Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame oma erakorralist istungjärku, mille on vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ja Riigikogu kodukorra seaduse § 43 1. lõikele kokku kutsunud Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu esimees. Alustame seaduseelnõude ja arupärimiste vastuvõtmist. Palun registreeruda! Vabariigi Valitsuse esindaja proua Aaskivi.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus annab kõigepealt Riigikogu menetlusse riigi 1995. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu. Ettekande teeb rahandusminister Mart Opmann.

Juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.

Järgnevalt annan Riigikogu menetlusse maksuvõlgade kustutamise seaduse eelnõu. Ka nimetatud küsimuses teeb ettekande rahandusminister Mart Opmann.

Juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.

Järgnevalt annan üle Hüvitusfondi seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu. Ettekande teeb rahandusminister Mart Opmann.

Juhtivkomisjon on majanduskomisjon.

Järgnevalt annan Riigikogu menetlusse kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekande teeb siseminister Edgar Savisaar.

Juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.

Annan Riigikogu menetlusse korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekande teeb justiitsminister Paul Varul.

Juhtivkomisjon on õiguskomisjon.

Järgnevalt annan Riigikogu menetlusse pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekande teeb kultuuri- ja haridusminister Peeter Kreitzberg.

Juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.

Annan Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu laenulepingu sõlmimise kohta Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel. Ettekande teeb rahandusminister Mart Opmann.

Juhtivkomisjon on majanduskomisjon.

Need eelnõud on tänase erakorralise istungjärgu päevakorras. Tavalise menetluse korras annan Riigikogule üle Rahvusvahelise Elektersideliidu 1992. aasta Genfi erakorralise täievolilise konverentsi ja 1994. aasta Kyoto täievolilise konverentsi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekande nimetatud eelnõu kohta teeb teede- ja sideminister Kalev Kallo.

Juhtivkomisjon on majanduskomisjon.

Tavalise menetluse korras annan Riigikogule üle ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemisega seaduse eelnõu. Ettekande teeb rahandusminister Mart Opmann.

Juhtivkomisjon on majanduskomisjon.

Annan Riigikogu menetlusse kriminaalmenetluse koodeksi, kriminaalkoodeksi, appellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalmenetluse seadustiku ning täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Ettekande nimetatud eelnõu kohta teeb siseminister Edgar Savisaar.

Juhtivkomisjon on õiguskomisjon.

Viimasena annan tavalise menetluse korras Riigikogu menetlusse Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise lepingu Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ning nende ajutise sealviibimise tingimustest ja Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekande teeb välisminister Riivo Sinijärv.

Juhtivkomisjon on väliskomisjon. Kolleeg Vootele Hansen.

Austatud esimees, auväärt Riigikogu! Eestis ei ole kahjuks välja kujunenud tõhusat elukindlustussüsteemi. Võib-olla on mõned sotsiaalsed probleemid sellega seotud. Selle üheks põhjuseks võivad olla ka meie maksuseadused. Diskussiooni algatamiseks lubage mul esitada tulumaksuseaduse, Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse ja kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Aitäh!

Juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Lugupeetud kolleegid! Rohkem eelnõusid üle ei anta. Kohaloleku kontroll. Kohal on 92 Riigikogu liiget, puudub 9.

Austatud kolleegid! Asume läbi vaatama Riigikogu erakorralise istungjärgu päevakorda, mille on esitanud Vabariigi Valitsus. Täna tuleb esimesena arutlusele Euroopa lepingu assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu. Teisena palub Vabariigi Valitsus päevakorda lülitada riiklike elatusrahade seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kolmandana tuleb arutusele otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks Riigikogu ajutise komisjoni moodustamine" eelnõu. Riigikogu juhatus teeb ettepaneku võtta need kolm eelnõu kohe arutusele. Seejärel teeksime vaheaja. Pärast vaheaega jätkame riigi 1995. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu arutelu. Edasi hakkame arutama maksuvõlgade kustutamise seaduse eelnõu. Seejärel võtame ette Hüvitusfondi seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu. Seejärel hakkame arutama otsuse eelnõu laenulepingu sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel. Pärast seda alustame kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu. Seejärel võtame arutusele korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu. Erakorralise istungjärgu päevakorra esitab erakorralise istungjärgu kokkukutsuja. Etteloetud päevakorra esitas Riigikogule Vabariigi Valitsus. Meil tuleb kinnitada nii päevakord kui ka tööaja graafik. Kolleeg Mart Laar.

Austatud härra spiiker! Ma tahaksin teada, kas Riigikogu kodukorra seadusega on kooskõlas selline praktika, et me lülitasime päevakorda eelnõusid, mis alles istungi algul üle anti ning mida ükski Riigikogu liige ei ole näinud? Minu meelest on see vastuolus seni kehtinud tavadega. Aitäh!

Kolleeg Mart Laar! Ka Riigikogu juhatus on tundnud muret sama probleemi pärast. Kui me asume kinnitama tänast tööajagraafikut, siis teeb Riigikogu juhatus täiskogule ettepaneku see küsimus võimalikult hästi lahendada. Soovime nende seaduseelnõude arutamiseks komisjonides kaks tundi aega, et komisjonid saaksid probleemidega kurssi. Juhul, kui mingi komisjon ei jõua eelnõusid kahe tunni jooksul aruteluks ette valmistada, siis juhatuse ja komisjonide kokkuleppel võime äärmisel vajadusel muuta nende arutusele esitamise järjekorda. Riigikogu juhatus on seisukohal, et kahest tunnist siiski piisab selle küsimuse lahendamiseks. Kolleeg Jürgen Ligi.

Austatud juhatus! Ma küsin, miks me üldse räägime mingisugusest päevakorrast, kui me pole saanud mingit ametlikku teadet või kutset, et istung üldse toimub? Aitäh!

Teatavasti kuulutab erakorralise istungjärgu välja Riigikogu esimees. Riigikogu esimees kirjutas Vabariigi Valitsuse kirjale erakorralise istungjärgu kokkukutsumise kohta alla 24. juulil ja see edastati ka massiteabevahendite kaudu kõigile alalistele komisjonidele ja fraktsioonidele. Ma usun, et Riigikogu liikmed said sellest õigel ajal teada. Omaette küsimus on see, kas erakorralise istungjärgu reglement näeb ette, et päevakorra esitab erakorralise istungjärgu kokkukutsumise ettepaneku tegija, antud juhul Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus on meile täna seaduseelnõud üle andnud. Need olid täna hommikul teie töölaudadele pandud. Kolleeg Tiit Käbin.

Tänan, lugupeetud esimees! Mina jätkan eelkõnelejate tõstatatud teemal. Selles valdkonnas on ka varem korduvalt olnud arusaamatusi ja segadust. Oleks vaja, et me lõpuks täiesti üheselt tõlgendaksime põhiseadust ja kodukorraseadust. Vabariigi Valitsus tegi ettepaneku erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks 20. juulil, esitades ka vastavad päevakorrapunktid. Lugupeetud esimees kutsus kokku erakorralise istungjärgu 24. juulil. Tähendab, me saame päevakorra puhul kõnelda ainult nendest küsimustest, mis on esitatud enne erakorralise istungjärgu kokkukutsumist, see tähendab, enne 24. juulit. Seega ainult nendest päevakorrapunktidest, mis on fikseeritud Vabariigi Valitsuse 20. juulil dateeritud kirjas. Ülejäänud eelnõud ei kuulu käesoleval erakorralisel istungjärgul arutusele tulevate küsimuste hulka. Mina mõistan probleemi nii. Rõhutan veel kord, et me annaksime ühese tõlgenduse põhiseadusele ja kodukorraseadusele, sest muidu võib juhtuda nii, et valitsus või mõni teine institutsioon, kellel on õigus algatada erakorralise istungi kokkukutsumist, teeb algselt ühed ettepanekud päevakorra kohta ja hiljem aina täiendatakse ja täiendatakse. Ma lisaksin veel ühe probleemi, millest on samuti varem juttu olnud. Ilmselt oleks õige, kui Riigikogu esimehe otsus erakorralise istungjärgu kokkukutsumise kohta koos päevakorraga saadetakse igale Riigikogu liikmele koju kätte. Siis on selge, et arutusele tulevad ainult need küsimused, mida on planeeritud arutada erakorralisel istungjärgul. Ma tänan!

Suur tänu, kolleeg Tiit Käbin! Mina olen Riigikogu esimehena samuti mures selle pärast, et mõne seaduseelnõu menetlemine võib jääda lühikese aja tõttu väga pinnapealseks. Ma juhin tähelepanu kodukorraseaduse ühele sättele: kui Vabariigi Valitsus on andnud Riigikogu menetlusse seaduseelnõud, mida täna ka tehti, ja need lähevad juhtivkomisjonide kätte, siis on igal juhtivkomisjonil õigus antud seaduseelnõu menetlusest välja arvata juhul, kui juhtivkomisjon nii arvab. Kui komisjonid teevad täna kaks tundi tööd ja seejärel leiavad, et need seaduseelnõud ei ole piisavalt küpsed Riigikogule esitamiseks, siis võib juhtivkomisjoni esimees või aseesimees teha sellekohase ettepaneku. Istungijuhataja paneb siis vastava ettepaneku hääletusele ning seaduseelnõu saab menetlusest välja arvata. Teisest küljest aga on meie kodukorraseaduse § 43 1. ja 2. lõike alusel täpselt sätestatud, kuidas reglementeeritakse erakorralise istungjärgu päevakava ja lõige 2 ütleb, et erakorralise istungjärgu kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu. Seda olen ma ka teinud. Kolmandaks tahaksin rõhutada seda, et kõik täiendused ja parandused kodukorraseadusesse, mis reglementeerivad erakorralist istungjärku, on alati teretulnud. Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh, härra esimees! Täna on Riigikogu ajaloos sündimas üks pretsedent. Erakorralise istungjärgu võivad kokku kutsuda 21 või rohkem Riigikogu liiget, kes soovivad samal erakorralisel istungjärgul esitada menetlusse seaduseelnõu ning tahavad, et see võetakse ühe või kahe päevaga vastu, korraldades seejuures ühe või kahe päeva jooksul kaks või kolm lugemist. Ma küsin, kuidas võib Riigikogu selle aja jooksul teada saada valitsuse arvamuse? Kas Riigikogu võib saata kirja peaministrile: palun kokku kutsuda valitsuse erakorraline istung?

Suur tänu! See on küsimus meile kõigile, eelkõige Riigikogu juhatusele. Kui niisugune pretsedent päevakorda tõuseb, siis üritab juhatus seda ka seaduse alusel reguleerida. Kolleeg Mart Laar.

Härra spiiker! Vastates kolleeg Tiit Käbini küsimusele, te mainisite, et komisjonil, kui ta on eelnõuga tutvunud, on võimalus teha ettepanek see menetlusest välja arvata. Kuid see on juba järgmine faas. Selleks et eelnõu esimesele lugemisele üldse jõuaks, peab komisjon olema oma arvamuse juba langetanud. Kui me praegu kinnitame päevakorra, siis on vastavad eelnõud juba esimesel lugemisel. Kas tänast tööpäeva on võimalik organiseerida nii, et me arutaksime need kolm eelnõu läbi ja pärast seda teeksime vaheaja? Siis saaksid juhtivkomisjonid otsustada, kas soovitada neid eelnõusid esimesele lugemisele või mitte. Ma arvan, et see oleks antud hetkel tunduvalt korrektsem moodus. Aitäh!

Olen täiesti nõus sellega, et päevakorra kinnitamine on meie kõigi ühine mure. Teine pool teie arvamusest, et me võiksime käsitleda ainult kolme päevakorrapunkti, on ebareaalne. Kodukorraseaduse § 43 1. lõige sätestab ühemõtteliselt, et Vabariigi Valitsus esitab erakorralise istungjärgu päevakorra. See on esitatud. Kolleeg Feliks Undusk.

Lugupeetud esimees! Kas te võite kätt südamele pannes kinnitada, et me ei riku kodukorraseadust, kui me võtame need eelnõud arutusele? Ma arvan, et selline seadusetundja, nagu on Tiit Käbin, vaevalt eksib. Mina isiklikult arvan, et härra Käbinil on õigus. Kas teie võite kinnitada, et me ei riku seadust?

Arvan, et ei riku. Seejuures lähtun ma Riigikogu kodukorra seaduse §-st 43, 44 ja 45. Kolleeg Tunne Kelam.

Suur tänu, härra esimees! Ka mina väljendan hämmastust protseduuri sellise tõlgendamise suhtes. Kodukorraseadus näeb ette, et eelnõu antakse sisse ühel töönädalal ja juhtivkomisjon saab selle suunata arutelule järgmisel töönädalal. See tähendab, juhtivkomisjon vajab eriti tõsiste eelnõude puhul aega, et nendega tutvuda ja oma hinnang anda. Selle aja hulka kuulub ka ekspertide abi kasutamine. Ma olen mures, et juhatus võib võtta endale liiga suure vabaduse ning lasta neid asju käsitleda ühe istungipäeva jooksul, mil me ei saa kasutada ekspertide abi või asjatundjatega konsulteerida. Ma toetan kolleeg Tiit Käbini mõtteavaldust ja ma kardan, et me loome täna väga ohtliku pretsedendi, mis viib meid tagasi nõukogulikku tööstiili, kus parlament oli ainult selleks, et anda formaalselt oma õnnistus valitsuse ettevõtmistele. Aitäh!

Ma kordan veel kord, et Riigikogu kodukorra seadus sätestab väga täpsed reeglid, kuidas menetletakse seaduseelnõusid korralistel istungitel. Kuid erakorralise istungjärgu kohta sätestab kodukorraseadus üheselt, et erakorralise istungjärgu päevakorra esitab ettepaneku tegija ehk antud juhul Vabariigi Valitsus. Ma kordan veel kord, et komisjonidel on õigus pärast eelnõu menetlusse andmist esitada oma arvamus, kas eelnõu on menetlemiseks küps või ei ole. Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Mul on juhatusele ettepanek teha Vabariigi Valitsusele selgeks, et erakorralise istungjärgu kokkukutsujana ei esitaks ta päevakorda punkte, mille suhtes komisjon ei ole veel oma otsust langetanud.

Juhatus tegi ettepaneku täna koos kõigi Riigikogu liikmetega vastu võtta tööajagraafik, kus me peame leidma piisava aja selleks, et menetlusse antud eelnõusid käsitleda. Kolleeg Tiit Käbini teine küsimus.

Tänan, härra esimees! Ma pöördun oma esimese küsimuse juurde tagasi. Vabariigi Valitsus esitas 20. juulil ettepaneku kutsuda kokku erakorraline istungjärk, määrates ühtlasi ka päevakorra, kusjuures kirja lisa viimases lõikes seisab: täpsema päevakorra istungjärkude kaupa esitab valitsus teile pärast oma 25. juuli istungit. Ilmselt lisandub veel mitu kiiret arutamist vajavat eelnõu. Nii. Et täiendavad eelnõud oleks saanud korrektselt päevakorda lülitada, oleks juhatus pidanud ootama, kas Vabariigi Valitsus pärast 25. juuli istungit esitab täpsema päevakorra. Siis ei oleks tekkinud olulisi probleeme. Nähtavasti ei jõua me kodukorraseadust niipea täpsustada. Mul on tõsine soov, et juhatus fikseeriks vastava sätte oma otsuses ja teeks selle ka valitsusele teatavaks, et tulevikus niisuguseid segadusi erakorraliste istungjärkude päevakordadega ei toimuks. Kui valitsus esitab täpse päevakorra, siis talitab Riigikogu täpselt selle järgi. Ma tänan!

Suur tänu, Tiit Käbin! Ma olen täielikult teie seisukohaga nõus. Siit koorub välja mõte, et kõigi Riigikogu liikmete kohus on aidata kaasa erakorralise istungjärgu reglemendi parandamisele. Ma juba ütlesin, et me ootame vastavaid ettepanekuid. Kolleeg Vambo Kaal.

Aitäh, härra esimees! Mul on küsimus päevakorra nende eelnõude kohta, mis alles täna hommikul üle anti. Vabariigi Valitsus tegi ettepaneku päevakorra suhtes, ta saab päevakorda esitada ainult neid eelnõusid, mis on Riigikogu menetluses. Loogiliselt võttes ei saa valitsus päevakorda esitada neid eelnõusid, mis alles täna hommikul üle anti, sest need ei ole Riigikogu menetluses. Kas ei ole see nii? Aitäh!

Ma kordan. Kahe seaduseelnõu ja ühe otsuse eelnõu kohta teie repliik ei kehti. Ülejäänud seaduseelnõude ja otsuste eelnõude puhul pakub juhatus teile kinnitamiseks tööajagraafiku, mis loob võimaluse nendega töötada. Seega saab neid menetleda erakorralise istungjärgu päevakorras. Kolleeg Arvo Sirendi.

Lugupeetud juhatus! Tänane erakorraline istungjärk ei ole meil sugugi esimene. Ka eelmiste valitsuste ajal oleme korraldanud erakorralisi istungjärke, mis toimusid vastavalt valitsuse esitatud päevakorrale. Kas me ei võiks järgida varasemaid pretsedente. Erakorralisi istungeid korraldasime ka härra Laari valitsuse ajal. Siis oli võimalik eelmistel päevadel kõiki vajalikke muutusi päevakorda lülitada ja kõik esitatud eelnõud arutati läbi. Tänan!

Suur tänu! Austatud kolleegid! Juhatus on teid tutvustanud Vabariigi Valitsuse esitatud erakorralise istungjärgu päevakorraga. Meie järgmine ülesanne on kinnitada Riigikogu erakorralise istungjärgu tööajagraafik. Juhatus teeb omapoolse ettepaneku alustada esmalt kolme eelnõu arutamist. Eelnõud on teile välja jagatud. Juhatusel ei ole praegu kindlat seisukohta, millal me võiksime nende arutelu lõpetada, see selgub arutelu käigus. Pärast seda võiksime teha kolmetunnise vaheaja, kusjuures kaks tundi kulub komisjonidele tööks ja üks tund lõunatamiseks. Seejärel jätkaksime tööd Vabariigi Valitsuse esitatud päevakorra ammendumiseni, kusjuures me võiksime töötada ilma vaheaegadeta kuni kella 18-ni. Iga kahe tunni järel teeksime 10-minutilise vaheaja. Kas Riigikogu liikmetel on täpsustusi, parandusi või proteste sellise päevakorra kohta? Austatud kolleegid! Arvamusavaldusi ei ole. Panen Riigikogu juhatuse esitatud tööajagraafiku hääletusele, palun hääletada! Päevakorra kinnitamise poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu on 24, erapooletuid on 6. Riigikogu erakorralise istungjärgu tööajagraafik on kinnitatud.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse poolt algatatud Euroopa lepingu assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti minister Endel Lippmaa.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma loodan, et kõik on juba mõningase tähelepanuga tutvunud selle mahuka dokumendiga, mis on meile ratifitseerimiseks kätte antud. Ma ei hakka seda uuesti põhjalikult tutvustama, ma ainult rõhutan, et see on kolmeaastase töö vili. Kõik algas juba 1992. aastal Brüsselis sõlmitud kaubavahetuse ning äri- ja majanduskoostöö lepingu sõlmimisega, millele järgnes Taani initsiatiivil vabakaubanduslepingute sõlmimine ja sellest kasvas omakorda välja Euroopa leping, mida populaarses vormis tuntakse assotsiatsioonilepingu nime all. Väga tihti on nii, et lepingutel on ametlik nimi ja kõnekeelne nimi. Kõnekeelne on assotsiatsioonileping, ametlik on Euroopa leping. Me sõlmime lepingu Euroopa Liiduga, aga et asi oleks juriidiliselt täpne, sõlmime lepingu Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide koguga. Tegelikult tähendab see sama asja, aga nagu niisugustes suurtes asjades kombeks, tuleb paralleelselt kõnekeelse väljendiga kasutada ka juriidiliselt täiesti täpset väljendit, sest tegemist on ikkagi suure poliitikaga ja suure majandusega, kus terminid peavad olema täpsed. Lepingu sisu ei hakka ma detailides ümber jutustama. Selle kümmet osa on esimestel lehekülgedel päris ilusasti kirjeldatud. Vähem oleme arutanud seda, et me peame asutama mõningaid institutsionaalselt uusi struktuure. Tähtis organ on Assotsiatsiooninõukogu, mis luuakse valitsuse tasemel Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu poolt. Eesistujad vahelduvad. Nimetatud nõukogu lahendab igasuguseid jooksvaid küsimusi. Nõukogu abistab assotsiatsioonikomitee, mis koosneb kõrgematest ametnikest, õigemini kantsleritest, kes lahendavad neid ülesandeid, millest minister ei tarvitse päriselt aru saada. Loomulikult ei toimu töö valitsuse, vaid riiklikul tasemel. Riikliku taseme tagamiseks on ette nähtud luua parlamentaarne komitee, mis koosneb Euroopa Parlamendi ja Riigikogu liikmetest. See loob tasakaalu ja võimude lahususe, kus on esindatud mõlemad pooled, nagu demokraatlik kord nõuab. See võimaldab tõepoolest asju riiklikul tasemel ajada. Lepingu sisu kohta ütleksin niipalju, et see järgib suuresti meie vabakaubanduslepingut. Nüüd ma võin kommenteerida ka seda küsimust, mis kerkis eelnõu esimesel lugemisel. Mõned leheküljed ei klappinud omavahel. Paljundamisel võib mõndagi juhtuda. Minu eksemplaris oli 20 lehte kaks korda paljundatud. Ma arvan, et need asjad ei seganud lugupeetud saadikuid asjaga tutvumast, sest topeltinformatsiooni esitamine ei tee tegelikult mingit kahju, kuigi tekitab vajaduse seda värki leht-lehelt kontrollida. Mina kulutasin kontrollimiseks tund aega. Ma ei taha rohkem Riigikogu aega kulutada. Loomulikult olen valmis vastama küsimustele. Ma esitan omapoolse palve ja ettepaneku Euroopa leping ratifitseerida, sest see on uks Eesti Vabariigi tulevikku.

Suur tänu, härra minister! Kolleegidel on küsimusi. Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Härra minister! 110. artikli 2. punkt räägib Assotsiatsiooninõukogust. Vastavalt protseduurireeglites kehtestatud tingimustele on selles nõukogus esindatud teatud arv Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduse komisjoni esindajaid ja Vabariigi Valitsuse poolt määratud liikmeid. Kui suur on Assotsiatsiooninõukogu? Miks seda lepingus kirjas ei ole? Aitäh!

Euroopa Liit on traditsioonidele tuginev organisatsioon. Eesti ei ole asutajaliige, Eesti ei ole veel isegi assotsieerunud liige. Järelikult peame järgima väljakujunenud tavasid liikmeskonna suuruse suhtes. Liidul oleks väga raske töötada, kui üksikud assotsiatsiooninõukogud oleksid erineva struktuuriga. Järelikult on meil kõige otstarbekam järgida neid traditsioone, mis on juba välja kujunenud. Lepingus on ju öeldud, et Assotsiatsiooninõukogusse kuuluvad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud liikmed ning teiselt poolt esindajad Euroopa Ühenduse komisjonist ja Euroopa Liidu Nõukogust. Ilmselt peame lähtuma samast liikmete arvust, mis on teistel analoogsetel nõukogudel.

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud härra minister! Meil on praegu käsil eelnõu teine lugemine. Tahame olla eeskujuks teistele riikidele, mis ei tähenda sugugi seda, et me peaksime teisi tagant torkima. Siit ka minu küsimus. Kas Eesti saatkondadel välismaal on informatsiooni kontaktide kohta selles valdkonnas teiste riikide parlamentidega? Tähendab, millal see leping võiks tulla ratifitseerimisele naaberriikides Lätis ja Leedus? Kas selle kohta on mingit informatsiooni? Aitäh!

Läti ja Leeduga ei ole me praegu sellel teemal informatsiooni vahetanud. Ma eeldan, et me oleme arengus Lätist ja Leedust mõnevõrra ees. Läti ja Leedu ei ratifitseeri meie lepingut, seda teevad Euroopa Liidu liikmesriigid või nende ühenduste liikmesriigid. Nendega on meil kontakte päris arvukalt olnud, kuid ma ei nimeta neid läbirääkimisteks. Mitmed riigid on meid väga tõsiselt võtnud ja on valmis lepingu kiiresti ratifitseerima. Kuid nad ütlevad, et nad ei saa seda enne meid teha, sest see oleks kõigi reeglite vastane. Järelikult saame nendega tõsisemalt juttu ajada alles pärast seda, kui me ise oleme lepingu ratifitseerinud. Mis puutub Lätisse ja Leedusse, siis ma arvan, et meil on päris kasulik neid hea nõuga aidata. Me võime ja peame seda kindlasti tegema.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Minu küsimus on seotud 27. artikliga, mis räägib erakorralistest meetmetest, mida Eesti võib rakendada kas mõne majandusharu või tööstusharu kaitseks. Kas Vabariigi Valitsus või mõni valitsusasutus on selle võimaluse rakendamist konkreetselt arutanud? Aitäh!

Täiesti konkreetselt arutasin ma neid küsimusi minister Mändmetsaga, kuidas on vaja aidata Eesti põllumajandust, et see Eestis püsima jääks. Ma arvan, et me ei pea olema paavstilikumad kui paavst ise. Mõnevõrra võib ka Euroopa Liidule õiget suunda näidata, kuid päris äärmustesse laskumine ei ole meile samuti kasulik. Nii et see on väga konkreetne artikkel, mida tuleb rakendada kõigil juhtudel, kui mingi tegevusharu ähvardab Eestis päris välja surra, ükskõik kas tegemist on tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse, riikliku julgeolekuga või millega tahes. Euroopa leping on üpris paindlik. Kui riik jääb hätta, siis on Assotsiatsiooninõukogu kaudu võimalik asju kooskõlastada ja astuda vajalikke samme otsekohe, isegi ilma kooskõlastuseta.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Austatud minister! Kui me ratifitseerime kõnealuse lepingu, siis tuleb ilmselt muuta paljusid Eesti Vabariigi seadusi, näiteks kas või riigihangete seadust. Kas Vabariigi Valitsus on teinud vastava analüüsi, kui suur seadusandlik töö meil pärast lepingu ratifitseerimist ees seisab? Aitäh!

Ma ütleksin, et see on selle lepingu üks väga oluline punkt. Meil seisab ees seaduste harmoniseerimine. See tähendab seaduste viimist Euroopa Liidu poolt aktsepteeritud kohustuslikku vormi. Muidu ei ole liit tegutsemisvõimeline. Ja see on kahtlemata väga suur töö, see ei ole ministeeriumitele mitte lisatöö, vaid see ongi ministeeriumide põhitöö. See on kahtlemata tõsine töö, vastuvaidlemine oleks lihtsalt vale. Kogu valge raamat on ju sellele suunatud, et selgitada, kuidas vanade seaduste harmoniseerimine ja uute seaduste loomine peaks toimuma, et neid ei tuleks hiljem muuta. Leping ei kirjuta kellelegi midagi ette. Kui mõni riik ei soovi vastavaid samme astuda, siis Euroopa Liit ei soovi enda hulgas sellist liiget. See on täiesti demokraatlik.

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti väliskomisjoni esimehe kolleeg Eino Tamme.

Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Väliskomisjoni nimel ei ole mul midagi pikalt rääkida. Leping on alla kirjutatud ja meie otsustada on see, kas me ratifitseerime selle või ei ratifitseeri. Loomulikult võin ma öelda, et väliskomisjoni liikmed, kes olid tänahommikusel erakorralisel istungil, olid üksmeelselt seisukohal, et leping tuleb ratifitseerida. Ma räägin ainult ühest tehnilisest küsimusest. Me oleme teinud ametlikult parandusettepaneku täiendada seaduse lühikest teksti viitega kohale, kus sellele 12. juunil alla kirjutati – Luksemburis. Väike vastuolu seisneb selles, et parandusettepanekute tabelis on Luksemburis, aga teise lugemise tekstis on Luxembourg'is. Lepingu ametliku teksti eestikeelses versioonis on riigi nimi asendatud linna nimega – Luxembourg'is. Nüüd on kirjapilt ametlikus tekstis õige. Ma arvan, et see ei mõjuta lepingu ratifitseerimist või mitteratifitseerimist. Samuti on kolleegid tõstatanud küsimuse, et kas lepingu pealkirjas ja tekstis "Euroopa Ühenduste" peab ikka olema mitmuses ja suure algustähega? Lepingu tekstis on praegu kasutatud suuri algustähti. Rohkem kommentaare mul praegu ei ole. Väliskomisjoni seisukoht on eelnõu teisel lugemisel seadusena vastu võtta. Suur tänu!

Suur tänu! Küsimused kolleegidelt. Kolleeg Eiki Nestori teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud kolleeg ja kaasettekandja. Artikli 115 alusel luuakse parlamentaarne komitee Euroopa Parlamendi ja Eesti parlamendi esindajatest. Vastates küsimusele Assotsiatsiooninõukogu kohta vastas minister härra Lippmaa, et selle suurus sõltub Euroopa Liidu rahvusvahelistest tavadest. Mul ei ole midagi selle vastu. Kas sa tead, millised on Euroopa Liidu tavad selliste lepete puhul parlamentaarse komitee moodustamisel?

Kahjuks ma ei tea, kuid ma tean konkreetselt seda, et Euroopa Liit või õigemini Europarlament on moodustanud ametliku delegatsiooni koostööks Eesti, Läti ja Leeduga. Selle delegatsiooni koosseisus on 21 liiget. Olen isiklikult kohtunud selle delegatsiooni aseesimehe, Saksa parlamendisaadiku professor Gomolkaga. Ta arvas, et Eesti võiks algul kujundada kaheastmelise sõprusgrupi koostööks Europarlamendiga. Me olemegi sellest fraktsioonidele rääkinud ja palunud oma esindajad kindlaks määrata. Kui Riigikogu septembris kokku tuleb, kavatseme koostöögrupi koosseisu ametlikult välja kuulutada. Aja jooksul loodame välja sõeluda erinevate poliitiliste erakondade esindajatest kas ajutise või alalise komisjoni või ka delegatsiooni. Selle arvuline suurus kujuneb välja pidevas mitmepoolses suhtlemises.

Suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei näi olevat. Lugupeetud kolleegid! Kas me võime lugeda läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Kas on lõppsõnasoove? Ei ole. Palun tagasi kõnepulti kolleeg Eino Tamme, et läbi vaadata ainus muudatusettepanek. Juhtivkomisjon on seda arvestanud. Kas keegi nõuab selle hääletamist? Ei soovi. Seega on muudatusettepanek aktsepteeritud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku nimetatud seaduseelnõu ratifitseerida. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Euroopa lepingu assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada! Nimetatud seaduseelnõu vastuvõtmise poolt on 86 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei ole. Nimetatud seadus on vastu võetud. Tänan!

Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu liikme Tõnu Kauba algatatud riiklike elatusrahade seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti eelnõu autori.

Austatud esimees, austatud Riigikogu! Seaduseelnõu riiklike elatusrahade seaduse muutmiseks, millega täna teie ees seisan, püüti seaduseks vormistada juba jaanipäeva paiku. Tõsi, siis vajas täpsustamist esitatud parandusettepaneku ulatus. Nüüdseks on see täpsustunud. Niisiis ootan teie tuge ühe mure leevendamisel. See mure Eesti koolipoliitikas on ühtpidi arusaadav ja teistpidi kurb. Arusaadav on see selles mõttes, et turumajanduse tingimustes otsivad ka õpetajaks õppinud noored tasuvamaid töökohti. Neil on selleks tuline õigus. Kurb aga selles mõttes, et niisugust situatsiooni ei ole varem prognoositud. Selle tulemuseks on see, et paljud koolitunnid jäävad ära, millest õpilased loomulikult rõõmu tunnevad. Meie ei ole enam niisuguses eas, et sellest rõõmu tunda. Ma ei peatu Eesti riigile väga halva tendentsi tekkimise põhjustel, sest need on üldteada. Loomulikult ei arva ma, et selle põhjuseks on ainult kellegi küündimatus asjade otsustamisel. Ei. Selge on ka see, et teatud põhjustel on neidki, kes selle mure leevendamisele aktiivselt vastu seisavad. 1993. aasta 1. septembri seisuga töötas koolides umbes 22 000 pedagoogi. Neist oli 9% kohakaaslased. Pensioniealisi nais- ja meesõpetajaid oli tollal umbes 2700, praegu on neid 3000 piires. Eelkõige nende suhtes tuleks pakutavat parandust rakendada. Praegu on pensioniealisi õpetajaid näiteks Tartumaal ligi 18%. See käib nii põhikoolide, keskkoolide kui ka gümnaasiumide kohta. Pensioniealiste õpetajate suhteliselt suur osakaal iseloomustab ka teisi maapiirkondi. Tühjade kohtade tõttu on koolides järsult suurenenud ilma pedagoogilise ettevalmistuseta inimeste arv. Paljud õpetajad peavad olude sunnil õpetama mitte oma ainet, vaid hoopis mingit teist ainet. On selge, et pensioniealisi õpetajaid peaksid asendama noored õpetajad. Viimase aasta statistika näitab murelikku tendentsi. Näiteks läks Pedagoogikaülikooli umbes 400-st lõpetanust kooli tööle ainult 16 värsket diplomiomanikku. Praeguseks on neistki järele jäänud 1-2 isikut. Selle probleemi püsimisel väheneb õpetajate hulk koolides veelgi. Kes siis peavad meie lapsi õpetama? Mõistliku hariduspoliitikaga suudame tulevikus ekstraordinaarseid meetmeid vältida. Praegu on meie ülesanne pidurdada õpetajate laialijooksmist, pakkudes töötavatele pensioniealistele õpetajatele võimaluse saada üheaegselt nii palka kui täispensioni. Loomulikult on need ajutised meetmed, mis tulevikus muudetakse. Lõpetuseks. Pensionärid on ju need, kes on siiani eestlust alal hoidnud. Pensionäre ei tohi karta, vaid neile tuleb pakkuda jõukohast tööd. Praegune kool püsibki maakohtades eakatel inimestel. Tuleviku kool peab tuginema järjepidevusel, kus noored õpivad ja õpetavad vanade kõrval. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Tõnu Kauba! Kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Austatud eelnõu autor! Ma saan täielikult aru murest koolide kaadriga kindlustamise pärast. Eestis on kindlasti ka teisi eluvaldkondi, kus need probleemid on täpselt samasugused. Pensionärid käivad tööl, aga täit pensioni ei saa. Miks me ei või seda probleemi kompleksselt ühtemoodi lahendada?

Tänan, lugupeetud küsimuse esitaja! Seda küsimust on korduvalt esitatud ka sotsiaalkomisjoni istungitel. Sellele on ainult üks väga selge vastus. Just nimelt pensioniealised õpetajad täidavad täna seda lünka, mis on praeguse kooli- või hariduspoliitika tõttu tekkinud. Koolid on tühjad, tunnid jäävad andmata. Jutt on sellest, et kui me suudame osa pensioniealisi õpetajaid tagasi koolidesse kutsuda, siis läheb elu koolides taas normaalsetesse rööbastesse. Paljudes teistes valdkondades, millele te võite viidata, sellist olukorda ei ole. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu.

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud härra Kauba! Ma täpsustaksin küsimust, mille esitas Eiki Nestor. Miks ei laiene see väga tänuväärne seaduseelnõu teistele valdkondadele? Ma tooksin konkreetse näite. Minu arvates on olukord meditsiinilise noorem- ja keskpersonaliga märkimisväärselt hullem kui kooliõpetajatega. See on valdkond, kus inimesi üldse ei jätku. Te nimetasite kenasti oma sissejuhatavas sõnavõtus, et see aeg, kui meie koolis käisime, on meist juba kaugel. Ma arvan, et paljudel meist on lähedal see aeg, kus me vajame just nimelt nende inimeste abi. Ja kui te peaksite kokku puutuma selle küsimustikuga, siis te näete ja tõdete, et hulk inimesi, kes tahaksid sellega tegelda, ei lähe haiglatesse. Nad ütlevad, et pigem ajavad nad läbi oma pisikese pensioniga, kui hakkavad seda rasket tööd tegema, pealegi võetakse pension ära. See konkreetne valdkond tuleks kindlasti paralleelselt lülitada sellesse eelnõusse. Milline on teie seisukoht?

Tänan, proua Valve Kirsipuu! Ma olen teie ettepanekuga põhimõtteliselt nõus ja ka paljude teiste ettepanekutega. Antud seaduseelnõu püüab kustutada ühte konkreetset tulekollet. Ma absoluutselt ei eita, et on ka mujal tõsiseid probleeme, mis vajavad lahendamist.

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu puhul on kaks aspekti, mis seaduste puhul ei ole tavakohased. Esiteks käsitleb see ainult ühte kitsast isikute ringi ja teiseks on see üsna lühiajalise toimega, puudutades ainult ühte õppeaastat. Mina käsitleksin selle seaduseelnõu kolmandat aspekti ja nimelt selle kestvust. Mind huvitab, mis toimub pärast selle seaduse soodustuse kehtivuse lõppu? Kuidas veenda pensionäre, et nad järgmisel õppeaastal enam ei nõuaks täispensioni? See on asja üks külg. Milliseid kompensatsioonimeetmeid valitsus kavandab, et protsess jätkuks järjepidevalt? Aitäh!

Aitäh, Mihkel Pärnoja! Küsimuse esimeses pooles viitasite sellele, et tegemist on suhteliselt kitsa sotsiaalse grupiga. Miks see seadus kehtib ainult ühe õppeaasta vältel? Ma pean kolleegidele ütlema, et pärast seaduseelnõu esitamist on minuga ja minu kolleegidega võetud massiliselt ühendust, et see põhimõte võiks kehtida kauem. Me jääme praegu seisukohale, et ühe aasta jooksul püütakse tulekahju kustutada nii palju, kui on võimalik. Selle aja jooksul loodame välja töötada korraliku meetmete programmi. Me loodame, et kui teie poolt nimetatud tärmin kätte jõuab, siis oleks meil korralik programm juba käivitunud.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Austatud eelnõu autor! Kas mõiste "üldhariduskool" hõlmab ka põhi- ja keskharidust andvaid erakoole ning kutseõppeasutusi, mis on eravalduses? Ma saan aru, et see raha tuleb pensioni sihtkapitalist ja sotsiaalmaksu arvelt. Kas eelarve kannatab niisuguse koormuse välja?

Tänan, lugupeetud härra Hansen! Antud eelnõu on eeskätt suunatud riiklike koolide pensioniealiste õpetajate tööle tagasikutsumiseks. Mis puutub pensioni sihtkapitali, siis ei näe me siin probleemi, et kelleltki selle seaduseparandusega midagi ära võetakse. Need inimesed, kes on pensionil ja momendil ei ole tööl, saavad nagunii pensioni. Selle seadusega ei võeta kelleltki midagi ära.

Suur tänu! Kolleeg Andres Tarand.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite oma vastuses Eiki Nestorile, et tänu praegusele hariduspoliitikale on see küsimus sellises seisus, et vajab lahendamist. Mida te õieti praeguse hariduspoliitika all silmas peate? Mina tean, et eelarves ei ole ka eelmiste valitsuste ajal raha jätkunud. See on ka praeguse valitsuse põhiline mure. Ma ei ole viimastel aastatel eriliselt vaenulikku hariduspoliitikat märganud. Teil on ilmselt mingeid muid andmeid. Kas te saaksite seda täpsustada? Aitäh!

Tänan, härra Tarand! Ma ei ole kasutanud sõna "vaenulik". Kõigil on ju teada, et see probleem, millest me täna siin räägime, eksisteerib ega ole minu poolt välja mõeldud. Ma ütlesin oma sissejuhatavas ettekandes, et see ei saa olla ühe isiku tegevuse tagajärg. Siin on tegemist suuremate probleemidega. Kuid tõsi on see, et antud eelnõu kõiki probleeme üheaegselt lahendada ei suuda.

Aitäh! Kolleeg Toomas Vilosius.

Aitüma, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Oma vastuses härra Tarandile te väitsite, et sisuliselt on tegemist õpetajate palga tõstmisega. Kuna riigieelarves napib vahendeid, siis miks te otsustate õpetajate palka tõsta sotsiaalkindlustuse vahendite arvelt ja mitte riigieelarvest?

Tänan, härra Vilosius! Ma olen juba eelmistes vastustes ja ka eelnõu lisas, mis on teile välja jagatud, viidanud sellele, et antud seaduse muutmine ei tekita selliseid rahalisi probleeme, millest me üle ei saa. Ma võin kindlalt väita, et seda probleemi ei tasu üldse dramatiseerida.

Tänan! Kolleeg Tõnis Lukas.

Austatud esimees, lugupeetud esineja! See on ühe tõsise probleemi osaline ja ajutine lahendamine, aga sellega anname signaali. Selle signaali mõte seisneb selles, et kohe tekib võrdlusmoment. Kas on enam-vähem teada, kuidas hakkab erinema 30-aastase õpetajastaažiga pensionäride sissetulek äsja kooli lõpetanud spetsialisti sissetulekust? Milline on see vahe? Kas on teada, et palgasüsteem muutub niisuguseks, mis julgustaks verinoori õpetajaid, et nende palgavahe pensionäridega ei kujune liiga suureks? Aitäh!

Tänan, härra Lukas! Pean ütlema, et minu arusaamise järgi ongi nii, et vanematel õpetajatel on sissetulek suurem kui nendel, kes alles õpetajatööle asuvad. Ma pean paluma, et härra minister Peeter Kreitzberg täpsustaks seda palgavahet. Mina ei oska teile täpselt öelda, kui suur see vahe võiks olla.

Suur tänu! Kolleeg Feliks Undusk.

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud ettekandja! Juttu oli tulekustutamisest. Tõepoolest on analoogne vajadus palku tõsta väga paljudes teistes eluvaldkondades. Kui me teeme otsa lahti ja anname sellise võimaluse pensionil olevatele õpetajatele, siis kuidas on võimalik vastata teiste eluvaldkondade esindajate taotlustele? Kas me rahuldame ka kõik teised taotlused, mis on tegelikult samaväärsed ja sama vajalikud? Kust me nende jaoks raha võtame?

Tänan, härra Undusk! Loomulikult ei anna mina ega ka teised kõnelejad uutele rahapalujatele mingit blankovekslit. Peab olema selge, kes on küsija ja kui palju ta küsib. Mingit blankovekslit me praegu välja ei anna.

Tänan! Kolleeg Vootele Hanseni teine küsimus.

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma sain teie vastusest minu eelmisele küsimusele aru, et eelkõige on see seadus mõeldud riiklike ja munitsipaalkoolide õpetajatele. Aga meil on ka erakoole, kes annavad nii põhi- kui ka keskharidust. Kas eelnõus on vaja eraldi sätestada, et see muudatus haarab ainult munitsipaal- ja riigikoole? Mina saan seaduseelnõust aru nii, et see laieneb ka erakooli õpetajatele.

Ma ei arva, et selle peaks eelnõusse kirjutama.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestori teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Esimesest küsimusest ei saanud te ilmselt õigesti aru. Ma ei küsinud teie käest mitte seda, miks õpetajale või insenerile anname täispensioni, ma küsisin, miks me teistele ei anna? Ma küsin nüüd, kuidas teie Riigikogu liikmena kavatsete seletada pensionärile, kes ei saa täispensioni ja kes töötab näiteks meditsiiniasutuses, kus samuti kaadrit napib, miks tema saab ainult poole pensioni, aga õpetaja täispensioni?

Tänan, härra Nestor! Ma jään oma esialgse vastuse juurde. Antud juhul tegeleme ainult ühe konkreetse probleemiga. Ma ei eita, et meil on veel palju teisi probleeme.

Tänan! Kolleeg Lembit Arro.

Lugupeetud ettekandja! Meie kohalikus koolis töötab neli pensionärist õpetajat 210 krooni suuruse pensioniga. Praktiliselt ei saa nad kätte mitte poolt pensioni, vaid poole elatusrahast, see tähendab 210 krooni. Uusi noori õpetajaid me juurde võtta ei saa, sest neile ei ole enam kortereid anda, sest kõik korterid on erastatud. Meie kooli arvates lahendaks see seadus ajutiselt pensionäride probleemi, kes on nõus koolis edasi töötama. Me oleme arvamusel, et näiteks raamatukogu sulgemine ei ole nii hull kui kooli sulgemine. Kas teie olete samal seisukohal? Aitäh!

Tänan, härra Arro! Te tabasite väga ilusti seda mõtet, mida ma ettekandes ja vastustes olen eriti rõhutanud. Nimelt ei saa tõesti kõiki eluvaldkondi päris ühte patta panna. Kui noori õpetajaid peale ei tule ja vanad ei taha enam edasi töötada, siis soikub elu koolides täielikult. See olukord oleks äärmiselt hull, palju hullem kui mõnes teises eluvaldkonnas. Ma tänan teid!

Tänan! Kolleeg Jürgen Ligi.

Aitäh! Austatud ettekandja! Te ütlesite õigesti, et me tegeleme praegu ühe probleemiga. Aga öelge siis ka seda, miks just selle probleemiga, sest selle probleemi lahendamine vähendab võimalusi lahendada teisi keerukaid küsimusi?

Tänan, härra Ligi! Ometigi ei saa ma nõustuda teie väitega, et selle probleemi lahendamisega takistame teiste probleemide lahendamist.

Suur tänu! Seaduseelnõu algatajale rohkem küsimusi ei ole. Vabariigi Valitsuse seisukoha esitamiseks palun kõnepulti kultuuri- ja haridusminister Peeter Kreitzbergi!

Austatud Riigikogu! Kultuuri- ja Haridusministeerium toetab täielikult seda seaduseelnõu. Me peame seda tule kustutamiseks, sest paraku on tuli valla lastud ja selle lühikese ajaga, mis meil on 1. septembrini jäänud, ei näe me mingit muud mõistlikku lahendust. See muudatus ei ole loomulikult probleemi lahendus. Probleem on selles, et me saaksime noored õpetajad kooli. Paraku on praegu olukord selline, et me neid kooli ei saa. Sisuliselt seisame alternatiivi ees, kas tunde annavad pensionärid või jäävad need üldse andmata. Mis puudutab noorte ja vanade vahekorra küsimust, siis ma arvan, et see muudatus ei tee noortele mingeid takistusi kooli tulla. Ma käsitlen noorte õpetajate töölevõtmist ja pensionäridele pensioni säilitamist kahe erineva probleemina. Praegu on väga paljudes koolides koolijuhtide arvamus selline, et see lahendus võiks neid ühe õppeaasta vältel edasi aidata ja samal ajal antakse valitsusele ja ka Riigikogule järelemõtlemise aega, mida ette võtta. Kui 400-st Pedagoogikaülikooli lõpetanust töötab praegu koolis ainult üks inimene, siis ma ei näe siin mingisugust konkurentsiprobleemi noorte ja vanade vahel. Ma olen täiesti nõus, et see on ajutine lahendus, see ei ole üldse kõige parem moodus asja lahendada, aga midagi paremat me nii lühikese ajaga ette võtta ei suuda. Aitäh!

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi kaasettekandjale? Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Seadustel on sageli väga omapärane toime. Nad ei tugine sugugi ainult ratsionaalsele põhjale, neile võivad järgneda ka teatud emotsionaalsed tagasilöögid. Kogemus on näidanud, et kui ühele antakse mingid soodustused, siis teised sotsiaalsed grupid tulevad kohe samasuguste nõudmistega või siis küsitakse, miks meie, kes me sama tööd teeme, ei saa sama suurt sissetulekut. Nii et ühekordne ja suhteliselt lühiajalise toimega muudatus elatusrahade seaduses võib ju mingisuguse lühiajalise efekti anda, aga kas on prognoositud ka pikemaajalisi efekte, mida see seaduseelnõu endaga kaasa toob?

Aitäh! Tõenäoliselt tekivad tagasilöögid. Aga sõltumata antud muudatusest, peaksime mõtlema selle üle, et tagasilöök on ka see, miks õpetajate palgad on siiani nii väikesed. See on seni vastuvõetud seaduste tagajärg. Nii et tagasilöökidest me ei pääse. Paraku peame meditsiiniõdede ja teiste kutsegruppide palkade probleemiga hakkama väga kiiresti tegelema, kui me tahame tasakaalustatud arengut ja tasakaalustatud riiki.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv.

Lugupeetud minister! Väidetakse, et see raha tuleb kellegi arvelt. Kui pensionärist õpetaja kutsutakse tagasi vakantsele ametikohale, kas ta siis võtab kellegi käest täispensioni saamisega raha ära või mitte?

Ei võta. See on ikkagi tema poolt väljateenitud pension. Kui ta saab täispensioni kätte, siis ei tule see kellegi arvelt, see on tema poolt teenitud pension.

Tänan! Härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe Endel Eero.

Lugupeetud juhatus, austatud kolleegid! Sotsiaalkomisjon vahetas mõtteid selle seaduseelnõu üle. Komisjon võttis esialgu vastu ainult ühe otsuse: teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja suunata see teisele lugemisele. Juhul kui Riigikogu sellega nõustub, siis ootame parandusettepanekuid kella 13-ks.

Suur tänu! Kolleegid, kas on küsimusi? Kolleeg Juhan Telgmaa.

Lugupeetav ettekandja! Ajalehtede teateil on Mart Laar väitnud, et tema valitsusest on veel järel 200–300 miljonit krooni, mis olevat olnud ette nähtud õpetajate palkade tõstmiseks. Kas teie komisjon ei ole soovitanud valitsusel kasutada seda raha õpetajate palkade tõstmiseks?

Aitäh, kolleeg, küsimuse eest! Minul isiklikult ja ka komisjonil niisugust informatsiooni ei ole. See on minu arvates rahanduskomisjoni kolleegide küsimus.

Tänan! Rohkem küsimusi kolleegidel ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku lõpetada eelnõu esimene lugemine ja suunata see teisele lugemisele. Riiklike elatusrahade seaduse muutmise seaduse eelnõu on suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekud palun esitada täna kella 13-ks.

Austatud kolleegid! Alustame õiguskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse eelnõu "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks Riigikogu ajutise komisjoni moodustamine" eelnõu arutelu. Ettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Korruptsioonivastase seaduse võttis Riigikogu vastu 19. jaanuaril ja 10. veebruaril trükiti see ära Riigi Teatajas. Järelikult jõustus see 20. veebruaril ja alates sellest päevast hakkas tiksuma tähtaeg selle seaduse rakendusaktide kehtestamiseks. Paraku juhtus nii, et seadusandja ettenähtud kolmekuulise tähtaja sisse jäid valimised. Seetõttu on rakendusaktide vastuvõtmine sellest tähtajast üle läinud. Võin öelda, et valitsuse määrusega 11. juulist on korruptsioonivastase seaduse rakendusaktid vastu võetud, millest kõige olulisem ja huvipakkuvam on ametiisiku majanduslike huvide deklaratsiooni vorm. Majanduslike huvide deklaratsioon tuleb esitada kõigil ametiisikutel, kes on loetletud korruptsioonivastases seaduses, ja osa nendest ametiisikutest peavad esitama selle deklaratsiooni Riigikogu vastavale komisjonile. Nende ametiisikute hulka kuuluvad Riigikogu liikmed, Riigikohtu esimees, peaminister, Vabariigi President, Eesti Panga president ja riigikontrolör. Kuna selle komisjoni moodustamine on ette nähtud korruptsioonivastase seaduse §-s 8, siis esitas õiguskomisjon 31. mail ka vastava eelnõu Riigikogule arutamiseks. Eelnõu esimene punkt käsitleb komisjoni koosseisu. Õiguskomisjon arutas võimalikke variante ja leidis, et kõige õigem on, kui komisjonis saavad ühe koha kõik fraktsioonid. Kuna Riigikogu kodukorra seadus näeb ette võimaluse, et osa Riigikogu liikmeid võivad fraktsioonidesse mitte kuuluda, siis peeti otstarbekaks, et loodavasse komisjoni hakkaks kuuluma ka üks esindaja nende Riigikogu saadikute hulgast, kes mingisse fraktsiooni ei kuulu. Praegu teie käes olevas otsuse eelnõus neid nimesid ei ole. Seepärast ootame pärast eelnõu lugemise katkestamist, et kõik fraktsioonid ja fraktsioonidesse mittekuuluvad saadikud esitaksid oma esindajad sellesse komisjoni. Rääkides eelnõu kõige olulisematest punktidest, siis peab ütlema, kõige tähtsamad küsimused on sätestatud 5., 6. ja 7. punktis, mis käsitlevad majanduslike huvide deklaratsiooni esitamist. See tuleb esitada ühe kuu jooksul pärast deklaratsiooni vormi avaldamise päeva Riigi Teatajas. Komisjon ootab parandusettepanekuid ka tähtaja suhtes. Teine küsimus, mis vajas sätestamist, seisnes selles, mida teha siis, kui isik esitab valeandmeid. Olgu kõigile Riigikogu liikmetele teadmiseks, et juhul, kui deklaratsiooni ei esitata või esitatakse tahtlikult valeandmeid, siis näeb korruptsioonivastane seadus ette rakendada nende isikute suhtes kriminaalkaristust. Vastav paragrahv on kriminaalkoodeksis olemas. Praegu jääb natukene lahtiseks see, kuidas karistust rakendatakse, sest teatavasti ei ole kõrgete ametiisikute vastutusele võtmise seadust Riigikogus seni veel arutatud. Ma loodan, et see seadus võetakse vastu lähemas tulevikus. Viimane punkt, mille juures tahaksin peatuda, on see, et deklaratsioonid, mis komisjonile esitatakse, kuuluvad vastavalt korruptsioonivastasele seadusele avalikustamisele. Eelnõus on välja pakutud kuupäev, mis ajaks peab komisjon Riigi Teataja Lisa toimetajale vastavad andmed esitama. Tänavu tuleb need esitada 1. detsembriks, aga tulevikus 1. juuniks. Pärast seda need avalikustatakse. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid, kas on küsimusi? Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Kuna möödunud aja jooksul on korruptsioonivastase seadusega tehtud julma nalja, siis lugesin selle uuesti tähelepanelikult läbi. Riigikogu valimistest on möödunud juba üle kolme kuu. Kas nüüd kõik 101 Riigikogu saadikut on seaduserikkujad?

Põhimõtteliselt see nii ei ole, sest vastav komisjon oli moodustamata ja deklaratsiooni vorm kinnitamata. Tähendab, mõnikord tuleb ette olukordi, kus ka seaduseandja teeb apsakaid, mida reaalne elu korrigeerib.

Suur tänu! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Riigikogu otsus on Riigikogu sisemist töökorraldust sätestav dokument ja väljapoole tal mõju ei ole. Otsuse eelnõu 9. punkt ütleb, et komisjonil on õigus saada ja nõuda dokumente asutustelt, ettevõtetelt ja organisatsioonidelt, kutsuda välja eraisikuid jne. Kas korruptsioonivastases seaduses on sätestatud kohustus, et asutused peavad andma informatsiooni? Vastasel korral me võime sattuda olukorda, et komisjonil on õigus informatsiooni nõuda, kuid asutustel ja ettevõtetel ei ole kohustust seda anda. Tänan!

Põhimõtteliselt on see kohustus olemas. Praegu kehtib kodanike avaldustele ja kirjadele vastamise seadus, järelikult tuleb informatsiooni anda. Nii et siin erilisi probleeme tekkida ei tohiks. Kuid te puudutasite palju laiemat teemat. See on Riigikogu liikme staatuse ja Riigikogu komisjonide staatuse küsimus. Küsimus seisneb selles, millisele informatsioonile ja kui ruttu nad ligi pääsevad. See on seaduse küsimus. Korruptsioonivastases seaduses sellist kohustust ei ole. Kuid ametiisikutele on antud õigus ja teatud kohustus kontrollida majanduslike huvide deklaratsioone. Põhimõtteliselt peab andmetele ligi pääsema.

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Ma paluksin kolleeg Daimar Liivil jääda kõnepulti, sest justiitsminister Paul Varul loobub kaasettekandest. Ilmselt soovitakse juhtivkomisjonilt küsida, millises etapis tahab juhtivkomisjon otsuse eelnõu arutelu katkestada?

Põhimõtteliselt teeb juhtivkomisjon katkestusettepaneku kohe praegu. Parandusettepanekud palun esitada täna kella 16-ks.

Juhtivkomisjoni ettepanek on katkestada otsuse eelnõu arutelu enne läbirääkimisi. Muudatusettepanekud palun esitada täna kella 13-ks. Sellega on nimetatud otsuse eelnõu arutelu katkestatud. Lugupeetud Riigikogu! Meie hommikune päevakord on sellega ammendatud. Me jätkame tööd 14.30. Kohtumiseni kell pool kolm! L õ u n a v a h e a e g

Austatud Riigikogu! Meie kolmetunnine vaheaeg on lõppenud. Riigikogu juhatusele on saabunud kaks kirja. Esimene neist on õiguskomisjonilt. Selle sisu on järgmine: "Vastavalt valitsuse poolt pakutud võimalusele palub õiguskomisjon arutada 122 SE Riigikogu erakorralisel istungil neljanda päevakorrapunktina." Juhatus on ümberpaigutusega nõus. Teine kiri on saabunud rahanduskomisjonilt, millele on alla kirjutanud rahanduskomisjoni esimees kolleeg Olev Raju. Kirja sisu on järgmine: "Palume võtta seaduse "Riigi 1995. aasta lisaeelarve" eelnõu esimene lugemine Riigikogu tänase erakorralise istungjärgu päevakorda viienda küsimusena." Ka selle ettepanekuga on Riigikogu juhatus nõus.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

Härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Korruptsioonivastane seadus on üks neid seadusi, mille puhul ei ole kahtlust tema sisulises vajaduses, kuid mis kiirustades vastuvõetuna võib jätta mitmesuguseid tõlgendamise võimalusi. Peab ütlema, et korruptsioonivastane seadus tervikuna vajab veel kord redigeerimist, ilma et selles muudetaks põhimõtteid. Seaduse muutmise ettepanek seondub probleemiga, mis on teile ajakirjandusest hästi tuttav. Kui valitsus asus täitma neid ülesandeid, mis tulenesid seadusest, ei käitunud valitsus kõige läbimõeldumalt. Kuid samas pani seaduse tekst valitsuse paratamatult niisugusesse olukorda, et ei olnud võimalik korrektselt seda küsimust lahendada. Ma mõtlen kingituste probleemi. Seaduse muudatused seonduvad eelkõige kingituste probleemiga. Parandused puudutavad peamiselt kahte paragrahvi. Kõigepealt § 5, milles on antud korruptiivse tulu mõiste. Asi on selles, et korruptsioonivastase seaduse § 5 3. lõikes antud korruptiivse tulu vormide loetelu ei ole ammendav. Korruptiivne tulu võib väljenduda rahalise maksena, kingitusena, mille väärtus ületab käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud naturaaltasu määra. Jutt on kingitusest, mida käsitletakse korruptiivse tuluna, alates sellest määrast, mille valitsus on kindlaks määranud. Siit võib jääda sellise tõlgendamise võimalus, et kuni teatud määrani on igasugune korruptiivne tulu lubatud. Ajakirjanduses käsitletigi valitsuse määrust nii, et teatud määrani on korruptiivsed kingitused lubatud. Loomulikult ei ole seadusandja ja valitsus asja niimoodi mõelnud. Aga kui normatiivsed tekstid võimaldavad kahesugust tõlgendamist, siis on neis tekstides midagi viga. Igasugune korruptiivne tulu on keelatud. Korruptiivne tulu võib väljenduda kingitusena. Korruptiivse tulu mõttes ei saa olla kahesuguseid kingitusi. Korruptiivse tulu suurus võib olla ka 1 sent ja see on keelatud. Korruptsioonivastase seaduse §-s 22 on kaks põhimõttelist muudatust. Praegu kehtiva redaktsiooni järgi sätestab § 22 2. lõik, et ametiisik võib ametikoha esindajana kingitusi vastu võtta. Kuid see jätab niisuguse mulje, et ta võib vastu võtta igasuguseid kingitusi. On selge, et selles on juttu siiski nendest kingitustest, mis ei ole korruptiivne tulu. Igasugused korruptiivsed kingitused on keelatud. Selles mõttes on muudatusettepanekus sätestatud, et ametnik võib vastu võtta kingitusi ametivõimu esindajana tingimusel, et kingitus ei ole käsitletav korruptiivse tuluna. Järelikult tuleb vahet teha kahe asja vahel. Igasugune kingitus, mis on käsitletav korruptiivse tuluna, on keelatud. Seepärast ei ole selles juttu mingisuguse piirmäära kehtestamisest. Aga sageli on raske tõendada, kas tegemist on korruptiivse tuluga või igati ausatel eesmärkidel tehtud kingitusega. Seepärast ongi vajalik määrata täiendavalt korruptiivse tulu saamise keelule veel kindel ajaline piir, see tähendab üks aasta, mille möödumisel tuleb esitada majanduslike huvide deklaratsioon. Ja § 2 teine oluline muudatus, mis seadusesse lülitatakse, seisneb koguväärtuse ehk kingituste võimaliku mahu sätestamises deklareerimise perioodil. Korruptiivne tulu ja kingitused, mis ei ole korruptiivne tulu, on kaks erinevat asja. Kuid kingitused on teatud piirist alates ametnikele keelatud. See ongi praegu pakutud muudatuste mõte. Valitsus kavatseb oktoobriks ette valmistada korruptsioonivastase seaduse täiendavad täpsustused. Meie ettepanek on esitatud muudatused vastu võtta. Oktoobris tuleme selle seaduse juurde veel kord tagasi, sest majandusliku huvi deklaratsiooni täitmise ajaks peab kingituste probleem lõplikult selge olema.

Suur tänu, härra minister! Austatud Riigikogu liikmed, kas teil on ettekande tegijale küsimusi? Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Minu küsimus puudutab § 2. Mis põhjusel see probleem on nii aktuaalne? Miks te tahate, et see seadus jõustuks järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, aga mitte üldises korras?

Asi on selles, et majanduslike huvide deklaratsiooni täitmisel on juba kõik tähtajad üle läinud. Kuna valitsusele on antud õigus selle seaduse rakendamisel näha ette teatud kord, mitte erikord, siis me peame seaduse rakendamise suhtes määrama kindlaks mingi kuupäeva, mis seadusest otseselt ei tulene. See tähendab, et me peame koostama vastava akti, mis näeb ette, millal tuleb esitada 1995. aasta majanduslike huvide deklaratsioon. Edaspidi hakkab see toimuma üldreegli järgi, kas 1. märtsiks või, kes on jooksval aastal tööle tulnud, siis kolme kuu jooksul. Sellega on kiire, sest otsuse eelnõus on selleks kuupäevaks pakutud 1. oktoober. Valitsus tahaks lähtuda samast kuupäevast ka teiste ametnike suhtes.

Tänan! Kolleeg Uno Mereste.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Kui me tahame tõeliselt ja otsustavalt korruptsiooni vastu võidelda, kas ei oleks siis kõige parem, kui me teeksime sellesse seadusesse otsekohe niisuguse klausli, nagu näiteks on Austrias ja USA-s, et presidentide, ministrite ja teiste kõrgete ametnike probleemid lahendatakse teisiti. Austrias võivad tavalised riigiametnikud aastas vastu võtta kingitusi 22 ?illingi eest. Austrias on see parajasti kahe pastapliiatsi hind. Ameerika Ühendriikides pidi see summa olema 25 dollarit. Kas teie arvate, et meie orientatsioon ühe kuupalga ulatuses kingitusi vastu võtta ei ole korruptsiooniline tulu? Minu arvates on see ikkagi ukse avamine korruptsioonile. Mis takistab meid kehtestamast kindlat summat, mis kehtivad Austrias, USA-s ja mõnes teises riigis? Ka meil võiks see summa Austria eeskujul piirduda kahe pastapliiatsi hinnaga.

Jah, ma olen teiega nõus. Praegune valitsuse otsus, et kingitusi võib vastu võtta ühe kuupalga ulatuses ilma kinkimiste arvu kindlaks määramata, ei olnud läbimõeldud otsus. Kui me seadusesse lülitame sätte kingituste koguväärtuse kohta deklareerimisperioodil, siis peab valitsus paratamatult oma määrust muutma. Kui rangeks me muutume? Mõnes riigis ei ole kingituste koguväärtuse mõistet üldse sätestatud. Ameerikas ollakse väga ranged, seal tohib kingituste koguväärtus olla ainult 30–100 dollarit. Praegu me parandame oma viga. Kuid me ei saa hakata seadust väga kardinaalselt muutma. Selle probleemi juurde võime oktoobris tagasi tulla. Praegu lähtume endisest skeemist, et valitsus määrab kingituste koguväärtuse deklareerimisperioodil. Ma kannan teie seisukoha valitsusele ette.

Tänan! Kolleeg Aap Neljas.

Lugupeetud härra minister! Kahtlemata on see äärmiselt positiivne, et valitsus tahab oma määrusi ja seadusi aina täpsemaks teha. Sellega seoses tekkis mul küsimus. Teatavasti võivad kingitusteks olla ka haruldased esemed, mille turuhinna määramine on suhteliselt raske. Kas valitsus kavatseb oma määruses ka turuhinna määramist täpsemalt reguleerida?

Seda on küll raske määrata. Me peame vist lähtuma asjaõigusseadusest, kus öeldakse, et vaidluste puhul tuleb lähtuda keskmisest turuhinnast. Kui tekib probleem, milline on ühe või teise asja keskmine turuväärtus, siis tuleb probleemi lahendamisel toetuda ekspertide hinnangule. Kui tekib probleem, et mingi unikaalse eseme puhul on raske selle tõelist väärtust hinnata, siis võib arvata, et selle hind ületab seaduses sätestatud määra.

Tänan! Kolleeg Jüri Adams.

Lugupeetud härra minister! Minu küsimus haakub kolleeg Mereste küsimusega. Seda seadust menetleti Riigikogu eelmise koosseisu ajal õiguskaitsekomisjonis väga kaua. Pikkades diskussioonides ei kerkinud mõtet, et kingituse koguväärtuse lubatav piirmäär võiks sõltuda inimese ametikohast. Komisjonis lähtuti tookord sellest, kas on tegemist Vabariigi Presidendiga või kellegi alama ametnikuga. Kas te võite öelda, kuidas tekkis praegune valitsuse määruse põhiidee esitada erinevad piirväärtused erinevatele ametnikele? Millise ministri või ametkonna algatusel see idee sündis? Kas oli ka teisi ettepanekuid? Kas valitsuses toimus hääletamine või häälte lahknemine?

11. juulil vastuvõetud valitsuse määruse kohaselt ei tehta ametnike puhul mingisugust vahet. Professor Mereste viitab sellele, et mõnes riigis on see probleem lahendatud diferentseeritult. Ma ei söanda praegu öelda, et ka meie teeme kindlasti nii. Aga ma ütlesin professor Merestele, et see on tähelepanuvääriv seisukoht, mida valitsus võiks arutada. Kui koguväärtuse määr viia väikeseks, siis seaduse loogikast otseselt ei tulene, et see võiks ka diferentseeritud olla. Ometi tekib küsimus, kas meil on vaja järgida neid riike, kus seda moodust on rakendatud. Kuid professor Mereste seisukoht väärib tähelepanu.

Suur tänu! Kolleeg Liia Hänni.

Tänan! Austatud minister! Seaduseelnõu lähtub kahest erinevast loogikast. Kingituse kui asja jaoks kehtestab valitsus väärtuse piirmäära, millest alates inimene võib pidada kingitust omaks ja millest alates kuulub see ametikoha juurde. Kuid samal ajal on teenuste puhul asi reguleeritud kehtiva seaduse tasemel ja normiks on kolme kuu ametipalk. Mille poolest siis kingitus ja kingitusena pakutav teenus teineteisest nii põhimõtteliselt erinevad, et siin on vaja erinevat regulatsiooni?

Põhjus on selles, et me ei tee uut seadust, vaid parandame seda. Asi on selles, et praegu kehtiva seaduse § 22 sellist vahet ei tee. Nüüd me parandame põhimõtet ja lähtume koguväärtusest. Kui me teeksime uut seadust, siis võiksime § 22 3. ja 4. lõike kokku sulatada. Aga seaduse parandamise käigus võib tekkida täiendavaid küsimusi, miks teenus ära kaotati? Selguse mõttes jätsime need lõigud eraldi, see tähendab nii, nagu nad on seaduses fikseeritud. Ma rõhutan, et me teeme praegu ainult hädavajalikke täpsustusi.

Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma ei tea, kas ma olen asjast õigesti aru saanud, aga mul on jäänud niisugune mulje, et peaminister on ühe lausega ja teie praegu teise lausega teinud kõnealuse valitsuse määruse rumalaks. Kas valitsuse määrus on endiselt jõus ja kui seda ei ole tühistatud, mis seda takistab tegemast? Aitäh!

Valitsuse määrus on jõus ja me muudame seda kohe, kui täiskogu otsustab esitatud parandused eelnõusse lülitada. Valitsuse määruse peamine puudus on see, et ta võimaldab kahesugust tõlgendamist, mis tuleneb seadusest. Seadus võimaldab praegu sellist tõlgendamist, nagu oleksid korruptiivsed kingitused lubatud.

Suur tänu! Kolleeg Aino Runge.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Seaduses on öeldud, et ametiisikule võib kingitusi tuua. Sõna "ametiisik" on väga lai mõiste. Ministeeriumid on täis ametiisikuid, neid on mujalgi. Kui rahvas seda loeb, siis mõeldakse, et seda võib kohaldada igasuguse riigiasutuse direktori, asjaajaja või tont teab, kelle kohta. Seepärast on ikkagi vajalik, et nende ametiisikute hulk, kes võivad kingitusi vastu võtta, oleks piiritletud. Mõiste "ametiisik" on tõepoolest umbmäärane.

Ametiisiku mõiste on sätestatud kõnealuse seaduse §-s 3 ja §-s 4. Valitsusel on õigus lülitada rakendusotsusesse ametnike loetelu, et oleks selge, kes peavad esitama majanduslike huvide deklaratsiooni ehk teisiti öeldes, kellele võib tuua kingitusi. Põhimõte on vastupidine, kellele rohkem ei või. Kõik võivad kinkida kõigile. See põhimõte kehtib igas vabas ühiskonnas. Kuid ametiisikud pannakse eriseisundisse. Neile ei või kinkida, kui kinkimine seondub nende ametiülesannete täitmisega. Seal on piirid ees. Küsimus tuleb püstitada nii: kellele ei või kinkida.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Kehtivas seaduses on sisuliselt sätestatud kingituste koguväärtuse määra ühtne printsiip kuupalga või kahe kuupalga ulatuses. Kas on mõtet kehtestada konkreetne rahaline määr, näiteks 1000 või 100 krooni, ja seda kõigile ametiisikutele, sõltumata sellest, mis ametit nad peavad?

Nendes riikides, kus piirangud on kehtestatud, on seda tehtud rahalises väljenduses. Praegu meil kehtivas valitsuse määruses ei ole nii talitatud. Kui sellele teele minna, siis tuleks sätestada suhteliselt väikesed summad.

Tänan! Kolleeg Uno Mereste, teine küsimus.

Tõsiasi, et valitsus ei ole pidanud vajalikuks oma määrust tühistada, vihjab sellele, et valitsus on ikkagi sellel seisukohal, et kui tulu ei ole korruptiivne, siis võib ikkagi kuupalga ulatuses kinkida. Kas teile ei tundu, et kui niisuguseid kingitusi võidakse teha, siis on äärmiselt raske vahet teha, millal on tegemist kingitusega ja millal korruptiivse tuluga. Kas teile ei tundu, et kõigepealt peaks valitsus määruse tühistama, et vabaneda ametnikkonna survest, kes seda korruptsiooni vabandab?

Ma arvan siiski, et valitsuse praegune käitumine näitab soovi asja parandada. Valitsus on tunnistanud, et tema määrus ei ole kõige õnnestunum. Seepärast ongi valitsus vastava eelnõu praegusele erakorralisele istungjärgule esitanud. Valitsuse määrus tuleneb seadusest. Seepärast tuleb ka seadust muuta. Ma arvan, et korrektne tee on esmalt muuta seadust ja siis kohe valitsuse määrust. See järjekord tundub olevat õigem.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetav härra minister! Teie suu kaudu väidab valitsus, et praegune korruptsioonivastane seadus on mitmeti tõlgendatav ning seetõttu on valitsus tõtanud seadust parandama ja täiendama. Kui te seda asja valitsuses arutasite, kas te ei tulnud mõttele, et mittekorruptiivne kingitus on suveniir ehk meene? Kas te olete arutanud sellise termini võimalikku kasutamist? Võib-olla annab ka terminite baasil midagi ära teha, sest kingituse, suveniiri ehk meene mõiste maht on ilmselt erinev?

See on täiesti õige mõte. Sellest on juttu olnud, seda probleemi on tõepoolest vaja põhjalikumalt arutada. Nähtavasti on õige kaaluda suveniirse kingituse olemust. See on õige mõte.

Tänan! Kolleeg Aino Runge, teine küsimus.

Aitäh! Andke andeks, ma ei saanud ametiisiku mõistet ikkagi päris selgeks. See on üpris keerukas. Ma arvan, et rahval jääb arusaamatuks, kellele saab kinkida ja kellele ei tohi kinkida. Ametiisikud on selle seaduseelnõuga viidud niisugusesse olukorda, et inimesed lausa naeravad nende üle.

Valitsuses on koostamisel täpne nimekiri, kes peavad esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. Vastav nimekiri avaldatakse kohe pärast selle kinnitamist.

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk.

Aitäh! Lugupeetud minister! Te väitsite, et tänu seaduse parandustele muutub ka valitsuse määrus täpsemaks. Kas seda tuleb mõista nii, et pärast nende paranduste vastuvõtmist Riigikogus ei pea valitsus enam vastu võtma mingeid täpsustusi? Kui see nii ei ole, kas te võiksite loetleda, milliseid täpsustusi peaks valitsus veel oma aktides ette nägema, et kõik oleks selles küsimuses paigas?

Kõigepealt parandused seoses kingitustega. Esiteks peab valitsus parandama oma määruse teksti, et jutt ei ole mingist ühe kingituse maksimaalmäärast, vaid deklareerimisperioodi kingituste koguväärtusest. Teiseks tuleb piiritleda kingituse ja suveniirse iseloomuga kingituse mõistet. Kolmandaks tuleb tõsiselt kaaluda, kas kuupalga määr ei ole liiga suur. Ilmselt tuleb see summa väiksem. Neljandaks peab valitsus täpsustama nende ametiisikute loetelu, kes peavad esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. Samuti tuleb kindlaks määrata 1995. aasta deklaratsiooni esitamise kuupäev.

Tänan! Kolleeg Andres Tarand, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud minister! Mind teevad mõneti murelikuks poolikud vastused küsimusele, miks valitsus seda määrust ei tühista. Asi on nimelt selles, et kui seadus on kahemõtteline, siis jääb see selleks seni, kuni me oleme seaduse ära parandanud. Te teate väga hästi, et see võtab teatud aja. Valitsus on oma määrusega seadustanud kingituste võtmise kuupalga ulatuses. Praegu on hea väärtusi kokku krahmida, sest kümne juhuse puhul jäädakse ainult üks kord vahele. Praegust situatsiooni võib nimetada korruptsioonitalguteks, sest ametnik võib valitsuse määrusele viidates kokku ajada suuri varandusi. Millegipärast peab valitsus seda võimalust asjalikuks. Tähendab, püütakse võita aega, et kolme kuuga kokku ajada seda, mis iganes võimalik, eks pärast seda vaatame, mis edasi saab. Siin ei saa muud tõlgendust olla. Ma ei taipa, miks ei saa ühte äärmiselt lihtsat määrust, mille te tunnistate ebaõnnestunuks, tühistada? Kahemõtteline seadus jääb avatuks igasugustele tõlgendamistele. Aga praegu annate määrusega ühemõttelise vihje: kulla velled, võtke nii kaua, kui saab, kuupalga ulatuses kingitusi vastu! Ja võetaksegi. Kui te seda määrust ei tühista, siis ei ole sellel ühtegi muud loogilist põhjendust, kui rikastumissoov. Aitäh!

Me peame tegema, härra Tarand, siiski kaks täpsustust. Esiteks. Valitsuse määrus ei andnud kinkimiseks mingisugust täiendavat võimalust. Altkäemaks ja korruptiivne tulu olid enne keelatud ja jäid keelatuks. See tähendab, et enne valitsuse määrust oli ka mittekorruptiivsete kingituste tegemine täiesti piiritlemata. Ei saa öelda, et määruse alusel tekkis mingisugune täiendav impulss kingituste tegemiseks. Tegelikult on asjad vastupidi. Selle määrusega ikkagi piirati kingituste tegemist, aga piirati vähe, varem ei olnud selle kohta üldse mingit piirangut. Kui me oleme veendunud, et ametnikkond on kogu aeg vastu võtnud suuri kingitusi, siis oleks võinud 10. veebruaril, mil see seadus Riigikogus vastu võeti, kinkimistele väga range piir sätestada. Valitsuse määrus ikkagi kitsendas kingituste tegemist, aga kitsendas vähe. Seaduse muutmise ja sellele järgneva valitsuse määrusega kitsendame seda veelgi.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Austatud härra Varul! Kõigepealt avaldan protesti teile, et valitsus on oma ebaõnnestunud määrusega ka Riigikogu liikmetele halba varju heitnud, sest ka meie kuulume selle seaduse alla. Lugedes korruptsioonivastast seadust ja valitsuse esitatud eelnõu, ei saa ma aru, mis vahe on Vabariigi Valitsuse poolt kindlaks määratud isiklike kingituste maksimaalväärtusel ja isiklike kingituste koguväärtusel deklareerimisperioodil? Mis takistas teid Vabariigi Valitsuse määruses sõnastama kogu küsimust nii: riigiametnikele antavad isiklikud kingitused, mis ei kujuta endast korruptiivset tulu, kuid mis ületavad teatud väärtuse, kuuluvad riigi omandusse? Kogu see tobedus, kuu aega irvitamist valitsuse, Riigikogu ja kõigi riigiametnike üle oleks ära jäänud.

Loomulikult ei ole minu eesmärk teie ees seistes hakata otsima süüdlast sellest Riigikogu koosseisust, kes nimetatud seaduse vastu võttis. Ma võin samadele küsimustele esitada vastuküsimuse: kes keelas seadusandjal selle aasta alguses kõik need probleemid seadusesse lülitada? Kes keelas seadusandjal sätestada seaduses maksimaalmäära, kes keelas seadusandjal lülitada seadusesse seda, mida härra Nestor praegu küsib? Miks valitsus seda ei teinud? Valitsus oli seotud selle seaduse tekstiga.

Tänan! Kolleeg Andres Taimla.

Tänan! Härra minister! Minu küsimus käib kingituse ja teenuse kohta. Kingituse mõiste on siiski üheselt mõistetav, kui ametiisikul on juubel. Kuid miks on eelnõusse jäänud mõiste "teenus"? Kas see tähendab Kanaari saartele reisimise kulude kinnimaksmist, ülikonna õmblemist, künni või külvi tegemist jne? Kuidas saab teenust eraldada korruptsiooni või altkäemaksu mõistest? Teenust pakutakse ikka millegi kinnimaksmiseks. Kas oli arutusel küsimus viia sõna "teenus" eelnõust välja? Aitäh!

Teenust saab ikkagi kingitusena käsitleda. Ka seaduse tekstile viidates saame rääkida teenusest kui kingitusest. On ettepanek § 22 3. ja 4. lõik ühendada, siis on võimalik teenuse mõiste seadusest välja võtta. Praegu tahab valitsus seaduses teha ainult hädapäraseid parandusi. Ma ei näe mingisugust takistust, et need kaks lõiku kokku viia. Minu arvates on see sisuliselt täiesti põhjendatud.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen samal arvamusel, et ametiisikutele tehtavate kingituste piirmäär võiks olla 22 šillingit aastas ja kui sellest ei piisa, siis kuni 1000 krooni aastas. Aga ma ei saa aru, miks teenuse puhul on sätestatud kolme kuu ametipalga määr? Praktiliselt on seda äärmiselt raske tõestada, pealegi võimaldab kolme kuu ametipalk käia mis tahes maailma nurgas turismireisil. Miks teenuse puhul on sätestatud kolme kuu ametipalk, kui kingitus on piiritletud ühe kuu palgaga? Aitäh!

Ma juba vastasin sellele küsimusele. Seadusandja on asja niimoodi sätestanud. Meie muudatusettepanek hõlmab peamiselt seaduse § 22, et oleks selge – igasugune kingitus ja teenus, mis on käsitletav korruptiivse tuluna, on keelatud. Teiseks. Arvutamise kriteeriumiks on kingituste ja teenuste koguväärtus deklareerimise perioodil. See on seaduse parandamise mõte.

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma sain teie selgitustest aru nii, et valitsusel ei olnud võimalik kohe oma määrusega kõike ühekorraga täpselt korrastada ja alles pärast seaduse muutmist on see võimalik. Ma ei saa aru, mis takistas valitsust oma määruses käsitleda ühe kuu kingituste koguväärtuse kõrval ka ühe kuupalga ulatuses tehtud kingitusi kogu deklareerimisperioodi kestel saadud kingituste koguväärtusena? Praegusel kujul oleme juba ligi kuu aega Eesti avalikkuses seda määrust naerutanud, sest seda võis tõesti tõlgendada nii, et iga tunni tagant võis kuupalga ulatuses teha kingitusi. Ma küsin teie käest, miks valitsus ei saanud iseseisvalt, ilma seadust muutmata vältida selle naeruväärse määruse sõnastust?

Ma võin esitada vastuküsimuse, miks seadusandja lubas piiranguteta kolme kuupalga ulatuses vastu võtta teenuseid? Seadus jõustus selle aasta 10. veebruaril. Loomulikult oleks valitsus pidanud käituma läbimõeldumalt, sest reageering, mis ühiskonnalt selle määruse peale tuli, näitab seda, et valitsus ei talitanud päris õigesti. Pidagem siiski silmas asjaolu, et seadus oli sätestanud konkreetsed kriteeriumid ja tingimused.

Suur tänu! Kolleeg Aap Neljase teine küsimus.

Lugupeetud minister! Vabariigi Valitsus kehtestab deklareerimisperioodiks, mis on üks aasta, koguväärtuse, mille ulatuses kingitustena saadud asju võib ametiisik pidada isiklikuks omandiks. Kas ma sain õigesti aru, et see võrdub tema ühe kuu palgaga aasta jooksul, nii et kui ametiisiku palk on 5000 krooni, siis võib ta aasta jooksul saada 5000 krooni väärtuses kingitusi? Aitäh!

Asja tuum on selles, et see määrus tuleb nagunii läbi vaadata vastavalt sellele, millised parandused te otsustate vastu võtta. Miks valitsus ei ole seda varem teinud? Valitsus võib oma määrust igal nädalal muuta, aga samal ajal, kui seaduse muutmine on päevakorral, ei ole valitsusel otstarbekas hakata enne määrust muutma, kui seadust ei ole muudetud. Nüüd peab valitsus omakorda otsustama, kas kingituste koguväärtus deklareerimisperioodil ühe kuupalga ulatuses ei ole liiga suur. Kui seadust muudetakse, siis tuleb valitsus uuesti küsimuse juurde ja peab otsustama, kui suur võib kingituse koguväärtus deklareerimisperioodil olla. Siin on kaks olulist asja. Esiteks tuleks sätestada kingituse suveniirne olemus ja teiseks peab koguväärtus olema üsna väike suurus, sest kingituse saaja on ikkagi ametiisik.

Suur tänu! Kolleeg Vambo Kaal.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Kui te enne vastasite küsimusele küsimusega, siis tekkis mul tahtmatult tunne, et valitsus ei soovinud oma määrust muuta seepärast, et siis võib kõik määruse vead ja süü ajada Riigikogu kaela. Kas ma sain asjast õigesti aru?

Jutt ei ole süü kellegi kaela ajamisest. Ma olen veendunud, et Riigikogul ja valitsusel on seadusloomes ühine eesmärk, et me saaksime normaalsed käitumisreeglid. Me töötame ja peame töötama selle nimel, et nii seadused kui ka nende alusel koostatavad määrused peavad vastama põhiseadusele. Valitsus koostab määrusi ainult seaduse alusel ja need on mõeldud täitmiseks. Kui me hakkame teineteist süüdistama, siis ei jõua me oma seadusloomes kuigi kaugele.

Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi.

Lugupeetud juhatus! Austatud kolleegid! Ausalt öelda on üpris raske midagi olulist juurde lisada sellele, millest siin on räägitud. Minu arvates on meeldiv, et valitsuse esindaja on tunnistanud valitsuse möödalaskmist, mis käsitles kingitustega seotud küsimusi. Ma usun, et keegi ei saa ütelda, et sellise vea põhjus on seadusandja tegevus, kuigi võib tõesti mingil määral nõustuda sellega, et seaduse sõnastus ei olnud kõige konkreetsem ja täpsem. Seaduse mõte oli siiski arusaadav. Komisjon vaagis probleemi üpris põhjalikult. Me leidsime, et seaduse muutmine teeb asja selgeks. Kahtlused ja kaheti tõlgendamise võimalused kaovad ära. Seetõttu ei pidanud komisjon vajalikuks eelnõu tagasi lükata või pikemalt arutada. Komisjon on seisukohal, et täna võiks eelnõu esimese lugemise lõpetada. Üks küsimus tuli seoses korruptsioonivastase seadusega veel kõne alla. Paragrahvi 13 võib samuti kaheti tõlgendada. Ilmselt tuleb sellesse lülitada üks väikene täiendus, mis konkretiseerib ametiisikute ringi, kelle suhtes rakendatakse teatud tehingupiiranguid. Härra minister ütles, seaduse tekst on mõneti konarlik. Tuletan meelde, et seaduse menetlemise aeg oli suhteliselt lühike, sest see langes Riigikogu eelmise koosseisu tööperioodi lõppu. Komisjon nõustub põhimõtteliselt justiitsministri seisukohaga, et lähemal ajal tuleks seadus uuesti läbi vaadata ja kõrvaldada kaheti tõlgendamise võimalused. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid, kas kaasettekandjale on küsimusi? Kolleeg Jüri Adams, teine küsimus.

Lugupeetud härra ettekandja! Kingituste teema arutelul on vihjatud ühe mõiste edasise käsitlemise vajadusele. Nimelt eristatakse olukordi, mil ametiisik võtab kingituse vastu kui oma ametikoha esindaja. See on väga kohmakas termin. Ilmselt võib ta kingituse vastu võtta, kui ta ei ole oma ametikoha esindaja. Ma arvan, et elus võib üsna sageli ette tulla olukordi, kui näiteks ametnik ei saa keelduda kingitust vastu võtmast oma sugulaselt, kes otsustab talle kinkida, aga mitte pärandada jne. Kuidas teie näete vajadust selle probleemi edasiseks avamiseks? Milline on komisjoni praegune seisukoht?

See probleem on põhimõtteliselt avatud korruptsioonivastase seaduse § 22 1. lõikes, kus on öeldud, et väljaspool tööalast suhtlemist võib ametiisik kingitusi vastu võtta piiranguteta. Samas on sätestatud ka nende isikute ring, kellelt ta võib kingitusi vastu võtta. Ta võib kingituse vastu võtta, kui kinkija ei ole seotud ametniku ametialaste kohustuste täitmisega. Nii et põhimõtteliselt on see probleem lahendatud. Ma tuletaksin meelde seda aega, kui me eelmises Riigikogus seda probleemi arutasime. Tookord oli kingituste küsimus väga terava diskussiooni objekt. Meil ei olnud selle probleemi lahendamiseks kusagilt eeskuju võtta. Ka välisriikide kogemused on näidanud, et kingituste tegemine on korruptsioonivastase seadusloome kõige valusam ja kõige raskemini lahendatav probleem. Seetõttu ei ole meie seaduse sõnastus kõige õnnestunum, kuigi me püüdsime anda oma parima.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Austatud härra kaasettekandja! Milline on õiguskomisjoni seisukoht? Kas seda eelnõu on vaja selleks, et korruptsioonivastast seadust muuta, või selleks, et valitsus saaks nigelast olukorrast puhta nahaga välja tulla?

Minu arvates ei saa valitsus sellest olukorrast enam kuidagi puhta nahaga välja tulla. See on tervet ühiskonda hõlmav probleem ja tuleb väga selgelt ja täpselt reguleerida. Kui keegi on vea teinud ja seda tunnistanud, siis ei ole minu arvates olukorrast puhta nahaga väljatulemisest enam mõtet rääkida. Mõtet on rääkida sellest, et seadus tuleb teha paremaks, mis minu arusaamise järgi on ka valitsuse soov.

Tänan! Kaasettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Milline on juhtivkomisjoni ettepanek?

Juhtivkomisjon teeb ettepaneku, et parandusettepanekud esitataks kahe tunni pärast, see on kella poole kuueks.

Niisiis kella 17.30-ks.

Jaa. Siis saab juhtivkomisjon täna seda asja edasi arutada.

Üheltki fraktsioonilt ega alatiselt komisjonilt ei ole muid ettepanekuid tulnud. Seega on korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõppenud. Tänan!

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse 1995. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Austatud Riigikogu juhatus ja Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on teile esitanud 1995. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu mahus 65 miljonit krooni. Lisaeelarve tulude kujundamisel lähtuti alkoholiaktsiisi seaduse § 4 8. lõikest, mis lubab rahandusministril kooskõlas tarbijahinnaindeksi tõusule korrigeerida alkoholiaktsiisi määra. Rahandusministri 1995. aasta 13. juuli määrusega nr. 102 kehtestati alates k.a 17. juulist uued aktsiisimäärad Eestis toodetud veinidele ja piiritusele ning imporditavatele kangetele alkohoolsetele jookidele – konjakile, brändile jne. Alkoholiaktsiisi määrade tõstmise arvel oleme plaaninud aasta lõpuni täiendavaid laekumisi 65 miljoni krooni suuruses summas, millega saame reguleerida vaidluse, mis tekkis 1994. aasta 1. jaanuaril seoses ühtse tulumaksuseaduse rakendamisega. Eesti Linnade Liit, Eesti Omavalitsuste Liit ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendus pöördusid õiguskantsleri poole avaldusega, milles paluti tulumaksuseaduse rakendamise juhend viia kooskõlla põhiseaduse ja teiste seadustega. Õiguskantsler esitas Riigikohtule taotluse tunnistada tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti 1.5 3. lõige kehtetuks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldas oma 1994. aasta 7. detsembri otsuses õiguskantsleri taotluse ja tunnistas tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti 1.5 3. lõike kehtetuks. Vabariigi Valitsus, arvestades õiguskantsleri seisukohta ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsust, on väljendanud oma valmisolekut tagastada kohalikele omavalitsustele riigieelarvest 65 miljonit krooni sihtotstarbelise eraldamise korras eesmärgiga finantseerida kohalike omavalitsuste sotsiaal- ning kultuuri- ja keskkonnakaitseobjektide ning muude sotsiaalkultuuriliste objektide ehitamist, samuti omavalitsuste tugi-(arendus-)fondi loomist. Sellele tuginedes teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku eraldada nimetatud 65 miljonist kroonist 30 miljonit krooni maakondadele koolide remondiks. 10 miljonit krooni on kavandatud Tartu linna heitvete puhastusseadmete kaasfinantseerimiseks Šveitsi abiprogrammide järgi, 10 miljonit krooni Tallinna kergejõustikumaneeži ehituse jätkamiseks, 10 miljonit krooni Estonia pst 10 asuva koolihoone rekonstrueerimiseks ning 5 miljonit krooni omavalitsuste tugi-(arendus-)fondi loomiseks. Lisaeelarve eelnõusse on ministeeriumide ja riigiasutuste ettepanekul lülitatud veel mõningaid muudatusi ja vahendite ümbersuunamisi, mis kokkuvõttes ei muuda eelarve mahtu. Vastavalt valitsuse k.a 16. mai määrusele nr 211 anti Riigikaitse Akadeemia Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalast üle Siseministeeriumi valitsemisalasse. Riigikogu Kantselei ettepanekul muudetakse saadikute majutuskulude ja parlamendipensionide summasid. Siseministeeriumi taotlusel on muudetud tema valitsemisala investeeringuteks ettenähtud summa jaotust, pidades silmas vahendite otstarbekamat kasutamist käesoleva aasta eelarve raames. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Lugupeetud kolleegid! Kas on küsimusi härra ministrile? Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Nagu ma aru sain, on omavalitsuste protest rahuldatud. Kas valitsus ja omavalitsused teavad, et kui suurem osa üksikisiku tulumaksust hakkab laekuma kohalikku eelarvesse, siis laekuvad kohalikku eelarvesse ka seal tekkivad tulud? On see mõlemale osapoolele teada?

Uus ühtne tulumaksuseadus, mis jõustus 1994. aasta 1. jaanuarist, ei reguleerinud eelarve laekumisjärgsust. Vana tulumaksuseaduse järgi oleks põhimõtteliselt pidanud samal päeval teostatama ka maksed. Kuid aastavahetusel jäid detsembri maksed üle kandmata. Arvestuslikult oli see summa kokku umbes 140 miljonit krooni. Hiljem seda summat täpsustati. Uue ühtse tulumaksuseaduse järgi laekub tõepoolest 52% üksikisiku tulumaksust kohalikku ja 48% riigieelarvesse.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Riigi võlga omavalitsuste ees pole keegi kunagi kokku arvutanud, kuigi te väitsite, et praegu see on 40 miljonit krooni. Minu teada leidsid omavalitsusliidud, et riik võlgneb neile 160 miljonit krooni. Täna selgus rahanduskomisjoni istungil, et me jagame 65 miljonit krooni ja see ei ole mitte riigi võlg omavalitsustele, vaid lisaraha, mis aktsiisidega on sisse tulnud. Miks siis 1994. aastal, kui riigieelarvest anti raha linna- ja maakoolide remondiks, seda summat võla hulka ei arvatud, aga nüüd millegipärast arvatakse? Kas ei ole tegu poliitilise demagoogiaga? Aitäh!

Poliitilise demagoogiaga siin tegu ei ole. Muidu ei oleks härra õiguskantsler pöördunud Riigikohtu poole ja ka Riigikohus ei oleks niisugust otsust langetanud. Küsimus on pigem selles, et täpset summat on üpris raske arvutada. Rahandusministeerium peab ülemiseks piiriks umbes 85–86 miljonit krooni. Antud juhul on tegemist kohtuvälise lahendiga. Omavahel jõuti kokkuleppele 65 miljoni krooni ulatuses.

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud esimees! Lugupeetud härra minister! Mul on teile põhimõttelist laadi küsimus. Te tulite valitsusse noore ja suhteliselt iseseisva mehena. Me püüame hakata kokku hoidma. Üks artikkel puudutab Riigikogu. Ma tuletan meelde, et on grupp endisi Riigikogu saadikuid, kes tulid Riigikogusse pärast 5. märtsi kui valimistel lüüasaanud valitsuse ministrid. Nad olid Riigikogus praktiliselt ainult 2-3 nädalat, kuid praegu makstakse neile tagantjärele 12 kuud palka. Siit ka minu küsimus. Kas teie peate niisugust raha põhjendamatut raiskamist õigeks? Kas teie ministeerium on seda küsimust arutanud? Või on teie seisukoht niisugune, et Riigikogu kulude asju peab tõstatama mingi teine ministeerium või Riigikogu ise?

Ma olen arvamisel ja ütlen teile otsekoheselt, et selle küsimuse võiks tõstatada Riigikogu ise.

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Betlem.

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Minu küsimus puudutab 97. punkti, kus on esitatud Siseministeeriumi investeeringud. Siin on juttu sellest, et vähendatakse Päästekolledži õppekompleksi ehitamiseks määratud summasid 900 000 krooni võrra, sest Päästekolledži õppekompleksi rajamise otstarbekus on selgitamisel. Selle arvel suurendatakse Kodanikukaitse Koolituskeskusele suunatavaid kulusid sama summa võrra. Ma paluksin valgustada seda probleemi natuke lähemalt ja selgitada, mis on Kodanikukaitse Koolituskeskus, kelle alluvuses ta on ja milleks on see ette nähtud?

Ma pean uurima, kas minu ametnikud oskavad sellele vastata. Härra Liiver, kas te oskate sellele küsimusele vastata?

Härra Liiver, kas küsimus on arusaadav?

Vastav ettepanek on tulnud Siseministeeriumist. Päästekolledži finantseerimine ei olevat praegu otstarbekas.

Kas see oli vastus?

Rahandusministeerium ja ka valitsus ei vaidlusta seda, kui vastavad ministeeriumid teevad ettepanekuid vahendite jaotamiseks objektide vahel, mida nad peavad otstarbekamaks. Rahandusministeerium ei ole sel puhul vahele seganud.

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestori teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Ma saan lisaeelarve sellest osast aru nii, et 65 miljonit krooni on teatud žest omavalitsuste suhtes, millega praegune valitsus tunnistab eelmise valitsuse vigu. Kas vana maksuseaduse järgi oleks praegu meie poolt jagatavat 65 miljonit käsutanud omavalitsused ise ja mitte keegi teine?

Minu meelest vastasite oma küsimusele ise. Tähendab, Rahandusministeeriumi arvestuste järgi oleks olnud võimalik maksimaalselt taotleda kuni 85 miljonit krooni. Ma juba ütlesin, et päris täpselt on seda võimatu välja arvestada. 65 miljoni krooni puhul on tegemist kompromissiga. Ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, et see on poliitiline žest.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ma tahaksin meelde tuletada meie maksuseadusi. Kui 65 miljonit krooni on aktsiisidest laekunud täiendav tulu, mis tuleneb aktsiisimäärade muutmisest, kas siis kaubanduses müüdava alkoholi hinnas, millelt käibemaks võetakse, kajastub ka aktsiis või mitte? Kui kajastub, kas siis ei oleks pidanud ka käibemaks tõusma? Tänan!

Hind, mida tarbija maksab, sisaldab endas tõepoolest käibemaksu. Aktsiisi tõsteti piirituse mahuprotsendist lähtudes.

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Betlemi teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Minu küsimus puudutab endiselt punkti 97. Ma tahan endiselt teada, mida kujutab endast Kodanikukaitse Koolituskeskus? Kas see on Päästeameti või Politseiameti alluvuses?

Härra Betlem! Kui te lubate, siis ma vastan heameelega teie küsimusele homme eelnõu teise lugemise ajal. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Toivo Jürgenson.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! 65 miljonist kroonist läheb pool kahele suurele linnale – Tallinnale ja Tartule. Tallinna puhul läheb 1/3 kahe suure objekti finantseerimiseks. Millise loogika alusel on niisugune kummaline jaotus tehtud?

See loogika tuleneb sellest, kui suur on Tallinna osa kokku kohalikes eelarvetes.

Tänan! Kolleeg Eldur Parder.

Lugupeetud juhataja! Härra minister! Mina ei taha midagi küsida, ma tahaksin juhtida tähelepanu Riigikogu liikmete majutuskuludele. Seoses sellega, et Kungla hotell on ära ostetud, paikneb seal mängupõrgu. Elu on seal tundmatuseni muutunud. Ma arvan, et varsti tuleb seal elamise eest vähemalt kaks korda rohkem maksta kui seni. Seal on kõik asjad muutunud kallimaks. Seal tuleb midagi ette võtta, et mitte asjata riigi raha kulutada. Selline on minu jutt praegusest olukorrast hotellis. Elu on läinud seal päris hulluks.

Teie jutus ei olnud küsimust. Ma võtan teie tähelepanu juhtimise teadmiseks. Siin peab koostöös valitsusega mingi lahenduse leidma.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hanseni teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ma ei saanud päris täpselt teie eelmisest vastusest aru. Ma esitaksin teile oma arvutuskäigu. Enamus aktsiisi laekub ikkagi siis, kui jook on maha müüdud. Kui see on maha müüdud ja sisaldab käibemaksu, siis oleks pidanud tulema käibemaksu täiendavaid tulusid ligikaudu 11 miljonit krooni. Kui minu arvutuskäik on õige, siis miks ei ole lisaeelarves vastavat laekumist?

Aitäh! Te rääkisite käibemaksust, aga mina rääkisin aktsiisimaksust. Küsimus on selles, et aktsiisi tõstmisega vähenes eelkõige "Liviko" omanikutulu riigieelarvesse meie arvestuste järgi umbes 4 krooni 15 senti pudeli kohta. Alkoholipudeli lõpphind ei tõusnud. Kui "Livikol" oli esimesel poolaastal 57 miljonit krooni kasumit, siis meie rehkenduste järgi peab ta aasta lõpuni osast omanikutulust loobuma. Mis puudutab alkoholi importijaid ja hulgivahendajaid, siis meie rehkendasime, et liitrise viskipudeli hind võib arvestuste järgi tõusta neli kuni kuus krooni. Kuid me analüüsisime ka neid hindu, millega alkohoolseid jooke deklareeritakse tollipiiril, siis meie arvamise järgi ei peaks ka nende lõpphinda nihutama. Minul ei ole andmeid, et need hinnad on üldse tõusnud.

Suur tänu! Kolleeg Daimar Liiv.

Aitäh! Austatud minister! Eelmine valitsus ja Riigikogu astusid mõningaid samme, mis pidid tõstma aktsiisimaksu laekumist ja mis ajakirjanduse andmetel ka tegelikult toimus. Kui palju kavandatuga võrreldes on tänase päeva seisuga aktsiisimaksu rohkem riigieelarvesse laekunud?

Mul ei ole kahjuks 1. juuli andmeid käepärast, kuid see oli vist 54–55% aasta plaanitud mahust.

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju!

Lugupeetud kolleegid! Usun, et pärast rahandusministri sisukat ettekannet ja vastuseid arvukatele küsimustele peaks pilt olema selge, milleks see eelarve on koostatud, millised on rahaallikad ning milliste kulude katteks need summad suunatakse. Sisuliselt ei ole mul midagi olulist lisada. Võin öelda ainult seda, et rahanduskomisjon arutas täna eelarvet põhjalikult ja vaidlused olid ägedad. Lõpuks jõudsime üksmeelsele otsusele. Me teeme teile ettepaneku see lisaeelarve vastu võtta. Võimalik, et komisjon esitab ühe omapoolse parandusettepaneku. Kõiki parandusettepanekuid tahaksime näha täna õhtul kell kuus.

Suur tänu! Kolleegid! Kas on küsimusi komisjoni esimehele? Küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on täna kell 18. Ükski fraktsioon ega alaline komisjon ei ole muid ettepanekuid teinud. Sellega on riigi 1995. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu esimene lugemine lõppenud.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti kultuuri- ja haridusminister Peeter Kreitzbergi.

Austatud Riigikogu! Valitsus tegi mulle ülesandeks esitada teile seisukohavõtuks pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ma arvan, et kontekst, millega siin on tegemist, on kõigile selge. 20. august oli siiani riiklik tähtpäev, nüüd on ettepanek muuta see riigipühaks, millega kaasneb puhkepäev. 1991. aasta 20. augustil otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu riikliku iseseisvuse poolt ning pöördus maailma riikide poole tungiva ettepanekuga taastunnustada Eesti Vabariiki kui iseseisvat riiki. Sellest alates algaski Eesti tunnustamine. Eesti sai ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja ühtlasi arvatakse, et selle päevaga lõppes ka väga oluline etapp Eesti iseseisvusliikumises ja vabadusvõitluses. Seepärast pidas valitsus võimalikuks esitada Riigikogule ettepanek muuta 20. august riigipühaks. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kolleegid, kas on küsimusi? Kolleeg Jüri Adams.

Lugupeetud härra minister! Sellise äärmiselt tormaka seaduseelnõu algatamisega haakus tõsiasi, et komisjonis ei olnud ühtegi arukat valitsusepoolset ettekandjat. Seepärast esitan ma teile samad küsimused, mis ma esitasin komisjonis valitsuskoalitsiooni liikmetele. Nad jäid vastuse võlgu. Tahaksin teada kolme arvu. Mida läheb maksma uue riikliku püha sisseviimine riigieelarvele, kohalike omavalitsuste eelarvetele ja eraettevõtjatele ja seda kahes variandis? Sellel aastal langeb see päev pühapäevale, aga mingil teisel aastal tööpäevale. Ma tegin ettepaneku seda eelnõu mitte enne arutada, kui me oleme saanud vastused nendele küsimustele. Kahjuks hääletati minu ettepanek maha.

Te esitasite korraga kolm küsimust. Ma konsulteerisin hiljuti Rahandusministeeriumi spetsialistiga. Tema väitis, et riigieelarvele läheb see maksma umbes 20 000 krooni. See on puhkuste aeg. Mis puudutab eraettevõtlust, siis selle kohta on mul raske midagi konkreetset öelda. Aga tundub, et ka omavalitsustele ei lähe see kuigi kalliks.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Küllap läheb see eraettevõtjatele üsna palju maksma. Kui inimene on graafiku järgi tööl pühapäeval, siis makstakse talle tavalise päeva tasu, aga kui ta on tööl riigipühal, siis on ette nähtud lisatasud. Ma ei saa aru, miks on seda eelnõu vaja erakorralisel istungil arutada, sest tegemist ei ole mingi pakilise probleemiga Eesti sise-, välis-, julgeoleku- ja rahanduspoliitikas? Millisel päeval hakkab toimuma presidendi vastuvõtt diplomaatilisele korpusele ja tähtsatele ametimeestele? Millisel päeval toimub sõjaväeparaad? Kas 24. veebruaril või 20. augustil?

Sellekohast otsust ei ole langetatud. Ma ei oska teile selle kohta midagi vastata. Eelnõu on ette valmistatud Riigikantselei poolt. Siin on Riigikantselei esindaja härra Stöör. On võimalik, et tema oskab sellele täpsemalt vastata.

Suur tänu! Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et  20. august oli väga tähtis päev, mil Eesti taasiseseisvus. Kuid ometi ei ole see võrdne 24. veebruariga. Me teame, et tookord tegutsesid ühiselt Eesti Kongressi poolt valitud Eesti Komitee ja tolleaegne Ülemnõukogu. Miks seletuskirjas ei ole mainitud Eesti Komiteed? Aitäh!

Ma usun, et Eesti Komitee rolli oleks olnud vajalik siin mainida. Minu arvates ei saa 20. august konkureerida 24. veebruariga, mistõttu ma isiklikult olen jäänud kahtlema, kas on õige nimetada seda päeva taasiseseisvumispäevaks. Sellel sõnal võiks olla teine tüvi, nii nagu paljudes teistes riikides: kas vabaduspäev, sõltumatuse päev või midagi sellist. Aga valitsus pidas seda päeva siiski sedavõrd tähtsaks, et tuua see riigipühade alla.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Mul on väga hea meel, et te kahtlesite selle päeva nimetuse õigsuses. Ma arvan, et Eesti on olnud juriidiliselt iseseisev riik ka okupatsiooni ajal. Samuti on mul väga hea meel, et seltsimehed arutavad, millisel päeval teha sõjaväeparaade ja diplomaatilisi vastuvõtte. Miks on Eestile vaja kahte riigi olemasoluga seotud püha, sest enamikus riikides, vaatamata nende väga keerukale ajaloole, on üks püha? Hiljuti tähistas Prantsusmaa oma revolutsiooni 200. aastapäeva, mis on seotud Bastille' vallutamisega. Kui me otsustame, et 20. august on puhkepäev ja riigipüha, kuidas siis tuleks rõhutada teisi riiklikke pühi, mis on seotud riigi olemasoluga? Kas valitsus on sellele mõelnud?

Väga paljudes riikides on siiski rohkem kui üks päev, mis tähistab riigi sündi. Mul on riikide nimekiri, kus on kaks, isegi kolm iseseisvus- või taassünnipäeva. Näiteks Portugalis. Aga üldiselt sama sõnatüvega terminit ei kasutata, kui on tegemist kahe või kolme sellekohase pühaga.

Suur tänu! Kolleeg Lauri Vahtre.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud minister! On tõepoolest kahtlane nimetada seda päeva taasiseseisvumispäevaks, sest minu meelest on meie taasiseseisvumine kestnud aastaid ja kestab ka praegu. Seetõttu olen ma teiega nõus, et võib-olla tuleks leida mingi teine nimetus. Aga kas te tõesti peate võimalikuks sätestada riikliku pühana meie kalendrisse tähtpäeva, millele me ei oska isegi nime anda? Järelikult ei tea me täpselt, mis siis juhtus, mille poolest see päev on tähtis? Ma tänan!

Ma arvan, et kui me sisuliselt räägime taasiseseisvumisest, siis me 100% ei eksi. Kuid ma vaidlustan nime küsimuse just seepärast, et jätta 24. veebruarile suveräänne staatus. Ma arvan, et seoses selle päevaga on enamuse inimeste teadvuses fikseerunud kindel tähendus.

Tänan! Kolleeg Andra Veidemann.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma tuletan oma headele kolleegidele-ajaloolastele meelde, et ka pärast 24. veebruari hakkas ennast iseseisvaks vabariigiks deklareerinud Eesti Vabariik oma iseseisvuse eest võitlema ja võitles selle eest üsna pikka aega. Ma arvan, et selle üle filosofeerimine on kohatu. Minu küsimus on ehk mõnevõrra küüniline, aga ka jutt on muutunud küüniliseks. Kas Vabariigi Valitsuses on tõepoolest arutatud 20. augusti kuupäeva kui äriideed? Minu meelest on väga paljud küsimused kantud just sellest küünilisest mõttest. Kas te olete selle pilguga üle vaadanud ka kõik ülejäänud riigipühad? Kas need on piisavalt head äriideed või mitte? Aitäh!

Ei, loomulikult mitte. Ma olen mõnes mõttes küsijaga ühel nõul. Kui me lähtume äriideest, siis ei peaks meil olema ühtegi riigipüha.

Suur tänu! Kolleeg Enn Tarto teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Praegu käib suur heitlus Eesti ja Venemaa vahel. Venemaa ei taha tunnustada Tartu rahulepingut. Järelikult ei taha ta tunnustada ka seda, et Eesti oli okupeeritud. Kas te ei arva, et kui me kiirustades tõstame 20. augusti 24. veebruari kõrvale, siis hakkame Venemaale samm-sammult järele andma?

Ma ei näe siin seda sidet ja ka valitsuses ei ole seda küsimust kunagi arutatud.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetav härra minister! Teie allkirjastatud seletuskirjas on antud väike ajalooline õiend. Aga seal ei ole selgitatud poliitilisi või muid põhjusi, miks valitsus ei ole rahul sellega, et 20. august on praegu sätestatud riikliku tähtpäevana. Millest selline tungiv vajadus muuta see päev riiklikuks pühaks? Seletuskirjas on öeldud ainult, et seda päeva on sobiv tähistada riigipühana. See on ilmselt ebapiisav nii suure muudatuse tegemiseks. Ma tahaksin teada, mis põhjused need olid? Kas te olete saanud massiliselt kirju, kas on tekkinud mingi rahvaalgatus või on see mingisugusel muul viisil meile teadmata poliitilistel põhjustel nii erakordselt tähtis, et muuta see päev riiklikuks pühaks? Aitäh!

Nii palju, kui mina olen asjadega kursis, on seda küsimust arutatud juba pikemat aega. Teatud kiirustamise jäljed on arvatavasti tingitud sellest, et see on seotud 20. augusti lähenemisega ja siis oleks võimalus seda esmakordselt riigipühana tähistada. Milline on olnud sündmuste käik, mis eelnes seletuskirja koostamisele, seda oskab kommenteerida härra Stöör. Pean tunnistama, et mina seda sündmuste rida ei tunne.

Tänan! Kolleeg Lauri Vahtre, teine küsimus.

Tänan! Härra minister! Nii palju, kui mina tean, on 20. august ikka igal aastal aset leidnud ja järelikult võib arvata, et see toimub ka tuleval ja ületuleval aastal. Nüüd küsimus, mis jätkab minu kolleegi Tiit Sinissaare oma. Te olete valitsuse liige ja ma loodan, et te ei peida end mitteteadmise väite taha, kui te ütlete, et seda küsimust on ammu arutatud. Siis on ometigi olemas inimesed või inimene, kes seda on kõige aktiivsemalt nõudnud. Ma tahan teada, kelle initsiatiiv see on? Kes on need inimesed, kelle tegevuse tulemusena see eelnõu on praegu meie ees? Ma tänan!

Ma olen siinses keskkonnas üsna võõras inimene ja ma tunnistan, et ma ei tea seda.

Tänan! Kolleeg Ülo Uluots.

Lugupeetud minister! Minu küsimusele eelneb samuti väike repliik. Selles saalis on üsna palju neid inimesi, kes võtsid 20. augustil selle otsuse vastu ja kes olid järgmisel ööl siin ja pärast ka all-linnas. Need inimesed tahtsid 20. augusti kuupäeva juba siis teha riiklikuks pühaks, aga meie aeg sai ümber. Ma vastan Lauri Vahtre küsimusele, kelle initsiatiivil? Härra Lauri Vahtre! Meie initsiatiivil, kes seda tegid. Ja nüüd ma küsin. Härra minister, kas teie olete ka sellisel arusaamisel, et see päev oleks juba ammu pidanud olema riiklik püha?

Ma arvan, et see on sedavõrd tähtis päev, et oleks võinud tõesti ammu riiklik püha olla, kuigi mina ei ole isiklikult osalenud nendes sündmustes. Aga ma ei kannaks nende sündmuste taustal loorbereid ega jääks halba valgusesse. Ma arvan, et see on terve eesti rahva seisukohast väga tähtis päev.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Ka mina olin üks nendest, kes 19. ja 20. augustil olid siin saalis. Tõsi küll, ma olin rõdul ja jälgisin sündmuste kulgu sealt. Ma mäletan väga hästi, kes tol ajal esinesid televiisoris ja raadios, kes andsid intervjuusid selle ürituse toimumise vastu. Mul on see päris hästi meeles ja osa neid asju on ka kirja pandud. Ja nii ma küsingi teilt. Kas teile ei tundu, et selle päeva pühaks kuulutamise vastu seisavad eeskätt meie kolleegid, kes tol ajal, 19. augustil – ma ei räägi 20. augustist – olid just selle ürituse vastu? Aitäh!

See on täiesti võimalik, et samad inimesed otsivad väga energiliselt neid, kes seda päeva püüavad riigipühaks teha.

Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

Aitäh! Mul on eelmisest küsijast mõneti teistsugused mälestused ja informatsioon. Ma olin ka iseseisvuse pooldaja, igatahes mitte vastaste hulgas. Ja siiski on mul täiesti teised arusaamised ühiskonnas kujunevatest traditsioonidest ja teisejärgulistest asjadest. Enese täispuhumise kunsti osatakse hästi poliitikute hulgas. See oli sissejuhatus. Ma ei saa ikkagi aru, miks on niisugune teema esitatud erakorralisele istungjärgule? See on täiesti mõistmatu. Tegelikult ei ole mingit muud kiirustamise põhjust kui see, et keegi näeb kusagil ühte isikut, kes on järjekordselt Eesti kõige parem vabadusvõitleja, mis iseenesest on äärmiselt loll nähtus. Tulevikus peavad ajaloolased vaatama, millised teened kellelgi olid. Kas mul on õigus? See on minu küsimus. Aitäh!

Mul on raske selle üle otsustada. Minu teada on ajalugu üldse edevust täis. Ma ei usu, et Eesti sündmustes edevust rohkem esineb, kui mõnes teises riigis.

Suur tänu! Kolleeg Aino Runge.

Aitäh, härra juhataja! Siin oli juttu ajaloolastest. Kuid minu arvates on selles saalis ja väljaspool saali väga palju inimesi, kellel ei ole tarvis ajaloolaste abi, nad mäletavad, kuidas kõik oli ja tunnetavad selle päeva tähistamise vajadust. Aitäh!

Kolleegid! Me esitame praegu küsimusi. Kolleeg Daimar Liiv.

Austatud minister! Minu küsimus on järgmine. Kui valitsuse liikmed tunnistavad, et nad on taevast kukkunud ja ei tea, kes mida valitsuse istungitel esitab, siis ma küsin, kas kõik olid üksmeelselt selle eelnõu esitamise poolt?

See, mida me teiega arutame, on konkreetne tekst, me ilmselt ei pea siin arutama kõiki eelnõuga seonduvaid ebaolulisi detaile, kes hommikul kellega rääkis või mida kuulis. Valitsuse istungil diskuteeriti selle eelnõu ümber. Ma ei ütle, et kõik oleksid kohe kätt tõstnud, aga ma võin teile täiesti ametlikult vastata, et ei olnud mitte ühtegi protokolliliselt fikseeritud eriarvamust. Aga seda ei jõua ma teile küll rääkida, mida keegi seal täpselt ütles.

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud esimees! Lugupeetud härra minister! Mulle tundub, et praegu käib saalis järjekordne eesti poliitikute tüüpiline kaklus, kus võetakse ette üks väike detailikene ega panda üldse tähele, et tegelikult on probleem märksa laiem. Lugupeetud härrad ja daamid! Kui te vaatate pühade ja tähtpäevade seadust, siis ma ütleksin, et tegemist on pigem mõne teise riigi või koguni kirikukalendriga, sest riigipühi ja tähtpäevi, mis otseselt Eestit puudutavad, on tegelikult ainult kaks. Härra minister! Kas te olete nõus sellega, et seda probleemi tuleks vaadelda laiemalt. Ma tuletaksin meelde kas või seda, et seaduseelnõu arutamise ajal oli juttu märtsiküüditamise päeva fikseerimisest. Diskuteerisime ka 8. märtsi ümber, mida tähistatakse paljudes Euroopa riikides ja ka Euroopa Nõukogu soovitas seda teha. Tõenäoliselt üritab härra president midagi ette võtta, sest Maarjamaa rist ripub ju õhus, see ei ole mitte millegagi seotud. Ilmselt peame oma kalendrisse võtma Teutooni ordu asutamise päeva. Ma arvan, et võiks olla teisigi niisuguseid ettepanekuid. Siit ka minu küsimus. Kas te olete nõus sellega, et me praegu liigselt kiirustame? Selle seaduseelnõu vastuvõtmist ei ole vaja forsseerida, on vaja kuulata ka rahva arvamust ja läheneda sellele asjale hoopis laiemalt, mitte piirduda ainult 20. augustiga, mille kuulutamist riiklikuks pühaks ma toetan.

Jah, ma arvan, et meil on tarvis seoses selle seadusega üpris palju asju läbi arutada. 20. augusti kuulutamist riiklikuks pühaks ma isiklikult toetan, aga probleemid jäävad tõesti õhku rippuma. Meie seadus meenutab tõepoolest mõne teise riigi pühade ja tähtpäevade seadust. 20. augusti puhul jään valitsuse seisukohale. Me peame võimalikuks ja vajalikuks, et see päev oleks riigipüha.

Suur tänu! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh, austatud ettekandja! Mitmed küsijad on püüdnud selgust saada, kust tuli initsiatiiv 20. augusti riigipühaks kuulutamise kohta ja miks sellega on nii kiire? Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelul heitis härra Anton sellele valgust. Ta ütles, et tegemist on Keskerakonna valimislubaduse lunastamisega. Kuid nagu karta võis, on selle teema üles soojendanud vanad vastuolud, mis Eesti poliitikas on olnud aastaid seoses Eesti riikluse taastamise teedega. Kas te nüüd neid küsimusi kuulates ei leia, et selle eelnõu esitamine oli siiski viga? Kas te toetaksite ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata? Aitäh!

Ma ei leia, et see oli viga ega toeta eelnõu tagasilükkamist.

Suur tänu! Kolleeg Arvo Haug.

Arvatavasti need kaks tähtpäeva fikseerivad tõsiasja, et vahepeal oli meie riiklik iseseisvus kadunud. Kas te nõustute, et selle korduv meenutamine mõnele siin saalis oleks taasiseseisvuspäeva kehtestamise peamine vajadus?

Olen teiega nõus ja ma arvan, et kui me räägime taasiseseisvumisest, siis me sellega rõhutame ühtlasi ka seda, et meie ei ole siiski kogu aeg iseseisvad olnud, meie riik oli vahepeal okupeeritud.

Suur tänu! Kolleeg Jüri Adams, teine küsimus.

Härra minister! Minul on niisugune küsimus. Kas lähitulevikus muutub normiks, et valitsus lükkab teatud eelnõude puhul ettekandjaks ja ebamugavatele küsimustele vastamiseks ette just teid, kelle otsesel ametitegevusel ja poliitilisel karjääril ei ole selliste eelnõudega midagi tegemist?

Ausalt öeldes on see ka mind murelikuks teinud, et ma pean tegelema asjadega, millega ma varem ei ole kuigi palju kokku puutunud. Paraku Vabariigi Valitsuse seadus, mis on minu teada ka Riigikogu produkt, keelab näiteks härra Veeringul siin eelnõusid esitada. Kui see seadus oleks teistsugune, siis arvatavasti seisaks praegu teie ees härra Veering.

Suur tänu! Kolleeg Daimar Liiv, teine küsimus.

Austatud minister! Ma näen, et siin saalis on väga palju selle eelnõu tulihingelisi toetajaid. Ausalt öeldes ei ole mul midagi selle vastu. Mul tekitab probleeme see, et ei taheta ausalt öelda, et jah, meie oleme nimeliselt need, kes selle probleemi tõstatasid. Sellega seoses on mul küsimus. Kas te võtate endale julguse eelnõu järgmise lugemise ajal esitada Riigikogu saalis need nimed, kes personaalselt olid selle eelnõu taga? Miks nad siis häbenevad, kui see sündmus neile nii püha on?

Ma arvan, et me ei hääleta siin nimesid, me hääletame eelnõu teksti. Igaühel on võimalus hääletada eelnõu poolt või vastu, sõltumata sellest, kes oli selle eelnõu algataja või kaasaaitaja.

Härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Siiski on. Kolleeg Andra Veidemann, teine küsimus.

Mul on küsimus juhatusele. Kas on korrektne lasta ettekandjale esitada küsimusi kohtuistungi stiilis? Aitäh!

Ma tänan küsimuse eest! Riigikogu juhataja kompetentsi kuulub kahtlemata ka mittepädevate küsimuste esitamise keelamine ettekandjale, kuid praegu ma ei ole leidnud, et mõned küsimused oleksid nii vääritud olnud. Suur tänu! Lugupeetud kolleegid! Me jätkame nimetatud seaduseelnõu lugemist. Kui teil on küsimusi Riigikantselei riigisümboolika osakonna nõunikule Ülo Stöörile, siis ma paluksin ta nüüd kõnepulti.

Lugupeetud Riigikogu juhatus! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma olen vastamiseks valmis.

Lugupeetud kolleegid! Kas härra Stöörile on küsimusi? Paistab, et ei ole. Ma tänan, härra Stöör! Ma palun kaasettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Olav Antoni.

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas oma erakorralisel istungil 1. augustil seda eelnõu. Peab ütlema, et komisjonis oli täpselt samasugune küsimuste ja arvamuste laviin nagu siin saalis. Ma arvan, et nendele inimestele, kes olid seotud 20. augusti sündmustega, ei ole vaja midagi selgitada. Nad saavad asjast aru. Kiirustamine vahetult enne 20. augustit ongi kingitus nendele, kes neli aastat tagasi sündmustes osalesid. See on ka vastus härra Lauri Vahtre küsimusele, kelle initsiatiivil oli tolleaegne Võidu väljak ja praegune Vabaduse väljak pilgeni rahvast täis, kuigi see oli eluohtlik, sest see üritus oli tollaste võimude poolt keelatud. Selle ürituse eluohtlikkuse tõttu istusid paljud inimesed Soome terminaalis kohvrite otsas ja ootasid võimalust ära sõita, sest keegi ei teadnud, kuidas sündmused Moskvas arenevad. Just nende inimeste ja nende esindajate algatusel on tõepoolest esitatud taotlus kehtestada 20. august riigipühaks. Kui me vaatame õigussuhet, mida antud eelnõu käsitleb, siis ei saa me arutada selle tähtpäeva nimetust, sest see nimetus on juba paika pandud ja kehtib praegu riikliku tähtpäevana. See küsimus on siin läbi vaieldud ja nimetuse suhtes on kokku lepitud. Tal võiks olla ka teine nimetus, näiteks Eesti vabaduse päev. Seda võime hiljem arutada. Praegune eelnõu reguleerib õigussuhet, et kehtestada senine riiklik tähtpäev riiklikuks pühaks. Ma usun, et inimesed, kes nendes sündmustes osalesid, on seda väärt. Aga nüüd nendest, kes 20. augusti sündmustes ei osalenud või kartsid osaleda. Mis siis 20. augustil juhtus? Võib öelda, et 20. augustil lõpetati sisuliselt okupatsioon või pandi alus okupatsiooni lõpetamisele. Eesti NSV Ülemnõukogu otsustas seaduse tasemel kinnitada Eesti riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsuse teises punktis nähakse ette moodustada põhiseaduse väljatöötamiseks ja rahvahääletusele esitamiseks Põhiseaduse Assamblee, mille koosseis kujundatakse delegeerimise teel Eesti Vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimu, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu – Eesti Kongressi – poolt. Ja kolmandaks otsustati Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi korraldada Eesti Vabariigi parlamendi valimised 1992. aasta jooksul. Need otsused olid tõepoolest väga olulised ja ma leian, et riiklik tähtpäev peaks neid otsuseid säilitama tuleviku jaoks. Komisjonis kerkisid mõned küsimused. Komisjon otsustas, et neile vastatakse eelnõu teisel lugemisel. Ma uurisin Rahandusministeeriumist järele, kui palju see maksma läheb. Selle vastu tundis erilist huvi härra Adams. Ma sain teada, et Rahandusministeeriumi eksperthinnangute kohaselt maksab see umbes paarkümmend tuhat krooni. See summa ei mahu tänavu ega ka järgmistel aastatel eelarve piiridesse. Nüüd küsimus selle kohta, miks on vaja kahte sellist riiklikku püha. Eesti oli ja on üpris omapärane riik. Ta oli 50 aastat okupeeritud. Seda traagilist kogemust ei ole õnneks paljudel maailma rahvastel ja riikidel. Teiseks Eesti omapäraks oli see, et vabadus saavutati ilma tilkagi verd valamata just tänu nende inimeste oskuslikule käitumisele nii enne kui ka pärast 20. augusti sündmusi. Seepärast on tõepoolest õige rääkida, et tegelik kangelane nendes sündmustes oli eesti rahvas ja seda päeva oleks õige tähistada riikliku pühana. Komisjon otsustas käesoleva eelnõu esitada esimesele lugemisele ja lõpetada täna esimene lugemine. Parandusettepanekud palub komisjon esitada kella üheksaks 2. augustil. Ma lõpetaksin vastamisega härra Tarto küsimusele.

Oot, oot, ka kirjalikud küsimused on vastamiseks.

Ma vastan heameelega kõigile küsimustele.

Suur tänu, Olav Anton! Kolleegid, palun esitage oma küsimused! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Austatud põhiseaduskomisjoni esimees härra Anton! Ristiinimesele on riiklikul pühal ja tähtpäeval selline vahe, et riiklik püha on puhkepäev, aga riiklik tähtpäev on päev, mida tähistatakse. Milline on riigiõiguslik erinevus pühade ja tähtpäevade vahel?

Seda te juba ütlesite, nõustun teiega.

Suur tänu! Kolleeg Feliks Undusk.

Lugupeetud kaasettekandja! Me ei saanud härra ministrilt ammmendavat vastust. Ma loodan, et te olete asjadega rohkem kursis. Miks selle asjaga viimasele tunnile on jäädud? Reeglina on aastas 365 päeva ja on teada, et 20. august kordub igal aastal? Miks alles nüüd, erakorralisel istungjärgul, tahetakse seadust kiirustades muuta? Kas seda varem ette ei nähtud?

Osa inimesi ütleb, et see probleem on liiga vara tõstatatud, teie ütlete, et sellega on kõvasti hiljaks jääädud. See on lausa kummaline. Ilmselt on eelnõu esitatud parajal ajal. Eelnõu on mahult paraja suurusega. Oleks väga tore, kui selle aasta 20. august kuulutataks esmakordselt riiklikuks pühaks.

Tänan! Kolleeg Kristiina Ojuland.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Seda debatti on päris kummaline kuulata, kuidas saalis istuvad inimesed püüavad ennast täis puhuda ja üksteise võidu ennast õigustada, kes oli tollal kõvem tegija. Mind hämmastas päris tõsiselt teie lause, kus anti mõista, et eesti rahvas on nüüd jagatud kaheks: ühed, kes olid tollal Võidu väljakul ja teised, kes seal ei olnud. Minister Kreitzberg mainis, et seda eelnõu on juba pikalt ette valmistatud ja arutatud. Öelge, palun, kas on tehtud mingi jagamine, kes olid ja kes ei olnud Võidu väljakul? Kas nimeline jagamine on toimunud ka eesti rahva vahel?

Seda eelnõu arutas ka Riigikogu eelmine koosseis. Siis sunniti sellist jagamist peale. Tollal ma ei saanud tõesti aru, millest see on tingitud. Aga tingitud oli see nähtavasti sellest, et nendele, kes ei osalenud kas saatuse tahtel või oma otsuse põhjal, nendel oli ebamugav seda kehtestada. Kui Riigikogu eelmine koosseis oleks 20. augusti tõepoolest riiklikuks pühaks kehtestanud, siis ei oleks praegu mingit probleemi. Nii et see probleem on tegelikult hulga vanem kui kaks kuud, see probleem on vähemalt paar aastat vana. Küsimus on selles, kas eesti rahvas on väärt, et meenutada 20. augustit võrdväärselt teiste riiklike pühadega. Muidugi peaks selle seaduse juurde tagasi tulema ja üle vaatama, kas on mõtet kirikukalendri pühi ja riiklikke pühi kokku ajada, sest kirik ja riik on lahutatud.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus.

Härra esimees, ma olen sunnitud oma küsimust kordama. See, kas käiakse tööl või mitte ja kas töö eest makstakse topelttasu – see on tööõiguslik erinevus riikliku tähtpäeva ja riikliku püha puhul. Milline riigiõiguslik erinevus on riiklikul tähtpäeval ja riiklikul pühal?

Riiklik tähtpäev on riiklik tähtpäev vastavalt sellest tulenevaga ja riiklik püha on riiklik püha.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt väike täpsustus. Seaduse järgi ei ole riiklikku püha, vaid riigipüha. Paragrahv 1 räägib riigipühadest. Pühade ja tähtpäevade seaduse §-des 1 ja 2 on antud terve rida päevi, millest osa on otseselt seotud Eesti riigi tekkimise ja Eesti riigi seisukohalt oluliste päevadega, osa mitte. Kui vaadata neid päevi, mis on seotud Eesti riigiga, siis on pühade lahtris iseseisvuspäev ja võidupüha ning tähtpäevade lahtris Tartu rahulepingu aastapäev, leinapäev, taasiseseisvumispäev ja taassünnipäev. Nüüd soovitakse §-st 2 üks tähtpäev tõsta § 1 alla, riigipüha alla. Kui ajalooliselt vaadata, siis on minu arust §-s 2 kaks võrdväärset päeva. 2. veebruaril reguleeriti suhted selle riigiga, kelle koosseisu me kuulusime enne iseseisvumist ja 20. augustil täpselt samuti, kelle koosseisu me kuulusime enne taasiseseisvumist. Mille alusel eelistatakse riigipühana taasiseseisvumispäeva Tartu rahulepingu aastapäevale, kui nad ajaloolise tähenduse seisukohalt on võrdväärsed?

Ma ei nõustu teiega, et need päevad on võrdväärsed. 20. august lõpetas 50 aasta pikkuse okupatsiooni ja ka Nõukogude Liidu kui suure impeeriumi eksisteerimise. Nii et tegelikult on 20. august oma ajaloolise tähtsuse poolest minu arvates suurem, aga seda peavad otsustama ajaloolased ja teiste valdkondade asjatundjad. Seda on väga raske praegu siin otsustada. Kui rääkida inimestega, kes vahetult osalesid nendes sündmustes, siis tahaksid nad pidada riigipüha sündmuste auks, mis nende vahetul osavõtul neli aastat tagasi toimusid.

Tänan! Kolleeg Tunne Kelam.

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud ettekandja! Ma pean ütlema, et mul on tõepoolest piinlik kuulda põhiseaduskomisjoni esimehelt säärast kemplevat poisikeselikku stiili ühe tõsise tähtpäeva põhjendamisel, mida te ilmselt ei ole võimeline põhjendama. Põhiline vastuolu on teie ettekandes. Te tahate kehtestada ühte riiklikku püha. Riiklik püha on kogu rahva püha. Kogu teie ettekande põhjenduste loogikast tuleb välja, et see on ühe seltskonna püha, tähendab nende püha, kes osalesid nimelt Võidu väljaku miitingus, kus teatavasti taotleti iseseisvuse väljakuulutamist, seega uue vabariigi loomist ENSV põhjal. Millega te seda vastuolu põhjendate?

Ma loen seda küsimust solvavaks ja ei soovi sellele vastata. Ma usun, et härra juhataja jagab minu arvamust.

Aitäh! Kolleeg Liia Hänni, teine küsimus.

Aitäh! Austatud ettekandja! 20. august võiks olla rahvusliku üksmeele päev, sest sellel päeval tegid Eesti poliitikud seda, mida nad tegema pidid. Kui nad ei oleks seda otsust vastu võtnud, siis oleksid nad olnud kaabakad, mitte normaalsed eestlased. Praegu on sellest tähtpäevast uuesti saamas vanade tülide ülessoojendamise päev. 20. august ja 19. august toovad inimestele eelkõige meelde sündmused Moskvas ja tankid Moskva tänavatel. Teha sellest päevast Eesti rahvuslikku riigipüha on riskantne juba seepärast, et need meenutused on liiga sünged. Millised on teie isiklikud kõige eredamad meenutused nendest augustipäevadest?

Minu isiklikud meenutused on sellised: tankid olid Tallinna tänavatel, need tankid sõitsid Pihkvast Tallinna peale. Samal ajal käitus eesti rahvas tõepoolest väga kangelaslikult, aga ka kavalalt ja oskuslikult, meil ei valatud ühtegi piiska verd. See oli tõepoolest rahvusliku ühtsuse aeg ja selle rahvusliku ühtsuse märgina ongi otstarbekas ja mõttekas seda päeva riikliku pühana tähistada.

Aitäh, Olav Anton! On veel üks küsimus, see on Kristiina Ojulandi teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Ma istun siin ja kuulan. Kord te, härra sõnavõtja, räägite rahvuslikust ühtsusest ja siis jälle toonitate ühe teatud seltskonna tegevust sellel ajal. Mina ei saa aru, kas see püha on rahvuslik püha või nende inimeste püha, konkreetse grupi püha, kes nendes sündmustes Tallinnas osalesid?

Jah, see on ikkagi rahvuslik püha. Kõik inimesed ei saanud sellest osa võtta, osa ei olnud veel sündinud, osa elas liiga kaugel, osa oli olude sunnil välismaal. Kuid ohtrasti oli ka neid inimesi, kes tõepoolest tõsiselt võitlesid selle vastu, et Eesti riik kuulutataks taasiseseisvaks. Oli ka neid inimesi, kes tõsiselt võitlesid selle vastu, et Pika Hermanni torni heisataks sini-must-valge lipp. Kuid ma leian, et riiklikul pühal peaksid need halvad meenutused võimalikult kiiresti ununema. Rahvuslik ühtsus, mis neil päevil saavutati, peaks jääma püsiväärtuseks.

Suur tänu! Kolleeg Vambo Kaal.

Aitäh, härra esimees! Austatud komisjoni esimees! Mida te peate kõige olulisemaks 19. ja 20. augustil Eestis toimunust, kas Võidu väljaku miitingut või hoopis Toompead või midagi muud?

Ma rõhutasin juba oma ettekandes, et kõige olulisem oli ja on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus 20. augustist 1991. See sündis väga raskelt.

Suur tänu! Kolleeg Aino Runge, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Mulle tundub, et diskussioon on läinud väga tuliseks seepärast, nagu seisaksime eri leerides. Ma arvan, et me ei seisa selles küsimuses eri leerides. Küsimus on selles, et me jõuaksime üksmeelele nimetada see päev rahvusliku ühtsuse päevaks. Ma arvan, et need, kes selle vastu sõna võtavad, mõtlevad oma südames hoopis midagi muud, kuid ainult poliitilistel kaalutlustel vaidlevad sellele vastu. Kui nimetust muuta, võib-olla jõuame siis ühele meelele?

Nimetus on fikseeritud seaduses, mis kehtib. Kuid seal on see päev sätestatud riikliku tähtpäevana. Eelnõu esitajate mõte oli sätestada see riiklik tähtpäev riigipühana. Kuid tõepoolest on mõttekas tulla hiljem pühade ja tähtpäevade seaduse juurde tagasi ja arutada, kas on vajalik ja otstarbekas kehtestada veel kolmas staatus – vaba päev. Ei ole ju mõeldav, et riigis, kus riik ja kirik on lahutatud, käsitletakse kirikupühasid riigipühadena. Need võiksid olla vabad päevad, kuigi need on kirikupühad. Seega oleksid meil riigipühad, riiklikud tähtpäevad ja kirikupühad. Selle probleemi juurde võiks tagasi tulla. Kuid inimestel oleks tõesti heameel, kui enne 20. augustit sätestataks taasiseseisvumispäev riigipühaks.

Suur tänu! Kolleeg Tiit Sinissaar, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Kõrgestiaustatud riigiõiguskomisjoni esimees! Kui Eesti Vabariik saab kaks väga sarnast päeva, iseseisvuspäeva ja taasiseseisvuspäeva riigipühana, siis me ei saanud kahjuks ministrilt vastust, mida on valitsus kavandanud nende päevade kommete ja rituaalidena. Millisel seisukohal on komisjon? Kas nende päevade kohta kehtestatakse mingisugused järgud, et üks on veidi tähtsam kui teine, kuidas nad ajas muutuma hakkavad? Milliseid rituaale näeb riigiõiguskomisjon ette, mida hakatakse tingimata täitma 24. veebruaril ja 20. augustil?

Ma saan siin avaldada ainult oma isiklikku arvamust. Sama küsimuse esitas komisjonis ka proua Hänni. Millisel päeval toimuvad riiklikud vastuvõtud? Ma väidan, et 24. veebruaril. 20. august on see päev, mis sätestab, millal lõppes okupatsioon. 24. veebruaril sai Eesti riik iseseisvaks, mõni aeg hiljem ta okupeeriti. Nüüd me tähistame seda päeva, millal okupatsioon lõpetati, millal Eesti riik hakkas taas käituma iseseisva riigina.

Suur tänu! Kolleeg Talvi Märja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Te esitasite saalile retoorilise küsimuse: kas eesti rahvas on seda väärt, et saada see päev riikliku pühana. Pärast seda, kui algas poleemika nimetatud päeva ümber, on ajakirjanduses selle kohta avaldatud valdavalt negatiivset arvamust. Samale tulemusele jõudis hommikul välkküsitlus Kuku raadios, kus 100% vastajaist olid selle vastu. Kas teil on mingeid andmeid või küsitluste tulemusi, millel teie väide baseerub?

Jah, kuid need on saadud isiklike kontaktide tulemusena.

Suur tänu! Kolleeg Aap Neljas.

Lugupeetud komisjoni esimees! Mind teeb murelikuks teie väide, et 20. augustil lõppes okupatsioon. Mina ei saa sellega kuidagi nõus olla, sest Nõukogude Liidu ja ka Vene Föderatsiooni tunnustus Eesti iseseisvusele saabus mõnevõrra hiljem ning Vene väed viidi välja veelgi hiljem. Kui juba tahetakse rääkida meie iseseisvuse kinnitamisest, siis ma arvan, et kõige õigem kuupäev oleks 30. märts, kui Ülemnõukogu vastava otsuse vastu võttis. 20. augustil põhimõtteliselt kinnitati taas 30. märtsi otsust.

Me peame uuesti pöörduma õigussuhte poole, mida me praegu tahame reguleerida. Meil on sätestatud hulk tähtpäevi riigipühade ja riiklike tähtpäevadena. 30. märtsi nende hulgas ei ole. Praegune eelnõu soovib muuta ühe riikliku tähtpäeva staatust, pidades seda väga oluliseks. Seepärast ei ole võimalik praegu teie probleemi arutada, küll võib seda arutada siis, kui me käsitleme pühade ja tähtpäevade seadust tervikuna.

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Minu teine küsimus on ajendatud proua Talvi Märja küsimusest ja ettekandja vastusest. Minul on olnud samuti rohkesti isiklikke kontakte Tartus, Pärnumaal, Tartumaal ja ka Tallinnas, kus ilma minupoolse initsiatiivita on minu poole pöördutud küsimusega, mis ma sellest arvan. Inimesed on väljendanud ka omi seisukohti. Kokkuvõtvalt võiks öelda järgmist. Kui ühel riigil ja rahval on kaks iseseisvumist, siis võib olla ka kaks riigipüha. Aga meil on jätkuvalt kinnitatud, et eestlastel on üks iseseisvus, siis ei ole teist riigipüha vaja. Ma ei ole osanud selle kohta midagi vastata. Ma ainult edastan küsimuse, mitu iseseisvust on Eesti riigil ja rahval?

Loomulikult üks iseseisvus. Kuid iseseisvas demokraatlikus riigis on erinevad valijad, kellel on erinevad arvamused. Väga paljud tahaksid 20. augustit näha riigipühana.

Tänan! Kolleeg Vambo Kaal, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Teie viimases vastuses jõudsime selleni, et eksisteerivad meie valijate ja teie valijate pühad, härra Anton. Kas sa oled nõus sellega, et mõttetu on kiirustades seda eelnõu täna-homme vastu võtta?

Kiirustamisest ei ole siin jälgegi, ma juba tegin väikese ülevaate. See lugu on mitu aastat vana. Konkreetset eelnõu on juba paar kuud arutatud. Ma olen kindlalt veendunud, et on inimesi, kes ei soovi seda riiklikku püha. Aga kui see riigipüha on sätestatud, siis on nad sellega väga rahul. Minu arust võib ka vastava küsitluse teha, ma usun, et küsitlus kinnitab minu arvamust. Osa inimesi pooldab seda tuliselt, paljud on praegu erapooletud.

Suur tänu! Kolleeg Juhan Aare.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Üks raadioprogramm ei saa iialgi objektiivselt väljendada kümnete ja sadade tuhandete inimeste arvamust. Ma tean täpselt, kuidas on võimalik linti kokku monteerida ja soovitavaid arvamusi summeerida. Olen kindel, et ka valdav osa Ida- ja Lääne-Virumaa elanikke arvavad, et see riigipüha on igati põhjendatud ega kahtle selles, et nimetatud eelnõu on õige ja õigel ajal erakorralisele istungjärgule esitatud. Pealegi tahaksin rõhutada, et kui 1991. aasta 20. augustil ei oleks neid otsuseid vastu võetud, siis me teiega täna siin ei istuks. Balti riikide ajalugu oleks läinud siis hoopis teises suunas. Nii et vaidlused selle üle, kui tähtis on see päev eesti rahvale, on minu arvates veider ja mõttetu. Vaidlused on näidanud, et ka selles saalis on inimesi, kes ei ole päris hästi mõistnud, mis viimastel aastatel on toimunud. Minu küsimus on järgmine. Kas ei võiks tulla kõne alla variant, et me täna või homme lõplikku otsust ei langeta, vaid katkestaksime arutelu? Mõtleme selle üle veel järele. Pikendada võiks parandusettepanekute laekumise aega. Sa palusid parandusettepanekud esitada kella üheksaks homme hommikul. Milliseid alternatiivseid võimalusi sa veel näed selle minu arvates hea ja õige eelnõu soliidseks realiseerimiseks? Aitäh!

Parandusettepanekute esitamise tähtaeg on komisjonis otsustatud. Parandusettepanekuid arutame komisjonis homme kell pool kümme. Eelnõu lugemise saab katkestada siis, kui asi on ebaselge või on suurepäraseid parandusettepanekuid, mida on vaja analüüsida. Kuid esitatud eelnõu sisu on imelihtne: kehtestada senine riiklik tähtpäev riigipühaks. Tõsi, seaduses on palju küsitavusi ja ebakohti, kuid neid võiksime arutada sügisel. Ma olen ka kindlalt veendunud, et need inimesed, kes ütlevad, et nad ei soovi seda riigipüha, on ikkagi rahul, kui see riigipüha on kehtestatud. 20. augustil 1991 suutis eesti rahvas lõpetada okupatsiooni oma maal.

Suur tänu! Ma tuletan kolleegidele meelde, et esimest lugemist ei saa katkestada. Seda saab tagasi lükata või tuleb esimene lugemine lõpetada. Kolleeg Krista Kilvet.

Ma tänan, härra juhataja! Opositsioon on esitanud mitmeid põhjendusi, miks nende arvates 20. augusti tähistamine riigipühana ei ole mõttekas. Härra ministrit pommitati küsimustega ka selle riigipüha majanduslikust otstarbekusest. Kas komisjonile on opositsioonilt tulnud ettepanekuid kaotada majanduslikel põhjustel uusaasta, suur reede, ülestõusmispüha, nelipühad, jaanipäev, kevadpüha, esimene ja teine jõulupüha?

Komisjonis palus härra Adams panna hääletusele ettepanek, küsida Rahandusministeeriumilt, kui palju selline riigipüha maksab. See on täiesti loogiline, et ühe eelnõu menetlemisega arutatakse ka selle finantspoolt. Ma sain teada, et siiamaani ei teata, kui palju maksab 1. jaanuari või võidupüha tähistamine. Seda ei ole keegi arutanud. Eksperthinnangute alusel maksab riigipüha tähistamine 20 000 krooni. Kõige rohkem võidavad rahaliselt need inimesed, kes käivad graafikujärgselt tööl.

Suur tänu, kolleeg Olav Anton! Rohkem teile suulisi küsimusi ei ole. Ma palun nüüd vastata kirjalikele küsimustele. Härra Tarto tahab teada, kas härra Anton on kuulnud, et 19. augustil 1991 tegi Eesti Komitee ettepaneku taas välja kuulutada Eesti iseseisvus? Selleks saabus Toompeale Eesti Komitee delegatsioon koosseisus Kelam, Tarto, Endre ja Rumessen.

Ma olen kuulnud seda, et 19. augustil üritati siinsamas saalis välja kuulutada Eesti iseseisvust. Ma tean seda konkreetselt oma sõprade härra Heinz Valgu ja teiste Rahvarinde tegelaste kaudu. Teada on ka see, et millegipärast kadusid mitmed asjad ära. Iseseisvus õnnestus välja kuulutada alles 20. augustil. Ma tõstataksin küsimuse, kes seda tegi? Selle tegi teoks eesti rahvas ja see riigipüha on eesti rahva riigipüha. Unustagem poliitilised ebakõlad ja katsume mõned asjad viia sellisele tasemele, et me enam ei diskuteeri nende üle. Iseseisval riigil on piisavalt tõsiseid probleeme, mille üle diskuteerida. Härra Vootele Hansen on huvitatud, kuidas ja kuhu ma jagan need inimesed, kes 20. augustil olid kas Toompeal, Võidu väljakul või mõnes muus meie poolt aktsepteeritud kohas? Riigikogu eelmine koosseis ei pidanud vajalikuks tunnustada 20. augustit riigipühana. Ma ei ole sooritanud mingeid inimeste jagamisi. Kui ma olen seda kogemata teinud, siis palun vabandust. Eesti rahvas on üks tervik. Riigikogu VII koosseis ei pidanud vajalikuks kehtestada 20. august riigipühaks, kuid ma usun, et VIII koosseis seda tõepoolest teeb. Härra Lauri Vahtre küsib, kas okupatsioon lõppes 20. augustil 1991? Kui te, härra Lauri Vahtre, nii arvate, siis palun öelge seda veel kord selge häälega: jah, ma arvan, et 20. augustil 1991 algas protsess, mis lõpetas okupatsiooni.

Suur tänu, kolleeg Olav Anton! Rohkem küsimusi kaasettekandjale ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esitada muudatusettepanekud homme kella üheksaks. Teisi ettepanekuid ei ole juhatusele laekunud. Sellega on pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetatud.

Austatud Riigikogu! Jätkame oma erakorralist istungjärku. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud maksuvõlgade kustutamise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Austatud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on teile esimeseks lugemiseks esitanud maksuvõlgade kustutamise seaduse eelnõu, mille kohaselt Vabariigi Valitsusel on õigus kustutada tasumata maksuvõlgade intressid, mis on tekkinud enne 1994. aasta 1. jaanuari põllumajandusreformi käigus reorganiseeritud ühismajandite õigusjärglastel, samuti riigiettevõtetel Eesti Põlevkivi ja Eesti Energia. Sama kehtib ka Politseiameti ja Täitevameti maksuvõlgade kohta. Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi tasumata maksuintresside summad olid käesoleva aasta 1. mai seisuga vastavalt 16,4 miljonit ja 154,4 miljonit krooni. Nende riigiettevõtete võlgade kustutamine võimaldaks suunata täiendavaid vahendeid investeeringuteks, millel on nii regionaalse kui ka kogu riigi majanduse arengu seisukohalt suur tähtsus. Samuti väldiks intressivõlgade kustutamine nende tasumise veeretamise tarbijatele, pärssides sellega survet administratiivsele hinnatõusule majanduse suletud sektoris. Põllumajanduse maksuvõlgasid peab vaatlema individuaalselt, võrdlema Maksuameti ja Põllumajandusministeeriumi andmeid. Meie arvates on otstarbekas, kui nende võlgade kustutamine toimuks rahandusministri ettepanekul. Uurida tuleks ka erastamisvõlgade kustutamist. Erastamisagentuuri Nõukogu peab seda põhjendatuks ja teeb ettepaneku erastada üks või teine firma ilma riigivõlgadeta, vastav ettepanek esitatakse rahandusministrile. Rahandusministeerium kontrollib Maksuameti kaudu, kas see ettepanek on otstarbekas. Kui see on põhjendatud, siis esitab ta selle ettepaneku valitsusele otsustamiseks. Põllumajandusettevõtete võlad on tekkinud põllumajandusreformi eel ja selle käigus, mil töötlejad hilinesid arvete tasumisega. Raskusi on olnud 1994. aastal kevad- ja sügistöödeks võetud laenude tasumisega. Põllumajandusministeeriumi andmetel oli põllumajandusettevõtete maksuvõlgade intress 1995. aasta 1. mai seisuga umbes 50 miljonit krooni. Politseiameti ja Täitevameti maksuvõlgade tasumine nõuaks riigieelarvest täiendavate vahendite eraldamist. 1. jaanuari seisuga oli nende võlg umbes 13,2 miljonit krooni. Kehtivate õigusaktide järgi neid võlgu kustutada ei saa. Võlgade kustutamiseks tuleb konkreetsete ettevõtete ja asutuste tasumata võlgade suurus täpselt kindlaks määrata. Konkreetseid summasid ei ole eelnõus võimalik näidata, sest võlajäägid muutuvad pidevalt jooksvate maksude tasumisega. Eelnõu sõnastus annab võimaluse võlgade kustutamiseks mitmes järgus. Ma palun eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kolleegid, kas on küsimusi? Kolleeg Vootele Hansen.

Austatud minister! Minu arvates ei ole eelnõu seletuskiri kuigi ülevaatlik. Te nimetasite oma ettekandes küll intressivõlgade suurusi, aga ei rääkinud üldse sellest, millised maksud on jäänud maksmata. Riigikogu liikmed tahaksid nendega tutvuda. Kas Politseiamet ja Täitevamet, põllumajandusreformiga reorganiseeritud ühismajandite õigusjärglased ning Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi on jätnud maksmata ka sotsiaalmaksu? Te ütlesite, et Politseiameti maksud laekuvad eelarvesse ja võlg tuleks katta eelarvevahenditest. Kuid sotsiaalmaks otse eelarvesse ei laeku.

Politseiametil on 13,2 miljonit krooni ulatuses üksikisiku tulumaksu võlga. Selle hulgas on umbes 300 000 krooni viiviseid. Täitevametil oli 1995. aasta 1. jaanuari seisuga nende sotsiaalmaksu võlg 143 000 krooni ja intressivõlg 4100 krooni. Eesti Energial oli sotsiaalmaksu võlg 428 000 ja intressivõlg 14 600 krooni. Politseiameti puhul on vastavad arvud 2 miljonit ja 300 000 krooni, Eesti Põlevkivil 6,6 miljonit ja 12 000 krooni. Sotsiaalmaksu võlad on võlgade struktuuris kõige väiksema kaaluga. Sotsiaalmaksu käsitleme analoogselt teiste riigimaksudega. Põllumajanduse maksuvõlad on 1. mai seisuga 50 miljonit krooni, millest aktsiisivõlg on 0,3 miljonit, tulumaksu võlg 16,6 miljonit ja käibemaksu võlg 21,7 miljonit krooni. Kaks viimast võlga ja ka 1,6 miljonit krooni maamaksu võlga on püsinud peaaegu muutumatuna. Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi võlasummast moodustab põhilise osa käibemaksu võlg. Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi käibemaksu võlg tekkis põhiliselt 1992. aastal seoses käibevahendite ostmisega, mis rahareformi järel oli võimalik ainult ettemaksu korras. Samal ajal ei olnud võimalik katkestada põlevkivitarneid elektrijaamadele. Eesti Energia puhul kehtis ka rahvusvaheline leping Lätiga, kuhu pärast rahareformi eksporditi elektrienergiat 170 miljoni krooni eest. Kuid raha müüdud elektrienergia eest hakkas laekuma alles novembri keskel. Vahepeal tekkis suur vastastikune võlgnevus. Meil ei olnud võimalik seda võlga kellelegi edasi veeretada, sest 17. juunil, kui Eesti Pank kehtestas ettevõtete sularahata arveldamise eeskirjad, keelustati viiviste arvestamine ja ostjate võlg kasvas novembri keskpaigaks ligemale 210 miljoni kroonini. Kuni 1994. aasta 6. jaanuarini arvestati vana tulumaksuseaduse järgi viiviseid 0,5% päevas. See oli see aeg, kui Eesti kommertspangad laenutasid raha intressiga 120%. 1994. ja 1995. aastal on nii Eesti Põlevkivi kui ka Eesti Energia oma vanad võlad põhiliselt maksnud, kuid intressivõlg püsib. Nad on korduvalt teinud valitsusele ettepaneku lülitada intressivõlgnevus elektrienergia ja põlevkivi hinna sisse. Valitsus ei pea seda õigeks. Ilmselt on majanduslikult otstarbekam need võlad kustutada. Küsimus seisneb põhiliselt selles, et nende ettevõtete haldusnõukogud on halvasti töötanud ja seepärast on intressivõlgade küsimused tänase päevani normaalselt lahendamata.

Suur tänu! Kolleeg Aino Runge.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et Eesti Põlevkivi ja Eesti Energia on riiklikud monopoolsed ettevõtted. Kui energiakandjate hinnad tõusevad, siis suureneb inflatsioon veelgi. Kas nende intressivõlgade kustutamine säästab elanikke mingil määral hinnatõusude puhul, mida on ette näha. Kui me eelnõu tagasi lükkame, kas ka siis on hinnatõus möödapääsmatu? Kuidas te seda küsimust tõlgendaksite?

Ma tõlgendan seda niimoodi, et meil oleks loogiline vaadata seda küsimust just nimelt selles kontekstis, nagu te küsimuse esitasite. Maksuamet on korduvalt tõstatanud küsimuse nii Eesti Energia kui Eesti Põlevkivi intressivõlgnevuste kustutamisest. On koostatud isegi ajagraafikuid nende maksete teostamiseks. Paraku ei ole neid siiani täidetud. Võlg aina kasvab. Eesti kommertspangad laenutavad praegu keskeltläbi 20% suuruse intressiga. See on üpris kõrge ja teatud hetkest alates muudab see ettevõtte sisuliselt maksujõuetuks. Ma pean ütlema, et see on suuresti nende ettevõtete haldusnõukogude probleem. Te küsisite, kas see põhjustab tarbijahinnaindeksi tõusu või inflatsiooni kasvu? Kui me kustutaksime nende võlad, siis hoiaksime ära nende ettevõtete surve hinda tõsta. Valitsus on nagunii olnud sunnitud loobuma nende firmade omanikutulust. Kaaluda võiks ka teatud investeeringu andmist nendele firmadele. See tähendab seda, et hinna tõstmist põhjendavad nad vajadusega teostada investeeringuid. Valitsus on arvamusel, et me peame selles suletud sektoris hindu ikkagi tõstma.

Suur tänu! Kolleeg Daimar Liiv.

Austatud minister! Mind paneb hämmastama põhjendus, mis on antud seletuskirjas Politsei- ja Täitevameti maksuvõlgade kustutamise kohta. Seletuskirjas seisab, et selleks taotletakse Vabariigi Valitsuse reservfondist täiendavate summade eraldamist. Seega on tegemist eelarvedistsipliini ränga rikkumisega. Küsimus on selles, kas need isikud, kes on kulutanud liigseid summasid, on võetud kriminaalvastutusele?

Ma olen sunnitud tulema võlgnevuse tekkimise juurte juurde. Võlgnevus tekkis 1992. aasta novembris ja detsembris. Valitsus leidis 1992. aasta 18. detsembril, et 11,4 miljoni krooni suurusest võlast moodustas põhilise osa üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmaksu võlg. Põhjendatuks peeti 8,4 miljoni krooni suurust võlga. See summa otsustati katta ülelaekumiste arvelt. Paraku oli eelarve väga pingeline. Seda raha ei leitud. 1994. aastal oli võlgnevus juba ligi 30 miljonit krooni. Sellele oli lisandunud veel Tallinna Korrakaitsefondist eraldatud 10 miljonit krooni, mille pealt sotsiaalmaks jäi maksmata. 1994. aastal leidsin ma esimesest lisaeelarvest 4,2 miljoni kroonise täiendava rahaeraldise. Mitmed määrused lubasid politseile maksta üsna suuri lisatasusid, kuid palgafondis ei olnud selleks katet. Ma olen teiega nõus, et politsei kasutas küll õigust suurendada lisatasusid, kuid lubadused jäid katmata ja nii see võlg aina kasvas. Ühelt poolt on siin tegemist Politseiameti ilmse distsiplineerimatusega, kuid teiselt poolt anti neile lubadusi midagi leida. Peaminister kirjutas 27. juunil alla korraldusele, et kui käesoleval aastal peaks tekkima uusi võlgnevusi, siis alafinantseerib Rahandusministeerium järgmisel kuul Politseiametit. Ja minu andmetel ei ole võlgnevus tänavu kasvanud. Kuid Politseiamet väidab, et tal ei ole sisemisi ressursse, millega tekkinud võlgnevusi katta.

Suur tänu! Kolleeg Mart Laar.

Austatud härra minister, austatud esimees! Nagu eelnõust võib näha, on valitsus otsustanud hakata premeerima Eesti Vabariigis võlgnikke. See on omamoodi kiiduväärt ettevõtmine. Ma tahaksin teada, millised preemiad on ette nähtud nendele ettevõtetele, talunikele ja põllumajandusettevõtetele, kes raskustele vaatamata ei jäänud võlgu ning kelle töö ja vaeva see otsus sisuliselt tühjaks muudab?

Ma pean veel kord rõhutama, et meie arvates on võlad väga individuaalsed, nendel on konkreetsed põhjused. Põllumajandusettevõtete võlad on tekkinud peamiselt erastamise ja põllumajandusreformi käigus. Reform ei olnud vabatahtlik, see sunniti kõrgemalt poolt peale. Põllumajandusühistud ei tekkinud samuti vabatahtlikkuse alusel. Sisuliselt oli see hädaabinõu, et tootmist säilitada. Samal ajal jätsid põllumajandustoorme töötlejad karistamatult pool aastat või koguni aasta talumeestele või ühistutele piima eest maksmata. Kui ma ütlesin, et võlad on individuaalsed, siis tuleb neile ka individuaalselt läheneda. Me tahame iga ühistu või osaühistu võlgadele läheneda täiesti argumenteeritult ja individuaalselt. Ma olen rääkinud kohalike maksuametite juhtidega. Nemad väidavad, et nad teavad, miks üks või teine võlg on tekkinud, millal need tekkisid, kas need tekkisid nende endi halva töö tõttu või nendest sõltumata.

Suur tänu! Kolleeg Vambo Kaal.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Põllumajandusvõlad said tekkida pärast seda, kui arvutati välja põllumajandusreformi tööosakud. Enne tööosakute väljaarvutamist tuli kõik võlad ära maksta. Edasised võlad jagunevad kahte lahtrisse: ühed on need võlad, mis tekkisid pärast bilansi väljaarvutamist ja mis uutele üksustele üle kanti. Teised võlad on need, mis on tekkinud uute üksuste tegutsemise ajal. Kas te oskate mulle öelda, kui suur osa 50 miljoni krooni suurusest võlast on tekkinud reformi käigus ja kui palju on võtnud võlgu uued ühistud ja osaühistud? Aitäh!

Mul ei ole kahjuks täpseid andmeid kaasas. Umbkaudu 40 miljoni krooni suurune võlg on tekkinud reformi käigus. 10–12 miljonit krooni ulatuses on võtnud võlga uued ettevõtted ja ühistud.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Austatud ettekandja! Ka minu küsimus käsitleb põllumajandusettevõtete maksuvõlgade viiviseid. Teatavasti võis põllumajandusreform toimuda kahel erineval moel: ühismajandi likvideerimise või reorganiseerimise kaudu. Reorganiseerimisel säilis õigusjärgsus, likvideerimisel anti nii varad kui kohustused, sealhulgas ka maksuvõlgade viivised üle uutele tekkinud taludele, ühistutele või aktsiaseltsidele. See seaduseelnõu eelistab neid üksusi, kus on säilinud õigusjärgsus endise kolhoosi või sovhoosiga. See on veidi arusaamatu. Kas see kajastab valitsuse viimase aja seisukohti efektiivsete põllumajandustootjate abistamises?

Ma julgen vastata lühidalt, avameelselt ja otsekoheselt. Me ei ole asunud sellele seisukohale, mida te märkisite. Kuid küsimus nendest võlgadest, mis on tekkinud põllumajandusreformi käigus, vajab lahendamist. Täna on selge, et õigusjärglased – ühistud või osaühistud –, mis reorganiseerimise tulemusel tekkisid, ei suuda tekkinud võlga maksta. Põllumajandusministeeriumi analüüs, mis on korrektselt tehtud kõigi põllumajandusühistute ja osaühistute kohta, näitab, et nende põhivõlgnevused ei ole viimase kahe ja poole aasta jooksul muutunud. Sellele on lisandunud viivis 0,5% päevas ja peale selle intress 0,15% päevas uue tulumaksuseaduse alusel.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Austatud minister! Ma saan aru probleemi lahendamise pakilisusest. Aga minnes tulumaksu kustutamisele, vähendame me kohaliku omavalitsuse tulusid. Tähendab, tuleb leida lisaraha. Milliseid protsesse võib maal ühistute võlaviiviste kustutamine esile kutsuda? Kas see suurendab näiteks osakute kokkuostmist ja praeguste ühistute kujunemist tegelikeks mõisateks?

Ma ei salga, et olen mõneti raskustes teie küsimuse teisele poolele vastamisel. Kui te lubate, siis ma vastan sellele homme. Ma pean konsulteerima oma kolleegiga Põllumajandusministeeriumist. Vastan küsimuse esimesele poolele. Te tunnete huvi, kas seeläbi ei vähene riigieelarve maht. Need võlad olid 1. mai seisuga ligemale 650 miljonit krooni. Intressi ja viiviste võlgnevused olid kokku üle 1,6 miljardi krooni. See summa ei kajastu riigieelarves, see on piltlikult öeldes bilansivälisel kontol, kuid seda ei ole unustatud. Sellega tegeleb Maksuamet. Analüüs näitas, et see võlgnevus on põhiliselt tekkinud rahareformi ajal ning on muutumatult seisnud viimased kaks aastat. Küsisite, kas me laseme sellel võlal veel kasvada? Suure tõenäosusega ei suuda need ettevõtted seda võlga ära maksta. Ma juba mainisin, et sellega hoiame pidevalt oma selja taga inflatsiooni survepumpa.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, ma ei ole terminoloogias eriti tugev. Võib-olla on mingisugune vahe maksuvõlgade tasumata viiviste ja riiklikelt maksudelt arvutatud tasumata jäänud intresside vahel. Aga eelnõu §-s 2 on minu arust tegemist keelelise lapsusega. Kui on võlad, siis minul on jäänud mulje, et § 2 järgi jagunevad võlad tasumata maksuvõlgadeks ja tasutud maksuvõlgadeks. Aga tasutud võlgu ei ole ilmselt olemas. On see nii?

Paragrahvis 2 on tõepoolest silmas peetud nii põhivõlga kui ka nendelt arvestatud viiviseid ja intresse. Võib-olla oleks tõepoolest korrektsem kasutada intressi mõistet. Kooskõlas maksukorralduse seadusega kehtis kuni 1994. aasta 6. jaanuarini mõiste "viivis" ja Maksuamet arvestas viivist võla põhiosalt, mis oli 0,5% päevas. Alates 1994. aasta 7. jaanuarist hakati võla põhiosalt arvestama intressi 0,15% päevas. Ilmselt on terminoloogiliselt korrektsem kasutada ka tagasiulatuvalt ainult intressi mõistet.

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees, austatud härra minister! Minu küsimus puudutab § 2. Jutt on Politseiameti võlgadest, mis on tekkinud mingil ajal Politseiameti ja Tallinna Korrakaitsefondi mingite tehingute tulemusena. Kas te võiksite lähemalt tutvustada, milliste tehingutega oli tegemist Politseiameti tollase juhtkonna ja Tallinna Korrakaitsefondi juhtide vahel?

Ma julgen küll väita, et tegemist oli mingi tehinguga. Ma puutusin tollal kokku Korrakaitsefondi esindajatega, kes tegutsesid Tallinna Linnavalitsuse juures eesmärgiga tugevdada õiguskorda. Kokkuleppel sponsoritega sai fond umbes 10 miljonit krooni. Fond eraldas selle raha omakorda Tallinna Politseiprefektuurile. Sellest rahast maksti lisatasusid paljudele politseinikele, kes kaitsesid õiguskorda Tallinna tänavatel. Selle vastu ei ole ilmselt meil kellelgi midagi öelda. Küsimus seisneb selles, et 10 miljonit krooni maksti välja, aga seejuures unustati võtta 33% sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmaksu. Sealt tuligi umbes 3 miljonit krooni täiendavat võlga.

Suur tänu! Kolleeg Vambo Kaal, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Paragrahvis 1 häirivad mind kaks sõna. Need on "reorganiseeritud" ja "õigusjärglane". Küsimus on selles, et põllumajandusreformi seadus võimaldas majandeid kas reorganiseerida või likvideerida. Mõlemal juhul tekkisid uued üksused: ühistud, aktsiaseltsid või osaühingud. Praeguses variandis hakatakse arvestama ainult neid majandeid, kus toimus reorganiseerimine ja tekkisid uued üksused. Kui toimus majandi likvideerimine, siis seal see seadus ei kehti. Täpselt sama kehtib ka sõna "õigusjärglane" puhul. Kui majand reorganiseeriti, siis tekkisid erinevad tootmisüksused, kusjuures vastavalt reformikavale nimetas osa end õigusjärglasteks ja teised olid lihtsalt uued üksused. Kas selles eelnõus käsitletakse tõesti ainult reorganiseerimist ja õigusjärglasi?

Ilmselt te ei eksinud. Eelnõus on tõepoolest käsitletud reorganiseerimist. Maksukorralduse seaduse § 43 1. ja 2. lõige sätestavad juhtumid, mis puudutavad maksuvõlgnevuste kustutamist ja ajatamist. Majandi likvideerimise ja pankroti puhul kustutab või ajatab maksuhaldur selle ettevõtte võla vastavalt maksukorralduse seaduse §-le 34.

Suur tänu! Kolleeg Toomas Vilosius.

Aitüma, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Ma loen seletuskirjast, et Täitevametile ja Politseiametile tuleks eraldada raha valitsuse reservfondist, et neid võlgnevusi kustutada. Siin on ka kirjas, et sellel ei ole mõtet, sest need maksud laekuvad nagunii eelarvesse. Siin tuleks siiski teha väike täpsustus. Väga suur osa sellest laekumata rahast oleks pidanud laekuma mitte otse riigieelarvesse, vaid sotsiaalkindlustuse eelarvesse. Te ütlesite väga täpselt, et kokku on võlgnevuse summa 1,6 miljardit krooni. Ligilähedaselt üks miljard krooni on sellest sotsiaalmaksu võlgnevus. See tähendab, et riik on krediteerinud riigiettevõtteid protsendita laenuga ühe miljardi krooni ulatuses. Ja kui me loome pretsedendi, et Politseiamet on jätnud maksu maksmata ja valitsus võib selle kustutada, miks siis teile alluv ministeerium maksab sotsiaalmaksu?

Me oleme valitsuses võlgade küsimust arutanud. Ma ütlesin ka seda, et peaminister kirjutas 27. juunil alla korraldusele, millega rahandusministrile on antud õigus alafinantseerida neid ameteid või ministeeriume, kellel on maksuvõlgnevusi. Politseiametile on pidevalt antud lubadusi eraldada raha võlgnevuste likvideerimiseks. Raha ei ole siiski eraldatud. Endine siseminister Kaido Kama leidis, et Politseiamet ei ole riigis mingi erand ja ta peab saama oma võlgnevustega ise hakkama. Pärast seda võeti see küsimus üldse päevakorrast maha. Minu arvates on eelarvelise asutuse maksudistsipliini küsimus seotud nõudlikkuse ja kaadriprobleemiga.

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Ma tänan teid, härra minister, ausa selgituse eest! Te ütlesite praegu, et võlgnevuste probleem on sisuliselt seotud kaadriküsimusega. Ja nüüd minu küsimus. Te valmistate praegu ette 1996. aasta eelarvet. Me anname riigieelarvest vahendeid erinevatele ametkondadele. Seal on vahendid töötasuks ja sotsiaalmaksu maksmiseks. Iga ametkond, kes moodustab mingisuguse fondi, kannab sotsiaalmaksu arvelt sinna vahendid ja kandib pärast tiiruga raha selle fondi kaudu oma ametnikele tagasi. Kuidas teie ministrina hindate vastava ameti ja fondi juhtide tegevust, kes sellisel moel oma asju korraldavad?

Minu teada on aprilli keskpaigast alates moodustatud ainult üks fond, see oli vist Metsa Sihtkapitali Fond. Rohkem ei ole ühtegi fondi moodustamise otsust vastu võetud. Praegu on päevakorral kümmekonna fondi tegevuse lõpetamine või nende vahendite kokkuliitmine. Minu isiklik seisukoht on selline, et kõik fondid, mille põhikapital on täna 10–30 miljonit krooni, ei suuda täita riiklikke ülesandeid. Ma arvan, et 1996. aastal peaks fondide arv oluliselt vähenema. Seega vähenevad ka raha kantimise võimalused.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Härra Vambo Kaal ja mina oleme oma küsimustega püüdnud selgust saada, miks seaduseelnõus eelistatakse neid põllumajandusettevõtteid, kus on säilinud õigusjärgsus ühismajandiga. Põllumajandusreform võis toimuda näiteks niimoodi, et ühest kolhoosist tekkis kaks ühistut, kaks võrdset ühistut, kellele anti üle nii võlad kui kohustused. Üks nendest on mingitel subjektiivsetel põhjustel õigusjärglane, teine ei ole. Praegu on mõlemal ühistul maksuvõlgade viivised. Me kustutame võlgnevused ainult sellel, kes on endise kolhoosi õigusjärglane. Miks uus ühistu, kes ei ole õigusjärglane, ei saa samade printsiipide järgi maksuvõlgade viiviseid kustutada?

Ma juba ütlesin, et iga võlg on antud kontekstis individuaalne. Iga võla puhul küsime kohalikult maksuametilt, kuidas võlg tekkis, kas võla tekkimine on nende arvates põhjendatud ja kui see on põhjendatud, siis me oleme valmis toetama Põllumajandusministeeriumi ettepanekut. Paragrahvi 1 järgi kustutatakse põllumajandusreformi käigus reorganiseeritud ühismajandite õigusjärglaste maksuvõlgade viivised, mis on tekkinud enne 1. jaanuari.

Tänan! Kolleeg Kristiina Ojuland.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Diskussiooni kuulates ja eelnõu lugedes tuleb eriti selgelt välja, et praegune valitsus on nagu kahe sabaga rebane. Peaminister on korduvalt väitnud, et tema ja Koonderakond jätkab liberaalset majanduspoliitikat. See eelnõu on aga kaugel niisugustest ideedest. Teistel riigiettevõtetel võib tekkida küsimus, kas nemad ei peaks osa raha tagasi saama, sest nad olid omal ajal samasugustes makseraskustes?

Minu arust te vastasite ise oma küsimusele. Me esitasime võrdlemisi lühikese võlglaste nimekirja, sest see on meie arvates majanduslikult põhjendatav. Miks ma peatusin Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi võlgade tekkimise põhjustel ja võimalikel ohtudel? Ma viitasin sellele, et nende võlgade koosseis ja intressisummad on küsitavad. Kui me tahame nendes sektorites pidurdada tarbijahinnaindeksi tõusu, siis on majanduslikult otstarbekas need võlad kustutada. Me võime rääkida sellest, kas nende riigiettevõtete haldusnõukogude töö oli efektiivne või mitte ja milline oli nende reaalne vastutus, aga see ei vähenda ega suurenda enam võlasummat. Võlad tekkisid objektiivselt nende ettevõtete välistest faktoritest.

Tänan! Kolleeg Toomas Vilosius, teine küsimus.

Aitüma, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Minu ees on äärmiselt huvitav paber, mille on välja andnud Sotsiaalkindlustusamet. Sellest ma loen, et Politseiameti sotsiaalmaksu võlgnevus oli seisuga 1. jaanuar 1995 2 360 642 krooni, sealhulgas on intress 325 445 krooni. Politseiameti võlgnevus seisuga 1. juuni 1995 oli 3 139 714 krooni, sealhulgas intress 841 321 krooni. See tähendab seda, et aasta jooksul suurenes Politseiameti sotsiaalmaksu võlgnevus ligi miljoni krooni võrra. Millisest 1992. aastal tekkinud võla kustutamisest me täna räägime, millist võlga me täna tegelikult kustutada tahame? Aitäh!

Te ei pööranud ilmselt tähelepanu ühele minu lausele. Vastates ühele küsimusele, ma ütlesin, et 13,2 miljonit krooni on üksikisiku tulumaksu võlg ja umbes 300 000 krooni intressivõlgnevus. Mis puudutab sotsiaalmaksu võlgnevust, siis pöördus Siseministeerium, lähtudes rahaliste vahendite nappusest, valitsuse poole. Valitsus otsustas vahendeid mitte juurde anda ja sellega on seotud minu korraldus võimaliku alafinantseerimise kohta, kui võlgnevus kasvab. Minu andmetel ei ole võlgnevus kasvanud.

Suur tänu! Härra minister, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu! Meil on võimalus esitada küsimusi ka Rahandusministeeriumi asekantslerile Kalev Järvelillele. Kas on küsimusi? Ei ole. Suur tänu! Ma palun kaasettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas täna seda küsimust peaaegu poolteist tundi. Pean ütlema, et arutelu oli väga tormiline ja päris ühesele seisukohale me ei jõudnud. Ilmselt ei saagi siin päris ühest arvamust olla, sest tegemist on vastuoluliste nähtuste kokkukuhjumisega. Ükskõik, millise lahenduseni me jõuame, teeme ikkagi kellelegi liiga. Komisjonis pakuti välja seitse alternatiivset otsust, lõpptulemusena hakati neid koondama ja hääletati kolme ettepanekut. Millisele seisukohale komisjon asus? Seaduseelnõu koosneb kolmest punktist, kusjuures kõik kolm on seotud maksuintresside kustutamisega, kuid oma olemuselt on need erinevad. Esimene punkt puudutab põllumajandust, teine Politseiametit ja Täitevametit, kolmas kahte riigiettevõtet. Põllumajanduse puhul on tegemist lootusetute võlgadega, mis mingil moel tuleb nagunii kustutada. Praegune lahendusvariant seisneb selles, et viiviste kustutamise korral üritame osa põllumajandusettevõtetest pankrotist päästa, sest pankrotimenetlus on väga pikk ja väga kallis menetlus. Teiste puhul on asi keerukam. Tegemist on riigiettevõtetega, kus riigiametnike süü tõttu on raha jäetud õigeaegselt üle kandmata. Ja sellest kooruski esimene küsimus, mida me pikalt arutasime. Kas on võimalik neid ametnikke vastutusele võtta? Selgus, et see asi on üpris keerukas. Niisugused ametnikud tuleks lahti lasta, aga enamik kantslereid on ammu töölt lahkunud. Me jõudsime otsusele, et me püüame septembris koos õiguskomisjoniga algatada uue seaduseelnõu, mis võimaldaks maksedistsipliini rikkumise lõpetada ja selles süüdi olevad isikud rangele vastutusele võtta. Kuidas suhtuda maksedistsipliini rikkumistesse põllumajanduses? Enamasti ei ole võlad tekkinud põllumeeste süü tõttu. Täna tõstatati küsimus, et viiviste kustutamisega me premeerime neid, kes makse õigel ajal ära ei maksnud. Need, kes maksid, ei saa midagi. Jah, selline probleem on tõesti olemas ja komisjon jõudis seisukohale, et võlgade kustutamine on täielikult ebaeetiline. Aga kuna tegemist on lootusetute võlgadega, siis teatud ulatuses on nende kustutamine otstarbekas. Enamik komisjoniliikmeid toetas seda otsust. Kahe punkti suhtes jõudis komisjon eitavale seisukohale, sest andmeid oli vähe ja needki olid vastukäivaid. Komisjon otsustas suunata eelnõu esimesele lugemisele ja pärast esimese lugemise lõpetamist kutsuda välja nii Eesti Energia kui ka Eesti Põlevkivi esindajad, et kindlaks teha, kas intressivõlad on tõepoolest lootusetud. Ilmselt see nii ei ole. Samuti selgus, et põllumajandusettevõtete võlgade kohta ei ole Rahandusministeeriumil, Maksuametil ja Põllumajandusministeeriumil täpset ülevaadet. Vajalike andmete kogumine võtab aega. Komisjon jäi napi häälteenamusega variandi juurde: lõpetada täna eelnõu esimene lugemine ning probleemi keerukuse tõttu paluda parandusettepanekud esitada alles 1. septembriks kella 12-ks.

Suur tänu, kolleeg Olev Raju! Head kolleegid! Kas me teeme vaheaja või jätkame küsimustega. Tegelikult on ette nähtud vaheaeg. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

10-minutiline vaheaeg on lõppenud. Lugupeetud kolleegid! Alustame küsimustele vastamist. Kolleeg Ants Paju.

Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kuulates teie selgitusi, tekkis minul üks probleem. Te rääkisite põllumajandusettevõtete maksuvõlgadest. Aga kui keegi talumees on võtnud oma talu ülesehitamiseks laenu ja tal on tekkinud makseraskusi, kas see seaduseelnõu näeb ette kustutada ka talunike võlad?

Me räägime praegu riigimaksete intressidest, pankadele minevaid intresse see seaduseelnõu ei puuduta. Esitatud seaduseelnõu seda probleemi ei reguleeri.

Suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjon palub muudatusettepaned 1. septembriks kella 12-ks. Ükski fraktsioon ja alatine komisjon ei ole teisi ettepanekuid esitanud. Seega on nimetatud seaduseelnõu esimene lugemine lõppenud ja eelnõu suunatakse teisele lugemisele.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Hüvitusfondi seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud Riigikogu juhatus! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesolev eelnõu on väga lühike ja konkreetne. Valitsus teeb ettepaneku muuta Hüvitusfondi seaduse § 5 1. lõiget. Muudatus näeb ette, et Riigikogu kinnitab fondi kõrgema juhtorgani – 7-liikmelise fondi nõukogu – ametisse varem sätestatud kolme aasta asemel kaheks aastaks. Millest on see tingitud? Esiteks. On tekkinud paradoksaalne olukord, et Hüvitusfondi laekuvaid suuri rahalisi vahendeid juhivad inimesed, kes ei ole enam Riigikogu liikmed. Nendele ei laiene korruptsioonivastase seaduse kohaldamise sätted ja majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise vajadus. Kuna Hüvitusfondi puhul on tegemist ajutise institutsiooniga omandireformi teatud ülesannete realiseerimiseks, siis on otstarbekas, et Riigikogu saaks nõukogu liikmete kaudu operatiivsemalt mõjutada Hüvitusfondi tegevust. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kolleegidel on küsimusi. Vootele Hansen.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Kõigepealt üks täpsustus. Korruptsioonivastases seaduses käsitletakse ametiisikut väga laialt ja selle alla mahuvad vaieldamatult ka mitmesuguste fondide nõukogude liikmed. Aga minu küsimus käib seletuskirja kohta. Et Riigikogu saaks operatiivsemalt mõjutada Hüvitusfondi tegevust, kas siis ei oleks mõistlik sätestada, et Hüvitusfondi liikmed kinnitatakse Riigikogu otsusega? See tagaks väga operatiivse tegutsemise, sest Riigikogu võib alati oma otsuse alusel kellegi välja vahetada või nõukogu liikmeskonda täiendada. Kas see, et te asendate eelnõus sõna "kolm" sõnaga "kaks" tuleneb sellest, et teie valitsus eeldab, et ta püsib kõigest kaks aastat?

Mis puutub valitsuse püsimisse, siis ma ei näe valitsusliikmena praegu põhjust väljendada teistsugust arvamust, kui on korduvalt avaldanud peaminister. Mis puutub ettepanekusse, et Hüvitusfondi nõukogu liikmed võiks nimetada Riigikogu otsusega, siis mina toetan valitsuse seisukohta. Valitsuse seisukoht vastab igati Hüvitusfondi seaduse loogikale.

Suur tänu! Kolleeg Vambo Kaal.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Siin on tegemist laiema probleemiga. Kas ei oleks otstarbekas vastu võtta uus seadus, mis sätestab, et kõigi fondide ja Eesti Panga Nõukogu koosseis vaadatakse läbi iga uue valitsuse kokkuastumisel?

Ma usun, et härra Vambo Kaal avaldas praegu oma isiklikku arvamust.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Tänan! Austatud rahandusminister! Teie selgitustest võib aru saada, et eelnõu eesmärk on välja vahetada Hüvitusfondi nõukogu. Nii et tegemist on selgelt kaadripoliitikale suunatud eelnõuga. Kas teil on etteheiteid Hüvitusfondi praegusele nõukogule, tema investeerimispoliitikale ja majandustulemustele, et te sellist muudatust ilmtingimata vajalikuks peate?

Aitäh! Minul isiklikult ei ole põhimõttelisi etteheiteid Hüvitusfondi senisele tegevusele. Kuid etteheiteid on mitmele nõukogu liikmele. Ma ei taha neid siin nimetada. Üks nõukogu liige ei ole viimasel aastal käinud ühelgi nõukogu koosolekul. Kaks liiget ei ole viimase poole aasta jooksul koosolekul käinud. Ma ei pea seda normaalseks.

Suur tänu! Kolleeg Liia Hänni, teine küsimus.

Tundub, et esitatud eelnõu on väga robustne vahend tekkinud probleemi lahendamiseks. Võib-olla tuleks hoopiski täiendada Hüvitusfondi seadust selliselt, et nõukogu liikmeid võib enne kolme aastat mingil põhjusel tagasi kutsuda? Kas ettepanek muuta nõukogu ametisoleku aega on igati läbi kaalutud?

Uue Hüvitusfondi seaduse projekt on valmimas. Täna teist varianti ei ole. Hüvitusfondi seaduse § 5 1. lõige on sõnastatud alljärgnevalt: "Fondi kõrgeimaks juhtimisorganiks on Riigikogu poolt kolmeks aastaks nimetatud 7-liikmeline fondinõukogu, kuhu kuulub vähemalt üks Eesti Panga esindaja, kelle nimetab Eesti Panga president, ja üks Rahandusministeeriumi esindaja, kelle nimetab rahandusminister." Praeguses situatsioonis on see lahend optimaalne.

Tänan! Kolleeg Toivo Jürgenson.

Aitäh! Lugupeetud minister! Valitsuse seisukohalt on asi selge. Valitsus soovib sõna otseses mõttes poliitilist puhastust ja politiseerida nii kõrged ametipostid kui ka niisugused delikaatsed organisatsioonid, nagu seda on nimetatud fond. Aga kas te isiklikult jagate seda seisukohta? Kas te tõesti ei näe ohte, mis sellised pretsedendid Eesti elus tekitavad?

Ilmselt on teil võimalus Hüvitusfondist järele küsida, mitu liiget ja kui kaua ei ole käinud nõukogu istungitel. Ma ei pea tõepoolest normaalseks, et seitsmest liikmest ainult neli töötavad aktiivselt. Ma ei pea seda tõepoolest normaalseks ja ma ei pea seda ka kaadrivahetuseks. See on minu isiklik arvamus.

Suur tänu! Kolleeg Mart Laar.

Härra esimees! Austatud härra minister! Ma tänan teid avameelsuse eest! Tänan teid tunnistuse eest, et tegemist on puhtalt poliitilise eelnõuga, mille eesmärk on anda need kohad valitsuskoalitsioonile. Kuidas selline taktika, mille puhul valimiste järel ja isegi nende vahel hakkab Hüvitusfondi nõukogu koosseis muutuma, on kooskõlas nõukogu tegevuse põhimõtetega, mis tugineb usaldusele ja mis on teadlikult välja viidud poliitilisest konkurentsist? Mis te arvate, kuidas see mõjutab usaldust Hüvitusfondi vastu? Kui selle usaldus peaks hakkama kõikuma, siis milliseks võib kujuneda Hüvitusfondi saatus? Aitäh!

Hüvitusfond tegutseb rahandusministri haldusalas. Seetõttu on minul isiklikult olnud võimalik Hüvitusfondi tegevdirektoriga korduvalt kokku saada ja rääkida fondi tegevusest. Ma puutusin temaga kokku ka varem, kui ma ei töötanud valitsuses. Suur osa Hüvitusfondi otsustest, eriti väärtpaberite emissiooni otsused, olid ja on avalikud ja on ka edaspidi avalikud. Ma ei näe selles üldse probleemi. Härra Laar! Te jõudsite ilmselt liiga hilja kohale. Ma juba juhtisin tähelepanu sellele, et osa Hüvitusfondi nõukogu liikmeid käib väga harva nõukogu koosolekutel ehk istungitel. Ma saan aru, et osa nõukogu liikmeid on pärast eelmisest Riigikogust lahkumist alles puhkusel ega ole veel tööle asunud. Kuid väga raske on töötada finantsasutuse nõukogus, kui nõukogu liige, kelle käes on sisuliselt üle 400 miljoni krooni suurune bilanss, ei ole ametiisikuna kompetentne finantsasjade üle otsustama.

Suur tänu! Kolleeg Vambo Kaal, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Nagu ma aru sain, seisneb probleem tegelikult paaris Hüvitusfondi nõukogu passiivses liikmes. Kas te olete teinud neile ettepaneku, et nad ennast taandaksid, kuna nad tegelikult ei osale nõukogu töös? Siis saaks kaks inimest juurde valida. Kas see lahendaks probleemi?

Ma pean tunnistama, et ma ei ole isiklikult sellel teemal ühegi Hüvitusfondi nõukogu liikmega rääkinud. Kuid ma ei näe probleemi Hüvitusfondi nõukogu tegevusaja lühendamises. Oluline on see, et kõik fondi liikmed osaleksid töös aktiivselt.

Tänan! Kolleeg Mart Laar, teine küsimus.

Härra minister! Ma pean oma küsimust kordama. Minu küsimuse mõte on selles, et selle eelnõuga, kas valitsus seda soovib või mitte, politiseeritakse Hüvitusfondi nõukogu ja see hakkab vahetuma iga valitsusvahetuse järel. Kas see tuleb Hüvitusfondi tööle kasuks või kahjuks? Aitäh!

Finantsasutuses töötava inimesena julgen öelda, et mis tahes eluvaldkonna politiseerimine ei tule mitte kunagi kasuks. Hüvitusfond on EVP-dele kattevara loojana liiga tähtis institutsioon, et jätta seal otsuste langetamine väga kitsa ringi esindajatele. See ei tähenda sugugi seda, et passiivsete liikmete asemele satuvad kindlasti poliitikud, asjatundmatud inimesed, kes majandus- ja rahandusasjadest midagi ei mõika.

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni aseesimehe Mati Meose.

Lugupeetav esimees, lugupeetavad kolleegid! Majanduskomisjon arutas Hüvitusfondi seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu täna hommikupoolikul. Seaduseelnõu on lühike ja ka arutelu oli lühike. Komisjon otsustas häältega seitse poolt ja kolm vastu teha ettepaneku täna eelnõu esimene lugemine lõpetada ja suunata see teisele lugemisele. Parandusettepanekud palun esitada 2. augustiks kella 9-ks. Ära kuulanud küsimused, mis härra ministrile esitati, julgeksin täpsustada mõnda fakti. Mõned küsimuste esitajad heitsid eelnõule ette "politiseeritust" ja seost valitsusega. On võimalik ka teine lähenemine: siduda nimetatud fondi nõukogu tegutsemisaeg Riigikogu tööperioodiga. Teatavasti on Riigikogu tööperioodid erineva pikkusega. Kui 1993. aasta 28. juunil Hüvitusfondi nõukogu moodustati, siis kuulus nõukogusse viis Riigikogu liiget, praegu on seal ainult üks Riigikogu liige ja see ongi kõige olulisem puudujääk. Riigikogul puudub nimetatud nõukoguga tõhus side. Ma tänan teid!

Suur tänu, Mati Meos! Kas on küsimusi? Kolleeg Toivo Jürgenson, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te esitasite praegu oma sõnavõtus hoopis vastupidise argumendi, mis omal ajal Riigikogus selle fondi nõukogu moodustamisel kõlas. Tookord püüti minimiseerida nõukogu tegevuse poliitilist mõjutamist. Kahjuks ei kuulnud me ühtegi selgitust, miks seda nõukogu on vaja välja vahetada. Nimetagem asju õigete nimedega. On toimunud kahetsusväärne pretsedent, et selle nõukogu liikmed vahetuvad pärast iga Riigikogu valimist. See ei ole küsimus, see on märkus ja meeldetuletus, et eelmises Riigikogus räägiti just vastupidist teie jutule. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem küsimusi kaasettekandjale ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku nimetatud seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ja parandusettepanekud esitada homseks kella 9-ks.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Laenulepingu sõlmimise kohta Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel" eelnõu arutelu. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhatus, austatud Riigikogu! Teile on otsustamiseks esitatud eelnõu laenulepingu sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel. Laenu suurus on 2 miljonit USA dollarit ja see on ette nähtud Haapsalu ja Matsalu lahe keskkonnakaitse projekti finantseerimiseks. Projekti kohaselt on samuti kavas vähendada vee saastatust Eesti läänerannikul – Lääne-, Rapla- ja Pärnumaal – ning parandada Haapsalu linna vee- ja kanalisatsioonimajanduse kvaliteeti ning suurendada selle ökonoomsust. Peale selle tahetakse muuta puhtamaks Matsalu lahe veehaare, tuvastada Matsalu looduskaitseala ning selle veehaarde saasteallikad ja need likvideerida. Projekt hõlmab samuti ökoturismi arendamist Lääne-Eestis, laboratooriumiseadmete hankimist vee puhtuse määramiseks, koolitust ja tehnilist abi. Põhilised vahendid projekti teostamiseks saadakse välisabist. Meil on juba alla kirjutatud lepingud Rootsi valitsusega 1,93 miljoni USA dollari saamiseks. Soome valitsus on lubanud sihtotstarbeliselt eraldada nimetatud projekti elluviimiseks 1 miljon dollarit, Taani valitsus 600 000 dollarit, PHARE 300 000 dollarit. Skandinaavia riikide valmisolek projekti finantseerida tuleneb eelkõige soovist vähendada ka neile ohtlikku saastatust Läänemerel. Eesti-poolse osalusena projektis on ette nähtud eraldada käesoleva aasta riigieelarvest Haapsalu linna heitvete puhastusseadmete ehitamiseks 3 miljonit krooni. Laenusumma on seotud selle konkreetse projektiga, seda raha ei ole võimalik muuks otstarbeks kasutada. Laenu tähtaeg on 15 aastat. Esimesel viiel aastal tasutakse ainult intresse, mille määr on umbes 7,5% aastas. Laenuintressid tasub ja laenu põhiosad maksab tagasi Haapsalu Linnavalitsus, kellega sõlmitakse edasilaenu leping. Seadus näeb ette, et välislaenu võtmiseks on vajalik Riigikogu otsus, mille Riigikogu võtab vastu koosseisu häälteenamusega. Ühtlasi tuleb otsuses fikseerida, keda volitatakse lepingule alla kirjutama. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Austatud kolleegid, kas on küsimusi? Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Austatud minister! Selle laenu tähtsus Väinamere kaitsmiseks on kõigile teada. Mul on kaks küsimust. Üks on sisuline, teine vormiline. Te viitasite Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigi garantii andmise seaduse § 4 3. lõikele, mis sätestab, et Vabariigi Valitsus esitab vastavad materjalid enne laenulepingu sõlmimist otsustamiseks ja volituste saamiseks Riigikogule. Te olete esitanud laenulepingu teksti, aga selle juurde kuuluv seletuskiri ei rahulda mind. See peaks olema märksa üksikasjalisem, sest eespool nimetatud seaduse § 3 räägib piirangutest välislaenude võtmisel ja neile riigi garantii andmisel. Ühe laenu suurus võib olla 15% aasta eelarvest ja kõik laenud kokku 75% aasta eelarvest. Miks ei ole seletuskirjas vastavaid andmeid esitatud?

Ma tänan selle märkuse eest! Välislaenude osa jooksvas eelarves on lähenemas 10%-le. Ma võtan teie märkuse teadmiseks.

Suur tänu! Kolleeg Aino Runge.

Aitäh, härra esimees! Tegemist on väga suurte summadega. Kes hakkab neid summasid käsutama ja kes vastutab nende otstarbeka kulutamise eest?

See, kes raha eraldab, teostab ka järelevalvet. Sama kehtib ka välisabi kohta. Näiteks Rootsi pool, kes on meile abi andnud, on väga teraselt jälginud ja küllap jälgib ka edaspidi eraldatud raha täpset kasutamist. Välislaenude puhul teostavad kontrolli Maailmapanga esindajad ja meie Rahandusministeerium.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Austatud minister! Laenulepingu eelnõule on lisatud kahe projekti kirjeldus. Kirjelduse keskkonnahalduse rubriigi 2. punktis räägitakse Matsalu lahe ja selle ümbruse põllumajandusreostuse vähendamise tegevusplaani koostamisest ja ellurakendamisest. Põllumajandusreostuse vähendamine eeldab üsna suuri rahalisi vahendeid mitmeusuguste kaitserajatiste ehitamiseks. See on mahukas töö. Millise nipiga kavatsete panna sealseid ühistuid või talusid laenu võtma? Või kavatsete neid finantseerida saadud abirahadest? See puudutab ka ökoturismi arendamist Matsalu riiklikul looduskaitsealal. Ma ei näe võimalust sundida sealseid inimesi laenu võtma, kui nad ise seda ei soovi. Aitäh!

Laenuvõtja on Haapsalu Linnavalitsus. Agate Dalton! Ma palun, tule kõnepulti, sa oskad sellele küsimusele täpsemalt vastata.

Ilmselt on seletuskiri halvasti koostatud. Kui te lepingu teksti tähelepanelikult loete, siis näete, et tegelikult läheb kahe miljoni dollari suurune laen ainult Haapsalu linna veevärgi korrastamiseks. Kõik ülejäänud projekti osad teostatakse abirahadest. Doonorid on meile lahkelt abi pakkunud, sest nad saavad aru, et laenudega ei ole võimalik reostuskoldeid likvideerida. Selles piirkonnas arendati pikka aega intensiivset põllumajandust, seal asus ka suuri sõjaväeosi, kelle ulatuslikku reostust ei ole võimalik kõrvaldada mingisuguste edasilaenamiste või pikaajaliste krediitidega. Seda saab teha ainult doonorabiga. Soome, Rootsi ja ka Taani on siinsete reostuskollete likvideerimisest otseselt huvitatud, sest Läänemere vesikonda sattunud saast ohustab ka neid.

Suur tänu! Kolleegid, kas on veel küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Ülo Uluotsa.

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma esindan siin praegu majanduskomisjoni, kuid juhuslikult on klaver ka põõsas. See tähendab seda, et juhuslikult olen ma Haapsalu linna kodanik, juhuslikult on mu kodu Kasari luha ääres ja juhuslikult olen ma ka Haapsalu Linnavolikogu esimees. Nii et ma olen asjast puhtisiklikult huvitatud ja teil on õigus mind taandada. Komisjon arutas seda eelnõu täna hommikul. Ütlen otse välja, et eelnõu on küps selleks, et me võiksime selle täna vastu võtta. Me tegime mõningaid väikesi parandusi ja ma toon need kohe teieni. Esiteks. Pealkirjaks peaks olema "Riigikogu otsus", mitte lihtsalt "otsus". Eelnõu tekstis on sõnad "laenulepingu sõlmimiseks", komisjon leidis, et õigem on kirjutada "Riigikogu otsus laenulepingu sõlmimise kohta". Meie kõige tähtsam parandus käib otsuse 2. punkti kohta, kus on öeldud: "Volitada Eesti Vabariigi suursaadikut Ameerika Ühendriikides Toomas-Hendrik Ilvest alla kirjutama käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud laenulepingule." See on vastuolus välissuhete seadusega, kus on selge sõnaga öeldud, et see toiming kuulub valitsuse kompetentsi. Meie pakume välja niisuguse teksti: "Volitada Vabariigi Valitsust alla kirjutama käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud laenulepingule." Nüüd paar sõna kommentaariks. Siin küsiti, kust need rahad tulevad ja kuhu lähevad? Kõik see, mis tuleb selle otsuse alusel heade onude käest, läheb Kasari jõe valgala reostuskollete otsimisele ja likvideerimisele. Kaks miljonit dollarit läheb puhtal kujul Haapsalu puhastusseadmete ehitamiseks. Enamus inimesi teab, et Haapsalu Tagalaht on Väinamere kõige suurem kalade kudemise koht. See kasvab kinni. Me oleme reostanud ühe ravimuda leiupaiga Tagalahes. Kolmas häda seisneb selles, et Tagalahes ei ole veevahetust. Me oleksime heameelega võtnud kolm miljonit dollarit laenu ja ühe miljoni kulutanud selleks, et Noarootsist uuesti saar teha. On teada, et kui Peeter Suur tuli oma laevastikuga Haapsallu, siis tuli ta Noarootsi ja mandri vahelt läbi. Meie ei taha sinna nii suurt väina teha, me kaevaksime sinna 6–10 meetri laiuse kanali. 1987. aastal olid ekskavaatorid juba kohal, projekt oli kooskõlastatud, aga siis hakkasime tantsima ja laulma, tulid teised ajad ja kanal jäigi kaevamata. Nii et ärge imestage, kui ühel päeval tulevad Haapsalu mehed miljonit dollarit paluma, et Eestis sünniks uus saar, mille nimi on Noarootsi. Teen ettepaneku täna see eelnõu vastu võtta. Seda palub teilt Haapsalu linn, Haapsalu Linnavolikogu esimees ja majanduskomisjoni esindaja.

Suur tänu, Ülo Uluots!

Ootan küsimusi, palun!

Kolleeg Krista Kilvet, palun!

Lepingu kolmandast artiklist ma loen, et Haapsalu Veevärk maksab laenu tagasi 14 aasta jooksul, kaasa arvatud 4-aastane tagasimaksetest vaba periood. Seletuskirjas seisab, et laen tasutakse 15 aasta jooksul jne. Kumb tärmin on õige?

Õige on lepingu tekst, mitte seletuskiri. Ministrile esitati küsimus, kes on laenu saaja? Laenu saaja on munitsipaalettevõte Haapsalu Veevärk. Tema on juriidiline isik. Haapsalu Linnavalitsus ei saa laenu võtta. Meie delegatsioon käis Washingonis. Häda oli selles, et summa on liiga väike. Nemad nii väikeste summadega ei tegele. Aga meid võeti ikkagi jutule ja nõustuti andma kaks miljonit dollarit.

Suur tänu! Kolleeg Aino Runge, teine küsimus.

Aitäh! Te rääkisite palju veevärgist ja raha käsutamisest, aga kes doonorraha käsutama hakkab? Kas Matsalu looduskaitseala juhtkond või keegi teine?

Minu andmetel hakkab neid summasid käsutama Keskkonnaministeerium, ministeerium võib osa oma õigusi edasi delegeerida, sest Kasari jõe valgala ulatab kuni Paideni, Türini, praktiliselt koguni Pandivere kõrgustikuni välja. Nii et see on suur projekt. See, mis praegu Matsalus toimub, on lausa katastroofiline. Kui mina olin poisike, siis olid Sulimätas ja Täkumätas saared, nüüd on kõik roogu kasvanud. Kogu Matsalu laht kasvab täis, eutrofeerub. Hapnikupuudus on seal väga suur. Kasari jõgi tuleb puhtaks teha, muidu jääme oma kuulsast linnuriigist varsti ilma.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Teie jutust käis läbi, et selle raha eest tehakse korda ka sõnnikuhoidlad. Kas teil on ülevaade, kui palju sõnnikuhoidlaid praegu loodust reostavad? Kas põllumeeste sõnnikuhoidlad tehakse selle raha eest tasuta korda?

Kallis kolleeg! Kõigepealt on tarvis raha, et koostada programm ja alles siis saab hakata sõnnikuhoidlaid otsima. Praegu oleme nii vaesed, et ei suuda isegi programmi kokku seada. Nii et doonorrahad, mis tulevad, lähevad nii programmi koostamiseks kui ka tööde teostamiseks. See on tegelikult pioneeritöö. Kui palju on sõnnikuhoidlad? Noh, palju neid ikka on. Nii palju, kui mina olen ringi käinud, on silo- ja sõnnikuhoidlad ammu tühjaks varastatud. Palju hullemad on kusagile mahajäänud kütusemahutid, mis roostetavad ja läbi tilguvad. Kõige rohkem on Matsalu lahte reostanud kunagine põldude ja karjamaade üleväetamine. Tööd algavad kohe pärast raha saamist. See on heade onude raha. Seda ei ole tarvis tagasi maksta.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, teine küsimus.

Aitäh! Ma täpsustan. Kuigi ma olen selle poolt, et laen võtta, küsin ma siiski, kui palju on üldse raha vaja?

Kui ma kunagi vanaks saan ja istun mõnele trepile ning panen mütsi enda ette maha, ega ma ei tea, kui palju ma õhtuks raha saan. Head onud annavad meile raha ja meie peame oma suu seki järele seadma. Haapsalu puhastusseadmed ehitame kahe miljoni dollariga valmis.

Suur tänu, Ülo Uluots! Rohkem küsimusi kolleegidel ei ole.

Ma olen solvunud. Nii vähe! Teistele esitati 15–20 küsimust.

Austatud kolleegid! Avan läbirääkimised. Kõnesoovijaid ei ole. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõppenuks. Kas on lõppsõna soovijaid? Ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku suunata otsuse eelnõu lõpphääletusele. Nimetatud otsuse eelnõu nõuab täiskogu häälteenamust. Kohaloleku kontroll. Kohal on 62 Riigikogu liiget, puudub 39. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse eelnõu laenulepingu sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel. Palun hääletada! Nimetatud otsuse eelnõu vastuvõtmise poolt on 62 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti siseminister Edgar Savisaare.

Austatud Riigikogu liikmed, lugupeetud esimees! Valitsus esitab ettepaneku muuta kodakondsuse seadust, tunnistades selle § 10 3. lõike kehtetuks. 3. lõige näeb ette, et Eesti kodakondsus võidakse eriliste teenete eest anda mitte rohkem kui viiele isikule aastas. Me lähtusime sellest, et arvulised piirangud ei ole Euroopa seadustes kombeks ja neid tavaliselt sinna ei lülitata. Probleemid reguleeritakse teisiti. Kui me tühistame § 10 3. lõike, siis säilib ikkagi ministri personaalne vastutus ja Vabariigi Valitsuse kohustus põhjendada eriteenete eest kodakondsuse andmist. Peame ausalt tunnistama, et Eesti puhul on viie isiku kvoot sisuliselt sama, mis 0-kvoot. Seega ei ole meil vähimatki võimalust anda kodakondsus ilmselgelt Eesti riigile kasulikele inimestele ja ka eestlastele, kes praegu peavad kodakondsuse saamisel täitma kõik protseduurid, kaasa arvatud ka keeleeksamid. Minus tekitab võõrastust see, et me oleme oma kodakondsuse seaduses eestlaste eelistamise välja rookinud. Kui tahetakse tingimusi karmistada, siis on võimalik, et ühe ministri asemel esitab vastava taotluse kolm ministrit. Edasi. Kvoot on võimalik säilitada, aga siis tuleks seda ikkagi suurendada. Pärast 5. märtsi valimisi sattusid praeguse Riigikogu koosseis ja valitsus olukorda, et juba esimeses kvartalis oli kvoot peaaegu ammendatud. Kui me peame vajalikuks kvooti säilitada, siis tuleks seda ikkagi suurendada kuni 15 inimeseni. See on minu poolt kõik. Mul on ettepanek, et kaasettekande teeks Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor härra Kollist, kes vastab ka küsimustele. Tänan!

Suur tänu, härra minister! Ma arvan, et Riigikogu liikmetel on küsimusi ka härra ministrile. Kolleeg Vootele Hansen.

Austatud minister! Minu küsimus on nimelt teile. Kuigi seaduse järgi teeb Vabariigi Valitsuse istungil ettekande kodakondsuse andmiseks eriliste teenete eest minister, siis sellegipoolest ei satu see küsimus valitsuse istungi päevakorda mitte ootamatult. Reeglina läbib vastav taotlus kooskõlastuste ringi. Kuidas see probleem on reguleeritud? Kes taotluse kooskõlastab? Kuidas seda tehakse? Kas Siseministeeriumi arvamust kuulatakse enne kooskõlastamist? Kuidas selles osas seaduse täitmise mehhanism välja näeb?

Ma tänan, lugupeetud Vootele Hansen! Ma pean teile ütlema, et seda ei olegi üheselt reguleeritud. Me ei ole ka Siseministeeriumi või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti tasandil niisuguseid taotlusi ametlikult vastu võtnud. Kuid enne eriliste teenete eest kodakondsuse andmist lahendatakse see küsimus põhimõtteliselt. Me oleme pidanud seda vajalikuks.

Suur tänu! Kolleeg Nikolai Maspanov.

Härra esimees! Austatud minister! Eesti Vabariik peab aktsepteerima inimõiguste Euroopa konventsiooni ning rida teisi rahvusvahelisi dokumente. Kuid selleks on vaja Eesti seadusi täiustada. Tahaksin teada, kas valitsus kavatseb praegu või lähitulevikus jätkata kodakondsuse seaduse täiustamist, sest seaduse puudulikkuse tõttu kannatavad kümned tuhanded inimesed? Tänan!

Ka meie näeme selles seaduses teatud vastuolusid, kuid valitsuse ja Siseministeeriumi tasemele ei ole seaduse täiustamise küsimused veel jõudnud. Esialgu toimub nende läbitöötamine Kodakondsus- ja Migratsiooniametis.

Suur tänu! Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Nagu me kuulsime, ei võta Siseministeerium, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ega ükski valitsusliige praegu ministritelt vastu taotlusi kodakondsuse andmiseks eriliste teenete eest. Ilmselt on selle probleemi lahendamisel võimalik mitu varianti, millele te ka oma ettekandes viitasite. Minu küsimus on niisugune: miks see seaduseelnõu on esitatud erakorralisele istungjärgule, miks seda tahetakse väga kiire menetlusega vastu võtta? Täna on esimene lugemine ja homme tahetakse teisel lugemisel seadus vastu võtta. Milline on see sisepoliitiline, välispoliitiline, julgeolekupoliitiline või rahanduslik kaalutlus, et seadus kiirkorras erakorralisel istungjärgul vastu võtta?

Austatud Vootele Hansen! Te tõlgendasite mind mõnevõrra ebatäpselt. Küsimusi on tõstatatud mitme kultuuritegelase, kirjaniku ja teatritegelase suhtes, kes elavad Eestis. On tõstatatud eestlaste suhtes, kes on meie kultuuris või majanduses olulised, aga samal ajal on sündinud väljaspool Eestit. Aga kuna meil ei ole selge, millised on üldse valitsuse võimalused neid küsimusi lahendada, siis me tahtsime enne Riigikoguga asjad selgeks teha ja alles pärast seda võime rääkida valitsuse või ministeeriumi tasandist.

Suur tänu! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Austatud ettekandja! Teatavasti sattus see kvoot kodakondsuse seadusesse just koalitsiooni ja opositsiooni vahelise kokkuleppe tulemusena, kusjuures aktiivsem pool oli just opositsioon. Härra Made oli minu teada üks algataja, kes toetas väikest kvooti. Kas see tähendab, et valitsuskoalitsiooni poliitikud on pärast seda, kui nad opositsioonist valitsusse läksid, oma seisukohad ümber hinnanud?

Ma kasutan, lugupeetud Liia Hänni, teie enda kunagist lauset, et olukord on muutunud ja see, mis võis olla õige selle seaduse vastuvõtmise ajal, ei pruugi nüüd enam vastata aja nõudmistele. Ma ei välista ka seda varianti, et me kvoodi säilitame.

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti Kodakondsus- ja Migratsioomiameti peadirektori Andres Kollisti.

Härra esimees, lugupeetud Riigikogu! Ma arvan, et ei ole mõtet pikka kaasettekannet teha. Ma rõhutan ainult ühte asja. Eesti Komitee roheliste kaartide alusel on kodakondsuse saanud 20 000 inimest ja naturalisatsiooni korras kokku 70 000 inimest. Valijaid oli teatavasti 770 000. Järelikult arutame küsimust, kas lubada kodanikkonda suurendada 0,1 või 0,01% võrra. Eesti kodanikkonna kujundamise suhtes ei ole sellel küsimusel erilist kaalu. Tegelikult tähendab see hoopis seda, milliseks kujuneb mõne konkreetse inimese saatus. Ei midagi enamat. Aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid, kas on küsimusi? Kolleeg Jaanus Männik.

Härra esimees, lugupeetud kaasettekandja! Kas on informatsiooni selle kohta, kui palju on niisuguseid inimesi, kes taotlevad kodakondsust sellisel teel?

Kodakondsuse on eriliste teenete eest saanud 600 inimest, taotlenud on seda 900 inimest. Järelikult on 300-le inimesele ära öeldud. Praegu ootab lahendust 40 taotlust. Mina isiklikult tunnen 5-6 inimest, kelle puhul minu sisetunne ütleb, et nad tõepoolest väärivad Eesti kodakondsust.

Kolleeg Feliks Undusk.

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Ma olen näinud juhtumisi ühte nimekirja, kus teenete eest kodakondsuse saanud isikute hulgas on näiteks Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse osakonnajuhataja abikaasa, kes töötas Talleksis insenerina. Kahjuks ei olnud seal teeneid märgitud, kuid ta oli nimelt vene rahvusest. Kas sellised olukorrad ei hakka korduma, kui me kvooti suurendame, sest nii võib nimekirjadesse sattuda selliseid isikuid, kes kuidagi ei vääri Eesti kodakondsust? Hoolimata sellest esitavad vastavaid ettepanekud ainult Eesti Vabariigi ministrid.

Usutavasti on niisugune võimalus väga väike, sest vastava ettepaneku saab teha ainult valitsuse liige, kandes selle eest personaalset poliitilist vastutust. Teiseks peab Vabariigi Valitsus iga otsust põhjendama. Vastav põhjendus avaldatakse Riigi Teatajas. Praegu kehtiv mehhanism peaks välistama igasuguse juhuslikkuse.

Suur tänu, härra Kollist! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti põhiseaduskomisjoni aseesimehe Jaan Pööri.

Austatud juhatus! Austatud kolleegid! Põhiseaduskomisjonis kulges seaduseelnõu arutelu väga elavalt. Põhiliselt arutati kolme teemat. Esiteks. Kas seda seaduseelnõu oli vaja esitada erakorralisele istungjärgule? Kas lasta eelnõu esimesele lugemisele või mitte? Kas kvoot üldse ära kaotada või lihtsalt kvooti suurendada? Kas on otstarbekas Riigi Teatajas avaldada, milliste teenete eest on konkreetsele isikule kodakondsus antud ja kes on see minister, kes on taotluse esitanud? Põhiseaduskomisjon otsustas häältega 6:5 esitada eelnõu ilma muudatusteta täna esimesele lugemisele ja esimene lugemine lõpetada. Parandusettepanekud palun esitada 2. augustiks kella 9-ks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Juhan Pöör! Austatud Riigikogu liikmed! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Kuna ükski fraktsioon ja alaline komisjon ei ole esitanud teist ettepanekut, siis on nimetatud seaduseelnõu esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on homme hommikul kell 9. Tänan kõiki Riigikogu liikmeid töö eest! Kohtume homme hommikul kell 10.Istungi lõpp kell 19.15.