Austatud Riigikogu! Kui kolleegidel on üle anda eelnõusid või arupärimisi, palun registreeruda. Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi, palun!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigile tähtajaliste võlakirjade emissiooni teel riigilaenu võtmine" eelnõu. Ettekande teeb teede- ja sideminister Raivo Vare.

Äsja Vabariigi Valitsuse poolt üleantud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigile tähtajaliste võlakirjade emissiooni teel riigilaenu võtmine" eelnõu kuulub juhataja arvates majanduskomisjoni kompetentsi.

Teiseks annab valitsus Riigikogu menetlusse riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse eelnõu. Ettekandja on kultuuriminister Jaak Allik.

Vabariigi Valitsuse poolt esitatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse eelnõu kuulub kultuurikomisjoni kompetentsi.

Järgnevalt anname üle mõõteseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Ettekandja on majandusminister Jaak Leimann.

Valitsuse poolt üleantud mõõteseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on majanduskomisjon.

Riigikogu menetlusse antakse loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse eelnõu. Ettekandja on keskkonnaminister Villu Reiljan.

Äsja üleantud loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse eelnõu kuulub keskkonnakomisjoni kompetentsi.

Riigikogu menetlusse antakse Euroopa Maksuametite Organisatsiooni põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekandja on rahandusminister Mart Opmann.

Valitsuse poolt üleantud Euroopa Maksuametite Organisatsiooni põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on majanduskomisjon.

Viimasena annab valitsus täna Riigikogu menetlusse Eesti Vabariigi valitsuse ning Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku omavalitsuse vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekandja on välisminister Toomas Hendrik Ilves.

Vabariigi Valitsuse poolt viimati üleantud Eesti Vabariigi Valitsuse ning Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku omavalitsuse vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on samuti majanduskomisjon. Jätkame kolleegidega, esimesena palun kolleeg Ants Käärma.

Härra esimees, asutatud kolleegid! Riigikogu juhatuse nimel annan menetlusse otsuse "Nõusoleku andmine Riigikogu liikme Siim Kallase kriminaalvastutusele võtmiseks" eelnõu. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 129 esitab Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsuse eelnõu Riigikogu menetlusse Riigikogu juhatus pärast õiguskantsleri sellekohase ettepaneku saamist. Õiguskantsleri ettepanek nr 22 esitati Riigikogule 16. juunil k.a.

Nimetatud otsuse eelnõule Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni ei määra. Kolleeg Kristiina Ojuland, palun järgmisena.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma annan täna üle arupärimise sotsiaalminister Tiiu Arole. Küsimus puudutab seda, et 26. septembril 1991. aastal ühines Eesti ÜRO konventsiooniga naiste mis tahes vormis diskrimineerimise likvideerimise kohta. Selle konventsiooni alusel peab liikmeks olev valitsus esitama iga nelja aasta tagant ülevaate naiste olukorrast. Eesti oleks pidanud esitama aruande juba nii 1992.  kui ka 1996. aastal. Kuna seda siiamaani tehtud ei ole, siis me oleme sattunud niinimetatud musta nimekirja koos niisuguste riikidega nagu Alžeeria, Angola, Botswana, Kambodža, Kongo, Malaisia jne. Nimetatud küsimuse selgitamiseks pöördun ma sotsiaalministri poole.

Kristiina Ojulandi arupärimine proua sotsiaalministrile edastatakse adressaadile kooskõlas seadusega. Rein Järlik, palun järgmisena.

Härra esimees! Daamid ja härrad! Riigikogu võttis hiljuti vastu jäätmeseaduse ja lõpetas geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse eelnõu esimese lugemise. Et tagada nimetatud seaduste kõigi nõuete täitmine, algatab keskkonnakomisjon riigilõivuseaduse muutmise seaduse, millega täiendatakse riigilõivuseadust kahe uue paragrahviga - 197¹ "Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse menetlemine" ja 197² "Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise või turustamise taotluse menetlemine". Annan üle eelnõu koos seletuskirja ja disketiga. Aitäh!

Keskkonnakomisjoni poolt üleantud jäätmekäitluse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ning turustamise nõuete täitmise seaduse eelnõu kuulub rahanduskomisjoni kompetentsi.

Lugupeetud kolleegid! Seoses meie viimaste nädalate suhteliselt pingelise päevakorraga ja sellega, et homme jõuab VII istungjärk lõpule, teeb keskkonnakomisjon Riigikogule ettepaneku pikendada geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse eelnõu nr 856 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega Riigikogu VIII istungjärgu 3. töönädala lõpuni, see on 1. oktoobrini 1998. Aitäh!

Lugupeetud kolleegid, kuna meil seisab ees hääletusprotseduur, palun kohaloleku kontroll. Hetkel on kohal 77 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele keskkonnakomisjoni ettepaneku pikendada geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse eelnõu nr 856 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega Riigikogu VIII istungjärgu 3. töönädala lõpuni, see on 1. oktoobrini. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Keskkonnakomisjoni ettepaneku poolt on 65 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 856 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega on pikendatud 1. oktoobrini. Sergei Ivanov, palun järgmisena!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma annan üle arupärimise siseminister Olari Taalile. 1997. aasta oktoobris viis Riigikogu välismaalaste seaduses sisse uue aastase Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarvu, vähendades põhjendamatult selle arvu 0,1%-lt 00,5%-le. Suvaline ja põhjendamatu piiramine mõjutab kõige negatiivsemal kujul inimeste pereelu ja tekitab tõsiseid takistusi perede taasühinemisel. Minu poole on pöördunud palju inimesi. Mul on 11 küsimust siseministrile ja ma tahan teada, mida kavatseb siseminister teha, et luua perekondade taasühinemise tingimused vastavalt aktsepteeritud euroopalikele normidele ja printsiipidele. Aitäh!

Kolleeg Sergei Ivanovi arupärimine härra siseministrile edastatakse adressaadile seadusega kooskõlas. Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud Riigikogu! Mul on au üle anda kaks seaduseelnõu. Üks puudutab kodukorraseaduse muutmist ja teine välissuhtlemisseaduse muutmist. Asja tuum on selles, et tuleks sätestada välisdelegatsioonide võrdsus, välistamaks võimaluse, et aparaadimängude abil mängitakse üks delegatsioon teisest paremaks. Teine eelnõu on natukene laiem, sest tegelikult on meil fikseerimata ka fraktsioonide ja komisjonide võrdsus.

Kolleeg Toomas Alatalu poolt üleantud välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu kuulub väliskomisjoni kompetentsi ning Riigikogu kodukorraseaduse muutmise seaduse eelnõu põhiseaduskomisjoni kompetentsi. Järgmisena palun kolleeg Endel Eero!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Valitsuse tööplaanis on tervishoiukorralduse seaduse eelnõu esitamine Riigikogule nihkunud kvartalist kvartalisse ja me ei saa edasi patsiendi õiguste kaitse seaduse läbitöötamisega. Sellepärast teeb sotsiaalkomisjon Riigikogu kodukorra seaduse § 141 lõike 2 alusel ettepaneku pikendada Vabariigi Valitsuse algatatud patsiendi õiguste kaitse seaduse eelnõu 427 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega kuni VIII istungjärgu 12. töönädalani. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 4. detsembril 1996. Teise lugemise tähtaega pikendati 10. detsembrini 1997 kuni VII istungjärgu 18. töönädalani. Aitäh!

Lugupeetud kolleegid, tegemist on seaduseelnõuga 427. Austatud Riigikogu, panen hääletusele sotsiaalkomisjoni ettepaneku pikendada Vabariigi Valitsuse algatatud patsiendi õiguste kaitse seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega kuni täiskogu VIII istungjärgu 12. töönädalani. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Sotsiaalkomisjoni ettepaneku poolt on 69 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 3. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 427 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega on pikendatud täiskogu VIII istungjärgu 12. töönädalani. Kolleeg Olev Raju.

Lugupeetud Riigikogu! Rahanduskomisjon teeb ettepaneku pikendada Mõõdukate fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu, see on eelnõu nr 842 teise lugemise tähtaega Riigikogu järgmise, see on VIII istungjärgu 3. töönädalani. Tänan!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele rahanduskomisjoni ettepaneku pikendada Mõõdukate fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu nr 842 teise lugemise tähtaega Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 3. töönädalani. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Rahanduskomisjoni ettepaneku poolt on 63 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid on 4. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 842 teise lugemise tähtaega on pikendatud meie täiskogu VIII istungjärgu 3. töönädalani. Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Iga päev toob ebameeldivaid uudiseid ja täna pidime teada saama, et mõned Rahvaerakonna talumehed on käinud Maapanga rahakeldrites nii nagu oma aidas ja et uksegi on nad kinni pannud. Seoses sellega on mul arupärimine Eesti Vabariigi välisministrile ja arupärimise teema on maksumaksja raha kasutamine. Aitäh!

Kolleeg Olav Antoni arupärimine härra välisministrile leiab samuti oma adressaadi kooskõlas seadusega. Tänan, lugupeetud kolleegid, sellega on kõik teiepoolsed ettepanekud vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! On aeg täpsustada tänast, kolmapäevast päevakorda. Liigsete küsimuste vältimiseks ma paluksin tähelepanu. Vastavalt juhatuse ettepanekule arutab Riigikogu täna väljaspool päevakorraküsimuste arutamise järjekorda esimesena Riigikogu juhatuse algatatud Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Riigikogu liikme Siim Kallase kriminaalvastutusele võtmiseks" eelnõu. Ettekande teeb siin õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli. Ja teisena õiguskantsleri käesoleva aasta 16. juuni ettepaneku nr 23 "Politseiteenistuse seaduse §-de 15 ja 17 kooskõlla viimine põhiseadusega" eelnõu, kus teeb ettekande õiguskomisjoni liige Priit Aimla. Vabariigi Valitsuse esindaja on palunud seoses härra Mart Opmanni ehk siis rahandusministri edasilükkamatute tööülesannetega mitte arutada tänases päevakorras olevaid päevakorrapunkte 1, 2 ja 3 mitte enne kella 4 ehk 16. Seoses sellega teeb juhatus ettepaneku muuta eelnõude menetlemise järjekorda järgmiselt. Pärast nimetatud kahe eelnõu arutamist võtaksime arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse eelnõu. Ettekande teeb siin majandusminister Jaak Leimann. Edasi Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise järelevalve seaduse eelnõu. Kaasettekande teeks siin Majandusministeeriumi tööstuspoliitika osakonna juhataja Rünno Lumiste ning kaasettekande majanduskomisjoni esimees Tiit Made. Edasi jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "Riigi 1998. aasta lisaeelarve" eelnõu lugemisega. Siin on kaasettekandeks palutud sõna anda Rahandusministeeriumi kantslerile Agu Lellepile ning Rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhatajale Ants Liiverile. Järgneb Riigikontrolöri ülevaade riigivara kasutamise ja säilimise kohta 1997. aastal ja edasi otsuse eelnõu 893. See on 1997. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamise otsuse eelnõu arutelu. Kaasettekande teeks siin Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja asetäitja Helju Valdre ning Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja asetäitja Lidia Heinsalu. Edasi jätkame seaduseelnõu 839 teise lugemisega. Lihtsustamaks teie arusaamisi, jätkub kõik nii, nagu on teile esitatud päevakorras, kuni 12. päevakorrapunktini teile esitatud variandis, kus võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsusseaduse paragrahvide 13, 15, 18, 19 ja 21 muutmise ning § 14¹ täiendamise seaduse eelnõu. Tegemist on teise lugemisega, ettekande teeb välisminister Toomas Hendrik Ilves. Kaasettekandja on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist. Edasi teie numeratsioonis päevakorrapunkt nr 13 ja see on teile komisjoni tööna uus täiendus ja nimelt Vabariigi Valitsuse algatatud ESTPLA 6 kohta käiva vastastikuse mõistmise memorandumi Eesti jalaväerühma positsioonidele paigutamise kohta Bosnias ja Hertsegoviinas rahvusvahelistes stabiliseerimisjõududes Taani pataljoni koosseisus ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegemist on teise lugemisega. Ettekande teeb kaitseminister Andrus Öövel, kaasettekande riigikaitsekomisjoni liige Enn Tarto. Edasi jätkub kõik nii, nagu on teil kirjas. Tänan!

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Riigikogu juhatuse algatatud Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Riigikogu liikme Siim Kallase kriminaalvastutusele võtmiseks" eelnõu. Enne kui ma palun Riigikogu kõnepulti õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja, lubage mul üsna lühidalt tutvustada teile nimetatud otsuse eelnõu menetlemist. Nagu teada, juhtivkomisjoni otsuse eelnõule ei määrata. Järgneb õiguskantsleri ettekanne, iga Riigikogu liige saab esitada kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata. Muudatusettepanekuid ei esitata. Avatakse läbirääkimised. Lõppsõnaks on võimalus ettekandjal ning fraktsioonide selleks volitatud esindajatel. Otsustatakse Riigikogu koosseisu häälteenamusega samal istungil, mil arutelu alustati, ja sellele Riigikogu liikmele, kelle kohta eelnõu on algatatud, küsimusi ei esitata, ta ei võta sõna ega hääleta. Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seadus sätestab, et ettepaneku Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmise kohta teeb Riigikogule õiguskantsler, ettepanek peab olema kirjalik ning see peab sisaldama õiguskantsleri motiveeritud seisukoha. Ettekanne peab sisaldama ettepanekus ja sellele lisatud dokumentides esitatut. Edasine on teilegi edastatud. Austatud Riigikogu! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja.

Härra esimees! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Daamid ja härrad! Esitasin 16. juunil käesoleval aastal Riigikogule ettepaneku anda nõusolek Riigikogu liikme Siim Kallase kriminaalvastutusele võtmiseks, millele on lisatud riigi peaprokuröri taotlus ja uurija poolt koostatud süüdistatavana vastutusele võtmise määruse ärakiri. Ettepaneku tekstis taotlesin selle maksimaalset vastavust taotluses ja määruses esitatud juriidiliste konstruktsioonidele, lauseehitusele ning järelduste sõnastusele eesmärgil vältida võimalikke erinevaid tõlgendusi ja ühtlasi kahjustamata osaliste võimalusi järgneva uurimise käigus. See oleks selgituseks ettepaneku teksti raskesti mõistetavuse kohta, mida palun lugeda ka võimalikuks vabanduseks, võimalikuks aumehelikuks reservatsiooniks. Lugupeetavad Riigikogu liikmed! 4. 02. 1997 algatati kriminaalasi kriminaalkoodeksi § 141¹ lõike 3 punkti 1 tunnustel selle kohta, et novembris 1993 kanti suure kasumi saamise eesmärgil Põhja-Eesti Panga töötajate poolt välispanka 10 miljonit USA dollarit, millega tekitati suur varaline kahju Eesti Vabariigile. Tekst määrusest. Edasise uurimise käigus toodi välja Eesti Panga ja tema ametiisikute osa nimetatud asjas, sealhulgas endise Eesti Panga presidendi Siim Kallase osa. Süüdistatavana vastutusele võtmise määruses kvalifitseeritakse Siim Kallase tegevust kriminaalkoodeksis ettenähtud kolme koosseisu järgi. 1. Siim Kallas töötas Eesti Panga presidendina septembrist 1991 kuni märtsini 1995. Eesti Panga põhikirja kohaselt oli Siim Kallas Eesti Panga kõrgeim ametiisik, kellele võib uurija arvates inkrimineerida alljärgnevad seadusevastased teod. 1.1. Siim Kallas allkirjastas Eesti Panga õigusnõunikule Urmas Kajule 26.10.1993 Tallinnas 26. oktoobrist kuni 30. oktoobrini 1993 kehtiva volikirja, milles Eesti Pank volitas Urmas Kajut esindama Eesti Panka läbirääkimistes Šveitsi finantsinstitutsioonidega ja alla kirjutama investeerimislepingule maksimaalse kehtivusega üks aasta üks päev summas kuni 10 miljonit USA dollarit ning samuti igale selle juurde kuuluvale juriidiliselt siduvale dokumendile. Määruse kohaselt oli selline volitus ebaseaduslik, kuna Eesti Panga 11.06.1991. a. ajutise reglemendi kohaselt võis Eesti Pank vaid Eesti Panga Nõukogu otsusel ettevõtluses osaleda. 1.2. Määruses tuuakse järgnevalt välja teiste Eesti Panga töötajate, st Siim Kallase alluvate teod, mis punktis 1.1. toodule järgnevad. Panga asepresidendi Eesti Panga presidendi ülesannetes Vahur Krafti ja Põhja-Eesti Panga esimehe Peeter Vähiga sõlmitud laenuleping number 25 1. novembrist 1993, millega Eesti Pank laenas Põhja-Eesti Pangale 10 miljonit USA dollarit. Nimetatud lepingu täitmiseks tehti järgmised toimingud. 1) 01.11.93 kanti eelnimetatud lepingus näidatud summa Põhja-Eesti Panga korrespondentkontole; 2) 02.11.1993 kandis Põhja-Eesti Pank 10 miljonit USA dollarit LS Soil kontole; 3) 05.11.1993 laekus nimetatud summa Põhja-Eesti Panga arvele tagasi, kuna Šveitsi pangas tekkis kahtlus tehingu seaduslikkuses ja raha seaduslikkuses; 4) 19.11.1993 tegi Põhja-Eesti Pank järjekordselt 10 miljoni USA dollari ülekande Mario Bertellile kuuluva firma Villa Paradiso Srl I - Brescia kontole A/C Ruegg pangas. Viimane kandis nimetatud summa kahes võrdses osas kellegi Tabasso (see viitab sellele, et isik ei ole kindlaks tehtud) ja Vito Schiralli pangakontole. Vito Schiralli kandis vastavalt Eesti Panga juristilt Urmas Kajult saadud makseinstruktsioonile 2 miljonit USA dollarit Põhja-Eesti Panga kontole ja 0,5 miljonit USA dollarit tasuks eeldatud kasumi arvelt Abram Sheri firma kontole Soome KOP pangas; 5) ülejäänud summa on uurimise andmetel võetud pankadest välja tundmatute isikute poolt, s.o teadmata kadunud. 1.3. 05.11.1993 andis Siim Kallas välja dokumendi pealkirjaga "Kinnitus raha olemasolu kohta", mille kohaselt Eesti Pank kinnitab täielikult panga vastutusega, et Põhja-Eesti Pank on Eesti Panga agent ning agendil on olemas raha väärtuses 10 miljonit USA dollarit investeerimiseks lepingu nr 35684/A1 järgi, mis sõlmiti 8.11.1993 ja see raha pärineb otseselt Eesti Panga vahenditest, on võlgadest vaba, arveldamiseks vaba ja mittekriminaalse päritoluga. See on dokument, mida taotles Šveitsi pank. 1.4. Järgnevalt on määruses Siim Kallasele kui Eesti Panga kõrgemale ametiisikule pandud süüks Eesti Panga juristi Urmas Kaju järgmised toimingud. 1.12.11.1993 sõlmis Urmas Kaju vastava volikirjata ja Eesti Panga Nõukogu kooskõlastuseta Eesti Panga nimel Šveitsis Zürichis seal ettevõtteregistris registreerimata Paradiso SAL c/o Consortium Oil Trade Corporation SA esindaja V.Schiralliga erainvesteerimise lepingu nr 12.11.1 ühisettevõtte moodustamiseks, mille kohaselt Eesti Pank teeb erainvesteeringu 10 miljonit USA dollarit üheks aastaks ja üheks päevaks. Lepingus ei nähtud ette investeerija kasumit ega selle jaotust. Uurija leiab, et tehinguga rikuti Eesti Panga presidendi 22. aprilli 1993. aasta käskkirja nr 58 p 2 a ja c nõudeid ning 11. juuni 1991 kehtima hakanud Eesti Panga Nõukogu ajutist reglementi, mille kohaselt Eesti Pank võiks osaleda ettevõtluses üksnes Eesti Panga Nõukogu otsuse alusel. 15. novembril 1993 Helsingis ja 16. novembril 1993 Tallinnas sõlmis Urmas Kaju koos Abram Sheri ja Põhja-Eesti Panga esimehe Peeter Vähiga 14. septembri 1993. aasta lepingule lisa, mille alusel pidid kõik Eesti Panga õigused ja kohustused lepingu nr 12.11.1, see tähendab eelmises punktis osundatud lepingu järgi üle minema Põhja-Eesti Pangale. Määruse kohaselt taheti lepinguga varjata keskpanga tehingut ja jätta muljet, et investeerijaks ei ole Eesti Pank. 1.5. Määruses on Siim Kallase süüks arvatud veel järgmist. Esiteks. 30. novembril 1994, omamata Eesti Panga Nõukogu vastavat otsust, sõlmis ta Põhja-Eesti Pangaga investeerimislepingu, mille punkt 1.1 kohaselt Eesti Pank volitab ja Põhja-Eesti Pank investeerib 10 miljonit USA dollarit enda nimel Eesti Panga eest ning vastutusel kolmanda investoriga sõlmitud lepingu alusel ja tingimustel. Lepingu punkt 2.2 alusel garanteerib Eesti Pank tagasivõtmatult Põhja-Eesti Panga investeeritud 10 miljonit USA dollarit kogu paigutuse ajaks. Teiseks. Siim Kallas ei informeerinud Eesti Panga seaduse § 22 lõike 3 sätete kohaselt õiguskaitseorganeid ühe kuu jooksul 1993. aastal teostatud 10 miljoni USA dollari ebaõnnestunud investeeringust. Kõigi ülaltoodud toimingute kogumis süüdistatakse Siim Kallast määruse ärakirjas ametiseisundi kuritarvitamises kriminaalkoodeksi § 161 tunnustel. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Määruses leitakse, et Siim Kallase tegevuses leiduvad ka kriminaalkoodeksi § 15 lõike 1 ja § 141¹ lõike 3 punkti 1 tunnustele vastavad teod. See on äraseletatult suures ulatuses riisumise ettevalmistamine ametiseisundi kuritarvitamise teel. Siia on määruses loetud: esiteks, Urmas Kaju poolt eelnevalt märgitud konsultatsioonilepingu nr 35684-A1 sõlmimist 8. novembril 1993 ja 12. novembril 1993 Zürichis sõlmitud erainvesteerimislepingut nr 12.11.1; teiseks, asepresident Vahur Krafti korraldust 1. novembrist 1993 10 miljoni USA dollari ülekandmiseks. Määruses leitakse, et ülalmainitud lepingutes jäeti vastuolus Eesti Panga presidendi käskkirjaga nr 58, millele ma varem ka viitasin, fikseerimata saadav tulu. Järeldatakse, et eeldatava minimaalse kasumi 10 miljonit USA dollarit omastamiseks olid loodud tingimused, mis Šveitsi-poolsete partnerite raha väljapetmise ja omastamise tõttu jäi lõpuni tegemata. Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Viimasena loetakse Siim Kallase süüks seda, et ta ei esitanud Eesti Panga seaduse § 31 kohaselt 1995. aasta veebruaris Eesti Panga audiitorile juba mainitud 30. novembril 1994. aastal Eesti Panga nimel Põhja-Eesti Pangaga sõlmitud investeerimislepingut. Määruses on see kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi § 148⁶ lõike 1 järgi, s.o pädevale järelevalve ametiisikule, antud juhul audiitorile, teadvalt ebaõigete andmete esitamine. Kõrge kogu! Määruses on antud Siim Kallasele esitatud süüdistuse piirid. Vastavalt seaduse §-le 8 ei saa õiguskantsler oma ettepanekus süüdistuse piiridest väljuda ega neid korrigeerida. Seaduse § 7 lõike 1 kohaselt on õiguskantsleri ülesandeks kontrollida süüdistatavana vastutusele võtmise määruse ja läbiviidud menetluse vastavust kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvide nõuetele. Kriminaalmenetluse koodeksi § 48 lõike 2 kohaselt on käesolevas asjas järgmist liiki tõendid: 26 tunnistaja ütlused, nõudekirjadele esitatud vastused, õigusabi palvetele esitatud vastused, lepingute koopiad, maksekorraldused, raha ülekannete kinnitused, Siim Kallase poolt allakirjutatud dokument pealkirjaga "Kinnitus raha olemasolu kohta", võetuse ja läbiotsimiste protokollid, ühtekokku 1377 lehekülge. Seaduse § 7 lõige 1 ei anna õiguskantslerile õigust kontrollida ja hinnata tõendeid. Tõendite kontrollimine kujutab endast nende kvaliteedi selgitamist. Viimase puhul eristame: 1) tõendi enda sisulist analüüsi, mille eesmärgiks on tõendi sisu tõele vastavuse selgitamine; 2) teatud juhtudel on vajalik täiendavate uurimistoimingute läbiviimine, see tähendab võrreldes fakte samas asjas esinevate teiste tõendite sisuks olevate faktidega. Tõendite hindamise õigus on vastavalt kriminaalmenetluse koodeksi §-le 50 antud kohtule, prokurörile, uurijale ja juurdlejale, kes hindavad tõendeid oma siseveendumise kohaselt ning ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Süüdistatavana vastutusele võtmise määrus on koostatud kriminaalmenetluse koodeksi § 121 nõuete kohaselt ning käesoleva ajani läbiviidud menetlust võib lugeda vastavuses olevaks kriminaalmenetluse koodeksi sätetega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes põhiseaduse paragrahvidest 76 ja 139 lõige 3 ning Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seaduse § 7 lõikest 3 teen Riigikogule ettepaneku anda nõusolek Riigikogu liikme Siim Kallase kriminaalvastutusele võtmiseks kriminaalkoodeksi § 161, § 141¹ lõike 3 punkti 1 ja § 15 lõike 1 ning § 148⁶ lõike 1 järgi. Tänan!

Tänan, härra õiguskantsler! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Jürgen Ligi, palun esimesena!

Austatud härra Truuväli! Kohtus on kombeks, et kuulatakse peale süüdistuse ära ka kaitse ja süüalune. Öelge, kuidas on täna tagatud meie otsuse tasakaalustatus ja õiglus, kui on kasutada ainult süüdistuse konstruktsioon ja sõnaõigust ei ole n-ö süüalusel, potentsiaalsel süüalusel? Tänan!

Tänan selle küsimuse eest! Ma pean teile, lugupeetud rahvaesindaja, meelde tuletama Eesti Vabariigi põhiseadust. Põhiseaduses on öeldud, et Riigikogu on seadusandlik organ. See seadus, mis on piiranud ka minul kui professionaalsel juristil öelda oma sõna asjade kohta, on teie poolt, sellesama koosseisu poolt vastu võetud. Seda esiteks. Teiseks. Lähtuvalt sellestsamast seadusest, mille seesama koosseis on vastu võtnud, ei ole ta üheski punktis pannud õiguskantslerile prokuröri ülesandeid. Järelikult õiguskantsler ei süüdista. Järelikult ei ole see kohtuprotsess. Järelikult ei ole ka alust kõnelda kaitsealusest. Teine küsimus. Ma leian, et viimasel ajal on ajakirjanduses korduvalt avaldatud seisukohti, et see protseduur, mille esindaja ma praegu olen, on liiga formaalne ehk teiste sõnadega öeldes liiga mõttetu. Ma jään selle seisukoha juurde, mida meie Põhiseaduse Assamblee otsustas. Kui kõikides teistes riikides on olemas teatud immuniteedi reeglite kaitsemehhanismid kõrgete riigiametnike ja eriti parlamendisaadikute kui rahva poolt valitud esindajate kaitseks nende võimaliku ründe vastu poliitilisel, huligaansel või muul ajendil, siis minu arvates Põhiseaduslik Assamblee toimis nii demokraatlikult kui üheski riigis ei ole toimitud: ta jättis selle küsimuse otsustamiseks teile, kõrge kogu. Kui te leiate, et on alust algatada kriminaalvastutust, siis seejärel on parlamendiliige, Vabariigi President jt võrdsed kõigi meie kodanikega, st ei olda võrdsemad teistest kodanikest. Ma leian, et see on ääretult demokraatlik, mõistlik ja aktsepteeritud lähenemisviis.

Tänan! Kas härra õiguskantslerile on veel küsimusi? Ekraan on tühi, näib et ei ole. Tänan, härra õiguskantsler!

Aitäh! Ma loodan, et teil saab olema sama vastutusrikas ja raske kui mul, aga toimige nii nagu minagi: süda raske, aga südametunnistus puhas.

Tänan! Austatud Riigikogu! Avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Keegi arvamust avaldada ei soovi. Kas võime läbirääkimised päevakorraküsimuses lugeda peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. On lõppsõna võimalus. Härra Truuväli ei soovi. Fraktsioonide selleks volitatud esindajad? Esimesena palun kolleeg Igor Gräzin, kõne kõnepuldist. Lõppsõna pikkus on kolm minutit.

Ma tean, et Riigikogus istuvad erudeeritud, paljulugenud inimesed. Lubage alustada kirjandusest. "Keegi pidi Josef K peale valetanud olema, sest ilma et ta midagi kurja oleks teinud, võeti ta ühel hommikul vahi alla." Täpsustan: Franz Kafka "Protsess". See külmade uduste Praha ööde unenägu kestab. Meil on õnnestunud üles ehitada seaduste, protsesside ja menetluste niivõrd kuratlik süsteem, et muud võimalust ei ole tavakodanikul ega parlamendisaadikul oma kaitseks midagi öelda, kui nõuda enese kohtu alla andmist. Alates asja algatamisest kuni siia paigani on olemas ainult üks inimene, kellel puudub mis tahes protsessuaalne õigus midagi öelda peale tunnistuse - seesama süüdistatav. Isegi vastava seaduse paragrahv ütleb: süüdistatavale Riigikogu liikmele küsimusi ei esitata, sõna ta ei võta ja ta ka ei hääleta. Ühesõnaga, inimese ja kodanikuna teda enam ei ole. On protsess, on süüdistus, Kafka ... ja meie siinpool. Pärast kõiki neid päevi ilma süüdistuseta, ilma õiguseta vastata on sundviskes kõik, kaasa arvatud ka härra õiguskantsler. Valikut ei ole. Politseimehed ja -naised muidugi maha arvata. Selles olukorras leiab Reformierakonna fraktsioon, et ainus, mis on inimlikult õige ja aus, on nõustuda saadikupuutumatuse äravõtmisega kolleegilt Siim Kallaselt. Veel kord, muud võimalust ennast kaitsta ja tõde jalule seada lihtsalt ei ole. Olukord on paradoksaalne. Juba teist korda on meie ees eelnõu, mille vastuvõtmisest on kõige rohkem huvitatud mitte valjuhäälsed süüdistajad, vaid süüdistatav ise. Juristina väidan: mis tahes objektiivsele vaatele on näha, et nimetatud süüdistuse taga pole midagi, mis juriidiliselt vett peaks, aga see on omaette jutt. Maksumaksjate raha eest on politseiametnikud seda asja veeretanud, menetlenud, ajakirjanduses valgustanud, olgu siis peale, maksame kinni ka veel selle kohtuprotsessi, veel mõne Šveitsi- ekskursiooni, oleme kannatlikud. Tallinnast ja New Yorgist pärit kirjanik Sergei Dovlatov on öelnud: kriminaaltoimik pole lampassidega püksid, toimiku õmbleb valmis kas või 10 minutiga. Ühte sellist toimikut me juba nägime. Aga kas on keegi, kes on siinsamas uuesti öelnud: Heiki Kranich ei olnud milleski süüdi. Ka nüüd, Kallase loo taga, on uurijad-tegijad, läheb nüüdki veidi aega enne kui tuleb meie riigi täisametlik otsus, et Kallas on aus mees ja pole milleski süüdi. Nondelesamadele kriminaaltoimikute rätsepatele ei lähe korda, et minu pinginaabri Heiki Kranichi kunagi veidi peiarlikku silmavaatesse on sugenenud metalli. Uskudes pühalt ja õigustatult seda, et nende üle võimu ei ole ja nemad ei vastuta millegi eest, ei mõtle nad selle üle, missuguseks saavad elud ja perekonnad pärast seda, kui nad maksumaksja rahadega on oma toimiku kokku õmmelnud. Olgu, võtame Siim Kallaselt ära tema saadikupuutumatuse, mis juba niigi ei tähenda suurt midagi. Kordan: see on Reformierakonna fraktsiooni ametlik seisukoht. Aga jätke mulle üksiku mohikaanina õigus olla selle otsuse vastu põhimõtte pärast ja sellepärast samuti, et nüüd oleks teada: mina, Gräzin Igor Nikolai poeg, sündinud 1952. aastal, venelane, kohtulikult karistamata, loobun nüüdsest ja igaveseks mis tahes puutumatusest, mis mul parlamendiliikmena teoreetiliselt võinuks kunagi olla. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Igor Gräzin! Kas keegi fraktsiooni volitatud esindajatest soovib veel sõna lõppsõnaks? Ekraan on tühi. Lugupeetud kolleegid! Me asume otsuse eelnõu hääletamisele. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Riigikogu liikme Siim Kallase kriminaalvastutusele võtmiseks". Palun võtta seisukoht ja hääletada! Nimetatud otsuse vastuvõtmise poolt on 73 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid on 2. Otsus on vastu võetud ning Riigikogu andis nõusoleku Siim Kallase kriminaalvastutusele võtmiseks.

Austatud Riigikogu! Asume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskantsleri 16. juuni 1998. aasta ettepanek nr 23 politseiteenistuse seaduse paragrahvide 15 ja 17 kooskõlla viimine põhiseadusega. Protseduur on teile tuttav ja ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti õiguskomisjoni liikme Priit Aimla.

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon käsitleb politseiteenistuse seaduse paragrahvides 15 ja 17 nimetatud politseiniku ilma tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisega seonduvat elukoha muutust vabatahtlikuna ja seega mitte vastuollu sattumisena põhiseaduse §-ga 34, mis sätestab igaühele õiguse elukoha valikuks. Küsimust arutati õiguskomisjoni koosolekul 16. juunil ja kohal olnud komisjoniliikmed otsustasid ühehäälselt õiguskantsleri ettepanekuga mitte soostuda. Aitäh!

Tänan, Priit Aimla! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Mihkel Pärnoja, palun esimesena!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, ma paluksin siiski natuke põhjalikumalt selgitada, millise mõttekäigu või milliste mõttekäikude tulemusena jõudis õiguskomisjon seisukohale, et politseiniku käest mitte küsides ehk teisisõnu, tema tahte vastaselt teda ühest kohast teise tööle viies on sellega kaasnev elukoha muutus vabatahtlik. Kelle jaoks see on vabatahtlik ja kelle jaoks see ei ole vabatahtlik? Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! See on vabatahtlik loomulikult sellesama üleviidava politseiniku jaoks. Maailmas on üsna palju linnu, mille ühest servast teise, kodunt tööle sõitmiseks läheb paar tundi. Eestimaal on täiesti võimalik sõita Paidest Türile tööle, Võrust Valka tööle, Sillamäelt Narva tööle, samuti ka Pärnust Tallinna või Tallinnast Pärnu. Kui inimene tahab, siis ta vahetab selleks ka oma elukoha, kui ei taha, siis ei vaheta.

Tänan! Mihkel Pärnojal on ka teine küsimus.

Aitäh! Teine küsimus puudutab tegelikult sedasama. Võiks siis küsida niimoodi: kas õiguskomisjon on sügavalt veendunud, et edaspidi võiksid Eesti politseis teenida ainult poissmehed?

Õiguskomisjon ei ole mitte selles veendunud, vaid arvab, et seal võiksid vabalt olla ka naisemehed või lausa naised. Aga nii, nagu Riigikogus töötab inimesi erinevatest linnadest ja nendel on vabatahtlik elukoha vahetamine või mittevahetamine, niisamuti saab see olema ka politseitöötajaga, kes küll on tema tahte vastaselt pandud tööle teise linna, kuid elukohta ei sunni teda keegi vahetama. Kui see aga osutub vajalikuks politseiniku soovil, siis elukohta vahetada tahtes on tal loomulikult sellesama seadusega paragrahvis 17 märgitud õigus pretendeerida talle eraldatavale eluruumile.

Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem, palun järgmisena!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra Aimla! Kas taolised nõusolekuta üleviimise sätted võiksid sinu ja komisjoni arvates kehtida ka teistele ametnikele peale politseinike või miks üleüldse see probleem praegu just seoses politseinikega on üles kerkinud, et just politseinikke tuleks ilma nende nõusolekuta üle viia? Aitäh!

Esiteks ei ole seaduses nii kategooriliselt öeldud, et tingimata peab neid üle viima. Aga niisugune võimalus peab jääma. Põhjused peituvad sealsamas, kus üldse saab alguse põhjus või vajadus politsei loomiseks ja politsei eksisteerimiseks. Tegemist on inimeste, riigi kodanike ja teiste elanike korrakaitsega, see on küllaltki püha ja väärt eesmärk ja selle tõttu peavad mõned ametkonnad, kelle hulka kuuluvad tingimata ka sõjavägi ja politsei, lähtuma sellest printsiibist, et vahel tuleb töökohustusi täites olla silmitsi ka eneseohverdusega.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Õiguskomisjoni seisukohad tekitavad siiski küsimusi. Nimelt töökoha muutus nagu ei peaks kaasa tooma ilmtingimata elukohamuutust, mis ilmselt Eesti-suguses väikeses riigis tähendab seda, et ühest Eesti servast võib vabalt tööl käia teises Eesti servas. Ja ma küsin, kui Eesti oleks näiteks viis korda suurem riik, kas siis õiguskomisjoni seisukoht oleks ikka samasugune? Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Ma vastan siis, kui me koos Liia Hänniga töötame Eestist viis korda suuremas riigis. Ma ei oska praegu öelda.

Tänan! Kolleeg Vambo Kaal.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Mul tundub, et komisjonis soovitati inimesel mitte elukohta vahetada ja kaugel tööl käia. Siit tuleks ka minu küsimus. Kui Tallinnas elav politseinik peab käima iga päev Missos või Vastseliinas tööl, kas siis Politseiamet maksab talle igapäevased sõidurahad välja või arvatakse, et politseiniku palk on nii suur, et ta võib seda ise maksta, ja kas talle makstakse iga päev ka komandeeringurahad välja? Aitäh!

Aitäh! Täpsemat rahalist külge peegeldab siseministri sellekohane määrus. Aga mis puudutab teie küsimuse alguses toodud näitesse, siis siin ilmneb, et seaduse paragrahve on püütud lahti mõtestada kui võimalusi sihilikuks kättemaksuks või rahva keeles mägramänguks. Kui me lähtume sihilikust halva tegemisest oma alluvatele, siis me võime väga paljude seaduste mitmeid paragrahve kas siis põlastuse või naeru alla panna. Ma arvan, et kui vahekorrad on niivõrd halvad, et inimene sihilikult viiakse ühest äärmisest punktist teise, ütleme Kuressaarest Narva, mis on ainus vahemaa Eestimaal, mis ületab 400 kilomeetrit, siis politseinik lihtsalt lahkub ametist ja läheb mingile muule töökohale ja ka niisugused võtted ei ole keelatud, kui asi on äärmuseni viidud. Ma arvan, et need paragrahvid on loetavad ka ilma inimlikku kättemaksu sealjuures rakendamata.

Tänan! Kolleeg Ando Leps, palun järgmisena!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas õiguskomisjoni otsus kuulub sinu arvates juriidika või poliitika valdkonda? Aitäh!

Õiguskomisjoni otsus puudutab õiguskomisjoni tegevuse valdkonda. Õiguskomisjon on töödelnud ja menetlenud seda seadust ja vahel juhtub, et tuleb vigu leida ja tunnistada ka oma tehtud töös. Vahel harva juhtub ka vastupidi. Käesoleval juhul on tegemist selle teise juhtumiga.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Austatud Priit Aimla! Mina olen õiguskomisjoni suur austaja, aga praegune otsus tekitab minus küll täielikku nõutust ja vabanda, et küsimus on teise kandi pealt, aga sisuliselt seesama. Kui lähtuda sellest loogikast, mille sa ette kandsid, ja see on õiguskomisjoni loogika, siis anna mulle andeks, miks me maksame osale Riigikogu liikmetele sõidurahasid, mingeid päevarahasid, kuna nad võivad ise valida oma elukoha seoses sellega, et nad on Riigikokku valitud? Kus see loogika siin on?

Loogika on selles, et ma meelsasti vastaksin küsimusele, mis käsitleb politseiametniku üleviimist teise töökohta, mitte aga näitele asutuse kohta, mille nime ma küll patustades vahepeal esimeste vastuste juures pruukisin. Nii et ma üldistustega praegu meelsasti ei tegeleks, sest õiguskomisjon ei ole mind selleks volitanud.

Tänan! Kolleeg Jüri Adams, palun järgmisena!

Aitäh! Härra ettekandja! Mulle tegelikult meeldib õiguskomisjoni lähenemine selle poolest, et see ei ole teoreetiline lähenemine, vaid on konkreetne lähenemine siin ja praegu ja sellepärast minu esimene küsimus olekski järgmine. Kas komisjonile on teada juhtumeid viimastest aastatest, kus politsei juhtkond on pidanud vajalikuks ja taotlenud kellegi suunamist tööle teise kohta ja see on jäänud toimumata selle tõttu, et on põhjendatud alalise eluaseme asumisega uuest töökohast liiga kaugel? Või kas on teada juhtumeid, et selline ümberpaigutamine on toimunud ja see on ümberpaigutatava perekonnaelule kaasa toonud väga olulisi muudatusi, näiteks vajaduse kiires korras elukohta vahetada?

Selle küsimuse esitasin ma peatsele Politseiameti peadirektorile, tolleaegsele Politseiameti peadirektori kohusetäitjale, ja ta ütles, et siiamaani niisuguseid konflikte tekitavaid olukordi juhtunud ei ole, ja siis me meenutasime paralleelina näidet perekonnaseadusest, kus samuti mõni paragrahv äratas omal ajal meie terava tähelepanu küsitavusega, kas niisuguseid olukordi peab siis fikseerima, kas neid on olemas, ja advokaat Levin vastas selle peale, et seaduses peab kajastuma absoluutselt kõik, mis siin maailmas on võimalik. Praegusel juhul on tegemist sama nähtusega.

Tänan! Kolleeg Vambo Kaal, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud Aimla! Teie vastusest minu eelmisele küsimusele sain ma aru, et see säte on üks varjatud variante, kuidas tülikaks muutunud alluvast viisakalt lahti saada, saata ta Kuressaarest Narva ja loota, et ta annab siis ise lahkumisavalduse ja ei ole muid asju vaja teha. Aga kui see politseiametnik on seetõttu sunnitud omal soovil lahkuma, millised garantiid ta kaotab, mis see talle tegelikult maksma läheb? Aitäh!

Politseiametniku sotsiaalsed garantiid on vastavates seadustes kirjas. Neid leiab nii politseiseadusest kui politseiteenistuse seadusest ja ma ei hakka neid siin loendama.

Tänan! Kolleeg Ando Leps, teine küsimus.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra Aimla! Ma ei saanud oma küsimusele kahjuks vastust ja pean seda kordama. Kas õiguskomisjon ütles oma koosolekul otse välja, et õiguskantsler on eksinud oma ettepanekus nr 23, kui päris täpne olla, või siiski langetas puht KMÜ-liku poliitilise otsuse antud küsimuses? Aitäh!

Aitäh, härra Leps! Küsimusele on imelihtne vastata. Teile täpselt teadaolevatel andmetel on õiguskomisjonis vägagi erinevate poliitiliste vaadetega inimesi. On KMÜ esindajaid ja on ka Parempoolsete esindajaid, on ka Isamaaliidu esindajaid ja on ka Arengupartei esindaja. Nii et ühtset poliitilist platvormi meil mingil juhul ei ole. Samuti ei ole me igapäevases kõnepruugis vähemalt koosolekutel tihanud kasutada väljendit "õiguskantsler eksis". Küll aga kordub üsna sageli fraas, et erinevad inimesed ja erinevad ametnikud käsitlevad põhiseaduse üksikuid paragrahve üksteisest erinevalt. Eelmine kord oli komisjonil suurem piikide murdmine seoses vangide kirjavahetusega, kus meie trakteeringud põhiseaduse § 43 kohta olid samuti erinevad. Nüüd on need § 34 suhtes samuti erinevad. Õiguskantsler toob oma kaaskirjas näiteks fakti, et õigust elukoha valikule on lubatud erandina käsitleda sõjaväelaste puhul. Seal ei ole näiteks nimetatud vange, ometigi teame, et kinnipeetavatel ei ole elukoha valikuks mingit võimalust. Nii nagu meie arvates kirjavahetuse vabadus kuulub nende vabaduste hulka, mis vabaduse kaotanul ära võetakse, niisamuti elukoha valimise õigus on käsitletav selle seaduse raames ikkagi täiesti kehtivana, kui inimene ise tahab valida endale elukohta sunniviisiliselt määratud tööpaigas. Vastus oli muidugi pikk, aga võib-olla ma ei saanud jälle teie poolt mõeldud tuumale pihta. Õnneks on teil küsimuste arv täis.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor, palun teine küsimus.

Aitäh, esimees! Austatud Priit Aimla! Minu küsimus lähtub sinu pikast vastusest. Nagu ma aru sain, arvab õiguskomisjon ka õiguskantsleri vastusest tulenevalt, et elukohta pole õigus valida sõjaväelastel ja vangidel. Kummad on siis politseinikud?

Härra Nestor, ma pean vabandama. Seal kaaskirjas, mida mul ei ole praegu siin silme all, on nimetatud sõjaväelasi ja veel kedagi. Seal ei ole kinnipeetavaid kirjas, aga ometigi on päris selge, et kinnipeetavatele see ka ei laiene. See oli minu jutu sisu.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets, palun järgmisena!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Priit Aimla! Täna on siis tõusnud ühe seaduse, politseiseaduse § 15 lõige 2 üksikuna päevakorda ja kõigile on ühtlaselt selge, milles on küsimus. Ma ei tahaks seda teistpoolt puudutada, see võib tõesti pärast tänast arutelu anda võimaluse kedagi töölt vabastada sellisel viisil, kuna võib-olla mõni pole varem selle peale tulnudki. Minu küsimus lähtub nüüd hoopis teisest. Teadagi on õiguskantsler meil siin palju esinenud ja me ise oleme tema poole pöördunud, et saada õiget hinnangut nii ühe kui teise asja kohta. Kas õiguskomisjoni otsusest võib välja lugeda, et õiguskantsler on seekord eksinud ja tema pädevus satub teatud mõttes küsimärgi alla? Tänan!

Aitäh, härra Peets, selle üsnagi üldistava ja vägivaldselt meile ettesöödetud trakteeringu eest! Aga meie oma suhtelises pidevas ajapuuduses käsitleme just neid küsimusi, mis menetluse all on. Ja meil ei ole kordagi põhjust olnud peatuda teemal, kas õiguskantsler kõigile meeldib või tahaks keegi mõnda teist. Meil ei ole põhjust olnud seda arutada ja me ei tee seda ka nähtavasti edaspidi. Vähemalt märtsini 1999.

Tänan! Kolleeg Jüri Adams, teine küsimus palun!

Aitäh, härra Aimla, esimese vastuse eest! Ma sain aru, et me arutame teooria pinnal, mitte elu praktiliste probleemide pinnal. Minu teine küsimus oleks nüüd natuke seadusandluse taustal. Ma aktsepteerin seda, et politsei peab olema teatud määral distsiplineeritud süsteem, kus peab tegema ka niisuguseid asju, mis võib-olla ei meeldi, kaasa arvatud minema teise kohta. Aga samal ajal ei koosne inimese elu tõepoolest tööst, vaid tal on ka kodu, perekond. Kas praegu on politseisüsteemis olemas mingisugune mehhanism, mis lahendaks sellesuunalisi vaidlusi, kas on võimalikud mingid protestid, edasikaebamised jne? Ja teiseks. Kas asi ei ole võib-olla ehk ainult selles, et seadus vajaks detailiseerimist selles mõttes, et eristada erinevaid üleviimise liike ja kehtestada nende puhul erinevad tingimused?

Politseiproblemaatika sisaldab endas veel palju lahendamata küsimusi, aga üks neist hakkab juba lahenema, ma pean silmas nende palgaprobleemi. Kui politseis töötab sama arv inimesi, nagu neile on kohti ette nähtud, siis iseenesest juba väheneb tunduvalt, ma ei saa küll öelda et absoluutselt, võimalus, et kedagi peab sunniviisiliselt kuhugi viima. Tegemist on ikkagi kaadripaigutuse vajadustega neil puhkudel, kui ühes piirkonnas lihtsalt ettenähtud tööjõudu ei jätku. Ja loomulikult, arvestades meie kriminogeense olukorra siiski aina hullemaks muutumist, arvan ma, et peetakse võimalikuks ka politseinike kohtade arvu suurendamist, mis on, nagu ma juba ütlesin, paremate palkade juures täiesti mõeldav ka reaalselt ellu viia.

Tänan! Kolleeg Ants-Enno Lõhmus.

Lugupeetud härra esimees! Hea kolleeg Priit Aimla! Mul on tunne, et õiguskomisjon valis teid täna kaasettekandjaks, arvestades teie head huumorimeelt. Ja mulle tundub päris uudsena see variant, et Eestit võrreldakse linnriigiga. Kas õiguskomisjoni poolt loodud seisukoht, et Eestis võivad inimesed sõita Võrust Tallinnasse ja Valgast Kuressaarde tööle, hakkab nüüd kehtima kõigi riigiteenistujate kohta ja ka nende teiste riigiteenistujate nõusolekut ei ole üleviimiseks vaja, ja kui see nii ei ole, siis miks on erandolukord tekitatud politseile ja mitte kogu riigiteenistujate perele?

Kõigepealt küsimuse teisest poolest. Kui me ei näe erinevust politseiniku ja mõne teise eluala esindaja vahel, siis esitaksin vastuküsimuse, kas te ei oleks kummaliselt imestunud, kui teile tuleks järsku vastu arst või korstnapühkija ja ütleks, et te olete arreteeritud. Politseiniku puhul te seda imeks ei pane. Mis puutub nüüd üldistusvõimesse ja õiguskomisjoni õigustesse muuta seda Eestimaa elu niivõrd keeruliseks ühes või teises valdkonnas, siis ma pean ütlema, et isegi õiguskomisjoni eilne otsus ei sisalda ju endas mingit diktaati. Teatavasti reageeritakse õiguskantsleri ettepanekutele hääletamisega Riigikogu saalis ja see, mida otsustas õiguskomisjon eile, ei pea andma sama tulemust Riigikogu saalis.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra esimees! Hea kolleeg, mulle tundub, et meie arutelu on pisut absurdne selles mõttes, et sa ju esindad siin praegu õiguskomisjoni ja tema seisukohta, et seekord õiguskomisjon ei nõustu õiguskantsleriga. Paraku selles põhjenduses, miks komisjon ei nõustu, kuulsin ma ainult seda, et komisjonile tundus, et see suunamine on vabatahtlik, aga õiguskantslerile tundus, et see suunamine on kohustuslik ehk sunniviisiline. Tundumisest on asi nagu natukene kaugel, kui me asja sisuliselt arutame. Õiguskantsler on oma põhjendused esitanud. Mis põhjendused olid õiguskomisjonil, et politseiseaduses on tegelikult tegemist vabatahtlikkusega? Aitäh!

Aitäh! Te tsiteerisite mind valesti. Ma alustasin sõnadega "õiguskomisjon käsitleb", mitte "õiguskomisjonile tundub". Ma alustasin sõnadega "õiguskomisjon käsitleb" ja ta käsitleb elukoha muutust seoses sunniviisilise mujale tööle paigutamisega vabatahtlikuna. Mul ei jää muud üle kui korrata ja paluda teha siiski vahet inimese enda nõusolekuta töökoha muutmisel ja siiski vabatahtlikuks jääval elukoha muutmisel.

Ekraanilt nähtub, et küsimusi rohkem ei ole. Tänan, Priit Aimla! Austatud Riigikogu! Avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Tuletan meelde, et läbirääkimistel võivad sõna võtta üksnes fraktsioonide selleks volitatud esindajad. Mihkel Pärnoja, palun, Mõõdukate fraktsiooni poolt.

Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu! Ma olen siin puldis selleks, et teatada, et Mõõdukate fraktsioon kutsub Riigikogu üles toetama õiguskantsleri ettepanekut. Me oleme olnud politseiteenistuse seaduse menetlemise algusest peale seisukohal, et sellisel moel on tegemist teatud inimõiguste ahistamisega. Vajadus kaitsta inimesi kurjategijate eest ja kuritegevuse vastu edukalt võidelda, on selles osas, mis puudutab politseiteenistust, ka nendes piirkondades, kus politseinikke on suhteliselt vähe, lahendatav teiste meetoditega. Antud juhul võib tõesti asja käsitleda ka niimoodi, et politseis saaksid enam-vähem normaalselt töötada ainult poissmehed või vanatüdrukud, sest politseiteenistuse seadus näeb ette ületunnitöö võimaluse kuni 16 tundi päevas, kohustuslikku valveaega 300 tundi aastas. See tähendab, et töökohaga seonduvalt on politseinik sunnitud olema praktiliselt olenevalt sellest, millised ülesanded talle antakse, mõnikord ära nii kaua aega, et perekond jääb täiesti omapead. Kui perekonnaelu tahetakse normaalselt jätkata, kui lapsed tahavad normaalselt koolis käia, siis on elukoha vahetus, mis ei ole sunniviisiline seadusetähe järgi, praktiliselt täiesti möödapääsmatu ja seetõttu on õiguskantsler minu arust tõlgendanud seda seadusesätet täiesti õigesti ja näinud ka täiesti selget vastuolu põhiseadusega. Veel kord: need eesmärgid, mida taotletakse praegu seaduses oleva teksti alusel, on saavutatavad teisel teel ja seetõttu ma arvan, et Riigikogu peaks veel tööd tegema ja seadust muutma. Aitäh!

Tänan, Mihkel Pärnoja! Järgmisena palun Tiit Tammsaar sõnavõtt kohalt.

Tänan, härra juhataja! Kuulates härra Pärnoja põhjendusi, me siiski arvame, et politseil on eriline roll ühiskonnas. Me võtsime vastu erilise seaduse, samal ajal on iga inimese tööleasumine politseinikuna tema täiesti vaba tahte avaldus. Kui riik on erilised sotsiaalsed garantiid kehtestanud, siis riik ka nõuab veidi rohkem ja sellest lähtudes me arvame, et õiguskomisjon on teinud õige otsuse. Ma tänan!

Tänan, Tiit Tammsaar! Kas keegi soovib veel arvamust avaldada? Kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid 4. Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lugupeetud kolleegid, alustame hääletamisprotseduuriga ja tuletan meelde, et ma panen hääletamisele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt ja sisuliselt tähendab see seda, et õiguskantsler on käesoleva aasta 16. juunil teinud ettepaneku viia politseiteenistuse seaduse §-id 15 ja 17 kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 34. Alustame hääletusega. Austatud Riigikogu! Kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt? Palun võtta seisukoht ja hääletada! Õiguskantsleri ettepaneku poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu on 34, erapooletuid ei ole. Riigikogu ei nõustunud õiguskantsleri ettepanekuga. Sellega on meie teine päevakorrapunkt menetletud.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist ning ma palun ettekandeks kõnepulti majandusminister Jaak Leimanni.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesoleva söödaseaduse eelnõu on Riigikogu menetlenud alates eelmise aasta sügisest. Söödaseaduse eelnõu on kooskõlas toote ohutuse seaduse ja toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse põhimõtetega. Söödaseaduse vastuvõtmisega reguleeritakse oluline valdkond meie eurointegratsiooni suunas. Tuletagem siinkohal meelde, et söötade nõuetekohasust Eesti õigusaktidega siiani ei reguleerita. Söödaseaduse eelnõus kirjeldatud printsiibid on eelmistel lugemistel põhjalikult läbi räägitud, samuti on menetlemise käigus tõstatatud probleemide lahendamiseks seaduseelnõu täiendatud ja parandatud. Esitatud ning arvestamist leidnud muudatusettepanekud konkretiseerivad selle seaduse redaktsiooni. On ka vaieldavaid küsimusi, need on küllaltki spetsiifilised. Ma arvan, et üks põhjus on selles, et toote nõuetekohasusele vastavuse tõendamine ei ole meile veel päris omane ja piisavalt selge. Teised küsimused tulenevad aga põllumajanduse spetsiifikast. Mul on ettepanek anda sõna ka kaasettekandjale, Põllumajandusministeeriumi kantsleri vanemabile Indrek Grusdamile, kes lisab selgitusi ja vastab detailsematele küsimustele. Aitäh!

Tänan, härra minister! Ma pean siiski küsima, kas Riigikogu liikmetel on härra ministrile küsimusi. Liina Tõnisson, palun esimesena!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra majandusminister! Kas teie majandusministrina leiate, et tegemist on Eesti majandusele vajaliku, olulise ja korrektse seadusega? Aitäh!

Niivõrd kuivõrd me oleme otsustanud integreeruda Euroopa Liidu regulatsioonidega, on see strateegiliselt vajalik. Ma veel kord kordan, et ka toote nõuetekohasus laiemas mõttes seadusena ja toote ohutus laiemas mõttes seadusena ei ole võib-olla täna hädavajalikud ja seetõttu ka piisavalt mõistetavad, aga see on homsesse suunatud eelnõu.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 lõige 2 ütleb, et ametnike riikliku järelevalve pädevuse ja ettekirjutuste tegemise ning otsustuse andmise kord määratakse eraldi seadusega. Söödaseadus käib kahtlemata selle alla. Mul on selle söödaseaduse § 29 lõike 2 kohta üks väike täiendav küsimus. Eelmisel korral ma puudutasin seda, muud asjad ma sain enam-vähem selgeks. Lõige 2 ütleb, et järelevalveametnikul on õigus võtta toodetavast, töödeldavast või imporditavast söödast jne kontrollproove ja teostada muid toiminguid. Minu küsimus oleks nüüd selline. Kus kohas, mismoodi määratakse ära näiteks see, kui järelevalveametnikul tuleb äkki kell 1 öösel tahtmine võtta söödaproove? Kuidas ta seda teha saab, kuidas see asi korraldatakse? Tänan!

Tänan! Nii detailsele küsimusele ma ei oska vastata. Ma loodan, et kaasettekandja teeb seda.

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

Aitäh, härra lugupeetud juhataja! Lugupeetud majandusminister! Ma võtan sõnasabast kinni ja kuna majandusminister ütles niimoodi, et see seaduseelnõu on suunatud homsesse päeva, siis miks ei võiks me seda ka homme arutada ja homme vastu võtta? Aitäh!

Tänan! Kui te mõtlete seda sõna otseses mõttes homme, siis mul ei ole selle vastu midagi. Kuigi seda ei saa enam homsesse päevakorda panna. Et seda aga kuid edasi lükata, selleks ei näe ma mingisugust põhjust. Sellega olukord ei muutu. See hakkab kehtima 1. jaanuaril, nii et meil on piisavalt aega seda selgitada ja ettevalmistusi teha. Tänan!

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole ja ma palun kõnepulti küsimustele vastamiseks Põllumajandusministeeriumi kantsleri vanemabi, härra Indrek Grusdami. Kas küsimus jäi meelde? Palun!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõigepealt proovin vastata härra Ülo Peetsi küsimusele. Järelevalveametnikel ei saagi tulla kell üks öösel peale tahtmist võtta söödast kontrollproove, sest nende n-ö pädevus piirdub selle ajaga, millal nad täidavad oma kohustusi ja viivad ellu täidesaatvat riigivõimu järelevalve teostamisel. Tööpäev teatavasti selles mõttes ei kesta kella üheni öösel. Mis puutub muudesse vajalikesse toimingutesse, siis tegelikult iga kord, eriti lihtsööda puhul, ei ole muidugi vajalik kontrollproove võtta, võib ka visuaalselt hinnata konkreetse söödapartii vastavust. Seaduse rakendamise seisukohalt tahaksin öelda, et põhimõtteliselt me olime tegelikult valmis selle seaduse jõustumiseks juba 1. juulist, nagu see esimeses versioonis oli ka välja öeldud. Selles mõttes on siin söödatootjate esindajatega peetud juba mitmeid nõupidamisi, kaasates ka Euroopa Liidu eksperti, kes viibis Eestis seoses selle söödaseaduse eelnõuga üleskerkinud probleemidega, ning loomulikult on Põllumajandusministeeriumil valmis ka rakendusaktide eelnõud selle seaduse jõustamiseks täies mahus. Kui nüüd saaks seaduse sellise kujul vastu võtta, siis 1. jaanuarini on suhteliselt pikk aeg ja ma arvan, et kindlasti on võimalik lahendada neid probleeme veelkordsetel sellistel nõupidamistel ja kohtumistel faktiliselt nende tootjate, töötlejate, importijatega, keda see seadus konkreetselt puudutab. Aga edasi minnes ma võib-olla peatuksin veel mõningatel probleemsetel seisukohtadel, mida on siin minu käest põllumajandusministri käest küsitud. Asi puudutab põhimõtteliselt selle seaduse reguleerimisala, küsimust, millele see seadus siis ikkagi laieneb. Kui me võtame selle eelnõu ette, siis § 1 lõige 1 ütleb, et tegemist peab olema turustamisotstarbelise tootmise ja töötlemisega. See tähendab, et selline eesmärk peab tootjal ja töötlejal olema, selline peab olema tema põhitegevusala, sellest peab tema saama tulu ja me ei taha selles seaduses reguleerida ega sätestada nõudeid nendele konkreetsetele loomakasvatajatele, kes oma loomade tarbeks söötasid teevad ja siis võib-olla ülejääke teinekord turustavad. Nii et ka Euroopa Liidu õiguslik raamistik põhimõtteliselt hakkab pihta tööstuslikust tootmisest ja töötlemisest, turule toomisest, kui võtta direktiivi sõnastuses seda asja, ja loomulikult sealtmaalt, kus toimub söödalisandite kasutamine. Selles mõttes, et söödalisandeid kasutatakse segasöötade tegemisel, mis oma ohtlikkuse astmelt on võib-olla nii-öelda natuke kõrgemal tasemel kui seda on lihtsöödad. Selles mõttes tuleb nendele seaduseelnõu §-s 2 esitatud legaaldefinitsioonidele veel kord tähelepanu juhtida ja öelda, et kui kaks lihtsööta on omavahel kokku segatud, siis see ei ole lõikes 4 esitatud legaaldefinitsiooni järgi segasööt. Segasööt on kindlasti see, kus kasutatakse söödalisandeid. Ja loomulikult, kui toimub söödalisandite kasutamine, siis peab see tulema selle regulatsiooni alla ja omama vastavustunnistust ning muidugi on vastavustunnistuse osas toote nõuetekohasuse tõendamise seaduses võib-olla põhjalikum regulatsioon, kui siin seaduses. Samas aga ei saa pidada selles mõttes eriti otstarbekohaseks ja õigeks nende kohustuste sätestamist selliste kaudsete viidetega toote ohutuse seadusele ja toote nõuetekohasuse tõendamise seadusele, sest nende seaduste iseloom on niisugune, et nad eeldavad enda kõrvale eriseadust, mis koostoimes nende kahe seadusega rakenduks ja tagaks selle eesmärgi. Selles mõttes võiks kokkuvõtlikult veel kord rõhutada, et selle seaduse vastuvõtmine on ääretult vajalik selle valdkonna reguleerimiseks. Meie õiguslik raamistik on juba kord selline, et minister on võimetu õiguslikult tegutsema, et tagada oma valdkonnas korda, kui puudub seadus, mis teda selleks volitab. Põhiline osa sellest materiaalõigusest, kõik need normid, mis konkreetsete söötade kohta hakkavad kehtima, kõik see tuleneb tegelikult enamikus nendest määrustest, mis sisaldavad väga pikki loendeid konkreetsete söötade kohta, nn erinormi. Aga nende kehtestamine ilma selle seaduseta ei ole võimalik ja selles seaduses on lisaks materiaalõiguslikule poolele loomulikult vajalikud protsessuaalsed normid, sest teatavasti ei ole praktiliselt võimalik rakendada materiaalõigust ilma nende protsessuaalsete normideta. Sellega ma hetkeks katkestaksin.

Tänan, härra Grusdam! Ma saan aru, et teie kaasettekanne on tehtud. Kas on küsimusi? Uno Mereste, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja või kaasettekandja! Iseloomustades selle seaduse reguleerimisala ja rõhutades, et te mõistate nüüd selle all turustamisotstarbelist tootmist, rääkisite te väga ilusaid sõnu selle kohta, mis see turustamisotstarbeline tootmine teie arvates on. Teie arvates on see niisugune tootmine, mis on tootja põhitegevus, millest ta saab oma peamise tulu jne. Seda kõike te rääkisite. See on teie arusaamine sellest, mis on turustusotstarbeline. Nüüd küsin mina teie käest. Palun näidake mulle selles seaduses niisugune paragrahv, kus oleks kõik see öeldud, mida teie oma arusaamise kohaselt seletasite, nii et kohtutes ja igal pool muudes ametiasutustes võiksid inimesed võtta kätte selle seaduse ja saada aru täpselt nii, nagu teie aru saite. Ma olen teiega väga nõus. Teie arusaamine on väga õige. Aga palun näidake selles seaduses paragrahv, kus on öeldud see, mida te oma arusaamistest rääkisite! Aitäh!

Aitäh teile küsimuse eest! Muidugi, turustamisotstarbelist tootmist ja töötlemist selles mõttes eraldi defineeritud ei ole. Kuid ma juhiksin tähelepanu § 5 lõikele 2, kus on räägitud turustamisest. Samuti tahaksin öelda, et tegelikult on meil ju nõuded diferentseeritud, ja selles mõttes me loeme siit kindlasti välja, millised nõuded hakkavad konkreetsetele söötadele laienema. Eelkõige tahaksin seda diferentseeritust veelgi esile tõsta, et siin lihtsöötade ja segasöötade puhul on see n-ö erinev. Samas, kui ma tuleksin tagasi turustamisotstarbe juurde, selle käsitluse juurde, mida mina siin välja ütlesin, siis tegelikult see ei ole nüüd päris minu ainuisikuline käsitlus ja arusaam sellest. Selline, ütleme regulatsiooni iseloom oli selles seaduseelnõus sees ka siis, kui see oli kooskõlastusringil ja selline iseloom leidis põhimõtteliselt aktsepteerimist ka Justiitsministeeriumis ja loomulikult ka Vabariigi Valitsuses. Kui me oleme neid Euroopa direktiive siin tõlkinud ja proovinud siis sellest nii-öelda ingliskeelsest vahetust käsitlusest aru saada, siis seal on seda täpselt samamoodi käsitletud. Mõistete kasutus võib-olla ei ole päris selline nagu meil, rohkem on räägitud turule toomisest ja sellele eelnevast tootmisest ja töötlemisest.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Minu teine küsimus lähtub esimesest. Kas ma sain õigesti aru, et Põllumajandusministeeriumi ametnikud, riigiametnikud, ei ole pärast kella viit enam riigiametnikud, ehkki president arvas meil teisiti, et riigiametnik on kogu aeg riigiametnik. Aga olgu sellega kuidas kellegi arvamus on. Järelevalvet teostatakse ikkagi mitte ainult töö ajal, vaid ka muul ajal, järelevalvet muidu ei ole võimalik muide teostadagi, aga see ei ole minu küsimuse sisu. Ma tahtsin oma küsimusega teada, kas Põllumajandusministeeriumis on plaanis kehtestada mingi kord oma pädevuse piires, kuidas see järelevalve toimub, sest seaduse järgi on järelevalveametnikul õigus, aga kuidas seda õigust ellu viiakse? Kas on plaanis kehtestada mingi kord või jääb lihtsalt iga ametniku oma suva, kuidas ta tegutsema hakkab? Sellepärast ma tõin selle kujuka näite öise aja kohta. Tänan!

Aitäh! Ma olen teiega täiesti nõus, et kui inimene on riigiametnik, siis ta on riigiametnik kogu aeg ainsa vahega, et ta saab oma kohustusi täita ja oma pädevust realiseerida vaid oma tööajal. Mis puudutab seda, kas põllumajandusministril on kavas kehtestada mingisugune järelevalve kord, siis ma tahan öelda, et tegelikult järelevalve korraldus kui selline on loomulikult juba reguleeritud kogu Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas, nii riiklik järelevalve kui ka, ütleme selles mõttes teenistuslik järelevalve nende inspektsioonide allasutuste tegevuse üle. Aga järelevalvet tuleb vaadata nagu kahest aspektist. Esiteks on need järelevalveametniku volitused selles ulatuses, mis puudutavad juba n-ö kolmandaid isikuid, tootjaid või töötlejaid, kellele see seadus laieneb. Selles mõttes on see materiaalõiguslik pool, mis järelevalveametnikul on õigus teha, seaduses sätestatud. Selles suhtes mingisugust korda põllumajandusministri poolt eraldi ei tule. Tuleb muidugi nüüd nende kontrollproovide võtmise ja analüüsimise kord, sest see on vahetult, põhimõtteliselt seotud selle tootja või töötleja õigustega, kelle söödast kontrollproov võeti, ja tema peab teadma, millise metoodika järgi tema kontrollproovi analüüsitakse ja kas see on näiteks õigesti võetud. Aga mis puudutab sellist inspektsioonisisest töökorraldust, siis siin peab muidugi peamiselt inspektsiooni peadirektor need funktsioonid järelevalveametnike vahel jaotama, mida keegi teeb ja kelle üle keegi kontrolli teostab. Kuid ministril on loomulikult võimalik omalt poolt antavate aktidega sekkuda sellisesse korraldusse, kui ta leiab, et see ei taga nõuetekohast tulemust. Aitäh!

Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! See on üks nendest teatud mõttes spetsiifilistest seadustest, mille puhul kehtib see reegel või ma ei tea isegi öelda, kuidas seda nimetada, et seaduse kirjutajad saavad ilmselt suhteliselt hästi aru, mida nad tahavad selle tekstiga öelda, aga lugejatel tekib sageli terve rida küsimusi ja selleks, et aru saada, mida seadusandja on tahtnud öelda, peab ta pöörduma mingi ametniku poole, et saada sellele tõlgendus. See ei anna just eriti head hinnangut seaduseelnõule. Mina vaatasin § 4 lõiget 3 ja mul tekkis kõigepealt küsimus, miks on vaja anda topeltdelegatsiooni, aga see ei ole minu küsimuse sisu. Ma paluksin teil seletada lahti § 4 lõike 3 punkti 1, kus on räägitud söötade koostise miinimum- või maksimumnäitajatest ning lubatud hälbed nendest deklareeritud näitajatest. Koostis kokku annab alati 100%, ei ole võimalik, et koostist oleks üle 100% või alla 100%, ilmselt on mõeldud koostisosade sisalduse miinimum- või maksimumnäitajaid. Ja kui on miinimumnäitajast või maksimumnäitajast hälve allapoole või ülespoole, siis mis miinimum- või maksimumnäitajaga tegemist on? Minu arust on siin sõnastus nii segane, et on võimatu aru saada, mida on Vabariigi Valitsusel või Põllumajandusministeeriumil õigus kirja panna. Ehk selgitaksite mulle konkreetse näite varal, kuidas sellest sättest võiks aru saada. Aitäh!

Aitäh teile küsimuse eest! Siin ei ole tegemist topeltdelegatsiooniga, seda nimetatakse ka subdelegatsiooniks ja siin jääb Vabariigi Valitsusele võimalus selles seaduses antud volitusnormi alusel otsustada, kas ta kehtestab need konkreetsed nõuded ise või ta delegeerib nende kehtestamise põllumajandusministrile. Nii et selline põhimõte on võibolla täpsemalt väljendatud ka õigusloomealases regulatsioonis üldse. Mis aga puudutab küsimust § 4 lõike 3 punkti 1 kohta, siis konkreetse näite puhul ma tahaksin öelda seda, et siin segasöötadealases regulatsioonis on tegemist võib-olla sellise lähenemisega, et loomulikult mitte kogu koostisele ei sätestata nõudeid, vaid selle koostise üksikutele komponentidele sätestatakse miinimum- ja maksimumnõuded. Aga millistele komponentidele konkreetselt, see sõltub igast konkreetsest segasöödast, ja neid võib sätestada nii maksimumnäitajatena kui miinimumnäitajatena. Kui neid Euroopa Liidus kehtivaid norme vaadata, siis naljalt üle 10 näitaja ei ole seal ühe segasööda kohta kehtestatud, aga samas see õiguslik raamistik, mis söötade kvaliteeti, nii-öelda selle headust ja omadusi reguleerib, muutub pidevalt. Nii et selles mõttes võib ju juhtuda, et tulevikus on vaja neid näitajaid lisada. See on ka üks põhjus, miks see kõik tuuakse määruste tasemele, et oleks võimalik seda õigustehniliselt võib-olla lihtsamalt teha ja selles mõttes ei saa siin ka nüüd piirata võimalust kehtestada näiteks mingile konkreetsele söödale umbes 20 või 30 koostisnäitajat. Kui nüüd konkreetse näitega öelda, siis näiteks valgu sisaldus võib olla toodud ära miinimumnäitajana. Mis puudutab hälbeid, siis kui me konkreetse näitaja puhul räägime valgu sisaldusest, on hälve n-ö erinorm, mis lubab teatava mööndusega aine sisaldusel n-ö kõikuda, mis võib toimuda ju põhimõtteliselt säilitamise jooksul. Loomulikult ei tohi see norm nüüd omakorda minna vastuollu ohutuse normiga, et kui see juba niipalju kõigub, et konkreetsed söödad muutuvad ohtlikuks, siis hakkab toimima siin seaduses edaspidi mainitud ohtlike söötade edasise menetlemise protseduur.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus. Palun!

Aitäh! Kas siis võib nii aru saada, et kui mingis söödas on näiteks kehtestatud valgu miinimumnäitaja 9% ja hälve on pluss-miinus 1%, siis see võib olla ka 8%, ja mis siis on see miinimumnäitaja, kas 9 või 8? Kumba lugeda miinimumnäitajaks? Aitäh!

Miinimumnäitaja on siis kindlasti ikkagi 9. See peab olema 9 hetkel, kui sööt väljub tootja valdusest, aga hetkel, kui seda söötma hakatakse, võib tekkida selline hälve miinus 1 või pluss 1. Paljudel ainetel, mis sisalduvad söötades, on omadus aja jooksul oma koostise määra muuta keemilises protsessis.

Tänan, härra Grusdam! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti maaelukomisjoni esimehe Aavo Möldri.

Austatud juhataja, lugupeetavad kolleegid! Maaelukomisjon arutas söödaseaduse eelnõu 647 pärast teise lugemise katkestamist eelmise nädala teisipäeval sellel esmaspäeval 15. juunil. Pärast viimast lugemist laekus komisjonile väljastpoolt komisjoni 34 parandusettepanekut ja ma nõustun nende küsimustega, mis käsitlesid täna seaduse lahtikirjutamist, ja lubatagu mul ka öelda, et kindlasti on pikem menetlemise aeg söödaseadusele kasuks tulnud. Aga kuna täiendusettepanekud on seotud konkreetsete probleemidega, siis lubage mul lühidalt peatuda kolmel probleemil, mis võib-olla mõned kahtlused hajutab. Palju on ka siin saalis räägitud, et kelle kohta see seadus tõesti käib. See seadus käib kõikide ringlusse võetud söötade kohta. Uno Mereste kolleegina on küsinud mitu korda, et kas see tädi Maali kohta ka käib. Käib küll, sest see seadus vähemalt ei tohi võimaldada ühegi kvaliteeti mitteomava sööda ringlusse võtmist. Tädi Maali ei pea läbima mingisugust tunnustusprotsessi, ta ei pea ennast registreerima, ta ei pea maksma riigilõivu. Aga kui tädi Maali ütleme Uno Merestele selle sööda annab, siis Uno Merestel on seaduse alusel õigus küsida tädi Maalilt vastavusavaldust, kui ta ise aru ei saa, et see sööt hea on. Ja kui tädi Maali seda vastavusavaldust ei anna, siis ta muidugi rikub seadust. Teine probleem, millest aru ei ole saadud, on see, mis on tõesti segasööt. Zootehnikuna võin ma öelda, et segasööt on täisratsiooniline sööt, mis peab rahuldama looma umbes 40 vajadust, alates energiast ja proteiinidest. Asendamatud aminohapped, umbes 15 mineraali, 15 vitamiini. Kehtib nõue, et see peab olema läbinud tunnustamisprotsessi tõendamisasutuse poolt. Kui seadus käsitleb tunnustamisel tehnilist eeskirja, siis tähendab see seda, et tehakse selgeks, kas valitud tehnoloogiaga on võimalik kindla retsepti alusel saavutada väga erinevate koguste puhul vajalikku segamise täpsust ja jahvatuslikku peensust. Kui tehnoloogia seda ei võimalda konkreetsete retseptide lõikes, siis vastavustunnistust söödatehasele ei anta. Kui ta seda võimaldab, kui tal on olemas kaader, kes järgib tehases enesekontrolli raames kõiki seadusega seonduvat, siis annab Taimetoodangu Inspektsioon kuni viieks aastaks vastavustunnistuse koos kohustusega aidata tööprotsessi käigus seda tehast puhkudel, kui tehnoloogia ei pea söötade nõuetekohasuse nõuetest kinni. Need on mõned asjad, mis tõesti on meil siin saalis olnud natuke segased. Ma usun, et kui me kõik oleksime nii aru saanud, siis võib-olla oleksid paljud parandusettepanekud tulemata jäänud. Lubatagu mul mitte puudutada parandusettepanekuid. Neid võib hääletamise käigus analüüsida. Maaelukomisjon teeb teile ettepaneku söödaseaduse eelnõu 647 täna seadusena vastu võtta. Ma tänan!

Tänan, Aavo Mölder! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi?

Ma vabandan! Niipalju ma ütleksin lisaks, et söödaseaduse eelnõu nõuab seaduseks saamiseks 51 häält, kuna see käsitleb ka karistavat osa.

Tänan! Küsimused, palun. Paistab, et neid ei ole. Austatud Riigikogu! Avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Eldur Parder, palun esimesena! Kõne kõnepuldist.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Jälle pean ma tulema sellesama eelnõu pärast siia pulti. Ma usun, et viimast korda selle eelnõu puhul. Tahaksin välja öelda oma arvamuse. Esiteks selle seaduse kui terviku kohta. Ma arvan, et seda seadust ei ole siiski praegu vaja. Oleks vaja teha tegusid ja teha kõik selleks, et meil ei tuleks sisse ebakvaliteetset sööta, aga mitte hakata selle seadusega seda takistama. Me ei saa seda takistada. Selleks on teised meetmed. Ja ei ole vaja seda seadust. See selleks. Me tegime hea kolleegi Uno Merestega hulgaliselt parandusi siia eelnõusse. Neist väga paljud on lihtsalt selgitavad, mõistete selgituseks. Igal parandusel on oma põhjendus, miks seda vaja on. Aga ma loen üheks tähtsamaks parandust nr 3, kus on just räägitud jälle nendest väiketootjatest, kelle elu on niigi tehtud põrgulikult raskeks. Hea kolleeg Aavo Mölder rääkis siin tädi Maalist, aga ma usun, et Aavo teab väga hästi, et kui selle tädi Maali juurde minna ja ütelda, et kirjuta mulle nüüd vastavustõend, siis see tädi Maali saadab su sinna kohta ja ei anna sulle mingisugust tõendit. Seda oleme me proovinud juba mitmete niisuguste asjade juures, et me peaksime aru saama nendest vanadest inimestest ja võib-olla invaliididest, kes seal oma tarbeks või oma laste jaoks teevad seda väiketootmist ja aitavad end kuidagi edasi. Me peaksime sellest aru saama. Parandusettepanek nr 3 ongi selle jaoks tehtud, et jätta need inimesed rahule, las nad tegutsevad. See ei ole suur asi, aga need on ka inimesed meie ühiskonnas, meie endi keskelt, meie isad ja vanaemad ja kes nad kõik ei oleks. Nii et kui me paneme mõned parandusettepanekud hääletusele, siis te võib-olla kaalute neid, ja ma usun, et olete meiega nõus. Aitäh!

Tänan, Eldur Parder! Kas keegi soovib veel sõna? Uno Mereste, palun, sõnavõtt kohalt. Mikrofon on juba ammu sees.

Ei, ma tahan kõne pidada.

Uno Mereste palub kõnet. Palun, kõne kõnepuldist.

Lugupeetud esimees! Kallid Riigikogu liikmed! Seda söödaseadust on nüüd pikalt arutatud ja selle aja jooksul on see mingis mõttes tõesti paremaks läinud. Selles olen ma siin eelkõnelejatega ühel nõul. Suur saavutus on juba see, et maaelukomisjon on nüüd teinud niisuguse parandusettepaneku nagu parandusettepanek nr 1, et seaduses ei ole mõeldud mitte igasugust sööda tootmist ja töötlemist, vaid turustusotstarbelist tootmist ja töötlemist. Ma ütleksin, et kogu see pikk aeg läinud sügisest kuni siiamaani, mis on kulunud selle paranduse tegemiseni, ei ole läinud tühja. Ma teen ettepaneku selle paranduse poolt hääletada. Mina hääletan küll selle poolt. Aga samal ajal ei saa jätta märkimata, et kogu seadus ise on ikkagi, vabandan väga, õigusloome seisukohalt äärmiselt kirjaoskamatu. Ma esitasin lugupeetud kaasettekandjale küsimuse, mis on turustusotstarbeline tootmine. Kas selle kohta - see on praegu kõige tähtsam mõiste selles seaduses -on midagi lahti kirjutatud? Panite tähele, kuidas lugupeetud kaasettekandja vastas: ei, seaduses ei ole selle kohta midagi öeldud, aga mina saan niimoodi aru ja minu sõbrad Põllumajandusministeeriumis saavad ka niimoodi aru. Niisuguseid seadusi ei tohi vastu võtta. Need seadused on puudulikud. Edasi, üks põhimõiste selles seaduses on "tootja". Tootjale on tehtud mitmesuguseid ülesandeid, antud mitmesuguseid kohustusi jne. Kes on tootja, seda ei ole aga seaduses öeldud, legaaldefinitsioon puudub. Ma tuletaksin meelde lugupeetud õiguskantsleri õige mitmekordset esinemist siin Riigikogu saalis sellestsamast kõnepuldist, kus ta on rääkinud sellest, et meie seadusandluse üheks põhipuuduseks on legaaldefinitsioonide puudumine või puudulikkus. Antud juhul on tegemist niisuguse seaduseelnõuga, kus kaks kõige tähtsamat mõistet on lahti seletamata, hoolimata sellest, et sellele on nii palju kordi tähelepanu juhitud. Sel teemal võiks siin õige palju rääkida, aga ma ei taha teie aega raisata. Nähtavasti ei ole mitte midagi teha, Riigikogu häälteenamusega see seadus täna ilmselt vastu võetakse. Kui see niimoodi on, et me ei pööra tähelepanu seaduste õigusloomelisele kvaliteedile ja võtame neid lihtsalt nii-ütelda ülejala vastu, siis sellisel juhul on mul üks palve. Ma ühinen härra Eldur Parderi ettepanekuga hääletada sisse parandusettepanek nr 3. See puudutab maaelu ja maaelu kvaliteeti. Ma arvan, et mitte keegi muu kui Riigikogu, on kutsutud ja seatud tegema kõik selleks, et maainimestel kaoks ära niisugune ettekujutus, et oli väga hea nõukogude aeg: pidasin oma loomi ja söötsin neid paari kolme looma, nii palju kui lubatud oli, nagu tahtsin; keegi ei nõudnud minu käest mingisugust õiendit, paberit, et mina pean tegelema sööda arvestusega. Meie ettepanek taotleb seda, et väiketalunikud, kellel on mõni üksik loom, ja vanad inimesed, kes peavad loomi, rahule jätta. Ma saan aru, et see ei sobi sugugi lugupeetud söödatootmise teoreetikutele, kes tahaksid iga teelusikatäie sööta, mis antakse loomale, kuidagi dokumenteerida ja hoolitseda selle kvaliteedi eest. Meie ettepanek nr 3 on läbi arutatud mitme Tartu loomakasvatajaga. Nemad arvavad nii, et 10 tonni sööta aastas on nii väike kogus, mis Eesti loomakasvatuses mitte mingisugust nimetamisväärset mõju ei avalda. Sellel on meie loomakasvatuse kvaliteedile samasugune mõju, nagu sellel, kui keegi viskaks peotäie kohvijahu Ülemiste järve. Ei muutu Ülemiste järve vesi sellest kohviks ega saa ka ära rikutud. Ühesõnaga, meie ettepanek on maaelu kvaliteedi säilitamise, maainimeste rahu säilitamise eesmärgil kolmas muudatusettepanek vastu võtta. Aitäh!

Aitäh, Uno Mereste! Aavo Mölder, palun, sõnavõtt kohalt on registreeritud.

Austatud juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Ma püüdsin kaasettekandes öelda, et kolleegid härra Parder ja Uno Mereste püüavad sisse tungida lahtisest uksest. Mina ei lähe tädi Maali käest seda vastavusavaldust küsima, kui ma tean, et ta sööt on hea. Ja kui ta sööt on halb, siis ma ei lähe ostma. Minu meelest ütleb § 6 lõige 4 väga ilusti: "ostja nõudel". Kui ta ei nõua, siis ei ole tädi Maalil mingisugust vastavusavaldust vaja ja kõik on korras, kas ta müüb koorma sööta, 10 tonni, 20 tonni või 20 grammi.

Aitäh, Aavo Mölder! Kas keegi soovib veel arvamust avaldada? Lembit Arro, palun, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma tahaksin härra Merestele niipalju vastu öelda, et mul on omal praktilisi kogemusi majandis sellega, et 10 tonni või ka veel vähem tuliseks läinud vilja võib tappa sadu loomi. Aitäh!

Tänan! Ekraan on tühi. Kas ma võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid on 1. Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Keegi ei soovi. Sellisel juhul ma palun Aavo Möldri tagasi kõnepulti, et alustada laekunud muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Teine muudatusettepanek, autorid Uno Mereste ja Eldur Parder, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Keegi hääletamist ei nõua. Kolmas muudatusettepanek, autorid samad, samasugune on ka juhtivkomisjoni arvamus. Eldur Parder, palun!

Austatud juhataja! Palun hääletada! Põhjendus on esitatud.

Tänan! Komisjon, palun!

Ma komisjoni poolt tõesti ütleksin veel kord, et kolmas parandusettepanek on tehtud ettepanekuna, et seadust ei kohaldata. Ma enne ütlesin, et seadus peab käima tegelikult kõikide ringlusse võetud söötade kohta, sellised on ka Euroopa Liidu põhimõtted. Ainult lihtsöötade kohta ei pea müüja midagi vormistama, kui ostja seda ei nõua. Kui ostja nõuab, siis ta peab andma selle vastavusavalduse, mille ta saab hindamisasutusest kvaliteedi kohta. Kui ei nõuta, siis ei pea müüja mitte midagi tegema.

Kas me saame teada ka hääletustulemuse komisjonis?

Komisjonis olid hääletamise tulemused järgmised: ükski komisjoniliige ei olnud selle ettepaneku poolt, 4 olid vastu ja 1 jäi erapooletuks.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Nimetatud ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 31, erapooletuid on 1. Ettepanek toetust ei leidnud. Neljas muudatusettepanek, autorid Uno Mereste ja Eldur Parder, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei näi olevat. Viies muudatusettepanek, autorid on samad, sama on ka juhtivkomisjoni arvamus. Kuues muudatusettepanek on samadelt autoritelt. Uno Mereste, palun!

Palun seda hääletada! Siinjuures ma palun juhtida tähelepanu sellele seletusele, kus on korratud põllumajandusminister Variku sõnu, kes seletas, et see seadus retseptuuridega ei tegele. Peame siis põllumajandusministri seisukohta aus ja lugupidamises tema vastu hääletame selle poolt.

Tänan! Komisjon, palun!

Ma püüdsin ettekandes öelda, et seadus ei nõua registrisse registreerimist. Kuid ma püüdsin öelda ka seda, et ühtegi segasööta ei saa teha ilma retseptita ja retsepti alusel saabki hinnata vastavust nõuetele, mida tõendamisasutus lõpuks hindab vastavustunnistuse andmisel. Komisjonis ei toetanud seda ettepanekut keegi, 5 olid vastu, erapooletuid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu on 34, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Seitsmes muudatusettepanek, samadelt autoritelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Uno Mereste, palun!

Aitäh, härra esimees! Palun seda hääletada! Eelmisest hääletusest selgus, et maamehed ei pea põllumajandusministri jutust midagi. Vaatame, milline tulemus tuleb selle hääletusega. Aitäh!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon on arvamusel, et segasööt ei ole tõesti söötade segu. Ja kui Uno Mereste analüütikuna päris tõsiselt mõtleb, siis ta tõesti paneb tädi Maali selle ettepanekuga registreerimiskohustuse alla. Komisjonis ei toetanud seda ükski komisjoniliige, 5 olid vastu ja rohkem meid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Nimetatud ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 33, erapooletuid on 1. Ettepanek toetust ei leidnud. Kaheksas muudatusettepanek, autorid Uno Mereste ja Eldur Parder, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Keegi hääletamist ei nõua. Üheksas muudatusettepanek, autorid on samad, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Eldur Parder, palun!

Palun seda hääletada, põhjendus on siin all antud.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon leidis arutelu käigus, et kui me tõesti räägime käitlemisest - käitlemise me jätsime juba esimestes parandusettepanekutes välja -, siis tuleb tähelepanu pöörata kõikidele nendele tehingutele, mis siin kirjas on. See tähendas minu meelest komisjoni arvates riigi totaalset kontrolli, mida ei olegi võimalik teha. Sellega on võimalik ainult kontrolli sassi ajada. Komisjonis ei toetanud seda ettepanekut keegi, 3 olid vastu, 2 jäid erapooletuks.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 33, erapooletuid on 1. Ettepanek toetust ei leidnud. 10. muudatusettepanek on samadelt autoritelt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Uno Mereste, palun!

Aitäh! See märkus, et juhtivkomisjon on seda ettepanekut arvestanud, ei ole päriselt õige.

Kas te, Uno Mereste, palute hääletada?

Ma palun hääletada. See märkus, et juhtivkomisjon on arvestanud, ei ole päriselt õige. Ka parandatud redaktsioonis on turustamise all mõistetud ilma rahata andmist ehk kinkimist. See sõnastus siin on täielikum. Seejuures juhin tähelepanu sellele, et tegemist on mõistelise parandusega, see ei ole poliitiline ega puuduta tädi maalisid ega kedagi muud. Aitäh!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon oli siiski oli arvamusel, et parandusettepanek nr 25 osaliselt käsitles seda ja on sarnane, sellepärast ta kirjutas siia "sisuliselt arvestatud".

Hääled?

Selles suhtes hääletamist ei olnud.

Aitäh! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 10. muudatusettepaneku. Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Järgmine, 11. muudatusettepanek on samadelt autoritelt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Uno Mereste, palun!

Aitäh, härra esimees! Palun seda hääletada! Õigusloome üks põhitõde on, et kesksed mõisted peavad omama legaaldefinitsiooni. Tootjale pannakse mitmesuguseid ülesandeid, aga kes on tootja, seda ei ole seadus märkinud. Aitäh!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon jääb kolmanda parandusettepaneku seletuse juurde. See käib ikka jõusöödatehaste kohta, kes on meil põhilised segajõusööda tootjad. Ja nad toodavad ju ainult selleks, et seda turustada. Komisjonis ei olnud selle parandusettepaneku poolt keegi, 5 olid vastu, erapooletuid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu on 33, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. 12. muudatusettepanek on samadelt autoritelt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. 13. muudatusettepanek, 14. muudatusettepanek, autorid Uno Mereste ja Eldur Parder, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Eldur Parder, palun!

Palun hääletada! Põhjendus on olemas.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon soovib selle paragrahvi välja jätta. Komisjon oli ka arvamusel, et segasöödatöötlejad peavad olema tunnustatud ja registreeritud. Selle ettepaneku poolt ei olnud keegi, 5 olid vastu.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 31, erapooletuid on 2. Ettepanek toetust ei leidnud. 15. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 16. Valve Kirsipuu, palun!

Aitäh! Ma palun 15. hääletada. Aitäh!

Tänan! Komisjon, palun!

Siin on lihtsalt kaks korduvat sõna "Vabariigi Valitsus" välja jäetud. Komisjonis oldi ühehäälselt selle ettepaneku poolt.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Ettepanek leidis toetust. Järgmine, 16. muudatusettepanek on Uno Merestelt ja Eldur Parderilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei näi olevat. 17. muudatusettepanek on samadelt autoritelt ja on leidnud täielikku arvestamist. 18. muudatusettepanek on jäetud arvestamata. 19. muudatusettepanek, arvestatud täielikult. 20. muudatusettepanek on jäetud arvestamata. 21. muudatusettepanek on jäetud arvestamata. 22. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt ja leidnud täielikku arvestamist. 23. muudatusettepanek, autor Jaanus Männik, on täielikult arvestatud. 24. muudatusettepanek on Uno Merestelt ja Eldur Parderilt ning on jäetud arvestamata. 25. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 26. muudatusettepanek on Jaanus Männikult, jäetud arvestamata. 27. muudatusettepanek, autor sama, on arvestatud täielikult. 28. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt nii nagu ka 29., 30., 31., 32. 33. muudatusettepanek on Jaanus Männikult, nii nagu ka 34. 35. muudatusettepanek, autorid Uno Mereste ja Eldur Parder, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. 36. muudatusettepanek on Jaanus Männikult. Ando Leps, palun!

Palun hääletada!

Komisjon, palun!

36. parandusettepanek palub välja jätta sõnad "enda valitud". Seaduseelnõu loome järgi on tõesti tootjal-töötlejal endal võimalik valida tehnoloogia, millega ta tagab nende söötade nõuetekohasuse. Komisjonis ei toetanud seda ettepanekut mitte keegi. Viis olid vastu.

Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Ma võtan selle ettepaneku maha, kuna see on seoses ülejärgmise minu poolt tehtud ettepanekuga. Ma võtan selle praegu maha.

Jaanus Männiku ettepanek on tagasi võetud, kuna juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. 37. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 38. muudatusettepanek, Jaanus Männikult, on leidnud täielikku arvestamist. 39. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. 40. muudatusettepanek, Jaanus Männikult, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ando Leps, palun!

Palun hääletada!

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Enne kui ma ütlen seda, et ma võtan selle tagasi, ma natuke põhjendan.

Mihkel Pärnojal on käsi püsti. Ma saan aru, et Mihkel Pärnoja tahab öelda sedasama, mida juhataja. Kui te võtate tagasi, siis te võtate tagasi ja ei kommenteeri enam, sest see ei kuulu enam hääletamisele. Aitäh! Kas Mihkel Pärnoja on sellega nõus? Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon on selle ettepaneku tagasilükkamisel arvamusel, et vabariigis võib olla rohkem kui üks tõendamisasutus. Täna on selleks tõesti taimse materjali kontrolli laboratoorium.

Hääletamisele see ei kuulu ja seetõttu läheme edasi. Ma vabandan, et ma andsin komisjonile sõna. 41. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, 42. muudatusettepanek, Jaanus Männikult, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. 43. muudatusettepanek, samuti Jaanus Männikult, on jäetud arvestamata. 44. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka 45. 46. muudatusettepanek, Jaanus Männikult, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. 47. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka 48. 49. muudatusettepanek, autor Jaanus Männik, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ja viimane, 50. muudatusettepanek, Uno Merestelt ja Eldur Parderilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Keegi hääletamist ei nõua. Tänan! Sellega on Riigikogu läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud ja siinkohal on juhtivkomisjon palunud viia seaduseelnõu lõpphääletusele. Tuletan veel kord meelde, et seadusena vastuvõtmiseks nõuab nimetatud seaduseelnõu Riigikogu koosseisu häälteenamust ja sellega seoses korraldame ka kohaloleku kontrolli. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Hetkel on kohal 74 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu on 13, erapooletuid on 5. Seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise järelevalve seaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist ning ma palun ettekandeks kõnepulti majandusminister Jaak Leimanni.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teise lugemise jätkamiseks esitatud tehnilise järelevalve seaduse eelnõu kohta on tehtud 10 parandusettepanekut. Nendest kaheksa on eelnõu algatajale vastuvõetavad ja me toetame neid parandusi. Teist ja kolmandat muudatusettepanekut eelnõu algataja ei toeta. Teist ettepanekut ei saa toetada, kuna teravilja jahvatamine ei ole ainus plahvatusohtlik protsess teravilja töötlemisel. Statistika näitab, et kõige sagedamini toimub plahvatusi jõusööda valmistamisel ja teravilja hoidmisel ning alles kolmandal kohal on plahvatused jahuveskites. Ettepanek jätta seaduseelnõust välja teravilja töötlemine kui suurema ohtlikkusega tehnoloogiline protsess ei ole eelnõu algatajale vastuvõetav. Ükski teine seadus ei sätesta ohutusnõudeid teravilja töötlemisel. Eestis on toimunud teravilja esmatöötlemisel tolmuplahvatusi Valga, Tamsalu ja Tallinna teraviljakombinaadis ning Muuga sadama elevaatoris. Tööõnnetuste kasv Eestis ei anna võimalust leevendada ohutusalaseid nõudeid ning jätta seaduse reguleerimisalast välja teravilja esmatöötlemist. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et majanduskomisjon on välja pakkunud ka lahenduse koostöös eelnõu algatajaga, ja lahendus on selles, et jõusööda valmistamine ning teravilja hoidmine, puhastamine ja jahvatamine teraviljatööstuses fikseeritakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses. See tähendab siis esmatöötlemine käesoleva seaduse tähenduses. Selline on olnud ka senine praktika, praegu on vastavas nimekirjas 15 ettevõtet. Käesolev seadus on vajalik esitatud kujul eurodirektiivide nõuetele vastavate õigusaktide väljatöötamisel, sealhulgas ka teravilja töötlemise ohutuse eeskirjade koostamiseks. Ma tänan majanduskomisjoni loova koostöö eest ja teen ettepaneku esitatud eelnõu esitatud kujul seadusena vormistada. Tänan!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ekraanilt ei näe. Kas Vabariigi Valitsus loobub kaasettekandest? Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Tiit Made.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Tehnilise järelevalve seadus tuli meile menetlemisele 18. märtsil. Selle ajaga on see seaduseelnõu võtnud mõneti teistsuguse kuju. Selle kallal on tehtud tublisti tööd. Arvatavasti 90% selle seaduseelnõu esialgsest variandist on muudetud, kuid seaduse struktuur on jäänud samaks. Need muudatusettepanekud, mis teie ees täna on, annavad sellele seaduseelnõule viimase lihvi. Ja härra minister juba mainis, et kui te järgite komisjoni otsuseid ühe või teise muudatusettepaneku kohta ja nii hääletate, siis on seaduseelnõu täna küps selleks, et panna ta lõpphääletusele ja vastu võtta. Ma tänan!

Tänan, Tiit Made! Kolleegidel on küsimusi. Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kaasettekandja! Majanduskomisjon on muidugi leidnud hea lahenduse teravilja puhul. Aga ma küsiksin lõpuks siiski selle lahenduse kohta. Siin on jõusööda valmistamine kvalifitseeritud teravilja esmatöötlemisena. Seda võiks võib-olla siis võrrelda sellega, et mustikate korjamiseks nimetatakse moosi keetmist ehk teisisõnu jõusööda valmistamine on küll üks viimane protsess, mida teraviljaga võib teha, ehk see ei saa olla mingil juhul esmatöötlemine, vaid see on lõpptöötlemine. Siin oleks võib-olla paremini sobinud öelda lihtsalt teravilja töötlemine. Kuid ma küsin, kas mu arvamus on põhjendatud?

Mis puutub mustikatesse, siis ei ole. Aga kõiges muus osas on asi diskuteeritav, mida ka majanduskomisjon oma istungitel tegi. Ja tõesti, muudatusettepanek nr 4, eriti selle punkt 2 on väga tõsise mõttetöö tulemus ja kompromissi tulemus, sest komisjoni liikmed, aga eelkõige ka eelnõu algataja leidsid, et kui Eesti Maarahva Erakonna fraktsiooni poolt esitatud muudatusettepanekuid 3 ja 6 arvestada, siis eelnõu algataja ei saaks selle eelnõuga seaduse kujul seda, mida ta on tulnud otsima meie käest. Seetõttu me loomulikult ei väida, et see redaktsioon oleks ideaalne, kuid tundub, et see on kõige parem antud hetkel.

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Austatud majanduskomisjoni esimees! Mul on küsimus § 1 lõike 3 kohta. Kas te nõustuksite värskendama mu mälu, millised on need teised seadused, mis veel reguleerivad seda valdkonda, mida reguleerib käesolev seadus. Aitäh!

Ega see ei ole otseselt majanduskomisjoni ülesanne värskendada Olav Antoni mälu, kui ta seda ise ei ole viitsinud teha, aga antud hetkel ei ole ma konkreetselt võimeline seda mälu värskendama, sest ma arvan, et kui ma ka seda teeksin, ega sinna midagi kinni pidama ei jää.

Tänan! Olav Antonil on ka teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Ma tänan majanduskomisjoni esimeest, sest ta tõesti värskendas mu mälu selle teadmise osas, mida majanduskomisjoni esimees omab, sest neid seadusi lihtsalt ei ole. Aitäh! Teist küsimust ei ole, kuna te nagunii sellele ei vasta.

Olav Anton, kodukorraseadus kehtib ka sinu kohta. Tänan Tiit Made, rohkem küsimusi kolleegidel ei ole. Austatud Riigikogu, avan päevakorraküsimuses läbirääkimised, palun avaldada arvamust. Sooviavaldusi ei näi olevat. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Tänan, läbirääkimised päevakorraküsimuses on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ei näi soovi olevat. Ma palun siis Tiit Made tagasi kõnepulti, et läbi vaadata laekunud muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Muudatusettepanekud 2 ja 3 on majanduskomisjoni arvates üksteist välistavad ja kuuluvad seetõttu konkureerivale hääletusele põhitekstiga. Nendest teine muudatusettepanek on Ilmar Mändmetsalt, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolmas muudatusettepanek on Eesti Maarahva Erakonna fraktsioonilt ja on jäetud samuti arvestamata. Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Et välistada konkureerivat hääletust, siis me võtame oma maha.

Kolmas muudatusettepanek on tagasi võetud. Sellisel juhul loetlen edasi. Teine muudatusettepanek on Ilmar Mändmetsalt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Probleeme ei näi olevat. Neljas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Viies ettepanek on samuti juhtivkomisjonilt. Kuues muudatusettepanek on EME fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei näi olevat. Seitsmes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt nii nagu ka kaheksas ja üheksas. Tänan! Täiskogu on läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud ning juhtivkomisjon palub viia seaduseelnõu lõpphääletusele, millega ka alustame. Kas võib alustada? Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise järelevalve seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Tehnilise järelevalve seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutlusele Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "Riigi 1998. aasta lisaeelarve" eelnõu. Alustame selle kolmandat lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Pärast käesoleva lisaeelarve eelnõu teise lugemise lõpetamist laekus rahanduskomisjonile Riigikogu fraktsioonidelt ja komisjonidelt kokku 47 muudatusettepanekut. Arvestades varasemaid kompromisse käesoleva aasta lisaeelarve koostamise põhimõtete osas, on muudatusettepanekute arv olnud siiski mõnevõrra üllatavalt suur. Muudatusettepanekute põhjal võib tõdeda, et osaliselt on algseisust taganetud. Samuti on nähtav soov osa ministeeriumide ja riigiasutuste poolt vara võõrandamisest kavandatud täiendavad tulud suunata teistele ministeeriumidele või asutustele, sh ka kohalike omavalitsuste objektide finantseerimiseks. Eeltoodud põhimõtetest mittekinnipidamise tõttu ei saanud ma valitsuse esindajana sedalaadi ettepanekuid toetada. Ma ei saanud toetada ka ettepanekuid, kus varade müügist laekuvaid tulusid soovitakse suunata tegevuskulude suurendamiseks. Võrreldes valitsuse poolt esitatuga, on lisaeelarve eelnõu menetlemise käigus Riigikogus muudatusettepanekutega suurendatud tulu vara võõrandamisest kokku 75,1 miljoni krooni võrra. Valitsuse ettepanek teatavasti oli 84,5 miljonit krooni. Koos 1998. aasta riigieelarves kavandatuga, mis oli 94,2 miljonit krooni, peaks käesoleval aastal laekuma riigivara võõrandamisest kokku 253,8 miljonit krooni. See on üsnagi pingeline ülesanne. Ja kui arvestada, et mitmes muudatusettepanekus soovitakse vara müügist laekuvaid vahendeid mitte jätta praeguse valitseja käsutusse, vaid suunata need mujale, siis julgen arvata, et see vähendab riigivara valitsejate huvi tegelda mittevajaliku vara müügi korraldamisega. Eelnõu teisel lugemisel kerkis üles küsimus, miks ei ole ÜRO-lt rahuvalveoperatsioonidel osalemise eest tagasi laekunud summad suunatud kõik investeeringuteks, vaid ka Kaitseministeeriumi mõnede teiste kulude suurendamiseks. Sellelaadse küsimuse esitas härra Mihkel Pärnoja. Probleem on selles, et Kaitseministeeriumile on lisandunud kulusid, mille osas 1998. aasta eelarve eelnõu koostamise käigus ei olnud lõplikke otsuseid langetatud. Nimetagem siinkohal kasvõi kulusid, mis on seotud kaitseväe juhataja esindajaga NATO juures. Samuti võib märkida, et 1998. aasta riigieelarve eelnõu menetlemise käigus Riigikogus vähendati Kaitseministeeriumi kulusid 5,6 miljoni krooni võrra võrreldes valitsuse poolt esitatud eelnõus kavandatuga. Vaatamata käesolevas lisaeelarves kavandatule jääb kahtlemata ikkagi hulgaliselt probleeme, mille lahendamiseks sel aastal rahalised võimalused sisuliselt puuduvad. Lisaeelarve menetlemise käigus kerkisid üles Maapangaga seotud probleemid. Füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute poolt Eesti Maapanka paigutatud hoiuste tagamiseks tehti ettepanek suurendada riigieelarve aasta alguse vahendite jäägi arvel Vabariigi Valitsuse reservfondi 100 miljoni krooni võrra. Seda ettepanekut toetas ka valitsus. Arvan, et käesoleva lisaeelarve koostamise ja vastuvõtmisega on Vabariigi Valitsus ja Riigikogu teinud oma parima riigi ees seisvate kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks. Aitäh!

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, austatud härra minister! Loeme siit muudatusettepanekute loetelu ja imestame, et siin on oma paarkümmend ettepanekut, mida on teinud KMÜ fraktsioonid, mida valitsus ei toeta ja mida siiani ei toeta ka opositsioon, sest meie arvates ei ole eelarve reservide kasutusele võtmine otstarbekas, kui eesmärgiks on katuste parandamine, mitte näiteks Maapanga väikehoiustajate päästmine. Öelge nüüd, kuidas peaks käituma opositsioon. Kas te loodate endiselt meie toetusele või peame ühinema valitsusliidu hääletamistega? Tänan!

Mul on raske kommenteerida üle seda, mida ma ütlesin täna sissejuhatuses, ja seda, mida ma ütlesin komisjonis, olles seal ka põhiosa hääletamise enda ajal. Tegime otsuseid tulenevalt sellest, mis vastas kas siis seaduse pügalatele või valuutafondi memorandumist tulenevale. Mul on siin raske midagi üle kommenteerida.

Tänan! Kolleeg Aap Neljas.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kui ma vaatan esimest parandusettepanekut, siis ma näen, et valitsuskoalitsioon tunneb sügavat muret valitsuse külalismajade remondi ja parandamise üle ja tahab selleks lausa üle 8 miljoni krooni anda. Kas valitsus ise ei ole oma külaliste vastuvõtuvõime pärast mures, et ta ei toeta koalitsiooni sellist üllast ettepanekut? Aitäh!

Siin on küsimus selles, et oli soov suunata selle parandusettepanekuga vahendeid ümber ja siis uue parandusettepanekuga taastada esialgne seis. See tulenes just sellest kokkuleppest, mis kunagi oli, ja valitsuse seisukohast, et riigivara valitsejatele jääb investeeringuteks ja soetusteks ehk siis, ütleme majanduskuludeks, majandamiskavades ettenähtud kulude katteks 1998. aastal see raha, mis nad riigivara võõrandamisest said. Nii et tegu on täiesti sellise tüüpilise analoogse ettepanekuga ja ma võiksin isegi öelda veel niipalju juurde, et valitsus on tegelikult viimastel aastatel vähendanud ja vähendamas nn residentside arvu. Küll aga tundub ka mulle, et mingi hulk residentse, korda tehtud residentse, ütleme siis paar tükki, peaks valitsusel olema. On olemas põhimõtteline otsus Vabaduse pst 95 külalismaja valitsuse residentsiks jätmise kohta ja see on ka üks põhjus, miks ma toetasin valitsuse liikmena seda otsust.

Tänan! Kolleeg Valve Raudnask.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab parandusettepanekut 31. Laupäeval olen ma Põlvamaal. Põlvamaa on üks maakond, kus saadi Maapanga loo pärast rohkem kannatada. See on väga kena, et me määrame 100 miljonit krooni, aga minult küsitakse Põlvamaal kohe, et kokku, nagu peaminister meile teatas, on Maapangas kinni - nii öeldakse nüüd selle inetu loo kohta - 438 miljonit krooni ja kas valitsusel on välja töötatud mingi põhimõte või nägemus, kuidas ja kellele hakatakse seda jagama. Seda küsib rahvas. Kas see on mingil määral läbi mõeldud? Aitäh!

On küll. Peaminister, rahandusminister, Rahandusministeeriumi kantsler, Eesti Panga president ja veel mõned inimesed on viimase kahe ja poole nädala jooksul istunud lugematu hulga tunde koos ja ma julgen öelda, et me oleme jõudnud üsnagi lähedale lõppotsusele. Ma kardan seda otsust välja öelda, sest ma ei usu ühtegi otsust enne kui see on kirjalikult fikseeritud. Aga ma tahaksin uskuda, et läheb niimoodi, nagu peaminister täna välja ütles, ja kui see niimoodi peaks minema, siis ma võiksin põhimõtteliselt öelda järgnevat. Maapanga bilanss on jämedalt öeldes jagatud kolme ossa, nii aktiva kui passiva poole pealt. Esimeses osas, passivas ehk kohustuste või ka nõuete osas on esindatud füüsilised isikud oma hoiustega, eraõiguslikud juriidilised isikud, kuid mitte kõige laiemas mõttes ehk siiski esimese hooga äriühingute mõttes ja me tahaksime siin näha praegu ka mittetulundusühinguid, sihtasutusi ja munitsipaalettevõtteid, kuid võimalik, et selles viimases osas me koheselt ei suuda nendega startida, sest midagi ei ole teha, Maapanga aktivate koosseis on siiski üsna närune ja isegi sellele esimesele kõige tugevamale osale ei olegi nii lihtne leida väärtuslikke aktivaid vastutasakaaluks. Ka see portfell, kus valik on tehtud umbes 420 miljonile rohkem kui 700 miljoni kroonisest portfellist, on leidnud ühe panga poolt peaaegu et kõlvatuks tunnistamist ja teise panga poolt üsnagi olulisel määral proviseerimist või mahakirjutamist. Sellest tulenevalt tekib teatud nõuete katmiseks vajaliku kattevara puudujääk, mida seesama 100 miljonit peaks leevendama. Ehk kokkuvõttes on see puudujääk täna hinnanguliselt umbes 180 miljonit krooni. Eeldades, et me täna leiame üksmeele ja hääletame sisse 100 miljonit krooni ning saame kokkuleppele Eesti Pangaga ülejäänud puudu jäävas osas ja samuti täna siiski kaasalööva Ühispangaga, oleks võimalik nende nõuete täitmise osas startida koheselt pärast seda, kui täna põhiläbirääkija, Ühispank, on need kontod enda sildi taha kirjutanud. Ehk on siis avanud oma pangas kontod nii eraõiguslikele juriidilistele isikutele, keda on mitukümmend tuhat, kui ka füüsilistele isikutele, keda on näiteks 97 000. See võtab paar nädalat, Ühispanga arvamusel isegi kuni kolm nädalat aega puht füüsilise töö tõttu. See ei ole nii, et ühest arvutisüsteemist tõmmatakse lihtsalt andmed teise üle. Asi on siiski tunduvalt keerulisem. Nii et füüsiline ajakulu on siin olemas, kuid eeldades, et me need kokkulepped saame, oleks võimalik selles osas startida kõikidel hoiuste klientidel, ütleme hiljemalt täna kolme nädala pärast. Ehk siis ma ütleksin, et nii Põlvamaa kui ka Kirde-Eesti inimesed või kes iganes füüsilised isikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, nende hulka kuuluvad talumehed, nagu ma olen siin öelnud - kirveste, saagide, atrade, traktorite, hangude, rehade omanikud - saaksid hakata normaalselt arveldama ja oleks tagatud minimaalselt vajalik likviidsus. See ei ole iseenesest kerge, sest ka riigikassas ei ole täna palju vabu vahendeid. Suvi on selline.

Tänan! Kolleeg Toivo Jürgenson.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister, te kirjeldasite praegu maksumaksja osa ehk riigi osa Maapanga probleemide lahendamisel või hoiustajate probleemide lahendamisel ja nimetasite numbrit 180 miljonit. Täna tuli Riigikogu laudadele ka Riigikogu otsuse eelnõu, emiteerimaks 540 miljoni krooni ulatuses riigilaenu. Kas riigi ehk siis maksumaksja osa sellega nüüd piirdub? Kui kindlalt võib seda täna väita või ootavad meid ees veel mõningad ettepanekud valitsuse poolt? Aitäh!

Ei, ma ei näe praegu rohkem üllatusi valitsuse poolt, kui te peate silmas võlakirjade emissiooni. Põhimõtteliselt oli Maapank või aktsiaselts Maapank eraõiguslik juriidiline isik, kes toimis vabas pangakonkurentsis ja selles mõttes me võiksime rääkida üldse mitte toetamisest või hoiuste päästmisest. Paraku on aeg mõnevõrra teine kui oli viis või kuus aastat tagasi. Ettepanek on võtta kuni 540 miljoni krooni suurune riigilaen ja emissioon on ette pandud kahes osas ehk kui see tuleb kahes osas alla 540 miljoni, siis ei pruugi see ka nii suur tulla. Ja selle katteks, pealegi ma rääkisin praegu passivast, on aktivas Maapanga väärtpaberite portfell, mis täna on subobtsioonilepinguga Hansapanga käes, mille tegelik väärtus momendi seisuga on tõenäoliselt mitte üle 130 miljoni ja mille nominaalne väärtus võiks prognooside järgi taastuda kolme-nelja või ütleme siis pessimistlikel hinnangutel maksimaalselt viie aasta pärast. Nii et kui tuleviku peale mõelda, siis sellele võlakirjade emissioonile võiks vaadata üsnagi optimistlikult, et riik lõppkokkuvõttes ei saagi äkki kahju, vaid saab võib-olla väikese võidu. Aga hetkesituatsiooni lahendamiseks ja kinnijäänud rahade taastamiseks tundub see otsus olevat asjakohane.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus tuleb muudatusettepaneku nr 31 kohta, kus tahetakse määrata 100 miljonit valitsuse reservfondi Eesti Maapanka paigutatud hoiuste tagamiseks. Kuna on teada, et see raha ei kata kogu hoiuste osa, milles on küsimus, siis kelle hoiuseid hakatakse tagama? Kuidas seda selgeks teha, kui näiteks homme või ülehomme keegi küsib, kas tema hoius tagatakse selle 100 miljoniga või ei tagata? Kuidas see asi valitsuse poolt lahendatakse ja kas on võimalik saada hiljem, mitte täna, teada võib-olla mingi süsteemi või isegi nimekirju. Mismoodi see tegutsema pannakse? Milline seadus hakkab kehtima, kas kes ees, see mees või kuidas? Tänan!

Kujutame praegu ette, nii nagu ma enne ütlesin, et kui on tõene, et passivas on kohustused näiteks 438 miljonit nii nagu Eesti Pank, kes vastutab järelevalve eest, ma rõhutan - vastutab järelevalve eest -, on praegu valitsusele öelnud ja vastaval tasemel bilansi ka esitanud, aga sellele vastav aktiva on praegu selles osas umbes 250 miljonit, siis 180 miljonit on puudujääk. Ja see likviidsus elava rahaga tuleb tagada. Kui Riigikogu annab nõusoleku 100 miljoni osas, siis sellega osaleb tõepoolest maksumaksja raha, kui Eesti Pank on andnud lootust praegu 60-80 miljonile, siis selles osas osaleb Eesti Pank ja Ühispank, kes on praegu põhiläbirääkimiste partner, avab kõikidele eraisikutele ja kõikidele eraõiguslikele juriidilistele isikutele kontod. Ja kui kõikidel on kontod avatud näiteks 5. juulil, siis 5. juuli hommikul võivad piltlikult öeldes kõik ka rivistuda panga ukse taha ja viia kogu oma 438 miljonit krooni välja. Ma muidugi väga loodan, et seda ei juhtu. Aga pank, kes kontod avab, peab selleks valmis olema ja 180 miljonit antud juhul katab aktivate puudujäägist võrreldes passivas olevate kohustustega likviidsusreservi.

Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson.

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra rahandusminister Mart Opmann! Eelmisele küsimusele vastates te tegite juba hulka tööd ära selle 100 miljoniga mulle vastamisel. Aga me peaksime minema edasi. Selge, 100 miljonit paneb maksumaksja läbi riigieelarve Maapanka ja Ühispanga kaudu makstakse see välja nendele, kes enam ühtegi panka ei usalda. Selleks on täna tõesti pinnas olemas, et 438 miljoni omanikud seisavad Ühispanga ukse taga reas. Aga minu küsimus on veidi teistsugune. 100 miljonit on maksumaksjate raha. 100 miljonit antakse Maapanga kaudu Ühispangale - Ühispangal ei ole siin mingit pistmist, ma ütlen siis tinglikult Maapangale - ja ma küsiksin nii. Mispärast peavad kõik Eestimaa maksumaksjad 100 miljoni ulatuses kinni taguma kellegi lolluse, kasuahnuse või veel mingi halvema sõnaga nimetatu? Meie maksumaksjatena ei ole selles süüdi, mis Maapangas juhtus. Kas ei peaks need 100 miljonit maksumaksja raha olema antud krediidina koos intressiga? Ei saa ju ometi teha - kui see on parimal juhul lollus, siis andke andeks, lollidele kingitust, ja kui see on midagi muud, siis veel hullem. Kas see on lõplik kingitus, mida maksumaksjad teevad? Sel juhul, andke andeks, ma ei ole nõus. Suur tänu!

Tähendab, mõte on tõepoolest anda see ilma intressita. See raha jääks Hoiuste Tagamise Fondi, mis peaks käivituma 1. oktoobrist. Hoiuste Tagamise Fondi ei ole meil plaanis rohkem maksumaksja raha kulutada, tema jääks selle raha esindajaks. Küll aga tahan ma öelda, et rumalused või lollused, mis on Maapangas sündinud, on osalt ilmselgelt tingitud juhtimisvigadest, niipalju kui mina olen praegu aru saanud, sest ma ütlen veel kord: valitsus ei vastuta Eesti Panga eest ja Eesti Pank ei vastuta Eesti valitsuse eest. Olen teadlik, et nende asjade kohta, mis on praegu välja tulnud, on tänaseks algatatud neli kriminaalasja, mis on üle antud politseile ja mis puudutavad kokku ligemale sellesama 100 miljoni krooni suurust summat. Eesti Panga president on mulle peaministri juuresolekul öelnud, et on lootust vähemalt pool sellest rahast teatud aja möödudes tagasi saada, nii et asi ei ole päris lootusetu. Aga see auk, mis selles pangas on, on kaugelt rohkem kui 100 miljonit krooni, sest kui ma ütlen praegu, et 400-miljonilise väärtpaberiportfelli hetkel nominaalse portfelli tegelik väärtus on umbes 130 miljonit krooni, siis siit jääb ka 270 miljonit puudu ja selle taastumine võtab tõenäoliselt aastat kolm aega. Nii et ma arvan, et mitmesugustel kaalutlustel, poliitilistel kaalutlustel, arvestades regioone, kus inimesed ja ettevõtted on olnud põhiliselt selle panga kliendid, on ilmselt mõistlik mitte minna selle 5 või 7 protsendi intressi peale, vaid teha otsus just nimelt sellisel viisil ja see raha saab hiljem hoiuste tagamise fondi osaks.

Tänan! Kolleeg Lauri Vahtre, palun järgmisena!

Härra minister! Minu küsimus harmoneerib äsjaesitatuga, aga kõigepealt preambula. On muidugi vägagi kiiduväärt, kui leitakse 100 miljonit krooni inimeste aitamiseks, ja ma toetan seda kahel käel, ainult et samas tekitab kõhedust see kergus, millega leitakse sadu miljoneid, umbes sama kergelt nagu Pipi Pikksukk, kes teatavasti tegeles asjade otsimisega, ja üks tundmatuks jääda sooviv rahvalaulik ütleski mulle täna hommikul järgmised sõnad: Pipi Pikksukk otsis asju, sageli ka leidis neid, aga veelgi tihemini leiab Opmann miljoneid. Niisiis, Eestis on kümneid tuhandeid puudustkannatavaid peresid. Palun õpetage mind ja neid, kuidas leitakse sadu miljoneid. See teadmine kuluks meile väga ära. Palun õpetage!

Mul ei ole praegu tuju luulevormis vastata. Võib-olla mõni järgmine kord. Aga ma ei ole teinud saladust, et eelmisel aastal laekus rohkem. Ja kui me arutasime selle aasta eelarveprojekti, siis tol hetkel ma olin ju sunnitud välja ütlema, et ilmselt laekub 1997. aastal üle plaanitu umbes suurusjärgus mitte vähem kui 900 miljonit krooni. Ma kaitsesin seisukohta, arvestades eelmise aasta SKP kiire kasvuga, et see raha peab heal majanduskasvu aastal minema stabilisatsioonireservi. Tähendab, see raha oli ju põhimõtteliselt aastavahetusel olemas. Aga me olime vastu võtnud eelarveseaduse. Me olime tunnistanud, et seda raha on teatud teistsuguste majandusprotsesside puhul tarvis hoopis rohkem teises kontekstis ja see raha on praegu liikunud stabilisatsioonireservi suunal. See, et me need 100 miljonit kasutusele võtsime, ei tulenenud mitte minu ega valitsuse heast tahtest, vaid see on kooskõlastatud kõige kõrgemal tasemel Valuutafondiga, kes on jälginud meie teistpidi kohustuste täitmist stabilisatsioonireservi osas. Nii et siit ta leitud ongi, ei mingit erilist kunsti.

Tänan. Kolleeg Siiri Oviir.

Tänan, härra juhataja! Ei saa mitte jätta kommenteerimata teie vastuseid kahele viimasele küsimusele, sest ka minu küsimus on seotud sama temaatikaga. Nii et laste, kooliõpilaste koolisõiduks me 30 miljonit ei leia, sest Valuutafond ei ole sellest huvitatud, sest lapsed on ju Eesti omad, mis sest et nad kooli ei saa ja lõpptulemusena ei saa ka harituks. See selleks. Nüüd te ütlesite, et 100 miljonit läheb täiendavalt reservfondi ja saab kunagi hoiuste tagamise fondi osaks. Järelikult kogu seda 100 miljonit ei maksta täna välja füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende poolt Maapanka paigutatud hoiuste kinnimaksmiseks. Neid on ju ka mitmeid kordi rohkem. Kellele, missugustele füüsilistele ja missugustele eraõiguslikele juriidilistele isikutele siis osa raha sellest 100 miljonist kompenseeritakse? Missugused on need põhimõtted? Täna on need punktid liiga udused, kes siis saab, kes ei saa. Kas teeme järjekorra, kes esimesena öösel järjekorras on, see saab?

Ma saan aru, et küsimus oli praegu finantsala mitte tundvalt inimeselt, seetõttu ma veel kord kordan. Kui aktivas on 250 miljonit ja passivas on 430 miljonit ja vahe on 180 miljonit, siis ei ole tähtsust, kas passivat esindab 97 000 eraisikut ja 25 000 juriidilist isikut või 50 000 eraisikut ja 50 000 juriidilist isikut, oluline on see, et aktiva ei ole kaetud, aktiva ei vasta passivatele ehk varad ei vasta kohustustele. Aga kui me liidame 180 miljonit, siis ta vastab, siis on aktiva ja passiva tasakaalus. Ja kui ta on tasakaalus ja pank on nõus võtma tasakaalus aktiva ja passiva üle, siis ei ole tähtis, kas see isik on nimekirjas esimene, kas tema nimi algab kahe a-ga näiteks või kolme a-ga või kolme ö-ga nende 97 000 eraisiku hulgas. Tähtis on see, et pank võttis kõik kohustused 97 000 isikule ja juriidilisele isikule üle ja kõik saavad võrdselt. Võime lihtsalt jagada, kui suur on siis igaühe osak tulenevalt tema deposiidi või jooksevkontol oleva jäägi suurusest, võime umbkaudseid arvestusi teha. Tähtis on see, et Ühispank antud juhul ei ole nõus teistsugustel tingimustel kohustusi üle võtma, kui ainult nii, et selles osas on aktiva ja passiva tasakaalus. Ehk kui aktivat jäi puudu, siis aktiva katteks tuli anda raha juurde, sh likviidset raha.

Tänan! Kolleeg Mart Laar.

Austatud härra esimees, austatud härra minister! Ma kuulsin teatava üllatusega ühte uudist teie üle-eelmisest vastusest, nimelt et see 100 miljonit pärineb rahast, mis oli suundumas stabilisatsioonireservi ning mis on IMF-ga kooskõlastatult sealt välja võetud. Ma tahaksin küsida, et kui see niimoodi hakkab toimuma, kas on siis veel loota, et selliseid sadu miljoneid sealt välja võetakse, võib-olla ka kooskõlastatult IMF-ga? Näiteks kas lastetoetuste suurendamiseks või kooliõpetajate palkadeks või millekski muuks. Mis tasemel peab selline otsus langema, et stabilisatsioonireservist raha lihtsalt niimoodi välja kanditakse sadade miljonite kaupa. Ja teine poolt küsimusest - ma võib-olla ei pannud tähele, aga kust ülejäänud 80 miljonit on kavas võtta? Aitäh!

Ma saan aru, et me jätkame samas sarjas. Valuutafond teadis, et Eestil laekub eelmisel aastal prognooside kohaselt orienteeruvalt üle umbes 700 või 800 miljonit, ütleme alla ühe miljardi krooni. Tegelikult laekus üle 1,3 miljardi, ehk ütleme laekus ligi 400 miljonit rohkem kui me ise üheksa kuuga prognoosisime. Aasta lõpp oli tõeliselt hea. See 300-400 miljonit on aastavahetuse ülelaekumine. Valuutafondi aprillikuine missioon oleks hea meelega näinud, et me oleksime selle täiendavalt lisaks 1,9 miljardile suunanud käesoleval aastal stabilisatsioonireservi. Kuid arvestades seda, et suvekuudel on laekumine proportsioonist 1/12 tunduvalt väiksem, saime siin niimoodi kokkuleppele, et see on aastavahetuse ülejääk, mis katab laekumise disproportsionaalsusest tingitud suvekuudele vajaminevad eelarveliste kulutuste vajadused. Kui aasta teisel poolel tuleb rohkem, siis me kanname rohkem. Samas teades, et juunikuus oleks pidanud esimene osa Telekomi aktsiate müügist olema juba toimunud, võiksid esimesed laekumised tulla siiski kõne alla alles oktoobris. Aga meil on nii juunis, augustis kui septembris kanded stabilisatsioonireservi ees ja ilmselt see raha katab suures osas ka neid kohustusi. Kust tuleb ülejäänud 80 miljonit? Eesti Pangast.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, härra minister! Ka mina kuulun nende küsijate rubriiki või klassi, kes ei ole vastava eriharidusega ja seetõttu võin ka oma küsimuse valesti sõnastada ja teie halvakspanu ära teenida. Sellegipoolest ma küsiksin niimoodi. Kas on võimalik meile öelda, kui palju Ühispank teenib selle umbes 100 miljoni pealt, mis siis saab Ühispangas nagu olema, selleks et abistada Maapangas hätta jäänud inimesi? Missugune on see leping, mis on Ühispangaga sõlmitud või sõlmimisel? Aitäh!

Lepingut Ühispangaga ei ole veel sõlmitud. Ühispank tegeleb praegu üsnagi intensiivselt laenuportfelli läbivaatamisega ja ütleb oma lõppseisukoha selle kohta järgmise nädala algul. Mina julgen öelda, et see, et valitsus ja Eesti Pank said nõusse ühe Eesti suurtest kommertspankadest, kes oleks nõus üle võtma hoiustajate või ütleme füüsiliste isikute ja juriidiliste eraõiguslike isikute kontod, on siiski pigem kõikide hoiustajate võit. Me oleme väga lähedal sellele, aga me ei ole veel lõpuni kindlad, et see siiski juhtub. On veel võimalus, et ta loobub sellest. Hansapank tegi aktivatele üldpakkumise 15 miljonit krooni.

Tänan! Kolleeg Aino Runge.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Rahandusministeerium koostab igasuguseid kokkuvõtteid, teeb riigieelarve täitmise aruandeid jne. Kas te ei oleks huvitatud ka sellest, kui palju nende pankade põhjaminekuga või pankrotistumise tõttu on kaotanud füüsilised isikud, Eesti kodanikud? Nüüd öeldakse, et see 100 miljonit on maksumaksja raha. Te rääkisite siin, et kantakse maha üht ja teist. Kas avalikustatakse, mida maha kantakse, et maksumaksja, kes peab antud juhul midagi kinni maksma, vähemalt saaks teada, kes on selles süüdi ja kelle tõttu on tekkinud sellised augud ja mahakandmised? Kes on need, kes on seda põhjustanud? Kas see kunagi avalikustatakse? Aitäh!

Mul on sisuliselt võimatu sellele küsimusele vastata, sellele küsimusele saab vastata ainult Eesti Panga president, kuna järelevalve kommertspankade üle ei ole valitsuse pädevuses. Meil ei ole isegi võimalik järelevalveküsimustega tegelda. Väga paljudele küsimustele, millele ma praegu olen vastanud, olen ma saanud vastata ainult tänu sellele, et ma olen olnud ilmselt kümneid tunde viimase poolteise nädala jooksul koos Eesti Panga presidendi ja endise järelevalveinspektsiooni juhatajaga ühes kabinetis. Muidu ma ei suudaks paljudele nendelegi küsimustele vastata. Aga nendest laenudest või konkreetsetest asjadest, mis on täna antud üle politseile, olen ma informeeritud ja ma ütlesin, et need neli asja hõlmavad kokku ligemale 100 miljonit krooni. Julgen nendesamade jutuajamiste põhjal öelda, et ilmselt on ühelt poolt nende näidete põhjal või ütleme konkreetsete tulemite põhjal, mis on politseile üle antud, tõepoolest tegemist kriminaalsete lugudega. Teiselt poolt on tegemist ilmselgelt nõrkade pangandusalaste teadmistega ja sellest tulenevalt, ütleme lollide või rumalate otsuste tegemisega. Ja kolmandaks on ilmselgelt tegemist möödunud aasta aktsiate kiirel kasvuperioodil, mis jätkus veel septembris ja oktoobris, kui eufooria oli tõeliselt suur, aktsiaturul tehtud valede otsustega, investeerimaks aktsiatesse, mis, nagu hiljem selgus, olid tol hetkel oma hinnas pigem kõrgseisus kui omasid veel tõusunurka ülesliikumisel. Seetõttu on ka nende väärtusest praegu vaevalt kolmandik alles võrreldes netoväärtusega, mis oli vahetult enne nii-öelda musta neljapäeva oktoobrikuisel börsil. Kuid siin ma ütlen veel kord, et ma olen suhteliselt optimistlik ja arvan, et see nominaalne hind taastub 3-4 või vähemalt 5 aasta jooksul. Ja näiteks seitsmeaastaseid võlakirju emiteerides on meil tõenäoliselt võimalik isegi võita, mitte kaotada. Nii palju kui mina tean, ei koosne see portfell mitte lootusetutest investeeringutest, vaid ikkagi täna päris teada-tuntud börsil noteeritud firmade ja pankade aktsiatest. Nii et eeldades, et neil läheb hästi, läheb kõigil hästi teatud ajaperioodi möödudes.

Tänan! Kolleeg Olev Toomet.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetav ettekandja! Ilmselt on meeldiv, et muuhulgas on lisasummasid eraldatud ka regionaalarengu programmideks. Selleks on eraldatud 470 000 krooni, nagu leheküljel 13 on märgitud. Summa ei ole muidugi suur, aga midagi ikka. Kas te saaksite öelda, milliseid maid selles punktis ääremaade all mõeldakse ja kui suured summad on siis näiteks eraldatud Valga-, Võru- ja Põlvamaale, kui need on eraldatud? Aitäh!

Te vastasite ise, milliseid maid mõeldakse ääremaade all. Nendele võib veel lisada Kirde-Eesti ja ka saared. Aga mul on väga raske öelda, kuidas see raha jaotatakse. Nende küsimustega tegeleb edasi juba regionaalarengu sihtasutus minu kolleeg Peep Aru juhtimisel. Ja seal on terve hulk inimesi. Ma ei oska täna sellele küsimusele vastata. Aga ma tahan arvata, et need rahad lähevad ilmselt nii, nagu nad siiani on läinud, ikkagi parimate teadmiste ja tahtmistega eesmärkide nimel.

Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson, teine küsimus, palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra Opmann! Mul oli natuke kurb kuulata teie vastuseid, kus te ütlesite, et stabilisatsioonifondi kantud rahasid võib sealt välja võtta siis, kui IMF on nõus. Aga ma tuletan teile meelde, et on olemas 1998. aasta riigieelarve seaduse § 7, millele toetuvalt te ütlesite, et stabilisatsioonifondi ette nähtud rahasid ei saa välja võtta. Nüüd selgub, et kui IMF on nõus, siis võib. Kas ei ole natukene ebameeldiv Eesti parlamendil kuulda, et tema seisukohad ei loe mitte midagi, küll aga on otsustavaks telefonikõne IMF-i. Ma siiski palun, et te meile poliitilisest seisukohast veel kord selgitaksite, kuidas teil on võimalik, andke andeks väljendit, sülitada §-le 7 pärast seda, kui te olete võtnud telefonikõne IMF-i Washingtoni. Aga nüüd minu küsimuse juurde. Mulle tundub, et te saite valesti aru, kui te vastasite minu küsimusele, kas keegi ei peaks välja maksma intressid sellele 100 miljonile, millega Eesti maksumaksjad panevad oma õla alla Maapangas toimunud rumalustele. Mina ei arvanud, et need intressid peaksid kinni maksma need inimesed, kes selle tulemusena saavad oma hoiused n-ö lahti. Jumala eest, need inimesed ei ole mitte milleski süüdi ja nemad küll ei pea intresse maksma. Aga vaadake, maksumaksjatele tuleks küll intressi maksta. Ja minu küsimus oli suunatud sellele, kas seda ei peaksid tegema Maapanga omanikud, aktsionärid ehk kes tahes? Siin paluksin ma teilt küll vastust. Ma ei taha küll karistada neid vaeseid inimesi, kes, uskudes Eesti riigi võimuinstitutsioone, kes kinnitasid, et Maapangas on kõik korras, paigutasid sinna oma raha. Aga raha vajab intresse küll. Aitäh!

Aitäh! Ma julgen öelda, et nii ma päris kindlasti ei öelnud - me võime lugeda stenogrammi -, et stabilisatsioonifondist võib võtta raha, kui IMF on nõus. Päris kindlasti mitte selles kontekstis. Ma rääkisin seda, et meil on tegelikult mõnevõrra suurem eelmisest aastast ületulevate jääkide summa ja Valuutafondi missioon oleks heameelega näinud, et me oleksime suurendanud oma 1,9-miljardilist kohustust sel aastal selle ligemale 400 miljoni krooni ulatuses. Aga me ei ole seda suurendanud. Küll aga oleme öelnud, et me seda raha ei võta kasutusele ja põhimõtteliselt, kui § 7 laiendatult tõlgendada, me tõepoolest ei tohiks seda võtta kasutusele ehk sisuliselt antud otsusega me kasutasime seda aastavahetuse jääki, mis oli täiendavalt laekunud.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Mul on ettepanek sõnastada oma küsimused kahe minuti jooksul. Kolleeg Olav Anton, palun järgmisena!

Aitäh, härra juhataja! Austatud rahandusminister! Minu küsimus on samuti selle 100 miljoni krooni kohta, mis nii väga kergelt peaks tulema. Kui Maapank kinni jäi või lukku pandi, siis me teame, et kui uksed olid juba lukus, siis Rahvaerakond käis sealt veel läbi ja nagu öeldakse, võttis, mis veel oli jäänud võtta. Kas nüüd ei ole hirmu, et kui 5. juulil uksed lahti tehakse, me avastame, et Rahvaerakond on juba kohal ja on juba võtnud, mis seal võtta veel on? Aitäh!

See on mulle uudis. Olen rääkinud Eesti Panga presidendiga mitmel korral. Esimesel korral möödunud esmaspäeva hommikul kell kaheksa, õieti kell kolmveerand kaheksa ja olles ise ka varem pangas töötanud, tekkis ka minul teatud pettekujutlus, tõsi küll, mitte Rahvaerakonna liikmete suhtes, aga panga omanikega seotud inimeste suhtes, et kuna Maapangal on 68 filiaali ja igas filiaalis on teatud hulk sularaha, kas see sularaha ei või esimestel tundidel minna teatud nõuete katmiseks. Siiski vastas Eesti Panga president kell kolmveerand kaheksa hommikul mulle, et inkassatsiooniring Eesti Panga poolt on tehtud varastel hommikutundidel ja 72 miljonit krooni raha on juba Maapanga peapanga peakassas varjulises kohas, ehk see oli ära lõigatud ja mind on ka hiljem informeeritud, et ei ole tehtud ühtegi kannet. Muidugi ei välista see, et teatud paberid ei või olla tehtud. Siin võib olla teatud variante, kuid minu andmetel ei ole ühtegi väljakannet tehtud ja pangainspektsiooni inimesed, kes on seal pangas kohapeal, on eraldi jälginud, et selliseid asju ei tehtaks. Nii et see sularaha, mis oli olemas tolle hommikuse seisuga, on arvel. Need laenud, mis olid, need on, need laekumised, mis tulid, on arvele võetud, ja väljakandeid tehtud ei ole. Pank ootab oma üldist taasavamist. On olnud teatud kumu nendesamade kriminaalsete lugude osas, mis on siin pool aastat või kolm-neli kuud tagasi toimunud. Näiteks et Läti ühe panga kaudu on kümneid miljoneid välja võetud. Aga need ongi need kriminaalsed lood, mis on üle antud ja mis on toimunud juba kolm-neli kuud tagasi või veelgi varem. Aga need ei puuduta viimast perioodi viimasest pooleteisest nädalast. Vastaksin ka Liina Tõnissoni teise küsimuse teisele osale, mis puudutab protsente väljamakstava 100 miljoni osas. Pankade pankrotid on erinevates riikides üldiselt väga kallis lõbu ja Eesti on siin siiski senini, kaasa arvatud nende otsustega, mille lävel me täna oleme, kuulunud ja kuulub konservatiivsemate riikide hulka, mitte sotsiaalsemate riikide hulka. Ja ma võiksin öelda, et Riigikogu on teinud ka teistsuguseid otsuseid, me oleme vabastanud intressid tulumaksust, nii et me oleme teinud ka maksumaksjale soodsaid otsuseid. Ja antud juhul üks põhjus, miks seesama 100 miljonit on praegu käiku tulnud, on regionaalpoliitiline aspekt, mida ma ka rõhutasin, kuna väga palju kinni jäänud hoiuseid on Kirde-Eestist, Kagu-Eestist, saartelt, kus Maapanga kontor olid praktiliselt ainukene pangakontor paljudele elanikele, sealhulgas maameestele, talunikele. See otsus on igal juhul sotsiaalse iseloomuga. Aga regionaalpoliitilisteks eesmärkideks me oleme raha eraldanud üsnagi kapaga. Nii et loeme ka seda siis regionaalpoliitiliseks toetuseks.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra esimees! Austatud härra rahandusminister! Täna on teie suust kõlanud ka, et tegelikult on Maapanga pankrotis süüdi ennekõike panga omanike ja juhtkonna rumalus ja saamatus. Ma lisaksin, et sellele on olulisel määral kaasa aidanud ka Vabariigi Valitsuse ja tema allorganite otsus - väärotsus ilmselt, nagu me nüüd aru saame - hoida riigi ehk maksumaksja raha päris märkimisväärses koguses selles pangas, mis paistab silma rumaluse ja saamatusega. Nüüd me peaksime justkui Riigikogus tegema otsuse eraldada 100 miljonit krooni blankoveksliga Vabariigi Valitsuse reservfondi, omamata täpset plaani, kuidas seda raha hiljem kasutatakse. Öelge, palun, kõigepealt, kui palju riigi ehk maksumaksja raha kokku jäi Maapanka kinni ja nimetage seejärel mõnigi mõistlik põhjus, miks me täie südamerahuga saaksime anda kord juba valesti tehtud otsusele veel juurde 100 miljonit krooni, omamata garantiid, et seda raha õigesti kasutatakse. Aitäh!

Mis puudutab raha kasutamise plaani, siis ma rõhutan veel kord, et küsimus on selles, kas pank läheb käima või ei lähe käima. Selleks et pank läheks käima, peavad kohustused olema kaetud reaalse, elava, siputava, või kuidas seda iganes öelda, rahaga. Kui seda raha ei ole, siis pank käima ei lähe ja olgu see siis Ühispank või kes iganes, kes võtaks need kohustused üle, ta peaks katma nõuded omaenda senisest likviidsusest. Ükski teine eraõiguslik pank, kaasa arvatud Ühispank ei ole heategevuslik asutus ja tal ei ole likviidsusvaru, et võtta teise panga klientide nõudeõigused niisama heast soovist üle. Selles mõttes ei ole see 100 miljonit eraldi mitte ühegi hoiustaja suhtes ekstra sildiga, see katab tervikuna nõuete täitmist kogu ulatuses, ei vähem ega rohkem. Tähendab, kas on võimalik nõudeid täita või ei ole võimalik nõudeid täita. Piltlikult öeldes, kui see pott on täidetud, siis hakatakse seal tilgutama ja tilkadel ei ole silti juures, et see tilk on parem kui teine tilk või see tilk on viinatilk ja teine on likööritilk. Ei ole. Ta kas on see või ei ole see. Selles mõttes ei saa seda eraldi käsitleda. Mina ei saa vastutada kõikide riigirahade eest. Ma saan vastutada selle raha eest või kanda kaasvastutust selle raha eest, mis on seotud riigikassaga. Riigikassast jäi kinni 70 miljonit krooni. Riigikassa ja, ütleme Rahandusministeerium ei kontrolli täna sotsiaalfondi rahasid, meie ei kontrolli kohalike omavalitsuste rahasid, rääkimata sellest, et me kontrolliksime kuidagimoodi mittetulundusühinguid või munitsipaalettevõtteid või kedagi kolmandat. Nende otsuste kohta tuleb aru pärida ilmselt nendelt, sest informatsiooni selle kohta, kellel kui palju jäi kinni, sain ka mina Eesti Panga kaudu eelmisel nädalal ja olen täpsustanud informatsiooni päev päeva järel. Mida rohkem on aega möödunud, seda täpsem on informatsioon olnud. Täpsem just selles mõttes, et Eesti Pangal oli algul raskusi täpse bilansi kokkupanemisega, kuna pank oli sisuliselt töötanud viimased 10 päeva tühikäigul ehk oli küll löödud templeid peale, aga ei olnud tehtud kandeoperatsioone, tulenevalt likviidsuse puudusest, ehk mitteteostatud kandeid oli kokku 265 miljonit krooni. Kellele need summad täpselt kuulusid, kas mittetulundusühingule, eraisikule, juriidilisele isikule, munitsipaalettevõttele, haigekassale, kellele iganes, see tuli kõigepealt lahti harutada. Sellega tegeldi esimesed paar-kolm päeva. Pärast seda tuli selgus majja. Mis puudutab riigikassat, siis siin on olnud üsnagi selge poliitika, vähemalt 1995. aastas suvest alates, ja see on olnud selline, et Eesti riik hoiab oma raha nendes pankades, kellel on vähemalt 100 miljonit krooni. 100 miljoni krooni omavahendite koosseisuga pankasid oli Eestis enne Hoiupanga ja Hansapanga nii-öelda ühinemisprotsessi ja Maapangaga juhtunut kuus panka. Kui need kuus panka olid kvalifitseerunud Eesti Panga nõuete kohaselt, mis puudutab nii kapitali adekvaatsust, likviidsust kui reservinõuete täitmist, siis meil ei olnud põhimõtteliselt õigust teha vahet, kes nendest on parem või halvem, vaid tuletades meelde kas või eelarve projektide arutelu, kus mulle heideti tol hetkel ette, miks on nii vähe teenitud intresse, tegi riigikassa rahamüügi väga läbipaistvaks. Igal hommikul võeti kõikidelt pankadelt pakkumised ja tulenevalt sellest, kui palju keegi pakkus intressimäära, müüdi n-ö vaba raha ühe-, kahe-, kolmenädalaseteks, mõnel juhul ka pikemateks deposiitideks ehk riik või, ütleme riigikassa teenis siit riigieelarve deposiiti juurde. Pärast eelmise aasta oktoobri n-ö musta neljapäeva tegime sellise korrektiivi, mille ma kooskõlastasin suusõnaliselt ka peaministriga, et riskide vähendamiseks - kuni sinnamaani lähtusime ainult Eesti Panga normatiividest - me mitte üheski pangas, mitte üheski, sõltumata sellest, kui hea ta võib välja paista, ülemise piiriga 10% bilansimahust ei hoia riigivahendeid. Sellest tulenevalt me vähendasime vahendite hulka tol hetkel Maapangas, Tallinna Pangas ja võib-olla veel mõnes pangas - ma ei mäleta - ning viisime selle alla selle. Hiljem, ütleme tulenevalt teatud kumudest, me oleme seda veelgi vähendanud. Näiteks Maapangas oli tol hetkel eelmise aasta oktoobris umbes 200 miljonit, tänaseks oli 70, bilansimaht on vahepeal kasvanud, mitte kahanenud. Nii et ma julgen öelda, et me ei ole isegi alati täitnud seda nõuet või seda endale võetud kohustust, mis me eelmise aasta oktoobris püstitasime. Me oleme vaatamata sellele ikkagi vähendanud tegelikku vahendite hulka ja ilmselt jätnud teatud hulga miljoneid protsentidest teenimata, kuid ma usun, et selletõttu jäi meil ka tunduvalt vähem raha kinni.

Tänan! Kolleeg Enn Tarto, palun järgmisena!

Aitäh, härra istungi juhataja! Austatud minister, minu küsimus on ka mittespetsialisti küsimus, ma ei ole spetsialist rahanduse alal. Aga ma tahaksin teada, kas te spetsialistina oskaksite n-ö lihtsalt väljendada järgmist. Kui keegi saab kuskil kahju, ja meie erakond ning meie erakonna liikmed on saanud väga suurt kahju sellest Maapanga pankrotist, kes on siis kasu saanud? Mitte nüüd konkreetsed isikud, aga põhimõtteliselt, kui keegi saab kahju, siis keegi kuskil saab kasu. Aitäh!

Kui kasu all mõelda seda sadakonda miljonit, mille suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, siis siin on isikute ring suhteliselt väike. Need on mõned Maapanga üle-eelmise koosseisu asejuhid, kes andsid nõusoleku teatud finantsinvesteeringuteks, mis ilmselgelt ei ole õnnestunud. Ehk on nemad kasusaajad. Ma ei oska öelda kui suures osas. Kui 100 miljonit on kaotatud, kas on kasu saadud 10, 15 või vähem miljoneid. Tõenäoliselt nad ei ole palju rohkem ise kasu saanud. Kui rääkida aktsiate ostust möödunud aasta augustis-septembris, siis mulle tundub, et siin ei olegi keegi kasu saanud. Siin on ainult kahju saadud. Kui tol hetkel oli pangal vaba raha 400 miljonit ja 400 miljoni krooni eest osteti näiteks kümmet eri aktsiat, mille hind oli näiteks Forekspangal 280 krooni 10-kroonine aktsia, Hoiupangal 310 krooni 10-kroonine aktsia, Hansapangal umbes 250 krooni 5-kroonine aktsia jne, ja samal ajal kukkus oktoobrikuus börsil nende aktsiate väärtus ühele kolmandikule sellest väärtusest, siis antud juhul ei saa öelda, et keegi oleks kasu saanud. Küll aga hävis vaba raha, tulenevalt aktsiahinna kukkumisest ja kahju said kõik, kellel on passivas nõudeid, kelle ees on pangal kohustusi, jämedalt öeldes proportsionaalselt oma hoiusele. Ja see tuleb kuidagiviisi lahendada. See 100 miljonit aitaks praegu antud juhul lahendada nende füüsiliste isikute ja nende eraõiguslike juriidiliste isikute muret saada oma hoiused lahti.

Tänan! Kolleeg Mart Laar, teine küsimus. Palun!

Austatud härra esimees! Austatud härra minister! Ilmselt see huvi on meil kõigil, mille te lõpus eesmärgina püstitasite. Aga ma üritaksin nüüd veel kord tulla härra Sinissaare küsimuse juurde, millele vastus jäi kahjuks andmata, sest ei küsitud ainult riigikassa kohta, vaid kõigi riiklike rahade, ka fondide rahade ja muu sellise kohta, mis on Maapangas sees. Meil on ausalt öeldes väga raske anda, kinkida see 100 miljonit valitsuse kaudu ühele kommertsstruktuurile, aga seda me tegelikult ju teeme. Seejuures suunavad seda otsust ikkagi needsamad inimesed, seesama valitsus, kelle ministrite alluvuses on need riigi raha ülekandmised sinna Maapanka toimunud, sest kui eelmise aasta lõpu kassaseisuga oli riigikassal Maapangas 142 miljonit deposiidis ja samal ajal Hansapangas 5 miljonit, siis ma tahaksin teada, kes on konkreetselt see inimene, kes selliseid asju otsustab, millisele ministrile ta allub ja kuidas on teie meelest võimalik nüüd üleüldse jätkata seda uuele ringile minekut? Kas ei oleks siis olnud mõttekam võib-olla kuulutada tõesti välja näiteks lahtine pakkumine, selleks et keegi 100 miljoni eest seda panka päästaks. Võimalik, et sellistel headel tingimustel, kui keegi need 180 miljonit sulle lihtsalt kingib, oleks Eesti Vabariigis veel teisigi finantsinstitutsioone, kes oleks valmis võib-olla soodsamatelgi tingimustel seda asja üle võtma. Praegusel hetkel meil lihtsalt kingime ka Eesti Panga raha ja see 100 miljonit on maksumaksja raha. Me võtame selle nende taskust ära ja kingime ühele kommertsstruktuurile.

Ei, ma ei ole nõus, et me kingime. Mitte mingil juhul me ei kingi. Kui me teeme praegu päästeoperatsiooni, millele me loodame saada katte peale 3-4 aasta pärast, kui uskuda Vahur Krafti sõnu, ja kõige pessimistlikumalt mõeldes 5 aasta pärast, kui uskuda minu väljaütlemisi kohtumisel Eesti Panga presidendiga, siis ma ei ole nõus sellega, et me kingime. Küll aga me säilitame nende vahendite osas, eriti pärast võlakirjade emissiooni või võlakirjade väljalaskmist, likviidsuse täna, sest ilmselt on aktsiahindade tõus pikemaajalisem protsess, see ei toimu mitte poole aasta jooksul. Miks Maapangas oli rohkem vahendeid kui Hansapangas? Jah, oli küll. Tuletan meelde, kui palju üks või teine pank suutis eelmisel aastal läbi viia kas või rahvusvahelisi emissioone, ostes sisse kas siis pooleaastast või aastast raha. Hansapank suutis osta sisse rahvusvahelistelt turgudelt suhteliselt soodsa hinnaga raha. Ja ta oli lihtsalt nii likviidne, et ta ei läinudki laenuturult raha ostma, tal polnud igapäevasteks vajadusteks seda raha tarvis. Ostupakkumusi, ostuordereid andsid sisse ikkagi need pangad, kellel seda raha oli tarvis. Siinkohal ma tulen veel kord nende reeglite juurde, mida ma ennist juba selgitasin. Need reeglid olid väga läbipaistvad ja kõikidele kommertspankadele teada ja on ka täna teada ostu-müügiprotsessis. Siin me oleme seadnud praegu ainult piiranguid, mitte laiendeid peale. Sealhulgas, nagu ma ütlesin, ka subjektiivseid piiranguid, mis Maapanka puudutasid kõige otsesemal kombel. Nii et ma ei taha olla nõus selle väitega.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin jälle sellel tasemel, mis on mittespetsialisti tase, see tähendab lihtne arusaamine. Me oleme nüüd pikka aega rääkinud või jahunud teemal, mis nagu otseselt ei olekski selle eelarvega seotud, aga on muidugi indutseeritud või tuletatud sellest tänasest kuumast olukorrast pankade ümber. Me oleme peaaegu harjumas olukorraga, kus ühest või teisest pangast pannakse mõnikümmend või mõnisada miljonit pihta, ja pärast me arutame ainult seda, kuidas neid auke lappida. Me kuulasime täna kõige esimese päevakorrapunkti all ettekannet sel teemal ja me oleme võtnud teadmiseks, et raha on pihta pandud. Me oleme praegu samas olukorras. Kas valitsus, Rahandusministeerium on viimastel aegadel planeerinud mingisuguseid seadusemuudatusi, mis aitaksid selliseid pihtapanemisi vähendada või vältida? Või te arvate, et see on paratamatus ja Eesti Vabariigi alaline kaasaanne, et ühel hetkel on jälle üks hunnik raha kõrvale läinud? Aitäh!

Väga raske on vastata küsimusele, mis ei ole sinu valdkonnast. Nii nagu ma ütlesin, et väga raske on vastata näiteks panga järelevalvet puudutavatele küsimustele. Selleks tuleks algatada ilmselt seadusemuudatus ja tuua kas Eesti Pank Rahandusministeeriumi valitsemisalale või vähemalt Vabariigi Valitsuse alluvusse keskpangana või vähemalt tuua pangainspektsioon Rahandusministeeriumi valitsemisalale. Praegu on rohkem olnud juttu teistsugustest tendentsidest ehk sellest, et viia Väärtpaberiinspektsioon Eesti Panga Inspektsiooni koosseisu, kuigi probleemid viitavad tõepoolest vastupidistele tendentsidele, nii nagu teie küsimusest välja tuli. Ma ei ole nõus sellega, et praegu pannakse kogu aeg midagi pihta. Need juhtumid on siiski ühe käe sõrmedel loetletavad, maksimaalselt tuleks ehk teise käe sõrmi natukene abiks võtta. Mulle tundub, et see on üle paisutatud, tegemist on väga konkreetsete juhtumitega.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh, austatud esimees! Austatud rahandusminister! Mul oleks küsimus § 2 kohta, kus on öeldud, et majanduse stabiliseerimise reservi kantakse ettenähtud assigneeringud ja tulude summast käesoleval aastal enamlaekunud tulud. Kui enamlaekunud tulud saavad selgeks 1. jaanuari järel, pärast 31. detsembrit k.a, kuidas on siis võimalik selle aasta eelarves neid summasid üle kanda majanduse stabiliseerimise reservi? Aitäh!

Siis kanname need järgmise aasta algul üle. Kui palju üle laekus, see selgub 1. jaanuari varahommikul küllaltki täpselt.

Tänan! Kolleeg Olav Anton, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Te olete mitu korda väljendanud arvamust, et pangainspektsioon on üks kohti, kust tuleb otsida traagiliste sündmuste põhjuseid ja tõepoolest, valmistades ette arupärimisi ma üritasin pangainspektsiooniga kontakti saada ja ühtteist küsida, aga selgus, et nad kaitsevad pigem nende pihtapanijate huvisid kui kodanike huvisid, kes on hoiustanud raha. Aga kui vaadata mittespetsialisti pilguga seda 100 miljonit maksumaksja raha, mida praegu pakutakse, siis valitsus on nagu näärivana ja kommikoti saaja ehk 100 miljoni saaja on selle kommikoti juba ära söönud, ja nüüd ma küsin, kas ei oleks õigem võtta seda 100 miljonit rangelt laenuna ja anda see laen Eesti Pangale, kes arveldab maksumaksjatega, aga kasseerib sisse nende käest, kes kas on selle raha tasku pistnud või börsil mängides maha laristanud? Aitäh!

Aitäh! Ma tahaksin siiski täpsuse huvides öelda, et ma ilmselt ei ole täna kordagi rünnanud Eesti Panka või tema järelevalveinspektsiooni, pigem olen kaitsnud iseennast ehk valitsust, vastates, et ma ei saa sellele küsimusele vastata, kuna sellele küsimusele on pädev vastama kas Eesti Pank või Eesti Panga järelevalveinspektsioon. Niimoodi oleks ilmselt korrektne vastata. Valitsusele oleks võib-olla tõesti mõnevõrra lihtsam, kui me teeksime otsuse tulenevalt kommertspangas toimunust ja sellest lausest või paarist lausest, mis ma enne ütlesin siin Riigikogus antud eelarveraha kasutamise osas, anda see raha Eesti Pangale ja Eesti Pank juba tegeleks siis ise edasi kommertspangaga. Paraku, ma ei tea - ma usun, et hea Uno Mereste on siin minust kindlasti oluliselt targem nendes küsimustes -, aga mina olen Eesti Panga presidendist nii aru saanud, et see lihtsalt formaaljuriidiliselt ei tule kõne alla. Tulenevalt Eesti Panga staatusest, tulenevalt Eesti rahasüsteemi ülesehitusest ja tulenevalt ka antud raha päritolust, see on riigieelarve raha. Nii et midagi ei ole teha, see raha tuleb meil otsustamise korral siiski kanda läbi reservfondi.

Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu, palun järgmisena!

Aitäh, härra juhataja! Ma kuulan siin neid viimaseid küsimusi ja mulle tundub, et põhilöögid lähevad praegu selle 100 miljoni arvele. Ma tahaksin repliigi korras öelda, et Eesti Pangal on olnud palju suuremaid krahhe, kui see Maapanga oma praegu, ja mitte kunagi ei ole riik sekkunud. Mitte kunagi ei ole riik andnud sinna maksumaksjate raha, rääkimata võimalikest võlakirjade emiteerimisest, mis tundub mulle pisut naljakana või siis võib sellest teha mõningaid järeldusi. Aga nüüd teine asi. Meie ees on riigieelarve lisaeelarve muudatusettepanekute loetelu. Selles loetelus on kokku 47 ettepanekut. Nendest 47-st on 21 esitanud KMÜ ehk koalitsiooni kuuluvad fraktsioonid. Eestis on tegemist vähemusvalitsusega ja igaühele võiks olla selge, et koalitsioon ja valitsus on ühel meelel selleks, et riigi jaoks olulisi küsimusi lahendada. Minu küsimus on, miks on valitsus 15 juhul teisel arvamusel kui KMÜ ja kuidas käsite käituda, kui me hakkame neid tulemusi hääletama? Kas selle järgi, mida arvab valitsus või selle järgi, mida arvab KMÜ? Aitäh!

Ma vastan mõlemale küsimuse poolele. Mis puudutab küsimuse esimest poolt, siis võlakirjade emissioon viidi läbi, kui toimus Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Union Baltic Bank'i ülevõtmine Põhja-Eesti Pangaks. Siis korraldati 300 miljoni krooni ulatuses võlakirjade emissioon. Tänases hinnas on see ilmselt suurem kui väljapakutav kuni 540 miljonit krooni. Ja ka teiste pankade, nii Tööstuspanga kui ka Põhja-Eesti Panga puhul, on Eesti Pangale üle antud küllalt palju varasid tol ajal olnud n-ö aukude katteks, samuti näiteks aktsiaid. Tegelikult varasid on muidugi üksjagu üle antud. Mis puudutab neid ettepanekuid, mida valitsus ei toetanud, siis te küsite, keda valitsus peaks toetama, kas koalitsiooni või mitte? Kahtlemata olen ma raskes seisus siin toetamise või mittetoetamise puhul, aga ma vastan täiesti siiralt. Ma põhjendasin oma seisukohta ka komisjonis ja vastasin, et ma ei saa toetada, kui me oleme peaministri isikus ja Eesti keskpanga presidendi isikus alla kirjutanud Valuutafondi memorandumile, millega oleme võtnud endale kohustuse. Mis sest, et seda seaduses kirjas ei ole ja seaduse järgi me ei eksi, kui me hääletame mõnel juhul ka teistmoodi. Ma ütlesin ka seda, et mõnel juhul ma tõepoolest saan sisuliselt probleemist täiesti hästi aru, tähendab, kui te isegi hääletate mõnel juhul teistmoodi, siis ma saan sellest aru, aga mina ei saa toetada.

Kolleeg Ando Leps.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Sa mainisid siin enne, et Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on kaks täiesti eraldiseisvat asutust ja see on kõik õige. Ka põhiseadusest tuleb nii välja. Aga mulle jääb arusaamatuks üks moment. Parandusettepanek 31 ütleb: määrata Vabariigi Valitsuse reservfondi täiendavalt 100 miljonit krooni, sellest füüsiliste ja eraõiguslike juriidiliste isikute poolt Eesti Maapanka paigutatud hoiuste tagamiseks 100 miljonit krooni. Tekib küsimus, et Vabariigi Valitsus ju ikkagi aitab Eesti Panka, samal ajal kui nad on täiesti eraldiseisvad asutused. Miks Eesti Pank ei aita iseennast ja neid kommertspanku, kus asjad on halvasti? Aitäh!

Eesti Pank on varasematel aastatel - tuletame meelde Sotsiaalpanka - aidanud kommertspankasid. Ma julgen öelda niimoodi, et spekulatsioonid krooni ümber on võimendunud just eelmise aasta oktoobrist ja sellel aastal, et kas kroon jääb näiteks püsima või ei jää püsima. Siin on muidugi Eesti Pank rahapaigutamise mõttes tunduvalt sensitiivsemas olukorras. See on küll fakt. Eesti Panga päästeoperatsioonidest saavad rahvusvahelised finantsinstitutsioonid hoopis teisiti aru, kui valitsuse poolt teostatavatest päästeoperatsioonidest. Antud juhul seda enam, et valitsuse poolt on äraseletatavad küllalt selged põhjused või põhimõtted. Need on nii regionaalpoliitilist iseloomu kandvad, need on ka omavalitsustega, mittetulundusühingutega, laiemalt öeldes riigiga seotud rahad. Eesti Pank, isegi kui ta tuleks praegu väga selgelt ja suures ulatuses päästeaktsioonidega kaasa, saaks väga negatiivseid signaale, mis omakorda vähendaksid võimalusi, ütleme kas või kommertspankadel saada rahvusvahelistelt turgudelt soodsa hinnaga raha. Ja tulenevalt Valuutakomitee printsiibist, mis Eestis kehtib, on keskpank Valuutakomitee printsiipi selgelt järgides tugevam rahvusvaheliste institutsioonide ees, kui ta selliseid aktsioone ei tee, väga läbipaistvalt ei tee. Samas Eesti Pank tegelikult osaleb antud operatsioonis, see on ka selge. Pigem taandub Eesti Panga puhul küsimus tõepoolest hinnangu andmisele, miks Eesti Panga Inspektsioon antud juhul institutsioonina ei juhtinud tõsiselt tähelepanu näiteks aasta tagasi või pool aastat tagasi, kui spekulatsioonid Maapanga võimaliku pankrotti mineku ümber ju visalt levisid, vaid anti kogu aeg signaale, et kõik on hästi, korras, midagi ei ole, midagi ei saa juhtuda. Pigem peaks edaspidi arutama seda küsimust, kas ei oleks olnud võimalik varem anda selgelt adekvaatseid signaale, mille põhjal teha, ütleme kiire finaalotsus varem, kui see nüüd sündis. Ma iseenesest saan Eesti Pangast aru, kuigi tunnistan, et ma oleksin heameelega näinud, et Eesti Pank oleks tunduvalt suuremas mahus osalenud antud operatsiooni katmisel, tulenevalt just funktsioonidest ja vastutusest.

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister, sa siin ühele küsimusele vastates ütlesid, et riigikassa vahendite paigutamisel te lähtusite pankade valikul ainult ühest kriteeriumist või peaasjalikult ühest kriteeriumist, et omavahendite hulk oleks miinimumväärtuses 100 miljonit krooni. Ja ühele teisele küsimusele vastates nimetasid peale Maapanga ka veel Tallinna Panka. Kas kõikides Eesti kommertspankades, mille omavahendite väärtus ületab 100 miljonit, on riigikassa vahendeid?

Kui vaadata nüüd aastavahetust või, ütleme selle musta neljapäeva paiku olnud seisu, siis olid riigikassa vahendid kuues pangas, nendes kuues, kus omavahendite koosseis ületas 100 miljonit. Erinevatel aegadel on olnud väga selged tendentsid, et kui näiteks Hoiupank on viinud läbi eduka rahvusvahelise emissiooni või, ütleme, Hansapank või ka Ühispank, siis nende rahavajadus on järgmisel kuul või paaril kuul ilmselgelt vähenenud ja nad lihtsalt ei tee isegi pakkumisi, et osta raha. Järelikult, kui aasta lõpul oli väga hea riigieelarve laekumine ja me pidime selle raha ju kuskile paigutama, siis nendele, kes tegid pakkumisi, me ka pakkusime ja meie kriteerium oli, et ta ei läheks üle teatud kriitilise piiri. Selle piiri me seadsime ise kokkuleppel, see oli 10% bilansimahust. Nüüd, kus näiteks eile hommikuse seisuga oli riigikassa vahendite jääk üldse 275 miljonit, sellest seesama kurikuulus 70 miljonit, on meil täna täiesti teine situatsioon.

Tänan! Kolleeg Ando Leps, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Ma olen siiski selle poolt, et valitsus aitab keskpanka. Kuid sinu jutust kõlas siin ka niisugune toon läbi ja küllalt pikalt, et ajakirjanduses kirjutatakse ka Eesti krooni kukkumise võimalustest ja siit nüüd minu küsimus. Ma saan aru, et inimestele on see krahh ja inimesed peaksid oma raha kätte saama, aga milleks kogu see jama Eesti Panga ümber - tegemist ei ole ju suurte summadega. Kas Eesti kroon või Eesti keskpank on siis tõesti nii nõrgukene, et niisugune väike raha võib Eesti krooni täiesti võbisema või isegi kukkuma panna? Aitäh!

Ei, kui me räägime, et Maapanga bilansimahu osatähtsus kogu Eestimaa kommertspankade bilansimahust on kusagil 2,5-2,6% vahel, siis antud juhul selle turuosa väljakukkumine ei saa mingil juhul krooni ohtu panna. Pigem on küsimus selles, et siiski juba oktoobrikuust ilmub, vahel rohkem, vahel vähem, siin-seal spekulatsioone, eriti seoses jooksevkonto defitsiidinumbritega, mille tagatiseks, võib öelda, ongi stabilisatsioonireservi raha, ja sellest tulenevate probleemidega, et kroon võib kukkuda või minna devalveerimisele. Ja siin muidugi püüab keskpank hoiduda ilmselget negatiivsete signaalide andmisest rahvusvahelistele rahaturgudele. Antud juhul oleks tegemist selge negatiivse signaali andmisega ja ma saan keskpangast aru, et ta püüab sellest kramplikult hoiduda. Nii et see on põhiküsimus.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, ma olen väikeses segaduses. Küsimuste järgi võiks aru saada, et tegemist on mingi pangandusega seotud eelnõuga. Mis eelnõu me praegu arutame?

Ma tänan juhtimast ka mind õigetele jälgedele. Ma olen ehk oma vastustegagi andnud põhjust küsida üha rohkem ja rohkem pangandusalaseid küsimusi. Me arutame praegu seaduseelnõu number 891, seaduse "Riigi 1998. aasta lisaeelarve" eelnõu. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel, tundub, rohkem küsimusi ei ole.

Ma tänan! Valitsus kaasettekannet ei tee.

Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju.

Lugupeetud Riigikogu! Seaduseelnõu 891 kolmandaks lugemiseks on teile esitatud 47 muudatusettepanekut. Kui te olete neid analüüsinud, siis näete, et komisjon on oma hääletustes olnud küllaltki kitsi. See tähendab, et komisjon pidas, küll mitte sajaprotsendiliselt, aga küllaltki rangelt kinni sellest põhimõttest, mis on välja kuulutatud: me püüame IMF-i memorandumit järgida ja suuri muudatusi mitte teha. Ainuke suur muudatus eelarvemahu suurenemise suunas, millele oli vaja minna, on seesama 100 miljonit seoses Maapangaga, millest täna siin nii pikalt juttu on olnud. Ma tahaksin konkreetselt eelnõude juurde minnes kõigepealt paluda teid ära parandada üks väike trükiviga, mis õnneks ei ole sisuline. 45. muudatusettepaneku alla on kogemata sattunud, et eelnõu algataja toetas seda muudatusettepanekut. Tegelikult ei toetanud. Kui neid muudatusettepanekuid veel vaadata, siis mõne puhul võib vaielda selle üle, kas me kirjutasime osaliselt arvestatud või mitte arvestatud. Me kirjutasime lõpuks mitte arvestatud ja see ei olnud kius või tendentslik lähenemine, kuigi kahjuks juhtusid need mõlemad olema Isamaaliidu ettepanekud. See on viies ettepanek, Albu Põhikooli kohta, mis antud katteallikaga ei läinud läbi ja on siiski tagapool arvestatud. Ja teine ettepanek puudutas Võru-Kubija lauluväljakut. See on muudatusettepanek nr 3, mis on praegu siin protokollis arvestamata jäetud. Oleks võinud kirjutada ka, et sisuliselt osaliselt arvestatud. Ja olekski muudatusettepanekute kohta kõik. Komisjoni ettepanek on muudatusettepanekute loetelu läbi vaadata, soovi korral läbi hääletada ja eelnõu 891 täna kolmandal lugemisel vastu võtta. Tänan!

Tänan, Olev Raju! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Näib, et ei ole. Tänan! Austatud Riigikogu, avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Tuletan meelde, et tegemist on kolmanda lugemisega, seega saavad sõna võtta vaid fraktsioonide volitatud esindajad ja komisjonid. Eiki Nestor, palun! Kõne Mõõdukate fraktsiooni nimel.

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Esitatud küsimuste ja vastuste kohta tahaksin avaldada sellist arvamust, et kohati jäi tõesti mulje, et me ei aruta mitte lisaeelarvet, vaid me arutame juba seda eelnõu, mis on ka meie sahtlites ja kus tuleb juttu riigi ja omavalitsuste vahendite võimalikust korvamisest. Seetõttu on lisaeelarve tõesti kõige olulisem osa seotud selle 100 miljoni krooniga. Alati võib ilmselt vaielda teemal, mis siis aitaks usaldust panganduse vastu tõsta. Kas see, kui käpardid, seaduserikkujad, pahanduse tegijad aidatakse hädast välja ja mingil määral ergutatakse teisi samasuguseid seadust rikkuma või püütakse hoiustajate huve päästa. Ilmselt sõltub see alati sellest, kes need hoiustajad on, kui suured on need summad, millised on võimalused. Ühest retsepti anda ei saa ning selles mõttes toetavad Mõõdukad mõtet kaitsta ühiste jõududega Maapanga hoiustajate huve ja leida lahendus. Teiseks tahaksin öelda seda, et võiks laiendada Riigikogu erikomisjoni volitusi, mille moodustamisest on juttu eelnõus, mis on Riigikogu menetluses. Niikuinii me jõuame selle eelnõu arutluse juurde alles sügisel ja võib-olla ei peaks piirduma sellega, mis puudutab riigi- ja omavalitsuse vahendeid. Võiks veelgi laiendada selle komisjoni volitusi, sest ma kujutan ette, et lõppkokkuvõttes, sõltumata oma maailmavaatest ja poliitilisest meelsusest on 101 Riigikogu liiget siiski seda meelt, et selliseid juhtumeid, nagu need, mis leidsid aset Tartu Kommertspanga ja Maapangaga Eesti majandus ja ühiskond ei vaja. Kolmandaks tahaksin öelda seda, et tegu on suhteliselt igava lisaeelarvega. Selles mõttes, et raha on nagu küll ja tahaks jõuda selleni, millest siin oli juttu riigieelarve lugemisel. Nimelt me lõime selle majanduse stabiliseerimisreservi küll põhimõtteliselt õigesti, aga jätsime tegemata ühe asja, jätsime selle sidumata meie seadustega. Kui riigieelarve lugemisel sellel teemal juttu oli, siis ei osanud keegi ette näha, et selle aasta juunis tuleb uuesti sel teemal vaielda. Praegu vaidleme selle üle, kas anda riigieelarve jääk stabiliseerimisreservi või võib seda kasutada mingil teisel moel. Siin ma tahaksin küll veeretada ühe kivi Rahandusministeeriumi kapsaaeda selles mõttes, et ka riigieelarve seaduses, mida me menetleme juba pikka aega ja mis kindlasti sügise peale venib, ei ole näha ühtegi selget valitsusepoolset sammu, et konkretiseerida seda, mis see stabiliseerimisreserv on. Kuidas sinna raha kantakse? Kuidas seda raha seal hoitakse ja kuidas seda raha kasutama hakatakse? Mitmed vaidlused, mida me siin täna peame, oleksid jäänud ära, kui meile oleks olnud kõik selge siis, kui me seda reservi lõime. Neljandaks tahaksin öelda mõne sõna ka Riigikogu liikmena, kes on Tallinna volikogu liige. Ma olen põhimõtteliselt selle vastu, et riigieelarve rahadega parandatakse mingit objekti, mille omavalitsus hiljem kavatseb maha müüa. Kui see objekt ei ole omavalitsusele vajalik, siis tuleb ta maha müüa kohe, mitte aga nii, et riik remondib ja omavalitsus müüb. Reeglina on Tallinna linna praktika selline, et Eesti riigi seadusi ei täideta ja ühtegi objekti ei erastata ja see raha jääb kõik Tallinna linnale, mis on põhimõtteliselt vale.

Tänan, Eiki Nestor! Järgmisena, palun, kolleeg Toivo Jürgenson, kõne.

Lugupeetud juhatus! Austatud Riigikogu! Lisaeelarve teise lugemise ajal ma rääkisin teile Ida-Virumaa Kiviõli karjääri põlemisest ja sellega seonduvatest probleemidest ja kohustustest. Tookord Riigikogu ei toetanud vastavaid parandusettepanekuid. Ma loodan, et täna leiavad need parandusettepanekud toetust, nende ettepanekute kallal on ka vahepeal kõvasti vaeva nähtud. Minu lugupidamine kõigile neile vaevanägijatele! Kiviõli karjääri põleng on probleem möödanikust, Ida-Viru probleem möödanikust. See ei vähenda muidugi meie kohustust Ida-Viru elanike probleeme lahendada. Aga kahetsusväärselt just nimelt lisaeelarve lugemise ajal jõudis kätte ka järgmine põleng, põleng kaudses mõttes, see on Maapanga probleem. See puudutab otseselt tervet Eestit ja, andke andeks, seda kärsahaisu on kõik kohad täis ja kahjuks levib see ka üle piiride. Loomulikult lasub ka selle põlengu kustutamise kohus meil kõigil. See puudutab meid kõiki. Loomulikult ei saa ka Isamaaliit vastu vaielda sellele lähenemisnurgale, et inimeste, mitte milleski süüdi olevate konkreetsete inimeste, väikeettevõtjate huve tuleb ka siin saalis kaitsta. Aga nende huvide kaitsmise nimel tuleb ka lõpuni välja selgitada selle põlengu põhjused ja süüdlased välja tuua. Ja vaadake, vastupidiselt Kiviõli karjääri põlengule või ka siis Tartu Kommertspanga probleemidele on Maapanga probleemid tekkinud uuemal ajal, need ei pärine möödanikust. Me ei saa nendes probleemides süüdistada mingisuguseid tumedaid jõude, mis tegutsesid üleminekuperioodil. Need sündmused toimusid meie kõigi silme all juba suhteliselt väljakujunenud demokraatliku riigi toimimise tingimustes. 100 miljonit krooni on loomulikult suur raha ja täna võis väga paljude Riigikogu liikmete küsimustest välja lugeda teatud muret, mismoodi seda raha kasutatakse. Võib-olla siit tuleneb ka teatud umbusk, kas valitsus käitub seekord kompetentselt või mitte. Ja on põhjust muretsemiseks, miks riik on paigutanud läbi aegade ebaproportsionaalselt palju riigivahendeid Maapanka ja miks tunduvalt vähem mujale. See on juhtimise küsimus, see on riskide küsimus ja see on küsimus sellest, et rahvas on usaldanud osa rahasid otseselt valitsuse kätte. Tahaksin loota, et kui täna leiab Riigikogu saalis toetust see nn 100 miljoni krooni parandusettepanek, siis hääletades selle rahaeraldamise poolt, me kõik võtame teadmiseks need rohked lubadused, mida valitsus on andnud nii siin Riigikogu kõnepuldis kui ka mujal läbirääkimiste käigus, st valitsus toetab Riigikogu erikomisjoni loomist ja hiljem ka tegutsemist, valitsus toetab täiesti siiralt probleemide väljaselgitamist ja vajaduse korral ka süüdlaste karistamist. Loomulikult ei ole see otseselt valitsuse ülesanne, aga valitsus peaks sellele igati kaasa aitama, et seekord neid probleeme kinni ei mätsitaks. Isamaaliidul on lõppkokkuvõttes tekkinud ikkagi mure olukorra pärast, mure sellepärast, et need kriisid ja kriisikesed on hakanud viimasel ajal Eesti ühiskonnas korduma natukene liiga sageli. Meil on väga kahju, et Riigikogu ei leidnud endas jõudu toetada teisel lugemisel Isamaaliidu parandusettepanekut suunata osa lisaeelarve rahasid nende lubaduste katteks, mis me oleme jaganud haridustöötajatele, õpetajatele. See tulekahju võib lõppkokkuvõttes olla veelgi kaugemale ulatuvate tagajärgedega, kui see täna siin paljudele Riigikogu liikmetele ja valitsuskoalitsioonile võib-olla paistab. Suur tänu!

Tänan, Toivo Jürgenson! Järgmisena, palun, Olav Anton. Kas ma saan õigesti, et Keskfraktsiooni nimel?

Aitäh, härra juhataja! Keskfraktsioonis olen juba mitmendat koosseisu ja Keskerakonnas ka asutamisest saadik, nii et te saite täitsa õigesti aru. Ja on hea jätkata just sealt, kus kolleeg Jürgenson lõpetas, sest kooliharidus ei ole ainult õpetajad, kooliharidus on ka koolisõit. Keskfraktsioon peab kurbusega nentima, et 35 miljoni eraldamine, mille me tõstatasime enne selle eelnõu esitamist, et algatada lisaeelarve menetlemine, lükati küll kodukorraseadust rikkudes tagasi. Nüüd parandusettepanekute ajal seda uuesti esitades veendusime, et Maapanga krahh on need 35 miljonit ära söönud. Üllatav oli muidugi see, et need 100 miljonit kohe nii kergesti leiti. Seetõttu me usume kindlasti, et kui me natuke seda Maapanga krahhi seedime ja maksumaksja rahaga aitame päästa neid, kes on süütult kannatanud, siis järgmise lisaeelarvega või ka 1999. aasta riigieelarvega me saame lahendada ka laste koolisõidu probleemid, sest tänase päeva seisuga maksab nende probleemide lahendamine 35 miljonit, see on siis kolm korda vähem, kui see kergelt saadud raha Maapanga lappimiseks. Muidugi on kummaline see, et me oleme sundolukorras. Riigikogu nagu ei otsusta midagi, sest Maapanga lõhkine pirukas tõsteti meile ette ja me oleme sunnitud probleemi lahendama. Peaaegu võimatu on mitte hääletada selle ettepaneku poolt, sest kannatada on saanud süütud inimesed. Samas tuli rahandusministri kõnest ka välja, et ega Riigikogu eriti palju ei otsusta, otsustab IMF. Nii et siit ka küsimus, millele minister saaks lõppsõnas võib-olla vastata: kuidas teha IMF-le selgeks, et lapsed tahavad kooli sõita ja et see koolisõitmine maksab ainult 35 miljonit. Haridusse investeerimine on eesti rahvale ülimalt oluline. Kui järgmise eelarve arutelu ajaks mõnda pangapankrotti ei tule, siis võiks IMF-iga nõu pidada sel teemal, kuidas leida 35 miljonit lastele koolisõidu katteks. Ja lõpetuseks selle 100 miljoni kasutamise kohta. Ma usun, et eelnõu ja sellele lisatud kommentaarid on tervik ja kõik siin saalis on seda meelt, et kuigi parandusettepanek 31 ja sisuliselt arvestatud parandusettepanekud 33 ja 34 räägivad 100 miljoni krooni viimisest valitsuse reservfondi, see ei ole valitsuse reserv, see on ikkagi Maapanga hoiustajate päästmise raha, see on maksumaksja raha ja sellele 100 miljonile peab jääma väga tugev kontroll ehk teiste sõnadega iga sent, mida kasutatakse, peab olema teada, see on laen nendele pahategijatele või saamatutele, kes sellise olukorra lõid, ja see laen tuleb tagasi nõuda kas või kriminaalasja algatades. Aitäh!

Tänan, Olav Anton! Rohkem sooviavaldusi ei ole. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 56 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid 1. Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõna võimalus. Härra minister ei soovi, kaasettekandja samuti mitte, fraktsioonide esindajad, komisjonid ka mitte. Sellisel juhul ma palun kõnepulti tagasi rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju, et alustada koos teiega, lugupeetud kolleegid, laekunud muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on Koonderakonna, EME, Maaliidu ning Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Teine muudatusettepanek, autor kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Probleeme ei näi olevat. Kolmas muudatusettepanek, autor Mõõdukate fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, autor Isamaaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Toivo Jürgenson, palun!

Aitäh! Ma palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Ma oskan öelda komisjoni hääletamistulemused: poolt 1, vastu 2, 5 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu on 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Viies muudatusettepanek, samuti Isamaaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. Kuues muudatusettepanek, Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Siiri Oviir, palun!

Tänan, härra juhataja! Keskfraktsioon palub hääletada seda punkti.

Komisjon, palun!

Ütleksin kommentaariks ainult hääletustulemused: poolt 1, vastu 3, 5 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu on 7, erapooletuid on 3. Ettepanek leidis toetust. Seitsmes muudatusettepanek on KMÜ fraktsioonidelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mati Meos, palun!

Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Ütleksin jälle hääletamistulemused: poolt 1, vastu 3, 4 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Ettepaneku poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu on 12, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. Kaheksas muudatusettepanek. Autorid on samad, juhtivkomisjoni arvamus samuti. Mati Meos, palun!

Palun hääletada!

Komisjon, palun!

Komisjoni arvamused läksid siin pooleks: poolt 4, vastu 4, 2 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kaheksand ettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 60 Riigikogu liiget, vastu on 16, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Üheksas muudatusettepanek, samadelt autoritelt. Juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Mati Meos, palun!

Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Oskan öelda ainult hääletamistulemused: poolt 1, vastu 4, 3 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt 66 Riigikogu liiget, vastu on 5, erapooletuid on 2. Ettepanek leidis toetust. 10. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 11. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, keskkonnakomisjonilt ja Koonderakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Mati Meos, palun!

Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon vaidles selle üle suhteliselt pikalt ja hääled läksid lahku: poolt 2, vastu 3, 4 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Ettepaneku poolt on 81 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Ettepanek leidis toetust. 12. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Kuna sellest objektist on olnud pikalt juttu, siis komisjon sisulisi vaidlusi ei pidanud. Hääled jagunesid järgmiselt: poolt 2, vastu 5, erapooletuid 2.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Ettepaneku poolt on 82 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Olav Antonil on käsi püsti. Milles on probleem?

Aitäh, härra juhataja! Ma küsin, et kas kodukorras on ikka alles see säte, mis ei luba, et hääletamise ajal räägitakse valju häälega, kuidas hääletada? Aitäh!

Ma usun, et me kõik teame, mis kodukorda on kinnitatud, küll aga ei saa ma vastutada selle eest, kuidas selle teadmise tõttu käitutakse. 13. muudatusettepanek, Isamaaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, probleeme ei ole. 14. muudatusettepanek, KMÜ fraktsioonidelt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Mati Meos, palun!

Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjoni hääled läksid pooleks: 4 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. Ettepaneku poolt on 56 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 15. muudatusettepanek, kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Talvi Märja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palun hääletada!

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjon vaidles pikalt 13., samasisulise ettepaneku puhul ja kui 15. teise katteallikaga tuli, siis meil vaidlusi suurt ei olnud. Hääletustulemused olid: poolt 1, vastu 5, 1 erapooletu.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Ettepaneku poolt on 69 Riigikogu liiget, vastu on 5, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. 16. muudatusettepanek, KMÜ fraktsioonidelt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 17. muudatusettepanek, autorid samad, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ants Käärma, palun!

Palun 17. hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis jagunesid hääled järgmiselt: poolt 1, vastu 5, 3 erapooletut.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu on 11, erapooletuid on 4. Ettepanek leidis toetust. 18. muudatusettepanek, KMÜ fraktsioonidelt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 19. muudatusettepanek, autor Koonderakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 20. muudatusettepanek, KMÜ fraktsioonidelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mati Meos, palun!

Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis jagunesid hääled järgmiselt: poolt 1, vastu 5, 2 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 20. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 69 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid on 3. Ettepanek leidis toetust. 21. muudatusettepanek, autorid on samad, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 22. muudatusettepanek on Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei näi olevat. 23. muudatusettepanek, KMÜ fraktsioonidelt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Mati Meos, palun!

Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis jagunesid hääled järgmiselt: poolt 1, vastu 1, 7 erapooletut.

Kas Siim Kallasel on käsi püsti? Palun! Protseduuriline küsimus.

Ei ole protseduuriline. Ma palun enne seda hääletamist 10 minutit vaheaega.

Palun ka kirjalikult. Enne hääletamist vaheaeg 10 minutit Reformierakonna fraktsiooni palvel. Vaheaeg lõpeb 18.35. V a h e a e g

Austatud kolleegid, Reformierakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Palun tulla tagasi täiskogu istungite saali. Lugupeetud kolleegid, me tuleme tagasi muudatusettepaneku nr 23 juurde. Seda on Mati Meos palunud hääletada. Kommentaarid on kuulatud. Niisiis alustame hääletusprotseduuriga. Austatud Riigikogu, panen hääletusele 23. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 61 Riigikogu liiget, vastu on 4, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Järgmine, 24. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. 25. muudatusettepanek on KMÜ fraktsioonidelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mati Meos, palun!

Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis läksid arvamused lahku: poolt 2, vastu 3, 4 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 25. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 63 Riigikogu liiget, vastu on 4, erapooletuid on 2. Ettepanek leidis toetust. 26. muudatusettepanek on Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Siiri Oviir, palun!

Palun seda hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjoni hääled jagunesid järgmiselt: poolt 1, 4 vastu, 5 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 26. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 60 Riigikogu liiget, vastu on 10, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 27. muudatusettepanek, autor on sama, juhtivkomisjoni arvamus samuti. Siiri Oviir, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma paluksin seda punkti hääletada ja kinnitan teile siin, et kui see kunagi läheb Tallinnale munitsipaalomandisse, siis müüa seda küll keegi ei kavatse.

Tänan! Komisjon, palun!

Kuna sellest on siin juttu olnud, siis võib-olla lisaksin ainult hääletamistulemused: poolt 1, vastu 7, 1 erapooletu.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 27. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt 45 Riigikogu liiget, vastu on 19, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 28. muudatusettepanek, KMÜ fraktsioonidelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mati Meos, palun!

Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjoni negatiivse hoiaku kujundas ilmselt fakt, et seletuskirjas on räägitud ainult, et on vaja Udernale, aga 4 miljoni eest saab pikema lõigu, mis lahendab mitte ainult Uderna tolmu küsimused. Hääled jagunesid järgmiselt: poolt 0, vastu 4, 4 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 28. muudatusettepaneku. Ettepaneku poolt on 61 Riigikogu liiget, vastu on 5, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. Järgmine, 29. muudatusettepanek on Isamaaliidult, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt, probleeme ei ole. 30. muudatusettepanek on leidnud täielikku arvestamist. 31. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra esimees! Palun seda ettepanekut hääletada!

Komisjon, palun!

Rahanduskomisjon toetas seda konsensusega ühel häälel, jutt on sellestsamast 100 miljonist.

Tänan! Siim Kallas, milles on küsimus?

Reformierakond palub 10 minutit vaheaega, et mõelda tõsiselt selle ettepaneku üle.

Vaheaeg Reformierakonna palvel lõpeb 18.51. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Palun teid tagasi tulla täiskogu istungite saali, me jätkame muudatusettepanekute läbivaatamist. Tegemist on 31. muudatusettepanekuga ja ma panen selle hääletamisele. Kommentaarid on kuuldud. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 70 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Ettepanek leidis toetust. 32. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 33. muudatusettepanek on KMÜ fraktsioonidelt ja on leidnud sisulist arvestamist. 34. muudatusettepanek, Koonderakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt. 35. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Toivo Jürgenson, palun!

Aitäh! Ma palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis läksid arvamused lahku: 4 poolt, 5 vastu.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 35. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 65 Riigikogu liiget, vastu on 4, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. 36. muudatusettepanek on samuti Isamaaliidu fraktsioonilt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei näi olevat. 37. muudatusettepanek, autor on sama, juhtivkomisjoni otsus ka. 38. muudatusettepanek, KMÜ fraktsioonidelt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Mati Meos, palun!

Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Ka siin läksid komisjoni hääled lahku: 2 poolt, 2 vastu, 3 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku. Selle ettepanek poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 39. muudatusettepanek, samadelt autoritelt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Mati Meos, palun! Palutakse hääletada. Tänan! Komisjon, palun!

Ka siin läksid komisjoni hääled lahku: poolt 2, vastu 3, 4 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 39. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. 40. muudatusettepanek, KMÜ fraktsioonidelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei näi olevat. Mati Meos, palun!

Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Hääletustulemused: poolt 3, vastu 4, 2 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 40. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu on 6, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 41. muudatusettepanek, samad autorid, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mati Meos, palun!

Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Hääletamistulemused komisjonis: poolt 1, vastu 4, 3 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 41. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu on 5, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 42. muudatusettepanek, samadelt autoritelt, on leidnud täielikku arvestamist. 43. muudatusettepanek, autorid on samad, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mati Meos, palun!

Tänan! Palun hääletada!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjoni hääletamistulemused: poolt 2, vastu 5, 2 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 43. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu on 8, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 44. muudatusettepanek, samadelt autoritelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei näi olevat. 45. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 46. muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjonilt ja viimane, 47. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt ja on leidnud täielikku arvestamist. Tänan, sellega on täiskogu läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia seaduseelnõu lõpphääletusele, millega ka alustame. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "Riigi 1998. aasta lisaeelarve" vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 74 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid on 2. Seadus on vastu võetud. Tänan!

Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele riigikontrolöri ülevaate riigivara kasutamise ja säilimise kohta 1997. aastal. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti riigikontrolör Juhan Partsi.

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduse §-st 135 tulenevalt olen kohustatud esitama Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest eelmisel eelarveaastal. Nimetatud ülevaade on esitatud teile kõigile kirjalikult. Selles ülevaates pole kajastatud konkreetseid kontrollimisi. Neid käsitleb Riigikontrolli 1997. aasta tööaruanne, mis on samuti teile kõigile edastatud. Samuti on Riigikontroll edastanud Riigikogule oma arvamuse möödunud aasta riigieelarve täitmise aruande kohta, mida te järgneva päevakorrapunktina arutama hakkate. Mina isiklikult olen täitnud riigikontrolöri kohustusi üheksa päeva, mistõttu oma ettekandes ma ei peatuks mitte niivõrd konkreetsetel küsimustel, mis puudutavad ühte või teist riigivara kasutamist või säilivust, ega ei annaks ka ülevaadet konkreetselt 1997. aasta riigieelarve täitmisest, vaid peatuksin enda arvates mõningatel elementaarsetel küsimustel, mida jätkuvalt tuleb silmas pidada, kui parlament või valitsus tegeleb riigiressurssidega, see on nii riigi varadega kui ka riigieelarvega. Ma peatun oma ettekandes kahel osal. Kõigepealt käsitleksin meie riigi rahanduse korralduse põhiprintsiipe ja nende rakendamist tegelikkuses, et teil oleks ühtlasi võimalik hinnata riigieelarve täitmist ka sellest aspektist lähtuvalt. Ning teise osana, kui mu ettekande seda võimaldab, tooksin esile mõningad üksikküsimused seonduvalt riigi majandusliku tegevusega. Kõigepealt siis riigi rahanduse korraldus ning need printsiibid, millest peaks lähtuma, et oleks tagatud riigi rahanduse efektiivsus. Esiteks. Riigieelarve täielikkuse, ühtsuse ja kõikehaaravuse printsiip, mis tähendaks, et riigi tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses ühes eelarves. See tagaks, et riigieelarve kaudu selguksid poliitilised eelistused ning riigi prioriteedid ja riigi arengukavad. Eestis ei ole see tagatud, sest riigieelarves pole kajastatud mitmeid olulisi riigi kulutusi. Näiteks sotsiaal-, ravikindlustust, keskkonnafondi ja palju muid fonde. Samuti ei kajasta riigieelarve oma tulusid, rääkimata eriti kurioossetest juhtumitest, kus terved riigiasutused on finantseeritud muudest vahenditest. Näiteks kindlustusinspektsioon. Samuti ei vasta plaanid, arengukavad tihti tegelikule olukorrale, mis rikub täielikkuse printsiipi. Riigieelarve ühtsuse ja kõikehaaravuse printsiibi järgimine tooks kaasa näiteks selle, et riigiasutustel puuduks vajadus pangaarvete järele, sest kõiki nende rahalisi vahendeid valitsetaks riigikassa kaudu. Kuigi täieliku ühtsuse ja kõikehaaravuse printsiipi ei ole tõenäoliselt ideaalis võimalik saavutada ning see ei ole võib-olla majanduslikult ka otstarbekas, tuleks varjatud kulutuste kohta ülevaade siiski saada. Iseseisvus eelarve suhtes ei tähenda samas, et neid kulutusi ei tuleks üldse planeerida ja nende kohta aru anda. Ka iseseisvad üksused ja eelarvevälised fondid peavad lähtuma täieliku, kõikehaarava ja ühtse eelarve printsiibist. Mõisteid riigivara ja riigieelarve ei tohi eeltoodud põhjustel üle tähtsustada, pigem tuleks riigi majanduses lähtuda avaliku sektori kontseptsioonist. Ja riigieelarvega seoses tuleks nii avalikkusele kui ka Riigikogule anda vähemalt ülevaade halduse kõikidest kulutustest. Järgmine oluline põhimõte on eelarve tasakaalu põhimõte, mis tähendab, et kulud ja tulud peavad eelarves tasakaalus olema. Siinkohal ei ole oluline mitte ainult formaalne tasakaal, kus numbrid on omavahel tasakaalus, vaid ka materiaalne tasakaal, mis tagaks kulutuste ja tulude tegeliku võrdsuse. Eestis on siiamaani järgitud ainult formaalset tasakaalu. Kolmandaks, riigieelarve aastase kehtivuse printsiip, mis tähendab, et eelarves ettenähtud kulutusi tohib teha vaid sel aastal, mille kulutused on ette nähtud ning planeerida ei tohi selliseid tulusid, mille laekumine on ebatõenäoline. Sellest teeb Eestis erandi kulutuste ülekandmine erandjuhtudel. Aastase kehtivuse printsiip ei tähenda, et planeerimine saab olla vaid üheks aastaks ning et eelarvega tuleks Riigikogus tegeleda vaid kaks korda aastas, see on eelarve vastuvõtmise ajal ning eelarve täitmise aruande kinnitamise ajal. Kuigi tänapäeval peetakse pikaajalist planeerimist sisuliselt võimatuks, on äärmiselt soovitatav keskmise pikkusega, see on 3-5 aastaks planeerimine, millele vastab teatud määral küll riiklike investeeringute programm. Veelgi enam rõhutatakse aga lühiajalist planeerimist, mis vastab juba pigem kontrollimisele. Riigikogu peaks riigieelarve täitmise käigus olema pidevalt kursis valitsuse tegevusega. Seda ideed kannab ka näiteks Riigikogu menetluses oleva riigieelarve seaduse eelnõu § 35, mille kohaselt komisjonidel oleks õigus nõuda vastavalt ministrilt regulaarset ülevaadet ministeeriumi valitsemisala eelarve sisulise täitmise kohta. Järgmine on Riigieelarve eelnevuse printsiip, mille kohaselt eelarve tuleb vastu võtta eelarveaasta alguseks. See printsiip on Eestis üldjoontes täidetud, kuid mõningate riigieelarve väliste fondide osas on eelarve kinnitatud ka pärast eelarveaasta algust. Majanduslikkuse ja säästlikkuse printsiip tähendab, et eelarve planeerimisel tuleb näha ette vaid need kulutused, mis on eesmärkide täitmiseks vajalikud ning võimaldavad neid ka efektiivselt täita. See eeldab ka majanduse analüüse kulutuste tasuvuse kohta, mida Eestis viiakse läbi äärmiselt pealiskaudselt ja ebaregulaarselt. Majandusanalüüsi kaudu saab aga hinnata, kas taotletavad eesmärgid on üleüldse saavutatavad planeeritavate vahenditega. Spetsiaalsuse põhimõte tähendab, et eelarvekulutused tuleb liigendada. Lisaks institutsionaalsele jaotusele peaks eelarve põhjal olema võimalik hinnata ka funktsionaalset jaotust, see tähendab eelarvekulutustega taotletavaid eesmärke. Eestis on eelarvekulutused liigendatud, kuid see ei toimu vastavalt riigi funktsioonidele ning eesmärkidele. Liigendamist ei maksa üle tähtsustada. Näiteks ei peeta paljudes riikides otstarbekaks majanduskulude ja personalikulude eristamist. Spetsiaalsuse põhimõte tähendab ka seda, et eelarve liigendusest peab täitevvõim kinni pidama. Eestis on tihti probleemiks riigieelarves ettenähtud kulutuste ümberjagamine riigiasutuste poolt pärast riigieelarve vastuvõtmist, mida võimaldavad praegu sõlmitavad lepingud riigiasutuste vahel, mille ainsaks sisuks on tegelikult kokkulepe eelarvekulutuste ümberjaotamise kohta, sest tsiviilõiguslikke lepinguid riigiasutused, tulenevalt õigussubjektsuse puudumisest, omavahel sõlmida ei saa. Avalikkuse ja läbipaistvuse printsiip tähendab, et igaühel on võimalus tutvuda eelarvega ning sellest aru saada. Kuigi rõhutatakse läbipaistvust ja reglementeerimise vajadust, peab teatud paindlikkus ja valikuvabadus olema ka täitevvõimul. Läbipaistvus ei tähenda tänapäeval mitte seda, et eelarvest on võimalik sendi täpsusega välja lugeda, kellele või millele mingi kroon kulub, hoopis olulisem on eelarve kaudu teada saada, kui palju kulub ühel või teisel eesmärgil ja seda mitte mingi konkreetse asutuse seisukohast, vaid kogu riigi seisukohast. Aruandekohustuse printsiip, mida ei ole kusagil välja toodud ka praegu kehtivas Eesti eelarveõiguses, tähendab, et teatud kulutuste kohta tuleb aru anda. Aruandlus ei tohi mingil juhul piirduda täitevvõimusiseste organitega. Lähtuvalt avalikkuse printsiibist toimub aruandlus ka avalikkusele ning selle esindajatele, Riigikogule. Sealjuures peab aruandlus hõlmama mitte ainult seda, kui suures ulatuses on raha kulutatud, vaid kogu üksuse kulutusi seoses aruandekohuslase poolt taotletud eesmärkide ja tema funktsioonidega. Kõige lõpuks peaks aruandlus hõlmama ka tulevikuplaane. Seega peab aruandlusega juba olemuslikult kaasas käima täiendav planeerimine. Ma loodan, et nimetatud printsiipi te suudate arvestada juba järgmise päevakorrapunkti arutamisel. Järgmine põhimõte on riigi bilansi olemasolu. Riigieelarve iseloom on põhimõtteliselt riigi tulude ja kulude plaan ning riigieelarve täitmise aruanne on seega riigi tulude ja kulude aruanne. Eesti riik ei koosta aga täna tervikbilanssi, mis kajastaks riigivara kohustusi ja omakapitali, seega kõiki riigi kasutuses olevaid ressursse. Ka üksikute riigiasutuste tasandil ei toimu planeerimine ja aruandlus kõigi ressursside kohta, vaid eelarve kaudu ja ulatuses. Paljudes maailmariikides on just viimasel ajal raamatupidamiskorraldusel ning eelarve koostamisel üle mindud tekkepõhisele raamatupidamisele, mis põhineb kahekordsel kirjendamisel. Selline lähenemine võimaldaks hoopis paremini arvestada kõikide riigi kasutuses olevate ressurssidega. Sel juhul puuduks ka vajadus riigivararegistri järele, mis jääb praegusel hetkel formaalsuseks. Kõikide ressursside arvestamine aruandlusel ja planeerimisel võimaldab siduda praegused, tihti formaalselt koostatud riigivara majandamise kavad asutuse eesmärkidega. Tuleb veel kord rõhutada, et riigiasutuse eesmärk ei ole vara majandamine, vara on vaid vahend eesmärkide saavutamiseks, mistõttu aruandlus ja planeerimine peavad olema seondatud eesmärkidega, mitte vahenditega. Riigivara majandamisel on oluline printsiip riigi suurusest tulenev mastaabiefekt, õigemini selle ärakasutamine. Kahjuks Eestis kehtiv seadusandlus ei kasuta seda täielikult. Näiteks on äärmiselt kulukas üksikute asjade liisimine riigiasutuste poolt, eriti arvestades asjaolu, et riik maksab liisimisel hoopis suuremat intressi, kui ta teenib seda samal ajal oma rahaülejääkide hoidmisega deposiitidel. Samuti on probleemiks raha ajatatud väärtuse mittearvestamine, mis väljendub näiteks ühele konkreetsele objektile tehtavate kulutuste jagamises mitme perioodi peale. Oluline on teada, kuidas on toimunud ühe suurima riigiressursi, see on maksunõuete, haldamine. Kas maksusüsteem on olnud efektiivne, lihtne ja paindlik? See küsimus on palju olulisem, kui näiteks riigivaraseaduses reguleeritud küsimus riigivara kasutada andmise korrast, sest summad on suurusjärkude võrra erinevad. Näitena võib tuua riigi pädevuse maksuvõla kustutamiseks, mis sisuliselt on samaväärne riigiraha tasuta võõrandamisega. Kui tasuta võõrandamisel on rida piiranguid, siis maksuvõla kustutamisel on neid oluliselt vähem. Kas Maksuamet kasutab kõiki seadusega talle antud õigusi maksude kogumisel ja kuidas ta neid õigusi kasutab? Kas need õigused on ise piisavad ja kas ressursid on selleks piisavad? Kuna riigitegevus ei ole tihti kapitalimahukas, vaid inimressursse nõudev valdkond, peab lisaks varale senisest tunduvalt suuremat tähelepanu pöörama inimressurssidele. Praegune avaliku teenistuse süsteem ei aita kaasa stabiilse, kvalifitseeritud ja motiveeritud teenistujate süsteemi loomisele. Tänaseks päevaks ei ole ei seadusandja ega valitsuse poolt määratletud ühtegi asutust, kes kannaks ministeriaalset vastutust avaliku teenistuse eest. Seega on vastutamata kõige olulisem riigiressurss, need on inimesed - ma pean silmas avalikku teenistust. Riigitegevus ressursside kasutamisel ei allu turureeglitele. Riigiasutuste tegevuse efektiivsust ei mõõda turg, nagu erasektoris, riigiasutused ei lähe pankrotti. Seega peab riigiasutuse tegevust hindama sõltumatu organ, milleks on Riigikontroll. Paraku on Riigikontroll eelarve menetlusest sisuliselt kõrval. Järelikult puudub Riigikogul, see tähendab teil, võimalus saada objektiivset informatsiooni riigieelarve kohta ning ka selle täitmise kohta. Ma teen kolm ettepanekut menetluses oleva riigieelarve seaduse täiendamise kohta sellest aspektist lähtuvalt. Kõigepealt tuleks muuta Riigikontrolli seadust selles osas, mis näeb ette, et Riigikontroll annab vaid vajaduse korral arvamuse riigieelarve kohta. Riigikontroll peab andma arvamuse ja kõikehõlmava arvamuse nii riigieelarve eelnõu kui ka selle täitmise aruande kohta. Täna pole Riigikogu sellist vajadust väljendanud, järelikult pole ka vaja seda teha. Et Riigikontroll saaks anda arvamuse eelarve kohta, tuleks näha ette, et Riigikontroll on täielikult varustatud kõikide eelarveliste materjalidega alates eelarve eelnõu esitamisest ministeeriumidest Rahandusministeeriumile, ning samuti peaks Riigikontrollil olema õigus ja võimalus osaleda kõikidel eelarvealastel läbirääkimistel. Vaid siis on võimalik tagada, et parlament, parlamendi komisjonid saaksid tõepoolest objektiivse informatsiooni, kuidas üks või teine number on eelarvesse kirjutatud. Ma tuleksin nüüd teise osa juurde, mõnede üksikküsimuste juurde, mis on jätkuvalt elementaarsed, kuid mida Eesti riik ei ole suutnud nelja-viie aasta jooksul lahendada. Esiteks on jätkuvalt hulgaliselt riigivara, millel puudub valitseja. See tähendab, et sisuliselt on tegemist peremeheta varaga. Miljonid hektarid maad, sajad tuhanded hektarid metsa, 25 000 kilomeetrit teid. Aga riigipoolset valitsejat pole ka paljudel hoonetel ja seadmetel, mis riik on andnud teisele isikule kasutada. Ja siit ka ettepanek langetada otsused, mis vähemalt formaalselt määraksid nendele varadele valitsejad. Teiseks, valitsusel ja ka Riigikogul pole terviklikku ülevaadet riigile kuuluvast varast. Riigivara register sellisel kujul, nagu seadusandja ja valitsus ta 1995. aastal kavandasid, pole käivitunud. Riigivara arvestus on mõneti kunstlikult eristatud asutuse raamatupidamise arvestusest, riigivara majandamise kavad riigieelarve koostamise protsessist. Riigivara registri ja riigivara majandamise kavadega tehtava töö sisu ja eesmärgid tuleksid uuesti läbi vaadata. Formaalseid üleliigseid dokumente, mida koostatakse vaid sellepärast, et kord on nii kästud teha, ei tohiks me endale lubada. Kolmandaks, riiklike investeeringute programm tuleks muuta dokumendiks, mida riigivara valitsejad ja valitsus peaksid aasta investeeringute kavandamisel sisuliselt arvestama. Praegu pole RIP suutnud riigi investeeringute killustamist vältida, lõpetamata ehituste mahud on aasta aastalt kasvanud. 1997. aasta lõpus oli lõpetamata ehitustes riigi raha kinni üle poole miljardi krooni. Jätkuvalt ei täideta eelarveseaduse nõuet esitada tõepoolest tõsiselt võetavad ministeeriumide tegevus- ja arengukavad, millest oleks võimalik näha, mida üks või teine ministeerium kavatseb lähematel aastatel ette võtta. Rääkimata sellest, et need kavad jõuaksid ka Riigikogu ette. Riigihangete korraldamisel ei järgita mitte alati riigihangete seaduse nõudeid, eelkõige hankekonkursside avalikkuse, avatuse ja sõlmitud hankelepingute tingimuste järgimise osas. Paljudel asutustel puuduvad teadmised ja kogemused nende jaoks suhteliselt erandlike hanketoimingute korraldamiseks. Tuleks oluliselt rakendada hangete tsentraliseerimist või hangete korraldamisele spetsialiseerunud riigiasutuste ja miks mitte ka äriühingute kaasamist nende efektiivsemaks muutmiseks. Jätkuvalt on Eesti riigis mitmeid riiklikke fonde ja kapitale, mille tegevuse õiguslik regulatsioon on enam kui ebapiisav. 1997. aastal kujundas riik neist mitmed ümber sihtasutusteks, eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks, andes nende omandisse suures ulatuses riigi vara. Juhime tähelepanu ka sellele, et sihtasutused pole enam aruandekohustuslikud riigi ees, ei nende asutajal ega Riigikontrollil ole õigust nende tegevust kontrollida. 1997. aastal alustas riik oma ettevõtluses osalemise arvestuse korrastamist. Kuid riigivaravalitsejate tegevus riiki äriühingus esindavate isikute tegevuse suunamisel ja kontrollimisel jäi endiselt sisuliselt täiesti ebarahuldavaks. Ülesandeid neile ei antud, aruandeid ja informatsiooni neilt ei soovitud. Milliseid riigi huvisid ja kuidas äriühingute nõukogudes olevad riigi esindajad peavad kaitsma, seda ei ole meile osanud seletada ei äriühingus riiki esindavad isikud ega ministeeriumid. Tuletan meelde: seaduse kohaselt on riigi äriühingus osalemise eesmärgiks riigi funktsioonide parem täitmine ja riikliku majanduspoliitika elluviimise kindlustamine. Seni kuni riigil säilub osalus äriühinguis, peab riik oma esindajale neis ka selged suunised andma. Aastate jooksul on Riigikontroll oma kirjadele, milles ta on palunud Rahandusministeeriumilt või ka valitsuselt mõne riigieelarvega seonduva põhimõttelise olulise küsimuse lahendamist, saanud ühesuguse vastuse: see küsimus lahendatakse lähiajal valmivas uues riigieelarve seaduses. Selliseid vastuseid on Riigikontroll saanud neli aastat. Uue riigieelarve seadusega ei saa enam viivitada. Liialt palju küsimusi vajavad praegu kiiret lahendamist. Üle 10 miljardi krooni oli möödunud aasta sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse eelarvetes. Juhin tähelepanu sellele, et olukorras, kus Eesti on õigusriik, reguleerib selle rahaga teostavaid tehinguid ja nende arvestamist vaid riigi Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse üks peatükk. Arvestades nende rahakogumite suurust ja olulisust riigi jaoks, peaks nende eelarvete koostamise ja täitmise korraldus olema reguleeritud seadusega. Kahjuks ei ole selles osas midagi muutunud. Kokkuvõtteks. Me mööname, et midagi ei muutu üleöö, kuid riigi praegune arengutase teeb võimalikuks kiiremad muudatused, hoopis kiiremad muudatused. Paljuski takerduvad need aga subjektiivsetel asjaoludel, vähese nõudlikkuse ning ebapiisava ja ebaprofessionaalse juhtimise tõttu. Ma tänan tähelepanu eest!

Tänan, härra riigikontrolör! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Liia Hänni, palun!

Aitäh! Austatud riigikontrolör! Te olete küll olnud vähe aega ametis, aga siiski ma küsiksin, kas te märkate ka mingeid tendentse riigivara valitsemises, mis on ärevusttekitavad? Ma lugesin välja sellise noodi näiteks teie suhtumisest sihtasutustesse või eksisin ma? Aitäh!

Ma osalesin veel eelnevas ametis olles valitsuskomisjonis, mis tegeles riigivaradega. Mind jahmatas selle komisjoni jõuetus ja ebaefektiivsus. Kahjuks ma märkan selles osas tendentse asju mitte süsteemselt lahendada või suutmatust neid lahendada. Veel kord rõhutan: ma ei usu, et see on kellegi tahtmatus, vaid küsimus on pigem suutlikkuses, kvalifikatsioonis neid küsimusi tõepoolest majanduslikult otstarbekalt lahendada.

Tänan! Liia Hännil on ka teine küsimus. Palun!

Aitäh! Teine küsimus puudutab maa erastamist, mis on ka nüüd kiiremini käima läinud. Maa erastamisel hinnatakse riigimaa väärtust ja seadust on siin mitmel korral muudetud. Kas Riigikontroll kavatseb kontrollida ka seda, kuidas erinevates riigiasutustes määratakse riigimaa hinda, mida siis need, kes maad omandavad, peavad maksma kas erastamisväärtpaberites või rahas selle maa eest? Aitäh!

Ma usun, et kindlasti kavatseb.

Tänan! Austatud riigikontrolör! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Sellega on see päevakorrapunkt ka ammendatud.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "1997. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamine" eelnõu. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu poolt vastuvõetud 1997. aasta riigieelarve seaduses olid tulud ja kulud ettenähtud mahus 12 miljardit 512 miljonit krooni. Aasta jooksul võeti vastu kaks lisaeelarvet, neist esimene mahus 70 miljonit krooni, teine 116,1 miljonit krooni. Seega kujunes kinnitatud riigieelarve lõplikuks mahuks 12 miljardit 698,1 miljonit krooni. Riigieelarve tulude täitmine moodustas 13 miljardit 966 miljonit krooni ehk 110% täpsustatud riigieelarve tuludest. Kinnitatud eelarvest laekus rohkem tulusid 1 miljard 267,9 miljonit krooni. Riigieelarve põhilisteks tuludeks olid 1997. aastal, nagu tegelikult ka eelmistel aastatel, käibemaks, füüsilise isiku tulumaks ja ettevõtte tulumaks ja aktsiisid. Need tulud kokku andsid üle 90,5% kogu riigieelarve tuludest. Riigieelarve kulud moodustasid 12 miljardit 573,3 miljonit krooni ehk 99% täpsustatud eelarvest. Sealhulgas Vabariigi Valitsuse reservfondi vahendite arvel tehtud kulud 191,8 miljonit krooni ehk 94,6% reservfondist, mille maht kokkuvõttes oli 202,7 miljonit krooni. Ministeeriumide ja teiste põhiseaduslike institutsioonide valitsemisala eelarvete järgi kulutati kokku 11 miljardit 262,7 miljonit krooni ehk 99,2% nende täpsustatud eelarvest. Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 33 andis rahandusminister ministeeriumide ja teiste põhiseaduslike institutsioonide taotluste alusel loa kasutada 1996. aasta riigieelarve kasutamata assigneeringuid 1997. aastal kokku 77,3 miljoni krooni ulatuses. Need on siis eelkõige investeeringud. 1997. aastal kasutamata assigneeringutest on lubatud 81,8 miljonit krooni kasutada käesoleval aastal. Riigieelarve täideti tulude ülekaaluga kuludest 1 miljard 392,7 miljoni krooni ulatuses. Koos aasta alguse vahendite jäägiga, mis oli 273,9 miljonit krooni, ja kassa tagavaraga (52 miljonit krooni) moodustus riigieelarve vahendite jääk 1. jaanuariks 1998 kokku 1 miljard 718,6 miljonit krooni, millest oli stabilisatsioonireservfondi paigutatud 701,7 miljonit krooni. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Tiit Sinissaar, palun esimesena!

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Kui me vaatame sellest aruandest, kus kohas riik oma raha hoiab, siis torkab väga silma, et eelistatud on ennekõike Ühispanka. Kas sellel on mingi seos sellega, miks Ühispank on just esimene partner Maapanga probleemi lahendamisel, samas kui näiteks Eesti suurima bilansimahuga pank Hansapank, keda on ka püütud kaasata, suhtub asjasse väga skeptiliselt? Kui me vaatame seda, kus riik on oma raha hoidnud, siis me saame aru ka sellest skeptitsismist. Millest tuleb selline Ühispanga suur eelistamine teiste pankadega võrreldes? Aitäh!

Julgen öelda täiesti siiralt, et riik ei ole siin Ühispangale mingeid eelistusi teinud. Kui mitte arvestada seda konteksti, kui Põhja-Eesti Pank likvideeriti ja ühines Ühispangaga. Likvideerimisotsus oli teadupärast nii valitsuse kui ka Eesti Panga ühine otsus. Toona võtsime Eesti Pangaga teatud otsuse vastu, et me seda 1994. aasta Vabariigi Valitsuse tehtud määrust, kus põhimõtteliselt olid valitsusasutused jagatud erinevate pankade vahel, ei tõtta koheselt tühistama. Aga ma ütlen veel kord, et see määrus võeti vastu 1994. aastal. Nii et kui te siit tähele panete, siis 1997. aasta alguse jäägist, kokku deposiidid 274 miljonit krooni, oli Põhja-Eesti Pangas ja Ühispangas kokku 254 ehk üle 90% deposiitidest. Aasta lõpu seisuga ehk ütleme, selle aasta alguse seisuga on see 65%, nii et ligemale 30% on tegelikult Ühispangas hoitavate vahendite jäägid vähenenud. See tendents on olnud ilmselge eelmisel aastal. Vastates küsimuse teisele osale, et kas see võiks olla aluseks Ühispanga eelistamisele, ütlen, et absoluutselt ei. Pakkumisi tegi Eesti Pank, rõhutan - mitte Vabariigi Valitsus, ja minu andmetel, kui uskuda Eesti Panga presidendi ütlemisi, pakuti Eesti pankadest Hoiupangale, Hansapangale ja Ühispangale, pakuti ühele Rootsi pangale ja pakuti kahele Soome pangale. Lõpuks jäid nii-öelda pakkumisläbirääkimistesse Hansapank ja Ühispank. Hansapank lõpuks loobus ehk oli nõus võtma üle väga väikest kvaliteetlaenuportfelli osa. Ühispank oli nõus võtma natukene rohkem, alustas umbes 200 miljoni krooni ülevõtmise osas läbirääkimisi ja selles situatsioonis me oleme koos Eesti Pangaga tõsiselt tegelenud tegelikult Ühispanga võiks öelda isegi surumisega, et nad võtaksid siiski üle kogu selle esimese bloki nõuded, mille üle siiski kahjuks veel läbirääkimised täna käivad. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Liia Hänni, palun järgmisena!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Enne teid esines riigikontrolör üsna kriitilise ettekandega. Ka riigieelarvevahendite kasutamise kohta oli tal märkusi. Tahaksin teada teie arvamust, kuidas te ise hindate Eesti eelarvedistsipliini. Kui palju ettekirjutusi on Rahandusministeerium teinud selliste rikkumiste kõrvaldamiseks 1997. aastal? Aitäh!

Ma ei julge öelda, et riigikontrolöri arvamus oli väga kriitiline. Mina julgen öelda niimoodi, et ma olen sunnitud nii või teisiti vaatama küsimusi kriitika kohta protsessis. Kõik oleneb sellest, mida millega võrrelda. Kui võtta baasaastaks näiteks 1994 või 1995, siis ma ütleksin, et olukord on peaaegu suurepärane. Kui võtta 1997 ja anda konkreetne hinnang, siis ütleksin, et me ei ole olukorraga kaugeltki veel rahul, et arenguruumi on piisavalt. Võib-olla see olekski mitte lihtsalt üldine vastus, aga ka kõige korrektsem vastus ehk on veel minna paremuse poole. Ütleme, kvalitatiivse sammu me tegime igal juhul pärast riigikassa käivitamist või koos riigikassa käivitamisega, kus me oleme saanud palju parema kontrolli riigieelarveliste vahendite kulutamise üle ja mille esimesi, ütleme siis vilju me tõenäoliselt saame nautida 1999. aasta eelarve koostamisel. Ütleme, kriitiliselt analüüsides või olles kriitiliselt analüüsinud riigikassa poolt tehtud aruannet, ütleme eelarvevahendite kulutamise kohta erinevate ametiasutuste, sealhulgas ministeeriumide ja ministeeriumide valitsusalas olevate ametiasutuste poolt. Aga tervikuna ma ütlen, et kui arvuliselt kokku liita, siis tõenäoliselt meie ettekirjutusi on tunduvalt rohkem kui riigikontrollil.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, esimees! Härra minister! Ma lähen küsimustega tagasi sinna, kus me rahanduskomisjonis omavahelise vaidluse lõpetasime. See nimekiri, mis nüüd minu pärimise peale täna teie alluvate poolt mulle anti, hõlmab riigi võlgnikke, suuri võlgnikke, aga mitte seda osa, mis ma küsisin. Küsimus, mäletate, oli seotud Riigikontrolli arvamusega 1997. aasta riigieelarve täitmise aruande kohta ja seal on öeldud nii, et Riigikontrolli arvamusel kustutati mõnel juhul maksuvõlgnevust alusetult. Mida te selle kohta ütleksite ja kas on võimalik teha nendest Vabariigi Valitsuse otsustest kokkuvõtte, kui kellegi maksuvõlad on kustutatud, ja millal Riigikogu liikmed selle võiksid saada?

Vastan heameelega. Kahjuks ei ole selle kokkuvõtte tegemine niisama lihtne. Ma arvan, et see nõuab rohkem aega, sest lähtume ikkagi sellest, et maksuvõlgasid kustutatakse maksukorralduse seaduse § 43 kolmest erinevast alalõikest tulenevalt, mis annab maksuvõlgade kustutamise erinevad alused. Ühelt poolt siis likvideerimise ja pankroti korral, kus kustutatakse pankrotihalduri ettepanekul või likvideerimiskomisjoni ettepanekul või kus kustutajaks on maksuhaldur. Tõsi, siin on Riigi Maksuameti sisemine töökorraldus, et kuni miljoni krooni ulatuses kustutab kohalik maksuhaldur, miljonist kroonist ülespoole Riigi Maksuametiga kooskõlastatult. Erastamisel on teatud võlgade osas võimalik saneerimise käigus kustutada Erastamisagentuuri nõukogus materjalide läbivaatamisel, siis Erastamisagentuuri nõukogu poolt riigimaksu võlgade osas rahandusministri kaudu läbi valitsuse istungite. Pluss veel peale selle põllumajandusreformi ja maareformi seaduse erinevate paragrahvipügalate järgi tasaarvelduse korras, kui kohalikud omavalitsused soovivad varasid üle võtta. Nii et on terve register erinevaid võlgade liike ja terve rida erinevaid asutusi, kellel on erinevatel juhtumitel või erineval alusel võimalik ja õigus teha kustutusi. Sellise registri koostamine või sellistest otsustest ülevaate saamine nõuab mõnevõrra rohkem aega, kui me eelmine kord rahanduskomisjonis sellele küsimusele pühendasime. Mida me suudame kiiremini teha, see on kahtlemata valitsuse otsuste alusel võlgade kustutamine. Aga terviklikku pilti me sellega muidugi ei saa.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Alati on väga õpetlik kuulata siin Riigikogu saalis, kui ministrid puldist räägivad, et elu on tegelikult tunduvalt keerulisem, kui Riigikogu liikmed arvavad. Aga vaatamata sellele püüavad Riigikogu liikmed ka sellest keerulisest elust aru saada ja esitavad tahes või tahtmata küsimusi. Meeldib see või ei meeldi. Minu küsimus on järgmine. 1995. aastal algas meievaheline vestlus ja vaidlus teemal "Täiskasvanute koolituse rahade kajastamine riigieelarves". Esimene kord ei saanud kumbki pool eriti pihta, mida teine arvas. Teine kord, 1996. aasta sügisel, kui me võtsime vastu 1997. aastal eelarvet, oli jutt juba selline, et eelarve täitmise aruande juures saaks ju sellele küsimusele täpsema vastuse anda. Ja nüüd on saabunud see moment, kus teie annate aru 1997. aasta eelarve kohta. Minu küsimus on endine. Kuidas täideti 1997. aastal eelarve täitmisel täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud 3% eraldamist palgafondist pedagoogide ja riigieelarvest finantseeritavate töötajate koolituseks? Et asi oleks konkreetsem, võiks valida välja kaks ministeeriumi, Haridusministeeriumi, kes tegeleb pedagoogidega, ja Keskkonnaministeeriumi, kes tegeleb oluliste riigiametnikega, nagu me oleme selgeks saanud. Kas ei võiks seda küsimust valgustada nende kahe näite varal ja et Haridusministeerium asja liiga keeruliseks ei ajaks, siis võiks sealt võtta ainult munitsipaalkoolid ette? Aruandest ei ole mul võimalik mingeid numbreid välja lugeda, ehk olete nii kena ja ütlete mulle ise, kuidas on täidetud. Aitäh!

Hea Mihkel Pärnoja, kahtlemata ma ei ole Jumal ja ei suuda praegusel hetkel erinevate valitsusalade ministrite eest konkreetselt küsimusele vastata. See on nüüd küll ilmselge. Ma usun, et vahepeal härra Lellep suudab kontsentreeruda, seni kuni ma teile protsessi kohta üldsõnalisema vastuse annan. Kõigepealt, ma ei ole hästi nõus, et me üksteisest aru ei saanud, pigem on küsimus selles, et esimesel kahel aastal vähemalt jäime me kumbki oma lähteseisukoha juurde. Mina vähemalt julgen küll öelda, et mõneti ma võiksin isegi täna tahta oma esialgse seisukoha juurde jääda ehk küsimus on selles, et kui seadus ei määratle üheselt ära, kas 3% koolituskulusid peab olema eraldi näidatud või võib olla palgakulude sees, siis mina lähtun printsiibist, et tuleb kokku hoida ehk see on palgakulude sees. Teie olete lähtunud printsiibist, et see peab ilmtingimata olema eraldi näidatud. Ka seaduses ei ole konkreetselt näidatud, et kui see on eraldi, siis millisel real see on. Me oleme küll klassifitseerinud, klassifikaatori järgi täpsustanud nüüd nende arutelude käigus, kus see peaks olema näidatud, aga aastail 1995-1996 oli tõepoolest ühel ministeeriumil või valitsusasutustel näidatud ühtede kulude all, teistel teiste kulude all. Nii et segadust oli üksjagu. Sellega ma olen täiesti nõus. Vastates küsimusele, kas on täidetud või ei ole täidetud, siis kui me võtsime ülevaate kõikidelt ministeeriumidelt ja saime kätte, milliste kulude all on see ühel või teisel näidatud, oli toona, 1996. aasta eest, ma mäletan ilmselgelt, kulutatud raha tegelikult veidi üle 3,5% koolituskuludeks. Seaduse järgi pidi olema 3%. Küll aga oli tõsiasi see, et osadel oli see õnnestunud täiendavalt ja eraldi näidatud, osadel oli palgakulude sees ja osadel oli majanduskulu erikategooriate kululiikide sees. Nii et me oleme mõlemad praegu liikunud edasi, nii arusaamises, nii, ütleme aruande ühtlustamises kui ka kulude näitamises ja sel aastal esitasime selle riigieelarvesse eraldi reana. Aga nüüd ma palun Agu Lellepil appi tulla, vastamaks kahe ministeeriumi kohta.

Härra Lellep, palun!

Härra minister vastas põhiküsimustele ära. Tõesti, 1997. aasta eelarves eraldi rida selleks ei olnud, see tähendab, et ka aruandes selle rea täitmist ei saaks nagu olla. Te teatavasti olete kursis, et meil on olemas ka tunduvalt paksem ja detailsem aruanne, kus on löödud kolmekohalisteks artikliteks lahti. Tegelikult on iga ministeeriumi juures või iga valitsusasutuse juures detailsemas aruandes selline rida nagu personali koolitus muude kulude ehk artikkel 49 all, mis kuulub teatavasti majanduskulude gruppi. Näiteks konkreetselt Haridusministeeriumil on selle rea peal 113 000 täpsustatud eelarve ja tegelik kulu on 106 808 krooni. Keskkonnaministeeriumi vastav eelarve, mis nad ise arvestasid, oli 134 000 krooni ja tegelik täitmine oli 134 070 krooni. See on samal real kolmekohalises artiklis 49.1. Tähendab, see on muude kulude hulgas artikkel 49.

Tänan! Ma usun, et see küsimus on saanud vastuse. Kolleeg Eldur Parder, palun järgmisena!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus selle raha kohta, mis asub majanduse stabiliseerimise reservis ja mis on jaotatud võrdsetes osades Eesti Panga ja Deutsche Bank'i vahel. Kuidas toimub selle raha kasutamine, millise põhimõtte järgi ja kuidas selle kätte saab?

Selle raha kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu otsuse alusel, nii nagu on praegu kirjutatud sisse 1998. aasta riigieelarve seadusesse.

Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu.

Aitäh, härra juhataja! See, mida me praegu siin teeme, on tegelikult tagantjärele tarkus. Raha on kulutatud ja me võime rõõmsad olla selle üle, et kuskil on 100% või 99,9%, aga sealsamas näeme näiteks, et möödunud aastal laekus tulusid kokku 110% ja kulusid oli kokku 99%, mis sisuliselt tähendab seda, et riigi jaoks, täpsemalt Rahandusministeeriumi jaoks jääb kuskil raha, mida võib kasutada nii, nagu seda kasutati täna üle-eelmise punkti arutelul, nimelt lisaeelarve, kus me täna hääletasime sisse märkimisväärselt rohkem rahasid, kui oli tegelikult ette nähtud kulutamiseks. Sellepärast huvitaks mind väga, kuidas Rahandusministeerium kontrollib aasta jooksul kulusid üksikutes ministeeriumides ja nendes haldusalades, kes saavad riigieelarvest raha, sest mulle tundub, et põhipunkt on siin. Me võime näiteks praegu vaadata, et Kaitseministeeriumi õppehooned on möödunud aastal kulutanud ära ainult 8,1% ja kahetseda, miks see nii on, aga meil ei ole midagi teha, see periood on möödas, ja sellepärast mind huvitab Rahandusministeeriumi tegevus aasta jooksul, et need kulud, mida Riigikogu on kinnitanud seaduse näol, kasutataks ära seal, kus nad tegelikult on. Aitäh!

Tunnistan, proua Kirsipuu, et olukord on muidugi kardinaalselt muutunud pärast seda, kui Riigikassa läks käima. Kuni riigikassa käikuminekuni, kui me teostasime n-ö ettekandeid kas siis kolm korda kuus või üks kord kuus, oli tõepoolest põhiline kontrolliviis otsene, vahetu kohapeal käimine ja revisjon. Tähendab, praktiliselt teisiti kulutamisele ligi ei saanud. Praegu, kui Riigikassa töötab, on võimalik teha dokumentide eelkontrolli ja jälgida täpselt, kas dokumentaalselt need kulud lähevad sinna, kuhu nad on ette nähtud, või ei lähe. Seda on lepingute järgselt kulutuste sihtotstarbe järgi võimalik jälgida ja otsene või vahetu kontroll juba kohapeal on n-ö täiendav kontroll sinna juurde. Nii et selles mõttes on eelarvedistsipliin minu arusaamise järgi tunduvalt paranenud.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus. Palun!

Aitäh, esimees! Härra minister! Meil on siin täna mitmel korral olnud juttu aastate jooksul toimunud arengust ja ma olen sedasama sunnitud nentima ka härra ministri kohta, sest kui ma lähtuvalt Riigikontrolli arvamusest, et mõnel juhul kustutati maksuvõlgnevust alusetult küsisin, millal saaks loetelu nendest, kelle võlgnevus on kustutatud, tuletas minister mulle meelde neid seadusesätteid, mida ma ise ka kogemata tean. No hea küll, ütleme, et nädala jooksul ei jõudnud. Ma küsin siis uuesti, mis kuupäevaks valitsus või Rahandusministeerium esitaks Riigikogu liikmele Eiki Nestorile, kes seda konkreetselt on küsinud, nimekirja nendest, kelle maksuvõlgnevused on kustutatud teie poolt eelmises vastuses nimetatud seadusesätete alusel?

Tähendab, kuna esitajaid on mitu või, ütleme neid, kes teevad otsuseid, ja registreid ei peeta, siis ma oleksin nõus võtma enda peale kustutamised valitsuse otsuste alusel. Kuid ülejäänud osas, kui lugupeetud Eiki Nestor või näiteks Riigikogu majanduskomisjon või keegi otseselt ei pea vajalikuks täielikku ülevaadet saada, siis ma julgen öelda, et selle ülevaate saamine nõuab siiski päris hulga, kümnete inimeste võib-olla mitmenädalast tööd ja ma ei ole kindel, kas siiski saadakse päris adekvaatne ülevaade. Neid otsuseid, mis on tehtud valitsuses, ei ole palju. Neid on viimase kolme aasta jooksul tehtud ehk 10-15. Nendest ülevaate saamine ei ole probleem. Need me võime tõepoolest esitada nädala-paari jooksul.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ega ma teemat ei vaheta. Jään sellesama ühe näite juurde, see on täiskasvanute koolituse seaduses kirjas olev 3%. Veidi sellest vaidlusest, et see võiks olla töötasu sisse arvestatud. Ma arvan, et kui natuke analüüsida, siis Rahandusministeeriumi esindajad peaksid aru saama, et see ei ole võimalik, sest sellisel juhul peaks täiskasvanute koolituse raha pealt arvestama sotsiaalmaksu. Aga seadus ei näe ette sellist võimalust, et sotsiaalmaksu arvestatakse igasuguste kulude pealt. Seetõttu peaks olema võimalik see ikkagi eelarves selgelt omaette välja tuua. Eelmises päevakorrapunktis me kuulasime riigikontrolöri, kes meile esitas oma aruande, lähtudes tervest reast printsiipidest, millele peaks eelarveprotsess tervikuna vastama, ja sellele tuginedes on mul küsimus. Kas nüüd, alates järgmisest aruandest - see tähendab siis, kui me kuulame 1998. aasta eelarve täitmise aruannet -, peab Rahandusministeerium, olgu siis minister aruande esitamise ajal see, kes ta just parajasti on, ikkagi õigeks esitada Riigikogule aruanne nii, et on võimalik jälgida seaduses ettenähtud kulude täitmist? Aitäh!

Riigikontrolöri arvamust eelmise aasta riigieelarve täitmise aruande kohta on Rahandusministeerium ikka tulnud kuulama esindusliku ametnike delegatsiooniga. Nii ka seekord. Ja sõltumata sellest, kes on järgmisel aastal minister, on nad tähelepanekuid teinud, et järgmisel ministril oleks kergem küsimustele vastata. Nii et ma usun, et nad on täna teinud palju tähelepanekuid ja märkmeid riigikontrolöri arvamuste kohta.

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole.

Ma tänan! Valitsus täiendavat kaasettekannet ei tee.

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju.

Lugupeetud Riigikogu, mul jääb üle ainult korrata sõnu, mis siin täna saalis on juba korra kõlanud, et ega selles aruandes enam midagi muuta ei saa. See vastab nendele kulutustele, mis tegelikult tehti. Ainuke asi, mida me siin teha saame, on küsida, analüüsida. Ilmselt see võimalus on kõigil soovijatel olnud ja komisjoni poolt võin lisada ainult ühte: komisjon arutas, esitas ka küsimusi ja komisjoni ettepanek on see aruanne siis nüüd täna ilusti ära kinnitada. Ma ei näe põhjust, miks me ei peaks seda kinnitama. Komisjon võttis selle otsuse vastu konsensusega. Tänan!

Suur tänu! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Näib, et ei ole. Austatud Riigikogu! Avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Esimesena palun kolleeg Aino Runge, kõne kõnepuldist.

Lugupeetud kolleegid ja lugupeetud juhataja! Mul siiski üks pretensioon selle aruande suhtes on. Nimelt, kui te vaatate kulude poolt, siis leiate sealt protsendid 100, 99,9 ja need sajad on enamuses. Kahjuks see ei kajasta riigieelarve täitmist tegelike kulude järgi, vaid see on finantseeritud summa, mida on võimalik kulutada aasta jooksul. Aga tegelikud kulud on hoopis midagi muud ja teie, Riigikogu liikmed, seda ei näe. Rahandusministeerium pole teile esitanud riigieelarve kulude täitmist, mis tegelikkust kajastab. Seetõttu ei ole tulude-kulude vahet aruandes välja toodud ja see polegi võimalik, sest kui tegelikud kulud tulude täitmisest lahutada, saame eelarve jäägi. Täna me siin arutasime, kust need summad tulevad, see 100 miljonit ja veel palju rohkemgi. Kui tegelikud kulud oleksid meil aruandes kajastatud, siis me saaksime ka jäägi kätte, see tähendab, kui palju on riigieelarves tegelikult raha järele jäänud. See praktika, mis praegu on olnud, on minu arvates absoluutselt vale, sest selle järgi ei saa analüüsida ühegi ametkonna kulude täitmist. Näiteks kui meil tekib küsimus ja tahame vaadata Kaitseministeeriumi, Haridusministeeriumi või Sotsiaalministeeriumi, siis mida me seal näeme? Me näeme, et kõik on 99% või 100% täidetud, aga praktiliselt on täitmine sootuks midagi muud. Ja kui me ka eelarvet planeerime, siis peaks meil olema ees tegelike kulude täitmine. Nii et antud juhul mina ei nõustu selle aruandega ja võib-olla ma hääletan selle aruande kinnitamise vastu. Rahandusministeerium pole meile esitanud tegelikku eelarve täitmise aruannet kulude poolel, kus oleksid kajastatud ka jäägid, mis on jäänud antud aasta lõpuks kasutamata ja seda tahaks Riigikogu ka näha. Aitäh!

Tänan, Aino Runge! Järgmisena palun, kolleeg Eiki Nestor, kõne kõnepuldist.

Austatud esimees, austatud Riigikogu! Kõik see, millest proua Runge siin rääkis, on tegelikult väga konkreetselt ja ilusasti kokku võetud Riigikontrolli arvamuses selle aasta eelarve täitmise aruande kohta, kus on öeldud, et 1997. aasta riigieelarve tulude ja kulude aruanne on sisuliselt riigieelarve kassakulu aruanne ega kirjelda asutuste tegelikke kulusid. Sellest on võimalik saada infot riigieelarve kassalise täitmise kohta ehk teisisõnu, kuidas riigikassa on asutusi finantseerinud. Riigi tegelikest kuludest ülevaade puudub, seega ei anna aruanne Riigikogule vajalikku informatsiooni. Selle vajaliku informatsiooni saamiseks püüdsin Riigikogu komisjoni istungile meelitada kahte ministrit järgmistel põhjustel. Kõigepealt kaitseministrit. Kui te seda aruannet vaatate, siis leiate, et seal see protsent ei ole mitte 100,0 või 99,9, vaid 98,2. Kui 1997. aasta eelarvet tehti, siis olin mina üks nendest, kes püüdis siin kõige rohkem vaielda nende kulutuste otstarbekuse üle sel lihtsal põhjusel, et minu meelest võeti ette üks number, milleni kaitsekulutused peavad jõudma, ja püüti leida ürituste ja mingi tegevuse näol nendele kulutustele katet. Ja teine minister, keda ma püüdsin meie komisjoni istungile kutsuda, oli keskkonnaminister Reiljan teatud teiste ürituste pärast, mis on seotud Keskkonnafondiga ja Keskkonnaministeeriumi vahenditega. Ma pean ütlema, et mõlemad härrad ministrid ei leidnud aega komisjoni istungile tulla, nad saatsid enda asemel kantslerid. Need küsimused, mis ma siin täna välja ütlesin, on mõlemad poliitilised, ja ma ei pea võimalikuks esitada kantslerile küsimusi, millele nemad ei tohi vastata ja ei saagi vastata. Vabandan nende kantslerite ees, et nemad oma aega raiskasid, kuna mina neile küsimusi esitama ei hakanud. Ma ei pea ministrite sellist käitumist õigeks ja loodan, et vähemalt tulevikus mõlemad ministrid leiavad aega tulla meie komisjoni istungile, et ette kanda, kuidas nad riigieelarvega käituvad. Aitäh!

Tänan, Eiki Nestor! Kas keegi soovib veel arvamust avaldada? Kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu või erapooletuid ei ole keegi. Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister, kaasettekandja? Keegi ei soovi. Muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Niisiis alustame lõpphääletusega. Siiri Oviir, palun, milles on küsimus?

Keskfraktsioon palub viis minutit vaheaega enne hääletamist.

Viis minutit vaheaega Keskfraktsiooni poolt. Palun ka kirjalikult. Vaheaeg lõppeb kell 20.03. V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu, vaheaeg on lõppenud. Palun koguneda istungite saali. Lugupeetud kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "1997. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamine" vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Otsuse vastuvõtmise poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu on 25, erapooletuid on 1. Otsus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist. Siin on valitsus palunud kaasettekandeks anda sõna ka Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile Külli Pedakule. Ettekandeks on sõna sotsiaalminister proua Tiiu Arol.

Tere õhtust, austatud eesistuja! Tere õhtust, austatud Riigikogu liikmed! Ettepanekuid riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu kohta on vahepealse kuu aja jooksul tehtud palju. Eelnõu autorid on põhjalikult kaalunud iga ettepaneku rakendamise võimalust ning ettepaneku mõju ja sobivust lähtuvalt pensionikindlustuse seaduse eelnõu üldisest ideoloogiast. Ettepanekud, mille rakendamine on olnud kooskõlas eelnõu põhimõtetega, on leidnud autorite toetust. On tehtud uuesti ettepanek palgaosaku sisseviimse kohta. Eelmisel lugemisel oli ka see ettepanek, mis suure saali poolt küll välja hääletati. Ja ka täna ei toeta sotsiaalkomisjon neid ettepanekuid, mis puudutavad palgaosakuid. Ei toeta neid ettepanekuid ka eelnõu algataja. Nendes parandusettepanekutes nähakse ennekõike ette kulud palgaosakute maksmiseks pensioniõigusliku staaži aastate osale määratavatest pensionikuludest. Järelikult toimub ühtedes ja samades piirides täiendav ümberjagamine, kuna pensioniõigusliku staaži osak on perspektiivis vähenev, sest see asendub kindlustusosakuga. Seega on katteallikas kaduv. Hoopiski ebaloogiline on rakendada uute pensionide määramisel palgast sõltuvalt kahte pensioniosakut, s.o palgaosakut ja kindlustusosakut. Ei saa nõustuda ka parandusettepanekuga number 33, kus on pakutud palgakoefitsiendi arvutamise reegleid, mis põhjustab jätkuvalt ebavõrdsust ega taga sugugi õiglust, kuna osal võetakse aluseks pensionitoimiku andmed, teistel on õigus valida teatud aastate hulgast, mis on eelnenud pensionile jäämisele. Isikutel, kellele pension on juba määratud, võetakse arvesse sel ajal kehtinud reeglite alusel kindlaksmääratud keskmine palk, tulevastele pensionäridele aga antakse lai valikuvabadus - võib valida kogu tööperioodi hulgast. Arusaamatuks jääb ka koefitsiendi 0,5 rakendamine palgaandmete puudumisel. Need kas puuduvad toimikust, pole arhiivis säilinud või on mõnel muul moel kadunud. Juhin tähelepanu ka sellele, et ca 15%-l ei ole esitatudki palgatõendeid, need on ennekõike invaliidsus- ja toitjakaotuspensionit saavad inimesed. Ettepaneku tegijad pole teinud vajalikke parandusettepanekuid kogu seaduseelnõu ulatuses, mis siis haakuksid sellesama palgaosakuga. Üldreeglina sisaldavad aga paljud ettepanekud soovi lisada täiendavaid soodustusi ühele või teisele elanikkonnagrupile, neid ettepanekuid arvestades aga väheneks üldine keskmise staažiga keskmine pension. Eelnõu eesmärgiks oli ikkagi seatud keskmise pensioni suurenemine, seetõttu ei saa eelnõu autorid toetada ettepanekuid täiendavate soodustuste võimaldamiseks. Oleme toetanud mitmeid redaktsioonilist laadi ettepanekuid eesmärgiga muuta eelnõu arusaadavamaks. Ja nüüd veel mõne konkreetse parandusettepaneku juurde. Näiteks parandusettepanek number 6, mis puudutab § 7. Uue seaduse üheks printsiibiks on üleminek kindlustuspõhimõtetele, seega on pensioniõigus seotud Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži või pensionikindlustusstaaži nõudega. Seetõttu tegi valitsus ettepaneku maksta Eesti kodanikele, kellel ei ole 15-aastast Eesti staaži, rahvapensioni ning seda juba vanaduspensioniea saabumisel. Seetõttu valitsus toetab sotsiaalkomisjoni ettepanekut jätta § 7 lõige 2 eelnõust välja. Kui see jääks seaduseelnõusse sisse, siis oleksid täiendavad kulud 2000. aastal 4,5 miljonit, 2001. aastal 5,5 miljonit, 2002. aastal 6,5 miljonit. Järgmiseks parandusettepanek nr 7, mis puudutab § 8 ja millega tahetakse välja jätta tekst "... või emal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, - neli aastat või kolme last - kolm aastat või kahte last - kaks aastat või ühe lapse - üks aasta enne ...". Pensioniseaduse üheks printsiibiks peab olema ühetaolisus, see tähendab, et tuleb vältida erandeid. Ei saa pidada õigeks kompenseerida lastekasvatamist pensioniea soodustusega pensioniea osas. Pigem tuleks laste kasvatamise kulusid kompenseerida ajal, mil lapsed on veel peres. Samas viib tehtud täiendus meeste ja naiste ebavõrdse kohtlemiseni, sest õigus jääda varem pensionile alates esimesest lapsest kuni neljanda lapseni antakse vaid emadele. Samas ei saa jätta tähelepanuta ka selle soodustusega seotud täiendavaid kulusid, mida on plaanis kompenseerida riigieelarvest. Täiendavad kulud on aastal 2000 185,4 miljonit, aastal 2001 203,6 miljonit, aastal 2002 214,5 miljonit. Need on sel juhul, kui kulud on tõepoolest ainult emadele. Seetõttu toetab valitsus sotsiaalkomisjoni ettepanekut jätta ülalnimetatud tekst välja. Ettepanek nr 8 täiendada § 8 lõiget 4 pärast sõna " kinnipidamiskohas" sõnadega "või asumisel" puudutab täiendavaid mitmekordseid soodustusi, neid ei saa pidada õigeks. Ettepanek nr 10 puudutab ennetähtaegselt pensionile jäämist. Selle üle oli eelmine kord pikk diskussioon, koefitsient oli meil 0,5 iga varem pensionile jäädud kuu kohta. Me oleme nõus ja toetame ettepanekut, et see võiks olla 0,4. Neid ettepanekuid oli väga palju. Järgmine, millel peatuksin, on ettepanek nr 17, mis puudutab toitjakaotuspensioni. Toetame ettepanekut täiendada § 14 uue lõikega, mille sõnastus oleks järgmine: "Orvul on õigus saada toitjakaotuspensioni tema vanemate pensioniõiguslikust või pensionikindlustusstaažist olenemata." Ettepanek nr 26 on tehtud § 20 muutmiseks. Valitsus ei toeta seda ettepanekut, kuivõrd see fikseerib, et õigus pensionikindlustusstaažile on vaid nendel pensionikindlustatutel, kes on ise maksnud või kelle eest on makstud sotsiaalmaksu. Valitsus on seisukohal, et töövõtja ei saa vastutada tööandja kohustuse maksta sotsiaalmaksu mittetäitmise või täitmise eest. Seega toetab valitsus varianti, kus õigus pensionikindlustusstaažile on seotud ka arvestusliku sotsiaalmaksuga. Riik peab tagama maksu laekumise teiste meetmetega, mitte töövõtja kaudu ja tema arvel. Ettepanek nr 28 näeb ette muuta § 21. Valitsus ei toeta sotsiaalkomisjoni ettepanekut, kuna on seisukohal, et staažiosaku ja kindlustusosaku aastaväärtuse hinde kinnitamine riigieelarvega võib kujuneda keeruliseks, sest riigieelarve vastuvõtmise ajaks ei pruugi uute väärtuste kinnitamiseks kõiki vajalikke andmeid veel registrites olla. Seega kujunevad need väärtused arvestuslikeks ning ei põhine veel tegelikel andmetel. Samuti sätestab see uute väärtuste kehtestamise võimaluse ainult riigieelarvega, see on üldjuhul vaid kord aastas, mis praeguse inflatsioonitempo juures ei pruugi olla piisav. Ettepanek nr 38 puudutab pensioni baasosa ja tööpanuse osa vahekorda. Ettepanek on järgmine: "Asendada § 26 (uues numeratsioonis § 25) lõike 2 punktis 1 sõnad "kuni 40%" sõnadega "kuni 30%" ja punktis 2 sõnad "vähemalt 60%" sõnadega "vähemalt 70%". Valitsus seda ettepanekut ei toeta, kuna baasosa selline vähendamine vähendaks väiksema staažiga, kaasa arvatud 30-aastase staažiga, määratud vanaduspensione. Samuti väheneksid töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid. Tõus (minimaalne) oleks alates 50-aastasest staažist. Peatuksin ka ettepanekul nr 48. See puudutab uue lõike lisamist § 40, mis uues numeratsioonis, uues tekstis on § 38. Valitsus toetab seda ettepanekut, kuna on olnud palju pöördumisi, kus on küsitud, kas juba määratud pensionid uute näitajate kehtestamisel enam ümberarvestamisele ei kuulu. Seetõttu on selguse mõttes vajalik selle täienduse tegemine, et veel kord rõhutada, et kuuluvad küll. Samuti toetab valitsus sotsiaalkomisjoni ettepanekut võtta välja need sätted, mis puudutavad soodus- ja väljateenitud aastate pensionidega seotut, kuna see on teiste seaduste objekt ja nendesse konkreetsetesse seadustesse, see on siis soodustingimustel vanaduspensionide seadusesse ja väljateenitud aastate pensionide seadusesse on vaja teha parandused lähtuvalt uuest riikliku pensionikindlustuse seadusest, kui see saab meil kunagi olema. Ütlen ainult et valik on teie. Aitäh!

Tänan! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma ei tea, kes need meie on, kellel see valik on, aga ühtteist on siin kuulda, millised valikud kavatsetakse teha. Nagu ma aru sain, ei ole valitsus eriti heal meelel valmis tegema valikut, mis on väljendatud muudatusettepanekutes 29 ja 33 ehk teisisõnu nn palgaosaku arvestuses. Kui ettepanekute esitajad moodustavad valitsuskoalitsiooni ja valitsus seda ettepanekut ei toeta, siis on see olukord veidi omapärane. Aga kui ikkagi nii juhtub, et valitsuskoalitsioon, kes on valitsuse taga, on teisel seisukohal kui valitsus ja hääletab oma ettepaneku sisse, mida kavatseb siis valitsus sellisel juhul teha? Aitäh!

Ma arvan, et te saate seda näha, mida valitsus teeb.

Tänan! Kolleeg Endel Lippmaa.

Ma tunnistan, et ma ei ole jõudnud kõiki neid pabereid läbi lugeda, aga nagu ma aru saan, võetakse nüüd ka nõukogudeaegsed palgad pensioni arvestamisel ühel või teisel viisil arvesse. Kas nõukogudeaegsed personaalpensionid ja personaalpensionärid ka kuidagi eriti välja tõstetakse?

See ei ole seaduseelnõu algataja kontseptsiooniga kooskõlas ja meie ei ole oma varianti sisse kirjutanud palgaosakute arvestamist. See on praegu tõepoolest kahjuks koalitsioonist tulnud ettepanek arvestada palgaosakut, nii et küsimus on õigem suunata sinna.

Tänan! Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Võib-olla te selgitate, miks eelnõu algataja ei toetanud muudatusettepanekuid 8 ja 9.

Eelnõu autor ei toetanud neid kõigepealt sellepärast, et ei ole õige tekitada järjekordselt erandeid pensioniseadusesse. Reeglid peavad olema maksimaalselt ühetaolised. praegu on juba suur eelistus tehtud, kuna asumisel oleku aeg arvestatakse kolmekordselt staaži hulka. Täiendav kulu ei oleks kohutav, aga asi on lihtsalt põhimõttes. See puudutas ettepanekut nr 8. Ettepanek nr 9 puudutab end repressioonide eest varjanud isikute õigust minna varem pensionile. Siin me arvestame printsiipi ja ei toeta. Pensioniseadus peab olema maksimaalselt ühetaoline kõikide jaoks, seetõttu ei ole õigust uusi soodustusi teha. Praegu arvestatakse see periood ühekordselt staaži hulka ja ka edaspidi kuulub nimetatud aeg pensioniõigusliku staaži hulka, mis sest et selle taga - tõesti väga mõjuvatel põhjustel küll - ei ole tegelikult tööperioodi.

Tänan! Proua Liina Tõnisson, palun järgmisena!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud sotsiaalminister proua Aro! Minu küsimus seondub parandusettepanekuga 34, kuid on veidi laiapõhjalisem. Nimelt näeb proua Oviiri esitatud parandusettepanek 34 ette võimaluse arvestada kindlustusosakut ka peatselt pensionile minevatele isikutele. Ühesõnaga, ühe- ja kaheaastase pensioniosaku võimaluse. Kuna nii komisjon kui ka valitsus, keda te minu arusaamise järgi esindate, on öelnud ei, siis kas teile ei tundu, et te ise rikute seda printsiipi, mida te täna korduvalt juba olete välja öelnud, et pensioniseadus peab olema maksimaalselt ühesugune kõikide inimeste jaoks? Sellesama lause vastu olete te püsivalt eksinud, sest kui isegi ühe- ja kaheaastast pensionikindlustusstaaži ei tohi arvestada nendele õnnetutele, kes on millegipärast sündinud aastail 1940-1950, siis lubage küsida, milles need inimesed süüdi on, et nad n-ö teie printsiibi täitmisele ei kuulu? Suur tänu!

Aitäh! Küsimus on päris keerukas ja vajab ilmselt pikemalt asjasse pühendumist. Asi on selles, et see on väga lühikene periood ja kindlustusosak on praktiliselt olematu.

Tänan! Proua Siiri Oviir, palun järgmisena!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud proua minister, te tõenäoliselt ootate, et ma küsin jälle, kuhu on jäänud siis see lubatud analüüs, mille kohta te kuu aega tagasi ütlesite, et see ootab mind sotsiaalkomisjonis, aga ma olen juhuslikult õiguskomisjoni liige ja ka fraktsioonis olen mujal ja minu nimele ei ole sinna toodud mitte ühtegi analüüsi, nii et ma ei ole seda ikka veel saanud. Nii et teil tasuks kontrollida oma ametnike poolt teile ettekantu õigsust. Ma ei eelda, et teie siin vassite, teile on lihtsalt nii ette kantud. Aga ma küsiksin hoopis teist asja. Seadus, mida nüüd tahetakse erakorralisel istungjärgul läbi suruda ja vastu võtta, on, olgem ausad, sisuliselt elatusraha seadus, lisagem - nivelleeritud elatusraha seadus. Inimestele on pidevalt lubatud arvestada nende palgaosakuid, mille pealt on maksu makstud. Kuus aastat on meil olnud Eesti kroon. Poliitikud on lubanud, ka see erakond, kuhu teie kuulute - ma ei räägi teist konkreetselt. Nüüd me võtame vastu selle n-ö elatusraha, nivelleeritud, modelleeritud, modifitseeritud, ükskõik, kuidas me seda nimetame, ja kulutame selleks ära 20% maksu, sest motivatsiooni maksumaksjal, tänasel maksumaksjal see ei tõsta, ümbrikupalgad jäävad. Millal te kavatsete tulla teise sambaga Riigikogu ette, kui te täna ei taha lahendada minu poolt pakutud variandis ühe seaduse raames mõlemad sambad, ja millal me peame hakkama tänagi kõhnukest palka saavate inimeste puhul maksu tõstma, sest teine sammas nõuab lisaraha?

Aitäh! Kontseptsiooni ja eelnõu autorid on ette näinud, et teine sammas peaks käivituma poolteist, kaks aastat pärast esimese samba käivitumist. Maksu kogumist arutasime viimati veel täna. Riigi Maksuamet ja kõik need institutsioonid, kes peavad tagama maksude laekumise, peavad rakendama ilmselt täiendavaid abinõusid, et maksu kokku saada. Oleme ausad, 20% ei ole piisav, ja need praegu laekumata maksusummad on tõepoolest päris suured. Loomulikult on need pensionikassas suuremad kui ravikindlustuse eelarves. Samal ajal ei anna see 20% kaheks jaotamine, 19 pluss 1 ja 18 pluss 2, praegu oodatud efekti. Teise samba efekt tuleb täpselt samuti kahe aasta pärast, siin me midagi olulist ei saavuta selle parandusettepaneku heakskiitmisega. Komisjon ei arvestanud seda ka.

Tänan! Proua Mai Treial, palun järgmisena!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Minu küsimus puudutab pensioniiga. Selle seaduseelnõu muudatusettepanekutes on tehtud päris mitmeid muudatusi ja on väga oluliselt ka põhjendatud, miks 63 aastat on see pensioniiga, mis meid täna ei rahulda. Samas on ka teada, et sisuliselt on pensioniea valiku küsimus jäetud kõikidele riikidele endale, olenemata sellest, kas nad kuuluvad Euroopa Liitu või mitte. Millistel kaalutlustel on tehtud valik mitte toetada näiteks pensioniiga 62 aastat või sujuvamat üleminekut? Aitäh!

Aitäh! Seda, et pensioniiga peaks olema just 63, ei ole mitte ette kirjutatud Euroopa Liidu mõnest direktiivist tulenevalt. Ainus, mis on ette kirjutatud, on see, et meeste ja naiste pensioniiga peaks olema võrdne. Arvestades seda, et täna me oleme kokku leppinud pensionieaks 63, on väga loogiline, et me jätkame sellesama vanuse juurest.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets, palun järgmisena!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Pensionäride ja Perede Erakond on teinud üksjagu muudatusettepanekuid, mida valitsus ei ole toetanud: 15, 16, 19, 20, 21, 22 jne. Kuna see seaduseelnõu nii ehk teisiti kunagi peaks seaduseks saama, kas siis valitsusel on põhimõtteliselt teine seisukoht selle pensioniseaduse osas kui Perede ja Pensionäride Erakonna fraktsioonil? Milles on see põhiline vastuolu, miks nende tehtud ettepanekud, millega nad iga päev tegelevad, ei leia arvestamist ega toetust? Tänan!

Aitäh, küsimuse eest! Ma ei jõudnud päris täpselt jälgida neid konkreetseid numbreid, aga põhimõtteliselt ma loomulikult tean, millised on Pensionäride ja Perede Erakonna parandusettepanekud. Oleme ausad, kõik need ettepanekud puudutavad põhimõtteliselt jagamist. Me peame arvestama selle reaalse rahaga, mis meil jagamiseks on, ja kui me täiendavalt laiendame neid tingimusi, kuidas jagada, siis jääb jagatavat aina vähemaks ja see on olnud see põhiseisukoht, miks me ei saanud neid ettepanekuid toetada.

Tänan! Proua Liina Tõnisson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud proua minister! Ma väga vabandan, aga minu esimesele küsimusele te jätsite siiski vastamata ja ma küsiksin veel kord. Kuna te pidevalt tsiteerite seda, et seadus peab olema maksimaalselt ühesuguselt rakenduv kõikide inimeste suhtes, siis ma kordan oma küsimust, kuidas on see printsiip rakendatud olukorras, kus Eesti inimesed jagunevad elatusraha saajateks ja pensioni väljateeninuteks? Suur tänu vastuse eest! Seekord ootan vastust.

Tänan! Kuna sisuliselt on tegemist üleminekuperioodiga ja me läheme tavaliselt solidaarsusprintsiibilt üle kindlustusprintsiibile, siis on see paratamatu, et on inimesi, kellele ei saa rakendada kindlustusprintsiipi, kuna sotsiaalmaksu personaalset arvestust ei ole olnud. Ja oleme ausad, ka palgaosaku sisseviimine jätab mõned inimesed jälle sellesama elatusraha tasemele, sest nende arvestuslik pension oleks madalam kui nende tänane elatusmiinimum.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh! Teisel küsimusel on väike eellugu. Mõni aeg tagasi võeti vastu politseiteenistuse seadus, kus on kirjas, et noorempolitseiametnikud vabastatakse töölt 58-aastaseks saamisel. Pensioniiga saab siin meestel olema kusagil üle 60. Väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel ei ole mõnel neist veel õigust pensioni saada. Kuidas selliste meeste puhul rahuldada nende materiaalseid vajadusi? Mida see seadus pakub neile? Aitäh!

See kontingent 58-aastaselt pensionile suunatuid ei ole selle seaduse objekt, nende osas on vaja täiendada väljateenitud aastate pensioni seadust.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar!

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Kuulates nüüd juba kolmandat korda siin saalis neid küsimusi ja vastuseid, tundub mulle, et tuleb pöörduda tagasi kontseptuaalsete küsimuste juurde, sest näib niimoodi, et valitsus on ühtedel kontseptuaalsetel seisukohtadel ja valitsuskoalitsioon on teistel kontseptuaalsetel seisukohtadel. Täna on siin küsimuste-vastuste juures juba mitu korda mainitud, et see pensioniseadus, mille valitsus meile esitas, on üleminek seniselt jagamisprintsiibilt kindlustusprintsiibile, ja see võtab tõepoolest kaua aega, vähemalt 45 aastat, enne kui see ükskord lõplikult teostub. Samas teeb koalitsiooni pool jätkuvalt ettepanekuid, mille loogiline arendus on see, et pensionirahad tuleks üldse panna riigieelarve osaks ja jagada siis igal aastal vastavalt sellele, kuidas parasjagu pähe tuleb. Kas ei oleks nagu aeg, proua minister, selgitada veel kord valitsuse kontseptsiooni kogu selle seaduse suhtes, et millestki hakataks siin saalis aru saama? Aitäh!

See on muidugi ahvatlev ettepanek, aga ma ei tea, mis kell me siis täna lõpetame. Meil on ilmselt võimalus järgmise nädala jooksul kokku saada ja korraldada üks seminar, kuna järgmine erakorraline lugemine, kui nii võib öelda, on planeeritud 26. juuniks. Valitsuse soov see on ja ettepanek on tõenäoliselt täna edastatud Riigikogu juhatusele.

Tänan! Proua Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on ajendatud muudatusettepanekust nr 7. Seda enam, et kui me vaatame natukene tagasi, 1994. aastast alates on tõstetud pensioniiga ja sellega on vähenenud ka pensionäride arv ja samuti on vähenenud ja veel kiiremas tempos sotsiaalkindlustatute arv, siis need on mitmetest põhjustest tingitud, küll seoses tööhõive langusega ja demograafilisest situatsioonist lähtuvalt. Samas me saame täna öelda, et kui mõni aasta tagasi oli kindlustatute ja pensionäride suhe 1:2, siis praegu on 1:7. Kui me võtame aluseks selle, et tulevane pension ei sõltu mitte üksnes sellest, kui palju keegi ise on maksnud või tema eest on makstud sotsiaalmaksu, siis on väga oluline, kui palju üldse on sotsiaalkindlustatuid. Kas selline valik, et väärtustada laste kasvatamist on oluline perepoliitiline küsimus ja vajaks ka pensioniseaduse kaudu lahendamist või mitte? Aitäh!

Aitäh! Ma olen teiega täiesti ühel meelel, et on vaja väärtustada laste kasvatamist. Aga olen ka seda meelt, et laste kasvatamist ei saa väärtustada pensioniseaduse kaudu. Pensionäride ja töötavate inimeste suhtarv kahaneb kahjuks praegu kogu aeg töövõtjate kahjuks. Neid jääb kogu aeg vähemaks ja seetõttu olukord komplitseerub järjest ja pensionäre on rohkem. See suhtarv, mis Lääne-Euroopa riikides on 1:3 ja mille pärast nad on väga mures, on meil 1:1,7.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Vastusest Pärnoja küsimusele politseitöötaja viisaastaku kohta pärast seda, kui ta on töölt lahti lastud, tundub mulle, et see põhimõte on natuke kummaline praeguse valitsuse kontseptsiooni kohaselt. See tähendaks, kui ma saan õigesti aru, et noorempolitseiametnik muutub viieks aastaks asotsiaaliks, kellelt on ära võetud võimalus töötada oma erialal, ja samal ajal ei saa ta mingisugust ülalpidamist ehk teisisõnu ta peab leidma endale illegaalseid, temale tööga kättesaadavamaid võimalusi, et elada need viis aastat kuni pensioniea saabumiseni ära. Ma mõtlen, see kontseptsioon on põhimõtteliselt ohtlik. Aitäh!

Tema staatus ja tema sotsiaalsed garantiid sätestatakse väljateenitud aastate pensioni seaduses. See seadus on praegu olemas, sellele tuleb vastavalt politseiseadusele teha täiendus. Politseiseadus on väga hiljuti vastu võetud.

Tänan! Kolleeg Toomas Vilosius.

Austatud proua minister! Mul oleks niisugune küsimus. Kuna see paljukõneldud ja paljuräägitud palgaosak on täna üsna reaalselt taas meie ees, jumal teab juba mitmendat korda, siis kas valitsus ja Sotsiaalkindlustusamet kujutavad ette selle palgaosaku rakendamist tingimustes, kus seaduseelnõu paranduse autorid näevad, et see palgaosak kehtib ka edaspidi, nimelt et meil tulevikus hakkab kehtima staažinõue ja kindlustusosak ja kehtib ka veel palgaosak? Kas keegi kujutab üldse ette, kuidas seda praktilises elus on võimalik rakendada? Aitäh!

Aitäh! Kuna meie kujutame täpselt ette, kuidas seda ei ole võimalik rakendada, siis sellepärast oleme kategooriliselt selle oma tõekspidamise juures püsinud.

Tänan! Kolleeg Raivo Paavo.

Aitäh! Austatud proua minister! Ma jätkaksin Mihkel Pärnoja küsimust sama näite põhjal, sest politseinike näite põhjal on seda päris hea välja tuua, sest alles äsja on valitsuse initsiatiivil selline seadus vastu võetud ja ütlen kohe ära, et ega mitte kõik ei käi väljateenitud aastate seaduse alla, väga paljud nendest jäävad selle alt välja ja ühtlasi on nad ka tööturult välja jäänud. Küsin sellest aspektist lähtudes, kas siiski ei oleks võimalik seaduse täiendamisel sisse tuua veel ootepensioni mõiste ja ootepensioniga seonduv. See kindlasti leevendaks nende inimeste olukorda, kes on enne pensioniiga tööturult välja tõrjutud, kes on pikalt olnud töötud. Nendel siis arvestataks maha see protsent, mis arvestatakse maha sellelt inimeselt, kes vabatahtlikult läheb eelpensionile ja vabatahtlikult loobub ka teatud osast oma pensionist, mille ta on välja teeninud. Ehk teisisõnu, tahaks teada saada teie arvamuse, proua minister, minu ettepaneku kohta, mis on siin number 11 all. Kas on võimalik tulevikus selle ettepaneku sisseviimine seaduseelnõusse? Aitäh!

Aitäh, härra Paavo! Minu meelest me oleme selle üle päris pikalt diskuteerinud ja praegu on olnud tõepoolest nii valitsus kui komisjon üksmeelne seisukoht seda ettepanekut mitte arvestada. Aga seda võib kaaluda, võib ka saalis proovida seda hääletada. Meie kontseptsiooniga see kooskõlas ei ole.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetav proua minister! Sotsiaalkomisjoni ei kuulu mitte ühtegi Koonderakonna fraktsiooni esindajat ja kuna mul on tõsine kahtlus, kas teised koalitsiooni erakondade esindajad sotsiaalkomisjonis annavad adekvaatselt teistele valitsuskoalitsiooni liikmetele edasi seal toimuvat ja arutatavat, siis ma palun teid saalis istuvatele koalitsiooni kuuluvatele Riigikogu liikmetele veel kord kõva häälega öelda, et kui hääletatakse sisse parandusettepanekud nr 29 ja 33, siis ei ole võimalik seda seaduseelnõu seadusena rakendada. Aitäh!

Aitäh! Austatud härra Sinissaar! Tõepoolest, olgugi et ma oma sissejuhatavas sõnavõtus seda juba ütlesin, ma ütleksin veel kord, et see palgaosak kõlab päris ilusti ja meile tundub, et me saavutame õigluse, me arvestame inimeste tööpanust, nende palka pensionile jäämisel. Samal ajal me rakendame tõepoolest ebaloogiliselt palgast kahte pensioniosakut, palgaosakut ja kindlustusosakut. Samal ajal see pensioniõigusliku staaži osak perspektiivis väheneb. Seega katteallikas kaob ja me oleme ühel hetkel olukorras, kus meil ei olegi millestki seda palgaosakut maksta. Tehniliselt on kogu see asi praktiliselt võimatu, see on võimatu tehniliselt. Aga see kõlab hästi: võtame palga arvesse.

Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua minister!

Aitäh! Kaasettekandest valitsus loobub.

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna sotsiaalkomisjoni esimehel kolleeg Endel Eerol.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Sotsiaalkomisjoni liikmed on selle seaduseelnõu ettevalmistamisel suutnud süveneda probleemidesse, meid on abistanud meie juriidiline talitus väga paljude soovitustega. Täiendavaid ettepanekuid on teinud töörühm, kes valmistas seaduse ette, ja me oleme komisjoni koosolekutel ühe probleemi üle vaielnud ja seda analüüsinud isegi üle tunni aja. Seetõttu on teisele lugemisele pühendatud kolm komisjoni istungit põhimiselt tegelenud probleemsete küsimuste analüüsiga, mis on lõpptulemusena vormistatud hääletusega komisjonis, millisel kujul need ettepanekud siia saali tuua. Kuna asi on ikkagi veel toores, osati tasakaalust väljas, siis on komisjoni ettepanek katkestada pärast parandusettepanekute läbivaatamist istungjärgul seaduseelnõu teine lugemine. Kuna asi läheb kiireks, palume parandusettepanekud esitada esmaspäevaks 22. juuniks kella 12-ks. See on igaks juhuks, kui homme selgub, kas valitsus tahab panna selle erakorralisele istungjärgule 26. juunil. Muidu me lihtsalt ei ole suutelised läbi töötama neid materjale või õigemini neid puudujääke seaduse tekstis ja vastuolusid, et eelnõu ette valmistada teise lugemise jätkamiseks erakorralisel istungjärgul. Aitäh!

Suur tänu, Endel Eero! Kas on küsimusi kaasettekandjale! Jaanus Betlem, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Nagu juba korduvalt on juttu olnud, on pensionikindlustuse ja pensionide probleemiga tegeldud üsna pikka aega mitu Riigikogu koosseisu järjest ja on tekkinud suuri vaidlusi. Paraku alati, kui komisjoni esindaja ette astub, ütleb ta, et seaduseelnõus või mingites lähenemistes on veel väga suuri erimeelsusi ja puudusi. Kui see niiviisi korduma jääb, kas te siis näete üldse võimalust, et need erimeelsused ületatakse ja puudused kõrvaldatakse, või on teile selle asjaga tegelemine vajalik selleks, et imiteerida tööd pensionikindlustuse kallal ja näidata justkui teeksite midagi pensionäride heaks, aga tegelikult on tegemist potjomkini külaga? Aitäh!

Aitäh, kolleeg Jaanus Betlem! Ma olen optimist ja mul on elav eeskuju Pärnoja näol, kes püsivalt reklaamiseadusega tegeldes suutis viia selle töö lõpuni, on see hea või halb. Ma loodan, et sotsiaalkomisjoni 10 liiget süvenevad veel kord asjadesse, sest ausalt öeldes, kaks nädalat tagasi polnud komisjoni liikmed veel sisuliselt lugenudki materjali, siis me süvenesime sellesse vaidluste käigus. Nii et ma loodan, et asjast saab asja, ainult et tuleb veel vaeva näha.

Tänan! Kolleeg Arvo Sirendi.

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja! Me kuulsime, et palgaosaku arvestamine on võimatu. Milline on komisjoni esimehe seisukoht, kas see on võimatu või peetakse seda võimatuks?

Eelmise aasta kevadel me hääletasime siin suures saalis sisse kaks valemit, palgapensioni valemi ja kindlustuspensioni valemi. Nende sissehääletamisel me olime veendunud, et asi on tehniliselt teostatav. Kuidas keegi asjasse suhtub, seda ma ei tahaks praegu kommenteerida, kuna ma esinen komisjoni nimel. Kui vaja, võime teha seminari või vestlusringi, kus ma tahvli juures näitan need asjad ära, kuidas need käivad. Aitäh!

Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Endel Eero! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised antud päevakorrapunktis. Jaanus Betlem, palun, kõne kõnepuldist.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Lubage mul teid üles kutsuda toetama Enn Tarto esitatud parandusettepanekuid nr 8 ja nr 9, mis räägivad inimestest, keda nõukogude võimu poolt represseeriti. Asi on selles, et siin ei ole tegemist mingisuguse lisapensioni õigusega, vaid need parandusettepanekud puudutavad pensioniõiguslikku staaži. Ja selles mõttes me võiksime neid ettepanekuid toetada, kuna ilma nende inimesteta, kes nõukogude võimu vastu tegutsesid, ei oleks meie riiki, ei oleks meid siin saalis, ei oleks võib-olla ka olemas võimalust esimesi poliitvange, nagu Tiit Madisson, kinni panna ja vabastada. Nii et kõik sellised probleemid, mis seostuvad represseeritutega, tuleks lahendada solidaarse ühiskonna printsiipidest lähtuvalt. Loomulikult on absoluutne õiglus võimatu, kuid iga poliitiku suurim eesmärk peaks olema püüdlemine võimalikult suurema õigluse poole. Nendes kahes parandusettepanekus ja võimaluses neid toetada ma näengi sellise püüdluse realiseerimise võimalust. Võib muidugi alati küsida, kui kaua siis Eesti riik maksab kinni nõukogude võimu läbi tekitatud ülekohut. Aga kui me maksame invaliidsuspensioni inimestele, kes on invaliidistunud nõukogude võimu ajal, siis me sellist asja ju tegelikult ei küsi ja ei tulegi küsida, sest solidaarse ühiskonna põhimõte tähendab seda, et ühiskond toetab solidaarselt kõiki vähemkindlustatud inimesi sõltumata sellest, mille läbi või mis põhjusel see vähemkindlustatus on tekkinud või mis põhjusel või mille läbi on inimesed kannatanud ja mille tõttu neile tuleks sellised erandid nendele tekitatud kahju hüvitamiseks luua. Nii et siin ei ole küsimus üldsegi selles, et Eesti ühiskond maksaks kinni nõukogude võimu läbi tekitatud kahjusid, nagu mõnikord on protestihääli kuulda olnud valitsuskoalitsiooni poolt. Tegemist on Eesti ühiskonna solidaarsusega, omavahelise solidaarsusega ja kaasvastutusega. Teine samasugune asi oleks ikkagi arvestada pensioniõigusliku staaži sisse see aeg, mis on kulunud kodus laste kasvatamiseks, sõltumata sellest, kuidas ja kas või mil määral on riik seda lastekasvatamist rahaliselt hüvitanud. Ka see on üks solidaarse ja kaasaegse ühiskonna toimimise aluspõhimõtteid, et ühiskond tervikuna kannab need riskid, mis on seotud tema järelkasvu kasvatamise ja koolitamisega täisväärtuslikeks kodanikeks. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleeg Elmar Truu, palun järgmisena!

Aitäh, härra juhataja! Ei ole just kombeks sageli siia pulti tulla, kuid ühel momendil tahaks täna siiski peatuda. See on seaduseelnõu § 8 lõige 1 ehk muudatusettepanek 7 ehk teiste sõnadega see ettepanek, mille me eelmine kord sisse hääletasime, head kolleegid, häältega 40 poolt ja vist ainult 5 või 6 vastu. See puudutab laste kasvatamist. Millest tuli, et sotsiaalkomisjon muutis meelt, otsustas teistpidi ehk toetas seda uut 7. ettepanekut, mis siin on, 4 poolthäälega, 2 olid vastu ja 2 jäid erapooletuks. Juhtus see sellepärast, et sotsiaalkomisjoni liikmed on mehed, 10 meest, ja mehed arvavad, et praegu on mehi solvatud. Ma loen teile selle ette nii, nagu see eelmisel korral hääletamisel sisse läks: õigus soodustingimustel vanaduspensionile tekib emal või isal või eestkostjal, kes on kasvatanud lapsinvaliidi, invaliidi lapseeast või viit või enamat last vähemalt kaheksa aastat - neil on õigus viis aastat varem pensionile minna; või ema, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, saab neli aastat varem, või kolme last - kolm aastat varem, kahte last - kaks aastat varem või ühte last - üks aasta varem pensionile. Meestele tundus, et kuna järgmistes lõikudes nelja, kolme, kahe lapse puhul ei ole isa enam mainitud, isa roll on kõrvale jäetud, siis see enam sellisena ei kõlba ja sellisena ei kõlba ka Eesti Euroopa Liitu. Andke andeks, me ei tea veel, millal me Euroopa Liitu pääseme, aga praegu on vaja teha kõik selleks, et emad saaksid väljateenitud puhkusele minna, lapsi või lapselapsi kasvatama, ja anda seal oma parima. Meil on siin vanem seltskond mehi, me võib-olla ei mõtle selle peale nii, aga nooremad mehed võiksid küll mõelda ja täna võib-olla pigem koju minna, et naine saaks varem pensionile. Aitäh!

Suur tänu, Elmar Truu! Kolleeg Eiki Nestor, palun järgmisena!

Härra juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud proua minister! Austatud proua Tõnisson! See eelnõu on jõudnud lugemise sellisesse staadiumisse, et, ma vabandan, ma ei saa lihtsalt enam suud kinni hoida. Tahaksin välja öelda oma tõsise pettumuse selle suhtes, mis meil pensionireformi alal on toimunud, ehk õigemini selle üle, et mitte midagi ei ole toimunud. Kui me räägiksime pensionireformist siin täna, siis me peaksime rääkima põhiliselt ilmselt nendest inimestest, kes täna on 30-40-aastased ja käivad tööl, ning sellest, et me suudaksime mingisugustki reformi ette valmistada nende jaoks. Meie teiega vaidleme aga endiselt selle üle, kuidas 20% palgatulust või sotsiaalmaksu osa ära jagada. Kas seda teha valemiga a+b+c või valemi c+b+d järgi, sel ei ole minu meelest mingit tähtsust. Sellega me petame, ma ei tea keda, kas iseennast või neid ootusi, sest ma arvan, et teil kõigil on olnud võimalus kohtuda eakate valijatega, kes reeglina esitavad ühe küsimuse: millal siis uus pensioniseadus vastu võetakse? Neid ei huvitagi eriti, mis valemi järgi me seda raha jagame, neid huvitab, et pension tõuseks. Selles mõttes oli väga vahva Arvo Sirendi küsimus, kas siis ei ole võimalik neid osakuid kasutada. Muidugi on võimalik, aga vabandage mind: mis mõte sel on? Ja sellel, kui pärast keegi hakkab 1100 krooni asemel saama 1105 ja keegi teine 1095, ei ole mitte mingisugust sisulist tähtsust. Sisuline tähtsus on hoopis milleski muus. Kui pensionärid räägivad ja kirjutavad pensionide seotusest palgaga ja rublapalgaga, siis nad mõtlevad hoopis midagi muud. Neid ei huvita osakud, neid huvitab see, et kunagi oli pension 120 rubla ja keskmine palk oli 180 rubla. Ja see on hoopis teine teema. Seda me selle eelnõuga siin ei lahenda. Nii et selles mõttes me tegeleme minu meelest mõttetult kaua eelnõuga, mis sisuliselt ei vii Eesti pensionisüsteemi edasi nii, nagu ühiskond seda meie käest oleks kolme aasta jooksul tahtnud või oodanud või lootnud. Olen põhimõtteliselt nõus sellega, et kõigepealt peaks reformima pensionisüsteemi. Meil ootab selle järele kõik muu: loomata kindlustused, rääkimata töötute probleemidest, milleni me veel jõudnudki ei ole. Kuidas siis rääkida sellest, et pension oleks seotud tema rublapalgaga selles mõttes, nagu pensionär seda mõtleb. See on hoopis teise seaduse küsimus, mida me siin teiega arutasime mõni kuu tagasi ja siis vastu võtsime. Nii et need otsused, mida ühiskond meilt ootab, on sisuliselt juba langetatud. Ma sooviksin, et see Riigikogu vähemalt jõuaks mingilgi määral alustada ka sellega, mida võiks nimetada pensionireformiks. See, mida me täna arutame, on seotud meie põhiseaduse selle sättega, mis ütleb nii, et inimesel on vanaduse korral õigus riiklikule abile ja kõik.

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Järgmisena palun Tõnu Kauba, sõnavõtt kohalt.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma lubaksin endale ühe väikese remargi teemal õigustatud ootus ja see, mida me pensionireformiga tahame ette võtta. Kui me mitmete teiste väga oluliste seaduste ja seaduseelnõude juures räägime sellest, et kellelegi on midagi lubatud ja et me tahame seda lubadust täita, siis ei saa ma mitte aru, mispärast me seda pensionireformi juures ei arvesta. Kui me räägime ootuspärasest või sellest, mida on kunagi lubatud ja mida meie valijad nagu loodavad, et me ka täidame omandireformi juures ja igasuguste muude kenade, kaunite asjade juures, siis täpselt samuti me peaksime seda ootuspärasust arvestama ka pensionireformi juures. Nii, nagu on räägitud rublapalga arvestamisest, nii, nagu on räägitud mitmetest muudest asjadest, nii tuleks seda ka siin teha. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tõnu Kauba! Järgmisena palun proua Siiri Oviir, sõnavõtt kohalt.

Tänan, härra juhataja! Ka mina ei tule pulti, sest mul on meie pärast piinlik. Me oleme alates 1992. aastast toitnud oma rahvast lubadustega. Nüüd on meie ees täiesti diletantlik pensioniseadus, millega ka komisjon kahjuks ei ole viitsinud tööd teha, ei ole viitsinud ära kuulata ega süveneda. Komisjoni esimees toidab meid vastustega: ei lähe kontseptsiooniga kokku. Kontseptsiooni järgi esiteks ei pea olema kaks seadust ja teiseks, kui on vildakas kontseptsioon, siis tuleb seda parandada. Juba 1991. aasta pensioniseaduses olid sees need mõlemad n-ö sambad. 1993. aastal me rääkisime vaaladest, täna räägime jälle sammastest. Küsimus pole nimes. Nii et ma kutsun teid üles mitte toetama neid valitsuse poolt esitatud ettepanekuid, vaid süvendatult tegelema selle probleemiga ja mitte ruttama erakorralisele istungjärgule, et seda seadust kiirustades nii toorena vastu võtta, et hakata seda pärast valimisi jälle muutma. See tähendab pensionireformi krahhi, nii nagu täna on pangakrahh. Aitäh!

Suur tänu, proua Siiri Oviir! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks pärast Toomas Vilosiuse kõnet ja Tiit Sinissaare sõnavõttu? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele ettepaneku lõpetada sõnavõtud pärast Toomas Vilosiuse kõnet ja Tiit Sinissaare sõnavõttu. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid 11. Ettepanek leidis toetust ning sõnavõtud lõpetatakse pärast Tiit Sinissaare sõnavõttu. Nüüd kõne kõnepuldist, Toomas Vilosius, palun.

Austatud härra juhataja, head kolleegid! Juba ei tea mitmendat korda olen ma sunnitud sellest kõnetoolist sõna võtma palgaosakute asjus. Olen teinud seda valitsuse liikmena ja parlamendi saadikuna. Tänaseks on välja kujunenud äärmiselt kummaline, et mitte öelda, jabur, olukord. Opositsioonipoliitikud on andnud endast parima sotsiaalkomisjonis ja parlamendis, et kaitsta valitsuse pensionikindlustuse eelnõu palgaosakute ja muu populismi eest. Siiani on sellega toime tuldud, nüüd seisavad ees järjekordsed hääletused ja mu sisetunne ütleb, et soov palgaosak seadustada on koalitsioonis taas jõudu kogumas. Põhjendus selle rakendamiseks olevat sotsiaalne õiglus. Selles, et palga suuruse arvestamine pensioni puhul on iseenesest õige, ei saa kahtlust olla, aga kahjuks ei ole me seda juba kuus aastat arvestanud ja teha seda nüüd tagantjärele ja rublapalkadega on sotsiaalsest õiglusest äärmiselt kaugel. Miks siis palgaosak selles eelnõus nii halb on? Lubage endale meelde tuletada, austatud kolleegid, kuidas võis nõukogude ajal lasta endale pensioni arvutada: seda võis teha viie aasta palga alusel viimasest 15 tööaastast. Samuti ühe aasta alusel viimase viie aasta töötasust. Seega on juba lähtealus üsna nõrk ja ebavõrdne: missugused aastad valis näiteks lasteraamatukoguhoidja ja missugused eesrindlik nuumseatalitaja täitmatu idaturu varustajana. Täna aga tahame külmutada lasteraamatukoguhoidja pensioni, et tõsta kellegi teise pensioni tema arvelt. Kui pension arvutati viimase aasta palga alusel, siis kirjeldan teile skeemi, mida üdini tunnen. Nimelt olen töötanud üsna mitmes haiglas ja kõikjal töötas õlitatult järgmine skeem. Pensionile siirduva meditsiiniõe või arsti viimase tööaasta palk oli alati kahekordne. Skeem imelihtne. Kõik haiguste ja puhkuste aja asendused haiglas olid kirjutatud selle pensionieeliku arvele, sest seadus lubas asendada kuni kahe ametikohani. Töö tegid ära rahahädas, kui mitte öelda näljas, noored kolleegid ja pensionile siirduja maksis neile palgapäeval raha käest kätte. Palgaosakute sätestamisega tahame me selle seadustada ja õigustada niisugust klassikalist pettust ja maksta kõrgemat pensioni mitte tegelikele töötegijatele, vaid fiktiivsetes töögraafikutes figureerijatele. Kas pärast seda tahab siin ikkagi keegi öelda, et see palgaosak on absoluutselt õiglane? Kellel siis õigupoolest oli võimalus oma viimase tööaasta tasu fiktiivselt suurendada? See oli võimalik eelkõige tükitöölistel, eespool kirjeldatud skeemi kasutati eeskujulikult liinitööl. Aga kellel siis oli tol ajal keskmisest kõrgem palk? Tuletan meelde: rohkearvulistel numbritehase töötajatel, parteiaktiivil, miilitsatöötajatel. Kelle pensionide suurendamise eest, lugupeetud koalitsioonisaadikud, te siis võitlete? Miks te arvate, et nende pensioni on vaja just suurendada õpetajate, kultuuritöötajate, lasteaiakasvataja ehk teisisõnu, intelligentsi arvelt? Mõelgem, kumb sai rohkem palka, kas teadur kirjandusmuuseumis või tööline Punases RET'is. Täna te tahate suurendada Punase RET'i töötaja palka. Lubage meenutada, et kõik teie parandusettepanekud seaduseelnõule olid suunatud sellele, et võtta raha ära üle 40-aastase tööstaažiga pensionäridelt ja jagada see erisoodustuse sildi all neile, kellel staaži oluliselt vähem. Nüüd kaastundeavaldused. Avaldan kaastunnet paljudele Koonderakonna saadikutele, kellega eravestluses on meil selles küsimuses absoluutselt sama arusaam. Kuid koalitsiooni ühtsuse huvides astute täna oma tahte vastu. Minu sügav kaastunne valitsusele, eriti sotsiaalministrile, et teid on tabanud niisugune koalitsioon parlamendis, kes püüab valitsuse ratsionaalset eelnõu igati rakendamatuks muuta. Paraku aga näitab palgaosaku sissehääletamine, et valitsusel puudub koalitsiooni toetus ja siin, Tiiu Aro, oleks vist mõistlik tagasi astuda. Teile toetuseks olgu teadmine, et mitte ükski Eesti Vabariigi valitsus alates 1992. aastast ei ole toetanud palgaosakut. Teile toetuseks on ka veel see, mis juhtus täna siin saalis. Ma mäletan väga hästi, et valitsus ja Sotsiaalministeerium taotlesid lisaeelarvest 50 miljonit krooni soodustingimustel ravimite eelarve suurendamiseks, mis igal juhul jääb selle eelarveaasta lõpuks puudu. Siis väideti, et selle aasta lisaeelarves me kasutame ainult vahendeid, mis tulevad riigivara müügist, ja seda ei arvestatud. Täna me hääletasime siin sisse ületulevast jäägist üle 35 miljoni krooni lausa mängeldes.

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Jah, palun üks minut. Kuidas edasi? Optimistina usun ma, et pärast pensioniosaku seadustamist ja pärast täpsete arvutuste tegemist on kaotajaid rohkem kui võtjaid. Usun, et meie tänastel pensionäridel on hea mälu ja nad mäletavad täpselt, kuidas naabrinaine oma pensioni arvutamiseks vajalikud palganumbrid arvutada lasi. Kahjuks aga ajate te oma mõtlematusega nüüd ka veel pensionärid omavahel riidu. Lõpetuseks võin ma öelda, et minu optimism ei rauge ja ma loodan, et valija teeb märtsis 1999 õnnestunud valiku ja järgmine parlament kohendab selle seaduse järgmise aasta mais ära ning kõrvaldab täna siia sisse hääletatava populismi ja rumaluse. Aitäh!

Suur tänu! Järgmisena palun kolleeg Tiit Sinissaar, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Ma kõigepealt loeksin teile ette muudatusettepaneku nr 1 põhjenduse. See kõlab nii: "Seaduseelnõus nimetatakse pensionikindlustust riiklikuks pensionikindlustuseks. Seega tagab riik pensionikindlustuse maksete ümberjagamisega riikliku pensioni." See põhjendus on umbes sama hea, kui väita, et laes põleb lamp, järelikult on lagi sinine. Sedalaadi kukerpallitavatest arusaamadest on kantud suurem osa parandusettepanekuist, mida nii värvikalt kirjeldas siin kolleeg Toomas Vilosius. Ma tänan väga proua ministrit, et ta lubas koalitsiooni saadikutele korraldada seminari, et selgitada neile selle seaduseelnõu kontseptsiooni ja kogu pensionireformi kontseptsiooni üldse. Kahju muidugi, et see on nii hilja peale jäänud, aga parem hilja, kui mitte kunagi ja ma loodan väga, et proua minister suudab selle seminari korraldada enne, kui usinad kolleegid asuvad uusi parandusettepanekuid kirjutama. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, sellega on läbirääkimised lõpetatud. Lõppsõna võimalus. Proua minister? Ei soovi. Juhtivkomisjoni esimees? Samuti mitte. Fraktsioonide esindajad? Ka mitte. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti kolleeg Endel Eero. Tabelis on kokku 66 muudatusettepanekut. Asume nende läbivaatamisele. Esimene muudatusettepanek, Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ei ole probleeme. Järgnevad ettepanekud number 2, 3 ja 4 kuuluvad koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Ettepanekute autoritel on võimalus oma ettepanekuid kommenteerida. Selline soov puudub. Kas juhtivkomisjon soovib midagi öelda?

Juhtivkomisjon jäi põhiteksti juurde. Poolt 5, vastu 2, erapooletuid 0.

Kolleeg Lauri Vahtre, milles küsimus?

Tänan! Mul on protseduuriline küsimus. Mis konkureerivast hääletusest on juttu, kui ühtegi tagasilükatud ettepanekut ei ole hääletusele pandud? Ma tänan!

Seda teeb juhtivkomisjon ja see on ka tekstis fikseeritud.

Kui te tähele panete, siis ühtegi ettepanekut komisjon ei toetanud ja ka algataja ei toetanud.

Juhtivkomisjon on muudatusettepanekute tabelis fikseerinud, et ettepanekud kuuluvad konkureerivale hääletamisele. Sellega on ta avaldanud soovi panna need hääletamisele, mille juurde kohe ka asume.

Suur saal otsustab, millist ettepanekut toetada.

Mihkel Pärnoja, milles küsimus?

Aitäh, härra juhataja! Andke palun viide kodukorraseaduse sättele, mis nõuab konkureeriva hääletuse korraldamist, kui keegi ei nõua tagasilükatud ettepanekute hääletamisele panekut.

Siin tugineb juhataja komisjoni otsusele ja see on ära trükitud muudatusettepanekute tabelis, et nad kuuluvad hääletamisele. Heiki Kranich, palun!

Aitäh, härra juhataja! Komisjoni seisukoht ei saa olla kõrgem, kui kodukorraseadus, ja kodukorraseaduses ei ole kategoorilist väidet, et isegi juhul, kui ei nõuta hääletamist tagasilükatud ettepanekute puhul, konkureeriv hääletus toimub. Ma saan aru olukorrast, kui keegi nõuab nende ettepanekute hääletamist, siis vastavalt kodukorraseadusele kuuluvad need kindlasti konkureerivale hääletamisele, aga kui keegi seda hääletamist ei ole nõudnud, siis sellisel juhul ma toetaksin Mihkel Pärnoja ettepanekut ja paluksin juhatajat teha konkreetne viide olukorrale, kus konkureerivat hääletust mitte keegi nõudnud ei ole, keegi tagasilükatud ettepanekute hääletusele panemist nõudnud ei ole. Sellises olukorras vajab Riigikogu hetkel ilmselt kodukorraseadusest tulenevat juhatust. Aitäh!

Tiit Käbin, palun!

Tänan! Selle asemel, et siin vaielda, oleks parem kui Riigikogu liikmed rohkem tutvuksid kodukorraga. Paragrahv 95 "Muudatusettepanekute konkureeriv hääletamine" lõige 1 ütleb: kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Absoluutne nõue.

Tänan! Niisiis, lugupeetud kolleegid, asume konkureeriva hääletuse juurde. Konkureerival hääletusel loevad poolthääled. Lugupeetud kolleegid, konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Palun hääletada! Ettepanek kogus 13 poolthäält. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Palun hääletada! Ettepanek kogus 5 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Palun hääletada! Ettepanek kogus 17 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Põhitekst kogus 40 poolthäält. Esimeses voorus langeb välja muudatusettepanek nr 3. Lugupeetud kolleegid! Konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Palun hääletada! Ettepanek kogus 10 poolthäält. Konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Palun hääletada! Ettepanek kogus 23 poolthäält. Konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Ettepanek kogus 45 poolthäält. Teises voorus langes välja muudatusettepanek number 2. Lugupeetud kolleegid, konkureeriva hääletuse kolmandas voorus panen hääletusele muudatusettepaneku number 4. Palun hääletada! Ettepanek kogus 22 poolthäält. Konkureeriva hääletuse kolmandas voorus panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Põhitekst kogus 45 poolthäält ja võitis konkureeriva hääletuse. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Põhiteksti poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu on 6, erapooletuid 4. Põhitekst leidis toetust. Viies muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. Kuues muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult, kuid kooskõlas kodukorraseaduse § 88 lõikega 3 kuulub see hääletamisele. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. Seitsmes muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult, kuid kuulub samuti täiskogus hääletamisele. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletamisele muudatusettepaneku nr 7. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Kaheksas muudatusettepanek, kolleeg Enn Tartolt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Enn Tarto, palun!

Aitäh! Ma palun kaheksandat muudatusettepanekut hääletada. Ja ma palun seda ettepanekut toetada, sest seadus näeb ette, et varem saavad pensionile ka need, kes on osalenud Tšernobõli aatomielektrijaama avarii likvideerimisel, aga ega nende isikute elu, kes kannatasid okupantide repressioonide all, ka lihtsam olnud ja neid tänapäeval enam väga palju ei olegi. Õigluse mõttes ma palun seda ettepanekut toetada. Aitäh!

Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Komisjonis jagunesid hääled: poolt 0, vastu 6, erapooletuid 2.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu on 32, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Üheksas muudatusettepanek, kolleeg Enn Tartolt. Juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Enn Tarto, palun!

Aitäh! Ma palun üheksandat muudatusettepanekut hääletada. Ma palun seda toetada, sest siin on nüüd sõnastatud nii-öelda metsavendadele ja teistele end Nõukogude repressioonide eest varjanud isikutele mõningane väike soodustus, et nad saaksid varem pensionile. Ma arvan, et see on igati õiglane. Aitäh!

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Komisjonis oli hääletustulemus sama: poolt 0, vastu 6, erapooletuid 2.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid 2. Ettepanek ei saanud toetust. 10. muudatusettepanek, Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, arvestatud täielikult. 11., kolleeg Raivo Paavolt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Raivo Paavo, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada. Ma esitasin ka vastavasisulise küsimuse siin proua ministrile. See on seotud ootepensioniga ja proua minister vastas, et seda küsimust tasub tulevikus kaaluda. Et seda juba täna kaaluma hakata, selleks teen teile kõigile ettepaneku hääletada selle minu muudatusettepaneku poolt ja põhjendus on siin väga selgelt välja toodud, sest mitte kõik inimesed ei taha vabatahtlikult loobuda oma tööst enne pensioniikka jõudmist, aga nad lihtsalt on sunnitud lahkuma, kas siis pikaajalise töötuse tõttu või ka siis selletõttu, et on aastakümneid töötanud rasketes tingimustes. Kuid nad ei vasta nendele seaduse nõuetele, mis meil siin on välja pakutud, ja seepärast aitaks sellise ettepaneku sissetoomine ka nendel inimestel toime tulla. Aitäh!

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjoni häiris selle küsimuse toetamisel ressursi probleem ja sellepärast kujunesid hääletustulemused järgmiseks: poolt 1, vastu 5, erapooletuid 2.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu 33, erapooletuid 1. Ettepanek ei saanud toetust. 12. muudatusettepanek, kolleeg Siiri Oviirilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Siiri Oviir, palun!

Tänan, ma paluksin seda ettepanekut hääletada ja kommentaariks lisan, et see on põhimõttelt täpselt sama, kui äsja härra Paavo seletas. Härra Eero ütleb meile juba teist korda, et on ressursi probleem, kusjuures ressurssi pole keegi arutanud. Kas meil siis ei ole ressursi probleemi, kui me nendele inimestele maksame sotsiaalabi või ravime nende tervist sellepärast, et nad on stressis? Raha on üks riigi raha, nii et ma kutsun saali seda toetama. See on Euroopa riikides, ühesõnaga läänemaailmas igal pool aktsepteeritav pensioniliik, saagem siis eurooplasteks, kui me seda kogu aeg lehes kuulutame.

Tänan! juhtivkomisjon, palun!

Kõik on õige, kuid riikliku pensionikindlustuse seaduse tulude baas on 20% sotsiaalmaksu ja sellepärast, kui me ei suuda muid ressursse rakendada, siis ei saa. Sellest tulenevalt ma veel kord rõhutan, et arvestades ressursi probleemi, kujunes hääletustulemus komisjonis: poolt 1, vastu 5 ja erapooletuid 1.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuid 2. Ettepanek ei saanud toetust. 13. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. 14. muudatusettepanek. 15. muudatusettepanek, Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Tõnu Kauba, palun!

Vabandust, ma juba eelmise ettepaneku juures vajutasin nupule. Ma palun eelmist ettepanekut ka hääletada. Aitäh!

Kolleeg Kauba palub hääletada muudatusettepanekut number 14. Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Eelnõu algataja toetas. Komisjoni liikmetest oli poolt 4, vastu 1, üks jäi erapooletuks.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. 15. muudatusettepanek, Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Mai Treial, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada!

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Komisjonis jagunesid hääled 2:2:2: 2 poolt, 2 vastu, 2 erapooletut.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 29, erapooletuid 1. Ettepanek ei saanud toetust. 16. muudatusettepanek, Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Mai Treial, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada! Pensioni arvutamisel tuleks lähtuda ühtsest põhimõttest, see tähendab, et kui on täidetud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 nõuded, siis arvutada pension 15-aastase staaži nõudest ja samal põhimõttel tuleks töövõimetuspension arvutada kaitseväeteenistuses ja ka töövigastuse ja kutsehaiguse tõttu töövõimetuks tunnistatud isikule. Aitäh!

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Eksperdid väitsid, et ülejäänud materjalides need probleemid lahendatakse ja sellepärast olid hääletustulemused 2 poolt, 2 vastu ja 2 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 32, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei saanud toetust. 17. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, samuti 18. 19. muudatusettepanek, Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 20., autorid samad, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ka ei ole probleeme. 21. muudatusettepanek, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Tõnu Kauba, palun!

Aitäh! Palun seda hääletada!

Tänan! Autoritel on võimalus kommenteerida.

Komisjonis toetas kaks liiget, vastu oli 4, erapooletuid 0.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Palun, Siiri Oviir, vajutage sisse mikrofon!

Tänan! Mul on protseduuriline küsimus. Kui küsitakse komisjoni esimehe käest kommentaari ja ta loeb meile ette: 3 poolt, 2 vastu, 1 erapooletu, siis kas see on kommentaar? Pensioniseadus on niivõrd tõsine asi, et erialase komisjoni esimees peaks siiski seletama, miks nii või teistmoodi otsustati.

Meie tava järgi ütleb komisjoni esimees enam-vähem kindlasti, millised olid komisjonis hääletamistulemused. Milline tema kommentaar pikkuselt ja mahult on, seda otsustab komisjoni esimees. Kas võime asuda hääletamise juurde? Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletamisele muudatusettepaneku nr 21. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu 32, erapooletuid 2. Ettepanek ei saanud toetust. 22. muudatusettepanek, Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 23. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti 24. 25. muudatusettepanek, kolleeg Siiri Oviirilt, on jäetud arvestamata. Siiri Oviir, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada. Me oleme pikalt ja laialt arutanud teemal "Õppiv Eesti", kuid nüüd need õpinguaastad meie pensionikindlustuse staaži ei arvestata. Edasi tulevad parandused, mis käsitlevad staaži ainult nelja aasta ulatuses, tähendab õpiaega, siin ei ole mõeldud, et eluaeg olen tudeng. Nelja aasta ulatuses ja koefitsiendiga 0,75. Me oleme väike riik, meil on haritud inimesi vaja, samamoodi nagu lapsi. Nii et ma kutsun üles toetama seda hääletust.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjon lähtus valitsuse poolt ettevalmistatud pensioniõigusliku staaži ja pensionikindlustuse staaži piirist. Pensioniõiguslik staaž arvestatakse täna kehtivate reeglite järgi kuni 1. jaanuarini 1999. Ja alates 1. jaanuarist 1999 kuuluvad kodus kuni kolme aastast last hoidvad emad kindlustamisele riigieelarve vahendite arvel. Sellest lähtudes ei pooldanud komisjoniliikmetest mitte keegi seda ettepanekut. Vastu oli 7, erapooletuid 0.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 25. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid on 1. Ettepanek ei saanud toetust. Lugupeetud kolleegid, muudatusettepanekud nr 26 ja 27 kuuluvad koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Autoritel on võimalus oma ettepanekuid kommenteerida. Tundub, et autorid ei soovi. Kas juhtivkomisjon soovib?

Komisjon eelistas oma ettepanekut, mida ei toetanud aga eelnõu autor, ja proua Siiri Oviiri poolt oli 0, vastu 6, erapooletuid 0.

Siiri Oviir, palun!

Mul on protseduuriline küsimus. Tegemist on kolme ettepanekuga ja komisjoni kommentaar tähendab öelda, miks on üks hea ja teine halb, põhjendust, mitte lihtsalt nentimist, et mitte keegi ei toetanud. Lugupeetud komisjoni esimees, kui te ei saa ettepanekutest aru, siis nii öelgegi, aga ärge hoidke saali hämavas olukorras, lugedes meile arve ette.

Lugupeetud kolleegid! Palun kommenteerida oma ettepanekuid ja öelda välja kõik head ja halvad küljed.

Komisjon kommenteerib oma ettepanekut. Küsimus on pensionikindlustuse staažis. Pensionikindlustuse staaži määramiseks peavad olema konkreetsed alused. Sellepärast tegi komisjon ettepaneku, et ühe pensionikindlustusstaaži aasta annab alampalga aastasummalt makstud sotsiaalmaks.

Kas kommentaar on lõppenud? Tänan!

Jah. Aga proua Siiri Oviiri ettepanekus ma ei näe staaži määramise alust.

Kas nüüd on kommentaar lõppenud? Lugupeetud kolleegid, asume läbi viima konkureerivat hääletust muudatusettepanekute 26 ja 27 ning põhiteksti vahel. Esimene voor. Loevad poolthääled. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 26. Palun hääletada! Ettepanek kogus 22 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 27. Palun hääletada! Ettepanek kogus 12 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Põhitekst kogus 33 poolthäält. Esimeses voorus langes välja muudatusettepanek number 27. Lugupeetud kolleegid, konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele muudatusettepaneku number 26. Palun hääletada! Ettepanek kogus 27 poolthäält. Konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Põhitekst kogus 34 poolthäält ja võitis konkureeriva hääletuse. Panen põhiteksti veel kord hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu on 6, erapooletuid ei ole. Põhitekst leidis toetust. Lugupeetud kolleegid, ettepanekud number 28, 29 ja 30 kuuluvad koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Ettepanekute autoril on võimalus oma ettepanekuid kommenteerida. Siiri Oviir, palun!

Ma ei ole veel kaotanud lootust ja selle tõttu kommenteerin oma teksti võrdlevalt põhitekstiga. Põhiteksti § 21 toob välja pensioni koostisosad ja selle arvutamise. Nagu te näete, koosneb pension kolmest osast, üks osa kinnitatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega, siis kinnitab valitsus, siis jälle kinnitab iga aasta valitsus. Mismoodi see tulevane pensionär nii maksu makstes teab, kuidas tema pension kunagi kujuneb? Tekib teadmatus. Järelikult puudub motivatsioon ka maksta, sest Riigikogusid ja valitsusi on erinevaid. Siit pensionivalemit ei tulene. Minu poolt pakutud parandusettepanek nr 30 võtab ära selle suure hämasuse, toob välja täna kehtiva aastakoefitsiendi, mida on võimalik tõsta, kuid mitte vähendada. Siin on võimalik nii ühte- kui teistpidi teha tehteid. See on juba selgem sellele, kes maksu maksab, olles töötaja. Ma kutsun teid üles toetama 30. ettepanekut.

Tänan! Nelja fraktsiooni ettepanekut ei soovi keegi kommenteerida. Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjon jõudis pärast pikka arutelu järeldusele, et mitte midagi halba ei ole, kui kõik need kolm osa kinnitatakse koos riigieelarvega eelarveaastaks. Valitsus seda ei toetanud ja valitsus, ma saan aru, soovib jääda esialgse teksti juurde.

Kas kommentaar on lõppenud? On. Lugupeetud Riigikogu, viime läbi konkureeriva hääletuse muudatusettepanekute 28, 29 ja 30 ning põhiteksti vahel. Esimene voor, loevad poolthääled. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 28. Palun hääletada! Ettepanek kogus 28 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 29. Palun hääletada! Ettepanek kogus 29 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 30. Palun hääletada! Ettepanek kogus 15 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Põhitekst kogus 32 poolthäält. Esimeses voorus langes välja muudatusettepanek nr 30. Lugupeetud Riigikogu, konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele ettepaneku nr 28. Palun hääletada! Ettepanek kogus 28 poolthäält. Konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 29. Palun hääletada! Ettepanek kogus 31 poolthäält. Konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Põhitekst kogus 49 poolthäält. Teises voorus langes välja muudatusettepanek nr 28. Lugupeetud Riigikogu, konkureeriva hääletuse kolmandas voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 29. Palun hääletada! Ettepanek kogus 30 poolthäält. Konkureeriva hääletuse kolmandas voorus panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Põhitekst kogus 44 poolthäält ja võitis konkureeriva hääletuse. Lugupeetud kolleegid, põhitekst kuulub veel kord läbihääletamisele. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu on 8, erapooletuid 2. Põhitekst leidis toetust. Lugupeetud kolleegid, muudatusettepanekud nr 31, 32 ja 33 kuuluvad konkureerivale hääletamisele koos põhitekstiga. Ettepanekute autoritel on võimalus oma ettepanekuid kommenteerida. Tundub, et autorid ei soovi kommenteerida. Kas Lembit Arro kommenteerib nelja fraktsiooni nimel oma ettepanekut? Lembit Arro, palun!

Ma arvan, et kuna 29. ettepanek ei leidnud toetust, siis ei ole enam mõtet 33. hääletada. On ettepanek võtta parandusettepanek nr 33 tagasi.

Kas autor võtab tagasi või on see ettepanek?

Autor võtab tagasi.

Autor võttis tagasi muudatusettepaneku nr 33. Sel juhul jäävad konkureerivale hääletamisele muudatusettepanekud nr 31 ja 32 ning põhitekst. Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Siin on kujunenud selline olukord, et parandusettepanek 30 langes välja. Hea küll, komisjon peab § 22 niikuinii parandusettepanekuga taastama hilisema töö käigus, aga praegu on see niimoodi kirjas. Nii ei jää muud üle, kui konkureerivad hääletused teha.

Kommentaari ei tulnud. Lugupeetud kolleegid, asume läbi viima konkureerivat hääletust muudatusettepanekute nr 31 ja 32 ning põhiteksti vahel. Esimene voor, loevad poolthääled. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 31. Palun hääletada! Ettepanek kogus 26 poolthäält. Lugupeetud kolleegid, konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 32. Palun hääletada! Ettepanek kogus 4 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Põhitekst kogus 24 poolthäält. Esimeses voorus langes välja muudatusettepanek nr 32. Lugupeetud Riigikogu, konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 31. Palun hääletada! Ettepanek kogus 28 poolthäält. Konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Põhitekst kogus 29 poolthäält ja võitis konkureeriva hääletuse ning tuleb meil veel kord läbi hääletada. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Põhiteksti poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 27, erapooletuid ei ole. Põhitekst leidis toetust. 34. muudatusettepanek, kolleeg Siiri Oviirilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ei ole probleeme. 35. muudatusettepanek, kolleeg Siiri Oviirilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ka ei ole probleeme. 36. muudatusettepanek, kolleeg Siiri Oviirilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Samuti 37. Siiri Oviir, palun!

Lugupeetud juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada. Siin on maksumaksmine töövõtja ja tööandja vahel, me liigume siis tõesti kindlustusele lähemale. Komisjoni esimehe käest paluksin põhjendust, miks see täna ei sobi, aga sobis 1995. aastal, kui me teiega valitsuskoalitsioonis olime?

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Kahjuks, kallis kolleeg, on see sotsiaalmaksu seaduse objekt.

Kas komisjon võib öelda ka hääletamise tulemused?

Poolt 1, vastu 8, erapooletuid 0.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 37. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu on 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei saanud toetust. 38. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult.

Eelnõu algataja ei toeta.

Eelnõu algataja ei toeta, kuid juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ei ole probleeme. 39. muudatusettepanek, 4 fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ei ole probleeme. 40. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti 41. 42. muudatusettepanek, kolleeg Siiri Oviirilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 43. muudatusettepanek, kolleeg Siiri Oviirilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 44., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 45. 46. Märt Kubo, palun!

Ma palun vabandust, ma palun siiski hääletada 44. Ma väga vabandan, me tempo läks nii kiireks, et ei jõudnud.

Tänan! 44. muudatusettepanek tuleb kolleeg Märt Kubo ettepanekul hääletamisele. Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Siin on tekkis probleem komisjonis, juba sotsiaalmaksu seaduse menetlemise käigus tekkis probleem: kas minu kui palgasaaja eest on makstud, on arvutatud ja kas see arvutatu on laekunud. Komisjon vahepeal leidis, et tehete tegemisel, nende indeksite arvutamisel tuleks lähtuda ainult tegelikult laekunud rahast.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 44. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu on 28, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei saanud toetust. 45. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 46. samuti juhtivkomisjonilt. 47., kolleeg Raivo Paavolt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Tundub, et piisavalt. 48. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, samuti 49., 50., 51. 52., Pensionäride ja Perede fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Tundub, et piisavalt. 53., juhtivkomisjonilt. 54., Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Tundub, et piisavalt. 55., kolleeg Siiri Oviirilt, on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 56., kolleeg Siiri Oviirilt, on samuti jäetud arvestamata. 57. muudatusettepanek, Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 58. muudatusettepanek, autor sama, on jäetud arvestamata. Ka ei ole probleeme. 59., juhtivkomisjonilt. 60., juhtivkomisjonilt. 61., juhtivkomisjonilt. 62., juhtivkomisjonilt. 63., samuti juhtivkomisjonilt. 64. 65. ja 66. Tänan! Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud ning juhtivkomisjon on teinud ettepaneku katkestada riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 22. juuni kell 12.00 sotsiaalkomisjonile.

Lugupeetud kolleegid! Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti haridusminister Mait Klaasseni.

Lugupeetud istungi juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Teile on teise lugemise jätkamiseks esitatud kutseõppeasutuse seaduse eelnõu. Aja kokkuhoiu huvides tutvustan ainult suuremaid muudatusi, mis on tehtud kahe lugemise vahel. Läbi on vaadatud 27 parandusettepanekut, millest enamikku on arvestatud. Esiteks on täpsustatud kooli nimesse puutuvaid üksikasju. Probleem on selles, et praegu on meil koole, mille nimi ei kajasta täpselt seal antavat haridust nagu vaja. Teiseks. Haridusministeeriumi rõõmuks on täpsustatud kutsenõukogude rolli koolidesse vastuvõtu planeerimisel. Sellest on kutseharidusreformi planeerimisel palju abi. 3. Eelnõus on leidnud selge väljenduse täiskasvanute koolituse osa, mida eelmises variandis oli nõrgalt käsitletud. Veel võiks märkida, et on täpsustatud direktori ja pedagoogide tööle asumise reeglistikku ning nendele esitatud nõudmisi. Peale selle pean märkima, et esimeses variandis ei olnud täit selgust õpilaskonnaga seotud küsimuste lahendamisel. Uus redaktsioon on hulga täpsem ja selgem. Nimetada tuleks veel neid parandusi, mis täpsustavad koolide valitsemisala. Lõpetuseks tahaksin toonitada kutseõppeasutuse seaduse vastuvõtmise vajalikkust. Pean eelkõige silmas peamiselt kahte aspekti, kuigi neid on tunduvalt rohkem. Kutseharidusreformi käivitamisel on tekkinud hulk probleeme kohalike omavalitsustega. Eelkõige Ida-Virumaal ja Tallinnas tuleks regionaalselt tähtsad kutseõppeasutused võtta munitsipaalomandisse. Praegu kehtiva seaduse järgi seda teha ei saa, sest selleks puudub vajalik delegatsioon, kuid see on äärmiselt vajalik. Kutseõppeasutuste reformi käivitamiseks tuleks koolid koos tulubaasiga kohalikele omavalitsustele üle anda. Pärast seaduse vastuvõtmist muutub see reaalselt võimalikuks ning see kiirendaks tunduvalt kutseharidusreformi käivitamist. Sellega ma lõpetan. Olen valmis vastama lugupeetud saadikute küsimustele. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Anti Liiv.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kas sellega on teie arvates lahendatud ka kinnipidamiskohtades viibivate inimeste kutsealane väljaõpe või on seal midagi niisugust, mis vajaks täiendavat lahendamist?

Kinnipidamiskohtades tegutsevate kutseõppeasutuste lõplik regulatsioon ei saa olla selles seaduses, vaid seda peame täpsustama teiste õigusaktidega. Haridusministeerium tegeleb selle probleemiga, kuid kahjuks napib selle valdkonna spetsialiste, kes suudaksid vastavaid õigusakte ette valmistada.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kutseõppeasutus ei ole selle seaduseelnõu järgi ja tõenäoliselt ei saagi olla juriidiline isik. Kuid eelnõus kasutatakse mõisteid, mis käivad juriidiliste isikute, enamasti äriühingute kohta. Sellesse valdkonda kuulub ka mõiste "ümberkorraldamine". Mida tähendab eelnõu kontekstis mõiste "ümberkorraldamine", mis on selle sisu?

Lugupeetud Mihkel Pärnoja! Kas te viitaksite paragrahvile, kus sellest on juttu?

Seda sõna on kasutatud §-s 1 ja 35.

Seaduseelnõu kontekstis on kooli ümberkorraldamise all mõeldud neid tegevusi, mis toimuvad omandivormi osas, see tähendab koolide üleandmist kohalikele omavalitsustele ja ka muid struktuurseid ümberkorraldusi. Siinne termin ei ole sama, mis on äriseadustikus.

Tänan, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna kultuurikomisjoni liikmel kolleeg Raivo Kallasel.

Aitäh, härra juhataja! Komisjon arutas eelnõu 9. ja 16. juunil ja täna hommikul erakorralisel istungil. Teile on täna antud üks lisaleht, kus on veel paar muudatust, mida tabelis ei ole. Usun, et olete saanud seda juba vaadata. Komisjon vabandab, et tekitasime teile väikese ebameeldivuse. Minister rääkis põhilise ära. Komisjon teeb ettepaneku suunata eelnõu lõpphääletusele ja see seadusena vastu võtta.

Tänan! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Mul on küsimus nende muudatuste kohta, mille kohta komisjon ise on esitanud parandusi. Kas te ei annaks selgitust erakordse sätte kohta, mis vastavalt komisjoni täiendavatele muudatustele rakendub alles mõne aja pärast? Millele selline säte tugineb? Teistes seadustes ei ole ma seda märganud.

Tegemist on muudatusettepanekuga nr 26, mis on lisalehel. Selle kohta toimus komisjonis suur diskussioon. Me soovisime, et kõik ilma alalise elamisloata välismaalased, kes elavad Eesti Vabariigis, võiksid juulis hakata taotlema alalist elamisluba. Arvame, et see protsess lõpeb aastail 2001-2002. See täiendus kuulub rakendussätete hulka.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kaasettekandja! Mu küsimus on muudatusettepaneku nr 24 kohta. Võib-olla saame Eesti seadustest erinevalt aru. Minu ettepanek on kirjutada seaduses nii, et kooli pedagoogide palgad määratakse töösuhteid reguleerivate seaduste alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras. Komisjon on selle ettepanekut korduvalt tagasi lükanud. Ma küsin, kas komisjoni meelest palgaseadus pedagoogide suhtes kehtib või mitte?

Ma ei mäleta täpselt komisjonis toimunud vaidluse üksikasju. Praegu kehtiv valitsuse määrus põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide pedagoogide ja nende juhtide töötasude kohta erineb veidi minu arusaamise järgi üldisest palgaseadusest.

Tänan, Raivo Kallas! Rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Ekraan on tühi. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Ei soovi samuti. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kolleeg Raivo Kallase taas kõnepulti. Tabelis on kokku 27 muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanekuid nr 2, 3 ja 4  on arvestatud sisuliselt. Nr 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20 ja 21 on arvestatud täielikult. Nr 22, mille on esitanud kolleeg Eiki Nestor, on jäetud arvestamata. Kolleeg Mati Meos.

Tänan! Palun seda ettepanekut hääletada!

Tänan! Autoril on võimalik kommenteerida. Eiki Nestor, palun!

Palun minu ettepanekut toetada!

Tänan! Juhtivkomisjoni seisukoht?

Juhtivkomisjon nägi selles ühte ohtu. Kui välisriikides õpib ka Eesti Vabariigi kodanikke, siis peavad nad õppekulud ise tasuma, muid probleeme sellega seoses ei olnud. Komisjonis ei olnud selle poolt keegi, vastu oli 5, erapooletuid oli 3.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22. Selle ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletu ei olnud keegi. Ettepanek leidis toetust. Muudatusettepanek nr 23 on juhtivkomisjonilt ning on arvestatud täielikult. Mati Meos, palun!

Tänan! Palun seda hääletada.

Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Juhtivkomisjon toetas seda üksmeelselt, rohkem ei oska ma seda kommenteerida.

Tänan! Kolleeg Andres Taimla, milles on küsimus?

Reformierakonna nimelt palun enne hääletamist 5 minutit vaheaega.

Reformierakonna fraktsiooni palus 5 minutit vaheaega. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on lõppenud. Kommentaaris on antud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 23. Selle ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 44, erapooletu ei ole keegi. Ettepanek ei saanud toetust. Muudatusettepanek nr 24 on kolleeg Eiki Nestorilt, see on jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. Nr 25 on juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. Nr 26 on juhtivkomisjonilt. Mati Meos, palun!

Tänan! Palun seda hääletada!

Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Kuna muudatusettepanek nr 22 hääletati seaduseelnõusse, siis ei ole muudatusettepanekul nr 26 mingit mõtet.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 26. Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu on 38, erapooletu ei ole keegi. Ettepanek ei saanud toetust. Muudatusettepanek nr 27 on juhtivkomisjonilt ja on arvestatud täielikult. Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Milline on juhtivkomisjoni seisukoht?

Juhtivkomisjoni ettepanek on seaduseelnõu seadusena vastu võtta.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen kutseõppeasutuse seaduse eelnõu lõpphääletusele. Seaduse vastuvõtmise poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu on 5, erapooletuid on 4. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eelnõu teist lugemist. Valitsus on palunud kaasettekandeks sõna anda Sotsiaalministeeriumi sotsiaalse kaitse osakonna peaspetsialistile Vilja Kuzminile. Ettekandeks palun kõnepulti sotsiaalministri proua Tiiu Aro.

Austatud eesistuja, austatud Riigikogu liikmed! Käesolev eelnõu on sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemi üks osa ja seetõttu tuleb selle reformimist käsitleda paralleelselt pensionisüsteemi ja lastetoetuste reformimise kavaga. Pensionisüsteemi reformi aluseks on idee, et sotsiaalkindlustuse hüvitised peavad olema tihedamas seoses inimese tööpanusega ja tema poolt või tema eest makstud sotsiaalkindlustusmaksetega. Riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu kohaselt kujundatakse praegune invaliidsuspension ümber töövõimetuspensioniks. Selleks, et töövõimetuspension toimiks tõepoolest sotsiaalkindlustusena, kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu järgi ka töövõimetuspensionile staažinõue. See on põhjendatud asjaoluga, et sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada kindlustatud isikutele sissemaksete sooritamisega omandatud õigused. Muude riigi sotsiaalpoliitiliste eesmärkide, sealhulgas puuetega inimeste sotsiaalse kaitse laiemas tähenduses finantseerimine peaks toimuma maksutuludest riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvete kaudu. Kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 järgi on puuetega inimesed riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all, siis ei nende majanduslik olukord halveneda. Seetõttu on äärmiselt vajalik vastu võtta ja rakendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, mis aitab korvata puudest tingitud lisakulutusi. Seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati eelmise aasta 15. oktoobril. Ajavahemik kahe lugemise vahel on olnud väga pikk. Täna teisele lugemisele esitatud eelnõu tekstiga on selle pika ajavahemiku jooksul põhjalikult töötatud sotsiaalkomisjonis ja seda on pisut muudetud. Eelnõu uus variant on jaotatud peatükkideks, lisatud on täiesti uus peatükk. Kohendatud on eelnõu mõisteid ja üldist sõnastust. On täpsustatud toetuste määramise ja maksmise tingimusi, samuti toetuste taotlemise ja määramise korda. Vastavalt Euroopa Liidu soovitustele on kaotatud toetuse saamise sõltuvus puudega inimese perekonna sissetulekutest ja on lisatud säte, mille kohaselt ei arvestata puuetega inimeste sotsiaaltoetusi sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavate riiklike sotsiaaltoetuste määramisel perekonna sissetuleku hulka. Seaduseelnõu üldpõhimõtteid ja toetuste liike ei ole muudetud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, proua minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Tiit Käbin, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Paragrahvis 2 defineeritakse puuete struktuuri või funktsiooni mingi võime kaotuse või kõrvalekalde kaudu. Teatavasti on ka debiilikud puuetega inimesed, sel puhul ei ole tegemist ei kaotusega ega kõrvalekaldega, vaid mahajäämusega intellekti arengus. Kas nemad selle mõiste alla ei mahu?

Tinglikult võib probleemile ka niimoodi läheneda. Aga mõistet "debiilik" psühhiaatriaalases terminoloogias enam ei kasutata. Kõrvalekalle võib esineda nii üles kui alla.

Tänan, proua minister! Rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh! Valitsus loobub kaasettekandest.

Riigikogu-poolse kaasettekande teeb sotsiaalkomisjoni esimeese kolleeg Endel Eero.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Te näete, et ligi pool eelnõu teksti on alla joonitud. Tänu ministeeriumi ekspertide ja sotsiaalkomisjoni liikmete aktiivsele kaasalöömisele on eelnõu muutunud mõistetavamaks. Kuid kõiki probleeme ei me suutnud lahendada. Küsitav on näiteks seaduse pealkiri "Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seadus". Küllap oleks õigem "Puudega inimese sotsiaaltoetuse seadus". Selliseid problemaatilisi nüansse on seaduseelnõus rohkem. Seepärast teeb komisjon ettepaneku katkestada seaduseelnõu teine lugemine. Parandusettepanekud palun esitada 7. septembril kella 12-ks. Aitäh!

Tänan! kas kolleegidel on küsimusi? Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Iga seaduse juures, mis Riigikogu liikmetele välja pakutakse on alati kõige huvitavam osa see, mis kannab pealkirja "Mõisted". Nii on ka selles seaduseelnõus. Paragrahvi 2 lõikes 1 antakse puude definitsioon. Kas te saate selle mõiste sisu ja päritolu selgitada? Mida see võiks tähendada, mis on siia kirja pandud?

Ma ei võta enda peale hinnangu andmise vastutust, pealegi ei ole tegemist eelnõu esimese ja ma arvan, et ka mitte viimase variandiga. Mulle toodi üks paberileht, kus väidetakse, et käesolev variant on maha kirjutatud rahvusvahelise puuetega inimese ja invaliidsuse klassifikatsioonist ja haiguste järelseisunditega seotud klassifikatsiooni käsiraamatust. Ilmselt tuleb meil koos spetsialistidega neid mõisteid veel kord analüüsida ja täpsustada, et kolleeg Pärnoja ja ka teised saaksid asjadest üheselt aru. Ma ei oska sulle targemat vastust praegu anda.

Tänan! Proua Liia Hänni, palun!

Tänan! Austatud ettekandja! Ka minus äratavad mõisted, mida komisjon on püüdnud täpsustada, sügavat huvi. Raske on teha vahet sügava puude ja raske puudega inimese vahel. Sügav puue on selline, kui isik vajab järelevalvet ööpäevaringselt ja raske puue on see, kui ta vajab järelevalvet kas kogu päeva või kogu öö vältel. Tavainimesel on raske aru, milline see juhtum on, kui inimene vajab kas ainult päeval või ainult öösel abi? Kas te saaksite selle kohta mõne näite tuua?

Kahjuks saavad sellele küsimusele vastata ainult spetsialistid, kes olid meil komisjonis abiks püüdsid meid õpetada. Minister loobus kaasettekandest. Praegu on siin ministeeriumi spetsialist. Kui juhataja lubab ja protseduur võimaldab, siis võiks ta sellele küsimusele vastata. Kahjuks protseduur ei võimalda spetsialisti käest küsida, millest on siin täpselt lähtutud. Kuid sotsiaalkomisjoni esimehena võtan teie küsimuse analüüsimisele.

Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

Aitäh! Ma ei tea, kas komisjonis on arutatud, et kui inimese psüühiline struktuur juhtub kaduma minema ja ka inimene ise ei saa ka enam mingit sotti, kes siis selle kindlaks määrab? Psüühiline struktuur on ütlemata keeruka asi. Kas Riigikogu määrab isiku, kes selle asja kindlaks teeb ja kes on see isik?

On ette nähtud sisse viia register, kus on olemas isiku sotsiaalnumber ja lisaks sellele puudega inimese tunnus, mis on talle antud vastava komisjoni otsuse alusel. Ma tahaksin veel ühte asja täiendada. Me tahame Eesti Vabariigis stimuleerida puudega inimeste tööhõivet. Selle kohta on esitatud ka vastav parandusettepanek. Vastupidiselt Euroopa tavadele ei stimuleerita millegagi meie ettevõtjat puudega inimest tööle võtma. Tulumaksuseaduse ühe paragrahvi juurde on esitatud parandusettepanek, mis annaks ettevõtjale motivatsiooni puudega inimese töölevõtmiseks.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh! Ma ei tea, kas toetuse määr oleneb sellest, millise puudega on tegemist? Puude küsimus on toetuse saajale väga oluline. Mind huvitab, kuidas toimub puude raskusastme kindlakstegemine? Ma ei leidnud eelnõus selle kohta mingit viidet. Kas te võiksite juhatada, millises seaduses on antud viide, kes puude raskusastme kindlaks määrab, mille alusel toetusi määratakse?

Meil olid kõige suuremad probleemid just selle organisatsiooni loomisega, kes peab puude raskusastme kindlaks tegema. Teised probleemid on seotud rahaga, mida ei ole piiramatult. Keegi peab jälgima ka raha kasutamist, sest toetusi ei saa määrata piiramatult. Õnneks on meil olemas suurte kogemustega valitsusasutus - Sotsiaalkindlustusamet --, kes on tegelnud pensionide ja toetuste maksmisega. Nüüd püüame koostada süsteemi, mille alusel määratakse kindlaks puude astmed. Peatüki "Toetused" § 7 lõikes 2 on kirjas, et 16-aastase ja vanema inimese puude raskusaste määratakse arstliku ekspertiisiga sotsiaalministri kehtestatud korra alusel. Kahjuks ei ole mina siiani selle korra projekti must-valgel näinud. Ilmselt peab see sündima lähemal ajal. Seepärast tegi komisjon ettepaneku töötada selle eelnõu kallal rahulikult edasi.

Tänan. Proua Liia Hänni, teine küsimus.

Aitäh! Ma ei leia seaduseelnõust vastust küsimusele, kellele makstakse puudega inimese toetus välja juhul, kui on tegemist psüühilise struktuuri funktsiooni kaotuse või kõrvalekaldega, see tähendab, kui inimene on teovõimetu?

Ma ei hakka praegu eelnõust sellekohast teksti välja otsima. Seepärast jään praegu vastuse võlgu.

Tänan. Kolleeg Ülo Peets.

Tänan härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus käib § 2 mõistete kohta. Puuded on jagatud kolme raskusastmesse: sügav, raske ja keskmine. Kas need ei võiks asendada sõnadega üliraske, raske ja keskmine? Esimest ja teist astet eristatakse nii, et sügava puude puhul vajab inimene abi ööpäevaringselt, raske puude puhul kas kogu päeva või kogu öö. Seda võib tõlgendada ka nii, et inimene ajab segi päeva ja öö. Sisuliselt vajab ta abi ööpäevaringselt. Kuidas sellest aru saada?

Aru tuleb nii, nagu paragrahvis on kirja pandud. Meie oleme komisjonis samuti nende mõistete üle omavahel vaielnud. Seda probleemi tuleb tõenäoliselt eelnõu tekstis täpsustada. Ma loodan, et me saame kasutada stenogrammi, kus te selle probleemi komisjoni ette püstitasite.

Suur tänu, Endel Eero. Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid! Avan läbirääkimised. Ekraan on tühi. Kas ma võin lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Proua minister? Kaasettekandja? Kumbki ei soovi. Lugupeetud kolleegid. Võtame nüüd ette muudatusettepanekute tabeli, milles on kokku 42 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 on juhtivkomisjonilt ning on arvestatud täielikult. Nr 10 on Pensionäride ja Perede Liidu fraktsioonilt ning on arvestatud täielikult. Nr 11 on kolleeg Siiri Oviirilt, seda on arvestatud osaliselt. Nr 12 on juhtivkomisjonilt. Nr 13 on Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsioonilt ning see on jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. Nr 14 on juhtivkomisjonilt. Nr 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23 ja 24 on Pensionäride ja Perede Liidu fraktsioonilt ja neid on arvestatud osaliselt. Nr 25, 26 ja 27 on arvestatud täielikult. Nr 28 ja 29 on jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. Nr 30 on juhtivkomisjonilt. Nr 31, 32, 33, 34 ja  35 on arvestatud sisuliselt. Nr 36, 37 38, 39 ja 40 on arvestatud täielikult. Nr 41 kolleeg Siiri Oviirilt. Kolleeg Anti Liiv.

Palun seda hääletada!

Tänan! Juhtivkomisjoni seisukoht?

Me vaatasime seda muudatusettepaneku 11. detsembril 1997. aastal. Tollal olid hääletustulemused sellised: poolt 1, vastu 5, erapooletuid 1.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 41. Selle Ettepaneku poolt on 1 Riigikogu liige, vastu on 26, erapooletuid 4. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr 42 on juhtivkomisjonilt ning on arvestatud täielikult. Kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku siin eelnõu teine lugemine katkestada. Muudatusettepanekud palun esitada 7. septembriks kella 12-ks.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Koonderakonna fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks ja kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Mati Meose.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Eelnõu käsitleb liikluskindlustuse seaduses kahte aspekti. Esimene põhimõte seisneb selles, et praktikast lähtudes piiratakse vähemkindlustatu mõistet. Eelnõusse on lülitatud mõiste, et kindlustatu on sõiduki omanik või juht, välja arvatud juhul, kui sõiduk on omaniku tahte vastaselt väljunud tema valdusest, siiani seisab seaduses nii: "kui sõiduk on õigusvastaselt väljunud tema valdusest". Teiseks täpsustatakse kindlustuslepingute hinda või kindlustuslepingute sõlmimise kulu. Senise teksti järgi arvestati ainult koefitsiente, kuid arvestada tuleks ka lepingu sõlmimise kulusid. Majanduskomisjon töötas eelnõu kahe paragrahvi kallal väga tõsiselt. Komisjon leidis, et kõigepealt tuleb täpsustada definitsioone. Eelnõu täpsustaba kindlustatu mõistet nii: "Kindlustatu on sõiduki omanik või juht, välja arvatud juhul, kui sõiduk on omaniku tahte vastaselt väljunud valdusest." Täpsustatud on ka § 38 lõiget 1, mis käsitleb kindlustusandja õigust. Pärast õiguskantsleri bürooga konsulteerimist lisatakse seaduse §-le 40 lõige 5, mis kõlab nii: "Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatud kindlustusmaksele on kindlustusvõtja kohustatud tasume lepingu tehnilise vormistamise kulude katteks teenustasu, mille piirmäära kehtestab Vabariigi Valitsus." See kehtestab kontrolli kindlustusseltside üle teenustasu suuruse määramisel. Majanduskomisjon teeb ettepaneku pärast muudatusettepanekute hääletamist eelnõu seaduseks vormistada. Aitäh!

Tänan! Kolleegidel on küsimusi. Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kas ma olen õigesti informeeritud, et siiani on teenustasu olnud maksehinna sees. Nüüd hakkaks see lisanduma maksele, kusjuures me püüame liikluskindlustuse makse seadusega sätestada eraldi teenustasu?

Sa oled asjast õigesti aru saanud. Siin maailmas ei süüni midagi ilma rahata. Tõenäoliselt on liikluskindlustusega tegelevad seltsid teenustasu kaudselt maksu sisse arvestanud. Missuguse meetodiga on tehtud, see on diskuteeritav. Eelnõu seadustab ja korrastab teenustasu arvestamist.

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus.

Aitäh! Kas majanduskomisjon on veendunud, et see on põhiseadusega kooskõlas?

Majanduskomisjon oli selles veendunud, kui ta vastava muudatusettepaneku esitas.

Tänan, Mati Meos! Rohkem teile küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid! Avan läbirääkimised. Kolleeg Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, härra juhataja! Probleem on selles, et me püüame sätestada väljaspool kohustuslikku sundkindlustuse makset ka teenustasu. Põhiseaduse § 113 räägib sellest, et riiklikud maksud, lõivud ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Ma kahtlen selle sätte vastavuses põhiseadusega.

Suur tänu, kolleeg Jaanus Männik! Kolleeg Ants Tamme, sõnavõtt kohalt.

Tänan! Ma räägiksin samuti teenustasust. Minu arust teenib see kindlustusseltside huve, et nad saaksid rohkem lisatulu. Teatavasti saavad nad kindlustuse võtmise ja selle toimingu vormistamise eest nagunii teatava protsendi kasu. Nagu Liikluskindlustuse Fondi Nõukogu esimees täna ütles, pidavat kindlustuse vormistamise makse kehtestamine viima kindlustustariifide ümbervaatamisele. Tema jutu järgi ei tee see vormistamismaksu liiga palju kallimaks. Tegelikult ei oska praegu keegi täpselt öelda, milles on asja uba. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ants Tamme! Lugupeetud kolleegid! Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele ettepaneku läbirääkimiste lõpetamise kohta. Selle ettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole keegi. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Mati Meos? Ei soovi. Sel juhul palun sind tagasi kõnepulti ja vaatame läbi ainsa muudatusettepaneku. Muudatusettepanek nr 1 majanduskomisjonilt on arvestatud täielikult.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Ma olen sunnitud panema selle muudatusettepaneku hääletusele, sest ma arvan, et see ei ole kooskõlas põhiseadusega.

Tänan! Juhataja paneb selle hääletusele, kui härra Männik seda soovib. Kas komisjonilt tuleb lisakommentaari juba öeldule? Ei tule. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Selle ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletu ei ole keegi. Ettepanek leidis toetust. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna seaduseelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele liikluskindlustuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Selle poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid on 3. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse ning nendega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Valitsus on palunud kaasettekandeks sõna anda Justiitsministeeriumi äriregistri talituse juhatajale Viljar Peebule. Ettekande teeb justiitsminister Paul Varul.

Härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu esimesel lugemisel ütles proua Valve Kirsipuu, et suur hulk parandusettepanekuid näitab seda, et valitsus on eelnõu halvasti ette valmistanud. Ma ei saa väita, et selles ütluses ei ole tõetera. Kuid ma julgen siiski väita, et tegemist on väga dünaamilise ja laia valdkonnnaga. Pean märkima, et valitsuse ja õiguskomisjoni koostöö on olnud väga viljakas; paljud parandusettepanekud on sündinud selles koostöös, kusjuures oleme kasutanud aega ka selleks, et täiendavalt konsulteerida äriringkondade esindajatega. Valitsus oleks ju võinud võtta jäiga hoiaku ja kaitsta oma seisukohti ning olla muudatusettepanekute vastu, kuid oleme lähtunud siiski sellest, et enamik parandusettepanekuid on sündinud tihedas koostöös õiguskomisjoniga, pealegi on enamik parandusettepanekuid täielikult realiseeritavad. Leian, et riigi arengu seisukohalt on see igati kasulik ja ei ole mõtet hakata arutama selle üle, kust need parandusettepanekud on tulnud. Nüüd mõned kommentaarid põhimõttelist laadi muudatusettepanekute kohta. Muudatusettepanek nr 4 ja 10 puudutavad laenukeeldu. Seejuures lähtutakse eelkõige kontsernisisesest laenukeelust. Muudatusettepanekud nr 6 ja 13 puudutavad juhatuse liikmete elukohta. Algselt oli Kaubandus-Tööstuskoda seisukohal, et muuta kehtivat reeglit, mis sätestab, et vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis. Nüüd on Kaubandus-Tööstuskoda oma esialgset seisukohta on muutnud ning me oleme seda ka aktsepteerinud. Praegune olukord jääb püsima. Muudatusettepanek nr 12 on põhimõttelist laadi. Küsimus on selles, et kuidas muuta üldkoosolekute otsused usaldusväärsemaks. Teatavasti on meil olnud tegemist ettevõtete ebaseadusliku ülevõtmisega, kus asju hakatakse klaarima alles pärast seda, kui tehingud on juba sooritatud. Heausksete omanike käest on raske vara tagasi saada. Samal ajal on selge ka see, et ei saa liiale minna notariaalse tõestamise nõudega. Olukord võib muutuda väga tülikaks, kui äriühingu igal üldkoosolekul peab notar kohal olema. Nüüd oleme piirdunud nõudega, et notar peab kohal olema siis, kui otsused puudutavad nõukogu liikmeid, sest just nõukogu liikmete vahetusest võivad hakata hargnema petturlikud teod. On olnud juhtumeid, et ebaseaduslikult kokkukutsutud üldkoosolek on ebaseaduslikult muutnud nõukogu koosseisu ja nõukogu on omakorda ebaseaduslikult muutnud kohe juhatuse koosseisu. Enamasti on juhatus kohe asunud tehinguid tegema. On äärmiselt oluline just takistada seda, et nõukogust asi edasi ei hargneks. Selles mõttes on siin piirdutud notariaalse tõestamise nõudega. Ka mittetulundusühingute seaduses on tehtud täpsustusi, need on kirjas muudatusettepanekus nr 23. Kui me eelmisel korral tegime ettepaneku, et mittetulundusühingute ja sihtasutuste ümberregistreerimise tähtaega pikendati järgmise aasta 1. märtsini, siis oluline on täpsustada, et see ei kehti erakondade suhtes; erakondade suhtes jääb kehtima käesoleva aasta 1. oktoobri tähtaeg. Muudatusettepanek nr 22 puudutab elamu-, garaaži- ning muid ühistuid ja kooperatiive, mis on asutatud enne 1994. aastal kehtima hakanud mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse vastuvõtmist. Selle muudatusettepaneku mõte seisneb selles, et sellised ühistud saaksid registreeritud kohtu juures peetud registris ilma, et nad oleks ilmtingimata registreeritud ettevõtteregistris. Muudatusettepanekud nr 26 -28 puudutavad korteriomandit. Ma jätaksin need Daimar Liivi selgitada, sest ta teeb seda minust paremini. Eelmisel korral tekkis meil erakonnaseadusega hulk küsimusi. Probleem oli eelkõige selles, kas erakonnaliikmete nimekiri peab olema avalik ja millised andmed seal peavad olema. Muudatusettepanekute kohaselt on ära jäänud allkirja ja isikukoodi nõue. Oleme jäänud selle juurde, et nimekiri peab olema avalik. Ilmselt on ebapraktiline hakata erakondadelt nõudma, et nad hakkaksid otsima oma liikmeid üle Eesti ja korjama nende käest allkirju. Õiguskindluse põhimõte peab jääma püsima, iga erakonna asi on vaidluse korral tõestada, kes on tegelikult erakonna liige. Parandusettepanekute nr 29, 30 ja 40 puhul on eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni vahel eriarvamusi. Nendest pean olulisemaks parandusettepanekut nr 40, mille suhtes valitsus on jäänud eriarvamusele. Küsimus seisneb selles, kas osaühingute ja aktsiaseltside registreerimisel kehtestada lõivu alammäär, mis on 2 400 krooni. Asja tuum on selles, et eelkõige osaühingute hulgas on üpris palju riiulifirmasid ja kui me jätame riigilõivu alammäära väga väikeseks, siis soodustab see riiulifirmade edasist püsimist. Õiguskomisjonil on selle kohta teistsugune arvamus. Ma teen ettepaneku panna muudatusettepanek nr 40 hääletusele. Sõltumata sellest, kuidas täiskogu hääletab, ei tohiks see takistada seaduse vastuvõtmist. Sellega ma piirduksingi. Suur tänu!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab erakonnaseaduse muudatusettepanekut nr 32, kus nähakse ette jätta seadusest erakonna 1000 liikme nõue. Sellega kaoks vajadus ülejäänud ettepanekute järele, mille järgi peab õiguskindluse põhimõttest lähtudes tõendama, et erakonna staatus vastab seaduse nõuetele. Samal ajal tahetakse seadusesse lülitada nõue, mille alusel erakond kustutatakse registrist, kui ta kahel Riigikogu valimistel järjest ei saavuta piisavalt hääli, et saada oma esindajad Riigikokku, mis tegelikult ongi erakonna eesmärk. Miks Vabariigi Valitsus ei toeta sellist lähenemisviisi?

Peamine põhjus seisneb selles, et erakonnaseaduse on tehtud eraõiguslikust aspektist, registri aspektist. Erakonnaseadus ei ole olemuselt eraõiguslik seadus. Erakonnaseaduse muutmise eelnõu menetlemine kuulub põhiseaduskomisjoni pädevusse. Praegu oleme erakonnaseaduse parandamise vastu seepärast, et seda tahetakse teha pelgalt aspektist. Niisugune lähenemine on äärmiselt kitsas.

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu.

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kas me nüüd tõesti teeme möönduse, et võtame maha erakonna 1000 liikme nõude? Millega seda põhjendada, et niisugune muudatus tahetakse vastu võtta vahetult enne valimisi?

Härra Alatalu! Te olete asjast valesti aru saanud. Me ei toeta seda ettepanekut.

Tänan! Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh! Kui eelnõu algatajate eesmärk on lülitada seadusesse muudatused, mis käsitlevad ainult ühingute ja sihtasutuste registreerimist, siis millest tulenes vajadus lülitada mittetulundusühingute seadusesse muudatusi, mis käsitlevad mittetulundusühingutes otsuste vastuvõtmise korda ja nõutavat häältearvu?

Mittetulundusühingute seadus kuulub tervikuna eraõiguse valdkonda. Meie eesmärk on arendada ja korrastada eraõigust. Erakonnaseadus kuulub tervikuna avaliku õiguse valdkonda seadus. Selles on ainult mõned eraõiguslikud aspektid.

Tänan! Kolleeg Arvo Sirendi.

Suur tänu! Kui me võtsime vastu erakonnaseaduse vastu, siis piisas erakonna registreerimiseks 200 liikmest, hiljem hakati nõudma 1000 liikme olemasolu. Kuid samast puldist kinnitati, et sellel ei ole tagasiulatuvat jõudu ja see ei puuduta neid erakondi, mis on juba varem kehtivate seaduste järgi registreeritud. Hiljem tuli välja, et Siseministeerium tõlgendab seadusi mitte nii, nagu need on vastu võetud, vaid oma äranägemise järgi. Kuidas te seda seletate?

Mittetulundusühingute seaduse ja sihtasutuste seaduse vastuvõtmisel kehtestati ümberregistreerimise tähtajaks 1. oktoober 1998. Siiani ei ole tõesti 1000 liikme nõuet rakendatud ja erakond on legaalselt aktsepteeritav, kui tal on vähem kui 1000 liiget. Aga alates 1. oktoobrist 1998 peab tal ümberregistreerimise hetkel olema 1000 liiget.

Tänan! Kolleeg Jüri Adams.

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma arvan, et selle eelnõu põhiprobleemid on seotud mitmesuguste muudatustega teistes seadustes. Ma tahaksin küsida muudatuste kohta, mis muudab kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. Eelnõus püütakse muuta ja täiendada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõikeid. Muuhulgas täiendada seda paragrahvi täienda lõikega 3¹ . See lõige tekitab minus arusaamatusi. Siin on lähtutud asutaja ainuasutajaks olemisest, mis ei too endaga kaasa mingil hilisemal ajahetkel seda, et ei võiks olla teisi liikmeid. Kas siit võib teha järelduse, et volikogude poole pöördumine ei ole kohustuslik, kui asutajaid on mitu? Kas teie arvates ei ole siia lülitatud paradoksaalseid ja mõttetuid nõudeid, mida ei ole õige praegu selle eelnõu raamides käsitleda?

Selles eelnõus tuuakse need reeglid, mis on riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise seaduses, riigi puhul kehtivad samad reeglid. Kui ta ei ole ainuke asutaja, siis osaleb ta loomulikult asutamiskoosolekul ja siis ei ole tema ainuke, kes kiidab heaks asutamisotsuse põhikirja projekti. Siis saab tema esindaja volitused osaleda seal ühe asutajana. Praegusega võrreldes lihtsustab see asjaajamist, sest langeb ära nõue, mille kohaselt notar peaks tõestama volikogu otsuste õigust. On normaalne, et kohaliku omavalitsuse puhul toimiksid samad reeglid.

Tänan! Jüri Adams, teine küsimus.

Tänan, härra minister! Minu arvates te ei saanud minu küsimusest aru. Ma ei vaidlusta omavalitsuse ja volikogu, esindusorgani ja täitevorgani vahekordade reguleerimist asutamishetkel. Kuid see hetk möödub, pärast seda muutub liikmelisus, osanike koosseis. Selle olukorra sidumine asutamishetke olukorraga ei ole minu arvates loogiline.

Pärast asutamist teostab muude osanike, aktsionäre või asutajate õigusi valla- või linnavalitsus. Edasi otsustab linn või vald, kas ta on nõus osanike laiendamisega või oma osa äramüümise või osalise äramüümisega. Praegu fikseeritakse need reeglid asutamise suhtes, nii on ka riigi puhul. Edasi toimub kõik olenevalt sellest, kas tegemist on aktsiaseltsi, osaühingu või sihtasutusega, valla- või linnavalitsuse tegevus toimub nii, nagu see on omane aktsionärile, osanikule või sihtasutuse asutajale. See ei muuda praegust olukorda, praegu me fikseerime selle, mis põhimõtteliselt toimib. Oluline muudatus on ainult see, et praegu ei pea notar volikogu otsuse õigsust tunnistama. Põhimõtteliselt ei muuda see oluliselt praegust situatsiooni.

Suur tänu! Kolleeg Maido Pajo.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on seoses Maapanga näitega konkreetne küsimus, mis puudutab seoseid aktsiate omandi ülemineku ja juhtimise ülemineku vahekorrast. Maapangas kuulutati välja aktsiate täiendav emissioon ja aktsiate märkimine. Samal ajal läks juhtimine üle uute omanike kätte. Tegelikult eiolnud aktsiate märkimine veel lõppenud ja märkimist pikendati. Nüüd tahetakse see märkimine tühistada ja uued omanikud on asunud seda protsessi ümber korraldama. Kas valitsus on analüüsinud seda situatsiooni äriseadustikust lähtudes? Kas siin ei ole tegemist mingite protsessidega, mis võivad väljuda seaduslikkuse raamest?

Küsimus on selles, kas need isikud, kes on aktsiaid märkinud, saavad teostada aktsionäri õigusi. Maapanga puhul on probleem ilmselt selles, et märkijal ei ole veel aktsionäri õigusi. Nüüd võib tekkida selline situatsioon, et see, kes hakkab aktsionärina tegutsema, valib oma esindajad juhtorganitesse, aga sel puhul kerkib küsimus selle toimingu õigustühisuse suhtes. Tegelikult on esitatud parandusettepanek selle kohta, mis puudutab märkimist, kuid antud juhul ei vaja parandamist seadus, vaid seadust tuleb õigesti rakendada. Maapanga puhul hakkasid märkijad ennast aktsionäridena teostama enne, kui neil see õigus tegelikult tekkis.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Austatud justiitsminister! Vastuses härra Pärnojale te ütlesite, et seadus keskendub eelkõige eraõiguse arengust tingitud registreerimise täpsustamisele. Samal ajal on parandusettepanekutes tehtud täiendusi korteriomandi või korteriühistu seaduse kohta, mis püüavad lahendada üpris konkreetseid probleeme ja ei seondu registreerimisega. Näiteks käsitleb parandusettepanek nr 28 juurdeehitust ehitisele, mis on hoopis omaette probleem. Seetõttu on see seaduseelnõu eklektiline, kus on püütud kokku sulatada täiest erinevaid teemasid. Mind huvitavad ennekõike just korteriomandi ja korteriühistu seaduse probleemid. Elu on selles valdkonnas tõstatanud väga palju küsimusi. Kas Justiitsministeerium kavandab selles valdkonnas seadusandlikku algatust, et neid probleeme lahendada? Praegused parandusettepanekud puudutavad neid probleeme ainult osaliselt.

Korteriomand kuulub puhtalt eraõiguse valdkonda. Olen nõus, et eelnõu on eklektiline, kuna me oleme lähtunud pragmaatilistest kaalutlustest. Eelnõusse on püütud sisse viia neid muudatusettepanekuid, mis on praktilises elus tekitanud probleeme. Kuid muudatusettepanekute valiku tegemisel on lähtutud põhimõttest: mitte väljuda eraõiguse problemaatikast. Loomulikult tekitab see küsimusi erakonnaseaduse kohta, sest muud seadused kuuluvad olemuslikult eraõiguse valdkonda. Esitatud muudatusettepanekud ei välju sellest sfäärist. Mis puudutab korteriomandit, siis korteriomandi seadmisel on tekkinud üsna suured korralduslikud probleemid. Tuleb möönda, et korteriomandi seadmine ei ole läinud nii, nagu peaks ja nagu on mõeldud. Kas korraldamise puhul tekib raskusi, et midagi on vaja ka normatiivselt muuta, sellele on mul praegu raske vastata.

Tänan! Kolleeg Maido Pajo, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma sain aru, sa ei välista seda, et seoses juhtimise üleminekuga enne aktsiate omandamist võis Maapangas toimuda seaduserikkumisi. Kas te selles situatsioonis, kus Eesti riigil ja ka Eesti Pangal on teatud kohustused ja õigused, peate vajalikuks seda küsimust väga tõsiselt analüüsida?

Praegu on väga põhjalikult analüüsitud väljapääsuteede otsimist. Tähtaeg oli lühike, sest homme peaks olema aktsionäride üldkoosolek ja enne seda oli vaja leida lahendusvariante. Praegu on analüüs suunatud peamiselt sellele, kuidas leida väljapääs ja päästa hoiustajaid, mitte panka. Valitsuse ülesanne ei ole päästa kommertspanka, see on omanike asi. Valitsuse probleem on kaitsta hoiustajaid ja meil on mitu lahendusvarianti leitud. Mis puudutab konkreetsete isikute vastutust, see on omaette probleem. Järgmine probleem, mis tuleb lahendada, on see, kas on alust kellegi suhtes rakendada vastutust.

Tänan! Kolleeg Arvo Sirendi, teine küsimus.

Suur tänu! Mul on endiselt segane erakondade registreerimise küsimus. Elu on näidanud, et erakonnad ei suuda mõne kuu jooksul kõike nõuetekohaselt korda teha. Kas registreerijaile ei tuleks anda mingisugune ülesanne antud, et nad annaksid paberid tagasi, kui need ei sobi registreerimiseks! Võib juhtuda nii, et nad hoiavad paberid oma käes 1. oktoobrini ja 2. oktoobril ütlevad, et erakonda ei saa registreerida?

Ei, nii see asi küll ei ole. Praegu on olukord niisugune. Kui dokumendid on esitatud ning kui ametnikud leiavad vigu või puudusi, siis peab olema koostatud määrus selle kohta, millised on puudused ja tuleb anda puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Tähtis on see, et dokumendid ja ümberregistreerimise taotlus peavad olema esitatud enne 1. oktoobrit. Selles seisneb asja mõte. Puudusi saab ka pärast seda tähtaega kõrvaldada.

Tänan! Kolleeg Tiit Käbin.

Tänan! Lugupeetud Paul Varul! Käesoleva eelnõu esimesel lugemisel 28. jaanuaril sa rääkisid, et erakonnaseaduse uus redaktsioon on ettevalmistamisel. Ilmselt oleks otstarbekas võtta praegusest eelnõust need paragrahvid välja, mis käivad erakonnaseaduse kohta. Sa lisasid, et erakonnaseaduse parandused tuleks esitada Riigikogusse võrdlemisi kiiresti. Sa arvasid, et see jõuab märtsis Riigikogusse. Nüüd on juba juuni. Kui kaugel on erakonnaseaduse täienduste ettevalmistamine, millal need võiksid Riigikogusse jõuda? Teatavasti meil sama küsimuse kohta menetluses juba kaks eelnõu. Kas põhiseaduskomisjon peab võtma initsiatiivi enda kätte ja asuma ise erakonnaseaduse teksti kallale?

Loomulikult oleks hea, kui erakonnaseaduse uus redaktsioon oleks juba katuse all. Niisugune jupiti parandamine ei ole soovitav. Kahjuks ei saa me praegu erakonnaseaduse muudatusettepanekuid teile esitada, ilmselt tulevad need septembris. Praegu tuleb teha kõige hädapärasem, mis puudutab erakondade registreerimist.

Härra minister, tänan ettekande eest! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Valitsus loobub kaasettekandest. Kaasettekande juhtivkomisjoni nimel teeb õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv.

Lugupeetud juhataja,, austatud kolleegid! Pärast esimest lugemist on õiguskomisjon jätkanud eelnõu kallal pingelist tööd. Paljude küsimuste lahendamiseks kohtusid komisjoni liikmed kõigepealt Kaubandus-Tööstuskoja esindusega. Sellest kohtumisest võtsid osa härra Toomas Luman, Erkki Urva ning prouad Anu Kaljurand ja Reet Teder. Eelnõu üle oleme mõtteid vahetanud ka mittetulundusühingute esindajatega. Nad on saatnud oma arvamusi mitte ainult meile, vaid ka teistele Riigikogu liikmetele. Väga tõsiselt oleme arutanud korteriomandi, eelkõige juurdeehituse probleeme. Põhikonsultandiks on olnud Tallinna notar Tiit Sepp. Nüüd lühidalt muudatusettepanekutest. Kõigepealt kommenteerin muudatusettepanekuid nr 3 ja nr 9, mis on sisult sarnased ja puudutavad kasumi jaotamist. Seletuskirja jääb ähmaseks, millistel juhtudel ja millisest kahjumist juttu on, mida saab tasaarvestada eelmiste majandusaastate väljajaotamata puhaskasumist, et maksta dividende. Muudatusettepanekus on täpsustatud, millist olukorda on silmas peetud. Dividende võib nüüd välja maksta eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum. Väga pikk vaidlus toimus ka muudatusettepanekute nr 4 ja nr 10 puhul. Tegemist on suurte kontsernilaadsete ettevõtetega, kellel on tütarettevõtjad erinevatel tegevusaladel ja kus ka rahandus- ja majandustegevuse tulusus on erinev. Kui mingil tütarettevõtjal tekib väga suur ülejääk, siis praegu kehtiva seaduse järgi saab ta seda sisuliselt kasutada ainult nii, et maksab aasta lõpus emaettevõtjale dividende. Praktiliselt seisab see raha aasta otsa põhjusel, et selles tegevusvaldkonnas on turg küllastunud ja ta ei saa laieneda. Et jääda oma põhikirjalise tegevuse raamidesse, paigutab see tütarettevõte raha pangahoiustele. Ettevõtjate väitel on ettevõtluse rentaablus tunduvalt kõrgem kui 10-11%, mida pangad pakuvad. Seetõttu on nüüd välja pakutud võimalus, et emaettevõtte 100% omanduses olev tütarettevõte võib anda laenu oma emaettevõtjale tingimusel, et laenu andmine ei kahjusta tütarettevõtte majanduslikke seisundit ega võlausaldajate huve. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kui emaettevõtja või tütarettevõtja vastu algatatakse pankrotiasi, peavad kohtud need asjad eraldi lahendama, et mitte kahjustada võlausaldajate huve. Loomulikult annab õiguskomisjon endale aru sellest, et esimesed kohtuasjad loovad selles valdkonnas pretsedendi. Tõenäoliselt tuleb nende asjade puhul läbi käia kõik kolm kohtuastet. Muudatusettepanek nr 6 ja nr 13 käsitlevad juhatuse liikmete elukohtasid. Valitsuse ettepaneku kohaselt peab ainult ühe juhatuse liikme elukoht asuma Eestis. Pidades nõu Kaubandus-Tööstuskoja esindajatega, jõudis seisukohale, et vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peaks asuma Eestis. Sellega tekiksid eestlaste hulgas ettevõtete kvalifitseeritud tegevjuhid või ettevõtete professionaalsed mänedžerid. Nüüd ei ole enam seda probleemi, et välisettevõtjad  ei usalda meie enda mänedžere või et keegi ei taha siin ettevõtlust arendada. Muudatusettepanek nr 16 tekkis koostöös mittetulundusühingute esindajatega. Jõudsime kokkuleppele, et erinevalt esialgsest variandist, ei ole asustamislepingut vaja notariaalset tõestada, kui tegemist on väikeste ja suhteliselt vaeste ühingutega. Selleks, et vältida kuritarvitusi, peavad kõik asutajad asutamislepingule ja põhikirjale alla kirjutama. Seda tehakse asutamiskoosolekul. Edasi tahaksin kommenteerida veel Vootele Hanseni ettepanekut nr 20, milles on juttu sellest, et väikeste organisatsioonide juhatuse liikmed ei tohiks hääletada majandusaasta aruannete kinnitamisel. Komisjoni arvates ei ole see piirang vajalik, sest väikestes organisatsioonides võib tekkida situatsioon, et ei olegi võimalik õiguspärast otsust vastu võtta. Paar sõna korteriühistutest. Ma paluksin ettekande lõpetamiseks kolm minutit lisaaega. Korteriühistute puhul on puudutatud kahte väga olulist küsimust. Kõigepealt korteriomandi tekkimisest juurdeehitamisel. praegusel hetkel ei ole seda omandi tekkimise alusena üheski seaduses ette nähtud. Pidades nõu notarite ja ka korteriühistute liidu esindajatega, jõudsime järeldusele, et selles valdkonnas on kaks olukorda. Üks olukord on see, kui kinnisasi on juba korteriomanditeks jaotatud. Sellisel juhul on väga selge, et juurdeehituseks tuleb saada kõigi omanike nõusolek, sest omanike mõttelised osad maatükist vähenevad, kui pealeehitamise korras tekivad uued korteriomandid. Kui nõusolek on saadud ja kokkulepe sõlmitud, siis saab juurdeehituse teostada vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduses ja teistes kehtivates õigusaktides sätestatud korras. Pärast seda, kui ehitis on teostatud ja seaduses sätestatud korras vastu võetud, siis esitavad senised korteriomanikud koos juurdeehitatud korteriomandi omanikud või nende esindajad notariaalselt tõestatud kinnitamise avalduse, milles on ära näidatud kõik vajalikud andmed. Põhimõtteliselt hakkab sama skeem kehtima ka praegusel hetkel reaalosadeks jaotatud ning vallasasjana käibes oleval ehitistel. Pärast ehitise valmimist tuleb kõigi seniste reaalosade omanikel koos uue reaalosa omanikuga sõlmida kokkulepe, et korteriomand registrisse kanda. Muudatusettepanek nr 27 täpsustab seda korda, mis vahepeal oli segaseks läinud ja mis oluliselt takistas korteriühistute tekkimist ja ka korteriomandite seadmist. Nimetatud muudatusettepaneku tekst kõlab nii: "Asutatud korteriühistul on õigus erastada tema halduses oleva elamu ja selle teenindamiseks vajalik maa Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras ja tähtajaks. Korteriühistu notariaalselt tõestatud avalduse ja seaduses sätestatud dokumentide alusel kantakse ühistu poolt erastatud maa korteriomanditena kinnistusraamatusse korterivaldajate nimele. Korteriühistu poolt erastatud maa eest tasumata summa maksmise kohustus läheb üle korteriomanikele võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega maatükist." Viimasena puudutaksin kolme muudatusettepanekut, mille suhtes õiguskomisjoni arvamused läksid valitsuse omadest osaliselt lahku. Muudatusettepanekus nr 29 on tegemist notaritasuga. Kui me notaritasu seaduse vastu võtsime, siis toimus õiguskomisjonis väga terav selle üle, milline on tehingu väärtus, mille pealt tuleb maksta riigilõivu ja notaritasu. Tookord jõudsime notaritega kokkuleppele, et tehingu väärtuseks on kallima ühendatava kinnisasja väärtus. Millegipärast on valitsus nüüd seisukohal, et mõlemad tehinguväärtused jällegi kokku panna. Õiguskomisjon ei pea seda õigustatuks, sest kallima kinnisasja väärtus peaks notarite kulutused täielikult korvama. Muudatusettepaneku nr 30 tekkis jällegi väga pikk sisuline vaidlus. Valitsus tahab diferentseerida ....

Daimar Liiv, lisaaja lõpuni on 15 sekundit.

erinevad juriidilised isikud riigilõivu maksmisel volitusega. Õiguskomisjon on arvamusel, et kõik juriidilised isikud peavad saavad volituse ühesuguse hinna eest, sest töö notari on täpselt sama. Muudatusettepanekut nr 40 kommenteerin siis, kui see hääletusele pannakse.

Tänan! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Kolleeg Raoul Üksvärav.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te tekstide keelelisele küljele ka pisut tähelepanu osutate? Lehekülje 8 eelviimasel real on sõna "eestr". Võib-olla olen õigusteaduses võhik, mida see sõna tähendab?

Aitäh! Mis puutub teksti keelelist korrektsust, siis üldiselt on juriidiline tekst, mis nõuab suurt täpsust, sageli suhteliselt raskesti arusaadav. Kui jälgida sõnastust kontekstis kõigi paragrahvidega, siis muutub tekst arusaadavaks ja üheselt tõlgendatavaks. Ma julgen väita, et me oleme need tekstid põhjalikult üle vaadanud. Tegelikult on antud tekstis kaks näpuviga. Ma loodan, et te need andestate ega ole väga kurjad. Niisuguseid näpuvigu tuleb kõigil komisjonidel aeg-ajalt ette. Kõik me oleme inimesed.

Tänan! Kolleeg Raoul Üksvärav, teine küsimus.

Aitäh pika seletuse eest, aga see ei tabanud asja sisu, sest minu küsimus ei puudutanud juriidilisi nüansse, vaid eesti keele oskust. Jutt on eesti keele grammatika puudulikus tundmises.

Selle üle võib vaielda.

Kolleeg Paul-Eerik Rummo.

Aitäh! Ma tahaksin veenduda ühes asjas, seepärast kontrollin selle üle. See puudutab muudatusettepanekut nr 16, mis käsitleb muudatusi mittetulundusühingute seaduses. Kas see muudatusettepanek tähendab seda, et on loobutud vahepealsest variandist, mille järgi mittetulundusühingu asutamislepingul ja kõigil teistel selleks vajalikel dokumentidel on tingimata vaja notariaalset kinnitust, nagu oli vahepealses variandis?

Härra Paul-Eerik Rummo! Ma ei oska rohkem kommenteerida, tekst on teie ees ja selles on väga selgelt öeldud, et notariaalset tõestust ei ole vaja.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kolleeg Jüri Adams, kõne puldist.

Aitäh, härra juhataja! Minu kõne on adresseeritud härra ministrile ja härra Liivile kui komisjoni esimehele ja kõigile komisjoni liikmetele. Käsitlen lühidalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 muutmist. Lubage teile kinnitada, lugupeetud Riigikogu liikmed, et ma olen peale Riigikogu liikme ka Tartu Linnavolikogu linnavarakomisjoni esimees ja § 35 on kõigi oma puudustega on olnud minu töö põhiline alus viimase kolme aasta jooksul. See paragrahv vajab tingimata detailiseerimist. Kui õiguskomisjon tegi eelmisel korra ettepaneku täiendada seda paragrahvi kolme sõnaga, siis ma olin selle poolt, sest see parandus oli vajalik, aga kindlasti mitte piisav. Kuid praegu on komisjon valdkonda, kus ta ilmselt ei tea, millised on selle praktiliselt järelmid. Vaadake § 228¹, kus lõikes 1 räägitakse, mida teeb volikogu ja mida linna- või vallavalitsus juhul, kui osaühingu, aktsiaseltsi või sihtasutuse ainuke asutaja on linn või vald. Kui aktsiaseltsi puhul on tegemist ainukese asutaja ja aktsionäriga ning osaühingu puhul ainukese osanikuga, siis on kõik korras. Kuid samad mõisted on õiguskomisjon kandnud sama paragrahvi lõikesse 2, see räägib kiirustamisest ja läbimõtlematusest. Sihtasutuse ja puhul on ainuasutaja mõiste õige, kuid aktsiaseltsi või osaühingu puhul ei pruugi linn või vald olla ainuosanik või ainuaktsionär. Sel puhul tekib ilmselt tõsiseid probleeme. Praegu kehtib selline kord, et juhul, kui mingisuguse äriühingu ainuaktsionär või ainuosanik on linn või vald, siis igal juhul tehakse kõik ümberkujundamise või põhikirja muutmise otsused volikogu poolt. Muudel juhtudel on tegemist linna- või vallavalitsuse pädevusega. Eelnõus on veel niisugune mõte, et volikogu annab mingisuguseid volitused, kuid need on täpsemalt määratlemata. Praeguses olukorras tähendab see konkreetsele põhikirjale või jagunemise-ühinemisprojektile heakskiidu andmist. Ma ei tea, kuidas praegu edasi minna. Üks võimalus seisneb selles, et õiguskomisjon kutsub kiiresti kokku oma koosoleku ja võtab hetkeks oma ettepaneku tagasi. On veel teine võimalus. Kui see ei ole poliitiliselt sobiv, siis me võiksime õiguskomisjoni teksti eelnõust välja Vastasel juhtumil satume niisugusesse olukorda, et need inimesed, kes vastavat valdkonda tunnevad, peavad otsekohe alustama seaduse muutmist, et viia see elu vajadusega kooskõlla. Muidu tekib omavalitsustes oma tulundusühingute tegevuse korraldamisel ületamatuid vastuolusid. Aitäh!

Suur tänu! Mihkel Pärnoja, kõne puldist.

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma puudutan ainult ühte osa sellest seaduseelnõust, nimelt 16. peatükki. Seejuures põhiseaduse §-le 42, mis ütleb, et riigil ja kohalikel omavalitsusasutustel või nende ametnikel on kodanikutahte vastaselt keelatud koguda või talletada andmeid inimeste veendumuste kohta. Erakond on Eesti kodanike ühendus, kusjuures kodanikke ühendavad teatud poliitilised veendumused. Eelnõu on §-s 16 ette nähtud teatud andmed, mida erakond peab esitama selleks, et teda registreeritakse. Niisuguste andmete hulka kuulub erakonna liikmete nimekiri, kus peavad olema märgitud erakonna liikmete nimed, sünniajad ja liikmeks astumise päev, kuu ja aasta. Kuna register on avalik, siis saavad nii registripidaja kui ka teised teada, millised on ühe või teise kodaniku veendumused. See, kas vastav nõue on vastuolus põhiseadusega, on muidugi vaieldav. Meie arvates on tegemist vastuoluga põhiseaduse §-ga 42 ja seetõttu oleme pakkunud lahenduse, mis on väljendunud meie muudatusettepanekutes. Me peame vajalikuks 1000 liikme nõude väljajätmist. Seega kaob ära ka vajadus erakonna liikmete nimekirja esitamiseks. Et erakondade moodustamine ei muutuks liiga vabaks ja ei tekiks erakondi, mis ei ole võimelised erakonnana toimima, peame vajalikuks tuua uuesti seadusesse nõue, et erakond kustutatakse registrist, kui ta katel järjestikusel Riigikogu valimistel ei saavuta Riigikogus oma nimekirja alusel kohti. Härra minister ütles temale esitatud küsimustele vastamisel, et eelnõu algatajad ei pidanud vajalikuks seda probleemi käsitleda, kuna nad pidasid oluliseks ainult erakonna registreerimist puudutavaid küsimusi. Põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku erakonnaseadust puudutav osa sellest eelnõust üldse välja jätta. Meie arust ongi ainult kaks valikuvõimalust: kas järgida põhiseaduse paragrahvi 42 või toetada põhiseaduskomisjoni ettepanekut ja tulla erakonnaseaduse juurde eraldi. Aitäh!

Suur tänu! Kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku läbirääkimiste lõpetamise kohta. Ettepaneku on 34 Riigikogu liiget, vastu on 1 ja 1 jäi erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Juhtivkomisjoni esimees? Ei soovi. Ma palun Daimar Liivi uuesti kõnepulti, et vaadata läbi muudatusettepanekute tabel, kus on 45 ettepanekut. Muudatusettepanekud nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 14, 15 ja 16 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab neid. Nr 17 on Mihkel Pärnojalt. Komisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada, sest minu arust ei ole vajalik anda allkirja nii asutamislepingule kui põhikirjale. Minu arust on täiesti arusaamatu topeltallkirja nõue.

Tänan! Milline on komisjoni seisukoht?

Registrites on tekkinud probleeme, sest registreerimise otsus läheb juhatuse liikmetele. On tähtis, et isikul, kes registreerimise otsuse protokolli registrisse toob, ei tekiks võimalust viimasel hetkel põhikirja ümber vahetada. Seetõttu on vajalik, et ta annaks lisaks asutamislepingule allkirja ka protokollile. See on nüanss, mida esimesel hetkel ei tabata. Seetõttu me seda ettepanekut ei toetanud.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17. Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 28, erapooletuid on 3. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr 18 on Mihkel Pärnojalt, komisjon ei ole seda arvestanud. Mihkel Pärnoja.

Palun hääletada!

Kas komisjon soovib midagi ütelda?

See käis mittetulundusühingute koosolekute otsuse vastuvõtmise kohta. Kas ma võiksin oma nõunikult abi paluda?

Daimar Liiv! Meil ei ole praegu tegemist ettekandega tegemist, meil on vaja lühikest kommentaari, mida komisjon võib anda või mitte anda.

Tegemist on muudatusettepanekuga nr 20, mille esitas Vootele Hansen.

Tegemist on muudatusettepanekuga nr 18.

Ma vabandan, mul ei tule täpselt meelde...

Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18. Selle ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 28, 3 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Nr 19 on Mihkel Pärnojalt, komisjon on seda arvestanud. Nr 20 on Vootele Hansenilt, komisjon on seda arvestanud. Nr 21 on Mihkel Pärnojalt, komisjon ei ole seda arvestanud. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada!

Mul jookseb mõnikord ülemisel korrusel kõik kokku. Põhjendus on muudatusettepanekus nr 22. Teie soovite registrisse kandmise protseduuri eelnõust välja jätta välja, see käib nende kooperatiivide, aiandusühistute ja garaažikooperatiivide kohta, mis on varem asutatud. Kuid elus on tekkinud suuri probleeme, sest need ei ole asutatud seaduse alusel. Et kõik kulgeks seaduse alusel, et kõik protseduurid oleksid seadusega kaetud, selleks esitati muudatusettepanek nr 22. Seetõttu ei saanud komisjon teie esitatud muudatusettepanekut nr 21 toetada.

Tänan! Mihkel Pärnojal on käsi püsti.

Aitäh! Ma võtan hääletustaotluse tagasi.

Tänan! Muudatusettepanekud nr 22 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Nr 23, 24 ja 25 on Daimar Liivilt. Arvo Sirendi.

Ma palun nr 23 panna hääletusele!

Eelmisel korral tekkis vajadus mittetulundusühingute seaduse rakendamise tähtaega edasi lükata. Täiskogust esitati selle peale kohe küsimus, mis saab erakondadest? Erakondade registreerimise tähtaeg oleks nihkunud 1. märtsini, kuid siis oleks tekkinud probleeme valimiste ajal tehtavate registreerimisotsustega. Milline oleks olnud selle otsuse õiguslik tagajärg, kui erakonnad oleksid tunnistatud mitteregistreerituks? Mis oleks juhtunud valimisnimekirjadega? Igasuguste segaduste vältimiseks me otsustasime, et erakondade registreerimise tähtaega ei muudeta. Aga kui seda siiski soovitakse muuta, siis avaneb selleks võimalus sügisistungjärgul või erakorralisel istungjärgul. Seetõttu peeti vajalikuks esitada selline muudatusettepanek.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 23. Hääletamise ajal palun mitte kommenteerida! Seda ettepanekut toetas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 7, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek leidis toetust. Nr 24 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Nr 25, 26, 27 ja 28 on Daimar Liivilt ning on arvestatud. Nr 29 on Daimar Liivilt. Komisjon on seda arvestanud, algataja ei toeta. Mati Meos, palun!

Tänan! Palun seda hääletada!

Juhtivkomisjoni kommentaar?

Olen seda juba ühe korra kommenteerinud. Oleme Täiskogus kokku leppinud, et on liiast notaritele põhjendamatult kõrgeid tasusid maksta. Komisjon on jäänud oma varasema seisukoha juurde, mida ka Riigikogu on aktsepteerinud. Tegemist on sellega, et praegusel hetkel võetakse kinnisasjade ühendamisel ainult kallima kinnisasja pealt notaritasu, nüüd tahetakse võtta tasu mõlema protseduuri pealt, mis ei ole mitte millega põhjendatud.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Palun võtta seisukoht muudatusettepaneku nr 29 suhtes. Seda ettepanekut toetas 26 Riigikogu liiget, vastu oli 9, erapooletu ei olnud keegi. Ettepanekut on aktsepteeritud. Nr 30 on Daimar Liivilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud, kuid algataja ei toeta. Mati Meos, palun!

Palun seda hääletada! Kommentaar on sisuliselt sama. Tegemist on volituste tõestamisega. Notaritel ei ole mingisugust vahet, kas ta tõestab sihtasutuse või äriühingu volikirja. Töö on täpselt sama. Ettepaneku eesmärk on, et mõlemal juhul oleks tasu 100 krooni. Füüsilisel isikul on see 50 krooni. Kui seda ettepanekut ei toetata, siis karistatakse äriühingut kahe ja poole kordse notaritasuga.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Palun võtta seisukoht muudatusettepaneku nr 30 suhtes! Selle poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 8, 1 on erapooletul. Ettepanek leidis toetust. Nr 31 on Daimar Liivilt, komisjon toetab, samuti algataja. Nr 32 on Mihkel Pärnojalt, komisjon ei toeta. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada kahel põhjusel. Ühe põhjuse nimetasin ma oma kõnes. Ma arvan, et 1000 liikme nõue on formaalne ega tõesta erakonna elujõudu ja on vastuolus põhiseadusega. Teine põhjus seisneb selles, et õiguskomisjon on suhtunud minu ettepanekutesse tendentsilikult, komisjoni liikmete ettepanekuid on arvestanud, aga teisi ei ole.

Tänan! Juhtivkomisjoni kommentaar?

Viimane kommentaar ei pea paika. Selle ettepaneku tagasilükkamist põhjendas ka härra Varul, nii et õiguskomisjon ei taha sekkuda avaliku õiguse kujundamise küsimusse, mis on seni olnud põhiseaduskomisjoni pädevuses. Kui seda ettepanekut järgida, siis võib kaks inimest asutada erakondi, kui palju neid registrisse kantakse, võite igaüks ette kujutada. Avalikult on välja öeldud, et suund on võetud sellele, et kujundada välja tugevad erakonnad, siis 1000 liikme nõue asutamisel on minu arust igati põhjendatud. Seetõttu ei toetanud komisjon selle ettepaneku lülitamist eelnõusse.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Palun võtta seisukoht muudatusettepaneku nr 32 suhtes. Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 25, 4 jäi erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Muudatusettepanek nr 33 on Mihkel Pärnojalt. Komisjon ei ole seda arvestanud, Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada! Erakondade tugevus ei sõltu ainult liikmete arvu sätestamisest, vaid paljudest muudest teguritest, mis on ka muudatusettepanekus kirjas.

Tänan! Komisjoni seisukoht?

Antud juhul on ettepanek tingitud põhiseaduse §-st 42.

Meie lähtusime valitsuse ettepanekust ja sellest, et antud juhul on tegemist asutamisdokumentidega. Nagu kõigil mittetulundusühingutel on ka erakonnal asutajad, siis nõutakse asutamisdokumentide juures ka erakonna liikmete nimekirja. Sisuseliselt on see asutajate nimekiri. Erakonna 1000 liikme nõue on õige, pealegi peab see olema ka riigi poolt kontrollitav, mis ei tähenda veendumuste kontrolli, vaid lihtsalt seda, et need inimesed, kelle nimel tegutsetakse, on tõepoolest selle erakonna liikmed. Mis puutub veendumuste kontrolli, siis me võtsime maha isikukoodi esitamise nõude, mis oleks teinud võimalikuks väga kiiresti ja kergesti opereerida nende andmetega, mis on erakonna liikmete kohta esitatud.

Lugupeetud Riigikogu! Palun võtta seisukoht muudatusettepaneku nr 33 suhtes! Selle ettepaneku poolt on 3 riigikogu liiget, vastu on 26, erapooletu ei ole keegi. Ettepanek on tagasi lükatud. Nr 34 on Liia Hännilt, komisjon on seda arvestanud sisuliselt. Nr 35 ja 36 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Nr 37 on Mihkel Pärnojalt, komisjon ei ole seda toetanud. Probleeme ei ole. Nr 38 on Tiit Käbinilt, komisjon ei ole seda arvestanud. Nr 39 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Nr 40 on Daimar Liivilt, komisjon ei ole seda arvestanud. Daimar Liiv soovib hääletamist.

Ma esinen praegu kahes rollis. Autorina soovin ma ettepaneku hääletamist. Autorina kommenteerin seda ettepanekut järgmiselt. Minu arust ei ole õige tõsta registrisse kandmise riigilõivu miinimumi 2400 kroonini. Sellega ei takistata me oluliselt riiulifirmade teket. Põhimõtteliselt jäävad riiulifirmad püsima, sest praegu on neid registris mitu tuhat. Sellega lüüakse valusalt praegu tekkivate firmade rahakoti pihta, sisuliselt sunnitakse neid ostma odavalt registreeritud riiulfirmasid. Komisjonis oli hääletustulemus 3:3. Need, kes seda ettepanekut toetasid, leidsid, et lõivu võiks vähendada. Me pidasime õigeks, et seda küsimust otsustaks täiskogu.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 40. Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 20, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Nr 41 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Jüri Adams, palun!

Palun seda hääletada!

Jüri Adams võttis juba sellel teemal sõna. Tuletan meelde, et me ei muuda kohaliku omavalitsuse korraldamise seadust. Muudetakse ainult selle seaduse § 35 lõiget 3 ja see kõlab nii: "Kui vald või linn on osaühingu ainsaks asutajaks, peab kohaliku omavalitsuse volikogu andma valla- või linnavalitsusele volitused põhikirja muutmise, lõpetamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise otsustamiseks." Sama paragrahvi lõige 4 räägib nendest olukordadest, kui osanikke ja aktsionäre on rohkem kui üks. Siin ei tohiks tõlgendamisel mingisugust vastuolu. Kui täiskogu otsustab selle ettepaneku välja jätta, ei põhjusta see mingisugust katastroofi.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Palun võtta seisukoht muudatusettepaneku nr 41 suhtes! Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 27, 1 on erapooletu. Ettepanek on tagasi lükatud. Nr 42, 43, 44, 45 on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Muudatusettepanekute tabel on läbi vaadatud. Milline on komisjoni seisukoht eelnõu suhtes?

Komisjon teeb ettepaneku suunata eelnõu lõpphääletusele.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse ning nendega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Selle poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 1, 1 jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti justiitsministri härra Paul Varuli.

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Parandusettepanekuid selle eelnõu juurde ei ole tehtud. Toetan ettepanekut eelnõu seadusena vastu võtta.

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleeg Valve Kirsipuu.

Aitäh, härra juhataja! Olge kena, härra minister, ja öelge, kes Eesti Vabariigi nimel on sellele lepingule alla kirjutanud?

Grigore-Kalev Stoicescu.

Tänan! Kolleeg Maido Pajo.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas ma võin kindel olla, et siin ei ole tegemist enam mitteametliku, vaid ametliku tõlkega?

Meie riigis ei ole seaduslikku alust rääkida ametlikust või mitteametlikust tõlkest. Rääkida saab korrektsest või vigadega tõlkest. Ma usun, et see on korrektne tõlge.

Tänan, härra Varul! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kaasettekande teeb õiguskomisjoni aseesimees Tõnis Seesmaa.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas antud seaduseelnõu 16. juuni istungil ja otsustas suunata eelnõu teisele lugemisele. Komisjon teeb ettepaneku seaduseelnõu täna seadusena vastu võtta. Tänan!

Suur tänu! Küsimused Riigikogu liikmetelt. Kolleeg Toomas Alatalu.

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Artikkel 3 räägib kahest kategooriast. Need on: sõjaväeline kuritegu ja poliitiline kuritegu. Ma küsin, kas Eesti seadusandluses need mõisted defineeritud?

Need on defineeritud kriminaalkoodeksis.

Tänan! kolleeg Ando Leps.

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud kaasettekandja! Mida mõistetakse Eesti riigis poliitilise kuriteo all?

See on riigikorra vastu suunatud kuritegu.

Tänan! Ando Leps, teine küsimus.

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud kaasettekandja! Võib-olla saaks seda mõistet pisut avaramalt selgitada, või tuleks öelda otse: "Ma ei tea."

See ei ole selle seaduse osa.

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus.

Lugupeetud härra Seesmaa! Ma ei ole teiega päris rahul. Eelnõus on terminid kirja pandud, kuid neil puudub juriidiline kate. Kui ma võtan aluseks teie loogika, et poliitiline kuritegu on kuritegu riigi vastu, mis on siis sõjaväeline kuritegu? Kas see on kuritegu sõjaväe vastu, kuritegu riigi vastu või on see kuritegu riigi sõjaväe vastu? Näete, siin on mitu tõlgendusvõimalust. Seetõttu ma kordan oma küsimust, kas need mõisted on meil tõepoolest täpselt defineeritud või ei ole? Minu mälu järgi ei ole meil niisugust mõistet, nagu "sõjaväeline kuritegu".

Minu teada on meil definitsioon "sõjaväelised kuriteod".

Tänan! Kolleeg Maido Pajo.

Ma tahan härra Lepsile ja Alatalule meelde tuletada, et meil on olnud üks poliitvang.

See on läbirääkimiste teema, mitte küsimus. Kaasettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Toomas Alatalu, sõnavõtt kohalt.

Aitäh! Meid on palutud avaldada oma arvamust. Ma arvan nii, et teinekord võiks Välisministeerium kirjutada seletuskirjas, et kõik põhimõisted, mis on lepingus kirja pandud, on ka Eesti seadusandlusega kaetud.

Tänan! Kas juhataja võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele ettepaneku läbirääkimiste lõpetamise kohta. Selle ettepaneku poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletu ei ole keegi. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Tõnis Seesmaa? Ei soovi. Parandusettepanekuid ei ole. Komisjoni ettepanek oli suunata eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ameerika Ühendriikide Valitsuse vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Selle poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekande teeb välisminister härra Toomas Hendrik Ilves.

Austatud härra esimees! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Riigikogu alustas selle seaduseelnõu esimest lugemist 18. märtsil ning eelnõu otsustati suunata teisele lugemisele. Valitsuse poolt esitatud eelnõu taotles muudatuste tegemist paljudes kodakondsuse seaduse paragrahvides. Eelnõu sätestas võimaluse saada naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsus pärast 26. veebruari 1992. aastal sündinud ja alla 15-aastastel alaealistel, kellel ei ole ühegi teise riigi kodakondsust. Eelnõu kohaselt said sooviavalduse esitada lapsevanemad, last üksi kasvatav vanem või lapsendaja, kes on elanud sooviavalduse esitamise hetkel Eestis vähemalt 5 aastat ja ei kuulu ühegi teise riigi kodakondsusesse. Lisaks olid eelnõus korraldusliku iseloomuga ettepanekud. Valitsus esitas selle eelnõu möödunud aasta lõpul Riigikogule kolmel põhjusel. Esiteks. Vabariigi Valitsus lähtus vajadusest viia Eesti seadused vastavusse rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise praktikaga. Teiseks. Valitsus soovis kaasa aidata integratsiooniprotsessile riigis ja vähendada kodakondsuseta isikute arvu. Kolmandaks. Valitsuse arvates kindlustab see samm Eesti kui usaldusväärse riigi mainet. Eesti on seni tõestanud, et ta suudab kodakondsuspoliitika komplitseeritud küsimusi efektiivselt lahendada. Eelnõu esimesel lugemisel käsitles siseminister selle juriidilisi aspekte ja esitas hulga sisepoliitilisi kaalutlusi eelnõu toetuseks. Täna kordan ma nendest ainult kõige olulisemaid. Välisministri rollis soovin ma teie tähelepanu fookusesse tuua eelnõu välispoliitika ja rahvusvahelise õigusega soetud aspektid. Austatud Riigikogu! Eesti on ühinenud lapse õiguste konventsiooniga, mille parlament on ratifitseerinud. Konventsiooni artikkel 7 sätestab iga lapse õiguse kodakondsusele sünnihetkest peale. Selle sätte ja teiste rahvusvaheliste õigusnormide alusel on kõik Euroopa Liidu riigid loonud õigusliku mehhanismi, millega riigi territooriumil sündinud ilma kodakondsuseta vanemate lapsed saavad vanemate taotlusel kodakondsuse. Siin ei ole erinevusi riikide vahel, kes on rakendavad oma kodakondsuspoliitikas ius soli või ius sanguini põhimõtet. Tegemist on unikaalse rahvusvahelise õiguse normiga, mis riigi üldisi kodakondsuspoliitika põhimõtteid ei muuda. See norm ei takista ius sanguinis'i printsiibi rakendamist Põhjamaades, näiteks ei muuda see Soome ja Rootsi kodakondsuspoliitika aluseid. Kodakondsuseta lastele kodakondsuse andmise konkreetne protseduur on eri riikides erinev. Üldiselt on see väga lihtne. Mõnes riigis on lapsevanemate suhtes kehtestatud minimaalne paiksustsensus. Üheski riigis ei ole see üle 5 aasta. Mingeid keeletsensusi või täiendavaid nõudeid laste suhtes Euroopa riigid ei kehtesta, sest see oleks vastuolus laste kodakondsusetuse vältimise printsiibi ja lapse õiguste konventsiooniga. Kodakondsuseta vanemate laste naturaliseerimise põhimõte kehtib kõigis Euroopa Liidu kandidaatriikides ning Läänemere Nõukogu liikmesriikides, ainsad erandid on Eesti ja Läti. Austatud Riigikogu! Rahvusvahelistele nõuetele vastav eelnõu aitab valitsuse arvates kaasa mittekodanike integreerumisele Eesti ühiskonda. Eestis kasvab sisserännanud mittekodanike teine ja kolmas põlvkond. Reeglina jäävad sünnihetkest kodakondsusetuks nende vanemate lapsed, kes peavad Eestit küll oma kodumaaks, kuid ei soovinud taoleda mõne teise riigi kodakondsust. Samas pole nad suutnud omandada Eesti Vabariigi kodakondsust. Eesti riigi poolt antav võimalus taotleda oma alaealistele lastele Eesti kodakondsust seob need inimesed selle riigiga sügavamalt ja emotsionaalsemalt. Lisan, et kodakondsuseta lastele kodakondsuse andmise fakt ei loo rahvusvahelise õiguse kohaselt täiendavat alust selleks, et selliste laste vanemad saaksid kodakondsuse ka endale. Kodakondsuseta lapsed õpivad praegu Eesti Vabariigi koolides kehtivate programmide järgi, nende lõplik kaasamine Eesti ühiskonda ning kultuuri mõjuvälja ning samuti eesti keele põhjalik õpetamine on aastatepikkuse protsessi tulemus. Selleks tööks ja keeleõppeks peavad olema motiivid ja riik peab sellele kaasa aitama, kuid keeleõppimise korraldamise või selle stimuleerimise küsimust ei saa ühendada arutatava eelnõuga. See ei ole käesoleva eelnõu reguleerimisobjekt. Valitsus ei toeta lihtsustatud arusaamist, et eesti keele õppimise motiivi saab tekitada seaduse ühe sättega. Pealegi kehtib rahvusvaheline põhimõte: mitte esitada kodakondsuseta lapse naturaliseerimiseks sellist lisatingimust. Pärast eelnõu esimest lugemist 18. märtsil esitati Vabariigi Valitsuse eelnõu kohta hulgaliselt parandusettepanekuid. See on ka arusaadav, sest tegemist on keeruka ja poliitilist vastutust nõudvale küsimusele lahenduse otsimisega. Põhiseaduskomisjon on esitatud parandusettepanekud kokku võtnud seaduseelnõus 147¹. Selle koostamisel on ära tehtud suur töö. Mitmed olulised küsimused on läbi vaieldud. Kuid kahjuks pean teie ees tõdema, et pärast parandusettepanekute lülitamist nimetatud eelnõusse ei vasta eelnõu enam Vabariigi Valitsuse taotlustele, mis tingisid selle eelnõu esitamise. Veelgi enam, parandusettepanekud sätestavad kodakondsuseta vanemate lastele kodakondsuse andmise sellise mehhanismi, mis on vastuolus nii lapse õiguste konventsiooni kui ka üldiselt aktsepteeritud rahvusvaheliste standarditega. Nendele standarditele ma äsja viitasin. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesoleva eelnõu üle diskuteerides on korduvalt küsitud, kui palju tingisid eelnõu esitamist välispoliitilised faktorid. Kõlanud on seisukoht, et valitsus on allunud rahvusvaheliste organisatsioonide või välisriikide survele. Nendele küsimustele ei ole raske vastata. Ma juba selgitasin, et kodakondsuseta vanemate lastele kodakondsuse tagamine nende sünnist alates on rahvusvahelise õiguse printsiip, mida teised Euroopa riigid tunnustavad ja järgivad. Selle põhimõtte humanistlikku sisu on võimatu eitada. Rahvusvaheliselt ei ole aktsepteeritud ega hakatagi kunagi aktsepteerima argumente, mis peaks tõestama, et Eesti seda põhimõtet ühel või teisel põhjusel rakendada ei saa. Jälgides sündmuste arengut meie lõunanaabrite juures, võime peatselt oodata, et Eesti jääb ainukeseks riigiks Euroopa Liidu liikmete ja kandidaatriikide hulgas, kes püüab kõnesoleva põhimõte universaalsust vaidlustada. Minu kui välisministri kohus on parlamendile ja rahvale öelda, et see on ummiktee. Ma arvan, et enamik parlamendiliikmeid teab, et käesoleva aasta lõpul esitab Euroopa Komisjoni esimees ülevaatliku hinnangu, review selle kohta, kuidas Euroopa Liidu kandidaatriigid kõrvaldavad möödunud aastal avis's väljatoodud puudusi. Kodakondsuseta laste kodakondsuse küsimuse lahendamise vajadus kuulus nende väheste poliitiliste probleemide hulka, mida Eestile antud hinnangus negatiivselt märgiti. Euroopa Liidu ja tema liikmesmaade terav tähelepanu kõnesoleva seaduseelnõu menetlemise kulgemise suhtes ei tohiks kedagi imestama panna. Tarbetu on lisada, et Eesti on OSCE liikmesmaa. OSCE on eelnõus sisalduva printsiibi rakendamist Eestile tungivalt soovitanud. OSCE ja autoriteetsete institutsioonide poolt antavate soovituste eiramine liikmesriigi poolt ei lahenda ühtegi keerukat probleemi. Valitsus välistab sellise mõtteviisi. Seepärast tuleb tõdeda, et valitsuse esitatud eelnõu vastab OSCE poolt antud soovitustele, kuid mitte pärast eelnõu esimest lugemist tehtud parandused. Lugupeetavad parlamendiliikmed! Igas riigis on oma probleemid ja ajaloolised valupunktid. Kõik me teame Eesti ajalugu ja lähimineviku pärandit. Siin ei ole meil vaja üksteisele midagi tõestada. Kuid reaalsus on see, et me ei saa teha kahte asja korraga -- taotleda endale Euroopas kohta võrdsena võrdsete seas ning rääkida samal ajal oma probleemide ja murede ülimast unikaalsusest, sellisest unikaalsusest, mis Eestil ainukesena Euroopas ei võimalda üldisi reegleid rakendada. Aeg-ajalt kohtab mõtteviis, et meil on võimalik rahvusvaheliselt kehtivaid mängureegleid ühepoolselt või dogmaatiliselt tõlgendada, kuid see ei aita meid sammugi edasi. Seepärast rõhutan ma veel kord: valitsuse eelnõu eesmärk oli anda mitte ühegi riigi kodakondsust omavatele vanematele võimalus taotleda oma taasiseseisvunud Eesti Vabariigis sündinud lapsele Eesti kodakondsus alates lapse sünnihetkest. Selline lähenemine on fikseeritud lapse õiguste konventsiooni artikli 7 punktis 1. Arutelud lapse tulevase valikuvabaduse piiramisest kodakondsuse valikul sellesse konteksti ei sobi. Tsiviliseeritud maailma arusaamise kohaselt on sünni hetkest kodakondsusest ilmajäämine iga lapse tuleviku suhtes kõige halvem variant. Valitsuse eesmärk oli fikseerida see Eesti seadustes. Seetõttu ei saa eelnõu täiendada ettepanekuga, et 15-aastaseks saanud kodakondsuseta isik esitab ise sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks. Niisugune ettepanek ei lahenda neid probleeme, mille lahendamiseks eelnõu esitati. Seda käsitlust ei ole valitsusel põhimõtteliselt võimalik toetada ja ma loodan, et Riigikogu enamus jagab seda arvamust. Seda, et keeleoskuse tõendamise nõude kehtestamine on vastuolus kodakondsuseta lapse õigusega saada kodakondsus juba sünnihetkest, kõnelesin ma eespool. Taolisi nõudeid ei saa samuti valitsuse eelnõuga ühildada. Lugupeetud Riigikogu! Lisaks Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõu sisu põhimõttelisele muutusele, on eelnõu parandusettepanekute tõttu ka vormiliselt muutunud. Mõne parandusettepaneku idee suhtes Vabariigi Valitsusel sisulisi vastuväiteid ei ole. See puudutab eelnõus kodakondsuseta laste sünnikuupäeva suhtes teise ajalise piiri sätestamist, kui oli märgitud valitsuse eelnõus. Sisulised ja normitehnilised muudatused on valitsuse esitatud eelnõu peaaegu 100% muutnud. Toon näiteks kodakondsuseta lapsele kodakondsuse saamiseks vajalike dokumentide loetelu ja avalduse menetlemise korra. Nüüd tekib küsimus, kes esitab naturaliseerimiseks vajaliku avalduse, kas vanemad või laps ise? Selles olukorras pole valitsuse eelnõu ja muudatusettepanekute üksikute paragrahvide võrdlus võimalik. Ma ei hakka neid ettepanekuid ükshaaval vaagima. Lugupeetav esimees! Austatavad parlamendiliikmed! Lõpetuseks tõden, et valitsuse esitatud eelnõu tõstatas poliitilise ja välispoliitilise ning alles siis juriidilise probleemi. Poliitilisi probleeme lahendatakse poliitilise tahtega, seejuures peab lahendus toetuma vastavate rahvusvahelise õiguse sätete üldiselt aktsepteeritud käsitlusele. Sellist poliitilise tahte akti taotlebki valitsus Riigikogult. Valitsus ei toeta eelnõusse pärast esimest lugemist esitatud parandusi. Palun Riigikogu liikmetel hääletada eelnõu esialgse variandi poolt! Ma tänan teid!

Suur tänu ettekande eest! Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi. Kolleeg Lauri Vahtre.

Tänan! Härra minister! Mul on muidugi raske üle saada meeleliigutusest pärast seda kaunist kõne, mis lööb hinge kinni ja paneb hääle värisema. Aga ma üritan siiski formuleerida ühe küsimuse. Me kuulsime, et õigus taotleda lapsele kodakondsust on vanematel, üksikvanemal või lapsendajal. Minu silme ette tuli perekond, kus on vanaisa, poeg, minia ja pisipoeg. Kui näiteks juhtub autoõnnetus, ema ja isa saavad surma, siis ei ole vanavanematel õigust taotleda sellele lapsele kodakondsust, aga ometi on just tema kõige kaitsetum. Tal ei ole ka vanemaid. Miks siis nii?

Ma ei ole jurist, aga ma eeldan, et juhul, kui lapse bioliigilised vanemad surevad, saavad vanavanemad lapse hooldajateks või lapsendavad lapse. Siis on see probleem on välistatud. Ma palun härra esimehelt nõusolekut, et ma tohiksin kaasettekandjana kutsuda siia härra Andres Kollisti.

Jaa. Meil on levinud tava, et ka kaasettekandja aitab spetsiifiliste küsimustele vastata. Kolleeg Liina Tõnisson.

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud härra Ilves! Minu küsimus on valitsuskabineti liikmele. Teie kenas ettekandes puudus seekord igasugune iroonia. Ma aktsepteerin teie seisukohti. Te rõhutasite, et lapse õiguste konventsioon sätestab: laps peab saama kodakondsuse sünnihetkest peale. Ma möönan, et Eesti riik ei peaks tõesti võitlema alaealiste lastega. Aga kui ma kuulasin teie juttu, kus te ütlesite, et valitsus ei aktsepteeri selle seaduseelnõu muudetud redaktsiooni, vaid jääb oma esialgse põhimõtte juurde, siis tekkis mul väike arusaamatus. Kui ma vaatan parandusettepanekut nr 1, mis põhimõtteliselt muudab selle seaduse ideoloogiat ja rakendusala, siis seisab selle parandusettepaneku lõpus: algataja, see tähendab valitsus toetab. Sel juhul on täiesti arusaamatu, miks teie kui valitsuskabineti liige ütlete, et te ei toeta seda, vaid jääte esialgse variandi juurde. Komisjon on täiesti seaduslikult parandusettepaneku lõppu kirjutanud: valitsuse esindaja toetab. Kas valitsusel on esindajad, kes ei täida valitsuse tahet ja kui nad ei täida valitsuse tahet, kas valitsus saab pidada selliseid esindajaid? Kas me peame edaspidi kontrollima, kas valitsuse esindaja esindab valitsuse tahet või ei?

Valitsus ei toeta seda parandusettepanekut.

Ilmselt saab juhtivkomisjon täpsustada, kas tegemist on eksitusega. Kolleeg Igor Sedašev.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Nagu mina aru saan peaks kodakondsuse seaduse täiendamise eesmärk olema mitteeestlaste integreerumise poliitika elluviimine. See tähendab ennekõike laste kodakondsuse saamise lihtsustamist. Eesti tahab saada Euroopa Liidu liikmeks, siis peab Eesti viima oma kodakondsuse seaduse vastavusse Euroopa Liidu liikmesriikide seadustega. Mind paneb imestama, et juttu on kodakondsuse saamise lihtsustamisest. Eelnõu § 15 lõike 1 punktis 5 öeldakse, et kodakondsuse saamise üks tingimus on see, kui inimene on omandanud põhi- või keskhariduse eesti keeles või on sooritanud muu õppekeelega koolis põhikooli eesti keele lõpueksami või gümnaasiumi eesti keele riigieksami. Punkt 2 ütleb, et §-s 1 nimetatud isikud saavad kodakondsuse ilma § 6 punktis 2 sätestatud tingimusteta. Mida öeldakse § 6 punktides 2 kuni 5. Võtame näiteks punkti 3. See kõlab nii: inimene peab oskama eesti keelt vastavalt käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele. Paragrahv 8 ütleb: eesti keele eksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse.

Lugupeetud kolleeg, ma ootan küsimust.

Minu arusaamise järgi on kõik need nõuded kirjas kehtiva kodakondsuse seaduse §-s 8. Seepärast ei ole vaja seda mõtet dubleerida §-s 15.

Lugupeetud kolleeg! Küsimuse esitamise aeg on läbi. See oli sõnavõtu teema.

Kas see ei olnud küsimus? Ma räägin sellest, kas on mõtet dubleerida seadust, kui kehtivas seaduses on see põhimõte olemas? Kas on mõtet seda dubleerida?

Tänan! Ma loodan, et küsimus oli arusaadav.

Lugupeetud härra Riigikogu liige! Te püüdsite tsiteerida seda parandusettepanekut, mida valitsus ei toeta. Seetõttu ei saa ma sellele küsimusele vastata, sest me ei toeta sellist parandusettepanekut.

Tänan! Kolleeg Aap Neljas.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu teada on Eesti ratifitseerinud lapse õiguste konventsiooni juba hulk aastaid tagasi. Ja seetõttu oleks mul väga huvitav teada saada, millisel hetkel jõudsid Välisministeerium ja valitsus järeldusele, et just selline versioon on kõige paremini kooskõlas antud konventsiooniga ja kas vastab tõele, et esimesena jõudis sellele järeldusele härra peaminister Tiit Vähi OSCE Lissaboni kohtumisel?

See oli pikaajaline protsess, sest paljud juristid tõlgendasid asju erinevalt, kuni me jõudsime järelduseni, et teisi tõlgendusi ei saa olla. Härra Vähi tegevuse kohta ei oska ma midagi öelda.

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Ma vabandan ettekandja ja kaasettekandja ees! Mul on istungi juhatajale protseduuriline küsimus. Härra välisminister väitis, et selle probleemi arutamisel on räägitud teatud survest. Keegi on millegipärast surunud kinni saali küljeukse, seda on võimalik ainult võtmega avada. Ma ei taha protestida, aga võib-olla istungi juhataja korraldab asja nii, et on võimalik uksest sisse ja välja käia. Äkki on rahvusvaheline surve saali küljeukse kinni surunud?

Tänan märkuse eest! Ma loodan, et see ei sega tööd istungisaalis. Kolleeg Mart Laar.

Lugupeetud härra spiiker! Lugupeetud härra minister, härra Kollist ja kõik teised head sõbrad! Mul on järgmine küsimus. Te mainisite, et tegemist on kodakondsuseta laste konventsiooniga Euroopa Liidu tõlgenduses. Ma tahaksin saada nende Euroopa riikide ammendavat loetelu, kes tunnustavad endise Nõukogude Liidu kodanikke kodakondsuseta isikutena?

Ma võin selle ammendava nimekirja ette lugeda. Need riigid on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Portugal ja Rumeenia.

Ma vabandan, härra välisminister! Küsija soovib oma küsimust täpsustada.

Härra minister! Te loete mulle ette maid, kes selle konventsiooni alusel käituvad nii, nagu teie meile ette panete. Ma küsin seda, millised on need riigid, kes tunnustavad endise Nõukogude Liidu kodanikke kodakondsuseta isikutena ega käsitle neid praeguse Venemaa kodanikena? Minu teada on nende maade hulk väga väike.

Kõik riigid Euroopas käsitlevad inimesi, kellel pole kunagi olnud muud kodakondsust peale NSV Liidu kodakondsuse kui kodakondsuseta isikuid, kuni nad on võtnud mingi riigi kodakondsuse. Aga enne seda on nad kodakondsuseta isikud.

Tänan! Kolleeg Sergei Ivanov.

Aitäh! Lugupeetud välisminister! ÜRO lapse õiguste konventsioon laieneb kõigile lastele nendes riikides, kes on selle konventsiooni ratifitseerinud. Miks valitsuse ettepanek ei laiene kõigile lastele?

See puudutab inimesi, kes on kodakondsuseta. Lapsed, kelle vanematel on kodakondsus, ei kuulu sellesse kategooriasse, kes on kodakondsuseta de facto. Järelikult nende lastel on kodakondsus.

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu.

Aitäh! Lugupeetud välisminister! Praegune kellaaeg on kõige sobivam selleks, et hiilgavalt üksteisest mööda rääkida. Te juba ütlesite, et tegemist on valitsuse seisukohaga. Kui me võtame eelnõu ja muudatusettepanekute tabeli, siis selgub, et meil on ühe ja sama valitsuse kaks seisukohta. Ma üritan saada teilt selget vastust. Küsimuse tuum on järgmises. Millega Välisministeerium selgitab olukorda, et Max van der Stoeli ettepanek on meil juba aastaid probleemina figureerinud? Valitsuse eelnõu esitati eelmise aasta 9. detsembril. Millega te põhjendate selle küsimuse arutamise aeglust ja nüüd meeletut tormamist viimasel kolmel päeval?

Lugupeetav härra Alatalu! Ma ei arva, et me oleme aeglaselt tegutsenud. Tegemist on põhimõttelise küsimusega, mistõttu põhiseaduskomisjon pidi seda üpris kaua arutama, et eelnõu teisele lugemisele suunata. Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu veel läinud nädalal veel. Miks me tahame seda probleemi praegu käsitleda ja mitte jätta seda septembrisse, seisneb selles, et me ei taha olla viimane riik, kes selle muudatuse vastu võtab. Praegu on selge, et Läti liigub kiiresti selles suunas. Välispoliitiliselt ei ole meile kasulik, kui Eesti jääb ainsa riigina Euroopa Liidu liikmesriikide ja kandidaatriikide rünnaku objektiks, sest me ei ole seda põhimõtet aktsepteerinud.

Tänan! Kolleeg Tiit Käbin.

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ettekande alguses ja ka hiljem viitasite lapse õiguste konventsioonile. Konventsiooni artikkel 7 pidi kinnitama, et igal lapsel on sünnihetkest alates õigus kodakondsusele. Tegelikult ütleb konventsioon, igal lapsel on sünnihetkest alates õigus omandada kodakondsus. Minu küsimus kõlab nii: kui aluseks võtta norm ebatäpsest sõnastuses, kas sellele võib konstrueerida ka ebatäpse selgituse?

Nii on seda probleemi tõlgendanud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ja ka kõik kandidaatriigid peale kahe riigi.

Tänan! Kolleeg Jüri Adams.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Vastates proua Tõnissoni küsimusele ei andnud te täpset selgitust, kuidas sattus parandusettepanekute tabelisse algataja vale resolutsioon. Kas on tegemist võltsinguga komisjoni poolt või on probleem milleski muus? Minu küsimus puudutab parandusettepanekut nr 4. Ma kuulasin väga tähelepanelikult teie ettekannet ja ma sain aru, et see on täpselt nende mõtete väljendus, mida te ütlesite, kuid erinevalt valitsuse tekstist on teie mõtted loogilisemad, järjekindlamad, suuremeelsemad ja normitehniliselt paremad. Kas ma pean nüüd asjast nii aru saama, et ka valitsuse mittetoetav resolutsioon on vale? Selgitage mulle, mis on parandusettepaneku mittetoetamise alus?

Lugupeetav härra Adams! Kas te võiksite selgitada, millise lõikega on tegemist?

Aitäh, härra minister! Tegemist on Riigikogu liikmete, kolleegide Sergei Ivanovi, Sergei Issakovi, Viktor Andrejevi ja Igor Sedaševi parandusettepanek. Ma saan aru, et tegemist on täpselt teie esitatud ideedega. Eelnõu algataja ja juhtivkomisjon ei ole seda toetanud. Kas siin on tegemist eksitusega, või kui algataja seda tõesti ei toeta, siis ma paluksin selgitust, mis on mittetoetamise põhjused?

Me ei toeta seda, sest see laieneb ka vanematele, kellel ei mingisugust kodakondsust.

Tänan! Olav Anton, kas teie küsimus puudutab ust või on see suunatud välisministrile? (Naer saalis.)

Aitäh, härra juhataja! Ma tänan teid ukse avamise eest, sest surve on tõesti lõppenud. Minu küsimus on tõepoolest välisministrile ja see käib parandusettepaneku nr 1 ja põhiteksti kohta. Parandusettepaneku juurde on kirjutatud, et algataja toetab seda. Põhiteksti kohta on kirjutatud, et valitsus on nõus komisjoni otsusega, kuigi tegemist valitsuse enda tekstiga. Olukord on pisut skisofreeniline. Ma ei imesta, et Rahvaerakonna esindaja on valitsuses. Te ütlesite, et asi on poliitiline. Nüüd ma küsin poliitiliselt, kas Rahvaerakond toetab parandusettepanekut või põhiteksti?

Mina Rahvaerakonna esimehena toetan valitsuse esitatud versiooni.

Tänan! Kolleeg Mart Laar, teine küsimus.

Austatud härra minister! Mina esitan poliitilist küsimuse. Üks valitsuse esindaja käib komisjoni koosolekul, kuid meile tundub, et ta talitab valitsuse tahte vastaselt. Praegu on meie ees järgmine valitsuse esindaja. Aga võib-olla ilmub järsku kõnetooli keegi kolmas, kes ütleb, et hoopis härra Ilves on eksinud. Meile tundub, et selle poliitise probleemi selgitamisel juhtivkomisjonile ja Riigikogule tervikuna on teatud raskusi. Kas härra minister ei alustada selgitusi oma erakonnast, sest erakonna ametlik seisukoht on erakonna esimehe seisukohale risti vastupidine? Parandusettepanek nr 1 pärineb ju Rahvaerakonna liikmelt härra Mart Nutilt. Kas Rahvaerakond, kes valitsuses vastutab välispoliitika eest, ei võiks selle küsimuse omavahel selgeks teha, siis oleks meil Riigikogus natuke lihtsam töötada?

Sellele küsimusele ei pea vastama. Kolleeg Aap Neljas, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Oma kõnes te asusite seisukohale, et õige on tõlgendus, mille järgi lastel tekib õigus kodakondsusele sünnihetkest, aga valitsuse esialgne tekst nägi ette anda lastele kodakondsuse lihtsustatud naturalisatsiooni korras. Kuidas on seisukoht, et lastel on õigus kodakondsusele sünnihetkest alates kooskõlas seisukohaga, et see sõltub sellest, kas tema vanemad on 5 aastat seaduslikult Eestis elanud, kuigi laps on võib-olla sündinud näiteks ainult üks aasta enne seda, kui vanemad tahaksid kodakondsuse saamise avaldust anda?

Euroopa seadused, mida me oleme eeskujuks võtnud, näevad vanemate puhul ette teatud piirangud. Vanemate puhul kehtib kuni viis aastat paiksustsensust. Viie aasta pikkune paiksustsensus on pandud eelnõusse selleks, et vanematel oleks Eestiga püsiv suhe. 

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra välisminister! Te märkisite oma ettekandes, et Läänemere-äärses piirkonnas on arutataval teemal probleemid ainult kahel riigil. Need on Eesti ja Läti. Miks see on nii? Kas valitsusel on selles asjas kindel ja vankumatu seisukoht?

Kui me tahame astuda Euroopa Liitu ja kuuluda sellesse ühendusse, siis peame aktsepteerima selle ühenduse riikide seadusi.

Tänan! Kolleeg Rein Järlik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Minu küsimus on puhtalt praktiline. Valitsuse kontseptsioon, mis muudatusettepanekute tabelis on praegu põhitekstina, ütleb, et naturalisatsiooni korras saab kodakondsuse alaealine, kui seda taotlevad tema vanemad, kes ei kuulu ühegi riigi kodakondsusesse. Järelikult ei saa seda taotleda vanemad, kes kuuluvad mõne riigi kodakondsusesse. Näiteks Vene Föderatsiooni kodakondsusesse. Aga meie ei tea, kes Eestis elavatest mittekodanikest on Vene Föderatsiooni kodanikud. Millega te garanteerite, et selle seaduse elluviimine ei kujune seaduserikkumiseks juba selle rakendamisest peale, sest kodakondsus võidakse anda lapsele, kelle vanemad on juba mõne teise riigi kodanikud, mida see seadus ei luba?

Härra Järlik! Ma annaksin protseduuriliste asjade puhul sõna härra Kollistile. Kui tuleb välja, et kellelgi on topeltkodakondsus, siis on ta saanud Eestis kodakondsuse valel alusel ja see võetakse temalt ära.

Kas härra Kollist soovib täiendada?

Mul ei ole palju lisada. Seda teemat on siin saaliski korduvalt arutatud. On võimalik, et topeltkodakondsust võib esineda ka sünnijärgsete kodanike puhul ja ka tavaliselt naturaliseerunud kodanike puhul. Absoluutset garantiid ei saa siin olla, kui meil ei ole täiesti usaldusväärset koostööd Vene saatkonnaga Eestis, ja seda meil ei ole. Elu on näidanud, et topeltkodakondsust tuleb ette üpris harva.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Muudatusettepanek nr 1 on saanud valitsuse ja põhiseaduskomisjoni toetuse. Kui Riigikogu lähtub põhiseaduskomisjoni otsusest ja hääletab selle ettepaneku seadusesse, milline on siis valitsuse järgmine käik.

Ma loodan, et Riigikogu jääb valitsuse eelnõu esialgse variandi juurde. Muidu satume välispoliitiliselt ja sisepoliitiliselt väga raskesse olukorda.

Tänan! Kolleeg Toivo Jürgenson.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Teie eelnevatest vastustest võib järeldada, et üks Saksamaal elanud vene pere, kes oli seal koos Vene armeega, ei tunnista ennast Vene Föderatsiooni kodanikuks ja ta oli endine Nõukogude Liidu kodanik, siis Saksa riigi seaduste järgi on ta kodakondsuseta isik ja kui ta on seal asunud 1991. aastast, kas ta võib nüüd tõepoolest taotleda oma lastele Saksa kodakondsust?

Jah võib.

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud välisminister! Mul on puhtjuriidilist laadi küsimus. Tundub, et ühes asjas on ikkagi segadus. Euroopa kodakondsuse konventsiooni artikkel 2 räägib lapsest, kes on alla 18 aastat vana ja ÜRO lapse õiguste konventsioon räägib samuti sellest, et lapsed on alla 18 eluaastat. Nii omapärane, kui see ka ei ole, tuntakse meil siseriigis nii lapseealisi kui alaealisi. Siit minu küsimus, mis on ilma igasuguse tagamõtteta. Miks me selles eelnõus räägime 15-aastaseks saanud isikust, aga mitte 14- või 16-aastasest isikust? Miks just 15-aastasest lapsest? Väga tähtsad rahvusvahelised dokumendid räägivad teisest eluaastast.

Lugupeetud härra Leps! See tuleb sellest, et Eesti kodakondsuse seadus ütleb, et inimene on kodanik alates 15 eluaastast, tal kõik kodanikuõigused ja ta saab taotleda kodakondsust.

Tänan! Toomas Alatalu, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud härra välisminister! Eelmise aasta 9. detsembril, kui valitsus arutas antud eelnõu, jõudis üks suursaatkond sellele eelnõule oma toetuse anda ja mõni tund hiljem ka teine suursaatkond. Seetõttu oli väga raske ette kujutada, et need saatkonnad oma valitsuste arvamust muudaksid. Aga sellele järgnes väga huvitav periood. Eesti valitsus läks kuni juunini edasi hoopis mööda teist liini. Nüüd see liin järsku katkes, nüüd läheme tagasi algvariandi juurde. Aga püsima jäi probleem, kuidas saada Vene saatkonnast siinsete Vene kodanike nimekirja. Praegu puudub võimalus seda kätte saada. Nüüd minu küsimus. Juhul, kui täna selle eelnõu lugemine katkestatakse ja lugemini jätkub sügisel, kas siis teie arvates on mõeldav Vene kodanike nimekirja kätte saada?

Meil on välismaalase passi taotlemise tõttu päris hea nimekiri kodakondsuseta inimestest. Loodame, et saame vastava nimekirja ka Vene suursaatkonnast. Meil on ka Euroopa Liidu sellekohane toetus.

Tänan! Olav Anton, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud välisminister! Minu küsimus käib samuti muudatusettepaneku nr 1 ja põhiteksti kohta. Ma pean kurbusega nentima, et te edastasite suisa väärinformatsiooni. Rahvaerakonna juhatus on toetanud muudatusettepanekut nr 1, kuid seda ei ole muidugi teinud 1000-liikmeline erakond. Ma küsin, kui palju Rahvaerakonna liikmeid on teie arvamusega ühinenud?

Ma ei tea, sest me ei ole sellekohaseid küsitlusi teinud.

Kolleegid! Ma pean täpsustama, et küsimusi esitatakse välisministrile kui valitsuse esindajale. Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, härra juhataja! Mul on küsimus härra Kollistile. Kui palju on teie ametkonnal andmeid Vene Föderatsiooni kodanike kohta, kes elavad Eestis ja kui palju on kodakondsuseta isikuid?

Me oleme Vene Föderatsiooni kodanikele andnud ligi 88 000 elamisluba. See arv on mõistagi dokumenteeritud. Vene saatkonna andmeil elab Eestis ligikaudu 120 000 Vene kodanikku. Vahe on päris suur. Meie peaksime oma andmetele lisama need Vene Föderatsiooni kodanikud, kellele on otsustatud anda elamisluba. Venemaa suursaatkonna arvudest tuleb maha võtta surnud, Eestist ära sõitnud ja kodakondsust vahetanud inimesed. Teatud vahe jääb ikkagi püsima. Mis puutub kodakondsuseta isikutesse, siis neid on Eestis alla 10 inimese. Meie tõlgenduse järgi on välismaalase passiga inimesed määratlemata kodakondsusega inimesed. Igal juhul ei saa Eesti neid käsitleda klassikaliste kodakondsuseta isikutena, nagu seda teevad Lääneriigid.

Tänan! Tiit Sinissaar, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Härra välisminister! Enne küsimuse esitamist tuletan meelde kõigile väga hästi teadaolevat tõsiasja, et endise NSV Liidu koosseisust on ainult kolm riiki -- Eesti, Läti ja Leedu -- avaldanud soovi ühineda Euroopa Liiduga. Me teame ka üsna hästi, et Leedul ja ka teistel Euroopa sotsialismileeri kuulunud riikidel ei ole seda probleemi, mis on Eestil ja Lätil. Ja nüüd minu küsimus. Euroopa Liidus tehakse liikmeks astuda soovivatele ja ka liikmeks võetavatele riikidele kõikvõimalikke järeleandmisi. Kas Vabariigi Valitsuse esindajad on läbirääkimistel Euroopa Liiduga taotlenud Euroopa Liidult teistsugust lähenemist Eesti ja Läti kodakondsusprobleemidele, kui seda rakendatakse teiste riikide suhtes, kellel ei ole alust taotleda erinevat lähenemist?

Me oleme pikka aega üritanud seda teha. Ma täpsustan, et järeleandmised ja üleminekuajad ja puudutavad ainult konkreetseid läbirääkimisi ja liitumist. Liitumise eeltingimus on see, kui hästi me oleme realiseerinud meile esitatud soovitusi. Selle järgi otsustatakse, kas meiega jätkatakse läbirääkimisi. Kodakondsuse probleem ei ole praegu läbirääkimise objekt. Me oleme kolm aastat arutanud seda probleemi Euroopa Liidu esindajatega. Siiani on jäänud püsima printsiip, et kui me tahame olla Euroopa Liidus, siis peame selles küsimuses järgima neid tavasid, mis kogu Euroopa Liit on heaks kiitnud.

Tänan! Lauri Vahtre, teine küsimus.

Tänan! Härra minister! Ma jälgisin sinu reaktsiooni sellele, mida ütles äsja härra Kollist, et see seaduseelnõu puudutab umbes 10 inimest. ma ei näinud erilist reaktsiooni. See on täiesti rabav. Seletuskirjas, mille me saime seaduseelnõu esimese variandiga kaasa, oli öeldud, et see puudutab umbes 2 000 last aastas. Kuidas 10 inimest suudab sünnitada ja sigitada 2 000 last aastas, jääb mulle igavesti mõistatuseks. Ma pean leppima arvamisega, et jutt on endise NSV Liidu kodanikest, keda on palju rohkem kui 10 ning nendel inimestel on väga lihtne omandada Venemaa kodakondsus. Ma küsin, kas kõik need lepingud ja konventsioonid, millele on siin viidatud, tõesti sätestavad selle, et igal kodakondsuseta vanemast sündinud lapsel on õigus Eesti Vabariigi kodakondsusele. Või sätestavad need siiski seda, et neil on õigus mingile kodakondsusele?

Nõnda käsitlevad endisi NSV Liidu kodanikke ka teised Euroopa riigid. Kodakondsuse andmine on selle riigi asi, kus kodakondsuseta vanemate laps on sündinud.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Ma soovin teada, keda õieti mõeldakse § 15¹ punktis 3 nimetatud isikute all? Siin on öeldud, et kodakondsuse saamise sooviavalduse võivad esitada isikud, kelle vanemad ei olnud lapse sündimise ajal ühegi riigi kodakondsuses. Keda me õieti siin silmas peame? Kui me jätame selle probleemi lahtiseks, siis ma ei kujuta ette, kuidas me saame selle seaduse vastu võtta?

Ma vabandan, kas te võiksite oma küsimust korrata!

Kolleeg Liia Hänni, palun täpsustage oma küsimust!

Ma küsisin, kellele see seadus õieti laieneb, sest härra Kollist ütles, et me teeme vahet kodakondsuseta isikute vahel, keda Eestis on ainult 10 ja määratlemata kodakondsusega isikute vahel, keda Eestis on võib-olla sadu tuhandeid. Me räägime lapse õiguste konventsioonist ja kodakondsuseta lastest ning püüame anda lastele kodakondsuse nende vanemate järgi tingimustel, mis on kirja pandud § 15¹ lõike 1 punktis 3, see tähendab seda, kelle vanem ei olnud lapse sündimise ajal ühegi riigi kodakondsuses. Ma küsin, kas vanem pidi sel hetkel olema kodakondsuseta isik või määratlemata kodakondsusega isik? Kas mõlemad rühmad langevad selle seaduse alla?

Jah, mõlemad grupid langevad selle sätte alla. Kui vanem ei olnud lapse sündimise ajal ühegi riigi kodakondsuses, siis tähendab seda, et vanemal ei ole mingit kodakondsust. Võtame näiteks need inimesed, kes olid Nõukogude Liidu kodanikud. Kui see riik lakkas olemast, siis kaotasid need inimesed ka kodakondsuse. Tõepoolest on tegemist kahe eri grupiga, mõlemad kuuluvad selle sätte alla.

Tänan! Ando Leps, teine küsimus.

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud välisminister! Teid on siin hilisel tunnil katsutud peaaegu igalt poolt. Ma esitan puhtpoliitilise ja väga lihtsa küsimuse. Milline on teie kui poliitiku ja välisministri arvates kõige tähtsam, kui valitsuse esitatud seaduseelnõu sellisel kujul vastu võtame? Kas me anname sellega kodakondsuse liiga kitsale või liiga laiale seltskonnale?

Härra Leps! Mul puudub hinnang selle kohta. Seda eelnõu ette valmistades pidasime nõudeid, mis on sätestatud lapse õiguste konventsioonis. Ma ei oska öelda, kas seda on liiga vähe või liiga palju.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud välisminister! Lääne-Tallinnas on üks koht, mida tuntakse Pääsküla prügimäe nime all. Seal elab rohkem kui 10 inimest, kellest osa ei kõnele eesti keelt. Nende sugu on sageli raske määrata, aga nendel sünnivad ühised järeltulijad. Kas nende järeltulijad on selle seaduse objektiks?

Kui nende vanemad suudavad dokumentaalselt tõestada, kes nad on ja kui nad taotlevad oma lastele kodakondsust, siis on nende lapsed selle seaduse objektiks. Seaduses on ette nähtud kindel protseduur, kuidas seda tehakse.

Tänan! Toivo Jürgenson, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Te olete viidanud paljudele konventsioonidele, nende hulgas lapse õiguste konventsioonile, kus kasutatakse terminit "kodakondsuseta isik". Kas nendes rahvusvahelistes konventsioonides mõeldakse kodakondsuseta isiku all isikut, kellel ei ole kodakondsust või isikut, kellel ei ole võimalust taotleda ühegi riigi kodakondsust?

Euroopa praktika on niisugune: need vanemad, kellel ei kodakondsust, võivad oma lastele kodakondsust taotleda.

Tänan! Kolleeg Arvo Haug.

Mul on küsimus § 15¹ ja põhiteksti § 1 kohta, kus räägitakse, et vanemad, kes kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise hetkeks on elanud Eestis seaduslikult vähemalt 5 aastat ja ei kuulu ühegi riigi kodakondsusesse ning kellel lapse sündimise ajal ei kuulunud ühegi riigi kodakondsusesse, võivad nüüd lapsele Eesti kodakondsuse taotlemise ajal juba olla mõne teise riigi kodanikud. Kuidas nendega nüüd talitada?

Ma juhtisin tähelepanu, et me ei toeta seda, mida te refereerisite.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud välisminister! Ma tänan teid tasakaaluka ettekande eest ja te ei esitanud seda laurivahtreliku küünilisusega. Kuid mul on üks teine mure hinge peal. Nimelt on välja tulnud olukord, et valitsuse esindaja on ületanud oma volitusi ja avaldanud komisjonis mitte valitsuse arvamust. Komisjon kinnitab: valitsus toetab, teie ütlete: valitsus ei toeta § 15¹, jutud on risti vastupidi. Üks minister kinnitas mulle kuu aega tagasi, et tema ametnik on toonud mulle teatud dokumendid, neid ei ole siiani toodud. Järelikult on ametnik ministrit nii informeerinud. Te olete valitsuse esindaja, kuidas teie meie suhtes valitsuse esindajana käituksite ja käitute oma alluvate ametnike suhtes? Kas me oleme vabanduse ära teeninud?

Ma võin vabandada valitsuse nimel, kuigi Välisministeeriumi esindaja ei ole sellist mingit nõusolekut ega toetust andnud. Nii et ma ei saa oma ministeeriumi kohta midagi öelda. Mina olen kutsutud siia valitsuse esindajana esitama teise ministeeriumi eelnõu ja kui siin on toimunud mingi kahetsusväärne eksitus, siis ma palun vabandust.

Tänan! Tiit Käbin, teine küsimus.

Tänan! Mul on veel üks küsimus endiste NSV Liidu kodanike kohta. Teatavasti on Vene Föderatsioon tunnistanud ennast NSV Liidu õigusjärglaseks ka kodanikkonna suhtes. Neil piisab tõepoolest ainult ühe dokumendi vormistamisest, mitte midagi rohkem. Kas me tõesti saame kõnelda nendest kui isikutest, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust? Nad ei ole lihtsalt Vene kodakondsust vormistanud. Nii et nad ei kuulu kodakondsuseta isikute hulka.

Aitäh! Kas te ei kordaks oma küsimust?

Kolleeg Tiit Käbin! Palun täpsustage oma küsimust!

Miks me loeme neid kodakondsuseta isikuteks? Vene Föderatsiooni seisukoha järgi on nad Vene Föderatsiooni kodanikud, nad ei ole seda ainult vormistanud.

Härra juhataja! Kas ma võiksin mikrofoni härra Kollistile üle anda?

Palun, härra Kollist!

Aitäh! Need inimesed ei ole minu arusaamise järgi siiski Vene riigi kodanikud, me võiksime neid tinglikult nimetada Vene riigi eelkodanikeks, sest Vene riik annab neile tõesti oma kodakondsuse ilma mingeid tingimusi esitamata. See tähendab seda, et tuleb minna saatkonda ja kodakondsus võtta. Aga saatkonda tuleb neil siiski minna. Nad ei saa automaatselt pidada Vene riigi kodanikeks. On huvitav, et enamus Eestisse jäänud venelastest ei ole sinna läinud ja seda kodakondsust võtnud, mida neile tõepoolest lahkelt pakutakse.

Tänan! Kas ma saan õigest aru, on härra Ilvesele on ka üks kirjalik küsimus?

Aitäh! Ma püüan seda ette lugeda. "Kas välismaalt on tulnud kommentaare ka minu poolt formuleeritud parandusettepaneku kohta, mis erineb põhimõtteliselt valitsuse varasemast seisukohast? Ma sain aru, et kogu eelnõu sattus välismaale. Lugupidamisega Toomas Alatalu." Ma ei tea, millisest eelnõust on jutt. Ma tean seda, et enne, kui meie saime kätte põhiseaduskomisjoni eelnõu, oli see jõudnud juba inglaste kätte, mistõttu me saime sellest eelnõust alles siis teada. Ma ei tea täpselt, milline oli härra Alatalu parandusettepanek.

Tänan! Härra Kollistile on samuti kirjalik küsimus.

Küsimus kuulub ilmselt härra Alatalule. Kirjas seisab: "Esimesel lugemisel ma palusin arve. Kui esimese sammuna suureneb kodanikkond 6 500 võrra, siis kui palju suureneb see 1999, 2000. aastal jne. Oma parandusettepaneku juurde ma kirjutasin, et sooviksin teada saada ka 1985. aastal sündinud kodakondsuseta vanemate laste arvu. Kas te teate seda?" Juurde saavad tulla ainult need, kes juurde sünnivad. Juhul kui 6500 inimest realiseeriks oma laste soetamise võimaluse, siis pärast seaduse vastuvõtmist sellel aastal, võib järgmisel aastal ikkagi eeldada sündide vähenemise tendentsi. Ma loen sündide kohta ette arvud, mis mul on teada. Sünniaastate lõikes on jaotus järgmine: 1992 -- 1226, 1993 --1220, 1994 -- 1142, 1995 -- 901, 1996 -- 855, 1997 --  634 ja 1998. aasta andmeid ei saa veel esitada. Tähelepanu võiks juhtida sellele, et sündide arv on pidevalt vähenenud.

Härra minister ja härra Kodakondsusameti peadirektor! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid veel kord. Kaasettekande põhiseaduskomisjoni nimel teeb kolleeg Mart Nutt.

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon käsitles nimetatud teemat kolmel põhiseaduskomisjoni korralisel koosolekul. Need toimusid 9. juunil, 11. juunil ja 15. juunil. Sisuline arutelu langes põhiliselt 9. juunile ja 9. juunil langetati ka põhiseaduskomisjoni põhimõttelised otsused. 11. juunil arutati ainult valitsuse seisukohta. 15. juuni koosolekul arutasime Välisministeeriumi antud informatsiooni põhjal rahvusvahelisi vastukajasid seaduseelnõu menetlemisel. Sellel koosolekul põhiseaduskomisjon enam otsuseid ei täpsustanud. Viimasel koosolekul ei olnud mul võimalik viibida. Nüüd lühidalt põhilistest probleemidest. Põhiseaduskomisjon oli veendunud, et Riigikogus ei ole üksmeelt nimetatud eelnõu menetlemisel ja lahenduste otsimisel. Seetõttu on paratamatu, et Riigikogu soovib jõuda positiivse lahenduseni, peab leidma kompromissi. See variant, mille põhiseaduskomisjon välja pakkus, oligi mõeldud kompromissina ja enamik komisjoni liikmeid jäi seisukohale, et see on sobiv kompromissvariant. Selle alusel koostas põhiseaduskomisjon uue algteksti, mis on Riigikogu liikmetele esitatud ja mille kohta Vabariigi Valitsus edastas välisministri ettekande oma vastuväited. Nii et ma ei saa praegu anda vastust, kas põhiseaduskomisjoni liikmete seisukohad selles teksti suhtes on muutunud või mitte, kuna olukord on ilmselt muutunud. Mul ei ole enam midagi olulist lisada. Täpsustuseks ütlen ainult nii palju, et kahe variandi põhiline erinevus seisneb selles, et kui esimese variandi puhul on otsustav pool kodakondsuseta isiku vanem ja lapse seisukoht ei ole määrav. Teise variandi puhul hakkaks kodakondsus de facto kehtima siis, kui kodakondsuseta laps on saanud 15 -aastaseks ja ta avaldab isikliku tahteavaldusega soovi saada kodakondsus. Selles on põhimõtteline erinevus. Komisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Uued muudatusettepanekud palun esitada 17. septembriks kella 13-ks. Põhiseaduskomisjon oli seisukohal, ja seda näitab ka tänane lugemine, et Riigikogu ei ole valmis seaduseelnõu veel lõpphääletusele suunama. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused kolleegidelt. Liina Tõnisson, teine küsimus.

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud härra Nutt! Meis on tekitanud sügavat hämmingut olukord, et valitsuse esindaja on parandusettepanekule nr 1 avaldanud toetust, aga härra välisminister valitsuskabineti liikmena ütles, et see on eksitus, sest valitsus ei toeta seda parandusettepanekut. Siit minu küsimus. Kas juhtivkomisjon sellelt tundmatult valitsuse esindajalt, kelle persooni meil ei ole seni õnnestunud välja selgitada, küsis ka volikirju või saabus teie komisjoni keegi härra või daam, kes ütles, et ta esindab valitsust ja teie ütlesite selle peale, et palun võtke istet ja avaldage oma arvamust. Oleks kena, kui me saaksime teada, kuidas see tegelikult toimus?

Ükski valitsuse liige põhiseaduskomisjoni koosolekul nende otsustuste tegemise juures ei viibinud. Neid põhjusi ma ei oska ega saagi kommenteerida. Mis puutub valitsuse ametnikesse, kes viibisid koosolekul ja esitasid omad seisukoha, siis ei ole põhiseaduskomisjonil kunagi olnud vajadust volikirja küsida, kuna probleeme ei ole tekkinud. Aga ma julgen väita, et valitsusametnikele ei ole antud juhul midagi ette heita, sest nagu ma alguses rõhutasin, jäi põhiseaduskomisjoni liikmetele selline mulje, et aja jooksul valitsuse seisukoht täpsustub.

Tänan! Liia Hänni, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Kas sa nõustud sellega, et põhiseaduskomisjonis valminud eelnõu, kus sinu osa oli määrav, on vastuolus lapse õiguste konventsiooniga?

Põhiseaduskomisjon on lähtunud lapse õiguse konventsiooni täht-tähelisest tõlgendusest, sünnijärgsusest seal juttu ei ole. Põhiseaduskomisjon ei ole analüüsinud maailma praktikat selles küsimuses. Kui Välisministeeriumil on maailma praktikast täpsem informatsioon, ja see on teistsugune, siis peab põhiseaduskomisjon seda arvestama. Minu käsutuses oleva informatsiooni põhjal ei ole mul alust seda väita.

Tänan! Sergei Ivanov, teine küsimus.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kaasettekandja! Tegelikult sündis põhiseaduskomisjonis tore kompromiss. Kuid põhiseaduskomisjon läks vastutustundetult lätistumisele ja haigestus Läti sündroomi. Minu küsimus on järgmine. Kas komisjon mõtleb, et keel on naturalisatsiooni protsessis kõige tähtsam ja kas lapse õiguste konventsiooni võib ignoreerida või tõlgendada nii, nagu komisjon tahab?

Lapse õiguste konventsioon näeb ette lapse õiguse kodakondsusele ja see säte ühtlasi reguleerib, et lapsele kodakondsuse saamine toimub vastavalt siseriiklikule õigusele. Paralleeli Läti küsimusega ma antud juhul ei näe.

Tänan! Kolleeg Paul-Eerik Rummo.

Aitäh! Härra juhtivkomisjoni esindaja! Kuidas te hindate olukorda, kui poliitiliselt tundliku eelnõu arutamisel väldivad valitsuse liikmed osavõttu parlamendikomisjoni koosolekust?

Mul ei ole pädevust seda nähtust komisjoni ettekandes hinnata. Võin ainult seda rõhutada, et sellist pretensiooni ei ole komisjon otseselt ei esitanud. Nii et komisjon ei võtnud selles küsimuses seisukohta. Kuid komisjonis kerkis küsimus, et siseminister oleks võinud neljapäeval komisjoni koosolekule saabuda. Valitsuse esindaja, kes neljapäeval komisjoni koosolekul viibis, oli volitatud teatama, et siseministril ei ole võimalust koosolekule tulla. Muud informatsiooni mul ei ole.

Tänan! Siiri Oviir, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud eesistuja! Oma ettekande lõpus te toonitasite, miks te läksite kompromissile ja seda seepärast, et laps saab oma tahet avaldada pärast 15 eluaastat. Kas te välistate täna võimaluse, et laps saaks Eesti kodakondsuse enne 15-aastaseks saamist. Pärast 15 eluaastat võib Eesti kodakondsusest loobuda ja astuda kas või Türgi kodakondsusesse, kui ta sinna vastu võetakse.

Kahtlemata on igal inimesel võimalus Eesti seaduste põhjal kodakondsusest vabaneda. Kuid see protseduur on suhteliselt keerukas ja kallis. Kui laps näiteks Türgi kodakondsust ei saa, võib tekkida olukord, et teda Eesti kodakondsusest ei vabastata. See probleem on märksa komplitseeritum kui pealtnäha tundub.

Tänan! Kolleeg Igor Sedašev.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kaasettekandja! Võib-olla oli minu esimene küsimus adresseeritud valele inimesele. Kas teie võite vastata, mida muudab sisuliselt komisjoni poolt aktsepteeritud § 15 punkti 1 lõige 5 ja sellele järgnev punkt 2 praegu kehtivas kodakondsuse seaduses?

Täpsustan. Paragrahvi 1 lõige 2  on uus tekst. See sätestab, et neid üldnõudeid, mis on esitatud kodakondsuse seaduses Eesti kodakondsuse saamiseks, ei rakendata. Ma ei hakka neid üldnõudeid refereerima, teil on võimalus vaadata kehtivast kodakondsuse seadusest (§  6 punktid 2 ja 5). Sama paragrahvi lõike 1 punkt 5 sätestab, et Eesti kodakondsuse saamise eeltingimuseks on see, et isik on omandanud eesti keele vajalikul tasemel koolis. Samuti lähtutakse eeldusest, et õppekeelega kooli lõpetanu on suuteline sooritama eesti keele eksami. See on põhiline erinevus.

Tänan! Jüri Adams, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Ma töötan samuti põhiseaduskomisjonis. Me oleme täna rääkinud väga palju poliitikast ja väga vähe seaduse normitehnikast. Ma leian, et meie arvamused lähevad lahku näiteks § 19 kohta, kus tuleb välja, et kolmeaastane laps peab kirjutama kirjaliku sooviavalduse või § 14.1 kohta, kus räägitakse lahutatud vanemate diskrimineerimisest, kes osalevad oma lapse kasvatamisel. Nüüd tahetakse sätestada kontakti kaotamise mõiste, mis ei ole kuidagi juriidiliselt defineeritav. Komisjoni liikmetel on nendes küsimustes ühine arusaamine. Minul on järgmine küsimus. Kui härra välisminister tegi ettepaneku kõik muudatusettepanekud tagasi lükata ja jääda esialgse teksti juurde, siis see tähendab, et juriidilisest seisukohast on tegemist kõige absurdsema tekstiga, millele Riigikogu liikmed peavad hakkama uuesti tegema parandusettepanekuid, mis on juba kord tehtud. Eelnõu on juba pool aastat menetluses olnud. Sellega garanteeritakse veel vähemalt pool aastat pingelist tööd, et saavutada vähemalt eelnõu praegune tase. Ma paluksin menetluslikust ja normitehnilisest aspektist kommenteerida seda, mida meie tänaste hääletuste üks või teine tulemus võib kaasa tuua edasisele tööle selle eelnõu edasisele kallal?

Ma saan toetavaid hinnanguid komisjonis tehtud tööle. Osaliselt puudutab juba enne eelnõu esimest lugemist toimunud arutelu, see tähendab seaduseelnõu esimest versiooni, mille valitsus oli esitanud ja milles oli hulk puudusi. Kahtlemata kõik komisjoni liikmed mäletavad, et see oli peamisi põhjusi, miks mindi üle uuele alustekstile. Nüüd sellest, millised võimalused tekivad eelnõu edasisel menetlemisel. Millised võivad olla protseduuriliselt võimalikud lahendused? Üks lahendus on see, et Riigikogu taastab vana, valitsuse esitatud algse teksti. Kuna põhiseaduskomisjon nii või teisiti nimetatud seaduseelnõu lugemise katkestab, siis on avatud võimalus uuteks muudatusettepanekuteks. Kas need võimaldavad viia eelnõu lõpphääletusele mõnel järgneval kuul või mitte, sellele ei saa ma hetkel vastata. See sõltub muudatusettepanekute sisust. Õigupoolest on olukord samasugune ka siis, kui Riigikogu otsustab algteksti muuta. See tähendab seda, et eelnõu teine lugemine ikkagi katkeb ja võetakse vastu muudatusettepanekuid uuele algtekstile. Millised on need muudatusettepanekud, seda ei saa samuti praegu kommenteerida. Kolmas võimalus: jäädakse varasema algteksti juurde ja arvestatakse ka mõnda muudatusettepanekut, mis on esitatud algtekstist lähtudes. Põhiseaduskomisjoni otsus jääb ikkagi jõusse, see tähendab, teine lugemine katkestatakse ja avatakse võimalused uute muudatusettepanekute tegemiseks põhjusel, sest praegused muudatusettepanekud ei kõrvalda neid vastuolusid, mida juhtivkomisjon nägi. Milline ka ei oleks Riigikogu tänane otsus, tegemist ei ole seaduseelnõu lõpliku variandiga, mis võiks minna lõpphääletusele, sest see seadus eelnõu ei ole vastuvõtmiseks küps.

Tänan! Teile on esitatud ka mõned kirjalikud küsimused.

Esimene kirjalik küsimus on Mart Laarilt. Loen selle ette. "Paluksin teie kommentaari välisministrile esitatud küsimustele, mis puudutavad Euroopa riikide suhtumist endise NSV Liidu kodanikesse. Kas nad tõesti suhtuvad nendesse kui kodakondsuseta isikutesse?" Ma olen sunnitud pöörduma ajaloo poole. Teatavasti rakendas Vene Föderatsioon 1991. aasta 25. detsembrist riikide suhtes topeltstandardit, mis tähendas seda, et riikide suhtes, kes kunagi ei kuulunud Nõukogude Liitu, kehtestati põhimõtteliselt selline kord, et endised NSV Liidu kodanikud loeti Vene Föderatsiooni kodanikeks. Niinimetatud uutes riikides, mille hulka ei arvatud ainult praegusi SRÜ riike ja ka kolme Balti riiki, rakendati teist põhimõtet ja kehtestati kord, mille järgi endine NSV Liidu kodanik võis registreerida ennast Vene Föderatsiooni kodanikuks, aga ei kuulunud automaatselt Vene kodakondsusesse. See kaotas tegelikult väljaspool endist Nõukogude Liitu jäävates riikides probleemi, kas need isikud on Vene Föderatsiooni kodanikud või ei ole. Lääneriikidele oli see variant vastuvõetav. Probleem võib nendes riikides tekkida ainult nende isikutega, kes olid endise NSV Liidu kodanikud, kuid asusid Lääneriikide territooriumile. Nende isikute suhtes on Euroopa riigid püüdnud panna vastutuse uutele riikidele, sealhulgas Balti riikidele ja ka SRÜ riikidele. Lääneriigid rõhutavad tõepoolest, et ükski isik ei tohi jääda ilma kodakondsusest. Aga see vastus oleks hüpoteetiline, sest seda probleemi tegelikult ei ole. Igal juhul tegemist on topeltstandardiga, seda ei saa eitada.

Tänan!

Teine kirjalik küsimus on härra Sedaševilt. "Mina küsisin konkreetselt, et kui kehtivas kodakondsuse seaduses lõige, mis reguleerib eesti keele oskust, milleks on seda vaja dubleerida § 15¹ punktis 2?" Ma pean uuesti rõhutama asjaolu, et nimetatud keelenõuded on erinevad. Ühed seavad keeleeksami tingimused, teised eelduse, et isik on sooritanud keelekursuse koolis, need tingimused ei ole samasugused. Mul ei ole mõtet hakata neid tekste kõrvutama ja ette lugema. Esitatud keelenõuded ei laiene nendele isikutele, keda on loetletud seaduseelnõu §-s 15^1., Need on erinevad nõuded, seepärast on vaja esitada see regulatsioon.

Suur tänu, Mart Nutt ettekande ja vastuste eest! Avan läbirääkimised. Sergei Ivanov, kõne puldist.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Lugupeetud välisminister on rääkinud lapse õiguste konventsioonist ja Euroopa soovitustest, ma ei hakka kõike kordama. Aga ma tahan veel kord rõhutada mõningaid asju. Eesti on ühinenud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mille artikkel 7 sätestab, et alates sünnist on lapsel õigus omandada kodakondsus ning osalusriigid tagavad nende õiguste ellurakendamise kooskõlas oma seaduste ja kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusaktidest, eriti siis, kui muul viisil jääb laps kodakondsuseta. Käesoleva aasta 7. novembrist on Euroopa Nõukogu liikmetele allakirjutamiseks avatud Euroopa kodakondsuse konventsioon, mille artikkel 6 lõige 2 sätestab, et iga riik näeb oma õigusaktides ette võimaluse omandada kodakondsus lastel, kes on sündinud antud riigi territooriumil ja kellel ei ole sünni järgi mõne teise riigi kodakondsust. Ma ei kujuta ette, kuidas me täidame Kopenhaageni kriteeriume ja ka Euroopa Komisjoni arvamust muulaste naturalisatsiooni kiirendamise kohta, kui me ei võta kuulda isegi Euroopa riikide ja organisatsioonide heatahtlikke soovitusi ja ei suuda positiivselt tõlgendada rahvusvahelisi konventsioone. Ma olen kriitiline valitsuse poolt tehtud seaduseelnõu suhtes, sest omavoliliselt piiratakse laste õigusi 1992. aastaga. Lapse õiguse konventsioon laieneb kõikidele lastele. Poliitikutel tuleb teha vahet lapse õiguste ja oma poliitiliste ja ideoloogiliste seisukohtade vahel. Me räägime lapse õigusest, mitte restitutsioonist, okupatsioonist või mistahes muust. Seda eelnõu varianti, mille on sünnitanud põhiseaduskomisjon, võib nimetada Eesti-vastaseks. See on seaduseelnõu, kus kõik on pööratud pea peale kahjustab Eesti tuleviku arengut, Eesti mainet demokraatlikus maailmas. See võib kujuneda oluliseks piduriks meie teel Euroopa Liitu. Põhiseaduskomisjoni seisukoht on pehmelt öeldes vastutustundetu. Kas tõesti Eesti riigis venelaste-vastane kompleks ning kitsad parteilised huvid ja võimuiha on tugevam kainest mõistusest ja vastutusest Eesti tuleviku ees? Te võite öelda, et kodakondsuse küsimus on maailmavaate küsimus. Jah, on küll. Ja see on ka poliitiline küsimus. See on arusaam meie elust, meie väärtustest. Kui me jätkame sellist kodakondsusepoliitikat, ootab meid Läti sündroom. Kui Riigikogu, olles kinni tagurlaste kompleksis, ei suuda adekvaatselt reageerida ühiskonnas toimuvatele muudatustele, siis häbistame end kogu maailma silmis. Euroopa Liit, USA, Venemaa ja teised riigid avaldavad survet nii palju ja nii kaua, kuni poliitikutel mõistus pähe tuleb. Võib tekkida oht, et sellel ajal, kui püütakse nii pühalikult ja kunstlikult hoida muulasi eemal Eesti kodakondsusest, võivad ühiskonnas ja poliitikas hakata arenema protsessid, mis hoopis rohkem mõjutavad meie ühiskonda ja riigi tulevikku ning stabiilsust. Eesti vajab täiesti uut lähenemist kodakondsuse problemaatikale. Alustada tuleb lastest. Kõik lapsed, kes on jäänud kodakondsuseta, peavad selle saama. Ei saa toimuda mingisugust integratsiooni, kui inimene on jätkuvalt välismaal, kui inimesed on välismaalased ja teiste riikide kodanikud. Vastasel juhul ühiskonnas jätkub separatism ning võib tulla territoriaalne ja kultuurautonoomia. Kõige tähtsam on see, et me loome koos ühiskonda, kus me ise tahame elada ja me teeme seda mitte mingi rahvusvahelise institutsiooni või mõne teise riigi jaoks. See tsirkus, mis toimub täna kodakondsusseaduse probleemi ümber, on Eestile alandav. Kolleegid! Vene väed on ammu läinud ja me peame käituma nagu Euroopa suveräänne riik. Ma ütlen veel kord ütlen, on aeg tulla puu otsast alla. Aitäh!

Suur tänu! Lauri Vahtre, kõne puldist.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Siin süüdistati mind pilkava tooni ja iroonia pärast, ma soovitan ka mõnel teist sellest hoiduda. Aga nüüd asjast. Me kuulsime, et valitsuse esitatud seaduseelnõu eesmärk on vähendada kodakondsuseta isikute arvu. Mulle tuli meelde probleem kirjaoskamatutega Venemaal pärast revolutsiooni. Põhimõtteliselt oli kaks võimalust: kas likvideerida kirjaoskamatud või likvideerida kirjaoskamatus. Nõukogude Venemaa valis selle tee, et asus likvideerima kirjaoskamatust. Aga selle geniaalse mõtte peale, mida meil siin üritatakse juurutada, kuulutada kirjaoskamatud lihtsalt kirjaoskajateks, ei tuldud. Nii et inimkond areneb ja meie ühes inimkonnaga. Teiseks. Lapseõiguse konventsioon, millele siin nii palju on viidatud, ütleb, et lapsel on õigus omandada kodakondsus alates sünnihetkest. Mitte sõnagi ei ole öeldud selle kohta, et lapsel on õigus omandada oma sünniriigi kodakondsus sünnihetkest. Selle klausli mõte konventsioonis on see, et juhul, kui riik ei kuulu nende riikide hulka, nagu USA, kes loevad oma territooriumil sündinud lapsed automaatselt oma riigi kodanikeks, siis ei ole sellel riigil õigust keelduda tunnistamast last oma vanematega samas kodakondsuses olevaks. Järelikult, kui tekib probleem kodakondsuse omandamisega teatava hulga inimeste lastel, siis saab see olla tõeliselt probleemiks ainult nende inimeste puhul, kellel pole võimalik omandada ühegi riigi kodakondsust. Juhul, kui me kirjutaksime sellesse seaduseelnõusse, mille üle me arutleme, et jutt käib lastest, kelle vanematel pole võimalik omandada ühegi riigi kodakondsust, siis mina teatan, et mina võiksin seda eelnõud siis toetada. Kolmandaks. Palju on viidatud Euroopale ja Euroopa nõuetele. A priori on selle taga ühine luul, et me tahame Euroopa Liitu, ükskõik mis tingimustel. Pidagem nüüd hoogu, austatud kolleegid! Mõtelgem järele, miks me tahame Euroopa Liitu. Mina, naiivne inimene, arvasin siiani, et me tahame sinna seepärast, et elada edasi täisväärtusliku vaba rahvana nii nagu kohustab seda meie põhiseadus. Aga nüüd tekib küsimus, et me tahame Euroopa Liitu hoopis selleks, et larpida läätseleent, nii et vats rebeneb ja kui see on tõesti meie eesmärk, siis loomulikult saan ma aru, et läätseleeme eest tuleb esmasünniõigus maha müüa. Või on veel mingi muu seletus, näiteks patoloogiline vajadus kuulda kiitusi, tunda oma pealae peal Max van der Stoeli paitavat kätt. Meil valitseb pöörane hirm Läti sündroomi ees. Mina olen Läti üle uhke, et ta on suutnud vastu seista jõhkrale ja agressiivsele survele. Kui me võtame vastu valitsuse poolt esitatud eelnõu selle esialgsel kujul, siis tõsised probleemid ei lõpe, vaid alles algavad ja sellisel juhul ma näen Eesti tulevikku üsna süngetes värvides. Väide, et rohkem nõudmisi ei tule, on sageli kuuldud. See väide on niivõrd loll, et seda polegi võimalik kommenteerida, isegi vist Toomas Uba mitte. Kindlasti tuleb veel palju nõudmisi. Alles äsja kuulsime ühte järgmist nõudmist minu eelkõneleja suust. Ikka on liiga vähe antud, ikka püsivad mingisugused üleliigsed piirangud. Aga uskuge mind, peatselt tuleb ka kõige tähtsam nõue, see tähendab teise riigikeele nõuet. Tõenäoliselt esitatakse see nõue meile just siis, kui me oleme jõudnud Euroopa Liidu lävepakule, mitte praegu, kui meil on sinna veel pikk maa minna. Mida me siis teeme, kui lävel öeldakse meile: tehke see viimane asi ka ära, kehtestage teine riigikeel ja te saate Euroopa Liitu! Piltlikult öeldes tähendab see nõudmist, et me end Euroopa Liidu uksel maha laseksime...

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Jah, ma natuke palun. Ja kui sel hetkel juhivad Eesti riiki sama põhimõttelagedad tegelased kui täna, küllap siis lasemegi end maha ja saamegi Euroopa Liitu postuumselt, see tähendab, et ei saa, sest meid enam ei ole. Selline käitumisviis, mida valitsus meilt praegu nõuab, on äärmiselt vastutustundetu või lausa alatu seepärast, et me pärandame oma järeltulijatele mitte Eesti Vabariigi, vaid uue Põhja-Iirimaa. Ma tänan!

Suur tänu! Jüri Adams, kõne puldist.

Aitäh, härra juhataja! Täna on tõesti endasse vaatamise öö. Kujundeid, ilusaid kujundeid on siin täna palju kuuldud. Härra Ivanov kutsus meid puu otsast alla tulema. Ausalt öeldes ei tunne ma ennast puu otsas väga halvasti, kuigi ma olen valmis usukuma, et puu all võib ka hea olla. Minu põhiprobleem on see, et ma olen Riigikogu saadik, kes on siia valitud ja minu arvates need kodanikud, kes andsid hääled minu poolt, tahavad, et ma oleksin härra Ivanovi mõttes puu otsas. Nii et mul tekib lõhestatud lojaalsuse küsimus. Me ei ole üksikisikud, me esitame oma valijaskonda. Härra Ivanov ütles, et põhiseaduskomisjonis mängisid psühholoogilised kompleksid ja et seal mängiti poliitilisi mänge ja teostati võimuiha. Ei, härra Ivanov!. Seal esindati ja esindatakse oma valijate mandaati. Kui valijad annavad teistsuguse mandaadi, siis on asi teistmoodi. Siin on täna juttu olnud Eesti huvidest ja sellest, mis on mitmest alternatiivist rohkem Eesti huvides. Olen seda juttu tuhat korda kuulnud. Enamik minu eakaaslasi mingil ajahetkel seisnud dilemma ees, kas astuda kommunistlikku parteisse või mitte astuda. Kõik vaidlused, mis tollel ajal käisid, keskendusid küsimusele, mis antud hetkel on rohkem Eesti huvides. Eesti on iseseisev riik, kommunistlikku parteid enam ei ole, aga need dilemmad korduvad teiste nimede all üha edasi. Need dilemmad on vist igavesed ja ei sõltu sellest, kuidas keegi neid ühes või teises olukorras lahendas. Ilmselt peame neid jälle lahendama. Meie probleem on see, kas me peame valijatelt küsima või annavad valijad meile hinnangu järgmistel valimistel. Ma nõustuksin ainult ühe härra Ivanovi väitega. Ta ütles, et see tsirkus, mis täna kodakondsuse seaduse eelnõuga toimub, ei ole Eesti riigi vääriline. Ma olen sellega nõus. See ei ole Eesti riigi vääriline.

Suur tänu! Olav Anton, kõne puldist.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Pärast Isamaaliidu kõnesid on ainult üks võimalus. (Joob vett. Naer saalis.)

Toomas Alatalu, kõne puldist.

Nii. Lugupeetud Öö-Riigikogu! Tegelikult tahtsin teatrist rääkida, aga kuna see sõna lörtsiti siin ära, siis ma ei kasuta enam seda kujundit. Tõesti oli huvitav jälgida, kuidas kõik teavad, et tegelikult on probleem hoopis milleski muus, ent kõik etendavad suurepäraselt juba kätteõpitud rolli. Tegelikult tahan öelda seda, et niisuguses olukorras, milles me rahvusvahelisel areenil praegu viibime, oleme juba kord olnud. Üks troika juba pani meie ümber tiireldes pani oma paberi Välisministeeriumis lauale. Sellest neljast aastast, mis on mööda läinud, ei ole me kuigi palju õppinud. Kuigi on öö, katsume ikkagi vaadata ja näha, mis meie ümber tegelikult toimub. Püüdkem asju natuke kainemalt analüüsida. Käesolev eelnõu esitati menetlusse 9. detsembril. Kas tõesti oli vaja meie parandusettepanekud formuleerida alles 9. juuniks? Nüüd ma mõistan, miks seda tehti, sest paar päeva hiljem toimus üks sündmus, kus selle vastu huvi tunti. Tegelikult me formuleerisime ainult ühe variandi. Tark poliitik formuleerib alati kaks või kolm varianti. Mina formuleerisin oma variandi põhimõtteliselt hoopis teistsugusena, nagu see oli valitsuses. See on alternatiiv. Kui keegi suvatses sellega tutvuda, siis ta nägi, et me alustame võimalusest anda ennekõike kodakondsus lastele. Me ei lükka seda põhimõtet edasi. Mind huvitas, milliseks kujuneb reageering. Minu ettepanekut ei peetud vajalikuks kuhugi edastada, kuigi kõik teised ettepanekud, nagu te teate, läksid momentaalselt välismaale. Ma julgen siin öelda, Välisministeeriumi tegevus selles küsimuse lahendamisel on vastutustundetu. Välisministeeriumis ollakse kõige paremini kursis sellega, mis toimub mujal maailmas, mida meilt oodatakse ja tahetakse. Kui soovite, läheme veelgi konkreetsemaks. Me arutasime seda eelnõu esimest korda märtsis, kui sündmused olid juba hargnemas. Kas Välisministeerium ei pannud siis seda tähele, et Lätis tõsteti momentaalselt täpselt seesama Max van der Stoeli nõue päevakorda. Lätlased on selle probleemiga tegelnud kaks kuud, meie ainult ühe nädala. Nii et ma ei ütleks, et see on puhtalt Läti sündroom, vaid Eesti-Läti sündroom. Kui me tegime esimese käigu 9. detsembril, siis me teadsime suurepäraselt, et Läti on samas seisus. Kas me rääkisime eelnevalt lätlastega need asjad läbi? Ei. Kui me ütleme, et meil on praegu väga head ettepanekud, siis ma küsin, kes meie häid ettepanekuid Läänes teavad? Me viitasime siin Prantsuse kodakondsuse seadusele parandustele. Vahepeal kümned meie inimesed käinud Pariisis. Kas te olete seal meie eelnõu näidanud? Kas te olete seda tutvustanud, sellele toetust palunud? Peab tunnistama, et me oleme praegu üksi oma geniaalsete ideedega. Me ei ole suutnud neid välja pakkuda ja praegu on valitsus olukorras, kus ta pakub tagasiminekut vana variandi juurde, mida tutvustati 9. detsembril. Me oleme välispoliitikas pool aastat maha mänginud. Milline võiks olla väljapääs? Meie tõeline pale ilmneb kohe, kui me hakkame parandusettepanekuid hääletama. Ma kordan veel kord: minu põhimõtteline seisukoht on alati olnud, et poliitikas on alati rohkem lahendusi kui üks. Kui nüüd öeldakse, et õige on ainult üks ettepanek, siis ma olen raudselt veendunud, et ka seda ühte ettepanekut on võimalik teha meile kõigile vastuvõetavaks. Aitäh!

Suur tänu! Andres Tarand, sõnavõtt kohalt.

Aitäh! Mulle jääb siiski üks asi arusaamatuks. Muidugi on Toomas Alatalu kõned on alati sütitavad ja nauditavad. Aga mulle jääb arusaamatuks see, et viimasel ajal on levinud niisugune stiil, et valitsuskoalitsioonist tuleb valitsuse kohta eriti terav kriitika. Jääb täiesti arusaamatuks, miks inimesed, kes istuvad valitsuskoalitsioonis, seda valitsust seedivad, kui kõik on valesti, nagu Alatalu just praegu meile rääkis? Kas tõesti seisneb parlamentarism selles, et midagi teha ei saa ja me istume siin selleks, et kuupalka saada? Milles seisnes praegu Alatalu küsimus? Aitäh!

Tänan! Toomas Alatalu soovib faktiliseks õienduseks sõna. 1 minut.

No, Tarandiga saab hakkama ka 20 sekundiga. Alatalu küsimus on lihtsalt selles, et on hea viidata siia ja sinna ja kui soovite, siis ma tuletan meelde ühte asja. Esmaspäeva hommikul selgus, et teatud seltskond, kuhu kuulub ka Andres Tarand, arvestas võimalusega, et seda eelnõu on võimalik vastu võtta alles aasta pärast. See on absoluutselt vale ajaline lähenemine.

Tänan! Teen ettepaneku lõpetada läbirääkimised. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele ettepaneku lõpetada läbirääkimised. Selle poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu on 2, 2 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Mart Nutt? Ei soovi. Siis hakkame läbi vaatama muudatusettepanekuid. Isamaaliidu fraktsioon on teinud ettepaneku katkestada eelnõu 747 teine lugemine enne parandusettepanekute hääletamist. Panen selle hääletusele. Aga enne hääletust palub Isamaaliidu fraktsioon viis minutit vaheaega. Vaheaeg lõpeb kell 2.54. V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud. Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele Isamaliidu fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 747 teine lugemine enne muudatusettepanekute hääletamist. Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 38, erapooletu ei ole keegi. Ettepanek on tagasi lükatud. Ma paluks kõnepulti Mart Nuti. Meil seisab ees konkureeriv hääletus koos põhitekstiga.

Kui võib, siis ma täpsustaksin ja selgitaksin paari asja. Konkureeriv hääletus on tõepoolest kohustuslik, aga kuna komisjon on põhiteksti asendanud, siis kui põhiteksti hääletusele ei panda. Muudatusettepanekutel ei ole tähtsust, sest need on tehtud vanale põhitekstile. Kui Riigikogu otsustab pöörduda tagasi vana teksti juurde, mis oli jõus pärast eelnõu esimest lugemist ja mida põhiseaduskomisjon oma ettepanekuga muutis, siis need muudatusettepanekud, mis on tehtud vanale tekstile, on aktuaalsed.

Kas Aap Neljasel on protseduuriline küsimus? Palun, Aap Neljas!

Aitäh, härra juhataja, mul on protseduuriline ettepanek. Et vähendada konkureerivate voorude arvu, siis ma võtan oma muudatusettepaneku nr 3 tagasi, sest mind rahuldab komisjoni poolt pakutud uus tekst.

Tänan! Aap Neljase muudatusettepanek nr 3 on autori soovil tagasi võetud. Lugupeetud kolleegid! komisjon on teinud ettepaneku konkureerivaks hääletuseks, millest langeb välja ettepanek nr 3. Hääletamisele kuuluvad muudatusettepanekud nr 1, 2, 4 ja põhitekst. Alustame konkureeriva hääletuse esimest vooru. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. See ettepanek sai 23 poolthäält. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Nr 2 sai 8 poolthäält. Panen konkureerivale hääletusele ettepaneku nr 4. Ettepanek nr 4 sai 7 poolthäält. Panen konkureerivale hääletusele põhiteksti. Põhiteksti poolt anti 35 poolthäält. Seega langes esimeses voorus välja muudatusettepanek nr 4. Alustame konkureeriva hääletuse teist vooru. Panen hääletusele ettepaneku nr 1. Muudatusettepaneku nr 1 poolt anti 25 poolthäält. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Ettepaneku nr 2 poolt anti 5 poolthäält. Panen hääletusele põhiteksti. Põhiteksti poolt anti 38 poolthäält. Teises voorus langes välja muudatusettepanek nr 2. Alustame konkureeriva hääletuse kolmandat vooru. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Muudatusettepanek nr 1 sai 24 poolthäält. Panen hääletusele põhiteksti. Põhiteksti poolt anti 38 poolthäält. Seega võitis konkureeriva hääletuse põhitekst. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele põhiteksti koos poolt- ja vastuhäältega. Põhiteksti poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu on 23, erapooletu ei ole keegi. Põhitekst on aktsepteeritud. Milline on põhiseaduskomisjoni seisukoht?

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjoni teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Muudatusettepanekud palun esitada 17. septembriks kella 13-ks.

Tänan! Kolleeg Olev Raju.

Tabelis on veel üks muudatusettepanek.

Ma palun Mart Nuti korraks tagasi. Meil tekkis väike segadus. Kas muudatusettepaneku nr 5 kohta on probleeme või soove hääletada? Komisjon on seda aktsepteerinud. Autorid võivad oma ettepanekut kommenteerida. Sergei Ivanov? Ei soovi. Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Arvestades juhtimise käiku, saan ma aru, et te tühistate eelneva hääletuse, sest põhiteksti ei ole võimalik enne lõpphääletusele panna, kui kõik parandusettepanekud on läbi hääletatud.

Ei, see ei vasta tegelikkusele. Me teostasime konkureeriva hääletuse esimeste muudatusettepanekute suhtes. Muudatusettepanek nr 5 ei kuulunud konkureeriva hääletuse hulka. Nii et asi on täiesti korrektne. Kas komisjon soovib kommenteerida muudatusettepanekut nr 5?

Ei soovi. Komisjon aktsepteeris uue alusteksti, sellega osutus muudatusettepanek nr 5 automaatselt lahendatuks.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Selle ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 34, 5 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud ja juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu 747 teine lugemine katkestatakse.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ESTPLA 6 kohta käiva vastastikuse mõistmise memorandumi Eesti jalaväerühma positsioonidele paigutamise kohta Bosnia--Hertsegoviinas rahvusvahelistes stabiliseerimisjõududes Taani Pataljoni koosseisus ratifitseerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekande teeb kaitseminister härra Andrus Öövel.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus jääb oma esimese lugemise käigus esitatud seisukohtade juurde ja teeb ettepaneku ratifitseerida Taani Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline vastastikuse mõistmise memorandumi ESTPLA 6 kohta. Suur tänu teile!

Suur tänu! Kas on küsimusi. Kolleeg Jüri Adams.

Lugupeetud härra minister! Mis on juhtunud teie kuulsa ilukõnega, et see nii lühikeseks jäi?

Mul on siiralt kurb, härra Adams, et te ei töötanud viimastel päevadel Riigikogus. Ma olen juba kaks korda piirdunud kolmelauseliste kõnedega. See ei ole harukordne juhtum, vaid reegel.

Tänan, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kaasettekande riigikaitsekomisjoni nimel esitab kolleeg Enn Tarto.

Lugupeetud Riigikogu! Muudatusettepanekuid riigikaitsekomisjonile ei saabunud ja riigikaitsekomisjoni teeb ettepaneku suunata eelnõu lõpphääletusele ja see seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust?

Jah, komisjon on veendunud, et eelnõu vajab vastuvõtmiseks vähemalt 51 poolthäält.

Tänan! Avan läbirääkimised. Kas võib läbirääkimised lugeda peetuks? Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ei soovita. Komisjoni ettepanek on suunata eelnõu lõpphääletusele ja see vajab vastuvõtmiseks 51 poolthäält. Kohaloleku kontroll. Kohal on 60 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele eelnõu 905. Selle eelnõu vastuvõtmise poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletu ei ole keegi. Eelnõu 905 on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekande teeb minister proua Andra Veidemann. Kaasettekande valitsuse poolt teeb Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor härra Andres Kollist.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus on kindlasti üks nendest seadustest, mille järele me oleme pikka aega puudust tundnud. Selle eesmärk on reguleerida suhteid, mis tekivad välismaalasele Eestist väljasõidukohustuse ja Eestisse sissesõidukeelu kohaldamisel, sätestada nimetatud kohustuste kohaldamise alused ja kord kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Väljasõidukohustuse eesmärk on tagada välismaalase riigis viibimist reguleerivate seaduste, eelkõige välismaalaste seaduse sätetest kinnipidamine ja nende täitmine ning riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste illegaalsete immigrantide lahkumine riigist. Need on olulised instrumendid riigi migratsioonipoliitika elluviimisel. Sissesõidukeelu instrumendi eesmärk on eelkõige tagada riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse. Käesoleval ajal on välismaalase Eestist väljasõidu kohustuse ja sissesõidukeelu põhialused sätestatud välismaalaste seaduses. Välismaalaste seaduses on nimetatud problemaatika reguleeritud ainult ühe paragrahvi kahe lõikega. Praegu puudub Eesti õigusregulatsioonis väljasaatmise, vastavate otsuste tegemise ja väljasaatmise täideviimise kord. Puudulikult on nimetatud küsimused reguleeritud ka haldusõigusrikkumiste seadustikus. Ükski Eesti õigusakt ei sätesta, kelle pädevuses on Eestist lahkumise ettekirjutuse tegemine. Samuti on reguleerimata välismaalasele Eestisse sissesõidukeelu kehtestamise alused, kord ja vastavate valitsusasutuste pädevus, kuigi välismaalaste seadus sätestab, et välismaalasele võib kehtestada tähtajalise või alalise keelu Eestisse sissesõiduks. Põhiseaduse § 20 järgi ei ole võimalik nimetatud korda kehtestada ega täpsustada seadusest alamalseisvate õigusaktidega. Need küsimused kuuluvad otseselt Riigikogu pädevusse. Selline puudulik regulatsioon ei taga riigi julgeoleku jaoks üliolulise sissesõidukeelu instrumendi funktsioneerimist, mis peab välistama riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides riigile ebasoovitavate välismaalaste viibimise Eesti riigi territooriumil. Sissesõidukeelu kehtestamine tugineb rahvusvahelise õiguse põhimõttele, mille kohaselt riigil on suveräänne õigus otsustada, kas ta soovib välismaalase viibimist oma territooriumil või mitte. Üldjuhul ei ole välismaalasel kaasasündinud subjektiivset õigust elada just nimelt Eesti Vabariigi territooriumil. Selline õigus võib välismaalasel tekkida real juhtudel seoses põhiõiguste ja vabadustega. Riigi suveräänne õigus on otsustada välismaalase viibimise üle riigi territooriumil. Võimalus piirata põhiõigusi ja vabadusi kohustab seda valdkonda reguleerima seadusega. Välismaalase ebasoovitavus riigile ja sissesõidukeelu kohaldamine võib tuleneda paljudest asjaoludest. Näiteks võib välismaalane ohustada Eesti õiguskorda, sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist turvalisust. Eestist lahkumise ettekirjutus on haldusakt, millega välismaalast kohustatakse iseseisvalt riigist lahkuma ettekirjutusega määratud tähtaja jooksul. Välismaalase suhtes võidakse kohaldada järelevalve meetmeid, ta on kohustatud teavitama pädevaid asutusi elukoha vahetusest, reisidokumendi hoiule andmisest jne. Väljasaatmisel võib välismaalase kinni pidada ja toimetada ta riigipiirile, et tagada tema sunniviisiline lahkumine Eestist. Väljasaatmise otsuse teeb halduskohtunik, kuna väljasaatmise kui äärmusliku haldussunnivahendiga kaasneb välismaalase põhiõiguste ja vabaduste piiramine. Väljasaadetav isik, kelle suhtes ei ole võimalik väljasaatmise otsust täide viia, paigutatakse väljasaatmislaagrisse kuni väljasaatmise täideviimiseni või sellekohase otsuse tühistamiseni. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse eelnõu koostamisel on lähtutud Euroopa välismaalaste õiguses väljakujunenud põhimõtetest. Rõhutan seejuures inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mis on Eesti jaoks siduv. Konventsioonist tuleneb ka rida erinorme. Konventsioon käsitleb välismaalaste kohtlemist perekonna ühinemisel, samuti välismaalase riigist väljasaatmist ja sellekohast kaitset põhiõiguste aspektist lähtudes. Nii on keelatud isikute ebainimlik või alandav kohtlemine või karistamine, mis võib seisneda ka väljasaatmises endas või selles, et välismaalane saadetakse riiki, kus teda võib ees oodata selline kohtlemine. Samuti on eelnõu väljatöötamisel arvestatud Euroopa Liidu õigusakte, mis käsitlevad liikmesriikide välispiiride ületamist ja seal teostatavat kontrolli, immigratsioonipoliitikat kolmandate riikide kodanike suhtes ning sissesõidu ja liikumise tingimusi. Täpsem loetelu seda valdkonda reguleerivate Euroopa Liidu dokumentide on antud seaduseelnõule lisatud seletuskirjas. Eelöeldust selgub, kui tähtsa eelnõu menetlemisega on Riigikogu alustanud. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Iga eelnõu puhul tuleb mõelda ka inimestele, kelle jaoks see eelnõu on mõeldud. Mul oli võimalus 1994. aasta 31. augustil koos NATO vaatlejaga fikseerida olukord, kui Vene väed lahkusid. Nad viisid ära oma sõjatehnika, kuid kõik inimesed jäid illegaalidena siia. Ma juhtisin sellele tolleaegse peaministri Mart Laari tähelepanu. Ma küsin, kas tänasel valitsuse liikmel on andmed selle kohta, kui palju illegaale jäi 1994. aasta 31. augustil siia ja kui palju nendest on tänaseni Eesti Vabariigi territooriumil?

Enamik nendest, kes jäid Eesti Vabariiki pärast Vene vägede väljaviimist, ei jäänud siia illegaalidena, vaid vastavalt lepingule, mis sõlmiti Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel. Nende inimeste kohta koostati nimekiri ja neile alustati erandkorras elamislubade andmist. Selle asjaga tegeleb vastav juba mitmendat aastat ja ma olen praegu selle komisjoni esimees. Nii et enamik, kes siia jäid, ei olnud illegaali staatuses. Kui palju on meil praegu illegaale, sellele küsimusele ma kahjuks vastust anda ei oska. Ma arvan, et töö ja aktsioonid illegaalide hulga väljaselgitamiseks kannab vilja, kuid ma ei ole ülioptimist ega arva, et see arv saab neile teatavaks homme või ülehomme.

Tänan! Olav Anton, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Pean tõdema, et teid on tõesti vääralt informeeritud. Lepingud, mis sõlmiti Vene Föderatsiooniga, käivad nende isikute kohta, kes olid demobiliseeritud enne 12. juunit 1991. Need isikud, kes jäid siia 31. augustist 1994, ei kuulunud selle lepingu alla, sest Vene ja Eesti lepingu järgi pidi nad lahkuma koos vägedega. Ma usun, et me jõuame seda asja eelnõu esimese ja teise lugemise vahel klaarida. Teine sellega väga tihedalt seotud küsimus käib vautšerite kohta. Osa Vene sõjaväelasi sõlmisid lepingu Vene Föderatsiooni ja USA administratsiooni vahel. USA eraldas 25 miljonit USA dollarit, mille eest pidi ehitatama elamuid nendele sõjaväelastele, et lahkuvad Eesti Vabariigi territooriumilt. Nad ei lahkunud, vaid müüsid oma elamud maha ja on muutunud illegaalideks. Ma küsin, kas teil on andmeid, kui palju vautšeristidest illegaale jäi Eesti Vabariiki? Kui palju nendest on täna Eesti Vabariigis?

Tänan hea informatsiooni eest! Olgu tähendatud, et mitte kõik ei saanud vautšereid. Osa neist, kes oma korterid maha müüsid, on Eesti Vabariigist lahkunud. Nii et need üldistused ei pea täiel määral paika. Edasi. Ameerika Ühendriikide administratsiooniga ei ole sõlmitud mingeid leppeid, vaid tegemist on ühe organisatsiooniga, kes võis kuidagi olla seotud Ameerika Ühendriikide administratsiooniga. Kuivõrd Ameerika Ühendriikide administratsioon ei ole näinud selles mingisugust erilist probleemi, siis me oleme praegu kasutanud nende inimeste suhtes puhtpsühholoogilisi mõjutusvahendeid, et nad täidaksid oma kohustusi, mida nad on võtnud ühe organisatsiooni suhtes, mis asub Ameerika Ühendriikides.

Tänan, proua minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kas valitsus loobub kaasettekandest?

Jah, me loobume kaasettekandest.

Tänan! Kaasettekandeks põhiseaduskomisjoni nimel on sõna kolleeg Mart Nutil.

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Proua minister andis sisulistele küsimustele ammendava vastuse, ma piirdun ainult protokolliliste küsimustega. Põhiseaduskomisjon arutas seda seaduseelnõu 9. juunil. Põhiseaduskomisjon ei süüvinud üksikküsimustesse, jäädes seisukohale, tegemist on eeskätt tehnilise eelnõuga ja see vajab seetõttu ka tehnilist reguleerimist. Põhiseaduskomisjon toetas üksmeelselt otsust lõpetada täna eelnõu esimene lugemine. Muudatusettepanekud palun 17. septembriks kella 13-ks.

Aitäh, härra mart Nutt! Küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku lõpetada eelnõu 879 esimene lugemine. Teisi ettepanekuid arvamusi ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud surveseadme ja tõsteseadme ohutuse seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekande teeb majandusminister härra Jaak Leimann.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesolev eelnõu kehtestab surveseadme ja tõsteseadme valmistamise, kasutamise ning tehnilise kontrolli ja riikliku järelevalve teostamise õiguslikud alused. Asi on selles, et käesoleval ajal on nende seadmete valmistamist ja kasutamist reguleerivateks õigusaktideks Vabariigi Valitsuse määrused aastateks 1990--1992. Nendel õigusaktidel ja nendes sätestatud piirangutel ja kitsendustel puudub seega korrektne seaduslik alus. Eelnõu teenib ka teist eesmärki. See loob seadusliku aluse tehnilise järelevalve ja kontrolli ümberkorraldamiseks. Vabariigi Valitsuse tegevuskava Eesti integreerimiseks Euroopa Liitu näeb ette tehnilise järelevalve inspektsiooni ümberkorraldamise, mille alusel viiakse tema tegevus vastavusse Euroopa Liidu direktiividega ning Euroopa Liidu liikmesriikides väljakujunenud reeglite ja tavadega, mis seisneb põhimõttes eraldada tehnilise järelevalve inspektsiooni ülesannetest surveseadmete ja tõsteseadmete tehnilise kontrolli tegevus. Kui me selle seaduse vastu võtame ja tehnilise inspektsiooni ümber korraldame, siis saavutame riigi valitsemiskulude vähendamise ja loome aluse kontrollasutuse rahvusvaheliseks tunnustamiseks. See loob aluse vajaliku nüüdisaegse tehnilise baasi väljaarendamiseks. Eelnõukohaselt teostab edaspidi surve- ja tõsteseadmete tehnilist kontrolli selleks asutatud riigi äriühing. Käesoleva eelnõu koostamisel oleme kasutanud Soome tehnilise järelevalve seadusandlust ning mitme Euroopa riigi, nagu näiteks Rootsi, Saksamaa, Taani ja ka naaberriigi Läti kogemusi tehnilise kontrolli arendamisel. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Valitsus loobub kaasettekandest. Kaasettekande majanduskomisjoni nimel teeb komisjoni aseesimees Rein Kask.

Austatud juhataja, head kolleegid! Vabariigi Valitsuse on algatatud surveseadme ja tõsteseadme ohutuse seaduse eelnõu. Enne esimesele lugemisele saatmist majanduskomisjon koostöös eelnõu algataja ja Riigikogu juriidilise osakonnaga andnud eelnõule uue kuju, seda on muudetud ja täiendatud. Majanduskomisjon arutas eelnõu 15. juunil ja leidis, et eelnõu on esimesele lugemisele saatmiseks küps. Loomulikult on majanduskomisjoni arvamus kaugel sellest, et eelnõu on täiuslik. Nii et me ootame konkreetseid muudatusettepanekuid. Majanduskomisjon teeb täiskogule ettepaneku täna eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekud palun esitada 26. juuniks kella 12-ks. Selle poolt oli 6 majanduskomisjoni liiget, 1 jäi erapooletuks, vastu ei olnud keegi. Aitäh!

Tänan! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus käib § 19 lõike 1 kohta. Sea väidetakse, et tehnilise kontrolli teostamise eesmärgid asutatakse riigi äriühing. Kas te tutvustaksite seda protsessi, kuidas see toimuma hakkab?

Tehnilise kontrolli teostamiseks moodustatav äriühing asutatakse seaduse alusel, milleks on riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus.

Tänan! Olav Anton, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Igal tegevusel, eriti siis, kui seda tehakse riigi, valitsuse või riigi institutsioonide poolt, on kindel eesmärk. Millised eesmärgid on püstitatud sellele äriühingule? Minu arvates on see täielik nonsenss.

Aitäh! Äriühing asutatakse tehnilise kontrolli teostamiseks objektidel ja seadmetel, lähtudes selle seaduseelnõu sätetest.

Tänan! Kolleeg Nikolai Maspanov,

Tänan, härra juhataja! Kas riigi äriühingu moodustamine on ka kooskõlas monopolidevastase seadusega, nis varsti vastu võetakse? Kes teostab kontrolli praegu?

Praegu teostab kontrolli Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Lisaks riiklikule tehnilisele järelevalvele teostab inspektsioon tehnilist kontrolli ka nendel objektidel, mis on inspektsiooni põhikirja ja kehtivate seadusandlike aktidega ette nähtud. Praegu töötab inspektsioonis umbes 30 inimest, aga kui moodustatakse uus institutsioon, nagu selles eelnõus on öeldud, siis lähevad need 30 inimest üle äriühingusse, kui nende kvalifikatsioon vastab sellele tööle.

Tänan! Nikolai Maspanov, teine küsimus

Tänan! Ma arvan nii, et teatud hetkel privatiseerib see grupp inimesi, kes praegu teostab kontrolli, selle asutuse ja hakkab selle seaduse alusel tegutsema turul monopoolselt.

Kas see oli küsimus või oma arvamuse avaldamine? Ka mina võin siin oma isiklikku arvamust avaldada. Ma julgen siiski arvata, et selleks on olemas seadused, mis ei võimalda privatiseerida riigi poolt asutatud äriühingut, kui riik ei anna selleks nõusolekut.

Tänan, härra Rein Kask! Praegu ei ole läbirääkimiste aeg, praegu on aeg küsimuste esitamiseks. Küsimusi rohkem ei ole. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku lõpetada eelnõu esimene lugemine. Teisi ettepanekuid ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Sellega on meie istungi päevakord ammendatud. Istungi lõpp kell 3.40.