Kui kolleegidel on soovi esitada arupärimisi või eelnõusid, palun registreeruda. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Kolleeg Andres Varik, palun!

Aitäh, esimees! Lugupeetud Riigikogu! Eesti Maarahva Erakonna fraktsioon ja Koonderakonna fraktsioon võtavad Riigikogu menetlusest tagasi riigihangete seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu nr 291. Samas annab Maarahva Erakond menetlusse kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse eelnõu.

Austades algataja ja autori soovi on seaduseelnõu nr 291 Riigikogu menetlusest tagasi võetud. Kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Kolleeg Endel Eero, palun!

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Suvevaheaeg tuleb peale. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 141 palume pikendada Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse eelnõu nr 285 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 3. töönädalani. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 29. mail. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele sotsiaalkomisjoni esimehe poolt allakirjutatud sotsiaalkomisjoni ettepaneku pikendada Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 3. töönädalani. Palun hääletada! Nimetatud ettepaneku poolt on 48 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 4. Seaduseelnõu nr 285 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega on pikendatud vastavalt sotsiaalkomisjoni ettepanekule. Järgmisena palun Ants Käärma!

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjon palub pikendada individuaalelamukruntide erastamise seaduse eelnõu nr 194 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega kuni Riigikogu IV istungjärgu 6. töönädalani. Aitäh!

Austatud kolleegid, ma panen ka selle ettepaneku hääletusele. Kordan veel kord üle, et hääletamise motiivid selged oleksid. Maaelukomisjon palub pikendada individuaalelamukruntide erastamise seaduse eelnõu nr 194 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega kuni IV istungjärgu 6. töönädalani. Austatud kolleegid, palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu on 12, erapooletuid on 2. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu nr 194 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega on pikendatud. Kolleeg Tiit Made, palun!

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon palub pikendada komisjoni enda poolt algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 282 esimese ja teise lugemise vaheaega Riigikogu järgmise istungi 2. töönädalani.

Austatud kolleegid, panen ka selle ettepaneku hääletamisele. Majanduskomisjon palub pikendada seaduseelnõu nr 282 esimese ja teise lugemise vaheaega. Lugupeetud kolleegid, palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid on 2. Seaduseelnõu nr 282 esimese ja teise lugemise vaheaega on pikendatud Riigikogu järgmise istungjärgu 2. töönädalani. Järgmisena palun Sergei Ivanov!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Meie fraktsioon esitab kodakondsuse seaduse § 14 muutmise seaduse eelnõu. Kodakondsuse seaduse § 14 "Alaealisena Eesti kodakondsuse saamine koos vanema või lapsendajaga" muudetakse järgmiselt. Eestis sündinud või püsivalt Eestis viibiv alla 18-aastane alaealine loetakse Eesti kodakondsuse saanuks koos oma vanema või lapsendajaga vanema või lapsendaja taotluse alusel, millele on lisatud nende Eesti kodakondsust tõendav dokument, ning juhul kui Eesti kodakondsus on ainult ühel alaealise vanematest, notariaalselt tõestatud kokkulepe Eesti kodakondsust mitteomava vanemaga. Aitäh!

Kodakondsuse seaduse § 14 muutmise seaduse eelnõu kuulub põhiseaduskomisjoni kompetentsi. Tänan! Kolleeg Tõnis Lukas, palun!

Austatud esimees, lugupeetud kolleegid! Eilsel valitsuse pressikonverentsil saime näha valitsuse ministrite uljast ja natuke üleolevat suhtumist parlamendist tulevate seaduste algatuste suhtes. Isamaaliidu fraktsioon on andnud menetlusse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 342 eesmärgiga reguleerida üht reguleerimisala, mis on toonud kaasa küllalt palju mõistmatust ja ka tülisid omavalitsuste vahel. Teine selle seaduseelnõu mõte oli võib-olla see, et ta oleks andnud Riigikogule võimaluse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisel mitte tegelda ainult poliitilise küsimusega, mis on esitatud ka vene fraktsiooni analoogilise muudatusettepaneku näol. Kuna aga olukord on selline, siis Isamaaliidu fraktsioon ei taha takistada koostööalti ja kodurahu ihkava koalitsiooni tormakat seadusandlikku tegevust ja võtab oma seaduseelnõu nr 342 menetlusest tagasi. Aitäh!

Austades autorite ja algatajate õigusi, on seaduseelnõu nr 342 Riigikogu menetlusest tagasi võetud. Kolleeg Jüri Adams, palun!

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Saadikuühendus Isamaaliit ja Parempoolsed annavad teile üle haldusjaotuse seaduse uue tervikeelnõu. See erineb meil viimasel ajal menetletud ja ka teie enamuse poolt vastuvõetud, vist nüüd ka seaduseks saanud eelnõust selle poolest, et ta püüab tõestada, et praeguse valitsuskoalitsiooni kurss omavalitsuse likvideerimisele pole sugugi mitte ainuvõimalik, vaid on, vastupidi, võimalik ka võtta poliitiline kurss omavalitsuste kasvule ja arenemisele, ja teisest küljest, et erinevalt vastuvõetud seadustest, mille põhimentaliteet on, et seadus on inimese kiusamiseks ametniku poolt, on võimalik kirjutada ka seadusi, mis oleksid inimesi abistavad ja teenri seisuses. Aitäh!

Nimetatud haldusjaotuse seaduse eelnõu kuulub põhiseaduskomisjoni kompetentsi. Austatud kolleegid, juhatusele on laekunud põhiseaduskomisjoni aseesimehe Jaan Pööri poolt allkirjastatud ettepanek pikendada seaduseelnõu nr 259 teise lugemise tähtaega kuni Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 3. töönädalani. Panen selle ettepaneku hääletamisele. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid on 2. Teenetemärkide seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu teise lugemise tähtajaks on IV istungjärgu 3. töönädal. Põhiseaduskomisjonilt on laekunud veel teinegi ettepanek -- pikendada Vabariigi Valitsuse algatatud kohanimeseaduse eelnõu nr 312 teise lugemise tähtaega kuni Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 3. töönädalani. Panen ka nimetatud ettepaneku hääletamisele. Nimetatud ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid on 1. Kohanimeseaduse eelnõu teise lugemise tähtajaks on Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 3. töönädal. Tõnu-Reid Kukk, palun!

Austatud esimees! Riigikogu õiguskomisjon, lähtudes kodukorraseaduse § 141 lõikest 2, palub pikendada esiteks Maarahva Erakonna ja Põllumeeste Kogu fraktsiooni algatatud kriminaalkoodeksi täiendamise seaduse eelnõu nr 229 teise lugemise tähtaega kuni IV istungjärgu 3. töönädala lõpuni. Teiseks, pikendada Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu nr 254 teise lugemise tähtaega kuni IV istungjärgu 4. töönädala lõpuni. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Maarahva Erakonna ja Põllumeeste Kogu fraktsiooni algatatud kriminaalkoodeksi täiendamise seaduse eelnõu nr 229 teise lugemise tähtaja pikendamise kuni täiskogu IV istungjärgu 3. töönädala lõpuni. Palun hääletada! Nimetatud ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu on 5, erapooletuid on 3. Seaduseelnõu nr 229 teise lugemise tähtaega on pikendatud. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu teise lugemise tähtaja pikendamise kuni IV istungjärgu 4. töönädala lõpuni. Palun hääletada! Nimetatud ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu on 9, erapooletuid on 1. Seaduseelnõu nr 254 teise lugemise tähtaega on pikendatud eespool nimetatud tingimustel. Tänan!

Austatud kolleegid! Sellega on vastu võetud kõik teiepoolsed ettepanekud ning me asuksime tänase meeldivalt pika päevakorra juurde. Riigikogu juhatusele on laekunud majanduskomisjoni ettepanek tuua seaduseelnõu nr 309 teine lugemine, mis on käesoleva nädala päevakorras numbri all 25, ettepoole ja teha see rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga 1995. aasta aruande kinnitamine ja reservkapitali suurendamine" eelnõu, see on nr 306, järel. Juhatus on nimetatud ettepanekuga nõus. Ma pean paranduse tegema, Made on andnud juhatusele ekslikke andmeid, see ei ole mitte nr 25, vaid 24 all. Aga ma usun, et Riigikogu liikmed on orienteerunud. Ma saan aru, et kõik on nimetatud ettepanekuga nõus. Ta läheb nr 306 järele, see on praegu üldnumeratsiooni all 14 ja 15 vahele. Ma saan üldisest vaikusest aru, et sellega ollakse nõus. Majanduskomisjoni ettepanek on aktsepteeritud. Ma tänan! Austatud kolleegid, lubage, et ma teen täpsustusi ettekandjate ja kaasettekandjate osas vastava päevakorrapunkti arutellu võtmisel, sest muidu me raiskaksime veel 15 minutit oma pika päevakorra täpsustamisele.

Lugupeetud kolleegid, me jätkame täna eilses päevakorras pooleli jäänud otsuse eelnõu nr 320 aruteluga. Me oleme selle aruteluga jõudnud lõpphääletuseni, sest eelmise, eilse tööpäeva lõppemisega lõppes ka palutud vaheaeg. Kas ma võin panna nimetatud otsuse eelnõu lõpphääletusele? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanoni Vabariigis (UNIFIL)" eelnõu. Palun hääletada! Nimetatud otsuse vastuvõtmise poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid on 9. Otsus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, me jätkame ja võtame arutusele kultuurikomisjoni algatatud ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti kultuurikomisjoni aseesimehe Talvi Märja.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on au olla järjekordselt teie ees ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis sel korral kannab juba kolmandat numbrit -- 340 SE. Ometi ei ole tegemist uue seaduseelnõuga, vaid ühe ja sama töö jätkamisega. Pärast viimast lugemist saalis 16. mail 1996. aastal ei ole eelnõu sisuliselt muutunud. Lubage mul sellepärast teie aega kokku hoida ja peatuda vaid nendel punktidel, kus tekst eelnevaga võrreldes on muutunud. Esimene muudatus, eelnõu § 1 punkt 2, on nime muudatus. Tallinna Pedagoogikaülikooli nõukogu ettepanekul ja Tallinna Linnavalitsuse loal nimetatakse ülikool ümber Tallinna Linnaülikooliks. Teine muudatus -- paragrahvi 1 on lisatud uus punkt, see kannab järjekorranumbrit 12 ning kõlab järgmiselt: "Kõrghariduse hindamise nõukogu ja hindamiskomisjonide liikmed ei saa palka. Liikmete tehtud ekspertiisid tasustatakse vastavalt kehtestatud korrale. Liikmetel on õigus nõukogu või komisjonide tööga seotud lähetuskulude kompenseerimisele vastavalt kehtestatud korrale." Senine kogemus on näidanud, et ülikoolide akrediteerimine on väga töömahukas ning inimeste kaasamine ühiskondlikus korras on osutunud keeruliseks. Kolmas muudatus on § 1 punkt 34 ning puudutab õpetajakoolitust. See on punkt, mis teile, lugupeetud kolleegid, eraldi lehel on välja jagatud. Vabandame väikese segaduse pärast. Muudatus puudutab lõiku alates esimese rea lõpust. Eelnevale tekstile on lisatud sõnad "kes ei ole läbinud õpetajakoolituse õppekava". Nimelt kestab õpetajate ettevalmistus praegu 4 aastat ning selle aja jooksul saadakse nii eri- kui kutse- ja ametialane ettevalmistus. Üleminek vaid üheaastasele kutsealasele ehk nn pedagoogikoolitusele kitsendaks õpetajate väljaõppe võimalusi tunduvalt. Neljas muudatus -- paragrahvi 2 on lisatud uus lõige 3. See käsitleb muudatusi, mis seoses ülikooliseaduse muutmisega tehakse erakooliseadusesse. Rõhutatud on kahte aspekti. Esiteks, erakõrgkooli ja tema õppekavade akrediteerimine toimub võrdsetel alustel avalik-õiguslike ülikoolidega. Teiseks, erakõrgkoolid võivad taotleda riiklikku koolitustellimust nendele õppekohtadele, mis moodustatakse akrediteeritud õppekavade alusel. Selle muudatusega on laiendatud riikliku koolitustellimuse kandepinda ning erakõrgkoolide võimalusi. Ja lõpuks, korrigeeritud on ka § 1 punkti 25, mis on muutunud ratsionaalsemaks ja ei tohiks enam meenutada elevandiluutorni, nagu nimetasid seda kolleegid Sinissaar ja Kannik. Ülejäänud teksti osas suuremaid muudatusi pole. Vabariigi Valitsus arutas ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 340 oma istungil 6. juunil ja andis sellele oma toetuse. Komisjoni ettepanek on täna esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekud palume esitada 13. juuniks kella 11-ks kultuurikomisjonile. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Talvi Märja! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, selle eelnõu põhiosa, mis puudutab riiklikku koolitustellimust ja ka ülikooli õigusi, teatud varalisi õigusi, on jäänud muutmata. Samal ajal on eelnõu menetluse käigus juba varem tehtud nende kohta teatud muudatusettepanekuid ja mind huvitab eriti see osa, mis puudutab riiklikku koolitustellimust. Praeguses eelnõuversioonis on jäädud selle variandi juurde, mis oli ka tagasivõetud eelnõu viimases versioonis, kus riikliku koolitustellimuse puhul antakse üsna suured õigused Haridusministeeriumile, aga samal ajal on seadusandja poolt sätestamata riikliku koolitustellimuse alused. Kui veidi arvutada, siis me oleme sunnitud tõdema, et riiklik koolitustellimus on oma rahaliselt mahult väga suur aasta lõikes ja seda enam mitme aasta lõikes, kui arvestada seda, et üliõpilane on ülikoolis 4 aastat ja saab alles pärast seda teada, mis temaga juhtub. Miks kultuurikomisjon on praegu jäänud sellise variandi juurde, kus antakse suures osas blankoveksel Vabariigi Valitsusele või täpsemalt Haridusministeeriumile ja seadusandja ise ei osale nende aluste kehtestamisel?

Aitäh, kolleeg Pärnoja! Teil on tõesti õigus. Vahepealsel perioodil laekus kaks muudatusettepanekut teie poolt just nimelt ülikooliseaduse § 13 kohta. Aga kuna saali tuli kultuurikomisjoni variant, siis komisjon arvas, et meil ei ole õigust siia kaasa tuua teie poolt tehtud ettepanekuid. Me loodame, et te esitate need uuesti homme kella 11-ks ja sellisel juhul jõuavad nad ka saali.

Tänan! Kolleeg Uno Mereste, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus teadus- ja kutsekraadide nimetuste kohta. Paragrahvi 1 punktis 1 on seletatud, et on kaks eraldi kraadi. Missugused on ikkagi nende kraadide nimetused? Magistri- ja doktorikraad -- on, ütleme, filoloogiamagister ja matemaatikadoktor või majandusteaduste magister või doktor. Aga siin on kutsekraadi seletuses öeldud -- ülikooli poolt antav kutsemagistri- ja kutsedoktorikraad. Kuidas neid magistreid ja doktoreid hakatakse nimetama? Kas filoloogia kutsemagister ja filoloogia kutsedoktor või on need nimetused ikkagi ühesugused?

Aitäh, professor Mereste! Seadusesse on sisse toodud üldmõisted teaduskraad ja kutsekraad. Need on konkreetsed kraadi nimetused, mille kohta teie praegu küsisite ja need fikseeritakse konkreetsete õppekavade puhul alati eraldi.

Tänan! Mihkel Pärnoja, palun, teine küsimus!

Aitäh! Ma kordaksin oma esimest küsimust natuke teisel kujul. Ei ole ju minu jaoks eriti oluline -- mingil määral võib-olla ka on, aga igal juhul mitte praeguses faasis --, kas kunagi varem on minu muudatusettepanekuid arvestatud või mitte. Küsimus ise seisnes järgmises. Miks kultuurikomisjon on eelnõu esitades, sealjuures autorina esitades, jäänud sellise variandi juurde, kus Vabariigi Valitsusele antakse väga olulise riikliku küsimuse lahendamisel seadusandja poolt praktiliselt blankoveksel, see tähendab seadusandja ise mingeid aluseid ei sätesta?

Aitäh! Kultuurikomisjoni arvates kehtestab konkreetse korra riikliku tellimuse esitamisel ja lepingute sõlmimisel nii ülikooliga kui üliõpilastega tõesti Vabariigi Valitsus. Komisjoni liikmete arvates ei peaks siin olema seadusandlikku initsiatiivi ja seda ei peaks seadusesse sisse kirjutama.

Tänan! Anti Liiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud professor Talvi Märja! Mul on analoogiline küsimus, nagu oli Uno Merestel. Kas selle uue seaduse põhjal on siis arstiteaduskonnas kutsedoktorid ja teadusdoktorid? Kuidas sellist vahetegemist mõista?

Vahet võib lihtsalt teha -- seal ei ole kutsedoktorid, seal on teadusdoktorid pluss meditsiinidoktorid.

Tänan! Kolleeg Uno Mereste, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Mulle jäi see asi ikkagi arusaamatuks. Kui meil on kahed kraadid, teaduskraadid ja kutsekraadid, ja kui nad kannavad sama nimetust, tähendab, teaduskraad on näiteks majandusteaduse doktor ja kutsekraad on majandusteaduse doktor, siis meil ei ole ju kahte kraadi, siis on ikkagi ainult üks kraad? Tähendab, kui meil on kahed kraadid, siis peavad ka kahed nimetused olema. Iseasi oleks, kui see seaduseelnõu näeks ette anda teaduskraade kahesugusel alusel, see tähendab teadusliku töö alusel ja kutsealaste saavutuste alusel. See oleks arusaadav. Aga teha kõigepealt seaduse §-s 1 vahet kaht laadi kraadide vahel ja siis seletada, et need kaht laadi kraadid kannavad üht laadi nimetusi, on ju ilmne vastuolu. Või ei ole see teie arvates vastuolu?

Aitäh! Siin nad ei kanna ühte nimetust. Kui te täpselt loete, siis ühe puhul tõendatakse sellega teadusalase kvalifikatsiooni saavutamist ja teise puhul kutsealase kvalifikatsiooni saavutamist. Lubage juhtida tähelepanu ka sellele, et praegu kehtiva ülikooliseaduse §-s 25 "Teadus- ja kutsekraadid" on need sisse kirjutatud ja kui te seaduse ette võtate, siis näete, et nendest on seal pikemalt juttu.

Tänan! Kolleeg Raivo Paavo, palun!

Austatud ettekandja! Mul on tagasihoidlik küsimus § 1 punkt 2 kohta, kus räägitakse ülikoolide nimede muutustest. Seletuskirjas on kirjutatud, et vastavate ülikoolide nõukogud on otsustanud senist nime muuta. Kõne all on kaks ülikooli -- Kunstiülikool nimetada Kunstiakadeemiaks ja Pedagoogikaülikool Tallinna Linnaülikooliks. Esimesest muudatusest saan ma natuke aru, aga võib-olla on võimalik teist veidi selgitada. Mida tähendab see Tallinna Linnaülikool, mida ta siis peaks meile kõigile pärast seda andma? Aitäh!

Komisjon oli antud juhul nõus nende ülikoolide ettepanekutega, kuna haridusminister on juba varem teatanud, et kõikidelt praegu toimivatelt ülikoolidelt, see tähendab kuuelt ülikoolilt, on palutud ka nende nime täpsustus. Küll aga võin ma teile ette lugeda põhjenduse, mille on esitanud Tallinna Pedagoogikaülikool ja siin on järgmised punktid. Tallinna Linnaülikooli moodustamist põhjendatakse järgmiste taotlustega. Kõigepealt, Tallinna regiooni võimaluste ja potentsiaali efektiivsem kasutamine, dünaamika ja paindlikkuse suurendamine ajakohase ülikoolihariduse omandamise võimaldamisel ja teaduse edendamisel. Teiseks, ülesaamine Tallinna sotsiaal- ja humanitaarteaduslike asutuste liigsest killustatusest. Edasi, teadlaste ja õppejõudude töövõimaluste parandamine, spetsialiseerumisvõimaluste rohkendamine, kõrgspetsialistide vastastikune kasutamine, kraadi õppevõimaluste parandamine ja teadusnõukogude tugevdamine. Edasi, täiend- ja ümberõppe mitmekesistamine ja võimaluste rohkendamine, rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine jne. Põhirõhk on pandud sellele, et Tallinnas toimib praegu väga mitmeid sotsiaal- humanitaar- ja kasvatusteaduste valdkonnas toimivaid instituute, ülikoole ja erakõrgkoole. Nende potentsiaali ühendamine oleks otstarbekas ja aitaks saavutada läbilöögivõimet kõrghariduses.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle tundub, et kutsekraadide ja teaduskraadide vahel sellisel kombel vahetegemine on ilmselt nii ebamäärane, et isegi parlamendiliikmetel on raskusi selle mõistmisega. Kas näiteks arstiteaduskonna lõpetanu on kutsekraadiga doktor? Ja kui ta teeb viis aastat, kümme aastat teadustööd, kas ta siis on meditsiiniteaduse doktor?

Vastus on: ei ole.

Tänan! Kolleeg Arvo Haug, palun!

Tänan, härra esimees! Proua sõnavõtja! Ma mäletan, et Tallinna Linnavalitsus ei pea õigeks korrata Tallinna asutuste nimedes sõna "Tallinn". Kas keele- või nimekomisjon on nõustunud selle kordusega Tallinna Linnaülikooli nimes?

Keelekomisjon ei ole seda üle vaadanud. Eesti keeles kordub tõesti kaks korda "linna", mida paraku teistes keeltes ei esine. Võin ette lugeda ka linnavalitsuse arvamuse, mis kõlab nii: "Tallinna Linnavalitsus nõustub Tallinna nime kasutamisega Tallinna Pedagoogikaülikooli ümbernimetamisel Tallinna Linnaülikooliks." Aitäh!

Tänan! Kolleeg Aap Neljas, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, kindlasti on äärmiselt positiivne see, et püütakse üle saada teadusasutuste ja õppeasutuste killustatusest ja sellega seoses oleks mul küsimus. Kas Haridusministeerium ja Pedagoogikaülikooli juhatus on arutanud konkreetselt ka seda, millised teadusasutused peaksid liituma või hakkama ühistööd tegema Tallinna Linnaülikooli raames, et see programm, mis seal antakse, muutuks veelgi universaalsemaks, või seda võiks pidada nagu universaalsemaks, näiteks linnaülikooliks?

Aitäh! Ma arvan, et mis puudutab ministeeriumi poolt, siis te võite selle küsimuse esitada kaasettekandjale, haridusministrile härra Jaak Aaviksoole. Mina peaksin siinkohal ütlema, et me ei ole seda üldse arutanud, kuna see küsimus ei tõstatunud meie komisjoni istungil. Ja kuna ma esindan siin komisjoni, siis ma oma isikliku arvamuse pean paraku ütlemata jätma.

Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud proua Talvi Märja, mind huvitab Tallinna Pedagoogikaülikooli nime muutmine Tallinna Linnaülikooliks. Öelge, palun, kas sellega kaasneb analoogiline olukord, kui oli paar aastat tagasi Noorsooteatriga, mis sai Linnateatriks ja ühtlasi ka munitsipaalteatriks ning läks linna haldusalasse? Kas sellest nimest võib välja lugeda, et Tallinna Linnaülikool on nüüd munitsipaalülikool?

Aitäh küsimuse eest! Ta ei ole seda, kuna ta on avalik-õiguslik ülikool ja avalik-õiguslik ülikool põhimõtteliselt ei ole munitsipaalülikool. Kuid, ma ütlen veel kord, see on küsimus, millele mul komisjonipoolset vastust ei ole, sest meie komisjon nime iseenesest ei arutanud. Kuid perspektiivis on väga võimalik, et see suund võiks olla mõeldav, nagu te praegu ütlesite.

Tänan! Kolleeg Ando Leps, palun!

Lugupeetud ettekandja, ma tahaksin ka küsida Tallinna Linnaülikooli kohta. Kas see asi on niimoodi, et temast saab niisugune klassikaline ülikool nagu keskajal, kui seal oli usu-, arsti-, filosoofia- ja õigusteaduskond, või, ütleme siis -- antud juhul laiendame veel neid asju -- filosoofiateaduskonna all oli kõik -- füüsika, matemaatika ja keemia ja kõik niisugused peened asjad? Me teame väga hästi, kuidas praegune Pedagoogikaülikool on siin tekkinud ja mis temast arvati N Liidu ajal. Ma ei taha midagi selle kohta öelda, aga ma tahaksin küsida, kas temast saab siis tõesti niisugune klassikaline või klassikalise ülikooli baasil tekkinud uus ülikool, mis oleks üles ehitatud sellise struktuuriga, nagu on Tartu Ülikool? Aitäh!

Aitäh! Lühike vastus on, et ei saa. Ilmselt jääb Eestis e tüüpi ülikoole ikkagi üks, see on Tartu Ülikool. Kuid linnaülikoolid või on küllaltki levinud variant maailmas ja selle peale on ülikool ilmselt läinud.

Aitäh! Kolleeg Tiit Sinissaar, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetav proua ettekandja, meie menetluses on ka seaduseelnõu nr 328 pealkirjaga "Eesti Riigikaitse Akadeemia seadus", mille § 1 lõige 3 ütleb, et ülikooliseaduse sätted laienevad akadeemiale käesolevas seaduses määratud ulatuses. Nii et tosin numbrit hilisem, seega hiljem esitatud, on see eelnõu, mida me praegu käsitleme -- ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu -- ja siin § 1 lõikes 2, mis käsitleb seaduse § 3 lõiget 1, on esitatud nimekiri, kus Riigikaitse Akadeemiat ei ole. Kas see on kogemata nii või on see taotluslik ja kas selle puudumise fakt on olemuslik või mitte?

Aitäh! See on teadlikult nii. Eesti Riigikaitse Akadeemia ei ole avalik-õiguslik ülikool. Ta on riigi kõrgkool. Kuivõrd ühed sätted ülikooliseadusest on ülekantavad Riigikaitse Akadeemia seadusesse, on järgneva menetluse küsimus. Tõenäoliselt osa on. See osa, mis puudutab üldakadeemilist haridust. Kuid suurem osa on seal erinevat.

Tänan! Kolleeg Aino Runge, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et komisjonis te seda Tallinna nimetust ei ole eriti vaaginud. Kas te ütleksite, palun, kui see on ülikooli enda taotlus, et sõna "Tallinn" sinna lisada, kas nad põhjendavad ka, mida see annab? Kas see annab midagi sisulist või ainult vormilist või mida see nimetuse lisamine juurde annab?

Aitäh, hea kolleeg proua Runge! Ma arvan, et te ei pannud tähele, kui ma just hetk tagasi lugesin ette kümme punkti, mis on taotluses sees, mida see linnaülikooli alla ühinemine võiks anda. Kuid ma kordan lühidalt üle. Selle põhiline eesmärk on integreerida sotsiaal-, humanitaar- ja kasvatusteaduslikke asutusi Tallinna linnas.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Proua ettekandja, lähme veel kord ülikoolide loetelu juurde. Kui me vaatame seda loetelu, siis me näeme, et laias laastus on viimase viie aasta jooksul kõikide loetletud kõrgkoolide nimed muutunud ja praegu on palju juttu olnud järjekordsest nimemuudatusest. Kui seadus need nimed sätestab ja see tendents jätkub, siis me jäämegi pidevalt parandama ülikooliseadust kas või kõrgkoolide nimede asjus. Kas te peate seda otstarbekaks ja kas komisjon ei ole leidnud mõnda teist viisi anda tunnus ja jätta välja see loetelu, seega siis ka vajadus hakata seadusega kõrgkoolide nime muutma?

Aitäh! See muudatusettepanek oli, kuid paraku see oli eelnõu eelmise variandi juures. Kuid komisjon ei pidanud seda siiski otstarbekaks. Praegu on uus eelnõu ja me leiame, et need nimed on vaja fikseerida. Seejuures on muudatustes, mis lähevad ülikooliseadusesse sisse, ka punkt, et edasised nimemuudatused kinnitab Riigikogu. Seepärast püütaksegi praegusel momendil kõikide ülikoolidega nii kaugele jõuda, et nad fikseerivad oma seisu ja nime. Kuna sellise ettepaneku tegi Haridusministeerium, siis komisjon ei pidanud vajalikuks hakata selle üle diskuteerima, kas muuta või mitte.

Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Ma tahaksin siiski jätkata Tiit Sinissaare küsimusega, õigemini korrata seda. Milline on sisuline vajadus, et need nimed oleksid fikseeritud just nimelt seadusega?

Ilmselt sellele päris ühest vastust ei olegi. Kuid ikkagi -- arutelus, mis praegu käib avalik-õiguslike ülikoolide ümber, oleks vaja see fikseerida. Millised on ja millised ei ole avalik-õiguslikud? Millised jäävad kõrgkooli staatusesse? Alles äsja oli küsimus Eesti Riigikaitse Akadeemia kohta. See ja veel teised, mis on rakenduslikud kõrgkoolid, siia ei kuulu. Kui avalik-õiguslikud ülikoolid on nimeliselt fikseeritud, siis ilmselt sellisel üleminekuperioodil on asi täpsem.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Ma siiski küsiksin omalt poolt, kas muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on ikka homme kell 11 ja kas on oodata selle seaduseelnõu arutelu ka homses päevakorras?

Aitäh! Muudatusettepanekute esitamise aeg on täpselt selline -- homme kella 11-ks. Kuid seaduseelnõu arutelu homses päevakorras ette nähtud ei ole. Me oleme teinud taotluse, et see läheb erakorralisele istungjärgule.

Aitäh! Kaasettekandeks palun kõnepulti haridusminister Jaak Aaviksoo.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage mul täiendada proua Talvi Märja ettekannet paari repliigiga, mis puudutavad eelkõige siin saalis täna tõstatatud küsimusi. Kõigepealt nimedest. Sellel, et ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõus on kuus avalik-õiguslikku ülikooli nimepidi nimetatud, võiks olla kaks põhjust. Esiteks, puhtõiguslik, mis tugineb arusaamal, et avalik-õiguslikud juriidilised isikud tegelevad konkreetselt nende kohta käiva seaduse alusel, millest tuleneb, et nad peavad ka seaduses nimetatud olema, mis välistab mitmesugused väärtõlgendused ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomise paketi või hulkade kaupa. Teine põhjus on pigem akadeemilise kultuuri küsimus. Ma arvan, et meie kõrgkoolide lastehaigus muuta end nimede abil millekski, mida nad ei ole, läheb üle ja me jõuame olukorda, kus ülikoolid mõistavad, et ei ole suuremat väärtust kui kaubamärk, mis pikkade aastate jooksul on tõstetud niisugusele kõrgusele, et ta omab tähendust sõltumata sellest, missugune on tema seadusjärgne staatus. Ma loodan väga, et selline nimede keerukamaks muutmine ehk teiste sõnadega, selle toomine Riigikogu tasemele, on otstarbekas ka sellest seisukohast lähtudes. Konkreetselt Tallinna Linnaülikooli või tänase Tallinna Pedagoogikaülikooli nime muutus on kahetsusväärsel kombel läinud täiesti mööda Haridusministeeriumist ja siin jääb üle ainult märkida, et nagu Tallinna Pedagoogikaülikool on oma nime muutmise ettepanekus väga selgeks teinud nii teile, lugupeetud parlamendiliikmed, kui ka Haridusministeeriumile, ei ole nende kavades oma tulevikunägemusest enam sõnagi juttu õpetajate ettevalmistusest. See on erakordselt kahetsusväärne, aga kui üks ülikool on niisuguse otsuse langetanud ja tema õiguslik seisund on avalik-õiguslik, siis on parlamendi õigus otsustada, kas ta selle nimemuutuse aktsepteerib ja seega ka selle suunamuudatuse heaks kiidab. Võib-olla on see veidi vähem tähtis, aga ma juhiksin siiski tähelepanu sellele eksitavale asjaolule, et sõna "linnaülikool" viitab väga selgelt munitsipaalasutusele ja vaevalt et asjaosalised on seda silmas pidanud. Kui seda on silmas peetud, siis ei saa loomulikult tegu olla enam avalik-õigusliku asutusega, vaid pelgalt munitsipaalasutusega. Seetõttu ei saa Haridusministeerium sellist nimemuutust toetada. Kutse- ja teaduskraade puudutav muudatus ei ole võib-olla piisava selgusega lahti kirjutatud, aga selle põhjuseks on pigem vastava akadeemilise kultuuri puudumine meie Kesk-Euroopa traditsioonile tuginevas kõrgharidussüsteemis ja seega hakkavad tõepoolest akadeemiline elu ja õppekavad määratlema nende kutse- ja teaduskraadide sisu. Vahest ainult siinolijatele teadmiseks, et teadlaskraad või teaduskraad ei ole midagi muud kui teadlaskutsele osutav kraad ehk üks kutsekraadide kitsamaid liike, mis saksa kultuuritraditsiooniga ruumis on olnud ainukene kraad, ja meie taotlus oli -- nii kõrgkoolide kui Haridusministeeriumi taotlus --, et meil osutuks võimalikuks asutada ka kunstide magistri kraad, mis ei eeldaks teaduslikku uurimistööd, kõrvuti kunstiteaduste magistri ja kunstiteaduste doktori kraadiga, mis on omane Saksa ülikoolisüsteemile ja mille oli üle võtnud nõukogude kõrgharidussüsteem. Seega ma loodan, et akadeemiline praktika meie avalik-õiguslikes ülikoolides lahendab selle küsimuse paremini kui meie täna siin saalis. Meil jääks üle ainult nendele selline võimalus anda, sest see vastab ka ülemaailmsele arengutendentsile. Mis puutub riiklikku tellimusse ja blankovekslisse Haridusministeeriumile, siis on ilmselt õige, et haridustellimuse maht, mis ulatub tänavu 400 miljoni kroonini ja lähiaastatel võiks rikkalikult kasvada teie toel, on suur hulk raha, mille juhtimise usaldamine üksi Haridusministeeriumi kätte võib tekitada küsitavusi. Ent mööngem, et täna, kui Haridusministeerium kinnitab ülikoolide vastuvõtuarvud, see juba toimub täpselt nii. Kui on võimalik seda vabadust piirata paranduste korras, siis Haridusministeerium oleks valmis koos kultuurikomisjoniga nende paranduste kallal tööd tegema, et võib-olla seda ambivalentsust veidi piirata, ehkki ma julgen väljendada kahtlust, kas otsustuse delegeerimine Vabariigi Valitsuse tasemele sisuliselt midagi muudaks, sest vaevalt on Vabariigi Valitsuse tasemel võimalik väga sisulist tööd selle küsimuse lahendamiseks tagada. Ja veel, eraõiguslikud isikud avalik-õiguslike ülikoolide poolt asutatutena on ka olnud teema, mis on pälvinud paljude saadikute tähelepanu. Ma loodan, et siin on võimalik teatud garantiid rahva vara kaitseks välja mõelda, ehkki ma usun, et meie ülikoolid on usaldusväärsed partnerid, kes suudavad rahva varaga piisavalt vastutustundlikult ümber käia ka ilma seadusliku manitsuseta. Aitäh teile!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi kaasettekandjale? Vambo Kaal, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister, kas Haridusministeeriumil on praegu tehtud mingeid arvutusi ja prognoose, kui suur osa riiklikust koolitustellimusest võiks tulevikus olla eraülikoolidele ja kui suur riiklikele ülikoolidele, milline osa võiks olla reaalne riiklik koolitustellimus ja kui palju peaks tulema muud kõrvale?

Aitäh! Nagu juba märgitud, finantseeritakse riigieelarvest avalik-õiguslikke ülikoole suurusjärgus 400 miljonit krooni sellel aastal ja erakõrgkoolidele on ette nähtud toetust 1,3 miljonit krooni. Samal ajal on erakõrghariduse käive umbkaudsetel hinnangutel 60--80 miljonit krooni ja võib arvata, et see käive tasapisi kasvab. Ma julgeksin prognoosida 20--30% kasvu igal aastal. See tähendab, et avaliku sektori vahendid moodustavad veel pikki aastaid enamuse kõrghariduses ringlevast rahast. Samas on täiesti selge, et meil on terve rida kõrgkoole, milles pakutav kõrgharidus on oma kvaliteedilt täiesti võrreldav avalik-õiguslikes ülikoolides pakutava haridusega. Ma julgeksin siin meenutada Kõrgemat Kommertskooli oma spetsiifilise erialapaketiga, samuti võib-olla Concordia ülikooli ja miks mitte ka Humanitaarinstituuti. See nimekiri ei ole täielik. Nii et ma julgeksin arvata, et tänane riigieelarve kaudu eraldatav raha 1,3 miljonit ei ole kindlasti see lagi, see võiks kasvada ja mitmekordistuda, ent ma ei usu, et erakõrgkoolide osakaal Eesti kõrgharidusturul ületaks lähemate aastakümnete jooksul 20%.

Tänan! Austatud minister, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu nr 340 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Kordaksin üle veel muudatusettepanekute esitamise tähtaja, see on homme, 13. juuni kell 11, kultuurikomisjonile.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele Mõõdukate fraktsiooni algatatud Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ehituste finantseerimiseks Eesti Vabariigi võlakirjade emiteerimise seaduse eelnõu ning jätkame selle teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti kolleeg Mihkel Pärnoja.

Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu! Ma arvan, et täna võiks langetada otsuse selle eelnõu kohta ja seega küsimuse kohta, mis on olnud pikka aega Riigikogu päevakorras mitte ainult selle eelnõu raames, vaid ka juba mitmendat aastat riigieelarve arutelu raames, kus need taotlused, mis on esitatud Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi poolt, on leidnud ühel või teisel moel arvestamist või kohati mittearvestamist. Kogu sellel küsimuste kompleksil on oma ratsionaalne pool ja see ratsionaalne pool jaguneb omakorda veel kaheks. Esimene osa puudutab neid taotlusi, mis esitatakse vastavate asutuste poolt, kes on praegu sunnitud oma tööd korraldama sellistes tingimustes, mis ei taga korralikku tööd, ei taga võimalust, et nad saaksid nendele pandud ülesandeid täita. Selle kohta on olemas ka tõendid, kas või selle poole pealt, et Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi fondides olevate varade hoiutingimused on halvad või esineb juhtumeid, nii nagu Eesti Kunstimuuseumi puhul, kus need varad lähevad kaotsi, antud juhul küll varguse teel. Aga see viitab sellele, et nendes tingimustes, kus Kunstimuuseum praegu eksisteerib, ei ole võimalik tagada varade korralikku säilivust. Turvameetmed on sellised, mis on suurte varaliste väärtuste puhul üsna kallid, ja nendes hoonetes, kus praegu Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Rahva Muuseum tegutsevad, ei ole ilmselt võimalik neid rakendada. Aga see on asja see pool, mis puudutab kunstivarade säilimist. Peale selle on muuseumidel ja Muusikaakadeemial terve rida funktsioone, mis on suunatud Eesti kunstipärandi kogumisele, selle uurimisele ja rohkendamisele ning nendes tingimustes, kus eksisteerivad Eesti Kunstimuuseum, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Rahva Muuseum, on nende funktsioonide täitmine tugevalt häiritud. See viitab sellele, et esitatud taotlused saada endale uued kaasaegsed hooned on ilmselt põhjendatud. Samal ajal on olemas selle ratsionaalse poole teine osa, mis puudutab riigi võimalusi neid taotlusi rahuldada. Siin on probleemid üsna tõsised, sest riigieelarvest nende rahaliste vahendite leidmine on keeruline. Meie esialgne idee oligi sellest tingitud, et riigieelarve võimalused on väikesed. Teisisõnu, meil oli taotlus hajutada riigi rahaline koormus pikema perioodi peale võlakirjade emiteerimise kaudu. Võlakirjade emiteerimisele esitasid oma vastuväiteid nii Vabariigi Valitsus kui ka Eesti Pank, lähtudes sellest, kui palju on Eesti riik võtnud juba laenu ja kuivõrd suureks koormaks võib see osutuda riigieelarvele. See ratsionaalne argumentatsioon on täiesti arvestatav ja sellest lähtuvalt tegi Mõõdukate fraktsioon eelnõusse muudatused, mis olid teie ees eelmisel korral, siis kui teine lugemine saalis jätkus. Kuid ka seal oli terve rida aspekte, millele Vabariigi Valitsus, õigemini küll Rahandusministeerium, tähelepanu juhtis. Mööndes, et need argumendid, mis Rahandusministeerium välja tõi, on üsna arvestatavad, tegin ma eelnõule muudatusettepanekud, mis vähendaks otseseid kohustusi, mida seadusandja annaks selle eelnõu vastuvõtmisel Vabariigi Valitsusele, aga samal ajal väljendaks seadusandja ikkagi oma selget tahet, et nende kolme asutuse uued ehitused kunagi tulevikus, kas lähemas või kaugemas tulevikus, võiksid saada valmis ehitatud. Praegusel kujul on eelnõu teie ees selleks, et Riigikogu saaks langetada põhimõttelise otsuse, kas eesti rahvas vajab seda, et kunstivarad säiliksid, et neid kogutaks, et neid uuritaks ja et eesti kultuuripärand saaks põhjalikumalt läbi töötatud, et meie ajalugu saaks meile endile selgemaks ja sellega saaks tulevik kindlama aluse. Sellel küsimusel on olemas ka emotsionaalne pool, õigemini see pool, mida on ratsionaalselt väga raske põhjendada. Mina ei oska niisama lihsalt leida ratsionaalseid argumente Eesti laulupidude jaoks. Laulupidudel ei ole majanduslikku tulemit, laulupidu toob Eesti riigile ainult kulusid. Aga kas laulupidu on Eesti riigi püsimisele vajalik või mitte -- ma arvan, et seda te tunnete igaüks ise, te olete selleks piisavalt kaua elanud ja laulupidudel osalenud ka sellel perioodil, kui Eesti riigi iseseisvus oli teise riigi poolt maha surutud. Samuti ei oska ma leida ratsionaalseid argumente sellele, kas eesti rahvale on vaja rahvarõivaid, sest märksa odavam, ökonoomsem ja võib-olla praktilisem oleks kasutada mõningaid teisi rõivaesemeid, mis on odavamad, ei määrdu nii kergesti ja millega ei ole nii palju vaeva. Kõik see on see osa argumentatsioonist, mida tehnokraatlik lähenemisviis ei tunnista. Siin ma pean silmas tehnokraatlikku lähenemisviisi selle sõna halvas tähenduses, sest minu jaoks on selles sõnas ka positiivne pool täiesti olemas. See ei too tulu ja kui ei too tulu, siis on tegemist ainult kuluga, ja kulu, mis tulu ei too, ei ole hea kulu. Selline lähenemisviis võib jääda peale, kui hakata asja käsitlema ainult ratsionaalsete argumentide pinnalt. Selle tõttu on täna Riigikogu liikmetel võimalik valida nende kahe erineva lähenemisviisi vahel ja otsustada, kas see, mis eesti kultuuri püsimise, eesti rahva püsimise ja seega Eesti riigi püsimise aluseid aitab tugevdada, on niivõrd oluline, et seda võiks seadusandja toetada, või on see niivõrd vähe oluline, et me jätame selle juhuse hooleks ja lähtume seega väga pragmaatilisest elukäsitlusest, et kui raha on, siis ehitame, kui raha ei ole, siis ei ehita. Me oleme siin selle Riigikogu koosseisu ajal teinud väga mahukaid rahalisi otsuseid. Ju siis on Riigikogu nende otsuste juures olnud täis veendumust, et see on kasulik ja et see on Eesti riigile vajalik. Ma arvan, et ka praegu oleks vaja -- enne kui langetada otsus selle eelnõu kohta -- võtta endale natukene aega mõtlemiseks, ükskõik kas istungi ajal või kui keegi suvatseb vaheaja võtta, siis sellel vaheajal, et lõplikult otsustades teada, mis siis ikkagi on selle tulemus. Eelnõu autoritena oleme nõus majanduskomisjoni ettepanekutega nii selles, mis puudutab esitatud muudatusettepanekute arvestamist või mittearvestamist, kui ka selles, et majanduskomisjon soovib täna panna eelnõu lõpphääletusele. Majanduskomisjon teeb, ma loodan, teile ka teatavaks majanduskomisjoni ettepaneku see eelnõu täna vastu võtta. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, Mihkel Pärnoja! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Tõnis Lukas, palun!

Austatud esimees! Lugupeetud kõneleja! Kuna igal saalisviibijal ei pruugi olla konkreetset eelnõu nina all, vaid ta tegeleb muude asjadega, siis ma palun, et sa vastaksid ühele küsimusele. Kas saab praegu veel rääkida nende objektide ehitamiseks võlatähtede emiteerimise seaduse eelnõust või saab rääkida ikkagi juba ehituste rahastamise seadusest? Aitäh!

Eelnõu autorid on võlakirjade emissiooni osa eelnõust täies mahus välja võtnud, seetõttu nõuab eelnõu praegusel kujul ainult otsustamist ehitada need objektid ja teiselt poolt otsustamist, et ehituste rahastamise, ehitustööde ettevalmistamise, ehitustööde läbiviimise ja järelevalve korraldab Vabariigi Valitsus. Ta korraldab seda loomulikult vastavalt võimalustele. Siin on antud üsna laiad piirid ka ehituste valmimise tähtaja osas. Nii et praegusel kujul minu arvates siin seda ohtu ei ole, et seadusandja paneks mingeid otseseid rahalisi kohustusi Vabariigi Valitsusele, vähemalt ei tee ta seda lähemate aastate lõikes. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Aino Runge, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma vaatan, et pealkirjas on asendatud sõna "finantseerimine" sõnaga "rahastamine", järelikult see seaduseelnõu jätab Vabariigi Valitsusele kõik võimalused, kuidas ehitada. Võib-olla paari aasta pärast lisatakse ka, et on otstarbekas neid võlakirju kasutada või laenusid või ükskõik milline muu võimalus. Järelikult sõna "rahastamine" on vist niimoodi mõeldud? Kas ma saan õigesti aru?

Aitäh! Tegelikult on sõna "finantseerimine" asendamine sõnaga "rahastamine" lihtsalt eestikeelse sõna kasutamine, sisu on jäänud siin samaks. Aga Vabariigi Valitsusel on tõesti võimalus pakkuda välja moodused, kuidas neid ehitusi rahastada, teisisõnu, Vabariigi Valitsus töötab välja mingi kava ja pöördub siis sellega Riigikogu poole ja Riigikogu kas kiidab selle heaks või ei kiida.

Tänan! Toivo Jürgenson, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Nende investeeringute näol on tegemist väga massiivsete ja kontsentreeritud investeeringutega ja enam-vähem kõik poliitilised jõud on deklareerinud, et suuri investeeringuid tuleb võimaluse korral püüda suunata väljapoole Tallinna, kuna arengu erinevused eri regioonides on Eestis väga suured. Mis kaalutlusel on see pingerida nii tehtud, et kõige viimaseks on jäetud ainuke objekt, mis on väljaspool Tallinna?

Aitäh! Selles järjekorras ei väljendu eelnõu algatajate tahe, vaid realiteetide tunnetamine ja reaalsus on lihtsalt selline, et Tallinnal on suurem toetus. Ei ole midagi teha. Teine aspekt on muidugi see, et praegusel hetkel on nende ehituste ettevalmistamise või valmimise järjekord enam-vähem selline, nagu ta on praegu siin eelnõus, olgugi et see minu jaoks isiklikult ei ole määrav. On täiesti võimalik muuta järjekorda, kui silmas pidada teist ja kolmandat selles eelnõus käsitletavat objekti.

Tänan! Kolleeg Rein Voog, palun!

Tänan! Lugupeetud härra esimees ja lugupeetud ettekandja! Kõigepealt ma tahaksin tänada väga kauni ja pateetilise ettekande eest ja lisada veel juurde, et Riigikogu ei võta täna vastu põhimõttelist otsust selle kohta, kas need kolm objekti on eesti rahvale vajalikud, vaid otsustab ühe võimaliku variandi või vormi üle, kuidas neid ehitada. Aga minu küsimus on järgmine. Paragrahvis 3 on kirjas, et Vabariigi Valitsusel tuleb tagada Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi hoonete valmimine aastatel 1999--2005 ja korraldada objektide rahastamine ning kontrolli teostamine ehitustööde üle. Utreerime natuke situatsiooni aastal 2001. Vabariigi Valitsus esitab järgmise aasta eelarve seaduse projekti, kus on vana objekti ehitamiseks ette nähtud x miljonit ja Riigikogu seda projekti ei kinnita või muudab seda. Mis saab sellisel juhul sellest summast ja kuidas siis Vabariigi Valitsus tagab selle objekti rahastamise?

Aitäh! Vabariigi Valitsus saab tegutseda muidugi ainult selle pädevuse raames, mis seadusandja talle on andnud. Kui tema astub sellise sammu, et ta esitab Riigikogule eelarve eelnõu, siis sellega on Vabariigi Valitsus oma pädevuse piirides tegutsenud ja seaduseelnõus sätestatu ka ellu viinud. Riigikogu, teades, et taotlus riigieelarvesse on seaduse alusel esitatud, on ilmselt kohustatud seaduste vastuolu vältimiseks viima muudatused sisse ka sellesse seadusesse.

Tänan! Kolleeg Tõnis Lukas, palun, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud eestkõneleja, eelmises variandis oli Eesti Rahva Muuseumi ehitamise perioodiks planeeritud aastad 2002--2004, nüüd on aastaarv mõnevõrra muutunud. Ma ei diskuteerigi selle arvu muutumise üle, aga kas eeldatav venitamine ehitusega 2005. aastani on kuidagi põhjendatud, kas on tulnud mingit uut informatsiooni?

Aitäh! See ei ole muud moodi põhjendatud kui ainult sellega, et vastuseis nende ehituste valmimisele sellisel kujul, nagu nad olid eelnõu varasemates variantides, on niivõrd tugev, et eelnõu esitajad pidasid vajalikuks kas või teatud möönduste tegemist, et seda vastuseisu natuke pehmendada. Ajavahemik 2002--2005 hõlmab nelja aastat, samal ajal on ehitusala asjatundjad öelnud, et seda laadi objektide ehitamise venitamine nelja aasta peale ei ole otstarbekas ja see tähendaks, et tahes või tahtmata, kui seda programmi hakatakse realiseerima, on vajalik valida mingi lühem ajavahemik selles etteantud pikemas ajavahemikus.

Suur tänu, Mihkel Pärnoja, kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Tiit Made.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kultuuri- ja kunstilembesed kolleegid! Me oleme Mõõdukate seaduseelnõu arutanud juba tublisti üle poole aasta. Selle aja jooksul on majanduskomisjon organiseerinud mõttevahetust nimetatud kultuuriobjektide rajamise vajadusest nii siin Riigikogu saalis kui ka pidanud dialoogi ja diskussiooni valitsusega, kaalunud finantseerimise võimalusi ja analüüsinud neid võimalusi. Oleme jõudnud seisukohale, et Riigikogu peaks väljendama eelkõige oma poliitilist tahet, mis võiks olla valitsusele teatud suuniseks, kui ta hakkab oma edasises tegevuses järgmiste aastate eelarvetes otsima rahalisi võimalusi nimetatud kolme objekti rajamiseks. Selle eelnõu menetlemise käigus on Mõõdukad kui eelnõu algatajad pidanud ennast ülal väga paindlikult. Nad on operatiivselt arvestanud nii valitsuse kui ka Riigikogu soove ja mõttesuundi, olnud koos majanduskomisjoniga ja arvatavasti igaühega teist küllaltki tihedas kontaktis kunsti-, kultuuriinimestega, kes on südant valutanud nimetatud seaduseelnõu menetlemise käigu pärast. Tänaseks peaks teie laudadel olema niisugune seaduseelnõu redaktsioon, mis lubab teil ilma erilise südamevaluta vastu võtta suhtumise meie tähtsamate kultuuriobjektide rajamisse lähiaegadel. Ma tahaksin väga loota, et hõlmikpuu ei tule jälle seda otsustamist segama. Majanduskomisjon on saavutanud oma istungitel niisuguse tulemuse, nagu teie ees on. See on paindlik, see ei ole eriti kohustav valitsusele, see on soovitav ja, nagu öeldud, meie seisukohti ja suhtumist kunsti ja kultuuri väljendav. Kui te aktsepteerite need muudatusettepanekud sellisel kujul, nagu majanduskomisjon on nad esitanud -- ja komisjon ei leia mingit põhjust, miks te ei võiks seda teha --, teeb komisjon ettepaneku seaduseelnõu täna seaduseks hääletada. Siis peame üheskoos pöialt, et Vabariigi Valitsus leiab võimalusi, et nimetatud objektid ka tegelikus elus ja palju kiiremini, kui siia paberile on kirjutatud, rajatud saaksid. Aitäh!

Suur tänu, Tiit Made! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Tundub, et ei ole. Austatud Riigikogu, avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Kolleeg Aino Runge, kõne.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tahan väga tänada härra Pärnoja ja Mõõdukate fraktsiooni, kes on järjekindlalt seda küsimust edasi viinud Riigikogu ees. Ma tahan tänada majanduskomisjoni, kes seekord tegi väga positiivse otsuse, mille Riigikogu võiks ilma südametunnistuspiinadeta vastu võtta, ka need saadikud, kes võib-olla neid aatelisi küsimusi selliselt ei hinda, kui härra Pärnoja siin täna rääkis. Ma arvan, et härra Pärnoja südamlikule ja arusaavale kõnele ei ole ühtegi sõna enam juurde lisada, ja ma loodan, et saal võtab täna selle vastu, sest kõiki väärtusi ei saa rahasse ümber hinnata, väljapoole seda jääb veel midagi, mida üks riik vajab.

Tänan, Aino Runge! Järgmisena palun Jüri Adams, kõne.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud kolleegid, kuna siin kutsuti üles avaldama suhtumist, siis mul on võimalik deklareerida, et minu isiklik suhtumine ja fraktsiooni ning saadikurühma suhtumine on väga toetav. Me oleme juba aastaid jätkuvalt seisukohal, et neid kolme kultuuriehitust ja paljusid muid on Eestile vaja. Ja kui on vaja, et me seda suhtumist demonstreeriksime selle seaduse poolt hääletamisega, siis me kahtlemata teeme seda. Aga me muidugi ei pane silmi kinni selle ees, et niisugune paber ei ehita neid, ei kaeva ühtegi kraavi, ei pane ühtegi kivi paika ja ei too ühtegi senti kuskilt. Eesti ajaloos on ehitatud kultuuriehitisi alates Aleksandrikoolist -- Estonia teater, Vanemuise teater ja mitmed muud -- ning kõik nad on üles ehitatud ja olgem ausad, mitte ühtegi neist pole kunagi riigi poolt kavandatud ega finantseeritud, aga valmis on nad saanud. On üks väike episood olnud, nimelt Nõukogude okupatsiooni aeg, kui rahvas oli nii vaeseks tehtud, et teistsugused ehitusmeetodid olid võimatud. Siis ehitati mõni asi tõesti n-ö riigi poolt kokkukogutud rahadest, nagu näiteks kas või Viljandi teatrihoone. Kui usutakse, et asi läheb samamoodi edasi, siis me teeme endale illusioone. Kui me oleme väljendanud oma suhtumise sellesse, siis võib-olla, kui meil ükskord aega on, lugupeetud kolleegid, võiksime arutada, kuidas need asjad tegelikult ükskord ehitatud saaks.

Tänan, Jüri Adams! Tõnis Lukas, palun, kõne.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu! Minu meelest see paber küll ehitab. Ta ei ehita konkreetselt valmis neid hooneid, aga ilusasti öeldes ta ehitab suhtumise, mentaliteetide kaudu riiki ja me peame seda väga mahulist ja põhimõttelist otsust tehes vaatama, kus me oleme praegu ja kus me oleme aastatel 1999 ja 2005. Kui me täna rääkisime siin võimalikust Tallinna ülikoolist, siis selles seaduseelnõus ka kaks esimest objekti asuvad Tallinnas, kolmas asub Tartus. Tähendab, oma otsustega me tsementeerime praegust olukorda Eesti riigis. Nii nagu siin eelnevatest juttudest on korduvalt välja tulnud, on juba üldine olukord ja üldine toetus ja üldine meelsus niisugune, et informatsioon, raha ja kõik muud väärtused on koondunud ühte piirkonda Eestis. Kui me selle konkreetse seadusega ei ehita ka neid hooneid, siis kui me kujutame ette 2002. aastat, kui selle seaduse järgi võiks siiski valitsuse ja Riigikogu ühistöös olla juba raha eraldatud eelnevalt kahe eelmise objekti jaoks ja ei ole vahetult näiteks selle seadusetähe järgi Eesti Rahva Muuseumi üldse plaanitudki, siis selleks ajaks on kõik suhted Eesti Vabariigis läinud selliseks, et Tallinn on nii ülekuumenenud, et ei ole enam kedagi, kes teeks otsuse, et midagi üldse Tallinnast väljapoole võiks ehitada. Nii et ma teen ettepaneku Eesti Rahva Muuseumi ehitamise nimel toetada Muusikaakadeemia ja Eesti Kunstimuusuemi planeerimist selles järjestuses, nagu siin praegu on, sest muidu võib öelda, tehes otsuseid ainult Põhja-Eesti kasuks ja mitte fikseerides seda nõrgukest provintsi ümber Tallinna linna, et me tekitame olukorra, kus järgmise aastatuhande alguses on, rahvalikult öeldes, Tartul sussid püsti. Kas need on rahvariide sussid või mingid muud, see ei ole enam oluline. Praegu on tehtud kompositsiooniline muudatus -- aasta 2004 on tundunud Eesti Rahva Muuseumi hoone valmimiseks liiga varane, selle asemel on pandud aasta 2005. Olgu, muuseumirahvas on öelnud välja oma soovi, et kui fikseeritakse kindel garantii, et tulevikus muuseum ehitatakse, siis praegu võib loomulikult raha panna haridusse, ehitada maakoole ja ehitada Eesti riiki üldisemalt. Ei ole vaja Eesti Rahva Muuseumi järgmisel aastal ehitama hakata, aga seda ikkagi juhul, kui me selle seaduse täna vastu võtaksime. Nii et ma toetan selle seaduse vastuvõtmist ka sellisel kompositsioonilisel kujul, nagu ta praegu on, ja usun, et kes on väga vastu, jätavad täna hääletamata.

Tänan! Enn Tarto, palun, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Ma usun, et otsus on põhimõtteline, siin ei olegi väga palju arutada ja ma kutsun kolleege üles, et nad toetaksid seaduseelnõu nr 161 vastuvõtmist veel täna.

Tänan! Rohkem sooviavaldusi ei ole. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Läbirääkimised käsilolevas päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Mihkel Pärnoja? Ei soovi. Tiit Made? Samuti mitte. Sellisel juhul, lugupeetud kolleegid, palun võtke ette laekunud muudatusettepanekute tabel ning ma palun Tiit Madel tulla kõnepulti. Lugupeetud kolleegid, nagu te näete, on juhtivkomisjon meelde tuletanud, et kõik laekunud muudatusettepanekud tuleb panna hääletamisele, lähtudes kodukorraseaduse § 88 lõikest 3, ja palun siis olla nobedad märku andma, kui keegi soovib sõna kommentaariks. Esimene muudatusettepanek on Aino Rungelt, juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Panen hääletusele esimese ettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. Austatud Riigikogu, panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. Järgmine on kolmas muudatusettepanek, autor Aino Runge. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt ei ole keegi, vastu on 32 Riigikogu liiget, erapooletuid on 4. Ettepanek toetust ei leidnud. Neljas muudatusettepanek on Mihkel Pärnojalt, juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu on 8, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Järgmine, viies muudatusettepanek, autor on sama, juhtivkomisjoni arvamus samuti. Austatud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Ettepanek leidis toetust. Kuues muudatusettepanek, autor Aino Runge. Juhtivkomisjon on seda osaliselt arvestanud. Probleeme ei näi olevat. Viimane, seitsmes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Ettepanek leidis toetust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ehituste rahastamise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu on 30, erapooletuid ei ole. Seadus jäi vastu võtmata. Tänan!

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Riigikogu liikmete Toivo Jürgensoni ja Vootele Hanseni algatatud Eesti ekspordi krediteerimise ja garanteerimise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti kolleeg Toivo Jürgensoni.

Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu! Eesti ekspordi krediteerimise ja garanteerimise seaduse eelnõu on seega jõudnud teisele lugemisele. Riigikogu liikmete poolt parandusettepanekuid ei esitatud peale kolme parandusettepaneku, mis ma ise esitasin, ja neid ma võib-olla kommenteeriksin paari sõnaga. Esimesed kaks parandusettepanekut puudutavad § 3 ja on rohkem redaktsioonilist laadi, sisulisem parandusettepanek on kolmas, mis toob § 7 uue, 7. lõike, ja sätestab täpselt ära võimaliku kahju fikseerimise mehhanismi, mis on fikseeritud käesoleva paragrahvi lõikes 6, nimelt et riigi poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel teostatud väljamaksed võetakse arvele Eesti Ekspordi Krediteerimise ja Garantii Keskuse kohustusena riigi suhtes ja korvatakse riigile Eesti Ekspordi Krediteerimise ja Garantii Keskuse garanteerimistegevuse tulevaste perioodide tulude arvelt. Samuti on eelnõusse kahe lugemise vahepeal viidud sisse täpsustusi viidetes ja seadustes. Mul ei ole oma esimese lugemise ajal peetud ettekandele rohkem midagi lisada, küll aga toetan ma komisjoni poolt tehtavat ettepanekut eelnõu lugemine täna katkestada. Toetan seda järgmistel põhjustel. Kõigepealt on loodetavasti täna päevakorras seaduseelnõu nr 244 kolmas lugemine, mis sätestab riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise korra. Ilmselt vajab Eesti ekspordi krediteerimise ja garanteerimise seaduse eelnõu pärast eelnõu nr 244 vastuvõtmist veidike kohendamist ja ülevaatamist, et need kaks seadust ei läheks omavahel vastuollu. Seda esiteks. Teiseks, katkestuse järel oleks otstarbekas töörühmas läbi töötada ka mõningad probleemid, mis on seotud valitsuse poolt tulnud ettepanekutega. Nimelt ei toeta valitsus teatavasti käesoleva eelnõu menetlemist sellisel kujul, küll aga näeb valitsus probleemi lahendamist selle kaudu, et esitada Riigikogule garantiitaotlus eraldi ja hiljem leping ehk siis mängureeglid, millega see garantiitaotlus realiseeritakse. Kahjuks ei ole seda konkreetset teksti veel kuskil võimalik näha, küll aga on ideetasandil see idee olemas. Töörühma arvates on tegelikult just nimelt käesolev eelnõu võimeline kõik need probleemid ära lahendama ja katkestusajal me vaataksime võib-olla enne lõplikku vastuvõtmist veel kord eelnõu ka sellest aspektist üle. Minu poolt kõik. Suur tänu!

Suur tänu, Toivo Jürgenson! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Tiit Made.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eesti ekspordi krediteerimise ja garanteerimise seaduse eelnõu on nüüd siis teisel katsel Riigikogu menetluses. Majanduskomisjoni käsutuses olid valitsuse arvamus selle kohta, samuti meie juriidilise osakonna arvamus ja teie, Riigikogu liikmete poolt oli tõesti tehtud ainult kolm muudatusettepanekut ja needki autorite poolt. Arutades seda küsimust majanduskomisjonis, oli põhimõtteliselt kaks seisukohta. Üks oli püüda seda seaduseelnõu veel paremaks teha, katkestades selle täna. Teine ettepanek, mis jäi vähemusse, oli panna see seaduseelnõu täna lõpphääletusele. Seetõttu on majanduskomisjon oma enamuse seisukohaga otsustanud täna teise lugemise katkestada ja pärast muudatusettepanekute läbihääletamist paluda teil teha uusi muudatusettepanekuid 18. juuniks kella 12-ks päeval. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi kaasettekandjale? Jüri Adams, palun!

Tänan, härra juhataja! Minu küsimus puudutab järgmist. Seaduses on öeldud, et garantiiks tuleb sõlmida vastav leping. Minule on see leping natuke arusaamatu. Võib-olla lugupeetud ettekandja selgitab, mis alused on näiteks selle lepingu sõlmimisest keelduda või milline võiks olla lepingu teisele poolele lepinguga peale pandud tasumiskohustus?

Selle küsimuse võiks õieti esitada eelnõu autoritele. Mulle tundub, et igal juriidilisel isikul on õigus ükskõik missugusest lepingust keelduda, kui talle see leping, ükskõik missugune see ka ei ole, kas garantii- või mis tahes leping, ei istu. Muudes küsimustes soovitan ma pöörduda autorite poole.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Austatud kolleegid! Avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Arvamusavaldamise soove ei näi samuti olevat. Kas võime pidada läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ei ole soovi. Sellisel juhul, austatud kolleegid, asume läbi vaatama laekunud muudatusettepanekuid ja ma palun Tiit Madet appi. Esimene muudatusettepanek on Toivo Jürgensonilt. Juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Teine muudatusettepanek, autor sama ja juhtivkomisjoni otsus samuti. Kolmas muudatusettepanek, autor samuti Toivo Jürgenson ja juhtivkomisjon on sellega täielikult nõus. Tänan! Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on päevakorraküsimuse arutelu katkestada ja muudatusettepanekud palun esitada 18. juuniks kella 12-ks majanduskomisjoni.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Mõõdukate fraktsiooni algatatud eluruumide erastamise seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Ettekandeks ja kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majanduskomisjoni liikme Mihkel Pärnoja.

Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu! Eluruumide erastamise seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu, mille on esitanud Mõõdukate fraktsioon, sisu on teile tuttav. Eelnõu ei ole muutunud lugemise käigus, ainukene muudatusettepanek, mis majanduskomisjonile esitati, oli Ülo Uluotsalt. Majanduskomisjon jättis selle arvestamata ja seega on täna võimalus see eelnõu vastu võtta sellisel kujul, nagu ta oli esitatud esimesele lugemisele. Ma tuletan teile meelde, et eelnõu tekst on muutunud, võrreldes sellega, mille esitasid Mõõdukad, ja see muudatus on ka esimese lugemise tekstis, mis oli saali antud. See oli tingitud sellest, et esialgse teksti alusel oleks võinud tekkida eksiarvamus, nagu oleks see seadusesäte omandanud tagasiulatuva jõu ka nende mitteeluruumide suhtes, mis on varem muudetud eluruumideks. Praegune eelnõu sisu on oma põhiosas selline, mis tugineb segadusele, mis tekkis eluruumide erastamise seaduse § 5 lõike 4 viimase lause tõlgendamisel, ja Mõõdukad esitasid muudatuse, lähtudes vajadusest, et teistele isikutele, välja arvatud need, kes on loetletud selles lõikes varem, võib nimetatud eluruumi üürile anda kohaliku omavalitsuse volikogu igakordse otsusega, mitte üldise aktiga, näiteks kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega. Sellega ma oma ettekande lõpetaksin ja oleksin valmis vastama küsimustele.

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Ülo Uluots, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra Pärnoja, me oleme teiega palju rääkinud, aga ma ei ole mitte küsinud, kas te olete mõne volikogu liige?

Ei ole.

Tänan! Kolleeg Jüri Adams, palun!

Härra Pärnoja, kas ma saan õigesti aru, et juhul kui see oleks juba varem seaduses sellisel kujul olnud, siis Tallinna linnapea härra Tamm poleks oma korterit saanud või kui, siis ainult nii, et sellise otsuse oleks avalikul koosolekul ajakirjanike juuresolekul pidanud tegema volikogu?

Jah, just nii see oleks olnud, see otsus oleks tulnud langetada volikogus ja see oleks saanud avalikuks juba otsuse langetamise hetkest alates. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Ülo Uluots, teine küsimus, palun!

Ma täiendan oma eelmist küsimust. Kui te ühegi volikogu liige ei ole, kust te võtate informatsiooni ja ammutate andmeid volikogu töö korralduse kohta?

Aitäh! Ma ei saa selle küsimuse seosest antud eelnõuga päris hästi aru. Probleem on ju tegelikult seaduse enda tõlgendamises, mis on vastu võetud Riigikogu poolt, mitte kohaliku omavalitsuse volikogu poolt, ja seadusandja pidas eluruumide erastamise seaduse vastuvõtmisel oluliseks, et need üürnikud, kes elavad tagastatavates majades asuvates korterites või tööandja eluruumides ja ei saa seetõttu oma eluruumi erastada, oleksid vabanevate eluruumide erastamise või üürilevõtmise osas ja siis järgneval erastamisel eelistatud olukorras. See osa, mis käsitleb isikuid, kes asuvad väljaspool nimetatud isikute ringi, toodi eelnõusse sisse sellepärast, et tekivad teatud olukorrad, kus inimesed, kas selle tõttu, et nende eluruum on hävinud põlengu läbi või mõnel muul põhjusel, vajavad endale kiiresti eluruumi ja selleks peaks siis otsuse langetama kohalik omavalitsus. Jäi määratlemata ainult see, mismoodi see otsus langetatakse. Kohaliku omavalitsuse volikogu oli märgitud juba varasemas tekstis ja seadusandja pidas siis, kui ta eluruumide erastamise seaduse vastu võttis, silmas seda, et volikogu langetab otsuse konkreetsete isikute ja konkreetsete eluruumide osas.

Tänan! Kolleeg Andres Taimla, palun!

Tänan! Härra Pärnoja, ma arvan, et härra Uluotsa küsimus Tamme kohta puudutas just seda, kas see on Tallinna küsimus või kõikide volikogude probleem. Antud küsimuse selline lahendamine tähendaks, et enamus volikogusid peaksid oma tänased kehtivad otsused läbi vaatama -- ma tean, et maakondlikud pealinnad on selle küsimuse delegeerinud linnavalitsusele --, muutma ja täitma siis Riigikogu otsust eluruumide erastamisel. Kas see on ikka vajalik?

Aitäh! Eelnõu esitajad ei ole ette näinud muudatuse tagasiulatuvat jõudu ja ma arvan, et seda ka tagasiulatuvalt ei rakendata. See on pigem selleks sisse viidud, et edaspidi vastavad otsused tehtaks volikogu tasandil. See variant, et see õigus on delegeeritud kohalike omavalitsuste täidesaatvale võimule, võib tekitada teatud huvide konflikti, kui linnavalitsus peab otsustama linnapeale või linnavalitsuse liikmetele korterite üürile andmise, ja see tuleks minu arust välistada. Volikogu on selles mõttes märksa sõltumatum ja me peame seda mõistlikumaks. Seda enam, et ka praegune seadusemuudatuse sõnastus ei nõua, et iga üksiku juhtumi jaoks peaks langetama eraldi otsuse. Vastavad taotlused võib koguda kokku ja otsuse langetada ühe vormistuse alusel. Kui vastuväide tugineb sellele, et iga üksikobjekti puhul peab volikogu eraldi kokku tulema ja eraldi otsuse langetama, siis on võimalik organisatsiooniliselt seda asja ka teisiti korraldada.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, meil on ära kuulatud ettekanne ja kaasettekanne. Avan päevakorraküsimuses läbirääkimised, palun avaldada arvamust. Kolleeg Ülo Uluots, kõne Riigikogu kõnepuldist.

Lugupeetud seadusandjad! Ma olen järjekordselt siin, et kaitsta kohalike volikogude au ja väärikust. Minu esimeseks argumendiks on see, et võimude lahususe printsiip põhiseaduse järgselt ei toimi mitte ainult Toompeal, vaid igas linnas ja vallas. Selle järgselt on ülesanded täitevvõimu ja kohaliku seadusandliku võimu, volikogu, vahel ära jagatud. Õigusliku hinnangu täna arutatavale eelnõule andis esmaspäeval meie õiguskantsler, kes rõhutas täpselt sama, mida mina olen siin mitu korda rääkinud, et volikogu annab üldakte, mille alusel toimib täitevvõim, ja nii ka antud arutatavas seaduseelnõus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus kohustab volikogusid vastu võtma määrusi, mille alusel valitsetakse, käsutatakse munitsipaalvara, ja seda on kohalikud omavalitsused ka teinud. Ja selle alusel toimib linnavalitsus. Kui me vaataksime nüüd praegu loogiliselt edasi, siis me peaksime vastu võtma ka seaduse selle kohta, et igasuguse munitsipaalvara rentimine peaks olema volikogu otsustada. Sellisel juhul ma küsin, milleks on üldse linnavalitsus? Anname kõik volikogu kätte, las ta teeb üksipäini. Selge on see, et antud seaduseelnõu on välja kutsunud tegevus Tallinnas ja Tartus. Maamehe tarkusega ütlen mina teile, et kui kaks omavalitsust on kärnas, siis neid ei saa ravida sellega, et määrida kõik teised väävlisalviga kokku. Peale selle oleme me teiega vastu võtnud seaduse valitsusest ja sellega andsime me maavanemale õiguse vaidlustada kõiki üksikakte, mida kohalikud omavalitsused, volikogud ja linnavalitsused on vastu võtnud. Kui keegi nendest on tõesti teinud midagi sellist, mis ei vasta seadusele ega eetilistele normidele, siis on maavanemal alati õigus vaidlustada see kuni kohtuni välja. Ma ei näe praegu mingit tarvidust võtta vastu selline seadus ja muuta kohalikud volikogud korterite üürile andmise kontoriteks. Aga seda see seaduseelnõu tegelikult taotleb. Kui keegi soovib veel kunagi välja tulla sellise seaduseelnõuga, siis ma annaksin väga head nõu lugeda enne läbi kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. See on hea seadus. Seal on kõik kirjas, mida keegi peab tegema, ja kui seda korralikult täita, siis ei ole meil mõtet siin aega raisata. Seepärast ma loodan, et kõik riiklikult mõtlevad seadusandjad siin saalis hääletavad minu parandusettepaneku poolt. Seda sellepärast, et parandusettepanek tegelikult taastab praegu kehtiva süsteemi ja kui läheb lõpphääletusele, siis te kõik hääletate selle vastu. See on mõttetu ja sel puudub vajadus. Ma kordan veel kord: kui kaks last on koolis kärnas, siis sellepärast ei pea teisi veel mingi sodiga kokku määrima. Ma tänan teid!

Tänan, Ülo Uluots! Järgmisena palun Jüri Adams, kõne.

Tänan, härra juhataja! Härra Uluotsa kõne oli minu arust meeldivalt kujundlik, eriti see kärnade ja väävlisalvi küsimus, ja ma põhimõtteliselt toetaksin teda, aga paraku on siin vist lugu pigem selles, et teatud taudide puhul seatakse karantiin ka nendele, kes ei ole nakatunud. Võib-olla oleks targem olnud n-ö taudi või esimese pisikukandja ärahoidmine. Selles mõttes on tõsi, et see Jaak Tamme korteri seaduse eelnõu, mida me praegu siin arutame, teeb elu raskemaks kõigile teistele, aga ma arvan, et tema poliitilised kolleegid oleksid pidanud seda omal ajal ette nägema. Omalt poolt ma kutsuksin üles hoopis tõsiselt riiklikult mõtlema sellele teemale, mis siin küsimuses tõstatati. Need asjad ja paljud muud sahkermahker asjad on vaja seaduse alusel tagantjärele läbi vaadata.

Tänan, Jüri Adams! Järgmisena palun Andres Taimla, sõnavõtt kohalt.

Aitäh! Mina ka volikogu esimehena ei saa mitte kuidagi seda seaduseelnõu toetada, sest ma tean kolleegide läbirääkimisi probleemi üle, kus on korruptsioon või kus on see oht olemas. Ma tean, et maakondlike linnapeade nõukogu on otsustanud ja volikogud on sisse viinud paranduse, millega kõik korterid ja eluruumid, mida ei anta linnavalitsusele, on linnavalitsuse asi ja need, mis antakse linnavalitsusele, on tõesti volikogu asi. Tähendab, kord on olemas, oht on võib-olla jäänud Tallinnas ja võib-olla ka mõnes teises linnas, kus volikogu lihtsalt füüsiliselt ei suuda üksikküsimusi läbi vaadata. Ma arvan, et see ei ole aktuaalne küsimus, mida me peaksime praegu arutama.

Aitäh, Andres Taimla! Järgmisena palun Enn Tarto, kõne.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Ma arvan, et me kõik oleme siiski märganud rahvahulki siin platsil ja teame, millised rasked probleemid on üürnikel. Neid probleeme tõepoolest ühe-kahe seadusega ei lahenda. Aga millestki peab alustama. Ja ma usun, et see seadus, mis on praegu kõne all, on just selleks, et tuleb midagi ette võtta. Sellises olukorras, kus ühed inimesed elavad võib-olla kuskil kuudis või päris tänaval ja teistel on küllaltki hõlpsalt kättesaadavad suured luksuskorterid küllaltki odava rahaga, peame me midagi ette võtma. Nii et ma arvan, et me ilmutame riigimehelikku tarkust ja toetame eelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu, Enn Tarto! Järgmisena palun Eiki Nestor, kõne!

Austatud härra esimees! Austatud Riigikogu! Mind ajendas kõnelema kolleeg Uluotsa kõne. Paaris asjas ta natukene eksitas teid. Kui me korralikult järele mõtleme, siis, nagu Ülo Uluots hea kolleegina selle asja siin ette kandis, päris hästi need süsteemid meil ei tööta. Kõigepealt maavanemapoolsest kontrollist omavalitsuste volikogude poolt vastuvõetud aktide üle. Ma arvan, et keegi meist teiega ei soovi, et maavanem oleks õiguskantsleri kohalik büroo. Selles suhtes on nii maavanematele kui omavalitsustegelastele täiesti selge ja ma loodan, et see saab selgeks ka Riigikogu liikmetele, et omavalitsused, kui nad iseseisvalt oma otsused vastu võtavad, ei pruugi neid alati maavanemale saata. Maavanemapoolne kontroll peab toimuma juhul ja ainult sel juhul, kui ühe või teise omavalitsuse territooriumil elav inimene või selle volikogu otsusega pahuksis olev inimene pöördub maavanema poole ja teeb talle näiteks ettepaneku, et vaadake, härra maavanem, palun Sillamäe Linnavolikogu vastav otsus tühistada. Sellisel juhul on maavanem õigustatud tegema kohaliku omavalitsuse volikogule ettepaneku üht või teist asja muuta. Härra Uluotsa juttu kuulates võis teile jääda mulje, et käib selline totaalne järelevaatus. Seda loomulikult ei ole ja seda ei ole ka kellelegi vaja. Ja teine probleem, millest ma kolleegi parandust vaadates ja juttu kuulates mitte kuidagi aru ei saa. Lõppkokkuvõttes peab volikogu lahendama ainult erijuhtumid. Suurem osa vabanevaid eluruume läheb ju tõesti mingi korra kohaselt, mille volikogu kinnitab. See kord on töötatud välja seaduste alusel ja masinavärk toimib. Need on niivõrd erandlikud juhtumid, et mingit liigset kartust volikogude töömahu puhul ma siin ei näe. Kolmas eriarvamus on mul härra Uluotsaga kärnas olevate omavalitsuste volikogude arvu suhtes ja see on omaette teema. Aitäh!

Tänan, Eiki Nestor! Järgmisena palun Liina Tõnisson, kõne.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Tundub, et me arutame täna siin teemal, kas kohalike omavalitsuste õigused on ikka küllaldaselt tagatud või tehakse neist mingisugused otsuste kontorid. Nii sain ma aru härra Uluotsa kontekstist. Aga ma ei tahaks mitte pikalt kõnelda sellel teemal. Ma ühinen siin härra Nestori arvamusega, et igas linnas on vaid üks linnapea. Ja igas linnas on mõni nii hea munitsipaliteeditöötaja, kellele teisi seadusi eirates tuleb erandkorras anda korter. Nendes küsimustes võib volikogu kokku tulla küll ja arutada, kas ikka on nii hea linnapea ja kas nad ikka tõesti vajavad erandkorras kortereid enne üürnike vajaduste rahuldamist. Aga ma tahaksin vaadata sellele seaduseelnõule veidi laiemalt, kuna Tallinna linnas on kerkinud üles probleem ja ühiskond on sellele probleemile üsna teravalt reageerinud ning parlamendi saalist on tulnud kas hea või halb ettepanek selle probleemi edaspidiseks vältimiseks. Ma ei taha hakata arutlema teema üle, kas härra Tammel oli õigus või ei olnud õigus. Ma tahan juhtida teie tähelepanu asjaolule, et kui me selle seaduse sellel või teisel kujul vastu võtame, siis me välistame edaspidi olukorra, kus ükskõik missuguses omavalitsuses inimesed kasutavad oma võimu mitteseadusekohaselt või, teistpidi, inimesed sattuvad löögi alla, ilma et nad milleski süüdi oleksid, põhjusel, et meie seadusandlus ei ole korrektne ja selgelt fikseeritud. Nii et ma kutsun teid üles täna seadust vastu võtma ja sellega lahendama ühe tühimiku Eesti seadusandluses ning mitte arutlema teemal, kas 250 omavalitsusel on probleeme või on probleeme ainult Tallinnas ja Tartus. Härra Uluots, suurest lugupidamisest teie vastu ma ei hakka klaarima Haapsalu lugusid, sest mis õigus on minul seda teha. Aga ma julgen küll kinnitada, et probleeme on rohkem kui ainult Tallinnas ja Tartus. Aitäh!

Tänan, Liina Tõnisson! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid on 2. Läbirääkimised käsilolevas päevakorrapunktis on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu, ma vabandan mõnede asjade ütlemata jätmise pärast, mul tuli täna väga kiiresti orienteeruda ümber nii ettekandjaks kui kaasettekandjaks ja ettekanne ise tuli väga ootamatult. Ma jätsin teile teatamata majanduskomisjoni otsuse ja see on järgmine. Panna eelnõu lõpphääletusele pärast muudatusettepanekute hääletamist ja teha ettepanek see seadusena vastu võtta. See on siis majanduskomisjoni poolt teile teadmiseks. Ja teiselt poolt, eelnõu algatajate poolt, ma ei näe siin vastuolu põhiseadusega. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele võib volikogu võtta enda pädevusse ükskõik milliseid küsimusi, mis ei ole otseselt seaduse alusel antud kellegi teise pädevusse. Antud juhul on minu arust tegemist juhtumiga, kus seadus annabki teatud otsustused volikogu pädevusse. Siin mingisugust vastuolu ei ole. Kui nähakse vastuolu põhiseaduse vaimuga, siis tuleb hakata tagasivaates läbi vaatama tegelikult kõiki volikogu otsuseid ja otsustada, kas volikogu ise ei ole eksinud selle põhiseaduse sätte vastu, mille härra Uluots argumendina välja tõi. Nii et veel kord -- majanduskomisjoni ettepanek on eelnõu vastu võtta.

Tänan, Mihkel Pärnoja! Juhataja teeb teatavaks ka ühe laekunud ettepaneku. Nimelt teeb Koonderakonna fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu nr 281 teine lugemine katkestada pärast muudatusettepaneku läbivaatamist. Aga kõik omal ajal. Austatud Mihkel Pärnoja, võtame nüüd päevakorda muudatusettepaneku läbivaatamise ja selleks, lugupeetud kolleegid, on Ülo Uluotsa poolt tehtud ettepanek, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ülo Uluots palub seda hääletada. Kommentaari ei soovi. Kas komisjon kommenteerib?

Aitäh! Komisjon argumenteeris arvestamata jätmist nii, nagu ma oma ettekandes rääkisin.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele Ülo Uluotsa ettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 14, erapooletuid on 1. See ettepanek leidis Riigikogu poolt toetust. Austatud Riigikogu! Järgnevalt panen hääletusele Koonderakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada päevakorras oleva seaduseelnõu teine lugemine. Palun hääletada! Katkestamisettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu on 7, erapooletuid on 3. Ettepanek leidis toetust ning ma palun juhtivkomisjonil öelda järgmiste muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.

Aitäh! Muudatusettepanekute tähtaeg on 8. oktoober, kell 12 päeval.

Suur tänu! Sellega on seaduseelnõu nr 281 arutelu katkestatud.

Austatud Riigikogu, võtame arutusele Riigikogu liikme Eiki Nestori algatatud töölepingu seaduse § 107 ja avaliku teenistuse seaduse § 119 täiendamise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori.

Austatud esimees, austatud Riigikogu! Teie ees on teisel lugemisel seaduseelnõu, millega peaks muutuma töölepingu seaduse § 107 ja avaliku teenistuse seaduse § 119. Muudatuse mõte on üks. Ma tuletan meelde, et kui mõlemad praegu kehtivad seadused ja nende redaktsioonid lubavad inimesel olla kindlustundega haiguslehel 4 kuud, töölepingu seadus ka 5 kuud tööaasta jooksul, siis see on osutunud küllalt suureks probleemiks ühe haiguse ravimisel. See on tuberkuloos, mille puhul ei ole võimalik inimesi 4 kuuga terveks ravida. Seetõttu inimesed pigem lahkuvad ravilt kindlas kartuses, et nad jäävad oma töökohast ilma. Seetõttu sai teile tehtud ettepanek muuta need 4 kuud järjest ja 5 kuud aasta jooksul 8 kuuks. Nende sõnade kinnituseks, et tuberkuloosiprobleemid on meil tõsised, võite avada teie lauale täna toodud üllitisest lk 151, kus on selgelt näha, kuidas aastaist 1991--1995 on tuberkuloosi haigestumine Eestis pidevalt suurenenud. Eelnõu autorina tänan komisjoni meeldiva koostöö eest. Komisjon päris väga korrektsena, nagu alati, ka ekspertide arvamust. Teile esitatud redaktsiooni puhul on arvestatud eksperdiks olnud Tartu Ülikooli professori proua Orgo redaktsioonilisi muudatusi ja nendega ma eelnõu autorina nõustun. Mis puudutab muid parandusettepanekuid, mida on esitanud head kolleegid Riigikogust numbrite 8 ja 3 all, siis siin ma pean andma ühe seletuse. Kõigi eelduste kohaselt on seadusest natuke valesti aru saadud. Nimelt, kui inimene käib tööl ja jääb haigeks, siis vastavalt töölepingu seadusele tema tööleping peatub, tema ülalpidamine toimub siis n-ö haiguslehe alusel ja kui ta on olnud haige vähem kui neli kuud, siis praegu kehtiva seaduse järgi läheb ta ühel päeval lihtsalt tööle ja töötab edasi. Seda töökohta ei säilitata selles mõttes, et temaga oleks seotud mingeid kulusid. Teiste sõnadega, see on tööandja oma vaba voli, kas ta palkab kedagi selleks ajaks tööle või mitte. Seejuures sõlmitakse selleks ajaks palgatuga uus tööleping kuni haigestunud töötaja tööle tulemiseni ja tema vabastamisel ei ole tööandjal vaja mingeid kulusid katta. See inimene teab juba ette, et kui haige inimene terveks saab, siis tema tööleping on lõppenud. Põhimõtteliselt ei olegi tööandjal üldse mingeid kulutusi selle töökoha säilitamisega. Seega tekib küsimus, mida hüvitada. Teiseks tekib ka küsimus, kes on siis sellisel juhul riik -- on see president, Riigikogu, Vabariigi Valitsus või mingi muu suurus, nii et riik hüvitajana on ka problemaatiline. Muudatusettepanek nr 8 puhul on asi veel natukene imelikum, sest avaliku teenistuse seadus räägib reeglina suures osas ju riigiasutustes töötamisest ja sellisel puhul siis riik kompenseerib riigile kahjud, mida töökoha säilitamisega ei olegi üleüldse olemas. Nii et selles mõttes mina eelnõu autorina kumbagi parandusettepanekut ei toetanud, kuna minu sügava veendumuse kohaselt on tegu pigem arusaamatuse kui millegi muuga. Eelnõu autorina tänan komisjoni järjekordse meeldiva koostöö eest ja kui saal lubab, siis olen nõus eelnõu vastuvõtmisega, ning et ei oleks muid probleeme, siis tuletan teile meelde, et Vabariigi Valitsus toetas mõlemat seaduseelnõu. Aitäh!

Tänan, Eiki Nestor! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Raivo Paavo.

Austatud härra esimees, austatud kolleegid! Seaduseelnõu nr 264 ja 272 Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 107 ja avaliku teenistuse seaduse § 119 muutmiseks arutati komisjoni istungil 10. juunil käesoleval aastal. Komisjoni tööst võttis osa eelnõu autor, kolleeg Eiki Nestor. Arvamuse eelnõu kohta esitas komisjonile Tartu Ülikooli professor proua Inge Orgo, kelle täpsustusi -- ma nimetan täpsustusi muudatusettepanekute tegemisel -- komisjon arvesse võttis. Seda, miks komisjon täiendavaid muudatusettepanekuid heaks ei kiitnud, kolleeg Eiki Nestor just äsja kommenteeris. Komisjonil on olemas ka valitsuse seisukoht. Valitsus märgib, et kuivõrd tuberkuloosi raviperiood on tavaliselt pikem kui 4 kuud ning töötajal ei ole võimalik enne tervenemist tööle minna, toetatakse seaduse täiendust. Komisjoni ettepanek on seaduseelnõu pärast muudatusettepanekute läbihääletamist seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Arvamuse avaldamise soove ei ole. Kas võin lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ei soovi keegi. Sellisel juhul ma palun kõnepulti tagasi sotsiaalkomisjoni esindaja Raivo Paavo ja teil, lugupeetud kolleegid, palun ette võtta laekunud muudatusettepanekute tabel, selleks et need läbi vaadata. Esimene ja teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kolmanda muudatusettepaneku autor on Arengupartei fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. Neljas, viies, kuues. Seitsmenda muudatusettepaneku autor on Arengupartei fraktsioon, komisjon ei ole seda arvestanud. Probleeme ei näi olevat. Kaheksas muudatusettepanek, autor sama, komisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei ole. Ja viimane, üheksas muudatusettepanek. Tänan! Sellega on kõik laekunud muudatusettepanekud läbi vaadatud ning juhtivkomisjoni ettepanek on panna nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Riigikogu liikme Eiki Nestori algatatud töölepingu seaduse § 107 ja avaliku teenistuse seaduse § 119 muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud kolleegid, alustame sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse § 10 muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist ning ma palun ettekandeks ja kaasettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni aseesimehe Anti Liivi.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Selle parandusettepaneku puhul on tegemist tõigaga, et õiguskantsler pöördus Riigikogu poole ettepanekuga muuta ühte punkti ravimiseaduses selles osas, et apteek võiks kuuluda kõigile, kellel selleks vara on. Praeguses uues redaktsioonis on sõnastus võetud äriseadustikust ja ei tohiks põhjustada mingisuguseid probleeme, kuna ta on äriseadustikuga täiesti identne, ja järgmine lõige ravimiseaduses on tunnistatud kehtetuks. Tagasivaatena: huvitaval kombel ütleb praegu kehtiv advokatuuri seadus, et advokaadibüroo võib omandada ainult Eesti kodanik. Selles mõttes oli ja on mõnevõrra valikuline põhiseadus: apteeki ei tohi omada ainult Eesti kodanik, aga advokaadibürood tohib omada ainult Eesti kodanik. See oli kommentaariks. Muid kommentaare mul ei ole. Kuna see seaduseparandus ei põhjusta ilmselt väga suuri vaidlusi, siis ma arvan: tänane esimene lugemine lõpetada ja suunata eelnõu teisele lugemisele. Parandusettepanekuid ootame homme 13. juunil kella 12-ks päeval.

Tänan! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Anti Liiv! Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, parandusettepanekute tähtaeg on öeldud. Kui fraktsioonidel ja komisjonidel ei ole muid arvamusi -- ja paistab, et ei ole --, siis loeme esimese lugemise lõpetatuks. Suur tänu!

Läheme oma järgmise päevakorrapunkti juurde. Kolleegid, meil on üks väike tehniline probleem, meie arvutitehnik palub uut kohaloleku kontrolli, kuna arvutis oli tõrge. Kohaloleku kontroll. Kohal on 53 Riigikogu liiget, puudub 48. Läheme oma järgmise päevakorrapunkti juurde ja selleks on Riigikogu otsuse "Eesti Panga 1995. aasta aruande kinnitamine ja reservkapitali suurendamine" eelnõu nr 306. Ettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel kolleeg Olev Rajul.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastavalt Eesti Panga seaduse § 31 lõikele 3 kuulub Eesti Panga aastaaruanne kinnitamisele Riigikogus. Sellest lähtudes esitaski rahanduskomisjon teile kinnitamiseks Eesti Panga 1995. aasta aruande. Rahanduskomisjon arutas Eesti Panga 1995. aasta aruannet oma koosolekul 5. juunil sel aastal. Arutelu ei kujunenud seekord kuigi aktiivseks. Ilmselt oli selles süüdlane, muidugi jutumärkides, Eesti Panga bilanss, kust ei nähtu ühtegi mainimisväärset puudujääki Eesti Panga tegevuses. 1995. aasta lõpetas Eesti Pank 83,6 miljonilise kasumiga. Konverteeritava välisvaluuta varud on kasvanud 5,474 miljardilt 6,646 miljardile. Kasumi olemasolu võimaldas Eesti Pangal täita ka Eesti Panga seaduse § 27, mille alusel Eesti Panga reservkapitali tuleb suurendada senikaua, kuni ta saavutab põhikapitaliga võrdse suuruse. Eelmisel aastal võrdsustusid need summas 89,046 miljonit. Sama seaduse, s.o Eesti Panga seaduse § 27 punkt 2 nõuab, et sellise olukorra saabumisel otsustab Riigikogu, kas jätkata reservkapitali suurendamist või mitte. Eesti Panga Nõukogu tegi oma otsusega 1. aprillist ettepaneku suurendada seda 500 miljoni kroonini. Komisjon toetab seda ettepanekut ja sellest lähtudes on seaduseelnõu pealkiri mitte ainult Eesti Panga aruande kinnitamine, vaid on lisatud ka reservkapitali suurendamine. Vastav säte -- suurendada reservkapitali kuni 500 miljoni kroonini -- on ka teie laudadel olevas otsuse eelnõus. Eesti Panga aruanne on kinnitatud Eesti Panga juhatuse poolt 1. aprillil 1996. Kuna Eesti Panga eelmise aasta aruanne, see bilanss, on küllaltki sümpaatne, siis ma ütlen, et mulle isiklikult selline aprillinali 1. aprillist meeldib. Aruandele on lisatud audiitorfirma arvamus, mis ei sisalda mainimisväärset kriitikat. Eeltoodust lähtudes tegigi Riigikogu rahanduskomisjon Riigikogule ettepaneku kinnitada Eesti Panga 1995. aasta aruanne ja võtta vastu otsus suurendada Eesti Panga reservkapitali 500 miljoni kroonini, see on praegusega võrreldes veidi rohkem kui viiekordseks. Tänan!

Suur tänu, Olev Raju! Kas kolleegidel on küsimusi? Tundub, et ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti Eesti Panga presidendi Vahur Krafti.

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Tõepoolest, teie ees on järjekordne Eesti Panga aruanne. See on 1995. aasta aruanne. See on neljas rahvusvahelisel tasemel auditeeritud aastaaruanne ja see annab üksikasjaliku pildi Eesti Panga tegevusest möödunud aastal, ka laiemalt kogu majanduse olukorrast ja protsessidest, mis on toimunud rahvusvahelisel tasandil. Kui me vaatame möödunud aastat, siis 1995. aasta oli Riigikogu valimiste ja valitsuse moodustamise aasta. Ametisse astunud valitsus on oma põhimõtteks võtnud range eelarvepoliitika jätkamise, Saksa marga suhtes fikseeritud krooni vahetuskursi toetamise ning liberaalse kaubandusrežiimi säilitamise. Oluline sündmus oli ka assotsiatsioonilepingu allakirjutamine Euroopa Liiduga ning avalduse esitamine Euroopa Liiduga ühinemiseks. Ka Eesti Pank võttis nendest läbirääkimistest osa, nii et meie panus mõningates protsessides oli märkimisväärne. Kui me räägime Eesti Panga tegevusest möödunud aastal, siis me peame võtma vaatluse alla kõige lühemalt ülesanded, mis on seotud meie rahvusvaluuta stabiilsusega, panganduse kaitsmisega ning laiemalt kogu finantssüsteemi stabiilsuse tagamisega. Samal ajal on oluline ka maksesüsteemi terviklikkus ja efektiivsus ning finantsturgude arengu soodustamine. Kõik see peaks lõppkokkuvõttes toetama Eesti majanduse kasvu ja sellest tulenevalt üldist heaolu. Kui me vaatame, kuidas Eesti Pank on nende ülesannetega toime tulnud, siis võiks öelda, et alates rahareformist on krooni vahetuskurss Saksa marga suhtes püsinud muutumatuna, nii nagu seaduses on ette nähtud, ja selle stabiilsuse säilitamisega pole olnud mitte mingisuguseid probleeme. Krooni kattevara on püsinud vajalikes piires ning tema tagamise süsteem on toiminud tõrgeteta. Rahapoliitika põhimõtteid, mis on fikseeritud seaduses 1992. aastast, on järgitud kõrvalekaldumatult ning see on aidanud sisestada majandusse teatavat stabiilsust. Samasuguse rahapoliitika jätkamine stabiliseerib pikas perspektiivis ka meie hinnastruktuuri ning selle taseme. Kui me vaatame veel möödunud, 1995. aastat, siis see oli väga pingeline krediidiasutustele. Nimelt pidid krediidiasutused tõstma oma aktsiakapitali 1. aprilliks 25 miljoni kroonini ning omavahendite hulga 50 miljoni kroonini eelmise aasta lõpuks. Sellega on saanud kõik meie pangad hästi hakkama ja Eesti panganduses mingisuguseid pangandusprobleeme ei ole olnud. Tänaseks võime öelda, et Eesti pangandusturul on 16 kommertspanka. Kui me räägime veel Eesti Panga ülesannetest, siis peame kõige tõsisemaks sammuks oma põhiülesannete täitmisel panganduse järelevalve korraldamist rahvusvaheliselt aktsepteeritud standardite kohaselt. Täna on meil töötamas kolmeastmeline pangajärelevalve, st üldvaatlev ja kohapealne järelevalve. See tähendab, et me oleme saavutanud efektiivsema pangajärelevalve ning suudame ära hoida süsteemi kriise. Samuti on edasi arenenud Eesti pankade vaheline laenuturg. Samal ajal on Eesti Pank mänginud päris tähtsat rolli Tallinna Börsi ja Väärtpaberite Keskdepositooriumi käivitamisel ning samuti on Eesti Pank alates eelmisest aastast hakanud avaldama pankade rahaturu laenu- ning hoiuseintresse. Kui me räägime veel veidi makromajandusest, siis viimastel täpsustatud andmetel ulatus Eesti majanduskasv eelmisel aastal 2,9%-ni. Loomulikult ei ole seda piisavalt siirdemajanduse jaoks, aga me peame olema rahul sellega, mis meil on. Kuid ilmselt on mingil määral jäänud tähelepanuta see, et elanikkonna reaaltulud kasvasid keskmiselt 4,7%, mis on märgitud ka meie aastaaruandes. Võib öelda, et eelmisel aastal toimus tegelikult elanikkonna tulude mõningane ühtlustumine, mida näitab nn Genfi koefitsiendi dünaamika. Lugupeetud Riigikogu, kui me läheme nüüd Eesti Panga finantsaruande juurde, siis toon siin välja ainult mõned üksikud punktid ja kui teil on küsimusi, siis vastan nendele meeleldi. Nimelt, kui me vaatame Eesti Panga bilansse, siis bilansimaht kasvas eelmise aastaga ligi 13% ja moodustas 1995. aasta lõpuks 7,764 miljardit krooni. Peamine sissetulekuallikas -- välismaised netointressid -- kasvasid aasta jooksul 347,56 miljonit krooni ehk ligi 41%. Operatsioonikulud kahanesid 1,2%, kapital ja reservid kokku kasvasid aasta jooksul ligi 16% ning ületasid 1 miljardi krooni piiri. Välisaktivad ehk Eesti Panga valuutavarud saavutasid ligi 7,5 miljardi krooni piiri, kasvades aasta jooksul üle 17%. Eesti Panga 1995. aasta kasum enne kahjumikindlustusi ning erakorralisi kulusid on Eesti Panga viimase kolme aasta suurim, mis näitab õnnestunud tööd möödunud finantsaasta jooksul. Mõni sõna lisaks ka sellest, millisesse seisundisse on Eesti Pank tänaseks jõudnud. Alates 1992. aasta lõpust on Eesti Panga bilansimaht 2,5 korda kasvanud, täidetud on seadusega ettenähtud Eesti Panga põhikapitali ja reservkapitali suurus 100 miljoni krooni ulatuses, kui võtta arvesse kasumis tehtavad eraldised. Kui rääkida Eesti Panga omakapitalist ja reservkapitali osatähtsusest bilansis, siis on selge, et see on liialt väike. Näiteks võrreldes omakapitali suurust ringluses oleva sularahaga, peaks Eesti Panga omakapitali suurus olema 2,5 korda suurem. Sellest lähtuvalt tegigi Eesti Panga Nõukogu Eesti Panga 1995. aasta töötulemusi arutades otsuse paluda Riigikogult vastavalt Eesti Panga seadusele § 27 lõige 2 alusel lubada suurendada Eesti Panga reservkapitali üle põhikapitali suuruse kuni 500 miljoni kroonini. See oleks oluline samm Eesti Panga ja rahasüsteemi edasisel kindlustamisel. Sellest lähtuvalt on teie ette jõudnud Riigikogu otsuse eelnõu. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Kolleeg Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Mul on üks küsimus siia kulude aruande juurde. On teada, et kulda kulla kujul ei ole võib-olla tasuv hoida. Selle aasta jooksul on kullatagavara vähenenud veel 2,5 miljoni ulatuses. Kuidas panga juhid sellesse asjasse suhtuvad, kas kullavarud on plaanis kõik ära likvideerida või on sellel mingisugune suurem väärtus kui ainult rahateenimise koht?

Vastuseks teie küsimusele: selge on see, et kulla hind rahvusvahelisel tasandil langeb, samuti kaasnevad kulla hoidmisega tunduvalt suuremad kulutused kui selle pealt saadav kasu. Puhtmajanduslikult on igal juhul otstarbekas kulda mitte hoida. Mis puudutab Eesti Panga bilansis olevat aktivarida "kuld", siis võrreldes 1994. aastaga on summa tõepoolest vähenenud, kuid see tähendab just seda, et kulla hind on vähenenud, mitte et me seda kogust kulda, mis meil on olemas, oleksime realiseerinud. See on tingitud just kulla hinnast maailmaturgudel. Mis puudutab tulevikuperspektiivi, siis antud juhul meil ei ole praegu planeeritud kogu kulda realiseerida, vaid oleme pidanud otstarbekaks võib-olla puhtpsühholoogilistel kaalutlustel hoida teatavat osa kullast. See kuld, mis meil praegu on, paikneb Ameerikas reservis ja tegelikult ta ei ole päris adekvaatne või selles mõttes kõige paremini kaubeldav kuld. Ta ei ole päris standardne, nii et selle realiseerimisega võib ka teatavaid probleeme tekkida. Aga veel vastuseks küsimusele: praegu ei ole plaanis seda realiseerida.

Tänan! Kolleeg Aino Runge, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on teile paar küsimust, aga tohin need esitada ainult ükshaaval. Kõigepealt ma küsiksin aktiva-passiva poole pealt. Teil on vähenenud konverteeritav välisraha ja mittekonverteeritav välisraha. Esimene on vähenenud 19 miljonilt kolmele miljonile ja teine kahelt miljonilt kuuesajalt tuhandelt ühe miljoni seitsmesaja tuhandele. Öelge, palun, millest see on tingitud ja kas te peate seda pangatöö seisukohalt täiesti normaalseks?

Aitäh! Kui me vaatame konverteeritavat välisraha, siis vastupidi: konverteeritav välisraha on 1995. aastal 1994. aastaga võrreldes suurenenud. Nimelt on konverteeritav välisraha 1995. aastal 6,6 miljardit Eesti krooni. Mis puudutab mittekonverteeritavat välisraha, siis selle kirje all on sisuliselt nn endise SRÜ maade pankade korraarved. Vahetult pärast rahareformi sõlmis Eesti Pank kõikide SRÜ maade keskpankadega nn arvelduslepingud, et senikaua kuni kommertspangad ei olnud valmis omavahelisi lepinguid sõlmima ja arveldusi tegema, toimusid need meie kaudu, aga vastavalt Eesti panganduse ja SRÜ maade panganduse arengule ja omavaheliste lepingute sõlmimisele Eesti Panga osatähtsus nendes arveldustes väheneb ja sellest on tingitud, et mittekonverteeritava välisraha osa on meil vähenenud.

Tänan! Kolleeg Tiit Tammsaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud pangapresident! Mind huvitaks üks rida -- põhivara amortisatsioon on 60% muutunud. Millest võiks see tingitud olla?

Põhivara amortisatsioon on tõepoolest suurenenud. Siin on põhimõtteliselt tegemist sellega, et Eesti Pank on vastavalt oma reeglitele, mis on aktsepteeritud ka rahvusvahelise audiitorfirma poolt, teatavad renoveerimiskulud kandnud põhivara hulka. Kui me näiteks remondime mingisugust hoonet ja muutuvad selle hoone parameetrid või toimub olulisi muudatusi selle hoone parameetrites, siis see arvestatakse meie põhivara hulka ja lähtuvalt sellest on põhivara amortisatsioon suurenenud. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Olev Toomet, palun!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud president! Ma ei ole panganduses eriti pädev ja ma loen siit Eesti Panga tulude ja kulude aruandest, et siin on sees ka erakorralised tulud või kulud. Võib-olla te seletate ja mõtestate lahti, mis kulud need on?

Kui me vaatame Eesti Panga tulude ja kulude aruannet, siis on siin tõesti kirje "erakorralised tulud (kulud)". Kui 1994. aastal oli see plussmärgiga ehk meil oli erakorralisi tulusid, mis eelkõige olid saavutatud tänu teatavate aktsiate müümisele, siis 1995. aastal on tegemist erakorraliste kuludega ja põhiliselt on see kirje seotud eelmisel aastal, s.o 1995. aastal Põhja-Eesti Pangas olevate Eesti Panga aktsiate mahakirjutamisega, mis toimus koos, ütleme siis, Vabariigi Valitsusega. Kui Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on Põhja-Eesti Panga aktsionärid, siis selleks et viia pank normaalsele tasandile, et puhastada tema bilanssi, toimus nii Vabariigi Valitsuse kui Eesti Panga teatava osa aktsiate kustutamine. See kirje sisaldab suures osas just seda. Lisaks sellele on siin kirjas ka mõningate vanade arvelduste reguleerimine. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, mingil määral võib lugeda võib-olla osa vastusest, mis te andsite eelmisele küsimusele, vastuseks minu küsimusele, mis on ise järgmine. Rahandusministeerium on esitanud meile 1995. aasta riigieelarve täitmise aruande ja seal on tulude osas märgitud kavandatud laekumine Eesti Panga kasumist 30 miljonit, täitmine puudub, seega see osa on eelarves täitmata. Kas te ei võiks selgitada, mismoodi kujuneb Eesti Panga kasum ja miks võib juhtuda, et ta ei vasta prognoosidele?

Me anname igal aastal Eesti Panga Nõukogule kinnitamiseks tuleva aasta eelarve, kus me siiski, ma julgen öelda, suhteliselt täpselt suudame prognoosida meie tulusid-kulusid ja sellest lähtuvalt ka kasumit. Mis puudutab nüüd tõesti eelarves ettenähtud 30 miljonit 1995. aastal, siis see on arvestatud, lähtudes Eesti Panga 1994. aasta aruandest. Kui lugupeetud Riigikogu mäletab, siis 1994. aasta aruanne sai siin saalis kinnitatud alles vahetult enne jõule. See oli tingitud sellest, et vastavalt Riigikogu 1993. aasta otsusele pidi Eesti Pank tegema täiendavalt 250 miljoni krooni ulatuses laenude mahakirjutamiste kahjumieraldisi ja sellest lähtuvalt, kui ilma selle otsuseta oli meil tõepoolest ette nähtud kasum, siis vastavalt sellele otsusele, mis kinnitati Riigikogu poolt eelmisel aastal, lõpetas Eesti Pank 1994. aasta tegevuse kahjumiga. See aga tähendab, et ka seda 30 miljonit ei saanud Eesti Pank üle kanda eelarvesse, sest põhimõte kasumi jaotamisel on see, et eelkõige kantakse teatavad summad üle põhikapitali ja reservkapitali, teistesse sihtkapitalidesse ja mis kasumist üle jääb, see kantakse alles riigieelarvesse. Nii et väga lühidalt kokku võttes, kuivõrd 1994. aastal oli tegevus Eesti Panga puhul kahjumlik, siis ei saanud Eesti Pank 1995. aastal seda 30 miljonit eelarvesse kanda. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Aino Runge, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma võiksin teile näidata neid numbreid, millest lähtuvalt ma teile küsimuse esitasin, sest mul on Eesti Panga otsus, mis on antud Riigikogu liikmetele ja millest ma need summad võtsin. Kui juhataja lubab, ma näitan seda, sest ma lugesin need numbrid siit. Selle tõttu esitasin ka küsimuse. Siin on konverteeritav välisraha 1994. aastal 19 miljonit ja 1995. aasta aruandes 3 miljonit. Meil on niisugused arvud. Kas mina olen midagi valesti aru saanud või mis nende numbritega on, kuidas neid tõlgendada?

Selge, aitäh! Te räägite passiva poolest, üks moment. Mis puudutab passiva poole kirjet "konverteeritav välisraha", siis selle kirje all, nii nagu ka Eesti Panga aruandes on kirjas, kajastatakse konverteeritava välisraha kontot, mis sisaldab Eesti Vabariigi nõudmiseni deposiite Eesti Pangas. Sellel kirjel kajastatakse Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Eesti Vabariigile antud majanduse arendamise sihtlaene koos tekkepõhiste intressidega SDR-ides, see on IMF-i arveldusühik, ja Saksa markades. Nimetatud laenude osas tegutseb Eesti Pank Eesti Vabariigi nimel kui laenusaaja agent. Äraseletatult tähendab see, et vastavalt IMF-i poolt saadud laenudele, mida võtab Eesti Vabariik, on Eesti Pank agent. See tähendab, et ta võtab need oma arvele ja vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldustele kannab need üle teistele pankadele. Konverteeritava välisraha muutus, võrreldes 1994. aastaga, tähendab seda, et sisuliselt on selle laenu jääk ainult 3 miljonit. See tähendab, et laen on kommertspankadele ja teistele institutsioonidele laiali jagatud või ära antud. See tähendab seda. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Olev Toomet, teine küsimus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra president! Ma sain teie vastusest minu küsimusele erakorraliste tulude-kulude kohta aru niiviisi, et negatiivsed kulud olid tekitatud peamiselt Põhja-Eesti Panga ja teiste pankade päästmiseks. Ma tahaksin küsida, kas sellised otsused on alati otstarbekad ja kui, siis mis põhjustel seda tehakse? Aitäh!

Aitäh! Mis puudutab kirjet "Erakorralised kulud", siis on tegemist ainult sisuliselt Põhja-Eesti Panga osade Eesti Panga osaluse mahakirjutamisega halbade laenude katteks. Kahtlemata on küsimus selles, kas Eesti Pank või keegi teine, olgu ta siis näiteks Vabariigi Valitsus, peab mingisuguseid panku päästma. Kuid antud juhul, mis puudutas Põhja-Eesti Panka, siis ilmselt lugupeetud Riigikogu mäletab, millised probleemid eelmisel aastal Põhja-Eesti Panga ümber keerlesid, kui said avalikuks teatavad nn kontrollitulemused. Selle pinge mahavõtmiseks oli see ainuõige samm ja mõlemad aktsionärid, nii Eesti Pank kui Vabariigi Valitsus, otsustasid nii teha. Ma arvan tagantjärele tark olles, et see oli õige samm. Selles mõttes, et Põhja-Eesti Pank on täiesti normaalne pank ja jätkab täiesti normaalselt oma tegevust.

Suur tänu! Jaanus Männikul on teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud president, mul on üks küsimus bilansi aktiva punkt 8 "Aktsiad ja osalused" summa 103,8 miljonit kohta. Kui see saladus ei ole, siis võiks natuke lahti mõtestada, millest see koosneb?

Jah, aitäh! Tõepoolest, kui vaadata Eesti Panga aktsiaid ja osalusi, siis võrreldes eelmise aastaga, nimelt 1994. aastaga, on 1995. aastal see osalus suurenenud. Suurenenud on see just tänu Põhja-Eesti Pangale, kuhu Eesti Pank läks lisaks Vabariigi Valitsusele teiseks aktsionäriks juurde. Kui me aga vaatame tervikuna proportsioone, siis Eesti Panga osatähtsus tervikuna on vähenenud, võrreldes 1994. aastaga. Aga kui väga lühidalt öelda, siis Eesti Pank on aktsionär või osanik järgmistes organisatsioonides: Eesti Investeerimispank, Eesti Hoiupank, Rahvusvaheline Arvelduspank BIS, SWIFT, mis on rahvusvaheline arvelduste organisatsioon, aktsiaselts Inkassaator, Väärtpaberite Keskdepositoorium, AS ARROW, Põhja-Eesti Pank ning Tallinna Börs.

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on veel küsimusi härra Kraftile? Näib, et ei ole. Austatud Riigikogu, avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Arvamuse avaldamise soove ei näi olevat. Kas võime lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus? Härra Raju? Ei soovi. Härra Kraft samuti mitte. Nimetatud otsuse eelnõule muudatusettepanekuid laekunud ei ole ja juhtivkomisjoni otsus oli viia nimetatud otsuse eelnõu lõpphääletusele. Austatud kolleegid, tuletan meelde, et vahepeal on toimunud kohaloleku kontroll, nii et need, kes on vahepeal saalist ära olnud, peaksid ennast märkima kohalolijaiks. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu otsuse "Eesti Panga 1995. aasta aruande kinnitamine ja reservkapitali suurendamine" vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud otsuse vastuvõtmise poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 3. Otsus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu, teie nõusolekul võtame nüüd arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Seaduseelnõu number on 309. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna on teisel lugemisel tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu. Antud kokkuleppega ühinemine ei too Eesti riigile kaasa varalisi kohustusi, kuna kõik kulud kaetakse ühtsest WIPO eelarvest, mille liikmesriik Eesti Vabariik on juba 1994. aastast, ja Riigi Patendiamet kasutab klassifikatsiooni juba pikemat aega. Seetõttu ei too kokkuleppe jõustumine kaasa täiendavaid kulutusi. Locarno kokkuleppega ühinemine on järjekordne samm integreerumisel maailma ühtsesse tööstusomandi õiguskaitse süsteemi ja võimaldab kiirendada Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahel sõlmitud assotsieerumislepingust tulenevate kohustuste täitmist. Pärast esimest lugemist ei laekunud majanduskomisjonile parandusettepanekuid. Mul on ettepanek võtta antud eelnõu täna seadusena vastu. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ootame viivu. Ei ole.

Aitäh! Valitsus loobub siis kaasettekandest.

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Juhan Telgmaa!

Esimees, lugupeetavad kolleegid! Väga vähe on selle eelnõu kohta seda, mida peab siin teie ees ette kandma. Nagu oli jutuks esimesel lugemisel, on tegemist rohkem sellise tehnilise aktiga, mis lihtsalt kergendab meie Patendiameti tööd, kuna ta saab siis õiguse kaasa rääkida samas keeles, mida räägib kogu Euroopa, ja kujundada seda klassifikatsiooni nii, nagu meil vaja on. Kuna tegemist ei ole mitte tööstusdisainilahenduste endi kaitsega, mis on väga sisuline ja keeruline probleem, vaid ainult nende klassifikatsiooniga ühinemisega, siis ei tekitanud see eelnõu kahe lugemise vahel probleeme ühelgi kolleegil, sest parandusettepanekuid ei esitatud, samuti ei tekitanud see probleeme ka majanduskomisjonis. Majanduskomisjon otsustaski 10. juunil konsensuslikult, et oleks kena, kui see eelnõu Riigikogus täna teisel lugemisel vastu võetaks. Tuginedes meie juristide arvamusele, pean märkima, et see seaduseelnõu vajab 51 poolthäält, et temast seadus saaks. Tänan!

Tänan! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Tundub, et ei ole. Austatud Riigikogu, avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Arvamusavaldamise soovi ei näi olevat. Kas võin lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Kaasettekandja? Ei ole soovi. Austatud Riigikogu, kuna tegemist on Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva seaduse vastuvõtmisega, palun, kohaloleku kontroll. Kohal on 69 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkuleppega ühinemise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 63 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud kolleegid, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse eelnõu ning alustame selle kolmandat lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Austatud Riigikogu juhatus! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna on riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse eelnõu kolmas lugemine. See seadus täidab olulise tühiku meie seadusandluses, sätestades riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise alused ja korra. Pärast teise lugemise lõpetamist esitati õiguskomisjonile neli muudatusettepanekut. Komisjon otsustas jätta need arvestamata, eelnõu algataja toetab komisjoni seisukohta ja teeb ettepaneku võtta seadus vastu sellisel kujul, nagu ta teie laudadel on. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Tundub, et ei ole.

Aitäh! Valitsus loobub kaasettekandest.

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Nagu juba härra minister ütles, laekus seaduseelnõule neli parandusettepanekut. Esmaspäeval arutas komisjon neid ja ei toetanud ühtegi ettepanekut. Pärast seda vaadati eelnõu tekst üle ja otsustati teha Riigikogule ettepanek muudatusettepanekute läbihääletamise järel eelnõu seaduseks muuta ehk panna ta lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu! Kas juhtivkomisjoni esimehele on küsimusi. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Juba eelmine kord, kui eelnõu arutati, tõstatus küsimus seoses teatud vastuoludega erastamise kui omandireformi ühe koostisosa ja selle seaduseelnõu vahel, mis võib tekkida pärast seda, kui seaduseelnõu vastu võetakse. See eelnõu tekitab teatud aja möödudes sellise olukorra, kus riigivara, mis ei ole kinnitatud erastamisnimekirjas, läheb tsiviilkäibesse teiste seaduste alusel või, teiste sõnadega, leiab uue omaniku teiste seaduste alusel. Miks ei ole komisjon lähtuvalt sellest arvestanud ettepanekuid 3 ja 4, silmas pidades, et praegune praktika valitsuse poole pealt näitab, et nelja kuuga ei jõuta isegi hoogu võtta, rääkimata sellest, et midagi ära teha?

Aitäh! Ilmselt on meil härra Pärnojaga erinevad arusaamad valitsuse võimekusest. Mis puudutab erastamisnimekirja või, õigemini, viimase erastamisnimekirja kinnitamist, siis erastamine oli teatavasti ühe teatud ajaetapi ja on ka ühe ajaetapi üleminekunähtus. Vaadates tänast Eesti majanduslikku olukorda, võib ütelda, et selleks, et lõpetada vastuolud erastamisseaduse ja riigivaraseaduse vahel, et riigis oleks ühtne kord, võib ütelda, et põhimõtteliselt erastamine kui protsess on vähemalt riigiettevõtete osas jõudmas lõpusirgele ja ei ole mõtet lõpmatult venitada erastamisseaduse kehtivusaega ja võimalust selle alusel tegutseda, kui meil on olemas tegelikult sisuliselt samasugust protseduuri reguleeriv normaalse ühiskonna seadus. Seetõttu komisjon ei arvestanud kolmandat ja neljandat, Mõõdukate parandusettepanekut.

Tänan! Kolleeg Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Härra komisjoni esimees, mis võis olla komisjoni argumendiks selle muudatusettepaneku tagasilükkamisel, mis oleks öelnud, et riigi esindajaks äriühingu nõukogus ei või olla ministeeriumi kantslerid või asekantslerid?

Ainuke argument oli see, et vastav punkt on Vabariigi Valitsuse seaduses. Tõesti, need kaks punkti on olemas Vabariigi Valitsuse seaduse § 55 lõikes 3 ja § 56 lõikes 5 ja need räägivad sellest, et kantslerid ja asekantslerid ei või olla tulundusettevõtete juhtiv-, kontroll- ja revisjoniorganites. Kuid siin on tegelikult tekkinud väike vastuolu avaliku teenistuse seadusega, kus, kui ma ei eksi, § 69 lõige 1 räägib sellest, et riigiteenistujad võivad olla riigi osalusega tulundusettevõtete nõukogus. Komisjon ilmselt lähtus siin sellest, et Vabariigi Valitsuse seaduses nimetatud norm on erinorm. Antud juhul olen komisjoni liikmena lojaalne komisjoniga, kuid isiklikult arvan, et ei juhtu ka midagi hullu, kui see punkt sisse hääletatakse, sest siin on tekkinud teatud vaidlused. Tegemist on kindlasti eriseadusega ja eriseaduse punktid on eri kohal ja erineva jõuga. Kuna ma ise komisjoni koosolekul ei osalenud, siis ma olen natukene raskes olukorras, kuna isiklik seisukoht läheb komisjoni seisukohast lahku.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei näi olevat. Austatud Riigikogu, avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised ja tuletan meelde, et tegemist on seaduseelnõu kolmanda lugemisega. Mihkel Pärnoja, palun, kõne Mõõdukate fraktsiooni nimel.

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu, ma jätkan siit kõnepuldist vaidlust selles osas, mis puudutab eelnõu § 13, mille kohta on tehtud muudatusettepanek. Paragrahv 13 ütleb, et käesolevat seadust ei kohaldata enne seaduse jõustumist erastamisnimekirja kinnitatud aktsiate ja osade võõrandamisel ja samuti aktsiate ja osade võõrandamisel, mille nimekirja Vabariigi Valitsus kinnitab nelja kuu jooksul arvates seaduse jõustumisest. Sellega, et omandisuhetega on vaja jõuda n-ö normaalsesse tsiviilühiskonda ja normaliseerida tsiviilkäive, olen ma põhimõtteliselt nõus. Ei ole põhjust sellele vastu vaielda. Samal ajal väide, et erastamine Eestis on põhiosas lõppenud, vastab tõele ainult selles osas, mis puudutab tööstusettevõtteid. Vabariigi Valitsus on kinnitanud erastamisprogrammi käesolevaks aastaks ja tõenäoliselt kinnitatakse erastamisprogamm ka veel järgnevate aastate jaoks ja suures osas hõlmab see erastamisprogramm nn infrastruktuuri ettevõtteid. Need on sadamad, raudtee, energeetikaettevõtted, kaevandused ja veel mõned muud ettevõtted, mis selles majandusvaldkonnas tegutsevad. Need on suured ettevõtted ja nende osatähtsus Eesti sisemajanduse kogutoodangus on väga suur. Kui riik peab oluliseks need ettevõtted erastada, siis nende puhul ei ole erastamisnimekirja kinnitamine niisama lihtne. Suuri riiklikke ettevõtteid ei ole võimalik erastamisnimekirja kinnitada täies ulatuses, nende erastamist sellisel kujul riik ka ei planeeri. See tähendab, et enne erastamisnimekirja formeerimist peaks jõudma need ettevõttted reorganiseerida, moodustada nende baasil terve rida riiklikke aktsiaseltse ja alles siis saab kinnitada need moodustuvad aktsiaseltsid erastamisnimekirja. Seda ei jõua nelja kuuga mitte mingil juhul teha ja seda ei näe ka käesoleva aasta erastamisprogramm ette. Pigem on senine erastamise planeerimine ette näinud jõuda nende ettevõtete erastamiseni järgmisel aastal. Võib-olla toimub see ka veel ülejärgmisel aastal. Kogu omandireform, sealhulgas erastamine, ei ole eraldiseisvad toimingud, mis on teistest omandireformi toimingutest lahus, ja seetõttu, kui pärast eelnõu vastuvõtmist sellisel kujul me oleme nelja kuu pärast sunnitud tõdema, et infrastruktuuri ettevõtete või nende baasil moodustatud teiste ettevõtete erastamine ei toimu enam erastamisseaduse alusel, vaid see toimub tavalise tsiviilkäibe korras, siis tekivad raskused omandireformi muudes valdkondades. Neid raskusi ei ole mõtet endale ise tee peale ette veeretada. Sellepärast me esitasime vastava muudatusettepaneku ja kui lõpptulemusena selgub, et riigil on tõesti jõudu selleks, et erastamisnimekirja kinnitamisel jõuda selgusele suhteliselt lühikese aja jooksul, siis võib ka seadusesse teha vastavad muudatused, aga praegu selle peale minna ilma eelnevaid kalkulatsioone tegemata on minu arust lühinägelik. See on põhjuseks, miks vastavad muudatusettepanekud on tehtud. Ma palun Riigikogul neid muudatusettepanekuid toetada, see ei ole oluline tagasipöördumine sellelt teelt normaalsete tsiviilsuhete poole omandi valdkonnas. Aitäh!

Suur tänu, Mihkel Pärnoja! Rohkem sooviavaldusi ei näi olevat. Austatud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud Riigikogu, panen hääletamisele läbirääkimiste lõpetamise. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Läbirääkimised käsilolevas päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Soovi ei ole. Sellisel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame vaatluse alla laekunud muudatusettepanekud ning ma palun kõnepulti tagasi Daimar Liivi. Esimene muudatusettepanek on Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Valve Kirsipuu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma paluksin esimest muudatusettepanekut hääletada, sest nagu siin juba juttu oli, on tekkinud väike vastuolu avaliku teenistuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse vahel. Nimetatud muudatusettepaneku sissehääletamine annaks võimaluse seda vastuolu vältida.

Tänan! Komisjoni esindaja, palun!

Ma kommenteerisin seda. Tõesti, nende kahe seaduse vahel on väike vastuolu, mida ka juristid on juba kommenteerinud. Kuigi see on jälle küsimus, kes seadusi tõlgendab ja millist seadust loetakse ülimuslikuks teise suhtes. Kuna need mõlemad seadused on tegelikult fundamentaalsed seadused, siis teatud probleem siin on. Aga komisjon seda ettepanekut ei toetanud. Aitäh!

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 29, erapooletuid on 2. Ettepanek toetust ei leidnud. Teine muudatusettepanek on samuti Reformierakonnalt, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Valve Kirsipuu, palun!

Aitäh! Ma paluksin ka seda muudatusettepanekut hääletada, sest me leiame, et õigem on, kui äriühingu nõukogudes oleksid rohkem need nõukogu liikmed, keda on määranud vastava haldusala ministeerium. Nii oleks see töö otstarbekam.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Komisjon on seda küsimust arutanud päris mitmeid kordi ja küsimus on, kes mille eest vastutab. Põhimõtteliselt komisjon toetas siin valitsuse seisukohta eelnõu esitamise ajal ja seetõttu komisjon ei toetanud nimetatud muudatusettepanekut. Aitäh!

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 32, erapooletuid on 2. Ettepanek toetust ei leidnud. Kolmas muudatusettepanek, autor Mõõdukate fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Me palume seda hääletada, ma juba põhjendasin, miks. Kui te loete muudatusettepanekut tähelepanelikult, siis näete, et põhiosas see eelnõu võimalusi ei vähenda.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Põhimõtteliselt on küsimus selles, kas §-s 13 nimetatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatav nimekiri jääb viimaseks nii-öelda erastamisnimekirja staatusega nimekirjaks või mitte, ja kuna valitsus on olnud seisukohal, et see peaks olema siiski viimane, ja ilmselt on aeg nii kaugele jõudnud, et erastamisega õiguslikult ühele poole jõuda ja liikuda edasi normaalse ühiskonna poole riigivara käsutamist ja kasutamist ja valdamist käsitlevate seaduste abil, siis seetõttu ei toetanud me ei seda ettepanekut ega järgmist, mis on sellega seotud. Aitäh!

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 44, erapooletuid on 4, ettepanek toetust ei leidnud. Viimase, neljanda muudatusettepaneku autor on Mõõdukate fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada ja kuna eelmine ettepanek lükati tagasi, siis see on nii-öelda proovihääletamine, et teada saada, kuivõrd on valitsuskoalitsioon reaalsustaju kaotanud.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Aitäh, ei kommenteeri.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 42, erapooletuid on 4. Ettepanek toetust ei leidnud. Austatud kolleegid, sellega on läbi vaadatud kõik laekunud muudatusettepanekud ja juhatus ootab Mõõdukate fraktsiooni ettepanekut. Lugupeetud kolleegid, Mõõdukate fraktsiooni poolt on laekunud ettepanek katkestada seaduseelnõu nr 244 kolmas lugemine, mille ma ka hääletusele panen. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Mõõdukate fraktsiooni ettepaneku katkestada seaduseelnõu nr 244 kolmas lugemine. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 2 Riigikogu liiget, vastu on 52, erapooletuid on 1. Mõõdukate fraktsiooni ettepanek toetust ei leidnud ja juhtivkomisjoni ettepanek on panna nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid on 3. Seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Riigikontrolli ülevaate riigivara kasutamise ja säilimise kohta 1995. aastal. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti riigikontrolör Hindrek Meri. Kolleegidele tuletan meelde, et nimetatud ülevaate protseduurilist külge reguleerib kodukorraseaduse § 130. Palun, austatud riigikontrolör!

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduse §-st 135 ja Riigikontrolli seadusest tulenevalt peab riigikontrolör esitama Riigikogule ülevaate riigivara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus. Ülevaade on esitatud kirjalikult ja teile välja jagatud. Teile esitatud kirjalik ülevaade sisaldab riigivara olemi kirjelduse, nii kuidas täna oleme suutelised seda tegema, ning meiepoolse hinnangu selle vara kasutamise kohta. Ülevaates pole kajastatud konkreetseid kontrollimisi. Kokkuvõte neist on meie 1995. aasta tööaruandes, mille saatsime kõigile Riigikogu liikmetele maikuus. Mitmed ülevaates käsitletavad küsimused leiavad kajastamist ka valitsuse poolt teile esitatud riigieelarve täitmise aruandes. Tervikuna annab aruanne riigi tuludest ja kuludest tõepärase pildi. Oma seisukoha riigieelarve aruande kohta esitasime Riigikogu juhatusele eraldi dokumendina. Märkisime ära mitmed puudujäägid valitsuse täitevorganite tegevuses eelarve täitmisel ning juhtisime tähelepanu mitmetele reservidele. Möödunud aasta augustis sätestas valitsus, et kord aastas avaldab ülevaate riigivarade kohta ka Rahandusministeerium. Kui ministeerium selliseid ülevaateid hakkab avaldama, muutub tõenäoliselt ka Riigikontrolli ülevaate sisu. On avaldatud arvamust, et Riigikontroll peaks oma seisukohavõttudes piirduma vaid hinnangutega raamatupidamisarvestuse ja -aruannete õigsusele ja sellele, kas seadusi ja teisi õigusakte täidetakse, ning mitte väljendama oma arvamust selle kohta, kas riigiasutused täidavad neile pandud ülesandeid hästi või halvasti ja kas nad kasutavad neile antud vara otstarbekalt. See tähendab, et me peaksime olema toimuva kiretu fikseerija, kõrvaltvaataja. Nii talitada ei luba meil seadus. Seaduse kohaselt peame me kontrollima ka tehingute majanduslikku otstarbekust. See on põhimõtteline küsimus. Enamikus riikides on otstarbekuse ja tulemuslikkuse kontroll Riigikontrolli tähelepanu keskmes. Me anname endile aru, et mitte kõigist probleemidest ei käi meie jõud veel üle. Järgnevalt peatun üksnes mõnel meie kirjalikus ülevaates käsitletud probleemil, millele tahan teie tähelepanu juhtida. Kõigepealt, riigivara arvestusest. Möödunud aasta oli selles osas murranguline. Võeti vastu riigivaraseadus ja selle rakendamiseks andis valitsus rea määrusi. Hakati koostama riigivara registrit, koostati esimesed riigivara majandamise plaanid. Mitte kõiki seaduses vajalikuks peetavat ja valitsuse poolt kavandatut ei jõutud ellu viia, kuid kahtlematult astuti möödunud aastal suur samm riigivara arvestuse korrastamise poole. Kui te küsite minult täna, kui palju Eesti riigil praegu vara on, ei oska ma teile vastata. Teile esitatud ülevaates püüdsime me riigivara olemit kirjeldada, kuid kindlasti ei haara meie ülevaade kogu riigivara. Hind, millega vara on arvel, ei kajasta tema tegelikku väärtust. Näitena toon Sotsiaalministeeriumi haldushoone Gonsiori tänaval üldpinnaga 6700 ruutmeetrit. See oli bilansis arvel veel möödunud aasta lõpul maksumusega vaid 228 000 krooni. Selline näide pole kahjuks erandlik. Sellises olukorras pole mõtet riigivara rahaliselt kokku arvestada. Arvestus iseenesest ei olegi eesmärgiks, arvestus on vara valitsemise vahendiks nii nagu riigivara majandamise kavadki. Selleks et vara valitseda, peab teadma kui palju on vara, kus ta on ning kuidas teda kasutatakse. Meie hinnangu kohaselt ei ole praegu mitte kõigil riigivara valitsejatel, see tähendab ministeeriumidel, nende valitseda olevast varast ülevaadet. Riigivara majandamise kavadesse suhtutakse kui formaalsetesse paberitesse, mis tuleb Rahandusministeeriumile esitada selleks, et pidada läbirääkimisi riigieelarvest järgmiseks aastaks raha saamise üle. Mitte kõik ministeeriumid pole aru saanud, et neil kui riigivara valitsejail lasub kohustus tagada kogu nende valitseda oleva riigivara, st mitte ainult ministeeriumi, vaid kõigi nende valitsemisalas olevate riigiasutuste vara heaperemehelik kasutamine. Näiteks, riigivaraks on ka riigile kuuluvad aktsiad. Rahandusministeeriumi andmeil oli riik 1995. aastal 100 aktsiaseltsi aktsiate ainuomanik. Kui mitmes äriühingus oli riik kaasomanikuks, selle kohta meil usaldusväärseid andmeid koguda ei õnnestunud. Me arvame, et neid oli 100. Mõni ministeerium teab äriühingu kohta, mille väärtpaberid tema bilansis kajastuvad, vaid nende väärtpaberite nimiväärtust. Kuid nii mõnegi äriühingu väärtpaberid on ministeeriumide bilansist välja jäänud. Milline osa häältest äriühingus riigile kuulub, kas ja kes riiki äriühingus esindab, kas äriühing töötab kasumi või kahjumiga, kuidas kasum jaotati, seda tavaliselt ei teata. Püüdsime koguda andmeid selle kohta, kui palju riik äriühinguist, kus ta kaasomanikuks oli, tulu on saanud. Seda ei tea Rahandusministeerium, seda ei tea enamik ministeeriume. Kõigis Riigikogule esitatud ülevaadetes olen rõhutanud vajadust täpselt õigusaktidega sätestada, millised kohustused pannakse riiki äriühingus esindavaile isikuile, millised on nende õigused, suhted äriühingu väärtpabereid hoidvate riigiasutustega. Seni sellist korda pole. Riigivaraseadus sätestas, et riigile äriühingus kuuluvatest väärtpaberitest tulenevad õiguse teostamine ja kohustuste täitmine sätestatakse seadusega. Kuid ma arvan, et miski ei oleks takistanud riigil neid küsimusi vajalikul määral ka valitsuse määrustega reguleerida. Olemasolev regulatsioon oli puudulik, praktiliselt seniajani puudus. Teile esitatud riigieelarve täitmise aruanne ei sisalda andmeid riigiasutuste omatulu kohta. Omatulu on tulu, mida riigiasutused saavad tasuliste teenuste osutamisest. Ka oma ruumide rendist ning riigivarade võõrandamisest. Mõnele riigiasutusele on tasuliste teenuste osutamine põhitegevuseks. Näiteks Autoregistrikeskus, kes sai teenuste osutamisest möödunud aastal tulu 49 miljonit krooni, või Taimekarantiini Inspektsioon või Tehnilise Järelevalve Amet, jne. Samal ajal ei ole tasuliste teenuste osutamine justkui omane funktsioon ministeeriumidele. Aga me võime öelda, et Põllumajandusministeerium arvestas endale omatulusid pea sama suures summas, kui talle riigieelarvest ülalpidamiskulusid eraldati. Kuigi omatulu võib kasutada vaid materiaalse baasi tugevdamiseks ja remontideks, maksavad paljud riigiasutused sellest töötajatele ka lisatasusid. Omatulude kohta esitatakse ka aastaaruanne. Rahandusministeerium teatas meile, et ta pole oma tulu kohta temale esitatud andmeid koondanud. Meie andmetel on tegemist vägagi suure summaga, enam kui 400 miljoni krooniga, millest umbes 75 miljonit krooni kulutati töötasudeks. Omatulud võimaldavad teha riigieelarves kavandamata kulutusi ning varjavad seeläbi riigiaparaadi ülalpidamise tegelikke kulusid. Näen siin tulevikus riigieelarve tulude teatud reservi. Ma toon ühe näite Riigi Ravimiameti kohta, ilma et ma sooviksin heita kuidagi mingit varju Riigi Ravimiametile. Aga see näide sobis siia kõige paremini. Riigi Ravimiameti riigieelarvelised vahendid moodustasid möödunud aastal 235 000 krooni, millest kaeti viie ametikoha kulud. Tegelikult oli ametis 33 töötajat ja omatulu moodustas 6,5 miljonit krooni. Olen seisukohal, et riigiasutuste omatuluga seotud küsimused tuleb täpsemalt reguleerida, neid tulusid tuleb arvestada riigieelarve koostamisel ja Riigikogu peab olema neist ja nende kasutamisest informeeritud. Riigivara kasutamine on valdkond, kus täitevvõimu asutused ei ole oma ülesannetega kuigi hästi toime tulnud. Seda kinnitavad meie kontrollimised, mille kohta on teile esitatud põhjalik ülevaade meie tegevuse aastaaruandes. Selline olukord on olnud kahjuks iseloomulik kogu Eesti taasiseseisvumise järgsele perioodile. Paljud ettevõtete juhtorganis riiki esindavad isikud ei omanud riigi huvide esindamiseks selgeid juhtnööre ega pidanud oma tegevusest aru andma neid määranud riigiorganile. Haldusnõukogude ja juhatuste koosseis vahetus tihti, liikmete vastutus oli sageli määratlemata. Paljudel juhtudel ministeeriumid ei pidanud vajalikuks sõlmida juhatuse liikmetega lepinguid. Näiteks on Riigikontroll kolm korda järjest kontrollinud RAS Ookean majandustegevust ning esitanud selle korrastamisele suunatud ettepanekud juhatusele ja Majandusministeeriumile. Meie ettepanekud ettevõtte juhtimis-, raamatupidamis- ja sisekontrolli korralduse parandamiseks jäid realiseerimata. RAS Ookean kohustused kasvasid 518 miljoni kroonini, mis viis ettevõtte pankrotini. Ma arvan, et kui ettevõttega oleks tõsiselt tegelema hakatud koheselt Eesti riigi omandisse ülevõtmise järel, oleks pankrot olnud välditav. Veel üks näide. Riigiressursside Keskus, kellel tekkis riigireservi vahendite müügist palju vaba raha, hakkas laenukontorina tegutsema. Madala intressiga sai seitse miljonit krooni AS LMRA, kes paari kuu pärast pankrotistus. Lootust raha tagasi saada pole. Meie aasta otsa väldanud kirjavahetus Majandusministeeriumiga Riigiressursside Keskuse peadirektori vastutusele võtmiseks tulemusi ei andnud. Keegi nagu poleks süüdi seitsme miljoni krooni kaotsiminekus. Riigivara säilimine ja heaperemehelik kasutamine ei ole tagatud neil juhtudel, kui vara valitsejad on jäänud määramata. Meil on hulgaliselt riigivara, mis ei ole riigivarana arvele võetud ega ole nõuetekohaselt vormistatud ka üleandmine munitsipaalomandusse. Sellise vara hulka kuulub üle 29 000 kilomeetri endisi kohalikke ja majandite maanteid orienteeruva maksumusega kolm miljardit krooni. Nendel teedel üldjuhul hooldustöid ei tehta, mistõttu nad on hävimisohus. See on murettekitav ning võib lähitulevikus veelgi süvendada Eesti maaelu niigi keerulisi probleeme. 1995. aasta riigieelarve täitmine kulges suhteliselt edukalt. Vaatamata sellele võime tuua hulgaliselt näiteid eelarve kulude kohta, mis võinuksid olla oluliselt väiksemad. Ikka veel esineb juhtumeid, kus riigieelarvel olevad asutused annavad laene, võtavad ise laene, krediteerivad pikemaajaliselt eraettevõtlust, eraldavad raha sponsorluseks. Liialdusi esineb sõiduautode soetamisel ja kasutamisel, liialt kulukate kapitaalremontide ja kallihinnalise inventari soetamise näol. Selliste kulutuste kontrollimisel jääb Riigikontroll sageli fikseerija rolli, kuna puuduvad õigusaktid, mis reguleeriksid või normeeriksid vastavaid kulutusi. Loodan, et Riigikogu arvestab neid küsimusi riigieelarve seaduse uue redaktsiooni menetlemise käigus. Nüüd riigieelarve välistest vahenditest. Valdkonnaks, mis on ebapiisavalt õiguslikult reguleeritud, on sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse eelarvete koostamise ja täitmise protsess ning ajutiselt vabade vahendite paigutamine täiendavate tulude saamiseks. Peatusin sellel küsimusel ka eelmisel aastal, kuid pean vajalikuks teha seda uuesti. Sotsiaalmaksu seaduse kohaselt võtab Riigikogu riikliku sotsiaalkindlustuse eelarve ja riikliku ravikindlustuse eelarve vastu koos riigieelarvega. Kuidas aga toimub nende eelarvete täitmise läbiarutamine ja aruannete kinnitamine, see on jäänud kindlaks määramata. Seepärast ongi Rahandusministeeriumi poolt koostatud riigieelarve täitmise aruandele lisatud ainult riikliku sotsiaalkindlustuse ja haigekassade tulude ja kulude aruannete põhinäitajad, ilma neid kinnitatud eelarvega võrdlemata. Nende eelarvete 1995. aasta maht oli kokku 6,9 miljardit krooni. Läinud aastal arvestati sotsiaalmaksu sotsiaalkindlustuse pensioni sihtkapitali eelarvesse 3,342 miljardit krooni. Kuid kindlustajate võlgnevuse suurenemise tõttu laekus 2,917 miljardit krooni. Kindlustajate võlgnevus suurenes aasta lõpuks aasta algusega võrreldes 394,5 miljoni krooni võrra ja moodustas aasta lõpuks 1 miljard 60 miljonit krooni ehk suurenes aasta jooksul 1,6 korda. Ma ei peatuks sellel küsimusel, kui see suurenemine oleks 10% või sellises suurusjärgus, aga kui ta on sadades miljonites, siis see lihtsalt sunnib mind teie tähelepanu sellele küsimusele juhtima. Oleme mitmel korral teinud ettepaneku anda sotsiaalkindlustust korraldavatele asutustele maksu sissenõudmise ja vastavate sanktsioonide rakendamise, see on maksuhalduri õigused. Seda ei ole seni toetanud Rahandusministeerium. Sotsiaalkindlustuse eelarve pensioni sihtkapitali vahendite jäägiks 1995. aasta alguses nähti eelarves ette 160 miljonit krooni, alles oktoobri lõpul vastuvõetud lisaeelarvega suurendati aasta alguse jääki 422 miljoni krooni võrra ja viidi see vastavusse tegelikkusega. Samasugust planeerimist võis näha aastalõpu vahendite jäägi osas. Täpsustatud lisaeelarvega oktoobrikuus nähti selleks ette 280 miljonit krooni, tegelik finantsreserv oli aasta lõpuks 768,6 miljonit krooni. Seega on sotsiaalkindlustuse eelarves olnud pidevalt vabu vahendeid, mida ei kasutatud. Lisaks kanti erastamisest laekunud vahenditest 10% pensioni sihtkapitali ja 10% tööhõive toetuse sihtkapitali. 1996. aasta alguse seisuga oli erastamisest laekunud pensioni sihtkapitali eriarvele 109,9 miljonit krooni ja tööhõive toetuse sihtkapitali jääk oli 78,9 miljonit krooni. Riigikontroll on korduvalt tõstatanud küsimuse nende vahendite kasutamise reguleerimisest. Seda lubasid Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium võimalikult koheselt teha. Erastamisest pensioni sihtkapitali eriarvele laekunud vahendite kasutamine on seniajani reguleerimata. Arvestades, et riigieelarveväliste riiklike fondide ja sihtkapitalide rahalised vahendid ulatusid 1995. aastal peaaegu 9 miljardi kroonini, tuleb oluliselt suuremat tähelepanu osutada nende vahendite kasutamise, eelarvete koostamise ja aruandluse kinnitamise korra õiguslikule reguleerimisele. Lõpetuseks peatun veel ühel probleemil -- sisekontrollil. 1995. aastal Riigikontrolli poolt läbiviidud kontrollimiste tulemusel tagastati riigieelarvesse 73 miljonit krooni. Võeti arvele rahalisi vahendeid 20,3 miljoni krooni ja ainelisi väärtusi 111,6 miljoni krooni ulatuses. Rahvusvahelisi kogemusi arvestades suudab Riigikontroll hõlmata oma kontrollidega mitte rohkem kui 5% riigivaradest ja tehingutest ning avastada nende kontrollimiste puhul õiguserikkumisi või arvestusvigu mitte rohkem kui 10% ulatuses. Seega võinuksid kontrollimiste tulemused olla veelgi märkimisväärsemad, juhul kui meie riigiasutustes toimiks sisekontrolli süteem nii, nagu see on juurdunud enamikes turumajandusega riikides. Kõrgemate kontrollorganite rahvusvahelised organisatsioonid on võtnud vastu hulgaliselt soovitava iseloomuga resolutsioone sisekontrolli süsteemi loomiseks, mis põhiliselt on suunatud postsotsialistlikele riikidele. 1992. aastal kinnitati INTOSAI 14. kongressil sisekontrolli standardid. Tõlkisime need ja esitasime valitsusele ettepaneku rakendada abinõud nendest lähtuva sisekontrolli loomiseks meie riigiasutustes. Seda tuleks teha seadusega. Enamikus riikides on vastavasisulised sätted riigieelarvet käsitlevas seadusandluses. Loodan, et ka meie riigieelarve seaduse uues redaktsioonis sisalduvad sisekontrolli käsitlevad sätted. Probleemiks ei ole niivõrd täiendavad kulutused kuivõrd selle ala spetsialistide ettevalmistamine. Seetõttu nõuab sellise süsteemi loomine aega, kuid alustada tuleks koheselt. Need oli mõned sõlmküsimused, millele soovisin täiendavalt kirjalikule ülevaatele juhtida teie tähelepanu. Lõpetan konstateeringuga, et vaatamata kõigele oleme täna riigivara kasutamise edasise parandamise suhtes märksa optimistlikumad kui aasta tagasi. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra Meri! Kas Riigikogu liikmetel on härra riigikontrolörile küsimusi? Ülo Uluots, palun!

Suur tänu, härra esimees! Härra Meri! Ma mäletan, kui te aasta tagasi esinesite meie ees ja tõite ühe näite. Kui ma ei eksi, tõite te näiteks 1938. aasta aruande, kus oli kirjas, et Eesti riigil oli vara nii ja nii mitu miljonit krooni ja nii mitu senti. Kui ma ei eksi, viimane number oli 11 senti. Ja siis te ütlesite niimoodi, et te olete optimistlik selles suhtes, et aasta pärast te suudate nimetada selle summa, mis on meil täna. Täna te ütlete, et te seda ei suuda. Nüüd ma küsin teie käest, kauaks teil jätkub optimismi, millal te suudate meile selle numbri öelda? Mitme aasta pärast? Muuseas, te ütlesite seda ka, et see number löödi 1938. aastal kokku arvelaual.

Jah, härra Uluots, tänan selle küsimuse või märkuse eest! Mul on see väga hästi meeles. Me võime siin vaielda, kas oli 11 senti või 14 senti. Aga kõik see, mis te ütlesite, vastab tõele. Nii ma ütlesin ja oleksin ka täna tahtnud seda korrata, aga lihtsalt ei ole mõtet nii palju neid asju korrata. See, millal meil võib tekkida selline olukord, et seda saab ülitäpselt määratleda, ei olene Riigikontrollist. Mina oleksin tõepoolest tahtnud selle arvu teile täna öelda, kuid paistab, ilma et me täitevvõimu hakkaksime kritiseerima, et on olemas siiski küllalt palju objektiivseid tegureid, mis ei võimalda nii kiiresti seda unistust teostada. Ma olin hiljuti Prahas EUROSAI kongressil, seal esinesid väga paljud riigikontrollitöötajad teistest postsotsialistlikest riikidest ja seal ma tajusin, et ka nemad vaevlevad nendesamade küsimuste käes, kuigi, ütleme, Tšehhis on ju riiklus kogu aeg olnud, mitte nagu meil ja teistes Balti riikides. Toodi näide just põllumajanduse kohta, kus puudub absoluutne ülevaade, mis siis riigile on põllumajandusest jäänud ja kui palju seal varasid on. Ma tahan öelda, et ilmselt see on laiem probleem, kui puht meie Eesti probleem, ja ma loodan, et riigivaraseadus, mis vastu võeti, ja riigivara register, mis on tööle rakendatud, loovad meile eeldused, et me selle surnud punkti oleme ületanud. Aga ma ei julge teile, härra Uluots, öelda, et ma järgmise aasta ettekandes võiksin nimetada selle täpse arvu, nii nagu riigikontrolör sai seda teha 1938. aastal.

Tänan! Kolleeg Valve Raudnask, palun!

Suur aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, väga suur aitäh sisuka ettekande eest! Kuigi te ütlesite, et olete optimistlik tuleviku suhtes, teeb teie ettekanne, olgu eelmisel aastal või olgu tänavu, ikkagi kuidagi nukraks ja natuke abituks. Ma jätkaksin härra Uluotsa mõtet ja küsiksin teilt, missugused on need objektiivsed tingimused, mis põhjustavad selle, et meil ei ole või meil ei tahetagi täpset ülevaadet riigivara seisust?

Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata, aga ma lihtsalt juhin tähelepanu ühele lõigule oma ettekandes, kus ma nimetasin, et meil ei ole kõik riigivarad veel riigivaradena arvele võetud, ja kui on selline situatsioon, nagu nende kohalike maanteede osas, kus peremees on määramata, siis ei saa oodata, et keegi neid varasid ka täpselt inventeeriks ja arvele võtaks. Kui ma rääkisin objektiivsetest tingimustest, siis ma mõtlesin seda, et riigivaraseadus võeti 1995. aasta alguses vastu, korraldavad määrused võttis valitsus vastu augustikuus, riigivara register hakkas praktiliselt tegutsema, andis oma tsirkulaarid ja juhised välja hilissügisel ja veel jaanuarikuus, see oli käivitamise aeg ja ilmselt tekkis palju probleeme. Nii et ma loen seda objektiivseks pooleks. Kuid teine pool, mida me ei saa objektiivseks lugeda, see on tahte puudus. Ministeeriumides ei ole määratud igal pool konkreetseid struktuuriüksusi, vastutavaid inimesi, kes tunneksid oma vastutust selle küsimuse kordaseadmise eest. Ja nagu ma aru saan, ka riigivarade register võiks töötada palju edukamalt, kui ministeeriumid ja riigiasutused esitaksid andmeid registrile.

Tänan! Kolleeg Aap Neljas, palun!

Lugupeetud riigikontrolör! Kuulates teie ettekannet, tekkis mul küsimus selle kohta, millal ja milliseid kriteeriume kasutab Riigikontroll oma hinnangute andmisel selles suhtes, kui otstarbekalt on riigivara hallatud või siis ka võõrandatud. Näib, et mõnikord te lähtute turuväärtusest ja kritiseerite seda, et hinnanguline väärtus on madalam, teinekord jällegi vastupidi, et turu mahamüümine oli madalam kui mingi abstraktne väärtushinnang, mille järgi vara väärtus pidi olema suurem. Kas on olemas kindel metoodika, mille järgi see tehakse?

Mingit metoodikat ei ole ja siin me oleme olnud hinnangute andmisel väga tagasihoidlikud ja ettevaatlikud ning oleme nendel puhkudel oma arvamuse öelnud, kus küsimused lähevad vastuollu teatud konkreetsete õigusaktide ja seadustega.

Tänan! Kolleeg Aino Runge, palun!

Aitäh, härra juhataja! Suur tänu, härra Meri, selle ettekande eest! Aga tundub, et see tegi südame järjekordselt raskemaks, sest teatud punktidest me ei ole üle saanud ja üks oli teie poolt nimetatu, eelarvevälised vahendid. Siin on küsimus ju selles, et riigiasutused teenivad riigivara pealt endale sissetulekuid. Nad on praktiliselt riigieelarves garanteeritud ülalpidamiskuludega võrdsetel alustel, nagu iga teinegi. Ja nüüd öelge, palun, kas teie kontrollimised on kuskil pool suutnud selgeks teha, milleks põhiliselt neid täiendavaid laekumisi kasutatakse ja kas esineb ka selliseid imejuhtumeid, et neid tulusid oleks arvestatud eelarve kulude katteks ja vähendatud rahasid, mis neile on antud?

Kui alustada küsimusele vastamist tagantpoolt, siis ma rõhutaksin, et ma just sellise näite tõin. See on Ravimiamet, kus arvestati omatulude suurust ja eraldati riigieelarvest ainult 235 000 krooni viie ametniku ülalpidamiskulusid, nii et me ei saa öelda, et seda üldse ei arvestata. Laiemas plaanis teie küsimusele vastates võin öelda, et ka valitsus arutas eile seda küsimust ja võttis vastu otsuse, et omatuludest laekub 30% riigieelarvesse ja 70% jääb kasutaja valdusesse. Meil on niisuguseid andmeid küll, kus neid vahendeid kasutatakse ka premeerimiseks ja töötasudeks, autode soetamiseks. Minu silmis võib see olla üks ajutine etapp, et huvitada riigiasutusi ja ministeeriume, et müüa maha liigne vara, millega ei saa tegelda Erastamisagentuur, et see ei koormaks meie riiki, jne. Seda varade osas. Teiselt poolt on renditasud, mille kohta on lepingud riigivara kasutada andmiseks. Kontrollimiste põhjal oleme teinud vastavad ülevaated ja esitanud need valitsusele ja Riigikogule. Möödunud aastal ma rääkisin siin ka sellest, kus antakse rendile riigivara põhjendamatult madalate renditariifidega ja omatulu võiks olla märksa suurem praegusest. Eile, kui valitsus seda küsimust arutas, jäi kõlama selline moment, et riigivara valitsemise kavades, mis valitsus on sisse viinud ja mille riigivara valitsejad peavad esitama Rahandusministeeriumile, peavad omatulud olema kajastatud ja Rahandusministeerium peab neid omatulusid arvestama riigieelarve vahendite eraldamisel. Aga seda on ilmselt Rahandusministeeriumil väga raske teha, omatulude formeerumine ei ole nii stabiilne ja siin on laveerimise võimalusi. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Juhan Telgmaa, palun!

Tänan, härra esimees! Austatud riigikontrolör! Erinevalt perioodist, mille kohta te aasta tagasi meile teavet jagasite, kehtib sellel perioodil riigihangete seadus. Selle seaduse valdkond on väga lähedane sellele valdkonnale, mida te täna valgustasite. Kas teil on mingit ülevaadet sellest, kuidas riigihangete seadus on toiminud, kas seda üldse järgitakse või kuidas sellega on? Küsima ajendavad aeg-ajalt saabuvad teated kuidas Välisministeerium ostis kaks teatud silmavaatega Mercedest, jne, mis kindlasti oma hinnalt ületavad selle määra, mis on riigihangete seadusega ette nähtud hallatavas valdusalas. Kas teil on ülevaadet, kuidas see asi toimib?

Aitäh, härra Telgmaa! Ma pean teile ausalt ütlema, et meil korralikku ülevaadet selles küsimuses täna ei ole, sest Riigihangete Amet alles äsja moodustati, see töö alles käivitub ja ma usun, et selle seaduse vast kõige suurem teene on see, et vähemalt kontrollorganid saavad fikseerida neid juhtumeid, kus niisuguseid hankeid on tehtud ilma enam- või vähempakkumiseta. Ma kardan, et ma ei suuda teile veel rahuldavat vastust anda selles osas, kuidas Riigihangete Amet on tööle rakendunud.

Tänan! Kolleeg Aarne Veedla, palun!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Ka 1995. aasta ja 1996. aasta jooksul ei ole täidetud Riigikontrolli seaduse § 44. Riigikontrolli seaduse § 44 näeb ette, et Riigikontrolli tegevust kontrollib Riigikogu poolt määratud komisjon. Lugupeetud härra riigikontrolör, kas te peate Riigikontrolli seaduse § 44 täitmist vajalikuks? Aitäh!

Ma mõtlen, et see küsimus ei ole minule adresseeritud. See on teie küsimus ja teie otsustate selle vajaduse, mitte mina.

Aitäh! Kolleeg Eldur Parder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga lihtne küsimus. Kui lihtsureliku pilguga sellele asjale vaadata, mis meil vabariigis toimub, siis tahaks teada, kas sellise ülevaate, millise te täna meile tegite ja ette kandsite vara kasutamise kohta, saab ka meie Vabariigi Valitsus ja kas ta on seda kunagi arutanud ja nõudnud vastust ministeeriumidelt sellise olukorra pärast? See on lihtne ja loogiline lahendus.

Aitäh! Küsimus on päris õige ja tekitab ka mulle muret. Sellepärast et täna me läheme laiali või mina lahkun teie hulgast ja homme tegelen jälle teiste küsimustega ja see ettekanne ununeb. Teie võtate ettekande teadmiseks ja sinnapaika kõik need asjad jäävad. Ma olen alati esitanud ettekande valitsusele ja esitasin seekordki selle ettekande. See ettekanne trükitakse ära vastavalt teie poolt sätestatud korrale Riigi Teatajas ja on ka eelnevatel aastatel avaldatud. Aga tema korraldav mõju on väga küsitav ja siin peaks Riigikogu mõtlema, mismoodi seda edaspidi teha. Teistes riikides suunab parlament niisugused riigikontrolöri ettekanded valitsusele, täitevvõimu organitele seisukohtade kujundamiseks ja parlamendi informeerimiseks tehtust. Meil kahjuks see asi täna nii sätestatud ei ole.

Tänan! Kolleeg Rein Kask, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Meri! Minu teada on Riigikontroll kontrollinud mõned korrad riikliku aktsiaseltsi Ookean tegevust. Kas te selle kontrolli tulemusena oskate ja saate öelda, kas RAS Ookeani pankrotis on süüdi juhatuse tahtlik või tahtmatu tegutsemine või ebakompetentsed otsused või vääramatud jõud?

Härra Kask, ega riigikontrolör ei saa sellele küsimusele otseselt vastata, nagu te küsite, et kes on süüdi, jne. Me oleme tõesti kolm korda kontrollinud, meil on hulgaliselt materjale ja võin öelda, et raamatupidamine oli ettevõttes absoluutselt segamini, juhatused vahetusid, juhatuse esimehed vahetusid, ning mulle tundub, et selle küsimuse võib siiski taandada lohakusele ja tahte puudumisele. Mul ei ole alust öelda, et siin oleks kellegi tahtlik käsi mängus. Aga Eesti rahvale on see küllalt suur kahju, mis sellega juhtus.

Tänan! Kolleeg Rein Voog, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Meri! Aeg-ajalt jookseb massimeediast läbi erinevaid arvamusi selle kohta, et Riigikontrolli ametnikud on ebapädevad. Ma ei tahaks kuulda teie arvamust selle kohta, sest eks iga hinnang ole subjektiivne, aga minu küsimus oleks järgmine. Kas selliseid arvamusavaldusi võiks vähendada, kui Riigikontrolli kontrolörid omaksid vastavalt kehtivale korrale ka audiitoriameti tunnistust, sest minu teada peaks teie ametkonna ingliskeelne nimetus olema samuti ?

Aitäh, härra Voog, ma tänan selle küsimuse eest! Ma olen ammu tahtnud sellele küsimusele vastata, sest ajalehtedes on see tõesti läbi jooksnud ja see on just Riigikogu liikmete poolt ülestõstetud küsimus. Meil on umbes -- ma täpselt ei oska öelda -- viis-kuus atesteeritud audiitorit ja ma olen teinud kõik selleks, et mitte seda soosida. Kui te tahate, et Riigikontroll likvideeruks ja laiali läheks, siis atesteerime nad kõik ära. Mina oma eas ei ole huvitatud atesteerimisest, sel juhul mina jääksin üle. Te teate, mis on audiitorite ja audiitorfirmade palgad? See on üks asi. Teine aspekt -- mis loeb see atesteeritud audiitor, kui meie kontrolörid lähevad ja paljudel juhtudel ei jää sellest audiitori kontrollist mitte midagi järele. Meil on selliseid juhtumeid, kus audiitor kirjutab küll otsuse ja soovitab aruande kinnitada, aga lisab juurde, et põhjalikuma kontrolli teostamiseks soovitame teil pöörduda Riigikontrolli poole. Nii. Mis puutub Riigikontrolli kompetentsusse, siis see küsimus tõsteti ju ka teatud poliitiliste jõudude poolt üles ja ma olen ka ise süüdi, sest ma olen ausalt öelnud, et mul ei ole kogemustega töötajaid panganduse osas, aga ma ei ole tahtnud madaldada oma töötajate kompetentsust, sest mul on kõik inimesed väga suure staažiga -- pearaamatupidajad, juristid --, ja mul on kaheksa doktorikraadiga inimest. See, et mind valiti EUROSAI organisatsiooni juhatuse liikmeks, oli motiveeritud ka sellest, et meie töötajad, kes on käinud välismaal stažeerimas ja osalenud seminaridel, on näidanud ennast kõige kompetentsemast küljest. Väga häid hinnanguid olen saanud oma töötajate kohta Ameerikast. Meie kontrolör peab tegelema palju laiema ampluaaga. Teistes riikides on suured kollektiivid, kus on väga kitsalt spetsialiseeritud valdkonnad. See on omane mitte ainult Eesti Riigikontrollile, see on omane meie Eesti riigile tervikuna ja see ongi meie üks plusse, et meie inimesed on natuke laiema silmaringiga kui suurtes riikides, ja minu inimesed osalevad väga aktiivselt riigikontrolli rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Reedel külastab Poola Riigikontrolli president meie vabariiki ja ka Riigikogu. Meil on laialdased kontaktid, mis veelgi seda kinnitavad.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra Meri! Minu küsimus lähtub osaliselt viimasest esitatud küsimusest. Ma usun siiski, et Riigikontrollis on enamuses kompetentsed inimesed, olen nendega elus ka kokku juhtunud. Aga mu küsimus oleks järgmine. Mis te arvate, kas 1995. aastal muutus riigivara kasutamine ja säilimine meie riigis paremaks või on samal tasemel nagu 1994. aastal või on läinud halvemaks? Kuidas te ise seda hindaksite nii ilma arvude ja näitajateta, puht oma arusaamise järgi?

Aitäh! Ma juba suulises ettekandes ütlesin, et 1995. aasta oli selles osas murranguline. Ma kordan veel, et olukord on vaatamata igasugustele drastilistele näidetele paremaks läinud, sest on levinud arusaamine, et peab nende asjadega tegelema. Teine põhjus, miks ta paratamatult paremuse poole läheb, on see, et meil on praktiliselt seljataga tohutu erastamise protsess. Riigiasutusi on jäänud vähemaks ja praktiliselt iga kuuga jääb neid veel vähemaks, nii et see valdkond, mida riik saab kontrollida, aheneb ja riigi tähelepanu mõnevõrra kontsentreerub väiksemale arvule riigivarade objektidele.

Tänan! Kolleeg Aarne Veedla, teine küsimus, palun!

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud härra riigikontrolör! Ma ei arva, et Riigikogu liikmed esitavad küsimusi, et teid rünnata, vaid asjaolude selgitamiseks. Ma olen veendunud, et me peame teist lugu. Ajalehest Sõnumileht lugesin teie arvamust, austatud härra riigikontrolör, et te peate vajalikuks Riigikontrolli seaduse § 44 täitmist. Kas teie seisukoht on ajakirjaniku poolt õigesti edasi antud? Aitäh!

Ma tõtt-öelda ei saanud praegu küsimusest aru. Kust te lugesite? Sõnumilehest? Mul ei tule küll meelde, et ma oleksin sel teemal suurt sõna võtnud. Kuigi ma peaministrile ühes mõttevahetuses ütlesin, et seadusandja on selle küsimuse sätestanud ja seadusandja, nii nagu ta heaks arvab, võib igal ajal tulla ja kontrollida Riigikontrollis kõiki meie toiminguid ja seda, mida just vajalikuks peetakse. Ja ma mõtlen, et ei tohi olla ühtegi sellist lüli, mis eksisteerib maksumaksja arvel, mis langeb kontrollist välja. Kõik peab olema kontrollitud. Me kontrollime ka Riigikogu, tähendab, majandustegevuse mõttes, jne, Presidendi Kantseleid. Nii et kõik peab olema kontrolli all.

Tänan! Kolleeg Aino Runge, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Meri, meil vabariigis ilmselt ei tunta niisugust mõistet, kuidas ökonoomselt kasutada riigi raha, see tõendab, et eelarvevälised vahendid, nagu te mainisite, võiksid olla umbes 300, 400 miljonit krooni -- teie ettekandes vist oli niisugune summa -- ja ma ühinen täiesti sellega. Öelge mulle, palun, kas te olete nõus, kui me kasutaksime kõik eelarvevälised vahendid ühel aastal ära ehituseks? Siis me suudaksime ühe kunsti- ja kultuuriobjekti üles ehitada, mille Riigikogu täna tagasi lükkas. Järelikult need rahad on vabariigil olemas, aga nad on kuskil mujal ja ebaotstarbekalt kasutatud.

Jah, proua Runge, vaadake, sellele küsimusele ma ei tahaks vastata, sellega te tõmbate mind poliitikasse, kui ma hakkan siin hinnanguid andma, mille peale raha kasutada. Seda otsustate teie. Ma tahan öelda, et ma tõin teile lihtsalt ühe näite, sest me kogu aeg räägime oma vaesest riigist jne. Aga palju suurem näide oli ju sotsiaalfondi rahad, kus on sajad miljonid ja kus me ei oska eelarvet teha. Kui me ütleme, et aasta lõpu jääk on seal 200 miljonit, aga tegelikkuses tuleb üle 700 miljoni, siis see näitab, et kuskil on natuke ajusid puudu või midagi on viltu. Ma võiksin veel palju teisi näiteid tuua. Me peame niisugustele suurtele küsimustele nähtavasti oma tähelepanu kontsentreerima. Aga teiselt poolt, me ei tohi ka unustada kokkuhoidu, millega me tõtt-öelda veel vähe tegeleme. Ma leian, et meil on igal pool priiskamist, ja see viimane küsimus, mille te tõstatasite ehituse kohta -- ma ei taha rääkida sellest objektist, aga ma räägin ehitusest üldse, sest investeeringute programm on 1 miljard ja seda on meil väga raske kontrollida. Kui Riigikogu ütleks, et 100 miljoni eest tuleb ehitada niimitu koolimaja selleks aastaks, ja annab ülesande, siis me saame kontrollida, kas see raha läks sinna ja kas need eesmärgid on täidetud. Aga praegu tuleb ainult üks loetelu ja me ei tea ei maksumust, kas projekt on jne. Nii et siin on meil väga palju ära teha, et me võtaksime investeeringuprogrammi ka rangema kontrolli alla.

