Head kolleegid, võtame kõigepealt vastu Vabariigi Valitsuses algatatud eelnõud. Palun, proua Ülle Aaskivi!

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitab täna Riigikogu menetlusse raudteeseaduse eelnõu. Ettekande eelnõu kohta teeb teede- ja sideminister.

Juhtivkomisjon on riigiõiguskomisjon.

Valitsus annab üle ka väga mahuka kaubandusseadustiku eelnõu. Ettekande nimetatud eelnõu kohta teeb justiitsminister Urmas Arumäe.

Lugupeetud kolleegid! Kaubandusseadustiku eelnõu juhtivkomisjon jääb hetkel määramata. Me peame veel nõu ja anname teada õigel ajal.

Valitsus võtab Riigikogu menetlusest tagasi otsuse eelnõu 598, mis puudutas ühe ILO konventsiooni kohta informatsiooni ärakuulamist.

598 OE, otsuse "Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonist nr. 174 ja soovitusest nr. 181 "Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise kohta"" eelnõu on menetlusest välja arvatud. Nüüd Riigikogus algatatud eelnõud ning arupärimised. Kolleeg Kuno Raude.

Austatud juhatus, auväärsed kolleegid! Oleks kahetsusväärne, kui Riigikogu selle koosseisu poolt jääksid vastu võtmata põhiseaduse § s 104 loetletud seadused. Teatavasti on lõppfaasis rahu- ja sõjaaja riigikaitse seadused. Meil puudub aga erakorralise seisukorra seadus, milline on võib-olla veelgi hädavajalikum kui nimetatud kaks seadust, mistõttu lubage mul anda Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu, milles Vabariigi Valitsusele tehakse ettepanek nimetatud seaduseelnõu algatada. Aitäh!

Juhtivkomisjon on riigiõiguskomisjon. Kolleeg Valve Kirsipuu.

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu! Eelarve- ja maksukomisjon arutas eilsel, 27. septembri koosolekul autorite ja Vabariigi Valitsuse esindajate osavõtul komisjoni menetluses olevat krediidiasutuste seaduse eelnõu nr. 584. Me tulime üksmeelsele järeldusele, et panganduses toimuvat silmas pidades vajab eelnõu täiendamist ja viimistlemist. Eelnõu esimene lugemine toimus Riigikogu eelmise istungjärgu viimasel töönädalal, muudatusettepanekuid on esitanud ainult üks Riigikogu liige. Võib arvata, et ettepanekute esitamise tähtaeg (22. juuni), mis langes ühte Riigikogu korralise tööperioodi lõpuga, ei olnud eelnõu läbitöötamiseks eriti soodus. Pidades silmas krediidiasutuste seaduse suurt tähtsust riigi majanduse korraldamisel, otsustas komisjon teha Riigikogu liikmetele ettepaneku eelnõu enne selle teist lugemist veel kord läbi vaadata. Me palume ühtlasi pikendada krediidiasutuste seaduse eelnõu teise lugemise tähtaega Riigikogu V istungjärgu viienda töönädalani. Ma palun täiendavad muudatusettepanekud esitada esmaspäevaks, 3. oktoobri kella 14 ks. Aitäh!

Lugupeetud kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 70 Riigikogu liiget, puudub 31. Lugupeetud kolleegid, ma panen hääletusele eelarve- ja maksukomisjoni protseduurilise ettepaneku. Kes on eelarve- ja maksukomisjoni ettepaneku poolt pikendada krediidiasutuste seaduse eelnõu (584 SE) teise lugemise tähtaega V istungjärgu viienda töönädalani? Selle ettepaneku poolt on 60 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletu ei ole keegi. 584 SE teise lugemise tähtaega on pikendatud. Kolleeg Jüri Adams.

Härra esimees! Õiguskaitsekomisjon palub tänases päevakorras oleva perekonnaseaduse eelnõu teist lugemist korraldada homme, kuna tekstid ei laekunud eilse tööpäeva õhtuks lauale, mille põhjuseks omakorda oli esmaspäevane tähtsam tegevus Riigikogus. Teiseks palub õiguskaitsekomisjon lugupeetud kolleege pikendada nelja meie menetluses oleva eelnõu teise lugemise tähtaegu. Kaks neist puudutavad inimsusevastaste kuritegude kriminaalvastutuse problemaatikat. Ma kinnitan, et selleks vajalikud konventsioonid ja rahvusvahelised arvamused laekusid üleeile. Me palume veel ühe kolmenädalase tsükli võrra tähtaega pikendada. Teiseks palume pikendada kahe korruptsioonivastase seaduse eelnõu tähtaega. Siin on põhjuseks põhiliselt see, et nende seaduste edenemine oleneb avaliku teenistuse seaduse ja riigivarade seaduse edenemisest Riigikogus, samuti valitsuspoolsest kaasabist.

Lugupeetud Riigikogu! Juhatus on nõus edasi lükkama perekonnaseaduse eelnõu 524 SE teise lugemise jätkamist selle töönädala neljapäevasele istungile. Ma panen hääletusele õiguskaitsekomisjoni neli protseduurilist ettepanekut. Meil on neli hääletusvooru. Lugupeetud Riigikogu, kes on õiguskaitsekomisjoni ettepaneku poolt pikendada valitsuse algatatud Eestis inimsusevastaseid või sõjakuritegusid toimepannud isikute kriminaalvastutuse ning kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (606 SE) teise lugemise tähtaega V istungjärgu kuuenda töönädalani? Selle ettepaneku poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu on 3, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. 606 SE teise lugemise tähtaega on pikendatud. Lugupeetud Riigikogu, kes on NSV Liidu ja teiste riikide julgeoleku- ning luureorganite tegevuse uurimiseks Eestis moodustatud Riigikogu ajutise komisjoni algatatud Eestis inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid toimepannud isikute kriminaalvastutuse ning kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi muudatuste ja täienduste seaduse eelnõu (542 SE) teise lugemise tähtaja pikendamise poolt V istungjärgu kuuenda töönädalani? Selle ettepaneku poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu on 3, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. 542 SE teise lugemise tähtaega on pikendatud. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Epp Haabsaare algatatud Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmete, kohalike omavalitsuste ametiisikute ning mõnede muude juhtivtöötajate ettevõtluses osalemise seaduse eelnõu (419 SE) teise lugemise tähtaja pikendamise poolt V istungjärgu üheksanda töönädalani? Selle ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu on 8, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. 419 SE teise lugemise tähtaega on pikendatud. Lugupeetud kolleegid, kes on 25 Riigikogu liikme algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu (365 SE) teise lugemise tähtaja pikendamise poolt V istungjärgu üheksanda töönädalani? Selle ettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu on 23, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. 365 SE teise lugemise tähtaega on pikendatud. Kolleeg Ivar Raig.

Austatud juhatajad, austatud Riigikogu liikmed! Majanduskomisjoni nimel on mul täna mitmeid dokumente üle anda. Kõigepealt teeb majanduskomisjon ettepaneku lülitada Riigikogu täiskogu V istungjärgu kolmanda töönädala, s.o. selle töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine põhjendusega, et lahendatud pole selle lepingu 6. artikli tõlgendamise küsimus ning võimalik on klauslite tegemine. Valitsus vahetab praegu Suurbritanniaga noote. Menetlust jätkatakse V istungjärgu viiendal töönädalal. Teiseks palub majanduskomisjon lülitada Riigikogu V istungjärgu kolmanda töönädala neljapäevasest, s.o. homsest päevakorrast välja Riigikogu liikme Kuno Raude algatatud Eesti Vabariigi ehitusseaduse eelnõu (623 SE). Majanduskomisjon otsustas oma eilsel koosolekul seda eelnõu veel täiendavalt arutada koos autoritega. Majanduskomisjonil ei ole kombeks panna eelnõusid menetlusse ilma põhjaliku eelneva arutamiseta. Ja kolmandaks on pöördumine austatud Riigikogu juhatuse poole ning ühtlasi ka Riigikogu liikmete poole. Majanduskomisjon on võtnud vastu protokollilise otsuse selle kohta, et majanduskomisjon soovib olla kaubandusseadustiku juhtivkomisjoniks, sest seaduseelnõu käsitleb eelkõige ettevõtlust – ettevõtlus on seni olnud majanduskomisjoni tegevussfääris – ning teisi majandusprotsesse, mille lahutamine majanduslikust käsitlemisest oleks viga.

Suur tänu! Ma tulen tagantpoolt ettepoole. Juhatus peab nõu, konsulteerib nõuandjate ja ekspertidega ja langetab oma otsuse hiljem, millise komisjoni ta määrab juhtivkomisjoniks, kas majanduskomisjoni või õiguskaitsekomisjoni. Me anname teile teada õigel ajal. Juhatus nõustub majanduskomisjoni ettepanekuga lülitada päevakorrast välja 524 SE ja 614 SE ning neljapäevasest päevakorrast Kuno Raude algatatud ehitusseaduse eelnõu 623 SE.

Me jätkame seaduse "Riigi 1994. aasta teine lisaeelarve" kolmandat lugemist. Ettekande teeb härra rahandusminister.

Austatud juhatus! Lugupeetud Riigikogu! Ma kõigepealt ütleksin ära need kolm põhimõtet, millele põhines teine lisaeelarve ja mis olid teise lisaeelarve koostamise aluseks. Ma ütlesin need siit puldist välja esimest korda siis, kui teine lisaeelarve oli teisel lugemisel. Need on kolm kokkulepet. Kokkulepped keskasutuste ehk ministeeriumide ja ametitega, kokkulepped omavalitsusliitudega ja kokkulepped maavalitsustega. Nende kokkulepete raames formeerus teise lisaeelarve kulude baas. Me oleme püüdnud seda ideoloogiat ja loogikat, mis nendest kokkulepetest tuli, ka lisaeelarves hoida. Ja ma paluksin väga tänase, arvatavasti viimase lugemise käigus ja enne hääletamisele asumist neid põhimõtteid, mida me oleme välja käinud ja mida täna väljendab juhtivkomisjon, aktsepteerida. Rahandusministeeriumi esindajad on koos eelarve- ja maksukomisjoniga läbi arutanud kõik laekunud muudatusettepanekud ning andnud omapoolsed selgitused ja seisukohad. Küsimuseks, millele tahaksin veel kord teie tähelepanu juhtida, on mitmesuguste aasta jooksul üleskerkivate ettenägematute, kuid hädavajalike kulutuste finantseerimine, mida on võimalik teha ainult valitsuse reservfondi vahendite arvel. Mitmed Riigikogu liikmed on avaldanud kahtlust valitsuse reservfondi vajalikkuses. Valitsuse reservfondiks kinnitati 1994. aastaks Riigikogu poolt 186,1 miljonit krooni, sellest sihtotstarbelisena nähti ette 55,3 miljonit, seega jäi valitsusele aasta peale 130,8 miljonit. Nagu juba varem öeldud, on see raha ära kulutatud, kuid ei ole lihtsalt ära kulutatud, vaid peale hädavajalike kulutuste on selle arvel finantseeritud ka sellise sisuga kulutusi, mis peaksid kuuluma põhieelarve koosseisu. Tulenevalt vajadusest säilitada aasta lõpuni teatav summa reservina ettenägematute kulude finantseerimiseks, on valitsus pöördunud Riigikogu poole – ma teen seda ka täna –, selleks et taastada need kulutused, mida me oleme reservfondi arvel laenuna ette andnud. Ma loen nad veel kord ette. Need olid: koolide hädavajalik kapitaalremont – 14,7 miljonit krooni, kolme piirivalvekaatri ost – 14,5 miljonit krooni, navigatsiooniseadmete ost Lennuametile – 18 miljonit, dokumentaalfilmi "Üle rahutu vee" valmistamine – 125 000 krooni. Kokku 47 325 000 krooni. Valitsuse reservfondist eraldatud vahenditest on 105,7 miljonit krooni ehk 81% just ühekordse iseloomuga kulutuste katteks läinud, s.t. valitsuse reservfondiga ei ole ebaperemehelikult ringi käidud. Nõustuda ei tahaks ka maavalitsustele koolide hädavajalikuks remondiks kavandatud summade jaotuse muutmise ettepanekuga. Nagu ka varem öeldud, julgen väita, et see 2 miljonit krooni maakonnale koolide remondiks oli ja on väga väike summa ning praktiliselt ei rahulda see ühegi maakonna tegelikke vajadusi ning siin on selline võrdsustatud jaotus aktsepteeritav. See summa ja summa jaotus ning rahade arvel tehtavad tööd on kokku lepitud valdadega, omavalitsusliitudega, maavanematega ja loomulikult nende koolidega, kes vahendeid saavad. Ma olen arvamusel, et summade muutmine tekitaks asjatuid pingeid, seda eriti maakondades, kus summad kujunevad väiksemaks esialgu arvestatud summadest ja kus tööd on võib-olla juba tehtud esialgu arvestatud summade mahus. Lisaks tahaksin veel kommenteerida parandusettepanekut nr. 12. Valitsus esitas teile lisaeelarve esimese lugemise variandis ettepaneku vähendada põllumajandusele pangalaenude kustutamiseks ettenähtud eelarvelisi assigneeringuid ja suurendada selle arvel põllumajandussaaduste laenuintresside osaliseks kompenseerimiseks ettenähtud vahendeid. Riigikogus leidis heakskiidu ettepaneku esimene pool, s.t. põllumajandusele vähendati pangalaenude kustutamiseks ettenähtud vahendeid. Heakskiitu ei leidnud meie ettepaneku teine pool, s.t. laenuintresside kompenseerimiseks ettenähtud vahendite suurendamine. Nüüd on maaelukomisjon teinud ikkagi ettepaneku suurendada ka intresside kompenseerimiseks ettenähtud assigneeringuid 1,5 miljoni krooni võrra. See tähendab, maaelukomisjoni ettepanekul võiks parlament aktsepteerida valitsuse esimest ettepanekut. Paraku vahendeid selleks on maaelukomisjon näinud ette samuti nii, nagu valitsus oma esimeses ettepanekus, s.t. pangalaenude kustutamiseks ettenähtud rahade arvel. Seejuures on aga tähelepanu alt ära jäänud see, et pangalaenude kustutamiseks ettenähtud vahendeid esimesel lugemisel parlament juba vähendas. Kui vähendaksime ka praegu, siis tekiks selle artikli osas olukord, kus tegelikud kulud ületavad neid assigneeringuid, mis eelarve järgi aastaks ette nähtud olid. Kui see asi numbritesse panna, siis kokku oli aastaks ette nähtud 4 miljonit krooni pangalaenude tarvis. Üks vähendus – 1,5 miljonit – on tehtud esimesel lugemisel. Kui täna teha teine, siis oleks jääk üks, aga kulu on natukene üle kahe. Seega ma paluksin aktsepteerida juhtivkomisjoni ettepanekut, mis on parandusettepaneku nr. 12 juures tehtud. Ma tänan tähelepanu eest ja loodan, et tänane päev jääb teise lisaeelarve arutamisel viimaseks ja me saame nende rahadega hakata opereerima. Aitäh teile!

Suur tänu, härra minister! Küsimused. Kolleeg Siiri Oviir.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mind teeb murelikuks, et eelarvesse ei ole lisatud seda paljuräägitud 12,6 miljonit. Kas teie andmetel see raha on ikkagi veel alles sotsiaalkindlustuse eelarves?

Aitäh küsimuse eest! See 12,6 miljonit on kantud sotsiaalkindlustuse eelarvesse pärast seda, kui Maksuamet andis selleks loa. Kui ma õieti mäletan, selle aasta mais või juunis. Loomulikult on sotsiaalkindlustuse eelarves raha palju ja jääk suur. Ühelgi kroonil otse märki juures ei ole, milleks ta on. Selleks et selle rahaga mingeid muid operatsioone teha, teda kuhugi mujale kanda, on küsimus just selles, kas ta on alles. Arvestades tänast sotsiaalkindlustuse eelarve jääki, võin öelda, et selle jäägi sisse mahuks 12 miljonit ära, ehk ta nagu oleks alles. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Andra Veidemann.

Tänan, härra juhataja, austatud minister! Minu küsimus puudutab koolimajade remondiks raha eraldamist. Olen põhimõtteliselt nõus, et võib-olla tõepoolest on teises lisaeelarves ümberpaigutusi raske teha, sest osaliselt on summad juba välja makstud, kuigi ma põhimõtteliselt protesteerin võrdsustava jaotuskava vastu. Küsimus kõlab aga selliselt. Kas on olemas mingisugused garantiid, et edaspidi enam sellist võrdsustavat jaotust, mis ilmselt mitte kellelegi mitte midagi ei anna, välditakse? Aitäh!

Tänan küsimuse eest! Esimene garantii, et võrdsustavat jaotust ei toimu, on selles, et meil on ju olemas riigieelarve ja kohalike eelarvete vahekorra seadus, mis paneb paika selle, milliste kriteeriumide alusel riigi poolt eraldatud raha peaks omavalitsusteni jõudma. Teine garantii, kui nii öelda võib, on see, et omavalitsused, omavalitsusliidud ja maavalitsused on tegelikult Rahandusministeeriumiga põhimõtteliselt selgeks vaielnud selle, milline võiks olla 1995. aastal riigi osa haridusasutuste kapitaalremondis kohapeal. Selle vaidlemise tulemus on kaugel võrdsustavast jagamisest. Aga loomulikult jääb alati see võimalus ja oht, et mingi lisaraha jagamisel tõmmatakse samamoodi kriipse, jagatakse 15 ga. See otsus on subjektiivne ja sellele garantiisid anda ei saa. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Rein Hanson.

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Kas tänase öö traagilised sündmused võivad mõjutada vajadust stabiliseerida või suurendada riigireserve?

Aitäh küsimuse eest! Seda on mul täna väga raske kommenteerida. Ma arvan, et need sündmused on niivõrd traagilised, et vähemalt täna keegi otseseid materiaalseid arvestusi tegema hakanud ei ole, need seisavad alles ees. Seetõttu ma jätaks selle vastuse täna enda teada. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud asespiiker, lugupeetud minister! Mul on küsimus Eesti Rahuvalve Üksikkompanii kulutuste kohta. Ma mäletan, et kui vastav valitsuse määrus vastu võeti, siis öeldi, et see toimub suures osas välismaalt saadava abiga. Millest see summa – 5 miljonit – koosneb? Mis siin peale palkade veel sees on?

Kui valitsus võttis vastu otsuse selle kompanii moodustamiseks, siis oli juures ka eelarve, mille järgi tõesti suurem osa rahast tuleb abi korras või välispartnerite poolt. See summa, mida kompanii ülalpidamiseks esialgu valitsuselt küsiti, oli 20 miljonit. Esimene kärbe toimus eelarve läbivaatamisel, nii et 20 miljonist sai 10 miljonit. Teine kärbe toimus eelarve teistkordsel läbivaatamisel, sellest sai 5 miljonit. Ja see 5 miljonit on praegu lihtsalt selle kompanii käivitamiseks, töötasu maksmiseks nendele inimestele, kes tuleb kompaniisse tööle võtta. Võib-olla kolleeg Enn Tupp võiks visandada täpsema eelarve selle kohta, ta on saalis, mul lihtsalt ei ole paberit kaasas.

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Ma tänan, härra minister!

Kaasettekandeks juhtivkomisjoni nimel on sõna komisjoni esimehel kolleeg Valve Kirsipuul.

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Peale kolmanda lugemise katkestamist möödunud kolmapäeval on juhtivkomisjonile laekunud 14 muudatusettepanekut. Komisjon on teinud 4 muudatusettepanekut eelarve tasakaalustamiseks. Seega on meil muudatusettepanekute tabelis kokku 18 muudatusettepanekut. Kolmandal lugemisel hääletas Riigikogu välja ettepaneku anda 12 miljonit krooni autobusside tootmise dotatsiooniks. See summa tõi sisse suuri muudatusi lisaeelarvesse. Nimelt olime ette näinud sellest summast 10 miljonit krooni Ekspordi Krediteerimise Fondile ja 2 miljonit krooni toetusteks kõrgkoolidele. Kui allika kadumisel Ekspordi Krediteerimise Fond läks eelarvest välja, siis komisjon ei soovinud võtta ära neid summasid, mis olid ette nähtud toetustena kõrgkoolidele, mistõttu me teeme ettepaneku – muudatusettepanekute tabelis ettepanek nr. 1 – vähendada valitsuse reservfondi 1 700 000 krooni ulatuses, selleks et kõrgkoolidele antud toetused jääksid niisuguseks, nagu Riigikogu nad eelmisel lugemisel sisse hääletas. Järjekordselt on päevakorda tõusnud õiguskaitsekulude raha 380 000 krooni, täpsemalt selle ülekandmine Riigikohtult Justiitsministeeriumile. Tegemist on kohtunike väljaõpetamise summadega. Justiitsministeeriumi haldusalas olevad esimese ja teise astme kohtunikud saavad õpetust reeglina Justiitsministeeriumi juures. Ettepaneku – tabelis nr. 2 – tegi õiguskaitsekomisjon ning juhtivkomisjon toetas seda ettepanekut. Kultuurikomisjon esitas täiendatud ettepaneku koolide remondisummade ümberjagamiseks vastavalt õpilaste arvule. Nimetatud ettepanek ei leidnud valitsuspoolset toetust, ei leidnud eelmine kord toetust ka Riigikogu saalis ja komisjon otsustas päris üksmeelselt, et jääb alles niisugune koolirahade jagamine, nagu seda tehti "Parempoolsete" fraktsiooni muudatusettepanekuga, s.t. 30 miljonist kroonist võeti ära 14,7 miljonit krooni. Need, kes on juba raha kätte saanud, need enam raha ei saa, ülejäänud raha aga jagatakse ära erinevate maakondade vahel. Riigikaitsekomisjoni ettepanek kordab juba varem Riigikogus hääletatud ettepanekut eraldada Eesti Riigikaitse Akadeemiale 3,6 miljonit krooni. Arvesse võttes Riigikogu eitavat suhtumist nimetatud ettepanekusse eelmisel lugemisel, jättis komisjon ettepaneku arvestamata häältega 2 poolt, 5 vastu, 1 erapooletu. Muudatusettepanekud 5, 6 ja 7 puudutavad rahade eraldamist Ekspordi Krediteerimise Fondi. Majanduskomisjon tegi ettepaneku eraldada Ekspordi Krediteerimise Fondile 10 miljonit krooni, võttes ära 5 miljonit krooni Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondist ning suurendades 5 miljoni krooni võrra eelarve tulude poolt käibemaksu täiendava laekumise arvel. Komisjon toetas majanduskomisjoni ettepanekut osaliselt. Komisjon leidis, et ei ole õige ära võtta Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondist 5 miljonit krooni, küll aga olime nõus sellega, et eelarve tulude poolel käibemaksu täiendava laekumise arvel võiks Ekspordi Krediteerimise Fondile 5 miljonit krooni eraldada. Vastava ettepaneku tegi ka eelarve- ja maksukomisjon, s.o. muudatusettepanek nr. 5. "Parempoolsete" fraktsioon taotles Ekspordi Krediteerimise Fondi kulude suurendamist Väikeettevõtluse Krediteerimise Fondi arvel 3,7 miljoni krooniga. Komisjon ei toetanud seda (häältega 2 poolt, 4 vastu, 3 erapooletut). Arutades eelmisel lugemisel hääletatut, ei saanud komisjon nõus olla ka täiendavate kulude eraldamisega Kaitseliidule Teede- ja Sideministeeriumi teede korrashoiu kuludest. Nimelt läks eelmisel korral Riigikogu saalis läbi ettepanek suurendada Kaitseliidu kulusid, kasutades selleks teede korrashoiu kulusid. Komisjon leidis, et me ei tea, missugune talv meil ees on, teedehoiu eraldisi võib vaja minna iga hetk, kui läheb külmemaks. Seetõttu me ei saanud nõus olla riigikaitsekomisjoni ettepanekuga just nimelt katteallika osas. Kaitseliidu 2 miljonit krooni jäi alles, aga komisjon teeb ettepaneku see summa kanda tagasi Teede- ja Sideministeeriumi teede korrashoiu kuludesse käibemaksu suurendamise tulude arvel. Me palume, et ka Riigikogu seda toetaks. Enne kui minna ettepaneku nr. 9, "Isamaa" fraktsiooni ettepaneku juurde, pean ma tegema väikese selgituse. Nimelt palus "Parempoolsete" fraktsioon eelmisel korral vähendada käibemaksu laekumist 27 325 000 krooni ulatuses ja selle võrra vähendada teise lisaeelarve mahtu. Kui te pöörate tähelepanu praegu kõne all olnud muudatusettepanekutele, siis me eraldasime käibemaksu laekumise vähendamise summast 5 miljonit krooni Ekspordi Krediteerimise Fondi ja 2 miljonit krooni teede korrashoiuks. Praegusel juhul on jäänud käibemaksu vähendamise summaks 20 325 000 krooni. Arvesse võttes asjaolu, et seoses Riigikogus läbi läinud muudatusettepanekutega on valitsuse reservfond läinud miinustesse – kui sihtotstarbelisi summasid mitte arvestada –, arvestas komisjon "Isamaa" ettepanekut, aga mitte niisuguses ulatuses, nagu "Isamaa" seda ette pani – 27 325 000 krooni, vaid 20 325 000 krooni. Juhtivkomisjon toetas "Isamaa" ettepanekut. Järgmine küsimuste ring on maaelu  ja põllumajanduskomisjonilt. Toiduteravilja riigireservi kulud 35 miljonit soovitakse viia välja Majandusministeeriumi haldusalast. Komisjon leidis, et antud juhul on tegemist täitevvõimu valitsemisfunktsioonidega, millest Riigikogu ei peaks osa võtma. Riigiressursside Keskus on Majandusministeeriumi haldusalas. Nende asi on ka otsustada, kuidas tegelikult toimub selle ressursi täitmine ja kuidas toimub rahade ülekandmine. Seetõttu komisjon jättis selle ettepaneku arvestamata. Muudatusettepanekud nr. 11 ja 12 on sisuliselt identsed. Mõlemad puudutavad 1,5 miljoni krooni eraldamist laenuressursside osaliseks kompenseerimiseks põllumajandussaaduste tootjatele. Komisjon ei olnud nende ettepanekutega nõus. Järgmised kaks ettepanekut on maaelu- ja põllumajanduskomisjonilt ja fraktsioonilt "Mõõdukad" ning käsitlevad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas talude ja küladevaheliste elektrisüsteemide ehituse, teede ja sildade korrastamise finantseerimist. Ühel puhul pakutakse välja 9,7 miljonit krooni, teisel puhul 12,3 miljonit krooni. Komisjon on seisukohal, et viidatud allikas, nimelt valitsuse reservfond, ei ole lahendus, sellepärast et niisugune vaba katteallikas üldse puudub. Kui tahetakse ära võtta valitsuse reservfondi sihtotstarbelisest finantseerimisest, siis komisjon ei olnud pädev ütlemaks, kas seda tuleb ära võtta palga alammäära tõstmise summast, kas seda tuleb ära võtta välisabi ja  osalusega ehitatavate objektide riigipoolsest osast, sest vaba ressurssi valitsuse reservfondis enam ei ole. Kui edasi minna muudatusettepanekute tabelis, siis ERSP fraktsioon on teinud ettepaneku lisada Siseministeeriumi valitsemisalas Piirivalveameti muudele kuludele 14,5 miljonit krooni. Kuivõrd ei ole ära näidatud katteallikat, siis ei saanud me seda ettepanekut arvestada. Fraktsioon "Sõltumatud" taotleb visa järjekindlusega – kõigist lugemistest on see ettepanek läbi käinud – 290 000 krooni eraldamist maapiirkondade telefoniseerimise turu-uuringuteks. Komisjon on seisukohal, et need turu-uuringud on vajalikud firmale "Eesti Telefon", kes on piisavalt rikas. Seetõttu komisjon seda ettepanekut ei toetanud –häältega 1 poolt, 5 vastu, 3 erapooletut). Muudatusettepanekute tabelis viimane ettepanek on eelarve- ja maksukomisjoni tehtud ning puudutab Riigikogu Kantselei rahade ümberpaigutamist. Küsimus on selles, et needsamad mikrofonid, mis meie ees on ja mis suvevaheajal siia pandi, olid ekslikult kantud Riigikogu kuludeks, tegelikult peavad need olema Riigikogu Kantselei kuludes. See on tehniline küsimus ja komisjon oli nõus ettepanekuga tõsta pool miljonit ümber Riigikogu kulude realt Riigikogu Kantselei kulude reale. Ma teen komisjoni nimel ettepaneku muudatusettepanekud läbi hääletada ning 1994. aasta teine lisaeelarve täna vastu võtta. Ma teen selle ettepaneku sellepärast, et põhimõttelised küsimused on meil Riigikogus neljal korral koos läbi arutatud ja läbi vaieldud, samuti komisjonides. Minu arvates on tänaseks kõige olulisem see, et rohkem kui sajad tuhanded inimesed Eestimaal ootavad teise lisaeelarve vastuvõtmist. Selle taga on Kultuuriministeeriumi haldusalas olevate inimeste rahad, selle taga on terve rida toetusi, selle taga on teisi kulutusi. Kui me seda täna vastu ei võta, siis tekib meil rohkem kui kahenädalane auk, rahade kulutamise aeg jääb lühemaks ja otstarbekas kasutamine on küsitavam. Tänan!

Suur tänu! Küsimused kolleegidelt! Kolleeg Ants Käärma.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud proua Kirsipuu! Kas te võiks pisut lähemalt selgitada, miks komisjon jättis arvestamata 11. ja 12. parandusettepanekus sisalduva taotluse taastada 1,5 miljonit Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas, sest see tegelikult oli ju valitsuse poolt projekti sisse kirjutatud? Aitäh!

Teil on täiesti õigus. See oli valitsuse poolt sisse kirjutatud, aga komisjon leidis, et laenuintresse kustutatakse mitte ainult põllumajanduses, vaid kustutatakse ka teistes rahvamajandusharudes. Komisjon avaldas Rahandusministeeriumi esindajatele oma pahameelt, miks ühtesid laenuintresse kustutatakse, teisi aga mitte. See on põhimõtteline küsimus. Kui oleks näiteks ka Majandusministeeriumi haldusalas, Teede- ja Sideministeeriumi haldusalas ja teistes ministeeriumides ette nähtud laenuintresside osalist kustutamist, siis tõenäoliselt ei oleks keegi hakanud puudutama ka seda poolteist miljonit. Küsimus oli põhimõttes, kontseptuaalses lähenemises, mitte niivõrd selles arvus.

Ma tänan! Kolleeg Andra Veidemann, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Valve Kirsipuu, ma paluksin teie kommentaare parandusettepanekule nr. 17, see jäi teie kommentaarides vahele. Aitäh!

Ta ei jäänud vahele, ka mõned teised muudatusettepanekud jäid vahele. Meie komisjoni jaoks selle summa ülekandmine Sotsiaalfondist riigieelarvesse ei ole probleem. Kuivõrd praegu on ta Riigikogu poolt siiski välja arvatud, siis seetõttu me leidsime, et seda edasi-tagasi kanda pole otstarbekas. Mitte üks pensionifond, s.t. Sotsiaalfond, mitte üks lastetoetus ei saa läbi ilma riigipoolse toetuseta. Igal aastal kantakse summad üle pensionifondi, kantakse üle lastetoetuseks. Ja see praegune ülekandmine on mitte niivõrd sisuline ja põhimõtteline, kuivõrd tõenäoliselt rahakogumine veel sel aastal teatud kindlaks otstarbeks. See on ju teil ära nimetatud, et tahate lastetoetuste kulurida suurendada, selleks et neid enne aasta lõppu veel välja maksta. Aga see ei ole põhimõtteline küsimus. Ma kordan, see ei ole põhimõtteline küsimus riigieelarve jaoks, sellepärast me ei peatunud sellel pikemalt.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud komisjoni esindaja, ma paluksin end veidi harida. Ühes parandusettepanekus on tekst, et ühelt riigieelarve realt on teisele laenatud raha. Kas selline asi on põhimõtteliselt võimalik, et eelarveridade vahel toimub raha laenamine?

Kas te peate silmas praegu muudatusettepanekuid või eelarvet ennast?

See on ühe muudatusettepaneku põhjendus. Ma lihtsalt küsin, kas meie eelarve ja riigirahade kohta käivad seadused lubavad ühel riigiasutusel teisele raha laenata?

Väga hea küsimus, härra Hansen! Ma püüdsin valitsuse juuresolekul tõstatada ühte niisugust küsimust, millega ma olen kokku puutunud mitte Riigikogus, vaid panganduses. Nimelt meil on ministeeriume, kes lähevad pankadesse paluma laenu, ja kui pank küsib, mis on teie garandiks, siis nad ütlevad, et see on riigieelarve. Loomulikult saadakse niisugust laenu küsida ainult nendest pankadest, kus riigieelarve on olemas. Niisugust asja ei tohi teha. Kummaline oli muide valitsuse reageering minu kaebusele. Reageering oli – oi, me peame tegema pankadele selgeks, et nad ei laenaks riigieelarve vastu raha. Seda ei tule mitte pankadele selgeks teha, vaid seda tuleb valitsuse kõigile liikmetele selgeks teha, et riigieelarve ei ole see, millest hakatakse katma neid laene, mida teeb see või teine ministeerium. Ma loodan väga, et see küsimus tuleb teravamalt üles, sest niisugused ilmingud on olemas. See on ka minu vastus teie küsimusele. Loomulikult niisuguseid asju ei tohi olla, ei seaduse järgi ega ka muidu, aga me näeme, et teises lisaeelarves siiski oli mõningaid niisuguseid tendentse, kusjuures ma arvan, et Riigikogu oleks suhtunud paljudesse nendesse ettepanekutesse märkimisväärselt teisiti, kui oleks ausalt ära öeldud, mis rahaga on tegemist, et raha peab tegelikult minema teise kohta. Keegi ei armasta, et teda petetakse, kõige vähem Riigikogu, ma arvan.

Ma tänan! Kolleeg Liina Tõnisson.

Aitäh, härra esimees! Proua Kirsipuu, vastates proua Veidemanni küsimusele, te ütlesite, et ei ole lõpuks tähtis, kus see 12 miljonit "Maagi" raha asub, kui ma teist õigesti aru sain. Mina arvan, et minule on ülimalt oluliselt tähtis. Kõik on tunnistanud, et see on rublamüügist saadud raha, nii härra Laar kui härra Kallas. Miks me ei taha seda eelarves kasutada? Ma ei räägi enam sellest, kus kasutada, vaid ma küsin, miks me seda 12 miljonit ei taha võtta eelarvesse ja kasutada meie vajadusteks? Aitäh!

Loomulikult otsustab Riigikogu, kas see raha tuleb eelarvesse või ta ei tule eelarvesse, küsimus ei ole ju selles. Ainult et minu jaoks on riigieelarve samasugune eelarve kui sotsiaalkindlustuse eelarve, mille täitmine käib teatud reeglite järgi. Sellepärast on minu jaoks arusaamatu, miks seda raha ei tohi seal kasutada. Ma ei ole väga veendunud, et see on riigi raha. Aga ma arvan, et see arutelu läheks väga pikale. Tooksin teile ainult niisuguse näite. Me räägime praegu 2,2 miljardist, mis rahavahetamise käigus laekus kroonide vastu. Samal ajal me oleme vähe rääkinud sellest, et Nõukogude Liidu hoiupank jättis 2,7 miljardit rubla Eesti inimeste raha enda käsutusse. Aga võib-olla on vahetatud rublad Eesti inimeste raha ja üldse mitte riigi raha. Ma arvan, et me ei peaks tõmbama võrdusmärki selle vahele, mis on minu raha, mis on teie raha, mis meie kõigi raha on. Ma pean silmas isiklikku raha ja riigi raha. Nii et mulle tundub, et kogu selle rahavahetamise juures on niivõrd palju lahtisi otsi, et see on omaette teema ja ma meeleldi jätaksin riigieelarve sellest puhtaks. Kusjuures ma kordan teile siiralt, ma arvan, et ei minule, ei juhtivkomisjonile ei ole oluline, kas ta on Sotsiaalfondis või ta on riigieelarves, sest mõlemad on riiklikult reguleeritavad rahad ja nad ei saa kaduma minna. Ja väita, et Sotsiaalfond ei saa seda raha kasutada, on pehmelt öeldes lihtsalt arusaamatus.

Ma tänan! Kolleeg Liina Tõnisson, teine küsimus.

Aitäh, härra eesistuja! Proua Kirsipuu, me vist räägime üksteisest mööda. Minu küsimus ongi: miks me ei taha teda võtta riigieelarvesse? Mina ei räägi sellest, et ta peaks kuuluma Sotsiaalfondi või Liiklusfondi. Mõlemad asjaosalised on tunnistanud, et see on meie raha. Ma olen teiega nõus, et riigieelarve kaudu me võime otsustada – ma pean silmas Riigikogu –, et see on tõesti Eesti pensionäride raha, aga seda tehakse ka riigieelarve kaudu, ta tuleb ju ometi arvele võtta. See on minu küsimus. Miks me ei taha teda arvele võtta?

Kui te, proua Tõnisson, tahate mulle praegu selgeks teha, et see 12 miljonit on ainukene, mis Eesti riigis ei ole arvele võetud, siis on see tõepoolest suur viga, et me ei ole seda riigieelarves arvele võtnud. Kogu vastus.

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus.

Lugupeetud asespiiker, lugupeetud proua Kirsipuu! Ma paluks teid kui komisjoni esimeest järgmist eelarvet tehes tõepoolest Kaitseministeeriumilt küsida detailset planeeringut, sest ma väidan, et nad kirjutavad ühte ja mõtlevad teist, aga see selleks. Praegu ma tahan küsida ühenduses viimase parandusettepanekuga. Te viitasite meie ees olevatele mikrofonidele. Minu teada ehitati ümber ka siin ruumis, samuti möbleeriti seoses uute fraktsioonide tekkimisega. Kas te võite öelda, kuhu rohkem raha läks inventari soetamiseks? Aitäh!

Ma kardan, et ma ei saa ammendavat vastust anda. Küll aga lisaeelarve arutamise käigus siitsamast puldist keegi Riigikogu liikmetest ütles, et selle ruumi ümberehitamine, mida teie nimetate, läks maksma 200 000 kuni 300 000 krooni. Mul on väga raske öelda, kas näiteks see mikrofoniseerimine siin – mis muide toimus mitte ainult siin all saalis, vaid minu teada ka seal üleval rõdu peal, tõenäoliselt veel kuskil mujalgi – on kokku võetud. Me ei ole seda kontrollinud, see ei ole meie eesmärk olnud. Aga tõenäoliselt niisuguseid asju tuleb teha kas riigikontrolöri või kellegi teise poolt, sest oleks ju väga õige, kui riigikontrolör kontrolliks ka Riigikogu ja Riigikogu Kantselei tööd, õigemini rahade kasutamist, summade kasutamist.

Ma tänan! Paistab, et küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu, kolleeg Valve Kirsipuu! Avan läbirääkimised. Sõna on fraktsioonide ja alatiste komisjonide volitatud esindajail. Kolleeg Jüri Adams.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Mul on kohustus teie ees esineda õiguskaitsekomisjoni esindajana ja anda selgitusi parandusettepaneku nr. 2 juurde. Selle ettepaneku sisu on taastada valitsuse eelnõu esialgne seis. Tuletan meelde, et muudatus toimus siin saalis hääletuse tulemusena, millele ei eelnenud arutlust. Kui ma ei eksi, muudeti kas ühe või kahe häälega. Probleem, mis siin on, on riigiõiguslik vaidlus, nimelt vaidlus kohtute finantseerimisest ja administreerimisest, ja see vaidlus tuleb meil pidada. Me ei pea õigeks, et seda vaidlust vaieldakse praegu n. ö. vaikselt eelarve kaudu. Seesama vaidlus on Eesti ajaloos ükskord olnud. Aastatel 1922–1924 vaieldi siinsamas saalis selle küsimuse üle väga tormiliselt. Siis leiti, et lahendus peaks olema selline, et kohtute administreerimine ja finantseerimine on ministeeriumi küsimus. Ja ministeerium kandis kohtuministeeriumi nime. Ma väljendaksin oma isiklikku arvamust, et kui meie praegune Justiitsministeerium, kes paistab silma põhiliselt eelnõude ettevalmistamisega, selle tööga saab valmis, siis kujuneb tema keskseks ametiks ikkagi kohtute korraldamine. Võib-olla taastub kunagi vana nimi. Selle riigiõigusliku vaidluse tagamaa on tegelikult filosoofilis-poliitiline vaidlus selle üle, mis teeb kohtuniku sõltumatuks. Seda vaidlust on omakorda vaieldud Euroopas juba mitusada aastat ja momendil ei ole Euroopas ühtegi riiki, kes oleks lahendanud küsimuse sel teel, et oleks tunnistanud, et majanduslik sõltumatus oleks tingimata põhjuslikus seoses kohtumõistmise sõltumatusega. Ka enne sõda püsis Eestis põhimõte, et kohtunike sõltumatus on õigusemõistmisel suurem, kui nad ei pea ega tohi tegelda millegi muuga. On veel üks praktiline probleem, miks me tahaksime taastada selle seisukoha. Nimelt momendil selle raha kulutamiseks tuleb luua ja rakendada uus vastav ametnikkond. Senine Justiitsministeeriumi ametnikkond, kes on selleks tööks juba valmistunud, jääb hetkel kõrvale. Küsimus, kas Justiitsministeeriumi ametnikkond töötab hästi või halvasti, tuleks lahendada eraldi. Ja lõpetuseks tahaksin teile öelda seda, et õiguskaitsekomisjon esitab oma ettepaneku harvanähtava üksmeelega, hoolimata sellest et meil on väga erinevad poliitilised veendumused. Kõik õiguskaitsekomisjoni liikmed olid selle ettepaneku algatamise poolt ja keegi ei jäänud erapooletuks. Lugupeetud Riigikogu, ma palun toetada seda ettepanekut, vastasel juhul me peaksime hakkama seda küsimust lahendama otsekohe kas riigivaraseaduses või siis hakkama kirjutama kohtukorralduse seadust, sest momendil kehtiv kohtute seadus küsimusele ühest vastust ei anna. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Rein Helme riigikaitsekomisjoni nimel.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin veel kord kommenteerida muudatusettepanekut nr. 4, mis on tulnud riigikaitsekomisjonilt ja milles me palume lisada ikka veel Kultuuri- ja Haridusministseeriumi valitsemisalas oleva Eesti Riigikaitse Akadeemia jaoks 3 621 400 krooni. Miks niisugune ebaproportsionaalselt suur summa? Tuleb ikkagi arvestada, et tegemist on õppeasutusega, mis on kasvamas ja arenemas. Ma ei taha öelda, et see on arenev õppeasutus ja teised ei arene. Ei, see õppeasutus ei ole veel oma õppurite ja õppejõudude lage saavutanud, seal on praegu komplekteeritud kolm kursust. Järgmiseks õppeaastaks komplekteeritakse neljas kursus. Siis saavutab ta oma täismahu. Kuid need kursused koosnevad ju füüsilistest inimestest, kes tuleb kuhugi majutada. Teatavasti see tohutu hoonete kompleks, mille kasutuselevõttu Riigikaitse Akadeemiana ei ole otsustanud meie siin saalis ega ka mitte praegune valitsus, jäeti venelaste poolt maha lõpuni ehitamata. See kapitaalremondi summa 3 miljonit krooni ei lähe ju tegelikult millegi laokile jäetu remontimiseks, kellegi lohakusest või rumalusest tekkinud augu kinnitoppimiseks. See läheb tegelikult Riigikaitse Akadeemia peahoonete kõrval asuva ühiselamukorpuse lõpuni ehitamiseks. Venelased jätsid selle maha ilma akende ja usteta, see on tühjalt seisnud juba mõnda aega ja amortiseerunud veelgi rohkem. Kui me jätame ta veel üheks talveks tühjalt seisma, siis ma ei tea, kus hakkavad kadetid tulevikus oma normaalset õppetööd läbi viima ja öömaja leidma, kuna praegu ühiselamukohti jätkub napilt-napilt. Me kaotame selle lõpuni ehitamata hoone edasise lagunemisega kindlasti rohkem raha, kui me praegu sinna investeeriksime. Ma palun neid asju silmas pidada ja siiski toetada riigikaitsekomisjoni ettepanekut. Võib-olla me ei olnud eelmisteks aruteludeks hästi ette valmistanud ja meie põhjendused ei veennud, aga ma palun kolleege tõsiselt selle üle mõelda ja riigikaitsekomisjoni ettepanekut toetada. Samas ma tahaksin tänada eelarve- ja maksukomisjoni mõistva suhtumise eest Kaitseliidu vajadustesse. Aitäh!

Ma tänan! Kolleeg Siiri Oviir. Esindab sotsiaalkomisjoni.

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma leian, et riigi rahade liikumine peab käima riigieelarve kaudu ja nimelt ainult riigieelarve kaudu. See on põhimõtteline küsimus. Ma tsiteeriksin meie panga presidendi ütlemist nende rahade kohta 26. septembri "Rahva Hääles": "Reformirublad olid Eesti riigi varandus. Me andsime rahvale kroonid, millel oli 100% tagatis Saksa markades. Me jagasime kattega raha välja ja saime vastu rublapaberid. See muutus riigi omandiks." Maksuamet ei ole pädev korraldama eelarvest läbikäimata riigi raha kasutamise küsimusi. Selline otsustamisõigus on ainult Riigikogul. Mis puutub väitesse, et see raha on juba Maksuameti suvise korralduse alusel leidnud kasutamist ja kulutatud, siis rahandusminister vastas sellele küsimusele just äsja, et see raha on alles. Mis puutub teise väitesse, et selle raha arvamisega riigituludesse me võtaksime omale vastutuse nimetatud tehingu eest, justkui oleksime kaasvastutajad, siis juristina ütleksin selle kohta, et see ei tee tehingut ei halvemaks ega paremaks. Tehingut tagasi keerata, s.t. Eesti Panga varahoidlatesse rublatonne tagasi tuua ei ole enam võimalik. Raha riigituludesse arvamine ei võta ära võimalust tehingu kõigi tehiolude uurimiseks ega võta ära ka seda kohustust. See raha on juba üle poolteise aasta seisnud ja inflatsiooni tagajärjel kaotanud suure osa oma ostujõust. Minu meelest ja meie komisjoni meelest on lausa kuritegelik lasta inflatsioonil edasi tema ostujõudu kahandada. Sotsiaalkomisjoni nimel palun teid toetada meie ettepanekut – parandusettepanekute tabelis nr. 17 –, tähendab, arvata see raha riigituludesse ja kulude poolel kanda lastetoetuste väljamaksmiseks. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Ants Käärma.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maaelu- ja põllumajanduskomisjon on küll esitanud kolm parandusettepanekut, ka eelmistele lugemistele esitasid nii komisjoni liikmed kui komisjon ettepanekuid, kuid see tegevus sarnaneb vastu tuult puhumisega, kõik tuleb tagasi, mitte midagi ei saa. Seetõttu me ei nõua oma parandusettepanekute hääletamist. Kui keegi seda soovib, siis on see tema isiklik asi. Mul on heameel selle üle, et öeldi välja põhimõte – kas see põhimõte tugineb veendumusele või millelegi materiaalsemale, on iseküsimus –, aga kuna on selge, et põllumajandust mingil juhul ei toetata, pigem isegi vähendatakse seda, mida valitsus ette näeb, siis meil on au teatada, et meie ei palu toetust oma ettepanekutele. Aitäh!

Kolleeg Liina Tõnisson, kas majanduskomisjon või Keskfraktsioon? Majanduskomisjon. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Majanduskomisjon toetab eelarvekomisjoni poolt väljapakutud lahendust, rahajaotuse printsiipi kahele hädasti raha vajavale fondile. Ma pean silmas Ekspordi Krediteerimise Fondi ja Väikeettevõtluse Fondi. Majanduskomisjon on seisukohal, et kui raha on nii vähe, siis me täiesti aktsepteerime seda ideoloogiat, et kumbki fond saaks 5 miljonit krooni. Palume ka rahvasaadikuid seda ettepanekut toetada. Aitäh!

Suur tänu! Kas me lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised? Selle ettepaneku poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu on 1, 3 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra rahandusminister soovib lõppsõna? Ei soovi. Aitäh! Kolleeg Valve Kirsipuu? Ei soovi. Tänan! Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele muudatusettepanekud. On kena, kui Valve Kirsipuu tuleb mulle appi, võib-olla vajatakse kommentaare. Ma sain aru, et maaelukomisjon ei nõua oma ettepanekute hääletamist, on nii? Aitäh! Esimene parandusettepanek on juhtivkomisjonilt, valitsus on nõus. Teine parandusettepanek on õiguskaitsekomisjonilt, samad lood. Kolmas parandusettepanek on kultuurikomisjonilt, kolleeg Sulev Alajõe.

Tänan! Kommentaar kultuurikomisjoni poolt. Esiteks, arutades raha eraldamist koolidele, leidis kultuurikomisjon, et ei ole millegagi õigustatud printsiip anda kõikidele võrdselt. Kui on kord tehtud lubaduste andmisel mingisugune viga, siis on meil õigus ja kohustus seda korrigeerida. Teiseks, rahandusminister ütles, et summad on nii märkimisväärselt väiksed, et ei ole mõtet hakata midagi ümber jaotama. Juhiksin siiski tähelepanu, et nende taga on väga suured erinevused koolide arvus ja väga raske on teha inimestele selgeks, miks ühes maakonnas suudeti kõikide koolide vajadusi rahuldada ja teises õige pisut mõnele koolile anda. Kolmandaks, eelmisel kolmapäeval Riigikogu praktiliselt ei saanud seda hääletada, kuna summa muutus, lähtudes "Parempoolsete" fraktsiooni ettepaneku aktsepteerimisest. Lähtudes eilsest kultuurikomisjoni istungi otsusest, palun seda hääletada.

Suur tänu! Kas eelarve- ja maksukomisjon soovib ka kommentaari? Palun!

Ma saan täienduseks öelda ainult seda, et kultuurikomisjoni ettepanekut arvestades võib tekkida olukord, kus mõned maakonnad peavad hakkama tagasi maksma rahasid, mida nad on saanud enne 1. septembrit valitsuse reservfondist – tänu sellele, et need summad nüüd teistsugused on. See on tegelikkus ja siin ei ole midagi teha. Ma palusin selle kohta täpsustust, kui suur see summa võiks olla, mida maakonnad sellisel juhul peavad tagasi maksma. Kahjuks oli see näotult suur summa. Aitäh!

Suur tänu! Kas on protseduuriline küsimus mulle? Sisu kohta ei saa midagi enam öelda.

Palun teist parandusettepanekut hääletada.

Teist parandusettepanekut soovitakse hääletada. Kas õiguskaitsekomisjon soovib kommentaari? Ei soovi. Kolleegid, ma panen hääletusele teise parandusettepaneku. Lugupeetud Riigikogu! Kes on teise parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu on 3, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Nüüd läheb hääletusele kolmas parandusettepanek, selle kohta on kommentaarid juba ära kuulatud. Lugupeetud Riigikogu! Kes on kolmanda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 48, 6 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Neljas parandusettepanek on riigikaitsekomisjonilt. Ei nõuta hääletust. Viies on juhtivkomisjoni ettepanek, on leidnud valitsuselt toetust. Nõutakse neljanda parandusettepaneku hääletamist? Riigikaitsekomisjoni liikmed nõuavad neljanda ettepaneku hääletamist. Palun, juhtivkomisjoni kommentaar.

Kui anda riigikaitsekomisjonile 3,6 miljonit, siis see on märkimisväärselt suurem summa, kui saab näiteks Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Me leidsime, et kõigil on ühesugused vajadused, kõigil on ühesugused mured. Kuivõrd see taotlus ei ole tulnud esialgselt valitsuse poolt, Haridusministeeriumi poolt, vaid on tulnud Riigikogu liikmete poolt, siis seda ei toetatud.

Suur tänu! Kolleeg Rein Helme.

Aitäh! Esiteks, seda raha ei taotle mitte riigikaitsekomisjon, vaid Riigikaitse Akadeemia. Teiseks, teised ülikoolid ja kõrgemad õppeasutused on saanud oma finantse juba palju aastaid, mõned isegi palju aastasadu. Siin on aga tegemist erilise õppeasutusega, mille eripära ma juba seletasin.

Suur tänu! Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on neljanda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu on 40, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Viies, juhtivkomisjoni ettepanek, tundub, et valitsus on nõus. Kuues, majanduskomisjoni ettepanek. Mulle tundub, et komisjoni esimees nõuab hääletamist. Ivar Raig.

Tänan! Vastupidi, ma võtan selle ettepaneku tagasi, kuivõrd me leppisime viiendas parandusettepanekus eelarvekomisjoniga kokku.

Suur tänu! Seitsmes parandusettepanek. Kolleeg Indrek Kannik.

Me võtame oma ettepaneku samuti tagasi. Tänan!

Suur tänu! Kaheksas, juhtivkomisjoni ettepanek. Paistab, et valitsusega on kokku lepitud. Üheksas, "Isamaa" ettepanek. Kas on parasjagu arvestatud? Parasjagu. Aitäh! 10. ja 11. on maaelu- ja põllumajanduskomisjoni ettepanekud. Autorid ei nõua hääletust. Ettepanek nr. 12 on "Mõõdukatelt". Hääletada?

Tuletan meelde, et ettepanekud nr. 11 ja 12 on tegelikult oma sisult identsed, see on poolteist miljonit laenuintresside osaliseks kompenseerimiseks. Erinevad on ainult katteallikad.

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 12. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu on 42, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Parandusettepanek nr. 13 on maaelu- ja põllumajanduskomisjonilt, selle hääletamist ei nõuta. Parandusettepanek nr. 14 on "Mõõdukatelt". Hääletusele?

Veel kord kordan, oleks tulnud ära näidata, missuguseid valitsuse reservi sihtotstarbelisi summasid te oleksite tahtnud vähendada. Muide, selle alla käivad ka valdadele ja linnadele eraldatavad vahendid, 107 miljonit. Loomulikult võib seda vähendada, ainult kas see on õige? Muud reservfondi meil ei ole.

Lugupeetud Riigikogu, kes on 14. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 48, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Parandusettepanek nr. 15 on ERSP lt. Võetakse tagasi? Suur tänu! Parandusettepaneku nr. 16 on teinud "Sõltumatud". Hääletusele?

Kommentaari ei ole.

Ants Erm.

See summa läheks selleks, et nihutada surnud punktist maa side, vähemalt Lõuna-Eestis. See ei ole nii suur summa, et seda peaks keelama. Aitäh!

Aitäh! Valve Kirsipuu.

Ma kordan: anda turu-uuringuteks telefoniseerimise alal. See asutus, kes selle raha saab, on Eesti Telefon, kellel peaks olema piisavalt vahendeid, kui ta soovib oma tegevusvaldkonda laiendada, et uurida ka turgu. Komisjoni hääletamise tulemus oli: 1 poolt, 5 vastu, 3 erapooletud.

Tõstetud käsi tähendab antud juhul protesti. Ants Erm, protest saab olla mulle, mitte teistele.

Kas ma õiendust võiksin teha?

Õigupoolest kuulub see läbirääkimiste valdkonda, aga ütleme nii, et kommentaar jätkub, Ants Erm.

Ainult niipalju, et seda raha ei saa Eesti Telefon.

Selge. Lugupeetud Riigikogu, kes on 16. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 56, 9 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Ettepanek nr. 17 on sotsiaalkomisjonilt, läheb hääletusele. Kas kommentaare vajatakse? Ei vajata. Lugupeetud Riigikogu, kes on 17. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu on 13, 6 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Parandusettepanek nr. 18 on juhtivkomisjonilt, valitsus on nõus. Mis me teeme, Valve Kirsipuu?

Kuivõrd muudatusettepanekutest üksainuke läks teistsuguseks, kui me oleme arvestanud, s.o. 17. muudatusettepanek, mis suurendab eelarve mahtu 12,6 miljoni krooni võrra, kusjuures on ka näidatud, kuhu kulude poole peal teda suunata, siis on mul ettepanek võtta praegu see lisaeelarve vastu. Me võiksime muidugi ka võtta vaheaja ja need kaks arvu ära muuta, aga ma arvan, et te usaldate komisjoni niipalju, et me teeme selle ära siis, kui oleme vastu võtnud. Aga muidu läks kõik normaalselt ja mul on ettepanek see eelarve vastu võtta.

Suur tänu! Nagu te teate, selle seaduseelnõu seaduseks saamiseks on vaja vähemalt 51 rahvasaadiku toetust. Me soovitame niimoodi igasuguste vaidluste ärahoidmiseks ja ma usun, et Riigikogu mõistab meie muret. See on tõlgendamise küsimus. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu seadus "Riigi 1994. aasta teine lisaeelarve"? Selle ettepaneku poolt on 71 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 7 jäid erapooletuks. Seadus "Riigi 1994. aasta teine lisaeelarve" on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Me võtame arutusele valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse eelnõu, algab teine lugemine. Kas härra kaitseminister on saalis? Palun, härra Tupp!

Härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Me oleme rahuaja riigikaitse seadust kaua aega teinud, teda põhjalikult arutanud. Siinkohal ma tahan veel kord meelde tuletada, et rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus on mõlemad põhilised normeerivad aktid, mis meie riigikaitset reguleerivad, ja nende vastuvõtmine on väga oluline selle tõttu, et meil hetkel on potentsiaalselt valmis juba mitmed järgnevad seaduseelnõud, mis reguleeriksid edasi kogu riigikaitse seadustega reguleeritavat valdkonda. Ma nimetaksin riigikaitsealaste sundkoormatiste seaduse eelnõu, ohvitseride, allohvitseride ja sõdurite teenistuskäigu seaduse eelnõu, väeosa majandamise seaduse eelnõu, on veel mitmed teised. Kui rääkida konkreetselt rahuaja riigikaitse seaduse eelnõust, siis see on äärmiselt vajalik seadus just nende riigikaitsealaste küsimuste korrastamisel, mis puudutavad Kaitseministeeriumi ja peastaabi tegevust. Hetkel töötab Kaitseministeerium küll alalise põhikirja alusel, kuid ilmselt vajab see põhikiri muutmist. Kuid Kaitsejõudude Peastaap töötab ajutise põhikirja alusel. Meil ei ole olnud võimalik päris täpselt reguleerida autonoomseid ja solidaarseid ülesandeid ja see teeb meie igapäevase töö äärmiselt keeruliseks. Sellepärast ma arvan, et presidendi poolt väljakuulutamata jäetud rahuaja riigikaitse seadus on nüüd nende nelja parandusettepanekuga viidud niisugusesse konditsiooni, et on võimalik need küsimused, mis selle vaidluse tekitasid, kõrvaldada. Ma arvan, et rahuaja riigikaitse seadus saab kõlbliku kuue, mis võimaldab presidendil ta välja kuulutada. Tänan!

Suur tänu! Millised on küsimused? Tundub, et küsimusi ei esitata. Tänan! Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande komisjoni esimees kolleeg Rein Helme.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Me oleme rahuaja riigikaitse seadust korduvalt siin käsitlenud, omalt poolt ta ükskord juba heaks kiitnud. Eelmisel korral me vaagisime ka neid põhjendusi, mida Vabariigi President esitas, et seda seadust mitte välja kuulutada. Kahjuks meil ei õnnestunud viia asja lõpphääletuseni. Ma loodan, et lisaeelarve vastuvõtmise eufooria ei ole siiski niivõrd laastav ning me saame selle ja ka järgmise seaduseelnõu lõpuni käsitleda, sest meenutan, et põhiseadusest tulenevalt vajavad nii rahuaja kui sõjaaja riigikaitse seadus 51 häält. Ma ei tahaks praegu lisada midagi muud sellele, mida ütles lugupeetud kaitseminister, sest kõik peaks olema selge laekunud muudatusettepanekute tabelit vaadates. Ma heameelega paluksin võimalust kohe üle minna muudatusettepanekute käsitlemisele. Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et rahvasaadikutel on siiski küsimusi. Kolleeg Jaanus Betlem.

Aitäh, härra esimees! Austatud härra Helme, mul on küsimus neljanda parandusettepaneku kohta, õigemini on see küll küsimusena vormistatud palve anda saalile selgitust. Kas punktis 2 nimetatud terroristliku relvastatud grupeeringu alla käivad ka võimalikud privaatarmeed, samuti sõjaline aktsioon Eesti Vabariigi vastu, mida võib siis tagasi tõrjuda rahu ajal, ka siis, kui sõjaseisukorda ei ole välja kuulutatud, või jääb see siit loetelust välja?

Ei. Me arutasime seda koosolekul ja leidsime, et terroristliku relvastatud grupeeringu likvideerimine selles loetelus annab piisavalt võimalust tegutsemiseks täitevvõimule. Mida kujutab endast terroristlik relvastatud grupeering? See on lai mõiste, ta võib olla juhuslikult kokkutulnud kurjategijate rühm, kes mingi objekti enda valdusesse haarab, see võib olla riigikukutamise eesmärgil tegutsev relvastatud rühmitus. Selles loetelus ei ole tarvis anda hinnangut, kas on mõeldud kriminaalset elementi või n. ö. poliitilist elementi. Küsimus on selles, et tegemist on mingisuguse relvastatud grupeeringuga Eesti riigi territooriumil. Vastasel korral, kui oleks tegemist avaliku sissetungiga üle meie piiride, siis läheks see juba agressiooni alla. See eeldatavasti nõuaks sõjaseisukorra väljakuulutamist ja teistsuguseid aktsioone. Me samas jälle ei tahtnud seda loetelu pikendada, see oleks nõudnud väga suurt detailiseerimist ka teistes punktides. Me leidsime, et see peaks rahuldama. Üldse põhimõte, et me niisuguse loetelu lisasime, tuleneb põhiseadusest. Me lähendasime seadusteksti põhiseaduses fikseeritule. Aitäh!

Suur tänu! On meil veel küsimusi ettekandjale? Tundub, et ei ole. Ma tänan! Ma olen kohustatud küsima kolleegide käest, kas nad soovivad pidada läbirääkimisi selle seaduseelnõu üle? Minu küsimine võib tunduda kohatuna, kuid bürokraadina lähtun ma seadusest. Kas me peame läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Asume koos läbi vaatama muudatusettepanekute tabelit. Nagu te võite veenduda, kolleegid, peale ühe on kõik ettepanekud juhtivkomisjonilt ja valitsus toetab neid ettepanekuid. Ühe on teinud kolleeg Jaanus Betlem, komisjon ei ole seda arvestanud.

Ma oma eelmises vastuses härra Betlemile kommenteerisin, miks me oleme eelistanud just seda varianti ja mitte tema varianti. Ma arvan, et see lisakommentaari enam ei vaja.

Hääletamist ei nõuta. Kolleegid, kas teil on eriarvamusi juhtivkomisjoni ettepanekute kohta? Ei ole. Mis me teeme, kolleeg Rein Helme?

Sellisel juhul on komisjoni ettepanek see seaduseelnõu muudetud kujul vastu võtta.

Lugupeetud kolleegid, ma palun teid kõiki saali. Hääletusele läheb seaduseelnõu, mis vajab 51 rahvasaadiku toetust. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu rahuaja riigikaitse seadus? Selle ettepaneku poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 rahvasaadik jäi erapooletuks. Rahuaja riigikaitse seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, me võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud sõjaaja riigikaitse seaduse eelnõu, algab kolmas lugemine. Ma palun kõnetooli härra kaitseministri.

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Sõda ja rahu käivad vaheldumisi. Me kõik loodame, et rahuaeg, mida käsitles äsja vastuvõetud seadus, oleks võimalikult pikk. Ma tahan teid tänada üksmeelse hääletamise eest. Samal ajal on sõjaaja riigikaitse seadus tegelikult osa viimati vastuvõetud rahuaja riigikaitse seadusest. Paranduste käigus on püütud sõjaaja riigikaitse seaduse eelnõu võimalikult viia kooskõlla rahuaja riigikaitse seadusest johtuvaga. Eelnõu parandused on läbi arutatud algatajaga. Ma tahaksin tänada riigikaitsekomisjoni tehtud töö eest. Kuna ma teisel lugemisel oma ettekandes juba käsitlesin päris põhjalikult sõjaaja riigikaitse seaduse eelnõu olemust, siis ma ei tahaks pikalt teie aega raisata. Ma tänan teid mind ära kuulamast.

Suur tänu! Tundub, et rahvasaadikud küsimusi ei esita. Tänan, härra kaitseminister! Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande komisjoni esimees kolleeg Rein Helme.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Ka seda seaduseelnõu oleme juba pikalt käsitlenud. Kaitseminister rõhutas tema kokkukuuluvust rahuaja riigikaitse seadusega. See tuleneb meie põhiseadusesse kirjutatud nõudest, et riigikaitset korraldavad nimetatud kaks seadust. See ei ole enam see koht, kus avada debatte selle üle, kas põhiseaduses on lähenetud sellele küsimusele pisut vanamoodsalt. Me oleme komisjoniski seda korduvalt arutanud. Praegu oleme sündinud fakti ees, et põhiseadus on rahva poolt heaks kiidetud ja seadusandluses me lähtume põhiseadusest. Sellest vaimust on kantud ka teie ees olev sõjaaja riigikaitse seaduse eelnõu, mille viimased lihvimised tulenesidki just eelkõige vajadusest ühtlustada neid kahte seadust, et nad paremini haakuksid ning garanteeriksid riigiorganite, kaitsejõudude, täitevvõimu ja seadusandliku võimu funktsioone, et sõnastuses ei tekiks kaksipidi mõistmist, ei oleks lahknevusi põhiseaduse tekstist. Samuti vältimaks ebameeldivat situatsiooni, et Vabariigi President, täpselt jälgides temale pandud funktsioone, lükkaks seaduseelnõu tagasi. Lugupeetud Riigikogu, komisjon loodab heatahtlikku suhtumist. Loodame, et me suudame selle töö täna lõpetada ja seaduse vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! On meil küsimusi? Ei ole. Ma tänan! Kolleegid, kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõne all on fraktsioonide ja komisjonide võimalus esineda. Loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks. Võtame käsile parandusettepanekud. Parandusettepanekud nr. 1–10 on juhtivkomisjonilt, valitsus toetab. Ettepanek nr. 11 on riigiõiguskomisjonilt, seda ei toetata. Illar Hallaste.

Riigiõiguskomisjoni esimehe palvel ma palun panna see hääletusele, kuna selle ettepaneku mittetoetamine jätaks sisse vastuolu põhiseadusega ja seda meil poleks tarvis.

Ma küsiksin Rein Helmelt üle, selleks et saada natukene paremat ettekujutust teie protseduurist. Kuidas komisjon sai teha niisugust ettepanekut, mida ta ise ei toetanud?

See ei ole meie ettepanek, see on riigiõiguskomisjoni ettepanek.

Tuhat vabandust! Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 11. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu on 13, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Parandusettepanekutega nr. 12–16 ei ole probleeme. Parandusettepanek nr. 17. Kas on kommentaare vaja?

Me arutasime seda komisjonis ja leidsime, et nii ühes kui teises ettepanekus – nii ettepanekus toetada riigiõiguskomisjoni kui ka ettepanekus seda mitte toetada – on oma loogika. Me ei jõudnud üksmeelsele seisukohale. Enamik komisjoniliikmeid on arvanud, et ei arvestata, aga ma ei agiteeri ei ühes ega teises suunas, sest nende ettepanekutega on ikkagi see küsimus, et võib tekkida olukord, et tõlgendatakse vastuoluliseks ja seadus lükatakse tagasi, mis ei ole meie eesmärk.

Aitäh! Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 17. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 12, 12 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Parandusettepanek nr. 18, tundub, et ei ole probleeme. Kolleeg Rein Helme, kas paneme lõpphääletusele?

Komisjoni ettepanek on panna see eelnõu lõpphääletusele. Me tõesti loodame Riigikogu liikmete heatahtlikule suhtumisele, et me saaksime selle tähtsa töölõigu lõpetada ühtses tempos ja võtta juba vastuvõetud rahuaja riigikaitse seaduse kõrval vastu ka sõjaaja riigikaitse seaduse. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu sõjaaja riigikaitse seadus? Selle ettepaneku poolt on 63 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Sõjaaja riigikaitse seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ENSV kriminaalprotsessi koodeksi ja mõne muu seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine ja Riigikogu fraktsiooni "Kuningriiklased" algatatud kriminaalprotsessi koodeksi muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Ettekandeks palun ma kõnetooli minister Liia Hänni.

Härrad eesistujad, austatud Riigikogu! Kuna härra justiitsminister viibib välisvisiidil, siis lubage minul teha sissejuhatus Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi ja mõne muu seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu kolmandale lugemisele. Teise ja kolmanda lugemise vahepeal on autori esindaja ja juhtivkomisjon teinud jätkuvalt seaduseelnõu kallal tööd. Praegu parandusettepanekute tabelisse kantud ettepanekud põhiliselt lähtuvadki juhtivkomisjonilt ja autor on nende parandusettepanekutega nõus. Fraktsioonidelt on laekunud kaks parandusettepanekut. Need on parandusettepanekud nr. 3 ja 16. Ma pean oma kohustuseks tuua teieni informatsioon justiitsministrilt parandusettepaneku nr. 3 suhtes, mille alla on märgitud: autor nõus komisjoni seisukohaga parandusettepanekut mitte arvestada. Nimelt härra Arumäe siiski jääb selle juurde, mis oli välja toodud ka teisel lugemisel, et kaitsjal peab olema kriminaalprotsessis võimalik osaleda juba enne esimest ülekuulamist. Selle seisukoha ma teile edastan, võtmata ise mingit omapoolset seisukohta. Aga sellele väikesele ebakõlale vaatamata, mis praegu autorite vahele on tekkinud, on siiski vaja see seaduseelnõu praegu kolmandal lugemisel vastu võtta, sest vastav valdkond vajab täiendavat reguleerimist. Ilmselt peab parandusettepanekute hääletus näitama, milline on seaduseelnõu lõplik redaktsioon. Ma palun, et küsimustele lubataks vastata riigiprokuröri asetäitjal härra Naabril, kes spetsialistina oskab teie küsimustele kindlasti paremini vastata kui mina. Aitäh!

Suur tänu ettekande eest! Kas on küsimusi? Mulle näib, et küsimusi ei ole. Ma tänan, proua minister! Kaasettekandeks õiguskaitsekomisjoni poolt on sõna kolleeg Priit Aimlal.

Austatud härra eesistuja, lugupeetud kolleegid! Parandusettepanekute tabelis on, tõsi küll, napilt alla 30 paranduse. Sellest ei maksa teha järeldusi, nagu oleks asi veel toores ja mitmed küsimused pooleli. Lihtsalt komisjon tegi oma korduvatel koosolekutel päris kõva rünnaku tervele seaduse tekstile. Kui esialgu keskenduti üksnes probleemidele, siis nüüd lõpuks pedantselt viimsele kui kirjaveale ja sõnastuse lihvile. Nagu juba öeldud proua Hänni poolt, on kõik parandusettepanekud ja täiendused toodud sisse autorite nõusolekul ja komisjoni ettepanekul. Loomulikult tänu meie konsultantide ja abiliste suurele armeele. Kaks punkti nendes muudatustes on tulnud mujalt. Nimelt "Mõõdukate" fraktsioonilt parandusettepanek nr. 3 sellessamas küsimuses, milles teise lugemise jätkamisel saal pooldas komisjoni arvamust häältega 27 poolt, 10 vastu, 1 erapooletu. Teine väljastpoolt komisjoni tulnud ettepanek kannab parandusettepaneku numbrit 16 ja see on samuti saalis läbi hääletatud. See puudutas Enn Tarto poolt tõstatatud küsimust, kas lugeda helidokumenti mõnel juhul siiski arvestatavaks või nullida see võimalus ära. Siin jäi komisjon endist viisi seisukohale, et kui mõnel juhul on ta paratamatult oluline tunnistusmaterjal, siis tuleks igal juhul jätta välja viskamata, sest – nagu ma juba eelmisel korral toonitasin – iga dokumenti ja isegi asitõendit on võimalik rikkuda või monteerida või muuta. Ja kui näiteks helidokument peaks laskma otsustada selle üle, kas üks hääl kuulub Jüri Adamsile, Peeter Oleskile või Priit Aimlale, siis kahtlemata helisalvestus annab selle kohta ikkagi üpris täpse tõendi. Kui asi on milleski muus ja tekib küsimus, kas on monteeritav või mitte, siis kohtumenetluse käigus tehakse arvatavasti ikkagi objektiivne otsus, kas niisugune kahtlane materjal kuulub arutamisele või mitte. Siin on veel üsna palju selliseid muudatusi, mida teie lahkel loal otsustasime jätta tabelist välja. Kui tegemist on puhtredaktsiooniliste küsimustega, mis asja sisu mitte karvavõrdki ei muuda, näiteks, kui me kirjutame "määrades" asemel "ulatuses" või "peale" asemel "pärast" või "selgitada" asemel "välja selgitada", siis ma loodan, et usaldusest meie komisjoni vastu te olete sellega nõus, ilma et me uuesti läbi vaataksime. Aga võrdlemise võimalus on loomulikult teil kõigil laudadel. Kuigi tekst kannab kuupäeva 27. 08, siis palun härdalt kaheksandat kuud lugeda siiski septembriks, see on verivärske tekst ja tegemist on ainult pisikese näpuveaga. Tooksin välja mõned olulised muudatused, millele komisjon varem pole tähelepanu pööranud. Nimelt on § s 63 juttu sellest, et vahi alla võetud isiku tõkendit, samuti prokuröri või tema ettepanekul uurija, juurdleja poolt valitud tõkendit võib tühistada või muuta ainult prokuröri nõusolekul (eelmine eelnõuvariant). Kuna kohus, määranud tõkendi, võib oma tõkendit ka ise muuta, siis on siia täpsustuseks juurde pandud, et prokuröri nõusolekul uurija või juurdleja poolt valitud tõkendit võib uurija või juurdleja tühistada ainult prokuröri nõusolekul. Nii et pealtnäha kahe-kolmesõnaline parandus, aga tähenduslikult üsnagi oluline. Paragrahvis 85 puutume kokku kriminaalmenetluse koodeksi § ga 104. Eelmine kord oli ta juba teile antud tekstides laual, aga nagu ma juba hoiatasin ja vabandasin, ei olnud ta keeleliselt päris täpne ja ilus. Nüüd on ta tehtud üsna lühidalt, selgelt ja ühemõtteliselt, nii et põhiline mõte jääb siit kõlama, nagu juba ammu oleme taotlenud, et riigiprokurör või tema asetäitja võib oma motiveeritud määrusega uurimise alluvust muuta, kui ta seda vajalikuks peab. Siin peetakse silmas just selliseid kaasusi, kui tegemist on näiteks politseiuurijate poolt sooritatud seaduserikkumistega või muu säärase ohtliku juhtumiga. Parandusettepanek nr. 15 sisaldab koodeksi § 129 muutmist ja siin on oluline sõnade muutmine aset leidnud selle tõttu, et küsimus, kas ametiisik uurija poolt ametist eemaldada või mitte, on loomulikult selle tsükli algusega seotud, siis kui ta on juba muutunud süüdistatavaks ja nii-öelda valmistub kohtupinki minema. Aga kui siin oli kirjutatud, et ametiisiku kriminaalvastutusele võtmisel, siis kriminaalvastutus tähendab juba jõustunud kohtuotsust. Loomulikult oleks see ebaloogiline, kui kogu juurdlemise ja uurimise protseduuri ajal käiks inimene veel endisel töökohal ja küsimus tema ametist eemaldamise kohta tuleks päevakorrale alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Üpris märkimisväärne on veel koodeksi § 215, millele meie eelnõus vihjab § 161. Siin on tegemist sellega, et kohtul oli ka eelmise variandi puhul võimalik välja kuulutada vaheaeg ühel või teisel põhjusel. Kuna aga vahel ei piisa kümneminutilisest või pooletunnisest vaheajast, vaid tekib tarvidus asja arutamine edasi lükata, siis peeti vajalikuks kirjutada siia see võimalus, sest ainult vaheaja puhul kehtiks nõue, et vahepeal ei tohi kohus muid asju arutada. Aga kui asi on nädalaks või paariks edasi lükatud, siis loomulikult tohib see koosseis arutada vahel ka teisi kriminaalasju. Ma olen meelsasti valmis vastama teie küsimustele kas enne parandusettepanekute hääletamist või selle ajal. Ma ei hakka praegu kuritarvitama neid minuteid ega lisa omalt poolt rohkem tähelepanujuhtimisi, kui et viimase punktina on sisse tulnud lootus, et käesolev seadus jõustub 1. detsembril 1994, mis annaks asja sujuva kulgemise puhul piisavalt aega pärast Riigi Teatajas ilmumist asjaomastel inimestel tutvuda selle küllaltki suures mahus muutunud materjaliga. Õiguskaitsekomisjon tegi hääletusega kindlaks, et üksmeelselt soovitakse täna kolmas lugemine lõpetada ja see seaduseelnõu vastu võtta. Kui aga pilguheidust saali ilmneb, et sel hetkel ei ole vajalikku kvoorumit kohal – see eelnõu nõuab 51 poolthäält –, siis me palume võimalust võtta see seaduseelnõu seadusena vastu homme. Aitäh!

Suur tänu! Me ei ole kaotanud optimismi. Mõned küsimused kaasettekandjale. Kolleeg Ants Erm.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab § 36 kriminaalmenetluse koodeksis. Siin on öeldud 1. lõikes: kaitsjaks kriminaalmenetluses võivad olla Eesti Vabariigi vandeadvokaadid, nende vanemabid ja abid ning teised isikud juurdleja, uurija või kohtu loal. Minu meelest piiratakse kodaniku õigust valida endale kaitse, sellepärast et kui ma tahan endale kellegi kaitsjaks valida, miks peab selleks olema veel kellegi luba? Kuidas te selgitate seda?

Ma selgitan seda lihtsalt üsna pikkade ja mitu kuud kestnud vaidluste tagajärjega, et austades küll kõiki inimõigusi, on siiski asja juhtinud õiguskaitsekomisjoni kui ka kõigi meie nõuandjate siiras soov, et niivõrd kui vähegi võimalik olla ikkagi seaduslikult toeks ka süüdistatavale, kahtlustatavale ja kohtualusele, et ta ei satuks kokku abilisega, kes jurisprudentsis on liiga mannetu või algaja või kes sellest asjast üldse midagi ei aima. Seetõttu leitigi kuldne kesktee, et juurdleja, uurija või kohtu loal võivad kaitsjaks olla ka teised peale vandeadvokaatide, nende vanemabide ja abide. Nagu eelmisel teise lugemise parandusettepanekute hääletamisel selgus, on saal üldiselt olnud samal arvamusel. Seetõttu ei olnud meil põhjust seda sätet muuta.

Suur tänu! Tundub, et kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan, kolleeg Aimla, kaasettekande eest! Avan läbirääkimised. Meil on tegemist kolmanda lugemisega ja sõna nagu tavaliselt on fraktsioonide ja alatiste komisjonide volitatud esindajail. Ma ei näe sõnavõtusoove. Kas meil on võimalik kokku leppida, et läbirääkimised on peetud? Kui keegi ei protesti, loeme läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks. Kas proua minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Juhtivkomisjon? Ei soovi. Kolleeg Priit Aimla, ma palun tulla siia ja me vaatame läbi parandusettepanekute tabeli. Parandusettepanekuid on kokku 29. Kõik on esitatud juhtivkomisjoni poolt ja kooskõlastatud autoriga, välja arvatud nr. 3 ja 16. Võtame nad järjekorras läbi ja igaühel on võimalik protestida või nõuda hääletamist, kui ta seda vajalikuks peab. Esimene ja teine parandusettepanek on autoriga kooskõlastatud. Kolmas ettepanek on "Mõõdukate" fraktsioonilt, komisjon ja autor ei toeta. Ettepanekud nr. 4–15 on komisjonilt, autor toetab. Ettepanek nr. 16 on "Parempoolsete" fraktsioonilt, komisjon ja autor ei toeta. Ettepanekud nr. 17–29 on komisjonilt, autor toetab. Kolleeg Ants Erm.

Ma väga vabandan, aga ma siiski palun kolmandat ettepanekut hääletada.

See on ka viimane hetk, et hääletamist teostada. Paneme kolmanda parandusettepaneku hääletusele. Kas komisjon kommenteerib?

Komisjon on sel teemal minu suu läbi oma arvamust juba avaldanud. Austades väga meie kõrge kvalifikatsiooniga advokaate ja teades, kui hull on meil olukord kuritegevusega, siis selleks et uurimisasutusel oleks natukenegi võimalust saada mingisugust tõde või ausat tunnistust süüdistatavalt, kahtlustatavalt või kohtualuselt kätte, oleks igati asjale kasuks, kui enne esimest ülekuulamist ei oleks toimunud eraldi instruktsiooni advokaadi poolt ülekuulatavale. Seetõttu oleme kindlalt seisukohal, et jääks see säte, et alates esimesest ülekuulamisest viibib kaitsja kohal, aga alles pärast esimest ülekuulamist saavad nad kohtuda nelja silma all segamatult ja piiramata aja jooksul. Nii et komisjon ei ole poolt.

Suur tänu! Mulle näib, et ettepaneku autorid, "Mõõdukad" tahavad esineda oma arvamusega. Kolleeg Toivo Jullinen.

Jah, tõepoolest. Ma ei räägi pikalt. Sisu seisneb selles, et kui seda ettepanekut praegu toetatakse, siis saab kaitsja tulla protsessi juba enne esimest ülekuulamist, nii et kaitsja abi saab kasutada ka enne esimest ülekuulamist. Kui seda ettepanekut ei toetata, siis toimub esimene ülekuulamine ilma kaitsjata, kaitsja saab tulla alles pärast esimest ülekuulamist. Ja tunnistades õigeks seda, mida rääkis Priit Aimla, peaksime siiski möönma, et teiselt poolt on täiesti olemas oht, et esimest ülekuulamist võidakse kuritarvitada. Juhul kui meie ettepanekut toetatakse, ei ole seda võimalust. Nii et kui te toetate meie ettepanekut, siis saab kaitsja abile loota juba enne esimest ülekuulamist.

Suur tänu! Kommentaarid on antud, panen kolmanda ettepaneku hääletusele. Ma palun kõiki kolleege saali koguneda, ilmselt kohe asume ka lõpphääletusele. Meil on vaja 51 poolthäält. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolmanda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 18 häält, vastu on 37, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Kolleeg Priit Aimla, oleme nüüd parandusettepanekute tabeli läbi vaadanud. Kas me võime asuda lõpphääletusele? Ma usun, et võib. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi ja mõne muu seaduse muutmise ja täiendamise seadus? Selle poolt on 53 häält, vastu on 1, 5 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Kolleegid, meie järgmine päevakorrapunkt on valitsuse algatatud mõõteseaduse eelnõu 562. Siin on tegemist teise lugemise jätkamisega. Ettekandeks on sõna rahandusminister Andres Lipstokil.

Austatud aseesimees, austatud Riigikogu! Kaasajal ei saa ükski riik läbi ühtse riikliku mõõtesüsteemita, mis tagab teostatavate mõõtmiste vajaliku täpsuse ja usaldusväärsuse. Kõik põhilised tegevusalad majanduses, aga ka tervishoid, riigikaitse, keskkonna ja töökaitse teadusuuringud sõltuvad oma arengus oluliselt riikliku mõõtesüsteemi tasemest. Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamine oligi tingitud vajadusest luua Eesti Vabariigi riiklik mõõtesüsteem, mille põhikomponentideks on ühtne mõõtühikute süsteem, riiklikud etalonid ja mõõteteenistus. Mõõteseaduse kehtestamisega taotletakse järgmisi eesmärke. 1. Tagada riigis teostatavate mõõtmiste usaldatavus, vajalik täpsus ja rahvusvaheline seostatus. 2. Kaitsta riigi elanikke ja looduskeskkonda ebaõigetest mõõtmistest tuleneva ohu eest. Seaduseelnõu on koostatud Riigi Standardiameti meteoroloogiakomisjoni poolt. Eelnõu väljatöötamisel lähtus komisjon Eesti Vabariigi meteoroloogiakontseptsioonist, rea Euroopa riikide kogemustest seadusandliku meteoroloogia vallas ning rahvusvaheliste meteoroloogiaorganisatsioonide soovitustest. Eelnõu põhiseisukohtade vastavus Euroopa meteoroloogiaalasele praktikale ja arengutendentsidele on leidnud kinnitust Euroopa Liidu PHARE programmi ekspertide poolt. Koostajate arvates kajastuvad esitatavas seaduseelnõus kõik riigis teostatavate mõõtmiste õigsuse ja usaldatavuse tagamiseks õiguslikku reguleerimist vajavad küsimused. Riigikogu komisjonis ja eelnõu lugemisel tehtud, ka kirjalikult laekunud märkused on valitsuse poolt arvestatud ning vastavad muudatused mõõteseaduse eelnõusse sisse viidud. Seaduse praktiliseks rakendamiseks on vajalik rea Vabariigi Valitsuse täpsustavate määruste ja eeskirjade ning mõningate Eesti standardite kehtestamine. Nende dokumentide ettevalmistamine on Riigi Standardiametis käsil. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Paistab, et ei ole. Ma tänan, härra minister! Juhatusega on kokku lepitud, et autoripoolse kaasettekande teeb Standardiameti direktori asetäitja härra Viktor Krutob. Palun!

Ma tänan sõnaandmise eest! Austatud Riigikogu, ma olen teie ees juba kolmandat korda. Ma ei hakka pikemalt süvenema seaduse detailidesse. Ma lihtsalt tahaksin teid väga paluda täna hääletada selle eelnõu seaduseks muutmise poolt. Mõõteseadus on vajalik selleks, et selle alusel luua Eestis vastav infrastruktuur, mis siis võiks leida heakskiitu ka Euroopas. Nii et oleksin teile väga tänulik, kui te toetaksite meie palvet. Tänan teid!

Suur tänu! Küsimusi kaasettekandjale ei ole. Juhtivkomisjoni, majanduskomisjoni nimel teeb meile kaasettekande kolleeg Aivar Kala. Palun!

Austatud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Pärast teise lugemise katkestamist määrati käesoleva seaduseelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. september k.a. kell 11. Nimetatud tähtajaks ei esitatud majanduskomisjonile ühtegi parandus- ega täiendusettepanekut ning majanduskomisjoni ühine seisukoht on täna, 28. septembril mõõteseadus vastu võtta. Tänan!

Suur tänu! Ka kaasettekandjale pole küsimusi, ma tänan kolleeg Aivar Kala. Avan läbirääkimised. Kas on võimalik kokku leppida, et läbirääkimised on peetud? Näib, et keegi ei protesti. Ma loen läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks. Kas härra minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Juhtivkomisjon, kolleeg Aivar Kala? Ei soovi lõppsõna. Ma sain aru, et parandusettepanekuid ei ole. Ma panen mõõteseaduse eelnõu 562 lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu mõõteseadus? Selle poolt on 35 häält, vastu pole kedagi, 1 jäi erapooletuks. Mõõteseadus on vastu võetud.

Kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanekul lükkub perekonnaseaduse eelnõu teise lugemise jätkamine homsele istungile. Me võtame järgmiseks asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõu

Austatud eesistuja, austatud Riigikogu! Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõu sisaldab juba 11 seaduse muutmise ettepanekuid. Nii et tuleks ümber muuta ka seaduse pealkiri ja nimetada teda peaaegu kõigi seaduste muutmise seaduseks. Kuid see seaduseelnõu on väga oluline, sest selle seaduse vastuvõtmine lahendaks palju probleeme, mis on praegu tekkinud maareformi käigus maade tagastamisel ja kinnistamisel, ning kiirendaks oluliselt reforme. Käesolevat seadust tuleb vaadelda koos Riigikogu menetluses oleva maakatastriseaduse eelnõuga, sest asjaõiguse rakendusseaduse muutmise seadus on otseselt sellega seotud eelkõige mõisteaparaadi ja maatükkide lihtsustatud korras tagastamise sätestamise tõttu. Valitsus on väga rahul selle aktiivsusega, mida Riigikogu liikmed on ilmutanud kõne all oleva seaduseelnõu kohta parandusettepanekute esitamisel. Me oleme töötanud koos õiguskaitsekomisjoniga ja selle töö tulemusena on praegu teiseks lugemiseks valminud seaduseelnõu uus redaktsioon. Ma tahaksin juhtida teie tähelepanu mõnele olulisemale muudatusele, mis on toimunud praegu asjaõigusseaduse rakendusaktide muutmise seaduse eelnõus. Valitsus toetab seaduseelnõu § des 10, 11 ja 11 Valitsus toetab ka seaduseelnõu § s 13 Olulised muudatused on sisse viidud maareformi seadusesse. Paragrahvis 6 "Tagastatav maa" toetame sätet, et kuni maakorraldusseaduse vastuvõtmiseni võib erandkorras moodustada maakorralduse piirkondi ja seal läbi viia valitsuse poolt kehtestatud maakorraldustoiminguid valitsuse poolt kehtestatud korra kohaselt. Praegu on mitmes Eesti piirkonnas, kus juba enne seda oli tegemist lahusmaatükkidega, maareform täielikult seiskunud või õieti sellega ei ole alustatud, sest mõttetu on jätkata poole sajandi pärast endist siilumajandust. Praegu selle sätte lisamine võimaldaks ka nendes piirkondades alustada maareformiga. Loomulikult maakorraldusseaduse vastuvõtmisega täienevad maakorralduse seadusandlikud alused, kuid kuna selle seaduse vastuvõtmine võib võtta aega mõned kuud, siis praegu olukorra kiireks lahendamiseks oleks vajalik maareformi muudatus sisse viia. Valitsus toetab § 19 piirangut tagastatud või asendusmaa käsutamisel ning maa tagastamise või asendamise õiguse loovutamise muutmist, mis lubab tagastatud või asendatud maa võõrandamist Eestis registreeritud juriidilistele isikutele, välja arvatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirkonnad, mis võivad olla erilise tähtsusega, et säilitada seal maa ainult Eesti kodanike ja eraisikute omandina. See muudatus peaks liberaliseerima ja kiirendama maa tsiviilkäivet ja vähendama ka Vabariigi Valitsuse töökoormust vastavate lubade andmisel. Vabariigi Valitsus toetab ka § s 38 "Maareformi läbiviimise kord" toimunud muudatust, kuna see täpsustab kohalike omavalitsuste rolli maareformi läbiviimisel. Ka teistes selles seaduseelnõus menetletavates seadustes on toimunud olulised muudatused. Ma tahaksin teie tähelepanu juhtida veel ühele parandusettepanekule, mis on tehtud "Kuningriiklaste" poolt. See on ettepanek nr. 74, mille kohaselt tuleks praegu menetluses olevast seaduseelnõust täiesti välja lülitada eluruumide erastamist käsitlev osa. Ma palun Riigikogul seda mitte teha, kuna mitmed eluruumide erastamisel üleskerkinud probleemid vajavad praegu kiiret seadusandluse muudatust. Notarite suure töökoormuse tõttu on praegu väga paljud ostu-müügitehingud sõlmimata. Palun teid toetada seda ettepanekut, mille tegi valitsus, et praegu reformide käigus loobuda eluruumide erastamisel ostu-müügilepingu notariaalse kinnitamise nõudest. Minu aeg on vist ammendunud, nii et ma lõpetan praegu oma ettekande. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu aja kokkuhoiu eest, aeg ei ole ammendunud, ettekandjal on aega 20 minutit. Nii et kui on soovi, võib jätkata.

Ei, aitäh, ma loodan, et ma saan küsimuste najal täpsustada.

Küsimusi kahjuks ei ole. Ma tänan ettekandjat. Kaasettekandeks õiguskaitsekomisjoni nimel on sõna komisjoni aseesimehel kolleeg Vootele Hansenil. Palun!

Austatud juhataja ja auväärne Riigikogu! Siin juba öeldi, et selle seaduse sisuks on väga paljude seaduste muutmine, ja ma tuletan meelde, et üle-eelmine päevakorrapunkt oli meil kriminaalprotsessi koodeksi ja mõne muu seaduse muutmine, mille V osa räägibki, et kõigis kehtivates seadustes tuleb teatud sõnad muuta. Nii et selles mõttes on see meie komisjoni poolt kaasettekantavates seadustes juba kombeks. Aga kui tulla nüüd asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõu juurde, siis ma kommenteeriksin vahepeal toimunud muudatusi. Nagu te näete, § s 2 on mõningad muudatused. Siin tuleks tänulik olla "Kuningriiklaste" fraktsiooni ja majanduskomisjoni tähelepanujuhtimistele, et meie poolt eelnevalt sõnastatud paragrahvist võib valesti aru saada. Kõigepealt on öeldud, et avalduse peab siiski esitama valla- või linnavalitsus, et valla- või linnavalitsuse korraldus ei pruugi olla see, mille peale hakkavad kinnistusametid tööle. Teine asi, tuleb öelda, et see asjaõigusseaduse säte, et koormatav või teise isiku kätte antav riigimaa ei pea olema kinnistatud, kehtib enne tagastamist, tagapool te näete ka, et enne munitsipaliseerimist, enne erastamist. See on üldiselt väga vajalik, kuna tõepoolest oleks võinud enne välja lugeda, et neid ei pea ka pärast kinnistama. Samuti tuleb tänada majanduskomisjoni tähelepanujuhtimise eest § s 3. Ta on ilmselt veidike paremini kooskõlas maakatastriseadusega. Üks suurem muudatus on see, et komisjoni otsusel jäeti eelnõust välja üks paragrahv. See oli see paragrahv, mis rääkis juhtumist, kus üks maja on kaasomandis ja ühel kaasomanikul ei ole soovi osta välja või tagasi saada majaalust maad. Nagu te mäletate, eelmise aasta sügisel asjaõigusseaduse rakendusseadust vastu võttes me jäime selle juurde, et sellisel juhtumil selle kaasomaniku vara võõrandatakse n. ö. üldistes huvides – üldise huvina mõistsime seda, et omandiõigus saab selgeks – ja temale võidakse seada isiklik servituut kasutusõiguse näol. Kuna see on tekitanud proteste ja minu teada on ka õiguskantsler mõnes oma sõnavõtus sellele viidanud, tuli valitsus välja eelnõuga, et sõltumata kaasomandi osa suurusest hoones, ostavad need, kes soovivad, maa kaasomandisse ja hoonele seatakse hoonestusõigus. Meie komisjon jäi pärast põhjalikku kaalumist järjekordselt sellele seisukohale, et massilise hoonestusõiguse soodustamine ei ole kasulik, ja hääletas selle paragrahvi menetlusest hoopis välja. Ma ei oska teile öelda parandusettepaneku numbrit peast. Järgmine, võib-olla sisuline muudatus on § s 9, millega muudetakse § 13. Me enne ütlesime, et ehitise kui vallasasja omandamine ei saa toimuda leiu ja igamisega, et hõivamise õigus on ainult riigil. Eelkõige käib see peremeheta vara kohta. Ütleme, et hoone omanik on surnud ja tal ei ole pärijaid. Komisjon leidis, et praktikas on see võib-olla mõneti raske, omal ajal tegid seda tavaliselt kohalikud täitevkomiteed. Me leidsime, et las Riigikogu otsustab, et see õigus oleks kohalikul omavalitsusel, aga Vabariigi Valitsus kehtestab selleks korra. Ma palun vabandust ühe trükivea pärast § s 9, viimane lõige peaks olema, et ehitise pärimisele kohaldatakse Eesti seadusi. Juhiti tähelepanu, et äkki keegi hakkab otsima, kus niisugune Eesti seadus on avaldatud. Muudatus § s 11, mis räägib § st 13 Paragrahv 15. Kuna me maareformi seaduses teeme muudatuse, et maa omanik (järeltulija), kellelt maa on õigusvastaselt võõrandatud, ja ehitise, hoone omanik võivad sõlmida notariaalse kokkuleppe hoonestusõiguse seadmises, siis võiks maa tagastada maa omanikule ja nemad võivad aasta jooksul hoonestusõigust seada. Selles konstruktsioonis oli siiani üks puudujääk. Kui maa omanik pärast seda ära kaob ja ei ole võimalik sõlmida hoonestusõiguse lepingut, kuigi on olemas notariaalne eelkokkulepe, siis tegelikult hoone omaniku huvid ei ole kaitstud. Kui maa omanikku ei leita aasta jooksul üles, selleks et hoonestusõiguse lepingut teha, siis me otsustasime anda võimaluse, et saaks ka ühepoolselt, toetudes sellele eelnevale kokkuleppele, asuda hoonestusõiguse seadmisele. Parandatud on § 21 redaktsiooni. Sellega me läheme juba üle maareformi muutmisele. Samuti on toodud sisse paragrahvidesse 25 ja hiljem 27 Paragrahv 29. Ma vabandan jälle ühe vea pärast. Muudetud osas, mis on alla joonitud, peaks sõna "müümisel" asemel olema sõna "võõrandamisel", mis hõlmab siis ka kinkimist. Me leidsime, et alanejale sugulasele või vanemale müümisel või kinkimisel ei peaks omandamise eesõigust olema. (Tehniline rike.)

Kolleeg Vootele Hansen jätkab.

Me leidsime, et selline säte on lihtsalt viisakas ja eetiline, tavaliselt teistes seadustes on. Täiesti uus on § 36. Maareformi seaduses ei olnud seni otsest tähelepanu pööratud sellele, mis siis saab, kui maa oli 1940.aasta seisuga kaasomandis jagamata mõtteliste osadena ja üks kaasomanik ei ela enam, tal pole järeltulijaid või ei ole ta maareformi õigustatud subjekt, ta ei taotle maad tagasi. Samamoodi on muudatused § s 41, mis räägib erastamisele kuuluvast maast. Komisjon jõudis järeldusele, et kui erastatakse munitsipaalhooneid ja  rajatisi ja nende all on ka maa munitsipaalomandis, siis me ei näe põhjust, miks keelata munitsipaalmaa erastamist koos selle hoone ja rajatisega. Redaktsiooniliselt on muutunud § 42, sisuliselt ei ole muutunud. Täpselt samasugused redaktsioonilised parandused on § des 46 ja 47. Mõningad muudatused on toimunud ka kinnistusraamatuseaduses. Need lähtuvad mõneti sellest, et kinnistusraamatuseadus on alles üle aasta kehtinud ning elu ise nõuab mõningaid parandusi. Näiteks § 63 on toodud sisse, et kuulutused enne kinnistamist avaldatakse ka Riigi Teataja Lisas lisaks sellele ajalehele, mida justiitsminister 1. detsembriks määrab. Kui tekib küsimus, miks 1. detsembriks ja miks mitte määrata lehe nime, siis tsiviilkohtupidamise seadustikus on analoogiline lahendus, et justiitsminister määrab ajalehe, kus avaldatakse mitmeid teateid, mis puudutavad kohut. Oli ka parandusettepanekuid, et avaldada kohalikus lehes. Meie komisjon ei tea, mis asi on kohalik leht tänapäeva Eestis. Samuti § s 69 me andsime täpsustuse, et kinnistamine tähendab kohtuliku otsuse alusel kinnistusraamatusse kande tegemist, seega kuuluvad sinna nii artiklid kui ka märked. Omaette muudatus on § d 87 ja 88. Kinnistusraamatuseaduse paragrahvid 63 ja 64 olid sisuliselt kattuvad, mistõttu oli mõistlik üks nendest tunnistada kehtetuks ning teise sisu parandades ja muutes hõlmata seesama asi. Tegemist on kande parandamisega õigusliku aluse puudumisel: kui kinnistusraamatussse on tehtud vale kanne, ilma et selleks oleks õigust olnud. Tänu majanduskomisjonile ja "Kuningriiklastele" sai veidikene parandatud kinnistusraamatuseaduse § 74, mis ütleb, et igaüks tohib tutvuda kinnistusraamatu registriga. Siin on mõningad põhimõttelised asjad. Näiteks Saksamaal peab olema põhjendatud huvi, et tutvuda üldse kinnistusraamatuga. Austria kinnistusraamatu süsteem, mida meie eeskujuks pidasime, on täiesti avalik. Kes seda huvi põhjendatust ikka mõõtma hakkab. Meie eelistasime avalikku varianti. Aga tõesti on tõsi, et kinnistusraamatusse kuuluvad üldmõistena mitmed muudki dokumendid, kaasa arvatud lepingud, millega nagu ei oleks asja igal inimesel tutvuda. Seetõttu me jäime selle juurde, et tutvuda saab registriosaga, muude osadega saab tutvuda Kinnistusameti juhataja loal, v.a. nimetatud ametiisikud. Miks me seda muudatust ei tahtnud teha asjaõigusseaduses? Nimelt selle tõttu, et mitmes kohas on öeldud, et kitsamas mõttes kinnistusraamat on kinnistusregister. Ja me ei taha hakata selliste muudatuste pärast muutma asjaõigusseadust, kuna see on täpsemalt seletatud just nimelt kinnistusraamatuseaduses. Muudatusettepanekud, mida komisjon arvestas eluruumide erastamise seaduses. Paragrahv 93 räägib juhtumist, kui eluruume kasutatakse mitme üürilepingu alusel. Olukorras, kus üürnikud ei lepi omavahel kokku sel lihtsal põhjusel, et nad soovivad ise erastada, lubaks olemasolev paragrahv ära osta kaasomandi osa sellest eluruumist. Tõsi, siin on vaja täpsustada, kuidas määratakse kaasomandi osa suurus ja proportsioon. Järgmine muudatus annab seletuse, mida tähendab kuupäev 1. detsember. Samuti otsustas komisjon toetada ettepanekut, et pärast 1. detsembrit ei oleks enam rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartidele kantud tööaastate arvestuslik väärtus müüdav vabalt. Sellega oleksid teise lugemise katkestamise ja jätkamise vahepeal toimunud põhimõttelised muudatused ka käsitletud. Komisjonipoolne ettepanek oleks lõpetada täna teine lugemine ja minna üle kolmandale lugemisele. Parandusettepanekute tähtaeg oleks ülejärgmine esmaspäev kell 12. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on küsimusi kolleeg Vootele Hansenile? Kolleeg Ants Erm.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, minu küsimus puudutab § 10, mille kohaselt seadust täiendatakse § ga 13

Tänan küsimuse eest! Minu meelest on need inimesed, kellel on õigus osta eluruumi erastamise seaduses ettenähtud korras, loetletud eluruumide erastamise seaduses, kus on omaette üsna suur paragrahv õigustatud subjektidest. Aga mida siin mõeldakse? Asjaõigusseaduse järgi on kaasomanikul üldiselt ostueesõigus oma kaasomandi teisele osale, kui seda võõrandatakse, müüakse. Ainult seaduses sätestatud juhtudel võib seda õigust kohaldada. Näiteks kui müüakse üks korteriomand, siis mõttelise omandina kuulub korteriomandi juurde osa katust ja trepikoda ja muud – neid ei tohi lahus müüa ja seal see õigus ei kehti. Siin me tahame ka öelda seda, et kui näiteks keegi on erastanud ühe eluruumi, siis selle erastamise käigus ei ole n. ö. kaasomanikul õigust vahele astuda oma ostueesõiguse kasutamiseks.

Suur tänu! Kolleeg Lauri Einer.

Aitäh, härra esimees! Hea kolleeg Vootele Hansen, ole hea, kommenteeri nüüd järgmist. Suur osa selle seaduseelnõu sisust käsitleb bürokraatlike protseduuride täpsustamist ja on üldse täpsustava iseloomuga. Kas teie selle seaduse esimest ja teist paragrahvi sisuliselt arutasite? Ma küsin sellepärast, et kui ma loen näiteks § st 2, et maareformi käigus tagastatud maa või asendusmaa kantakse kinnistusraamatusse, siis ma ei saa sellest aru, kui ma olen pedantne eesti keelt oskav lugeja – ja seadus peab olema eesti keeles pedantselt loetav ja üheselt tõlgendatav. Mis asi on maareformi käigus tagastatav maa? See on arvatavasti maareformiga tagastatud või maareformi abil tagastatud maa. Mis asi on maareformi käigus tagastatud asendusmaa? Sellest ma ei saa aru. Asendusmaa on muide varasema, algsema maareformi seadusega võrreldes hilisemate paranduste ja täiendustega muutunud fiktsiooniks, sest seda mulle ei anta, vaid ma saan, kui mul hästi läheb, seda osta jne. Kas te olete asja sisusse süvenenud maareformi puudujääkide seisukohalt või püüdsite ainult asjaõigusseadust kuidagimoodi korda teha?

Esimene vastus oleks see, et asjaõigusseadust ennast me ei ole püüdnud korda teha, vaid me oleme püüdnud natukene remontida selle rakendamise seadust. Ja oma oskuste ja teadmiste kohaselt me oleme ikka püüdnud asja sisusse süveneda, aga tunnistan täiesti, et kindlasti on probleeme, kus me head nõu kuulda võtame. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Lembit Küüts.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on niisugune keeruline küsimus, et kui ehitis, mis on panditud laenu tagatisena panka, saab maatüki oluliseks osaks kinnisasjana, kas siis tekib pangal selle laenu ümbervormistamiseks hüpoteegina õigus ka sellele maale ja suureneb selle pantija võlastumus ja pankade sissetulek või on kuidagi teistmoodi?

Juhul kui registreeritakse ehitisel lasuv pant kinnisasjale hüpoteegiks, siis paratamatult laieneb see ka maa peale, kuna kinnisasi on eelkõige maa ja hoone on ainult selle kinnisasja oluline osa. Või kui tegemist on näiteks hoonestusõigusega, siis läheb hüpoteek hoonestusõigusele, hoone on ainult selle õiguse oluline osa. Aga sellest ju võimalik nõude suurus ei muutu.

Suur tänu! Kolleeg Liina Tõnisson.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Vootele Hansen! Kas ma tohin paluda seletust parandusettepaneku 54 kohta? See ütleb, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud piirangud ei laiene... Ja selle ettepaneku viimased laused teatavad, et kõik on lubatud, kusjuures huvitav on see, et üks ostab maa, ja maaostu tingimuseks on see, et tal on välismaalasest abikaasa. Kas siin siiski midagi veidi imelikku ei ole?

Nagu me teame, abielu kestel soetatud vara – kui ei ole abieluvaralepingut – on abikaasade ühisvara. Selle parandusettepaneku sisu on see, et ei oleks võimalik keelata Eesti kodanikul maa ostmist sellisel juhul, kui tema abikaasaks on välismaalane. See ei võiks olla maa müügi takistavaks põhjuseks, et me sellega ei sunniks neid näiteks abielu lahutama.

Suur tänu! Kolleeg Ants Erm, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab paragrahve 93 ja 94. Ma mäletan, et see probleem oli arutusel ka eluruumide erastamise seaduse vastuvõtmisel, kus jäi üks oluline probleem lahendamata. Küsimus on, kas te selle muutmise käigus ei kaalunud selle probleemi lahendamist? Probleem on nimelt selles, et on lahendatud küsimus, kui eluruume kasutatakse mitme üürilepingu alusel, aga kui on üks üürileping ja mitmed üürnikud, kes ei saa omavahel läbi, kusjuures sisuliselt on neil kõigil antud hetkel samasugune õigus sellele pinnale, siis erastamisel tekib tegelikult täiesti lahendamatuid olukordi nende jaoks. Seda korterit ei ole võimalik ka jagada. Kas te ei kaalunud, et siiski selline võimalus sisse tuua?

Ei kaalunud. Me ei pea end väga pädevaks, et hakata eluruumide erastamise seaduses midagi tõsisemat tegema, kui on tehtud siiani. Ma usun, et küllap ka eluruumide erastamise keskkomisjon ja muud pädevad ametiasutused töötavad välja uusi muudatusi mitme küsimuse lahendamiseks. Aga miks me seda ei tahtnud teha? Tegelikult on kaasomandiga suur hulk probleeme. Ka siin väljapakutud lahendusega hakkab tulema palju probleeme. Ütleme, et on nelja üürilepingu alusel kasutatav eluruum, kõik erastavad oma osa, kaasomandis on neli omanikku. Kui üks nendest sureb ja tal on hulk pärijaid, siis läheb see asi veelgi kirjumaks. Me loodame lihtsalt sellele, et teised kaasomanikud tarvitavad võõrandamisel oma ostueesõigust. Nii et ega seegi hea lahendus ei ole. Tänan küsimuse eest!

Suur tänu! Kolleeg Aldo Tamm.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Parandusettepanek nr. 64 püüab lahendada tegelikkuses probleemiks saanud olukorda, kus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise, asendamise või kompenseerimise nõudeõigust omavad isikud muudavad mitmekordselt oma varasemaid taotlusi ja ei lase sellega kavandada maa-alade otstarbekat kasutuselevõtmist. Kas komisjon ei näinud selles probleemi, et ta selle tagasi lükkas, või annab siin edasi arutada?

Komisjon nägi probleemi ja komisjonile see ettepanek iseenesest meeldis. Meile lihtsalt ei meeldinud kuupäev, kuna me leiame, et 20. detsember on liiga ligidal. Ja et leida Riigikogule, seaduse täitjatele ja ka nendele inimestele, kes peavad selle otsuse tegema, sobiv kuupäev, me ei toetanud seda parandusettepanekut.

Suur tänu! Kolleeg Lembit Küüts, teine küsimus.

Härra esimees, lugupeetud ettekandja! Eelnõu § 11 punkti 5 viimane lause ütleb, et pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist ei või käsipandi esemeks olla ehitis. Aga kuna pangad on praegu käsitanud hooneid ja ehitisi just käsipandina, siis kas pantijal on õigus nõuda ümbervormistamist?

Siin on pikemalt juttu pantide ümberregistreerimisest. Me tõepoolest töötame veel selle küsimusega edasi. Miks ta ei tohi olla käsipant? Ta ei vasta käsipandi olemusele. Ei anta ju hoonet pandipidaja valdusse üle. Nagu te eelnõust näete, me oleme sätestanud nende juhtumite jaoks ühe nimetu pandi, mis on hooneregistrisse märgitud. Tuleb kasutada neid teid. Tuleb lihtsalt põhjalikumalt mõelda olemasolevate pantide ümberregistreerimisel, pluss see võimalus, et neid lepinguid veel tehakse, kuna need majad on n. ö. tinglikult vallasasjad ju veel pikka aega, kuni maa on kinnistusraamatusse kantud. Nii et kõiki häid ettepanekuid me võtame kuulda ja tahame, et siin ka mingi selgus valitseks, kui meie eelnõu võimaldab mitmeti tõlgendada. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Lauri Einer, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Vootele Hansen! Kui küsiti 54. parandusettepaneku kohta, siis ma olin nii ebaviisakas, et küsisin siit kõva häälega, kelle parandusettepanek see on, aga teisi ebaviisakaid ei olnud, kes mulle oleks vastanud. Seetõttu ma loodan, et esimees annab mulle andeks, see ei ole päris küsimus, see on tähelepanu juhtimine tabeli vahelejäänud reale või kahele sõnale.

Üks sõna on vale ja ma väga vabandan sellepärast. See peaks olema komisjoni ettepanek. Nii et sõna "toetab" asendada sõnaga "ettepanek".

Ma saan aru, et küsimus järgneb. Kolleeg Lauri Einer.

Ma küsiksin § 9 kohta. Siin on, et § 13 sõnastatakse ümber, nimetades õiguslikul alusel püstitatud ehitiseks. Siis hakatakse rääkima, et maakasutusõiguse ja ehitusloa alusel püstitatud ehitis on esialgu vallasasi jne. Kas on väga oluline nimetada, et on selliseid ehitisi, mis on ehitatud kahel alusel: ehitusloa alusel, maakasutusõiguse alusel? Ma eeldan, et siis on ka selliseid, mis on ainult ehitusloa alusel, ja teised, mis on ainult maakasutusõiguse alusel ehitatud. Või kuidas sellest aru saada?

Aitäh küsimuse eest! Komisjon on siiani mõistnud nii, et need käisid koos, see sõna "ja" tähendab antud juhul, et nad on korraga olemas, nii ehitusluba kui maakasutusõigus. See oligi see õiguslik alus, mille alusel ehitati hoone. Teised hooned on need, millel puudus ehitusluba või maakasutusõigus või mõlemad. Tänan küsimuse eest!

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen, mulle tundub, et rahvasaadikud sisulisi küsimusi ei esita. Ma esitaksin mõne küsimuse protseduuri kohta. Ma vabandan ette, kui sellest juttu oli, lihtsalt mind ei olnud saalis. Parandusettepanekute tabelis on kolleeg Paul Mõtsküla parandusettepanek sisuliselt alternatiivne eelnõu. Seda oleks tulnud autoril öelda, tal oleks tulnud anda see alternatiivina üle. Igal juhul, kui siin on ka mõned kolmandad nüansid, mida ma praegu ei taba ära või ei ole aru saanud, ma väidan seda, et kui ta sellisena läks parandusettepanekute tabelisse, siis nüüd on temaga ümberkäimine ainult selline, kes on poolt ja kes on vastu. Nüüd minu küsimus. Kas komisjon seda parandusettepanekut, mis on vormistatud Paul Mõtsküla poolt ja mida mina kvalifitseerin alternatiivse eelnõuna, toetas või ei toetanud?

Komisjon ei toetanud seda alternatiivset parandusettepanekut. Komisjoni koosolekul selle ettepaneku tegijaga vesteldes me käsitlesimegi nii, et see on parandusettepanek seaduseelnõu terve II osa kohta. Komisjon ei toetanud seda.

Antud juhul saab Paul Mõtsküla selle parandusettepaneku saatusest teada ainult nii, et see läheb ühe hääletusega kas sisse või välja. Õigupoolest oleks pidanud autorile seletama, et ta ei oleks pidanud esitama seda kui parandusettepanekut, vaid kui alternatiivset eelnõu. Minul rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Avan läbirääkimised. Kolleeg Liina Tõnisson.

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Täna on Eestis leinapäev ja meis kõikides on täna lein, ühe südames suurem kurbus kui teises. Minu arvates oleme täna õnnetud ja kurvad nende kadunud inimhingede pärast seetõttu, et mitte kõik me ei ole oma kohust täitnud nii nagu vaja. Me oleme olnud laisad, hoolimatud, kohati ahned, kiiresti rikastuda tahtvad ja mitte oma kohust täitvad. See viib laevad põhja kas füüsiliselt või vaimselt. Mul on täna siin väga raske selle seaduseelnõu suhtes sõna võtta, kuid tundes, et ma olen kohustatud oma kohust täitma – majanduskomisjon tegi mulle ülesandeks selle seaduseelnõu kohta sõna võtta ja majanduskomisjoni seisukohad välja öelda –, ma püüan seda teha. Ühelt poolt on majanduskomisjon väga rahul, et õiguskaitsekomisjon on niipalju tööd ära teinud selliste seadusandlike aktidega, mis tegelikult kuuluvad majanduskomisjoni valdkonda. Kuid teiselt poolt leiab majanduskomisjon, et on äärmiselt kurb Eesti majandusreformi arengu seisukohalt, et me kõik tegeleme kõigega ja seetõttu me ei ole keegi võimelised süvenema asjade sisusse. Nimelt on nii maareformi seadus kui ka korterite erastamise seadus kahtlemata meie majandusreformi ühed tähtsamad ja kandvamad osad. Senini on nende seaduseelnõudega, kui nendest said seadused, tegelnud majanduskomisjon. Meile oli küllalt kurvaks ja ebameeldivaks üllatuseks arusaamine, et nende seaduste põhiideoloogiat asutakse muutma õiguskaitsekomisjonis, kusjuures majanduskomisjoni ei peeta vajalikuks kohale kutsuda. Meil on edaspidi palve kogu Riigikogule ja ka juhatusele, et me sellistel juhtudel väga täpselt kaaluksime, milliste küsimustega millised komisjonid tegelevad. Põhimõttelised küsimused – kellele müüa maad, mis moel, kas välismaalastele või juriidilistele isikutele, missuguste piirangute ja missuguste vabastustega – on nüüd täiesti märkamatult kolmandas järgus ära lahendatud selle asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide raames. Meile tundub, et nii tähtsaid ja põhimõttelisi küsimusi, nagu seda on Eestimaal maa müük, ei saa lahendada ühe seaduse sabas parandusettepaneku näol, kusjuures enamik inimesi ka siin saalis ei taipagi, milliseid põhimõttelisi otsuseid me teeme. Kui me nüüd räägime konkreetselt, siis me väga palume, et kolmanda lugemise eel majanduskomisjonil oleks võimalus osaleda õiguskaitsekomisjoni töös, et seal ei tehtaks otsuseid 2 3 liikmega asju tõeliselt läbi nägemata, et meiega ilmtingimata konsulteeritaks. Me leiame, et meie ettepanekutest on täna arvesse võetud ainult kolmandajärgulisi, mis parandavad formuleeringut, kuid ei ole arvesse võetud põhimõttelisi. Me tahaksime aja kokkuhoiu mõttes juhtida teie tähelepanu asjaolule, et kõik need olulised parandusettepanekud, nagu näiteks parandusettepanekud 16 ja 17, ei ole arvestamist leidnud. Kuigi ma olen teatavas segaduses. On öeldud, et see on majanduskomisjoni ettepanek, et komisjon seda ei toeta, kuid samal ajal on parandusettepanekus jooned alla tõmmatud. Kas on siis arvestatud või ei ole arvestatud? Kuid on ju elementaarne, et mitte kellelegi ei saa sunniviisil anda kaasomandiks teise maja all olevat maad, kui ta seda ei soovi. Nii et meie ettepanek sisse viia asjaõigusseaduse § 12 2. lõikesse kaasomaniku soov, et ta tahab omandada rohkem maad kui tema osa suurus selles hoones, on ju elementaarne. Miks seda ei ole arvestatud, on meile arusaamatu. Kuid see puudutab veel esialgu asjaõigusseadust. Asi läheb raskemaks, kui me jõuame maani. Nagu ma juba ütlesin, meile täiesti arusaamatul kombel on sisse viidud küllalt lihtsustatud reeglid maa müügiks. Eriti ehmatav on asjaolu, et Vabariigi Valitsuse otsusega on võimalik Eestis määrata ära need omavalitsuslikud territooriumid, kus olenemata omavalitsuse soovist, loast, kooskõlastusest, millest tahes, on Vabariigi Valitsusel õigus hakata maid müüma. Meile täiesti arusaamatu lähenemine asjale. Me palume, et kui see tõesti peaks nii olema, siis sõnavõtjad vähemalt seletaksid, miks te seda niimoodi tahate teha. Täna ei ole see meile küll mitte kuidagi arusaadav. Ma küsisin parandusettepaneku nr. 54 kohta, mida see lihtinimese jaoks tähendab. Jaa, kui ma loen selle kolm korda läbi, siis saan ka mina aru, aga ma tahan tsiteerida oma lugupeetud kolleegi professor Mereste sõnu, kes ütleb: seadusloome üks põhitees on see, et ütelge kaks korda üle, aga ütelge nii, et kõik inimesed saaksid aru. Ma tahan lisada, et demokraatlikus riigis kaitstakse ka alaarenenud inimeste õigusi, meie siin saalis vist alaarenenud ei ole. Ja see käib ka meie ülejäänud parandusettepanekute kohta, on see parandusettepanek 60 või 63 või 75. Ma võin mõista Liia Hänni muret, et notarite puudumine ei võimalda meil kortereid erastada. Aga kujutage ette, kui korterite müük saab toimuma majavalitsuste kaudu, sest õigustatud subjektid selles loos on majavalitsused. Te teate, missugused inimesed seal täna töötavad, missuguse kvalifikatsiooniga nad on. Öelge, palun – kui need tehingud pärast ei ole kehtivad, sest need suurepärased inimesed on neid kortereid müünud suurepäraselt iseenese kasuks –, kelle poole me pöördume siis õigustatud subjekti või kohustatud subjekti otsimisel, kas selle majavalitseja poole, kes ammu lahkunud on? Ma usun, et nii hirmsasti me siiski ei saa kvaliteeti ja kvantiteeti omavahel segi ajada. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Paul-Olev Mõtsküla.

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud esimees! Ma ei tahaks korrata seda, mis on teie ees laudadel: üks lehekülg teksti, millele on suurte tähtedega kirjutatud: "Tänan lugemast!" Ma loodan, et see tänu on põhjendatud, kuid sellegipoolest ma tahaksin ühe osa sellest valjusti veel kord ette lugeda, sest täna hääletades me otsustame rohkem kui tõsiseid asju. Minu arvates on see nõnda ja lubage mul sellest seletusest siis lugeda. "On kinnitatud – ja keegi pole seda vaidlustanud –, et 31. augustil 1994 lõppes Eestile poolsajand, mis oli oma alguse saanud Nõukogude Venemaa ja natsliku Saksamaa sobingust. Teine maailmasõda lõppes ka Eestile. Vene vägi lahkus. Kurb, aga teatud jõud hõiskasid neile järele pakaa! – jällenägemist! Kas tehti seda lollusest või igatsusest säilitada enesele nõukogude paradiisis pakutu – ei tea. Nagu sedagi, kumb neist kahest motiivist on nurgakiviks 1991. aasta maareformi seaduse väärvundamendile, nagu kuulunuks ja kuuluks kogu Eesti maa eranditult riigile. Ei kuulu ja ei ole kunagi kuulunud! Mitte ükski Eesti Vabariigi põhiseadustest..." – ma rõhutan, Eesti Vabariigi põhiseadustest – "...ei ole eitanud omandi, loomulikult ka maaomandi puutumatust. Ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kuulutas ja tunnistas kurikuulsa 1940. aasta juulideklaratsiooni ja sellele tuginevad õigusaktid seadusvastaseks. Aga kakskümmend neli tundi hiljem sõi ta oma sõnad 20. detsembri otsuses, kus öeldakse: kuni maareformi lõpetamiseni on maa jätkuvalt riigi omandis." Maa. Seega kogu maa olevat riigi omandis. Absurd! Ma veel kord rõhutan, see on absurd. "Absurd! Ei saa jätkuda see, mida pole kunagi olnud. Ja kui toona võiski mingitel kaalutlustel kuidagi väita sellise sõnastuse õigsust, siis täna on see põhiseaduse vastane ning selle otsuse ja sellele rajatud seaduste juriidilise jõu tunnistamine läheneb kuriteole Eesti vabaduse, Eesti riikluse ja Eesti iseseisvuse vastu." Parandusettepanek, mille ma esitasin, mis on täna parandusettepanekute lisas, on selle küsimuse lahendanud. See ei ole esimene kord seda parandusettepanekut esitada. Eelmine kord oli ta esitatud üksikute paragrahvide osas ja ma kordan siit seda, mida ütles õiguskaitsekomisjoni esimees Jüri Adams siitsamast kõnepuldist esinedes. Tsiteerin. "Meie komisjoni praegune põhiideoloogia oli mitte hakata ümber kirjutama maareformi omaaegset seadust tervikuna, see ei ole meie ülesanne. Kui keegi meie kolleegidest võtab selle ülesande enda peale, on see väga tänuväärne. Üks probleem on selles, et maareformi metodoloogiat käsitlevate paragrahvide muutmine ilma tervet seadust ümber kirjutamata ei ole ilmselt võimalik. Võib-olla peaks eraldi mõtlema sellele, mis on olnud siiski maa õiguslik staatus 1940. aastast tänapäevani." Selle kõige üle olen ma mõelnud. See on esitatud parandusettepanekutena seaduseelnõu 612 kohta. Komisjon suhtus neisse parandusettepanekutesse – ütlen ma täie vastutustundega siit kõnepuldist – ääretult pealiskaudselt, et mitte öelda veelgi halvemini. Komisjoni arutelule mind esimesel korral ei kutsutud. Ma palusin kolm korda mind kutsuda. Ei kutsutud. Teine kord ma surusin ennast vägisi komisjonile peale. Komisjoni suhtumine on järgmine: kaheksast komisjoni liikmest läksid neli arutelult ära, komisjonis hääletati selle tagasilükkamise poolt (kaks poolt, üks vastu, üks erapooletu). Sealjuures ma kinnitan, ja see on kirjalikult tõestatav, et komisjon esitatud parandusettepanekuga sisuliselt ei tutvunud, sest komisjoni ideoloogia oli üles ehitatud sellele igavesele maareformiga kaasnenud ideoloogiale: me ei muuda seda, sest kui maa on riigi oma, siis on ta riigi oma. Ja sellest tuleneb – kolleeg Tõnisson rääkis siin – ühte kui teist. Mis õigusega, küsin ma? Omaniku maast võetakse 2 või 20 hektarit ja jagatakse jumal teab kellele. See ei ole riigi maa olnud ja riik seda jagada ei saa. Need küsimused on lahendamata. Kallid kolleegid, täna hääletades meenutage, teie poole vaatavad teie endised ja teie tulevased valijad. Hääletades 1991. aasta maareformi kolme esimese paragrahvi ideoloogia poolt, me hääletame selle poolt, et sotsialistlik Nõukogude okupatsioon Eesti Vabariigis jätkub. Ma ei kutsu teid üles hääletama poolt või vastu, kuid ma palun veel kord lugeda seda teksti, mille ma teile olen kirjutanud, ja otsustada selle järel. Eelmine kord hääletas 5 poolt, mitukümmend keeldus hääletamast jne. Mõelgem, me vastutame selle eest. Viimane lause veel. Ma lähtusin sellest, mida eelmine kord siin puldist rääkisid Vootele Hansen ja Jüri Adams kui juhtivkomisjoni liikmed. Ja ma otsustasin. Ma tean väga hästi, et selle oleks pidanud esitama juba nüüd alternatiivse seaduseelnõuna, aga sõltuvalt lugupeetud Riigikogu otsusest, nii ehk teisiti, senikaua kui mina olen veel selle Riigikogu liige, jätkan ma võitlust maareformi ideoloogilise aluse paikapaneku eest. Ma tänan teid!

Suur tänu! Kolleeg Lauri Einer, kolmas arvamusavaldus.

Aitäh, härra esimees! Austatud kolleegid! Te kuulsite äsja kaht pikemat ja küllalt kirglikku sõnavõttu, ma ei soovi sugugi nendega võistelda. Aga ma palun teid tõepoolest järelejäänud aja jooksul pöörata tähelepanu ka selle eelnõu algusele, nendele põhiparagrahvidele. Midagi ei ole parata, minu silmis on nad küll segased. Eks me järgmine kord näe, kuidas teie nendesse suhtute. Ma mainin näiteks niisuguseid asju, millele Paul Mõtsküla pikalt tähelepanu pühendas. Kui riigistamine oli ebaseaduslik, siis väga suur osa Eesti maaomanikest peab praegu leppima sellega, et tema maa tegelik valdaja on kolhoosijäänuk või keegi teine, igatahes mitte tema ise, ja juriidiline haldaja on riik. Kui nüüd see riik otsustab seda maad mitte tagasi anda, siis ta mitte ei jäta seda riigile, vaid ta võtab selle riigile. Siin aga räägitakse riigile jätmisest. Teiseks, mis asi on omandireformi käigus taasriigistamine? Taasriigistada saab seda, mis on enne seda privatiseeritud. Ma ei mäleta, et nõukogude võim oleks Eestis midagi privatiseerinud vahetult enne omandireformi või kaua enne seda jne. Proua Tõnisson võrdles seda olukorda katastroofiga, mis toimus täna öösel. Tõepoolest, segadus põhimõttelistes mõistetes võib hiljem tuua väga suuri pahandusi. Tänan väga!

Suur tänu! Kolleegid, kas me lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised? Selle ettepaneku poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 4 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas proua minister soovib esineda lõppsõnaga?

Austatud eesistuja, lugupeetud Riigikogu! Mul ei ole olnud eriti võimalust arutleda maareformi teemade üle, sest neid seaduseelnõusid on siiani menetlenud põhiliselt teised ministrid, aga praegune arutelu sunnib mind ka oma arvamust välja ütlema. Maareform on tõepoolest reformidest üks kõige keerulisem ja selle käivitamine on kulgenud üsna raskelt. Kui te jälgite praegu Eesti ajakirjandust, siis õnneks kinnistusametite teated maa kinnistamise kohta muutuvad järjest sagedasemaks. See näitab, et maaomanikud saavad oma omandi tagasi, vaatamata sellele et maareformi õiguslikud alused, lähtekohad paljudele ei meeldi. Maade tagastamine toimub sõltumata sellest, et mõni aasta tagasi deklareeriti jätkuvalt maa riigi omandis olemist. Sedalaadne deklaratsioon lähtus arusaamast, et kuni maaomanikud ja nende pärijad välja selgitatakse, peab olema ikkagi maal omanik, me ei saa oma kõige suuremat vara jätta peremeheta varaks. Tegelikult ei käi praegu lahing maareformi ümber mitte niivõrd õiguslike printsiipide pärast, vaid ikkagi huvide pärast. Ja põhiline vaidlus kaldub sellele, kas nendel inimestel, kellel praegu on olemas nõukogude ajal ehitatud või ka omandatud vanem maja teise inimese maal, on õigus saada maaomanikuks või ei ole. Kas nendel inimestel on õigus kuni 2 hektarile oma maja juures? See on tegelik poliitiline valik ja lahingupaik praegu. Reform lähtub praegu sellest, et nendel inimestel peab olema õigus oma maja juurde see maatükk erastada või saada asendusmaana. Praeguse reformiseaduse muudatusega me anname võimaluse inimestel kokku leppida ka hoonestusõiguse seadmises. Ma arvan seda, et meil ei ole siiski õigust tekitada suurt ebastabiilsust ja võtta paljudelt inimestelt see väga loomulik õigus omada kinnisvara. Sellepärast olen ma jätkuvalt seisukohal, et maareformi õiguslikud alused ei ole praegu takistuseks maareformi läbiviimisel. Seda huvide kompromissi on mitu seadusandlikku kogu otsinud ja ma arvan, et ta on ka leitud. Seetõttu ei saa toetada härra Mõtsküla sõnavõttu ja tema alternatiivset eelnõu. Siin oli väga teravalt tõstatatud ka maa tsiviilkäibesse laskmise probleem, need lihtsustused, mida juhtivkomisjon on praegu teinud maade erastamisel juriidilistele isikutele. Ma arvan, et need lihtsustused on põhjendatud, sest Eestis registreeritud juriidilised isikud on reeglina meie oma kodanike poolt asutatud ja nendele maa omandamisel väga keeruliste tõkete seadmine võiks tähendada tõesti pidurit Eesti majanduse arengule. Nii et ma soovitan parandusettepanekute hääletamisel väga põhjalikult mõelda selle üle, mis on meie eesmärgid täna. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen, enne kui me asume ära kuulama juhtivkomisjoni lõppsõna, pean ma panema hääletusele protseduurilise ettepaneku. Kolleeg Paul-Olev Mõtsküla teeb ettepaneku katkestada arutelu. Ega kommenteerida enam ei saa, nüüd on juba läbirääkimised läbi. Paul-Olev Mõtsküla, küsimus protseduuri kohta.

Kas ma tohin ühe lause kirjalikule tekstile täiendavaks põhjenduseks tuua, et oleks mõistetav minu taotluse tuum?

Ei tohi, siin on kõik nõutav olemas, absoluutselt kõik, mida kodukorraseadus ette näeb. Laitmatu protseduuriline ettepanek. Rohkem lisada midagi ei saa. Lugupeetud Riigikogu! Kes on kolleeg Paul-Olev Mõtsküla protseduurilise ettepaneku poolt arutelu katkestada ja jätkata seda V istungjärgu kuuendal töönädalal. Selle ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu on 24, erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. See ettepanek leidis toetust. Nüüd ma palun kolleeg Vootele Hansenit öelda parandusettepanekute esitamise tähtaeg. Kui vähegi võimalik, ma soovitaksin kolleeg Paul-Olev Mõtskülal siiski vormistada oma parandusettepanekud standardsemalt.

Parandusettepanekute tähtaeg on homme kell 12. (Hääled saalis.) Siis me peame paluma vaheaega, et kokku kutsuda komisjoni koosolek.

Ilmselt tuleb seda teha töö korras. Praegu te vaheaega paluda ei saa, kuid me nõustume sellega, et komisjoni otsus parandusettepanekute esitamiseks laekub natukene hiljem.

Lugupeetud kolleegid! Me võtame arutusele valitsuse algatatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine ja ettekande teeb proua minister Liia Hänni.

Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitas teile Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimise seaduse eelnõu. Meie ettepanek oli ratifitseerida nimetatud harta reservatsioonidega. Praegu teisele lugemisele esitatud eelnõust on need reservatsioonid välja jäetud ja järelikult kuulub harta ratifitseerimisele täies mahus. Ma loodan, et need põhjendused ja ettepanekud harta ratifitseerimiseks täies mahus on juhtivkomisjoni poolt väga põhjalikult läbi arutatud ja järelikult võib loota, et Eesti riigile sellest hiljem komplikatsioone ei tule. Esitades oma eelnõu ja konsulteerides kohalike omavalitsustega, leidis valitsus siiski, et meil teatud sätete rakendamisel võib olla vaja teha reservatsioone. Aga kui juhtivkomisjon on nii leidnud, et reservatsioone vaja ei ole, ja ma näen tabelist, et ka autori esindaja on olnud nõus, siis ma leian, et praegu ei ole enam aeg ega koht hakata tehtud parandusettepanekute üle vaidlema. Ma arvan, et teisel lugemisel võiks selle seaduseelnõu vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Näib, et küsimusi ei ole. Ma tänan! Kaasettekandeks on sõna väliskomisjoni aseesimehel kolleeg Eino Tammel.

Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Ma tahaksin väliskomisjoni nimel kommenteerida parandusettepanekuid ja väliskomisjoni suhtumist neisse. Mul on võib-olla natuke raske teha seda sellepärast, et ma olen ise kahe parandusettepaneku autor, aga kuna komisjon neid arvestas, siis ma esindan ka siin komisjoni. Kui võrrelda uut teksti ja esialgset teksti, siis esimene paragrahv on muutunud üsna vähe, praktiliselt on muutus normitehniline, juurde on tulnud "mis on sõlmitud", tehes sellega viite, et see harta kui rahvusvaheline leping on juba varem sõlmitud ja Eesti hiljem vaid ühineb. Nii et see puhtnormitehniline parandus, nähtavasti kolleeg Aap Neljanda poolt tehtud sõnastuses, ei tohiks tekitada kelleski kahtlusi. Ilmselt on lihtne aru saada § 3 parandusest, mis seisneb selles, et § 3 tuleks lihtsalt ära jätta. Sest kui me võtame lahti harta enda teksti, siis artikkel 13 väidab, et iga riik, kes ühineb hartaga, võib kindlaks määrata need omavalitsuse üksused, mille suhtes harta ei laiene. Aga kuna Eesti põhiseadus ütleb, et meil muid omavalitsusüksusi peale valdade ja linnade ei olegi, nii kaua kui ei ole seadusega sätestatud alustel ja korras loodud muid kohalike omavalitsuse üksusi, siis järelikult meie mingisuguseid piiranguid ei tee. Ei ole vaja ka sätestada seda, mis põhiseadusest tulenevalt on selge. Enamik parandusettepanekuid käsitleb siis esialgse teksti § 2, kus vastavalt harta artiklile 12 oli valitsus kui eelnõu esitaja määranud kindlaks need harta paragrahvid, mis Eesti suhtes on kohustuslikud. Tõepoolest, harta on niimoodi üles ehitatud, et ta annab loetelu kohustuslikest paragrahvidest, mille hulgast tuleb valida vähemalt 10 paragrahvi, kokku kohustutakse järgima vähemalt 20 paragrahvi, muidu ei ole harta ratifitseeritud. Kõik parandusettepanekud – nii kolleegide Aap Neljase, Ants Käärma kui ka minu parandusettepanekud – laiendasidki harta artiklite ringi, mida Eesti riik loeb enda suhtes kehtivaks. Väliskomisjon, analüüsides seda asja ja võrreldes Eesti kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ja Eesti põhiseadusega, leiab tõepoolest, et mingisugust vastuolu sel juhul, kui ratifitseerida harta kogu mahus, Riigikogu oma senise õigusloome teel ei leia. Seega võiks ratifitseerida ta puhtpropagandistlikult, aga ka kohaliku omavalitsuse n. ö. vabadusi ja õigusi edasiarendavalt täies mahus. Ja minu sõnastuses, mida komisjon aktsepteeris, on § 2 toodud sisse ühtlasi niisugune mõte, et Eesti Vabariik kohustub järgima harta kõiki artikleid tema jurisdiktsioonile alluval territooriumil. Komisjon luges seda ettepanekut vajalikuks toetada, kuna meie riigipiiriseaduses on samuti väidetud, et on olemas Eesti jurisdiktsioonile alluv territoorium ja Eesti jurisdiktsioonile mittealluv territoorium. Arvestades Petserimaa osas kohalike omavalitsuste n. ö. taastamise algatust kohtadelt, siis kahjuks tunnistades nende inimeste õigust kohalikke omavalitsusi taastada, ei suuda Eesti riik ometigi tagada Eesti seaduste kehtivust ja ülimuslikkust sellel territooriumil. Sellepärast oleks selline klausel vajalik seda enam, et deponeerides ühinemiskirja Strasbourg'is, saaks Eesti väljendada veel kord seda mõtet, et Eesti territoorium täielikult ei allu täna veel Eesti jurisdiktsioonile. Aitäh!

Ma tänan! Kaasettekandjale küsimusi ei ole.

Komisjon teeb ettepaneku teisel lugemisel seadus vastu võtta.

Suur tänu! Ma avan läbirääkimised. Kolleegidel ei näi olevat läbirääkimisteks soovi. Kas me võime kokku leppida, et läbirääkimised on peetud? Keegi vastu ei vaidle? Loeme läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks. Kas proua minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Kolleeg Eino Tamm? Ei soovi. Sellisel juhul vaatame enne lõpphääletust läbi parandusettepanekud. Neid on esitanud kaks autorit ja ainult kolmandat pole juhtivkomisjon arvestanud. Vaatame nad järjekorras läbi. Esimene ja teine parandusettepanek on kolleeg Aap Neljaselt ja komisjon on arvestanud. Kolmas parandusettepanek on samuti Aap Neljaselt, komisjon pole arvestanud. Ei nõua hääletamist. Aitäh! Neljas ja viies ettepanek on kolleeg Eino Tammelt, on arvestatud. Kõik on nõus. Kolleegid, loeme seega parandusettepanekute tabeli aktsepteerituks. Ma panen eelnõu lõpphääletusele, nagu komisjon seda soovitas. Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra juhataja! Võimalike eksituste ärahoidmiseks juhin tähelepanu, et muudatusettepanekute tabel jätkub teisel lehe poolel numbritega 6–9.

Suur tänu! See on hea meeldetuletus. Ma jätkan muudatusettepanekute tabeli läbivaatamist. Kõiki ettepanekuid on arvestatud, aga loetleme nad veel üle. Ettepanekud nr. 6–9 on kolleeg Ants Käärmalt. Kolleegid, ma panen eelnõu 510 lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimise seadus? Selle poolt on 40 häält, vastu on 1, 2 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud. Kolleegid, eelmise päevakorrapunkti – eelnõu 612 – juurde tagasi pöördudes: õiguskaitsekomisjon teatas oma koosoleku tulemustest, nimelt häältega 4:3 jäi komisjon oma seisukoha juurde ja palub parandusettepanekuid eelnõule 612 homme kella 12 ks.

Lugupeetud Riigikogu, meie järgmine päevakorrapunkt on valitsuse algatatud töötu sotsiaalse kaitse seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks on sõna sotsiaalministril härra Toomas Vilosiusel. Palun!

Austatud härra esimees, austatud Riigikogu! Teie laudadel on töötu sotsiaalse kaitse seadus, mis on teile esitatud teisele lugemisele. Teie dokumentidesse on sisse viidud parandusettepanekud ja ma õige lühidalt puudutaksin neist mõnda. Valitsuse esitatud eelnõus oli töötuna registreerimise ooteaeg ehk aktiivse tööotsingu tõestamise aeg 30 kalendripäeva. Selle aja jooksul peaks töötu käima iga 10 päeva järel, s.o. kolm korda, tööhõive talituses infot saamas vabadest töökohtadest ja koolituse võimalustest. Alles neljandal korral, kui töötu ei ole leidnud tööd, hakkaks ta saama abiraha. Autorid ei saa nõustuda sotsiaalkomisjoni ettepanekuga vähendada 30-päevast ooteperioodi ehk aktiivse tööotsingu tõestamise perioodi viie päevani. Me palume jätta abiraha ooteperioodiks vähemalt 10 päeva, mille jooksul töötu võib tõestada, et ta tõepoolest tööd otsib, käies üks kord kahe nädala jooksul tööhõivetalituses, ning tööhõivetalitus võib kontrollida töötu esitatud andmete õigsust. Kõigi teiste parandusettepanekutega, mis on teie eelnõudesse sisse viidud, on valitsus nõus ja toetab neid sotsiaalkomisjoni poolt esitatud parandusettepanekuid. Minu eelnev jutt, head kolleegid, käis § 5 kohta. Ma tooksin teile mõned arvud. Väga paljudes arenenud Euroopa riikides on aktiivse tööotsingu aeg üsna lühike. Näiteks Austrias, Belgias on 0 päeva, Austraalias 7 päeva, Uus-Meremaal 7–14 päeva, Norras 3 päeva, Soomes 5 päeva, Kreekas 6, Jaapanis 7 päeva, väga paljudes teistes riikides on 0 päeva. Kuid me peame endale aru andma, et kõigis minu poolt nimetatud riikides kehtib töötuks olemise kindlustus, mis tähendab seda, et kui inimene jääb töötuks, siis ta esimesest päevast peale hakkab saama kindlustuse poolt kompensatsiooni. Kuna Eestis niisugune asi nagu töötu kindlustus puudub, siis ongi valitsuse ettepanek selline, et aktiivse tööotsingu aeg võiks jääda 10 päeva peale. Kui me rakendame tulevikus – see võib toimuda juba lähitulevikus – töötu kindlustuse kui ühe eraldiseisva kindlustusliigi, siis loomulikult me võime seda aega lühendada ja viia sisse komisjoni poolt pakutud viiepäevalise või koguni veel lühema ooteaja. Teisest küljest, kui me praegu tõdeme, et töötu abiraha saab umbes 16 000 inimest ja natukene peale (augusti lõpu seisuga), siis tõenäoliselt selle ooteaja viimine viiele päevale oluliselt tõstab töötu abiraha saajate hulka ja seega suurendab meie arvates üsnagi oluliselt riigieelarve kulusid sellele. Mis puutub kõigisse teistesse sotsiaalkomisjoni poolt tehtud parandusettepanekutesse, siis valitsus nõustub kõigi nende ettepanekutega, jäädes kindlaks selles, et aktiivse tööotsingu ooteaeg võiks olla 10 päeva. Lugupeetud parlamendiliikmed, minuga on kaasas Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna jurist Pille Riives. Kui teil on küsimusi selle seaduse tegemise kohta, nende põhimõtete kohta, millistest on selle seaduse tegemisel lähtutud, siis palun, ta on kindlasti nõus kõigile nendele küsimustele vastama. Ma tänan teid!

Suur tänu, härra minister! Kas kolleegidel on küsimusi ettekandjale? Näib, et küsimusi ei ole. Ma tänan! Kaasettekandeks on sõna sotsiaalkomisjoni esimehel kolleeg Siiri Oviiril. Palun! Sotsiaalkomisjoni omavahelise töökorralduse tulemusena on kaasettekandeks sõna kolleeg Jaak Herodesel sotsiaalkomisjoni nimel.

Austatud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Töötu sotsiaalse kaitse seaduse eelnõu arutlusel komisjonis tehti küllaltki palju parandusettepanekuid, millest küll osa võeti tagasi juba arutelu käigus, kuna selgus, et mõndagi ettepanekut ei ole mõtet tabelisse tuua. Enamik esitatud ettepanekutest – kokku on 43 ettepanekut – on redaktsioonilist laadi, on muudetud sõnastust, kuna on soov muuta seadust selgemaks ja arusaadavamaks, mitte tuua sisse uusi mõisteid. Üksikud parandusettepanekud, mis omavad laialdasemat tähendust, on sisse viidud põhjusel, et me püüdsime maksimaalselt arvestada ILO seisukohti, kuna me oleme taasühinenud selle organisatsiooniga. Nüüd asja juurde. Pidasime oluliseks sätestada töötu mõiste: kes on töötu antud seaduse tähenduses. Samuti oli vajadus ümber sätestada mõisted "tööotsing", "aktiivne tööotsing" ja "töövahendus". Paragrahvi 4 suhtes olime seisukohal, et riigi tööhõivetalitused peaksid tööturuasutustena kandma täit vastutust ja seaduses ei peaks olema umbmääraselt sees kohaliku omavalitsuse kohustused. Sõnad "kohalik omavalitsus" on sellest paragrahvist välja jäetud komisjoni soovil. Kõige rohkem tekitas vaidlusi § 5. Nagu sotsiaalminister juba väitis, on viis tööpäeva korralduslikult liiga lühike aeg. Komisjon praegusel hetkel toetab seda seisukohta. Kuna meil on plaan katkestada see lugemine, siis me arvame, et me võime arutada seda küsimust ka edaspidi. Me arvasime seoses § 5 punktiga 5, et ei ole vaja eraldi loetelu selle kohta, millised dokumendid peab esitama, seda saab kehtestada Vabariigi Valitsus. Samuti me arvame, et § 7 võiks jagada kahte ossa. Kuna me ei olnud nõus, et tööga võrdsustatud tegevuseks võiks pidada näiteks vahi all või kinnipidamisasutuses viibimist, on see paragrahv sõnastatud nüüd kaheosalisena. On uued normiloovad sätted: § s 11 töötu riikliku õppestipendiumi kohta – me arvame, et peaks olema seadusega määratletud norm, see puudutab § 11 3. lõiget –, samuti § 14 1. lõikes. Me arvame, et töötu riikliku abiraha määr võiks olla kehtestatud mitte Riigikogu poolt igal aastal, vaid ta võiks olla ikkagi reguleeritav Vabariigi Valitsuse poolt, kuid norme loovana peaks olema sätestatud miinimum, mille me arvasime õige olevat seostada eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajate palgaastmestikuga. Paragrahvis 15, mis puudutab töötu riikliku abiraha määramise tingimusi, on komisjon teinud muudatuse 1. lõikes. Me leiame, et töötu sissetulekute hulka ei saa arvata riiklikke toetusi. Riiklikud toetused on teatavasti eluaseme toetus, lastetoetus, sünnitustoetus ja sellised toetused, mis on seadusega kehtestatud ja mille sisse juba kuulub mõiste, et töötutele makstakse neid samadel alustel. Erinevalt autoritest me leidsime, et ooteperioodi pikendamine riikliku abiraha määramiseks võiks olla siiski sätestatud neile, kes töökohas töötamise on katkestanud tööandja algatusel oma töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või töötaja vääritu teo tõttu, aga mitte lihtsalt omal soovil lahkumise tõttu. Sellised on muudatusettepanekud. Komisjoni arvamus on, et kuna siin on veel lahtisi küsimusi, tuleks peale parandusettepanekute hääletamist eelnõu lugemine katkestada ja parandusettepanekute tähtajaks määrata 11. oktoober kell 12. Tänan teid!

Suur tänu! Küsimusi kolleeg Jaak Herodesele ei ole. Ma tänan ja avan läbirääkimised. Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid, kes te nii äreval ajal jaksate ja soovite töötute probleemiga tegelda. Kõigepealt ma tänan komisjoni mõistva suhtumise eest minu parandusettepanekutesse. Kuid olen sunnitud rääkima paarist momendist, mis on seotud selle eelnõuga, aga ka üldisema lähenemisega töötute probleemidele. Millegipärast meie ühiskonna üldine suhtumine töötutesse on jäänud samasuguseks, nagu see on olnud aastakümneid. Teiste sõnadega, sõna "töötu" all mõeldakse meil inimest, kes tegelikult ei tahagi tööd teha. Seetõttu töötu probleemide käsitlemisel lähtume oma suhtumisest neisse kui tööpõlguritesse, muidu halbadesse inimestesse, inimestesse, kes otsivad võimalusi saada mingit äraelamise võimalust või lihtsalt viinaraha, mitte kui inimestesse, kes tegelikult tahavad tööd teha ja otsivad uut töökohta. Ma pean kurvastusega ütlema, et see suhtumine on Eesti ühiskonnas küllalt levinenud. Näiteks ajalehe teated teemal, et Kopli poolsaarel kuskil keegi töötu nimetähtedega A.P. on noaga torganud teist töötut teiste nimetähtedega, on tegelikult mõttetus, sest kõigi eelduste kohaselt on tegu lihtsalt kriminaalse elemendiga, kes omavahelisi arveid klaarib. See, et inimene ei tööta, ei tähenda veel seda, et ta töötu on. Seetõttu oleks mul eelnõu järgneval käsitlemisel tõsine palve, et me lähtuksime töötu sotsiaalse kaitse seaduse arutelul sellest, et need on inimesed, kes soovivad tööd teha, kuid praegu mingil põhjusel seda teha ei saa. Eelnõu praegusesse varianti on minu meelest jäänud paar momenti, millele ma tahaksin pöörata teie tähelepanu. Kõigepealt § 15, mis räägib töötu riikliku abiraha määramise tingimustest. Ma tean, et komisjon on aktiivselt mõelnud nende tingimuste määramise üle. Praeguses variandis toodu ei vasta sellele, mis Eesti ühiskonnas peaks praegu olema. Nimelt juhul, kui töötu sissetuleku hulka, mida abiraha määramisel arvesse ei võeta, ei arvata ainult riiklikke toetusi, võtame töötegijalt ära soovi kindlustada ennast ise tööpuuduse vastu väljaspool riiklikke struktuure, väljaspool riiklikke fonde. Teades, et Eestis neid fonde juba on, ei pea ma seda kuidagi õigustatuks, kuna Eesti inimene on vabatahtlikult kas enda või oma kolleegide tuleviku kindlustamiseks teinud sinna aastaid sissemakseid. Me peaksime seda arvestama riikliku töötu abiraha määramisel. Võin tuua näite oma ühingukaaslastest: praegu 66 inimest saavad septembrikuus lisaks riiklikule abirahale veel 220 krooni ja selle seaduse sellisel tõlgendamisel inimestel kaob igasugune huvi ise ennast kindlustada, ise enda eest seista. Teine moment on seotud eelnõu § ga 14. Me oleme pidanud juba tuliseid vaidlusi mitte ainult siin saalis, vaid ka avalikkuse ees ühe või teise, riigi poolt määratava toetuse sidumise üle palgaga. Ja ka § 14 1. lõige selles sõnastuses kätkeb endas ohtu ja oht on järgmine. Esimene võimalus on, et sellise sidumise puhul kaob palgasaajate inimeste palgatõusu võimalus, kuna koos nende palgatõusuga peaks tõusma automaatselt ka riiklik töötu abiraha selle seaduse kontekstis. Aga on ka teine võimalus, et see esimene aste lihtsalt unustatakse ära, jäetakse kuskil seisma ja näiteks mõne aja pärast teine aste on neli korda suurem kui esimene. Seetõttu ei toeta ma põhimõtet siduda töötu riiklik abiraha või mõni muu vastav analoogne näitaja palgaastmestikuga. Tean, et komisjon arutas ka teisi variante, ja loodan, et komisjoni edasise töö tulemusena leitakse mõni parem variant. Sõltumata sellest, kes on Eesti Vabariigi peaminister ja kes on Eesti Vabariigi sotsiaalminister, pean täiesti õigustatuks, et töötu riikliku abiraha määra määrab Eesti Vabariigi valitsus. Ja veel. Teen komisjonile ettepaneku töö jätkamisel tulevikus mõelda selle üle, kas ei võiks töötu riikliku abiraha määr olla mingil määral seotud ka töötu peres kasvavate laste hulgaga. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas me võime läbirääkimised lõpetada? Panen hääletamisele protseduurilise ettepaneku läbirääkimiste lõpetamisest. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorrapunktis? Selle poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletu ei ole keegi. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Kolleeg Jaak Herodes? Lõppsõna kuni 3 minutit.

Aitäh! Ma tänan sõnavõtjat väga sisulise ja asjaliku sõnavõtu eest, milles minu arvates riigi jaoks väga olulist teemat puudutati. Nimelt seda, et meil on siiski olemas ametiühingud, kelle üheks põhiülesandeks on ka tööpuuduse suhtes oma seisukoha kujundamine ja töötutele abi osutamine. Ja need küsimused on läbi vaadatud kontekstis: riigi poolt osutatava toetuse määr ja ametiühingute kaudu töötu kindlustus peavad olema sätestatud nii, et need stimuleeriks ametiühingu tööd. Ma arvan, et see on väga õige ettepanek. Härra Nestor esitab vastava parandusettepaneku ja me arutame seda. Aga parandusettepanek on minu arvates komisjonis täiesti oodatud. Aitäh!

Suur tänu! Jaak Herodes, vaatame läbi parandusettepanekud. Tabelis on 43 ettepanekut. Nagu ma aru saan, on kõik sotsiaalkomisjonilt, välja arvatud neli ettepanekut kolleeg Eiki Nestorilt. Probleeme võiks tekitada ainult teine ettepanek, mida on osaliselt arvestatud. Kas sobib? Kolleegid, siin tehti ettepanek, et aja kokkuhoiu huvides me ehk ei hakka seda tabelit üksipulgi läbi vaatama. Kas ollakse nõus sellega? Kas kellelgi on proteste või keegi nõuab hääletamist? See võimalus on praegu olemas. Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra juhataja! Ma palun viies ettepanek panna hääletusele. See on seesama ettepanek, millele juhtis tähelepanu sotsiaalminister Toomas Vilosius. Probleem on selles viies päevas. Algses eelnõus oli 30 päeva. Ma usun, et komisjon mõistab selle ettepaneku hääletamist niimoodi – kuivõrd siin on muutunud pisut sõnastus –, et see ei ole mitte sõnastuse muutmise, vaid 5 ja 30 hääletamine. Võimalik, et sinna tuleb lõpuks hoopis mingi muu number, aga me võiksime seda proovida.

Suur tänu! Kas komisjon kommenteerib?

Kommentaariks niipalju, et komisjon viis selle ettepaneku sisse häältega 5 poolt ja 2 vastu. Ja kuna härra Sinissaar ise oli vastu, siis on täiesti loomulik, et ta esitas selle ettepaneku. Teine vastuhääletaja olin mina ja ma võin ka praegu vastu hääletada. Tänan!

Suur tänu! Kas võib aru saada nii, et kui enamik on viienda ettepaneku vastu, siis taastub esialgne tekst ja jääb 30 päeva? Kolleegid, ma panen ettepaneku hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on viienda parandusettepaneku poolt, autor sotsiaalkomisjon? Selle poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 26, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kas on veel proteste parandusettepanekute suhtes? Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra juhataja! Ma palun hääletada parandusettepanekut nr. 30. See on sotsiaalkomisjoni ettepanek, millest ma rääkisin. Eelnõu esialgne tekst oli teine. Aitäh!

Komisjon arutas seda küsimust. Küsimus on printsiibis, kas on vajalik mingisugust kindlat, normiloovat määra või mitte ja millisel määral lubada täitevvõimul selle asja üle otsustada. Muidugi on üks võimalikest variantidest see, et eelarves eraldatakse raha, valitsus peab ette nägema, kui palju tal töötuid on ja kui palju ta saab neile raha maksta. Komisjonis jäi siiski peale arvamus, et tuleb siduda palgaastmestikuga, poolt hääletas 4, vastu oli 1, erapooletuid 1.

Suur tänu! Ma panen hääletusele parandusettepaneku nr. 30. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 30. parandusettepaneku poolt, autor sotsiaalkomisjon. Selle ettepaneku poolt on 17, vastu on 21, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Kas on veel proteste või soove hääletada? Tundub, et ei ole. Sellega me võime lugeda tabeli aktsepteerituks. Komisjon tegi ettepaneku arutelu katkestada ja esitada uued parandusettepanekud 11. oktoobriks kella 12 ks. Millal me jätkame?

Nädal hiljem. Parandusettepanekute esitamisest üks nädal edasi.

Suur tänu! Arutelu katkestatakse.

Meie järgmine päevakorrapunkt on ühisettevõtte

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus on esitanud teile seaduseelnõu ühisettevõtte

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Autoripoolseks kaasettekandeks on sõna Rahandusministeeriumi osakonnajuhatajal proua Agate Daltonil. Palun!

Härra rahandusminister ütles selles asjas kõik olulise ära. Küsimustele ma olen nõus heameelega vastama. Ma võin natuke kommenteerida, miks see garantii on esitatud Riigikogule praegu, kui me oleme sunnitud oma kohustusi hakkama täitma. ENSV ajal oli selline hea kord, et iga ametiisik, kes omas mingisugust vapiga blanketti, kirjutas sinna alla ja ütles, et tegemist on riikliku garantiiga. Rahandusministeerium otsib nüüd neid asju taga ja proovib neid legaliseerida. Kuigi me ütleme, et me ei ole Eesti NSV õigusjärglased, on väga raske seda teha selgeks meie vanadele äripartneritele, kes meiega omasid suhteid juba Nõukogude Liidu ajal ja kelle abi meie majandusele tuleb väga hinnata.

Ma tänan! On küsimusi. Kolleeg Eino Tamm.

Austatud juhataja, austatud ettekandja! Kas selle eest, et Eesti Vabariik niisuguse garantii annab, saab ta

Ma tänan! Kolleeg Arvo Haug.

Ma ei ole suur spetsialist, aga kas see tähendab tegelikult seda, et kui seda tagatist ei anta, siis

Mul ei ole ülevaadet

Suur tänu! Kolleeg Raoul Üksvärav.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Andke andeks minu räbalat mälu, aga juhul kui Riigikogu hääletab praegu positiivselt, kas on siis tegemist pretsedendi loomisega või pretsedendi jätkamisega?

Ma saan küsimusest niimoodi aru, et kas Riigikogu praegu seda garantiid tunnistades tunnistab ENSV garantiid või ei tunnista seda. Küsimus on selles, et need kaks garantiikirja, mis anti välja Ain Soidla ja praeguse peaministri poolt, on paljus erinevad. Ain Soidla garanteeris ettevõtet, millest 51% kuulus riigile. Praegu, nagu ma ütlesin, on riigi osalus AS Tallinna Hotellid kaudu ainult 34,7% ja nii oli see minu meelest ka 1993. aasta jaanuaris. Teine probleem on selles, et need garantiikirjad on ka tekstilt erinevad. Kui Ain Soidla tekst koosnes põhimõtteliselt esimese lehekülje tekstist ja teise lehekülje poolest tekstist, siis siin on seda teksti palju juurde tulnud ja palju on tulnud juurde ka Eesti Vabariigi kohustusi

Kas kolleeg Raoul Üksvärav on rahul, oli see küsimuse mõte? Aitäh! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja, austatud ettekandja! Te kaitsete praegu riigi huvisid ja nendest me saime väikse ülevaate. Kas te kirjeldaksite ka, kuidas on tegutsenud erafirma ja mida on tema ette võtnud? Kas teil on informatsiooni?

Vastavalt garantiikirjale ei ole meil õigust neilt mitte midagi nõuda, vaid kohe, kui meile teatis tuleb, peame maksma. See on garantiikirja sisu.

Suur tänu! Kolleeg Andra Veidemann.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu teada hotellikoondis "Tallinna Hotellid" on likvideeritud. Milline organisatsioon on tema õigusjärglane, kellele me garantiid anname? Aitäh!

Ka minu teada on ta likvideerimisel, kuid mitte 100%. Juriidiliselt ta kusagil õhus võib rippuda, aga praktiliselt teda enam ei ole.

Suur tänu! Kolleeg Illar Hallaste.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mis juhtub juriidiliselt siis, kui täna esimesel lugemisel Riigikogu selle eelnõu tagasi lükkab ja sellega garantiiandmisest keeldub? Kas siis Rahandusministeerium teatab pangale, kellele garantii on antud, et riiklikku garantiid sellel laenul ei ole? Ja kui kiiresti Rahandusministeerium selle teate edastab? Aitäh!

Ma alustan lõpust. Teate edastamine faksi teel on väga lihtne, see ei ole mingi probleem. Küsimus on selles, mis on selle teate tagajärg. Ma ütlen veel kord, siin ei ole küsimus ainult selles ühes garantiis, vaid siin on küsimus üldse suhetes Soome Vabariigi pankadega, kes tõesti mingil määral tegelesid meiega enne teisi välispanku ja abistasid meid juba siis, kui meie iseseisvus ei olnud veel nii kindel ja fikseeritud. Nad võtsid endale teatava riski. Teiseks on küsimus selles, et ma kardan, et lõpuks kas rahvusvahelise arbitraa˛i kaudu või mingil viisil meil ikka tuleb see kinni maksta. Sellepärast et vastavalt välissuhtlemisseadusele on Eesti Vabariigi peaministril õigus kirjutada alla kõikidele dokumentidele ilma vastava volituseta. See tähendab seda, et väljaspool Eesti Vabariiki iga dokument, millel on peaministri allkiri, on siduv ja kohustav. Nii on ka täpselt siin kirjas, kui te loete seda teksti. See on Eesti Vabariiki siduv ja kohustav dokument, ei ole mingit võimalust sellest loobuda. See, et juriidiliselt ta ei olnud korrektselt vormistatud, on ausalt öeldes meie probleem, mitte

Ma tänan, proua Dalton! Küsimusi rohkem ei ole. Juhtivkomisjoni poolt on kaasettekandeks sõna majanduskomisjoni aseesimehel kolleeg Liina Tõnissonil.

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon on see õnnetu komisjon, kes peab selgeks tegema kõik need allkirjad ja nende tulemused või tagajärjed. Majanduskomisjon tutvus väljaantud garantiikirjaga, mida valitsus palub Riigikogul ratifitseerida, sest teatavasti vastavalt meie põhiseadusele kõikide majanduslike lepete puhul, mis toovad kaasa riigile majanduslikke kohustusi, peab peaministri allkiri ratifitseeritama või kooskõlastatama parlamendis. Kui tutvusime selle garantiikirjaga, siis olime sunnitud ütlema, et kas Eesti Vabariigi valitsus ei ole lugenud seda garantiikirja või on tõesti tegemist äärmiselt andekate Soome juristidega, sest selle garantiikirjaga ei ole Eesti poolel mitte ühtegi õigust. Küll on aga kahel pangal – ma vabandan, mitte üksi Soome poolel –, Moskva Rahvapangal ja Komisjon asus eelnõu suhtes eitavale seisukohale tulenevalt järgmistest asjaoludest. Esiteks, garantiid nõutakse meilt suure hilinemisega. Teiseks, garantiid nõutakse meilt sisuliselt eraisikutele kuuluva või vähemalt mitte Eesti riigile kuuluva vara tagamisel – kordan, algselt osalesid Tallinna Hotellid 45,9% ga ja Ühe vahemärkusena tahan veel juhtida teie tähelepanu sellele, et

Ma tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Kolleeg Illar Hallaste, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, kas esimesel lugemisel tagasilükkamine tähendab ühemõtteliselt riiklikust garantiist loobumist vastavalt meie kehtivale põhiseadusele? Mida tähendab komisjoni ettepanek?

Meie komisjonis leidsime, et meil ei ole mingit põhjust edasi menetleda seda seaduseelnõu, kuna siin ei ole võimalik anda Eesti riigi garantiid või tagatist. Aitäh!

Ma tänan! Kolleeg Tõnu Tepandi.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me rääkisime siin Eesti–Soome ja Eesti pankade ja Moskva Rahvapanga vahelistest suhetest, aga kas me ei saa nüüd selle garantii andmise puhul – just silmas pidades neid suhteid – natuke rääkida ka lapsukesest enesest, kellele me garantii oleme andnud, kes oletatavasti peaks selle raha välja maksma. Tähendab, selles kontekstis. Minu meelest tuleks ka sellele asjaolule vaadata.

Ma ütleksin niimoodi, et majanduskomisjon koondas oma tähelepanu probleemile, kas ratifitseerida garantii andmine või mitte. Ka meil oli vähemalt kuluaarides ja natuke ka laua taga arutelu sellel teemal, et veider see lugu on. Kuid kahtlemata kuulub see täitevvõimu ja Riigikontrolli kompetentsi, kuidas sellised asjad Eestimaal sünnivad.

Suur tänu! Kolleeg Sulev Alajõe.

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Eelkõneleja viitas välissuhtlemise seadusele ja ütles, et nagunii see lubadus või kohustus on Eesti riigile siduv, sest peaministril on vastavalt välissuhtlemise seadusele volitusteta õigus alla kirjutada. Kuidas majanduskomisjoni poolt vaadatuna sellisesse väitesse suhtuda?

Majanduskomisjoni poolt vaadatuna pean ütlema, et kõige ülim seadus Eestimaal on põhiseadus ja põhiseadus ütleb üheselt, et peaminister peab niisugused asjad kooskõlastama parlamendiga. Kui ta seda teinud ei ole, siis see on vastuolus meie põhiseadusega. Järgmine küsimus on see, kas peaminister peab teadma allkirja andes, missugused on ta õigused ja kohustused. Me arutasime majanduskomisjonis seda probleemi väga pikalt "Lekto" laenu puhul. Ma väga vabandan, majanduskomisjon ei saa vastutada selle eest, kas peaminister teab, kuhu ta tohib alla kirjutada ja kuhu ta ei tohi alla kirjutada. Aga kahtlemata tekitab see rahvusvahelises suhtlemises probleeme. Selles keegi ei kahtle. Küsimus on selles, kas me toetame sellist lähenemist, et homme selguvad järgmised erafirmad, kes on kellegi poolt kunagi mingisuguse valitsuse ajal saanud garantii, ja me asume jällegi seda siin garanteerima või ei. Asi on suurel määral vist ka pretsedendi loomises.

Ma tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Enne kui hääletama hakata, tahaks teada kõiki tagajärgi. Kas see, kui me lükkame eelnõu esimesel lugemisel tagasi, tähendab seda, et me ei anna sellele laenule garantiid Eesti riigi poolt? Ja – nagu eespool ütles kaasettekandja valitsuse poolt – selle tagasilükkamise korral vastavalt mitmetele rahvusvahelise õiguse sätetele need kohustused tegelikult Eesti riigil on. Kas see tähendab, et tekib nõudeõigus mõne Eestis oleva Eesti kodaniku või isiku suhtes?

Proua Daltonile esitati juba analoogne küsimus. See garantiikiri on nii koostatud, et kõigepealt maksavad garandid kõik võlad ära ja kui need on ära makstud, siis võib hakata edasi rääkima. Nagu te teate härra Lipstoki sõnavõtust, on olemas esimesed märgid, et garandid peavad astuma ringi, sest 31. augusti, ütleme, üheksas osamaks on tegemata. Tähendab, pangad on hakanud liikuma. Aga kordan, selle garantii järgi ei ole võimalik kellegi suhtes enne kogusumma maksmist üldse mingisuguseid probleeme alustada. Selle garantii järgi me maksame kinni ka kõik pankade kulutused meie vastu – võib-olla ma kasutan väära sõna, juristid vabandavad –, pankade hagemisel Eesti riigi vastu. Lõpptulemusena oleme kohustatud ka need kulud kinni maksma. Seetõttu ma ütlen, nii head paberit teise poole poolt vaadatuna on raske ette kujutada.

Suur tänu! Kolleeg Tõnu Tepandi, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Liina Tõnisson! Kas siin kaubelda ei anna? Garanteerime, aga nõuame

Mul on raske sellele vastata. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et 16%

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Selle seaduseelnõu § s 2 on öeldud, et Vabariigi Valitsus sõlmib garantiilepingu käesoleva seaduse § s 1 nimetatud laenu garanteerimiseks. See viitab mingile toimingule tulevikus, aga seletuskirjast ilmneb, et mingi garantii peaministri allkirjaga on juba antud. Kas siin on mingi vastuolu olemas või ma ei saa hästi asjast aru?

Vastuolu on olemas ja see oligi esimene põhjus, miks me ütlesime, et me ei garanteeri, kuid mitte ainus. Küsimus ongi selles, et peaminister on sellele paberile andnud allkirja 12. jaanuaril 1993. Nagu te teate, meie praeguse põhiseaduse tõlgenduse järgi me ratifitseerime või anname nõusolekuid teha mingisugune tehing. Ma toon teile näiteks need laenud, mis me oleme võtnud. Me ju kas aktsepteerime või ei aktsepteeri. Ja kui aktsepteering on saavutatud, siis pöördutakse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Siin on nüüd ajamäärused n. ö. sassi läinud küll.

Suur tänu! Näib, et küsimusi rohkem ei ole. Kolleeg Liina Tõnisson, ma palun, resümeerime veel kord juhtivkomisjoni seisukoha.

Juhtivkomisjoni seisukoht on: mitte ratifitseerida nimetatud garantiilepingut ja seoses sellega lükata ta esimese lugemise järel tagasi.

Tänan! Ma panen juhtivkomisjoni ettepaneku hääletusele. Ettepanek on lükata seaduseelnõu 587 esimesel lugemisel tagasi. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et majanduskomisjoni ettepanekul lükata eelnõu 587 esimesel lugemisel tagasi? Selle ettepaneku poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu pole keegi, 1 jäi erapooletuks. Majanduskomisjoni ettepanek leidis toetust, eelnõu 587 on tagasi lükatud.

Lugupeetud kolleegid, me võtame järgmiseks valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse eelnõu. Siin on tegemist esimese lugemisega ja ettekandeks on sõna ministril proua Liia Hännil.

Austatud eesistuja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud välisteenistuse seaduse eelnõu. Välisteenistuse seadus tuleneb otseselt põhiseadusest ja on nende seaduseelnõude paketis, mille väljatöötamise otsustas Ülemnõukogu oma 1992. aasta 11. juuli otsusega. Eelnõu ettevalmistajaks on Justiitsministeerium. Töörühm loodi härra Märt Piiskopi juhtimisel, kes seaduseelnõu ette valmistas. Seaduseelnõu koostamisel on lähtutud 1930. aasta ja 1936. aasta välisteenistuse seaduse põhimõtetest ning ametinimetustest. Arvestatud on ka välisriikide samalaadsete seadustega, diplomaatiliste tavadega ja väljakujunenud praktikaga nii maailma kui Eesti Vabariigi välisteenistuses. Välisteenistus on riigiteenistuse eriliik. Välisteenistuseks loetakse riigiteenistust Välisministeeriumi või välisesinduse diplomaatilisel ametikohal. Diplomaat on diplomaatilises või konsulaarteenistuses olev ametiisik, kellele on antud diplomaatiline või teenistusaste. Diplomaadile laienevad avaliku teenistuse seaduses ja teistes riigiteenistust reguleerivates õigusaktides sätestatu, kui välisteenistuse seadus ei tee selles erisusi. Eelnõus ei ole reguleeritud haldustehniliste teenistujate ja abipersonali teenistust, sest nendele töötajatele laieneb samuti avaliku teenistuse seadus. Tulenevalt nende teenistuste mõningatest erisustest tuleks täiendada avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Välisteenistuse seaduse eelnõu eesmärgiks on kinnistada karjääridiplomaatia põhimõtted. Sätestatud on diplomaatiliste au- ja teenistusastmete andmise kord ja tingimused. Diplomaatilistele au- ja teenistusastmete nimetustele on lisatud nende prantsus- ja ingliskeelsed vasted. Samast põhimõttest on lähtutud ametikohtade ametiastmete nimetustes. Eelnõus on sätestatud ka teenistusastmete äravõtmise ja madaldamise alused. Välisteenistusse võtmisel on sätestatud kõrgendatud nõudmised, võrreldes teiste riigiteenistujatega. Tulenevalt välisteenistuse eripärast on reguleeritud diplomaatide teenistuskäiku, välisteenistusse nimetamise, välisesindusse lähetamise ja tagasikutsumise korda, Välisministeeriumi käsutusse kutsumist ja atesteerimist. Diplomaadi julgeoleku, elu ja tervise kaitse huvides on eelnõus sätestatud diplomaatidele mõningaid suuremaid sotsiaalseid tagatisi kui riigiteenistujatele. Eelnõus on lähtutud diplomaatide apoliitilisusest ning püütud vältida erakondliku poliitika tungimist riiklikku välispoliitikasse. Diplomaat peab täitma ainult neid kohustusi ja korraldusi, mis on kooskõlas seadusega ja vastavad samuti asukohariigi õigusaktidele. Diplomaat vabastatakse välisteenistusest avaliku teenistuse seaduses ettenähtud alustel ja korras. Välisteenistusest vabastatud diplomaat võidakse nimetada teisele ametikohale riigiteenistuses või arvatakse ametnike reservi üldistel alustel. Nii töörühm, kes valmistas ette seaduseelnõu, kui ka Justiitsministeerium on arvamusel, et soovitav oleks välisteenistuse seaduse eelnõu ja avaliku teenistuse seaduse eelnõu, mis samuti on Riigikogu menetluses, üheaegselt arutada ja jõustada need kaks seadust üheaegselt. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Paistab, et küsimusi ei ole. Ma tänan, proua minister! Kaasettekandeks on sõna riigiõiguskomisjoni esimehel kolleeg Mart Nutil.

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigiõiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud välisteenistuse seaduse eelnõu 19. septembri korralisel koosolekul. Mõned märkused sellega seoses. Ma olen ise lugenud varasemaid välisteenistuse seaduse eelnõu variante ja pean tõdema, et see seaduseelnõu on tugevasti edasi arenenud. Esimesed eelnõuvariandid olid tõesti väga ebaküpsed ja sellele on juhtinud tähelepanu ka juriidilised eksperdid. Käesolev välisteenistuse seaduse eelnõu variant on minu arvates tunduvalt paranenud. Sellega on võimalik Riigikogus tööd jätkata ja pärast mõningate täpsustuste tegemist ja eelnõus veel esinevate ebakõlade parandamist see seadus ka vastu võtta. Nii nagu juba proua minister rõhutas, välisteenistuse seadus haakub väga oluliselt avaliku teenistuse seadusega, võib isegi öelda, et ta põhimõtteliselt toetub avaliku teenistuse seadusele. Seetõttu lähtub ka komisjon põhimõttest, et käesolevat seaduseelnõu oleks otstarbekas arutada paralleelselt avaliku teenistuse seaduse eelnõuga ja üheaegselt ka vastu võtta. Ma ei hakka süvenema siin üksikutesse ebakõladesse, mis seaduseelnõu teksti on siiamaani sisse jäänud, need on põhiliselt näpuvead. Mõningad teised küsimused tuleks võib-olla ära lahendada veel käesoleva seaduse raames, mis seni kajastatud ei ole. Nimelt, kuidas toimida praegu Välisministeeriumis töötavate diplomaatidega, kellel on juba reaalselt olemas neile antud teenistus- või auastmed, mille säilimise kohta nimetatud eelnõu hetkel midagi ei ütle. See oleks vajalik reguleerida. Kuid nagu ma juba ütlesin, käesolev seaduseelnõu on enam-vähem korrektne, sellega saab Riigikogu edasi töötada. Sellest tulenevalt on riigiõiguskomisjoni ettepanek käesoleva seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekud esitada riigiõiguskomisjonile kuni 13. oktoobrini. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused. Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud asespiiker, lugupeetud kaasettekandja! Diplomaadid esindavad siiski riiki, mitte ainult valitsust. Eesti Vabariigi ajal oli teada, et diplomaatiline korpus muutus nagu teatud kamarilja omavahelise kohtade jagamise areeniks. Ma julgen öelda, et ka praegu on tendents selles suunas. Paljudes riikides on vähemalt suursaadiku määramine alati olnud seotud ka parlamendiga. Seetõttu ma küsin: miks see seaduseelnõu läheb tegelikult Riigikogust mööda?

Aitäh! Ma arvan, et härra Alatalu küsimus oleks pidanud olema suunatud vist selle eelnõu põhiettekandjale. Aga kui sa küsid minu arvamust, siis ma leian, et antud juhul põhiseaduse loogikaga vastuollu mindud küll ei ole, sellepärast et põhiseadus näeb ette suursaadiku ametisse nimetamisel Vabariigi Valitsuse ettepanekut ja Vabariigi Presidendi poolt läbiviidud aktsiooni. Nimelt ei maini põhiseadus Riigikogu osalust suursaadiku ametisse nimetamisel ja ametist tagasikutsumisel. Ma kardan väga, et seaduse tasemel ei saa nimetatud muudatust ka sisse viia. See on põhiseadusega paika pandud. Aga see on minupoolne kommentaar, ma ei räägi seaduseelnõu esitajate nimel. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Juhtivkomisjon soovitab esimese lugemise lõpetada ja esitada parandusettepanekud 13. oktoobri kella 13 ks. Ma tänan, kolleeg Mart Nutt! Üheltki fraktsioonilt proteste ei ole, me loeme esimese lugemise lõppenuks.

Meie järgmine päevakorrapunkt on valitsuse algatatud notariaadiseaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu. Ettekandeks on sõna minister Liia Hännil.

Härra eesistuja, austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on teile esitanud ettepaneku notariaadiseaduse § 19 muutmiseks. Selle seadusandliku algatuse eesmärk on lihtne ja selge: kehtestada seadusega, et notari tasu määrad kehtestatakse seadusega. Praegu on selline olukord, et kehtiv notariaadiseadus näeb ette, et notarite tasu määrad kehtestab justiitsminister. Kuna aga notarid on oma tegevuses sõltumatud ametiisikud, siis on tekkinud kahtlus, et nimetatud põhimõte seab notarid sõltuvusse justiitsministrist. Praegu on tekkinud justiitsministril ka probleeme notarite tasu kehtestamisel. Omal ajal oli eesmärgiks kiiresti reageerida notariaadireformi käigus toimuvatele muudatustele, kuid praeguseks on selge, et notarite tasu määrade kehtestamine seadusega oleks siiski õigem põhimõte. Juhul kui Riigikogu sellist ettepanekut aktsepteerib, peab loomulikult järgnema seaduseelnõu, mis annab alused notarite tasu määramiseks. Vastavalt sellele on ka esitatud seaduseelnõus § 2, mis näeb ette, et vastava seaduse jõustumiseni saab notarite tasu määrasid kehtestada justiitsminister, kuid ühtlasi tuleneb seadusest kohustus reguleerida vastav valdkond eraldi seadusega. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Paistab, et küsimusi ei ole. Kaasettekandeks õiguskaitsekomisjoni nimel on sõna aseesimehel kolleeg Vootele Hansenil.

Austatud juhataja! Auväärne Riigikogu! Notariaadiseaduse § 19 2. lõiget on juba kord muudetud. Vastuvõetud tekstina oli see redaktsioon umbes selline, et notari tasu määrad kehtestab justiitsminister kooskõlastatult Notarite Kojaga. Seejärel leiti, et võib juhtuda, et alati ei jõuta kokkuleppele, siis ei olegi võimalik tasumäärasid kehtestada. Me talvel muutsime seda lõiget, olles eelnevalt ära kuulanud Notarite Koja arvamuse. Tõepoolest oleks igati õiglane, kui kõik mingite teenuste eest makstavad tasud – ka notar teostab ju riigivõimu, olles vabakutseline riigiametnik – oleksid seaduses seadusandja poolt kehtestatud. Praegu on tegelikult olukord, kus notariaat alles käivitub ladina notariaadi kujul. Väga raske on öelda, millised tasumäärad on õiglased nii notarite kui ka inimeste suhtes, kes neid teenuseid vajavad. Teiseks on praegu reformide aeg, mis niikuinii tekitab teatud tehinguid, mida on vaja tõestada või teha, mis ehk ei ole stabiilsele ajale iseloomulikud. Nii et seetõttu on praegu väga raske neid tasumäärasid välja töötada. Aga sellega siiski pidevalt tegeldakse ja nad on praegu ajutiselt ka kehtestatud. Õiguskaitsekomisjon pooldas seda seaduseelnõu ja soovitab esimese lugemise lõpetada. Teisele lugemisele me tahaksime minna siis, kui on esitatud valitsuse poolt ka eelnõu tasumäärade kohta, et me saaksime täpselt teada, millest me räägime. See tõenäoliselt võiks olla notariaadiseaduse lisana. Parandusettepanekuid me ootaksime ülejärgmiseks neljapäevaks, s.o. neljapäevaks kahe nädala pärast. Nagu öeldud, teist lugemist jätkaks meie komisjon siis, kui me oleme näinud juba seda eelnõu, mis käib tasumäärade kohta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimusi ei paista olevat. Juhtivkomisjon soovitab esimene lugemine lõpetada. Ma saan aru, et parandusettepanekute tähtaeg on 13. oktoober?

Jah, täpselt 13. oktoober.

Ma tänan! Esimene lugemine on lõppenud.

Meie viimane päevakorrapunkt täna on valitsuse algatatud riigireservi seaduse eelnõu. Ka siin on tegemist esimese lugemisega. Ettekandeks on sõna majandusminister Toivo Jürgensonil.

Lugupeetud esimees, austatud Riigikogu! Teile on esitatud esimeseks lugemiseks riigireservi seaduse eelnõu. Eesti Vabariigi riigireserv moodustatakse materiaalsetest ressurssidest, mida võimalike kriisisituatsioonide puhul kasutatakse riigi iseseisvuse ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks ning mis vajadusel võimaldab läbi viia kaitsejõudude mobilisatsiooni. Käesolev eelnõu võimaldab korrastada olemasolevat riigireservide süsteemi, määrata riigireservidega seotud subjektide kohustused ja vastutuse, kehtestada reservi eriliikide moodustamise, hoidmise, uuendamise ja kasutamise põhimõtted ning reglementeerida riigireservidega seotud kulutuste finantseerimise. Eelnõu kohaselt jagunevad riigireservid järgmistesse eriliikidesse. Julgeolekuvarud. Need on materiaalsed ressursid, mille abil tagatakse ettenähtud aja kestel riigi iseseisvus ning elanikkonna elutegevus. See on siis põhimõtteliselt see varu, mida praegusel ajal Riigiressursside Keskus ka haldab. Ma juhin tähelepanu sellele, et nende varude suurus sõltub konkreetselt riigi võimalustest. Teiseks on munitsipaalvarud. Need on need materiaalsed ressursid, mis peaks teatud aja jooksul nägema ette elutegevuse jätkumise teatud kriisisituatsioonides konkreetses omavalitsuse halduspiirkonnas nende mängureeglite järgi, mida kohalik omavalitsus oma piirkonnas vajalikuks peab kehtestada. Kolmandaks on mobilisatsioonivarud. Need on need materiaalsed ressursid, mis võetakse kasutusele mobilisatsiooni väljakuulutamisel. Seaduseelnõu näeb ette, et riigireservialast tegevust koordineerib ja kontrollib Majandusministeerium. Julgeolekuvarude moodustamine, nende koosseisu ja koguste määramine ning kasutuselevõtu otsustamine on Majandusministeeriumi pädevuses. Julgeolekuvarude uuendamine ja hoiustamine, pidev operatiivne töö toimub riigiettevõttes "Riigiressursside Keskus". Eelnõu kohaselt julgeolekuvaru moodustamise, hoidmise ja uuendamisega seotud kulutused kaetakse julgeolekuvaru fondist. Fondi allikateks oleksid ühekordsed sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest, Nõukogude Liidult ülevõetud reservi mittevajaliku osa realiseerimisest saadavad vahendid, varude uuendamisel vana varu realiseerimisest saadavad vahendid ning perspektiivselt eelarvevälise maksu kehtestamine imporditavatele strateegiliselt tähtsatele ressurssidele. Julgeolekuvaru fondi põhikirja kinnitab valitsus. Nõukogude Liidu poolt ülevõetud varud ja reservid, mis mittevajalikuks tunnistamise korral kuuluvad realiseerimisele, on praeguse etapi omapära. Samuti võimaliku maksu kehtestamine on üks paljudest võimalustest. Selleteemaline reaalne diskussioon seisab ees aastate pärast, kui meil on tekkinud juba kogemus ja selge pilt sellest, mida endast tegelikult julgeolekuvaru faktiliselt kujutab ja kuidas tema säilitamine selle fondi ressursside arvel tegelikult toimub. Munitsipaalvaru vajaduse, kasutuselevõtu, koosseisu, koguste, varude uuendamise üle otsustamise pädevus on piirkonna kohalikul omavalitsusel. Ja nagu ma juba mainisin, Kaitseministeeriumi pädevuses on mobilisatsioonivarude valitsemine. Mobilisatsioonivaruga seotud kulud kaetakse riigieelarvest, munitsipaalvaruga seotud kulud loomulikult kohaliku omavalitsuse eelarvest. Teraviljaseaduses, mis on välja kuulutatud selle aasta juuni lõpus, on käsitletud teravilja riigireservi, mis on vastuolus selle seaduseelnõu põhimõtetega. Me nägime ette vastava muudatuse § 29 1. lõikesse, mis viiks selle riigireservi seaduseelnõu vastavusse teraviljaseadusega. Põhimõte on selles, et ka teravilja riigireservi haldamine ja uuendamine toimub riigiettevõttes "Riigiressursside Keskus", s.t. ühes kohas. Suur tänu!

Suur tänu! Küsimus, kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

Tänan, härra juhataja, lugupeetud härra minister! Minule on ikkagi segane, mis asi on see julgeolekuvaru. Paragrahvist 4 võib lugeda välja, et kui need julgeolekuvarud on otsas, siis on ka Eesti Vabariigi iseseisvus läinud ja elanikkonna elutegevus lõppenud. Kas see definitsioon ei ole mitte veidi vildakas või puudulik? Aitäh!

Võib-olla tõesti ei ole keeleline väljendus siin kõige õnnestunum. Mõte on selles, et julgeolekuvaru on niisugune varu, mis läheb käiku teatud kriisisituatsioonides, mis ei ole seotud sõjaolukorra väljakuulutamisega. Need võivad olla seotud näiteks mingisuguse loodusõnnetuse või järskude muutustega maailmaturul. Julgeolekuvaru suurus sõltub riigi materiaalsetest ressurssidest. Nende varude hoidmise ja kasutuselevõtu eesmärk on loomulikult tagada Eesti riigis niisugustes ekstremaalsetes oludes normaalne funktsioneerimine. Loomulikult, kui need varud saavad otsa, siis see ei tähenda veel automaatselt iseseisvuse lõppu. Nii et võib-olla see sõnastus ei ole kõige õnnestunum. Ma olen sellega nõus.

Suur tänu! Kolleeg Ivar Raig.

Tänan, härra juhataja! Austatud ettekandja! Riigireservi seadus on raamseadus. Seal ei ole üldse kirjas, kui suured need riigireservid Eesti riigil peaksid olema. Kui neid seadusesse ei ole vaja sisse panna, siis meil peaks olema vähemalt mingisugune normatiiv, millest lähtuda. Kui suured need normatiivid on näiteks Euroopa Liidu riikides?

Euroopa Liidus on need normatiivid meie poolt vaadatuna väga karmid. Kui näiteks rääkida eraldi kütte, vedelkütuste varu normatiividest, siis need on meile muidugi väga rasked. Kui mu mälu ei peta, siis Euroopa Ühenduse riikides peab olema reservis aasta vedelkütuse varu. Kuid ma ei pea otstarbekohaseks kindlate füüsiliste parameetrite ja normatiivide äratoomist riigireservi seaduses. Nagu ma juba mainisin, peaks see, millised võimalused on riigireservi koostamisel, jääma täitevvõimu kompetentsi. Valitsuse tasemel otsustatakse, millises ulatuses ja milliste normatiivide järgi varutakse näiteks teravilja ja vedelkütust ja muud. Näiteks arutades riigireservi valitsuskomisjonis, mida mina juhin, vedelkütuse riigireservi loomist, oleme jõudnud äratundmisele, et praegusel hetkel ei ole meie eelarve ja riigi võimalused niisugused, et me võiksime kas või mõne kuugi varu hoida lihtsalt külmutatud olekus, majanduslikus mõttes külmutatud rahana kuskil hoidlas. Sellepärast me oleme läinud praegu esimesel etapil hoopis teist teed, mis on väga lühidalt kirjeldades seotud teatud rahaliste ressursside deponeerimisega, vedelkütuse hulga jälgimisega meie hoidlates ja vastavalt siis operatiivse tegutsemisega, kui see kütusehulk hoidlates väheneb, et moodustada riigireservi operatiivselt juba nende rahaliste ressursside piires, mis on deponeeritud sellisteks sammudeks. Nii et ma julgeksin öelda, et selliste otsuste ja mehhanismide ülesehitamine ja paikapanemine peaks olema täitevvõimu kompetentsis.

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Ma tänan, härra minister! Kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni esimehel kolleeg Ivar Raigil.

Tänan, härra juhataja! Mul on kõigepealt heameel tõdeda, et Majandusministeerium on asunud tõsiselt seadusloome kallale ja majanduskomisjoni on juba jõudnud mitmed Majandusministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud, erinevalt eelnevate majandusministrite tegutsemisajast. Riigireservi seadus on üks selliseid seadusi, mis on olemas praktiliselt kõikides Euroopa riikides ning mille olemasolu teatud mõttes annab tunnistust sellest, et tegemist on riigiga. See on riiki loov seadus. Majanduskomisjon pani antud eelnõu Riigikogu menetlusse teatud reservatsioonidega. Need reservatsioonid seisnesid selles, et eelnõu on liiga deklaratiivne, regulatiivset osa on vähe, ta on raamseadus. Aga raamseaduste koostamisest me oleme üldiselt loobunud. Majanduskomisjon on teinud Majandusministeeriumile ettepaneku muuta seda seadust konkreetsemaks. Mõned näited selle kohta, kus tegemist on tõesti deklaratiivse raamseadusega. Näiteks § 4 ütleb, et julgeolekuvaru on ressursside kogum, mis tagab Majandusministeeriumi poolt määratud aja jooksul riigi iseseisvuse. Ma tahaksin küll teada, kuidas Majandusministeeriumi poolt määratud aja jooksul tagatakse riigi iseseisvust. Riigi iseseisvuse tagamise atribuutideks on kahtlemata ka paljud teised ministeeriumid, kogu valitsus ja võib-olla hoopiski NATO või Euroopa Liit. Me ei tea, mis tagab meie iseseisvust, nii et sellised natukene liiga ambitsioonikad laused ei sobi kokku meie seadusloomega. Või teine näide. On öeldud, et riigireservi haldab ja riigireservialast tegevust koordineerib ja kontrollib Majandusministeerium. See säte on vastuolus näiteks § 16 1. lõikega, kus on öeldud, et kohalik omavalitsus määrab oma piirkonnas riigireservi suuruse ja koordineerib seda tegevust. Või § 27 2. lõige, kus on Kaitseministeeriumile antud õigus koostada vastavaid juhendeid ja eeskirju. Ma tean, et ka näiteks Põllumajandusministeerium sooviks oma käes hoida teraviljareservi. Nii et siin on veel mõtteainet küll, et seda seadust teha paremaks. Paragrahvis 26 on öeldud, et mobilisatsioonivaru kasutuselevõtu otsustab ning ressursside väljaandmise ulatuse ja korra määrab Kaitseministeerium. Sellega on Kaitseministeeriumile liiga suured õigused antud, sisuliselt on tegemist ikkagi mobilisatsioonivaru käsutamisega. See tuleb kõne alla sõjaseisukorras või mingisuguses tõelises katastroofiolukorras. Siis ilmselt Kaitseministeeriumi õigustest ei piisa, seda peaks otsustama ikkagi kogu valitsus, mitte Kaitseministeerium. Küsitavusi on ka § dega 9 ja 24, mille järgi aruandlus ei kuulu avaldamisele ja mobilisatsioonivaru on salastatud. Seadus peab olema täpne, millisel määral salastatud jne. Lõpuks need varud lähevad riigieelarvesse välja ja me teame, et riigieelarve ei saa olla salastatud, nii et siin on vaja täpsemalt fikseerida, mis on salastatud ja mis mitte. Lõpuks: komisjonil on ettepanek vaatamata nendele reservatsioonidele ja lootuses, et Majandusministeerium seda seaduseelnõu oluliselt täiendab, esimene lugemine lõpetada. Ma tean, et järgmisel nädalal Majandusministeeriumi delegatsioon, kuhu on kutsutud ka mõningaid teisi spetsialiste ja selle küsimusega tegelevaid inimesi, võtab osa Soomes toimuvast seminarist, kus käsitletakse riigireservi moodustamist, haldamist ja selle kohta käivat seadusandlust. Ma loodan, et see seminar järgmisel nädalal aitab oluliselt nii Majandusministeeriumi spetsialiste kui kõiki teisi, kes selle seadusega tegelevad. See seadus peaks olema regulatiivne, et ta vastaks Euroopa teiste riikide vastavale seadusandlusele ning aitaks ka praktikas lahendada probleeme, mis võivad tekkida, kui Eestis on kriisiolukord ja riigireservi on vaja. Komisjon teeb ettepaneku parandusettepanekud esitada 3. oktoobri kella 12 ks ja täna esimene lugemine lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Ma tänan! Küsimus, kolleeg Kalle Jürgenson.

Aitäh! Lugupeetud Ivar Raig! Kuulates teie pöördumist Majandusministeeriumi poole, tahaksin küsida, kas majanduskomisjon ei kavatse seda eelnõu menetlema hakata, et ta kogu lootuse seob Majandusministeeriumiga? Minu arusaamise järgi on ta antud praegu Riigikogule ja Riigikogu liikmetel koos komisjoniga tuleb sellega eelkõige tegelda, ka teil, härra Raig. Aitäh!

See on selline küsimus, mida võiks iga komisjoni esimehele esitada, aga minul on sellele väga meeldiv vastata, sest ükski majandusalane seaduseelnõu, mis on tulnud valitsuselt ja majanduskomisjoni käe alt läbi käinud, ei ole jäänud oluliste paranduste ja märkusteta. Mõnel puhul on just nimelt majanduskomisjoni liikmed teinud sadu ettepanekuid. Teised Riigikogu liikmed on pigem väheaktiivsed neid seaduseelnõusid parandama. Kuid riigireservi seaduse puhul tuleb arvestada seda, et see seaduseelnõu on esitatud Vabariigi Valitsuse poolt ja esitajal lasub ka teatud vastutus selle seaduseelnõu edasise menetluse eest. See töö on kahtlemata kahepoolne. Ma loodan, et nii Majandusministeerium kui ka majanduskomisjon annavad mõlemad omapoolse panuse selleks, et see seadus saaks konkreetsem ja parem.

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Ma tänan, kolleeg Ivar Raig! Juhtivkomisjon soovitab esimese lugemise lõpetada, parandusettepanekute tähtaeg on öeldud. Ükski fraktsioon ei protesti. Ma loen esimese lugemise lõppenuks, samuti tänase istungi. Ma tänan kolleege tõhusa töö eest ja me kohtume homme hommikul kell 10. Head õhtut!