnud üks peamisi probleeme see, et kui inimestel on olnud võimalus kodakondsust saada, aga nad ei ole seda kasutanud, siis mis on käsitelu aluseks, kas see, et nad ei ole võimalust kasutanud ja vastavalt sellele on eri riigid neid käsitlenud kui kodakondsuseta isikuid, või see, et neil on olnud teatud õigus ja seda on nende suhtes tahetud automaatselt rakendada. Praegu on Euroopas endiste Nõukogude Liidu kodanike suhtes kujunenud samasugune lähenemine nagu käesoleva seaduseelnõu lähtealustes.

Tänan! Kolleeg Nikolai Maspanov.

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Arutatava seaduseelnõu § 1 lõikes 1 ja lõikes 6 toodud tähtaegade vahel on vastuolu. Lõikes 1 on öeldud, et kodakondsuse naturalisatsiooni korras saavad lapsed, kes on sündinud pärast 26. veebruari 1992. Aga Eesti NSV ja NSV Liidu kodanike puhul on ette nähtud tähtaeg 20. august 1991. Jääb mulje, et seadus arvestab seitset kuud lapse embrüonaalset arengut. Kas ei oleks õigem kasutada tähtaega 20. august 1991 või jätta see tähtaeg üldse ära? On ju ÜRO lapse õiguste konventsioonis öeldud, et laps on inimolend, kes on alla 18 aasta vana.

Tänan, lugupeetud Riigikogu liige! Siin on olnud tegemist kahe eri protsessiga: üks on Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine ning teine on Eesti Vabariigi kodakondsusega seotud õigusaktide areng. Ühest protsessist tuleneb 20. august ning teisest, kodakondsust käsitlevate õigusaktide arenguloogikast tuleneb teine kuupäev, 26. veebruar. Nii on need kuupäevad sündinud ja neid on kasutanud nii valitsus oma ettepanekutes kui ka põhiseaduskomisjon oma tekstides.

Tänan! Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Härra minister! Kolleeg Toomas Alatalu pakkus kõnealuses küsimuses näitena Prantsusmaad. Minu küsimus on aga järgmine. Miks Eesti soovib oma kodakondsuse seadust muuta või peab seda tegema, rakendades märksa leebemaid tingimusi, kui seda teevad Saksamaal äsja võimule tulnud sotsiaaldemokraadid?

Aitäh! Saksamaal on kodakondsusküsimused tõepoolest olnud põhjaliku arutelu all, kuid Saksamaal menetletakse muudatust, mis käsitleb välismaalasi, kellel on mingi riigi kodakondsus, mitte kodakondsuseta isikuid puudutavat muudatust.

Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk.

Härra juhataja! Austatud minister! Nagu ma aru saan, on selle seaduseelnõu loogika järgmine. Mingil aastal lakkas Nõukogude Liit olemast. Eestis oli palju endise Nõukogude Liidu kodanikke, kes ei olnud Eesti kodanikud. Nüüd olid nad siin nagu oma tahte vastaselt, nendel on lapsed ja mis neist kõigist saab ja üldse võiks siin koos nutta. See on asja üks külg. Aga samas on selles eelnõus kirjas tegelikult hoopis midagi muud. Paragrahvi 1 lõikes 6 on öeldud, et selle seaduse subjektid on need vanemad, kes olid enne 20. augustit 1991 NSV Liidu kodanikud ega ole hiljem omandanud ühegi riigi kodakondsust. Kuskil on öeldud, et nad peavad olema elanud Eestis viis aastat. Siit tuleneb, et selle seaduse alla läheb näiteks ka isik, kes on Eestisse tulnud aastal 1997, kui ta on siin viis aastat elanud, kuigi kunagi elas ta Permis ja oli NSV Liidu kodanik. Ka tema lapsed läheksid selle seaduse alla. See on vastuolus selle poliitilise mõttega, mis siin on. Ma küsin, kas ei peaks lõikes 6 või kuskil mujal olema fikseeritud, et see puudutab vanemaid ja nende lapsi juhul, kui vanemad elasid 20. augustil 1991 Eestis. Nad ei olnud mitte ainult NSV Liidu kodanikud, vaid elasid siin. Teiste suhtes see säte ei kehti.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Kui vaadata meie käes olevat paberit, siis näeme, et siin on kirjas ettepanek täiendada § 13 lõigetega 4, 5 ja 6. Kõik need on § 13 osad. Lugupeetud Riigikogu liige tsiteeris lõiget 6, mis viitab sama paragrahvi lõikele 4, kus on kirjas: "Alla 15-aastane alaealine, kes on sündinud Eestis pärast 1992. aasta 26. veebruari, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, kui: 1) seda taotlevad temale vanemad, kes sooviavalduse esitamise hetkeks on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja ei kuulu ühegi riigi kodakondsusesse." Samasugune säte on kirjas last üksi kasvatava vanema või lapsendaja kohta. See küsimus on siin lahendatud.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets, teine küsimus.

Tänan! Härra minister! Seda eelnõu on tõepoolest kaitsnud iga kord uus inimene või uus minister. Pärast kaitsmist on minister muidugi tagasi astunud. Aga ma küsin järgmist. See seaduseelnõu annab nendele inimestele, kes ei ole Eesti kodanikud, kes on seaduslikult elanud Eestis viis aastat ega kuulu ühegi riigi kodakondsusesse, õiguse saada oma lastele kodakondsus. Kas praegu on valitsusel või isiklikult teil, härra minister, andmeid, kui palju on neid inimesi, kes on pöördunud Eesti Vabariigi valitsuse poole, et saada oma lastele kodakondsust?

Aitäh! Nüüd võiks küll vastata Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindaja, kui palju on nende poole pöördutud. Kui lubate, siis ma annan sõna Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori asetäitjale Ene Rebasele, kes oli kirjas ka kaasettekandjana.

Ma tänan! Võtan teie soovi arvesse ning püüan talle omal ajal sõna anda, aga praegu esitatakse küsimusi härra ministrile. Kolleeg Jüri Adams.

Härra minister! Ma olen teiega möödunud aastate jooksul rääkinud Vene-Eesti suhete korrastamise teemal mitu korda, ka siis, kui te veel välisminister ei olnud. Ma olen mitmel korral tõstatanud küsimuse, miks Eesti riik või Välisministeerium on lasknud ennast suruda olukorda, et lepingud või teemad on ebaloogilises järjekorras, kokkulepete alal on suured tühikud. Samal ajal tegeldakse mitmesuguste kolmandajärguliste probleemidega kui põhiküsimustega. Küsimus on olnud pigem selles, miks ei ole seni olnud võimalik sõlmida meie naaberriigi Vene Föderatsiooniga mõningaid baaskokkuleppeid, mis oleksid võimaldanud siluda Nõukogude okupatsiooni tagajärgi eri valdkondades, kaasa arvatud elanikkonnaga seotud probleemid. Praegu, kui vastav kokkulepe puudub, peaksime me tegelema oma riigisiseste seadustega. Kas nüüd oleks veel võimalik saavutada Vene Föderatsiooniga selles valdkonnas baaskokkulepe, nii et me ei peaks Eesti seadusi väänama, nagu me täna seda teeme?

Lugupeetud Riigikogu liige härra Adams! See seaduseelnõu tuleneb eelkõige vajadusest täita Eesti Vabariigi poolt 1993. aastal ratifitseeritud lapse õiguste konventsiooni. See ei ole siin praegu Eesti-Vene suhete arutelu. Peamine on, et me oleme riik, kes peab täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Ka põhiseaduses on kirjas rahvusvaheliste lepingute ülimuslikkus. Mis puudutab kodakondsusküsimuste arutelu Vene Föderatsiooniga, siis tuleb öelda, et neid teemasid on käsitletud väga erinevatel puhkudel. Kuid ma ütlen ka seda, et rahvusvahelises praktikas ei ole tavaliselt suudetud kodakondsusküsimusi kahepoolsete suhete kaudu lahendada. Võib-olla on olemas mingid pretsedendid, kuid minul ei ole küll muid andmeid, kui et seda on teinud Vene Föderatsioon ja Turkmeenia. Ma ei oska öelda, mis on toimunud Vene Föderatsiooni ja Valgevene vahel. Kodakondsusküsimus on ikkagi selline küsimus, mida riigid lahendavad eelkõige sisepoliitiliselt oma otsuste alusel. Kui neid probleeme mainitakse rahvusvahelistes dokumentides, siis on aluseks see, et need küsimused lahendab riik oma seadustega, mitte aga kellegagi sõlmitud bilateraalse kokkuleppega.

Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk, teine küsimus.

Härra juhataja! Austatud Raul Mälk! Ma arvan, et ei ole ka välisministrile saladuseks, kui keeruline on Eestis saada passi või vajaduse korral uut passi. Eesti kodanikud peavad jooksma arhiivide vahet, tooma igasuguseid tunnistusi selle kohta, et nende ema oli eestlane, isa oli eestlane ja ma ei tea mis kõik veel. Kas eelnõu esitajad ei ole kaalunud varianti, et need vanemad, kes oma laste eest kostavad, tooksid Vene saatkonnast õiendi selle kohta, et nad ei ole kunagi kuulunud Vene kodakondsusesse? Kas te olete seda arutanud ja kui olete, siis miks ei ole te seda eelnõus käsitlenud?

Lugupeetud Riigikogu liige! Kui härra Riigikogu esimees lubab, siis oleks parem, et sellele küsimusele vastaks Ene Rebane Kodakondsus- ja Migratsiooniametist. Mina ütlen vaid niipalju, et mõningal juhul on inimesed Vene Föderatsiooni suursaatkonnast oma probleemide lahendamiseks tõendeid saanud, kuid see ei ole olnud väljaarendatud süsteem.

Härra välisminister, ma tänan! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kas ma tohin nüüd paluda Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori asetäitja Ene Rebase vastama Riigikogu liikme Ülo Peetsi küsimusele ja järgnevatele küsimustele?

Tänan, härra Riigikogu esimees! Kui ma ei eksi, siis küsiti, kui paljudele alaealistele on antud Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras. Võin öelda, et 1938. aastal vastuvõetud seaduse kehtimise ajal ei peetud nende alaealiste üle arvestust, sest puudus alaealistele kodakondsuse andmise alus. Küll aga peetakse arvestust 1995. aastal vastuvõetud kehtiva kodakondsuse seaduse alusel alla 15-aastastele kodakondsuse andmise üle. Oktoobri lõpu andmed ütlevad, et alla 15-aastastest alaealistest on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 12 717 isikut. Loomulikult on taotlusi ka menetluses, kuid praegu ei julge ma nende arvu öelda.

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on veel küsimusi? Näib, et ei. Kaasettekandeks Riigikogu poolt palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti.

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon on käesolevat seaduseelnõu pärast teise lugemise katkestamist arutanud lausa neljal korral: 20. oktoobril, 29. oktoobril, 9. novembril ja 12. novembril. Nendel aruteludel on lisaks komisjoni liikmetele ja asendusliikmetele osalenud jõudumööda ka välisminister härra Mälk, Välisministeeriumi ametnikud härrad Kannike ja Kokk ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametist preili Rebane ja härra Kopamees. Ma ei hakka kordama sisulisi küsimusi, mida härra välisminister juba selgitas. Toon kontsentreeritult välja ainult põhilised diskussiooniobjektid, mis komisjonis arutelu pälvisid. Kõigepealt esimene küsimuste ring: kes on lapsed, keda kõnesolev seadusemuudatus peab hõlmama. Teiseks: kas valitsuse eelnõu vastab riigi huvidele, kas see lahendab probleemi ja kas see leiab Riigikogus toetust. Tõstatusid kaks võimalikku varianti. Esimene variant: see seaduseelnõu peaks hõlmama neid kodakondsuseta lapsi, kes on kodakondsusetud klassikalises mõttes. Teine variant: lisaks klassikaliselt kodakondsuseta lastele peaks see hõlmama ka endise NSV Liidu kodanike lapsi. OSCE soovitus on hõlmata mõlemat gruppi. Arusaadavalt on Riigikogu poliitilistel jõududel selles küsimuses eriarvamused. Minu pädevuses ei ole neid arvamusi analüüsida, eks poliitiliste jõudude esindajad teavad neid ise. Põhiseaduskomisjon jõudis arvamusele, et tuleks Riigikogule pakkuda valida kas esimese või teise variandi vahel. Kuid see pälvis OSCE kriitikat, kusjuures mitte isikute ringi pärast, vaid OSCE ülemkomissar Max van der Stoel ei olnud rahul põhimõttega, et seaduseelnõus on lahutatud kodakondsuseta lapse ja NSV Liidu kodaniku lapse Eesti kodakondsuse taotlemise protseduur, vaatamata sellele, et need protseduurid on analoogsed. OSCE eksperdid, kes esindasid Max van der Stoeli, palusid meie komisjoni esimehelt kohtumist. Komisjoni esimees ja mõned komisjoni liikmed osalesid kohtumisel ekspertidega, kelleks olid Kanada poolt härra Packer, Soome poolt härra Scheinin ning härra Caldia OSCE missioonist Tallinnas. Euroopa Liidu esindajad esitasid sellel kohtumisel Euroopa Liidu seisukoha. Nendel kohtumistel täpsustati järgmisi küsimusi. Kõigepealt, tegemist ei ole mitte Euroopa Liidu nõudmistega, vaid OSCE soovitustega viia Eesti kodakondsuse seadus kooskõlla rahvusvahelise õigusega. Ma kasutan neid mõisteid, mida kasutasid OSCE eksperdid. Euroopa Liit peab vajalikuks, et Eesti täidab OSCE soovitusi. Eksperdid rõhutasid, et tuleb tingimata vältida vähimatki võimalust, mis võiks tekitada vastuolu rahvusvahelise õigusega. Eksperdid ja põhiseaduskomisjoni esindajad pakkusid kompromissvariandi, mis on praegu komisjoni ettepanekuna nr 8 teie käes. See variant rahuldab ka OSCE-d. Küsimus, kas see rahuldab Riigikogu, on ilmselt küsimus igale Riigikogu liikmele personaalselt. Samas rõhutan, et see seaduseelnõu võib vajada täpsustamist. Põhiseaduskomisjon on pidanud vajalikuks anda pärast teise lugemise lõpetamist ja enne kolmandat lugemist ka see võimalus. Mis suunas täpsustamine võimalik on? Raamid on suhteliselt kitsad. Need puudutavad ainult konventsiooni sõnastuse võimalikke nüansse. Nii et sellega tuleb fraktsioonidel ja komisjonidel muudatusettepanekute esitamisel paraku arvestada. On oluline, et nimetatud eelnõu kohta ei ole võimalik pakkuda põhimõtteliselt uusi variante, vaid tuleb ikkagi valida, kas pooldada kodakondsuse seaduse muutmist või ei. Seoses välisministri ettekandega tekkis küsimus, kui palju avaldab meie naaberriigis Venemaal toimuv mõju asjade käigule Eestis. Ma soovin täpsustada mõningaid asju, mis puudutavad endise NSV Liidu kodaniku staatust alates 20. augustist 1991. Teatavasti 20. augustil 1991 Nõukogude Liidu kodaniku staatus ei muutunud, sest Nõukogude Liit ei lakanud 20. augustil riigina eksisteerimast. 20. augustil taastati Eesti iseseisvus. Nõukogude Liit lakkas eksisteerimast 25. detsembril 1991. aastal, mis tähendab, et selle hetkeni Eestis tegelikult probleemi kodakondsuse valdkonnas ei eksisteerinud. Õigupoolest ei tähendanud ka see kuupäev kodakondsuse suhtes muudatust. Uus olukord tekkis 2. veebruaril 1992, mil Vene Föderatsioon võttis vastu oma kodakondsuse seaduse, milles ta piiritles, kes on Vene Föderatsiooni kodanikud, kes ei ole ja kes on vahepealses staatuses, omades õigust registreerimise korras Vene Föderatsiooni kodanikuks saada. See hõlmas endise NSV Liidu kodanikke nn lähivälismaal. Seega see inimeste kategooria, kellest me räägime ja kes on Eesti seisukohalt n-ö problemaatilised, tekkis 2. veebruaril 1992, mitte 20. augustil 1991. Seetõttu ei ole nimetatud seaduses võimalik ka laste kodakondsuse probleemi reguleerides võtta aluseks 20. augustit 1991, sest nii või teisiti ei hakkaks see hõlmama endise NSV Liidu kodanikke, kes on sündinud ajavahemikus 20. august 1991 kuni 2. veebruar 1992. See tekitaks suhteliselt segase olukorra. On loogiline, et Eesti lähtub oma kodakondsuse seaduse vastuvõtmise, õigemini 1938. aasta kodakondsuse seaduse taasjõustamise kuupäevast, 26. veebruarist 1992. Arusaadavalt ei saa Eesti siduda oma õigusakti välisriigi toiminguga, mis tähendaks, et me ühemõtteliselt tunnistame oma sõltuvust välisriigis toimuvast. Mis puudutab Venemaa kaasmaalaste seaduse eelnõu, siis nagu härra välisminister märkis, on see vastu võetud Riigiduumas, kuid ei ole leidnud kinnitust Föderatsiooninõukogus ja seda ei ole välja kuulutanud ka president. Millal see toimub ja kas see toimub, on väga raske ennustada. Kuid see on väga võimalik, sest Venemaal on sellised neoimperialistlikud ideed paraku äärmiselt populaarsed. Ma ei hakka sellele seaduseelnõule hinnangut andma, vaid tsiteerin juba ajakirjanduses kajastatud seisukohavõtte, et see kopeerib suhteliselt ühemõtteliselt natsi-Saksa rahvuspoliitika põhialuseid. Kuid see selleks. See seaduseelnõu tekitab Eestis kahtlemata mõningaid probleeme. Nimelt, seaduseelnõu defineerib mõiste "kaasmaalased". Kaasmaalasteks loetakse kõik kunagised Vene riigi alamad ja nende järeltulijad. See ei hõlma ainult Balti riike, see hõlmab ka Poolat, Soomet, Alaskat ja kui Venemaa leiab veel mõne oma endise valduse kuskilt maailmanurgast, siis ilmselt ka seda piirkonda. Samas nõutakse nimetatud seaduseelnõus etnilistele venelastele välismaal poliitilisi õigusi kodakondsusest sõltumata. Teatavasti Venemaa ise sellist võimalust ühelegi välismaalasele ei anna. Kolmandaks, seaduseelnõu näeb ette etniliste venelaste õiguste kaitse välismaal kõigi vahenditega. Seda võib põhimõtteliselt tõlgendada ka nii, et on lubatud kaitse vägivaldsete vahenditega. Ja lõpuks asjaolu, mis praeguses kontekstis on meie jaoks kõige olulisem: selles seaduseelnõus on võrdlemisi segane määratlus Vene kodaniku kohta, mida ühtpidi võib tõlgendada nii, et kõik, kes me siin saalis istume, oleme Venemaa kodanikud, ja mis põhimõtteliselt lähtub samast ideoloogiast kui 1977. aasta Nõukogude Liidu seadus, mis tunnistas Nõukogude Liidu potentsiaalseteks kodanikeks kõik isikud, kes on kunagi Nõukogude Liidu territooriumilt lahkunud, ja mis hõlmas ka väliseestlasi ja välislätlasi. Kuid rohkem ma sellel eelnõul peatuda ei soovi, sest see ei ole otseselt tänase päevakorra punkt. Oluline on, et Eesti väldiks oma seaduste tõttu Venemaa poliitilistest otsustustest sõltuvusse sattumist. Äärmiselt oluline on, et me ei sõltuks Venemaa poliitilistest otsustest, ja et meie seadused, ka kõige keerulisemad seadused, oleksid sellest lähtuvalt üles ehitatud. Raamiks saab siin olla ainult rahvusvaheline õigus ja eeskujuks Euroopa Liidu liikmesriikide praktika. Sellega seoses palun ma põhiseaduskomisjoni nimel, et Riigikogu toetaks põhiseaduskomisjoni tehtud täiendusi ja muudatusi ning toetaks ka neid muudatusettepanekuid, mida põhiseaduskomisjon on arvestanud. Komisjoni eesmärk on, et lõpphääletusele läheks maksimaalselt kvaliteetne seaduseelnõu tekst ning poliitiline eelistus tuleks teha kolmandal lugemisel, lõpphääletusel, hääletades siis kas teksti poolt või vastu. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada, minna kolmandale lugemisele ja muudatusettepanekud esitada 26. novembriks kella 13-ks. Aitäh!

Suur tänu, Mart Nutt! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Laekuvad kirjalikud küsimused, vastame enne suulistele. Olav Anton, palun, teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleeg! Mul on küsimus punkti 6 kohta (see on uus punkt 9), millega täiendatakse seaduse § 21 lõikega 3. See sõnastus on väga kategooriline ja lähtub põhimõttest, et vanemate patud tuleb igal juhul nuhelda laste kaela ehk teiste sõnadega, kui kunagi on esitatud valeandmeid, siis see isik, kelle kohta valeandmeid esitati, kuigi ta oli n-ö alles mähkmetes, ei saa mitte kunagi Eesti kodakondsust. Kuidas see vastab rahvusvahelise õiguse normidele ja tavadele?

Aitäh! Kas sa võiksid korrata selle paragrahvi numbrit, ma püüan selle üles leida.

Punkt 6, uus punkt 9. See on kolmandal leheküljel. Punkt kõlab niimoodi: "Eesti kodakondsust ei anta isikule, kelle vanemad või lapsendaja või eestkostja või eestkosteasutus esitas talle Eesti kodakondsuse taotlemisel valeandmeid asjaolude kohta, mis omavad tähtsust Eesti kodakondsuse andmise otsustamisel." Nii et kui eestkosteasutus millegagi eksib, siis see laps, kes on mähkmetes, pühkigu suu puhtaks sellest, et kunagi üldse Eesti kodanikuks saada.

Aitäh, härra Anton! See formuleering on tegelikult pärit Kodakondsus- ja Migratsiooniametist. Põhiseaduskomisjon otsustas seda aktsepteerida ja esitada see formuleering seaduse teksti. Oluline on rõhutada, et see puudutab ainult neid andmeid, millel on tähtsust kodakondsuse andmisel. Need on eeskätt andmed, mis näitavad, kas isik on hetkel mõne teise riigi kodanik või ei. See ei puuduta näpuvigu, mis on seotud hoopis teiste valdkondadega.

Tänan! Kolleeg Jüri Adams, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud härra Nutt! Me oleme ilmselt nõus sellega, et 1938. aasta kodakondsuse seadus, nii ilus kui ta lugedes ka tundub, sisaldab endas teatud sügavat vastuolu. Seadus ütleb, et Eesti kodanikuks saab ainult kahel võimalikul viisil: sünniga või naturalisatsiooni korras. Aga tegelikult oli juba siis seadusesse sisse kirjutatud kolmas viis, nimelt riigi poliitiline otsus, millel pole naturalisatsiooniga midagi ühist. See oli peidetud muu teksti sisse. Elu on edasi läinud ja ilmselt on meile selle eelnõuga seoses täiesti selgeks saanud vajadus esitada kolmas kodanikuks saamise mehhanism. Sellepärast arutati komisjonis vastuseks sellele poliitilisele soovitusele varianti anda kõigile neile lastele võimalus saada Eesti kodanikuks riigi poliitilise otsusega, nimetamata seda naturalisatsiooniks. See viiks terminikasutuse tegeliku eluga kooskõlla. Van der Stoeli nõuandjad taunisid sellist lähenemist väga. Nõuti, et jumala pärast ei antaks nendele lastele kodakondsust näiteks Riigikogu ühekordse aktiga, vaid tingimata tuleks seda nimetada naturalisatsiooniks Eesti seaduste mõttes. Ma palun, lugupeetud ettekandja, teie hinnangut, millest selline erakordselt otsustav vastuseis ettepanekule anda nendele lastele kodakondsus teisel moel, teise juriidilise ja lihtsama mehhanismiga ning miks nõutakse tingimata selle keerulise mehhanismi juurde jäämist.

Aitäh! Ma pean tõdema, et mul on väga raske kommenteerida nii OSCE kui ka Max van der Stoeli motiive. Arvan, et küsimus võib olla pigem emotsionaalset kui juriidilist laadi. OSCE esindajad on suhtunud äärmiselt ettevaatlikult kõikidesse valitsuse ettepanekutesse muuta eelnõu sõnastust. Minu arvates on siin ilmselt tegemist ebapiisava usaldusega Riigikogu vastu ja võib-olla ka pisut tontide nägemisega. Aga üksikasjalikumalt ma seda kommenteerida ei oska. Võin rõhutada, et OSCE hoiab oma soovitustest suhteliselt rangelt kinni.

Tänan! Kolleeg Sergei Ivanov.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! See pole saladus, et sa paned terve põhiseaduskomisjoni kodakondsuse küsimuses mängima ja käituma nii, nagu tahad. Miks sa nii tungivalt arendad endiste NSV Liidu kodanike definitsiooni ja mõistet "klassikalised ja mitteklassikalised mittekodanikud"? Põhiseaduskomisjonile see meeldib ja ta võtab selle vastu.

Aitäh, härra Ivanov! Aitäh väga meeldiva meelituse eest! Ma arvan, et sa siin pisut liialdad. Põhiseaduskomisjon ei allu minule, vaid esindab neid poliitilisi jõude, kelle esindajad põhiseaduskomisjonis on. Usun, et kõik põhiseaduskomisjoni liikmed on valmis sulle täpselt sedasama kinnitama. Nüüd teine küsimus. Kui me võtame valitsuse esitatud algse teksti, ilma põhiseaduskomisjoni täiendusteta, siis tekiks vaieldav olukord, kas nimetatud säte hõlmab endise NSV Liidu kodanikke või mitte. Seesama keeruline teema tõstatus tegelikult seoses nimetatud Vene Föderatsiooni seaduseelnõuga. Õigupoolest ei ole Eestis ühemõttelist tõlgendust selle kohta, kas endise NSV Liidu kodanik, kes ei ole registreeritud Vene Föderatsiooni kodakondsusesse, on ikkagi Vene Föderatsiooni kodanik või ei. Selleks see täpsustus. Olukorras, kus me soovime nimetatud probleemi valutult lahendada, on see täpsustus seaduse kvaliteedi seisukohalt oluline. Missuguseks kujuneks see protsess ilma selle täpsustuseta, on mul raske ennustada, kuid suure tõenäosusega tekiksid võimalikud kohtuprotsessid ja kohtupretsedendid, mida me arusaadavatel põhjustel ennustada ei oska. Kui me vaatame Eesti seadusandluse loogikat, siis näeme, et puhtajaloolistel põhjustel on olnud vaja kehtestada endise NSV Liidu kodanike kohta mõningad erisätted. Selliseid sätteid on nii välismaalaste seaduses, kodakondsuse seaduses kui ka mitmes sotsiaalvaldkonda puudutavas seaduses ja nad on peaaegu sajaprotsendiliselt endise NSV Liidu kodanike suhtes soodsad. Nii et selle täpsustuse vajadus tuleneb Eesti ajaloolisest praktikast. Küsimus, kas laiendada seda isikute ringi NSV Liidu kodanikele või mitte, on keskne poliitiline küsimus. Ma arvan, et kõik poliitilised jõud lahendavad selle, hääletades nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusel.

Tänan! Kolleeg Krista Kilvet.

Tänan! Tunnistan, et teatud üllatusega sain täna teada, et põhiseaduskomisjon on võtnud aja maha ja küllalt pikaks ajaks, sest vahepeal on ka istungitevaba nädal. Kas te olete plaaninud eelnõu otsusena või seadusena vastu võtta? Millal see toimub? Kas me saame seda teha detsembris?

Aitäh! Kui põhiseaduskomisjon otsustab eelnõu saata kolmandale lugemisele, siis ta arusaadavalt ei otsusta, mis kuupäeval see lõpphääletusele pannakse. Kuid minu teada taotleb valitsus, et lõpphääletus toimuks detsembri esimesel poolel, tõenäoliselt 8-ndal või 9-ndal. Kas põhiseaduskomisjon aktsepteerib seda valitsuse taotlust või mitte, ei oska ma ennustada, kuid seda küsimust kaalutakse väga hoolikalt.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu arvuti otsingumootor küll ei suuda praegu leida, millises muus seaduses on kasutatud terminit "endise NSV Liidu kodanik". Kas sa oleksid nii kena ja meenutaksid meile, millised need teised seadused on?

Et ma saaksin seda täpselt teha, peaksin ma tükk aega tuhnima kehtivate seaduste tekstides. Kuid seda mõistet on näiteks kasutatud välismaalaste seaduse rakendussätetes.

Tänan! Kolleeg Sergei Ivanov, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga lihtne küsimus. Lapse õiguste konventsioon laieneb kõikidele lastele. Miks on põhiseaduskomisjon seisukohal, et võib piirata laste õigusi, kes on sündinud varem kui 1992 ja kes on kodakondsuseta? Kui laps on sündinud 1988. aastal, kas siis lapse õiguste konventsioon temale ei laiene?

Aitäh! Lapse õiguste konventsioon laieneb Eestis kõikidele lastele. Küsimus on selles, et Eestis enne 20. augustit 1991 sündinud laps ei ole sündinud rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti riigis ning Eesti valitsus ja parlament ei oleks tol ajal saanud võtta endale vastutust Eesti territooriumil sündinud asjade eest.

Tänan! Mart Nutile on laekunud ka kirjalikke küsimusi.

Aitäh! Kõigepealt küsimus härra Fjukilt. "Kas sinu poolt käsitletud Venemaal menetletava kodakondsuse seaduse vastuvõtmisel oleks vaja teha korrektuure meie eelnõusse 747?" Olen kindel, et eelnõu 747 saab minna lõpphääletusele ainult sellises vormis, mis näitab, et Venemaal toimuvad protsessid ei mõjuta Eesti seadusandlust ega Eesti poliitikat. Mul on praegu raske öelda, kas see vajab korrektuure, kuid ka üldisemas mõttes oleks võib-olla mõnda määratlust otstarbekas täpsustada.

Tänan!

Teine küsimus on härra Alatalult. "Kuna rahvusvahelistes dokumentides tihti viidatakse ÜRO-le, siis kas põhiseaduskomisjon on arutanud võimalust fikseerida seaduses otseselt, et tegu on OSCE ja härra Max van der Stoeli soovitusega?" See oli esimene küsimus. Nüüd teine küsimus. "Kas põhiseaduskomisjonis on olemas Primakovi valitsuse arvamus kaasmaalaste seaduse kohta?" Mõlemale küsimusele pean vastama eitavalt. Põhiseaduskomisjon ei ole esimest küsimust arutanud ja kui ma õigesti mäletan, ei ole nimetatud muudatusettepanekut ka põhiseaduskomisjonile esitatud. Ka ei ole meil Primakovi valitsuse arvamust kaasmaalaste seaduse kohta, nii nagu ei ole põhiseaduskomisjonile ametlikult üle antud ka kaasmaalaste seaduse eelnõu. Ma olen ise sellega tutvunud, aga see ei ole olnud põhiseaduskomisjonis arutelul.

Tänan, Mart Nutt! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, me oleme jõudnud läbirääkimisteni. Kolleeg Edgar Savisaar, kõne puldist.

Austatud kolleegid, lugupeetud esimees! Minu arvates on kodakondsuse seaduse muutmise küsimuses kõige täpsemalt oma seisukohti väljendanud endine välisminister Toomas Hendrik Ilves, kui ta märtsikuus siit kõnepuldist rääkis. Tahan meelde tuletada, et tema sõnade järgi seisneb eelnõu tähendus selles, et Eesti seadused saab viia tõepoolest vastavusse rahvusvahelise õigusega, saab vähendada kodakondsuseta isikute arvu ja kindlustada Eesti kui usaldusväärse riigi mainet. Toomas Hendrik Ilves rääkis tookord ka selle põhimõtte humaansest sisust ja hoiatas, et kui keegi tahab seda eelnõu vaidlustada, siis peab kohe ütlema parlamendile ja rahvale, et see on tupiktee. Mul jääb üle nõustuda nii tookordse välisministri kui ka praeguse välisministri küllalt selgelt esitatud seisukohtadega. Aga ma tahan lisada niipalju. Kutsun üles jätma kõrvale kõik selle, mida räägitakse Euroopas, mida meie käest nõuab üks või teine Euroopa organisatsioon, ja jätma kõrvale kõik selle, mida räägitakse Venemaal ja missugused tuuled sealtpoolt puhuvad. Meil on oma riik, meil on omad sihiseadmised. Te teate hästi, kui suurt kontingenti see seadus tegelikult puudutab. Kui rääkida ajavahemikust alates 1992. aastast, siis on jutt ju tegelikult 5000-6000 inimesest, mitte rohkem. Kusjuures on näha, et nende inimeste arv on viie aastaga kaks korda vähenenud. Kõige vanemad neist on 6-7­aastased. Valijaks saavad nad, kui keegi sellepärast väga muret tunneb, kõige varem 11-12 aasta pärast. Tegu on Eesti pinnal sündinud lastega. Kuhu me nad siis oma riigist ajame või mis olukorda me nad tegelikult tahame panna? Kui te mõtlete oma lastele ja lastelastele, siis peaks minu arvates olema selge, et igaühe eesmärk on kasvatada neist ikkagi eestimeelsed inimesed, Eesti riigi kodanikud. Miks me peaksime neid lapsi kõrvale tõrjuma? Te teate väga hästi, et tõrjutud inimestel, olgu nad venelased või eestlased või mingist kolmandast rahvusest, on alati kalduvus kibestuda. Meil ei ole seda vaja. See ei ole soodus Eesti rahvuslike huvide seisukohalt. Kui mõni meist ikkagi kahtleb ja ütleb, et need lapsed õpivad Eesti riigi koolis, kuid siiski ei õpi nad ära eesti keelt ega ole lojaalsed jne, siis küsin ma vastu: kui meie haridussüsteem ei suuda integreerida isegi kuueaastasi lapsi, mida ta siis üldse suudab? Mina ei oleks nii skeptiline meie õpetajate suhtes. Ma toetan kahtlemata kodakondsuse seaduse muutmist vastavalt valitsuse ettepanekule. Lõpetuseks tahan öelda, et minu arvates on jäetud liiga pikk vaheaeg teise lugemiseni. See on natuke arusaamatu. Põhiseaduskomisjon võiks oma tööd ikkagi kiiremini teha. Aitäh teile!

Tänan, Edgar Savisaar! Sergei Ivanov, kõne puldist.

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma tahan korrata põhiargumente ja -seisukohti, sest mul on tunne, et kõik veel ei saa aru, milles on asi. Eesti on ühinenud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mille artikkel 7 sätestab, et alates sünnist on lapsel õigus omandada kodakondsust. Konventsiooniga ühinenud riigid tagavad nende õiguste ellurakendamise kooskõlas oma seaduste ja rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevate kohustustega, eriti kui muul viisil jääb laps kodakondsuseta. 1995. aastal vastuvõetud kodakondsuse seadus ei taga lapsele kodakondsust. Aga Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 sätestab, et juhul, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 sätestab, et igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lugupeetud kolleegid! Seades eesmärgiks saada Euroopasse, püüab suurem osa meie poliitikuid välismaal käies näidata end Lääne demokraatia väärtuste poolehoidjana. Eesti poliitilisel maastikul ja siinses võimuvõitluses paljud asjad aga lihtsalt unustatakse. Poliitilistes mängudes kodakondsusega on ammu unustatud lapsed ja nende õigused. Kitsad parteilised huvid ja võimuiha löövad üle kainest arusaamast ja vastutusest Eesti tuleviku ees. Ma täna juba sellest rääkisin. Huvitav, aga tegelikult kurb on vaadata, kuidas üks Riigikogu liige, nimelt kolleeg Mart Nutt, paneb terve põhiseaduskomisjoni oma tahtmise järgi käituma ja mängima, loob uusi konstruktsioone NSV Liidu endiste kodanike ja nende järglaste kohta. Siit tekivad uued võitlused minevikuvarjudega. Minu arvates ei ole see kõige parem tee. Masohhistlik ja provintsiaalne suhtumine kodakondsuse problemaatikasse töötab selgelt Eesti ühiskonna ja riigi vastu. Ma olen kriitiline valitsuse tehtud seaduseelnõu suhtes, sest seal piiratakse omavoliliselt laste õigusi 1992. aastaga. Lapse õiguste konventsioon laieneb kõikidele lastele. Poliitikul tuleb lõpuks vahet teha laste õiguste ja oma poliitiliste, ideoloogiliste ja maailmavaateliste seisukohtade vahel. Ma ei kujuta ette, kuidas me täidame Kopenhaageni kriteeriumi ja Euroopa Komisjoni arvamust muulaste naturalisatsiooni kiirendamise kohta, kui ei võeta kuulda isegi Euroopa riikide ja organisatsioonide heatahtlikke soovitusi muuta mõni kodakondsuse seaduse säte ega suudeta positiivselt tõlgendada rahvusvahelist konventsiooni. Oht võib olla selles, nagu ma ükskord juba ütlesin, et sel ajal, kui püütakse nii pühalikult ja kunstlikult hoida muulasi Eesti kodakondsusest eemal, võivad ühiskonnas ja poliitikas hakata edenema protsessid (nad juba edenevadki), mis mõjutavad meie ühiskonna ning riigi tulevikku ja stabiilsust. Eestil on vaja omaks võtta täiesti uus lähenemine kodakondsuse problemaatikale. Alustada tuleb kindlasti lastest. Kõik lapsed, kes on jäänud kodakondsuseta, peavad selle saama. Ei saa toimuda mingisugust normaalset integratsiooni, kui inimesed on jätkuvalt välismaalased ja teiste riikide kodanikud. Muidu jätkub ühiskonnas separatsioon, võib tekkida territoriaalne ja kultuuriautonoomia. Kõige tähtsam on, et me loome ühiskonna, kus me ise tahame elada. Me ei tee seda mingi rahvusvahelise institutsiooni või mõne teise riigi jaoks. Me peame käituma nagu suveräänne Euroopa riik, hoidma eesti kultuuri, hoolitsema eesti keele eest, aga mitte unustama, et Eesti ühiskonnas elavad ka teiste kultuuride esindajad, kes kõnelevad teist keelt. Poliitilisel tasandil on kodakondsusetus praegu kinnistanud nende suhtes kehtiva ebavõrdsuse, mis mõjutab nende võimalusi elada vabalt, saavutada heaolu ja areng. See alandab neid psühholoogiliselt. Mõtleme demokraatiale ja õiglusele ja anname väikestele lastele õiguse ja võimaluse saada Eesti kodanikeks! Aitäh!

Tänan! Lauri Vahtre, kõne puldist.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! See keeruline küsimus on tegelikult üsna selge. Euroopa Liit Max van der Stoeli isikus nõuab meilt kodakondsuse seaduse muutmist, ehkki kodakondsusküsimused on Euroopa Liidus kuulutatud iga riigi siseasjaks. Miks seda siis ikkagi nõutakse? Aga sellepärast, et Brüsseli bürokraatia on asunud ehitama kujutlusmaailma või imaginaarset maailma või, kui soovite, virtuaalset maailma. Sellesse kujutlusmaailma ei sobi tõsiasi, et Eestisse on jäänud okupatsiooni tagajärjel tuhandeid inimesi, kes ei taha või ei viitsi oma kodakondsust määratleda. Järelikult nõuab Brüssel, aga tõenäoliselt hoopiski Moskva Brüsseli kaudu, nende inimeste arvu vähendamist. Õnneks küll mitte mahalaskmise või küüditamise teel, vaid palju kenamal teel, st et neile või õieti nende lastele lüüakse Eesti kodakondsuse väravad ristseliti lahti. Aga me peaksime kõik teadma, kuidas nimetatakse maja, mille uksed on ristseliti lahti - see on avalik maja. Mina ei taha, et minu riik oleks avalik maja. Tahan, et siseneda soovijal oleks kohustus vähemalt ukse peale koputada ja enne sisseastumist jalad puhtaks pühkida. Lubage mul väljenduda otsekoheselt. Jutt kaitsetutest lastest on silmakirjalik loba. Nendel lastel on vanemad, need lapsed ei ole kaitsetud ega ammugi mitte õigusteta. Jutt lapse õiguste konventsioonist on samuti loba. Konventsioon ei nõua seda, mis on seaduseelnõus kirjas, ja omal huvitaval kombel tõestas seda äsja härra Ivanov. Tõepoolest, kui kõigil lastel peab olema õigus omandada sünniga Eesti kodakondsus, siis peab see õigus laienema võrdselt nii kümnekuustele kui ka kümneaastastele lastele. Siit saab teha ainult ühe järelduse: konventsioon tegelikult neid lapsi, kellest siin praegu nii hingestatult kõneldakse, ei puuduta. Parem öelda ausalt: Euroopa Liit on see, kes nõuab. Ja nõuab sellepärast, et nad on seal hea eluga peast pisut segi läinud (ma usun või õieti loodan, et ajutiselt). Asjad hakkavad paremuse poole pöörduma siis, kui Euroopa Liit hakkab Venemaalt nõudma okupatsioonifakti ülestunnistamist ja meilt vabanduse palumist. Ja nõudma seda niisama intensiivselt, kui praegu nõutakse meilt kõnesolevat seadust. Eelöeldut kokku võttes ei saa ma kuidagi toetada eelnõu selle praegusel kujul. Ma kutsun üles, esiteks, toetama parandusettepanekut nr 6, mille kohaselt saaksid abi need, kes on hädas, aga mitte need, kes on laisad, ja teiseks, hääletama vastu parandusettepanekule nr 8, mille on isiklikult heaks kiitnud härra Max van der Stoel ja mis on kogu eelnõu tuum. Ma tänan!

Tänan, Lauri Vahtre! Kalev Kukk, kõne.

Head kolleegid! Oma järgnevas lühikeses sõnavõtus jätkan ma seda küsimust, mille ma esitasin välisministrile. Vastus, mille ma sain, on formaalselt õige, kuid sisuliselt küsitav. Et praegu menetletav kodakondsuse seaduse muutmise seadus on minu arusaama järgi aktsiooniline samm, millel pole mingit pistmist Eesti kodakondsuse andmise põhimõtetega, siis olnuks aeg sellisteks muudatusteks 1991. aastal. See, et toona kehtis meil mitte 1995. aasta kodakondsuse seadus, vaid üks teine, ei muuda asja. See selleks ja see pole täna ka enam oluline. Küll on minu jaoks jäänud ikkagi vastuseta küsimus, miks Eesti kas siis pragmaatilisel või mõnel muul kaalutlusel asub oma kodakondsustingimusi revideerima juba teise põlvkonna, see tähendab hilisimmigrantide laste suhtes, nende isikute laste suhtes, kes on tulnud Eestisse näiteks 19. augustil 1991, mitte aga kolmanda põlvkonna, see tähendab nende inimeste laste suhtes, kes on Eestis sündinud või vähemalt siin üles kasvanud. Muide, n-ö kolmanda põlvkonna variandi kasuks on otsustanud isegi Saksamaal äsja võimule tulnud sotsiaaldemokraadid. Saksamaa kavatseb leevendada kodakondsuse saamise tingimusi nimelt juhul, kui on tegemist lastega, kelle üks vanematest on sündinud Saksamaal või sinna sisse rännanud enne 14. eluaastat. Kordan, kui on tegemist lastega, kelle üks vanematest on sündinud Saksamaal või sinna enne 14. eluaastat sisse rännanud. Et Saksamaal on tegemist nii de iure kui ka de facto mingi riigi kodakondsust omavate isikutega ja nende isikute kodakondsustamisega, ei muuda asja oluliselt. Minu meelest on küsimus ka selles, miks Eesti peab selle ülimalt valuliku probleemi lahendamisel olema paavstist paavstilikum ja loobuma n-ö kolmanda põlvkonna põhimõtte rakendamisest teise põlvkonna põhimõtte kasuks, kuigi kolmanda põlvkonna põhimõttel on oma loogika ja ka mina ise toetan seda. Aitäh!

Tänan, Kalev Kukk! Enn Tarto, kõne puldist.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me arutame seaduseelnõu 747, mis käsitleb kodakondsuse seaduse muutmist. Ma esitan veel kord mõned arvud, millele ma oma küsimustes välisminister Mälgule juba tähelepanu juhtisin. Eestis elab praegu veidi alla poolteise miljoni elaniku, eestlasi elab Eestis natuke alla miljoni. Eestis on üle 180 000 (koos lastega tõenäoliselt 200 000) mitte-eestlasest Eesti Vabariigi kodanikku. Eestis on umbes 120 000 Vene Föderatsiooni kodanikku. Nimeliselt teame me üle 80 000 Vene Föderatsiooni kodaniku. Kõiki me nimeliselt ei tea. Täna Riigikogus öeldi meile, et naturalisatsiooni korras on saanud Eesti Vabariigi kodakondsuse 12 000 alla 15-aastast last. Nüüd tekib paratamatult küsimus: miks on nii palju probleeme 5000-6000 lapsega? Aga väga lihtsal põhjusel. Probleem ei ole selles, nagu meile räägitakse, et tuleb anda kodakondsus kodakondsuseta isikute lastele. Neid on Eestis paarikümne ümber. Loomulikult peab Eesti selle probleemi lahendama ja võimalikult kiiresti. Probleem on selles, et eelnõuga 747 sellisel kujul, nagu ta praegu on esitatud, tahetakse lüüa segamini Eesti senise kodakondsuspoliitika põhialused ja seda nii praktilises kui ka teoreetilises plaanis. NSV Liidu Ülemnõukogu otsusega 6. septembrist 1991 tunnistas Nõukogude Liit, et Eesti saab iseseisvaks riigiks ning et Eestisse jäävad elama Eesti kodanikud ja Nõukogude Liidu kodanikud, kelle eest kannab hoolt Nõukogude Liit. Vene Föderatsiooninõukogu avaldus 25. oktoobrist 1995 kinnitab, et Vene Föderatsioon on NSV Liidu õigusjärglane. Järelikult on kõik need endised NSV Liidu kodanikud, kes jäid Eestisse elama pärast Eesti taasiseseisvumist, Vene Föderatsiooni kodanikud. Probleem on selles, et kõik ei ole oma dokumente vormistanud, kuid samas ei saa me neid käsitleda kui kodakondsuseta isikuid rahvusvahelises mõttes. Ma ei taha sugugi väita, et nendel Vene Föderatsiooni kodanikel, kes ei ole ennast Eestis määratlenud ega oma kodakondsust vormistanud, ei oleks see probleem oluline ja et me ei peaks sellega tegelema, kuid ei või ajada kahte asja segamini. See ei oleks käsitletava eelnõu temaatika. Mida siis ikkagi tähendaks kõnesoleva eelnõu vastuvõtmine sellisel kujul? Siis loobuksime me tunnistamast, et Eesti oli okupeeritud, et praegune situatsioon on eesti rahva vastu teostatud genotsiidipoliitika ja etnotsiidipoliitika tagajärg. Miks ei tohiks olla Eesti Vabariigi riigikeeleks vene keel, miks me ei soovi topeltkodakondsust - kõiki neid probleeme tuleb arutada, aga mitte jõuga peale suruda. Ma tahan rõhutada probleemi, mis tekib, kui me praegu välisele survele järele anname - siis me valetame iseenda ja Eesti kahjuks. Tavaliselt valetatakse enda kasuks, aga mõnikord ka kahjuks. See, kui valetatakse iseenda kahjuks, on tunduvalt ohtlikum. Omal ajal sunniti inimesi valetama, sunniti ütlema, et nad tahavad kolhoosi astuda. Inimesed kirjutasid avalduse ja katsu hiljem tõestada, kas nad valetasid või ei. Selle valetamise tagajärg oleks, et me ise tunnistame, et Eesti on lähivälismaa, et Eesti ei ole taastatud riik, vaid NSV Liidu lagunemisel tekkinud uus riik ja et meie senine kodakondsuspoliitika on olnud vale. Nii et mina isiklikult, just nendest põhjustest lähtudes, ei saa eelnõu praegusel kujul toetada, kuigi ma möönan, et tõepoolest tuleb anda kodakondsuseta isikute lastele kodakondsus, on neid siis 10, 20 või 30 isikut. Samuti tuleb eraldi seadusega lahendada nende Eestis viibivate Vene Föderatsiooni kodanike saatus, kes pole veel lõplikult otsustanud oma kodakondsust. Aitäh!

Tänan, Enn Tarto! Olav Anton, kõne.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt suur tänu välisministrile, kes ütles sooje sõnu põhiseaduskomisjoni kohta. Kuid olles selle komisjoni liige, pean ma kahjuks kolleegidele tunnistama, et välisministri sõnad olid paljas diplomaatiline viisakus. Eelnõu arutamine komisjonis on olnud sulaselge poliitiline nõiajaht. Analüüsides selle nõiajahi päritolu, ei olegi vaja ajaloos kaugele minna, võib meenutada, kuidas siinsamas Toompea lossi ees korjati punaseid passe purki, et olukorda lahendada. On teada ka, et need tõsimeelsed ja käremeelsed isamaalased, kes passi sinna purki poetasid, vaatasid enne hoolega järele, kas purki ikka sai see NSV Liidu pass, mis oli viisadega juba täis pikitud, ja et NSV Liidu välispass, mis võimaldas Ameerika vahet tuuseldada, jäi ikkagi taskusse. Nüüd jätkub sama poliitika ja tagajärg on, et eelnõu on siiamaani menetluses ja tegelikult punnseisus. Seda eelnõu on võrreldud ka lennukiga Boeing 747. Tõepoolest on siin üks tahk, mis meenutab natuke lennukit. Valitsus, kes eelnõu esitas, ja eriti valitsuskoalitsioon peaks eelnõu menetlemist juhtima. Samal ajal antakse n-ö aktiivsus üle just nendele poliitikutele, kelle mõttelaad on veel okupatsioonivangis ja kes unistavad selle poliitika jätkamisest, mida alustati punaste passide purkikogumisega. Piltlikult võttes võib ette kujutada lennukit, mille piloodikabiinis ei ole kedagi, ei valitsust, ei valitsuskoalitsiooni. Autopiloot on kohe välja lülitumas ja kütus on lõpukorral. Siis tuleb reisijate ruumist härra Nutt ja ütleb, et me leiame lahenduse siis, kui pöörame saba sõidu suunas, see on kõige õigem lahendus. Muidugi tormab kohe juhtkangide kallale suur hulk inimesi, kes võtavad aluseks Vene duuma menetluses olevad eelnõud ja NSV Liidu seadused. Tõepoolest, see nõiajaht on niimoodi välja näinud ja komisjonis on olnud juba tervist kahjustav töötada. Viimasel ajal on lisandunud veel üks huvitav fakt. Süüdlane on meil teada, see on NSV Liit, rahu tema põrmule, kuid viimasel ajal on hakatud innukalt NSV Liitu välja kaevama. Kadunuke oli vaja uuesti päevavalgele tuua, sest muidu kaob ära toetus nendele poliitikutele, kes on kogu aeg ennast NSV Liidule vastandanud. Neil ei jää midagi alles, sest koos NSV Liidu surmaga kaob ka nende oponentide poliitiline võim. Selle nõiajahi tagajärjel on tõepoolest eelnõusse sõna otseses mõttes paar jama sisse kirjutatud. Ühe sellise kohta küsisin ma härra Nuti käest, nimelt punkti 6 kohta (uus punkt 9). Seal väidetakse, et kui eestkosteasutus on esitanud isikule kodakondsuse taotlemisel valeandmeid asjaolude kohta, mis omavad tähtsust Eesti kodakondsuse andmise otsustamisel, siis sellele isikule kodakondsust ei anta. Näiteks kui on esitatud valeandmeid poolteist aastat vana oleva lapse kohta, siis see isik, st see laps, kui ta suureks kasvab, ei saa kunagi Eesti kodakondsust. Härra Nutt väitis, et esitatakse valeandmeid selle kohta, et tal ei ole kodakondsust. Ma küsin, milline eestkosteasutus on millise riigi kodakondsuses. Järelikult, kui asutus esitas valesti näiteks eesnime, siis sellele lapsele on Eesti riigis garanteeritud vastasseis. Tõepoolest, on poliitikuid, kes selle vastasseisu kasutavad ära ühelt poolt, ja on neid poliitikuid, kes kasutavad selle ära teiselt poolt. Eriti suur jama on § 1 uue punkti 2 (vana punkt 1) lõikega 6. Pingsalt püütakse jäädvustada NSV Liidu mälestust vähemalt mõnes Eesti seaduses. Härra Nutt vastas õigesti, et seni on seda tehtud ainult välismaalaste seaduse rakendusosas. Ka põhiseaduse rakendusosas on kasutatud mõistet "Eestit okupeerinud välisriigid". Praegu on täiesti mõttetu konstruktsioon toodud otse seaduse teksti. See teeb asja ainult segasemaks. Seetõttu võiks kõhklusteta võtta aluseks valitsuse esitatud eelnõu või siis kõnesolevast eelnõust need vasturääkivused kõrvaldada. Tõenäoliselt õnnestub see enne kolmandale lugemisele minemist. Mul on ettepanek valitsuskoalitsioonile: minge tagasi sinna, kus te peate olema! Võtke juhtimine üle ja juhtige eelnõu menetlemine lõpule, sest see on Eesti riigile nii välispoliitiliselt kui ka muudes aspektides äärmiselt oluline! Aitäh!

Tänan, Olav Anton! Kolleeg Eino Tamm, kõne.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Välisriikide vaatepunktist ei erinegi sõnaühendid "klassikaline kodakondsusetus" ja "endise NSV Liidu kodaniku kodakondsusetus" teineteisest. Ainult meie jaoks on siin emotsionaalne vahe. Igal juhul on tegemist isikutega, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust. Kuna Eesti ei ole NSV Liidu õigusjärglane, siis loomulikult need inimesed, kes pärast NSV Liidu eksisteerimise lakkamist 25. detsembril 1991 jäid elama Eesti territooriumile, ei saa automaatselt olla Vene Föderatsiooni kodanikud. Vene Föderatsiooni seadused ei ole Eesti territooriumil ülimuslikud ja Vene Föderatsioon saab olla NSV Liidu õigusjärglane ainult Vene Föderatsiooni võimu kontrollitaval territooriumil. Järelikult Eestis elavatele NSV Liidu kodanikele saab Vene Föderatsioon anda ainult õiguse, et nad võivad tulla ja saada Vene Föderatsiooni kodakondsuse. Ma arvan, et see on üks punkt, millest põhiseaduskomisjon ei tohiks selle seaduseelnõu edasisel menetlemisel mitte mingil juhul taganeda. Kuid tõepoolest, probleem on ju lihtsustatud korras kodakondsuse andmises Eesti taasiseseisvumise järel sündinud kodakondsuse määratlemata jätnud isikute lastele. Eesti on välisminister Lennart Meri ja lugupeetud Arnold Rüütli ühistöö tulemusel 26. septembril 1991 allkirjastanud lapse õiguste konventsiooniga ühinemise. Max van der Stoel ei nõua meilt midagi muud kui seda, et viiksime oma siseseaduse vastavusse rahvusvahelise konventsiooniga, millega me oleme ühinenud. Oma põhiseaduses tunnistame me rahvusvahelise õiguse normi meie õigussüsteemi osaks ja peame seda täitma. Ma kutsun üles toetama valitsuse esitatud seaduseelnõu. Aitäh!

Tänan! Jüri Adams, kõne puldist.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogus töötamisel on ka oma harivad küljed. Neli aastat tagasi ei oleks ma osanud oodata, et satun koos teiste põhiseaduskomisjoni liikmetega olukorda, kus parandusettepanekuid tehakse niimoodi, et kõigepealt arutatakse need põhjalikult koos OSCE ametnikega läbi. Siis panevad nad ettepaneku teksti kirja, see faksitakse või meilitakse härra van der Stoelile, ükskõik kus ta parasjagu ka on. Mõne aja pärast tuleb vastus tema parandustega ja niimoodi sünnivadki põhiseaduskomisjoni parandusettepanekud. See on üsna huvitav protseduur. Ma tahtsin rääkida tõsisematest asjadest. Ma ei ole eelkõnelejaga päris nõus. Arvan, et Eesti täidab lapse õiguste konventsiooni praegu täielikult ja selle seaduse vastuvõtmine, ükskõik millisel kujul see vastu peaks võetama, olukorda ei muuda. Muidugi, härra van der Stoel täidab oma tabelis tühja ruudu, aga ta oleks võinud selle ka varem täita. Milles on probleem? Konventsioon ütleb, et lapsel peab olema õigus kodakondsusele. Kui me vaatame neid lapsi Eestis, siis on neil õigus kodakondsusele, kusjuures neil on üldjuhul õigus kahele kodakondsusele, nii Eesti kui ka Vene omale. Kuidas saab laps kodakondsuse? Laps ei saa seda ise, vaid oma vanemate tegevuse ja tahteavalduse kaudu ning vanematel on need tahteavaldus- ja tegevusvõimalused ning -õigused olemas. Kui nad ei ole tegutsenud, siis ei ole. Naturalisatsioonist saab rääkida alles siis, kui inimene on sellises eas, et naturalisatsiooni astet ehk kodunemise astet saab mõõta. Üheaastase lapse naturalisatsioonist rääkimine on mõttetus. Meie kodakondsuse seaduse üks probleem on see, et ta ei tunnista kolmandat võimalust Eesti kodanikuks saamisel, mida elu nõuab ja mis tegelikult on ka seaduses sees. Nimelt, et peale sünnipärase kodakondsuse saamise ja naturaliseerimise peaks olema võimalik saada kodakondsus ka poliitilise otsuse alusel. Seni on olnud tegemist üksikotsustega. Põhimõtteliselt on võimalikud ka grupiotsused. Kui me ütlesime selle eelnõu proponentidele, et probleemi võiks niimoodi lahendada, sattusid nad millegipärast ärevusse ja ütlesid, et ei, tingimata peab olema naturalisatsioon. Puudub seletus, miks see nii on. Ainukese seletuse leiame siis, kui käsitleme asja niimoodi, et sellel seaduseelnõul on kaks allikat. Peale OSCE on olemas ka need võimud ja need isikud, kes teostavad Karaganovi doktriini Eesti suhtes. Millegipärast on juhtunud niimoodi, et OSCE ja van der Stoel on osutunud selle doktriini sobivateks teostajateks. Tahtsin juhtida teie tähelepanu, et siin on tegemist sellega, millega meil on viimastel aastatel juba tegemist olnud ja tuleb ilmselt veel. Seda võiks eesti keeles defineerida kui eurolollust. Eurolollused on täiesti olemas, ka eurorumalad inimesed ja euroametnikud on olemas ja euroupsakus on ka kindlasti olemas. Meie senine edu ei ole tulenenud mitte sellest, et oleme järginud Läänest tulnud soovitusi. Kui me analüüsime oma edukamaid protsesse ja viimaste aastate arengut, siis näeme, et edu tagapõhjaks on olnud see, et me ei ole täitnud hetkel moes olnud eurosoovitust, vaid oleme valinud mõne teise tee. Meile soovitati teha hoopis teistsugune rahareform, kui Eesti tegi, aga meie rahareform osutus õigeks. Meile on soovitatud hoopis teistsugust riigi põhiseaduslikku korraldust, kui meie valisime, aga me oleme oma teega rahul olnud ja meie edu tunnistab seda. Meile soovitati hoopis teistsugust privatiseerimise korraldustüüpi, kui Eestis ette võeti. Minu arvates oleme me jälle ühe niisuguse valiku ees. Kas me ei peaks siiski oma aru rohkem usaldama kui soovitust? Soovitused on head, aga soovitaja on siiski ainult soovitaja, otsustama peab otsustaja ise. Lõpetuseks, tõenäoliselt võetakse see seadus ühel või teisel kujul Riigikogus vastu. Me peame endale aru andma, mis on selle tagajärjed Eesti sisepoliitikale. Üks tagajärg, mida on prognoositud, on see, et usaldus Riigikogu vastu ja tõenäoliselt ka valimistest osavõtu protsent võib teatud rahvusliku pettumuse tagajärjel väheneda. Ma ei ole kindel, kas see niimoodi läheb. Aga teises asjas olen ma küll kindel. Käesoleva eelnõu menetlemine on Eestis esimene tõsine argument Euroopa Liidu vastastele, n-ö euroskeptikutele. Nad on argumentatsiooniga juba välja tulnud ja tulevad taas, et öelda: Eesti ei peaks Euroopa Liitu minema. Aitäh!

Tänan, Jüri Adams! Registreerimise järjekorras on järgmine Ignar Fjuk. Sõnavõtt kohalt.

Austatud esimees! Kodakondsuse seadus kuulub nende väheste seaduste hulka, mida peaks pidama niisama oluliseks, nagu on Eesti Vabariigi põhiseadus. Teadaolevalt on põhiseaduse muutmine üsna täpselt reglementeeritud. Kindel on, et seda ei saa teha uisapäisa ja emotsioonidest tulenevalt. Selles suhtes ei kritiseeriks ma mingil juhul põhiseaduskomisjoni, kes süvenenult ja hoolikalt on selle eelnõuga tegelnud. On öeldud, et me peaksime võtma vastu valitsuse esitatud kodakondsuse seaduse eelnõu, kuid praegu on raske öelda, et eelnõu, mida arutame, on seesama valitsuse esitatud eelnõu. Lugemistel ja ka sellel lugemisel on olnud näha, et pikkade lõikude kui mitte lehekülgede kaupa on komisjoni või ka Riigikogu liikmete parandusettepanekute alusel tulnud eelnõusse uut teksti. Arvan, et see on muutnud eelnõu paremaks. Me peame tegema selgeid valikuid. Selles suhtes on kahetsusväärne, et kallis kolleeg Olav Anton pidas pika kõne, öeldes lõpuks, et peame vastu võtma selle eelnõu kas valitsuse esitatud või muudetud kujul. Mida ta sellega öelda tahtis, ma ei tea. Need oleksid kaks täiesti erinevat eelnõu. Minu küsimustest härra ministrile jäid vastuseta kaks asja. Ühte neist tahan veel kord kommenteerida. Eelnõu ei käsitle seda, millal kõne all olevate laste vanemad on Eestisse saabunud. Seetõttu tuleks lisada § 13 lõikesse 4, et need vanemad on pidanud elama Eestis püsivalt vähemalt 1991. aasta 20. augustist alates. Aitäh!

Tänan, Ignar Fjuk! Toomas Alatalu, kõne puldist.

Lugupeetud Riigikogu! Ma olen enam kui kindel, et jagan Eesti asja paremini kui Max van der Stoel ja seetõttu kutsun teid ka üles hääletama minu, mitte tema parandusettepaneku poolt. Tõepoolest, kui poliitikas olla natukenegi aus, siis tegelikult oleks aeg formuleerida see ettepanek kui Stoeli oma, mitte peita seda mingi komisjoni või muu sildi taha. See on põhimõtteline asi. Juhin veel kord tähelepanu, et mina pakun selle probleemi märksa kiiremat lahendust kui Max van der Stoel: lapsed, kes on praegu 13-aastased, võivad taotleda kodakondsust. Sama variant kehtib ju paljudes Euroopa riikides ja ma ei saa aru, miks me peame kramplikult hoidma kinni just härra Max van der Stoeli ja tema nõuandjate ettepanekust. Poliitikas peab olema ikkagi võimalus kompromisse teha. Aga kompromisside tegemine eeldab ka seda, et on võimalus omavahel rääkida ja arvamusi vahetada. Mitte juhuslikult ei küsinud ma härra välisministri käest, kui palju on Eesti Välisministeerium 1995. aastast peale, nagu öeldakse, teinud oma pakkumisi selles küsimuses. Te kõik saite aru, et neid pakkumisi tegelikult pole tehtud. Härra välisminister viitas muidugi sellele, et see ei ole valitsuse ülesanne, et see on seadusandja roll, aga ta jättis vastamata küsimuse teisele poolele. Valitsus ikkagi konsulteerib Riigikoguga ja valitsus, õigemini Välisministeerium, kasutab Riigikogu delegatsioone selleks, et teatud küsimustes selgusele jõuda. Me peame tunnistama, et oleme ise seda probleemi lahendades maganud selles mõttes, et me ei ole suutnud, tahtnud või osanud oma seisukohta esitada. See probleem läheb tegelikult veel kaugemale minevikku. Kui viidata nendele vihjetele, mis on juba mitu korda kõnepuldist kõlanud - kes ikkagi vastutab? -, siis vaadake, vastutavad need, kes alates 1993. aastast on kategooriliselt lükanud tagasi ettepanekud töötada välja Eesti välispoliitiline ja julgeolekupoliitiline kontseptsioon. Kui me oleksime selle töö ette võtnud, siis oleks meil ammu selge olnud, milliste küsimustega peame me esimeses järjekorras tegelema. Praegu on olukord niisugune, et kõigil teistel on meie kohta plaanid olemas. Ka Rootsi pangad ei tule Eestisse mitte juhuslikult, vaid see on suure geopoliitilise programmi koostisosa. Ainuke riik, kellel ei ole ülevaadet selle kohta, mida teha tulevikus, kuhu minna, mis järjekorras mida teha, on Eesti. Isegi mitte-eestlaste integratsiooniprogrammi tegime me valmis alles 1998. aastal. See on meie endi tegevuse puudujääk. Seetõttu tahaksin ma järgmisel lugemisel kuulda, milline on Max van der Stoeli arvamus näiteks minu ettepaneku ja teiste ettepanekute kohta, mis parandusettepanekutena kirjas on. Dialoog peab olema kahepoolne. Aitäh!

Tänan, Toomas Alatalu! Kolleeg Ando Leps, kõne puldist.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu valimised on kaunis lähedal ja mulle paistab, et Riigikogu liikmed muutuvad saalis üsna lapsikuks. Seaduseelnõu 747 on muidugi päris hea mängukann Riigikogu liikmete käes ja enne valimisi saavad siin kõik ennast tublisti näidata. Ma arvan, et Riigikogu liikmed on selles küsimuses täiesti ükskõiksed, välja arvatud vene saadikud. Vene saadikutel on siin oma tugev huvi, aga teised on ükskõiksed. Pool nendest ükskõiksetest mängib nüüd niisugust rolli, et nad on rahvuslased ega tunnista mingisugust taganemist, mingisugust kodakondsuse andmist nendele mitte-eesti lastele. Teine osa on ka edasi ükskõikne, kuid nemad on ilmselt selle seaduse vastuvõtmise poolt, sest näevad siin teisi momente ja võib-olla neid momente, millest ma tahangi rääkida. Esiteks, kas me tahame Euroopa Liitu astuda, ja teiseks, mis kõige tähtsam, kas me tahame saada NATO liikmeks. Siia ongi koer maetud. Nüüd, kallid Riigikogu liikmed, tehke oma otsused. Ma arvan, et NATO on ainuke organisatsioon, kes on võimeline kaitsma Eesti suveräänsust ja iseseisvust. Euroopa Liit on selleks vähem võimeline, kuid mõlemad on meile eluliselt vajalikud organisatsioonid. Ma arvan, et siit peaks tulema ka küsimuse lahendus. Aitäh!

Tänan, Ando Leps! Head kolleegid, kas võin teha ettepaneku lõpetada läbirääkimised pärast Daimar Liivi sõnavõttu kohalt? Ma panen selle hääletusele. Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise pärast Daimar Liivi sõnavõttu kohalt.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid on 2. Läbirääkimised lõpetatakse pärast Daimar Liivi sõnavõttu. Vootele Hansen, kõne kohalt.

Aitäh! Sõna võtma ärgitas mind asjaolu, et eelnõu menetlust Riigikogus, mis on päris kaua kestnud ja põhjalik olnud, nimetatakse mänguks. Võib-olla mõni isik on tõesti Riigikokku mängima tulnud, mõned on tulnud siia aga esindama Eesti kodanikke ja vastu võtma seadusi. Kummaline oli ka kuulda, kui meie kolleeg, Riigikogu liige Anton tõi näite, et eesnimi on valesti kirjutatud ja seega võetakse isikult ära õigus saada Eesti kodakondsus. Mina ütlen, et kui eesnimi on valesti kirjutatud, siis ei ole kellelegi kodakondsust taotletudki, sest sellist isikut, kes on kirjas, pole olemas. Aitäh!

Tänan, Vootele Hansen! Daimar Liiv, sõnavõtt kohalt.

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Mind sundis sõna võtma Ando Lepsi väide, et kõik Riigikogu liikmed on ükskõiksed selle suhtes, mis siin toimub. Ei ole. Julgen väita, et kindlasti väga paljud Riigikogu liikmed, nende hulka kuulun ka mina, ei ole ükskõiksed selle suhtes, kes saavad olla Eesti kodanikud, need inimesed, kes valivad Riigikogu saali oma esindajad, kellele on antud volitus siin langetada eesti rahva jaoks olulisi otsuseid. Ma tahan välja tuua ainult ühe aspekti, millest võib-olla kõige täpsemalt rääkis Jüri Adams. See küsimus, mida täna arutatakse, on eelkõige meie enda küsimus, küsimus, mille vastusest tegelikult sõltub see, kas Eestit juhivad inimesed, kes põlvnevad Eesti kodanikest, või juhivad Eestit inimesed, kes ei põlvne Eesti kodanikest. Nende põhimõtete üle on maailmas palju vaieldud ja nende üle vaieldakse veel väga kaua. Need on veresuguluse põhimõte ja sünnikoha põhimõte. Eesti on väikeriik ja väikeriikidel on võimalik oma rahva ja identiteedi kaitsmiseks tegelikult rakendada ainult veresuguluse põhimõtet. Ma olen uhke selle üle, et kuulun Reformierakonda, kes on avalikult deklareerinud, et ei hakka neid põhimõtteid muutma ega pea seda õigeks. Aitäh!

Tänan, Daimar Liiv! Lugupeetud kolleegid, läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra välisminister ei soovi sõna. Kaasettekandja Mart Nutt, kolm minutit.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ei olnud enne tänast arutelu ega ole ka praegu mingi saladus, et Riigikogu poliitilistel jõududel on selles küsimuses erinevad arvamused. See tuli täna väga selgelt välja. Sellega seoses kordan ma ainult oma palvet teha põhiseaduskomisjoni töö võimalikult lihtsaks ja toetada põhiseaduskomisjoni varianti. See ei ole veel lõplik hääletus, mis täna toimub. Põhiseaduskomisjon otsustab panna eelnõu kolmandale lugemisele. Kui seaduseelnõu tekst muudetakse segasemaks, kui ta praegu on, siis on tema edaspidine menetlemine kahtlemata märgatavalt keerulisem. Põhiseaduskomisjon ei võta seisukohta, kas nimetatud seaduseelnõu on Eesti riigile hea või halb. Selle küsimuse peavad otsustama poliitilised jõud isekeskis. Aitäh!

Tänan, Mart Nutt! Lugupeetud kolleegid, me alustame laekunud muudatusettepanekute läbivaatamist. Ma palun Mart Nuti tagasi kõnepulti! Me alustame. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab seda. Teine muudatusettepanek, autor Toomas Alatalu, komisjon on jätnud selle arvestamata. Toomas Alatalu, palun!

Ma palun hääletada, kui härra Nutt ei võta oma eelmist palvet tagasi.

Tänan! Kommentaare ei järgne. Komisjon, palun!

Härra Alatalul on õigus panna oma ettepanek hääletusele või mitte panna.

Kas komisjonilt kommentaare ei järgne?

Komisjon leidis, et Toomas Alatalu ettepanek ei reguleeri seda küsimusteringi, milleks nimetatud seaduseelnõu on menetlusse antud.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 37, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Kolmas muudatusettepanek on Ühinenud vene fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Viktor Andrejev, palun!

Tänan, härra juhataja! Palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Nimetatud muudatusettepanek laiendab tunduvalt Vabariigi Valitsuse poolt menetlusse antud teksti. See on põhjus, miks põhiseaduskomisjon ei saa nimetatud ettepanekut arvestada. Selle ettepanekuga on seotud muidugi ka poliitilised probleemid. Sisuliselt ei tõstatatud küsimust, kas üks või teine põhimõte ühele või teisele poliitilisele jõule sobib, kuid keskne küsimus on see, et sellega püütakse reguleerida valdkondi, mis ei ole olnud Vabariigi Valitsuse esitatud seaduseelnõu reguleerimisala.

Kas komisjonis hääletati ka vastavat ettepanekut?

Jah, hääletati. Ettepanekut toetas 2 komisjoni liiget, vastu oli 4 ja erapooletuid 3.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 43, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Neljas muudatusettepanek, Aap Neljaselt, komisjon ei ole seda arvestanud. Viies muudatusettepanek, Isamaaliidu fraktsioonilt, komisjon on jätnud selle arvestamata. Kuues muudatusettepanek, autor Lauri Vahtre, komisjon on jätnud selle arvestamata. Lauri Vahtre, palun!

Palun seda hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Lauri Vahtre ettepanek kajastab põhimõtet, mida arutati ka põhiseaduskomisjonis. Nimelt, isik peab vastama ka tingimusele, et ta ei saa omandada ühegi riigi kodakondsust. Komisjon lähtus OSCE ekspertide arvamusest, et nimetatud piirang läheb vastuollu konventsiooni põhimõttega ja riik ei peaks oma seadustega suunama ühte või teist isikut teise riigi kodakondsusesse. Ma andsin praegu edasi lihtsalt OSCE kommentaari. See mõjutas ka nimetatud ettepaneku hääletustulemust.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 35, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Seitsmes muudatusettepanek on samuti Lauri Vahtrelt, komisjon on seda täielikult arvestanud. Kaheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab seda. Lauri Vahtre, palun!

Palun seda hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon leidis, et nimetatud täpsustus on vajalik, sest muidu läheb küsimus suure tõenäosusega lahendamisele kohtus.

Küsitakse hääletustulemusi.

Hääletustulemused: poolt 5, vastu 1, erapooletuid 1.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Kaheksanda muudatusettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu on 7, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Üheksas muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt. Komisjon on seda täielikult arvestanud. 10. muudatusettepanek, autor sama, komisjon on seda sisuliselt arvestanud. 11. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab seda. 12. muudatusettepanek, Isamaaliidu fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. 13. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 14. muudatusettepanek, autor Isamaaliidu fraktsioon, komisjon on seda arvestanud sisuliselt. 15. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 16. muudatusettepanek, autor Ühinenud vene fraktsioon, komisjon on jätnud selle arvestamata. Viktor Andrejev, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Põhiseaduskomisjon on seisukohal, et nimetatud säte on vajalik. Seda kord juba Lauri Vahtre ettepanekul hääletati. Kommentaar on sama.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 35, erapooletuid on 4. Ettepanek ei leidnud toetust. 17. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, seda on arvestatud täielikult. 18. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab seda. 19. muudatusettepanek, Isamaaliidu fraktsioonilt, arvestatud täielikult. 20. muudatusettepanek, samuti Isamaaliidu fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. 21. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka viimane, 22. Tänan, lugupeetud kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada ning suunata seaduseelnõu kolmandale lugemisele. Kordan muudatusettepanekute esitamise tähtaja: 26. november kell 13.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "1999. aasta riigieelarve" eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Oleme täna teist korda alustamas 1999. aasta riigieelarve arutelu. Küllap võiks paljude meie tundeid täna võrrelda sprinteri emotsioonidega, kellel pärast valelähet on selja taga vilkumas kollane tuluke ning kes hakkab keskenduma uueks stardiks. Mõeldes tagasi möödunud töörohketele nädalatele, võin öelda nii valitsuse kui ka Rahandusministeeriumi nimel, et uue stardi põhjustasid kiiresti muutunud ootused majanduskeskkonnale nii maailmas kui ka meie lähiümbruses - Venemaal. Otse loomulikult on see läbi põimunud 1999. aasta valimisvõitluse pingete kasvuga. Loodan siiski, et reaalsustaju ei jäta meid maha. Igatahes on Riigikogu ja valitsuse vaheline koostöö riigieelarve käsitlemise alal saanud rikkamaks ühe kogemuse võrra. Kas tulemused olid positiivsed või negatiivsed? Selle üle otsustamine jäägu edaspidiseks. Hoolimata väitluste argumenteerituse astmest on meie praeguste seaduste alusel toimuv riigieelarve käsitlus Riigikogus alati olnud kompromisside otsing ja lõpptulemus peegeldab teatud jõudude või vaadete vahekorda. Esinedes teie ees kaks nädalat tagasi, rääkisin sellest, mis andis alust optimismiks, kui me maikuus määrasime riigieelarve mahtu, ja miks me ei saanud mahtu vähendada septembri alguses enne eelarve esitamist Riigikogule. Seekord pühendan tähelepanu vaid sellele, mis on juhtunud viimastel kuudel, milliste andmete alusel ja kui palju oleme alandanud Eesti majanduskasvu prognoosi ning millised on uued hinnangud põhinäitajatele, mis määravad riigieelarve mahu. Seega räägin augusti teisest poolest oktoobri lõpuni toimunud arengust. 1998. aasta augusti teisest poolest on Eesti majanduse arengut oluliselt mõjutanud maailma finantsturgude ebakindlus ja Venemaa majanduskriis. Esimesed signaalid selle kohta ilmnesid septembri keskel, mil tuli aruanne riigieelarve tulude laekumise kohta augustis. Riigieelarve laekumiste alusel on meil võimalik rääkida kolmest kuust, mis peegeldavad muutunud majanduskeskkonda: august, september ja oktoober. Operatiivset olukorda peegeldavad eelkõige käibemaksu ja üksikisiku tulumaksu laekumised. Üksikisiku tulumaksu oodatava laekumise uues hinnangus on võetud arvesse, et aasta lõpuks väheneb palgatöötajate arv eeldatavasti 2,5 tuhande inimese võrra teise kvartali tasemega võrreldes ning osalise tööajaga (seega ka osalise palgaga) töötavate inimeste arv kasvab kuni 10 000 inimeseni. Seetõttu võib 1998. aasta keskmine palk jääda kuni 200 krooni madalamaks esialgselt prognoositust, kuid tänu edule esimesel poolaastal ja siis saavutatud tasemele üksikisiku tulumaksu laekumine 1998. aasta riigieelarvesse ilmselt siiski ületatakse umbes 35 miljoni krooni võrra. Käibemaksu laekumine on küll augusti alguse tasemega võrreldes mõnevõrra kasvanud, jääb aga madalamaks tavapärasest aastalõpu tasemest. Meie uus hinnang põhineb alandatud käibel ja ettevõtete võimalusel ajatada makse seoses raskustega idaturul. Konservatiivse hinnangu alusel võib käibemaksu laekuda 30-40 miljonit krooni vähem, kui kinnitatud eelarves eeldati. Tootmismahud on enim olnud mõjutatud tööstuses, kus toodangut müüdi septembris 10,7% vähem kui eelmise aasta vastaval ajal, sealjuures piima- ja kalatööstuses enam kui 40% vähem. Aastatulemuse hinnangut tehes oleme toetunud Majandusministeeriumi spetsialistide arvamusele, kelle hinnangul kasvab käesoleva aasta tööstustoodangu müük 4% eelmise aastaga võrreldes. Selle baasil hindab Rahandusministeerium tööstuses loodava lisandväärtuse kasvuks veidi üle 6%. Ka kaubanduse septembrikuu tulemused näitasid mullusega võrreldes langust, jaekaubakäive vähenes 5%. 1998. aastal jääb jaekaubakäive ligikaudu eelmise aasta tasemele, kaubandussektoris loodud lisandväärtuse kasv on hinnanguliselt kolme-nelja protsendi tasemel. Väliskaubanduses saame rääkida ekspordi ja impordi vähenemisest augustis ja septembris ca 10% võrra. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõige suuremad muutused esialgse hinnanguga võrreldes on toimunud väliskaubanduse mahtudes ja seetõttu ka käibemaksu laekumises. Tootmismahtude vähenemine ja majanduskasvu aeglustumine mõjutab ka tööhõive ja palga näitajaid. Arvestades eeltoodut ning toetudes ka teiste ministeeriumide hinnangutele, on Rahandusministeerium teinud uue prognoosi, mille järgi sisemajanduse koguprodukti reaalkasv 1998. aastal on 4,9%. Kolmandas kvartalis on kasv 0% kuni 0,5% ja neljandas kvartalis 1,5% kuni 2%. Kui kolmanda kvartali olulisemad mõjurid on töötleva tööstuse kasvu vähenemine ja sellega kaasnev impordimahtude kahanemine, samas transpordi ja ehituse kasvu jätk, siis neljanda kvartali prognoos sisaldab positiivseid ootusi seoses mõningase sesoonse elavnemisega nii sise­ kui ka väliskaubanduses. Jõulud tulevad ka tänavu. Järgmise aasta prognoosides on allapoole korrigeeritud eelkõige väliskaubanduse mahtu, üksikisiku tulude ja tarbimise näitajaid ning nendega seotud maksulaekumisi riigieelarvesse. Põhiliselt määravad arengu tootmisharude kasvutrendid ning tootluse kasvu arvestav töötajate tulude kasv, mis omakorda määravad riigi tulud ja võimalused neid tulusid kasutada või ümber jaotada. Riigikogule esitatavas korrigeeritud prognoosis on kolmandiku võrra vähendatud tööstuse kasvu hinnangut, st 10%-st 6,4%-ni, põllumajanduses (koos kalanduse, jahinduse ja metsamajandusega) on varasema 2,9% kasvu asemel arvestatud ca 1% vähenemisega. Väliskaubanduse hinnangus on nii eksport kui ka import kavandatud ca 14% väiksemaks esialgsest nominaalsest tasemest. See areng pidurdaks ka defitsiidi kasvu, mis võrreldes eelmise prognoosiga väheneks üle miljardi krooni ja moodustaks ligi 8% sisemajanduse koguproduktist. Tarbimise ja investeeringute nominaalmahtu on alandatud ca 5%. See korrektsioon sisaldab ka uue inflatsiooniprognoosi mõju. Arvesse võttes nii viimaste kuude hinnamuutusi maailmakaubanduses kui ka olukorda meie raha- ja krediiditurgudel, on vabalt kujunevate hindade tõus hinnatud minimaalseks, kuid siiski oleme arvestustesse sisse jätnud kõik teadaolevad hinnatõusud, rõhutan, kommunaalteenuste, elektrienergia ja gaasi hinna tõusu. Nii kujuneks uueks tarbijahindade keskmiseks muutuseks 1999. aastal 7,2%, võrreldes selle aasta oodatava 10,6%-ga. Juhin tähelepanu, et tegemist on aastakeskmise muutusega, mis on aluseks sisemajanduse koguprodukti ja sellest lähtuvate suuruste hindamisel. Kõige eelöeldu alusel on Rahandusministeeriumi korrigeeritud kasvuprognoos 1999. aastaks nominaalsena 11,5%, sisaldades 4% reaalkasvu ja juba nimetatud 7,2% aastakeskmist inflatsiooni. Eeltoodut kokku võttes on mul hea meel, et poliitilisel sõnamaastikul on sõna "kriis" asendunud tegelikkust paremini kajastava väljendiga "majanduskasvu vähenemine". See peegeldab tänast tervikolukorda ilmselt tunduvalt täpsemini. Tulles nüüd konkreetsete võimalike riigitulude juurde, võib öelda, et oleme oluliselt väiksemaks korrigeerinud üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumised. Palgatöötajate keskmise palga alused on ikka endised, kuid madalam tootluse tase ja madalam inflatsioon, samuti paari tuhande inimese võrra vähenev tööhõive kahandavad võimalikku laekumist 7 miljardist 250 miljonist kroonist 6 miljardi 762 miljoni kroonini. Sotsiaalmaksu laekumine on tulude prognoosis korrigeeritud 304 miljoni krooni võrra väiksemaks. Käibemaksu vähendavad nii eespool nimetatud väliskaubanduse prognoos kui ka majanduse nominaalkasvu kahanemisest tulenev sisekäibe ja inflatsiooni vähenemine. Siiski on 1999. aastaks prognoositav käibemaks 7,8 miljardi krooni tasemel, kusjuures sinna hulka on arvatud ca 150 miljoni krooni käibemaksu laekumise nihkumine 1998. aastast 1999. aastasse. Põhjuseks nii maksuvõlgade ajatamine alates 1. oktoobrist kui ka valitsuse abipakett idaturul raskustesse sattunud toiduainetööstuse ettevõtetele. Kogu aktsiisimaksude pakett on uues tulude prognoosis seni muutusteta. Samuti ka ettevõtte tulumaks, mis põhiliselt laekub avansiliste maksete baasil eelmise aasta alusel. Siiski on prognoosis arvestatud teatud tagasimaksete summaga aasta keskel. Seetõttu on summa 250 miljoni krooni võrra väiksem käesoleval aastal oodatavast. Riigieelarve maksutulude laekumise korrektsioon on kokku ligemale 800 miljonit krooni ning oodatav maksukoormus 1999. aastal 36,8%. Seega seisis valitsuse ees ülesanne leida kulude kärpimise või uute tulude leidmise teel kate eespool nimetatud ligemale 800 miljonile kroonile. 1999. aasta riigieelarve uus maht oleks seega 17 miljardit 651 miljonit krooni. Arvestuste ja läbirääkimiste tulemusena jõuti kokkuleppele, et esmajärjekorras tuleks vähendada riigiaparaadi, st ministeeriumide, maavalitsuste ja riigiasutuste üldisi tegevuskulusid, arvestades ka tarbijahinnaindeksi prognoosi vähendamist. Peale selle tuleks veel eraldi vähendada majanduskulusid, sõidukite ülalpidamiskulusid ja investeeringuid. Kokku moodustavad need vähendused keskmiselt 2,6% kõikide ministeeriumide valitsemisalade kuludest ehk 439 miljonit krooni. Eraldisi valla- ja linnaeelarvetele investeeringuteks kavandatakse kokku vähendada 90 miljoni krooni võrra, sealhulgas investeeringuid elamuseaduse täitmiseks 70 miljoni krooni võrra. Valitsus ei kavanda vähendada haridus- ja kultuuritöötajate palgakulusid. Suure osa 1999. aasta riigieelarve eelnõu kulude juurdekasvust moodustasid seadustega ettenähtud kulud. Tuletan meelde, ka eelmisel korral, kaks nädalat tagasi, rõhutasin ma, et see summa on ligemale 1,5 miljardit krooni. Rahandusministeeriumi praegustel täpsustatud andmetel on see 14 miljonit alla poolteise miljardi. Tulenevalt valitsuses arutatust ning ministrite ettepanekutest kavandab valitsus mõne seadusparagrahvi jõustumise tähtaja edasilükkamisega kolme kuni kuue kuu võrra saada kulude kokkuhoidu arvestuslikult 158 miljonit krooni. Kulude kokkuhoidu kavandatakse 1999. aastal saavutada ka mitme objekti ehitus- ja remonditööde algustähtaja edasilükkamisega kuni kuue kuu võrra. Investeeringute osas on kavandatud vähendada kulusid 405 miljonit krooni, põhirõhuga soetuste vähendamisele. Kui nüüd keegi teist liidab numbreid kokku, siis on ta kindlasti jõudnud juba miljardini. Küsimus on selles, et mõned kulud osaliselt kattuvad. Riiklike programmide kulude kokkuhoiuga 5% saavutame me ökonoomiat umbes 28 miljonit krooni. Jõuti arusaamisele, et kulude kokkuhoiuga peaksid tegelema ka põhiseaduslikud institutsioonid, nende kulude vähendamine 2,6% annab kokkuhoidu 6,4 miljonit krooni. Tulenevalt majanduskeskkonna muutustest näeme ette ka lisakulusid esialgselt kavandatuga võrreldes. Valitsuse heakskiidetud faktooringskeem nägi ette põllumajandustootjate arvete maksmist töötlejate kaudu. Selleks oleks vaja lisaraha 12,5 miljonit krooni. Sellest läheks Sihtasutusele Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond 9,3 miljonit krooni turuintressi osaliseks hüvitamiseks ja garantiitasudeks ning Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutusele 3,2 miljonit krooni garantiitasudeks. Samuti teeb valitsus ettepaneku käivitada programm, nimetame seda programmiks "Piim", milleks oleks vaja 10 miljonit krooni. Valitsus teeb ka ettepaneku näha järgmise aasta riigieelarve eelnõus ette eraldi stabilisatsioonireservi kirje summas 17,5 miljonit krooni. Seoses sellega, et käesoleva aasta riigivara võõrandamise ülesannete täitmine on kujunenud problemaatiliseks ning mitmete objektide müük lükkub järgmisse aastasse, näeme 1999. aastal ette laekumiste suurenemist riigivara võõrandamisest, julgen arvata, et laekumiste kasv on 50 miljonit krooni. Riikliku sotsiaalkindlustuse eelarve tulubaasi vähendatakse 251 miljoni krooni võrra, mis tuleneb sotsiaalmaksu aluseks oleva palgafondi vähenemisest 192,2 miljoni krooni võrra ning kooskõlas sotsiaalmaksu seaduse §-ga 6 riigi makstava sotsiaalmaksu edasilükkamisest kolme kuu võrra 58,8 miljoni krooni võrra. Tulud kokku on 6 miljardit 520,4 miljonit krooni. Kulusid on suurendatud 149,6 miljoni krooni võrra ja need on 6 miljardit 502,2 miljonit krooni. Vabariigi Valitsuse esitatud riiklike elatusrahade seaduse muutmise seaduse katteks on vaja esialgselt kavandatuga võrreldes lisaraha. Jooksva aasta tulud ületavad kulusid 18,2 miljoni krooni võrra. Seega võin kinnitada, et kate järgmise aasta pensionitõusule on olemas, ilma et järgmise aasta sotsiaalfondi jääk väheneks. Riikliku ravikindlustuse eelarve tulud vähenevad kokku 162,8 miljonit krooni, sellest sotsiaalmaksuseaduse § 6 jõustumise tähtaja edasilükkamise tõttu 38,2 miljoni krooni. Kulude vähendamist kavandatakse 29,3 miljoni krooni võrra. Seega katavad tulud kulusid, kuid jooksva aasta tulude jäägi suurenemist ei kavandata. See on lühidalt kirjeldatuna lähenemisskeem riigieelarve eelnõule. Peaminister on minu andmetel opositsioonijuhtidega sellise skeemi eelnevalt kokku leppinud. Täna võtsin ma endale kohustuse esitada parandatud eelarve Riigikogule suusõnaliselt. Praegu täpsustatakse summasid. Igasugune vähendamine on äärmiselt valuline ning nõuab hoolikat analüüsi ja kaalumist. Konkreetsed ettepanekud esitatakse detailses jaotuses Riigikogu rahanduskomisjonile sisuliseks aruteluks, et muudatused kajastada 1999. aasta riigieelarve eelnõus. Tänan!

Tänan, härra minister! Ignar Fjukil on käsi püsti. Protseduuriline küsimus, palun!

Härra juhataja! Austatud ettekandja, mul on tõesti protseduuriline küsimus. Millist eelnõu te tutvustasite? Vastan ise: tutvustasite eelnõu, mida meile ei ole välja jagatud. Minu meelest ei võimalda kodukord tutvustada eelnõu, mida Riigikogu liikmetele ei ole laiali jagatud. Ma sain aru, mida minister soovis meile öelda. Seda oleks pidanud tegema väljaspool päevakorda, näiteks päeva alguses. Me ei saa esitada küsimusi konkreetse eelnõu kohta, järelikult ei saa me ka selle eelnõu esimest lugemist lõpetada. Mul ongi härra juhatajale küsimus: mismoodi me nüüd edasi käitume?

Aitäh! Et küsimus oli juhatajale, siis ma vastan esimesena. Meie tänase esimese lugemise aluseks on see eelnõu, mis on teile välja jagatud. Mida tutvustas teile härra rahandusminister, seda võib tema selgitada. Küsimused tuleb esitada selle eelnõu kohta, mis on saalis välja jagatud.

Julgen kinnitada, et härra juhataja informatsioon on täiesti täpne. Tulenevalt kokkuleppest esitasin ma informatsiooni, kuidas me kavatseme järgmise aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel edasi käituda, sest viimaste kuude sündmused on ühelt poolt arenenud küllaltki tormiliselt, teiselt poolt on tajutav teatud stabiliseerumine.

Tänan! Läheme siis küsimustega edasi. Daimar Liiv, palun!

Aitäh! Väga meeldiv on võtta teadmiseks informatsiooni eelnõu kohta, mida keegi näinud ei ole ja mis on olemas võib-olla ainult mõne ametniku peas. Aga see selleks. Mul on ikkagi küsimus härra rahandusministrile. Kui te pidasite arutelusid, siis ilmselt nägite te ka ette, et keegi peab muudatusettepanekud esitama. Valitsus teatavasti seda teha ei saa. Tõenäoliselt saab ettepanekuid esitada mõni koalitsiooni kuuluv Riigikogu liige või keegi väljastpoolt koalitsiooni. Kas te arutasite ka seda küsimust, mille ma eelmine kord teile esitasin, et olukorras, kus keskmine palgatõus on 10%, on kõrgemate riigiametnike palgaastet tõstetud ligi 35%? Kas saab sellist n-ö priiskamist vaesel ajal pidada põhjendatuks ja seda eriti nüüd, kui Riigikogu on kaks korda tagasi lükanud ettepaneku siduda kohtunike ja prokuröride palgad sellest kõrgema riigiametniku palgaastmest lahti? Kuidas see mõjub eelarvele?

Aitäh! Ma pean veel kord ütlema, et mul on tõesti väga kahju, kui te olete võtnud positsiooni, et 35. palgaastme tõus on üksüheselt seotud kõrgemate riigiametnike palgatõusuga. Julgen väita, et see ei ole nii. Jutt on eelkõige astmepalgamäära osatähtsuse suurenemisest lõpptöötasus. Keskeltläbi on see 21,3%, mis ei tähenda automaatselt, et kellegi palk kasvab 21,3%. Järgmise aasta palgakasvuks avalikus sektoris on ette nähtud umbes 705 miljonit krooni. Kui võtta sealt maha prioriteedid ja eelistused (õpetajad, kultuuritöötajad, arhiivide ja muuseumide töötajad jne) ning seadusjärgsed palgakasvud, siis on see kokku 470 miljonit krooni. Lisaks oli selle aasta riigieelarves toodud eraldi reas 80 miljonit krooni, mida polnud ministeeriumide vahel jaotatud. Kui ka see summa juurde lisada, siis räägime me täiesti teisest suurusjärgust. Me räägime toetusfondist, me räägime sisuliselt 8% palgakasvust, mis vastab enam-vähem inflatsiooni kasvule. Me räägime eelkõige palgasüsteemi läbipaistvamaks tegemisest. Kui te tahate täpselt teada, keda puudutab see palgatõus, siis neid inimesi võib olla umbes 40. Kui me räägime kohtuniku staatuse seadusest ja prokuratuuriseadusest, nagu nad on praegu, pärast eelnõu menetlusest väljahääletamist, siis siin on tegemist kokku vist 400 inimesega. Kuid need 400 inimest võtavad seadusest tulenevalt ära rohkem palgakasvikut kui kogu neljateistkümne tuhandene riigiametnike sektor. See ebavõrdsus oli olemas ja seda oleks tõepoolest tahtnud likvideerida. Kahjuks see ei ole õnnestunud. Ilmselt on siin teatud huvid mängus.

Tänan! Kolleeg Aino Runge.

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Meie eelmine kohtumine oli rahanduskomisjonis. Nagu te mäletate, siis selleks, et eelarve jõuaks täna siia saali ja saaks alustada tema menetlemist, leppisime me kokku (või sain mina valesti aru), et tänaseks suudate te eelarvest juba n-ö õhu välja lasta ja viia ta vastavusse uue prognoosiga, mis on nüüdseks tehtud. Täna te lihtsalt kandsite ette ülevaate. Meie saime nii aru, vähemalt mina sain aru, et kollases raamatus parandusi teha ei jõuta, see on arusaadav, aga et te esitate meile eelarve parandused, mida valitsus teeb. Nüüd on mul küsimus. Kuidas me saame hakata eelarvet menetlema ja parandusettepanekuid esitama, kui meil ei ole teada summad? Võib-olla tekib ka meil mingisuguseid parandusettepanekuid. Täna aga parandusettepanekute esitamise tähtaega välja kuulutada ei saa. Kas see on nii?

Kui arutasime küsimust rahanduskomisjonis, siis jäi nii, et täna ma kannan valitsuse kavandatavad muudatusettepanekud suusõnaliselt ette. Oma arust ma need ka välja ütlesin. Võin veel kord öelda, kui palju hoitakse kokku tegevuskulude arvelt, kui palju majanduskulude arvelt, kui palju sõiduautode arvelt, kui palju prioriteetide, eelistuste arvelt, kui palju investeeringute arvelt ja kui palju sealhulgas soetuste ja kapitaalremontide arvelt. Need numbrid on täna olemas. Eile peaminister, nii nagu ta oli lubanud opositsiooni juhtidele, põhimõtteliselt need välja ütles. Rahandusministeerium asus sõna otseses mõttes täna hommikul pidama konkreetseid läbirääkimisi ministeeriumidega ja hakkas täpsustama detaile. Tegemist on tuhandete paranduskannetega. Ma usun, et nädala jooksul suudab Rahandusministeerium uue eelarve variandi välja töötada ja esitab selle rahanduskomisjonile sisuliseks aruteluks. Minu mäletamist mööda on tähtaeg 2. detsember.

Tänan! Kolleeg Valve Raudnask.

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Te andsite hea soovituse mitte kasutada sõna "kriis", vaid kasutada väljendit "majanduskasvu vähenemine" või "majanduskeskkonna muutumine". Olgu nii. Majanduskeskkonna muutumise peapõhjuseks tõite olukorra Venemaal. Tõepoolest, kes vaatab Vene televisiooni (mina teen seda iga päev), tahaks televiisori ees hüpata ja rõõmustada selle üle, et meie oleme siin ega pole enam seal. Elagu Eesti Vabariik! Aga siiski, kui on juba Eesti Vabariik, siis kõike Venemaa kaela ajada ei saa. Kas on midagi ja mis see on, mida valitsus on selleks, et majanduskeskkonna muutumine oleks vähem valusam olnud, kas tegemata jätnud või valesti teinud?

See on küsimus, millele minul valitsuse liikmena, kes iga päev osaleb mitmete otsuste langetamisel, on ilmselt päris raske vastata. Juuni lõpus, vahetult enne Maapanga pankroti arutelu Riigikogus, viibisin ma kaks päeva Reykjavķkis Põhja- ja Baltimaade rahandusministrite kohtumisel Maailmapanga presidendi härra Wolfensohniga. Härra Wolfensohn ütles tookord lõunalauas küllaltki otse, et ta prognoosib veel sel aastal kahes piirkonnas suurt kriisi: Indoneesias ja Venemaal. Ta lisas nagu muuseas sinna juurde, et mis puudutab Venemaad, siis ilmselt nii suurt riiki ei saa hätta jätta. Läks mõni nädal mööda ja ma lugesin Rahvusvahelise Valuutafondi kavatsetavast abipaketist Venemaale. Ma ei mäleta täpset summat, aga see oli väga suur. Tegemist oli mitme miljardi dollariga. Kui me veel augusti keskpaigas kohtusime siin Eestis Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooniga ja ka härra Kowalskiga, kes tegeleb Maailmapangas Poola ning Balti regiooniga, siis olid nad kõik optimistlikud, kuigi teatud kriisiilmingud olid siis just avaldumas. Nad küsisid ka meie arvamust. Meie arvasime, et oleks suurepärane, kui Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank hakkaksid kiiremini tegema seda, millest nad viimase paari kuu jooksul on rääkinud. Eesti jaoks oleks kõige parem, kui Venemaal läheks hästi. Seda ühelt poolt. Teiselt poolt tahan meelde tuletada, et Rahvusvahelise Valuutafondi augustikuine missioon ennustas selleks aastaks Eestile 8% majanduskasvu, ei rohkem ega vähem. Kui Rahandusministeerium oleks võtnud selle aasta lõpu ja järgmise aasta kasvu prognoosimisel aluseks 8%, siis oleks praegu tulnud rääkida mitte 800 miljonist, vaid tõenäoliselt miljardist. Me ei läinud oma majanduskasvu ennustamisega rohkem hoogu, kui et olime valmis kuut protsenti ühe protsendi võrra suurendama. See toimus augusti keskel. Väga raske on siin teha endale etteheiteid. Me olime konservatiivsemad kui meid nõustav arengu- ja üleminekumaadega tegelemise kogemustega Rahvusvaheline Valuutafond. See oli alles mõni kuu tagasi. Oktoobris tuli informatsioon, et Rahvusvaheline Valuutafond vähendas järgmise aasta ülemaailmse majanduskasvu prognoosi 3,5-4%-st 2-2,5%-ni. Kõik need sündmused on toimunud viimase paari kuu jooksul. Eesti on täna väga avatud ja see tähendab, et ka sõltuv meie ümber toimuvatest protsessidest. Me oleme oma majandusliku edu väga paljus üles ehitanud laenuressursile. Kui midagi muutub meid ümbritsevas majanduskeskkonnas või rahvusvahelistel finantsturgudel, siis mõlema mõju loksub meile küllalt kiiresti tagasi. Selles mõttes on mul tõesti raske sellele küsimusele teisiti vastata, saan ainult selgitada.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Iga protsess toimub ajas ja on muidugi hea, kui protsess on jõudnud nii kaugele, et seda, mis kaks nädalat tagasi tundus valitsuse esindajale mänguna, võib praegu käsitleda tõsise protsessina. Ma esitan küsimuse eelnõu seletuskirja kohta. Nn kollases raamatus on leheküljel 29 kirjas kulud tegevusalade järgi. Tõenäoliselt võib siin tulla mõningaid muudatusi, aga ma ei usu, et neid väga palju tuleb. Mind huvitab, miks on viimasel ajal täheldatav hariduskulude vähenemistendents, kuigi samal ajal räägitakse haridusest kui poliitilisest prioriteedist. Hariduskulude osatähtsus on vähenenud 1997. aasta 17%-st 1999. aasta 15,7%-ni. Hariduskulude üldist osatähtsust arvestades on see oluline vähenemine.

Me jõuame tagasi ühe olulise vaidluspunkti või õieti arusaamiskoha juurde, mis vajab kahtlemata seletamist. Kui võrrelda kahte asja omavahel, siis on alati võimalik kasutada väga erinevaid numbreid, millega saab manipuleerida. See oleneb palju ka selle inimese tahtest, kes neid numbreid interpreteerida tahab. Kui rääkida järgmise aasta eelarve prognoosist ja käesoleva aasta eelarvest, on võimalik jagada järgmise aasta numbrid selle aasta oodatavate numbritega ja on võimalik jagada selle aasta kinnitatud eelarvega. Kasv oli ja on märgatavalt erinev. Toon ühe rakursi juurde. Ma ei rõhutanud ilmaasjata, et me oleme tegelikult eelarve kujundamisel tegemas minu meelest ühte olulist kvalitatiivset sammu. Tõenäoliselt jääb 1999. aasta viimaseks aastaks, kui on tegemist sellise enam-vähem traditsionaalse lähenemisega, mis on olnud omane kõikidele aastatele alates 1993-ndast või 1994-ndast. See tähendab, et eelarve juurde on kuulunud ka lisaeelarved kui vältimatu komponent. Aga üha rohkem jagame me eelarve kasvikut seadustega ümber. Järgmise aasta eelarvest jagame me ümber ju 1,5 miljardit. Kui me praegu näiteks vähendame tulude prognoosi, siis ei vähenda see seadustega ümberjagatavat. Tegelikult võiks öelda, et kui võrrelda vastuvõetud seaduste alusel ümberjagamisele kuuluvat sellega, mis järele jääb, siis ilma muutusteta eelarve on umbes 3,7% eelnõust. Võiks öelda, et kõik valdkonnad, mis on saanud eelarve kasvuks üle 3,7%, on tegelikult justkui prioriteetsed. Lisaks sellele avaldab kahtlemata oma mõju teatud eelistuste, mõnes mõttes võib öelda ka et sundeelistuste sissetoomine. Minu jaoks ei ole näiteks põllumajandusele minev raha mitte niivõrd valitsuse eelistus, kuivõrd see tähendab teatud sundsamme Euroopa Liitu liikumise teel. Me teeme selle lihtsalt endale suupäraseks sellisel viisil, et nimetame seda eelistuseks. Aga kui me ei võta oma prioriteetide hulgast välja liikumist Euroopa Liidu suunas, siis peame me niikuinii lähiaastate jooksul teatud otsused langetama. Valdkond, kuhu minu arvates läheb praegu rohkem raha, on sotsiaalvaldkond. Sotsiaalvaldkonda kokku läheb üle 700 miljoni krooni eelarve kasvikust. Tegelikult on absoluutsummades viimastel aastatel kõige rohkem eelarve kasvikuid läinud sotsiaalvajadusteks. Kui paljud on aga rahul? Siin on saajate hulk ju väga suur ja juba väike lisaraha nõuab kümneid miljoneid kroone. Usun, et tegelikult, hea Mihkel Pärnoja, said sa väga hästi probleemist aru. Sa tahtsid mind ummikusse ajada, aga minu vastuses seekord, ma usun, peegeldub tõde, mitte ainult see, et ma tahtsin niimoodi vastata.

Tänan! Krista Kilvet järgmisena.

Ma tänan! Mina ei taha teid ummikusse ajada, küll aga annan endale selgelt aru, kui ebapopulaarne on kõnelda ükskõik milliste kulude suurendamisest. Kuid Rahvusraamatukogu nõukogu liikmena on mul kohustus meelde tuletada, et olid kokkulepped suurendada Rahvusraamatukogu baasosa selle summani, mis tuli kokku koos eraldisega lisaeelarvest. See tähendab vea tunnistamist, et kui riiklikus sektoris kultuuritöötajate palgad tõusid, siis Rahvusraamatukogu töötajate palgad ei tõusnud ja me pidime olukorra lahendama lisaeelarvega. Nüüd on eelarves see jälle arvestamata jäetud, mis tähendab, et probleem tuleb siia saali tagasi (kui tuleb). Ma loodan, et tuleb, sest baas on jälle 1,2 miljonit väiksem.

Aitäh! Kui see, mida te, proua Kilvet, ütlete, on tõsi, siis kahtlemata need eraldised, mida tehakse valitsuse reservfondist, muutuvad jooksvateks kuludeks ja Rahandusministeerium peab nende võrra baasi suurendama. Ma pean seda täpsustama. Ma ei saa sellele praegu vastata.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, austatud juhataja! Härra minister, minu küsimus on nende paragrahvide kohta, mis on eelarve lõpus. Mina olen oma mälu värskendanud, lugedes nende debattide stenogramme, mida me pidasime stabiliseerimisreservi üle. Selle aasta eelarve arutelul soovitan ka teil mälu värskendada ja Riigikogu stenogramme lugeda. Küsimus kõlab nii. Miks ei ole me aasta jooksul stabiliseerimisreservi seadustamise küsimuses mitte ühtegi sammu edasi astunud? Me oleme juba ühe raske probleemi ees olnud, minu meelest oleme nüüd jälle ja seisame samal kohal. Me ei ole selle reservi enda kohta ühtegi otsust langetanud, mis ta on, kus ta on ja nii edasi.

Tunnistan siiralt, me lootsime panna stabiliseerimisreservi osa riigieelarve uude raamseadusesse. Lootsime veel juuni alguses, et see õnnestub vastu võtta kas enne Riigikogu suvevaheajale jäämist või septembris kohe pärast Riigikogu töölehakkamist. Aga septembriks oli suve jooksul nii palju probleeme juurde tekkinud, et kahe seaduse, riigieelarve seaduse ja riigieelarve raamseaduse ühel ajal menetlemine ei olnud hästi võimalik, siin oleks võinud tekkida lisasegadus. Seetõttu, kui sa oled tähele pannud, ei ole ka viimase paari kuu jooksul riigieelarve raamseadusest aktiivselt juttu olnud. Küll aga tekkis sellega seoses uuesti vajadus teha stabiliseerimisreservi kohta eraldi seadus. Rahandusministeerium on eelnõu enam-vähem valmis saanud ja see on sealmaal, et selle võib esitada valitsusele. Paraku oleme me valitsuskabinetis viimastel nädalatel päris palju aega kulutanud toiduainetööstusele ja ikaldusele põllumajanduses. Lihtsalt järg ei ole stabiliseerimisreservini jõudnud. Usun, et see järg jõuab lähinädalatel kätte. Kui kabinet eelnõu heaks kiidab, siis jõuab see ka Riigikokku.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Täna loeme me teist korda riigieelarve seaduse eelnõu, mis esitati menetlusse 30. septembril, nii nagu põhiseadus ette näeb. Te ütlesite, et umbes nädala jooksul on võimalik teha eelnõus konkreetsed parandused. Opositsiooni suhteliselt teravdatud umbusu tõttu oleme me jõudnud tänase olukorrani, et me ei ole sisuliselt saanud riigieelarvega veel tegelda. Mida te arvate, kas valitsuse poolest on veel võimalik selle aastanumbri sees eelarve reaalselt vastu võtta, kui te nädala aja jooksul oma parandused esitate? Arvestada tuleb, et on vaja teha veel vähemalt kaks lugemist. Meil on võimalik seda eelnõu menetleda kahe detsembrinädala jooksul.

Aitäh! Jällegi keeruline küsimus. Võib-olla isegi mitte niivõrd mulle, kuivõrd saali teisele poolele, sest menetlemine käib riigieelarve seaduse järgi. Siin ei ole midagi teha. Kolm lugemist tuleb läbi teha. Eeldades, et täna esimene lugemine lõpetatakse, sai kokku lepitud, et parandusettepanekuid võib rahanduskomisjoni esitada 2. detsembrini. See tähendaks detsembris mõlemal töönädalal ühte lugemist. Seega, lähtudes nendest suusõnalistest lepetest, mis minu andmetel on praegu eelarve baasi kujundamise kohta sõlmitud, on võimalik teha järgmisi samme ja langetada järgmisi otsuseid küllalt kiiresti. Seega oleks võimalik kui mitte teisel töönädalal, siis vahetult enne jõule kas või erakorraliselt kokku tulla ja küsimus otsustada. Miks ma niimoodi vastan? Küsimus on selles, et ka minu suusõnaliselt ettekantud riigieelarves kavandatavad muudatused ei kaota põhilisi prioriteete ega eelistusi. Palgatõus, näiteks haridus- või kultuuritöötajate palgatõus, või teatud programmide käivitamine või teatud toetused on alles ja nad hakkavad kehtima 1. jaanuarist. Kui eelarve menetlemine edasi lükkub, siis küllaltki oluline osa neist ei hakka kehtima mitte 1. jaanuarist, vaid vastavalt 15. jaanuarist või 1. veebruarist. Siis jääb see osa kavandatavatest kuludest lihtsalt tegemata, sest tulenevalt riigieelarve baas- või raamseadusest, võib juhul, kui pärast 1. jaanuari on riigieelarve seadusena vastu võtmata, kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha iga kuu kulutusi kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta ehk 1998. aasta eelarve kulutuste summast. Küsimus on muidugi tõsine. Ma isiklikult arvan, et siin tekib teatud ühiskondlik surve venitamise vastu.

Tänan! Kolleeg Tiit Tammsaar.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra rahandusminister! Erinevalt paljudest teistest kolleegidest arvan ma, et teie eelarve muutus ei olegi midagi erilist, see on täiesti normaalne, arvestades seda, mis maailmas on viimaste kuude jooksul juhtunud. Ma toon näiteks ka IMF-i esindaja härra Demekase konstateeringu, et kahjuks ka nemad on eksinud. Nii võimas ja suur organisatsioon nagu IMF on juunist oktoobrini oma järgmise aasta prognoosi maailma majanduskasvu kohta muutnud 3,7%­st 2,3%­ni, see on ligi 1/3 võrra. Sellest lähtuvalt on meie eelarve muutused täiesti normaalsed. Täna kohtusid Maaliidu ja EME saadikud Eesti Panga esindajatega. Eesti Panga asepresident härra Lõhmus tuli välja uue ideega, et järgmise aasta eelarve võiks teha ülejäägiga. Mis Rahandusministeerium sellest arvab?

Meil on sellest ka enne juttu olnud. Valuutafond soovitas tegelikult ka valitsusele, et järgmise aasta konsolideeritud eelarve (kõik eelarved kokku, sealhulgas eelarvevälised fondid, sotsiaalfond, Metsakapital, kohaliku omavalitsuse eelarved) ülejääk võiks olla kuni 3 miljardit krooni. See on päris suur summa. Isiklikult arvan ma, et me oleme praegu teinud küllaltki konservatiivse eelarve projekti. Ärgem unustagem, et meil on teatud ressurss stabiliseerimisreservis olemas. Ärgem unustagem ka seda, et teede- ja sideminister Raivo Vare veab praegu küllaltki intensiivselt läbirääkimisi (minu meelest on ta seda väga hästi teinud) Telekomi teatud osaluse võimaliku müügi kohta. See võiks olla lisatulude allikas. Meil on ka eelnevatest aastatest kumuleerunud jääk kassatagavarasse. Isiklikult arvan, et see, mida me pakkusime, on vägagi aus. Eeldades, et situatsioon ida pool vaevalt suurt halvemaks saab minna, ja eeldades, et maailma kohta peab paika Rahvusvahelise Valuutafondi uus prognoos, peaks Eestile nendest eelarvenumbritest järgmisel aastal piisama. Küsimus on väga lihtne. Eesti Pank kui keskpank peabki olema kõige konservatiivsem institutsioon. See on iga keskpanga toimimise põhimõtetesse sisse kirjutatud. Kui ta nii ei räägiks, siis ta ei oleks keskpank. See on vastus küsimusele.

Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk, esimene küsimus.

Härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Et meil uut eelnõu käes ei ole, siis on tänane esimene lugemine kahtlemata eelkõige poliitiline diskussioon. Arvan, et Riigikogu esimees lubab küsida kauem, kui kodukord on ette näinud, nii nagu ta lubab vastata kolm-neli-viis-kuus korda kauem, kui kodukord ette näeb. Ettekandja on mitmel korral nimetanud, et augustis ja septembris ei olnud mingit alust arvata, et järgmise aasta majanduskasv ei vasta eelmises eelarves esitatule. Täna on viidatud ka sellele, et asju hägustas valimiseelne võitlus ja opositsiooni vastuseis. Kas ei oleks ikkagi õige nüüd tunnistada, et see ei ole sellisel kujul toimunud ja et Eesti puhul on tegemist reaalse säästueelarvega? Kuid see selleks. Ma ei taha nõustuda sellega, et me lõpetame täna esimese lugemise ilma konkreetse eelnõuta. Äkki me võime ka teise lugemise lõpetada ilma konkreetse eelnõuta? Kas me ei tekita sellega pretsedendi, et võib hakata kõigi eelnõude esimest lugemist lõpetama neid poliitilisel debatil arutades? Kas härra minister peab seda seadus- ja õigusriigile kohaseks?

Ma hindan kokkuleppeid ja lähtusin oma ettekandes kokkulepetest. Kui kokkulepped ei ole kindlad, siis võib varieerida.

Riigikogu liikmetele ja eriti Ignar Fjukile teadmiseks, et vastamise aeg ei ole limiteeritud, küll aga on küsimise aeg limiteeritud kahe minutiga. Nii et, Ignar Fjuk, palun võta kodukorraseadus kätte! Daimar Liiv, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister, te olete päris meeldiv vestluskaaslane, aga praegu mulle siiski tundub, et teie sõlmitud kokkulepped ahistavad mind. Ahistavad sellepärast, et minul kui Riigikogu liikmel on õigus teha muudatusettepanekuid arutatava seaduseelnõu kohta. Praegusel juhul olete teie minust mööda minnes sõlminud kellegagi kokkuleppeid, et te esitate mingid muudatusettepanekud ja neid arutatakse hiljem, aga minuga otseselt kokku lepitud ei ole. Järelikult saan ma aru, et mul ei ole tegelikult võimalik esitada adekvaatseid, teadmistel põhinevaid muudatusettepanekuid. Aga mu küsimus tuleb muu asja kohta. Te väitsite, et kõrgemate riigiametnike, ütleme siis otse välja, kantslerite palkade tõstmine tähendab seda, et nende palgad muutuvad läbipaistvamaks. Kas ma sain teist selles mõttes õigesti aru, et kui palkasid tõsta, siis muutuvad nad läbipaistvamaks, aga läbipaistvamaks ei muuda neid mitte see, kui igal inimesel on võimalik näha, kui palju üks või teine riigiametnik palka saab ning kust ja millises ulatuses talle lisatasusid antakse ja milliseid lepinguid ta riigiga sõlmib, saades lisatasusid? Kumb on õige, kas minu või teie loogika?

21,3% astmepalgamäära tõstmine viib astmepalgamäärast saadava palga osa kogu töötasus umbes 80%-ni. Praegu on see eri institutsioonides väga erinev. On institutsioone, kus see on kuni 85%, ja on neid, kus see on 60% ringis. Et keskmine palk ei saanud väheneda, siis tehti selleks eraldi toetusfond, mis andis lisaks 60 miljonit krooni. Nüüd küsimuse teine osa. Kui palju saadakse lisatasu täiendavate lepingute alusel? Siin jään ma praegu vastuse võlgu. Ma ei saanud sellest küsimuse osast aru. Kui te peate silmas osalemist mingites nõukogudes või juhatustes, siis selle kohta võttis valitsus käesoleva aasta maikuus vastu piirava otsuse, kui palju ametnikud võivad nõukogudes osaleda. Aga kui te peate silmas õigusloome raha või mingit muud raha, siis selle kasutamine on praegu tõepoolest reguleerimata. Mina pidasin silmas seda töötasu, mis tuleneb avaliku teenistuse seaduses ja palgaseaduses sätestatust: palgaaste ning kuni 30% lisatasusid. Siin läheb pilt oluliselt selgemaks.

Tänan! Kolleeg Talvi Märja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Opmann! Ma kõigepealt küsin ja seejärel selgitan. Ma küsin teilt tegelikult nõu. Mis te arvate, kuidas peaks käituma kultuurikomisjon, kellel riigieelarve eelnõu menetlemisel on rahanduskomisjoni kõrval kanda päris vastutusrikas roll? Teatavasti nii haridus, kultuur kui ka teadus, aga ka sport ja meedia on valdkonnad, kus on pidevalt raha puudu. Juba praegu on minu laual olev taotluste pakk, kus raha juurde küsitakse, vähemalt 15 sentimeetrit kõrge kui mitte kõrgem. Ühelt poolt on nagu demokraatlik, et kõik ministeeriumid ja riigiasutused pidid oma eelarvemahtu 2,6% vähendama. Aga oma sõnavõtus te mainisite neid valdkondi, kust tuleks raha vähemaks võtta, ja neid, kust ei tohiks võtta. Neid valdkondi, kust ei tohiks võtta, on Haridusministeeriumi eelarves päris palju. Praegu on selles kollases raamatus Haridusministeeriumi kulud kokku 3 093 453 800 krooni. Kui siit võtta maha 2,6%, siis tuleb maha võtta 80 miljonit. Investeeringute real on 61 miljonit. Siin on summa käesoleva aastaga võrreldes juba 21% väiksem, sealhulgas ülikoolidel 30% väiksem. Küsin uuesti: kas me võiksime teha niimoodi, et kõik võetakse nulli ja komisjon tuleb nende ettepanekutega uuesti saali?

Kahtlemata oleme me praegu võimalikule kulude vähendamisele erinevalt lähenenud. Ma tahan kõigepealt öelda ühe selge lause. Valitsus esitas riigieelarve eelnõu muutmatul kujul Riigikogule tagasi, kuid me leppisime kokku selles, et edaspidiseks menetlemiseks ja n-ö pingete mahavõtmiseks paneme me ette teha tulenevalt viimaste kuude sündmustest ja ootustest esimeseks lugemiseks konservatiivsem prognoos. Selle ma täna suusõnaliselt esitasin. Ma tulen tagasi Talvi Märja küsimuse juurde. Valitsus lähenes erinevalt nendele ministeeriumidele, kus jagatavad toetused ja kompensatsioonid on eelarve vältimatute kulutuste küllaltki suur koostisosa. Sellest tulenevalt on Haridusministeeriumi kohta ettepanek, et kõiki komponente arvestades oleks vähenemine kokku 42,7 miljonit krooni (te rääkisite ainult ühest komponendist, mille puhul vähenemine võiks olla 84 miljonit krooni), aga üldisel ühetaolisel lähenemisel võiks see kolm kuni neli korda (kui mitte rohkem) suurem olla.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra esimees! Härra rahandusminister! Mu küsimus puudutab sotsiaalmaksust laekuvaid tulusid. Neid on nii pensioni- kui ka ravikindlustuses kokku planeeritud ligikaudu 10,5 miljardit. Valitsus on muutuvas majandussituatsioonis valmis vähendama üksikisiku tulumaksu laekumise prognoosi umbes 500 miljoni krooni võrra. See tulubaas või alus, kust tuleb üksikisiku tulumaks ja kust sotsiaalmaks, on enam-vähem sama. Siin ei ole ma aga prognoosimuutusest kuulnud, kuigi suurusjärk peaks olema vähemalt niisama suur kui isegi mitte veidi suurem. Kas valitsusel on kavas ka seda prognoosi korrigeerida ja kui on, siis kuidas on see seotud ühe teise seaduseelnõuga, mis lubab pensione tõsta keskmiselt 250 krooni võrra, mis muutub korrigeeritava prognoosi puhul äärmiselt raskesti täidetavaks?

Aitäh! Ma tegelikult oma selgitavas sõnavõtus käsitlesin seda temaatikat. Me nägime prognoosi konservatiivsemaks tegemisel tõepoolest, et tulenevalt majanduskasvu, tarbijahinnaindeksi ja üksikisiku tulumaksu laekumiste korrigeerimisest väheneb riikliku sotsiaalkindlustuse eelarve tulubaas kokku 251 miljonit krooni. Kuid me olime prognoosinud järgmise aasta sotsiaalkindlustuse eelarve kasvu selliselt, et jääkide summa oleks veel kasvanud. Me olime pidanud silmas vajadust pensionireformi edasiarendamiseks koguda lisavahendeid teise sambasse. Kui me praegu kahandame eelarve kasvu prognoosi ja arvestame, et sotsiaalmaksuseaduse § 6 jõustumine võtab enda peale 33% (see tähendab nii pensionikindlustuse kui ka ravikindlustuse raha maksmist pensionikassale ja haigekassale noorte emade, töötute ja kaitseväelaste eest), ka siis on see arvestuslikult ainult 8 miljonit, siis jõuame piltlikult öeldes kasvuga nulli ehk me ei säästa enam, ei kasvata selle aasta lõpuks kavandavat umbes 900-950 miljoni krooni vahel olevat jääki, vaid see jääb 1. jaanuariks 2000 samale tasemele. Nii et vahendid on olemas ka praegu, pärast uue prognoosi esitamist. Ei tule lihtsalt vahendite kasvu, mida me olime plaaninud.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Teatavasti jäi 318 miljonit sotsiaalkindlustuse raha Maapanka, 18 miljonit on INKO Balti Pangas jne. Kas see raha on lootusetuna eelarvest välja arvatud või on see kuskil jäägireal? See on esimene küsimus. Teine küsimus on järgmine. Ma loen kollase raamatu leheküljelt 337, kus on ravikindlustuse eelarve, et mingisugusele aktsiaseltsile Rafton on 1994. aasta veebruaris antud laenu ja nüüd kantakse jääk seoses pankroti raugemisega maha. Ravikindlustusseadus ei võimalda anda laenu ei Raftonile ega ka Eesti riigile. Millega on tegemist?

Ma vastan küsimuse esimesele poolele ja jätan teisele poolele vastamise Rahandusministeeriumi kaasettekandjale. Ma kahjuks ei oska vastata, millega 1994. aastal hakkama saadi. Mis puudutab Maapanka jäänud raha, siis julgen küll väita, et sellele rahale ei ole katet ei järgmise aasta riigieelarves ega selle juurde kuuluvas sotsiaalkindlustuse eelarves, ei pensionikassal ega ravikindlustusel pole mingit reservi. See tähendab, et seda raha ei ole otse ega peidetult. Nii palju kui pankrotiprotsessis raha tagasi võidetakse, nii palju võidetakse. Ma ei julge öelda. On optimistlikke arvamusi, mis räägivad 25-30%-st, minu isiklik arvamus on siiski mõnevõrra pessimistlikum, 10-15% vahel.

Tänan! Kolleeg Vambo Kaal.

Aitäh, härra esimees! Austatud härra Opmann, teatavasti soovis Riigikogu valitsuse käest veebruariks eelnõu, mis käsitleks ikaldusest tulenevate kahjude hüvitamist ja põllumajandussaaduste kindlustamissüsteemi. See tähendab, et järgmisel aastal tuleks neid rakendada. Kas valitsus on valmis selleks, et näiteks põllumajandusele antavast toetusest broneerida umbes 40 miljonit selle süsteemi käivitamiseks?

Valitsus on kahtlemata valmis seda küsimust arutama. Aga ma ei julge praegu küll öelda, kas või kui palju me leiame selleks raha. Praegu tegelevad ministeeriumid, nagu ma enne ütlesin, väga valulise asjaga ehk eelarve kärpimisega. Ma arvan, et täna on natukene vara sellele küsimusele vastata. Aga tänavune suvi näitas, et selle probleemiga on vaja ennetavalt tegelda.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh! Teine küsimus on konkreetne ja lühike, äkki õnnestub saada ka konkreetne ja lühike vastus. Ettekandes, nii täna kui ka eelmisel korral, viidati korduvalt sellele, et teatud kulutused tulenevad otseselt seadusest ja eelarve kogumaht on umbes poolteist miljardit. Need on need raamid, milles Vabariigi Valitsus ja loomulikult ka Rahandusministeerium on asunud eelarve eelnõu ette valmistama. See on vana asi, mida on korduvalt käsitletud. Aga tekib küsimus, miks sellisel juhul ei ole Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium pidanud kinni täiskasvanute koolituse seaduse nõudest näha pedagoogide koolituseks ette 3% palgafondist, vaid esitab eelnõu, kus koolituseks on ette nähtud veidi üle 2% töötasufondist.

Ma kardan, et me tuleme nüüd jälle sellesama küsimuse juurde tagasi. Seadus ei ütle üheselt, et see peab olema eraldi real näidatud. Seda on näidatud majanduskulude osas ning siis tuleb ta aruandlusest kenasti välja, tulenevalt artiklist 10 on seda näidanud ka täiesti eraldi reas. Mul on palve, et sellele küsimusele vastaksid Rahandusministeeriumi ametnikud. Minu andmetel on see 3% olemas. Mulle on niimoodi öeldud.

Tänan! Kolleeg Edgar Savisaar.

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud ettekandja! Kas eelarve eelnõu näeb ette töötu riikliku abiraha suurendamist? 300 krooni ei ole ju mingi tõsiselt võetav summa. Kas eelnõu näeb ette suurendada abiraha vähemalt ametiühingute nõudmiste tasemele, umbes 550-600 kroonini või enam? Seoses sellega ka järgnev küsimus. Arvestades tööpuuduse kasvu Ida-Virumaal, arvestades seda, et töötuks jäädakse praegu peaaegu igal alal, kaasa arvatud kalatööstuses, briketitootmises, Silmetis, Virkos, Kiviteris jne, öelge, palun, kui palju on raha ette nähtud uute töökohtade loomiseks selles regioonis ja kui palju uusi töökohti valitsus selle eelarve projekti kohaselt kavatseb Virumaal luua?

Püüan vastata võimalikult konkreetselt. Töötu abiraha kasvu kohta ütlen, et valitsuses seda arutati, kuid valitsus jäi eelnõu esitades 300 krooni juurde. Põhilised kaalutlused olid järgmised. Teadupärast valitseb seos minimaalse astmepalgamäära ja eri toetuste (ma pean silmas eelkõige toimetulekutoetust, aga ka muid toetusi ja kompensatsioone lastetoetusteni välja) summa ning töötu abiraha ja tööhõive vahel. Sisuliselt oleme me praegu oma keskmise palga, minimaalse astmepalgamäära ja toetustega kuskil sealmaal, et kui sa lähed tööandja juurde ja ta nimetab sulle palgasumma, siis teed sa lihtsa arvutuse ja selgub, et sul on kasulikum saada see raha maksuvabalt eri toetuste kaudu. Tööandjad ei paku täna rohkem, eriti teatud regioonides. Siit hakkab probleem peale. Kui me praegu suurendame abiraha kas või saja krooni võrra, mis on iseenesest küllaltki tähelepanuväärne, siis tegelikult kutsume me esile vastupidise protsessi: teatud sissetulekutasemega ei ole enam kasulik tööl käia, vaid kasulikum on ennast registreerida töötuna. Probleem on tegelikult mõnevõrra laiem. Mis puudutab palgatõusu, siis siin on kõikidel aastatel toimunud pingsad kolmepoolsed läbirääkimised. Ei ole saladus, et osapoolte huvid on olnud küllaltki erinevad. Valitsus on siin mõnevõrra neutraalsel positsioonil, tööandjad on selgelt ühel positsioonil, töövõtjate esindajad selgelt vastupidisel positsioonil. Ühed nõuavad rohkem raha, teised tahavad rohkem kokku hoida. Meie püüame kogu seda protsessi vaadata süsteemsemalt. Julgen kinnitada, et kui toetused kasvavad, siis peame arvestama sellega, et ka tööpuuduse tase kasvab. Tegelikult me ju tahame, et ikkagi rohkem inimesi otsiks aktiivselt tööd ega väljuks sellest süsteemist. Kui teatud hulk inimesi väljub süsteemist, siis ei ole see ka ühiskonnale tervikuna kasulik. Küsimus on päris keeruline. Aga mis puudutab uute töökohtade loomiseks eraldatavat raha, siis see on kollases raamatus olemas. Võib-olla Agu Lellep oskab täpselt öelda, kui suur oli see summa sel aastal ja kui suur on ta järgmisel aastal. Aga nende arutelude põhjal, mis valitsuses olid, võin kinnitada, et valitsus ei osanud augustis ja septembri esimesel poolel, kui eelarvet koostati, erilist summade kasvu järgmiseks aastaks prognoosida. Täna on see küll selge. Võtame näiteks osalise tööajaga töötavate inimeste arvu. Kui siin oli augusti keskpaigani registreeritute arv 0, neid lihtsalt ei olnud registreeritud, siis augusti teisest poolest hakkas see arv tasapisi kasvama ja on nüüd tõenäoliselt stabiliseerumas 10 000 kuni 11 000 töötaja piiril, kui ei tule veel mingeid suuri pankrotte. Minu sisetunne ütleb praegu, et me peame järgmise aasta eelarvesse lisama teatud hulga vahendeid, me ei saa tegelda ainult eelarve kulude vähendamisega, vaid teatud kulusid peame ka suurendama.

Tänan! Kolleeg Toivo Jürgenson.

Aitäh! Tõepoolest, kogu eelarve tegemise loogika peab lähtuma põhimõttest, et tulud peaksid suurenema, lisatöökohad peaksid tekkima. Eile erakondade ümarlauas, kui peaminister kohtus fraktsioonide esindajatega, ütles ta selgelt välja, et eelarve tulude poolt vähendatakse 800 miljoni krooni võrra. Lugupeetud rahandusminister kinnitas seda täna. Samas teatas peaminister ka, et tulude poole peal ei vähendata plaanitud aktsiisitulusid, mitte ühtegi neist. Teatavasti on mootorsõidukiaktsiisi seaduse eelnõu siin Riigikogu saalis kaks korda tagasi lükatud. See peaks olema väga selge märk. Tubakaaktsiisi seaduses aktsepteeris Riigikogu poole väiksema tubakaaktsiisi tõusu, seda põhjusel, et tubakaaktsiis on muutunud üheks halvemini laekuvaks maksuks. Rahandusminister ja valitsus on oma poliitikat põhjendanud sellega, et aktsiis laekub igal juhul täies mahus, küll me selle raha kätte saame. Mul on ikkagi rahandusministrile küsimus: kas siis tõepoolest vaatamata sellele, millised hinnangud on Riigikogu saalis valitsuse aktsiisipoliitikale antud, ei plaani valitsus mitte mingisuguseid kompromisse? Miks valitsus ikkagi jonnakalt ei planeeri nende tulude vähendamist? Ma tuletan veel kord meelde, et üks seadus on juba kaks korda siin saalis maha hääletatud.

Aitäh! Ma ei ole nõus. Tegelikult ütles peaminister eile valitsuskabinetis küll, et me oleme valmis teatud kompromissideks. Need kompromissikohad võin ma lühidalt üle korrata. Võtame järjest. Tubakaaktsiis - siin on tõepoolest meie põhivariant pluss üks kroon, ei salga. Oleme arutanud härra Nestori nn leebemat varianti ehk miinus 80 miljonit krooni, kuid julgen kinnitada, et see on eelarve vähendamise situatsioonis päris ränk katsumus. Samas tekitasid eelmisel lugemisel ka minus teatud vääriti arusaamise 887 ja 826 miljonit krooni, mis tulenesid Tolliameti deklareeritud tubakakogustest eelmisel aastal. Need, kes eelnõuga tegelesid ja võtsid aluseks 1997. aasta, ei olnud juunis sellest teadlikud. Parandus 60 miljonit krooni on kollases raamatus sees. See mõnevõrra muudab kasvunumbreid või, ütleme, baasnumbreid. Teiseks see, mida ma olen kogu aeg öelnud, et 45 miljonit krooni kirjutati eelarvesse vahetult enne kolmandat lugemist või teise ja kolmanda lugemise ajal. Ma olen täna endiselt arvamusel, et riigieelarve valitsuse esitatud variandis peaks tulema täis. Kui seda miski praegu edasi lükkab, siis eelkõige see, et me oleme edasi lükanud aktsiisi jõustamise tähtaega. Aga kui jõustamise tähtaeg on 1. jaanuar, siis valitsuse esitatud projekti järgi tuleb 583 miljonit täis, mina prognoosin küll seda. Me oleme loobunud kahe krooni põikpäisest tagaajamisest ja oleme arutanud madalamat määra. See on valitsuse selge kompromiss. Ma olen valmis tubakaaktsiisi seaduse eelnõu lugemise veel kord katkestama, et seda arutada. Ma olen selleks moraalselt valmis. Nüüd sellest, mis puudutab alkoholiaktsiisi. Ma pean tunnistama, et kuigi räägime kompromissist (0,15 krooni liitrile piiritusele juurde ja õlle puhul, mille alkoholisisaldus on 1 mahuprotsenti, jätame aktsiisimäära 0,55-le, mis vähendab eelarve tulusid ca 50 miljonit krooni, samas kange alkoholi aktsiis suurendab riigieelarve tulusid), siis tegelikult on õlletootjatele, vabandust, ükspuha, kas see määr on 0,55 või 0,6. Me oleme põhimõtteliselt selle kompromissiga leppinud, aga ma julgen öelda, et siin oleks võimalik langetada, nagu peaminister ütleb, riigimehelik otsus ja kehtestada natuke suurem, aga ühtlane õlleaktsiisi määr, mis on ühesugune kõikidele õlletootjatele. Siis oleksime mõne küsimuse hoopistükkis positiivselt ära lahendanud. Aga ma saan aru, et valitsust tuleb pidevalt ahistada ja teha elu hästi raskeks. Ma näen siin pigem kompromissi ja tundub, et see kompromiss on sedapidi. Mis puudutab mootorsõidukimaksu, siis olemasolevate eelarvekärbetega oleme me väikse reservi tekitanud. Me arvestasime, et valitsus võib mootorsõidukiaktsiisi puhul kuni 60 miljonit krooni n-ö tagasi anda parandusettepanekute alusel, eriti puudutab see kasutatud sõiduautosid. Me oleme selleks valmis. Täna on need eelnõud kõik siin, nii et sisuliselt olen ma kompromissid teile ette kandnud.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud rahandusminister härra Opmann! Nagu ma aru saan, on tänane riigieelarve seaduse arutelu põhimõtteline ja ilmselt tuleb ka muudatusettepanekud teha põhimõtteliselt. Me ei saa aru selle paberi järgi, mis meil ees on, milline see eelnõu muudetud kujul välja näeb. Aga mu küsimus on järgmine. Eelmine kord, kui me seda põhimõttelist küsimust arutasime ja see sai tagasi lükatud, ütlesite te, et novembri keskpaigaks kirjutatakse regionaalprogrammid lahti. Kas enne muudatusettepanekute esitamist on valitsus regionaalprogrammid lahti kirjutanud või jääb see Riigikogu teha?

Aitäh! Esiteks, eelnõu ei ole põhimõtteline, eelnõu on täiesti konkreetne. Ta on esitatud 27. oktoobril. Aga eelarve menetlemise põhimõte on olnud selline, et esimesel lugemisel kannab valitsus kavandatavad muudatused suuliselt ette. Mis puudutab regionaalprogramme, siis ei sõltu need paraku valitsusest, vaid rohkem kohalike omavalitsuste ühenduste ja linnade liidust, sellest ühisest katusorganisatsioonist, kes neid küsimusi arutab. Minu andmetel ei ole nad veel otsusele jõudnud, seda enam, et me oleme teinud ettepaneku 300 miljonit krooni 20 miljoni võrra vähendada.

Tänan! Kolleeg Ants Tamme.

Tänan, härra esimees! Lugupeetav rahandusminister! Kes vähegi Tallinnas ringi liigub, see näeb, ja sellest on mõni aeg tagasi ka ajalehtedest lugeda olnud, et Eesti Pank muudkui ehitab, laieneb ja ehitab. Kindlasti kulutatakse selleks ka päris priskelt raha. Muidugi, on mõttetu otsida sellest kollasest raamatust, mis meil käes on, mingisugust kulurida, millest saaks selguse, kui palju suureneb Eesti Panga töötajate arv, kuigi arvutiajastu peaks võimaldama kaadrit kokku hoida. Seal liidetakse maju, ehitatakse haiglaid ja muid hooneid, galeriisid, võib-olla ehitatakse ka keldrid ümber jne. Kas selline priiskamisega sarnanev tegevus praegusel kitsal ajal üldse sobib meie eelarvega ja säästupoliitikaga?

Aitäh! Sellele küsimusele on mul tegelikult võimatu vastata. Võimatu sellepärast, et Eesti Pank töötab Eesti Panga seaduse alusel. Eesti Panga seaduse alusel nimetatakse ametisse Eesti Panga Nõukogu. Uus nõukogu on minu andmetel täpselt ühe korra koos käinud. Siin Riigikogus näen ma Kalev Kukke ja Mati Meost. Ilmselt tuleb küsida nende käest. Nendel on täisõigused ja pädevus tõstatada see küsimus Eesti Panga Nõukogus. Rahandusminister on ka kutsutud Eesti Panga Nõukogus osalema, aga ilma hääle- ja otsustusõiguseta. Kuid loomulikult saan ma anda Riigikogu liikme küsimuse Eesti Panga presidendile edasi. Võib-olla ta selle põhjal teeb teatud järeldused. Teiseks, ma usun, et teil on õigus esitada arupärimine Eesti Panga presidendile ja siis Eesti Panga president juba ise seletab, kas nad priiskavad või teevad hädavajalikku remonti.

Jürgen Ligil on käsi püsti. Kas see on protseduuriline küsimus?

Aitäh, härra esimees! Kas teie arvates oli see küsimus teemakohane?

Me oleme töötanud siin saalis juba viis tundi ja rohkemgi. Usun, et see küsimuse asetus oli ka juhatajale küllaltki raskesti arusaadav. Edaspidi püüan teie märkust arvestada. Kolleeg Raivo Paavo.

Aitäh! Austatud härra minister, minu küsimus on tagatisfondi kohta. Teatavasti moodustati tagatisfond selleks, et tööandja pankrotistumise korral saaksid töötajad oma kättesaamata palgad, puhkusetasud, ravikindlustushüvitised ja muud hüvitised kätte. Tänavuses eelarves oli selleks ette nähtud 40 miljonit, eelarve muutusega on kavandatud sealt 10 miljonit ära võtta ja järgmise aasta eelarve projektis on ka esialgu ette nähtud 30 miljonit krooni. Me teame praegust olukorda tööjõuturul ja seda, et üha rohkem ettevõtteid läheb pankrotti. Praeguse prognoosi järgi ei ole tööjõuturul järgmisel aastal paranemist oodata. Kas te arvate, et selle rahaga tullakse toime ja inimesed saavad siiski oma hüvitised kätte?

Aitäh! Selleks aastaks on tõepoolest ette nähtud 40 miljonit krooni. Kui nüüd arvesse võtta, et otse tagatisfondist võib anda raha ka seoses pankrottidega kohtuotsuse alusel väljamaksete tegemiseks, näiteks Corbexi puhul maksis valitsus ju tagatisfondist 9 miljonit krooni, siis selle aasta tegelik pankrottidega otseselt või vahetult seotud kulu ei ole ilmselt suurem kui 30 miinus 9, see on 21 miljonit, tõenäoliselt veel paar-kolm miljonit alla selle, ütleme, 17-18 miljonit krooni. Kui järgmisel aastal on pankrotte kaks korda rohkem kui sel aastal, ka siis peaks veel sellest rahast välja tulema ja umbes 10-15% jääks reservi. Kui ennustus on aga veel mustem, et pankrotte on 2,2-2,3 korda rohkem, siis jääb sellest rahast muidugi väheseks.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Minu küsimus puudutab hõimurahvaste programme, mida ka Vabariigi Valitsus on käesoleval aastal arutanud. Eelarves ei ole nende jaoks ühtegi senti ette nähtud. Eelmine kord, kui riigieelarvet arutati ja ta menetlusest välja arvati, andis Rahandusministeeriumi kantsler vastuse, et selleks antakse raha sihtasutisele Fenno-Ugria. Nii palju kui mina asjast aru saan, antakse sihtasutisele Fenno-Ugria raha majanduskuludeks, aga mitte näiteks mari, mordva või udmurdi rahvusest üliõpilaste stipendiumide jaoks või nende õppemaksude tasumiseks. Seetõttu küsin ma, miks on hõimurahvaste programm täiesti eelarvest välja jäänud.

Ma tõesti ei oska sellele vastata. Ma saan aru, et ka kantsler vastab veel küsimustele. Me oleme sel aastal andnud valitsuse reservfondist hõimurahvaste koolituskuludeks 1,6 miljonit krooni. Võib-olla on siin lihtsalt erinevad lähenemised. Hetkel ei oska ma teile täpsemalt vastata.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus.

Aitäh! Härra minister! Minu küsimus on ka üldisemat laadi. Esmaspäevasel kohtumisel, mille korraldas härra peaminister ja kus viibis ka härra Demekas, tuli välja kaks erinevat prognoosi Eesti majanduse kohta. Teiste sõnadega, Rahvusvahelise Valuutafondi arvamus Eesti majanduse tuleviku kohta on mõnevõrra pessimistlikum kui valitsuse arvamus, ka selle uus variant. Millest selline erinevus ja mis annab Mart Opmannile võimaluse olla optimistlikum kui härra Demekas?

Härra Demekas, kes esindab Rahvusvahelist Valuutafondi Baltimaades, esitas nende prognoosi. Valuutafond prognoosis minu andmetel sisemajanduse koguprodukti kasvu nominaalsena 9,8%-st 12,5%-ni. Nad ei avalda ühte numbrit, vaid ütlevad vahemiku. Kui meie võtame kasvuprognoosiks nominaalsena 11,5%, siis jääb meil optimismist 1% puudu, aga pessimismi ületame 1,8%-ga. Võttes skaalal alt üles, oleme me 60% piirimail. Inflatsiooni puhul on arvamuste lahknevus mõnevõrra suurem. Meie räägime 7,2-st, nemad rääkisid isegi 5,7-st. Hiljem nõustusid 6,1-ga, põhivariandis kuni 7 või umbes 6,5-ga. Ma ütlen paar selget lauset veel. Ma enne meenutasin augustikuist Rahvusvahelise Valuutafondi missiooni käiku Eestisse. Valuutafond oli siis seisukohal, et selle aasta Eesti sisemajanduse kasv tuleb 8%, Rahandusministeerium arvas, et me siiski varasemat kasvuprognoosi, mis oli 6%, üle 1% ei suurenda, ja jäime maksimaalselt 7% juurde. Täna ei ole ilmselt kahtlust, kelle seisukoht oli õigem. Ma tahtsin sellega rõhutada kahte momenti. Esiteks, kui Rahvusvaheline Valuutafond võib oma prognoose avaldada kahvlina, mida ta ka teeb, ja Eesti Pank teeb oma prognoose teadupärast veel suurema kahvlina, siis meie peame lähtuma ikkagi ühest konkreetsest lõppnumbrist. See number on aluseks riigieelarve koostamisel. Teiseks, siiamaani ei ole me siiski üle kümmekonna protsendi eksinud. Valuutafond ei ole eksinud mitte alla 20%. Nii et meie arvates tajume meie tegelikku situatsiooni siiski mõnevõrra paremini.

Tänan! Kolleeg Lembit Arro.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Me viibisime esmaspäeval peaministri juures nõupidamisel. Seal lepiti kokku, et eelarve esimene nn teine lugemine tulebki sellisel kujul, nagu ta täna on toimunud. Paljud erakondade ülemused ei ole aga vist seda teadet oma erakonna liikmetele edasi andnud. Nüüd küsimus. Me leppisime kokku ka selles, et valitsus esitab nädala jooksul, see tähendab järgmiseks kolmapäevaks, meile parandusettepanekud, millega ta tahab välja tulla. Siis jääks saadikutele veel nädal aega, et neid parandusi arvestades teha ka oma ettepanekuid. Paranduste esitamise lõpptähtaeg on 2. detsember. Kas valitsus tuleb sellega toime, et esitab parandused meile nädala jooksul?

Siinkohal tuleks avaldada kaastunnet Rahandusministeeriumi ametnikele. Me anname endast parima. Nagu ma ütlesin, ministeeriumidel on eelarve vähendamine vägagi valuliselt edasi liikunud. Aga loomulikult töötame me ka nädalavahetusel ja teeme kõik selleks, et õigeks ajaks valmis jõuda.

Tänan! Kolleeg Aino Runge, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Tänasest jutuajamisest siin saalis on saanud selgeks, et ajad on rasked, me ei saa endale ühte ja teist ja kolmandat asja lubada. Kuid siiski tahan ma pöörduda tagasi selle juurde, et Riigikogu võttis 5. novembril 1996. aastal vastu otsuse uue Kunstimuuseumi hoone ehitamise kohta. Samasugune otsus on vastu võetud ka Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustes, ka seal on räägitud uue Kunstimuuseumi hoone ehitusest. See summa, mis oli järgmiseks aastaks eelarves ette nähtud nende tööde alustamiseks, ei olnud kuigi suur - 5,6 miljonit. Eelmisel aastal oli see summa RIP-is olemas, kuid nüüd ta kadus ära. Öelge, härra minister, kas me anname alla. See Riigikogu koosseis on võtnud vastu selliseid otsuseid, mida ta hiljem tühistab. Mis kombel hakkame me suhtuma nendesse otsustesse, mida praegune Riigikogu on vastu võtnud? Kas me matame selle mõtte üldse maha? Millist perspektiivi näeb valitsus selle objekti ehitamise suhtes?

Kahtlemata ei saa ma vastata kultuuriministri eest. Eelmine kord, kui te mulle selle küsimuse esitasite, täpsustasin ma Jaak Alliku käest, kuidas juhtus, et see summa eelarvest välja jäi. Ta vastas avameelselt ja otse, et kuna septembri keskel olid valitsusliikmed esitanud eelarvele üle 19 miljardi krooni ulatuses taotlusi, aga eelarve esitati summas 18 miljardit 451 miljonit, siis vahetult enne eelarve eelviimast lugemist ei leidnud me kabinetis teist kompromissi kui kärpida eelarvekulusid umbes 2%. Iga minister otsustas ise, milliste kuluartiklite arvel ta seda tegi. Selline oli kultuuriministri otsus, valitsus seda hiljem ei arutanud. Et me otsustasime eelarve uuesti esialgsel kujul esitada, siis sellest tulenevalt on see praegu, 18. novembril, ka täpselt selline. Nüüd tuleb seda juba siin Riigikogus edasi arutada.

Tänan! Kolleeg Jürgen Ligi, esimene küsimus.

Aitäh! Austatud härra minister! Kolleeg Eiki Nestor avaldas mulle rahulolematust teie vastuse üle, mis puudutas IMF-i ja valitsuse prognoosi erinevust. Ma soovin täpsustust, kas me räägime ikka ühest ja samast asjast. IMF-i esindaja ütles, et nende prognoos on pessimistlikum kui valitsuse oma. Nende inflatsiooniprognoos on 6%, valitsusel 7,2%. Majanduskasv tuleb nende hinnangul 3-4%, valitsuse vähendatud hinnangul 4%. Kas te saite ikka Eiki Nestori küsimusest aru?

Julgen kinnitada, et sain aru.

Tänan! Kolleeg Peeter Lorents.

Aitäh, lugupeetud esimees! Härra minister, on üks poliitika liik, see on välis- ja kaitsepoliitika, mille suhtes peaks kehtima teatav riiklik invariantsus, sõltumata poliitilistest jõududest, valitsustest, ministritest ja kurat teab veel kellest. Nüüd on meil üllas eesmärk näidata maailmale oma tahet tõsiselt teostada riigikaitsepoliitikat ja seda peaks väljendama number 2, nimelt 2% sisemajanduse koguproduktist. Me oleme sellest aga päris kaugel. Numbri suuruse üle on vaieldud ja näib, et järgmiseks eelarveaastaks kipub see vist veel väiksemaks minema. Kas see on tõsi ja kuidas see asi välja numbriliselt näeb?

Ei, see ei ole tõsi. Ilmselt on küsimus praegu asja mõistmises. Usun, et Peeter Lorents tuntud matemaatikuna saab väga hästi aru, et kui me vähendame sisemajanduse koguprodukti kasvuprognoosi, siis sisemajanduse koguprodukti maht ka absoluutsummas väheneb. Me oleme võtnud eesmärgi eraldada kaitsekulutusteks 2% sisemajanduse koguprodukti mahust ja täna oleme 1,5% piires. Me vähendasime sisemajanduse koguprodukti eeldatavat mahtu, ning sellest sõltuvalt vähendasime ka kaitsekuludeks ettenähtud summat. Minu andmetel ei ole me seda rohkem vähendanud.

Suur tänu, härra rahandusminister! Tundub, et Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun küsimustele vastamiseks kõnepulti Rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi.

Mulle jäi vastata neli küsimust. Esimese küsimuse esitas proua Oviir, AS-ile Rafton laenuandmise kohta. Laen anti 1994. aasta veebruaris. Keskhaigekassa moodustati ja kogu ravikindlustussüsteem formeeriti ümber aprillis 1994. Nii et see laenuandmine toimus vahetult enne seda, kui võib öelda, et haigekassad olid "iseseisvad". On ilmselt juriidiline vaidlus, kas selle laenu andmine oli õigustatud. Tuletan meelde, et tegemist on summaga, mis kanti maha 1997. aasta riigieelarve täitmisega. See tähendab, ta on juba maha kantud. Teine küsija oli Mihkel Pärnoja ja tema küsimus puudutas täienduskoolituseks eraldatavat 3% palgafondist. Jutt oli pedagoogidest. Ilmselt teiste institutsioonide, s.o riigiametite ja ministeeriumide puhul on see nõue põhiosas täidetud, võib-olla väikeste variatsioonidega. Mõnel institutsioonil pole mõtet selleks nii palju raha kulutada, neil ei ole vaja sellist koolitust, aga mõnel võib vajadus suurem olla. Seda on ka rahandusminister mitu korda põhjendanud. Aga küsimus puudutas ilmselt munitsipaalkoolide pedagooge. Seal on see summa tõesti pigem 2% kui 3%. Siin ilmselt tuleb mingi lahend leida. Võib-olla tuleks leida lisaraha, kui on näha, et seda on kindlasti võimalik ka kulutada. Raha lihtsalt tuuldelaskmine ei ole õigustatud. Kolmas küsija oli härra Savisaar ja tema küsimus puudutas töökohtade loomist ühes regioonis. Eelarves ei ole uute töökohtade loomist regiooniti välja toodud. Aga ma viitan kollase raamatu leheküljele 285, kus on Sotsiaalministeeriumi osa peatükk 75 "Tööturuteenused". Siin on viis eri artiklit, mis kõik vähemal või suuremal määral, otseselt või kaudselt puudutavad töökohti või töökohtade loomist. Need on hädaabitööd, töötute koolitus, toetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega isiku töölerakendamisel, töötu ümberõppe stipendium ja ettevõtluse stardiraha. Loomulikult tekib küsimus, et kui järgmisel aastal töötus plahvatuslikult kasvab, kas sellest rahast siis piisab. Seda on siin juba arutatud. Kui midagi sellist juhtub, siis tuleb järgmisel aastal otsida lisaraha. Üks allikas võib olla valitsuse reservfond, ei saa välistada ka lisaeelarvet. Neljas küsija oli härra Hansen, kes esitas sama küsimuse ka eelmine kord, esimesel lugemisel. Keegi vähemalt esitas selle küsimuse. Ma täpsustan vastust. Tegemist on programmiga ja see programm, kui ma ei eksi, on praegu ette nähtud neljaks aastaks. See programm on 1999. aasta eelarves just nimelt Fenno-Ugria real. Summa on 1,1 miljonit. On muidugi küsitav, kas see kõik on seotud majanduskuludega. Ma ei taha seda hästi uskuda. Seda rahaeraldist on nimetatud toetuseks, mis võimaldab maksta ka hõimurahvaste esindajatele toetust, ükskõik, on see seotud kooliraha maksmise või millegi muuga.

Tänan! Vootele Hansenil on teine küsimus.

Aitäh! Tõepoolest, eelmine kord ei esitanud seda küsimust mina. Majanduskulud on tõesti vajalikud sihtasutuste eesmärkide täitmiseks. Aga niipalju kui mina tean, oli Vabariigi Valitsuse töörühma taotlus selle nelja-aastase programmi jaoks 10 miljonit aastas, eriti peeti silmas mitmesuguseid koolitusülesandeid ja ka hõimurahvaste esindajate võimalust õppida Eesti kõrgkoolides. Kui see kahaneb 1,9 peale, siis ei saa programmist eriti rääkida.

See ei olnud küsimus. Härra Lellep, tänan! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju.

Lugupeetud Riigikogu! Seaduseelnõu 1046, 1999. aasta riigieelarve, mis on esitatud menetlusse teist korda, arutamine rahanduskomisjonis erines eelarve tavalisest arutamisest, sest see uus seaduseelnõu (või kordus, kuidas ma pean ütlema) ei erine ju krooni võrragi eelmisest. Sisuline arutelu oli eelmine kord ära. Seekord oli põhiküsimus, mida komisjonis arutati, eelarve maht. Arutati, kui suur on eelarve kasv ning millal ja kuidas ja kas üldse hakkab valitsus tegema võimalikke muudatusi eelarve mahu vähendamiseks. Valitsuse vastus komisjonis oli sisuliselt seesama, mida te täna siin kuulsite. Pärast seda jõudis komisjon häälteenamusega järgmisele tulemusele: et Eesti Vabariik vajab eelarvet, siis oli komisjoni ettepanek tulla täna saali, esimene lugemine täna lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. detsember kell 12. Tänan!

Tänan! Kolleegidel on küsimusi. Liina Tõnisson.

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra Raju, ma sain aru küll, et parandusettepanekud tuleb esitada 2. detsembriks, aga kas te, palun, ütleksite, mille kohta me parandusettepanekud teeme, kas selle kohta, mille me võime protokollist välja võtta, nimelt härra rahandusministri kõne kohta või selle kollase raamatu kohta, mida meile nüüd enam üle antud ei ole. Kas te selgitaksite meile, palun, mille kohta me parandusettepanekud teeme?

Tänan küsimuse eest! Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele tehakse parandusettepanekud selle teksti kohta, mis on meie laudadel. See, mida valitsus siin rääkis ja millise soovitusega ta välja tuleb, on täpselt samuti üks muudatusettepanek paljude hulgast, mida komisjon võib lõppude lõpuks ka mitte aktsepteerida. Seega pakutakse teile ühte muudatusettepanekut, mis on väga pika tekstiga, umbes nädal aega enne seda, kui on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Seda ainult selleks, et teil oleks kergem oma muudatusettepanekuid teha, sest väga suure tõenäosusega seda valitsuse muudatusettepanekut siiski kas sellel või ligilähedasel kujul aktsepteeritakse. Aga kordan veel, muudatusettepanekuid saab teha ainult ühe teksti kohta, ametliku teksti kohta.

Tänan! Kolleegidel ei näi rohkem küsimusi olevat, küll on aga juhatajal üks küsimus. Juhtivkomisjon nimetas muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. detsembri. See vajab juhatuse poole pöördumist, sest see aeg on normaalsest pikem. 26. november peaks olema viimane päev, millal saaks kooskõlas Riigikogu kodukorra seadusega muudatusettepanekuid esitada. Kas komisjon sellega arvestas? Lahendus on väga lihtne: komisjon peab tegema juhatusele kirjaliku taotluse.

Hästi, me teeme selle kirjakese ära.

Homme juhatuse koosolekul me arutame seda. Tänan, Olev Raju! Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon rahanduskomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 1046 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid juhatajale laekunud ei ole ja nii on nimetatud seaduseelnõu suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtaja teatab juhatus pärast oma homset korralist koosolekut. Tänan!

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti teede- ja sideminister Raivo Vare.

Austatud Riigikogu juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Olen teie ees mõõteseaduse teise lugemise jätkamisel, asendades kolleeg Leimanni, kes viibib väliskomandeeringus. Nagu eelnõu senise menetlemise käigus juba korduvalt on rõhutatud, on selle seaduse eesmärk tema vastuvõtmisel 1. jaanuarist 1995 kehtiva mõõteseaduse ajakohastamine ja Eesti mõõdunduse kooskõlastamine Euroopa Liidu nõuetega. Teatavasti on see üks enim reguleeritud valdkond Euroopa Liidus. Eelnõu teisel lugemisel 21. oktoobril kokkulepitud tähtajaks 4. novembriks laekus Riigikogu liikmetelt kokku üheksa muudatusettepanekut. Neist kolm härra Kalev Kukelt ja kuus majanduskomisjonilt. Kaks ettepanekut puudutasid etalonide definitsioonide täpsustusi §-s 5, kolm muudatusi metroloogiaalaste funktsioonide jaotamisel eriorganisatsioonide vahel §-s 17 ja neli ettepanekut riiklike legaal-metroloogia ja akrediteerimisalaste ülesannete täitmiseks moodustatava asutuse organisatsioonilist vormi (§-d 10, 14 ja 17). Kuigi majanduskomisjon toetas kõiki nimetatud muudatusettepanekuid, ei toeta valitsus kui eelnõu algataja nelja viimast, see tähendab riiklike legaal-metroloogia ja akrediteerimisalaste ülesannete täitmiseks moodustatavate asutuste organisatsioonilist vormi puudutavaid ettepanekuid. Valitsus peab õigeks jääda sihtasutuse vormi juurde. Kuna kogu nende ettepanekute kokkuvõttev osa puudutas organisatsioonilist vormi äriühingu näol, ei ole see variant meie arvates sobiv, sest see ei vasta Euroopa Liidu nõuetele akrediteerimisorgani vormi kohta. Nimelt peab Euroopa akrediteerimisalase koostööorgani, mille assotsieerunud liige on Eesti Standardiamet, tunnustust taotlev akrediteerimisorgan olema kas riigiasutus või kasumit mitte taotlev ehk inglise keeles nonprofit eraõiguslik asutus. Euroopa-poolse tunnustuseta, see tähendab Eestis väljaantud sertifikaatide ja katseprotokollide rahvusvahelise aktseptita, pole aga meie akrediteerimistegevusel ausalt öeldes mingit mõtet. Eelöeldust lähtudes toetab valitsus majanduskomisjoni ettepanekut teine lugemine veel kord katkestada ja palub lugupeetud Riigikogu liikmetel avaldada arvamust ning teha ettepanekuid selles küsimuses, et leida metroloogia akrediteerimisalaste riiklike funktsioonide täitmiseks asutatava organisatsiooni sobivaim vorm - kas riigiasutus, äriühing või sihtasutus. Meie toetame viimast. Ühtlasi leiame, et kõik muud ettepanekud ja redaktsioonilised parandused on igati aktsepteeritavad ja majanduskomisjoniga seni toiminud heas koostöös lahendatavad. Samuti palun Riigikogu liikmetel mõista, et see valdkond, nii imelik kui see ka ei ole, ei kuulu minu tugevamate külgede hulka, seetõttu ma ei oska tõenäoliselt vastata võimalikele täpsustavatele küsimustele, mis puudutavad selle valdkonna regulatsiooni detaile. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on härra ministrile küsimusi? Näib, et ei ole. Ma palun vabandust! Kalev Kukk jäi stardis hiljaks, aga ma pean aktsepteerima tema soovi.

Suur aitäh! Härra minister! Mis puudutab sihtasutust või kasumit mittetootvat asutust praeguse mõõteseaduse kontekstis, siis valitsusel on kummalisel kombel nii-öelda kahetine seisukoht. Katlaseadmete kontrolli seaduse kontekstis tahetakse vägisi luua kasumit mittetootvat äriühingut, nüüd mõõteseaduse kontekstis ei tule kasumit mittetootev äriühing kõne alla. Kuidas sa kommenteeriksid seda lahkarvamust ühe ministeeriumi sees või suudab sellele vastata keegi teine?

Ma arvan, et see ongi täpselt see põhjus, miks tasuks teine lugemine katkestada ja saada veel kord majanduskomisjonis kokku, kaasates kõik asjaomased spetsialistid, ning vaadata uuesti see temaatika läbi. See oli ka meie pakkumine, nagu kõnes sai öeldud. Ma ei taha seda praegu kommenteerida, sest lihtsalt ei oska seda teha. Vabandust!

Tänan! Rohkem küsimusi ei näi olevat. Kuidas härra minister arvab, kas sellele küsimusele võiks vastata Standardiameti peadirektori asetäitja Viktor Krutob?

Ma arvan, et ei ole põhjust seda praegu saalis teha, sest see vajab tõepoolest põhjalikumat analüüsi, kaasa arvatud asja juriidiline külg, ja seetõttu oleks ettepanek teha seda majanduskomisjoni arutelu raames.

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni aseesimehe Rein Kase.

Austatud esimees! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 939 oma korralisel koosolekul esmaspäeval 9. novembril käesoleval aastal. Komisjoni koosolekule oli tulnud selgitusi andma Riigi Standardiameti peadirektori asetäitja Viktor Krutob. Eelkõneleja härra minister Vare juba rääkis nendest probleemidest, mis etteruttavalt öeldes tingisid komisjoni otsuse katkestada veel kord selle eelnõu lugemine. Põhjuseks on tõesti riigi mõõteteenistust korraldava institutsiooni organisatsiooniline juriidiline staatus. Küsimus on selles, millises vormis oleks seda kõige mõistlikum teha. Majanduskomisjon ei aktsepteerinud Vabariigi Valitsuse väljapakutavat vormi, see tähendab sihtasutust, ja toetas häälteenamusega majanduskomisjoni liikme Kalev Kuke ettepanekut, et selleks institutsiooniks võiks olla kas Riigi Standardiamet või majandusministri kehtestatud korras vastavaks toiminguks volitatud äriühing. See põhimõtteline muudatusettepanek hääletatigi majanduskomisjonis sisse. Aga nüüd tekkis vastuolu ühe teise eelnõuga, mis on praegu Riigikogu menetluses. See on Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse eelnõu nr 1036, mis omakorda näeb ette Riigi Standardiameti kaotamise ning normi ja standardi valdkonnas mittetulundusühingu vormis institutsiooni loomise. Nii et majanduskomisjon on hetkel tõsistes raskustes. Meil on menetleda kolm Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu. Need näevad ette igaüks oma valdkonnas koordineeriva institutsiooni loomise, mis kõik erinevad üksteisest oma organisatsioonilis-juriidilise vormi poolest. See oligi põhjuseks, miks eelnõu lugemine tuleb veel kord katkestada, nii nagu on praegu katkestatud ka teiste majanduskomisjonis menetluses olevate ja muid eluvaldkondi puudutavate eelnõude lugemine. Teatud punktides on neil aga sarnaseid jooni ja seega tuleks üritada see sõlmprobleem tervikuna ära lahendada. Loodame ka, et Vabariigi Valitsus nõustub optimaalse lahendusega ja me leiame nendes kolmes praegu menetletavas eelnõus kõiki rahuldava reaalse lahenduse. Majanduskomisjoni otsus oligi saata Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 939 täiskogule teise lugemise jätkamisele täna koos muudatusettepanekutega ja teha ettepanek teine lugemine pärast muudatusettepanekute läbiarutamist ja hääletamist veel kord katkestada. Majanduskomisjon palub esitada muudatusettepanekud hiljemalt 25. novembriks kella 12-ks. Aitäh!

Suur tänu, Rein Kask! Kolleegidel on mõned küsimused. Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud kaasettekandja! Sa ütlesid, et teises eelnõus räägitakse standardiorganisatsiooni loomisest mittetulundusühinguna. Tahaksin täpsemalt kuulda, millisena meie valitsus kavandab seda mittetulundusühingut, sest mittetulundusühingute seaduse järgi peab olema vähemalt kaks liiget, kes asutavad mittetulundusühingu asutamislepinguga. Kui üks liige oleks Vabariigi Valitsus, Eesti riik Vabariigi Valitsuse kaudu, kes siis oleks teine liige selle mittetulundusühingu loomisel?

Aitäh, härra Vootele Hansen! Ma arvan, et selle küsimuse juurde me tuleme veel tagasi. Majanduskomisjon arutab minu mainitud eelnõu esimest korda järgmisel esmaspäeval ja see küsimus on ka praegu juba töögruppides üles kerkinud. Hetkel jään ma vastuse võlgu. Arvan, et see küsimus esitatakse autoritele majanduskomisjonis ja kui me otsustame tulla eelnõuga esimesele lugemisele siia saali, siis ehk oskame juba vastata.

Tänan! Rohkem küsimusi ei näi olevat. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Sooviavaldusi ei näi olevat. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Sellisel juhul, Rein Kask, palun tulla tagasi kõnepulti, et läbi vaadata laekunud muudatusettepanekud. Esimene neist on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Teine muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjonilt. Kolmas muudatusettepanek, autor Kalev Kukk, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek 3a on juhtivkomisjonilt. Neljas muudatusettepanek, Kalev Kukelt, arvestatud täielikult. Viies on juhtivkomisjonilt, samuti täielikult arvestatud. Kuues muudatusettepanek, autor Kalev Kukk, täielikult arvestatud. Seitsmes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka viimane, kaheksas. Tänan! Nii nagu juhtivkomisjoni esindaja ütles, palutakse siinkohal seaduseelnõu arutelu katkestada, ja ma kordan veel kord üle majanduskomisjonile muudatusettepanekute esitamise tähtaja, milleks on 25. november kell 12. Tänan!

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist ja ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Asun kohe eelnõu kommenteerimise juurde. Vabariigi Valitsus toetab tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu täiendamist sättega, mille kohaselt peab tubakatoodete importija maksma aktsiisi vastavalt importimise ajal kehtivale aktsiisimäärale. See täpsustus on riigieelarve tulude ja maksumaksmise võrdsete tingimuste sätestamise seisukohalt oluline. Põhimõtteliselt ei saa ma jätta toetamata Perede ja Pensionäride fraktsiooni ettepanekut tõsta aktsiisimäärasid täiendavalt veel ühe krooni võrra määradega, mis olid kirjas eelnõu teisele lugemisele esitatud redaktsioonis, sest see muudatus on tähtis eeskätt põllumajanduse rahastamise seisukohalt. Samas, vastates siin enne härra Toivo Jürgensonile, ütlesin, et pean seda kompromissiks, kui otsust ei aktsepteerita. Loomulikult toetan Koonderakonna esitatud muudatusettepanekut, mille arvestamisel sisuliselt taastuks Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu oma esialgsel kujul. Kompromissina nende kahe ettepaneku vahel oleks valitsus valmis kaaluma varianti, kus aktsiisimäärasid tõstetakse alati 1. jaanuarist vastavalt Koonderakonna muudatusettepanekule ja seejärel veel 50 sendi võrra alates 1. juulist. Ei toeta Eiki Nestori ettepanekuid tubakatoodete aktsiisimäärade tõstmise kohta etapiviisiliselt 25 või 50 sendi kaupa. See lahendus on ilmselt ebasoodne nii tubakatoodetega kauplejate jaoks kui ka riigieelarve tuludele. Võin niipalju öelda, et härra Nestori viimase muudatusettepaneku arvestamisel laekuks tubakaaktsiisi eelarvesse ligemale 70 miljonit krooni vähem, võrreldes 1999. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Toetan tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduse jõustumist 1. jaanuarist 1999. Tahaksin siinkohal veel lisada, et Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule üleantud eelnõu seletuskirjas märgitud tubakaaktsiisi laekumise arvelt riigieelarvesse planeeritavat summat, mis oli juunis esitatud eelnõus 888,7 miljonit krooni, on korrigeeritud. See on ka kollases raamatus. Selle summa arvestamisel võeti aluseks eelmisel aastal Eestisse tegelikult imporditud tubakatoodete kogused. Kuid ei arvestatud neid koguseid, mis imporditi detsembris jaanuari tarbeks. Kui seda asjaolu arvesse võtta, siis peaks riigieelarvesse 1999. aastal tubakaaktsiisi laekuma 826 miljonit krooni. Ehk siis täpselt nii palju, kui on kirjas kollases raamatus. Seda muidugi arvestusega, et valdava osa tubakatoodete aktsiisi laekumistest andva tubakatoote ehk siis sigarettide aktsiisimäär tõuseb ühe krooni võrra, nii nagu oli algselt valitsuse esitatud eelnõus. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Näib, et ei ole.

Aitäh! Valitsus kaasettekannet ei tee.

Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi.

Austatud härra esimees! Austatud kolleegid! Tubakaaktsiisi seaduse eelnõu arutas komisjon 10. novembril ja otsustas üksmeelselt saata see lõpphääletusele. Muudatusi eelnõule on kahesuguseid. Üks neist, mis pärineb Pensionäride ja Perede Erakonnalt, Maaliidult ja EME-lt, soovitab tõsta aktsiisi rohkem, kui valitsus planeeris. On ka muudatusettepanek Koonderakonnalt, mis tahab taastada eelarves planeeritud tuludele vastava versiooni, ja on kaks sellist, mis pakuvad sujuvamat ja pikemaajalist aktsiisi tõusu. Lisaks sellele on muudatusettepanekud, mis puudutavad jõustumise kuupäeva. Juhin tähelepanu, et jõustumistähtaeg 1. juuli tähendaks seda, et esimesel poolaastal aktsiis ei tõuse, sest kogu seda asja me vaatame kontekstis riigieelarvega. Aitäh!

Tänan, Jürgen Ligi! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ekraan on tühi, näib, et ei ole. Austatud Riigikogu, avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. On võimalus avaldada oma arvamust. Eiki Nestor, palun esimesena! Kõne puldist.

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Austatud härra minister! Ma räägiksin sellest, kuidas mina mõistan sellist asja nagu kompromiss. Kompromiss on üldjuhul võimalik siis, kui mingid asjad on teineteisest kaugel ja hakkavad mingitpidi lähenema. Lõpuks jõutakse mingisugusele kokkuleppele. Selles mõttes olen mina oma muudatusettepanekuga astunud sammu kompromissi suunas. Rahandusministri ettekandest kompromissi ei paistnud. Ettepanek nr 1, mille on esitanud Koonderakond, on seotud kollase raamatuga, eelarveraamatuga. Nii et ei saa öelda, et selles suhtes oleks samm kompromissi poole astutud. Muudatusettepanek nr 2 on pigem emotsionaalne või paaniline kui millegi muuga seotud ja oleks kindlasti loodetud tulusid riigieelarvele andnud. Põhimõtteliselt on huvitav lisaks kompromissile rääkida ka järjekindlusest. Möödunud aastal tõsteti aktsiisimäärade muutmisel häälteenamusega aktsiise järsult. Hiljem teatas rahandusminister siin ühele arupärimisele vastates, et temale meeldiks põhimõtteliselt ka järkjärguline aktsiisi tõstmine. Nii et selles mõttes võiks toetada muudatusettepanekut nr 3, mis olukorda päevapealt nii drastiliselt ei muudaks ja võimaldaks ka neil, kes äriga tegelevad, rahulikult oma tööd ja tegevust ette planeerida. Nii et mina pean kompromissettepanekuks just seda, mis on tabelis nr 3 all, ja kutsun teid seda toetama. Aitäh!

Tänan, Eiki Nestor! Kas keegi soovib veel arvamust avaldada? Kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Keegi ei soovi. Sellisel juhul palun kõnepulti tagasi Jürgen Ligi, et asuda läbi vaatama laekunud muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjon on nii aru saanud, et ettepanekud 1-3 välistavad üksteist, ja seetõttu palub läbi viia konkureeriva hääletuse muudatusettepanekute 1, 2 ja 3 ning põhiteksti vahel. On kommenteerimise aeg. Koonderakonna fraktsioon, palun, kas keegi soovib kommenteerida? Muudatusettepaneku nr 2 autor, Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioon? Eiki Nestor on oma arusaamad teatavaks teinud. Kas komisjon soovib midagi öelda?

Komisjon juhib tähelepanu sellele, et esimene ettepanek taastaks olukorra, mille järgi on tehtud eelarve, teine näeks ette suurema maksumäära ja kolmas näeks ette mõnevõrra suurema maksumäära, kui on praegu põhitekstiks muutunud paranduse järgi, kuid väiksema, kui on arvestatud eelarves. Hääletamisel sai esimene ettepanek 6 poolthäält, teine kukkus välja 3 häälega ning kolmas sai 5 poolthäält ja langes konkureerival hääletusel välja.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, alustame konkureeriva hääletuse esimest vooru. Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Elmar Truul on käsi püsti, milles on probleem?

Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioon võtab oma muudatusettepaneku tagasi.

Jah, on võimalik tagasi võtta. Niisiis toimub konkureeriv hääletus muudatusettepanekute 1 ja 3 ning põhiteksti vahel. Aga mul on juhatajana küsimus, kas Maaliidu fraktsioon ja Eesti Maarahva Erakonna fraktsioon on selle ettepanekuga nõus, sest see on kolmikettepanek. Olete nõus? Nii et muudatusettepanek nr 2 on tagasi võetud. Tänan! Kordan siis veel kord üle, et konkureeriva hääletuse esimeses voorus osalevad muudatusettepanekud 1 ja 3 ning põhitekst. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1.Hääletustulemused See ettepanek kogus 29 poolthäält. Austatud Riigikogu! Panen konkureeriva hääletuse esimeses voorus hääletusele muudatusettepaneku nr 3.Hääletustulemused See ettepanek kogus 24 poolthäält. Austatud kolleegid! Panen hääletusele eelnõu põhiteksti.Hääletustulemused Eelnõu põhitekst kogus 28 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus langes välja muudatusettepanek nr 3, mis kogus 24 poolthäält. Konkureeriva hääletuse teises voorus jätkavad muudatusettepanek nr 1 ja eelnõu põhitekst. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1.Hääletustulemused See ettepanek kogus 31 poolthäält. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele eelnõu põhiteksti.Hääletustulemused Eelnõu põhitekst kogus samuti 31 poolthäält. Vastavalt kodukorraseadusele tuleb nüüd juhtivkomisjonil kokku tulla ja nõu pidada. Palun! Juhatus peab nõu. Lugupeetud kolleegid! Juhatuse nõupidamise ajal ütlen teile selgituseks, et kodukorraseaduse § 95 lõige 3 ütleb muudatusettepanekute konkureeriva hääletuse kohta, et võrdse häälte arvu korral on otsustav juhtivkomisjoni seisukoht. Juhtivkomisjon, palun teadustage oma seisukoht. Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon on oma töö teinud. Kas ma võiksin paluda Jürgen Ligilt vastust?

Jah, palun! Komisjon leidis, et tuleb toetada parandusettepanekut nr 1 ja eelnõu lugemine katkestada pärast parandusettepanekute hääletamist. Hääled olid 6 : 3. Enne jagunesid komisjonis hääled 6 : 6, nüüd 6 : 3 esimese parandusettepaneku kasuks.

Konkureeriva hääletamise võitis muudatusettepanek nr 1 ja järgnevalt panen selle täiskogus veel kord hääletusele. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 1 poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu on 36, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud ja lähtuvalt sellest jääb jõusse eelnõu põhitekst. Lähme edasi, meil on läbi hääletada veel muudatusettepanekud 4 ja 5, mis juhtivkomisjoni arusaamise kohaselt samuti üksteist välistavad. Me peame läbi viima konkureeriva hääletuse muudatusettepanekute 4 ja 5 ning põhiteksti vahel, millega ka alustame. Tiit Käbinil on käsi püsti.

Tänan, lugupeetud esimees! Kodukorraseaduse järgi on nii, et kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletusele. Praegu ma näen, et üks muudatusettepanek ja põhitekst on ühesugused, või ma eksin?

Ma paluksin juhtivkomisjoni esindajat Tiit Käbinit veenda.

Põhitekstis on 1999. aasta 1. juuli, nagu on ka neljandas muudatusettepanekus. Või on põhiteksti näol tegemist eelmisel lugemisel heakskiidetuga, mis on midagi muud, mida meil siin ei ole, aga mille poolt me peame hääletama? Ah soo, palun väga vabandust!

Kas Tiit Käbini arusaam muutus? Tänan! Kas Olev Raju arusaam muutus ka? Palun!

Ma võtan oma muudatusettepaneku tagasi. Lähtuvalt eelmistest hääletustest muutus see mõttetuks.

Tänan! Olev Raju saab oma muudatusettepaneku tagasi võtta. Järelikult on muudatusettepanek nr 5 tagasi võetud. Konkureeriv hääletamine jääb ära ja läheme selle juurde tagasi, et ma kuulutan välja ainult muudatusettepaneku nr 4, mille autor on juhtivkomisjon. Eelnõu algataja ei toeta seda. Probleeme ei näi olevat. Tänan! Sellega on kõik laekunud muudatusettepanekud läbi vaadatud ja ma palun juhtivkomisjoni esindajal öelda komisjoni otsus.

Komisjon nägi selleks puhuks ette seda, et ta ootab muudatusettepanekuid 19. novembriks kella üheks rahanduskomisjoni.

Tänan! Sellega on see päevakorrapunkt ammendatud.

Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ma palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Esitatud eelnõu kohaselt peaks järgmisel aastal riigieelarvesse laekuma aktsiisi kange alkoholi arvelt 715 miljonit krooni ehk siis 18 miljoni krooni võrra rohkem, võrreldes käesolevaks aastaks planeeritud laekumisega, ja õlle arvelt 259,5 miljonit krooni ehk siis 68,5 miljonit krooni rohkem, võrreldes käesolevaks aastaks planeerituga. Seaduseelnõule esitasid muudatusettepanekuid härra Jürgen Ligi, härra Heiki Kranich, härra Mihkel Pärnoja. Valitsus ei toetanud ühtegi ettepanekut, sest kõik need vähendavad riigieelarve tulusid. Jürgen Ligi ettepanek ligikaudu 60 miljonit krooni, Heiki Kranichi ettepanek ligikaudu 40 miljoni krooni võrra ja Mihkel Pärnoja muudatusettepaneku arvestamisel oleks igal õlletootjal võimalik toota õlut maksuvabalt 1,5 miljoni liitri ulatuses, mis oleks vastuolus WTO reeglistikuga. Samas toetab Vabariigi Valitsus kange alkoholi aktsiisimäära tõstmist täiendavalt 15 sendi võrra lisaks eelnõus esitatule. Seega oleks võimalik 1999. aasta riigieelarves täiendavalt arvestada 78 miljoni krooniga. Valitsus nõustus lahtisele veinile kehtestatud madalama aktsiisimäära tühistamisega. Ta tegi seda küll raske südamega, aga selline madalam määr on vastuolus WTO maksustamisalaste põhimõtetega. Valitsus toetab ettepanekut jõustada alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seadus 1. jaanuarist 1999. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Lauri Vahtre.

Tänan! Härra minister! Palun öelge mulle, kui palju jääb praegu riigil aastas raha saamata salaviinavedajate tõttu?

Kuna riiklik statistika ei ole suutnud seda numbrit kindlaks teha, siis mul kahjuks ei ole võimalik sellele küsimusele vastata. Teatud hinnangute alusel - otsustades kas või selle järgi, mida räägiti viimasel korral maksupettuste tõkestamise komisjonis, kui kuulasime ära erinevate politseijuhtide arvamused nii illegaalse tubaka kui ka illegaalse alkoholi, illegaalse mootorikütuse ja illegaalse mootorsõidukite turu kohta -, võib see number olla hinnanguliselt kuni 15% turumahust. Aga kui kangeid alkohole eraldi vaadata, siis võib see summa olla 50-100 miljoni krooni vahel. Mul on seda väga raske täpselt öelda, sest siin hinnangud kõiguvad väga oluliselt.

Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson.

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra rahandusminister, võimalik, et ma ei pannud teie sõnavõtust kõike tähele, aga äkki te kordate üle, missugune parandusettepanek haakub kõige rohkem WTO nõudmistega?

WTO nõudmistega haakub esiteks parandusettepanek nr 1, mis puudutab veiniaktsiiside ühtlustamist. WTO reeglistikuga on kooskõlas ka muudatusettepanek nr 4, mille on teinud Jürgen Ligi, ja rahanduskomisjoni muudatusettepanek nr 5. WTO reeglistikku ei puuduta parandusettepanek nr 7. Veini ja õlle puhul on paar küsitavust. Veini osas olid lahtine vein ja pudelivein praegu erinevate määradega. Nüüd on ettepanek need määrad ühtlustada. Ja õlle osas on kaks momenti. Üks on see, et kuni 50 000 liitrit on aktsiisivaba, millele on väga selgelt tähelepanu juhitud. Tõsi küll, Eestis on ainult üks tootja, kes eelmisel aastal vist 14 liitri täpsusega mahtus nimetatud reeglistiku alla. See oli Sillamäe, kes toodab tumedat Müncheni-nimelist õlut. Teine on praegu 5 miljoni liitri piir, millest vähem tootjatele on teine õlle aktsiisimäär. Ettepanek on, et sellist diferentsi ei oleks. Praegu on diferentsi määr üle 20 miljoni liitri, mis on olnud diskrimineeriv ühe õlletootja suhtes, võrreldes teistega. Valitsus tegi omalt poolt ettepaneku jätta 5 miljoni liitri diferentsi määr alles, sest see kehtib mõlemale, nii importijatele kui sisemaistele tootjatele. Välisministeeriumi esindajatele, kes on WTO läbirääkimistes osalenud, oli rahanduskomisjonis mitmeid selgitavaid küsimusi. Nemad siiski väidavad, et ka seda piiri peetakse diskrimineerivaks, kui on erinevad aktsiisimäärad tulenevalt, ütleme, tootmismahu piirist, diferents tootmismahu järgi. Nii et me arvestasime seda ja võtsime aluseks ka Eesti soovi jõuda WTO-ga läbirääkimistes ükskord lõpusirgele - praegu tundub lõpusirgeks olevat veebruar 1999. Kui me ei suuda ennast sinna rivistada, siis tõenäoliselt lükkub ühinemisprotsess automaatselt kolm-neli aastat edasi. Sellepärast ma ka ütlesin, et valitsus pidas teatud kahetsustundega siiski võimalikuks seda arvestades toetada ettepanekut, mis käsitles alkoholi mahuprotsendi kindla määraga maksustamist.

Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk.

Austatud juhataja, austatud minister! Üldiselt ei ole ju saladus, et aktsiiside suurus on enam-vähem korrelatsioonis salaviina osaga turul üldse. Eriti see dünaamika. Nii et aktsiiside tõusuga on alati kaasnenud teatud korrektsioon salaviina osas. Kas selle aktsiisiseaduse muutmise seaduse raames on kaalutud ka muutusi salaviina osas, kui palju see puudutab võimalikke eelarve tulusid ja kas korrakaitsega seonduvalt on leitud sellele vastumeetmeid? Kas seda kompleksi on üldse käsitletud?

On küll kaalutud ja meie hinnangul ja minu hinnangul peaksid kõige efektiivsemad abinõud olema praegu seotud alkoholi käitlemise seaduse vastuvõtmisega, mis on praegu vist kaks lugemist läbinud või on teine lugemine katkestatud. See seadus peaks andma politseile ja tarbijakaitsele tunduvalt rohkem võimalusi võitluseks salaviinaga, kui neid senini on olnud. Mis puudutab tervikuna võitlust illegaalse alkoholi, tubaka ja mootorikütuse turuga, siis on vastavad politseistruktuurid, ütleme kaitsepolitsei, Keskkriminaalpolitsei, majanduspolitsei kogu aeg tegutsenud, loomulikult käsikäes Tolliameti ja Maksuametiga, ning mulle tundub, et mida nemad praegu oma võimaluste piires suudavad teha, seda on nad ka teinud.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma sooviksin saada selgitust väitele, et muudatusettepanek nr 2 on vastuolus WTO reeglitega. Vastustest küsimustele võin ma teha järelduse, et WTO reeglid taunivad diskrimineerivat suhtumist ettevõtjatesse, aga antud juhul ei diferentseeri ettepanek ettevõtjaid, vaid käsitleb ainult nn aktsiisivaba miinimumi. Kas te võiksite selgitada, milles siin tegelikult seisneb vastuolu WTO reeglitega?

Mul on seda väga raske selgitada, sest rahanduskomisjonis jäin ma mõnevõrra erinevale seisukohale Välisministeeriumi spetsialistide öeldu suhtes, kuna ka mina käsitlen tootmismahust tulenevat aktsiisimäära diferentsi, mis on võrdne nii sisemaistele tootjatele kui ka importijatele, ehk ütleme nendele tootjatele, kes on tootnud imporditava õlle, nii et kui see määr on ühesugune, siis ei tohiks olla iseenesest tegemist diskrimineerimisega. Aga Välisministeeriumi spetsialistid, kes peavad läbirääkimisi WTO-ga, ütlevad, et WTO käsitleb ka tootmismahust tulenevat aktsiisimäärade erisust diskrimineerimisena. WTO selline puhas lähenemine on ju väga selge. Kuna tegemist on tootega, siis nad lähtuvad toote järgi maksustamisest, mitte tootja järgi maksustamisest.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Minu küsimus on õieti kahe poolega. Esimene pool oleks see, et millised šansid või millised lootused või garantiid on seda väikese ja suure vahet ära kaotades selleks, et WTO leping saab alla kirjutatud? Teine pool oleks see, et väga suure tõenäosusega kirjutame me selle kaotamisotsusega ühtlasi alla selliste väikeste õlletehaste likvideerimisotsusele, nagu KARME, Nigula, Pärnu ja ilmselt ka Viru, sest nad jäävad importõlle ja nende suurte haide tõttu täiesti kaitsetusse olukorda. Mida härra minister prognoosib, kui kaua nende ettevõtete likvideerimine meil aega võtab?

Ma arvan, et ma ei ole pädev sellele küsimusele vastama. Nii nagu ma ei pea ennast pädevaks vastama ka küsimusele, kui suur on tõenäosus, et Eesti ühineb järgmisel aastal WTO-ga. Ma ei oska seda skaalal nullist sajani täpse protsendi määratlusega öelda. Olen nende aastate jooksul korduvalt kuulnud WTO-ga läbirääkimiste protsessist ja saanud aru, et see on olnud väga pikk ja väga väsitav protsess ja Eestil on teatud šanss jõuda 1999. aastal lõpusirgele. Välisministeerium on sellele protsessile andnud küllaltki kõrge hinnangu. See protsent võib olla 80-90 vahel või üle 90, aga mitte 100. Kui järgmisel aastal ei õnnestu lõpusirgele jõuda, siis tõenäoliselt taasalustatakse läbirääkimisi meiega 2003.-2004. aasta paiku. Mina olen asja niimoodi teadvustanud. Aga igal juhul on praegu tegemist protsessiga, kus ollakse jõutud lõpusirgele. Sellest tulenevalt olen mina isiklikult arvamusel, et me peaksime selle teema läbi töötama -meil on sellest ka juttu olnud -, kuidas mõnel teisel maal väiketootjaid, antud juhul õlletootjaid täiendavalt toetatakse, kas laenude või laenuintresside kinnimaksmise teel, nii nagu teisi väikeettevõtjaid, et nad saaksid oma piirkonnas, oma regioonis selles valdkonnas edukalt tegutseda. Mulle isiklikult tundub, et selle poolega ei ole täna Eestis keegi tegelnud. Ma näen probleemi lahendust selles, et tuleb näidata üles aktiivsust, kui me peame endiselt oluliseks ühineda ligemale 130 riigiga, kes on täna Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed. Tegelikult on see valikute koht, paar alternatiivi on, aga ega neid siin palju ei ole.

Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson.

Aitäh! Tegelikult on minu küsimus samast valdkonnast, millega härra Männik just lõpetas. Kui me teame, et meie väikesed õlletootjad on sunnitud lõpetama, kui me ühtlustame aktsiisi, kas ei oleks siis ausam ja otstarbekam teha endale enne selgeks, kui paljud neist kaotavad turul osalemise võimaluse ja mida me peaksime nende jaoks tegema, et nad püsti jääksid. Aga mitte niimoodi, et kõigepealt lööme pead maha ja siis arutame, kuidas päid säilitada.

Kõik rajaneb praegu arvamustel. Näiteks Belgias on umbes 360 õlletootjat ja nad toodavad natukene alla kuue tuhande eri õllesordi. Ilmselt on nad seda aastakümneid teinud. Ühtegi neist ei toetata ja minu teada on nende seas väga erineva kaaluga tootjaid. Miks ma selle näite toon? Aasta tagasi, kui valitsus tuli esimest korda välja teatud ühtlustamisettepanekutega, pöördusin ma tol ajal Brüsselis olnud Välisministeeriumi esindaja Alar Streimanni poole ja Clyde Kulli poole ning nad andsid mulle Belgia kohta käivaid materjale tudeerida. Võib-olla on see praegu nende arvamus, et väiksemad on sunnitud lõpetama, sest alati, kui ei tunnetata homset, nähakse seda pigem pessimistlikumana. Kuigi ma ei salga, et minu isiklik arvamus kipub ka selles suunas minema, tundes tänase Eesti tegelikkust, kus suurtel on rohkem võimalusi. Pangaturul toimunu on seda väga selgelt näidanud. Nii et õlleturul võib toimuda midagi samasugust. Aga ma ei saa vastata lõpuni, sest kuigi see küsimus on praegu otseselt suunatud minu kolleegile Jaak Leimannile, tuli see mulle liiga värskelt ja ootamatult. Ma ei ole valmis sellele küsimusele täna veel vastama.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, juhataja! Härra minister! Minu küsimus on muudatusettepaneku nr 7 kohta. See on teatavasti rahanduskomisjoni tehtud. Kõigepealt ma tahaksin teada, kas eelnõu algataja seda tõesti ei toeta, ja siis ma tahaksin teada, et kui me selle vastu võtame, kui palju siis ühele tõsisele Eesti mehele üks traditsiooniline jõulupudel valget Eesti viina kallimaks läheb?

Ma ütlesin oma avaettekandes, et minule isiklikult on see ettepanek väga sümpaatne ja mina isiklikult toetan seda. Ühele eesti mehele, härra Nestorile, ei lähe sel aastal sellest ettepanekust tulenevalt pudel üldse kallimaks. Küll aga läheb see järgmisel aastal umbes 13 krooni kallimaks.

Tänan! Kolleeg Lauri Vahtre.

Tänan! Härra minister! Suurema osa küsis Eiki Nestor ära, aga ma siiski esitan ka oma küsimuse, sest see on natukene teistmoodi sõnastatud. Palun harige mind pisut! Praegu seisab siin arv 1,45 ja ma oletan, et see on 1,45 krooni. Palun ütelge mulle, mille kohta käib see 1,45 krooni? Teiseks, kui suur on see number põhitekstis, ja kolmandaks, kui suur on see number praegu kehtivas seaduses?

1,45 on ühe kraadi puhta piirituse kohta liitris. Kui see kanda üle viinale, et mitu pudelit siit viina välja tuleb, siis nii nagu ma ütlesin, tõstaks see praegu ühe pooleliitrise viinapudeli hinda (aktsiis pluss käibemaks) umbes 13 krooni. Praegu on see arv 1,15. Ma räägin täiendavast kallinemisest. Ütleme nii, et kui täna üks pooleliitrine pudel viina maksab 55 või 60 krooni, siis selle sees on aktsiisi jämedalt öeldes umbes 35 krooni. Ma võin natukene eksida, käibemaks on ka, siis umbes 40 krooni, ülejäänu on tootmiskulud ettevõttes, tehases. Sellele 40-le lisandub nüüd aktsiisi ja käibemaksu näol 13 krooni juurde.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh! Lauri Vahtrele ütlen Opmanni vastust tõlkides, et see 1,45 käib ühe mahuprotsendi kohta ja varem oli 1,15 ühe mahuprotsendi kohta. Aga küsimus on järgmine. Väidetavalt on alkoholi tarbimine Eestis viimasel ajal olnud enam-vähem konstantne suurus. Ta on küll kõikunud, aga statistika annab ka teatud vea. Samal ajal on Eesti lõunapiirkonna maakondade kauplustes täheldatud tendentsi, et viina ostetakse vähem. Sellest võib teha järelduse, et kuskil mujal, mitte kauplustes, ostetakse viina rohkem. Kas valitsus on analüüsinud aktsiisi kasvu mõju sellele, kui palju ostetakse viina kaupluste kaudu ja kui palju ostetakse nende niinimetatud monopolide kaudu?

Siseminister on valitsuse istungil lubanud pärast alkoholi käitlemise seaduse vastuvõtmist niinimetatud Antsla-tüüpi väikekauplustes kahtlaste napsudega tegelemise ära lõpetada.

Tänan! Kas on veel küsimusi? Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Juhul kui me nüüd peaksime selle asja siin käima panema, kas siis ei tuleks väga kiirelt võtta kasutusele see instrument, mida kõik teised analoogilistel juhtudel kasutavad, ehk imporditoll?

Alkoholi puhul minu teada imporditolli eriti ei kasutata. Alkoholi puhul kasutatakse niinimetatud maksu- või ka aktsiisiladusid. See tähendaks Eestis sisuliselt üleminekut tänaselt piirituse mahuprotsendi kaudu maksustamiselt lõpptoote kaudu maksustamisele. Toode liigub tootjalt valmistoodangu lattu. See valmistoodangu ladu on käsitletav aktsiisilaona. Siin rakenduvad erikorrad asjade jälgimiseks ja maksustatakse lõpptoode juba konkreetselt. Ma ei ole kursis sellega, et alkoholile rakendataks imporditolle. Aga mis puudutab praegu maksuladusid, siis selles osas oleme täna tehniliselt niikaugel, et umbes kolme-nelja kuu pärast oleme valmis muutma maksustamise printsiipi.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Lugupeetud rahandusminister! Kas teil oli siseministriga juttu sellest, et kui Antsla-tüüpi kauplustes saab alkoholiga kord majja, siis on ka kavatsus tulla Tallinna turgudele, või jääb seal kõik nii, nagu on?

Ma tõin praegu selle näite, et asi ei kipuks väga tõsiseks kätte. Kui me arutasime aktsiisi tõstmist, siis küsimus kerkis täpselt samast aspektist üles. Majandusminister, kes valgustas alkoholi käitlemise seadust, pidas seda ülioluliseks seaduseks. Siseminister, kes oli ka selle seadusega kursis, väitis, et kui Riigikogu selle vastu võtab, siis tema paneb Antslas kaks kauplust kohe kinni ja hakkab Lõuna-Eestis korda looma. Ma arvan, et see käis ka Tallinna kohta.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh! Valitsusel kaasettekannet ei ole.

Kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni aseesimehel kolleeg Jürgen Ligil.

Austatud härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 10. novembril ja otsustas üksmeelselt saata see lõpphääletusele. Ministri pikale ettekandele lisaks tahaksin öelda eelkõige seda, et erinevalt temast arvas rahanduskomisjon, täpsemini, jäi uskuma, ja võin seda ka isiklikult kinnitada, et WTO jaoks on probleem vahetegemises maksustamisel tootjate toodangu mahu kaudu. Tegelikult on seda juttu siit puldist räägitud kolm aastat, kuid alati on see kohanud sügavat umbusku, aga seekord jõudis rahanduskomisjoni enamik sellele arvamusele. WTO-ga on nimelt selline lugu, et see ei ole võrdsete organisatsioon. Need, kes on seal sees, on palju võrdsemad. Need võivad endale lubada üht ja teist. Aga need, kes tahavad sinna pääseda, peavad välja kannatama läbirääkimised, kus WTO liikmesriigid esinevad jõupositsioonilt. Praeguses olukorras ja vähemalt kolmandat aastat on WTO nõudmine just nimelt Eestile see, et tuleb ühtlustada aktsiisimäärad ja mitte diskrimineerida või siis vahet teha määrades tootjate kaudu. WTO nõudmised puudutavad ka esimest muudatusettepanekut, mis näeb ette aktsiiside ühtlustamise veinide puhul. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Lugupeetud Riigikogu! Avan läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoove ei näi olevat. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti kolleeg Jürgen Ligi. Tabelis on kokku kaheksa nummerdatud muudatusettepanekut. Seejuures on juhatajale laekunud kolleeg Heiki Kranichi soov või teade, et ta võtab tagasi oma muudatusettepaneku, mis on number kolme all. Nii et muudatusettepanek nr 3 on tagasi võetud. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. Ei ole probleeme. Juhtivkomisjoni arvates kuuluvad ettepanekud nr 2, 4 ja 5 koos põhitekstiga konkureerivale hääletusele. Eelnevalt on autoritel võimalik oma ettepanekuid kommenteerida. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Minu ettepaneku tõlgendus, mis on antud, ei ole minu arust päris täpne. Ettepanek ei erista tootjaid, vaid ütleb, et kõikidel tootjatel, ükskõik millise toodangumahuga on tegemist, on esimesed 100 000 dekaliitrit aktsiisist vabastatud. See on olenemata tootmismahust ja kehtib ka importijate suhtes. Nii et WTO tõlgendus tundub mulle antud juhul natuke ülepingutatuna. Aga kuna see WTO on meile nii armas ja läbirääkimised on nii olulised, siis võib selle küsimuse juurde tagasi pöörduda, nagu juba ka Jürgen Ligi viitas, siis, kui me oleme WTO-s sees ja oleme võrdsemad. Seetõttu ma võtan oma ettepaneku tagasi.

Ettepaneku autoril on see õigus. Seega on ettepanek nr 2 tagasi võetud. Nüüd on jäänud ettepanekud 4 ja 5 ning põhitekst. Neljanda ettepaneku autoril kolleeg Jürgen Ligil on samuti võimalus kommenteerida. Palun!

Kommenteerin kõigepealt komisjoni esindajana härra Pärnoja kommentaari. See ei olnud päris täpne, sest varjatult on siin siiski tegemist väiketootjale madalama määra rakendamisega. WTO just nii seda mõistaks. Mis puutub neljandasse ja viiendasse ettepanekusse, siis need mõlemad vastavad väga täpselt WTO kõige rangematele ettekirjutustele ja erinevad omavahel selle poolest, et neljanda puhul on maksumäär madalam ja järelikult ka eelarvelaekumised väiksemad.

Ja juhtivkomisjoni kommentaar, palun!

Häälte arv konkureerival hääletusel oli esimese puhul 3 poolt, neljanda puhul 3 poolt ja viienda puhul 6 poolt.

Lugupeetud kolleegid! Kommentaarid on antud. Asume konkureeriva hääletuse esimese vooru juurde. Konkureerivad muudatusettepanekud nr 4 ja 5 ning põhitekst. Esimeses voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepanek kogus 25 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepanek kogus 56 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada!Hääletustulemused Põhitekst kogus 15 poolthäält. Seega langes esimeses voorus välja põhitekst. Kolleegid, asume konkureeriva hääletuse teise vooru juurde. Teises voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepanek kogus 24 poolthäält. Konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepanek kogus 50 poolthäält ja võitis konkureeriva hääletuse. See ettepanek kuulub veel kord hääletamisele. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid on 4. Ettepanek leidis toetust. Jätkame muudatusettepanekute läbivaatamist. Muudatusettepanek nr 6, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult.

Ma palun seda hääletada. See on mõttetu pärast seda, kui me oleme pooldanud muudatust nr 5.

Kuues muudatusettepanek.

Kuues ettepanek viitab maksuastmetele, mis me äsja kaotasime.

Kas kolleeg Jürgen Ligi jääb oma taotluse juurde?

Kolleeg võtab oma hääletamistaotluse tagasi. Vabandust!

Tänan! Probleeme ei ole. Seitsmes muudatusettepanek, rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Kolleeg Lauri Vahtre.

Tänan! Palun hääletada seitsmendat ettepanekut, mis toob suurt rõõmu meie töökate salakaubavedajate peredele. Ma ei näe põhjust, miks me peaksime seda rõõmu tooma, ehkki jõulud on tulemas.

Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Komisjonis jaotusid hääled järgmiselt: 7 poolt, 4 vastu. Ja ka eelnõu algataja, erinevalt teie ees oleval paberil väidetust, toetab seda.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Kaheksas muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult, probleeme ei ole. Tänan! Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Kas juhtivkomisjoni seisukoht on jätkuvalt sama, et panna eelnõu lõpphääletusele?

Just nii.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu 23, erapooletuid 2. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Esitatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõusse on rahanduskomisjoni ettepanekul sisse viidud täiendused ja muudatused, millega on ühtlustatud ja täpsustatud eelnõu teksti. Samuti on eelnõuga liidetud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1052, mis käsitleb tegevuslitsentse. Paar sõna eelnõust tervikuna. Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on kehtestada kõigile autoregistri ja traktoriregistri toimingutele riigilõivud, sest alates 1999. aastast on Eesti Riiklik Autoregistrikeskus ja Riigi Traktoriregistrikeskus riigieelarvest finantseeritavad asutused. Lisaks on täiendatud kehtivat riigilõivuseadust Patendiameti toimingute osas, mis tuleneb vajadusest rakendada märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepete protokolli. Niisiis korrigeeritakse ja täiendatakse käesoleva eelnõuga kehtivaid riigilõivumäärasid. Traktoriregistri tegevuskulud kaetakse laekuvatest riigilõivudest ja, nagu ma ütlesin, rakendatakse Madridi kokkuleppe protokolli. Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu on 1999. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga seotud eelnõu. Valitsuse volitatud esindaja toetas kõiki muudatusettepanekuid, mis komisjonis tehti. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Härra minister, selle eelnõu üks olulisemaid uuendusi on see, et riigilõivu alla kantakse autode ja ka traktorite numbrimärgid ehk nende maksumus. Seni on olnud nii, et see on olnud kaup, mida on nii-öelda turult ostetud. Numbrimärgi väljaandmine on riigipoolne teenus, mis on ka igati loogiline. Kas sa oskad selgitada, mis loogika alusel on nüüd äkki see numbrimärk iseenesest muudetud riigipoolseks lõivuga maksustatavaks teenuseks? Kas see tähendab, et edaspidi hakatakse numbrimärke riigiasutustes valmistama?

Ei, kindlasti ei tähenda see seda. Ma tean, et teede- ja sideminister avaldas ka arvamust selle kohta, miks me toetasime seda ettepanekut. Ma julgen öelda, et see on otsustamise koht. Minul põhimõtteliselt isiklikku eriseisukohta selles küsimuses ei ole.

Tänan! Kas on veel küsimusi? Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui on öeldud, et riigilõivu tuleb maksta liikluseeskirja tundmise eksami vastuvõtmise eest, siis kes seda õieti maksab, kas vastuvõtja või see, kes liikluseksameid teeb?

Ilmselt ikka see, kes teeb liikluseksamit. See on nii hästi sõnastatud küsimus, et kuna mul ei ole praegu teksti ees, siis ma ei saa täpselt vastata. Ma vastan, et see, kes sõidueksami teeb, ehk ütleme, kui mina olen taotleja, siis mina maksan.

Tänan! Kolleeg Vambo Kaal.

Aitäh, härra juhataja! Austatud rahandusminister, kui vaadata traktoreid ja nende veetavaid tehnoloogilisi haagismasinaid, kas ma saan siis õigesti aru, et kui ühel talumehel on kümme erinevat haagismasinat või haagisosa, millega ta põllutöid teeb, ja traktor ka, siis võib tema käest võtta 7000 krooni aastas või kuidas?

Vastan lühidalt: ei või.

Tänan! Härra minister, rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh! Valitsus kaasettekannet ei tee.

Valitsus loobus omapoolsest kaasettekandest. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel kolleeg Olev Rajul.

Lugupeetud Riigikogu! Seaduseelnõule 993 muudatusettepanekuid ei laekunud. Sellegipoolest on teile esitatud muudatusettepanekute tabelis koguni 26 muudatusettepanekut. Need on kõik teinud rahanduskomisjon ja need kujutavad endast eelkõige juriidilisi täpsustusi sellele seaduseelnõule, riigilõivuseaduse terminoloogia vastavusse viimist teiste seaduste terminoloogiaga, välja arvatud muudatusettepanek nr 23, mille puhul rahanduskomisjon tegi ettepaneku kanda seaduseelnõus 1052 olev muudatus siia seaduseelnõusse, et kiirendada vastuvõtmist ja asja lihtsustada. Selle tulemusena muutuks seaduseelnõu 1052 üldse mittevajalikuks. Nagu ma ütlesin, on põhiliselt täpsustatud terminoloogiat ja eriti palju või lõviosa täpsustusi tuli just selle uue nn traktoriregistriga. Ma ei tahaks öelda, et siin tuli terminoloogiat luua, sest need on kõik eestikeelsed sõnad, ühtegi uut sõnakasutust me välja ei mõelnud. Need tuli, ütleksin, paika panna. Komisjon teeb ühel häälel ettepaneku seaduseelnõu täna vastu võtta. Tänan!

Tänan! Kolleegidel on küsimusi. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Lähtudes Liia Hänni küsimusest oleks huvitav teada, kuidas on kehtivas riigilõivuseaduses defineeritud kohustatud subjekt ehk isik, kes on kohustatud maksma riigilõivu, ja õigustatud subjekt ehk isik, kes on õigustatud koguma riigilõivu.

Ma jään kahjuks teile vastuse võlgu. Need on riigilõivuseaduses defineeritud, aga mul on siin kaasas ainult riigilõivuseaduse muutmise seadus. Riigilõivuseaduse täit teksti mul kahjuks kaasas ei ole, aga nagu ma ütlesin, on need mõisted kohe riigilõivuseaduse alguses defineeritud.

Tänan! Kolleeg Uno Mereste.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Siin esineb massiliselt sõna "maksumus". Mida see siin tähendab? Eesti keeles on maksumus hinna ja koguse korrutis. Ma ei saa aru, mida tähendab siin maksumus, kas see on selle märgi hind?

Te saite asjast täpselt õigesti aru. See on antud märgi hind korda üks tükk, kui võetakse üks märk. Kui võetakse kaks märki, läheb topelt.

Tänan! Uno Merestel on ka teine küsimus. Palun!

Aitäh! See loogika siin hästi ei klapi. Maksumus võiks olla ka null - kui ühtegi ei võeta, siis on maksumus null. Tegelikult ma saan aru, et siin on tegemist tugeva russitsismiga. Vene keeles nimetatakse nende märkide hinda stoimost. Nagu stoimost butõlki õllepudeli puhul. See ei ole na butõlku. Nii et siin on tegemist venekeelse terminoloogia järgimisega. Kas ma eksin?

Lõppjärelduse puhul ma ei protesti. Aga ma tahan esitada protesti esimese lause suhtes. Kui on tegemist null tükiga, siis ei maksta ka riigilõivu, sest siis pole toimingut teostatud. Maksumus on null.

Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Olev Raju! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised käesolevas päevakorrapunktis. Kõne- ja sõnavõtusoove ei näi olevat. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja samuti mitte. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, palun kõnepulti tagasi kolleeg Olev Raju. Tabelis on kokku 26 muudatusettepanekut, kõik rahanduskomisjonilt. Asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek, teine, kolmas, neljas, viies. Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Ma palun panna viienda muudatusettepaneku hääletamisele. Minu arusaamist mööda on võimalik riigilõivu võtta numbri väljastamise eest, mitte aga nii-öelda numbri hinna või valmistamise eest.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

See sulgudes olev märkus, mis juurde tuuakse, tekitab just sellise olukorra, et lõpeksid vaidlused selle küsimuse üle. Et on sätestatud: riigilõiv on olemas ja mingeid muid täiendavaid makse me ei võta. Sulgudes on öeldud: "sealhulgas".

Tänan! Juhatajal on küsimus kolleeg Kalev Kukele. Kas sa soovisid viienda hääletamist? Tänan! Siis ma sain õigesti aru. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Kuues muudatusettepanek, seitsmes, kaheksas, üheksas, 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25. ja 26. Probleeme ei ole. Tänan! Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud ning juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Mõõdukate fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Palun esitada ettepanek ka kirjalikult. Lugupeetud kolleegid, Mõõdukate fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 993 teine lugemine katkestada. See ettepanek kuulub hääletamisele. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Mõõdukate fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 993 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt, head kolleegid, asume lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid 1. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi käitlemise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks on sõna teede- ja sideminister Raivo Varel.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on au esitada majandusministri asemel ettekanne alkoholi käitlemise seaduse eelnõu teisel lugemisel ja ma palun luba kasutada küsimustele vastamisel kaasettekandja kaasabi. Alkoholi käitlemise seaduse eelnõu näol on arusaadavalt tegu väga vajaliku ja ammu oodatud seaduseelnõuga. Riigikohus on korduvalt osutanud vajadusele sätestada alkoholi käitlemisega seonduv seaduse tasemel. On ju alkoholi käive kõige otsesemalt seotud niivõrd olulise küsimusega nagu vajadus tagada elanikkonna tervisekaitse ja muidugi riigi maksutulude laekumine. Alkoholi võib lugeda erilise riikliku huvi objektiks ja ma paluksin sellele tähelepanu pöörata. Peaks olema arusaadav, et alkoholi puhul on tegemist erilise kaubaga. Ega siis juhuslikult ei ole alkohol tarbijakaitseseaduse, juba kehtiva seaduse § 8 lõike 2 kohaselt võrdsustatud tubakatoodete, relvade, laskemoona, narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate või kahjustada võivate kaupadega. Seega on juba toote ohutuse mõttes vajalik tagada riiklik kontroll alkoholi käitlemise kõigil etappidel. Kavandatav riiklik regulatsioon on ka ettevõtjate huvides, olles aluseks kõlvatu konkurentsi ohjeldamisel, mis kipub täna lokkama. Kuigi eelnõu koostamisel on maksimaalselt arvestatud siseministri juhtimisel tegutseva korrakaitse koordineerimiskomisjoni seisukohti, ei ole praegusel juhul siiski tegemist riigi ülemäära jõulise sekkumisega turusuhetesse. Eelnõus kajastub selgelt Eestile omane vabaturumajanduse põhimõte. Alkoholi jaemüügi reguleerimisel on lähtutud seisukohast, et jaemüügi piirangute (alkoholi sortiment, müügikohad, müügivorm, alkoholiga kauplemise aeg jne) kehtestamine tuleb anda eranditult kohaliku omavalitsuse pädevusse, kes rakendab neid vastavalt kohalikele oludele. Eraldi müügilettide, osakondade ja muu sarnase nõuete sätestamine seaduses võib nii mõneski väiksemas kohas tuua kaasa legaalse alkoholi müügi täieliku seiskumise, kuigi suures linnas on pilt võib-olla hoopis teistsugune. Eelnõu kohaselt saab müüa ja osta kõiki alkohoolseid jooke, mis vastavad kehtestatud nõuetele ning mille ohutus on ettenähtud korras kontrollitud. Eelnõus sisaldub nõue, mille kohaselt on Eestis lubatud vaid sellise alkoholi käitlemine, mis vastab registris säilitatavale sama alkoholi näidisele või selle kirjeldusele. Registris sisalduv üldist laadi informatsioon kuuluks seejuures avaldamisele Internetis, mis on vist esmakordne juhus Eesti eriseadustes, kus Interneti kaasabi ette nähakse. Riiklikus alkoholiregistris olev teave on oluline eeskätt alkoholi müügile võtmisel ja alkoholi käitlemise üle järelevalve teostamisel. Pärast arutelu käigus esitatud paranduste ja täienduste tegemist korrastab, süstematiseerib ja ka karmistab esitatud eelnõu alkoholi senise käitlemise normistikku, mistõttu võib prognoosida alkoholiturul toimiva varimajanduse turuosa vähenemist teatud määral, erinevatel prognoosidel isegi olulist vähenemist - muidugi juhul, kui vajalikud kontrollmehhanismid on piisaval tasemel. Edu saavutamise eeldus on aga selgete reeglite olemasolu või puudumine ning loomulikult tõhus järelevalve- ja kontrollisüsteem. Kontrollorganid saavad toimida efektiivselt vaid kindlas veendumuses, et äravõetud salaviinakoguseid ei tule hiljem hakata tagasi andma, nagu teadupärast on meie praktikas korduvalt juhtunud. Eestisse sissevedamiseks keelatud alkohol, puskar või võltsitud alkohol kuuluksid tulevikus nende avastamise korral igal juhul halduskohtuniku poolt erikonfiskeerimisele. Küll aga lasub kohtul õigus ja kohustus otsustada, kas ja kui, keda ja millisel määral karistada. Alkoholi salakaubana sissevedu, puskari ajamine ja alkoholi võltsimine on kõik ebaseaduslikud ning karistatavad toimingud. Nende toimingute tulemusena tekkiv produkt on iseenesest, algselt, tekke hetkest alates ebaseaduslik ja ei muutu legaalseks üheski vahenduslülis ega lõpptarbija käes. Seega ei ole tegemist omandiga põhiseaduse § 32 tähenduses. Sala- ja võltsviinale ning samuti puskarile ei laiene omandi põhiseaduslik kaitse, kuivõrd omandiese saab tekkida vaid õiguspärasel alusel. Salaviina ning puskari leviku tänane ulatus ei häiri riiki mitte ainult seetõttu, et loodetud eelarvetulud kanaliseeruvad hoopis hämara taustaga tegelaste taskutesse. Mida kauem kestab selline olukord, kus mõnes vallas on salaviina müügikohtade aadressid ja sealsed hinnad aastaid avalik saladus, seda rängemini mõjutab see selle paikkonna elanike õigusteadvust ja usku oma riiki ning selle jõustruktuuridesse ja nende suutlikkusse. Küsimus on ka selles, et topeltodavam alkohol on topeltkättesaadavam just neile, keda tuleks alkoholi ülemäärasest tarbimisest säästa. Võltsitud alkoholi käibe tõkestamine ei ole seotud mitte ainult kaubamärgi omanike õiguste kaitse vajadusega, vaid ka seoses Eesti lähendamisega WTO-le. Seega on illegaalse alkoholi turu poolt põhjustatud kahju tavakujutelmast hoopis ulatuslikum ja ei piirdu sugugi ainult indiviidi tervisliku seisundiga, mistõttu selle ohjeldamiseks vajatakse julgemat lähenemist ja jõulisemaid meetmeid. Eelnõus sisaldub põhimõte, et Eestis võib käibel olla vaid selline alkohol, mille müügipakendil, etiketil, korgikeermel on tootjapoolne tootepartii tähistus, partii number või tootmise kuupäev. Vastav märge peab sisalduma ka saatedokumendis. Tähistus on möödapääsmatu, et järelevalveametnikud saaksid teha kindlaks konkreetse kauba vastavuse saatedokumentidele. Samuti annaks tähistus tarbijale mõningase kindlustunde, et tema ostu puhul on tegemist legaalse tootega. Kuna valdaval osal alkoholist, mis on täna alkoholimarkide andmepangas, on teatud numeratsioon või klassifikatsioon, siis eelnõu kõnealune säte tänastele tootjatele või maaletoojatele lisakulutusi kaasa ei too. Samas peab silmas pidama, et mõnede maaletoojate puhul võivad juba praegu toimida teatud kokkulepped välismaiste tootjatega, mis on sõlmitud tootepartii tähistuse vajadust arvestamata. Lähtudes viimatimainitust ja pidades silmas asjaolu, et kõnealuse seaduse rakendamiseks näeb eelnõu ette kehtestada kümmekond rakendusakti ning et alkoholiregistri loomine ja erikonfiskeeritud alkoholiga seotud toimingute teostamise korraldus võtab aega, on kavas seadus jõustada 1. aprillist 1999. Pärast eelnõu esimest lugemist on eelnõu autorid, aga samuti Riigikogu majanduskomisjon sellega aktiivselt töötanud ning tänu sellele on eelnõu esialgse redaktsiooniga võrreldes tunduvalt sisukamaks ja täpsemaks muutunud. Valitsus nõustub juhtivkomisjoni otsustustega muudatusettepanekute kohta ja palub ka Riigikogu neid aktsepteerida. Tänan tähelepanu eest! Küsimustele vastamiseks aga paluksin siia ka kaasettekandja.

Tänan! Esialgu küsimused ettekandjale. Kolleeg Anti Liiv.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus ei ole nii keeruline, et sellele vastamisel oleks vaja spetsialisti abi. Arusaadavalt on sellist seadust väga vaja ja arusaadavalt on riigi eesmärk müüa oma rahvale võimalikult palju alkoholi, kõrvaldada võistlejad, saada tulu ning ka oma kaupa võimalikult kvaliteetsemalt müüa. Aga kas ei oleks ilus idee, et need, kes alkoholi tarbivad ja saavad ränkraskeid kahjustusi ning jäävad riigi selle äri tagajärjel lombakaks, sandiks, lolliks ja segaseks, saaksid mingit toetust sellesama seaduse kaudu? Ma sõnastasin selle idee nii, et see on täiesti arusaadav ega vaja spetsialisti selgitust.

Riigi esimene kohustus, mis kajastub otseselt ka seaduseelnõus, on vältida, et see sant, lombakas ja pime tekiks tinaturkast. Kui see on tagatud, siis tõenäosus, et kiirelt sandistuv subjekt tekib puhta kraami tarbimisest - ma püüan ka hästi lihtsalt ja rahvalikult vastata -, on suhteliselt väiksem, aga kui see saab teoks, siis juba hoopis teistel põhjustel, mis seonduvad juba isikuvabaduse teostamise põhimõtetega antud indiviidi poolt ehk teisisõnu, lihtne vastus oleks, et kuigi esimesel pilgul tundub see idee üheselt ilus, on sellel tegelikult mitu tahku. See väärib kaalumist, aga see väärib kaalumist ettevaatlikult. Ja teatud vastutus oma tervise eest peab igal indiviidil tänapäeva ühiskonnas olema.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Austatud ettekandja! Kuigi tehniliselt on väga huvitav probleem see, kuidas säilitatakse alkoholi näidised, ei esita ma selle kohta küsimust, sest see on ilmselt spetsialisti probleem. Küll aga küsiksin ma § 24 kohta, kus on öeldud, et puskari valmistamine või villimine edasiandmise eesmärgita, seega iseenda tarbeks, on keelatud. Me teame, et Euroopas on väga erinevaid traditsioone ja lähenemisviise, aga kas käesolev seadus annab võimaluse taotleda tegevusluba puskari tootmiseks iseenda tarbeks, et selline põline kultuuritava mõningates piirkondades säiliks?

Selle seaduse tähenduses ei ole taolist lähenemist ette nähtud, puskar on juba ette nii-öelda ebaseaduslik.

Tänan! Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Härra minister! Minu küsimus on majanduspoliitiline ja ootab vastust sinult kui valitsuse liikmelt. Käesoleva seadusega keelustatakse Eestis piirituse jaemüük, teisiti öeldes, siin on piirang toodud 80% peale. Iseküsimus on, kas rääkida sellest 80%-lise alkoholi lubatusest või mitte. Aga minu küsimus on järgmine. Mis põhjusel Eesti otsustab või peab nüüd ühtäkki otsustama puhta piirituse müügi keelamise kasuks, kas see on valitsuse otsus või on see mingi tehniline lähenemine asjale?

Niipalju kui mina tean, on tegu tuletisega rahvusvahelisest praktikast, aga võib-olla siin spetsialist aitab.

Sel juhul kaasettekandja märgib selle üles ja kui küsimused härra ministrile on esitatud, tuleb tema vastama. Kolleeg Raoul Üksvärav.

Aitäh, lugupeetud juhataja! See on mitmeti ilus seaduseelnõu, aga § 32 lõikes 4 on öeldud nii: alkoholi jaemüük laste-, meditsiini-, kultus-, hoolekande- ja kinnipidamisasutuste ning kaitseväeosade ruumides ja territooriumil ei ole lubatud. Sellest võib välja lugeda, et territooriumi aia taga võib otsekohe peo ja poe lahti lüüa. Ma tuletaksin meelde, et Californias kehtivate seaduste järgi ei tohtinud näiteks miili raadiuses ülikoolilinnakust mitte ühtegi alkoholiga kauplemise kohta olla? Mida teie sellest asjast arvate?

Tänan küsimuse eest! Isiklikult arvan, et see on põhimõtteliselt õige lähenemine. See näide ka, mille te tõite. Aga asi on selles, et üldiselt on kogu alkoholi jaemüük antud kohaliku omavalitsuse kätesse. See on pigem seaduse poolt sissetoodud kindel põhimõte, vähemalt selle nii-öelda miinimumi peab tagama ja selle vastu ei tohi eksida kohalik omavalitsus, kui ta määratleb jaemüüki. Ehk teisisõnu, kui on tegu vastutustundelise omavalitsusega, siis tõenäoliselt ta lähtub teie näites toodud eeskujust ja tõepoolest kehtestab laiema tsooni. Aga see on sotsiaalne miinimum, mis peab olema tagatud. See on juba seadusega reguleeritud.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv.

Aitäh, härra juhataja! Ma pöördun ikkagi tagasi § 42 juurde, aktsiisiseaduse probleemide juurde. Eestis upub igal aastal oma oksesse või lämbub muidu umbes 220-300 inimest, paarsada sõidab end surnuks või poob üles, paarsada jääb invaliidiks - kõik on normaalne Eesti riigi seisukohalt. 23 000-30 000 on kroonilises sõltuvuses - see on ka normaalne. Üks õige Eesti rahvuslane aitabki oma Eesti riiki niimoodi ülal pidada alkoholiga, sest raha laekub riigieelarvesse. Aga miks peab üldistest kuludest maksma ülalpidamisraha nendele, kes sandistuvad selle siseriigilise sotsiaalse laenu andmisest? Miks ei võiks seda seada otsesesse sõltuvusse aktsiisist, et aktsiisist laekuvatest rahadest mingi protsent eraldatakse santide ülalpidamiseks ja joomahulluse raviks, mis annaks väga hästi kontrollitava arvu - nii palju inimesi saab seda, ülejäänud jäävad ukse taha. Miks see idee on välja lülitatud?

Ma arvan, et see on otsustamise koht, kus Riigikogu võib oma seisukoha öelda, ja kui leiab vajaliku olevat, siis ka niimoodi otsustada. Mina jään küll oma isikliku seisukoha juurde, mis ei ole mitte nii humaanne selles tähenduses, et peaks kindlasti olema kõigi joojate solidaarsusvastutus. Ma arvan, et kogu ühiskond tunneb solidaarselt vastutust, ka need, kes ei ole joojad, kuigi see võib-olla tundub jälle teistpidi mitte väga humaanne. Ma ei arva, et küsimus on ainult äris. Selle loogika järgi peaks ümber vaatama kogu võimalike tervisekahjustustega seonduva tegevuse riigi kui terviku seisukohast ja siis hakkama arutama, kes konkreetselt on selles süüdi ja kes peab solidaarselt vastutust kandma, et selle tervisekahjustuse ohvrid oleksid n-ö nende vahenditega kaetud. See on laiem temaatika, ma ei arva, et see on ainult alkoholiga seotud. Alkohol on tõenäoliselt enimlevinud uimastava toimega aine meie ühiskonnas juba ajalooliste traditsioonide tõttu ja seetõttu on tema nähtavad tagajärjed võib-olla kõige suuremad. Samas aga tekitab minus näiteks inimlikult tõrke, kui ühele purjus peaga kaks joomakaaslast tapnud inimesele peaks veel peale maksma selle eest, et ta seda teinud on.

Tänan! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Teine küsimus puudutab järgmist teemat. Kas Vabariigi Valitsus eraldab ka mingid summad alkoholitarbijate väljaõppeks, et ma näiteks oskaksin poest alkoholi ostes otsida üles need seerianumbrid ja kindlaks teha, et tegemist ei ole ebaseadusliku alkoholiga?

Tõepoolest, tarbijakaitse kampaaniate raames on ilmselt selline õpetus vajalik, aga ma ei arva, et seda peab reguleerima otseselt seaduses ettenähtud laekumise protsendi eraldusega.

Tänan! Kolleeg Tiit Käbin.

Tänan! Lugupeetud ettekandja, eelnõu paragrahvid 38, 39 ja 40 seonduvad otseselt kohtumenetlusega. Teatavasti nõuab kohtumenetlust käsitlevate seaduste vastuvõtmine koosseisu häälteenamust, see on 51 häält. Kas selle seaduse vastuvõtmine vajab 51 häält ja, sellega seonduvalt, kas on paralleelselt menetluses ka siit tulenevad konkreetsed täiendused kohtumenetlust käsitlevatesse seadustesse?

Ma julgeksin lugupeetud põhiseaduskomisjoni juhiga vaielda nimelt selles kontekstis, et võib-olla, välja arvatud § 40 ja erikonfiskeerimisega seotud osa §-st 39, on ülejäänud tegelikult viitenormid, mis minu arvates kindlasti ei tekita diskussioone. Nii et siin ma jään praegu vastuse võlgu ja paluksin spetsialistil, kaasettekandjal oma sõna öelda.

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus ei ole lihtne, aga sa oled tark mees ja sellele vastamine on sinule vast jõukohane. Meil on väga kalleid restorane, kus on kallid toidud, ja on natuke madalama tasemega restorane ja söögikohti ja on ka selliseid kohti, kus võib-olla päris solki antakse. Nii on ka selle kärakaga. On väga peeni napse ja on vähem peeni ja on puskar ja igasugused muud niisugused toredad asjad. Tundub niimoodi, et nendes kallites restoranides saavad ikkagi vähesed käia ja ikka läheb sinnapoole, et mida odavam, seda rohkem on nagu solki selles toidus. Nii on ka kärakavõtmisega. Kas rahva heaolu seisukohalt on salaviina müük taunitav?

Seaduseelnõu mõte on, et see ei oleks ainult taunitav, vaid ka keelatud ja vastupidi. See keelatus on tegelikult preventiivses tähenduses meile arusaadavas kontekstis. Mis aga puudutab asja filosoofilist tausta, siis ma arvan, et igas ühiskonnas, nii kaua kui on toiminud sellised tarbijaharjumused, mis on seotud uimastavate ainete pruukimisega, on see tegelikult olnud taunitav. Ma olen oma elus näinud ühiskondi, kus on keelatud igasugune uimastavate ainete pruukimine, kuid see on toiminud kehtiva usundi piires - mis on äärmiselt karm -, lihtsalt loodusliku kääritamise protsessi nii-öelda mängureeglitele toetudes, mis ei tohiks olla Jumala tahte vastane. Aga kõikidel nendel puhkudel on see olnud taunitav. Kuid sellegipoolest on alati leidunud keegi, kes on suutnud oma sisemise tunde kohandada sooviga ennast uimastada ja on üle saanud sellest taunimisest tulenevast, ütleme, moraalsest survest. Kahjuks on see tõde. Küsimus on selles, ja see on ka selle seaduse nii-öelda filosoofiline, kontseptuaalne eesmärk, et vähendada seda võimalust ja suurendada barjääri, mis tuleb ületada. Sajaprotsendiliselt ei õnnestu see kunagi. See on minu vastus. Eesmärk oleks vältida või vähendada seda ja taunida rohkem nii-öelda halva, ebameeldiva, madalakvaliteedilise, antud juhul keelatud alkoholi tarbimist. Nii võiks öelda.

Tänan! Ülo Peets, palun!

Tänan! Härra minister! Minu küsimus ei ole teise lugemise küsimus, aga võib-olla saaks natuke selgust. Paragrahv 9 ütleb, et Interneti koduleheküljel avaldatakse andmed registrisse kantud alkoholi kohta. Samas võib eespool lugeda, et registris on ka igast alkoholist mingi näidis, ilmselt siis mingi kogus alkoholi. See on § 6 "Alkoholi kandmine registrisse". Kas see tähendab, et vajalik kogus ja andmed alkoholi kohta on koos või võib ka teistmoodi mõelda?

See ei ole võimalik. Oma dekvalifitseerunud juristi pilguga vaadates ütleksin, et siin ei ole probleeme, sest §-s 6 räägitakse registrist ja §-s 9 registrisse kantud andmete avaldamisest. Internetis pudeleid kindlasti ei ole, seal on iseloomustavad andmed. Registris on ilmselt mingil kujul ka pudel, aga mis puutub tehnilistesse asjaoludesse, kuidas seda pudelit seal hoitakse, siis selle kohta ma ei oska midagi öelda.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Ma palun vabandust, kui mu küsimus on võhiklik. Võib-olla ma ei leia õiget kohta üles. Kas ma saan õigesti aru, et tegevusloa saab sisuliselt kehtetuks tunnistada ainult siis, kui loa omanik seda ise tahab vabatahtlikult kehtetuks tunnistada, või saab seda teha kohtu kaudu või ei leia ma õiget kohta üles?

Tegevusloa kehtivuse kohta on §-s 12 öeldud, et see väljastatakse kuni kolmeks aastaks. Peale selle on ühekordsed tegevusload, mis on seotud jaemüügiga avalikel üritustel ja kehtivad ainult selle ürituse raames. Paragrahvis 18 on öeldud, et tegevusloa kehtivuse peatamine on lubatud siis, kui seda on vaja teha avaliku korra tagamise huvides. Seal on eri juhtumitel ette nähtud eri tasandid. Paragrahvis 19 on sätestatud tegevusloa kehtetuks tunnistamine kas ettevõtja taotluse alusel või esildise alusel, kus on näiteks jõustunud otsus kriminaal- või haldusõiguserikkumise asjas ja on tuvastatud, et tegevusloaga lubatud tegevusalal on tegemist alkoholi käitlemise korra raske rikkumisega, ning tagatipuks on veel antud ka raske rikkumise koosseisud. Peale selle võib tegevusloa kehtetuks tunnistada siis, kui on esitatud n-ö võltsitud andmeid (lõige 3). Nii et ma arvan, et koosseise on siin üksjagu ja selle põhjendatusega ei tohiks olla probleeme. Kui tegevusloa peab ära võtma, siis selleks on vajalik regulatsioon antud.

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on intrigeeriv. Von Baer on oma doktoritöös kirjutanud, et eestlased on alati viinamaiad olnud. Võib-olla on see tingitud ka halvast kliimast ja traditsioonidest ja sellest, kust eestlased pärit on, ilmselt vist metsast, ja seetõttu nad on natuke kartlikud ning on vaja ennast julgustada. Aga kui me väga jäigalt sulgeme need kontrabandina või muul viisil tuleva salaviina teed, kas see ei tekita tugevat kahju meie küllalt traditsioonilisele viinajoomisele? Me teame, et Eestis juuakse teatud hulk viina, võib-olla selle hulk natuke suureneb. Kas võib ka niisugune asi juhtuda, et kontrabandil või salaviinal võib olla oma positiivne tähendus?

Ei, ei ole. Uimastav aine on alati juba oma loomult suurema ohu allikas, kui nii võib paralleeli tõmmata. Ja kvaliteediprobleem on sel juhul äärmiselt terav. Salaviina puhul pole kvaliteet kunagi tagatud. Ma usun, et enamikul siin saalis viibijatel on oma isiklik kogemus kvaliteedi suhtes - ma ei räägi salaviinast, vaid kvaliteedist -, ja on teada, mida tähendab, kui joogi kvaliteet on äärmiselt madal, ja mis siis järgmisel hommikul juhtub. Ma arvan, et selle vältimine on igaühe püha kohus ja ei ole midagi katki, kui me seda kuidagi soodustame. See ei ole halb, vaid on hea, kui me läheme sujuvalt üle paremale kvaliteedile iga toote puhul, kaasa arvatud uimastavad ained. Ei ole mingisugune häbiasi tunnistada ka seda, et me oleme juba ära unustanud 15 aasta tagused või isegi hilisemad, 13 aasta tagused sündmused, kui mitte kvaliteedile, vaid kontrollile suunatud ülepingutatud administratiivkampaania kaasnähtuseks olid ühest küljest jaburdused, eriti näiteks mõningates viinamarjapiirkondades, jne, ning teisest küljest jaekaubanduses toimunud drastilised muudatused, mille tulemusena väga lugupeetud inimesed pruukisid ka millegipärast jooke, mille tegemisel tõmmati purgi peale kinnas, mis pidi siis üles tõusma, kui jook valmis sai. Ehk teisisõnu, tegelikult nii-öelda võimaluse puudumine on ohtlik, hea, kvaliteetse võimaluse olemasolu ei ole nii ohtlik. See on minu vastus. Kuigi võitlevale karsklasele tundub selline seisukoht võib-olla liiga küüniline.

Tänan! Lembit Arro, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on järgmine küsimus. Paragrahv 10 ütleb, et alkoholi käitlemise luba antakse välja nendele, kes on kantud äriregistrisse. Raplamaal on näiteks tarbijateühistu, kellel on üle maakonna mitukümmend kauplust, mis müüvad alkoholi. Kas tegevusluba antakse välja sellele tarbijateühistule või igale kauplusele eraldi? Kui on nii, et tegevusluba antakse ühistule, siis tuleb välja, et kui seal mõnes alevikus on mõni üksiküritaja, kes müüb alkoholi, siis peab tema maksma ka 8000 krooni, samal kui see kooperatiiv maksab võib-olla paarikümne kaupluse eest 8000 krooni. Või peab iga müügipunkti kohta olema eraldi müügiluba?

Ettevõtja käsitlus on selles seaduseelnõus antud äriseadustiku vaimus, mis tähendabki seda, et kõik ettevõtlusvormid on võrdsed. Seejuures on aga seoses tegevusloaga otseselt ära märgitud, et nähakse ette tegevuskoht, ja tulemus oleneb otseselt kohtade arvust, kas on üks koht või on 20 kohta. See peab aga olema otseselt ära märgitud, kusjuures ma räägin loomulikult ainult jaemüügist, sest hulgimüük on teatavasti teises tähenduses selle seaduseelnõu vaimus.

Tänan, härra minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandja härra Eero Kosk, palun teid Riigikogu kõnepulti. Palun vastata nendele küsimustele, mille vastamise ettekandja teile delegeeris.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Härra Vare delegeeris mulle vastamise kolmele küsimusele: vastused härra Kuke, härra Käbini ja härra Peetsi küsimusele. Vastates härra Kuke küsimusele seoses piirituse jaemüügi keelustamisega, ütlen, et eelnõu autorid on niimoodi toimides lähtunud Euroopa Ühenduse direktiivist nr 1576/89 ja selle direktiivi kohaselt tõepoolest piirituse jaemüüki ette nähtud ei ole. Härra Ülo Peetsile vastuseks niipalju, et registrit peetakse tõepoolest kaheselt. Kõigepealt manuaalselt ja teiseks elektroonilisel teel. Mis puudutab alkoholinäidiseid, mis tuleb täiesti arusaadavalt registrisse esitada registrikande teostamise otsustamiseks, siis neid näidiseid -alkohol pakendatud kujul - hoitakse tulevikus registri volitatud töötleja hoidlates. Registrisse kantud üldist laadi andmed pannakse tõesti üles Internetis, kusjuures härra Vare sõnavõtule täpsustuseks olgu öeldud, et vastav pretsedent on meie kehtivas õiguses juba loodud. Nimelt räägitakse andmete avaldamisest Internetis ka politseiteenistuse seaduses. Härra Käbinile vastuseks ütlen nõnda, et minu arvates ei nõua eelnõu vastuvõtmiseks 51 poolthäält, sest antud juhul ei ole tegemist haldusõiguserikkumiste seadustiku või kriminaalkoodeksi või kriminaalmenetluse koodeksi muutmise ja täiendamisega, mida kindlasti tuleb teha võitluses salaviina vastu. Täitevvõim on selle eest ka praeguseks hoolt kandnud. Nimelt samal päeval, kui alkoholi käitlemise seaduse eelnõu 966, anti Riigikogu menetlusse üle ka seaduseelnõu 967, nn piraatluseelnõu, kus käsitletakse muu hulgas laialdaselt haldusõiguserikkumiste seadustiku ja kriminaalkoodeksi muutmist ja täiendamist. Salaviin on paljuski küsimus kaubamärgiomaniku õiguste järgimisest, nii et selles suhtes on minu arvates ka salaviina karistusõiguslike küsimuste käsitlemine nn piraatluseelnõu raames täiesti õige koht. Juhin muu hulgas tähelepanu sellele, et ka teie, härra Käbin, osutasite eriti just käesoleva eelnõu §-le 40. Põhimõtteliselt ei ole eelnõu autorid siin midagi uut välja mõelnud, kuna vastav säte on juba alates 1995. aastast haldusõiguserikkumiste seadustiku §-s 32. Aitäh!

Tänan! Riigikogu liikmetel on veel küsimusi. Proua Aino Runge.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Kosk! Ma käsitleksin § 39 "Toimingud äravõetud ja erikonfiskeeritud alkoholiga". Selle lõige 3 näeb ette, et vastava korra töötab välja Vabariigi Valitsus. Palun öelge, kas see on teil juba olemas, ja mille puhul kasutatakse niisugust mõistet nagu utiliseerimine?

Aitäh, proua Runge! Majandusministeerium on juba alustanud vastava korra väljatöötamist. See on praegu algusjärgus, kuid Majandusministeerium annab endale selgelt aru, et me peame sellega ilmtingimata Vabariigi Valitsuse ette minema. Eelnõu autorite eesmärk ja ülesanne on tagada järelevalveorganitele, politseinikele, tarbijakaitse ametnikele ja maksuametnikele võimalus, kui nad soovivad, suudavad ja tahavad, alkoholi käitlemise järelevalvet teha. Tänase päeva seis on selline, et puhtpraktiliselt ei ole meil tihtilugu võimalik salaalkoholi levikusse sekkuda, sest kahjuks on siiamaani paika panemata see, mis saab alkoholist siis, kui see on kusagilt garaažist või keldripoest ära võetud. Vaieldamatult tuleb mõelda nende toimingute peale kuni lõppresultaadini välja ja lõppresultaat peaks eelnõu autorite arvates olema selline, et see alkohol kas töödeldakse ümber või utiliseeritakse. See küsimus tuleb kindlasti enne Vabariigi Valitsuse istungile minemist läbi arutada eri institutsioonidega, sealhulgas ka Keskkonnaministeeriumiga. Aga utiliseerimise kohta arvan ma, et sellest vaevalt et mööda pääseb, sest ühest küljest oleks ebaeetiline ja teisest küljest ka sellestsamast seaduseelnõust lähtudes mitteteostatav erikonfiskeeritud alkohol näiteks riigi kasuks maha müüa. Ei tasu ju unustada seda, et isegi kui me teeme ära mingisugused erikonfiskeeritud alkoholi kvaliteediuuringud, siis me ei saa analüüsida iga pudelit, mis on erikonfiskeeritud, ja isegi kui me võtame analüüse 10 erinevast kastist, siis ei ole ju absoluutselt mitte mingisugust garantiid, et kõik 100 või 200 kasti sisaldavad kvaliteetset jooki. Nii et see utiliseerimine on minu arvates lõppkokkuvõttes ikkagi möödapääsmatu.

Tänan! Ülo Peets, palun!

Tänan! Minu teine küsimus tuleb § 24 kohta, kus on juttu puskarist. Lõige 1 määratleb ära, mis asi see puskar on, lõige 2 ütleb, et puskari käitlemine, hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine on keelatud. Lõige 3 ütleb, et puskari valmistamine või villimine edasiandmise eesmärgita on keelatud. Sellest võib välja lugeda, et teatud juhtumitel on see lubatud. Kas te selgitaksite, millistel põhjustel on puskari valmistamine ja villimine lubatud?

Puskari valmistamine või villimine ei ole lubatud ei müügi otstarbel ega ka isiklikuks pruukimiseks ei antud eelnõuga ega ka täna. Ma kordan, §-s 24, eriti selle lõikes 3 ei ole mitte midagi uudset. Puskari ajamine, sõltumata selle eesmärgist, on juba täna keelatud ja selle kinnituseks võin teile nimetada nii haldusõiguserikkumiste seadustiku § 148 kui ka kriminaalkoodeksi § 149.

Tänan, härra Kosk! Rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel Liina Tõnissonil.

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Komisjon tegeles põhiliselt olemasoleva ideoloogia täpsustamisega, paremate formuleeringute ning arusaadavama ja juriidilisema teksti leidmisega ning vaatamata sellele, et teie ees on 28 parandusettepanekut, ei sisalda need mingeid põhimõttelisi muudatusi. Komisjon teeb ettepaneku seaduseelnõu pärast parandusettepanekute läbihääletamist lõpphääletusel vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, proua Tõnisson! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Valve Raudnask, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti keel peab ka Riigikogus suure au sees olema. Alkoholi käitlemise seaduse pealkiri näitab, et see ei ole nõnda. Tõsi, kui me elaksime möödunud sajandil, oleks selle seaduse pealkirjaks pandud "Alkoholiga sündsa ümberkäimise seadus". Stagnaajal oleks tõesti kõlvanud "Alkoholi käitlemise seadus", sest siis armastati kangesti kroonulikke väljendeid. Oli ju siis näiteks tuberkuloositõrje dispanser - sest kuidas saab olla tuberkuloosidispanser, inimesed ei saa ju aru, nad võib-olla hakkavad veel mõtlema, et see dispanser tuberkuloosi levitabki. Ja et kui on alkoholiseadus, siis see tähendab sama, mis joomise seadus. Nüüd on Eesti Vabariigis teatavasti siiski tuberkuloosidispanser. Nõnda võiks olla ka alkoholiseadus. Rääkimata sellest, et sõna "käitlemine" on paras sõnavärdjas. Seiskem siis ilusa ja selge eesti keele eest, seegi võiks olla Eesti Vabariigi seaduste ülesanne. Pealegi tulevad täna peale seda seadust veel metsaseadus ja toiduseadus. Meil on ka relvaseadus, nõnda et see langekski nii-öelda rivist välja. Nii et võtkem asja kainelt, palun toetage minu parandusettepanekut ja võtame täna vastu alkoholiseaduse.

Tänan, proua Raudnask! Kolleeg Anti Liiv.

Lugupeetud kolleegid! See on meeldiv seadus, mille puhul kõigil on isiklikult käitlemisega mingi minimaalnegi kogemus olemas. Seetõttu on veidi kummaline, et ma kutsun teid üles seda seadust vastu võtma, sest on ainult aastate küsimus, millal alkohol nagu Euroopa naarits tõrjutakse Eestimaalt välja ja seda asendab Ecstasy tablett, millele järgneb Viagra tablett. Üks tõstab tuju ja teine annab võimed, mida alkohol sellisel kombel mitte ei anna. Küll aga tahaksin ma puudutada § 42, mis käsitleb huvitavat probleemi: kultuur ja sport hakkavad toetuma sellele, kuidas "nemad" joovad. Seetõttu esitaksin ideoloogia suhtes täiendusi. Esimene täiendus: 1% tuleb eraldada alkoholiga sooritatavate toimingute teostamisele, mille alla kuulub ilmselt ka võltsalkoholi utiliseerimine. Kas poleks mitte mõistlikum teha seda sündsamal kombel, sotsiaalabi korras? Seda teeksid rõõmuga valvejoodikud! Nad töötlevad võltsalkoholi loodusesõbralikult ümber ja lasevad lõpptulemuse kanalisatsiooni. Rahul on nii looduskaitse kui ka valvejoodikud. Sellist asja praktiseeritakse maailmas seoses narkootikumidega juba laialdaselt metadooni andmise kaudu. Miks ei võiks meie olla esimesed, kes vabatahtlikult lahendavad koos NGO-ga raskeid probleeme imelihtsalt ega vaja täiendavaid ametnikke, ja asi saab väga kergesti lahendatud? Teine täiendus oleks aga toosti teema selle seaduses. See on seotud olukorraga, et Eestis on umbes 300 meest ja naist, kes näevad kuradeid. Nad jooksevad ringi, kirves käes, ja kui selliseid inimesi õigel ajal kinni ei pea, löövad nad selle kellelegi selga. Neile on raviks määratud rahasumma, mille suuruse ma võin järgmise sajandini ette prognoosida. Ükskõik kust me seda ka ei võtaks, see rahasumma on stabiilne ja jäädav. Miks ei võiks me selle siiski seadusesse sisse kirjutada 1 või 2 protsendi näol? Siis oleks hea ja lihtne öelda: vaadake, aktsiisimaks ei ole laekunud, dengi netu, nagu Toots ütles, ja arstid ei ravi. Ehkki saaksime ka öelda ilusa toosti kõigile topsisõpradele: võtkem nüüd kõik ilusasti selle terviseks, kes meist kõige nõrgem on! See tähendaks, et joogiaktsiisi laekub ja nõrgim joojaist pääseks ravile. Miks me peame alati kõik seadused vingerdustega tegema? Hakkame spordile maksma viinarahast ja viinaravile maksame spordirahast. Ometi võiksime kõik lihtsalt öelda: utiliseerime võltsviina sotsiaalabi korras. Ja tervisejoomisega lahendaksime nõrgima (kes hakkab kuradeid nägema) ravimise probleemi. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Head kolleegid! Igatsus alkoholiseaduse järele ulatub nüüdseks aegade hämarusse. Aastanumbriga dateerituna aastasse 1992. Öeldakse: kaua tehtud, kaunikene. Ent kui täna see kaua tehtud seadus, mis sest et sedakorda alkoholi käitlemise seaduse nime all, vastu võetakse, ei saa seda selle asja kohta siiski öelda. Seaduses oleks selliseid möödalaskmisi, mida juhtus Riigikogus viimati vaat et aastail 1992-1993. Olgu kõige muuga, kuidas on, kuid seaduse tarbijapoolne külg sunnib minu kindla veendumuse kohaselt tööd selle eelnõuga jätkama, mitte aga seda minu oma komisjoni, see on majanduskomisjoni soovituse kohaselt seadusena vastu võtma. Asi saab minu jaoks alguse § 2 punktis 12 alkoholi soetamisele kui protsessile antud definitsioonist, mis võrdsustab hulgiostja lihtkodanikust jaeostjaga, see tähendab jaetarbijaga, kuigi müügi poole pealt eristatakse igati loogiliselt hulgi- ja jaemüüki. Sellest poleks vahest midagi, kui § 21 ei eeldaks hulgi- ja jaetarbijalt võrdset kvalifikatsiooni ostjana alkoholi küsimustes. Erinevalt näiteks relvadest, mille tarbijaile ja tarbimisele on seatud olulised kvalitatiivsed piirangud, on alkoholi näol siiski tegemist laiatarbekaubaga, see tähendab kaubaga, mille ostjalt ei saa eeldada teatava kvalifikatsiooni olemasolu. Paragrahvis 31 sätestatud jaemüügi korral rakendatavaid keeldusid minu viidatud kvalifikatsiooninõuded enesestmõistetavalt ei hõlma. Kvalifikatsiooninõuded, mida ma siinkohal silmas pean, on nimelt sätestatud § 21 lõikes 2. Osundan: "Tootjapoolse partii tähistuseta (partii number või tootmise kuupäev) alkoholi sissevedu, väljavedu, hulgimüük, jaemüük ja soetamine on keelatud." See, et tootjapoolse partii tähistuse võltsimine on kogu alkoholiprobleemistiku juures kõige lihtsam asi, pole praegusel juhul kõige olulisem. Küll on aga minu hinnangul lausa absurdne nõuda jaeostjalt tootjapoolse partii tähistuse olemasolu kontrollimist poes, kusjuures selle olemasolu ei ole kaugeltki veel pakutava kauba ehtsuse tunnistuseks. Aga jaeostjal on ju eeltoodud sõnastuse järgi keelatud tootjapoolse partii tähistuseta alkoholi ostmine. Täpselt samamoodi nagu numbri olemasolu ei tee valeraha õigeks rahaks, ei muuda mingi taevast võetud number salaviina veel ausaks viinaks. Aga see selleks. Asja kogu kurbloolisus seisneb selles, et 99% jaeostjaist ei ole suutelised leidma alkoholipudelilt seadusega nõutavat partii tähistust. Muide, ribakood ei ole see tähistus. Selleks et jaetarbija suudaks tähistuse üles leida, tuleks talle korraldada vastavad kursused, mille lõpetamise järel antakse talle vastav tunnistus, mida siis selle seaduse loogika kohaselt hakataks nimetama alkoholi soetamise tegevusloaks. Enesestmõistetavalt tuleks seejärel sisse seada ka alkoholi jaeostjate riiklik register. Nii võib ju teha, ainult et kas see on otstarbekas ja mõistlik. Ehk teisiti öeldes, selle asemel et kaitsta isegi selle seaduse mõistes heauskset tarbijat, paneme ta hoopis vastutama. Ja seda võrdselt alkoholikaubandusele spetsialiseerunud ettevõtetega. Ma ei kujuta ette, millise sunni või hirmuga paneb Eesti riik tädi tänavalt otsima 1,2%-lise alkoholisisaldusega siidripudelilt tootjapoolset partiitähistust, või siis seda, et edaspidi tuleb restoranis hakata kangeid alkohoolseid jooke serveerima üksnes pudeli kaupa, või seda, kuidas ja kus hakkab toimuma näiteks Liina Tõnissoni tellitud kokteili segamine. Ülitõsist seadust kas või taolise ebakohaga farsiks muuta pole ilus. Nii arvan vähemalt mina, kelle aastane alkoholi tarbimine absoluutsele alkoholile ümberarvestatuna ulatub paremal juhul paarisaja grammini. Muide, kui selle eelnõu tegeliku autorina esinenu samastas majanduskomisjonis salaviina juriidiliselt heroiiniga, siis on vähemalt minu arvates alkoholi käitlemise seaduse ettevalmistamisel küll midagi väga viltu olnud. Aitäh!

Suur tänu! Järgmisena palun Vootele Hansen! Sõnavõtt kohalt.

Aitäh, austatud juhataja! Ajaloo uurijad on seisukohal, et puskari ajamise keelamine talurahvaseisusele 16. sajandil oli samasugune samm nagu see, kui samal 16. sajandil keelati talurahvaseisusel relva omamine. Need olid vaba mehe tunnused ja erinevad müügiõigusest. Mul on tunne, et me peaksime käsitlema teatud vabaduste või õiguste äravõtmist komplekssemalt - ma ei räägi müügist, vaid asja tootmisest enda tarbeks - ja võib-olla ka relvaseaduse üle vaatama sellest seisukohast lähtudes, kas Eesti inimesel tohib relva käes olla.

Suur tänu! Järgmisena palun Uno Mereste! Kõne kõnepuldist.

Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Ma tulin siia selleks, et toetada proua Valve Raudnaski ettepanekut jätta selle seaduse pealkirjast ära sõna "käitlemine". On selge, et see seadus, mis käsitleb alkoholi tootmist, turustamist, sisse- ja väljavedu, ei käsitle alkoholi käitlemist, vaid käsitleb õieti alkoholi kui kauba käivet. On olemas niisugune majandusalane termin, mida arvatavasti kõik tunnevad, see on kaubakäive, millest tekivad käibekulud. Ostmine, müümine, sisse- ja väljavedu on kaubakäive, mitte käitlemine. Kui lugupeetud kolleeg Valve Raudnask siin meie südametunnistusele koputas, siis ma tahaksin seda veel kord nii rõhutada, et sellel on suur mõte. Eriti seaduse pealkirjas on selline eesti keele tähendusõpetuse ignoreerimine väga rumal. Erinevalt siiski Valve Raudnaskist ma ütleksin, et ka terminil "käitlemine" on oma tähendus. Käitlemine tähendab näiteks toiduseaduses toitainete tükeldamist, külmutamist, küpsetamist jne, jne. See on käitlemine. Aga alkoholiseadus kõige sellega ei tegele. See tähendab, et muudatusettepanek nr 1 on väga omal kohal ja tuleb silmas pidada, et Riigikogul on täita teatud funktsioon ka eesti kultuuri ja keelekultuuri suhtes. Me ei saa keelde ignorantselt suhtuda. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Proua Tõnisson? Ka mitte. Lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti proua Tõnissoni! Tabelis on kokku 28 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek, kolleeg Valve Raudnaskilt, on jäetud arvestamata. Valve Raudnask, palun!

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja oma emakeelt ilusaks pidada. Aitäh!

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Aitäh! Ma ei oska muud öelda, kui et komisjonis arutati seda küsimust üsna pikalt ja põhjalikult ning oli nii poolt- kui vastuargumente. Aga paraku olid hääletustulemused järgmised: poolt 1, vastu 1, 4 erapooletut. Ma usun, et see ei näita mingisugust seisukohta, ju siis peate teie otsustama.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. Teine muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13. Kolleeg Tiit Käbin.

Palun 13. ettepanekut hääletada.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Suur tänu! Komisjon arutles puskari definitsiooni üle väga põhjalikult ja mittekeemikuna ei julge ma kindlasti öelda, kas see definitsioon on määrav ja täpne või ei ole. Samal ajal on komisjon seisukohal, et kuna puskari definitsioon on ka mujal seadustes olemas, siis näiteks selle praegusel kujul väljahääletamine seda seadust ära ei riku. Kuid siiski olid komisjoni liikmed hääletamise ajal seisukohal, et definitsioon kõlbab. Kolm komisjoni liiget hääletasid selle poolt ja ühtegi vastuhäält ei antud.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 14. muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27. ja 28. Probleeme ei ole. Tänan! Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra juhataja! Palun 28. hääletada.

Palun kolleeg Liina Tõnissoni tagasi! 28. muudatusettepanek. Kas juhtivkomisjon kommenteerib?

Selle ettepaneku sisu seisneb selles, et kuna menetlemine on veninud, ei saa me enam seadust rakendada 1. jaanuarist, vaid seda on võimalik teha kolme kuu möödudes, sest valitsusel on vaja hulgaliselt rakendusakte ette valmistada. Komisjon aktsepteeris 6 poolthäälega ja ühegi vastuhääleta seaduse jõustumise tähtajana 1. aprilli.

Tänan! Kolleeg Uno Mereste, milles küsimus? Palun!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Mis nüüd saab protseduuriga? Me hääletasime pealkirjast välja sõna "käitlema". Kas Riigikogu otsustab, et seda tuleb mõista nii, et kogu tekstist tuleb käitlemine välja võtta?

Ettepanek oli selge: jätta pealkirjast välja sõna "käitlema".

Head kolleegid, me oleme esimest muudatusettepanekut hääletanud. See on väga selgelt välja trükitud, seal on kõik kirjas. Asume hääletama 28. muudatusettepanekut. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele 28. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid on 2. Ettepanek leidis toetust. Lugupeetud kolleegid, sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Reformierakonna fraktsioon palub alkoholiseaduse eelnõu teise lugemise katkestada.

Palun esitada ettepanek kirjalikult. Lugupeetud kolleegid! Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku katkestada alkoholi käitlemise seaduse eelnõu teine lugemine. See ettepanek kuulub hääletamisele. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada alkoholi käitlemise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust ning me asume lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele alkoholiseaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 2. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse algatatud Taani Kuningriigi, Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi, Saksa Liitvabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Poola Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Rootsi Kuningriigi vahelise Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni privileegide ja immuniteetide kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks on sõna välisminister Raul Mälgul.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse ettepanekul arutatakse Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni privileegide ja immuniteetide kokkuleppe ratifitseerimist. Komisjoni, lühendatult HELCOM-i, peamine ülesanne on jälgida 1974. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni täitmist. Eesti on komisjoni liige aastast 1992. Selle kokkuleppega antakse komisjonile rida privileege, mis sarnanevad teiste rahvusvaheliste organisatsioonide privileegidega ja puudutavad valdavalt suhteid Soome riigiga. Kokkuleppe ratifitseerimine on kooskõlas põhiseadusega. Sellest ei tulene Eesti Vabariigile rahalisi kohustusi ega vajadust muuta või võtta vastu õigusakte. Tänan!

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Sel juhul loobub valitsus kaasettekandest. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna keskkonnakomisjoni liikmel kolleeg Andres Tarandil.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Tegelikult on minu ülesanne lihtsalt formaalne. Niipalju ma lisan komisjoniga kooskõlastamata, et Helsingi komisjon on olnud üks neid väheseid organeid, kus me juba enne iseseisvust saavutasime suure kõlapinna. Professor Harald Vellner oli nimelt juba Vene ajal selle komisjoni esimees. Kas selline seltskond väärib diplomaatiliste isikute immuniteete, see on muidugi omaette küsimus, aga ega me Läänemere koostööst ei pääse, sest siin me ju elame, ja ma usun, et sellega seoses ei ole mõtet kadedust demonstreerida. Keskkonnakomisjon on asja läbi vaadanud ja otsustanud häältega 6 : 0 teha täna siin selles saalis ettepanek see vastu võtta. Kui te sellega nõus olete, on kõik korras. Aitäh!

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud kaasettekandja! Ma palun vabandust, sest oleksin pidanud selle küsimuse tegelikult Vabariigi Valitsuse liikmele esitama. Aga kas ka Eesti kodanik, kes on nüüd Helsingi komisjoni asjamees, saab mingi privileegi või immuniteedi Eestis?

Aitäh! Niipalju kui mina asjast aru saan, saab mis tahes Läänemere riik, kes siin loetelus on, selle privileegi. Ausalt öeldes ma neid privileege täpselt ei tea, aga mingid väikesed värgid neil diplomaatidel on. Nii et saab küll.

Tänan! Näib, et rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised antud päevakorrapunktis. Kõne- ja sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi, kaasettekandja samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, sellele eelnõule muudatusettepanekuid esitatud ei ole ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Taani Kuningriigi, Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi, Saksa Liitvabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Poola Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Rootsi Kuningriigi vahelise Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni privileegide ja immuniteetide kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 36 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

Härra eesistuja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Me oleme täiskogu istungitel korduvalt deklareerinud ja ka valitsus on seda kinnitanud, et reformiseadusi tuleks muuta ainult hädavajadusel ja nii vähe kui võimalik. Nende muutuste puhul on tegemist probleemidega, mis on ilmnenud reformi käigus ja mida on hädavajalik kohendada. Esimene muudatus puudutab § 6 uut lõiget 3¹. Selles on sätestatud reegel, et ajutised hooned, lagunenud ning mittekasutatavad hooned ja rajatised ei anna maa erastamisel ostueesõigust. Praegu on maa erastamisel üheks valuliseks probleemiks see, et on võimalik leida fiktiivseid aluseid ja variisikuid. Praegu ei saa nende lagunenud hoonete omanikke jätta ilma maata ja nende puhul kehtib seni ostueesõigus. Lagunenud hooneid on hakatud kasutama ostueesõiguse saamiseks. See ei ole kooskõlas reformi mõttega ostueesõiguse sätestamisel. Seetõttu on minu arust täielikult põhjendatud parandusettepanek, mis välistab lagunenud hoonete kasutamise ainult ostueesõiguse saamiseks maa erastamisel. Teine oluline muudatusettepanek on seotud piiratud enampakkumisega. Piiratud enampakkumise puhul on praegu peamiseks probleemiks kujunenud variisikute kasutamine. Muidugi ei ole kunagi võimalik täielikult välistada variisikute kasutamise võimalust. Praegu võimaldab variisikute kasutamist § 22 lõike 4 alapunkt 1. See tähendab seda, et õigustatud subjektidel, kes ei ole samal haldusterritooriumil tagasi saanud seda maad, mille suhtes nad on õigustatud subjektid, on õigus saada igasugust maad. See tähendab omakorda seda, et ei ole kindlaks määratud maa kategooriat või liiki. Kui maa läheb erastamisele põllumajandusmaana, siis tekib variisikute kasutamise võimalus. Seetõttu on eelnõus esitatud parandusettepanek, et neil on küll võimalus saada elamu- ja sihtotstarbeta maad, kuid mitte põllumajandusmaad. Tõsi, põllumajandusmaad saavad nad ainult sel juhul, kui tegemist on põllumajandustootjaga. Oluline muudatus piiratud enampakkumise puhul ongi see, et ei tehta enam vahet füüsilisest isikust põllumajandustootja ja juriidilisest isikust põllumajandustootja vahel, vaid nende õigused võrdsustatakse ja neile antakse piiratud enampakkumisel võrdne osalemise võimalus. Üks erinevus siiski jääb, mis tuleneb §-st 22. Erinevus seisneb selles, et füüsilisest isikust ettevõtja võib saada ka metsamaad, juriidilisest isikust ettevõtja saab metsamaad ainult siis, kui metsamaa kuulub maakorraldusnõuetest lähtudes põllumajandusmaaga ühte erastatavasse maatükki. Edaspidi jääb vaba metsamaa erastamise võimalus füüsilistele isikutele, nii on see ka praegu. Aga muus suhtes on põllumajandustootjad omavahel võrdsustatud. Üks oluline põhimõtteline muudatus seisneb selles, et paralleelselt piiratud enampakkumisega vabale põllumajandusmaale on antud kasutusvalduse seadmise võimalus. See on võib-olla kõige problemaatilisem küsimus. Varem sellist võimalust ei ole olnud. Ilmselt muudame sellega kõige rohkem reformi põhimõtteid. Eelnõus esitatud ettepaneku kohaselt on võimalik vaba põllumajandusmaa suhtes paralleelselt kasutada nii piiratud enampakkumist kui ka kasutusvaldust. Nii et järjekord on niisugune: kõigepealt toimib ostueesõigusega erastamine, sellele järgneb vaba põllumajandusmaa suhtes piiratud enampakkumine või kasutusvalduse seadmine, kusjuures eelistatakse piiratud enampakkumist, kui samale maatükile on mitu soovijat. Neid tuleb omakorda eelistada kasutusvalduse seadmise soovijatele. Muu maa suhtes jääb kehtima paragrahvis 22 sätestatud piiratud enampakkumine ning alles pärast seda tuleb kõne alla avalik enampakkumine. Muudatuste mõte seisneb selles, et anda põllumajandustootjatele, tegelikele maaharijatele parem võimalus maaomanikuks saada. Tuleb tunnistada, et maareformis oli ilmne vastuolu, mis seisnes selles, et tegelik maaharija ja põllumajandustootja oli liiga tõrjutud seisundis. On veel üks oluline muudatusettepanek, mis puudutab § 22. Selles laiendatakse EVP-de kasutamise võimalust. Põhimõte seisneb selles, et kõigil nendel isikutel, kellel on õigus piiratud enampakkumise korras maad erastada, sh ka siis juriidilistel isikutel, on õigus tasuda kogu müügihind EVP-des. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on see õigus ainult füüsilistel isikutel. See on lühidalt kõik muudatusettepanekute kohta, mille suhtes juhtivkomisjonil ja eelnõu algatajal on ühised seisukohad.

Tänan! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! See ei ole küll otseselt selle eelnõu teema, aga ma tahaksin teada, milline on põllumajandusliku tootmisega tegeleva isiku ühemõtteline definitsioon?

Vahepeal oli põllumajandustootja mõiste eelnõus sätestatud, kuid see on välja võetud, sest põllumajandusliku tootmisega tegeleva isiku mõiste on olnud kogu aeg kasutusel maareformi seaduses. Kui nüüd oleks sätestatud põllumajandustootja ranged kriteeriumid, siis ei oleks kõik põllumajandusega tegelevad isikud sattunud põllumajandustootja mõiste alla ning see oleks seadnud nad seni kehtiva seaduse kohaselt halvemasse olukorda. Praegu on lähtealus järgmine: põllumajandustootja on põllumajandusliku tootmisega tegelev isik, kelle peamine tegevusala on põllumajanduslik tootmine. Seaduseelnõu teksti kohaselt koostatakse vastavad nimekirjad, mida kontrollivad kohalikud omavalitsused ja kinnitavad volikogud.

Tänan! Proua Valve Raudnask.

Aitäh! Lugupeetud minister! Käesolev seaduse muutmine on tõesti sündinud taluperemeeste ja ühistute juhtide tungival soovil, sest variisikute tegutsemine on tõepoolest väga häiriv. Öelge, kuidas teile kui väga kogenud juristile tundub, kas maareformi muutmise seaduse eelnõusse on jäänud veel mingi pilu variisikute jaoks, mida me ei ole tähele pannud või on kõik pilud kaetud?

Variisikute kasutamist ei saa kunagi absoluutselt välistada. Selle eelnõuga on siiski kõrvaldatud variisikute kasutamise peamine viis. Nn õigustatud subjektidel, kellel ei ole maaharimisega mingit seost ja mingit huvi, oli siiani õigus saada ka põllumajanduslikku maad piiratud enampakkumisel. Peamiselt neid kasutatigi ja kasutatakse variisikutena. Loomulikult võib ka teiste piiratud enampakkumise õigustatud subjektide puhul tulla kõne alla variisikute kasutamine. Oluline on see, et kohalikud omavalitsused koostavad, kontrollivad ja kinnitavad põllumajandusega tegelevate isikute nimekirjad. Nad teavad täpselt, kes on tegelikud põllumajandustootjad. Ma arvan, et sõel on päris tihe ning peaks välistama igasugused variisikud. Aga absoluutse kindlusega ei saa seda kunagi öelda.

Tänan! Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh! Minu arust on eelnõus kasutusvalduse seadmine sätestatud puudulikult. Ma ei leia eelnõust kasutusvalduse seadjat, asjaõigusseaduse järgi peaks selleks olema omanik või tema volitatud esindaja, aga eelnõust ei selgu, kes on see isik. Kui on tegemist riigi- või munitsipaalmaaga, siis on olukord erinev. Pealegi jätab eelnõu lahtiseks olukorra, kus ühele ja samale maatükile soovivad kasutusvaldust omandada mitu isikut. Samuti ei ole sätestatud protseduuri, mille alusel valik tehakse. Kuidas on sellises olukorras võimalik seda seadust rakendada?

Vastuse annab § 23¹. Kui ühte maatükki soovivad mitu isikut, siis leiate vastuse sama paragrahvi lõikest 5. Kasutusvalduse seadmisel on tähtis roll maavanemal. Paragrahvist 23¹ tuleneb, et nimekirjad esitatakse maavanemale. Maavanem korraldab erastamist ja kasutusvalduse seadmist, see lause tuleb eelnõusse juurde panna. Möönan, et kasutusvalduse puhul tuleb teha veel üks täiendus. Tuleb sätestada ka maatüki suurus. Kui piiratud enampakkumise puhul on maatüki suurus 200 hektarit, siis tuleks kasutusvalduse puhul sätestada samasugune mahuline piirang. Eelnõus seda piirangut ei ole.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Tänan! Lugupeetud minister! Maareformi seaduse §-s 22 on sätestatud, et maa eest tasutakse erastamisväärtpaberites. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud isik, kes erastab maad asunduspiirkonnas. Kas valitsuse määrusega on asunduspiirkonnad piiritletud? Kas vastav õigusakt ikka toimib?

Ma jään praegu vastuse võlgu.

Vastamise võib delegeerida ka kaasettekandjale. Kolleeg Uno Mereste.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et kohalikud omavalitsused koostavad põllumajandusega tegelevate isikute nimekirju. Mul on sellega ühenduses niisugune küsimus. Missuguse õigusaktiga on kohalikele omavalitsustele pandud kohustus koostada põllumajandusega tegelevate isikute ja füüsiliste isikute nimekirju?

See tuleneb §-st 23¹ ja see ongi seaduslik alus. Kohalikule omavalitsusele saab seadusega panna kohustusi ja anda õigusi.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu esimene küsimus puudutab neid muudatusi, mis on tehtud §-s 6. Iseenesest on eesmärk, et lagunenud ehitused ei oleks aluseks maa mittetagastamisele, igati tervitatav. Kuid ma ei saa § 3¹ sõnastusest täpselt aru. Seal öeldakse, et lagunenud ehitised likvideerib omanik või need sundvõõrandatakse. Kuidas see asi ikkagi elus välja nägema hakkab? Kes otsustab, kas ehitis on hävinud näiteks tulekahju tõttu või mõnel muul põhjusel. Nii et kirjeldage, kuidas see asi on tegelikult mõeldud?

Mõte seisneb selles, et hoone või rajatis peab olema lagunenud ja kasutusest välja langenud. Kui need tunnused on olemas, siis on alus nende hoonete juurde mitte maad anda või erastada maa ostueesõigusega erastamise põhimõttel. Selle otsuse võtab vastu erastamise korraldaja, kelle otsuse peale võib halduskohtusse kaevata. Küsimus on selles, et kui selle juurde maad ei anta, siis jääb see vabaks maaks, mis läheb üldises korras erastamisele. Aga samal ajal on sellel maal mingi lagunenud hoone või rajatis. Tekib küsimus, mis sellest lagunenud hoonest või vundamendist saab? Seadusest tuleneb kohustus, et omanik peab selle likvideerima, või tulenevalt planeerimis- ja ehitusseadustikust see sundvõõrandatakse.

Tänan! Kolleeg Ilmar Mändmets.

Ma tänan, härra esimees! Lugupeetav härra justiitsminister! Mul on küsimus asjaõigusseaduse § 218 lõike 3 kohta, kus on kirjas, et kasutusvaldaja võib seadusega sätestatud korras kasutada maavarasid, samuti metsa kinnisasja korrapäraseks majandamiseks vajalikul määral. Samas aga sätestab § 219 lõige 2: kui §-s 1 nimetatud korrashoiukulud ületavad asjast saadava tulu, on kasutusvaldajal õigus nõuda omanikult tulu ületavate kulutuste tasumist, ja et kasutusvaldaja ei vastuta asja muutumise ja väärtuse vähenemise eest, mis kaasneb kasutusvalduse korrapärase teostamisega. Mul on küsimus selle kohta, kuidas tõlgendada § 219 lõikeid 2 ja 3? Kui kasutusvaldaja ei suuda seda maad hooldada ja korras hoida nii, nagu on vaja, kas siis võib riigilt kulude katmiseks nõuda täiendavaid vahendeid?

Mõte on selles, et kasutusvaldaja täidab kõik oma kohustused. Kui on järjest aset leidnud ikaldused ja kasutusvaldaja on teinud kõik temast oleneva, kuid ta siiski ei saa katta tehtud kulutusi, et asja korras hoida, siis tuleb tõepoolest kõne alla, et omanik peaks need kulutused katma. Aga seda saab teha erandlikel asjaoludel. Põhimõte on selles, et kasutusvaldaja kasutab asja nagu omanik. Selles mõttes erineb kasutusvaldaja rentnikust. Kasutusvaldajal on suuremad õigused. Ta kasutab asja nagu omanik, kogu tulu kuulub temale.

Tänan! Uno Mereste, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! See alus, millele te viitasite, ei sisalda legaaldefinitsiooni selle kohta, kes on põllumajandustootmisega tegelev isik. Ma aktsepteerin täielikult selle seaduseelnõu õilsat eesmärki kõrvaldada variisikud. Nüüd võetakse nendelt võimalus odavalt maad osta. See on suurepärane eesmärk. Aga selle kiiduväärse eesmärgi saavutamisel kujuneb keskseks põllumajandusliku tootmisega tegeleva isiku mõiste. Kui see ei ole määratletud, siis ei ole sellest seadusest suurt kasu. Pealegi võib see kujuneda aluseks teatud inimeste diskrimineerimisel. Te ütlesite, et põllumajandusega tegelev isik on see, kellele põllumajandusega tegelemine on peamiseks tegevusalaks. See on väga ähmane. Meil on niisuguseid inimesi, kes käivad kusagil tööl ja saavad sellest rohkem tulu, kui paari lehma pidamisest. Kas niisugune inimene tegeleb põllumajandustootmisega? Kui pensionär saab pensionist rohkem tulu, kui paari lamba pidamisest, kas tema tegeleb põllumajandusliku tootmisega? Kui me võtame peamist tegevusala peamise tuluallikana, siis võib tekkida niisugune olukord, et kusagilt saadakse suhteliselt suuremaid tulusid kui praegusest kehvast põllumajandusest, ja see võib kujuneda nende inimeste õiguste piiramiseks. Kas teile ei tundu, et selle eelnõu puudus seisneb selles, et põllumajandusliku tootmisega tegeleva isiku mõiste on defineerimata? Kas eelnõus ei tuleks anda ammendav legaaldefinitsioon?

Ma täpsustan asja. Praegu kehtivas seaduses on antud legaaldefinitsioonid § 22 lõike 4 alapunktides 5 ja 6, kus on juttu äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjast, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega, ja samuti äriregistrisse kantud eraõiguslikust juriidilisest isikust ettevõtjast, kelle peamiseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine. Tõsi küll, ma pean tunnistama seda, et praeguste muudatustega tahetakse alapunktid 5 ja 6 kehtetuks tunnistada, kuid see definitsioon peab säilima. Definitsioon tuleb sisse kirjutada § 23¹.

Tänan! Proua Liia Hänni, teine küsimus.

Aitäh! See on väga oluline muudatus, mida me praegu arutame, sest see käivitab maareformis ühe uue aktsiooni. Tegemist on nimelt vaba põllumajandusmaa erastamisega. Kaks kuud pärast seadusemuudatuse jõustumist tuleb uuesti esitada avaldused selleks, et osaleda maa erastamisel, sisuliselt maa erastamist ei toimu, vaid toimub maa jaotamine. See on võib-olla otstarbekas, aga protseduur peab siiski olema selge ja läbipaistev. Ma tahan selgust saada, kuidas see protsess toimuma hakkab? Millist protesti peetakse silmas § 23¹ lõikes 3? Mille vastu protestitakse ja miks on vaja avaldada maa soovijate nimekirjad ajalehes?

Kõik on ikkagi piiratud konkreetsete kriteeriumidega, kes saavad osaleda piiratud enampakkumisel või kasutusvalduse taotlemisel vastavalt §-le 23¹. Esimene kriteerium on see, kas isik on põllumajandustootja, kas ta on põllumajandusega tegelev isik ja vastab nendele tunnustele, mis on praegu sätestatud § 22 lõike 4 alapunktides 5 ja 6, mis tegelikult tuleb ümber kirjutada. Niisugune on õige probleemiasetus täna. Teiseks võib protesti avaldada selle kohta, et taotleja on omandanud maad suuremas mahus, kui piiratud enampakkumisel on võimalik maad omandada. Lõpuks tähendab see sotsiaalset kontrolli selles mõttes, et nad on tõepoolest põllumajandustootjad, kellel on õigus piiratud enampakkumisel maad erastada või on õigus taotleda maa kasutusvaldusesse seadmist.

Tänan! Ilmar Mändmets, teine küsimus.

Ma tänan, härra esimees! Lugupeetav härra justiitsminister! Ma tulen ikkagi tagasi asjaõigusseaduse § 219 lõike 3 juurde, mille tekst ütleb, et kasutusvaldaja ei vastuta asja muutumise ja väärtuse vähenemise eest, mis kaasneb kasutusvalduse korrapärase teostamisega. Minu küsimus on järgmine. Maa on põhilisi tootmisvahendeid, sellisel juhul ei vastuta kasutusvaldaja maa korraliku säilimise ja selle edaspidise kasutamise eest, kui ta loobub oma kasutusvaldusest või lõpeb tema kasutusvalduse aeg. Kuidas seda tõlgendada?

Eesmärk on normaalne majandamine. See tähendab seda, et ta ei tohi minna metsa ja teha lageraiet või võtta metsa maha nii, nagu ei ole õiguspärane. Kui ta näiteks raiub metsa selles ulatuses, mis on lubatud, siis selle kinnisasja väärtus küll väheneb, aga see on toimunud korrapärase ja lubatud majandamise piires. Kasutamise käigus võib maatüki väärtus suureneda ja ka väheneda. Aga kui see on toimunud normaalse kasutuse piires, siis ta ei pea väärtuse vähenemist hüvitama. Põhimõte seisneb selles, et kasutusvaldaja vastutab maatüki või mingi muu vara säilimise eest.

Tänan! Ülo Peets, teine küsimus.

Tänan! Lugupeetud minister! Ma usun, et ka kaasettekandja ei oska minu küsimusele vastata, sest minu teada ei ole asunduspiirkondi valitsuse määrusega ega regionaalselt määratletud. Võib-olla seda tehakse, siis saaks hakata maad erastama erastamisväärtpaberitega. Minu teine küsimus käsitleb põllumajandusliku tootmisega tegelevat isikut pisut teisest vaatevinklist. Paragrahv 23¹ on uus paragrahv ja see annab tõepoolest võimaluse vabalt põllumajandusmaad erastada. Kuid me peame kõiki asju ette nägema. Põllumajandusliku tootmisega tegelev inimene võib maa erastada, aga ta võib pärast seda päevapealt lõpetada põllumajandusliku tootmise. Seda võimalust ei ole eelnõus ette nähtud. Mis siis juhtub?

Kui on tegemist kasutusvaldusega, siis sõlmitakse kasutusvalduse leping. Kui ta ei kasuta maad sihtotstarbeliselt, siis leping lõpetatakse. Kui tegemist on põllumajandusmaa erastamisega piiratud enampakkumise korras, siis on tal loomulikult kõik omanikuõigused. Probleemi saab reguleerida maamaksuga, siis on inimene ise huvitatud sellest, kuidas maad kasutada. Loomulikult ei saa talle panna kohustust, et ta peab kasutama põllumajandusmaad näiteks kartuli või heina kasvatamiseks.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Juhatajal on küsimus. Kas valitsuspoolne kaasettekandja vastab härra Peetsi esimesele küsimusele? Sel juhul palun kõnepulti härra Kalev Kanguri valitsuspoolseks kaasettekandeks.

Lugupeetud härra Peets! Tänaseni ei ole tõepoolest asunduspiirkondi välja kuulutatud. Kuid seadused, mis reguleerivad asundustegevust, on endiselt jõus ja neid piirkondi ei ole otstarbekas ära kaotada. Iga taolise õiguse kaotamine tähendab ühtlasi õiguspärase ootuse printsiibi rikkumist. Seadust peab käsitlema üksnes tema üksikute normide koosmõjus. Teatud juhtudel on aktsepteeritav korrapärase majandamise käigus asja väärtuse vähenemine. Kuid ma rõhutan, et seadus kohustab kasutusvaldajat säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Kasutusvaldaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Selles mõttes on eelnõu sätted omavahel kooskõlas.

Kas kolleegidel on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra Kangur! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti maaelukomisjoni liikme Maido Pajo.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Valitsus esitas selle eelnõu menetlusse juba kevadel. Vahepeal on maaelukomisjon teinud eelnõu kallal põhjalikku tööd. Menetlemise ajal on toimunud suuri sisemisi vaidlusi, palju tööd on eelnõu kallal teinud nii Põllumajandusministeerium kui ka Maa-amet, arvestatud on Tootjate Liitu ja Taluliidu esindajate arvamusi. Lahendatud on hulk põhimõttelisi küsimusi, seetõttu on eelnõu esimese lugemisega võrreldes oluliselt muutunud. Kui rääkida põhimõttelisest lähenemisest eelnõule, siis seisab probleem selles, kuidas me käsitleme vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa erastamist. Olgu öeldud, et vaba põllumajandusmaad on üldiste hinnangute järgi umbes 500 000 hektarit ja vaba metsamaad, mida riik endale ei jäta ja mis ei lähe ka tagastamisele, on ligikaudu 300 000 hektarit. Nii et seda maad on üsna palju ja probleem seisnebki selles, kuidas selle maaga edasi käituda ja lahendada küsimused ühiskonnale ja ka maainimestele vastuvõetaval kujul. Nagu te parandusettepanekutest näete, on siin tegemist kahe kontseptsiooniga. Osa tahab kiiresti ja vahendeid valimata erastamise lõpetada. See on üks kontseptsioon. Teine osa üritab säilitada põllumajandusliku tootmise stabiilsust ja näeb maareformi keskse kujuna maaharijat. Seejuures peetakse eriti silmas põllumajandusmaa säilitamist, et põllumajanduslik tootmine saaks jätkuda. Seda kontseptsiooni toetavad jäägitult ka põllumajandustootjad. Sellekohaseid arvamusi on ohtrasti avaldatud ka ajakirjanduses. Tootmise jätkumine ja stabiilsus on võrratult tähtsamad, kui maa kiire ja lõplik iga hinna eest erastamine, vaatamata sellele, kelle omandisse põllumajandusmaa satub. Juhtivkomisjon on toetanud neid ettepanekuid, mis annavad võimaluse kõrvuti piiratud enampakkumisega kasutada vahevariandina ka kasutusvaldust. Kasutusvalduse puhul on siiski tegemist asjaõigusega. See on piiratud omandiõigus, mille puhul maa jääb omandina fikseerimata. See on niisugune variant, mis võimaldab asjaõigust etappide kaupa üle anda põllumajandustootjatele. Nüüd konkreetselt asjadest, mida ma tahaksin veel täpsustada. Esiteks. Maaelukomisjon, võttes aluseks kontseptsiooni kasutada põllumajandusmaade piiratud enampakkumisega erastamise kõrval ka kasutusvaldust või maade erastamist üldse kasutusvalduse kaudu, ei saanud toetada härra Mändmetsa ettepanekuid, mis nägid ette vaba põllumajandusmaa ostueesõigusega erastamise põllumajandustootjatele. Siin oli juttu põllumajandustootja definitsioonist. Härra Mereste ja härra Pärnoja sellekohased küsimused olid väga õiged. Maaelukomisjon tegi ettepaneku sõnastada eelnõus ka põllumajandustootja mõiste. Kuid lõpuks võtsime selle ikkagi välja, sest meie arvates ei ole õige sätestada põllumajandustootja mõistet selles seaduses. Tegelikult on see teise seaduse objekt ja ka ühiskonnas on põllumajandustootja mõiste täpsustamata. Seetõttu ma arvan, et piisab härra Varuli seletusest, mis siin anti. Kui täiskogu ja fraktsioonid peavad definitsiooni vajalikuks, siis võib selle eelnõusse kirjutada. Küsimus oli ka selles, kes seab kasutusvalduse. Maareformi seaduse § 34¹ ütleb, et kasutusvalduse seab maavanem. Sellega on küsimus seaduses reguleeritud. Nagu te härra Varuli ettekandest kuulsite, on eelnõus veel mõningaid probleeme, mis vajavad täpsustamist. Seoses sellega peab maaelukomisjon vajalikuks täna eelnõu teine lugemine katkestada. Muudatusettepanekud palun esitada 25. novembriks kella 12-ks. Aitäh!

Suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Suulisi küsimusi ei ole. Palun vastata kirjalikule küsimusele!

Mulle on tulnud kirjalik küsimus proua Liia Hännilt. "Kas valdades on vaba põllumajandusmaa ulatus teada, et sellele saaks pärast seaduse jõustumist kahe kuu jooksul erastamise kasutusvalduse avaldusi esitada?" Ma arvan, et Maa-ametil ja ka valdades on teada, kui kaugele maareform on jõudnud. Tegelikult on ostueesõigusega erastamise avaldused juba esitatud. Valdades on vaba põllumajandusmaa ulatus teada, mis võib minna piiratud enampakkumisel kasutusvaldusse. Aga see töö käib valdades edasi. Ma usun, et siin ei tohiks palju probleeme tekkida. Teiseks. Kas avaldust võib esitada ka maale, millele on esitatud tagastamise taotlus? Siin on mõningaid probleem. Võib tekkida olukord, et tagastamistaotlus on esitatud, kuid maa ei kuulu teatud põhjustel tagastamisele. Ka meie eelnõu näeb ette, et saab esitada taotlusi vabale põllumajandusmaale, mis ei kuulu tagastamisele ega ostueesõigusega erastamisele. Ma usun, et praktikas leiavad need probleemid õige lahenduse.

Tänan! Kolleeg Lauri Vahtre.

Tänan! Härra Pajo! Palun, seletage mulle ära üks asi, miks olukorras, kus praegused põllumajandustootjad nõuavad korralisi otsetoetusi ja erakorralisi toetusi laste arvelt, on tarvis küünte ja hammastega kinni hoida maad põllumajandustootmises? Ma möönan, et põllumajandus ei tohi Eestis välja surra. Küsimus on selle mahus. Kui nende maade järele põllumajandustootjate vahel nii suur rebimine käib, kas me äkki ei jaga otsetoetusi ilmaasjata?

Härra Vahtre! Ma ei ütle, et rebimine maa pärast käib põllumajandustootjate vahel. Maade piiratud enampakkumisega erastamise praegune mehhanism, mis on maareformi seaduses, ei lahenda tegelikult põllumajandustootmise stabiilse jätkumise probleemi, sest piiratud enampakkumise mahud on piiratud. Me teame, et põllumajandustootmine baseerub teistel struktuuridel, kui maareformi seadus ette näeb. Meil on vaja teatud muudatusi. Põllumajandusmaa on tootmisvahend, millega tuleb luua uusi väärtusi. Maaelukomisjon, põllumajandustootjad ja ühiskond tervikuna peavad mõistma, et meil on tekkinud hulk vaheomanikke või vaheperemehi, kes põllumajandusmaad omandavad ja kelle käest põllumajandustootja peab maad rentima. See teeb põllumajandustootmise kalliks ja ka toidu kalliks. Ma arvan, et ühiskonna seisukohalt on otstarbekas, et põllumajandusliku tootmise maa oleks otse tootja käes, mis on meile kõigile lõppkokkuvõttes kasulik.

Tänan! Kolleeg Vambo Kaal.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Maido Pajo! Minu küsimus tekkis sinu üle-eelmisest vastusest, kus küsiti maade kohta, millel on tagastamisavaldus. Mina saan aru, et kui maa kohta on esitatud tagastamisavaldus ja inimene on tunnistatud õigustatud subjektiks, siis ei ole seda maad kuidagi võimalik vaba põllumajandusmaa hulka arvata. Sa nägid võimalusi, et seda on võimalik teha. Milliseid käikusid sa silmas pead, sest ma ei näe eelnõus mittetagastamise alust?

Härra Kaal! Ma pean vabandama, ilmselt läksin ma üle piiri. Seda küsimust ei ole maaelukomisjon arutanud. Minu isiklik seisukoht on järgmine. Võib tekkida situatsioon, et Riigikogus tehakse mittetagastamise otsus. On teatud põhjusi, kui seda võidakse teha. Sellisel juhul võib maa muutuda vabaks ja siis ei ole võimalik maad tagasi taotleda.

Tänan, Maido Pajo! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kolleeg Jüri Adams.

Lugupeetud Riigikogu! Ma julgen väita, et selle eelnõuga on Eesti õigus viimase seitsme aasta jooksul astumas kõige suuremasse ämbrisse. Asi puudutab mõistet "kasutusvaldus". Ma olen üks neist, kes seisis Eesti moodsa eraõiguse taastekkimise juures. Ma mäletan, kuidas alguses naeruvääristati asjaõigusseadust ja umbusaldati äriseadustikku. Praegu on jõutud nendega harjuda. Nüüd otsitakse nende seaduste kurjasti tarvitamise viise. Üks nendest on praegune katse laiendada kasutusvaldust sinna, kuhu ta ei kuulu. Käesolev eelnõu on selles suhtes üpris tüüpiline näide. Vaadake, lugupeetud Riigikogu liikmed! Eraõiguse ajalugu on vähemalt 2000 aastat vana. Eri ajastutel on kasutatud erinevaid institutsioone. Üks nendest on näiteks usaldusühing, mida Eestis ei ole moodustatud, aga mis on eraõiguses sees. Kunagi sõitsid laevad kaugetele maadele kauplema ja sellise kauplemise juriidiline vorm oli usaldusühing. Eestis on kasutusvaldus ajalooline institutsioon, mida Balti aadel rakendas omavahelise perekondliku maakasutuse suhtes. Teisest küljest on see sama institutsioon, mille alusel pärisorine talupoeg kasutas oma maad. Praegusel hetkel saab Eestis kasutusvaldusest rääkida ainult nii. Kui teil on näiteks käru ja te laenutate selle naabrimehele ja ütlete: kasuta seda käru, aga käru jääb minu omaks ja kui sa saad sellega raha teha, siis tee, aga pärast anna käru mulle tagasi. Maa kasutusse andmiseks on väga palju teisi ja hoopis paremaid viise. Näiteks võib maa tähtajaliselt anda rendile nullrendisega. Rendi kohta on eraldi rendiseadus. Kõik teavad, mis on rendile andja ja rendile võtja omavahelised kohustused ja õigused. Samuti teatakse, kuidas koostada rendilepingut. Kasutusvaldus sellisel kujul on absoluutselt tundmatu maa. Keegi ei tea, millised on kasutaja õigused ja kohustused ja millised on kasutusse andja õigused ja kohustused ning kuidas vastavat lepingut teha. Seepärast ma soovitan komisjonile väga tõsiselt mõelda selle üle, kuidas oleks kasulikum selle teoreetiliselt absoluutselt segase ja praktikas läbiproovimata kasutusvalduse asemel leida mingisugune muu juriidiline vorm maa kasutusse andmiseks. Võib-olla peaks Riigikogu võtma vastu otsuse, et avalik-õiguslikud isikud, eelkõige riik ja omavalitsused võiksid eraõiguse alusel rakendada teoreetiliselt lubatud vorme, mis välistaksid maa kasutusvaldusesse andmise. Aitäh!

Tänan! Ülo Peets, sõnavõtt kohalt.

Tänan! Lugupeetav Riigikogu! Ma tulen tagasi kolme probleemi juurde. Maaelukomisjon on tõepoolest ära teinud suure töö. Valitsuse esitatud seaduseelnõust ei ole peale pealkirja suurt midagi järele jäänud. On niisugune probleem. Õigusjärgne omanik on esitanud tagastamisavalduse, kuid ta suri ja talle ei jõutud maad tagastada, aga pärijad ei ole suutnud asja otsustada. Ma tean, et mitmes vallas on see küsimus lahendamata. Kuidas edasi talitada? See on esimene probleem. Teiseks. Kindlasti tuleb seadusesse lülitada põllumajandusega tegeleva isiku definitsioon. Sellel isikul tekivad teatud õigused ja koguni eelisõigused. Kuidas on võimalik neid õigusi selle seaduse kaudu realiseerida? Ma esitasin äsja küsimuse asunduspiirkonna kohta. Mulle tundub, et Maa-ameti peadirektor ei saanud küsimusest õigesti aru. Ma julgen härra Varuli tähelepanu juhtida tõsiasjale, et asunduspiirkonnas on võimalik maad erastada erastamisväärtpaberite eest. Tõsi, Riigikogu lükkas selle võimaluse edasi 2000. aasta 1. detsembrini. See tähtaeg saab varsti täis. Kui riik tahab seda seadusesätet kasutada ja inimeste ootusi õigustada, siis peab ta need piirkonnad täpselt määratlema, et inimesed saaksid seal maad erastada. Tänan!

Tänan! Kolleeg Liia Hänni, sõnavõtt kohalt.

Aitäh! Selle seaduseelnõuga tuleb veel väga palju tööd teha, sest seal on hulk mitmesuguseid probleeme. Ühele neist tahaksin ma praegu tähelepanu juhtida. Nimelt ei ole valdade piirid mitte kõikjal täpselt välja kujunenud ja puutumatud. Inimesed on tihti oma kodud rajanud niimoodi, et valla piir jookseb üsna maja lähedalt läbi. Praegu piiratakse maa erastamisõigust ainult selle vallaga, kus inimene elab. See võib paljudel juhtudel tekitada tõsiseid probleeme, kui põllumajandustootjal on otstarbekas oma maaomandit laiendada või maad saada hoopis teise valla piirides. See asi peaks olema palju paindlikum, kui praegune kord ette näeb.

Tänan! Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu on 1 ja erapooletuid on 1. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Ei soovi. Härra Pajo? Ei soovi. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, palun kolleeg Maido Pajo tagasi kõnepulti. Võtame ette muudatusettepanekute tabeli, milles on 13 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud nr 1 ja 2 on maaelukomisjonilt ning need on arvestatud täielikult. Nr 3 on kolleeg Ilmar Mändmetsalt, see on jäetud arvestamata. Ilmar Mändmets, palun!

Ma tänan, härra esimees! Ma palun seda ettepanekut hääletada, sest meie eesmärk on see, et maa kui põhiline tootmisvahend jõuaks selle inimeseni, kes seda tõesti vajab, kes on tootja. See on konkreetne ja selge ettepanek.

Tänan! Milline on juhtivkomisjoni seisukoht?

Ma ütlesin enne, et härra Mändmetsal on tõsised ettepanekud, aga need erinevad kardinaalselt sellest kontseptsioonist, mida komisjon õigeks peab. Seetõttu ei ole võimalik neid sobitada selle eelnõu konteksti. Viidates härra Adamsile, võin öelda, et tõepoolest on probleem ka selles, kas me räägime kasutusvalduse rendist. Rendi mõiste on eelnõus sees. Renti võiks kasutada paralleelselt piiratud enampakkumisega, see on võimalik, aga siis ei saa kasutusvaldust rakendada. Komisjon oli üksmeelselt selle vastu.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Palun hääletada!Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 19, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 4 on maaelukomisjonilt, seda on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 5 on kolleeg Ilmar Mändmetsalt, see on jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. Muudatusettepanek nr 6 on maaelukomisjonilt ning on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 7 on Ilmar Mändmetsalt, see on jäetud arvestamata. Muudatusettepanekud nr 8, 9 ja 10 on maaelukomisjonilt ning on arvestatud täielikult. Nr 11 on Ilmar Mändmetsalt ning on jäetud arvestamata. Ilmar Mändmets, palun!

Ma tänan, härra esimees! Maa kasutusvaldusesse andmine on sisult maareformi pikendamine. See on üsna mitmeti tõlgendatav ka asjaõigusseaduse kaudu. Sellest tulenevalt on ikkagi õigem pikaajaline rent. Isikul, kes maa on rendile võtnud, oleks õigus hiljem see maa erastada. See oleks õige tee. Palun seda ettepanekut hääletada!

Tänan! Juhtivkomisjoni seisukoht?

Kasutusvalduse kontseptsioonist lähtudes komisjon seda ettepanekut ei toetanud. Selle poolt ei olnud keegi, 3 oli vastu ja 3 erapooletud. Kuid ma ei välista, et selle küsimuse juurde võib eelnõu edasise menetlemise käigus tagasi tulla.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 13, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanekud nr 12 ja 13 on maaelukomisjonilt ning on arvestatud täielikult. Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Muudatusettepanekud palun esitada 25. novembriks kella 12-ks.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekande teeb keskkonnaminister Villu Reiljan.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Arvesse võttes seaduseelnõu menetluse käigus ja esimesel lugemisel kerkinud küsimusi on seaduseelnõu tekstis tehtud mõningaid muudatusi. Ükski parandus ei muuda seaduseelnõu varasema teksti põhimõtteid, vaid need teevad kõik sätted üheselt arusaadavaks. Täpsustatud on seaduse reguleerimisala sõnastust. Paragrahvi 1 lõige 1 on nüüd sõnastatud järgmiselt: "Käesolev seadus reguleerib loomastiku kaitset ja kasutamist ning looduses vabalt elava looma tõrjet inimese tervise ja vara kaitsmise eesmärgil." Sellise sõnastuse puhul peaks olema üheselt mõistetav, et inimene ei ole käesoleva seaduse mõttes loom. Seaduseelnõu paljudes punktides on tehtud keelelisi parandusi. Kogu eelnõu tekstis on asendatud sõnad "liigi isend" sõnaga "loom", sest kõigi loomaliikide isendid on loomad. Et lähendada seaduse teksti Euroopa Liidu direktiivile looduslike linnuliikide ja kaitse kohta, on täpsustatud § 9, mille järgi lubatakse liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil korjata linnumune. Seda on lubatud teha inimese tervise kaitseks, lennuliikluse ohutuse tagamiseks, viljasaagi, kariloomade, metsa-, kalavarude ja vee kvaliteedi kahjustuste vältimiseks ning taimestiku ja loomastiku kaitseks. On selge, et inimene ja loom peavad ühte maailma ära mahtuma ja paljudel juhtudel vajab loom kaitset inimese eest, kuid eelnõus on sätestatud ka need juhud, kui loom võib inimesele ohtlikuks saada. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas kolleegidel on küsimusi? Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Paragrahvi 1 lõikes 1 kasutatakse ühte mõistet, mis võib seaduse rakendamisel oluliseks kujuneda. See mõiste on nimelt "elava looma tõrje". Mida seaduse rakendaja peab selle all silmas pidama?

Tõrjeid on mitmesuguseid. Esiteks on vaja tõrjuda füüsilist rünnet, teiseks on vaja looma tõrjuda siis, kui ta on viirusekandja ja ka linnumunad võivad tekitada ohtlikke haigusi. Nii et inimesel on üsna palju ohtusid, mille üle mõelda.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh! Selles häda ongi, et siin on väga palju, mille üle mõelda. Seadusandja peab asju reguleerima. Ma tahaksin teada, kas selles õigusaktis või mõnes muus õigusaktis on see reguleeritud?

Ma ei saa aru, millest teie aru ei saa. Mõtlemisainet on tõepoolest palju, aga eelnõus on väga selgelt välja toodud, millal võib looma tappa, millistel juhtudel tuleb püüda teda eemal hoida, kui ta inimese varale ohtlikuks muutub jne. Ma arvan, et eelnõu reguleerib isegi need mured, mis Riigikogu saalis istuvat inimest kunagi ei ohusta.

Suur tänu, härra minister! Kas on veel küsimusi? Küsimusi rohkem ei ole. Kas valitsus loobub omapoolsest kaasettekandest? Riigikogu-poolse kaasettekande teeb keskkonnakomisjoni aseesimees Ülo Peets.

Austatud juhataja! Lugupeetav Riigikogu! Keskkonnakomisjon on seda seaduseelnõu arutanud mitu korda. Oleme analüüsinud ka neid probleeme, mis esimese lugemise ajal üles tõusid. Muudatusettepanekud on põhiliselt redaktsioonilise iseloomuga. Mõned muudatusettepanekud viivad selle seaduseelnõu kooskõlla teiste seadustega, näiteks veeseadusega. See seaduseelnõu on vajalik, sest praegu kehtib Eesti NSV loomariigi kaitse ja kasutamise seadus. Seaduseelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu direktiividega. Komisjon teeb ettepaneku pärast muudatusettepanekute läbivaatamist seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Tänan!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu! Avan läbirääkimised. Kõne- ja sõnavõtusoove ei ole. Kas võib läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja ei soovi samuti. Ma palun kõnepulti tagasi kolleeg Ülo Peetsi, et vaadata läbi muudatusettepanekute tabel. Tabelis on kokku 37 muudatusettepanekut. Kõik muudatusettepanekud on keskkonnakomisjonilt. Muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36 ja 37. Probleeme ei ole. Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Selle poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse eelnõu teist lugemist. Juhin teie tähelepanu sellele, et kaasettekandja, Metsaameti peadirektor Andres Talijärv on komisjonipoolne kaasettekandja. Seetõttu kõneleb ta pärast komisjoni esimeest Rein Järlikut. Ettekande teeb keskkonnaminister Villu Reiljan.

Austatud esimees, austatud Riigikogu liikmed! Metsaseaduse eelnõu esimene lugemine toimus 21. oktoobril. Pärast seda on laekunud 63 parandusettepanekut. Tahaksin avaldada tunnustust keskkonnakomisjonile, kes on metsaseaduse eelnõu väga asjatundlikult läbi töötanud. Metsaseaduse koostamise aluseks oli Riigikogu 1997. aasta 11. juuni otsus Eesti metsapoliitika heakskiitmise kohta. Seaduse eesmärk on sätestada viimastel aastatel metsanduse arengus toimunud muutused, lähendada Eesti metsapoliitika põhimõtteid ja õigusnorme Euroopa Liidu nõuetele. Metsaseaduse reguleerimisala on metsade majandamine taastuva loodusvarana, et tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majandustegevuseks vajalikud ressursid looduskeskkonda kahjustamata. Praegu kehtiv metsaseadus võeti vastu 1993. aasta sügisel, tänaseks on olukord tunduvalt muutunud. Kui 1993. aastal oli eraomanduses ainult mõni tuhat hektarit metsa, siis tänaseks on katastrisse kantud ligi 300 000 hektarit erametsa. Metsaomanike arv läheneb 30 000-le. Eesti integreerimine Euroopasse toob kaasa vajaduse kehtestada uued väärtushinnangud. Järjest rohkem räägitakse metsa mittepuidulistest väärtustest. Kui metsa kasutamine ei ole õigusaktiga piiratud, peab metsa kasutamine ikkagi tagama ökoloogiliste, majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamise. Metsaseaduse eelnõu täpsustab kogu metsandusega seotud regulatsioonimehhanismi. Eelnõu sätestab, kes, kus ja kuidas tohib metsa üles töötada, millised on metsaomanike õigused ja kohustused, kellele ja kuidas tuleb metsas toimuvast teatada, kuidas on korraldatud riigipoolne tegevus metsanduse suunamisel. Metsaseadus ei sätesta omandisuhete aluseid, samuti ei käsitle seadus metsa ümbertöötlemist, mööblitootmist, tselluloosi ja paberi valmistamist jne. Seaduseelnõus pannakse paika metsa uuendamise, kasvatamise, kaitse ja kasutamisega seotud seadusandlikud suhted. Kõik normid on kehtestatud seaduse alusel. Eraldi tuuakse välja kõik see, mis on seotud riigimetsade majandamisega. Riigimetsade majandamiseks loodav riigi tulundusasutus on Eesti oludes uus nähtus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 alusel on igaühel õigus oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seega võib ka riik juriidilise isikuna toimida metsaga oma äranägemise järgi. Põhiseaduse § 114 sätestab, et riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus. Riigivara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel astub riik mitmesugustesse tsiviilõiguslikesse suhetesse, mida reguleerib tsiviilseaduse üldosa § 6 lõige 3, mille kohaselt riik teostab juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. Sellest tuleneb, et riigimetsa kui riigivara valdamine, kasutamine ja käsutamine tuleb sätestada seadusega. Riigivaraseaduse § 6 lõike 1 kohaselt on riigi tulundusasutus riigiasutus ja võib oma põhimääruses sätestatud piirides osutada tasulisi teenuseid ja saada sellest tulu. Riigi tulundusasutuse valduses oleva riigivara valitsemise kord sätestatakse eraldi seadusega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et menetluses oleva metsaseaduse eelnõu alusel moodustatakse metsaseadusega riigi tulundusasutus, Riigimetsa Majandamise Keskus, ning sätestatakse nimetatud asutuse majandustegevuse lubatud ulatus, metsa majandamise kohustus ja tegevuse korraldamise viisid. Ma lugesin eelnõu juriidilise osa ette seepärast, et oleks lihtsam orienteeruda selles õiguslikus baasis, millele toetub Riigimetsa Majandamise Keskus. Selle sisu on heaks kiitnud õiguskantsler ja Justiitsministeerium. Aitäh!

Tänan! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Kolleeg Eldur Parder.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu esimene küsimus koosneb kahest oast. Te rääkisite ja see on fikseeritud ka eelnõu seletuskirjas, et eelnõu aluseks on võetud Riigikogu 11. juuni 1997. aasta otsuse "Eesti metsapoliitika heakskiitmine" punkt 2. Seal on kirjas, et olemasolevat seadust tuleb täiendada ja muuta, aga mitte koostada uut seadust. Teiseks. Eelnõu eesmärk on sätestada viimastel aastatel metsanduse arengus toimunud muutused. See tähendab seadustada tagantjärele metsanduses läbiviidud muudatused. Kas enne ei oleks pidanud analüüsima tehtud muudatuste otstarbekust?

Tõepoolest oli üks võimalus vana seadust lappida. Need mehed, kes selle seaduseelnõuga väga tõsiselt tegelesid, leidsid, et muutunud olukorras on õigem koostada uus tekst, ja mina olen ka selle põhimõtte kindel pooldaja, sest seaduse ja seaduse muutmise seaduse parandamise seadusi on nii palju, et kõik läheb segi. Demokraatlikus riigis on riigi kui metsaomaniku ning riigi kui seadusandja ja seaduse täitmise korraldaja funktsioonid lahutatud. Selle väga lihtsa põhimõtte alusel ongi need ümberkorraldused Eesti metsanduses tehtud ja neid on vaadanud nii rahvusvahelised asjatundjad kui ka meie metsanduse eriala professorid. Eelnõu põhineb metsapoliitikas kokkulepitule, mis on leidnud ka Riigikogu heakskiidu. Tavaliselt ei õnnestu metsapoliitikat nii kõrge kogu ette tuua, sest vaidlused kerkivad taevani. Pean ütlema, et te olete vastu võtnud ajaloolise tähtsusega dokumendi, mida vähestel riikidel on ette näidata.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu § 40 räägib metsa majandamise korraldamisest ja selle paragrahvi sissejuhatavas osas räägitakse metsa uuendamisest, kasvatamisest ja kasutamisest ning metsa kaitse korraldamisest. Ma keskenduksin mõistele "metsa kasutamine", mis on avatud 4. peatükis ja § 27 lõikes 2. Seal räägitakse metsa kasutamise viisidest, 7. punkt käsitleb puidu saamist. Kui Keskkonnaministeeriumi valitsetavas riigimetsas hakkab seda tegevust korraldama tulundusasutus nimega Riigimetsa Majandamise Keskus, siis kas Keskkonnaministeeriumil on selget ettekujutust, kui suur on selle tulundusasutuse töömaht puidu saamisel ehk milline võiks olla tulundusasutuse tööjaotus metsa eri kasutamisviiside ja muude metsakorraldusviiside vahel?

Kui keegi arvab, et Riigimetsa Majandamise Keskus varub endale 1000 tublit raiemeest, kellel on väga head Husqvarna- või Partner-saed ja minnakse puiduvarumise hoogtööle, siis on ilmselt millestki valesti aru saadud. Keskus korraldab tõepoolest seda tööd, kus kasutatakse traktoreid. Ka hooldusraietel saadakse sellist puitu, millel on otsene väärtus kas kütte- või paberipuuna. Põhieesmärk on ikkagi uue metsapõlve kasvatamine ja parema puidutoogiga tüvede vormimine. Eesmärk on selles, et riik saaks metsast võimalikult rohkem tulu, aga seejuures ei tohi unustada, et mets kui väga aeglase käibega polüfunktsionaalne ökosüsteem nõuab taastamiseks suuri kulutusi. Seepärast on vaja lugeda iga senti. Aga peale selle peab Riigimetsa Majandamise Keskus osutama väga suurt tähelepanu puhkemajandusele ja metsa loodusliku mitmekesisuse kaitsele. Lisaks sellele tuleb tagada sotsiaalsete küsimuste parem lahendamine. Riik on sel puhul ka tööandja. Nii et metsaga on seotud palju neid lõike, mida ei ole võimalik otseselt rahasse ümber arvutada. On riike, kus hinnatakse ühte metsas oldud tundi kahe Saksa margaga. Nii et selle põhjal võite ise rehkendusi teha. Selles avalik huvi metsanduse vastu seisnebki, et peale majanduse on seal väga palju üliolulisi tahke, mida on raske rahasse ümber arvutada. Aga raha lugemine riigimetsanduses on väga tähtis. Keskus peab tagama, et riigimetsast saaks umbes 3 miljonit tihumeetrit puitu.

Tänan! Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Härra minister! Kuidas Riigimetsa Majandamise Keskuse kui tulundusasutuse kulud ja tulud hakkavad kajastuma riigieelarves? Minu küsimus lähtub sellest, et eelnõu esimeses variandis ehk valitsuse variandis ja teises ehk keskkonnakomisjoni variandis on kulude ja tulude suhe riigieelarves erineva sõnastuse ja tähendusega. Kas keskuse tulud ja kulud on klassikalises mõttes riigieelarve tulud ja kulud ja kas need kajastuvad riigieelarves Keskkonnaministeeriumi real?

Seaduse järgi on sellel keskusel pädev nõukogu, kuhu kutsutakse tööle ka riigikogulased, sest see on väga vastutusrikas töö. Tõenäoliselt on otstarbekas, et nii tulude kui kulude read jooksevad riigieelarves eraldi nagu Metsakapitali puhul. Seda otsustab seadusandja. Põhimõtteliselt on see kokkuleppe küsimus. Praegu on asi kavatsetud nii, et nõukogu teeb ära liitmised-lahutamised ja korrutamised-jagamised, aga kontrollarvud, eriti see, kui palju võib vahendeid kulutada, jääb Riigikogu otsustada. Ma usun, et Riigikogu on nii vastutulelik ja lubab keskusel tulusid ületada.

Tänan! Kolleeg Eldur Parder, teine küsimus.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Me arutame terviklikku metsaseadust. Aga siiani ei ole kusagil arutatud erametsanduse arengukava. Siit tulenebki minu küsimus. Kuidas me saame arutada terviklikku metsaseadust, kui meil ei ole siiani erametsade arengukava? Paljudes Euroopa riikides, ennekõike Soomes, on erametsadel väga tähtis koht.

Aitüma! Vaadake, austatud härra Parder! Metsa kasvatamise alused on bioloogilist laadi ja see ongi selle asja kõige tõsisem vundament. See tähendab, et näiteks üks korralik kuusik võib kasvada nii eramaa, riigimaa või ka munitsipaalmaa peal. Tegelikult on jutt sellest, milline see mets peaks olema ja mida seal teha võib. Kes on omanik? See on hoopis teine probleem. Erametsanduses on siiski ka positiivseid tendentse, sest erametsaomanikud hakkavad koonduma liitudesse ja seal on eesotsas päris asjalikud mehed, kes teevad koostööd. Riik eraldab ka neile raha ennekõike just nõuannete ja koolituse tarbeks. See jutt, et erametsamajandusega ei tegelda, ei ole õige. Eestisse on väga palju väliskonsultante kutsutud, Metsaamet on selle kallal kõvasti vaeva näinud ja viimasel ajal on seal päris positiivseid tendentse. Seadus käib metsa kohta, olenemata sellest, kelle valduses see on, seepärast on see seadus universaalne. On riike, kus riigimetsa on 25%, kuid on ka riike, kus 90%, aga see ei muuda asja olemust, mets on mets ja jääb metsaks. Seda tuleb ka nii käsitleda. See on seaduse alus ja põhimõte.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Tänan! Lugupeetud keskkonnaminister! Minu küsimus käsitleb riiklikku järelevalvet pisut laiemalt, kui selles seaduseelnõus on sätestatud. Eelnõus on sätestatud, et järelevalvet hakkavad teostama keskkonnajärelevalve asutused vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele. See on arusaadav. Praegu tehakse nii erametsades kui riigimetsades ulatuslikku röövraiet. Ajakirjanduses on olnud juttu, et aastas varastatakse tuhandeid tihumeetrid puitu, rahaline kahju on tohutu. Kas Keskkonnaministeeriumil on andmeid, millises mahus tehakse röövraiet riigimetsades ja erametsades?

On küll, härra Peets. Mets on kõigile nähtav asi. Kui te tirite kala veest välja, siis vesi natuke virvendab ja ahven on teil kotis ning asi lõppenud. Aga metsas jääb känd järele. Tubli metsaomanik magab pealinnas rahulikku und. Kui ta läheb laupäeval või pühapäeval oma metsa vaatama, siis ta näeb, et parimad palgipuud on läinud. Aga känd on alles ja selle järgi saab väga täpselt kindlaks teha, kui suur see puu oli ja mis see maksab. 1997. aastal jagunes kahju metsanduses nii: riigimetsa varastati peaaegu 10 000 tihumeetrit ja 16 000 tihumeetrit erametsa. Erametsa puhul on nii, et tihtipeale varastab eraomanik ise oma metsa. Ta ei oleks tohtinud nii palju puid maha võtta, kui ta on võtnud. Ta on maha võtnud ka need puud, mis ta oleks pidanud jätma oma pojale ja pojapojale. See on üsna komplitseeritud küsimus. 26 000 tihumeetrit on umbes pool protsenti üldisest raiemahust. Metsavargad on muutunud veelgi nahaalsemaks sellele vaatamata, et me oleme inspektsiooni tugevdanud. Oleme tugevdanud ka Metsaametit. Praegu üritame teha kõigist riigimetsatöötajatest ja valvetöötajatest abiinspektoreid, et kontrollijatele jõudu juurde anda. Kaduma lähevad väga suured summad. Nii et ma jagan teie muret.

Tänan! Kolleeg Lembit Arro.

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu arust on § 52 lõige 1 ülearune. Riigikontroll kontrollib keskuse tegevust. Riigikontroll kontrollib nagunii riigiasutuste tegevust, kas me peame seaduses kirjutama, et riigiasutust kontrollib Keskkonnaministeerium, Majandusministeerium jne? Keskkonnaministeerium teeb ettepanekuid keskuse nõukogu lahtilaskmiseks. Minu teada on need võimalused sätestatud Riigikontrolli seaduses. Kas see punkt peab seaduses eraldi sees olema?

Aitüma! Kuna tegemist on rahva ühise varaga, siis ärgem jätkem seda sätet seadusesse sisse kirjutamata, et Riigikontroll on selles pühas võitluses esimene eestvõitleja. Ta teeb ettepanekuid kaaluda isegi ministrite vahetamist, mida siis veel nõukogude liikmete vahetamisest rääkida. Ma arvan, et kui teie seda sätet väevõimuga välja ei tõsta, siis las ta olla seaduses sees.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh! Härra minister! Oma teise küsimuse alguses olen ma sunnitud teile teatama, et üldiselt Riigikogu liikmed ei kahtlusta eelnõude menetluse ajal mitte kedagi mitte milleski, vaid esitavad küsimusi. Seetõttu ma loodan, et keegi kaasettekandjatest vastab minu esimesele küsimusele. Minu teine küsimus puudutab § 47 lõiget 2, mis käsitleb keskuse nõukogu koosseisu. Küsimus on järgmine. Kui koosseisu vaadata, siis ilmneb, et nõukogus on viis liiget (see on üle poole nõukogu liikmetest), kelle nimetamine on otseselt seotud keskkonnaministri tahtega. Kas te ei leia, et sellise koosseisu puhul on nõukogu otsused liiga üheselt seotud ühe isikuga?

Ma ei arva nii. Olen kindlalt veendunud, et metsanduse, keskkonna ja looduskaitse probleemide ülepolitiseerimine teeb ainult halba. Õnneks ei ole Eestis seda siiani tehtud. Ma olen veendunud, et Eestis jätkub keskkonnaministreid, kes tunnevad metsa- ja keskkonnaprobleeme kompleksselt.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Ma arvan, et metsaseadus on suuresti majandustegevust puudutav seadus, kuigi metsast räägitakse kui bioloogilisest nähtusest. Kuidas tagada, et loodav keskus, mis tegeleb ka metsatööstuse, metsa varumise, vedamisega jne, oleks võrdsetes konkurentsisuhetes teiste ettevõtetega selles valdkonnas?

Põhiline töö tehakse traktoritega. Esmalt esitatakse pakkumised, mis soodustab vaba konkurentsi. Kõik need, kes on võimelised seda tööd tegema, võivad kaasa lüüa. See, et olukorra paindlikumaks tegemiseks on keskusel mõnikümmend traktorit, ei muuda sisuliselt midagi. Need, kes räägivad, et see peaks olema aktsiaselts, kes võistleb turul kõigi puidufirmadega, unustavad keskuse avaliku funktsiooni, mida ta peab täitma. Sellest millegipärast vaikitakse. Keskus on ennekõike seotud keskkonnakaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja puhkemajandusega. Seetõttu peab keskus alati täitma avalikke ülesandeid.

Tänan! Kalev Kukk, teine küsimus.

Aitäh! Minister Villu Reiljan! Mul on äärmiselt kahju, et valitsusel puudub igasugune arusaam selle kohta, kuidas keskus hakkab suhtlema riigieelarvega. Ma toetan igati keskuse kui riigi tulundusasutuse loomist, kuid seejuures ma tahaksin siiski teada, kuidas ta hakkab suhtlema riigieelarvega? Kas tema kulud ja tulud hakkavad kajastuma näiteks riigieelarve §-s 1, see tähendab keskkonnaministri valitsemisala kulude ja tulude real või riigieelarve §-s 5, see tähendab väljaspool riigieelarvet kitsamas mõistes? Ma küsin, kus need kulud ja tulud hakkavad kajastuma?

Ikka §-s 5, härra Kukk, ja mitte Keskkonnaministeeriumi kulude ja tulude real.

Tänan! Proua Aino Runge.

Aitäh! Lugupeetud minister! Mõni aasta tagasi moodustasime Metsakapitali ja lülitasime tema tulud ja kulud eelarvest välja. Ka Metsakapitalil olid teatud funktsioonid metsamajanduse teenindamiseks. Nüüd me moodustame uue keskuse. Kas Metsakapital ei ole siiani katnud uue keskuse funktsioone? Kas nüüd tekib kolmas institutsioon, mida hakatakse riigieelarvest finantseerima? Kuidas see uus keskus hakkab funktsioneerima? Kas ükski teie haldusalas olev institutsioon neid funktsioone ei täitnud? Milleks seda on nii väga vaja?

Proua Aino Runge! Metsakapital lakkab pärast selle seaduse vastuvõtmist olemast. Uus asutus ongi see institutsioon, mille suhtes metsapoliitikas on kokku lepitud. Riik kui metsaomanik ja majandaja on rahva huvides vaba oma omandi käsutamisel, kasutamisel ja valdamisel. Seda funktsiooni täidabki Riigimetsa Majandamise Keskus. Teine institutsioon on Metsaamet, kes viib omandireformist olenemata ellu poliitikat. See on tegelikult funktsioonide lahutamise printsiip. Eestis on sadu aastaid metsa majandatud Kampenhauseni metsakorralduse juhendite alusel. See on väga pikk protsess, mis nüüd on muudetud demokraatlikuks. Riigimetsa Majandamise Keskuse jaoks on välja töötatud asjakohane finantseerimise skeem. Keskus on avalik-õiguslik asutus, kellel on riigimetsade majandamise kohustus. Et kogu süsteem saaks ökonoomselt toimida, on kõigepealt vaja tulusid, et saaks midagi otstarbekalt kulutada. Tuludest läheb 22% riigieelarvesse ja 4% Keskkonnafondi. Nii on eelnõus kirjutatud.

Tänan! Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Austatud keskkonnaminister! Te ütlesite, et keskusel on palju avalikke funktsioone. Kuid avalikud funktsioonid on üldiselt riigieelarve kaudu parlamendi kontrolli all. Te ütlesite veel, et keskuse eelarve ja kontrollarvu kinnitab parlament, aga nõukogu liidab, lahutab, jagab ja korrutab. See olevat demokraatlik ja Euroopale omane. Minu küsimus on niisugune. Kuidas see on demokraatlik ja kuidas see demokraatiat suurendab, kui parlamendi roll raha eraldamisel avalike funktsioonide täitmiseks väheneb?

Kõigepealt ei eralda parlament spetsiaalselt raha avalike funktsioonide täitmiseks, avalike funktsioonide kulud tuleb katta puidu müügist ja teenuste osutamisest saadavast tulust. Sellest see probleem tulenebki, et keskusest ei saa teha mingisugust kõigiga võistlevat aktsiaseltsi. See on selle probleemi sisu. See, kui palju inimesed koguvad metsas jalutamisest juurde tervist, teevad viljakamalt oma igapäevast tööd, elavad kauem, kui palju nad saavad esteetilistest naudingutest füüsilist toonust, seda ei oska keegi välja rehkendada. Aga ometi peab Riigimetsa Majandamise Keskus selle kindlustama. Omanik võib siin ka mingeid piiranguid sättida. Kulude ja tulude vahekord oleneb otseselt turusituatsioonist. Kas müüa kasvavat metsa või ümarmetsamaterjali? Nende probleemide lahendamine on otstarbekas jätta keskuse nõukogu pädevusse. Ma usun, et nõukogu tuleb vähemalt üks kord aastas oma eelarve täpsustamiseks ja kontrollnumbrite kinnitamiseks Riigikogu ette, et Riigikogu saaks asjasse süveneda. Niisugune on minu seletus.

Tänan! Proua Aino Runge, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud minister! Metsakapitalil oli märkimisväärselt tulusid ja kõik kulud olid kaetud. Uues süsteemis jääb arusaamatuks, mis laekub siia ja sinna. Milliseks kujuneb maksete vahekord eelarvega, kui te Metsakapitali ära kaotate? See on täiesti uus moment. Milline on siis teie bilansi ja eelarve suhe?

Suhe riigieelarvega on niisugune: tulude protsent kindlustab, et riigieelarvesse tuleb natuke lisaraha. Selle rahaga, mis läheb Keskkonnafondi, finantseeritakse otseseid looduskaitseüritusi ja sellealaseid projekte. Nii on plaanitud. Riik peab hakkama riigimetsast rohkem tulu saama.

Tänan, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kaasettekande teeb keskkonnakomisjoni esimees Rein Järlik.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma alustan oma juttu pisut äraspidises järjekorras. Kõigepealt küsimusest, mille esitas kolleeg Pärnoja ja mis jäi õhku rippuma. See puudutas keskuse töömahtu ja metsa majandamise viise, mille eesmärk on puidu saamine. Ma loodan, et härra Talijärv vastab sellele põhjalikumalt. Aga ega seda tööd, mille eesmärk on puidu saamine, ei pruugi keskus ise teha. Tal on piisavalt võimalusi lasta seda teistel teha. Teine küsimus, mis siin üsna teravalt üles kerkis, puudutas seda, kuidas keskuse eelarve peab kajastuma riigieelarves? Ma pean teile kohe teatama, et keskkonnakomisjonil ei ole selles küsimuses päris lõplikku seisukohta. Me ei pidanud praegu õigeks toetada kolleeg Kalev Kuke ettepanekut, et riigieelarves peaks olema tulude ja kulude saldo. Me kirjutasime eelnõusse ainult tulude ja kulude üldsumma. Aga see seisukoht ei ole lõplik ja võib muutuda. Me arutame seda edaspidi, sest olgu ette öeldud, et me kavatseme teise lugemise täna katkestada. Nüüd lühidalt muudatusettepanekutest. Neid laekus kokku 63, neist 18 Riigikogu liikmetelt, 45 ettepanekut on sündinud eelnõu algatajate ja keskkonnakomisjoni koostöös. Me arvame, et selle koostöö tulemusena on eelnõu paljud paragrahvid saanud täpsema sõnastuse ja loogilise järjestuse. Suuri muudatusi ei ole eelnõusse lülitatud. On tõmmatud üsna selge piir, et riigimetsa korraldamisel koostatakse metsamajandamiskava, erametsa korraldamisel metsamajandamissoovitused. Esimesele lugemisele suunatud eelnõus käsitleti neid koos. Nüüd oleme selle eraldi lõigetena lahti kirjutanud. Mida metsamajandamiskava sisaldab ja mida peavad sisaldama metsamajandamissoovitused? Lisaks 63 muudatusettepanekule sai komisjon arvamusi ja ettepanekuid ka väljastpoolt Riigikogu. Aga sellest pagasist ei jäänud midagi sõelale. Kolleeg Eldur Parderi 16-st muudatusettepanekust jäi enamus kasutamata, sest me leidsime, et mõndagi tõde, mis on eelnõus, ei ole õigesti tõlgendatud ja on võetud sellisena, et metsamajandamiskava koostatakse ka erametsa jaoks ja et soovitused võib kellegi kinnitamisega muuta kohustuslikuks. Eelnõus nähakse neid asju hoopis teisiti. Arvestada ei saanud ka seda, et riigile kuuluva metsamaa pindala jääb maakondade lõikes kindlaks määramata. Seda ei saa päriselt aktsepteerida. Me ei pooldanud ka seda, et riigile kuuluvat metsamaa pindala tuleks suurendada miljoni hektarini. See 140 000 hektarit on siiski päris suur kogus metsa ja metsamaad. Keskkonnakaitseliselt võiks seda tervitada, aga kas selle järele tuntakse vajadust, on üsna kahtlane. Keskkonnakomisjon nõustus kolleeg Eldur Parderiga selles, et metsanduse arengukava koostamist ning metsapoliitika ja metsandusalaste õigusaktide väljatöötamist ei ole õige jätta ainult valitsusasutuste tööks, vaid sellesse tuleks kaasata ka valitsusväliseid organisatsioone. Niisiis leidsid kaks sellekohast muudatusettepanekut osalist arvestamist. Huvitava muudatusettepaneku esitas kolleeg Kalev Kukk. Selle sisu on järgmine. Ühe ööbimise korral kaugemal kui 300 meetrit metsaomaniku või riigimetsa valdaja või nende volitatud isiku elamust ei ole vaja metsaomaniku või riigimetsa valdaja luba, kui telkimisega ei kahjustata loodust. Mina isiklikult oleksin sellega nõus, aga seda ei saa vist lahendada metsaseadusega või ainult metsaseadusega. Me peame silmas, et metsaseadust kohaldatakse siiski ainult metsa ja metsamaa suhtes. Enamasti ei telgita mitte metsamaal ja seal metsaseadus ei rakendu. Sellisel juhul võib küll tekkida päris tülikas juriidiline konflikt. Inimene teab, et ta ei riku seadust, aga tegelikult rikub, sest metsaseadus seal ei kehti. Asjaõigusseaduse §-s 42 öeldakse nii: "Eraõigusliku isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti." Vaevalt on metsaseadus see õige seadus, millega sätestada teisiti, kuigi me keskkonnajärelevalve seadusega seda tegime. Kuid seal oli selleks tungiv vajadus. Nii et praegu jätsime selle ettepaneku arvestamata. Ühele asjale tahaksin veel tähelepanu juhtida. Karmimaks on muudetud § 33, mis sätestab metsas tehtavate ja metsamaterjalidega sooritatavate tehingute seaduslikkuse kohustuse. Me loodame, et suudame nende sätetega pisut vähendada ebaseaduslikku metsaraiet ja metsamaterjalidega sooritatavaid ebaseaduslikke tehinguid. Keskkonnakomisjon arutas 63 muudatusettepanekut põhjalikult läbi. Komisjoni koosolekul osales 6 komisjoni liiget. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. See tähendab seda, et kõik ettepanekud, mis leidsid arvestamist, arvestati 6 poolthäälega. Vastu ja erapooletu ei olnud keegi. Ka osaliselt ja sisuliselt arvestatud ettepanekud ja need ettepanekud, mis jäid arvestamata, said 6 poolt- või vastuhäält ja erapooletuks ei jäänud keegi. Samasuguse häältevahekorraga langetas keskkonnakomisjon ka otsuse katkestada eelnõu teine lugemine pärast muudatusettepanekute läbiarutamist. Uued muudatusettepanekud palun esitada 25. novembriks kella 12-ks ning jätkame eelnõu teist lugemist VIII istungjärgu 10. töönädalal, see tähendab 9. detsembril. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Liia Hänni, palun!

Tänan! Austatud ettekandja! Kas te jõudsite komisjonis selgusele, kas praegu maakatastris metsamaana registreeritud maa vastab §-s 2 esitatud metsamaa definitsioonile?

Meil ei olnud otseselt sellest juttu. Seda küsimust ei tõstatatud. Aga ma julgen öelda, et minu arust vastab. Eelnõus ei ole selliseid metsa tunnuseid, mis tänaseni mets ei olnud. Praegu on olukord vastupidine. Te võite sõita mööda teed läbi metsa. Ühel pool teed on mets, mis on inimese poolt metsaks korraldatud, teisel pool ei ole, sest seda ei ole metsaks korraldatud, kuigi mõlemal pool teed on sama vanusega, sama liigilise koosseisuga ja sama tihedusega mets. Ma loodan, et ka sellele küsimusele vastab härra Talijärv.

Suur tänu, Rein Järlik! Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti Metsaameti peadirektori Andres Talijärve.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Ma püüan vastata härra Pärnoja küsimusele, mis puudutab §-s 40 toodud metsa korraldamisega seotud küsimust. Paragrahvi 40 ei saa lahti mõtestada ilma §-ta 9, kus on paika pandud, mis on metsamajandamine. Seal on öeldud, et metsamajandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. Seaduseelnõu koostamisel me oleme lähtunud põhimõttest, et metsamajandamine tähendab nii metsa kasvatamist, uuendamist, kasutamist kui ka metsakaitset ning seda tööd peab korraldama üks institutsioon. Me ei saa tekitada niisugust absurdset situatsiooni, et üks institutsioon tegeleb metsa uuendamisega, teine kasvatamisega, kolmas kasutamisega ja neljas oleks siis see, kes metsa kaitseb. Kui keskus tuleb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse, siis ta peab paratamatult tegelema ka metsamajandamise ühe alaliigiga, mis on seotud metsa kasutamisega, mille käigus tekib puidu varumine. See on kompleksne tegevus ja seda kompleksset tegevust on seaduseelnõu koostajate nägemuse järgi kõige õigem korraldada Keskkonnaministeeriumi kaudu, sest lisaks puidu varumisele on tegemist ka väga paljude teiste metsakasutuse viisidega. Me arvame, et selle kaudu on ka meie keskkonda säästvad põhimõtted kõige paremini kaitstud, kui Keskkonnaministeerium seda asja korraldab. Niisugust praktikat ei rakendata ainult Eestis, vaid seda on rakendatud väga paljudes teistes riikides, kus metsamajandamine kui terviklik tegevus on seotud Keskkonnaministeeriumiga. Kui me vaatame asju globaalselt, siis Euroopa jaoks oleme atraktiivsed mitte mõne miljoni tihumeetri puidu pärast, vaid just keskkonnasäästliku metsamajandamise poolest, mis meil on nüüdseks välja kujunenud. Härra Kuke küsimuse täpsustuseks lisan seda, et praeguse eelnõu § 48 järgi läheb 22% tuludest riigieelarve esimesse peatükki, kus on ära märgitud riigi tulud. Järgmisel aastal on eelarves planeeritud saada metsast üle 100 miljoni krooni tulu. Seda arvu võib täiskogu veel korrigeerida. Riigieelarve lõpuparagrahvidesse peaks minema see summa, mis on seotud keskuse ülalpidamisega. Proua Liia Hänni küsimusele, kas praegused katastritoimingud toimuvad metsa suhtes bioloogilises tähenduses, julgen ma oma vastuses väita, et see on tõepoolest nii. Tõsi, praegu võib juhtuda nii, et maakatastrisse kantakse kõlvikuid, kus bioloogilises tähenduses on mets peal. Praegu kehtivas metsaseaduses lähtutakse metsa definitsiooni puhul nendest põhimõtetest, et kui mets on inimese poolt metsaks korraldatud, ainult siis on tegemist metsaga. Selle seaduseelnõu kohaselt püüame metsale läheneda eelkõige bioloogilisest aspektist ja fikseerime olukorra, mis selle maa peal on tänaseks tekkinud, mitte seda, kas inimesed arvavad, et tegemist on metsaga või ei ole. Aitäh!

Tänan! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Kolleeg Liia Hänni, teine küsimus.

Aitäh! Paragrahv 4 räägib riigile kuuluva metsaga ala suurusest. Seal on öeldud, et 20% Eesti Vabariigi maismaapindalast peab olema riigimets. Kui palju metsa peab kuuluma riigile?

See protsent on tuletatud 1940. aasta 23. juuni seisust lähtudes. See on see maa, mis tollel hetkel oli riigi omandis ja kuhu tänaseks on mets peale kasvanud. Me nimetame seda tinglikult põliseks riigimetsamaaks, see on see riigimetsamaa, mis enne Teist maailmasõda kuulus Eesti riigile. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sisuliselt jaguneb metsamaa pooleks - 50% või natukene rohkem läheb eravaldusesse ja see, mis üle jääb, peaks esialgu jääma riigi omandisse ja seda ei tohiks erastada.

Suur tänu, härra Talijärv! Rohkem teile küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid! Avan läbirääkimised. Kolleeg Vootele Hansen.

Austatud juhataja! Auväärt Riigikogu! Ma tahaksin puudutada kahte teemat. Esimene teema on seotud erametsade ja nende üle teostatava järelevalvega. Eelnõust me loeme, et erametsades on metsamajandamiskavad soovitusliku iseloomuga. Kõik on kena, kui me lähtume põhimõttest, et erametsaomanik on korralik inimene, kes hoiab metsa järeltulijate jaoks. Samas me teame, et suur hulk erametsaomanikke on juriidilised isikud, kes on ostnud maa koos metsaga võlgu, sellel maal on peal mingi hüpoteek. Hüpoteegi pidajaks on maavanem, kes peaks tagama pandis oleva vara väärtuse säilimise. Aga kui mets tehakse ühe aastaga lagedaks ja seejärel juriidiline isik lõpetatakse, siis saab riik oma maa tagasi, kuid paraku ei ole sellel maal enam endist väärtust. Mina arvan, et eramets peaks samuti alluma riigi järelevalvele ja metsakorralduskava peaks olema mitte soovituslik, vaid kohustus. Teine teema. Me kuulsime, et keskusel on palju avalikke funktsioone. Tõepoolest, riigimetsas saab inimene käia, ta saab sealt esteetilise naudingu, tugevdab oma tervist, ta saab korjata marju jne. Aga see nõuab kulutusi. Ma arvan, et avalike kulutuste jaoks on meil riigieelarve, mille parlament vastu võtab. Kulutuste realiseerimiseks on riigiasutus. Me kuulsime ka seda, et keskus võib tellida alltöövõtjaid. Tal võib ka mõni traktor olla, samuti mõned saemehed. Aga üldiselt tellib ta tööd töövõtjatelt ja sellega tagatakse vaba konkurents. Mul tekkis küsimus, miks keskus peab olema riigi tulundusasutus, miks ta ei või olla eelarveline riigiasutus? Iga riigiasutus võib tellida endale töid ja teha vähempakkumiskonkursse? Kui ta müüb mingit vara, siis võib ta korraldada enampakkumiskonkursse. Minu arust viib eelnõus pakutav konstruktsioon suure osa riigivarast riigieelarvest välja. See on arusaamatu. Ma ei näe siin midagi ühist parlamentaarse riigiga. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Head kolleegid! Mul on äärmiselt kahju, et valitsusel ja ka keskkonnaministril puudub igasugune ettekujutus Riigimetsa Majandamise Keskuse kui spetsiifilise riigiasutuse suhtlemisest riigieelarvega. Kuivõrd Riigimetsa Majandamise Keskus on riigiasutuse üks erivorme, siis on tema koht riigieelarve põhiplokis, see tähendab keskkonnaministri valitsemisalas. Mina pakkusin oma muudatusettepanekutes välja igati loogilise lahenduse. See seisneb selles, et Riigimetsa Majandamise Keskus kui riigi tulundusasutus suhtleb riigieelarvega oma tulude ja kulude saldoga. See tähendab, et ta annab riigieelarvesse oma tulude ülejäägi või teda doteeritakse riigieelarvest. Äritegevuse kulude ja tulude mehaaniline liitmine eelarvele üksnes paisutaks riigieelarve mahtu, kuid selle järele puudub igasugune vajadus. Ma juba ütlesin, et Riigimetsa Majandamise Keskuse koht on riigieelarve põhiosas, mitte selle sabas. Minu arvates oleks just riigieelarvega saldo kaudu suhtlemine see tee, mis eristaks riigi tulundusasutust tavalisest riigiasutusest. See, kas Riigimetsa Majandamise Keskus suhtleb riigieelarvega kaheti, see tähendab otse või oma tulude kaudu, on minu arvates küsitav. Ilmselt peaks Riigimetsa Majandamise Keskus kui tulundusasutus suhtlema riigieelarvega otse. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Eldur Parder.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Minu arvates taotleb Keskkonnaministeerium uue metsaseaduse eelnõuga kolme põhilist eesmärki. Ma tutvustan neid. Esiteks tahetakse suurendada seadusega riigiomandis oleva metsamaa osa, mis on vastuolus Eesti Vabariigi maareformi ja omandireformi seaduse ning Euroopa Liidu riikide praktikaga. Seal on eraomandis 2/3, riigiomandis kuni 1/3 metsa. Eestis on riigiomandis üle 80% metsamaad. Teiseks tahetakse seadusega kehtestada riigimetsa majandajaks asutus, mis ühendab nii riiklikud kui majanduslikud funktsioonid nimetusega riigi tulundusasutus. Meie senine seadusandlus ja Euroopa Liidu riikide praktika hoiab riiklikud funktsioonid ja eraettevõtluse lahus. Eesti senist metsastruktuuri arvestades peaks tegutsema Metsaamet, kes täidab riiklikke funktsioone, sest metskonnad ja nende piiratud koosseisuga keskus saab täita ainult majanduslikke funktsioone avalike konkursside ja enampakkumiste korras võrdväärsel alusel muu ettevõtlusega. Kolmandaks tahetakse seadusega kehtestada, et riigi kasvava metsa ja metsa müügist laekuv tulu läheb keskuse kasutusse, millest keskus kannab riigituludesse ainult väikese osa, see on 600 miljonist kroonist 100 miljonit krooni. Eelnõu eesmärgid ja põhimõtted tuleks siiski kehtiva seadusandluse ja Euroopa Liidu riikide praktikaga kooskõlla viia. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Arvo Sirendi.

Austatud kolleegid! Aeg on hiline ja mulle tundub, et ei tohiks nii olulist küsimust, nagu seda on metsaseadus, enam arutada, sest paistab, et osa inimesi ei oska enam protsente arvutada, kuigi nad loevad seda teksti, mida on varem arutatud, ega suuda aduda, mida tähendavad eelnõus esitatud arvud ja mida tähendab arv kuni 20% Eesti maismaast või midagi muud. Teiselt poolt jääb mulle arusaamatuks see, et seni võideldi kogu aeg selle vastu, et keegi ei kirjutaks eraomanikule midagi ette, et keegi ei saaks nõuda eraomanikult seda, mida ta võib oma asjaga teha. Nüüd nõutakse jälle vastupidist, et eraomaniku üle tuleb kehtestada kindel kontroll, sest kõik eraomanikud ei ole ühteviisi head, vaid osa neist on halvad ja halbadele tuleks midagi ette kirjutada, aga headele anda võimalus vabalt tegutseda. Kuidas see seadus sel juhul välja näeb, selle üle Vootele Hansen muret ei tunne; tema ütleb, et metsa üle peaks olema korralik järelevalve. Me jõuame hommikuks selle aruteluga küll mingisuguse tulemuseni, kuid see ei ole mingi tulemus. Me võime nii siin pikalt jätkata, ilma et me kuhugi välja jõuaksime. Oleks kena, kui me võtaksime kõik järgmised küsimused läbi paraja tempoga, et me jõuaksime enne, kui kukk kireb, oma asjadega ühele poole. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Arvo Sirendi väljendatud tagasihoidlikku soovi on võimalik realiseerida mitmel viisil ja üks nendest on see, et eelnõu algatajad vastavad nendele küsimustele, mis esitatakse, ilma kartusteta. Minule näiteks ei ole arusaadav, miks härra minister ja härra Talijärv ei söandanud välja öelda keskuse puidu saamisega seonduvat töömahtu, mis on täiesti selgelt prognoositav. Loomulikult ei saa kõiki metsakasutuse valdkondi võrrelda mingites umbmäärastes ühikutes, vaid need on täiesti selgelt konverteeritavad rahasse. Riigikogu liikmetel on õigus saada teavet, mis puudutab tulundusasutuse kui uue asutuse tüübi loomise majanduslikku ja õiguslikku aspekti. Kuna eelnõu menetlus katkestatakse, siis ma loodan, et eelnõu algatajad ja keskkonnakomisjon pööravad nendele küsimustele, mis siin esitati, vajalikku tähelepanu, käsitlevad neid sisuliselt ning annavad eelnõu edasisel menetlusel ka vastuse. Ma pöörduksin tagasi oma küsimuse juurde, see puudutab selle tulundusasutuse nõukogu koosseisu. Kui vaadata tulundusasutuse, see tähendab keskuse töö ja tegevuse eesmärke, siis on minu arust vastuolu keskuse tegevuse eesmärkide ulatuse ja nõukogu koosseisu määramise vahel. Ma palun tõsiselt kaaluda, et nõukogu koosseisu määramine ei oleks seotud ainult keskkonnaministri tahtega. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, härra juhataja! Paistab, et probleeme tekitab riigimetsadest saadava tulu kasutamine. Minu arust on see §-s 48 võrdlemisi täpselt kirja pandud. 100%-st tulust läheb 22% riigieelarvesse ja 4% keskkonnafondidesse. 22% tuludest on matemaatiliselt väga täpselt piiritletud. Kõik põhimõtted on §-s 1 arusaadavalt lahti kirjutatud. Nii et probleeme ei tohiks olla ja kõik küsitavused peaksid saama korrektse lahenduse.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletu ei ole keegi. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandjad? Härra Talijärv? Kõne kuni 3 minutit.

Aitäh, härra esimees! Nii hilisel tunnil ei taha ma teid enam kaua kinni pidada. Esitan mõned täpsustavad momendid, mis jäid enne välja ütlemata. Tõepoolest on puidu varumine metsamajandamise ühe osana planeeritud, määratakse kindlaks puidu varumise maht, mis igal aastal kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt. See võib ulatuda 3 miljoni tihumeetrini ning puidu müügist võidakse saada tulu üle 600 miljoni krooni, mis suunatakse riigieelarvesse ja kasutatakse riigimetsade majandamiseks. Mis puudutab vabaduste andmist erametsaomanikele, siis ei näe me selles erilist ohtu, sest seaduseelnõu sätestab väga täpsed piirid, mida metsaomanik oma metsas võib teha. Kui omanik on rikkunud metsakorralduskava, siis on tulevikus võimalik tõestada, et ta on metsas valesti talitanud, ta ei ole rikkunud mitte ainult koostatud kava, vaid ta on rikkunud seadust. Seaduserikkumise eest on võimalik teda karistada. See ei ole Euroopas sugugi tavatu asi. Vastuseks härra Parderi märkusele ütlen, et vastupidi härra Parderi ettekujutusele me just läheneme selle seaduseelnõuga Euroopas kehtestatud põhimõtetele. Meie lähinaaber Soome on oma riigimetsade majandamise korraldanud just sarnase riigi tulundusasutuse kaudu. See oli ka Soomes esimene riigi tulundusasutus. Aitäh!

Tänan! Juhtivkomisjoni esimehe lõppsõna, selle pikkus on kuni 3 minutit.

Ma tahaksin peatuda etteheitel, mille tegi eelnõule kolleeg Vootele Hansen. Metsamajandamiskava ei ole imerohi, mis väldib ebaseaduslikku metsaraiet või koguni lageraiet. Metsamajandamiskava oli see instrument, mis 1993. aasta sügisel, kui praegu kehtiv metsaseadus Riigikogus vastu võeti, sai üsna terava kriitika osaliseks. Oli poliitilisi jõude, kes pöördusid presidendi poole palvega seda mitte välja kuulutada, sest see olevat põhiseadusvastane, piirates metsamajandamiskavaga õigust omandit vabalt vallata, käsutada ja kasutada. Praegu piiratakse seda seadusega. Need sätted, mis lubavad metsaomaniku tegevuse ebaseaduslikuks tunnistada, on eelnõus märksa tugevamad, kui tollases metsamajandamiskavas oli kirja pandud. Aitäh!

Tänan! Fraktsioonide esindajad sõna ei soovi. Lugupeetud kolleegid! Palun tagasi kõnepulti kolleeg Rein Järliku ja vaatame läbi muudatusettepanekute tabeli. Tabelis on kokku 63 muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1 on kolleeg Eldur Parderilt. See on jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. Nr 2, 3 ja 4 on keskkonnakomisjonilt ning neid on arvestatud täielikult. Nr 5 on kolleeg Eldur Parderilt ja see on jäetud arvestamata. Eldur Parder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda hääletada. Selle parandusettepaneku eesmärk on viia seaduseelnõu kooskõlla Riigikogus varem heakskiidetud metsapoliitikaga.

Tänan! Juhtivkomisjoni seisukoht?

Komisjon ei suutnud selle ettepaneku mõttest aru saada. Kõigepealt ei kuulu esimene lause normitehniliselt seaduse üldossa, vaid hoopis rakendussätetesse. Ma ütlen nii, et keskkonnakaitsjatel ei ole midagi selle vastu, kui riigile jääks üks miljon hektarit metsa. Praegu jääb riigile umbes 860 000 hektarit metsa ja me ei näe mingit põhjust, miks see ala peaks suurem olema. Veelgi imelikum on see, et riigile kuuluvat metsamaad tahetakse suurendada erametsade arvelt. Kust see 140 000 hektarit siis tuleb? Selle ettepaneku vastu oli 6 komisjoni liiget, poolt ja erapooletu ei olnud keegi.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 2 Riigikogu liiget, vastu on 25, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 6 on keskkonnakomisjonilt ja seda on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 7 on kolleeg Eldur Parderilt, arvestatud osaliselt, kuid nr 8 on jäetud arvestamata. Nr 9 ja 10 on keskkonnakomisjonilt, arvestatud täielikult. Nr 11 on kolleeg Eldur Parderilt, on jäetud arvestamata. Nr 12, kolleeg Eldur Parderilt, arvestatud osaliselt. Nr 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21 ja 22 on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 23 on kolleeg Eldur Parderilt, on jäetud arvestamata. Nr 24 on keskkonnakomisjonilt. Nr 25 on kolleeg Eldur Parderilt, on jäetud arvestamata. Nr 26, 27, 28 ja 29 on keskkonnakomisjonilt. Nr 30, kolleeg Kalev Kukelt, on jäetud arvestamata. Kalev Kukk, palun!

Suur aitäh! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele. Minu arvates kuulub Eesti Põhjamaade hulka ja ma arvan, et meie metsakultuur peaks olema lähedane Põhjamaade metsakultuurile. Kas minu muudatusettepaneku sõnastus on kõige korrektsem, see on omaette küsimus. Avaldan lootust, et keskkonnakomisjon töötab selle idee kallal edasi.

Tänan! Juhtivkomisjoni seisukoht?

See ettepanek on vastuolus asjaõigusseaduse §-ga 142, mis keelab päikeseloojangust päikesetõusuni viibida võõral kinnisasjal või eraõigusliku isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal, kui seadus ei sätesta teisiti. Meie arvates ei ole metsaseadus see seadus, mis peaks selle teisiti sätestama. Keskkonnajärelevalve seadus, millega sätestati teisiti, on iseasi. Seal oli vaja tagada järelevalve. Selle järele ei ole praeguses eelnõus kisendavat vajadust. Kui me tahame anda võõral kinnisasjal viibimiseks loa päikeseloojangust päikesetõusuni või üheks ööks, siis tuleks muuta asjaõigusseadust.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 30. Palun hääletada!Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu on 20, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr 31 ja 32 on keskkonnakomisjonilt, arvestatud täielikult. Nr 33 on kolleeg Eldur Parderilt, seda on arvestatud sisuliselt. Nr 34 on arvestatud täielikult. Nr 35 on kolleeg Eldur Parderilt, arvestatud sisuliselt. Nr 36 on keskkonnakomisjonilt. Nr 37 on kolleeg Eldur Parderilt, see on jäetud arvestamata. Nr 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48 ja 49 on keskkonnakomisjonilt. Nr 50 on kolleeg Kalev Kukelt ja see on jäetud arvestamata. Kalev Kukk, palun!

Suur aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Põhjendus on järgmine. Valitsus ei ole seni suutnud fikseerida, milline on riigi tulundusasutuse rahanduslik staatus ja tema suhe riigieelarvega. Ma olen välja pakkunud ühe võimaliku mudeli ja ma soovin näha seda metsaseaduses.

Tänan! Juhtivkomisjoni seisukoht?

Ma juba peatusin sellel teemal. Ma usun, et keskusel ei oleks midagi selle vastu, kui eelarves oleks saldo. Kuid me oleme Riigikogus pidevalt rääkinud sellest, et meil peaks olema ülevaade, kui suured summad liiguvad eelarvevälistes fondides, kapitalides või kusagil mujal. Kui eelnõusse kirjutada saldo, siis on küll teada, kui suur peaks olema jääk, aga kui suured on tulud ja kulud, seda me Riigikogus ei näe. Me teame küll, et järele peab jääma näiteks miljon krooni, aga mitu miljardit üldse liikus, mitu miljonit oli tulusid ja mitu miljonit ära kulutati, neid absoluutsummasid me ei tea. Seetõttu me seda ettepanekut ei arvestanud. Aga me tuleme selle küsimuse juurde tagasi. Komisjonis jagunesid hääled nii: 6 vastu, poolt ja erapooletu ei olnud keegi.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 50. Palun hääletada!Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 25, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr 51, 52, 53 ja 54 on keskkonnakomisjonilt. Nr 55, kolleeg Eldur Parderilt, seda on arvestatud osaliselt. Nr 56, 57 ja 58 on keskkonnakomisjonilt. Nr 59 on kolleeg Eldur Parderilt, see on jäetud arvestamata. Eldur Parder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada! Selle eesmärk on mitte lubada raiuda metsa õigusvastaselt võõrandatud ja veel erastamata maadelt. Raiesmikke või harvikuid ei soovita ju erastada ja sellega luuakse riigile soodne võimalus nende maade uueks riigistamiseks. Need metsad ei ole riigi omand, vaid ainult riigi halduses. Riigi esmane ülesanne on nende metsade säilitamine kuni erastamiseni. Neid metsaosi saab vajalikus ulatuses korrastada sanitaarraiega. Parandusettepanek tuleneb Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. juuni 1991. aasta otsusest omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta.

Tänan! Juhtivkomisjoni seisukoht?

Kolleeg Eldur Parderi ettepanekus tõstatatud probleem käsitleb maareformi. Justiitsminister on korduvalt öelnud, et reforme käsitlevad sätted peavad olema reformiseadustes. Metsaseadus ei ole reformiseadus. Lage- ja turberaie keelamisega ei lahenda nende raietega kaasnevaid kohustusi metsa suhtes. Küsimuse esitaja viitab mingile sanitaarraiele, kuid ma ei tea, mis võiks selle kohustuslikuks muuta. Keskkonnakomisjon jättis need probleemid päevakorda ja me töötame nende kallal edasi. Seepärast ei saanud komisjon seda ettepanekut arvestada.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 59. Palun hääletada!Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu on 27, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 60 on kolleeg Eldur Parderilt, see on jäetud arvestamata. Muudatusettepanekud nr 61, 62 ja 63 on keskkonnakomisjonilt ning neid on arvestatud täielikult. Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Metsaseaduse eelnõu teine lugemine on katkestatud. Muudatusettepanekud palun esitada 25. novembriks kella 12-ks.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud audiitorite seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ning ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud saadikud! Eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud on eelkõige tingitud vajadusest korrastada ja tugevdada eelnõus sätestatud kontrolli audiitorkogu tegevuse üle. Eelnõu algataja toetab kõiki esitatud ettepanekuid, välja arvatud problemaatiline Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsiooni ettepanek, s.o muudatusettepanek nr 25. See puudutab sätet, mille kohaselt vähemalt kolm neljandikku audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häältest peab kuuluma audiitoritele või audiitorühingutele. Põhjendus oli, et audiitorühingus ei tohiks olla mingit kõrvalist sõltuvust. Eelnõu algataja ei pidanud võimalikuks seda ettepanekut toetada, sest nõue, mis valitsuse esitatud eelnõus oli, on kooskõlas Euroopa Ühenduse 8. direktiiviga, mille kohaselt enamik audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häältest peab kuuluma audiitoritele või audiitorühingutele. Samuti on põhjendus ja ettepanek vastuolulised, sest kui jätta välja nõue, et kolm neljandikku aktsiaid peab kuuluma audiitoritele, siis pole audiitorühingu aktsionäride ringis mingeid piiranguid ja võiks öelda, et audiitorühing võib kuuluda tegelikult kellele iganes. Ma olen arvamusel, et eelnõu on menetlemise käigus paranenud, ning tean, et töö veel kestab. Seetõttu nõustun majanduskomisjoni otsusega eelnõu arutamine täna katkestada lootuses, et järgmine kord õnnestub ehk eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Kolleeg Ignar Fjuk.

Härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Paragrahv 3 ütleb, et on olemas niisugune asi nagu audiitorkogu. Millised on selle kogu tsunftilised õigused või neid ei olegi olemas? Kas audiitorina võib toimida ka isik, kes ei ole selle kogu liige?

Ma ei saanud võib-olla küsimusest päris aru, aga audiitorkogu on §-s 3 antud n-ö institutsionaalse mõistena. Audiitorkogu ennast käsitleb terve 2. peatükk, mistõttu tema õiguslikku seisundit ja pädevust - § 6 ongi teie mainitud pädevus ja ülesanded - ei hakkaks ma praegu kirjeldama.

Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Mul on ulatuslikum küsimus. Siiamaani on ühel ametil seadusega loodud koda ning selle õigused ja kohustused on seadusega paika pandud. Jutt on notaritest. Teistel juhtudel on valitsus kord olnud selle poolt, et niisuguseid kodasid luua, kord olnud selle vastu ja leidnud, et neid ei tohi mitte kuidagi luua. Milline on teie seisukoht, kus on siin piir või mille järgi te otsustate, et ühel juhul te loote kodasid ise, aga teisel juhul olete algusest lõpuni nende loomise vastu. Kuidas te oskate seda vahet teha?

Ilmselt on küsimus selles, milliste funktsioonidega see institutsioon kokku puutub või mis tal täita on. Audiitortegevuse Nõukogu täidab eelkõige avalikke funktsioone ning peaks selle tõttu ühelt poolt olema oma tegevuses võimalikult iseseisev ja sõltumatu. Teiselt poolt on oluline, et säiliks riigi kontroll ja järelevalve, riik peab saama jälgida, et tema õigusruumis ei tehtaks rumalusi, et oleks tagatud seaduslik käitumine. On küll olemas väljakujunenud tavad ja head tavad. Kuid kui vaadata, kuidas Eesti õigusruumis audiitoreid või audiitorühinguid ühendada, siis ei saa seda käsitleda ka päris vabatahtliku tegevusena. Selleks peab olema seaduslik sund, milleks meie õigusruumis ei ole aga palju variante. Antud juhul tehakse seda avalik-õigusliku juriidilise isiku kaudu.

Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk, teine küsimus.

Härra juhataja! Ma esitan oma küsimuse uuesti. Kas audiitorina võib töötada ka olemata audiitorkogu liige? Eelnõu lugedes ma näen rõõmuga, et seda nõuet ei ole. Audiitorkogu on lihtsalt korraldav ja koordineeriv kogu ja ei pea olema selle kogu liige, et olla audiitor. Kas ma sain õigesti aru?

Vastus on väga selge: audiitorina võite küll töötada, kuid oma kutsetunnistuse ja -eksamid peate sooritama vastavate komisjonide ees.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Ma tulen oma küsimuses audiitori ja auditeerimise mõiste juurde. Ma olen selle eelnõu menetlemise ajal tutvunud ettevalmistatava Riigikontrolli seaduse eelnõuga, uue eelnõuvariandiga, millega ei ole küll veel eriti kaugele jõutud. Selles nimetatakse praeguses Riigikontrolli seaduses kontrolöridena käsitletavaid isikuid audiitoriteks. Viidatakse Euroopa terminoloogilisele praktikale, mille järgi auditeerimine on märksa laiem tegevus kui see, mida meie ees olev seaduseelnõu käsitleb. Siin on auditeerimine ainult raamatupidamisaruande kontroll ja sellele hinnangu andmine, lähtudes kehtivatest seadustest ja raamatupidamistavadest. Kuidas võiks lahendada terminoloogilise konflikti, mis tekib sellisel juhul, kui Riigikontrolli seaduse eelnõu tõesti praegusi kontrolöre audiitoriteks nimetab ja käsitleb auditeerimist märksa laiemalt, kui seda on tehtud arutatavas seaduseelnõus?

Minu meelest on Riigikontroll ise teinud ühe pakkumise, kuidas seda terminoloogiliselt eraldada. Nad kasutavad mõisteid "avalik audiitor" ja "väline kontroll". Antud juhul on tegemist audiitoriga, kes kontrollib raamatupidamisaruannet ja annab sellele hinnangu. Ta teeb seda ühelt poolt tulenevalt seadusest, teiselt poolt aga omanike tahte kohaselt ja ka omanike huvides. Esimesel juhul, kui me räägime Riigikontrollist, on tegu ikkagi avaliku sektoriga ja sisekontrolli mõistega ehk minu arust tähendab see - võib-olla ma väljendan ennast natuke vabalt -juhtimisotsuste tagasiside mehhanismi olemasolu. Ütleme, kuidas täidetakse antud ülesandeid ja kuidas saadakse selle kohta informatsiooni, millest omakorda üks osa on finantskontroll, mis on võib-olla üks põhilisemaid või üks olulisemaid. Riigikontroll on siin selline väline audiitor, väline kontrolör avalikus sektoris. Kuskilt siit see veelahe läheb. Väline kontroll Riigikontrolli näol täidab mõnevõrra laiemat kontrollifunktsiooni, kui on arutatavas seaduses audiitoril, sest ta võtab endale õiguse anda ka hinnanguid. Ma ei julge küll päris kindlalt öelda, sest see ei ole praegu veel seaduses sätestatud, uus Riigikontrolli seadus on alles nii toores, et seda ei ole ka valitsuses, isegi mitte kabinetiistungil käsitletud, kuid vähemalt eelnõus on tehtud ettepanek, et Riigikontroll võtaks endale õiguse anda ka hinnanguid juhtimisotsuste ja pädevuse kohta tulenevalt otsuste majanduslikust otstarbekusest ja tulemuste saavutamise viisist. Nii et siin on tegelikult küllaltki suur vahe sees. Üks on nagu väljastpoolt sissepoole, teine on sisemine vastavus seadustele.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Austatud rahandusminister! Minu küsimus on valitsuse ühtse poliitika kohta. Justiitsministeerium on tulnud mitme vaba ameti puhul välja ettepanekuga teha avalik-õiguslikud isikud. Samamoodi on Rahandusministeerium tulnud selle ettepanekuga välja audiitorite puhul. Justiitsministeerium viitab tavaliselt Saksamaa traditsioonile ja praktikale. Samas me teame, et Saksamaal on väga palju avalik-õiguslikke isikuid selliste vabade ametite puhul nagu mitmed käsitööd, väiksemad ettevõtmised. Meie Majandusministeerium on tavaliselt selle vastu olnud, samuti Teede- ja Sideministeerium (lootside näide). Kas valitsusel on mingi ühtne poliitika, kuidas sellele läheneda, või tegutseb iga ministeerium eraldi?

Üldtunnustatud ühtset poliitikat, julgen kinnitada, täna veel ei ole, aga teatud põhiprintsiibid või tunnusjooned hakkavad välja kujunema küll. Nii oli notarite puhul, advokatuuri seaduses ja on ka käesolevas, audiitorite seaduses. Nendeks tunnusjoonteks on kõigepealt see, et tegemist on avalike funktsioonidega, mida riik on pannud kellegi peale, kes samal ajal on n-ö vabade elukutsete esindajad. Oluline on, et nad oleksid oma tegevuses küllalt sõltumatud, kuid samas on vaja tuua sisse ka riigipoolne kontroll ja järelevalve. Need on sellised vältimatult kaasas käivad märksõnad. Riik peab saama nende elukutsete esindajaid kuidagi kompaktselt käsitleda, antud juhul selle nõude kaudu, et audiitorite liikmelisus või ka audiitorühingute liikmelisus on kohustuslik, nad on haaratud audiitorkogusse ja riigil tekib järelevalve võimalus. Siin ei sobi võrdlus lootsidega, sest lootsid on Eestis seaduse järgi avalikud teenistujad ehk riigiteenistujad. Audiitorid ei ole riigiteenistujad, notarid ei ole riigiteenistujad, advokaadid ei ole riigiteenistujad.

Tänan! Proua Liia Hänni, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Kas te teate, kui kaugel on praegu audiitorite organiseerumine, kas nendel on olemas oma ühing, kuhu nad kuuluvad? Mis seisust selle seaduse rakendamine pihta hakkaks ja kuidas audiitorid üldse sellesse seadusesse suhtuvad?

Tean seda, et praegu sellist ühingut ei ole. Mul on juhuslikult sõrm ühe mulle kaasaantud audiitorite seaduse eelnõu käsitleva memo lehekülje peal, mille põhjal võin kinnitada, et selle seaduseelnõu on välja töötanud töögrupp koosseisus Andres Root (KPMG Estonia), Tõnis Jakob (Ernst & Young Eesti), Ruut Mägi (Coopers & Lybrand), Urmas Kaarlep (Price Waterhouse), Mati Nõmmiste (Rimess), Enn Leppik (Tartu Ülikool), Meelis Asi (Hansatee). Siin on väga palju tuttavaid nimesid, praktiliselt on kõik selle valdkonna prominentsemad inimesed osalenud kõnealuse eelnõu väljatöötamisel. Ma teen ühe järelduse: nende huvi on ilmselge.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Paragrahvid 29 ja 30 käsitlevad muu hulgas ka asjaolusid, mille puhul audiitor võib oma kutse kaotada. Mul on küsimus senise praktika kohta: kui kvaliteetne see väga tähtis seltskond Eestis praegu on? Täpsemalt öeldes, kui palju on pretsedente, kus neid on võetud kohtulikule vastutusele ja nad on kaotanud oma kutse, või on kõik väga laitmatud, väärikad ja ausad inimesed?

Niipalju kui mina tean, ei ole kohtulikule vastutusele tänini kedagi võetud, aga kutseid on ära võetud küll. Ma võin kinnitada, et üks väga oluline põhjus, miks see seaduseelnõu üldse valmis, oligi vajadus reguleerida kutsenõuded nii nendele, kes selles ametis tahavad tegutseda, kui ka neile, kes on saanud hakkama mitte just otseselt seaduserikkumisega, aga siiski teatud ebaeetiliste tegudega. Väga palju audiitorite tegevusest on maailmas tervikuna praegu reguleeritud nn heade tavadega ja sellest tulenevalt on vaja seaduslikku mehhanismi juhtudeks, kui heade tavade vastu on eksitud. Eestis head tavad ikkagi niivõrd-kuivõrd toimivad. Meil on näiteid võtta ka Soomest ning Rootsist, kes on samuti selle seaduse vastu võtnud ja kellel head tavad justkui toimivad. Sellest tulenebki see seaduseelnõu, mis annab kõik võimalused, sealhulgas võimaluse kutsetegevus peatada, taastada või lõpetada.

Tänan! Kolleeg Edgar Savisaar.

Suur tänu! Austatud minister! Ma saan aru, et see seadus on mõeldud audiitoritele. Aga palun öelge, kuidas ta parandab inimeste elu Eestimaal üldse, kui me ta tõepoolest peaksime vastu võtma?

Ma võin vastata teatud määral isiklikus plaanis, nii nagu mina seda mõistan. Ettevalmistatud vastust mul ei ole. Olen arvamisel, et kõik seda laadi seadused, mis on suunatud mõtlemistegevuse korrastamisele ühiskonnas tervikuna, ei saa toimida teisiti kui ainult korrastavatena. See aitab kas või parandada ettevõtjate otsuste tegemise või n-ö mõttetegevuse struktuuri, sest lõppkokkuvõttes ju omanik kutsub audiitori, küll seaduse järgi, aga ise kutsub. Ja ka audiitoril on selles situatsioonis kergem käituda, sest tal on konkreetne seadus ja nõuded taga, mida tal täna ei ole. Täna on taga head tavad ja headest tavadest on ilmselt kergem üle libiseda kui seadustest. Ma arvan, et auditeerimine kui protsess muutub selgemaks ja ka tehtavad järeldused tervikuna on n-ö korrastavad. Mida aasta edasi, seda samm-sammult rohkem.

Tänan! Kolleeg Jüri Adams.

Härra minister! Seaduseelnõu kannab küll audiitorite seaduse nime, aga audiitoritest räägib ta väga vähe ning väheregulatiivselt, palju põhjalikumalt ja ülidetailselt räägib seadus nende kutseorganisatsioonist. Minu küsimus on § 41 kohta, mis on pealkirjastatud "Audiitor ja varaline vastutus". Siin on öeldud, et audiitor vastutab süülise teo eest varaliselt. Kõigepealt küsimuse esimene osa: kas "süülist" mõistetakse siin kriminaalõiguse mõistes, kus süü jaguneb kaheks põhiliigiks, tahtlikuks süüks ja hooletusest tekkinud süüks? Teiseks, kes tegeleb selle süü kindlakstegemisega? Kui siin on mõeldud tavalist kohtumenetlust, siis õigused, mis on kirjas selles paragrahvis, on Eesti seadustes olemas ja see paragrahv ei lisa mitte midagi juurde.

Tunnistan, et annan hea meelega võimaluse vastata spetsialistidel, kes on selle seaduseelnõu ette valmistanud.

Seega on vastamine delegeeritud kaasettekandjale. Jätkame küsimustega härra ministrile. Kolleeg Edgar Savisaar.

Suur tänu! Austatud härra minister! Mul on kõigepealt südamest kahju, et teil ei olnud ettevalmistatud vastust sellisele küsimusele, millele vastamine peaks olema põhiline iga seaduse esitamisel Riigikogule. Küsimus on aga niisugune: kui te ütlete, et head tavad toimivad niivõrd-kuivõrd, kas teil ei ole siis kartust, et ka seadused toimivad niivõrd-kuivõrd ja seetõttu ei olegi suurt vahet?

Ei, seda kartust mul ei ole. Seadused ei saa toimida niivõrd-kuivõrd. Kui rääkida niivõrd-kuivõrd toimimisest, siis on meil seadustes probleem pigem selles, et iga seaduse täitmiseks on tarvilik teatud kvantum raha, oskusteavet, väljaõpet. Ja kui raha ei ole, siis jääb vahel puudu ka oskusteabest, know-how'st või lihtsalt teadmistepagasist, ning sel juhul me räägime, et me rakendame seda või teist seadust niivõrd, kuivõrd see meil võimalik on. Aga minu meelest ei ole seadust võimalik tõlgitseda kohe mitte kuidagi teisiti, kui ta on vastu võetud. Hea tava toimib ilmselt niivõrd, kuivõrd tasemel on ühiskond tervikuna.

Tänan! Jüri Adams, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma sõnastan oma küsimuse ühe osa sellises vormis, et ehk te saate vastata ka ilma spetsialisti abita. Ma arvan, te nõustute minuga, et auditeerimine on Eestis moes ja temasse usutakse nagu mingisugusesse võlukepikesse. Samal ajal on viimaste aastate jooksul ilmnenud piisavalt palju selliseid auditeerimisjuhtumeid, kus hilisemad revisjonid annavad teistsuguse arvamuse, kus auditeerimine ei ole ilmselt olnud piisavalt pädev. Kuidas peaks sellisel juhtumil hindama audiitori tegevust, kas see võiks olla kutse-eetika või kutsenõuete rikkumine või on siin tegemist ühe süü liigiga?

Ma arvan, et ilmselt tuleb iga juhtumit vaadata eraldi, sest iga auditeerimine on omaette protsess või omaette sündmus. Aga kahtlemata ma võin nõustuda sellega, et kui on rikkumisi, siis on eksitud kutse-eetika vastu. Tulenevalt täna arutatava seaduseelnõu kontekstist on see siis juba konkreetselt vastava komisjoni pärusmaa, tema vaatab asjad läbi ja võtab nende kohta vastu otsuse.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Paragrahv 44 on kliendileping. Audiitor või audiitorühing sõlmib kliendiga kirjaliku lepingu, kus märgitakse lepingut täitev ning juhtivaudiitor, ülesanded, tasu vorm ja määr ning lepingupoolte vastutus. Kas see tasu võtmine on mujal ka kuidagi sätestatud või tuleneb see ainult audiitorite seadusest? Ja kui audiitorkogus on sada protsenti koosseisust audiitorid, kas nad võivad siis dikteerida oma teenusele mis tahes hinna või kuidas siin lahendatakse konkurentsiküsimus?

Tuginedes oma kokkupuudetele audiitoritega, julgen kinnitada, et konkurents selles valdkonnas on täiesti olemas. Loomulikult on küsimus selles, mis tasemel firmaga või äriühinguga tegemist on. Mida n-ö rahvusvahelisem või paljude rahvusvaheliste partneritega suhtlev firma on, seda enam on ta ka ise huvitatud, et teda auditeeriv audiitor või audiitorühing oleks rahvusvaheliselt tunnustatud. Hind on minu meelest olnud kokkuleppe küsimus, aga kokkulepe sünnib alati tulenevalt arvestustest või hinnangutest sellele, kui keeruliselt toimiv on organisatsioon. Loomulikult võivad siin hinnad kõikuda nii nagu äris ikka. Nii et auditeerimine on ka n-ö äriline ettevõtmine.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh! Teine küsimus on samast valdkonnast, mille kohta küsis äsja Jaanus Männik. See seadus omandab mingisuguse mõtte ainult siis, kui me käsitleme audiitorkogu ja audiitori tegevust kui avaliku funktsiooni täitmist. Kui tuua näide notariaadiseadusest ja notari tegevusest, siis riik, antud juhul justiitsminister, määrab notaritasu määrad. Kas selle seaduse raames ei oleks võimalik sätestada ka audiitoritasu määramine ja anda see meeldiv ülesanne rahandusministrile?

Eelnõu autorite arvates ei peaks tasu määramine olema selle seaduse objektiks.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Palun öelge, kas eesti keelt mittevaldav audiitor saab selle seaduse kohaselt Eestis töötada?

Küsimus on ilmselt keerulisem kui ei või jah. Ma annan võimaluse vastata kaasettekandjale. Loogiline on, et ei saa, kuid ma arvan, et vastus on mõnevõrra keerulisem.

Kas on veel küsimusi rahandusministrile? Tundub, et ei ole. Suur tänu, härra minister! Järgnevalt palun Riigikogu kõnepulti Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna spetsialisti Anne-Ly Normaku vastama Riigikogu liikmete Jüri Adamsi ja Liia Hänni küsimustele.

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastan härra Adamsi küsimusele, mis puudutas § 41 temaatikat. Küsimus oli, kas süü on §-s 41 süü kriminaalõiguse mõistes. Vastan, et tegemist on tsiviilvastutusega ja kahju hüvitamise sättega. Kahju hüvitamine tsiviilkoodeksis eeldab nelja komponenti: teo õigusvastasus, varaline kahju, põhjuslik seos teo õigusvastasuse ja varalise kahju vahel ning süü. Käesoleval juhul eeldatakse süüd, sest võimalik on ka mittesüüline vastutus. Süü rõhutamine käesolevas eelnõus näitab, et peab olema süükomponent. Paragrahvis 41 ei käsitleta ei haldus- ega kriminaalsüüd. Proua Liia Hänni küsimus oli, kas eesti keelt mitteoskav isik võib saada audiitoriks. Audiitoriks saamise eeldus on eksami sooritamine, ja et eksam toimub eesti keeles, siis võib järeldada, et eesti keelt mitteoskav isik ei või saada audiitoriks.

Tänan! Riigikogu liikmetel on veel küsimusi. Kalev Kukk, palun!

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma olen Eesti Panga Nõukogu liige. Eesti Panga Nõukogu on nimetanud Eesti Panga audiitoriks lisaks meie heale tuntud eestlasest audiitorile igal aastal ka ühe audiitori, kes ei valda eesti keelt. Seejuures võib öelda, et peaaegu mitte sõnagi. Kas edaspidi peab Eesti Panga Nõukogu hakkama Eesti Panga audiitoreid nimetama üksnes nende nimede seast, keda on loetletud selle seaduse autoritena, või võib ta jätkata senist praktikat, mis on osutunud tõhusaks?

Vastan küsimusele. Käesoleva seaduse § 2 sätestab, kes on audiitor. Audiitor on audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik. Audiitori kutse saamise üks eeldus on audiitorieksami sooritamine. Samuti on rakendussäte selle kohta, et seaduse jõustumisel moodustavad audiitorkogu isikud, kellele on varem väljastatud audiitori kutsetunnistus ja kelle kohta kehtib atesteerimise nõue. Ka nemad saavad olla audiitoriks käesoleva seaduse tähenduses ja nad kantakse audiitorite nimekirja. Nii et vastus küsimusele on, et audiitoriks saab Eesti Pank nimetada peale käesoleva seaduse autorite ka isikuid, kes on kantud audiitorite kogu peetavasse audiitorite nimekirja.

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh! Mis keeles atesteerimine toimub?

Atesteerimine toimub eesti keeles. Atesteerimine toimub tegevusaruande esitamise kaudu. Seadus ei ütle otseselt, kas eksam tuleb sooritada eesti keeles või kas tegevusaruanne tuleb esitada eestikeelsena. Kuid jah, põhimõtteliselt peaks olema võimalik ka muu keel, kui on võimalik eksami andmine ja tegevusaruande esitamine muus keeles peale eesti keele. Aga tuleb öelda, et eksami sooritamise korra kehtestab siis rahandusminister ja see tingimus tuleb selles korras sätestada.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnojal on protseduuriline küsimus. Palun!

Aitäh! Protseduuriline küsimus on adresseeritud istungi juhatajale. Te mainisite oma praegust kaasettekannet sissejuhatavas jutus, et kaasettekandja peaks vastama Liia Hänni ja Jüri Adamsi küsimusele. Ma esitan tagasihoidliku soovi, et ta võiks täiendavad vastused anda ka minu küsimustele, mille vastused jäid poolikuks.

On täiesti võimalik, et ettekandja täiendab vastuseid. Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on äärmiselt kahju, et edaspidi ei saa Eesti Panga Nõukogu kasutada näiteks sellise tuntud audiitori nagu Hugh McNaughtoni teeneid. Tõsi, käesolevaks aastaks ja ka tulevaks aastaks ei ole teda Eesti Panga audiitorina enam arvestatud, aga juhul, kui me tahaksime tema abi taas kasutada, kas see tähendab siis seda, et ta peab hakkama audiitorieksamit sooritama eesti keeles ja täitma kõiki muid sellest seadusest tulenevaid nõudeid?

Ma vastan küsimusele nii, et kui Audiitortegevuse Nõukogu ei ole talle käesolevaks hetkeks väljastanud audiitori kutsetunnistust, siis peab ta tõepoolest tegema eksami. Nagu oli juba nimetatud, kehtestab eksami tegemise korra rahandusminister ja see, kas eksami peab tegema eesti keeles või mitte, tuleneb sellest korrast. Kindlasti peab ta vastama käesoleva seaduse nõuetele, sest käesolev seadus sätestab, kes ei saa olla audiitor, ja audiitor ei saa olla isik, kes ei vasta käesoleva seaduse sätetele.

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh! Me oleks pidanud seda probleemi käsitlema tänase päeva algul, kui me arutasime kodakondsusprobleeme. Mulle jääb ikka arusaamatuks, kas te hakkate välisaudiitoritele, lugupeetud härradele Londonist ja Brüsselist õpetama eesti keelt või kuidas on teil üldse planeeritud kasutada neid audiitoreid, kes ei ole Eesti kodanikud, kes ei oska eesti keelt, kuid kes on rahvusvaheliselt väga tunnustatud audiitorid. Ma usun, et eelnõu autorid on selle peale mõelnud, ja küsin, kuidas see käib. Kas see kord on juba projektina valmis?

Aitäh! Vastan küsimusele. Eelnõu § 22 lõige 2 sätestab, et välisriigi kodanik, kellel on välisriigis omandatud audiitori kutse, võib Eestis tegutseda audiitorina, kui ta on sooritanud eksami vastavalt käesolevale seadusele ning tal on Eestis tööluba. See on vastus küsimusele, milline välisriigi kodanik võib tegutseda Eestis audiitorina.

Tänan! Kolleeg Arvo Haug.

Nagu ma aru sain, võib audiitor olla praktikas siiski umbkeelne. Aga kas seaduseelnõus on reglementeeritud, mis keeles tuleb talle tema nõudmisel esitada raamatupidamismaterjalid?

Seaduses ei ole sätestatud ei järeldusotsusele esitatavaid nõudeid ega ka seda, mis keeles tuleb esitada alusmaterjalid auditeerimise sooritamiseks.

Tänan! Kas on veel küsimusi? Ei ole. Kui on kirjalikke küsimusi, siis palun vastata nendele.

Härra Jüri Adamsi kirjalik küsimus: "Palun selgitada, milline vastutus ja millises korras saab olema hooletu auditeerimise eest?" Nagu ma nimetasin, on oluline kahju tekkimine, varaline kahju. Hooletu auditeerimise puhul tekib samuti varaline kahju, mis on ilmselt rahaliselt määratletav, ja vastavalt kahju hüvitamise sätetele tuleb ka vastutus. Ei ole tähtis, kas auditeerimine on hooletu või on üldse tegemata, tähtis on varalise kahju tekkimine ja suurus.

Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel proua Liina Tõnissonil.

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kell on pool üks ja on ülimalt sobiv arutleda sellise tõsise teema üle nagu audiitorid ja nende tegevus. Ma julgeksin öelda, et komisjon on selle seaduseelnõuga üsna palju vaeva näinud ja ei ole sugugi veendumusel, et eelnõu on tänaseks sellises seisus, kus võiks hakata redigeerima sõnastust. Täna on siin siiski mõned lahendamata küsimused põhimõtete vallast ja üks neist ongi vastutuse küsimus. Mul on südamest hea meel, et see teema on täna mitmel korral üles kerkinud. See probleem on tekitanud komisjonis palju muret, sest lõppude lõpuks peab audiitor vastutama oma tegevuse eest, aga sellest seadusest see ilmselgelt niimoodi välja ei tule. See on üks probleem. Teine probleem on § 22, nõuded audiitorile. Teisisõnu ja lihtsustatult öeldes kuulub § 22 ümbertegemisele. Eriti nõuab parandamist lõige 2, sest me ei märganud õigel ajal siia sissekirjutatud lapsust. Kui te loete § 22 lõiget 2, siis te saate teada, et välisriigi kodanik, kes on näiteks lõpetanud Tartu Ülikooli, peab Eestis audiitorina tegutsemise loa saamiseks minema välisriiki, omandama seal audiitori kutse ja siis tulema siia kohale ning sooritama eksami. Siin on tegemist lapsusega ja see on selge ka autoritele, nii et asi kuulub parandamisele. Seega oli üsna naljakas kuulata, kui viidati sellele lõikele 2. Keeleprobleemist saan mina isiklikult aru nii, et sellesama § 22 lõike 3 järgi ei ole keeleoskus põhjus, et Eestis audiitorina ei tohi tegutseda. Kui rahvusvahelise kuulsuse ja tunnustusega audiitor, rääkigu ta prantsuse või mingit muud keelt, kutsutakse Eestisse audiitortegevusega tegelema, siis tõenäoliselt tema kutsetegevuseks vajaliku teoreetilise ettevalmistuse formaalne kontrollimine toimub nn eksami kaudu. Ma ütlen niinimetatud, sest ma ei usu sugugi, et meie kutsekomisjoni liikmed on kõvemad poisid kui rahvusvahelise kuulsusega audiitor. Kui rahandusminister eksami vastuvõtu korras fikseerib võimaluse, et seda nn eksamit võib vastu võtta kas või ladina keeles, siis see ka nii toimub. Sisuliselt on ju tegemist olukorraga, kus omanik tahab teada, milline on olukord tema firmas, ja kui ta nõustub saama selle hinnangu suaheeli keeles, siis palun väga, see on tema isiklik probleem. Nii et ma kordan, komisjon ei ole keeleprobleemi arutanud, küll on aga komisjon arutanud § 22 lõike 2 vastuolulisust. Nii või teisiti ei tohiks keeleprobleem siin takistuseks olla. Kõik parandusettepanekud on komisjonipoolsed, välja arvatud üks Perede ja Pensionäride Erakonna fraktsiooni parandusettepanek, millele juba rahandusminister viitas. Erinevalt rahandusministrist tundus meile komisjonis, et parandusettepaneku 25 esitajad on ise midagi segamini ajanud, sest ettepanek ja põhjendus on omavahel loogilises vastuolus. Seda tuleb vahetevahel meie kõigiga ette. Komisjon teeb ettepaneku teine lugemine katkestada ja jätkata menetlemist ning see peaks toimuma pärast parandusettepanekute läbihääletamist. Parandusettepanekute kuupäeva ütlen ma pärast. Kui on küsimusi, siis palun!

Tänan! Kolleegidel on küsimusi. Raoul Üksvärav, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kui juba ajaviitmiseks on läinud, viidame siis edasi, hommik jõuab kiiremini kätte. Ma jätkaksin ka seda arutelu, mis siin on tekkinud keele ja lapsus linguae alusel ning on seotud seaduseelnõu §-ga 12. Kõigepealt pealkiri, otsuse vastuvõtmine. Vene keelest on tulnud väärtõlge, mis on meil nii käibesse läinud, et keegi ei mõtlegi enam asja semantilisele küljele, sellele, et meil võetakse vastu ka raha altkäe või kinke või teatud juhtumil külalisi. Aga see selleks. Asja teeb keeruliseks lõige 2, kus on kirjas: "Üldkoosoleku otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti." Kui me jagame selle kaheks osaks, siis esimese osa puhul kerkib küsimus, kes selle otsuse siiski vastu võtab. Ja kui me võtame teise poole ja eeldame, et see käib ka esimese poole kohta, et üldkoosolek siiski otsustas, siis tuleb välja nii, et üldkoosolek võtab vastu enda otsuseid, mis on ilmselt tautoloogia. Siit tulevad välja veel ka mõned teised kombinatsioonid. Üks võimalik lahendus oleks, et üldkoosolek otsustab avaliku hääletamise teel, kui koosolek ei otsusta teisiti.

Palun küsimus!

Teine võimalus on, et üldkoosoleku otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkoosoleku otsuseid ei võeta vastu teisiti. Mida lugupeetud kaasettekandja selle pudru kohta arvab?

Lugupeetud härra Üksvärav! Erinevalt teist mina ei tahaks aega viita, kell on kolmveerand üks ja sel ajal mina tavaliselt magan. Mis puudutab § 12 ja veel mitmeid teisi paragrahve, siis, härra Üksvärav, ma ütlesin, et eelnõu ei ole üldse veel nii kaugel, et asuda redigeerima sõnastust. Me tegeleme esialgu veel põhimõtete väljaselgitamisega. Endastmõistetavalt ei ole otsuste vastuvõtmine raha vastuvõtmine, teisisõnu, keeletoimetajad asuvad seda küsimust lahendama ja parandama. See käib ka lõike 2 kohta, te saate ju suurepäraselt aru, mida taheti öelda, aga paraku on see ütlemine halvasti läinud: lause tagumine pool muudab esimese poole mõttetuks. Nii et redigeerimine seisab ees, olge rahulikud, kui me vaid suudame põhiprintsiibid paika panna.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua Liina Tõnisson!

Komisjoni ettepanek on pärast muudatuste läbihääletamist teine lugemine katkestada ja esitada muudatusettepanekud 25. novembriks kella 12-ks päeval.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Avan läbirääkimised. Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Head kolleegid! Mul on äärmiselt hea meel, et ma sain meie ministri kenalt kaasettekandjalt just sellise vastuse, mida ma selle eelnõu menetlemisel ootasin. Samas on mul väga kahju, et ma pean järgneva jutu, mis on minu jaoks äärmiselt põhimõtteline, ette kandma pärast südaööd. Head kolleegid! Ühiskonda, kus seadusandja loob ühinguid ja kogusid ning muid sarnaseid institutsioone, mida kasutatakse sellesama ühiskonna organiseerimiseks, nimetatakse teadupärast korporatiivseks ühiskonnaks. See on ühiskonna mudel, mis oli omane 19. sajandile ja mis pärandati eri riikides suuremal või vähemal määral 20. sajandisse. Kahjuks jätkub korporatiivsust veel 21. sajandilegi. Mäletatavasti tegi ka Eesti 1937. aasta põhiseadus Riiginõukogu ja mitme eripärase avalik-õigusliku organisatsiooni loomisega panuse korporatiivsele ühiskonnamudelile. Kas seda toonase Itaalia või Saksamaa eeskujul, on iseküsimus. Õnneks jätkus meil 1992. aastal piisavalt oidu mitte taasjõustada seda suuresti korporatiivsele ühiskonnamudelile vastavat põhiseadust. See tähendab, et me oleme öelnud ei ühiskonnale, mis toetub oma ülesehituses seisustele, kutsealadele ja muudele taolistele instituutidele. Siinkohal tsiteeriksin ma hea meelega vahest Eesti kõigi aegade suurima korporatismi teoreetiku Juhan Vilmsi sõnu 1938. aastast. Tema järgi "on ja jääb korporatismi ehk korporatiivsuse kriteeriumiks, mõõdupuuks ning tunnuseks organisatsioonilise idee mõjuvõimu maksvusele pääsemine rahva eri funktsionaalsete tegevusalade korralduses. Mida enam on siin süsteemi, õigusi ja võimu, seda enam korporatiivsust." Kui Juhan Vilms arvas, et korporatiivsus on moodsa elu paratamatus, et korporatiivsus on niisama paratamatu kui spetsialisti olemasolu vajadus, siis minu jaoks on korporatiivsus just see, millest 21. sajandi künnisel olev Eesti peab igal juhul hoiduma. Seda nii audiitorite kui lootside puhul. Minu jaoks on käesolevalt menetletav audiitorite seaduse eelnõu kõige ehedam korporatismi ilming. Audiitortegevust, mida see eelnõu üldse ei reguleeri, on võimalik ja tuleb korraldada mittekorporatiivses vormis. Selleks tuleks audiitorite seaduse asemel kirjutada n-ö audiitortegevuse korraldamise seadus, ainult et kas seda vaja on, on juba iseküsimus. Kui Mart Opmann on viidanud selle seaduse ideoloogilise taustana Saksa õigussüsteemile ja nn vabade kutsealade avalik-õiguslikule instituudile Saksamaal, siis sellele võib vastu seada vahest kaks teesi. Esiteks, Eesti ei pea Saksa õigussüsteemist üle võtma selle kõige halvemat osa ja, teiseks, kahjuks ei jäänud Saksamaal 1950. aastate väitlustes ja võitlustes kutsealade õigusliku staatuse üle üheselt peale korporatismi vastased. Kui nüüd kasutada Ludwig Erhardi, kõigi sotsiaalse turumajanduse kontseptsiooni toetajate ideaali sõnu 1957. aastast, siis ei kujuta meie kodune audiitorite seadus endast midagi muud kui "asjaosaliste tahet endal elu veidi mugavamaks teha, seda sellepärast, et põgeneda konkurentsi eest". Ja edasi Ludwig Erhardi parafraseerides: "See on nende privilegeeritute seadus, kes on "sees", st audiitorkogus, ja soovivad kõikidel teistel, kes tahavad "sisse", s.o audiitorkogusse pääseda või audiitorina Eestis tegutseda, elu kibedaks teha." Erhard küsis: "Mis on kõigi nende taotluste taga?" Ja vastas: "Puhas egoism ja ei midagi muud, mis proovib sellist nõudmist ühiskondlik-majanduslike ideaalide ja eetiliste põhimõtetega ilustada. Tegelikult soovitakse end eraldada, kutsealasid piiretega ümbritseda, kaitsesse tõmbuda, et oma positsiooni kunstlike vahenditega säilitada." Pärast audiitorite seaduse vastuvõtmist jääb üle vaid oodata järgmisi tulijaid. Lootside vastav kutseseadus on juba Riigikogus, üsna pea koputavad uksele insenerid, arstid ja teab veel kes. Egas midagi, eks seejärel tuleb meil siis ka 1937. aasta moodi reserveerida Riigikogus kohad audiitoritele, notaritele, advokaatidele, lootsidele, inseneridele, arstidele ja kõigi järgnevate kutseühingute esindajatele. Kas see tähendab juba kahekohalist parlamenti, on loomulikult iseküsimus. Mis puudutab käesolevat audiitorite seadust, siis seda ei ole minu arusaamist mööda võimalik parandada. Selle koht on ajaloos. Kas audiitorid saavad endale avalik-õigusliku juriidilise isiku staatuses oleva audiitorkogu koos kogu sellest tuleneva korporatismiga või mitte, pole minu jaoks põhimõtteliselt vähem olulisem küsimus kui eilne valik erakondade ja valimisliitude vahel. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Jüri Adams.

Aitäh, härra juhataja! Ma arvan, et härra Kuke kõne oli üks paremaid tema väga heade Riigikogus peetud kõnede sarjas. Jätkaksin veel natuke tema kõne teemal. See süsteem, mis tahetakse luua, on see, mis uusajal oli tuttav paljudes Euroopa riikides patendisüsteemina. Kuningas või vabariik annab teatud isikutele õiguse teatud asjadega tegelda. Patendisüsteemil on olnud kaks õigustust. Esimene, ajalooline õigustus on see, et riigid on patente müünud ja täitnud sellega riigikassat. Teine õigustus on, et sellega tagatakse alamatele teatud teenuse kõrge tase. Kui me vaatame seda audiitori patendi ideed sellelt seisukohalt, siis esimesele tingimusele see ei vasta, riigile ei tule sellest midagi. Vaatame siis teise külje pealt, nimelt töö kvaliteedi poole pealt. Mina väidaksin, et selle koha pealt ei reguleeri see seadus praktiliselt mitte midagi ehk on tühjade sõnade rodu. Esimene probleem on, mis on audiitori tegevus. Seda ei ole siin sugugi öeldud. Hiljaaegu oli meil Tartu Linnavolikogu töös juhus, kui meid ujutati üle ühe audiitorfirma paberitega, mis pidid kinnitama ühe huvigrupi soovi saada linnalt, kui ma õieti mäletan, paarkümmend miljonit krooni. Õnneks jäi see saamata, aga kas audiitorfirmal on selline tegevus lubatud? Kas audiitor võib tegelda muude asjadega ja teha seda audiitori nime all, sellele küsimusele see seadus ei vasta. Teine teema, mida ma tahaksin markeerida, on vastutuse küsimus. Lugupeetud kaasettekandja ja küsimustele vastaja ütles, et sellest saab rääkida ainult siis, kui on tegemist kahjuga. Kunas tekib kellelegi kahju? Kujutame ette lihtsamat situatsiooni. Mul on üks firma, kes tahab teha mingit tehingut teise firmaga, ja tehing oleneb sellele teisele firmale antud audiitori hinnangust. See osutub valeks, aga ma olen seda uskunud ja sellest lähtuvalt teinud otsuse, partnerfirma läheb pankrotti ja ma jään oma rahast ilma. Milline on realistlik võimalus kohtus tõestada, et audiitorfirmast saadud informatsioon või sealt väljastatud avalik informatsioon minu otsust üldse kuidagi mõjutas? Kuidas on võimalik seda rahalist kahju hinnata? See on mõttetus, see ei tule välja. Audiitorfirmade vastutus peab olema selges seoses nende töö kvaliteediga, sõltumata sellest, kas keegi sai selle tulemusel rahalist kahju või ei saanud. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Ei soovi. Juhtivkomisjon? Samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, palun kõnepulti kolleeg Liina Tõnissoni ja võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Selles on kokku 28 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Ettepanekud 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24. Muudatusettepanek nr 25 on Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 26. ettepanek, autor sama, arvestatud täielikult. 27. ettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 28. Tänan! Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanekul on eelnõu teine lugemine katkestatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. november kell 12.

Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigilõivuseaduse ja liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ning ettekandeks on sõna sotsiaalministril proua Tiiu Arol.

Tere ööd, lugupeetud Riigikogu eesistuja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vahepeal on toimunud sotsiaalkomisjonis mitu arutelu. Laekunud on üle 30 parandusettepaneku, millest enamikku on eelnõu algataja toetanud ja olnud sotsiaalkomisjoniga kõikides punktides ühel meelel. Üks olulisemaid parandusettepanekuid on kõigepealt ettepanek nr 1. See on sisuline ettepanek, mille järgi kindlustatuks loetakse kõik isikud, kelle eest sotsiaalmaksuseaduse alusel sotsiaalmaksu maksja on maksnud või tal on kohustus maksta sotsiaalmaksu. Ettepanekud 20 ja 23 on väga teretulnud, need puudutavad tööandja süü väljajätmist, sest täna kehtiva tööõnnetuse uurimise korra järgi toimub süü kindlakstegemine ilma kohtuta. Süülisus on jäetud tööandja otsustada. Praegu on menetluses tööohutuse ja töötervishoiu seaduse eelnõu, esimene lugemine on juba toimunud. Ettevalmistamisel on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse eelnõu. Nende seaduseks saamiseni, õigemini, jõustumiseni on töövõtja huvides tõepoolest õige tööandja osalemine hüvitise ja vaheraha väljamaksmises. Seda ennekõike selle tõttu, et tööandja on vastutav töötingimuste ja -ohutuse eest. Teretulnud on ka parandusettepanek nr 24, mille järgi ravikindlustusseaduses antakse delegatsioon ravimite soodustingimustel väljastamise korra kehtestamiseks. Samas jagan sotsiaalkomisjoni seisukohta, et seaduse mõned paragrahvid vajavad veel arutelu, ja toetan ettepanekut, et täna ei ole otstarbekas teist lugemist lõpetada. Tänan!

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, juhataja! Austatud proua minister! Minu küsimus on selle paragrahvi täiendamise kohta, mis räägib keskmise tulu arvutamisest. See on mitmel juhul äärmiselt tähtis tegevus. Seadusest saab aru, kuidas arvutatakse keskmist tulu juhul, kui inimene töötab pidevalt töölepingu alusel. Seadusest saab ka aru, kuidas seda teha juhul, kui kindlustatu tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Mulle jäi eelnõust täiesti arusaamatuks juhus, kus mingi aja jooksul on keskmise tulu arvutamise aluseks võimalik võtta mõlemad asjad. Ehk teiste sõnadega, mida teha siis, kui näiteks viimase kuue kuu jooksul oli inimene kaks kuud töötu, seejärel kaks kuud füüsilisest isikust ettevõtja ja siis töötas kaks kuud töölepingu alusel. Sellist võimalust ma ei näinud mitte kuskil ega saanud aru, kuidas sel juhul toimida.

Ma tean, et komisjon on arutanud, kuidas käituda juhul, kui tegemist on töövõtulepinguga, ja kuidas sellisel juhul üldse hüvitist maksta. Kuidas käituda sellise skeemi puhul, kus haigestunu on enne erinevates töösuhetes olnud ja ka koguni töötu olnud? Siin jään ma vastuse võlgu. Ma arvan, et seda oleks tark komisjonis arutada.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua minister! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna sotsiaalkomisjoni liikmel kolleeg Toomas Vilosiusel.

Austatud härra eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon on arutanud seda eelnõu kahel istungil. Nagu proua minister juba ütles, leiab ka sotsiaalkomisjon, et eelnõu ei ole veel küps vastuvõtmiseks. Sotsiaalkomisjon menetleb seda eelnõu meelsasti edasi ja teeb ettepaneku teine lugemine täna katkestada. Pärast ettepanekute hääletamist ootame teie uusi ettepanekuid 23. novembriks kella 12-ks. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kolleeg Raivo Paavo.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Arvestades varajast hommikutundi, teeksin lühidalt. Kõigepealt tuleb sissejuhatuseks märkida, et selle seaduseelnõu raames on küllaltki raske korrastada ravikindlustussüsteemi tervikuna ja tegelikult oleks olnud õigem, kui autorid oleksid esitanud täiesti uue eelnõu. Aga nüüd mõningad kommentaarid ja selgitused nende minu muudatusettepanekute kohta, mis esialgu ei leidnud komisjoni heakskiitu. Ma arvan, et kui me seda eelnõu edasi menetleme, siis mitmed neist siiski leiavad heakskiidu. Esiteks muudatusettepanekud 19, 21 ja 27. Kõik need käsitlevad - küll erineval moel - osaliselt tasustatavat puhkust. Tahan öelda kommentaariks, et osaliselt tasustatav puhkus ei sõltu töötajast, see ei toimu tema soovi alusel, vaid sõltub tööandjast, kellel on parasjagu probleeme tootmise korraldamisega. Sellisel juhul ei saaks ega tohiks töötaja jääda kaotaja ossa. Praeguses eelnõus on töötaja kaotaja osas ja minu muudatusettepanekud tahavad seda olukorda leevendada. Teiseks, muudatusettepanekud 22, 25 ja 28. Need on sisuliselt sellised ettepanekud, mille poolt hääletamisel tagataks töötajatele tänane olukord. Teisisõnu, minu arvates ei ole millegagi õigustatud töötajate niigi väheste garantiide ja hüvitiste vähendamine võrreldes sellega, mis on täna. Seepärast palun ja loodan, et minu muudatusettepanekuid hääletamisel ka toetatakse. Mõningate muudatusettepanekute kommentaari ütleksingi enne hääletust. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 2. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Proua minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti kolleeg Toomas Vilosiuse. Tabelis on 31 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on kolleeg Raivo Paavolt, arvestatud täielikult. Teine on kolleeg Toomas Vilosiuselt, jäetud arvestamata. Kolmas on Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Neljas, autor sama, arvestatud sisuliselt, samuti viies. Kuues on arvestatud täielikult ja seitsmes sisuliselt. Kaheksas muudatusettepanek on kolleeg Raivo Paavolt, arvestatud täielikult. Üheksas on Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. 10. ettepanek, autor sama, arvestatud täielikult. 11. on jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. 12. on juhtivkomisjonilt. 13. ettepanek on Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata. 14. on kolleeg Raivo Paavolt, arvestatud täielikult. 15. on Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata. 16. on juhtivkomisjonilt. 17. muudatusettepanek on kolleeg Raivo Paavolt, jäetud arvestamata. 18. on kolleeg Raivo Paavolt, jäetud arvestamata, samuti 19. Kolleeg Raivo Paavo.

Ma palun seda ettepanekut hääletada. Nagu ma juba oma kõnes natuke kommenteerisin, on paljud, täna võib öelda, et kümned tuhanded inimesed, osaliselt tasustataval puhkusel. Ja nad ei ole seal mitte omal soovil. Seepärast ei saa karistada töötajaid. Kui me need kolm muudatusettepanekut - 19, 21 ja 27 - sisse hääletame, siis saab asi korrektsemaks, kui see täna on.

Juhtivkomisjon, palun!

Komisjon arutas seda üsna pikalt ja nõustus eelnõu algatajate väitega, et sellel ajal, kui inimene on osaliselt tasustataval puhkusel, ta saab ju tegelikult oma kodus olemise eest raha, tal ei ole seost töötamisega. Komisjonis jagunesid hääled nii: poolt oli 1, vastu 6 ja erapooletuid 2. Komisjon ei toetanud seda ettepanekut.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 19. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid on 1. Ettepanek ei saanud toetust. 20. muudatusettepanek on kolleeg Raivo Paavolt, arvestatud täielikult. 21., autor sama, juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Raivo Paavo, palun!

Ma palun ka seda hääletada. Kommentaariks ütlen, et hea kolleeg kommenteeris puldist minu arvates seda asja natuke viltu. Küsimus on keskmise tulu arvestamises. Kui töötaja on endast sõltumatutel põhjustel osaliselt tasustataval puhkusel, siis saab ta sellel ajal vähem tulu, kui oleks saanud tööl olles. Keskmine tulu tuleb siis igal juhul madalam. Nii et ma palun jätkuvalt ettepanekuid 19, 21 ja 27 toetada.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjoni hääletustulemus: poolt 1, vastu 7, erapooletuid 0. Komisjon ei arvestanud seda ettepanekut.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 21. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei saanud toetust. 22. muudatusettepanek on kolleeg Raivo Paavolt, jäetud arvestamata. Raivo Paavo, palun!

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut arvestada. Siin on põhjendus natuke teine. Kui tänane seadus näeb ette, et töötajal on võimalus viis tööpäeva kalendriaasta jooksul kooskõlastatult tööandjaga töölt ära olla ja nendest kaks tööpäeva ka kompenseeritakse sotsiaalkindlustusvahenditest, siis nüüd enam kompensatsiooni ette ei nähta. Me teeme ettepaneku, et kompensatsioon siiski jääks, aga kompensatsioon jääks tööandja kohustuseks.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjon arutas seda üsna pikalt ja toetab eelnõu algatajaid häältega 1 poolt, 7 vastu ja 0 erapooletut. Komisjon leiab ka, et niisugune päevade kompenseerimine peaks olema kollektiivlepingu aine, ja ei toeta seda, et neid päevi makstakse kinni sotsiaalkindlustusvahenditest. Kui teha statistikat, siis siiani on neid päevi olnud umbes 70 000 aastas.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 22. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei saanud toetust. 23. muudatusettepanek on kolleeg Raivo Paavolt, arvestatud täielikult. 24. on kolleeg Toomas Vilosiuselt, arvestatud täielikult. 25. ettepanek on kolleeg Raivo Paavolt, jäetud arvestamata. Raivo Paavo, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada. Põhjendus on selline, et minu arvates ei ole mingisugust alust tänaseid võimalusi halvendada. Kehtiva seaduse järgi on lisaks rasedatele võimalik kergemale tööle üleviimist taotleda ka alla kolmeaastast last kasvataval naisel ja ma arvan, neid inimesi on küll ja küll, kes sellist võimalust ka kasutaksid, et saaks ikkagi tööl käia. Ma kordan veel kord, see on tänase olukorra taastamine. Ei ole õige, et uute seaduste kaudu halvendatakse töötajate tänast olukorda.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjoni hääletustulemus: poolt 1, vastu 7, erapooletuid 0. Komisjon ei toetanud seda ettepanekut õigupoolest kahel põhjusel. Esimene on seesama, mida ma nimetasin oma eelmises kommentaaris, st et mitte kasutada selleks sotsiaalkindlustusvahendeid. Teiseks, vastavalt europõhimõtetele võib kolmeaastase lapsega olla kodus ka lapse isa ja sellisel juhul me ei saa öelda, et see õigus peaks olema alla kolmeaastase lapsega naisel. See peaks olema sellisel juhul ka isal. Sellisel kujul teksti ei saa komisjon toetada.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 25. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid on 1. Ettepanek ei saanud toetust. 26. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. 27. ettepanek on kolleeg Raivo Paavolt, jäetud arvestamata. Raivo Paavo, palun!

Nii nagu saal järjekindlalt ei toeta minu ettepanekuid, nii panen mina järjekindlalt kõik ettepanekud hääletamisele. Palun ka seda ettepanekut hääletada. Siin on, nagu ma ütlesin, kolm enam-vähem sarnast ettepanekut. Viimane neist, 27. ettepanek on selles küsimuses kõige selgem, sest osaliselt tasustatav puhkus ei ole tingitud töötajast ega töötaja soovist. See on tingitud tööandja probleemidest ja seda ei saa samastada töötaja omal soovil võetud palgata puhkusega. Seepärast on minu arvates täiesti õigustatud ettepanek, et tolleks perioodiks, kui töötaja haigestub, katkestatakse osaliselt tasustatav puhkus ja tal on võimalus saada ravikindlustust selle aja eest, kui ta on haige.

Tänan! Juhtivkomisjoni hääletustulemus: poolt 2, vastu 5, erapooletuid 1. Me toetasime eelnõu algataja seisukohti. Siin tegelikult ei teki seost haigusega, sest kui haige on osaliselt tasustataval puhkusel, siis saab ta ju selle eest raha, ja kui ta jääb haigeks, saab ta seda raha edasi. Seda raha ei võeta talt ära. Ma saan aru, et palga suurusest olenevalt võib tekkida haigusrahas vahe. Vahel võib haigusraha olla ka mõnevõrra suurem kui see tasu, mida inimene saab osaliselt tasustatava puhkuse ajal. Kuid komisjoni otsus oli niisugune, nagu ma teile ütlesin.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 27. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 19, erapooletuid 1. Ettepanek ei saanud toetust. 28. muudatusettepanek on kolleeg Raivo Paavolt, jäetud arvestamata. 29. on juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 30. ja 31. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh! Ma palun 31. muudatusettepanekut hääletada. Minu arust on ebaõiglane, et sotsiaalkomisjoni ettepanekud on kõik arvestatud, aga Riigikogu liikmete ettepanekuid ei ole arvestatud.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjonis pooldasid seda viimast muudatusettepanekut kõik kaheksa sotsiaalkomisjoni liiget. Vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 31. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. Lugupeetud kolleegid, sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanekul on eelnõu 989 teine lugemine katkestatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. november kell 12.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.

Lugupeetud juhataja ja Riigikogu liikmed! Eelnõu sisu tutvustamiseks ütlen kõigepealt, et eelnõuga muudetakse kehtivaid mootorsõidukiaktsiisi määrasid olenevalt silindrite mahust ning ära jääb ühekordne aktsiis 1000 krooni auto eest. Teiseks vabastatakse aktsiisist üle 25 aasta vanused mootorsõidukid. See tähendab, et muudatused puudutavad lisasid ja 1995. aastast kehtiv seadus oma põhisisus alates mõistetest, maksmise tingimustest, maksmisest vabastamisest jne ei muutu. Eelnõu eesmärk on esiteks, viia aktsiisimäärad sõltuvusse mootorsõidukite maksumusest ja, teiseks, minimeerida looduskeskkonna saastamist. Eelnõus toodud aktsiisimäärade kaudu soodustatakse kaudselt uuemate, energiasäästlikumate ja keskkonnasõbralikumate mootorsõidukite soetamist ning piiratakse vanade ja keskkonda enam saastavate mootorsõidukite importi. Vajadus järgida mootorsõidukite keskkonnasõbralikkust ja energiasäästlikkust tuleneb 1995. aasta 22. veebruaril vastuvõetud säästva arengu seadusest. See seadus sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused, mis tuginevad ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, 1992) sätestatud põhimõtetele. See tähendab, et Eesti ei soovi saada riigiks, kuhu suunduvad vanad, keskkonnaohutusnõuetele mittevastavad autod. Mootorsõidukiaktsiisi makstakse imporditud või Eestis toodetud mootorsõidukilt. Kuna Eestis ei toodeta mootorsõidukeid, siis puudutab aktsiisimäärade muutus vaid neid mootorsõidukeid, mida imporditakse. Aktsiisi osatähtsus mootorsõiduki maksumusest oli 1997. aastal Tolliameti statistika järgi keskmiselt 4,7%. Eelnõu kohaselt ei muutuks see protsent oluliselt kuni 2000 cm³ silindrite töömahuga uuemate sõiduautode puhul, mille osatähtsus 1997. aastal esmaselt registreeritud sõiduautodest oli 73%. Ei julge öelda, et eeltoodud aktsiisimäärad oleksid kõrged, eriti teiste riikidega võrreldes. Soome, Taani ja Suurbritanniaga võrreldes võiks öelda, et nad on vägagi madalad. Ka Lätis ja Leedus on aktsiisimäärad praegu kõrgemad, Lätis umbes 10% ja Leedus 15% sõiduki maksumusest. Käesoleva seaduse rakendamisest tuleneva riigieelarvesse laekumise mahu prognoosimisel võeti aluseks Tolliameti ja Riikliku Autoregistrikeskuse andmed 1997. aasta kohta. Eeldati, et uute aktsiisimäärade kehtestamisel hinnad tõusevad ning seetõttu võib esmaselt registreeritud mootorsõidukite arv väheneda kuni 20%. Nii laekuks 1999. aastal mootorsõidukiaktsiisist riigieelarvesse ligikaudu 407,4 miljonit krooni. Aitäh!

Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, härra minister!

Aitäh! Valitsusel selles punktis kaasettekannet ei olnud.

Valitsus loobub kaasettekandest. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni liikmel kolleeg Jaanus Männikul.

Austatud juhataja, head kolleegid! Pärast härra ministri põhjalikku ettekannet jääb mul üle öelda seda, et komisjon arutas käesolevat eelnõu 12. novembril ja otsustas selle hääletustulemusega 6 poolt, 5 vastu, 1 erapooletu täna lugemisele panna. Otsus sisaldas ka ettepaneku lugemine lõpetada. Poleemikat oli sisu üle, kuid esimeseks lugemiseks siiski konsensust muutmise suhtes ei saavutatud. Teiseks lugemiseks nähtavasti tuleb mõningaid ettepanekuid, eeskätt just vanade autode aktsiisimaksustamise kohta. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Pärast rahanduskomisjoni esindaja põhjalikku ettekannet ei ole midagi eriti küsida, aga oleks siiski huvitav teada, millises suunas komisjoni liikmete arvamus vanade autode kohta kujunema hakkab.

Aitäh! Arvata võib, et vähendamise suunas.

Tänan, kas on veel küsimusi? Juhatajal on küsimus: kas komisjon määras ka muudatusettepanekute esitamise tähtaja?

Jah, härra juhataja. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. november kell 12.

Näib, et rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jaanus Männik! Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Kolleeg Toivo Jürgenson.

Aitäh, härra esimees! Isamaaliidu fraktsioon, Reformierakonna fraktsioon ja Mõõdukad teevad ettepaneku mitte lõpetada käesoleva eelnõu esimest lugemist.

Palun esitada fraktsioonide ettepanek ka kirjalikult. Lugupeetud kolleegid, Isamaaliidu fraktsioon, Mõõdukate fraktsioon ja Reformierakonna fraktsioon teevad ettepaneku mitte lõpetada Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. See ettepanek kuulub hääletusele, mida kohe alustame. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Isamaaliidu fraktsiooni, Mõõdukate fraktsiooni ja Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku mitte lõpetada Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 29, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu nr 1043 esimene lugemine on lõpetatud ja eelnõu on suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. november kell 12.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike elatusrahade seaduse, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna sotsiaalministril proua Tiiu Arol.

Austatud Riigikogu liikmed! Riikliku sotsiaalkindlustuse 1999. aasta eelarve kavas on planeeritud tuludeks 6 miljardit 520,4 miljonit ja kuludeks 6 miljardit 502,2 miljonit. Valitsuse esitatud eelnõu kohaselt on planeeritud pensioni tõsta alates 1999. aasta jaanuarist. Keskmine, 42-aastase staažiga vanaduspension suureneks 264 krooni. Seega suureneks keskmise vanaduspensioni kuusumma seniselt 1254 kroonilt 1512 kroonini. Pensionitõusu ettevalmistamisel on valitsus lähtunud käesoleva aasta üheksa kuu pensioni sihtkapitali tulude laekumisest. Kokkuvõttest nähtub, et üheksa kuu sotsiaalmaksu laekumine on olnud suurem kui mitmel eelmisel aastal. Laekunud on 74,8% aasta sotsiaalmaksust. Seetõttu võib planeerida, et aasta lõpuks, mil maksu laekumine seoses makstavate preemiatega alati suureneb, laekub sotsiaalmaksu kõige pessimistlikuma prognoosi kohaselt 100 miljonit krooni planeeritust rohkem, optimistlikuma hinnangu alusel üle 200 miljoni rohkem. Riikliku sotsiaalkindlustuse eelarve kava kohaselt on 1999. aasta alguse jäägiks planeeritud 742,836 miljonit krooni. Pensionitõusuks vajalik täiendav aastakulu on 1,11 miljardit. Seega pensionitõus, arvestades selle aasta eelarve täitmist ja aasta alguse prognoositavat jääki, on reaalselt saavutatav. Esitatud eelnõus on lahendatud ka mitmeid muid küsimusi, mis on seotud asjaoluga, et järgmisel aastal hakatakse uue riikliku pensionikindlustuse rakendamiseks pensionikindlustusstaaži arvestama vastavalt makstud sotsiaalmaksule. Seetõttu vajab õiguslikku reguleerimist pensionikindlustusstaaži arvestamine riiklike elatusrahade seaduse alusel määratavate pensionide puhul. Valitsus peab põhjendatuks, et järgmisel aastal määratavate pensionide puhul tehakse pensionikindlustusstaaž kindlaks vastavalt töötatud ajale ning kindlustuspõhimõtteid osutub võimalikuks arvestada alles ajast, mil nimetatu hakkab kajastuma ka pensionivalemis, s.o nii pensionide arvutamisel kui ka varemmääratud pensionide ümberarvutamisel uue pensionikindlustuse seaduse sätete alusel. Tänan!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, juhataja! Austatud proua minister! Meie tänases päevakorras oli teise punktina kavas seaduseelnõu 1046, see on 1999. aasta riigieelarve. Selgus aga selline asjaolu, et esitatud eelnõu ja muutunud arusaamised järgmise aasta võimalikust Eesti majandusolukorrast on mõnevõrra erinevad, ning valitsus on valmis seoses sellega tegema ettepanekuid, et vähendada riigieelarve tulusid umbes 800 miljoni krooni võrra. Kas praegu arutatav eelnõu on ka mõnevõrra pessimistlikumate prognoosidega seotud, ja kui on seotud, siis kuidas teie meelest ning mida tuleks eelnõus muuta ja parandada?

Aitäh! Ma alustasin ettekannet sellest, millised on planeeritud tulud ja kulud. Need on kooskõlas konservatiivsema riigieelarve eelnõu variandiga ja ka kõige pessimistlikum prognoos annab siiski aluse seda eelnõu rakendada.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Mida arvab praegune valitsus, millal on järgmisel valitsusel ja Riigikogul võimalus uuesti pensione tõsta, kui see seaduseelnõu peaks täpselt sellisel kujul seaduseks saama?

Ma arvan - ma võin praegu ainult arvata -, et tõstmine 1999. aasta jooksul ei ole reaalne. Samas ma tuletan meelde diskussioone, mida peeti seoses riikliku pensionikindlustuse eelnõuga, mis tänaseks on saanud seaduseks ja peab jõustuma aastal 2000. Seal oli esialgu kontseptsioonist tulenevalt ettepanek pensionide tõstmine indekseerida. Võib-olla oleks Riigikogul mingil hetkel tark selle ettepaneku juurde tagasi tulla.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Käesoleva eelnõu seletuskirjas olevad arvud vastavad järgmise aasta riigieelarve eelnõu sellele variandile, mis esitati Riigikogule. Seega ei ole tegemist konservatiivsema käsitlusega.

Kui tohib, ma täpsustan. Oma ettekande alguses ma korrigeerisin seletuskirja arve, sest see korrektuur on tänaseks tehtud. Ma palun vabandust, et seletuskiri on see variant, mis anti Riigikogule üle koos eelnõuga mitu nädalat tagasi.

Aitäh selgituse eest! Ma jätkaksin küsimust. Kui härra Opmanni tänane selgitus Riigikogus üksikisiku tulumaksu laekumise kohta vastab tõele, siis sellest tulenevalt peaks järgmisel aastal vähenema ka sotsiaalmaksu laekumine. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel ei või pension teatavasti väheneda. Kui sotsiaalmaksu tulud ei laeku, siis peaks katma vahe riigieelarvest. Kui sotsiaalmaksu laekumine väheneb 600 miljonit, millised arvutused annavad siis teile aluse väita, et pensionitõus järgmise aasta algusest teie pakutud ulatuses ei võta ära võimalust tõsta pensioni aasta aja pärast, eeldades, et majanduse areng vastab enam-vähem nendele kontrollarvudele, mida on pakkunud Vabariigi Valitsus viimasel ajal ja ka Rahvusvaheline Valuutafond?

Ettekandes on võetud arvesse ka sotsiaalmaksu aluseks oleva palgafondi vähenemist, mistõttu on planeeritud sotsiaalkindlustuseelarve vähemlaekumist 192,2 miljonit pluss veel 58,8 miljonit sotsiaalmaksu seaduse § 6 jõustumise edasilükkamisest kolme kuu ehk ühe kvartali võrra. Teine seadus, ma pean silmas riikliku pensionikindlustuse seadust, ei sätesta pensioni taseme säilimist aastast 2000. Pensionide suurus igal konkreetsel aastal on Riigikogu otsustada. Kolmandaks, kuna me oleme viimasel poolteisel kuul tegelnud ennekõike pessimistlike prognoosidega, siis ei taha ma ka võtta endale vastutust, et öelda siin, millal on järgmisel valitsusel ja Riigikogul võimalik tõsta pensione, ja öelda, et see on kindlasti võimalik aastal 2000.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, juhataja! Austatud proua minister! Vähemalt sõnades on suurem osa, kui mitte kõik Eesti erakonnad teatanud oma toetusest tulevase pensionisüsteemi sammastele ja ka praeguse süsteemiga me oleme püüdnud teise sambale juuretist või alust luua. Milline on teie arvates aastavahetusel see tagavara, mis on mõeldud teise samba loomiseks, ja juhul kui eelnõu teie esitatud kujul vastu võetakse, kui suur on siis seesama number 1. jaanuaril 2000?

Kõigepealt ma palun vabandust, mul ei ole seoses hilise öötunniga kaasas kollast raamatut. Seal on kirjas see summa, mis on planeeritud säilima aastal 1999. Samas ärgem unustagem ka stabilisatsioonifondi osa pensioni teise samba ellurakendamisel.

Tänan! Kas on veel küsimusi? Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh! Midagi nendes arvudes hästi ei klapi. Üksikisiku tulumaksu 500-miljonise vähenemise prognoosi järgi peaks sotsiaalmaksu laekumine vähenema umbes 600 miljonit. Teie pakutud arvud on tunduvalt väiksemad, pensionitõus sellises mahus, nagu te välja pakute, tähendab umbes ühemiljardist lisakulu aastas või veidi rohkem. Kuidas need asjad kokku viia nii, et meil oleks täis kindlus, kui me hakkame lõplikult otsust vastu võtma, et oleks olemas rahaline kate teatud reserviga? Seda summat täiesti lakke ajada ei pea ma mõistlikuks ja ma usun, et ka valitsus ei pea seda mõistlikuks.

Tänan! Ma saan öelda niipalju, et need arvud, millest mina täna siin räägin, s.o arvestuslik vähemlaekumine 251 miljonit, mis tekib sotsiaalmaksu aluseks oleva palgafondi vähenemisest ja sotsiaalmaksu seaduse § 6 rakendamise edasilükkamisest, on kooskõlastatud rahandusministriga. Need andmed on saadud Rahandusministeeriumist, kes neid prognoose meie jaoks teeb. Nii et kui siin on vastuolu, siis täna on meil õnneks esimene lugemine ning me saame neid arve korrigeerida ja kontrollida. Aga täna ma kontrollisin saalis need arvud veel kord üle.

Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk.

Härra juhataja! Austatud ettekandja! Oma vastuses te väitsite, et teie meelest ei ole suure tõenäosusega pärast sellist korralikku pensionitõusu võimalik 1999. aastal pensioni enam suurendada. Ma saan aru, et see on stenogrammis sees ja sellega peavad pensionärid arvestama. Ma ei küsi, miks on vaja praegu nii järsku tõusu, et siis on aasta otsa nagu punn ees. Ma küsin, kas aastal 2000 on võimalik pensioni tõsta?

Esiteks tuletan meelde, et eelmine pensionitõus oli 1998. aasta märtsis. Meil ei ole seadusest tulenevaid kohustusi reguleerida ja tõsta pensione kaks korda aastas. Selles mõttes ma vastuolu ei näe. Teiseks ei pea ma õigeks anda lubadusi ja panna kohustusi uuele valitsusele.

Tänan! Proua Hänni, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Praegu on menetluses ka üks teine seadus, numbriga 1013, Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsiooni algatatud sama eesmärgiga seaduseelnõu. Milline on teie arvates nende kahe eelnõu suhe? Miks Vabariigi Valitsus esitas oma eelnõu ja mis edasi saab, kas need eelnõud ühendatakse või menetletakse eraldi? Millised on väljavaated?

Valitsus suhtub sellesse dünaamiliselt. Miks valitsus esitas oma eelnõu? Esiteks sellepärast, et sama eelnõuga oli võimalik lahendada ka terve hulk muid minu ettekandes nimetatud küsimusi, mis tulenevad pensionikindlustusstaaži arvestamisest. Milline on prognoos? Ma arvan, et sotsiaalkomisjon arutab valitsuse esindajate osavõtul lähemal ajal seda temaatikat uuesti ja me vaatame, milline on parim lahendus. Me ei ole pidanud õigeks pensionide tõusu 1. detsembrist. Peame õigeks aga kokkuhoitava jäägi ülekandmist tuleva aasta alguse jäägiks.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni, teine küsimus.

Mulle meeldis see osa teie ettekandest, kus te rääkisite võimalusest pöörduda tagasi pensionide indekseerimise idee juurde. Mulle on ka tundunud, et kõigi maksumaksjate taskust kokkukorjatud raha väljajagamine sel moel, et poliitilised fraktsioonid hakkavad tegema võidujooksu, kes on lahkem, ei ole mitte kõige õigem tee. Kas on loota, et juba praegune valitsus võib indekseerimisidee juurde tagasi pöörduda?

Ma vastaksin, et see ei ole võimatu.

Kas on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, proua minister! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna sotsiaalkomisjoni esimehel, kolleeg Endel Eerol.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Aeg surub armutult peale, 1. jaanuar on varsti käes, president peab, kui me tahame pensione tõsta, seaduse tingimata veel sellel aastal välja kuulutama. Sellepärast sotsiaalkomisjon, kui me olime valitsuse esitatud seaduseelnõu 9. novembril kätte saanud, alustas selle läbitöötamist komisjonis 12. novembril ning jätkas 16. ja 17. novembril. Komisjonile teeb muret 1999. aasta majanduslik taust. Kahjuks meil puudusid kuni viimase ajani lähteandmed, et konkreetselt analüüsida. Esmaspäeval saime üheksa kuu finantsaruande ja selle alusel saime teha esialgsed prognoosid, mida me käsitlesime teisipäeval. Alles tänases rahandusministri ettekandes olid valitsuse seisukohad ja hinnangud tuleva aasta majandusliku tausta kohta. Ma loodan, et me saame esmaspäeval kella 11-ks, kui algab komisjoni koosolek, koopia rahandusministri ettekandest, kust saaksime konkreetsed arvud. See on praegu ainuke allikas, et valitsuse seisukohta arvestades hinnata tuleva aasta majanduslikku tausta. Sellepärast komisjon sisuliste otsusteni ei jõudnud ja otsustas teha Riigikogule ettepaneku esimene lugemine täna lõpetada. Et aeg surub peale, siis palume parandusettepanekuid esmaspäevaks, 23. novembriks kella 10-ks, et hakata neid kell 11 arutama. Heal juhul jõuaksime siis neljapäeval teha juhatusele ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks järgmise kolmapäeva päevakorda. Aitäh!

Kas kolleegidel on küsimusi! Ei ole. Suur tänu, Endel Eero! Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Teistsuguseid ettepanekuid esitatud ei ole. Seega on eelnõu 1053 suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. november kell 10.

Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse eelnõu. Ettekandeks on sõna põllumajandusminister Andres Varikul.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Uut toiduseadust on tarvis sellepärast, et tänane toiduseadus on ajale jalgu jäänud. Kui ma vaatan kella, siis ma sellel pikemalt ei peatuks. Kui teil on küsimusi, siis ma hea meelega vastan või vastab kaasettekandja.

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Kolleeg Vambo Kaal.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Varik! Praegu kehtiva toiduseaduse alusel hakkas Vabariigi Valitsus pärast kolmeaastast viivitust importijatele välja andma tegevuslitsentse. Uue eelnõu järgi loetakse litsentsiomanikud tunnustatud tegutsejateks või käitlejateks. Millega te põhjendate seda, et praegune küllaltki pehme tunnustamissüsteem on uues seaduses samaväärne mis litsentside väljaandmine ja see alles pärast pikka pausi käivitunud kord?

Aitäh, härra Vambo Kaal! Ma selgitan seda. Käitlemisettevõtete tunnustamine on toiduseaduse kõige olulisem osa. Järelevalveasutuselt saadud tunnustatus on toidutoorme ja toidu käitlemise alustamise eeltingimus. Tunnustamine toimub toidu ohutuse tagamise eesmärgil ning sellega hinnatakse ja kinnitatakse käitlemisettevõtte või selle osa vastavust kehtestatud nõuetele. Tunnustatud peavad olema kõik käitlemisettevõtted, välja arvatud need, mis tegelevad ainult toidutoorme tootmisega, näiteks kartulikasvatus ja loomakasvatus, või need, mis tegelevad ainult taimse toidutoorme esmase töötlemisega, näiteks saagikoristus, kartulite sorteerimine. Toidutoorme tootmine ja taimse toidutoorme esmane töötlemine ei ole toidu ohutuse seisukohalt kõige kriitilisemad punktid, teiselt poolt on see valdkond reguleeritud toidutoormele ja toidule esitatavate nõuete kaudu. Seetõttu ei pea need ettevõtted olema tunnustatud. Kui aga toormest valmistatakse juba toitu, näiteks kooritakse ja pakendatakse kartuleid või külmutatakse maasikaid, peab ettevõte olema tunnustatud. Samas peavad aga loomse toidutoorme esmased töötlejad, näiteks piimafarm, tapamaja, olema tunnustatud. Tunnustada võib nii tervet ettevõtet kui ka selle osi, kui need asuvad eraldi, näiteks kalalaevad, kui ettevõte tegutseb mitmes käitlemisvaldkonnas (piima töötlemine, vorstitootmine). Tunnustamine toimub käitlemisvaldkondade kaupa ning tunnustatus antakse konkreetses käitlemisvaldkonnas konkreetse toidutoorme või toidugrupi käitlemiseks. Näiteks kui töötlemisettevõte on tunnustatud piimasaaduste tootjana, ei saa ta sama tunnustatuse alusel toota ka leiba. See on tingitud iga käitlemisvaldkonna ning iga toidugrupi käitlemistingimuste erinevusest. Tunnustatus tuleb saada enne esmakordset käitlemise alustamist, kui käitleja hakkab tegutsema teises käitlemisvaldkonnas. Näiteks algselt on käitleja tegelnud loomade tapmisega ja hiljem soovib hakata tootma ka lihasaadusi, või kui tegutsetakse küll samas käitlemisvaldkonnas, kuid soovitakse hakata käitlema teist toidutooret või toidugruppi, näiteks lisaks piimatoodetele soovitakse hakata valmistama lihatooteid. Tunnustamist korraldab jaekaubanduse ja toitlustamise puhul Tervisekaitseinspektsioon, teiste ettevõtete puhul Veterinaar- ja Toiduinspektsioon. Need asutused teostavad vastava jaotuse järgi ka edaspidist järelevalvet. Kui käitleja ei suuda tagada nõuetele vastavat käitlemist, võib tunnustatuse kehtetuks tunnistada. See on rangeim sanktsioon selles seaduses. Ja kui vaadata maailma praktikat, siis on see samuti tunduvalt tugevam norm, sest kogu toidu käitlemise ahelas on ka importijad. Nemad peavad samuti vastama teatud tingimustele, sest nendegi ettevõtted kuuluvad tunnustamisele. Siin on mindud Taani varianti pidi. Igal juhul on nad rohkem kontrolli all kui lihtsalt litsentsi saamise korral. Küsimus on selles, et tulenevalt tänasest toiduseadusest on praegu tõesti nähtud ette litsentseerimine ja aastal 2000 rakenduvas toiduseaduses on ettevõtte tunnustamine, mis igal juhul katab selle valdkonna.

Tänan! Kolleeg Vambo Kaalul on ka teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kui võrdleme Põllumajandusministeeriumist tulnud seaduseelnõusid, siis võib öelda, et kõigi nende toodete puhul, mida põllumees sisse ostab, alates väetistest, kemikaalidest jne, on püütud sisse seada väga täpsed registrid, mis on ka seadustega sätestatud. Sellesama tunnustamise kohta on lihtsalt öeldud, et Veterinaar- ja Toiduinspektsioon annab sellekohase tõendi. Mitte mingeid registreid ega täpsemaid normatiive ei ole seaduses sätestatud. Kas neid üldse kuskil registreeritakse? Millega te põhjendate, et loomasööda, väetiste ja kõige muu puhul teeb Põllumajandusministeerium ülitäpseid registreid ja samal ajal inimese toidu puhul on need asjad seaduses täiesti reguleerimata jäetud?

Aitäh! Ma püüdsin küll arusaadavalt selgitada, et siin on registrid ja muud küsimused hõlmatud. Pean ütlema, et uuest toiduseadusest tulenevalt on tarvis rakendada ka 21 õigusakti. Kuidas selle seaduse järgi on reguleeritud import ja eksport? Siin ma võin öelda, et uue toiduseaduse jõustumise ajal loetakse toidukaupade importimiseks tegevuslitsentsi saanud impordiettevõte või selle osa tunnustatuks tegevuslitsentsis märgitud toidukaubagruppi kuuluva toidu importimise osas. Samuti määratakse ära need sadamad, mille kaudu võib seda kaupa sisse tuua. Igast seadusest - te puudutasite siin ka teisi seadusi -, on see siis sööda- või väetiseseadus, tuleneb ka registrite kord. Et siin on tegemist toiduainetega ja toiduained peavad olema kogu käitlemise ahelas kontrolli all, siis peavad nad ka kogu käitlemise ahelas vastama nendele normidele, mis on kehtestatud selleks, et üldse toiduainetega tunnustatult tegelda. Ja iga toiduainegrupi jaoks on eritingimused.

Kas on veel küsimusi? Suur tänu, härra minister, rohkem küsimusi ei ole. Kas valitsus loobub omapoolsest kaasettekandest? Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel kolleeg Valjo Massol.

Austatud härra esimees! Austatud kolleegid, kes veel saali jäänud on! Majanduskomisjoni istungil 10. novembril käesoleval aastal arutasime valitsuse algatatud toiduseaduse eelnõu 1012. Eelnõu algataja volitatud esindajana osalesid komisjoni istungil Põllumajandusministeeriumist kantsler Ilmar Tupits ning Kairi Ringo ja Indrek Grustam. Eelnõu redaktsiooni parandamiseks tegi majanduskomisjon koos Riigikogu juriidilise osakonnaga ja eelnõu algatajaga põhjalikku tööd. Komisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse eelnõu 1012 täiskogule esimeseks lugemiseks 18. novembril (praegu on teatavasti 19. november, kuhu arutelu lükkus meist sõltumatutel põhjustel) eelnõu algatajaga kooskõlastatult muudetud kujul, teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada (poolt 7, vastu 0, erapooletuid 0) ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. november k.a kell 12. Tänan!

Kas kolleegidel on küsimusi? Kõik on selge, küsimusi ei ole. Suur tänu, Valjo Masso! Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku toiduseaduse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Teistsuguseid ettepanekuid esitatud ei ole. Seega on toiduseaduse eelnõu suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. november kell 12.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu loomise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna kaitseminister Andrus Öövlil.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu saadikud! Me oleme teie ette toonud järjekordse kolme Balti riigi vahelise lepingu. Seekord on see leping, mis näeb ette luua ühine regionaalne õhuseire koordineerimise keskus asukohaga Leedus ning rajada igas riigis õhuseire tööjaamad. Regionaalse keskuse ülesanne on koostada kogu regiooni õhuseireandmete pinnal tervikpilt ning edastada see iga riigi keskusele ehk siis BALTBAT-i projekti mõistes rahvuslikele tööjaamadele. Eelkõige tagab niisugune töökorraldus igapäevase turvalisuse lennuliikluses ja on ühtlasi esimene samm õhukaitsesüsteemi loomisel. Leping käsitleb meie neljanda suure projekti ehk siis BALTNET-i struktuuri, juhtimise ja finantseerimise korraldamise, varade valdamise ja kasutamise ning teabe avaldamise põhimõtteid. Lugupeetud Riigikogu saadikud, ma palun teid leping allakirjutatud kujul heaks kiita! Aitäh!

Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, härra minister! Vabariigi Valitsus ei ole kaasettekande tegemise soovi avaldanud. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna riigikaitsekomisjoni aseesimehel kolleeg Tõnu Kõrdal.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu on juba ratifitseerinud Eesti, Läti ja Leedu lepingu ühise rahuvalvepataljoni kohta. Riigikogu on juba ratifitseerinud Eesti, Läti ja Leedu lepingu ühise miinieskaadri loomise kohta. Praegu kõne all olev Eesti, Läti ja Leedu lepingul on võib-olla nendest kolmest isegi kõige suurem, fundamentaalne tähendus meie julgeoleku suurendamisel. Seetõttu on riigikaitsekomisjoni ettepanek täna esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtaeg on 20. november kell 11. Aitäh!

Kas kolleegidel on küsimusi? Kõik on selge, küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Tõnu Kõrda! Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Teistsuguseid ettepanekuid esitatud ei ole. Seega on eelnõu nr 1037 suunatud teisele lugemisele, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 20. november kell 11.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ja ettekandeks on sõna siseminister Olari Taalil.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile esimeseks lugemiseks esitatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu on oma sisult väga lihtne, kuid tagajärgedelt tunduvalt komplitseeritum. Riigikogu poolt 1997. aasta 19. novembril, seega täpselt aasta tagasi vastuvõetud karistusregistri seaduse § 33 kohaselt peaks karistusregister käivituma 1999. aasta 1. jaanuaril andmete registrisse kandmise osas ning sama aasta 1. aprillist ka registrisse kantud andmete väljastamise osas. Kahjuks aga on olukord kujunenud teistsuguseks. Ilmselt ei saanud karistusregistri seaduse eelnõu koostanud juristid ja infotehnoloogid üksteisest täielikult aru, mistõttu karistusregistri käivitamise tähtaeg osutus ülepingutatuks. Sellele vaatamata loodame karistusregistri küll käivitada, kuid loodetust väiksemas mahus. Seaduses ettenähtud tähtajaks käivituks registri kriminaalasjade osa. Haldusõiguserikkumiste asjade osa käivituks siseministri määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui 2000. aasta 1. jaanuaril. Seega lükkuks registri käivitumine haldusõiguserikkumiste asjades kuni ühe aasta võrra edasi. Samaaegselt teeb Siseministeerium kõik võimaliku, et register käivituks täielikult juba järgmise aasta 1. juulil. Oma osa mängib siin see, et Eesti õigussüsteemis on väga suur hulk ametnikke, kellel on halduskaristuse määramise õigus, mistõttu nad kõik peavad ühel või teisel viisil suhtlema karistusregistriga ning edastama registrile seaduses ettenähtud andmeid, samuti saama neid andmeid. Siin on vaja lahendada päris palju turvaprobleeme. Möödunud aastal koostati ligikaudu 330 000 haldusõiguserikkumise protokolli. Seega on haldusasjade osa karistusregistri andmete üldmahus ülekaalukalt valdav. Senises kriminaalkartoteegis on üldse kokku ligikaudu 400 000 kaarti, mille andmetest enamik kantakse üle karistusregistrisse. Juba selle aasta lõpuks kantakse üle umbes 144 000 kaarti. Eespool märgitud juristide ja infotehnoloogide ebakõla tõttu planeeris Politseiamet registri käivitamiseks kaks aastat, mistõttu 1998. aastaks küsiti raha 1,8 miljonit krooni. Eraldati aga ainult 400 000 krooni. Eelarve projekti koostamise ajal oli karistusregistri seaduse eelnõu alles menetlemisstaadiumis, millest ka eelmainitud probleemid registri käivitamisel. Järgmise aasta eelarve projektis on karistusregistri rakendamiseks pakutud kuni kolm miljonit krooni. Siseministeerium loodab siiski, et rahamured lahenevad ning register käivitub meie pakutud tähtajal. Õiguslikult on hädavajalik ja korrektne, et karistusregistri käivitamisel tekkinud ebakõla kõrvaldatakse esitatud seaduseelnõu heakskiitmisega parlamendi poolt. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Austatud siseminister! Teie ettekandest oli aru saada, et kõigepealt oli juristide ja infotehnoloogide vahel mingi arusaamatus ja teiseks planeeriti käesoleva aasta eelarve valesti. Kas on veel mingeid põhjusi, mis takistasid tähtaegset käivitamist, või oli tähtaeg ise ebareaalne? Millised need juristide ja infotehnoloogide erimeelsused täpselt olid?

Aitäh! Tegelikult võib öelda, et tähtaeg oli ka kindlasti natuke ebareaalne, sest niisuguste suurprojektide puhul on vaja korraldada riigihange, enne riigihanget on vaja koostada lähteülesanne, ühesõnaga, on veel asju, mis vajavad omajagu tööd. Loomulikult tuleb tunnistada, et võib-olla ei olnud karistusregistri käivitamise plaan meil algusest peale kõige paremini ette valmistatud. Juristide ja infotehnoloogide vastuolu seisnes selles, et infotehnoloogid planeerisid selle registri käivitamiseks kaks aastat, juristid ehk eelnõu parlamendile esitajad jätsid selle lihtsalt tähele panemata. Mis puutub küsimuse kolmandasse osasse ehk eelarve planeerimisse, siis parlament võttis selle otsuse vastu 19. novembril, aga nagu me teame, esitas valitsus käesoleva aasta riigieelarve parlamendile juba septembris.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni aseesimehel kolleeg Tõnis Seesmaal.

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas seaduseelnõu nr 1028 selle aasta 12. ja 17. novembril ning meie komisjoni tööst võtsid osa Siseministeeriumi töötajad ja ka siseminister. Siseminister leidis, et karistusregistri seaduse vastuvõtmisel eelmise aasta novembris ei arvestanud Siseministeerium piisavalt täpselt registri käivitamiseks nõutavate tööde mahtu ning ressursse. Komisjonis tekkis arvamus, et tegemist on lihtsalt tähtaja edasilükkamisega, ja seoses sellega nõustus Siseministeerium muutma eelnõu teksti selliselt, et kriminaalasjade kohta peetav register käivituks järgmise aasta 1. jaanuariks ning haldusõiguserikkumiste osa siseministri käskkirjaga kehtestatud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 2000. aasta 1. jaanuaril. Sellise muudatuse aktsepteeris ka komisjon ja muudatus viiakse eelnõu teksti järgmise lugemise ajal. Hääletustulemusega 3 poolt, 1 vastu, 1 erapooletu otsustati seaduseelnõu lubada 18. novembril esimesele lugemisele ning teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 26. november 1998 kell 12.

Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 1028 esimene lugemine lõpetada. Teistsuguseid ettepanekuid esitatud ei ole. Seega on karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu suunatud teisele lugemisele ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 26. november kell 12.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele meie tänase istungi viimase päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 ja isikuandmete kaitse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ja ettekandeks on sõna siseminister Olari Taalil.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile on esitatud esimeseks lugemiseks Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 ja isikuandmete kaitse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõus sätestatu mõte on lihtne: see näeb ette, et Eesti riik täieneb uue valitsusasutusega, milleks on Andmekaitse Inspektsioon Siseministeeriumi valitsemisalas. Siiski ei tule seda ettepanekut võtta kui bürokraatia järjekordset võitu ning seostada seda võiduga eurorindel. Andmekaitse Inspektsioon, mille sisuks on andmekaitse järelevalve, on meile vajalik sellest sõltumata, kas me astume või ei astu Euroopa Liitu või juba oleme seal. Informatsiooni globaliseerumine ja kõikehaaravus Eesti üha kiireneva arvutistamise taustal nõuab riigilt meetmete võtmist, et informatsioon kui relv ei muutuks relvaks selle otseses tähenduses, mis muudab olematuks igaühe põhiõigused ja vabadused, õiguse turvalisusele ja privaatsusele. Ka meie Eestimaa praktikas on need asjaolud ühel või teisel viisil päevakorral olnud, kas Kadaka turul või massiteabevahendites või kohtusaalis. Et selles üliolulises valdkonnas hakkaks valitsema seaduslikkus ning igaühe õigusi ja vabadusi ei ahistataks infotehnoloogilise isetegevusega, ongi meil vaja Andmekaitse Inspektsiooni. Selle inspektsiooni moodustamise otsus oleks tulnud vastu võtta üheaegselt isikuandmete kaitse seadusega. Seda siiski ei tehtud, vaid piirduti ebamäärase delegatsiooninormiga isikuandmete kaitse seaduse §-s 34, mis kohustas valitsust moodustama andmekaitse järelevalve asutuse 1997. aasta 1. jaanuariks. See delegatsiooninorm läks vastuollu Vabariigi Valitsuse seadusega, sest viimase kohaselt moodustatakse valitsusasutusi seadusega. Seetõttu oligi valitsus sunnitud moodustama Siseministeeriumi andmekaitseosakonna ja panema viimasele andmekaitse järelevalve asutuse funktsioonid. Seda lahendust peeti ajutiseks ka Vabariigi Valitsuse istungil, kus käsitleti andmekaitse osakonna moodustamist. Olukord oli seega teatud mõttes kummaline. Osakond allub küll ministrile, kuid ministril ei ole mingeid õigusi osakonna poolt täidetavate funktsioonide osas. Vastupidi, tegelikult on osakonnal õigus teha ministrile ettekirjutusi või teda trahvida. Leian, et käesoleval ajal on andmekaitse osakonna näol olemas baas teovõimelise andmekaitse inspektsiooni formeerimiseks. Andmekaitse Inspektsiooni tegevusvaldkond tuleb sama ulatuslik, kui ulatuslikud on kõikvõimalikud andmekogud ja registrid. Andmekaitse järelevalve asutusele on pandud ülesanded isikuandmete kaitse seaduse, andmekogude seaduse ja karistusregistri seadusega, samuti tulenevad need veel praegu vastuvõtmata seadustest. Nagu näete, tööpuudust neil karta ei ole. Andmekaitse järelevalveasutuse sõltumatusele rõhub ka Euroopa Liidu asjaomane direktiiv, seega liigutakse õiges suunas. Jääb loota, et ka meie parlament otsustab seda suunda rõhutada. Traditsiooniliselt tuleb veel lisada, kui palju see kõik maksumaksjale maksma läheb. Andmekaitse ei ole odav, samuti ei ole odav ka järelevalve ja odavat asja ei tahakski saada. Inspektsioonile on esialgu kavandatud 1,8 miljonit krooni ja eelarvesse on need numbrid sisse arvestatud. Tänan tähelepanu eest!

Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas valitsus loobub omapoolsest kaasettekandest? Jah, loobub. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni esimehel Daimar Liivil.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Viimane ettekanne hilisel öötunnil, see on seaduseelnõu 1041 kohta, mis räägib Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 ja isikuandmete kaitse seaduse § 27 muutmise seadusest. Tahaksin natuke täpsustada mõningaid küsimusi, mis härra siseminister siin tõstatas. Lähenemine on tegelikult natuke erinev sellest, mis oli härra siseministri ettekandes. See puudutab just andmekaitseosakonna ja nüüd siis Andmekaitse Inspektsiooni moodustamist. Kui me seadusandjana võtsime vastu isikuandmete kaitse seaduse, siis me nägimegi ette täpselt seda protseduuri ja protsessi, mis täna toimub. Põhjus ei olnud mitte seadusesse mingi ähmase andmekaitseasutuse sissekirjutamine, vaid põhjus oli täiesti proosaline. Nimelt võeti isikuandmete kaitse seadus vastu hetkel, kui riigieelarve oli kinnitatud, summad eraldatud ja ainuke võimalus andmekaitseasutus kiiresti asutada oli tegelikult selle moodustamine Siseministeeriumi osakonnana. Ja täpselt niimoodi valitsus tegigi. Juba sel ajal oli kokkulepe, et kui nimetatud osakond on komplekteeritud ja esimene tööring on läbi, siis viiakse osakond käesoleva aasta lõpus iseseisva riigiasutuse ehk siis inspektsiooni staatusesse ja inspektsioonile eraldatakse järgmisest eelarveaastast ka raha. Käesolev seaduseelnõu lahendabki just nimelt seda probleemi täpselt nii, nagu Riigikogu koostöös valitsusega omal ajal planeeris. Selle koha pealt väga palju midagi juurde lisada ei ole. Küll aga tahaksin Riigikogule öelda õiguskomisjoni poolt, kes praegu tegeleb teatud ulatuses ka andmekaitse järelevalve asutuse tegevuse kontrolliga, et aastane tegevus on olnud päris edukas, päris tõsine. Tänu selle osakonna tegevusele on hakatud riigis ja riigiasutustes, päris mitmes ministeeriumis aru saama, mis on andmekaitse, kuidas seda tuleb teostada, milliseid õigusakte ja milliseid meetmeid on vaja, et need asjad hakkaksid toimima euroopalikus kontekstis. On oluline, et me kasutaksime seda kogemust, mis maailmas on. Kontrolli teostaval komisjonil on mõningad probleemid, mis on meieni jõudnud ja mis vajavad käsitlemist selle aasta eelarve puhul. Vaatamata sellele, et see iseseisev eelarve on kinnitatud, pean ma siiski vajalikuks Riigikogule need arvud välja tuua. Esialgu oli nimetatud asutuse eelarveks plaanitud üheksa miljonit krooni, tänaseks on sellest eelarves alles jäänud 1,9 miljonit krooni. Riigikogu-poolset kontrolli tegeva komisjoni poolt võin öelda, et tõenäoliselt oleks siin koht, kus tuleks siiski mõelda selle üle, et andmekaitseasutusel peaks olema natukene rohkem raha. Et nad ei maksaks ainult palkasid oma töölistele, vaid oleksid võimelised neid inimesi, kes selle valdkonnaga ministeeriumides ja ametites tegutsevad, ka harima, sest riigiasutustel, kes on seotud registrite süsteemi ümberkujundamisega, on just nimelt andmekaitse valdkonnas küllaltki palju tööd. Nii et vaatamata sellele, et eelarvet oluliselt kärbitakse, tuleb õiguskomisjon tõenäoliselt Riigikogu ette ettepanekuga leida sellele inspektsioonile, kes nüüd saab endale seaduse alusel õigusliku tegevusbaasi, kas või pool miljonit juurde. Loomulikult on see kõigile nendele, kelle arvelt see tuleb, valus, aga Eesti riigi arengu seisukohalt, eriti arvestades meie registrite tormilist arendamist, on see summa hädavajalik. Kui õiguskomisjonis seda seaduseelnõu arutama hakati, siis esimesel hetkel mõtlesime, et arutelu kujuneb suhteliselt lühikeseks, aga päris nii see ei läinud. Me arutasime seaduseelnõu suhteliselt pikalt ja jõudsime järeldusele, et me teeme kindlasti esimese lugemise lõpetamise ettepaneku ja palume esitada muudatusettepanekud 23. novembriks kella 11-ks. Kuna selle seaduse vastuvõtmine ja jõustumine on seotud ka riigieelarvega ja seal olevate ridadega, siis ma ütlen veel niipalju, et teist lugemist ja seaduse vastuvõtmist planeerime 25. novembriks. Aitäh!

Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Daimar Liiv! Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 1041 esimene lugemine lõpetada. Teistsuguseid ettepanekuid esitatud ei ole. Seega on eelnõu suunatud teisele lugemisele ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. november kell 11. Lugupeetud kolleegid, meie tänase istungi päevakord on ammendatud. Tänan teid! Kohtume hommikul kell 10. Istung on lõppenud. Istungi lõpp kell 02.29.