Tänan! Kolleeg Ülo Vooglaid, palun!

Tänan, härra esimees! Võtke vastu ka minu tänusõnad seoses väga sügava ja põhjapaneva ülevaatega. Küllap on palju neid, kes tahaksid olla samuti optimistlikud, aga ma tahaksin paluda teie arvamust selle kohta, et kui Eesti valitsemisseaduses ei ole juhtimist ette nähtud, kui juhtimisalase, aga ka haldamise, valitsemise sidustusalast ettevalmistust Eestis praktiliselt ei toimu, kui ülikoolid ametialast ettevalmistust ei taga, ehkki seadus neilt seda nõuab, ja otsuste kvaliteet on ülimalt madal, häbiväärselt madal igal pool, millele siis saaks tugineda niisugune optimism veel palju laiemalt, mitte ainult Riigikontrollil?

Aitäh, härra Vooglaid! Ma olen sellele küsimusele palju mõelnud ja ma olen vestelnud ka riigiametnikega ühes ja teises ministeeriumis ja leian, et see on meie oskamatus tööd korraldada. Küsimus ei ole alati riigiametnike ebapädevuses, vaid iga riigiametnik võib muutuda ebapädevaks, kui ta täna tegeleb ühe asjaga, homme peab tegelema teise asjaga ja on justkui mingisuguste aukude sulgeja ja töötab mingisuguses tuletõrjerežiimis. Meil on vaja võtta ministeeriumidesse tööle mitte lihtsalt spetsialiste või vaneminsenere, nagu seda varem tehti, vaid meil on vaja valida niisamuti, nagu orkester valib -- ta ei võta orkestrante, ta võtab, ütleme, trummimängija --, ametnikke teatud konkreetsete funktsioonide täitmiseks. Ma leian, et on õige, kui meil iga riigiametnik, nii nagu esimeses Eesti Vabariigis, teab oma funktsiooni, teab, millega ta peab tegelema, ei oota ülevalt korraldust, vaid teab, et tema on vastutav, ütleme, alkoholiaktsiisi eest, ja uurib kogu maailma praktikat ja ajalugu, ja et ta on nii suur autoriteet, et ta tuleb Riigikogu ette rääkima, esineb valitsuses jne. Meil peab olema ametnike kaader, ei saa kõike selle peale ajada, et meil ei ole spetsialiste. Ametnik võib muutuda spetsialistiks, kui tal on vähegi haridust ja eeldusi. Mina leian, et meil on küllaldaselt haritud inimesi. Aga see on meie korralduse viga, et me nagu hajutame selle ametniku ja teeme ta lihtsalt käsutäitjaks. Ta tuleb järgmisel päeval tööle, ta peab vaatama, mis tal kirjutuslauale on ilmunud, millised käsud, millega ta peab parajasti tegelema hakkama. Kui meil ametniku vastutus on paika pandud, siis meil minu meelest hakkavad nende otsuse eelnõude sisud kvaliteetsemaks muutuma.

Tänan! Kolleeg Valve Raudnask, teine küsimus, palun!

Suur aitäh, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör! Täna kerkis taas üles küsimus riigikontrolöride ebakompetentsusest või kompetentsusest, kuidas soovite. Ei varasematel kordadel ega ka täna ei ole toodud mitte ainsatki näidet teie töötajate ebakompetentsuse kohta. Kas mingeid teisi liine pidi on teieni jõudnud andmeid, et teie töötajate hulgas on ebakompetentseid inimesi?

Minul isiklikult ei ole, aga ajakirjandusest tuleb mul teinekord lugeda, et mõni inimene kirjutab aktile, ebakompetentse revidendi poolt koostatud aktile alla selle tõttu, et vabaneda revidendist. Selliseid repliike on vahel ajalehtede veergudel olnud, aga ma ei ole küll selliseid signaale ametlikult üheltki ministrilt ega ametijuhilt saanud. Meil on mõningaid vaidlusi olnud mõnes küsimuses, aga need me oleme lahendanud ja kui me eksime kuskil, siis meil jätkub julgust ka öelda, et me võtame tagasi selle küsimuse, sest meie protseduurireeglid võimaldavad kõike rahulikult läbi arutada. Enamuses ei teki probleemid mitte sellest, et revident on mingisuguse arvu lugenud teiseks arvuks või nulle juurde pannud, vaid on õiguslikku laadi, kuidas seadust tõlgendada, kuidas õigusakti tõlgendada. Vahel tekib meil selliseid vaidlusküsimusi, aga me oleme suutnud need lahendada.

Suur tänu, härra riigikontrolör, teile ülevaate eest riigi vara kasutamise ja säilimise kohta. Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Sellega on ka nimetatud päevakorraküsimus ammendatud.

Austatud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse 1995. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamise kohta. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkt 6 kohaselt võtab Riigikogu vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 43 esitab Vabariigi Valitsus riigieelarve täitmise aruande Riigikogule aruandeaastale järgneva aasta 1. juuniks. 1995. aasta riigieelarve täitmise aruannet arutas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 23. mai istungil, kus otsustati nõustuda Rahandusministeeriumi poolt koostatud 1995. aasta riigieelarve täitmise aruandega ning esitada Riigikogule otsuse eelnõu nimetatud aruande kinnitamise kohta tulude osas summas 9 045 320 000 krooni ja kulude osas summas 8 767 245 400 krooni. Kommentaariks võiks lisada, et vaatamata teatud pingetele riigieelarve tulude laekumisel aasta esimesel poolel, kujunes 1995. aasta riigieelarve täitmine lõppkokkuvõttes rahuldavaks. Vahenditevaba jääk käesoleva aasta alguseks moodustas 278 miljonit krooni. Kuna 1995. aasta riigieelarve täitmise aruande materjalid on teile kätte jagatud, siis edasi me kaasettekandjaga vastaksime heameelega teie küsimustele. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud minister, minul ja ma usun, et veel mõnel Riigikogu liikmel on järgmine soov. Ma tean, et igal aastal on selle aruande kinnitamise ajal kõik ministrid käinud aru andmas oma ministeeriumi tegevusest, kuludest, ja ma loodan, et see hea traditsioon jätkub ka sel aastal ja me võime mõnel järgmisel istungil enne lõpphääletust kuulata ära kõikide ministrite ettekanded rahade kulutamisest 1995. aastal. Kas te edastate selle soovi oma kolleegidele?

Aitäh! Ma oleksin nõus selle kas või kohe edastama. Ma usun, et hetkel mul kindlasti ei ole võimalik oma kolleege siia teie ette tuua. Nii et kui seadusandja peab vajalikuks kuulata ära kõik ministrid, siis on see seadusandja püha tahe. Kui te otsustate küsitleda rahandusministrit ja Rahandusministeeriumi asekantslerit Tiit Saati, siis me oleme valmis vastama. Nii et kõik variandid on iseenesest vastuvõetavad, see on lugupeetud Riigikogu otsustada.

Tänan! Mulle näib, et Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh! Sellisel juhul valitsus loobub kaasettekandest.

Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja eelarveseadusele kuulub Eesti Vabariigi eelarve igal aastal mitte ainult vastuvõtmisele parlamendis, vaid Riigikogu peab ka kinnitama eelarve täitmise aruande. Aruande kinnitamisel tuleb ära kuulata Riigikontrolli aruanne selles küsimuses. Riigikontrolli aruanne on meil ära kuulatud, eelarve täitmise aruanne on kõigile saali jagatud. 1995. aasta eelarve võeti vastu Riigikogu eelmise koosseisu poolt. Seda eelarvet täpsustati eelmise aasta jooksul ja täiendati kolm korda lisaeelarvetega. On loogiline, et pärast seda plaaniline ja tegelik eelarve eriti palju teineteisest ei erinenud. Eelarve tuludeks oli täpsustamise järel planeeritud 8,912 miljardit, tegelik täitmine oli 9,045 miljardit. Seega täideti tulude pool 101,5-protsendiliselt. Kuludeks oli planeeritud 8,271 miljardit, täitmine 8,316, järelikult täitmise protsent on 100,5. Kulude täitmise protsent on väiksem kui tulude oma, vastavalt 101,5% ja 100,5%. See on tingitud asjaolust, et detsembrikuu on Eesti maksusüsteemi järgi, kus domineerivad kaudsed maksud, suurima laekumisega kuu. Nii oli eelmisel aastal ja üle-eelmisel aastal, nii on see ilmselt ka käesoleval aastal ja jääb senikauaks, kuni me seda maksusüsteemi kasutame. Nii et võib arvata, et see vahe kulude ja tulude täitmise protsendis jääb ka tulevikus. Üksikud tulud ja kulud erinesid planeeritust muidugi rohkem, aga ma ei tahaks neid siin praegu puudutada. Võib-olla teeksin ainult paar üldistust. Esiteks. Eelmisel aastal jätkus, nüüd juba neljandat aastat, tasakaalustatud eelarvepoliitika, see tähendab, et eelarve tasakaalustatakse sisuliselt laenudeta. Teiseks. Eelarve täitmise seisukohalt tundub, et eelmine aasta oli viimane nii-öelda hea aasta, kus eelarve täitmisega erilisi probleeme ei olnud, oli ka teatud ülelaekumine. Ma ei kutsu teid nüüd loobuma tasakaalustatud eelarveprintsiibist, aga lihtsalt tahan rõhutada, et selle aasta eelarve täitmisel oleme ilmselt sunnitud konstateerima, et aasta oli pingelisem kui eelmine. Komisjon arutas eelarve täitmise aruannet oma koosolekul ja esitas siis töömenetlusse otsuse eelnõu nr 313 palvega see vastu võtta. Igasugune arutelu on muidugi teretulnud, aga arve, mis siin on, arutelul muuta enam ei saa, need on eelmise aasta jooksul nii välja kujunenud. Tänan! Minu poolt kõik.

Tänan, härra Raju! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Näib, et ei ole. Lugupeetud kolleegid, juhatusele on laekunud Vootele Hansenilt ettepanek katkestada päevakorraküsimuse arutelu, selleks et ära kuulata Vabariigi Valitsuse liikmed. Kuna tegemist on protseduurilise ettepanekuga, siis oleks see vaja kohe praegu läbi vaadata, sest me oleme selles staadiumis, kus sellisel juhul, kui Riigikogu nii otsustab, jääksid Vabariigi Valitsuse liikmetele veel kaasettekannete õigused. Kuna selline ettepanek on laekunud, siis panen selle hääletusele. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vootele Hanseni ettepaneku katkestada käsiloleva päevakorraküsimuse arutelu kaasettekannete faasis. Palun hääletada! Katkestamisettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu on 46, erapooletuid ei ole. Vootele Hanseni ettepanek toetust ei leidnud ning me jätkame käsiloleva päevakorraküsimuse aruelu. Austatud kolleegid, avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Vootele Hansen, palun, kõne Riigikogu kõnepuldist.

Austatud esimees, austatud Riigikogu! Mul on väga kahju, et te ei tunnistanud parlamendi ülimuslikkust valitsuse ees eelarve täitmise aruande küsimustes. Minu arvates ei ole ühe riigieelarve täitmise aruande kinnitamine mingi formaalne protseduur, kus me hääletame, kas need numbrid vastavad tõele või mitte, mida me niikuinii ei tea. Me tahaksime ära kuulata, kas riigieelarve täitmisel, mis võeti vastu 1994. aastal, on täidetud neid suundumusi, neid soove, mida seadusandja tahtis ette näidata riigile. Kas on toimunud need investeeringud, need innovatsioonilised muudatused, nende elualade arendamine või mitte. Me tahaksime esitada Vabariigi Valitsuse liikmetele küsimusi sellel teemal ja kui parlament sellest õigusest loobub, on see loomulikult parlamendi enda asi, aga ma ütlen, et kui keegi loobub oma õigustest, siis ta kaotab need õigused. Kui parlament loobub oma õigusest esitada valitsusele küsimusi, siis ta varsti kaotab selle õiguse. Loomulikult võivad seltsimehed siin saali poolel nii arvata, mina isiklikult nii ei arva ja ma teen ettepaneku seda aruannet mitte kinnitada, enne kui me ei ole neid arvamusi kuulnud. Aitäh!

Tänan, Vootele Hansen! Järgmisena palun Aino Runge, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, härra juhataja! Ma pean seda ettepanekut väga asjalikuks ja see peaks meil niimoodi ka käima. Aruande kinnitamise juures kuulame ära just selle, millest praegu ettekandja siin rääkis. Kuid ma arvan, et selleks peaks olema rohkem aega ja see peaks olema ajastatud kuskile mujale kui tänasele õhtule.

Tänan! Rohkem sooviavaldusi ei näi olevat. Austatud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Valve Kirsipuu, palun, kõne.

Aitäh, härra juhataja! Vabandan, et ma natukene mängisin sõnavõtunupuga. Ma nimelt mõtlesin, kas on paslik praeguse auditooriumi ees esile tuua olukorda, mis on olnud siinsamas saalis 1994. ja 1993. aasta riigieelarve aruande kinnitamisel. Nimelt tol korral oli rahanduskomisjon seisukohal, nagu nimetas juba Vootele Hansen, et me peame Riigikogu ette tooma ministrid, kes kõige rohkem on rikkunud eelarvedistsipliini. Ja tõepoolest, nende möödunud perioodide riigieelarve kinnitamine katkestati Riigikogus vähemalt kolmel või neljal korral. Kutsuti ette sotsiaalminister, majandusminister, rahandusminister, kõik nad pidid vastama küsimustele, miks nad rikkusid eelarvedistsipliini. Küll aga oli huvi tolleaegse Riigikogu liikmete poolt piisavalt loid. Pean ütlema, et mina kui tolleaegne eelarve- ja maksukomisjoni esimees tundsin ennast siin saalis õige mitu korda väga halvasti, sest ma olin käivitanud selle ringi, et Riigikogu ees annaksid aru ka ministrid. Kokku võttes tundsin mina ainuisikuliselt selle vastu huvi. See on põhjus, miks ma ei tõstnud seekord seda küsimust üles rahanduskomisjonis, sest me näitame õige sageli üles suurt aktiivsust, kui on aga vaja jõuda tegudeni, siis ei ole meist nende tegude tegijat. Arvesse võttes möödunud perioodide kogemust, ma arvan, et me võiksime täna võtta vastu otsuse 1995. aasta riigieelarve täitmise kohta. Võin lisada, et ma vaatasin küllalt kriitilise pilguga läbi terve selle eelarve. Ma ei oska praegu nimetada ühtegi ministrit, keda konkreetselt Riigikogu ette tuua, sest kui te vaatate seda aruannet, siis te näete, et kõikumised kinnitatud eelarve suhtes on suhteliselt väikesed. Põhiliselt on 1995. aastal kinnitatud eelarvest kinni peetud. Kui eksimised on 5--6% raames, siis pole see põhjus, et venitada otsuse vastuvõtmist. Seepärast teen ettepaneku 1995. aasta riigieelarve täitmise aruanne kinnitada. Aitäh!

Tänan, Valve Kirsipuu! Kolleeg Jaanus Betlem, palun, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, härra esimees! Ma tahaksin siiski kolleeg Kirsipuule meelde tuletada, et need inimesed, kelle vastu kriitika on suunatud, kes ei tundnud omaaegsete ministrite esinemiste vastu huvi, istusid tol ajal opositsioonis, aga praegu mitte. Ei ole meie, see tähendab opositsiooni probleem, kui koalitsioonil puudub huvi oma ministrite tegevuse vastu. Opositsioonil on see huvi siiski olemas. Ja Vootele Hansen opositsiooni poolt esinedes ütles, et me tahaksime ära kuulata ministreid, esitada neile küsimusi ja kuulda, kuidas siis on lood nende 5--6%-ga.

Tänan! Austatud kolleegid, kas ma saan õigesti aru, et rohkem sooviavaldusi arvamust avaldada ei ole? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid on 3. Läbirääkimised käsilolevas päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi, kolleeg Raju samuti mitte. Sellisel juhul, austatud kolleegid, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna nimetatud otsuse eelnõu lõpphääletusele. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "1995. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamine" vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud otsuse vastuvõtmise poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu on 6, erapooletuid on 1. 1995. aasta riigieelarve täitmise aruanne on kinnitatud. Tänan!

Lugupeetud kolleegid, jätkame ning võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu. Teise lugemise jätkamiseks palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna on teise lugemise jätkamisel teie ees isikuandmete kaitse seaduse eelnõu. Kõikide õiguskomisjoni ja Riigikogu liikmete poolt isikuandmete kaitse seaduse eelnõule esitatud muudatusettepanekute osas jõudis eelnõu algataja ühisele arvamusele õiguskomisjoniga. Põhilised muudatused annavad kõigepealt võimaluse vastavat valdkonda reguleeriva seadusega laiendada delikaatsete isikuandmete loetelu ja täpsustada nende töötlemistingimusi. Nad laiendavad keeldu töödelda poliitilisi vaateid, usulisi ja filosoofilisi veendumusi kirjeldavaid andmeid ilma isiku nõusolekuta ka Eestis alalise elamisloaga viibivatele välismaalastele, täpsustavad vastutuse seaduserikkumise eest, määravad valitsusele tähtaja andmekaitse järelevalveasutuse moodustamiseks. Ma tänan Riigikogu ja õiguskomisjoni seaduse menetlemisel tehtud asjalike ettepanekute eest. Valitsusel ja isikuandmete töötlejatel seisab ilmselt ees mahukas töö seaduse rakendamisel ja pärast kogemuste omandamist andmekaitse valdkonnas on kindlasti vajalik ka seadusandluse edasine täiustamine. Teen ettepaneku eelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas kolleegidel, ma mõtlen Riigikogu liikmetel, on küsimusi ettekandjale? Ei näi olevat.

Ma tänan, valitsus loobub sel juhul omapoolsest kaasettekandest.

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Priit Aimla.

Austatud juhataja! Lugupeetud töökaaslased! Me oleme oma suhteliselt huvitava ja uudse eelnõuga jõudnud niikaugele, et õiguskomisjon on kindel, et see väärib vastuvõtmist. See on niivõrd uus asi, et seda on püütud tõlkida mitmest keelest eesti keelde kokku ja Eesti eesmärk on täiesti humaanne ja ilus, aga mõningaid küsitavusi tekib. Pööraksin tähelepanu näiteks muudatusettepanekule nr 1, mille autor ma juhtumisi ise olen. See oli probleem, millest eelmisel eelnõu menetlemisel oli juttu ja mis leidis osa siinviibijate suure heakskiidu -- nimetaksin härra Merestet --, et me saaksime lahti võõrsõnadest ja asendaksime need eestikeelsete sõnadega. Siin tekkis siiski niisugune kurioosum, et ehkki kõik otsustasid, et "delikaatsete isikuandmete" asemel sobiks tõesti kirjutada "eraeluandmed", kerkis "mittedelikaatsete isikuandmete" puhul üles ränk küsimus ja komisjoni töö käigus sai autor aru, et "avalikud isikuandmed" võib-olla ei ole tõesti õige ja kirjutasin sinna sõna "üldised", aga ikkagi ei leidnud see komisjoni poolt heakskiitu. Kui te nüüd oleksite nii kenad ja selle asja hääletamisele asumisel mõne minuti pärast loeksite sõna "avalikud" asemel "üldised", siis sel juhul toimub eelnõu katkestamine paariks tunniks, kuni see trükiviisiliselt ümber parandatakse ja jõuab teieni lõplikul kujul. Kui mitte, siis probleemi ei teki. Räägiksin veel muudatusettepanekust nr 3, mis parandab § 4. Siin on isiklikult minu jaoks absoluutselt mõistetamatu, ehkki sellele oleks võinud tulla ka eelmise lugemise käigus, kõrvutada füüsilisi, psüühilisi ja psühholoogilisi omadusi. Inimese kui isiksuse iseloomustuseks kõlbavad loomulikult ka psüühilised iseärasused, aga kui psühholoogia on teadus psüühikast, siis "psüühilise" ja "psühholoogilise" kõrvuti kasutamine ei kõlbaks mitte mingil juhul, mille tõttu allakirjutanu esitas muudatusettepaneku nr 2. Kuna aga siin on kogu seda lauset muudetud, siis see ei leidnud toetust. Nii et sellele ma pühendan tähelepanu natuke hiljem hääletamise käigus. Muudatusettepanek nr 6 § 9 kohta, mille esitas Igor Sedašev, pani komisjoni mõtlema niivõrd tõsiselt, et me siiski tõesti inimõiguste võrdsuse valguses pidasime vajalikuks seda arvestada, ainult et me muutsime natuke sõnastust, mistõttu on siis ka lisandunud muudatusettepanek nr 7 selle täpsemaks sõnastuseks ja "alalise elaniku" asemel oleme kirjutanud "alalise elamisloa alusel Eestis viibiva välismaalase". Nüüd siis viimane kommentaar muudatusettepaneku nr 9 kohta. See puudutab § 22 ja siin oleks nagu kõik korras, aga ainult siis, kui pelgalt ja kiiresti lugu läbi lugeda. Muudatusettepaneku autor on Eiki Nestor ja tema tahtmine on ainult ühepidine, et anda teavet täitsa tasuta, olgu tegemist ükskõik kui maniakaalse inimesega, kes näiteks iga päev käib küsimas, et mis minu kohta uut on kuulda. Selle me olime sunnitud jätma lihtsalt arvestamata, sest teatud õiendite andmise puhul on alati tegemist mingisuguste kulutustega, kas või paberi ja pitsati rahaga jne. Aga siin tekkis küsimus sellest, millele härra Nestor ei viidanudki, aga mis on väga tõsine lugu. Kui me loeme väga rahulikult ja aeglaselt selle esimese lause läbi, siis siin on öeldud niimoodi, et isikul on õigus saada vastutavalt töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid üks kord aastas tasuta. Tegelikult ei lähe inimene mitte mingil juhul saama enda kohta käivaid isikuandmeid. Näiteks ta ei lähe ju sinna küsima, et vabandage, missugune oli hommikul minu rinnaümbermõõt või mitu korda ma olen abielus olnud. Ta ei lähe saama isikuandmeid, ta läheb saama teavet oma isikuandmete ulatuse ja sisu kohta. Nii kummaline kui see ka ei ole -- ma ei püüa jumala eest diskrediteerida komisjoni, kuhu ma kuulun ja millesse ma austusega suhtun --, aga sellekohane muudatusettepanek ei läinud seal läbi. Kui te leiate, et niisugune väike aps või lapsus võib sees olla, siis tühja kah. Nagu öeldud, on tegemist väga uue valdkonnaga, mille suhtes varem või hiljem töö käigus ja asja menetlemisel tekib probleeme ja tuleb uuesti muudatusi, siis, palun väga, me võime ka sellega rahulduda. Igal juhul tahaks õiguskomisjon, et te nõustuksite täna selle seaduseelnõu seaduseks muutmisega. Aitäh!

Suur tänu, Priit Aimla! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Näib, et ei ole. Austatud Riigikogu! Avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Kellelgi midagi lisada ei ole. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõppenud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Kolleeg Priit Aimla? Ei soovi. Sellisel juhul asume laekunud muudatusettepanekuid läbi vaatama. Ma palun Priit Aimla tagasi kõnepulti ning alustame. Esimene muudatusettepanek on Priit Aimlalt ja nii nagu ta ütles, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata.

Muudatusettepaneku autor palub seda hääletada tingimusel, et sõna "avalikud" asemel lugeda "üldised".

Tänan! Nüüd ma palun autoril juhtivkomisjoni poolt välja öelda juhtivkomisjoni arvamus, kui see on võimalik.

Juhtivkomisjon arvab, et ta võib vastu tulla muudatusettepaneku tegijale ja nimetada sõna "avalikud" asemel "üldised".

Tänan! Nii et otsustamine jääb, lugupeetud Riigikogu, teile. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Nimetatud ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu on 16, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Teine muudatusettepanek, autor on sama, juhtivkomisjon on leebem, on arvestanud osaliselt. Probleeme ei näi olevat. Tiit Käbin, palun!

Tänan, härra esimees! Ma nõuan hääletamist.

Kas komisjon või Priit Aimla ühes isikus kommenteerib?

Jah, meelsasti, ehkki ma seda teemat natukene juba puudutasin. Praegune tekst sisaldab kõrvuti natukene kirjaoskamatult psüühilisi ja psühholoogilisi omadusi. Neid mõlemaid omadusi inimesel kõrvuti ei saa olla puhtkeelelistel põhjustel ja ma ei anna pead, et minu poolt tehtud muudatusettepanek sisaldaks täielikku ja piisavat loetelu õigest andmestikust, aga ma oleksin väga meelitatud, kui ettepanek nr 2 kuuluks hääletamisele.

Tänan! Nii on ka pakutud. Austatud Riigikogu, panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 20, erapooletuid on 1. Ettepanek toetust ei leidnud. Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Probleeme ei näi olevat. Neljas, viies muudatusettepanek. Kuues muudatusettepanek, autor Igor Sedašev, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Keegi hääletamist ei nõua. Seitsmes, kaheksas muudatusettepanek. Üheksas muudatusettepanek, autor Eiki Nestor, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei näi olevat. 10., 11., 12., 13. ja viimane, 14. muudatusettepanek. Sellega on kõik laekunud muudatusettepanekud läbi vaadatud ja ma paluksin juhtivkomisjoni esindajal öelda veel komisjoni ettepanek.

Õiguskomisjoni eilse koosoleku tulemusena me teeme ettepaneku häälte vahekorraga 6:0:0 võtta täna see seaduseelnõu seadusena vastu.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Isikuandmete kaitse seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teile on täna esitatud teiseks lugemiseks Vabariigi Valitsuse poolt algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu algatamise ja menetlemise kiirendamist tingis eeskätt vajadus leida uusi, senisest radikaalsemaid vahendeid, võitlemaks suurenevate käibemaksupettustega. Käesolev eelnõu on ühtlasi suureks sammuks edasi teel Eesti maksuseaduste harmoniseerumisele Euroopa õigusega. Euroopa Liidu direktiivid põhimõtteliselt välistavad näiteks muude nullmäärade rakendamise peale ekspordi ja selle põhjuseks on asjaolu, et käibemaks oma olemuselt on tarbimismaks ja ei peaks seetõttu sisaldama maksusoodustusi tootjatele, milleks nullmäärad vaieldamatult on. Võrreldes eelmisel lugemisel olnud tekstiga, on eelnõusse tehtud mitmeid parandusi, kuid need on eeskätt redaktsioonilist laadi ja nendel parandustel ma pikemalt ei peatuks. Küll aga tahaksin ära märkida mõne Riigikogu saadiku poolt tehtud sisulised parandusettepanekud. Kuivõrd Vabariigi Valitsus, nagu ma selgelt ütlesin, on võtnud suuna Eesti seadusandluse, sh maksuseadusandluse harmoniseerimisele Euroopa õigusega, ei saa ma kahjuks toetada Tõnu Tepandi ettepanekut säilitada nullmäärad pakutud käibemaksusoodustuse asemel, mis on eelnõus esitatud teatripiletite ja riiklike kontserdiasutuste ja riiklike kunstikollektiivide kontsertide piletite käibele, ning samal põhjusel ka keskkonnakomisjoni ettepanekut ajutise nullmäära kehtestamiseks tuule ja veejõu abil toodetud energiale, kuid siin on küsimus tegelikult veel vaba konkurentsi põhimõtete rikkumises, sest muu energia on üldjuhul maksustatud 18%-lise käibemaksuga. Samuti ei saa ma kahjuks toetada härra Märt Kubo ettepanekut vabastada käibemaksust Eesti autorite trükitud kujul avaldatud originaallooming. Probleem on juba selles, keda saab pidada siin Eesti autoriks ja kas ka teistesse keeltesse tõlgitud teosed on veel originaallooming või enam mitte. Euroopa Liidu direktiivid sätestavad küllaltki piiratud võimalused käibemaksust vabastamiseks. Kirjandusteoste käibemaksust vabastamist ei näe Euroopa Liidu vastavad käibemaksudirektiivid üldse ette. Härra Jaanus Männiku esitatud parandusettepaneku suhtes on valitsus tegelikult oma eitava seisukoha juba varem välja öelnud. Sellega rikutaks nii käibemaksu neutraalsuse printsiipi kui ka vabakonkurentsi põhimõtteid. Kuivõrd mõned käibemaksuseaduse muudatused peaksid eelnõu kohaselt jõustuma juba 1. juulil, peab Vabariigi Valitsus vajalikuks käibemaksuseaduse muutmise seadus täna teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Rein Voog, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on antud seaduse § 22 kohta. Selle lõige 2 ütleb, et kehtiva seaduse § 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses ja nii edasi. Kas ma siin selle sõnastuse järgi saan õigesti aru, et juhul kui Eesti Agrovarustuse riiklik aktsiaselts impordib need põllumajanduse vajadusteks ettenähtud kaubad, siis ta peab piiril käibemaksu maksma ja juhul, kui ta need edasi müüb, siis on kohustatud edasi müüma käibemaksuvabalt? Kas siis sellisel juhul ei tekitata Eesti Agrovarustusele 18% ulatuses kahjumit?

Antud paranduse puhul on tegemist teatud määral erandliku parandusega. Siin on tegemist ühe 1993. aastal ratifitseeritud välislaenuga, mille koosseisus osteti Eesti Raudteele rongikoosseisude tagavaraosi, aga ühtlasi ka põllumajandusmasinatele tagavaraosi, osteti kemikaale, osteti väetisi ja palju muud. Kui üldjuhul Riigikogu poolt ratifitseeritud välislaenud on impordikäibemaksuvabad, kuna nad lähevad otse kas siis kohaliku omavalitsuse või riigi valitsemisorganite kaudu, siis antud juhul, kuna see nomenklatuur oli väga lai, oli vahendajaks RAS Agrovarustus ja RAS Agrovarustust kahjuks ei olnud võimalik vabastada käibemaksust. Probleem tekkis aga sellest, et kuna kemikaalid iseenesest on küllalt kallid, siis põllumehed ei ole neid ostnud ja see varu ligemale 10 miljoni krooni ulatuses seisab endiselt RAS Agrovarustuses. RAS Agrovarustus on isegi mõned eksporditehingud teinud, nii-öelda taasväljaveo, mis ei ole iseenesest õige, ja kuna põllumehed on sellisel arvamusel, et 18% odavamalt oleks see realiseeritav Eesti siseturul, siis selle tõttu on siin see ettepanek. Nii et see on selline erandlik ettepanek.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Me räägime siin sellest, et Euroopa Liidu direktiiv nagu ei lubaks diferentseerida käibemaksumäärasid. Teada on see, et Euroopa Liidu 15 riigist vähemalt 8 riigis on nad võrdlemisi diferentseeritud ja nendes kaheksas on diferentseeritud just põllumajandussaaduste käibemaksu määrad. Kas siin on tegemist Euroopa Liidu poolt teiste liitu astuda soovijate riikide diskrimineerimisega, kui nad esitavad sellise nõude, või millega on siin tegemist ja kas seda nõuet on vaja ikkagi päris tõsiselt arvestada? Ise kasutavad nad seda praktikas ju väga laialdaselt.

Ma usun, et konkreetsema vastuse annab sellele küsimusele Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja härra Andres Hunt, kes tunneb neid direktiive ilmselt minust paremini. Ma palun!

Austatud juhataja, austatud liikmed! Antud küsimusele võiks vastata niiviisi, et Euroopa Liidus on erinevad maksumäärad põllumajandussaadustele, kuid seal ei ole lubatud selliseid soodustusi, nagu praegu välja pakuti. Kuna meie maksuadministratsioon ei ole praegu nendegi määrade puhul võimeline administreerima nii, et ei tekiks pettuste võimalusi, siis ei ole me veel valmis erinevate määrade sisseviimiseks. See tekitaks probleeme ka jaekaubanduses jne. Aitäh!

Tänan! Härra minister, ma palun teid tagasi. Kolleeg Rein Voog, teine küsimus, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Minu teine küsimus puudutab § 16 lõiget 1 ja uut lõiget 8 leheküljel 9, mis ütleb: käibemaksu mahaarvamised ei ole lubatud arve koopia või faksi teel saadud arve alusel. Sellega ma olen täiesti nõus. Aga edasi on seal öeldud nii: samuti ei ole mahaarvamised lubatud juhul, kui kauba või teenuse maksustatav väärtus ühe tehingu kohta ületab 50 000 krooni ja selle eest tasutakse sularahas. Minu teada ei tee Eesti Vabariigi rahaseadus vahet sularaha ja pangakontol oleva raha vahel. Mis puhul on sisse viidud selline vahetegemine sularaha ja pangakontolt makstud tehingu vahel?

Antud ettepanekus ei ole iseenesest keeldu maksta sularahaga. Sularahaga võib maksta endiselt, aga kuna paljudel juhtudel maaletoojad maksavad sularahas ja küllaltki suuri summasid, ma ütleksin, et miljonitesse ulatuvaid summasid, siis on üliraske tegelikult kontrollida selle raha päritolu, on väga raske kontrollida seda tehingut ennast ja sellise piirangu tegemise ettepanek tähendab sisuliselt seda, et üle 50 000 krooni maksmisel sularahas maksustatakse üle 50 000 krooni minev osa käibemaksuga. Ehk, ütleme, siit seda impordikäibemaksu tagasi ei maksta. Ma usun, et see muutub üsna mõjuvaks vahendiks maksupettuste olulisel vähendamisel. Tegelikult me liigume ja tahame liikuda nii või teisiti selles suunas, et rohkem teostataks arveldusi, mitte ei makstaks sularahas.

Tänan! Kolleeg Heiki Kranich, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra minister, kui tasumine ei toimu sularahas, vaid näiteks veksliga, kas sellisel juhul on käibemaks mahaarvatav?

Ma usun, et sellisel juhul on käibemaks mahaarvatav. Veksel on ilmselt paremini kontrollitav kui sularaha.

Tänan! Kolleeg Heiki Kranich, teine küsimus, palun!

Ma ei usu seda väidet, et veksel oleks paremini kontrollitav kui sularaha, sest veksli alusel võib õiendada hiljem jällegi sularahas ja veksli tasumine sularahas ei kuulu ju mitte kuidagi käibemaksu alla. Aga minu teine küsimus on järgmine. Ma saan aru, et kõnealuse punkti ülesanne on tuua arveldused võimalikult pangakeskseks, aga mida hakkavad peale näiteks maapiirkondade ettevõtjad, kelle lähiulatuses võib-olla ei ole panka. Kas tõepoolest ühe küla kaks meest peavad sõitma 20 kilomeetrit selleks, et ajada pangas oma asju? Kui näiteks metsakauba juures või, jumala pärast, ka pikaajaliste lepingute puhul on tasumisel suhteliselt suured summad. Või mida hakkab peale näiteks kas või linnas asuv kauplus, kus maalt või ükspuha kust tulevad kaubatoojad võiksid saada oma tasu kohe kätte sularahas, aga selle asemel tuleb minna panka ja teha täiendavaid kulutusi? Finantskulutused suurenevad -- antud juhul näiteks kõne all oleval kauplusel, aga ilmselt ka teistel ettevõtetel. Kas te arvate, et selline areng on õigustatud ja kas see ei too endaga kaasa teatud ohte, ennekõike just maapiirkondade jaoks?

Me töötasime selle küsimuse läbi ja ekspertide arvates on 50 000 krooni piisav summa. Kui näiteks kas või metsa ülesostmisel seda summat rakendada -- ma ei oska küll hetkel öelda, kui palju täpselt on ühe tihumeetri paberipuidu hind, ütleme, 400 või 500 krooni -- 400? --, siis on see ju 125 tihumeetri hind ja 125 tihumeetrit on ikka päris suur kogus puitu.

Tänan! Austatud minister, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole.

Ma tänan, valitsus loobub siis kaasettekandest.

Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Heiki Kranichi.

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu ja tehti suur hulk parandusi, mis enamasti on tehnilist laadi ja täpsustavad lihtsalt sõnastust. Kahjuks, nagu siin vaidlemisel selgus, ei olnud mõned vaidlused Riigikogu rahanduskomisjonis ehk piisavalt aktiivsed. Nende arutelude tulemusena, mis komisjonis toimusid, tegi komisjon ettepaneku käesolev seadus teisel lugemisel vastu võtta.

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi kaasettekandjale? Ei näi olevat. Veel kord, tänan! Austatud Riigikogu, avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Heiki Kranich, palun, kõne Riigikogu kõnepuldist.

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Kui minister vastas küsimustele, siis ei suhtunud ta minu arvates piisava tõsidusega sellesse probleemi, mis on seaduseelnõus tegelikult kirjas. Kui me räägime käibemaksu laekumiste kontrollimisest vastavalt Maksuameti mingisugusele aruandlusele, siis on tegemist ühe asjaga, kui me räägime ettevõtlusest, ennekõike piirkondlikust ettevõtlusest, siis on tegemist hoopis teise asjaga. Kui täna püütakse väita, et 50 000 on Eesti ettevõtete jaoks suur summa, siis, andke andeks, ma ei suuda sellist väidet tõsiselt võtta. Kui öeldakse, et 50 000 krooni tähendab ju nii palju puid, siis ma küsin, kas tõepoolest peab Eestis tehinguid läbi viima koti, halu, korvi ja ma ei tea mille kaupa veel. Tegelikult välistab selline suhtumine kõikvõimalikud pikaajalised lepingud. Ja pikaajalised lepingud just nende piirkondade jaoks, mis täna on Eestis problemaatilised. Kas tõepoolest peavad kaks ühe küla meest sõitma 20 km taha panka, selleks et omavahel arveldada, ja maksma pangale selle eest nende jaoks finantskulu, panga jaoks finantstulu, et pääseda 18% käibemaksust? Loomulikult on ülekandetasu täiesti tühine, võrreldes saadava võiduga, aga vähemalt küsimuse asetus tundub antud olukorras olevat naljakas. Miks peaks linnas asuv ettevõte, näiteks kauplus, arveldama panga kaudu oma klientidega, kes toovad talle kaupa otse kauplusesse. Siin ei ole välistatud see, et sõlmitakse lepingud aastaks ajaks ette ja aastaaegse lepingu puhul ei ole 50 000 mitte mingi näitaja. Ma arvan, et rahanduskomisjon peaks selle küsimuse üle veel pisut mõtisklema, küllap on siin võimalik leida parem lahendus. Lahendusi on põhimõtteliselt kaks. Esimene, võib-olla radikaalsem, seisneb selles, et selline sularahapiirang üldse kaotatakse, kuna tekib küsitavus, kas siis Eesti Vabariigis on kahte sorti raha. Me mäletame väga hästi nõukogude aega, kus sularahal oli üks hind ja arverahal teine hind. Kas Eesti Vabariigis tekib täpselt samasugune olukord, et sularahana on Eesti kroon vähem väärtuslik kui arvel olev Eesti kroon. Nõukogude ajal oli vastupidi, selles mõttes me võiksime muidugi uhked olla. Kui komisjon tõepoolest leiab, et raha on Eesti Vabariigis ühesuguse väärtusega, missugune see ka ei ole, siis võiks selle punkti üldse välja jätta. Kui Maksuamet ei suuda oma tööd teha, siis võib ta ettevõtjat diskrimineerivaid sätteid seadusesse sisse kirjutades päris kindlasti saavutada näilist edu, aga kindlasti mitte sisulist. Teine võimalus: kui Riigikogu otsustab, et siin ilma sellise diskrimineerimiseta mitte kuidagi saa, siis kaaluda selle summa suurust. Ma ei tea, kas see summa peaks olema siis 100 000, 150 000, 200 000 või rohkem, igal juhul on 50 000 tänaseid Eesti olusid arvestades kindlasti vähe. Kui me võtame sellise seaduseelnõu vastu enne suve, läheme siis rahulikult puhkusele ja ütleme, et nojah, tegelikult oleme meie ju oma töö teinud -- meil oli tegelikult kevadel jõle kiire sellega, et seadust vastu võtta --, siis pärast seda on täiesti naeruväärne rääkida parlamendi mainest Eesti inimeste, ettevõtjate, kelle iganes hulgas. Eelnõust tulenevalt teeb Reformierakond ettepaneku katkestada seaduseelnõu nr 318 arutelu pärast parandusettepanekute hääletamist. Mul on au see ettepanek üle anda. Aitäh!

Suur tänu! Järgmisena palun Rein Järlik, kõne.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Väljas on soe ja valge, läheb mõni kuu, on külm ja pime, ja neid lampe, mis siin saalis tänagi põlevad, põleb siis märksa rohkem. Kõik teist on kuulnud, et lähematel aastakümnetel rahuldatakse Eesti energiavajadused ikkagi põlevkivi arvel, sest midagi paremat ei ole keegi suutnud välja mõelda. Paraku vaikitakse sellest, kustkohast see põlevkivi ikkagi tuleb, sest sellisel juhul peaks hakkama rääkima ka sellest, et kaevandamine, ükskõik kas karjäärist või maa alt, peab nihkuma juba Lääne-Virumaale, aga kõik mäletavad fosforiidisõda. Ükskord on käes päev, kus see otsus tuleb siinsamas saalis langetada, istume siin meie või istub siin keegi teine. Võib-olla tuleb alternatiivina panna hääletusele koguni aatomielektrijaama ehitamise või rajamise küsimus -- samuti väga valus küsimus. Meie, keskkonnakomisjoni muudatusettepanek, mis on esitatud käibemaksuseaduse muutmise seadusele, peab silmas üht võimalust pisutki vähendada seda koormust, mis langeb praegu ja ka tulevikus põlevkivile. Neid inimesi, kes on huvitatud ja võimelised ning suutelised püsti panema tuulejõujaama, on väga vähe. Eestis tegutseb praegu kolm hüdroelektrijaama, nende poolt antav energia moodustab kaduvväikese protsendi Eesti energia üldises bilansis. Need tegutsevad, nagu te kõik vist teate, Ahja jõel, Võhandu jõel ja Valgejõel -- Kotka jaam, Saesaare ja Leevaku. Ja see on kõik. Eesti loodus ei annagi eriti rohkem kasutamisvõimalusi, me ei ela suure langusega mäestikujõgede piirkonnas. Võib-olla et mõni veskiomanik suudab veel enda jaoks elektrit jahvatada või võtab selle tulevikus ette. Kuid nende seadmete sissetoomine on kallis. Veel rohkem maksavad päikesepatareid. Aga meil oleks võimalus soosida neid, kes hakkaksid kasutama nii tuulejõujaamu -- eriti Lääne-Eesti väikestel saartel -- kui ka päikeseenergiat päikesepatareide näol. Meil ei ole tõesti välja pakkuda paremat varianti, kui soodustada neid nullmääraga käibemaksuga või käibemaksust vabastamisega. Konkurentsist rääkida oleks siin kohatu, see protsent on konkureerimiseks nii kaduvväike, et teda pole lihtsalt olemas. Riigieelarvesse ei tekita see isegi mitte augukest, sinna kaob ta peaaegu ära. Aga me oleme astunud ühe sammu, et teha soodustusi nendele inimestele, kes lähevad üle alternatiivsetele energialiikidele. Tuletaksin siin meelde säästva arengu seadust, mis võeti siinsamas saalis vastu 22. veebruaril 1995 ja mille § 6 ütleb nii: "Taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel lähtutakse järgmistest põhitingimustest: 1) teadaolevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks; 2) taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest." Lähtume siis sellest asendamisvõimalusest ja ma kutsun teid üles hääletama keskkonnakomisjoni muudatusettepaneku poolt. Aitäh!

Suur tänu, Rein Järlik! Kolleeg Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud Riigikogu! Hiljuti me siin saalis arutasime maaelu ja põllumajanduse olukorda peaaegu terve tööpäeva ja jõudsime vist järeldusele, et olukord on küllalt halb, mõnes osas võib-olla isegi masendav, ning leidsime -- vähemalt enamikus sõnavõttudes sisaldus see mõte --, et tuleks midagi ette võtta. Ma juhiksin teie tähelepanu muudatusettepanekule nr 26, mis oleks kahtlemata üks oluline ettevõtmine selle olukorra parandamisel. Nii et ma kutsuksin Riigikogu üles hääletama parandusettepaneku nr 26 poolt, mis annaks põllumajandusele teatava võimaluse tasakaalustada maksukoormust kiirema käibega ettevõtlusega võrreldes. Aitäh!

Suur tänu, Jaanus Männik! Austatud kolleegid, kas juhataja võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu, panen hääletamisele läbirääkimiste lõpetamise. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Läbirääkimised käsilolevas päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Palun!

Aitäh! Ma väga lühidalt võtaksin selgituseks sõna lugupeetud Heiki Kranichi poolt väljaöeldud märkuste kohta. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et see, millest me räägime, on ühe tehingu väärtus ja kui lugupeetud Heiki Kranich märkis, et tegemist on kaugete või elukaugete maakohtadega, siis ma tahaksin küll küsida, kui palju on nendes kaugetes maakohtades selliseid kauplusi, kus ühe päeva käive on näiteks 50 000 krooni. Ma arvan, et neid ei ole õieti ühtegi. Me räägime siiski ühe tehingu väärtusest. Kui nüüd need kaks külameest või keegi veel teevad seal neid tehinguid, siis muidugi võib rääkida, et 50 000 on liiga väike summa mõningate tehingute puhul, kuid ma olen arvamusel, et see 50 000, nii nagu asjatundjad selle välja pakkusid ja meile ära tõestasid, on siiski ühe tehingu väärtusena täna päris piisav. Veksli kohta võib-olla nii palju, et kui näiteks jutt on tollist, siis tollile peab raha enne laekuma, siin ei ole võimalik veksliga maksta. Võib-olla jäi see mul enne täpsustuseks ütlemata. Aitäh!

Tänan! Kas kaasettekandja soovib lõppsõna? Keegi fraktsioonide esindajatest? Heiki Kranich, palun, Reformierakonna fraktsiooni poolt. Kolm minutit on lõppsõnaks aega.

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Mul oli kummaline kuulata rahandusministri lõppsõna, kui ta ütles, et kas meil siis tõesti on selliseid ettevõtteid maal, kelle päevakäive võiks ulatuda mõnel päeval 50 000 kroonini. Minu meelest on see kole, et selliseid ettevõtteid ei ole. Ja kui me seadusandluses tekitame sellise olukorra, et selliseid ettevõtteid tekkida ei saagi, siis on meie hoiak vähemasti masendav. Aitäh!

Tänan! Lõppsõnasoovi ei näi rohkem olevat. Sellisel juhul, austatud kolleegid, asume laekunud muudatusettepanekute läbivaatamisele ning ma palun kõnepulti tagasi juhtivkomisjoni esindajana Heiki Kranichi. Tuletan veel kord meelde, et Reformierakond on teinud katkestamisettepaneku pärast muudatusettepanekute läbivaatamist. Austatud kolleegid, alustame. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Teine, kolmas, neljas. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Palun hääletada.

Neljandat. Kas komisjon kommenteerib?

Ei kommenteeri. Komisjon pidas sellist ettepanekut vajalikuks ja arvestas seda täielikult.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. Järgmine, viies muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjonilt. Probleeme ei näi olevat. Kuues, seitsmes. Kaheksas muudatusettepanek, autor Tõnu Tepandi, juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Valve Kirsipuu, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Tõnu Tepandi, palun, teil on õigus kommentaariks.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Minu parandusettepanek on suunatud sellele, et säiliks olukord, mis kehtib praegu teatripiletite ja kontserdiasutuste piletite puhul. Nimelt, kui seda ettepanekut mitte arvestada, see tähendab asendada nullprotsendiline käibemaks käibemaksuvabastusega, siis selle tulemusena tekib Eesti teatritel kokku sel aastal 1,4-miljoniline auk ja järgmisel aastal ligikaudu 5 miljonit esitatud eelarvest. Ma palun hääletada selle poolt ja ma palun hääletada selle poolt ka nendel inimestel, kes kahtlemata teatrit ja muusikat armastavad, kuid maksunduse ülesehitusest ja majandusteaduslikest kaalutlustest lähtudes tahaksid selle vastu hääletada.

Aitäh! Kas komisjon kommenteerib?

Komisjonis oli sel teemal väike vaidlus. Ühest küljest oli valitsuse poolt esitatud seaduseelnõus väga selge põhimõte, et 0%-ga on maksustatud ainult eksport ja ülejäänud erinevate valdkondade puhul on tegemist käibemaksuvabastusega, ja lähtuti tõepoolest vastavalt Euroopa Liidus kehtivatest direktiividest, kus 0%-ga maksustatakse ainult eksporti, ülejäänud puhkudel on tegemist käibemaksuvabastusega. Paraku otsustas komisjon valitsuse ettepanekust mõnes mõttes suvaliselt taganeda ja toetas Tõnu Tepandi ettepanekut. Samas jättis ta käibemaksuvabastuse alla ka kooliõpikud ja maksutehniliselt tekib küllalt kummaline olukord. Komisjoni seisukoht on toetada Tõnu Tepandi ettepanekut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu on 10, erapooletuid ei ole. See ettepanek leidis toetust. Järgmine, üheksas muudatusettepanek on Märt Kubolt, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Märt Kubo, palun!

Ma palun hääletada.

Tänan! Komisjon?

Komisjon lähtus valitsuse poolt pakutud arusaamadest ja ei toetanud seda parandusettepanekut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 39, erapooletuid on 4. Ettepanek toetust ei leidnud. Järgmine, 10. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Keegi hääletamist ei nõua. 11. muudatusettepanek. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Palun hääletada.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Komisjon toetas seda ettepanekut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 63 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Ettepanek leidis toetust. Muudatusettepanek nr 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma palun hääletada, kuna mulle ei ole päris hästi arusaadav, kuidas saab kasutada väljaspool tolli territooriumi Eestis osutatud teenuseid?

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Komisjonile oli see arusaadav.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Ettepanek leidis toetust. Järgmine, 19. muudatusettepanek. 20., 21., 22., 23., 24., 25. Mihkel Pärnoja.

Aitäh! Ma palun seda hääletada. Mulle tundub, et see asendamine on ebaõnnestunud.

Tänan! Mida arvab juhtivkomisjon?

Juhtivkomisjon leidis, et siin on minevikuvorm mõnevõrra täpsem.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 25. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 56 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid on samuti 3. Ettepanek leidis toetust. 26. muudatusettepanek, autor Jaanus Männik, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma paluksin seda hääletada. Selle parandusettepaneku heakskiitmisega me teeksime mõningase soodustuse oma allakäivale maamajandusele.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon ei toetanud seda ettepanekut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 26. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu on 32, erapooletuid on 2. Ettepanek toetust ei leidnud. 27. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 28. Ando Leps, palun!

Härra esimees, ma palun seda hääletada, kuna mind huvitab, kuidas härra Pärnoja hääletab.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Komisjon ei suuda antud olukorda kuidagi kommenteerida.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 28. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 63 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. Austatud kolleegid! Järgmine on 29. muudatusettepanek. 30., 31., 32., 33., 34., 35., 36. Järgmine, 37. muudatusettepanek, autor keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Rein Järlik, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada.

Kommenteerida ei soovi? Tänan! Juhtivkomisjon?

Juhtivkomisjon on otsustanud jätta selle arvestamata. Juhul kui arutelu vastavalt ettepanekule katkestatakse, on võimalik komisjonile esitada täpsustavad argumendid.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 37. muudatusettepaneku. Nimetatud ettepaneku poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu on 33, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja viimane, 38. muudatusettepanek, mis on juhtivkomisjonilt. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma palun hääletada ja ma tahaksin teada, kuidas keegi hääletab. Aga tegelik põhjus, miks ma hääletada palun, on muidugi selles, et minu arust on selles paragrahvis lõige 1 ja lõige 3 omavahel vastuolus.

Tänan! Kas selle vastuolu suudab juhtivkomisjoni esindaja lahti mõtestada?

Ma arvan, et tegelikult Mihkel Pärnoja tahtis näha, kuidas Ando Leps hääletab.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 38. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid on 5. Ettepanek leidis toetust ja sellega on meil kõik laekunud muudatusettepanekud läbi vaadatud. Austatud Riigikogu, juhatusele on laekunud Reformierakonna fraktsiooni ettepanek katkestada siinkohal seaduseelnõu nr 318 arutelu. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada seaduseelnõu nr 318 arutelu. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu on 47, erapooletuid on 1. Katkestamisettepanek toetust ei leidnud. Austatud kolleegid, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku suunata nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Seaduse vastuvõtmise poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu on 19, erapooletuid on 4. Käibemaksuseaduse muutmise seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Täna on alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Eelnõu eesmärk on teadupärast pikendada õlle aktsiisimäärade ühtlustamist, mis peaks toimuma 1. juuli asemel 1. detsembril. Vastavalt kokkuleppele Rahvusvahelise Valuutafondiga peaks õlleaktsiiside ühtlustamine toimuma hiljemalt 1. detsembril käesoleval aastal. Ülejäänud muudatusettepanekud, mis on tehtud, täpsustavad ja täiendavad alkoholiaktsiisi seadust, nagu näiteks mõiste "vein" seletus või imporditud alkoholilt aktsiisi maksmise kord. Paragrahvi 5 lisatakse lõige 9, mille vajadus on tingitud õlleaktsiisi sõltumisest aasta tootmismahust. Paragrahv 8 lõiget 4 täiendatakse sättega, mille järgi võib ka impordi mittetoimumise tõendamisel võtta aluseks väljaveo registreerimise puudumise selle riigi tollis, kust kaup pidi vahetult Eestisse saabuma. Alkoholiaktsiisi seaduse lisas märgitud aktsiisimäärade ühtlustamise tähtaega on täpsustatud, kuna ühel päeval ei saa kehtida ühele ja samale tootele kaks erinevat maksumäära. Seaduseelnõu § 1 alapunktis 5 nimetatud lisa lõppu on toodud märkusena mõiste "lahtine viinamarjavein" selgitus. On juhtunud ka üks kahetsusväärne viga. Riigikogu rahanduskomisjon ja Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakond avastasid selle enam-vähem üheaegselt. Lisa 1 lahtris, kus on kirjas maksustatavad tooted, on punkt 2 all märgitud vahuvein ja muu viinamarjavein alkoholisisaldusega kuni 15% mahust. Punkti 1 all on juba tooted alkoholisisaldusega kuni 15% mahust, punkti 2 all peavad olema tooted alkoholisisaldusega üle 15% mahust. Nende puhul on erinevad aktsiisimäärad, nii et kui Riigikogu liikmed lepivad sellise parandusega, siis ei pea tegema uut lehte. Põhimõtteliselt on Riigikogu rahanduskomisjon valmis ka selle lehe asendama, nii et punktis 1 on märgitud "kuni 15%" ja punktis 2 "üle 15% mahust". Käesoleva seaduseelnõu § 2 järgi tühistatakse 1. detsembril 1996. aastal alkoholiaktsiisi seaduse lisa punkt 5, kuna õlleaktsiisi määrad peavad olema täielikult ühtsed nii kodumaisele kui importtoodangule, arvestades ka toodangu mahtusid. Lõpetuseks märgin, et valitsus toetab rahanduskomisjoni seisukohta alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse muudatusettepanekute suhtes. Enamik muudatusettepanekuid on redaktsioonilist laadi, mis täpsustavad seaduseelnõu teksti nii sisuliselt kui vormiliselt. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, selles lisas, mis siin on seaduseelnõule juurde pandud, on minu jaoks teatud probleem. Punktid 1 ja 2 on sõnastatud nii, et punktis 1 räägitakse vahuveinist ja muust viinamarjaveinist alkoholisisaldusega kuni 15% mahust ja punktis 2 on ka "kuni 15% mahust". Ma vabandan, kui mul jäi kuulmata see, millest te rääkisite, aga põhiküsimus on tegelikult selles, kas see 15% käib ka lahtise viinamarjaveini kohta või ei käi. Siin ei ole protsenti lisatud ja sellest võib teha järelduse, et siin protsenti arvestatud ei ole, aga samal ajal on punktides 1 ja 2 lahtise viinamarjaveini puhul erinevad aktsiisimäärad.

Ma kordan veel kord -- kahjuks lugupeetud Pärnoja tõepoolest kas ei kuulnud või oli hetkel ära --, et on juhtunud üks kahetsusväärne eksitus. Esimeses punktis on "kuni", 2. punktis aga peab olema "üle". See on nüüd nii Rahandusministeeriumi kui ka Riigikogu rahanduskomisjoni poolt avastatud ainuke tekstiline viga. Teie põhiküsimusele vastan jaatavalt.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! On üldtuntud tõde, et kui alkoholi hind ähvardab tõusta, siis on raske vari ja kivi tulemas valitsuse kohale. Aga küsimus oleks selline. Kas on vahepeal kaalutud seda, et viia aktsiisimaks sõltuvusse näiteks õllepakendist: konservõlu kõige kõrgema aktsiisimaksuga, pudeliõlu pakendi korduvkasutuse tõttu vähem ja lahtine õlu kõige vähem. Kas see idee, mida on Lääne-Euroopa mitmes riigis pikemalt arutatud, on olnud siin selle ettevalmistuse käigus arutusel?

Olen absoluutselt teiega päri ja mõneti see eelnõu selle tõttu teie ees üldse sellisel kujul on. Ma ei julge nüüd küll öelda, millal see otsus täpselt vastu võeti, aga ilmselt pärast seda, kui Riigikogu võttis vastu pakendiseaduse, mis nägi ette ka pakendiaktsiisi maksu sisseviimise ja eriti just, ütleme, tagastatavale pakendile erinevate aktsiisimäärade kehtestamise, ja kui siin nähti valitsusepoolselt ette vastavate määruste ja õigustloovate aktide vastuvõtmine hiljemalt selle aasta keskpaigaks, siis kahjuks me ei ole suutnud harmoniseerida oma standardeid Euroopa Liidus kehtivate standarditega. Algselt on Standardiamet öelnud, et ta suudab seda teha käesoleva aasta lõpuks ja sellest tulenevalt me tahaksime meie arvestuste järgi septembris-oktoobris jõuda teie ette pakendiaktsiisi seadusega, kus nähakse ette tagastamatule pakendile ühed aktsiisimäärad ja tagastatavale teised. Soome näite varal ma võin öelda, et tagastamatule õllepakendile on see määr seal 4 FIM-i 1 liitri kohta ja tagastatavale pakendile 1 FIM 1 liitri kohta. FIM-i all ma mõtlen Soome marka.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus on järgmine. Punktides 1, 2 ja 3 räägitakse vahuveinist, viinamarjaveinist ja muust marjaveinist. Kas vahuvein on alati viinamarjavein või ka muu marjavein, mis võib olla vahuveini näol? Ja teine asi. Kuidas te kavatsete Maksuametiga näiteks kohtus ära tõestada, et mingi vein on viinamarjavein, kui puudub kas eestikeelne või ladinakeelne taimeliigi nimetus, nagu või siis harilik viinamari? Kuidas te kavatsete tõestada, et see on just viinamarjavein ja mitte muu marjavein?

Ma tänan! Ma pean kahjuks ütlema, et ma ei ole kohe üldse mitte selle ala spetsialist, võib-olla seaduseelnõu autorid on sellega rohkem kokku puutunud. Härra Andres Hunt ehk aitab mind või suudab seda keegi Riigikogu liikmetest, kes keemiat paremini tunneb.

Härra Andres Hunt, palun!

Austatud juhataja, austatud Rigikogu liikmed! See probleem on lahendatud vastavalt Eesti kaupade nomenklatuurile, kus on vastavate numbrite all toodud kõik kauba sortimendid. Piiril toll maksustab neid vastavalt kaupade nomenklatuurile ja neid ei ole siin praeguses lisas märgitud, sellepärast et kaupade nomenklatuuri täpsustatakse igal aastal ja sel juhul tekiks selline situatsioon, et me peaksime igal aastal seadust muutma. See kaupade nomenklatuur on rahandusministri määrusega kinnitatud. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kaupade nomenklatuur on kindlasti hea asi, aga ma mõtlen seda, et taimeliigi nimed antakse tavaliselt nii, et on perekonnanimi ja on liiginimi, need on kaheosalised nimed, aga võiks siis viidata kas või ühele nimele, näiteks perekonnanimele, kui on juttu näiteks tubakatoodetest, kus on mitu tubakataime liiki. See selleks. Aga minul tekib küsimus, kas sõstramahlast, näiteks valgesõstramahlast tehtud vahuvein läheb punkti 2 või 3 alla? Ühest küljest oleks nagu tegemist vahuveiniga, teisest küljest on tegemist nagu marjaveiniga. Mis ta siis ikkagi on?

Kas härra Hunt aitab?

Ma näen, et härra Hunt ka ei suuda vist aidata selle küsimuse puhul. Ma siiski tahaksin uskuda, et kui see toode on valmistatud, siis on ta klassifitseeritav kas vahuveinina või marjaveinina. Ilmselt saab ta juba kaupade nomenklatuuri kohaselt oma klassifikaatori numbri ja peab olema liigitatud ühte või teise gruppi.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus, palun!

Aitäh! Me oleme siin selle seaduseelnõu puhul muidugi kõik enamalt jaolt degusteerija rollis, aga huvi tuleb tunda ka mõningate sätete vastu, mille realiseerimise suhtes võib tekkida teatud kahtlusi. Praegu on § 1 punktis 3 kirjutatud, et õlle aastatootmismahu tõendamiseks nõutavad dokumendid määrab ja nende esitamise korra kehtestab rahandusminister. Esimese lugemise variandis oli kirjas, et see käib välisriigis toodetud õlle kohta. Arvestades seda, et 1. detsembrist imporditud õlle puhul arvatakse punkt 5 lisast välja, tekib küsimus, kellele see nõue esitatakse, kes need dokumendid peab esitama ja kes suudab tagada, et välisriigis toodetud õlle puhul need dokumendid vastavad asjade tegelikule seisule, sest sissevedajaks ei ole tavaliselt mitte õlletootja, vaid keegi teine.

Aitäh! Härra Hunt, palun!

Austatud Riigikogu liikmed, austatud juhataja! Praegusel juhul tõendab maaletooja välismaise tootja aastamahu tõendamisel seda, kelle toodangut ta toob ja kui suur on selle tootja aastamaht.

Tänan! Kolleeg Rein Voog, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Te mainisite, et pakendiseadus on praegusel hetkel väljatöötamisel, aga kuna seda on ühel või teisel kujul toodud ühe ametliku põhjendusena, mispärast praegusel hetkel ei saa õlleaktsiisi ühtlustada, siis sooviksin teada saada kas või kuuajalise täpsusega seda tähtaega, millal see seaduseelnõu jõuab Riigikogu menetlusse.

Rahandusministeerium plaanib järgmisel nädalal esitada ettepanekuna valitsusele, nii palju kui meie sellest hetkel üle käime, ülesanded Keskkonnaministeeriumile, Majandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile, kes põhilise osa nendest aktidest peavad ette valmistama. Meile jääb see meeldiv osa määrad sinna nii-öelda juurde kirjutada. Meie ettepanekud tulenevad sellest, mis ma enne ütlesin, et me loodame septembris või hiljemalt oktoobris selle eelnõu teile esitada.

Tänan! Kolleeg Heiki Kranich, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Kas pakendiaktsiisi on praeguste plaanide kohaselt kavatsus rakendada diskrimineerivalt ainult imporditavate toodete suhtes või on see ühtlane kogu Eesti turu jaoks? Esimesel juhul oleks tegemist meie poolt ratifitseeritud Euroopa lepinguga vastuollu minekuga.

Kindlasti mitte. Mul on isiklikult olnud võimalus lugeda nii soome kui eesti keeles näiteks Soome pakendiaktsiisi seadust ja me oleme selle praegu mingil määral eeskujuks võtnud. See ei tähenda, et me kirjutame sealt maha, aga me oleme võtnud ta mingil määral eeskujuks ja ma võin siin veel lisada, nii nagu enne ütlesin, et tagastamatu pakendi puhul on see 4 Soome marka liitri kohta ja tagastatava puhul 1 Soome mark liitri kohta. Kuid tagastatava pakendi puhul tekib küsimus, et keegi peab selle kokku korjama. Ehk kui Eesti tootja läheb näiteks oma õllega Soome turule, siis ta ise ei hakka seda kokku korjama, selleks on spetsialiseeritud firmad. Igal juhul töötab see skeem mõnevõrra soodsamalt -- ma ei saa seda kuidagi salata -- kohalikule tootjale kui importijale.

Kolleeg Rein Voog, teine küsimus, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Teie viimasest selgitusest jäi mul natuke imelik tunne. Juhul kui pakendiaktsiis on ühtne nii kodu- kui välismaisele toodangule, siis pärast 1. detsembrit 1996, kui õlleaktsiisid peaksid vähemalt selle seaduse järgi ühtlustuma, on Riigikogu võib-olla sunnitud seda veel kord pikendama, juhul kui see pakendiaktsiis valmis ei saa. Kuid ka siis on võrdsed tingimused nii kodu- kui välismaisele toodangule ja mispärast siiski ei saa neid võrdseid tingimusi, võrdset aktsiisi kehtestada alates 1. juulist sel aastal?

Ma olen toonud siin mitu tingimust, tõsi küll, mitte teie ees esinedes, ma olen täna esimest korda teie ees. Kõigepealt see, et pakendiaktsiisi rakendamise aktide vastuvõtmine lükkub 1996. aasta lõppu, oli tegelikult selge eelmise aasta viimases kvartalis. Tollal, kui me riigieelarvet lugesime, tegin ma ettepaneku lükata see edasi 1. jaanuarini 1997. Ma ei salga, et rahanduskomisjonis kaitses mind tol hetkel vist ainult härra Jürgenson. Kuigi rahanduskomisjon võttis esimesel hetkel vastu positiivse seisukoha, asuti hiljem siiski seisukohale, et tähtaeg on 1. juuli, kuna WTO läbirääkimiste käigus, nagu ma aru saan, oli antud välja teatud veksel selles osas. Samas öeldi WTO läbirääkimiste käigus sedagi, et arvatavasti veebruaris-märtsis on lõppenud läbirääkimised kõigi nende riikidega -- neid on 7-8 --, kellega peetakse kahepoolseid läbirääkimisi. Paraku ka need läbirääkimised ei ole lõppenud ja praegu minule teadaolevatel andmetel on Eestil tõenäoliselt võimalus Singapuris, s.o siis detsembris, WTO liikmesriigiks saada. Nii et kõik need protsessid on tegelikult lükkunud edasi. Kõigest eelnevast tingituna olen ma teie ees selles küsimuses.

Suur tänu, härra minister! Heiki Kranich, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra minister, te ütlesite, et pakendiaktsiis, mis kehtib Soomes, on Eesti õllemüüjale diskrimineeriv. Ma ei saa hästi aru, milles seisneb siin diskrimineeriv element. Nagu me kõik hästi teame, on pakendiaktsiis põhjustatud sellest, et iga riik püüab oma keskkonda kaitsta halvasti lagunevate, keskkonnale mittesõbralike pakendite eest. Kui Eesti õllemüüja müüb Soomes õlut, maksab üle piiri tuues ära pakendiaktsiisi, korjab oma taara kokku kas või mingite vahendusfirmade kaudu, siis lõppkokkuvõttes ei ole pakendiaktsiisil talle ju mingit lõpliku iseloomuga kahjulikku mõju. Või sain ma teist valesti aru?

Ma mitte mingil juhul ei kasutanud väljendit "on diskrimineeriv". Ma ainult rääkisin, nii nagu asi on.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh! Valitsus loobub kaasettekandest.

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Heiki Kranichi.

Austatud esimees, lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu oma komisjoni istungil ja hetkel pean ma teie ees komisjoni poolt vabandama, et aktsiisimäärade tabelisse on punkti 2 sattunud eksitav viga. Komisjon kahetseb oma süüd ja lubab, et enam nii ei juhtu. Härra minister rääkis põhimõtteliselt kõikidest probleemidest, mis seaduseelnõu ümber on olnud, ja komisjon ei pea vajalikuks sellele midagi lisada. Komisjoni seisukoht on, et seaduseelnõu tuleks teisel lugemisel vastu võtta.

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Kas rahanduskomisjonis ilmnes, millised põhimõttelised muudatused on meie õlletootjatel kavas viie kuu jooksul, et on vaja neid täiendavalt kaitsta 1. detsembrini, ja millised võiksid olla selle sammu negatiivsed tagajärjed meie jaoks rahvusvahelisel areenil?

Seaduseelnõu esimesel lugemisel esitati samalaadne küsimus läbirääkimiste kohta WTO-ga ja rahandusministri härra Opmanni asemel oli majandusminister Lipstok väga lakooniline oma vastuses ning ütles, et tõenäoliselt WTO-ga läbirääkimistele see kasuks ei tule, aga ta ei pidanud seda ka selliseks tõkkeks, mis täiesti välistaks Eesti ühinemise WTO-ga veel sel aastal. Missugused muudatused on plaanis Eesti õlletootjatel? Ma arvan, et ennekõike on õlletootjatel plaanis suvel rohkem kui talvel, muudest muudatustest minu teada komisjonis põhjalikult juttu ei olnud.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Vootele Hansen, palun, kõne Riigikogu kõnepuldist.

Austatud esimees, auväärt Riigikogu! Ma siiski arvan, et kui me räägime mingis seaduses vahuveinist, viinamarjaveinist ja muust marjaveinist, siis me võiksime need mõisted ära defineerida. Kaupade harmoniseeritud nomenklatuur või klassifikatsioon või mis nime see dokument iganes kannab, on küll hea asi, aga paraku ei viita alkoholiaktsiisi seadus mitte üheski punktis sellele ja mul tekib kohe järgmine küsimus. Meie põhjanaabrid soomlased toodavad sõstramahlast kääritamise teel vahuveini. Kas see on vahuvein või marjavein või mis ta siis selle järgi on? Igal juhul võiks see seaduses kirjas olla, kuna ma usun, et muidu tekib kohtutes huvitavaid protsesse. Me kõik teame, et harilik viinamari kannab ladina keeles nime , ja nii võiks kirja panna. Teine punkt, millest ma tahtsin rääkida, on see, et minu arvates võiksid Riigikogu liikmed toetada minu ettepanekut lisada seaduse § 1 punkt 3, mis räägib sellest, et kui Eestisse tuuakse piiritust ja piiritusest tehakse mingi jook ja see eksporditakse, siis aktsiis tagastataks. Me teame, et Eesti ettevõtjad tegelevad ka alkoholi sissetoomisega, villivad siin ümber ja viivad välja ja ma usun, et selline tänuväärne tegevus meie riigikassa täitmiseks võiks pälvida aktsiisi tagastamist ekspordi puhul. Kutsun üles selle ettepaneku poolt hääletama. Aitäh!

Tänan, Vootele Hansen! Heiki Kranich, palun, kõne Riigikogu kõnepuldist.

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Mõnes mõttes oleme me üsna raskes olukorras. Aastavahetusel otsustasime pärast pikki ja üsna tuliseid vaidlusi võrdsustada õlleaktsiisid alates 1. juulist, täna me oleme olukorras, kus me räägime oma toonase otsuse muutmisest. See ei jäta Riigikogust just kõige paremat muljet, selline heitlikkus ja võimalikud mõjuavaldused jätavad mulje keskpärasest banaanivabariigist. Mul on selle pärast kahju. Miks siis tõepoolest ühtlustamine edasi lükatakse? Seda on raske selgitada, kuna tänase päeva seisuga, kui Eesti turg, eeskätt just õlleturg, on suhteliselt väike, on kohapealsetel suurtel tegijatel võimalik olla n-ö hinnakujundajad. Näiteks on seda üsna mugavalt ära kasutanud Saku Õlletehas ja PROFINDEX-i poolt läbiviidud küsitluse alusel võib öelda, et see on neil päris hästi korda läinud. Me mäletame tõenäoliselt küllalt hästi aastat 1991, kui Pärnus prevaleeris Pärnu õlu, Saaremaal Saare õlu, Tartus Tartu õlu ja muudes kohtades ka kohalik toodang. Eelmisel aastal läbiviidud küsitluse tulemusena on aga kõikides kohtades kõige paremini esindatud Saku Õlletehas, ka Tartus, võrreldes Tartu Õlletehasega, ka Saaremaal, ka Pärnus. Saku Õlletehas on suurima ja kõige paremini varustatud tootjana kasutanud küllalt hästi võimalust väiksematele tootjatele survet avaldada. Saku õlu on hea. Mina joon seda hea meelega, palju parema meelega kui teisi, ja ma loodan, et Saku õlu läheb aja jooksul päris kindlasti veel paremaks, kuid küsimus ei ole selles. Küsimus on selles, kas me võtame eesmärgiks, et Eestis oleks üks õlletehas, või me tahame, et kohapealsed õlletootjad jääksid alles. Kas me mõtleme kohapealsest tööhõivest, millest me vahetevahel siin pisaraid nõretades räägime kui rahvusliku või riikliku tähtsusega küsimusest. Pakendiaktsiis tuuakse põhjuseks. Mis siis juhtub, kui Eesti turul kehtestatakse pakendiaktsiis? Nagu härra minister ütles -- võrdselt kõigile osalejatele. Hartwallil, mis Eestis esineb Saku nime all, on olemas oskusteave, kuidas pakendeid kokku koguda. Nende jaoks on see kindlasti kasulik, sest käive on suur ja kokkukorjatavat taarat palju. Väiksematel õlletehastel ei tasu see ära kas või sel põhjusel, et käive on väike. Korjata tuleks küllalt suurel territooriumil ja tihtipeale seetõttu sellest loobutakse. Pakendiaktsiis ei anna kohapealsetele tootjatele mitte mingisugust eelist, pigem lööb kõige valusamini jällegi väikseid kohapealseid ettevõtjaid, kelle jaoks tänased probleemid on küllalt tõsised. Meil oleks võimalus tõepoolest tõsta väiketootja piiri tänaselt 300 000 dekaliitrilt kõrgemale ja sellega soodustada väikeste tootjate ellujäämist. Paraku komisjon seda küsimust tõsiselt ei arutanud. Täiesti on mööda mindud sellest, et aktsiiside ühtlustamise edasilükkamisega kaotab riigieelarve 8 miljonit krooni kõige lihtsama arvestuse kohaselt. Ma ei ole näinud ühtegi vihjet selle kohta, et selle eelnõu arutelul oleks arvestatud eelarve puudujäägi katmist, millest mõne teise eelnõu puhul niipalju juttu on olnud. Vastamata on Vootele Hanseni küsimus, kas tõepoolest üks või teine alkohol on selle seaduse alusel nii või teisiti tõlgendatav. Minister vastab sellele, et kui ta on nomenklatuuris olemas, siis tahaks uskuda, et see saab ka kuidagi klassifitseeritud. Paraku seadus ei räägi mitte midagi kaupade nomenklatuurist. Seaduses on lõplikud sõnastused, seadus kuulub pärast vastuvõtmist täitmisele ja kui tekib vaidlus, minnakse kohtusse seaduse alusel. Ma ei tahaks tagasi pöörduda selle nädala algusesse, kui kodukorraseaduse rikkumisega see eelnõu üldse päevakorda sattus, kui rahanduskomisjoni esimees tuli pulti ja teatas, et komisjon on tulnud kokku ja otsustanud uuesti. Paraku kannab komisjoni otsus pühapäevast kuupäeva.

Kas kõneleja palub lisaaega?

Natuke, kui tohib.

Kolm minutit tohib paluda lisaaega. Palun!

Kui juhatus otsustab sellise dokumendi alusel ikkagi seadust rikkuda, siis on loodud vähemalt Riigikogu praktikas pretsedent, kus Riigikogu juhatus, Eesti seadusandliku organi juhatus on rikkunud seadust ja on loonud sellise pretsedendi. Tulles kõige selle kokkuvõtte juurde, teeb Reformierakonna fraktsioon ettepaneku katkestada selle eelnõu lugemine pärast muudatusettepanekute hääletamist. Mul on heameel see ettepanek üle anda. Ma ei usu, et Riigikogu seda aktsepteeriks. Eelmisel juhul oli näha, et sisulised probleemid Riigikogu saali ei huvita. Rääkides maaettevõtlusest suurte sõnadega, hääletavad maaerakonnad ometi oma tegelike toetajate huvide vastu ja ma arvan, et nad teevad seda veel üks kord. Aitäh!

Tänan, Heiki Kranich! Rohkem sooviavaldusi ei näi olevat. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu on 4, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised käsilolevas päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Fraktsioonide esindajad? Ei soovi. Austatud Riigikogu, järgnevalt asume laekunud muudatusettepanekute läbivaatamisele ja ma palun kõnepulti tagasi juhtivkomisjoni esindaja. Kokku on laekunud 5 muudatusettepanekut. Alustame. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Probleeme ei näi olevat. Teine muudatusettepanek, kolmas. Neljas muudatusettepanek, autor Vootele Hansen, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Ma paluksin seda ettepanekut hääletada ja kommentaariks ütleksin niipalju, et ma ei näe mingit põhjust, mispärast kehtiva seaduse tekst peaks sellisel kujul alles jääma. Me lubame Eestisse sisse tuua piiritust, siin segada ta veega ära ja välja viia ja siis tagastame aktsiisi, aga kui tuuakse siia kohale jook, mis villitakse siin ja seejärel viiakse välja, siis ei tagasta. Ma ei näe selles ebaloogilisuses mitte mingit põhjendust. Minu ettepanek on asendada sõna "piiritus" sõnaga "alkohol".

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon seda ettepanekut ei toetanud.

Tänan! Austatud Riigikogu panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu on 47, erapooletuid on 1. Ettepanek toetust ei leidnud. Viimane, viies muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma palun hääletada, mulle tundub, et siin on midagi viltu läinud.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Komisjon ei kommenteeri.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Austatud kolleegid, sellega on läbi vaadatud kõik muudatusettepanekud ning järgmisena panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada seaduseelnõu nr 317 arutelu. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada seaduseelnõu nr 317 arutelu. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu on 51, erapooletuid ei ole. Katkestamisettepanek toetust ei leidnud. Juhtivkomisjoni ettepanek, lugupeetud kolleegid, oli viia nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Mul on protseduuriline küsimus. Praegu langevad lisas punkt 1 ja punkt 2 sisult kokku. Kui eelnõu pannakse praegu lõpphääletusele ja Riigikogu otsustab selle vastu võtta, kas ta võtab siis selle eelnõu vastu sellisel kujul, nagu ta on laudadel esitatud.

Ma usun, et juhataja delegeerib sellele küsimusele vastamise juhtivkomisjoni esimehele või juhtivkomisjoni esindajale.

Lugupeetud kolleegid, nii nagu ütles härra rahandusminister ja nii nagu ma ka oma kaasettekandes ütlesin, on juhtunud väike kahetsusväärne eksitus ja ma palun kõigil lugeda alkoholi aktsiisimäärade tabelis punkt 2 all toodud sõna "kuni" sõnaks "üle". Sellisel kujul tuleb seda ka seaduse vastuvõtmisel tõlgendada ja see tähendab, et kui me hääletame selle seaduse vastuvõtmise poolt, siis jääb punkt 2 kõlama järgmiselt: vahuvein ja muu viinamarjavein alkoholisisaldusega üle 15% mahust.

Aitäh! Kolleeg Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Kindlasti inimesed, kes töötavad, mõnikord ka eksivad ja seetõttu on inimlikult arusaadav, et rahanduskomisjonis on juhtunud väike näpuviga. Aga ma arvan siiski, et oleks hea, kui seaduseelnõu uus tekst jagataks laiali enne lõpphääletust.

Seda on võimalik kohe teha. Kas lugupeetud Riigikogu liikmed kannatavad nii kaua, kuni uus tekst jõuab teie laudadele? Vahepeal ma paluksin Olev Rajul öelda oma kommentaari.

Sisuliselt on minu kommentaar ära öeldud, tekst on paljundatud ja kui keegi soovib, jaotatakse see laiali. Juba jaotatakse, nii et küsimus langeb ära, saate teksti kohe.

Aitäh! Kas ma võin nüüd seaduseelnõu lõpphääletusele panna? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Seaduse vastuvõtmise poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu on 17, erapooletuid ei ole. Alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu! Jätkame oma tööd ning võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse ja sellega seotud õigusakti muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist ning palun Riigikogu kõnepulti põllumajandusminister Ilmar Mändmetsa.

Lugupeetav esimees, lugupeetavad Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu nr 280, mis käsitleb põllumajandusreformi seaduse ja sellega seotud õigusakti muutmist ja täiendamist, teise lugemise jätkamise päevaks on laekunud 8 parandusettepanekut, nendest 7 on aktsepteerinud nii juhtivkomisjon kui eelnõu algataja. Lähtudes nendest ettepanekutest, mida tehti ka teise lugemise ajal, on seaduseelnõu täiendatud ja parandatud ning see on tunduvalt selgemaks muutunud. Sellest tulenevalt leiavad Põllumajandusministeerium ja valitsus, et seaduseelnõu on küps seadusena vormistamiseks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Tundub, et ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti maaelukomisjoni esimehe Ants Käärma.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjon arutas neid probleeme, mis kerkisid teise lugemise esimesel etapil eelmisel nädalal siin saalis üles, ja selle arutelu käigus formuleeris need maaelukomisjoni ettepanekud, mis on kirjas muudatusettepanekute tabelis. Lisaks sellele tegi härra Kaal eelmise arutelu põhjal ettepanekud, mida komisjon arvestas. Kõigepealt on põllumajandusreformi seaduse § 9 lõikes 8 nüüd täpsustatud, millisel moel on määratud see ühistatud vara maksumus, mida Vabariigi Valitsus hakkab hüvitama pärast 1. jaanuari 1997. Seda lõiget on täiendatud lausega, mis ütleb, et kui põllumajandusreformi käigus ei ole ühistatud vara väärtus siiani määratud, siis tehakse seda käesoleva seaduse ja ühistatud vara maksumuse määramise seaduse järgi. Järgmine muudatus puudutas täpsustamist, milline kohaliku omavalitsuse volikogu on pädev reformikava muutma, juhul kui ühismajand asub mitme omavalitsuse territooriumil. See täpsustus on § 19 lõikesse 6 sisse viidud. Komisjon ei saanud arvestada Vambo Kaalu ettepanekut, et kui võlakohustus tööosakute kohta vormistatakse kohaliku omavalitsuse kasuks, toimuks see Vabariigi Valitsuse määratud korras. Komisjon seda ei toetanud, sest kohalikul omavalitsusel on teatud pädevus reformi läbiviimisel ja kuna võlakohustus tööosaku kohta vormistatakse just tema kasuks, siis peaks tema selle korra määrama. Muide, me arutasime seda korduvalt ja vähemalt kahel koosolekul jäime seisukoha juurde, et see pädevus peabki kohaliku omavalitsuse volikogul olema. Eelmisel nädalal lugemisel olnud teksti on täiendatud kahe lõikega. Üks on põllumajandusreformi seaduse § 25, mis ütleb, kuidas ja mis aja jooksul need võlakohustused tuleb täita, ja teine on samas paragrahvis, mis reguleerib või õigemini annab teatud objektide võõrandamisel ostueesõiguse ühtede objektide puhul kohalikule omavalitsusele, teiste puhul riigile. See probleem tõstatati ka lugemise eelmisel etapil. Viimane muudatusettepanek täpsustab, millises korras on maksuhalduril õigus kustutada ühismajandi lootusetuid maksuvõlgu. See on kooskõlas maksukorralduse seaduse §-ga 43 ja ka rahandusministri 1994. aastal kehtestatud korraga. Komisjon on seisukohal, et eelnõu on sellises konditsioonis, et ta võib pärast muudatusettepanekute läbivaatamist lõpphääletusele panna, ja toetab selle eelnõu vastuvõtmist seadusena täna. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Rein Voog, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab antud seaduseelnõu § 7. Kuna me siin räägime terves seaduses ühismajandi reorganiseerimisest või likvideerimisest, siis järelikult on praegusel hetkel ühismajand ühel või teisel kujul juriidiliselt olemas ja tal võib olla ka mingisugune majandustegevus. Paragrahv 7 ütleb, et ühismajandi kreeditoridel on õigus esitada nõudeid ühismajandi võlgade osas kuni 1996. aasta 1. oktoobrini. Võlgu, mille osas nimetatud kuupäevaks nõudeid esitatud ei ole, hiljem ei rahuldata. Mis saab nendest nõuetest, mis normaalse majandustegevuse käigus tekivad pärast 1. oktoobrit?

Selle ettepaneku tegemisel lähtusime asjaolust, et kõigepealt on selle seadusemuudatusega antud võimalus ühismajandil endal lõpetada reform. Selles mõttes tuli need võlanõuded esitada teatud ajaks, et mõne aja jooksul saaks neid rahuldada. Kuna me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud, et reformi lõpetamise tähtaeg on 1. detsember 1991, siis sellest tulenevalt võtsime nende võlanõuete esitamise tähtaja pisut tagasi. Asi on selles, et kui põllumajandusreform on lõpetatud 1. detsembriks, siis need võlakohustused lähevad õigusjärglastele üle. Kui aga ei ole lõpetatud, siis toimub sundlikvideerimine, likvideerijad rahuldavad võlanõudeid pärast vara erastamist. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Liia Hänni, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus tuleneb § 12 lõike 5 praegusest redaktsioonist, mis on komisjoni tehtud. Kui võrrelda lõike 5 esimest ja teist lauset, tekib küsimus, kas ühismajand on äriühing?

Mulle tundub, et ühismajand äriühing ei ole, sest eespool on defineeritud: ühismajand on kolhoos, sealhulgas kalurikolhoos, kolhoosi vara osastamise teel moodustatud ettevõte või muu organisatsioon, riiklik põllumajandusettevõte.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud kaasettekandja! Kas komisjonis on arutatud, mitut inimest puudutab põllumajandusreformi seadus iseenesest ja kui palju on õigustatud subjekte, kas tööosakute või selle ühistatud vara osakute näol, ja kui palju toob see seadusemuudatus kaasa riigipoolseid kohustusi, kui palju ta läheb maksma Eesti riigile, seega ka nendele isikutele, kes ei ole õigustatud subjektid?

Ühistatud vara on tänaseks veel kompenseerimata umbes 130 miljoni krooni väärtuses. Põllumajandusministeeriumi arvates kompenseeritakse reformi lõpetamise tähtajaks, st 1. detsembriks loodetavasti veel 30--40 miljonit. Järelikult jääb 90--100 miljonit krooni ühistatud vara kompenseerida. Selle kompenseerimise kohustuse võtab riik enda peale, kuid ühismajand või tema õigusjärglane teeb riigi kasuks võlakohustuse ja on kohustatud 5 aasta jooksul koos siin seaduses sissekirjutatud intressimääraga hüvitama selle summa riigile. Riik on lihtsalt vahendaja, et inimene saaks oma ühistatud vara kiiremini kätte. Tööosakute osas riigil kohustusi enda peale võetud ei ole selle seaduse mõistes.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni, teine küsimus, palun!

Aitäh! Minu teine küsimus tuleneb teie vastusest, härra Käärma. Kas olukorda tuleb nüüd mõista nii, et kui praegu ühe reformi veel mitte läbinud kolhoosi või sovhoosi bilansis on üldkasutatavad elektrivõrgud, alajaamad, sideliinid, siis ostmise eesõigus antud juhul ei kehti ja mingit maavanemale teatamise kohustust sellisel juhul ei ole? Teatamise kohustus on siis ainult äriühingul, st kui elektrivõrgud on näiteks juba läinud üle uuele juriidilisele isikule. Kas selline on olukord?

Tegelikult, proua Hänni, on olukord selline, et need ühismajandid ja õigusjärglased kõik tahaksid nendest objektidest lahti saada, kui keegi on nõus neid ostma. Ja nad teatavad suurima heameelega kohe. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Rein Voog, teine küsimus, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, ma kõigepealt tänaksin teie esimese vastuse eest ja ma vabandan juba ette, kui ma muutun skolastiliselt kergelt norivaks, kuid küsimus on endiselt § 7 kohta. Siin ei ole midagi räägitud õigusjärglasest ega sellisel juhul ka sundlikvideerimisest ja mind teeb just nimelt murelikuks see viimane lause: võlgu, mille osas nimetatud kuupäevaks nõudeid esitatud ei ole, hiljem ei rahuldata. Kas ei oleks otstarbekas sellisel juhul seaduses kusagile kirja panna, et sellised nõuded, mis on tekkinud pärast 1. oktoobrit kuni likvideerimiseni või reorganiseerimiseni, jäävad kas õigusjärglase või likvideerijate kanda?

Kahtlemata võib asju üsna detailselt lahti kirjutada, aga mulle tundub, et komisjonile oli niimoodi arusaadav ja ta on seisukohal, et järgnevad sätted selles seaduses ja konkreetselt ka likvideerimise käik, mis on kirjas §-s 25 ja edasi, võimaldavad täiesti korrektselt aru saada, et hiljem tehtud võlad tuleb ikkagi hüvitada. See on likvideerija kohus. Muide, nende likvideerijate tööülesanded määrab kohus, kes siis selle likvideerimise otsustab.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma jätkan seda küsimuste liini, mida alustas Liia Hänni. Praegu algab § 12 lõige 5 sõnadega "ühismajandi või tema õigusjärglase". Kui see lause algaks sõnadega "ühismajandi õigusjärglase vara hulka kuuluvate", siis peaks teine lause paika. Sellisel juhul on tõesti tegemist oletatavasti äriühinguga, kes peab vastavalt teatama võõrandamise kavatsusest kohalikule omavalitsusele või riigile. Aga teie selgitus selle kohta, et ühismajand ei ole äriühing, jätab teise lause mõjuväljast välja ühismajandid, kes ei ole kohustatud teatama. Arutelu siin saalis selle üle, kas nad hea meelega teataksid või mitte, ei ole üldse kohane, sest me tegeleme praegu seadusloomega, mis peab olema täiesti selgelt ja üheselt mõistetav. Mismoodi lahendatakse see seadusandja poolt esitatud nõue sellisel juhul, kui näiteks ühismajand ei teata? Kas ta on siis seadust rikkunud või ei ole?

Lugu on selline, et 1. detsembriks peaks olema reform läbi viidud ja siis on õigusjärglasteks äriühingud ja muud ettevõtted. Kui 1. detsembriks see läbi viidud ei ole, algatab maavanem likvideerimise. Likvideerimise käigus müüakse varad oma korra järgi. Ma arvan, härra Pärnoja, siin probleeme siiski ei teki ja see on täiesti üheselt arusaadav. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma ei tea, kuidas nende probleemidega on, kellel neid tekib, kellel ei teki, aga kui lugeda § 12 lõiget 5, nii nagu ta esitatud on, siis on siin minu arust selge vastuolu esimese ja teise lause vahel, lähtudes sellest, mida te ütlesite ühismajandi kohta. Kas äriühing on siin õige termin või ei ole? Pigem oleks pidanud maaelukomisjon, kui ta selle ettepaneku sõnastas, teise lause formuleerima niimoodi, et ta oleks vastanud esimesele lausele. Sellel, mida ülejäänud seaduseelnõu ette näeb, ei ole antud juhul mitte mingisugust tähtsust, kas peab reformi lõpetama 1. detsembriks või ei pea, see ei ole oluline. Oluline on see, et teise lause mõjuväljast jäävad ühismajandid välja. Ja see tähendab, et selle sätte esimene ja teine lause on omavahel vastuolus, lähtudes ülejäänud seaduse kontekstist. See vajab lahendust ja ainukene võimalus on siin formuleeringut muuta. Minu arust ei ole mõtet viidata teistele sätetele ja seetõttu ma palun vastata küsimusele, kas teises lauses on "äriühing" õige termin või ei ole või peab see äriühing, mis siia on sisse toodud, sisaldama endas nii ühismajandit kui tema õigusjärglast, mis on ära toodud esimeses lauses?

Mulle tundub, et selles mõttes ma vajaksin pisut konsultatsiooni ühismajandi definitsiooni osas ja seetõttu ma jään hetkel härra Pärnojale vastuse võlgu.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Sooviavaldusi ei näi olevat. Kas võime lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Ei soovi. Sellisel juhul, lugupeetud kolleegid, asume laekunud muudatusettepanekute läbivaatamisele ning ma palun kõnepulti tagasi Ants Käärma. Alustame. Esimene muudatusettepanek, autor Vambo Kaal, juhtivkomisjon on arvestanud ettepanekut täielikult. Teine muudatusettepanek. Kolmas, neljas. Viies muudatusettepanek, autor Vambo Kaal, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei ole. Kuues muudatusettepanek, autor sama, juhtivkomisjon on seekord täielikult arvestanud. Seitsmes muudatusettepanek. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada. Mul ei ole kahjuks küll eelmise redaktsiooni teksti käepärast ja seetõttu ma ei tea, mismoodi see sõnastus seal on -- võib-olla seal on parem ja äkki maaelukomisjon suudab seda selgitada.

Tänan!

Eelmist redaktsiooni ei olnud, sest eelmisel lugemisel oli see probleem alles üleval ja see on uus redaktsioon, mis on lisatud siia täiendavalt.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu on 5, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Viimane, kaheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt ja täielikult arvestatud. Sellega on kõik laekunud muudatusettepanekud läbi vaadatud. Ma paluksin juhtivkomisjonil korrata oma otsust.

Komisjoni seisukoht oli panna seaduseelnõu täna lõpphääletusele ja ta toetab selle vastuvõtmist. Aitäh!

Tänan! Kas laekub ka teisi arvamusi? Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Me arvame, et see viga -- ja ma olen kindel, et siin on tegemist veaga --, mis on sisse tulnud seitsmenda muudatusettepanekuga, vajab parandamist ja lähtudes sellest teeme ettepaneku katkestada eelnõu nr 280 teine lugemine.

Tänan! Palun ka kirjalikult. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Mihkel Pärnoja esitatud Mõõdukate ettepaneku katkestada seaduseelnõu nr 280 arutelu. Palun hääletada! Katkestamise ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Asume lõpphääletusele. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse ja sellega seotud õigusakti muutmise ja täiendamise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid on 2. Seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigireservi seaduse ja sellega seotud õigusaktide muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti põllumajandusminister Ilmar Mändmetsa.

Lugupeetud esimees, lugupeetavad Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu nr 316 esimene lugemine toimus 5. juunil, pärast seda tehti maaelukomisjonile veel 11 parandusettepanekut. Need ettepanekud on põhiliselt redaktsioonilist laadi. Kõik ettepanekud on läbi arutatud ka eelnõu algatajaga ning Põllumajandusministeerium aktsepteerib neid. Nii et mul on Põllumajandusministeeriumi ja valitsuse poolt ettepanek seadus vastu võtta, kuna see on vastuvõtmiseks täiesti korras. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et ettepanekud on põhiliselt redaktsioonilist laadi. Neljas muudatusettepanek on üsna mahukas. Kas te võiksite öelda, mille poolest on see parem Vabariigi Valitsuse poolt esitatud variandist?

Ma tean, et see on siiski redaktsioonilist laadi ja sõnastus on siin rohkem lahti kirjutatud, nii nagu vaja. Ma tänan!

Tänan! Mihkel Pärnojal on ka teine küsimus. Palun!

Aitäh! Teine küsimus puudutab seaduse § 4. On tavaks, et seadused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval 10. päeval või kümme päeva pärast avaldamist. Mis põhjusega selle seaduse puhul on jõustumist kiirendatud? Millised sisulised põhjused selle taga on?

Sisulised põhjused on siin täiesti normaalsed sellest seisukohast, et lepingute sõlmimine teraviljakasvatajate ja teraviljavarujate vahel on tõepoolest see, mis tagab riigi teravilja julgeolekuvaru varumise, ja mida varem me suudame selle seaduseelnõu vastu võtta seadusena, seda kindlam on teraviljakasvatajate ja teraviljavarujate vaheline garantii teraviljavaru loomisel. Tänan!

Tänan! Kolleeg Tõnis Lukas, palun!

Ma tahtsin seda võimalust ära kasutada juhtimaks tähelepanu, et sumin on hirmus, ei kuule suurt midagi.

See oli väga asjalik tähelepanek, mis ei sisaldanud küll küsimust, aga ma palun, et kõik sellest ühtemoodi aru saaksid. Härra minister, rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole.

Tänan tähelepanu eest!

Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti maaelukomisjoni aseesimehe Vambo Kaalu!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Komisjonile ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt ja komisjonidelt, kõik muudatusettepanekud on praegu tehtud maaelukomisjoni poolt. Härra Pärnoja tundis huvi neljanda muudatusettepaneku vastu ja ma võin natukene täpsustada, milles on seal küsimus. Kõigepealt, esitatud eelnõus oli tegemist Julgeolekuvaru Fondi varade haldamisega, nüüd on kogu tekst viidud julgeolekuvarude valitsemise peale. Teine suurem muudatus on see, et kui varem oli ette nähtud, et Riigi Viljasalv pidi Põllumajandusministeeriumi poolt sõlmitud käsunduslepingute tingimustel seda haldama, siis nüüd on pandud valitsemine otse Riigi Viljasalvele ja seaduses on jäänud juhendite ja määruste väljatöötamine ministeeriumi pädevusse. Põhimõtteliselt ongi neljandas muudatusettepanekus ära toodud need suuremad muudatused, mis praegu on toimunud, asjad on tehtud nii-öelda selgemaks ja samadest asjadest lähtuvad ka hilisemad muudatused. Suuremaks muudatuseks on veel see, et eelmises variandis oli ette nähtud muuta ka selles seaduses Vabariigi Valitsuse seadust, kuid komisjon esitab need ettepanekud praegu menetluses olevasse valitsuskorralduse seaduse eelnõusse ja siit on need välja viidud. Põhimõttelisi suuri muudatusi rohkem ei tohiks olla ja kui rohkem küsimusi ei ole, siis ma praegu lõpetaksin. Aitäh!

Kas kolleegidel on küsimusi kaasettekandjale? Liia Hänni, palun!

Aitäh! Kas komisjoni esindaja ei selgitaks täpsemalt, kuidas komisjon kujutas ette Julgeolekuvaru Fondi? Kas see on omaette juriidiline isik, valitsusasutus või hoopis kogum nendest julgeolekuvarudest? Või ilmselt siiski juriidiline isik, sest tal on lepingute sõlmimise õigus?

Kui te mäletate, proua Hänni, siis pärast riigireservi seaduse vastuvõtmist moodustati nimetatud fond ja sinna fondi läksid minu mälu järgi rahad nende vahendite müügist, mis nemad realiseerivad. Täiendavalt läksid sellesse fondi veel ka riigieelarve vahendid ja see fond finantseerib siiani kogu riigireservi. Praeguste muudatustega läheb teravilja riigireserv uuesti Põllumajandusministeeriumi haldusalasse, finantseerimine ka, ja ülejäänud julgeolekuvarud jäävad kõik finantseerimisele sellest fondist. Aga see tuleneb riigireservi seadusest, see on üsna pikk ja mahukas probleem.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei näi olevat. Austatud Riigikogu, avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Arvamuse avaldamise soove ei näi olevat. Kas võime lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja, Vambo Kaal? Ka ei soovi. Sellisel juhul, austatud Riigikogu, alustame laekunud muudatusettepanekute läbivaatamist ning ma palun hetkeks Vambo Kaalu tagasi kõnepulti. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Nii nagu ka teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes ja viimane, üheteistkümnes. Tänan! Sellega on kõik muudatusettepanekud heaks kiidetud. Juhtivkomisjoni ettepanek?

Juhtivkomisjonil on ettepanek täna teine lugemine lõpetada ja võtta seaduseelnõu vastu seadusena. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigireservi seaduse ja sellega seotud õigusaktide muutmise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Seaduse vastuvõtmise poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid on 1. Riigireservi seaduse ja sellega seotud õigusaktide muutmise seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse eelnõu ning jätkame selle teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teisel lugemisel on pärast katkestamist 29. mail kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse eelnõu. Eelnõu väljatöötamisel lähtuti vajadusest reguleerida eluruumide erastamist elamutes, mille üheks kaasomanikuks on riik, kohalik omavalitsus või muu eluruumide erastamise seaduses märgitud eluruumide erastamise kohustatud subjekt ja teiseks kaasomanikuks eraisik. Sellised kaasomandis olevad elamud on suuremalt jaolt tekkinud omandireformi käigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel, kui õigustatud subjektile tagastati mitte kogu elamu, vaid see mõtteline osa elamust, mille tagastamist ta oli omandireformi aluste seaduse kohaselt õigustatud nõudma, ülejäänud elamu osa jäi aga senisele valdajale. Pärast teise lugemise katkestamist on majanduskomisjon teinud eelnõus rea olulisi muudatusi ja täiendusi, millest suurema osaga eelnõu algataja ei nõustunud. Seda, mis selle põhjuseks on, lubage teile lähemalt selgitada Riigi Elamuameti peadirektoril härra Volli Kalamil, kes on ühtlasi Majandusministeeriumi poolt kaasettekandja.

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on härra ministrile küsimusi? Ei näi olevat. Kaasettekandeks Vabariigi Valitsuse poolt palun kõnepulti härra Volli Kalami.

Austatud esimees ja austatud Riigikogu liikmed! Antud seaduseelnõu on nüüd kolmas kord teie ees. Selle seaduseelnõu puhul esitatakse väga palju küsimusi selle kohta, miks see on nii keerukas ja abstraktne. Ma püüaksin seda veidi lihtsamalt selgitada. Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse eelnõu vajalikkus tuleneb õigusvastaselt võõrandatud elamute tagastamise protsessist, kus kaasomandisse kuuluvates elamutes, mille üheks omanikuks on eluruumide erastamise kohustatud subjekt või teiste sõnadega see ettevõte või organisatsioon või omavalitsus, kelle valduses on olnud kogu elamu kuni tagastamise momendini, ja teiseks kaasomanikuks on õigustatud subjekt ehk õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaanud isik, on vara tagastatud sellele isikule mõttelise osana, seega ka järgijäänud osa on mõtteline osa elamust. Mõtteline osa tähendab seda, et on tagastatud konkreetselt määratlemata osa elamust, mis on väljendatud lihtmurru kujul. Näiteks on õigusvastaselt võõrandatud elamust tagastatud üks kolmandik, kuid selle tagastamise juures ei ole määratletud, milline osa elamust on 1/3, kas see vastab ühele korterile või ühele korrusele, see on jäänud määratlemata. Antud näite puhul jääb munitsipaali või riigi kätte 2/3 elamust, kuid ka see osa on konkreetselt ehk reaalselt määratlemata, see tähendab, et 2/3 on mõtteline osa elamust. Käesolevat seadust ongi vaja selleks, et selle mõttelise osa, 2/3, mis on jäänud riigi või munitsipaalomandisse, saaks erastada. Käesolev seadus annab võimaluse riigil ja munitsipaalil otsustada selle üle, kas see mõtteline osa üldse erastatakse. Samas annab seaduseelnõu kaasomanikele -- nii riigile või munitsipaalile kui ka mõttelise osa tagasisaanud isikule -- võimaluse leppida omavahel kokku elamu jagamises reaalosadeks teatud aja jooksul. See tähendab, et kui elamust tagastati 1/3 ja munitsipaalile või riigile jäi 2/3 ja selles elamus on 3 korterit, siis tuleb kokku leppida, millise korteri omanikuks saab 1/3 tagasisaanud isik. Ülejäänud kaks korterit saab erastada eluruumide erastamise seaduse alusel nendele üürnikele, kes nendes korterites elavad. Kuid, lugupeetud Riigikogu liikmed, selliste kokkulepete saavutamine ei ole siiani edukas olnud ja reaalosadeks jagamine on raske, kuna sageli, kui seda on vaja teha, peab keegi millestki loobuma. Kuid selleks ei saa sundida. Samas on olemas ka teine vastuolu, mis tuleneb sellest, et juhul kui tagastatud mõtteline osa saab reaalosaks kaasomanike vahelise kokkuleppe tulemusena ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaanud isik ei elagi selles elamus, vaid tema reaalosaks saanud korteris elab üürnik, puudub sellel konkreetsel üürnikul võimalus erastada oma korter. Samas tekib nendel üürnikel, kes elavad reaalosas, mis jääb munitsipaalile, võimalus erastada oma korter vastavalt eluruumide erastamise seadusele. Siit tekib alati küsimus, miks üks üürnik on halvem kui teised. See on üks põhjus, miks reaalosadeks jagamised ei toimi päris ladusalt. Tagastatud elamute üürnike ja omanike vahelised pinged on käesoleval ajal ühiskonnas suured. Valitsuse algatatud eelnõu annab võimaluse paljudes elamutes neid pingeid maandada. Seaduseelnõu kohaselt erastatakse riigi ja munitsipaali mõtteline osa esimese eelistusena mõttelise osana kõigile üürnikele, kes elavad selles elamus. Võtame näiteks eespool toodud juhtumi, kus tagastati mõtteline osa üks kolmandik ja järgi jäi kaks kolmandikku mõttelist osa ning reaalosadeks jagamises ei suudetud kokku leppida. Juhul kui selles majas on kolm korterit, siis nende kolme korteri üürnikud saavad esimese eelistusena erastada selle elamu kaks kolmandikku mõttelist osa. Seda kahte kolmandikku kolme korteri vahel reaalosadeks jagada ei ole üldjuhul võimalik. Tulenevalt eeltoodust ei saa need kolm üürnikku reaalselt oma korteri omanikuks, nii nagu eluruumide erastamise seadusega saab, vaid nad saavad mõttelise osa omanikuks kogu elamust. Siit tekibki küsimus, mis siis sellega saavutatakse. Sellega tagatakse, et üürnik saab oma maja samaväärseks omanikuks, nii nagu sai tagastamise protsessis õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaanud isik. Sellega tagame üürnikele turvalise elamise oma majas. Käesolevaks lugemiseks või aruteluks on esitatud muudatusettepanekuid, mille enamikuga eelnõu algataja ei ole nõus. Kui lähtuda konkreetselt nendest ettepanekutest, siis esimene, teine, kolmas ja viies ettepanek lähtuvad ühest põhimõttest, kus on toodud sisse kasutuskord. See tähendab, et enne kui on võimalus hakata mõttelist osa erastama, luuakse kasutuskord. Samas ei ole nendes ettepanekutes defineeritud, mis on kasutuskord. Kasutuskord võiks olla hoopis omandireformi aluste seadus, kuid ta ei sobi selle seaduse juurde ja seetõttu sel ajal, kui peaks looma kasutuskorra, tuleks tegelikult kokku leppida võimalikul juhul reaalosadeks jagamises ja see oleks õigem lähenemine, millega ka seaduses antakse see võimalus. Seetõttu eelnõu algataja nende ettepanekutega, mis puudutavad kasutuskorda, nõus ei ole. Neljandas ettepanekus on esitatud täiendus, et kohustatud subjekt peaks määrama volitatud isiku, kes sõlmib vastavaid kokkuleppeid. See ettepanek on samuti tarbetu, kuna tegelikus elus on volitatud isik juba olemas. Käesoleval ajal on vabariigis erastatud ligikaudu 250 000 korterit, seega on sõlmitud ka sama palju ostu-müügilepinguid, millele volitatud isik on alla kirjutanud. See volitatud isik on olemas, milleks seda veel siia lisada -- see tekitab ainult segadust. Mis puudutab kuuendat, seitsmendat, kaheksandat, üheksandat, üheteistkümnendat ja kaheteistkümnendat ettepanekut, mille on esitanud Riigikogu liige härra Pärnoja, siis siin on vastuolu selle ideoloogiaga, mille on välja pakkunud valitsus. Ma selgitasin, missugune on eelnõu valitsuspoolne sisu, aga nende ettepanekutega jäetakse tegelikult määratlemata, mil moel vara mõttelise osa erastamine toimub, ja see pannakse valitsusele koos selle korra lahendamisega. Samal ajal luuakse nende ettepanekute jõustumisel uusi pingeid, mida tekitatakse enampakkumise puhul üürnike vahel. Seetõttu tegeliku probleemistiku, mis võib olla ulatub kaugemasse tulevikku, jätab see sisuliselt samaks, nagu on valitsuse algatatud eelnõus. Nende ettepanekutega nõustuda ei saa. Lisaks sellele on kuues ettepanek juba eelmine kord sisse hääletatud. Nüüd on ettepanek see uuesti välja jätta, lähtudes seisukohast, et üürnike ringi on piiratud sellega, et ei saa erastada need üürnikud, kes on asunud elama õigusvastaselt võõrandatud elamusse pärast omandireformi kehtestamist. Kui me jätame selle ettepaneku täna välja ja aktsepteerime härra Pärnoja ettepaneku enampakkumise läbiviimiseks, siis me anname tegelikult tänasele üürilepingu sõlmijale võimaluse, et ta võib ennast sinna üürnikuks seada ja sealsamas enampakkumises osaleda ja võita seda, mis tegelikult võib-olla moraalselt temale ei kuulu. Seetõttu on ettepanek võtta edaspidi aluseks ikkagi see eelnõuvariant, mis oli eelmisel lugemisel, ja kuna tänaseks on ettepanek katkestada, siis võib-olla tuleb veel teisi ettepanekuid, mis tõepoolest parandavad seda seaduseelnõu, kuid nende ettepanekutega, mis tänaseks on välja pakutud, nõustuda ei saa. Aitäh!

Suur tänu, härra Kalam! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Teie ettekandest võis aru saada, et see variant, mille Vabariigi Valitsus on välja pakkunud -- nendes majades, kus osa majast tagastati ja on tekkinud kaasomand tagastamise õigustatud subjekti ja kas kohaliku omavalitsuse või mõne muu asutuse vahel --, kaitseb üürnike huve rohkem, andes kõigile üürnikele võimaluse saada selle mõttelise osa, mis kuulub kohalikule omavalitsusele või riigile või nende asutustele, kaasomanikuks, ehk teiste sõnadega, osaleda esimese eelistusena erastamisel. Kas üürnikud, kui nad on saanud erastamise kaudu kaasomanikuks, säilitavad need õigused, mis neil on üürnikena, või ei säilita või teisisõnu, kas seadusega antud kaitse, mis on üürnikel, nende isikute jaoks säilib või ei säili?

Kui nad on tehtud selles elamus omanikeks, siis ei ole üürisuhtega enam midagi tegemist ja neid üürnikuks nimetada enam ei saa. Kaasomanikud otsustavad oma küsimused kaasomanike vahel vastavalt asjaõigusseaduse §-le 71, kus on ette nähtud nende õigused ja kohustused. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Aino Runge, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, ma tahaksin päris reaalselt aru saada nendest mõttelistest osadest ja nii edasi. Kuidas seda probleemi tegelikus elus lahendada, sest seadus on ikka tõesti pisut keeruline? Ta on natukene muutunud, aga kui seda täitma hakata, siis on asi natuke keeruline. Ma toon ühe näite. On olemas maja, kus on varem olnud kaks korterit, nüüd on sinna juurde ehitatud veel kaks korterit. Need korterid on kõik erineva suurusega põrandapinna poolest. Kui me räägime mõttelistest osadest, siis neid on nagu neli sellisel juhul, eks ole -- neli korterit. Kaks on, ütleme, peremehele tagastatud ja need kaks, mis on juurde ehitatud, ei kuulu peremehele. Kuidas siis toimub see jagamine? Seal on erinevad põrandapinnad või, ütleme, need korterid ei tarvitse ka peremehele kuuluda. Te siin tõite näite, et nad võivad olla ühe või teise omandis. Kui nüüd on neli mõttelist osa ja me hakkame neid reaalosadeks jagama, kuidas see siis toimub?

Reaalosadeks saab jagada omanikevahelisel kokkuleppel. Kuidas nad sisuliselt selle kokkuleppe saavutavad, on nende omavaheline probleem. Mis puutub aga juurdeehitusse, siis tänasel päeval ei arvestata neid tagastamise protsessis, kuid vastav seaduseelnõu on juba Riigikogus ja vist tänases päevakorras ka. Nii et tegelikult kogu keerukus tuleneb sellest, et omandireformi käigus tagastatakse mõtteline osa. Kui sellist tagastamist ei oleks, siis võib-olla ei oleks see ka nii keerukas. Päris puhast, ideaalset varianti ei saa kunagi olema. Seetõttu, kui on juba kord tegemist mõtteliste osadega, siis me saame edasi rääkida ka mõttelistest osadest. Kuid omavahel kokku leppida saavad ikka omanikud ise, kel on mõtteline osa. Siin ei ole võimalik ette näidata, kuidas kaks omanikku omavahel kokku peaksid leppima, sest enamikul juhtudel ei lange mõtteline osa kokku reaalse osaga ja kindlasti peaks üks pool teisele järele andma. Aitäh!

Tänan, härra Kalam! Mihkel Pärnojal on veel teine küsimus. Palun!

Aitäh! Muidugi on üsna raske aru saada kaasomandis oleva maja mõttelise osa erastamisest, kui silmade ees on kogu aeg mingi konkreetne korter, kus üürnik ise elab või elab tema naaber, ja sellisel juhul tekkivad tal probleemid seoses sellega, miks ta oma eluruumi ei saa erastada, miks ta peab erastama kellegi teise eluruumi ja ka sellest võib-olla ainult mingisuguse teatud osa, arvestades seda, et mõtteline osa tähendab ju tegelikult lihtmurruna väljendatavat osa sellest omandist, kui maja käsitada tervikuna. Seetõttu on mulle ebaselge Vabariigi Valitsuse lähenemisviis, mis oli sätestatud eelnõu eelmises variandis § 5 lõikes 4, kus räägiti eluruumist, mille erastamiseks ei ole taotlust esitatud. Kas te võiksite üsna selgelt öelda, milline on Vabariigi Valitsuse kontseptsioon kogu selle eelnõu seisukohalt? Kas taotluse saab esitada mõttelisele osale, väljendatuna lihtmurruna, või saab taotluse esitada oletatavale reaalosale eluruumi näol ja selle kaudu pärast arvutatakse mõttelise osa suurus välja? Mulle on täiesti arusaamatu, kuidas saab taotleda seda, mida tegelikult ei ole olemas.

Esitatakse avaldus, taotletakse mõttelise osa erastamist, kuid seda suurust ei määratleta enne, kui see on valemisse pandud. Kõigepealt tuleb taotlused esitada, pärast seda võetakse arvesse avalduste arv, kuid see osa määratakse selle valemi järgi. Tähendab, selles mõttes, kui me hakkame suurusi kirjutama, ei lange nad kindlasti kokku ja see suurus võib olla erinev. Küll aga võime öelda taotlejale selle suuruse, kui palju üldse on võimalik kokku erastada. Aga see, mida igaüks erastada saab, tuleneb juba sellest, kui palju soovitakse üldse erastada. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Aino Runge, teine küsimus, palun!

Härra juhataja, ma vabandan, aga ma tahan nüüd küsida ühe utoopilise küsimuse. Kas ühes korteris võib juhtuda nii, et pool korterit on mul olemas reaalosana ja teine jääb mõttelise osana, mida ma ei saa erastada? Kas niisugune situatsioon on võimalik?

Ei, reaalosa ja mõtteline osa koos ei toimi, kui on, siis on kõik mõttelised osad, kui on reaalosa, siis on reaalosa. Ma saan aru, et te mõtlete seda, et kui ma erastan teatud mõttelise osa, kas siis seda võib võrrelda mingisuguse reaalosaga? Võib küll, aga seda ei tarvitse üldse võrrelda, et see on, ütleme, teie osa toast või üks tuba või kaks tuba, aga võib-olla on see hoopis köök, sest seda ei määratleta kunagi täpselt ära, millisele reaalosale ta vastab, vaid ta on lihtsalt mõtteline osa. Ma võrdleksin seda võib-olla veidi aktsiaseltsiga, kus on aktsiate omanik, kuid ei ole määratud, milline osa ühest tehasest, milline nurk kuulub omanikule, vaid see on määratletud mingisuguse suhtarvuga. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Anti Liiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tavaliselt taoliste ruumide puhul, kui selline hoone on juba üleüldse konflikti allikaks, tekib vaidlus ka keldrite, pööningute ja kõrvalhoonete kasutamise pärast, mis kõik moodustavad ühe kompleksi. Kuidas on nende puhul omandiõigusega?

Täpselt sama moodi, sest kui me räägime mõttelisest osast majast, siis ei ole küsimus ainult eluruumis, vaid ka sinna juurde kuuluvas muus osas, mis eluruumi juurde kuulub, eks kõik ole mõtteline.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Selle eelnõu järgi ei üritata mitte kaasomandit vähendada, vaid jätta kaasomandi hulk praktiliselt samaks sellega, et üürnikele antakse ostueesõigus teise kaasomaniku ees. Järelikult kaasomandi hulk ei vähene, niisugune ebamõistlik nähtus nagu kaasomand jääb alles. Samaaegselt tekitab see hulga probleeme ja on vastuolus asjaõigusseaduse üldsätetega. Mis põhjusel valitsus selle suuna valis ja kas valitsuse eksperdid ei arva, et see järeleandmine siin soodustab veelgi nende inimeste ebatervet kihku, kes himustavad teiste inimeste koda, olles ainult üürnikud?

Mul on sellele natuke raske vastata, kuid see, mis puutub kaasomandisse, ei ole vastuoluline. Kaasomand tuleneb ka pärimisseadusest ja pärimisest. Seetõttu on see täiesti tavaline nähtus. Ka sellel osal, mis täna tagastatakse, nagu siin minu näidete puhul 1/3 jne, võib olla juba kaks, kolm, neli kaasomanikku. Nii et tegelikult see tuleneb hoopis teisest protsessist ja seetõttu ei saa välistada, et kaasomandit ei teki meil edaspidigi. Miks just valitsus on selliselt otsustanud, seda on mul natuke raske põhjendada. Aitäh!

Tänan! Vootele Hansenil on teine küsimus. Palun!

Aitäh! Kindlasti on kaasomand normaalne nähtus ja kaasomandit tekib, aga kõikide maade seadused üritavad anda soodustusi kaasomandi vähenemise suunas. Kui keegi omanikest võõrandab oma omandi, siis on ostueesõigus eelkõige kaasomanikul. Antud juhul me ei järgi seda üldprintsiipi, vaid tahame öelda, et kellelgi selle vara kasutajal, lepingujärgsel kasutajal oleks nagu omaniku ees eesõigus. Ma ei saa sellest mõttelaadist päris täpselt aru. Kindlasti ei saa teie valitsuse eest rääkida, aga valitsusel on eksperdid eelnõu ette valmistanud ja ma tahaksin teada, mispärast eksperdid eelnõu seda varianti on toetanud ja kust on see ettepanek tulnud?

Et kaasomanikul on ostueesõigus, siis saavad kaasomanikud sellest seadusest tulenevalt seda edaspidi kasutada. Ma juba viitasin asjaõigusseaduse §-le 71. Antud erastamise protsessis kaasomanikule ostueesõiguse andmine on ju sisuliselt ka selles seaduseelnõus olemas. Tähendab, kohalik omavalitsus, riik võib ju otsustada, et seda üldse ei erastata ja võib jätta enda omandisse. Kui ta annab teisele kaasomanikule ostueesõiguse, siis tegelikult annab ta üürnikele eelisõiguse. See on poliitiline otsus ja selle koha pealt ei ole eksperdil nagu midagi lisada, sisuliselt on tegemist rohkem poliitilise otsusega kui eksperdi lähenemisega. Loomulikult antakse selles seaduses võimalus reaalselt kokku leppida, kui see on võimalik, ja seetõttu, kui kokkulepe saavutatakse, siis see on hea ja kaasomand sel juhul väheneb. Kuid me ei saa, kuidas öelda, sundida seda tegema mingisuguste teiste reeglite järgi, kui meil seadused riigis juba toimivad. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Anti Liiv, palun, teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Sellega kaasneb mitmeid muid praktilisi nähtusi. Oletame, et omandiõigus ei ole veel korrektselt vormistatud, aga üks kaasosaline, tulevane kaasomanik, mõtteline omanik, vanatüdruk, sureb ära, ilma et teeks testamenti. Kes saab tema vabaneva pinna omanikuks?

Ma ei oska sellele päris täpselt vastata, kes pärimisseadusest tulenevalt selle omanikuks saab.

Tänan! Kolleeg Enn Tarto, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te oskaksite seletada, miks omanik oma majas ei ole vähemalt võrdne üürnikuga? See on ka juba suur poliitiline otsustus, kui ta ei ole eelistatud olukorras. Aga kui ta ei ole võrdne?

Loomulikult on see võimalik variant, kuid praegusest situatsioonist tulenevalt on omanik saanud juba tagastamise käigus seadusandlikult oma osa kätte, seetõttu on tegeliku üürniku turvalisuse küsimus nagu poliitiliselt eelistatud selle kaasomaniku ees, kellele on juba midagi tagastatud. Ma kommenteeriksin seda nii.

Suur tänu, härra Kalam! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh!

Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Juhan Telgmaa.

Härra esimees! Head kolleegid! Kohe ei teagi, kuidas alustada. Peaks vist alustama mingisuguse vabandusega, et majanduskomisjon, hoolimata kõikidest jõupingutustest, ei ole suutnud siin saavutada sellist resultaati, mis teda ennast rahuldaks. Me rahustame ennast sellega, et nähtavasti tulenevad kõik need raskused probleemi olemusest endast. Ja olemus on selline, et me ei ole seni ise leidnud ega pole parandusettepanekute vormis saanud lahendust, mis komisjoni rahuldaks sedavõrd, et võiks eelnõu komisjoni kaubamärgi all täna vastuvõtmiseks välja pakkuda. See tähendab, et komisjon teeb ka täna ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ma usun, et sama mulje kinnistus teil vast eelkõnelejat kuulates, sest probleem on tõesti olemuselt keeruline. Komisjoni koosolekul 10. juunil leidis eelnõu põhjalikumat käsitlemist ja selle käigus tehti kaunis olulised kontseptuaalsed muudatused, mis olid pakutud härra Pärnoja poolt. Ma loodan, et ta ehk peab täna kõne, kus ta oma ideid ise põhjalikumalt valgustab. See tekitas vastuseisu autorite poolt, mis on mõistetav ja mida on näha parandusettepanekutes, mille kohta kõik otsused on seda laadi, et autor ei poolda, aga majanduskomisjon aktsepteerib. Kuid see tulenes sellest, et kui me olime majanduskomisjonis härra Pärnoja esimese ettepaneku aktsepteerinud, siis ei saanud enam endist teed pidi minna ja nii ta läks. Muidugi, me oleksime võinud ju suhtuda asjasse formaalselt ja eelnõu rutiinset rada pidi menetletuna täna vastuvõtmiseks välja pakkuda, sest parandusettepanekuid väljastpoolt majanduskomisjoni ikkagi ei tulnud, kuid siiski jäi peale selline tõdemus, et need muudatused, mis täna on pakutud, ja kuju, mille see eelnõu on tänaseks saanud, lahendavad küll mõned probleemid, kuid samas tekivad juurde uued ja seetõttu pidasime paremaks asja kallal veel tööd teha. Kui veidi pateetiliselt väljenduda, siis tahaksime jõuda ikkagi tulemuseni, mis ebaõiglust maailmas vähendaks, aga mitte ei suurendaks. Niisiis, majanduskomisjoni otsus nägi välja nii, et teine lugemine katkestada pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Sellega praegu piirduksin.

Tänan! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Ma tänan!

Sel juhul jääb üle tänada eelkõnelejat, kes suutis kõikide huvi rahuldada. Tänan!

Aitäh! Avan läbirääkimised. Kolleeg Tiit Käbin, palun!

Lugupeetud eesistuja, austatud Riigikogu liikmed! Kui keegi arvab, et selle eelnõu vastuvõtmine seadusena lahendab kaasomandis olevate elamutega seotud probleemid, siis osalt on tal isegi õigus. See lahendab vähemalt kaks probleemi. Esiteks, aitab ära korjata teatud hulga EVP-sid, ja teiseks, valitsus ning kohalikud omavalitsused pesevad oma käed puhtaks. Nemad selle probleemiga enam tegelema ei pea. Aga mis puutub üürnikesse ja omanikesse, siis nende suhted lähevad keerukamaks ja me võime kõnelda lisaks omanikele ja üürnikele veel kolmandast alajaotusest, kes on samaaegselt nii omanikud kui üürnikud. Ma konstrueerin kõige lihtsama näite. On elamu, kus on kaks täpselt samaväärset korterit. Sellest elamust on pool mõttelist osa tagastatud, pool on riigi oma ja omanik ei ela selles majas. Antud eelnõu järgi on kummalgi üürnikul õigus erastada 1/4 elamust. Kui nad on seda teinud, kasutab kumbki neist poolt mõttelist osa majast, kuid on samas 1/4 mõttelise osa omanik. Tähendab, ta on omanik ja ta on samal ajal üürnik. Ta peab maksma üüri. Ta peab maksma üüri sellele majaomanikule, kellele kuulub pool maja, kes seal ei ela ja kes kunagi ei saagi sinna elama tulla. Kas see on probleemi lahendus? Absoluutselt mitte. Muidugi oleks ideaalne, kui kõikidel juhtudel oleks võimalik jagamine reaalosadeks või vähemalt kasutuskorra kindlaksmääramine. Aga sellisel absurdsel kujul erastamisele hääletan mina vastu. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen.

Härra juhataja, auväärt Riigikogu! Seadus on tõepoolest huvitav, ta pakub lahendusvariante, mis ei haaku asjaõigusseaduse üldpõhimõtetega, et kaasomandi osa võõrandamisel on ostueesõigus teisel kaasomanikul. Tema pakub millegipärast üürnikule, kes on vara lepinguline kasutaja, eesõigust kaasomaniku ees. Järelikult me ei vähenda kaasomandi hulka Eestis, vaid suurendame seda. Kaasomand, nagu me teame, tekitab praktikas alati vaidlusi kulude katmises, pärimisküsimustes, sadades muudes küsimustes. Seega me kuhjame Eesti kohtusüsteemi tulevikus üle kohtulahenditega. Mul on väga kurb, et valitsus on allunud mingite huvigruppide survele, kes on sellise lahenduse välja pakkunud. Need on samad grupid, kes käivad siin lossiplatsil päev enne seda, kui me arutame rahvuse tuleviku küsimust, kui me tahame rääkida sellest, et Eesti riik ja eesti rahvas tahavad püsima jääda. Tuletame meelde, et prohvet Jeremia raamatus on öeldud: "Ärge kavatsege kurja, pöörduge kurjadelt tegudelt ja te jääte sellele maale, mis teie vanematele on antud." Inimesed, kes himustavad teise mehe koda, kavatsevad kurja ja see rahvas ei jää püsima. Selles mõttes ärgem toetagem seda eelnõu ja väljapakutud lahenduse varianti. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, palun!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tiit Käbin tõi välja need probleemid, mida see eelnõu endas sisaldab, ükskõik millisel kujul ta vastu võetakse, kas sellisel kujul, nagu Vabariigi Valitsus ta esitas, või sellisel kujul, nagu ta praegu teie ees on. Kas see eelnõu lahendab üürnike probleemid, kes elavad selles majas, mis ühel või teisel põhjusel on kaasomandis, kusjuures üheks omanikuks on tagastamise õigustatud subjekt ja teiseks omanikuks on kas riik või kohalik omavalitsus? Ma arvan samuti, et nende üürnike probleeme ta ei lahenda. Sellest, mida siit puldist ütles härra Kalam, tuleneb, et saades kaasomandis oleva elamu mõttelise osa omanikuks, kaotavad üürnikud üürnikule seaduses ettenähtud kaitse ehk teisisõnu, üürilepinguga neile antud õigused. Kui see nii on, siis see tähendab, et ka üüri piirmäär neile enam ei laiene ja nendele tulevad peale omaniku kohustused, mis tulenevad omandi valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest. See on üks probleem, mis selles eelnõus siiamaani on lahendamata ja mis minu arust vajab veel üsna põhjalikku läbitöötamist. Aga nüüd nende muudatusettepanekute juurde, mis on minu poolt tehtud. Põhjused, miks ma need tegin, tulenesid eelnõu eelmise redaktsiooni § 5 lõikest 4, kus minu arusaamade järgi oli ikkagi segi aetud see, mis erastamisele kuulub. Kas erastamisele kuulub eluruum selles kaasomandis olevas elamus, kus omanikud ei ole suutnud jagada omandit reaalosadeks? Või kuulub erastamisele teatud mõtteline osa kaasomandist, mis on üldjuhul väljendatud lihtmurruna ja mis ei pruugi vastata ja enamikul juhtudel ka ei vasta -- isegi hiljem, kui õnnestuks elamu jagada reaalosadeks -- mingile konkreetsele eluruumile. See tähendab, et erastamise objektiks on mõtteline osa, on ta siis 1/2 või 2/3 või mingi muu osa, väljendatuna lihtmurruna, aga erastamistaotlus tuleb esitada nii, nagu taotleks üürnik mingi konkreetse eluruumi erastamist. Minu arust on siin sisemine vastuolu. Taotluse saab esitada ikkagi teatud suurusega mõttelisele osale ja sellele Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõu ja eelkõige selle eelnõu § 5 lõige 4 ei vastanud. Sellest tulenevalt on minu poolt tehtud muudatusettepanek, mis nõuab erastamise õigustatud subjektilt, kes omab esimest eelistust, antud juhul siis üürnikult, selle mõttelise osa suuruse äranäitamist oma taotluses, mille erastamist ta taotleb. Kui see taotlus on sellisel kujul esitatud, vastab see minu arust enam-vähem kaasomandi loogikale tervikuna. Ma möönan, et ka minu muudatusettepanekud ei ole lõpuni selgelt välja arendatud ja selle tõttu ma pean vajalikuks, täpselt samuti nagu majanduskomisjon, selle eelnõu lugemine katkestada. Puuduseks muudatusettepanekutes on eelkõige see, et ettepanekus nr 9 ei ole ära näidatud enampakkumise alused sellisel juhul, kui taotlusi on esitatud suuremale osale kaasomandis olevast elamust, kui tegelikult erastamisobjektiks on. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Aino Runge, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma leian ka, et see seaduseelnõu on liialt vähe arusaadav ja käsitleb keerukat probleemi. Seetõttu toetan eelnõu arutelu praegust katkestamist selle ajani, kui Riigikogusse jõuab arutamiseks omandireformi seaduse muutmise eelnõu, mille valitsus äsja Riigikogule esitas. Selles eelnõus on terve rida selliseid probleeme, mis on seotud kaasomandi probleemiga. Selle tõttu ärgem praegu sellega kiirustagem, vaid vaatame juurdetulevaid probleeme ja lahendame need üheskoos.

Suur tänu! Kas me võime läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorrapunktis? Palun hääletada! Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas autor soovib esineda lõppsõnaga? Autori esindaja? Härra Opmann? Ei soovi. Härra Telgmaa, lõppsõna?

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tahaks väga tänada teid, kes te kõnelesite siit puldist ja oma arvamust selle eelnõu kohta avaldasite, sest seni oleme me temaga olnud saalis kaks korda, ta on sattunud sellisesse närvilisse õhkkonda ja ma olen näinud, et me ei ole suutnud ümber lülituda. Kõnedest oli selgesti näha toetus majanduskomisjoni sellele seisukohale, et on vaja eelnõu menetlemine katkestada. Mis puutub härra Hanseni väitesse, et kaasomandi hulk suureneb, siis see suureneb tõesti, ainuke vahe on selles, et kui enne oli see kas munitsipaliteedi või riigi või veel kellegi kaasomandis, siis nüüd muutub see eraomanike kaasomandiks. Aga muidugi on kaasomand üldse üks ebamugav asi. Kogu probleem ongi selles, et omanikud ei jõua kokkuleppele reaalosadeks jaotamises. Mis puutub huvigruppidesse, siis mitte mingisugust nende survet me siin ei tunneta, on lihtsalt kaks seadust -- üks on eluruumide erastamise seadus ja teine on mitteeluruumide erastamise seadus. Mõlemasse on sisse kirjutatud, et tuleb teha eraldi seadus selleks puhuks, kui ei õnnestu jagada reaalosadeks, ja sellega me praegu tegeleme. Pean tõesti tunnistama, et tulemus on selline, et see ei rahulda veel mitte kedagi. Aga muidugi annab tänane suhtumine lootust, et ehk leidub järjest rohkem kolleege, kes süvenevad asjasse, ja tuleb mingi õiglane lahendus, sest see kriitikagi täna lähtus sellest, et asi on küll halb, aga nüüd tuleks veel sammuke edasi teha, et anda head nõu, kuidas edasi minna. Sel teemal on meil olnud omavahel juttu komisjonis, et tulevad peale omandireformi aluste seaduse parandused ja nendega võib juhtuda nii, et tekib uus vastuolu. Kuid ma loodan, et kuna me menetleme seda eelnõu uuesti alles meie järgmisel sessioonil, sügisel, siis me suudame need asjad sünkrooni ajada ja see on igal juhul täiesti asjakohane ja muidugi õiglane soovitus. Nii palju siis lõppsõnaks.

Suur tänu! Nüüd on meil võimalus hakata läbi vaatama muudatusettepanekute tabelit. Esimene ettepanek on juhtivkomisjonilt. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh! Ma palun hääletada.

Suur tänu! Koonderakonna poolt on tulnud ettepanek teha vaheaeg viis minutit enne esimese muudatusettepaneku hääletamist. Vaheaeg 5 minutit, see lõpeb 21.49. V a h e a e g

Vaheaeg on läbi. Palun teatada komisjoni otsus.

Koonderakonna poolt tehtud vaheaeg andis komisjonile võimaluse kutsuda kokku erakorraline koosolek. See osutus kvoorumi poolest otsustusvõimeliseks ja tegi kaks otsust. Esiteks ta otsustas tänada Koonderakonda selle võimaluse eest ja teiseks otsustas katkestada kohe praegu selles punktis, kuhu me oleme jõudnud, enne esimese parandusettepaneku läbihääletamist, eelnõu teine lugemine ja jääda eelnevalt määratud muudatusettepanekute tähtaja juurde, see on 27. juuni 1996 keskpäev. Rohkem ei olegi midagi teatada.

Tänan! See on komisjoni õigus eelnõu arutelu igas staadiumis katkestada. Arutelu on katkestatud. Parandusettepanekute tähtaeg on öeldud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on valitsuse algatatud jälitustegevuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu nr 296 ja kolleegide Vootele Hanseni ja Mart Nuti algatatud jälitustegevuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu nr 248. Tegemist on teise lugemisega, ettekandeks on sõna siseministril härra Märt Raskil.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teisele lugemisele on esitatud jälitustegevuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist esitati eelnõu kohta 8 muudatusettepanekut, millest osa olid redaktsioonilist laadi. Riigikogu õiguskomisjon vaagis kõiki ettepanekuid ning langetas igaühe kohta oma otsuse. Lähemalt käsitan vaid mõne parandusettepaneku tagasilükkamise põhjusi. Eraldi tahaksin peatuda parandusettepanekul 3 ja 4, mille on esitanud lugupeetud Riigikogu liige Enn Tarto ning mis ei leidnud õiguskomisjoni ega eelnõu algataja toetust. Lugupeetud Enn Tarto soovis oma ettepanekus piirata jälitusmenetlust poliitiliste erakondade suhtes. Siin tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et jälitustegevuse eesmärgid on esitatud jälitustegevuse seaduse §-s 3 ammendava loeteluna ning jälitusmenetlust alustatakse vaid konkreetsete aluste ja ajendite olemasolul. Samuti sätestab jälitustegevuse seaduse § 5 lõige 3, et jälitustegevust ei tohi kasutada erakondade, ühiskondlik-poliitiliste ühenduste ja liikumiste huvides või nende diskrediteerimiseks. Sellega see ettepanek põhimõtteliselt sisaldub juba seaduses. Sama sätestab ka jälitusteabe kasutamise kohta jälitustegevuse seaduse § 16, seetõttu ei ole antud parandusettepanekud Vabariigi Valitsuse meelest otstarbekad. Samale seisukohale asus õiguskomisjon. Eraldi tuleb peatuda kuuendal parandusettepanekul. Nimelt on Riigikogu liige Vahur Glaase esitanud parandusettepaneku, millega tuleks § 19 täiendada uue lõikega 4 järgmises sõnastuses: "Kaitseväe juhataja, Piirivalveameti peadirektor, Täitevameti peadirektor esitavad eritoimingute aruande lõikes 4 nimetatud Riigikogu komisjonile vähemalt üks kord kolme kuu jooksul." Põhimõtteliselt olen ma valitsuse esindajana seda meelt, et kõik jälitusametkonnad, mis on loetletud jälitustegevuse seaduses, esitaksid Riigikogule ammendavad aruanded. Siin ei ole põhimõttelist vastuolu, kas üks või teine või kolmas. Küll aga kaldun ma arvama, et valitsus ei ole sellisel kujul, kui see ettepanek leiaks heakskiitmist Riigikogu poolt, eelnõu esitanud. Tegemist on põhimõttelise ja kontseptuaalse muudatusega. Sellest tulenevalt ma kaldun arvama, et ükstapuha, olgu see kaitseväe juhataja, kes on põhiseaduses ära märgitud institutsioon, Piirivalveameti peadirektor või Täitevameti peadirektor -- antud juhul muudatust arvestades Vanglate Ameti peadirektor --, on kaks viimast siiski vähemalt konkreetsed täitev-korraldava võimu struktuuri eesotsas olevad isikud, kes ei saa toimida väljaspool poliitilist vastutust. See tähendab seda, et olukorra võiks normaliseerida redaktsioonimuudatus, mille järgi see ettepanek leiaks siin Riigikogus heakskiitu, kui oleks tegemist tekstiga, kus kajastuks konkreetse ministri, olgu siis justiitsministri või siseministri, poliitiline vastutus. Põhimõtteliselt võiks see tekst olla selline, et jälitusametkonna juht esitab kirjaliku aruande asjaomase ministri kaudu, ja see tähendaks, et kõrvuti konkreetse ametiisikuga, kes vastutab jälitustoimingute seaduspärasuse eest, vastutaks ja kannaks poliitilist vastutust nende toimingute õiguspärase tegemise eest ka konkreetne minister. Sellest tulenevalt ma leian, et tegemist on vägagi põhimõttelise ja kontseptuaalse lähenemisega, mida tuleb igati tervitada, kuid antud redaktsioonis ma ei pea võimalikuks ilma valitsuse nõusolekuta seda siia eelnõusse jätta, kuigi komisjon on selle heaks kiitnud. Siit võib edasi arendada arutelu sel teemal, kas on tegemist Riigikogu sekkumisega täitev-korraldava võimu tegevusse või mitte. Ma ei tahaks öelda, et konkreetne komisjon, kes on rahva poolt valitud saadikute, oma esindajate kaudu pädev kontrollima kõiki jälitustegevuse toiminguid, sekkub, juhul kui see toimub konkreetselt nende seaduste alusel, kuidas nähakse ette täitev-korraldava võimu korraldamist nii põhiseaduse kui valitsuse seaduse järgi. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused. Kolleeg Enn Tarto, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teie seletus, et praegu on juba välistatud see, et poliitiliste erakondade vastu, mis on ametlikult registreeritud, saaks jälitusmenetlust alustada, ei ole õige. Praegune seadus jätab selle täiesti lahtiseks ja samuti ei sätesta ta mitte kuidagi seda, et vahetult enne valimisi ei võidaks jälitusmenetluse alusel alustada kriminaalmenetlust, kuulutada üks erakond ekstremistlikuks ja sellel alusel siis saaks suure osa isikute jaoks valimised nurjata. Kuidas te suhtute sellesse võimalusse, et jälitusmenetlust siiski teostatakse ametlikult registreeritud poliitilise erakonna suhtes? Kas te ei leia, et siin peaks see võimalus olema kas välistatud või piiratud?

Aitäh, härra Tarto! Mõistan teie muret, sest meie demokraatia on ka selles valdkonnas õhkõrn ja seepärast olen samuti seda meelt, et kõik jälitustoimingud peavad alluma spetsiifilisele kontrollile, Riigikogu kontrollile. Selleks on olemas see komisjon. Mis puudutab nüüd erakondade või poliitiliste jõudude suhtes jälitustoimingute teostamist, siis see on igal juhul seaduserikkumine, see praktika on Eesti riigis olemas. Ma tahaksin rõhutada, et jälitustoiminguid ei teostata ei erakondade ega juriidiliste isikute suhtes, vaid konkreetsete füüsiliste isikute suhtes ja täpselt samamoodi baseerub kogu kriminaalõiguslik vastutus meil ühel printsiibil, see on personaalsel isikuvastutusel. Sellest tulenevalt me ei saa jälitustegevuse mõistes, käsitledes seda kriminaalõigusliku meetodina, võtta seda kui toimingut mingi erakonna, organisatsiooni või aktsiaseltsi või kelle iganes suhtes, me saame käsitleda seda ainult personaalselt ühe või teise isiku suhtes või kas see on seaduslik või mitte. Sellest tulenevalt lähtusin ma oma sissejuhatavas sõnavõtus sellest, et praegune seadus annab piisavalt võimalusi kõigi nende ametnike vastutusele võtmiseks, kes peaksid selle reegli vastu eksima.

Tänan! Kolleeg Daimar Liiv.

Aitäh! Lugupeetud minister, suhteliselt ebaselgeks jäi teie seisukoht küsimuses, kas nimetatud komisjonile esitatakse nimetatud aruanne otse või mitte. Võib-olla te kirjeldaksite natukene täpsemalt oma seisukohta selles küsimuses, mille te vaidlustasite.

Aitäh! Ma võin korrata seda, mida ma rääkisin. Põhimõtteliselt ma ei vaidlusta seda, et konkreetsed ametkonnad, kes on nimetatud jälitustegevuse seaduses, jälitusametkonnad, esitaksid kord kvartalis aruanded Riigikogu vastavale komisjonile. Kuid samaaegselt ma ei saa nõustuda sellega, et selle ametkonna juht oleks selleks aruandekohustuslikuks isikuks, minnes mööda konkreetse haldusala ministrist. Sellega me esiteks välistame ministri poliitilise vastutuse oma ametkonna töö eest, olgu see kas või jälitustegevuse valdkonnas, ja teiseks loome soovimatult võimaluse seadusandliku võimu sekkumiseks täitev-korraldava võimu tegevusse. Seetõttu olen ma seisukohal, et aruanne, mis läheb Riigikogu vastavasse komisjoni, peab kandma kõrvuti selle ametkonna juhi allkirjaga ka ministri allkirja.

Suur tänu! Daimar Liiv, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma paluksin täpsustada, milles seisneb vastava Riigikogu komisjoni või parlamendi sekkumine aruande saamisel täitevvõimu ülesannete täitmisesse?

Ma olen nõus seda täpsustama kas konkreetsete asjade pinnalt või rääkima üldistatult. Eelistaksin viimast varianti. Probleem on nimelt selles, et ükski Riigikogu komisjon ei peaks tegelema päevapoliitiliste probleemide lahendamisega. Kahjuks tuleb tõdeda, et tänasel päeval see nii ei ole. Vähemalt ma soovin välistada võimalust, et need komisjonid, mis on seadusesse otseselt sisse kirjutatud, nii nagu rahva hulgas tuntud KAPO järelevalvekomisjon, peaksid lähtuma üksnes sellest, kuidas kontrollida jälitustegevuse seaduslikkust, kuidas selgitada välja võimalikud rikkumised, need lahendusvariandid. Juhul kui minister ei ole kaasvastutaja, ei ole teadlik sellest, siis ei ole välistatud see variant, et aruanne, mis tuleneb kuskilt ministri haldusalas tegutsevalt ametilt, võib osutuda hoopis teistsuguseks kui see, millised arvud tegelikult on. Ja kui seesama jälitustegevuse seadus sellessamas §-s 19 paneb kohustuse kõrgemalseisvale organile kontrollida jälitustegevuse õiguspärasust, siis järelikult tuleb, kui soovitakse sisse kirjutada konkreetse ametkonna juht, panna kaasvastutajaks kõigi nende protsesside eest ka see poliitiline juht, see minister.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus oleks võib-olla väga vormiline. Kuna Vabariigi Valitsuse esindajana olete te teinud ettepaneku eelnõu arutelu katkestada, siis millises faasis katkestada, kas enne või pärast parandusettepanekute hääletamist?

Probleem on nimelt selles, et ma ei ole põhimõtteliselt selle vastu, et kõik jälitusametkonnad esitaksid aruande Riigikogu komisjonile, see on printsiibis õige. Kuid ma ei saa nõustuda selle redaktsiooniga, mis täna on. Ma näen siin ainult sellist võimalust, et teine lugemine tuleb katkestada, selleks et valitsus saaks kujundada oma seisukoha selle küllaltki radikaalse ettepaneku kohta, ja ma arvan, et see katkestamine võiks toimuda enne parandusettepanekute läbihääletamist. Aitäh!

Suur tänu ettekande eest! Teise autorina ja juhtivkomisjoni esindajana on sõna kolleeg Vootele Hansenil. Palun!

Austatud juhataja, auväärt Riigikogu! Jälitustegevuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus on teisele lugemisele jõudnud. Tuletaksime meelde, et jälitustegevusega ja selle seadustamisega on meil olnud korduvalt probleeme. Omal ajal politseiseaduse muutmise seadust vastu võttes oli seal teine osa, mis ütles, millistel juhtumitel tohib kaitsepolitsei teatud operatiivtehnilisi meetodeid rakendada. Selle tunnistas Riigikohus põhiseaduse vastaseks, kuna seal oli delegatsiooninorm liiga üldsõnaline. See oli 1993. aastal. Selle järgi võttis Riigikogu vastu jälitustegevuse seaduse, mida ta hiljem korra muutis ja veidi sisult täiendas. See on ka väga hea, et sellised seadused on olemas, kuna kuni selle hetkeni, kui politseiseaduse muutmise seaduse teine osa tunnistati põhiseaduse vastaseks, reguleeris neid küsimusi hoopis ametkondlik käskkiri, millel vaieldamatult ei ole mingit õiguslikku tähendust. Nüüd on küsimus selles, et valitsuse poolt on ettepanek viia seadus veel paremasse vastavusse põhiseadusega, kuna praegu § 4 lõige 2 räägib, et täpsem kord kehtestatakse valitsuse määrustega. Kõigepealt, ei saa olla täpsemat korda, kord on kord, kui korda on vaja täpsustada, siis täpsustatakse teda. Teiseks on see siiski põhiseaduse mõttest tulenevalt seaduse küsimus. Võib-olla põhjus, miks me 1994. aastal nii kirjutasime, oli lihtsalt kogenematus, ja teine asi on see, et ükski inimene ei ole hetkel nii tark, kui ta on ehk mõne aasta pärast. Seetõttu on väga hea, et see seaduseparandus on tulnud. Võib-olla siis see, kus mina ja Mart Nutt autorina esineme, puudutab just nimelt jälitusteabe kasutamist ja ka jälitustegevuse algatamise ajendeid. Kui rääkida parandusettepanekutest, siis paraku ei ole neid ühe probleemi kohta, mis minu arvates on järgmise seaduseparanduse teema. Praegune jälitustegevuse seadus ütleb, et jälitusametkonnal on õigus sõlmida lepinguid mingi vara kasutamise kohta, olgu ruumid, laevad, autod. Ja teiseks on õigus asutada n-ö varifirmasid, -organisatsioone, -asutusi. Ilmselt ei ole need kaks tavalised jälitustoimingud, mida alustatakse sellega, et seatakse sisse jälitustoimik, tähendab, jälitusmenetluse algatamise otsus ja lõpuks selle lõpetamise otsus, kuna need mõlemad, nii lepingute sõlmimine kui ka mingite juriidiliste isikute asutamine, on pikemaajalisem protsess. Probleem on selles, et need kaks viisi on väga raskesti kontrollitavad ja jälitusametkond võib hakata lihtsalt riigilt raha välja pumpama. Tõenäoliselt oleks vaja seal mingid alused ja ajendid paika panna, aga ma ütlen, et see on ilmselt järgmise seadusemuudatuse teema, mis ei segaks selle seaduseelnõu vastuvõtmist. Parandusettepanekutest ei toetanud komisjon Sergei Ivanovi, Valentin Strukovi ja Nikolai Maspanovi ettepanekut jätta välja vajadus otsustada elamis- ja tööloa või Eesti kodakondsuse andmine jälitusmenetluse alustamise ühe ajendina. Samuti ei toetanud valitsus ettepanekut välismaalasele Eesti territooriumil maa ostmise loa andmise sissetoomist ühe sellise ajendina. Seda põhjusel, et välismaalane on füüsiline isik, ja mis põhjusel me siis ei alusta jälitusmenetlust näiteks välismaise juriidilise isiku puhul, kes üritab maad osta. Komisjon leidis, et see ei ole põhjendatud. Samuti ei toetanud komisjon Enn Tarto ettepanekuid, mis paraku on toodud alternatiivina parandusettepanekute tabelis. Järelikult on need tabelid veidi vigaselt vormistatud, kuna põhiteksti ei ole toodud, ja siin tuleb vastutus oma peale võtta, et see komisjonis nii läbi läks. Ja miks komisjon ei toetanud? Komisjon ei toetanud sellepärast, et jälitusmenetlust ei algatata erakonna vastu, vaid ikkagi mingite kuritegude ärahoidmiseks, isikute kindlakstegemiseks jne. See, et inimene võib kuuluda mingi erakonna juhtkonda, ei oma tähtsust, veel enam, sellised teadaandmised võivad olla poliitikasse sekkumine, kui näiteks teatatakse enne valimisi, et teie selle ja selle valimisliidu partnerit jälitatakse hetkel. Praegune jälitustegevuse seadus keelab sõnaselgelt ära jälitusteabe kasutamise erakondlikes huvides ja komisjon arvas, et sellega on see teema hõivatud. Muudatusettepanek, mis tekitas siin probleemi eelnõu algataja poolt, millega ma isiklikult ühinen -- tõepoolest peaks see ministrite kaudu käima --, on härra Glaase ettepanek. Iseenesest on see hea ettepanek selle poolest, et ütleb, et Riigikogu kontrollkomisjonile annavad kõik jälitusametkonnad aru. Me teame, et jälitustegevuses on eri- ja erandtoimingud. Erandtoimingute tegijateks on kaitsepolitsei ja Keskkriminaalpolitsei, nemad annavad aru. Aga eritoiminguid, see on siis varjatud jälgimine ja asitõendite varjatud kogumine ja nii edasi, võivad teha ka Piirivalveamet, Täitevamet ja tulevikus Vanglate Amet ja Kaitsejõudude Peastaap. Nemad praegu ei ole aruandekohustuslikud. Seega põhiliselt väga õige ettepanek, aga siin võib tõesti tekkida poliitilise vastutuse moment ja komisjoni liikmena ei oska ma komisjoni seisukohta väljendada. Isiklikult arvan, et seda redaktsiooni võib tõepoolest täpsustada. Eelnõu algataja tegi ettepaneku katkestada lugemine enne muudatusettepanekute hääletamist. Eelnõu algatajal on selleks alati õigus. Vahepeal on üks redaktsiooniline tekst, kus sõna "volitused" asendatakse sõnaga "volikiri". Parandusettepanek Riigi Teataja seaduse muutmise kohta on ka redaktsiooniline, mitte midagi uut ta ei lisa. Ainuke vahe on see, et lähtume õiguskantsleri ettepanekust, et kui muuta mingeid Eesti seaduse sätteid, siis muuta terve säte, tuua uus sõnastus ära, mitte hakata sõnu vahele kirjutama, mis võib lugejal tekitada arusaamatusi. Viimane parandusettepanek on komisjonilt. See on puhtrakenduslik, mis ütleb, et kuni Täitevamet korraldatakse ümber Vanglate Ametiks, on Täitevametil samad õigused, mis jälitustegevuse seadus annab Vanglate Ametile. Rohkem kommentaarideks öelda ei olegi. Tuleks teadmiseks võtta, et eelnõu algataja tahab katkestada arutelu enne parandusettepanekute hääletamist, mis võib-olla on isegi õige, kui lähtuda sellest, et tabel on meil natuke halvasti koostatud. Aitäh!

Suur tänu! Küsimus Enn Tartolt.

Aitäh! Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ma tahaksin veel kord rõhutada, et seadus on niivõrd lünklik, et on täiesti võimalik teostada aastate viisi jälitusmenetlust ühe erakonna vastu ja siis ootamatult muuta see kriminaalmenetluseks ja paisata kohtusse ja selle kaudu ka pressi. Nii et siin see põhjendus ei ole millegagi õigustatud. Tahaksin teie käest küsida niisugust asja. Igas erakonnas võib olla üks, kaks, võib-olla kolm inimest, kelle suhtes on jälitusmenetlus õigustatud. Kas see tähendab, et jälitusmenetluse teostajal on õigus koguda erakonna kõikide liikmete nimekirju, mis võib ulatuda tuhandetesse, ja erakonna dokumente, jälgida erakonna juhatuse koosolekuid, jälgida pidevalt seda, kuidas erakond peab läbirääkimisi teiste erakondadega võimalike valimisliitude loomiseks, korjata erakonna poolt läbiviidud üritustel osalejate nimekirju jne? Kas ei tundu, et see on juba jälitustegevus erakonna vastu? Ja kas te ei arva, et see on riigile ohtlik, kui koguneb niisugune informatsioon, niimoodi võib ju siis kõikide erakondade kohta informatsiooni koguda?

Kindlasti. Siin on teatud küsimuste ring olemas, aga ma arvan, et erakonna liikmete nimekiri on reeglina avalik, vähemalt asutamise hetkel, kuna erakonna registreerijale antakse sellest teada. See on esimene asi. Teine on see, et erakonna programm on avalik. Kui erakonna programm ja põhikiri tunduvad olevat seadusvastased, on siseminister minu arvates lausa kohustatud algatama selle erakonna kui juriidilise isiku sundlikvideerimist. Kindlasti võib kasutada neid avalikke materjale mingisuguste lisadena mingites jälitustoimingutes, ma arvan, aga kuivõrd see puudutab osalejate nimekirja, selle kohta ma ei oska midagi öelda. Mina ise ei ole elus kedagi jälitanud ja ma ei ole ka selle komisjoni liige, kes peaks kontrollima jälitustegevuse seaduslikkust. Aga ma tooksin ühe tingliku näite. Oletame, et ma olen olnud keskkonnaminister ja olen näiteks ühe õliterminaali ehitamisel andnud korralduse, et ekspertiisiakti, mis räägib geoloogilisest rikkest selle piirkonna all, ei tohi arvestada, ja järelikult ehitus muutub, ütleme, 20 miljonit krooni odavamaks ja tänu sellele on meie erakond saanud umbes viis miljonit krooni toetust valimiskampaaniaks. Kui selle korruptsioonijuhtumi korral algatatakse jälitustegevus, siis ma arvan, et kõige rohkem mõjutab erakonda see, et kui sellest kuu aja jooksul teatatakse, siis ei ole olemas erakonda, kes oleks nõus meiega valimisliitu sõlmima. Seetõttu ma arvan, et pigem on mõlemad variandid võimelised erakonda diskrediteerima. Ma ei oska öelda, mis on parim lahendus. See on lihtsalt üks näide, seetõttu ma usun, et ega head, kõiki osapooli rahuldavat lahendust ja sõnastust ei olegi võimalik seadusse kirja panna. Aga täpsemalt ma ei oska seda rohkem kommenteerida. Aitäh!

Suur tänu, küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Kolleeg Daimar Liiv, palun!

Lugupeetud kolleegid, austatud juhatus! Selle seaduseelnõu puhul on kujunenud tegelikult äärmiselt tõsiseks arutelu just selle probleemi üle, mille härra siseminister esile tõstis. Nimelt, kuidas ikkagi kontrollitakse jälitustegevust, ja on täiesti loomulik, et Riigikogu komisjon, nagu härra siseminister ütles, saab selle informatsiooni. Küll aga ei saa ma õiguskomisjoni esimehena ja nn KAPO komisjoni liikmena sajaprotsendiliselt nõustuda väidetega, mis härra siseminister esitas selle komisjoni aruande esitamise korra kohta. Nimelt poliitilist vastutust jälitustegevuse eest kannab ikkagi siseminister, tõsi küll, natukene teises vormis kui esitatava aruande kooskõlastamisega. Nimelt on jälitustegevuse seaduses väga täpselt ära näidatud, kes langetab otsuse jälitustegevuse alustamiseks ja kes ja mis korras seda teostab. Milline on ministri poliitiline vastutus? Minister ei saa nende §-s 10 toodud aluste puhul praktiliselt mõjutada selle otsuse langetamist. Küll olen ma nõus, et minister võib olla informeeritud nendest. Kui see otsus on langetatud, siis ei ole enam võimalik esitatavat aruannet ministriga kooskõlastada. Siis võib ministrit sellest ainult informeerida. Seaduse järgi on langetatud üks otsus, seadus näeb ette selle otsuse fikseerimise korra ja seda aruannet, mis komisjonile esitada tuleb, ei saa kooskõlastada. Äärmisel juhul saab ainult sisse kirjutada, et vastava ameti juhataja informeerib ministrit või esitab selle aruande ka ministrile. Vastutus jälitustegevuse eest, selle seaduslikkuse eest, langeb siiski sellele isikule, kes saab langetada neid otsuseid ja kes seda teostab. Ministri vastutus piirdub põhimõtteliselt vastava kaadri valiku süsteemi paikapanemise kontrolliga, kuid sisulisi küsimusi minister kriminaalprotseduuris lahendada ei saa ja need kaks asja tuleb väga selgelt lahus hoida. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Enn Tarto, palun, kõne.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin jagada teiega oma muret jälitustegevuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu suhtes. Need ei ole mitte ainult minu mõtted, vaid ka paljude minu valijate mõtted ja ärge, palun, pahandage, sest sageli on minu valijatel parem haridus kui minul. Ja eks täna riigikontrolör Hindrek Meri ütles Riigikogus, et riigis ei tohi olla kontrollimatuid struktuure. Kahjuks ma pean ütlema, et me justkui kontrollime struktuure, kes tegelevad jälitusmenetlusega, aga tegelikult on neid väga raske kontrollida. Üks asi on see, et Riigikogu ajutisel komisjonil on vähe õigusi. Me kutsume ametiisiku välja, küsime, et miks üks asi on nii või teisiti, ta naeratab meile kaastundlikult, aga ei ütle midagi. Teine asi on see, et seadused on üpris üldised ja sellest tuleneb probleem, et seadusi rakendatakse olupoliitilistel ja erakonnapoliitilistel kaalutlustel. Võtame kas või selle, kuidas tilgub või tilgutatakse informatsiooni pressi mitmesuguste kriminaalasjade kohta. Kuna jälitusmenetlusega kogutud informatsiooni võib iga hetk muuta kriminaalasjaks, on siin järelikult selleks kõik võimalused olemas. On kahju, et parandusettepanekud on puudulikult vormistatud. Tegelikult peaks olema kolm alternatiivi -- põhitekst ja kaks alternatiivi minu poolt. Mina soovin, et te toetaksite ettepanekut number 4, see tähendab, et demokraatlikus riigis on jälitustegevus poliitilise erakonna vastu keelatud ja kõik. Ja kui väidetakse -- milles ma muide väga kahtlen, aga ma ei saa teile siin öelda, miks ma kahtlen --, et meil ei teostata poliitiliste erakondade vastu jälitustegevust, siis on ju tore, siis pole mingit muret. On keelatud ja kõik. Kui aga meie komisjon kuskil avastab, et erakondi siiski jälitatakse, siis on meil võimalik midagi ette võtta. Praegu seadus seda ei ütle, seadus jätab erakondade jälitamise küsimuse lahtiseks. Teine asi on siis, kui arvatakse siiski, et meie demokraatia on niivõrd noor ja nõrk, et erakondade vastu on vaja jälitusmenetlust teostada, et üks ei kalduks liiga paremale, teine liiga vasakule. Siis peaks see olema täpselt reglementeeritud ja piiratud. See peaks olema erandlik toiming. Selle variandi pakun ma ka välja. Te võite toetada muudatusettepanekut number 3. On levitatud arusaama, et jälgida tuleb neid, kes kalduvad kas liiga paremale või liiga vasakule. Võib-olla Keskerakond peab nüüd siin peenikest naeru ja ütleb, et ahhaa, parempoolsetel vesi ahjus. Aga kui mina rääkisin parempoolsega, siis üks noormees ütles mulle, et on mis on, aga see on hea, et Edgar sai pasunasse. Hiljuti tuli avalikuks Madissoni juhtum. Objektiivselt võttes on see kindlasti provokatsioon. Ühtedel on hea meel, et tore on, et Endel Lippmaa kallati solgiga üle. Teistel on jälle hea meel, et sai Mari-Ann Kelam-Rikkeni solgiga üle kallata. Ja mõned Riigikogu liikmed arvavad, et miks peaks kohus seda otsustama, kas erakond kaldus liiga paremale või vasakule, et seda võib Politseiamet otsustada. Aga milleks lõpuks kohtud, Riigikogu jne? Las siis politseinikud valitsevad ilma meieta, see on palju lihtsam ja võib-olla tuleb esialgu odavam ka. Ma arvan, et lõpuks see siiski odavam ei tule. Sellepärast ma ütlen, et probleem vajab lahendamist, täpselt fikseerimist seaduses. Kui täna eelnõu menetlemine katkestatakse, võib-olla leian siis mina ise või leiab komisjon paremaid variante. Sest vaadake, siin on kolm probleemi. Üks võimalus on, et rikutakse kodanike õigusi. Aga kodanikud seisavad ise enda eest. Eesti seadused sätestavad ka selle, kuidas nad saavad oma õigusi kaitsta. Teine asi on see, et me peame kaitsma õigusriiki, demokraatlikku riigikorda. Kui ikkagi tekib niisugune olukord, nagu enne viimaseid Riigikogu valimisi oli, et igasuguste segaduste ja võib-olla erakondade enda lohakuse tõttu üks osa inimesi ei saanud kandideerida, ega see hea ei ole. Tänavu võib tekkida olukord, et suur osa inimesi ei saa kandideerida kohalike omavalitsuste valimistel. Ja lõpuks veel riigikaitseline tahk. On ohtlik, et tohutu informatsioon koguneb teatud ametkondadesse, kus meil ei ole mingisugust garantiid, et see ei ole juba praegu lekkinud meile vaenulike jõudude kätte. Võib-olla praegu tõesti ei ole. Aga kui see kriisiolukorras, otsustavas olukorras lekib, siis on kõik tutvused, aadressid, telefonid ja muu meile vaenulikele jõududele teada.

Kas kõneleja palub lisaaega?

Ei palu. Nii et, palun, loome korra majja. Aitäh!

Aitäh, Enn Tarto! Kas juhataja saab õigesti aru, et rohkem arvamuste avaldamise soove ei ole ja võib teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Läbirääkimised käsilolevas päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ära kuulanud sõnavõtud, ma leian, et mõistlik ja otstarbekas oleks siiski selle eelnõu teine lugemine katkestada pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Aitäh!

Suur tänu! Kas kaasettekandja soovib lõppsõna? Ei soovi. Austatud kolleegid, kuna on laekunud muudatusettepanekud nimetatud seaduseelnõule, siis palun kõnepulti tagasi Vootele Hanseni. Palun teil võtta ette laekunud muudatusettepanekute tabel ning me alustame nende läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liikmed Sergei Ivanov, Valentin Strukov ja Nikolai Maspanov. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Probleeme ei näi olevat. Teine muudatusettepanek, autor Uno Mereste, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ei näe probleeme. Edasi on mul küsimus juhtivkomisjonile. Siin on palutud käsitleda alternatiividena muudatusettepanekuid nr 3 ja nr 4. Juhataja on seda meelt, et alternatiivsele hääletusele saab panna kodukorraseaduse järgi siis, kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad. Siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletusele. Põhiteksti ei ole, järelikult, Riigikogu, ma palun teil seda arvestada, ma ei saa neid panna konkureerivale hääletusele ning neid tuleb võtta kui kaht eraldi seisvat muudatusettepanekut, millest ma nimetan esimesena number kolme. Enn Tarto, palun!

Seda muudatusettepanekut palun hääletada, sest ma tahaksin teada Riigikogu liikmete poliitilist meelsust. Aitäh!

Tänan! Kas komisjon kommenteerib seda kommentaari?

Komisjon oskab nii palju kommenteerida, et siin on tõepoolest kaks ettepanekut, mis teineteist välistavad, ja seaduses ei ole niisugust teksti olemas. Praeguses seaduses on olemas tekst, mis ütleb, et jälitusteavet on keelatud kasutada poliitilise erakonna diskrediteerimiseks või ka poliitiku elu mõjutamiseks. Siin tekib nüüd kaks probleemi. Tagumine ettepanek on minu arvates täiesti mõistetav, see ütleb, et erakonda ei saa jälitada, eeldades, et erakond on seotud avaliku tegevusega, ja kuna juriidiline isik võib eelkõige toime panna maksukuritegusid, siis on võimalik ju algatada näiteks sundlikvideerimist. Erakond on oma käitumiselt alati avalik organisatsioon, kuna muidu oleks mõistetamatu tema osalemine poliitikas, kui keegi temast midagi ei tea. Seetõttu on siseministril alati võimalik algatada sundlikvideerimine vastavalt tsiviilseadustiku üldosa §-le 49, kui ma ei eksi, kui ta on vastuolus heade kommete ja avaliku õiguse ja põhiseadusliku korra ja avaliku korra ja tont teab veel millega. Teine küsimus on see, kui on vaja jälitada kedagi erakonna liiget. Õiguskomisjon ei toetanud seda ettepanekut sellepärast, et me leidsime, et kui mõnda erakonna liiget jälitatakse ja tuleb sellest kohe teatada erakonna juhatusele ja erakonna võimalikele koostööpartneritele mingi aja jooksul, siis see ongi just sekkumine poliitikasse. Või teatatakse, et mingis erakonnas on kurjategijad, ja sellega langeb tervele erakonnale, süüdi mitte olevatele liikmetele halb vari.

Aitäh! Kas juhtivkomisjon on lõpetanud?

Jah.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu on 37, erapooletuid on 3. Ettepanek toetust ei leidnud. Järgmine, neljas muudatusettepanek on samuti Enn Tartolt. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Enn Tarto, palun!

Võib-olla oli eelmise ettepaneku puhul tegemist veidikene segase probleemiga, aga see on nüüd täiesti selge ja puhas poliitiline otsustus. Kas Eesti demokraatlikus vabariigis või ametliku nimega Eesti Vabariigis on lubatud jälitusmenetlus ametlikult registreeritud poliitiliste erakondade kohta või ei ole? Nii et ma soovin seekord, et Riigikogu liikmed, Riigikogu enamus mind toetaksid, sest kui on nii, nagu väidetakse, et oh, seda nagunii ei ole, no miks ta siis ei või olla. Aitäh!

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon seda ettepanekut ei toetanud, kuna ta leidis, et jälitusmenetluse seaduses toodud alused algatada jälitusmenetlust ei puuduta poliitilisi küsimusi, küll aga puudutavad nad näiteks isiku teadmata kadunuks olekut, laekunud informatsiooni kas toimepandud või kavatsetava kuriteo kohta, kui ta vastab teatud tingimustele, ja nii edasi. Erakond kui juriidiline isik ei ole ilmselt teadmata kadunuks jäänud, arvatavasti ei hoia kõrvale uurimisest ja arvatavasti ei kavatse toime panna ka neid kuritegusid, välja arvatud maksupetturlus, mille ta võib toime panna. Eesti ajaloost paralleeli otsides me teame, et 1920. aastate alguses oli keelatud erakond nimega Kommunistlik Partei. Riigikogus olid kommunistlikud fraktsioonid olemas, kuna fraktsiooni nimes oli see lubatud. Erakonna nimekirjas nad kandideerisid hoopis teise nime all. Kuigi neid üritati jälitada päris aktiivselt, ei saadud neist lahti enne seda, kui 1925. aastal võeti vastu riigikorra kaitse seadus, mis tühistas nende mandaadid ja kõik 10 meest Riigikogust välja viis. Seetõttu ajaloolise perspektiivi n-ö paralleelina võib ehk öelda, et ühte erakonda ei ole jälitusmenetluse tegevusega võimalik diskrediteerida.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Järgmine, viies muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, probleeme ei näi olevat. Kuues muudatusettepanek, autor Vahur Glaase, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Probleeme ei näi olevat. Seitsmes muudatusettepanek, kaheksas ja viimane, üheksas. Tänan, austatud Riigikogu, sellega on kõik laekunud muudatusettepanekud läbi vaadatud ja eelnõu algataja, Vabariigi Valitsuse esindaja, on teinud ettepaneku katkestada siinkohal seaduseelnõude nr 248 ja nr 296 arutelu. See hääletamist ei nõua, nii et nimetatud seaduseelnõude arutelu on katkestatud ning ma palun juhtivkomisjoni poolt esitada uus muudatusettepanekute tähtaeg. Vootele Hansen, palun!

Kuna komisjon ei ole muudatusettepanekute tähtaega arutanud -- komisjoni enda otsus oli seaduseelnõu teisel lugemisel vastu võtta --, siis arvestades seda, et istungjärk on nüüd läbi saanud, aga Riigikogu liikmete puhkus ei ole veel alanud, teeksin ettepaneku esitada ettepanekud järgmise nädala neljapäevaks, 20. juuniks kella 12-ks õiguskomisjoni.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu liikmed, sellega on seaduseelnõude nr 296 ja nr 248 arutelu katkestatud ja teile on esitatud ka muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.

Austatud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seaduse muutmise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti siseminister Märt Raski.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seaduse muutmise seaduse eelnõu on saanud kaks parandusettepanekut, millest ühega ei nõustutud ja teine on komisjoni poolt täielikult arvestatud. Esimesel lugemisel leidis kogu temaatika, mis puudutas seda seaduseelnõu, siin Riigikogu saalis kajastamist. Täna saan ma lisada niipalju, et tegemist on valitsuse seadusest tuleneva seaduseelnõuga, mille kohta Riigikogu ise on sisuliselt juba tunduvalt varem otsuse teinud. Nimelt valitsuse seaduse § 77 lõige 1 punkt 8 paneb Riigikantseleile ülesandeks arhiivinduse korraldamise. Sellest tulenevalt ka kogu nimede ja ametnike nimede muutmise eelnõu. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Enn Tarto, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kas Riigikantseleis töötavad arhiivinduse ala spetsialistid? Mõne praegu võimul oleva erakonna valimiseelne lubadus rääkis nagu kompetentsusest jne. Kas Riigikantseleis töötavad arhiivinduse spetsialistid, et nad suudavad sellistes keerulistes ja spetsiifilistes asjades orienteeruda ja asendada seda, mida varem tegi Arhiiviamet?

Mis puudutab kompetentsust, siis see peaks olema minu arust iga erakonna lipukirjaks. Kuid ma tahaksin rõhutada, et Riigikantseleis ilmselt töötab täpselt nii palju spetsialiste, kui neid seal tarvis läheb. Kui see niimoodi ei ole, siis kindlasti see nii sätitakse. Kui Riigikantseleile on seadusega pandud ülesanne korrastada arhiivimajandust, siis need spetsialistid ilmselt tuleb koondada selle struktuuri juurde. Täna ma ei ole valmis vastama küsimusele, kas arhiivinduse tippspetsialistid on seal lepingu alusel või kavatsevad nad sinna tööle asuda. Ma räägin ainult sellest, et ka Riigikantselei on kohustatud täitma seadust, see on Riigikogu otsustust. Kogu see eelnõu tuleneb juba varem vastuvõetud seadusest. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Lugupeetud esimees, härra minister! Täitevstruktuuride lipukirjaks võiks olla ka oodata ära konkreetne seadus ja alles siis hakata selle seaduse järgi tegutsema. Praeguseks on Riigi Teatajas välja kuulutatud konkurss Riigikantselei arhiiviosakonna juhataja ametikohale. Kas see osakond on olemas ja millise seaduse järgi see praegu tegutseb?

Olen seda meelt, et ühiskonnas tõusetuvad probleemid ja neid tuleb lahendada selle tõusetumise järjekorras. Ma ei saa kaugeltki mitte nõustuda sellega, et mingi seaduse -- antud situatsioonis ilmselt arhiiviseaduse -- ootamine peaks toimuma teise seaduse rikkumise hinnaga. See tähendab, et valitsuse seadus on jõustunud ja kõigi ümberkorralduste tegemiseks on antud üks aasta. Sellest tulenevalt oleks see eelnõu võib-olla pidanud Riigikogu ette isegi mõnevõrra varem tulema, et aasta lõpuks kõigi nende ümberkorraldustega hakkama saada. Aga ma loodan, et Riigikantselei töökas ja tubli kollektiiv saab sellega hakkama ka poole aasta jooksul, kui Riigikogu selle seaduse vastu võtab. Kas tänases struktuuris on see või teine struktuuriüksus, mis puudutab arhiivide korrastamist, sellele küsimusele jään kahjuks vastuse võlgu, sest kui neid struktuuriüksusi seal ei ole, siis kindlasti tuleb need seadusest tulenevalt luua.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Tõnis Seesmaa.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon sai ühe parandusettepaneku ja me ei saanud seda kahjuks arvestada, kuna see ei olnud selle seaduse sisuga seotud. See parandusettepanek oleks pidanud turgutama valitsemisseadust ja teisi seadusi ja sellepärast see jäi arvestamata. Ühe parandusettepaneku tegi komisjon. Selles me otsustasime, et seaduse kehtima hakkamise kuupäeval 1. juunil pole mõtet, seadus võiks rakenduda vastavalt tavalisele korrale. Komisjon otsustas antud seaduseelnõu esitada vastuvõtmiseks seadusena. Tänan!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel on küsimusi kaasettekandjale. Enn Tarto, palun, teine küsimus.

Austatud juhataja, lugupeetud kaasettekandja! Nagu siin härra Lukase täpsustavast küsimusest näha oli, kavatsetakse Riigiarhiivi koosseisus luua eraldi osakond, tähendab mingi üleminekuvorm alamastme õigusaktidega. Miks peab minema seda teed, miks ei või siis alamastme õigusaktiga luua arhiivinõukogu, mis koosneks arhiivitöötajatest ja oleks erapooletu, ning ka riigiarhivaari ametikoha, kui nagunii on seni, kuni jõustub arhiiviseadus, vaja alamastme õigusaktidega midagi korrastada? Aitäh!

Komisjon antud teemat ei arutanud, tähendab, mis puudutab sellise arhiivinõukogu loomist. Küsimus on selles, et sellega antakse ülesanded Riigikantseleile ja kui Riigikantselei peab tarvilikuks sellise nõukogu loomist, siis on see nende voli.

Tänan! Kolleeg Tiit Käbin, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud kaasettekandja! Igal seadusel, igal õigusaktil on oma loogiline struktuur, mis vastab normitehnika nõuetele, ja kui me muudame mingit seadust, õigusakti, siis me esitame muudetavate paragrahvide numeratsiooni vastavas järjekorras. Me muudame kõigepealt § 3, siis § 7, § 11, § 19 jne, jne. Küsimus on: mis on nüüd süsteemi 2, 7, 5, 8, 8, 12, 4 aluseks, sest sellises järjestuses on toodud muudetava seaduse paragrahvid?

Tiit Käbin mõtleb esimest muudatusettepanekut.

Ei, teksti. Siin on nii. Jään vastuse võlgu.

Tänan! Kolleeg Tõnis Lukas, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui nüüd on tõesti tegemist sellega, et normitehniliselt on seaduseelnõu valitsuse poolt halvasti ette valmistatud, kas me saame siis rääkida valitsuse liikmete kompetentsusest?

Ma ei oska öelda, sest see ei ole arutusalune küsimus.

Kas see oli vastus? Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on kaasettekandjale veel küsimusi? Tundub, et ei ole. Austatud Riigikogu, avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Enn Tarto, palun! Kõne Riigikogu kõnepuldist.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Poliitiliste otsuste puhul on kõigepealt poliitiline tahe ja siis üritatakse seda poliitilist tahet valada konkreetsetesse paragrahvidesse, kui koostatakse eelnõusid, seadusi. Milline oli olukord arhiivindusega, kui tuli kokku VII Riigikogu koosseis? Vähemalt selles osas, mis käsitleb ühte osa arhiivindusest, mis puudutab nii-öelda KGB ja kõigi analoogiliste asjadega seotud materjale, oli kohutav segadus. See segadus oli alanud juba Savisaare valitsuse ajal, jätkunud Vähi valitsuse ajal ja jätkus ka alguses Laari valitsuse ajal. Tüüpilisem näide on see, kuidas ilma igasuguse korra ja järelevalveta olid materjalid Politseiameti keldris. Sealt läks umbes 40 000 väljasõidutoimikut kaduma. Riigikogu VII koosseisu ajal tegime me ära tohutu töö. Riigikogu ajutine komisjon, kus mina olin komisjoni esimees ja härra Arvo Junti oli aseesimees, sai lõpuks korra majja. Vajalikud seadused võeti vastu, materjalid anti arhiividele üle. Kuna nüüd on arhiivide ja arhiivitöötajate käsutuses nn KGB materjalid, siis ei ole seal eriti lihtne kõikvõimalik poliitiline sekkumine. Ma ei tahaks öelda, et sekkumine oleks absoluutselt välistatud. Mulle on juba räägitud, et teatud kõrged ametiisikud püüavad arhiividest oma käsutusse saada toimikuid jne. On ju võimalik toimikutes midagi ümber teha või ära vahetada või juurde panna. Nüüd, kus juhtkond ei ole enam Arhiiviamet või arhiivitöötajate baasil loodud nende oma struktuur, vaid mingisugune anonüümne Riigikantselei, ei saa mingisugusest poliitilisest erapooletusest enam juttugi olla, eriti problemaatiliseks võivad kujuneda arhiivimaterjalide kasutamise probleemid. Ja ei saa loota, et reaarhiivitöötajad, kes värisevad oma koha pärast ja kardavad tööst ilma jääda, kaitsevad seaduslikkust. Ei kaitse. Kui ülevaltpoolt on juba asi läinud erakonnapoliitiliseks, siis altpoolt ei kaitse arhiivitöötajad enam midagi. Ma üritasin mitu korda algatada kriminaalasja selle juhtumi uurimiseks, kuidas kolme eri valitsuse ajal ikkagi need 40 000 toimikut kaduma läksid. Mulle öeldi: härra Tarto, teie võib-olla olete nii kange mees küll, et alustate kriminaalasja oma ülemuste vastu, aga mina ei alusta ja kui te avalikustate, et ma ütlesin nii, siis ma teatan, et te saite minust valesti aru. Kui pole enam Arhiiviametit, siis teeme mingisuguse ajutise lahenduse ja struktuuri. Arhiivid jääksid arhiivitöötajate alluvusse, erapooletute isikute alluvusse, aga mitte nii, nagu nüüd tahetakse. Riigisekretär Uno Veeringuga ma olen rääkinud. Mina usun küll, et tema on tõenäoliselt erapooletu mees. Aga kui tuleb materjale koormate viisi, ei jõua tema seal midagi kontrollida. Mul on põhjust arvata, et paljud inimesed Riigikantseleis ei ole erapooletud. Ma palun, et te minu ettepanekut toetaksite!

Suurt tänu, Enn Tarto! Rohkem sooviavaldusi ei näi olevat. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Läbirääkimised käsilolevas päevakorrapunktis on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister?

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Siin kerkis üles küsimus erinevate juriidiliste koolkondade käekirjast, kuidas süstematiseerida seadusemuudatusi ja millistest alustest lähtuda. Antud situatsioonis on see koolkond, kes selle eelnõu on koostanud, lähtunud sellest, et punktis 1, 2, 3 ja 4 on võetud tunnussõnaks "institutsioon Riigikantselei" ja punktides 5 ja 6 "ametiisik, riigisekretär". Sellest tuleneb ka täielik loogika. Ma ise ei ole selle koolkonna pooldaja ega liige, küll aga arvan, et teksti täielikul läbilugemisel saab see kõigile Riigikogu liikmetele arusaadavaks. Ma pooldan seaduse vastuvõtmist.

Suur tänu, härra minister! Kas Tõnis Seesmaa soovib lõppsõna? Fraktsioonide esindajad? Ei soovi. Sellisel juhul, lugupeetud Riigikogu, asume laekunud kahe muudatusettepaneku läbivaatamisele. Ma palun kõnepulti tagasi Tõnis Seesmaa. Kas ta viibib praegu saalis? Austatud kolleegid, ma kasutan vahepeal tekkinud ajatühimikku ja palun teil nõustuda sellega, et juhataja teeb ettepaneku võtta järgmisena arutusele mitte meie töönädala päevakorras olev 27. päevakorrapunkt, vaid 28. See on tingitud ministrite tulekust ja minekust. Härra Seesmaa, palun! Me alustaksime teie nõusolekul kahe laekunud muudatusettepaneku läbivaatamisega. Esimene muudatusettepanek, autor Riigikogu liige Enn Tarto, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Enn Tarto, palun!

Aitäh! Lugupeetud juhataja, austatud komisjoni esindaja! Ma paluksin seda ettepanekut hääletada ja ma sooviksin, et teie, Riigikogu liikmed, seda ettepanekut toetaksite. On väga ekslik arvata, et arhiivides on andmed ainult surnute kohta, seal on enamik andmeid ikka elavate kohta ja kuna on ju vanasõna, et tänapäeval meie Eestis on eestlase rahvustoit teine eestlane, siis ma väga tahaksin, et arhiivid jääksid erapooletuteks. Toetage mind!

Tänan! Komisjon, palun!

Ma kommenteerisin seda enne.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 34, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Eelnõu algataja on nõus. Sellega on laekunud muudatusettepanekud läbi vaadatud ning juhtivkomisjoni ettepanek on viia nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu on 4, erapooletuid on 1. Seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu! Meie kokkuleppel võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti haridusminister Jaak Aaviksoo.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Teisel lugemisel on riigilõivuseaduse muutmise seadus. Rahanduskomisjon, kes on ühtlasi juhtivkomisjon, on teisele lugemisele esitanud kolm redaktsioonilise iseloomuga ettepanekut, mida algataja esindaja toetab. Pärast saavutatud konsensust oleks ettepanek see seadus teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi ministrile? Näib, et ei ole. Kas sellisel juhul Vabariigi Valitsus loobub ka kaasettekandest? Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon tegi selle pisikese seaduse kallal tõsist tööd ja viis ta kooskõlla kolme seadusega. Kõigepealt riigilõivuseadusega, lühendades seaduse pealkirja. Teiseks äriseadustikuga, parandades sõnastust. Nüüd räägib eelnõu ettevõtjatest ja isikutest, enne rääkis ettevõtetest. Ja kolmandaks ravimiseadusega: viited ravimiseadusele olid algvariandis ebaõiged ja vaieldavad. Aitäh!

Suur tänu, Jürgen Ligi! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Näib, et ei ole. Austatud Riigikogu, avan käsilolevas päevakorrapunktis läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Arvamuste avaldamise soovi ei näi olevat. Kas võime lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja, kolleeg Ligi? Ka ei soovi. Sellisel juhul ma palun Jürgen Ligi tagasi Riigikogu kõnepulti, selleks et läbi vaadata kolm juhtivkomisjoni poolt esitatud muudatusettepanekut. Austatud kolleegid, esimene muudatusettepanek. Probleeme ei näi olevat. Teine muudatusettepanek ja kolmas. Tänan! Juhtivkomisjoni ettepanek on viia nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Seadus on vastu võetud. Tänan!

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike elatusrahade seaduse § 46 muutmise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti haridusminister Jaak Aaviksoo.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Teisel lugemisel on riiklike elatusrahade seaduse § 46 muutmise seaduse eelnõu, millega kõikidele pensionäridele makstakse alates 1. septembrist 1996 täies ulatuses välja vanadus- ja invaliidsuspension ja mille tulemusena seni osaliselt diskrimineeritud pensionärid elueaga 60 kuni 65 aastat, kokku 10 000 inimest, saaksid alates 1. septembrist täispensioni. Teisele lugemisele ei ole parandusettepanekuid laekunud. Sellest tulenevalt on ettepanek see seadus teisel lugemisel vastu võtta.

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei näi olevat. Kaasettekandeks Riigikogu poolt palun siia sotsiaalkomisjoni esimehe Endel Eero.

Lugupeetud esimees, austatud kolleegid! Nagu härra minister juba ütles, sotsiaalkomisjonile ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Komisjonil endal neid ka ei olnud ja komisjoni otsus on seaduseelnõu teisel lugemisel vastu võtta.

Tänan! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei näi olevat. Austatud Riigikogu, avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Keegi ei soovi arvamust avaldada. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Kellelgi ei näi soovi olevat. Sellisel juhul asume lõpphääletusele. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike elatusrahade seaduse § 46 muutmise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid samuti 1. Riiklike elatusrahade seaduse § 46 muutmise seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu, järgnevalt võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

Lugupeetud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Siin on tegemist kriminaalmenetluse koodeksi muudatusega lihtmenetluse sisseviimise teel. Lihtmenetlusest me eelmisel korral esimesel lugemisel rääkisime küllaltki põhjalikult ja lihtmenetluse sisseviimise kohta võib öelda, et ehkki see on kriminaalmenetluse viimaste aastate üks kõige olulisem muudatus, on selles küsimuses -- nii imelik kui see ka ei ole -- kõik erinevad juristid ja kõik erinevad ametkonnad väga ühel meelel. Tavaliselt, kui on tegemist selliste põhimõtteliste muudatustega, on küllaltki tavalised juristide, eri ametkondade erinevad positsioonid ja diskussioonid. Siin ollakse ühel meelel ja pean tunnistama ka seda, et juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja, valitsuse seisukohad paranduste suhtes langevad kokku ja parandused on täpsustava iseloomuga, mis ei mõjuta selle lihtmenetluse mudelit ennast. Tahan peatuda ainult ühel küsimusel, mis on pärast esimest lugemist siin päevakorrale tõusnud. Küsimus on selles, et lihtmenetluse korras ei ole ette nähtud kassatsiooni võimalust. Nüüd tekib küsimus, kuivõrd on see põhiseadusega kooskõlas. Julgen öelda, et see on põhiseadusega kooskõlas, sest põhiseaduse kohaselt on kõigil õigus pöörduda kohtusse ja kõigile peab olema tagatud edasikaebamise võimalus. Selles mõttes on see siin tagatud. See tähendab ikkagi, et kui me räägime oma kolmeastmelisest kohtusüsteemist, siis ka kõikidel muudel juhtudel on tagatud apellatsioonkaebuse esitamine. Kassatsioonikohus, Riigikohus nagunii ju ise oma loakogu kaudu otsustab, milliseid asju ta võtab ja milliseid ei võta. See tähendab, et üle poolte vaieldavatest juhtudest, mida kassatsiooni korras edasi kaevatakse, ikkagi Riigikohtusse arutlusele ei jõua. Nii et kui me siin seadusega ei näegi ette kassatsiooni instantsi, siis midagi imelikku ega erakordset selles ei ole, küll aga läheb lihtmenetluse loogikaga kokku, et lihtmenetlus põhineb ju tegelikult sellel, et süüdistatav tunnistab ennast tingimusteta süüdi ja on nõus karistusega, mida nõuab prokurör, ning sellisel juhul, kui kogu see protseduur on suunatud kiirusele ja lihtsusele, kujunekski kassatsiooni instants nagunii formaalseks. Sisuliselt ei ole mul rohkem põhjust sellel peatuda.

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud justiitsminister! Ma olen veendunud, et kindlasti seal põhiseadusega vastuolu ei ole, ja seda väga lihtsal põhjusel, sest igal isikul on õigus, kui ta leiab, et tema õigusi ja vabadusi on piiratud, algatada mingi seaduse põhiseadusele vastavuse menetlust kohtus. Küll aga olen ma opositsiooni esindajana veendunud, et valitsuse eelnõus on mingi puudus. Milles teie arvates seisneb selle eelnõu puudus?

Seda mina küll ära arvata ei suuda, sest kui ma seda suudaksin, siis oleksin ju teinud kõik selle kõrvaldamiseks.

Tänan! Kolleeg Aap Neljas, palun!

Lugupeetud härra minister! Teatavasti on lihtmenetlus väga laialdaselt tarvitusel Ameerika Ühendriikides, kus sellise kokkuleppe sõlmimine püüab ära hoida väga kulukat vandemeeste žürii istungit. Seal on see protsess olnud piisavalt kaua kasutusel ja on väidetud, et sellise menetluse rakendamine viib, kui seda rakendatakse massiliselt, uurimise poolsete tehniliste ja sisuliste uurimise läbiviimise vigade rakendamisele, kus kohtualusele nõustutakse andma kergemat karistust lihtsalt sellepärast, et uurimine ei ole korralikult läbi viidud ja süüdistatava süü ei ole tegelikult piisavalt tõestatud, ning selleks, et, nagu öeldakse, riski vältida, pakutakse kergemat karistust. Kas te näete väljapakutud eelnõus mingeid vahendeid, vältimaks seda, et see ka meil muutuks üldlevinud praktikaks?

Sama küsimus oli meil ka esimesel lugemisel. Loomulikult ei saa eitada sellise ohu olemasolu ja samal ajal me peame siiski tunnistama, et see on meie jaoks uudne ja ju me oskame mõne aasta pärast hinnata täpsemalt, kuidas see meil välja kukub. Sinu poolt osutatud teatud oht on loomulikult olemas. Aga samal ajal on ilmselge see, et positiivseid argumente, mida mul ei ole praegu enam mõtet üles lugeda, on tunduvalt rohkem. Millised on need abinõud? Peamine on siiski see, et kohustuslikus korras kaitsja peab olema ka nõus. Prokurör peab kontrollima ja tema peab olema nõus ja põhimõtteliselt tema kaudu kogu see protseduur käibki ning lisaks veel kohus, kes peab ka kontrollima. Nii et kaitsja, prokurör, kohus, kusjuures initsiatiiv võib tulla nii prokuröri poolt kui uurija juurest, kes peab seda alustama. Selge see, et äärmiselt huvipakkuv on see praktika, kuidas meil kujuneb. Nii et ei saa anda mingit sajaprotsendilist garantiid, et meil mingisuguseid probleeme siin ei teki. Loomulikult tekib probleeme, aga ilmselge on siiski vajadus ja otstarbekus seda praegu rakendada, sest on õige, et eelkõige on see levinud Ameerika Ühendriikides, kuid praegu peetakse Euroopas ka väga intensiivselt nõu selle üle, kuidas kiirendada, lihtsustada kohtupidamist nendel juhtudel, kus asjad on lihtsamad.

Tänan! Kolleeg Vahur Glaase, palun!

Lugupeetav juhataja, austatud minister! Mul on väikesed kõhklused. Kas te võiksite neid kõhklusi hajutada, öeldes, et see seadus ei ole vastuolus ei põhiseadusega ega ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga? Mul oleks hea meel, kui te seda kinnitaksite. Aitäh!

Jah, ma kinnitan seda ja kuna ma alguses sissejuhatavalt ka seda probleemi puudutasin, siis ma argumente ei hakkaks kordama.

Suur tänu! Austatud minister, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei näi olevat. Kas Vabariigi Valitsus loobub sellisel juhul oma kaasettekandest? Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Priit Aimla.

Austatud esimees, head kolleegid! Nagu juba esimesel lugemisel öeldud, kriminaalmenetluse koodeksi ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu on niivõrd lihtne ja ilus, et siia ei olnudki erilisi muudatusi oodata, kuna sisu seisneb ühes suures ja tähtsas punktis. Seetõttu te näete muudatusettepanekute tabelis ainult kolme redigeeringut, mis kõik on tehnilist laadi ja tulenevad nähtavasti sellest, et viidetega on natuke sassi mindud. Nagu siin esimese paranduse puhul näha -- see 2 on sisse tulnud selle aasta Riigi Teatajas nr 31 ja käesoleva seaduseelnõu käsikiri valmis nähtavasti enne, kui see ilmuda jõudis, sellest ka siis niisugused näpuvead. Mis puutub sellesse komisjoni suuliselt jõudnud ohumärki, nagu võiks siin tekkida vastuolu äsja härra ministri poolt toonitatud küsimuses ja õnneks ka selgesti äraseletatud probleemis, siis õiguskomisjon võttis ühendust igaks juhuks Riigikohtu esimehe Rait Marustega ja tema ei näe siin mingisugust vastuolu põhiseadusega. Samuti lugesime läbi 1. aprillil 1996 Riigi Teatajas ilmunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kontseptsiooni, mille protokolli 7 artiklis 2 saame kinnitust sellele, et me oleme täiesti ohutult õigel teel ja mingit vastuolu ei teki meil ei Euroopa ega Eestimaa seadustega. Õiguskomisjon teeb ettepaneku nii saalis viibijatele kui ka neile seaduse pooldajatele, kes praegu kohvikus aega veedavad, see seaduseelnõu täna seadusena vastu võtta. Tänan teid!

Tänan, Priit Aimla! Kolleegidel on küsimusi. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, kuna härra minister ei osanud Vootele Hanseni küsimusele vastates öelda, mis sellel eelnõul siiski viga on, siis ma arvan, et selle vastuse on andnud õiguskomisjon, tehes eelnõule kolm muudatus- või parandusettepanekut. Ilmselt siis ikkagi midagi viga oli. Aga mul on selline tunne, et õiguskomisjon on jätnud veel mõned vead kahe silma vahele. Näiteks minule tundub, et §-s 36 on üks väga tõsine viga, eriti selle esimeses punktis. Kas te ei kommenteeriks seda?

Kõige lihtsam on kommenteerida nüüd sedasi, et kuna ma pidasin seda tõesti nii lihtsaks eelnõuks, et ma jätsin ta lauale, võttes kaasa ainult viimase lehekülje, siis peast ei tea öelda, mis see 36 oli. Ennäe, tänu abistavale käele on eelnõu minu ees. Paragrahv 36 käsitleb ringkonnakohtu volitusi lihtmenetluse asjades. Esimese punkti taga on semikoolon puudu, aga mitte mingit vastuolu ma ei näe. See rõhutab veel kord meie kolmeastmelise kohtusüsteemi võimalikkuse kestmist ka lihtmenetluse puhul. Kui prokurör menetluse jätkamise otsuse teeb üldkorras, siis on jällegi võimalus nii apellatsiooni- kui kassatsioonikohtu ette astumiseks. Kui härra Mihkel seda silmas pidas. Tänan!

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus, palun!

Aitäh! Komisjon on leidnud mingeid redaktsioonilisi vigu, aga sellegipoolest ma tahaksin küsida, kas komisjon on tõesti veendunud, et valitsuse eelnõus midagi rohkemat viga ei ole. Arvan, et toetumine Euroopa põhiinimõigustele, nende põhikonventsioonile ei ole päris pädev, kuna me teame, et ka see on vastuolus mõne valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonna programmiga. Näiteks Reformierakond räägib piiramatust turumajandusest, aga sama inimõiguste konventsioon keelab orjakaubanduse. Järelikult me oleme juba ühinenud mõningate konventsioonidega, mis turumajandust piiravad. Kas me oleme ikka väga veendunud, et see valitsusepoolne eelnõu on tõesti veatu?

Härra Hansen, ma võin öelda, et ka turumajanduses tekkivate vastuolude puhul on lihtmenetluse rakendamine võimalik.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei näi olevat. Austatud kolleegid! Avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Arvamusavalduse soove ei näi olevat. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised käsilolevas päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister, kaasettekandja, fraktsioonide esindajad? Ei soovi. Sellisel juhul ma palun Priit Aimla tagasi, selleks et läbi vaadata kolm laekunud muudatusettepanekut. Nad on kõik juhtivkomisjonipoolsed ning leidnud täielikku arvestamist. Esimene muudatusettepanek. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada. Ma ei saa eelnõu autorite ettepanekule, mis siin on kirjas numbrina 2, eriti pihta, ja seda enam ei saa ma aru, mispärast komisjon on asendanud selle numbriga 2, sest tegelikult on ju kõigile teada, et kaks ruudus on neli. Miks te seda tagamõtet niimoodi varjate?

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Komisjon võib kommenteerida küll. Kui me oleksime kõik selles eelnõus olemasolevad arvud aritmeetiliselt mängu pannud, siis oleksid saanud kokku päris suured arvud. Me lähtusime asjaolust, et, nagu öeldud, Riigi Teatajas nr 31 1996, ilmus seadusparandus, kus juba viidi sisse seesama 2, järelikult järgmine võimalus, et eristada sätteid, oligi 2. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu on 0, erapooletuid on 2. Ettepanek leidis toetust. Teine muudatusettepanek, probleeme ei näi olevat. Ja viimane, 3. Kõik on nõus. Tänan! Sellega, lugupeetud kolleegid, on läbi vaadatud kõik muudatusettepanekud. Milline on juhtivkomisjoni ettepanek?

Seadusena vastu võtta.

Eiki Nestor, kas protseduuriline küsimus? Palun!

Aitäh, härra esimees! Palun teha kohaloleku kontroll.

Tänan! See õigus on kodukorra alusel igal Riigikogu liikmel. Austatud Riigikogu! Palun, kohaloleku kontroll. Kohal on 66 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 64 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu ning alustame selle esimese lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

Lugupeetud juhatus, austatud Riigikogu liikmed! Pankrotiseadus, mis praegu kehtib, võeti vastu 1992. aastal. See on jõus 1992. aasta 1. septembrist. Pankrotiseaduse koostamine tollal oli küllaltki keeruline tegevus, sest Eestis ei olnud mingisugust kogemust seoses pankrottidega ja ei olnud ka asjatundjaid, kes oleksid pankrotiõigusega tegelnud, nii et nii tegijad kui arutajad olid õpipoisid. Juba siis andsime endale aru, et see seadus, mis on suhteliselt keeruka sisuga, ei saa olla esimesel tegemisel kohe nii õnnestunud, teoreetilistele teadmistele või, ütleme, õpitud värsketele teadmistele tuginedes, et teda ei tuleks parandada. 1992. aastal saigi võetud sihiks, et kui meil kujuneb mõneaastane praktika ja kui me oleme suutnud selles valdkonnas endale pildi selgemaks teha, siis tuleme uuesti selle seaduse juurde tagasi ja töötame ta uuesti läbi. Põhimõtteliselt tuleks nii teha päris paljude seadustega, mis on küllaltki kiirustades 1990. aastate alguses välja töötatud ja vastu võetud. Pankrotiseadusele esitatud parandused, sisuliselt uus redaktsioon ongi üks näide sellest valdkonnast, kus tuleb minna seadusega teisele ringile. Peab ütlema, et põhimõtteline pankrotiseaduse mudel on meil samaks jäänud. Me võime rääkida kahest põhimõttelisest pankrotiseaduse mudelist, kui me võrdleme maailmariike. Ühed on niisugused riigid, kus esiplaanil on võlgniku kaitsmine. Sellesse gruppi kuuluvad eelkõige Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa. Seal esitab enamikul juhtudel, kui on tegemist maksejõuetusega, pankrotiavalduse võlgnik ise ja kohus kuulutab välja nn rehabiliteerimisperioodi, vähendades kohustuslikus korras võlakoormat. Eesmärgiks on anda võlgnikele võimalus pääseda. Teine, arvukam grupp pankrotiseadusi, mis kehtivad enamikus Euroopa riikides, on sellised, kus esiplaanil on võlausaldajate huvide kaitse, ja see tähendab, et pankrotimenetluse peamiseks eesmärgiks tingimustes, kus on selge, et majanduslik olukord on võlgnikul selline, et kõikide võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik rahuldada, on panna võlausaldajad võrdsesse seisundisse, et vältida seda, et need, kes esimesena jõuavad hagisid esitada, saaksid kõik oma nõuded rahuldada ja teised jääksid täiesti ilma, et anda võimalus kõigil midagi saada, kuid eesmärgiga tagada võlausaldajate huvide kaitse. Kui võlgnik on juba sellises olukorras, et on alus pankroti väljakuulutamiseks, siis võlgniku saatus sõltub võlausaldajate tahtest ja kohus ei saa vahele sekkuda ja öelda, et sel perioodil ei saa pankrotti välja kuulutada ja kohtu poolt vähendatakse nõuete mahtu. Kuigi peab ütlema, et ka Euroopas on teatud suund sellele esimesele lähenemisele ja teatud jõupingutusi tehakse võlgniku huvide paremaks kaitseks. Ma arvan, et meie olukord siin riigis ei ole veel niisugune, et me saaksime olulisemalt tugevamini võlgnikku kaitsta. Nii et praegu, selle seaduse parandamise puhul saame rääkida vigade parandamisest ja nende põhimõtete edasiarendamisest, mis 1992. aasta seaduse aluseks olid. Võib-olla ühe olulisema sündmusena pankrotiseaduse arengus tuleks nimetada Saksamaa uue pankrotiseaduse vastuvõtmist. See võeti vastu 1994. aastal, aga hakkab kehtima alles 1999. aastal. Nii et see on praegu üks Euroopa riikide kaasaegsemaid seadusi, mida me oleme siin põhjalikult uurinud ja mitmeid asju sealt üle võtnud. Kuid ikkagi võib öelda, et see mudelseadus, mis oli meil 1992. aastal aluseks, oli Rootsi pankrotiseadus, mis on ka üks kaasaegsemaid Euroopas ja põhiline baasseadus. Pankrotiteemast ja selle üldistest küsimustest võib rääkida väga pikalt. Ma siiski läheksin nüüd peamiste muudatuste juurde ja teeksin seda hästi lühidalt. Pean tunnistama, et pankrotiteema on üks minu lemmikteemasid, nii et ma võin väga innustuda ja pikalt rääkima jääda. Aga ma püüan rääkida praegu ainult mõnest olulisemast muudatusest ja siis saame arutelude käigus detailsemaks minna. Kõigepealt üks olulisemaid muudatusi seoses menetluse alustamisega. Praegu on menetluse algus automaatne. See tähendab seda, et kui pankrotiavaldus on esitatud, siis loetakse menetlus alanuks. Muudatus seisneb siin selles, et vältida automaatsuse momenti ja kui pankrotiavaldus on esitatud, siis kohus otsustab, kas alustada pankrotimenetlust või mitte ja ta otsustab selle määrusega. Nüüd on siin seaduses antud ka paranduse alused, millal võib pankrotimenetluse alustamata jätta. Näiteks kui on tegemist niisuguse pankrotiavaldusega, mis ei põhine nendel asjaoludel, mille alusel võlausaldaja üldse võib taotleda pankroti väljakuulutamist. Või on siin mitmesugused muud asjaolud ka, mille puhul on ilmne, et ei ole alust pankrotimenetluse läbiviimiseks. Põhimõtteline küsimus on selles, et paljudel puhkudel on praeguses kohtupraktikas -- kui kohtustatistikat vaadata -- tegemist niisuguste juhtudega, kus on alusetult esitatud pankrotiavaldused. Lähtutakse kas või sellest, et pankrotiavalduse puhul on riigilõiv tunduvalt väiksem kui hagiavalduse puhul, ja hagiavalduse asemel esitatakse pankrotiavaldus. Pankrotiavaldus jääb rahuldamata, aga samal ajal on informatsioon ajalehtedes ja igal pool, et käib pankrotimenetlus. Lugejad tavaliselt ei tee vahet, kas pankrotimenetlus on sellises staadiumis, kus on pankrotiavaldus esitatud ja pankrot ei ole välja kuulutatud, või on pankrot juba välja kuulutatud ja siis on tegemist pankrotimenetlusega. Võib jääda selline väär mulje, nagu oleks pankrot juba välja kuulutatud, tegelikult on pankrotimenetlus alles selles staadiumis, kus avaldus on esitatud, aga pankrot jääbki välja kuulutamata. Siin teeme praegu niisuguse muudatuse pankrotimenetluse alustamise suhtes. Mis puudutab pankrotiorganeid, siis pankrotimenetlust läbiviivad organid on kohus, võlausaldajate üldkoosolek, pankrotitoimkond ja haldur. Põhimõtteline muudatus on pankrotitoimkonna suhtes. Kui seni on see olnud ainult järelevalveorgan, siis nüüd oleme andnud talle teatud otsustamise funktsioone, sest üldkoosolekut on küllaltki raske kokku kutsuda ja see käib suhteliselt harva koos, aga haldurile ei saa panna kõikide asjade otsustamise vastutust. Haldur tahabki tegelikult võlausaldajatega nõu pidada ja on huvitatud sellest, et ta saab kinnitust teatud otsustuste puhul pankrotitoimkonnast ja praegu tegelikult see toimub ka. Samuti on halduri õigustes ja halduri funktsioonides tehtud rida täpsustusi. Mis puudutab võlgnikku, siis võlgniku puhul on meil probleemiks see, et võlgnikuga käitutakse liiga leebelt. See väide on tegelikult õige, kui vaadelda eriti äriühingute vastutavaid töötajaid. 1992. aastal -- tagantjärele ma pean seda tunnistama -- me siiski ei teinud õiget otsust, mida nüüd püüame vigade paranduse korras parandada, kui jätsime välja selle sätte, et kui näiteks aktsiaselts läheb pankrotti, siis selle aktsiaseltsi juhatuse liikmetel ei piirata äritegevust, ütleme, võimalust asutada uus aktsiaselts. Siis oli kaalutlus selline, nagu mitmed eksperdid soovitasid, et ju peavad aktsionärid ise otsustama, kas nad tahavad kokku mängida selliste meestega, kes on parajasti tekitanud pankroti või on sattunud kusagil eelmises kohas pankrotti, või mitte. Nüüd me siiski paneme sisse võimaluse, et kohus võib keelata neil äritegevusega tegelda, sealhulgas olla teiste aktsiaseltside vastutavad töötajad menetluse ajal, aga ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu. Nii et kui on ette heidetud ja õigustatult ette heidetud, et pankrotiseadus on võlgnike suhtes liiga leebe, siis selles punktis on seda oluliselt karmistatud. Ka selles suhtes, mis puudutab võlgniku vahi alla võtmist. Praegune seadus võimaldab võlgniku kolmeks päevaks seoses sundtoomisega vahi alla võtta ja kohtunikud ütlevad, et kui kaks päeva on vahi all seoses sundtoomisega, siis on hoopis lihtsam saada andmeid, informatsiooni ja koostööd. Nüüd me oleme seda liini veel tunduvalt tugevdanud ja võimaldanud võtta vahi alla kuni kolmeks kuuks ja pikendada pärast veel kolm kuud, mitte ainult seoses sundtoomisega, aga ka seoses sellega, kui võlgnik ei täida oma kohustusi ja käitub süüliselt pankrotimenetluses. Üks oluline muudatus on seoses nn tagasivõitmisega. Pankrotimenetlusele on iseloomulik see, et kui pankrot on välja kuulutatud, siis osa enne pankrotimenetlust toimunud tehingutest, mis iseenesest on seaduspärased tehingud, võidakse tunnistada kehtetuks ja tehingu järgi saadu pankrotivarast tagasi nõuda. Põhimõte on selles, et kui maksujõuetus hakkab paistma, siis võlgnikul on teatud ahvatlus toimetada vara kõrvale, seda odavalt müüa, ütleme, oma lähikondlastele või tütarfirmadele või kuidagi niimoodi, et pärast ise sellest tulu saada. Ja kui pankrot välja kuulutatakse, siis vara enam ei ole, vara on kõrvale toimetatud, ära müüdud või kingitud, suurte palkadena välja makstud. Selleks puhuks on ette nähtud tagasivõitmine, mis võimaldab nende tehingute kehtetuks tunnistamise ja vara tagasinõudmise pankrotivarasse. Sätted tagasivõitmise kohta on pankrotiseaduses olemas, aga need on teatud lünkadega. Näiteks oli sõna-sõnalt katmata see situatsioon, et kui vara oli müüdud või ära kingitud, kui ta oli müüdud odavalt või kingitud, siis võis tagasivõitmise korras tehingud kehtetuks tunnistada, vara tagasi nõuda pankrotivarasse. Aga kui see müüdi kohe edasi, siis ei olnud täit selgust, kas võis ka nüüd, ütleme, selle tehingu järgi saadud raha pankrotivarasse nõuda. See on nüüd siin täpsemalt öeldud. Samuti oli jäetud vahele periood pankrotimenetluse algusest kuni pankrotiotsuse väljakuulutamiseni. Ütleme, enne pankrotimenetluse algust oli küll võimalik tehinguid kehtetuks tunnistada tagasivõitmise korras, kuid see vahepealne periood, mis oli võib-olla eriti kriitiline, see oli kuidagi kahe silma vahele jäänud.

Kas härra minister palub lisaaega?

Kaks minutit. Ma teen veel mõned märkused olulisemate muudatuste kohta. Üks olulisem muudatus on võib-olla seoses pankrotimenetluse kestvusega. Praegu on, kui me pankrotimenetlust jälgime, põhimõtteliselt tegevus kahel liinil. Üks on nõuete liin, mis on sätestatud ajaliselt küllaltki täpselt -- nõuete esitamine, nõuete kaitsmine, edasikaebamine, jaotiste määramine nõuete alusel --, ja teine on varaliin -- vara valitsemine, müük, müügist saadud rahaga toimetamine. Praegu on reegel see, et kui nõuded on kaitstud, siis tuleb esitada kohtule jaotusettepanek. Jaotusettepaneku kinnitamisega menetlus lõpetatakse. Ja menetluse lõpetamiseks peab võlgnikust juriidiline isik olema likvideeritud, mis ei ole kõige otstarbekam nõue, sest paljudel puhkudel on võib-olla siiski otstarbekam selle võlgnikust juriidilise isiku tegevuse jätkamine, kui võlausaldajad niimoodi otsustavad. Ka teiste riikide praktikas võime näha, et mitmeid aastaid toimub pankrotis oleva juriidilise isiku tegevuse jätkamine ja võib-olla teatud juhtudel õnnestub ta isegi veel kuidagimoodi ära päästa, nii et saadava kasumi arvel oleks võimalik võlgu katta, kuigi seda suhteliselt harva juhtub. Me jätame ka praegu selle liini lahtiseks, nii et ei seo nõuete kaitsmise protseduuri läbiviimise lõpetamisega pankrotimenetluse lõpetamist, vaid seome selle varaliiniga. See tähendab, et sellest, kuidas toimub vara müük ja millised on otsused seoses juriidilisest isikust võlgniku tegevuse jätkamisega, sõltub see lõpetamine või mittelõpetamine. Põhimõtteliselt ei ole muudetud nõuete rahuldamise järjekorda, kuid kõikides riikides, kus pankrotiseadust parandatakse, on see üks enamvaieldavaid küsimusi. 1992. aastal juhtisin ma siinsamas saalis seadusandja tähelepanu sellele, et see on oluline majanduspoliitiline küsimus, mis järjekorras nõudeid rahuldatakse -- võib öelda isegi, et see on mingil määral maailmavaateline küsimus. Kas on õige see, et meil näiteks on maksunõuded eespool muudest nõuetest? Meie järjekord on praegu järgmine: pandiga tagatud nõuded, siis töötasud ja nendega võrdsustatud nõuded, siis maksunõuded ja siis muud nõuded. Nüüd on küsimus selles, kas riigi huvid on tähtsamad kui üksikisiku huvid, kas maksunõuded peavad olema eespool kui kõik muud nõuded, ütleme, indiviidide ja juriidiliste isikute nõuded, või mitte? See küsimus on erinevates riikides mõnevõrra erinevalt lahendatud, aga on igal pool väga diskuteeritav. Nii et siin peaks seadusandja oma seisukohta väljendama. Loomulikult on väga palju üksikküsimusi, millel ma ajapuuduse tõttu ei saa siin peatuda. Näiteks üks küsimuste plokk on töötasude hüvitamine riigi poolt ja riigil siis pärast võlausaldajate esindamine, mis on praegu tehtud riigile mõnevõrra lihtsamaks ja töötajatele ebasoodsamaks. See vajab ka siin läbirääkimist. Praktiliselt ei olegi ühtegi paragrahvi, mida ei oleks ühel või teisel viisil muudetud, nii et ma tõepoolest ei jätka praegu enam nende üksikküsimustega, aga olen valmis teie küsimustele vastama.

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra esimees! Aitäh, härra professor, kena loengu eest! Austatud härra minister, mul on küsimus. Eesti praeguses pankrotiseaduses on minu jaoks üks müstiline koht. Ja ma usun, sellest eelnõust on raske nõu leida, kuna minu meelest oleks tõesti nii, nagu te ütlesite, ohtrate muudatuste puhul oleks olnud juba õigem esitada uus lause. Nüüd on tehtud parandus, aga see selleks. Mind huvitab, kuidas teha vahet pankroti ja majanduskuriteo vahel, õigemini teadlikult tehtud pankroti vahel? Millest see vahe algab, kes selle väljaselgitamisega tegeleb? Praegu tegelevad sellega pankrotihaldurid. Võime öelda, et ilmselt mitte kõige edukamalt. Tähendab, kuidas on selles suures erinevuses püütud selgust luua? Kust algab sisuline pankrot ja kus on tegu kuriteoga?

Ega sellist vahet ei saagi teha. Pankrot on pankrot. Pankrot võib olla tekitatud kuritegelikul teel, see on tahtlik pankrot. Omaette küsimus on see, kas praegune kriminaalkoodeks on piisavalt täiuslik kuriteokoosseisu fikseerimisel pankrotikuritegude osas. Mis puudutab pankrotikuritegusid, siis põhimõte on praegu see, et haldur peab teatama igasugusest õigusrikkumisest, sealhulgas pankrotikuriteost. Me täpsustame siin ka seda, et ta peab oma aruandes ära näitama, kas on mingisuguseid pankrotikuriteo ilminguid. Ja kui on, siis tuleb andmed uurimisorganitele esitada, nii nagu igasuguse teise kuriteo puhul. Nii et see on küll tüüpiline asi. Kui juba on maksujõuetusega tegemist, siis me teeme haldurile kohustuslikuks vastata küsimusele, kas on tegemist pankrotikuriteoga või mitte. Selge on see, et nii nagu paljude muude majanduskuritegude puhul, ega ühegi seadusega ei saa tagada, et kõik kuriteod avastataks. Aga selge on ka see, et me ei saa öelda, et iga pankrot on alati kuritegelik. Selle küsimuse üle vaieldi ka 1992. aastal. Iga pankrot kahtlemata ei ole kuritegelik kriminaalkoodeksi mõttes. Kuriteost saame me ikkagi rääkida kriminaalkoodeksist lähtuvalt.

Tänan! Kolleeg Uno Mereste, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Mul oli heameel kuulda teie sõnavõtust, et te nüüd olete targem kui 1992. aastal. 1992. aastal te kaitsesite kindlalt teesi ja kirjutasite minu mälu järgi selle kohta isegi artikli pealkirjaga "Pankrot ei ole kuritegu, pankrot on õnnetus". Kas te nüüd olete, nagu ma aru saan, valmis tõdema, et pankrot võib olla siiski ka kuritegu? Tähendab, ma rõhutan veel kord, et ma ei ütle, et iga pankrot on kuritegu, ja ka 1992. aastal ma ei rääkinud, et iga pankrot on kuritegu. Aga ma küsin teilt, kas te olete nüüd valmis tõdema, et pankrot võib olla ka kuritegu?

Selles osas ma ei saaks öelda, et siin oleksid mu seisukohad muutunud. Selge on see, et on pankrotte, mis on põhjustatud selliste tegudega, mis ei ole kuritegu, ja on pankrotte, mis on põhjustatud tegudega, mis on kuritegu. Ma möönan, et mis puutub põhimõttelisse seisukohta, siis siin ei olegi erilist probleemi. Probleem on küll selles, ma möönan, et kuidas tagada praktikas seda, et kui on tegemist kuritegeliku pankrotiga, siis see jõuaks ka uurimisorganiteni. Nii nagu ma praegu härra Nestori küsimusele vastates ütlesin, et tuleb panna haldurile kohustuseks, et ta siiski näitab ära, kas on sellega tegemist või mitte, mitte ainult ei jää tema otsustada, et ta esitab aruande, kui nii on. Selle eesmärk on just tagada, et kui on tegemist pankrotikuritegudega, siis see teade jõuaks ka uurimisorganiteni. Aga põhimudel on ikkagi selline, et tõepoolest on pankrotte, mis on põhjustatud kuritegeliku käitumisega, ja on pankrotte, mille puhul tõesti võib öelda, et see on õnnetus.

Tänan! Kolleeg Raivo Paavo, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mulle meeldis teie jutu algus selle koha pealt, et nüüd on kaks aastat olnud praktika ja praktika käigus on selgunud küsimused ja pilt on saanud selgeks. Mulle muidugi teeb see praktika muret, sest ma saan aru, et teie poolt on saanud pilt selgeks selle koha pealt, et kui seni maksti töötajatele, kes on kannatanud pankroti läbi, kaks keskmist palka, siis nüüd selle eelnõu järgi makstakse kaks alampalka. See tähendab, et praktika oli see, et kahe keskmise palgaga inimesed jäid ellu, ja nüüd võib selle tunduvalt madalamaks võtta. Ma tahaksin siiski küsida, millest on lähtutud. Kas tõesti sellest praktikast, et nüüd ei või pankroti korral väljamaksed töötajatele ületada kahekordset kuupalga alammäära, nagu seaduseelnõus on kirjutatud? Inimestel jääb ju saamata enne pankroti väljakuulutamist saamata jäänud palk, puhkusetasu, samuti enne või pärast pankroti väljakuulutamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitised. Mina olen küll sellel arvamusel, et meie töötajad ei ole nii rikkad, et lihtsalt loobuda oma väljateenitud töötasust ja hüvitistest. Ja kui me läheme natukene kaugemale siit väikeselt Eestimaalt, siis ka mujal maailmas ei kiideta mitte kusagil heaks sellist lähenemist asjale. Ma kordan oma küsimust. Millest on lähtutud, sest seletuskirjast ei saa kusagilt aru, miks on asi viidud juba nii kaugele, et makstakse ainult kahekordne alampalk?

Tõepoolest, töötajatele palga garanteerimine on üks valuline küsimus. Millest on lähtutud? Enamik juriidilistest isikutest ettevõtjaid on erafirmad, kui tavaterminit kasutada. Kui nendes erafirmades on palgad pandud ebaloomulikult suureks -- selles mõttes, et need on üle jõu käivalt suured --, mis võib-olla on ka üheks pankrottimineku põhjuseks, ja viimase momendini makstakse väga suuri palku, siis miks peab riik selle kinni maksma, kui firma tõesti pankrotti läheb? Tegelikult taandub põhiskeem sellele, et palganõuete rahuldamine on järjekorras teisel kohal. Põhimõte on siiski selles, et anda neile eelisõigus pankrotivarast saada, see on peamine garantii. See kahe kuu palk tähendab seda, et riik kui ühiskond peab tagama äraelamise raha. Tegelikult on paljud riigid läinud seda teed, et mitte riik ei võta seda teatud kindlustussumma maksmise ülesannet, vaid seda tehakse teatud fondide kaudu. Väga hea oleks, kui meie jõuaksime ka selleni. Siin võtab tegelikult riik endale kohustuse maksta mingi vahepealne summa, et töötaja saaks selle hädapärase summa kätte. Põhigarantii on ikka see, et ta saaks pankrotivarast. Kui me suudaksime praegu selle eelnõu menetlemise käigus arendada edasi ideed näiteks mingisugusest kindlustusfondist selles suhtes, siis oleks väga hea, sest ega riik ei pea niisugustel puhkudel nii suurt garandiülesannet enda peale võtma. Siin on põhimõte selles, et see on niisugune vahepealne raha maksmine. Selles mõttes tuleb tunnistada, et ka ILO konventsioonidega ei ole see vastuolus. 1992. aastal me ilmselt pingutasime siiski üle ja praegu ei ole riigil paljudel puhkudel seda raha kusagilt võtta. Ainukene koht on praegu valitsuse reservfond, kust tuleks seda maksta. Kolleegid vaatavad valitsuse istungil minu poole süüdistavate nägudega, et mis pankrotiseadus see on, et kuidas ta võimaldab siiski nii teha. Te vangutasite pead, kui ma kasutasin siin terminit -- kahtlemata ebakorrektset terminit -- "ebaloomulikult suured palgad", aga ma pidasin silmas ebaloomulikkust, võrreldes selle majandusliku olukorraga, mis see juriidilisest isikust võlgnik endast on kujutanud. Ma möönan selliste terminite suhtelist ebakorrektsust. Nüüd tekib küsimus, kas peab riik või maksumaksja selle kinni maksma. See on see põhiline põhjus, mööndes samal ajal täielikult töötajate huvide kaitse vajadust -- ega ma ei jäta seda kuidagimoodi kõrvale või tagaplaanile.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Ma vabandan ka, sest sõnad "ebaloomulikult suured palgad" ajasid mind hirmsasti naerma, võib-olla ma naersingi selles mõttes, et ma tahaksin teada, kus on turumajanduslikus riigis see koht, kus saadakse ebaloomulikult suurt palka, ja siis ma küsiksin, kus on see koht, kus saadakse ebaloomulikult väikest palka, aga see selleks. Minu küsimus on hoopis teise kandi pealt. Ma toon teile ühe näite Eesti tänasest pankrotipraktikast ja küsimus on pankrotihalduri vastutusest. Muhumaal on üks pankrotti läinud Seanina-nimeline kalatooteid tootev firma, endise Saare kalurikolhoosi mingi osa. Firma on pankrotis, pankrot on välja kuulutatud, pandiga tagatud nõudeid ei ole, esimene nõue on töötajate töötasu. Mingi osa kalakonserve müüdi maha, teeniti esimene miljon, võlausaldajad kinnitasid töötajate nõude palgale -- muuseas 1994. aastast -- ja pärast seda, kui see oli kinnitatud, teatas pankrotihaldur, et talle aitab ja ta tahaks oma töötasu kätte saada. Ta võttis sellest ühest miljonist 700 000 ja läks Kuressaarde ja töötajad jäid oma palgast ilma. Me võime teiega öelda, et see pankrotihaldur on paha inimene ja igapidi lontrus, aga mispidi seda seaduse kaudu paika panna, et sellised totrused ei korduks enam?

See on tõsi, see on üks igavene probleem seoses pankrotimenetlustega kõikides riikides, see vastuolu, et pankrotihalduri töötasu ja pankrotimenetluse kulud võivad kujuneda nii suureks, et see vähene raha, mis peaks olema võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja millest nad niikuinii saavad väikese protsendi, jääb veel väiksemaks. Mida siin on tehtud? Esiteks -- halduri vastutus, süüliselt tehtud tegude eest vastutab haldur materiaalselt. Teiseks -- pankrotitoimkonna järelevalvefunktsioon, pankrotitoimkond ei tohiks niisuguseid asju läbi lasta. Ja kolmandaks -- me oleme täpsustanud halduri tasustamise põhimõtteid.

Tänan! Kolleeg Raivo Paavo, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Tänan teid selle eest, et kolleeg Eiki Nestorile vastust andes te ütlesite, et tööinimeste probleem on ka ikka probleem. Vastusest minule sellist probleemi välja ei tulnud. Nüüd ma esitaksin küsimuse ühe asja kohta, millest te natuke rääkisite, aga ma tahaksin selles veidi rohkem selgust saada. Tänase seaduse järgi makstakse töötajatele pankroti korral kaks keskmist kuupalka ja me teame tõesti, et riik ei ole tulnud sellega toime ja ei tule arvatavasti toime ka tulevikus. Kuid selleks puhuks ei ole moodustatud mingisugust reservi ega fondi ja nii kurb, kui see ka ei ole, ei ole täna ka eelnõus, kus viiakse sisse täiendused ja parandused, midagi selles suhtes valitsuse poolt ette nähtud. Need rahad, mis tulevad täna valitsuse reservfondist, on tõesti sellised, nagu nad on. Kui reservfondis on raha, siis on võimalik, et saadakse raha. Kui ei ole, siis ei saa. Aga tihti ka siis, kui seal isegi on raha, suunatakse see kusagile mujale. Miks siis täna, kui me seda eelnõu arutame, ei ole pakutud välja teatud lahendust -- kas siis tagatisfondi või mõne muu lahenduse kaudu --, et kogu see koormus tõesti ei jääks valitsusele, sest kindlasti on teisigi võimalusi või ühiseid võimalusi.

Tõepoolest, ma oleksin selle tagatisfondi poolt ja me oleme teiega ka kokku leppinud, et ametiühing peaks olema see organisatsioon, kes võiks siin selle idee või midagi konkreetselt välja pakkuda. Miks valitsus seda ei teinud? Probleem on tegelikult selles, et sellega tuleb täiendav koormus tööandjatele. See on teatud, ma ei ütleks, et maks, aga sisuliselt ikkagi maksukoormuse suurendamine. See on probleem. Kui niisugune poliitiline kokkulepe saavutatakse, et tööandjad on nõus seda maksma ja siiski peetakse seda vajalikuks, siis võiks see olla selle seaduseelnõu menetluse käigus üks arutluse objekt, sest see on küllaltki oluline põhimõtteline küsimus. Kui me vaatame riikide praktikat, siis rikkamates riikides, kui jällegi seda väga tinglikku mõistet kasutada, on seda teed mindud. Ma ei tea, kas see on meile jõukohane, aga igal juhul põhimõtteliselt õige. Kaitsemehhanismi seisukohalt on tagatisfond põhimõtteliselt kahtlemata õige. See on üks hädapärane abinõu, et riik võtab vahepeal enda kanda selle kahekuulise kohustuse või selle riski, kusjuures ta ei tea, kas ta sellest pankrotivarast midagi tagasi saab või ei saa. Senine praktika on näidanud, et ta ei ole nii palju tagasi saanud, kui palju ta on välja maksnud selle piskugi osas, mida ta on maksnud.

Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk, palun!

Härra esimees, lugupeetud ettekandja! 1993. aastal naeratas mulle õnn 13 ja ma sattusin ühte pankrotiüritusse, õige pea pankrotitoimkonda ja sealt ma saingi kogemuse, et pankrotiseadus kaitseb kõige vähem kreeditori. Ta ei kaitse praktiliselt üldse võlgnikku, kuid ta on vabastanud vastutusest nn pankrotimeistrid ja ei sea tegelikult õiget õiguste ja kohustuste loetelu ka haldurile. Pankrotitoimkond on ju väga paljudel juhtudel ainult soovitusliku sõnaõigusega. Otsused langetab ikkagi haldur ja ma võin kihla vedada, et senises seaduses ei ole ühtegi pügalat, mis tema vastutust oluliselt üldse fikseeriks. Juba 1993. aasta lõpus, 1994. aastal ma proovisin algatada nendes kõige suuremates kitsaskohtades seadusemuudatusi, kuid sain vastuseks -- omavahel oleme ka sel teemal vestelnud --, et see seadus on nii komplitseeritud, et seda ei tohiks niiviisi muudatuste kaudu menetleda, vaid peaks ikkagi täiesti uue redaktsiooni kirjutama. See oli 1994. aastal ja nüüd on meie laudadele jõudnud ikkagi muudatuste kaudu selle seaduse regulatiivse osa muutmine. Kas Justiitsministeerium ei võiks nõustuda sellega, et pärast esimest lugemist, parandusettepanekute esimese vooru läbivaatamist võiks teisel lugemisel selle menetlemise katkestada, et siis Justiitsministeerium esitaks Riigikogule juba teatud kogemuse saanult selle seaduseelnõu muudetud kujul, nii nagu ta hakkab olema nii haldurite kui ka ettevõtjate ja kreeditoride laua peal, selgelt ühemõttelisena? Aitäh!

Sellisel kujul ta on olemas. Nii et kui tahetakse näiteks abimaterjaliks laudadele praegu täisteksti, siis seda on võimalik kohe teha. Teisipidi on praegu tehtud, on parandatud täistekst ja siis on parandused välja võetud. Mina tegelikult oleksin küll ka selle poolt, et üldse võtta uus pankrotiseadus vastu. Aga selle vastu on esitatud argumente, et kaob järjekindlus või peaks näitama need parandused selles tekstis, mis praegu on kehtivad, et mitte iga paari aasta tagant uut seadust vastu võtta. Nii et see on rohkem õigusteoreetiline küsimus. Pean tunnistama, et mulle oleks südamelähedasem või tunduks loomulikum uue redaktsiooni vastuvõtmine. Lõppastmes on tulemus muidugi sama, et kui ta ilmub Riigi Teatajas, siis tuleb nagunii uus terviktekst avaldada. Aga mis puudutab seda eelnõu, mis oli siin 1994. aastast, siis tegelikult see oli väga tänuväärne selles mõttes, et ta kiirendas seda tööd, et see ikkagi just nüüd ette võtta. Muidu ta oleks võib-olla tulnud siia 1997. või 1998. aastal. Tolle eelnõu ideedest on päris paljud asjad üle võetud. Ei ole küll rakendatud seda Prantsuse mudelit, aga mis puudutab kõiki neid asju, mida sa praegu nimetasid, alates pankrotihalduri vastutusest ja õigustest ja pankrotitoimkonna õiguste laiendamisest, siis need on kõik olemas.

Tänan! Kolleeg Vambo Kaal, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister, tahtlikke pankrotte on Eestis kindlasti üsna palju olnud, aga kohtulikult ei ole vist küll ühtegi välja toodud. Ma võin siin natuke eksida. Üks põhjus kindlasti on see, et n-ö võlgnike otsene huvitatus oli siiamaani väga nõrk. Kas ka tegevdirektsioonil on tahtliku pankroti puhul, mida n-ö ei suudeta kohtus tõestada, vastutus suurenenud, sest siiamaani neil mingit vastutust ei olnud?

Tõsi on see, et nii nagu ma ka alguses ütlesin, ega ükski seadus, kui me ka teeme väga hea kriminaalkoodeksi, iseenesest ei taga, et kuritegude avastamise protsent suureneb. Kuigi teatud seos on olemas. Siin on sama probleem selle, ütleme, asjade algatamisega. Mis puudutab juriidilise isiku, kas või tegevdirektsiooni ja juhatuse liikmeid, siis nende suhtes on põhiline kaks karmistavat sätet. Üks on ärikeeld. Nende suhtes võidakse kehtestada ärikeeld menetluse ajaks pluss veel pärast kolm aastat nad ei või äritegevusega tegelda. Mis siin mõeldud on, see on ka seaduses sätestatud. Teine on menetluse ajal vahi alla võtmise võimalus. Nende suhtes kehtib ikkagi kriminaalkoodeks selles mõttes, tahtliku või kuritegeliku pankroti tekitamise mõttes. Aga tahan rõhutada seda, et siin taandub asi siiski avastamisele. Mida selle seadusega saab praegu teha, on see, et haldur peab oma aruandes andma kohustuslikus korras arvamuse selle kohta, kas on tegemist kuritahtliku pankrotiga või tahtliku pankrotiga või mitte. Enne oli tal lihtsalt teatamise kohustus, kui ta avastas.

Tänan! Kolleeg Vambo Kaal, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma natuke täpsustaksin veel. Minu teada on osades pankrotiseadustes, vist Prantsuse omas, nendel tegevjuhtkondadel ka teatav materiaalne vastutus. Kas te võiksite neid vahekordi kommenteerida ja kas meil ei peaks olema neil teatavas mahus materiaalne vastutus igal juhul?

Ongi igal juhul. Praegu on meil järjekindlalt, alates tsiviilseadustiku üldosa seaduse kehtestamisest ja lõpetades äriseadustikuga, sätestatud eelkõige juhatuse liikmete süüline materiaalne vastutus. Nii et neile ei ole vaja materiaalset vastutust täiendavalt selles seaduses sätestada. Selles mõttes on vastutus laiem, kui nad on oma süülise tegevusega tekitanud kahju. Ja kui neid saab süüdistada selles, et nad on valesid otsuseid vastu võtnud, on tekitanud pankroti ja selle kaudu kahju, siis nad vastutavad nagunii. Tõsi küll, siin tuleb jällegi möönda järjekindla praktika puudumist. Aga need sätted on ka meil küllaltki värsked. Selles mõttes on meil õiguslik baas olemas, rakendamise praktika mitte.

Tänan! Kas härra ministrile on laekunud ka kirjalikke küsimusi?

Härra Nestor on esitanud järgmised küsimused. Esiteks. "Mis segab enne pankroti väljakuulutamist selgitamast, kas on tegu pankroti või kuriteoga?" Ei saa öelda -- kas pankrot või kuritegu. Alati võib olla kuritegu. Seda selgitamist ei keela keegi, on ju igasuguseid majanduslikke kuritegusid -- ametialane lohakus, riisumine ja muud. Paljudel juhtudel neid ikkagi algatatakse ja neid on algatatud küll ja küll, ilma et kuidagimoodi asi veel pankrotini oleks jõudnud. Aga praegu me räägime pankrotikuriteost. Pankrotikuritegu on tahtlik maksejõuetuse tekitamine. Selleks et saaks öelda, et tegemist on tahtliku pankrotikuriteoga, mitte, ütleme, lihtsalt kahju tekitamisega juriidilisele isikule, peab olema fikseeritud maksejõuetus, pankrot välja kuulutatud. See on see seos. Aga tahan rõhutada, et tegelikult majanduskuritegudest, mis kahjustavad ka juriidilise isiku majanduslikku olukorda, on pankrotikuriteod ainult üks osa. Selles mõttes ei ole mingisugust takistust enne pankroti väljakuulutamist siin majanduskuritegude eest süüdlasi vastutusele võtta. Teine küsimus: "Kas kuritegeliku käitumise puhul on tegu kuriteoga või mitte? Nii järeldan teie vastusest kolleeg Uno Merestele, et alati võib-olla nii ei olegi." Küsimus on loomulikult õigusteoreetiline. Kas kuritegeliku käitumise puhul on tegemist kuriteoga või mitte? Kui nii sai mõnest minu väitest välja lugeda, siis ma väljendasin ennast ebatäpselt. Küll aga tahtsin ma öelda seda, et iga pankrot ei ole kuritegu. Härra Mereste viitas vaidlusele 1992. aastal sellel pinnal, et kui on juba pankrot, siis on ka kuritegu. Siis oli minu väide ja on ka praegu, et alati ei ole. Võib-olla on tegemist lihtsalt majandusliku katastroofi või läbipõrumisega, ilma et oleks tegemist kuriteoga kriminaalkoodeksi mõttes. Selles mõttes, kui on juba kuritegelik käitumine, siis on kuritegu, aga ega iga pankrot ei ole põhjustatud kuritegelikust käitumisest. Kolmas küsimus. "Miks valitsus ei esitanud tagatisfondi ideed? Kas on tegu tähelepanematuse, rumaluse või lootusetu kartusega tööandjate ees?" Ei ole, vähemalt mitte tähelepanematusega. Ma olen alati nõus tunnistama enda rumalust, aga valitsuse rumalust ei tahaks siin tunnistada. Ja ju sellega tegemist ei ole. Tagatisfondi puhul on küsimus ikkagi selles, et see tõstab tööandjate maksukoormust. Selles mõttes ei ole valitsus praegu selle konkreetse ettepanekuga välja tulnud. Aga möönan, et tegelikult on see valdkond, kus ametiühingud kui töötajate kaitsjad peaksid järjekindlalt püüdma seda ideed läbi viia. Selles mõttes saaks valitsus pigem olla arbiteri rollis, et siis suuta otsustada, kas ühiskond on selleks küps, kas me suudame seda ja kas on see võimalik. Nii et siin ei ole tegemist mitte tähelepanematusega ja asi ei ole mitte kuidagimoodi juhuslikult kõrvale jäetud. Praegu me peame tunnistama, et riik ja teised tööandjad ja maksumaksjad saavad võtta ainult teatud riski enda kanda või teatud koorma. Põhimõtteliselt on ikkagi töötaja enda risk see, kus kohal ta töötab, ja lõppastmes ikkagi pankrotivara tagatiseks, kas sealt on võimalik palka kätte saada ja kui suurt osa. Neljandaks. "Miks ei võiks palganõuded omada eelisõigust pandinõuete ees?" Ei saa seda teha, sest tegelikult ei tohiks eesõigusnõudeid pankrotiloogika seisukohalt üldse olla. Kõige suurem vastuolu pankrotiseaduses on eesõigusnõuete olemasolu ja pankroti põhimõte. Pankroti põhimõte on selles, et panna võlausaldajad võrdsetesse tingimustesse olukorras, kus kõigi jaoks ei jätku, nii et tegelikult kõik saaksid midagi. Kõik saaksid põhimõtteliselt võrdselt proportsionaalselt oma nõudele ja eesõigusnõuded ei klapi mitte kuidagi sellesse loogikasse. Need on hädapärased, need eesõigusnõuded tuleb panna. Aga pandinõuded peavad küll jääma, sest kui me võtame pandipidajalt ära kindluse, et talle panditud vara müügist saadud raha suhtes on tal eesõigus, siis ei ole pant meil enam kindel tagatis ja kui pant ei ole meil enam kindel tagatis, siis hakkab kogu krediteerimine, laenu andmine logisema, sest praegu meil on krediidisüsteemi väljaarendamise ja tugevdamise põhiküsimuseks kindlad tagatised. Mille pärast me räägime kinnisvaraturust ja kõigest sellest? Kui me nüüd selle ära võtame ja ütleme, et pandipidajal ei ole võlgniku pankroti puhul eelisõigust, siis me tegelikult teeme majanduspoliitiliselt ebaõige otsuse. Selles mõttes ma ei saa kuidagimoodi toetada sellist ettepanekut, kui selles küsimuses on varjatud ettepanek, et pandinõuded ei oleks esimesel kohal. Pandinõuded peavad olema esimesel kohal. Omaette vaidlusalune küsimus on kommertspant, kas kommertspant eraldada muudest pandinõuetest või mitte. Viies küsimus. "Kas palganõuete osas on jälgitud Euroopa Liidu vastavat seadusandlust?" Kui me vaatame Euroopa riikide kogemust, siis seal on kahte moodi -- kas nad on teisel kohal pandinõuete järel või on üldse siit eesõigusnõuete hulgast väljas ja tagatisfondidega kaetud. Võtame näiteks Soome, kus oli väga vana pankrotiseadus ja eesõigusnõudeid umbes 15 tükki. Nad puhastasid selle nüüd niimoodi ära, et sinna jäid ainult mõned, aga pant on neil esimene ja töötasu nõudmised üldse väljas. Kuues küsimus. "Kas Vabariigi Valitsus arutas antud eelnõu arutamisel tagatisfondi loomist?" Tagatisfondi loomist valitsuse istungil ei arutatud, sest eelnõu esitajad seda küsimust valitsuse istungil ei esitanud. Selles mõttes võin süü omaks võtta.

Kolleeg Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Seda on juba korduvalt siin mainitud, et Riigikogul oleks olnud lihtsam, kui oleks esitatud pankrotiseaduse uus redaktsioon. Minu küsimus puudutab pankrotimenetluse lõpetamist. Siin on muudatusettepanekus viidatud, et see toimub §-s 92 sätestatud alustel ja seal on omakorda antud edasi viited. Minu küsimus puudutab ainult ühte võimalikku varianti. Kas pankrotimenetlus võib lõppeda ka pankrotiavalduse tagasivõtmisel?

Jah, võib lõppeda küll. See tuleneb § 92 punktist "muudel seadusest tulenevatel alustel" ja viide on sellele, et kohtumenetluses -- pankrotimenetlus on ju kahes osas, kohtu- ja kohtuvälise menetlusena -- kohaldatakse tsiviilkohtupidamise sätteid niivõrd, kuivõrd selles seaduses ei ole sätestatud teistmoodi. Näiteks need alused, millega lõpetatakse hagi menetlus, ka selles mõttes, et võetakse hagi tagasi, on siin iseenesestmõistetavad, neid ei ole eraldi korratud. See on see "muudel seadusest tulenevatel alustel". Nii et siin on loetletud tegelikult need spetsiifilised alused.

Kas Riigikogu liikmetel on veel küsimusi härra ministrile? Kahjuks ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Pärast nii pikka ja põhjalikku ja tegelikult esimese lugemise ülesandeid katvat ettekannet ja küsimustele vastamist esitan komisjoni poolt võib-olla ainult mõned üksikud põhimõtted. Kõigepealt on äärmiselt meeldiv, et selline seaduseelnõu jõudis komisjonini, kes on viimase kolme aasta jooksul oluliselt tegelenud eraõigusega, nimelt pankrotiseadus loetakse eraõiguse hulka ja tõsine kokkupuude on tal ka kohtumenetluse seadustega, mis on käinud läbi õiguskomisjoni. Nii et nende seaduste rakendamisel saadud kogemusi saab komisjon juba arvestada nimetatud seaduseelnõu menetlemise käigus. Päris mitmed pakutud lahendused vajavad kindlasti veel tõsist kaalumist, läbirääkimist, mitte ainult ministeeriumi tasemel, vaid ka seadusandja poolt otsekontakte pankrotihaldurite esindajatega, kohtus pankrotiprotsesse läbiviivate kohtunikega. Ilmselt on huvitatud ka mitmesugused maksumaksjate, ametiühingute esindajad. Samuti on sellest seadusest kindlasti huvitatud näiteks pankade ja muude krediidiinstitutsioonide esindajad. Täna tõusis juba küsimus võimalikust garantiifondist või kindlustusfondist, ilmselt meie kindlustusfirmad võivad sellest huvituda. Nii et seaduse kallal on veel tükk tõsist tööd teha. Õnneks on meil nüüd nagu tavaliselt suve alguse puhul väikene puhkus ette nähtud, kuidas kellelgi -- õiguskomisjonil ei ole seda praktiliselt ühelgi suvel olnud. Ilmselt see seadus saab olema üks põhilisi, millega suvel tegeldakse. Teeksin teatavaks komisjoni arvamuse. Nimelt arvas komisjon, et eelnõu esimene lugemine tuleks kindlasti lõpetada ja paluks muudatusettepanekud esitada siis juba septembrikuus, vastavalt kodukorrale, 12. septembriks kella 12-ks. Aitäh!

Suur tänu, Daimar Liiv! Kas kolleegidel on küsimusi kaasettekandjale? Mihkel Pärnoja, palun, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud Daimar Liiv! Kas õiguskomisjon on kaalunud võimalust, et sellise suhteliselt keeruka ja mahuka eelnõu puhul, kus toimub ühe teise suhteliselt keeruka eelnõu muutmine, võiks Riigikogule pakkuda edaspidiseks menetluseks täisteksti?

Kindlasti me seda kaalume, kuna siin on praktiliselt kõik paragrahvid muudetud. See võib olla täiesti tõenäoline. Me peame nõu Riigikogu Kantseleiga ja juriidilise osakonnaga, kuidas seda tehniliselt teostada, ja võib-olla me teeme selle asja ära. Igal juhul me ise selle endale töö kergendamiseks koostame, nagu me oleme seda varemgi suuremate muudatuste puhul teinud. Kõik huvilised võivad selle siis kätte saada, kui ta meil valmis on. See saab kindlasti suvel valmis.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei näi olevat. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu nr 307 esimene lugemine lõpetada ja on esitanud muudatusettepanekute tähtaja -- see on 12. september kell 12 õiguskomisjonile. Nii ka toimime. Tänan!

Austatud Riigikogu, me võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu ning alustame selle esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Omandireformi aluste seaduse parandamise puhul oleme lähtunud samasugustest põhimõtetest nagu maareformi seaduse puhul. See tähendab, et praegusel reformi etapil ei ole võimalik muuta oluliselt reformiseaduse põhimõtteid. Isegi kui pidada ühte või teist põhimõttelist muudatust õigeks. Kui juba poole peal olevas protsessis hakata väga põhimõttelisi reegleid muutma, siis see tekitab segadust juurde ja süvendab vastuolusid veelgi. Iga reformiseadus kätkeb endas paratamatult vastuolusid huvide vahel. Selles mõttes on praegu lähtutud põhimõttest parandada vigu seal, kuhu on jäänud veel vastuolusid, ja lahendada üksikuid teravalt üleskerkinud probleeme eesmärgiga püüda ühe arutelu või diskussiooni käigus saada ka selle omandireformi aluste seadusega, nii nagu maareformi seadusega, loodetavasti ühele poole selles mõttes, et edaspidi mitte enam oma energiat ja põhitähelepanu pidevalt reformiseaduste parandamisele pöörata. Muidu me jäämegi neid parandama. Ei saa muidugi välistada üksikute muudatusettepanekute edasist arutamist. Ma loetleksin olulisemad põhimõtted selle seaduseelnõu puhul. Üks töögrupi põhiliidreid asekantsler Priidu Pärna on kohal ja kaasettekandjana üles antud ning temale ma jätaksin detailsema käsitluse ja küsimustele vastamise. Ma tahaksin rõhutada mõningaid olulisi momente, mis parandamisel kõigepealt allakriipsutamist väärivad. Kõige teravam probleem praegu on muidugi üürnike küsimus. Siin toodud põhimõte on tegelikult kompromissvariant, mis ei rahulda kedagi. On ju reformide puhul tõepoolest küsimus selles, et kõik on rahulolematud. Aga samal ajal ei saa seadust teha ka niimoodi, et üks grupp on väga rahul -- see tähendab seda, et teised on täiesti rahulolematud. Üürnike puhul lepiti tegelikult 1991. aastal siin saalis kokku niimoodi, et üürnikega majad tagastatakse tingimusel, et üürnikele tagatakse need õigused, mis neil on 1991. aasta juunikuu seisuga. See tähendab, et üürnikele oleks pidanud ka edasiselt olema tagatud eluaegne elamisõigus. See oli kokkulepe, mis siin saalis tehti. Kas see on hea või halb, see on omaette küsimus. Pärast sellest kokkuleppest loobuti ja pandi üürnikud olukorda, kus elamist nendes majades piiritleti tähtajaga. Tähtaeg on üldine -- kolm aastat sellest ajast, kui maja tagasi anti --, aga erinevate üürnike puhul jõuab see erineval ajal lõpule. Parandus, mis siia sisse on toodud, on anda võimalus pikendada seda tähtaega veel kolmeks aastaks. Põhimõte on selles, et siin seaduses on üürilepingu lõpetamise alused esitatud erinormina elamuseaduse suhtes. Elamuseadusse on toodud ka need alused, millal üürilepingut saab lõpetada ja üürnikul ei ole õigust taotleda pikendamist. Siin on toodud tegelikult teatud mõttes erinormid, mis peaks üürnikke paremini kaitsma. Põhimõte on selles, et saavutada täiendava kolme aasta jooksul elamupoliitiliste suundadega selline olukord, et see probleem, millel ei ole praegu enam head juriidilist lahendust, saaks siis tegelikult lahendatud. Üks oluline parandus, mida ma tahaksin rõhutada, on see, et õigusvastaselt võõrandatud hävinud vara riigi poolt ei kompenseerita. Siin ma olen nõus tegema kummarduse professor Merestele, kes on kogu aeg seda rääkinud. Ma tunnistan, et see on koht, kus on targemaks saadud selles mõttes, et ühiskond tõesti ei suuda seda teha. Loomulikult tuleb tunnistada, et oleks olnud õigem teha seda 1991. aastal. Aga paljudel puhkudel me peame tunnistama, et reformiseadustega on niimoodi, et küllaltki palju sõltub nende tegemine sellest meeleolust ja jõudude vahekorrast, mis siin saalis valitseb, nii et tihtipeale ei ole, ütleme, õigeid juriidilisi üheseid võimalusi. See on oluline parandus. Küllaltki põhjalikult ona parandatud ka § 12, mis puudutab vara mittetagastamise aluseid, eelkõige seda osa, millal siis ikkagi lugeda ehitus individualiseeritud kujul säilinuks, millal mitte. See on üks niisugune keskne paragrahv. Küll on kindlasti vaieldav ja selle üle on kogu aeg vaieldud, milliseid sotsiaalobjekte võib mitte tagastada. Siin on praegu jäetud selle tänase ettepaneku kohaselt valitsusele suurem otsustamise õigus administratiivhoonete tagastamata jätmisel. Praegu on olukord selline, et küll vallavalitsus, küll linnavalitsus, küll maavalitsus peab oma majast välja kolima. See on ilmselt riigile üle jõu käiv. Aga see ei ole jälle juriidiline küsimus, see on puhtalt poliitiline otsustus, kas minna seda teed, et siin mittetagastamise alust laiendada. Sätted, mis puudutavad kohtueelsete vaidluste lahendamist, on täpsemaks tehtud selles mõttes, et pakkuda võimalust võimalikult palju vaidlusi ära lahendada kohtueelses korras, sest kohtu poole pöördumise võimalus on alati olemas. Samuti on sätestatud nõude loovutamise, pärimise täpsem kord. Osa reegleid, mis olid enne omandireformi aluste seaduse rakendamise otsuses, on toodud nüüd siia seadusesse. Neid parandusi, kui te vaatate, on suhteliselt palju ja nende kaalukus on erinev. Paljud on siiski täpsustava ja korrastava iseloomuga, aga mitmed on küllaltki põhimõttelise tähendusega ja eelkõige nende põhimõttelise tähendusega asjade kohta tuleb poliitiline otsus langetada. Näiteks kas või see hävinud vara küsimus või see probleem, kas ikkagi minna seda teed, et sotsiaalobjektide, administratiivhoonete osas teha mittetagastamise võimalused rangemaks. Nii et see oleks minu poolt sissejuhatus. Kui mulle on küsimusi, siis ma olen muidugi nõus vastama, aga ma paluksin ka kaasettekandjal vastata.

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei tundu olevat. Kas Vabariigi Valitsus loobub kaasettekandest sellisel juhul?

Ei loobu.

Valitsusepoolseks kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti Justiitsministeeriumi asekantsleri Priidu Pärna.

Tere õhtust, härra Riigikogu esimees, tere õhtust, lugupeetud saadikud! Olen valmis vastama teie küsimustele.

Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma ei tea täpselt, kas teil on olemas Riigikogu juriidilise osakonna arvamus selle eelnõu kohta. Kui on, siis ma sooviksin kommentaari.

Väga hea küsimus. Kahjuks mul seda arvamust ei ole.

Kas küsimus on saanud vastuse? Mihkel Pärnojal on ka teine küsimus. Palun!

Aitäh! Sellisel juhul ma palun kommenteerida arvamuse ühte osa, mida ma tsiteerin: "Omandireformi aluste seaduse § 12 lõike 6 uus sõnastus on õiguslikult väär, kuna siin nähakse ette kohustus sõlmida leping. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on tehingu (lepingu) sõlmimine rangelt vabatahtlik. Lepingu sõlmimist ei saa kellelegi kohustuseks seada. Õiguslikult oleks korrektne, kui tagastamisel seatakse eeltingimuseks lepingu sõlmimine, kohustusega kasutada tagastatud vara sellisel sihtotstarbel." Palun teie kommentaar!

Leping sõlmitaksegi kindlasti enne tagastamist ja seetõttu võibki väita, et tegemist on tingimusliku tagastamisega. Kui isik on nõus lepingut sõlmima, siis ta selle vara ka tagasi saab. Tegemist ei ole kindlasti juhtumiga, et vara tagastatakse ja siis tagantjärele sunnitakse lepingut sõlmima.

Tänan! Rohkem küsimusi ei näi tulevat. Suur tänu!

Aitäh teile ka!

Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Mihkel Pärnoja!

Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu! Ma ütleksin, et sõnade "tere õhtust" asemel võiks juba öelda "head ööd", aga töö on veel pooleli, nii et tuleb jätkata. Ma olen täna kahetsusväärselt tihedalt siin puldis käinud ja selle tõttu ma katsun selle ettekande üsna lühidalt teha ja ega ei olegi midagi pikalt rääkida esimesel lugemisel. Majanduskomisjon esitas eelnõu arutamise käigus küsimusi kohalolnud valitsuse esindajale, kelleks oli härra Veiko Tali Rahandusministeeriumist. Nendele saadi vastused, mis majanduskomisjoni rahuldasid, ja majanduskomisjon otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele 12. juunil, see on nüüd siis küll juba eile, ja teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle ettepaneku poolt oli 8, vastu 0, 1 jäi erapooletuks. See olekski minu lühikene ettekanne teile. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Kui ei ole, siis on juhatajal üks küsimus. Ma võib-olla sain vääriti aru, aga kas Mihkel Pärnoja ütles ka muudatusettepanekute esitamise tähtaja pärast esimest lugemist?

Ma seda veel ei öelnud, kuna ma ei teadnud, kas esimene lugemine lõpetatakse, aga kui selgub, et ta lõpetatakse, siis muudatusettepanekute tähtaeg on 10. september kell 12 päeval.

Tänan! Austatud Riigikogu, juhtivkomisjoni poolt on ettepanek esimene lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid laekunud ei ole ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 10. september kell 12 majanduskomisjoni. Nii ka toimime. Tänan!

Austatud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse eelnõu ja alustame selle esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

Lugupeetud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle seaduseelnõu juures tuleb kohe avalikult tunnistada selle ajastamise pragmaatilisust. Praegu on ettevalmistamisel Vabariigi Presidendi seaduse eelnõu, mis ei jõua teie töölaudadele enne septembrit, aga septembris jõuab. Selle presidendiseaduse või presidendi töökorralduse seaduse üheks osaks peaksid olema need sätted, mis on siin praegu käsitletavas eelnõus välja pakutud. Kuid selge on see, et Vabariigi Presidendi ametihüve seadus peaks olema vastu võetud enne presidendivalimisi. See on vist päris selge. Ja selles mõttes on ikkagi oluline selle seaduse menetlemine ja soovitav vastuvõtmine, kui see teile vähegi vastuvõetav on, veel nüüd juunikuus. See on põhjus, miks see seadus on eraldi presidendiseadusest. Selle seaduse puhul ei ole need küsimused mitte niivõrd juriidilised, kuivõrd see on tegelikult teiste riikide eeskuju ja, ütleme, rahvusvahelise tava sätestamine meie riigis, sest ka need hüved, mis on siin toodud alates ametipalgast, esindustasust, ametikorterist, puhkusest, lähetuskuludest ja lõpetades ametipensioni ja hüvedega pärast ametivolituste lõppemist, on põhimõtteliselt otsustamise küsimused ja siin ei saa loomulikult väita, et ilmtingimata on juriidiliselt ainumõeldav see, et pärast presidendi ametivolituste lõppemist peab ta saama näiteks kasutada ametiautot ja autojuhi teenuseid. See on otsustamise küsimus ja niisugustel puhkudel saab meile eeskujuks olla see, kuidas teistes meiega sarnastes riikides presidentidega käitutakse. Peab ütlema, et selle seaduse kohaselt ei tõuse oluliselt presidendi ametipalk, vahe on suhteliselt väike, lihtsalt arvutamise alus on teine. Samuti ei suurene tema ametipension, mis on ka praegu kehtiva seaduse kohaselt 75% kehtivast presidendi ametipalga määrast. Nii et ma ei tahakski seadust pikemalt kommenteerida. Siin ei ole midagi kommenteerida, kõik on selge, mis siin kirjas on, ja siin ei ole tegemist mitte niivõrd mingisuguse keerulise juriidilise problemaatikaga kuivõrd teiepoolse otsustamise küsimusega. Valitsus on eelnõu sellisel kujul teile otsustamiseks välja pakkunud.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud minister! Seaduseelnõust me näeme, et riiklikud matused kuuluvad presidendi ametihüvede hulka. Me kõik teame, et ükski surnukeha ei jää maa peale, reeglina nad kuidagi maamulda saavad ja väga hea, kui see riiklikult toimub. Aga kes hakkab seda hauda hiljem hooldama, kuna kalm jääb alles? Kas haua hooldamine kuulub presidendi ametihüvede hulka või mitte ja kui ei kuulu, siis mispärast ei kuulu?

Ütleme, et see on jällegi hea rahvusvaheline tava. Ka see, et seaduses on sätestatud, et matused toimuvad riigi kulul ja riigipoolsete austusavaldustega. Edasine regulatsioon ei ole ilmselt vajalik, sest seaduse tegemise juures on alati ju küsimus selles, mida on mõtet seadusesse panna ja mida mitte. See, mis puudutab haua hooldamist, ei ole ilmselt selle seaduse küsimus. Kes ikka haudasid hooldavad -- eelkõige omaksed. Kui aga presidendi haud jääb tõesti hooldamata, ju siis riik peab selle eest hoolt kandma, aga seda ei pea seadusesse kirjutama hüvena.

Tänan! Kolleeg Vahur Glaase, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetav minister! Mis te arvate, kas selle seaduse toime võiks olla rakendatav ka viimase Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe suhtes? Aitäh!

Ei, siin on jutt Vabariigi Presidendist ja Vabariigi President on väga üheselt määratletud, põhiseaduse järgi valitud president.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetav minister! Meil on peale Vabariigi Presidendi veel väga palju nn põhiseaduslikke institutsioone. Valitsus on korduvalt teinud katset teatud asju reguleerida, aga need on lõppenud ebaõnnestumisega. Viimati ei kogunud palgaseadus vastavat häältearvu, mis vaja oli. Alles mõni aeg tagasi me tegelesime siin kaitsevägede juhataja pensioniküsimusega eraldi otsuse või seaduse näol, sest ka see oli lahendamata. Mind huvitab, kas te peate jätkuvalt õigeks, et näiteks palga ja sotsiaalsete garantiide küsimust ja muid selliseid asju lahendatakse eraldi seadustes -- nagu te ütlesite, on tulemas Vabariigi Presidendi seadus -- või peab valitsus siiski õigemaks ja kavatseb välja töötada kõigi põhiseaduslike institutsioonide kohta ühe seaduse, mis käsitleks nende palka, sotsiaalseid garantiisid ja muid seda laadi asju?

Kahtlemata seda viimast, siin ei ole mingisugust kahtlust. Põhimõtteliselt on õige see, et oleks tegelikult süsteemselt lahendatud kõikide nende ametiisikute palkade ja sotsiaalsete garantiide küsimus. See tähendab, et teatud grupid võivad olla ka ühes seaduses. Kui on näiteks see seaduseelnõu, millele te viitasite, kus on kohtunikud, valitsuse liikmed -- see võib olla üks grupp ja võib olla ka mingisugune teine grupp. Aga see praktika on praegu hädaabinõu, nii nagu me paljudes muudes valdkondades oleme sunnitud tegema, kus meil on õiguslikud tühimikud. Paljudes muudes valdkondades me oleme ka sunnitud tegema niisuguseid kiireid otsustusi ja need kiired otsustused jäävad paratamatult fragmentaarseks. Edasine areng peaks olema see, et need on siin koos. Mul ei ole mitte mingisugust kahtlust, et see peaks niimoodi olema.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister, ma saan aru küll, et te olete parempoolse valitsuse advokaat justiitsministrina, aga ma loodan, et mu küsimus ei ole liiga maailmavaateline. Ma ütlen teile ausalt, et kogu eelnõu puhul on mul üks tõsine probleem -- mulle täiesti kardinaalselt ei meeldi eelnõu pealkiri ja ei meeldi § 1. Ma ei saa kuidagi aru sellest loogikast, kuidas võib inimesele töö eest tasu maksmine -- mina arvan, et Eesti Vabariigi president, nii praegune kui järgmised, peavad tööd tegema -- olla hüve? Võib-olla teeme siis ka palgaseaduse üleüldiste hüvede maksmise seaduseks, mida lihtsalt Issand Jumal või ma ei tea, kes ja kus pistab teinekord nende töötegijate taskusse. Kust on üleüldse tulnud selle seaduse pealkiri, mis minu meelest on Vabariigi Presidendi kui institutsiooni suhtes solvav?

Ma ei ole kunagi alahinnanud vaidlusi terminite üle, aga ei ole neid pidanud ka kõige tähtsamaks. See tähendab, et iga pealkiri paljudel puhkudel lihtsustab ja on ebatäpne. Näiteks väitekirjade pealkirjad on pool lehekülge pikad ja püüdlevad väga suure täpsuse poole, aga seaduse pealkirju me nii täpselt ei saa ju panna. Möönan, et see pealkiri siin lihtsustab ja võib-olla ei ole kõige täpsem. Kui parandusettepanekute käigus tuleks ettepanek selle seaduse pealkirja nii muuta, et see vastaks paremini sisule, siis mul ei oleks midagi selle vastu.

Tänan! Kolleeg Rein Voog, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud minister, ma vabandan, et ma sellisel varasel hommikutunnil norin samamoodi natukene selle pealkirja kallal. Aga minul tekitab sõna "hüve" assotsiatsiooni sõnaga "pahe", mis on nagu hüve vastand. Ma olen kolleeg Nestoriga sama meelt, et kas ei oleks võimalik sellele seadusele natukene parem pealkiri välja mõelda, sest hüve on juba kord pahe vastand.

Kas ta kindlasti ainult pahe vastand on või saab seda ka laiemalt määratleda, selle üle ei ole ju mõtet praegu pikalt arutleda, aga rõhutan siin, nii nagu härra Nestorile vastates, et võiks pead murda selle pealkirja täpsemaks tegemise üle. Samal ajal tuleks silmas pidada, et pealkiri ei tohiks olla ka näiteks "Vabariigi Presidendi ametipalga, esindustasu, ametikorteri, puhkuse, lähetuskulude seadus". See peaks olema kuidagimoodi mingisuguse enam-vähem ühise nimetuse alla viidav.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud minister, võib-olla mu küsimus on ebatäpne, aga ma sooviksin teada, kas meie Vabariigi President ei ole töökorralduse seadust kinnitanud. See sai kunagi ühe Riigikogu poolt vastu võetud. Kas see järjekord on õige, et enne me kinnitame hüved ja pärast teeme töökorra või saan ma asjast valesti aru?

Tänan! Ei, sa saad õigesti aru küll. Õigem oleks, et oleks kohe presidendi töökorralduse seadus või presidendiseadus ja see oleks seal sees. Teine võimalus on see, millele härra Sinissaar viitas, et tegelikult oleksid need sätted võinud olla ka mingisuguse sellise seaduse üks osa, mis sätestaks üldse põhiseaduslike institutsioonide suhtes need küsimused. Mõlemad on õiged. See on praegune hädavariant, sest põhimõte on selles, et enne presidendivalimisi oleks vajalik see valdkond seadustada. Kui meil oleks praegu presidendiseaduse eelnõu siin valmis ja niivõrd küpsena juba läbi loetud, et saaks selle nüüd juunis vastu võtta, siis oleks see loomulikult põhimõtteliselt õigem. Aga tingimustes, kus meil on valida kahe alternatiivi vahel, kas see võetakse vastu pärast presidendivalimisi või on siiski õigem see enne vastu võtta, tuleks valida viimane variant.

Tänan! Kolleeg Ants Järvesaar, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja, mul oleks kaks küsimust. Esiteks. Kui president sureb pensionil olles, kuidas makstakse siis pereliikmetele toitjakaotuspensioni? Teiseks. Presidendi ametivolituste lõppemise järel on presidendil õigus saada ühekordset hüvitist aasta ametipalga ulatuses. Kas samaaegselt on õigus saada ka pensioni?

Kui president sureb pensionil olles, siis siin ei ole põhimõtteliselt vahet, vaid on nii, nagu igasuguse muu toitjakaotuspensioni puhul. Toitjakaotuspensioni maksmisel ei ole vahet, kas isik, kelle ülalpeetavatele makstakse toitjakaotuspensioni, sureb enne pensionile minekut või pensionil olles. Ja mis puutub § 11, siis see ühekordne hüvitis antakse lisaks, see on üks täiendav hüve. Nagu ma rõhutasin, on see puhtalt otsustamise küsimus, millised hüved anda. Siin ei saa üheselt öelda, et see kindlasti peab niimoodi olema, aga samas võiks öelda, miks ei võiks niimoodi olla, valitsus on igatahes niimoodi välja pakkunud.

Austatud minister, küsimusi rohkem ei ole. Vabariigi Valitsus loobub sellisel puhul kaasettekandest. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni aseesimehe Jaan Pööri.

Austatud juhataja, austatud kolleegid! Kuna ettekanne oli juba küllaltki pikk ja oli palju küsimusi, siis ma sellel enam ei peatu. Ainult ühe märkuse lisaksin sõna "ametihüve" kohta, mis oli ka meil komisjonis arutlusel. See sõna on Jüri Uluotsa soovitatud. Nii et siin ei peaks nagu midagi imelikku olema ja see vastab täielikult seaduse sisule. Komisjon arutas antud seaduseelnõu kahel istungil. 30. mail oli arutusel kogu seaduseelnõu ja tehti mitmeid ettepanekuid selle kohta, sealhulgas ettepanek, kas ei oleks võimalik ühendada see presidendi töökorra seadusega. Tollal jäi peale arvamus, et komisjon võtaks ühendust Vabariigi Valitsusega, kas ei oleks võimalik see ühendada väljatöötatava seaduseelnõuga. Kuna valitsus oli seisukohal, et seda ei jõuta välja töötada, siis oli antud seaduseelnõu 4. juunil uuesti komisjoni päevakorras ja seal otsustati panna see esimesele lugemisele, teha Riigikogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 20. juuni kell 13. Ettepanekud esitada põhiseaduskomisjoni. Härra Leps oli sellise menetlemise vastu ülalmainitud komisjoni istungil ja ta tegi eriklausli. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi kaasettekandjale? Vahur Glaase, palun, teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg härra Pöör, kas sulle ei tundu, et sellel seaduseelnõul on peale kiirustamise maigu veel mingi maik juures?

Siin on erinevaid arvamusi antud seaduseelnõu kohta, aga komisjon ei leidnud oma otsuses, et sellel oleks teine maik juures kui see, et seadus oleks vaja vastu võtta enne presidendivalimisi. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, kas Ando Leps avas ka oma eriarvamuse tagamaid ja millised need olid?

Aitäh! Kuna komisjon oli teinud 30. mail otsuse, et ta ei pane eelnõu enne esimesele lugemisele, kui on valitsuse seisukoha kätte saanud ja kuna valitsus ei esitanud mitte kirjalikult, vaid ministri kaudu ettepaneku, et ei ole võimalik neid ühitada, sest Vabariigi Presidendi töökorra seaduse eelnõu ei ole veel sellises staadiumis, et seda võiks vastu võtta enne presidendivalimisi.

Tänan! Tiit Sinissaar, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetav ettekandja! Mulle ei ole päriselt selge see, kas presidendi ametipensioni makstakse ainult sellisel juhul, kui pension järgneb kohe pärast presidendi ametist loobumist, või makstakse presidendi ametipensioni ka siis, kui isik töötab pärast presidendiks olemist mõnda aega mingil muul ametikohal, ja kui saabub pensioniiga, siis hakatakse pensioni maksma?

Praeguse sõnastuse järgi ta hakkab pärast mittetagasivalimist pensioni saama.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma palun anda juhtivkomisjoni poolt ka põhjendus, miks muudatusettepanekute tähtaeg on 20. juuni, aga mitte näiteks septembrikuu?

Aitäh! Komisjon arvestas, et suvel tuleb kokku erakorraline istung. Sellisel juhul oleks võimalik eelnõu seal arutada. Komisjon juba otsustas, et ta arutab seda küsimust 25. juunil.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar, kas ma tohin Riigikogu kodukorra seadusest kinni pidada? Eiki Nestor, palun, teine küsimus!

Aitäh, härra esimees! Austatud kaasettekandja! Kas komisjon arutas seda, et võiks antud seadust laiendada kõigile Ülemnõukogu Presiidiumi esimeestele?

Aitäh! Ei, komisjon seda ei arutanud, aga siin saalis oli ministrile sel teemal küsimus.

Suur tänu, Jaan Pöör! Kolleegide küsimused on lõpukorral. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu nr 310 esimene lugemine lõpetada ja on esitanud teile ka muudatusettepanekute tähtaja. Teiste ettepanekute puudumisel nii ka talitame. Tänan!

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate seadusmuudatuste seaduse eelnõu ning alustame selle esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

Lugupeetud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Siin on tegemist seaduseelnõuga, mis tõepoolest, nagu pealkiri ütleb, tuleneb Vabariigi Valitsuse seadusest. Kui Vabariigi Valitsuse seadus vastu võeti, siis tingis see väga paljude seaduste parandamise vajaduse. Eelkõige on need parandused, julgen öelda, tehnilist laadi, aga mitte kõik. Selles mõttes, mis puudutab näiteks ministeeriumide nimetusi, on need tõesti puhtalt redaktsioonilist laadi, aga üks olulisem osa muudatusi seondub sellega, et valitsuse seadusest tulenevalt kuulub osa ameteid reorganiseerimisele kas inspektsioonideks või ministeeriumide osakondadeks. Selles mõttes tuleb teha vastavad parandused, mis ei ole ainult redaktsioonilist laadi. Siin asendatakse sõna "ministeerium" sõnaga "minister" selles mõttes, kui me räägime pädevusest, sest valitsuse seaduses on toodud selgelt välja mitte ministeeriumi pädevus, vaid ministri pädevus, kantsleri pädevus. Maavanema pädevuse muutmine on tinginud mitmesuguseid parandusi. Samuti läheme jälle seda järjekindlat teed mööda ja ei räägi maavalitsuse pädevusest, vaid maavanema pädevusest, sest maavalitsus ei oma iseseisvat pädevust maavanema kõrval, nii nagu ministeerium ei oma iseseisvat pädevust ministri või kantsleri kõrval. Nii et see seaduseelnõu ongi saadud kokku niimoodi, et erinevad ministeeriumid on oma valitsemisala kohta esitanud parandusettepanekud, mida nad vajalikuks peavad, kusjuures peab ütlema, et ka see seadus ei ole ammendav, sellega ei ole hõlmatud kõik need vajalikud parandused, mis valitsuse seadusest tulenevad. Nagu te mäletate, otsustati valitsuse seaduse rakendamise suhtes niimoodi, et on aasta aega, mille jooksul peavad vastavad organisatsioonilised muudatused tehtud olema, ja selles mõttes on äärmiselt oluline püüda see seadus vastu võtta nii ruttu kui võimalik, et järelejäänud aja jooksul veel selle aastanumbri sees saaks teha need muudatused, mis tulenevad valitsuse seadusest endast. Võib-olla kõige rohkem on sisulisi muudatusi selles valdkonnas, mis on seotud Siseministeeriumi valitsemisalaga, aga ma tõepoolest ei hakka neid parandusi eraldi üksikute seaduste kaupa kommenteerima, vaid piirdun praegu sellise sissejuhatusega.

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Tundub, et ei ole. Vabariigi Valitsus loobub sellisel juhul kaasettekandest. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Tiit Käbini.

Lugupeetud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas küllaltki põhjalikult käsitletavat eelnõu ja esimene otsus oli panna see esimesele lugemisele, kus ta praegu ongi. Sealjuures märkis komisjon ka mõningaid samu asjaolusid, millest kõneles justiitsminister härra Varul. Kõigepealt, see seadus ei ole ammendav, teatud aja pärast peame me hakkama veelgi muutma seadusi, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse seadusest. Teiseks, seaduses leidub sätteid nende aktide muutmiseks, kus muudatused tegelikult juba on tehtud. Näiteks § 28, Kultuurkapitali seaduse kohta, kuhu on muudatused sisse viidud juba käesoleva aasta jaanuaris. Kui enamiku ettepandud muudatustega tuleb täielikult nõustuda, sest need tulenevad tõesti otseselt ja vahetult Vabariigi Valitsuse seadusest, siis teatud juhtudel on suur kahtlus, kas on vaja ettepandud muudatused lahendada selle seadusega. See puudutab eriti lõpuosas toodud loetelu: turvateenistuse seadus, tuletõrje- ja päästeseadus, riigipiiri seadus, piirivalveseadus, samuti välissuhtlemisseadus. Ilmselt oleks vaja kõik nimetatud seaduste muudatused, kuna nad ei tulene Vabariigi Valitsuse seadusest, lahendada eraldi aktidega, sest nendes esineb mõndagi vaieldavat ja nende jätmine antud eelnõusse võib venitada selle seaduse vastuvõtmist. Iga vastava paragrahvi kohta teeb komisjon muidugi otsuse pärast põhjalikku arutamist eraldi. Ja veel -- muudatused eelnõus nr 300, mis täna vormistati siin seaduseks, Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja uurimisorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seaduse kohta, on puhtalt asi, mis oleks pidanud olema praegu kõne all olevas eelnõus. Nii et võib täheldada teatud ebajärjekindlust. Ja veel. Kui me võtame kõige viimase paragrahvi, § 65, siis alustades pealkirjast ja jätkates selle paragrahviga, võime me teha järelduse, et Vabariigi Valitsuse seaduse alusel me teeme muudatuse Vabariigi Valitsuse seaduses. Ma ei kommenteeri seda. Kõigele sellele vaatamata leidis komisjon, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Parandusettepanekud esitada 17. juuniks kella 13-ks põhiseaduskomisjoni. Tänan!

Suur tänu, Tiit Käbin! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei näi olevat. Austatud Riigikogu! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu nr 343 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on esitatud. Kuna teisi ettepanekuid ei ole, siis nii ka toimime.

Austatud kolleegid! Tänase päevakorra viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti põllumajandusminister Ilmar Mändmetsa.

Lugupeetav esimees, lugupeetavad Riigikogu liikmed! Arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni elukeskkonnaalase konventsiooni ja Montreali konverentsi deklaratsiooni vastavaid sätteid ja eriti 21. põhimõtet, mis näeb ette, et riikidel on vastavalt ÜRO hartale ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetele täielik õigus ekspluateerida oma loodusressursse oma keskkonnapoliitikat järgides ja nad kannavad vastutust, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli all toimuv tegevus ei kahjustaks teiste riikide või väljaspool rahvuslikku jurisdiktsiooni olevate alade looduskeskkonda, ei taha ma sellest tulenevalt rõhutada eriti arengumaade olukorda ja erivajadusi, küll aga ÜRO keskkonnaprogrammi osoonikihialast ülemaailmset tegevust ja sellest tulenevalt ka rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil juba kasutusele võetud osoonikihi kaitse abinõusid. Veel enam, peame vajalikuks, et abinõud osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muudatuste eest eeldavad rahvusvahelist koostööd ja tegevust ning peavad tuginema asjakohastele tehnilistele ja teaduslikele vaatlustele. Samal ajal aga peame vajalikuks vaatlusi ja uuringuid, et edastada teaduslikku informatsiooni osoonikihi ja võimalike kohalike mõjude kohta, mis tulenevad selle muudatustest. Samal ajal on meie põhiline eesmärk kaitsta inimese tervist ja looduskeskkonda osoonikihi muudatustest johtuvate kahjulike mõjude eest. Kõigest sellest tulenevalt peame vajalikuks, et Eesti riik ühineks vastavalt §-s 2 esitatud dokumentatsioonile Montreali protokolliga "Osoonikihti kahandavatest ainetest", mis on sõlmitud 1987. aasta 16. septembril Montrealis. Täiendavalt võin lisada, et me kohtame sageli informatsiooni, milles räägitakse osoonikihi vähenemisest ja aukudest osoonikihis, ning ma olen täiesti veendunud, et selle protokolliga ühinemisel Eesti riik kaitseb oma keskkonda, oma inimest ja sellest tulenevalt ka kogu maailma loodust. Ma tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi härra ministrile? Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Kas te võiksite seletada, mis põhjusel on kontrollitavate ainete puhul -- see on lisas A -- CFBr, see on haloon-1301, kümme korda ohtlikum kui CFCl, see on koondnimetusega CFC-11?

Ma usun, et sellele ei ole eriti keeruline vastata ja härra Saar kui vastava ala spetsialist vastab sellele küsimusele. Ma tänan!

Jah, Vabariigi Valitsus on palunud kaasettekandega esinema Keskkonnaministeeriumi talituse juhataja härra Jaan Saare. Palun!

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Need ainete ohtlikkuse tasemed on välja töötatud rahvusvaheliselt teadlaste poolt, nad on teatud muutustes ja antud juhul on nad niisugusel kujul, nagu me nad esitasime, meile üle antud. Seetõttu võivad nende tagapõhjad olla väga mitmesugused, aga nad on põhimõtteliselt võetud sellest, kui oluliselt nad osoonikihti või osoonimolekuli lagundavad ja sellele vastab ohtlikkuse tase.

Aitäh! Mihkel Pärnojal on ka teine küsimus. Kas ministrile?

Aitäh! Mul on küsimus valitsuse esindajale. Nii et kes vastab, see ei olegi antud juhul oluline. Kas need uuringud, mis on freoonide osoonikihti lagundava toime kohta tehtud, võimaldavad täie kindlusega öelda, et kontrollitavate ainete nimestikus olevate ainete puhul on tõesti tegemist pöördumatute protsessidega või on tegemist selliste protsessidega, kus osoonikiht taastub?

Ma tänan selle küsimuse eest ja palun, et härra Saar kui vastava ala spetsialist sellele vastaks.

Aitäh selle küsimuse eest! See on tõepoolest huvitav ja oluline küsimus. Ma arvan, et sajaprotsendiliselt ühest vastust sellele ei ole, et protsessid on pöördumatud, sest on avaldatud mõlemat arvamust, et me oleme juba hiljaks jäänud nende ainete reguleerimisega ja nende ainete vahendamisega ja seetõttu sisuliselt töötame põhimõttel, et parem hilja kui mitte kunagi.

Tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi Vabariigi Valitsuse esindajatele ei ole.

Suur tänu tähelepanu eest!

Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni aseesimehe Ülo Peetsi.

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänane päev lõpeb huvitavalt -- maistelt aladelt läheme üle taevastesse sfääridesse. Keskkonnakomisjon arutas kahel koosolekul seda küsimust, viimane kord oli 11. juunil, ja otsustas teha Riigikogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 19. juuni kell 12. Tänan!

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi kaasettekandjale? Kolleeg Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra esimees! Hea kolleeg! Kas komisjonil oli ka andmeid või nähtub sellest paksust pakist siin see asjaolu, kui suure osoonikihi lagundaja Eesti Vabariik praegu on, võrreldes oma naabritega või nii keskmises rahvusvahelises mastaabis?

Tänan! See on väga hea küsimus. Muidugi oleks võinud selle esitada asjatundjale, aga ma nii palju lisaksin, et kuna Eesti ise ei tooda neid aineid, mis lagundavad osoonikihti, siis me ostame neid sisse ja sisseveol kehtivad teatud reeglid, mis ei lase sellel protsessil siin väga aktiivselt toimida. Aga seda vastust võib muidugi täiendada järgmine kord.

Tänan! Tundub, et küsimusi rohkem ei ole. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjoni poolt on ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kuna teisi ettepanekuid laekunud ei ole, siis on seaduseelnõu nr 319 esimene lugemine lõpetatud. Teile on esitatud ka muudatusettepanekute tähtaeg.

Head ööd!

Austatud Riigikogu, tänan kõiki, kes on veel saali jäänud ja kohtume teiega homme kell 10. Ma vabandan, loomulikult juba täna. Nägemiseni!Istungi lõpp kell 01.15.