Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

VII Riigikogu, V Istungjärk, täiskogu korraline istung
Kolmapäev, 09.11.1994, 14:03

Toimetatud

Arupärimiste üleandmine ja eelnõu menetlustähtaja pikendamine

Esimees

Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Võtame kõigepealt vastu Riigikogus algatatud eelnõud või arupärimised. Kolleeg Kuno Raude.

K. Raude

Aitäh, härra esimees! Lugupeetavad kolleegid! Tõenäoliselt te teate, et Eesti kodaniku kaitse, sealhulgas päästeteenistuste materiaalne baas on Eesti iseseisvusperioodil täienenud peamiselt tänu meile antavale humanitaarabile, mis ei saa kesta lõputult. Küsitav on nende teenistuste ette seatud ülesannete täitmine sellises ulatuses, mis tagaks kõigi inimeste turvalisuse. Selle tõestuseks on kõikvõimalikes õnnetustes hukkuvate inimeste arvu järjepidev kasv. Oma arupärimisega tahan ma juhtida Eesti kodanike kaitse uue juhi, peaminister Andres Tarandi tähelepanu selles valdkonnas kujunenud väga tõsistele probleemidele, lootuses, et neile õnnestub mõningane lahendus leida juba 1995. aasta riigieelarve kaudu. Järgnevalt lubage mul üle anda arupärimine uuele justiitsministrile. Minu arvates on relvaseaduse ettevalmistamine ja üleandmine Riigikogu menetlusse, samuti erakorralise olukorra seaduse ning kõrgemate riigiametnike kohtulikule vastutusele võtmise korra seaduse ettevalmistamine ning vastuvõtmine Riigikogu poolt veninud lubamatult pikale. Seetõttu lubage mul üle anda arupärimine härra Jüri Adamsile, milles ma palun selgitusi kujunenud olukorra põhjuste kohta. Ja lõpuks lubage mul üle anda arupärimine uuele siseministrile. Minu käsutuses olevatel andmetel on Eesti ja Läti vahelise riigipiiri redemarkeerimine Eesti poolt raha puudumise tõttu kas seiskunud või seiskumas. Seoses sellega lubage vastsele siseministrile üle anda vastavasisuline arupärimine. Aitäh!

Esimees

Me suuname arupärimised härra peaministrile, härra justiitsministrile ja härra siseministrile seadusega ettenähtud korras. Kolleeg Daimar Liiv.

D. Liiv

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu! Eelmise nädala kolmapäeval avaldas "Rahva Hääl" artikli, milles avaldas oma seisukohti mõningates majanduselu ja politsei tegevust puudutavates küsimustes härra Ain Seppik. Seoses selle intervjuuga on mul arupärimine tänasele siseministrile, kes küll sel ajal ei olnud minister. Ma arvan, et vastused sellele arupärimisele toovad Riigikogule selguse, mis toimub salaviinaga Eestis. Aitäh!

Esimees

Suuname arupärimise härra siseministrile seadusega ettenähtud korras. Kolleeg Valve Kirsipuu.

V. Kirsipuu

Austatud spiiker, lugupeetud Riigikogu! Eelarve- ja maksukomisjon palub V istungjärgu 7. töönädala päevakorrast välja arvata krediidiasutuste seaduse eelnõu 584 ning kanda see üle järgmise nädala päevakorda, kuna teise lugemise jätkamiseks on vaja lisainformatsiooni.

Esimees

Lugupeetud kolleegid, juhatus on nõus 584 SE väljaarvamisega selle töönädala päevakorrast. Kas kellelgi on eriarvamus? Ei ole. Selle töönädala päevakorra viimane punkt langeb välja. Valitsus on teada andnud, et täna ta oma eelnõusid üle ei anna. Lugupeetud Riigikogu! Kontrollime kohalolekut. Kohal on 63 Riigikogu liiget, puudub 38.


1. Andres Lipstoki, Eiki Nestori, Jaan Leetsari, Hele-Kai Remmeli ja Enn Jõksi ametivanne

Esimees

Austatud kolleegid, lugupeetud Riigikogu, härra peaminister! Meil on meeldiv kohustus vastu võtta kahe valitsusliikme ametivanne. Palun kõnetooli rahandusministri härra Andres Lipstoki.

A. Lipstok

Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.

Esimees

Suur tänu! (Aplaus.) Ma palun kõnetooli härra minister Eiki Nestori.

E. Nestor

Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

Esimees

Austatud kolleegid, nüüd me võtame vastu meie uue kolleegi, Jaan Leetsari ametivande.

J. Leetsar

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

Esimees

Lugupeetud kolleegid, austatud Riigikogu, me võtame vastu ka proua Hele Kai Remmeli kui Riigikohtu liikme ametivande.

H.-K. Remmel

Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi mõista kohut kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega. (Aplaus.)

Esimees

Lugupeetud kolleegid, austatud Riigikogu! Me võtame vastu Riigikohtu liikme härra Enn Jõksi ametivande.

E. Jõks

Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi mõista kohut kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega. (Aplaus.)

Esimees

Lugupeetud kolleegid! Enne kui me asume arutama sisulisi päevakorraküsimusi, annan ma teile teada mõnest juhatuse otsusest ja ühest dokumendist, mis anti täna üle Riigikogule. Meile on pöördumine Eesti Muusikaakadeemia juhtkonnalt. Need probleemid erutavad Riigikogu ja me suuname laekunud dokumendid asjaosalistele komisjonidele. Lugupeetud kolleegid! Ma annan teile teada mõnest juhatuse otsusest. 9. novembrist on juhatus kinnitanud Sergei Zonovi Riigikogu asendusliikmeks. Juhatus on kinnitanud kolleeg Andres Heinapuu lahkumise keskkonnakomisjonist ja kinnitab ta õiguskaitsekomisjoni koosseisu. Juhatus on kinnitanud õiguskaitsekomisjoni esimeheks kolleeg Daimar Liivi ja aseesimeheks kolleeg Priit Aimla. Juhatus registreerib alates käesoleva aasta 7. novembrist Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei fraktsiooni aseesimeheks kolleeg Epp Haabsaare ja fraktsiooni "Sõltumatud" liikmeks kolleeg Eve Pärnaste.


2. Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine

Esimees

Lugupeetud kolleegid, algab 27 kolleegi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Autorite nimel teeb ettekande kolleeg Toomas Alatalu.

T. Alatalu

Lugupeetud spiiker! Lugupeetud Riigikogu! Meil on juba mitmendat päeva tähtsad sündmused ja ma arvan, et ka tänasel päeval on igati kohane arutada niisugust tõsist probleemi nagu esimene võimalik muudatus Eesti Vabariigi põhiseaduses. Me kõik tunneme üksteist suurepäraselt, teame, millised on meie seisukohad. Võiks isegi öelda: ei ole vaja agiteerida, ei ole mõtet minna vastu seina. Aga ma arvan, et siiski on vaja. Kui pedagoog pean ma vajalikuks üritada seda seina pisut muuta, seda enam, et kahel viimasel päeval on siin kõlanud mõtted, mida tasuks endale selgeks teha ja veel kord sügavalt lahti mõtestada. Kui me räägime Eesti Vabariigi põhiseadusest, siis ma julgen öelda, et tema kõige suurem puudus on, et tegelikult ta kardab rahvast. Ta kardab rahva osavõttu poliitika tegemisest. Väikeriigis on praktiliselt võimatu asju ajada rahvalt küsimata. Võiks öelda, et on kaks võimalust: kas me käitume nii nagu politikaanid, kes kardavad rahvast, või me käitume nii nagu poliitikud, kes julgevad minna rahva ette, kes julgevad küsida rahvalt endale toetust ja kes ka toimivad vastavalt rahva arusaamadele. Sellega ühenduses ma tuletan teile meelde, et 1992. aastal, kui valmis põhiseaduse projekt, kui sellega tutvuti, siis peamist pretensiooni, mis öeldi välja ja mida ka arvestati, arvestati algul kui iseseisvat punkti rahvahääletusel. Seejärel teatavasti viidi kaks punkti omavahel siiski kokku, mis oli, ma julgen seda veel kord öelda, omamoodi häbematu tegu, sest ei saa inimestelt korraga küsida nii jaa- kui ka ei-vastust, nagu tegelikult sündis. Aga tegelikult juba see, mis toimus 1992. aastal, näitas, et see küsimus, mis järgnevalt tõusetus ka Riigikogu töökorda vastava ettepaneku näol, oli igati põhjendatud. Praegune, teine katse tähendab, et me oleme jõudnud lõpusirgele. Täna toimub kolmas lugemine. Tuletan teile sel puhul veel kord meelde, et tegelikult on ette nähtud ainult minimaalne muudatus põhiseaduses. Mingit presidendi või peaministri või kellegi teise volituste ümberjagamist, võimupiiride laiendamist, vähendamist need parandused ette ei näe. Küsimus on ainult selles, mis vormis me valime riigi esimese ametiisiku. Olukord on soodne ka selles mõttes, et põhiseaduse parandamiseks on teatavasti mitu teed. Tuletan meelde, mida ma rääkisin esimese analoogilise katse puhul, mida ma rääkisin antud katse esimesel, teisel lugemisel. Ma kordan seda ka praegu: kõige õigem ja kõige taibukam on teha seda kahe Riigikogu koosseisu poolt. Ja kui ma praegu Riigikogu üldse millelegi üles kutsun, siis kutsun üles usaldama rahvast, sest rahvas on see, kes valib järgmise Riigikogu. Kui me täna võtame vastu positiivse otsuse, siis lõplik sõna selles küsimuses jääb järgmisele Riigikogule. Sellega loeksin oma ettekande selles tähtsas küsimuses lõppenuks. Lisan veel, et täpselt samasuguse ettepaneku, aga teises vormis, pakkus välja ka Eesti Pensionäride Ühendus, kes kogus selle ettepaneku toetuseks rohkem kui 10 000 allkirja. Kahjuks seda ettepanekut ei peetud võimalikuks arvestada, kuna kõik ei olnud korrektselt vormistatud. Ma teeksin kõrvalepõike Leedumaale, kus näiteks annulleeriti tervelt 30 000 allkirja. See näitab, et meie rahvad ei ole veel demokraatiaks küpsed ja nad lähevad tihti niisuguste ürituste õnge, kus kõik ei ole juriidiliselt korrektne. Sellest hoolimata peeti Leedus võimalikuks seda küsimust referendumile panna ja teatavasti see referendum augustikuus ka toimus. Ma tahan sellega öelda, et ei maksa meie Pensionäride Ühenduse algatusele nii karmi ja ühest hinnangut anda. Tõepoolest, juriidiliselt nad eksisid, aga arvestagem siiski, et selle ettepaneku taga, mis on praegu teie laual 27 Riigikogu liikme algatusena, on rohkem kui 10 000 allkirja. Mul on kõik. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Küsimused. Kolleeg Jaanus Betlem.

J. Betlem

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Sa nimetad seda eelnõu, mis on esitatud 27 allkirjaga ja väidetavalt 10 000 toetusega, rahva arvamuseks. Mis mõte on siis selle küsimuse edasisel arutusel või isegi hääletusel, kui sa ütled, et sa tead ja väljendad rahva arvamust? Ja kust sa üldse võtad õiguse väljendada ainuisikuliselt või 27 inimesega rahva arvamust?

T. Alatalu

Lugupeetud härra Betlem! Ma ütlesin, et kõik ei olnud küll täpselt, juriidiliselt õigele dokumendile alla kirjutanud, aga vaieldamatu on see, et oli näha, mis suunas nende taotlused lähevad. Ja tulles tagasi meie lemmikteema juurde – "Õppejõud ja tudeng" –, siis arvatavasti ka üliõpilane Betlem on nõus, et kui õppejõud nägi, et üliõpilase vastus läheb õiges suunas, võis ta vastust vastavalt sellele ka arvestada. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Kalle Jürgenson.

K. Jürgenson

Tänan, härra juhataja! Austatud ettekandja! Teie kui pedagoog jõudsite põhiseaduse ühe võimaliku paranduseni. Kas teie kui teaduslik kommunist võiksite jõuda veel mõningateni ja kui, siis millisteni? Aitäh!

T. Alatalu

Ma arvan, et ma jõuaksin mitme põhiseaduse paranduse väljapakkumiseni. Mul oleks praegu suurepärane võimalus härra Jürgensonil väga ilusa lausega suu kinni panna, aga ma jätan selle tegemata. Ma luban, et ma teen seda ajakirjanduses. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Vello Saatpalu.

V. Saatpalu

Aitäh, härra esimees! Kas sa, hea kolleeg Alatalu, võiksid nimetada ühte riiki, kus täitevvõimu mitte omav president valitakse üldrahvalikult, rahva poolt? Mina ei tunne niisugust riiki, aga võib-olla sina tead? Aitäh!

T. Alatalu

Ma mõtlen Eesti mastaabis riikide peale, sest me otsime näiteid ikka endasuguste hulgast. Ma võin tuua ainult niisuguseid näiteid, kus korraga on võimul isegi kaks riigipead korraga, mis on minu arvates veelgi suurem demokraatia kui see, millest räägime meie. Aga täpset vastust ma teile selles vormis ei anna. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Vello Saatpalu, teine küsimus.

V. Saatpalu

Aitäh! Aga milline riik võiks olla eeskujuks niisuguse kummalise ettepaneku tegemiseks, mis sisuliselt juhib surrogaatsele riigile, kus ka välisdiplomaadid ei saa enam aru, mis riik see on? Aitäh!

T. Alatalu

Mis puutub terminitesse "surrogaat" ja "välisdiplomaadid", siis on suurepäraselt teada, kellele välisdiplomaadid näiteks Eesti tingimustes orienteeruvad, kuigi meie põhiseaduses on öeldud hoopis midagi muud. Ja ma arvan ka, et meie presidendi poliitika ja presidendi autoriteet oleksid märksa kaalukamad, kui teda oleks valinud rahvas. Siis ei oleks meil kellelgi tekkinud vajadust hakata kiruma näiteks presidendi halbu nõuandjaid, nagu see siin viimasel kahel päeval on sündinud. Me jääme halbade nõuandjate probleemi juurde lõpmatuseni, kui me ei lase rahval otsust teha. Ma tuletaksin teile veel kord meelde, et eesti rahvas käitus 20. septembril 1992 väga õigesti. Väga õigesti selles mõttes, et ta ei andnud ühelegi mehele puhast mandaati. Rahvast ei saanud ju tollal nimetada rumalaks. See tähendas, et järgnevalt oleksid kaks edukamat meest pidanud rahvale ütlema, mida nad kavatsevad teha. Mis selle asemel toimus? Põrsas osteti kotis, ilma et kellegi käest oleks saanud midagi küsida. Need, kes panid presidendi niimoodi ametisse, räägivad nüüd, et temale on järsku ilmunud välja halvad nõuandjad. Ma kordan veel kord: me jäämegi halbade nõuandjate probleemi juurde, kui me ei pöördu ega usalda oma rahvast.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Lauri Vahtre.

L. Vahtre

Aitäh, härra esimees! Halbade nõuandjate probleemi edasi arendades küsin, kas härra Alatalu ei ole selle peale mõelnud, et koos presidendiga võiks rahvas otse valida ka needsamad nõuandjad?

T. Alatalu

Muidugi on see ettepanek, mis väärib mõtlemist. Kui viidata näiteks äsja Ameerika Ühendriikides toimunud valimiskampaaniale, siis te teate, et seal on kombeks, et mees läheb välja koos oma nõuandjate meeskonnaga. Kui soovitakse niisugust traditsiooni juurutada Eestis, siis miks mitte.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Heiki Raudla.

H. Raudla

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kuidas saab presidendi otsevalimine takistada talle halba nõu andmast?

T. Alatalu

Ma tegelikult ju puudutasin seda teemat. See oli seesama küsimus, et kui ükski mees ei saa esimeses hääletusvoorus puhast mandaati, siis teine voor eeldab, et erinevad poliitilised jõud, parteid, valijad, kui soovite, saavad esitada n. ö. teise valimisvooru eel tingimusi, ja vastavalt sellele langetatakse ka lõplik otsus. Minu arvates see on piisav filter. Tähendab, kui mees ei saa esimeses voorus 50% täis, siis järelikult teises voorus peab ta ise teatama, mida ta kavatseb teha, kellega ta kavatseb koostööd teha, kellega mitte jne.

Esimees

Suur tänu! Jaanus Betlem, teine küsimus.

J. Betlem

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja, kas teie arvates parlament väljendab rahva tahet või mitte? Ma saan aru, et probleem on siin selles, et rahvas valiks presidendi, väljendades oma tahet. Aga kui valib parlament, kelle tahet siis parlament väljendab? Ma loodan, et te vastate mulle, kuigi minu küsimus võib-olla ei küüni teie õppejõu-tasemeni.

T. Alatalu

No ma olen harjunud vastama ka tagasihoidlike tudengite küsimustele, ja minu vastus on järgmine. Eesti Riigikogu, kui siiralt me seda ka ei sooviks, ei vasta kahjuks ühele kolmest demokraatlike re˛iimide olulisest tunnusest: rahva arvamuse täpsele kajastamisele. Meie valimissüsteem oli see, mis andis ühele jõule 185 000 häält ja teisele jõule 205 000 häält ning nagu te teate, vastavalt 51 ja 50 kohta Riigikogus. Mul oli sellel teemal pikk jutuajamine Malta Vabariigi välisministriga, kes on olnud ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee istungjärgu eesistuja. Ta küsis mu käest otse, miks me ei toiminud nii, nagu nende põhiseadus ette näeb. Malta põhiseadus näeb ette võimaluse arvestada rahva tegelikku arvamust sel teel, et need, kes said rohkem hääli, saavad parlamendis nii palju kohti juurde, et neil oleks üks koht rohkem. Niisuguseid asju, ma ütlen, mujal maailmas lahendatakse ja korrigeeritakse. Kui kusagilt veel eeskuju otsida, siis ma arvan, et seda tuleb teha niisuguste riikide valimisseadustest ja põhiseadustest. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ants Erm.

A. Erm

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Alatalu! Te olete täna käsitlenud ka seda probleemi, mis meil on praegu presidendiga. Minu arvates ei ole küsimus mitte selles, kas president on valitud rahva või parlamendi poolt, vaid küsimus on selles, et härra president on võtnud endale volitusi, mida talle põhiseaduse ja seadusega ei ole antud. Ma tuletan meelde kas või allakirjutamist Eesti–Vene lepingutele, mille puhul oli minu arust tegemist selge põhiseaduse rikkumisega. Kas te ei arva, et kui president on valitud otse rahva poolt, tekib tal kiusatus neid võimupiire veelgi rohkem ületada kui siis, kui tal on piiratud mandaat?

T. Alatalu

Minu arvates on kogu probleem selles, et ikkagi seadus paneb meil piisavad raamid ette, ja nagu te, härra Erm, siin ise õigesti ütlesite, president on ju tegelikult oma volitusi ületanud. Kelle ülesanne või kelle kohus on siis presidenti, nagu öeldakse, raamides hoida? Loomulikult nende kohus, kes ta sellele ametipostile valisid. Ja siit ka minu loogiline etteheide Riigikogu enamusele: kui te niisuguse presidendi valisite, siis kontrollige teda, aga ärge tulge siin välja jutuga, et tal on halvad nõuandjad. Minu arvates on selles kogu asja tuum. Väikeses riigis, ma olen absoluutselt kindel, on hea soovi korral 101-liikmeline Riigikogu selleks piisavalt tugev jõud, et kontrollida ükskõik millise presidendi tegevust, et see oleks seaduse raames. Ja kui keegi seda ei ole suutnud teha, on see antud juhul lihtsalt selle praeguse enamuse häda. Nad on selleks lihtsalt viletsad poliitikud, et enda poolt ametisse pandud presidenti kontrollida. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ignar Fjuk.

I. Fjuk

Härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata ei ole sulle saladus, et ma seda eelnõu ei toeta. Ma ei küsigi muud, kui ainult selgitust ühe tõsiasja kohta. Nimelt, rahva arvamust saab kindlaks teha teatud küsitlustega, olgu see siis EMOR i või mingi muu küsitlus. Tänase küsitluse järgi on niimoodi, et rahva poolt valitud Riigikogu – arvestame isegi seda, et seal on sees teatud mitteproportsionaalsed elemendid, aga ikkagi – tunnustab või kiidab selle tegevuse heaks

T. Alatalu

Aitäh, härra Fjuk, väga hea küsimuse eest, mis tõepoolest väärib selgitamist. Siin on tegemist väga lihtsa teadusliku nipiga, mis seisneb selles, et jäetakse kõrvale küsimus, kuidas keegi ametisse sai, ja hakatakse üksteise järel esitama küsimusi, kuidas teie presidendi tegevusega rahul olete. Kui seda küsida näiteks üks aasta järjest, kordagi mainimata, et presidendiks saamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi, siis reahindaja unustab sellesama algmomendi ära. Kui me kõrvutame, ütleme, meie presidendi vaieldamatut otsustusvõimet Riigikogu väga vähese otsustusvõimega paljudes konkreetsetes küsimustes, siis on selge, et säärane asi rahvale loomulikult imponeerib. Aga nende küsitluste tulemustest ei saa veel teha järeldust, kas rahvas peab või ei pea presidenti valima. Oleks olnud suurepärane, kui EMOR või ükskõik milline teine sotsioloogiline teenistus oleks ka alates 1992. aasta oktoobrist iga kuu esitanud küsimuse: kas arvate, et president tuleb valida otse või tuleb ta valida Riigikogu poolt? Ma arvan, et rahvas oleks jäänud selle arvamuse juurde, millel ta oli 1992. aastal ja mida kajastavad praegu need pensionäride allkirjad. Nii et siin on küsimus lihtsalt sotsioloogiliste uurimuste nippides.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Arvo Sirendi.

A. Sirendi

Lugupeetud ettekandja! Põhiseaduse parandamise vajadus tuleneb sellest, et ta on vastu võetud põhimõtteliselt ebademokraatlikult ja on loodud teatud poliitilise surve tingimustes. Kuid kas me võime praegu öelda, et president on rohkem põhiseadust rikkunud kui tema poolt ametisse nimetatud valitsusjuht või valitsus?

T. Alatalu

Aitäh tõesti huvitava küsimuse eest! Ma arvan, et kui me lähtume sellest, milline probleem oli Eestile kõige olulisem käesoleval, 1994. aastal, ja selleks olid kindlasti meie suhted Venemaaga, siis selle küsimuse suhtes president, see on minu isiklik arvamus, eksis rohkem, aga teda lubas eksida tollane nõrk valitsus, kes tegelikult valmistas selle eksimuse sisuliselt ette. Ma arvan, et tegelikult nii valitsuse kui ka presidendi seisukohad, kuigi nad rääkisid erinevalt ja tagantjärele on antud ka mitmesuguseid hinnanguid, langesid kokku. Ma soovitaksin kõigil lugeda veel kord läbi Eesti Vabariigi 25., 26., 27. ja 28. juuli ajalehed, seal on kõik kirjas. See oli niisugune ainulaadne hetk või üks väheseid hetki meie poliitilises elus, mil kõik kired on üleval, kõik öeldi välja enam-vähem nii, nagu oli. Seal on kogu tõde kirjas. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ants Erm, teine küsimus.

A. Erm

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra ettekandja! Ma ühinen täielikult teie viimase vastusega ja ma ühinen ka selle vastusega, mille te mulle enne andsite. Tähendab, et Riigikogu ei ole suutnud tagada seaduslikkuse täitmist nii härra presidendi kui ka valitsuse suhtes. Kui nüüd rahvas valib presidendi ja rahvas valib Riigikogu – ma julgen küll eeldada, et ei järgmine ega ka ülejärgmine Riigikogu ei erine praegusest Riigikogust oluliselt ega ole oluliselt otsustusvõimelisem –, kas me siis sellise põhiseaduse muutmisega, nagu te välja pakute, ei loo veelgi suuremat ohtu, et Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda tegelikult pööratakse?

T. Alatalu

Lugupeetud härra Erm! Ma seda ohtu ei näe. Ma tuletan veel kord meelde, mida ma rääkisin seda ettepanekut esimest korda esitades ja praeguse menetluse juures esimesel ja teisel lugemisel. Kui me rahulikult kalkuleerime, nii nagu seda teeb muide ka praegune Riigikogu, ma loodan, et seda teeb ka järgmine Riigikogu, kiirustamist siin olla ei tohi, siis – kõne all on mitte järgmised, vaid ülejärgmised presidendivalimised, mis vormis need toimuvad. Ja selleks ajaks, ma olen täiesti kindel, on Eesti poliitiline elu saavutanud piisava küpsuse, sest praegu eksivad kõik. Pensionärid ju ka eksisid, 10 000 inimest, kujutame ette, ei pannud tähele, millele nad alla kirjutasid. Aga katsume sellest aru saada. Me kõik oleme demokraatias tegelikult õppijad. Ma arvan, et ülejärgmisteks presidendivalimisteks on rahvas otsuse tegemiseks piisavalt küps. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Jüri Toomepuu.

J. Toomepuu

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kolleeg Toomas Alatalu! Kas te tõesti arvate, et meie kummalise valimisseaduse alusel Riigikogusse pääsenud Riigikogu enamus, kes pani presidendi ametisse, selle presidendi, kes oli "Isamaa" esitatud kandidaat, kelle kohta on üldiselt teada ta oma käega kirjutatud dokumentide alusel, et ta oli KGB tütarorganisatsioonide palgaline ja et ta valimiste käigus Eesti rahvale korduvalt valetas, kas te tõesti arvate, et see enamus, kes seda tegi, on nüüd nõus hääletama 21 Riigikogu liikme esitatud aruka eelnõu poolt?

T. Alatalu

Aitäh, härra Toomepuu, väga asjaliku meeldetuletuse eest. Aga ma olen ennegi tegutsenud olukorras, kus suuri šansse ei ole. Poliitika ongi sellepärast ilus, et üritada. See, et me ka praegu, näete, oleme sel teemal rääkinud juba 50 minutit (vabandust, natuke vähem, sest enne olid ametisse astumise tseremooniad), ei ole meil raisatud aeg. Mis puutub valimissüsteemidesse, siis teie meeldetuletus oli väga õige, aga ma kordan, et kogu küsimus ongi selles, et püütakse anda väljapääs olukorrast. Tähendab, presidendi valib mitte Riigikogu, sest ma ei arva, et Riigikogu valimissüsteem muutuks nii ruttu demokraatlikuks. Me anname selle õiguse tagasi rahvale, nii nagu rahvas omas seda õigust, ärge unustage, 20. septembril 1992. Ja rahvas ju ei eksinud, ma kordan veel kord. Rahva otsus on ju tegelikult õige. Aga selle asemel, et korraldada teine voor rahva osavõtul, võeti talt see õigus ära. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Epp Haabsaar.

E. Haabsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra Alatalu, ma hindan teid kui head teoreetikut. Kas te oskate ka ennustada, millisel rahva lemmikul on kõige rohkem šansse saada teie paranduse tulemusena presidendiks ja kuidas võiks see eelnõu olla seotud selle poliitiku valimispropagandaga?

T. Alatalu

Aitäh meeldiva küsimuse eest! Ma kordan veel kord: mina pean silmas, ja ma arvan, et ka järgmine Riigikogu lähtub sellest oma lugemise aegu määrates, ülejärgmisi presidendivalimisi. Ma arvan, et tulevane Eesti president on praegu 41 aastat vana (ma pakun välja täiesti suvalise arvu), blond, noor ärimees, kellel on võluv abikaasa ja kolm last. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Jüri Põld.

J. Põld

Tänan, härra esimees! Hea kolleeg, ütle mulle, palun, kas üks demokraatlik re˛iim võiks hakkama saada hoopis ilma presidendita? Mis sina sellest arvad?

T. Alatalu

Mulle meeldib teoreetiline küsimus. Kui Eesti Riigikogu oleks näiteks 20 liikmeline (teoreetiline küsimus – teoreetiline vastus) ja kõik liikmed oleksid professionaalsed poliitikud, siis, ma arvan, võib tõesti mõelda sellele, et on ainult üks eesistuja. Samasugune variant on riigis, kus on 700 aastane traditsioon. See on Šveits, kus on föderaalnõukogu, mille liikmetest, muide, mitte kõik ei saa selle esimeheks, saab ainult osa. See tegutseb ju suurepäraselt, Šveitsi riik elab hästi. Ma tuletan teile meelde, et Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse eeskujuks oli Šveitsi põhiseadus, ja ma arvan, et meie vanavanaisad olid väga targad, kui nad tegid niisuguse valiku, nii et niisugune asi on täiesti mõeldav. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Katrin Linde.

K. Linde

Tänan, härra esimees! Austatud ettekandja! Mina tahaksin teada, kuidas me peaksime toimima, et panna president ja miks mitte ka parlamendiliikmed kandma vastutust oma valijate ees. Praegu on tehtud valimisseadusse muudatus, kuid ka see muudatus ei too seda vastutuse momenti sisse, ikkagi jääb häälte ülekandmine. Me oleme näinud, kuidas on manipuleeritud võimukoalitsiooniga, inimesed, kes tulid ühe programmiga parlamenti, tallasid selle kohe, mõned mõne kuu pärast jalge alla ja nüüd ei tea enam keegi, kes keda valis ja kes kelle eest vastutab. Samasugune lugu on ju meil praegu presidendiga, keegi ei tea, kes ta valis, sest võimukoalitsioon on purunenud ja sisemised intriigid võivad veelgi süveneda, parteide arv järjest kasvab. Niisiis, kuidas panna poliitikuid, riigitegelasi vastutama oma valijate ees?

T. Alatalu

Aitäh, proua Linde! Ma arvan, et siin on väga lihtne võimalus: võtame kätte Eesti Vabariigi põhiseaduse, selle § 104 punkt 9 ütleb, et tuleb vastu võtta Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus. Ma küsin, miks seda seadust või neid seadusi meil siiani ei ole vastu võetud, ja ma julgen öelda, et siia ongi koer maetud. Kellelegi oli kuratlikult kasulik jätta need seadused vastu võtmata, mitte ainult nende isikute, vaid ka teiste isikute, minupärast kas või pankurite vastutusele võtmise seadus. Miks need on vastu võtmata? Oleksid need seadused olemas, ma arvan, et meil oleksid praegu pooled probleemid lahendatud. Tähendab, meie ise istume, vabandage väga, Riigikogu istub teist aastat koos ja me ei suuda vastu võtta neid otsuseid, mida näeb ette põhiseadus. Tuletan teile meelde, et tegelikult pidi need seadused ette valmistama Põhiseaduse Assamblee. Miks need tegemata jäeti, on teine probleem. Aga mis puutub sellesse, et vahetatakse parteisid, värve ja nii edasi, siis ma julgen veel kord teha siit kõnepuldist etteheite meie lugupeetud humoristidele. Ma hindan neid, kuid mitte kõik nende naljad siin Riigikogus ei tule kahjuks õigesti välja ja ei mõju õigelt. Te mäletate seda lugu esimesel nädalal rändrüütlitega? Vabandage, see oli kõige jämedam demokraatia rikkumine, kõige jämedam eetika rikkumine ja meie muutsime selle naljaks. Kellelegi oli see kui nali muidugi kasulik, aga tegelikult meie humoristid irvitasid demokraatia üle. Selles on ju asja tuum. Sellest oleks aeg aru saada! Me võime iga asja muuta naljaks ja farsiks, aga on olemas mingisugused põhimõtted, millest me peame lähtuma, kui me tahame olla poliitikud. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Uno Mereste.

U. Mereste

Suur aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleeg Alatalu! Te vihjasite siin, et me räägime juba 50 minutit ja raiskame mingis mõttes aega. Peale selle esitatakse teile teoreetilisi küsimusi ja te annate teoreetilisi vastuseid. See kõik on akadeemilises mõttes äärmiselt huvitav ja mulle tundub, et me istume siin ühes teaduslikus seminaris. Mina arvan, et Riigikogu ülesanne on tegelda praegu praktiliselt Eesti majanduse arendamise jaoks vajalike seadustega. Mis te arvate, härra Alatalu, kas me ei raiska siiski aega ja kas me ei juhi väga suurte inimhulkade tähelepanu asjast kõrvale, kui me vaidleme praegu selle üle, kuidas tuleks presidenti valida, tähendab, kuidas tuleks valida see president, kes tuleb ametisse ülejärgmistel valimistel? See, kas Eesti riik elab üle selle aja, sõltub siiski sellest, kuidas meil edenevad majandusreformid ja kuidas me nendega hakkama saame. Presidendil ei ole majandusreformidele mingisugust mõju. Meil on siin praegu näiteks pikemat aega päevakorras teie ja mõnede teiste inimeste poolt tähtsaks peetud presidendivalimise ja presidendi kriminaalvastutusele võtmise probleem. Samal ajal millegipärast korruptsioonivastasest seadusest, mis seisab ja on üks pikemat aega menetluses olnud seadusi, ei räägi keegi. Kas ei tuleks tähelepanu kontsentreerida kuskile mujale? Tänan!

T. Alatalu

Aitäh, professor Mereste! Alahindamata vajadust tegelda majandusasjadega arvan, et teie etteheited ei ole siiski päris õiged. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et näiteks viimane valitsuskriis venis suurel määral presidendi läbimõtlematu tegevuse tõttu. Küsimus ongi siin selles, et kui sellel ametipostil oleks olnud näiteks keegi teine ja ta oleks pidanud rohkem arvestama Riigikogu arvamusega, ma arvan, et me oleksime niisuguse olulise asja nagu valitsuskriisi lahendanud märksa kiiremini, rääkimata presidendi katsetest sekkuda Riigikogu töösse, mis on varem aset leidnud. Minu arvates ei ole see siiski mitte viimase järgu probleem. Mis aga puutub majandusprobleemidesse, siis ma tuletaksin meelde, et opositsioon on algusest peale taotlenud, et me võimalikult täpselt määratleksime prioriteedid seaduste osas, kaasa arvatud majandusseaduste osas, mida siis hakata ellu viima. Te viitasite korruptsiooniseadusele. Jällegi tekib küsimus, kes sellega venitab. Minu arvates on siin ikkagi tegemist eeskätt valitsuskoalitsiooni kuuluvate jõudude endi läbimõtlematu tegevusega või ka läbimõeldud tegevusega, ma ei tea. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Katrin Linde, teine küsimus.

K. Linde

Tänan, härra esimees! Austatud ettekandja! Mäletatavasti on põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi president kaitsejõudude ülemjuhataja, kõrgeim juht. Sellest lähtudes, ma arvan, tuleks võtta ka mingisugune seisukoht või lülitada see moment sellesse põhimõttesse, et president tuleks siiski valida rahva poolt, kuna mäletatavasti 1989. aasta lõpuks oli 600 000 Eesti Vabariigi kodanikku andnud oma allkirja Eesti Vabariigi taastamise eest. Teatavasti oli Eesti Vabariik oma poliitiliselt suunitluselt presidentaalse võimuga parempoolne riik.

T. Alatalu

Lugupeetud proua Linde, ma arvan, et meil ei tasu minna detailidesse. Nagu te teate, on eelnõu väga napp, ja eelnõu eeldab, et sellega jätkab tööd Riigikogu järgmine koosseis. Seetõttu niisugused täpsustused, mis Riigikogu töö käigus on esile kerkinud, jäägu juba järgmise Riigikogu ja võib-olla ülejärgmise Riigikogu otsustada.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Rein Arjukese.

R. Arjukese

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Natuke aega tagasi te ütlesite, et pooled probleemid oleksid olnud lahendatud, kui seadusandlus ja Põhiseaduse Assamblee oleksid käitunud niiviisi, nagu teie õigeks peate. Kas te võiksite loetleda, millised need pooled probleemid on, mis oleksid olnud lahendatud, ja mis oleksid ikkagi lahendamata?

T. Alatalu

Aitäh küsimuse eest! Ma ütleksin, et see ei ole mitte minu arvamus. Kui pandi kokku Põhiseaduse Assamblee, siis esitati talle ka nende seaduste loetelu, mis oli nähtud ette vastu võtta, need on nn. põhiseaduslikud seadused. Aga kuna selgus, et Põhiseaduse Assamblee on nende tegemiseks suures osas professionaalselt ette valmistamata ja nad pidid algusest peale kaasama hoopis välistööjõudu, et saada maha ainult ühe dokumendiga, s.o. põhiseadusega, siis need muud asjad jäid tegemata. Muudest probleemidest, muudest seadustest on siin teie ees korduvalt rääkinud näiteks kas või õiguskantsler. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok.

K. Kulbok

Lugupeetud Toomas Alatalu! Ma hindan sind eelkõige selle poolest, et sa omad abstraktse mõtlemise võimet ja suudad ette kujutada olukordi, mis tegelikus elus ei ole võib-olla reaalsed. End kujutagem tõesti ette, et presidendi otsevalimistel saad sina rahva mandaadi ja sind valitakse Vabariigi Presidendiks. Mis on sellisel juhul sinu jaoks olulisem, kas saadud rahva mandaat või põhiseaduse § s 78 sätestatud volitused?

T. Alatalu

Ma tänan lugupeetud kuningriiklaste juhti nii suure au eest, et ta nii suures saalis näeb abstraktse võimalusena minu valimist Vabariigi Presidendiks. Ma võin vastata ainult kui poliitik. Millest peab poliitik lähtuma? Sellest! (Näitab põhiseadust.)

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Rein Järlik.

R. Järlik

Aitäh, härra spiiker! Austatud kolleeg! Ma paluksin väga täpset vastust küsimusele, milleks moodustati Põhiseaduse Assamblee ja millisele õigusaktile sa viitasid, kui sa ütlesid, et talle pandi ülesandeks vastu võtta veel terve rida seadusi. Mis seadused need olid? Aitäh!

T. Alatalu

Mis puutub Põhiseaduse Assamblee moodustamisse, siis ma julgen teile meelde tuletada, et volitust Põhiseaduse Assamblee loomiseks ei olnud ei tollasel Ülemnõukogul ega ka Eesti Komiteel, kelle kokkuleppe alusel see kokku pandi. See oli, ma ütleksin, põhimõtteline möödalaskmine. Reeglina säärased organid põhiseaduse moodustamiseks valitakse eraldi. Mis puutub põhiseaduslikesse seadustesse, siis ma pean silmas neid, mille ettevalmistamisega tegeles teiste hulgas professor Rebase juhitud grupp. Kui mu mälu ei peta, pidi kas 16 või 26 seadust käima läbi Põhiseaduse Assamblee. Kui ma eksin, siis ma vabandan. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Härra Toomas Alatalu! Mul on üks täpsustav küsimus seoses väitega, et rahvas on otsustustest eemale tõrjutud. Kes Eesti Vabariigis langetab põhilisi, elu määravaid otsustusi ja kes valib selle, kes langetab?

T. Alatalu

Minu arvates annab sellele küsimusele piisava vastuse meie valimisseadus, mida me ka kõige parema tahtmise juures demokraatlikuks nimetada ei saa. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Ma ei hakka oma küsimust kordama, või siiski, ma ilmselt pean kordama: kes langetab põhilisi, riigi elu määravaid otsustusi ja kes selle valib?

T. Alatalu

Kui te tahate täpsemat vastust saada, siis ma ütleksin niimoodi: põhilised otsused langetatakse väljaspool seda saali. Sest lõppude lõpuks me oleme ainukene rahva valitud organ, ma kasutan siinkohal terminit "valitud organ". No kui soovite konkreetseid viiteid, siis – mäletate, mõni aeg tagasi oli siin juttu poliitbüroodest jne. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu, tundub, et rahvasaadikud rohkem küsimusi ei esita. Tänan!

T. Alatalu

Aitäh!

Esimees

Juhtivkomisjoni, riigiõiguskomisjoni nimel teeb kaasettekande kolleeg Illar Hallaste.

I. Hallaste

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid, riigiõiguskomisjon on korduvalt arutanud 27 Riigikogu liikme algatatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Viimati arutati seda riigiõiguskomisjoni koosolekul 20. oktoobril. Riigiõiguskomisjon võttis vastu otsuse mitte esitada Riigikogule komisjoni arvamust, vaid jätta kõigis küsimustes otsuse tegemine Riigikogule, kuna komisjoniliikmetel olid erinevad arvamused eelnõu otstarbekuse kohapealt. Seepärast ma tutvustaksin oma ettekandes protseduuri, millised võimalused meil praegusel hetkel on. Vastavalt põhiseadusele on võimalik põhiseadust muuta kolmel erineval viisil. Põhiseaduse § 163 ütleb, et põhiseadust saab muuta seadusega, mis on võetud vastu rahvahääletusel, teiseks, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt, ja kolmandaks, Riigikogu poolt kiireloomulisena. Esimene võimalus – võtta seadus vastu rahvahääletusel – on selle eelnõu suhtes ära langenud, sest vastavalt meie endi poolt vastuvõetud rahvahääletuse seadusele peaksid algatajad esitama põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse koos otsuse eelnõuga rahvahääletuse korraldamise kohta. Nii ütleb meile rahvahääletuse seaduse § 9 1. punkt. Järelikult jääb kaks võimalust: kas muuta kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomulisena. Põhiseaduse rakendamise seadus annab võimaluse muuta põhiseadust kiireloomulisena kergendatud korras põhiseaduse vastuvõtmisele järgneva kolme aasta jooksul. See aeg praegu veel kehtib, sest põhiseadus võeti vastu 28. juunil 1992. Järelikult on meil aega muuta põhiseadust kiireloomulisena järgmise aasta juuni lõpuni. Kuid selle otsuse peab vastu võtma Riigikogu. Vastavalt põhiseaduse rakendamise seaduse § le 8 võetakse otsus põhiseaduse muutmise eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena vastu Riigikogus poolthäälte enamusega. See on praegune, kergendatud kord, pärast järgmise aasta juunit on selleks vaja Riigikogu 4/5 list häälteenamust. Kui me otsustame muuta kiireloomulisena, võetakse sellekohane otsus vastu Riigikogu 2/3 lise häälteenamusega, s.o. kaks korda rohkem poolt kui vastu. Ka tööaja pikendamiseks on hääletamisel vaja kaks korda rohkem poolt- kui vastuhääli. Kui Riigikogu ei otsusta muuta põhiseadust kiireloomulisena, siis see tähendab, et Riigikogu loobub kergendatud või lihtsustatud korras põhiseaduse muutmisest ja läheb põhiseaduse muutmisele kahe järjestikuse koosseisu poolt, seda korda on kirjeldatud põhiseaduse § s 165. Sellisel juhul läheb põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ikkagi täna hääletusele ja see peab saama Riigikogu koosseisu enamuse toetuse. Selleks, et põhiseaduse muudatus hakkaks kehtima, peab järgmine koosseis selle muutmatult vastu võtma oma koosseisu 3/5 lise häälteenamusega. See on vaieldamatult raskem viis. Riigiõiguskomisjon teeb ettepaneku pärast sõnavõttude ärakuulamist panna hääletusele küsimus: kes on selle poolt, et põhiseaduse muutmise seadust käsitleda kiireloomulisena. Seejärel, kui see saab poolthäälte enamuse, asuda hääletusele vastavalt lihtsustatud korrale, mis on põhiseaduse rakendamise seaduse § s 8. Kui see otsus ei saa poolthäälte enamust, on Riigikogu tahe muuta põhiseadust kergendatud viisil läbi kukkunud. Sellisel juhul on Riigikogu sisuliselt langetanud otsuse muuta põhiseadust kahe järjestikuse koosseisu poolt ning põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tuleb taas hääletusele. Selle vastuvõtmiseks on vaja koosseisu enamuse toetust. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, ma palun vabandust järgmise lause pärast. Ma paluksin teid kõiki: esitage protseduuri kohta käivad küsimused kolleeg Illar Hallastele. Ma tunnistan, et ma valmistasin selleks päevakorrapunktiks ette, n. ö. kodused tükid on õpitud, aga oleks hea, kui te esitaksite ka küsimused protseduuri kohta riigiõiguskomisjonile. Kolleeg Olav Anton.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Hallaste! Ma esitan küsimuse põhiseaduse § st 163 lähtudes. Selle paragrahvi viimane lause ütleb, et põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. See tähendab, et otsustatakse üks nendest viisidest, millest rahvahääletus on juba ära langenud. Loogika järgi tuleb välja, et kui üks viisidest on otsustatud, siis on otsus tehtud ja rohkem võimalusi ei ole. Teie pakkusite veel ühe võimaluse: kui kiireloomulisena ei õnnestu, siis see läheb automaatselt vastuvõtmisele kahe koosseisu poolt. Millise loogika järgi te nii väidate? Mina sellist loogikat põhiseaduses ei ole leidnud, seepärast soovin teie kommentaari.

I. Hallaste

Te ise vastasite oma küsimusele juba küsimuse alguses. Paragrahvi 163 2. lõike viimane lause ütleb, et põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. Seda muutmise viisi me asumegi otsustama. Kuid üks neist viisidest on juba välja langenud, kuna selle kohta oleks pidanud olema esitatud otsuse eelnõu põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamiseks. Nüüd on meil jäänud üle kaks võimalust ning nende vahel tulebki täna, s.o. kolmandal lugemisel otsus langetada. Kuna see, mil viisil Riigikogu otsustab põhiseaduse muutmise viisi, on meil kodukorraseaduses reglementeerimata, siis ma pakun välja lahenduse, mida me oleme ka komisjonis arutanud: Riigikogu hääletab seda, vastates küsimusele, kes on selle poolt, et muuta põhiseadust kiireloomulisena. Kui kiireloomulisena käsitlemise otsus ei saa poolthäälte enamust, siis jääb üle vaid teine võimalus. Muidugi võib teha ka sellise protseduurilise käigu, et me hääletame konkursshääletusel, kas muuta põhiseadust Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomulisena. Aga ma kaldun arvama, et see hääletus ei anna mitte midagi. Riigikogu liikmed on piisavalt palju haritud, et saada aru, mida nad hääletavad. Nii et piisab ka sellest, kui vastatakse küsimusele, kes on selle poolt, et käsitleda küsimust kiireloomulisena.

Esimees

Suur tänu! Küsimust saab esitada protseduuri kohta, selle kohta, kuidas ma selle päevakorrapunkti arutamist juhin. Selle kohta, kuidas arutada põhiseaduse muutmist, küsimust esitada ei saa. Kolleeg Katrin Linde.

K. Linde

Ma tänan! Ma kuulsin siit kõnetoolist, et poothäälte enamus tähendab, et poolthääli on kaks korda rohkem kui vastuhääli. Kas ma kuulsin õigesti?

Esimees

See küsimus on nüüd piiri peal, aga ma tõlgendan seda küsimust siiski nii, et see käib protseduuri kohta, selle kohta, kuidas ma seda päevakorrapunkti juhin. Poolthäälte enamus tähendab, et poolt hääletab kaks korda rohkem kui vastu. Üks hetk, kas küsimus oli, kuidas tõlgendada kahekolmandikulist häälteenamust? Oli nii?

K. Linde

Ei olnud. Ma kuulsin, et poolthäälte enamus tähendab, et poolt hääletab kaks korda rohkem kui vastu. Ma ei ole enne niisugust asja siin saalis märganud. Ma küsin, mida see tähendab?

Esimees

Ma isegi ei kuulnud, et Illar Hallaste oleks niimoodi öelnud. Ma püüan oma ülesandega, Illar Hallaste, ise hakkama saada. Mina nii ei kuulnud, kuid ma annan selle kohta selgituse. Kui jutt oli poolthäälte enamusest, siis see tähendab, et poolt on rohkem kui vastu. Kui jutt oleks olnud kahekolmandikulisest häälteenamusest, siis see tähendab, et poolt on kaks korda rohkem kui vastu. Seal on üks sõna juures, mis kvalifikatsiooni määrab, kas "koosseisu" või "Riigikogu". Mina ei kuulnud, et Hallaste oleks niimoodi öelnud. Kui Hallaste soovib kommenteerida, siis ta peaks seda tegema nii oskuslikult, et ma ei juhiks sellele tähelepanu, et kolmandale küsimusele on sisuliselt vastatud. Kas on vaja midagi lisada, Illar Hallaste? Ma usun, et ei ole. Kolleeg Olav Anton, teine küsimus.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Minu teine küsimus on nii ettekandjale kui ka härra juhatajale. Äkki härra juhataja nüüd paneb tähele seda teist küsimust. Ma väga vabandan, minu teine küsimus on protseduuri kohta, tähendab, nii härra juhatajale kui ka ettekandjale. Mina saan põhiseaduse § 163 lõpust aru nii, et valitakse üks viisidest ja viis viiakse lõpule, ükskõik milline on tulemus. Mismoodi on võimalik esitada viiside valikul ettepanekuid kas siis kahe järjestikuse koosseisu või kiireloomulise viisi kasuks ja mismoodi seda protseduurina kavatsetakse käsitleda? Hea oleks, kui ma saaksin ühele küsimusele kaks vastust, nii ettekandjalt, tähendab, komisjoni poolt, kui ka Riigikogu esimehelt.

Esimees

Kui võib, ma ütlen enne enda poolt. Minule saaks esitada küsimust, kuidas ma protseduuriliselt leian lahendusi, et juhtida seda päevakorrapunkti. Ette rutates ütlen ma ainult niipalju, et juhtivkomisjon pakub oma meetodid juhatusele otsustamiseks, sest see on veel reglementeerimata protseduur ja juhatus peaks langetama otsuse vastavalt sellele kodukorraseaduse paragrahvile, mis annab talle õiguse neid küsimusi lahendada. Nii et praegu tuleb võtta juhtivkomisjoni seisukohti kui soovitusi. Oma otsusest teatan hiljem. Aga nüüd, palun, Illar Hallaste.

I. Hallaste

Ma olen kaks korda selgitanud, kuidas seda küsimust saaks hääletada. Kui mõnel Riigikogu liikmel on arvamus, et näiteks konkureeriv hääletusviis kahe meetodi vahel annaks mingi teise tulemuse, kui hääletada üks kord, kas muuta kiireloomulisena, siis võib seda teha. Kuid ma kaldun arvama, et lisaks konkureerivale hääletusele peab konkursi võitnud meetod saama Riigikogus vähemalt poolthäälte enamuse, sellepärast et rakendusseaduse § s 8 öeldakse, et otsus põhiseaduse muutmise eelnõu käsitlemise kohta kiireloomulisena võetakse vastu poolthäälte enamusega. Konkureeriva hääletuse tulemusest selleks ei piisa ja seepärast pakubki komisjon välja hääletada küsimust: kes on selle poolt, et käsitleda kiireloomulisena. Kui see hääletus ei saa poolthäälte enamust, siis on automaatselt otsustatud teise viisi kasuks ja probleeme enam pole, muidu me peaksime tegema kolm erinevat hääletust: kõigepealt konkursshääletuse käigus kaks eri meetodit ja seejärel veel otsima sellele otsusele poolthäälte enamust. Aga milleks teha asja keeruliseks, kui on võimalik lihtsalt lahendada.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Lembit Arro.

L. Arro

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandjale! Ma palun selgitada sellist probleemi. Kui Riigikogu võtab praegu vastu otsuse muuta kiireloomuliselt, mis saab edasi ja kui mitu häält on selle vastuvõtmiseks vaja? Aitäh!

I. Hallaste

Ma ütlesin juba oma ettekandes, et kuni 1995. aasta 28. juunini kehtib kord, mille kohaselt võetakse muudatus vastu 2/3 lise häälteenamusega, see tähendab, poolt peab olema kaks korda rohkem kui vastu. Sellega on otsus vastu võetud ning president kuulutab selle välja, ja sellega on põhiseadus muudetud. Kui see ei saa siin Riigikogus kaks korda rohkem poolt- kui vastuhääli, on eelnõu tagasi lükatud ja siis hakkavad kehtima need sätted, mis puudutavad eelnõu tagasilükkamist. Kui me ei otsusta käsitleda küsimust kiireloomulisena, läheb eelnõu ikkagi lõpphääletusele, aga sellisel juhul me oleme valinud sisuliselt meetodi, mille kohaselt põhiseadust muudetakse kahe järjestikuse koosseisu poolt ja selle kohta kehtib põhiseaduse § 165, mis nõuab meie käest koosseisu enamuse toetust, järelikult 51 häält. Ma ei oska öelda, kumb siin saalis on lihtsam, kas saada 51 häält või kaks korda rohkem poolt- kui vastuhääli.

Esimees

Ma oletan, et kolleeg Mihkel Pärnoja tahab esitada mulle küsimuse, kuidas ma selle päevakorrapunkti juhtimisega hakkama saan, sest on kolmas küsimus. Jah. Kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus.

T. Alatalu

Lugupeetud spiiker, lugupeetud härra Hallaste! Kuna minu poolt juhitud eelnõu filosoofia algusest peale on olnud selles, et see tuleks vastu võtta Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt, miks ei ole võimalik seda esimesena hääletusele panna? Miks te pakute välja seda teist võimalust? Aitäh!

I. Hallaste

Esiteks ma ei tea teie filosoofiast suurt midagi. Kui te vastasite siin kõnepuldis olles küsimustele, oli väga raske aru saada, milline on teie filosoofia. Mis puutub põhiseaduse muutmisse, siis põhiseaduse § 163 2. lõike viimane lause ütleb: "Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel." Muidugi võiks panna hääletusele küsimuse põhiseaduse muutmise kohta kahe järjestikuse koosseisu poolt, kuid sellest hääletusest automaatselt ei tulene muutmine kiireloomulisena. Kui otsus muuta kahe järjestikuse koosseisu poolt kukub läbi, võib öelda, et eelnõu on juba tagasi lükatud, kuna selliselt muuta ei otsustatud, aga keegi ei nõua ka muutmist kiireloomulisena. Kui paneme hääletusele küsimuse, kas muuta kiireloomulisena, siis selle otsuse läbikukkumise korral jääb automaatselt teine võimalus: muuta kahe järjestikuse koosseisu poolt. Teie kogenud parlamendiliikmena peaksite järele mõtlema, kumba on teil lihtsam oma eelnõu läbiviimiseks saada, kas 2/3 list häälteenamust saalis, kaks korda rohem poolt- kui vastuhääli, või 51 häält, s.o. koosseisu enamuse toetust. Mõtelge rahulikult järele ja tehke, mis te eelnõu heaks teha võite.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Andra Veidemann.

A. Veidemann

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra Hallaste! Selleks, et hiljem mitte uuesti nendesamade probleemide juurde tagasi tulla, on võib-olla mõttekas seda asja veel kord läbi arutada. Põhiseaduse § 163 räägib sellest viisist, kuidas põhiseadust muudetakse, alles järgnevad paragrahvid räägivad põhiseaduse muutmisest. Nii et on võimalik ka selline loogika, et § 163 alusel me tõepoolest peame kõigepealt otsustama muutmise viisi ja selle viisi me peame otsustama lihthäälteenamusega. Alles siis, kui me oleme otsustanud viisi, kuidas me selle läbi viime, asume põhiseadust muutma.

I. Hallaste

Te olete täiesti õigesti aru saanud.

A. Veidemann

Jumal tänatud!

I. Hallaste

Paragrahv 163 räägib kolmest viisist ja ütleb ka, millal see viis otsustatakse – kolmandal lugemisel. Järgnevad paragrahvid räägivad neist tingimustest, mis juhul on ühe või teise või kolmanda viisi korral otsus vastu võetud või tagasi lükatud. Kuna Riigikogu ei hääleta tagasilükkamist kolmanda lugemise lõpetamisel, vaid ainult vastuvõtmist, siis kui eelnõu ei saa piisavalt palju poolthääli, selleks et osutuda vastuvõetuks, on see tagasi lükatud. Kui me otsustame kiireloomulise käsitlemise poolt, siis lisaks põhiseaduse § le 166 kehtib ka rakendamise seaduse § 8, mis annab kergendatud korra, mis kehtib kuni suveni.

Esimees

Suur tänu! Head kolleegid, ma palun teid väga, kui meil on veel küsimusi protseduuri kohta, kuidas leida viisi leidmiseks õige lahend, siis esitame need küsimused, kellel on veel õigus esitada. Võib esitada ka kirjaliku küsimuse, need ei ole limiteeritud, riigiõiguskomisjoni esindajale. Minul, lugupeetud kolleegid, on protseduuri kohta mõttes juba otsus langetatud ja ma arvan, et see meetod on sobiv, kuid ma palun väga mitte tekitada otsustamise faasis vaidlusi juhatuse ja saali vahel. Kolleeg Kalle Kulbok, teine küsimus.

K. Kulbok

Aitäh! Härra juhataja, ma kasutan võimalust esitada küsimus ja ma pean seda vajalikuks seepärast, et see oleks meie stenogrammis, et hiljem ei tekiks vaidlusi, et me oleme midagi valesti tõlgendanud. Nimelt, põhiseaduse § 163 käsitleb kolme võimalust. Illar Hallaste ütles, et üks nendest võimalustest on ära langenud seoses rahvahääletuse seadusega. Ma juhin tähelepanu, et Alatalu eelnõu esitati meie menetlusse, kui ma eksi, 14. märtsil k.a. Rahvahääletuse seaduse me võtsime vastu, kui ma eksi, 18. mail. See jõustus mõnevõrra hiljem, seetõttu rahvahääletuse paragrahv, mis kohustas esitama rahvahääletusele paneku eelnõu, ei ole antud asjas kohaldatav, küll on see kohaldatav hilisemates põhiseaduse muutmiste ettepanekutes, nii et me ei saa automaatselt seda rahvahääletusele mittepaneku varianti kohaldada, ent kui riigiõiguskomisjoni ettepanek muuta seadus kiireloomulisena läbi läheb, langevad need mõlemad variandid automaatselt ära. Kas ma sain õigesti aru?

I. Hallaste

Täiesti õige, rahvahääletuse seadus võeti vastu tõepoolest 18. mail ja see jõustus 19. juunil, nii et tõepoolest esimeseks lugemiseks ei olnud veel olemas nõuet, et peaks olema esitatud esimesele lugemisele koos otsuse eelnõuga. Tulevikus see nõue muidugi rahvahääletuse seaduse alusel on, kui seda seadust ei muudeta. Teoreetiliselt tuleneks sellest, et kui keegi või algatajad peavad vajalikuks selle panemist rahvahääletusele, siis nad oleksid pidanud esitama vähemalt teiseks lugemiseks, mis oli septembris, sellise eelnõu, sest siis oli rahvahääletuse seadus juba jõustunud. Seega mulle tundub, et täna on meil valida ainult kahe võimaluse vahel. Tekib juriidiliselt väga komplitseeritud olukord: mis saab siis, kui näiteks keegi tahaks seda praegu esitada rahvahääletusele? Tõenäoliselt tuleks alata otsast peale. See on tõsine juriidiline probleem. Aga tulevikus tuleb järgida rahvahääletuse seadust.

Esimees

Kolleeg Illar Hallaste, rahvasaadikud rohkem küsimusi ei esita. Ma oletan, et ka protseduuri suhtes, kuidas me langetame otsuse, viisi suhtes, kuidas põhiseadust muuta, on pilt selge. Suur tänu! Ma avan läbirääkimised, millest võtavad osa fraktsioonide ja komisjonide volitatud esindajad. Kas loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lugupeetud kolleegid, tõepoolest, juhatus ei ole teinud kirjalikku otsust selle kohta, kuidas leida kõige sobivam põhiseaduse muutmise viis. Seetõttu palusime eelnevalt juhtivkomisjoni, riigiõiguskomisjoni, et ta valmistaks protseduuri projektina ette. Ma palusin ka meie juriste, kantseleitöötajaid võtta sellest tööst osa, informeerida mind vaieldavatest küsimustest ja ka harida. Nii nagu võis oletada, neid tekkiski, mis näitas, et me nägime probleeme samaväärselt rahvasaadikutega saalis. Ma panen hääletusele protseduurilise otsuse: kes on selle poolt, et põhiseaduse muutmise viis oleks kiireloomuline? Palutakse vaheaega. Palun kirjalikult. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

Aseesimees E. Savisaar

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on lõppenud, jätkame istungit. Kas keegi fraktsioonide, komisjonide volitatud esindajatest soovib veel sõna? Kas ma võin panna hääletusele küsimuse läbirääkimiste lõpetamise kohta? Panen hääletusele. Selle ettepaneku poolt on 55, 5 on vastu, 4 on erapooletud, läbirääkimised on sellega lõpetatud. Kas ettekandja soovib lõppsõna? Ei. Kaasettekandja ka ei soovi. Lugupeetud kolleegid, kas ma võin asuda hääletamise juurde? Esimesena panen hääletusele küsimuse põhiseaduse muutmise viisi kohta: kes on selle poolt, et vastavalt rakendusseadusele muuta põhiseadust kiireloomulisena? Lugupeetud kolleegid, palun hääletada, kes on selle poolt, et muuta põhiseadust kiireloomulisena? Lihthäälteenamus. Selle poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid ei ole, Riigikogu toetab seda, et põhiseaduse muutmise viis oleks kiireloomuline. Tänan! Ja nüüd, lugupeetud kolleegid, järgmisena küsimus, kes on vastavalt Riigikogu poolt valitud viisile põhiseaduse muutmise poolt nii, nagu see on ette nähtud eelnõus 481. See nõuab kohalolijate 2/3 list häälteenamust. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele küsimuse, kes on põhiseaduse muutmise poolt. Palun hääletada. Poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu on 39, 3 jäid erapooletuks. Seega on eelnõu tagasi lükatud.


3. Seaduse "Reisipraamlaeva "Estonia" hukkumisel teadmata kadunuks jäänud isikute surnuks tunnistamise kohta" eelnõu esimene lugemine

Aseesimees

Järgmine on seaduse "Reisipraamlaeva "Estonia" hukkumisel teadmata kadunuks jäänud isikute surnuks tunnistamise kohta" eelnõu esimene lugemine. Ja ettekandjana ma palun kõnetooli õiguskaitsekomisjoni poolt proua Andra Veidemanni.

A. Veidemann

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelmine päevakorrapunkt tekitas ilmselt kõigis tõsist ärevust. Nüüd aga ma palun teie kontsentreeritud tähelepanu suhteliselt lühikeseks ajaks. Me käsitleme seaduseelnõu, mis puudutab reisipraamlaeva "Estonia" hukkumisel teadmata kadunuks jäänud isikute surnuks tunnistamist. Ma arvan, et siit kõnepuldist ei ole vaja kellelegi seda kohutavat sündmust meenutada. Meie ei unusta seda ja ilmselt ei unusta seda ka mitmed järgnevad põlved. Ühegi seaduseelnõuga ei ole võimalik kellegi valu leevendada, küll aga on meil võimalik aidata neid perekondi, keda see kohutav katastroof otseselt puudutas. Selle eelnõu sisuks on tunnistada selle katastroofi läbi seni veel teadmata kadunuks jäänud inimesed siit ilmast lahkunuteks ehk surnuteks. Vajalik on see sellepärast, et tsiviilseadustiku üldosa paragrahvid ütlevad meile, et ühtegi isikut ei ole õigust enne kuut kuud surnuks tunnistada. Praegu aga on meil kõigil ilmselged tõendid selle kohta, et need inimesed on hukkunud, ja selleks, et oleks võimalik perekondi toetada neid tabanud hädas, on vaja meil see seadus võimalikult kiiresti vastu võtta. Seda ootavad sajad perekonnad. Kui selle seaduseelnõu kohta on küsimusi, siis püüame need kiiresti läbi arutada. Ka parandusettepanekud palun ma komisjoni nimel esitada võimalikult kiiresti, et vormistada see seaduseelnõu juba järgmisel nädalal Riigikogus seaduseks. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Millised küsimused on ettekandjale, palun? Ei ole küsimusi, aitäh!

A. Veidemann

Nii, tänan! Kui küsimusi ei ole, palun esitada võimalikud parandusettepanekud homseks, s.o. neljapäevaks kella 12 ks õiguskaitsekomisjoni. Meil on ettepanek see järgmisel nädalal seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Juhtivkomisjoni ettepanek on esitada parandusettepanekud õiguskaitsekomisjonile 10. novembriks kella 12 ks. Sellega ma kuulutan esimese lugemise lõppenuks.


4. Omandireformi käigus tagastatud elamute asustamise ja korraldamise seaduse eelnõu teine lugemine

Aseesimees

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, see on omandireformi käigus tagastatud elamute asustamise ja korraldamise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjana palun kõnetooli kolleeg Ilmar Pärtelpoja.

I. Pärtelpoeg

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Minu esitatud seaduseelnõu omandireformi käigus tagastatud elamute asustamise ja korraldamise kohta käsitleb elamute tagastamist kahes järjekorras. Esimeses järjekorras on sellised elamud, mida omanikud kasutasid ühepereelamutena, või suurtes elamutes elamispinnana kasutatud nn. omanikukorterid. See eelnõu leidis vastukaja. Esitati mitmeid parandusettepanekuid ja täpsustusi nii Riigikogu liikmetelt kui ka majanduskomisjonilt. Komisjonis toimunud arutelu käigus formuleeriti teisele lugemisele esitatav tekst. Kui te võrdlete seda esimeseks lugemiseks esitatud eelnõuga, siis näete selles mõningaid erinevusi. Esimene suurem ja põhjalikum erinevus on selles, et välja jäeti küsimused, mis puudutasid maksuseadusi või maksukorraldust, kuna praktiliselt kõik need küsimused, mis algses eelnõus olid sätestatud, on juba maksuseaduste ja nende muudatustega lahendatud. Järelikult langes ära vajadus uute sätete järele. Seetõttu langes endisest tekstist välja § 5, teised parandusettepanekud tuleneksid enamuses sellest põhilisest muudatusest. Parandusettepanekutes tehti nii sisulisi kui redaktsioonilisi täpsustusi. Näiteks § s 2 oli varem viidatud individuaalelamutele. See kui nõukogulik termin asendati terminiga "ühepereelamu", mis on õigem ja täpsem. See seadus käib ka nende korterite kohta, mis tegelikult on omanikukorterid, tähendab, selle korteri kohta, kus elas maja peremees, aga see ei käi nende korterite kohta, mis ka varem olid üürikorterid. See oleks täpsustuseks selle seaduse objekti kohta. Samast lähtudes on täpsustatud ka § 3 1. lõike punkti 2: korter, mida enne võõrandamist kasutas korteriomanik oma majas eluasemena. Sama lõike 3. punkt: korter elamukooperatiivis või korteriühingus, mida korteriomanik kasutas oma perekonna eluasemena. Ka see tuleneb terminoloogilistest ja sisulistest täpsustustest. Suuremad muudatused on § 3 1. lõike punktis 4, me jätsime välja mitteeluruumid, mida omanik kasutas ettevõtluseks: kaupluseruumid, töökojad, arstikabinetid, kuna meil ei ole kuskil täpsemalt sätestatud mitteeluruumide definitsiooni ja ilmselt see ei ole ka selle seaduseelnõu objekt. Paragrahvis 4 täpsustus kõigepealt tähtaeg, selle 1. lõikes märgitakse, et majaomanikul on õigus nõuda objektide vabastamist maja tagastamise hetkel. Tähendab, kui omanikule tagastatakse maja, siis tal tekib kohe õigus alustada tegelemist selle elamispinna vabastamisega kas kokkuleppel üürnikuga kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse või kohtuotsuse alusel, olenevalt sellest, kuidas seda küsimust on kõige otstarbekam ja kõige sobilikum lahendada. Kui jõutakse kokkuleppele, ei ole ilmselt kohtuotsust ega ka täitevorgani otsust vaja. Kui see ei õnnestu, siis loomulikult võidakse lõpplahendus saada ka kohtus. Muutus 2. lõike sõnastus, langes välja punkt 4. Teksti lisati, et praegusel üürnikul on eelisõigus ka asustamata eluruumide erastamisel vastavalt korterite erastamise seadusele ja see eelisõigus ei saa olla üürniku poolt kasutatava ja omanikule tagastatava eluruumi mittevabastamise aluseks. Paragrahvi 3 1. lõike punkt 4 on ekslikult sisse jäänud, sest teatavasti see punkt langes välja. See on komisjoni viga. Nüüd üks küsimus § s 4, mis tekitas lahkarvamusi (praeguses tekstis 4. lõige, endine 5. lõige). Mitte need korterid ei koondata tsentraalsesse üksusse, vaid informatsioon nende korterite kohta. Küsimus on selles, et praeguse korra järgi on elanikul, s.t. üürnikul õigus pöörduda uue elamispinna saamise taotlusega ainult oma elukohajärgsesse omavalitsusorganisse. Tihtipeale tema omavalitsusüksuses elamispinda ei ole, küll aga võib seda leiduda teistes üksustes ja teistes üksustes võib olla koguni soov leida inimesi. Nagu me teame, otsib Ida Virumaa omale eesti rahvusest perekondi, ka teised vallad ja omavalitsusüksused on teinud selliseid avaldusi. Informatsioon vabanevate ja pakutavate korterite kohta koondatakse üleriigilisse vahetusfondi, kust on kõigil võimalik seda saada. Endisest § st 6, nüüdsest § st 5 jäi välja 2. lõige, mis käsitles maksukorralduse küsimusi. Praeguses § s 6, endises § s 7 on täpsustatud seaduse kehtivuse aega, kuna see on mõeldud üleminekuperioodi seadusena. Seadus kehtib 1. jaanuarist 1995 kuni 1. juulini 1997, nagu see on omandireformi aluste seaduses sätestatud. Vastavalt tehtud muudatustele langeb endisest § st 8, praegusest § st 7 ("Varasemate õigusaktide muutmine") välja 2. lõige, mis käsitles tulumaksuseaduse muutmisi. Sellesse paragrahvi on jäänud ainult üks lõige. See oleks selle seaduseelnõu kohta lühidalt kõik. Majanduskomisjon on sattunud halba olukorda: see inimene, kes valmistas ette kaasettekande, ei viibi täna siin ja ettekande teeb üks teine inimene. Kui on küsimusi minule või ka majanduskomisjonile, palun esitada need minule, siis ma saan teile täpsemalt vastata, kuna ma olen ka majanduskomisjoni liige. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Kas on küsimusi Ilmar Pärtelpojale? Kalle Jürgenson, palun!

K. Jürgenson

Aitäh! Austatud ettekandja! Ühte minu parandusettepanekut, mida on arvestatud, see on § 4 3. lõike kohta, selles redaktsioonis ei ole. Kas see on tehnilistel põhjustel välja jäänud?

I. Pärtelpoeg

Mitmes see on?

K. Jürgenson

Praegune § 4 3. lõige räägib käesoleva seaduse § 3 1. lõike punktist 4, käesoleva redaktsiooni § 3 1. lõikes punkti 4 ei ole.

I. Pärtelpoeg

Jah, ma ütlesingi, et see punkt on ekslikult sisse jäänud, 4. punkt langes meil välja. Kui seda sellisena aktsepteeritakse, siis praeguses tekstis seda 4. punkti ei ole, nii et ka see 3. lõige peaks tegelikult välja jääma.

Aseesimees

Kolleeg Heiki Raudla, palun!

H. Raudla

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Pärtelpoeg! Kas selle seaduse § 4 4. lõige, kus on öeldud, et 5% vabanevatest ja uutest korteritest jääb eriolukordade lahendamiseks, on kuidagi seotud nende korterite arvuga, kust üürnikud on vaja välja tõsta?

I. Pärtelpoeg

See ei ole otseselt seotud, see on hinnanguline otsustus ja ma usun, et Riigikogu võib seda igal ajal muuta. Küsimus on selles, et on mõeldamatu, et mingi sellise seadusega, nagu käesolev on, kõrvaldame võimaluse eraldada muudel põhjustel kortereid nii riiklikeks kui ka kohaliku omavalitsuse vajadusteks, sest võib juhtuda avariisid jm. selletaolist. Nii riigil kui kohalikul omavalitsusel peab olema teatud reserv, mida ta saab kasutada ka muudel juhtudel. Kui me jätame 100% sellest fondist ainult tagastatavatest majadest väljatõstmisele kuuluvatele üürnikele, siis me võtame ju sellise võimaluse ära, seepärast on jäetud teatud protsent. Kas seda on vähe või palju, minu hinnangu järgi on seda normaalselt, kokku jääks niisugusteks juhtumiteks 10%. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Kas on veel küsimusi? Ei ole. Ja kaasettekandjana on siin kirjas kolleeg Rein Kikerpill, palun. Vabandage, siin on toimunud muudatus. Kolleeg Liina Tõnisson, palun!

L. Tõnisson

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu ja tegi hulgaliselt parandusettepanekuid. Nendest härra Pärtelpoeg rääkis juba väga põhjalikult ja ma ei tahaks nendel enam peatuda ja teie aega raisata. Ütleksin vaid, et komisjon on üksmeelsel seisukohal katkestada teine lugemine, sest seaduseelnõu on mitmes küsimuses veel üsna toores, aga enne katkestamist hääletada parandusettepanekud. Uued parandusettepanekud esitada 16. novembriks kella 14 ks. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Palun, millised on küsimused kolleeg Liina Tõnissonile? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kes Riigikogu liikmetest soovib selles küsimuses sõna võtta? Kas ma saan õigesti aru, et sõnavõtusoove ei ole? Kas ma võin hääletusele panna läbirääkimiste lõpetamise? Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada! 21 on poolt, vastu ja erapooletuid ei ole. Seega on läbirääkimised lõpetatud. Kui ettekandja ei soovi lõppsõna, asume hääletama parandusettepanekuid. Ei soovi. Palun, juhtivkomisjon!

L. Tõnisson

Nagu härra Pärtelpoeg juba ütles, on põhilised parandusettepanekud teinud majanduskomisjon ja härra Kalle Jürgenson. Esimene parandusettepanek on majanduskomisjonilt ja see on täpsustava iseloomuga, mitte sisuline, lihtsalt tähtaeg 1. juuli on toodud lõpuparagrahvist ette.

Aseesimees

Vaatame, milliseid parandusettepanekuid soovitakse hääletada. Kalle Jürgenson, palun!

K. Jürgenson

Aitäh! Ma palun hääletada majanduskomisjoni parandusettepanekut nr. 5 ja loodan, et seejuures jääb kehtima, juhul kui hääletatakse selle vastu, ka minu parandusettepanek nr. 9, mida komisjon toetas. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Esimest nelja parandusettepanekut on komisjon toetanud, kas keegi soovib neid hääletusele panna? Ei soovi. Läheme viienda parandusettepaneku juurde. Kõigepealt juhtivkomisjon, palun!

L. Tõnisson

Juhtivkomisjon lähtus printsiibist, mida ka autor toetas, et ei ole otstarbekas nii delikaatses probleemis, kui seda on omanike majadesse korterite üürimine, lisada veel mitteeluruumide probleeme. Komisjon leidis, et teataval määral ei ole see selle seaduse objekt.

Aseesimees

Suur tänu! Kas kolleeg Jürgenson soovib kommenteerida? Panen hääletusele viienda parandusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu 21, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas parandusettepanek on härra Jürgensoni ettepanekud, komisjon on nõus. 10. parandusettepanek, komisjon ei ole nõus. Ei soovita hääletamist. 11. parandusettepanek, on nõus. 12., Kalle Jürgensoni ettepanek, komisjon toetab osaliselt. Ei soovita hääletamist? 13. parandusettepanek, komisjon toetab, samuti 14., 15. ja 16. Palun mikrofon Kalle Jürgensonile!

K. Jürgenson

Aitäh, härra esimees! Ma küsin igaks juhuks komisjoni esindajalt protseduurilises mõttes üle, lähtudes viienda parandusettepaneku hääletamisest: kas üheksandat parandusettepanekut on arvestatud ja teksti kantud, kuna autor härra Pärtelpoeg ütles, et see on ekslikult siin sees, või on vaja seda hääletada? Aitäh!

L. Tõnisson

Kuna see on praegu tekstis, siis me ei saa ütelda, et see on ekslikult, kuigi ka minul on meeles, et me otsustasime teistmoodi. Me peame lähtuma printsiibist, et nii, nagu see teie ees on, nii see on. Aga kuna me katkestame, siis on meil edaspidi niikuinii võimalik seda veel klaarida.

Aseesimees

Suur tänu! Kas veel taotletakse mõne parandusettepaneku hääletamist? Ei taotleta. Suur tänu! Sellega me katkestame juhtivkomisjoni ettepanekul teise lugemise ja parandusettepanekud palun 16. novembriks kella 14 ks juhtivkomisjonile.


5. Eestis inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid toimepannud isikute kriminaalvastutuse seaduse eelnõu (542 SE ja 606 SE) kolmas lugemine

Aseesimees

Läheme nüüd järgmise päevakorrapunkti juurde ja ettekandjana on sõna Jüri Adamsil.

J. Adams

Härra esimees, lugupeetud äsjased kolleegid! Esinedes valitsuse esindajana selle eelnõu lugemisel, mille aruteludel olen komisjoni esindajana siitsamast kõnepuldist korduvalt rääkinud, ei ole mul midagi sisulist lisada. Teie ees olev tekst on muutunud redaktsiooniliselt, sisulisi muudatusi selles ei ole. Ettepanek on täna see seadusena vastu võtta. Juhin tähelepanu, et vastuvõtuks on vaja 51 häält. Vastse justiitsministrina luban omalt poolt teha kõik võimaliku selle seaduse võimalikult kiireks rakendamiseks, juhul kui see täna vastu võetakse. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Millised on küsimused ettekandjale, palun? Ei ole küsimusi. Tänan, härra Adams! Kuulame nüüd ära kaasettekande. Kolleeg Enn Tarto, palun!

E. Tarto

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teie ees on kahest eelnõust kokku pandud variant, need on eelnõud 606 ja 542. Parandusettepanekuid on tulnud vähe. Enamik ettepanekuid on redaktsioonilised ja komisjoni esitatud, me olime seal autorina. Me oleme nende parandusettepanekutega nõus ja me arvame samuti, et see eelnõu on sedavõrd küps, et selle võib täna vastu võtta. Me oleme seda siin juba mitu korda arutanud. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Palun, kas Enn Tartole on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Kolleeg Priit Aimla, palun teise kaasettekandjana.

P. Aimla

Lugupeetud härra eesistuja! Kallid kolleegid! Meie ees on äsja nimetatud koondatud eelnõu 606 ja 542. Esmalt palun vabandust, ma ei tea isegi, kelle nimel, kui teiegi eksemplarid on klammerdatud ebamugavalt. Tekst ei lähe mitte järjest, vaid vahepeal segavad lugemist parandusettepanekud, mis võinuksid olla viimasel leheküljel. Sellegipoolest teatan ma komisjoni nimel, et parandusettepanekute läbikaalumisel leidsime, et enamik neist uuendustest on korrigeerivat laadi. Nii näiteks pealkiri on ühe sõna võrra lühem, mis reeglina alati on kasulikum, kui see just ei riku täpsust. Siin seda ei juhtu, sest seadus räägib tõesti mitte ainult vastutusele võtmisest, vaid ka vastutusest. Paragrahv 1 arvestab Tiit Käbini märkust, aga ka genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni, mis Eesti suhtes jõustus 19. jaanuaril 1992, aga mille teksti me menetluse esimestel etappidel ei saanud kasutada. Nüüd see on ilmunud k.a. Riigi Teataja II osa 27. numbris 25. oktoobri kuupäevaga, küll mitteametliku tõlkena, aga see ei tohiks kedagi häirida, kuna vannutatud tõlke Eestis veel ei ole. Kolmandana tabelisse kantud õiguskaitsekomisjoni ettepanek viibki need kaks komponenti, Tiit Käbini oma ja nimetatud ÜRO konventsiooni põhimõtted kokku üheks sõnastuseks. Neljanda paranduse kohta võib öelda niipalju, et enne kõlas kriminaalkoodeksi § 61

Aseesimees

Suur tänu! Palun, millised on küsimused Priit Aimlale? Ei ole, aitäh! Ma täpsustan. Siin on kirjas, et ühe kaasettekandjana esineb Justiitsministeeriumi nõunik Erkki Silvet. On see endiselt jõus? Nii et seda sõnavõttu ei ole. Tänan härra Aimlat! Avan läbirääkimised. Millise fraktsiooni või komisjoni volitatud esindajad soovivad sõna? Ei ole soovijaid. Kas ma võin läbirääkimised lõpetada? Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada! Poolt on 29, vastu ja erapooletuid ei ole. Seega on läbirääkimised lõpetatud. Ma võin juba ette informeerida, et mitmed komisjonid, mitmed fraktsioonid soovivad enne lõpphääletust vaheaega, aga praegu vaatame läbi parandusettepanekud. Ma palun juhtivkomisjoni uuesti kõnetooli. Siin on viis parandusettepanekut. Esimesega ollakse nõus. Kas keegi soovib hääletusele panna? Teise ja kolmandaga ollakse päri, neljandaga samuti, ja ka viiendat parandusettepanekut on eelnõus arvestatud. Ja autor on komisjoniga nõus. Ma saan aru, et ei ole soovi parandusettepanekuid hääletada. Aitäh! Komisjoni ettepanek, palun!

P. Aimla

Komisjoni ettepanek on panna see seadus täna hääletusele ja teie heasoovlikul kaasabil vastu võtta.

Aseesimees

Suur tänu! Fraktsioon "Parempoolsed" on toonud taotluse, nad paluvad seitsmeminutilist vaheaega. V a h e a e g

Esimees

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on läbi. Kolleegid, ma juhin teie tähelepanu sellele, et selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja 51 rahvasaadiku toetust. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eestis inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid toimepannud isikute kriminaalvastutuse seadus? Vaja on 51 häält. Selle ettepaneku poolt on 64 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


6. Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõu kolmanda lugemise jätkamine

Esimees

Lugupeetud kolleegid, me võtame arutusele valitsuse algatatud asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõu. Kolmas lugemine jätkub ja valitsuse poolt teeb ettekande keskkonnaminister Vootele Hansen.

V. Hansen

Austatud härra esimees, austatud Riigikogu! Komisjon on pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõu kolmanda lugemise katkestamist teinud tõhusat tööd. Terve rida parandusettepanekuid on redaktsioonilise ja täpsustava iseloomuga ja nendega valitsus nõustub. Ma kommenteerin mõningaid parandusettepanekuid. Kõigepealt § s 11, millega muudetakse asjaõigusseaduse rakendusseaduse § 13, on maakasutusõiguse ja ehitusloa asemel nüüd "õiguslikul alusel püstitatud ehitis". Selle all võib mõelda, et neid õiguslikke aluseid on rohkem, näiteks mitmeid väljakuid asfalteeriti, isegi rajati midagi mitmesuguste muude otsuste alusel. Samamoodi on oluline sama paragrahvi 2. lõike muutus, milles öeldakse, et peremehetut vallasasja saab hõivata vaid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui te mäletate, siis alguses oli, et hõivab ainult Vabariigi Valitsus, siis kohalik omavalitsus, aga tegelikult võib neid juhtumeid olla väga erinevaid. Mõnikord kohalik omavalitsus ei soovi hõivamisega omandada mõnda peremehetut vara, aga mõnikord soovib, nii et ilmselt tuleb jätta siin vabadus, mitmed juhud valitsuse korras ette näha. Järgmised parandused, millel tahaks peatuda, on § s 24. Selles sätestatakse ostueesõiguse teostamise kord, see on jäetud samaks, nagu oli seni maareformi seaduses. Ausalt öeldes oleks ehk olnud õigem sätestada selline ostueesõiguse kord, nagu nähakse ette kinnisasjade puhul, kuna see oleks olnud tõenäoliselt rakendatav. Me peame vaatama praeguse korra rakendatavust, seda, kuidas see tegelikult toimib. Valitsus nõustub ka sellega, kui § s 40 öeldakse, et nende kohalike omavalitsusüksuste nimekirja, kus kinnisasja võõrandamisel eraisiku poolt Eesti registrisse kantud juriidilisel isikul ei ole vaja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu nõusolekut ega Vabariigi Valitsuse luba, ei tohi võtta riigipiiri, piiriveekogu või mererannikuga piirnevaid kohalikke omavalitsusi. Valitsus ei ole nõus majanduskomisjoni ettepanekuga (mida komisjon on küll arvestanud § s 42) jätta 7. lõige välja. 7. lõike sisu oli, et eespool nimetatud nimekirja võiks rakendada ka tootmis- ja teenindushoonete ning rajatiste aluse ja nende teeninduseks vajaliku maa erastamisel. Mõte oli selles, et võiks erastada siis juba koos maaga, aga kui Riigikogu toetab majanduskomisjoni ettepanekut, siis ei näe me selles midagi halba, kuna majanduskomisjon ilmselt pelgab, et need võidakse osta erastamisväärtpaberite eest. Valitsus ise ei poolda selle lõike väljajätmist. Paragrahv 77. Sellega muudetakse kinnistusraamatu seaduse § 47 1. lõiget. Selles öeldakse, et kohtunikule seatakse ette tähtaeg, mille jooksul ta peab kinnistamisavalduse läbi vaatama ja otsuse tegema. Tsiviilkohtupidamise seadustikus selliseid tähtaegu ei ole ja valitsus jätab selle seadusandja otsustada, kas kirjutada kohtule sellised tähtajad ette või mitte. Fraktsioon "Isamaa" on teinud ettepaneku asendada eelmisel korral 5. osas eluruumide erastamise seadusesse sissehääletatud tähtaeg, mille kohaselt saaks esitada korterite ostueesõiguse avaldusi kuni 1. maini 1995, uue tähtajaga, 1. märtsiga 1995. Valitsus toetab seda ettepanekut, kuigi komisjon seda ei arvestanud. Paragrahvis 99 on antud alternatiivne tähtaeg, mis ajani võib vanadus- või invaliidsuspensioni saav isik rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate arvestuslikku väärtust üle kanda ka Eesti kodanikule või Eestis 15 aastat alaliselt elanud isikule. Sisuliselt tähendab see, et ta võib müüa arvestuskaardile kantud tööaastaid, ilma et ta avaks erastamisväärtpaberi arvet. Valitsus tegi ettepaneku, et seda võiks teha ainult 1. detsembrini, kuna võimalus kanda üle lähisugulastele jääb alles. Nüüd on majanduskomisjoni ettepanek lubada seda teha 1. maini 1995 ja veel on õiguskaitsekomisjoni alternatiivina välja pakutud ettepanek, et see võimalus oleks kuni 1. veebruarini. Üks majanduskomisjoni ettepanek, mida komisjon ei toetanud, aga mida ma tahaksin kommenteerida, on jätta seaduseelnõust 7. osa välja. Küsimus on selles, kas endise kruntrendimaa omandisse andmise seaduse alusel tuleb rakendada ka endiste omanike õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seadust, mille alusel nad saavad need hooned tagasi. Praegu antakse omandisse kruntrendi alusel olnud maa, mis kuulus endise omaniku õele või vennale või onule, aga on leitud, et kuna seadus otseselt ei viita endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seadusele, ei peaks ta seetõttu neid hooneid ja rajatisi saama. Valitsus palub, et seadusandja teeks selle paranduse, kuna seda ei saa teha alamal seisvad organid. Ja veel üks muudatusettepanek, mis on tulnud õiguskaitsekomisjonist ja millega valitsus nõustub: eelmine kord sissehääletatud tähtaeg, mis ajaks peavad maareformi õigustatud subjektid esitama avalduse kompenseerimise või tagastamise kohta, on siiski ära jäetud. Üks põhjus on näiteks see, et kõik ei ole veel õigustatud subjektiks tunnistatud. Praeguse korra järgi saab oma avalduses märgitud tahet muuta ühe kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamist. Või näiteks mõni inimene sureb ja tema asemele astub tema pärija, kelle tahe võib hoopis teine olla. Kui me selle kuupäeva nii jäigalt paika paneme, oleme pärast 1995. aasta 1. veebruari ilmselt mitmesuguste probleemide ees. Kuigi valitsus saab aru tahtest, et pilt oleks selge, arvame sellegipoolest, et seda ei peaks seadusega sätestama, võib sätestada ka valitsuse määrusega. Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu! Mulle tundub, et küsimusi ei esitata. Tänan! Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande komisjoni aseesimees kolleeg Daimar Liiv.

D. Liiv

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Selle seaduseelnõu menetlus on jõudnud kolmanda lugemise faasi ja mul tuleb teha õiguskaitsekomisjoni nimel kaasettekanne. Ma pean nentima, et nii valitsus kui ka asjast huvitatud ja asja kohta kõige otsesemat informatsiooni omavad komisjonid on leidnud enamikus küsimustes ühise keele. Mõned üksikud nüansid, mis on põhjustanud vastuolusid, ei mõjuta enam oluliselt seaduse üldist sisu. Enne kui me hakkame parandusettepanekuid läbi vaatama, tahaksin tänada härra Vootele Hansenit, kes komisjonis selle eelnõu läbi viis ja peatus küllalt põhjalikult nendel küsimustel, mis veel enne kolmandat lugemist arutluse all olid. Ma peatuksin paaril eelnõu tekstis oleval väikesel tehnilisel apsakal. Kõigepealt § s 4 on kogemata sõna "avaldus", tegelikult peaks olema selle asemel "alusel". Paragrahvi 12 2. lõikes peaks teine lause lõppema pärast sõna "koos" ja sealt algama kolmas lause: "Erastatud eluruumiga ja selle juurde kuuluva ehitise muu osa võõrandamisel..." Üks väike viga on ka § s 29, eelmisel korral parandati see ära, aga millegipärast on see arvutisse jäänud. Peaks olema, et muudetakse § 10 2. lõige, mitte selle esimene lause. Üks väikene apsakas oli § s 77, kus ei muudeta mitte § 47, vaid selle 1. lõiget. Komisjon pidas vajalikuks ja võimalikuks panna eelnõusse üks alternatiiv, mis puudutab kollaste kaartide tööaastate ülekandmist. Veel eile õhtul, arutades seda küsimust minister Liia Hänniga, leidsime, et komisjon võiks pakkuda Riigikogule välja selle üksikküsimuse lahendamisel alternatiiviks 1995. aasta 1. veebruari, kuid midagi ei juhtu ka siis, kui jääb mingi teine variant. Komisjon teeb ettepaneku võtta see eelnõu pärast parandusettepanekute hääletamist vastu.

Esimees

Suur tänu! Daimar Liiv, ma vabandan, ma ütlesin kogemata aseesimees! Tegemist on komisjoni esimehega. Tundub, et ei ole küsijaid. Tänan! Kas komisjonide, fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Kolleeg Liina Tõnisson, kas komisjoni nimel? Majanduskomisjon.

L. Tõnisson

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Ma olen ka täna selles õnnelikus olukorras, et mind on volitanud sõna võtma nii majanduskomisjon kui ka Keskfraktsioon. Ma liitun härra Daimar Liivi seisukohaga, et me võime tänada härra Vootele Hansenit, kes jätkas seaduseelnõuga tööd isegi pärast seda, kui temast juba minister oli saanud. Väga paljud majanduskomisjoni ettepanekud on taas leidnud komisjoni heakskiitu. Ainult on natuke veider, et üks hääletamine muudeti, hiljem tehti teine hääletamine ja selle tulemus oli teine. Tekkisid alternatiivid. Sellega seoses ma tahaksingi juhtida lugupeetud Riigikogu liikmete tähelepanu kolmele probleemile, mis selles üsna edenenud seaduseelnõus siiski püsti on jäänud. Kõigepealt ma puudutaksin 33. parandusettepanekut, millest just äsja rääkis härra Daimar Liiv: meil on siiski tekkinud alternatiiv, mis arutleb küsimuse üle, kas me peaksime 1. detsembrist pikendama korteri rentnike eelisõigust 1. märtsini või 1. maini. Sellesama problemaatikaga seondub ka teine küsimus § s 99, see on proua Liia Hänni esitatud idee, et me võiksime 1. detsembrist võtta vanaduspensionäridelt õiguse müüa oma kollaseid kaarte ja nihutada selle tähtaja seoses 1. detsembri tähtaja nihutamisega kas 1. maile või 1. märtsile. Jaa, jaa, härra Tarto, selle seaduseelnõu § s 99 tehakse ettepanek vanaduspensioni omavatelt eesti vanuritelt võtta ära õigus müüa oma kollaseid kaarte ja jätta see õigus ainult finantsinstitutsioonide kätte. Sellest tulenevalt tahangi ma sellel teemal veidi mõtiskleda. Ühelt poolt me ülimalt kiirustame kodanikke takka, et nad oma korteri hästi kiiresti privatiseeriksid. Ma rääkisin siin kaks nädalat tagasi, et väga paljudes majavalitsustes ei ole majad hinnatud, inimesed trügivad järjekordades. Täna oli mul isiklikult võimalus jälgida järjekorda, mis tunni aja jooksul liikus edasi kolme inimese võrra. Kuigi proua Hänni väitis siinsamas saalis, et kõik dokumendid on ette valmistatud ja mingeid probleeme majade privatiseerimisega ei ole, tuletan teile meelde, et korteriühistu seadus on tänaseks valmimata. Tõsi, selle projekt liigub riigiasutustes, ja kellel on juurdepääsu Elamuametis, võib tutvuda korteriühistu seaduse eelnõuga, mis kohustab korteriühistuid täitma näiteks soojusorganisatsioonide ettekirjutusi, näiteks torude olukorra kohta ehk teisisõnu, me kõik teame, et me oleme Tallinnas vähemalt ühe monopolisti, kütteorganisatsiooni võimu all. Kui me võtame vastu sellise seaduse, millega ühistud on automaatselt kohustatud täitma nende firmade ettekirjutusi, siis öelge, palun, kuhu me need üürnikud tõukame? Sellesse meelevalda, mida nad praegu ei tea kartagi. Täpselt samasugune ettepanek on selles seaduseelnõus linna peaarhitekti ettekirjutuste osas: kuidas maju tuleb remontida, missugust värvi ja mis seisundis nad pidevalt peavad olema. Ma tuletan teile meelde, et enamik meie vaeseid või vaesusele kalduvaid üürnikke ei ole väga paljudes majades võimelised seda tegema. Seepärast ma palun väga teil kaaluda, kas ikkagi on otstarbekas lükata tähtaega ainult 1. märtsile. Kas me tõesti selle nelja valimiseelse võitluse kuuga midagi väga sisulist selles riigis ära teeme? Sellesama problemaatikaga seondub see § 99, millele ma juhtisin teie tähelepanu: proua Hänni on teinud ettepaneku (mis on formuleeritud komisjoni ettepanekuna) võtta vanuritelt ära õigus müüa oma kollaseid kaarte. Selle põhjenduseks oli asjaolu, et praegu saavad vanurid oma kollaste kaartide müügist kahju, sest hinnad on väga madalad. Ja nüüd ma tahan, toetudes tänasele ajakirjandusele, juhtida teie tähelepanu ühele huvitavale nüansile. Lugupeetud Kristjan Hänni annab meile tänastes lehtedes teada, et EVP müügihinnad Eesti finantsturul on tõesti ootamatult madalad, 1 kroon maksab Viimane, millel ma tahaksin peatuda, on obrokimaa probleem. Kui me laiendame obrokimaa kinkimise – sest see ei ole tagastamine, obrok on rent – endise obrokimaa kasutajatele, kasutajate paralleelliinidele ehk teisisõnu, õdede ja vendade järeltulijatele, siis peame andma ka uue tähtaja sellist laadi avalduste vastuvõtmiseks. Kas me tõesti jälle alustame uut ringi uute õigustatud subjektidega? Kas me tõesti ei suuda Eesti riigis ükskord tagasivaatamisest loobuda, et hakata oma kodanike heaolu ja majanduse arengu nimel ettepoole vaatama? Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Daimar Liiv.

D. Liiv

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Mind sundis siia kõnepulti veel korra tulema just äsja kuuldud kõne, milles mõned väited minu ja komisjoni arvates ei pidanud eriti paika. Kõigepealt see, et panna tähtaeg 1. veebruar alternatiivina ei olnud Liia Hänni ettepanek. See ei olnud niimoodi. Me arutasime seda probleemi ja ettepanek siia selline kuupäev kirjutada oli siiski komisjoni ettepanek, millega Liia Hänni põhimõtteliselt küll nõustus. Veel ma tahaksin öelda, et see ei tähenda sugugi, et pensionärid peavad selleks ajaks oma kollased kaardid realiseerima, ja finantsinstitutsioonidele odavalt. Sellist väidet ma pean demagoogiaks. Nendel jääb alati võimalus avada erastamisväärtpaberi arve ja selle vahendusel oma aastaid müüa. Samuti ma arvan, et demagoogia valdkonda kuulub väide põhimõtteliselt olemasoleva korteriühistu seaduse kohta, mida ametlikult ei ole veel kellelegi esitatud ja seda seadust sellisel kujul kritiseerida on ebaeetiline. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Vambo Kaal.

V. Kaal

Austatud esimees, lugupeetud kolleegid! Ma peatun parandusettepanekul nr. 27. Meeldetuletuseks: eelmisel korral hääletati siinsamas saalis "Mõõdukate" parandusettepaneku poolt kirjutada seadusesse 1. veebruar, nüüd on see komisjonis välja jäänud. Miks me siiski leiame, et seadusesse kuupäeva sissekirjutamine on praegu vajalik? Inimesed tegid oma avaldused ju kaks aastat tagasi. Kahe aasta ja veel paari kuu jooksul oleks õigus seda otsust muuta, tähendab, soovida kompensatsiooni asemel tagastamist või vastupidi. See ei tähenda sugugi, et enamik inimesi peaks praegu minema kuhugi järjekordadesse, kuhugi valdadesse oma otsuseid muutma. Tegelikult on valdades sageli niimoodi, et mõni inimene käib oma otsust muutmas iga kahe nädala tagant. Selleks ei ole isegi praegu vaja muud kui lihtsalt sellesama avalduse nurgale kirjutada kord niipidi ja kord naapidi. Kevad tuleb ikka omal ajal ja meie arvates on ääretult oluline, et maad saaksid hakata harima ja kasutama need, kellel on perspektiiv ka edaspidise suhtes. Teine asi on, et väga paljud kinnistud seisavad praegu selle taga, et mingi väike lõik või jupp on puudu ja keegi ei tea, kas saab kõrvalt juurde anda või mitte, kuna ei ole teada, kas tehtud otsust kunagi hiljem ei muudeta, näiteks kompenseerimist tagastamiseks. Tõstatatud on probleem, et kuskil kaugel on niisuguse kuupäeva kehtestamisest väga raske kõigil teada saada. Ma arvan, et kõik on teadlikud oma avaldusest, oma otsustusest, ja reeglina peab see olema niigi juba paigas. Seepärast ma kutsun oma kolleege täna igal juhul 27. parandusettepaneku vastu hääletama, siis taastuks 1. veebruari tähtaeg ja maa saaks kiiremini omandisse, kiiremini käibesse. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Me oleme läbirääkimistel ära kuulanud majanduskomisjoni, õiguskaitsekomisjoni ja "Mõõdukate" fraktsiooni arvamuse. Kas me lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised? Selle ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Härra keskkonnaminister, kas on soovi lõppsõnaks? Palun, kuni kolm minutit.

V. Hansen

Üks parandusettepanek jäi kommenteerimata. See oli see, mis § 42 5. lõikest võttis välja sõnad "mitteeluruumi õigustatud subjekt". See jäeti välja majanduskomisjoni ettepanekul, kuna ei ole veel teada, kes on mitteeluruumide erastamise õigustatud subjektid. Valitsus siiski arvab, et see seadus on tulemas ja võiks sellele ka varem viidata. Nüüd kommentaariks obroki kohta. See ei ole rent, see oli omandiõigus ja õigusteoorias jagatakse ta jaotatud omandiõiguseks. Ja kolmandaks, valitsus on nagu komisjongi seisukohal seadus täna vastu võtta. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Kas kolleeg Daimar Liiv soovib lõppsõna? Ei soovi. Aitäh! Me võtame arutusele parandusettepanekute tabeli ja siis oleks vaja, et Daimar Liiv oleks kõnetoolis, aitaks kommenteerida. Lugupeetud kolleegid, viimasel ajal oleme parandusettepanekute läbivaatamisel viljelnud hästi ratsionaalset meetodit, lepime kokku, et nii ka jätkub. Ma nimetan ainult parandusettepaneku numbri ja jälgin tähelepanelikult kuvarit. Kes soovib teha ettepaneku hääletada parandusettepanekut, vajutab kiiresti "Sõna" peale, sest me kommenteerime ainult juhul, kui nõutakse hääletust. 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21. Kolleeg Kalle Jürgenson.

K. Jürgenson

Palun hääletada 21. parandusettepanekut.

Esimees

21. Kas kommentaare nõutakse? Ei nõuta. Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 21. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 30, 3 jäid erapooletuks, see ettepanek ei leidnud toetust. 22., 23. Kolleeg Karin Jaani.

K. Jaani

Ma palun 22. parandusettepaneku panna hääletusele.

Esimees

22. läheb hääletusele, kas kommentaarid on vajalikud? Kolleeg Liina Tõnisson, majanduskomisjoni poolt.

L. Tõnisson

Aitäh! See on nüüd tõesti põhimõtteline küsimus, mis ei kuulu kindlasti mitte juura, vaid majandusküsimuste valdkonda: kas me müüme maad vabalt kõigile, nii välismaalastele kui ka juriidilistele isikutele. Nii et me ei tee siin mitte juriidilist täpsustust maareformi seaduses, vaid võtame vastu põhilise majanduspoliitilise otsuse, kui me praegu selle 7. lõike sisse hääletame.

Esimees

Suur tänu! Kas õiguskaitsekomisjon soovib midagi lisada?

D. Liiv

See tekst puudutas juriidiliste isikute võimalust osta maad, lubas osta erastamisväärtpaberite eest. Kui see tekst taastub, siis juriidilistel isikutel niisugune võimalus on.

Esimees

Nii, võin hääletusele panna. Soovid sa midagi lisada, Daimar Liiv?

D. Liiv

Ma ei soovi rohkem midagi selgitada, mul ei ole maareformi seaduse paragrahve praegu ees. Küsimus on selles, et selle lõike järgi said erastamisväärtpaberite eest maad osta ka juriidilised isikud.

Esimees

Ma ei saa aru, mida ma võiksin kolleeg Vambo Kaalule vastata. Äärmisel juhul ma kujutan ette, et on küsimus protseduuri kohta, kuidas seda päevakorrapunkti juhtida. Kas on nii, Vambo Kaal?

V. Kaal

Austatud esimees! "Mõõdukad" paluvad enne selle hääletamist viieminutilist vaheaega.

Esimees

Vormistame selle kirjalikult. Oot, ma küsin üle, võib-olla on veel küsimus protseduuri kohta. Kolleeg Jaanus Betlem.

J. Betlem

Aitäh, härra esimees! Kas fraktsiooni poolt saab vaheaega nõuda ükskõik kes, ka fraktsiooni liige?

Esimees

Ei saa, ma tahtsin just üle küsida, et milline roll on Vambo Kaalul, sest minu teada ta ei ole esimees ega aseesimees. Ma oletasin, et tal oli täna volitus esineda kõnega, ma oletan, et oli. Kas "Mõõdukate" fraktsioonil on volitatud esindaja, kellel on õigus vaheaega nõuda? Ei ole, ma saan aru. Midagi ei ole teha, siis ei saa vaheaega nõuda. Ma panen hääletusele 22. parandusettepaneku. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 22. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 29, erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust. 23., 24., 25., 26., 27. Kolleeg Lembit Arro.

L. Arro

Hääletada.

Esimees

27 ndat? Tundub, et kommentaare ei vajata, paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 27. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu on 10, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Et asi oleks meil päris selge, tuleb aeg-ajalt vastastikku mälu värskendada. Parandusettepanekute hääletamise eel kommenteerivad juhtivkomisjon, autor ja rahvasaadik, kes taotleb hääletamist. 28., 29.

D. Liiv

Siinkohal ma juhin tähelepanu, ma juba enne parandasin. Siin on 1. lõige, mitte § 47. § 47 1. lõige.

Esimees

Selge. Aitäh! 30. Kolleeg Tiit Sinissaar.

T. Sinissaar

Aitäh, härra esimees! Ma palun hääletada 30. parandusettepanekut.

Esimees

Aitäh! Ma just meelega ootan, kas keegi nendest, kellel on õigus kommentaaridega esineda, soovib seda teha. Ei soovi. Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 30. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu on 19, erapooletuid ei ole, see ettepanek leidis toetust. 31., 32., 33.

D. Liiv

33. on alternatiiv, praegu on see 1. märtsina sees, aga kuna see on alternatiivina esitatud, siis...

Esimees

Tuleb panna hääletusele.

D. Liiv

Ja see puudutab ainult § 99 ja see puudutab ainult pensionäre. Kuna komisjon nii otsustas, siis tuleks see hääletusele panna.

Esimees

Ma panen selle hääletusele niisuguses redaktsioonis: kes on alternatiivi poolt? Kolleeg Tiit Sinissaar.

T. Sinissaar

Aitäh, härra esimees! Mul on küsimus protseduuri kohta: kuidas mõista järgnevaid parandusettepanekuid ja nende hääletamist, pidades silmas, et läks läbi "Isamaa" fraktsiooni parandusettepanek asendada tähtaeg läbivalt? See peaks puudutama kõiki paragrahve, mis on 5. osas.

Esimees

Jah, nii ongi, aga mina ei söanda kommenteerida rohkem, kui öelda "jah". Kas Daimar Liiv ütleb täpsemalt?

D. Liiv

See parandus, alternatiiv, puudutab ainult ühte paragrahvi. Selles paragrahvis on praegusel hetkel 1. märts, komisjon pakub alternatiiviks 1. veebruari.

Esimees

Panen hääletusele sellises redaktsioonis: kes on alternatiivi poolt? Lugupeetud Riigikogu, kes on 33. parandusettepanekus oleva alternatiivi poolt? Selle ettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 18, 3 jäid erapooletuks, see ettepanek leidis toetust. 34., 35., 36., 37. Kolleeg Vambo Kaal.

V. Kaal

Ma väga vabandan, aga selle väikse segadusega jäi hääletamata 27. parandusettepanek, mida ma oma kõnes palusin hääletusele panna. Ma väga vabandan, et see vahele jäi.

Esimees

27. parandusettepanekut hääletati. Kolleeg Liina Tõnisson.

L. Tõnisson

Ma palun hääletada 36. parandusettepanekut.

Esimees

36. Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 36. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu 36, erapooletuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust. Kolleegid, kas veel meenub midagi? Kas on vaja hääletada veel mõnda parandusettepanekut? Kuulame veel kord, kas juhtivkomisjon soovitab seaduse lõpphääletusele panna?

D. Liiv

Jah, juhtivkomisjon leidis, et seadus on vastuvõtmiseks küps ja teeb ettepaneku see lõpphääletusel vastu võtta.

Esimees

Enne kui me kuulame veel ettepanekuid protseduuri kohta, küsin, kas ka juhtivkomisjon on kindlalt seda meelt, et selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust?

D. Liiv

Kuna siin on tegemist kohtute seaduse muutmisega, siis jah.

Esimees

Kolleeg Ants Käärma.

A. Käärma

Tänan, härra esimees! Kuna mulle tundub, et 30. ja 33. parandusettepaneku poolt hääletamisega tekkis eelnõus vastuolu, sest 30. kehtib kogu 5. osa kohta, mille sisse hääletati eraldi 33. hoopis teises redaktsioonis, kas siis komisjon annab enne hääletust lõppteksti või suudab ta usutavalt selle asja ära seletada? Aitäh!

D. Liiv

Seletada?

Esimees

Jah, Daimar Liiv, see võimalus on.

D. Liiv

Tähendab, seletada saab seda niimoodi, et § 99 on nüüd ainuke paragrahv, kus 1995. aasta 1. märtsi asemel on kirjas 1995. aasta 1. veebruar. Selle osa ülejäänud paragrahvides on 1. märts. See puudutab vanadus- ja invaliidsuspensioni saavate isikute võimalust üle kanda rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastaid.

Esimees

On see usutav? Ei ole. (Hääled saalis.) Kolleeg Ants Erm, protseduuri kohta?

A. Erm

Aitäh, härra esimees! Ma ei saa aru tähtaegade erinevusest. Kas see 1. veebruar 1995 puudutab vanadus- ja invaliidsuspensionäre?

D. Liiv

Jah.

A. Erm

Ja teistel on pikem tähtaeg?

D. Liiv

Teistel ei olnud seda võimalust niikuinii.

A. Erm

Ahaa!

Esimees

Kolleeg Ants Käärma.

A. Käärma

Lugupeetud härra ettekandja! Paragrahv 30 ütleb väga selgelt: "Asendada läbivalt 5. osas tähtaeg 1. mai tähtajaga 1. märts." Läbivalt. See kehtib ka § 99 kohta. Teine parandus on teistsugune. Kumb nüüd jääb?

D. Liiv

Härra Käärma! Kõigepealt me asendasime 1. mai läbivalt 1. märtsiga. Pärast seda oli hääletusel alternatiiv, mille komisjon oli esitanud ühe paragrahvi kohta ja mis oleks niikuinii hääletusele tulnud ka siis, kui oleks jäänud 1. mai. See tähendab, et muutus oli pärast seda, kui 1. märts oli iga 1. mai asemele kirjutatud, ainult ühes paragrahvis, mille suhtes oli alternatiiv üles seatud.

Esimees

Dokumendiosakond kontrollib eriti põhjalikult, enne kui sellele tekstile alla kirjutatakse, et see oleks just nimelt nii. Paneme hääletusele, kolleeg Daimar Liiv. Ja Riigikogu on võtnud teadmiseks, et see seadus võetakse vastu vähemasti 51 rahvasaadiku toetusel. Ma palun kõiki kolleege saali. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seadus? Selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja 51 häält. Selle ettepaneku poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


7. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse eelnõu kolmas lugemine

Esimees

Kolleegid, me võtame arutusele valitsuse algatatud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse eelnõu. Algab kolmas lugemine ja ettekande teeb keskkonnaminister Vootele Hansen. Kolleegid, saalis on täna suur sumin.

V. Hansen

Austatud härra esimees, auväärt Riigikogu! Kinnisasja sundvõõrandamise seadus on jõudnud kolmandale lugemisele. Nagu te näete, on kõik parandusettepanekud, neid on küll vähe, tulnud komisjonilt. Ma tean, et komisjon tahab asjaga veidi töötada, aga ma seletaksin, mis siin muutunud on. Paragrahvi 3 1. lõikes on öeldud, et kinnisasja võib sundvõõrandada üldistes huvides järgmistel eesmärkidel jne., kuna põhiseadus ütleb, et võõrandada võib ainult üldistes huvides. Seepärast on niisugune täpsustus. Paragrahvis 7 on tehtud parandus, et edaspidi võib teha taotluse sundvõõrandamise eeltööde loa saamiseks maavanemale, mitte ministrile, nagu senine kord oli. See oleks protseduuri lihtsustus, aga selle tagajärjel on tekkinud vastuolu § ga 9, mille 2. lõige räägib endiselt ministrist, kelle pädevuses on eeltööde loa andmine. See on ka üks põhjus, miks seda seadust täna vastu võtta ei saa. Paragrahvis 10 on öeldud, et taotluse ärakiri nii kinnisasja omanikule kui ka kinnisasja koormavate õiguste omanikele tuleb saata ühe nädala jooksul. Paragrahvi 11 2. lõike punktis 2 on tehtud lihtsalt redaktsiooniline täpsustus, varem oli "kinnistuplaan", aga pärast maakatastriseaduse vastuvõtmist oleks õigem "katastriüksuse plaan". Veel on parandus § s 18. Varem oli selle paragrahvi 2. lõike viimases lauses öeldud, et on võimalik ära viia nii olulisi osi kui ka kinnisasja päraldisi, kui see ei kahjusta kinnisasja tulevast otstarvet, otstarvet, mis eesmärgil seda sundvõõrandamist teostatakse. Nüüd on selle paragrahvi uues, 3. lõikes öeldud, et sundvõõrandatud olulisi osi, päraldisi ja vilju, ka 2. lõikes nimetatud olulisi osi võib sundvõõrandiandja kinnisasjalt eemaldada ainult sundvõõrandisaaja loal. Loa saab anda siis, kui see ei kahjusta tulevast otstarvet. Rohkem muudatusi pärast teise lugemise lõpetamist ei ole toimunud. Juba nimetatud § 7 ja § 9 vahelise vastuolu pärast ei saa seda seadust täna vastu võtta, ja ma tean, et komisjon tahab mitmel põhjusel veel peatuda. Ja eriti tuleks öelda, et seadust oleks vaja täiendada ühe põhimõttega. See on põhimõte, et kui üldise planeerimise käigus seab riik või kohalik omavalitsusüksus mingi kitsenduse mõnele asjale, mis oluliselt piirab omanikku seda oma huvides tarvitamast, siis peaks omanikul olema õigus nõuda kitsenduse seadjalt sundvõõrandamist. Näiteks kui planeerimiskava näeb ette teatri ehitamist mõnele krundile, midagi muud sinna ehitada ei saa, keegi seda krunti ära ei osta ja teatri ehitajat pole silmapiiril näha, siis võib krundi omanik nõuda selle kitsenduse seadjalt oma krundi sundvõõrandamist, et tal oleks võimalik saadud raha eest osta mõni teine krunt, kus sellist kitsendust ei ole. Ja see põhimõte on praegu veel puudu. Ma usun, ma loodan, et komisjon töötab selle eelnõu kallal edasi ja valitsus toetab kolmanda lugemise katkestamise ettepanekut pärast parandusettepanekute hääletamist. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Valitsus teeb ettepaneku katkestada pärast parandusettepanekute hääletamist. Tundub, et sisulisi küsimusi keegi ei esita. Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande komisjoni esimees kolleeg Daimar Liiv.

D. Liiv

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Eile hilisõhtul istus õiguskaitsekomisjon koos selles koosseisus, mis selleks ajaks oli jäänud ja mis oli otsustusvõimeline. Seadust arutades leidsime, et me ei suuda selle õhtuse ajaga viia seda piisavasse konditsiooni. Kuna meid oli suhteliselt vähe ja kuna kolmanda lugemise reglement näeb ette, et igal juhul nädala jooksul tuleb seaduseelnõu lugemisele saata, siis need küsimused, milles me suutsime üksmeele saavutada ja mis olid hädavajalikud lahendada, me lahendasime ära ja kandsime ka parandusettepanekute tabelisse. Otsustasime, et pärast parandusettepanekute hääletamist teeb õiguskaitsekomisjon Riigikogule ettepaneku selle seaduse lugemine katkestada ja esitada veel parandusettepanekuid. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei esitata. Tänan! Lugupeetud komisjonid, lugupeetud fraktsioonid, kas te olete volitanud kedagi selle seaduseelnõu lugemisel esinema? Loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Kas mul on alust oletada, et ettekandjad ei soovi lõppsõna? Ma tänan! Lugupeetud kolleegid! Parandusettepanekute tabel koosneb viiest ettepanekust, kõik need on esitanud juhtivkomisjon ja kõigi nendega on valitsus nõus. Kas kellelgi teist, lugupeetud kolleegid saalis, on teine arvamus? Kellelgi ei ole eriarvamust. Arutelu katkestatakse ja parandusettepanekuid oodatakse...

D. Liiv

Kuna selle nädala lõpus on väga paljudel Riigikogu liikmetel ees sõit Balti Assambleele, siis määrasime parandusettepanekute tähtajaks esmaspäeva kell 12.

Esimees

Suur tänu! Ja jätkatakse vastavalt kodukorraseadusele.


8. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (378 SE ja 572 SE) teise lugemise jätkamine

Esimees

Austatud Riigikogu, me võtame arutusele valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu nr. 378, jätkub teine lugemine, ja valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu nr. 572, samuti jätkub teine lugemine. See on koos lugemine. Ettekande teeb keskkonnaminister härra Vootele Hansen.

V. Hansen

Härra esimees, auväärt Riigikogu! Täitemenetluse seadustikku on teinud parandusi jälle ainult õiguskaitsekomisjon. Ma kommenteeriksin neid. Paragrahvis 2 on lisatud uus alus täitemenetluse teostamiseks, see on maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade (koos intressidega) sissenõudmise asjades. Järgmine muudatus on § s 51, milles on täpsustatud vara hindamise korda: tuleb lähtuda kohalikust keskmisest müügihinnast. Kui asjaõigusseadus mõistab hinna all just keskmist müügihinda, on ta siiski sisse toodud täpsustusena. Järgmine muudatus on § s 53: arestitud ja äravõtmata vara antakse sissenõudja nõusolekul hoiule võlgnikule, kellel ei ole õigust sellest keelduda. Aga võib juhtuda, et võlgnikku ei ole kohal, sellisel juhul võib üle anda võlgnikuga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele. Järgmine muudatus on § s 64 Lõpetuseks võiks öelda, et teie ettepanekute aluseks olid nii vanglareformist saadud kogemused kui ka vahepeal vastuvõetud ja jõustunud asjaõigusseadus. Mis puutub täitemenetlusse tsiviilasjades, siis ma olen täiesti kindel, et vastavalt meie eraõiguse arengule tuleb selle kohta veel kindlasti märkusi. Näiteks kinnistusraamatusse kantud õiguste säilimise või mittesäilimise osas pärast sundtäitmist ja täitemenetluse käigus. Kindlasti on vaja tulevikus neid veel parandada, aga praegu toetan komisjoni ettepanekut seadus vastu võtta. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei esitata. Tänan! Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande komisjoni aseesimees kolleeg Priit Aimla.

P. Aimla

Lugupeetud eesistuja, kallid kolleegid! Ma pean alustama äsja esinenu sõnavõtu lõpust. Paraku võeti siiski komisjoni eilse koosoleku tulemusena vastu otsus teha ettepanek teine lugemine katkestada ja võtta see seadusena vastu 16. novembril, seega täpselt nädala pärast. Parandusettepanekud palume 14-ndaks, esmaspäevaks kell 12. Suhteliselt paksuvõitu seaduse kohta tuli parandusettepanekuid õhukeselt. Ma ei hakka üle rääkima punkte, millest härra Hansen just äsja rääkis. Kordan ainult linnulennuliselt üle, et ei oleks teisitimõistmisi. §-s 1, mis puudutab seadustiku § 2, me oleme juba muutnud uusi punkte. Kõige uuem muudatus puudutab täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvaid lahendeid ja lisab, et sinna kuulub ka maksuhalduri ettekirjutus maksuvõlgade (koos intressidega) sissenõudmise asjades. Eelnõu § 9 parandab seadustiku § 12 1. lõiget, õieti on see lihtsalt pedantne täpsustus ja on seega pigem redaktsiooniline, asja sisust te saate aru kohe, nii kui silmad peale viskate. Vootele Hansen rääkis siin ka 3. parandusettepanekust. Kuna ollakse täiesti veendunud, et tsiviilmenetluse küsimuses, eriti kinnisvara osas tuleb seda seadustikku niikuinii veel täiendada, aga me ei saa peatada käesoleva seaduseelnõu vastuvõtmist, kuna kriminaalasjadega on tõesti kiire, siis me ei näinud praegu põhjust tunnistada see paragrahv kehtetuks. 4. parandusettepanek täpsustab, kes tegeleb sundtoomisega, ehkki politseiseaduses on see täpselt ette nähtud. Siiski arvatakse, et kui see täitemenetluse seadustikus puudub, siis võib tekkida asjatuid vaidlusi, nii et küll ei tee küllale liiga. 6. parandusettepanek on seotud hoidja määramisega arestitud ja äravõtmata jäetud vara puhul. Kui praegu kehtiv tekst tähendas, et arestitud ja äravõtmata jäetud vara antakse hoiule võlgnikule, tema täisealisele perekonnaliikmele või teistele isikutele, siis praeguse seaduseelnõu eelmine variant lubas seda anda hoiule sissenõudja nõusolekul võlgnikule, kellel ei ole õigust sellest keelduda. Nüüd siis leiti kuldne kesktee ja nagu te näete 6. parandusettepanekust, võib seda anda hoiule võlgnikule või võlgnikuga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele. Parandusettepanek nr. 7, mis on ühenduses seadustiku §-ga 58, räägib täituri õigusest vara ümber hinnata. Kui senine eelnõu lubas seda lihtsalt alla hinnata, siis nüüd on kehtestatud täpsem piir, kuni 50% ulatuses võrreldes vara arestimise aktis märgitud hinnaga. Muudatusettepanekus nr. 8 jõutakse seadustiku § 64

Aseesimees E. Savisaar

Suur tänu! Millised on küsimused kaasettekandjale, palun? Ei ole näha. Avan läbirääkimised. Kes lugupeetud saadikutest soovib sõna? Sõnasoovijaid ei ole. Panen hääletusele küsimuse läbirääkimiste lõpetamise kohta. Palun hääletada. 19 on poolt, vastu ja erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas ettekandja või kaasettekandja soovivad lõppsõna? Ei soovi. Vaatame läbi parandusettepanekute tabeli. Ma palun uuesti juhtivkomisjoni esindaja kõnetooli.

P. Aimla

Kui tohib, siis ma lisan, et kõik parandusettepanekud on tehtud johtuvalt komisjoni abistanud konsultantide soovitustest. Autorid on olnud nõus otsustega, mis nende parandusettepanekute kohta on tehtud.

Aseesimees

Siin on siis kümme parandusettepanekut. Vaatame, kas soovitakse nende hääletamist. 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. Ei soovita. Kas me võime öelda, et me oleme parandusettepanekud läbi vaadanud? Ei ole proteste? Ei ole. Suur tänu! Saal on parandusettepanekutega nõus ja juhtivkomisjoni ettepanekul ma katkestan teise lugemise. Uued parandusettepanekud palume juhtivkomisjonile esitada 14. novembril kella 12-ks. Tänan teid.

V. Hansen

Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Rõõm on esineda teie ees ka Keskkonnaministeeriumist tulnud eelnõu tutvustades. Maapõueseaduse ülesanne on anda seaduslik alus Eesti maapõue ja selles paiknevate loodusvarade uurimiseks, kasutamiseks ja kaitseks, kusjuures põhirõhk on sellistel õiguslikel küsimustel nagu uuringuõigus, kaevandamisõigus, allmaaehitiste rajamise õigus. Seaduseelnõu on üles ehitatud seaduse objektidest lähtudes. Nii on seaduseelnõu § s 2 nimetatud seaduse objekte käsitletud lausa eraldi peatükkidena. Seaduseelnõu üldsätetes on olulisel kohal maavarade loetelu. Sel puhul on lähtutud Vabariigi Valitsuse maavarade komisjoni poolt 1991. aastal kinnitatud nimekirjast. Riigikogu keskkonnakomisjoni palvel vaatas komisjon nimekirja veel kord läbi ja soovitas maapõueseaduses sätestada maavarade nimekiri sellisena, nagu see on teiseks lugemiseks esitatud eelnõu tekstis. Võrreldes kehtiva nimekirjaga, soovitati välja jätta rauamaak, sest aluskorras esinevad rauakvartsid on väikese rauasisaldusega ning asuvad niivõrd sügaval, et nende kasutamine lähemas tulevikus ei ole tõenäoline. Sama ebatõenäolise kasutuselevõtu tõttu, antud juhul keskkonnaohutu tehnoloogia puudumise pärast, ei soovitanud komisjon nimekirja võtta diktüoneemakilte. Pärast eelnõu teise lugemise katkestamist on täpsustatud maavara mõistet. Maavarade nimekirjas nimetatu on maavara, millele laienevad käesoleva seaduse sätted ainult riigi maavarade katastrisse kantud maardla piirides. Maavarad liigitatakse maavaradeks, millele ulatub kinnisomand, ja maavaradeks, mis kuuluvad riigile, tähendab, mille kaevandamislubasid ei saa keegi ilma riigi nõusolekuta. Jagamise aluseks on jääaja-eelsete setete ülemine piir. Erandiks on ravimudade tehnoloogiline liiv. Maardlate jaotamine üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks on vajalik selleks, et paremini reguleerida nendes paiknevate maavarade kasutuselevõttu. Uuringu- ja kaevandamislubade väljaandmine üleriigilise tähtsusega maardla puhul peab toimuma kõrgemal tasandil kui kohaliku tähtsusega maardla puhul. Erinevus on ka kaevandamisõiguse hinna laekumises. Maardlate jaotuse aluseks on praegu nende tähtsus riigi majanduse seisukohast. Kui tegemist on maardlaga, mille maavara kasutamine on oluline riigi kui terviku või suurema regiooni seisukohast, näiteks põlevkivimaardla, suuremad lubjakivi- ja tõrvamaardlad, või kui on tegemist unikaalse maavaraga, nagu Piusa klaasiliiv või Hellamaa klaasidolomiit Muhu saarel, loetakse need üleriigilise tähtsusega maardlateks. Neid on praegu 66. Seaduseelnõu näeb ette jaotada maardlaid selliselt tulevikus. Oluliseks võib lugeda § 6 6. lõikes sätestatut, et riigi omandis olevad maavarad ei ole looduslikus seisundis tsiviilkäibes. Sellega garanteerime nende jäämise riigi omandusse ka tulevikus. Vastasel korral võivad väärtuslikumad maavarad muutuda välisriikide firmade omandiks. Seaduseelnõus on lähtutud põhimõttest, et riik müüb õigust maavara kasutada, mitte aga ei müü maavara ennast. Sama põhimõte on sätestatud ka loodusvara kasutusõiguse seaduses. Sõltumata omandivormist või omanikust on maapõue geoloogiline uurimine üldjuhul luba vajav tegevus. Lubade taotlemine, väljaandmine kuulub avalikustamisele. Kuna asjatundmatult tehtavad geoloogilised tööd võivad põhjustada korvamatuid kahjustusi ja seda mitte üksnes uuritaval maa-alal, vaid ka väljaspool seda, siis on geoloogilise töö tegemise loa olemasolu nõue vältimatu. Erandiks võivad olla need üldgeoloogilised uurimistööd, mis ei vaja välitöid. Lisaks sellele peab geoloogilise uurimistöö tegijal olema geoloogiliste tööde litsents, aga tuleb rõhutada, et see litsents ei asenda uuringuluba. Nii nagu geoloogiliseks uuringuks, nii ka maavara kaevandamiseks on vaja luba ehk teiste sõnadega, maavara kaevandusõigus tekib maavara kaevandamisloa alusel. Erandiks on kinnisasja omanikuks või valdajaks olevad füüsilised isikud, kellel on õigus kaevandada oma kinnisasja piirides olevaid maavarasid kaevandamisloata isikliku majapidamise tarbeks. Kaevandamisloa väljaandmine eeldab õigust maad kasutada. Kui kaevandamisloa taotleja ei ole kinnisasja omanik, siis saadakse see kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Kui kokkulepet ei saavutata, on kaevandamisloa taotlejal sundvõõrandamise protseduuri algatamise õigus. See on muidugi äärmuslik abinõu. Üle-eelmises päevakorrapunktis, kinnisasja sundvõõrandamise eelnõus sätestab seda § 3 1. lõike punkt 4. Kaevandamisõiguse hinnast. Keskkonnakomisjoni ettepanekul on teiseks lugemiseks esitatud seaduseelnõu tekstis suurendatud üldriiklike maardlate kaevandamisõiguse hinna kohalikku eelarvesse laekuvat osa 50% lt 70% le. Kohaliku tähtsusega maardlate puhul on see nagu varem – 100%. Keskkonnaministeerium nõustus nimetatud muudatustega. Kaevandamisõiguse hinda ei saa kehtestada enampakkumise alusel, sest suures osas on tegemist juba tegutsevate, s.t. kaevandamisõigust omavate mäetööstusettevõtetega. Eelnõu § 27 näeb ette riigimaal paikneva ja riigi poolt uuritud maavara kaevandamisloa müümist enampakkumise teel, kuid see ei vabasta maavaldajat kaevandamisõiguse hinna tasumisest, viimane on pidev toiming. Tasutava summa suurus sõltub makseperioodi vältel kasutatud maavara hulgast. Selleks et paremini esile tuua kinnisasja omaniku ja maapõue kasutusõiguse valdaja vahelisi suhteid, on need koondatud eraldi peatükki, millest olulisimaks võiks lugeda eespool nimetatud kinnisasja kasutamist või õigust maavara kaevandada. Rõhutada tahaks põhimõtet, et loa valdaja on kohustatud täielikult hüvitama kogu maapõue uurimisega ja kasutamisega tekitatud kahju, olenemata sellest, kas töid tehti kahjustatud maa-alal või selle naabruses ning kas kahju tekitamist võis ette näha või mitte. Uudne on meie maapõue kasutamist reguleerivate õigusaktidega võrreldes mäetöödega rikutud maa-alade kultiveerimise kohustuse täitmiseks varalise tagatise andmine. See on nii paljudes riikides, näiteks Soomes ja Kanadas. Tagatist makstakse järk-järgult vastavalt mäetööde edasiliikumisele ja see tagastatakse vastavalt rekultiveerimisele. Tagatis peab tagama vajalikud vahendid karjääri korrastamiseks, juhul kui karjääri valdaja pole seda võimeline tegema, näiteks on läinud pankrotti. Maa-ainese kaevandamist reguleeritakse üldiselt samade põhimõtete alusel kui maavara kaevandamist. Oluline erinevus on selles, et praktiliselt ainupädevaks täidesaatvaks võimuorganiks on antud juhul kohalik omavalitsus. Kuna üheaegselt maapõueseaduse eelnõuga on Riigikogu menetluses ka ehitusseaduse eelnõu, siis oleks otstarbekas selgitada maavarade kaevandamisega mitteseotud allmaaehitise mõistet. Allmaaehitiseks loetakse ehitist, mille rajamine toimub allmaakaeveõõnte, s.t. loodusliku katteta tehistühimiku abil, seega kõik süvendid, kui need ei ole rajatud maavarade kaevandamiseks, ei ole maapõueseaduse objektid. Näiteks Lasnamäe teesüvend. Maapõueseaduse objektid ei ole ka ehitised, näiteks kollektorid, mis rajatakse alguses süvendina, hiljem aga kaetakse mis tahes paksuse kattega. Kuna maavarade varude kasutusõigus, aga samuti luba rajada maapõues allmaaehitisi realiseerub mäetööde abil, siis sätestab seaduseelnõu ka mäetööde tegemise korra põhimõtted. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Suur tänu! Millised küsimused on minister Hansenile? Kalev Kukk, palun!

K. Kukk

Suur aitäh! Härra vastne minister! Paragrahv 4 sätestab maavarana ka kristalliinse ehituskivi. Kas kristalliinse ehituskivi all tuleb mõista ka rändrahnu? See küsimus on kerkinud üles väga paljude geoloogide seas. Ja kuna selle seaduse järgi on ka turvas või turbalasund maavara, siis võiks loogiliselt rändrahne samuti võtta kristalliinse ehituskivina. Kas see, et rändrahnud on maavara, on sellest seadusest üheselt väljaloetav või ei tohi siit nii välja lugeda?

V. Hansen

Ma mäletan, et seda küsimust on varem esitatud. Minu mälu järgi tollal väideti, et ei tohi nii välja lugeda, aga ma palun, et sellele küsimusele tuleks appi vastama Keskkonnaministeeriumi spetsialist härra Guido Paalme.

G. Paalme

Aitäh! Sellele küsimusele võib üheselt vastata: antud seaduse järgi ei ole rändrahnud kristalliinne ehituskivi, kuna neid ei võeta katastrisse ja need ei moodusta maardlat.

Aseesimees

Suur tänu! Kas ministrile on veel küsimusi? Ei ole. Aitäh! Kuulame ära kaasettekandja, keskkonnakomisjoni liikme Lauri Eineri.

L. Einer

Austatud eesistuja, austatud kolleegid! Esimene ettekanne selle eelnõu kohta oli vägagi põhjalik ja käsitles selle seaduseelnõu kõiki olulisi tahke. Seetõttu ma käsitleksin rohkem neid aktsente, mida ministri ettekandes ei olnud ega pidanudki olema. Me oleme praegu tegevuses eelnõu teise lugemise jätkamisega. Teise lugemise alguseks oli tehtud 77 parandusettepanekut, millest suurem osa tunnistati kõlblikuks. Mõningane osa lükati ka tagasi. Käesoleva eelnõu juurde on lisatud 87 parandusettepanekut ja nende hulgas on komisjoni ja autori poolt arvestamata jäetuid kaunis vähe, parasjagu need, mis ka esimese vooru ajal saalis heakskiitu ei leidnud. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et küllalt oluline osa nendest viimase või käsiloleva vooru muudatustest on püüdnud vähendada dissonantsi, mis oli eelnõu menetlemise alguses teksti autorite ja selle mõningate kriitikute vahel. Ma pean siin silmas Virulaste Vennaskonda ehk n. ö. mäemeeste ühiskondlikku esindust ja teiselt poolt mõnevõrra ka Tallinna Tehnikaülikooli mäe-ala õppejõudude retsensiooni. Me oleme püüdnud seda dissonantsi vähendada ja meie käsutuses oleva informatsiooni järgi tundub, et märkimisväärseid vastuolusid või erinevaid arusaamu enam ei ole. Komisjoni otsus on, et kui lugupeetud kolleegid siin saalis jäävad rahule selle tekstiga, mis me oleme teile esitanud, ja parandusettepanekute tabeliga ning seal kirjas olevate otsustega, siis nii valitsus kui ka komisjon esitavad selle eelnõu täna seadusena vastuvõtmiseks. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Palun, millised on küsimused kolleeg Einerile? Kolleeg Kuno Raude, palun!

K. Raude

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud ettekandja! Keskkonnakomisjon on teinud parandusettepaneku täiendada I peatükki § ga 7, mille kohaselt luuakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse Eesti maavarade komisjon. Mul jääb natuke mõistmatuks, miks on selline komisjon vajalik? Kas ei oleks piisav, kui selle komisjoni ülesannet täidavad spetsialistid Keskkonnaministeeriumis? Kas see tähendab Vabariigi Valitsuse töövõime alahindamist või milles on probleem? Kuidas te põhjendate selle komisjoni vajalikkust? Aitäh!

L. Einer

Aitäh, kolleeg Raude, selle küsimuse eest. See on sisuliselt eelnõu autorite ja keskkonnakomisjoni ühine ettepanek. Teatavasti meie reglement on selline, et kui eelnõu on juba menetluse sellises järgus, nagu see meil praegu on, saavad parandusettepanekuid teha Riigikogu liikmed, näiteks teie, te võite vahendada peale oma ettepaneku ka kõikide oma tuttavate ettepanekuid nii valitsusest kui väljastpoolt seda. Samasugune õigus on minul kui Riigikogu liikmel ja samasugune õigus on ka keskkonnakomisjonil kui kollektiivil. Mis puutub aga asja sisulisse külge, siis kui istungijuhataja lubab, ma paluksin lisakommentaari, kui härra Raude soovib, ka härra Paalmelt.

Aseesimees

Olge hea!

G. Paalme

Kõigepealt, maavarade komisjon eksisteerib ka praegu, see eksisteerib juba aastast 1990. Komisjon on lahendanud terve rida olulisi, sisulisi küsimusi. Selle komisjoni loomise eesmärk on haarata kaasa ka teisi spetsialiste, kes ei kuulu näiteks Keskkonnaministeeriumi või teise ametkonda, et vastuvõetavatel soovitustel oleks siiski laiem kandepind. See on selle komisjoni põhiline eesmärk.

Aseesimees

Suur tänu! Kas on veel küsimusi, palun? Ei ole. Aitäh ettekandjatele! Avan läbirääkimised. Palun, lugupeetud saadikud, kes soovib sõna maapõueseaduse eelnõu kohta? Sõnavõtusoove ei ole. Kas ma võin kuulutada läbirääkimised lõppenuks? Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise, palun hääletada! Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, läbirääkimised on lõpetatud. Kas ettekandjad soovivad lõppsõna? Ei soovi. Asume parandusettepanekute juurde, ma palun kolleeg Eineri uuesti kõnetooli. Esimest parandusettepanekut on arvestatud osaliselt, kas keegi soovib hääletada? Ei soovi. Teist ettepanekut on arvestatud, kolmandat on arvestatud sisuliselt, ei soovita hääletada. Neljas ettepanek on arvestamata, kas soovitakse hääletada? See on Kuno Raude ettepanek. Ei soovita. Viiendat on arvestatud, kuuendat ettepanekut on arvestatud sisuliselt, samuti seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat. 10. ettepanekut on arvestatud osaliselt, 11. on arvestatud, 12. on arvestatud, 13. on arvestatud osaliselt, keegi ei nõua hääletamist. 14. on arvestatud sisuliselt, samuti 15. ja 16. 17., 18., 19. ja 20. on arvestatud. Kuno Raude, palun mikrofon.

K. Raude

Aitäh! Ma palun hääletada 21. parandusettepanekut, sest ma leian, et demokraatlikku õigusriiki tuleb valitseda seaduste alusel õiguskuulekate riigiametnike kaudu, mitte aga sovetlike komisjonide abil. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Kas juhtivkomisjon soovib midagi lisada?

L. Einer

Jah, aitäh! Muidugi võib hea kolleeg kasutada epiteete, nagu ta soovib, kuid sellegipoolest keskkonnakomisjon leiab, et maavarade komisjon eksisteerib selleks, et laiem avalikkus – ma pean silmas ka spetsialistide ja asjatundjate avalikkust – saaks jälgida, mis Eesti maavaradega toimub. Seetõttu me selle ettepaneku tegime.

Aseesimees

Panen hääletusele 21. parandusettepaneku, palun hääletada. Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 22. ettepanekut on arvestatud, samuti 23. 24. on arvestatud sisuliselt. 25. on arvestatud, 26. samuti. 27., Kalle Jürgensoni ettepanekut on arvestatud sisuliselt. 28., 29., 30. ja 31. on arvestatud. 32., Kuno Raude ettepanekut ei ole arvestatud. Kuno Raude, palun mikrofon.

K. Raude

Aitäh! Minu parandusettepanek puudutas § 17 3. lõiget. Ma tegin ettepaneku jätta välja 3. lõike lauselõpp alates sõnast "kui". Ma loen ette: "...kui see on tema nõudmisel uuringuloas sätestatud." Siin on tegemist sellega, et näiteks maaomanik võis küll nõuda geoloogilist informatsiooni, aga kui loa väljaandja ühel või teisel põhjusel ei kirjutanud seda uuringuloa teksti, jääbki tal teada saamata, mis maaomaniku maapõues peitub. Ma leian, et omanikul siiski võiks olla õigus seda teada. Aitäh! Ma palun hääletada.

Aseesimees

Panen hääletusele 32. parandusettepaneku, enne seda kuulame ära ka Lauri Eineri kommentaari.

L. Einer

Nagu härra Raude praegu ütles, umbusaldab ta uurimisloa väljaandjat selles mõttes, et selle tegevus võib olla maaomaniku huve kahjustav. Asjaajamise tegelik käik on selline, et kui uurimisluba välja antakse, siis kinnisasja omanikku või maa omanikku informeeritakse sellest, kes on uurimisloa taotleja, mida seal uurima hakatakse ja antakse talle teada, millist informatsiooni tal on õigus saada ja millist ta üleüldse võib saada. Nii et kui maaomanik kas või igaks juhuks ütleb, et ta vajab seda informatsiooni, siis ta selle ka saab. Asja teine külg on, et kui nõuet anda maaomanikule informatsiooni ei ole uurimisloas korrektselt vormistatud, nii nagu siin on öeldud, siis, jälgides härra Raude mõtteviisi, võivad mängu tulla n. ö. musta äri ajajad, geoloogilise informatsiooni ebaausad hankijad ja edasimüüjad. Seetõttu jättis komisjon härra Raude ettepaneku rahuldamata.

Aseesimees

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 32. parandusettepaneku. Palun hääletada. Ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu 14, 1 erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust. 33. parandusettepanekuga on juhtivkomisjon nõus. 34. ettepanekut on arvestatud, samuti 35., 36., 37., 38. 39. on arvestatud sisuliselt, 40. on arvestatud, samuti 41., 42., 43. ja 44. 45., Kalle Jürgensoni ettepanekut on arvestatud sisuliselt. 46. on arvestatud, 47. on arvestatud sisuliselt. 48., Kuno Raude ettepanek – arvestamata. Palun Kuno Raudele mikrofon.

K. Raude

Ma palun hääletada.

Aseesimees

Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

L. Einer

Paari sõnaga, jah, aitäh! See on § 31 ja tegemist on mitte enam uuringu-, vaid kaevandamisloa väljaandmisega. Loomulikult on omavalitsusel õigus esitada soove või tingimusi, mida selle kaevandamisloa väljaandmisel tuleks arvestada. Kuid ta esitab need kaevandamisloa väljaandjale ja see on kaevandamisloa väljaandja ja omavalitsuse omavaheline asi. Kuid ei saa nii, et omavalitsus lisab kaevandamisloale oma tingimused, siin on tegemist küllalt professionaalse tegevusega. Kui kolleegid vaatavad, kuidas ja kelle poolt kaevandamisluba välja antakse, siis nad arvatavasti mõistavad, miks komisjon ei saanud kahjuks härra Raude sirgjoonelist soovi toetada.

Aseesimees

Suur tänu! Panen 48. parandusettepaneku hääletusele. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu 17, 3 erapooletut, see ettepanek ei leidnud toetust. 49. ettepanekut on arvestatud. 50., Kalle Jürgensoni ettepanekut on arvestatud sisuliselt, 51. on arvestatud, 52., 53., 54. ja 55. on samuti arvestatud. 56. on arvestatud sisuliselt, 57., 58., 59., 60. on arvestatud. 61., Kuno Raude ettepanekut on arvestatud osaliselt, ei soovita hääletada. 62. on arvestatud, 63. ei ole arvestatud. Palun mikrofon, Kuno Raude.

K. Raude

Ma palun seda ettepanekut hääletada. Aitäh!

Aseesimees

Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

L. Einer

Jaa, tänan! Nii autor kui ka juhtivkomisjon on muidugi arvamisel, et nõudetähtaega peabki piirama. Paragrahvis 55 öeldakse: "Kui kaevandamisloa valdaja on oma tegevuse lõpetanud seadusega sätestatud korras õigusjärglaseta, hüvitab kahjud, mille tekkimist ei võidud ette näha, Keskkonnafond." Ma juhin härra Raude tähelepanu sellele, et Keskkonnafondi ei saa päriselt samastada riigiga. Teiseks. Uus tekst ütleb nii: "Kahjud, mille tekkimist võis ette näha (See on jälle professionaalne hindamine. – L.E.), hüvitatakse seadusega sätestatud korras." Ehk teisiti öeldes, kui muidu ei saa, siis kohtu korras. Seetõttu me ei olnud härra Raude ettepanekuga nõus.

Aseesimees

Suur tänu! Panen 63. parandusettepaneku hääletusele. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 2 Riigikogu liiget, vastu on 18 ja 1 on erapooletu. See ettepanek ei leidnud toetust. 64. ettepanekut on arvestatud, samuti 65. 66., 67., 68., 69. on arvestatud. 70., 71., 72., 73., 74., 75., 76. on arvestamata. Kas soovitakse hääletada? Ei soovita. 77. on arvestatud, 78., 79. on arvestatud. 80. Kuno Raude.

K. Raude

Ma palun seda parandusettepanekut hääletada. Ma olen arvamusel, et mäetööde ohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks tuleb püstitada kvalifikatsiooninõuded seadusega. Kuna see ka piirab ettevõtete tegevust, siis madalama astme õigusaktidega tõenäoliselt nende nõuete kehtestamine ei ole otstarbekas. Ma tahaksin meelde tuletada, et peale kaevanduste hukkub inimesi ka näiteks Keila karjäärides. Aitäh!

Aseesimees

Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

L. Einer

Jah, seda härra Raude väidet on isegi natuke raske kommenteerida, sest kui tungida asja sisusse, siis tekib küsimus, kuidas realiseerida ettepanekut, et kvalifikatsiooninõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. See on võrdlemisi irreaalne protseduur ja seetõttu, konsulteerides nii autoriga kui ka omavahel, me ikkagi leidsime, et nii nagu auto juhtimiseks on vaja autojuhiluba, kui see käib seaduse järgi ja ei ole seaduse ignoreerimine, nii ka mäeinseneri kvalifikatsioon, mäemasinatega töötajate kvalifikatsioon on tagatud teisel viisil kui Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega. Seetõttu on härra Raude ettepanek tagasi lükatud.

Aseesimees

Suur tänu! Panen hääletusele 80. parandusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, 17 on vastu, erapooletuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust. 81. parandusettepanekut on arvestatud, samuti 82., 83., 84., 85., 86. ja 87. Sellega me oleme parandusettepanekud läbi vaadanud. Millised on juhtivkomisjoni ettepanekud?

L. Einer

Lugupeetud kolleegid, istungijuhataja! Parandusettepanekute läbivaatamise tulemusena on teie ees esitatud tekst tegelikult muutuseta ja seega lõpptekst. Palume panna see vastuvõtmiseks lõpphääletusele.

Aseesimees

Kõik Riigikogu liikmed on sellega nõus. Kas ma võin panna teksti lõpphääletusele? Lugupeetud kolleegid, panen maapõueseaduse eelnõu hääletusele, palun hääletada! Seaduseelnõu poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, seadus on vastu võetud. Tänan!


9. Riigireservi seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine

Aseesimees

Läheme uue küsimuse juurde, see on riigireservi seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine ja ma palun ettekandeks kõnetooli minister Vootele Hanseni.

V. Hansen

Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Mul on hea meel teile teatada, et Vabariigi Valitsus on nõus nende parandusettepanekutega, mida komisjon on arvestanud, ja ka valitsus ei ole nõus nende parandusettepanekutega, mida komisjon ei ole arvestanud. Seega, komisjoni ja Vabariigi Valitsuse tahe on üsna sarnased. Kuna selles seaduseelnõus sätestatud sanktsioonidega on mõningaid probleeme, siis valitsus toetab komisjoni ettepanekut seaduseelnõu arutelu katkestada. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Suur tänu! Kas ministrile on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Kuulame ära ka kaasettekandja majanduskomisjonist. Härra Ivar Raig, palun!

I. Raig

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Riigireservi seadus on teisel lugemisel juba teist korda. Majanduskomisjon on seaduseelnõus teinud kolm põhimõttelist täiendust. Samas ma juhin kõigi Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et ma ei kavatse enam riigireservi seaduse vajalikkusest, riigireservi enda vajadusest ja selle formeerumisest põhjalikumalt rääkida. Ma puudutan ainult neid parandusettepanekuid, mis olid komisjonis arutusel. Esimese parandusettepaneku on teinud komisjon ise ja see käsitleb § 4, mille sisuks on julgeolekuvaru mõiste. Julgeolekuvaru on riigi kasutuses olev ressursside kogu, mis võetakse kasutusele elanikkonna elutegevuse tagamiseks kriisiolukorras. Varasem tekst oli, et julgeolekuvaru võetakse kasutusele siis, kui on oht riigi iseseisvusele. Me leidsime, et selline formuleering on liiga lai ja tähendaks näiteks ka seda, kui suurriigid lepivad omavahel kokku näiteks mõjusfäärides. Ka see on oht Eesti iseseisvusele, kuid vaevalt, et sellise ohu puhul oleks vaja avada riigi toidu- või kütuse julgeolekuvarusid. Seetõttu me täpsustasime § 4. Paljud Vambo Kaalu parandusettepanekud johtusid sellest, et meil on vastu võetud teraviljaseadus ning Riigi Viljasalv asub Põllumajandusministeeriumi haldusalas. Me teame, et mitmetes Euroopa Liidu riikides on riigi teraviljasalv kas majandusministeeriumi haldusalas või antakse see üle majandusministeeriumile. Kuid samas on meil vaja, et teraviljareserv oleks ka põllumajanduse stabiliseerimiseks, hindade stabiliseerimiseks, et oleks teatud seemnevaru jms., kuid see ei pruugiks olla Majandusministeeriumi haldusalas. Seetõttu me pidasime vajalikuks selle punktiga veel tööd teha. Seaduses on vaja sätestada, et osa teraviljasalvest on Riigiressursside Keskuses ning ülejäänud osa Põllumajandusministeeriumi haldusalas. Sellega komisjon veel hakkama ei saanud ning me ootame selle kohta nii valitsuse kui ka Riigikogu liikmete parandusettepanekuid. Kolmas küsimus, mis komisjonis jäi endiselt päevakorda, on see, et meil oleks vaja välja töötada sanktsioonide rakendamise kord, kui seadust ei täideta. Sealhulgas on veel lahtine, kellel on haldusõiguserikkumiste sanktsioonide (rahatrahvid ja muu selline) määramise õigus. Varasemas variandis oli selline õigus antud Riigiressursside Keskuse direktorile, kuid komisjon arvas, et selline õigus oleks ühele direktorile liiga palju. Seetõttu komisjon otsustas, et kahe viimati mainitud küsimusega, Riigiressursside Keskuse ja Riigi Viljasalve funktsioonide täpsema määratlemisega ning seaduserikkumise sanktsioonide kehtestamisega on vaja Riigikogul edasi töötada, ning seetõttu teeb majanduskomisjon üksmeelselt ettepaneku katkestada lugemine pärast parandusettepanekute hääletamist ning uusi parandusettepanekuid ootame nädala jooksul.

Esimees

Suur tänu! Me ootame ka küsimusi. Kolleeg Kuno Raude.

K. Raude

Aitäh, härra esimees! Härra Raig, kui kaua võib kesta kriisiolukord Eestis, ilma et me peaksime toiduabi saamiseks pöörduma rahvusvaheliste organisatsioonide poole? Aitäh!

I. Raig

See sõltub meie riigireservi suurusest. Praegu on see võrdlemisi väike, seda on vaja hakata suurendama. Ma tean, et kütusereserv on kahenädalane ning teravilja oma umbes pooleaastane. Eri teraviljasortide varu on muidugi erinev. Ma ütleksin, et riigireserv on praegu väga väikene, mingil juhul ei tohi see nii väikseks jääda, kui me soovime tagada iseseisvust ning liituda näiteks Euroopa Liiduga, kellel on riigireservi suuruse kohta kehtestatud oma nõuded.

Esimees

Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei esitata. Tänan! Ma küsin kindluse mõttes üle, ma ei olnud alguse juures, kas juhtivkomisjonil on planeeritud ka teine kaasettekanne? Ei ole. Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Ma peaksin avama läbirääkimised. Kolleegid, kas soovitakse selle seaduseelnõu kohta avaldada arvamust? Kolleeg Vambo Kaal.

V. Kaal

Austatud esimees, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin peatuda mõnel momendil. Üks probleemide ring, mida me peaksime vaatama, on nende varude finantseerimine. Praeguse seaduseelnõu teksti kohaselt moodustatakse julgeolekuvaru fond, kusjuures raha laekub sellesse fondi kas riigieelarvest või siis julgeolekuvaru uuendamistehingutest. Sisuliselt on kogu aeg tegemist riigieelarve rahadega. Samal ajal mobilisatsioonivaru on jäetud riigieelarve vahendite peale, kusjuures mobilisatsioonivaru on riigis kindlasti isegi olulisem kui julgeolekuvaru. Seetõttu on mul väga raske aru saada, miks tahetakse praegu riigieelarve vahendeid viia osaliselt riigieelarve kontrolli alt välja, need hakkavad ringlema mingis fondis, mida praktiliselt on väga raske kõrvalt kontrollida. Loogiline oleks, et kõik varud on ühes fondis, aga antud juhul on tegemist ainult julgeolekuvarudega. Teada on, et seda püütakse põhjendada sellega, et Eestil on juba Nõukogude Liidu aegadest teatud hulk julgeolekuvarusid või niisuguseid vahendeid, mida me julgeolekuvarus ei vaja, ja neid müüakse praegu ära. Teatud summad on sellest laekunud ka Riigireservi Keskusele ja võib öelda, et need summad ei ole väikesed, kuid millegipärast need ei laeku praegu tagasi riigieelarvesse, vaid neid hoitakse seni, kuni võetakse vastu see seadus, et nad saaksid neid rahasid käsutama hakata. Samal ajal on ka teada, et sageli ei kasutata neid otstarbekalt. Teine moment. Teraviljaseaduse me võtsime siin saalis koos vastu ja see lähtus sellest, et teraviljavaru ei ole sugugi ainult julgeolekuvaru, vaid seda kasutatakse ka majanduse stabiliseerimiseks ja reguleerimiseks. Teatavasti ei ole teraviljasaak igal aastal ühesuurune ja ka kvaliteet ei ole ühesugune. Põllumajanduse seisukohalt oleks oluline, et need varud oleksid vajaduse korral kergemini kasutatavad, kui praegu näevad ette julgeolekuvaru kasutamise sätted. Kuna me ei ole eriti rikas riik, siis ilmselt peaks väga hoolega kaaluma, kui suuri varusid meil vaja on. Ma arvan, et see on siiski mingil määral ka Riigikogu asi, see ei ole mingi allasutuse ainuotsustada. Teraviljaseaduses on miinimumkogused fikseeritud ja valitsusel on õigus neid suurendada, kui ta leiab selle olevat otstarbeka, aga see seadus tühistaks kõik need normid, mis Riigikogu on teravilja suhtes kehtestanud, ja annaks kõik selle Majandusministeeriumi ja Riigiressurside Keskuse pädevusse. Seetõttu mulle tundub, et seaduseelnõu on tehtud ühe ettevõtte huve silmas pidades, mitte riigi seisukohalt lähtuvalt. Ma arvan, et selle seaduseelnõuga tuleks palju tõsisemalt tööd teha, kui senini on tehtud, sest niisugune ülesehitus ei ole päris ilmselt paljudele vastuvõetav, kui hakata seda lähemalt vaatama. Eelnõu näeb ette, et need varud peavad olema tingimata ladudes ja hoidlates, samal ajal me teame, et paljud riigid, nagu näiteks ka Rootsi, on leidnud, et nad ei ole enam nii rikkad, et hoida varusid umbselt kindlates ladudes, vaid nad näiteks sõlmivad hulgimüüjatega lepingud, et need hoiaksid oma baasides ühte, teist või kolmandat artiklit kogu aeg teatud koguses. See kindlasti kergendaks rahaliselt nende reservidega tegelemist. Ja mis peaasi, ma rõhutan veel, see peaks olema eelarve kontrolli all ja Riigikogu kontrolli all, mitte ühe allasutuse kontrolli all. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleegid, kas loeme läbirääkimised lõppenuks? Ma panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised? Selle ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra keskkonnaminister soovib lõppsõna? Ei soovi. Kolleeg Ivar Raig? Võtame siis arutusele muudatusettepanekute tabeli. Kolleeg Ivar Raig, vaatame kõik koos läbi meile juba tuntud viisil, lakoonilises vormis. 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13. Ma arvan, et Vambo Kaalu oma, viimane, on 14. Kirjas on küll 12., ilmselt on see tehniline viga. Kas komisjon jääb oma arvamuse juurde?

I. Raig

Jaa, komisjon jääb oma arvamuse juurde, et vähemalt kahes küsimuses on vaja seaduseelnõuga tööd jätkata. Parandusettepanekuid palutakse esitada järgmise nädala kolmapäevaks kella 12 ks, et jätkata teist lugemist 9. töönädalal.

Esimees

Kuulame ära, võib-olla kolleeg Vambo Kaal soovib 14. ettepaneku hääletamist.

V. Kaal

Suur aitäh! Ma väga vabandan, ma palun ainult 10. ettepaneku hääletamist, teiste hääletamist ma ei soovi.

Esimees

Hääletame 10. parandusettepanekut. Tundub, et kommentaare ei vajata, panen hääletusele 10. ettepaneku. Lugupeetud Riigikogu, kes on 10. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu on 4, 3 jäid erapooletuks, see ettepanek leidis toetust. Tundub, Ivar Raig, et nüüd me võime selgelt välja öelda: arutelu katkestatakse.


10. Seaduse "1995. aasta riigieelarve" eelnõu teine lugemine

Esimees

Lugupeetud kolleegid, me võtame arutusele 1995. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Algab teine lugemine ja ettekande teeb härra rahandusminister.

A. Lipstok

Austatud Riigikogu! Neli nädalat tagasi, 12. oktoobril, alustasite siinsamas saalis 1995. aasta riigieelarve eelnõu esimest lugemist. Vahepeal on nimetatud eelnõu kohta esitatud nii ajakirjanduses, televisioonis, raadios päris mitu erineva sisuga arvustust. Kiidetud on seda, et eelarve on kokku pandud uutel alustel, eelarve maht on teine, eelarve on ülevaatlikum. Kuid on ka nimetatud, mis võiks olla teisiti. Tihti on pandud kahtluse alla eelarve üldine loogika. Me arvame, et kõik see, mis on välja öeldud, on kasulik ja vajalik ja kindlasti tulus eelarvega edasi töötamisel. Kuid ei mina ega ka Rahandusministeeriumi spetsialistid ei ole kuskil näinud reaalseid ettepanekuid riigitulude võimalikuks suurendamiseks või kulude oluliseks kokkuhoiuks ja seetõttu me ei ole osanud esitada teile nende materjalide alusel ettepanekuid eelarves midagi kardinaalselt muuta. Tuleb kahjuks tõdeda, et ka meie võimalused on piiratud ning väga raske on nende nappide vahendite jagamisel saavutada kõiki igakülgselt rahuldavat kompromissi või lahendust. Teile esitatud eelnõu on valitsuspoolne nägemus riigi järgmise aasta tulude ja kulude jaotamisest. Esimesel lugemisel ma nimetasin kahte põhilist prioriteeti, millele eelarve tugineb. Need on eelkõige eelarveliste asutuste töötajate palkade tõstmine ehk nende palkade viimine tasemele, mis hoiaks need töötajad tänasel tööjõuturul mingilgi määral konkurentsivõimelistena, ning riiklike investeeringute programm. Loomulikult võib nimetada mitut erinevat prioriteeti, mida on võimalik teha eelkõige just investeeringute programmi alusel. Nendest räägiksin ma edaspidi. 1995. aasta riigieelarve eelnõu ülesehitus erineb eelmiste aastate riigieelarve eelnõust. Rahandusministeeriumil oli selgituste sissepanemisega eelarvesse mõningaid puhttehnilisi probleeme ehk teiste sõnadega, me ei osanud täpselt hinnata, mis peaks olema seletuskirja poole peal lahti kirjutatud ja mis võiks jääda numbrite taha. Seetõttu on ka väga palju selliseid küsimusi, mille lahtiseletamise puudulikkuse me võtame päris kindlasti omaks. Toon siin ühe näite. Proua Krista Kilvet palus Rahandusministeeriumil kontrollida Kaitseministeeriumi allüksuste toitlustamiskulusid, kuna toodud andmete põhjal me võime arvata, et Kaitseministeeriumi kalendriaasta on pikem kui 365 päeva. Tegelikult ongi tegemist just ebapiisava selgitusega. Teatavasti tuleb vastavalt meie endi poolt vastuvõetud tulumaksuseadusele väeosade toidul olevate ohvitseride ja allohvitseride toitlustamiseks kulutatud summad maksustada ja toitlustamise päevanormiks on kehtestatud 24,75 krooni. Seega, et ohvitserid ja allohvitserid selle raha eest ka süüa saaksid, tuleb maksude võrra seda numbrit suurendada. Kui seda jagada, tuleks välja, et aasta on pikem kui 365 päeva. See oli üks näide selle kohta, et mis tahes detaile on alati parem lahti kirjutada. Oleme nõus, et eelarve koostamise kultuuri ja ka distsipliini arenedes saame targemaks ja võib-olla jõuame kunagi ka sinnamaani, et me mõistame täpselt ühtemoodi, milliseid seletusi eelarve vajab. Samas me oleme ka veendunud, et väga detailne lahtikirjutamine eelkõige selles osas, mis läheb kinnitamisele, ei ole praegusel etapil kõige otstarbekam, sest meie majandussituatsioon muutub paraku väga kiiresti ja me seaksime endale ka detailides, mis asja sisu ei muuda, väga suuri piiranguid, kui me selle lahtikirjutamise ehk teiste sõnadega, siin saalis kinnitamisega üksikasjade juurde läheksime. Esimese lugemise käigus kerkis küsimus valitsuse reservfondi võimaliku lahtikirjutamise kohta, selle esitas mulle professor härra Raoul Üksvärav. Ma lubasin selleks korraks reservfondi tunduvalt paremini lahti kirjutada, kuid analüüsides reservfondi ideoloogiat, pean ütlema, et me ei suutnud reservfondi lahtikirjutamiseks välja pakkuda ühtegi mõistlikku mudelit ja seetõttu me jätsime reservfondi eelarvesse sellisel kujul. Selle ideoloogia tuleneb ikkagi ettenägematutest kuludest, võib-olla üks lahtikirjutamise rida võikski olla "Reservfond ettenägematuteks kuludeks". Ma arvan, et reservfondi kaudu vahendite eraldamine, selle eraldamise korra kinnitamine võiks olla üks dokument, millega tuleks tööd teha, et need ettenägematud kulud jääksid ka tegelikkuses ettenägematuteks kuludeks. Mõnevõrra üllatuslikult vähe laekus riigieelarve eelnõu kohta pärast esimest lugemist muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, kokku oli ettepanekuid 56. Eelarve- ja maksukomisjonis on ettepanekud koos Rahandusministeeriumi esindajatega läbi arutatud ning seisukohad esitatud. Ma arvan, et täpsema ülevaate teeb ja loomulikult neid ettepanekuid ka täpsemalt kommenteerib komisjoni esimees proua Valve Kirsipuu. Lisan veel mõned andmed 1995. aasta riigieelarve eelnõusse võetud investeeringute kohta ehk selle kurikuulsa RIP i või riiklike investeeringute programmi kohta, mis hõlmab nii ehitust, kapitaalremonti kui soetusi. Kui te mäletate, siis eelarve esimesel lugemisel me rääkisime natukene sellest, kuidas ja miks RIP üldse tekkis. Kordaksin üle ainult selle, et RIP i 753 miljonit krooni, mis on praegu investeeringute rea peal eelarves sees, sai alguse sellest, et Rahandusministeeriumi initsiatiivil korjati kokku kõikide ministeeriumide ametkondade, kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste ettepanekud. Neid saadi kokku üle 20 miljardi suuruse summa kohta. See tähendab, et meil on ülevaade sellest, mida plaanitakse RIP i raames ehitada, remontida, restaureerida ja soetada nende aastate jooksul, mida RIP i esimene etapp pidi hõlmama. Siis ettepanekud selekteeriti ja nii jõuti tänaste numbriteni, mis koosnevad sellest rahast, mis tuleks riigieelarve ja välisdoonorite kaudu laenudena. Lähtuti eelkõige ministeeriumide koostatud pingeridadest ja eeldati, et ministeeriumid on need kooskõlastanud kohalike omavalitsuste, maavalitsuste ja teiste asjasse puutuvate ametkondadega. Kahjuks peab ütlema, et eri ministeeriumid on teinud tööd erinevalt. Selle tulemusena on loomulik, et on päris palju proteste: esitatud pingerea objekti nr. 1 selles RIP is, mis on eelarve projektina Riigikogule üle antud, kas üldse ei ole või on see tagapool. Kordan veel kord: see on riiklik investeeringute programm ning ka siin peaksid riigi poliitikat ellu viima ikkagi valitsus ja eri ministeeriumid. Seetõttu on aktsepteeritud neid prioriteete. Lõpuni vaidlemise ja lõpuni rääkimise vastutus on just haruministeeriumidel. Kui RIP i numbreid natuke analüüsida, siis peab ütlema, et ehituseks koos maapiirkondades infrastruktuuri rajamise kulutustega on RIP is ette nähtud vahendeid 41,1%, kapitaalremondiks 46,1% ja soetusteks 12,8%. See tähendab, et väide, nagu oleks uute ehituste alustamine ja ainult ehitus RIP is peamine, ei pea paika. Ehituste finantseerimiseks kavandatud summast on 49,9%, ütleme, 50% ette nähtud eelmisel aastal alustatud pooleliolevate ehituste ja rekonstrueerimistöö jätkamiseks ning 50% alustatavatel, uutel objektidel tööde finantseerimiseks. Seejuures selle viimase 50% sees on nende uute hulgas ka selliseid objekte, mida ei hakata ehitama nullist, ei hakata ehitama vundamendist, vaid olemasolev hoone rekonstrueeritakse, majakarp on olemas, kuid sellele antakse uus funktsioon. See näitab, et RIP i üks prioriteete on ikkagi pooleliolevate ehituste lõpetamine. Paraku aeti neid rahasid õndsal rublaajal välja sellises mahus, et pooleliolevaid ehitusi on veel lõpetada, ma arvan, mitte ainult selle RIP i, vaid kindlasti ka järgmise RIP i ajal. Tuletan meelde, et RIP i realiseerimise aeg on kolm aastat, lõpetamata ehitusi jätkub aga veel vähemalt kuueks aastaks. Seejuures ehitusteks suunatavatest vahenditest 69,5% on kavandatud riikliku infrastruktuuri objektidele ning 30,5% kohaliku infrastruktuuri objektidele. Ka selles ei ole midagi ebanormaalset. Kuna tegemist on riikliku investeeringute programmiga ja prioriteete on veel haruministeeriumidel, kes peavad vaatama riiki kui tervikut, siis need protsendid näitavad meie tänast olukorda ja vajadusi päris täpselt. Tuletan veel meelde, et nn. riikliku infrastruktuuri objektid on sellised objektid, mida siin riigis enne ju ei olnud, mis on vaja luua selleks, et riik muutuks riigiks, näiteks toll, piirivalve või minupärast kas või ülelennu navigatsiooniseadmed. 35% ehitussummadest on suunatud Harjumaale (kaasa arvatud Tallinn) ning 46,7% ülejäänud maakondadele. Ka sellest on näha, et üks RIP i prioriteete on selle raha viimine väljapoole Tallinnat. Tõsi, see ei ole küll suur kannapööre, kuid protsentuaalne vahekord on märgatav. Ütlen juurde veel 18,4%, et Riigikogu liikmed saaksid kokku 100%, see 18,4% on jaotamata rahad, näiteks politseisüsteemideks, side väljaarendamiseks maakondades, elektrivõrkude rekonstrueerimiseks jne. Seda raha ei ole võimalik otseselt jagada, jagada Harju, Tallinna ja teiste vahel, see hõlmab kogu riiki. Tuleb märkida, et 1995. aasta investeeringute programmi koostamisel sekkusid valitsus ja Rahandusministeerium haruministeeriumide tegevusse minimaalselt. Neile kavandatud investeeringute piirsummade jaotamist riigi ja kohaliku tasandi objektide vahel Rahandusministeerium ei korrigeerinud. Lõpetuseks tahaksin veel märkida, et päris suure ja märkimisväärse töö on teinud mitte ainult Rahandusministeeriumi spetsialistid, vaid ka kõik need inimesed, kes istusid kohalike omavalitsustega ühise laua taha. Suur töö on ära tehtud just kohalike omavalitsuste vajaduste paremal tasakaalustamisel riigieelarve koostamise kontekstis. Delegatsioonid, kes kohalike omavalitsuste eelarvete formeerimise aluseid läbi töötasid, on jõudnud põhimõtteliselt ühistele seisukohtadele, mis on vormistatud käesoleva aasta 4. novembri protokolliga. See protokoll on esitatud Riigikogu eelarve- ja maksukomisjonile. Loodetavasti eelarve- ja maksukomisjon kohtub omavalitsusliitude esindajatega ja arutab esitatud ettepanekud põhjalikult läbi. Nendest ettepanekutest tuleb välja ka see, kuidas raha, mis peaks riigieelarve kaudu jõudma kohapeale, sinna tegelikult jõuda võiks, millised on aktsepteeritavad variandid. Paraku me jõuame samasse kohta tagasi: see eeldab teatud mõttes teie sekkumist, see eeldab teatud muudatusi kehtivates seadustes. Ma arvan, et need jõuavad teieni juba järgmiste esinejate ja järgmiste lugemiste käigus. Ma tänan kõiki neid, kes esitasid parandusettepanekuid 1995. aasta eelarve kohta, ja loodan, et eelarve teine lugemine kulgeb sama edukalt ja viljakalt kui esimene. Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu! Küsimused. Kolleeg Ants Käärma.

A. Käärma

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Teie ministeeriumi valitsemisalas on Statistikaamet, kelle töö maht järgmisel aastal, vähemalt siin on kirjutatud, tunduvalt suureneb. Samal ajal nende vahendite muretsemiseks on eraldatud, kui ma ei eksi, 320 000 krooni, mida minu arvates on väga vähe. Kas nad siis tulevad selle töömahuga toime või on teil mingid muud kanalid, mille kaudu Statistikaamet saab oma bürootehnika vajalikule tasemele? Aitäh!

A. Lipstok

Aitäh küsimuse eest! Arvatavasti on statistika tõesti üks selline valdkond, mis vajab palju rohkem nii valitsuse kui ka Rahandusministeeriumi tähelepanu, et see vastaks nii rahvusvahelistele nõudmistele kui ka Eesti majandus- ja rahandustegelaste ning teadlaste nõudmistele, et nad saaksid protsesse analüüsida. Kui vaadata neid numbreid, siis tundub, et raha soetusteks on vähe. Kuid Statistikaameti 1995. aasta soetused on väga suures mahus kaetud PHARE programmi abirahadega. Seetõttu see osa, mis siin puudub, on investeeringute programmi välislaenude poolel ehk PHARE rahades.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Kalle Jürgenson.

K. Jürgenson

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma esitan ühe põhimõttelise küsimuse. Miks Rahandusministeerium, nähes ette eraldisi näiteks valla- ja linnaeelarvetele, ei ole järginud kehtivaid seadusi artiklite jaotuse osas? Ja teie poolt meenutatud kokkulepe kohalike omavalitsuste esindajatega käesoleva aasta 4. novembrist teeb samuti ettepanekuid, mis paraku ei ole seadusega kooskõlas. Kas te võiksite seda kommenteerida, miks ei ole järgitud sellist jaotust, mis tuleneb otseselt valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusest ja selle § st 2? Näiteks ei olnud ette nähtud maksuvabastuste kompensatsiooni, ei ole eraldi tulude täiendamiseks ettenähtud summasid. Samuti ei ole välja toodud kohalike omavalitsuste eelarvete toetusfondi. Kas te seda viimast ei pea üldse vajalikuks? Ja kas sellest johtuvalt võib olla veel selliseid seadusi, mida eelarve kokkupanemisel ei ole jälgitud? Kas Riigikogu peab hakkama seda tööd nüüd ära tegema? Aitäh!

A. Lipstok

Aitäh küsimuse eest! Ma peatusin oma ettekandes väga põgusalt sellel nn. vahekorraseadusel. Jaa, paraku on meil ja mitte ainult Rahandusministeeriumil, vaid ka omavalitsusliitude esindajatel natuke kõhklusi ja kahtlusi selle vahekorraseaduse rakendamise efektiivsuses. Seda on näidanud nii selle aasta kui ka järgmise aasta numbrite läbiarvutamine, lähtudes just sellest loogikast, mida see seadus ette näeb. Seetõttu on praegu eelarves jaotus üldse täpsustamata. Sellessamas protokollis, mida ma enne tsiteerisin, on punkt 2.2, milles on kirjas, et omavalitsusliitude esindajate ja Vabariigi Valitsuse delegatsiooni ühine protokoll pöördub eelarve- ja maksukomisjoni poole ettepanekuga peatada valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduse § 2 punkti 1 ja § 3 toime 1995. eelarveaastal. Niikaua kui seda ei ole tehtud, on teie küsimus põhjendatud, kuid ma arvan, et eelarve vastuvõtmise ajaks tuleb ka selle koha pealt asi ette valmistada, tuua siia saali ja teha otsus. Mis puutub 620 miljoni jaotusse, mis on ette nähtud kohalikele eelarvetele, siis sellesama protokolli 2. otsuse punktis 3 on öeldud, et näha ette 1995. aasta riigieelarve seaduse eelnõus ettenähtud eraldiste (see ongi see 620 miljonit) jaotamine järgmiselt: esiteks, kohalike eelarvete tulude ühtlustamiseks vastavalt valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusele – 390 744 000 ehk 70% kogu summast; seadusega vallale ja linnale pandud riiklike kohustustega seotud kulude finantseerimiseks 58 800 000 ning erisuunitlusteks 2 996 000 krooni; kolmandaks, valla- ja linnaeelarvete toetusfondi moodustamiseks 167 460 000 krooni ehk 30% üldsummast. Need mõisted ja terminid, mis vahekorraseaduses on kirjas, on kõik selles protokollis kajastatud. Ma loodan väga, et selleks ajaks, kui eelarve lugemine järgmisse faasi jõuab, oleme koos komisjoniga jõudnud need ettepanekud läbi hekseldada ja tuua siia saali juba hääletamiskõlblikul kujul. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Vardo Rumessen.

V. Rumessen

Lugupeetud ettekandja! Lugupeetud minister! Äsja te tänasite neid väheseid Riigikogu liikmeid, kes on võtnud vaevaks teha mõningaid parandusettepanekuid. Paraku me näeme, et eelarvekomisjon on praktiliselt kõik tagasi lükanud. Veelgi enam, kui eelmise eelarve kinnitamisest tuua paralleeli, siis olukorras, kus Riigikogu ka hääletab mõne parandusettepaneku poolt, oleme kohanud mõne ministeeriumiametniku seisukohti, et Riigikogu eksis ja ministeerium jääb oma esialgse eelarvekava juurde. Mind huvitab, kuidas teie seda olukorda kommenteerite. Kas Riigikogu saadikutel on siis üldse mõtet teha mingisugust parandusettepanekut, kui mõni ministeeriumiametnik pärast ütleb, et see tema jaoks ei kehti, Riigikogu eksis ja ministeerium absoluutselt ei arvestagi nende parandusettepanekutega, mille poolt Riigikogu täiskogu on hääletanud? Aitäh!

A. Lipstok

Ma saan aru, et küsimus koosneb kahest osast. Üks pool on need parandusettepanekud, mis on tehtud konkreetselt 1995. aasta eelarve kohta ja mis kuuluvad selle numbri sisse, mida ma siin enne mainisin. Ma arvan, et sellest, mida neist on arvestatud või mida mitte, räägib pärast mind proua Kirsipuu ja te saate neid hääletada. Teie teise küsimuse kohta ütlen, et see, mis siin saalis on saanud rohelise tule, on Eesti riigis seadus ja ükski ministeeriumiametnik seda teisiti tõlgendada ei tohi. Kui keegi on nii teinud, siis ta on rikkunud kutse-eetikat. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Sulev Alajõe.

S. Alajõe

Tänan! Minu küsimus on mõnes mõttes Kalle Jürgensoni küsimuse täiendus. Ka see on põhimõttelist laadi. Kui vaadata riigieelarve projekti, siis näeme, et kõigel sellel, mis on seotud kohaliku eluga, omavalitsustega, on riigieelarves küllalt suur tähtsus. Siseministeeriumi valitsemisalas on toetused kohalikele eelarvetele, lõpuks on kohalike omvalitsuste investeeringud, peale selle on ikka veel riigieelarve kanda näiteks mitmed linnamuuseumid. Kuidas üldiselt rahandusminister on rahul sellega, et me riigieelarve kaudu nii palju, nii laias ulatuses püüame lahendada kohaliku elu küsimusi? Kui rahandusminister ei ole rahul, siis missugune võiks olla areng?

A. Lipstok

Aitäh! See küsimus on tõesti tunduvalt laiem kui ainult mingi numbri või põhimõtte kommenteerimine, mille alusel see eelarve on kokku pandud. Tegelikult ma olen teiega nõus. Riigieelarve kaudu ei peaks nii palju vahendeid ümber jaotatama kohalike eelarvete kasuks. Kuid paraku on igasugune, ütleme, tõde teatud arengu ja protsessi tulemus. Peab mainima, et 1995. aasta riigieelarve on tegelikult alles teine riigieelarve, mis kohalike omavalitsuste puhul tuleneb mingisugusest seadusandlikust, toonitan, seadusandlikust loogikast. See tähendab, et sel etapil, kui me ei ole veel suutnud kõiki neid vahekordi praktikas katsetada, masinatel läbi arvutada, vaevalt me suudaksime kardinaalseid muudatusi kohe ette võtta. Selleks et säilitada riigi stabiilsus ja ka nende kohalike omavalitsuste normaalne areng, kes praegu, ütleme siis nii, omadega välja ei tule, on see eelarve selline. Ma olen nõus, et tegelikkuses on vaja asja vaadata hoopis laiemalt, teistmoodi. Arvatavasti ei ole veel kohalike omavalitsuste reform lõppenud, võtke seda täpselt nii, nagu ma ütlesin. Arvatavasti seisab ees veel palju tööd, selleks et saada paika, millises vahekorras peaksid olema kohalike eelarvete tulud, ka riigituludes, millised peaksid kuuluma kohalikele eelarvetele, milline on see mehhanism, kuidas kohalik eelarve ja riigieelarve on seotud. Ma arvan, et kui kohaliku omavalitsuse reform edasi areneb, muutub see süsteem natuke ökonoomsemaks ja paindlikumaks. Milline on eelarvepoliitika näiteks kahel järgmisel või kolmel järgmisel aastal ehk teiste sõnadega, millised tulud jäävad ainult riigi tuludeks, milline inflatsioonikindel tulu võiks minna omavalitsusele, kas me peame lähtuma ainult sellest, et üksikisiku tulumaks on 26% ja siis jagame seda üldsummat 52:48; me räägime sellest, et üksikisiku tulumaksust on 13% kohalik, 13% riigi, mis siis juhtub tulude baasis jne. – need "miksid" peavad saama vastuse. Selleks on Rahandusministeerium kavandanud rida ettevõtmisi ja neid me tahaksime Riigikogule tutvustada enne, kui siin saalis algab 1996. aasta eelarve arutamine. Mõned muuseumid on praegu veel riigieelarves. Sellel on ka erinevaid põhjusi. Täies mahus on sees Pärnu muuseum, Tartu Linnamuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Eduard Vilde ja Anton Hansen-Tammsaare memoriaalmuuseum Tallinnas, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum. Nende üleandmine on protsess ja see ei ole veel lõpuni jõudnud. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Epp Haabsaar.

E. Haabsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma uurisin, miks ei toetatud minu ja härra Adamsi parandusettepanekut eraldada raha Kultuuriministeeriumile, et soetada Valgjärve telemasti veel ühte saatjat, et telesõda rahulikult lõpetada. Olevat öeldud nõndamoodi, et võetagu parem niisuguse saatejaama soetamiseks laenu. Ma tahan selgitust saada, täpsemat informatsiooni, mis korras, kust, millistel tingimustel saaks Ringhäälingu Saatekeskus ühe kultuuriobjekti soetamiseks võtta laenu?

A. Lipstok

Ma tänan! Ma ei ole päris pädev vastama selle inimese eest, kes niisuguse soovituse andis. Kuid arvatavasti oli sellel siiski see mõte, et riigieelarves lihtsalt ei jätku raha selliste soetuste 100% liseks finantseerimiseks. Laenu võtmine ja selle tehnoloogia on nendel inimestel, kes ka Valgjärve saatekeskuse väljaarendamisega tegelevad, arvatavasti täpselt teada. Võin öelda ainult niipalju, et täna on juba kohal mehed, kes seda laenu on võtnud ja on neidsamuseid saatekeskusi välja ehitamas, selleks et tulla konkurendina kõrvale. Ma arvan, et see on loomulik. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Siiri Oviir.

S. Oviir

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister, sotsiaalmaksu seaduse § 7

A. Lipstok

Aitäh! Tõesti, see küsimus on olnud päris mitmel foorumil üleval, seda on käsitletud erinevalt. Loomulikult ei piisa asja lahendamiseks ministri ettekandest, kuid ühe eelarve lisad on selle eelarve lahutamatud osad ja kui eelarve on vastu võetud, siis on ju ka need lisad vastu võetud, ja need ei ole mitte ainult lisad. Tegelikult on see puhtjuriidiline küsimus. Rahandusministeeriumi seisukohalt või eelarve kokkupaneku seisukohalt on, andke andeks väljenduse eest, meil täiesti ükskõik, kuidas seda siin saalis esitada, kas lasta see kinnitada eraldi dokumentidena või koos, sellisel kujul, nagu on täna. Arvatavasti väärib see küsimus edasist arutamist ja mitte niipalju finantsistide kui juristide poolt. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Avo Kiir.

A. Kiir

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Selle aasta eelarve arutamisel ma esitasin küsimuse, miks on maakonnavalitsuste halduskulud põhjendamatult suured. Siis öeldi, et maakonnavalitsus likvideerivat ametid ja vähendavat koosseise, inimestele on vaja maksta kompensatsiooni. Teoreetiliselt võttes peaksid nüüd koosseisud väiksemad olema ja ka palgafond peaks väiksem olema. Kuid me näeme, et palgafond koos sotsiaalmaksuga suureneb 10 miljoni võrra või isegi üle 10 miljoni, vist 16 miljoni võrra. Kuidas lõppude lõpuks sellele piir panna, sest tegelikult ju maakonnavalitsuste koosseisud hoopis suurenesid? Kui me igal aastal muudkui aga eraldame rohkem raha, siis sellel protsessil lõppu ei tulegi. Aitäh!

A. Lipstok

Aitäh küsimuse eest! Vastavalt toimivale haldusreformile on maakonnavalitsused ju oma funktsiooni täielikult muutnud. Kui me ütleme, et maakonnavalitsuse koosseis suurenes, siis me peame alati vaatama, millisest maakonnavalitsusest jutt on. Ma ütleksin niimoodi, et pea kõikides maakonnavalitsustes on koosseisud vähenenud umbes 30–40 inimese võrra. Teine asi on see, mis kuulub praegu maavalitsuse koosseisu. Kui sinna on midagi juurde tulnud, riik on selleks andnud maavalitsuse kätte rahad ja ka inimesed sinna üle andnud – see on nagu riigi käe pikendus –, siis võib olla ka nii, et kuskil tõesti need numbrid vähenemist ei näita. Näiteks kõik riiklikud struktuurid, nagu maa-ametid, põllumajandusosakonnad, mõnes kohas ka päästeametid, on praegu maavalitsuse struktuurid. Seetõttu ei ole see maavalitsuse koosseis, need numbrid, mis olid enne haldusreformi, praeguste absoluutnumbritega võrreldavad. Kuid ma kordan: pilt ei näita teps mitte koosseisude kasvu. Teine asi võib olla rahades. Lugu on selles, et maavalitsuste töötajatele on laienenud palgatõusud eelarvelistes asutustes ja loomulikult on see tinginud ka palgafondi kasvu. Üldiselt ma arvan, et maavalitsuse struktuur on väljakujunemisel ja maavalitsuste nagu ka kogu riigiaparaadi struktuuri normeerimine ei ole veel alanud. See töö seisab ka meil alles ees. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Betlem.

J. Betlem

Aitäh, härra esimees! Härra rahandusminister! Võib-olla mu küsimus peaks tegelikult olema esitatud Eesti avalikkusele või poliitilistele ringkondadele, aga siiski ma tahaksin täpsuse mõttes küsida, kuna see puudutab otseselt riigieelarvet. Kas üks minister, kui talle mõni seadus ei meeldi, võib öelda, et me seda seadust ei täida, kuna mulle see ei meeldi, või ei meeldi teisele, kolmandale inimesele, või muudame selle seaduse kähku ära, kuna see mulle ei meeldi, ja siis teeme riigieelarve, nii nagu ma heaks arvan? Ma tahaksin täpsustada, kas niisugune suhtumine on ministri vääriline, kas see on tõesti teie seisukoht?

A. Lipstok

Tänan, küsimuse eest! Kui te nüüd pidasite silmas mind ning kohalike eelarvete ja riigieelarve vahekorra seadust, siis paraku see protokoll, mille ma ette lugesin, ei ole kokku pandud mitte minister Lipstoki isikliku meeldimise alusel, vaid sellele on alla kirjutanud kõikide omavalitsusliitude esindajad ja teiselt poolt äärest siseministri härra Arikese poolt juhitud valitsuskomisjoni liikmed. Ja see ei ole siia pandud mitte niipalju meeldimisest kuivõrd sellest, et eelarve koostamisel on need punktid takistama hakanud. Loomulikult ei saa meeldivus või mittemeeldivus olla seaduse mittetäitmise või täitmise alus. Aga ma arvan, et nii ministril kui töögrupil või komisjonil, mis on ühe või teise küsimuse jaoks kokku pandud, on õigus oma ettepanekutega tulla teie ette. Ja kui te ütlete, et need ettepanekud on aktsepteeritavad, siis tehakse nii, nagu see komisjon on öelnud. Kui te ütlete "ei", jääb nii, nagu oli. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Liina Tõnisson.

L. Tõnisson

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra rahandusminister! Me kõik teame, et 1995. aasta riigieelarves on riigiasutuste ülalpidamiskulud võrreldes 1994. aastaga tublisti kasvanud. Samal ajal me teame, et kodanikud on jätkuvalt rahulolematud, bürokraatia laiutab, korruptsiooniilmingud on juba ilmselged ehk teisisõnu, selle suure või suhteliselt suure riigiaparaadi suhtes ei ole mingisugust ühiskondlikku rahulolu. Kuulates teie vastust härra Käärmale, kus te ütlesite, et Statistikaameti kasvav roll ei ole kuidagi kaetud riigieelarve vahenditega, aga tõsi, seda teeb PHARE, tekkis mul küsimus. Kas teie olete seisukohal, et riigiasutuste tegevuse efektiivsus on otseses sõltuvuses nendele eelarvest eraldatavate vahenditega? Või on äkki veel mõni faktor? Aitäh!

A. Lipstok

Aitäh! Riigiaparaadi kasvust ma siin mõni aeg tagasi rääkisin. Ma arvan, et riigiaparaadi kasvu normeerimine, mida pea kõikides riikides tehakse, mille kohta enamik siin saalis istuvaid inimesi oma vanuse tõttu ei saa öelda, et nad ei ole sellega kokku puutunud, on Eesti riigis praegu tegemata. Ma arvan, et see oleks väga vajalik töö. See on, tõsi küll, mehhaaniline sekkumine, kuid seda meetodit kasutatakse ja sellest ei pääse ka meie ehk teisisõnu, arvatavasti tuleb mingite kriteeriumide alusel kindlaks määrata ühe riigitöötaja maksumus või riigitöötajate arv. Paraku ei ole me selleks veel võimelised. Eks seda kasvu tingi natuke see, et struktuurid on väljakujunemisel ja aeg-ajalt me teeme kindlasti ka selliseid struktuure, mis ise surevad välja, mis ei ole õiged. Ma ei ole seda meelt, nii nagu ma arvan, et ka teie ei ole seda meelt, et raha oleks ainuke relv, millega riigiaparaati efektiivsemalt tööle panna. Ma ei saanud teie küsimuse kogu allegooriast aru. Kui statistika juurde tagasi tulla, siis ma ei tõmbaks PHARE rahadele ja eelarve rahadele kriipsu vahele, kuna too kurikuulus RIP on ju see, mis ühendab meie jaoks nii välisdoonorid kui meie oma ressursid. See, mille arvelt mida kaetakse, on tehnika küsimus. Ma toonitan veel kord: päris kindlasti ei ole ühe riigiaparaadi efektiivsuse ainuke mõõdupuu see, kui palju ta raha saab, või õigemini, see ei ole ainukene meetod, kuidas teda tööle panna. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Vardo Rumessen, teine küsimus.

V. Rumessen

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Äsja te ütlesite selle riikliku investeerimisprogrammi kohta "kurikuulus RIP". Minule on kogu see RIP i asjandus suur küsimärk. Ma olen niimoodi aru saanud, et me võtame siin vastu eelarve ühe osana ka selle RIP i programmi. Mul ei ole kindlustunnet, millal need rahad tegelikult "lahti lähevad". Kas need "lähevad lahti" koos riigieelarvega kohe aasta algusest, 1. jaanuarist, või on karta, et RIP i programm hakkab töötama kunagi hiljem ja need rahad eraldatakse ka reaalselt hiljem?

A. Lipstok

Aitäh! Ma ei mõelnud kurikuulsust mitte niipalju pessimistlikus mõttes, et see tähendab mingile halvale tulemusele jõudmist, vaid rohkem selles mõttes, et sellest on väga palju räägitud nii head kui halba. See osa RIP i rahasid, mis on kirjas 1995. aasta riigieelarve eelnõus, "läheb lahti" pärast seda, kui siin saalis on haamer löönud ja 1. jaanuar kätte jõudnud. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Kuno Raude.

K. Raude

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Kuidas te valitsuse liikmena ja endise maavanemana suhtute olukorda, kus Eesti kodaniku kaitse, mille juht on teatavasti peaminister, sealhulgas päästeteenistus, kes on õnnetuste korral maainimestele ainus reaalne abi, lakkab olemast või jookseb laiali ainult seetõttu, et selle struktuurides teenivad mehed ei suuda toita oma perekondi ja koolitada lapsi? Samal ajal õnnetustes ja katastroofides hukkunud inimeste arv üha suureneb. Aitäh!

A. Lipstok

Ma tänan küsimuse eest. Loomulikult on päästeteenistus, mis tegeleb ühiskonnas väga tõsiste probleemidega, mis on seotud kõikvõimalike katastroofidega jne., väga oluline struktuur. Selle arendamine, arenguvõimelisena hoidmine ja sellele vahendite leidmine on riigivalitsuse, samuti maa-, valla- või linnavalitsuse üks tähtsamaid ülesandeid. Paraku on alati üheks või teiseks otstarbeks teatud summa ja paraku on neid valdkondi päris palju, mis raha juurde vajavad. Ma olen teiega ühel nõul, et üks nendest on päästeteenistus. Ma arvan, et see eelarve on päästeteenistuse jaoks mitte niivõrd suure arengu eelarve, kuivõrd päästeteenistuse säilitamise eelarve, mille eesmärk on luua baas, et oleks võimalik tagada tulevikus Päästeameti arengut. Mis puutub laialijooksmisesse ja teisele tööle minekusse, siis Päästeameti päästmiseks on siin ette nähtud ainult niipalju ressursse, kui on kõigi eelarveliste asutuste töötajate päästmiseks, ehk teisisõnu, see haakub selle prioriteediga, mis siin eelarves sees on. Igasugune ümbertõstmine toimuks kellegi arvelt. See on juba teie pädevus, meie ettepanek on teil ees. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Sulev Alajõe, teine küsimus.

S. Alajõe

Tänan! Lugupeetud minister! Ka seda laadi küsimust, mis puudutab seadustest kinnipidamist eelarve koostamisel, on juba esitatud. Aga siiski ma küsiksin üle. Kas eelarve koostamisel lähtuti piisavalt korrektselt siin saalis vastuvõetud põhimõtetest? Kultuurikomisjonis on eelarvet käsitledes tuvastatud, et lisaks kohalike omavalitsustega seotud problemaatikale ei järgi eelarve põhikooli- ja gümnaasiumiseadust õppekirjanduse osas, täiskasvanute koolituse seadust täiendõppe kuludeks ettenähtud vahendite osas, töö- ja puhkeaja seadust (näiteks teatrinäitlejate tasustamine õhtustel kellaaegadel tehtud töö eest). Kindlasti on veel neid seadusi, millest eelarve kinni ei pea. Eelarves on Tallinnas paiknevatele riiklikele huvikeskustele ette nähtud ligikaudu 6 miljonit krooni, samal ajal ei näe neid ette mitte ükski seadus. Nii et tegemist ei saa olla sellega, et raha seadustega ettenähtud kulude täitmiseks ei ole.

A. Lipstok

Loomulikult on riigieelarve kokkupanekul aluseks olnud peale kõigi numbriliste ja analüütiliste näitajate see raamistik, mille on ette seadnud Eesti riigis kehtivad seadused. Loomulikult on ju alati võimalik tõlgendada seadust ühte, teist ja kolmandat moodi ja öelda, et ühe kulu eelarvesse võtmine ei tulene seadusest, teine kulu aga tuleneb. Ma vabandan, ma ei ole nii suur spetsialist kõigi nende seaduste osas, mis Eesti riigis kehtivad. Kui huvikeskuse mõiste ei ole lahti kirjutatud, siis ma arvan, et on väga palju teisigi niisuguseid objekte, mis saavad samuti eelarvest raha ja mida samuti seadustes nimetatud ei ole. Vaevalt kunagi ühegi riigi seadused saavad kirjutada täpselt ette, mida võib või peab eelarvest finantseerima, või annavad täpse loetelu, et vaat need, need ja need on eelarve objektid ning need, need ja need ei ole. Mis puutub teie poolt etteloetud, no ütleme siis, möödapanekutesse, siis ma arvan, et need on tingitud eelkõige sellest, et ühe või teise seaduse täitmine täies mahus ei ole selle eelarvega veel võimalik. Näiteks täiskasvanute koolituse seadus ei ütle, et just täpselt niisugune number peab kohe sees olema. Sinnapoole tuleb minna, aga mitte korraga täis panna. Loomulikult ei saa eelarve koostamisel väljuda sellest raamist, mille seadused ette panevad. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Arvo Junti.

A. Junti

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Metsaameti alas on metsakorralduseks ette nähtud 5 miljonit krooni ja Põllumajandusministeeriumis talumajanduse arendamise alas on talumetsade korralduseks ette nähtud 1,7 miljonit krooni. Mis põhjendusel on metsakorraldus paigutatud eri ministeeriumide alasse? Aitäh!

A. Lipstok

Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et siin on tegemist valitsusesisese töökorralduse probleemiga, talumetsadega tegeleb üks ministeerium ja riigimetsadega teine ministeerium. Ma olen teiega nõus, niimoodi ühte objekti kahe eri ametkonna vahel lõhestada ei ole kõige targem, kuid ju siis sellel on olnud kunagi mingid objektiivsed põhjused. Paraku ma ei ole kõigi tagamaadega kursis. Kui asjaomased ministeeriumid ühe laua taha istuvad ja leiavad, et need asjad võib kokku panna, ükskõik, kumma haldusalasse, siis Rahandusministeerium toetab seda. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Raoul Üksvärav.

R. Üksvärav

Lugupeetud esimees! Lugupeetud rahandusminister! Eelarve eelnõu 57. leheküljel ehk lisas 1 on riikliku sotsiaalkindlustuse 1995. aasta eelarve tulude poolel 3. punkt: dividendid ja panga protsent, mis oli 1993. aastal 477,6 tuhat, nii 1994. aasta eelarve kui ka loodetava järel on tühi koht, 1995. aasta eelarve järel on pool miljonit. Kui me võtame selle protsentuaalselt, siis on see 0,0..., tühine arv. Kuid ometi kerkib küsimus, kas need vahendid pangas liiguvad tõepoolest tundide ja minutitega, et sinna midagi ei jää, midagi ei peatu või toimub midagi tasuta? Ma olen kaugel arvamusest, et seda kasutatakse panga deposiidina ja selle arvel teab mis operatsioonide tegemiseks, kuid ometi tundub niisugune imeväärselt kiire pangateenus omaette saavutusena.

A. Lipstok

Aitäh, lugupeetud professor! Teisele lugemisele esitatud eelarve eelnõus on arvesse võetud veel üks teie täiendusettepanek. Kui ma õigesti mäletan, tegi selle täiendusettepaneku proua Oviir, et peale rahandusministri võiksid siin teie ees eelarvest rääkida ka teised ministrid. Seetõttu ootab siin saalis järge hea kolleeg, lugupeetud sotsiaalminister. Meil on väike kokkulepe, kui te seda aktsepteerite, siis nii sotsiaalkindlustuse eelarvet kui ka ravikindlustuse eelarvet kommenteerib ja vastab küsimustele härra Vilosius. Ma tänan!

Esimees

Suur tänu, härra rahandusminister! Rahvasaadikud rohkem küsimusi ei esita. Tänan! Tõepoolest, nii oli kokku lepitud, et me ootame kaasettekannet härra sotsiaalministrilt. Teda ma palun kõnetooli.

T. Vilosius

Tere õhtust! Härra spiiker! Lugupeetud rahvasaadikud! Võtame käsile riikliku sotsiaalkindlustuse eelarve. Alustan selle eelarve tulude poolest. 1995. aastaks on planeeritud, et sotsiaalmaksu laekub 3 miljardit 75 miljonit krooni. Muud laekumised, reeglina viivised, trahvid – 20 miljonit. Ja nüüd see 500 000, mille kohta oli ka lugupeetud professori küsimus. Nimelt on Sotsiaalkindlustusamet jõudnud sinnamaani, et pangad arvestavad igal õhtul jäägi. Sellelt jäägilt on protsent küll pisikene, sest see ei ole mingi deposiithoius, vaid on 2%. Igaõhtusest arvestatud jäägist saadaksegi aasta lõpuks kokku 500 000 krooni. Järgmise reana on eraldised riigieelarvest: 832 miljonit krooni. See koosneb lastetoetustest, matusetoetustest, ravituusikutest jne. Kulud. 2 miljardit 691 miljonit krooni on pensioni sihtkapitali ja seda kasutatakse vastavalt siin saalis vastuvõetud seadustele ainult pensionide väljamaksmiseks. Lastetoetuse sihtkapitali on 767 miljonit krooni. Arvestused näitavad, et kui lastetoetust makstakse jätkuvalt nii, nagu seda makstakse praegu, siis selle skeemi kohaselt jääb 3,62 miljonit krooni puudu. Kui lastetoetust otsustatakse tõsta, ja see on omakorda seotud, nagu te teate, tarbijahinnaindeksi tõusuga (üle 10% poolaastas), siis on puudujääk suurem. Järgmisel real on toetuskapital. Muid kulutusi sotsiaalkindlustuse eelarvest ei ole ette nähtud ning kogu kulu ja tulu on n. ö. kaetud. Ma juhin teie tähelepanu veel sellele, et 1995. aasta kulude poolel on ette nähtud lõpujääk 465 miljonit krooni. See summa tekib siis, kui laekub täpselt 3 miljardit 75 miljonit krooni, mis on kirjas tulude poolel. Vastavalt teie poolt vastuvõetud seadusele vaatab valitsus iga aasta 1. aprillil ja 1. septembril üle tekkinud reservi ja selle arvel on võimalik pensione tõsta. Loomulikult pensione tuleval aastal tõstetakse ja sellisel juhul niisugust jääki nagu 465 miljonit kindlasti ei teki. Normaalne jääk, mis peaks aasta lõpuks tekkima, peaks olema umbes kolme nädala raha, et 1996. aasta 1. jaanuarist saaks hakata häirimatult pensione välja maksma. Arvestuslik nädalaraha on umbes 56 miljonit ja seega peaks aastalõpu jäägiks olema umbes 170 miljonit krooni. Pöörame lehte, ja me jõuame ravikindlustuse eelarve juurde. Tulu moodustab ravikindlustuse maks ja seda on planeeritud 1995. aasta eelarvesse 2 miljardit krooni. Kuluartiklite all on esimesena märgitud hüvitised haiguse, sünnituse ja lapsehoolduse puhul: 400 miljonit krooni. See tundub esmapilgul olevat üsna suur summa, aga kahjuks on see tänane reaalsus. See 400 miljonit ei ole kuidagi teisiti tuletatud kui arvestuslikult sellest mahust, mis sellel aastal nende kulutuste katteks välja makstakse. Kuid tuleval aastal võib see summa ka pisut suureneda. Ravimite väljastamiseks soodustingimustel ambulatoorseks raviks on ette nähtud 115 miljonit, mis iseenesest Euroopa mõistes ei ole suur summa, kuid see on siiski meie ravikindlustuse eelarvele teatud koormus, sest rahad ju kuluvad soodustingimustel väljastatavate ravimite peale, mitte otseselt haigla- ega ambulatoorseks raviks. Tasuta ravituusikud. Need on tuusikud, mida saadakse raske haiguse, näiteks infarkti järel. Sihtotstarbeline fond. See fond on reeglina mõeldud väga kallite ravimite soetamiseks väga keeruliste operatsioonide tarvis, ka suhkruhaigete ravimi, insuliini muretsemiseks. Samuti on see fond mõeldud kallihinnalise kõrgtehnoloogilise meditsiiniaparatuuri soetamiseks. Meditsiiniaparatuuri hind on praegu sealmaal, et ka meie tippkliinikutel käib selle soetamine omateenitud raha eest üle jõu ning seda soetatakse nendest vahenditest. Samuti soetatakse nende rahade eest luuüdi transplantatsiooniks mõeldud vahendid, fondi vahenditest tasutakse sanitaarlennud, näiteks helikopteriga, ja muud sarnast. Endoproteeside fondi summasid kulutatakse reeglina liigeste ja veresoonte proteeside muretsemiseks. See fond ei ole kaugeltki piisav. Me suudame endo-, liigese-, veresooneproteese osta märksa vähem, kui neid operatsioonide jaoks vaja oleks, aga andkem endale aru, 13% ravikindlustusraha on 13% ja me ei saa väga suurt hulka vahendeid väga kallitele operatsioonidele kulutada. Me peame tegema teatud piiranguid. Ja jääbki üle ravi põhiosa, see on kindlustatule raviteenuste osutamine. Selleks on 1 miljard 118 miljonit krooni. Ülejäänud kulud on haigekassade ja keskhaigekassa töötasud, halduskulud, ja saadaksegi kokku kuluartiklid, mis kokku moodustavad 1 miljard 796 miljonit krooni. Jääki on perioodi lõpuks planeeritud 269 miljonit krooni. Tuleb öelda, et need ei ole siiski ainsad vahendid, mida kasutatakse inimeste ravimiseks Eesti Vabariigis. Nimelt, selles eelarves on Sotsiaalministeeriumi eelarvesse kirjutatud veel 200 miljonit krooni, millest 134 miljonit krooni läheb vastavalt tervishoiukorralduse seadusele omanikukuludeks ehk haiglate ja ambulatooriumide omanikele haiglate ja ambulatooriumide kommunaalkulude katteks. 6 miljonit krooni on mõeldud ravikindlustusega hõlmamata isikute ravimiseks. See summa jagatakse omavalitsuste kaudu. Sellest 200 miljonist 60 miljonit on mõeldud vastavalt valitsuse otsusele sünnitusabi, kiirabi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi toetuseks. Niisugust summat oleme ka sellel aastal kasutanud ja oleme sellest aidanud katta sissemaksu kallihinnalise aparatuuri eest, mida haiglad soetavad ja mis on ostetud välislaenudega, et aparatuuri kiiresti kätte saada ja seda efektiivselt tööle rakendada, et see saaks hakata n. ö. ennast tagasi teenima. See oleks lühikene kokkuvõte sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse eelarvest ja ma meelsasti oleksin nõus vastama teie küsimustele. Ma tänan!

Esimees

Suur tänu! Küsimusi meil on. Kolleeg Paul-Eerik Rummo.

P.-E. Rummo

Aitäh, härra esimees! Härra minister, mul ja mõnel mu kolleegil on tekkinud huvi mõnede kohalike sotsiaalobjektide vastu, mis praegu päris otsesõnaliselt ei kajastu riiklike investeeringute programmis, kuid mille kohta meil on teada, et Maailmapank on nad hinnanud niisugusteks objektideks, mida võiks sellesse programmi võtta. Ma pean praegu silmas Valga haiglat. Kas on meie viga, et me ei osanud seda siit üles leida, või on see kuskil teises kohas, mitte RIP is? Aitäh!

T. Vilosius

Aitüma! Sellele küsimusele vastas põgusalt lugupeetud härra rahandusminister. Sotsiaalministeeriumi riiklike investeeringute programmis seisab Valga haigla täiesti kindlalt, kuid otsustati, et kohalikele objektidele minevad riiklike investeeringute summad liidetakse ja nende summade jaotus antakse otsustada Omavalitsusliitude Ühendusele ja Regionaalse Arengu Ametile, et kohalikud omavalitsused saaksid nende üle ise otsustada. Kuid Sotsiaalministeerium on riiklike investeeringute programmist kohalikele objektidele ette näinud järgmiselt (ma loen need teile ette): Tarvastu Psühhiaatria Väikehaigla reorganiseerimiseks 950 000, Valga Keskhaiglale ja polikliinikule 10 miljonit, Nõmme Lastekodule 1 miljon 50 000, Jõgeva Vanadekodule 2 392 000, Iru Hooldekodu pesumaja väljaehitamiseks 680 000, seega kokku 15 miljonit krooni. Praegu on see kohalikele omavalitsustele mineva 46 miljoni hulgas ja ees ootavad läbirääkimised, nii nagu ma ütlesin, Omavalitsusliitude Ühenduse ja Regionaalse Arengu Ameti vahel. Kuidas need läbirääkimised lõpevad, on raske öelda, kuid Sotsiaalministeerium, nagu ka Maailmapank, nagu juba küsija vihjas, on Valga haigla ehituse ette näinud.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Raoul Üksvärav, teine küsimus.

R. Üksvärav

Lugupeetud esimees, härra minister! Ma kordan oma esimest küsimust, kuid natuke teistpidi. Te juhtisite tähelepanu, et pensioni sihtkapitali aastalõpu jääk on 465 miljonit krooni ehk teisiti öeldes, kui see jääk tekib aasta lõpul kas või kaheks nädalaks, siis jämedate rehkenduste kohaselt tooks see jooksval arvel sisse ühe miljoni. Kas te oleksite nii kena ja juhiksite sellele oma finantsohvitseride tähelepanu, sest see ei ole teoreetiline arutlus, seda on praktiliselt tehtud ja saavutatud.

T. Vilosius

Me teame, me oleme sotsiaalkindlustuse süsteemi sellest vaatevinklist üsna palju korrutanud. Ma mõtlen veel, et tänu parlamendi tublile tööle ei ole võimalik, et aasta lõpuks tekiks niisugune jääk, sest meid ootab ees pensionide tõstmine 1. aprillil ja 1. septembril. Selle jäägi tekkimine on teoreetiliselt võimatu, sest selle aasta lõpu jäägiks on planeeritud 60 miljonit, mida on natuke vähe, et 1. jaanuarist alustada pensionide väljamaksmist, kuid me arvame, et tänu kõikvõimalikele väljamaksetele, jõulupreemiatele jne. saame hakkama. Seda peaks olema umbes kolm korda rohkem, aga ma arvan, et me tuleme välja. Meile mõned aastad tagasi igapäevasena tundunud pensionisabasid ei teki.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Siiri Oviir, teine küsimus.

S. Oviir

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister, ma juhin kõigepealt mitte niivõrd teie kuivõrd saali tähelepanu, et see, et te olete meie ees andmas meile seletusi, on sotsiaalkomisjoni, mitte minu teene. See ei olnud minu ettepanek, see oli komisjoni ettepanek. Kuid sellel ettepanekul oli tegelikult teine siht, me oleme teiega sellest rääkinud ja te olete minuga nõustunud. Me viitasime sotsiaalmaksu seaduse § le 7, millest võib aru saada nii, et peaks olema iseseisev eelarve. Lihtsalt ettekanne ei garanteeri meil tegelikult mitte midagi, sest eelarve on vormistatud lisana. Ma küsikski teie käest, kuidas te suhtute sellesse, et seadusega võetakse vastu sotsiaalkindlustuse eelarve, nii nagu seaduses vastava paranduse tegemisel oli mõeldud. Te nimetasite arvestusliku jäägi suuruse. Kuid 19. oktoobril võttis valitsus vastu otsuse kustutada teatud osa riigiettevõtete sotsiaalmaksu võlgadest. Mul on informatsiooni, et ka järgmine kustutamine seisab varsti ees. Mis mõte on siis eelarvel, mis mõte on nii teie kui meie aja kulutamisel, kui ühe tõmbega ühed ja teised võlad kustutatakse ning raha jääb laekumata? Kus on garantii, kuidas me saaksime sellele küsimusele läheneda, et selliseid asju ei juhtuks?

T. Vilosius

Aitüma! Õigupoolest oli kaks küsimust. Ma alustan esimesest. Me oleme viimastel päevadel pidanud ministeeriumis üsna intensiivselt nõu Sotsiaalkindlustusametiga. Sotsiaalkindlustusamet on lahti kirjutanud sotsiaalkindlustuse eelarve ja ravikindlustuse eelarve pisut põgusamalt, kui see on siin täna teie ees. Kui me seda küsimust arutame veel sotsiaalkomisjonis ja leiame, et sotsiaalkindlustuse eelarve peaks vastu võtma eraldi eelarvena, siis minul isiklikult ei ole selle vastu midagi. Nüüd teine küsimus, et valitsus kustutas, ütleme siis niimoodi, lootusetus seisus olevate riigiettevõtete sotsiaalmaksu võlad. Ma olin selles küsimuses eriarvamusel ja jään ka täna eriarvamusele. Ma arvan, et inimesel, kes on riigiettevõtet juhtinud ja viinud ta sinnamaani, peaks siiski mingi vastutus olema, ja ma ei pea nende lootusetute võlgade kustutamist selles mõttes õigeks. Kui see on seotud konkreetse välisinvesteerijaga ja äriplaanis on kirjas, et ilma nende võlgadeta see tehas või ettevõte ostetakse ja pannakse rentaablilt tööle, sealt hakkab maks laekuma, siis võib selle üle mõtteid mõlgutada. Kuid ma ei pea õigeks lihtsalt tunnistada, et ettevõte on lootusetu, ja võlad kustutada.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister, kui vaadata lisa 1 ja 2 ja ka Sotsiaalministeeriumi osa eelarves, siis torkab silma, et ainukesed objektid, millele tehakse kulutusi, on haiged inimesed, puuetega inimesed ja nendega seotud küsimused. Praegu on väga tõsiselt päevakorral terve inimese kasvatamine. Selle üle on eriti mures lastearstid, kellel on olnud raskusi profülaktiliste ürituste finantseerimisega jne. Kuidas te suhtute sellesse, kui nii Sotsiaalministeeriumi eelarves kui ka selles lisas figureeriksid vastavad summad? Aitäh!

T. Vilosius

Tänan! Ma suhtun teie küsimusse ja teie poolt tõstatatud probleemi siira poolehoiuga ja vastan teile, et põhimõtteliselt on ju võimalik iga eelarvet muuta üha detailsemaks, mis muidugi muudaks selle raamatu tõenäoliselt märksa mahukamaks. Põhimõtteliselt on see võimalik ja ma ei ole selle vastu. Kuid ravikindlustuse eelarve on lahti kirjutatud nii, et teile vastuseks võin ma siit öelda, et tuleval aastal on plaanis kulutada riikliku ravikindlustuse eelarvest profülaktikaks 6 500 000 krooni.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Andra Veidemann.

A. Veidemann

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kui me vaatame rida "Keskhaigekassa ja haigekassade halduskulu", siis selgub, et töötasu väljamaksmiseks on 1994. aastaks kinnitatud 3,8 miljonit ja 1994. aasta oodatav summa oli 10 856 000. Mind huvitab, milleks meil on sel juhul üldse riigieelarvet vaja, kui need arvud muutuvad aasta jooksul nii kardinaalselt. Teie kommentaarid, palun!

T. Vilosius

Me juba arutasime seda väga põgusalt ka sotsiaalkomisjonis, paber on meil valmis, et sellega sotsiaalkomisjoni tulla ja teha eelarves muudatus. Ma meenutan, et eelmise aasta alguses me reformisime ravikindlustust üsna põhjalikult, likvideeriti Haigekassade Assotsiatsioon, kohalike omavalitsuste haigekassad ja moodustati Keskhaigekassa, tähendab, võeti tööle uusi inimesi, struktuuri täiendati, suur hulk inimesi vabastati, neile maksti vallandustoetust. Kuid ma möönan, et see eelarve muudatus, mis tuleks teha, oleks tulnud teha palju varem. Riiklik haigekassa osutus munitsipaalse haigekassa õigusjärglaseks ja inimesed, kes tulid üle, tulid tegelikult üle ju oma töölepingutega ja töölepingu seaduse järgi ei ole ületuleku korral õigus maksta senisest väiksemat palka.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Andra Veidemann, teine küsimus.

A. Veidemann

Tänan, härra juhataja! Ma tahan lihtsalt paluda kommentaari, küsimus on siiski 7 miljonis Eesti kroonis. Kas kõik see, mida te eespool nimetasite, on tõesti piisav selleks, et seletada seda suurt vahet? Aitäh!

T. Vilosius

Niisuguse paberi olen ma saanud Keskhaigekassast ja niisuguse paberi olen ma saanud ka Sotsiaalkindlustusametist, ma ei ole seda tõesti isiklikult kontrollinud. Nii seda põhjendatakse. Ma möönan veel kord, et asi tahab kontrollimist ja kindlasti tuleb Keskhaigekassa ja haigekassade halduskulusid ja töötasu korrigeerida 1995. aasta ravikindlustuse eelarves.

Esimees

Ma tänan, härra sotsiaalminister, rahvasaadikud rohkem küsimusi ei esita.

T. Vilosius

Ma tänan!

Esimees

Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande komisjoni esimees kolleeg Valve Kirsipuu.

V. Kirsipuu

Austatud spiiker, lugupeetud kolleegid! Kui härra rahandusminister alustas oma sõnavõttu eelarve teisel lugemisel sõnadega, et muudatusettepanekuid laekus vähe, siis praegu, viimase poolteise tunni jooksul toimunud diskussiooni põhjal võib järjekordselt tõdeda, et oluline ei ole mitte kvantiteet, vaid kvaliteet. Küsimus ei ole mitte niivõrd selles, kui palju muudatusettepanekuid on esitatud, vaid selles, kui olulised ja sisukad need on, et see eelarve annaks tõhusamat tulemust kogu Eesti majandusele. Ma tahaksin omalt poolt ja ka komisjoni nimel öelda, et see, et meil on olnud tõesti suhteliselt vähe muudatusettepanekuid, ei peaks laskma tekkida arvamusel, et me oleme meile esitatud eelarveprojektiga jäägitult rahul. Vastupidi. Viimase kuu jooksul eelarve- ja maksukomisjonis toimunud arutelude käigus on üles tõusnud vägagi olulised küsimused, mis puudutavad nii eelarve tulude poole, kulude poole kui ka struktuuri muutmist. Kuivõrd aga kõik need diskussioonilised küsimused nõuavad lisainformatsiooni, siis komisjon leidis, et me täna, teisel lugemisel, vaatame läbi esitatud ettepanekud, püüame lahendada neid diskussioonilisi probleeme, millest praegu juttu oli, ja katkestame teise lugemise, et järgmisel korral minna juba põhjapanevate küsimuste juurde. Komisjoni arvates ei ole eelarve praegu piisavalt detailne. Me oleme nõus, et 1994. aasta eelarvet lugedes saab kiiremini ja selgema ülevaate sellest, kes kui palju ja mis otstarbeks raha saab, kui praegu tehtud eelarvet lugedes. Tõsi, võib olla, et me kõik oleme pisut harjumuse ohvrid ja seetõttu me oleme harjunud teistmoodi lugema. Praegune kujundus on natukene uus, pisut palju on sõnu ka selles seaduse osas ja seetõttu tuleb ka neid küsimusi arutada. Ma peatuksin väga põgusalt probleemidel, mis tulid esile eriti härra rahandusministri esinemises ja talle esitatud küsimustes. Need pakuvad huvi ka eelarve- ja maksukomisjonile. Nimelt, riigi ja maakondade vahekord, riigi ja kohalike omavalitsuste vahekord. See puudutab õige mitmeid valdkondi. Komisjon on püüdnud kontakti võtta kohalike omavalitsustega ja ka maakondadega, et teada saada, missugune on tegelik olukord, sest riigieelarvest lähevad sinna siiski märkimisväärsed summad. Tulemus on niisugune, et näiteks maakondades kurdetakse nende funktsioonide ebaselguse üle, avaldatakse arvamust, et kui maakonnad peaksid tegelema põhiliselt regionaalpoliitikaga, siis praegu tegelevad nad umbes 75–80% ulatuses riigi juhtimisega. Me võime teha sellest niisuguse järelduse, et õige paljud ministeeriumid, õige mitmed ametkonnad leiavad, et kergem on delegeerida oma ülesandeid maakondadele ja maakonnad omakorda kas lahendavad neid ise või delegeerivad need edasi valdadele ja linnadele. Kas niisugune riigi juhtimise moodus on õige? Kas mitte selle taga ei ole suur riigivalitsemise kulude kasv 1995. aastal? Seda arvu on täna siin nimetatud: riigivalitsemise kuludeks on 8,8% kogu riigieelarvest. Seda tuleb arutada ja tuleb leida koos ühine otsus. Ja seda mitte ainult selleks, et hoida kokku riigivalitsemise kulusid, vaid ka selleks, et me ei tekitaks teadlikult kahte kohaliku omavalitsuse tasandit. Me oleme ju oma kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kehtestanud ühetasandilise kohaliku omavalitsuse süsteemi. Praegu aga kipub kujunema nii, et tegemist on siiski kui mitte kahega, siis poolteise tasandiga. Need küsimused, ma loodan, leiavad mingisuguse lahenduse enne, kui me eelarve lõplikult vastu võtame. Ma ütleksin ka fraktsioonidele, et me põhimõtteliselt oleme oma komisjoniga kokku leppinud, et 29. novembril, see on meie istungitest vabal nädalal, kohtume kell 12 siin majas maavanematega, kui mitte kõigiga, siis osaga nendest. Me oleme väga huvitatud, et fraktsioonid võtaksid sellest põhimõttelisest arutelust osa. Siin oli juttu, et komisjon ei ole ettepanekuid arvestanud. Pärast esimest lugemist esitati komisjonile 50 muudatusettepanekut. Eelarve struktuuri korrastamiseks ja mõnede ettepanekute täpsustamiseks tegi komisjon ise seitse muudatusettepanekut, nii et kokku on teie ees olevas tabelis 57 muudatusettepanekut. Ma ei saa jätta siinjuures märkimata, et kultuurikomisjoni esimees Sulev Alajõe tegi kokku 35 muudatusettepanekut. Võiks arvata, et enamik tema ettepanekuid puudutab Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusala, kuid ta ei ole tähelepanu alt välja jätnud ei Presidendi Kantseleid ega õiguskantslerit, ei Riigikantseleid ega Justiitsministeeriumi, ei Siseministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ega Sotsiaalministeeriumi, rääkimata valitsuse reservfondist. Niisugune lai haare muidugi kaunistab Riigikogu liiget. Samas ma tahaksin teha ühe täpsustuse just nimelt Sulev Alajõe ettepaneku kohta. Nimelt ettepanek nr. 8: viia Keeleamet Riigikantselei alt Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalasse. Me oleme sellega täiesti nõus, ja on teada, muide, et valitsus on juba viinud Keeleameti Riigikantselei haldusalast ära. See on nii 1. novembrist. Samas aga on jäänud märkimata, et me sellega nõus oleme, on öeldud, et jätta arvestamata. Ma ei tea, kuidas Riigikogu kohalolevad liikmed praegu arvavad, kas nad soovivad seda hääletada, aga tegelikult on komisjon sellega nõus. Küsimus oli lihtsalt selles, et me ei olnud näinud valitsuse määrust. Ma arvan, et oleks otstarbekas peatuda mõningatel nendel muudatusettepanekutel, mille kohta komisjon ei saanud öelda "jah", ja põhjendan seda. 57 muudatusettepanekust 22 juhul andis komisjon positiivse vastuse. Alustan muudatusettepanekust nr. 1. Kas see on tõsi, et see ei ole mitte Siiri Oviiri, vaid sotsiaalkomisjoni ettepanek? Kolleegid, kes ettepanekuid trükkisid, vaatasid allkirja, mitte niivõrd seda, et kuskil kõrgemal oli öeldud sotsiaalkomisjon, nii et see tõesti on õige. Ma peatuksin õige pisut sellel vaidlusel, mis oli härra Vilosiusega esimese muudatusettepaneku üle. Ma leian, et sotsiaalkomisjoni ettepanek on pisut vastuoluline. Vastuolu on selles, et komisjon soovib käsitleda sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse eelarveid riigieelarvest lahus. Samas aga see sotsiaalmaksu seaduse paragrahv, millele viidatakse, § 7 Kolmas, Sulev Alajõe muudatusettepanek, taotleb Presidendi Kantselei töötasu vähendamist 10 ametikoha võrra. Meile jäi pisut arusaamatuks, miks just nimelt 10 ametikoha, aga mitte näiteks 13 või 15 ametikoha võrra. Et siin ei ole nimetatud konkreetset rahasummat, siis me loomulikult ei saanud seda ettepanekut arvestada. Mis puutub ettepanekusse nr. 4, vähendada Õiguskantsleri Kantselei töötasu konsultatsioonide ja ekspertiisi ärajätmise võrra, siis kahjuks me oleme seotud õiguskantsleri töökorralduse seadusega, mille me ise oleme vastu võtnud. Selles on öeldud, et õiguskantsler võib kaasata rahvusvahelise ekspertiisi tegemiseks eksperte kuni 20% ulatuses. Me ei saa minna vastuollu seadustega, nendesamade seadustega, millest täna siin juttu on olnud, mille kohta on rahandusministrile esitatud päris karuseid küsimusi: kas te lähtute eelarve tegemisel seadustest või oma paremast äratundmisest. Hoidkem siis ka siin seadusest kinni. Järgmine Sulev Alajõe ettepanek palub viia kuluartikli "Riigi osalus Eesti Õigustõlke Keskuse tegevuse kuludes" Riigikantselei alt Justiitsministeeriumi alla. Tuleb kahjuks öelda, et antud juhul ei ole tegemist õigusküsimustega, millega tegeleb Justiitsministeerium, vaid tegemist on seaduste tekstide töötlemisega, sealhulgas Riigi Teataja õigekeelsusega, sest Riigi Teataja annab välja materjale, mis on tulnud Riigikogust. Teatavasti Riigi Teatajat antakse välja Riigikantselei juures ja Õigustõlke Keskus võiks olla ka edasi Riigikantselei juures. Seetõttu on jäänud kuues, Sulev Alajõe ettepanek, arvestamata. Seitsmes, Sulev Alajõe ettepanek, puudutab Arhiiviametit ja riiklikke arhiive. See on põhimõtteliselt õige, kuid me teame, et Arhiiviamet likvideeritakse tõenäoliselt sel aastal ja luuakse Riigiarhiiv, kes võtab üle kõik Arhiiviametiga seonduvad küsimused. Ootame ära, kuni see on moodustatud, ja teeme siis vastavad muudatused. Kaheksanda, Sulev Alajõe ettepaneku kohta ma juba nimetasin, et tegelikult me oleme sellega nõus. See on analoogiline ettepanek tema teise ettepanekuga vahetada eelarves Vabariigi Presidendi ja Riigikogu kohad. Tal on tõesti õigus, sest põhiseaduslike institutsioonide tähtsusest lähtudes peab Riigikogu olema kahtlemata enne Vabariigi Presidenti ja seda me oleme arvesse võtnud. Ka siin on ta lähtunud sellest, et kui Keeleamet on viidud teise haldusalasse, tuleb teha vastav muudatus. Loomulikult oleme sellega nõus ja me teeme selle ära. Kahjuks ei saa me nõus olla Rein Veidemanni ettepanekuga, see on nr. 9, mis palub Ringhäälingu Nõukogu kulude katteks anda täiendavalt 168 000 krooni. Küsimus on väga lihtne. Me andsime 1994. aasta teisest lisaeelarvest sellesama nõukogu jaoks 60 000 krooni. Kui on tegemist juba regulaarselt töötava nõukoguga, siis lisaraha ei anta, vaid see tuleb nii Eesti Televisiooni kui ka Eesti Raadio halduskuludest, antud juhul toetussummadest, mida riik on nendele andnud. Ükski riigiasutus, ükski institutsioon ei ole saanud selleks riigieelarvest täiendavalt raha, et seal eksisteerib nõukogu või halduskogu. Järgmine Rein Veidemanni ettepanek puudutab Kultuuri- ja Haridusministeeriumi investeeringute muudatust, kokku 7,5 miljoni krooni osas. Me oleme selle esimese osa arvesse võtnud. Edasisest tekstist selgub, et Rein Veidemann leiab, et maavalitsuste koosseisu võiks vähendada 40% võrra. Tema ettepanekud nr. 11, 12 ja 13 lähtuvad sellest, et 10. ettepanekut on arvesse võetud. Eelarve- ja maksukomisjon ei saanud seda praegu arvesse võtta. Me peame enne arutama, saama lisainformatsiooni, kui saame otsustada, kas maavalitsuste koosseisu vähendada 40%, 20% võrra, üldse mitte vähendada või vähendada veelgi rohkem. Seepärast, s.t. katteallikate puudumise tõttu ei ole me saanud 11., 12. ja 13. ettepanekut arvesse võtta. Number 15 on Sulev Alajõe ettepanek, ta palub Kultuuri- ja Haridusministeeriumi kuluartiklid jagada kahte ossa. Me leiame, et see on valitsuse otsustada ja me ei hakanud sellesse sekkuma. Samuti soovib Sulev Alajõe vähendada 5 miljoni krooni võrra Kultuuri- ja Haridusministeeriumi 10. artiklit ja suunata see summa Siseministeeriumi valitsemisalasse, kohalike omavalitsuste regionaaltoetuste hulka. Komisjon leidis, et teoreetiliselt on võimalik niisugust asja teha, kuid meil ei ole põhjust ühepoolse ettepaneku alusel otsustada küllalt olulise rahasumma, 5 miljoni üle. Liiatigi kohalike omavalitsuste regionaalse toetuste summa on 5-6 miljonit. Me leidsime, et meie ei ole pädevad niisugust otsust tegema, ja ei saa ka ette kirjutada, et selle summa võiks ära võtta Kultuuri- ja Haridusministeeriumi alt. Sulev Alajõe ettepanek nr. 19. Ta palub vähendada muuseumide töötasu. Ma saan aru, et praegusel puhul on tegemist küsimusega, miks mõned muuseumid on veel riigieelarvelised, kui kõik muuseumid peaksid olema kohaliku omavalitsuse haldusalas. Me siiski leidsime, et me peame arvestama ministri õigust anda mõnele muuseumile raha töötasude ja sotsiaalmaksu maksmiseks. Me teame, et meil on väga palju muuseume, ja me ei saa tõmmata paralleeli teiste riikidega, kus riigieelarvelisi muuseume on märkimisväärselt vähem, kui neid üldse on. Aga kas on otstarbekas teha väga järske pööranguid ja sulgeda muuseumid lihtsalt sellepärast, et nad on riigi eelarvel? Me lähtusime sellest, et me peame vastavalt valitsuse korralduse seadusele arvestama ministrite õigusi. Komisjon hääletas, mitte keegi ei olnud selle ettepaneku poolt, vastu oli 6 inimest. 20. on Sulev Alajõe ettepanek, ta palub Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusalas asendada kuluartikkel "Muud kultuurikulud" kuluartikliga "Muud kunstikulud". Meil jäi selle ettepaneku sisu arusaamatuks, sest Rahandusministeerium, kes eelarve koostas, käsitleb kuluartiklit nii, et kultuur on laiem kui kunst ja see raha on ette nähtud mitte ainult kunstile, vaid see on ette nähtud kultuurile. Ja me ei saanud selle ettepanekuga nõus olla. Järgmine Sulev Alajõe muudatusettepanek, nr. 21, toob sisse eelarve jaoks väga huvitava mõiste, tippkunstitegelaste töötasu. Ka tema järgnevad ettepanekud puudutavad tippkunstitegelastele vahendite leidmist. Eelarve- ja maksukomisjon ei osanud määratleda, kes on tippkunstitegelane, mis on tema funktsioon, miks on ta tipp. Me leidsime, et see küsimus on rohkem Rahvuskultuuri Fondi arutada. Me ei ole nõus, et eelarvesse tuuakse sisse mingi ühe isikugrupi staatus nendele tasu maksmiseks. Ja kuna järgmine, 22. muudatusettepanek käsitleb raha korjamist nendele tippkunstitegelastele, siis komisjon ei saanud sellega nõus olla. Oma muudatusettepanekus nr. 23 soovib Sulev Alajõe viia riiklike põhikoolide ja gümnaasiumide all kokku erikoolid, täiskasvanute gümnaasiumid, sanatoorsed ja hälviklaste koolid. Ta ütleb põhjenduseks, et tegelikult on need kõik riigikoolid. Me ei vaidle absoluutselt vastu, need on tõepoolest riigikoolid, aga tegemist on spetsiifiliste riigikoolidega. Me teame, et ka praegu on erikoolide kohta erinevad normatiivid. Erinevad normatiivid on näiteks täiskasvanute gümnaasiumide kohta, sanatoorsete koolide kohta, rääkimata hälviklaste koolidest. Me ei saa olla nõus, et need kõik pannakse ühtekokku ja hakatakse ühtemoodi finantseerima, kusjuures need, kes on halvemas olukorras, niisuguse kokkupanemisega kahtlemata kaotavad. Liiatigi me arvestasime, et selle struktuuri on esitanud Kooliamet ja meil ei ole põhjust kahelda Kooliameti pädevuses koolide struktuuri määramisel. 28., Sulev Alajõe muudatusettepanek, soovitab viia Spordiameti toetustest 5,3 miljonit krooni Kultuuri- ja Haridusministeeriumi investeeringute reale olümpiaettevalmistuskeskusele "Tehvandi". Selle ettepaneku arvestamisel muutuks tervisespordi finantseerimine riigieelarvest nulliks. Me ei arva, et me tohiksime seda teha. Me leiame, et ettepanek on õigesti esitatud, kui oleks vahendeid, me võiksime seda arvestada, kuid allikas ei sobi. Osaliselt sama puudutab Alajõe ettepanekut nr. 29, kus soovitatakse Sotsiaalministeeriumi muudest sotsiaalhoolduse kuludest toetus Invaspordi Liidule, 400 000 krooni, viia Spordiameti toetuste hulka. Meie kokkupuutumistel Invaspordi Liiduga ja kirjades, mis komisjonile on tulnud, on väidetud, et kui see summa viiakse Spordiameti alla, siis jäävad invasportlased kõrvale. Me leiame, et antud juhul on niisugune alajaotus õigem. Niisugust jaotust, nagu Sulev Alajõe pakub parandusettepanekus nr. 30, me oleme põhimõtteliselt arvesse võtnud. Järgmine Sulev Alajõe ettepanek, nr. 31. Ta soovitab viia laste spordikoolide realt 6,6 miljonit kohalike omavalitsuste regionaaltoetusteks, jättes spordikoolidele suhteliselt vähe raha. Komisjon leidis, et see ei ole lihtsalt majanduslik otsus, see ei ole ühe komisjoni või ühe Riigikogu liikme suva, vaid see on poliitiline otsus, mis kõigepealt eeldaks regionaalsete toetuste jagamise printsiipi, mida praegu Eestis ei ole, nagu eelarve- ja maksukomisjon on teada saanud. Sellega ei ole tegeldud. Kui me ei tea, kuidas neid rahasid hakatakse jagama, siis praegusel juhul me seda summat nende toetuste hulka ei kanna. See on oluline küsimus, ma loodan, et me jõuame selle lahendada selle eelarve arutelu käigus. Järgmine Sulev Alajõe ettepanek on viia põllumajandustehnikumide realt töötasust 2,6 miljonit ja sotsiaalmaksust 868 400 krooni uuele reale "Tartu Ülikooli peahoone avariiremont". Antud juhul on tegemist 13 põllumajandustehnikumiga või põllumajanduskooliga, mis on Põllumajandusministeeriumi haldusalas, ja on teada, et neid koole hakatakse koondama, nii palju neid enam vaja ei ole. Muide, neid on juba koondatud. 1995. aastaks on kavandatud neid kulusid ja koole keskeltläbi 20% vähem, kui seda tehti 1994. aastal. Teiseks, me leidsime, et Tartu Ülikoolile on antud kapitaalremondiks 3 miljonit krooni. Selle ettepaneku hääletamise tulemus oli niisugune: ettepaneku poolt oli 1, 2 olid vastu ja 2 olid erapooletud. Me ei saanud sellega nõus olla. Järgmine, millel ma peatuksin, on Vardo Rumesseni ettepanek numbri all 38, milles palutakse Eesti Muusikaakadeemia hoone ehituse jätkamiseks 10 miljonit krooni, võttes selle raha Kaitseministeeriumi haldusalast. Härra Rumessen esitas täna kaks korda küsimuse Muusikaakadeemia kohta. Ma arvan, et siin öeldi ka küllalt selgelt välja, et me peame siiski reastama need kultuuriobjektid, mis vajavad vahendeid kas riigieelarvest, RIP i kaudu või kuidagi teisiti, teisi mooduseid praktiliselt ei olegi. Praegusel juhul ei ole Kultuuriministeerium selle raha eraldamist palunud. Ma lisaksin niipalju, et kui me räägime kultuuriobjektidest, siis suuri summasid nõuavad peale Muusikaakadeemia veel Kunstimuuseum, Vabaõhumuuseum, sinna kuulub kahtlemata Eesti Rahva Muuseum. Neid objekte on veelgi, tuleb vastu võtta otsus, milliseid hakatakse finantseerima ja milliseid mitte. Ma olen püüdnud viia ennast kurssi, missugused võiksid olla prioriteedid. Mitte selleks, et ise hakata neid prioriteete määrama või et meie komisjon peaks seda tegema – ma leian, et see on poliitiline otsus –, aga et pisutki saada ülevaadet, missuguses olukorras üks või teine kultuuriobjekt on, selleks, et raha taotleda. Ma pean kahjuks ütlema, et Muusikaakadeemia projekt, mis on tehtud 15 aastat tagasi, mille järgi püüti hakata ehitama 10 aastat tagasi, on tänaseks kahtlemata aegunud. Muusikaakadeemia juhtkond teab ise suurepäraselt, et niisuguses ulatuses, nagu tol ajal projekt tehti, ei ole võimalik seda enam ellu viia. Ei ole aga täpselt teada, mis siis ikka ellu viiakse, missuguse summa ulatuses. Muide, mulle on öeldud erinevatest allikatest, kui ma seda küsida olen saanud, 70 miljonit, 60 miljonit, 100 miljonit. Ma arvan, et niikaua, kui Muusikaakadeemia ei ole seda selgelt öelnud ükskõik missugusele komisjonile, ükskõik missugusele kogule, kes hakkab investeeringute määramiseks prioriteete määrama, niikaua ei ole nendel tõenäoliselt põhjust ka arvata, et keegi nendele eraldisi annab. Niisugune oli komisjoni seisukoht, kui ta jättis selle ettepaneku arvestamata. Liiatigi tundus meile, et allikas ei ole võib-olla päris õige. Sulev Alajõe ettepanek, mis kannab numbrit 39, leiab, et täiskasvanute koolituse seaduse täitmiseks ei ole piisavalt vahendeid ja palub juurde ülimalt täpse summa, 3 016 500 krooni. Meil ei ole teada, mille järgi see on arvutatud, kust on võetud lähteandmed, mis summa see on, kas on tegemist vabahariduskoolitusega. Selle ettepaneku poolt ei olnud komisjoniliikmetest keegi, 4 olid vastu, 2 olid erapooletud. Me ei saanud sellega nõus olla. Härra Rumessen palub oma ettepanekus, mis on nr. 44, "Estonia" teatri töötajatele töötasuks täiendavalt 3,6 miljonit krooni. Kuna ministeerium ei ole raha juurde küsinud, siis hääletamise tulemus oli 1 poolt, 3 vastu, 2 erapooletut. Jäi välja. Järgmine on härra Jüri Adamsi ja proua Epp Haabsaare ettepanek anda lisaraha kolmanda telesaatejaama muretsemiseks, jutt on Valgjärve telemastist. Me mõistame hästi Kagu-Eesti ja Lõuna-Eesti inimeste muret, kes ei saa praegu televiisorit vaadata. Komisjon on aga seisukohal, et sisuliselt on see investeering kommertsstruktuuri, me oleme seisukohal, et Riigikogu ei saa kommertsstruktuuri finantseerida. Hääletamisel ei olnud ettepaneku poolt keegi, 3 olid vastu, 3 olid erapooletud. Sulev Alajõe ettepanek viia Majandusministeeriumi Väikeettevõtluse Krediteerimise Fondist 10 miljonit krooni Siseministeeriumi kohalike omavalitsuste regionaalpoliitiliste toetuste hulka tekitas meis hämmeldust, sest Sulev Alajõe toonitab alati, et me peame lähtuma seadustest. Mitte väga ammu võtsime Riigikogus vastu ettevõtluse toetamise seaduse, selles räägitakse Väikeettevõtluse Krediteerimise Fondist, ja senimaani me ei ole saanud sinna raha anda, õigemini nad said mõned summad teisest lisaeelarvest. Aga me leiame, et ei ole õige seda raha ära võtta. Vähe sellest, Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond annab raha mitte ainult linnadele, vaid ta annab ükskõik missugusele regionaalpunktile Eestis, loodagu see ettevõte Misso vallas või Kõpu tuletorni juures. Meile ei tundunud päris õigena tõsta raha lihtsalt selleks ümber, et see läheks kindlasti regionaalpoliitiliste toetuste hulka. 49., Sulev Alajõe ettepanek, on viia Põllumajandusministeeriumi talumajanduse arendamise ja talumajanduse ühistegevuse toetusest 3 miljonit krooni Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi. Et 1995. aasta eelarves on sellesse fondi antud 88 miljonit krooni, siis me leiame, et praegu me peame toetama ühistegevust. Eesti rahvas on alati elanud ühistegevusele tuginedes ja me ei pea õigeks sealt rahasid ära võtta. 51., Sulev Alajõe ettepanek. Selles palutakse Siseministeeriumi toetused kohalikele omavalitsustele, mis on kahes kuluartiklis, kirjutada lahti maakonniti. Ta nimetab kriteeriumid, millest võiks omavalitsustele mõeldud toetus lähtuda: 50% summast jagatakse elanike arvust lähtudes, 45% jagatakse territooriumist lähtudes, 5% jagatakse maakonnakeskuse kaugusest lähtudes. Me ootame selle kohta kohalike omavalitsuste arvamusi ja ootame ka seda arvamust, kas neid rahasid, mis on praegu Siseministeeriumi haldusalas, on ikka vaja jagada maavalitsuste kaudu. Äkki tuleks need saata siiski otse kohalikele omavalitsustele, ma pean silmas valda või linna. Siin jällegi võimendub maavalitsuse roll, võimendub tema õigus raha jagada. Meil ei ole praegu objektiivseid aluseid nende rahade jagamiseks. See on asi, mida tuleb arvesse võtta. Aga me toetame väga Sulev Alajõe seisukohta, et viimase poolteise aasta jooksul, täpsemalt aasta jooksul on maavalitsustele antud raha konkreetset olukorda arvesse võtmata. Selle üle on palju vaieldud siinsamas Riigikogu puldis, püütakse teha nii, et kõik 15 maakonda saavad võrdselt. Me peame seda ebaõigeks. Seda tuleb vaadata, aga me ootame kohalike omavalitsuste otsust ja ka ettepanekuid. Riigikaitsekomisjoni ettepanek on suurendada Päästeametile eraldatavaid summasid 41,18 miljoni krooni võrra, selle katteallikas on väga huvitav, see on 1995. aasta ülelaekumine. Me võiksime küsida, kas tõesti peab Päästeamet ootama nende rahade saamisega kuni 1995. aasta lõpuni, kuni on selge, kas on ülelaekumist või mitte? Ja teine asi on, et kui tõesti arvatakse, et me peaksime tõstma aktsiise, ükskõik missugust aktsiisi, siis tuleks enne esitada seaduse parandus aktsiiside suurendamise kohta. Seda ei ole esitatud, aga niikaua, kui seda ei ole, ei ole meil võimalik ka katteallikat ja seega kogu ettepanekut arvestada. Sulev Alajõe palub 53. ettepanekus asendada Siseministeeriumi artikkel "Saarte ja mandri vaheline lennuühendus" konkreetsemaga, nimelt artikliga "Ühendus saartega", ning näidata täpselt, kui palju läheb hädalendudeks Hiiumaale ja Saaremaale ja kui palju läheb ühenduseks Kihnuga. Me leiame, et see Sulev Alajõe ettepanek võib raha seisma panna, sest kes on see, kes julgeb öelda, et 1995. aastal on hädalendudeks vaja just täpselt 1 321 000 krooni? Võib-olla ei ole hädalende üldse vaja, see sõltub sellest, missuguseks kujuneb talv, missugused on ilmad. Siin on arvestatud umbes kuue kuuga. Me ei arva, et ilmastik oleks nii halb, et hädalendudeks tuleks nii palju anda. Selle ettepanekuga soovitakse ka päris palju raha juurde, see pole see summa, mis on praegu Siseministeeriumi vastava artikli real ette nähtud, ja me ei saanud seda ettepanekut arvestada. 54., Sulev Alajõe ettepanek on asendada Sotsiaalministeeriumi investeeringutes Haapsalu Taastusravi Haigla Pärnu Taastusravikeskusega. Me hindame väga, et Sulev Alajõe kaitseb kohta, mida ta Riigikogus esindab, aga selleks, et teada, kas Haapsalu muda on niisugune nagu Ermistu järves, nõuaksime eksperdihinnanguid. Me leiame, et Riigikogu asi ei ole tegelda niisuguste küsimustega ja meie selle üle ei otsusta. Ants Käärma on teinud väga armsa ettepaneku, nimelt ta leiab, et 8,7 miljonit krooni tuleb anda ühele väiksele teelõigule, mis on Tartu–Jõgeva–Aravete–Aegviidu–Kõpu maanteel, täpsemalt on see Jalalõpe ja Seliküla vaheline teelõik. Meil on väga kahju, et härra Käärma ei nimetanud, kui pikk see on, vist 11,4 km. See tekitas meie komisjonis elevust, me tegelesime sellega palju ja mõtlesime, kuidas seda saaks teha. Me leiame, et see on valdkond, mille jaoks võiks raha saada tõenäoliselt regionaalpoliitilistest toetustest. Meile tundus kummaline panna nüüd äkki riigieelarvesse Jalalõpe–Seliküla vaheline teelõik, nagu tippkunsti tegelaste palkadegi puhul. Võttes arvesse ebaproportsionaalsust teiste kulukirjetega, komisjon hääletas, 3 olid selle ettepaneku poolt, 4 olid vastu ja 1 jäi erapooletuks, ja me ei saanud seda arvestada. Kalle Jürgensoni ettepanek, see on nr. 57, on jäänud lahtiseks. Meil on ka öeldud, et juhtivkomisjon esitab selle kohta oma seisukoha järgmiseks lugemiseks. Küsimus oli selles, et praegu on antud eelarves valla- ja linnaeelarvetele 666 miljonit. Kalle Jürgenson palus täiesti õigustatult, et see summa oleks lahti kirjutatud, võttes aluseks valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduse. Ta näitas ära ka, missuguste punktide kaupa. Esialgu meile tundus, et Rahandusministeerium ei suuda meile neid arve öelda. Meil oli sellega nii palju tegemist, et eile lõunal, kui see anti trükki, neid summasid veel ei olnud. Need esitati eile pärast lõunat ja saime need kirja panna, aga kahjuks jäi kirjutamata, et sellega ollakse nõus. Me oleme seda arvestanud kui nõusolekut. Ma kordaksin veel kord, et komisjoni ettepanek on muudatusettepanekute tabel läbi vaadata ning seejärel teine lugemine katkestada, sest me ei arva, et eelarve oleks niikaugel, et me võiksime üle minna kolmandale lugemisele. Me ootame muudatusettepanekuid 14. novembriks kella 18 ks, et jätkata teist lugemist ülejärgmisel nädalal. Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu! Ma arvasin, et pärast 35-minutilist ettekannet küsimusi ei esitata, aga esitatakse. Kolleeg Marju Lauristin.

M. Lauristin

Proua Kirsipuu, möödunud aasta eelarve arutusel saavutati, et ülikoolide kulud olid eelarves lahus. Põhjendus, miks seda ei olnud algvariandis, oli see, et ettepanek tuli liiga hilja ja aega jäi liiga vähe. Kas nüüd on komisjon muutnud oma seisukohta näidata riigieelarves ülikoolid eraldi? Me näeme, et teistel ministeeriumidel on kulud väga detailselt kirjas, ülikoolide kulud, mis on küllalt suured, on kõik ühes summas koos. Millega see on põhjendatud?

V. Kirsipuu

Proua Lauristin, tõenäoliselt ei olnud teid kohal, kui me esimest korda riigieelarvet lugesime. Juba siis avaldas komisjon on arvamust, et iga ülikooli kulud tuleb esitada eraldi real. Me oleme samal seisukohal kui enne, aga me ei ole saanud konkreetseid arve, sest kahjuks selgub, et Kultuuri- ja Haridusministeeriumis ei ole eelarveid üksikute ülikoolide kohta, mida nad saaksid kohe meie komisjonile anda. Nad peavad veel sellega tööd tegema. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Valve Kirsipuu, tundub, et rahvasaadikud rohkem küsimusi ei esita.

V. Kirsipuu

Mul on väga kahju, et ma nii kaua aega raiskasin, aga ma pidasin vajalikuks selgitada, miks me olulistes küsimustes just nii talitasime.

Esimees

Ei, minu märkus ei olnud ebasõbralik, sest kodukorraseadus lubab pikendada, kui me omavahel kokku lepime. Ma arvestan, et me leppisime kokku. Aitäh! Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Kolleeg Ants Käärma.

A. Käärma

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Kuna proua Kirsipuu nimetas minu parandusettepanekut armsaks, siis ei saa ma mitte vait olla. Kahjuks ma pean eelarvekomisjonile valmistama pettumuse, sest nende elevusel selle ettepaneku arutamisel ei olnud alust. Minu tee Tallinna poole ei parane selle teelõigu väljaehitamisega mitte üks raas, sest mul on õnn elada Tallinnale umbes 20 kilomeetrit lähemal. Aga selle ettepaneku tegin ma sellepärast, et see tõesti asub Järvamaal, see on minu kodumaakond ja ma olen kolm aastat vaadanud seda kuumaastikku, mis seal on umbes 5 kilomeetri ulatuses. Võib-olla peaks sinna viima hoopiski Keskkonnaministeeriumi, et nad teeksid sellise ettepaneku ise, sest kui keegi sealtkaudu sõidab, siis ta lihtsalt ei saa enam pärast sellist pilti rahulikuks jääda. Küsimus on endise Piibe maantee ühes lõigus. Piibe maantee ühendab Jägala sillast alates Tartu ja Tallinn–Narva maanteed, pikkus on 168 kilomeetrit, välja on ehitatud 151 kilomeetrit ja keskelt on välja ehitamata 16,7 kilomeetrit, sellest kõige hullem on 5,5 kilomeetri pikkune teelõik, mille väljaehitamiseks ma taotlesingi 8,7 miljonit krooni, et saaks selle kuumaastiku seal likvideerida. Praegu on paraku olukord selline, et kui selles piirkonnas elavad inimesed tahavad sõita Tallinna poole, siis peavad nad sõitma 30–40 kilomeetrit kõrvale, et jõuda Tallinn–Tartu maanteele, ja kui nad tahavad sõita Tartu poole, siis on lugu jälle sama. Nii on ka Jõgeva piirkonnas, see otsetee on kasutamata. Selle teelõigu väljaehitamine aitaks oluliselt leevendada Tallinn–Tartu maantee koormust, see võiks anda otseühenduse Muuga sadama ja Eesti lõunapoolsete maakondadega. Tundub, et komisjoni see aspekt eriti ei huvitanud. Miks on nii detailselt, just selle maantee ja sellenimelise lõigu jaoks? Asi on selles, et kui anda see raha umbmääraselt ministeeriumile, siis võib juhtuda nii, nagu juhtus teises lisaeelarves antud 14,7 miljoniga, millest 5 miljonit kasutati Tallinna peamiste tänavate katte uuendamiseks, 3 miljonit läks Tartu peamiste tänavate katte uuendamiseks, 5,1 miljonit läks valitsuse reservfondi taastamiseks, sest selle arvel olid juba ehitatud Koidula piiripunkti juurdepääsuteed. Kõik need on vajalikud kulutused, ma ei vaidle vastu, kuid ükskord oleks aeg mõelda ka maapiirkondadele ja ka seal midagi teha. Võib muidugi küsida, miks just see lõik, miks mitte teine, kolmas või kümnes, neid on tõesti palju. No kui see ei ole argument, et see leevendab liiklust Tallinn–Tartu maanteel, tähendab, vähendab koormust ja parandab nende piirkondade inimeste liikumisvõimalusi, lühendab teed teatud piirkondade vahel, siis võiks olla põhjenduseks kas või see, et kusagilt võiks ju alustada. Ei saa probleeme lõputult kõrvale lükata, et kuna kõiki korraga lahendada ei suuda, siis ärgem lahendagem ühtegi! Niimoodi ei saa me muidugi kunagi neid asju korda, sest sellisesse olukorda, kus kõigi jaoks korraga ühes eelarves, ühel eelarveaastal jätkub vahendeid, ei jõua me kunagi. Kuna seda probleemi on arutatud ka varem ja ametist lahkunud valitsus on seda toetanud, kõrged valitsusliikmed käisid kohapeal, siis ma julgen panna selle ettepaneku hääletusele ja loodan ka toetusele. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Vardo Rumessen.

V. Rumessen

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kui ma vaatan seda pooltühja saali, siis mul tuleb ausalt öeldes masendus peale. Ja mispärast? Sest ma saan väga hästi aru nendest saadikutest, kes praegu tunnevad, et nendest niikuinii midagi siin saalis ei sõltu, pigem veedavad nad oma aja puhvetis. Minu enda kogemus on seda kahjuks korduvalt kinnitanud, et riigieelarve arutamine on meil siin suures osas mõttetu. Riigikogu saadikud pannakse lihtsalt sellesse olukorda, et valitsus on nendele eelarve esitanud ja meie kohus on seda aktsepteerida. Kui mõnele saadikule ei meeldi mingisugused summad, mis on eraldatud ühele või teisele ministeeriumile, ja ta püüab teha ettepanekuid, sest tema arvates need summad ei ole põhjendatud, ta püüab teada saada, mis nende summade taga on, siis reeglina ta seda teada ei saa. Me võtame vastu riigieelarve, tegelikult teadmata, mis nende summade taga peitub. Ja väga õieti kinnitas siin ka lugupeetud proua Valve Kirsipuu, et ka komisjon tahaks, et need summad oleksid rohkem lahti kirjutatud. Kui need aga lahti kirjutatud ei ole, siis see tähendab, et me ennustame kohvipaksu pealt, milline saab olema järgmise aasta riigieelarve ja kuidas neid summasid kulutatakse. Meie juurde tullakse pidevalt nõudmisega anda ühe või teise asja jaoks raha, näiteks transpordi, põllumajanduse, kinnipidamisametite doteeringuteks. Me teame väga hästi, et samal ajal, kui kinnipidamiskohtade jaoks raha ei jätku, on mõnes kinnipidamiskohas seda nii palju, et muretsetakse endale satelliittelevisioon jne. Selline süsteem töötab ka muudes harudes. Proua Kirsipuu märkis väga õigesti, et me oleksime hea meelega näinud, et ülikoolid oleksid olnud lahti kirjutatud, nagu oli eelmises eelarves. Kahjuks avastas kultuurikomisjon ehmatusega, et selles eelarves ei ole ülikoolid lahti kirjutatud, kuigi eelmise aasta eelarves me seda taotlesime ja saavutasime selle päris pika võitluse tulemusel. Praegu on suur probleem "Estonia" teatriga, see on tõesti väga valus ja väga terav probleem ning ma ei saa siinkohal nõustuda lugupeetud Valve Kirsipuuga, et põhjuseks on ainult see, et ministeerium ei ole vastavat taotlust esitanud. Just nimelt siis peabki Riigikogu sekkuma, kui ministeeriumi ametnikud ei leia vajaliku olevat täita neid seadusandlikke akte, mis nõuavad artistidele teatud suuruses palga maksmist. Siis on meie kohus langetada need poliitilised otsused, ja on asjata põhjendada seda sellega, et ministeerium ei ole taotlenud. Mul on äärmiselt piinlik olla siin Riigikogus, saades palka, mis ületab minu kolleegide palga 3–4-kordselt. Mul oli väga kahju, kui proua Valve Kirsipuu väitis Sulev Alajõe parandusettepaneku nr. 21 kohta, et komisjon ei saanud aru, kes on need tippkunstitegelased. Ma tegin lihtsa arvestuse: kui Eesti Vabariik valiks välja 101 Riigikogu liikme asemel 101 tippkunstitegelast, tippkultuuritegelast, siis see summa, mida oleks vaja maksta meie prominentsetele kultuuritegelastele, piirduks paari miljoni krooniga, mitte rohkem. See paneb meid kõiki tõsiselt mõtlema. Soome riik leidis omal ajal raha, kui parlamendi tasemel otsustati anda Sibeliusele eluaegne stipendium, aga meie laseme oma tippheliloojatel Veljo Tormisel, Lepo Sumeral virelda sõna otseses mõttes piiri peal. See, et Veljo Tormis saab praegu ajutist stipendiumi, ei lahenda kümnete teiste tippkultuuritegelaste olukorda. Me peame lahendama selle olukorra, et ebaõiglus kaoks. Kui meil lõpuks ei ole neid kultuuritegelasi, sest nad hea meelega lahkuvad siit välismaale, siis Eesti riigil ei ole enam oma olemise õigustust, oma kultuurilise iseolemise õigustust, kui me ei suuda finantseerida oma loovandekaid isiksusi. Mis puutub Muusikaakadeemiat käsitlevasse parandusettepanekusse, mille ma tegin, siis ma tahan siin lihtsalt kaitsta sadade inimeste valu ja muret Muusikaakadeemia ehituse pärast. Ka nende inimeste nimel, kes täna kogunesid Lossi platsile, neid oli, võib arvata, oma 200 inimest. Ma usun, et ka proua Valve Kirsipuu on lugenud 27 Eesti muusikaorganisatsiooni pöördumist Riigikogu poole, milles Riigikogult nõutakse selle ehituse jätkamist. Minu meelest on natukene imelik kuulata proua Valve Kirsipuu käest, inimese käest, keda ma tõesti väga siiralt olen austanud ja pidanud üheks kõige armastusväärsemaks meie kolleegide seast, põhjendust, et Muusikaakadeemia on alustamisel olev objekt, nii et poliitilise otsuse peaks langetama just nimelt parlament. Kas te oskate nimetada mulle mõnda teist ministeeriumi, kes on toonud oma ehitusobjekti üle otsustamise parlamendi ette? Mina ei oska. Ma rõhutan, et Muusikaakadeemia ehitamist alustati 1990. aasta 15. septembril, ja on lausa demagoogiline Kultuuriministeeriumi poolt praegu väita, et see on alustamisel olev objekt, mille peale on raisatud praeguseks juba 6,5 miljonit krooni. Kas me tõesti oleme valmis need 6,5 miljonit krooni viskama sinnasamasse auku? Minu meelest on Riigikogu poolt selles olukorras lausa vastutustundetu jätta tähele panemata neid pöördumisi, mis meile on Muusikaakadeemia asjus esitatud. Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Epp Haabsaar.

E. Haabsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud daamid ja härrad! Ma tahaksin pikemalt rääkida oma parandusettepanekust nr. 45, millega ma taotlen rahalist toetust, et panna Valgjärvele üles veel üks telesaatja, kuna praegune olukord, ükskõik kuidas kohus selle lahendab, igal juhul televaatajat ei rahulda. Nimelt on ainuüksi Valgas ja Võrus kümmekond tuhat inimest, kes tahaksid näha kõiki teleprogramme. Ma arvan, et kuigi me oleme siin väga targad ja väga õigesti valitud, tuleks siiski silmas pidada ka seda, mille peale tahaks valija raha kulutada. See asendaks telesõja telerahuga ja kuna valitsuse vahetus eeldab jõulurahu, siis miks ei peaks rahuga lõpetama üldse kõikvõimalikud konfliktid, mis meil on, sealhulgas ka telekonflikti. Pealegi rahad, mille pealt ma teen ettepaneku kokku hoida, lähevad pigem bürokraatia taskusse kui kultuurile, sotsiaalkuludeks või majandusse. Näiteks Toompea lossi elektriküttele üleviimine maksab 2,5 miljonit. Selle eesmärk niisuguste kulutuste juures ei saa olla kokkuhoid ja ma arvan, et kui kõikides teistes asutustes kõlbab linna küte, mispärast me siis endale tahame saada mingit erandit. Või näiteks Rahandusministeeriumi kulutused telefonikeskjaama soetamiseks. Võimalik, et need on põhjendatud kulutused, aga miks just sellel aastal? Ma arvan, et sellega võib oodata, sest nii omavalitsuste kui ka ministeeriumide remondikulud on lõpmatu Raveli "Bolero", mis tuleb kuskilt aegade hämarusest ja jookseb kuskile aegade lõpmatusse. Ühesõnaga, need kulutused käivad eelarvest eelarvesse. Ma ei oska öelda, kas kõikidel juhtudel on need piisavalt põhjendatud, kuid oma valimispiirkonda ma tunnen ja seepärast võin kindlalt öelda, et ükski kolmest maavalitsuse hoonest ei ole varisemisohtlik ja kõigi nende remontidega annaks oodata. Samuti kärpisin Politseiameti autode ostmise kulusid, sest on olemas vähemalt üks näide, et osteti Jaapanist autod, mis ei ole selleks eesmärgiks kõige sobivamad, milleks need osteti. Kõige parem tee korralekutsumisteks on raha vähendamine, küllap siis hakatakse ökonoomsemalt mõtlema. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Kalle Jürgenson.

K. Jürgenson

Lugupeetud kolleegid! Kui härra Vardo Rumessen oma kõnes jõudis tõdemuseni, et tal on häbi, siis mina pean alustama oma sõnavõttu tõdemusega, et ma olen kuri. Ja ma olen tõsiselt kuri, sest ühte ja sama juttu me alustame juba kolmandat, aga võib-olla ka neljandat, kui mitte viiendat korda. Jutt on ühest parandusettepanekust, mille ma tegin eelarve- ja maksukomisjonile ning millel peatus ka proua Valve Kirsipuu piisavalt põhjalikult. Küsimus on kohalike eelarvetega seotud probleemides. Kui austatud rahandusminister vastas minu küsimusele, siis ta viitas allakirjutatud kokkuleppele kohaliku omavalitsuse esindajate ja siseministri vahel. Sellele protokollile kirjutati alla 4. novembril, riigieelarve anti üle septembri lõpus. Seega lähtuti eelarve kokkupanekul artiklite jaotusest, mis ei olnud seadusega kooskõlas. Ma küsin ikkagi veel kord ja retooriliselt: kas seaduste täitmine on ministeeriumi ametnikele kohustuseks või ei ole? Ma eeldan, et on, seepärast on mul tõsine hirm, et selliseid möödapanekuid, kus ei ole arvestatud seadustega ettenähtud kulutusi, võib eelarves olla veel. Seepärast tuleb ilmselt eelarve- ja maksukomisjonil ära teha see töö, mis ministeeriumis eelarvet ette valmistades jäi tegemata. Nüüd konkreetselt jaotusest, mis tuleneb seadusest, ja mismoodi seda siiamaani tõlgendatud on. Küsimus on väga lihtne: kas me finantseerime kohalikke omavalitsusi, lähtudes sellest, kui palju nad suudavad kulutada, või seame vaesuse kriteeriumiks midagi muud. Me tõdeme, et raha on vähe, kohalikud omavalitsused on vaesed. Mille järgi me seda mõõdame? Kas selle järgi, kui palju keegi kulutab, või selle järgi, kui palju keegi saab? Ma väidan, et rikas ei ole mitte see, kes palju kulutab, vaid rikas on see, kes pigem vähem püüab kulutada. Eelarveprojektis esitatud jaotus ei vasta seadusele. Parandusettepanek nr. 57 kirjutab lahti eraldised vastavalt seadusele. Seepärast ma paluksin seda ka täna läbi arutada ja hääletustel toetada. Tahaksin teile meenutada ainult ühte näidet finantseerimiste osas. Te kõik mäletate hiljuti vastuvõetud teist lisaeelarvet. Tegelikult oli seal seesama vaidlus ja ma esitasin tookord Rahandusministeeriumile ja ka Riigikogu eelarve- ja maksukomisjonile konkreetse küsimuse: kas me teises lisaeelarves ettenähtud summad kohalikele omavalitsustele eraldame sihtotstarbelistena või vastavalt vahekorra seadusele tulude täiendamisel? Vastus oli, et teeme seda sihtotstarbelisena reservfondi kaudu, kusjuures I poolaastal on laekumised väga ebaühtlased ja seega omavalitsuste tulud ei vasta prognoositule. Nõus. Tookord ma rohkem ei vaielnud, sest minu lootused olid seotud tulemustega. Tulemused on meil täna käes. Kui analüüsida numbreid, mis said reaalsuseks pärast teise lisaeelarve vastuvõtmist, siis võib väita kolme asja. Esiteks, raha jaotati, lähtudes kuludest, tulusid arvestamata, ja rohkem toetust said suhteliselt suuremate tuludega omavalitsused. Toetused olid suuremad nendele omavalitsustele, kus tulu ühe elaniku kohta oli suurem. Toon teile mõne markantse näite. Kui võtta I poolaasta laekumiste järgi, siis tulud ühe elaniku kohta Eesti omavalitsustes erinevad rohkem kui kümme korda – Ruhnus on 5500 krooni elaniku kohta ja Tali vallas 402 krooni elaniku kohta. Samal ajal Otepää linn, kus tulu ühe elaniku kohta oli 1500 krooni, sai juurde 324 krooni ühe elaniku kohta, ja Peipsiääre vald, kus tulu ühe elaniku kohta oli 412 krooni, sai ühe elaniku kohta juurde 17 krooni. Tulemus oli niisugune, nagu ma ootasin, ja ausalt öelda seekord, niipalju kui see on minu võimuses, ei tahaks järele anda. Me ei saa kohalike eelarvete finantseerimisel lähtuda kohalike omavalitsuste kulutamisvõimest. Mingisugune mõõdupuu kohalike eelarvete ja kohalike omavalitsuste vajaduse mõõtmiseks peab olema. Võib-olla te mäletate vaidlusi enne kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekorra seaduse vastuvõtmist, toonane Rahandusministeeriumi vastuseis on kestnud tänaseni. Jäärapäiselt järgitakse kulunormatiive ja jäärapäiselt ei järgita seadust. Tulu ühe elaniku kohta on praegu võib-olla esimene kriteerium, millest me peame kohalike eelarvete täiendamisel lähtuma. Ma ei välista, et neid parameetreid tuleb juurde: töötute arv, vanurite arv, koolilaste arv, suurte perede arv, mis iganes. Loomulikult võib neid parameetreid tulla juurde, kuid need ei saa olla seotud võimega kulutada. Kutsun üles toetama minu parandusettepanekut, et selles küsimuses seaduslikkus jalule seada. Siin oli härra Käärma näide Teede- ja Sideministeeriumi kohta. Mul oli kavas tuua teile seesama näide. Meie poolt vastuvõetud eelarvet ministeeriumi ametnikud ei täida. Ma küsin: milleks Maanteeamet, kui vastavad summad jäetakse lihtsalt ministeeriumi haldusalasse kasutada nii, nagu soovitakse, ja 8 miljonit jagatakse Tallinna ja Tartu vahel riigimaanteede korrashoiuks, samal ajal kui Tallinnat ei läbi ükski riigimaantee ja Tartus on riigimaanteed paar-kolm kilomeetrit, mis on korras. Ma küsin: kuhu see raha läheb? Küsimusi tekib veel, aga kuna aeg saab läbi, ei saa neist kahjuks pikemalt rääkida. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg

Austatud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Mind ajendas sõna võtma minu poole pöördunud spordimeeste mure nende rahade pärast, mida sport on siiamaani saanud riigieelarvest ja mida loodetakse saada ka järgmistel aastatel. Meile esitatud projektiga on spordirahvas rahul ja asi võiks nagu sinnapaika jääda, kui ei tekiks küsimusi muudatusettepanekutega, millest siin on ka räägitud. Paari sellist küsimust tahaksin puudutada. Esimene on tervisesport. Nii imelik või kurb, kui see ka ei ole, Eesti rahvas on haige. Haige sellepärast, et me noored enam ei spordi, neil puudub liikumisharjumus. Nad istuvad tundide viisi televiisori ees, sporti tegema ei lähe. Neil pole korralikku rühti, nendel on tervisehäireid jne. Seepärast algatati mitu liikumist, mis tegelevad tervisekasvatuse probleemidega, ja selleks oligi eelarves ette nähtud tervelt 5 miljonit krooni, mis on teadagi suur summa. Kuid et täita auke meie tervisekasvatuses, on isegi sellest vähe. Mitte asjata ei küsinud ma minister Vilosiuse käest, miks ei ole profülaktiliste meetmete jaoks raha planeeritud. Ainukesed rahad on pandud tervisespordile, 5 miljonit krooni. Teine küsimus sellega seoses on spordikoolide finantseerimine. Spordikoolid loodi meil teatavasti nõukogude korra ajal. Paljud peavad ebaõigeks, et selliste asjadega tegeleb riik, sellega peaksid tegelema kohalikud omavalitsused. Sellest teatud mõttes õigest ideest lähtudes teeb ka kolleeg Sulev Alajõe ettepaneku suunata suurem osa nendest rahadest, mis on ette nähtud spordikoolidele, kohalikele omavalitsustele. Ma ei kahtle, et Pärnu Linnavalitsus või Pärnu Maavalitsus või vastavad vallavalitsused suunavad tõesti vajalikul hulgal vahendeid spordikoolidele ja üldse sporditegevusele, samas aga olen ma täiesti kindel, et kui kuskil vallas on midagi lahti, kas kanalisatsioon lekib või on mingisugune muu häda, siis võetakse see raha spordilt, kultuurilt vms., mitte mingil juhul aga kuskilt teisest kohast. Seepärast on spordirahvas arvamisel, et veel ei ole õige aeg lõpetada spordikoolide finantseerimist riigieelarvest, nagu see seni on olnud, kuigi suund selle poole, et sellega tegeleksid kohalikud omavalitsused, on põhimõtteliselt aktsepteeritav. Tulevikus tuleks töötada selles suunas, aga praegu ei ole see olukord veel rahuldav. Ja kolmas küsimus, mis on seotud just selle tervisespordi 5 miljoniga. Härra Alajõe tegi muidugi väga meeldiva ettepaneku suunata see 5 miljonit Tehvandi spordibaasi väljaehitamiseks. Minule kui suusatajale on selle väljaehitamine väga meeltmööda, aga ma ei saa siiski olla nõus, et selle arvel väheneb või üldse kustutatakse tervisespordi finantseerimine. Kui me tahame Tehvandi jaoks mõeldud summasid suurendada, siis me peaksime leidma selle jaoks teisi allikaid, aga võtta raha ühest taskust ja panna see teise kohta pole siiski kuigi tark. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Sulev Alajõe.

S. Alajõe

Härra esimees, lugupeetavad kolleegid! Kõigepealt mõni sõna selgituseks ülikoolide eelarvete lahtikirjutamise kohta. Nimelt Kultuuri- ja Haridusministeeriumis moodustati töögrupp, mida juhtis Tartu Ülikooli prorektor professor Aaviksoo. See töögrupp jõudis järeldusele, et ülikoolide lahtikirjutamine eelarves ei ole otstarbekas, kuna akadeemiline aasta ei lange kokku eelarveaastaga, ja erinevuste tõttu vastuvõttudes tekivad tõsised komplikatsioonid. See on kõigi ülikoolide ühine kokkulepe ja palve, et ülikoole ei kirjutataks eelarves eraldi lahti. Selle kohta ma võin hommepäev anda paberi ka proua Kirsipuule. Nüüd selle kommentaariks, et ma olen oma parandusettepanekutes käsitlenud mitmeid valitsemisalasid, mitte ainult Kultuuri- ja Haridusministeeriumi oma. Tõepoolest, võib-olla oleks olnud õigem jätta Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisala kultuurikomisjoni ettepanekute katta ja kui Riigikogu liige poleks ma võib-olla pidanud seda valdkonda puudutama, mille alatises komisjonis ma Riigikogus töötan. Samal ajal leian ma siiski, et me ei esinda siin Riigikogus ühte kitsast eluvaldkonda või ühte Eestimaa regiooni, vaid meil tuleks käsitleda kogu Eesti arengut tervikuna, keegi peab ju ka selle töö ära tegema, näiteks käsitlema põhiseaduslike institutsioonide kulusid. Nende jaoks ei olegi alati mingit vastavat komisjoni. Lubage mul põhjendada mõningaid ettepanekuid, mida ma olen esitanud. Mis puutub Riigikantseleisse, siis põhiseaduse tegijad, niipalju kui assamblee liikmed on mulle väitnud, ei näinud Riigikantseleile ette nii ulatuslikke funktsioone, nagu see praeguseks on välja kujunenud. Riigikantseleil kui valitsust teenindaval asutusel ei saa olla valitsemisala, mistõttu tema juurde ei saa kuuluda riiklikke ameteid. Me oleme oodanud neid valitsuse otsuseid ja seaduseelnõusid, mis seda täpsustaksid, 1992. aasta sügisest saadik. Siiamaani neid ei ole tulnud, ja kauaks võib siis ootama jääda? Riigieelarve on see mehhanism, mille kaudu saab need asjad ära lahendada. Ma loodan, et ettepanekut nr. 8 toetatakse. Kultuuri- ja Haridusministeeriumi kaudu soovitakse toetada Tallinnas olevaid nn. noorte riiklikke huvikeskusi. Tegelikult on täiesti üheselt selge, et nende huvikeskuste ulatus ei jõua iial Saaremaa, Võrumaa ja Ida-Virumaa noorteni. Seega on minu arvates siia peidetud sisse järjekordne pealinnakeskne lähenemine. Mul ei ole midagi selle vastu, et teatud noorsoo-organisatsioonide tegevust ka eelarvest toetatakse, aga ma näeksin hea meelega, et see toimuks kohalike eelarvete vahendusel. Nemad on asjale lähemal ja teavad paremini, kes on toetuse ära teeninud. Seetõttu on mul ettepanek suunata see raha omavalitsustele, jättes neile iseseisvateks otsusteks suuremad õigused. Ettepanek nr. 23 on tehtud riigieelarve struktuuri korrastamise huvides. Proua Kirsipuu oma ettekandes juba rääkis, et see peaks üldjuhul olema ministri otsustada, missugune struktuur tema valitsemisalas täpselt on. Aga peab ütlema, et niipalju kui meie kultuurikomisjonis oleme eelarvet arutanud, on kõik Kultuuri- ja Haridusministeeriumi esindajad väljendanud imestust selle üle, et eelarve struktuur on just selline, nagu see on, ja ma ei usu, et see on Kooliameti välja pakutud. Siin on nüüd ilmselt vasturääkivus Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi vahel, sest meile on öeldud, et struktuur sai ebaloogiline just Rahandusministeeriumi muudatuste tõttu. Ministeerium sellist struktuuri ei esitanud. Spordi osas on minu ettepanekute mõte järgmine. Spordialaliitude kinnimaksmine on nappi ressurssi pihustav ja põhimõtteliselt vale on kinni maksta ühiskondlikke organisatsioone. Riik võiks garanteerida 1-2 korraliku spordibaasi finantseerimise ning toetada tippsportlasi. See süsteem looks ka teistele sportlastele motivatsiooni tippu pürgimiseks, kui seal ootab neid riigi toetus. Spordikoolide finantseerimist riigieelarvest ei saa pidada õigeks, sest näiteks muusika- ja kunstikooli toetatakse kohalikust eelarvest. Staatuse mõttes on need aga ühesugused huvialakoolid. Sellega seoses kordan, et ma ei ole mingil juhul spordivaenulik. Kõik, kes Riigikogus on omakeskis sporti teinud, peaksid seda hästi teadma. Kui spordipoliitikas ei ole suudetud teha põhimõttelisi otsuseid, siis esitan jälle retoorilise küsimuse: millist ebajumalat selle otsuse tegemiseks me siis ootame ja kas meil tõesti ei ole nende otsuste tegemiseks vajalikku pädevust? Tänan väga juhtivkomisjoni selle eest, et on aru saadud Tartu Ülikooli raamatukogu hädavajadustest, mis on tekkinud katastroofiolukorra tõttu. Samal ajal aga on ka Tartu Ülikooli peahoone Emajõe kalda vajumise tõttu katastroofilises olukorras. Valitsusel polnud võimalik vajalikke kulutusi eelarveprojektis ette näha, sest tegelik olukord selgus alles oktoobrikuus, aga eelarve tuli ju Riigikogule esitada juba septembris. Niisiis ootan toetust 33. ettepanekule. Täiskasvanute koolituse seaduse järgi tuleb 3% õpetajate palgafondist ette näha nende täiendõppeks. Seda ei ole esitatud eelarves arvestatud. Seepärast palun olukorras, kus toimub üleminek uutele õppekavadele ja õppekirjandusele, seadustest kinni pidada ja toetada 39. ettepanekut. 53. ettepanek on regionaalpoliitilise sisuga. Kui vajadusest toetada väikesaari on palju räägitud, siis nüüd on võimalus ilma lisaeelarveta langetada unikaalse Kihnu saarega ühenduse kindlustamiseks põhimõtteline otsus. Need hädalennud olid kirjas "kollases raamatus", ma ei nuputanud neid hädalende Saaremaale ja Hiiumaale ise välja. "Kollases raamatus" on nende kohta seletus. 54. ettepanekus panen kahtluse alla Haapsalu prioriteetsused ja taastusravi valdkonna. Investeeringute põhimõtetest lähtudes ei ole õige jätta Pärnu peaaegu valmis taastusravikeskus seisma ja eraldada miljoneid halvema potentsiaaliga projekti tarvis. Pealegi on mul kahtlus, kas mitte pole siinjuures eelistatud asjaomase ministri kodukohta terve Eesti huvidele. Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, kas lõpetame läbirääkimised? Austatud Riigikogu! Kes on läbirääkimiste lõpetamise poolt? Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra rahandusminister soovib lõppsõna? Kuni kolm minutit.

A. Lipstok

Austatud Riigikogu! Kõigepealt ma tänan selle arutelu ja väljaöeldud mõtete eest ning loodan väga, et 1995. aasta eelarve lugemine jätkub õige pea ning et võetakse vastu selline eelarve, milles enam pole neid suuri ebakõlasid, mis selles veel praegu on. Tahaksin veel mõnest asjast rääkida. Kõigepealt sellest, mis puudutab kohalikke omavalitsusi. Nagu ma juba oma ettekandes ütlesin, ei ole valitsus praegu mingit jaotust välja pakkunud. See jaotus, millest mina rääkisin ja millest rääkis härra Jürgenson, on tegelikult omavalitsuste ja valitsuskomisjonide ettepanek, mis on ainult komisjonile. See tähendab, et see jaotus võib saada mingiks korraks pärast seda, kui teie selle heaks kiidate, siis kui komisjon on selle saalile esitanud. Ja kui te selle heaks kiidate, siis sellele eelnevad need seaduse parandused või täiendused, millest ma rääkisin. Tähendab, rääkida praegu seaduserikkumisest ei ole õige. Igasugune jaotus ühe inimese kohta ja kõik muu on kindlasti üks analüüsi meetod, kuid sellega peab väga ettevaatlikult ringi käima. Näiteks see, et Ruhnus on tulu ühe elaniku kohta suurim, tuleneb paraku sellest, et helikopteri lendude jaoks on 5000 krooni ühe inimese kohta, mida mõnes teises vallas arvatavasti ei ole. Öeldi, et kulude alusel ei sobi vallaeelarvet planeerida. Paraku on see üks planeerimise meetod, millest täiesti mööda minna ei saa, enne kui valdade struktuuri pole korrastatud. Sellest ma põhiettekandes rääkisin. Või kui otse välja öelda: enne kui meie omavalitsuste süsteem on niimoodi välja arendatud, et see on Eestimaa jaoks optimaalne ja ökonoomne. Kui rakendada otse nn. vahekorraseadust, siis 221 valda jäävad kokku 332 miljoniga miinusesse. Viimane märkus on see, et parandusettepanekutes, mida kommenteeris proua Kirsipuu, on ju arvestatud, et Keeleamet läheb Riigikantselei alt Kultuuri- ja Haridusministeeriumi alla, nii et ma arvan, et see härra Alajõe ettepanek on tegelikult juba toetust leidnud. Ma tänan, soovin teile ilusat õhtut!

Esimees

Suur tänu! Kas härra sotsiaalminister soovib lõppsõna? Proua Valve Kirsipuu? Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele muudatusettepanekud. Ma teen ettepaneku ka seda parandusettepanekute tabelit käsitleda ratsionaalselt, ma ütlen ainult numbri, jälgin tähelepanelikult kuvarit. Mulle on juba laekunud kolleeg Sulev Alajõe ettepanekud, milliseid parandusettepanekuid ta sooviks hääletada. 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8. Kaheksandat ettepanekut palub kolleeg Sulev Alajõe hääletada.

V. Kirsipuu

Kordan, et tegelikult komisjon on sellega nõus. Hääletame, et asi oleks kindel.

Esimees

Lugupeetud kolleegid, kes on kaheksanda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. See ettepanek leidis toetust. 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15. 16. ettepanekut palub Sulev Alajõe hääletada. Lugupeetud Riigikogu, kes on 16. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 17, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 17., 18., 19., 20., 21. Kolleeg Vardo Rumessen.

V. Rumessen

Palun seda parandusettepanekut hääletada.

Esimees

21. Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 21. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 16, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 22., 23. Sulev Alajõe palub 23. hääletada. Lugupeetud kolleegid, kes on 23. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu on 16, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 24., 25., 26., 27. 28. palub Sulev Alajõe hääletada.

V. Kirsipuu

See on see tervisespordi nullimine.

Esimees

Lugupeetud Riigikogu, kes on 28. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu on 20, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 29., 30. 31. palutakse hääletusele panna. Lugupeetud Riigikogu, kes on 31. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu 25, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 32. 33. palutakse hääletusele panna. Lugupeetud Riigikogu, kes on 33. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu 15, 6 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 34., 35., 36. Epp Haabsaar palub 37. ettepaneku panna hääletusele. Jah, palun, proua Kirsipuu!

V. Kirsipuu

Ma seda ennist ei kommenteerinud. Nagu te panete tähele, me olime nõus 50 000 krooniga, mitte 200 000 krooniga. Muide, need autod Piirivalveametile on ostetud liisinguga, see on omaette protsess. Tegemist on alternatiiviga, nagu te näete. Seda 50 000 krooni, mis läks Õiguskantsleri Kantselei transpordikuludeks, on arvestatud, selle kiitis Riigikogu praegu heaks. Nüüd me saame arvestada ainult teist alternatiivi.

Esimees

On mõistetav?

V. Kirsipuu

Õige, ettepanekus endas on vähendada sama summa võrra Kinnipidamiskohtade Ameti sõidukite ülalpidamiskulusid 200 000 krooni võrra. Sellisel juhul me peame valima selle, mis on põhitekstis antud, ja selle, mis on antud teises alternatiivis.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Epp Haabsaar.

E. Haabsaar

Minu arvates liialdavad meil autode ostmisega kõik ametkonnad. Ma kinnitan teile, sellest ei sõltu ühegi inimese hea tervis. Näiteks minu vanaema ei olnud kordagi autoga sõitnud, ometi elas ta 85-aastaseks, nii et jõudu igasuguste transpordikulude vähendamiseks! Kui vaadata Kinnipidamiskohtade Ameti sõidukite ülalpidamiskulusid, siis jääb mulje, et tegu on turismifirmaga, nii palju läheb seal igasuguse transpordi peale. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid! Kas te kõik mõistate üheselt, kui ma panen hääletusele parandusettepaneku tavalises redaktsioonis: kes on 37. parandusettepaneku poolt? Kõik mõistsid. Lugupeetud Riigikogu, kes on 37. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 19, 3 jäid erapooletuks, see ettepanek ei leidnud toetust. 38. Kolleeg Vardo Rumessen. Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 38. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 8, 6 jäid erapooletuks, see ettepanek leidis toetust. 39. parandusettepaneku palub hääletusele panna kolleeg Sulev Alajõe. Lugupeetud Riigikogu, kes on 39. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 6, 1 jäi erapooletuks, see ettepanek leidis toetust. 40., siin on see 41.

V. Kirsipuu

Midagi on läinud viltu.

Esimees

41., 42., 43., 44. Kolleeg Vardo Rumessen.

V. Rumessen

Ma palun seda parandusettepanekut hääletada.

Esimees

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 44. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 6, 6 jäid erapooletuks, see ettepanek leidis toetust. 45. parandusettepanekut palub hääletusele panna kolleeg Epp Haabsaar. Lugupeetud Riigikogu, kes on 45. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu 13, 1 jäi erapooletuks, see ettepanek ei leidnud toetust. 46. 47. parandusettepanekut palutakse hääletusele panna. Lugupeetud Riigikogu, kes on 47. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu 19, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Ka 48. palutakse hääletusele panna. Lugupeetud Riigikogu, kes on 48. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust. 49. parandusettepanek läheb hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 49. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 12, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. 50., 51. 52. läheb hääletusele. Kas kommenteerid?

V. Kirsipuu

Jaa, ma siiski sooviksin teada saada, mis on katteallikas. Siin ei ole tegemist väikeste summadega, see on 41,2 miljonit. Kust see raha võetakse? See oleks riigieelarve seadusega vastuolus, kui me selle sisse hääletaksime.

Esimees

Kolleeg Kuno Raude.

K. Raude

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, mul ei ole mitte kõige vähematki ette heita eelarve- ja maksukomisjoni tööle ja proua Valve Kirsipuu küsimus mulle on absoluutselt õigustatud. Kuid selle hääletamise tulemusena on meil võimalik kujundada Riigikogu suhtumist probleemi ja aidata seega Eesti riigi uuel kodanikukaitse juhil kujundada oma suhtumist ja riigikaitsepoliitikat just selles osas, mis puudutab kodanikukaitset ja Päästeametit. Aitäh!

V. Kirsipuu

Jutt on absoluutselt õige, ainult et sellisel juhul ma sooviksin teada, mille või kelle arvel seda arvamust kujundatakse? See on praegu seadusega vastuolus.

Esimees

Kolleeg Kuno Raude.

K. Raude

Aitäh mulle lubatud võimaluse eest! Vaadake, asi on selles, et meil puudub riigikaitse kontseptsioon, meil pole selge, milline on kodanikukaitse ja päästeteenistuse roll riigikaitses. Ma kujutan ette, et küsimust on võimalik lahendada ka riigikaitsestruktuuride siseselt nende rahade ulatuses, mis on selleks planeeritud 1995. aastaks, et säilitada Päästeamet mehitatuna. Ma ei arva, et selleks peaks olema 41 miljonit, kuid Päästeamet kui selline tuleb säilitada. Aitäh!

V. Kirsipuu

Veel kord ütlen, et see ettepanek on põhiseadusega vastuolus. Hämmastab, et riigikaitsekomisjon on niisuguse ettepaneku teinud, sest põhiseaduses on öeldud, et kui riigieelarves või riigieelarve eelnõus tehakse muudatused, tuleb näidata katteallikas. Katteallikat siin ei ole nimetatud. Ma palun seda Riigikogu liikmetel, kui nad hääletavad, arvesse võtta.

Esimees

Suur tänu! Ma saan oletada ainult kahte asja: et kolleeg Kalle Jürgenson kui fraktsiooni aseesimees soovib vaheaega või olen ma midagi protseduuriliselt valesti teinud. Kolmandat võimalust ma ei näe. Kolleeg Kalle Jürgenson.

K. Jürgenson

Aitäh, austatud esimees! Probleem on teises teie poolt mainitud protseduuris. Ma tahaksin küsida, kuidas juhatus sellesse suhtub, tähendab, seadusega on tõesti ette kirjutatud, et ei saa hääletada, ei tohi hääletada, kui katteallikad on näitamata. Me rikume seadust, see on puhtprotseduuriline küsimus. Aitäh!

Esimees

Lugupeetud kolleegid, kallis kolleeg Kalle Jürgenson! Minu esimene kommentaar on formaalne. Üks kodukorraseaduse paragrahv ütleb, et mitte ükski asjaolu ei takista istungijuhatajat mis tahes ettepanekut hääletusele panemast. Teiseks, lugupeetud kolleeg Valve Kirsipuu on vähemasti kaks korda öelnud, et see parandusettepanek ei ole seadusega kooskõlas. Ja nüüd peab jätkuma Riigikogu liikmetel endal arukust õigele nupule vajutada. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 52. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu 15, 6 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 53. parandusettepanek läheb hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 53. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 13, 4 jäi erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Ka 54. palutakse hääletusele panna. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 54. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu 17, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 55., kolleeg Ants Käärma.

A. Käärma

Palun seda hääletada. Aitäh!

Esimees

Lugupeetud Riigikogu! Kes on 55. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on ka 14, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. 56., 57. Kolleeg Kalle Jürgenson.

K. Jürgenson

Aitäh, härra esimees! Ma palun 57. ettepanekut hääletada. Tänan!

Esimees

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 57. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Kolleeg Valve Kirsipuu, kas juhtivkomisjon jääb oma arvamuse juurde?

V. Kirsipuu

Jaa, juhtivkomisjon palub teine lugemine katkestada ning ootab muudatusettepanekuid 14. novembriks kella 18 ks suure palvega, et kõik eelarvet puudutavad ettepanekud oleksid seotud konkreetsete rahadega ja konkreetsete katteallikatega. Palun nimetada konkreetsed summad ja konkreetsed katteallikad, mitte öelda, et vähendada 10 koha või 5 auto võrra. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Arutelu katkestatakse.


11. Tolliväärtuse seaduse eelnõu teine lugemine (tolliväärtuse määramise seadus)

Esimees

Lugupeetud kolleegid, me võtame arutusele valitsuse algatatud tolliväärtuse seaduse eelnõu. Algab teine lugemine ja ettekande teeb härra rahandusminister.

A. Lipstok

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu! Selle seaduseelnõu esimene lugemine toimus 12. oktoobril. Kahe lugemise vahel aitasid eelnõu autorid eelnõu redaktsiooni korrigeerida. Rahandusministeerium on põhimõtteliselt nõus kõigi esitatud parandusettepanekutega ning leiab, et esitatud parandused ja täpsustused ei muuda eelnõu sisu, vaid teevad selle mõistetavamaks. Mainiksin veel ainult seda, et selle seaduse vastuvõtmisel toetame ettepanekut jõustada seadus mitte 1. jaanuarist, nii nagu oli selle eelnõu alusel, mis oli esimesel lugemisel, vaid 1. juulist, nii nagu on ka nendes paberites, mis on teile välja jagatud. See muudatus on eriti vajalik ja rõhutan seda just sellepärast, et praegu on liiga hilja, et olla valmis seda seadust 1. jaanuarist rakendama. Selle seaduse rakendamine nõuab väga palju normeerimist, normatiivseid akte valitsuselt, ning nende väljatöötamine nõuab aega. Rahandusministeeriumil täiendavaid parandusettepanekuid ei ole. Tuleb siiski tunnistada, et vaatamata esitatud ettepanekutele jäi tolliväärtuse seaduse eelnõu oma redaktsioonilt ja ülesehituselt keeruliseks ning asjasse mittepühendunud inimesele isegi kohati ebaselgeks. Kuid ma palun arvestada asjaoluga, et tolliväärtuse määramisega hakkavad tegelema ühe kitsa valdkonna, tolli töötajad ja tolliväärtuse seaduse rakendusjuhend peab olema see dokument, mis aitab käesoleva seaduse eelnõu ühe või teise paragrahvi sisu selgitada. Me oleme alustanud koos Eurotolli spetsialistidega Eesti tolli inimeste koolitamist ja ma arvan, et kui seadus vastu võetakse, siis 1. juuli on see päev, mil me oleme selle rakendamiseks valmis. Ma tänan!

Esimees

Suur tänu! Küsimused. Selge ettekanne, küsimusi ei esitata. Tänan! Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande komisjoni esimees kolleeg Liina Tõnisson.

L. Tõnisson

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud saali jäänud kolleegid! Ma võtan endale julguse oponeerida lugupeetud härra eesistuja arvamust, et tegemist on äärmiselt selge seaduseelnõuga. Komisjon maadleb nende juriidiliste ja mittejuriidiliste formuleeringutega, nii et hambad ragisevad. Me oleme seisukohal, et me oleme suutnud mõne lause teha eestikeelsemaks ja mõnel juhul ka arusaadavamaks. Need parandusettepanekud, mis teie ees on, on kõik majanduskomisjoni parandusettepanekud, mida ka härra rahandusminister mainis, autorid on need aktsepteerinud. Küll aga tahaksin juhtida teie tähelepanu ühele veale. Nimelt kolmandas parandusettepanekus, milles me uuesti sõnastasime ümber § 2 3. lõike, selle 3. lõike viimases, 5. punktis on mingil põhjusel jäänud alles sõnad "samuti faktilised abikaasad", teatavasti me tegime ettepaneku need välja jätta. Me olime sunnitud sellise ettepaneku tegema, sest, tuletan teile meelde, meie vastuvõetud perekonnaseadus sellist mõistet kui faktiline abikaasa ei fikseeri. Järelikult võib see nähtus looduses toimida, seadusandlikult seda olemas ei ole. Nii et me väga vabandame, seda kolmandat parandusettepanekut tuleb lugeda ilma kolme viimase sõnata. Vaatamata hulgaliselt tehtud parandusettepanekutele majanduskomisjoni ja ka keskkonnakomisjoni poolt, kes on teinud ühe parandusettepaneku, ei arva me, et seaduseelnõu oleks sellises seisus, et see tuleks vastu võtta. Meil on jätkuvalt probleeme § 2 1. lõike punkti 2, § 9 2. lõike, § 10 1. lõike formuleeringutes. Eriti keeruliseks on osutunud § 9 2. lõige, siin on terve rida formuleeringuid, mida me ei ole suutnud taibata, näiteks, mis asi on kauba suvaline või fiktiivne hind. Me saame aru, et on olemas fiktiivne väärtus, fiktiivne hind on meile, majandusteadlastele, võimatu mõiste. Diskussiooni käigus on meil majanduskomisjonis tekkinud probleem, kas seaduses ei ole mitte väärtuse ja hinna mõiste omavahel üldse segamini läinud. Me peame vajalikuks siiski veel autoritega sellel teemal diskuteerida ja loodetavasti me leiame ka mõlemaid pooli rahuldava lahenduse. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku teine lugemine katkestada, parandusettepanekud esitada järgmiseks kolmapäevaks kella 16 ks, et siis jätkata 9. töönädalal. Ootame teie parandusettepanekuid. Vajaduse korral hääletaks küll enne seni tehtud parandusettepanekud. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Millised on küsimused? Tundub, et küsimusi ei esitata. Mina, kolleeg Liina Tõnisson, ei julgenud seaduseelnõu kohta midagi öelda, ma ütlesin "selge ettekanne", nii nagu seegi kord. Ma avan läbirääkimised. Kas loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Ma oletan, et ettekandjad ei soovi lõppsõna? Ettekandjad ei soovi lõppsõna. Võtame, kolleegid, käsile muudatusettepanekute tabeli, seda on juba põhjalikult kommenteeritud. Ma jälgin tähelepanelikult kuvarit. 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., edasi läheb 15., 16. Komisjon jääb oma arvamuse juurde? Ja 17. ka.

V. Kirsipuu

Jaa.

Esimees

Arutelu katkestatakse.


12. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (588 SE ja 633 SE) teise lugemise jätkamine

Esimees

Lugupeetud kolleegid, me võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti. Ma ei loe seda teile ette, sellepärast et teise lugemise jätkamisel on juba tegemist sisuliselt ühe tekstiga. Ettekande teeb kultuuri- ja haridusminister härra Peeter Olesk.

P. Olesk

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kuna meie koolikorraldus muutub niikuinii ja muutub ka veel edaspidi, siis on selge, et ei õnnestugi rakendada niisugust seadust, mis on pikka aega ühesuguse sisuga. See teeb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise möödapääsmatuks ja vastavalt ka selle eelnõu arutelu, mis on praegu päevakorras. Ministeerium on nende parandusettepanekutega peajoontes nõus. Mul on tulnud neid juba õpetajatele selgitada ja kui olla kannatlik, siis need selgitused on neile ka vastuvõetavad. Ma tahaksin kommenteerida ainult paari muutmisseaduse paragrahvi. Kõigepealt § 9, mis praegu sõnastab, et õppetunni kestus on 45 minutit. Ma soovitan teil, kui seda ettepanekut hääletatakse, arvestada järgmist. Kui õppetunni kestust vähendada näiteks 30 minutile, siis tuleks samade õppemäärade, s.t. ülesannete mahu juures õppepäevade arvu suurendada praeguselt 175 lt 230 le. Sel juhul ei haakuks sellega enam õpetajatele kehtestatud puhkus, sest päevade arv kasvab nii pööraselt. Teiseks, kui õppepäevade arvu ei muudeta, aga ikkagi õppetunni pikkus väheneks 30 minutile, tuleks õppeaastate arvu suurendada 12 lt 16 le. See 4 aastane kasv maksaks õpetajate palkade osas 1995. aasta plaani kohaselt 2,3 miljardit pluss teist niisama palju lisakulutusi, kokku 4,6 miljardit krooni. Seepärast ma arvan, et see, mida praegune eelnõu ette näeb – õppetunni kestus on 45 minutit –, on tegelikult ainuõige. Teine paragrahv, mida ma tahaksin kommenteerida, on § 16, mille 3. lõige sätestab, et aineõpetaja õpetab 5.–9. klassini mitut ainet ja gümnaasiumis ühte, lisaspetsialiseerumise korral ka mõnda teist ainet. See tähendab, et ka aineõpetaja on tegelikult universaal, kes on mitme aine õpetaja, ja see tingib küllalt olulisi muudatusi õpetajate ettevalmistuses, järelikult ka kõrghariduse korralduses. Mulle tundub, et praegusel kujul on see sõnastus liiga kategooriline, ma loen sellest välja, nagu aineõpetajad ilmtingimata peaksidki 5.–9. klassini õpetama mitut ainet, aga ma võtan siiski arvesse, et see paragrahv rakendub alles 1997. aastast ja järelikult kõrghariduse korralduses on vajalikud muudatused tehtavad. Ma eeldan ka, et kõrghariduse korraldus ise on selle paragrahvi rakendamise vastu, sest nii universaalse aineõpetaja ettevalmistamisele ei ole praeguses kõrghariduskorralduses mõeldud. Muus osas mul märkusi ei ole ja ma jään selle juurde, et see muutmisseadus on vajalik. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Ootame küsimusi. Rahvasaadikud küsimusi ei esita. Tänan! Kaasettekande teeb juhtivkomisjoni nimel komisjoni esimees kolleeg Sulev Alajõe.

S. Alajõe

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust on mitmeid kordi arutatud ja muudetud. Kommenteerin vaid mõningaid ettepanekuid. Siiani on teatavasti segi aetud kooli staatus ja nimetus, sellest tulenevad komisjoni ettepanekud nr. 1 ja 3. Koolitunni pikkuse muutmist ei saa toetada. Sellest rääkis põhjalikumalt juba ka härra minister ja seetõttu ma sellel enam ei peatuks. Ütlen vaid niipalju, et kui on soovi õppekoormust suurendada, siis tuleb minna õppeaasta pikendamise teed. Praegune Eesti õppeaasta ei ole võrreldav Euroopa tsiviilriikide õppeaastaga. Meie suvevaheaeg on liiga pikk. Lõdvemaks on tehtud hoolekogude kooskäimiste arv. Enne oli seaduses kindel nõue, et nad peavad koos käima vähemalt kord kuus, nüüd on öeldud, et nad peavad koos käima vähemalt kord kolme kuu jooksul, sest kui hoolekogu ja kooli juhtkonna vahel on välja kujunenud ladus koostöö, ei ole neil vajadust kohtuda iga kuu, küll aga võivad nad kohtuda vähemalt kord kolme kuu jooksul. Eelmisel korral tekitas Riigikogu saalis elavat arutelu ka see ettepanek, mis on uuesti esitatud 15. numbri all. Ma selgitaksin, miks ei saanud seda ettepanekut toetada. Nimelt tähendaks selle ettepaneku arvestamine, et omavalitsuste vahel tekib ebaõiglane situatsioon: ühed omavalitsused peaksid finantseerima ka teiste omavalitsusüksuste territooriumil elavate laste koolitusega seotud kulusid. Sellist süsteemi ei saa meie komisjon kuidagimoodi toetada. Me oleme loonud seadusega sellise iseregulatiivse mehhanismi, et kui ühe valla lapsed tahaksid käia hoopis teise valla koolis, tekib sellel vallal, kelle lapsed lähevad ära, lisakulutused. Kuna vald on huvitatud, et lisakulutused oleksid minimaalsed, siis ta peab oma valla kooli parandama, luues niimoodi oma valla lastele stiimuli käia ikkagi oma valla koolis. Niisiis, me ei saa toetada põhimõtet, et üks kohalik omavalitsus osutab teistele omavalitsusüksustele tasuta teeneid. Kultuurikomisjoni ettepanek on hääletada juba kaua menetluses olnud seaduseelnõu kohta esitatud parandusettepanekud ja kui hääletustulemused kattuvad komisjoni seisukohtadega, võtta seadus vastu. Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu! Küsimused. Kolleeg Ants Käärma.

A. Käärma

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus § 44 6. lõike kohta, seda puudutab nii 15. kui 16. parandusettepanek. Lugedes vana teksti ja komisjoni poolt korrigeeritud teksti, tundub mulle, et seadusega me paneme omavalitsusele kohustuse maksta nende õpilaste õpetamise kulud, kes käivad mis tahes omavalitsuse koolis, mitte kohalikus. Kas teile ei tundu, et kuna me paneme seadusega selle kohustuse, tuleks need kulud siis ka riigieelarve kaudu hüvitada? Aitäh!

S. Alajõe

See on vana vaidlus: mis on täpselt klassifitseeritav selle riikliku funktsioonina, mille katmiseks tuleb riigieelarvest kohalikele omavalitsustele kulud ette näha. Selle seaduse puhul on tõlgendus olnud siiski selline, et kohalikele omavalitsustele ei nähta ette riiklike funktsioonide täitmist, vaid lihtsalt fikseeritakse kohaliku omavalitsuse ülesanded hariduskorralduses. Teie küsimuse teise osa juurde tulles pean ma ütlema, et küsimuses peitus viga. Nimelt ei ole siin mõeldud, et tuleb katta need kulutused, mis on seotud oma valla laste käimisega teise omavalitsusüksuse koolis, ja ei tule katta neid kulusid, mis on seotud oma valla kooli ülalpidamisega. Eelnõus on öeldud: kulude katmises osalevad kõik omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga. Seega, kui on tegemist mingi konkreetse valla territooriumil oleva kooliga, siis tasub ka see vald, kelle territooriumil see kool on, mingi osa nendest majandamiskuludest sellele koolile sõltuvalt sellest, millise osa selle kooli õpilastest moodustavad selle konkreetse valla lapsed. Ja sellega seoses ei teki siin mingisuguseid probleeme. Ma ei kujuta ette, et see finantseerimise lõige võiks olla sõnastatud teistmoodi. Praegune sõnastus tähendab, et kõik omavalitsusüksused tasuvad oma elukohajärgsete laste koolituse eest, ja nii see peakski olema.

A. Käärma

Ei ole. Kui ei taha vastata, siis pole mõtet demagoogiat ajada.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Liina Tõnisson.

L. Tõnisson

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kultuurikomisjoni esimees! Minu küsimus puudutab 12., kultuurikomisjoni ettepanekut, see on teema, mida juba härra minister puudutas. Teda see ettepanek väga murelikuks ei teinud, aga mind teeb. Mind ei rahulda väide, et see paragrahv hakkab toimima 1997. aastast, sest ka 1997. aastaks ei ole te kõrgkoolides välja koolitanud lauluõpetajaid, kes oleksid suutelised samal ajal ka suusatama, s.t. andma võimlemistunde, ja joonestusõpetajaid, kes juhuslikult on ka musikaalsed, rääkimata keelte ja näiteks füüsika koos andmisest. See on Eesti riigis küll teise, võõrriigi nime all juba ära proovitud ja see on ebaõnnestunud. Teie imperatiivis väljaöeldud nõue, et 8. klassis tunde andev õpetaja peab suutma olla nii võimlemis-, laulu-, füüsika- kui ka inglise keele õpetaja, ei ole päris hästi usutav. Minu küsimus: kas komisjon ei tee siiski ennatlikke otsuseid ja ei vii koolireformi jälle tupikteele? Aitäh!

S. Alajõe

Ma ei ole midagi imperatiivis väitnud. Juhin tähelepanu sellele, et seaduses on säte, mis ütleb, et 1.–6. klassini õpetavad õpetajad valdavalt kõiki aineid. Me kujutame ette, et 5. ja 6. klassis on võimalik õpetada peaaegu kõiki aineid. Ja nüüd me soovime, et 7. klassis toimuks järsk muudatus, iga õpetaja õpetaks ainult ühte ainet. See on niisugune põhimõtteline hariduspoliitiline vaidlus, mida Eesti ühiskonnas ei ole veel korralikult läbi vaieldud. Nimelt siiamaani on olnud ainekeskne õpe, mille tulemusena lapsed ei ole omandanud terviklikku haridust, ained ei ole olnud omavahel piisavalt seotud, kuna õpetajad ei ole õpetanud ühte tsüklit, olgu see siis reaal- või humanitaarainete tsükkel. Ja seetõttu on kultuurikomisjon selle parandusettepaneku puhul tegelikult toetanud parandusettepanekut, mille esitas meile Kultuuri- ja Haridusministeerium. Me ei ole toiminud ülepeakaela ise komisjonis otsustades, vaid oleme pidanud nõu inimestega, kes igapäevaselt meie koolikorraldust kujundavad ja seda ministeeriumis välja töötavad.

Esimees

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Avan läbirääkimised. Kolleeg Ants Käärma.

A. Käärma

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Tundub, et haridusega seotud eelnõu tuleb arutada väga kannatlikult ja püüda lahti rääkida nii, nagu 1. klassis räägib õpetaja õpilastele põhitõdesid. Ma tahaksin veel kord peatuda § 44 6. lõikel. Mulle tundub, et siin sätestatul, nii praeguses kehtivas tekstis kui ka komisjoni poolt formuleeritud tekstis, on tunduvalt sügavam sisu ja sellel on kaugemale ulatuv mõju, kui esialgu võib tunduda. See ei ole pelgalt rahade küsimus või omavalitsuse kohustus maksta kinni lapse õpetamise kulud. Asi on selles, et kui omavalitsuses on kool, siis selle majandamiskulud on tolle omavalitsuse kanda. Kui sellest koolist üks või kaks või mitu õpilast läheb teise kooli, siis omavalitsuse majandamiskulud jäävad täpselt samaks, sest seda koolimaja on täpselt samamoodi tarvis kütta, valgustada, täpselt samamoodi majandusasju ajada ja need kulud katta kui ennegi. Samas lisandub sellele omavalitsusele kohustus osaleda ka tolle teise kooli majanduskulude katmises. Seega tema kulutused suurenevad. Küsimus ei ole õpetajate palkades ega selles, mida katab riik. Seega ei saa omavalitsus eriti palju mõjutada õpetamise kvaliteeti, kutsudes sinna parema ettevalmistusega või parema väljanägemisega või rohkem õpetajaid, ta saab mõjutada ainult selle kooli majanduslikku olukorda: soojus, valgustus, vesi ja umbes sellised asjad. Arvata, et omavalitsus suudab kõik need asjad teha ahvatlemaks, et kõik mujal käivad õpilased – ega neid üldiselt palju ei ole – tuleksid tagasi, on liivale rajatud lootus. Kui omavalitsusel hariduskulud suurenevad, ei ole ta suuteline kooli olukorda parandama ja tal tekib soov see kool sulgeda. See ongi peidetud § 44 6. lõike teksti. Ma arvan, et kui me seda parandusettepanekut hääletame, siis meil on sisuliselt valida kahe tee vahel: kas me anname tõuke väikeste maakoolide sulgemiseks või mitte. Selle üle me peame otsustama. Kumma tee valime, näitab nähtavasti õige varsti hääletus. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Olli Toomik.

O. Toomik

Lugupeetud juhataja, lugupeetud minister! Head kohalejäänud kolleegid! Ma peatuksin parandusettepaneku tabeli 7. punktil, mis käsitleb minu tehtud parandusettepanekut, mis kõlab järgmiselt: klassi täituvuse ülemine piirnorm põhikooli ulatuses on 30 õpilast. Vestluses kultuurikomisjoni esimehe Sulev Alajõega tõi ta esile selle paranduse realiseerimist takistavad asjaolud. Ja nimelt, see punkt tooks muidugi kaasa lisaraha või õigemini nõudluse selle järele ja Kultuuriministeeriumi baasil olevat edastatud ka infot, et ei jätkuvat ei õpetajaid ega ka klassiruume. Nagu teada, ei ole 30 maakoolides ja väikealevike koolides mingi takistav tegur. Probleemiks tõuseb see suuremates Eesti linnades: Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas. Ma tahaksin natuke mõtiskleda selle üle, mis on Eesti riigil prioriteet nr. 1. Minu silmis on Eesti riigi prioriteet nr. 1 tema kodanik, ja väga tähtis on tema kasvav kodanik. Milliseks kujuneb tema kodaniku kvaliteet, niisuguseks kujuneb tema rahvas ja selliseks kujuneb tema riigi tulevik. Ma arvan, et prioriteet nr. 1 jaoks ei tohiks meie rahval olla rahast kahju, ja kui on vaja, tuleb raha leida mingite muude, vähemtähtsate asjade arvelt. Umbes 40–50 aastat tagasi võis tõepoolest klassikomplekti suurus olla isegi 40 õpilast. Viimase 30 aasta jooksul on toimunud ühiskonnaelus niivõrd sügavad nihked, et isegi ühiskonna laad on muutunud. Me oleme jõudnud industriaalühiskonnast infoühiskonda. See väike olevus, kes käib koolis, on iga päev väga paljude stressorite mõju all. Me kõik teame, et elutempo on tohutult kiirenenud. Infohulk on tohutult suurenenud. Eksisteerib agressiivsus, vägivald koolis, millest lastepsühholoogid ja pedagoogid julgevad juba rääkida. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et õpetaja võimetel hallata klassi, suhtestada klassi nii iga õpilase kui ka terve klassi tasemel on piir. See piir on maksimaalselt 25 õpilast. Põhikooli ajal toimub ka lapse sotsialiseerumisprotsess. Sellel ajal kujuneb tema suhe ühiskonnaga ja teiste inimestega. Ma leian, et põhikoolis õppimise ajal on väga tähtis klassi psühholoogiline atmosfäär. Mul on väga kahju, et mu parandusettepanek ei leidnud heakskiitu. Ma teen möönduse, et võib-olla tõesti selle seaduse rakendusotsus peab olema mingil viisil etapiline, aga selle paranduse sisu peaks leidma tähelepanu, seda peaks eelnõus arvestama. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Paul-Eerik Rummo.

P.-E. Rummo

Härra esimees! Härra minister! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin toetada seda paragrahvi, mis kõneleb aineõpetaja staatusest ja sellest, et aineõpetaja õpetab 5.–9. klassis mitut ainet. Lisaks minister Oleski ja kultuurikomisjoni esimehe Alajõe argumentidele ma tahaksin niisuguse punkti vastavust praegu arutusel olevate uute õppekavade loogikaga veel omalt poolt toonitada. Ka nimelt need uued põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, mis on praegu n. ö. üldrahvalikul arutelul ja mille juurutamine algab tõenäoliselt järgmisest või hiljemalt ülejärgmisest õppeaastast, põhinevad sellel loogikal, et õppeained ei ole mitte asjad omaette, vaid need peaksid moodustama õpilase jaoks ühe tervikliku maailmapildi. Seega viiakse nendes uutes õppekavades õppeained omavahel tihedamasse integratsiooni ja vastavusse nii oma sisu poolest kui selle meetodi poolest, mismoodi ühes või teises õppeaines ühelt õppeastmelt teisele edasi minnakse. Niisiis peab sellist õppekava elluviiv õpetaja olema põhimõtteliselt teistsuguse ettevalmistusega ja edaspidi langevad temale kooli liikmeskonna struktuuris praegusega võrreldes teistsugused ülesanded. Seetõttu võtaks niisuguse sätte puudumine selles eelnõus ühe lisastiimuli kogu sisulise hariduskorraldusliku reformi jõudsamaks elluviimiseks. Nüüd tähtajast. Niisugusele asjakorraldusele ülemineku tähtaeg on teatavasti 1997. aasta. Võime küsida, kas see ei ole liiga varajane, kas selleks ajaks jõutakse ette valmistada vastava ettevalmistusega õpetajaid. Ma olen siiski seisukohal, et selline tähtaeg on optimaalne, just sellisel kujul pingestab see ühelt poolt nii Kultuuri  ja Haridusministeeriumi kui ka õpetajaid ettevalmistavaid kõrgõppeasutusi selleks, et ümber korraldada õpetajate ettevalmistamine nendes õppeasutustes vastavalt uute, juurutatavate õppekavade loogikale ja vastavalt nendele ülesannetele, mida selle seadusesättega esitatakse. Seepärast, kui see punkt peaks pandama hääletusele, kutsun kõiki hääletama selle poolt. Kahtlused, mis on siin avaldatud, on suurelt jaolt tingitud ilmselt vääritimõistmisest, mida võib-olla sõna "aineõpetaja" kaasa toob. Selle sõna ainsuslik vorm võib sugereerida ettekujutust, et see on õpetaja, kes õpetab just nimelt ühte ainet, ja miks ta nüüd järsku peaks õpetama mitut. Uute õppekavade loogikaga on kooskõlas ka see, et need ained, mida ta on suuteline õpetama, on loomulikult omavahel sisulises seoses: kui ta õpetab matemaatikat, siis teine aine, mida ta õpetab, ei tarvitse olla mitte laulmine, võimlemine, vene kirjandus või 18. sajandi ajalugu, vaid on näiteks geomeetria. Ained, mida õpetab üks ja seesama aineõpetaja, on omavahel sisulises, tsüklilises seoses. Nii et võib-olla sõna "aineõpetaja" pole antud juhul kõige parem, kuid sisuliselt on, võin kinnitada, selle asjaga kõik päris korras ja me võime julgelt pooldada selle asja lahendust. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Ma tahaksin puudutada neid parandusettepanekuid, millest siin on räägitud. Kõik need on minu arust mingil määral seotud rahaküsimusega. Kui me raha poolt ei arvesta, siis võib ju põhimõtteliselt sellega nõus olla, mida on puldist oma ettepanekute kaitseks räägitud, aga alles natuke aega tagasi me arutasime järgmise aasta riigieelarve eelnõu ja nägime, et ka miljoni või kümnete miljonite leidmisega on teatud probleeme. Mõned ettepanekud, mis selle eelnõu kohta on tehtud, on minu arust natuke suurema mahuga, seetõttu seda laadi ettepanekud, mis nõuavad ühelt poolt väga tõsiseid kulutusi või mille tegija apelleerib sellele, et nendega kaasnevad kulutused, peaksid olema rohkem põhjendatud. Eelkõige ma pean silmas neid ettepanekuid, mis puudutavad õppetunni pikkust, õpilaste arvu klassis, mis minu arust toovad kaasa lisakulutusi. Ants Käärma ütles oma ettepaneku toetuseks, et valdadele toob kultuurikomisjoni poolt pakutud sõnastus kaasa lisakulutusi. Ma ei usu eriti, et need kulutused oleksid väga suured, seetõttu peaks see ettepanek olema põhjendatud mingite konkreetsete näidetega. Sõna "teeninduspiirkond", mis on Ants Käärma ettepanekus, on väga ebamäärane ja sageli ei õnnestu sugugi seda teeninduspiirkonda paigutada niimoodi, et see oleks lastele mugav. Teeninduspiirkonna all võiks siis silmas pidada kas mingit vallapiiri või midagi muud, aga lapsed võivad käia koolides ka niimoodi, et osa lapsi käib ühes vallas, teine osa teises vallas. Seetõttu ma arvan, et kui nende ettepanekute rahaline pool oleks olnud juba varem rohkem põhjendatud, võib-olla siis oleks saanud neid ka rohkem arvestada, aga praegu ma leian, et kultuurikomisjon on selle külje küll igapidi läbi mõelnud.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk.

K. Kukk

Suur aitäh! Austatud kolleegid! Ega mul täna ei olegi eriti lisada sellele jutule, mis ma siin eelmisel korral rääkisin tunni pikkuse kohta. Täna mind lausa hämmastas meie haridusministri loogika, kui ta põhjendas 45-minutilise tunni vajadust. Probleem on siiski hoopiski milleski muus, probleem on nimelt tunni efektiivsuses ja tunni intensiivsuses, mitte aga mingites "tagumikminutites", mida annab kokku liita aastateks ja jõuda välja kas või 16 aastani. Ma ei usu, et kui me selle seadusega jätame koolidele koolitunni pikkuse määramisel teataval määral vabad käed, tormavad kõik koolid tegema 30-minutilisi tunde. On selge, et õpilaste edukus sõltub siiski ka millestki muust, mitte ainult tunni pikkusest. Miskipärast on eri koolide lõpetanud ka kõrgkoolides erineva edukusega ja vaatamata sellele, et pikka aega on olnud tunnid kõikjal võrdse pikkusega. Ma palun kultuurikomisjoni viienda parandusettepaneku hääletuse panna ja loodan, et see ei leia toetust. Aitäh!

Esimees

Kas lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et läbirääkimised lõpetada? Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra haridusminister soovib lõppsõna? Kuni kolm minutit. Palun!

P. Olesk

Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma alustan viimasest. Olles ise õppejõud, kes on alati seisnud tudengite ees püsti, ei ole ma tõesti kellegi "tagumiktunde" välja arvutanud. Aga kui ma ütlen, et tund peaks olema 45 minutit, siis ma lähtun sellest, et klassid on harilikult nii suured, et iga laps peab saama vähemasti ühe minuti õpetaja tähelepanu puhtalt endale. Kui me võtame piiriks 30 minutit, siis ma ütlen, et klassid peavad olema tunduvalt väiksemad kui need, mida soovis Olli Toomik. See, kui väikesi klasse me suudame õpetajatega garanteerida, on puhtrahaline probleem, nagu Mihkel Pärnoja juba ütles. Teiseks. Ma ei jaga Ants Käärma hirmu, et § 25 rakendamine ettepandud kujul tähendab ilmtingimata väikeste maakoolide sulgemist. Vastupidi, ma olen veendumusel, et niikuinii riigi osa, eriti mis puutub koolihoonetesse, on kogu aeg olemas. Just nimelt riigi osa olemasolu või selle puudumine kas paneb nende koolide eksistentsi paika või võtab selle maha. Mis puutub aga klasside täituvusse, siis mina vaatan seda hoopiski teisest aspektist kui Olli Toomik. Kui on väga väikesed koolid 10 õpilasega, siis paratamatult on seal liitklassid ja mingisugustest tavalistest traditsioonidest, normidest me sel puhul niikuinii rääkida ei saa. Kui me aga suurendaksime seal õpilaste arvu klassis, siis uskuge, paljudel juhtudel paneb piiri ette see, et klassiruum ise on nii väike, et sinna ei mahu rohkem, vastasel korral istuksid lapsed nina vastu tahvlit. Ja lõpuks veel üks tähelepanek. Maakoolide õpetajad soovivad tegelikult väga, et klassid oleksid väiksemad, siis nad saaksid tegelda iga marakratiga, aga see eeldab õpetajakohtade arvu suurendamist, klassiruumide suurendamist ja kõike muud, millele juhtis tähelepanu juba Mihkel Pärnoja, öeldes, et see on eeskätt rahaline probleem. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Kas kolleeg Sulev Alajõe soovib lõppsõna? Ei soovi. Aitäh! Võtame, kolleegid, arutusele muudatusettepanekute tabeli. 1., 2., 3., 4., 5. Kolleeg Kalev Kukk.

K. Kukk

Aitäh! Ma nõuan selle punkti hääletamist.

Esimees

Paneme hääletusele.

S. Alajõe

Komisjoni poolt kommentaariks niipalju, et loomulikult sõltub väga palju sellest, millise intensiivsusega õppetund läbi viiakse, kuid kui intensiivsus on ühtemoodi hea, siis igaüks saab aru, et on vahe, kas tund kestab 30 või 45 minutit. Vahe, ma juhin tähelepanu, on tervelt 1/3. Niisiis ei ole puhtõppemetodoloogiliselt võimalik õpetada 12 aasta jooksul lühemate tundidega sedasama, mis korraliku intensiivsuse puhul 12 aasta ja 45-minutiliste tundidega.

Esimees

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu! Kes on viienda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu on ka 9, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Kuues, kolleeg Kalle Jürgenson.

K. Jürgenson

Aitäh, härra esimees! Lähtuvalt sellest, et parandusettepanek nr. 5 ei leidnud toetust, s.t. õppetunni kestuseks jäi 30–45 minutit, ma paluksin hääletada oma parandusettepanekuid nr. 6 ja nr. 14 ning neid toetada, kuna sellisel juhul looks see korra ka palgakorralduses. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on kuuenda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid ei ole. See ettepanek leidis toetust. Seitsmes. Kolleeg Olli Toomik. Lugupeetud Riigikogu, kes on seitsmenda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu 11, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 8., 9., 10., 11., 12. Kolleeg Liina Tõnisson.

L. Tõnisson

Palun hääletada.

Esimees

12. läheb hääletusele.

S. Alajõe

Ma juhin tähelepanu sellele, et eelmine sõnastus, mille asemel pakutakse praegu välja uus, ütles, et 7.–9. klassis on tsükliõpetaja, kes õpetab ühe tsükli aineid. Nii et muudatus on vormiline, sisus muudatust ei ole.

Esimees

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu, kes on 12. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 5, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. 13. 14. läheb hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 14. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 5, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. 15. Kolleeg Ants Käärma.

A. Käärma

Tänan, härra esimees! Ma palun seda ettepanekut hääletada. Ja kuna härra Pärnoja sõnavõtust ilmnes, et komisjon ikkagi ei taha päris täpselt aru saada, milles siin viga on, siis ma kordan veel kord: see komisjoni parandusettepanek, mille muutmist ma selle parandusega taotlen, ei suurenda mitte omavalitsuse kulusid, vaid see annab ühele omavalitsusele kohustusi teise omavalitsuse kasuks, selles on see ebaõiglus. Teiseks, ma tahan märkida, et kui seadus põhjustab ka kas või ühe maakooli sulgemise, siis minu arvates on see katastroof. Aitäh!

Esimees

Aitäh!

S. Alajõe

Komisjoni poolt ütlen veel kord niipalju, et kui üks omavalitsus osutab teisele omavalitsusele mingisugust teenust, siis on täiesti loomulik, et selle eest tuleb maksta. Nii tähendab ka antud juhul komisjoni poolt väljapakutud sõnastus, mis on järgmises parandusettepanekus, et iga omavalitsusüksus tasub oma elukohajärgsete laste koolituskulud. Ants Käärma 15. parandusettepanek tähendaks aga, et me loome ebaõiglase situatsiooni, kus need omavalitsusüksused, kelle territooriumil käivad koolis ka teiste omavalitsusüksuste lapsed, peavad teiste eest need kulud ise kinni maksma. Tekib ebaõiglane situatsioon: ühed omavalitsused ei tasu teatud kulude eest, mida teised teevad. Teiseks on see selle põhimõtte vastu, et kooli valik on lapsele ja lapsevanemale vaba, sest Ants Käärma ettepaneku kohaselt sunnitakse lapsi käima eelkõige oma valla koolis. Lapsed ei saaks koolide vahel valida ja peatuks koolide omavaheline positiivne võistlus parema õppetaseme nimel.

Esimees

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on 15. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 17, erapooletuid ei ole, see ettepanek ei leidnud toetust. 16. Kas komisjon jääb oma seisukoha juurde?

S. Alajõe

Komisjon palub selle eelnõu arutamine katkestada, parandusettepanekuid palume esitada järgmise nädala esmaspäevaks kella 18 ks.

Esimees

Suur tänu! Arutelu katkestatakse.


13. Eesti Vabariigi Valitsuse ja SOS-Kinderdorf International'ivahelise Eesti Vabariigis SOS-lastekülade asutamise ja tegevuse ning sellega seotud projektide lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine

Esimees

Lugupeetud kolleegid, me võtame arutusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja

T. Vilosius

Austatud härra esimees! Austatud kolleegid! Teie ees olev leping on täpselt samasugusel kujul, nagu see oli ka esimesel lugemisel, ühtegi parandusettepanekut ei ole laekunud. Eelmisel korral ma andsin seletusi SOS-lastekülade olemuse ja rajamise kohta. Kui on küsimusi, ma vastaksin neile meelsasti, aga ma teen ettepaneku see leping täna ratifitseerida. Ma tänan!

Esimees

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei esitata. Ma tänan! Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande aseesimees kolleeg Jaak Herodes.

J. Herodes

Härra esimees, austatud kolleegid! Tõepoolest, Eesti Vabariigi Valitsuse ja

Esimees

Suur tänu! Küsimused. Kolleeg Kalev Kukk.

K. Kukk

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas me mitte kuidagi ei saa ilma seda seadust vastu võtmata, s.t. seda kokkulepet ratifitseerimata?

J. Herodes

Selle seaduse ratifitseerimine Riigikogus ja jõustumine pärast ratifitseerimist on lepingu sõlmimisel juba ette nähtud. Ma ei näe teist võimalust, kui see seadus siiski vastu võtta. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei esitata. Tänan! Ma avan läbirääkimised. Kas loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Ma oletan, et ettekandjad ei soovi lõppsõna. Tõepoolest, nagu oli ettekannetes juttu, parandusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku seadus vastu võtta. Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Valitsuse ja


14. Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine; Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine; Eesti Vabariigi Valitsuse ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise tulu- ja kapitali juurdekasvu maksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine

Esimees

Lugupeetud kolleegid, meil on nüüd vaja läbi arutada kolm sarnast päevakorrapunkti, kus on ühed ja samad ettekandjad ja probleematika langeb kokku. See ei oleks seadusevastane, kui me kõigi kolme päevakorrapunkti arutelu viiksime läbi selliselt, et peaksime ettekanded kõigi kolme seaduseelnõu kohta ühiselt. Kas te olete nõus? Kas ettekandjad on nõus? On nõus. Ettekanded peetakse kõigi kolme päevakorrapunkti kohta koos. Palun, härra rahandusminister!

A. Lipstok

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Islandi Vabariigi ja Poola Vabariigiga sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigiga sõlmitud tulu- ja kapitali juurdekasvu maksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingud, mis valitsus on esitanud teile esimeseks lugemiseks, põhinevad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul, mida on läbirääkimiste käigus lepinguosaliste riikide delegatsioonide vastastikusel kokkuleppel teatud sätete osas muudetud või täiendatud. Nimetatud lepingud on oma põhiosas analoogsed siinsamas saalis ratifitseeritud ja käesoleval aastal kehtima hakanud Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra lepingutega. Maksulepingute sõlmimise eesmärk on kõrvaldada rahvusvahelist juriidilist topeltmaksustamist, mis võib tekkida riikide vahel nende maksumaksjate maksustamisel kahekordse residentsuse, tuluallika kahekordse maksustamise või üheaegselt nii maksumaksja residentsuse kui ka tuluallika alusel ning mida ei ole võimalik lahendada riikide sisemaiste seaduste alusel. Lepingusätete peamine efekt on tulu- ja kapitalimaksude piiramine, mida riik võib teise riigi residentide suhtes kehtestada. Seega määratleb maksuleping maksustamise võimalused, mis realiseeruvad sisemaiste maksuseaduste sätete kaudu, juhul kui vastav maksustamine on siseseadustega ette nähtud. Tekkida võivad vastuolud sisemaiste maksuseaduste ja maksulepingu sätete vahel kõrvaldatakse põhiseaduse sättega, mille kohaselt vastuolu korral Eesti seaduse ja ratifitseeritud välislepingu vahel kohaldatakse välislepingu sätteid. Kuna neid kolme lepingut käsitletakse ühes ettekandes, siis ma peatuksin lühidalt ainult nendel punktidel, mille poolest üks või teine leping teistest erineb. Islandi lepingu iseloomulikuks sätteks on see, et ehitustegevuses on püsiva tegevuskoha kriteeriumiks sätestatud OECD tüüplepingu 12 kuu asemel 6 kuud. Oluline on ära märkida, et lähtuvalt tüüplepingust ei ületa teise riigi residendile makstavatelt dividendidelt võetav maks 5% dividendide brutosummast, kui dividendide kasusaav omanik on kompanii, kellele kuulub vähemalt 25% dividende maksva kompanii kapitalist, rõhutan just seda, kõigil ülejäänud juhtudel 15% dividendide brutosummast. Teise riigi residendile makstavate rojaltite puhul ei ületa võetav maks 5% nende brutosummast, mida makstakse tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade kasutamise eest, ning kõigil teistel juhtudel 10% rojaltite brutosummast. OECD tüüpleping näeb ette nullmaksumäära, mida OECD maad omavahelistes lepingutes järgivad. Oluline oleks ära märkida ka seda, et pensionide artiklis on täiendav säte, mille alusel sotsiaalsüsteemi raames makstavad pensionid maksustatakse ainult pensioni maksvas riigis. Samuti on oluline ära märkida, et sarnaselt teiste Põhjamaadega on ka selles lepingus artikkel vastastikuse abi kohta maksu kogumisel. Neid põhimõtteid tuleb eraldi mainida, kõik ülejäänu on enam vähem selline, mida etteantud tüüplepingu maketi raames on aktsepteeritud. Ühendatud Kuningriigiga sõlmitud maksulepingu puhul tuleks eraldi märkida, et ehitustegevuses on püsiva tegevuskoha kriteeriumiks sätestatud OECD tüüplepingu 12 kuu asemel 6 kuud. Rahvusvahelise transpordi kasumite maksustamise käsitlust on Ühendatud Kuningriigi ettepanekul laiendatud ka laevade või lennukite ilma meeskonnata rentimisele ning konteinerite kasutamisele, hooldamisele või rentimisele. Lepingu kohaselt maksustatakse rahvusvahelises transpordis saadud tulu ainult riigis, kus vastav ettevõte on resident. Samuti tuleks ära märkida klauslit selle kohta, et kui intresside maksustamisel tehakse mingisugune täiendus, millega maksumäär muutub väiksemaks, kui see lepingus on, siis rakendatakse automaatselt väiksemat maksumäära. Ühendatud Kuningriikide lepingus on täpselt samasugune klausel teise riigi residentidele makstavate rojaltite kohta. Professorite ja teadurite artiklis on sätestatud teises riigis toimuva õpetamise või uurimistöö eest saadud tasu kuni kaheaastane vabastus selle teise riigi maksudest. See oli tähtsaim Ühendatud Kuningriigi lepingu projektist. Poola Vabariigiga sõlmitud maksulepingu projekti puhul tuleks jälle nimetada ehitustegevust, kuid selles lepingus on kestuseks kuue kuu asemel üheksa kuud, ehk teiste sõnadega, OECD tüüplepingus on 12 kuud, Poolaga sõlmitud lepingus erandina üheksa kuud. Rahvusvahelise transpordiga seotud tululiikide kapitali maksustamise käsitlust on võrreldes tüüplepinguga, milles on sätestatud mere- ja õhutransport, laiendatud ka maanteetranspordile. Siin on peetud silmas, et Selle ettekande lõpetuseks tahaksin valitsuse poolt avaldada lootust, et Riigikogu need lepingud ratifitseerib, kui ma nii võin öelda, võimalikult kiiresti. See võiks toimuda isegi novembrikuu jooksul, kuna Islandi lepingus on sarnaselt teiste Põhjamaade lepingutega tingimus, mille kohaselt leping jõustub 30 päeva jooksul pärast viimast käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike põhiseaduslike nõuete täitmisest teatamist. Selleks, et need lepingud võiksid rakenduda 1995. aasta algusest, oleks vaja need kiiresti ratifitseerida. Nii oleks Eestil legaalne alus olemas ka maksualase informatsiooni vahetamiseks nimetatud lepingupartneritega ja lisaks aitavad nii Poola, Islandi kui ka Ühendatud Kuningriigiga sõlmitud maksulepingud luua Eestis usalduslikumat majanduskeskkonda. Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu! Küsimused, kolleeg Marju Lauristin.

M. Lauristin

Härra Lipstok! Ma paluksin selgitust nende tekstide mõningate momentide kohta. Kõigepealt, mida tähendab siin ikkagi kodanik? Nii ühes kui teises või kolmandas lepingus on öeldud, et see tähendab ka juriidilist isikut, majandusringkondade assotsiatsiooni. Kuidas see läheb kokku kodaniku mõistega seadusandluses? Ja teine küsimus on samuti teksti tõlgenduse kohta. Mitu teksti on Poola lepingul? On öeldud, et see on sõlmitud eesti, poola ja inglise keeles kahes eksemplaris, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja tõlgendamise korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Mitu teksti üldse on ja mitut teksti me ratifitseerime? Kui on kaks teksti ja mõlemad on kolmes keeles, siis järelikult ei ole meil ees ühtegi autentset teksti.

A. Lipstok

Aitäh, see on hea küsimus. Küsimuse esimesele osale vastamiseks, kui te lubate, ma kutsuksin siia härra Peep Kalamäe, Rahandusministeeriumi rahvusvahelise maksustamise grupi juhi, kes on kõigi nende lepingute väljatöötamise juures olnud võtmekuju. Kuid mis puutub vormistamisse ja sellesse, mitu lepingu teksti on, siis ma pean kahjuks nentima, et siin on tegemist puht tõlkeapsakatega. Teil on täiesti õigus, igas tekstis peab olema korrektselt fikseeritud, mitu teksti on, mitte nii, nagu siin on. Kuid me ei võta seda viga Rahandusministeeriumi õlgadele, kuna rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamine siia saali toomiseks ja tõlkimine ei kuulu Rahandusministeeriumi tööülesannete hulka. Selle kohta on isegi üks valitsuse poolt vastuvõetud dokument, mis määrab, et see on Välisministeeriumi rida. Tänan!

Esimees

Suur tänu!

P. Kalamäe

Ma selgitaksin lühidalt kodaniku mõistega üles kerkinud probleemi. Kodaniku mõiste püüab lepingus vältida diskrimineerimist kodakondsuse alusel ja see esineb lepingus lisaks mõistete artiklile veel mittediskrimineerimise artiklis. Nagu põhimõistete artiklis on öeldud, tähistab see ka juriidilist isikut, kelle staatus on määratletud selles riigis kehtivate seadustega.

Esimees

Suur tänu, härra rahandusminister, tundub, et rohkem küsimusi ei esitata. Tänan!

A. Lipstok

Aitäh!

Esimees

Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande kolleeg Ülo Laanoja, kõigi kolme eelnõu kohta, eks ole?

Ü. Laanoja

Austatud juhataja, kallid kolleegid! Mulle tundub, et ma pean alustama vastamisega proua Marju Lauristini küsimuse teisele poolele, kuna minu arust ei anna seda tõlkeapsakana heasti käsitleda, juhul kui tõepoolest on kolmes keeles tekstile alla kirjutatud. See tähendab, et ka eestikeelsele tekstile on alla kirjutanud vastavalt Eesti Vabariigi puhul Raul Mälk. Ja kui see tekst on sellisel kujul allkirjastatud, siis mulle tundub, et selle teksti edasisel käsitlemisel, ma räägin mõnest probleemist veel, tuleks midagi ette võtta. Riigikogu peab ükskord mõnede ekspertidega konsulteerides otsustama, mida selliste lepingutega edaspidi üldse teha. Kuna seda valdkonda ja kõiki põhiprobleeme puudutavaid küsimusi käsitles rahandusminister ammendavalt, siis komisjoni poolt sooviksin juhtida tähelepanu nendele asjaoludele, mis viitavad, et antud lepingute sõlmimise protseduurides, täpsemalt nende eestikeelsete tekstide koostamise protseduuris on midagi tõsiselt viltu. Ma võtan esimeseks näite eelnõust 711, lepingust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi valitsusega, kus on selgelt öeldud, et leping on sõlmitud eesti ja inglise keeles, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. See tähendab, et kui tõlge ei ole samaselt tõlgendatav, kui seda on ingliskeelne tekst, siis me produtseerime ridamisi kohtulikke vaidlusi. Võimalikke. Minu jaoks esimene ja üsna varakult tekkinud probleem on samuti seotud definitsioonidega, ja see on kompanii definitsioon. Ma eeldan, et Ühendatud Kuningriigiga sõlmitud lepingus on see täpselt analoogne kõigis teistes lepingutes sisalduvate definitsioonidega, sest just see punkt 3 artikli 1. lõikes ei ole Ühendatud Kuningriigiga sõlmitud lepingus kannatanud arvutist väljatrükil täielikku esitamist, aga definitsioon teistes kõlab niimoodi: "Mõiste "kompanii" tähistab korporatiivset ühendust või üksust, keda maksustamise eesmärgil käsitletakse korporatiivse ühendusena." Minu jaoks ei ole see definitsioon, ja see on allakirjutatud, autentses tekstis. Samuti on Briti lepingus probleem 3. artiklis sisalduva vastuoluga, selle 1. lõike punkt e ütleb, et mõiste "isik" hõlmab füüsilist isikut, kompaniid ja muud isikute ühendust, kuid ei hõlma olenevalt käesoleva artikli 2. lõikest majandusühingut. Aga 2. lõige ütleb, et Eesti seadusega määratletud majandusühingut, keda Eesti seaduse alusel käsitletakse maksustatava üksusena, käsitletakse käesoleva lepingu mõttes kui isikut. Suletud ring, minu kui matemaatiku jaoks on siin jälle probleem. Mina saan Poola Vabariigiga sõlmitud lepingu viimasest artiklist aru nii, et on alla kirjutatud nii eestikeelsele, poolakeelsele kui ka ingliskeelsele variandile. Eestikeelses tekstis on kõik viited artiklitele esitatud sõnaga "paragrahv", kusjuures sellest lepingust me ei leia mitte ühtegi paragrahvi, ja neis kohtades, kus peaks olema sõna "punkt", on sõna "lõige". On üks erinevus Poola lepingu, Islandi lepingu ning Ühendatud Kuningriikide lepingu vahel, see on lepinguosalise riigi ettevõte definitsioonis. Kahes lepingus tähendab see "residendi ettevõtet" ja ühes "residendi poolt juhitavat ettevõtet". Ka eelmistes lepingutes, mis sõlmiti Soomega, Rootsiga, oli kasutusel "residendi poolt juhitav ettevõte". Ei ole praegu selge, kumb nendest variantidest peaks olema õige. Ma kordaksin veel kord, et Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu puhul võib ajada kõik tõlke kraesse, sest see on sõlmitud inglise keeles ja mingi muu tekst ei ole sellega autentne. Ka Poolaga sõlmitud lepingu puhul on see võimalus, sest kui on vastuolu, kasutatakse ingliskeelset versiooni. Kuid Ühendatud Kuningriikidega sõlmitud lepingu puhul on mõlemad tekstid autentsed, kuigi see leping on ka kõige paremas sõnastuses, v.a. need mõned punktid, mis ma enne ette lugesin. Mõningaid segaseid seoseid on 7. artiklis. Poola lepingu puhul on tulnud juurde üks variant, kus lubatakse kuludena maha arvata vaid seda, mida lubab püsiva tegevuskoha seadus. Kahes ülejäänud lepingus seda ei ole. Ma usun, et keegi ei küsi täna minu käest, mida tähendab 8. artiklis, pidevalt kõigis lepingutes esinev sõna "puul", sest seda siin ei ole defineeritud. Ka juriidiline osakond ei osanud seda sõna selgitada, aga ma luban, et järgmiseks lugemiseks olen valmis sellele küsimusele vastama. Nendest lepingutest nähtub muuseas, et me peaksime ka oma maksuseadusi üle vaatama. Kõik käesolevad lepingud üritavad vältida topeltmaksustamist ka dividendide puhul. Me teame, et meil on üsna levinud arvamus, et dividendide täiendav maksustamine on justkui topeltmaksustamine. Ja siis ütleksin, et Islandi lepingus on veel üks erinevus: selles on teatud soodustused riiklikele, omavalitsuslikele ja nende alusel ning nende rahadega loodud asutustele. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kas on küsimusi? Tundub, et sisulisi küsimusi ei esitata. Kas komisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada?

Ü. Laanoja

Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, parandusettepanekuid esitada järgmisel esmaspäeval kella 14 ks. Me ei ütleks praegu veel, millal on teise lugemise tähtaeg, sest me sooviksime teada spetsialistide arvamusi, kuidas käituda Ühendatud Kuningriigiga sõlmitud lepingu puhul. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Ükski fraktsioon ei väida vastupidist, seaduseelnõude 709, 710 ja 711 esimene lugemine on lõppenud.


15. Eesti Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise ja koostöö lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine

Esimees

Lugupeetud kolleegid! Viimase päevakorrapunktina võtame täna arutusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise ja koostöölepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine ja ettekande teeb härra rahandusminister.

A. Lipstok

Esimees, lugupeetud Riigikogu! Ma olen siin selle lepinguga teie ees rahandusminister välisministri õigustes, või mispidi see käib, seetõttu on siin saalis ka Välisministeeriumi esindaja, keda ma palun appi, kui selle lepingu kohta tekib suuri ja sisulisi küsimusi. Eesti Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vaheline vastastikuse mõistmise ja koostöö leping sõlmiti Alma-Atas president Meri visiidi ajal 10. mail 1994. aastal. Selle lepingu sõlmimise initsiatiiv tuli Kasahstanilt, läbirääkimiste käigus kooskõlastati lepingu algtekst ning lepingule kirjutati ka sealsamas kohapeal alla. See leping on sisuliselt poliitiline raamleping, mis annab võimaluse arendada koostööd kahe riigi vahel eri valdkondades. Miks just Kasahstan ja miks just 10. mail 1994? Vahest sellepärast, et Eesti Vabariigi president oli just seal ja oma visiidil tegi seal peatuse, selleks et sellele lepingule just seal alla kirjutada, ja Kasahstan sellepärast, et temast on kujunenud võimsa majandusliku potentsiaaliga Kesk-Aasia regiooni üks juhtivaid riike, ja arvatavasti on nii poliitilised kui ka majanduslikud kontaktid selle riigiga väga olulised, seda enam, et need on siiani olnud suhteliselt nõrgad. Tuleb ka arvestada, et niisuguse lepingu sõlmimist peavad SRÜ riigid väga vajalikuks ja sellelt aluselt hakatakse edaspidigi suhteid sõlmima. Seega on sellel lepingul ka poliitiline kaal ja kindel koht suhetes SRÜ riikidega. Vajadus lepingu järele tuleneb seega vajadusest tihendada poliitilisi kontakte kogu Kesk-Aasia regiooniga, teiseks, vajadusest soodustada majandussidemete edendamist kahe riigi vahel, ja kolmandaks, vajadusest luua eeldused Eesti ja Kasahstani poliitiliseks koostööks. Kõik lepingu põhisätted kinnitati ka Nursultan Nazarbajevi Tallinna-visiidi ajal allakirjutatud ühisavalduses. Ühisavalduses sedastatakse ka saatkondade avamine. Kasahstanil on praegu plaanis avada saatkond Tallinnas ja välisministeeriumidevaheline koostöö selles suunas käib. See on väga oluline just Eestile, vaevalt Kasahstan kui Kesk-Aasia üks tõsisemaid juhtriike avab oma saatkonnad kõigis Balti riikides. Et see sattus just Tallinnasse, on meie koostööle Kasahstaniga ja selle regiooniga arvatavasti ainult kasuks. Leping rõhutab rahvusvahelise suhtlemise põhilisi aspekte ning loob aluse edaspidiste suhete arendamiseks. Lepingu 1., 3., 4., 5. artiklis kirjas olevad kohustused sisalduvad juba Eesti seadusandlikus baasis, olles rahvusvahelise õiguse normid, mis vastavad konstitutsioonile, moodustavad osa Eesti õigussüsteemist. 6., 9., ja 13. artiklis ettenähtud infovahetusalaseid kohustusi täidetakse osaliselt ka praegu, eelkõige peaksid sellega tegelema vastavad ministeeriumid, see leping loob sellele aluse. 7. ja 13. artiklis nimetatud kohustused ei ole sätestatud eriliselt tungivas vormis ja lepingus pole Eestile kohustusi, mis pole täidetavad ning mis ei teeni kahepoolsete suhete edasist arendamist. Sellega lubage mul lõpetada ettekanne selle lepingu esimese lugemise kohta. Kui on küsimusi, palun. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Ma arvan, et võib-olla ei ole siis ka valitsusepoolset kaasettekannet vaja. Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande kolleeg Krista Kilvet.

K. Kilvet

Lugupeetud juhataja, väga head kolleegid, kes te siin saalis olete! Eesti Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise ja koostöö lepingu ratifitseerimine kuulub tõepoolest hea tahte ja tava valdkonda. Riigikogu väliskomisjon arutas lepingut oma istungil ja leidis, et täna oleks meil õige lõpetada lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine, ja kuna selle lepingu ratifitseerimisega, mis, nagu härra rahandusminister toonitas, on tõepoolest raamleping ja loob aluse edasisteks suheteks väga paljudes valdkondades, saavad aluse ka Eesti Vabariigile väga olulised suhted, just nimelt lepingus mainitud valdkondades, siis me peame selle lepingu ratifitseerimist oluliseks. Väliskomisjon ootab teie parandusettepanekuid järgmiseks esmaspäevaks, s.o. 14. novembriks kella 12 ks. Võib-olla tekib teil, kui te lähemalt vaatate seletuskirja ja seaduseelnõu enda teksti, küsimus, kas leping on ratifitseeritud Alma-Atas või Almatõs. Me oleme selles küsimuses konsulteerinud ja komisjon ei pidanud vajalikuks muuta praegu eelnõu teksti. Me peame seda redaktsiooniliseks küsimuseks, sest tõepoolest on praegu kasutusel "Almatõ", kuid midagi ei ole katki, kui me kasutame linna nimena Alma-Atad. Ma tänan!

Esimees

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, esimene lugemine on lõpetatud, ükski fraktsioon ei väida vastupidist. Ma tänan teid, kolleegid, ja ma tahaksin, et härra Saatpalu ja härra Tamm kinnitaksid, et homme on 1. päevakorrapunkt Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Tänan, kolleegid! Head nägemist!

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee