Kui kolleegidel on üle anda arupärimisi või eelnõusid, palun registreeruda. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Kolleeg Tiit Made, palun!

Härra eesistuja, lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon teeb häältega 6 poolt ja 3 vastu (erapooletuid ei olnud) ettepaneku arvata menetlusest välja Riigikogu liikmete Tõnu Kauba, Aino Runge ja Edgar Savisaare algatatud omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu 234.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele majanduskomisjoni ettepaneku arvata... Kolleeg Aino Runge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma natuke selgitaksin teile, mis seisab eelnõu 234 taga. Üürnike ja omanike vahelistes suhetes ei ole eelmiste valitsuste ajal midagi edasi nihkunud. Aga praegusel Riigikogul ja valitsusel ei ole enam kuhugi edasi minna, sest üürnike ja omanike suhteid reguleerivad lepingud kaotavad kehtivuse 1997. aastal. Seetõttu peab Riigikogu leidma mingi lahenduse. On räägitud, et mitte midagi ei muutu, kedagi välja ei tõsteta. Ometi ei saa omanikud oma omandit käsutada ega üürnikud õigesti oma õigusi realiseerida. Meil on tarvis üüriseadust, mis paneks üheselt paika, et kui peremees vajab endale korterit oma majas, peab üürnik lahkuma. Ta peab lahkuma ka siis, kui korter ehitatakse ümber mitteeluruumiks või kui maja läheb remonti. Järelikult on meil tarvis käivitada erastamisest laekuva raha kasutamine laenudeks ja välja töötada üüriseadus. Me ei saa pista pead jaanalinnu kombel liiva alla ja öelda, et üürnike ja omanikega seotud probleeme ei ole. Seepärast palun ma teid majanduskomisjoni otsust mitte toetada.

Austatud Riigikogu, selgituse andis eelnõu üks autoritest ehk algatajatest, milleks tal oli õigus. Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele majanduskomisjoni ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu 234. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Ettepaneku poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu on 25 ja erapooletuid 2. Majanduskomisjoni ettepanek leidis toetust. Seaduseelnõu 234 on Riigikogu menetlusest välja arvatud.

Austatud Riigikogu! Järgmisena tuleb meil kinnitada III istungjärgu 8. töönädala päevakord, mille projekt on teile välja jagatud. Kas Riigikogu liikmetel on selle kohta küsimusi, proteste, ettepanekuid? Ootame viivu. Näib, et ei ole. Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele Riigikogu III istungjärgu 8. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Päevakorra kinnitamise poolt on 80 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. 8. töönädala päevakord on kinnitatud. Täna tulevad arutusele töönädala päevakorra kolm esimest punkti. Ettekandjate ja kaasettekandjate osas muudatusi ei ole. Mõni sõna tänase infotunni kohta. Selle kava, lugupeetud kolleegid, on samuti teile välja jagatud. Esimesena vastab arupärijate küsimustele peaminister Tiit Vähi, seejärel õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli, kolmandana riigikontrolör Hindrek Meri ja neljandana keskkonnaminister Villu Reiljan.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti.

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu ma esimese lugemise ajal juba mainisin, on käesoleva eelnõu esitanud küll põhiseaduskomisjon, kuid ette on selle valmistanud Vabariigi Valimiskomisjoni töörühm. Seetõttu teeb põhjalikuma sisulise ettekande, mis vormilt on küll kaasettekanne, härra Alo Heinsalu. Mõni sõna komisjonipoolsest tööst käesoleva eelnõu menetlemisel. Muudatusettepanekuid, mis esitati pärast esimest lugemist, arutas põhiseaduskomisjon oma koosolekutel 5. ja 7. märtsil. Peale komisjoni liikmete osalesid arutelus proua Sauks Riigikogu Kantselei juriidilisest osakonnast, härrad Heinsalu ja Mõttus Riigikogu Kantselei valimiste osakonnast, härrad Tammeorg ja Nuu Siseministeeriumist, härrad Moll ja Ojavere Eesti Omavalitsusliitude Ühendusest ning Kohtla-Järve linnapea härra Kalmaru. Ma ei tahaks oma ettekandele eriti palju aega kulutada. Jätaksin meelsasti rohkem aega härra Heinsalu ettekandele. Kuid paar olulisemat aspekti tooksin siiski välja. Kõigepealt pean ütlema, et seadusena vastuvõtmiseks eelnõu küps veel ei ole. Seepärast leiab komisjon, et pärast muudatusettepanekute läbihääletamist tuleks teine lugemine katkestada ja anda sellega veel kord võimalus muudatusettepanekute esitamiseks. Seni esitatud eeted eriti palju sisulisi muudatusi ette ei näe. Kõige põhimõttelisem võib-olla on keelenõuete küsimus. Töögrupi ettepanekul otsustati võtta keelt puudutavad sätted käesolevast eelnõust välja, kuna need kuuluvad pigem keeleseadusse kui valimisseadusse. Küll aga on eelnõusse kirjutatud keelenõuete kontrollimise mehhanism. Loodetavasti on sellekohased sätted Riigikogu liikmetele muudatusettepanekute tabelis ja uues tekstis silma hakanud. Osa Riigikogu liikmete ettepanekuid on komisjon teksti ühtsuse huvides ümber sõnastanud. Seetõttu võib jääda mitme ettepaneku suhtes ekslik mulje, nagu ei oleks neid arvestatud. Mitmeid ettepanekuid on arvestatud põhiseaduskomisjoni muudatusettepanekute raames. Natuke kimbatuses oli komisjon mõnede Ülo Uluotsa ja Toomas Alatalu tabelisse kandmiseks esitatud ettepanekutega, mis õigupoolest olid märkused. Kuna neid ei olnud võimalik kvalifitseerida ettepanekutena, siis tabelisse neid ei kantud. Sellised on näiteks härra Uluotsa märkus lihtkvoodi kohta ning härra Alatalu märkus kaitseväelase valimisõiguse realiseerimise kohta kirja teel. Paraku ei ole need esitatud ettepaneku vormis ega lahti kirjutatud. Nii et kui härrad Uluots ja Alatalu soovivad nendele küsimustele lahenduse leida, on komisjonil palve vormistada kõnealused märkused nõuetekohaste muudatusettepanekutena. Eelnõule on lisatud eraldi sätted valimiste läbiviimise kohta Paldiskis. Ma ei hakka neid põhjalikumalt refereerima. Tekstis on need olemas. Kui härra Heinsalu peab vajalikuks mõningaid sätteid tutvustada, võib ta need ette lugeda. Nagu ma juba alguses ütlesin, on käesolevas eelnõus veel mitmeid lahtisi otsi ja isegi mõningaid vastuolusid. Komisjon loodab probleemid lahendada, kui nõustutakse katkestamisettepanekuga. Nagu ma juba ütlesin, palume teise lugemise katkestada pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Uusi muudatusettepanekuid ootame 18. märtsiks kella 13-ks. Teist lugemist võiksime jätkata 4. aprillil. See oleks minu poolt sissejuhatuseks kõik. Kui mulle esitatakse küsimusi, palun ma pärast nendele vastamist sõna anda härra Heinsalule. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Toomas Alatalu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra Nutt! Sa viitasid siin minu ettepanekutele, mis olid välja pakutud ideedena. Aga on ka mitu ettepanekut, mis siiski on formuleeritud väga konkreetselt. Milles näeb komisjon lahendust, kui, ütleme, kohalikus volikogus on kohti rohkem kui valimistel mingi nimekirja alusel sinna pääsenuid? Kuidas säärast situatsiooni kavatsetakse lahendada?

Aitäh, härra Alatalu! Praegu sellele tõesti ühest vastust ei ole. Komisjon ei tahtnud taganeda proportsionaalsuse põhimõttest, s.o nõustuda sellega, et kui nimekiri osutub loodetavast lühemaks, jaotatakse kohad ümber teisi nimekirju arvesse võttes. Komisjonile, vähemalt selle enamusele, põhimõtteliselt niisugune lahendus meele järele ei olnud. Hetkel ei oska ma öelda, kuidas see asi lõplikult laheneb. Olen kindel, et komisjon tuleb selle küsimuse juurde tagasi pärast tänase lugemise katkestamist. Teine härra Alatalu ettepanekus käsitletud küsimuste ring puudutab võimalike valimisliitude moodustamist, mille üheks osapooleks oleks erakond ja teiseks mingi muu organisatsioon. Põhiseaduskomisjon on seisukohal, et see teeb erakondade piirid üpris ähmaseks. Säärane segasüsteem pigem kahjustab erakonna mainet, kui annab valimistel positiivseid tulemusi. Põhjalikumalt ei oska ma hetkel seda asja kommenteerida.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma palun kommentaari sageli väljaspool seda saali kõlavale väitele, et seoses registriga on Eesti kodanikud praegu mõnevõrra ebasoodsamas olukorras kui need, kes alles kodakondsust taotlevad, või siin illegaalselt elavad välismaalased. Kas sinulegi ei tundu, et selline probleem on olemas?

Aitäh! See, kas probleem on olemas või mitte, on ausalt öelda üpris keeruline küsimus ja pigem hinnanguline kui juriidiline. Ma kardan, et kõige tõsisem probleem tekib praeguse vormi kehtima jäämise korral inimestega, kes selle aja vältel, mis aasta algusest valimisteni jääb, Eesti kodakondsuse saavad. Mõningal määral jäävad nad kääride vahele. Aga mis puudutab Eesti kodanikku ja välismaalasest hääletajat, siis ausalt öeldes ei julgeks ma küll öelda, et Eesti kodanikud on ebasoosingus. Kui sa leiad, et siin on mõned otsad lahti, siis ilmselt tuleks teha asjakohane muudatusettepanek, mille eest oleksin väga tänulik.

Tänan! Kolleeg Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab 31. muudatusettepanekut, mille olen teinud selleks, et nägemispuuetega inimesed saaksid otseselt valida. Mis kaalutlustel on see jäetud arvestamata? Kas me ei ole veel valmis selleks, et kõik inimesed saaksid valida? Meie naaberriikides on see juba aastaid võimalik olnud.

Aitäh, proua Treial! Teie ettepanekut kaaluti komisjonis päris põhjalikult, vaadeldes seda kontekstis mõnede teiste ettepanekutega, mis käsitlesid erikorra kehtestamist teiste puuetega inimestele. Nägemispuue ei ole ju ainus tegur, mis võib takistada valimistest osavõttu. Komisjon leidis, et kui üks puuetega inimeste grupp sisse tuua, siis peame andma ammendava loetelu kõikidest võimalike puuetega inimeste gruppidest ja sätestama nende suhtes erikorra. Juba puhttehniliselt ei oleks see võimalik. Komisjon asus seisukohale, et eritingimuste loomist puuetega inimestele praegune seaduse tekst ei takista. Erikorra sätete puudumine seaduses ei tähenda sugugi nägemispuuetega inimeste valimisõiguse piiramist. Toon teise näite. Kui lähtuda pedantselt eelnõu tekstist, siis võib ju öelda, et ilma käteta inimene ei saa kuidagi isiklikku allkirja anda. Need küsimused on vaja lahendada igal konkreetsel juhul sõltuvalt puude vormist.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra Nutt! Praegu on selline olukord, et osa juriste-dogmaatikuid on veeretanud omavalitsuste ette suured kivid, et nad kuidagi ühineda ei saaks. Minu parandus, mis näeb ette täiendada § 13, on mõeldud selleks, et kõik need tõkked oleksid kõrvaldatud. Kui minu pakutud variant ühinevate omavalitsuste ühise valimiskomisjoni moodustamiseks ei olnud komisjonile sobiv, siis kas ta leidis ise midagi selle asemele või tuleb mul uus ettepanek teha? Ma tahan teada, miks minu ettepanek kuidagi ei sobinud.

Aitäh, härra Nestor! Komisjonile oli see variant n-ö praktiliselt sobiv, kuid nii mõnedki, sealhulgas Vabariigi Valimiskomisjoni esindaja, leidsid, et vähemalt praegusel kujul ei lahenda teie ettepanek probleemi piisavalt. Komisjon on tänulik, et probleemile tähelepanu juhiti, ja tuleb selle juurde tagasi. Seda, et asi lahendada tuleb, mõistab komisjon suurepäraselt.

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra Nutt! Ma avaldan kõigepealt "heameelt" selle üle, et komisjon, kellel endal lahendust ei ole, lükkab lahendusettepaneku rahulikult tagasi. Teiseks. Kui rääkida pimedatest ja kätetutest inimestest, siis neid puudutav lahendus on olemas Mosambiigi valimisseaduses, millega võib tutvuda meie raamatukogus. Tegelikult tahan ma küsida: kas te tõesti jääte selle printsiibi juurde, et kohalikku volikokku pääseb inimene ka null häälega? Kui jah, siis palun seda põhjendada.

Aitäh, härra Alatalu! Küsimus, nagu ma aru sain, puudutas ainult seda viimast asjaolu. Eespool olid lihtsalt kommentaarid. Komisjon tõepoolest kaalus, missugune oleks kõige õigem lahendus olukorras, kus kehtib proportsionaalne valimissüsteem, ja leidis, et valimisnimekirja koostajate õigus on seada kandidaat nimekirjas sellisele kohale, nagu vajalikuks peetakse. Proportsionaalse valimise põhimõtte alusel võidakse nimekirja kanda neidki, kes ei ole saanud ühtegi häält. Komisjoni enamus oli seda meelt.

Tänan! Kolleeg Mai Treial, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma tahaksin jätkata oma küsimust. Ma ei mõelnud seda, et teised puuetega inimesed tähelepanuta jätta. Tõepoolest, ka neil on teatavaid raskusi. Kuid eeskätt pidasin ma silmas informatsiooni kättesaamise võimalust ja vajadust. Nägemispuuetega inimesed peaksid vahetult saama informatsiooni volikogusse kandideerijate kohta. Võib-olla komisjon siiski leiab nii palju aega ja tahtmist, et sellele probleemile lahendust otsida.

Aitäh, proua Treial! Komisjon mõistab selle asja tõsidust ja küllap leiab ka aega ja tahtmist lahendusi otsida. Kuid arutelul jäi kõlama mõte, et kõik puuetega inimeste probleemid peaksid olema lahendatud eraldi seadusega. Lõppkokkuvõttes ei puuduta see mitte ainult valimisalast informatsiooni. Puuetega, sealhulgas nägemispuuetega inimestele peaks olema kättesaadav igasugune ühiskonnaelu puudutav informatsioon.

Tänan! Kolleeg Vahur Glaase, palun!

Lugupeetav juhataja! Austatud härra Nutt! Minu küsimus puudutab eelnõu § 43, mis käsitleb volikogu valimise erisusi Paldiski linnas. Siin on fikseeritud üks tähtaeg, nimelt 1. juuli 1996, mil lõpeb hääleõiguslike Eesti kodanike riiklikku registrisse kandmine Paldiskis. Minu poole on pöördunud kirjalikult Paldiski linnapea (nimetagem teda nii) härra Mölder, kes palub pikendada seda tähtaega ühe kuu võrra, s.o 1. augustini. Palun öelge, kas see on reaalne.

Aitäh, härra Glaase! Mina isiklikult olen küll seisukohal, et tähtaeg tuleks edasi lükata. Nimelt lõpeb tähtajaliste elamislubade väljaandmine alles 12. juulil 1996. See 1. juuli tekitab praeguses olukorras üpris tõsiseid probleeme. Mis puutub aga 1. augustisse, siis vähemalt Vabariigi Valimiskomisjoni esindajad avaldasid sügavat muret, kas nemad sel juhul jõuavad oma tööga hakkama saada. Isegi 1. juulit peavad nad liiga hiliseks. Ma usun, et selles suhtes on võimalik kokkuleppele jõuda. Loodetavasti räägib härra Heinsalu võimalikest kompromisslahendustest.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Minu küsimus puudutab samuti puuetega inimest. Mõnes vallas on kinnised, umbes 500 kohaga internaat- ja hooldekodud. Arvestades meie valdade väiksust, on see küllaltki oluline kontingent, kes räägib kaasa vallavolikogu valimisel. Suurt osa internaatkodudes viibijaid ei ole tunnistatud teovõimetuks, aga samal ajal viibivad nendest paljud lukustatud uste ja trellitatud akende taga. Kuidas on tagatud nende valimisvabadus ja võrdsed õigused näiteks Saaremaal Kärla valla Kogula ja Sõmera internaatkodus, Läänemaal Koluveres või Jõgevamaal Võisikul. Võib juhtuda, et mõned kandideerijad saavad väga palju hääli tänu sellise valijaskonna olemasolule. Kuidas see asi on reguleeritud käesolevas eelnõus? Ma kordan, et jutt on internaatkodude hoolealustest, kes ei ole tunnistatud teovõimetuks.

Aitäh, härra Liiv! Pean tunnistama, et niisugune probleem on olemas. Minu arvates tuleks seda vaadelda isegi laiemalt. Volitatud isiku kaudu hääletamise puhul on üldse küsitav, kuidas on tagatud valimisvabadus. Eri riikides on sel alal erinev praktika. Mitmes riigis teatavasti kasutatakse ka kirja teel hääletamist. Samal ajal on selge, et ega kirja teel hääletamiselgi ole valimisvabadus täielikult tagatud. Ei ole ju võimalik kontrollida, kas hääletajat eelnevalt mõjutatakse või mitte. See ausalt öeldes on probleem, millele vähemalt minu arvates ei ole eelnõu tekstis lõplikku lahendust leitud. Mul jääb üle ainult loota, et lahendus siiski leitakse. Arvan, et selle küsimuse võiks esitada ka härra Heinsalule. Tema räägiks asja tehnilisest poolest. Tõepoolest on nii, et valimisõiguse tagamise protseduur on piisavalt fikseeritud, aga valimisvabaduse küsimus on minu meelest mingil määral lahtine.

Tänan! Kolleeg Aavo Mölder, palun!

Austatud esimees! Lugupeetav ettekandja! Ma tahaksin küsida § 7 kohta. Kas ma saan õigesti aru, et valimistega seotud kulud kaetakse ainult kohalikust eelarvest?

Aitäh! See on samuti küsimus, millele ei ole lõplikku lahendust leitud. Miks varasemast tekstist loobuti? Seepärast, et ei ole võimalik kontrollida, mis olukorras kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik oma vahenditega valimisi läbi viia. Kui omavalitsusel niisugune võimalus tegelikult ongi, siis on tal kasulikum olemasolevat raha kulutada muuks otstarbeks ja esitada ikkagi taotlus riigieelarve kokkupanijatele. Selle asja juurde on vaja tagasi pöörduda. Üldse tekib siin küsimus kohaliku omavalitsuse eelarve ja riigieelarve vahekorrast.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eelmisega analoogilise küsimuse esitasin ma 20 aastat tagasi, mille tulemusena tookordses riigis võeti kasutusele lühiajalise teovõimetuse mõiste. Probleem puudutab paljusid, ka näiteks operatsioonilaual viibijat, joomahullu, kuradit taga ajavat isikut jne. Seetõttu on mul järgmine teoreetiline küsimus. Kas teie arvates ei oleks kõnealuse probleemi lahendamiseks mõeldav seadustada lühiajaline teovõimetus?

Aitäh, härra Liiv! Ma ei oska väga konkreetselt sellele küsimusele vastata, aga arvan, et vist mitte keegi siin saalis ei oska seda asja paremini formuleerida kui teie. Võib-olla te esitate vastavasisulise muudatusettepaneku. Kui asi on juriidiliselt teostatav, siis minu meelest komisjon seda ka arvestab.

Tänan, austatud Mart Nutt! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh!

Kaasettekandeks palun kõnepulti Riigikogu valimiste osakonna juhataja Alo Heinsalu.

Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alljärgnevalt ma räägiksin parandusettepanekutest, mis puudutavad valimiste tehnilist külge, ja ka mõningatest probleemidest, mis kerkisid siin üles seoses eelkõneleja esitatud küsimustega. Tehtud on terve hulk parandusettepanekuid, mis puudutavad § 3, seega siis hääleõigust ja õigust kandideerida, samuti keelenõudeid. Põhimõttelise uuendusena piiras põhiseaduskomisjon nende isikute kandideerimist, kes kannavad vabadusekaotuslikku karistust ja seda ka tingimisi määratud karistuse osas. Samuti otsustati, et kohaliku omavalitsuse liikmeks kandideerija peab valdama eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud nõuetele. Ei toetatud parandusettepanekuid, mis oleksid seadustanud ennetähtaegsete valimiste põhimõtte ning laiendanud kandideerimise õigust töökoha alusel. See tähendanuks mõnes mõttes lähtumist samadest alustest, mis olid Eesti kohalike valimiste seaduses enne Teist maailmasõda. Taastati põhimõte, et valimisjaoskondade moodustamine on valla- ja linnavalitsuste pädevuses. Vahepeal oli eelnõusse kirjutatud, et kõik, mis puudutab jaoskondade, ringkondade ja komisjonide moodustamist, läheb volikogude pädevusse. Nüüd arvas komisjon teisiti. Ei toetatud ettepanekut, mille kohaselt enamikelt volikogudelt, välja arvatud suuremate linnade omad, oleks ära võetud valikuvabadus ringkondade moodustamisel. Tähendab, oleks neil üks ringkond ja mitu ringkonda saaks moodustada ainult seal, kus on linnaosad või osavallad. Täpsustati eelnõu seda osa, mis puudutab Vabariigi Valimiskomisjoni, samuti valla ja linna valimiskomisjonide õigust ja kohustust võtta vastu aruanded ning need avalikustada. Selles osas tehakse korrektiive ka erakonnaseaduses ja Riigikogu valimise seaduses. Komisjon leidis, et volikogu liikme volituste tühistamist ei saa algatada komisjon, kelle otsusega need volitused anti. Selle probleemiga ilmselt peab vahepeal edasi tegelema, sest lahendus ei ole siin kerge tulema. Omavalitsusüksuste ühinemist ja jagunemist käsitleva parandusettepaneku arutamisel leiti, et sellegi probleemiga tuleb veel tegelda. Lähtuti tõigast, et valitsus on esitamas parlamendile vastavat seaduseelnõu. Volikogu liikmekandidaatide registreerimise osas on vahest kõige suurem muudatus see, et kandideerimisnõusolekus märgitakse ära kinnitus, et kandidaat on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse, sooritanud kodakondsuse seaduse §-s 8 nõutud eesti keele eksami või muu eksami, mille tase vastab vähemalt keeleseaduse § 5 nõuetele. Teistel juhtudel tuleb esitada vastav dokument. Komisjon ei toetanud valimisliitude moodustamise põhimõtete muutmist ega ka erakondade nimede kohustuslikku kajastamist valimisliidu nimes. Olukorra lahendab see, et kõikidel valimisliitudel, mille on moodustanud erakonnad, on viimaste nimed niikuinii kandidaatide nimekirjades valimisliidu nime all. Nii et igale valijale, kes teeb otsustuse kandidaatide nimekirja alusel, on siiski näha, missugustest erakondadest valimisliit koosneb. Kui viia erakondade nimed otseselt valimisliidu nimesse, võivad need omandada ettearvamatu kuju ja sisu. Toetust ei leidnud ka kautsjoni osalise sisseviimise ettepanek. Probleem lähtub siin sellest, et algselt oli eelnõus kandidaatide esitamise piirang ja see oli seotud mandaatide arvuga vastavas ringkonnas. Riigikogu valimisel teatavasti on selliseks piiranguks kautsjon. Praegusel hetkel ei ole eelnõus kumbagi piirangut. See võib mõningates suuremates omavalitsustes tekitada probleeme. Aga kautsjoni sisseviimist, ütleme, elanike teatud arvust alates, komisjon põhimõtteliselt ei toetanud. Terve hulk ettepanekuid käsitles eelhääletamise pikendamist või lühendamist. Komisjon jäi praegu eelnõus oleva variandi juurde. Mis puudutab valimisagitatsiooni, siis arutas komisjon seda küsimust pikalt ja põhjalikult. Jäädi siiski vana variandi juurde. Piirang saab laieneda ainult hääletamisruumile, mitte kogu hoonele, kus see ruum asub. Küsimus on selles, et paljudes kohtades valimiskomisjon rendib ruume. Kuna enamasti on need suurtes hoonetes, siis paratamatult ei suuda ta tagada, et valimisagitatsiooni ei tehta mõnes teises ruumis. Ehkki siin on tegemist eelkõige tehniliste probleemidega, tuleb pigem siiski jääda selle juurde, mida on reaalselt võimalik tagada, mitte aga kirjutada seadusse norme, mille täitmine on kahtlane. Soostuti ettepanekuga, et volitatud isiku kaudu hääletamisel saab iga volitatu olla esindajaks ainult ühele valijale. Veel oli ettepanek, et volitatud isiku volituse peaks registreerima ka valla või linna valimiskomisjon. Praegu toimub niisugune registreerimine jaoskonnakomisjoni tasemel. Kas on mõtet sisse seada kahekordset registreerimist? Väiksemates omavalitsustes tõenäoliselt ei tekitaks see peale bürokraatia suurenemise erilisi probleeme. Küll aga tooks see asjatut saginat kaasa näiteks Tallinnas, kus on 130 valimisjaoskonda. Linnakomisjonil poleks sugugi lihtne kõiki volitusi läbi vaadata. Komisjon otsustas mitte aktsepteerida eelhääletamisel antud häälte varasemat lugemist. Jah, varasema häältelugemise mõte on selles, et tulemused võimalikult vara teada saada. Seda moodust kasutatakse paljudes riikides. Kõigele vaatamata jäid peale kahtlused, kas seda suudetakse teha, kas ei soodusta see ebaausust ega tekita muid komplikatsioone. Seetõttu otsustas komisjon varasema häältelugemise seaduses sätestamist mitte toetada. Mis puudutab valimistulemuste kindlakstegemist, siis siin lükkas komisjon tagasi kõik ettepanekud, mis praegust süsteemi oleksid muutnud. Härra Alatalu esitas siin täna küsimuse, kellele lähevad mandaadid sel juhul, kui kandidaate on vähem, kui mandaate pakutakse. Juhin teie tähelepanu sellele, et niisugust olukorda praeguse süsteemi puhul tekkida ei saagi. Tähendab, on välistatud, et mingi nimekiri saaks rohkem mandaate, kui selles on kandidaate. Eelnõu on täiendatud sätetega, mis käsitlevad valimiste korraldamist Paldiskis. Lõpetuseks pean ütlema, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõuga on veel terve hulk probleeme. Need tulenevad eelkõige sellest, et ühelt poolt on välja töötatud teatud mudel valimistoimingute ja nende kalenderplaani osas, aga teiselt poolt kummitab muudest seadustest tulenev tärmin 12. juuli 1996, mis mitmeski suhtes võib kogu selle asja lüüa segamini. Võib juhtuda, et me peame mõningaid asju vähemalt tänavuste valimiste jaoks revideerima, kui 12. juuli paika jääb. Nii et ilmselt on kahe lugemise vahel vaja paljude asjade üle veel mõelda ja välja töötada reaalselt toimiv mehhanism. Aitäh!

Suur tänu, härra Alo Heinsalu! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Kolleeg Tõnu Kauba, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma küsiksin sedasama, mida olen püüdnud varemgi küsida. Võib-olla ainult sõnastus on veidi teistsugune. Kas praegu meie laudadel olev eelnõu variant ei tekita siiski olukorda, et Eesti kodanikel on mõnevõrra tülikam olla valimisregistris kui välismaalastel, kes on saanud sinna legaalselt? Kas teie arvates on nii?

See on huvitav küsimus. Ma vastaksin sellele nii. Mõnes mõttes on ju nüüd selge, et välismaalaste registri koostamist me alustame seoses kõnealuste valimistega. Meil on selle töö aluseks välismaalastele elamislubade väljaandmine. Niisiis koostatakse registrit koos selle tööga, mida tehakse elamislubade väljaandmisel. Eesti kodanikud aga on registris ka praegu. Registrid on moodustatud 1992. aastal ja kahtede valimistega täiustunud. Nii et tõenäoliselt on suurem osa Eesti kodanikke registrisse kantud. Kui rääkida komplikatsioonidest, mis võivad tekkida seoses sooviga oma kohta registris muuta, siis kahtlemata võib see olla seotud teatud ebamugavuste, aga ka kohustustega.

Suur tänu, härra Heinsalu! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Valitsusepoolseks kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti siseminister Märt Raski.

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tegemist on väga elulise seaduseelnõuga. Valitsuse arvates on põhiseaduskomisjon selle kallal ära teinud suure töö. Tahaksin panna mõningad aktsendid nendele aspektidele, mis korralduslikust küljest täitevvõimu huvitavad, ja ütleksin kõigepealt välja põhimõtte, mille järgi üks valuprobleemidest, s.o Paldiski Linnavolikogu valimised, peaks seaduses leidma lahenduse. Valitsus toetab sellist lahendusvarianti, mis eelnõusse on sisse kirjutatud. Loomulikult on mõningaid kohti, mida redaktsiooniliselt tuleb veel lihvida, kuid põhimõtteliselt on valitsuse hoiak toetav. Põhiseaduskomisjonis ei leidnud toetust vene fraktsiooni ja härra Andrejevi ettepanek kanda hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse isikud, kes on esitanud elamisloa taotluse. Siin oleme seisukohal, et mainitud registrisse saab kanda üksnes Eestis legaalselt viibivaid välismaalasi. Sellest tulenevalt peab riik tegema oma otsustuse, kas elamisloa taotleja on Eestis legaalselt või mitte. Registrisse tuleks kanda ikkagi need isikud, kellel on elamisluba. Neid antakse välja 12. juulini 1996. Tähendab, selleks kuupäevaks on taotluste alusel võimalik teha riiklik otsustus, kellel on õigus olla Eestis legaalselt ja kellel mitte. Dokumenteerimine ilmselt selleks ajaks lõpule ei jõua, kuid see ei muuda põhimõttelist õiguslikku lähenemisnurka. Tahaksin juhtida teie tähelepanu veel mõningatele tekstist tulenevatele probleemidele. Paragrahvi 3 lõige 4 kõlab nii: "Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes kannab vabadusekaotuslikku või tingimisi vabadusekaotuslikku karistust." Üks karistusliik on seatud kriteeriumiks, mille alusel ei või kandideerida volikogusse. Esitatud tekstist ei nähtu, kas teistsuguse karistuse kandja võib volikogusse kandideerida või mitte. Seda asjaolu utreerides võiks öelda, et volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes kannab vabadusekaotuslikku või tingimisi vabadusekaotuslikku karistust, küll aga võib seda teha surmamõistetu. Siin on ainult üks lahendusvariant. Kui kriteeriumiks soovitakse võtta kriminaalkorras määratud karistust, tuleb lähtuda kriminaalkoodeksi § 58 sätetest. Sel juhul kõlaks eelnõu § 3 lõige 4 järgmiselt: "Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on süüdi mõistetud ja kelle karistatus ei ole kustunud." Niisugune määratlus hõlmaks kõiki karistusliike. Või võtame sama paragrahvi lõike 6: "Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas." Siseministrina tekib mul kohe küsimus, mida ette võtta eelvangistuses viibivate isikutega, kes põhimõtteliselt peaksid saama osa võtta hääletamisest, sest nad ei ole ju veel süüdi mõistetud, ehkki viibivad kinnipidamiskohas. Juhiksin teie tähelepanu veel § 11 punktile 8, mille kohaselt Vabariigi Valimiskomisjon "esitab halduskohtule protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks, juhul kui on ilmnenud, et see volikogu liige ei vasta seaduses sätestatud tingimustele". Põhimõtteline lahendusvariant võib ka selline olla, kuid siin tuleks siiski lähtuda halduskohtumenetluse seadustiku §-st 4, mille sätetes ei nähta ette niisuguse protesti esitamist. Punkti 8 praeguse sõnastuse üle võib diskuteerida ka kohtumenetluse seadustike aspektist. Kaldun arvama, et sellisel kujul sissekirjutatud säte lihtsalt ei hakka tööle. Kindlasti on vaja tähelepanu pöörata härra Uluotsa esitatud 79. parandusettepanekule, mis käsitleb saadiku volituste lõppemist. Minu arvates tuleks kaaluda selle ettepaneku arvestamist, ehkki komisjon on teistsugusel seisukohal. See oleks minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Mart Nutt on eelnõu autor, Alo Heinsalu rääkis eelnõust juristina ja härra minister poliitilise valitsuse liikmena. Seepärast on minu küsimus poliitiline. Eelmiste kohalike omavalitsuste valimistel kasutati valimiskampaanias ühte sellist huvitavat trikki, mida seadus ei keelanud ja mis kõlas umbes nii: kõik poliitikud seal Toompeal on pehmelt öeldes mitte kõige targemad inimesed, korrumpeerunud lontrused, mistõttu on vaja teha valimisnimekiri ausatest, erakondadesse mitte kuuluvatest inimestest. Võeti endale mingi nimi, näiteks "Meie Küla Poisid" või "Oma Tänava eest", aga pärast selgus, et valimisnimekiri koosnes ikkagi erakondade kandidaatidest. Kas poliitiliselt peaks säärast mingi nime alla varjumist vältima ja selle kohta ka seadusse mingi sätte kirjutama või te peate seda tarbetuks?

Kaldun arvama, et avalikult esinev poliitiline partei ei pea oma nime varjama. See, kuidas käitutakse, on ikkagi konkreetse poliitilise liikumise tugevuse või nõrkuse tunnus. Võib vaielda, kas seadus peab selle kohta midagi ütlema. Toetan seisukohta, et seaduses ei ole tarvis kõike ette kirjutada. Küll aga peab rahvas teadma, kellega tegemist on.

Tänan, austatud minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Palun vastake ka kirjalikule küsimusele.

Üks kirjalik küsimus on tõepoolest laekunud. See kõlab nii: "Kas kriminaalkoodeksi § 59 alusel sundravil viibija võib kandideerida volikogu liikmeks?" Eelnõu praeguse teksti järgi võib ta seda teha. Sel moel, nagu ma rääkisin karistatuse probleemi puhul, küsimuses käsitletut lahendada ei saa. Kui tahetakse tuua sisse veel täiendav filter nende isikute jaoks, kes võivad kandideerida volikogusse, siis tuleb arvestada kogu meie karistuspraktikat, mis on seadusega sätestatud. Võib-olla tuleks valimisseadustesse tõesti sisse kirjutada kriteeriumid, mis viitavad ühe või teise inimese teatud psüühilistele eripärasustele. Kuid rõhutan, et kriminaalkoodeksi § 59 alusel sundravil viibija ei ole mitte mingil määral karistatud isik. Nagu mina aru saan, on ta haige.

Aitäh! Kas küsimuse all oli ka selle autori nimi?

Jah, Anti Liiv.

Kolleeg Anti Liiv, vastus läheb stenogrammi. Austatud minister, Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Veel kord tänan teid! Lugupeetud Riigikogu! Avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Kolleeg Jüri Adams, kõne Riigikogu kõnepuldist, palun!

Lugupeetud kolleegid! Eesti riigi taastatud iseseisvus on arenenud küllaltki tormiliselt ja praegu on kitsaskohaks kujunenud kõik see, mis on seotud kohaliku omavalitsusega. Sellepärast tahan ma juhtida teie tähelepanu asjaolule, et käesoleva eelnõu menetlemisel on meie ees ka probleem, kas me aitame kohaliku omavalitsusega seotud probleemide lahendamisele kaasa või teeme näo, et neid ei ole. Viimane moodus nende kadumist igatahes ei soodusta. Meie põhiseaduses on peatükk "Kohalik omavalitsus". Aeg-ajalt on tekkinud vaidlusi, miks ta on just niisugune. Sellel on oma ajalugu. Kui Põhiseaduse Assamblees seda peatükki tehti, jagunesid hääled ühiskondlike jõudude esindajate kahe grupi vahel küllaltki võrdselt. Ühed toetasid ühetasandilist ja teised kahetasandilist omavalitsust. Poliitilise kompromissina, et assamblee üldse saaks töö lõpule viia, otsustati kõnealune peatükk kirja panna võimalikult lühidalt ja kõik vaidlusküsimused jätta edasise arengu probleemiks. Eelöelduga seoses on meil tekkinud küsimus, mida tähendab põhiseaduse säte, et kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse kolmeks aastaks. Kas see tähendab, et ta peab tingimata kolm aastat koos istuma, kusjuures ei ole võimalikud ennetähtaegsed valimised ega muud variandid? Julgen Euroopa üldise õiguspraktika alusel öelda, et sellised laused põhiseadustes ei tähenda kunagi absoluuti, vaid ikka ja jälle võib tekkida mingi põhjus, näiteks erakorraliste sündmuste puhul, korraldada valimised varem või pikendada volikogu volitusi. Siin ei ole vastuolu põhimõttega. Ühe parandusettepanekuga, mille ma esitasin (loetelus on see number 2), tahan ma tõele näkku vaadates öelda, et mõnikord tekib lihtsalt vajadus korraldada ennetähtaegsed valimised. Nii on näiteks siis, kui kaks omavalitsust ühinevad või omavalitsuse territoorium oluliselt muutub. Sääraste juhtude täpse loetelu üle võiks vaielda, kuid ma teen ettepaneku käsitleda seda küsimust juba käesoleva eelnõu raames. Vastasel korral tuleb selle juurde lähiaastatel või isegi tänavu niikuinii tagasi tulla. Teine asi, millele ma tahtsin tähelepanu juhtida, on käesoleva sajandi probleem, nimelt elanikkonna mobiilsuse probleem. Sellele vaatas päris tõsiselt näkku ennesõjaaegne valimisseadus. Siis oli probleemiks süstemaatiline pendelränne: inimesed töötasid osa aastast ühes ja osa teises kohas. Nii ei teadnud nad kindlalt, kus hääletada või kus kandideerida. Pärandina nõukogude ajast, mil valimised olid formalistlikud ja sisutud, on jäänud seadustesse rändeprobleemi ignoreerimine. Minu arvates ei ole see probleem praegu eriti aktuaalne aktiivse valimisõiguse osas, kuid on küllalt pakiline passiivse valimisõiguse, s.o kandideerimisõiguse osas. Reaalselt on Eesti ühiskond muutunud väga mobiilseks ja tõenäoliselt jääb sääraseks. Sellega seostub ka probleem, mida ma nimetaksin eeslinnastumiseks. Autode ajastul on tüüpiline, et paljud inimesed rajavad oma kodu väljapoole suure linna piiri, eeslinnadesse, mis formaalselt kuuluvad teiste omavalitsusüksuste alla. Elu peale magamise aga kulgeb neil linnas. Selline eeslinnastumine on ülemaailmne ja enamik kohalike omavalitsusorganite valimise seadusi on seda aktsepteerinud kui elu reaalsust. Minu esitatud üheksas parandusettepanek annab võimaluse meilgi niisugust reaalsust arvestada. Kui me seda ei tee, kujuneb alternatiiviks inimeste püüd vormistada ennast mitmesuguste dokumendivõltsimiste kaudu teise omavalitsuse nimekirja. Minu arvates süvendab see meie ühiskonnas silmakirjalikkust ega tule kasuks seaduse prestiižile.

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Jah, ma palun veel pool minutit. See, kuidas me eelkäsitletule näkku vaatame, on iseküsimus. Kuid ma palun toetada mõtet, et reaalses elus väljakujunenud eeslinnastumise probleemidest ei saa seaduses mööda vaadata.

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu, kõne, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu! Mida aeg edasi läheb, seda selgemaks saab, et see nn Põhiseaduse Assamblee oli meie ajaloos rahvuslik õnnetus. Parim kinnitus sellele on asjaolu, et kõikidele vastuponnistustele vaatamata on juba tööle asunud komisjon, kes hakkab ette valmistama põhiseaduse muudatusi. Veel tahan ma öelda, et ka valimisseadused on paljus sellesama rahvusliku õnnetuse produkt. Ühenduses kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõuga juhin ma tähelepanu sellele, et me ajame segamini kaks asja. Riigikogu valimised on vaieldamatult poliitiline üritus. Kui me aga kasutame täpselt samu nippe kohalike võimuorganite valimistel, siis tegelikult politiseerime need üle. Poliitikal ja poliitikal on vahe. Riigikogu valimisel, hea küll, surusid selle rahvusliku õnnetuse esindajad läbi d'Hondti sulimeetodi kasutamise, mille mõte on anda eelised esimesele võitjaparteile. Kui me aga sedasama meetodit kasutame kohaliku võimuorgani valimisel, milles osaleb näiteks ainult 60--80 valijat, siis kas juhul, kui hääled langevad niimoodi, et üks blokk saab 31 ja teine 30 häält, peame tegema kõik selleks, et võitjablokk oleks igas suhtes kaotaja omast üle? Ilmselt mitte. See oleks üks lähenemisnurk, mida arutatav eelnõu minu arvates üldse ei arvesta. Me peame suhtuma kohalike võimuorganite valimistesse nii, nagu oleksid need Riigikogu valimised. Teine sellestsamast d'Hondti sulimeetodist tulenev asi, mis viimastel kohalikel valimistel selgelt ilmnes, on see, et esindusorganisse võib saada ka null häälega. Ma palun siiski mõelda selle üle, milliseid volikogusid me valime. Kui inimene saab null häält, siis järelikult ta on niivõrd rumal, et ei taipa isegi enda poolt hääletada. Niisugust asja tuleks põhimõtteliselt vältida. Ja viimane probleem, millest rääkida tahan, puudutab agitatsiooni, propagandat ja nime kasutamist. Kui me nõuame parteidelt, et nad esineksid oma nime all, miks anname siis nendelesamadele parteidele võimaluse varjuda mingi valimisliidu nime taha? Ma ei taha minna isiklikuks. Tõin ainult niisuguse näite. Ma palun vabandust, kui see kedagi puudutab. Kujutame endale korraks ette, et eelseisvatel kohalikel valimistel tullakse välja valimisnimekirjaga "Rahvarinne", mille üheks koostisosaks on Keskerakond. Ma vabandan veel kord! Näide on toodud tinglikult, et te saaksite probleemist paremini aru. Selles mõttes palun ma toetada parandusettepanekut, mis näeb ette, et valimisliidu nimi näitaks selgelt ära, missugune partei on selle taga. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Tõnu Kauba, sõnavõtt kohalt, palun!

Aitäh, härra esimees! Head sõbrad! Ma olen natuke murelik eelnõu ühe komponendi pärast. Jutt on sellest, et valimisregistri moodustumisel suhtutakse eri valijatesse erinevalt. Aeg, millal register moodustub, on erinev. Näiteks on Eesti kodanike suhtes ühed, täiesti legaalselt valimistel osalevate välismaalaste suhtes aga hoopis teised nõudmised. Seetõttu peaksime pakkuma välja võimaluse, et nõudmised tähtaja suhtes, millal register enne valimisi moodustub, oleksid paindlikud. Ma pean selle paindlikkuse all silmas kindlat aega enne valimisi, mis ei ole fikseeritud kuupäevaga, vaid on fikseeritud valimiste ajaga. Näiteks on see neli, viis, kuus või koguni kaheksa kuud või terve aasta. See tähendab, et kui kohalikud valimised toimuvad oluliselt hiljem, mitte oktoobrikuus, vaid näiteks 30. detsembril, siis ei peaks tähtajaks olema sama aasta 1. jaanuar, vaid selleks peaks olema üks suvine kuupäev. Sama asi oleks tähtajaga siis, kui valimised toimuvad mingitel põhjustel neli kuni kuus kuud varem. Nii võiksime paindliku lähenemisega kodanikele ja mittekodanikele nende registrisse kandmisel esitatavate nõudmiste erinevust veidi vähendada. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Tiit Käbin, sõnavõtt kohalt, palun!

Tänan, lugupeetud esimees! Mul on lühike repliik seoses härra Toomas Alatalu sõnavõtuga. Tal oli mõneski asjas õigus, kas või selles, et põhiseadus ilmselt vajab muutmist. Ja midagi on selles valdkonnas käivitumas. Kuid ma tahaksin kohe rõhutada, et põhiseaduse muutmine on protsess, mis võtab teatud aja. Enne peame tegema poliitilised otsustused, kas me piirdume ainult teatud vormivigade, ebatäpsuste kõrvaldamistega või viime sisse ka suuremad muudatused. See kõik, nagu ma ütlesin, võtab teatud aja. Kuid ma loodan, et põhiseaduse muutmist ei püüta kasutada populistlikel eesmärkidel ei enne presidendivalimisi ega ka enne kohalikke valimisi. Mis puutub d'Hondti meetodisse, siis põhiseaduses see fikseeritud ei ole. Põhiseadus ütleb, et valimised on vabad ja toimuvad proportsionaalsuse põhimõttel. See meetod on fikseeritud valimisseadustes. Minu arusaamise järgi on igasugune künnis ja samuti d'Hondti meetod täielikus vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Selles ma nõustun Toomas Alataluga täielikult. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor, sõnavõtt kohalt, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud Riigikogu! Ma kutsun teid üles hääletama parandusettepaneku nr 2 poolt. On tõesti nii, et osas Euroopa riikides on omavalitsuste valimise tähtaeg küllalt kindel. Siis aga on kindel kord ka selles, et näiteks omavalitsuse eelarve vastuvõtmata jätmise puhul langevad sisuliselt kõik sealsel territooriumil tegutsemisega seotud õigused ja kohustused riigi valitsusele, kes omavalitsuse volituste ajal koostab näiteks eelarvet ja üldse valitseb. Eestis ei ole me selleks praegu veel mitmes mõttes valmis. Seadusandlus sellele veel ei vasta. Samal ajal on äärmiselt tähtis, et omavalitsuste ühinemine vabal tahtel oleks võimalikult lihtne ja loogiline. Seetõttu pean ma õigeks, et omavalitsustel oleks võimalus, õigus ja teinekord ka kohustus erakorralisi valimisi korraldada. Nii et kutsun teid üles toetama Jüri Adamsi parandusettepanekut, mis tabelis on teisel kohal.

Tänan! Austatud kolleegid, rohkem kõnelemise soove ei ole. Kas ma võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud Riigikogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsilolevas päevakorrapunktis? Palun võtta seisukoht ja hääletada! Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 3. Läbirääkimised on lõppenud. Lõppsõnavõimalus. Ettekandja Mart Nutt? Ei soovi. Kaasettekandjad minister Märt Rask ja Alo Heinsalu? Samuti ei soovi. Sellisel juhul, austatud Riigikogu, alustame laekunud 83 muudatusettepaneku läbivaatamist. Ma palun Riigikogu kõnepulti tagasi juhtivkomisjoni esindaja Mart Nuti. Esimene muudatusettepanek on tulnud Mai Treialilt. Komisjon on jätnud selle arvestamata. Probleeme ei näi olevat. Teise, Jüri Adamsi muudatusettepaneku on juhtivkomisjon samuti jätnud arvestamata, Jüri Adams, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma palun seda ettepanekut hääletada. Tegemist on põhimõttelise vajadusega sätestada seaduses kohaliku omavalitsuse erakorralise või ennetähtaegse valimise võimalus. Ettepaneku toetamise korral leiaks see asi detailiseerimist ja täpsustamist hiljem.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib teist muudatusettepanekut?

Aitäh, lugupeetud härra esimees! Komisjon ei vaidlustanud seda põhimõtet, kuid lähtuvalt samalaadsete küsimustega seotud pretsedentidest jäi komisjon selle juurde, et kuni ei ole muudetud põhiseaduse sätet, mille kohaselt volikogu volitused kestavad kolm aastat, ei saa kõnealust ettepanekut seadusse kirjutada, kuna tekib vastuolu põhiseadusega. Niisugune on komisjonipoolne kommentaar.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Selle poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu on 33 ja erapooletuid 5. Ettepanek ei leidnud toetust. Kolmandat muudatusettepanekut on komisjon täielikult arvestanud. Neljanda muudatusettepaneku, mille autor on Mai Treial, on komisjon jätnud arvetamata. Keegi hääletamist ei nõua. Viiendat muudatusettepanekut on täielikult arvestatud. Kuuenda muudatusettepaneku (autor Viktor Andrejev) on komisjon jätnud arvestamata. Probleeme ei ole. Seitsmendat, vene fraktsiooni muudatusettepanekut ei ole komisjon arvestanud. Igor Sedašev, palun!

Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Jah, aitäh! Ettepaneku kohaselt tuleks välismaalase määratlusest välja jätta sõnad "ja elab omavalitsusüksuses vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures tema eemalviibimine omavalitsusüksusest ei tohi ületada 90 päeva järjest". Seda ei olevat ettepaneku autorite arvates võimalik kindlaks teha. Eelnõu tekstis on lähtutud residendi põhimõttest, mida kasutatakse praktiliselt kõikides tsiviliseeritud riikides ja mis on fikseeritud mitme riigi maksuseadustes. Kontrollivormide leidmine on ametkondade ülesanne. Siiamaani on vähemasti õigusriikides suudetud maksud koguda ja selle üle ka kontrolli teostada. Eestiski peaks olema edaspidi võimalik kindlaks teha, mitu päeva üks või teine isik aasta jooksul omavalitsusüksuses elab. Komisjon on seisukohal, et eespool tsiteeritud täpsustav säte peab seaduses sees olema.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Selle poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 42 ja erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Kaheksandat muudatusettepanekut on täielikult arvestatud. Üheksanda muudatusettepaneku (autor Jüri Adams) on komisjon jätnud arvestamata. Jüri Adams, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma palun seda ettepanekut hääletada. Selles on lähtutud põhimõttest, et meil tuleb loobuda formalistlikust kolklustsensusest ning arvestada reaalses elus toimivat mobiilsust ja eeslinnastumist.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjonis ei väitnud keegi, et ei võiks kasutada sellist vormi, mida pakub härra Adams, kuid hääletuse tulemusena jäeti tema ettepanek siiski arvestamata.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Selle poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 24 ja erapooletuid 10. Ettepanek ei leidnud toetust. 10. muudatusettepaneku (autor Tõnu Kauba) on komisjon jätnud arvestamata. Tõnu Kauba, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma palun kolleegidel tõesti seda ettepanekut toetada. Nagu komisjonis ja mujalgi on selgunud, ei tekita nõue, et volikogu liikmeks kandideerija peab olema vähemalt viimased kuus kuud püsivalt elanud vastava kohaliku omavalitsuse territooriumil, registriteenistusele probleeme.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjon on seisukohal, et vastavalt maailmapraktikaga kooskõlas olevale püsiva elamise definitsioonile, mis on ka käesolevas seaduses, saab elamist vaadelda siiski aasta, mitte poole aasta lõikes. Seetõttu tekiks 10. muudatusettepaneku aktsepteerimise korral puhttehniline segadus.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 10. muudatusettepaneku. Selle poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 32 ja erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust. Ülo Peetsilt tulnud 11. muudatusettepanekut ei ole komisjon arvestanud. Autor hääletamist ei nõua. Arvestamata on jäetud ka 12. muudatusettepanek, mille autor on Viktor Andrejev. Probleeme ei ole. Ülo Uluotsa esitatud 13. muudatusettepanekut on arvestatud osaliselt. Täielikult on arvestatud 14., 15., 16., 17., 18. ja 19. muudatusettepanekut. 20. muudatusettepanekut (autor Mai Treial) ei ole komisjon arvestanud. Keegi hääletamist ei nõua. 21. muudatusettepanekut on arvestatud täielikult. Tõnu Kauba esitatud 22. muudatusettepanek on jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. Põhiseaduskomisjonilt tulnud 23., 24., 25., 26., 27., 28., 29. ja 30. muudatusettepanekut on arvestatud täielikult. Probleeme ei ole. 31., Mai Treiali muudatusettepanekut ei ole juhtivkomisjon arvestanud. Mai Treial, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjoni seisukohta ma küsimustele vastates juba põhjendasin. Nimelt: kui eraldi tuuakse välja nägemispuuetega inimesed, siis oleks loogiline teha seda ka muud liiki puuetega inimestega. See aga ilmselt ei ole teostatav. Komisjon jäi seisukoha juurde, et see probleem on otstarbekas lahendada eraldi seadusega, mis käsitleb üldse puuetega inimeste võimalust saada informatsiooni, puudutagu see siis valimisi või muud riiklikku või omavalitsuste tasemel olevat tegevust. Komisjoni arvates tekitaks ettepaneku vastuvõtmine pigem segadust, kui lahendaks olukorra.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku. Selle poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 19 ja erapooletuid 3. Ettepanek leidis toetust. 32. muudatusettepanekut on arvestatud täielikult. 33. muudatusettepanek (autor Eiki Nestor) on jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. Mai Treiali esitatud 34. muudatusettepanekut ei ole komisjon arvestanud. Mai Treial, palun!

Aitäh! Ma palun ka seda ettepanekut hääletada, sest minu arvates on siiski ääretult oluline volikirjad registreerida. Härra Heinsalu tõi põhjenduseks küll selle, et võib-olla ei ole see suurtes kohalikes omavalitsustes võimalik. Minu arvates siiski on.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Härra Heinsalu tõepoolest tõi üsna veenva põhjenduse. Küsimus ei ole poliitiline, vaid on puhttehniline. Komisjoni liikmed ilmselt ei ole pädevad sellises küsimuses mingit lõplikku otsust langetama, kuid valimiste osakonna esindaja seisukoht on meile arusaadav. Nimelt on nii, et kui sisse viia volikirja registreerimise kohustus, võib tekkida olukord, kus need inimesed, kes soovivad kasutada volitatud esindajat, jäävad tegelikult valimata. Tähendab, faktiliselt ei saa nad osaleda valimistel. Põhiseaduskomisjon ei toetanud ettepanekut põhjendusel, et see tekitab liigset bürokraatiat.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku. Selle poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu on 26 ja erapooletuid 7. Ettepanek ei leidnud toetust. 35. ja 36. muudatusettepanekut on täielikult arvestatud. 37. muudatusettepanekut (autor Mai Treial) ei ole arvestatud. Probleeme ei ole. Arvestatud ei ole ka 38. muudatusettepanekut, mille autor on sama. Probleeme ei ole. 39., 40., 41., 42., 43., 44. ja 45. muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon. Need kõik on täielikult arvestatud. 46., Mai Treiali muudatusettepanek on jäetud arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. Komisjon ei ole arvestanud ka 47., Toomas Alatalu muudatusettepanekut. Toomas Alatalu, palun!

Lugupeetud esimees, lugupeetud härra Nutt! Palun seda ettepanekut hääletada. Põhjenduse ma eelnevalt juba ütlesin.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjonis tekkis probleem seoses sellega, et parandusest võib nii aru saada, nagu saaks ühte valimisliitu kuuluda nii erakond kui ka mitteerakond. See tekitaks üpris suurt segadust finantskontrolli ja erakondade aruandluse korraldamisel. Komisjon on siiski seisukohal, et valimisliite moodustagu erakonnad või kodanikud.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 47. muudatusettepaneku. Selle poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 22 ja erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust. 48. ja 49. muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon ja neid on täielikult arvestatud. 50. muudatusettepaneku (autor Jüri Adams) on komisjon jätnud arvestamata. Jaanus Betlem, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Selline lahendus on muidugi võimalik, kuid komisjon ei pidanud otstarbekaks jaotada omavalitsused kaheks: ühtedeks, kus on üle 5000 elaniku, ja teisteks, kus on alla 5000 elaniku.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 50. muudatusettepaneku. Selle poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu on 38 ja erapooletuid 7. Ettepanek ei leidnud toetust. 51. muudatusettepanekut on arvestatud täielikult. 52. muudatusettepaneku (autor Toomas Alatalu) on juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Toomas Alatalu, palun!

Lugupeetud spiiker! Lugupeetud härra komisjoni esimees! Ma leian, et posti teel hääletamise sisseviimise probleem on siiski ääretult oluline. Inimene, kes on kaitseväe teenistuses, peaks saama kaasa rääkida võimu moodustamisel oma kodukohas. Aga arvestades koalitsiooni seisukohta, teen kõigile ettepaneku vajutada kollast nuppu, et anda märku probleemi püstitamise õigsusest.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra Alatalu! Siin on tõepoolest see probleem, et komisjonil oli raske teie ettepanekust välja lugeda ettepanekut, sest kaitseväe teenistuses olevate kodanike hääletamise korraldamine posti teel puudutab tervet kompleksi meetmeid. Need on vaja lahti kirjutada. Ma ei taha sugugi öelda, et komisjonile on selline lahendus vastuvõetamatu. Kuid meil on härra Alatalule ettepanek kogu see asi läbi töötada ja esitada seejärel korralik muudatusettepanek.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 52. muudatusettepaneku. Selle poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 14 ja erapooletuid 29. Ettepanek ei leidnud toetust. 53. muudatusettepaneku (autor Mai Treial) on komisjon jätnud arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. Arvestatud ei ole Keskfraktsioonilt tulnud 54. muudatusettepanekut. Probleeme ei näi olevat. 55., Mai Treiali muudatusettepanekut ei ole komisjon arvestanud. Probleeme ei ole. 56. muudatusettepanekut (autor Keskfraktsioon) ei ole arvestatud. Hääletamist ei nõuta. Arvestamata on jäetud 57., Toomas Alatalu muudatusettepanek. Toomas Alatalu, palun!

Lugupeetud juhataja! Riigikogu ühtsuse säilitamise nimel palun ma seda mitte hääletada.

Sellist kommentaari juhataja ei tunne. Aitäh! Rein Karemäe, palun!

Lugupeetud juhataja! Me magasime maha eelmise võimaluse. Palume panna hääletusele 56. muudatusettepanek.

Aitäh! Enne otsustame, mida teha 57-ndaga. Kas nõutakse selle hääletamist? Ei nõuta. 56. muudatusettepanek. Rein Karemäe palus seda hääletada. Kas komisjon kommenteerib?

Jah, ütleksin selle kohta paar sõna. Ettepaneku kohaselt peaks olema valimisagitatsioon keelatud kogu valimisjaoskonna hoones, mitte ainult valimisruumis. Mulle tundub, et vähemasti oma enamuses on komisjon härra Karemäega täiesti ühte meelt. Probleem aga on selles, et "valimisjaoskonna hoone" on mitmeti mõistetav termin. Seepärast on küsitav, kas nii ranget režiimi on otstarbekas kehtestada. Toon näite. Valimisjaoskond võib asuda üheksakorruselise maja ühes korteris. Kui hoones on agitatsioon keelatud, siis tähendab see, et teises trepikojas, kus on võib-olla mõne erakonna kontor, ei tohi samuti agitatsiooni teha. Säärase nõude kehtestamine tekitaks keerukaid praktilisi probleeme.

Aitäh! Kas Olav Antonil on protseduuriline küsimus? Milline, palun?

Fraktsiooni kommentaar.

Kas fraktsiooni kommentaar on esimehe või aseesimehe poolt delegeeritud Olav Antonile? On. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Meie kommentaar lähtubki eeldusest, mille härra Nutt välja pakkus. Tõepoolest võib tekkida olukord, kus valimisjaoskond asub pikkade koridoride taga, mis kõik on täidetud ühesuunalise valimispropagandaga. Seepärast me mõtlesime, et valimisjaoskonna hoones ei tohiks agitatsiooni ja propagandat teha. Ma usun, et valimiste organiseerijad väldivad võimalust paigutada valimisjaoskond majja, kus asub mõne erakonna kontor. See on kahjulik nii erakonnale kui ka valimistele. Seetõttu me palume 56. muudatusettepanekut toetada.

Tänan! Komisjoni kommentaar on kuuldud. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 56. muudatusettepaneku. Selle poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 26 ja erapooletuid 13. Ettepanek ei leidnud toetust. Põhiseaduskomisjonilt tulnud 58. ja 59. ning Mai Treiali esitatud 60. muudatusettepanekut on komisjon arvestanud täielikult. 61. muudatusettepanekut, mis samuti on viimati nimetatud autori oma, ei ole aga arvestatud. Mai Treial, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada, sest mõningatel juhtudel, nagu ma näen, võib volikirjadega siiski segadus tekkida. Pealegi tuleneb see eelmisest, 60. muudatusettepanekust.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjon siiski otsest seost 60. muudatusettepanekuga ei näe. Küll aga on seos olemas proua Treiali ühe varasema ettepanekuga, milles taotleti, et volikiri oleks registreeritud. Komisjon leiab, et 61. muudatusettepaneku vastuvõtmine teeks volitusega hääletamise faktiliselt võimatuks.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 61. muudatusettepaneku. Selle poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 27 ja erapooletuid 8. Ettepanek ei leidnud toetust. Täielikult on arvestatud 62., 63., 64., 65. ja 66. muudatusettepanekut, millest 63. ja 64. on esitanud Keskfraktsioon ja ülejäänud põhiseaduskomisjon. Samuti on arvestatud täielikult 67., Toomas Alatalu muudatusettepanekut. 68. muudatusettepanek (autor Ülo Uluots) on jäetud arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. 69., Keskfraktsiooni muudatusettepanekut ei ole arvestatud. Keegi hääletamist ei nõua. 70. muudatusettepanek (autor Toomas Alatalu) on jäetud arvestamata. Probleeme ei näi olevat. Arvestatud ei ole ka samalt autorilt tulnud 71. muudatusettepanekut. Toomas Alatalu, palun!

Lugupeetud juhataja! Ma tahan öelda, et ka eelmise ettepanekuga oli probleeme, aga ma palun ainult seda hääletada, sest asi on ikkagi põhimõtteline.

Aitäh! Komisjon, palun!

Aitäh! Küsimustele vastates ma puudutasin seda probleemi. Komisjoni arvates läheb härra Alatalu esitatud põhimõte välja proportsionaalsuse raamidest.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 71. muudatusettepaneku. Selle poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu on 22 ja erapooletuid 4. Toomas Alatalu ettepanek leidis toetust. 72. ja 73. muudatusettepanekut on komisjon täielikult arvestanud. Viktor Andrejevi esitatud 74. muudatusettepanek on jäetud arvestamata. Viktor Andrejev, palun!

Lugupeetud juhataja! Ma palun hääletada seda ettepanekut.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Siin on tegemist problemaatikaga, mida puudutas ka härra siseminister. Nimelt on komisjon seisukohal, et avalduse või taotluse esitamine ei too iseenesest veel kaasa õiguslikku tagajärge. Seetõttu saab mingisuguse poliitilise õiguse aluseks olla ikkagi väljaantud dokument. Kui volikogu valimistel osalevad elamisloa taotluse esitanud inimesed, kelle taotlust hiljem ei rahuldata, siis tekib küsimus, missuguste volitustega on niisuguste inimeste valitud volikogu. Niisiis on komisjoni seisukoht järgmine: õigusriik ei saa mitte kuidagi lugeda taotlust mingisuguse õiguse aluseks.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 74. muudatusettepaneku. Selle poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 41 ja erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgmise, 75. muudatusettepaneku on esitanud vene fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. Ka 76. muudatusettepanekut (autor Viktor Andrejev) ei ole arvestatud. Viktor Andrejev, palun!

Lugupeetud juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Jah. Komisjoni seisukoht on, et eelnõus fikseeritud süsteem paneb volikogu valimisteks vajalikud protseduurid paika paremini.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 76. muudatusettepaneku. Selle poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 39 ja erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Vene fraktsiooni esitatud 77. muudatusettepanekut ei ole juhtivkomisjon arvestanud. Probleeme ei ole. 78. muudatusettepanekut on arvestatud täielikult. 79. muudatusettepanek (autor Ülo Uluots) on jäetud arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. Juhtivkomisjoni esitatud 80., 81., 82. ja 83. muudatusettepanek on leidnud täielikku arvestamist. Austatud Riigikogu, sellega on meil läbi vaadatud kõik laekunud muudatusettepanekud. Ma palun Mart Nutil korrata juhtivkomisjoni ettepanekut.

Aitäh, austatud härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Juhtivkomisjon palub eelnõu teise lugemise katkestada ja esitada muudatusettepanekud 18. märtsiks kella 13-ks. Me loodame, et teist lugemist saab jätkata 4. aprillil.

Suur tänu! Austatud Riigikogu! Sellega on meie esimene päevakorrapunkt ammendatud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Riigikogu liikme Daimar Liivi algatatud äriseadustiku ja selle rakendamisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti autori.

Lugupeetud juhatus, austatud kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon on tegelnud äriseadustiku ja selle rakendamisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõuga suhteliselt kaua. Vaatamata sellele, et eelnõu lugemine on esialgsest kavast kaks ja pool nädalat taha jäänud, oleme juba kaudselt ette valmistanud ka järgmist faasi. Seetõttu ütlen kohe alguses ära, et komisjon paneb ette eelnõu lugemine katkestada pärast parandusettepanekute läbivaatamist. Käesoleva lugemisega tuleks lahendada enamik tehnilisi küsimusi. See, mis edasi tuleb, on komisjonil plaanis läbi vaielda ja täiskogu ette tuua ka need sisulised küsimused, mille lahendamine tagaks, et äriseadustiku järgmine muutmine võetaks ette mitte varem kui mõne aasta pärast, kui praktiline elu on andnud natuke rohkem kogemusi. Annaksin ülevaate olulisematest tabelis toodud muudatustest ja selgitaksin ka nende põhjusi. Äriühingu tegevusalaga seotud küsimusi käsitleb esimene muudatusettepanek. Praegusel hetkel on küllaltki palju segadust põhjustanud äriühingu tegevusala fikseerimine äriregistrites. Tegevusalana esitatakse näiteks äritegevust või kaubandust. Seetõttu on välja pakutud parandus, mille kohaselt tegevusala kohta äriregistrisse tehtud kanne ei tohi olla põhimõtteliselt eksitav ettevõtja tegevuse liigi ega ulatuse osas. See tähendab, et kui mingi firma tegeleb näiteks ehitustarvete või pastapliiatsite jae- ja hulgimüügiga, siis ei piisa sellest, kui ta tegevusalaks märgib lihtsalt jae- ja hulgimüügi. Ta peab oma põhikirja sisse kirjutama, et tegeleb just ehitustarvete või pastapliiatsite jae- ja hulgimüügiga. Seoses selle ettepanekuga on ettevõtjad tõstatanud järgmise küsimuse. Kui soovitakse hakata tegelema mingisuguse tegevusalaga, mis ei mahu registreeritud kitsaste piiride sisse, kas siis peab hakkama kohe põhikirja muutma? Vastus on: ei pea. Meie tsiviilseadustiku üldosa, mis on üldosaks ka äriseadustikule, on kehtestanud üldise tegevusvabaduse printsiibi, mis tähendab, et sa pead küll põhitegevusalad kirja panema, kuid see ei eelda nendega piirdumist. Pealegi on tegevusala kanne praegu Euroopa õigussüsteemis muutunud informatiivseks kandeks ja seda tänu tegevusalade vabaduse kontseptsioonile. Lisaks sellele on tegevusalade äriregistrisse kandmine avaliku õiguse, mitte eraõiguse küsimus. Praegu valmistavad Majandusministeerium, Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium ette majandustegevuse seaduse eelnõu (pealkiri võib muidugi muutuda), mis hakkab reguleerima seda, kuidas riik saab teada, millised tegevusalad on tema territooriumil olevatel firmadel. Pakutav parandus kõrvaldab segaduse, mis meil praegu eraõiguslike firmade äriregistrisse kandmisel on. Kuid pikemas perspektiivis annab täpsema ja korrektsema lahenduse üks teine seadus, mille eelnõu loodetavasti tänavu sügisel või natuke varem Riigikokku jõuab. Teine muudatusettepanek käsitleb ettevõtte müüki. Kuna praegu võib vastavalt tsiviilõigusele -- nagu hea eraõigusliku traditsiooni kohaselt Euroopas tavaks on -- ettevõtteid olla ka mittetulundusühingutel ja sihtasutustel, siis nendegi puhul jääb ettevõtete müügil kehtima äriseadustikus ettenähtud kohustuste ja (vastavalt kokkuleppele) õiguste ülemineku kord. Nii et äriseadustiku reguleerimisala suureneb. Põhjuseks on see, et me oleme vastu võtnud kaks seadust, mis jõustuvad käesoleva aasta 1. oktoobril. Need on mittetulundusühingute seadus ja sihtasutuste seadus. Kolmandat muudatusettepanekut tuleb vaadata koos 49. muudatusettepanekuga, kus täpsustatakse seda, milliseid ärinimesid saab panna. Jutt on sellest, et kaotada tarbetu piirang, mille kohaselt isikunime -- seejuures on määratlemata, kas perekonna- või eesnime, -- ei või kasutada ärinimedes. Näiteks niisuguseid üldnimedega kokkulangevaid nimesid nagu Tamm, Liiv või Vesi ei saa lugeda isikunimedeks ja nende suhtes võtab muudatusettepanek mainitud piirangu maha. Küll aga jääb piirang konkreetse isiku ees- ja perekonnanime suhtes. Näiteks kui on tegemist nimega Jaak Tamm, siis selle kasutamine on äriühingu nimes võimalik ainult juhul, kui tolle ühingu liikmeskonda kuulub Jaak Tamm või kui mõni Jaak Tamme nimeline isik annab selleks nõusoleku. Lisaks võin öelda, et meie majanduspraktikas on juba käivitunud isikunimede kaubamärgina kaitsmise protsess. Prokuurat käsitlevatest muudatusettepanekutest on olulisemaid neljas, mille on esitanud proua Tõnisson. Selle kohaselt tuleks kehtestada kord, et kui ettevõtja on prokuurat piiranud, siis kehtib volikiri ka kolmandate isikute suhtes. Põhimõtteliselt muudaks selline parandusettepanek prokuura täiesti mõttetuks, sest siis oleks tegemist tavalise lihtvolitusega. Kaubanduslikus traditsioonis on prokuura just niisugune, nagu ta praegu on äriseadustikus. Seetõttu ei pidanud komisjon vajalikuks neljandat muudatusettepanekut toetada. Mis prokuurat veel puudutab, siis päris mitmes ettepanekus, mille on teinud juhtivkomisjon, on täpsustatud, millal ja kes saab anda prokuura, sealhulgas äriühingu asutamisel. Senine kord tähendab sisuliselt seda, et prokuurat saab anda alles pärast ettevõtja äriregistrisse kandmist. Nüüd on see väike vastuolu kõrvaldatud. Edasi mõni sõna kaheksandast parandusettepanekust, mis on mõningal määral sisulisem. Nimelt on selgelt näha, et äriregistril tekib teatud ülekoormus, mistõttu on välja pakutud võimalus pikendada kandeotsuse tegemise tähtaega kuni 30 päevani. Komisjon läks seda asja arutades natuke edasi. Kuna probleem on tegelikult kahetine -- üks on ülemineku ja teine pikema perspektiivi küsimus --, siis me näeme ette, et järgmises ringis tõenäoliselt kirjutame erinormi juba eksisteerivate äriühingute jaoks. Nende puhul võib see tähtaeg olla veelgi pikem, näiteks kuni kaks kuud. Põhimõtteliselt neil tegutsemisel suuri probleeme ei teki. Nad on juriidilised isikud ja funktsioneerivad sellena ka edasi. See võib-olla võtab tugeva ülekoormuse hirmu maha, eriti kui silmas pidada käesoleva aasta 1. septembrit. Järgmine olulisem parandus sisaldub 12. muudatusettepanekus, milles käsitletakse osaühingu registreerimise avalduse puhul esitatavaid andmeid. Siiani on tekkinud probleeme sellega, et osaühingu asutamisel ei ole selge, kes on osanikud ja millises vahekorras osad jagunevad. Seepärast on parem, kui niisugune konkreetne sõnastus sees on.

Hea kolleeg Daimar Liiv! Ma juhin kõigi tähelepanu sellele, et meie tööaeg hakkab lõppema. Juhatusele ei ole selle pikendamise ettepanekuid laekunud. Kui neid ei tule, siis me jätkame homme samast kohast. Üks minut on veel aega. Daimar Liiv, võib-olla sa suudad otsad kokku vedada. Austatud kolleegid, Daimar Liivilt tuli ettepanek pikendada tööaega. Ma pean panema selle hääletusele. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele tööaja pikendamise ettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Tööaja pikendamise poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 15 ja erapooletuid 5. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on meie tänane päevakord ammendatud. Austatud kolleegid, me jätkame homme kell 10 päevakorraküsimuse arutelu poolelijäämise kohalt. Kohtume kell 17 infotunnis. Tänan!Istungi lõpp kell 13.01.Kell 17.00

Tere õhtust, austatud Riigikogu! Alustame oma järjekordset infotundi. Kohaloleku kontroll. Kohal on 43 Riigikogu liiget, puudub 58. Lugupeetud kolleegid! Vastavalt teile väljajagatud infotunni kavale kuulame täna ära vastused 13 arupärimisele. Esimesena vastab peaminister Tiit Vähi, seejärel õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli, riigikontrolör Hindrek Meri ja keskkonnaminister Villu Reiljan. Ma vabandan! Riigikogu juhatus palub veel kord teha kohaloleku kontrolli. Kohal on 50 Riigikogu liiget, puudub 51. Austatud Riigikogu! Alustame infotundi. Palun Riigikogu kõnepulti peaminister Tiit Vähi, et ta vastaks Riigikogu liikme Vootele Hanseni arupärimisele Vladimir Iljaševit?i isiku kohta. Palun, härra peaminister!

Austatud Riigikogu esimees, austatud Riigkogu liikmed! Mul on heameel järjekordselt olla teie ees ja vastata küsimustele, mis te esitasite mulle arupärimiste kaudu. Nagu juba öeldud, on esimene arupärimine tulnud Riigikogu liikmelt Vootele Hansenilt ja see puudutab järgmist. Kõigepealt tahab ta teada, kas vastab tõele, et Vladimir Iljaševit? korraldab Eesti seaduseelnõude saatmist Moskvasse ekspertiisi ning selle tulemuste põhjal valmistab Inimõiguste Teabekeskusele (juht Larissa Jakovleva) ette Eestit diskrimineerivaid materjale. Ma vastan teile, lugupeetud Riigikogu liige: meil puuduvad andmed ja kinnitused selle kohta, et Vladimir Iljaševit? korraldab Eesti seaduseelnõude saatmist Moskvasse ekspertiisi, mille tulemusi kasutatakse Inimõiguste Teabekeskuses Eesti diskrimineerimiseks. Teine küsimus: milline on Iljaševit?i roll Riigikogu vene fraktsiooni, Moskva alluvuses oleva õigeusu kiriku (peapiiskop Kornelius), vene vähemuse "õiguste kaitsjate" ja Venemaa julgeolekuorganite tegevuse koordineerimisel? Võin teile vastata, et Vladimir Iljaševit? on Riigikogu vene fraktsiooni juures asuva Eestimaa vene poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide koordinatsiooninõukogu liige. Sellesse nõukogusse kuulub ka osa vene fraktsiooni saadikutest. Riigikogusse minu teada saab Vladimir Iljaševitš ajakirjaniku kaardi alusel. Räägitakse tema tihedatest sidemetest vene fraktsiooni mõningate inimestega, aga seda ainult asjaolu põhjal, et teda olevat sageli nähtud fraktsiooni ruumides. Edasi. Peapiiskop Korneliuse juhitava Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku juures tegutseb härra Iljaševitš meie andmetel kui ajakirjanik, kui pressiesindaja. Ta on avaldanud mitmeid propagandistlikke artikleid ajalehtedes "Molodjož Estonii" ja "Russki Telegraf". Mis puutub Vladimir Iljaševitši tegevusse vähemuste õiguste kaitsjana, siis me leiame, et põhiliselt on see seotud eespool nimetatud koordinatsiooninõukogu ettevõtmistega. See nõukogu aga tegelebki vene vähemuse õiguste kaitsmise korraldamisega Eestis. Kolmandaks küsib arupärija: kas vastab tõele, et Iljaševitš on saanud NSV Liidu luurekoolides ettevalmistuse, töötamaks nn illegaalina lääneriikides? Meil säärased andmed puuduvad. Küll aga on teada, et Vladimir Iljaševitš on olnud Riikliku Julgeoleku Komitee luureosakonna ohvitser. Kuid selle kohta, et ta on olnud mingis illegaalide erikoolis ja selle lõpetanud, meil andmeid ei ole. Sellekohast diplomit ei ole me näinud.

Suur tänu, härra peaminister! Kas arupärijal on täpsustavaid küsimusi? Vootele Hansen, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister, tänan teid vastuse eest! Minu küsimus on järgmine. Kas valitsuse arvates on härra Iljaševitši tegevus suunatud Eesti riigi vastu või ei ole?

Valitsus ei ole sellist küsimust arutanud. Ma arvan, et Iljaševitši teema ei peaks olema infotunni küsimus. Kui kellelgi on kahtlus, et ta tegutseb Eesti Vabariigi või meie konstitutsioonilise korra vastu, siis selle üle ei tuleks avalikult diskuteerida infotunnis, vaid pigem peaksid asjaga tegelema Eesti vastavad eriteenistused. Ma usun, et need ei annaks oma tegevusest iga päev avalikke pressikonverentse ega informatsioone. Riigikogul on Riigi Kaitsepolitseiameti tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimise ajutine komisjon. Ma arvan, et selle komisjoni kaudu on vastavalt just kaitsepolitsei tegevuse spetsiifilisele iseloomule võimalik saada täpsemat informatsiooni, mis muidugi ei ole üldiseks kasutamiseks. Teie küsimusele vastan nii: valitsusel puuduvad praegu konkreetsed materjalid, mis tõendaksid, et Iljaševitš töötab Eesti Vabariigi, selle valitsuse või konstitutsioonilise korra vastu.

Tänan! Kas arupärija kasutab ära ka oma teise küsimuse? Ei kasuta. Sellega on esimene arupärimine saanud vastuse. Järgnevalt, härra peaminister, palun teid vastata Riigikogu liikmete Tõnis Lukase ja Tunne Kelami arupärimisele Eesti Muusikaakadeemia ehitamise kohta.

Arupärimine on järgmine: "Suurte rahvuslike kultuuriobjektide ehitamine on tekitanud palju vaidlusi. Kahjuks on prioriteedid ikka veel ebaselged. Palume teie kui valitsusjuhi seisukohta, kas toetate vajadust jätkata Eesti Muusikaakadeemia uue hoone väljaehitamist ning viia see lähemate aastate jooksul lõpule? Teatavasti on selleks juba kulutatud üle 7 miljoni krooni ning ehitamise jätkamiseks kavandatud käesoleval aastal 14 miljonit krooni." Valitsus juhindub investeerimisplaanides vastuvõetud eelarvest. Ma tean, et 1994. aastal, kui kavandati 1995. aasta riigieelarvet, ei esitanud valitsus Muusikaakadeemia hoone ehitamist investeeringute programmi. 1995. aastal võeti nimetatud objekt investeeringute plaani Riigikogus tehtud töö korras. Kui eelmine valitsus samal aastal esitas Riigikogule eelarve projekti, ei olnud seal esialgu ikka veel sees Muusikaakadeemia ehitamise jätkamist. Riigikogu siiski kinnitas 1996. aasta eelarves selle objekti jaoks 14 miljonit krooni. Selle summa ulatuses käesoleval aastal ehitustöid ka tehakse. Mis puutub järgmisesse aastasse, siis praegu on algamas eelarve ettevalmistamise protsess. Vastavalt sellele võetakse vastu otsused objekti finantseerimise kohta järgmisel aastal.

Kas see on kõik, härra peaminister? Tänan! Kas arupärijatel on täpsustavaid küsimusi? Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Kas te oskate öelda, millises seisus on ehitustööd praegu? Kui pikaks ajaks on sõlmitud ehitusfirmaga leping ja millal esimene järk nüüd juba maapealsest ehitusest Muusikaakadeemiale üle antakse?

Lugupeetud Riigikogu liige härra Lukas! Ma siiski arvan, et ma esinen siin peaministrina, mitte ehitustööde juhina. Ma tõesti ei tea, milline on ühe või teise riigieelarvest finantseeritava ehitusobjekti hetkeseis. Võin ainult öelda, et see objekt on 14 miljoni krooniga käesoleva aasta riigieelarves. Ma usun, et tänavu selles mahus ehitustöid ka tehakse.

Tänan! Kas arupärijal on veel küsimusi? Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Ma ei mõelnudki seda, et te peaksite teadma olukorda kõikidel objektidel. Muusikaakdeemia ehitus on Tallinna kesklinnas. Arvasin, et äkki teate. Ehitustööd tõesti käivad. Praegu on sellel objektil iga päev 30 ehitustöölist. Lepingu kohaselt antakse maikuus Tatari tänava poolne valmis karp üle. Kas ma võin teie vastusest niimoodi aru saada, et praegu ei ole valitsusepoolselt enam kahtluse all Muusikaakadeemia ehituse koht?

Ma võin öelda, et see küsimus on otsustatud tunduvalt varem, kui minul oli võimalus ja au saada Eesti Vabariigi peaministriks. Ühegi objekti ehitamist ei saa alustada enne, kui ei ole teada koht, kus ehitama hakatakse. Ehitustöid tehakse siiski konkreetses kohas.

Suur tänu! Arupärijal rohkem täpsustavaid küsimusi ei ole. Sellega on vastuse saanud ka teine arupärimine. Härra peaminister! Järgnevalt palun teid vastata Riigikogu liikme Liia Hänni arupärimisele õigusjärgsetele omanikele tagastatud korterites elavate üürnike probleemide kohta.

Riigikogu liige Liia Hänni väidab oma arupärimises, et viimasel ajal levitatakse eksitavat teavet, nagu lõpeksid omanikele tagastatud majades elavate üürnikega sõlmitud üürilepingud 1997. aasta 1. juulil. Tegelikult sätestavat omandireformi aluste seaduses 1994. aasta 11. mail tehtud muudatus üürilepingu kehtivuse tähtajaks kolm aastat, arvates maja tagastamisest. Ka pärast selle tähtaja möödumist ei saavat üürnikku korterist välja tõsta, kuna vastavalt elamuseadusele on tal õigus nõuda uue üürilepingu sõlmimist. Arupärija palub selgitada, mida kavatseb valitsus ette võtta, et pidurdada väärinformatsiooni edasist levikut ja alandada tekitatud pingeid, ning milliseid ettepanekuid on üürnike ja omanike suhete korrastamiseks valitsusele esitanud ligi pool aastat tagasi moodustatud valitsuskomisjon. Ma pean kahetsusega ütlema, et ilmselt olete teie, lugupeetud Riigikogu liige, seadustest ja seaduste parandustest valesti aru saanud. Ma käsitan teie arupärimist kui desinformatsiooni. Te väidate, et tulenevalt elamuseadusest on üürnikul õigus nõuda uue üürilepingu sõlmimist ja et omanik saab üürilepingu uuendamisest keelduda ainult siis, kui tema enda perekonnal puudub eluase. Ma tahan öelda, et elamuseaduse §-s 33 on toodud neli võimalust, millal üürnik ei saa taotleda üürilepingu pikendamist ega jätkata elamist korteris, kus ta üüril on. Te märgite, et omanik saab üürilepingu uuendamisest keelduda, kui tema perekonnal puudub eluase, ning täpsustate, et sel juhul on kohalikul omavalitsusel või riigil kohustus võimaldada asenduspind. 1994. aastal vastuvõetud elamuseaduse muudatus eluruumi kasutamise kohta näeb aga ette, et kohalik omavalitsus või riik on kohustatud andma asenduspinna ainult sel juhul, kui on tegemist riigi või munitsipaalomandis oleva pinnaga. Jaak Allik, kellele te vihjate, on oma esinemistes andnud õigeid seisukohti ja tõlgendusi. Teie aga ilmselt ei ole seaduseparagrahvidest kõige täpsemalt aru saanud. Arupärimise teine pool puudutab valitsuskomisjoni, mis on moodustatud selleks, et lahti harutada üürnike ja omanike üsnagi keeruliste probleemide pundar. Valitsuskomisjon on teinud ettepanekuid ja neid on arutatud valitsuse istungil, aga arvatakse, et probleemi tuleb veel uurida. Ma tean, et komisjoni järgmine istung on käesoleval reedel, mil formuleeritakse lõplikud ettepanekud valitsusele. Need puudutavad nii seaduste muutmist kui ka krediteerimist ja eluasemetoetuse süsteemi muutmist ning -- mis võib-olla on kõige tähtsam -- ka eluasemeturu tekkimise kiirendamist. Ma ei tahaks praegu täpsemalt sellest asjast rääkida, sest komisjon ei ole oma tööd veel lõpetanud. Nagu ütlesin, on reedel järgmine komisjoni istung. Pärast seda esitab komisjon valitsusele ettepanekud, mis vaadatakse läbi. Olen kindel, et see küsimus vajab lahendamist ja reguleerimist. Praegune lahendus ei rahulda ei üht ega teist poolt. Ma ei ütleks, et on veel väga palju aega, aga ma ei ütleks ka, et on väga kiire. Tähtajad hakkavad mööduma kuskil 1997. aasta suvel ja mitte kõik korraga, vaid tulenevalt sellest, millal on vastu võetud tagastamise otsused. Olen päris veendunud, et me koos -- valitsus ja teie -- peame selle küsimuse lahendamiseks andma oma parima.

Suur tänu! Kas arupärijal on täpsustavaid küsimusi? On. Palun, Liia Hänni!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra peaminister! Juba minu varasem kogemus on näidanud, et teile on üsna riskantne küsimust esitada, kuna kõigepealt langeb küsija kaela süüdistuste laviin. Nii oli ka seekord. Aga kõigele vaatamata ma küsin siiski edasi, sest ma ei saanud teilt vastust oma esimesele küsimusele. Minu esimene küsimus puudutas seda, et valitsus on oma pressiosakonna kaudu levitanud teadet, et üürilepingud tagastatud majades lõpevad 1997. aasta 1. juulil. See ei ole nii. Minu küsimus oli: mida te olete teinud, et sellist väärinformatsiooni enam ei levitataks? Ma pean tõesti nentima, et te olete üht-teist teinud, kuna vähemalt televisiooni ja raadio vahendusel on selgitatud, et sellist tähtaega ei ole. Aga ma oleksin tahtnud teilt seda veel kord kuulda. Seetõttu küsin ikka veel üle: kas teie peaministrina tunnistate, et ükski Eesti Vabariigi seadus ei kehtesta üürilepingute suhtes tähtaega 1. juuli 1997?

Jah, seda ma tõesti tunnistan, sest vastavalt seadustele on määratletud tähtaeg sõltuvalt sellest, millal on vastu võetud ühe või teise maja tagastamise otsus. Ma tõesti vabandan, kui te minu selgitustes nägite mingite süüdistuste laviini enda aadressil. Aga teie arupärimise preambulat lugedes ma tõesti nägin, et selles on nii mõndagi, mis ei lähe kokku seadustega. Te räägite vaid ühest juhust, millal üürilepingut ei pikendata, aga seadus näeb ette neli niisugust juhtu. Ja uue elamispinna andmise kohustus ei ole kõikidel juhtudel, vaid ainult osal nendest, mis on nimetatud kõnealuse seaduse § 33 lõigetes 2 ja 3. Aga ma tõesti vabandan, kui minu selgitus tundus teile süüdistusena. Ma arvan, et mõningad lekked ja valetõlgendused on informatsioonis alati võimalikud nii ühel kui teisel pool. Ma püüan rääkida valitsuse pressiteenistusega, et ta informatsiooni edastaks võimalikult täpselt ja adekvaatselt.

Tänan! Kas arupärijal on ka teine küsimus? Palun, Liia Hänni!

Tänan, härra esimees! Mul on tõesti ka teine küsimus, sest ma tahan täpsustada informatsiooni, mille peaminister äsja edastas. Nimelt ütles ta, et tagastatud majades elavatel üürnikel ei ole võimalust saada omavalitsustelt uut korterit, kui üürileping lõpeb seetõttu, et omanik ise ja tema perekonnaliige vajab elamispinda. Te ilmselt toetute oma väidetes Sõnumilehes härra Jaak Alliku sulest ilmunud artiklile "Üürnikud ja omanikud ootavad lahendust", milles esitatakse äärmiselt kahetsusväärne ja vaieldav seisukoht eluruumide erastamise seaduse ja elamuseaduse tõlgendamiseks. Minu küsimus on: kas teie vastus minu arupärimisele põhineb Justiitsministeeriumi ekspertiisil või toetute kultuuriministri härra Alliku arvamusele?

Ma kindlasti ei toetu Jaak Alliku arvamusele, vaid mul on ees elamuseadus ja ka 1994. aastal Riigikogu poolt vastuvõetud parandus. Selle seaduse § 33 lõige 2 ütleb päris selgelt, et väljatõstmisel lasub kohalikel omavalitsustel eluruumi vastuandmise kohustus juhul, kui eluruum, millest välja tõsteti, oli riigi või munitsipaalomandis. See on seaduse, mitte Jaak Alliku intervjuu tekst.

Suur tänu! Liia Hännil on õigus esitada ka kolmas küsimus. Palun!

Tänan! Mul on hea meel, et te asjakohase lõigu seadusest ette lugesite, sest igaüks, kes jõudis seda jälgida, sai aru, et jutt on eluruumist, mis on varem kuulunud munitsipaal- või riigi omandisse. Tagastatud elumajade puhul on tegemist just selliste ruumidega. Mitte keegi ei ole kunagi ei seaduse vastuvõtmisel ega selle muutmisel andnud sellist tõlgendust, nagu andsite teie, härra peaminister. Mul on tõsine palve, et te enne selliste väga vastutusrikaste tõlgenduste andmist peaksite asjatundjatega siiski nõu.

Ma kindlasti arvestan teie ettepanekut, aga ma tahaksin veel kord öelda, et seaduses räägitakse päris selgelt riigi või munitsipaalomandis olnud eluruumidest. Kui selles küsimuses tekib probleeme, siis ma paluksin seaduse teksti täpsustada nii, et see oleks üheselt mõistetav. Praegu on esmajoones määratletud eluruumi staatus elaniku väljatõstmise momendil. Kuskil ei ole öeldud, et jutt on eluruumidest, mis kunagi olid munitsipaal- või riigi omandis.

Tänan! Juhatajana ma tahaksin märkida, et ma ei kuulnud arupärija kolmandat küsimust. See oli kommentaar. Kas Liia Hänni soovib esitada kolmanda küsimuse? Palun!

Ma küsiksin nii. Kas peaminister kavatseb asjatundjatega veel nõu pidada, enne kui seda tõlgendust lendu lasta kindla faktina?

Ma ei ole midagi tõlgendanud. Lugesin vaid seaduse teksti. Ma näen siin esimestes ridades Riigikogu liikmetest spetsialiste, kes noogutavad just minu sõnadele, mitte teie arvamusele. Nii et ka siin Riigikogu saalis on inimesi, kes tõlgendavad seaduse teksti erinevalt. Ma näen, et enamiku arvamus ühtib minu omaga. Ma võtan vastu teie ettepaneku ja teen samasuguse ettepaneku teile.

Suur tänu, härra peaminister! Sellega on vastuse saanud ka kolmas arupärimine.

Jah. Ainult et probleem tervikuna kindlasti ei ole veel lahendust leidnud. Selle otsimisega komisjon praegu tegelebki. Valitsusele esitatakse ettepanekuid. Ma ei tahaks, et üürnikke vastandataks omanikele või omanikke üürnikele. Tegelikult nad vajavad teineteist. Praegused lahendused ei ole kõige paremad. Süüdi ei ole mitte ainult mina ja valitsus. Ilmselt on reformiprotsess nii kulgenud, et mõningad küsimused on jäetud lõpuni selgeks tegemata. Seetõttu on praegu probleemidega silmitsi nii üürnikud kui ka omanikud. Lahendust ei too seaduse mõne koha parandamine või ühe paragrahvi muutmine. Tarvis on laialdaste meetmete kava. Küsimuse lahendamisel on eluline tähtsus, sest see puudutab paljude inimeste esmaseid vajadusi.

Veel kord tänan, härra peaminister! Järgnevalt palun teid vastata Riigikogu liikmete Eldur Parderi ja Ülo Peetsi arupärimisele piirialade valitsuskomisjoni likvideerimise kohta.

Arupärimine sisaldab kahte küsimust. Esiteks. Millistel põhjustel likvideeriti piirialade valitsuskomisjon? Ja teiseks. Milline on praeguse valitsuse piirialade poliitika (kui see on üldse olemas) ja kas on arvestatud piirialade valitsuskomisjoni poolt väljatöötatud strateegia uut kuut punkti? Mis puutub komisjoni likvideerimisse, siis mina isiklikult, lugupeetud Riigikogu liikmed, ei toeta põhimõtet, et riiki juhitakse komisjonide kaudu ja ühiskondlikus korras. Vabariigi Valitsuse seadus, mis jõustus 1. jaanuaril 1996, kehtestab päris täpselt valitsusasutuste ülesanded riigi juhtimisel. Selle kohaselt võib teatud juhtudel moodustada ka komisjone, aga seaduse loogikast tulenevalt on need siiski ette nähtud konkreetsete probleemide lahendamiseks lühema aja jooksul ega pea ühiskondlikus korras asendama riigivalitsemisasutuste tööd. Ma rõhutan veel kord: komisjon likvideeriti tulenevalt riigi juhtimise loogikast ja teie poolt, lugupeetud Riigikogu liikmed, vastuvõetud uuest Vabariigi Valitsuse seadusest. Ja nüüd vastus teisele küsimusele: milline on praeguse valitsuse piirialade poliitika ja kas arvestatakse eelmise valitsuskomisjoni otsuseid? Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on regionaalpoliitika ja kohaliku omavalitsuse küsimused Siseministeeriumi ja siseministri pädevuses. Seepärast annaks kindlasti täpsema vastuse pädev minister. Mina võin öelda, et piirialade programmi kinnitatud ei ole, kuid samal ajal on selle küsimusega tegeldud. Probleemid oleme jaganud siin kahte ossa: esiteks piirikaitse ja julgeolek ning teiseks siin- ja sealpoolsetel piirialadel elavate inimeste suhtlemine ja elukeskkond. Mis puutub julgeolekuprobleemidesse, siis ma tahan öelda, et valitsus on teinud üsnagi palju piirivalve tugevdamiseks. Muretsetud ja paigaldatud on nüüdisaegseid radarsüsteeme. Ma ise olen korduvalt tegelnud nende probleemidega, rääkinud läbi nii siseministri kui ka Piirivalveameti peadirektoriga, korduvalt külastanud piiripunkte. Pealegi on piirivalveküsimused võetud piirialade programmi. Valitsuse istungil oleme arutanud piiriäärse infrastruktuuri, sealsete teede ja üldse kommunikatsioonide olukorda. Eelmise aasta lõpus kandsid nii Siseministeerium kui ka Teede- ja Sideministeerium valitsusele ette sel alal tehtust. Euroopa Investitsioonipanga ning Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga programmide kaudu on ette nähtud üsna suured investeeringud, et parandada piiriületusi Venemaa suunas. Lisaks sellele on mul heameel teatada, et Vabariigi Valitsus ja Kultuuriministeerium korraldasid konkursi, mis nägi ette valitsuse tellitud teatud programmide käivitamist just Kagu-Eestis. Konkursist võtsid osa Eesti Raadio ja Kagu Raadio. Mina isiklikult olen rõõmus, et 500 000 krooni läks erakapitalil põhinevale Kagu Raadiole, mitte riigiraadio laiendamiseks. Eesti piiriäärsete alade elanikele ja teisel pool pool piiri elavatele inimestele, kes on tihedates sidemetes Eestiga ja soovivad meie maa kohta saada infot, tuleb selle raadio programmi laiendamine kasuks. Praegu on lahendamise järgus piiriületamisprobleemid. Valitsuse istungitel on seda küsimust korduvalt arutatud. Valitsusliikmete ühine arvamus on, et piiriületamine peab toimuma viisa alusel. Viisa väljaandjateks on mõlema riigi immigratsioonivõimud. Praegu kehtib meil viisaeeskiri, mis on vastu võetud 1992. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega. Soovida jätab aga eeskirja täpsus. See on aegunud ja vajab muutmist. Uus eeskiri on välja töötatud, kuid seda ei ole veel esitatud valitsusele. Lähemate nädalate jooksul peaks seda tehtama. Muu hulgas näeb uus eeskiri ette nn sihtviisat. See on mõeldud viisana kohalikele elanikele, kes liiguvad üle piiri tunduvalt sagedamini kui tavalised piiriületajad. Näiteks Narvas on selliseid piiriületajaid iga päev kümmekond tuhat. Kagu-Eestis muidugi on piiriületajaid oluliselt vähem, aga on päris selge, et tavaline viisasüsteem ei ole säärasele hulgale kohalikele elanikele sobiv. Niisiis on otstarbekas rakendada nn sihtviisat. Muidugi peab selle otsuse heaks kiitma valitsus ja vaja on ka teie toetust. Sihtviisad peaksid olema masinloetavad, olgu nad siis ribakoodi või ribajoontega või kasutatavad magnetkaardiga või mingi muu süsteemi alusel. Praegune tehnika pakub mitmesuguseid variante. See küsimus on lahendamisel. Otsustatud on -- mitte küll valitsuse, vaid töögruppide tasandil -- nn sihtviisa toetamine. Tehnilisi vahendeid saab planeerida pärast seda, kui langetatud on ka poliitiline otsus. Niisugused oleksid põhilised selgitused, mis puudutavad piirikomisjoni ja piiriprogrammi.

Tänan, härra peaminister! Kas arupärijatel on küsimusi. Ülo Peets, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister härra Vähi! Palju probleeme on Kagu-Eestis. Ilmselt täna neile kõigile lahendust pakkuda ei saa. Riigikogus on moodustatud 18-liikmeline Petserimaa toetusgrupp. Aga ma tuleksin tagasi piiriületamise juurde. Te räägite lihtsustatud või sihtviisast. Kuid me teame väga hästi, et Narvas liigutakse ilma igasuguse viisata. Küsimus ei ole ainult selles, et ühest riigipiiri osast võib üle minna ja teisest mitte. Ma räägin probleemist laiemalt. Praeguseks on Vabariigi Valitsus võtnud piiriületamise kohta vastu kolm põhidokumenti. Üks neist on 1994. aasta 9. maist. Samuti on valitsuse istungi protokollid 1995. aasta 29. augustist ja sama aasta 14. detsembrist, kus kõikides on käsitletud piiri lihtsustatud ületamist Kagu-Eestis. Paika on pandud kuupäevad ja tähtajad ning antud ülesanded asja lahendamiseks. Inimesed ootavad seda lahendust juba kolmandat aastat. Ma küsiksin niimoodi. Kui valitsuse otsused ükskõik millisel kujul on olemas, siis miks neid ei ole hakatud ellu viima?

Te ütlesite päris õigesti, et kolme aasta jooksul ei ole jõutud midagi ellu viia. Ühtaegu te ütlesite, et piiriasjad on riigi otsustada. Mina siiski ütleksin, et need on kahe riigi otsustada. Me ei saa kehtestada viisarežiimi ühepoolselt. Me peame selles asjas naaberriigiga läbi rääkima. Dokumendid ja tehnilised vahendid peavad olema aktsepteeritud mõlema riigi poolt. Üks põhimõte, mille te, härra Peets, praegu välja ütlesite ja mida ma täielikult toetan, on see, et kui me räägime Eesti--Vene piirist, siis selle ületamine kõikides lõikudes ja piiripunktides peab toimuma ühesugustel alustel. Käesoleval ajal kehtib Narvas veel 1991. aasta määrusega paikapandud kord. Üldse aga kehtib 1992. aasta 1. juulist jõustunud viisaeeskiri. Kahtlemata on see aegunud. Praeguse valitsuse teene on vähemalt see, et uue viisaeeskirja projekt on jõudmas valitsusse. Loodetavasti viib see asja oluliselt edasi.

Tänan! Eldur Parder, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Te rääkisite oma vastuse algul, et piirialade probleem on ka regionaalne probleem. Ma vaidleksin natuke vastu. See ei ole päris regionaalne, vaid pigem siiski riigi kaitsevõime probleem. Praeguseni ei ole selge piirialadel paiknevate talude küsimus. Need on jäetud täielikult Jumala hooleks. Mõnel puhul võib öelda, et pool talu on Venemaal ja pool Eestimaal. Mitte ükski institutsioon ega mitte mingisugune seadus pole püüdnudki siin lahendust pakkuda. Alles hiljuti võisime näha telesaadet piiriäärselt Mikitamäelt. Me kuulsime, mida inimesed räägivad. Üks näide veel. Just täna ilmus ajalehes piirivaldade elukorraldust käsitlev kirjutis "Riigi kaitsevõime", milles on piltlikult näidatud, kuidas väheneb piirialade elanikkond. Varsti võib meie piiril olla täielik tühjus, kui me midagi ette ei võta. On selge, kuidas see mõjub meie riigi kaitsevõimele.

Lugupeetud Riigikogu liige härra Parder! Te toetasite praegu neidsamu põhimõtteid, mida ma oma vastustes esile tõin. Kuid ma ei taha nõustuda sellega, et piiriküsimus on ainult julgeolekuprobleem. Ma ütlesin, et piiriküsimust võib käsitada kahest vaatevinklist: julgeoleku- ja regionaalse probleemina. Te rääkisite ainult julgeolekuprobleemist, aga pärast seda nimetasite päris täpselt regionaalpoliitilisi aspekte. Ma arvan, et me kahekesi formuleerisime asja olemuse üsnagi täpselt ja ühtselt: tegemist on nii julgeoleku- kui ka regionaalpoliitikaga. Just talude arendamine peaks olema regionaalpoliitiliste meetmetega toetatav ettevõtmine.

Tänan! Ja arupärijad kasutavad ära võimaluse esitada kolmas küsimus. Ülo Peets, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud peaminister! Ma tean, et seda infotundi jälgivad Petserimaal kolme valla esindajad ja teised inimesed. Kuna neile siiski ei ole selge, mis saab edasi ja millal võib oodata lahendust, oleks minu kolmas täpsustav küsimus järgmine. Vene riik pasundab pidevalt üle maailma, et tema kaitseb oma kodanikke, ükskõik millises riigis nad ka ei asuks. Eriti tahab ta kaitsta neid kodanikke, kes asuvad Eesti Vabariigis ja kelle õigusi siin pidevalt rikutavat. Mida aga on teinud meie riik või valitsus, et kaitsta oma kodanikke, kes elavad Petserimaal, mis meie põhiseaduse järgi kuulub Eestile, kuid on praegu Vene valitsuse all?

Küsimuse viimane pool oli üsna pragmaatiline, sissejuhatav osa aga poliitiline. Ma ei ole kindel, et me toome Eesti riigile suurt kasu, kui käitume nii, nagu räägitakse vanas anekdoodis, s.o esialgu ütleme paar vänget sõna naaberriigi Venemaa aadressil ja pärast seda läheme küsimuse sisu juurde. Midagi ei ole teha: meeldib see meile või mitte, aga Venemaa on meie naaberriik. Mina isiklikult otsiksin pragmaatilisi realistlikke lahendusi suhete normaliseerimiseks, mitte ettekäändeid viha üleskiskumiseks. Kindlasti annab suhete parandamisele olulise tõuke piirilepingu uuendamine. Muidugi tuleb seda teha Tartu rahulepingust tulenevatel põhimõtetel, mis on Eesti Vabariigis üldist heakskiitu leidnud. Kuid praegu saame siiski rääkida piirijoone korrigeerimisest, mitte nõude esitamisest territooriumide tagasisaamiseks suures ulatuses. Eesti riik juhindub seadustest ja nendest tulenevalt kaitseb oma kodanikke ka väljaspool Eesti riigi piire. Muidugi ei saa seda kaitsmise ülesannet käsitada nii, et me peame nüüd kindlasti Venemaa kontrolli all oleva territooriumi tagasi võtma või võitma ning andma maad ja varad tagasi nendele Eesti kodanikele, kes elavad teisel pool praegust kontrolljoont. Ka selles küsimuses peame olema realistlikud. Piiriläbirääkimiste reaalsus seisneb selles, et kindlasti me juhindume Tartu rahulepingust, aga seejuures ei saa me nõuda enamat kui praeguse kontrolljoone korrigeerimist. Paremad ajad võib-olla olid mõni aasta tagasi. Aga need paremad võimalused ei realiseerunud radikaalsete nõudjate tegevuse, mitte realistlike inimeste põhimõtete järgimise tõttu. Ma ei taha seda küsimust põhjalikumalt lahata, sest need ajad on möödas ja võimalused luhtunud.

Suur tänu! Järgnevalt, härra peaminister, palun teid vastata Riigikogu liikme Vambo Kaalu arupärimisele Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohta.

Austatud Riigikogu liige Vambo Kaal! Te küsite, millal valitsus Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 3 lõikest 2 tulenevalt kehtestab alevite, külade ja muude territoriaalüksuste liigitamise ning piiride ja nimede muutmise korra. Ma tõesti pean tunnistama, et valitsusasutused, konkreetselt Siseministeerium, ei ole nimetatud seaduse § 3 lõike 2 nõudeid täitnud nii, nagu oleks pidanud seda tegema. Me oleme juba meetmeid võtnud, mida muu hulgas ergutas tegema teie arupärimine. Tänu sellele on kõnealune protsess kiirenenud. Valminud on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oluliselt peaks asja parandama. Muidugi ei õigusta see tõsiasja, et kehtiva seaduse täitmiseks ei ole korda ette valmistatud. Siseministeeriumi-poolne selgitus on järgmine: seadus on vastu võetud niivõrd vastuolulisena, et kõigepealt on tarvis seda muuta. Koos sellega saavad loogilise lahenduse kõik küsimused, mis te oma arupärimises olete tõstatanud. Aga ma tunnistan valitsusasutuste süüd selles, et seaduse rakendamise kord on välja töötamata.

Tänan! Arupärijal on täpsustavaid küsimusi. Vambo Kaal, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Praegu on teil küll olemas uus seaduseelnõu, kuid samal ajal ootavad paljud Eesti külad kehtiva seaduse rakendamise korda. Selles seaduses on teatud vastuolusid, kuid minu teada ei puuduta need alevite ja külade nimesid. Vastuolud on hoopis teisi asju sätestavates paragrahvides. Ma tahaksin saada siiski täpsemat vastust sellele, millal minu arupärimises puudutatud küsimuste lahendamise kord tuleb. Te ei ole sellele otseselt vastanud.

Lähema paari nädala jooksul tuleb nimetatud seaduseelnõu arutusele valitsuse istungil. Kindlasti tõstan ma siis üles küsimuse, miks mindi sellele, et hakati välja töötama uut seaduseelnõu. Paralleelselt seaduse muutmisega peame praegusest seadusest tulenevalt kindlaks määrama kohanimede ja haldusüksuste piiride muutmise korra. Võtan asja oma kontrolli alla ja tegelen sellega isiklikult, olgugi et see kuulub siseministri pädevusse. Ma tunnistan veel kord, et valitsusasutus ei ole täitnud seadusest tulenevat ülesannet.

Tänan! Arupärijal on teine küsimus. Palun, Vambo Kaal!

Aitäh! Austatud peaminister! Minule teada olevatel andmetel käib Siseministeeriumis külanimesid puudutavas osas põhiline vaidlus selle üle, kas on tegemist territoriaal- või asustusüksustega. Ma loodan, et valitsus võtab praegu kehtiva seaduse järgse korra siiski vastu. Kui võetakse vastu uus seadus, siis võib ju ka korras muudatusi teha. Kas ma võin loota, et kuu jooksul või, ütleme, sel kevadel need külad, kelle kohta vallavolikogud on oma otsuse teinud, saavad siiski praegu kehtiva seaduse alusel registreerida oma külade endised nimed. Valdavalt on siin tegemist Eesti külade nimede ennistamisega.

Jah, me mõistame seda vajadust päris ühtemoodi, lugupeetud Vambo Kaal. Ma teen kõik selleks, et teie poolt nimetatud ajal kord vastu võetakse. Elu läheb edasi. Külad ja haldusüksused peavad saama võimaluse -- ehkki võib-olla mitte kõige õnnestunuma seaduse alusel -- lahendada oma probleeme.

Suur tänu! Arupärija kasutab ära ka võimaluse esitada kolmas küsimus. Palun!

Ma lihtsalt tahan tänada hea koostöö eest. On väga hea, et meil on asjast täpselt ühesugune arusaamine. Aitäh!

Ma tõesti pean kahetsusega tunnistama, et kord on praeguseks, mil seaduse jõustumisest on möödunud 10 kuud, ikka veel vastu võtmata. Selle aja jooksul on mitmeti põhjendatud, miks seadus on paha, ja välja töötatud uus seaduseelnõu, mis on tunduvalt mahukam ja võimaldab probleeme lahendada paremini. Kuid tõsi on seegi, et seaduse rakendamise kord pidanuks olema vastu võetud. Mul ei jää muud üle, kui öelda, et teie arupärimine on õigustatud. Valitsusel tuleb tähtaegadest kinni pidada.

Tänan! Austatud härra peaminister! Teil on jäänud veel vastata Riigikogu liikme Andres Tarandi arupärimisele Eesti delegatsiooni hääletamise kohta Venemaa vastuvõtmisel Euroopa Nõukogu liikmeks.

Lugupeetud Andres Tarand! Teie arupärimine puudutab Eesti delegatsiooni käitumist Venemaa vastuvõtmisel Euroopa Nõukogu liikmeks ehk teisisõnu selle küsimuse arutamisel nii Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees kui ka edaspidi. Teid huvitab minu konkreetne arvamus selle asja kohta. Teie esimene küsimus kõlab nii: "Kas Teile oli enne hääletamist teada delegatsiooni lõplik seisukoht -- hääletada üksmeelselt Venemaa Euroopa Nõukogu liikmeks võtmise vastu?" Pean ütlema, et sellist seisukohta minule teatatud ei olnud. Me arutasime küsimust ja olime arvamusel, et Eesti ei peaks blokeerima Venemaa vastuvõtmist Euroopa Nõukogusse, vaid tuleks nõuda, et vastuvõtmise korral peab Venemaa täitma kõiki norme ja vastama nõutavatele kriteeriumidele nagu teised Euroopa Nõukogu liikmed. Sellest rääkisime välisministriga minu kabinetis mõned päevad enne hääletamist. Niisiis: Eesti ei pidanud Venemaa vastuvõtmist blokeerima, küll aga esitama nõude, et kõikide liikmete suhtes kasutataks ühesugust mõõdupuud. Järgmine küsimus: "Kas Teie valitsuse euroreformi- või välisminister oli delegatsiooni otsusest eelnevalt teadlik?" Mina isiklikult olen arvamusel, et see küsimus on eelkõige välisministri pädevuses. Mõni päev enne hääletamist me rääkisime just välisministriga. Aga ma pean kahetsusega tunnistama ka seda, et eelmisel nädalal saadetud kaastundeavaldus ühe tšetšeeni võitleja surma puhul ei olnud samuti ei minu, välisministri ega Välisministeeriumiga kooskõlastatud. Meid ei olnud selles küsimuses isegi informeeritud. Eelmisel neljapäeval oli valitsuse istung, mis algas kell 16. Ma sain kaastundeavalduse saatmisest teada kell 19. Materjalid saime juba koos Vene Föderatsiooni välisministeeriumi avalduse ja Udaltsovi kommentaariga. See tähendas, et Vene välisministeeriumil oli infovahetus Eesti Riigikogu fraktsioonidega tunduvalt parem kui meie Välisministeeriumil. Nii et selliseid kahetsusväärseid sündmusi on aset leidnud. Teie kolmas küsimus: "Miks olete oma kriitilise avaldusega oodanud ligi kuu aega?" Ma ei teinudki avaldust, vaid lihtsalt vastasin küsimusele, mis esitati mulle umbes kuu aega pärast seda, kui toimus hääletamine Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istungil. Sellest, et valitsuse seisukoht oli tõesti niisugune, nagu ma praegu ette kandsin, annab tunnistust ka asjaolu, et 25. jaanuaril toimus hääletamine Parlamentaarses Assamblees, aga pärast seda -- kui ma ei eksi, siis 8. veebruaril -- menetleti küsimust edasi. Eesti valitsuse seisukoht Venemaa vastuvõtmise kohta edastati Ministrite Komitees, kus meie saadik Karin Jaani tegi avalduse, et Eesti ei ole Venemaa vastuvõtmise vastu ja loodab, et ta täidab endale võetud kohustused, teeb teiste riikidega koostööd, arendab demokraatiat ja muid selliseid toredaid asju. Mul on väga hea meel, et Karin Jaani väljendas põhimõtteliselt ja täpselt Vabariigi Valitsuse seisukohti. Ja viimane küsimus: "Kas teie arvates peaminister osaleb koos teiste valitsuse liikmetega aktiivselt Eesti välispoliitika kujundamises või teeb lihtsalt tagantjärele teatavaks oma seisukoha meie välisesindajate ühe või teise sammu suhtes?" Ma olen piisavalt vastanud ka sellele küsimusele. Riigikogu on välispoliitilistes küsimustes tõesti käitunud põhimõtte järgi, et seadusandlik võim on lahus täitevvõimust. Mitmel korral on olnud nii, et seadusandlik võim ei ole oma esindajate tegevusest täitevvõimu isegi informeerinud. Ma olen siiski arvamusel, et välispoliitika ja julgeolekupoliitika küsimuses peame olema väga ühtsed. See ei tohi olla igast võimukoridorist eraldi vaadatav poliitika ega ka erakondlik poliitika, vaid peab olema tõeline Eesti riigi poliitika. Neis asjus oleks edaspidi kindlasti vaja informatsiooni vahetada.

Suur tänu! Kas arupärijal on küsimusi? Andres Tarand, palun!

Aitäh! Ma teeksin sissejuhatuseks paar täpsustust. Nimelt ei olnudki Eestil kavas blokeerida Venemaa vastuvõtmist Euroopa Nõukogusse, seda õieti ei saagi teha. Kaalutlused käisid paaril viimasel päeval selle ümber, kuidas hääletada ja kas see on n-ö demonstratsioon selles mõttes, et me siiski ei kiida heaks Venemaa T?et?eenia-poliitikat või on asi vastupidi. Kui rääkida teie vihjest T?et?eeniasse saadetud kaastundeavaldusele, olen ma põhimõtteliselt teiega sama meelt. Neid asju ei saa nii korraldada, nagu siin viimane kord tehti. Aga küsimus on selles, et teie ülesanne või asi on kõigepealt panna kord majja oma kapsaaias ehk koalitsioonis. Viimane etendas üsna tähelepanuväärset osa kaastundeavalduse saatmise mõtte teokstegemisel. Parlament ei saa ju väga palju hälbida, kui koalitsioon on välispoliitilises mõttes n-ö korrastatud. Kõige selle taustal huvitab mind hoopiski see, et kuu aega hiljem pressikonverentsil tehtud kriitika -- vastus küsimusele, kas peaminister on osaline välispoliitika kujunemisel, -- oleks pidanud avalikkuseni jõudma varem. Mis motiivid teil õieti olid, et see mõtlemisaeg venis ligi kuuni, enne kui rahulolematuse avaldus tuli?

Ma ütlen veel kord, et avaldust ei ole olnud. Oli ainult vastus küsimusele. Ma ei mäleta päris täpselt, kes selle esitas. Olenemata sellest, kas see oli Tammer või mõni teine ajakirjanik, peaksite pärima temalt, miks ta ei esitanud mulle kõnealust küsimust varem. Ma ei saanud anda vastust enne, kui esitati küsimus. Probleem ei ole minus, vaid selles, et küsimus esitati kuu aega hiljem, kui Venemaa vastuvõtmist hääletati. Vastuses ei kritiseerinud ma parlamendi delegatsiooni, vaid ütlesin oma seisukoha. Selleks ajaks oli valitsus juba ammu oma seisukoha realiseerinud. Ma lugesin teile ette Karin Jaani informatsiooni selle kohta, kuidas ta käitus 8. veebruaril. Mis puutub blokeerimisse või nõuete esitamisse, siis, jah, blokeerida ei ole võimalik, aga kui me vaatame neid vastuvõtmise menetlusi, siis oluliselt takistada on küll võimalik ja mõningatel etappidel isegi ühe vastuhäälega blokeerida. Mõningatel etappidel, aga kahtlemata mitte hääletamisel Parlamentaarses Assamblees. Selles on teil õigus. Ma ei mõelnudki blokeerimist ainult ühel hääletamisel, vaid pidasin silmas kogu protsessi.

Tänan! Andres Tarandil on ka teine küsimus. Palun!

Aitäh! Ma võib-olla sain ka sellest valesti aru. Aga mulle paistab eelmisele küsimusele antud vastusest, et ajakirjanikele vastates Eesti välispoliitikat kuigi palju kujundada ei saa. Anname selle siis ainult ajakirjanike kätte. Aeg-ajalt oleks peaministril siiski soovitav teatavaks teha ennetavaid seisukohti. Kuna ma päris selget vastust ei saanud, siis küsin: kas vastab tõele Eesti Päevalehe väide, et teil ja Endel Šifil on ühised õlihuvid? Teie enne ja tema kahes lehes hiljem avaldasite nördimust riigiametnike rumaluse üle.

Valitsus ei viivitanud oma seisukoha väljaütlemisega. Pärast hääletamist Parlamentaarses Assamblees oli mul korduvaid läbirääkimisi välisministriga ja selle tulemusena 8. veebruaril valitsuse seisukoht ka realiseerus. Pressikonverentsil ei pannud ma sellega seoses paika Eesti välispoliitikat ja selle põhimõtteid, vaid ma vastasin ajakirjaniku küsimusele. Võib-olla ei oleks pidanud ma üldse oma seisukohta välja ütlema, sest tegelikult oli valitsus oma seisukoha realiseerinud hääletamisel 8. veebruaril. Ajakirjaniku küsimusele aga lihtsalt tuli vastata. Kui rääkida Tšetšeenia küsimusest, siis siin oli küll tehtud nii äge kiri, et valitsus lausa pidi väga kiiresti reageerima. Mis puutub aga Šifi ja minu huvidesse, siis võin öelda järgmist. Ma kuulsin alles täna hommikul, et lumi on hakanud sulama ja Tiit Vähi on selles süüdi. Nüüd on ta lume kah ära võtnud! Aga lumi on veel alles ja selleski ei saa mind süüdistada.

Suur tänu! Andres Tarand esitab kolmanda küsimuse.

Aitäh! Te tulite nüüd minu erialale. Mina samuti ei ole ennast lume sulamises kunagi süüdlaseks pidanud. Küll aga tõlgendasin ma vastust nii, et õliga seotud huvidel ei ole selles seigas mingit kohta olnud. Loomulikult on need Endel Šifi huvid, temal peavadki need olema. Küsimus on selles, kui palju nendel meestel on asja välispoliitikasse. Teie vastustest järeldub minu meelest siiski see, et tegemist on ühe niisuguse segadusega valitsuskoalitsioonis, kus parlament käitub Tšetšeenia küsimuses ühtpidi ja valitsus teistpidi ning kus välisministri seisukoht, mille ta ütles välja teie kabinetis, ei pea kaks päeva hiljem paika Strasbourg'is. Vastutus langeb parlamendi saalis oleva valitsuskoalitsiooni turjale. Asi on selles mõttes halb, et säärase välispoliitika puhul ei ole meil erilist edu loota. Kas te sellise seisukohaga olete nõus?

Te süüdistate praegu valitsust selles, et ta piisaval määral ei juhi parlamenti. Kuid mind on süüdistatud ka selles, et valitsus tegeleb liiga palju Riigikogu probleemidega. Ma arvan, et tõde ilmselt on kuskil keskel. Kahtlemata on koostööd tarvis edasi arendada. Ma usun, et läbirääkimiste ja valitsuskoalitsioonis teatud põhimõtetes kokkuleppimise kaudu me lahendame seda laadi küsimusi edaspidi paremini. Mis puutub nn õlihuvidesse, siis Eestis on millegipärast kombeks lasta ükskõik missuguse isiku aadressil lendu kontrollimata süüdistusi. Mitte keegi ei tunne muret, kas süüdistus pärast ka kinnitust leiab. Arvatakse, et las süüdistatav ise vastutab või teeb mis tahab. Mina isiklikult ei kavatse selles küsimuses ei parlamendisaadikute ega muude valesüüdistajatega kohtusse minna. Kui rääkida minu huvidest, siis need on olemas. Aga need ei ole minu erahuvid. Tegemist on peaministri huvidega, mis on ka Eesti riigi huvid. Ma olen väga huvitatud sellest, et Eesti ei oleks ida poolt isoleeritud. Ma leian, et riik ise ei pea tegelema õliküsimuste lahendamisega, vaid ta peab looma niisuguse kliima, keskkonna, kus ettevõtjad ja ettevõtted saaksid normaalselt töötada ja tegutseda. Mina käsitan küll olukorda Eestis sellisena, et iga siinse ettevõtja edu on ka riigi edu. Seepärast olen ma huvitatud, et Eesti ettevõtjad saaksid realiseerida koostööd ka ida suunas, mitte ainult lääne suunas. Selle üsnagi laia põhimõtte järgimist on tõesti vaja, kui me tahame, et majandus areneks ja välisinvesteeringud sellesse kasvaksid. Ma olen rääkinud Ameerikast ja Euroopa Liidu maadest tulnud investeerijatega. Nad on öelnud, et Eesti majanduspoliitiline investeerimiskliima on väga hea. Ühtaegu aga oleme neilt kuulnud, et Eestisse tulevad nad selleks, et siit edasi vaadata ida poole. Kui me teeme kõik selleks, et idasuunaline koostöö muutub ettevõtjate silmis vastumeelseks, siis on see lõppkokkuvõttes kahjulik Eesti riigile. Selles olen ma sügavalt veendunud. Ja n-ö kaudselt, mitte isiklikult, olen ma huvitatud sellest, et Eesti ärimehed saaksid normaalselt suhelda partneritega Venemaal.

Sellega on vastuse saanud ka härra peaministrile esitatud viimane arupärimine. Tänan, härra peaminister!

Austatud Riigikogu liikmed! Suur aitäh teile esitatud küsimuste eest! Kohtumiseni järgmisel korral!

Järgmisena palun Riigikogu kõnepulti õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja, et ta vastaks Riigikogu liikmete Eiki Nestori ja Vambo Kaalu arupärimisele korruptsioonivastase seaduse rakendamise kohta Kaitseministeeriumis. Palun, härra õiguskantsler!

Härra esimees! Lugupeetavad Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Riigikogu liikmed Eiki Nestor ja Vambo Kaal on esitanud mulle arupärimise väga pakilistes küsimustes. Pean silmas lähiaegadel teie lauale jõudvat korruptsioonivastase seaduse uut redaktsiooni, mitte õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadust. Ma tahan sellega tähelepanu juhtida asjaolule, et küsimused, mis on mulle esitatud arupärimisena, kujutavad endast tegelikult küsimusi, mis peaksid olema tulevase seaduse eelnõu käsitlemisel alusküsimusteks. Sellest tulenevalt võiks niisuguseid arupärimisi esitada mitte arupärimise, vaid järelepärimise vormis. Siis tõuseks sellest tõenäoliselt mõlemapoolne tulu, kõnelemata mõnusast mõtete vahetamisest. Seda enam, et seisukohad, mis mulle esitatud küsimustes esile tulevad, on mõlema arupärija poolt kas ministrina või Riigikogu liikmena saanud vastavates varem kehtestatud seadustes täieliku toetuse. Nii et võib tekkida mulje, et nüüd küsitakse, mida me siis tegelikult tegime. See oli öeldud sissejuhatuseks. Vabandan, et jutt nii pikale läks, aga tõenäoliselt peab aeg-ajalt niisuguseid märkusi tegema. Mulle on esitatud kaks küsimust, täpsemalt öeldes kaks küsimusteplokki. Esimene küsimusteplokk koosneb kahest alaküsimusest. Esiteks: kas aktsiate omamine on ettevõtlus? Ja teiseks: kas aktsiaid omav riigiametnik peab selleks saama oma otsese ülemuse käest loa või deklareerima oma aktsiad? Et vastata esimesele alaküsimusele, tuleb eelkõige küsida, mis on aktsia ja mis on ettevõtlus, ning otsida vastust kehtivast õigusest. Antud juhul tuleb eelkõige vaadata äriseadustikku. Selle § 221 sätestab, et aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Paragrahv 226 näeb ette, et aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Seega on seaduses sätestatud klassikaline aktsia omamise tähendus. Aktsia tõendab, et selle omanikule kuulub osa põhikapitalist, mis annab aktsionärile õiguse osaleda juhtimises ning saada kasumit. Äriseadustiku § 1 annab ettevõtja -- ma kordan: ettevõtja -- legaaldefinitsiooni: "Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing." Seega on ettevõtjaks ka äriühing, mille üks liik § 2 lõike 1 järgi on aktsiaselts. Äriseadustik sätestab ettevõtjana aktsiaseltsi, mitte üksiku aktsionäri. Mõistet "ettevõtlus" äriseadustik ei defineeri, st siin puudub legaaldefinitsioon. Mõistet "ettevõtlus" ei defineerita ka korruptsioonivastases seaduses, mille § 12 lõige 1 sätestab: "Töökohapiirang käesoleva seaduse mõttes on kitsendus, mis piirab ametiisiku õigust tegelda üheaegselt avalikus teenistuses olemisega ettevõtlusega, ühitada töötamist mitmes eri asutuses või organisatsioonis, samuti õigust töötada oma perekonnaliikmete, lähisugulaste ja -hõimlastega samas asutuses otseses alluvusvahekorras." Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et töökohapiirangud ei laiene tegevusele, mille tulemusel saadakse tulu aktsiate ja osatähtede pealt, intressidena hoiustelt, rendile või teistele isikutele haldamiseks antud kinnisvaradelt laekuvate tuludena jne. Osundatud § 12 lõigete 1 ja 2 koostoimena on niisiis sätestatud, et töökohapiiranguga on kitsendatud ametiisiku õigust tegelda üheaegselt avalikus teenistuses olemisega ettevõtlusega, kuid töökohapiiranguga ei kitsendata tegevust, mille tulemusena saadakse tulu aktsiatelt. Esimese küsimusteploki teises pooles soovitakse teada, kas aktsiaid omav riigiametnik peab saama selleks oma otsese ülemuse käest loa või deklareerima oma aktsiad. Korruptsioonivastase seaduse § 13 lõige 2 sätestab, et ametiisik võib tegelda ettevõtlusega ainult teda ametisse nimetanud isiku kirjalikul loal, kui ettevõtlus ei takista teenistuskohustuste täitmist ega riiva teenistuskoha au ja väärikust. Avaliku teenistuse seaduse § 72 lõige 1, tsiteerin, ütleb: "Riigiametnik võib tegelda ettevõtlusega ainult teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse loal, kui ettevõtlus ei takista teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta teenistuskoha mainet." Nagu ma eespool märkisin, ei defineerita mõistet "ettevõtlus" äriseadustikus ega korruptsioonivastases seaduses. Sedasama tuleb öelda avaliku teenistuse seaduse kohta. Ka siin puudub definitsioon. Ühtaegu aga on nii korruptsioonivastane seadus kui ka avaliku teenistuse seadus sätestanud, et ametiisik, riigiametnik võib tegelda ettevõtlusega ainult teda ametisse nimetanud isiku loal, ning seda luba ei seostata seadustes aktsiate omamisega. Mis puutub sellesse, kas riigiametnik peab tema omandis olevaid aktsiaid deklareerima, siis sellele vastab avaliku teenistuse seaduse § 75 lõike 1 punkt 4 otseselt ja imperatiivselt: jah. Teine küsimusteplokk. Kuidas oleks juhul, kui aktsiate omamist tõesti ei saa pidada ettevõtluseks, võimalik ennetada selliseid korruptsiooniilminguid, kus riigiametnik küll omab mõne ettevõtte aktsiaid, kuid ei kuulu ettevõtte juhtorganitesse, või on aktsiad koguni andnud mõne advokaadifirma kätte hoiule, aga tema tegevuse tulemusena saab see firma suuri riigitellimusi ning järelikult ka kasumit? See asi on minu arvates reguleeritud korruptsioonivastase seaduse § 5 lõigetega 1, 2 ja 3. Samal ajal tahan ma öelda järgmist. Korruptsiooniilmingul nagu igasugusel muul ilmingul ei ole juriidilist sisu. Seda esiteks. Teiseks. Kui on tegemist teoga -- sellele te tõenäoliselt tahate viidata --, mille tunnused on antud § 5 lõigetes 1, 2 ja 3, siis selle kohta on kriminaalkoodeksis vastav koosseis. Paragrahvi 164 lõige 1 sätestab, missugune tegu tunnistatakse kuriteoks. Järelikult kui mingi tegu on aset leidnud, siis on vaja kindlaks teha, kas see oli kuritegu või mitte. Kui tegemist on kuriteoga, järgneb sellele karistus, mille näeb ette kriminaalkoodeks. Võib küsida ka teistmoodi. Mis saab siis, kui sellisest toimingust saab kasu riik, firma ja aktsiaid omav riigiametnik? Siis on võimalikud kaks lahendusvarianti. Esimene variant rajaneb raamatute raamatus öeldul: kui su naabril läheb hästi, siis rõõmusta koos temaga. Teine variant tugineb eesti vanarahva tarkusele: kui su naabril läheb hästi, siis lõikab nagu kreissaega. Aitäh!

Kas arupärijatel on täpsustavaid küsimusi? Palun, härra Nestor!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra õiguskantsler! Tänan sütitava sissejuhatuse eest! Olen koos kolleeg Vambo Kaaluga valmis teile ka järelepärimisi tegema. Aga seekord tuli teha arupärimine, sest too arusaamine, mis meil oma kunagistes ametites olles oli korruptsioonivastasest seadusest, ei läinud kuidagi kokku selle arusaamisega, millest minister Öövel meile siin rääkis. Seetõttu tuli teha arupärimine. Kahjuks oli härra ministri arusaamine säärasel tasemel, et ettevõtja on see, kellele ettekandja parajasti midagi laua peale kannab. Nüüd küsimus korruptsioonivastase seaduse tõlgendamisest. Me tõesti oleme teiega täiesti päri, et paljud asjad algavad mõiste "ettevõtlus" tõlgendamisest. Kui aga lugeda korruptsioonivastase seaduse § 6 lõiget 3, kus on öeldud, et ametiisik, kes on, satub või kavatseb astuda korruptsiooniohtlikku suhtesse, peab sellest viivitamata kirjalikult teatama, ning § 13 lõiget 2, kus on öeldud, et ettevõtlusega tegelemiseks peab ametiisikul olema kirjalik luba, siis kas nendest kahest lõikest ei võiks järelduda korruptsioonivastase seaduse mõtte järgi see, et on täiesti loomulik ja arusaadav, kui riigiametnik teatab tööle asumisel oma uuele ülemusele, olgu see siis minister või mõni väiksem mees, et ta on nende ja nende aktsiaseltside aktsiate omanik? Korruptsiooniohu ühene tõlgendamine välistaks muu hulgas selle, et me peame vaidlema ettevõtluse kui mõiste üle.

Ma ei ole sellega nõus, et ettevõtlust kui mõistet, mis läbib kolme seadust, ei ole vaja defineerida. Igal juhul on korrektne ja vajalik, et see oleks defineeritud, sest mitte kõik ei oska lugeda seadusi üle ühe, kahe, kolme või viie paragrahvi. Arvan, et kui tuleb korruptsioonivastase seaduse uus redaktsioon, võiks selle vea kõrvaldada. Loomulikult on alati võimalik, tuginedes seadusnormide koostoimele, tõkestada võimalikku kuritegu. Kuid see on ainult võimalus. Arvesse tulevad ka moraalsed tegurid. Tunnistagem ausalt, ega nii, nagu kriminaalkoodeks ei hoia ära kriminaalkuritegusid, ei hoia ka korruptsioonivastane seadus ilma ametnikkonna eetikata ja rahva eetilise hingeta ära korruptsioonina käsitatavaid tegusid.

Kas arupärijatel on veel täpsustavaid küsimusi? Palun, Vambo Kaal!

Aitäh, härra juhataja! Austatud õiguskantsler! Kas selle ajani, kuni ettevõtlust ei ole täpselt defineeritud, ei oleks mõistlik suhtuda asjasse nii, et kui aktsiate omanik ei ole aktsiate omamist või haldamist üle andnud kellelegi teisele, võiks teda siiski pidada isikuks, kes peab võtma oma ülemuse käest kirjaliku nõusoleku ettevõtlusega tegelemiseks?

Aitäh! Niikaua kui ettevõtluse legaaldefinitsiooni ei ole, tuleks minu arvates mitte otsida kõveraid teid, vaid juhinduda äriseadustiku §-st 1, mille ma siin ette lugesin. Nimetatud paragrahvi kohaselt on ettevõtja üheks oluliseks tunnuseks see, ma tsiteerin, et "kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks". Just selle alusel saab vahet teha, millal on tegemist ettevõtlusega ja millal mitte. Ma kordan: aktsiad on väärtpaberid. Te kõik olete täitnud majandusliku huvitatuse deklaratsiooni. Seal on eraldi küsimus ja lahter, kus aktsiate omamine tuleb fikseerida. Loomulikult tuleb see fakt teatavaks teha.

Tänan! Arupärijatel on ka kolmas küsimus. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra õiguskantsler! Kas ma võin teie vastusest teha sellise järelduse: ehkki ettevõtluse legaaldefinitsioon praegu puudub, on riigiametnike poolt aktsiate omamine (ka ilma selleta, et näiteks minister Öövel sellest teaks või selle vastu huvi tunneks) korruptsiooniohu ilming? Praegu saame ministri tegevusele anda ainult eetilise hinnangu. Kui ettevõtlus on defineeritud, siis võime anda ka juriidilise hinnangu seoses sellega, et ta ei tundnud huvi ega pidanud vajalikukski huvi tunda selle vastu, kas tema alluvatel on aktsiaid või mitte või mis majanduslikud huvid neil üldse on.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei kasutaks terminit "korruptsiooniohu ilming", sest see toob minu kui elu näinud inimese kõrvadesse endise ajastu, mil kõneldi natsionalismi- ja muudest kodanlikest ilmingutest. Ma lihtsalt leian, et kuna seaduse kohaselt peavad riigiametnikud oma majanduslikud huvid deklareerima, siis piisab sellest täielikult. Seaduste täitmisel on üks väga lihtne reegel. Nimelt tuleb seadust täita nii, nagu see kirjutatud on. See käib ka ministri kohta.

Sellega on arupärimisele vastus antud. Tänan, härra õiguskantsler! Nüüd palun teid vastata Riigikogu liikmete Jaanus Betlemi, Jüri Adamsi ja Enn Tarto arupärimisele Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 1995. aasta 22. septembri ringkirja kohta.

Ma tänan! Arupärimine käsitleb ringkirja nr 2-9/11291 22. septembrist 1995. Siin on terve hulk küsimusi ja ma vastan neile järgmiselt. Esiteks. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor sisuliselt ei ületanud oma ringkirjaga talle antud volitusi. Küll aga rikkus ta seadust sellega, et ei kehtiv Vabariigi Valitsuse seadus ega Kodakondsus- ja Migratsiooniameti põhimäärus näe ette peadirektori õigust anda ringkirja. Tema aktiks on mittenormatiivne käskkiri. Sisuliselt see nn ringkiri ongi käskkiri, mis annab vastuse seaduse ja valitsuse aktide rakendamise käigus tekkinud küsimustele. Tegemist on praktikas täiesti tavalise ja normaalse nähtusega. Juba pikka aega kasutatakse käskkirja mitmesuguseid vorme, sealhulgas ringkirja vormi. Me rääkisin sellest asjast siseministriga. Ta ütles: "Nüüdsest peale ei tule ühtegi ringkirja ametite peadirektoritelt, kes alluvad siseministrile." Ma kordan: ma ei näe siin sisulist vastuolu, kuid näen vormilist rikkumist. Peadirektori ringkiri sisaldab selgitusi, mis tulenevad kehtivast õigusest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 73 punkti 2 kohaselt vastutab ameti peadirektor ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest. Tagamaks täitmist ameti kõigi töötajate poolt, on aktsepteeritav nende instrueerimine, sealhulgas käskkirja vormis, koos vastavate selgituste andmisega. Käskkiri teatavasti ei ole õigustloov akt. Sellega uut õigust luua ei saa ja käesoleval juhul pole seda ka tehtud. Edasi. Peadirektori selgitused rajanevad välismaalaste seaduse §-de 4, 20 ja 21 koostoimel. Ringkirja punktid 2 ja 3, mis arupärijatele on tekitanud probleeme, käsitlevad isikute õigusi, kes on asunud Eestisse enne 1. juulit 1990 ning kelle Eestis viibimise alus oli endise Eesti NSV alaline sissekirjutus. Välismaalaste seaduse § 20 lõike 1 alusel säilivad enne 1. juulit 1990 Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivatele välismaalastele varasemates Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused ehk teisiti öeldes säilib nende õiguslik staatus, mis neil oli enne välismaalaste seaduse jõustumist. Alaline sissekirjutus tagas neile Eestis alaliselt viibimise õiguse. Seda kinnitab ka välismaalaste seaduse § 4 lõige 2, mis ütleb, et alalise elaniku määratlus käesoleva seaduse tähenduses ei laiene õigusaktidele, mis on vastu võetud enne käesoleva seaduse jõustumist. Välismaalaste seaduse § 21 lõike 3 kohaselt viibib eespool nimetatud välismaalane Eestis endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel kuni elamisloa saamiseni, kuid mitte kauem kui kolm aastat, arvates välismaalaste seaduse jõustumisest, st kuni 12. juulini 1996. Sellega on põhistatav ringkirja punkt 3, mis võimaldab kõnealuseid isikuid käsitada välismaalaste seaduse § 12 lõike 1 punktis 3 märgitud isikutena, kelle juurde elama asumiseks võib nende lähedastele sugulastele anda tähtajalise elamisloa. Ringkirja punkt 2 tuleneb aga välismaalaste seaduse § 21 lõikest 11. Kui enne 1. juulit 1990 Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel siin viibinud välismaalane esitas taotluse elamis- ja tööloa saamiseks kahe aasta jooksul, arvates välismaalaste seaduse jõustumisest, s.o 12. juuliks 1995, võib talle anda sellise tähtajalise elamisloa, mille alusel tal säilivad varasemates õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused. Kui aga elamisluba anti § 12 lõige 5 kohaselt, ei saanud sellega endiste õiguste jätkuvat kasutamist ette näha. Vabariigi Valitsuse 1994. aasta 20. mai määrusega nr 177 kehtestatud norm nägi ette, et koos tähtajalise elamisloaga väljastatakse tõend, milles on märgitud, et enne 1. juulit 1990 Eestisse asunud ENSV alalise sissekirjutuse alusel siin viibival välismaalasel säilivad enne välismaalaste seaduse jõustumist olnud õigused. Kuna ringkirja andmisega ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor oma volitusi ületanud, langeb ära küsimus tema vastutusest. Siinkohal tuleks juhtida tähelepanu sellele, et teenistuslikku järelevalvet ameti peadirektori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalas amet on. Alus: Vabariigi Valitsuse seaduse § 95. Kuna eespool tehtud analüüsi põhjal tuleb lugeda korrektseks ja kehtivaks elamisload, mis anti välismaalaste seaduse § 12 lõike 1 punkti 3 alusel välja Eestis elava lähedase sugulase juurde elama asumiseks nendele isikutele, kes on saanud küll tähtajalise, aga enne välismaalaste seaduse jõustumist nendel olnud õigusi säilitava elamisloa, siis langeb ära sellistele isikutele antud elamislubade tühistamise ja nende Eestist väljasaatmise küsimus. Aitäh!

Tänan, härra õiguskantsler! Kas arupärijatel on täiendavaid küsimusi? Palun, Jaanus Betlem!

Aitäh, härra aseesimees! Austatud õiguskantsler! Ma tahaksin küsida selle ringkirja punkti 3 kohta. Kas ringkiri kaotab oma jõu alates 12. juulist 1996?

Aitäh! Ma kordan: ringkiri ei ole õigustloov akt, ta rajaneb seadusel. Kuid selle kehtivus, mis ringkirjas on märgitud selgitavalt, piirdub tõepoolest 12. juuliga 1996.

Palun, Enn Tarto!

Aitäh, härra juhataja! Austatud õiguskantsler! Mul on samuti küsimus ringkirja kohta. Probleem on nimelt selles, et järjest tuleb juurde õigusakte ja välismaalase kui niisuguse definitsioon muutub üha segasemaks. Siin on öeldud, et välismaalast, kellel on... Järgneb kolmepunktiline loetelu. Kas see loetelu on ammendav või on teie arusaama järgi välismaalase staatus veel kellelgi peale nende, keda siin on loetletud?

Aitäh! Härra Tarto! Selle nn ringkirja ehk selgituse mõte on see, et fikseeritakse isikud, kellel on õigus kutsuda enda juurde sugulasi. Nendel on kutse taotlemise aluseks ringkirjas loetletud nõuded. Põhimõtteliselt võib välismaalase suhtes olla tunduvalt rohkem nõudeid. Kõik sõltub sellest, mida me ühel või teisel konkreetsel juhul silmas peame. Välismaalase passi saamiseks kehtivad ühed, küllakutse saatmise puhul aga teised nõuded.

Tänan! Kas arupärijatel on ka kolmas küsimus? Palun, Jaanus Betlem!

Aitäh, härra aseesimees! Austatud õiguskantsler! Te ütlesite, et need inimesed, kes asusid Eestisse tähtajalise elamisloaga, või õigemini need, kellele on antud välja tõendid enne 1990. aasta 1. juulit, võrdsustatakse oma õigustes isikutega, kellel on alaline elamisluba. Ometi kõneleb välismaalaste seadus inimestest, kellel on alaline elamisluba, võrdsustamisest aga pole seal sõnagi. Ma küsin: kuidas niisugusest vastuolust nüüd välja tulla ja kuidas selles valguses ikkagi käsitleda kõnealust ringkirja, mis küll võib-olla ei loo uut õigusnormi, kuid annab ühe kindla tõlgenduse?

Aitäh! Ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, et minu poolt ettekantust järeldub see, mida te siin praegu väitsite. Küsimus on lihtsalt selles, et isikutel, kes asusid Eestis enne 1. juulit 1990 ja kellel oli alaline sissekirjutus, ning isikutel, kes on tulnud Eestisse hiljem või kes olid ka varem siin, kuid kellel ei olnud alalist sissekirjutust, on erinev õiguslik staatus. Selles on see veelahe, mitte milleski muus.

Nii. Sellega on vastatud välismaalasi puudutavale arupärimisele. Tänan, härra õiguskantsler! Riigikogu liige Jüri Adams on esitanud arupärimise kriminaalkoodeksi § 86 "Valuutatehingute sooritamise korra rikkumine" kohta. Vastab õiguskantsler.

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Riigikogu liige härra Adams on esitanud terve ploki küsimusi. Ma leidsin, et see küsimusteplokk väärib üksikasjalikku käsitlemist, millest võiks tõusta tulu parlamendi edaspidiseski töös ja tegevuses. Seepärast palun ma vabandust, kui ma ületan ettenähtud aega. Muidugi teen seda ainult teie nõusolekul. Enne vastamist pean tegema paar märkust, mis on ajendatud arupärimises väljendatud seisukohtadest ja mis on olulised käsitletava paragrahviga kehtestatud regulatsiooni mõistmiseks. Jutt on kriminaalkoodeksi §-st 86. 80-ndatel aastatel hõlmas Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 86 järgi karistatava kuriteo koosseis lisaks valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumisele ka valuutaväärtuste või väärtpaberitega spekuleerimist. Paragrahv oli kahelõikeline ja selle lõige 2 sätestas kuriteo kvalifitseeritud koosseisu tunnustena valuutaväärtuste või väärtpaberitega spekuleerimise äritsemisena või suures ulatuses, samuti varasema süüdimõistmise sama paragrahvi järgi. Paragrahvi lõikes 1 ettenähtud teo toimepanemise eest võidi karistada vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani ühes vara konfiskeerimisega või ilma selleta ning valuutaväärtuste ja väärtpaberite kohustusliku konfiskeerimise ja asumisele saatmisega kahest kuni viie aastani või ilma asumisele saatmiseta. Paragrahvi lõike 2 järgi võidi kuriteo kvalifitseeritud koosseisu toimepanemise eest karistada vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani ühes vara konfiskeerimise ja asumisele saatmisega kahe kuni viie aastani või ilma asumisele saatmiseta või surmanuhtlusega ühes vara konfiskeerimisega. Sellised karmid karistused on küllaltki iseloomulikud seda laadi kuriteo eest riigis, kus kehtib valuutamonopol, st kus riik on võtnud endale ainuõiguse teostada valuutatehinguid ja kasutada riigile kuuluvaid valuutafonde. 1992. aasta mais sai koodeksi § 86 kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni väljatöötamise käigus enam-vähem praeguse kuju. See ei olnud paragrahvi pelk lihtsustamine, nagu väidab arupärija. Nõuded, mis esitati valuutatehingute sooritamise korrale, kajastavad Eesti Vabariigi loobumist valuutamonopolist. See määras ära nii vastava kuriteo objektiivse külje tunnuste väga olulise piiramise kui ka karistuse pehmendamise selle kuriteo eest. Sisuliselt tähendab see kriminaalkoodeksi § 86 põhimõttelist muutmist, mitte aga lihtsustamist. Ei saa nõustuda arupärimises öelduga, et pärast Eesti kroonile üleminekut on toimunud täieliku valuutatehingute vabaduse kehtestamine. Õiguskantsleri ülesanne ei ole selgitada, miks seda tehtud ei ole. Kas majanduslikku iseseisvust taotlev riik valuutatehingute vabadust üldse tohib kehtestada ja kui tohib, siis millistel tingimustel? Usun, et näiteks professor Uno Mereste võib seda soovi korral ammendavalt selgitada. Juristina võin aga öelda, et valuutatehingute sooritamise kord on olnud Eesti Vabariigi õigusaktidega reguleeritud sellest hetkest peale, kui meil tekkis tõeliselt oma raha, Eesti kroon. Meenutagem, et 20. mail 1992 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi välisvaluutaseaduse, mille jõustumise päevaks oli määratud Eesti krooni käibelelaskmise päev ja mille § 2 lõige 2 sätestas, et välisvaluuta käibe reguleerimise eesmärgiks on tagada Eesti Vabariigi maksevõime, Eesti krooni stabiilsus ja kontroll riigi välisvaluutareservide üle. Selle seaduse alusel ja Eesti Pangale antud pädevuse piirides võttis Eesti Panga Nõukogu vastu mitmeid otsuseid ning Eesti Pank andis terve hulga käskkirju. Välisvaluutaseadus teatavasti tunnistati kehtetuks 23. märtsil 1994, mille järel mingi aja jooksul kaotasid kehtivuse ka selle alusel vastuvõetud Eesti Panga ja tema nõukogu aktid. See aga ei tähenda, et välisvaluutatehingute sooritamise kord oleks jäänud õiguslikult reguleerimata. Regulatsioonimehhanism loodi mõnevõrra uuel kujul vahepeal kehtestatud õigusaktidega, eelkõige Eesti Panga seadusega, mis võeti vastu 18. mail 1993. Selle seadusega anti välisvaluutatehingute reguleerimisel avar pädevus Eesti Pangale. Nimetatud seaduse § 15 kohaselt, mis kannab pealkirja "Välisvaluutatehingute reguleerimine", Eesti Pank esiteks kehtestab seaduse alusel välisvaluuta Eestisse sisse- ja väljaveo, välisvaluutareservide moodustamise ja kasutamise eeskirjad. Teiseks kehtestab ta krediidiasutustele ja muudele juriidilistele isikutele panganduslike välistehingute sooritamise tingimused ja eeskirjad. Kolmandaks annab ta krediidiasutustele välisvaluutatehingute litsentse ja tühistab neid, kui krediidiasutused ei vasta neile kehtestatud normatiividele või rikuvad seadusi või Eesti Panga nõudeid. Ja neljandaks noteerib Eesti Pank krooni kursi välisvaluutade suhtes. Seda pädevust realiseerides on Eesti Pank kehtestanud oma määruste ja käskkirjadega ning Eesti Panga Nõukogu oma otsustega konkreetsed eeskirjad välisvaluutatehingute sooritamiseks. Lisaks Eesti Panga seadusele käsitlevad välisvaluutatehingute sooritamise korra üksikuid külgi krediidiasutuste seadus (näiteks § 45 lõige 1), samuti seadus "Eesti krooni tagamise kohta", Eesti Panga põhikiri, tolliseadus jne. Seetõttu võib välisvaluutatehingute sooritamisele õigusliku hinnangu andmine osutuda küllaltki keeruliseks ja sellesse võivad lülituda mitmed riigiorganid. Eelöeldust tulenevalt vastan üsna lühidalt arupärija niisugusele küsimusele: "Milline asutus (asutused) ja millise seaduse alusel on kehtestanud (on õigustatud kehtestama) §-s 86 nimetatud korra, milles see kord seisneb ja kus on see avalikult kättesaadav, kui seadusekuulekas kodanik tahab vältida kriminaalkuriteo toimepanemise ohtu?" Vastus on järgmine. Välisvaluutatehingute korra määrab vastavalt Eesti Panga seaduse lõikele 1 seadus. Seaduse alusel võivad asutused, kellel on vastav seadusekohane pädevus, näiteks Eesti Pank, kehtestada eeskirju välisvaluutatehingute sooritamiseks. Kuna nii seadused kui ka seadustest madalamal seisvad õigustloovad aktid, sealhulgas Eesti Panga omad, avaldatakse Riigi Teatajas, siis võib sellest avalikult kättesaadavast allikast nende aktidega tutvuda iga kodanik. Küsimusele, milles võiks seisneda § 86 kuriteokoosseis, saab vastata kõige täpsemalt nii, et see on valuutatehingute sooritamise korra rikkumine olulises ulatuses. Kuna see kord, mille rikkumisele järgneb kriminaalvastutus, on sätestatud seadustes ja nende alusel antud eeskirjades, kujutab kuriteo objektiivne külg endast valuutatehingute sooritamiseks seaduses ja eeskirjades ettenähtud korra rikkumist, st sellist käitumist, mis on vastuolus nimetatud õigusnormidega. Seega valuutatehingud § 86 mõttes, mida arupärija tahab teada, on need tehingud, mis on sätestatud välisvaluuta ostu- ja müügipunktide avamise ja tegevuse eeskirjades, Eesti Panga ja volitatud pankade vaheliste valuutatehingute korras ning valuuta ja väärtpaberite tolli vormistamise korras, mis tulenevad Eesti Panga seaduse §-st 15. Selleks aga, et valuutatehingute sooritamise korra rikkumine kujutaks endast kriminaalkuritegu, on objektiivse külje obligatoorse tunnusena nõutav, et selle rikkumisega oleks tekitatud kahju olulises ulatuses. Vastuse arupärija küsimusele, millest võiks alata oluline ulatus, annab kriminaalseadus ise. 1992. aasta 7. mail vastuvõetud Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni -- Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" § 9 sätestab: "Kuritegude kvalifitseerimisel kriminaalkoodeksi nende paragrahvide järgi, kus kuriteo koosseisulise tunnusena nähakse ette materiaalne kahju, tuleb kohtul hinnata kõiki tehiolusid kogumis, võttes arvesse kõrvuti teiste asjaoludega seda, et: 1) olulise kahjuga on tegemist, kui kuriteoga tekitatud materiaalne kahju ületab kümnekordselt kuriteo toimepanemise hetkel riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi; 2) suure kahjuga on tegemist siis, kui kuriteoga tekitatud materiaalne kahju ületab sajakordselt kuriteo toimepanemise hetkel riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi." Seda silmas pidades tuleb järeldada, et kui Riigikogu 1993. aasta kevadel koodeksi järjekordse hädaremondi käigus, nagu on märgitud arupärimises, asendas sõnad "suures ulatuses" sõnadega "olulises ulatuses", siis ta tegelikult karmistas karistust valuutatehingute sooritamise korra rikkumise eest, hõlmates kriminaalkaristusega ka sellised teod, millel varem ei olnud kriminaalkuriteo tunnuseid. Kuni 1993. aasta kevadeni oli nii, et kui tekitatud kahju ei ületanud sajakordset elatusmiinimumi, siis tegu ei olnud kriminaalkuritegu. Nüüd on. Sellega me kaitseme oma rahaturgu väga kõvasti. Mis puutub arupärimises sisalduvasse küsimusse, mis puudutab kriminaalkoodeksi § 86 tunnustel 1992. aastast peale algatatud kriminaalasju ja tehtud kohtuotsuseid, siis pean tunnistama, et andmeid kuritegevuse kohta valdab Siseministeeriumi haldusalas olev Riigi Politseiamet. Selle ameti ja politsei teabebüroo andmetel on kuritegusid kriminaalkoodeksi § 86 tunnustel registreeritud järgmiselt: 1992. aastal neli, 1993. aastal kaks, 1994. aastal kaks ja 1995. aastal üks. Kriminaalvastutusele on vaadeldaval perioodil võetud neli isikut: 1992. aastal üks (teda on karistatud rahatrahviga) ja 1993. aastal kolm. Nendest kolmest on politsei teabebüroo andmetel kahe suhtes kriminaalasi peatatud ning ühe kohtulahendi kohta ei olevat büroole saabunud teadet. Nagu nendest andmetest nähtub, on kriminaalkoodeksi § 86 n-ö töökoormus selle rakendamisel olnud üsna väike. Kes ei taha selle alusel ebameeldivat järeldust teha, et meie õigustrakendavad organid ei ole valuutatehingute sooritamise korrast kinnipidamise jälgimisel küllaltki aktiivsed, võib end rahustada mõttega, et meil selle korra rikkujaid peaaegu ei ole. Ja veel üks pisimärkus. Arupärija avaldab rahulolu selle üle, et Ülemnõukogu poolt 1992. aastal tehtud kriminaalkoodeksi revisjoni käigus asendati §-s 86 termin "valuutaoperatsioonid" terminiga "valuutatehingud". Härra Adamsi sõnul vabastas Ülemnõukogu sellega valuuta kirurgide ja sõjavägede ametitegevusest: teda enam ei opereerita. Ma ei pea seda asendamist päris õnnestunuks. Tsiviilkoodeksiga võrreldes võib siin tekkida mõistele "tehing" veel kolmas tähendus, mis koormab niigi koormatud terminit. Kuid mis puutub panganduses väga levinud sõnasse "pangaoperatsioon", siis vastavalt krediidiasutuste seaduse § 48 lõikele 4 peate tunnistama, et kõik rahalised tehingud saavad teoks ainult operatsioonisaalis. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, härra õiguskantsler! Kas arupärijal on täpsustavaid küsimusi? Palun, härra Jüri Adams!

Tänan, härra õiguskantsler, teid loengu selle osa eest, kus te väga veenvalt näitasite, kuidas kriminaalkoodeksid on seotud riigis kehtiva poliitilise režiimiga ja majanduslike vabaduste ulatusega. Minu küsimus algas tegelikult ühest praktilisest momendist, mil mulle esitati küsimus, mida valuutatehingute sooritamise kord võiks tähendada. Oma naiivsuses pöördusin Riigikogu kasutuses oleva Estlexi poole, mis peaks kajastama kõiki Eestis kehtivaid õigusakte, ja ka Riigi Teataja indeksite poole. Nendest vaatasid mulle pidevalt vastu vastused "teksti pole olemas" või "tekst ei kuulu avaldamisele". Ainuke, mille ma kätte sain, oli viide sellele, et ka praegu kehtib kord, mille kohaselt eraisik, kui ta püüab viia valuutat üle piiri, peab alates teatud summast esitama tolli nõudel andmed, milline on valuuta päritolu. Ilmselt on siis korra rikkumine see, kui keeldutakse andmeid avaldamast või esitatakse valeandmeid. Kuna aga seaduse lihttarbijal siiski ei ole võimalik kindlaks teha 1995. aasta suvest saadik kehtinud või hetkel kehtivat korda, siis ma esitasingi arupärimise. Tänan teid vastuste eest! Kuid ma arvan, et ka praegu ei ole see kord seaduse lihttarbijale selge. Milline on teie arvamus, kuidas see peaks kõnealuse paragrahviga kokkupuutuvatele inimestele selgeks saama?

Aitäh küsimuse eest! Kahjuks ei puuduta teie küsimus mitte ainult kõnealust § 86 või üht liiki tehinguid või operatsioone, mida me nimetame valuutaoperatsioonideks. Meil on suur hulk üha kasvavaid õigustloovaid akte, milles orienteerumine on väga raske. Estlex püüab tõepoolest siin abiks olla, kuid ta ei ole vähemalt minu ametis usaldusväärne seetõttu, et lihtsalt ei sisalda kogu vajalikku informatsiooni. Möödunud aasta septembris, kui te mäletate, ma ütlesin, et üks prioriteete meie õigusloomes ja ka parlamendi tegevuses peaks olema eelarve formeerimise käigus võimaluste leidmine elektroonilise andmebaasi loomiseks. Ma enam ei usu, et tänapäeval oleks võimalik nii keerukaid seadusi, nagu seda on pangandus ja üldse majanduslikke operatsioone puudutavad seadused, viia kaante vahele köidetuna tarbijani, kes neid otseselt vajab, rääkimata tavalisest lihtkodanikust. Igal juhul on siin vaja leida kardinaalselt uus lahendustee. Ühest vastust sellele küsimusele ei ole.

Kas arupärijal on ka teine küsimus? Palun, Jüri Adams!

Härra õiguskantsler! Võib-olla ei olnud minu iroonia termini "opereerimine" suhtes õigustatud, aga minu arvates kinnitasite teiegi, et sõna "valuutatehing" ilmselt ei ole parim. Ma sain teie vastusest aru nii, et valuutatehingute korra saadavad asutused, põhiliselt Eesti Pank, kes selle kehtestab, mingisuguses vormis laiali pankadele, valuutavahetuspunktidele jne. Milline on teie arvamus, kas väljaspool ametiisikute ja ettevõtjate ringi olev lihtinimene üldse saaks olla süüdi § 86 alusel?

Ma saan aru, mida te küsite. Meie põhiseaduse nõue on, et kehtivad ainult avaldatud seadused. Põhiosa seadustest, mis valuutatehingute sooritamise korda sätestavad, on avaldatud Riigi Teatajas. Kuna aga Riigi Teataja jõuab isegi vallavalitsustesse väga suure hilinemisega, siis muidugi on öeldu formaalne lohutus. Faktiliselt kõnealune kord tavalise inimeseni ei jõua. Küll aga on see küllaltki hästi jõudnud -- ma olen küsitlenud inimesi pankadest ja aktsiaseltsidest -- nendeni, kes vastavate küsimustega otseselt tegelevad.

Tänan! Kas arupärijal on ka kolmas täpsustav küsimus? Palun, Jüri Adams!

Aitäh, härra aseesimees! Aitäh, härra õiguskantsler! Ilmselt ka see lihtinimene, keda ma eelmist küsimust esitades defineerisin, tõenäoliselt ei tee seda, mis kannab nimetust "valuutatehing". Järelikult teeb ta valuutaga midagi muud. Minu küsimuse laiem tagamõte -- seda arvamust jagavad paljud praktikud ja juristid -- on selles, et meil ei ole ja lähitulevikus vist ei ole ka tulemas uut kriminaalkoodeksit, mis vastaks muutunud ühiskondlikele ja majandusoludele, mistõttu olukord on traagiline. Ilmselt olete teiegi samasugusel seisukohal, et Eestile oleks eriti vaja uue kriminaalkoodeksi majanduskuritegude paragrahve. Minu küsimus aga on järgmine. Kas teie arvates tulevikus tingimata peab olema Eesti Vabariigi kriminaalkoodeksis niisuguse pealkirja ja sisuga paragrahv, nagu on praegune § 86?

Aitäh! Ma jagan teie seisukohta kriminaalseadusandluse olukorra suhtes. Prognoose on alati väga raske teha. Kindluse mõttes ma toetaksin niisuguse paragrahvi olemasolu ja seda lihtsa analoogia põhjal. Me ju näeme ette kindla korra selles osas, kuidas opereerida või milliseid tehinguid teha ning kuidas arveldada Eesti kroonides. Härra riigikontrolör istub saalis ja võib kohe rääkida, millised õiguslikud tagajärjed mainitud eeskirjade rikkumise eest on sätestatud. Järelikult peaks see ka valuutatehingute suhtes nii olema. Ühelt poolt me kaitseme sellega Eesti riigi raha ja teiselt poolt oma majanduslikku seisu.

Sellega on arupärimisele vastatud. Tänan, härra õiguskantsler! Läheme edasi. Riigikogu liikmete Toivo Jürgensoni ja Mart Nuti arupärimisele kütusefirmaga Alexela seotud probleemide kohta vastab riigikontrolör Hindrek Meri.

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu liikmed härrad Toivo Jürgenson ja Mart Nutt esitasid mulle arupärimise, mille teksti ma alljärgnevalt teile ette loen: "Käesoleva aasta algul lõpetas Maksuameti peadirektor Kalev Järvelill, juhindudes Justiitsministeeriumi ekspertarvamusest, poolteist aastat kestnud kohtuvaidluse kütusefirmaga Alexela. Teatavasti nõudis Maksuamet Alexelalt tasumata ettevõtte tulumaksu üle 3 miljoni krooni, millele oleks lisandunud miljonite kroonide ulatuses intresse. Palume Teil tutvuda sellekohaste asjaoludega ning vastata küsimustele: Kas kohtuvaidluse lõpetamisega selle viimases etapis tekitati riigile kahju saamata jäänud tulu näol? Millistest argumentidest lähtus Justiitsministeeriumi ekspertiis ning kas seda saab pidada riigi huvidele vastavaks?" Selle arupärimisega seotud dokumentide kontrollimisel selgusid järgmised asjaolud. Tartu Maakonna Maksuameti otsuse alusel algatatud kohtuvaidluse sisuks on aktsiaseltsi Alexela õigus väliskapitali osalusega ettevõtetele kehtestatud tulumaksusoodustusele 1993. aastal. Alexela on moodustatud kolme osaniku poolt, kelle hulgas oli ka Inglise firma , kes asutamislepingu järgi omas 75% aktsiatest 750 000 krooni ulatuses. 5. aprillil 1993 otsustas aktsionäride üldkoosolek, et välisosanik teeb asutamislepingus ettenähtud rahalise sissemakse 40% ulatuses aktsiakapitalist ja teostab ülejäänud märgitud aktsiate väärtuses mitterahalise sissemakse. Sellel üldkoosolekul ei olnud välisfirma esindajal õiguslikult korrektseid volitusi. Ühel järgnevatest üldkoosolekutest konstateeriti, et välisosaniku mitterahalise sissemaksena on arvestatud Alexelale tarnitud mootoriõli 512 000 krooni väärtuses. Kui Maksuameti töötajad seejärel kontrollisid selle aktsiaseltsi aktsiakapitalis välisosaluse olemasolust tulenevat õigust tulumaksusoodustusele, ei esitatud neile välisosaniku mitterahalist sissemakset tõendavaid dokumente. See ei kajastunud ka ettevõtte raamatupidamises. Hiljem on Alexela esitanud tollideklaratsioonid, mille järgi mootoriõli justkui pidi olema Eestisse saabunud. Ma ei saa kohtu asemel võtta seisukohta vaidluse sisulise külje suhtes. Tahan vaid mainida, et minu arvates oli Tartu Maakonna Maksuametil neile esitatud materjalidest lähtudes piisavalt alust seada kahtluse alla tulumaksusoodustust andva välisosaluse olemasolu aktsiaseltsis Alexela 1993. aastal. Tartu Maakonna Maksuameti direktor tegigi sellele aktsiaseltsile ettekirjutuse ülaltoodust tuleneva täiendava tulumaksu ülekandmiseks riigieelarvesse koos viivistega. Samuti määrati Alexelale haldusõiguserikkumise eest rahatrahv. Alexela taotles Tartu Maakohtus halduskaristuse tühistamist. Halduskohtunik tühistaski halduskaristust määrava Tartu Maakonna Maksuameti otsuse. Sellele lisaks otsustas ta veel, et Alexelale laieneb tulumaksusoodustus, mida hageja polnud taotlenudki. Seejärel esitas Alexela Tartu Linna Halduskohtule taotluse tulumaksusoodustuse taastamiseks. Kohus vaatas taotluse läbi sisulise aruteluta ning viidates Tartu Maakohtu halduskohtuniku eelnevale otsusele aktsepteeris selle ka tulumaksusoodustuse osas. Pärast mitmekordset kohtulikku arutelu otsustas aga Riigikohus 12. oktoobril 1995 jõustunud määrusega Tartu Maakohtu halduskohtuniku esialgse otsuse tühistada. Muu hulgas langesid sellega ära tulumaksusoodustuse saamise õiguse kohta käiva kohtuotsuse vastuvõtmise alused. Sellises seisus otsustas Riigi Maksuameti peadirektor kohtuvaidluse lõpetada, viidates eelnevalt kaotatud protsessidele ja Justiitsministeeriumi hinnangule. Viimane loeb oma arvamuses kohtuvaidluse jätkamise ebaotstarbekaks, väites, et eelnevate kohtuotsustega on Tartu Maakonna Maksuameti tegevus tunnistatud ebaseaduslikuks ning nende otsuste muutmine on küsitav. Justiitsministeerium ei ole teinud kõnealuses asjas ekspertiisi. Ta esitas Rahandusministeeriumile oma arvamuse viimase taotlusel. Ma ei leia, et Justiitsministeeriumi arvamus oleks vastuolus riigi huvidega. Tegemist on vaid ühe riiki esindava asutuse seisukohaga kohtuasjas, mille lõpptulemus ei ole ette teada. Ma ei saa kinnitada, et Maksuameti peadirektori otsus on vastuolus riigi huvidega. Küsimus tekib aga sellest, kuidas Eesti riigiorganid neid huve kohtus kaitsevad. Ma möönan, et kohtuvaidluse lahendamine riigi kasuks ei ole tagatud. Aga see võib olla ka võimalik. Tulumaksusoodustuse põhjendatust polegi ju sisuliselt arutatud. Maksuamet, kes on teinud vastava põhjendatud ettekirjutuse, peaks minu arvates taotlema ka sellest tekkinud kohtuvaidluse lõpuleviimist. Vastasel juhul võivad riigi arvel kasu taotlevad isikud ära kasutada riigiorganite ebajärjekindlust ja tahte puudumist kohtuasjade ajamises. Kohtuliku lahendi puudumisel ei saa rääkida riigile tekitatud kahjust või saamata jäänud tulust, sest riigi õiguse üle saada mainitud tulu võib otsustada vaid kohus. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, härra riigikontrolör! Kas arupärijatel on täpsustavaid küsimusi? Ei ole. Seega on arupärimisele vastatud. Läheme edasi. Riigikogu liige Mihkel Pärnoja on esitanud arupärimise firmaga seotud probleemide kohta. Sellele vastab samuti riigikontrolör Hindrek Meri.

Minule on esitanud arupärimise Riigikogu liige Mihkel Pärnoja palvega kontrollida firma (Saaremaa Toit) käibemaksu tasumisega seotud asjaolusid. Härra Pärnoja palub selgitada, kas Maksuameti loobumisega nõudest tasuda käibemaksu 4,2 miljonit krooni on tekitatud riigile kahju. Arupärimisega seotud asjaoludega tutvumisel tuli ilmsiks alljärgnev. Riigi Maksuameti pearevident Janna Laus kontrollis käibemaksu tasumist AS Saaremaa Toit poolt 1994. majandusaasta eest. Kontrollimise tulemusena tegi Maksuamet aktsiaseltsile ettekirjutuse käibemaksu korrigeerimise ning riigieelarvesse täiendava 18,4 miljoni krooni suuruse käibemaksusumma ja viiviste ülekandmise kohta. Samuti määras Maksuameti peadirektori asetäitja rahatrahvi 10 000 krooni suuruses summas. Aktsiaselts ettekirjutusega ei nõustunud ja esitas selle kohta Maksuametile kaebuse. Kaebus vaadati läbi Maksuametit ja aktsiaseltsi esindanud isikute ja Maksuameti peadirektori osavõtul. Esimese läbivaatamise tulemusena vähendati tasumisele kuuluva käibemaksu ja intresside summat 46 000 krooni võrra. Maksuamet moodustas komisjoni, mille töö tulemusena vähendati tasumisele kuuluvaid summasid veel peaaegu kolm korda. Tasumisele kuuluv käibemaksusumma vähenes kuni 4,2 miljoni kroonini. Ka see otsus ei olnud AS Saaremaa Toidule vastuvõetav. Ta pöördus sellekohase avaldusega Tallinna Halduskohtusse. Kohus tühistas Maksuameti otsuse rahatrahvi määramise kohta. Ühtlasi palus ta Maksuametil esitada täiendavad materjalid käibemaksu sissenõudmise kohta. Et Maksuameti peadirektor Ardo Ojasalu neid materjale kohtule tähtajaliselt ei esitanud, määras kohus talle rahatrahvi 75 krooni. 17. jaanuaril 1996 otsustas aga kohus lugeda Maksuameti vastavad otsused ja ettekirjutused seadusevastaseks. Maksuametilt nõuti välja kohtukuludena ja aktsiaseltsi poolt tasutud õigusabi eest kokku 245 000 krooni. Maksuameti uus peadirektor Kalev Järvelill tühistas Maksuameti vastavad otsused ja otsustas läbi viia AS Saaremaa Toidu täiendava kontrollimise 1996. aasta teises kvartalis. Maksuamet ei ole aktsiaseltsilt täiendava käibemaksu taotlemisest loobunud. Võimaliku vaidluse korral ei saa ilma kohtu sellekohase otsuseta rääkida riigile tekitatud kahjust. Maksuametil tuleks aga rakendada meetmeid tema poolt läbiviidavate revideerimiste taseme tõstmiseks. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Kas arupärijal on täiendavaid küsimusi? Palun, Mihkel Pärnoja!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Meri! Ma tänan selle vastuse eest ja lihtsalt palun teil veel kord öelda, kas ma olen asjast õigesti aru saanud. Tähendab, praegu on see protsess Maksuameti poole pealt alles pooleli ja ainuke järeldus, mida teie riigikontrolörina saate praegu teha, on see, et esialgne revisjon ei olnud tehtud piisavalt põhjalikult. Kas on nii?

On küll.

Aitäh!

Kas arupärijal on veel täpsustavaid küsimusi? Ei ole. Tänan, härra riigikontrolör! Sellega on arupärimisele vastatud.

Aitäh!

Riigikogu liige Liia Hänni on esitanud arupärimise geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegevuslitsentside väljaandmise kohta. Vastab keskkonnaminister Villu Reiljan.

Austatud eesistuja, väga austatud Riigikogu, väga austatud proua Hänni! Oma arupärimises te kirjutate: "Riigi Maa-ameti peadirektor peatas oma 1995. aasta 10. novembri käskkirjaga nr 211 ajutiselt maakorraldus- ning geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegevuslitsentside väljaandmise, põhjendades seda otsust avastatud puudustega maamõõtjate töös ning vajadusega luua tegevuslitsentside väljaandmise uus kord. Valitsuse 1990. aasta 8. augusti määruses nr 90 öeldakse, et litsentseeritaval tegevusalal tegutsemiseks tuleb litsents väljastada 10 päeva möödudes kõigi nõutud dokumentide esitamisel. Kui aga litsentsi omava ettevõtte tegevus ei vasta litsentsiandja ettekirjutusele, siis tuleb litsents tühistada. Eelnevast tulenevalt on mul Teile järgmised küsimused: 1. Kas peate Maa-ameti peadirektori käskkirja õiguslikult korrektseks? 2. Millised puudused maamõõtjate litsentseerimises põhjustasid Maa-ameti peadirektori niivõrd radikaalse sammu? 3. Millal kavatsetakse kehtestada litsentseerimise uus kord ning kas soovitakse uuesti litsentseerida ka juba tegutsevaid maamõõtjaid?" Austatud proua Hänni! Vastan teie küsimustele. Käesoleval ajal reguleerib riiklike tegevuslitsentside väljaandmist peamiselt 1990. aasta 8. mai, mitte 8. augusti, nagu teie väidate, valitsuse määrus nr 90. Lisaks sellele puudutab kõnealust teemat Vabariigi Valitsuse 1993. aasta 9. juuli määrus nr 214, millele on alla kirjutanud Mart Laar peaministrina, Liia Hänni ministrina ja Ülo Kaevats riigisekretärina. Ka maakatastriseadus, maakorraldusseadus ja maa hindamise seadus näevad otsesõnu ette tegevuslitsentside väljaandmise. Olgu siinkohal mainitud, et üksnes maa hindamise seadus näeb litsentsi väljaandmise korra kehtestajana Vabariigi Valitsust. 1990. aasta 8. mai valitsuse määrusega kinnitatud riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise eeskirjad määravad kindlaks ainult ettevõtetele tegevuslitsentsi väljaandmise ja selle tühistamise korra. Samal ajal tuleneb nii maakatastriseadusest kui ka maakorraldusseadusest, et tegevuslitsentse saab välja anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Samuti sätestavad need eeskirjad, et tegevuslitsentse annab välja Majandusministeerium või tema poolt volitatud organ. Vabariigi Valitsuse 1993. aasta 9. juuli määrusega nr 214, mis täiendab litsentsimisele kuuluvate tegevusalade loetelu, sätestatakse, et maa tagastamise, asendamise, ostu-müügi ja lepingulise kasutamisega seotud maakorraldustöödeks annab litsentse välja Maa-amet. Tulenevalt eespool nimetatud õigusaktide vahelisest vastuolust ning soovides kõrvaldada olukorda, kus seadus ühest küljest lubab välja anda tegevuslitsentse ka füüsilistest isikutest maamõõtjatele, ning pidades silmas lintsentsimise viimist sisulisematele alustele (litsentsi taotlejate kutseoskuste vahetu kontroll ja muu seesugune), peatas Maa-ameti peadirektor oma käskkirjaga kuni vastava uue korra kehtestamiseni litsentside väljaandmise. Õiguskantsler leidis, et ühestki seadusest ega valitsuse õigustloovast aktist ei tulene Riigi Maa-ameti peadirektori õigust reguleerida tegevuslitsentsi väljaandmise korda. Seega ei pälvinud Maa-ameti peadirektori initsiatiiv õiguslikult vaieldavate litsentside väljaandmisel õiguskantsleri heakskiitu. Õiguskantsleri ettekirjutusest tulenevalt tühistas Maa-ameti peadirektor oma käskkirja ning litsentside väljaandmine jätkub senises korras. Seega võib esimesele küsimusele vastates kokkuvõtvalt öelda, et õigusliku hinnangu andis toimunule õiguskantsler. Tema otsus ei kuulu vaidlustamisele. Teiseks. Asjaolud, mis tingisid vajaduse selgemalt fikseerida litsentside väljaandmise kord, olid lühidalt järgmised. Praegu kehtiv litsentside väljaandmise üldkord ei võimalda kontrollida litsentsitaotlejate kutseoskusi. Sellest tulenevalt on Maa-ametile teatavaks saanud juhtumeid, kus litsentsi väljastamiseks nõutava proovitöö autor ei ole litsentsi taotleja. See tähendab, et keegi teine lihtsalt on lasknud töö enda eest ära teha. Ja kolmandaks. Litsentside väljaandmise uus kord on kavas kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega, niipea kui võetakse vastu maareformi seaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seadus. Lisaks sellele tuleb ilmselt korrigeerida riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise üldkorda. Seni väljaantud litsentside alusel töötavate isikute uut litsentsimist kavas ei ole. Tegelikult on mitmed korrad juba välja töötatud. Proua Hänni, kui te olete huvitatud, siis annan ma heameelega teile eelnõusid koopiate tegemiseks. Olemas on maakorraldustööde tegevuslitsentsi väljaandmise korra, samuti geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegevuslitsentsi väljaandmise korra eelnõu. Maa-amet on need välja töötanud. Lubage sellega lugeda vastamine teie kolmele küsimusele lõppenuks.

Tänan, härra minister! Kas arupärijal on täpsustavaid küsimusi? Palun, Liia Hänni!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud keskkonnaminister, tänan teid suhteliselt põhjaliku vastuse eest! Sooviksin teada saada teie arvamust, kas maamõõtjate litsentseerimine on see viis, kuidas nende tegevust korrastada, või tuleks ikkagi üle minna seadusele? Ma mõtlen vannutatud maamõõtja seadust, millest on olnud palju juttu.

Aitäh, proua Hänni! Mul on heameel teile teatada, et vannutatud maamõõtja seaduse eelnõu on peaaegu valmis ja läbib praegu kooskõlastusringe. See töö on päris hästi edenenud. Geodeetide Ühing on eelnõule andnud üpris positiivse hinnangu. Ma olen teiega ühte meelt, et niisugust seadust on kindlasti vaja. Me teame, et esimese vabariigi ajal oli 160 vannutatud maamõõtjat ja nad said oma tööga päris kenasti hakkama. Tänaseks on välja antud 184 litsentsi ja meil töötab sadu maamõõtjaid.

Kas arupärijal on veel küsimusi? Palun, Liia Hänni, teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Austatud keskkonnaminister! Ma sooviksin seda meeldivat dialoogi jätkata ja teada saada teie arvamust riiklike ja eramaamõõtjate vahekorra kohta. Praegu on tegevuslitsentse väljastatud mõlematele. Kas riigi maamõõdufirmad peaksid säilima või tuleks see tegevusala üle anda hoopis erasektorile? Milline on teie arvamus?

Ma olen avatud maamõõduturu veendunud pooldaja. Paraku on häda selles, et praegune maade tagastamise ja selle finantseerimise kord võimaldab maamõõtjatel seada õigustatud subjekt, kes tahab oma maa asju ajada, küllalt raskesse seisu, sest viimane peab riiklikku finantseerimist väga pikalt ootama. See mõneti takistab maamõõduturu avamist. Finantseerimise skeem tuleb korrastada. Mis puutub sellesse, et kass peab kindlasti olema punane ja hästi hiiri püüdma, siis ma nii ei arva. Kass võib olla ka hall või triibuline, peamine, et ta oma tööd hästi teeb. Põhilise kinnisasja, maa puhul on töö kvaliteet palju tähtsam kui see, kas maamõõdufirma on riiklik või erakätes. Ma siiski möönan, et erasektori initsiatiiv võib osutuda edukamaks.

Kas arupärijal on ka kolmas küsimus? Palun, Liia Hänni!

Tänan! Praegu on mitmed maamõõtjad ja maamõõdufirmad väitnud, et neid ähvardab pankrot, kui ei maksta ära tasu nende tööde eest, mida nad on juba teinud. Väidetavalt on see võlg praegu üpris suur. Ma sooviksingi teie käest täpsemalt kuulda, kui palju on riik praegu maamõõtjatele võlgu ja millal loodetakse võlg kustutada?

Aitäh! Võlg on viimastel andmetel 6,5 miljoni krooni piires. See on tingitud asjaolust, et eelarve tegemisel ei usutud Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi prognoose ja nõudmisi. Summad, mis eelarvesse kirjutati, on väga tagasihoidlikud. Kogu tagastamisprotsessi jaoks on ette nähtud 27 miljonit krooni (koos riigimaade mõõtmisega 32 miljonit). Praeguse tempo juures, kus kuus tagastatakse ja kantakse katastrisse umbes 22 000 hektarit maid (kahe kuuga tuli kokku 43 700 hektarit, kusjuures ühe hektari kohta tuleb arvestada 300 krooni), pidanuks nendeks töödeks eraldama 12--13 miljonit krooni. Paraku proportsionaalne rehkendus seda ei näita. Seepärast on küsimus küllaltki terav. Me oleme teinud valitsusele ettepaneku leida raha erastamise reservfondist. Poole aasta kuludeks on meil tehtud ettepanek 119 miljoni krooni peale. Muuseas, 1995. aastal tehtud tööde finantseerimiseks me küsisime aasta lõpus 4 miljonit krooni juurde ja saime selle. 1995. aasta võlad on tasa, kuid praegusele maareformi tempole finantseerimispõhimõtted ei vasta.

Arupärimisele on vastatud. Tänan, härra minister! Riigikogu liige Liia Hänni on esitanud arupärimise maakorraldusseaduse kohta. Sellele vastab samuti keskkonnaminister Villu Reiljan.

Austatud Riigikogu liige proua Liia Hänni! Teie arupärimine kõlab nii: "1995. aasta 25. jaanuaril vastuvõetud maakorraldusseaduses on Vabariigi Valitsuse ülesandeks jäetud maakorralduse rahastamise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise, maakorraldustoimingute kulude määramise, kinnisasja oluliste osade hindamise ning ümberkruntimiskavade koostamise kordade kehtestamine. Samuti peab valitsus kindlaks määrama riigi maakorraldusasutused. Seaduse vastuvõtmisest on möödunud juba üle aasta, kuid valitsus ei ole neid kordasid kehtestanud ning maakorralduse eest vastutavaid riigiasutusi nimetanud. See on hakanud takistama maakorraldustoimingute läbiviimist, kuna omavalitsused ei saa tehtud maakorraldustöid ametlikult ära vormistada. Seoses sellega soovin küsida: 1. Miks ei ole valitsus senini vastu võtnud maakorraldusseaduse rakendusotsuseid? 2. Millistena Te näete riigi rolli maakorralduse läbiviimisel ning maakorralduse osa käimasolevas maareformis?" Proua Hänni! Lubage, et ma vastan teie küsimustele. Maakorraldusseaduse võttis VII Riigikogu vastu 25. jaanuaril 1995. Seaduseelnõu ja rakendusotsuste projektid valmistas ette Andres Tarandi juhitud valitsus. Võiks ju küsida ka nii: miks ei langetanud tookordne valitsus vajalikke otsuseid? Kuid arvan, et ega see polegi kõige suurem viga, sest valitsuskoalitsioon, nii see, kus töötati koos Keskerakonnaga, kui ka see, kus üheks partneriks on Reformierakond, on ühel meelel selles, et maareformi puudutavaid seadusi on vaja muuta paketina. Liiatigi on vahepeal ilmnenud teised põhimõtted ja teised asjaolud. Põhiline muutus on selles, et vahepeal on vastu võetud planeerimis- ja ehitusseadus, mis otseselt paneb suure vastutuse omavalitsusele, vallale. Seetõttu on maakorraldusseadus, mis võeti vastu 25. jaanuaril 1995, teatud mõttes ajast juba maha jäänud. Elu läheb väga kiiresti edasi ja tõepoolest on vaja muudatusi sisse viia vastavalt uutele põhimõtetele. Me ootame kannatamatult, millal Riigikogu kõnealused seaduste muutmise seadused paketina vastu võtab ja president need välja kuulutab. Meil on ka valitsuse määruste eelnõusid, kuid nende valitsusse toomine ilmselt on praegusel momendil siiski enneaegne. Määrusi teha ja kordasid kehtestada tuleb ikkagi nende õigusaktide järgi, mis Riigikogust tulevad. Nii palju vastuseks esimesele küsimusele. Teiseks. Riigi roll maakorralduse läbiviimisel on sätestatud VII Riigikogu poolt vastuvõetud maakorraldusseaduses, mille ettevalmistamisest te ise samuti kindlasti osa võtsite. Lisaks seal kirjapandule on riigil oma kindel roll maakorralduse strateegia väljatöötamisel, vajalike õigusaktide ettevalmistamisel, järelevalve teostamisel õigusaktide realiseerimise ja maakorralduse läbiviimise üle, professionaalse kaadri ettevalmistamisel ja täienduskoolituse läbiviimisel, rahvusvaheliste kontaktide ja koostöö arendamisel ning miks mitte ka maareformi käigus tekkinud arusaamatuste kohtueelsel lahendamisel. Lubage korraks peatuda veel küsimuse teisel poolel, s.o maakorralduse osal käimasolevas maareformis. On päris selge, et maakorralduseta kui tegevuseta, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasjade otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks nii maal kui ka linnas, ei ole võimalik maareformi ellu viia. Maakorralduseta ei ole mõeldav kinnisasjade ümberkruntimine, mis muuseas on väga tihedalt seotud planeeringutega, kinnisasjade vahetamine, jagamine, ühendamine ning lõppude lõpuks kinnisasjade piiride kindlaksmääramine. Iseküsimus on see, kas maakorralduse hetkeseis ja maakorralduse aluseks olev õiguslik baas ning olemasolevad rahalised vahendid rahuldavad tänaseid ja perspektiivseid vajadusi. Selles valdkonnas töö jätkub. Mis puutub riigi maakorraldusasutuste määramisse, siis selles asjas olen ma väga pessimistlik. Ma arvan jätkuvalt, et selle jaoks ei ole vaja bürokraatiat juurde luua. Kui on vannutatud maamõõtja või -- kui soovite -- litsentsitud maamõõtja, siis on ta võimeline ka maakorraldust tegema. Ma ei pea õigeks luua selle jaoks juurde veel mingeid riiklikke struktuure.

Tänan, härra minister! Arupärijal on võimalus esitada täpsustavaid küsimusi. Palun, Liia Hänni!

Austatud keskkonnaminister! Tänan teid püüde eest minu küsimustele vastata. Ainult et ma siiski ei saanud olukorras päriselt selgust. Te viitasite sellele, et maakorraldusseaduse rakendamist on takistanud vajadus muuta maareformi seadust ja teisi õigusakte paketina. Praegu menetluses olev seaduseelnõu 204 aga sisaldab üsna minimaalselt muudatusi, mis on ette nähtud teha maakorraldusseaduses. See asjaolu küll ei toeta teie mõtet, et maakorraldusseadus on vananenud ja see oleks vaja põhjalikult ümber teha. Seetõttu mulle ikkagi tundub, et pigem oleks edasiminekuks olnud vaja täita kehtivat seadust. Praegu on paljud omavalitsused omal käel hakkama saanud maakorralduspiirkondade määramise ja ümberkruntimiskavade koostamisega. Kuidas soovitada neil edasi minna? Kas nad peavad veel tükk aega ootama? Mida lohutavat on neile öelda?

Aitäh! Ma arvan, et neid, kes ootavad Riigikogu lõplikku otsust, on ilmselt palju rohkem kui omavalitsusi, kes kruntimisega tegelevad. Soodustusi ootavad ettevõtjad, samuti suvila-, aiamaja- ja aianduskruntide omanikud. Tõepoolest on vaja selgust saada, mis siis ikkagi lõppkokkuvõttes Riigikogust tuleb. Lubage mul jääda seisukoha juurde, et see tuleb ära oodata, vältimaks seaduse pidevat ümbertegemist. Pealegi on Maa-amet mures väga keeruliste maakorralduspiirkondade pärast. Kõikidele maakondadele on tehtud ettepanek välja valida kaks-kolm keerulise situatsiooniga paika, et seal lahendusi leida. Maakorralduse jaoks on komponent ka taotletavas Maailmapanga laenus. Niisiis ma ei ütleks, et väga olulisi takistusi oleks. Põhiküsimus, mille taga reform seisab, on see, et paljudel juhtudel puuduvad selged stiimulid. Otsustamist on võimalik pidevalt edasi lükata. Nendes tsoonides, kus on küllaltki resoluutselt seisukohti välja öeldud, on inimesed hakanud oma asju lahendama vastutustundlikult ja juba on märgata ka väikest edu.

Arupärija saab veel küsimusi esitada. Palun, Liia Hänni!

Kindlasti võib nõustuda sellega, et maareform on üsna keeruline ja tema kulgu mõjutavad erinevad tegurid. Maakorraldus on üks nendest ja minu arupärimine on keskendunud just sellele teemale. Koalitsioonileppes on rõhutatud, et maareformi läbiviimine senisel moel, kus toimub tagastamine endistes piirides, ei ole vastuvõetav. Järelikult peaks sellest poliitilisest dokumendist tulenevalt maakorraldus Eestis olema pigem reegel kui erand. Kohalikud omavalitsused soovivad konkreetselt teada saada, kuhu nad peavad esitama taotlused riigipoolse toetuse saamiseks, juhul kui omavalitsus on otsustanud maad ümber kruntida. Kas nad peavad pöörduma selleks maavalitsuse või otse Maa-ameti poole? Praegu kehtiv seadus igatahes näeb ette, et riik toetab ümberkruntimist.

Aitäh! Seesama maakorraldusseadus muide ütleb, et neid toiminguid tehakse ka tellija rahadega. Nii et siin on hulk kokkuleppimise ja selgeksrääkimise asju. Praegu püütakse tõepoolest maid tagastada võimalikult endistes piirides. Kuid ma ei vaidle vastu teie selgele seisukohale, et pigem peaks maakorraldus olema reegel kui erand. Minagi olen nõus sellega, et 50 või 55 aastat tagasi olnut ilmselt ei saa tänapäeva täpselt üle kanda. Kõik need, kes tahavad aega seisma panna ja ruumi kõveraks keerata, peaksid pöörduma Arvo Haugi poole, et too vaataks, mis neil viga on. Küsimus ongi selles, et siit auväärsest saalist peab tulema lõplik otsus, milliseks olukord ikkagi kujuneb. Selles küsimuses ei ole ju praegu üksmeelt. Mulle meeldiks väga, kui see otsustamine tuleks kaunis kiiresti. Kuid abi ja toetuse saamiseks on valdadel siiski vaja läbi maavalitsuse pöörduda Maa-ameti poole. Mis puutub sellesse, kui palju eraldatakse raha maakorraldustoimingute toetamiseks, siis need asjad tahavad veel otsustamist. Peale selle tahan ma teile veel kord meelde tuletada, et Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi igati põhjendatud ettepanekud maareformi finantseerimiseks 1996. aastal ei ole leidnud piisavalt toetust. Mul on sellest väga kahju. Maakorraldustööd ja kogu maareformi käik on näidanud, et tegemist on väga kalli reformiga. Reformid on üldse kallid.

Arupärijal on õigus esitada kolmas täpsustav küsimus. Palun, Liia Hänni!

Tänan! Möödunud aastal kuuldavasti eraldati ümberkruntimiskavade koostamiseks mitmele omavalitsusele rahalisi vahendeid. Kahjuks ei ole need jõudnud lõpliku vormistamiseni just seetõttu, et õigusakte on puudu. Kas te oskate öelda, kui palju neid omavalitsusi oli ja kui suured olid summad, mida möödunud aastal maakorralduspiirkondadele eraldati?

Aitäh! Pean tunnistama, et valdade tasemel ma reformi ei juhi ja seetõttu ei oska sellele küsimusele ammendavat vastust anda. Kuid minagi tean, et planeeringuteks ja maakorralduse läbiviimisteks on antud vahendeid. Vormsil näiteks on sellega hõlmatud kogu saar. Minu meelest on see asi seni olnud siiski üsna juhusliku iseloomuga. Nüüd tuleks siin Riigikogu saalis ühele tõsisemale kokkuleppele jõuda, et tööd oleks võimalik jätkata. Ma olen kindel, et on palju piirkondi, kus ilma maakorralduseta ei ole üldse võimalik reformi jätkata.

Tänan, härra minister! Sellega on vastatud kõigile arupärimistele, sealhulgas viimasele. Infotund on lõppenud.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Avan vaba mikrofoni. Kõigil, kes soovivad sõna, palun registreeruda pärast haamrilööki. Palun, kolleeg Liia Hänni!

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Kuna täna ei ole sõnasoovijate vahel mingisugust konkurentsi märgata, siis võtsin endale julguse korraks teie ette tulla, et jagada mõtteid, mis mul tekkisid lõppenud infotunnis, eriti peaministri vastuseid kuulates. Arupärimine kui õigustoiming on sätestatud põhiseadusega ning sellel on üsna suur ja sügav tähendus parlamentaarse riigikorra puhul. Arupärimise kaudu on Riigikogu liikmel võimalik saada vajalikku informatsiooni ja vastuseid küsimustele, mis puudutavad meie valijaid kõige otsesemalt. Samuti võib arupärimise kaudu tõstatada probleeme, mis riigi elus vajavad lahendamist. Kuid millegipärast peab osa arupärimisele vastajaid seda omavahelise poliitilise arveteõiendamise vahendiks. Selline suhtumine on ministrile või peaministrile vääritu. Riigikogu liige kõneleb ju rahva esindajana ja arupärijatele on veidi rohkem lubatud kui nendele, kes küsimustele vastavad. Mina tahtsin oma arupärimises juhtida tähelepanu sellele, et Vabariigi Valitsuse pressibüroo esitas 5. veebruaril eksitava pressiavalduse, millest jäi kõlama mõte, et 1. juulil 1997 lõpevad tagastatud majades elavate üürnikega sõlmitud üürilepingud. Seda Vabariigi Valitsuse pressibüroo teadet refereerisid nii ETA kui ka BNS just niisuguse rõhuasetusega, et üürilepingud lõpevad, sest nii on otsustanud Riigikogu. Seadusega säärast tähtaega kehtestatud ei ole. Õigemini öeldes muudeti seadust juba 1994. aastal ja asendati konkreetne kuupäev üürilepingute kehtivuse tähtajaga kolm aastat, mida hakatakse lugema maja tagastamise hetkest. Kuna üürnike hulgas on tähtaeg 1. juuli 1997 tekitanud pingeid, siis on väga ohtlik, kui valitsus oma ametlike infokanalite kaudu sellist suhtumist võimendab. Seepärast ma küsisingi härra peaministrilt, mida valitsus on ette võtnud, et väärinformatsiooni levikut tõkestada. Ma märkasin kergendustundega, et minu arupärimine mõjus. Televisioonis esines Elamuameti peadirektor, kes kinnitas samuti, et tähtaega 1. juuli 1997 ei ole. Raadioski oli mitmel korral juttu seaduse tegelikust mõttest. Täna aga sai mulle osaks ebameeldiv üllatus, kui peaminister, selle asemel et omaks võtta Vabariigi Valitsuse pressibüroo teate ekslikkus, ründas mind väidetega, et ma ei tunne asja ja et tegelikult peavad üürnikud ikka välja kolima. Jutt on elamuseaduse tõlgendamisest. Peaministri ja kultuuriministri väitel peab üürnik seaduse kohaselt eluruumi vabastama, kui omanik tahab oma majja elama asuda, ilma et kohalik omavalitsus oleks kohustatud üürnikule teist elamispinda vastu andma. Seni on seadust tõlgendatud siiski nii, et juhul kui tegemist on munitsipaal- või riigiomandisse kuulunud eluruumiga, peab kohalik omavalitsus andma üürnikule uue korteri. Sellist tõlgendust ei ole siiamaani mitte keegi vaidlustanud. Mulle oli täielikuks üllatuseks, et nüüd on seadusele antud tõlgendus, mis üürnikke ehmatab ja nende huve riivab. Igal juhul vajanuks asi väga põhjalikku ekspertiisi, enne kui peaminister sellise seisukoha välja ütles. Ma ei saa aru, miks me peaksime seadust just üürnikule kahjulikult tõlgendama, kui teistsugune tõlgendus on palju loogilisem. Kuidas mõista peaministri tõlgendusest lähtudes seaduse põhimõtet, et eluruum tuleb vabastada, kui omanik ise või tema perekond tahab elama asuda sellesse eluruumi? Ei riik ega kohalik omavalitsus ole käsitatav perekonnana, kelle elamisvajaduste rahuldamiseks tuleb üürnik välja tõsta. Isegi Tallinnas ei ole olukord praegu veel nii hull, et peaksime rääkima perekondadest selles tähenduses, nagu neid mõnikord mõistetakse Sitsiilias. Olin arupärimisele vastamise ajal peaministriga ebavõrdses olukorras, sest istusin tagumises pingis ega näinud, kas teie, lugupeetud kolleegid, noogutasite, raputasite pead või tegite imestanud näo. Aga ma loodan, et te ise uurite elamuseaduse teksti ja selle eelnõu arutelu stenogramme. Siis te veendute, et peaministri tõlgendus ei ole kunagi olnud seadusandjate tahe. Tänan!

Tänan! Rohkem sõnasoovijaid ei ole. Kuulutan vaba mikrofoni lõppenuks. Kohtumiseni homme!Istungi lõpp kell 19.51.