Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

Eelnõude ja arupärimise üleandmine ning eelnõu menetlusest väljaarvamine 

Esimees

Tere hommikust, kolleegid! IV istungjärgu 7. töönädala töö jätkub. Me asume vastu võtma valitsuse algatatud eelnõusid ja ma palun kõnetooli proua Ülle Aaskivi, kes esineb valitsuse nimel.

Ü. Aaskivi

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse omandireformi aluste seaduse § 8 täiendamise seaduse eelnõu. Ettekande eelnõu kohta teeb justiitsminister Kaido Kama.

Esimees

Juhtivkomisjon on majanduskomisjon.

Ü. Aaskivi

Ka teine täna üleantav eelnõu puudutab omandireformi valdkonda ja kannab pealkirja Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ja Eesti Vabariigi seaduse "Munitsipaliseerimise ja erastamisega tekkivate vaidluste kohtueelse lahendamise korra kohta" muutmise seadus. Ettekande nimetatud eelnõu kohta teeb minister proua Liia Hänni.

Esimees

Juhtivkomisjon on majanduskomisjon.

Ü. Aaskivi

Ja viimasena esitab Vabariigi Valitsus täna Riigikogu menetlusse Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekande nimetatud eelnõu kohta teeb kultuuri- ja haridusminister härra Paul-Eerik Rummo.

Esimees

Juhtivkomisjon on kultuurikomisjon. Ja nüüd Riigikogus algatatud eelnõud. Kolleeg Sulev Alajõe.

S. Alajõe

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Tuginedes Riigikogu kodukorra seaduse §-le 27, teeb kultuurikomisjon ettepaneku arvata menetlusest välja 15. veebruaril 1994. aastal Kuno Raude esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Põhjenduseks leiab komisjon, et praegune kord, mille järgi riiklikud õppekavad kinnitab seaduse alusel Vabariigi Valitsus, on piisav. Samal seisukohal on valitsuse volitusel kultuurikomisjonile saadetud vastuses ka kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik Rummo.

Esimees

Kolleegid, kontrollime kohalolekut. Kohal on 71 rahvasaadikut, puudub 30. Lugupeetud Riigikogu, ma panen hääletusele kultuurikomisjoni protseduurilise ettepaneku. Austatud kolleegid, kes on kultuurikomisjoni ettepaneku poolt arvata menetlusest välja kolleeg Kuno Raude esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu? Selle ettepaneku poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu on 13, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Kolleeg Ülo Laanoja.

Ü. Laanoja

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me kõik teame, et viimasel ajal on palju ette heidetud, et piirivalve ei saa normaalselt töötada, kuna tal ei ole seadusi. Ainus, mille alusel nad midagi teha saavad, on 1990. aastal vastuvõetud majanduspiiri seadus. Piirivalveamet on vastavate seaduseelnõude ettevalmistamisel teinud piisavat ja põhjalikku tööd, kuid see on sumbunud bürokraatiarägastikku. Ma esitan nelja Riigikogu liikme poolt piirivalveseaduse eelnõu ja riigipiiriseaduse eelnõu. Seletuskirjas on öeldud, miks on kaks erinevat eelnõu. Et meie tuntud sõpradel Kalev Kukel ja Tiit Madel oleks veel üks pähkel närimiseks, siis ütlen, et kõik need neli Riigikogu liiget on sotsiaaldemokraadid. Juhatusele oleks palve, et need eelnõud jõuaksid kindlasti ühte ja samasse komisjoni. Aitäh!

Esimees

Lugupeetud kolleegid, juhatus otsustab määrata juhtivkomisjoniks riigikaitsekomisjoni. Samas on juhatus valmis jätkama konsultatsioone nii riigikaitsekomisjoni kui ka riigiõiguskomisjoni vastutavate esindajatega. Praegu on otsus, et mõlema eelnõu juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon. Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Austatud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Möödunud sügisel esitas kolleeg Ardo Ojasalu maksuseaduste ja põhiseaduse probleemides arupärimise õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväljale. Teatud põhjustel ei saanud härra õiguskantsler nendele küsimustele vastata. Need põhjused on nüüd kadunud ja ma esitan sisuliselt sama arupärimise enda ja Ardo Ojasalu nimel.

Esimees

Suuname arupärimise härra õiguskantslerile seadusega ettenähtud korras. Kolleeg Valve Kirsipuu.

V. Kirsipuu

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma palun Riigikogu jätta selle töönädala arutelust välja Riigikogu liikmete Eiki Nestori ja Ardo Ojasalu algatatud tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu, kuna muutmisettepanekute tabel selle seaduseelnõu kohta ei jõudnud eile Riigikogu liikmete lauale. Me palume arutada seda küsimust järgmisel teisipäeval. Aitäh!

Esimees

Lugupeetud Riigikogu, juhatus nõustub eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekuga ja arvab 26. päevakorrapunkti selle töönädala päevakorrast välja. Kolleeg Katrin Linde.

K. Linde

Tänan, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Mina võtan tagasi enda esitatud seaduseelnõu kriminaalkoodeksi täiendamise kohta (301 SE).  


1. Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seaduse kolmas lugemine

Esimees

Lugupeetud kolleegid! Alustame vastavalt kinnitatud päevakorrale. 25. päevakorrapunktis palun ettekandeks kõnetooli komisjoni esimehe kolleeg Enn Tarto. Alustame kolmandat lugemist.

E. Tarto

Lugupeetud juhatus, lugupeetud kolleegid! Me alustame eelnõu 383 SE kolmandat lugemist. Siin on välja jagatud eelnõuvariant, millel on 1994. aasta 9. märtsi kuupäev. Ka parandusettepanekute tabel kannab sama kuupäeva. Me alustame oma tööd nende kahe paberi alusel. Teatavasti on see eelnõu olnud Riigikogu menetluses juba pikka aega. Me lubasime eelnõu kolmandale lugemisele, et veel kord anda võimalus esitada parandusettepanekuid. Ametlikult parandusettepanekuid ei tulnud, kuid komisjon töötas siiski veel teksti kallal. Parandusettepanekutest räägib komisjoni abiesimees härra Arvo Junti, kuid ma tahaksin puudutada mõningaid üldisi küsimusi, mis on seotud selle eelnõuga. Eelmises variandis, mis oli ka teile välja jagatud, puudus see kuupäev, mis ajani koostatud materjale see eelnõu käsitleb. Probleem oli nimelt selles, et meie komisjoni käsutuses ei ole dokumenti, kus oleks täpselt fikseeritud, mis kuupäeval ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevus lõpetati. Põhiline dokument, millest me lähtume, on lõppakt Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamise kohta. Sellele on alla kirjutanud Eesti Vabariigi riigiminister Vare, vabariikidevahelise julgeolekuteenistuse täievoliline esindaja Sironin ja ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees Sillar. Dokument on koostatud Tallinnas, detsembris 1991. See on kahes eksemplaris, vene ja eesti keeles, kusjuures mõlemal tekstil on ühesugune jõud. Meie komisjonis ei ole dokumenti ja keegi meie komisjoni liikmetest ei ole näinud ühtegi dokumenti, kus oleks ka kuupäev. Telefonitsi härra Uno Veering kinnitas, et tema oma märkmiku andmetel arvab, et see kuupäev võiks olla 18. detsember 1991. Lõppakti esimese punkti viimases lõikes on niisugused sõnad: "Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamise praktilistest abinõudest osavõtnud ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee töötajate vabastamine või üleviimine viia lõpule 31. detsembriks 1991 (25 inimest)." Ma olen lugenud ka ühte teist dokumenti, kus on samuti viidatud, et oletatavalt pärast 18. detsembrit jäi ametisse veel 25 inimest. Sellest loogikast lähtudes ongi meie eelnõusse võetud punkt, et käesoleva seaduse reguleeriv jõud kehtib nende materjalide suhtes, mis on koostatud enne 1. jaanuari 1992. See tähendab, et jutt on okupatsiooniaegsetest või okupatsiooni ajal tegutsenud struktuuride materjalidest. Uuemaid materjale see eelnõu ei käsitle, need vajavad käsitlemist juba mingis järgnevas eelnõus. Meie komisjon on ka selle peale mõelnud, kuid siis peab olema meil riigisaladuste seadus, ja selle punkti juurde ma tahaksin pöörduda. Praeguse seaduseelnõu filosoofia lähtub sellest, et okupantide tegevus Eesti territooriumil ei saa olla Eesti riigile Eesti riigi saladus. Vastupidi, okupantide kuriteod, nende kuritegude kordasaatjad on avalikustamise objekt. Samuti ei saa kuritegelikud meetodid olla Eesti riigile saladus. Sellest filosoofiast lähtudes taotles meie komisjon, et Riigikantselei alluvuses olev nn. KGB ülisalajane raamatukogu antaks üle arhiivile, et see oleks seal eraldi fondina. Siin aknalaual on raamatukogu kohta aruanne. Mõningat vaidlust on tekitanud punkt, mille kohaselt tehakse ka riigisekretär vastutavaks kõnesolevate materjalide korraldamise ja kogumise jne. eest, kuna Eesti Vabariigis allusid arhiivid Riigikantseleile. 1990. aasta 3. septembrist kehtib Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr. 185, millega arhiivid viidi riigisekretäri haldusalasse. Meie komisjoni enamus ei pea soovitavaks viia arhiivid mõne ministeeriumi, olgu Kultuuri- ja Haridusministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi või Põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Kuid see on tulevikuküsimus, selle üle pole mõtet pikalt vaielda, praegune seadus lähtub siiski praegusest olukorrast ja praegu on arhiivindus Riigikantselei haldusalas. Eelnõus on parandusettepanekud ja need muudatused, mis me veel oleme teinud, alla joonitud, mingisuguseid väga olulisi, põhimõttelisi muutusi me teinud ei ole. Eelnõu lähtub ikkagi esialgsest eesmärgist, et Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumine, arvelevõtmine, säilitamine ja kasutamine tuleb korrastada. Tuleb luua kindel kord, sest praegune kord ei rahulda. Autorina olen veendunud, et eelnõu võiks täna vastu võtta. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Ootame viivu, võib-olla on küsijaid. Suur tänu, kolleeg Enn Tarto! Kaasettekande esitab sama komisjoni aseesimees kolleeg Arvo Junti.

A. Junti

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kui te mäletate, siis kõnesoleva eelnõu teisel lugemisel motiveerisime selle andmist kolmandale lugemisele sellega, et pärast parandusettepanekute hääletamist tahaks komisjon veel kord spetsialistidega nõu pidada ja veel kord kuulata oma istungil ära Justiitsministeeriumi arvamuse. Nüüd on see protsess meil läbitud ja tõepoolest, Justiitsministeerium esitas meile päris suure hulga ettepanekuid, kuidas nii normitehniliselt kui ka sisuliselt eelnõu paremaks muuta. Ka komisjon tegi oma viimastel koosolekutel mõningaid muudatusi. Kõik eelnõus tehtud parandused ja muudatused tulenevad Justiitsministeeriumi soovitustest ning komisjoni enda uutest arusaamadest mõningates punktides. Ma pean kohe ütlema, et põhimõttelisi muudatusi ja parandusi tehtud ei ole, kuid on üsnagi olulisi täpsustusi. Kõigepealt § 1. Normitehniliselt see natuke erineb teisel lugemisel olnud eelnõu §-st 1, see koosneb nüüd kahest lõikest. Meile soovitati määrata mingi kuupäev – see on nüüd 2. lõikes –, mis ajani koostatud materjalid kuuluksid kõnesoleva seaduse reguleerivasse esemesse, et hilisemaid materjale oleks võimalik täpse kuupäevaga eristada. §-s 2 on lisatud ainult üks sõna, nimelt võivad ka fotod kuuluda selle seaduse vaatlusobjektide hulka, §-s 5 on täpsustatud ainult seaduse ideoloogiat ja seda, kuidas, kellele ja mismoodi need materjalid tuleks üle anda. §-s 6 ja §-s 7 on tegemist täpsustustega, mitte sisuliste muudatustega. Samuti §-s 8, §-s 9, §-s 10. Vast sisulisem muudatus on viimases paragrahvis, §-s 12, kus me oleme eelnõusse võtnud kohtutoimikute mõiste ja otsustuse nende kohta. Leiame, et teatud juhtudel võivad ka need olla selle seaduse käsitlemise objektiks ning nendega ümberkäimisel on vaja Riigikohtu kui kõrgeima kohtuinstantsi luba või nõusolekut. Meie arvates on tehtud põhjalik nii juriidiline kui ka sisuline analüüs ja ekspertiis ning Riigikogu liikmeilt ei ole parandusettepanekuid rohkem tulnud, ka komisjon on jõudnud üksmeelsele seisukohale, kõik komisjoni parandused tehti üksmeelselt. Seetõttu on mul ettepanek võtta praegu arutatav seaduseelnõu seadusena vastu. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Ootame hetke, võib-olla on küsijaid. Ei ole. Lugupeetud fraktsioonide volitatud esindajad, komisjonide liidrid, kas te soovite arvamust avaldada? Kolleeg Jüri Adams, ERSP.

J. Adams

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me oleme siia valitud, et anda oma riigile seadusi. Meie töö põhiprobleem on olnud eelnõude valmimine. See äärmiselt vajalik seadus tuleb küllalt suure hilinemisega, sellepärast et eelnõu saamisega oli probleeme. Samal ajal kui komisjon töötas selle eelnõu kallal, jätkusid ettevalmistustööd parema eelnõu saamiseks, mis lähtuks natuke teisest filosoofiast, ma ütleksin, vähem riigiametnikukesksest filosoofiast ja rohkem inimkesksest filosoofiast. See eelnõu valmis natuke liiga hilja, et komisjon oleks saanud seda vastu võtta. Ma palun mitte imestada, kui tuleval nädalal esitatakse praktiliselt sama pealkirjaga samasisuline, aga teisest õiguslikust filosoofiast lähtuv eelnõu. Tahaksin veel lisada ühe momendi selle komisjoni liikmena, kus maadeldi asjaõigusseadusega. Meile on väga meelitav, et §-s 7 nimetatakse asjaõigusseadust, aga paraku selles seaduses küll mingisugust omandi tõendamise ega hüvitamise korda ei ole ette nähtud. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Austatud kolleegid, kas me lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, läbirääkimised on lõpetatud. Kas kolleeg Enn Tarto soovib lõppsõna? Kuni kolm minutit, palun.

E. Tarto

Aitäh, juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tahaksin ainult hästi lühidalt kommenteerida seda, mida rääkis härra Adams. Tõepoolest, härra Adamsil valmis ka üks eelnõu projekt, mis jõudis meieni liiga hilja. Selle eelnõu mõningaid sisulisi punkte, mis olid meile vastuvõetavad, me arvestasime oma eelnõu viimistlemisel. Kui Adamsi eelnõu oleks saabunud 3–4 kuud tagasi, oleksime loomulikult meeleldi selle aluseks võtnud. Selles on mitmeid seisukohti, mis lähtuvad teisest filosoofiast, esile on tõstetud just valitsuse osa. Aga on veel üks punkt – nimelt meie eelnõu hakkab rutem tööle kui too eelnõu. Tähendab, selles on eelnõu töölehakkamise aeg umbmäärane, aga eks näe, kui see eelnõu esitatakse menetlusse. Ma arvan, et praegune eelnõu on vajalik, see on küps ja ma kutsun hääletama selle vastuvõtmise poolt. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kas kolleeg Arvo Junti soovib lõppsõna? Ei soovi. Lugupeetud kolleegid, palun võtke ette parandusettepanekute tabel. Kuna ükski fraktsioon ega komisjon peale autorite, kes olid ise juhtivkomisjoni õigustes, parandusettepanekuid ei esitanud, on mul kõige sobivam küsida teie käest, lugupeetud fraktsioonide volitatud esindajad, komisjonide juhid, kas teil kellelgi on ettepanekuid laekunud parandusettepanekute hääletamise kohta? Ei ole. Ma tänan, kolleegid! Autorite esindajad, olgu öeldud veel, et juhtivkomisjoni õigustes, tegid ettepaneku see seadus kolmandal lugemisel vastu võtta. Ma panen seaduseelnõu hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus? Selle ettepaneku poolt on 62 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. Seadus on vastu võetud.  


2. Maksumärkide seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine

Esimees

Lugupeetud Riigikogu, me võtame arutusele kolleeg Ardo Ojasalu esitatud maksumärkide seaduse eelnõu. Me jätkame teist lugemist ja ma palun autori ettekandeks kõnetooli.

A. Ojasalu

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Maksumärkide seadus on teisel lugemisel teist korda, lugemine katkestati kolm nädalat tagasi selle mõttega, et oleks võimalik esitada veel parandusettepanekuid ja vajaduse korral muuta teksti. Eelarve- ja maksukomisjoni ei laekunud ühtegi parandusettepanekut, seetõttu ei ole ka selle eelnõu uut teksti, mida välja jagada, on ainult see, mis oli eelmisel lugemisel. Eile rääkis siin rahandusminister elatusrahade tõstmise juures, et selle seaduse kaudu on oodata laekumise paranemist ja lisavahendeid eelarvesse. Seetõttu me loodame, et see seadus võetakse täna vastu, kuna vahepeal ei ole parandusi tehtud, ja et maksumärkide rakendamisele saab asuda niipea kui võimalik ning selle kaudu parandada maksude laekumist riigieelarvesse. Autori poolt teen ettepaneku täna see seadus vastu võtta. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! On mõned küsimused. Kolleeg Arvo Sirendi.

A. Sirendi

Lugupeetud ettekandja, ega te ei kujuta ette, et see raha, mis maksumärkide eest tuleb, tuleb kuskilt mujalt? Millega see asja parandab, kui see raha ühest kohast teise tõstetakse, ja see raha, mis peaks minema ühte kanalit mööda, hakkab nüüd jooksma teist kanalit mööda? Tänan!

A. Ojasalu

Sellel on väga oluline vahe. See raha tuleb tõepoolest Eestist, aga kui praegu teatavad kaubad, mis on aktsiisiga maksustatud, müüakse ilma seda maksu tasumata, tuuakse tollist sisse ilma maksu tasumata ja ka tehasest on kaup välja läinud aktsiisi tasumata, siis see tähendab, et on tegemist varimajandusega, mis kasutab seda raha mingisugusel kahtlasel otstarbel. Kui on tehtud maksuseadus, siis see peab kehtima õiglaselt ja kõigile ühtemoodi, mitte niimoodi, et ühed maksavad ja teised ei maksa. Seetõttu on see suunatud just sellele, et kõik maksaksid ühtemoodi ja võrdselt ning et kontrollimehhanism oleks sellevõrra lihtsam, et laekuks see raha, mis praegu ei laeku varimajanduse tegevuse tõttu. Seega on sellel väga oluline vahe, raha mitte ei tõsteta ühest taskust teise, vaid tagatakse, et kõik laekumised laekuksid ühtlaselt ja õiglaselt. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Ma tänan, kolleeg Ardo Ojasalu! Juhtivkomisjoni, eelarve- ja maksukomisjoni nimel esitab kaasettekande aseesimees kolleeg Heido Vitsur.

H. Vitsur

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me esitasime teile maksumärkide seaduse eelnõu uuendatud kujul kolm nädalat tagasi ja eeldasime, et te vajate parandusettepanekute tegemiseks küllalt palju aega, kuna seaduseelnõu oli oluliselt muudetud. Ilmselt oli seda siiski niivõrd hästi muudetud, et parandusettepanekuid ei olnud vaja teha. Seetõttu maksu- ja eelarvekomisjon toetab täna selle seaduseelnõu vastuvõtmist. Lisaksin, et selle seaduse vastuvõtmisega on olnud juba ammu väga kiire. Ma ei ole nõus eelesineja Ardo Ojasalu ega ka Arvo Sirendiga, et see raha tuleb Eestist. See on rahvusvahelise salakaubanduse raha, mis ei ole mitte mingil määral Eesti raha, vaid tuleb ei tea kust. Ütleme, et see on rahvusvahelise kommunismi või imperialismi raha, aga igatahes mitte Eesti raha. See on võimalus tuua Eestisse uut raha. Nii et hääletagem selle seaduseelnõu poolt.

Esimees

Suur tänu! Ootame natukene, küsimusi ei ole. Ma tänan, kolleeg Heido Vitsur! Austatud kolleegid! Kas keegi teist soovib avaldada arvamust selle seaduseelnõu kohta? Kolleegid, loeme läbirääkimised lõppenuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Mul on alust oletada, et nii autor kui ka juhtivkomisjoni esindaja ei soovi lõppsõna, kumbki ei anna sellest märku. Lugupeetud kolleegid, nii autor kui ka juhtivkomisjon tegid täiskogule ettepaneku see seadus teisel lugemisel vastu võtta. Ma panen selle hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu maksumärkide seadus? Selle ettepaneku poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud.  


3. Riigikogu kodukorra seaduse eelnõu esimene lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele riigiõiguskomisjoni algatatud Riigikogu kodukorra seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ja ma palun autorite ja juhtivkomisjoni nimel kõnetooli komisjoni esimehe kolleeg Mart Nuti.

M. Nutt

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigiõiguskomisjon arutas 14. ja 22. veebruaril uue kodukorra projekti. Vajadus uue kodukorra järele on tunda andnud juba mitu kuud, sest Riigikogu praktiline tegevus on toonud esile mitmeid puudusi praeguses Riigikogu kodukorra seaduses. Nende puuduste kõrvaldamiseks on kodukorda mitu korda muudetud. Väga palju on Riigikogu liikmete ettepanekuid, mida siiamaani ei ole realiseeritud. Samuti on Riigikogu juhatus võtnud vastu mitmeid otsuseid üksikprobleemide kohta, mida aga tuleks lahendada kodukorraseaduse raamides, sellele juhtis tähelepanu õiguskantsler 31. jaanuari ettekandes. Seetõttu töötasid mitmed Riigikogu liikmed ja Riigikogu aparaat välja uue Riigikogu kodukorra seaduse eelnõu. Selle eelnõu eesmärk ei ole mitte niivõrd muuta Riigikogu töö põhimõtteid, kuivõrd seada süsteemi kõik need õigusaktid, mis Riigikogu juhatus on vastu võtnud pärast selle kodukorra heakskiitmist Riigikogus rohkem kui aasta tagasi. Seega Riigikogu uus kodukord on rohkem tehniline ja normatiivne akt, muudatused on rohkem tehnilist ja normatiivset kui sisulist laadi. Uues kodukorraseaduse eelnõus on teadlikult püütud vältida uusi rõhuasetusi, mis võiksid Riigikogus tekitada ägedat poleemikat. See aga ei tähenda sugugi, et Riigikogus ei võiks vallanduda diskussioon võimalike põhimõtteliste muudatuste üle. Ma olen peaaegu kindel, et niimoodi see läheb. Kuid mul oleks Riigikogu liikmetele palve arvestada, et kodukorra näol on tegemist kõigi Riigikogu liikmete tööd reguleeriva õigusaktiga, mitte aga niivõrd poliitilise dokumendiga, mille üle peaks maailmavaatelisest põhimõttest lähtudes alustama ägedat võitlust. Riigiõiguskomisjon teeb ettepaneku viia esimene lugemine lõpule ning esitada muudatusettepanekud kodukorraseadusega ettenähtud korras 17. märtsi kella 18-ks. Kui on selle kohta küsimusi, siis ma hea meelega vastan, kuid sisuline diskussioon jääb nii või teisiti teisele lugemisele. Riigiõiguskomisjon ootab asjalikke ettepanekuid. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Mõned küsimused. Kolleeg Olav Anton.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Selle kodukorraseaduse valmimise eel oli meil juhatuse juures paar nõupidamist. Seal andis Keskfraktsioon üle oma ettepanekud, mida ei ole sellesse teksti võetud. Kas need tuleb uuesti esitada või loetakse neid juba esitatud ettepanekuteks? Kuidas me peame käituma?

M. Nutt

Aitäh, härra Anton! Mul oleks hea meel, kui need vormistataks uuesti muudatusettepanekutena. Kuna kõikvõimalikud sisulist külge puudutavad ettepanekud vallandasid riigiõiguskomisjonis nii suure diskussiooni, et see ähvardas lõppeda sellega, et me ei saagi Riigikogu saalis eelnõu sisulise arutelu juurde asuda, loobus riigiõiguskomisjon nende ettepanekute eelnõusse võtmisest ja püüab neid analüüsida esimese ja teise lugemise vahel riigiõiguskomisjoni koosolekutel. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ardo Ojasalu.

A. Ojasalu

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Nutt! Ka mina töötasin ühe variandi välja ja andsin selle meie juristidele, kes seda eelnõu välja töötasid. Selles olid mõned variandid eelnõude töötlemise kohta kantseleis, mida samuti oleks vaja mõnevõrra täpsustada. Kas te ei leia, et selle kohta peaks olema eraldi peatükk, et oleks vaja luua täpne register menetluses olevate eelnõude kohta? Igal nädalal jagatakse välja menetluses olevate eelnõude nimestik, see peaks olema kättesaadav iga päev, näiteks kas või arvutist. See vähendaks tunduvalt paberitööd ja võimaldaks Riigikogu liikmetel saada kätte just neid eelnõusid, mida nad ise parajasti vajalikuks peavad.

M. Nutt

Aitäh, härra Ojasalu! Ma arvan, need ettepanekud on väga asjalikud ja kindlasti arutab riigiõiguskomisjon neid küsimusi Riigikogu personaliga. Ma ei ole pädev vastama selle küsimuse tehnilise poole kohta, ma arvan, et need küsimused on lahendatavad töö käigus. Ma ei oska praegu kahjuks täpsemalt vastata. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, kolleeg Mart Nutt, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, ükski fraktsioon ei ole esitanud tagasilükkamise ettepanekut, kas loeme esimese lugemise lõppenuks? Esimene lugemine on lõpetatud.  


4. Otsuse "Rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seaduse eelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" eelnõu arutelu

Esimees

Austatud kolleegid, kuna 29. päevakorrapunktis kaasettekandja, lugupeetud härra rahandusminister tuleb mõnevõrra hiljem, on ettepanek võtta arutusele 30. päevakorrapunkt. Ma palun ettekandeks kõnetooli komisjoni esimehe kolleeg Rein Helme.

R. Helme

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Tegemist on otsuse eelnõuga, mille kohaselt taotletakse põhiseaduse § 103 2. lõikele tuginedes Vabariigi Valitsuselt Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seaduse eelnõu algatamist. Komisjon, olles ühtlasi üks autoritest, mitte põhiautor, arutas seda probleemi koos väliskomisjoniga. Leiti, et sõltumata Balti rahuvalvepataljoni moodustamisest tekib siis, kui Eesti riik peaks näiteks rahvusvahelisi rahuvalvelisi kohustusi täitma, probleem, kuidas see peaks olema seadustega määratletud. Autoritena me leiame, et selleks peab olema eraldi seadus. Valitsus arutas meie ettepanekut ja edastas meile järgmise seisukoha: valitsus ei pea nimetatud otsuse vastuvõtmist Riigikogus otstarbekaks, kuna põhiseaduse § 121 punkt 4 kohaselt ratifitseerib ja denonsseerib Riigikogu Eesti Vabariigi lepingud, millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi. Valitsus on seisukohal, et kaitseväe kasutamine rahvusvaheliste kohustuste täitmisel eeldab alati Eesti Vabariigi poolt sõlmitud lepingut, mis omakorda tuleb põhiseaduse kohaselt automaatselt Riigikogul ratifitseerida. Lähtudes valitsuse seisukohast ja ka vajadusest tehtud eelnõu ümber sõnastada, teeb komisjon ettepaneku veel enne läbirääkimiste avamist lugemine katkestada ja taotleda juhatuselt lugemise jätkamist 8. töönädalal.

Esimees

Suur tänu! Küsimusi me lubame esitada. Kas meil on küsimusi kolleeg Rein Helmele? Ei ole. Arutelu katkestatakse. Nimetame muudatusettepanekute esitamise tähtaja.

R. Helme

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 14. märts kell 12. Aitäh!  


5. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Rahvusraamatukogu kohta" uue redaktsiooni kehtestamise seaduse eelnõu teine lugemine

Esimees

Suur tänu! Austatud kolleegid, me võtame arutusele kuningriiklaste algatatud Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Rahvusraamatukogu kohta" uue redaktsiooni kehtestamise seaduse eelnõu. Ma palun autoritepoolseks ettekandeks kõnetooli kolleeg Priit Aimla.

P. Aimla

Austatud juhatus ja lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Rahvusraamatukogu kohta" uue redaktsiooni kehtestamise seaduse eelnõu läbis esimese lugemise rohkem kui kuu aega tagasi ja tõi kaasa lausa hämmastavalt palju reageeringuid ajakirjanduses. Reageeringud ei olnud meile mitte alati päris arusaadavas laadis. Jäi mulje, nagu oleks lõhkenud aatomipomm, aga selle asemel, et hakata seoses pommi lõhkemisega vastavaid päästetöid tegema, hakati hoopis arutama, kas aatomipommi kohta käib sama seadus mis tavaliste pommide kohta või mitte. "Kuningriiklaste" fraktsioon kui selle seaduseelnõu esitaja on seaduseelnõu suhtes püüdnud säilitada kainet pilku ja me oleme läbi teinud ettevalmistustöö koos kultuurikomisjoniga, kes tegeleb selle eelnõuga paralleelselt. Me võime aktsepteerida paljutki, mida kultuurikomisjon oma ettepanekutes veel täna muudatusettepanekute näol esile toob, küll aga tunduvad meile mõningad punktid päris selgetena, neid muuta ei maksaks. Ma toon paar näidet. Mul võib-olla ei ole viisakas öelda, et Kirjanike Liidu esindaja peaks Rahvusraamatukogu Nõukogus olema tähtsam kui Tartu Ülikooli esindaja, kindlasti aga peaks olema seal Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esindaja. Aga toonitan veel, et need küsimused lahendatakse ehk ratsionaalsemalt komisjoni sõnavõtu järel. Paranduste arvestatuse järgi tundub mõni olevat lausa liiga mõjutatud neist hirmudest, mida on selle seadusega külvatud. Nii näiteks on senise kättesaadavaks tegemise asemel rõhutatud §-s 7 üldkättesaadavaks tegemist, nagu muidu võiks karta, et äkki see suur raamatukogu on ikkagi ainult teatud inimeste ja eelistatud kategooriate jaoks. Me loodame, et arutluse käigus ja ilmselt ka küsimustele vastamisel selguvad kõik eriarvamused ja me saame sellest korraliku seaduse. Piirdun praegu sellega, aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kas meil on küsimusi kolleeg Priit Aimlale? Ei ole. Kolleegid, me kuulame ära ka kaks kaasettekannet ja ma palun kõigepealt juhtivkomisjonipoolseks kaasettekandeks kõnetooli aseesimehe kolleeg Rein Veidemanni.

R. Veidemann

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Rahvusraamatukogu kohta" uue redaktsiooni kehtestamise seaduse eelnõu on olnud komisjonis väga pikkade debattide aluseks ja mitmel komisjoni istungil põhiline päevakorrapunkt. Nende arutelude tulemusel on nüüdseks kogunenud suur hulk parandusi, mis on läbi arutatud – tulemused peegelduvad paranduste tabelis. Väga paljus on need valulised kompromissid. Vaidluste põhiobjektiks on olnud küsimus, kas Eestis vajatakse ühte üldist raamatukoguseadust, et selle alusel ühise raamatukoguseaduse raames sätestada erinevate raamatukogude funktsioonid jne., või võib talitada ka nii, nagu näitasid oma initsiatiiviga kuningriiklased, kui nad tõid siia seaduse Eesti Rahvusraamatukogu kohta. Küsimus on olemasoleva seaduse uues redaktsioonis. Meil on olemas rahvaraamatukogude seadus ja sellele seadusele võiks lisanduda seadus Eesti Rahvusraamatukogu kohta. Arutusel on olnud ka eriraamatukogusid puudutava seaduse vastuvõtmine, mis sätestaks kooliraamatukogude, ülikoolide raamatukogude ja teadusraamatukogude seisundi, kuigi on seisukohti, et näiteks teadusraamatukogud võiksid olla sätestatud teaduskorralduse seaduses ja ülikoolide raamatukogud kõrgkooli puudutavas seaduses. Kui komisjon oli hääletades langetanud põhiotsuse, et vaatluse alla võetakse Rahvusraamatukogu seaduse uue redaktsiooni kehtestamise seaduse eelnõu, keskenduti parandusettepanekutele. Nagu ma ütlesin, väga paljud parandusettepanekud kujutavad endast erinevate huvide vahel saavutatud kompromissi. Parandusettepanekute tabelis on ridamisi niisuguseid ettepanekuid, kus hääled jagunesid pooleks, sel juhul jääb otsus Riigikogu teha. Mitmed ettepanekud on sõnastatud alternatiividena. Muidugi, ka parandusettepanekute esitajatel on õigus oma ettepanekud uuesti hääletusele panna, seetõttu on karta, et komisjonis saavutatud kompromiss võib kõikuma lüüa ja see seaduseelnõu võidakse paisata uude vastuolude kaosesse. Seadusega võib minna niimoodi, et see lihtsalt ei hakka enam toimima. Nii et need probleemid või mured, mis selle seaduseelnõu parandusettepanekute arutamise käigus nii või teisiti meie ette kerkivad, võivad meid viia tagasi nullseisu, aga ma siiski loodan, et Riigikogu liikmed tunnustavad seda pingelist tööd, mis komisjonis on juba tehtud, ja aitavad kaasa selle seaduseelnõu seaduseks saamisele. Tänan teid!

Esimees

Suur tänu! Mõned küsimused. Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, minu küsimus käsitleb § 7 punkti 2, milles on juttu sellest, et üheks Rahvusraamatukogu ülesandeks on Eesti riikluse, majanduse ja kultuuri arenguks vajalike teavikute võimalikult universaalne komplekteerimine. Ja küsimus puudutabki väljendit "võimalikult universaalne". Küsimuse ajendiks on teiste Eesti suurte raamatukogude teatud kartus, näiteks praegu teeb teaduse alal Eesti riikluse, majanduse ja kultuuri arenguks vajalikku tööd komplekteerimise koha pealt Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Mida tähendab see sõna "universaalne" ja eriti veel "võimalikult universaalne"? Kas see tähendab, et kui on võimalus, siis hakkab seda tegema Rahvusraamatukogu, ja kui ta seda võimalust ei kasuta, siis teeb Teaduste Akadeemia Raamatukogu seda edasi? Aitäh!

R. Veidemann

Mõistet "võimalikult" tõlgendati selles kontekstis, mida võimaldab meile riigieelarve, millest finantseeritakse Rahvusraamatukogu. Tõepoolest, nii või teisiti hakkab see mõjutama komplekteerimise mahtu. See on "võimaliku" üks seletusi, mis oli minu mäletamist mööda ka komisjonis arutusel. Universaalsuse põhimõte aga iseloomustab seda tüüpi raamatukogusid, mis püüavad saada representatiivsema, esinduslikuma osa kõigist valdkondadest, mis raamatukogus peaksid olema kajastatud. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ants Erm.

A. Erm

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Siin on öeldud, et Eesti Rahvusraamatukogus asuvate teavikute kasutamine on tasuta. Ma saan üldiselt aru, mida selle all mõeldakse, aga kas seda ei tõlgendata nii, et raamatukogu liikmekaarte peab jagama tasuta?

R. Veidemann

Aitäh! See küsimus minu mäletamist mööda komisjoni istungil üles ei kerkinud. See probleem puudutab raamatukogu poolt osutatavaid teenuseid. Teatavasti see raha, mis liikmekaardi vormistamisel makstakse, kulub lihtsalt selle liikmekaardi valmistamiseks. Nagu ma tean, ei ole raamatukogu seda kulutust enda peale võtnud. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus.

E. Nestor

Aitäh, härra esimees! Mu teine küsimus on § 17 1. lõike kohta. Loodetavasti Rein Veidemann hea kolleegi ja lähinaabrina teab, et ma toetan inimestele kõrgema palga maksmist. Küsimus on siin süsteemis. Nagu teada, saavad eelarveliste asutuste töötajad palka ühe kindla skaala järgi. Tänini on Riigikogu teinud kaks erandit, need on Riigikontroll ja õiguskantsler, kusjuures Riigikontrolli süsteem on eraldi välja toodud. Komisjon on leidnud, et kõik Rahvusraamatukogu töötajad peaksid olema sellessamas süsteemis, välja arvatud üks töötaja, keda on eraldi nimetatud. Miks te olete sellisel arvamusel? Aitäh!

R. Veidemann

Aitäh, hea kolleeg! Mul on hea meel sellele küsimusele vastata, sest see parandusettepanek on minu n.?ö. kompromissettepanek, mida komisjon aktsepteeris. Asi on nimelt selles, et kehtiva Rahvusraamatukogu seaduse järgi saab praegune Rahvusraamatukogu direktor palka kõrgkooli, ülikooli rektori palgaskaala kõrgeima astme järgi. Kui oleks sätestatud nii, et ta saab palka üldise palgaastme alusel, oleks tema palk kohemaid langenud. Leiti, et see jäetakse Rahvusraamatukogu Nõukogu otsustada, nõukogu lähtub kehtivatest normidest ja tõenäoliselt ei määra Rahvusraamatukogu direktorile kõrgkooli rektori palgast suuremat palka. Selline oli arutelu käik. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Priit Aimla.

P. Aimla

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Parandusettepanekute tabelis vastab numeratsioon kohati esimesele tekstivariandile, kohati teisele, aga ma loodan, et ma saan siin ikkagi pihta. Muudatusettepanekus nr. 115 soovitatakse § 17 1. lõiget rakendada hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Võib-olla tekitab segadust, miks Rahvusraamatukogu direktor hakkab alles kuue kuu pärast palka saama. Aitäh!

R. Veidemann

Ka selle parandusettepaneku üle vaieldi väga põhjalikult. Ma ei ole siiamaani veendunud, et see on kooskõlas töölepingu seadusega, aga väidetavalt olevat see kooskõlas. Põhjus, miks seda parandusettepanekut on arvestatud, seisnevat selles, ma rõhutan, seisnevat selles, et käivitada viieaastane valimisperiood. Selle parandusettepaneku kaudu saab nõukogu võimaluse käivitada valimisperiood. See tähendab, et kuue kuu jooksul ei muutu mitte midagi, praegune raamatukogu direktor jääb oma ametikohale edasi, kuulutatakse välja konkurss ja ka temal on õigus konkureerida. Kui ta võidab konkursi, käivitub viieaastane tsükkel. Praegu ei ole võimalust seda käivitada, nii väidetakse. Praktiliselt võib ta olla direktor lõputult.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Nagu ma § 21 1. lõikest mõistan, tuleb meil veel kaua pärast seaduse vastuvõtmist oodata raamatukogusse puutuvaid eelnõusid. Kas kultuurikomisjon võtab endale ülesande algatada otsuse eelnõu Rahvusraamatukogu Nõukogu liikmete määramise kohta Riigikogu liikmete hulgast? Tänan!

R. Veidemann

Jah, selline kohustus Riigikogu kultuurikomisjonil tekib. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Valitsuspoolse kaasettekande teeb kultuuri- ja haridusminister härra Paul-Eerik Rummo.

P.-E. Rummo

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu! Minu ülesandeks on teile edastada valitsuse arvamus kõnealuse seaduseelnõu kohta. Valitsuse arvamus on n.-ö. kahefaasiline. Esimene faas on see, et valitsus põhimõtteliselt ei poolda seaduste loomist üksikute institutsioonide kohta. Seega näeks valitsus parema meelega ja loeks üldise seadusandliku praktikaga rohkem kooskõlas olevaks, kui töötataks välja ja kehtestataks raamatukogude seadus või raamatukoguseadus, mille raames oleksid sätestatud erinevate raamatukogutüüpide ja mõne eri funktsioonidega raamatukogu erinevused üldisest korrast. Härra Veidemann tõi oma ettekandes esile ka selle variandi. Kui Riigikogu peab siiski vajalikuks kehtestada eraldi seadus Rahvusraamatukogu kohta uuel kujul, on valitsus seisukohal, et sellesse seadusesse ning Rahvusraamatukogu funktsioonidesse ei peaks kuuluma tegevus Riigikogu arhiivi alal. Tähendab, kogu see osa, mis puudutab Riigikogu arhiivi, tuleks sellest seadusest välja võtta. Teiseks. Valitsus loeks õigeks, et Rahvusraamatukogu oleks allutatud Kultuuri- ja Haridusministeeriumile. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Rein Veidemann esitab küsimuse.

R. Veidemann

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister, ma tahtsin seda küsida tegelikult komisjoni istungil, aga teen seda nüüd Riigikogu ees. Kas valitsus on Rahvusraamatukogu suhtes oma seisukohta muutnud? Minule jäi mulje, et valitsuse esimene reageering oli positiivne ja toetav. Tänan!

P.-E. Rummo

Ei. Valitsuse esimene seisukoht oli see, et valitsus ootab ära esimese lugemise järgsed parandusettepanekud ja pärast seda ütleb oma arvamuse. Nii ongi tehtud. See arvamus, mida ma praegu väljendasin, on kujunenud seaduseelnõu esimese ja teise lugemise vahel. Niisuguse esialgse hoiaku võtmise motiiviks oli see, et kogu avaliku arutluse tõttu oli täiesti prognoositav ka selline võimalus, et see eelnõu ei satu üldse Riigikogu menetlusse, ja seepärast ei oleks olnud põhjust asuda oma täpsema seisukoha väljatöötamisele. Kuna aga see eelnõu võeti siiski menetlusse, asus ka valitsus konkreetsete sätete suhtes arvamust kujundama.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Vardo Rumessen.

V. Rumessen

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Üleeile, kui te olite kultuurikomisjonis, jäi minule küll niisugune mulje, et te pooldate selle seaduse vastuvõtmist. Ma väga vabandan, aga ma tsiteerin teie sõnu praegu sõna-sõnalt. Te ütlesite niimoodi: "Juhul kui parlament leiab, et Rahvusraamatukogu võib tilbendada parlamendi juures, las ta siis tilbendab." Kuidas te kommenteerite neid sõnu?

P.-E. Rummo

Hetkel olen ma siin kõnetoolis ülesandega väljendada valitsuse arvamust selle seaduseelnõu kohta. Minu isiklik arvamus, kui see teid huvitab, on see, et peab olema vaieldamatult selge, kas Rahvusraamatukogu saab täita oma parlamendiraamatukogulikke funktsioone ja oma rahvusvahelisi kohustusi sellega seotult ja kasutada rahvusvahelise suhtlemise kaudu tekkivaid võimalusi parlamendiraamatukoguna funktsioneerimiseks, kuuludes ainult Riigikogu juurde, või on see kõik võimalik ka siis, kui ta kuulub mõne täitevvõimu struktuuri juurde. Kui on tõestatud, et neid funktsioone on võimalik täita tal ainult Riigikogu juurde kuuludes, siis las ta kuulub Riigikogu juurde. Kui ei ole oluline, millise institutsiooni juurde Rahvusraamatukogu kuulub, ja tema funktsioonid on täidetavad ka siis, kui ta kuulub näiteks Kultuuri- ja Haridusministeeriumi juurde, siis tuleb tunnistada, et kogu probleem on avalikkuse ees ja avalikkuses üle kuumendatud ja on absoluutselt ükskõik, kuhu ta kuulub, peaasi, et ta funktsioonid oleksid täidetud ja et tema tegevust oleks teatud riikliku kanali kaudu võimalik kontrollida. Kuna ma ise ei ole piisavalt pädev seda otsustama, millise institutsiooni juurde kuuludes on tal oma funktsioone hõlpsam täita, siis selles punktis minu isiklikku arvamust ei ole. Valitsuse arvamus on, et tal on võimalik täita oma funktsioone, kuuludes Kultuuri- ja Haridusministeeriumi alla, mis valitsuse arvamust pidi sobiks paremini Eesti asjade üldisesse korraldusse.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Lembit Küüts.

L. Küüts

Tänan, härra esimees! Lugupeetud minister! Te esitasite siin väite, et parlamendiraamatukogust viiakse ära Riigikogu arhiividokumendid. Kas valitsus on põhimõtteliselt selle vastu, et raamatukogud sisaldavad arhiividokumente ja ka arhiivid raamatukogusid?

P.-E. Rummo

Selle põhimõttelise küsimuse kohta ei ole valitsus oma arvamust kujundanud. Küsimus oli ainult Riigikogu arhiivi kuulumisest või mittekuulumisest Rahvusraamatukogu kehandisse. Üldisema probleemina ei ole seda arutlusel olnud.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Olli Toomik.

O. Toomik

Tänan, härra juhataja! Austatud minister! Te väitsite, et oleks loomulik ja normaalne, kui ka see raamatukogu oleks allutatud ühtsele raamatukoguseadusele. Ma tahan siiski küsida teie isiklikku arvamust selle kohta, kas selline nimetus nagu "rahvusraamatukogu" seab selle raamatukogu mingisse erirolli ja annab talle eristaatuse, võrreldes mõne muu Eesti väikelinna raamatukoguga või mitte? Osaliselt sain ma teie arvamuse teada, kui te vastasite kolleeg Rumesseni küsimusele, aga ma palun siiski teie kommentaari. Aitäh!

P.-E. Rummo

Siin kõnetoolis pean ma pidevalt hoidma lahus valitsuse ametliku arvamuse oma isiklikust arvamusest, mis võib-olla igas üksikasjas ei tarvitse päris kokku langeda selles mõttes, et valitsuse arvamus oli sõnastatud täpselt sellises mahus, nagu ma selle esitasin, mu enda arvamus on mõnes punktis detailsem. Mis puutub teie küsimusse, siis Rahvusraamatukogul on kindlasti täiesti selged erinevused, võrreldes mis tahes teise Eesti raamatukoguga, ja ka mõned täiesti unikaalsed funktsioonid, mis aga ei tingi tema kohta eraldi seaduse kehtestamist. Eestis on välja kujunemas niisugune skeem, et seadus on teatud institutsiooni gruppide kohta. Selles on üldosa, mis puudutab kõiki vastavasse institutsiooni gruppi kuuluvaid institutsioone. Seaduse ülejäänud osas tuuakse esile erinevused, mis selle n.-ö. allgruppide ja üksikute institutsioonide puhul lisanduvad üldosas sätestatud korrale. Ma toon näiteks analoogilise probleemi. Kõne all on olnud luua eraldi seadus Eesti Riigikaitse Akadeemia kohta. Minu arvamus on, ja sinnapoole kaldub ka suurem osa inimesi, kellega ma olen rääkinud, et oleks vaja kaitseõppeasutuste seadust, mis käsitleks kõiki niisuguseid õppeasutusi, milles tegeldakse kaitse õpetamisega, alates madalama astme politseikoolidest ja lõpetades kaitseväe ühendatud sõjakooliga, kaitseväe ühendatud õppeasutustega, mille sees oleks lahingukool. Selles seaduses oleksid sätestatud niisuguste koolide erinevused, võrreldes tsiviilkoolidega, ja neid kõiki käsitletaks ühes seaduses koos. See teeks kokku võttes – niisugune on nii minu isiklik kui ka valitsuse seisukoht – Eesti seadusandluse ülevaatlikumaks ja terviklikumaks.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister, esitatud seaduseelnõu apologeetide üks põhiline väide niisuguse seaduseelnõu esitamise kohta on see, et Kultuuriministeerium ei tule Rahvusraamatukogu juhtimisega toime. Kuidas teie sellesse väitesse suhtute?

P.-E. Rummo

Ma võin öelda, et Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusala on tõesti võrdlemisi lai ning ühe suure institutsiooni lisandumine tõenäoliselt toob kaasa vajaduse tugevdada või laiendada Kultuuri- ja Haridusministeeriumi eelarveosakonda ja raamatupidamistalitust. Kuid niisugune vajadus on juba praegu, sest juba praegu on meie valitsusala selleks piisavalt lai. Küsimus, kelle juurde Rahvusraamatukogu peaks kuuluma, taandub sisuliselt ikkagi eelarve eraldamise korrale ja eelarve täitmise kontrollimisele – kes seda teeb. Kui Rahvusraamatukogu jääks Riigikogu juurde, olles Riigikogu Kantselei allüksus, siis on mul tunne, et ka Riigikogu Kantseleile oleks vaja lisajõudu just raamatupidamisliku osa tugevdamiseks. Mingi muu osa kohta ma ei oska öelda. Ma ei arva, et Rahvusraamatukoguga või Kultuuri- ja Haridusministeeriumiga juhtuks midagi väga hirmsat, kui Riigikogu otsustab meie leivad ühte kappi panna.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ralf Parve.

R. R. Parve

Tänan väga! Lugupeetud härra minister! 3. veebruaril toimus Kultuuri- ja Haridusministeeriumis teadus- ja erialaraamatukogude direktorite laiendatud nõupidamine, kus oli koos umbes 50 asjatundjat. Seal otsustati, et Rahvusraamatukogu seadus ja rahvaraamatukogu seadus peavad igal juhul säilitama oma kehtivuse eraldi seadustena. Miks valitsusele ei meeldi selline Eesti teadus- ja erialaraamatukogude arvamus?

P.-E. Rummo

Minu kätte on jõudnud mitmete raamatukoguorganisatsioonide nõupidamiste vastupidised hinnangud ja just nimelt sama seisukoht, et tingimata tuleks koostada raamatukoguseadus kui niisugune. Nii et ilmselt on ka raamatukogunduse inimeste ja vastavate organisatsioonide hulgas erinevaid arvamusi.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ralf Parve esitab ka teise küsimuse.

R. R. Parve

Jaa. Ma tahaksin veel ministri seisukohta. Oma seisukoha on kõigis nendes küsimustes andnud ka Salzburgi ülikooli professor Enn-Jüri Uibopuu, kas te kommenteeriksite seda, palun.

P.-E. Rummo

Minu kätte on jõudnud Eesti Rahvusraamatukogu ümber tekkinud situatsiooni tõlgendusi mitmelt minu silmis täiesti võrdselt auväärselt juristilt. Need tõlgendused ulatuvad tõepoolest seinast seina, nii et võib rääkida väga suurtest koolkondadevahelistest eriarvamustest, mõnel puhul võib-olla ka isikutevahelistest eriarvamustest. Härra Uibopuu seisukoht tugineb arusaamisele, et üks korralik parlamendiraamatukogu kas traditsiooniliselt, n.-ö. tavaõiguse alusel või ka mingisuguste õigusaktide kaudu – ma ei mäleta kahjuks härra Uibopuu kirjast seda täpselt – peaks olema parlamendiga seotud ka halduslikult. Olen kuulnud ka vastupidiseid seisukohti ja näiteid selle kohta, et paljudes maades see nõndamoodi ei ole. Missugune otsus ka ei langetataks, ikka on see mõne väga kompetentse juristi arvamusega vastuolus. Minu enda seisukoht on niisugune, et kumbki lahendus ei ole Rahvusraamatukogu edasise toimimise ja tema saatuse seisukohast dramaatiline või traagiline ja et kogu küsimus on kõvasti üle kuumendatud.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ülo Vooglaid.

Ü. Vooglaid

Tänan, härra esimees! Lugupeetud minister! Kultuurikomisjoni ei ole jõudnud niisuguseid ekspertide hinnanguid, mis käsitleksid võimalust vaadata kõiki raamatukogusid ühise seaduse raames ja mis peaksid normaalseks Rahvusraamatukogu lubamist sellisesse haldusalasse, kus ei ole otsustamiseks vajalikku kindlust. Kas tohiks teada, mis on nende meeste nimed, kes on usaldusväärsete ekspertidena niisugust nõu andnud?

P.-E. Rummo

Riigikogule esitatud seaduseelnõu pooldajad kasutavad ühte argumenti, nimelt muutuvat Rahvusraamatukogu rahvusvaheline suhtlemine parlamendiraamatukoguna võimatuks, kuna rahvusvaheliselt nõutavat, et parlamendiraamatukogud või raamatukogud, mis täidavad muude funktsioonide kõrval ka parlamendiraamatukogu funktsioone, peavad olema parlamendiga halduslikult seotud. See kajastuvat ühes suures kogumikus, mis annab informatsiooni kõikide või paljude maade parlamendiraamatukogude kohta. Mul ei ole olnud kahjuks võimalust selle kogumikuga tutvuda, olen kuulnud ka vastupidist kirjeldust, et seal ei olevat ühegi raamatukogu puhul näidatud tema haldusliku seotuse vormi, millest võivat järeldada, et see aspekt ei ole rahvusvahelise tava seisukohast oluline.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ülo Vooglaid, teine küsimus.

Ü. Vooglaid

Tänan! Mina ei küsinud midagi mõne kogumiku kohta, mina küsisin, kuidas on nende ekspertide nimed, keda me aktsepteerime niisama hästi või veelgi enam kui härra Uibopuud, kellest oli juttu ja kelle kohta küsis kolleeg Parve. Kuidas on nende meeste nimed, kes on andnud niisugust nõu?

P.-E. Rummo

Mulle on öeldud, et ka Riigikogu enda juristid on natuke teisel arvamusel kui härra Uibopuu. Neid nimesid ei ole praegu kaasas, materjalid on mul ministeeriumis laual.

Esimees

Suur tänu, härra minister! Rahvasaadikud rohkem küsimusi ei esita. Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Jüri Adamsi.

J. Adams

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui me ütleme "rahvusraamatukogu", siis selle termini esimene pool, "rahvus-", nagu see on välja kujunenud mitmesugustes muudeski nimetustes, osutab vaieldamatult prestiižile. Kui me räägime parlamendiraamatukogust, siis selle raamatukogu parlamendiraamatukoguks nimetamine ei ole päris korrektne, kuigi me peame tunnistama, et tal on parlamenti teenindava raamatukogu funktsioon, aga paljude raamatukogu funktsioonide hulgas see ei ole kindlasti mitte peamine. Seepärast on parlamendile otse allumise küsimus natuke veider ja võib-olla tekib probleem ka põhiseadusega, sest parlament on siiski seadusandlik organ. Kui me teeme seadust, siis me peame alati küsima, kas seda seadust tegelikult vaja on. Minu seisukoht on, et seadusi peab olema võimalikult vähe. Elualad, mida on võimalik reguleerida madalamate aktidega, kus ei ole juriidilisi või poliitilisi probleeme, võib jätta seadustega katmata. Raamatukogundus kui üks selline eluala võiks olla täiesti ilma seadusteta. Kui siiski minnakse seaduse tegemise teed, siis see, mida meie siin käsitleme, on sisuliselt avalik-õigusliku isiku ellukutsumine ja tema tegevuse reguleerimine. Põhiprobleem antud juhul on: kas sellest piisab, kui Rahvusraamatukogu oleks riigi täidesaatva võimu üks allasutus, või peaks ta olema eraldi avalik-õiguslik isik. Seda võib lahendada üht- või teistmoodi, finantseerimise küsimust see otseselt ei lahenda, sest avalik-õigusliku isiku tegevust võib finantseerida mitmeti. Näiteks enne sõda finantseeriti kultuurkapitali konkreetsetest maksudest. Kui finantseeritakse üldisest riigieelarvest tulude poolt ära näitamata, siis jääb küsimus, millise ministeeriumi kaudu lülitutakse kuludesse. Enne sõda toimus see reeglina siiski talle lähedase valdkonna ministeeriumi kaudu. Kui me räägime seaduste vajalikkusest, siis me peame alati endalt küsima, kas kõik seaduste osad on vajalikud. Minule näiteks tundub, et esitatud eelnõu II peatükk ei ole seaduse tasemel, see on madalama õigusakti tasemel. Ainuke seaduse probleem on siin sundeksemplaride probleem. Ma ei tea, kuidas praegu on, kuid enne sõda kehtis Eestis sundeksemplaride seadus, mis ütles, kui palju ja kellele peab kirjastaja sundeksemplare andma. Kui meil praegu sellist seadust ei ole, siis tuleks see teha. Eile oli mul siit kõnetoolist võimalik ühe seaduseelnõu puhul väita, et selles kasutatud väljend "juriidilise isiku õigused" ei olnud kohane. Praegusel juhul oleks just väga kohane, kui tekstis oleks öeldud, et Rahvusraamatukogul on juriidilise isiku õigused. Aga siis tuleks ka täpselt öelda, millised need juriidilise isiku õigused on, ilmselt kõiki juriidilise isiku õigusi ei saa tal olla. Tingimata oleks vaja täpsustada, millistesse lepingulistesse kohustustesse raamatukogu saab astuda ja kellega ta võib astuda lepingulistesse kohustustesse ning milliseid tsiviiltehinguid saab ta teha. Samuti puudub selles eelnõus üks kardinaalsemaid küsimusi, nimelt omandi ja valduse suhete küsimus. Tundub, et kõik see, mis on raamatukogu valduses, on praegu Eesti Vabariigi omand. Kas see on ka edaspidi nii, kas on võimalikud mingid teised lahendused, sellele peaks seadus andma vastuse. Lõpuks tahaksin juhtida tähelepanu, et eelnõus esineb mitu korda sõna "tasuta". Oleme sellise parlamendi liikmed, mille enamus loeb ennast parempoolseks. Parempoolsete põhiväide on aga alati olnud, et tasuta asju siin maailmas ei ole olemas. Ma saan küll aru, mida mõeldakse – mõeldud on seda, et mõne teenuse kasutajalt ei võeta tasu, aga siiski on lustakas lugeda, et on tasuta asju. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised pärast kolleeg Lauri Eineri kõnet? Selle ettepaneku poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu on 3, 1 jäi erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse pärast kolleeg Lauri Eineri kõnet. Kolleeg Ants Erm, teine arvamusavaldus.

A. Erm

Austatud juhatus, head kolleegid! Selge on see, et üldiselt peab raamatukogude tegevust reguleerima vastav seadus, kuid milline see seadus peab olema, on omaette küsimus. Ma ei näe selles vastuolu, kui peale selle üldise seaduse on omaette seadus ühe raamatukogu kohta. Ma püüan seda põhjendada. Eestis on neli suurt raamatukogu: Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Tehnikaülikooli Raamatukogu. Kolm viimati nimetatut on siiski teatud määral spetsiifilised, nad on teadusraamatukogud ja mingil määral ka oma spetsiifikale allutatud. Näiteks Tehnikaülikooli Raamatukogu – juba nimi eeldab, et seal on tegemist rohkem tehnikaalase kirjandusega. Muidugi tuleb ka nendele raamatukogudele anda prioriteedid, aga need prioriteedid peavad käima just nimelt teaduse toetamise ja teaduse eelarve kaudu, sest tegemist on just nimelt teadusraamatukogudega. Eesti on väike riik ja ta ei saa toetada ühtviisi kõiki institutsioone, kõiki raamatukogusid, võib-olla suudavad seda suuremad riigid, võib-olla on neil mitu konkureerivat suurt ja väga head raamatukogu, meil selliseid võimalusi ei ole. Ja selles mõttes tuleb tervitada, et on menetluses selline seaduseelnõu nagu Rahvusraamatukogu seadus, millega antakse prioriteet ühele suurele korralikule raamatukogule, mis jäädvustab ja hoiab Eesti ajalugu, eesti rahva ajalugu. Ma toetan igati selle seaduse vastuvõtmist ja arvan, et selles raamatukogus peaks olema talletatud kogu salvestatud looming, mis Eestis ilmub, et on vähemalt üks koht, kus kõik on olemas. Ei ole võimalik leida teistele raamatukogudele nii laialdasi tegutsemisvõimalusi. Parlamendiraamatukogust. Arvan, et ka siin on leitud õige lahendus. Ei ole mõtet hoida parlamendi juures eraldi üksusena mingisugust pisikest raamatukogukest, kus üht-teist on saada, aga kus suurt valikut ei ole. Õigem on selline süsteem, nagu on praegu: ka siin majas on üks väike osakond, kus on kõige olulisem kirjandus, mida läheb kõige tihedamini vaja, aga on selge, et selline pisike osakond ei saa kanda parlamendiraamatukogu nime. Minu meelest oleks see parlamendile diskrediteeriv. Olgu siis Rahvusraamatukogu parlamendiraamatukogu funktsioonidega. Selle üldiselt väga meeldiva seaduse juures, mille vastuvõtmist ma igati toetan, tahaksin juhtida tähelepanu ühele punktile, mis mulle sugugi ei meeldi ja mis tegelikult ei ole mitte ainult selle seaduse objekt, vaid mis on üldine. § 17 1. lõige ütleb, et Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori töötasu määrab Rahvusraamatukogu Nõukogu. Ma olen kahe haldusnõukogu liige ja ma olen näinud seda piinlikku hetke, kui jutt läheb palkade määramisele. Kui direktor tuleb ettepanekuga määrata palgad, siis peab olema väga palju kodanikujulgust, et vaielda vastu: kuulge, härra, kas see ei ole natuke liiga kõrge, mida te küsite? Enamasti neil nõukogu liikmetel sellist kodanikujulgust ei ole ja see ettepanek võetakse vastu. Tihtipeale tuleb ettepanek direktorilt endalt. Ka nõukogu liikmed hakkavad saama töötasu sellesama Rahvusraamatukogu eelarvest. Töötasud on omavahelises sõltuvuses ja tekib väga piinlik situatsioon. Niipalju kui ma tean, on praegu paljude riigiettevõtete direktorite palgad kas või ministri palgaga võrreldes ebaproportsionaalselt kõrged. Toimib täpselt seesama mehhanism: ministeeriumi poolt paikapandud haldusnõukogu ja juhatus määrab direktori palga. Nad on täpselt samasuguses piinlikus situatsioonis. Seepärast on kõige parem, kui palga määramine oleks reguleeritud seadusega. Lepime siis kokku, kui suur see määr on, teeme selle piisavalt suure, et tasu oleks vääriline, aga see peaks olema seadusega määratud, ka Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori töötasu. Vanas variandis oli see võrdsustatud ülikooli rektori palgaga, minu meelest on see küllalt hea variant, heameelega pöörduksin selle juurde tagasi, aga kahjuks sellist parandusettepanekut ei ole tehtud. Ma ise jäin lootma teiste, võib-olla kompetentsemate inimeste peale. See on veel üks näide selle kohta, nagu eesti klassikaski on öeldud, et enamik asju tuleb ajada omaenese tarkusega. Nii et kui mingisugused võimalused tekivad, on mul ettepanek § 17 korrigeerida. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Arvo Valton.

A. Vallikivi (Valton)

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu! Alustan oma sõnavõttu sellest, et ka mina olen uhke selle vanaindiaani stiilis ehituse üle ja selle võimaliku sisu üle eesti kultuuris ning saan ainult toetada seda ja igasugust teist raamatukogu. Kui me räägime erilisest, rahvuslikust, kõrgekvaliteedilisest kultuurinähtusest ühes kultuuris, siis peab see asutus, see kollektiiv selle erilise staatuse tõepoolest ära teenima. Kaljuste kammerkoor on erilises staatuses tänu sellele, et ta on tõesti perfektne. Eesti kultuuris paneksin raamatukogud oma tähenduselt, selle alusel, mida nad on andnud eesti vaimukultuurile, niisugusesse järjekorda: esimesel kohal on Tartu Ülikooli Raamatukogu, teisel kohal on Tallinnas asuv Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja võib-olla seejärel tuleb endine Kreutzwaldi-nimeline raamatukogu. Selle raamatukogu eristaatuse taotlemine on puhtadministratiivne, mitte sisuline, on teada, kui nõrgalt on töötanud tema teadusosakond, metoodikaosakond, võib-olla veidi paremini on töötanud bibliograafiaosakond. Tähendab, need asjad, mida praegu taotletakse, on administratiivsed. Nüüd sellest, kuidas see seaduseelnõu siia tuli. Üks asutus töötas ise enesele välja seaduseelnõu, nõutades enesele eristaatust, erivolitusi. Meie heasüdamlikud kuningriiklased võtsid seda asja vahendada, mis on neist muidugi väga kena. Tegelikult on ju ka selles seaduses koerake maetud rahadesse, vaadake § 18 – finantseeritakse riigieelarvest. See on peaaegu et konstitutsioonilise asutuse staatuse taotlemine. Teiseks § 19, ma loen teile selle ette, see on väga huvitav paragrahv. "Lisaks riigieelarvele laekub Eesti Rahvusraamatukogu raha ka muudest seaduslikest allikatest. Seda raha ei võeta arvesse Eesti Rahvusraamatukogu finantseerimisel riigieelarvest, selle maksustamisel rakendatakse minimaalmäära." Ma ei tea, kuidas teile see säte meeldib, minu arvates on see peaaegu et ennekuulmatu. Me teame, et selles raamatukogus on igasuguseid firmakesi jne., kui ta tuleb parlamendi alla ja ta on parlamendi omand, siis peavad need rahad, mis sealt teenitakse, kuuluma parlamendile. Peale selle on eristaatuse n.-ö. moraalne külg. Mul ei ole selle vastu midagi, et see on parlamendiraamatukogu ja läheb sellisena rahvusvahelisse käibesse, ta saab osa võtta kõikidest nendest rahvusvahelistest üritustest, mis eeldavad parlamendiraamatukoguna olemist. Palun, olgu see nii! Selle seaduse puhul on minu meelest kõige problemaatilisem, et siin Riigikogus, nii kaua kui me siin oleme, me tihti ei näe seda, kuidas ja kas me ajame tõepoolest üldist poliitikat, ehitame Eesti riiki või me tegeleme mingite üksikasjadega. Kas selle seaduse vastuvõtmise taga on tõepoolest meie tahe ajada eesti kultuuripoliitikat, seda kuidagi edasi viia, näha teda üldisemas kontekstis? Niisugused asjad algavad ikkagi mujalt: meil tuleb sätestada, mis on informaatika Eesti jaoks, mis on tarkvara, mis on üldse selle vaimukultuuri ülesehitamise ülesanded – ja üldiste seaduste kaudu peaksime jõudma konkreetsete asutuste seadusteni. Ma ei ütle, et seda seadust ei ole üldse vaja. Hea küll, las olla ühel asutusel eraldi seadus, aga me peaksime alustama üldisemast. Ja minu ettepanek on praegu see arutelu ja lugemine katkestada, kuni meile on esitatud kõigepealt üldine raamatukogude raamseadus. Minu meelest on praegu väga olulisi probleeme kooliraamatukogudega, erialaraamatukogudega jne., mitte vähem kui selle pompoossusele pretendeeriva seadusega. Niisiis on mul ettepanek katkestada arutelu vähemalt kuni üldise raamseaduse ja arhiiviseaduse laekumiseni, mis on praegu juba viimases valmimisjärgus. Tänan!

Esimees

Suur tänu! Kas kolleeg Vardo Rumessenil on protseduuriline küsimus? Vardo Rumessen.

V. Rumessen

ERSP fraktsioon palub enne hääletamist viieminutilist vaheaega.

Esimees

Vaheaeg 5 minutit. Vaheaeg  

Esimees

Austatud Riigikogu! Ma panen hääletusele kolleeg Arvo Valtoni protseduurilise ettepaneku. Kodukorraseadus ei täpsusta katkestamise ettepaneku juures motiive ega nõua lisaargumente, tuleb ainult määrata jätkamise tähtaeg, kuid seda siis, kui Riigikogu seda soovib. Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et käsiloleva päevakorrapunkti arutelu katkestada? Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 39, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Läbirääkimised jätkuvad. Kolleeg Jaan Kaplinski.

J. Kaplinski

Lugupeetud esimees, head kolleegid, head rahvuskogu liikmed! Ma ei taha sekkuda siin käivasse põhidiskussiooni. Mul on vaid kaks punkti, mida sellega seoses tahaksin rõhutada. Üks on see, et ma ei näe väga veenvaid vastuväiteid, miks see raamatukogu ei võiks alluda parlamendile. Ja teiseks, ma ei tahaks, et selle raamatukogu niimoodi saadavad privileegid ulatuksid teiste raamatukogude, eriti Tartu Ülikooli Raamatukogu, minu raamatukogu diskrimineerimisele. Kuidas seda vältida, ei oska ma siin kahjuks väga täpselt öelda. Ma tahaksin rääkida keeleküsimustest. Nimelt Eesti Vabariigis oli riigiraamatukogu, praegune raamatukogu on väga olulisel määral selle õigusjärglane ja minu meelest võiks ta väga rahulikult seda nime kanda. Miks me nimetame teda rahvusraamatukoguks? Kui ma oleksin kuningriiklane, siis ma ehk teeks naljapärast ettepaneku nimetada Riigikogu ümber rahvuskoguks. Me elame amerikaniseerunud maailmas. Ameerikas tähendab sõna state osariiki. State library või state university on osariigi raamatukogu ja osariigi ülikool. Kui räägitakse riigist tervikuna, kasutatakse kahte sõna – national ja federal. Tänu ÜRO-le ja UNESCO-le, kus Ameerika sõna on väga tugev, on sõna national kasutamine "riikliku" tähenduses veel rohkem levinud. Aga see on ka Inglismaal ja Prantsusmaal nii. Meie rahvuskogu võiks seda nime kanda juba sellepärast, et sellist nime kannab näiteks Prantsuse rahvuskogu, Assamblée Nationale. Professor Tõnu Parming on ühes artiklis juhtinud tähelepanu sellele, et Eestis pidevalt eksitakse selle eriti Ameerikast pärit sõna national tõlkimisega. Seda tõlgitakse ülekaalukalt kui "rahvuslik" või "rahvus-", aga tegelikult tuleks väga paljudes kohtades tõlkida "riigi" sel lihtsal põhjusel, et ameeriklased seda teistmoodi väljendada hästi ei saa. Niisiis tegin mina oma ettepaneku esialgu otsuse eelnõuna, nüüd on see jäänud teie ees olevatesse paberitesse parandusettepanekuna. Ma loodan, et siin osutatud asjad ehk sunnivad teid mõtlema sellele, kas tõesti mitte taastada vana nimetus ja lähtuda eesti keele mingil määral omapärasest loogikast või minna kaasa sõna "rahvus-" või "rahvuslik" liigsele kasutamisele Ameerika inglise keele mõjul. Ma näen üht tõsist ja ainsat tõsiselt võetavat vastuväidet oma ettepanekule, see on raha küsimus, siltide ja pitsatite ümbertegemine maksab üsna palju. Aga ma loodan vähemalt, et see väike publicity, mis ma siin oma mõtetele teen, sunnib meid ja paljusid teisi vähem nimetama meie väärikaid asutusi ja kollektiive rahvuslikeks. Eriti absurdne tundub mulle näiteks rahvusooper, aga ega palju parem pole ka rahvusmeeskoor. Ma loodan, et neid rahvuslikke institutsioone meil enam juurde ei tule. Tänan!

Aseesimees T. Kelam

Suur tänu! Kolleeg Epp Haabsaar.

E. Haabsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Arvan, et vastulöök rahvuskultuurile on tegelikult pikaajaline tendents, ja kui Rahvusraamatukogu nimetada ümber riigiraamatukoguks, siis see on ainult tendentsi üks osa. Kas seda tehakse teadlikult või mitte, on iseküsimus. Minu eelkõneleja jättis keele loogikat, mida välja pakuti, vastavate näidetega illustreerimata. Ma teen seda tema eest, kuulake, kuidas see kõlaks: rahvusooper – riigiooper, rahvuseepos – riigieepos, rahvariided – riigiriided, rahvaluule – riigiluule, rahvanali –riiginali, ainukene häda on selles, et tegelikult see ei ole rahvanali, rahvas teeb tavaliselt nalja riigi üle. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Kolleeg Vardo Rumessen.

V. Rumessen

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Siin on tegemist meie rahvuskultuuri ühe põhiinstitutsiooni küsimusega ja mul on äärmiselt kahju, et teatud osa inimesi püüab madaldada meie rahvuskultuurile väga olulisi institutsioone ning püüab neid võrdsustada ülejäänutega. Juba mõnda aega on püütud lahterdada kultuuriinstitutsioone, ma ei saa niisugust suunda meie kultuuripoliitikas toetada. Ma meenutan teile hiljuti siinsamas vastuvõetud otsust eraldada lisasummasid meie riiklikule sümfooniaorkestrile orkestriliikmete palkade tõstmiseks. Nüüd on tulemus see, et Kultuuriministeerium on tegelikult võrdsustanud nende palgad teiste riiklike kunstikollektiividega ja see efekt jäi saavutamata. Veelgi enam, asi on läinud nii kaugele, et kolm puhkpilliorkestrit tegutsevad edasi ja nende palgad ei ole sugugi ERSO palkadest madalamad. Me võime väita, et meie rahvuskultuur vajab praeguses kultuurisituatsioonis erilist tähelepanu, eelkõige ma mõtlen meie tippkultuuri. Meil peavad olema rahvuskultuuri institutsioonid, mis kannavad erilist osa ja vastutust meie rahvusliku mälu säilimise eest ka tulevikus. Kui ma esitan küsimuse, mis asi on mulle Rahvusraamatukogu, siis ma meenutan oma visiiti Prahasse 1969. aastal. Seal tutvustati mulle nende rahvusraamatukogu ja mina küsisin, mis asi see on. Vastus on mul siiamaani meeles, mulle öeldi, et see on raamatukogu, mis talletab absoluutselt kõik, mis on seotud selle rahvuse rahvusliku mäluga. Ma saan aru härra Arvo Valtoni erilisest lugupidamisest Tartu Ülikooli Raamatukogu vastu, mis tõepoolest on etendanud väga olulist osa meie kultuuripildis, kuid kahjuks ma pean ütlema, et kui me vaatame kogu rahvuskultuuri, siis mina muusikainimesena ei saa mööda minna sellest, et ainukene raamatukogu Eestis, kus on kättesaadav kogu Eesti muusika, nii noodiväljaanded kui ka plaadid, nii kodu? kui ka välismaised, kus on kõige rikkalikum muusikakogu, palju rikkalikum kui meie Muusikaakadeemia raamatukogus, on just nimelt Rahvusraamatukogu. Ja ma pean väga oluliseks, et saja aasta pärast saaksid järeltulevad põlved täieliku ülevaate just ühest raamatukogust, kus on kõik need asjad koos säilitatud. Sellega me peame sellele institutsioonile, Rahvusraamatukogule panema ka vastutuse nende säilitamise eest ja seetõttu me peame tagama sellele institutsioonile, antud juhul siis Rahvusraamatukogule, tema suhtelise iseseisvuse ja kõrgema staatuse võrreldes teiste raamatukogudega. Meile on tehtud ettepanek oodata Rahvusraamatukogu seadusega nii kaua, kui meil vastu on võetud raamseadus, raamatukogude seadus. Lugupeetud kolleegid, andke andeks, ma ei saa sellest loogikast aru. Ma ei saa aru, miks Kultuuriministeerium pole pidanud vajalikuks sellise raamseaduse valmimist. Ta teadis väga hästi, et Rahvusraamatukogu valmistab oma algatusel ette Rahvusraamatukogu seadust. Miks ei tehtud siis seda raamseadust? Miks ei ole seda siiamaani? Ja teiseks, kui lugupeetud kultuuriminister viitas siin põhimõttele, et enne kui minna vastavaid eluvaldkondi käsitleva seaduse juurde, tuleb kõikide raamatukogude funktsioneerimist reguleerida vastava raamseadusega, siis tegelikult see oli süüdistus Riigikogu vastu, kuna Riigikogu on juba vastu võtnud rahvaraamatukogude seaduse. Ma ei saa aru sellest loogikast. Mis takistab siis meil praegu vastu võtmast Rahvusraamatukogu seadust, kui rahvaraamatukogude seadus on meil juba olemas? Aga raamatukoguseaduse koostamist ei ole praegu veel isegi mitte alustatud, vähemalt niimoodi väitis lugupeetud kultuuriminister kultuurikomisjonile üleeile. Mis puutub Rahvusraamatukogu nimetusse, siis ma julgeksin lugupeetud kolleeg Jaan Kaplinskile vastu vaielda. Minu arusaamise järgi on rahvusraamatukogu selline raamatukogu, mis, nagu ma juba nimetasin, säilitab rahvuslikus mälus kõiki meie eluvaldkondi ja see on üks rahvuskultuuri institutsioon. Meie ei saa rääkida riigikultuurist, vaid me räägime rahvuskultuurist. Ja Rahvusraamatukogu funktsioon ei piirdu sugugi mitte ainult raamatute säilitamise, hoidmise, nende laenutamisega jms. Arvestades seda tohutut raha, mida riik on Rahvusraamatukogule eraldanud, ma tahaksin, et Rahvusraamatukogu kujuneks tõeliseks Eesti rahvuskultuuri keskuseks, kus oleks oma koht nii kujutaval kunstil kui ka – võimaluse korral – muusikalisel tegevusel, samuti lektooriumidel ja kõigil muudel vormidel. See eeldab, et me anname Rahvusraamatukogule erilise staatuse ja reguleerime tema tööd moodustatava nõukogu kaudu. Seetõttu ma ei saa kahjuks pooldada ettepanekut katkestada seaduseelnõu lugemine. Ma rõhutan, et kultuurikomisjon on läbi arutanud kõik laekunud 149 parandusettepanekut, millest alles on jäänud umbes 119. On tehtud vajalikud kompromissid, nende tulemusel on teie ees praegu uus redigeeritud Rahvusraamatukogu seadus. Ma kutsun teid üles hääletama nende parandusettepanekute poolt, mis on aktsepteeritud kultuurikomisjonis. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Kolleeg Lauri Einer.

L. Einer

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ühte linna võib ehitada ka niimoodi, et kõigepealt ehitatakse üks monument ja sellest veetakse mööda maad laiali kiired, nii kaugele kui silm ulatub, ning siis ehitatakse nende kiirte peale teed või maanteed ja teedevõrku linn, kus kõik teed viivad selle monumendi juurde. See on üks mõeldav linnaehitamise kontseptsioon, mida inimene on aegade jooksul üsna mitu korda kasutanud. Sellise idee alusel ehitatud linnu või vanade linnade osi on arvatavasti enamik meist näinud. Me arutame siin üsna mitmendat korda, mida me Rahvusraamatukogult või riigiraamatukogult soovime. Kuid nii nagu eelmistel kordadel, ei ole kahjuks ka täna kontseptsiooni, millele seda raamatukogu rajada, mis ta kui üks kompaktne ja keeruline asutus, millel on mitu tähtsat funktsiooni, peaks tegema. Küll aga lugupeetud kolleegid, kes siin sõna võtsid, rääkisid üsna palju sellest, mis selles kontseptsioonis peaks sees olema. Kolleeg Jüri Adams ütles, et tema ei saa päris hästi aru, kas seda seadust on praegu vaja või miks seda seadust on praegu vaja. Mulle tundus, et ta ütles umbes nii. Kui me vaatame niisugust üldist mudelit, mida inimene palju kasutab – põhjus ja tagajärg –, siis seadus selles mudelis on paraku tagajärg. Seadus ei ole see esimene monument, mille ümber hakatakse linnaehituse kiiri vedama, ja seepärast on arutatava seaduse tänane vajalikkus küsitav. Selles, mida ütles Jaan Kaplinski, on suurem iva, kui pealt võib paista. Selles mõttes läks kolleeg Haabsaar oma võrdlustega natuke liiale. Ja härra Rumessen, kui ta siin rääkis, et seda seadust on tõesti kohe täna vaja, tegelikult kaudselt, ilma seda tahtmata, minu arvates hoiatas seda seadust täna vastu võtmast. Eelnõu tekstis on kohutavalt palju küsimärke, kas või § 2, mis põhimõtteliselt peaks olema, mis on justkui kontseptuaalne paragrahv, aga selles on kirjutatud: Rahvusraamatukogu on riiklik raamatukoguorganisatsioon – kolleeg Vardo Rumessen, kas see läheb sinu arusaamisega kokku? – ja ta on riiklik infoorganisatsioon, mille eesmärk on infoühiskonna põhimõtetest lähtudes jne. No küll on tore, ma olen sattunud tagasi Gorbatšovi aegadesse, siis kirjutati igasugustes teadusaruannetes niimoodi. "Teavikute kui rahvuslike kultuuriväärtuste" – kas nüüd on kõik teavikud rahvuslikud kultuuriväärtused või on need mustmiljoni teaviku musttuhat osa? Mida see paragrahv ütleb? Seda on püütud tekstist välja võtta, komisjon ei ole jäänud nõusse. Mis puutub avalik-õiguslikku juriidilisse isikusse, siis ehk on ta lihtsalt riiklikku struktuuri kuuluv ja oma põhikirja alusel toimiv asutus. Sellest Jüri Adams rääkis, siin ei ole midagi lisada. See on kontseptuaalne küsimus, see on lahendamata. Siin on kirjutatud küllalt keerulises keeles, mida raamatukogu peab tegema, on teinud ja jääb tegema. Kuid see, mis tekstis lugeda on, ei ole eriti õnnestunud. Näiteks esimene ülesanne, "eesti keeles ja Eestis ilmunud teavikute...". Kas siin mõeldakse ükskõik mis keelseid teavikuid (muuseas, audiovisuaalsed teavikud ei ilmu, neid valmistatakse) või mõeldakse Eestis ilmunud eestikeelseid teavikuid? Kuidas siis jääb Riias ilmunud Riia eestlase eestikeelse luuletuskoguga? Tont seda teab. Kui on tegemist Rahvusraamatukoguga, siis peaks see raamat seal olema. Aga kas ta on, ei tea. Võib-olla riik ei tunne huvi, mis tema inimesed välismaal teevad, Rahvusraamatukogu peaks tundma. Kuidas on, ei tea. Osalemine rahvusbibliograafia koostamises. Kas ta on selles töös juhtiv või noorem kaastööline, ei tea. §-s 8 räägitakse politoloogia-alasest kirjandusest. Ma oletan, et te tahate rääkida poliitika-alasest kirjandusest...

Aseesimees

Aeg on täis.

L. Einer

Tänan! Teine seitse minutit oleks veel tulnud.

Aseesimees

Suur tänu! Läbirääkimised on lõppenud. Kas autorid soovivad esineda lõppsõnaga? Palun, kolleeg Priit Aimla.

P. Aimla

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lühikese aja tõttu ei saa ma hakata vastama kõigile üleskerkinud huvitavatele ideedele ja küsimustele. Ütlen ainult, et rahalises mõttes ei maksaks kadestada isegi seda suurt raamatukogu, sest seal töötab praegustel andmetel 672 inimest ja keskmine palk on 799 krooni. Ma arvan, et ei armas kolleeg Arvo Valton ega ka keegi teine ei saaks neid niisuguse palga pärast kadestada. Teine küsimus on selles, kuidas raamatukogu nimetada. Seaduseelnõu esitajatel on tegelikult tõesti peaaegu ükskõik, kui on vaja teda ümber nimetada, siis öelgem kas või Suur Valge Raamatukogu Endise Igavese Tule Juures, Mis Osutus Ajutiseks ja Kus Konutab Üks Väsinud Sõdur. Niikuinii rahvas leiab talle õige ja nii suupärasema kui ka viisakama nimetuse. Tema kuuluvuse küsimus on meile äärmiselt oluline, ta ei tohiks olla ministeeriumiga seotud. Selle kohta toon väga väikse ja täiesti kogemata ettesattunud näite. Kui üks kallis kolleeg ühest parteist esitab raamatukogundusega seotud Kultuuriministeeriumi töötaja Tiiu Valmi kohta kaebuse peaministrile, et see töötaja käitub kultuurikomisjoni koosolekul parteiliselt ebaõigesti, siis see näitab, et meil on siin parteide ja kultuuri suunitlustega midagi natuke segi ja viltu. Keegi ei arva, et mõni siin esindatud erakondadest hakkab kunagi raamatuid lausa põletama, aga jumal teab, kes teist võimule saab ja mis kellelgi pähe tuleb. Kui kultuuri hakkab valitsema mõni niisugune kildkond, kes näiteks kommunistide eeskujul võtab lihtsalt suvaliselt teatud inimesed ajaloost ja teatmikest välja, poliitikuid nimetamata meenutan teile, kuidas Elbert Tuganov või Toomas Leius kadusid isegi statistikast, siis peaks olema päris ilmne, et niisugune suur teabesüsteem nagu raamatukogundus ei tohiks olla otseselt parteiliselt juhitav. Ma teen ettepaneku see seadus täna vastu võtta. Tänan teid!

Esimees

Suur tänu! Kas kolleeg Rein Veidemann soovib esineda lõppsõnaga? Kas härra minister on veel saalis? Ei ole. Lugupeetud kolleegid! Palun võtke ette muudatusettepanekute tabel. Kolleeg Rein Veidemann kommenteerib juhtivkomisjoni nimel esimest parandusettepanekut.

R. Veidemann

Austatud kolleegid! Nagu juba komisjoniliige härra Rumessen mainis, oli paranduste hulk tohutu suur ja me läksime nende n.-ö. koondamise teed. Eesmärk oli koondada parandusettepanekud, mis puudutasid ühte kindlat momenti. Esimene parandusettepanek ongi üks niisugune juhtum. Nimelt esimene parandusettepanek, 1a–1d, tuleks tegelikult hääletada alternatiivina. Parandusettepanek nr. 1a: jätta ära "...kehtestamise seadus", 1b on Sulev Alajõe ettepanek jätta ära topeltpealkiri. lc on Andres Heinapuu ettepanek muuta pealkiri. Eelnõu § 1, mille väljajätmise kohta on teinud ettepaneku (1d) Andres Heinapuu, puudutab samuti pealkirja. Küsimus on selles, kas pealkiri jääb samaks või nagu on esitatud alternatiivis: Eesti Rahvusraamatukogu seadus.

Esimees

Kolleegid, ma püüan natuke abistada; vajaduse korral, kellel on õigus, võib veel kommenteerida.

R. Veidemann

See ei välista võimalust nõuda parandusettepaneku hääletamist.

Esimees

Kolleegid, põgusal tutvumisel saan mina asjast aru niimoodi, et lugupeetud rahvasaadikud, kolleegid Pärtelpoeg, Alajõe ja Heinapuu, on soovinud muuta selle seaduseelnõu nimetust, mis mitmeid variante arvesse võttes võiks lõpptulemusena olla vormistatud selliselt: alternatiiv on "Eesti Rahvusraamatukogu seadus", esialgne pealkiri on "Eesti Rahvusraamatukogu kohta uue redaktsiooni kehtestamise seadus", on nii?

R. Veidemann

Jah, see on põhiteksti alternatiiv. Autor, kaitstes põhiteksti, on öelnud, et uut seadust nende arvates ei teki, vaid jääb kehtima 1990. aasta seadus. Põhjenduseks öeldakse, et seadusloome peab olema järjepidev protsess, et see institutsioon loodi 1990. aastal. Niimoodi õigustas põhiteksti jäämist autor komisjonis. Alternatiiv on lihtsalt "Eesti Rahvusraamatukogu seadus".

Esimees

Nii. Kolleeg Vardo Rumessen, palun minu peale mitte pahandada, ma annan väikseid näpunäiteid. Protseduuriline? Kolleeg Vardo Rumessen.

V. Rumessen

Lugupeetud juhataja, mul on protseduuriline ettepanek: et lihtsustada hääletamist, panna kõigepealt hääletusele parandusettepanek 1c, mis kuulub Andres Heinapuule. Kui hääletatakse selle poolt, kaob vajadus hääletada teisi. Aitäh!

Esimees

Selles küsimuses on sõnaeesõigus juhtivkomisjonil. Rein Veidemann, täpsustame veel. Juhtivkomisjon ütleb, kuidas tema soovib hääletusele panna.

R. Veidemann

Juhtivkomisjon soovib panna hääletusele alternatiivi nr. 1, põhiteksti alternatiivi.

Esimees

Ükski on erand, kuid ma ütlen veel kord – see on juhtivkomisjoni õigus formuleerida ettepanekuid komisjoni otsuse põhjal. Loomulikult on siin vaieldavusi, sellepärast et see muudatusettepanekute tabel on sügavalt mittestandardne, aga me katsume olukorrast väljapääsu leida. Kas kõik saavad aru, mis juhtub siis, kui me hääletame alternatiivi poolt? Kui me oleme alternatiivi vastu, jääb esialgne variant. Lugupeetud Riigikogu, kes on esimeses parandusettepanekus pakutud alternatiivi poolt? Selle ettepaneku poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu on 27, 1 jäi erapooletuks. Riigikogu oli alternatiivi poolt.

R. Veidemann

Selge, siis jääb Eesti Rahvusraamatukogu seadus.

Esimees

Jätkame. Ma võtan jämedama otsa enda kätte. Parandusettepanek nr. 2, autor kolleeg Jaan Kaplinski. Kui nõutakse, siis ma panen selle hääletusele. Kas kolleeg Lauri Eineril on ettepanek veel 1d kohta? Kolleeg Lauri Einer.

L. Einer

Aitäh! Mul on ettepanek hääletada parandusettepanekuid nr. 2, 3, 4, 5 ja 6.

Esimees

Kolleeg Rein Veidemann! Juhatuse laua taga on meil vaidlus kolleeg Andres Heinapuu parandusettepaneku 1d üle, mis ei ole alternatiivi poolt hääletamisega lõplikku lahendust leidnud ja mille kohta komisjon ei ole lõplikku otsust langetanud. Kas on nii?

R. Veidemann

Jah, on küll.

Esimees

Kuid ega ma rohkem midagi ei lisa, sest keegi ei ole hääletusele panemist nõudnud. Ka see meile esialgu reguleerimata tundunud küsimus on lahenduse leidnud. Nr. 2, 3, 4, 5 ja 6 lähevad hääletusele. Kas Rein Veidemann soovib nr. 2 kommenteerida?

R. Veidemann

Komisjon langetas oma otsuse hääletades. Iga komisjoniliige lähtus oma veendumusest, erilist mõttevahetust selle ümber ei kujunenud. Kuus olid selle parandusettepaneku vastu, kolm jäid erapooletuks.

Esimees

Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 2 poolt? Autor on kolleeg Jaan Kaplinski. Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 39, 5 jäid erapooletuks, see ettepanek ei leidnud toetust Parandusettepanek nr. 3 on kolleeg Ilmar Pärtelpojalt. Kas Rein Veidemann soovib kommenteerida?

R. Veidemann

Seda ei arvestatud ja siin ei ole ka midagi kommenteerida.

Esimees

Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 3 poolt? Autor on Ilmar Pärtelpoeg. Selle ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 41, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Kolleeg Ilmar Pärtelpoja parandusettepanek on ka nr. 4. Kas panen kohe hääletusele või kommenteerid?

R. Veidemann

Ei.

Esimees

Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Ilmar Pärtelpoja parandusettepaneku poolt, tabelis on see nr. 4? Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 39, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Parandusettepanek nr. 5. on kolleeg Eiki Nestori ettepanek, seda on arvestatud, kuid nõutakse hääletamist. Kommentaare ei lisa, või lisame?

R. Veidemann

Selle hääletamise nõudmine tundub meile kummalisena, sest komisjonis leidis see üsna üksmeelset toetust.

Esimees

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Eiki Nestori parandusettepaneku poolt, tabelis on see nr. 5? Selle ettepaneku poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu on 4, 4 jäid erapooletuks, see ettepanek leidis toetust. Kolleeg Sulev Alajõe parandusettepanek on nr. 6, panen hääletusele. Kolleeg Sulev Alajõe.

S. Alajõe

Härra esimees, kuna viiendat parandusettepanekut Riigikogu toetas, ei ole kuuendat parandusettepanekut mõtet hääletada.

Esimees

Sulev Alajõe kui autor võib parandusettepaneku tagasi võtta.

S. Alajõe

Ma teen seda.

Esimees

Kuues parandusettepanek langeb tabelist välja. Seitsmes parandusettepanek on kolleeg Eiki Nestorilt, öeldakse, et on sisuliselt arvestatud. Tundub, et parasjagu. Kolleeg Mihkel Pärnoja ettepanek on nr. 8, seda on osaliselt arvestatud, ka parasjagu. Nr. 9 on kolleeg Sulev Alajõe ettepanek, seda on osaliselt arvestatud, jälle parasjagu. Kolleeg Andres Heinapuu ettepanek on nr. 10, on arvestatud. Kolleeg Andres Heinapuu ettepanek, siin ta on nr. 12 (nr. 11 jäi vist vahele), ei ole arvestatud. Kolleeg Sulev Alajõe ettepanek on nr. 13, ei ole arvestatud. Kolleeg Ilmar Pärtelpoja ettepanek on nr. 14, ei ole arvestatud. Kolleeg Lauri Einer.

L. Einer

Aitäh, härra esimees! Kui ma ei eksi, siis 13. ja 14. ettepanek on sisult võrdsed, aga igaks juhuks ma palun hääletada mõlemat.

Esimees

13. ja 14. parandusettepanek. Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg

Tänan! Ma ühinen härra Lauri Eineri arvamusega panna see hääletusele.

Esimees

Lugupeetud Riigikogu! Kes on kolleeg Sulev Alajõe parandusettepaneku poolt, tabelis on see nr. 13? Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu on 41, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Parandusettepanek nr. 14. Kes on parandusettepaneku nr. 14 poolt, autor Ilmar Pärtelpoeg? Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu on 39, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Parandusettepanek nr. 15, kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, ei ole arvestatud. Nr. 16, kolleeg Sulev Alajõe, on arvestatud. Nr. 17, kolleeg Andres Heinapuu, ei ole arvestatud. Nr. 18, kolleeg Vootele Hansen, on arvestatud. Nr. 19, kolleeg Sulev Alajõe, ei ole arvestatud. Hääletada? Nr. 19? Lugupeetud Riigikogu! Kes on parandusettepaneku nr. 19 poolt, autor Sulev Alajõe, komisjon ei ole arvestanud. Selle ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu on 35, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Parandusettepanek nr. 21 on variatsioonidega, kolleeg Rein Veidemann kommenteerib.

R. Veidemann

Jah, härra esimees. Need kõik puudutavad § 5 ja on laekunud erinevatelt esitajatelt, seetõttu on nad siin 21a, 21b ja 21c. Põhimõtteliselt on nad kõik üks parandusettepanek.

Esimees

Selge. Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg

Ma kommenteeriksin. Rahvusraamatukogu, rahvusooper, Eesti Rahva Muuseum ja nendetaolised organisatsioonid ei saa juba põhimõtteliselt olla erakondlikud organisatsioonid, seetõttu sellise sätte kirjutamine seadusse muudab selle täiesti pentsikuks. Paluks hääletada. Tänan!

Esimees

Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 21a poolt? Autor on kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, komisjon ei ole arvestanud. Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 32, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Kas 21b ja 21c kohta on ettepanekuid? Kolleeg Jaanus Betlem.

J. Betlem

Palun hääletada parandusettepanekut nr. 21c.

R. Veidemann

Ma kommenteerin seda.

Esimees

Jah, palun!

R. Veidemann

Nii autor kui ka komisjon leidsid olevat vajaliku rõhutada just nimelt seaduses, et Rahvusraamatukogu seisab väljaspool erakondlikku tegevust. Aga nagu me näeme, on arutelu käigus kõik viinud just selles suunas, et teda tahetakse tõmmata erakondlikesse mängudesse. Tänan!

Esimees

Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 21c poolt? Autor on kolleeg Mihkel Pärnoja. Komisjon ei ole arvestanud. Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 30, 3 jäid erapooletuks, see ettepanek ei leidnud toetust. Parandusettepanek nr. 22a ja nr. 22b, komisjon pole arvesse võtnud.

R. Veidemann

Kuna tegemist on Jaan Krossi ettepanekul kasutusele võetud oskussõnaga "teavik" ja kuna see on tõepoolest uus sõna, oli vaja seda defineerida, piiritleda selle kasutamist antud seaduses.

Esimees

Aitäh! Ei nõuta hääletusele panemist. Parandusettepanek nr. 23 on kolleeg Sulev Alajõelt, ei ole arvestatud. Ei nõuta hääletamist? Parandusettepanek nr. 24 on kolleeg Andres Heinapuult, on arvestatud. Nr. 25 on kolleeg Ilmar Pärtelpojalt, on arvestatud. Nr. 26 variatsioonidega. Ei ole arvestatud.

R. Veidemann

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! 26a–26d on uue numeratsiooni järgi § 8 kohta, sest parandusettepanek nr. 25 võeti arvesse ja seetõttu järjekord muutus.

Esimees

Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg

Tänan, härra juhataja! Kuna parandusettepanekud on tehtud eelmise variandi kohta, siis see käib Riigikogu arhiivi kohta, ja kuna meil siiski siiamaani kehtib arhiiviseadus, läheb sellise sätte sissekirjutamine arhiiviseadusega vastuollu. Kui see sisse hääletatakse, tuleks lisada ka vastav paragrahv, mis muudab arhiiviseadust. Palun seda hääletada.

Esimees

Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 26b poolt? Autor kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, komisjon ei toeta. Selle ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 37, 2 jäid erapooletuks, see ettepanek ei leidnud toetust. Nr. 27, esitanud kolleeg Mihkel Pärnoja, ei ole arvestatud.

R. Veidemann

Parandusettepanekud nr. 27, 28 ja 29 puudutavad ka nüüdse § 8 lõikeid.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh! Kuna seaduseelnõu tekst on nüüd natuke muutunud ja IV osa ei ole enam kuidagimoodi Rahvusraamatukoguga seotud, siis võiks panna selle ettepaneku hääletamisele niimoodi, et see puudutab ainult IV osa väljaarvamist.

Esimees

Rein Veidemann, kuidas seda kommenteerida?

R. Veidemann

Ma palun, et härra Pärnoja seletaks veel, ma ei saanud aru, mida siin taotletakse.

Esimees

Härra Pärnoja arvab, et seoses tehtud muudatustega ei soovi ta oma parandusettepaneku esimese osa hääletamist, ta tahab teha uue konstruktsiooni, ainult IV osa välja hääletada. Mida komisjon arvab?

R. Veidemann

Mihkel Pärnojal on muidugi õigus panna see hääletusele.

M. Pärnoja

Ma kordaksin, et IV osa ei ole praeguses redaktsioonis üleüldse seotud Rahvusraamatukogu funktsioonidega, seal ei ole kasutatud mingisuguseid seoseid Rahvusraamatukoguga, ta on mõttetu ja ma palun panna see hääletusele.

Esimees

Ma sooviksin, Rein Veidemann, et komisjon ütleks, kas ta toetab IV osa väljahääletamist või, vastupidi, on hea, kui see jääb sisse.

M. Pärnoja

Vabandust, parandusettepanek nr. 59 käsitleb sedasama asja, ma võtan praegu küsimuse maha, ma ei nõua selle hääletamist.

Esimees

Selge, aitäh! Rein Veidemann, meil on kell praegu 12.56, tööaja lõpuni on jäänud neli minutit, aga mul on juba hulgaliselt protseduurilisi ettepanekuid. Kui viiks selle hääletusvooru läbi, võib-olla täiskogu soovib tööpäeva pikendada. Ma panen protseduurilised ettepanekud hääletusele laekumise järjekorras. Esimene on "Mõõdukate" ettepanek pikendada tänase istungi ametlikku tööaega, kuni eelnõu 416 SE kohta on otsustus langetatud. Lugupeetud Riigikogu, kes on "Mõõdukate" pikendusettepaneku poolt? See tähendab, et arutatakse seda päevakorrapunkti ja ka eelarve- ja maksukomisjoni päevakorrapunkti. Selle ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu on 16, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Parandusettepanek nr. 28, kolleeg Sulev Alajõe esitatud. Selle kohta otsuse langetamine on jäetud täiskogule. Kolleeg Rein Veidemann kommenteerib.

R. Veidemann

See jäi täiskogule seetõttu, et hääled jagunesid pooleks.

Esimees

Ma panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepanekus nr. 28 pakutud alternatiivi poolt? Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu on 37, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust, jääb põhitekst. Kolleeg Sulev Alajõe parandusettepanek on nr. 29. Ei ole arvesse võetud. Nr. 30 on kultuurikomisjonilt, on arvestatud. Nr. 31.

R. Veidemann

Parandusettepanekud on nüüd praeguse § 7 kohta.

Esimees

Jah, aga praegu ei nõudnud keegi hääletusele panemist. Nr. 31 on kolleeg Sulev Alajõelt, seda on arvestatud. Nr. 32 on kultuurikomisjonilt, on arvestatud. Nr. 33, kolleeg Mihkel Pärnojalt, on arvestatud osaliselt. Parasjagu. Nr. 34, kultuurikomisjonilt, on arvestatud. Nr. 35, kolleeg Eiki Nestorilt, on arvestatud osaliselt. Parasjagu. Nr. 36, Eiki Nestorilt, ei ole sugugi arvestatud. Ei nõuta hääletusele panemist. Nr. 37, kolleeg Sulev Alajõelt, on arvestatud osaliselt. Paistab, et parasjagu. Nr. 38 variatsioonidega on arvestatud, kas nii a, b kui ka c?

R. Veidemann

Jah.

Esimees

On arvestatud. Nr. 39 on kolleeg Eiki Nestori ettepanek, on arvestatud. Nr. 40 on kultuurikomisjonilt, on arvestatud. Nr. 41a variatsioonidega, kolleegid Andres Heinapuu ja Ilmar Pärtelpoeg, jäetakse Riigikogu otsustada. Kas kommenteerid?

R. Veidemann

Jah, see jäetakse Riigikogu otsustada, mul ei ole midagi kommenteerida.

Esimees

Kas kõik saavad aru, mis siis juhtub, kui me oleme alternatiivi poolt? Lugupeetud Riigikogu! Kes on parandusettepanekus nr. 41 pakutud alternatiivi poolt? Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 39, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust, alternatiiv ei meeldinud. Parandusettepanek nr. 42 on kolleeg Eiki Nestorilt, on arvestatud. Nr. 43 on kultuurikomisjonilt, on arvestatud. Nr. 44 on Sulev Alajõelt, on arvestatud. Nr. 45 on kultuurikomisjonilt, on arvestatud. Nr.  46 ja nr. 47 on kolleeg Eiki Nestorilt, neid on arvestatud. Nr. 48 on variatsioonidega, 48a on Eiki Nestorilt ja 48b on Mihkel Pärnojalt, neid ei ole arvestatud. Ei nõuta hääletusele panemist. Nr. 49 ja nr. 50 on kolleeg Ilmar Pärtelpojalt, neid ei ole arvestatud. Nr. 51 on kultuurikomisjonilt, seda on arvestatud. Nr. 52 on kolleeg Sulev Alajõelt, on osaliselt arvestatud. Nr. 53 on Sulev Alajõelt, ei ole üldse arvestatud. Nr. 54 on kolleeg Ilmar Pärtelpojalt, ei ole arvestatud. Nr. 55 on kolleeg Andres Heinapuult, ei ole arvestatud. Nr. 56 on kultuurikomisjoni ettepanek, on arvestatud. Nr. 57 on kolleeg Ilmar Pärtelpoja ettepanek, ei ole arvestatud. Nr. 58 on kultuurikomisjoni ettepanek, on arvestatud. Nr. 59 on variatsioonidega, kolleegid Ilmar Pärtelpoeg, Vootele Hansen, Eiki Nestor ja Lauri Vahtre. Hääletada. Millist neist? Täiesti ükskõik. Võtame siis 59c. Eiki Nestor.

R. Veidemann

Kas see puudutab IV peatükki?

Esimees

Las Eiki Nestor kommenteerib.

E. Nestor

Aitäh, härra esimees! Tõesti on nii, et sisuliselt on need parandusettepanekud ühesugused. Minu meelest ei ole selle peatüki olemasolu selles seaduses küll mitte millegagi õigustatud. See oleks sama, kui Riigikogu kodukorra seaduses oleks üks paragrahv, mis käiks Rahvusraamatukogu kohta. Aitäh!

Esimees

Nii, kolleeg Veidemann.

R. Veidemann

Jaa, nüüd mul tuleb meelde, et selle üle oli väga pikk vaidlus, aga komisjon siiski leidis, et niisugune täpsustus IV peatükis, Riigikogu arhiivi ja Rahvusraamatukogu suhete määratlemine on vajalik.

Esimees

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 59c poolt? Autor Eiki Nestor. Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 34, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Nr. 60, kultuurikomisjoni ettepanek, on arvestatud. Nr. 61, Sulev Alajõe ettepanek, on arvestatud. Nr. 62, kultuurikomisjoni ettepanek, on arvestatud. Nr. 63, kolleeg Ilmar Pärtelpoja ettepanek, ei ole arvestatud. Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg

Tänan, härra juhataja! Nii esialgses kui ka teiseks lugemiseks esitatud eelnõus ei ole sätestatud, kuidas või kes moodustab ja kes kinnitab Rahvusraamatukogu Nõukogu. Siit võib välja lugeda, et teatud hulk asutusi saadavad oma inimesed kokku, kes siis ise otsustavad ja teevad. Kui me tahame, et Rahvusraamatukogu finantseeritaks eelarvest, ei ole selline olukord üldse lubatav ja seepärast on vaja sätestada, mis organ kinnitab Rahvusraamatukogu Nõukogu. Minu arvates saab see olla ainult Vabariigi Valitsus. Seepärast palun panna see ettepanek hääletusele.

Esimees

Aitäh! Kas lisad midagi, Rein?

R. Veidemann

Jah, küsimus on selles, kas see nõukogu on administreeriv või kultuuripoliitika juhtimise organ. Selle üle vaieldi komisjonis väga palju. Hääletustulemus näitab, et Ilmar Pärtelpoja ettepanekut ei ole arvestatud.

Esimees

Austatud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 63 poolt, autor on kolleeg Ilmar Pärtelpoeg? Selle ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 35, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Nr. 64, kolleeg Sulev Alajõe ettepanek, on jäetud Riigikogu otsustada.

R. Veidemann

Jah, Sulev Alajõe ettepanek puudutab samuti § 16 1. lõiget ja peegeldab sedasama vaidlust, kuid selle hääletamisel jagunesid hääled pooleks, nii et see jääb Riigikogu otsustada.

Esimees

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepanekus nr. 64 pakutud alternatiivi poolt? Selle ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 36, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Alternatiiv ei sobinud täiskogule. Parandusettepanek nr. 65 on kolleeg Ilmar Pärtelpojalt, ei ole arvestatud. Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg

Kuna minu ettepanek, nr. 63, ei leidnud vastuvõttu, siis ma siiski panen hääletusele 65. ettepaneku.

Esimees

Paneme hääletusele.

R. Veidemann

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Me oleme siirdunud § 16 2. lõike juurde, milles räägitakse nõukogu koosseisust. See, mida kultuurikomisjon esitab, on pika arutelu tulemusel saavutatud kompromissvariant.

Esimees

Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 65 poolt, autor kolleeg Ilmar Pärtelpoeg? Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 38, 4 jäid erapooletuks, see ettepanek ei leidnud toetust. Nr. 66 on kolleeg Sulev Alajõelt, on arvestatud osaliselt. Kolleeg Sulev Alajõe.

S. Alajõe

Härra esimees, ma sooviksin selle ettepaneku hääletamist. Põhjus on nimelt selles, et kuna raamatukogundus on üks rahvusliku mälu valdkondi, siis ma arvan, et see valdkond oleks paremini esindatud sellise nõukogu koosseisu puhul, nagu ma pakun. Riigikogu liikmete koormus on niigi suur, ma ei arva, et nõukogu töötaks efektiivselt, kui Riigikogu liikmed sinna kuuluksid.

Esimees

Aitäh! Kas on vaja lisakommentaare, Rein Veidemann?

R. Veidemann

Vaidluse käigus autor just rõhutas Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu seost Riigikoguga, seetõttu taotles Riigikogu liikmete suurt osakaalu nõukogus.

Esimees

Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 66 poolt, autor kolleeg Sulev Alajõe? Selle ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 37, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Nr. 67 on kultuurikomisjonilt.

R. Veidemann

Kompromissettepanek, mis saavutati vaidluste tulemusena.

Esimees

On arvestatud. Kolleeg Jaanus Betlem.

J. Betlem

Ma palun see hääletusele panna. Tänan!

Esimees

Lugupeetud Riigikogu! Kes on parandusettepaneku nr. 67 poolt, autor on kultuurikomisjon? Selle ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu on 14, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Nr. 68, kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, ei ole arvestatud. Nr. 69, kolleeg Sulev Alajõe, on arvestatud. Nr. 70, kolleeg Sulev Alajõe, on arvestatud. Nr. 71, kolleeg Sulev Alajõe, on arvestatud. Nr. 72, kolleeg Sulev Alajõe, on arvestatud. Nr. 73, kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, ei ole arvestatud. Nr. 74, 75 ja 76, kolleeg Sulev Alajõe, on arvestatud. Nr. 77, kolleeg Andres Heinapuu, ei ole arvestatud. Nr. 78, kolleeg Sulev Alajõe, on osaliselt arvestatud. Paistab, et parasjagu. Nr. 79, kolleeg Sulev Alajõe, ei ole arvestatud. Ei nõuta hääletamist. Nr. 80, kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, on arvestatud osaliselt. Nr. 82, kolleeg Mihkel Pärnoja, on arvestatud. Nr. 83, kolleeg Eiki Nestor, on arvestatud osaliselt. Paistab, et parasjagu. Nr. 84, kolleeg Lauri Vahtre, ei ole arvestatud. Hääletamisele läheb? Kas komisjon kommenteerib?

R. Veidemann

Ei soovi.

Esimees

Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 84 poolt, autor kolleeg Lauri Vahtre? Selle ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 41, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Nr. 85, kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, on arvestatud osaliselt. Nr. 86, kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, ei ole arvestatud. Nr. 87, Mihkel Pärnoja, on arvestatud. Nr. 88, kultuurikomisjon, on arvestatud. Nr. 89 ja nr. 90, kolleeg Sulev Alajõe, on arvestatud. Nr. 91, kolleeg Sulev Alajõe, ei ole arvestatud. Kolleeg Sulev Alajõe.

S. Alajõe

Aitäh! Avalik-õigusliku juriidilise isiku põhilised asutamise, reorganiseerimise, likvideerimise küsimused on seni olnud just nimelt nõukogude pädevuses ja ma arvan, et see peaks ka siin nii olema, seetõttu palun hääletada.

Esimees

Aitäh! Kas juhtivkomisjon lisab midagi?

R. Veidemann

Jaa. Vaidlustes väideti sellele vastu, et see piirab või teeb raamatukogu operatiivse juhtimise kohmakaks.

Esimees

Ma saan aru, et tuleb hääletusele panna, Sulev Alajõe? Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 91 poolt, autor kolleeg Sulev Alajõe? Selle ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 34, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Nr. 92, kolleeg Eiki Nestor, on arvestatud. Nr. 93, kolleeg Ralf Parve.

R. R. Parve

Ma paluksin ka 90. parandust hääletada.

Esimees

Paneme hääletusele, tuleb kiiremini orienteeruda. Kas on vaja kommenteerida, Rein Veidemann? Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 90 poolt, autor kolleeg Sulev Alajõe? Selle poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu on 19, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Nr. 93, kolleeg Sulev Alajõe, on arvestatud osaliselt. Nr. 94, kultuurikomisjon, on arvestatud. Nr. 95, kolleeg Andres Heinapuu, ei ole arvestatud. Nr. 96, kultuurikomisjon, on arvestatud. Nr. 97, kolleeg Lauri Vahtre, ei ole arvestatud. Hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 97 poolt, autor kolleeg Lauri Vahtre? Selle ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 39, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Nr. 98 ja nr. 99, kolleeg Andres Heinapuu, on arvestatud. Nr. 100, samalt autorilt, ei ole arvestatud. Nr. 101 on variatsioonidega. Kolleeg Sulev Alajõe.

S. Alajõe

Aitäh! Ei ole vist õige luua sellist pretsedenti, mille järgi ühe avalik-õigusliku isiku töötasustamist kultuurisüsteemis hakkame seadusega reguleerima, siis me peaksime hakkama niimoodi talitama ka kõikide teiste seaduste puhul. Seni ei ole me seda teinud ja loodetavasti ei tee ka tulevikus, seetõttu palun hääletada.

Esimees

Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 101a poolt? Autor kolleeg Sulev Alajõe. Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 32, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Nr. 102, kultuurikomisjonilt, on arvestatud. Nr. 103, kolleeg Ilmar Pärtelpojalt. Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Tänan, härra esimees! Ma sooviksin nr. 102 hääletada. Põhjuse ma esitasin enne oma küsimuses. Kuna kõik eelarveliste asutuste töötajad saavad palka ühtse süsteemi järgi, on ebaõige eraldi sätestada ühe töötaja töötasustamine. Kui see käib selle skaala järgi, ei saa ka praeguse direktori palk mitte mingil juhul langeda. Palun seda hääletada. Aitäh!

Esimees

Paneme hääletusele. Jah, palun, Rein Veidemann.

R. Veidemann

Nagu te näete, kolleegid, VI peatükk, töötasustamine, on varasemast viiest punktist taandunud komisjoni ettepanekul kahele punktile. Komisjon otsustas, et päriselt seda peatükki välja jätta ei saa. Algselt oli eelnõus sätestatud ülikooli rektori palgaga võrdne palk, komisjon aga ei tahtnud seda seadusega sätestada, teine osa polnud aga nõus üldse sellise korra võrdsustamisega. Seetõttu § 17 kaks lõiget kujutavad endast järjekordselt kompromissi.

Esimees

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 102 poolt? Selle ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 25, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Nr. 103, kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, ei ole arvestatud. Nr. 104 ja nr. 105, kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, on arvestatud. Nr. 106, kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, ei ole arvestatud. Kommenteerib kolleeg Ilmar Pärtelpoeg või Rein Veidemann, teised mitte. Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg

Tänan, härra juhataja! Ma ei näe uues redaktsioonis sellist teksti ja seetõttu ma ei leia põhjust seda üldse hääletada.

R. Veidemann

Sellepärast, et töötasustamise osa langeb nüüd üldse välja.

Esimees

Kas kolleeg Ants Erm jääb selle juurde, et seda ettepanekut hääletada?

I. Pärtelpoeg

Küsimus on selles, et muudatuste tabelis on täiesti valesti tõlgendatud, siin oleks pidanud olema märgitud, et tekst on muutunud ja seetõttu ei ole arvestatud. Aga mitte nii, et ei ole arvestatud.

Esimees

Kas Rein Veidemann lisab midagi?

R. Veidemann

Ma ei oska midagi lisada, komisjoni otsusel tekst tõesti muutus, taandus ainult kahele lõikele.

Esimees

Ants Erm nõuab hääletamist. Ma panen hääletusele. Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg

Tänan, härra juhataja! Võtan oma ettepaneku tagasi.

Esimees

106. parandusettepanek on tabelist välja võetud. Parandusettepanek nr. 107, kolleeg Ilmar Pärtelpojalt, ei ole arvestatud. 108, kolleeg Eiki Nestor. Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Aitäh, härra esimees! Riigieelarveliste töötajate palgaskaala on ainuke garantii, et see direktor kindlasti ka palka saab, seetõttu soovin oma ettepanekut hääletada. Aitäh!

Esimees

Panen hääletusele. Kas on vaja midagi lisada?

R. Veidemann

Kui ma nüüd õigesti aru sain, hääletati VI osa Nestori ettepanekuga välja. Aa, see sõnastatakse ümber. Siis tuleb hääletusele panna.

Esimees

Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 108 poolt, autor Eiki Nestor? Selle ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu on 29, erapooletuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust. Nr. 109, kolleeg Ilmar Pärtelpojalt, ei ole arvestatud. Nr. 110, kolleeg Sulev Alajõelt, ei ole arvestatud. Nr. 111, kolleeg Ilmar Pärtelpojalt, ei ole arvestatud. Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg

Tänan, härra juhataja! Palun see ettepanek panna hääletusele. Küsimus on selles, et see paragrahv läheb vastuollu kõigi kehtivate maksuseaduste, finantsalaste seadustega ja muude selletaolistega, kuna see käsitleb ka makse. Siiamaani on see kuulunud eranditult maksuseaduste valdkonda. Isegi Rahvusraamatukogule ei ole õige lubada selliseid sissetulekuid, mida üldse kuskil ei arvestata. Aitäh!

Esimees

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 111 poolt, autor kolleeg Ilmar Pärtelpoeg? Selle ettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 30, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Parandusettepanek nr. 112 on variatsioonidega, aga on arvestatud. Nr. 113 on kolleeg Sulev Alajõe ettepanek, jäetakse Riigikogu otsustada. Kolleeg Sulev Alajõe.

S. Alajõe

Aitäh, härra esimees! Nagu kommentaaris on öeldud, on Riigikogu sisuliselt langetanud otsuse alternatiivi nr. 5 kasuks, otsustades alternatiivi nr. 1 poolt, aga korrektsuse huvides tuleks hääletada.

Esimees

Paneme hääletusele. Kolleeg Rein Veidemann, kas on vaja midagi lisada? Ei. Paneme hääletusele. Kõik saavad aru, mis siis juhtub, kui me oleme alternatiivi nr. 5 poolt.

R. Veidemann

Alternatiiv nr. 1 läheb siis ilmselt tühistamisele.

Esimees

Jaa, ainult niimoodi. Kas kolleeg Sulev Alajõe veel kommenteerib?

S. Alajõe

Aitäh, härra esimees! Kui me toetame alternatiivi nr. 5, siis alternatiiv nr. 1 ei tühistu, vaid praeguse seaduse teksti lõpust kaob § 20, mis teeb seaduse tõlgendamise väga keeruliseks. See ühtib meie tavaga, mille kohaselt me ei kehtesta uusi redaktsioone. Nii et seaduse lõpp näeks välja niimoodi, nagu alternatiiv ette näeb. Alternatiiv 5 on sisuliselt sama mis alternatiiv 1, neid oleks olnud mõistlik alguses koos hääletada. Kuna seda ei tehtud, on korrektsem üle hääletada.

Esimees

Selge. Kas lisad midagi, Rein Veidemann? Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepanekus nr. 113 pakutud alternatiivi poolt? Selle poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu on 10, 9 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Nr. 114, kolleeg Sulev Alajõe, on arvestatud. Nr. 115, kolleeg Sulev Alajõe, on arvestatud. Kolleeg Ralf Parve.

R. R. Parve

Ma paneksin nr. 115 hääletusele.

Esimees

Kas asjaosalised kommenteerivad? Sulev Alajõe ei taha kommenteerida. Kas juhtivkomisjon ütleb midagi?

R. Veidemann

Ma ei olnud sel hetkel komisjonis, kuid siin härra Pärnojaga konsulteerides tekkis teatud kõhklus, et see võib minna vastuollu töölepinguseadusega. See oht on olemas.

Esimees

Lugupeetud Riigikogu! Kes on parandusettepaneku nr. 115 poolt, autor Sulev Alajõe? Selle ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 35, 8 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Mida juhtivkomisjon nüüd ütleb?

R. Veidemann

Aitäh, härra esimees! Aitäh, kolleegid! Kuna tekst vajab nüüd jälle koondamist, siis komisjon teeb ettepaneku teine lugemine katkestada. Parandusettepanekud palume esitada 16. märtsiks kella 12-ks.

Esimees

Arutelu katkestatakse. Kas on protseduuriline küsimus, Ilmar Pärtelpoeg? Ei ole. Ma tänan, kolleeg Rein Veidemann!  


6. Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine

Esimees

Nii nagu täiskogu otsustas, tuleb meil võtta arutusele eelarve- ja maksukomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ja palun autorite poolt kõnetooli komisjoni esimehe proua Valve Kirsipuu.

V. Kirsipuu

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi õiguskantsler tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku viia Eesti Panga seaduse sätted põhiseadusega kooskõlla. Eelarve- ja maksukomisjon tegigi vastavad muudatused ning esitas Riigikogule Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kommenteeriksin lühidalt põhimõttelisi muudatusi. Õiguskantsleri seitsmest ettepanekust kolm esimest puudutavad Eesti Panga seaduse § 1. Põhiprobleemiks on siin, kas Eesti Pank peab oma tegevuses juhinduma ainult põhiseadusest ja Eesti Panga seadusest või on Eesti Pangale kohustuslikud ka teised Eestis kehtivad seadused. Küsimuse diskussioonilisust kinnitavad viimaste nädalate jooksul ilmunud artiklid, kus tõmmatakse paralleele Lääne-Euroopa riikidega, näidates, et õige mitme keskpanga kohta kehtivad eritingimused nii põhiseaduse kui ka teiste seaduste tõlgendamisel. Komisjoni ettepanekus sõnastatakse vastav seaduse lõige järgmiselt: "Eesti Pank juhindub oma tegevuses põhiseadusest, käesolevast seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast." Nagu panete tähele, me viitame sellele, et Eesti Pank peab siiski juhinduma ka teistest Eestis kehtivatest seadustest. Ühteaegu tunnistatakse kehtetuks lõik, mis ütleb, et Eesti Panga seadusega vastuolus olevad õigusaktid Eesti Panga suhtes ei kehti. Kolmas muudatus §-s 1 täpsustab, missuguseid õigusakte võivad anda Eesti Panga Nõukogu ja Eesti Panga president. Me sätestame, et nendeks võivad olla määrused ja käskkirjad, sest praegu on öeldud, et nad võivad anda õigusakte, õigusaktide hulka kuuluvad ka seadused. Samas me teame, et Eesti Panga Nõukogu ja Eesti Panga president seadusi vastu võtta ei tohi. See parandus, et Eesti Panga Nõukogu ja Eesti Panga president võivad välja anda ja vastu võtta määrusi ja käskkirju, läbib tervet Eesti Panga seadust. Nimelt õige mitmes paragrahvis käsitletakse õigusaktide võimalikku vastuvõtmist Eesti Panga poolt, neis on tehtud muudatus, sõna "õigusaktid" on asendatud sõnapaariga "määrused ja käskkirjad". Õiguskantsleri ettekande kohaselt on Eesti Panga presidendi ja rahandusministri lugemine Eesti Panga Nõukogu liikmeteks põhiseadusega vastuolus, sest põhiseaduse § 65 punkt 9 sätestab, et Riigikogu nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed ja selle kohaselt ei tohi Eesti Panga Nõukogu liikmeteks lugeda kedagi teist. Praegu esitatud seaduse muudatustes on vastav parandus ka tehtud. Viimane märkimisväärne muudatus eelnõus tuleneb õiguskantsleri ettekandest ning puudutab § 24 3. lõiget. Nimelt annab see lõige praegu Eesti Pangale võimaluse määrata moratooriumis olev pank sundlikvideerimisele. Õiguskantsler leiab, et krediidiasutuste sundlikvideerimine kitsendab põhiseadusega sätestatud õigust omandile ja palub selle Eesti Panga seadusest välja võtta, mida me oleme arutuse all olevas seaduseelnõus ka teinud. Eelarve- ja maksukomisjon on Eesti Panga seaduse muudatuste tegemisel täpselt lähtunud õiguskantsleri ettekandest, mistõttu komisjon teeb ettepaneku lugeda esimene lugemine lõpetatuks ning Riigikogu liikmetel, komisjonidel ja fraktsioonidel esitada täiendavad muudatusettepanekud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta teisipäevaks, 15. märtsiks kella 14-ks. Tänan!

Esimees

Suur tänu! On küsijaid. Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, me just lõpetasime ühe seaduseelnõu parandusettepanekute arutelu ja hääletamise. Selle tulemusena läks vastavasse eelnõusse hulgaliselt selliseid sätteid, mis on vastuolus kehtivate seadustega. Kõnesoleva eelnõu § 1 4. lõige käsitleb privileege Eesti Pangale, sätteid, mille suhtes Eesti Pangal peaksid olema eriõigused. Kas ei oleks siiski mõttekas see punkt teistmoodi sõnastada, mitte lihtsalt välja jätta?

V. Kirsipuu

Härra Pärtelpoeg, teie küsimus on täiesti õigesti tõstatatud ja mul on hea meel, et te viitasite ka sellele eelnõule, mille lugemise me just äsja lõpetasime. Mul oleks väga hea meel, kui kõik muudatusettepanekute tegijad oleksid kursis Eestis kehtivate seadustega ja sellega, kas need on teiste seadustega vastuolus või mitte. Ma olen täiesti nõus, et äsja arutusel olnud eelnõusse läks niisuguseid muudatusettepanekuid, mis tegelikult on kehtivate seadustega vastuolus. Ma olen arutanud õige mitme inimesega nii Eesti Pangast kui ka meie komisjonist, kuidas sellest vastuolust välja tulla. Mulle tundub, et Eesti Panga seaduse tegemisel oli meie viga selles, et me püüdsime kohe seaduse § 1 3. ja 4. lõikes sätestada, et Eesti Pank omab eriõigusi ja et tema tegevus võib juhinduda mitte kõigist Eestis kehtivatest seadustest. Kolleeg Mereste kirjutab "Rahva Hääles" ilmunud artiklis, kuidas on tehtud Austria pangas. Austria keskpangale on antud ridamisi niisuguseid õigusi, mis tegelikult on teiste seadustega vastuolus, ainult et Austria keskpanga seaduse tegijad on olnud märkimisväärselt rohkem taktikalised, kui olime meie, ja on märkinud alles §-s 22, et keskpangal võiksid olla mingisugused eriõigused ja need on ka üles loetletud. Meie aga oleme läinud, vabandage väljendust, lauaga lööma ja pannud kohe § 1, et mitte ükski teine seadus Eesti Panga suhtes ei kehti. Nii et teie ettepanek on praegu võib-olla täiesti mõistlik ja ei välista, et enne teist lugemist me võtame Eesti Panga seadusesse täpsustavad sätted selle kohta, missuguste seaduste suhtes võiks Eesti Pank olla eriolukorras, võrreldes tavalise organisatsiooniga, mis Eestis tegutseb.

Esimees

Ma tänan, kolleeg Valve Kirsipuu, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Valitsuspoolse seisukoha teeb meile teatavaks rahandusminister härra Heiki Kranich.

H. Kranich

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus arutas seda seaduseelnõu ja toetab seda tema põhiosas. Valitsusel tekkisid ainult mõned lisaprobleemid ja on küsimus, mida valitsus peab vajalikuks selle seaduse raames lahendada. Esimese, ammu vaieldud küsimusena tõstis valitsus jälle üles Riigikontrolli küsimuse. Nimelt peab valitsus vajalikuks, et seaduses oleks sätestatud Riigikontrolli õigus Eesti Panka kontrollida. Praeguses seadusevariandis sellele otseselt viidatud ei ole. On jäetud vaikiv võimalus Riigikontrollil sellist kontrolli teostada, peetakse vajalikuks seda selgemini sõnastada. Teine probleem tekib § 26 3. lõike juures, milles on öeldud, et Eesti Pank saab tagasi temalt õigusvastaselt võõrandatud vara. See punkt läheb oluliselt vastuollu omandireformi aluste seaduse mõttega. Valitsusel on ettepanek see punkt ümber sõnastada, et sellist vastuolu enam ei oleks. Kolmas vastuolusid tekitanud punkt on § 36, Eesti Panga osalemine ettevõtluses. Eesti kroon on kehtestatud valuutakomitee põhimõttest lähtuvalt ja kui Eesti Pank paralleelselt tegeleb mingit laadi ettevõtlusega, võtab ta endale lisariske ning see võiks olla kaudselt kahjulik ka Eesti kroonile. Valitsuse seisukoht oli, et Eesti Pank ei peaks ettevõtlusega tegelema. Valitsuse ettepanek oli see paragrahv välja jätta. On veel probleem, mis on seotud Eesti Panga presidendi ja rahandusministri osalemisega Eesti Panga Nõukogus. Praegu on Eesti Panga president Eesti Panga Nõukogu liige täpselt samuti nagu rahandusminister ja see on taganud väga hea koostöö valitsuse ja Eesti Panga vahel. Kui Riigikogu otsustab, et ei rahandusminister ega Eesti Panga president ei peaks enam panganõukogu liikmed olema, siis loomulikult on see otsus kohustuslik, kuid sellises otsuses sisaldub väike risk, et koostöösuhted mõnevõrra jahenevad. Ma saan aru, et valitsuse ettepanekud lähevad natuke lahku eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekust käsitleda ainult neid punkte, mille kohta on teinud ettepaneku õiguskantsler. Samas oleme pidanud konsultatsioone ka Eesti Pangaga. Ma olen kõnelnud härra Siim Kallasega, kes kõikide nende punktide kohta on möönnud, et tegemist ei ole põhimõtteliste küsimustega ja Eesti Pank põhimõtteliselt aktsepteerib selliseid parandusi. Kindlasti on ka teisi vaidlusaluseid küsimusi, mis selle seaduse juures võivad tekkida, aga valitsuspoolne rõhk on asetatud just nimelt nendele kolmele. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei esitata. Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon kui autor tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Kas mõnel fraktsioonil on vastuväiteid? Ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Te kõik mäletate parandusettepanekute esitamise tähtaega. Ma tänan teid, kolleegid! Sellega on selle töönädala päevakord ammendatud. Head nägemist!

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee