Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

Eelnõude ja arupärimiste üleandmine

Esimees

Alustame oma erakorralist istungjärku, mille vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ja Riigikogu kodukorra seaduse § 43 1. lõikele kutsus kokku Riigikogu esimees Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Riigikogu juhatus on valmis vastu võtma seaduseelnõusid ja arupärimisi. Palun registreeruda! Kolleeg Toomas Vilosius.

T. Vilosius

Austatud härra esimees, austatud kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni nimel esitan menetlusse pensioniseaduse, selle kohta käiva seletuskirja ja ka arvutused katteallikate kohta. Lühidalt taustast. Eelnõu valmis 1994. aasta oktoobris, kuid enne valimisi see parlamenti ei tulnud. Sedasama eelnõu arutas ka lugupeetud koalitsioon oma Pühajärve-kohtumisel. Seal leiti, et eelnõus on vaja teha muudatusi, kuid põhimõtteliselt nõustuti sellega ja see võeti edasise töö aluseks. Mõistes koalitsiooni seisukohta, et selles seaduses on vaja teha muudatusi, töötasime seaduseelnõu kallal mõne nädala ja tegime muudatusi. Kindlasti lisandub neid väga palju menetluse käigus, sest tegemist on seadusega, mis puudutab absoluutselt kõiki Eestimaal legaalselt viibivaid inimesi. Selle pensioniseaduse ideoloogia on ajendatud asjaolust, et me peaksime lähitulevikus jõudma süsteemini, kus tavalise Eesti riigi kodaniku pension koosneb justkui kolmest osast. Esimene kolmandik on rahvapension, teine kolmandik on väljateenitud aastate eest ja kolmas pensioni osa sõltuks sissetulekust ehk, teisiti öeldes, sellest, mida me ise oma tööaastatega oleme teeninud ja maksnud. Niisugune on lühidalt selle seaduse ideoloogia. Annan eelnõu menetlusse. Austatud kolleegid! Tulenevalt praegu just menetlusse antud seadusest annan ma ka enda nimel menetlusse Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse muutmise seaduse, mille ideoloogia on lühidalt järgmine. Eelmise eelnõu juures rääkisin palgast või sissetulekust sõltuvast osast. Vastavalt sellele näeme ette, et sotsiaalmaksu määr, mida praegu maksab tööandja, peaks vähenema 1996. aastal 2%, 1997. aastal 1% ja 1998. aastal veel 1%, ehk teisisõnu, tööandja hakkaks maksma praeguse 20% asemel, mis läheb pensioni sihtkapitali, 16%. Täpselt vastava protsendi võrra suureneb aga kõigil meil oma palgast makstav osa, mis lisandub pensionimaksuna meie praegusele maksukoormusele. Aitüma!

Esimees

Esimesena esitatud eelnõu juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon ja teisena esitatud eelnõu juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Austatud härra esimees, auväärne Riigikogu! Mul on au üle anda kaks arupärimist. Esimene on peaminister härra Tiit Vähile ja see puudutab Saksamaa lubatavat toetust Saksa okupatsiooni poolt tagakiusatud isikutele, teine arupärimine on kaitseministrile härra Andrus Öövelile, see puudutab Kaitseministeeriumi uue hoonega seotud küsimusi.

Esimees

Arupärimised saadetakse vastavalt seadusega ettenähtud korras adressaatidele. Kolleeg Olev Raju.

O. Raju

Esitan menetluseks Eesti Panga seaduse muutmise seaduse. Probleem on lühidalt selles, et Eesti Panga 1994. aasta bilanss on kahjumiga. Kehtiva seaduse järgi on seda kahjumit praktiliselt võimatu katta, samal ajal on Eesti Pangal need rahad ja varad olemas, millest saab ilusti katta. Vaja on ainult mõnerealist seadusemuudatust, et need asjad oleksid rangelt seaduslikud. See on selle seaduseelnõu olemus.

Esimees

Juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Kolleeg Arvo Junti.

A. Junti

Lugupeetud esimees, kolleegid! Lähtudes Riigikogu kodukorra seaduse § 166 1. lõikest, võttis Riigikogu juhatus käesoleva aasta 27. juunil vastu otsuse "Riigikogu erakorralisel istungjärgul Riigikogu otsustusvõime puudumise tõttu poolelijäänud päevakorraküsimuse arutelu jätkumine". Täitmaks Riigikogu kodukorra seaduse § 166 2. lõikes sätestatut, esitan Riigikogu menetlusse Riigikogu kodukorra seaduse täiendamise ja muutmise seaduse eelnõu. Juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Austatud kolleegid, rohkem sooviavaldusi seaduseelnõude üleandmiseks ei ole. Tänan!


1. Päevakorrast

Esimees

Austatud Riigikogu, asume läbi vaatama erakorralise istungjärgu 2. augusti päevakorda. Päevakord on teile välja jagatud, ma tutvustan teile mõningaid kirju, mis on Riigikogu juhatusele esitatud. Majanduskomisjoni esimehelt Tiit Madelt on saabunud Riigikogu juhatusele kiri, et majanduskomisjon on otsustanud nõustuda Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja i vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 92 SE esimese ja teise lugemisega ning palub võtta, nõustub võtma selle päevakorda 2. punktina. Teine kiri on majanduskomisjoni esimehelt Tiit Madelt. Majanduskomisjon palub Vabariigi Valitsuse algatatud Hüvitusfondi seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine teha Riigikogu erakorralisel istungil 2. augustil 4. päevakorrapunktina. Juhatus on nimetatud ettepanekutega nõus. Päevakorras, mis on teile välja jagatud, on kokku kaheksa päevakorrapunkti ja need päevakorrapunktid ongi järjestatud majanduskomisjoni ettepanekute alusel. Kas kolleegidel on päevakorra kohta küsimusi? Kolleeg Valve Raudnask.

V. Raudnask

Härra Savi, te ütlesite, et päevakorras on kaheksa punkti, aga meie laual olevas päevakorras on viis punkti.

Esimees

Sellisel juhul on tehniline viga. Lugupeetud kolleegid, kohaloleku kontroll, palun! Kohal on 89 Riigikogu liiget, puudub 12. Lugupeetud Riigikogu, nüüd oleks meil tarvis kinnitada meie tänase erakorralise istungjärgu tööajagraafik. Riigikogu juhatus teeb teile järgmise ettepaneku. Me oleme alustanud erakorralise istungjärguga kell 10, Riigikogu juhatuse ettepanek on töötada kuni kella 13-ni, teha siis ühetunnine lõunavaheaeg, kuni 14-ni, ja jätkata seejärel kuni päevakorra ammendumiseni, alates kella 18-st teha iga kahe tunni tagant 10-minutiline vaheaeg. Esimene vaheaeg oleks siis 18–18.10, järgmine 20–20.10 jne. Kas Riigikogu liikmetel on nimetatud ajagraafiku kohta teisi ettepanekuid? Ei ole. Austatud Riigikogu! Teen ettepaneku tööajagraafik vastu võtta. Palun võtta seisukoht ja hääletada. Tööajagraafiku vastuvõtmise poolt on 74 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Erakorralise istungjärgu tööajagraafik on vastu võetud.


2. Seaduse "Riigi 1995. aasta lisaeelarve" eelnõu teine lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "Riigi 1995. aasta lisaeelarve" eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

M. Opmann

Austatud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud teisele lugemisele seaduse "Riigi 1995. aasta lisaeelarve" eelnõu. Lisaeelarve maht on 65 miljonit krooni. Lisaeelarve tulude kavandamine lähtub alkoholiaktsiisi seaduse § 4 8. lõikest, mille alusel rahandusminister vastavalt tarbijahinnaindeksi tõusule korrigeeris alkoholiaktsiisi määra käesoleva aasta 13. juulil määrusega nr 102, alates 17. juulist hakkasid kehtima uued aktsiisimäärad. Sellega me peame võimalikuks reguleerida Eesti Linnade Liidu, Eesti Omavalitsuste Liidu ja Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse ning Vabariigi Valitsuse vahelise vaidluse, mis tekkis pärast 1994. aasta 1. jaanuari seoses uue tulumaksuseaduse rakendamisega. Vabariigi Valitsus, arvestades õiguskantsleri 1994. aasta seisukohta ning soovides täita ka Riigikohtu Põhiseadusliku Järelevalve Kolleegiumi 1994. aasta 7. detsembri otsust, väljendas oma valmisolekut tagastada kohalikele omavalitsustele riigieelarvest vastastikusele kokkuleppele jõudmisel 65 miljonit krooni, kuid sihtotstarbelise eraldamise korras, eesmärgiga finantseerida kohalike omavalitsuste territooriumil sotsiaal- ning kultuuri- ja keskkonnakaitseobjektide ehitamist ja muude sotsiaalkultuuriliste projektide finantseerimist. Lisaeelarve eelnõusse on ministeeriumide ja riigiasutuste ettepanekul võetud veel mõned muudatused vahendite ümbersuunamiseks seadusega kinnitatud kulusummade vahel, mis kokku võttes riigieelarve mahtu ei muuda. Vastavalt valitsuse 1995. aasta 16. mai määrusele nr 211 antakse Riigikaitse Akadeemia kulud Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalast üle Siseministeeriumi valitsemisalasse. Riigikogu Kantselei ettepanekul muudetakse omavahel majutuskulude ja parlamendipensionide summasid ja Siseministeeriumi taotlusel on muudetud tema valitsemisalas investeeringuteks ettenähtud summa jaotust objektide vahel. Ma lubasin eile teie ees olles vastata ka konkreetselt lugupeetud härra Betlemi küsimusele, mis puudutas Siseministeeriumi kulude osas 9000 krooni ümbertõstmist Tallinna Päästekolledži õppekompleksilt Kodanikukaitse Koolituskeskusele. See on kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega 1993. aasta 9. märtsist, millega endine Tsiviilkaitse Õppekeskus ja õppetöökoda, garaažid, mis sinna juurde kuulusid, reorganiseeriti ümber Kodanikukaitse Koolituskeskuseks. Nimetatud valitsuse määruse juurde kuulub ka lisa, kus on kirjas, millised ametiisikud peavad koolitust saama: vallavanemad, valdade kodanikukaitse rakenduskonna juhid, linnapead ja alevivanemad, linnade ja alevite kodanikukaitse rakenduskonna juhid, maakondade ja vabariiklike linnade kodanikukaitse komisjonide esimehed ja aseesimehed, maakondade ja vabariiklike linnade kodanikukaitse komisjonide liikmed (erialade kaupa), vabariiklike linnade ja maakondade päästeametite direktorid ja nende asetäitjad, tuletõrje-päästekomandode ülemad, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rektorid ning kutseõppeasutuste direktorid, üldhariduskoolide direktorid, õppeasutuste kodanikukaitse õpetajad, kiirguskontrolli spetsialistid. Kas see vastus rahuldab? Aitäh! Sellega ma oma ettekande lõpetan. Ma tänan!

Esimees

Suur tänu, härra minister! Austatud kolleegid, kas on küsimusi? Kolleeg Toivo Jürgenson.

T. Jürgenson

Aitäh! Lugupeetud härra minister, kahjuks ei olnud teid eile rahanduskomisjoni koosolekul. Rahanduskomisjon arutas muu hulgas ka omavalitsuste tugi-(arendus-)fondi loomise toetust, milleks on määratud 5 miljonit krooni (punkt 72). Igasuguse fondi loomine tekitab alati palju küsimusi, ka rahanduskomisjonil tekkis selle fondi kohta palju küsimusi. Alguses ametnikud ei osanud sellele vastata, siis otsiti üles üks ametnik, kes nagu pidi oskama vastata, aga ka tema ei osanud seda asja kommenteerida. Selle fondi loomise aluseks leiti lõpuks üks faks, mis oli tulnud kuskilt Brüsselist, selles oli viide Euroopa abirahadele, aga ei suudetud ära näidata, kas Rahandusministeeriumi selle või järgmise aasta tööplaanis üldse niisugust abiraha Brüsselist selle fondi jaoks on ette nähtud. Selle fondi moodustamise vajadust põhjendati sellega, et Brüsselist on tulnud üks faks, kus öeldakse, et muidu te abiraha ei saa, kui te ühte eelarvevälist fondi ei tee. Oma hommikusel istungil ei pidanud rahanduskomisjon niisuguse kesise informatsiooni põhjal niisuguse fondi loomist, selle aktsepteerimist selles seaduseelnõus otstarbekohaseks. Pärast lõunat väideti, et kuna peaminister Vähi ja kohalike omavalitsuste vahelise kokkuleppe raames on see seal fikseeritud, lendab kokkulepe uppi, kui selles üht komakohta muuta. Niisuguse põhjendusega siis komisjon oma õhtusel istungil raha eraldamist kahjuks toetas. Mind huvitab lihtsalt teie isiklik kommentaar, kuidas te isiklikult sellesse suhtute ja kas te toetate minu parandusettepanekut seda fondi eelnõus mitte sätestada, suunata see raha kohalike omavalitsuste toetuseks; kui töö käigus selgub selle fondi loomise otstarbekus ja vajalikkus, tulla selle asja juurde tagasi.

M. Opmann

Aitäh! See on tegelikult hea küsimus. Ma vastan sellele mõnevõrra laiemalt. Paljude siin saalis ratifitseeritud välislaenudega käib kaasas Eesti-poolne kaasfinantseerimine. Näiteks ka selles lisaeelarves eraldatakse valitsuse ettepanekul sihtotstarbeliselt 10 miljonit krooni Tartu heitvete puhastusjaamale. Kui me otsustame selle positiivselt, käib sellega kaasas rohkem kui 60 miljonit krooni Šveitsi tagastamatut abi. Samas, ütleme, Brüsseliga või Euroopa Liiduga sõlmitud või kokku lepitud ja allkirjastatud programmid on tegelikult ju indikatiivprogrammid eelarveaastas juulist juulini, ja kui meie hea tahte märgina reageerime positiivselt, avame sellega edaspidiseks tee palju suurema või oluliselt suurema raha eraldamisele. Kui me võtaksime praegu vastu otsuse eraldada 5 miljonit näiteks koolidele, peame silmas pidama, et aktsiis laekub kuni aasta lõpuni, tähendab, see ei laeku ühekorraga, see ei laeku juulis ja augustis, aga koolide remont peaks olema lõpetatud 31. augustiks. Tõenäoliselt peame riigieelarves leidma ka teisi vahendeid, ütleme, 30 miljonit, kui Riigikogu otsustab täna positiivselt ja me saame finantseerimist täna otsustavalt käivitada. Tõenäoliselt me seda 5 miljonit ikkagi praegu ei leia, kuid aasta lõpuks see arvatavasti laekub, ja kui me võtame praegu vastu positiivse otsuse maakondade omavalitsuste ühisprogrammide katmiseks, olgu need siis infosüsteemide või mõningate ühiste laenuprojektide katmised, siis me avame tee oluliselt suurematele tagastamatutele abidele. Meie ülesanne on siin jälgida, kui otstarbekalt seda raha kasutatakse. Ma julgen oma ametipostil väita, et ma olen üle vaadanud, kuidas Eesti on paaril viimasel aastal abi kasutanud. Mul on hea meel, sest minu meelest on Eesti kasutanud abi otstarbekalt ja efektiivselt ja just infrastruktuuri arenguks, põhiliselt sellistesse kohtadesse – ei ole seda lihtsalt ära tarbinud. Ma usun, et me suudame samamoodi ka jätkata. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Vastates kolleeg Jürgensoni küsimusele, ajasite kogemata või teadlikult mingisugused asjad segamini. Üks asi on leping Šveitsiga, millele on juba alla kirjutatud, ja teine asi on fond, mida ei ole veel olemas ja mida alles hakatakse looma. Kui see fond luuakse, siis ka rahanduskomisjon, ma arvan, toetab seda fondi. Praegu piisaks Vabariigi Valitsuse mingist kirjast Brüsselisse, kus ta teatab, et Eesti osaleb rõõmuga sellise fondi loomisel. Aga seda 5 miljonit krooni me võime koolimaja katustel ära kasutada nii augustis, septembris, oktoobris kui ka novembris. Need on kaks hoopis erinevat asja. Küsimus on selline: kas Rahandusministeerium on mingit kokkulepet Brüsseliga näinud või mitte või ta esitab lihtsalt 5 miljonit kuskile kellelegi hea tahte avaldusena?

M. Opmann

Mis puutub nendesse faksidesse, siis ma usun, et asekantsler härra Tiit Saat vastab konkreetsemalt. Aga mis puutub Šveitsi tagastamatusse abisse, siis siin ma julgen küll konkreetne olla: kui Eesti omalt poolt 10 miljonit krooni ei leia, siis Šveits omalt poolt 60 miljonit krooni ei ava.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Nii eilses ettekandes kui ka tänase ettekande algusosas öeldi väga selgelt välja, et valitsuse ja omavalitsuste vahel on saavutatud kokkulepe ja see võla küsimus on nüüd lahendatud. Kas see kokkulepe on ka mingil moel fikseeritud, et selle juurde enam mitte tagasi tulla, sest teatavasti võib raha tekitada igasuguseid huve?

M. Opmann

Aitäh! Sellele kokkuleppele on tõepoolest alla kirjutatud, ühelt poolt kirjutasid alla Eesti Linnade Liit, Eesti Omavalitsuste Liit ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendus, teiselt poolt peaminister ja rahandusminister. Kuigi kokkulepe on fikseeritud, saab see jõustuda pärast seda, kui Riigikogu on otsustanud lisaeelarve. Ma olen seisukohal, et vastasel juhul see vaidlusküsimus ei ole lahenenud.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem.

J. Betlem

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Ma tänan vastuse eest minu eilsele küsimusele, milles te selgitasite Kodanikukaitse Koolituskeskuse tekkelugu. Tõepoolest, see oli 1993. aastal. Seda enam jääb arusaamatuks nende rahade ümbertõstmine nüüd, kusjuures seletuskirjas on vihjatud, et Päästekolledži kohta otsust vastu ei võetud (mis temast üldse saab?), seetõttu on rahad temalt ära võetud. Võib-olla, nagu juttu oli, liidetakse Päästekolledži ülesanded Sisekaitseakadeemia ülesannetega. Minule jääb praegu arusaamatuks kogu see loogika või rahadega sekeldamine Sisekaitseakadeemia ümber ja Sisekaitseakadeemia niisugune, ma ei oska öelda, kujundamine selliseks meeletuks organisatsiooniks, mis pürgib täitma kaitseväe ühendatud õppeasutuste, Siseministeeriumi õppeasutuste, päästeteenistuse õppeasutuste ülesandeid. Kas te oskate seletada, millega on põhjendatud selline rahade ümberkantimine, kui valitsus ei ole vastu võtnud konkreetseid otsuseid, kuidas anda päästeteenistus-, politsei-, kaitseväeteenistuskoolitust?

M. Opmann

Ma pean kahjuks ütlema, et nii laialt ma sellele küsimusele muidugi vastata ei oska. Te väljusite selle küsimuse raamest. Me küsisime järele, millega on seotud kulude ümbertõstmine just nimelt Kodanikukaitse Koolituskeskusele. Saime vastuse, et kuna selle õppekeskuse baasil töötavad õppetöökoda ja garaažid, kus remonditakse päästetehnikat, ja on konkreetsed projektid ja võimalused, on ministeeriumis leitud, et sellele peaks raha eraldama. Kuna Päästekolledži õppekompleksi küsimus on tõepoolest, nagu te märkisite, lahtine, siis lähtudes nende rahade kasutamise otstarbekusest tuli Siseministeerium sellise ettepanekuga välja. Valitsus aktsepteeris seda ja mina rahandusministrina kaitsen seda teie ees.

Esimees

Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

A. Tarand

Aitäh! Tartu ja Šveitsi loo tagapõhjaga ma olen veel suhteliselt hästi kursis, aga Tartu küsis, ma mäletan, aasta alguses üle 20 miljoni. Kas nad nüüd küsisid rohkem ja said 10 miljonit või nad tahtsidki ainult 10 miljonit?

M. Opmann

Aitäh! Loomulikult küsis Tartu rohkem. Vähemalt aprillis ja mais oli mul selline informatsioon, et mõnevõrra oleks ka lubatud rohkem, 15–25 miljonit. Minu teada oli kõne all isegi 40 miljonit krooni. Sel hetkel oli mõningane lootus ka lisaeelarvele, lahendada see küsimus lisaeelarve kaudu. Kuna lisaeelarvet siiamaani ei ole, oleme pingsate läbirääkimiste käigus Tartu linnaga jõudnud kokkuleppele, et Tartu linn sellest 25 miljonist, millest nad kuidagi taganeda ei saa, lahendavad 15 miljoni saamise siiski ise, osa võib-olla laenu ja osa omavahendite arvelt. Me pidasime võimalikuks eraldada Eestile olulise ja Tartu linnale väga olulise probleemi lahendamiseks 10 miljonit krooni.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Aitäh! Austatud minister, minu küsimus on seotud sellesama Siseministeeriumis loodava omavalitsuste tugi-(arendus-)fondiga. See on selge, et aktsiiside raha laekub terve selle poole aasta jooksul ja loomulikult ei laeku see kohe. Aga kui see viis miljonit eraldatakse fondi toetuseks ja fondi ennast pole veel loodud, kas see tähendab siis, et viis miljonit jääb esialgu seisma?

M. Opmann

Ma tahan kõigepealt öelda, et kuna kohalike omavalitsuste keskus on Siseministeeriumi haldusalas, siis ma ei käsitleks seda Siseministeeriumi fondina, nagu teie seda käsitlete. Antud juhul ei ole tegemist Siseministeeriumi fondiga, tegemist on siiski kohalike omavalitsuste ja omavalitsuste liitude fondiga, mis tegeleb regionaal- ja kohalike omavalitsuste ja omavalitsuste liitude ühiste huvide kaitse ja ühiste programmide arendamisega. Kindlasti me teeme fondile ka nõukogu ja kindlasti ei ole see Siseministeeriumi fondi nõukogu.

Esimees

Suur tänu! Jaanus Betlem, teine küsimus.

J. Betlem

Aitäh, härra esimees! Härra minister, ma tahaksin küsida ka piirivalve sidesüsteemide kohta. Siseministeeriumi investeeringute ümberjaotusega on võetud Piirivalveameti sidesüsteemi arendamiselt 3 miljonit krooni. Kas te võiksite natuke selgitada, mida see 3 miljoni äravõtmine sidesüsteemi arendamiselt sisuliselt tähendab, milliseid muudatusi see Piirivalveameti sidesüsteemile kaasa toob?

M. Opmann

Piirivalveameti sidesüsteemi, üldse kogu sidesüsteemi peab valitsus otstarbekaks lahendada kompleksselt. Praegu on niimoodi, et ministeeriumid ja eri ametid taotlevad nii selle aasta kui ka järgmise eelarve kaudu üsna ulatuslikult raha just nimelt sidesüsteemide väljaarendamiseks. Teadupärast otsustas valitsus positiivselt piiriseire laenu ja see ongi sellega seotud, ilmselt ei ole mõistlik teha praegu ebaotstarbekaid kulutusi teatud side, piirivalve sidesüsteemide arendamiseks, eriti kui need ei pruugi edaspidi haakuda ühtse piirivalve seiresüsteemiga, mida laenu arvelt finantseeritakse ja välja ehitatakse.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

M. Pärnoja

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kes, millal ja millisel õiguslikul alusel loob omavalitsuste tugifondi?

M. Opmann

Ma saan sellele vastata praegu ainult selliselt, et ka see oli ja on üks küsimus, mis leidis lahenduse sellesama kohtuvälise vaidluse lõpetamisega valitsuse ja Eesti Linnade Liidu, Eesti Omavalitsuste Liidu ja Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse vahel. Teid ei pruugi minu vastus praegu rahuldada, kuid ilmselt teist õiguslikku alust hetkel ei ole.

Esimees

Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu.

V. Kirsipuu

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud härra Opmann! Te ei vastanud praegu Mihkel Pärnoja küsimusele seda mis vaja. Asi on selles, et küsimus ei olnud kohalikele omavalitsustele raha eraldamise kohta – mõningad valitsuse ja ka Riigikogu liikmed ütlevad, et see on möödunud aastal toimunud kohtulahenduse elluviimine –, küsimus on omavalitsuse tugi-(arendus-)fondi loomises, millele on lisaeelarves eraldatud 5 miljonit krooni ja mis on vajalik selleks, nagu on öeldud teie esitatud eelnõus, et Euroopa Liiduga koos mingit tööd teha. See ei ole seotud mitte mingisugusel määral mitte mingisuguste kohtulahenditega. Mihkel Pärnoja küsis, missugustel õiguslikel alustel on see fond loodud, kes ja millal selle on loonud. See ei ole üldse seotud selle 60 miljoniga, mis on praegu lisaeelarves kohalikele omavalitsustele eraldatud.

M. Opmann

Ma sain küsimusest väga hästi aru, kahjuks ei saa ma ise praegu vastata, ma küsin, kas asekantsler Saat, kes on kaasettekandja, saab sellele küsimusele korrektselt vastata.

Esimees

Suur tänu, härra minister! Kaasettekandjaks ongi valitsuse poolt palutud ka Rahandusministeeriumi asekantsler Tiit Saat, palun teid.

T. Saat

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma lisaksin sellele küsimusele omapoolse kommentaarina ainult niivõrd, et Vabariigi Valitsus on otsustanud toetada kokkuleppes, mille ta sõlminud Eesti Linnade Liidu, Eesti Omavalitsuste Liidu ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendusega, selle liidu loomist viie miljoni krooniga, kasutades võimalust, mida meile annab lisaeelarve koostamine ja selle vastuvõtmine käesoleva aasta augustikuus. Nagu te kõik väga hästi teate, on meie eelarveprotsess, kas õnneks või õnnetuseks, küllaltki jäik. Järgmist võimalust tuleb meil oodata tõenäoliselt küllaltki kaua. See on omavalitsuste initsiatiivi toetamine Vabariigi Valitsuse poolt ja rohkem ma ei pea õigeks seda küsimust ametnikuna kommenteerida.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Heiki Kranich.

H. Kranich

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Saat! Te ütlesite, et tegemist on kohalike omavalitsuste initsiatiivi toetamisega. Kindlasti on see väga vajalik ja kiiduväärt tegevus, aga kas te peate õigeks, et raha eraldatakse selgelt sõnastamata programmi alusel lihtsalt initsiatiivi toetamiseks loodavale fondile, mille tegelikud eesmärgid on sõnastamata, ja nii nagu on võimalik aru saada, fond ise tegelikult veel loomata? Kas te ei arva, et raha eraldamine on mõnevõrra küsitav ja riigieelarve protsessis teatava pretsedendi loomine?

T. Saat

Kahtlemata võib küsimuse niimoodi esitada. Mul on sellele väga lihtne vastata: Vabariigi Valitsus on selle otsuse juba vastu võtnud, kokkulepe on sõlmitud 10. juulil ja Rahandusministeeriumil ei olnud põhjust seda otsust vaidlustada.

Esimees

Tänan! Kolleeg Heiki Kranich, teine küsimus.

H. Kranich

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Saat, rahanduskomisjonis toodi selle fondi jaoks raha eraldamise üheks argumendiks ka see, et vastavatelt Euroopa institutsioonidelt on oodata täiendavaid rahaeraldisi. Täna ei ole siin konkreetset vastust veel kõlanud, kas selle fondi loomine on seotud eurorahade laekumisega fondi, kas on olemas sellekohased kokkulepped või on asi sellisel tasemel, nagu üks spetsialist komisjoni koosolekul ütles, et Juhanile on tulnud mingisugune faks?

T. Saat

Kahjuks ma ei saa muidugi ammendavalt vastata, kui palju ja millist kirjavahetust on selles küsimuses peetud. See ei olnud ka meie ülesanne. Ma ei ole selle küsimuse detailidega kursis, kuna lisaeelarve projekt valmis siis, kui ma olin puhkusel, seepärast ei oska ma kõikide detailide kohta vastata. Kuid küsimusele vastaksin nii: sõltumata sellest, millal teine pool ehk Euroopa raha peaks sellele täienduseks tulema, on ka seda viit miljonit võimalik kasutada nendelsamadel eesmärkidel, mis on seletuskirjas öeldud. Igal juhul kasutatakse raha kohalike omavalitsuste toetuseks, programmide toetuseks. Kui õnnestuvad kõik need ettevõtmised, mis on seotud sellele summale Euroopa Ühenduse vahenditest lisa saamisega, on meil seda raha kasutada sellevõrra rohkem.

Esimees

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus.

E. Nestor

Aitäh, härra esimees! Austatud kaasettekandja, vabanda väikse nööke eest, aga vastus Heiki Kranichi esimesele küsimusele oli küll selline, et tahtsin küsida: ei tea, mille jaoks siis Riigikogu üldse seda eelarvet siin arutab, kui juba kuskil mujal on kõik ära tehtud? Aga see selleks. Küsimus on selline: kas nendel läbirääkimistel oli arutlusel ka selline variant, et toetada selle fondi loomist? Kõigepealt see fond luua, anda omavalitsusliitudele garantii, et see fond luuakse, kas või mingi garantiikirja näol, saata siis vastav dokument Euroopasse, näidates, et Eesti Vabariigi Valitsus ja omavalitsusliidud planeerivad selleks 1996. aasta riigieelarvest sellise suurusega summa, aga sel aastal kasutada 5 miljonit ära ka omavalitsuste kaudu, kuid millekski palju vajalikumaks, mida praegu rohkem vaja on? Kas sellist varianti ka arutati?

T. Saat

Kahjuks ma jään küsimusele võlgu, kuna ma kokkulepete sõlmimisel ei osalenud. Kahjuks ei tea.

Esimees

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

V. Hansen

Aitäh, härra esimees! Austatud kaasettekandja, mina ei küsi, kas te olete kokkulepete sõlmimisel osalenud, see vastus on juba olemas. Minu küsimus on selle kohta, et fond on teatavasti omaette juriidiline isik ja juriidilise isiku loomise kohta on meil päris mitu seadust. Selle loomine võtab teatava aja, aga eeldatavasti hakkab siis raha juba sinna kogunema. Kas siis see raha niikaua seisab ja kes siis vaatab, kus see raha seisab, enne kui tekib see, kes seda raha kasutama ja käsutama hakkab?

T. Saat

Põhimõtteliselt võib fonde moodustada muidugi mitut moodi, juriidilise isikuna ja lihtsalt rahasummana sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Aga kui küsimuses sisaldus ka vihje, et raha jääb kasutamata, siis ma vastaksin, et lisaeelarve 65 miljonit, tõsi küll, suurem hulk sellest, on ette nähtud kasutada lähitulevikus. Kuid tegelikult, nii nagu iga muugi eelarve raha, on see kasutatav detsembrikuu viimaste päevadeni.

Esimees

Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu, teine küsimus.

V. Kirsipuu

Aitäh, härra spiiker! Härra Saat! Kui Riigikogu liikmetest keegi sooviks näha seda 10. juulil allakirjutatud lepet valitsuse ja kohalike omavalitsusjuhtide vahel, kas see on võimalik?

T. Saat

(Vastus pole kuuldav.)

Esimees

Härra Saat, tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni nimel Riigikogu kõnepulti kolleeg Olev Raju.

O. Raju

Eelarve muutmise olemusest, allikatest on pikalt räägitud, küsimustele vastatud. Seetõttu peatuksin ainult nendel parandusettepanekutel, mida komisjonis eile õhtul arutati. Parandusettepanekuid laekus seitse, nendest neli on redaktsioonilised. Neid komisjon toetas. Kolm ettepanekut on niisugused, mille vastuvõtmise korral kerkib küsimus, kas me oleme sellest kokkuleppest, mille sõlmisid omavalitsused ja Vabariigi Valitsus, kinni pidanud või mitte. Kuna selle küsimuse üleskerkimine ei ole tüli lõplikuks lõpetamiseks soodus, siis komisjon häältega 7:1 neid ülejäänuid ei toetanud. Rohkem parandusettepanekuid ja sisulisi muutusettepanekuid eilse päeva jooksul ei tulnud.

Esimees

Suur tänu! Head kolleegid, kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Sellisel juhul avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust. Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Austatud härra esimees, austatud Riigikogu liikmed! Ma tahaksin mõne sõnaga selgitada Riigikogu liikmetele seda osa, neid põhjendusi, mis on Vabariigi Valitsuse ja omavalitsusliitudega sõlmitud kokkuleppe alustes. Natuke sellest võlast. Mul ei ole midagi selle vastu ja ma toetan väga, et Eesti omavalitsused saavad 65 miljonit, aga minu meelest see jutt, mida selle juurde räägitakse, on nii Riigikogu liikmetele kui Eesti omavalitsusjuhtidele puru silma ajamine. Kõigepealt võla enda suuruse kohta on ka siin Riigikogu menetluses, kui te olete tähele pannud, kasutatud erinevaid numbreid. 1994. aasta suvel väitsid omavalitsusliidud, et see võlg on 160 miljonit krooni, tolleaegsed riigiametnikud arvutasid kokku, et see võiks olla umbes 20 miljonit krooni, eile ütles minister Opmann võla suuruseks 145 miljonit krooni, siis umbes 85 miljonit krooni, ja nüüd lepiti kokku, et tegu on 65 miljoni krooniga. Tegelikult ei ole võla suurust keegi kunagi kindlaks teinudki ja seda ei saagi kindlaks teha. Kui nimetada asju õigete nimedega, siis me tegeleme praegu lisaeelarvega, mille aluseks on 65 miljonit tulu aktsiisidelt, ja otsustame, kuhu seda 65 miljonit jagada. Mingitest võlgadest siin rääkida on täielik puru silma ajamine ja rumalus. Kui me tahame siia lisada selle võla poole, siis tuleks vaadata parandusettepanekute tabelist, parandusettepanekut nr 6, mille on esitanud Riigikogu liige kolleeg Andres Lipstok. Ja sellisel juhul, kui me anname miljonid omavalitsusliitudele, kuna nad oleksid nagunii kasutanud neid rahasid vana kehtiva maksuseaduse alusel ise ja oma äranägemise järgi, sellisel juhul võime tõesti öelda, et ka Riigikogu on leidnud, et vaidlus omavalitsuste ja Vabariigi Valitsuse vahel nende võlgade üle vajab lahendust, ta on 65 miljonit alkoholiaktsiisi tulusid andnud omavalitsustele, las nad siis võtavad selle raha ja kasutavad seda nii, nagu tahavad. Aga praegusel juhul me otsustame, et sinna peab minema nii mitu krooni ja sinna nii mitu krooni. Mul ei ole midagi ka selle vastu, kui need omavalitsused jagavad selle raha just nii, nagu siin investeeringuteks ette nähtud on, aga ma kahtlen sügavalt, kas Eesti omavalitsused, kui nad kokku tulevad, seda raha ikka nii jagada tahavad.

Esimees

Suur tänu, Eiki Nestor! Toivo Jürgenson.

T. Jürgenson

Lugupeetud esimees, austatud Riigikogu! Lisaksin paar märkust oma parandusettepanekute kohta. Üks minu parandusettepanek oligi suunata see vaieldud viis miljonit krooni täiendavalt kohalikele omavalitsustele investeeringuteks ja need rahad kasutada ära kohapeal just nendes regioonides, kus vajadus investeeringute järele on kõige suurem. Sellised investeeringud annavad alati võimaluse ka kohapealsetel ettevõtjatel tööd leida ja saada jne. Siin käis väga pidulik arutelu selle fondi ümber. Tegelikult olid sündmused rahanduskomisjoni istungil võrdlemisi lapsikud ja naeruväärsed. Me hakkasime komisjoniliikmetega uurima selle fondi olemust, üks ametnik näitas näpuga teise peale ja lõpuks toodi Linnade Liidust kohale üks ametnik, kes ka kehitas ainult õlgu ja ütles, et naabertoas keegi tegeles sellega, keegi rääkis Brüsselis kellegagi ja seal öeldi umbes niimoodi, et kui te raha panete, siis paneme meiega ka. Kui palju? Keegi rääkis viiest miljonist dollarist, siis räägiti viiest miljonist kroonist. Ühesõnaga, viis miljonit on selleks liiga suur raha, et niimoodi õlakehituse saatel seda lisaeelarvega eraldada. Seepärast hommikupoolsel istungil komisjon toetas viie miljoni suunamist investeeringuks, aga õhtupoole, viidates valitsuse, ma ütleksin, näpuveale, otsustati seda näpuviga Riigikogu seaduseelnõu vastuvõtmisega veel kord võimendada. Miks me niisuguseid vigu ikkagi teeme? Seda abiraha ei ole üheski projektis, ka selle aasta projektis, selle aasta programmis, järgmise aasta programmi projektis sees. Võib-olla hakatakse selle asjaga tegelema, praegu viit miljonit lihtsalt sellise lubaduse täitmise sildi all kinni panna peame ebaotstarbekohaseks. Teine osa meie parandusettepanekutest on kantud niisugusest loogikast, et praegu on see lisaraha jagatud ära üksikisiku tulumaksu osatähtsuse järgi, mis kohalikel omavalitsustel riigieelarves on. Pooled nendest investeeringutest on läinud kahele suurlinnale, Tallinnale ja Tartule, ja omakorda sellest kaks kolmandikku Tallinnale. Selle parandusettepanekuga ma korrigeeriksin suurtele keskustele kavandatud lisainvesteeringute summat ja suurendaksin kohalikele omavalitsustele jäetud osa. Mul on Riigikogule ettepanek neid parandusettepanekuid toetada.

Esimees

Suur tänu, Toivo Jürgenson! Rohkem soove arvamust avaldada ei ole. Austatud Riigikogu! Sellisel juhul teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised? Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 62 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ettekandja, kaasettekandja, fraktsioonide esindajad? Sooviavaldusi ei ole. Tänan! Sellisel juhul palun Riigikogu kõnepulti juhtivkomisjoni esimehe kolleeg Olev Raju, et läbi vaadata teisele lugemisele laekunud muudatusettepanekud. Üldse on laekunud seitse muudatusettepanekut. Lugupeetud kolleegid, palun võtke ette seaduseelnõu nr 117 teisele lugemisele laekunud muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Probleeme ei ole. Teine muudatusettepanek. Kolmas muudatusettepanek. Neljas muudatusettepanek on kolleeg Toivo Jürgensonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kolleeg Toivo Jürgenson.

T. Jürgenson

Aitäh! Ma palun panna see parandusettepanek hääletusele.

Esimees

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

O. Raju

Küsimus on selles, et kui me hääletame ükskõik millise, neljanda, viienda või kuuenda muudatusettepaneku eelnõusse, siis see pikaleveninud kohtulik vaidlus saab uuesti hoo ja sel ei tule lõppu. Me peame need välja hääletama. Komisjon häältega 7:1 on kõigi kolme, neljanda, viienda ja kuuenda ettepaneku vastu.

Esimees

Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Neljanda muudatusettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 54, erapooletuid 1. Neljas muudatusettepanek ei leidnud toetust. Viies muudatusettepanek, autor kolleeg Toivo Jürgenson. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kolleeg Toivo Jürgenson.

T. Jürgenson

Aitäh! Ma palun ka seda ettepanekut hääletada. Kommentaariks niipalju, et nii nagu eelmisegi parandusettepaneku puhul, nii ka selle ettepaneku puhul need asjad küll kohtuga seotud ei ole.

Esimees

Komisjon?

O. Raju

Kahjuks on siiski. Sellisel juhul tekib uuesti tsiviilhagi. Selle üle me vaidlesime komisjonis pikalt, ma ei pea vajalikuks seda enam jätkata.

Esimees

Tänan! Austatud kolleegid, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Viienda muudatusettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu on 54, erapooletuid 3. Viies muudatusettepanek ei leidnud toetust. Kuues muudatusettepanek on kolleeg Andres Lipstokilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kolleeg Andres Lipstok.

A. Lipstok

Aitäh, härra esimees! Minu ettepaneku sisu on see, et kui valitsus ja kohalikud omavalitsused jõudsid kokkuleppele, et see vaidlus maksab 60 miljonit, see on nüüd lõplik number ja sellele kokkuleppele on alla kirjutatud, siis omavalitsused võiksid selle 60 miljonit ise omavahel ära jagada, arvestades kahju hulka, mida rahandusministri 1994. aasta jaanuarikuu määrus nendele tegi. Seda jagamist ei peaks meie enda peale võtma. Seetõttu ma palun toetada selle 60 miljoni jõusse jätmist, kuid jaotuse teeksid kohalikud omavalitsused, nende esindusorganid, ja see jääb aluseks sellele, kui palju keegi sellest 60 miljonist saab.

Esimees

Komisjon?

O. Raju

Komisjon oli vastu, lähtudes kõigepealt sellest, et jutt on 65 miljonist, mitte 60-st, ja kehtima jääb ka kahe eelmise punkti kommentaar.

Esimees

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 52, erapooletuid 4, see muudatusettepanek ei leidnud toetust. Seitsmes muudatusettepanek on rahanduskomisjoni ettepanek, on arvestatud täielikult. Probleeme ei ole, tänan! Lugupeetud kolleegid, sellega on meil muudatusettepanekud läbi vaadatud. Komisjoni ettepanek?

O. Raju

Komisjoni ettepanek on suunata eelnõu kolmandale lugemisele, parandusettepanekud esitada täna kell 1 ja viia läbi kolmas lugemine.

Esimees

Suur tänu! Muudatusettepanekute tähtaeg on öeldud, seaduseelnõu teine lugemine on lõppenud.


3. Eesti Vabariigi ja

Esimees

Austatud Riigikogu, alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja i vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

M. Opmann

Lugupeetud Riigikogu juhatus! Austatud Riigikogu liikmed! Täna on teile esimeseks lugemiseks esitatud Eesti Vabariigi ja Norra pankade finantseerimis- ja ekspordikrediidiasutuse i vahelise laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. See laen on Norra panus Eesti Vabariigile Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja G-24 riikide poolt majandusreformi läbiviimiseks lubatud maksebilansi toetusest. Laenu garanteerib Norra Kuningriigi valitsus. Ratifitseerimiseks esitatud laenu tingimuste kohaselt laenatakse meile 3,15 miljonit USA dollarit tähtajaga 7 aastat. Laen makstakse välja ühe summana ja see tuleb ka ühe summana 2002. aastal tagasi maksta. Laenuintressi tuleb tasuda kaks korda aastas, see võrdub USA dollari kuuekuulise LIBOR-iga, Londoni pankadevahelise intressimääraga. Praegu on see 6% aastas pluss 0,625%. IMF-i graafiku kohaselt oleksime pidanud selle laenu ära kasutama 1994. aastal. Lepingule kirjutati alla 10. veebruaril 1994, aga selle summa ülekandmiseks on puudunud otsene vajadus ja Eesti ei ole selle laenu väljamaksmist taotlenud. Laenulepingus on laenu väljamaksmise viimase kuupäevana kirjas 30. juuni 1994. Samas on meile teatanud, et ta on valmis välja maksma kuni käesoleva aasta 31. detsembrini, mille kohta on ka täpsustatud info, ja pärast laenu ratifitseerimist koostatakse vastav protokoll. Laenu kasutamine ei ole seotud ühegi konkreetse eeltingimusega ja seetõttu saab Eesti pool laenu kasutada oma äranägemise järgi. Valitsus soovis laenusummat kasutada operatiivraadiosidevõrgu esimese järgu väljaehitamiseks. Vastav valitsuse korraldus nr 105 1994. aasta 21. veebruarist on olemas ja esimesed finantseerimised selle nimel tehtud. Operatiivraadiosidevõrk ühendaks nii politsei, Päästeameti, kiirabi, aga ka teised operatiivteenistuste võimalused ja teeks võimalikuks operatiivse juhtimise kriisiolukorras. Vastavalt käesoleva aasta 1. maist jõustunud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seadusele on aastane välislaenude võtmise limiit 15% jooksva aasta eelarvest. Käesolevaks aastaks on see summa ilma lisaeelarveta täna 1 miljard 290 miljonit krooni. Käesoleval aastal ratifitseeritud kolme välislaenu kogusumma on 583 miljonit krooni ehk pool lubatust. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, härra minister! Austatud kolleegid, kas on küsimusi? Jürgen Ligi.

J. Ligi

Aitäh! Austatud minister! Ma juhin tähelepanu punktile 3.03. Seal on loodetavasti tegu trükiveaga, sest on kirjas, et peab Eestile mingeid intresse maksma. Kas see oli nii mõeldud või on see viga?

M. Opmann

Ma palun siia Agate Daltoni.

A. Dalton

Ma ei kuulnud küsimust.

Esimees

Sellisel juhul teeme nii, et kõigepealt küsib Vootele Hansen ja siis härra Ligi vajutab uuesti nupule. Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Aitäh! Ma oleksin soovinud rohkem ministrilt küsida, aga äkki oskab ka proua Dalton vastata. Öeldi, et aastasest lubatavast laenulimiidist on valitsus poole ära kulutanud, ma ei pannud täpselt tähele, kas praeguseks või koos selle lepingu ratifitseerimisega. Kas praegu on käimas läbirääkimisi veel mõne laenu üle, mida lähiajal, äkki veel sel aastal esitatakse ratifitseerimiseks ning missugustele elusfääridele on need laenud mõeldud, mis heal juhul võiksid veel tulla?

A. Dalton

Ma arvan, et ma saan sellele küsimusele vastata. Ilmselt sel aastal tuleb ratifitseerimisele veel eile allakirjutamiseks volituse saanud Haapsalu ja Matsalu lahe laen, seda on 2 miljonit USA dollarit, praeguse kursi järgi 22 miljonit Eesti krooni, nii et tegemist ei ole väga suure summaga. Ja on võimalik, et tuleb ka garantiileping Muuga sadama terminaali ehitamiseks. Need on läbiräägitud laenud. Ma mõtlen, et laenu võtmise protsess on küllaltki pikk, sest pärast seda, kui siin on käidud tasuvusuuringut tegemas, tulevad läbirääkimised, siis peab pankade nõukogu need heaks kiitma. Ei ole usutav, et sellel aastal rohkem laene jõutakse ratifitseerida. Aga nagu ma ütlesin, limiit on 1,2 miljardit krooni. Kursid on muidugi erinevad ja muutuvad kogu aeg, aga meie arvutuste kohaselt oli 596 miljonit. Ruumi on.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Jürgen Ligi, esimene küsimus.

J. Ligi

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas teie arvates on punkt 3.03 1. lõike tõlge õige?

A. Dalton

Siin oli tegemist väikeste redaktsiooniliste vigadega, komisjonile on üle antud korras versioon. Tõesti, selles puudusid mõned tähed, aga ma arvan, et sisuliselt tõlge ei muutunud ja tõlge on õige. Kui ma saaksin täpsema vihje, mis teile selles tõlkes ei meeldi, võib-olla ma selgitaksin seda.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Jürgen Ligi, teine küsimus.

J. Ligi

Siin on kirjas, et peab tasuma intressi laenusaajale.

A. Dalton

See on ilmselt üks nendest redaktsioonilistest muutustest, mis nüüd tehti. Ma ütlen veel kord, et trükkimisel on vigu olnud.

Esimees

Proua Dalton, rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Mart Laari.

M. Laar

Austatud esimees, austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda ratifitseerimisseadust ja leidis, et selline leping ei ole vastuolus põhiseadusega ja põhiseaduse § 123 kohaselt võidi selline sõlmida. Vastavalt põhiseaduse §-le 121 kuulub leping ratifitseerimisele Riigikogus ja selleks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Sisuliselt see laenuvõtmine vastuväiteid ei tekitanud, see näib olevat Eesti Vabariigile soodne ja mahub meile lubatud limiiti, küll aga oli majanduskomisjonil probleeme arvukate trükivigadega. Me oleme jõudumööda püüdnud neid parandada, kuid nagu võib järeldada härra Ligi küsimusest, ei ole me veel igale poole jõudnud, sest kahjuks oli vigu tõlkes õige palju. Majanduskomisjoni poolt vaadates on peamine probleem seesama kuupäev, millal vastavalt Riigikogule esitatud lepingule peaks laenu väljamaksmine lõppema. Majanduskomisjonile on 'ilt saabunud küll põhimõtteline nõusolek neid kuupäevi muuta, kuid ei ole veel saabunud lepingu muutmiseks vajalikke dokumente. Seetõttu me arvame, et täna me saame ainult esimese lugemise lõpetada. Kuigi alguses oli ettepanek viia kohe läbi ka teine lugemine ning laenuleping ratifitseerida, leiab majanduskomisjon siiski, et seda ei saa teha enne, kui selle laenu muutmine on lõpule viidud ja 'iga on saavutatud selge, juriidiliselt korrektne kokkulepe ning seda laenulepingut on täiendatud. Seetõttu teeb majanduskomisjon ettepaneku esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekud esitada 11. septembriks kella 11-ks ning jätkata selle laenulepingu ratifitseerimist septembris juba korraliste istungite ajal. Selleks ajaks peaks olema 'iga kõik asjad selgeks räägitud ning selgeks tehtud. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Mart Laar! Kolleegid, palun, kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 11. september kell 11. Kuna üheltki fraktsioonilt ega komisjonilt ei ole teisi ettepanekuid tulnud, siis sellega on seaduseelnõu esimene lugemine lõpetatud.


4. Riiklike elatusrahade seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu liikme Tõnu Kauba algatatud riiklike elatusrahade seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti autori kolleeg Tõnu Kauba.

T. Kauba

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma tänan kõiki kolleege, mul on väga hea meel tõdeda, et kolleegid Reformierakonnast ja samuti Mõõdukad on seda eelnõu väga tõsiselt võtnud, samuti teised kolleegid, kes esitasid häid küsimusi. Seetõttu on mul tunne, et see eelnõu peaks leidma toetuse. Võib-olla jäi eile natuke ebaselgeks minu vastus küsimusele, kas see seaduseparandus hõlmab ainult osa koole või mitte. Loomulikult hõlmab see kõiki koole. Aga erakoolidel ei ole neid probleeme, mis on riigi- või munitsipaalkoolidel. Nende probleemid on lihtsalt teistsugused, kuna pensioniealised õpetajad reeglina erakoolides ei tööta. Sellega oma lühikese repliigi lõpetaksin. Aitäh!

Esimees

Suur tänu kolleeg Tõnu Kaubale! Austatud kolleegid, palun küsimused ettekandjale. Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Aitäh! Kas teie arvates näeb protsess välja niisugune, et 1996. aasta 31. detsembril annavad õpetajad, kes on pensionärid ja töötavad praegu koolis, avalduse lõpetada nendega tööleping, selleks et jaanuarikuus oleks võimalik teha nende töölevõtmiseks konkurss?

T. Kauba

Tänan selle küsimuse eest! Eile oli meil sotsiaalkomisjonis arutelu just täpselt samal teemal ja minu sisemine tundmus ütleb, et sellisel puhul võib see protsess tekitada palju kära ja probleeme, mida me võib-olla maakoolides teha ei tahaks. Ometigi on võimalik, et see asi just sedamoodi kujuneb.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Lembit Arro.

L. Arro

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, kas need konkursid hakkavad toimuma igal aastal?

T. Kauba

See eelnõu räägib ainult ühest konkreetsest õppeaastast, ma arvan, et kui järgmine õppeaasta kätte jõuab, on see asi meil teistmoodi reguleeritud, nii et mitte igal õppeaastal.

Esimees

Suur tänu! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe Endel Eero.

E. Eero

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Sotsiaalkomisjoni ligi kahetunnise töö tulemus on teil praegu laudadel. Asja sisu avamiseks ma peatuksin traditsiooniliselt numbritel, võib-olla siis on kergem või lihtsam aru saada komisjoni loogikast ja komisjoni otsustest. Riiklike elatusrahade seaduse üks põhipostulaate on teatavasti see, et töötavatele pensionäridele makstakse pensioni piiratud määral, antud juhul 50% rahvapensionist. Miks see on nii sätestatud? 99% pensioni sihtkapitali ehk sisuliselt pensionikassa tulust on 20% suurune sotsiaalmaks, 1% lisandub muid tulusid, need on pangas olevad jäägid, millelt makstakse intressi, ja erastamisest saadavad summad. Et asi oleks konkreetsem, püüan teile I kvartali näitel iseloomustada kujunenud mehhanismi ja situatsiooni. II kvartali aruanne veel puudub, see valmib 16.-17. augustil, aga põhiproportsioonid säilivad. Nimelt deklareeriti I kvaratalis sotsiaalmaksu 718,4 miljonit krooni. Tegelikult laekus 631,2 miljonit krooni ehk 87,9%. Kahjuks see on ääretult madal näitaja, kuid see pole parem olnud ka viimastel aastatel. Eelmisel aastal laekus veelgi vähem. 1994. aastal laekus 87,2%. Veidi parem oli 1993. aastal, siis laekus 90,7%, kuid ääretult halvasti laekus 1992. aastal, 80,3%. I kvartalis maksti pensionideks 613miljonit krooni, halduskulud ja postikulud olid 17 miljonit, nii et pensioni sihtkapitali kulud, pensionikassa kulud I kvartalis olid 630 miljonit, aga laekumine oli 631,2 miljonit krooni. Ühesõnaga – . Keskmine vanaduspension oli I kvartalis 605 krooni, mis moodustas esimese kvartali brutopalgast 29% ja netopalgast 37,3%. Sotsiaalkomisjonile esitati ettepanek maksta täispensioni kõigile, sõltumata sellest, kas pensionär töötab või ei tööta. Mis oleks siis I kvartalis juhtunud? Pensionitoimikute järgi oli 1995. aasta 1. jaanuari seisuga 376 000-le pensionärile määratud pensionisumma 220,5 miljonit krooni kuus. 613 miljonit maksti välja ehk 204,3 miljonit krooni kuus maksti välja tänu sellele, et töötavatele pensionäridele täispensioni ei makstud. Olnuks me sunnitud maksma täispensioni, siis ei oleks raha jätkunud 605-kroonise keskmise vanaduspensioni jaoks, vaid 560-kroonise vanaduspensioni jaoks. Ühesõnaga, et maksta kõigile täispensioni, oleks tulnud keskmist vanaduspensioni vähendada 45 krooni võrra. 20% on pensionikassa normatiivne tulu ja minu andmetel valitsus ei kavatse seda normatiivi praegu muuta. Seepärast oli sotsiaalkomisjon sunnitud tõele näkku vaatama ja jääma seisukohale, et põhimõtteliselt peaks jääma tänase riiklike elatusrahade seaduse põhipostulaadi juurde: töötavatele pensionäridele täispensioni mitte maksta. Vastasel juhul tuleks vähendada mittetöötavate pensionäride pensioni, I kvartali tingimustes 45 krooni. I kvartali brutopalk oli 3,5 miljardit, II kvartali brutopalk on umbes 4,2 miljardit, nii et laekumised suurenevad, suureneb sotsiaalmaks ja tänu sellele kaetakakse 1. aprillist 690 krooni suurune keskmine pension. Nüüd õpetajatele pensioni maksmisest. Eilne diskussioon parlamendis näitas, et on nii toetajaid kui ka kahtlejaid. Nii oli ka komisjonis. Komisjon otsustas siiski ettepanekut põhimõtteliselt toetada, kuid teatud tingimustel. Ettepanekutest ja seaduse muudetud tekstist on näha, millistel tingimustel komisjon tegi ettepaneku see täna teisel lugemisel Riigikogus läbi vaadata. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, kolleeg Endel Eero! Kolleegid, kas kaasettekandjale on küsimusi? Kolleeg Arvo Sirendi.

A. Sirendi

Lugupeetud ettekandja! 1996. aasta 1. jaanuarist tingimused muutuvad. Kas me hakkame ühele väikesele elanikkonna kategooriale iga natukese aja tagant tingimusi muutma, kahe kuu pärast ja kolme kuu pärast, ja siis nende kehtivus lõpeb järgmise õppeaasta alguses. Mis komme see on niisuguseid keerdkäike seaduses teha?

E. Eero

Autori ettepanek on rakendada seadus 1. septembrist, sotsiaalkomisjon seda ei protestinud, kuna muid tingimusi 1. septembrist rakendada ei ole praktiliselt reaalne. Seepärast komisjon leidis, et see reserv, mis praegu pensionikassas on, kannataks nelja kuu kulud välja, kuid alates tulevast aastast ei tahaks teiste pensionäride arvel neid kulusid enam teha. Ja seepärast on välja pakutud variant, et 1. jaanuarist need pensionärid-õpetajad, kes soovivad saada täispensioni, peavad riskima oma koha vakantseks kuulutamisega. See on vabatahtlik. Ükski seadus ei luba teda vallandada, kui ta ei taha riskida, ta töötab edasi pensionär-õpetajana ja saab pensioni üldistel alustel. Kuid need pensionärid, kes riskivad minna konkursile ja võetakse konkursi korras 1. jaanuarist tagasi tööle, saavad täispensioni. Seda arutati ka komisjonis, et sageli ei saa noored inimesed koolidesse tööle, eriti maal, kuna pensionärid on ees. See oleks üks võimalus pensionäril riskida ja noorel inimesel kandideerida. Eriti vakantsed kohad tuleks komplekteerida sel juhul, kui on pensionär, on noor inimene, kooli hoolekogu võib ju avaliku konkursi välja kuulutada ja esitatud kandidaadid läbi vaadata.

Esimees

Tänan! Kolleeg Arvo Sirendi, teine küsimus.

A. Sirendi

Lugupeetud ettekandja, ma sain aru, et õpetajad nagu ei ole ise pensioni välja teeninud, et nüüd nad saavad pensioni teiste arvel. Kas nende töö ei ole seda väärt, et nende pension on ette nähtud niiviisi? Miks me ütleme "teiste arvel" ja hakkame igasuguseid muid asju poolest õppeaastast muutma, keset õppeaastat ei vabane koolist niisugust kontingenti, kes tahaks tööle tulla. Ma ei näe sellel mingit põhjust.

E. Eero

Põhjus on selles, et pensionikassa tulu on 20% sotsiaalmaksu, ühtegi senti esialgu kõrvalt juurde ei tule, seepärast ongi 1. jaanuarist vaja karmistada tingimusi. Konkursi korras töölevõetud pensionäride lisatulu tuleb maksumaksjal enda kanda võtta. Septembris, oktoobris, novembris ja detsembris on iga vanaduspensionär sunnitud loovutama keskmiselt 8 krooni õpetajatele täispensioni maksmiseks, iga kuu 8 krooni. 300 000 vanaduspensionäri peavad loovutama, selleks et seda seadust täita, aga selleks, et taastada riiklike elatusrahade seaduse põhipostulaat, et töötav pensionär saab pensioni piiratud määral, selleks on vaja maksumaksja raha, mida täna ei ole.

Esimees

Tänan! Kolleeg Lembit Arro, teine küsimus.

L. Arro

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, ma ei saa teie loogikast aru. Oletame, et praegu pensionieas olev õpetaja läheb pensionile, talle tuleb ju ikkagi maksta 100% pensioni, noor tuleb asemele, tema saab ju selle täispalga edasi, raha on üks ja seesama. Aga maal on olukord hoopis teine – miks mina seda seadust toetan –, maal ei ole võimalik noori praegu üldse tööle võtta, ei ole kortereid, kuhu noori panna, korterid on peaaegu kõik erastatud. Meil näiteks töötab neli pensionärist õpetajat – eesti keele õpetaja, inglise keele õpetaja jne. Õpetajaid ei ole kuskilt võtta, kool jääb lihtsalt seisma, küsimus on selles. Mina arvan, et küsimus ei ole rahas. Kui me saadame kõik pensionäridest õpetajad pensionile, siis summa jääb ikka samaks.

E. Eero

Küsimus on riiklike elatusrahade seaduse põhisättes, mis kõlab nii: täispensioni töötavatele pensionäridele ei maksta. Tänu sellele oli I kvartalis keskmine vanaduspension 45 krooni võrra suurem, kui see oleks olnud sel juhul, kui kõigile oleks täispension välja makstud. Pensionikassa raha on piiratud ja pensioni suurus tuletatakse pensionikassasse tegelikult laekuvast rahast. Nii palju, kui tegelikult raha laekub, nii palju saavad 376 000 inimest pensioni. Kui keegi saab rohkem, peab teine vähem saama, aritmeetika on suhteliselt lihtne, ka valem on lihtne.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

J. Männik

Härra juhataja, lugupeetud esineja! Kas selle loogika järgi võiks arvata, et kui ühel päeval otsustaksid kõik pensionärid tööle asuda ja näiteks ainult 10 jääks edasi pensionile, jaotatakse kogu fondi raha ära kümne peale?

E. Eero

Selle loogika järgi küll, mis praegu riikliku elatusrahade seaduses on.

Esimees

Suur tänu! Rohkem küsimus kaasettekandjale ei ole. Austatud kolleegid, avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust. Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Austatud esimees, auväärt Riigikogu! See seadus on kena, ilmselt headest soovidest ajendatud, aga praegusel kujul ei saa see mitte kuidagi toimima hakata. Ma ei kujuta endale hästi ette, et mõni pensionärist õpetaja kirjutaks detsembri lõpus avalduse, et palun lõpetada tööleping ja palun teha minu kohale jaanuarikuus konkurss. Millegipärast ma arvan, ükski õpetaja ei hakka õppeaasta keskel koolist ära minema, isegi siis, kui on teada, et ta konkursi alusel vastu võetakse. Kui võetakse, siis on see üks imelik tegevus, normaalne oleks teha neid konkursse õppeaasta järel või õppeaasta eel, aga sellel puudub jällegi mõte, kuna see seadus kehtib ainult 1995/96. õppeaasta lõpuni, s.o järgmise aasta kevadeni. Nii et see on minu arvates üks ilus, headest soovidest ajendatud seadus, mis sellisel kujul, nagu ta on, tekitab ainult segadust, ja sel teel on pikenenud nende inimeste petmine ja, ma ütleksin isegi, mõnitamine. Vaieldamatult tekib kohe küsimus (nagu ka parandusettepanekutest on näha), kas seda peaks laiendama ainult õpetajatele. Me kõik teame, et väga paljudes tervishoiuasutustes on sama probleem, seetõttu teen ettepaneku toetada viiendat parandusettepanekut, mis on proua Kirsipuult, ja seetõttu on ilmselge, et täna me seda seadust sellisel kujul vastu võtta ei saa. Tõenäoliselt tuleks pärast parandusettepanekute hääletamist lugemine katkestada, aga ma usun, et seda teeb komisjon. Tänan!

Esimees

Suur tänu, Vootele Hansen! Kolleeg Tiit Sinissaar.

T. Sinissaar

Härra esimees! Lugupeetavad kolleegid! Selle eelnõuga üritatakse lahendada õpetajate puuduse probleemi koolides. Seda on nimetatud tule kustutamiseks, aga nagu me väga hästi teame, võib tuld kustutada vale asjaga, sel juhul võib tuli kustumise asemel hoopis eredama leegiga põlema lahvatada. Ma kardan, et praegusel juhul on tegemist just täpselt niisuguse efektiga. Kogu see problemaatika jaguneb kaheks. Üks on konkreetne probleem koolides ja selle lahendamine ning teine on sotsiaalpoliitiline probleem. Kui see seadus sellisel kujul vastu võetakse, siis tekib koolides olukord (kuna õpetajatele arvestatakse palka staaži järgi), et pensionil oleva ja veel edasi töötava õpetaja palga ning noore, alles kooli tulnud õpetaja palga vahe on umbes kaks korda, loomulikult noore õpetaja kahjuks. Praegu on vahe umbes kolmandik. Kas see abinõu aitab kooli tuua rohkem noori, selles ma kahtlen väga, pigem vastupidi. See võib neid sealt veel rohkem eemale peletada. Teiseks on ilmselge, et õpetaja palk konkureerib erinevates piirkondades erineval tasandil. Kui suuremad linnad ja keskused pakuvad haritud inimestele rohkem võimalusi suuremapalgaliseks tööks, siis vaevalt et maakohad ja väiksemad kohad on selles mõttes nii konkurentsivõimelised. Järelikult tuleks valitsusel leida teistsuguseid meetodeid, teistsuguseid lahendeid, et rohkem noori õpetajaid kooli meelitada. Nüüd sotsiaalpoliitiline pool. Praegu väidetakse, et neid, kes pensionil olles jätkaksid õpetajana koolis tööd, on umbes 3000 inimest. 3000 inimest moodustab vanaduspensioniealistest inimestest 1% ja töölkäivatest pensionäridest 5%. Nüüd me peaksime endilt küsima, miks me teeme just sellele 1%-le või 5%-le niisuguse soodustuse. Kas see on õiglane, kas see ei ole teiste suhtes ülekohus ja kas me ei tee karuteenet – tahtes teha ühele valdkonnale head, teeme suuremale hulgale inimestele halba või liiga? Need on laias laastus põhjendused, miks ma sotsiaalkomisjonis pidasin seda eelnõu vastuvõetamatuks. See pigem tekitab probleeme ja vasturääkivusi, kui lahendab neid. Minu arvamus on, et sellisel kujul tuleks seadus tagasi lükata. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Toomas Vilosius.

T. Vilosius

Austatud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Kaks minu head kolleegi, eelkõnelejat on väga paljuski selle probleemi juba lahti rääkinud. Mul oli väga hea meel kuulda siin heade kolleegide Arro ja Sirendi küsimusi, kas õpetajad ei ole oma palka välja teeninud ja kas nad saavad kellegi teise arvel. Ma peatun pisut sellel probleemil. Ma olen 100%-liselt selle seisukoha pooldaja, et pensioni ei tohi siduda, ja enamikus tsiviliseeritud riikides ei seotagi mitte mingisuguste tuludega. Kui ma olen seadusjärgselt oma pensioni välja teeninud, siis ma pean selle pensioni saama, sõltumata sellest, kas ma töötan või ei tööta. See, kas pensionieas inimesed Euroopa riikides töötavad või mitte, on reguleeritud hoopiski tööturgu korraldava seadusega, mitte pensioniseaduste kaudu, see lihtsalt ei käi nii. Tõsi, väga paljudes, sisuliselt enamikus Euroopa riikides on neid inimesi, kellel on lubatud pensionieas töötada, väga väike hulk. Reeglina on see seadusega keelatud. Kindlasti ei tehta seda kuskil pensioniseaduse järgi, nagu see on meil praegu riiklike elatusrahade seaduse kaudu tehtud. Minu esitatud pensioniseaduses on see täpselt niimoodi: kes on pensioni välja teeninud, peab selle 100%-liselt kätte saama. Ma vaidleksin heale kolleegile, sotsiaalkomisjoni esimehele Endel Eerole pisut vastu. Töötavaid pensionäre on praegu umbes 60 000, see on see number, mida me teame. Olgem ausad, tegelikult töötab rohkem, maksude vältimiseks makstakse suuremale arvule pensionäridele otse tasku. Mõõdukate ettepanek on maksta täispensioni kõigile. Väideti, et kui me seda teeme, väheneb teiste pensionäride pensionisumma. Ligikaudsete arvutuste kohaselt nõuaks kõikidele tänastele töötavatele pensionäridele täispensioni maksmine aastas umbes 150–160 miljonit, kui septembrist palk tõuseb, siis ka natukene rohkem reservi. Me oleme harjunud arvama, et kui sätestame töötavale pensionärile täispensioni saamise, tormavad kõik pensionärid tööle. Sõbrad, see ei ole nii. Töötavate pensionäride arv on aasta-aastalt vähenenud ja ei ole alust arvata, et nad siis kõik tööle läheksid. Pensioni sihtkapitali reservi (see reserv on terves maailmas, sellest makstakse riiklikke elatusrahasid) on meil praegu umbes üheksaks nädalaks. Euroopa tava on umbes kuus nädalat. Meil võimaldaks kolme nädala reserv maksta töötavatele pensionäridele täispensioni. Sellest minu ettepanek. Sotsiaalpoliitiliselt, Sinissaar ütles õigesti, on seadus väga halb ja ma ei soovita selle poolt hääletada. Seda enam, et me võiksime uue pensioniseadusega kõik need küsimused reguleerida. Kui aga otsustatakse seadus siiski vastu võtta, teen ma ettepaneku hääletada Mõõdukate ettepaneku poolt maksta täispensioni kõigile pensionäridele, see on sotsiaalselt õiglane. Eelistada pensionäridest 1% ei ole sotsiaalselt korrektne. Aitüma!

Esimees

Suur tänu, Toomas Vilosius! Kolleeg Aino Runge.

A. Runge

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kolleegid! Siin on seda eelnõu hakatud väga laialdaselt käsitlema. Räägitakse Euroopa riikidest, räägitakse väga palju sellest, kuidas kuskil maailmas mingeid küsimusi lahendatakse, kuid mulle tundub, et meie Riigikogu peab lahendama neid küsimusi, mis on praegu meie ees, Eesti Vabariigi ees. Meil on koolides õpetajatest puudus. Mis on kool? Kool on ju meie järeltulev põlv. Kui me praegu seda küsimust ei lahenda ja hakkame mõtlema siin mingisugustele väga laiadele ja kaugetele probleemidele, siis me ei talita õigesti. Me peame siin talitama nii, nagu praegu on Eesti Vabariigis kõige kohasem. Mis puutub parandusettepanekutesse, siis ma pean ebaõigeks, et õpetaja peab esitama avalduse ja siis konkursi läbima, kuna ma ise olen ka selles eas inimene, keda võidakse konkursile kutsuda, ma tunneksin ennast veidi solvatuna. Seda parandusettepanekut ma ei toeta. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, kolleeg Aino Runge! Lugupeetud kolleegid! Rohkem sooviavaldusi arvamuse avaldamiseks ei ole, teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada! Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Läbirääkimised on lõppenud. Lõppsõnavõimalus. Ettekandja? Kaasettekandja? Fraktsioonide esindajad? Kolleeg Tõnu Kauba, palun, lõppsõna.

T. Kauba

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma tänan teid kõiki nende toetavate ja ka konstruktiivsete ettepanekute eest. Loomulikult ma nõustun härra Hanseni seisukohtadega selles osas, et konkursi kuulutamine aasta keskel on problemaatiline, seda seisukohta toetas ka proua Aino Runge ning selles mõttes me selle parandusettepaneku poolt ei saa hääletada. Samal ajal ei saa ma toetada teisi väga laiaulatuslikke ettepanekuid, mis kogu meie pensionisüsteemi pea peale keeraksid, nii et selles mõttes ma kõiki ettepanekuid toetada ei saa. Kutsun teid üles seda väikest seaduseparandust toetama. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Rohkem sooviavaldusi ei ole. Sellisel juhul palun muudatusettepanekute läbivaatamiseks Riigikogu kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe. Austatud kolleegid, palun võtke ette seaduseelnõu 113 muudatusettepanekute tabel. Esimene muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt. Probleeme ei ole. Teine muudatusettepanek. Kolmas muudatusettepanek. Kolleeg Tõnu Kauba.

T. Kauba

Ma palun selle hääletusele panna.

Esimees

Komisjon kommenteerib?

E. Eero

Ei, see on komisjoni seisukoht, häältega 7 poolt, 1 vastu, 1 erapooletu läks see praegu sisse. Rohkem ei kommenteeriks.

Esimees

Tänan! Austatud Riigikogu, juhatusele on Maarahva Erakonna ja Põllumeeste Kogu fraktsioonilt laekunud ettepanek teha enne muudatusettepanekute hääletamist 10-minutiline vaheaeg. Vaheaeg 10 minutit, seejärel hääletame kolmandat muudatusettepanekut. V a h e a e g

Esimees

Vaheaeg on läbi. Lugupeetud kolleegid, jätkame seaduseelnõu 113 muudatusettepanekute läbivaatamist. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Palun hääletada! Kolmanda muudatusettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu 23, erapooletuid 3. Nimetatud muudatusettepanek ei leidnud toetust. Neljas muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, on arvestatud. Kolleeg Arnold Rüütel. Probleeme ei ole. Viies muudatusettepanek on kolleeg Valve Kirsipuult, on jäetud arvestamata. Kolleeg Valve Kirsipuu.

V. Kirsipuu

Suur tänu, härra spiiker! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Juba eile selle seaduseelnõu esimesel lugemisel avaldasin arvamust selle kohta, mis toimub tervishoiuasutustes kesk- ja noorema astme meditsiinipersonaliga, ja ma palun Riigikogu liikmeid seda ettepanekut toetada. Toon teile niisuguse väikse põhjenduse: me oleme arutanud, kuidas õpetajatele tuleks anda täispensioni, kui nad pensionieas veel töötavad, ja me teame, et see on seotud lisarahaga. Mis puutub aga keskastme või noorema astme meditsiinipersonali, siis nende keskmine palk on nii madal, et kui sellest maha võtta praegune tulumaks, jääb nendel raha vähem järele, kui on nende pension. See sunnib neid mitte töötama nendel ametikohtadel, kus on tegelikult suur tööjõu puudus. Kui neil on valida, kas saada näiteks 750 krooni pensioni või 1000 krooni palka, teatavasti on see umbes üks ja sama, ei võta nad meditsiiniõe või sanitari kohta vastu. Siinsamas saalis on tõestatud, et kui pensionil olevad inimesed lähevad tööle kas õpetajatena või haiglatesse, siis tegelikult palgafondi juurdekasvu selles mõttes ei ole, et riik midagi kaotaks, ta lihtsalt saab oma pensioni edasi. Palun seda ettepanekut toetada. Aitäh!

Esimees

Kas komisjon kommenteerib?

E. Eero

Komisjonis oli 7 vastu ja 3 erapooletut.

Esimees

Suur tänu! Kolleegid, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid 5. Viies muudatusettepanek ei leidnud toetust. Kuues muudatusettepanek on fraktsioonilt Mõõdukad, komisjoni ja eelnõu algataja seisukoht on jätta arvestamata. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! See muudatusettepanek lähtub nii seadusloome loogikast või tavadest kui ka meie põhiseadusest, mille järgi ei ole õige inimesi diskrimineerida nende vanuse või ametikoha järgi. Praegune seaduseelnõu meie arust diskrimineerib ühte osa pensionäre ametikoha järgi, teiste sõnadega, annab ühele osale põhjendamatuid eeliseid ja teiselt poolt diskrimineerib ühte osa õpetajaid vanuse järgi. Seetõttu ei ole see päris vastavuses meie põhiseaduses sätestatud põhimõtetega. Kui juba minnakse sellele, et töötavad pensionärid saavad pensioni, peame õigeks mitte vahet teha, mitte anda põhjendamatuid eeliseid. Ma saan aru küll, et on vaja mingit tulekahju kustutada, aga selleks on teised vahendid. Need nõuavad küll rohkem tööd, aga seda tööd tuleb teha, mitte luua seda laadi pretsedente, seda enam, et see on sotsiaalselt väga ohtlik. Aasta on piisavalt pikk aeg, et samasuguseid taotlusi esitaksid teiste erialade esindajad või teised pensionärid, ja siis ei jõua seda voolu enam keegi peatada. Seetõttu palun toetada meie ettepanekut, sh ka parandusettepanekut nr 7.

Esimees

Suur tänu! Kas komisjon soovib kommenteerida?

E. Eero

Kommentaar on selline. 1. septembrist on keskmine vanaduspension 820 krooni, rahvapension 410 krooni, töötav pensionär saab kätte 205 krooni, välja makstakse 820 miinus 205. See nõuab I kvartalis ja tuleval aastal aasta keskmisena 28–30 miljonit krooni kuus. Seda raha ei tule. Selleks, et täita seadust 1. jaanuarist, tuleb 1. jaanuarist antud juhul vähendada keskmist vanaduspensioni 820 kroonilt 740–745 kroonile. See on fakt, võite numbrid üle kontrollida.

Esimees

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Kuuenda muudatusettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuid 6. Nimetatud muudatusettepanek toetust ei leidnud. Seitsmes muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, komisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh! Pärast kuuenda parandusettepaneku hääletamist ma võtan oma ettepaneku tagasi, ma ei soovi selle hääletamist.

Esimees

Tänan! Kaheksas muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, seda on arvestatud. Probleeme ei ole. Tänan! Austatud Riigikogu! Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi hääletatud. Milline on komisjoni seisukoht? Teha lõpphääletus?

E. Eero

Teha lõpphääletus. Kuna 2. lõige hääletati tekstist välja, siis tuleks käesoleva paragrahvi 3. lõikest nr 2 välja jätta. Kui 3. lõige hääletati sisse, on komisjonil ettepanek seadus vastu võtta.

Esimees

Tõenäoliselt protseduuri kohta, Mihkel Pärnoja?

M. Pärnoja

Jah, aitäh! Kuna praeguses tekstis ei ole lõiked nummerdatud, võib seaduse vastuvõtmisel tekkida segadus, seetõttu palun enne lõpphääletamist teksti.

Esimees

Selge. Riigikogu juhatus on samal otsusel. Ootame ära lõppteksti ja paneme selle siis hääletusele. Kolleeg Tiit Sinissaar.

T. Sinissaar

Aitäh, härra esimees! Mul on õigupoolest protseduuriline küsimus meie komisjoni esimehele härra Eerole, sest minu mälu järgi lepiti komisjonis kokku, et kui suur saal hääletab midagi teistmoodi, kui on komisjoni esitatud tekstis, siis komisjon katkestab eelnõu arutelu.

E. Eero

Lugupeetud kolleeg, nagu me eile kirja panime, võttis komisjon vastuse otsuse, et kui 3. lõige hääletatakse välja, teen komisjoni nimel ettepaneku lugemine katkestada. Konkurssi käsitleva lõike kohta komisjon mingisugust otsust ei teinud.

Esimees

Kolleeg Mart Laar.

M. Laar

Ka mul on protseduuriline küsimus. Ma sain härra Eerost aru niimoodi, et kui nüüd eelnõu jääb selliseks, nagu see on hääletuste tulemusel kujunenud, siis tuleb sealt veel mingisugune lõige välja võtta. Seda lõiget saab sealt välja võtta ainult hääletuse tulemusel ning vastava ettepaneku esitamise järel. Seetõttu ei ole meil mingit mõtet oodata uut teksti, sest selleks, et sellest seaduseelnõust midagi välja võtta, tuleks meil uuesti hääletada, esitades selleks vastava ettepaneku. Järelikult ma ei näe mingisugust muud võimalust kui eelnõu lugemine katkestada, kui komisjon on veendunud, et peale praegusi hääletusi on eelnõu osad omavahel vastuolus.

E. Eero

See on redaktsiooniline parandus, sellepärast et suur saal hääletas 2. lõike välja.

Esimees

Komisjoni seisukoht, palun! Komisjoni esimees Endel Eero.

E. Eero

Komisjoni seisukohta mul ei ole, mul on praegu komisjoni esimehe nägemus. Kuna saal hääletas 2. lõike välja (parandusettepanek nr 3), siis number 2 seaduse tekstis, mis on 3. lõikes, on välja hääletatud. Tuleb uus tekst, redaktsiooniline parandus, sest saal hääletas 2. lõike välja. See lõige tuleb nüüd tekstist välja võtta ja number 2, viide teisele lõikele, mida enam ei ole, tuleb 3. lõikest välja võtta.

Esimees

Kolleeg Endel Eero, te olete juhtivkomisjoni esimees ja juhatus küsib teilt praegu väga selgelt, kuidas me praeguses olukorras käitume.

E. Eero

Katkestada niikauaks, kuni jagatakse välja uus tekst, kuni lõpphääletuseni.

Esimees

Katkestamine tähendab hoopis midagi muud.

E. Eero

Vabandust! Lõpphääletus korraldada pärast seda, kui tekstis on tehtud redaktsiooniline parandus ja redigeeritud tekst on laual.

Esimees

Tänan! Juhatus aktsepteerib.


5. Hüvitusfondi seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Hüvitusfondi seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

M. Opmann

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna on teisel lugemisel Hüvitusfondi seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu. Hüvitusfondi seaduse paragrahvi 1. lõike kohaselt nimetatakse fondi kõrgem juhtorgan, seitsmeliikmeline fondi nõukogu, kolmeks aastaks. Riigikogu eelmine koosseis nimetas selle 1993. aasta juunis. Fondi nõukogu viis liiget nimetab Riigikogu, ühe Eesti Panga esindaja ja ühe Rahandusministeeriumi esindaja. Hüvitusfondi seaduse § 5 muutmise seaduse kohaselt nimetataks fondi nõukogu kaheks aastaks. Valitsus on jäänud oma seisukoha juurde ning palub toetada valitsuse ettepanekut. Me oleme arvamusel, et me ei loo sellega pretsedenti ning me pigem püüame seda vältida, kuna viiest Riigikogu nimetatud liikmest on tänaseks jäänud fondi nõukokku ainult üks, see on Raoul Üksvärav. Pretsedenti ei loo me ka selles mõttes, et kui Rahandusministeeriumist lahkus töölt asekantsler Ardo Kamratov, siis rahandusminister nimetas omalt poolt uue fondi nõukogu liikme. Valitsus palub eelnõu toetada ja see vastu võtta. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, härra minister! Kolleegid, palun, küsimused. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, Hüvitusfondi seaduse muutmise seadusele lisatud seletuskirjas on öeldud, et oleks otstarbekas, et Riigikogu saaks nõukogu liikmete kinnitamise kaudu Hüvitusfondi tegevust operatiivsemalt mõjutada. Operatiivsust suurendatakse poolteist korda, kolm aastat vähendatakse kahele aastale. Aga võib-olla vastaks eelnõu tekst seletuskirjale natuke rohkem ja veidi täpsemalt – võiks kaaluda sellist varianti –, kui mingisugust nõukogu pädevust või kehtivusaega üldse mitte sätestada, vaid öelda, et Riigikogu otsusel tehakse nõukogu koosseisus muudatusi, vahetatakse üksikud liikmed välja, kui mingil meist sõltumatul või kellestki teisest sõltumatul põhjusel nad ei saa nõukogu töös osaleda. Siis see seadus, nagu öeldakse, toimiks universaalselt, olenemata sellest, millised konkreetsed poliitilised või muud taotlused nõukogu koosseisu muutmise taga on. Miks valitsus seda varianti ei esitanud?

M. Opmann

Valitsus lähtus Hüvitusfondi seaduse ülesehitamise loogikast ja me pidasime täiesti võimalikuks, et fondi nõukogu töötab kolme aasta asemel kaks aastat. Ma tean, et te ei esitanud majanduskomisjonile ühtegi ettepanekut valitsuse eelnõu muutmiseks.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Aitäh! Austatud minister, eile te väitsite, et valitsuse soov vahetada välja Hüvitusfondi nõukogu tuleb sellest, et mitmed fondi nõukogu liikmed ei ole nõukogu töös osalenud. Te ütlesite, et vähemalt kolm fondi nõukogu liiget on osalenud vähem kui pooltel fondi nõukogu istungitel. Hüvitusfondi andmete põhjal on ainult üks fondi nõukogu liige, proua Siiri Oviir osalenud vähem kui pooltel nõukogu istungitel, nii et teie eilne väide oli ilmselt ekslik. Kas te tänaseks olete oma andmeid täpsustanud ja kas te tunnistate, et te eile edastasite Riigikogule vigast informatsiooni?

M. Opmann

Aitäh! Ma vastan täpselt niimoodi, nagu ma eile ütlesin: üks Riigikogu liige, niimoodi väitis minule fondi tegevdirektor, viimase aasta jooksul peaaegu ei ole osalenud ja kaks liiget on väga halvasti osalenud. Ma võtsin täna hommikul ka ise Hüvitusfondist välja väga täpsed andmed alates selle fondi asutamisest 1993. aastal kuni tänase päevani. Olen teiega nõus, Siiri Oviir on olnud vähem kui pooltel istungitel. Eri perioodidel on väga halvasti osalenud kolm liiget.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Daimar Liiv.

D. Liiv

Lugupeetud minister! Mu küsimus on teile võib-olla natuke ootamatu. Lehtedes ja ilmselt ka poliitikute teadvuses on juba üpris pikka aega Hüvitusfondi seostatud riigikapitali või riigi poolt teostatava bisnisega. Süüdistused on üpris tugevad: soositakse oma sõpru, firmasid. Kas ei oleks mõistlik üldse see Hüvitusfond erastada, et seda vältida?

M. Opmann

Ma olen praegu siiski arvamisel, et selle erastamine on praegu enneaegne. Hüvitusfondi seaduse § 3 1. lõike järgi on fondi tegevuse eesmärk rahvakapitali obligatsioonide ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise väärtpaberite omamisest tulenevate rahaliste nõuete rahuldamine. Praegu ei ole veel selge, kui palju neid nõudeid kokku tuleb, mõningatel eksperthinnangutel võib erastamisväärtpaberite kompenseerimise nõudeid tulla kokku 10,5 miljardi krooni eest. Minu andmetel on neid praeguseks välja kirjutatud umbes 3,2 miljardi krooni eest ja ka RKO-de kasutusaeg kehtib 1998. aastani.

Esimees

Suur tänu! Härra minister, rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni aseesimehe Mati Meose.

M. Meos

Tänan, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon vaatas käsitletatava eelnõu üle oma 2. augusti istungil. Komisjonile ettepanekuid ei laekunud, komisjon tegi ise redaktsioonilise ettepaneku, mis on teile ka laiali jagatud. Komisjon teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia eelnõu lõpphääletusele.

Esimees

Suur tänu! Kolleegid, kas kaasettekandjale on küsimusi? Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

M. Pärnoja

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Rahandusminister ütles oma ettekandes, et komisjonile ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut, ja seda korrati ka kaasettekandes. Riigikogu kodukorra järgi on see tõesti niimoodi. Neid ettepanekuid, mida saaks kanda muudatusettepanekute tabelisse, ei laekunud. Samal ajal tegi komisjon ise ettepaneku ja ka komisjoni koosolekul esitasin arutamiseks ettepaneku, mille ma esitasin ka oma küsimuses härra rahandusministrile: miks üldse sätestada nõukogu tegevusaega? Majanduskomisjon seda ettepanekut ei aktsepteerinud ja mul on küsimus, miks.

M. Meos

Võib-olla oli igal komisjoniliikmel oma arvamine, protseduuriliselt on fikseeritud üldarvamus. Ma ei saa täpsustada iga komisjoniliikme arvamust eraldi.

Esimees

Tänan! Rohkem küsimusi kaasettekandjale ei ole. Austatud Riigikogu liikmed! Avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust. Kolleeg Mart Laar.

M. Laar

Austatud härra esimees, austatud kolleegid! Nagu me äsjasest härra ministri sõnavõtust kuulsime, tuleb tõdeda, et eile anti Riigikogule mõnevõrra moonutatud informatsiooni, kui nii võiks öelda, olukorra kohta, mis valitseb Hüvitusfondi nõukogus, ning seega ka nende põhjuste kohta, miks Hüvitusfondi nõukogu tuleb välja vahetada. Härra minister väitis, et peamine põhjus, miks seda asja nii suure kiirusega erakorralisel istungjärgul tegema hakatakse, ei ole mitte mingisugune poliitika ega valitsuskoalitsiooni soov kehtestada kontrolli selle nõukogu üle, vaid see, et mõningad nõukogu liikmed ei ole nõukogu koosolekutel osalenud vajaliku aktiivsusega ja seetõttu tuleb nad välja vahetada. Kahjuks, nii nagu ka minister ise tõdes, võttis ta vastavad andmed Hüvitusfondi nõukogust välja alles pärast oma esinemist, mitte aga enne, mis oleks olnud mõttekam. Seetõttu olekski Riigikogul võib-olla huvitav teada, kui palju siis keegi on ikkagi selle nõukogu koosolekutel osalenud. Nagu ma sain aru, minister toetab seda, et need inimesed, kes on aktiivselt ja hästi tööd teinud, jääksid selle nõukogu koosseisu edasi. Ma jätaksin praegu sellest loetelust välja nii Eesti Panga kui Rahandusministeeriumi esindaja, kes on riigiametnikud ja kelle kohta parlamendi määramine ei kehti. Räägiksin nendest, kelle on määranud otse parlament. Ma saan aru, et need inimesed, kes on hästi tööd teinud, 3-4 inimest, jäävad sinna igal juhul edasi, ja need, kes ei ole kohal käinud, lahkuvad. Seetõttu ma loeksingi selle Riigikogule ette, enne kui me hakkame arutama selle nõukogu uut koosseisu, kui tänane otsus tõesti peaks vastu võetama, mis ilmselt oleks kahetsusväärne. Kokku on Hüvitusfondi nõukogu pidanud 44 koosolekut. Tiit Arge on neis osalenud 42 korral, härra Üksvärav 39 korral, proua Benno 35 korral, härra Aldo Tamm 28 korral, proua Oviir 19 korral, seega tunduvalt ja selgelt alla poole. Härra Andres Sütt, kes on Eesti Panga esindaja, on osalenud 36 korral ja härra Veiko Tali, kes on Rahandusministeeriumi esindaja, on osalenud 26 korral. See on statistika ja selle järgi võib igaüks teha järelduse, kes on need Riigikogu saadikud, kes ei ole komisjoni töös osalenud. Kui valitsuskoalitsioon soovib tõesti proua Oviiri välja vahetada, siis oleks kõige mõttekam ta lihtsalt tagasi kutsuda. Ma arvan, et proua Oviiriga, kes on ministri vastutusrikkas rollis, oleks võimalik selles kokkuleppele jõuda. Mis puutub sellesse aastasse, siis siin on pilt muuseas veel drastilisem. 1995. aastal on toimunud 12 nõukogu koosolekut. Tiit Arge on osalenud 12 korral, härra Üksvärav 11 korral, Tiina Benno 11 korral, Aldo Tamm 6 korral ja Siiri Oviir 3 korral. Ma arvan, et see statistika näitab väga täpselt, miks seda nõukogu soovitakse hakata vahetama, miks see seaduseelnõu on esitatud. Selle ütles väga meeldiva avameelsusega majanduskomisjoni istungil välja komisjoni esimees härra Made, kes teatas, nagu ma aru sain, Keskfratsiooni volitusel, et tegemist on poliitilise küsimusega ja valitsuskoalitsioonil on vaja selle nõukogu üle suuremat kontrolli. Härra Made loomulikult väidab, et ta pole seda ütelnud. Ma luban tal siin kõnetoolis seda ütelda, meil oleks väga huvitav seda kuulata. Kõiki sõnavõtte sõna-sõnalt ei fikseeritud, nii et vaevalt, et härra Made sõnavõtt protokollis kajastub. Kuid selle asja taustad on niigi selged ja kui valitsuskoalitsioon tõesti soovib seda nõukogu politiseerida, siis ma kardan, et sellega tehakse halba eeskätt Hüvitusfondile. Ja ma tahaksin näha, kui palju on neid inimesi, kes oma väärtpabereid ja Hüvitusfondi pärast seda usaldavad, teades, et selle otsuse järgi hakatakse Hüvitusfondi iga kahe aasta tagant, pärast iga valitsuse muutmist sisuliselt muutma ja ümber valima, selleks et allutada see kõige puhtamalt poliitilistele mängudele. See on loomulikult täna saali enamuse otsus, see on teie otsustada. Kui seda tehakse, siis ilmselt tullakse varsti tagasi ka nõukogu uue liikmeskonna juurde, mille moodustamise heaks aluseks on olnud ministri sõnad iga nõukogu liikme töö kohta. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Mart Laar! Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Austatud eesistujad, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ilmselt paljudele teist on see lühike seaduseelnõu esimene tõsisem kokkupuude Hüvitusfondi temaatikaga. Hüvitusfond asutati 1993. aasta kevadel spetsiaalse seaduse alusel, selleks et leevendada neid vastuolusid, mis olid omandireformis tekkinud. 1991. aastal anti inimestele seadusega luba osaleda erastamisel rahvakapitali obligatsioonide, hüvitusväärtpaberite kaudu, kuid kahjuks 1992. aasta lõpuks oli selle seaduse ellurakendamiseks tehtud väga vähe. Tuli valida, kas panna erastamine seisma või luua leevendusmehhanism, et kompenseerida kattevara vähenemist spetsiaalse fondi abil. Valiti viimane tee. Omandireformis on Hüvitusfondil väga suur tähtsus ja see fond peab korralikult töötama. Senini on fond korralikult töötanud, seda tõendab ka asjaolu, et fondi obligatsioonide emissioonid on võitnud inimeste hulgas järjest kasvavat populaarsust ja viimasel fondi obligatsioonide emissioonil maikuus oli tunduv ülepakkumine. Fond kavandab sellel aastal läbi viia veel kaks emissiooni. Ka rahandusminister kinnitas, et fondi nõukogu on töötanud korralikult. Ja nagu selgus viimati esitatud andmetest, on ka enamik liikmeid fondi nõukogu töös korralikult osalenud. Ainuke hinnang fondi nõukogu tööle tuleneb sellest, kui edukas on olnud fondi investeerimispoliitika. Et investeerimispoliitika on olnud edukas, näitab see, et fond on suutnud maksta lisaintressi, mis 1994. ja 1995. aasta esimesel poolel on kuni 16%. Nii et etteheiteid fondi tööle praegu öeldud ei ole. Loomulikult on rahandusministri argumendid, et fondi nõukogu peab korralikult töötama, tähelepanu väärt. Aga selleks, et üks fondi nõukogu liige, kes töös osaleda ei saa, välja vahetada, ei ole vaja muuta Hüvitusfondi seadust väga põhimõttelises küsimuses. Kolm aastat ei ole seaduses mitte juhuslikult, vaid selle üle oli üsna põhjalik arutelu. Põhiline nõue fondi nõukogule on see, et ta oleks asjatundlik ja et ta vastutaks oma otsuste eest. Selleks, et inimesed saaksid asjatundlikuks, on vaja teatud aega, ja ka selleks, et tekiks arusaam oma otsuste tagajärgedest, on vaja aega, sest keskmised fondi investeerimise ajad on siiani olnud kuni kolm aastat. Seega selgub töötulem kolme aasta kestel. Seepärast oli kolm aastat põhjendatud number. Kuid poliitilise eesmärgi saavutamiseks, fondi nõukogu üle kontrolli saavutamiseks muudetakse praegu seaduse põhimõttelist teemat ja see on minu arvates täiesti vale lähenemine. See on nagu püüda peavalu ravida giljotiiniga. Ma ei ütle, et Hüvitusfondi seadus ei vajaks muudatusi. Võib-olla tuleb tõesti üles võtta fondi nõukogu liikmete vastutuse teema ja ka tagasikutsumise mehhanism, aga sellisel primitiivsel moel, nagu meile on praegu välja pakutud, probleemi lahendada minu arvates ei saa. Kes garanteerib, et uute fondi nõukogu liikmete hulgas ei ole samuti ühte inimest, kes kohal käima ei hakka? Mida me siis teeme, kas lühendame ühe kuu pärast fondi nõukogu tööaega ühe kuuni? Seega see ei ole lahendus, mida saaks toetada, ja seepärast hääletan selle seaduseelnõu vastu. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Liia Hänni! Kolleeg Tiit Made.

T. Made

Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Mart Laar on meil 80-ndate aastate komsomoli kasvandik, ja sel ajal valitses põhimõte, et söö ja salga, aga mina esindan seda põlvkonda, keda on kasvatatud teisiti. Kui sa midagi oled rääkinud, siis nii see ka on. Ja kuna Mart Laar on majanduskomisjoni liige, siis ma ei pea paljuks näha natuke vaeva, et majanduskomisjonile korralikku kaadrit ette valmistada, sest Laar ei ole ju veel põhimõtteliselt lootusetu isend ja seepärast ma olen siin, et teile, kallis opositsioon, ühte asja öelda. Ma saan aru sellest kibestumisest: näete, nüüd nad teevad ringi! Loomulikult teeb praegune valitsuskoalitsioon ringi, loomulikult muudab ta teie seisukohti vastavalt sellele mandaadile, mille selle valitsuskoalitsiooni valijad on talle andnud, ja nendele põhimõtetele, mis on sellel valitsuskoalitsioonil. Ärge võtke seda südamesse, et teie tööd just sajaprotsendiliselt üle ei võeta. Loomulikult on mõningate institutsioonide komplekteerimine poliitiline, sest nende institutsioonide kaudu viib praegune valitsuskoalitsioon oma seisukohti ellu. Üks nende hulgast on ka Hüvitusfond, ja aja kokkuhoiu mõttes ütlesin ma majanduskomisjonis, et me teeme selle asja ära, komplekteerime selle fondi nõukogu nii, nagu valitsuskoalitsioon paremaks peab. Ärge nähke vaeva, ärge võimelge, ärge kulutage aega, see asi tehakse ära! Tänan!

Esimees

Tänan, Tiit Made! Rohkem sooviavaldusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu, teen ettepaneku läbirääkimised selles päevakorrapunktis lõpetada. Palun hääletada! Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid on 2. Läbirääkimised on lõppenud. Lõppsõnavõimalus. Sooviavaldusi ei ole. Sellisel juhul, lugupeetud Riigikogu, palun Riigikogu kõnepulti majanduskomisjoni aseesimehe. On laekunud üks muudatusettepanek. Lugupeetud kolleegid, muudatusettepaneku tekst on teile välja jagatud, selle on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud, autor on nõus. Probleeme ei ole. Tänan! Austatud Riigikogu, alustame seaduseelnõu 119 lõpphääletust. Panen lõpphääletusele Hüvitusfondi seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada! Seaduse vastuvõtmise poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu on 19, erapooletuid on 4. Hüvitusfondi seaduse § 5 muutmise seadus on vastu võetud. Austatud Riigikogu! Riigikogu juhatusele on laekunud põhiseaduskomisjoni esimehe Olav Antoni kiri: põhiseaduskomisjon palub tänases päevakorras viia Vabariigi Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 116 ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 121 viimasteks päevakorrapunktideks. Kolleeg Vootele Hansen, protseduuriküsimus.

V. Hansen

Ma protesteerin sellise kirja vastu, kuna põhiseaduskomisjon ei ole midagi taolist arutanud ja komisjoni esimehel ei ole õigust komisjoni nimel selliseid kirju kirjutada.

Esimees

Juhatus peab nõu. Austatud Riigikogu, kuna allkiri on põhiseaduskomisjoni esimehelt ja Riigikogu juhatus ei viibi komisjoni istungitel, siis praegusel juhul juhatus aktsepteerib põhiseaduskomisjoni esimehe allkirjaga pöördumist Riigikogu juhatuse poole. Kolleeg Tiit Käbin.

T. Käbin

Tänan, lugupeetud esimees! Ma kinnitan seda, mida äsja ütles Vootele Hansen. Me mõlemad olime hommikul põhiseaduskomisjoni koosolekul, me langetasime mitmeid otsuseid, kuid üldsegi ei arutatud, millal kodakondsuse seaduse eelnõu ning tähtpäevade ja pühade seaduse eelnõu päevakorras arutada. Kuna seda ei arutatud, ei saanud me selles küsimuses ka mingit otsust langetada, seega komisjoni esimehe allkirjaga kiri ei kajasta komisjoni seisukohta. Ilmselt oleks vaja, et ta tuleks ise siia ja annaks selgitusi.

Esimees

Juhatus palub ära kuulata ka kolleeg Liia Hänni. Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Lugupeetud juhatus, ka mina kinnitan kolleegide sõnu, et see teema ei olnud põhiseaduskomisjonis arutusel, ja loodan kogu hingest, et juhatus ei suhtu sellesse bürokraatlikult, võttes aluseks ainult kirja, mis kannab ühe inimese allkirja.

Esimees

Tänan! Kolleeg Vambo Kaal.

V. Kaal

Aitäh, härra esimees! Kas põhiseaduskomisjoni esimees ei oleks äkki nõus meile koosoleku protokolli tutvustama?

Esimees

Aitäh, head kolleegid! Juhatus on jõudnud üksmeelsele otsusele, et kahtlemata on komisjoni sisemised probleemid tema enda lahendada. Aga kuna põhiseaduskomisjoni esimees praegu istungisaalis ei viibi, siis juhatus teeb ettepaneku jätkata valitsuse esitatud päevakorra järgi. Austatud Riigikogu! Jätkame Vabariigi Valitsuse esitatud 5. päevakorrapunktiga. Me loodame, et komisjon lahendab komisjonisisese probleemi, kuid me peame aktsepteerima komisjoni esimehelt laekunud kirja. Kuni probleemi lahenemiseni me peame jätkama ettevalmistatud päevakorraga, lähtudes sellest ettepanekust. Juhatus teeb ettepaneku jätkata Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemisega. Kolleeg Eiki Nestor. Istungi läbiviimise korra kohta.

E. Nestor

Aitäh, härra esimees! Mul on istungi läbiviimise korra kohta selline märkus, et kuigi lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees ei viibi saalis, viibib saalis komisjoni aseesimees. Me võime tema käest küsida, kas komisjon tegi sellise ettepaneku või mitte. Ma ei näe mingit põhjust, miks ma peaksin uskuma mingit dokumenti, mille on saatnud Riigikogu juhatusele keegi härra Anton, kui kõik komisjoniliikmed väidavad vastupidist. Küsime aseesimehe käest.

Esimees

Austatud Riigikogu! Riigikogu juhatus on seisukohal, et sellisel juhul võiks komisjoni aseesimees enda peale võtta komisjonisisese probleemi lahendamise, kuid praegu teeb juhatus siiski ettepaneku jätkata meie päevakorda Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsministri Paul Varuli. Kolleeg Jaanus Betlem, istungi läbiviimise korra kohta.

J. Betlem

Aitäh, härra esimees! Ma saaksin juhatuse otsusest aru siis, kui keegi ei oleks selle vastu protesteerinud. Antud juhul on protesteeritud istungi läbiviimise korra ja ka põhiseaduskomisjoni esimehe tegevuse vastu. Ma arvan, et juhatus peaks seda küsimust sisuliselt arutama ja jõudma selgusele, mis siis toimus, mis mitte, aga mitte lubama sellist omavoli saalis, sest sellisel juhul võib ükskõik mis komisjoni esimees ükskõik millise kirjaga sammuda juhatuse juurde. Kas siis Riigikogu juhatus tõesti aktsepteerib sellist omavoli saalis?

Esimees

Austatud kolleeg Jaanus Betlem, Riigikogu juhatusel ei ole praegu põhjust mitte uskuda, et põhiseaduskomisjoni esimees on Olav Anton ja et tema allkiri vastab sellele allkirjale, mis on meile laekunud tekstil. Me oleme siiski seisukohal, et kui komisjon ei ole seda küsimust otsustanud nii, nagu komisjoniliikmed õigeks peavad, siis on see komisjonisisene probleem. Kuna komisjoni aseesimees viibib siin, siis põhiseaduskomisjon võiks selle probleemi lahendada ja meile selle ka ette kanda. Kuid nii kaua, kuni seda probleemi lahendatakse, võiksime oma istungit jätkata. Niisugune on juhatuse ettepanek. Jätkame Riigikogu liikmete ärakuulamist. Kolleeg Vambo Kaal.

V. Kaal

Aitäh, härra esimees! Kui komisjoni esimeest ei ole kohal, asendab teda teatavasti automaatselt komisjoni aseesimees. Järelikult on meil praegu võimalik rääkida aseesimehega kui esimehega.

Esimees

Kolleeg Indrek Kannik.

I. Kannik

Lugupeetud Riigikogu juhatus, kas teie praegust otsust võib tõlgendada niimoodi, et kuna teil pole alust mitte kahelda Olav Antoni allkirja õigsuses, siis te kahtlete Vootele Hanseni, Liia Hänni ja Tiit Käbini sõnade õigsuses?

Esimees

Ei ühte ega teist. Probleem on keeruline. Kolleeg Jaan Pöör, kas te olete võimeline lahendama olukorra või jääb juhatus oma endise seisukoha juurde? Põhiseaduskomisjoni aseesimehena.

J. Pöör

Suur tänu, härra juhataja! Põhiseaduskomisjon ei arutanud, mitmenda päevakorrapunktina me ühe või teise seaduseelnõu käsitlemist soovime. See jäi komisjoni esimehe pädevusse.

Esimees

Austatud Riigikogu, te kuulsite praegu aseesimehe kommentaari.


6. Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine

Esimees

Riigikogu istungi juhatajana teen ettepaneku alustada Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

P. Varul

Austatud juhatus! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna teisele lugemisele esitatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu tekst põhimõtteliselt ei erine eile esimesel lugemisel olnud tekstist. On küll üks täpsustus, mis puudutab lubatud kingituste koguväärtust, mille suuruse peaks nüüd valitsus kindlaks määrama. Enne oli juttu deklareerimisperioodist, nüüd on selleks lubatud aasta. See ei ole põhimõtteline, vaid täpsustav, sellepärast et korruptsioonivastase seaduse § 7, kus räägitakse majanduslike huvide deklaratsiooni esitamisest, võimaldab lühemat deklareerimisperioodi kui aasta. See tähendab, et kui näiteks korraliselt peab selle esitama 1. märtsiks, aga näiteks töötaja on vastavale ametikohale valitud või nimetatud aasta lõpus, siis ta poole aasta jooksul peab ka esitama ja siis võib esitamise periood olla väiksem. Ma tahaksin rääkida ühest sisulisest probleemist, mida ma eile võib-olla päris täpselt ei selgitanud. Jutt on sellest, et praeguses variandis on ikkagi säilinud § 22 4. lõik, kus on eraldi juttu teenustest. Eile oli ettepanek viia teenused ja kingitused ühe reegli alla ning ma ütlesin, miks ka mitte. Ma ütlen ka täna, et miks mitte, aga mul jäi eile täpsustamata, miks oleks siiski soovitav sätestada teenused eraldi. Asi on selles, et kingituste kogumahtu ei ole piiratud, kinkida võib nii palju kui tahetakse, keegi tuleb ja kingib, ütleme, ministeeriumile auto, seda võib teha, ja see jääb ministeeriumi omandusse. Kui me teenused ja kingitused võrdsustame, siis võib ka teenuseid ametiisikutele piiramatult pakkuda. Kohustus on tehtud teenuse ja vastu võtta lubatud teenuste väärtuse vahe tasuda. Praegu on teenuste ja kingituste vahe ju selles, et teenuste puhul on määratletud ka lubatud teenuste piir, kingituste puhul seda tehtud ei ole. See tähendab, et teenuste puhul on 4. lõige võrreldes 3. lõikega rangem. Seepärast on soovitav jätta teenused eraldi, vastasel juhul ei ole lubatud teenuste kogumaksumus piiritletud, aga teenuste puhul on selle tõendamine, kas tegemist on korruptiivse teenusega või mitte, veelgi raskem kui kingituste puhul. See oli lihtsalt lisakommentaar eilsele arutelule. Teisi õiguskomisjoni seisukohti parandusettepanekute kohta palun toetada.

Esimees

Suur tänu, härra minister! Austatud kolleegid, kas on küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi.

D. Liiv

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Justiitsminister härra Paul Varul juba rääkis lühidalt neist väikestest muudatustest, mis eelnõus on tehtud. Komisjonis tekkis küllaltki terav arutelu kingituste, nende lubatavuse, mittelubatavuse, lubatud suuruse teemal, selle üle, kas valitsus fikseerib need kindla või muutuva summana. Pakuti välja erinevaid lahendusi, kuid lõpuks me siiski leidsime, et valitsuse esitatud muudatused ja need täpsustused on praegusel etapil seaduse parandamiseks piisavad. See tähendab, et kui sügisel selle seaduse juurde uuesti tagasi tuleme, siis ilmselt vajab kingituste küsimus veel kord läbivaidlemist, läbiarutamist, ja see oleks see aeg, mil vajaduse korral tuleks teha radikaalsemaid muudatusi. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Daimar Liiv! Kolleegid, palun, kas on küsimusi? Kolleeg Enn Tarto.

E. Tarto

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, kas te komisjonis arutasite ka seda, et isegi nende väikeste muudatuste korral kogu see kingituste ja teenuste andmine siiski kompromiteerib riigivõimu kui sellist, esiteks muidugi täitevvõimu, valitsust, aga ka meid.

D. Liiv

Mis kompromiteerib? Kompromiteeerib see, kui valitsus teeb rumalaid otsuseid. See, et seaduses on antud võimalus teha mitte ainult rumalaid, vaid ka tarku otsuseid, on teine küsimus.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

J. Männik

Härra esimees, lugupeetud esineja! Ma küsiksin 4. lõike kohta (teenused, mille turuhind ei ületa kolme kuu ametipalka), kas seaduses on see ikka mõistlik otsus, mitte suur rumalus? Kas selle üle vaieldi või mitte? Kuidas see lõppes? Selle sättega me anname ikkagi juba küllalt suured võimalused.

D. Liiv

Seda küsimust valgustas juba härra justiitsminister. Probleem on selles, et kui kingitus ei ole korruptiivne, siis kingitusi võib vastu võtta piiramatult, küll aga on teenuste puhul väga täpselt ära määratud, et ametiisikul on see limiit kolme kuu ametipalk, mille ulatuses võib ta kingitusi vastu võtta, teenusena osutatavaid kingitusi, isegi sel juhul, kui need ei ole otseselt seotud tema ametialase tööga, tähendab, ei ole otseselt korruptiivsed. Nii et see on pigem piirang. Muidugi me arutasime ka seda võimalust, et see piirang üldse välja jätta, kuid praegu jäi see komisjoni otsusel siiski sisse. Ilmselt vajab teenuste küsimus hiljem, nagu ma mainisin, juba sügisel veel kord läbivaidlemist.

Esimees

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Aitäh! Austatud kaasettekandja, mina tahaksin veidi harida. Öelge, palun, kas lõunasöök on kingitus või teenus?

D. Liiv

Vaidlesime ka sellise küsimuse üle. Praeguse seaduse mõistes on teenus üks kingituse eriliike. Lõunasöögi puhul on kindlasti tegemist kingitusega. Võib-olla on siin tõesti üks probleem, mille valitsus jättis kahe silma vahele, aga mis seaduse olemusest välja tuleb. Nimelt oli meil 4. lõikes enne kirjas, et ametiisik võib eraisikult vastu võtta kingitusi. See on siit praegu välja jäetud, seda on peetud enesestmõistetavaks, aga seetõttu võib ärilõunale kutsumine teatud probleeme tekitada. Nimelt, kui neid väga sagedalt, iga päev hakkab olema, võib see loomulikult ühel hetkel korruptsioonivastase seaduse alla minna.

Esimees

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk.

F. Undusk

Aitäh! Mulle jääb arusaamatuks, miks üldse teenuse lubamine on seal sätestatud, aga olgu, kui ta seal on. Ma küsiksin siiski, mispärast teenuse puhul on tegu kolmekordse palgaga ja miks kingituse puhul ühekordsega? Kas see sõltub näiteks turismituusiku või lennukipileti hinnast või millest on lähtutud?

D. Liiv

Te, härra Undusk, olete natuke valesti aru saanud. Teenuste puhul on üldine limiit, mille piires võib teenuseid vastu võtta. Kingituste puhul on antud aastane koguväärtus, üle selle tuleb need kõik deklareerida. Vastu võib võtta praktiliselt nii palju, kui te tahate, kui te need kinni maksate. Teenuseid te võite vastu võtta ainult kuni kolme kuu palga väärtuses, rohkem lihtsalt ei või.

Esimees

Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu.

V. Kirsipuu

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud õiguskomisjoni esimees, kui kõrge riigiametnik teeb autoavarii, milles peale tema enda auto saavad kannatada veel kaks autot, ja kui nende kahe auto omanikud ütlevad, et oh, ei ole vaja seda kulu meile kinni maksta, sest liikluskindlustus maksab selle niikuinii, kas siis on tegemist kingituse või teenusega?

D. Liiv

See seadus ei puuduta eraisikute vahelisi suhteid. Minu arvates on tähtis, et see riigiametnik hüvitab maksud riigile. See, mis ta eraisikutega teeb, on tema mure, muidugi kui sellel ei ole ametialast sidet. Kindlasti on seda võimalik teatud määral teistmoodi tõlgendada, aga see on teine küsimus.

Esimees

Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

A. Tarand

Aitäh! Lugupeetud õiguskomisjoni esimees, ma kulutasin eile ühele teemale kaks küsimust, millele ma vastust ei saanud. Nimelt sellele, et kui peaminister on kuulutanud – ja eile kuulutas ka justiitsminister – valitsuse määruse väga ebaõnnestunuks, miks nad siis seda määrust ei tühista? See võtaks valitsuse koosolekul kaks minutit. Sellele ma vastust ei saanud. Sellel peatub ka tänane Postimehe intervjuu. Ometi on mulle jäänud arusaamatuks, miks ühte viletsat määrust ei tühista valitsus, kes selle on viletsaks tunnistanud. Kas õiguskomisjon sellele pärast eile toimunud arutust mingit tähelepanu pööras?

D. Liiv

Me arutasime, ja kuna pärast eelnõu esitamist osales koosolekutel ka härra justiitsminister, siis me saime teatud lubaduse, et need määrused muudetakse. Nii et siin ei ole küsimust.

Esimees

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk, teine küsimus.

F. Undusk

Aitäh! Lugupeetud õiguskomisjoni esimees, näiteks on tegu kolmekordse kuupalga ulatuses osutatud teenusega. Kui see on korruptiivne, siis ei tohi vastu võtta, ja kui ei ole korruptiivne, siis tohib. Kuidas selles väärtuses teenuse puhul vahet teha, kumb on kumb?

D. Liiv

See on fakti küsimus. Siin on põhjusliku seose küsimus, seda võib leida kriminaalõigusest ja võib-olla ka tsiviilõigusest. Kui selle teenuse osutamine on seotud teatud otsuse langetamisega, siis loomulikult on tegemist korruptiivse tuluga ja sellisel juhul on tegemist kriminaalkuriteoga. See on fakti küsimus, mida tuleks siis vastavalt uurida, kui probleem tekib. Seda ei saa seadusandja siin praegu üheselt sätestada.

Esimees

Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu, teine küsimus.

V. Kirsipuu

Aitäh! Minu teine küsimus tuleneb eelmise küsimuse vastusest. Lugupeetud Daimar Liiv, kas ma sain tõesti õigesti aru, et eraisikute vahelised suhted ei puuduta kingitusi? Kuidas sellest aru saada?

D. Liiv

Võib-olla proua Kirsipuu natuke täpsustab oma küsimust.

Esimees

Vahepeal kolleeg Andres Taimla.

A. Taimla

Tänan! Küsimus ikkagi teenuse kohta. Miks meie seadusandjatena kirjutame sisse eelduse korruptsiooniks, miks on vaja ametnikul vastu võtta teenust?

D. Liiv

See on keeruline küsimus. Kõik me võtame vastu teatud teenuseid, üks käib saunas ja teine võib-olla käib ja joob õlut, need on loomulikud teenused, mis eluga kaasnevad. Mõnikord võib selline teenus nagu näiteks hotellikoha broneerimine või midagi sellist ametiisikule ametiülesannete täitmisel vajalik olla. Kui ei ole otsest seost kriminaalse poolega, siis ma ei näe mingit põhjust, miks ei või mõningaid teenuseid vastu võtta.

Esimees

Suur tänu! Austatud Riigikogu, kell on vahepeal saanud 13, me teeme tunniajase lõunavaheaja ja jätkame kell 14 Valve Kirsipuu täpsustava küsimusega. Head isu kõigile! L õ u n a v a h e a e g

Esimees

Lugupeetud Riigikogu! Meie lõunavaheaeg on läbi ja me jätkame oma tööd Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemisega. Ma palun Riigikogu kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi ja me jätkame küsimustele vastamist. Kolleeg Valve Kirsipuu.

V. Kirsipuu

Suur tänu! Ma täpsustaksin küsimust, mille vastusest, võimalik, ma õigesti aru ei saanud. Minu küsimus oli niisugune: kui kõrge riigiametnik tekitab avarii ja selles avariis saab kannatada mitte ainult tema auto, vaid veel kaks autot, kas siis nende kahe võõra auto remondikulude või hüvitamiskulude tasumata jätmine vastastikusel kokkuleppel on kink või teene? Lugupeetud Daimar Liiv vastas mulle selle peale, et eraisikute vahelised suhted ei puuduta kingitusi. See tekitas küsimuse: kas see, kui mina, Valve Kirsipuu, lähen Daimar Liivi juurde ja viin talle näiteks 8000-kroonise kingituse, et teatud seaduseelnõu läheks seda või teistpidi õiguskomisjonist läbi, ei ole tõesti kingituste ega korruptsiooni alla minev nähtus?

D. Liiv

Aitäh! Nüüd ma sain küsimusest aru. Ilmselt ma enne väljendasin end natuke ebatäpselt. Kui selline kingitus on seotud (teie toodud näites) seaduseelnõu läbiminemisega (muidugi see ei sõltuks sel juhul ainult minust), kui ta on seotud minu ametiülesannetega, siis on tegemist väga selge ja klassikalise korruptiivse tuluga ja sellisel juhul tuleks algatada kriminaalasi. Aga kui seda seost ei ole, võib seda käsitleda eraisikutevahelise tehinguna. Mis puutub teie nimetatud tehingusse või teie nimetatud asjaoludesse, siis kui minister nende kulude eest midagi lubas, on tegemist korruptsiooniga. Kui seda lubadust ei olnud või seda ei õnnestu tõestada, siis kuulub see tõesti isikute erasfääri, mida korruptsioonivastane seadus otseselt ei reguleeri ega peagi reguleerima.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem.

J. Betlem

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Mul on küsimus selle seaduse § 1 4. lõike kohta. Selles on öeldud, et teenustena pakutavaid kingitusi võib ametiisik vastu võtta, kui nende turuhind ei ületa kolme kuu ametipalka. Kas on ka selle peale mõeldud, et kui turuhind ei ole välja kujunenud – teenus võib olla ka ühekordne, eriline akt, mille puhul ei ole välja kujunenud kindlat turuhinda, võib-olla ei ole isegi mitte turgu –, kes sellisel juhul selle teenuse hinna määrab, kui see vaidlustatakse, mis institutsioon? Kas kohus või keegi teine?

D. Liiv

Kuna vaidlustamine võib kõne alla tulla teatud kriminaalprotsessi raames, siis lõpliku hinna määrab tõesti kohus, aga tõenäoliselt ta tugineb ekspertide arvamusele, keda on kutsunud protsessi algatajad, tõenäoliselt ka siis nende isikute ja ekspertide arvamusele, keda on ekspertideks kutsunud süüdistav pool, ütleme, kriminaalasja puhul prokurör või uurija. Siin ei ole seda probleemi, et hinda ei ole võimalik määrata. Sel juhul määrab lõpliku hinna kohus.

Esimees

Aitäh! Rohkem küsimusi kolleeg Daimar Liivile ei ole. Austatud Riigikogu liikmed, avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust ja registreeruda. Sooviavaldusi ei ole. Sellisel juhul palun Daimar Liivi.

D. Liiv

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma tahaksin siin puldis rääkida mitte kui komisjoni esimees, vaid kui Riigikogu liige, kes omal ajal selle korruptsioonivastase seadusega tegeles. Ma peatun kolmel võib-olla põhilisel asjal ja nendel meetoditel, mida korruptsioonivastases seaduses on praegu kirjeldatud. Kõigepealt majanduslike huvide deklaratsioon. Mulle teeb väga sügavat muret, et kuigi valitsusele anti võimalus see sätestada, jäeti ametiisikute ring siiski sätestamata. Öeldi, et seaduses ei ole sätestatud ja et valitsus nagu ei saa sätestada. Toon siin kohe paralleeli: Tartu Linnavolikogu on väga täpselt ja selgelt oma aktis selle rakendamise kohta öelnud, missugused ametnikud peavad deklaratsiooni esitama. Tõenäoliselt oleks saanud ka meie valitsus vähemalt selle punkti väga selgelt ja täpselt sätestada, sest teatavasti on kontroll valitsusasutuste üle nende käes. Teine probleem, mis seaduse rakendamisega tekib ja mis siin juba kingitustega seoses tekkis, on toimingu, tehingu piirangud ja kaudselt ka töökoha piirangud. Ka need on asjad, mis siiski igas kultuurses riigis peavad olema sätestatud, ja kui me seda seadust hakkame sügisel tõenäoliselt veel natuke paremaks tegema, siis ma loodan väga, et ei muudeta neid põhimõtteid, mis selles praegu on. Euroopa Nõukogu raames on moodustatud üks spetsiaalne töörühm, kes tegeleb korruptsioonivastase strateegiaga. Selle töörühma töö on Euroopa Nõukogu viimastest töödest üks kesksemaid ja minu käes on praegu selle töörühma eeltöö lõppdokumendi projekt, mis käsitleb 90-l leheküljel kõiki neid vahendeid ja meetmeid, mida Euroopas korruptsiooni vastu rakendatakse. Ma loodan, et võib-olla koostöös Justiitsministeeriumiga, võib-olla meie Õigustõlke Keskusega on võimalik see uuesti tõlkida ja Riigikogu liikmetele laiali jagada, et oleks täpselt selge või arusaadav, mis selles korruptsioonivastases seaduses sees on ja missugune on selles küsimuses Eesti riigi seis, võrreldes Euroopaga. Praegu ma pean vajalikuks, et see eelnõu vastu võetaks. Selle väärtus on selles, et varasemast paremini on sätestatud deklareerimisperiood, selgelt on öeldud, et see on aasta. Samuti on sätestatud mõningad kingitustega seotud küsimused, mis olid seni kaheti tõlgendatavad. Ma palun, et kui Riigikogu hakkab hääletama, võetaks vastu konstruktiivsed lahendused sellest vaatevinklist, et niikuinii me tuleme sügisel selle teema juurde tagasi. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Daimar Liiv! Jaanus Betlem, sõnavõtt kohalt.

J. Betlem

Austatud kolleegid, eriti õiguskomisjonipoolne ettekandja! Ma tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et võib-olla vajaks täpsemat seletust turuhind ja selle kujunemine, sellepärast et vabaturu tingimustes on võimalik ju igal tootjal või teenuse pakkujal turule minna sellise hinnaga, mida ta heaks arvab määrata. Me oleme siin saalis palju rääkinud ka dumpinguhindadest, ka teenust saab pakkuda praktiliselt nullhinnaga. Ma tahaksingi teada (võib-olla on võimalik sellele küsimusele vastata lõppsõnas), kuidas on mõeldud turuhinda selle seaduse mõttes välja selgitada ja kas sellisel juhul, kui turuhind on vaidlustatav, see seadus hakkabki toimima nii, nagu on mõeldud, sellepärast et vaidlustatava seaduse sätte puhul, ma kardan, võidakse seda seadust hakata ära kasutama just nimelt selleks, et võimaldada korruptiivseid teid. Alati on ju võimalik vastu vaielda, et turuhind ei ole selline, nagu mingisugune seadusandja või mingisugune organ on mõelnud, vaid et hinna pakub välja ikkagi selle teenuse osutaja, ma ei oskagi juriidiliselt öelda, teenuse omanik, kes seda teenust müüb.

Esimees

Tänan, Jaanus Betlem! Rohkem arvamusavaldusi ei ole. Austatud Riigikogu, sellisel juhul teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Panen nimetatud ettepaneku hääletusele. Palun hääletada! Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Läbirääkimised on lõppenud. Lõppsõnavõimalus ettekandjal, kaasettekandjal, fraktsioonide esindajatel. Sooviavaldusi ei ole. Sellisel juhul, austatud kolleegid, palun laekunud muudatusettepanekute läbivaatamiseks Riigikogu kõnepulti juhtivkomisjoni, õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, autor nõus, probleeme ole. Teine muudatusettepanek. Kolmas muudatusettepanek. Neljas muudatusettepanek on Riigikogu liikmelt Andres Taimlalt, komisjon jätab arvestamata. Viies muudatusettepanek on samuti kolleeg Taimlalt, komisjon jätab arvestamata. Kolleeg Andres Lipstok.

A. Lipstok

Ma palun Reformierakonna nimel panna viies ettepanek hääletusele.

Esimees

Kas komisjon kommenteerib?

D. Liiv

Komisjon arutas seda võimalust. Probleem on selles, et sellisel juhul kaob teenuste lubatud vastuvõtu piirmäär ära, kuid põhimõtteliselt ühe kingitusliigi eraldamisel kerkib küsimus kunagi niikuinii. Seekord komisjon seda ettepanekut ei toetanud.

Esimees

Austatud kolleegid, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Palun hääletada! Viienda muudatusettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid 4. Nimetatud muudatusettepanek ei leidnud toetust. Kuues muudatusettepanek, autor kolleeg Ülo Peets, komisjon jätab arvestamata. Seitsmes muudatusettepanek, autor Maarahva Erakonna ja Põllumeeste Kogu fraktsioon, komisjon jätab arvestamata. Kaheksas muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, komisjon jätab arvestamata. Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Aitäh, härra esimees! Palun seda ettepanekut hääletada.

Esimees

Aitäh! Kas komisjon kommenteerib?

D. Liiv

Selle ettepaneku kohaselt võib ametiisik pidada isiklikuks omandiks kingitusena saadud asju, mille väärtus ei ületa poolt palgamiinimumi, see on selle kingituse maksimumhind, samas on deklareerimisperiood jäetud samaks. See on kingituse suuruse piiramine. Teine muudatus on see, et teenuste küsimus on lahendatud ilma kolmekuise ülempiirita. See on kõik. Komisjon seda ettepanekut praegu ei toeta, kuigi kaalus seda väga tõsiselt.

Esimees

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Mõõdukate fraktsiooni ettepanekul panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada! Kaheksanda muudatusettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid 3. Kaheksas muudatusettepanek toetust ei leidnud. Sellega on meil muudatusettepanekud läbi vaadatud, juhtivkomisjoni otsus oli...

D. Liiv

Juhtivkomisjon teeb Riigikogule ettepaneku seaduseelnõu seadusena vastu võtta.

Esimees

Suur tänu! Austatud kolleegid! Panen lõpphääletusele korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid 14. Seadus on vastu võetud.


7. Otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks Riigikogu ajutise komisjoni moodustamine" arutelu jätkamine

Esimees

Austatud Riigikogu, jätkame õiguskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks Riigikogu ajutise komisjoni moodustamine" arutelu. Ettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi.

D. Liiv

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! See otsuse eelnõu oli teie ees ka eile. Eilse eelnõuga võrreldes on lisandunud 10 nime. Nii nagu komisjon kokku leppis ja nagu ma ka eile ütlesin, on esindatud kõik fraktsioonid ja ka fraktsioonidesse mittekuuluvad saadikud. Kõik kandidaadid on esitatud vastavate fraktsioonide või fraktsioonidesse mittekuuluvate saadikute gruppide otsuste alusel. Proteste nimekirja kohta ma ei näe. Allajoonitud muudatustest on kõige suurem muudatus varasemaga võrreldes see, et deklaratsioon tuleb esitada meil kõigil 1. oktoobriks k.a. Varem seda kuupäeva sellisel kujul sees ei olnud, aga sellest muudatusest sai ka Riigikogu saalis rääkida. 6. punkti, kus oli sätestatud komisjoni ülesanne kontrollida, kas kõik ametiisikud on deklaratsioonid esitanud, on nüüd lisatud ülesanne valmistada need deklaratsioonid ette Riigi Teatajas avaldamiseks. Ülejäänud muudatused on redaktsioonilised, mis sisuliselt midagi ei muuda. Komisjonil on saalile palve need ettepanekud läbi vaadata ja kui rohkem midagi vastuolulist ei leita, siis otsus vastu võtta. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Daimar Liiv! Austatud kolleegid! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised, palun avaldada arvamust. Arvamusavalduseks soove ei ole. Kas võib läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Lõppsõnasoove ei näi samuti olevat. Sellisel juhul, Daimar Liiv, palun sind kõnepulti, et läbi vaadata laekunud muudatusettepanekud. Austatud kolleegid, palun võtke ette muudatusettepanekute tabel. Esimene muudatusettepanek on komisjonilt, probleeme ei ole. Teine muudatusettepanek, probleeme ei ole. Kolmas muudatusettepanek, probleeme ei ole. Neljas muudatusettepanek. Viies muudatusettepanek. Kuues muudatusettepanek. Seitsmes muudatusettepanek. Kõik muudatusettepanekud on läbi vaadatud, komisjoni ettepanek on panna otsuse eelnõu lõpphääletusele. Austatud kolleegid! Panen lõpphääletusele Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks Riigikogu ajutise komisjoni moodustamine" eelnõu. Palun hääletada! Nimetatud otsuse poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 3. Otsus on vastu võetud.


8. Riiklike elatusrahade seaduse muutmise seaduse eelnõu lõpphääletus

Esimees

Austatud Riigikogu liikmed, teie laudadele on jagatud riiklike elatusrahade seaduse muutmise seaduse eelnõu parandatud tekst. Arutelu nimetatud seaduseelnõu teisel lugemisel jäi pooleli enne lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele riiklike elatusrahade seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid 3. Seadus on vastu võetud.


9. Seaduse "Riigi 1995. aasta lisaeelarve" eelnõu kolmas lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu, jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 1995. aasta lisaeelarve eelnõu kolmanda lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni. Kolleeg Tiit Sinissaar.

T. Sinissaar

Aitäh, härra esimees! Mul on suur mure. Et seadus saaks vastu võetud korrektselt, küsin ma üle, kuidas on protseduuriliselt võimalik viia läbi ühel ja samal istungil teine ja kolmas lugemine nii, et see oleks kooskõlas kõikide seadustega?

Esimees

Erakorralise istungjärgu raames on see võimalik, ja ka korralisel. Kolleeg Lauri Vahtre.

L. Vahtre

Sellisel juhul ma küsin, kas üleüldse on asju, mis erakorralisel istungjärgul ei ole võimalikud?

Esimees

Tegelikult on teist lugemist võimalik teha samal päeval, kui keegi Riigikogu liikmetest selle vastu ei ole, ja teatavasti ei olnud teise lugemise lõppedes ükski Riigikogu liige selle protseduuri vastu. Nii et ma jään oma seisukoha juurde ja me jätkame kolmanda lugemisega. Palun!

M. Opmann

Lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus on teile esitanud kolmandale lugemisele riigi 1995. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu, eelarve maht on 65 miljonit krooni. Lisaeelarve tulude kavandamine lähtub alkoholiaktsiisi seaduse § 4 8. lõikest, mille alusel rahandusminister vastavalt tarbijahinnaindeksi tõusule võib korrigeerida alkoholi aktsiisimäära. Sellega me peame võimalikuks lõpetada vaidlus, mis tekkis seoses ühtse tulumaksuseaduse rakendamisega 1. jaanuarist 1994. Vastavalt kokkuleppele, millele on alla kirjutanud Eesti Linnade Liit, Eesti Omavalitsuste Liit ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendus ning Vabariigi Valitsus, toimuks kohalikele omavalitsustele riigieelarvest tagastatava 65 miljoni krooni kasutamine sihtotstarbeliselt. 65 miljonist kroonist läheks 30 miljonit maakondadele koolide remondiks. Vastav vahendite jaotus maakondade vahel otsustati valitsuse istungil 26. juulil k.a, kusjuures maakonnasisese jaotuse teevad maavanemate osavõtul maakondlikud omavalitsusliidud juba nende poolt määratavatel tingimustel. 10 miljonit krooni on kavandatud Tartu linna heitvete puhastusseadmete kaasfinantseerimiseks Šveitsi riigi abiprogrammi järgi. 10 miljonit krooni läheks Tallinna Kergejõustikumaneeži ehituse jätkamiseks, 10 miljonit krooni Tallinnas Estonia pst 10 asuva koolihoone rekonstrueerimiseks ja 5 miljonit krooni omavalitsuste tugi-(arendus-)fondi loomiseks. Lisaks on lisaeelarve eelnõusse ministeeriumide ja riigiasutuste ettepanekul võetud veel mõned muudatused ja vahendite ümbersuunamised seadusega 1995. aastaks kinnitatud kulusummade vahel, mis kokku võttes eelarve mahtu ei muuda. Vastavalt valitsuse 1995. aasta 16. mai määrusele nr 211 antakse Riigikaitse Akadeemia kulud üle Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalast Siseministeeriumi valitsemisalasse. Riigikogu Kantselei ettepanekul muudetakse omavahel majutuskulude ja parlamendipensionide summasid. Siseministeeriumi taotlusel on muudetud tema valitsemisala investeeringuteks ettenähtud summa objektilist jaotust. Ma palun nimetatud lisaeelarve seaduse eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, härra minister! Austatud kolleegid, palun, küsimused. Kolleeg Mihkel Pärnoja, palun!

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister, mul on hea meel, et mul on võimalus korrata küsimust, millele ma teisel lugemisel vastust ei saanud, ja ma loodan, et praegu selle vastuse saan. Küsimus on: kes, millal ja millisel õiguslikul alusel moodustab omavalitsuste tugifondi või moodustas, kui see on juba olemas?

M. Opmann

Ilmselt te, lugupeetud Mihkel Pärnoja, siiski saite teisel lugemisel vastuse, sest kahjuks ei ole mul rohkem võimalik praegu vastata. Tõepoolest, vist juba esimesel lugemisel ma ütlesin, et need läbirääkimised, need kõnelused on teatud staadiumis ja Eesti pool peab näitama üles head tahet, et Euroopa Liit raha eraldaks. Teiselt poolt ma ei näe selles nii suurt traagikat, kuna selle raha laekumine riigi eelarvesse toimub kuni käesoleva aasta lõpuni. Rahade kasutamine on ilmselt selles järjekorras, nagu ma teile ütlesin: kõigepealt siiski koolide jaoks võimalikult enne 1. septembrit ja siis järgmiste finantseerimine. Mina tahaksin olla optimist ja loota, et selle aja jooksul Eesti Linnade Liit, Eesti Omavalitsuste Liit ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendus saavad Euroopa Liidu vastavate institutsioonidega kokkulepped sõlmitud ja see lubatud abi, mis on vähemalt 10 korda suurem, ka nendele liitudele tuleb.

Esimees

Suur tänu, härra minister, rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju.

O. Raju

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kolmandaks lugemiseks on välja pakkuda kaks parandusettepanekut. Ühe teeb komisjon ise, selle olemus on väga lihtne. Korduvate ümbertrükkimiste tõttu on kuskil 3 600 000 kroonist saanud 3 500 000 krooni, ühesõnaga, aritmeetika ei klapi. Palve on see viga ära parandada. See trükivea parandus on ühe parandusettepaneku sisu. Teine ettepanek tuli Mõõdukate fraktsioonilt. See ettepanek sisuliselt kordas veidi lahjemas sõnastuses seda ettepanekut, mille tegi härra Lipstok ja mille komisjon oli üks kord häälteenamusega tagasi lükanud. Komisjon jäi oma seisukoha juurde, lükkas ka seekord sisuliselt sama ettepaneku tagasi.

Esimees

Suur tänu! Kolleegid, kas on küsimusi? Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kuidagi hakkab kujunema kauniks traditsiooniks, et vähemalt oma arust ei saa ma oma küsimusele vastust. Aga ma loodan ikka edasi. Teise lugemise kaasettekandes oli juttu, et lisaeelarve, mida me praegu menetleme, lahendab kohtuvaidluse omavalitsuste ja Vabariigi Valitsuse vahel ning see oli tõsiseks argumendiks, mida on siin kõnepuldis kasutanud kõik, nii ettekandjad kui kaasettekandjad kõikidel lugemistel. Et olla selles täiesti veendunud, on mul üsna konkreetne küsimus. Mis oli selle kohtuvaidluse (kui üldse oli tegemist kohtuvaidlusega kahe nimetatud isiku, s.o Vabariigi Valitsuse ja omavalitsuste vahel) sisu (hästi lühidalt) ja milline lisaeelarve seaduse eelnõu säte selle lahendab või kui neid sätteid on rohkem kui üks, siis millised sätted selle lahendavad?

O. Raju

Härra Pärnoja, me oleme õpetanud ülikoolis ja õppejõududel on üks niisugune tähelepanek. Tudengit hinnatakse mitte niipalju selle järgi, mida ta vastab, kuivõrd selle järgi, mida ta küsib. Kui ta seminari lõppedes küsib seda, mida on mämmutatud terve seminari jooksul, siis on õppejõu hinnang teada. Kui eelmise Riigikogu liige küsib selles Riigikogus, mida eelmine Riigikogu ja valitsus valesti tegid, mida arutati, mida on korduvalt siin saalis räägitud, siis milline peab olema hinnang? Aga hea küll, ma kordan asja veel kord üle, proovin puust ette teha ja punaseks värvida. 1993. aastal laekus 100% üksikisiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele. 1994. aastal pidi vastavalt vastuvõetud maksukorralduse seadusele, tulumaksuseadusele ja riigieelarve seadusele kohalikele omavalitsustele minema ümmarguselt pool, see summa jaotati suhtes 52:48. Küsimus kerkis sellest, et osa 1993. aasta tulumaksust laekub ju 1994. aastal senikaua, kui tehakse ülekandeid jne. Tookordse rahandusministri määrusega võeti see summa riigieelarvesse. Kohalikud omavalitsused pöördusid õiguskantsleri poole, kes protestis selle rahandusministri määruse Riigikohtu ees. Eelmise aasta detsembris tunnistas Riigikohus selle määruse kehtetuks. Edasi on asjal võimalikud kaks käiku. Kohalikud omavalitsused esitavad valitsusele tsiviilhagi ja nõuavad selle summa tagasi. Võite ette kujutada, kui pikk, keeruline ja kulukas oleks protsess olnud, kui palju oleks vaieldud iga krooni üle jne. Teine võimalus on, et kohalikud omavalitsused ja valitsused lepivad kohtuväliselt kokku mingi summa peale, mis ei pea olema see summa. Menetluste käigus, kohtuväliste vaidluste käigus lepitakse kokku ka muudes summades, protsentides jne. Kõik need variandid on läbirääkimiste küsimus. Selline leping on olemas, seda lepingut on täna siin küsitud, seda lepingut on siitsamast puldist näidatud. Nii. Nüüd on tegemist kohtuvälise lepinguga 65 miljoni peale, kuna see summa, mis laekub aktsiisimaksust, on 65 miljonit. Selline summa on valitsusel olemas. Kohalikud omavalitsused olid sellega nõus. Lepingus on punkt, et kui see otsus jääb jõusse, siis kohalikel omavalitsustel pole tsiviil- ega ka muid vaidlusi, pretensioone Vabariigi Valitsuse suhtes. See on selle asja tagamaa. Me anname kohalikele omavalitsustele selle eelarveparandusega sisuliselt selle summa kätte. Kas nüüd te saite piisava vastuse?

Esimees

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Aitäh! Austatud kaasettekandja, ka mulle meeldivad väga suured ja punased asjad, eriti kui neid nii selgelt esitatakse. Minu küsimus tulenebki sellest. Kas see kokkulepe on sõlmitud kõikide kohalike omavalitsustega? Seda 30 miljonit kavatsetakse jaotada ja jagada Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, seda korda veel ei ole, seega on kohalikud omavalitsused andnud lubaduse usu peale, et see kord on õige. Aga järsku arvab mõni vald, et selle jaotamise korraga tehti temale liiga. Kas iga vald annab kirjaliku lubaduse, et ta ei pöördu siis hagiga kohtu poole?

O. Raju

Alla on kirjutanud kõik omavalitsuste liidud, minu teada kuuluvad nendesse liitudesse kõik vallad.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

V. Hansen

Aitäh! Ma küsin ikka uuesti, kas te olete omavalitsuste liitude põhikirjades nii kindel, et kui omavalitsuste liit on sellele otsusele alla kirjutanud, on see siduv ja kohustuslik igale vallale? Te just tõite argumendiks, et siis ei pöördu ükski vald kohtusse?

O. Raju

Ma ei ole iseendas ka kindel.

Esimees

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk.

F. Undusk

Aitäh! Härra Raju, öelge, palun, kas see summa, mida kohalikud omavalitsused oleksid saanud kohtu kaudu valitsuselt välja nõuda, on täpselt sama summa, mida valitsus neile tagasi maksab või eraldab?

O. Raju

Kindlasti mitte täpselt seesama summa. Selle tõenäosus, et ta on täpselt sama summa, on sama suur kui selle tõenäosus, et pliiatsit üle õla visates jääb see nüri otsa peale püsti. See summa on kompromiss, kokkuleppeline.

Esimees

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Jutt oli kompromissist. Tavaliselt on kompromiss mõlemaid pooli rahuldav valik kahe võimaluse vahel. Milline oli valitsuse lähtepositsioon läbirääkimistel kohalike omavalitsustega?

O. Raju

Selle küsimusega palun pöörduda valitsuse poole. Mina ei ole valitsuse liige.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Feliks Undusk, teine küsimus.

F. Undusk

Aitäh! Härra Raju, kas te võiksite nimetada selle summa, mida nad kohtu kaudu oleksid võinud tagasi saada? Õigustatult tagasi saada, ma ei räägi praegu kompromisslahendusest.

O. Raju

Ma ei ole selle summa arvutamisega tegelnud, ma olen päris kindel, et te olete neid summasid kuulnud, mida siin on pakutud. Milline nendest on kõige täpsem ja kas kohtuvaidluse tulemus oleks sama olnud, ma ei oska öelda. Tõenäoliselt kohtuvaidluse lõpptulemus ei oleks olnud ükski ajalehtedes pakutud summadest. Kohtuvaidlus oleks võtnud aega aastaid ja milline see summa oleks olnud, oskab teile öelda Issand Jumal, mitte inimene.

Esimees

Tänan, rohkem küsimusi kaasettekandjale ei ole. Austatud Riigikogu, avan läbirääkimised, läbirääkimistel võivad esineda fraktsioonide ja komisjonide selleks volitatud esindajad. Palun avaldada arvamust. Kolleeg Mihkel Pärnoja, palun, Mõõdukate fraktsiooni poolt.

M. Pärnoja

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu! Minu arvamusavaldus fraktsiooni nimel puudutab meie parandusettepanekuid, aga sissejuhatuseks teen ma veidi isiklikku laadi märkuse. Riigikogus on kaks komisjoni esimeest, kes pole erakorralise istungjärgu ajal minu arust kuigi kohaselt komisjoni esimehena Riigikogu liikmete poole pöördunud. Riigikogu saal ei ole seminari koht, kus on üliõpilased ja õppejõud, kes võiksid vastavalt ametipositsioonile suhteid klaarida. Küsimused on selleks, et neile vastata. Kui vastata ei oska, siis võib öelda, et ei oska. Meie parandusettepanek, mis on ettepanekute tabelis nr 1, kajastab neid vaidlusi, mis siin saalis on toimunud. Esiteks, kui valitsus teab, et kunagi keegi loob mingi fondi ja sellele fondile on vaja riigieelarvest eraldada vahendeid, siis selleks, et Riigikogu selle valitsuse teadmise seadusena aktsepteeriks, vastu võtaks, on vaja Riigikogu selles veenda, aga mitte lihtsalt Riigikogule öelda, et valitsus teab, mis ta teeb. Mille alusel siis Riigikogu hääletab? Kui on kava ega ole veel täpsemalt teada, siis vähemalt on teada, kes selle fondi loomisega tegeleb. Aga ei ühele, teisele ega kolmandale küsimusele, vaatamata korduvalt esitatud küsimustele, ei ole võimalik olnud vastust saada. Sellisel juhul on väga raske seda ettepanekut toetada, see on ka meie parandusettepaneku sisu. Teine pool puudutab nn kohtuvaidlust, mis oli minu arust küll rohkem protseduuriline ja õiguslik kui rahasumma üle käiv vaidlus. Kui lisaeelarve võimaldab vaidlust lahendada, siis on vaja teha seda niimoodi, et vaidlus laheneks. Praegusel juhul on üsna selgelt sõnastatud selle rahasumma jagamine osas "muud kulud", kus nendest 60 miljonist, mis siin on kirjas, on 30 miljonit täiesti kindla sihitisega ja ülejäänud 30 miljonit jagatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Aga 1993. ja 1994. aasta vahetusel jäi kõikidel omavalitsustel saamata täiesti kindel summa. See on see osa üksikisiku tulumaksust, mis oleks laekunud kohalikku eelarvesse. Need summad ja praegune jagamismehhanism ei saa omavahel kooskõlas olla. Mispärast oleks mõistlikum küsimus lahendada nii, nagu on meie parandusettepanekus, vähemalt protseduuriliselt lahendada nii? Sellepärast et vastasel juhul me anname Vabariigi Valitsusele volituse sekkuda omavalitsuste pädevusse. Aga see on põhiseaduse alusel keelatud. Kui saavutatakse kokkulepe, siis kokkuleppe sisuks saab olla see, et Vabariigi Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku eraldada riigieelarvest vastavad vahendid ja kohalikud omavalitsused jagavad need vahendid ise. Nad võivad jagada täpselt nii, nagu seaduses on kirjas. Kui see on kompromissi sisu. Aga anda Vabariigi Valitsusele õigus sekkuda kohalike omavalitsuste pädevusse – minu arust läheb see põhiseadusega vastuollu. Lõpptulemuses ei muutu ju tegelikult midagi. Kui see kokkulepe on nii kindel, mispärast siis seda kokkulepet nii kardetakse, mispärast peab selle seaduses veel üle kinnitama ja kinnitama just mitte eriti kohasel viisil? Seetõttu ma palun meie parandusettepanekut toetada. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Mihkel Pärnoja! Kolleeg Aino Runge.

A. Runge

Aitäh, härra juhataja! Ma praegu ei taipa, mispärast ollakse nii selle ettepaneku vastu. Riigieelarve seadust tunnevad vist ka need, kes praegu siin sõna võtsid, riigieelarve seadusega on määratletud, kuidas need asjad toimuvad. Ma arvan, et see seaduseelnõu on praegu riigieelarve seadusega täiesti kooskõlas. Seda, et vahepeal toimusid läbirääkimised kohalike omavalitsuste ja Vabariigi Valitsusega, ei ole tarvis ka siin sellele saalile üle korrata, sest kõik ju loevad ajalehti. Selline kompromissettepanek on palju lihtsam, kui hakata riigipanga aruannetest otsima välja neid summasid, mis tõesti just nüüd laekusid, mis on seaduserikkumisena tehtud. See on palju keerukam, kui seda kokkulepet täita. Selles on ometigi ka allkirjad, nagu praegu härra Raju ütles, ja kui keegi soovib selles kahelda, siis ta võib ju minna ja härra Raju juures selle dokumendiga tutvuda. Ma arvan, et ei tohiks olla mingisugust kahtlust, et seda seadust sellisel kujul vastu võtta. Ja mis puutub sellesse fondi, siis ka fondi küsimus on kohalike omavalitsustega läbi arutatud, muidu nad ei oleks sellele alla kirjutanud. Nii et ärgem jälle tehkem asjast, mis on püütud lihtsamalt ära lahendada, mingisugust keerulist probleemi. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Aino Runge! Kolleeg Jaanus Betlem, sõnavõtt kohalt.

J. Betlem

Aitäh! Minu meelest valitsuskoalitsioon on ajanud siin segi kaks asja, üks asi on vaidlus nende summade üle, mis kanti riigieelarvesse, ja teine asi on läbirääkimised kohalike omavalitsuste ja valitsuse vahel, selleks et kohalik omavalitsus saaks lihtsalt raha. Kui jutt oleks sellestsamast rahast, siis on õigustatud nii Feliks Unduski kui ka teiste küsimused, kui suur see summa on. Kui laest võetakse üks summa ja see tahetakse kohalikele omavalitsustele eraldada, siis see on lihtsalt valitsuse kingitus kohalikele omavalitsustele ja sellisel juhul ei ole sel mingit pistmist nende summadega, mis 1993. aastal riigieelarvesse laekusid.

Esimees

Suur tänu, Jaanus Betlem! Lugupeetud kolleegid, rohkem sooviavaldusi ei ole. Teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Palun hääletada! Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 53 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõna võimalus. Sooviavaldusi ei ole. Sellisel juhul palun Riigikogu kõnepulti tagasi rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju, et läbi vaadata kolmandaks lugemiseks laekunud muudatusettepanekud. Lugupeetud kolleegid, palun võtke ette muudatusettepanekute tabel. Esimene muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata, algataja, esindaja ei toeta. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Me palume hääletada seda muudatusettepanekut ka kõnes esitatud põhjustel. Ma kordan veel kord: vaidlus ei ole ju mitte otstarbekuse, vaid korrektsuse üle. Kui Riigikogule ei suudeta põhjendada, mis asi see fond on, millal ta luuakse, ja samal ajal käsitletakse käesoleva eelarveaasta lisaeelarvet, s.t summasid, mida on vaja kulutada teatud otstarbeks sellel aastal, siis Riigikogul peab tekkima kindlustunne, et seda tõesti kulutatakse otstarbekalt. Siiamaani seda tekkinud ei ole ja ei ole tekkinud just seetõttu, et ei ole suudetud põhjendada. Ettepaneku teist osa on juba varem põhjendatud.

Esimees

Suur tänu! Kas komisjon kommenteerib?

O. Raju

Ilmselt ei ole mõtet.

Esimees

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, Keskfraktsioonilt on laekunud ettepanek teha vaheaeg enne nimetatud muudatusettepaneku hääletamist. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

Esimees

Austatud Riigikogu, vaheaeg on lõppenud. Palun asuda oma kohtadele ning rahanduskomisjoni esimehel Olev Rajul võtta koht sisse kõnepuldis. Hääletame esimest muudatusettepanekut. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun hääletada! Nimetatud muudatusettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei ole. See muudatusettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, seda on arvestatud täielikult. Probleeme ei ole. Tänan! Sellega on esitatud muudatusettepanekud läbi vaadatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on suunata nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud kolleegid, panen seaduse "Riigi 1995. aasta lisaeelarve" eelnõu lõpphääletusele. Enne aga on Riigikogu juhatusele laekunud avaldus Keskfraktsioonilt, kes palub enne lõpphääletust 10-minutilist vaheaega. Lugupeetud kolleegid, Riigikogu juhatusele on laekunud põhiseaduskomisjoni esimehelt Olav Antonilt teade. Põhiseaduskomisjoni esimees kutsub kokku komisjoni erakorralise istungi kohe komisjoni ruumis. Palun sellest aru saada nii, nagu tekstis on öeldud. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

Esimees

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on läbi. Jätkame. Kolleeg Olev Raju.

O. Raju

Ma palun ka kohaloleku kontrolli.

Esimees

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kohaloleku kontroll, palun! Kohal on 79 Riigikogu liiget, puudub 22. Kooskõlas rahanduskomisjoni ettepanekuga panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "Riigi 1995. aasta lisaeelarve" eelnõu. Palun hääletada! Nimetatud seaduseelnõu vastuvõtmise poolt on 64 Riigikogu liiget, vastu on 4, erapooletuid on 6. Seadus "Riigi 1995. aasta lisaeelarve" on vastu võetud. Tänan!


10. Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu, jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti kultuuri- ja haridusminister Peeter Kreitzbergi.

P. Kreitzberg

Austatud Riigikogu, esitan valitsuse poolt järjekordsele lugemisele pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ma ei hakkaks mingeid lisaargumente esitama. Eelnõus on tehtud kaks minu meelest olulist täpsustust. Kõige olulisem on see, et 20. augustit nimetataks vabadusepäevaks, mitte taasiseseisvumispäevaks, ja teiseks, enam ei taheta rääkida riigipühadest, vaid lihtsalt pühadest. Muus osas jäävad minu argumendid selliseks, nagu need eile esitasin. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, härra minister! Lugupeetud Riigikogu liikmed, kas on küsimusi? Kolleeg Aap Neljas.

A. Neljas

Lugupeetud härra minister, nagu ma aru saan, soovib valitsus seda püha tähistada juba sel aastal. Kas valitsus on ka juba plaaninud, milliste üritustega seda püha, nüüd kui riigipühasid enam ei ole, tähistada kavatsetakse?

P. Kreitzberg

Valitsus ei hakka ilmselt seda enne planeerima, kui see seaduseparandus on vastu võetud.

Esimees

Tänan! Kolleeg Paul-Eerik Rummo.

P.-E. Rummo

Aitäh! Kas te jagate minu arvamust, et 20. augusti nimetamine vabadusepäevaks võib desorienteerida, kuna tekib mõtteline seos Vabadussõjaga, millel on samuti Eesti riigi iseseisvumisel väga oluline tähtsus ja mis oli hoopis teisel ajal?

P. Kreitzberg

Ma arvan, et see, kes konteksti tunneb, ei peaks segadusse sattuma, niisuguse nimetusega päeva me leiame väga paljude riikide riigipühade loetelus. Eile oli küsimus selles, et taasiseseisvumispäev võib-olla natuke lahjendaks 24. veebruari. Ma usun, et see on siiski praegustes võimalustes parim variant.

Esimees

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Aitäh! Austatud minister! Kas teile ei tundu, et võiks täiendada ka näiteks tähtpäevade osa? Me teame, et on olemas veel 3. jaanuar kui Vabadussõja-aegse relvarahu alguspäev, me teame, et valitsus on teinud ettepaneku heisata lipud 20. septembril, kui moodustati Otto Tiefi valitsus 1944. aastal, neid tähtpäevi leiab veel. Aga kas ei oleks otstarbekas täiendada loetelu ka näiteks 1. augustiga, Eesti moonipäevaga?

P. Kreitzberg

Härra Hansen! Ma arvan, et niisuguse ettepaneku tegemine kuulub täielikult teie volituste piiridesse.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Tänan! Austatud minister! Me oleme põhiseaduskomisjonis tundnud puudust sellest, et valitsuse esindaja ei ole osalenud selle seaduseelnõu üle peetud aruteludel. Ja on tõesti kahju, et te ei ole leidnud esindajat või ei ole ise tulnud põhiseadusekomisjoni koosolekutele. Praegu, jälgides meie tempot, on küll selline kahtlus, et tähtpäeva üle, mis peaks kestma sajandeid, tahetakse otsustada liiga lühikese aja jooksul. Kas teie kui teadusinimene peate niisuguste oluliste küsimuste lahendamist sellises tempos õigeks?

P. Kreitzberg

Minu teada on see küsimus kerkinud juba ammu ja selle üle on palju diskuteeritud. Samal ajal ei ole mina siin saalis märganud ühtegi küsimust, milles keegi ei kahtleks.

Esimees

Tänan! Kolleeg Juhan Telgmaa.

J. Telgmaa

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Pärast kolleeg Liia Hänni küsimust ma ei saagi enam küsida, aga ma esitaksin ühe vaga soovi. Parandusettepanekutes ei ole kusagil kirjas seaduseelnõu esitaja seisukohta nende suhtes. Äkki te ütlete, milline see on?

P. Kreitzberg

Ma ütlesin positiivse seisukoha kahe parandusettepaneku suhtes: nimetada taasiseseisvumispäev ümber vabadusepäevaks ja loobuda riigipühade nimetusest, kasutades lihtsalt pühade terminit. Kuna tegemist on ka teatud usupühadega, siis on mõistetav, et riigipühad ei ole kõige kohasem nimetus.

Esimees

Suur tänu, härra minister! Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti Riigikantselei riigisümboolika osakonna nõuniku Ülo Stööri.

Ü. Stöör

Lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõnesoleva päeva suhtes on mõningal määral tekitatud kahtlusi. Ajaloos mitte kaugele minnes võib öelda, et 1968. aastal, pea samal päeval augustis, ei suutnud Tšehhoslovakkia riik vastu võtta mitte ühtegi deklaratsiooni. Ja külm sõda pikenes veel 20 aastat. Kuid 1991. aastal suutis Eesti Ülemnõukogu deklaratsiooni vastu võtta, olles samal ajal kuulnud nendesamade tankide lõrinat, mida kuulsid ka t?ehhid, ja külm sõda lõppes, sest üks suutis panna plahvatama varingu, millesse varises kokku kogu kurjuse impeerium. Kui kellelgi tekkib selle päeva suhtes kahtlus, siis ma palun mulle selgitada, miks ükski riik ei tunnustanud meid enne seda päeva, aga tegi seda pärast seda päeva. Nii palju siis ajaloost. Nüüd ma vastaksin küsimustele.

Esimees

Suur tänu, härra Stöör! Lugupeetud kolleegid, palun küsimused. Kolleeg Enn Tarto.

E. Tarto

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, meil on Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti Vabariigi põhiseaduse juures on Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus. Ma loen teile sealt ette § 1 2. lause: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi volitused lõpevad Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisega." Ma ei saa aru, kui teie sel ajal elasite Eestis, kuidas te ei ole mitte midagi kuulnud Eesti Kongressist, kuidas te ei ole mitte midagi kuulnud Eesti Komiteest ja kuidas te ei ole kuulnud, et juba 19. augustil pöördus Eesti Komitee Ülemnõukogu poole ettepanekuga see deklaratsioon vastu võtta? Miks te kogu aeg räägite üleminekuaja Eesti Vabariigi Ülemnõukogust, kuid mitte midagi ei taha rääkida Eesti Komiteest? Palun vastake!

Ü. Stöör

Ma vastan teile hea meelega. Nendel päevadel töötasin ma Viljandi linna abilinnapeana, tolleaegse nimetuse järgi Viljandi Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee aseesimehena. 19. augusti hommikul me võtsime kokku linnavalitsuse erakorralise istungi, maksime kõikidele linnavalitsuse töötajatele ette ühe kuu palga, sest nagu te mäletate, paiknes Viljandis tol ajal dessantüksus, ja ma hakkasin kirjutama üleskutset Viljandi linna, Viljandi maakonna elanikele, mis avaldati ajalehes. Selle üleskutse tekstiga ma kirjutasin endale sõidupileti Siberisse. Mis puutub Eesti Komiteesse ja Eesti Kongressi, siis neid ma tean väga hästi. Oma mälu värskendamiseks otsisin üles härra Enn Põldroosi artikli 1992. aasta augustist ja lugesin selle uuesti läbi. Ajaloosündmused on mulle väga selged. Nimelt toosama Viljandi dessantvägede juhataja teatas, et kui nemad tabavad tänaval mõne inimese keelatud lendlehtedega, siis nad korraldavad välikohtu. Need mehed Viljandist seisid meil väga lähedal. Nad tulid relvastatult raekotta. Ma tean seda päeva väga hästi. Ma võtsin sellest päevast osa mitte Tallinnas, vaid Viljandis. Ma tänan!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

T. Alatalu

Lugupeetud esimees, lugupeetud härra Stöör! Me juba rääkisime mõni aeg tagasi asjus. Teil võivad olla head teadmised selle kohta, mis toimus Viljandis, aga ajaloolasena ma ei lubaks teil t?ehhe ega slovakke alahinnata, sellepärast et sellesama päeva hommikul kogunes 35 keskkomitee liiget ja pärast kogunes ka 42 parlamendiliiget, kes tegid oma töö, kodanikutöö siiski ära. Küsimust mul ei ole. Aitäh!

Ü. Stöör

Ma tänan härra Alatalu selle täpsustuse eest.

Esimees

Lugupeetud kolleegid, me esitame praegu küsimusi. Austatud härra Stöör, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Olav Antoni.

O. Anton

Aitäh, härra esimees! Austatud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 116 SE oma tänahommikusel erakorralisel koosolekul. Vaatasime läbi muudatusettepanekud, mida oli kokku 15, neist kahte arvestati. Arvestatud ettepanekuid ettekandja minister Kreitzberg juba kommenteeris, kuid arvestades, et eelnõuga on vaja veel tööd teha ja et seadus ise vajab ka teatud kohendamist, otsustas komisjon taotleda Riigikogult eelnõu lugemise katkestamist veel enne muudatusettepanekute hääletamist ja palub esitada parandusettepanekud 14. septembriks kella 18-ks. See on kõik.

Esimees

Suur tänu, Olav Anton! Lugupeetud Riigikogu liikmed, küsimuste võimalus. Jüri Adams, palun, käsi oli püsti.

J. Adams

Vabandust, komisjoni esimees! Kas ma tõesti mäletan valesti? Minu arust me tegime ettepaneku katkestada lugemine pärast ettekandeid, mitte enne parandusettepanekute hääletamist.

O. Anton

See on seesama, tähendab, vahetult enne läbirääkimisi. Kui me lõpetame küsimused, siis katkestame. Te määratlesite selle hetke ära ühelt poolt, mina teiselt poolt, aga me mõlemad saime õigesti aru.

Esimees

Me tuleme selle küsimuse juurde veel tagasi. Ka istungijuhatajale ei ole päris selge, millal ja millisel arutelu etapil katkestatakse, kuid praegu on küsimused. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu on teinud läbi teatud muudatused, millest rääkis ka härra Kreitzberg. Samal ajal lipsas ettekandja tekstist läbi, et 20. augusti, taasiseseisvumispäeva ümbernimetamine vabadusepäevaks on oluline võib-olla ka sellepärast, et siis ei tähtsustata seda 24. veebruariga võrreldes üle. Sellest on mulle jäänud mulje, ja ka esimesel lugemisel jäi selline mulje, et pühade ja tähtpäevade seas on ikkagi mingisugune hierarhia. Milline on komisjoni esimehe arvamus praeguse eelnõu teksti puhul, milline pühade ja milline tähtpäevade hierarhia Eesti riigis valitseb?

O. Anton

Riiklikult määratakse need seadusega ja pühade hierarhiat ei ole kehtestatud, kuid eks püha ole ka inimese enda sisemuses ja iga inimene kehtestab endale riiklikult kehtestatud pühade suhtes sellise hierarhia, nagu ta soovib.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Paul-Eerik Rummo.

P.-E. Rummo

Aitäh, härra juhataja! Härra komisjoni esimees! Meil on kujunenud heaks tavaks, et muudatusettepanekute tabelis on iga ettepaneku juurde märgitud, missugune on olnud sellesse ettepanekusse ja vastavalt komisjoni seisukohasse eelnõu autori, antud juhul valitsuse suhtumine. Me ei näe praeguses muudatusettepanekute tabelis ühegi punkti juures autori hinnangut sellele punktile. Kas see on juhus või tõlgendan ma seda õigesti, kahtlustades, et valitsus on väga veendunud, et iga tema asi läheb iseenesest läbi, ta ei suvatse saata oma esindajat juhtivkomisjoni koosolekule jne. Kas te kommenteeriksite seda ja ühtlasi ütleksite, kas teie kui komisjoni esimees olete pöördunud eelnõu autori poole palvega võtta korralikult koosolekutest osa?

O. Anton

Me kuulsime valitsuse seisukohta alles siin ministri suust ja ma usun, et need väikesed puudused, mida te praegu õigesti märgite, on tingitud lihtsalt erakorralise istungjärgu ajakavast. Korralistel istungjärkudel ei peaks neid puudusi esinema.

Esimees

Tänan! Kolleeg Lauri Vahtre.

L. Vahtre

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Miks on komisjon jõudnud otsusele eelnõu lugemine katkestada? Eile tõstatati mitu korda küsimus, kas ei peaks seda veel kaaluma, ja teie sealtsamast puldist ütlesite, et küsimus on tegelikult väga lihtne, seda saab otsustada kas nii või naa ja sellega ei ole mingisugust probleemi. Kust see probleem nüüd tekkis ja milles see seisneb?

O. Anton

Komisjon otsustas eelnõuga edasi töötada, see oli komisjoni otsus vastavalt kodukorrale ja edasikaebamisele ei kuulu.

Esimees

Tänan! Kolleeg Juhan Telgmaa, teine küsimus.

J. Telgmaa

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Nagu jutt oli, teeb komisjon ettepaneku lugemine katkestada enne täna esitatud parandusettepanekute hääletamist. Ma näen, et komisjon on tõrjunud 19-st ettepanekust 7, seda on tehtud käigupealt ja kiiresti. Ettepanekute autoritel ei ole võimaldatud arutelust osa võtta. Kuid siin on paberi peal mustas kirjas raske otsus. Mul on küsimus, kuidas tuleks toimida, et parandusettepanekuid saaks normaalselt menetleda, kas esitada uuesti täpselt sama? Millist protseduuri pakute?

O. Anton

Komisjon otsustas katkestada enne läbirääkimisi, ma nõustun härra Adamsi täpsustusega. See tähendab, et sõnavõtte ega parandusettepanekute hääletamist ei tule. Ja needsamad parandusettepanekud koos uute parandusettepanekutega, mis esitatakse kuni tähtajani, 14. septembri kella 18-ni, lähevad arutamisele 18. septembril komisjoni koosolekul. Seega kõik need parandused vaadatakse üheskoos läbi, valmistatakse uus parandusettepanekute tabel ja esitatakse see saali. Ma usun, et need, kes on oma parandusettepaneku juba esitanud, ei peaks seda enam uuesti esitama.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Lauri Vahtre, teine küsimus.

L. Vahtre

Ma saan aru, et komisjoni ei huvita Riigikogu liikmete seisukoht selle eelnõu kohta, kuna on otsustatud katkestada enne läbirääkimisi. Samuti on tagasi lükatud rõhuv enamik parandusettepanekuid. Ma protesteerin teie vastuse peale, mille te andsite mu küsimusele, milles oli probleem. Te vastasite, et komisjon otsustas edasi töötada. Vaadake, see ei ole vastus. Ma tahtsingi teada, mille kallal edasi töötada ja mis leiti siis viga olevat? Ma arvan, et mul kui Riigikogu liikmel on õigus seda teada, ma vähemalt siis küsin, kui komisjon minu arvamust kuulda ei taha.

O. Anton

Komisjonis on 11 liiget ja igaüks neist esitas probleeme, osa oli rahul ja osa mitte. Neid probleeme oli, nagu öeldakse, üheteistkümnelt poolt. Ma usun, et kõige parema ülevaate saate oma komisjoni esindajalt härra Adamsilt, sest tõepoolest, ka mina ei saa aru, milles probleem on. Aga komisjon otsustas edasi töötada.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Andres Tarand.

A. Tarand

Aitäh! Täna on olnud põhiseaduskomisjoni päev, võiks öelda, ja mina muidugi tervitan seda viimast otsust. Ainult et mind ajas hämmingusse see viimane seletus, et eilse sularasva peale, kus kõik pidi minema nagu õlitatult, on tekkinud 11 eriarvamust, on tekkinud 11 probleemi. Kas see on kuidagi seotud selle esimehe probleemiga, mis täna tekkis, või kust põrgust need täna äkki välja kargasid, kui ometi kuuldi eile ja on kuuldud täna pidevalt ainult seda, et asi on vana, ammu arutatud ja ammu olemas? Nüüd äkki on põhiseaduskomisjon täielikult hajunud 11-ks killuks. Kas on seal üks olulisem või on tõesti 11 võrdväärset – kuidas viisakalt öelda – eriarvamust?

O. Anton

Komisjon tegi oma otsuseid hääletamisega ja hääletustulemused varieeruvad, nii ühte- kui teistpidi. Mingisugust tunnust siit välja tuua ei ole mõtet ja vahest ei ole ka otstarbekas. Ma julgen teile siit täie kindlusega väita, et põhiseaduskomisjonil oma töö organiseerimisega probleeme ei ole. Selle eelnõuga me töötame edasi ja septembris n-ö tuleme saali ette tagasi.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, ma lugesin praegu kodukorraseadust. Kodukorraseadus tõesti ei kohusta komisjonipoolset kaasettekandjat tegema sisukat ettekannet, mis annaks Riigikogu liikmetele informatsiooni edasise käitumise kohta, selles mõttes vastab härra Antoni ettekanne täiesti kodukorraseadusele või vähemalt ei riku seda. Aga samal ajal ma olen veendunud, et siiski arutati sisulisi probleeme ja toodi välja põhjusi, mispärast peaks selle eelnõuga edasi tegelema ja just enne parandusettepanekute hääletamist. Tähendab, komisjon ei jõudnud veendumusele ka selles, et tema otsused parandusettepanekute kohta oleksid õiged. Et saada mingitki ettekujutust, palun ette lugeda (kuna seadus ise on väga lühike) põhilised etteheited, mida komisjoniliikmed tegid nii käesolevale seadusele kui ka pühade ja tähtpäevade seadusele, kui neid etteheiteid üldse tehti. Kui ei ole võimalik ühtegi etteheidet esitada, siis ma teen sellest ainukese järelduse: mitte mingisuguseid etteheiteid pühade ja tähtpäevade seadusele ei olnud.

O. Anton

Täiesti õigesti saate aru, ja kõik, mis esitati, on teile laudadele jagatud.

Esimees

Suur tänu! Austatud Riigikogu, küsimusi kaasettekandjale rohkem ei ole. Sellisel juhul on pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine enne läbirääkimisi katkestatud, muudatusettepanekud on juhtivkomisjon palunud esitada 14. septembriks kella 18-ks.


11. Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine

Esimees

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti siseminister Edgar Savisaare.

E. Savisaar

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud esimees! Valitsus esitab teisele lugemisele kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ega mul sellele, mis eile siit kõnetoolist eelnõu tutvustamisel räägiti, suurt lisada ei ole. Nagu ma eile juba ütlesin, on võimalikud kaks varianti. Üks variant on üldse kvoot kaotada, teine variant on säilitada kvoot eriliste teenete eest, aga seda suurendada. Selles mõttes tundub mulle täiesti arvestatav ka Mart Siimanni ettepanek, et Eesti kodakondsus võidakse eriliste teenete eest anda mitte rohkem kui kümnele isikule aastas. See on täiesti arvestatav. Tänan teid! Härra Kollist on valmis esinema kaasettekandega ja vastama ka teie küsimustele.

Esimees

Suur tänu, härra minister! Lugupeetud kolleegid, kas on küsimusi? Kolleeg Paul-Eerik Rummo.

P.-E. Rummo

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Seoses selle eelnõuga on olnud palju juttu senise seaduse kõlbmatusest või puudulikkusest sellisel kujul, on toodud näiteks, et üks Eesti olulisemaid koolimehi härra Otto Amer ei ole saanud Eesti kodakondsust just praegu kehtiva kodakondsuse seaduse puudulikkuse tõttu, mis nõuaks temalt, staažikalt emakeele õpetajalt, eesti keele eksami andmist. Praegu kehtiva kodakondsuse seaduse § 8 5. lõikes on öeldud, et keeleeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse. Ma eeldan peaaegu 100%-lise veendumusega, et staažikas emakeele õpetaja on kindlalt pidanud enne seda omandama kõrghariduse eesti keeles, järelikult oleks ta saanud rahumeeli Eesti kodakondsuse ilma mingite keeruliste asjade väljamõtlemiseta, rääkimata sellest, et tõenäoliselt etnilise eestlasena oleks ta selle saanud kuni teatava tähtajani niikuinii ilma mingisuguste lisakohustusteta. Ma tahaksin teilt küsida, kas on tegemist ilmse eksitusega või on tegemist tahtliku desorienteerimisega, et selle varjus teha selline imelik keeruline käik. Kas selleks, et niisugused isikud saaksid igati pälvitud Eesti kodakondsuse, peaks selle andma ümber nurga kui eriliste teenete osutajatele? Aitäh!

E. Savisaar

Härra Rummo! Mulle tuli üllatusena teie väide, et eriliste teenete eest kodakondsuse andmine on kodakondsuse andmine ümber nurga. Kui te käsitlete seda niimoodi, siis meie kontseptsioonid põhimõtteliselt lähevad selles küsimuses lahku. Peale selle ma eelistaksin antud juhul rääkida mitte konkreetsetest juhtumitest, vaid ikkagi põhimõtetest. Seda enam, et ma ei mäleta, et mina oleksin selle näite toonud. Tänan teid!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Aitäh! Austatud minister! Meile väljajagatud parandusettepanekute tabelis puudub jällegi eelnõu esitaja seisukoht, mis vastavalt kodukorraseadusele peaks olema lisatud, kuna ei minister ega ka teie esindaja ei ole komisjoni tööst kahjuks osa võtnud. Ma küll soovitaksin tulla põhiseaduskomisjoni, siis te vähemalt näete, kuidas Keskerakonnast pärit komisjoni esimees komisjoni tööd organiseerib. Minu küsimus ongi: kas te saaksite meile praegu öelda autori seisukoha kaheksa parandusettepaneku suhtes?

E. Savisaar

Lugupeetud proua Hänni! Ilma kohale minematagi ei ole mul mingit kahtlust, et Keskerakonnast pärit Olav Anton organiseerib komisjoni tööd väga hästi. Seda kõigepealt. Teiseks, mis puutub muudatusettepanekutesse, siis osa muudatusettepanekute kohta ma juba oma arvamuse ütlesin. Nüüd aga tahaksin ma öelda, et teatud osa muudatusettepanekutest läheb väljapoole seda seaduseprojekti, mille me esitasime. Me jääksime siiski valitsuse eelnõus rangelt selle paragrahvi juurde, mis käsitleb kodakondsust eriliste teenete eest. Ma ei vaidle vastu, ka need teised küsimused on väga tähtsad, aga need ei ole mitte valitsuse esitatud muudatusettepanekute objektid.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Paul-Eerik Rummo, teine küsimus.

P.-E. Rummo

Aitäh, härra juhataja! Härra minister, te muidugi saite aru, et kui ma nimetasin kodakondsuse andmist antud näite puhul ümber nurga andmiseks, siis pidasin ma silmas seda, et kõnealune isik oleks kehtiva kodakondsuse seaduse alusel saanud kodakondsuse kätte ilma mingisugust kõrvalist teed kasutamata, ehk sellel inimesel on võimalik taotleda ja saada Eesti kodakondsust kui isikul, kes on eesti soost ja omandanud kõrghariduse eesti keeles. Sellistel puhkudel on kahtlemata ümber nurga andmine või otsitakse veel mingisuguseid teisi teid, kuid ma tahaksin küsida, millised on ikkagi ülejäänud ja tõepärasemad argumendid selle kvoodi suurendamise või hoopiski määramatuks jätmise suhtes? Need näited on olnud üksikisikute kohta ja üksikisikutest rääkimine ei ole mitte minu algatus. Need näited on tulnud teie juhitava erakonna ringkondadest ja valitsusliikmetelt, nii et mingil määral olete ikkagi sellega seotud ja oskate kindlasti vastata.

E. Savisaar

Väga hea, härra Rummo, et te kommenteerisite oma eelmist küsimust, sellepärast et teie küsimus oli mitmeti tõlgendatav. Mis puutub nendesse argumentidesse, siis eile esitasime need härra Kollistiga siit kõnetoolist. Vajaduse korral võime neid korrata, aga me püüame teie aega kokku hoida.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, ma ei saa kuidagimoodi aru, mismoodi küsimusele vastamata jätmine aega kokku hoiab, aga ma jään siis nüüd väga rangelt valitsuse esitatud eelnõu raamidesse. Te ütlesite, et teil ei ole midagi Mart Siimanni ettepaneku vastu asendada viis kümnega. Siin on ka teisi ettepanekuid, näiteks asendada sõna "viis" sõnaga "kuus". Millest lähtudes see piirang valitakse, kas on ette teada teatud hulk inimesi ja kas see on teada pikema perioodi peale ette või on mingisugused muud põhimõtted? Ka lihtne arvu asendamine peab toetuma teatud põhimõttele. Millised need olulised põhimõtted on?

E. Savisaar

Härra Pärnoja, see, kas on siin on 10 või 15, on kahtlemata suhteline ja subjektiivne. Võib-olla võiks olla ka 15, miks mitte. Ma ei arva, et siin 10 ja 15 vahel oleks mingi oluline põhimõte.

Esimees

Tänan! Kolleeg Tiit Käbin.

T. Käbin

Tänan, härra esimees! Lugupeetud minister, ühest eelmisest vastusest võis välja lugeda, et mõnes osas langevad me arvamused 100%-liselt kokku. Nimelt selles, et parandusettepanekud nr 6, 7 ja 8 ei seondu üldse esitatud eelnõuga, kuna nad jäävad sellest paragrahvist, mida eelnõu esitatud kujul puudutas, täiesti kaugele ja neid ei tuleks siin üldse arvestada. Sellisel eriarvamusel olime ka komisjoni koosolekul ja minu seisukoht oli, et neid ei tuleks siia üldse sisse panna. Aga sellega olgu, nagu ta on. Ma siiski tahaksin teada arvamust ühes küsimuses, mis on ka ettepanekuna formuleeritud, ja nimelt. Siiamaani me loeme Riigi Teataja Lisas ainult nende inimeste nimesid, kellele on antud kodakondsus, ja ainult nende inimeste nimesid, kellele on antud kodakondsus eriliste teenete eest, aga missugused need erilised teened on, seda ei saa ükski lugeja teada. Minu, ja mitte ainult minu meelest oleks täiesti loomulik, et Riigi Teatajas avaldataks vähemalt nendel juhtudel, kui kodakondsus antakse riigile oluliste, tähtsate teenete eest, ka nende teenete kirjeldus, et igaüks teaks, millega see inimene on olnud Eesti Vabariigile kasulik ja mille eest ta tegelikult kodakondsuse sai. Seda käsitleb konkreetselt näiteks neljas parandusettepanek. Milline on seisukoht selle ettepaneku suhtes?

E. Savisaar

Positiivne.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Jüri Adams.

J. Adams

Lugupeetud härra minister, kui ma teie eilsest sõnavõtust õigesti aru sain, siis enne käesoleval hetkel kehtiva kodakondsuse seaduse kehtima hakkamist oli esitatud varemkehtivas korras taotlusi umbes 40 inimesele kodakondsuse andmiseks eriteenete eest. See oli loomulikult enne teie ametisolekut. Kas te oskate anda informatsiooni, kuidas Siseministeeriumi vastavad asutused on menetlenud, kui palju nendest 40-st taotlusest on tagasi lükatud ja kui paljudele võidakse tulevikus eriteenete eest kodakondsus anda?

E. Savisaar

Härra Adams, kuna Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor viibib siin saalis ja esineb pärast mind, siis ta kindlasti võib sellele küsimusele vastata minust täpsemini.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Tiit Sinissaar.

T. Sinissaar

Aitäh, härra esimees! Lugupeetav härra minister! Kui avalikkusele sai teatavaks valitsuse soov muuta kodakondsuse seaduses sätestatud kvooti, siis teie kolleeg minister Jaak Allik väitis umbes nii, et Eestis on piisavalt palju peaaegu et maailmakuulsusi, kellel aga paraku puudub Eesti kodakondsus, ja see arv 5 takistab neid Eesti kodakondsusesse võtmast. Võib-olla see on pisut liialdatud, aga sellele vaatamata, kas te ei nimetaks näiteks viit nime ja ei nimetaks ka nende teeneid, kellega meil on probleeme senise number viie tõttu, et me saaksime ettekujutuse, milles see asi tegelikult seisab. Kes on need väärikad inimesed, keda ei saa ega saa Eesti kodakondsusesse võetud?

E. Savisaar

Kui Riigikogu otsustab need muudatusettepanekud positiivselt ja valitsus hakkab nende järgi toimima, siis on kultuuriminister Allikul täpselt samasugused võimalused esitada kandidaate nagu kõigil teistel valitsusliikmetel. Ja siis valitsus arutab ja otsustab. Praegu ühte või teist inimest esile tõstes käituksin kahtlemata ebaeetiliselt, sest tegu oleks ikkagi kollektiivse otsusega.

Esimees

Tänan! Härra minister, Riigikogu liikmetel teile enam küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori Andres Kollisti.

A. Kollist

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu! Ma arvan, et ei ole mõtet aega raisata, sest nagu ma ka eile ütlesin, on 20 000 inimesele antud Eesti kodakondsus roheliste kaartide järgi, 10 on sellest 1/20%, tähendab, see ei määra kuidagiviisi, ei mõjuta meie kodakondsete hulka. Ma vastaksin teie küsimustele, kui neid on.

Esimees

Suur tänu, härra Kollist! Lugupeetud kolleegid, palun küsimused. Kolleeg Lauri Vahtre.

L. Vahtre

Tänan! Härra Kollist! Kui see seaduseelnõu jõudis Riigikogusse, siis võisime seletuskirjast lugeda, et eelnõu eesmärk on tühistada kodakondsuse seaduses sätestatud arvuline piirang. Praegu on meil laual seaduse muutmise seaduse eelnõu, kus on piirang täiesti olemas, komisjon on sätestanud piiranguks 10 isikut. Ütelge nüüd, palun, oma seisukoht, kas sellega on pööratud eelnõu algne mõte pea peale, kas tuleks kirjutada uus seletuskiri ja kes selle kirjutama peaks? Igatahes see eesmärk, milleks see eelnõu menetlusse anti, on nüüdseks redaktsioonist kadunud.

A. Kollist

Ma arvan, et see päris nii ei ole. Minu ettekujutuses, kui see piirang oleks kaotatud, oleks reaalses elus võib-olla tõepoolest 10 inimest aastas saanud kodakondsuse eriteenete eest, võib-olla ka 50 inimest. Ma kujutan ette, et muude seadusepunktide järgi see arv kuidagi suuremaks minna ei saa. Nüüd on viie asemel 10, tõus on kaks korda. Mõte oli mõnevõrra tõsta, aga piirangu kaotamine ei tähenda ju reaalses elus lõpmatust, sest piirangud on muud. See on n-ö tunnetuslik prognoos, mida ma püüdsin väljendada.

Esimees

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk.

F. Undusk

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Kui ma õigesti mäletan, siis praeguse seisuga on eriliste teenete eest Eesti kodakondsus antud umbkaudu 400 inimesele – mind parandati, ligi 700-le. Öelge, kas nüüd on võimalik dokumentidest teada saada, milliste teenete eest konkreetselt ja kelle ettepanekul on nendele inimestele Eesti Vabariigi kodakondsus antud, ja kui see on võimalik, kas teie arvates on võimalik seda infot avaldada mingisuguses kokkulepitud väljaandes?

A. Kollist

Kindlasti on see võimalik. Nagu ma ka eile ütlesin, esitatud on 927 avaldust ja saanud on 617. Tol ajal kehtinud korra järgi pidi taotluse esitama ametkond, keskametkond. Järelikult on kõikide nende inimeste kohta olemas kellegi iseloomustus, kellegi taotlus, lõppotsus tehti valitsuse tasemel. See kõik on kindlasti olemas.

Esimees

Tänan! Kolleeg Ülo Uluots.

Ü. Uluots

Suur tänu, härra esimees! Härra Kollist, te vabandage mind, ma olen poliitikast teatud aja eemal olnud ja ma tahan ennast lihtsalt harida. Sõnavõtu alguses te tõite võrdluse, et roheliste kaartidega on kodakondsuse saanud 20 000 inimest ja eriliste teenete eest umbes 700. Kui mu mälu mind ei peta, siis roheliste kaartidega kodakondsuse andmisel ei esitata mitte mingisuguseid tingimusi, v.a kaardi esitamine. Kas ma mõistan õigesti, et need 20 000 inimest, kes registreerisid ennast enne Eesti Kongressi valimist toetajaliikmetena, on sooritanud Eesti Vabariigi suhtes erilise teene?

A. Kollist

Jah, teatud analoogia on täiesti olemas ja nimelt just selles osas, et keelenõuet ei olnud ju roheliste kaartide puhul ega ole ka eriteenete puhul. Seepärast ma neid kahte arvu ka võrdlesin, et võrrelda omavahel võrreldavaid arve. Muidu võiks ju võrrelda ka kodanike üldarvuga või millega iganes.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kuna Kodakondsus- ja Migratsiooniamet jääb nii või teisiti ka eriliste teenete eest kodakondsuse andmisel keskseks riigiasutuseks ja peaks kontrollima kõikide toimingute seaduslikkust ning et isiku ja riigi suhe eelkõige on kodakondsuse institutsiooni küsimus, on mul üks küsimus erilise teene määratlemise kohta. Kas Kodakondsus- ja Migratsiooniametil või selle juhtkonnal või teil isiklikult on praegu mingisugune ettekujutus, milliseid teeneid võiks lugeda Eesti riigile erilisteks teeneteks, et seda suhteliselt küll subjektiivset, aga siiski mingite kriteeriumide alusel tehtavat hinnangut ajaliselt ja ka regionaalselt võimalikult ühtlustada?

A. Kollist

See probleem oli varem kehtinud reeglite ajal, kui 300-le, nagu ma enne seletasin, ära öeldi. Praegu kehtiv seadus paneb ju vastutuse ministrile. Minister on see, kes vastutab selle inimese eest, keda ta esitab, ja valitsus peab otsust põhjendama ja selle otsuse tegema. Järelikult, ma kujutan ette, jääb meie amet selles küsimuses lihtsalt tehniliste paberite kontrollijaks, et kõik oleks normide järgi esitatud ja komplekteeritud, aga otsuse peavad tegema teised. Meie valikut ei ole selle mehhanismi juures enam tarvis.

Esimees

Tänan! Kolleeg Tiit Made.

T. Made

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, sul on kodakondsuse problemaatikaga tegelemiseks rikkalikud kogemused. Suur osa nende inimeste paberitest, kes on saanud kodakondsuse eriliste teenete eest, on arvatavasti käinud sinu käest läbi. Jagades mõningal määral opositsiooni esitatud päris õigeid küsimusi selle kohta, mis need erilised teened on, ja et mitte jääda üldsõnaliseks, tooksin mõned näited. Võib-olla sa ehk mäletad oma tööst ja tegevusest, mis võib selle üksiku, nüüd juba meie kaaskodaniku teene Eesti riigi ees olla, sest ma arvan ka, et kui juba on Eesti riigi ees mingi teene, siis seda peab teadma iga Eesti kodanik, mis ta on teinud. Näiteks 10. novembril 1992 sai Eesti kodakondsuse Mihhail Kotik. Mida tema on eesti rahva heaks teinud? Või Elioh Livenson, kes sai Eesti kodakondsuse 1. septembril 1993. Või Ivan Zubaka, kes sai Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest 14. detsembril 1993, või Aleksandr Zukerman, kes sai Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest 17. mail 1993. Võib-olla võiks Riigikogu liikmeid valgustada, millised olid nende tohutud teened Eesti Vabariigi ees, mille eest me peaksime nende ees võtma mitte üksi mütsi maha, vaid andma neile ka eriliste teenete eest mitte enam koguseliselt, vaid tonnides.

A. Kollist

Härra Made, mul on rõõm teatada, et mul ei ole neist mitte ühega mingit pistmist olnud, sest ma ei ole kunagi töötanud Kodakondsusameti direktorina. Seda võib küsida härra Seppeli või härra Ello käest. Mul on raske kommenteerida, kui mul ka oleks selline hiilgav mälu, et ma neid kõiki mäletaksin, kui ma seda tõesti teinud oleksin.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Karin Jaani.

K. Jaani

Suur tänu! Austatud kaasettekandja! Teie eilsest esinemisest sain ma aru, et veel on umbes 40 taotlejat, kes peaksid saama või kes tahaksid saada Eesti Vabariigi kodakondsuse eriliste teenete eest. Kui Riigikogu otsustab tõsta kvoodi viielt kümnele, mismoodi siis küsimus laheneb? Kes on siis need esimesed viis või mille järgi otsustatakse, kes on need kõige väärilisemad, kes peaksid saama?

A. Kollist

Ei, need 40 on need, kes on andnud oma avaldused eelmise seaduse järgi ja kes ameti, ametnike arvates oleksid võinud jõuda lõpuni, 300-le on ära öeldud. Aga uute reeglite järgi on kodakondsuse saamise alus ministri esitus ja ministri soov. Meie ei hakka neid ju ministritele pakkuma.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Olav Anton.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kas sa kinnitad informatsiooni, mis mul on, et 20 000 rohelise kaardi omanikku, kes taotlesid kodakondsust Eesti Kongressi kaudu, said kodakondsuse sõltumata sellest, kas nad olid selle kaardi saanud endale registreerimise kaudu või ostsid selle hiljem Kadaka turult?

A. Kollist

Ei, härra Anton, ma loodan, et nii hull see asi ikka ei ole. Roheliste kaartidega on loomulikult teile kõigile hästi teada olevaid probleeme ja on avastatud väga ebameeldivaid lugusid, aga et siin Riigikogus kogu sellele aktsioonile Kadaka turu mekki juurde anda, sellega ei tuleks ka nõus olla. Probleeme jätkub, sest siiamaani on nende kaartide alusel esitatud avaldustest 4000 lõpuni menetlemata. Mul on plaanis teha üks komisjon, et need läbi vaadata ja otsustada siis Eesti Komitee inimeste, võib-olla ka ekspertide tasemel, ja selle asjaga lõpuni jõuda ja jõuda lõpuni nii, et me saaksime öelda: oli niisugune reegel, kodakondsuse said ikkagi õiged inimesed, aga kahjuks oli teatud hulk praaki.

Esimees

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu.

T. Alatalu

Lugupeetud esimees, lugupeetud härra Kollist! Praeguse valitsuse ministrite kvaliteedis ei ole kellelgi kahtlust, aga paratamatult tuleb meelde eelmise valitsuskoalitsiooni üks tegelane, kelle jaoks kõik asjad olid imetoredad, ükskõik mida ta ka ei teinud, kus ta ka ei käinud, mis otsust ta ka ei langetanud – kõik oli imetore. Praegu me siin kuulsime, et sel ajal said eriteenete eest kodakondsuse Zukerman, isegi Zubaka. Kuidas siiski tagada, et see ministri allkiri või ministri otsus, ministri toetus kehtiks ja oleks väärt mitte ainult praeguse valitsuskoalitsiooni puhul, vaid ka kõikide järgmiste puhul? Kas te näete mingit retsepti selle kohta?

A. Kollist

Härra minister suhtus siin ju ka positiivselt ettepanekusse trükkida ministri nimi ja kodakondsuse andmise põhjendus ära Riigi Teatajas. Tegelikult ju praegune kodakondsuse seadus ütleb nii, et valitsuse liige saab esitada ja valitsus peab põhjendama. Minu ettekujutuse järgi, kui valitsus peab põhjendama kollektiivselt, jääb sellest põhjendusest ka kirjalik märk maha, sealt saab alati vaadata, kes oli esitaja ja kes põhjendas. Seepärast ei ole minu meelest erilist hirmu, kui see piirang kaotatakse. Eesti riigis ei saa tekkida (kui siin jätkuvalt on normaalsed valitsused, ja kahtlemata on) sadu selliseid kodanikke, keda keegi minister esitab ja valitsus põhjendab. Mulle tundub, et mehhanism on lihtsalt selline, et seda ei saaks tekkida.

Esimees

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Aitäh! Austatud ettekandja! Seda arutelu kuulates on mul tunne, et me käitume nagu elevandid portselanipoes. Härra Tiit Made nimetas selliseid inimesi, kes on Eesti avalikkusele hästi tuntud, kellest osa on kahjuks meie hulgast lahkunud, professor Mihhail Kotik on hästi teada õppejõud, füsioloogiaprofessor, mitmete raamatute autor. Kas me siiski ei peaks niisuguse stiili lõpetama, et oma mainet mitte lõplikult alla kiskuda? Kas te nõustute, et sellistele küsimustele oleks teil parem edaspidi mitte vastata?

A. Kollist

Jah.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Anti Liiv.

A. Liiv

Aitäh, härra juhataja! Tundub, et Eesti kodakondsus on muutunud nagu Nobeli preemiaks, mille poole kõik pürgivad. Kas teil on võrdlevaid andmeid, kas näiteks Bulgaaria või Moldova või Islandi või Etioopia kodakondsusse on ka nii suur pürgimine, et kõik tahavad võltsida selle riigi kodakondsust?

A. Kollist

Väga raske on võrrelda erinevaid riike. Aga nagu te väga hästi teate, mida arenenum ja ahvatlevam on riik, seda rohkem on selle kodanikuks soovijaid. Kõik teavad arenenud riike, kus kodakondsuse taotlejate järjekord seisab ukse taga. Mõnes mõttes on see ju tore, et Eesti kodakondsust sedaviisi igatsetakse.

Esimees

Kolleeg Andres Tarand.

A. Tarand

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan mõnevõrra Liia Hänni tõstatatud teemal. Ma lausa nõretan vaimustusest, et vanad sõbrad Made ja Alatalu on leidnud ühise keele, hääldades eriti hästi sõna "Zukerman", mis minu meelest on nii vääritu ja mage, et ma soovitan juhatajal niisugustel puhkudel siiski reageerida.

Esimees

Suur tänu kriitika eest! Head kolleegid, rohkem küsimusi kaasettekandjale ei ole. Üks kirjalik küsimus.

A. Kollist

"Palun teie kommentaari nn Otto Ameri kaasuse kohta. Miks ta ei saaks kehtiva seaduse alusel Eesti kodakondsust?" Tähendab, tuleb teha kaks eksamit. Kui eesti soost ja eesti haridusega inimene peaks praegu soovima saada Eesti kodakondsust, siis eesti keele eksamit tal teha ei tule, aga tal tuleb teha põhiseaduse eksam. Seega peaks Otto Amer sooritama põhiseaduse eksami, rohkem tema käest ei ole nõutud. Iseasi on, miks ta ei taotlenud kodakondsust palju varem, kui oleks saanud ilma igasuguste eksamiteta, aga nii on see lugu läinud.

Esimees

Suur tänu! Rohkem küsimusi härra Kollistile ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti põhiseaduskomisjoni aseesimehe Jaan Pööri.

J. Pöör

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Täna, erakorralisel istungil, arutati laekunud muudatusettepanekuid. Me lähtusime kodukorraseaduse § 86 2. lõikest, mis ütleb, et muudatusettepanekuid võib esitada ainult algatatud eelnõus reguleeritava õigussuhte kohta. Seetõttu hääletati muudatusettepanekud nr 6, 7 ja 8 välja kui meie tõlgenduse järgi mitte antud õigussuhte kohta käivad. Need on siia esitatud, me otsustasime, et lõplikult otsustab selle üle saal. Komisjon arvestas ainult esimest, härra Siimanni muudatusettepanekut tõsta kvooti viielt kümne isikuni aastas. Ülejäänud muudatusettepanekutesse suhtus komisjon eitavalt, nagu näitasid hääletamistulemused. Komisjon otsustas pärast parandusettepanekute hääletamist seaduse teisel lugemisel vastu võtta.

Esimees

Suur tänu! Kolleegid, kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust. Toomas Alatalu, palun kõne Riigikogu kõnepuldist.

T. Alatalu

Lugupeetud esimees, lugupeetud Riigikogu! Ma pean vajalikuks vabandada juhul, kui minu märkust mõisteti valesti, aga küsimus on selles, et alati tuleb viia probleem teravusse, et mõista asja olemust. Ma tuletaksin teile meelde, et eelmise Riigikogu ajal räägiti kogu aeg, et langetatud otsust tuleb põhjendada. Ja seda, et Riigi Teatajas peaks iga mehe nime taga olema ka mingi lisaselgitus, on tegelikult siit kõnepuldist öeldud. Nii palju selle probleemiga ühenduses. Parandusettepaneku kohta ütleksin, et on omamoodi positiivne märk, et n-ö normaalne lahendus on tulnud mõlemalt poolt. Valitsuskoalitsioon on välja pakkunud uue piirangu, kõrgemal tasemel, ja opositsioon on välja pakkunud selle, mida juba tegelikult toetati – iga konkreetse nime järel olgu ka põhjendus, mille eest talle kodakondsus antakse, samuti ministri nimi, kes vastava ettepaneku teeb. Ma arvan, et me peaksime isegi minema edasi, me peaksime tagantjärele publitseerima sellesama nimekirja koos põhjendustega, tähendab, kellele eelmistel aastatel on antud kodakondsus eriteenete eest. Siis enam mingisuguseid probleeme ei ole. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Toomas Alatalu. Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Aitäh, härra esimees, austatud Riigikogu! Mind teeb murelikuks rohkem see menetlus, kuidas see seaduseelnõu tahetakse seaduseks muuta. Riigikogu kutsutakse puhkuse ajal kohale, talle esitatakse eelnõu, et samal päeval viia läbi esimene lugemine, järgmisel päeval teine lugemine ja vastu võtta. Ma saan aru, kui oleks tegemist äärmiselt olulise riigisisese või välispoliitika küsimusega, kui oleks mängus riigi majandus ja riigi eelarve või riigi julgeolek. Ei midagi selletaolist. Ei suudeta isegi täpselt põhjendada, miks seda seadust on just nüüd vaja. Aga me teame, et valitsuses on üks mees, kellele on alati meeldinud sõna "eri". Talle on meeldinud Narva erimajanduspiirkond, majanduslik eriolukord, välismaalaste registreerimise erikord. Kunagi ei ole keegi suutnud seletada, mida "eriline" tähendab, mille poolest see tavalisest erineb. Lisame veel eriteenistuse, ajalehtedes avaldatud mõtted erikohtutest tavalise kuritegevuse vastu. Nüüd me saame teada, et talle meeldib ka erakorraline – erakorraline istungjärk. Oleks ometi meeldiv, kui talle meeldiks ka eraomandus, et teise mehe moonipõllu peale võidakse minna ikkagi kohtu poolt sanktsioneeritud korras. Aga see selleks, loodame, et talle hakkab erakorralise kõrval meeldima ka eraomandus. Kõige kummalisem on see, et initsiatiiv piirangu kehtestamiseks, ma mäletan, tuli just nendest ridadest, kes praegu moodustavad valitsuskoalitsiooni, eelmine Riigikogu nõustus sellega. Ilmselt nad tunnistavad sellega oma viga ja arvavad, et see piir on liiga väike. Ma teen ettepaneku seda piiri suurendada kuueni, äärmisel juhul kümneni. Loomulikult on meeldiv toetada ka parandusettepanekuid, mis räägivad selle ministri nime avaldamisest Riigi Teataja Lisas ja võib-olla muudest põhjendustest. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Vootele Hansen. Kolleeg Enn Tarto.

E. Tarto

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on väga hea meel, et õhus on tunda sellist märki, et kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eilne variant ei tule enam kõne alla, et piirang jääb. Ja muidugi ma arvan, et tuleks hääletada kolleeg Hanseni ettepanekut suurendada limiiti kuueni. Kui Riigikogu arvab, et oleks vaja kümme, olen ka sellega nõus, sellepärast et sellega kodakondsuse seaduse põhimõte ei muutu. Viis ja kümme on üks ja sama suurusjärk ning kui tõepoolest praegune valitsus ütleb, et sellest esialgsest limiidist (viiest) on juba neli ära raisatud, no siis soov jagada veel kuuele, ma leian, on loomulik. Seepärast ma arvan, et Riigikogu liikmed toetavad põhiseaduskomisjoni ettepanekut piirang jätta. Siin oli juttu rohelistest kaartidest, see on tõesti tõsine probleem. Ekspertidel oleks praegu väga raske tagantjärele kindlaks teha, milline kaart kehtib ja milline mitte. Kuid rõhuv enamik rohelisi kaarte, isikuid, kes on registreeritud Eesti Kongressi valimiste nimekirjas, on juba omal ajal kontrollitud. Omal ajal oli motiiv kaarte võltsida võrratult väiksem kui praegu, nii et sealtkaudu, ma arvan, saab seda küsimust lahendada. Aga kui Riigikogu VII koosseis, vastu võttes kodakondsuse seaduse, sätestas sellise väga väikse arvu, mitmele inimesele võib anda kodakondsuse eriliste teenete eest, ju ta sai juba aru, et korda on vaja ja et liiga palju ei tohi kodakondsust jagada. Samuti on meil vaja üks kord korrastada ja aru saada, mis asi see eriline teene ikka on ja kas selles suhtes on Eesti kodanikud ja mittekodanikud võrdsed. Ma tean väga paljusid vabadusvõitlejaid, näiteks Mart Niklust, ja Eesti riigivõim, olgu ta siis parempoolne, vasakpoolne või tsentristlik, ei ole siiamaani aru saanud, et sellisel mehel on ka Eesti riigi ees mingisugused teened, rääkimata eriteenetest. See on probleem, mille juurde me peame ka tulevikus tagasi pöörduma. Veel kord aitäh põhiseaduskomisjonile ja katsume piiranguga see seadus täna vastu võtta. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Enn Tarto! Kolleeg Vladimir Velman.

V. Velman

Austatud juhatus, austatud Riigikogu! Mina tean seda probleemi natuke lähemalt kui enamik teist. Ma võin tuua isegi niisuguse näite oma perekonnast: mina olen Eesti kodanik, minu abikaasa sai minu kaudu kodakondsuse, aga abikaasa tütar, kes on praegu 20-aastane, ei saanud isegi dokumente kodakondsuse saamiseks, kuigi valdab eesti keelt, kuna ta on ajutiselt Eesti Vabariigi, kuigi teise Eesti Vabariigi, Eesti NSV suunamisega suunatud Moskvasse õppima. Ja neid, kes on niimoodi läinud siit õppima ja kes ei saa praegu mingi dokumendiga üle piiri liikuma (see on praegu küll kõrvalteema), on küllaltki palju. Nemad praegu otsustavad ja nad valivad endale Vene kodakondsuse, sest meie kodakondsuse seadus sunnib väga paljusid inimesi valima Vene kodakondsuse. Kas on see hea või mitte? Kui Venemaa poolt ei hakka mingit lainet tulema, siis on ükskõik, kas meil on see Narva visiir nõrk või on see tugev. Kui tuleb tugev laine, siis ma kardan, et see võib tervele riigile olla samasugune õnnetus, mis oli Estonia praamiga. Need muudatusettepanekud, mis praegu meile pakutakse, on jälle, ma ütleksin, selle seaduse kosmeetiline remont. Ma olen täielikult nõus härra Kollistiga selles mõttes, et ükskord lihtsalt tuleb tõsiselt seaduse juurde tulla, mitte seda lappida, vaid teha nii, et see tõesti töötaks Eesti riigi huvides. Ma mõistan, et kõige suuremad teened selle Eesti riigi ees on Eesti Kongressil, sest Eesti Kongress tõi sisse 20 000 Eesti kodanikku. Mina tean väga paljusid inimesi, kvantiteet, jah, on, ja loomulikult oli aeg küllaltki keeruline ja poliitiliselt oli Eesti Kongressil (ma mõistan väga hästi, ma ei ütle seda solvavalt) tõesti tarvis toetajaskonda. Aga mina tean väga hästi mitte vähem kui 20–30 inimest, kes said niiviisi Eesti kodakondsuse ja kes teistel tingimustel kunagi seda kodakondsust ei saaks. Need on eruohvitserid, need on KGB töötajad, need on need, kes võitlesid Eestimaa vastu, aga igaks juhuks võtsid selle rohelise kaardi. Isegi üks endine keskkomitee sekretär. See selleks. Ma tahaksin vastata Tiit Made küsimusele, kuna me istume üle laua, ma ei saanud talle Ivan Zubaka kohta kõrva sosistada. Ivan Zubaka on Tallinna Kunstiülikooli õppejõud, tõesti väga andekas inimene ja mul ei ole probleemi, et ta sai eriteenete eest kodakondsuse. Neid, kes tõesti võiksid praegu saada kodakondsuse eriliste teenete eest, on küllaltki palju ühelainsal põhjusel. Tuleb natuke tunda ka selle teise poole hinge siin riigis. Kõik ei saanud kohe tulla laulvale revolutsioonile järele või Eesti Kongressi valimistele, on inimesi, kes tõesti lihtsalt liiga kaua mõtlesid ja valisid. Nende hulgas on väga palju intelligentseid ja arukaid ja mitte ainult lojaalseid, vaid ka riigi jaoks väga palju tööd teinud inimesi. Ma nimetaksin kas või – see on juba tuntud nimi, eile ma sain temaga jälle juhuslikult kokku – Mihhail Vellerit, kirjanikku, kes muide esitas rohelise kaardi eelmise aasta aprillis ja kelle Kirjanike Liit esitas eriliste teenete eest kodakondsuse saamiseks eelmise aasta sügisel. Ma nimetaksin ka – ma ei tea, kas ta ise soovib – Šmigunide isa. Kui Šmigunid tulevad rajale, me ütleme, et nad on Eestimaa uhkus. Miks me siis ei mõtle selle peale, kuidas elab nende isa, treener, kes varsti ei saa üldse üle piiri minna? Ja neid nimesid on palju. Ma tean koolidirektorit, kes töötas sellel ametikohal 30 aastat ja tegi väga palju selleks, et Eestis oleksid haritud inimesed. Ega iga inimene ei tule ega ütle, et mina olen see, kellel on erilised teened, andke mulle kodakondsus. Ma tean, et on palju inimesi, kelle juures tuleb käia ja küsida. Võib-olla ma olen selles mõttes natuke naiivne, aga ma tean, et see oleks asjale kasuks. Omal ajal toodi Eestimaale Abhaasiast eestlasi, kes seal kannatasid, aga meid üldse ei huvita, mis nendest on saanud, meid ei huvita, kuidas nad elavad. Paljud nendest ei saanud kodakondsust. Samal ajal, kui meenutada deklaratsiooni Tšetšeeni Vabariigi kohta – võib-olla anname siis nendele tšetšeenidele, kes siin elavad, ka eriliste teenete eest kodakondsuse. Niisugune asi on minu meelest natuke absurdne. Tehkem ajutiselt see liigutus ja sätestagem kvoodi suuruseks kuni 10 inimest, pangem see klausel sisse ja otsustagem asi ära. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Vladimir Velman! Kolleeg Sergei Ivanov.

S. Ivanov

Vene fraktsioon arvab, et meie ettepanekud on ju loogiliselt õigeaegsed ja protseduuriliselt korrektsed. Me arutame täna kodakondsuse seaduse muutmise seadust, aga mitte kodakondsuse seaduse § 10. Oleks pealkiri olnud "§ 10", siis oleks võinud ettepanekuid teha ainult selle paragrahvi kohta. Ma mõtlen, et me peame kuuendat, seitsmendat ja kaheksandat muudatusettepanekut hääletama. Ja meil kui fraktsioonil oli õigus neid ettepanekuid teha.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Tiit Made.

T. Made

Austatud eesistuja! Kallid kolleegid! Kahtlemata on väga individuaalne, kuidas ühte või teist nime hääldatakse, üks inimene hääldab seda niimoodi, teine teistmoodi. Soomlased hääldavad vene nimesid nii, meie teistmoodi, paneme rõhu sinna või teise kohta, kuid minu meelest see ei ole antud hetkel kõige olulisem. Mulle tundub, et kodakondsuse andmine eriliste teenete eest on midagi erilist, see on Eesti riigi lugupidamine selle inimese vastu, kes on Eesti riiki maailma tasemel propageerinud, tema heaks midagi teinud. Kuid minu meelest ei ole see ju õieti mingi eriline teene, kui inimene on ülikooli professor või õppejõud, teeb oma tööd ausalt ja õpetab Eesti ülikoolis. Siis, ma arvan, peab ta tundma ka seda keelt, peab austama selle riigi seadusi, kelle kodakondsusesse ta tahab astuda, tal peab olema lugupidamine nende kriteeriumide ja tingimuste vastu, mis on selles riigis, kus ta elab. Ja kui ta tahab juba algusest peale, astudes ühe või teise riigi kodakondsusesse, mööda hiilida näiteks keeleeksami sooritamisest või leiab, et tema jaoks on see alandav, ja siis leiab, et kodakondsus tuleb talle anda mingisuguste eriliste teenete eest, tõsta teda teistest kodakondsuse taotlejatest kõrgemale, siis arvatavasti, kui me selle suunaga kaasa läheme, devalveerime oma kodakondsust muu maailma silmis. Ma oleksin võinud ette lugeda ükskõik missuguseid nimesid, neid on seal palju, üle 600, ma valisin lihtsalt need, mis mulle silmade ette jäid. Ma oleksin võinud nimetada näiteks Interliikumise aktiivset tegelast Nelli Kuznetsovat, kes on saanud kodakondsuse eriliste teenete eest, või Hanon Barabanerit või keda tahes, keda me tunneme kui poliitikuid, kes on saanud kodakondsuse eriliste teenete eest, ilmselt selle eest, et oma tegevusega venekeelses pressis on nad ühendanud Eesti poliitikuid võitluses Nõukogude impeeriumi vastu. Seetõttu mulle tundub, et meie ühiskond ei ole praegu eriti küps kodakondsuse andmiseks eriliste teenete eest, sest on oht, et need erilised teened võidakse kahtluse alla seada. Seepärast on ka too piirang. Mina omalt poolt tegin eelmises Riigikogus piirangu, et nendele inimestele, keda me väga hästi tunneme ja kelle teeneid Eesti riigi ees hindame, annab kodakondsuse eriliste teenete eest riigi president või siis peaminister, nii nagu kultuurriikides tehakse. Jah, tõesti, on riike nagu Kanada, kus antakse poole miljoni dollari kaasavõtmise eest elamis- ja töötamisluba väljaspool järjekorda, kuid selle asja ostmise eest ei anta kodakondsust. Niisiis ma põhimõtteliselt olen selle vastu, et me devalveerime Eesti kodakondsust, et me võtame Eesti kodakondsusesse tõesti ausalt tööd tegevaid inimesi. See on loomulik, et inimene teeb oma tööd ausalt ja põhimõttekindlalt, selleks ei ole ilmtingimata vaja anda eriliste teenete Eesti kodakondsust, devalveerides Eesti kodakondsust kui niisugust ja devalveerides ka töö tegemist kui niisugust. Ma tänan!

Esimees

Suur tänu, Tiit Made! Lugupeetud kolleegid, rohkem soove arvamust avaldada ei ole. Teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Kes on selle poolt, palun hääletada! Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 69 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid 2. Läbirääkimised on lõppenud. Lõppsõnavõimalus. Ettekandja? Kaasettekandja? Fraktsioonide esindajad? Sooviavaldusi ei ole. Sellisel juhul palun teisele lugemisele esitatud muudatusettepanekute läbivaatamiseks Riigikogu kõnepulti põhiseaduskomisjoni aseesimehe Jaan Pööri. Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Ma esitan protesti muudatusettepanekute hääletusele paneku vastu, kuna muudatusettepanekute tabel ei vasta kodukorraseaduse § 88 1. lõikes esitatud nõuetele. Eelkõige juhin ma tähelepanu sellele, et muudatusettepanekute tabelis puudub eelnõu algataja seisukoht.

Esimees

Suur tänu! Mihkel Pärnoja protest on tõesti õigustatud. Seda on märganud ka istungijuhataja. Riigikogu juhatus peab nõu. Lugupeetud Riigikogu ja austatud kolleeg Pärnoja! Istungijuhataja märkas täpselt sama puudust ja Riigikogu juhatusel on praegu ettepanek, kui protesti esitaja sellega nõustub, aruteluga edasi minna. Muudatusettepanekute hääletamisel on võimalus küsida eelnõu algataja käest arvamust iga muudatusettepaneku kohta. Kas protesti esitaja on sellise lahendusega nõus? Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! See jääb nüüd küll juhatuse otsustada, kuidas kodukorraseaduse § 88 1. lõiget tõlgendada. Selles on üsna selgelt öeldud järgmist: muudatusettepanekud vormistab juhtivkomisjon loeteluna, kuhu kantakse eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sisu, esitaja nimi, juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja seisukoht muudatusettepaneku kohta. Mina viitasin sellele sättele. Kui on olemas mingi teine säte, mis võimaldab siin tekkinud puudujääke kompenseerida, siis ma ei vaidle vastu.

Esimees

Kolleeg Mihkel Pärnoja, ma olen sinuga absoluutselt ühte meelt ja tõenäoliselt sa ei ole ainuke, kes selle vea leidis. Istungijuhatajana teen siiski sellesama ettepaneku uuesti, kuna see võimaldaks edasi minna. Juhul, kui sa pole selle ettepanekuga rahul, peame valima tee, mis nõuab meie tööajagraafiku muutmist. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh! Ma ei tea täpselt kõiki kodukorraseaduse nüansse, võib-olla on võimalus, selleks et ei tekiks pärast seaduserikkumisega probleeme, langetada Riigikogul mingisugune otsus. Mina oma isikut nii tähtsale kohale ei sea. Kui Riigikogu soostub sellega, et siin tehakse protseduur kodukorraseadusest teatud mõttes kõrvale, siis võib ju selle alusel jätkata. Aga siin võiks Riigikogu otsuse langetada. Antud juhul on tegemist sellega, et juhtivkomisjon langetas otsuseid, kui valitsuse esindajat komisjoni istungil ei olnudki. Nii et seda ei ole võimalik kuidagimoodi teisiti korrigeerida.

J. Pöör

Ma vabandan, üks märkus. Valitsuse esindaja härra Kollist oli komisjoni istungil.

Esimees

Kolleeg Lauri Vahtre.

L. Vahtre

Ma tänan! Minu arvates viibib meil siin saalis tõepoolest valitsuse esindaja, härra siseminister, ja tal on kindlasti võimalik öelda saalile iga parandusettepaneku kohta, kas nõus või mitte.

Esimees

Suur tänu! Kui eelnõu algataja on sellega nõus. See oli ka istungijuhataja ettepanek, ma tunnen, et ka protesti esitaja oleks sellise lahendusega nõus. Kas eelnõu esitaja oleks nõus iga muudatusettepaneku kohta oma arvamuse ütlema? Küsimus on, siseminister, tõenäoliselt teile. On nõus. Lugupeetud Riigikogu, sellisel juhul lubage küsimuse arutelu jätkata ja alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek, autor kolleeg Siimann, komisjon on arvestanud. Palun eelnõu algataja arvamust. Eelnõu algataja on nõus. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh! Ma ei saanud ilmselt päris hästi aru, mulle jäi mulje, et eelnõu algataja ütleb oma seisukoha niimoodi, et Riigikogu seda kuuleb.

Esimees

Kas ma tohin härra ministrit paluda, et ta tuleks mikrofoni juurde? Härra minister, küsimus on esimeses muudatusettepanekus.

E. Savisaar

Lugupeetud kolleegid ja austatud Riigikogu esimees! Ma ütlen siit kõnepuldist täna kolmandat korda, et valitsus on esimese parandusettepanekuga nõus. Tänan teid! Kas kellelegi jäi arusaamatuks, palun?

Esimees

Suur tänu, härra minister! Esimese muudatusettepanekuga probleeme ei ole. Teine muudatusettepanek on kolleeg Vootele Hansenilt, komisjoni otsus on jätta muudatusettepanek arvestamata. Ma pean paluma jällegi härra ministri arvamust.

E. Savisaar

Ei ole nõus.

Esimees

Kolleeg Karin Jaani.

K. Jaani

Suur tänu, härra esimees! Ma palun Vootele Hanseni parandusettepanekut hääletada.

Esimees

Suur tänu! Kas komisjon kommenteerib?

J. Pöör

Kuna esimesega oldi päri, siis sellega on see aste fikseeritud ja see muudaks esimest punkti.

Esimees

Istungijuhatajana pean teise muudatusettepaneku hääletusele panema. Lugupeetud kolleegid, palun hääletada! Teise muudatusettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid 4. See muudatusettepanek ei leidnud toetust. Kolmas muudatusettepanek on kolleeg Feliks Unduskilt, komisjon on jätnud arvestamata. Eelnõu algataja?

E. Savisaar

Lugupeetud kolleegid! Kolmanda nagu ka kõigi järgmiste muudatusettepanekute puhul me toetame juhtivkomisjoni seisukohta. Tänan teid!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Feliks Undusk.

F. Undusk

Ma pean seda hääletust tõesti vajalikuks, aga kuna meie ettepanek langeb Kristiina Ojulandi ettepanekuga kokku, siis mul on ettepanek hääletada neljandat ettepanekut ja kolmas ettepanek jätta hääletamata.

Esimees

Autor loobub kolmanda muudatusettepaneku hääletamisest. Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Aitäh! Võib-olla on see protseduuriline küsimus, aga ma olen segaduses, kui tabelit ei ole. Ettekandes, ma mäletan, siseminister toetas neljandat ettepanekut ja nüüd ta enam ei toeta.

Esimees

Praegu on jutt kolmandast ettepanekust. Kolmandat muudatusettepanekut me ei hääleta. Neljas muudatusettepanek on Kristiina Ojulandilt, komisjon jätab arvestamata. Kristiina Ojuland, palun! Siiski, ma leian samuti, et meil on tekkinud kaksipidi arvamine, kuna oma kõnes härra minister seda ettepanekut toetas. Mul oleks väga hea meel, kui ta eelnõu algatajana avaldaks praegu oma arvamust.

E. Savisaar

Lugupeetud kolleegid! Ma võin korrata ainult seda, mida ma juba ütlesin. Kujutage ette, et siin minu asemel on see paberileht ja siia on kirjutatud: toetada juhtivkomisjoni seisukohta.

Esimees

Tänan! Kristiina Ojuland.

K. Ojuland

Aitäh, härra juhataja! Ma siiski julgen ministrile meelde tuletada tema eelnevas kõnes öeldud lauseid, ja kindlasti on meil olemas ka protokoll. Minister ütles, et ta ei toeta neid ettepanekuid, mis ei puuduta § 10. Aga oma täiendusettepaneku põhjenduseks ütleksin, et Eesti on demokraatlik riik, kus parlamendil, rääkimata kodanikest, on õigus teada, mida valitsus otsustab. Minu arvates on see kaunis elementaarne, et valitsuse otsused on avaldatud Riigi Teatajas. Vastasel juhul võib jääda avalikkusest ja avalikustamisest kaksipidi mulje. Ka siin saalis ilmnes mitmes sõnavõtus, et kui niisuguste oluliste valitsuse sammude põhjendused ei ole avaldatud, tekitab see rahva hulgas segadust ja pahameelt.

Esimees

Suur tänu! Kas komisjon kommenteerib?

J. Pöör

Komisjon hääletas seda ja viis liiget otsustasid seda sellesse seadusesse mitte võtta.

Esimees

Suur tänu! Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu on 21, erapooletuid 10. See muudatusettepanek leidis toetust. Viies muudatusettepanek on samuti Kristiina Ojulandilt, komisjon on jätnud arvestamata, eelnõu algataja toetab komisjoni otsust. Autor hääletamist ei nõua. Kuues muudatusettepanek on vene fraktsioonilt. Komisjon jätab muudatusettepaneku arvestamata. Kolleeg Sergei Ivanov.

S. Ivanov

Me paneme selle ettepaneku hääletamisele ja ma tahan ka natuke selgitada. On selge, et ühe pere liikmete erinev õiguslik staatus, kodanikud ja mittekodanikud, on ebanormaalne ja see soodustab perekondlike suhete ebastabiilsust, lõhub perekonda ning rikub eelkõige laste õigusi. Eestis, kus inimesed on elanud aastakümneid ega ole eile või täna abiellunud, näib see mõistetamatuna. Teine küsimus selles punktis. Muidugi on loogiline, et alaliselt Eestis elavad etnilised eestlased peavad omandama Eesti kodakondsuse. Nii on Saksamaal ja teistes Euroopa riikides. Sakslane, kes on 200 aastat elanud Venemaal, saab Saksamaale tulles Saksa kodakondsuse.

Esimees

Hea kolleeg, selgituseks on ainult üks minut. Suur tänu! Kas komisjon kommenteerib?

J. Pöör

Ma enne juba kommenteerisin, et kuuendat, seitsmendat ja kaheksandat muudatusettepanekut komisjon ei hakanud sisuliselt arutama, kuna arvestas, et need ei ole antud õigussuhte kohta.

Esimees

Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Palun hääletada! Kuuenda muudatusettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid 8. See muudatusettepanek ei leidnud toetust. Seitsmes muudatusettepanek on vene fraktsioonilt, komisjoni otsus on jätta arvestamata. Kolleeg Sergei Ivanov.

S. Ivanov

Paar aastat tagasi elasime me kõik suures Nõukogude Liidus ja enamikul meist ei olnud Eesti kodakondsust. Aga meil sündisid lapsed, ja kodakondsuse seaduses on praegu punkt, et sünniga omandab Eesti kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest oli Eesti kodakondsuses. Näiteks minu abikaasa sai kodakondsuse naturalisatsiooni korras, aga minu lapsed on välismaalased ja ma pean taotlema neile elamisluba. Loogiline oleks formuleerida see punkt nii, nagu on meie ettepanekus: laps, kelle vanematest vähemalt üks on Eesti kodakondsuses. Me paneme selle ettepaneku hääletamisele.

Esimees

Suur tänu! Kas komisjon tahab midagi lisada?

J. Pöör

Ei, seletus on sama mis eelmiselgi.

Esimees

Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Palun hääletada! Seitsmenda muudatusettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid 5. See muudatusettepanek ei leidnud toetust. Kaheksas muudatusettepanek on vene fraktsioonilt, komisjon jätab arvestamata. Kolleeg Sergei Ivanov.

S. Ivanov

Meie kodakondsuse seaduses on nii, et pime peab sooritama ka kõnekeele eksami ning kurt ja tumm kirjaliku eksami. Me pakume lahendust, lähtudes humaansetest põhimõtetest: soovime need inimesed sellest eksamist vabastada. Paneme selle ettepaneku hääletamisele.

Esimees

Suur tänu! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada! Kaheksanda muudatusettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid 12. Kaheksas muudatusettepanek ei leidnud toetust. Sellega, austatud kolleegid, on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek?

J. Pöör

Kuna üks punkt, mida komisjon ei pidanud õigeks, hääletati sisse, siis komisjoni otsus oli eelnõu lugemine katkestada.

Esimees

Juhtivkomisjoni ettepanek on katkestada seaduseelnõu arutelu enne lõpphääletust?

J. Pöör

Jah. Parandusettepanekud 14. septembriks kella 18-ks.

Esimees

Suur tänu, austatud Riigikogu! Sellega on meie 2. augusti erakorraline istungjärk oma päevakorra ammendanud. Head puhkust!Istungi lõpp kell 17.02.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee