Kui kolleegidel on üle anda arupärimisi või eelnõusid, palun registreeruda! Kolleeg Aino Runge.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teen ettepaneku viia omandireformi aluste seaduse § 19 muudatus, mis käsitleb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimisega seotud vaidluste lahendamist. Küsimus on selles, et halduskohtumenetluse seadustiku täiendamise seaduses on ette nähtud, et ilmnenud õiguserikkumise kohta tuleb kohtule esitada taotlus ühe kuu jooksul. Kuid me teame, et omandireformi küsimustes on võimatu saada mingit tõestusmaterjali ühe kuu jooksul. Seepärast teen ettepaneku pikendada taotluse esitamise tähtaega ühe aastani. Aitäh!

Esitatud seaduseelnõu kuulub majanduskomisjoni kompetentsi. Kolleeg Mati Meos.

Härra esimees, lugupeetavad kolleegid! Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 141 lõikele 2 palub majanduskomisjon pikendada Kalev Kuke algatatud omandireformi aluste seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega käesoleva istungjärgu 15. töönädalani. Põhjus: Vabariigi Valitsus on edasi lükanud omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu Riigikogule esitamise tähtaega. Tänan!

Austatud kolleegid! Kuna tegemist on ettepanekuga, mida tuleb hääletada, siis palun kohaloleku kontrolli. Kohal on 73 Riigikogu liiget, puudub 28. Panen hääletusele majanduskomisjoni esimehe poolt signeeritud ettepaneku pikendada nimetatud seaduseelnõu esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega käesoleva istungjärgu 15. töönädalani. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 59 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, samuti ei ole erapooletuid. Ettepanek leidis toetust. Kolleeg Sergei Ivanov.

Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Esitan koos kolleegide Valentin Strukovi ja Liina Tõnissoniga arupärimise peaminister Tiit Vähile. Tahame teada, kuidas on kasutanud valitsuse poolt eraldatud raha? Aitäh!

Nimetatud arupärimine suunatakse härra peaministrile seadusega ettenähtud korras. Kolleeg Eiki Nestor.

Austatud härra esimees! Esitan Riigikogu menetlusse töölepinguseaduse § 107 täiendamise seaduse eelnõu eesmärgiga võimaldada tuberkuloosihaigetel ennast terveks ravida.

Nimetatud seaduseelnõu kuulub sotsiaalkomisjoni kompetentsi. Rohkem sooviavaldusi ei ole.

Lugupeetud kolleegid! Täpsustame tänast päevakorda. Esimeses päevakorrapunktis jätkame seaduseelnõu nr 195 teist lugemist. Vabariigi Valitsus palub kaasettekandeks sõna anda Rahandusministeeriumi osakonnajuhatajale Veiko Talile. Seejärel jätkame seaduseelnõu nr 219 teist lugemist. Ettekande teeb majanduskomisjoni esimees Tiit Made. Kaasettekandeks on Vabariigi Valitsus palunud sõna anda Rahandusministeeriumi spetsialistile Villu Tragonile. Pärast seda alustame seaduseelnõu nr 251 teist lugemist. Ettekande teeb rahandusminister Mart Opmann, kaasettekande Patendiameti peadirektor Matti Päts. Seaduseelnõu nr 218 puhul ettekandjate osas muudatusi ei ole. Seaduseelnõuga nr 254 on kõik korras. Seaduseelnõu nr 250 kohta teeb kaasettekande õiguskomisjoni liige Vootele Hansen. Pärast seda alustame seaduseelnõu nr 205 teist lugemist. Viimasena võtame täna ette seaduseelnõu nr 247. Tegemist on esimese lugemisega. Kaasettekande teeb riigikaitsekomisjoni aseesimees Tõnu Kõrda. Rohkem mul täpsustusi ei ole.

Austatud Riigikogu! Jätkame erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma olen teie ees neljandat korda. Eelmistel lugemistel selgitasin oma seisukohti mitmest aspektist. Täna püüan teie tähelepanu keskendada vaid mõnele kõige olulisemale küsimusele. Riigikogu liikmed on esitanud hulga parandusettepanekuid erastamisest laekuva raha ümberjaotamise kohta eri valdkondade vahel. Eesti Vabariigis on palju raskeid eluvaldkondi ja väga keerukaid probleeme, mida on vaja lahendada ja milleks on vaja leida raha. Kuid ma olen seisukohal, et erastamisest laekuv raha on mõeldud eelkõige omandireformi läbiviimise kiirendamiseks ja sellega vahetult seotud probleemide lahendamiseks. Kui erastamisest laekuvat raha jagada mitme sihtotstarbelise programmi finantseerimiseks, siis tuleb omandireformi probleemide lahendamiseks rakendada teisi riiklikke vahendeid. Toon näiteks ettepanekud, mis näevad ette kasutada erastamisest laekunud raha tööhõive sihtkapitali moodustamiseks. Ma olen veendunud, et see ei lahenda tööhõive probleeme, vaid tekitab täiendavalt uusi probleeme. Olen seisukohal, et me peame järgima seda loogikat, et lahendada antud seaduseelnõuga omandi- ja maareformi probleeme. Nüüd peatuksin lühidalt ettepanekul, mille kohaselt moodustatakse maareformi reservfond. Ma olen endiselt seisukohal, et kahe eraldi valitsuse reservfondi moodustamine ei ole organisatsiooniliselt ega finantsiliselt otstarbekas. Ma tooksin ühe näite. Keskkonnaministeerium esitas valitsusele taotluse maa tagastamise korralduse kulude täiendavaks katmiseks 19 miljoni krooni suuruses summas. See taotlus ületab umbes viiekordselt tänaseni laekunud omandi- ja maareformi läbiviimisest laekunud raha. Kui säilitada praegusi jaotusskeeme, siis kuluks selles taotluses soovitud raha saamiseks umbes kaks aastat. Ja ikkagi tuleks selle probleemi lahendamiseks kasutada valitsuse omandireformi reservfondi vahendeid. Kohe tekib küsimus, milleks kahte eraldi reservfondi üldse moodustada, sest nii või teisiti otsustab valitsus mõlemal juhul nende rahade eraldamise. Olen seisukohal, et parandusettepaneku autorite tõstatatud probleeme on otstarbekam lahendada kompleksselt maakapitaliseaduse vastuvõtmisega. Praegu käib elav diskussioon maasihtkapitali moodustamise üle. See on suunatud sellele ajale, kui maareform hakkab tooma tulu, mida tulevikus jagada. Ka Eesti Vabariigis toimis maasihtkapital nimelt pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Just neile paarile probleemile tahtsin ma praegu teie tähelepanu juhtida. Ma olen arvamusel, et selles eelnõus on esitatud mõistlik kompromiss. Sellises redaktsioonis võiks seaduseelnõu täna vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kui erastamisest laekuva raha peaks kulutama põhiliselt omandireformi läbiviimiseks, siis praegu kehtivas seaduses on käsitletud ka tööhõivet. Erastatud ettevõtetes on teravalt üles kerkinud tööhõive probleemid. Ma pean konkreetselt silmas Pärnu Lina ja Narva Kreenholmi. Need probleemid muutuvad tulevikus veelgi teravamaks. Kas te peate tööhõive sihtkapitali moodustamist mittevajalikuks või on Vabariigi Valitsusel mingeid muid selle probleemi lahendamise variante, sealhulgas ka rahastamise variante? Aitäh!

Aitäh! Ma saan aru, et praegu kehtiva seaduse kohaselt on tööhõive sihtkapitali eraldised tähtsal kohal. Miks neid antud eelnõus enam ei ole? Ilmselt tuleb tulevikus neid küsimusi lahendada riigieelarve vahendite arvel. Kui erastatud ettevõtted lähevad pankrotti, siis makstakse kehtiva seaduse alusel inimestele kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvitist. Kuid praegu kehtiv seadus võeti vastu mitu aastat tagasi. Tänaseks oleme juba pika sammu edasi liikunud ja nüüd tekib küsimus, kui kaua peab reservfond eksisteerima või kas me hakkame seda üldse uuesti moodustama.

Tänan! Kolleeg Lembit Arro.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, mul on küsimus § 9 lõike 2 kohta. Selle järgi saab kohalik omavalitsus eluasemefondi laekunud raha kasutada tagastatavate eluruumide elanikele toetuseks, tagastatavate eluruumide elanike ümberasumiseks, neile üüripindade ehitamiseks, renoveerimiseks ja ostmiseks ning sotsiaalkorterite ehitamiseks ja ostmiseks. Mida õieti tähendab mõiste "sotsiaalkorter"? Kas selle all mõeldakse korterite ehitamist õpetajatele ja invaliididele või mingisuguseks muuks otstarbeks?

Mul on väga raske ette kujutada, kuidas kohalik omavalitsus seda lõiget edaspidi tõlgendab. Kuid arvestades eelnõu loogikat, on selle autor näinud eelkõige ette tagastatud majades elavate või kriisisituatsioonis olevate üürnike eluaseme probleemide lahendamist.

Tänan! Kolleeg Aino Runge.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahaksin teada saada, kuidas hakkab lahenema üürnike laenu saamise võimalus. Esiteks võiks laenu anda erastamisest laekuvate summade arvel, hiljem võiks EVP-ga neid laenusid katta. Teine võimalus on pikaajalised madala protsendiga laenud. Kuidas valitsus kavatseb neid küsimusi lahendada? Millised pangad hakkavad laene andma? Pikaajalise laenu panga loomise taotlus lükati eile valitsuses tagasi. Kuidas seda küsimust kavatsetakse lahendada?

Praegu arutamisel olev seaduseelnõu sellele küsimusele otsest vastust ei anna ega saagi anda. Me näeme ette, et 2001. aastani laekub umbes 350 miljonit krooni sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Kuidas seda raha täpselt kasutada? Millisel tasandil toimub otsustamine? Kas valitsus peab kehtestama selleks eraldi korra? Neile küsimustele on mul praegu raske vastata. Te esitasite küsimuse pikalaenupanga kohta. Rahandusministeerium ei olnud valitsuse istungil resoluutselt eitaval seisukohal. Me pidasime vajalikuks juhtida valitsuse tähelepanu vajadusele lahendada ressursi küsimus. Kust saada laenuressurssi 30 kuni 50 aasta peale? Palju raha nõuab maanteede ja raudteede remont ja korrashoid, kuid need on üpris aeglase käibega valdkonnad. Vajadus laenuressursi järele on väga suur. Pikalaenupanga idee settib ja konkretiseerub. Valitsuse istungil juhtisid mitmed kolleegid tähelepanu asjaolule, kas valitsus peab olema uue panga asutaja rollis ja milline on üldse valitsuse roll ressursi otsingul? Kuna need küsimused jäid valitsuse istungil vastuseta, siis valitsus pikalaenupanga loomise ideed ei toetanud. Kuid diskussioonid jätkuvad.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Tänavu kahe esimese kuu jooksul on tööpuudus Eestis märgatavalt kasvanud. Kust te võtate näiteks poole aasta pärast raha selle probleemi leevendamiseks?

Esialgu võtame raha valitsuse reservfondist. Kui see probleem peaks minema nii teravaks, et olemasolevatest vahenditest enam ei piisa, tuleb vahendeid riigieelarves teatud määral ümber jagada.

Tänan! Kolleeg Ülo Uluots.

Aitäh, härra esimees! Härra Opmann! Ajaloo vältel on kogu aeg peetud kinni reeglist, et kui mõni mees müüb kauba, siis saab ta raha endale, kui röövlid seda ära ei võta. Ma räägin teiega praegu §-st 4. Eelmisel lugemisel hääletati eelnõusse säte, et kui kohalik omavalitsus müüb oma vara, siis jääb 50% nii omandireformi reservfondi kui eluasemefondi. Viimasel majanduskomisjoni istungil hääletati eelnõusse uuesti kümnis. Tähendab, 25% rahast läheb Hüvitusfondi. Mina küsin teie kui ministri ja täie mõistusega mehe käest, kes peab raha saama, kui keegi oma kaupa müüb?

Esmalt põgus viide minevikku ja siis tulen kohe olevikku tagasi. Eesti Vabariigis laekus viimastel aastatel munitsipaalvara erastamisest, vähemalt maa erastamisest, 40% maasihtkapitali. See oli igati seadusega kooskõlas. Kui minna seda teed, et munitsipaalvara erastamisest läheb kogu raha kohalikule omavalitsusele, siis tekib kohe mitu probleemi. Eestis on 254 kohalikku omavalitsust. Ainult 30--50 omavalitsusel on midagi müüa. Kõigi Eesti elanike RKO arvestuskaartidele on kirjutatud teatud arv tööaastaid. Tekib küsimus, kes ja kui palju keegi osaleb üldiste probleemide lahendamisel? Kui kogu munitsipaalvara erastamisest laekuv raha läheb kohalikule omavalitsusele, siis peab valitsus ümber vaatama riigivara erastamisest laekuva raha kasutamise korra. Ma arvan, et kõik kohalikud omavalitsused ei oleks sellega rahul. See on siiski mõistlik kompromiss, mida varem on Eesti riigis tehtud, ja ma usun, seda on mõistlik ka täna teha.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on järg härra Uluotsa küsimusele. Ka mina tahan teada, kus on seda enne nähtud, et mees müüb oma vara ja annab raha naabrimehele? Aga just niimoodi tuleb välja seaduseelnõu §-st 5. Selle alusel müüakse riigi eluruume ja korteriomandeid, aga kogu raha läheb kohaliku omavalitsuse käsutusse. Ma tahan juhtida tähelepanu ka sellele, et § 4 ja § 5 on omavahel vastuolus, sest omavalitsuse vara müügist läheb osa raha riigile, mida ma pean põhjendatuks. Milline on teie arvamus?

Lugupeetud Liia Hänni! Ma tänan teid toetuse eest! Need kaks paragrahvi on tõepoolest vastuolus.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Austatud minister! Minu teada hakati 1991. aastal vara munitsipaliseerima erastamiskohustusega. Vara anti tasuta üle eesmärgiga, et kohalik omavalitsus selle erastaks. Seni kehtivas seaduses on öeldud, et 100% rahast jääb kohalikule omavalitsusele. Ennekõike peeti silmas vara, mis enne 1940. aastat kuulus kohalikule omavalitsusele. Sellele lisandub pärast 1991. aasta 1. jaanuari soetatud vara. Kas oskate öelda, mis põhjusel enne 1940. aastat kohaliku omavalitsuse omandis olnud vara erastamine sellest seaduseelnõust on välja jäetud?

Üksikutel juhtudel on riik vara üle andnud erastamise kohustusega. Enamasti on vara lihtsalt üle antud ja kohalik omavalitsus otsustab ise, kas ta erastab selle või suunab müüki. Munitsipaalvara erastamisest või müügist laekuva raha kasutamisel eelnõu tõepoolest vahet ei tee.

Tänan! Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh! Ka teises küsimuses peatuksin tööhõive juures. Iseenesest ei kujuta need probleemid, mis on seotud tööhõivega, mitte ainult töötajatele kompensatsiooni maksmist, kui nad vallandatakse, vaid on märksa keerukamad. Tööhõivel ja tema vastandil tööpuudusel on nii regionaalne kui ka majandusalane aspekt. Minu arust peab riik olema valmis teatud ennetavate sammude astumiseks, et need probleemid ei kujuneks regiooniti või teatud majandusharudes liiga teravaks. Kust võtab riik vahendid, et sellist olukorda vältida? Kuidas ta oma sellealast tegevust planeerib? Vastavaid vahendeid on hädasti vaja. Kui erastamisest laekuvast rahast ei hakka vahendid kogunema, siis kuidas Vabariigi Valitsus planeerib neid kulutusi järgmise aasta eelarves? Minu umbkaudse prognoosi põhjal võivad need kulutused kujuneda üpris suureks. Mille arvelt neid järgmisel aastal katta?

Lugupeetud Mihkel Pärnoja! Ma saan teie küsimusest väga hästi aru. Arvatavasti toimub homme 1997. aasta riigieelarve projekti esimene arutelu. Sotsiaalpoliitika küsimustest teeb seal ettekande sotsiaalminister. Mul on tema eest praegu väga raske vastata. Ma edastaksin heameelega selle küsimuse temale, kuigi erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse eelnõu neid küsimusi otseselt ei reguleeri. Tööpuudus on tõepoolest jaanuaris ja veebruaris näidanud kasvutendentsi. Selle katmiseks on käesoleva aasta eelarves vahendid ette nähtud. Mul on raske öelda, mis juhtub siis, kui olukord peaks halvemaks minema. Kuid ma võin teile kinnitada, et lahendamata see probleem ei jää. Ettevõtluse toetamise rahadest antakse töötutele, kes soovivad alustada ettevõtlusega, kuni 8000 krooni. Sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku suurendada seda summat kuni 20 000 kroonini füüsilise isiku kohta. Seda raha on siiani aktiivselt kasutatud. Meie prognoosid ei kinnita olukorra järsku halvenemist. Kui see siiski peaks halvenema, siis on selge, et tuleb leida vahendeid, kuidas probleem lahendada.

Tänan! Austatud minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Tiit Made.

Härra eesistuja, lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon teeb ettepaneku 39 muudatusettepanekut läbi hääletada ja seejärel seaduseelnõu täna vastu võtta. Eelmisel lugemisel hääletasime ainult neid muudatusettepanekuid, mis käivad § 3 ja § 4 kohta, kus on sätestatud, kuidas peaks nii riigi- kui ka munitsipaalvarast laekunud raha jaotama. Laekunud raha saab jaotada mitut moodi, sellekohased muudatusettepanekud tuleb täna läbi arutada. Ma loodan, et me teeme täna mingisuguse poliitilise otsuse. Loomulikult rahuldab see otsus ühtesid, aga ei rahulda teisi. Muudatusettepanekud, mis puudutavad § 3 ja § 4, lähevad konkureerivale hääletamisele. Paragrahvi 3 kohta majanduskomisjon omalt poolt enam uut ettepanekut ei esitanud, kuna komisjon toetab eelmisel korral konkureerival hääletusel võitnud muudatusettepanekut. Paragrahv 4 kohta on esitatud kaks täpselt ühesugust muudatusettepanekut ja majanduskomisjon ei näe vajadust panna neid konkureerivale hääletusele. Omaette probleem on kolleeg Ülo Uluotsa ettepanekuga. Tema tehtud muudatusettepanek hääletati eelmisel korral eelnõusse, kuid te ei ole seda muudatusettepanekut tekstis näinud sellel lihtsal põhjusel, et alati on tulnud uus ettepanek peale, mis on tõrjunud lugupeetud Ülo Uluotsa ettepaneku kõrvale. Härra Uluotsa ettepanekus pakutakse kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi 75% ja kohaliku omavalitsuse eluasemefondi 25% laekunud rahast. Praeguse põhiteksti kohaselt suunatakse kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi 25%, eluasemefondi 50% ja Hüvitusfondi 25% laekunud vahendeist. See on majanduskomisjoni arvates kompromiss. Midagi muud ei olegi mul öelda. Pärast muudatusettepanekute läbihääletamist vaatame, kuidas seaduseelnõuga edasi toimida. Aitäh!

Suur tänu, Tiit Made! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Eiki Nestor, kõne Riigikogu kõnepuldist.

Austatud härra esimees! Austatud Riigikogu! Kuulates küsimusi-vastuseid, võib kolleeg Uluotsale öelda, et erastamise puhul ei ole siiski tegu puhta äriga, ostmise ja müümisega. Seetõttu lubage mul kaitsta mitut parandusettepanekut, mille sisu on üks -- näha ette vahendeid tööhõive sihtkapitali jaoks. Tõsi, möödunud aastate jooksul eraldati raha tööhõive sihtkapitali, kahe aasta jooksul on Riigikogu rõõmuga suurendanud riigieelarve laekumisi ja selle raha ära jaganud. Tänavu tõusid tänu sellele lastetoetused. Kõigi eelduste kohaselt suureneb 1996. ja 1997. aastal tööpuudus märgatavalt. Tänavu jaanuaris ja veebruaris kasvas töötute arv 1000 inimese võrra kummaski kuus. Ma näen põhiliselt kolme põhjust, miks tööpuudus kiiresti suurenema hakkab. Esmane põhjus seisneb selles, et majanduses ei laabu asjad kõige paremini. Ükski minister ei suuda vastu vaielda, et kui majandus läheb allamäge, siis tööpuudus kahaneb. Vastupidi. Peale selle on veel kaks väga tõsist põhjust. Esimene põhjus seisneb selles, et aastail 1996-1997 saab paljudes erastatud ettevõtetes täis nn kohustusliku tööhõive aeg. Kui tänini peetakse suurte rahatrahvide kartuses sõlmitud lepingutest kinni, siis varsti ei ole enam vaja seda teha. Kuid inimestel puudub igasugune kaitse, kui lepingute aeg ükskord täis saab. Loogiliselt järgneb sellele järsk tööpuuduse kasv. Kolmas põhjus. Erastamise ajal ei suuda Erastamisagentuur ette näha, kas ühest või teisest äriplaani esitanust saab üldse ärimees. See selgub alles 2-3 aasta pärast, kui müügitehing on sõlmitud. See ei kehti ainult Eesti, vaid ka välismaiste ärimeeste kohta. On selgelt näha, et enamik erastajaid ei tegele üldse tootmise, vaid millegi muuga. Kui lubadustest ei peeta kinni ja äriplaanid lähevad untsu, siis on töötute arvu kasv paratamatu. Seepärast peaks riik osa laekunud vahendeid andma tööhõive sihtkapitalile. Aitäh!

Tänan, Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole. Lugupeetud kolleegid! Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu! Kes on selle poolt, et läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimiste lõpetamise poolt 41 Riigikogu liiget, vastu ei ole kedagi, erapooletuid on 2. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Ei soovi. Lugupeetud kolleegid! Asume läbi vaatama laekunud muudatusettepanekuid. Ma palun kõnepulti tagasi kolleeg Tiit Made. Tabelis on kokku 39 muudatusettepanekut. Majanduskomisjon on alates esimesest muudatusettepanekust otsustamise õiguse delegeerinud täiskogule. Kuid sellega seoses tahaksin kuulata teie nõusolekut ja selgitusi iga muudatusettepaneku kohta, sest muidu ei saa kõik hääletamise motiividest aru. Tiit Made.

Kui võrdlete iga muudatusettepanekut põhitekstiga, siis on põhiline vahendite protsentuaalne jaotus. Majanduskomisjoni seisukoht väljendub põhitekstis ehk §-s 3. Riikliku vara erastamisest laekunud raha jaotus peaks olema selline: Eluasemefondi 25%, Omandireformi Reservfondi 25%, Keskkonnafondi 5% ja Hüvitusfondi 45%. Ülejäänud muudatusettepanekutes on teistsugune jaotus.

Tänan! Austatud kolleegid! Alustame konkureeriva hääletuse esimest vooru. Ma tuletan meelde, et esimese voorus ja ka edaspidi arvestatakse ainult poolthääli ja igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. Alustame põhitekstist. Austatud Riigikogu! Panen konkureerivale hääletusele põhiteksti. Põhitekst kogus esimeses hääletusvoorus 45 poolthäält. Nüüd esimene muudatusettepanek, mille on esitanud Eiki Nestor. Kas Eiki Nestor soovib kommenteerida?

Aitäh, härra esimees! Ma kommenteerin kõiki oma nelja ettepanekut korraga. Kõik puudutavad tööhõive sihtkapitali loomist. Kolmes ettepanekus soovitame selleks eraldada 10% ja neljandas 7,5% laekunud rahast.

Tänan! Kas komisjon ütleb mõne sõna?

Lugupeetud kolleegi Eiki Nestori ettepanekute puhul oli majanduskomisjon tõsistes raskustes. Me eeldame ühte selget seisukohavõttu, aga kuna härra Nestoril see puudus, siis oli kõigi nelja ettepaneku poolt ainult üks majanduskomisjoni liige ja vastu kuus, erapooletuid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Selle poolt on 6 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek nr 2. Eiki Nestor on kommenteerinud, kas komisjon kommenteerib? Ei kommenteeri. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma vastan kommentaarile kommentaariga. Eelmisel lugemisel sain ma asjast aru nii, et majanduskomisjon vajas erinevaid variante oma järelduse tegemiseks, seepärast ma esitasingi mitu ettepanekut. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku. See kogus samuti 6 poolthäält. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 6 poolthäält. Neljas muudatusettepanek, autor Eiki Nestor. Kommentaare ei soovita. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 5 poolthäält. Viies muudatusettepanek. Kas autor soovib kommenteerida? Ei. Komisjon?

Hääletamise tulemused komisjonis olid järgmised: poolt 1, vastu 6 ja erapooletuid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. See muudatusettepanek kogus 18 poolthäält. Kuues muudatusettepanek, autor on Isamaaliidu fraktsioon. Mart Laar, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra komisjoni esimees! Ma palun täiskogul seda ettepanekut toetada. Siin ei ole tegemist raha ümberjaotamisega. On ainult üks muudatus, mis puudutab Eluasemefondi laene, mis laekuvad erastamisest ja realiseeritakse peamiselt maapiirkondades. Praegu on maapiirkonnad linnadega võrreldes laenuressursi poolest ebavõrdses olukorras. Linnades on käivitunud Hansapanga ja teiste pankade baasil eluasemelaenu andmine. Maal neid tagatisi veel ei ole. Ma arvan, et see ei ole maapiirkondade eelistamine, vaid teatava võrdsuse taastamine. Aitäh!

Tänan! Komisjoni seisukoht?

Jah, protsentide jaotust see ei muuda. Kui Riigikogu otsustab just nimelt niisuguseks sihtotstarbeliseks finantseerimiseks seda raha kasutada, siis majanduskomisjonis oli poolt üks inimene, kuus olid selle vastu, erapooletuid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 16 poolthäält. Muudatusettepaneku nr 7 autor on samuti Isamaaliidu fraktsioon. Mart Laar soovib kommenteerida.

Austatud härra esimees, austatud härra komisjoni esimees! Tegemist on ettepanekuga, mille üle võib vaielda. See ettepanek erineb eelmisest selle poolest, et muudab raha jaotamise protsente. Samas ei ole seda ettepanekut esitades keegi arvanud, et ainuüksi nende summadega õnnestuks kultuurisuurehitused lõpule viia. Seda ettepanekut on võimalik parandada ja täpsustada. Sellesse võiks märkida ainult ühele objektile minevad summad. See võimaldaks kuidagiviisi rahvuskultuuri suurobjektide ehitamisel surnud punktist üle saada, pakkudes ühe alternatiivse rahastamise võimaluse. Aitäh!

Tänan! Komisjoni seisukoht?

Selle küsimuse üle ei ole mõtet Riigikogu kõnetoolis vaielda, õige seisukoht selgub hääletamise kaudu.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid! Esimene konkureeriva hääletuse voor on lõppenud ja konkurentsist langes välja neljas muudatusettepanek. Lugupeetud kolleegid! Alustame konkureeriva hääletuse teist vooru. Ma usun, et kommentaarid on nüüd üleliigsed ja me läheme edasi kiiremini. Konkureeriva hääletuse teises voorus panen esimesena hääletusele põhiteksti. Teises voorus kogus põhitekst 48 poolthäält. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. See ettepanek kogus teises voorus 3 poolthäält. Panen hääletusele teise muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 2 poolthäält. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 6 poolthäält. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 23 poolthäält. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 12 poolthäält. Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 13 poolthäält. Teises hääletusvoorus kukkus välja teine muudatusettepanek, mis sai ainult 2 poolthäält. Austatud Riigikogu! Alustame konkureeriva hääletuse kolmandat vooru. Panen hääletusele põhiteksti. See ettepanek kogus 46 poolthäält. Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 3 poolthäält. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. See kogus 7 poolthäält. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Viies muudatusettepanek kogus 21 poolthäält. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget. Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 11 poolthäält. Lugupeetud kolleegid! Kolmandas hääletusvoorus kukkus välja esimene muudatusettepanek. Austatud Riigikogu! Alustame konkureeriva hääletuse neljandat vooru. Panen hääletusele põhiteksti. Põhitekst kogus 39 poolthäält. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku! See ettepanek kogus 6 poolthäält. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 28 poolthäält. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. See kogus 14 poolthäält. Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 11 poolthäält. Lugupeetud kolleegid! Konkureeriva hääletuse neljandas voorus kukkus välja kolmas muudatusettepanek. Alustame konkureeriva hääletuse viiendat vooru. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele põhiteksti. See ettepanek kogus 43 poolthäält. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 28 poolthäält. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. See kogus 15 poolthäält. Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 14 poolthäält. Austatud kolleegid! Sellega on lõppenud ka viies hääletusvoor ja konkurentsist kukkus välja seitsmes muudatusettepanek. Alustame konkureeriva hääletuse kuuendat vooru. Konkurentsi on jäänud põhitekst, viies ja kuues muudatusettepanek. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele põhiteksti. See ettepanek kogus 42 poolthäält. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 29 poolthäält. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 14 poolthäält ja langes konkurentsist välja. Austatud kolleegid! Meid ootab ees finaal. Konkureeriva hääletuse seitsmendas voorus on järele jäänud põhitekst ja viies muudatusettepanek. Panen hääletusele põhiteksti. See ettepanek kogus 50 poolthäält. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 33 poolthäält. Sellega on konkureeriva hääletuse võitnud põhitekst ja meie kodukorraseaduse alusel panen selle lõpphääletusele, et kindlaks teha, kui palju on poolt- ja vastuhääli ning erapooletuid. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele põhiteksti. Selle ettepaneku poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu on 4, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. Austatud kolleegid! Jätkame hääletamist. Kaheksas muudatusettepanek on leidnud arvestamist, kuid kuulub hääletamisele kodukorraseaduse § 88 lõike 3 kohaselt. Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Üheksanda muudatusettepaneku on juhtivkomisjon küll täielikult arvestanud, kuid see kuulub hääletamisele. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Selle poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 10. muudatusettepanek on leidnud arvestamist. Keegi hääletamist ei nõua. Muudatusettepanekud nr 11 kuni 14 kuuluvad konkureerivale hääletamisele, milles osalevad põhitekst ja muudatusettepanekud nr 11, 12, 13 ja 14. Alustame konkureeriva hääletuse esimest vooru. Tiit Made.

Majanduskomisjon on teinud poliitilise otsuse § 5 kohta. Me sooviksime põhitekstis saavutatud tasakaalu säilitada.

Austatud Riigikogu! Panen esimeses voorus hääletusele põhiteksti. Põhitekst kogus 26 poolthäält. 11. muudatusettepaneku on esitanud Pensionäride ja Perede Liidu fraktsioon. Kas autorid soovivad kommenteerida? Ei soovi? Komisjoni seisukoht?

Komisjonis olid hääletuse tulemused niisugused: poolt ei olnud keegi, vastu oli 3 ja erapooletuid ka ei olnud.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 23 poolthäält. 12. muudatusettepaneku on juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Olev Toomet ei soovi kommenteerida. Komisjon, palun!

Komisjonis olid hääletustulemused järgmised: poolt ei olnud keegi, vastu oli 4, erapooletuid 3.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 9 poolthäält. 13. muudatusettepaneku on esitanud Mõõdukate fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Liia Hänni, palun!

Tänan! Kuna eelnõu reguleerib riigivara müügist saadud raha kasutamist, siis ei ole millegagi põhjendatud, et kogu see raha läheks omavalitsustele. Meie ettepaneku kohaselt läheb 50% rahast omavalitsustele, 25% jõuab Hüvitusfondi kaudu Eesti Vabariigi kodanikeni ja 25% jääb Vabariigi Valitsuse käsutusse, et siluda omandireformis tekkinud pingeid. Tuletan meelde, et põhilist vastutust nii omandireformi läbiviimise kui erastamisväärtpaberite kattevara eest kannab riik ja Vabariigi Valitsus.

Komisjon, palun!

Olen mitu korda öelnud, et seda raha võib jagada nii- või naamoodi. Mõõdukad soovivad seda teha nii, nagu on kirjas muudatusettepanekus nr 13. See on teie otsustada.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 12 poolthäält. 14. muudatusettepanek on arvestatud, kuid kuulub hääletamisele. Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 32 poolthäält. Sellega on konkureeriva hääletuse esimene voor lõppenud ja konkurentsist kukkus välja 12. muudatusettepanek. Austatud kolleegid! Alustame konkureeriva hääletuse teist vooru. Panen hääletusele põhiteksti. Põhitekst kogus 7 poolthäält. Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. See kogus 23 poolthäält. Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 11 poolthäält. Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku! See ettepanek kogus 27 poolthäält. Austatud kolleegid! Konkureeriva hääletuse teises voorus kukkus välja põhitekst. Alustame konkureeriva hääletuse kolmandat vooru. Konkureerima on jäänud 11., 13. ja 14. muudatusettepanek. Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. See kogus 25 poolthäält. Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku! See ettepanek kogus 9 poolthäält. Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. See kogus 31 poolthäält. Konkureeriva hääletuse kolmandas voorus kukkus välja 13. muudatusettepanek. Lõppvooru pääsesid 11. ja 14. muudatusettepanek. Austatud Riigikogu! Alustame konkureeriva hääletuse neljandat vooru. Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. See kogus 33 poolthäält. Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. See ettepanek kogus samuti 33 poolthäält. Austatud Riigikogu! Kui konkureeriva hääletuse mingis voorus koguvad kaks ettepanekut võrdse arvu hääli, siis otsutab edasipääseja saatuse juhtivkomisjon.

Mõistetavatel põhjustel eelistab majanduskomisjon 14. muudatusettepanekut. Selle poolt oli komisjonis 6 inimest, vastu ei olnud keegi, erapooletuid ei olnud samuti. 11. parandusettepaneku poolt ei olnud majanduskomisjonis keegi, vastu oli kolm. Erapooletuid ei olnud.

Eiki Nestoril on protseduuriline küsimus.

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Kuna komisjon ei teadnud, et see asi siin viiki jääb, siis millal komisjon selle otsuse langetas?

Juhatus peab nõu ja juhtivkomisjon kasutab selle aja ära. Austatud Riigikogu! Juhtivkomisjon suudab oma arvamuse välja öelda.

Lugupeetav eesistuja! Juhtivkomisjonil oli arvamus juba enne juhatuse vaheaega olemas. Komisjon eelistab 14. muudatusettepanekut. Selle poolt oli 9 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, 2 jäi erapooletuks. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele 14. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Lugupeetud kolleegid! Me jätkame konkureeriva hääletusvooruga. Nüüd konkureerivad põhitekst, 15., 16., 17. ja 18. muudatusettepanek. Alustame konkureeriva hääletuse esimest vooru. Kahtlemata kuuluvad asja juurde ka kommentaarid. Kolleeg Valve Kirsipuul on protseduuriline küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Kas selles voorus 19. muudatusettepanek ei lähe konkureerivale hääletusele?

Läheb küll.

Aga seda ei nimetatud.

Siis juhataja eksis.

Lugupeetud kolleegid! Tegemist on §-ga 6. Muudatusettepanek nr 19 on täielikult arvestatud. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid ei olnud.

Austatud Riigikogu! Alustame konkureeriva hääletuse esimest vooru. Ma panen hääletusele põhiteksti. Põhitekst kogus 10 poolthäält. 15. muudatusettepaneku on esitanud Mõõdukate fraktsioon. Mihkel Pärnoja.

Aitäh! Mõõdukad võtavad oma ettepaneku tagasi.

16. muudatusettepaneku on esitanud Pensionäride ja Perede Liidu fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. See kogus 17 poolthäält. 17. muudatusettepaneku autor on Olev Toomet. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Olev Toomet, palun!

Ma ei pea vajalikuks seda hääletada. Võtan ettepaneku tagasi.

17. muudatusettepanek on langenud konkureerivast hääletusest välja. 18. muudatusettepanek, selle on esitanud Maarahva Erakond. Jaanus Männik, palun kommenteerige!

Aitäh, härra esimees! Me kutsume üles selle ettepaneku poolt hääletama seepärast, et selles on väga väärtuslik idee moodustada maareformi reservfond. Aitäh!

Tänan! Komisjoni seisukoht, palun!

Miks mitte toetada väärtuslikku ideed, kuid majanduskomisjon toetab oma lemmikmuudatusettepanekut nr 19.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku. See kogus 21 poolthäält. Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 29 poolthäält. Lugupeetud kolleegid! Konkureeriva hääletuse esimeses voorus langesid välja põhitekst, 15. ja 17. muudatusettepanek, kuna need võeti tagasi. Alustame konkureeriva hääletuse teist vooru. Konkureerima on jäänud 16., 18. ja 19. muudatusettepanek. Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 18 poolthäält. Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 19 poolthäält. Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 30 poolthäält. Seega langes konkureeriva hääletuse teises voorus välja 16. muudatusettepanek. Lõppvooru pääsesid 18. ja 19. muudatusettepanek. Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 22 poolthäält. Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku. See ettepanek kogus 35 poolthäält ja võitis konkureeriva hääletuse. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele 19. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu ei ole kedagi, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. 20. muudatusettepaneku on juhtivkomisjon jätnud arvestamata, keegi hääletamist ei nõua. 21. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, kuid kuulub hääletamisele. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 22. muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjonilt ja kuulub hääletamisele. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 22. muudatusettepaneku. Selle poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 23. muudatusettepaneku autor on Liina Tõnisson. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Liina Tõnisson, palun!

Tänan väga! Teen ettepaneku panna see hääletusele, sest vastasel korral muutub täiesti mõttetuks kirjutada sellesse seadusesse väide, et elamuehituseks võetud laenusid võib tasuda ka erastamisväärtpaberitega, kui nende kehtivusaeg lõpeb kahe aasta pärast. Aitäh!

Komisjoni seisukoht, palun!

Komisjonis arutati seda teemat väga tõsiselt. Suurem osa komisjoni liikmetest arvavad, et erastamisväärtpaberite kasutusaega ei pea pikendama.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Liina Tõnissoni ettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu on 25, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 24. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, kuid kuulub hääletamisele. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku. Selle poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 25. muudatusettepanekut ei ole juhtivkomisjon arvestanud. 26. muudatusettepanek on täielikult arvestatud. 27. muudatusettepanekut ei ole juhtivkomisjon arvestanud. Keegi hääletamist ei nõua. 28. muudatusettepanekut ei ole arvestatud. Probleeme ei ole. 29. muudatusettepaneku, mille on esitanud Pensionäride ja Perede Liidu fraktsioon, on juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Komisjoni kommentaar, palun!

Komisjon ei soovinud luua juurde uusi fonde või sihtkapitale. Sellest on mitu korda juttu olnud. Seetõttu ei olnud keegi selle ettepaneku poolt, vastu oli 4 ja erapooletuid 2.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 29. muudatusettepaneku. Selle poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 25, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 30. muudatusettepanekut ei ole juhtivkomisjon arvestanud. Probleeme ole. 31. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt ja on leidnud täielikku arvestamist, nii nagu 32. ja 33. muudatusettepanek, kuid viimane kuulub hääletamisele. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 33. muudatusettepaneku. Selle poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Muudatusettepanekud nr 34--38 on täielikult arvestatud. 39. muudatusettepanekut ei ole juhtivkomisjon arvestanud. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda hääletada.

Milline on komisjoni seisukoht?

Sellest oleme täna juba rääkinud. Tööhõive sihtkapitali suurendamine ei kuulu selle seaduseelnõu kompetentsi.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 39. muudatusettepaneku. Selle poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 31, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Milline on juhtivkomisjoni ettepanek?

Austatud kolleegid! Kuna muudatusettepanekute hääletamine läks täpselt nii, nagu komisjon oli ette näinud, siis teeb majanduskomisjon ettepaneku eelnõu seadusena vastu võtta.

Tänan! Kolleeg Raoul Üksvärav.

Lugupeetud esimees! Enne lõpphääletamist palub Pensionäride ja Perede Liit 5 minutit vaheaega.

Vaheaeg 5 minutit. V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse eelnõu. Kolleeg Toivo Jürgenson, palun!

Lugupeetud härra esimees! Ma teen Isamaaliidu fraktsiooni nimel ettepaneku katkestada seaduseelnõu teine lugemine. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Isamaaliidu fraktsioonilt on laekunud juhatusele avaldus: katkestada seaduseelnõu nr 195 teine lugemine enne lõpphääletust. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Isamaaliidu fraktsiooni ettepaneku katkestada seaduseelnõu teine lugemine. Palun hääletada! Katkestamisettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 35, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse vastuvõtmise. Selle ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu on 4, erapooletuid on 6. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Jätkame väärtpaberituru seaduse, kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud Riigikogu juhatus ja Riigikogu liikmed! Teise lugemise jätkamiseks on täna teile esitatud väärtpaberituru seaduse, kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Võrreldes teisel lugemisel olnud eelnõuga, on eelnõu keeleliselt ja sisuliselt täpsustatud ja täiendatud. Tulenevalt äriseadustiku nõuetest on eelnõusse lisatud uusi paragrahve ja lõike ning muudetud on ka eelnõu struktuuri. Ettekirjutus väärtpaberiturul osalejatele on lisatud seaduseelnõu neljanda osa lõppu. Varasemas redaktsioonis oli eelnõus selle kohta kaks paragrahvi -- need olid § 30 ja 31. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamine on sätestatud eraldi paragrahvina. Muudetud ja täiendatud on seaduse § 30 lõiget 2. See oli ka ainuke koht, kus seaduseelnõu autoril tekkis küsimusi. Eelnõu autor kaalus juhtivkomisjoni ettepanekut ja soostus sellega. Ma teen ettepaneku eelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Tiit Made.

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Väärtpaberituru seaduse, kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu esitati Riigikogule menetlemiseks 5. veebruaril. Esimene lugemine oli 19. veebruaril ja teise lugemise katkestasime 13. märtsil. Selleks ajaks oli Riigikogu aktsepteerinud juriidilisele isikule kohaldatava rahatrahvi suurendamise 10-kordseks. Majanduskomisjon ootas suure põnevusega, millised on teie muudatusettepanekud trahvimäärade muutmiseks, suurendamiseks või vähendamiseks. Aga meie suureks pettumuseks ei laekunud selle kohta ühtegi muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuid on kokku 20 ja need on põhiliselt suunatud sellele, et sätestatav vastutus väärtpaberiturul osalejatele oleks ka reaalses kohtupraktikas kohaldatav. Kokku võttes tahaksin öelda seda, et eelnõu on varasemaga võrreldes oluliselt muutunud ja täienenud. Sellesse on lisatud seitse uut paragrahvi. Eelnõus on muudatused alla joonitud. Kõik majanduskomisjoni poolt tehtud ettepanekud on eelnõu algatajaga läbi arutatud ja ta on olnud meiega nõus. Komisjon teeb ettepaneku pärast muudatusettepanekute läbihääletamist seaduseelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Liia Hänni.

Tänan! Austatud ettekandja! Mul on küsimus seaduseelnõu § 5 uue redaktsiooni kohta. See räägib väärtpaberituru järelevalvest. Miks komisjon pidas vajalikuks formuleerida selline kaudne definitsioon, mis kehtib ainult selle seaduse mõttes väärtpaberituru järelevalve kohta? Vabariigi Valitsuse seaduse järgi on selleks ette nähtud inspektsioonid. Milleks selline kaudne viide on vajalik?

Seda küsimust arutati väga aktiivselt. Enamik majanduskomisjoni liikmeid leidis, et antud juhul oleks pehmem ja kaudsem redaktsioon vastuvõetavam.

Tänan! Jaanus Männik.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Mul on küsimus § 6 kohta. Milline vahe on emitendi, ärinime ja nime vahel?

Neil on selge vahe. Teie nimi on Jaanus Männik. Kui on aktsiaselts Jaanus Männik, siis on see aktsiaseltsi nimetus. Ma arvan nii.

Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem.

Aitäh, härra esimees! Ma tahtsin küsida, kas sama kehtib ka siis, kui aktsiaseltsi nimi on näiteks Tiit Made?

Jah, kehtib küll.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Kas võime lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Kaasettekandja? Kõnesoove ei ole. Kolleeg Tiit Made, ma palun teid tagasi Riigikogu kõnepulti ja vaatame läbi muudatusettepanekute tabeli. Kokku on laekunud 20 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud nr 1--16 on tulnud juhtivkomisjonilt ning on leidnud täielikku arvestamist. 16. muudatusettepanek kuulub kodukorraseaduse § 88 lõike 3 kohaselt hääletamisele. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu ei ole kedagi, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. Lugupeetud kolleegid! Juhataja sattus hoogu ja jättis vahele 12. muudatusettepaneku, mis kuulub samuti hääletamisele. Ma vabandan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Selle poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Muudatusettepanekud nr 17--20 on arvestatud. Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Milline on juhtivkomisjoni ettepanek?

Palun seaduseelnõu panna lõpphääletusele!

Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse, kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada! Seaduse vastuvõtmise poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti lepinguga ühinemise seaduse eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti patendiseaduse § 61 lõike 4 kohaselt kaitstakse mikroorganismide tüvesid patendiga pärast Eesti Vabariigi ühinemist 1977. aasta Budapesti lepinguga mikroorganismide deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise kohta patendiekspertiisi eesmärgil. Ühinemine Budapesti lepinguga tähendab patendiseaduses ettenähtud leiutise objektide laiendamist ning võimalust kaitsta Eestis mikroorganismide uusi tüvesid. Et avaneksid võimalused esitada patenditaotlusi ainete kaitsmiseks, mis sisaldavad mikroorganismi tüve, peab tüvi olema deponeeritud rahvusvaheliselt tunnustatud deponeerimisasutuses. Budapesti leping laiendab vastavate deponeerimisasutuste toimet Eestile. Kõik Eesti Vabariigi poolt sõlmitud vabakaubanduslepingud, kuulumine patendikoostöölepingu riikide hulka, samuti ka nn Euroopa leping näevad ette Eesti poolt võrdväärse ning tõhusa kaitse tööstusomandi objektidele, mille hulka kuuluvad ka mikroorganismide tüved. Sama eeldab Euroopa patendikonventsioon. Praegu ei ole Eesti selle konventsiooni liige, kuid see küsimus kerkib kohe pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Riigi Patendiamet on valmis vastu võtma mikroorganismide tüvesid sisaldavaid patenditaotlusi. Rahalisi kohustisi ühinemine Budapesti lepinguga kaasa ei too, sest kõigi WIPO (Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Orgnisatsioon) liitude tegevust finantseeritakse WIPO liikmesriikide liikmemaksude arvelt. Mikroorganismide patendi ekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti lepinguga ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 13. märtsil. Parandusettepanekuid ei ole esitatud. Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku nimetatud seaduseelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Juhan Telgmaa.

Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Seekord on tegemist mõnevõrra harjumatu olukorraga: valitsus on pakkunud välja täiesti laitmatu eelnõu. Keegi kolleegidest ega ka majanduskomisjoni liikmed ei leidnud, et siin oleks võimalik midagi veel paremaks teha. Seetõttu eelnõu sisulist arutelu majanduskomisjonis ei tekkinud. Üksmeelselt otsustati, et seaduseelnõu on piisavalt hea, et see täna teisel lugemisel seadusena vastu võtta.

Aitäh! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Kas võime lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnasoovi ei näi kellelgi olevat. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti lepinguga ühinemise seaduse eelnõu. Palun hääletada! Seaduse vastuvõtmise poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja programmis "Partnerlus rahu nimel" osalevate riikide vahelise nende vägede staatust puudutava lepingu ja selle lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun kõnepulti härra välisminister Siim Kallase!

Kõrgesti austatud Riigikogu! Teie ees on ratifitseerimiseks mõned dokumendid, mis käsitlevad poliitiliselt laialt tuntuks saanud programmi "Partnerlus rahu nimel". Vastavalt Vabariigi Valitsuse 1995. aasta 12. juuli korraldusele kirjutas Eesti Vabariigi suursaadik Clyde Kull 1995. aasta 29. augustil Brüsselis alla Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja programmis "Partnerlus rahu nimel" osalevate riikide vahelisele nende vägede staatust puudutavale lepingule ja selle lisaprotokollile. Vajadus sellise lepingu järele tekkis seoses programmi "Partnerlus rahu nimel" koostöö hoogsa arenguga. Võttes arvesse vajadust luua tihedad sidemed Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooniga, peab valitsus vajalikuks esitada Riigikogule ratifitseerimiseks põhiseaduse § 121 lõike 5 alusel Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja programmis "Partnerlus rahu nimel" osalevate riikide vaheline nende vägede staatust puudutav leping ja selle lisaprotokoll. Ratifitseerimise näeb ette lepingu artikli 5 lõige 2 ning lisaprotokolli artikli 2 lõige 2. Lepingu ja selle lisaprotokolli jõustumise tingimused on sätestatud lepingu artikli 5 lõikes 3 ja lisaprotokolli artikli 2 lõikes 3. Ratifitseerimiskirjade depositaariks on Ameerika Ühendriikide valitsus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. juuli 1995. aasta korraldusega nr 631 k kohaldatakse lepingut ajutiselt Eesti vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel selles osas, mis ei ole vastuolus meie seadustega, ühe aasta jooksul kuni lepingu jõustumiseni. Lisaks Eestile on lepingule alla kirjutanud 16 riiki, lisaprotokollile 15 riiki. Lepingu põhisisu on määratud artiklis 1, mis sätestab, et antud lepinguga ühinenud riigid rakendavad 1951. aasta Põhja-Atlandi pakti osapoolte relvajõudude staatust käsitleva lepingu põhimõtteid, mida tuntakse lühendi SOFA nime all. Näiteks reguleerib SOFA relvajõudude viibimist teise riigi territooriumil, relvade, vormi kandmise korda, jurisdiktsiooni õiguserikkumiste lahendamisel, kahjutasunõuete esitamise läbivaatamise korda, maksustamise, tolli- ja viisaküsimusi. Seega on lepingu eesmärk reguleerida NATO ja PFP-ga ühinenud riikide relvajõudude viibimist teiste osalevate riikide territooriumil, sealhulgas sõjaliste õppuste ajal. Lepinguga ei otsustata vägede saatmist teise riigi territooriumile. Selleks on alati vaja vastu võtta eraldi otsus ja saada nõusolek. Seega tähendab lepingu ja lisaprotokolli ratifitseerimine seda, et vägede Eestisse lubamise otsuse tegemisel ei käsitleta enam nende staatust Eesti Vabariigi territooriumil. See on määratud käesoleva lepinguga. Lepingu juurde kuulub lisaprotokoll, mis sätestab, et selle osalisel riigil ei ole lubatud täide viia surmanuhtlust ühegi teise lisaprotokolli osalise riigi relvajõudude liikme ja tsiviilkoosseisu ning ülalpeetavate suhtes. Käesoleva lepingu puhul on tegemist esimese juriidilise dokumendiga, mis määrab kindlaks Eesti, samuti teiste NATO-sse mittekuuluvate PFP-riikide suhted NATO-ga. Julgeolekupoliitiliselt on leping äärmiselt oluline, sest see määrab kindlaks NATO riikide relvajõudude viibimise võimalused PFP-riikide territooriumidel. Kuna lepingu artikli 1 kohaselt kohustuvad lepinguosalised riigid rakendama SOFA sätteid, siis sellest tulenevalt tuleb materjalile lisada ka 1951. aasta 19. juuni Põhja-Atlandi pakti osapoolte relvajõudude staatust käsitlev leping. Arvestades ülaltoodut peab valitsus vajalikuks ratifitseerida Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja programmis "Partnerlus rahu nimel" osalevate riikide vaheline nende vägede staatust puudutav leping ja selle lisaprotokoll. Tänan!

Tänan härra välisminister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti riigikaitsekomisjoni aseesimehe Tõnu Kõrda.

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Komisjon arutas käesolevat seaduseelnõu oma 18. märtsi istungil. Eelnõu on rahvusvaheliste sõjaliste suhete edasiarendamisel väga tähtis, sest see reguleerib kõiki neid vahekordi, mis võivad tekkida meie kaitseväelaste, kaitseväeüksuste, tsiviilpersonali või nende ülalpeetavate viibimisel mõne teise riigi territooriumil, samuti teiste riikide esindajate viibimisel Eesti territooriumil. Suur osa sellest lepingust käsitleb õiguslike vahekordade reguleerimist; sõjaväelaste, tsiviilpersonali või nende perekonnaliikmete vastutuselevõtmist, nende üle kohtumõistmist, tsiviilkahjude heastamist jne. Ma võin öelda ka seda, et on valmimas seaduseelnõu, mis käsitleb sõjaväepolitseid. Selle lepingu kohaselt hakkab sõjaväepolitsei juurdlema, uurima ja menetlema võimalikke intsidente ja õiguserikkumisi eri riikide vägede viibimisel teiste riikide territooriumil. Komisjon on üksmeelselt seisukohal, et selle eelnõu menetlemine tuleb kiiresti lõpule viia. Komisjon taotleb eelnõu esimese lugemise lõpetamist ja suunamist teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise lõpptähtaeg on 10. aprill 1996 kell 12. Tänan!

Suur tänu, Tõnu Kõrda! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Juhtivkomisjon palub esitada muudatusettepanekud 10. aprilliks kella 12-ks. Seaduseelnõu suunatakse teisele lugemisele.

Austatud Riigikogu! Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

Lugupeetud Riigikogu! Presidendi valimise seaduse eelnõusse tehtud muudatusettepanekute suhtes on valitsus ja juhtivkomisjon ühel meelel. See tähendab seda, et me toetame kahte muudatusettepanekut. Kõigepealt muudatusettepanek nr 4, mis puudutab § 21. Muudatusettepaneku nr 5 mõte on selles, et valimiskogu liikmed on oma otsuse langetamisel vabad. See väärib rõhutamist. Ei maksa karta, et kohaliku omavalitsuse esindajale antakse kaasa mandaat või öeldakse: vaat, hääleta nüüd ühe või teise kandidaadi poolt. Muudatusettepanek nr 7 puudutab § 22. Selles räägitakse volikogude esindajate arvust. Tõsi, probleem seisneb selles, et suuremates linnades peaks esindatus olema suurem. See tähendab seda, et tuleks jälgida ka proportsionaalsuse põhimõtet. Igast vallast on vähemalt üks esindaja. Kuid valda ei saa võrrelda Tallinna linnaga. Siin peab olema mingi vahe. Eelnõu järgi määratakse kohaliku omavalitsuse volikogude esindajate arv järgmiselt: kuni 10 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta nähakse ette üks esindaja, 50 000--100 000 kodaniku kohta neli ja üle 100 000 kodaniku kohta kümme esindajat. Parandusettepanekutes on esitatud täiendavaid parameetreid. Sisuliselt tähendab see seda, et valimiskogus on kohaliku omavalitsuse üksuste esindajaid 9 inimest rohkem, esialgu kavandatud 264 inimese asemel tuleks seega kokku 273 inimest. Tartu saaks lisaks kaks ja Tallinn seitse esindajat. Neile lisandub seaduse järgi 101 Riigikogu liiget. Neid muudatusettepanekuid tuleks arvestada. Jätkuvalt on tekitanud vaidlusi küsimus, kelle ettepanekul peab Riigikogu esimees kokku kutsuma Riigikogu Vabariigi Presidendi valimiseks. Meie ettepaneku kohaselt peaks see toimuma siiski valitsuse ettepanekul. Millisel kaalutlusel? Vastuargumendiks on esitatud see, et valitsus hakkab Riigikogule dikteerima, mida viimane peab tegema. Siin ei saa olla juttu dikteerimisest. Me oleme lähtunud põhiseaduse §-st 62, mille järgi ettepaneku erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks saavad esitada president, valitsus või vähemalt üks viiendik Riigikogu koosseisust. Kuna tegemist on presidendi valimisega, siis ei ole otstarbekas seaduses sätestada, et Riigikogu kutsutakse kokkku presidendi ettepanekul. Meil tuleb valida kahe variandi vahel: kas valitsuse või ühe viiendiku Riigikogu liikmete ettepanekul. Valitsuse puhul on kõik selge: see on tema kohustus. Kui valime ühe viiendiku Riigikogu koosseisu variandi, siis ei ole teoreetiliselt välistatud, et Riigikogu ei saa õigel ajal kokku kutsutud seepärast, et siis tekib küsimus, kes on see viiendik, kes vastutuse enda peale võtab? Samal ajal säilib põhiseadusest tulenev õigus, ühel viiendikul Riigikogu koosseisust on nagunii õigus Riigikogu kokku kutsuda. Kui seadusesse kirjutada, et Riigikogu esimees kutsub kokku erakorralise istungjärgu valitsuse ettepanekul, siis tähendab see seda, ei keegi takista ka ühel viiendikul Riigikogu koosseisust sellekohast ettepanekut tegemast. See ei ole kuigi tõsine probleem, kuigi seda on parandusettepanekutes korduvalt esitatud. Vaieldud on ka selle üle, kes juhatab istungit? Minu arust on see pseudoprobleem. Nii et me toetame ainult parandusettepanekuid nr 4 ja 7. Rohkem ei taha ma siin enam midagi kommenteerida, kõigest on olnud juba korduvalt juttu.

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Tänan autorit ühe minu parandusettepaneku arvestamise eest. Nüüd lühidalt parandusettepanekust nr 10, mille sisu seisneb järgmises. Kui näiteks ühest omavalitsusüksusest on esindajaid rohkem kui üks, siis minu ettepanek annaks koha valijameeste hulgas ka neile, kes on selles omavalitsuses vähemuses. Praegu seisab põhimõte selles, et see poliitiline jõud või koalitsioon, kes omavalitsusüksuses parasjagu asju korraldab, korjab kõik kohad endale. See ei pruugi sugugi õige olla. Kas eelnõu algatajal on midagi selle vastu, et ka need, kes on omavalitsusüksustes vähemuses, saaksid esinduse valijameeste hulgas?

Siin ei saa lähtuda sellest, et üks variant on õige ja teine vale. See ei ole niisugune probleem, mille puhul tuleks teha erireegel selle kohta, kuidas kohalikus omavalitsuses asju ajada. See on otstarbekuse küsimus. Algataja on nõus juhtivkomisjoni arvamusega.

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Valitsusel on kohustus kuulutada välja presidendi valimised ja tal on võimalik valida kuupäev, millal kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istungjärk või täiendav istungjärk. Kas seda tehakse 60, 50 või 10 päeva enne presidendi ametiaja lõppemist? Kas seda asja on arutatud, kui ei ole arutatud, siis milline on teie seisukoht, millal kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istungjärk või täiendav istungjärk?

Loomulikult ei ole seda veel arutatud, sest seaduseelnõu on alles menetluses. Pärast seaduse vastuvõtmist arutab valitsus seda päris kindlasti, see on tema ülesanne. Põhimõte seisneb selles, et kõik protseduurid oleksid lõpetatud enne praeguse presidendi volituste lõppemise tähtpäeva.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Mu teine küsimus käib muudatusettepaneku nr 11 kohta. Olen veendunud, et enne, kui asi valimiskogu moodustamiseni jõuab, tekib volikogudes äge võitlus selle nimel, kes saab Eesti Vabariigi presidendiks. Ja minu arust seisneb eelnõu üks nõrk koht selles, et valimiskogu koguneb rahvahuraali põhimõttel. 101 Riigikogu liiget on teada, aga ülejäänud hakkavad praeguse sõnastuse järgi seal samal päeval tõestama, et ta on ikka Emmastest ja teine mees on Värskast. Kas ei oleks otstarbekas seda nii seadustada, et Eesti kodanikud saaksid enne valimisi teada, kes on need austatud naised ja mehed, kes on selle õiguse saanud?

Paragrahvi 22 lõige 4 sätestab, et volikogu valib oma esindaja hiljemalt seitse päeva enne Vabariigi Presidendi valimiskogus valimise päeva. Informatsioon volikogu esindaja või esindajate valimise kohta edastatakse viivitamata valimiskomisjonile. Seepärast ei ole mõtet seaduses väga täpseid protseduurireegleid ette kirjutada, mida valimiskomisjon ühel või teisel päeval teeb. On loomulik, et kui esindajate nimed on valimiskomisjonile teatatud, siis saab avalikkus valitud isikud ka viivitamatult teada.

Tänan! Kolleeg Olav Anton, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Minu teine küsimus käib § 25 punkti 1 ja selle vastavuse kohta põhiseaduse §-ga 79. Põhiseaduse § 79 sätestab, et Riigikogu esitab valimiskogule presidendi kandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Paragrahv 25 aga räägib kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatidest. Kui tekib selline olukord, et esimeses või teises hääletusvoorus on keegi kandidaat saanud rohkem hääli kui kaks kandidaati kolmandas hääletusvoorus, kas siis põhiseaduse järgi ei saa teda kohe esitada valimiskogule?

Ei. Siin vastuolu ei ole. Põhimõte on ju selles, et kolmandasse vooru pääsevad teises voorus enam hääli saanud kandidaadid, uuesti kedagi enam üles ei seata. Kui kumbki ei osutu valituks, siis mingit muud võimalust ole: mõlemad lähevad valimiskogusse.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kui president ei osutu valimiskogus valituks, miks siis on vaja moodustada uus valimiskogu?

Põhimõte on selles, et kui president ei osutu valituks, siis alustatakse kogu protseduuri otsast peale. See on reegel. Kui me ei mööna seda, et kogu protseduuri alustatakse otsast peale, ja võtame midagi eelnevatest voorudest arvesse -- kas või valimiskogu liikmeid --, siis läheb asi keeruliseks. Tekib küsimus, mida veel ja veel arvesse võtta, mida mitte. Põhimõte on ikkagi selles, et kui ei õnnestunud presidenti valida, tuleb alustada otsast peale. Võib-olla oli see valimiskogu otsustusvõimetu ega suutnud leida konsensust? Sisuliselt on õige minna siis uuele ringile ja valida ka uued esindajad. Riigikogu liikmed on ikkagi samad. Kui valimiskogu jääb samaks, siis ei ole välistatud, et kordub esimese ringi resultaat. Kui valimiskogu on uus, siis on lootust, et midagi muutub. See arutlus on muidugi teoreetilist laadi. Loodame, et praktikas nii ei lähe.

Tänan! Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh! Minu teine küsimus käsitlebki seda teoreetilist varianti, kui president ei osutu valituks esimese, teise, kolmanda jne variandi korral. Põhimõtteliselt tekib lõputu tsükliline protsess. Kuidas sellest tsüklist välja tulla?

Kui tsükkel hakkab korduma? Siis tuleb seadust muuta. Muidu tekib küsimus, kas eesti rahvas on üldse võimeline oma riiki hoidma.

Tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Liia Hänni.

Lugupeetud esimees, austatud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekuid oma 1. aprilli koosolekul. 13-st muudatusettepanekust arvestas komisjon ainult kahte ja härra justiitsminister juba selgitas teile, millised paragrahvid muutusid. Kõiki muudatusettepanekuid arutati pikalt ja põhjalikult. Härra Alatalu oli järjekordselt tõstatanud probleemi, kas Riigikogu esimees või aseesimees on õige isik juhatama Riigikogu või valimiskogu koosolekuid, kui valitakse Vabariigi Presidenti? Me leidsime, et neid tähtsaid koosolekuid peaks juhtima Riigikogu esimees või aseesimees kõigepealt seepärast, et neil on vajalik kvalifikatsioon, aga ka seepärast, et valimiskomisjoni esimees, kes oleks härra Alatalu ettepaneku kohaselt koosolekute juhataja, peab olema valmis juhatama valimiskomisjoni koosolekuid juhul, kui näiteks esitatakse protest hääletustulemuste kohta. Ka Riigikogu erakorralise või täiendava istungi kokkukutsumise küsimust arutati väga põhjalikult. Me leidsime, et põhiseadusega sätestatud õigust erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks ei saa valitsuselt ära võtta, see peab jääma, sest tuleb tagada, et ühel põhiseaduslikul institutsioonil oleks kohustus Riigikogu kokku kutsuda. Nimetatud kohustus peaks olema Vabariigi Valitsusel. Me leidsime, et Vabariigi Valitsuse kaudu langetab selle otsuse tegelikult valitsuskoalitsioon, sest parlamentaarses riigis peab valitsusel olema enamuse toetus. Eelkõige koalitsiooni valmisolekust sõltub, kas presidenti õnnestub Riigikogus valida. Komisjon arutas härra Aap Neljase ettepanekut muuta volikogude esindusnorme, et suuremate omavalitsuste volikogud saaksid ka rohkem esindajaid. Alternatiiv valida iga 10 000 hääleõigusliku kodaniku kohta üks esindaja jäi kõrvale sel põhjusel, et selle ettepaneku arvestamisel oleks vähenenud keskmise suurusega omavalitsuste esindatus, kellel praeguse redaktsiooni kohaselt on kaks esindajat. Praeguse redaktsiooni kohaselt on valimiskogus 273 esindajat. Härra Nestor küsis, miks jäi arvestamata tema muudatusettepanek, mis käsitleb kohalike omavalitsuste volikogude esindajate valimist. Tema soovis, et valimiskokku saaksid ka omavalitsuste vähemuse esindajad. Kuna meie omavalitsused on väikesed, tuleb igast volikogust üks esindaja. Komisjon arutas härra Nestori ettepanekut ja häältega 1 poolt, 3 vastu, 4 erapooletut lükati see ettepanek tagasi. Komisjon otsustas lõpetada täna eelnõu teise lugemise ja suunata see kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, Liia Hänni! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu! Avan läbirääkimised. Eiki Nestor, kõne Riigikogu kõnepuldist.

Austatud esimees, austatud Riigikogu! Presidendi valimised on tähtis protseduur ja seetõttu ma arvan, et ei ole midagi imelikku, kui valimiskogusse esindajate saatmisel sätestatakse seaduses natuke täpsemalt valimisprotseduuri. Nüüd minu parandusettepanekust nr 10. Ettepaneku mõte on selles, et nendes volikogudes, kus vastavalt omavalitsusüksuse suurusele on õigus esitada rohkem kandidaate kui üks, toimuks valimine ühes voorus ja sellisel teel, et valijameesteks osutuksid need volikogu esindajad, kes esimeses voorus on saanud kõige rohkem hääli. See on minu meelest demokraatlik ja õige, sest vastasel korral hääletab enamus ainult oma mehed valijameesteks. Olukorras, kus väga paljudes volikogudes koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrad ei ole sugugi väga selged, ei ole see õige. Minu muudatusettepanek ei ole ilmselt täiuslik. Ma olen nõus seda enne kolmandat lugemist parandama. Aga tänasel lugemisel panen oma parandusettepaneku hääletusele. Aitäh!

Suur tänu, Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu! Kes on selle poolt, et läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu ei ole kedagi, erapooletuid on 3. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Kaasettekandja? Ei soovi. Austatud Riigikogu! Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist ning ma palun kõnepulti tagasi kolleeg Liia Hänni. Muudatusettepanekud nr 1--3, mille autor on Toomas Alatalu, on juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. Edasi tuleb meil jällegi tegemist konkureeriva hääletamisega, kusjuures hääletamisest võtavad osa muudatusettepanekud nr 4, 5 ja nr 6 põhitekstina. Kolleeg Mihkel Pärnoja, protseduuriline küsimus.

Aitäh, härra esimees! Ma palun selgitust! Miks need on konkureerivale hääletusele pandud, sest põhitekst ning ettepanekud nr 4 ja nr 5 ei välista üksteist?

Tänan! See küsimus on juhtivkomisjonile.

Tänan, härra Pärnoja! See küsimus tekkis ka minul, kui ma parandusettepanekute tabeli kätte sain. Mulle selgitati, et kui ühe sätte kohta on kaks alternatiivset ettepanekut, siis tuleb igal juhul lisada ka põhitekst. Ma arvan, et meie kodukorraseaduses on veel olulisi puudusi.

Tänan! Kas vastus rahuldas Mihkel Pärnoja. Juhatusele on laekunud pöördumine Eiki Nestorilt. Ta teatab, et võtab viienda muudatusettepaneku tagasi. Sellisel juhul osalevad konkureerival hääletamisel neljas ja kuues muudatusettepanek. Mihkel Pärnoja.

Nagu ma selgitusest aru sain, ei ole sellisel juhul konkureerivat hääletust vaja.

Ma pean asja uuesti üle vaatama. Tõepoolest langeb konkureeriva hääletuse vajadus ära. Seda aktsepteerib ka juhtivkomisjon. Läheme edasi. Neljas muudatusettepanek on arvestatud. Nr 5 võeti tagasi. Kuues muudatusettepanek ei tule enam arvesse. Muudatusettepanekud nr 7, 8 ja 9 lähevad juhtivkomisjoni ettepanekul konkureerivale hääletusele, kusjuures põhitekstina käsitletakse üheksandat muudatusettepanekut. Aap Neljas.

Et teha Riigikogu tööd kergemaks, võtan ma 22. muudatusettepaneku tagasi.

Ma ei saa nüüd enam millestki aru.

Vabandust! Tähendab, arvestades seda, et seitsmes parandusettepanek on ka minult ja see on arvestatud, siis võtan ma kaheksanda parandusettepaneku tagasi.

Kaheksas muudatusettepanek on tagasi võetud. Sellega kaob ka konkureeriva hääletuse vajadus. Seitsmes muudatusettepanek on arvestatud. Üheksas muudatusettepanek jääb sinna, kus ta on, seda ei ole vaja hääletada. 10. muudatusettepanekut ei ole juhtivkomisjon arvestanud. Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Kas komisjon lisab midagi? Palun!

Komisjoni istungil jäi valitsema seisukoht, et hääletusprotseduur kohalike omavalitsuste volikogus on sätestatud kohalike omavalitsuste korralduse seaduses. Ei ole põhjust seda muuta. Härra Eiki Nestori ettepanekut ei arvestatud.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 10. muudatusettepaneku. Selle poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu on 22, erapooletuid on 3. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanekud nr 11--13 on juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Probleeme ei ole. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Mida on öelda juhtivkomisjonil?

Komisjon teeb ettepaneku lõpetada täna eelnõu teine lugemine ja suunata see kolmandale lugemisele. Parandusettepanekud esitada 8. aprilliks kella 13-ks.

Suur tänu! Sellega on seaduseelnõu teine lugemine lõpetatud ja see suunatakse kolmandale lugemisele.

Austatud Riigikogu! Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Seda eelnõu oleme korduvalt käsitlenud ja seepärast ei ole enam mõtet paljusid probleeme arutada. See tähendab eelkõige seda, kas kohalik omavalitsus peab andma nõusoleku, maavanem loa ja kas kohaliku omavalitsuse arvamus kuulatakse ära, kui on tekkinud lahkarvamused? Kes peab lõpuks probleemi lahendama, kas valitsus või siseminister? Kõiki küsimusi oleme korduvalt käsitlenud ja valitsuse seisukohad on teil teada. Eelmisel lugemisel jäi lahtiseks kaks küsimust, mille suhtes ma lubasin valitsusega nõu pidada ja ma olen seda teinud. Jutt on parandusettepanekust nr 15, millega seondub küsimus, kas piirata maa omandamise võimalusi Eestis või mitte. Valitsuse seisukoht on eitav, see tähendab mitte piirata. Tõsi küll, maareformi seaduses on mitmed piirangud piiratud enampakkumisel või ostueesõigusega erastamise korral. See tähendab seda, et kui jutt on sellest, et keegi saab kuidagimoodi eelisõigusega maad omandada, siis eelisõigusega omandamise puhul on ees teatud piirangud. Kuid mitte absoluutpiirangud. Seepärast juhtivkomisjon ei toeta parandusettepanekut nr 15. Teine küsimus, mis jäi õhku rippuma, on seotud §-ga 8. Küsimus oli selles, kas kitsendusi kohaldada ka teatud välismaalaste suhtes. Valitsuse seisukoht on selline, et kitsendusteta saab Eestis maad omandada ikkagi ainult Eesti kodanik. Me käsitleme selles seaduses välismaalastena kõiki neid isikuid, kes ei ole Eesti kodanikud. Nad saavad küll maad omandada, kuid seaduses toodud kitsendustega. Lisaks sellele saavad nad maad omandada maareformis sätestatud reeglite kohaselt. Kitsendusi ei kohandata nendel juhtudel, mis on esitatud maareformi seaduses. Põhimõte seisneb selles, et need välismaalased, kes on hooneomanikud, saavad siiski ka maad omandada, nagu ostueesõigusega erastamise kord ette näeb, samuti need, kes on taluseaduse alusel saanud maad. Nad saavad maa välja osta. Niisugune on valitsuse seisukoht selles küsimuses. Ma tahan teha veel ühe täpsustuse, sest parandusettepanekutes ei ole eelnõu algataja mõtteid päris täpselt väljendatud. Jutt on parandusettepanekust nr 9. See puudutab neid kriteeriume, mille alusel valitsus võib kehtestada nende omavalitsusüksuste loetelu, kus välismaalasel on kinnisasja omandamine keelatud. Kuid siiski tuleb kehtestada kord, sest teatud juhtudel on see lubatud. Kui seaduses ära märkida need kohaliku omavalitsuse üksused, kus kinnisomandi omandamine on keelatud või teatud juhtudel piiratud, siis langeb see küsimus ära. Aga ma möönan, et see on üpris raske ülesanne. Kui see jääb siiski valitsuse määrata, siis võiks arvestada parandusettepanekut nr 9, kui seda pisut redigeerida. Praeguses redaktsioonis ei saa toetada ka parandusettepanekut nr 17, kuigi selle põhimõte väärib toetust. Kui parandusettepanekus õnnestuks paremini sõnastada, mida tähendab vastuolu avalike huvidega ja millal maavanem võib loa andmisest keelduda, siis tuleks seda parandusettepanekut igati toetada. Rohkem mul täiendavaid märkusi ei ole.

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Jaanus Männik.

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Millega valitsus põhjendab seda, et mitte piirata maa omandamise ulatust? Paljudes riikides seda tehakse ja peetakse koguni väga vajalikuks. Arvestada tuleks eelkõige seda, et meie reform on alles algusjärgus ja meie inimeste ostuvõime on väga erinev. Aitäh!

Kui me reformi käiku vaatame, siis praegu toimub maade tagastamine. Mis puutub erastamisse, siis on mahud ette antud. Kui arvestada piiratud enampakkumist, ostueesõigusega erastamist ja maa rentimise võimalust, siis oleks päris huvitav teada saada, kui palju maad läheb avalikule enampakkumisele. Avaliku enampakkumise kaudu müüdava maa puhul võib tekkida küsimus, kas piirangu vajadus üldse muutub aktuaalseks. Kui me tahame kiiresti arendada kinnisvaraturgu, siis ei tohiks alustada piirangute seadmisest. Kuid ei tohi välistada võimalust, et piirangud on vaja sisse viia. Teatud piirangud on selles seaduseelnõus nagunii olemas, neid on võimalik alati rakendada. Samal ajal ei näe valitsus põhjust, miks tuleks kehtestada absoluutseid piiranguid.

Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Te nimetasite, et valitsus on ette näinud teatud piiranguid. Paragrahvist 3 saame teada, et piiranguks, mis puudutab välismaalasi, on Eesti äriregistrisse kandmise tingimus ja maavanema luba. Paraku satub maavanem väga õnnetusse olukorda, sest ühelt poolt ründavad teda need, kes soovivad maad iga hinna eest kolmepäevase teenistuse eest Eestimaal osta ja teiselt poolt ründavad teda Eesti kodanikud, kes rahapuuduse tõttu maad osta ei saa. Nii et maavanem on vahetpidamata kahe tule vahel ja tema kaitseks ei ole seaduseelnõus ühtegi argumenti. Eelnõus on ainult öeldud, et maa müük toimub asukohajärgse maavanema loal ja punkt. Mille põhjal saab maavanem langetada eitava otsuse? Kas ämma soovitusel? Tal ei ole mingit seaduslikku tuge. Missugust majanduspoliitikat peab valitsus silmas, kui ta loob tänases Eestis olukorra, kus võõrriikide kodanikud võivad Eestis kolme päeva teenistuse eest osta ükskõik missuguse väikesaare ja Eesti kodanik ei suuda seda teha? Kas te kommenteeriksite, kuhu me selle eelnõu kohaselt tahame siirduda? Aitäh!

Vastavalt maareformi seadusele ei ole välismaalasel ega välismaa juriidilisel isikul võimalust osaleda erastamises. Maareformi seaduse eesmärk on leida maale omanikud. Välismaalastel ja välismaa juriidilistel isikutel on võimalik maad omandada ainult oma hoonete teenindamiseks, mitte rohkem. Nüüd tekib järgmine küsimus. Kui omanikud on kindlaks määratud, kuidas siis korraldada kinnisvaraturgu ja maa tsiviilkäivet? Küsimus on selles, kui rangeks me teeme võimaluse välismaalastel meil maad omandada. Selle seaduseelnõu mõte ongi kehtestada teatud piirangud. Põhjamaades valitses aastaid tagasi väga range poliitika, kuid seoses ühinemisega Euroopa Liiduga on nad tunduvalt liberaalsemaks läinud. Mis puudutab maavanema loa andmist, siis vastav lähtealus on kirja pandud § 7 lõikes 2 ja parandusettepanekus nr 17, kuid vastavaid kriteeriume on tarvis täpsustada. Te küsisite, millist poliitikat tahab valitsus ajada? Sellist poliitikat, mis on eelnõus kirja pandud.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Härra justiitsminister! Kui vaadata seaduseelnõu viimast paragrahvi, mis käsitleb seaduse rakendamist, siis on toimunud selles olulised muudatused. Selgub, et seda seadust ei rakendata välismaalaste seaduses § 23 lõike 11 järgi sätestatud välismaalaste suhtes, kelle elamisloa taotlus on rahuldatud. Need on välismaalased, kes elasid siin 1990. aasta mingi kuupäeva seisuga. Eelmises redaktsioonis toetas valitsus seda varianti, et see seadus ei rakendu välismaalaste suhtes, kes omavad alalist elamisluba. Nüüd on redaktsioon uuesti muutunud ja seadust ei rakendata välismaalaste suhtes, kellel on alaline või tähtajaline elamisluba, mille kestus on rohkem kui kolm aastat. Millega te seletate sellist üsna olulist muutust seaduse rakendamise aja suhtes, mille tõttu praegune redaktsioon on muutunud niivõrd kitsaks, et seadus ei õigusta isegi oma pealkirja? Aitäh!

Ma olen korduvalt rõhutanud, et seadusloome peab olema tolerantne protseduur, kus võetakse arvesse eri arvamusi. Valitsus on alati tähelepanelikult suhtunud ka niisugustesse ettepanekutesse, mis on tulnud opositsiooni ridadest. Valitsus on mitu korda arutanud küsimust, kuidas Eestis kehtestada kindlad maa omandamise reeglid. Kui me räägime maa tsiviilkäibest väljaspool erastamist, siis on Eesti kodanikul ikkagi võimalik maad ilma igasuguste kitsendusteta osta. Edasi tulevad kitsendused. See tähendab seda, et ka välismaalasel on võimalik Eestis maad osta, kuid seejuures tuleb arvestada teatud kitsendusi. Kui me räägime Eesti kodanikest ja välismaalastest, siis tuleks hakata mittekodanikke grupeerima. Sellisel juhul tuleks teha rohkesti erandeid, mis lõppastmes viib ummikusse.

Tänan! Kolleeg Jüri Adams.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma loen seda eelnõu huviga juba mitmendat korda ja ma imestan, et praeguse Justiitsministeeriumi avaliku õiguse heade eelnõude hulgas on võimalik ka niisugune eelnõu. Ma saan §-st 1 aru niimoodi, et see äärmiselt pikk ja segane paragrahv tähendab seda, et eelnõu käib ostu, müügi ja kingi kohta. Põhimõisteks selles eelnõus on luba, kusjuures luba on seotud loasaaja isikuga, aga mitte põhjusega, miks luba mitte anda. Meie põhiseaduses on mõningad paragrahvid, mis kinnitavad, et välismaalasel on Eesti kodanikuga võrdsed õigused, kui seadus ei sätesta piiranguid. Öeldu käib ka juriidiliste isikute kohta. Minu küsimus lähtub sellest, et avalikus õiguses on põhimõisteks mitte luba, vaid avalik-õiguslik keeld kitsendusteks ja piiranguteks. Kuidas on võimalik praegusel hetkel loa puhul vältida olukorda, et loa mitteandmist ei vaidlustata meie kohtutes ja Euroopa kohtutes?

Mulle meeldib keeld rohkem kui kitsendus, sest keeld on selgem. Kui jälgida teiste riikide praktikat, siis kitsendamine maa omandamise puhul taandub suures osas ikkagi lubadele. Teistsuguseid kitsendusi ei ole võimalik välja mõelda. Keeldude puhul läheb asi väga jäigaks ja nende kaudu ei saa midagi reguleerida. Ma rõhutan veel kord, et parandusettepanekusse nr 17 võiks redigeerimise teel lülitada täpsustava kriteeriumi, mida saaks käsitleda avaliku huvina. Tegelikult on nii, et hinnangulisi otsuseid võib kohtus vaidlustada, kohus jälgib niisugustel puhkudel seda, kas asi on seaduslik, mitte seda, kas otsus on otstarbekas. Küsimus on selles, et kui seaduses on vastav kriteerium, siis ei vaata kohus olukorda otstarbekuse seisukohalt, vaid seda, kuidas vastav kriteerium on seaduses kirja pandud. Näiteks erastamisalastes vaidlustes ei hakka kohus kunagi otsustama, kas Erastamisagentuuri Nõukogu otsus oli õige või vale. See võib olla täiesti arusaamatu, aga kui Erastamisagentuuri Nõukogu liikmed on otsustanud nii, nagu neile meeldis, siis see on nende õigus. Aga kui on rikutud seadust, kui midagi on protseduuriliselt valesti tehtud või mingeid kriteeriume ei ole üldse arvestatud, siis saab kohus nõukogu otsuse ebaseaduslikuks tunnistada. Ma möönan veel kord, et parandusettepanekusse nr 17 tuleks lülitada mõned täiendavad kriteeriumid.

Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson, teine küsimus.

Härra minister! Ma julgen väita, et maareform ei ole võidujooks, milles kõik kogunevad ühe joone taha ja enam-vähem ühel ajal ka lõpetavad. Maareform on protsess, mis liigub eri kohtades edasi erineva kiirusega. Ma julgen väita, et otsekohe pärast selle seaduse vastuvõtmist müüakse esimesed krundid kas siis Eesti äriregistris registreeritud juriidilistele isikutele või füüsilistele isikutele. Kordan, neid kahte asja ei ole võimalik lahus pidada. Te mäletate, et nõudeõiguse müük on lubatud. Mul on palve, et te selgelt ja kindlalt vastaksite minu esimeses küsimuses esitatud soovile. Millist maapoliitikat tänane Eesti Vabariigi valitsus soovib edendada? Kas liberaalset maamüüki väheste piirangutega või peab Vabariigi Valitsus oluliseks püüda säilitada Eesti maad Eesti kodanikele, nagu teeb seda enamus Euroopa väikeriike, nagu näiteks Taani, kes on üks Euroopa Liidu asutajariike? Ma palun selget vastust! Aitäh!

Vastan kahes osas. Maareformi seadusest tulenevad reeglid peaksid väga selgelt näitama seda, millist poliitikat praegune valitsus ajab. Maareformi seaduse kaudu aetav poliitika seisneb selles, et ennekõike saavad maa tagasi õigusjärgsed omanikud. Maa omandamise võimalus on kõigil Eesti kodanikel ja piiratud enampakkumise teel ka maaharijatel ja nendel inimestel, kes tahavad maal elada ja maad harida. Nüüd paar sõna maa tsiviilkäibest. Me võime ju endale päris selgelt ette kujutada, milline olukord võib Eestimaal tekkida pärast seda, kui maareform hakkab lõpule jõudma. Valitseb üsna suur oht, et osa maad jääb harimata, sest tekivad niisugused omanikud, kes ei oska maaga midagi peale hakata. Seega me peame ikkagi võimaldama kinnisvaraturul areneda niimoodi, et maa tsiviilkäive oleks siin suhteliselt liberaalne. Ma rõhutan: suhteliselt liberaalne.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas Vabariigi Valitsus on pidanud vajalikuks uurida avalikku arvamust selles küsimuses? Mida te arvate, kuidas vabariigi üldsus võtab vastu otsuse, et me teeme Eestimaa mahamüümise väga kergeks? Aitäh!

Maareformi seadus, mis annab esimese vastuse sellele küsimusele, läheb tegelikult konservatiivsemaks. Võrreldes praegu kehtiva seadusega on välismaalaste maaostu võimalused erastamise korras väiksemad. Maareform on olnud pikka aega avalikul arutelul ja selles mõttes ei ole tekkinud ka avalikkuses erilisi probleeme. Loomulikult saavad maa tsiviilkäibe korraldamises määravaks omanikud ise, kas nad tahavad oma maad müüa või mitte. Riigi esindajatena saavad maavanemad ja kohalikud omavalitsused maa müüki takistada. Praegu ei tea keegi päris täpselt, milliseks olukord kujuneb. Praegu on maa erastamise ja tagastamise puhul absoluutne eelisvõimalus Eesti kodanikel ja maaharijatel.

Tänan! Kolleeg Jüri Adams, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu arvates on õigusriigis ainuke avalik protseduur see, kui mingi tehingu lõpuleviimiseks nõutakse pädevalt riigiametnikult, näiteks maavanemalt, niisugust teavet, et seaduslikke põhjusi selle tehingu keelamiseks ei ole. Teie väitsite, et meil tuleb jääda lubade süsteemi juurde, kusjuures te väitsite ka seda, et seadus ei pea sisaldama mitte mingisuguseid juhiseid loa andjale. See tähendab, loa andmine või mitteandmine on täielikult andja suva. Te väitsite ka seda, et selle protseduuri vastu on võimalik protestida ainult siis, kui selle suva väljendamise protseduuri on kuidagi rikutud. Tähendab, sisulisi kriteeriume selle kohta ei ole. See on meie põhiseaduse rikkumine. Hiljaaegu me ratifitseerisime Euroopa inimõiguste konventsiooni ja tegime mõningad reservatsioonid. Minu teada see valdkond ja see seadus nende reservatsioonide alla ei lähe. Kuidas me peame suhtuma nendesse suvadesse, mis eelnõus on kirja pandud?

Härra Adams, te panite mind väga tõsiselt hämmastama. Ma olen täna palju kordi kinnitanud, et neid kriteeriume tuleks täpsustada parandusettepanekus nr 17. Ma ei rääkinud kordagi suvast. Ma rääkisin sellest, kuidas käitub sel puhul kohus mitte ainult meil, vaid igal pool maailmas. Igas riigis on teatud omapärad, kuid põhimõtteliselt seisneb kinnisomandi kitsendamine lubade süsteemis. Omaette küsimus on see, kes loa annab ja kui rangelt seda tehakse. Kui teil on ettepanekuid, kuidas lubade andmine muuta rangemaks, siis esitage vastav parandusettepanek, mul ei ole midagi selle vastu, siis saab seda kaaluda. Kinnisomandi omandamise kitsendamise puhul ei näe ma teist võimalust, seda saab teha ainult lubade kaudu. See on ainuke põhimõtteline skeem. Üheski riigis ei ole suudetud midagi vaimukamat välja mõelda.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Selle eelnõu § 1 alusel võib öelda, et kitsendusi rakendatakse munitsipaalmaa üleandmise puhul. Viimase paragrahvi põhjal võib öelda, et kui me käsitleme munitsipaalmaa erastamist müügi teel maareformi koostisosana, siis kitsendusi ei kohaldata. Siin võib tekkida teatud juhtudel vaidlus, kumma seaduse alusel siis maatüki üleandmine peaks toimuma? Kui munitsipaalmaa erastamist võib ilmselt pidada maareformi protseduuriks, siis millal see ajaliselt lõpeb?

Asi on siiski selles, et maareformi seaduse kohaselt ei saa munitsipaalmaad erastada. Munitsipaalmaa võõrandamine ei ole erastamine. Põhimõtteliselt on võimalik talitada nii, et munitsipaalomandisse kantakse üle ka erastamisele kuuluv vara ja siis see erastatakse. Praegu kantakse maa maareformi seaduse kohaselt munitsipaalomandisse, see kuulub kohalikule omavalitsusele ja selle edasine võõrandamine ei ole erastamine. Munitsipaalmaad ei ole võimalik erastada. Omaette küsimus on munitsipaalmaa võõrandamine. Kuid ideoloogia seisneb selles, et munitsipaalomandisse antakse ainult sellist maad, mida omavalitsus vajab. Aga seejuures ei ole rangelt välistatud, et seda maad ei ole võimalik teatud põhjustel hiljem võõrandada. Selles mõttes siin vastuolu ei ole.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma kordan oma esimest küsimust. Kas ma sain teie vastusest õigesti aru, et valitsus ei ole pidanud tarvilikuks korraldada avaliku arvamuse uuringuid seoses maa välismaalastele üleminekuga? Ma pean silmas seda, et teatud metoodika alusel küsitletakse elanikkonda ja selle alusel saab teha hoopis avaramaid järeldusi, mis ei baseeru mõne ministeeriumi mõne ametniku isiklikul arvamusel. Aitäh!

Eraldi sellekohast sotsioloogilist uurimust ei ole tehtud. Kuid niisuguste eelnõude ettevalmistamisega on seotud üpris suur inimeste ring, kellega eelnõusid arutatakse. Ei saa öelda, et eelnõusid tehakse kabinetivaikuses või salaja. Pealegi olete teie siin rahva esindajad ja teie hääletamise motiivid peaksid seonduma valijate tõekspidamiste ja huvidega.

Tänan! Kolleeg Valve Raudnask.

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud justiitsminister! Te ütlesite väga valusa lause, et maareform kaitseb Eestimaad. Aga elus võib juhtuda nii, et see, kes maa endale saab, ei oska sellega midagi peale hakata. See ütlus tegi mulle haiget. Enamik Eesti talumehi on alati osanud oma maaga midagi peale hakata. Kuid meie džungliturumajandus on viinud asja nii kaugele, et talumehed ei suuda raha puudusel praegu maad nõuetekohaselt harida ja tootmist arendada. Kas see seadus arvestab praegu Eestis valitsevat kahetsusväärset olukorda? Te ütlesite, et selle seaduse eesmärk on, et maa läheks ruttu tsiviilkäibesse. Kas me ei peaks selle seaduse puhul pidama praeguses olukorras kõige tähtsamaks seda, et Eestimaa jääks Eesti kodanikele?

Väga ilus oleks teiega nõus olla. Aga ma pean ütlema, et ka minul on sellele küsimusele valus mõelda. Minu arvates on väga palju maaomanikke -- ja neid tuleb üha juurde --, kes ei oska midagi oma maaga peale hakata. Ma tunnen ka ennast süüdi olevat nende otsuste eest, mis 1991. aastal tehti, kui tekitati suur hulk potentsiaalseid omanikke, kes ei oska ega suuda oma vara ja maaga midagi peale hakata. Ei saa sulgeda silmi tõsiasja ees, et õigustatud subjektide ring on väga lai, kellest paljud elavad välismaal. Neil ei ole ideid, mida siin maaga peale hakata. See tähendab seda, et kui me oleme omandireformiga õigustatud isikute ringi väga laiaks ajanud, siis ei ole kõige targem tegu maa tsiviilkäivet piirama hakata. Ma arvan, et maa tsiviilkäibesse minekut ei maksa ikkagi karta. Aga samal ajal on see seadus koostatud sellise eesmärgiga, et maaomanikud oleksid Eesti kodanikud ja Eesti juriidilised isikud. Muidu ei oleks meil kitsenduste süsteemi üldse vaja. Ja nüüd repliigi korras. On äärmiselt oluline, et see seadus võetaks vastu ühel ajal maareformi seaduse parandustega, sest need kitsendused, mis on ette nähtud teisese tsiviilkäibe puhuks, on sätestatud ka maareformi seaduses. Kui maareformi seaduse parandused võetakse enne vastu ja jõustuvad, siis võib tekkida ajaline vahemik, mil ei ole üldse mingisuguseid kitsendusi. Seepärast on äärmiselt oluline jälgida, et maareformi seaduse paranduste vastuvõtmine ei veniks.

Tänan! Kolleeg Aino Runge.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kahjuks ei ole meie riik nii suur kui Venemaa, kus vaba maad on tohutult. Kui seda eelnõu arutati, kas siis oli juttu ka sellest, millises majanduslikus situatsioonis me oleme, sest sageli määrab majandussituatsioon ka inimeste ja ametnike käitumise. Meie siseneme turumajandusse, kusjuures enamik inimesi on väga vaesed. Nende hulka kuuluvad ka riigiametnikud. Rahva hulgas on käibel kõnekäänd, et meil ollakse valmis müüma ära ka oma vanaema. Kõik mõtlevad ainult kasusaamisele, mitte sellele, et meil on tarvis säilitada oma väikest riiki. Kui sellises situatsioonis võtta vastu selline seadus, siis ma ei kujuta ette, mis sellest tuleb. Kas Vabariigi Valitsus, arutanud seda eelnõu, mõtles ka sellele, millises majanduslikus olukorras me praegu oleme? Sellest sõltuvalt talitab ka iga riigi kodanik. Aitäh!

Loomulikult pean vastama jaatavalt. Iga eelnõu arutamisel on selge, et alati tuleb endale aru anda, mida selle seadusega tahetakse ja kas see sobib praegusesse aega. Ma saan küsimusest nii aru, et te ei ole selle eelnõuga eriti rahul. Võime siis arutada, millises suunas peaks seda muutma. Kas välismaalastele maad mitte erastada? Aga samal ajal peame tunnistama, et meil on väga palju neid maaomanikke, kes ei taha ega suuda olla maaomanikud. Kui me kehtestame ranged keelud, siis hakkab meil vohama varimajandus, sest meil ei ole rikkaid, kes suudaksid maad osta. Ausa turumajanduse alternatiiv on kas varimajandus või lausadministreerimine: kehtestame keelud ja hakkame hoidma ametnike armeed, kes jälgivad, et keeldudest kinni peetakse. See seaduseelnõu ei loo uut situatsiooni. Need kitsendused on ju maareformi seaduses olemas. Me võtame maareformi seadusest need kitsendused välja ja istutame need sellesse seadusesse. Põhimõtteliselt ei muuda see olukorda, mis praegu valitseb. Seadused ei ole siis enam nii kohmakad.

Kolleeg Mart Nutt.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra justiitsminister! Mu küsimus puudutab § 1 lõiget 5. Põhiseadus sätestab, et kui välisleping ja seadus on vastuolus, siis rakendatakse ratifitseeritud välislepingu sätteid. Praegu on lõige 5 puhtalt retooriline. Välislepingu sätteid rakendatakse ka sellisel juhul, kui tegemist on sellise välislepinguga, mis ei vaja ratifitseerimist. Kas eelnõus on mõeldud nii või on tegemist keeleliselt mitmeti mõistetava formuleeringuga?

Teatud juhtudel on otstarbekas seadusesse ülevaatlikkuse mõttes kirjutada niisuguseid reegleid, mis rangelt võttes ei pea seal olema. Mina kaldun juristide normativistliku koolkonna poole, kellele meeldivad korrektsed ja rangelt formuleeritud sätted. Teatud puhkudel võib teha möönduse.

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Minu küsimus käib § 2 punkti 4 ja § 3 punkti 3 kohta. Eestis on ligemale 1500 saart ja välismaalastel on võimalik need ära osta päevapalga eest. Kas saaks näha omavalitsuste loetelu projekti, mis välistaks võimalused, et me müüme Eesti saared välismaalastele maha lõunasöögi eest?

Teatud analoogiat võiks otsida praegu kehtivast valitsuse määrusest. Me eeldame seda, et üldreeglina on maa müük lubatud, aga võib kehtestada ka keelavad normid. Maareformi seaduses on antud nende omavalitsuste loetelu, kus luba ei väljastata. See loetelu kantakse üle sellesse seadusesse.

Tänan! Kolleeg Valve Raudnask.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma küsin Riigikogu protokolli silmas pidades. Kui keegi aastate pärast protokolli loeb, siis ei teki tal muljet, et Paul Varul tahtis Eestimaad maha müüa. Te olete siin kenasti toetanud Olev Toometi parandusettepanekut. Kas te olete nõus ettepanekut aktsepteerima, kui seda täpsustatakse? Siis peaks asi enam-vähem korras olema. Kuidas teile tundub?

Olen nõus. Muidugi ei saa öelda nii, et mida rohkem kriteeriume, seda parem. Olen nõus sellega, et avalike huvide mõiste on tarvis täpsemalt avada. Siis oleks maavanemal lihtsam ja seadusandja tahe selgem.

Tänan! Kolleeg Harald Mägi.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ma ei ole nõus sellega, et Eestimaa vapper naine ja mees ei saa oma väikese maa harimisega hakkama. Tean väga hästi seda aega, kui talud lõhuti ja hakati ühistootmist korraldama. Maad künti ja külvati ega lastud võssa kasvada. Kui me hakkame välismaalastele maad müüma, mida peab siis kaitsevägi tegema? Kas ta hakkab välismaalaste maad kaitsma? Teiseks. Mida teha Tartu rahulepinguga? Kas me tunnistame selle õigustühiseks ega taotle enam oma maid tagasi, mis praegu on endiselt okupeeritud alad?

Me ei hakka selle seaduse järgi välismaalastele maad müüma. Üks asi on riigi territoorium ning avalik-õiguslikud suhted ja vaidlus naaberriigiga. Seda probleemi lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu. Teine asi on eraõiguslikud suhted, omandisuhted. Need on kaks erinevat asja. See seaduseelnõu reguleerib omandisuhteid.

Tänan! Olav Anton, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Te ütlesite väga hästi, et on tarvis koos arutada, kuidas oleks õigem kitsendusi sätestada. Ma küsin otse. Mida te arvate kitsendusest, et saari ja teatud laidusid, mis asuvad merepiirist näiteks 10 kilomeetri kaugusel, ei müüda välismaalastele?

See on otsustamise küsimus. Riigi julgeoleku seisukohalt on need piiriäärsed alad. Nende müümine tuleks esmajoones keelata. See on õige loogika.

Teile on esitatud ka kirjalik küsimus. Palun!

Kirjalik küsimus kõlab nii: "Kas peate võimalikuks, et Petserimaa ja teised vaidlusalused maa-alad müüakse ära ning kas seega Tartu rahulepingus käsitletava territooriumi mõiste oluliselt muutub?" Asi on selles, et väljaspool Eesti jurisdiktsiooni all olevaid maa-alasid ei saa tagastada. Seda seadust saab rakendada ainult nende maatükkide suhtes, mis omandireformi ja maareformi käigus on juba omaniku leidnud. Nimetatud maa-alade puhul ei tule selle seaduse kohaldamine kõne alla.

Tänan, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgnevalt annan sõna kaasettekandeks õiguskomisjoni liikmele Vootele Hansenile.

Lugupeetud juhataja, auväärt Riigikogu! Esmalt tuletan meelde, et see seadus käib olukorra kohta, kus maa on eraõiguslike isikute omandis, nad ostavad, müüvad, kingivad, pärandavad ja teevad maaga muid tehinguid. Teiseks. Suur vahe on maaomandi kui eraõigusliku nähtuse ja riigi suveräänsuse vahel. Nendel ei ole mingit seost. Kui mõni maatükk on inimese omanduses, kes ei ole Eesti kodanik, ega siis riigi suveräänsus selle maatüki üle ole kadunud. Kummaline on kuulda, miks mõned Riigikogu liikmeid arvavad, et välismaalastele peaks tegema ranged piirangud, muutes nad tegelikult teise sordi inimesteks. Mina näen selles õiguskomisjoni esindajana pingete üleskruvimist Eesti ühiskonnas. Paragrahvi 1 punkti 5 suhtes ei teinud komisjon veel mingit otsust. Ma ütlen ette, et komisjon tahab eelnõu lugemise katkestada. Paragrahvi 2 puhul arvab õiguskomisjon, et mõistlik oleks seaduses anda nende omavalitsusüksuste ja piirkondade loetelu, kus välismaalastel on kinnisasja omandamine keelatud. Me teame, et näiteks Kuusalu vald ulatub mererannikuni, seetõttu võivad seal tekkida riigile omased julgeolekuhuvid. Aga teisest küljest ulatub valla piir sügavale Kõrvemaale ja rabadesse, kus ei ole mingit pistmist mereranniku ja riigipiiriga. Samasuguseid näiteid võib tuua Taheva, Karula, Saarde ja Mõisaküla valla kohta, mis küünib Läti piirini. Aga mis põhjusel peaks takistama investeeringuid Lõuna-Eestisse Läti piiri äärde? Kui seadus jätab valitsusele selle võimaluse, siis võib alati tekkida ebakindlus. Selline oli komisjoni arvamus. Järgmine probleem on seotud §-ga 8. Valitsuse esimene seisukoht oli niisugune, et seda seadust ei kohaldata välismaalaste suhtes, kes on õigeaegselt esitanud taotluse elamisloa saamiseks. See tähendab nende premeerimist lojaalsuse ja kuulekuse eest. Vahepeal muutis valitsus oma seisukohta, mille järgi välismaalaste suhtes seadust ei kohaldata. Õiguskomisjon jäi esialgu seisukohale, et seadust ei kohaldata nende välismaalaste suhtes, kellel on Eestis alaline või vähemalt 3-aastase kestvusega tähtajaline elamisluba. Probleem on selles, et siis oleks see käinud ainult nende välismaalaste kohta, kes olid esitanud avalduse elamisloa saamiseks põhjendusega, et neil oli Eesti NSV alaline sissekirjutus. Aga samasuguse tähtajalise elamisloa oleksid omandanud ka teiste riikide kodanikud või Eestisse hiljem tulnud välismaalased. See tekitaks probleemi, et ühesuguse õigusliku staatusega inimestel on erinevad õigused. Aga see tähendab diskrimineerimist, mida mitmed inimõiguste konventsioonid ei luba. Parandusettepaneku nr 17 puhul tekkis küsimus, mida mõeldakse avalike huvide all. Komisjon küll arutas seda, aga ei leidnud ühist seisukohta. Komisjon arutab seda edasi. Parandusettepaneku nr 15 eesmärk on vältida maaga spekuleerimist. Me leidsime, et selle seaduse ülesanne ei ole spekuleerimist vältida. Selleks võib olla omaette seadus, mis annaks vastava regulatsiooni. Kuid see parandusettepanek ei anna ühtegi regulatsiooni- ja kontrollmehhanismi. Tekib küsimus, miks me peaksime takistama välismaalasel, välismaa juriidilisel isikul või Eestis registreeritud eraõiguslikul juriidilisel isikul maaga spekuleerimist, aga ei takista füüsilisel isikul spekuleerimist? Seda tuleks nõuda kõigilt isikutelt. See on komisjoni poolt kõik. Komisjoni ettepanek on katkestada täna eelnõu teine lugemine. Muudatusettepanekud palun esitada 11. aprilliks kella 18-ks.

Tänan, härra kaasettekandja! Kas kaasettekandjale on küsimusi?

Mulle on tulnud kirjalik küsimus härra Adamsilt. See käib § 7 lõike 2 kohta. Vastuolud avalike ja julgeolekuhuvide vahel ei tulene omaniku isikust, vaid maa kasutamise viisist. Kui mingi kasutusviisi korral ilmnevad ohud alles pärast tehingut ja loa andmist, mida siis teha? Sel juhul peab olema sätestatud tehingu tagasipööramise protseduur. Üks loa andmise võimalus sõltub nende ohtude vältimise tingimustest, millega omandaja peaks nõustuma. Sellele probleemile ei ole nii eelnõu algataja kui komisjon siiani tähelepanu pööranud. Jutt on kinnistu sihtotstarbelisest kasutamisest ja kasutamisviisist ühe sihtotstarbe sees. Võib-olla tuleks eelnõus sätestada tingimused, mis näevad ette lepingu või mingisuguse tehingu tagasipööramise? Tõepoolest ei ole inimesed ohtlikud, ohtlik on see, mida inimesed teevad.

Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Kitsendusi ei kohaldata välismaalaste suhtes, kes elasid Eestis enne 1990. aastat ja esitasid enne 1995. aasta 12. juulit elamisloa saamise taotluse ja nende taotlus rahuldati, need on privilegeeritud välismaalased, aga nende välismaalaste suhtes, kes on tulnud hiljem lääne poolt, rakendatakse olulisi kitsendusi. Kas see filosoofia hakkab komisjonis muutuma? Aitäh!

Komisjon on arvestanud mitmeid parandusettepanekuid ja on ka ise ühe esitanud. Tuleb öelda, et eelnõu algataja on selle küsimuse üle põhjalikult mõelnud ja veelgi radikaalsemale seisukohale asunud.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra juhataja! Austatud Vootele Hansen! Minu arust on lausa imelik selle eelnõu pealkiri. Kui ma vaatan § 2 lõiget 1, siis on välismaalane käesoleva seaduse tähenduses isik, kes ei ole Eesti kodanik. Paragrahvis 4 on öeldud, et Vabariigi Valitsus võib kehtestada riigipiiri, piiriveekogu ja mererannikuga piirnevate kohalike omavalitsuste loetelu, kus kinnisasja omandamiseks eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vaja kinnisasja asukoha maavanema luba. Kas ma võin teha sellest järelduse, et Eesti Vabariigis hakkavad maavanemad määratlema eraõiguslike juriidiliste isikute kodakondsust?

Kodakondsus on omane ainult füüsilisele isikule. Siin on mõeldud seda, et Eesti eraõiguslik juriidilne isik on mõneti võrdsustatud välismaalasega või välismaise juriidilise isikuga. See on olnud seaduseelnõu algataja tahe. Komisjoni esindajana ei pea ma vajalikuks seda kommenteerida.

Näib, et küsimusi rohkem ei ole. Mul on küsimus juhtivkomisjonile. Millal te teete ettepaneku eelnõu lugemine katkestada, kas enne muudatusettepanekute hääletamist või pärast seda?

Meie ettepanek on katkestada eelnõu lugemine pärast muudatusettepanekute hääletamist.

Tänan väga! Avan läbirääkimised, palun registreeruda! Kolleeg Jüri Adams.

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Opositsiooni liikmena olen ma harva olnud nii vastuolulises olukorras kui praegu. Ühest küljest on selle eelnõu poliitilised ideed mulle sümpaatsed, sest need soodustavad eesti rahva eluruumi säilitamist, Euroopa integratsiooni väärnähtuste ärahoidmist ja Nõukogude okupatsiooni tagajärgede likvideerimist. Kuid ma olen harva näinud nii lühikest ja lünklikku eelnõu. Selle põhikontseptsioon ei tee vahet, mis on üldine ja mis on üksik. Üldreeglina ei saa välismaalane Eestis kinnisomandit muretseda, kuid nüüd tahetakse teha sellest erandeid. Teiseks. Kui välismaalasel ei oleks kinnisomandi muretsemine keelatud, siis on tal Eesti kodanikuga võrdsed õigused. Kui siis tehakse mingeid erandeid ja välismaalasel keelatakse teatud põhjustel kinnisomandit muretseda, siis võiks seda nimekirja tõepoolest täiendada ja pikendada. Vaadakem nüüd, kuidas loa andmise keeldu eelnõus rakendatakse. Seda ei rakendata sisuliselt, vaid näo järgi. Oht avalikele huvidele ja julgeolekule ei tulene mitte omaniku näost, vaid sellest, kuidas kinnisomandit kasutatakse. Iga kinnisomandit võidakse kasutada nii avalike huvide poolt kui vastu ning riigi julgeoleku poolt ja vastu. Siin tuleks selgitada, mis on mis. Kui võtame aluseks tõdemuse, et ohud tulenevad kinnisomandi erinevatest kasutusviisidest, siis tekib kaks praktilist probleemi. Kõigepealt oleks loogiline, et loa andja kehtestaks teatud tingimused. See on üks võimalus. Teine võimalus. Olenemata sellest, kas tingimused on kehtestatud või ei ole, võivad ohud ilmneda pärast seda, kui seaduses lubatud vormis on toimunud kinnisomandi üleandmine. Sellisel juhtumil tuleks see võrdsustada keeluprotseduuriga ja omanditehingut peaks saama tagasi pöörata. Aitäh!

Aitäh, härra Adams! Kolleeg Jaanus Männik.

Härra esimees, austatud kolleegid! Ma olen juba kord rääkinud maa kokkuostmise piiramise vajadusest. Sama teemat käsitleb ka 17. muudatusettepanek. See probleem vajab lahendamist. Kahjuks ei ole nimetatud muudatusettepanek ammendav. Ma tsiteerin teile Lauri Nordbergi, Soome Keskkonnaministeeriumi valitsussekretäri ühte artiklit. Ta küsib erapooletu kõrvaltvaatajana, milline on mõistlik maapoliitika turumajanduses? Ta kirjutab järgmist: "Eesti on siirdumas turumajandusse. Aga kuidas rakendada turumajanduse põhimõtteid maa suhtes? Maa on alati seotud kindla territooriumiga, seda ei saa juurde toota nagu suhkrut või seepi. Kui maast tekib puudus, siis tähendab see alati maa hinna tõusu, mida on väga raske takistada. Maa puhul ei saa rakendada samu sätteid, mida normaalsete toodete puhul. Seal, kus turul tegutsevatele jõududele on antud võimalus maaga vabalt möllata, on alati jõutud õnnetu lõpptulemuseni." Ta ütleb, et Jaapan on riik, kus turul möllavaid jõude ei ole maa suhtes reguleeritud ja selle kurvad tagajärjed on teada. Jaapani minister rääkis meile, et 45 sõjajärgse aasta jooksul on elukallidus Jaapanis tõusnud 5,5-kordseks, palgatase 21-kordseks, ent maa hind suuremates linnades koguni 128-kordseks. Ta rõhutas seda hoiatava näitena. Ja edasi. Kas on siis ikka nii, et vabadus maad ilma piiranguteta osta on läänelik vabaturumajandus ning kõik püüdlused seda piirata viitavad sotsialismile? Kui vaadata eri riikide maapoliitikat, võib tõdeda, et nii see ei ole. Näiteks on Lõuna-Korea, keda ei saa süüdistada sotsialismilembuses, rangelt järginud turgu reguleerivat maapoliitikat. Piiravate vahendite hulka kuulub muu hulgas keeld omandada linnas üle 660 ruutmeetri suurust maatükki. Maa väärtuse tõusu maksustatakse igal aastal eri maksuga. Samasugust maapoliitikat järgitakse Taivanil, Hongkongis, Singapuris, Malaisias jm. Kõik majanduslikult edukad Kaug-Ida riigid, kus valitsusvõim on turumajandusele toetuvate jõudude käes, ja ka mitmed Lääne- ja Kesk-Euroopa riigid on maksustamise, planeerimise ja võõrandamisega piiranud maa turgu linnade territooriumil. Kuna keskuste ümber oleva maa väärtus pidevalt tõuseb ja mitte sugugi ei lange, on maa muutunud kasuliku investeerimise objektiks. Raha tuleb alati soodsate investeerimisobjektide poole. Seega võib oodata, et kapitali, sealhulgas ka väliskapitali investeeritakse just sellisesse maaomandisse. Kas see ei ole siis hea? Eesti valitsus püüab meelitada maale väliskapitali, et maamajandust tõusuteele viia. Kuid sellele peab siiski vastama eitavalt. Maaomandisse paigutatud kapital ei teeni kuidagi tootmistegevust ega suurenda rahvuslikku rikkust. Nii välismaine kui ka kodumaine kapital tuleks suunata kogu rahvamajandust edendavatesse tootmisüksustesse, milleks on tehased, masinad, seadmed, tehnoloogia jne. See, et raha suundub hilisemate kasumite lootuses maakinnistutesse, põhjustab maa hinna tõusu ja selle kaudu elamiskulutuste järsku kasvu. Edasi toob kirjutise autor näiteid Eesti looduslikult kaunite kohtade suhtes, mida 380 miljonit Lääne-Euroopa elanikku on võimelised kuu ajaga ära ostma. Seega on reaalne alus arvata, et välismaalased ostavad endale Eestis kõige paremad maatükid, kui maa turg vabaks lastakse. Parim viis vältida maa muutumist spekulatsiooni objektiks on linnamaa hoidmine kohaliku omavalitsuse omandis. See tähendab seda, et pigem võiks riigimaa soodsalt anda omavalitsustele ja selle rendile andmiseks jätta, kui et seda kähku erastama hakata. Kohalik omavalitsus, kes vastutab ka maa planeerimise eest, võib anda krundiõiguse neile, kes soovivad ehitada. See on Rootsi ja ka Soome linnades üldine ja ainuke kruntide jagamise moodus. Autor kirjutab ka rendiõigusest ja pikaajalisest rendist, mida ta peab samaväärseks maa omandamisega. Artikli lõpus tsiteerib ta Lõuna-Korea Ehitusministeeriumi esindajat: "Maaga spekuleerimine on veelgi süvendanud sotsiaalse ebaõigluse ja majandusliku ebavõrdsusega seotud probleeme. Vähesed jõukad maaomanikud lõikavad teenimatult tulu ja vähem jõukad püüavad seda eeskuju järgida spekulatsiooni abil. See demoraliseerib töökat keskklassi ja moonutab üha enam tulude jaotavust. Järelikult maaga spekuleerimine mitte ainult ei sea ohtu keskkonnasõbraliku ühiskonna majanduslikku arengut, vaid ähvardab ka ühiskonna korrastatust ja kapitalistlikku süsteemi tervikuna. Eelnevat silmas pidades on Lõuna-Korea valitsus rakendanud seadusandlikke abinõusid, et takistada mittetöiste tulude pahaendelist kasvu ja lõpetada täielikult maaga spekuleerimine." Ma loodan, et see artikkel annab meile mõningaid mõtteid ja tuge, kuidas selle seadusega piirata maa kokkuostmist, et mitte aasta pärast konstateerida: me ei tea, kelle maal me elame. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Mul on heameel tõdeda, et selle eelnõu filosoofias on toimunud teatud muutus. Nagu me kuulsime härra Vootele Hanseni kinnitusest, on ka eelnõu esitaja jõudnud veendumusele, et ei ole mingit mõtet teha eelistusi nendele välismaalastele, kes elasid Eestis enne 1990. aastat ja esitasid enne 1995. aasta 12. juulit elamisloa saamise taotluse. Ma usun, et eelnõu esitaja ja juhtivkomisjon sellest filosoofiast ei tagane. Teiseks olen ma nõus sellega, mida härra Adams kinnitas, et üldreeglina on välismaalastel Eestis kinnisomandi omandamine keelatud ja et selles valdkonnas tehakse mõned erandid. Aga seoses sellega tekib küsimus, kas maavanem peab olema ainuisikuline otsustaja, kuidas erandeid teha. Ilmselt on eelnõus mõttekas sätestada, et maavanem võib anda lubasid. Ma usun, et Eestis on piisavalt võimalusi turumajandust arendada. Aga mis puutub maasse, siis me peame olema väga ettevaatlikud, sest okupatsiooni tagajärjel on meie rahva enamik väga vaene. Härra minister ütles, et inimesed ei oska maaga midagi peale hakata. Nad ei oska maaga midagi peale hakata seepärast, et nad on vaesed. Kui nad oleksid jõukamad, küll nad siis oskaksid. Neil peaks olema ka võimalus laenu võtta. Ma ei taha laskuda detailidesse. Ma arvan, et kui Eesti maa, eriti põllumajanduslik maa, meie saared ja looduslikult kaunid kohad satuvad välismaalaste kätte, siis see on väga halb. Me peame olema valvsad, et seda ei juhtuks. Aitäh!

Tänan, kolleeg Enn Tarto. Rohkem kõnesoove ei ole. Teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Kes on selle poolt, et läbirääkimised lõpetada? Selle poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu on 1 ja erapooletuid 1. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas ettekandja soovib lõppsõna? Ei soovi. Kaasettekandja?

Auväärt Riigikogu! Lõpetuseks tahaksin öelda järgmist. Soome riigiametniku arvamus, et linnades ja linnade ümber olev maa võiks olla omavalitsuste käes ja seda võiks anda pikaajalisele rendile, eeldab meie asjaõigusseaduse muutmist. Omakorda eeldab see pikemat diskussiooni. Aitäh!

Tänan! Alustame muudatusettepanekute läbihääletamist. Esimene muudatusettepanek. Kas keegi nõuab selle hääletamist? Nr 2. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Ma palun esimese muudatusettepaneku hääletamist, sest ma ei saa aru, miks peab see paragrahv välja jääma. Mulle tundub, et siin on midagi juhtunud.

Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Komisjonis tekkis mõte, et igas seaduses ei pea rääkima seaduse ülesandest. Seaduse ülesanne selgub seaduse regulatiivsetest mehhanismidest. Sellega nõustus ka valitsuse esindaja.

Panen esimese muudatusettepaneku hääletusele. Kes on nimetatud ettepaneku poolt? Selle poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 3 ja erapooletuid 5. Muudatusettepanekud nr 2--14 on arvestatud. Kas keegi nõuab hääletamist? Ei nõua. Muudatusettepnek nr 15. Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda hääletada.

Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Kommentaar on järgmine. Kõigepealt tuleks täpsustada kontrollmehhanismi. Paraku ei registreerita rendilepinguid mitte kusagil ja neid on võimatu kontrollida. Neid valdusi, mis lähevad kinnistusraamatusse kandmisele, on mingil määral võimalik kontrollida. Me arvame, et ühe kahelõikelise paragrahviga on võimatu jälgida seda, mida tahetakse saavutada. Kui Riigikogu peab oluliseks vältida maaga spekuleerimist, siis tuleks koostada uus seaduseelnõu, kus oleks sätestatud nii kontroll- kui ka regulatsioonimehhanismid. Tekib küsimus, milleks piirata maaga spekuleerimist juriidilistel isikutel ja välismaalastel, kui füüsilistel isikutel on see lubatud? See on põhjus, miks komisjon seda ettepanekut ei arvestanud.

Lugupeetud Riigikogu! Kes on muudatusettepaneku nr 15 poolt? Selle poolt on 14 saadikut, vastu on 17 ja erapooletuid 3. Muudatusettepanekud nr 16 ja nr 17 on arvestatud. Probleeme ei ole. Nr 18. Tõnu Kauba, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma palun seda hääletada.

Kas juhtivkomisjon kommenteerib?

Parandusettepanek nr 18 tuleneb proua Tõnissoni ettepanekutest. Ettepaneku mõte seisneb selles, et loa annab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu maavanema taotlusel. See tähendab hoopis teistsugust skeemi, mis seaduseelnõus on kirja pandud. Seetõttu ei haaku see ettepanek eelnõu tekstiga. Seepärast otsustati komisjonis toetada eelnõu algataja seisukohta. Aitäh!

Tänan! Kas proua Tõnisson soovib kommenteerida? Ei soovi. Panen parandusettepaneku nr 18 hääletusele. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu on 25, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr 19. Nr 20. Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda hääletada. Ettepaneku mõte on selles, et kui tekib olukord, kus maavanem tahab anda erastamise luba ja kohalik omavalitsus seda ei soovi, siis oleks arbiteri rollis valitsus, mitte mõni ministritest.

Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Juhtivkomisjon toetab eelnõu algataja seisukohta. Vabariigi Valitsus peaks tegelema üldiste normide loomisega. Loomulikult on see otsustamise küsimus, kumba tasandit valida.

Panen muudatusettepaneku nr 20 hääletusele. Selle poolt 20 saadikut, vastu on 19 ja erapooletuid 1. Kas muudatusettepaneku nr 21 puhul on probleeme? Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh! Ma palun seda hääletada. Huvitav oleks teada, miks juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud?

Palun juhtivkomisjonil seda kommenteerida!

Komisjon jõudis järeldusele, et viide omandireformi aluste seadusele ei ole asjakohane. Kuna maad tagastatakse ja erastatakse maareformi seaduse alusel, siis otsustasime esimese punkti välja jätta ja täiendada vastavalt teist punkti.

Panen muudatusettepaneku nr 21 hääletusele. Selle poolt on 27 saadikut, vastu on 1 ja erapooletuid 8. See muudatusettepanek leidis toetust. Muudatusettepanek nr 22. Probleeme ei ole. Muudatusettepanek nr 23. Palun kommenteerida!

Siin on toimunud väike eksitus. Eelnõust on üks tekstilõik välja jäänud, aga see on olemas 23. muudatusettepanekus.

Kas keegi soovib 23. või 24. ettepanekut hääletada? Ei soovi. Kas 25. muudatusettepaneku kohta on küsimusi? Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh! Ma palun seda hääletada, et teada saada komisjoni valiku põhjendust.

Kas komisjon soovib kommenteerida?

Komisjon on seisukohal, et Eestis on hulk välismaalasi, kes on saanud alalise elamisloa. Need inimesed on saanud maa-, maja- või korteriomanikuks. Neil peab olema õigus oma kinnisasju võõrandada, osta, müüa või kinkida. See oligi põhjus, miks komisjon jäi seisukohale, et selline parandus on otstarbekas.

Tänan! Panen muudatusettepaneku nr 25 hääletusele. Selle poolt on 23 saadikut, vastu on 6, erapooletuid ei ole. Sellega oleme kõik muudatusettepanekud läbi arutanud. Milline on juhtivkomisjoni seisukoht?

Juhtivkomisjon teeb ettepaneku eelnõu lugemine katkestada. Muudatusettepanekud palun esitada 11. aprilliks kella 18-ks.

Järgmisena alustame Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekande teeb justiitsminister härra Paul Varul.

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Korruptsioonivastase seaduse temaatika on teile tuttav, sest see seadus on juba kord siin vastu võetud. Kahjuks peab ütlema, et see seadus on ilmekas näide selle kohta, kuidas üks seadus välja näha ei tohi. Põhimõtted, mis korruptsioonivastases seaduses on sätestatud, on muidugi õiged ja neid tuleb toetada. Kuid seaduse sõnastus on selline, mis tekitab raskusi seaduse rakendamisel. Seepärast algas töö korrektsema sõnastuse kallal, jättes seaduse põhimõtted oluliselt muutmata. Seepärast ei ole käsitletav eelnõu uue seaduse mudel, vaid praegu kehtiva seaduse edasiarendus. Ma juba ütlesin, et põhimõtteid ei ole oluliselt muudetud. Eelnõus on tehtud vormilisi täpsustusi. Näiteks on antud toimingupiirangute konkreetsed loetelud ja esitatud näiteid nii keelatud tehingute kui ka huvide konfliktide kohta. Seaduseelnõu on püütud ühtlustada teiste seadustega, sest eraldi korruptsioonivastane seadus ei sobi hästi meie õigussüsteemi. Meie õigussüsteemile oleks omasem, kui need normid oleks sätestatud avaliku teenistuse seaduses ja kriminaalkoodeksis. Aga et see seadus on juba eraldi seadusena vastu võetud, siis ei saa me praegust seadust tühistada ja hajutada vastavad normid ja põhimõtted teistesse seadustesse. Meil ei ole muud võimalust, kui lihvida seaduse tekst niisuguseks, et seadust oleks võimalik rakendada. Seepärast ongi avaliku teenistuse seaduses ja korruptsioonivastases seaduses mõningaid kattumisi. Avaliku teenistuse seaduses on esitatud majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise nõue ja on täpsustatud, mis majandusliku huvide deklaratsioonis peab kirjas olema. Seepärast on mõttetu sätestada need normid teistsuguses esituses ka korruptsioonivastases seaduses. Kuid püüdlustele vaatamata on mõned paragrahvid ja lõiked kohmakad ja korrektse eesti keele seisukohalt üpris konarlikud. Eriti konarlik on korruptsiooni mõiste definitsioon, mida tuleks tublisti redigeerida. Eelnõus on paar olulist uut põhimõtet. Kui ametiseisundit kasutades on tekitatud kahju kolmandale isikule, siis võib see olla korruptsioon. Põhimõte on selles, et kui ametiseisundit kasutades on tehtud kahju, kellelegi on tehtud eelis, keegi on jäänud mingisugusest õigusest ilma ja seetõttu on keegi saanud kahju, siis võib olla tegemist korruptsiooniga. Korruptsiooniga on tegemist ka siis, kui korrumpeerunud isik ei taotle mitte ainult tulu, vaid lisaks sellele ka mingit muud soovitavat eesmärki. Mõni sõna kingitustest. Siis on korruptiivse tulu mõistest loobutud. Nii on § 19 üles ehitatud teistel põhimõtetel. Peamine eesmärk on see, et me saaksime seadust rakendada. Kõige halvem variant ongi see, kui seadus on olemas, aga seda ei saa rakendada. Ma arvan, et mul ei ole vajadust pikemalt rääkida põhitõdedest, milles seisneb selle seaduseelnõu sisu.

Tänan, härra minister! Kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Vahur Glaase.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetav justiitsminister! Kas te seletaksite Riigikogu liikmetele lihtsas vormis, mis on korruptsiooni ja altkäemaksu vahe?

Altkäemaks ja korruptsioon on osaliselt kattuvad mõisted. See tähendab seda, et igasugune altkäemaks on korruptsioon, kuid igasugune korruptsioon ei ole altkäemaks. Altkäemaks on kriminaalkorras karistatav. Kui on tegemist korruptsiooniohtlike suhetega, siis ei saa kohe öelda, et see on kriminaalkuritegu.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Tänan, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Me täidame praegu majanduslike huvide deklaratsiooni. Aga tegelikult on see majandusliku olukorra deklaratsioon. Kuidas mõista majanduslike huvide deklaratsiooni? Kas me fikseerime antud olukorra? Palun, selgitage!

Ma toon ühe näite. Majanduslike huvide deklaratsioonis tuleb ära näidata ka võlad. See peaks näitama seda, kas võlgade tõttu on võimalikud korruptsiooniohtlikud suhted. Võlgade fikseerimine annab võimaluse kontrollida inimese ausust, sest majanduslike huvide deklaratsioonis on näidatud ametniku sissetulekud ja varandusliku olukorra dünaamika sellest hetkest peale, kui ta asus oma ametikohale. Selle alusel saab teha järeldusi, kas ühe või teise ametniku puhul võivad tekkida mingisugused korruptiivsed suhted.

Tänan! Kolleeg Jüri Adams.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Te ütlesite, et see eelnõu on praegu kehtiva seaduse edasiarendus. Ma saan sellega nõus olla vaid sel määral, et tegemist on juriidilise ühtlustamisega. Tegelikult on see oluline taandarendus korruptsiooni poliitilise käsitlemise ja seaduse rakendatavuse alal. Kas te olete mõelnud sellele, et kui te selle seaduseelnõu koos valitsusega läbi surute, siis saavutate hiilgava tulemuse? Nimelt lakkavad olemast need süüdistused, mis on esitatud mõnele ministrile ning mitmele Tallinna ja Tartu omavalitsuse ametnikule. Juriidilises mõttes neid süüdistusi enam ei ole.

Kui on tegemist tagasiminekuga, siis peame analüüsima, milles see seisneb. Teie teine väide on alusetu. Ametniku tegu hinnatakse ikkagi teo toimepaneku ajal kehtinud seaduse järgi. Nii et teie väide on kohatu.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Vabariigi Valitsus on teinud selle eelnõu väljatöötamisel tõsist tööd ja ka täiesti fantastilise arvutuse. Kuidas või mille alusel te ütlete, et huvide konflikt tekib juhul, kui on vähemalt 10 000-kroonine sissemakse usaldusosanikuna või siis nimiväärtuses osaga. Kust see 10 000 krooni on tulnud? Kui on 9999 krooni, miks siis huvide konflikti ei ole?

Alati tuleb niisugustel puhkudel mingi piir kehtestada. Toon ühe näite. Kas nooruk, kes kahe päeva pärast saab 18-aastaseks, on vähem täiskasvanud kui see nooruk, kes kaks päeva tagasi sai 18 täis? Aga juriidiliselt on see nagu öö ja päev. See on otsustamise küsimus. Tehke mingi muu ettepanek!

Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Mul on meeldiv võimalus avaldada tunnustust teie ettekande sissejuhatuse kohta, mis meenutas mulle mitmeid kulinaarseid hõrgutisi. Meie parlamendi tava on olnud niisugune, et esmalt tehakse seadus ja seejärel selle muutmise seadus. Sissejuhatuses kõlas argument, et ei ole mõtet teha uut seadust, sest ka vana seadus on täiesti uus. Kui viletsat seadust saab muuta, miks see eelnõu kannab uue seaduse nime, aga tegelikult on endise seaduse jätk? Ma ei saa sellest loogikast tuhkagi aru. Miks endist seadust ei taheta muuta, kui selles on midagi pahasti tehtud? Aitäh!

Asi on selles, et väga suur osa parandusi on tegelikult normitehnilist laadi. Sellist eelnõu on äärmiselt raske menetleda. Kui jälgida teiste riikide kogemusi, siis paljudel puhkudel võetakse vastu uus seadus. Näiteks võeti Ameerika Ühendriikides eelmisel sajandil viie aasta jooksul vastu kolm pankrotiseadust üksteise järel. Meil on pankrotiseadusega sama lugu, selles tuleb teha väga palju parandusi. Me kaalume, kas mitte kasutada sama moodust. See on tõepoolest mõnevõrra harjumatu, aga menetluse seisukohalt otstarbekas. Selles ei ole mingisugust kavalat ega pahatahtlikku tagamõtet.

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Öelge, palun, kui uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu seadusena vastu võetakse, kas see muudab korruptiivse teo fikseerimise täpsemaks, lihtsamaks ja karistamise selle teo eest kergemaks? Kas teil on andmeid, kui palju on praegu kehtiva korruptsioonivastase seaduse alusel jõudnud asju kohtusse ja inimesi karistatud? Te ütlesite, et uus seadus peaks olema töös tegusam. Eeldades, et korruptsiooni tase jääb Eesti riigis samaks, kui suur võiks lähitulevikus olla karistatud inimeste arv?

Praegu on kohtus peamiselt altkäemaksu asjad. Peamine põhjus, miks korruptsiooni asju kohtus ei ole, ei tulene seaduse kvaliteedist. See on meie ühiskonna probleem, meil ei ole ühiskonnas seda jõudu ja organisatsiooni, seda korraldust ja moraali, et korruptsioonivastase võitlusega tõsiselt tegelda. Seepärast ei anna ka kõige parem seadus loodetud tulemusi.

Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson.

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra minister! Kui tohib, siis esitan kohe kaks küsimust. Paragrahv 13 sätestab, et ametiisikutel on keelatud olla äriühingu alaliselt tegutseva juht- või järelevalveorgani liige, välja arvatud juhtum, kui tegemist on riigi osalusega äriühinguga. Siit nüüd minu esimene küsimus. Kas seda tuleb mõista nii, et viimasel ajal levinud praktika, et ministeeriumide kõrgemad ametnikud osalevad eraõiguslike äriühingute järelevalvenõukogude töös, olles seal täieõiguslikud liikmed, muutub selle seaduse alusel keelatud tegevuseks? See on minu esimene küsimus. Teine küsimus puudutab kingituste problemaatikat. Paragrahv 19 sätestab, et kingitused kuuluvad tööandjale, kui selle kuulumine ametiisikule ei tulene rahvusvahelisest tavast või diplomaatilisest etiketist. Ma räägin rahvusvahelisest tavast. Kas te mõtestaksite veidi laiemalt mõistet "rahvusvaheline tava"? Aitäh!

Vastus esimesele küsimusele on lühike: tõepoolest on keelatud. Nüüd vastus teisele küsimusele. Mõisted "rahvusvaheline tava" ja "diplomaatiline etikett" on sama mis mõiste "head kombed". Oletame, et Eesti delegatsioon on mingil rahvusvahelisel konverentsil ja seal kingitakse kõigile pastapliiatsid ja kirjutusmapid. Kultuurriikide delegatsioonidel on hea meel, et said jälle ühe pastaka, aga meie omad peavad selle raamatupidamises arvele võtma. See on terve mõistuse seisukohalt jabur. Me ei tohi muuta end naeruväärseks, et meil on see keelatud.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Austatud ettekandja! Seaduseelnõus on kesksel kohal korruptsiooni mõiste. See on §-s 5 üsna pikalt esitatud. Ma kirjeldan ühte elulist olukorda ja küsin, kas see on korruptsioon või ei ole? Hiljuti lugesin lehest teadet, et Koonderakonna juhatus arutas kohalike omavalitsuste valimiste taktikat ja leidis, et valimiskampaania tuleks üles ehitada nendele Koonderakonna liikmetele, kes töötavad linna- ja vallavalitsustes. Kas kavatsust kasutada neid ametikohti erakondliku poliitika eesmärkidel saab pidada korruptsiooniks või ei? Tänan!

Loomulikult ei saa. Teie näite puhul võib tinglikult rääkida ainult moraalist ja poliitilisest kultuurist, kuid mitte mingil juhul korruptsioonist. Ma olen nõus sellega, et § 5 vajab põhjalikku redigeerimist. Siis on asi selgemast selgem, kuigi see on ka esitatud kujul piisavalt selge.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets, teine küsimus.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud minister! Ka minu küsimus käib § 5 kohta. Nimetatud seadus on kindlasti hea, kui see ükskord valmis saab. Kui seadus jääb nii üldsõnaliseks ja laialivalguvaks nagu praegune eelnõu, kes siis lõpuks otsustab, kas mingi tegu on korruptiivne või ei ole? Kas kohus? See peaks seadusest ikkagi välja tulema. Tänan!

See ei pea selles seaduses eraldi kirjas olema seepärast, et siin on reeglid, mis on korruptiivne tegu, toimingupiirangud ja töökoha piirangud. Vaidluse korral teeb otsuse kohus. Seadustes ei pea üldisi tõdesid kogu aeg kordama. Õigussüsteemis kehtivad üldnormid, üldised põhimõtted, mis käivad kõigi juhtude kohta.

Tänan! Kolleeg Jüri Adams, teine küsimus.

Härra minister, ma olen nõus teie väitega, et korruptsioonivastane seadus ei sobi hästi meie õigussüsteemi. Kui õigussüsteemi sobib korruptsioon, siis sinna ei sobi korruptsioonivastane seadus. Sellest seadusest loodeti palju, aga rakendus jäi valitsuse peale. Peab ütlema, et seaduse rakendamine on täiesti äpardunud. Kingituste probleem. Karikaturistid ja humoristid said nädalate kaupa selle üle naerda, kuidas valitsus seda sätet rakendas. Nüüd minu küsimus. Kuidas tuli valitsusele pähe nii elegantne mõte, et seadusest komplitseeritud rakendusprobleemid välja lõigata?

Ma ei taha teile vastata samaga. Aga ma julgen öelda seda, et sellisel kujul korruptsioonivastase seaduse vastuvõtmine oli karuteene korruptsioonivastasele võitlusele seepärast, et võideldes korruptsiooni vastu, ei pea vastu võtma halba korruptsioonivastast seadust. See on kõige halvem seadus, mis üldse olla saab. Näiliselt on kõik tehtud, aga tegelikult ei ole tehtud midagi. Me oleme korduvalt deklareerinud, et eraõigusele tuginedes lähtume Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemist ja traditsioonist. Me ei leia Kontinentaal-Euroopa riikides korruptsioonivastast seadust. Vastavad reeglid, mis toimivad suurepäraselt, on lülitatud teistesse seadustesse ja neid on võimalik rakendada. Küsimus on selles, et kas me tahame oma õigussüsteemi üles ehitada postsotsialistlike riikide või Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi eeskujul. Selles mõttes rikkus ka Riigikogu enda poolt aktsepteeritud põhimõtet, võttes selle seaduseelnõu menetlusse. Tahaksin härra Laari valitsusele teha kummarduse selle eest, et see püüdis järjekindlalt rakendada Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi. Kuid selle taustal oleks korruptsioonivastased probleemid tulnud lahendada teistmoodi. On lausa enesepetlik ja demagoogiline võtta vastu sellekohane seadus, mille sisu on ebaõnnestunud, ja siis hakata vaatama, miks seda ei taheta rakendada. Jääb mulje, nagu tahetaks sellega soosida korruptsiooni. Ja see, kes on korruptsioonivastase seaduse vastane, on korruptsiooni pooldaja. See ei ole nii. Te ise provotseerisite mind niisugusele teemale. See seadus on olemas ja nüüd on otstarbekas ja ratsionaalne edasi minna ja seadust täiendada. Härra Adams! Teie ei saa küll seda väita, et meie põhisuund seadusloomes seisneks selles, nagu püüaksime valitsuse poolt määratud korras kõik põhiküsimused ühes seaduse ära otsustada. Härra õiguskantsler on teile korduvalt üleskutseid esitanud, et te lahendusi vähem delegeeriksite, et kõik võimalikud lahendused oleksid seaduses sätestatud. Selles mõttes, kallis eksminister, ära tule siin etteheiteid tegema!

Tänan, härra minister! Meie arutelu kipub diskussiooniks muutuma. Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Eelnõu üks lõige meenutab mulle nõukogudeaegset õigussüsteemi, kus piltlikult öeldes võeti mõnikord vastu seadusi, mis ütlesid, et kõik kuuluvad mahalaskmisele peale üksikute erandite. Kõik jäid siiski ellu. Oli ka vastupidi, kõik kuulusid ellujäämisele peale üksikute erandite ja kõik lasti maha. Eelnõu § 13 lõiked 1, 4 ja 5 annavad Vabariigi Valitsusele õiguse teha teatud juhtudel erandeid. Kes on Vabariigi Valitsuses see jumal, kes ütleb: hea küll, see on nii kihvt ätt, tema puhul ei ole küll mingit korruptsiooniohtu karta, anname talle selle loa. Kuidas te seda ette kujutate?

Ma olen teiega nõus, põhimõtteliselt ma erandeid ei toeta. Ilmselt on siin taotletud teatud paindlikkust, aga ma ei ole niisuguste erandite tuline kaitsja. Menetlemise käigus tuleb seda kohta tõsiselt kaaluda. Seejuures ma ei ütle, et need lõiked tuleb kindlasti välja visata.

Kolleeg Tiit Käbin.

Tänan! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus käib § 15 kohta. Kas see on tõesti normitehniline parandus? Tekst kõlab nii: "Ametiisik võib oma töö- või teenistusülesannetesse kuuluva toimingu eest võtta kehtestatud tariifi või hinnakirja järgi tasu üksnes juhul, kui see on ette nähtud." Ma loen sellest välja põhimõtte, et kui ei ole kehtestatud tariifi või hinnakirja järgi tasu võtmist, siis võib ametiisik võtta ükskõik missugust tasu. Kui võtta kõrvale praegu kehtiva seaduse § 17, mis, tõsi küll, on kahes lõikes, siis ütleb see täpselt ja ühemõtteliselt, mida tegelikult on vaja öelda. Nii et ma kordan küsimust: kas siin on tegemist normitehnilise parandusega?

Riigikogu kõnepult ei ole see koht, kus üksikuid sõnu võrrelda. Ma ütlen seda, et mõnikord on teksti lihtsustamise käigus ka laps vanniveega välja visatud. Niisugustel puhkudel tuleb väga täpselt kontrollida, kas mõte ei ole kaduma läinud või moondunud.

Tänan! Kolleeg Mart Laar.

Austatud härra esimees! Austatud härra minister! Kõigepealt tänan teid kauni esinemise eest! Pole tükil ajal Riigikogus nii nauditavat vestlust kuulnud. Kuid mu küsimus on -- ma vabandan ette -- natuke provokatsiooniline. Ma olen teiega nõus, et Eestil on õige lähtuda Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemist. Kuid sellise nähtuse puhul, nagu seda on korruptsioon, mis paraku postsotsialistlikke ühiskondi kummitab, on raske oma teed leida. Mina isiklikult pean praegu kehtiva korruptsioonivastase seaduse vastuvõtmise õigustatuks. Mul on heameel, et ka valitsus seda seadust vajalikuks peab. Kui informatsioon uue seaduse kohta minuni jõudis, siis ma rõõmustasin, et kehtivat seadust paremaks tehakse ning et põhimõtted jäävad samaks. Kuid nüüd seaduseelnõu lugedes avastasin, et kahjuks on kehtiva seaduse kõige radikaalsemad põhimõtted hoopiski välja jäetud. Seetõttu ei saa teie väidet pidada päris täpseks, et midagi ei ole oluliselt muudetud. Ma pean eeskätt silmas seda sätet, mis andis võimaluse iseendaga tehtud tehingute tühistamiseks, ja et see säte omas tagasiulatuvat jõudu. Praegu kehtivale seadusele on ka Vabariigi President alla kirjutanud ja keegi ei ole seaduse tagasiulatuvat jõudu vaidlustanud. Miks on valitsus selle põhimõtte seaduseelnõust välja visanud? Aitäh!

Mis puutub Kontinentaal-Eruoopa õigussüsteemi, siis ma ei ütle, et need reeglid oleksid meile vastuvõtmatud. Aga minu arusaamise kohaselt oleksid need reeglid võinud olla avaliku teenistuse seaduses. Mulle selgitati, et see valdkond on tsiviilseadustiku üldosaga kaetud. Kuid selle rakendussätetesse jäi kahjuks panemata vajalik norm, et tühiste tehingute puhul kehtib tagasiulatuv jõud.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab § 19, mis käsitleb kingituste vastuvõtmise piiranguid. Seda on juba Riigikogus arutatud ja Vabariigi Valitsus on sellele üsna palju aega pühendanud. Aga ka praeguses redaktsioonis on need asjad, kui asja regulatiivset poolt vaadata, natuke ebaselged. Kõige selgem on lõige 2. Lõige 1 on formuleeritud ebamääraselt: võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. Kes selle kindlaks teeb? Lõikes 3 räägitakse rahvusvahelistest tavadest. Diplomaatiline etikett on natuke täpsemalt määratletud, kuid rahvusvaheliste tavade puhul jääb täpselt määratlemata, kuidas kingituse vastuvõtmist käsitleda korruptiivse teona. Siin oleks vaja väga täpselt määratleda, millal on rikutud seadust. Kuidas Vabariigi Valitsus seda käsitleb? Aitäh!

Kingituste puhul kehtib nüüd põhimõte, mida võib teha ja kui suures ulatuses. Öeldakse, et seda ja toda ei või. Kõige lihtsam oleks sätestada: mitte mingisuguseid kingitusi. Aga suveniirid? Eestist pärit isikud on nüüd samades tingimustes kui teiste riikide isikud. Küsimus on selles, kas ka Eesti isikute suhtes kehtib rahvusvaheline tava, et isik võib pastaka endale jätta. Peamurdmist tekitab kriteeriumide probleem. Eelmisel korral läks see asi viltu. Kas valitsus peab välja töötama mingisugused piirmäärad? See on ummiktee, siin ei ole võimalik mingisugust piirmäära sätestada. Põhimõtteliselt peab kingituse lubatavuse sätestama väga kitsalt ja kindlate kriteeriumide alusel. Rahvusvahelise tava kohaselt on üldtunnustatud, et konverentsidel antakse igale osalejale mingisuguseid vajalikke pisiasju. Kas väga seaduskuulekas ametiisik peab siis selle raamatupidamises arvele võtma?

Tänan! Kolleeg Aap Neljas.

Lugupeetud härra minister! Paragrahvis 18 on püütud anda huvide konflikti määratlus. Seal on öeldud, et huvi tekib ainult siis, kui inimene on aktsiaseltsi osanik või tal 10 000 krooni ulatuses nimiväärtuses aktsiaid? Mitmes Eesti äriettevõttes ei ole aktsia nimiväärtus kunagi olnud eriti suur, aga praegu võib see äriettevõte olla väga edukas. Miks näiteks 30%-line osalus võib mõnes kohas olla väga edukas, kuid madala nimiväärtusega aktsiatega edukas aktsiaseltsis ei teki huvide konflikti? Aitäh!

See on otsustamise küsimus. Kriteeriumid peavad olema täpsed.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Mul on küsimus § 13 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohta. Lõige algab nii: seaduse § 4 1. lõikes nimetatud ametiisikul on keelatud... olla äriühingu alaliselt tegutseva juht- või järelevalveorgani liige. Kas selle alla käib ka äriühingu nõukogu liikmeks olemine? Keelatud on olla välismaa äriühingu filiaali juhataja, aga kas juhataja asetäitja võib olla?

Igasuguse aktsiaseltsi järelevalvenõukogu tegutseb alaliselt. Viide § 4 lõike 1 kohta ei kehti lõike 2 suhtes. See on kaetud teiste seadustega.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh! Minu küsimus puudutab § 19 esimest lõiget. Selle järgi ei tohi ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on mõeldud temale endale, lähisugulastele või hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. Ma olen kristalselt aus inimene ja arvan, et minu töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist ei mõjuta miski. Sellest subjektiivsest arvamusest lähtudes võtan siiski vastu kalleid kingitusi. Aga üldsus ei usu seda, inimesed arvavad ikkagi, et kingitused mõjutavad minu käitumist, nende arust on tegemist korruptiivse teoga. Mismoodi seda asja õiguslikult lahendatakse?

Sõnad "võib mõjutada" tähendab seda, et võimaluse korral võib mõjutada. Väga selgeid lahendusi siin ei ole. Kui me ütleme, et ei tohi mingisuguseid kingitusi vastu võtta, siis tuleb nii välja, et ka sünnipäeva puhul ei tohi kingitusi vastu võtta. Sünnipäevale võib näiteks tulla keegi alluv ja tuua hinnalise kingituse. Üheselt selgeid objektiivseid kriteeriume ei ole siin võimalik anda. Mõistusevastane on keelata ka sünnipäevakingituste vastuvõtmine. Paratamatult on ainuke kriteerium ikkagi see, et ei tohi midagi vastu võtta, mis võib sind mõjutada.

Tänan! Kolleeg Vahur Glaase.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kõik on selge siis, kui inimene võetakse korruptiivse teo eest vastutusele. Mis saab nendest isikutest või firmadest, kelle kasuks korruptiivne toiming tehti? Millised on selle õiguslikud tagajärjed ja kus need õiguslikud tagajärjed on fikseeritud? Aitäh!

Paragrahvis 20 on sätestatud, et korruptsioonis süüdi olevat isikut karistatakse distsiplinaar- või kriminaalkorras. Omaette küsimus on see, kuidas kriminaalkoodeks on kaetud kriminaalkaristustega, sest menetlused ja normid on erinevad.

Eiki Nestoril on ka kirjalik küsimus. Palun!

Kui § 12 lõiked 1 ja 2 kokku panna, siis tekib huvitav olukord. Juhul kui töökohapiirang käib töölepingu alusel töötamise kohta, siis ei tohi isik otse palka saada. Aga kui inimene on § 12 lõike 2 järgi juhtumisi äriühingu osanik või aktsiate omanik ning ta töötasu ei saa. Kas siis võib talle maksta suuremaid dividende? Niimoodi ei saa olla, need on erinevad asjad. Dividende saab maksta ainult siis, kui ta on aktsionär.

Küsimusi rohkem ei ole. Tänan, härra minister! Sõna kaasettekandeks on õiguskomisjoni esimehel Daimar Liivil.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Õiguskomisjon on eelnõu arutanud mitmel istungil. Ka meil tekkis küsimusi. Paljusid neist on siin juba arutatud, seepärast ma neid uuesti käsitlema ei hakka. Peatun ainult ühel küsimusel, millest siin ei ole räägitud. Meil tekkis küsimus, millises seaduses peab majanduslike huvide deklaratsioon asuma? Komisjoni arvates peab see asuma nimelt korruptsioonivastases seaduses, sest see laieneb ka nendele isikutele, kelle kohta avaliku teenistuse seadus otseselt ei kehti. Teiseks. Ka deklaratsioonis endas on sõnastuslikke ebatäpsusi ja seepärast on deklaratsiooni vaja moderniseerida. Üsna hiljuti avaldati ajakirjanduses kirjutis selle kohta, et paljud luureteenistused peavad väga hoolega silmas kõike seda, mis korruptsiooni valdkonnas Eesti riigis toimub. Kõik juhtumid kirjutatakse üles ja salvestatakse ning vajalikul hetkel kasutatakse neid Eesti riigi ja meie riigiametnike vastu ära. Seetõttu tuleb korruptsioonivastases seaduses eesmärgikindlalt deklareerida, et Eesti riik ja tema riigiorganid võitlevad teadlikult ja süstemaatiliselt korruptsiooni vastu. See põhimõte peab seaduses ilmekalt kõlama jääma. Meil on sageli väidetud, et niisugune lähenemine ei ole iseloomulik Euroopa maadele. Ma ei ole sellega päriselt nõus. Euroopa maad tegelevad praegu väga aktiivselt üleüldise korruptsioonivastase konventsiooni väljatöötamisega, sest on saadud aru, et korruptsioon on tänapäeva ühiskonnas oluline ja ohtlik nähtus ning seda ei saa enam käsitleda süsteemitult, nii et ühes või teises seaduses on selle kohta mingi punkt. Korruptsiooni tuleb hakata käsitlema süsteemselt. Süsteemsuse põhiline alustala on see, et riik võtab enda kontrolli alla kõik need valdkonnad, kus korruptsioon on võimalik. Korruptsioonivastasest seadusest on puudu üks ja äärmiselt oluline valdkond, mis Eesti ühiskonnas ei ole piisavalt reguleeritud. See on poliitiline korruptsioon. Põhiliselt peetakse selle all silmas parteide poliitilise tegevuse finantseerimist. Vastav regulatsioon puudub ka Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimise ning nende tegevuse korraldamise seadustes. Kahjuks ei näe ma praegusel hetkel võimalust seda põhimõtet sellesse eelnõusse lülitada, kuid ilmselt tuleb seda teemat Riigikogus arutama hakata. Nüüd komisjoni seisukohast selle eelnõu menetlemisel. Meil tuleb selle kallal veel väga tõsiselt tööd teha. Ma aktsepteerin seda, et on tehtud väga suurt normitehnilist tööd, mida praegu kehtiva seaduse vastuvõtmise ajal ei olnud võimalik teha lihtsalt seepärast, et mitut vajalikku seadust ei olnud tollal olemas. Nimetagem siin kas või avaliku teenistuse seadust ja äriseadustikku. Avalik õigus on Eesti riigis praegu üsna õnnetus seisus. On täiesti arusaadav, et uue seaduskeele ja uue õiguskultuuri loomine on väga valuline protsess. Selle valusid tundsid kõik, kes töötasid praegu kehtiva korruptsioonivastase seaduse teksti kallal. Õiguskomisjon otsustas lõpetada täna selle eelnõu esimese lugemise. Parandusettepanekud palun esitada 11. aprilliks kella kuueks õhtul.

Tänan! Kas on küsimusi? Kolleeg Paul-Eerik Rummo.

Aitäh, härra eesistuja! Härra komisjoni esimees! Kas teie arvates on praegu kehtiv korruptsioonivastane seadus põhimõtteliselt küündimatu ja mitterahuldav?

Minu arvates ei ole. Korruptsioonivastase seadusega murti üks põhimõtteline demokraatliku ühiskonna arengut pidurdav traditsioon, mis oli pärit nõukogude ühiskonnast. Ülemnõukogu üritas mitu korda piiritleda ja piirata korruptsiooni levikut. Võeti vastu mitmeid akte. Ka eelmise Riigikogu liikmed esitasid mitmesuguseid pabereid, kuid see töö oli süsteemitu ning ei olnud ka poliitilist tahet neid akte reaalselt ellu viia. Korruptsioonivastase seadusega väljendas Eesti riik poliitiliselt üpris selgelt oma soovi võidelda korruptsiooni vastu. Põhimõtteliselt on praegu kehtiv korruptsioonivastane seadus Euroopas aktsepteeritud. Selles on fikseeritud majanduslike huvide deklareerimine, töökoha- ja toimingupiirangud jne. Need põhimõtted on fikseeritud ka selles eelnõus. See on traditsioon ja loodetavasti see ei kao.

Tänan! Kolleeg Andres Taimla.

Tänan! Härra Liiv! Sa viitasid, et seaduseelnõust on välja jäänud parteide valimisrahade kasutamise probleem. Tulekul on kohalike omavalitsuste valimised. On selge, et nüüd on erakondade huvid suuremad kui kunagi varem. Kas sa arvad, et see probleem tuleb parandusettepanekutena sellesse eelnõusse lülitada või on selleks tarvis koostada eraldi eelnõu?

Vaadates seadusandluse praegust struktuuri, pean otstarbekaks lülitada need küsimused kohaliku omavalitsuse ja Riigikogu valimise seadusesse. Neis seadustes saab vähemalt osaliselt valimistega seotud kulutused paika panna. Muud probleemid tuleb reguleerida kas erakonnaseaduses või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Haiguse kohta öeldakse, et seda on lihtsam ära hoida kui ravida. Korruptsioonivastane seadus on suunatud sellele, et korruptsiooni vältida. Paragrahvi 6 lõige 2 paneb inimesele kohustuse teatada, et ta on korruptsioonist nakatatud. Aga võib juhtuda, et inimene ei allu sellele sättele, sest ka paljusid haigusi varjatakse. Kas komisjonis oli jutuks ka see, et tõhustada otseste ülemuste vastutust oma alluvate korruptsioonivastaste tegude vältimise kohta?

Kaudselt kajastub see altkäemaksust teatamise kohustuses. Mis puutub ülemuste vastutusse alluvate töö eest, siis Euroopa kultuuris on omane selline nähtus, et ülemuse vastutuse alluvate töö eest kehtestab avalikkus. Juhul kui mõne ülemuse alluvad järjekindlalt sooritavad korruptiivseid või kaheldava väärtusega tehinguid, siis Euroopa õigus- ja poliitilises kultuuris on ajakirjandus see institutsioon, kes selle teema tõstatab. Ülemusel ei ole siis pikka pidu. Sellega seoses juhin tähelepanu ühele nüansile, mis tekitas väga palju vaidlusi ja probleeme, kui me korruptsioonivastast seadust kirjutasime. Jutt on ametiisiku vallandamisest seoses korruptiivse teo sooritamisega. Tartu Ülikooli tööõiguse spetsialistid soovitavad eelnõusse kirjutada, et tööõiguslikult on siis vallandamise aluseks ametiülesannete mittetäitmine. Ma arvan, et see soovitus ei vasta teo olemusele. Ilmselt on vaja eraldi paragrahvi, kus on eraldi tööõiguslik alus isiku vabastamiseks või vallandamiseks korruptsiooni tõttu. Korruptsioon ei ole ainult ametikohustuste mittetäitmine, vaid otsene tegutsemine riigi ja ühiskonna huvide vastu.

Tänan! Kolleeg Aarne Veedla.

Korruptsioonivastane seadus toimib juba mõnda aega. Kas meil on ülevaade, kuidas see tegelikult toimib? Kõigis linnades ja valdades pidid volikogude ja valitsuste liikmed esitama uue deklaratsiooni käesoleva aasta 1. märtsiks. Me teame, et hädavaevu saadi kätte deklaratsioonid valla- ja linnavolikogude esimeestelt. Kas meil on ülevaade, kuidas see on toiminud kõigis linnades ja valdades? Kas neid raskusi on selle eelnõu puhul arvestatud?

See on väga valus küsimus. Lugedes ajakirjandusest teateid selle kohta, millal keegi deklaratsiooni esitas, tekkis ka minul küsimus, kas me ei ole liiga liberaalselt selle seaduse sätetesse suhtunud? Valdade ja linnade tasandil anti selle asja regulatsioon kohalikele omavalitsustele. Kuid ka neil puudub ülevaade, kuidas valla või linna tasandil korruptsiooni ennetamine toimub. Riigi tasandil on meil mingi ülevaade deklaratsioonide kohta olemas ja need avalikustatakse. Sellegipoolest esineb mitmesuguseid arusaamatusi. Täpset ülevaadet selle kohta, kuidas deklaratsioonide esitamine on kulgenud täitevvõimu organites, mul kahjuks ei ole.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, härra Liiv! Kas peate vajalikuks korrata komisjoni otsust parandusettepanekute esitamise tähtaja kohta?

Komisjon peab vajalikuks lõpetada täna eelnõu esimene lugemine. Muudatusettepanekud palun esitada 11. aprilliks kella kuueks õhtul.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Minu protseduuriline küsimus puudutab muudatusettepanekute esitamise tähtaega. Minu arust ei vasta see kodukorraseadusele.

Muudatusettepanekud esitada 11. aprilliks kella üheks.

Ma tänan härra Pärnoja õige märkuse eest! Sellega on korruptsioonivastase seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetatud.

Jätkame tööd. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kommertspandiseaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekande teeb justiitsminister Paul Varul.

Härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Kommertspandi teemadel on siin saalis korduvalt juttu olnud. Asi on selles, et kommertspant kui registerpandi üks liike on sätestatud asjaõigusseaduses. Samal ajal nähti äriseadustiku vastuvõtmisel ette, et kommertspanti hakatakse seadma ainult seaduse alusel. Et vahepeal kommertspanti seada ei saanud, siis parandati äriseadustikku. Kuid nüüd on tekkinud selline olukord, et kommertspanti saab küll seada, kuid regulatsioon on puudulik. Praegu registreeritakse kommertspant ettevõtteregistris. Sellega seoses tekib kolm situatsiooni. Kõigepealt on ettevõtted, mis on veel ettevõtteregistris ja ka kommertspant on seal. On ettevõtteid, mis on juba äriregistrisse kantud, aga kommertspant asub veel ettevõtteregistris. Uued ettevõtted registreeritakse kohe äriregistris, kommertspanti saab neile seada ainult äriregistrisse. Seaduse eesmärk on selles, et kommertspandi seadmist korrektsemalt fikseerida ja sätestada reeglid, kuidas toimub kommertspandi realiseerimine. Ma piirduksin selle sissejuhatusega ja olen valmis vastama küsimustele.

Tänan, härra minister! Kolleeg Liia Hänni.

Tänan! Minul on üks üsna üldine küsimus. Kui oluliseks peab justiitsminister kommertspanti Eesti majandusele?

Nagu näete seletuskirjast, on siin väga ausalt näidatud kõhklusi, mis seoses kommertspandiga on tekkinud. Hüpoteegi seadmise võimalused on praegu väga piiratud, sest hüpoteeki saab kanda kinnisasjale, mis on kantud kinnistusraamatusse. Praegusel perioodil on sageli vaja laenu saada, laenu saamiseks on vaja tagatist. Kommertspandi põhimõte seisneb selles, et panditakse esemed ja vara, mida saab edasi kasutada, mille valdus jääb pantijale. Praegu on see oluline ja aktuaalne. Tulevikus, kui asjaõigusseaduse kohaselt ulatub hüpoteek ka tööstusliku kinnisasja päraldistele, kommertspandi kasutusala kitseneb.

Kas on veel küsimusi? Ei ole. Tänan, härra minister! Kaasettekande teeb õiguskomisjoni esimees Vootele Hansen.

Austatud juhataja, auväärt Riigikogu! Me teame, et Riigikogu on seda asja arutanud. Nüüd on kommertspandiseaduse eelnõu meie ees. Õiguskomisjon ühines kahtlustega, mida valitsus kui eelnõu algataja väljendab oma seletuskirjas, kuid arvab, et nendele kahtlustele leiab vastuse eelnõu menetlemise käigus. Komisjon teeb ettepaneku täna eelnõu esimene lugemine lõpetada ja suunata see teisele lugemisele. Parandusettepanekuid ootab õiguskomisjon 11. aprilliks kella 18-ks.

Kas härra Hansenile on küsimusi? Ei ole. Kas protseduuriline küsimus, kolleeg Mihkel Pärnoja?

Aitäh! Küsimus on tõepoolest protseduuriline ja see puudutab vastuolu meie kodukorraseadusega. Kas juhatus on andnud nõusoleku esitada muudatusettepanekud selleks tähtajaks? Kui ei, siis tuleks see tähtaeg ettepoole nihutada.

Veel ei ole, aga me esitame vastava taotluse. Juhatuse koosolek on neljapäeval. Loomulikult võivad Riigikogu liikmed tuua oma parandusettepanekud ka varem.

Tänan! Juhatus arutas praegu seda asja ja on nimetatud tähtajaga nõus. Sellega on meie tänane päevakord ammendunud. Tänan! Homseni!Istungi lõpp kell 20.21.