Alustame täna valitsusest ja palume kõnetooli proua Ülle Aaskivi, andmaks üle valitsuse eelnõud.

Austatud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on heameel, et ka härra Toomas Alatalu on praegusel hetkel saalis. Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule Eesti Vabariigi Valitsuse ja firma TAAS – Israel Industries Ltd. vahel sõlmitud relvahankelepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Istungil esitab eelnõu kohta ettekande kaitseminister Jüri Luik.

Juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon.

Teiseks esitab Vabariigi Valitsus täna maa hindamise seaduse eelnõu. Ettekande nimetatud eelnõu kohta esitab minister proua Liia Hänni.

Maa hindamise seaduse eelnõu komisjoni juhatus hetkel ei määra, vaid peab nõu. Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud eestseisus, lugupeetud kolleegid! Mul on tõepoolest heameel, et seoses olukorraga Venemaal valitsus lõpuks esitas eelnõu Iisraeliga sõlmitud relvatehingu ratifitseerimiseks. Kuna on aga põhjust seda valitsust siiski mitte uskuda, eeskätt peaministrit, kes ju korduvalt on lubanud, et ta esitab selle, ja kuna mul oli arupärimine koostatud, ma täna selle esitan, kuid luban, et ma rohkem neid ei esita. Aga samal ajal ma loodan, et te homme siiski toetate seda, et 52 saadiku initsiatiiv võetakse vastu, mis tagaks omamoodi parlamendi kontrolli selle üle, et valitsus tõepoolest oma lubadusi ka täidaks. Minu viimane arupärimine seoses olukorraga Venemaal on seotud sellega, et kuigi väidetavalt relvatehing Iisraeliga on hea, on selle tehingu sõlmimise juures olnud näiliselt väga kehvad ja kummalised mehed, keda on ootamatult vallandatud (nagu härrad Puura ja Põder), kes on ise ära jooksnud (nagu härra Rebas), kes on oma pangaga pankrotis (nagu härra Apananski). Sellega seoses ma palun siiski täiendavalt informatsiooni härra peaministrilt selle kohta, miks härrad Puura ja Põder ootamatult Kaitseministeeriumist vabastati. Aitäh!

Suuname arupärimise härra peaministrile. Kolleeg Viktor Niitsoo.

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu! Lubage Riigikogu menetlusse anda operatiivjälitustegevuse seaduse eelnõu.

Juhtivkomisjon on õiguskaitsekomisjon. Kolleeg Epp Haabsaar.

Tänan, härra juhataja! Sotsiaalkomisjon palub pikendada Vabariigi Valitsuse poolt esitatud töö- ja puhkeaja seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega kuni 16. detsembrini 1993. aastal. Meie taotlus on põhjendatud mõningate teiste eelnõude arutuse kulust Riigikogus. Aitäh!

Kolleegid, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 67 Riigikogu liiget, puudub 34. Sotsiaalkomisjoni protseduuriline ettepanek pannakse hääletusele. Riigikogu! Kes on selle poolt, et pikendada töö- ja puhkeaja seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega kuni 16. septembrini käesoleval aastal? Selle ettepaneku poolt on 56 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega on pikendatud. Kolleeg Ardo Ojasalu.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Teatavasti võtsime kaks korda vastu maksukorralduse seaduse, mille Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks. Seejärel moodustas valitsus töögrupi uue maksukorralduse seaduse eelnõu väljatöötamiseks, mis täna hommikuks on jõudnud nii kaugele, et me anname selle üle.

Juhtivkomisjon on eelarve- ja maksukomisjon. Kolleeg Heido Vitsur.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Jälginud arusaamatusi Eesti Panga tegevuse ümber, tekkis mul veendumus, et olukorra lahendamiseks oleks tõhusaks abiks insaiderite küsimuse lahendamine Eesti Pangas. Seoses sellega annan enda poolt üle eelnõu Eesti Panga seaduse muutmise seaduse kohta.

Kolleeg Valve Kirsipuu.

Lugupeetud juhatus, austatud kolleegid! Eelarve- ja maksukomisjon palub täiendavalt lülitada Riigikogu 9. töönädala päevakorda praegu Ardo Ojasalu poolt üleantud maksukorralduse seaduse eelnõu esimene lugemine. See esimene lugemine võib toimuda neljapäeval, 25. novembril. Aitäh!

Lugupeetud kolleegid, eelarve- ja maksukomisjon taotleb päevakorra täiendamist sellel töönädalal. Palutakse lülitada homse istungi päevakorda täna üleantud eelnõu. Küsimus on problemaatiline. Praegu kehtiva kodukorraseaduse järgi peavad eelnõud üle antud olema eelmisel töönädalal. Juhatus peab nõu. Me anname teile teada oma nõupidamise tulemustest.

Kolleegid, alustame 1992. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamise seaduse eelnõu kolmanda lugemisega. Ma palun ettekandeks kõnetooli härra rahandusminister Madis Üürikese.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! 1992. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamise seaduse eelnõu on teile täna esitatud kolmandaks lugemiseks. Pärast teist lugemist muudatusettepanekuid antud seaduseelnõu kohta ei ole laekunud. Ka omalt poolt on mul raske midagi täiendavalt lisada. Olukorra muudab erandlikuks veel see, et praegusel valitsusel ja Riigikogul praktiliselt puudusid võimalused mõjutada 1992. aasta riigieelarve täitmise käiku. Käesoleva, 1993. aasta ja eelseisva, 1994. aasta riigieelarve täitmine sõltub aga juba täielikult teie ja valitsuse tegevusest. Kuid need jäägu meie tulevaste arutelude teemaks. 1992. aasta riigieelarve osas võime vaid konstateerida, et tulud moodustasid 2 miljardit 48 miljonit 139 000 krooni ja kulud 2 miljardit 26 miljonit 134 000 krooni. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Millised on küsimused härra ministrile? Küsimusi ei esitata. Suur tänu! Juhtivkomisjoni nimel esineb komisjoni aseesimees kolleeg Heido Vitsur.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Eelarve- ja maksukomisjonile parandusettepanekuid ei laekunud. Eelarve- ja maksukomisjon teeb ettepaneku 1992. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamise seadus vastu võtta esitatud kujul.

Suur tänu! Kas fraktsioonid või komisjonid soovivad läbirääkimistel osaleda? Ei soovi. Ma tänan teid, kolleegid! Sellest ma teen järelduse, et ükski parandusettepanek uuesti läbihääletamisele ei kuulu. Loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks. Minu küsimus Heido Vitsurile: kas see seadus tuleb vastu võtta absoluutse häälteenamusega või lihthäälteenamusega? Sellel teemal meil on palju vaidlusi olnud ja seetõttu peaks juhtivkomisjon meile väga selgelt ütlema. Ma muidugi võin peast tsiteerida seda põhiseaduse paragrahvi, siin on vaidlemise võimalus olemas. Mina väidan, et me peaksime vastu võtma selle seaduse absoluutse häälteenamusega. Võib-olla te peate niikaua töö korras nõu, kuni ma helistan kella. Põhiseaduse § 104 ütleb, et absoluutse häälteenamusega tuleb vastu võtta riigieelarve seadus. Nüüd on võimalik seda tõlgendada, kas see on seadus riigieelarvest või riigieelarve kui seadus. Ma kutsun teid, kolleegid, üles – kui me soovime seda seadust vastu võtta – võtma seda siiski vastu absoluutse häälteenamusega. See on põhiseaduse säte, me peame sellega minema Riigikohtusse. Indrek Kannik.

Austatud härra esimees! Meil on olemas nendes küsimustes ka pretsedent. Käesoleval kevadel, kui me võtsime vastu seaduse riigieelarvest, nõudis see 51 häält. Pärast seda me oleme võtnud vastu kahel korral lisaeelarve seadused ja kummalgi korral ei ole stenogrammis märgitud, et see nõuaks 51 häält. Me oleme sellega pretsedendi loonud. Praegune nõue, et antud seaduse vastuvõtmiseks on vaja 51 häält, on teistsugune pretsedent ja seetõttu ei ole see minu arvates praegusel hetkel täpne nõudmine. Aitäh!

Mõlemal juhul võeti need seadused tegelikult vastu absoluutse häälteenamusega.

Stenogrammi järgi koosoleku juhataja ei nõudnud 51 häält.

Pidasin silmas, aga ei nõudnud. Kolleeg Kalle Kulbok.

Aitäh, härra juhataja! Hetk tagasi oli mul jutuajamine juhatuse nõuniku Iivi Ottoga ja ta ütles, et formaaljuriidiliselt see seadus ei nõua absoluutset häälteenamust, kuigi sisuliselt võiks see olla loogiline.

Ma panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu 1992. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamise seadus? Selle ettepaneku poolt on 56 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele valitsuse esitatud 1994. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusministri härra Madis Üürikese.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ajakirjanduses, raadios ja televisioonis jätkuvad arvamusavaldused ja vaidlused 1994. aasta riigieelarve eelnõu ümber, kusjuures põhiprobleemiks on, et üheks või teiseks kuluks ei ole ette nähtud vajalikul määral rahalisi vahendeid. Tuleb nõustuda, et riigi rahalised võimalused on äärmiselt piiratud ning keeruline on jõuda nende nappide vahendite jaotamise ja ümberjaotamisega kõiki rahuldava tulemuseni. Ka Riigikogu liikmete, komisjonide ja fraktsioonide poolt on järgmise aasta riigieelarve eelnõu kohta pärast teise lugemise katkestamist laekunud ligi 100 muudatusettepanekut. Laekunud ettepanekud on eelarve- ja maksukomisjonis koos Rahandusministeeriumi esindajatega põhjalikult läbi arutatud ja enamikul juhtudel jõutud ühistele seisukohtadele. Nagu teile väljajagatud muudatusettepanekute loetelust nähtub, on rahamuresid järgmiseks aastaks veel küllaga. Päris selgepiirilist nägemust riigi järgmise aasta tuludest ja kuludest me praegu kahjuks ei oma, kuna tulumaksuseadus, üks põhilisemaid tuluallikaid, on veel vastu võtmata. Teravad on eelarveliste asutuste, sealhulgas ka riigivalitsemisasutuste töötasude küsimused. Praeguse palgataseme juures muutub üha raskemaks häid spetsialiste riigiteenistuses hoida, veel vähem uusi juurde värvata. Omaette küsimuseks on Maksuameti võimalikult tõhusama töö tagamine, et kindlustada kõigi seadusega ettenähtud maksude täielik ja tähtaegne laekumine eelarvesse. Võrreldes arenenud riikidega, ka 30-ndate aastate Eestiga, on meie praeguses riigieelarve eelnõus Maksuametile kavandatud vahendeid suhteliselt napilt. Pole aga kahtlust, et maksukogumise tõhustamiseks kulutatavad vahendid ennast peagi ära tasuvad. Muudatusettepanekute loetelust on ka näha, milliseid ettepanekuid eelnõu autori esindaja ei toetanud. Põhiliselt puudutavad need üksikute ametkondade kulude vähendamisi ilma summade edasise konkreetse suunamiseta. Meie seisukohad tuginesid peamiselt sellele, et valitsus on riigieelarve eelnõu kulusid igakülgselt kaalunud ning pidanud otstarbekaks jätta need esitatud piiridesse. Härra Toomas Alatalu ettepaneku (nr. 18) suhtes, mis käsitles vajadust artiklit "Kulutused informaatikale" täpsemalt selgitada, on saavutatud kokkulepe Riigikantselei infosüsteemide osakonna juhataja härra Arvo Otiga, kes nimetatud tööd otseselt korraldab, et ta võib eelnõu järgmisel lugemisel esitada sellekohase kaasettekande. Täna viibib härra Ott kahjuks väliskomandeeringus. Lõpuks soovin teile jõudu ja meelekindlust võimalikult õiglaste ja optimaalsete otsuste langetamiseks. Ma tänan!

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud spiiker, lugupeetud härra minister! Ma tahaks üle kontrollida, kas ma sain õieti aru. Te ütlesite, et kui ei ole näidatud mahavõetava summa või pakutava summa edasisuunamist, siis te seda ei arvestanud. Sain ma õieti aru?

Ei, kui ei ole näidatud, kuidas kulutust finantseerida, siis on meie ettepanek jätta see arvestamata. Kui on näidatud, kuidas on mõeldud finantseerida, siis võib seda arutada. See on meie arvamus.

Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei esitata. Tänan! Juhtivkomisjoni nimel esineb komisjoni esimees kolleeg Valve Kirsipuu.

Lugupeetud juhatus, austatud kolleegid! Teie käes on materjalid 1994. aasta riigieelarve teise lugemise jätkamiseks. Nagu juba nimetatud, on tulnud 97 muudatusettepanekut ja nendest ainult üks puudutab tulude poolt. Kõik ülejäänud 96 ettepanekut on seotud eelarve kulude poolega. See üks muudatusettepanek on seotud põhiliselt riigivalitsemisasutuste töötajate palga tõusuga. Ettepanek on nimelt niisugune, et palk peaks tõusma järgmisel aastal ja see toob juurde täiendavat palgafondi 41,6 miljonit krooni, millest üksikisiku tulumaks on keskeltläbi 10 miljonit. Sellest 10 miljonist 5 miljonit tuleb riigieelarvesse ja 5 miljonit läheb kohalikesse eelarvetesse. Tulude poolel praegu teisi muudatusi ei ole, mis kaugeltki ei tähenda, et tulude poolele teisi muudatusi ei tule. Küll aga on see seotud tulumaksuseadusega või siis sellega, et võetakse vastu seisukoht, et tulumaksuseadus jääb vastu võtmata, ja me peame opereerima nende tulumääradega, mis on ette nähtud praeguses tulumaksuseaduses. Niisiis põhilised muudatused puudutavad kulude poolt. Ma annaksin olulisematest ettepanekutest lühiülevaate, põhjendades, miks komisjon seda või teist ettepanekut ei arvestanud oma töös. Kõigepealt Avo Kiire ettepanek, muudatusettepanekute tabelis nr. 4, mis ütleb, et tuleks vähendada ministeeriumide halduskulusid 5%. Komisjon leidis, et see on hea ettepanek. Me ju teame, et tahame halduskulusid tõepoolest vähendada, kuid sellel konkreetsel ettepanekul vähendada kõiki kulusid 5% on natukene sotsialismiajastu hõngu juures, mil kõigile anti või kõigilt võeti ühe mõõduga. Tegelikkuses on halduskulud erinevad. 1994. aasta eelarves näiteks me näeme, et kõige rohkem halduskulusid tuleb Välisministeeriumi töötajate kohta, samas kõige vähem on neid Kooliametil. Minnes selle 5%-ga kõigi ministeeriumide ja ametite halduskulude kallale, võib tekkida olukord, et need, kellel on praegu suured kulud, ei saa arugi, et nendelt on 5% ära võetud, aga need, kes on vaesed ja kellel praegu juba on väiksed kulusummad, jäävad veel halvemasse olukorda. Seetõttu me seda ettepanekut ei saanud arvestada. Küll aga on teised Riigikogu liikmed ja ka komisjon püüdnud vaadata neid halduskulusid, kus tõus on olnud liiga suur 1993. aastaga võrreldes, eesmärgiga seda vähendada. Muide, analoogiline selgitus, et me ei saa ühtse malliga mõõta, ei saa ühtset protsenti kasutada, puudutab Mihkel Pärnoja ettepanekut (nr. 5). See on nimelt ettepanek suurendada riigivalitsemisasutuste töötajate palkasid 1994. aastal 1,56 korda, mis kokkuvõttes nõuab täiendavaid kulutusi 55,3 miljonit. Komisjon arvestas Mihkel Pärnoja ettepanekut, kuid niisugusel kujul, et see täiendav summa nähakse sihtotstarbelisena ette valitsuse reservfondis. Eelarvekomisjonil ei ole võimalust ega ka vajadust nimetatud summat ära jagada erinevate ministeeriumide ja ametite vahel, sest nende töötajaskonna struktuur on väga erinev ning nõuab erinevat lähenemist erinevates ametkondades. Me leidsime, et Riigikogu asi on see raha eraldada, aga valitsuse asi on seda raha jagada. Ja nii me oleme näidanud ka eelarves. Väliskomisjon tegi muudatusettepaneku tuua välja eraldi reana rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud. Praeguses eelarves on nad esitatud ebaühtlaselt, mõnes kohas on näidatud halduskulude hulgas, mõnes kohas eraldi reana. Väliskomisjoni ettepanek oli tuua ka rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud § 2 7. punktina eraldi real välja. Muide, komisjon arutas seda ettepanekut korduvalt ja mitte ainult omavahel, vaid ka koalitsioonis. Pärast pikka arutelu mitmete ametkondadega teeb komisjon ettepaneku liikmemaksud näidata eraldi kuluna ministeeriumi, ameti või mõne muu riigiasutuse kulude lõpus, kusjuures nad on väljaspool halduskulusid. Nii on kõigil asjast huvitatutel võimalik näha, millised ametkonnad milliste rahvusvaheliste organisatsioonidega suhtlevad ja kui suures ulatuses nad suhtlevad. Võib-olla mõnele Riigikogu liikmele pakub ka huvi, et näiteks Kalaamet, kelle kulude üldsumma eelarves on 2,7 miljonit, kasutab rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudeks 0,9 miljonit ehk 1/3 kogu sellest rahast, mida ta riigieelarvest saab. Kolleeg Ants Erm on teinud arvukalt ettepanekuid Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontrolli, õiguskantsleri, Riigikohtu, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisalade finantseerimise vähendamiseks. Komisjon hääletas kõik Ants Ermi poolt tehtud ettepanekud läbi, mille järgi tema ettepanekuid on kas arvestatud, osaliselt arvestatud või arvestamata jäetud. Me ei saanud olla päris nõus Ants Ermi vähendamisettepanekutega selles suhtes, et Ants Erm lähtus oma ettepanekute tegemisel põhiliselt sellest, kui suur on valitsemiskulude kasv 1994. aastal käesoleva aastaga võrreldes. Iga kord need juurdekasvud ei anna siiski õiget pilti antud ametkonna vajadustest. Toomas Alatalu palus oma ettepanekus (nr. 18) ekspertide arvamust kuluartikli "Kulutused informaatikale" kohta. Nagu härra Üürike juba nimetas, me tõepoolest pidasime vajalikuks pöörduda Riigikantselei infosüsteemide osakonna juhataja härra Oti poole ja oleme ka saanud lubaduse, et järgmisel eelarve arutelul ta teeb kaasettekande, kus ta räägib ära, milleks neid infokulusid vaja läheb, milliste infosüsteemide loomiseks, mis on pea kõigi ministeeriumide ja ametite juures. Toomas Alatalu tegi ettepaneku (tabelis nr. 29) vähendada Kaitsejõudude Peastaabi muid kulutusi poole võrra. Me olime raskustes selle küsimuse lahendamisel, palusime abi Riigikogu riigikaitsekomisjonilt ja me saime ka kirjaliku arvamuse selle ettepaneku kohta, kus on selgitatud, et peastaabi kantselei ülem major Märt Tiru ütleb, et selle kuluartikli all on tegemist peastaabi 2. osakonna, s.o. luure- ja vastuluureosakonna finantseerimisega, see ei sisalda üldse mitte palgafondi. Eelarveprojektis oli kavandatud kulutada selleks kokku üle 3 miljoni krooni, valitsus on selle juba niikuinii kärpinud 2 miljonile. Seda muudatusettepanekut ei saa kuidagi toetada, sest see summa on peastaabile vajalik ning on niikuinii juba äärmuseni kärbitud. Ants Erm teeb ettepaneku vähendada Metsaameti kulusid 30,3 miljoni krooni võrra, põhjendusega, et mets on Eesti rahvusrikkus, mis peab tooma riigile tulu, mitte aga kahjumit, nagu on näha 1994. aasta eelarvest. Komisjon jättis selle ettepaneku arvestamata, sest praegu töötab eelarve- ja maksukomisjon koos keskkonnakomisjoniga välja ühte varianti, mille kohaselt Metsaameti ülalpidamise kulud viiakse hoopiski välja riigieelarve kulude poolelt. Vastava ettepanekuga me tuleme Riigikogu ette eelarve järgmisel lugemisel, sest tahab veel natuke läbimõtlemist, kuidas seda täpsemalt teha, et eelarve oleks võitnud ja samal ajal mets kui rahvusrikkus edasi eksisteeriks. Paar Riigikogu liiget on väga mures Eesti Muusikaakadeemia ehituse jätkamise, õigemini selle ehituse augu lõpetamise pärast. Kolleeg Vardo Rumessen arvab, et üks osa soovitud 3 miljonist tuleks maha arvata Eesti Raadio reklaamikuludest. Ma võiks siin vastu küsida, miks just nimelt Eesti Raadio reklaamikuludest, aga mitte näiteks "Rahva Hääle" reklaamikuludest, sest küsimus on selles, et mõningaid kulukirjeid pole eelarve seletuskirjas lihtsalt õigesti mõistetud. Eesti Raadio, Eesti Televisioon ja veel mõned teised riigieelarvest toetust saavad asutused on eelarves näidatud nende endi poolt teenitud rahaga koos. Ja näiteks Eesti Raadio näitab, et ta saab tulusid 6,3 miljonit krooni, mille võrra nad taotlevad vähem dotatsiooni riigieelarvest. Komisjon ei näe aga mingit võimalust oma käe ajamiseks võõrasse rahakotti, mistõttu seda ettepanekut ei saanud ka arvestada. Kui te vaatate vastavaid lehekülgi kollases raamatus, siis te näete nii televisiooni kui ka raadio puhul, kui palju nende kulud üldse on, kui palju sellest nad saavad reklaamist, kui palju nad saavad kirjastustegevusest. Ja seda vahet, mis jääb, taotletakse toetusena riigieelarvest. Muusikaakadeemia ehituseks vajalikku raha taotleb ka Merle Krigul, nõudes seda summat bussiliinide dotatsiooni arvelt. Arvestades Riigikogu liikmete kõrgendatud huvi Muusikaakadeemia ehituse jätkamise vastu, pöördus komisjon Rahvuskultuuri Fondi esimehe Eri Klasi poole palvega eraldada soovitud summa, 3 miljonit krooni selle fondi arvelt. Kahjuks selgus aga, et Rahvuskultuuri Fond on seisukohal, et kapitaalmahutusi sellest fondist ei finantseerita. Liiatigi näib, et taotletav 3 miljonit on tõesti vaid augutäide, mis ehitust edasi ei vii. On vaja kümneid miljoneid, mida meil aga praegu kuskilt võtta ei ole. Jääb tõepoolest kahetseda, et 6–7 aastat tagasi, mil – nagu proua Krigul kirjutab oma ettepanekutes – seltsimees Vaino juhitud koosolekutel arutati eesti muusikakultuuri arengut ja konservatooriumi osa selles, oli grupp Eesti asja kaitsvaid rühmitusi nii visalt konservatooriumi ehituse vastu. Sel ajal pakuti raha nii "Estonia" teatri kui ka konservatooriumi ehitamiseks, tookord jäi aga eesti jonn peale. Seda raha meil kahjuks ei ole, nagu täna selgub. Mitmed muudatusettepanekud puudutavad erakoolide finantseerimist. Lugupeetud kolleegid! Me ise võtsime mitte ammu siinsamas saalis vastu erakoolide seaduse, milles on ette nähtud finantseerimine eelarvest. Kui te nii otsustasite, siis tuleb praegu ka rahul olla selle otsusega, et erakoolid eelarvest raha saavad. Põhiliselt puudutab see Toomas Alatalu ettepanekuid. Samuti soovib Toomas Alatalu kuulda selgitust metoodikaasutuste kohta, mis on praegu Kultuuri- ja Haridusministeeriumi juures. Täpsemalt on jutt Haridustöötajate Koolituskeskusest ja Kultuuritöötajate Täienduskoolist. Komisjon on seisukohal, et Kultuuritöötajate Täienduskooli finantseerimine riigieelarvest tuleb lõpetada 1. jaanuarist, Haridustöötajate Koolituskeskuse finantseerimine aga õppeaasta lõpust, s.t. 1. juulist. Vastavalt sellele on ka Alatalu ettepanekuid arvesse võetud. Samuti tunneb ta huvi eluasemetoetuse vastu ja soovib kuulda sellekohast seletust. Ma kõigepealt nimetaksin, et Majandusministeeriumi haldusalas on ette nähtud eluasemetoetus mitte 2,1 miljonit, nagu lugupeetud härra Alatalu märgib, vaid 211,3 miljonit ja see on mõeldud toetuseks kogu Eestimaale. Selle jagamisega vastavalt pere sissetulekutele ja kommunaalteenuste hinnale tegeleb Elamuamet. Komisjon pidas õigeks nimetatud summa ära viia Majandusministeeriumi alt ja näidata Elamuameti ühe kuluna, kes ju sellega tegeleb. Need oleksid põhilised märkused suuremate muudatusettepanekute kohta. Vajaduse korral ma kommenteerin muudatusettepanekuid nende hääletamisel. Ühtlasi ma teatan komisjoni otsuse, et me peame otstarbekaks täna veel kord teist lugemist katkestada, selleks et teha täiendavaid ettepanekuid ja siis juba detsembris vaadata, kui kaugele me eelarvega jõuame. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Raidal.

Väga austatud esimees, väga austatud ettekandja! Kuidas te kommenteeriksite, et maavalitsustele on jäetud samasugune summa alles, olgugi et me teame, et maavalitsused on praegu ikkagi bürokraatlikud asutised? Samas me ju räägime kogu aeg omavalitsusest ja omavalitsuste usaldamisest hakata ise küsimusi lahendama. Kuidas te kommenteeriksite?

Väga õige, härra Raidal. See küsimus puudutas mitte ainult teie muudatusettepanekut, vaid ka Ants Ermi muudatusettepanekut. Õige mitmel korral ja mitte ainult komisjonis me arutasime seda küsimust. Nüüd selgub, et see 73 miljonit, mis on antud maavalitsustele, sisaldab ka päris suures ulatuses investeeringuid, mis on praegu pooleli. Nende suurusjärk on peaaegu 20% kogu sellest summast. Liiatigi tundub meile selle kärpe tegemine praegu pisut ennatlik, me tahaksime näha, missuguseks kujuneb lõplikult maavalitsuste koht meie praeguses üldises haldusstruktuuris. Me oleme rääkinud siin ka varem sellest, et me peaksime selgitama välja, missuguseks maavalitsused jäävad, kui suured on nende vajadused. Aga ei ole välistatud, et me seda muudatust ei tee veel enne eelarve lõplikku vastuvõtmist. Praegu tundus meile sellele küsimusele lähenemine pisut ennatlik.

Suur tänu! Kolleeg Vardo Rumessen.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on lugupeetud ettekandjale siiski küsimus raadioreklaami kulutuste osas. Te nimetasite seda ebakorrektseks, aga andke andeks, võib-olla ma ei kuulnud täpselt, mina ei saanud sellest põhjendusest aru, miks on see ebakorrektne, kui meil on riigieelarves (lk. 93) selgelt välja toodud Eesti Raadio reklaamikulutused 6 miljonit, nende reklaamikulutustega teenib tema tulu ainult 6,3 miljonit, s.t. puhaskasu on 300 000. Kas me tõesti peame raadioreklaami selleks ülal pidama, raiskama 6 miljonit, et nemad saaksid tulu 300 000?

Härra Rumessen, on siiski väga kasulik olla saalis, kui antakse seletusi teie enda poolt tehtud ettepanekute kohta. Kui te vaatate sedasama lehekülge 93, siis te näete, et Eesti Raadio tulud on kokku 40,3 miljonit, kusjuures nendest tuludest moodustavad assigneeringud eelarvest ainult 32,5 miljonit. Reklaam on hoopis midagi muud. Minu väide oli, et te võite selle raha saamiseks pakkuda välja mitte ainult Eesti Raadiot, vaid ka "Rahva Häält" või näiteks "Juveeli", sest need on asutused, kes teenivad ise raha nagu Eesti Raadiogi. Oleks teie ettepanek olnud vormistatud nii, et te soovite selle summa võrra vähendada Eesti Raadio finantseerimist eelarvest, siis oleks ta korrektne olnud, aga me ei saa kuidagi minna täiesti eraldi rahakoti juurde, nimelt ei tule reklaam eelarvest, reklaam on väljaspool seda. Vaadake, siin on öeldud, et 32,5 miljonit saab raadio eelarvest, reklaamist saab 6,3 miljonit, muudest laekumistest 1,6 miljonit ja kokku tuleb 40,3 miljonit. See on täiesti eraldi, sellest tuleb lihtsalt aru saada.

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Raidal, teine küsimus.

Tänan, härra esimees! Tänan ka eelmise küsimuse vastuse eest, kuid mul tekkis kohe küsimus: mis tähendab, et ei ole välistatud, et me tuleme selle juurde veel tagasi? Riik ju püüdleb selle poole, et minna kokkuhoiuteed pidi, ja antud ettepanek eeldab, et me hakkaksime kokku hoidma, mitte ei hoiaks üleval niivõrd palju mõttetut kaadrit, kui me teame, et protsessid juba liiguvad selles suunas.

Härra Raidal, teie ettepanek ei olnud mitte kokkuhoiuettepanek, vaid raha ümberjaotamise ettepanek. Te ei soovinud seda 33 miljonit kokku hoida, vaid anda seda regionaalpoliitilisteks toetusteks, sellepärast me tuleme selle juurde tagasi. Meil ei ole teada, mismoodi tulumaksuseaduses lahendatakse riigieelarve ja kohalike eelarvete vaheline küsimus. Sellest sõltub, kui palju me peame kohalikele eelarvetele juurde andma. Praegu selles selgust ei ole, see seisukoht tuleb vastu võtta detsembri alguses, muidu meil ei ole mõtet 1994. aasta riigieelarvega edasi tegelda. See oli minu jutu mõte.

Suur tänu! Rahvasaadikud rohkem küsimusi ei esita. Tänan! Ma avan läbirääkimised. Täpsemalt öeldes, läbirääkimised jätkuvad. Kolleeg Ants Erm.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma tahaks juhtida tähelepanu sellele, et kui ma oma ettepanekuid tegin, siis ma pidasin silmas kahte eesmärki. Kõigepealt katsuda mõne koha pealt siiski kokku hoida, kus see näis võimalik, ja teiseks, need summad, mis õnnestub kokku hoida, anda edasi teadusele, mis praegu on meil ikkagi täiesti vaeslapse osas. Kogu selle töö tulemusena on ca 11 miljonit kokkuhoidu, ja ma arvan, et see 11 miljonit tuleks anda teadusele. Sellest 9 miljonit Teadusfondile ilmselt töötasude tõstmiseks, millise ettepaneku ma teen. Ta on ka praegu seal olemas, kuid tunduvalt suurema summa peale, kuna minu ettepanekute kogusumma oli suurem. Ja 1 miljon teaduse ja hariduse infovõrgule, see on härra Mihkel Kraavi ettepanek. Niipalju konkreetsetest tulemustest. Nüüd ma tahaksin rääkida sellest, kuidas meie arutelu siin saalis ja komisjonis üldse läheb ja mis siin takistab. Heidetakse pidevalt ette seda, et otsused on ju tehtud, sinna läheb ikka niipalju vaja ja kui valitsus on niimoodi otsustanud, siis ei tasu sinna oma nina enam toppida. Niisuguseid etteheiteid on väga palju. Kui otsused on tehtud, siis peab olema ka sellest eelarvest tõesti täpselt näha, et kulutused lähevad just sinna ja neid on just sinna hädasti vaja. Sellist eelarvet ega sellist seletuskirja ei ole meile ka sel aastal esitatud. Probleem oli üleval möödunud aasta eelarve kinnitamisel. Hea küll, me andsime andeks, et valitsus oli olnud alles kaks kuud ja ei olnud jõudnud. Nüüd on aasta aega möödas ja me maadleme täpselt samade probleemidega. Ma väidan, et selle aasta seletuskiri on tegelikult kehvem, kui oli eelmise aasta oma, see on segasem, siin on paljud asjad ühes kohas ühe nomenklatuuri järgi esitatud, teises kohas teistpidi, nii et sellest supist läbi süüa on küllaltki raske. Ja siit nüüd praktiline järeldus. Tähendab, meil tegelikult ei ole eriti muud võimalust probleemile läheneda kui see, mida pakkus näiteks kolleeg Avo Kiir. Vähendame lihtsalt kulusid 5% ja kõik. Natukene on mindud teist teed, on vaadatud siiski seda, millised ametkonnad on vajalikud, millised ei ole ja mingisugune pilt on olemas. Niimoodi on ka Riigikogu liikmed lähenenud probleemidele ja komisjon oma otsused teinud. Aga ma siiski soovitan kõigile mitte alluda sellele jutule ja ideoloogiale, et asi on otsustatud ja sinna on vaja. Me peame leidma siiski kokkuhoiuvõimalusi. Ma väidan, et neid kokkuhoiuvõimalusi on. Seesama probleem on ka maavalitsustega. Maavalitsuste kohta on ilus rida kirjas: maavalitsuse kulud 75 miljonit. Kõik. Ei koosseise, ei kulusid, ei mitte midagi. Arutelu käigus tuleb välja, et sellest 30% on investeeringud, siis tuleb välja, et on planeeritud maavalitsuses keskeltläbi 120 üksust, inimest. Natuke nagu palju, arvestades seda, et maavalitsus ei ole mitte enam kohalik omavalitsus, vaid ainult riigi käepikendus. Nii et ma arvan, et härra Raidali ja minu ettepaneku läbi nendest summadest 1/3 ära võtta ei juhtu Eesti riigis mitte midagi halba, ja kui needsamad summad anda tõepoolest kohalikele omavalitsustele, valdadele, linnadele, siis saab sellest ainult paremat tulla. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Endel Eero.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud kolleegid! Valve Kirsipuu mainis, et eelarve tulude osas ei ole tehtud ühtegi ettepanekut. Kui te võtate kätte selle esimese õhukese kollase brošüüri, siis alates 20. 1eheküljest on kõik, mis seal kirjas on, teie ees praegu puldis seisva patuse oma, kes need numbrid siia jättis enne teie kolleegiks tulekut. Sellepärast lihtsalt mõned kommentaarid selle kohta, kus me praegu oleme ja mis võib juhtuda. Paar sõna ajaloost. Eelmisel aastal, kui me oktoobrikuus koostasime käesoleva aasta eelarvet, prognoosisime nominaalpalga või brutopalga summaks 6 miljardit 400 miljonit krooni. See oli ka IMF-i ekspertide hinnang ja esialgu me piirdusime sellega. Kui veebruarikuus kinnitati eelarve, ka siis lähtuti sellest summast. Mispärast ma räägin nominaalpalgast? Lihtsalt sellepärast, et see on vundament. Nendelt 9,9 miljardilt kroonilt, mis meil on tulevaks aastaks prognoositud, peab tuludena laekuma 2/3 osa riigi tuludest. Esiteks on see füüsilise isiku tulumaks 1 miljard 800 miljonit. Sotsiaalmaks 3 miljardit 135 miljonit sõltub sellest ja tootmissfääri lisandväärtus käibemaksu näol ca 1 miljard 590 miljonit ehk kokku 2/3 9,9 miljardist sõltub sellest otsusest, sellest situatsioonist, kuidas meie suudame hinnata praegu brutopalga summat. See on meil praegu kirjas 9,5 miljardit. Tulles tagasi eelmise aasta juurde, oli käik selline. 6,4 miljardit oli see alus, millega võeti vastu käesoleva aasta eelarve. 4. veebruaril, kui ma valitsuse istungil kandsin ette prognoosi täpsustused, selgus juba, et võib hinnata 6,8 miljardit, aga tänase päeva seisuga olen saanud andmed ning märgid näitavad, et meil tuleb sel aastal palgamääraks 7,8 miljardit, millest sõltuvad ka maksud. Nii et tänu sellele, tänu tuluinflatsioonile on meil olukord sel aastal enam-vähem olnud talutav. Aga järgmise aastaga on selline lugu, et sotsiaalmaks 3 miljardit 135 miljonit on arvestatud 100%-lise laekumisega 9,5 miljardilt, mis on suure tõenäosusega ebareaalne, sest 9 kuuga on võlg 8%. Kuid samal ajal pean tunnistama, et üle ootuste näitavad märgid oktoobrikuu palkade seisuga seda, et tõenäoliselt võib tulla üle 9,5. Muidugi kaasneb sellega mitte enam 22–25%-line tuluinflatsioon, vaid 35–38%-line, kuid olgem ausad, see ei ähvarda meie krooni, sellepärast et meie palga hind on veel ikkagi kümme korda väiksem, kui ta on maailmaturul, ja see 35% inflatsiooni meie elule hädaohtlikuks ilmselt ei saa. Kuid on üks teine probleem – pensionid. Juhul kui tuluinflatsioon tuleb 35–38%, siis teatud määral katab see inflatsiooniline tulu ära kulud või annab võimalused vähemalt midagi juurde anda, kuid sellega olukorda ei päästa. Seadusandjana oleme kaks korda ignoreerinud majandust kui sellist. Esimene kord oli aprillikuus 1991, kui võeti vastu pensioniseadus ilma tulu normatiivse katteta. Järgmine kord saime sellega hakkama märtsikuus, kui me võtsime vastu riiklike elatusrahade seaduse. Selle seaduse kate oli projekteeritud ainult läbi tuluinflatsiooni, ühesõnaga, normatiivset katet tal ei olnud. Et asjast välja tulla, tuleb vabastada miljard krooni sellest sotsiaalkulutusest, sest miljard krooni on meil vaja selleks, et leevendada või summutada seda viitsütikuga miini plahvatust, mis võib kukutada ja tõenäoliselt kukutab mitte ühe, vaid mitu valitsust – see on tööpuudus. Selle miini detonaatoriks on suurprivatiseerimine. Enam-vähem kujutate ette, et uus omanik rakendab reeglina mitte üle 1/3 sellest tööjõust, mis selles ettevõttes on, ülejäänud 2/3 lihtsalt vabaneb. Tuleb põranda alt välja see kontingent, kes hakkab tööd otsima. Et nendele tööd muretseda, tuleb riigil oma ressursid mängu panna. Seda aga mujalt kusagilt võtta ei ole kui nende sotsiaalkulutuste arvelt. Ühesõnaga, meil, proua Lauristin, on kõige kiiremas korras vaja käivitada see kaasaegne sotsiaalkindlustuse süsteem, mis võimaldab meil need miljardid kroonid vabastada, aga see võtab aastaid aega, seda näitab tuntud autode sundkindlustus, sest samasugune protsess tuleb meil läbi käia ka pensionikindlustusega. See on valus ja vaevanõudev protsess. Aga see tuleb meil ette võtta, muidu me neid rahasid ei vabasta, mis meil rahvamajanduse arenguks vaja on. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk.

Lugupeetud kolleegid! Igaühel meist on eelarvest omad arusaamad, omad huvid. Osalt on need huvid kindlasti puhtisiklikud, osalt ka n.-ö. üldriiklikud. Tõsi, neisse viimastesse võib peita ka oma isiklikud huvid, kuid päris kindlalt on siiski olemas neidki huvisid, mis on üldriiklikud või mida võib nimetada rahvuslikeks huvideks. Nendel viimastel ma tahaksin lähemalt peatuda. Esiteks tahaksin ma lühidalt rääkida nn. Mihkel Pärnoja parandusettepanekust, mille saal hääletas nädal tagasi eelarvesse sisse. Ma ei tea, kui palju on maailmas neid asju, millega ei naljatleta, kuid üks asi, millega mitte mingil juhul ei naljatleta, see on raha. Ma loodan väga, et Riigikogu hääletab täna ühehäälselt seaduseelnõust välja Mihkel Pärnoja parandusettepaneku. Vastasel korral võime päris kindlasti üpris varsti näha seda, et Eesti Pangast saab rahandusministri haldusalas olev pangaamet. Sellest poleks vahest midagi, kui see poleks esimeseks loogiliseks sammuks valitsusele emissiooniõiguse andmisel. Kas tahame tunnistada või mitte, aga Mihkel Pärnoja ettepanek läks kallale Eesti kroonile. On elementaarne tõde, et piisab vaid sellest, kui kas või vähegi kõigutada usaldust raha vastu, kui hakkavad vähenema elanikkonna säästusoovid. See tähendab seda, et hakkavad tõusma laenuintressid ja seejärel ahenevad investeerimise võimalused. Uued töökohad jäävad loomata, kannatab vääringu usaldusväärsus välismaailma suhtes, mis omakorda hakkab pidurdama välisraha, s o. välisinvesteeringute juurdevoolu. Kahjuks see, millest ma rääkisin, ei ole mitte mingi must stsenaarium. Ma ei tahaks täna olla oraakel, kuid mul on tõeline hirm selle ees, et me võime Mihkel Pärnoja võib-olla tõesti et heasoovliku ettepaneku tagajärgi näha juba üpris peatselt, see on novembrikuu krooni emissioonibilansis. Muide, pruukis mullu sügisel sakslaste kergemeelsel päevalehel "Bildil" välja tulla uudisega, et Saksamaad ootab peatselt rahareform, kui pea kõik sealsete liidumaade keskpankade presidendid ruttasid seda lehelugu ümber lükkama. Sellel "Bildi" teatel olid omad tagajärjed olemas. Vahest kõige esimene oli see, et Saksamaal hakkasid tõusma jootrahad. See aga ei puutu täna enam asjasse. Teiseks tahaksin ma mõne sõnaga peatuda meie eelarve n.-ö. tulevikulembusel. Mulle meenub, et ma nimetasin aasta algul 1993. aasta eelarvet valla vaestemaja väljaminekute leheks. Ja põhjus oli lihtne. See eelarve sisaldas üksnes nn. ülalpidamiskulusid. Majanduse jaoks polnud selles eelarves pea mitte midagi. Investeeringuteks, s.t. tuleviku jaoks oli seal ette nähtud vaid 1,7%. Kahjuks tuleks sama öelda ka 1994. aasta eelarve suhtes. Olukord pole karvavõrdki parem. Ka see on ülalpidamiskulude loetelu. Investeeringuteks pole jäetud pea midagi. 120 miljonit krooni ehk 2,1% riigieelarvelistest assigneeringutest on enam kui närused. Kolleegid, ma kutsun teid tõsiselt üles mõtlema mitte üksnes oma valijate häältele, vaid ka Eesti tulevikule. Kui me tahame, et keegi investeeriks Eestisse ja seeläbi siin töökohti looks – see ei ole muide üldse oluline, kas neid töökohti loob kodu- või välismaine kapital –, siis peame alustama sellest, et teeme korda oma ukseesise. See tähendab seda, et võimalikele investeerijatele tuleb luua elementaarsed investeerimistingimused. Nende tingimuste all tuleb esmajoones mõista hea ja odava infrastruktuuri olemasolu, s.t. teede, sadamate, lennuväljade, side olemasolu. Ja selge on ka see, et infrastruktuuri peab eelkõige investeerima riik, teised seda naljalt ei tee. Seetõttu olen ma raudselt veendunud, et näiteks Tallinna lennujaama rekonstrueerimine peab toimuma riigieelarveliste vahendite arvel, s.t. ühekordse dotatsioonina. See võimaldaks muu hulgas vähendada oluliselt maandumistasusid. Madalad maandumistasud toovad juurde lennukeid ja seega ka raha. Tallinna Lennujaama kavandatav rekonstrueerimine välislaenu arvel tõstab üksnes juba niigi kõrgeid maandumistasusid, sest nende maandumistasude arvel tuleb ju tagasi maksta see välislaen ja selle laenu intressid. Seetõttu loodan ma väga, et Riigikogu majandussõbralikud ja Eesti majanduse tuleviku peale mõtlevad Riigikogu liikmed, eelkõige muidugi meie vastsest Tuleviku Eesti Erakonnast, toetavad minu ettepanekut, mille järgi Tallinna Lennujaama rekonstrueerimiseks eraldatakse 1994. aasta riigieelarvest 65 miljonit krooni. Kolmandaks tahaksin ma mõne sõnaga peatuda ...

30 sekundit.

Aitäh, ma jätkan natukese aja pärast. Aitäh!

Kolleegid, kes te soovite kõnet pidada, registreerige end, ma tahan teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised peale Ivar Raigi kõnet ja Endel Eero teist sõnavõttu? Selle ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu on 4, 2 jäid erapooletuks, läbirääkimised lõpetatakse peale Ivar Raigi kõnet ja Endel Eero teist sõnavõttu. Kolleeg Epp Haabsaar, palun.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid, arvestades saali elavat huvi eelarve vastu, teen õige lühidalt. Nimelt, nagu paljudele on teada, saab inflatsioon varsti nullistama pensionid 1/3 võrra, see tähendab seda, et on tulemas sotsiaalne katastroof, sest pensionäride elu ei ole enam talutavuse piires. Järelikult mitte ainult sotsiaalkomisjon, vaid kogu saal peab selle endale raudselt selgeks tegema. Sotsiaalkomisjon on vaadanud läbi eelarve, ma olen pidanud ka eraviisil läbirääkimisi ühe või teise sotsiaalkomisjoni liikmega. Me ei oska praegu näidata neid rahasid, mida võiks kokku hoida, et saada 240–260 miljonit, millega oleks võimalik natukenegi pensionäride olusid parandada. See on minimaalne summa, mida oleks vaja, et tõsta pensione 1/3 võrra, sest muidu inflatsioon teeb pensionäride olukorra ilmvõimatuks. Mis teed siis üle jäävad? Kas lasta eelarve miinusesse, võtta laenu, mõtelda midagi kolmandat välja, ma ei oska praegu öelda. Kõik on väga rasked otsused, aga ma kardan, et ilma niisuguse otsuseta välja ka kuidagi ei mängi. Ma kutsun üles sel teemal konsulteerima sotsiaalkomisjoniga. See ei ole sotsiaalkomisjoni otsus, see on minu kui komisjoniliikme palve midagi välja mõelda, sest kui asi nii edasi läheb, see on katastroof. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Raidal.

Väga austatud juhatus ja kolleegid! Minu sõnavõtt on ka hästi lühikene. Ma tahaksin täiendavalt öelda eelarve- ja maksukomisjoni esinaisele Valve Kirsipuule – ma tõstatasin selle probleemi ka oma küsimustes –, et Eesti riik peaks järgmisel aastal minema siiski seda teed pidi, et ta hakkab tõesti hoidma kokku. Samas me oleme endale täna teadvustanud, et on olemas omavalitsused ja on olemas riik. Riik, kes peab hakkama määratlema oma funktsioone ja ülesandeid. Omavalitsused peavad paratamatult vastavalt demokraatiariigile iseloomulikus vormis hakkama ise väga paljusid küsimusi lahendama. Tänased struktuurid, mis siiamaani veel eksisteerivad, peavad hakkama koonduma. Sellepärast ma tahaksin lugupeetud kolleegide tähelepanu pöörata minu parandusettepanekule, sest nüüdse uue korralduse alusel, mille Riigikogu võttis vastu kevadise otsusega, et on ainult ühetasemeline omavalitsussüsteem, ei ole maavalitsusi enam nii suures koguses vaja, nagu neid praegu on, ja teiseks, ei ole vaja ka niipalju ametnikke, nagu praegu seal töötab. Maavalitsuste esimene ülesanne on kohe, kui uued ametnikud on paika pandud, hakata andma temale kuulunud vastutust kohalikele omavalitsustele. Sellega väheneb kaadri hulk, kes seal töötab. Kui Riigikogu hakkab lähtuma sellest loogikast, mida ta on alustanud selle aasta kevadest, siis me jõuame ükskord ka inimkeskse riikliku korralduse juurde. Nii et ma tõstataksin küsimuse, et maavalitsustel tänases poliitikas ei ole vaja nii suuri summasid, vaid vastavalt sellele, et me anname ülesandeid alla omavalitsustele, tuleb need summad anda omavalitsustele toetuseks. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk, teine arvamusavaldus.

Suur aitäh! Austatud kolleegid! Ma jätkan sealt, kus mul eelmine kord pooleli jäi. Ma tahaksin rääkida lühidalt sotsiaalmaksust laekuvatest rahadest ja Sotsiaalfondist. Mind lausa hämmastab see, et Riigikogu pole seni erilist huvi näidanud nende 3,5 miljardi krooni vastu, mida jagatakse laiali Sotsiaalfondi kaudu. See on lausa kurioosne, et samal ajal, kui me püüame kontrollida kirjaklambrite ja knopkade ostmist Eesti Panga poolt, ei huvita meid karvavõrdki see, mis saab 3,1 miljardist kroonist sotsiaalmaksust ja 0,5 miljardist kroonist, mis antakse Sotsiaalfondile riigieelarvest. See on minu arusaamise järgi lausa kuritegu Eesti maksumaksja ees. 3,5 miljardit krooni ehk 1/7 Eesti sisemajanduse kogutoodangust on antud ümber jagada ühe ametkonna kätte. On lausa kummaline, et 5,7 miljardit krooni riigieelarvest jagatakse laiali või selle jagamist õigustatakse 180 leheküljel, 3,4 miljardi krooni kulutamiseks kulutatakse ainult 3 lehekülge trükiteksti. Midagi on siin äärmiselt viltu. Igast tööandja palgakroonist võtame me oma sotsiaalmaksuseadusega ära 25 senti, samal ajal ei huvita meid üldse, mis sellest rahast saab. Ma pean kurvastuseks tunnistama ka seda, et meie Riigikogu enamust ei huvita ka see, mis saab tööandjast. Enamik meist võtab tööandjat kui rammusat lüpsilehma, keda annab igavesti lüpsta, ilma et teda toita oleks vaja. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud eestseisus, lugupeetud kolleegid! Ma tänan kõigepealt proua Kirsipuud selle eest, et ta juba juhtis tähelepanu minu ettepanekutele. Ma tunnen veel kord, kui väärt ettepanekuid ma tegin, et neid teiste omadega võrreldes juba esile tõsteti. Ma arvan, et seetõttu on ka nende saatus enam-vähem teada, kuna Riigikogu enamus on mind alati palavalt toetanud. Sellele vaatamata ma söandaksin siiski juhtida tähelepanu paarile momendile, sest kui te vaatate minu ettepanekuid, siis real juhtudel on viidatud seal juba teiste härrade ja daamide poolt tehtud ettepanekutele. Ma tahaksin kõigepealt aktsentueerida tähelepanu sellele, et tegelikult on välja pakutud kõigi riigiasutuste (Presidendi Kantselei, Riigikogu, valitsuse, Välisministeeriumi jt.) kulude vähendamist. Aga need teised ettepanekud peavad silmas tegelikult ainult Riigikogu ja Riigikogu Kantseleid. Seetõttu on ehitatud valitsusele ette omamoodi barjäär, s.t. me oleme nõus kärpima isegi Riigikogu kulutusi või Riigikogu ise peab oma kulutusi kärpima, aga samal ajal valitsuse küsitud kulutused peaksid praktiliselt jääma samaks. Seetõttu ma siiski juhiksin tähelepanu niisugusele punktile, mis puudutab välislähetusi. See on just see valdkond, kus meie lõunanaabrid Läti ja Leedu teevad järjekindlalt tõhusat kokkuhoidu. Kui me räägime näiteks meie riigitegelaste, valitsustegelaste sõitudest välismaale, siis ma julgen teie tähelepanu pöörata sellele, et mitte alati ei nimetata neid visiitideks, sest nad tõepoolest ei ole visiidid, vaid on sõidud mingisugusele rahvusvahelisele konverentsile, nõupidamisele, mille korraldajatel on tõesti suur au omada mõne nende jaoks eksootilise maa ministrit n.-ö. peakõnelejana, aga on ka teada, et sääraste kõnede pidamise eest nad tegelikult saavad makstud. Kerkib ka küsimus sellest, kas ikkagi niisugused sõidud välismaale põhimõtteliselt end õigustavad või mitte. Seetõttu ma palukski pöörata tähelepanu sellele momendile, et kui kärbime kõigi riigiasutuste, valitsusasutuste kulutusi, siis käigu see tegelikult ikkagi kõigi kohta, mitte valikuliselt. Teiseks söandan ma tähelepanu pöörata sellele, et on jäetud välja Presidendi Kantselei kulutuste vähendamine. On jäetud välja ka Riigikontrollile summade eraldamine. Kui me ikkagi analüüsime, kes riigile suudaks kasu tuua, kas või tulude suurendamise osas, siis peaks see olema Riigikontroll. Härra Meri alles äsja esines meie ees. Seetõttu ma ikkagi kutsuksin saadikuid üles mõtlema sellele, kuidas Riigikontrolli tööd tõhustada, talle tuleb raha juurde anda ja seda teiste riigiasutuste arvel. Teine põhiline probleem, mille kohta ma tahaks oma põhimõttelise seisukoha välja öelda, on toetus erakoolidele. Tõepoolest, me võtsime vastava seaduse vastu, aga see ei peaks ju tähendama seda, et me suurendame aastast aastasse samadele erakoolidele antavat toetust. Kui nad ühe korra toetust on saanud, aitab. Kui nad toime ei tule, siis mõelgu juba sellele, kas tasub erakooli pidada või mitte. Tähendab, meie eelarve ei tohiks muutuda ühtede ja samade erakoolide n.-ö. lüpsilehmaks, et me kogu aeg ja järjest rohkem neile eraldame. Ning kolmas probleem puudutab niisugust asutust nagu Turismiamet. Vastava ettepaneku tegin ma ka aasta tagasi. Praegu nägin, et mitmed teisedki kolleegid on teinud vastavaid ettepanekuid. Nähtavasti tuleks siiski langetada põhimõtteline otsus, kas niisugust asutust on üldse vaja eelarve abil ülal pidada või mitte. Niipalju siis lühidalt konkreetsetest asjadest. Võib-olla veel üks põhimõtteline moment. Minu mälu järgi nägi ka koalitsiooni programm ette riigiaparaadi vähendamist ja kärpimist. Seetõttu oleks meeldiv näha eelarves konkreetset kajastust, kuidas seda punkti on suudetud täita. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Sulev Alajõe.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kuna ajakirjanduses on viimasel ajal palju juttu olnud põllumajanduskoolide staatusest ja mina olen nende parandusettepanekute autor, siis ma omakorda selgitaksin, miks ma need parandusettepanekud olen teinud. Kõigepealt rõhutan, et ma ei ole mitte põllumajanduskoolide vastu, vaid ma olen ühtse haridussüsteemi poolt. Juhin tähelepanu sellele, et haridussüsteemi osad on mitmetele eluvaldkondadele spetsialiste ettevalmistavad koolid. Nii ei ole keegi tõstatanud küsimust, kas peaksid mitmed majandusteaduskonnad kuuluma Majandusministeeriumi alluvusse, keegi ei ole tõstatanud küsimust, kas peaks Tehnikaülikooli mõned teaduskonnad kuuluma Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse, kuna nad just sellele valdkonnale spetsialiste ette valmistavad. Ei ole tõstatatud küsimust, kas arstiteaduskond peaks olema Sotsiaalministeeriumi alluvuses. Ainult põllumajanduskoolide puhul räägitakse selle valdkonna erilisest spetsiifilisusest, mille tõttu nad peaksid olema ministeeriumi alluvuses. Ma olen teistsugusel arvamusel. Ma arvan, et on mõistlikum, kui selliste asjadega nagu õpetajate atesteerimine, kogu haridussüsteemi – nii õppejõudude kui õpilaste – finantseerimine, kõrgkoolide akrediteerimine, tegeleks Eestis üks instants. Kultuuri- ja Haridusministeerium on siiani tegutsenud ja tegutseb ka edasi kindlalt selles suunas, et koguda teistelt ministeeriumidelt kokku nende prognoos tuleviku suhtes, et selle alusel kavandada õpilaste vastuvõtukvoote nii kutseharidussüsteemi kui ka kõrgkoolidesse. Ma palusin, õigemini kultuurikomisjon palus Kultuuri- ja Haridusministeeriumilt ning Kooliametilt analüüsi eelarve kohta veidi põhjalikumalt, kui see praegu meil kollases raamatus kajastub. Mis selgus? Põllumajandustehnikumides on kavandatud aastaseks kuluks ühe õpilase kohta üle 8000 krooni, teistes tehnikumides 5000 krooni. Ülikoolide puhul on vahe veelgi drastilisem. Põllumajandusülikooli üks üliõpilane läheb Eesti riigile maksma 17 000 krooni, teiste ülikoolide üliõpilane alla 10 000 krooni. Siin viidatakse sellele, et põllumajandusülikooli ettevalmistus on spetsiifilise laadiga ja olemasolevad baasid lähevad palju maksma. Küsigem aga nii, kui suured on olnud need reformid, mis on selles haridussüsteemi valdkonnas toimunud? Kas need reformid vastavad ikka praeguse Eesti nõuetele või mitte? Veel sel suvel võisime näha kuulutusi, et võetakse vastu õpilasi suurfarmide elektrikute ja muudele kohtadele. Ma arvan, et Eesti ühiskonna vajadused on viimaste aastate jooksul niipalju muutunud, et me peaksime tõsiselt analüüsima, kas kõik need kulutused, mida me sellesse haridussüsteemi valdkonda teeme, on põhjendatud või ei ole. Rõhutatakse ka seda, et maaelu vajab erilist ettevalmistust. Ma küsiksin niimoodi. Kui põllumajandusülikoolis on vaja eraldi elektriasjandust õpetada, kas Ohmi seadus kehtib ainult linnas ja maal ei kehti? Või kui valmistatakse maale ette arste, siis kas maal kasutatakse teistsugust meditsiini kui linnades? Arvestagem ikkagi seda olukorda, kus me praegu Eestis oleme, ning mõelgem enne, kui me lähme suurte dubleerimiste ja väikese Eesti ühiskonna kildudeks rebimise teed. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Ma olen sunnitud siit puldist kommenteerima seda ettepanekut, millele on antud minu nimi. Selle oleks ju võinud esitada ka ükskõik kes teine. Ma tutvustan natukene neid tagamaid, mis kutsusid mind seda ettepanekut tegema. Need tulenevad sellestsamast lihtsast formuleeringust põhiseaduses, et Riigikogu võtab seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Ja küsimus on selles, mis siis sinna kuulub ja mis mitte. Teile esitatud parandusettepanekute tabelis on Kalev Kuke ettepanek, mille järgi võiks sinna lülitada ka "Liviko" eelarve sellesama põhjenduse alusel. Kuid võrrelda põhiseaduslikku institutsiooni, milleks on Eesti Pank, riigiettevõttega ei ole minu arust päris kohane, seda enam, et nad tegutsevad erinevate seaduste alusel. Üks on avalik-õiguslik, teine eraõiguslik isik. Aga nüüd selle ettepaneku võimalikust tõlgendamisest. Siin on minu jaoks kolm võimalikku varianti. Esimene on see, mida juba käsitles Kalev Kukk oma sõnavõtus: Eesti Panga eelarvet käsitleda eelarves nii nagu teiste riigiasutuste oma. Sellisel juhul on need ohud muidugi täiesti ilmselgelt olemas ja ma täiesti aktsepteerin neid kartusi, mida Kalev Kukk siit puldist esitas ja mida on viimasel ajal üsna palju käsitletud ka ajakirjanduses. Teine variant on see, et käsitleda Eesti Panga eelarvet nii, nagu on soovinud käsitleda Sotsiaalfondi ja ravikindlustuse eelarveid proua Siiri Oviir, s.o. iseseisva eelarvena. Seda varianti, mida on soovinud proua Oviir, on eelarve- ja maksukomisjon arvestanud. Minu poolt pakutule ollakse vastu. Ma saan aru, et siin on taga kartus, et Riigikogu sekkub Eesti Panga tegevusse, kõva krooni poliitika saab seetõttu kõva hoobi ning võivad juhtuda needsamad asjad, mille eest meid siin saalis hoiatas härra Kalev Kukk. Aga on veel üks lihtsam variant või pehmem variant: käsitleda Eesti Panga eelarvet riigieelarve lisana, s.t. et Riigikogu sellesse ei sekku, ta saab selle eelarve kaudu informatsiooni Eesti Panga tegevuskavadest ja saab põhjendatult otsustada selle osa üle, mis juba nüüd seob Eesti Panga eelarvet riigieelarvega, s.o. teatud osa üle Eesti Panga kasumist. Minu jaoks on tegemist põhiseadusliku küsimusega. Ühelt poolt, kuidas tõlgendada formuleeringut "riigi kõik tulud ja kulud", ja teiselt poolt, Riigikogu ja Eesti Panga vaheline seos. Põhiseaduse järgi on Eesti Pank Riigikogu ees aruandekohustuslik, Eesti Panga seadus täpsustab seda. Samal ajal mul on võimalus teile meelde tuletada, et Riigikogu on koos juba üle aasta, aga me ei ole kuulanud ära Eesti Panga aruannet. Ka teisi Eesti Panga seadusest tulenevaid Riigikogu ja Eesti Panga suhteid käsitlevaid menetlusi ei ole siin selles saalis veel toimunud. Seetõttu minu ettepanek, kui käsitleda seda kõige pehmemas vormis, taotleb informatiivset sidet riigieelarve ja Eesti Panga eelarve vahel. Minu arust ei ole need ohud, mida siin on maalitud, sugugi reaalsed, kui teda niimoodi käsitleda. Seetõttu ma ei saa olla nõus esiteks sellega, mismoodi on minu ettepanekut käsitletud, ja teiseks ka sellega, et ta niisama lihtsalt välja hääletatakse, sest probleem jääb õhku ja sellisel juhul tuleb seda hakata lahendama teiste meetoditega. Ma ei pea seda sugugi paremaks teeks. Praeguses olukorras, kus eelarve- ja maksukomisjon on arvestanud Kalev Kuke ettepanekut, mis näeb minu ettepaneku väljaarvamist, ma arvan, et see ettepanek oleks tulnud tuua saali hääletamisele, sest eelmisel istungil, kus seda asja käsitleti, otsustas minu ettepanekut arvestada Riigikogu, mitte eelarve- ja maksukomisjon. Siin on teatud mõttes otsustamise tasand natukene paigast nihkunud. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Uno Mereste.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud kolleegid! Ma jätkaksin seda mõttearendust, millele pühendas oma sõnavõtu hea kolleeg, lugupeetud härra Mihkel Pärnoja, kuigi hoopis teises vaimus. Ma ei hakka puudutama selle ettepanekuga seotud detaile, see oleks selle kordamine, mida siit on juba räägitud ja millest on ajakirjanduses palju juttu olnud. Ma lihtsalt fikseeriksin mõningaid momente ühenduses selle lahkarvamusega, mis siin on tekkinud. Esiteks, Pärnoja ettepanekule on ajakirjanduses – nagu Riigikogu liikmed on märganud – reageerinud faktiliselt kõik meie nimekamad raha- ja rahateooria tundjad, alustades akadeemik Hagelbergist, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahandusala professoritest Mart Sõrast ja Vambola Raudsepast. Mart Sõrg on muuseas just nimelt panganduse ja rahakäibe professor. Niisamuti on oma seisukohti avaldanud Rahandusministeeriumi asekantsler Tiit Saat, rahandusminister Madis Üürike, valitsusnõunik Ardo Hansson jne. Ühesõnaga kõik, kellel on nende elukutsega ühenduses olnud aastakümnete jooksul palju tegemist raha ja rahasüsteemiga, on avaldanud arvamust, et Mihkel Pärnoja ettepanek on Eesti rahasüsteemile ohtlik. Teisel arvamusel on härra Pärnoja, kes arvab, et kõik need asjatundjad saavad asjast valesti aru. Ainsana saab tema õigesti aru, et see ei ole meie rahasüsteemile ohtlik. Ma julgen kinnitada, et asjatundjad antud juhul ei eksi. Aga ma ei puudutaks siin asja erialalist külge, vaid puhtalt poliitilist külge. See otsus ühenduses Pärnoja ettepanekuga on kõigepealt siiski poliitiline otsus. Ma tahaksin meenutada, et maailmas on loodud palju uusi valuutasid ja väga paljud neist on väga kiiresti põhja läinud. Seejuures ei ole ükski rahasüsteem kaotanud oma stabiilsust mitte niimoodi, et parlamendis on üles tõusnud üks parlamendiliige, kes teeb ettepaneku rahasüsteem põhja lasta, kiiresti võtta abinõud tarvitusele raha stabiilsuse vähendamiseks jne. Ma ei tea ühtegi niisugust juhtumit rahasüsteemide ajaloost. Rahasüsteemid lähevad põhja nii, et parlamendis tõuseb üles üks parlamendiliige, kes seletab, et spetsialistid ei saa asjast aru. Praegu on õige aeg teha mingisugune nipp või ühendada midagi või lahutada midagi jne. Ta leiab väga palju põhjendusi, mis ei ole seotud üldse rahasüsteemi funktsioneerimise spetsiifikaga, et seletada, et see kõik on täiesti ohutu, et seda tuleb teha, et ta tahab seda headel eesmärkidel, et ta tahab lihtsalt paremat ülevaadet saada, et ta tahab informatsiooni saada. Ma julgen väita, et antud juhul on tegemist just niisuguse juhtumiga. Ma meenutaksin siin kas või asju, mis juhtuvad Ukrainas. Kui Ukraina karbovanets lasti käibele, oli tema kurss 1 rubla 1 karbovanets, nüüd maksab 1 rubla 30 karbovanetsit, rääkimata sellest, mis on juhtunud rublaga, millest ei ole tarvis rääkida. Samal ajal Ukraina parlamendis on kõikide nende muutuste tegemisel räägitud ainult rahva heaolust, ainult sellest, et informatsiooni on vaja saada jne. Nii et ma julgen väita, et antud juhul on tegemist äärmiselt ohtliku ettepanekuga. Pühendamata siin rohkem aega detailidele, meenutaksin muuseas, et täna me ei aruta siin üldse mitte riigieelarve seadust selles mõttes, et millistest osadest peab koosnema riigieelarve jne., vaid me arutame ühe konkreetse, 1994. aasta eelarvet. Meie probleemid ei ole üldse seotud riigieelarve põhimõttelise struktuuriga, vaid sellega, kui palju raha ühele või teisele ametkonnale anda või mitte anda. Ma meenutan lugupeetud Riigikogule, et riigieelarve seadus, mis käsitleb riigieelarve konstruktsiooni küsimusi, võeti vastu 16. juunil 1993. aastal pealkirjaga "Riigieelarve seadus". Pärnoja ettepanek ei kuulu üldse 1994. aasta riigieelarve arutuse käiku. See on tegelikult ettepanek muuta riigieelarve seadust, mille me võtsime vastu 16. juunil 1993. aastal. Selles seaduses ei ole niisuguseid lisandeid ette nähtud, mida Pärnoja antud juhul ette paneb. Ühenduses sellega ma pöördun, lugupeetud kolleegid, kõigi teie poole ja rõhutan veel kord, et tegemist on poliitilise otsusega. Aga see ei ole niisugune poliitiline otsus, mis oleks parteipoliitiline või oleks koalitsioonile või opositsioonile kasulik. See on poliitiline küsimus, mille lahendamisest sõltub meie rahasüsteemi saatus. Kohe homme pärast selle otsuse vastuvõtmist ei tarvitse rahaga midagi juhtuda, aga selle otsuse vastuvõtmine päris kindlasti nõrgendab neid organisatsioonilisi aluseid, millele tugineb Eesti krooni stabiilsus. Selles mõttes ma palun, et me unustaksime hetkeks oma parteipoliitilised ja rühmapoliitilised kaalutlused ning kui see parandusettepanek tuleb hääletusele, siis tuleks meil Pärnoja parandus välja hääletada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleeg Ivar Raig.

Austatud juhataja, austatud peaminister, ministrid, kes te olete täna tulnud meie debatti jälgima, kõigil omad huvid! Ma kavatsesin oma sõnavõtus kõigepealt pikemalt peatuda härra Pärnoja parandusettepanekul, kuid kuivõrd kolleegid Kukk, Mereste ja mitmed teised seda juba puudutasid, siis ainult hästi lühidalt. Tõepoolest, Pärnoja ettepanek – nagu ta ka ise väidab oma eilse "Postimehe" artiklis – on sisult põhiseaduslik vaidlus, mitte eelarvega otseselt seotud küsimus. Põhiseaduslikku vaidlust aga ei saa minu arvates – nii arvas ka professor Mereste – seostada Vabariigi Valitsuse poolt esitatud seaduseelnõuga eelarve kohta. Pärnoja ettepaneku sisu on õige, ma aktsepteerin seda probleemi, kuid seda on vaja esitada õigel ajal ja õiges kohas. Seda saab teha kas pangaseaduse muutmise ettepanekuga või arupärimisega Eesti Pangale või veel mõnel kolmandal kujul. Sellepärast ma toetan Kalev Kuke ja Tõnu Tepandi ettepanekut võtta see parandusettepanek tagasi. See võimaldaks meil pääseda sisuliselt umbusalduse avaldamisest Eesti Pangale ja selle kaudu pääseksime skandaalist, mis võib tekkida, kui see parandusettepanek jääb eelarvesse sisse. Meie panga tegevust jälgitakse äärmiselt tõsiselt. Kui see seostatakse eelarvega, siis rahvusvahelisele üldsusele jääb mõistmatuks, miks seda tehti just praegu. Oma sõnavõtu põhilise osa ma tahaksin pühendada nendele parandusettepanekutele, mis on seotud maaelu ja põllumajandusliku haridusega. Tahaksin vastata härra Alajõe üleskutsele üritada teha Eestis ühtset haridussüsteemi. Härra Alajõe väidab, et tema arvates peab haridussüsteem Eestis olema ühtne ja selle tõttu peab ka põllumajandusharidus kuuluma sinna juurde. Kuid ma väidan vastu, et sellega, et Eestis tehakse nn. ühtset haridussüsteemi, lõhutakse ühte teist süsteemi, mis minu meelest on tunduvalt fundamentaalsem kui alles moodustatav nn. ühtne haridussüsteem. Sellega lõhutakse süsteemi, et põllumajanduslik eriharidus, kõrgharidus, teadus, täienduskoolitus ja nõuandeteenistus maal peavad moodustama ühtse süsteemi ja selle ühtse süsteemi kujundamiseks on asutud praegu tööd intensiivistama Põllumajandusministeeriumis. See ühtne süsteem, mida mina nimetasin, põhineb põllumajanduse iseärasustel. Ma toon välja ainult kolm iseärasust. Esiteks, põllumajandus on ainus nn. areaalne majandusharu, mis jaotub ühtlaselt kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Teiseks, ta sõltub looduslik-klimaatilistest tingimustest ja põhineb nn. bioloogilistel rütmidel. Kolmandaks, põllumajanduses on aeglane kapitalikäive, mis teeb ta vähem konkurentsivõimeliseks teiste majandusharudega võrreldes. Maaelul on kahtlemata oma spetsiifika, mis seisneb ka sotsiaalse kontrolli funktsioonides territooriumi üle. Võib veel öelda, et sellest, kas maal, eriti piirialadel jäävad eestlased elama, sõltub meie riigi kaitsevõime. Maapiirkonnad on meie tugiala, nii on see kirjas ka meie koalitsioonileppes. Ma loodan, et "Isamaa" poliitikud toetavad seda seisukohta, et meil on vaja tagada eestlaste asustus kõikides Eestimaa paikades ja külades. Põllu-, metsa- ja kalamajandus on need ainsad majandusharud, mis tagavad, et eestlased jäävad asuma kõikides Eestimaa piirkondades. Mis puutub ettepanekusse panna tehnikumid Haridusministeeriumi haldusalasse, samal ajal kui härra Alajõe oli nõus sellega, et põllumajanduskõrgkool jääb Põllumajandusministeeriumi haldusalasse, siis just siin ongi sellesama terviklikkuse lõhkumisega tegemist. Praegu ei ole veel kõrgkooli seadust vastu võetud, pole isegi menetlusse antud. On täiesti lubamatu, et põllumajanduslikust kõrgharidusest lahutatakse põllumajanduslik kesk- ja eriharidus, mis just nimelt moodustavad ühtse terviku ning on praegu Põllumajandusministeeriumi haldusalas. Nii on see muuseas ka paljudes Põhjamaades ja Kesk-Euroopa maades. Ma ei näe mingit põhjust, miks meie peaksime seda tegema teisiti. Lõpetuseks ma kutsuksin Riigikogu toetama Ants Käärma parandusettepanekut (nr. 75), mida oleks vaja hääletada, et tarbijate ostukorv ei kallineks. Edasi Vambo Kaalu parandusettepanekust Põllumajandusministeeriumile raha eraldamiseks talude maaparanduseks. Me oleme nõus selle 10 miljoni krooniga tegema kompromisslahenduse meie partneritega, et see osa läheks Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi. Seda me toetame. Kuid samas me nõuame toetust ühistegevuse arendamiseks 6 miljonit krooni (parandusettepanek nr. 78). See on niivõrd väike summa ja ühistegevuse taastamine on alles lapsekingades. Selle taastamise käivitamiseks on vaja raha. Samuti me taotleme, et Piimandusmuuseumil võimaldatakse kulutusi katta võrdselt teiste riiklike muuseumidega. Ka see summa on väike ja me tahaksime, et seda arvestatakse. Tänan! Sellega on mu aeg täis ja kavandatud mõtted esitatud. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Endel Eero, sõnavõtt kohalt.

Tänan! Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Olin üks nendest, kes hääletas Eesti Panga eelarve riigieelarve koosseisu võtmise poolt, kuid seda teatud tagamõttega, mille tõttu võlgnen kolleegidele väikese õiendi. Põhiseaduse § 115 algab tõesti nii, et iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Maadlesime selle kallal siis, kui koostasime Rahandusministeeriumis riigieelarve seadust. Esialgu jäi riigieelarve seaduses § 2 1. lõige kõlama järgmiselt: "Riigieelarve koosneb eelarveaasta kõigist riigi tuludest ja kuludest, mis viiakse kokkuvõttes tasakaalu." Kaugemale ei õnnestunud selles asjas minna. Nüüd on majanduskomisjoni initsiatiivil ette valmistatud ja tuleb lähemal ajal esimesele lugemisele riigivara põhiseaduslike institutsioonide vahel jagamise seaduse eelnõu. Nähtavasti tuleb ka selle eelnõu arutamise käigus neid probleeme ja protsesse püüda lahata. Ma ei tea, miks professor Mereste ei öelnud, aga mulle ta tegi väga ilusasti selgeks, milles on siin küsimus. Ühesõnaga, riigieelarve me võime üles ehitada kahest erinevast raamatupidamise bilansi koostamise meetodist lähtudes. Esimene võimalus oleks saldomeetodil, s.t. võtta arvele tulem netotulu näol. Teine võimalus on lähtuda käibemeetodist. Paljudes maades on riigieelarve segameetodil üles ehitatud, nii nagu oli 1930. aastatel. Ma vaatasin järele, näiteks viinamonopol oli tuludepoolel arvele võetud brutotuludena, samal ajal olid kuludepoolel Maksuameti kuludes ette nähtud viinamonopoli erikulud, nii et see oli käibemeetodil sisse võetud. Meie riigieelarve, mida me praegu arutame, on aga 100% üles ehitatud eranditult saldomeetodile ja kajastab seetõttu ainult netotulusid. Sealhulgas ka Eesti Panga tulud 30 miljonit.

Kolleeg Eero, sõnavõtt kohalt on 2 minutit.

Nii et sõltuvalt seaduse tõlgendusest võime öelda ka niimoodi, et meie hääletus oli algusest peale õigustühine, kuna kõik on riigieelarves arvesse võetud, ainult millisel määral, nagu meil lugupeetud spiiker tavatseb küsida, kas ikka on parasjagu või ei ole. Aga see on juba omaette küsimus, kuidas Eesti Panga käivet hinnata ja kes seda peab hindama.

Suur tänu! Läbirääkimised on lõppenud. Kas härra rahandusminister soovib lõppsõna? Ei soovi. Kolleeg Valve Kirsipuu, palun.

Lugupeetud spiiker, austatud kolleegid! Ma väga lühidalt peatuksin mõnel praegu kuuldud sõnavõtul lihtsalt asja selgemaks tegemiseks. Härra Alatalu väitis, et tema ettepanekuid ei ole arvestatud. Ma ei ole sellega päris nõus, sellepärast et ma pöörasin tema küsimustele rohkem tähelepanu kui teistele, sest ta oma ettepanekutes nimetas lausa, et ta soovib komisjoni arvamust kuulda selles või teises küsimuses. Nüüd ta aga oma sõnavõtus rääkis uuesti Turismiametist. Ma pean ütlema, et komisjon võttis vastu otsuse Turismiamet likvideerida. Samamoodi kui ta võttis vastu otsuse likvideerida filmivahendusfirma "Meedium" ja Kaubalitsentsiamet ja Ukraina Kaubandusesindus ja Kultuuritöötajate Täienduskoolitus ja palju muid asju. Miks on jäänud aga mõningad rahad sisse? Nad on jäänud sellepärast, et need inimesed, kes saavad lahti riigiametist, peavad ju saama mingisugust kompensatsiooni vastavalt sellele, kui kaua nad selles asutuses on töötanud. Ja me püüdsime leida kas 4 kuu või 8 kuu palgad. Tegelikult ei peaks nad kui institutsioonid järgmisel aastal enam eksisteerima. Ma mõistan täiesti Kalev Kuke muret 3,5 miljardi krooni pärast. Ma pean ütlema, et see on ka eelarve- ja maksukomisjoni mure ja me ootame uut ravikindlustusseadust, mis sätestab mitte üksnes maksude laekumise, mis sotsiaalmaksu kaudu tuleb, vaid ka nende rahade kulutamise. See on täiesti põhjendatud mure, millele tõenäoliselt ka Riigikogu peab rohkem tähelepanu pöörama. Ma ei tõmba mitte mingisugust paralleeli sotsiaalmaksete eelarve ja ravikindlustuse eelarve ja Eesti Panga eelarve vahele, nagu siit nimetas lugupeetud härra Pärnoja. Nimelt, kui sotsiaalmaksete puhul on tegemist tõepoolest maksumaksjate rahaga ja me oleme huvitatud sellest, kuhu see raha läheb, siis on ju teada, et Eesti Panga raha ei ole seotud maksumaksja rahaga ja ta on hoopis teine küsimus, teine mall, nagu öeldakse. Ja kui arvatakse, et ei ole ju midagi katki, kui Eesti Panga eelarve on siiski sees riigieelarves, siis oleks mul proua sotsiaalministrile küsimus, millele ma võib-olla täna kahjuks vastust ei saa. Miks on ta nõus paljude kompromissidega, aga mitte ühega, nimelt sellega, et sotsiaalkindlustuse eelarve ja ravikindlustuse eelarve pannakse sisse riigieelarvesse? Nii et hääletamisel ma paluks seda arvesse võtta. Aitäh!

Suur tänu! Asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Ma palun proua Kirsipuud tulla jälle siia. Esimene muudatusettepanek on kolleeg Kalev Kukelt, seda on arvestatud. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Kuna eelarve- ja maksukomisjon ei olnud eelmine kord minu ettepanekut arvestanud ja see läks sisse Riigikogu hääletamise tulemusena, siis ma arvan, et protseduurilise tasakaalu seisukohalt oleks korrektne, kui me hääletaks täna selle ettepaneku väljahääletamise ettepanekut. Nii et ma soovin seda hääletada, samuti Tõnu Tepandi ettepanekut.

Kommentaare pole vaja. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Kalev Kuke muudatusettepaneku poolt, tabelis nr. 1? Selle ettepaneku poolt on 43 saadikut, vastu on 21, 3 jäid erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Parandusettepanek nr. 2 on kolleeg Tõnu Tepandilt ja käsitleb sedasama, ei ole vaja enam hääletada. Parandusettepanek nr. 3 on kolleeg Kalev Kukelt.

Ma sain aru, et siin oli Kalev Kukel kontraettepanek, näitamaks selle asja olemust. Komisjon muidugi ei saanud seda arvestada, sest sellisel juhul see ei oleks enam riigieelarve, vaid hoopis mingisugune muu eelarve, vaatamata sellele, et ta oleks võib-olla väga-väga kooskõlas Eesti põhiseadusega.

Kolleeg Kalev Kukk.

Aitäh! Seda parandusettepanekut ei ole enam olemas, sest minu esimene parandusettepanek hääletati sisse. Aitäh!

Asi on selge. Kalev Kukk võtab ettepaneku tagasi. Nr. 4 on Avo Kiire ettepanek vähendada kõikide ministeeriumide halduskulusid 5%, ei ole arvestatud. Avo Kiir.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma tahaksin ikkagi, et see ettepanek pannakse hääletusele. Kui me vähendaksime 5% kõikide ministeeriumide halduskulusid, siis tuleks keskeltläbi igalt ministeeriumilt 250 000, 11 ministeeriumi puhul annab see kokku 2,7 miljonit. See oleks ka ikkagi väike raha sinna, kus rohkem oleks vaja.

Härra Kiir, ma ei tea, kas te kuulsite minu ettekannet, kus ma peatusin teie konkreetsel ettepanekul. Kui näiteks Välisministeerium saab praegu 5 korda rohkem kui Keeleamet, kas te tõesti tahate, et Keeleamet jääks veel vaesemaks, kui ta on, sest Välisministeeriumile see suurt tunda ei anna. Niisugune ühe mõõdupuuga mõõtmine kõigile, sinna, kus on vähe, ja sinna, kus on palju, ei ole lihtsalt õige.

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on Avo Kiire muudatusettepaneku poolt, tabelis nr. 4? Komisjon ei toeta. Selle ettepaneku poolt on 14 saadikut, vastu on 39, 11 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Viies ettepanek on kolleeg Mihkel Pärnojalt ja seda on arvestatud. Probleeme ei ole. Kuues ettepanek on väliskomisjonilt, on jäetud arvestamata.

Ma ütleksin niipalju, et 6., 7., 8. ja 9. ettepanek on seotud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksuga, millest ma juba rääkisin. Me võtsime vastu otsuse, et nad ei ole toodud mitte eelarve alguses eraldi reana, vaid iga ametkonna järel eraldi reana.

Milline on väliskomisjoni seisukoht? Väliskomisjon ei nõua hääletamist. Aitäh!

Ettepanek nr. 10 on see kontraettepanek, mille eelarve- ja maksukomisjon tegi nende maksude näitamiseks.

Proteste ei ole? Ettepanek nr. 11 on kolleeg Ants Ermilt, samuti järgmised. Ettepanekut nr. 11 on komisjon arvestanud. Ettepanekut nr. 12 on komisjon arvestanud osaliselt. Kuidas on? Ants Erm on nõus? Aitäh! 13. ettepanek, on komisjoni poolt arvestatud. 14. ettepanek, ei ole arvestatud, puudutab Riigikantseleid.

Ja seda, mille kohta Jaanus Raidal esitas kaks küsimust. Kas me peaksime maavalitsustele raha saatma või andma selle kuskile mujale? Praegu otsustas komisjon jätta maavalitsustele.

Kuidas on, Ants Erm?

Aitäh, härra juhataja! Ma põhjendasin seda. Ma arvan, et juhul kui me jätame maavalitsuse kulud nii suureks, nagu nad praegu on, siis me nende ümberkorraldustega lihtsalt suurendame kogu riigis valitsuskulusid. Ma nõuan selle ettepaneku hääletamist.

Juhin veel tähelepanu sellele, et 14. ettepanek on seotud 15. ettepanekuga. Tähendab, 14. ettepaneku alusel maavalitsustelt äravõetud 30 miljonit suunatakse kohalike eelarvete toetamise fondi.

Suur tänu! Kolleegid, asume hääletama 14. muudatusettepanekut. Lugupeetud Riigikogu, kes on 14. muudatusettepaneku poolt, autoriks Ants Erm? Selle ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu on 36, 6 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud.

See puudutab ka 15. ettepanekut, sest raha oli suunatud kohalike eelarvete toetamise fondi.

Asjaolud on selged. Ettepanek nr. 16 on Jaanus Raidalilt, on jäetud arvestamata. Jaanus Raidal.

Ma palun kindlasti seda punkti hääletada, sellepärast et siit hakkab täpselt selguma, mida Riigikogu tahab, kas ta tahab, et bürokraatia jääks sama suureks, nagu ta tänaseni on, või tõesti hakkame liikuma selles suunas, et hakkame rohkem usaldama omavalitsusi ning riik hakkab oma positsioone ja ülesandeid ära jagama omavalitsustele. Ma soovin hääletamist.

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu! Kes on 16. muudatusettepaneku poolt? Autor Jaanus Raidal, komisjon ei toeta. Selle ettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu on 44, 7 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Ettepanek nr. 17 on Toomas Alatalult.

Puudutab Riigikontrolli töötasu suurendamist Presidendi Kantselei arvel. Me leidsime, et Riigikontrollile on praegu eraldatud palgafondi vastavalt tema koosseisudele, liiatigi seoses valitsustöötajate palgareformiga saab ta juurde. Niisuguste ettepanekute puhul me oleksime huvitatud, et enne võetakse vastu otsus, et palgafond ei ole seotud töötajate arvuga. Sellisel juhul on võimalik palku tõsta. Nii et me otsustasime seda mitte arvestada.

Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud asespiiker, lugupeetud proua Kirsipuu! Ma juhiksin Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et me juba vähendasime eraldatavaid summasid ühel teisi võime tasakaalustaval organil, nagu seda on õiguskantsler. Ma loen põhimõtteliselt vajalikuks Riigikontrollile summasid siiski eraldada. Juhiksin tähelepanu ka sellele, et Presidendi Kantselei on minu arvates saanud liiga palju võimu juurde just Riigikogu arvel. Ma pean silmas seda diskussiooni, mis siin oli eile näiteks humanitaarkomisjoni probleemide asjus. Riigikogu ise loobub teatud asjade tegemisest ja siis tehakse need Presidendi Kantselei juurde. Ma arvan, et suunitlus on õige ja ma palun see küsimus panna igal juhul hääletusele.

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on 17. parandusettepaneku poolt? Autor on Toomas Alatalu, komisjon ei toeta. Selle ettepaneku poolt on 23 saadikut, vastu on 34, erapooletuid on 8. Ettepanek on tagasi lükatud. Ettepanek nr. 18.

Seoses kulutustega informaatikale esineb eelarve järgmisel lugemisel härra Ott. Nii et me aktsepteerisime Toomas Alatalu ettepaneku.

Ettepanek nr. 19 on Toomas Alatalult, on osaliselt arvestatud.

Riigikogu Kantselei kulutusi vähendati 1,2 miljoni võrra ettepanekuga nr. 11.

Kas Toomas Alatalu on nõus?

Ma palun selles küsimuses siiski hääletada, sest ma arvan, et välislähetuste osas võib Riigikogu, kui ta tahab teistele eeskuju näidata, kokku hoida. Aitäh!

Lugupeetud Riigikogu, kes on 19. parandusettepaneku poolt? Autor on Toomas Alatalu, komisjon on osaliselt arvestanud. Selle ettepaneku poolt on 5 saadikut, vastu on 39, 19 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Muudatusettepanek nr. 20 on Toomas Alatalult, komisjon on seda osaliselt arvestanud.

Küsimus on jälle selles, et 13. muudatusettepanekuga on Riigikantselei kulutusi maha võetud 1 miljoni võrra. Suuremat summat me ei saanud arvestada.

Toomas Alatalu.

Kuna see puudutab siiski valitsust, siis põhimõtteliselt ma pean nõudma ka selle hääletust. Aitäh!

Komisjon ei kommenteeri. Lugupeetud Riigikogu, kes on 20. parandusettepaneku poolt, mille autor on Toomas Alatalu? Selle ettepaneku poolt on 13 saadikut, vastu on 41, 13 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Ettepanek nr. 21 on kolleeg Sulev Alajõelt, ei ole arvestatud.

Siin on küsimus hasartmängumaksust. Teatavasti praegu hasartmängumaks ei lähe läbi eelarve. Praegu meil on Riigikogu menetluses uus hasartmängumaks, kus on öeldud, et sotsiaalkindlustusse minev osa peab minema läbi eelarve. Ma arvan, et niikaua kui me seda vastu võtnud ei ole, ei ole ka mõtet toetada seda ettepanekut.

Kolleeg Sulev Alajõe.

Ma olen teinud siin ettepaneku hääletada seda põhimõtet, kas ta peab seal olema. Analoogiliselt Sotsiaalfondiga ja Keskkonnafondiga võiks ta olla kajastatud, nii et ma palun hääletada.

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu! Kes on 21. parandusettepaneku poolt, mille autor on Sulev Alajõe? Selle ettepaneku poolt on 36 saadikut, vastu on 18, 10 jäid erapooletuks. Ettepanek leidis toetust.

Ainult antud juhul ma ei tea, mida ma pean riigieelarvega tegema. Siin ei ole ühtegi summat, siin ei ole mitte midagi. Mis see tähendab siis? Aga see on teine küsimus. Lähme edasi.

Nr. 22 on kolleeg Sulev Alajõelt, on arvestamata.

Sulev Alajõe soovis kõik informaatika kulutused viia Riigikantselei alla, selleks et 23. ettepanekuga viia nad hariduskulude töötasudeks. Sellega ei saanud eelarve- ja maksukomisjon nõus olla.

Sulev Alajõe ei nõua hääletamist. Ettepanek nr. 23 on sama. Sulev Alajõe ei nõua hääletamist. Ettepanek nr. 24 on kolleeg Jaanus Raidalilt.

Ettepanekud nr. 24, 25 ja 26 on teinud Jaanus Raidal Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei ja Riigikantselei rahade täpsustatud kujul esitamiseks. Tähendab, muud kulud tuleb lahti lüüa. Kui te vaatate eelarvet, mis laual on, siis me oleme seda teinud.

Kolleeg Jaanus Raidal on nõus? Suur tänu! Kellelgi probleemi ei ole. Parandusettepanek nr. 27, kolleeg Ants Erm. Komisjon on arvestanud.

Ma ütleksin siia niipalju selgituseks juurde, et seadusloome kulude üle on üldse olnud palju vaidlusi ja nende kohta on ka palju ettepanekuid olnud. Kui te vaatate eelarvest, siis mõnedes ministeeriumides ja ametites on neid ja teistes ei ole. Kui komisjon vaatas seda möödunud neljapäeval, siis leiti, et Justiitsministeeriumis on liialt palju seadusloome kulusid ja vastavalt sellele oldi nõus 1,8 miljoni äravõtmisega. Hilisem arutelu koalitsioonis aga näitas, et siiski kõige rohkem on rahasid vaja just nimelt Justiitsministeeriumis. Koalitsioon leidis, et see summa peaks siiski sinna jääma. Nii et praegu on niisugune vastuolu tekkinud komisjoni otsuse ja koalitsiooni vahel. Seda tuleks hääletada.

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Ants Ermi parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 27? Selle ettepaneku poolt on 20 saadikut, vastu on 40, 9 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Ettepanek nr. 28, autor kolleeg Sulev Alajõe, on arvestatud. Korras? Aitäh! Ettepanek nr. 29 on kolleeg Toomas Alatalult, ei ole arvestatud. Toomas Alatalu.

Aitäh, ma sain vajaliku informatsiooni kätte. Proua Kirsipuu, te ütlesite natukene liiga palju, aga huvitav info oli. Aitäh!

Toomas Alatalu ei nõua hääletamist? Aitäh! Parandusettepanek nr. 30 on kolleeg Ants Ermilt, juhtivkomisjon on arvestanud. On korras? Aitäh! Ettepanek nr. 31 on samuti Ants Ermilt, komisjon ei ole arvestanud.

Küsimus on selles, et Metsaamet, nagu ma nimetasin oma sõnavõtus, läheb hoopis teiste kulude ja tuludega eelarvesse sisse, aga sellega me tuleme Riigikogu ette järgmine kord.

Kolleeg Ants Erm kommenteerib.

Põhimõtteliselt ma jään enda juurde, aga uskudes seda, et see probleem leiab lahenduse, ei nõua praegu hääletust.

Suur tänu! Ettepanekut nr. 32 kolleeg Ants Ermilt on arvestatud komisjoni poolt. On korras. Ettepanek nr. 33 on kolleeg Jaanus Raidalilt, komisjon ei ole arvestanud.

Jaanus Raidal viitab siin Otepää maastikukaitseala kuludele, mina ei osanud leida meie kollasest raamatust Otepää maastikukaitseala, mul puudub see info ja sellepärast me ei saanud ka seda arvestada.

Kolleeg Jaanus Raidal annab selgitusi.

Loodusparkide all on toodud väga ähmaselt see punkt välja ja mul tekkis täpselt samuti see küsimus. Teades samas, kui efektiivselt või mitteefektiivselt nad täna töötavad, oli minu ettepanek poolprovokatiivne, kuid ka realistlik.

Ma ütleksin selle kohta, et eelarve- ja maksukomisjon ei jäta endale ähmaseid küsimusi. Me pöördusime selles asjas minister Tarandi poole. Mul on kirjalik selgitus selle kohta olemas, et kui Otepää looduskaitseinspektor töötab halvasti, siis tuleb ta välja vahetada, aga mitte sealt rahasid ära võtta.

Jaanus Raidal ei nõua hääletamist? Nõuab. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Jaanus Raidali muudatusettepaneku poolt, tabelis nr. 33? Selle ettepaneku poolt on 8 saadikut, vastu on 48, 11 jäi erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Ettepanek nr. 34 on kolleeg Vardo Rumessenilt, on jäetud arvestamata.

Küsimuste ja vastuste käigus oli sellest juttu, et me ei saa Eesti Raadio reklaamikuludest seda raha võtta, sellepärast jäi arvestamata, liiatigi ei ole tal toodud teist poolt, kust võtta.

Aitäh! Kolleeg Vardo Rumessen.

Aitäh! Kuna minu kolleeg Merle Krigul on teinud samasisulise ettepaneku, ainult allikaviitega, kust neid rahasid leida, siis ma ei nõua oma parandusettepaneku hääletamist.

Ettepaneku nr. 35 on teinud kolleegid Mändmets ja Raave. Ei ole arvestatud.

See on kordusettepanek, mis oli ka eelmisel korral sees. Me ütlesime tol korral, et need on koduvalla mured, mida ei tule lahendada Riigikogu saalis.

Kolleeg Ilmar Mändmets.

Koduvalla mured tuleb kodus ära lahendada, aga kui nad on tõesti lahendamata ... Me palusime 100 000 krooni vähem raha. See on uus ettepanek ja võimaluse korral palume ikkagi selle ettepanekuga arvestada. Ma palun hääletada. Tänan!

Lugupeetud Riigikogu! Kes on kolleegide Ilmar Mändmetsa ja Kalev Raave muudatusettepaneku poolt, tabelis nr. 35? Selle ettepaneku poolt on 32 saadikut, vastu on 24, 9 jäid erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Ettepanek nr. 36 on kolleeg Jaan Kaplinskilt, on arvestatud. Paistab, et on korras. Ettepanek nr. 37 on väliskomisjonilt, on sisuliselt arvestatud. Ettepanek nr. 38 on kolleegidelt Rein Veidemannilt ja Mihkel Pärnojalt, seda ei ole arvestatud.

Komisjoni poolt niipalju, et nad taotlevad raha Kreutzwaldi-nimelisele Kirjandusmuuseumile. Me leiame, et see on väga oluline valdkond, ainult me ei saanud nõus olla sellega, kust võtta (Kunstimuuseumi projekt, Teadusfond, linna ja maakonna bussiliinide dotatsioon).

Kolleeg Rein Veidemann kommenteerib.

Härra juhataja! Küsimus on Kirjandusmuuseumi juurdeehituse lõpetamises, mida alustati 1977. aastal, kui mina veel olin Kirjandusmuuseumi teadussekretär. Tegemist on tõepoolest praegu väga ohtlikkusse tsooni jõudnud asutusega Tartus. Me leiame, et selleks võtmiskohaks võiks olla ka valitsuse reservfond. Palun väga hääletada selle poolt!

Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleegide Veidemanni ja Pärnoja parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 38? Komisjon ei toeta. Selle ettepaneku poolt on 31 saadikut, vastu on 22, 10 jäid erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Ettepanek nr. 39 on kolleeg Merle Krigulilt, analoogiline Vardo Rumesseni ettepanekuga, ei ole arvestatud. Kolleeg Merle Krigul kommenteerib.

Aitäh, härra esimees! Austatud kolleegid! Ma tuletan teile meelde, et Eestile rasketel aegadel oli muusikakultuur üks neid jõude, mis meid koos hoidis ja toetas. Seda tajus väga hästi tolleaegne juhtkond, kes ei võimaldanud konservatooriumil areneda, laieneda, ta ei saanud ühtegi õppehoonet. Ma ei arva, et meie peaksime seda suunda jätkama. Mis puutub bussiliinide dotatsioonidesse, siis see peaks olema kohaliku omavalitsuse asi, aga eksperdihinnangul olemasolev dotatsioon tegelikult inimeste probleeme ei lahenda. Nii et ma nõuan hääletust. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid, peale autori ja juhtivkomisjoni me kommentaare ei esita. Kas kolleeg Kalle Jürgensonil on protseduuriline küsimus? "Isamaa" fraktsioon palub enne hääletamist 10 minutit vaheaega. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

Kolleegid, vaheaeg on läbi. Asume hääletama kolleeg Merle Kriguli ettepanekut. Kommentaarid on antud. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 39 poolt? Autoriks Merle Krigul. Selle ettepaneku poolt on 30 saadikut, vastu on 20, 11 jäid erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Ettepanek nr. 40, autor samuti kolleeg Merle Krigul.

Mul ei ole midagi lisada sellele, mis siin on kirjutatud. Erakoolide toetus ei ole üldse seaduses sees, on ainult seletuskirjas.

Kas Merle Krigul soovib hääletamist? Soovib. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 40 poolt? Autor on Merle Krigul. Selle ettepaneku poolt on 12 saadikut, vastu on 41, 12 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Ettepanek nr. 41, kolleeg Mihkel Kraav, on arvestatud. Paistab, et probleeme ei ole. Ettepanek nr. 42, kolleeg Tõnu Kõrda, ei ole arvestatud.

Raha küsitakse juurde Eesti Olümpiakomiteele. 1994. aasta eelarves on Olümpiakomitee sees 972 000 krooniga. Komisjon leidis, et see on piisav.

Mis on Tõnu Kõrda seisukoht? Kas panna hääletusele? Kolleeg Tõnu Kõrda.

Jaa, palun hääletusele panna!

Lugupeetud Riigikogu! Kes on parandusettepaneku nr. 42 poolt, autoriks Tõnu Kõrda? Selle ettepaneku poolt on 21 saadikut, vastu on 32, 14 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Ettepanek nr. 43, samuti kolleeg Tõnu Kõrdalt. On sisuliselt arvestatud. Kas sobib? Kolleeg Tõnu Kõrda.

See ettepanek oli mõeldud eelmise ettepaneku jaoks raha leidmiseks, nii et ma ei nõua selle hääletamist.

Selge, aitäh! Järgmised ettepanekud on kolleeg Ants Ermilt. Nr. 44.

Me leidsime, et Kultuuri- ja Haridusministeeriumilt ei saa ära võtta 3,5 miljonit, teades, missuguses olukorras on meil kultuur. Seadmete ja inventarikulude kasv oli tõepoolest 600%. Me jätsime selle komisjonis arvestamata.

Ants Erm ei nõua hääletamist. Ettepanekut nr. 45 on osaliselt arvestatud. Kas sobib? Kolleeg Sulev Alajõe.

Ma palun hääletada, kusjuures ma taotlen hääletusega taastada esialgne olukord. Seega mind ei rahulda osaline arvestamine.

Kas sellest tuleb nii aru saada, et vähendada hariduskulusid 2,1 miljoni võrra?

Ei, vastupidi, ma tahan, et see summa jääks täielikult alles.

Nii ei saa ju hääletada. Järgmine kord tuleb lihtsalt vastav ettepanek teha.

Jaa, asi on selge, niimoodi me seda hääletusele panna ei saa. Kolleeg Ants Erm aktsepteerib komisjoni seisukoha. Ettepanek nr. 46 on Ants Ermilt. Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh! Ma toetan autorit ja palun hääletada.

Mida siin hääletada, on ju arvestatud.

Komisjon on 46. ettepanekut arvestanud. Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra juhataja! Juhtivkomisjon arvestas ettepanekut, aga autori esindaja ei toetanud, mina toetan autorit ja palun hääletada. Aitäh!

Selge. Paneme hääletusele 46. ettepaneku. Kolleeg Kalle Jürgenson.

Aitäh! Ma pöördun 45. parandusettepaneku juurde tagasi ja palun seda hääletada.

Üks moment. Praegu me hääletame 46. ettepanekut. Lugupeetud Riigikogu, kes on 46. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 45 saadikut, vastu on 14, 9 jäid erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Ettepanekut nr. 47 on arvestatud. Ettepanek nr. 48 on kolleeg Vardo Rumessenilt, on jäetud arvestamata. Kolleeg Vardo Rumessen.

Lugupeetud juhataja, ma palun see küsimus panna hääletamisele. Põhjendus, milleks ma seda summat taotlen, on toodud minu parandusettepanekus, nii et ma midagi juurde ei lisa.

Suur tänu! Kas komisjon kommenteerib?

Oh ei.

Lugupeetud Riigikogu, kes on 48. parandusettepaneku poolt, autoriks Vardo Rumessen? Selle ettepaneku poolt on 16 saadikut, vastu on 42, 8 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Ettepanek nr. 49, Vardo Rumessenilt.

Komisjoni poolt niipalju, et Kultuuri- ja Haridusministeeriumile eraldati 1994. aastaks 10 miljonit krooni investeeringuteks. Nemad tegid oma valiku kõige selle hulgast, mis vajas raha. Kui nad ei pidanud vajalikuks Toila laululava jaoks eraldada, siis me ei arva, et Riigikogu peaks suurendama seda summat.

Suur tänu! Kolleeg Vardo Rumessen.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on väga kahju, et Kultuuriministeerium ei aktsepteerinud Toila vallavalitsuse palvet. Ma lähtun kultuurikomisjonile tehtud kirjalikust taotlusest, milles Toila vallavalitsus märgib, et kohalike omavalitsuste eelarvete moodustamise alused ei näe ette selliseid kapitaalehituse finantseerimise vahendeid. Ja kuna tegemist on tõesti kriisipiirkonnas oleva ehitusega ja see ei ole mitte ainult Toila probleem, vaid see on kogu Ida-Viru maakonna probleem, siis ma palun see küsimus panna hääletamisele. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on 49. parandusettepaneku poolt? Autor on Vardo Rumessen. Selle ettepaneku poolt on 20 saadikut, vastu on 31, 10 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Parandusettepanek nr. 50, kolleeg Vardo Rumessenilt, on komisjoni poolt arvestatud. Ettepanek nr. 51, autor kolleeg Avo Kiir, ei ole arvestatud. Kolleeg Avo Kiir.

Aitäh, juhataja! Tegu on jälle riigiaparatuuri paisumisega. Viru Infokeskusel on tekkinud katusorganisatsioon, keskaparaat, mis asub Kohtla-Järvel. Seal on 9 inimest tööl. Juba nende palgafondiks läheb üle 200 000, kui halduskulud veel juurde, siis läheb oma 300 000 keskaparaadi peale. Nii et Narva uuringute sektorile eriti midagi ei kukugi. Seepärast ma teen ettepaneku panna see hääletusele ja vähendada 200 000 võrra. Pärast võib seda raha sihtsuunitlusega saata Narva Sotsioloogiliste Uuringute Keskusele. Aitäh!

Komisjon lähtus selle küsimuse lahendamisel umbes samadest seisukohtadest kui härra Rumessen Toila laululavast rääkides. Kirde-Eesti on kriisipiirkond ja sealt me ei tohi ära võtta vahendeid informatsiooni levitamiseks.

Lugupeetud Riigikogu! Kes on 51. parandusettepaneku poolt, autoriks Avo Kiir? Selle ettepaneku poolt on 10 saadikut, vastu on 47, 6 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Järgmised ettepanekud on kolleeg Toomas Alatalult. Nr. 52 on jäetud arvestamata. Kolleeg Toomas Alatalu.

Ma enne juba ütlesin ka kõnepuldist, nii et ma palun hääletada.

Komisjonil ei ole lisada midagi peale selle, et selle summa eraldamisel on lähtutud erakooli seadusest.

Lugupeetud Riigikogu! Kes on 52. parandusettepaneku poolt, autor Toomas Alatalu? Selle ettepaneku poolt on 16 saadikut, vastu on 49, 8 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud.

Ettepanek nr. 53 on raamatupidamisbüroo kohta. See on muide kutsekoolide tsentraliseeritud raamatupidamine, mis asub endises kõrg- ja keskerihariduse ministeeriumis Valli tänaval, tänu sellele on nendel tõesti kulud suured. Komisjon lähtus seisukohast, et kuivõrd on teada, et Kultuuri- ja Haridusministeerium järgmise aasta alguses vaatab läbi, millised kutsekoolid jäävad ja kas jäävad riiklikku alluvusse või jäävad nad kohaliku omavalitsuse alluvusse, siis see küsimus tõenäoliselt laheneb. Aga praegu me otsustasime selle jätta arvestamata.

Kolleeg Toomas Alatalu.

Aitäh selgituse eest, aga seda ettepanekut tehes tahtsin ma lihtsalt juhtida tähelepanu, et sellega luuakse pretsedent. Me hakkame üüri tõstmise ettekäändel kulutusi suurendama. Nii et ma palun siiski hääletada.

Lugupeetud Riigikogu, kes on 53. parandusettepaneku poolt, autor Toomas Alatalu? Selle ettepaneku poolt on 4 saadikut, vastu on 40, 19 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Parandusettepanek nr. 54: annulleerida pühapäevakooli õpetajate töötasu. Komisjon pole arvestanud.

Tegemist on suhteliselt väikese summaga – 30 000.

Kolleeg Toomas Alatalu.

Aitäh! See on jällegi põhimõtteline küsimus. Siin on mul põhjendus kirjas. Nii et summa on tõesti väike, aga ma arvan, et asi on põhimõttes ja seepärast tasub hääletada.

Lugupeetud Riigikogu, kes on 54. parandusettepaneku poolt, autor Toomas Alatalu? Selle ettepaneku poolt on 10 saadikut, vastu on 42, 16 jäi erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Ettepanek nr. 55.

Komisjonil puudub ühtne seisukoht. See oli käesoleva aasta eelarve tegemisel suureks vaidlusküsimuseks ja hoolimata mitmekordsest hääletamisest komisjonis ei tekkinud niisugust olukorda, kus kaalukauss oleks kaldunud kas ühele või teisele poole. Me otsustasime jätta selle täiskogu otsustada.

Suur tänu! Toomas Alatalu.

Lugupeetud asespiiker, lugupeetud proua Kirsipuu! Ma lihtsalt tahaksin meelde tuletada, et eelmisel aastal me tegime valiku kolme pakutud summa vahel, kusjuures kahe väiksema summa – üks oli, kui mu mälu ei peta, 150 000 ja teine oli 300 000 – poolt kokku oli tegelikult rohkem hääli kui suurema summa poolt, aga kuna see sai üksinda rohkem hääli kui ülejäänud kaks, siis tänu sellele läks see summa kirja. Miks ma seda meelde tuletan? Aga küsimus ongi selles, et kui te saite lihtsa hääletustrikiga endale niipalju raha, siis võiks olla soliidsust järgmine aasta küsida siiski vähem. Sellepärast ma teen selle ettepaneku uuesti.

Suur tänu! Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 55. parandusettepaneku poolt, autor Toomas Alatalu? Selle ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu on 40, 11 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Ettepanek nr. 56 käsitleb toetuse ärajätmist erakoolidele, esitanud samuti Toomas Alatalu. Ei ole arvestatud. Kolleeg Toomas Alatalu.

Ma olen probleemi juba selgitanud, aga kordan üle. Küsimus on selles, et kui me tahame erakoole toetada, siis toetagem ikka kõiki, mitte ühte ja sama kooli mitu aastat järjest. Aitäh!

Suur tänu! Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 56. parandusettepaneku poolt? Autor on Toomas Alatalu. Selle ettepaneku poolt on 17 saadikut, vastu on 39, 10 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Ettepanek nr. 57 on Toomas Alatalult ja näeb ette Haridustöötajate Koolituskeskusele ja Kultuuritöötajate Täienduskoolile eraldatud kulutuste annulleerimist. Seda on osaliselt arvestatud. Kas sobib? Aitäh! Ettepanek nr. 58. Toomas Alatalu paneb ette UNESCO komisjonile raha mitte juurde anda, vähendada kulutusi 30 000 krooni võrra. See on arvestamata. Toomas Alatalu.

Ma juhin tähelepanu sellele, et silmas on peetud summa jätmist eelmise aasta tasemele, kuna minu arvates selle aasta töö tulemused ei õigusta raha juurdeandmist. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu! Kes on 58. parandusettepaneku poolt, autor Toomas Alatalu? Selle ettepaneku poolt on 14 saadikut, vastu on 28, 12 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevad parandusettepanekud on kolleeg Sulev Alajõelt. Ettepanek nr. 59.

Remont-restaureerimise 2,7 miljoni krooni üleviimine Muinsuskaitseametile ei leidnud toetust komisjoni poolt seetõttu, et need kõik on praegu tegutsevate asutuste hooned. See puudutab muide Kadrioru lossi, Teaduste Akadeemia hoonet Kohtu t. 6, Noorsooteatrit. Me ei arva, et see peaks olema Muinsuskaitseameti alluvuses, kes tegeleb põhiliselt restaureerimisega.

Kolleeg Sulev Alajõe.

Palun hääletada, kuna Muinsuskaitseamet selleks loodigi, et remont-restaureerimiseks mõeldud summasid otstarbekalt kasutada.

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on 59. parandusettepaneku poolt, autor Sulev Alajõe? Selle ettepaneku poolt on 37 saadikut, vastu on 20, 9 jäid erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Ettepanek nr. 60, komisjon pole arvestanud. Sulev Alajõe ei nõua hääletamist. Ettepanek nr. 61.

Ma ütleksin niipalju Riigikogu liikmetele, et ettepanekud nr. 61, 62, 63 ja 64 Sulev Alajõelt on kordusetendused, s.t. nad on eelmine kord maha hääletatud, aga teisel katsel võivad ju läbi minna.

Suur tänu! Sulev Alajõe ei nõua hääletamist. Aitäh! Kas see kehtib kõigi Sulev Alajõe ettepanekute kohta? Mitte kõigi. Kolleeg Sulev Alajõe.

Ma palun hääletada 63. ja 64. ettepanekut.

Suur tänu! Kas 63. ettepaneku suhtes on kommentaare komisjonil? Ei ole. Lugupeetud Riigikogu, kes on 63. parandusettepaneku poolt, autor Sulev Alajõe? Selle ettepaneku poolt on 34 saadikut, vastu on 17, 11 jäid erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Ettepanek nr. 64, autor Sulev Alajõe, pole arvestatud.

Ta soovib hääletamist. Komisjon jättis sellepärast arvestamata, et ei Eesti Raadio ega Eesti Televisiooni näol ei ole tegemist eelarveliste asutustega, nad saavad ainult toetust eelarvest. Sellepärast ei pea me vajalikuks seaduses lahti mõtestada, mis on nende üksikud kulukirjed.

Sulev Alajõe soovis hääletamist. Kalle Jürgenson.

Aitäh! Lugupeetud juhataja, palun enne seda hääletamist 10 minutit vaheaega! Aitäh!

Vaheaeg 10 minutit. Palun tuua ettepanek kirjalikult! V a h e a e g

Kolleegid, jätkame parandusettepanekute läbivaatamist. Kolleeg Sulev Alajõe teatas, et ta 64. parandusettepaneku hääletamist ei nõua. Kolleeg Lauri Einer.

Aitäh! Ma vabandan kõigi kolleegide ees, et ma õigel ajal ei reageerinud, kuid ma palun hääletada ühte Ants Ermi ettepanekut, mida komisjon on arvestanud. See on ettepanek nr. 11, mis vähendab Riigikogu ja Riigikantselei sõidukulusid suhteliselt väga suure summa võrra, jättes järele 1/3.

Kas komisjon soovib kommenteerida?

Ei.

Kolleeg Ants Erm.

Aitäh, härra juhataja, ma ei saa aru, kuidas me edasi jõuame, kui ettepanekud tagantjärele uuesti hääletamisele tulevad. Kommentaar on selline, et seletuskirjas on Riigikogu välislähetusteks pakutud praegu 5 miljonit. Ma ei saa aru, kuidas 600 000 sellest saab olla 1/3? Eraldi on märgitud ära Riigikogu välislähetused ja kantselei välislähetused. Tõepoolest, kantselei välislähetuste suhteline vähenemine on suurem. Aga Riigikogu välislähetuste puhul arvutage ise, kui palju on 600 000 viiest miljonist.

Suur tänu! Ma panen ettepaneku hääletusele. See on korrektne, sest meil on pretsedente ka varem olnud ja meie praktika on olnud selline. Seda näeb ette ka kodukord. Kui keegi ei nõua antud parandusettepaneku hääletamist, siis ta aktsepteeritakse ilma hääletamata. Meil praegu parandusettepanekute läbivaatamine käib ja on võimalik nõuda ka varasemate mittehääletatud parandusettepanekute hääletamist. Lugupeetud Riigikogu, kes on 11. parandusettepaneku poolt, autor kolleeg Ants Erm? Selle ettepaneku poolt on 24 saadikut, vastu on 30, 10 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Jätkame parandusettepanekute läbivaatamist sealt, kuhu me jäime. Ettepanek nr. 65 on keskkonnakomisjonilt ja seda on arvestatud. Ettepanek nr. 66 on väliskomisjonilt, on osaliselt arvestatud. Proteste ei ole. Ettepanek nr. 67 on kolleeg Ants Ermilt, on osaliselt arvestatud.

Ta on osaliselt arvestatud seetõttu, et Kaubanduslitsentsiamet ja Turismiamet on sisuliselt maha võetud, jäid Riigiressursikeskus ja kombinaat "Tarl", mida me arvestasime. Elamuamet oma 1,7 miljoniga ei tule kõne alla, sest nagu me teame, tegeleb Elamuamet kütte kompensatsiooniga ja hakkab tegelema ka korterite erastamist võimaldavate kollaste kaartidega.

Kas kolleeg Ants Erm on nõus? Aitäh! Ettepanek nr. 68 on kolleeg Kalev Kukelt, on osaliselt arvestatud. Kalev Kukk soovib hääletamist.

Selgituseks niipalju, et Riigiressursikeskus on tegelikult varulaod, mis osaliselt asuvad Tapal, osaliselt Tallinna läheduses. Need on üle tulnud Punaarmeelt. Praegu on vaadatud seda kui Eesti Riigiressursikeskust.

Suur tänu! Kas kolleeg Ivar Raig nõuab vaheaega? Ei. Lugupeetud Riigikogu, kes on 68. parandusettepaneku poolt, autor Kalev Kukk? Selle ettepaneku poolt on 10 saadikut, vastu on 48, 12 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Ettepanek nr. 69 on kolleeg Avo Kiirelt, on osaliselt arvestatud. Kolleeg Avo Kiir.

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ministeeriumide keskmine kulu transpordile on umbes 250 000 krooni ja sellest keskmisest eraldub väga tugevalt Majandusministeerium oma 691 000 ja eriti Rahandusministeerium 900 000 krooniga. Mulle jääb arusaamatuks, kuhu peavad sõitma Rahandusministeeriumi ametnikud, kes peaksid oma kompuutri taga istuma. Seepärast ma ei ole rahul komisjoni ettepanekuga, panen oma ettepaneku hääletusele.

Komisjoni poolt niipalju selgituseks, et ettepanek vähendada Majandusministeeriumi transpordikulusid 91 000 võrra on arvesse võetud. Õiguskantsleri kantselei transpordikulude vähendamine 41 800 võrra on varem arvesse võetud Ants Ermi ettepanekul. Üleval on Rahandusministeeriumi 300 000.

Suur tänu! Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 69. parandusettepaneku poolt, autor Avo Kiir? Selle ettepaneku poolt on 27 saadikut, vastu on 32, 13 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Ettepanek nr. 70 on kolleeg Toomas Alatalult, on sisuliselt arvestatud. Toomas Alatalu ei nõua hääletust. Kolleeg Ivar Raig nõuab hääletamist. Ivar Raig.

Tänan, härra juhataja! Ma vabandan segamise pärast, kuid 66. parandusettepanek, mida ei hääletatud, läks väga kiiresti mööda. Ma tahaksin selle juurde tagasi pöörduda. Kui Toomas Alatalu parandus ära hääletatakse, siis ma kommenteeriksin 66. ettepanekut, kui tohib. Kui Alatalu ettepanekut ei hääletata, siis ma tahaksin pöörduda tagasi 66. ettepaneku juurde.

Toomas Alatalu ei nõua 70. ettepaneku hääletamist. Ivar Raig soovib 66. ettepaneku hääletamist.

Ma paluksin selle ettepaneku panna hääletamisele, sest Eesti Turismiamet tõotab riigile suurt tulu. See on meie geopoliitilise ressursi ärakasutamisega seotud, peaks olema ainult eraettevõtlus. Tänan!

Turismiameti mittevajalikkust Eesti üldises valitsemisskeemis on kinnitanud õige paljud Riigikogu liikmed. Liiatigi on meil üle paarikümne turismifirma, mis tegutsevad suurepäraselt. Vähe sellest, me oleme poolteist aastat oodanud Turismiametilt turismipoliitikat, mida me näinud ei ole. Sellest lähtudes on see ettepanek tehtud. See on muide väga mitmetes ettepanekutes sees, kaugeltki mitte ainult 66. ega 70. parandusettepanekus.

Suur tänu! Asume hääletama 66. parandusettepanekut. Selle aktsepteerimine tähendab Turismiameti summade vähendamist 1 miljoni 231 500 krooni võrra. Lugupeetud Riigikogu, kes on 66. parandusettepaneku poolt, autor väliskomisjon? Selle ettepaneku poolt on 47 saadikut, vastu on 16, 9 jäid erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Kolleeg Kalle Jürgenson.

Aitäh, ma ei jõudnud lihtsalt järje peale, ma oleks soovinud vaheaega enne seda hääletust, aga nüüd on juba hilja. Aitäh!

Praegu on natukene hilja.

Lugupeetud kolleegid, ma tuletan teile meelde, et me täna selle lugemise katkestame. Me võime kolmandale ja neljandale tuurile minna ja teha parandusettepanekuid, kui midagi ei ole niimoodi läinud, kui on soovitud.

Läheme nüüd 71. parandusettepaneku juurde. See on kolleeg Toomas Alatalult ja seda on osaliselt arvestatud.

Jah, "Tarlile" on ette nähtud 1,8 miljonit, me võtsime 0,8 miljonit maha ja jätsime 1 miljoni alles.

Toomas Alatalu on rahul. Ettepanekut nr. 72 on samuti osaliselt arvestatud, kas sobib?

Ukraina Kaubandusesindus läheb likvideerimisele ja siin on ainult kompensatsioonid, mis tuleb töötajatele välja maksta. Seal on praegu vist 4 või 5 inimest.

Kolleeg Toomas Alatalu.

Mul on siin kirjutatud, et see välisesinduste rida tuleks lahti kirjutada. Kas te selle kohta ka oskate midagi vastata?

Välisesindused kõik tervikuna? Ei, me ei tee seda, sest välisesindused ei pea olema riigieelarves lahti kirjutatud. Võib-olla järgmisel aastal teha seda eelarve seletuskirjas.

Suur tänu! Toomas Alatalu on rahul. Ettepanek nr. 73 on Toomas Alatalult, komisjon ei ole seda arvestanud.

Jah, eluasemetoetus, mida on kokku 211,3 miljonit, on praegu Majandusministeeriumi rea peal. Nagu te näete, me viisime selle järgmise parandusettepanekuga üle Elamuametile, kes tegelikult selle rahaga tegeleb.

Suur tänu! Toomas Alatalu ei nõua hääletamist. Aitäh! Ettepanek nr. 74 on eelarve- ja maksukomisjonilt, on arvestatud. Ettepanek nr. 75 on kolleeg Ants Käärmalt, ei ole arvestatud.

Me arutasime päris kaua Ants Käärma ettepanekut, millest on ka varem juttu olnud, kusjuures siin toodud summadest on osa juba ära läinud. Aga meile ei olnud päris selge, mismoodi Ants Käärma kavatseb oma subsiidiume viia konkreetselt tarbijani. Üldiselt tundub, et tema ettepanek on küllalt keeruline ja kulukas. Me leiame, et ostukulutuste kompenseerimist tuleb teha valmistoodete hindade kaudu, mitte subsideerimise kaudu, sest muidu ei ole välistatud asjaolu, et neidsamu tooteid, mis siin subsideeritakse eelarvest, ostetakse Eestist kokku ja hakatakse seejärel müüma Lätis. Seetõttu komisjon leidis, et tuleb kompenseerida hindade kaudu.

Suur tänu! Ma saan aru, et kolleeg Ants Käärma ei nõua hääletamist. Aitäh! Järgmised ettepanekud on Vambo Kaalult. Ettepanekut nr. 76 on arvestatud osaliselt.

Vambo Kaal soovib maaparanduseks ettenähtud summat, tegelikult on tegemist 22,05 miljoni krooniga, jätta alles Põllumajandusministeeriumile, öeldes, et osa maaparanduskulusid läheb mitte üksikutele taludele, vaid tervetele regioonidele. Seda arvesse võttes leidis komisjon, et 10 miljonit võiks jääda tsentraalsete teede, elektriliinide tegemiseks, aga ülejäänud 12,05 miljonit peaks minema siiski regionaalse arengu fondi, selleks et need, kes soovivad neid töid teha, saaksid sealt laenu võtta.

Kas Vambo Kaal on rahul? Aitäh! Parandusettepanek nr. 77 on Vambo Kaalult, seda pole arvestatud.

Ei ole arvestatud, sest ta palub Põllumajandusministeeriumilt investeeringuteks täiendavalt ette näha muide mitte 250 000 krooni, vaid 2,5 miljonit krooni. Siin on Vambo Kaal ühe nulliga eksinud. Me lähtusime kogemustest, mida kasutab Lääne-Euroopa. Me teame, et näiteks Saksamaal on kord, et ehitustele ei anta riigieelarvest absoluutselt mitte midagi, vaid kõik läheb krediitide kaudu. Me eelistame sedasama korda ka Eestis.

Kolleeg Vambo Kaal.

Aitäh, härra juhataja! Kuna siin on nulliga eksitud, siis ma täna ei kommenteeri ja esitan parandusettepaneku järgmine kord. Aitäh!

Suur tänu! Parandusettepanek nr. 78 on kolleeg Vambo Kaalult, seda ei ole arvestatud. Vambo Kaal.

Palun hääletada.

Paneme hääletusele. Parandusettepanek puudutab Põllumajandusministeeriumi eelarves ühistegevuse arendamiseks pakutud 6 miljonit krooni. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 78. parandusettepaneku poolt, autor Vambo Kaal? Selle ettepaneku poolt on 39 saadikut, vastu on 26, 6 jäid erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Ettepanek nr. 79 on kolleeg Vambo Kaalult ja seda on arvestatud. Paistab, et on korras. (Hääl saalist.) Nõutakse hääletamist. Kolleeg Eiki Nestor.

"Mõõdukad" paluvad enne hääletamist vaheaega 5 minutit. Aitäh!

Vaheaeg 5 minutit. Palun kirjalikku ettepanekut! V a h e a e g

Me oleme 79. parandusettepaneku juures, mille hääletamist on nõutud. Autor on Vambo Kaal.

Aga seda on ju arvestatud.

Hääletamist ei nõuta. (Hääled saalis.) "Isamaa" nõuab hääletamist. Lugupeetud Riigikogu, kes on 79. parandusettepaneku poolt? Autor on Vambo Kaal. Seda ettepanekut pooldab 51 saadikut, vastu on 15, 7 jäid erapooletuks. Ettepanek leidis toetust. Ettepanek nr. 80, autor kolleeg Vambo Kaal. On arvestatud. Kõik on nõus. Ettepanek nr. 81, komisjon ei ole arvestanud. Kolleeg Vambo Kaal? Ei nõua hääletamist. Suur tänu! Ettepanek nr. 82, autor kolleeg Sulev Alajõe. Komisjon pole arvestanud. Kolleeg Sulev Alajõe.

Aitäh, härra juhataja! Vastavalt minu poolt lisatud põhjendusele palun hääletada.

Komisjoni poolt ma ütleksin niipalju juurde, et kuigi komisjon arutas möödunud neljapäeval seda küsimust ja jättis arvestamata, siis reedesel koalitsiooni koosolekul, kui arutati tehnikumide – mitte ainult põllumajandustehnikumide, vaid kõikide tehnikumide – edaspidist saatust Eestis (teatavasti neid on piisavalt palju, praegune majandus Eestis ei nõua nii palju), siis leiti, et tehnikumide reform tuleb järgmise aasta keskel ja sellega peaks tegelema Kooliamet.

Kas Sulev Alajõe soovib veel kommenteerida? Ei. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 82. parandusettepaneku poolt, autor Sulev Alajõe? Selle ettepaneku poolt on 26 saadikut, vastu on 41, 2 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.

Lugupeetud kolleegid! Parandusettepanek nr. 83, esitanud kolleeg Kalle Jürgenson, arvestatud osaliselt. Kas parasjagu? Aitäh! Ettepanek nr. 84 kolleeg Jaanus Raidalilt, on arvestatud. Ettepanek nr. 85, esitanud kolleeg Ants Erm, on jäetud arvestamata. Mis saab? Ei nõua hääletamist. Aitäh!

Ettepanek nr. 86 on selle miljoni suunamine, nii et 85 ja 86 on paarisettepanekud.

Aitäh! Ettepanek nr. 87 on kolleeg Jaak Herodeselt, on arvestatud. Ettepanek nr. 88 on sotsiaalkomisjoni ettepanek, arvestatud osaliselt. Siiri Oviir ei protesti? Ei protesti. Suur tänu! Ettepanekut nr. 89 on arvestatud. Ettepanekut nr. 90 ei ole arvestatud.

Komisjon oli seisukohal, et kui Sotsiaalministeerium jagas oma investeeringud ära, nägemata ette vahendeid sanatooriumile "Põhjarannik", siis meie ei hakka sekkuma Sotsiaalministeeriumi investeeringute jagamisse, liiatigi kui me teame, et suur hulk sanatooriume seisab tühjalt ja tuleks võtta vastu otsus, mis nendest sanatooriumidest saab.

Suur tänu! Kolleeg Siiri Oviir.

Tänan, härra spiiker! Siin on veidi teine olukord kui teiste sanatooriumidega, mis tühjalt seisavad. See nimelt on Sotsiaalministeeriumi sanatoorium, mis teenindab pensionäre, invaliide, sealjuures ka Tšernobõlis olnuid. Sanatooriumis on pooleli teatud tööd ja kui need jäävad pikkadeks aastateks pooleli seisma, siis meil kunagi tuleb investeerida sinna veel rohkem. Eelmisel aastal oli Riigikogu nii kena ja andis neile teatud summa. Sotsiaalkomisjon palub, et võib-olla leitakse ka tänavu. See summa on niikuinii väiksem, peaasi, et tööd tasapisi käiksid, muidu kukub kokku see uus osa.

Kas paneme hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on 90. parandusettepaneku poolt, autor sotsiaalkomisjon? Selle ettepaneku poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu on ka 32, 1 jäi erapooletuks. Otsus jääb langetamata. (Hääled saalis.) Ei töötanud? Siis tuleb uuesti läbi hääletada. Ma annulleerin eelmise vooru hääletustulemused. Pahanduste ärahoidmiseks viime läbi uue hääletusvooru. Ka seadus ütleb, et kui märgatakse selliseid probleeme, sealhulgas ka tehnilisi, tuleb üle hääletada. Keskendugem, kolleegid! Kontrollige oma puldid üle! Kolleegid, ma usun, et üleliigseks erutuseks ei ole mingit põhjust, me ei ole veel lõpphääletusel. Lugupeetud Riigikogu, kes on 90. parandusettepaneku poolt? Autor sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon ei arvestanud. Selle ettepaneku poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu on 38, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Parandusettepanekut nr. 91 on osaliselt arvestatud. Kas parasjagu? Tundub, et on. Ettepanek nr. 92 on jäetud arvestamata. Mis saab? Kuulame kõigepealt ära Siiri Oviiri kui autori esindaja.

Siin on küsimus väga väikses summas. Meil on invaliidide rehabilitatsiooni jaoks väga vähe võimalusi. Miks ei ole Sotsiaalministeerium seda küsinud? Sest me alles loome sotsiaalsüsteemi. See keskus on Porkuni kurtide kooli juures, mis kuulub Haridusministeeriumi alla kui kool, kuid Haridusministeerium ei tegele sotsiaalse rehabilitatsiooni küsimustega. Proua Kirsipuu ei olnud selle vastu ja pakkus võimaluse küsida pärast valitsuse reservist. Need inimesed on eluaeg olnud põlatud, nad ei käi küsimas mööda asutusi, seetõttu sotsiaalkomisjon kui komisjon, kes peab nende huvide eest seisma, otsustas eelarvest paluda 50 000 nende tarbeks.

Kas panna hääletusele?

Eelarvekomisjon vaatas seda küsimust. Tõesti, meil oli juttu sellest. Selgus, et Porkunis asuv Eesti Viipekeele Keskus on päris rikas asutus, nad teevad arvukalt rahalisi kursusi. Ja vaatamata sellele, et nad on Haridusministeeriumi haldusalas, toetab neid ka Sotsiaalministeerium. Need on andmed, mis on laekunud komisjonile.

Ma vabandan, kas kommentaar jätkub veel?

Jah, ma tahaks siiski lisada, et need on kurtidele ja nende vanematele tehtavad kursused. Need kursused ei ole iialgi rikkad.

Selge, paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 92. parandusettepaneku poolt, autor sotsiaalkomisjon? Selle ettepaneku poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Parandusettepanek nr. 93 on jäetud arvestamata. Mis sotsiaalkomisjon arvab? Kolleeg Siiri Oviir.

Tänan, härra spiiker! Saalile selgituseks, miks me selle ettepaneku tegime. Kui vaatame eelarvet, siis kõikidel ettevõtetel ministeeriumide lõikes on ette nähtud palgatõus 20%. Siin on tegemist asutustega, kes tegelevad ekspertiisiga, lahangutega. Kuritegevus meil kasvab, vabandage väljenduse pärast, aga nad sobravad päevad läbi laipades ja nende palgatõus on ette nähtud 7,5%. Need on meditsiinitöötajad. Meditsiinitöötajate palgad on niikuinii väga väikesed. Spetsialistid lihtsalt lähevad sealt töölt ära, aga see töö on vaja teha.

Paneme hääletusele?

Kas komisjon tohib ka kommenteerida?

Loomulikult.

Sotsiaalministeeriumile allub praegu kaks meditsiiniasutust, mille töö ei ole seotud mitte ainult tervishoiusüsteemiga. Üks nendest on Kohtuarstlik Laboratoorium ja teine on Kohtuekspertiisi Laboratoorium. Mõlemad on niisugused laborid, mis tegelikult teevad tööd Siseministeeriumile. Iga sobramise eest, nagu kolleeg Oviir nimetas, makstakse nendele. Sellepärast on ka nende palkade kasv väga väike. Praegu on näiteks teada, et Siseministeerium on üle 6 miljoni nendele võlgu, sellepärast et ei ole rahasid, et seda tasuda. Me tõstatasime küsimuse mõlema labori äraviimisest Sotsiaalministeeriumi alluvusest, s.t. tervishoiuasutuste hulgast, et panna nad sinna, kus nad peavad olema. Mõlemad asuvad muide Psühhiaatriahaigla juures. Sellest lähtudes on see vähenemine, mis siin on näidatud, näilik. Muide, koosseisud on tõepoolest vähenenud, aga neid ei ole nii palju vajagi, kuivõrd nad saavad ka teistelt asutustelt. Ma näen, et härra Haugi käsi on püsti, ta kohe selgitab seda küsimust. See oli komisjoni arvamus.

Ei, kolleegid, rohkem ei ole midagi lisada. Kas Siiri Oviir soovib lisada? Palun.

Ma tahaksin täpsustada, siin oli väike eksitus, nad ei asu Psühhiaatriahaigla juures.

Lugupeetud Riigikogu, kes on 93. parandusettepaneku poolt, autor sotsiaalkomisjon? Selle ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu on 30, 12 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Parandusettepanekut nr. 94, autor kolleeg Siiri Oviir, on arvestatud. Ettepanek nr. 95 on kolleeg Kalev Kukelt, seda ei ole arvestatud. Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Ma nõuan selle ettepaneku hääletusele panekut ja põhjendus on selline. Me räägime kogu aeg investeerimiskliima loomisest Eestis ja minu arvates oleks viimane aeg selle investeerimiskliima loomisega alustada. Küsimus on selles, kas Eesti saab endale konkurentsivõimelise lennuvälja, s.t. sellise lennuvälja, mis toob Eestisse lennukid ja ühtlasi ka laiemalt investeeringuid. Aitäh!

Suur tänu! Proua Valve Kirsipuu.

Komisjonil ei ole midagi öelda. Anda Tallinna Lennujaamale järgmisel aastal 65 miljonit, samal ajal kui me jagame siin kümneid tuhandeid, nagu te tähele panete ... Tõenäoliselt tuleb arvestada nende paljude lennuorganisatsioonidega, kes siin on, sest nemad kasutavad neid samuti, ju nad aitavad remontida.

Paneme hääletusele. Austatud Riigikogu, kes on kolleeg Kalev Kuke parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 95? Protest? Protesti, kui ta väärt on, rahuldame kohe pärast seda, kui haamer on teist korda löönud. Selle ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu on 52, 8 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Kolleeg Ignar Fjuk.

Härra esimees, seda ei oleks pidanud hääletama, kuivõrd siin pole näidatud katteallikaid. Siin on näidatud võimalikud katteallikad, aga see ei ole see asi, mida me saaks hääletada.

Seadus ütleb selle kohta nii, et kui keegi rahvasaadikutest märkab hääletusele paneku eel või ajal kodukorraseaduse rikkumist, siis ta tõuseb püsti ja küsimus arutatakse läbi. Kas kodukorraseadust rikuti? Ei rikutud. Kolleeg Toivo Jürgensoni parandusettepanek, nr. 96, on jäetud arvestamata. Mis saab, Toivo Jürgenson?

Aitäh, härra esimees! Ma palun see ettepanek hääletusele panna. See on rahade optimaalse kasutuse küsimus pehmelt öeldes. Aitäh!

Proua Valve Kirsipuu.

Jah, see 10 miljonit on ette nähtud Teede- ja Sideministeeriumi valitsusalas perioodiliste väljaannete kojukandeks. Seda on tõesti palju arutatud ja on leitud, et 10 miljonit ei oleks võib-olla vaja sinna jätta. Komisjon aga hääletas samamoodi kui Riigikogugi: mitte arvestada. Ma ei oska midagi rohkem lisada.

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 96. parandusettepaneku poolt, autor kolleeg Toivo Jürgenson? Selle ettepaneku poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu on 29, 6 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Parandusettepanek nr. 97, autor kolleeg Toomas Alatalu, on jäetud arvestamata. Toomas Alatalu.

Lugupeetud spiiker, lugupeetud proua Kirsipuu! Ma juba eelnevalt põhjendasin, et tuleb siiski leida võimalusi sõidukulude vähendamiseks. Ma arvan, et Riigikogu käitus valesti, kui ta hääletas oma sõidukulude vähendamise vastu, mistõttu ma leian, et Välisministeeriumi sõidukulusid tuleks igal juhul vähendada. Tuletaksin meelde, et 1993. aasta eelarves nähti ette Eesti välisesinduste avamine Madridis ja Prahas. Sel aastal on kirjas Rooma ja Varssavi, mis ilmselt asendavad eelmisi. Nii et siit ma teen järelduse, et ilmselt puudub kindel välispoliitiline strateegia.

Paneme hääletusele. Proua Kirsipuu.

Komisjonil ei ole midagi lisada. Me oleme andnud eitava vastuse.

Lugupeetud Riigikogu, kes on 97. parandusettepaneku poolt? Autor kolleeg Toomas Alatalu. Selle ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu on 44, 6 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Valve Kirsipuu, kas sellega on kõik tänaseks planeeritud parandusettepanekud läbi vaadatud?

Sellega on tänaseks kõik. Meile on laekunud üks Ants Ermi ettepanek jagada tema poolt kokkukorjatud raha ära ja üle anda Teadusfondile. Siin on tekkinud aga muutused. Kui te pöörate tähelepanu teile antud eelarvele, siis kulude poole lõpus on näidatud, et me oleme oma väga hoolika tegevusega leidnud ressursse 33,9 miljonit. Me hoiame seda niikaua, kui meil on selge, missuguseks kujuneb tulude pool, s.t. missuguseks kujuneb tulumaksu pool. Tõenäoliselt järgmine kord – me katkestame täna teise lugemise – me tuleme Riigikogu ette, jagades ära juba ka need rahad, kusjuures on teada, et Ants Ermi 25,6 miljonit ei saa mingil juhul anda Teadusfondi jaoks, sellepärast et palju tema ettepanekuid on arvestatud osaliselt, aga midagi sinna kindlasti läheb. Nii et mul on ettepanek katkestada teine lugemine. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt oodatakse esmaspäevaks, 29. novembriks kella 14-ks.

Kas katkestada kohe nüüd?

Jaa.

Ma tänan! Arutelu katkestatakse. Ma oletan, et Mihkel Pärnojal on protseduuriline küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Mul on juhatusele tegelikult selline palve. Kui komisjon on arvestanud ettepanekut osaliselt, on meil tekkinud hääletamisel kogu aeg selline probleem, et me saame valida, kas toetada ettepanekut täielikult või seda, mida komisjon on aktsepteerinud. Esialgset teksti tagasi tuua ei saa. Seda küsimust on juhatus Riigikogus erinevalt käsitlenud. Mul oleks ettepanek, arvestades eelarve vastuvõtmise tõsidust, see küsimus lahendada üheselt. Et me ei läheks kolmandal lugemisel ummikusse.

See tuleb õigupoolest suunata juhtivkomisjonile, sest parandusettepanekute tabel, tema kvaliteet ja aktsendid kujundatakse seal. Protseduuriliselt saab juhatus käsitleda ainult sellises kvaliteedis ja selle nurga alt, kuidas juhtivkomisjon on esitanud. Kui juhtivkomisjon näeb osalist rahuldamist või mitterahuldamist selle nurga alt, siis saab juhatus seda ainult aktsepteerida. Nii et, kolleegid, töö korras katsume üksteist mõjutada, eriti komisjone, et see probleem oleks mõnevõrra avatud. Kolleegid, ma palun hetkeks tähelepanu. Juhatus kaldub mõnevõrra kõrvale kinnitatud päevakorrast. Ta informeerib teid, kolleegid, et eelarve- ja maksukomisjon teeb ettepaneku täiendada käesoleva töönädala päevakorda kuue väga vajaliku päevakorrapunkti aruteluga. Need eelnõud, lugupeetud kolleegid, on teile juba välja jagatud, nad käsitlevad tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingute ratifitseerimist. Loomulikult on meil põhjust etteheidete tegemiseks valitsusele, kuid loomulikult on ka küllaldaselt põhjusi, et õigustada sellist lähenemisviisi. Juhatus aktsepteerib eelarve- ja maksukomisjoni ettepaneku ja lülitab need päevakorrapunktid veel tänase istungi päevakorda. Nüüd ma võtan oma sõnad tagasi ja püüan normeerida ülejäänud töömahtu ja pakun oma versiooni. Keegi ei vaidle vastu, juhatus tänab teid, päevakorda on täiendatud.

Lugupeetud kolleegid, me võtame arutusele valitsuse poolt esitatud teenetemärkide seaduse eelnõu, alustame teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli riigisekretäri härra Ülo Kaevatsi.

Härra esimees, lugupeetud Riigikogu! Ma loodan, et pärast riigieelarve pingelist arutamist me suudame end teisele lainele häälestada. Riigikogu ettepanekus valitsusele teenetemärkide seaduse eelnõu algatamise kohta oli soov, et see eelnõu toetuks 1936. aasta vastava seaduse põhimõtetele. Eelnõu ettevalmistanud töögrupp sellest lähtus ja samalt aluselt hindas eelnõu ka valitsus. Uuest põhiseadusest tulenevate muudatuste sisseviimise kõrval oli töö käigus enam diskuteeritav see, kas sõjaeelne teenetemärkide struktuur jätta muutmatuks või lihtsustada seda teatud põhimõtetest lähtudes. Välisministeeriumi protokolliosakond taotles järjekindlalt, et teenetemärkide struktuur jääks muutmatuks, selliseks, nagu ta oli enne sõda, pidades silmas, et väljakujunenud diplomaatide hierarhia, samuti riigiametnike ja muude valdkondade (sõjaväe) hierarhia sobib Eesti Vabariigis kujundatud teenetemärkide struktuuriga. Ka enamik heraldikaspetsialiste toetas selle süsteemi muutmatuks jätmist. Kõige kaalukamad eksperdid olid meil Eestis omast käest võtta Sõjaajaloo Seltsist. Kui nüüd nimetada kahte eksperti personaalselt, siis härra Hannes Walter, kes on sel teemal palju kirjutanud ja uurinud, soovib selle süsteemi jätta muutmatuks; Riigikogu liige ja sama Sõjaajaloo Seltsi liige Rein Helme aga soovib seda süsteemi lihtsustada. Nii töögrupis kui ka valitsuses jäid härra Rein Helme ettepanekud vähemusse. Küll aga võttis riigiõiguskomisjon eelnõu esimese ja teise lugemise vahepeal härra Helme teenetemärkide struktuuri lihtsustavad ettepanekud vastu. Kuigi neid tundub olevat üsna palju, on nad tegelikult ühe printsiibi ümber koondunud ja tähendavad eelkõige seda, et Riigivapi teenetemärgil jäetakse ära erisuurpael (see oli presidendil) ja viis medaliklassi; Valgetähe teenetemärgil jäetakse ära kett ja erisuurpael ning kolm medaliklassi asendatakse ühe medaliklassiga, pronksmedaliga; Eesti Punase Risti teenetemärgil asendatakse kolm medaliklassi ühega, pronksmedaliga. Seega pole siis enam tegemist 1936. ja 1938. aastal kehtestatud süsteemiga, mida tuleks taastada, nagu valitsuse poolt esitatud eelnõus esialgu oli. Härra Helme ettepanekute põhjendused on täiesti arvestatavad, nad on teil tabelis olemas ja neid ei ole minul siin mõtet kommenteerida. Eelnõu autorid on seisukohal, et Eesti suudab rakendada nii sõjaeelsel perioodil toiminud suhteliselt keerulisema kui ka teile praegu ette pandud lihtsustatud teenetemärkide süsteemi. Me jätame selle otsuse, millel ei puudu ka oma teatud poliitiline mõõde, Riigikogu teha. I, II ja IV osas tehtud redaktsiooniliste ettepanekutega oleme nõus. Kui Riigikogu on teinud oma selge valiku härra Helme ettepanekute – mis, ma kordan veel, on sisuliselt üks terviklik koondettepanek – suhtes, soovib eelnõu esitaja, et Riigikogu eelnõu vastu võtaks. Aitäh!

Suur tänu! Ootame viivu, kas on küsijaid. Ei ole, ma tänan, härra Kaevats! Juhtivkomisjoni, riigiõiguskomisjoni nimel esitab kaasettekande kolleeg Kalle Kulbok.

Austatud juhataja, austatud kolleegid, kes kuulavad praegu saalis ja kes kuulavad oma tubades! Riigiõiguskomisjon on tänulik tehtud ettepanekute eest, eriti tänab ta Rein Helmet, kes eelnõu põhjalikult käsitles. Riigiõiguskomisjon on seisukohal, et see on loomulik protsess, et esimese ja teise lugemise vahel tehakse eelnõusse parandusi ja täiendusi, ning arvab, et seadusi võtabki vastu Riigikogu, mitte ei võta neid vastu valitsus. Samal ajal leidis riigiõiguskomisjon, et on vaja reguleerida Teenetemärkide Komitee moodustamise printsiipe, see komitee peaks formeeruma siiski Riigikantselei juures. Seetõttu teeb riigiõiguskomisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada pärast parandusettepanekute läbihääletamist. Ükski parandusettepaneku tegija, kelle ettepanekut ei ole arvestatud, ei nõua oma parandusettepaneku hääletamist. Teistel Riigikogu liikmetel, kes ei ole arvestamise või mittearvestamisega rahul, on võimalus oma proteste selles asjas esitada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole! Tänan! Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Tekst on vahepeal muutunud, ma olen kohustatud seda tegema. Kas me loeme läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Ma tänan teid, kolleegid! Kas härra riigisekretär soovib lõppsõna? Ei soovi. Kolleeg Ardo Ojasalu.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud saalijäänud Riigikogu liikmed! Ma tahaks mõnevõrra tähelepanu juhtida nendele aspektidele, mis on seotud selle seadusega, mis tundub kõigile sedavõrd teisejärguline, et ei pälvi siin suurt poliitilist tähelepanu. On olemas teatavad traditsioonid, mis on välja kasvanud väga vanadest aegadest, kuninglikest dünastiatest jne. Need on seotud ka sellega, mismoodi omavahel suheldakse, suhtlust sätestab täpsemalt teatavasti protokoll. Protokoll näeb ette väga erinevaid asju, väga erinevat käitumisviisi. Üks vahendeid, millega riigipead, poliitikud, riigitegelased ja riigid omavahel üksteise suhtes tunnustust avaldavad, on tavaliselt autasud, teenetemärgid või mõni muu selline nimetus, kuidas kuskil kasutatakse. Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et Eesti ajal oli teenetemärkide süsteem vastu võetud ja välja arendatud küllaltki pika aja jooksul. Kõik, mis selle süsteemiga kaasnes, oli välja töötatud põhjalikult, kaasa arvatud teenetemärkide statuudid. Hiljuti oli mul võimalus tutvuda nende statuutidega, uurida lähemalt, mismoodi see süsteem oli korraldatud. Igal teenetemärgil, igal selle järgul oli konkreetne siht ja ülesanne, konkreetne tegu, mille järgi inimesi autasustati. See kõik oli väga konkreetselt välja töötatud. Need reglemendid on sisuliselt ka praegu rakendatavad, võib-olla väikeste muudatustega. Neid süsteeme on täiesti korrektselt võimalik võtta kasutusele ilma suurema muutmiseta. Seetõttu härra Helme ettepanekud, mille põhjal tuleb süsteem oluliselt ringi teha, oluliselt traditsiooni muuta, on kindlasti seotud taotlusega lihtsustada, taotlusega ratsionaliseerida või minna lihtsamat teed mööda. Kuid samas tekivad probleemid. Kui mitmele poole tema paranduste juurde on lisatud, et oleks hea ära jätta selle tõttu, et on odavam ja lihtsam, siis samas on ka keerulisem selle tõttu, et kõik statuudid tuleb ümber vaadata ja uued teha. Selle taha jääb mitmeks ajaks nende märkide väljaandmine, sest tegelikult ei ole võimalik see, mis on eelviimases paragrahvis kirjas, et statuuti muudetakse ainult nii palju, kui see on parasjagu vajalik. Selliseid väikseid muudatusi ei ole võimalik statuudis teha, kui terve rida järke kaob ikkagi ära. Seetõttu on mul ettepanek jääda vana variandi juurde. See seob meid teatavas mõttes ka restitutsiooni põhimõttega, millest siin saalis on väga palju räägitud, praktilist restitutsiooni aga väga harva teostatud. Kuid see süsteem, mis on seotud Eesti sümboolikaga, lipuga, vapiga, hümniga, on seotud ka otseselt Eesti Vabariigi teenetemärkidega. Seetõttu on mul ettepanek Riigikogule jääda Eesti Vabariigis kehtestatud teenetemärkide juurde, need on meie riigi sümbolid ja riigi sümbolitena hea säilitada. Samuti on nendes ka oma täiesti kindel juurdunud loogika, mille muutmine praeguses ühiskonnas ei oma seda sügavat sihti, mida püütakse sellega saavutada. Sest kui Eesti Vabariigis oli küllaldaselt tehnoloogilisi võimalusi ja küllaldaselt raha, et teha neid märke, teha neid linte, teha neid kette, mida kanti, siis on ka praegu Eesti Vabariigil selleks küllalt võimalusi. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Rein Helme.

Aitäh, härra juhataja! Kallid kolleegid! Mind üllatas väga lugupeetud eelkõneleja jutt. Ajaloolasena ma uitan mõtetes sageli minevikus ja kujutasin ennast ette 20-ndate aastate alguses siia saali, kus vasakpoolsed – kaugeltki mitte nii tasakaalukalt esinedes kui lugupeetud kolleeg Ojasalu – raevukalt ründasid vastikuid kodanlasi, kes soovisid Eestis kehtestada teenetemärke. Isegi Eesti Vabariigi esimesse põhiseadusesse võeti sisse punkt, et Eesti Vabariigis ei ole teenetemärke ja Eesti Vabariigi kodanikud ei võta neid vastu ka välisriikidelt. See oli Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse esimene paragrahv, mida asuti kohe rikkuma Vabadusristi asutamise ja annetamisega. Hiljem püüti elu põhiseadusega kooskõlla viia. Niisugused asjad tavaliselt ei õnnestu. Põhiseadus tuli ikka viia kooskõlla eluga. Paraku aga sel momendil, kui 1936. aastal riigihoidja Konstantin Päts oma dekreediga 7. oktoobrist pidas vajalikuks riigistada peaaegu kõik olemasolevad eraorganisatsioonide teenetemärgid, nagu Kotkaristi ja Punase Risti teenetemärgid, ning asutada juurde veel terve rea teisi, siis oli šokk demokraatiaga harjunud Eesti ühiskonnas nii tugev, et nende märkide, eriti uute märkide – nagu Riigivapi teenetemärk oma õudusttekitava suure klasside hulgaga (tervelt 14 klassi, sealhulgas kahe eriklassiga) – annetamist ei juletud alata. Kui president Päts uue põhiseaduse alusel andis välja uue teenetemärkide seaduse, mis juba tõepoolest siin vastu võeti, mitte ei kehtestatud dekreedi korras, siis hakati tasapisi uusi teenetemärke välja andma, kuid mingisugust traditsiooni meil 14-klassilise teenetemärgi annetamisel tekkida ei saanud. See on loomulik, sest Eesti ühiskond oli vaatamata klassivahedele ja varanduslikule ebavõrdsusele siiski oma põhiseadusliku korra poolest demokraatlik ühiskond ja ka protokollireeglid suhtlemises välisriikidega ei seadnud ette eriti loogilisi tingimusi just nimelt 14 klassi erimärkidega autasustamiseks. Monarhiatel on pisut teised süsteemid. Kui kuningad ja kuningannad külastavad teisi riike, siis on kombeks jagada teenetemärke, medaleid juba n.-ö. uksest alates kuni riigipeani välja. Lakei saab väikese medali ja riigipea saab kaelaskantava keti koos erisuurpaela ja tähega, kui niisugune mõnes riigis olemas on. Meil niisugust traditsiooni ei ole. 20. sajandi esimese poole ja veelgi enam 20. sajandi teise poole demokraatlikud riigid on mitte kõik – ma ei julge öelda kõik –, kuid suures enamuses kehtestanud kõrvuti rahvuslike teenetemärkidega, millega autasustatakse oma riigis silmapaistnud isikuid, ka nn. diplomaatilise teenetemärgi. Ma ei ole veel kuulnud ega näinud, kuigi ma neid materjale hästi tunnen, et mõni riik oleks kehtestanud diplomaatiliseks aumärgiks suurema kui 5-järgulise aumärgi, kusjuures isegi need 5 järku rahuldavad täiesti kõiki tarbeid, kui on vaja autasustada erineva diplomaatilise tasemega partnereid sõbralikes riikides, sest lõppude lõpuks ei ole ju mõtet reglementeerida nii, et XIV klass on ikka kojamehe orden ja I klass, kett, on ainult riigipea orden. Kui on viieklassiline teenetemärk, siis võib seda V klassi anda, kui soovitakse just lähtuda Peeter Suure auastmetabelist, altpoolt viiele astmele, IV klassi altpoolt järgmisele kolmele astmele jne. Pisut paindlikkust siiski. Mis puutub restitutsiooni, siis siin olen ma täiesti ühel meelel sõprade kuningriiklastega. Eesti riiki on valitsenud terve hulk efektseid maailmakuulsusi või kroonitud päid, ka nende traditsioonid on maailmaajaloos tähtsad, vist tähtsamad kui mõne Pätsu seaduse traditsioonid. Laskem siis käiku kõik siin valitsenud valitsejate teenetemärgid ja ma kinnitan teile, meie rinnad saavad kaunimaks. Ja restitutsioonist veel niipalju. Kurbusega pean märkima, et kuigi me lähtume oma seadusandlikus tegevuses 24. veebruaril 1918. aastal väljakuulutatud Eesti Vabariigi järjepidevuse põhimõttest, on mets vahepeal välja vahetunud. See on meile piisavaks argumendiks, et näiteks ka teenetemärke reformida vastavalt aja vajadustele, meie võimalustele ja inimlikule mõistlikkusele. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Ardo Ojasalu, teine arvamusavaldus.

Aitäh, härra juhataja! Kõigepealt ma pean härra Helme tähelepanu juhtima sellele, et ma ei usu, et just teenetemärkide seadus on see, kus oleks õige alustada vasak- ja parempoolsuse vahelist diskussiooni, ilmselt see ei kuulu nende teemade hulka. Teine probleem on seotud sellega, et härra Helmel ei tasu ilmselt uksehoidjaid ja lakeisid alahinnata selles mõttes, et igas riigis on nendel väga oluline koht ka riigiteenijate hierarhias. Ja igal riigiteenijal on riigi ülesehitamisel oma koht, selles mõttes on igaühel oma kohusetundliku töö eest õigus saada teenetemärk, nõnda nagu see Eesti-aegses seaduses oli kehtestatud. Mis puutub sellesse, et mets on välja vahetunud, siis seda küll, kuid see ei ole probleem, sest ega teenetemärke ei tehta puust. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid, kas me lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Ma oletan, et härra riigisekretär ei soovi lõppsõna. Kolleeg Kalle Kulbok ei soovi lõppsõna, aga koos arutame läbi parandusettepanekud. Kolleegid, palun võtke ette parandusettepanekute tabel. Kaasettekandest me jätsime meelde, et keegi ei nõua ettepanekute hääletamist, kuid me oleme Kalle Kulbokiga valmis ja alustame. Esimene parandusettepanek. Kolleeg Ardo Ojasalu.

Aitäh, härra juhataja! Ma tahaks tähelepanu juhtida sellele, et tuleks hääletada ühtainukest parandusettepanekut. See annaks tegelikult täiesti selge ülevaate, milline kontseptsioon valida, ülejäänuid ei ole mõtet hääletada. Siis sõltub juba sellest, milline suund valitakse. Nii et ma teeks ettepaneku, et komisjon pakuks välja ühe, mis on kõige põhimõttelisem.

Sellise ettepaneku võiks kirjalikult formuleerida 6. detsembriks kella 13-ks, millal on uute muudatusettepanekute esitamise lõpptähtaeg. Siis oleks võimalik sellist ettepanekut juba terviklikult hääletada. Praegu läheks ta meie üldisest standardist välja.

Suur tänu! Lugu on niimoodi, kolleeg Ardo Ojasalu, sa saad ettepaneku panna hääletusele või mitte panna. Kolleeg Ardo Ojasalu.

Lugupeetud juhataja, ma palun hääletada parandusettepanekut nr. 11.

Selge. Lihtne ja arusaadav. Kommenteerime, Kalle Kulbok.

Riigiõiguskomisjon lähtus Rein Helme kontseptsioonist ja jätab võimaluse täiendada medaleid ka meie praeguse ja tulevaste presidentide poolt.

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 11. parandusettepaneku poolt, autor kolleeg Rein Helme? Selle ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu on 3, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Austatud kolleegid, kas teil on veel ettepanekuid mõne parandusettepaneku läbihääletamiseks? Kalle Kulbok, kolleegidel ei ole parandusettepanekuid. Parandusettepanekute esitamise tähtaeg on ka juba öeldud. Kas me katkestame kohe? Arutelu katkestatakse, parandusettepanekuid oodatakse 6. detsembriks kella 13-ks.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele valitsuse poolt esitatud Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli härra välisminister Trivimi Velliste. Palun!

Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu! Palun lubage mul Balti vabakaubanduslepingu teisel lugemisel siin Riigikogus rõhutada vaid kõige olulisemat, selle lepingu tähendust Eesti Vabariigile. Kolm lepinguosalist kaotavad ära kõik kvalitatiivsed (s.o. tollimaksud) ja kõik kvantitatiivsed (s.o. tollikvoodid) piirangud vastastikusele tööstuskaupade sisseveole. Üksikuid erandeid on kaupade väljaveo korras. Läti ja Leedu säilitavad nimelt mõningate kaupade väljaveol tollimaksud, Eesti aga jällegi tollikvoodid. Need aga ei ole määrava tähendusega lepinguosaliste majanduslikule arengule. Leping loob olulised eeldused majandussuhete elavnemiseks kolme Balti riigi vahel. Balti vabakaubandusleping loob ka võimaluse rakendada nelja EFTA riigi suhtes – need neli riiki on Soome, Rootsi, Norra ja Šveits – Eesti kaupadele nn. Balti päritolu. See annab Eesti tootjatele, aga ka Lätile ja Leedule, soodsamad ekspordivõimalused nimetatud EFTA riikidesse. Balti vabakaubandusleping on esimene reaalne samm Balti riikide majandusliku koostöö arendamisel ja nn. Balti turu loomisel. See leping on saanud väga laialdase ja soodsa rahvusvahelise vastukaja osaliseks. Järgmiste sammudena võiks eelkõige nimetada tööd lepingus praegu veel sisalduvate osaliste piirangute kaotamiseks tööstuskaupade osas, põllumajanduskaubanduse liberaliseerimist, aga ka tollikoostöö ja pankade koostöö edasist arengut. Ma usun, et keegi ei kahtle Balti koostöö erilises tähtsuses Eesti jaoks. Seetõttu, kõrgesti austatud Riigikogu, teen ettepaneku Eesti, Läti ja Leedu vabakaubandusleping ratifitseerida. Tänan, härra esimees!

Suur tänu, härra minister! Tundub, et küsimusi ei esitata. Ma tänan! Juhtivkomisjoni, väliskomisjoni nimel esitab kaasettekande kolleeg Tiit Made.

Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Meil on ratifitseerimisele pakutud Eesti, Läti ja Leedu vabakaubanduse leping. Ma arvan, et nii mõneski teis tekib täna küsimus, kuna härra peaminister võttis eile kursi Euroopa Majandusühendusega ühinemisele, mida tormiliselt toetab ka härra Raig, et meie põllumajandusele sellega olulist põõna panna. Väliskomisjon leiab siiski, et põhimõtteliselt peaks kunagi selle lepingu Balti riikide vabakaubanduse arendamiseks ratifitseerima. Kes teab, millal me Euroopa Majandusühendusse jõuame. Väliskomisjon on siiamaani Välisministeeriumi piiritult usaldanud. Nüüd on ta saanud kannatada. Seetõttu oleme sunnitud täna tegema teile katkestamise ettepaneku ja seda ma põhjendan. Väliskomisjon on väga tänulik kolleeg Pärtelpojale ja majanduskomisjonile, kes võtsid ette suure vaeva ja käisid artiklite kaupa läbi selle lepingu lisas olevad kaubaproduktid ja juhtisid meie tähelepanu nendele asjaoludele, mis on väga piinlikud. Seetõttu väliskomisjon peabki ütlema, et me oleme saanud natukene Välisministeeriumi lohakuse tõttu tõmmata. Ma juhin teie tähelepanu, et te saaksite ise otsustada. Lisas leheküljel 46 on tekstiilmaterjalide hulka arvatud kookospähkel, frotee asemel on kirjutatud "tupsuline riie". Leheküljel 50 on tõeline (kuidas seda pehmelt öelda) pomm: vaseliini asemel on kirjutatud "rafineeritud petrooleumi ˛elee". Kujutage nüüd endale ette pilti, et meie tolliametnikud piiri peal peavad näpuga järge ja ei leia vaseliini nimetust mitte kuskilt, otsivad tükk aega ja küsivad lätlaste käest rafineeritud petrooleumi ˛eleed, mida ei ole. Leheküljel 53 on kirjutatud "antiseerumid", peaksid olema "raviseerumid". Leheküljel 54 ei ole ju iseenesest mitte vale kirjutada "nitrogeen", kuid võiks kirjutada eesti keeles "lämmastik". Leheküljel 58 on jälle midagi erilist. Kahju, et meie ajakirjanikke nii vähe on, sest sellest saaks muidugi tõelise keele kohta käiva lisa. Nimelt on seal mõiste "film lapiti", aga peaks olema lamefilm. Leheküljel 66 on lihvimise asemel toodud eesti keelde mõiste "küürimine". On olemas mõiste "küürimine", kuid lihvimine on hoopis midagi muud. Leheküljel 76 on räägitud asjadest, mida Baltimaad võiksid omavahel vabakaubanduse soodustavates tingimustes vahetada, millega saaks stuudio foone muuta. Ateljee mustaks riideks on nad nimetanud materjale, millega stuudio foone kujundatakse. Jätame nüüd pisut vahele. Leheküljel 84 on kohe mitu rida huvitavaid asju. Tsiteerin: rauast või mittesulaterasest siledaks rullitud tooted, varvad ja kepid. See peaks olema: leht-valtstooted, vardad, latid ja profiilid. Nendel on aga kepid. Leheküljel 85 on aga täiesti uus ja unikaalne mõiste: lehtmetalli kuhi. Torud on samal leheküljel nimetatud tuubideks ja monteeritavad hooned eelnevalt kokkupandud hooneteks. Ja nüüd ma paluksin teid tõusta püsti, mitte üksi Fjukki, vaid kõiki teisi. Nimelt on eesti keelde tulnud uus mõiste. Külgkorviga mootorratta asemel on mootorrattad kõrvalvagunitega. Seetõttu palub väliskomisjon teid mitte esitada mulle küsimusi, mitte pidada läbirääkimisi, vaid katkestada selle lepingu ratifitseerimise arutamine niikauaks, kuni Välisministeerium õpib selgeks eesti keele. Meie ei annaks neile selleks rohkem aega kui 10. jaanuarini kell 12. See aeg ei ole, kolleegid, teile, see on Välisministeeriumile parandusettepanekute tegemiseks. Me ei tule selle lepingu arutamise juurde enne tagasi, kuni meie lugupeetud Välisministeerium teeb endale selgeks eelkõige eesti keele, siis mõisted. Ja siis arutame. Ma tänan teid!

Suur tänu! Arutelu katkestatakse kohe?

Kohe.

Arutelu katkestatakse.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele valitsuse esitatud Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse osalise muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli härra justiitsminister Kaido Kama.

Austatud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu! Teisele lugemisele jõudnud seaduseelnõu sisu on väga lihtne: anda Järva Maakohtule juurde üks kohtuniku koht. Esimese lugemise ajal ma tõin välja ka arvud, mis näitavad, et Järva Maakohtu koormus võrreldes teiste kohtutega on suur. Kui Järva Maakohus saab juurde ühe kohtuniku koha, siis see koormus kohtute vahel enam-vähem võrdsustub. Kuna esimese ja teise lugemise vahel ei ole tulnud parlamendiliikmetelt ühtegi parandusettepanekut, siis on valitsuse ettepanek seadus täna teisel lugemisel vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Ootame natukene, võib-olla on küsijaid. Ei ole. Tänan! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli õiguskaitsekomisjoni esimehe härra Jüri Adamsi.

Lugupeetud kolleegid! Kuna ei olnud ühtegi parandusettepanekut, siis ei ole ka parandusettepanekute tabelit. Õiguskaitsekomisjon teeb teile ettepaneku seadus vastu võtta.

Suur tänu! Küsimusi ei esitata. Ma tänan! Ma avan läbirääkimised. Kas loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Ma oletan, kolleegid, et autorid ega juhtivkomisjon ei soovi ka lõppsõna. Ma tuginen valitsuspoolsele ettepanekule panna seaduseelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse osalise muutmise seadus? Selle ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse esitatud notariaadiseaduse osalise muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimese lugemisega. Ma palun ettekandeks kõnetooli justiitsministri härra Kaido Kama.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Valitsuse poolt teile esitatud notariaadiseaduse osalise muutmise seadus on väga lühike. Praegu kehtivas notariaadiseaduses on notarite tasu määramine kehtestatud järgmiselt: notari tasumäärad kehtestab justiitsminister kooskõlastatult Notarite Kojaga. Ettepanek on see formuleering asendada: notari tasumäärad kehtestab justiitsminister, kuulates eelnevalt ära Notarite Koja arvamuse. Probleem on selles, et praegune formuleering võimaldab notaritel sisuliselt panna veto nendele tasumääradele ja seega võivad katkeda notariaaltoimingud üldse. Arvestades neid kurbi kogemusi, mis meil on Advokatuuriga, seda eriti määratud kaitse osas, kus siiamaani käib suur võitlus ja vaidlus selle üle, kui palju peab riik Advokatuurile maksma määratud kaitse eest – seetõttu on vahepeal olnud ka advokaatide streigid ja kohtupidamised Eestis on olnud tõsiselt häiritud –, oleks ilmselt mõistlik ette vältida neid probleeme notarite puhul. Oli olemas tõsine oht, et notarite tasumäärad jäävad kehtestamata. Kui nüüd 1. novembril toimus notariaadireform, õnnestus väga pikkade ja vaevaliste läbirääkimistega seekord jõuda siiski kokkuleppele ajutiste tasumäärade osas. Algselt nõudsid notarid 2,5 korda kõrgemaid tasumäärasid, kui need tegelikult kehtestatud said. Notarite tasumäärad ei tule kuskilt umbmäärasest või irreaalsest allikast, vaid see puudutab konkreetselt neid vanainimesi, kes käivad tegemas oma testamente notarite juures. Ma ei arva, et see oleks praegu liigne tsentraliseerimine, kui nende tasumäärade kehtestamise õigus anda justiitsministrile, sest igal juhul on nii justiitsministri kui kogu valitsuse huvides see, et notariaaltoimingute tegemine Eestis ei katkeks. Aga justiitsminister ja valitsus oskavad vaadata mõlemaid pooli, oskavad vaadata seda, et notarid omadega ots otsaga kokku tulevad, aga ka teist poolt, s.t. seda inimest, kes notari juurde läheb. Mulle on teada, et õiguskaitsekomisjon võttis selle eelnõu suhtes eitava seisukoha ja teeb ettepaneku see esimesel lugemisel parlamendi menetlusest välja arvata. Pöördun valitsuse poolt parlamendi poole ettepanekuga siiski võtta seaduseelnõu menetlusse ja et ta läbiks täna esimese lugemise. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Kas Justiitsministeeriumi arvates poleks tulevikus otstarbekas see tasumäär, kohustuslik makse riigiametnikule – kuigi ta on vabakutseline – kehtestada üldse tulevikus seadusega? Tänan!

See on ka poliitilise otsustuse küsimus. Praegu oleme läinud seda teed – nagu on enamikus Euroopa riikides –, et need tasumäärad kehtestab justiitsminister. Me oleme tulnud parlamenti samasuguse eelnõuga Advokatuuri kohta, mille järgi määratud kaitse tasumäärad kehtestaks samuti justiitsminister. Niimoodi on see ka näiteks Saksamaal. See ilmselt võimaldaks paindlikult käituda konjunktuuri muutudes. Parlamendi kaudu tasumäärade muutmine on piisavalt kohmakas protseduur. Ja veel täienduseks, niimoodi oli see ka Eesti Vabariigis enne sõda.

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Mul on heameel, et Justiitsministeerium pikkade, vaevaliste ja tõsiste läbirääkimiste tulemusena suutis ühe tasu kokku leppida. Ma arvan, et nii saab olema kahjuks ka tulevikus. Kas te ei karda, et kui see ühepoolselt kehtestada, siis see notariaalteenus kaob selle tõttu ära, et keegi lihtsalt ei tee seda enam? Aitäh!

Ma olen absoluutselt kindel selles, et isegi kui anda notaritasu määrade kehtestamine justiitsministri kätte, muutub lähitulevikus notariamet juristide hulgas üheks kõige ihaldatumaks ametiks. Nii nagu see on ka mujal Euroopas. See on tunduvalt ihaldatum amet kui näiteks advokaadi või kohtuniku amet.

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla jätkuks Eiki Nestori küsimusele ma küsiks niimoodi. Teatavasti on üsna mõistlik ja aktsepteeritav, et töövõtja ja tööandja omavahelise kokkuleppe alusel määravad töövõtja tasu. Millistes töösuhetes ja kellega notarid praegu teie tõlgenduses on?

Siin ei ole tegemist tööandja ja töövõtja vahekorraga. Notar on eraettevõtja, kes elab nendest tasumääradest, mida maksavad talle kliendid, kes maksab kõiki makse riigile võrdselt teiste ettevõtetega ja kellel tuleb lisaks oma kontori kulud kanda, maksta oma abipersonalile palgad jne. Siin on pigem notar tööandja.

Suur tänu! Kolleeg Eino Tamm.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Kuivõrd üldse turg võiks reguleerida notariteenuste hindu? Kas on võimalik teha odavamalt ja kui ulatuslikult inimesed võiksid üldse notarit valida?

Ma tulen jälle tagasi Advokatuuri-analoogia juurde. Praegu on kurbloolus selles, et lisaks nendele tasumääradele, mida advokaatidele praegu makstakse nende keskmise tasu järgi, on siin tegemist ka teatud monopoliga, ja ma julgen väita, et seda monopoli hoitakse kunstlikult. Nimelt vandeadvokaadiks saamise otsustab Advokatuur ise ja Advokatuuri võimuses on hoida advokaadi teenused teatud mõttes defitsiidis. Praegu ei ole Eestis olemas neid advokaate, keda Eesti ajal nimetati nurgaadvokaatideks, s.o. madalama kvalifikatsiooniga ja odavaid advokaate, kelle juures inimene saaks lihtsamates asjades abi. Notaritega on probleem sama. Notari tööpiirkond on notarile kinnistatud ning täitevvõimu ja justiitsministri kohustus on vaadata seda, et need teenused ei muutuks defitsiitseks, ja kui vaja, siis mõni notarikoht juurde luua.

Suur tänu! Kolleeg Kuno Raude.

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud minister! Mida arvavad notarid või õigemini Notarite Koda sisseviidavatest parandustest?

Loomulikult arvavad nad väga halvasti.

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Ma arvan, et me oleme ühel meelel, et siin on sisuliselt tegu piirhinna kindlaksmääramisega monopoolse teenuse osutamisel. Kuidas teie arvate, kas oleks võimalik kehtestada piirhind teatud teenuste jaoks teatud elanikegruppidele, kuna me elame sellises riigis, nagu me elame? Näiteks vanainimesele väiksema piirhinna kehtestamine. Aitäh!

Jaa, seda on juba tehtud. Ka nendes tasumäärades, mis hakkasid kehtima 1. novembrist, on ette nähtud odavamad teenused teatud liiki toimingute puhul. Näiteks kui tuleb tegemist rahvakapitali obligatsioonide üleandmisega, kui abikaasad pärandavad omavahel maja, milles nad mõlemad koos elavad. Sellised juhud on ette nähtud just nimelt riskigruppide suhtes.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Mida te arvate, kui me lubaksime näiteks pärimistunnistuste andmise puhul selle hinna n.-ö. vabaks teatud elanikkonnagruppidele, kuidas siis suhtuda põhiseaduse § 32, mille viimane lõige ütleb, et pärimisõigus on tagatud?

Ma kardan, et selliseid teenuseid ei saa vabaks anda. See võiks olla vaba juhul, kui notarite arv ei oleks piiratud ja notarid konkureeriks kliendi pärast, nii nagu advokaat seda praegu teeb. Sellisel juhul võiks tõesti olla olukord, kus minnakse selle notari juurde, kes pakub odavamat teenust. Kuna notar on praegu ettevõtja, kellele turg on garanteeritud, siis kahtlemata peab jääma riiklik regulatsioon.

Suur tänu! Rahvasaadikud rohkem küsimusi ei esita. Ma tänan! Juhtivkomisjoni, õiguskaitsekomisjoni nimel esitab kaasettekande kolleeg Ardo Ojasalu.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Õiguskaitsekomisjon arutas esitatud notariaadiseaduse osalise muutmise seaduse eelnõu. Kuna selles eelnõus on tegemist kahe punktiga, mis muudavad notariaadiseaduses kahte paragrahvi, siis arutati ka neid kahte paragrahvi eraldi. Esindatud olid Justiitsministeeriumi juristid, kes selle eelnõu olid ette valmistanud, ja Notarite Koja inimesed. Alustan punktist 2, mis muudab § 58 3. lõiget. See käsitleb sisuliselt notariaadiseaduse rakendumisprotsessi. Probleem seisnes selles, et oli karta, et notarid ei hakka tööle. Sellest ohust oli initsieeritud Justiitsministeeriumi parandusettepanek. Kuna praegu tegelikult on notarid praktiliselt tööle rakendunud, siis on ta kaotanud selle tähenduse, mis tal ettepaneku tegemise momendil võis olla. Seetõttu komisjon leidis, et see parandus ei ole vajalik. Mis puutub 1. punkti, siis siin on tõesti tegemist põhimõttelise vaidlusega ja ka teatava otsinguga, kuidas lahendada sellelaadilisi konflikte, sest nagu härra justiitsminister rääkis, on sama küsimus seotud ka Advokatuuriga. Ja õige on see, et nii Advokatuur kui ka Notarite Koda on teatud moel monopoolsed tsunftid, kes kontrollivad notarite ja advokaatide juurde tulemist ja garanteerivad selle tsunfti sees olevate inimeste teatavas mõttes monopoolse turuseisundi, nii et nad saavad hindu hoida kunstlikult kõrgemal kui normaalse tururegulatsiooni korral. Kuid seda arutades leidis komisjon, et ka notari tasumäära kehtestamise andmine ainult justiitsministri pädevusse tekitab konflikti. Seejuures ei jää notaritel kuidagi võimalust saavutada sellist tasu. See võib viia kas töö seiskumisele sel moel, et notarid lahkuvad töölt, või siis streikimiseni või muud variandid. Seetõttu me leidsime, et kõige parem variant on see, kui tasu suudetakse kokku leppida. Ja esimene näide, millest härra justiitsminister rääkis, on saavutatud pikkade läbirääkimiste tulemusena. Läbirääkimised palga või tasu üle või ükskõik millised läbirääkimised, kus üks pool on otseselt huvitatud sellest tasumäärast, on loomulikult alati pikad ja vaevalised. Seetõttu me jõudsime järeldusele, et selline formuleering, nagu on praegu seaduses, annab võimaluse nii ühel kui teisel poolel oma argumente esitada ja saavutada selline variant, mis enam-vähem rahuldaks nii valitsust, notareid kui ka tarbijaid. See küsimus puudutas just eritasumäärasid pensionäridele või teistele. Kui see läbirääkimiste käigus on saavutatud, siis see näitab seda, et läbirääkimistel on võimalik saavutada küllaltki efektiivne tulemus. Lõppkokkuvõttes hääletas õiguskaitsekomisjon ettepaneku poolt lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi (häältega 4 poolt ja 2 vastu). Aitäh!

Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Kolleeg Daimar Liiv.

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus. Te väitsite just praegu, et komisjon jäi seisukohale, et see variant, mis on seaduses, on kõige parem. Ise sellel koosolekul osalenuna jäi minu arvates õhku küsimus, et see variant, mis praegu on, on kõige segasem, jätab kõik otsad lahti ja võimaldab just nimelt seda määramatust edasi kesta. Küsimus, mille ma esitan, on selline. Minu arusaamise järgi me jõudsime selles komisjonis järeldusele, et praegune variant on tõesti halb, kuid antud hetkel kõiki komisjoniliikmeid selline lahendus ei rahuldanud. Ja minu küsimus on, kas te ei leia, et eelnõu saab parandada, et see küsimus on vaja lahendada ja et seda ei peaks mitte sugugi tagasi lükkama antud hetkel, vaid just parandustega viima nii kaugele, et ta kõiki pooli rahuldab ja et see lahendus on siiski garanteeritud?

Ma ei hakka väljendama isiklikku seisukohta. Ma püüan võimalikult objektiivselt avaldada arvamust selle kohta, mis komisjonis oli arutusel. Kui pandi hääletamisele ettepanek esimesel lugemisel tagasi lükata, siis hääletamise motiivid loomulikult igal komisjoniliikmel võisid olla erinevad. Ma lühidalt püüdsin refereerida seda, mis oli eelnevas arutelus. Kui mõned komisjoniliikmed on jõudnud järeldusele, et selline variant, mis praegu on seaduses, on segane ja vajab täiendamist, siis on see loomulik, et sellisele järeldusele võidakse jõuda. Kuid komisjoni üldine suhe, häälte suhe oli selline, et 4 olid selle poolt, et lükata eelnõu tagasi. Ma refereerisin kahte eraldi punkti, kumbki punkt oli omade põhjendustega, miks ei peetud vajalikuks nõustuda praegu esitatud notariaadiseaduse osalise muutmise seaduse eelnõu tekstiga.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, kas komisjoni tagasilükkamise otsuse üheks motiiviks võis olla ka see, et valitsuse poolt ettevalmistatud lühikesed seaduseelnõud peaksid olema korrektsemad?

Ei olnud.

Suur tänu! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ma panen juhtivkomisjoni ettepaneku hääletusele. Soovitakse vaheaega. Ma palun siis mulle ka vastav kirjalik taotlus esitada! Vaheaeg 5 minutit. V a h e a e g

Kolleegid, võin ma panna ettepaneku hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on õiguskaitsekomisjoni ettepaneku poolt lükata notariaadiseaduse osalise muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi? Selle ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu on 43, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Kas kolleeg Ardo Ojasalu nimetab parandusettepanekute esitamise tähtaja?

Kuna komisjon ei ole kokku leppinud eraldi tähtaega, siis jääb vastavalt kodukorraseadusele järgmise nädala viimane tööpäev. Aitäh!

Kas kell 14? Kell 16. Suur tänu!

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse esitatud ühiskondliku politseitöötaja seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ma palun kõnetooli siseministri proua Lagle Pareki.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ühiskondliku politseitöötaja seaduse eelnõu väljatöötamise on tinginud politseiseaduse § 2 4. lõige, mis sätestab, et politseitegevuses osalevad vabatahtlikel alustel ühiskondlikud politseitöötajad, kelle staatuse sätestab seadus. Peale selle näeb haldusõiguserikkumiste seadustiku § 143 juba praegu ette haldusvastutuse ühiskondliku politseitöötaja seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest. Seega ka küsimus, kas seaduseelnõul olla või mitte olla, oleks nagu ette ära otsustatud. Ühiskondliku politseitöötaja seaduse eelnõu sätestab ühiskondliku politseitöötaja tegevusvaldkonna ja õigused ning töökorralduse alused. Eelnõu kehtestab ühiskondlikuks politseitöötajaks vastuvõtmise ning selle kohustustest vabastamise korra ning ühiskondliku politseitöötaja õigusliku kaitse tagatised ja vastutuse. Eelnõu põhimõtteliseks seisukohaks on see, et ühiskondlike politseitöötajate tegevus toimub politseiseaduse raames ning ühiskondlikud politseitöötajad ei oma volitusi, mis oleksid erinevad politseiametnike volitustest. Loomulikult on ühiskondliku politseitöötaja tegevusvaldkond ja õigused oluliselt kitsamad kui politseil. Ühiskondlike politseitöötajate põhiliseks tegevusvaldkonnaks on osalemine avaliku korra, liiklusturvalisuse tagamisel, samuti abi osutamine kriminaalpolitseile kuritegude ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel. Kõrvalepõikena tuleks märkida, et ühiskondliku politseitöötaja koostöö politseiga on avalik ning seda ei tuleks segi ajada jälitustegevuses rakendatava salajase koostööga. Need on kaks ise asja. Eelnõu näeb ette ühiskondlike politseitöötajate õigused, mis on vajalikud neile antud ülesannete täitmiseks, sealhulgas õiguse kontrollida õiguserikkuja isikut tõendavaid dokumente, koostada protokoll haldusõiguserikkumiste kohta, toimetada õiguserikkuja politseisse, peatada õiguserikkumise korral sõidukeid ning kontrollida juhi, sõiduki ja veose dokumente. Koos politseiametnikuga on neil õigus siseneda elu- ja muudesse ruumidesse kurjategija kinnipidamiseks. Peale selle sätestab eelnõu relvade ja erivahendite kandmise ja kasutamise korra, mis on analoogiline politseiametnike jaoks kehtestatud korraga. Seega näeb seaduseelnõu ette piisavad õigused ja vahendid, tagamaks ühiskondlike politseitöötajate efektiivse tegevuse avaliku korra kaitsel ja võitluses kuritegevusega. Edasi lähemalt ühiskondlikuks politseitöötajaks vastuvõtmise kohta. Ühiskondlikuks politseitöötajaks võetakse vabatahtlikkuse alusel täisealisi Eesti kodanikke. Nõuded ühiskondlikele politseitöötajatele on ranged ning need on analoogilised politseiametnikele esitatavate nõuetega. Ühiskondlikuks politseitöötajaks vastuvõtmise otsustab politseiasutuse juht. Eelnõu § 20 näeb ette alused ühiskondliku politseitöötaja kohustustest vabastamiseks, sealhulgas seoses ühiskondliku politseitöötaja käitumisega, mis on kokkusobimatu tema staatusega. Seaduseelnõu sätestab samuti ühiskondliku politseitöötaja töökorralduse põhimõtted. Reeglina ühiskondlik politseitöötaja kinnitatakse konkreetse politseiametniku (konstaabel, kriminaalpolitsei inspektor) juurde, kes vastutabki viimase väljaõpetamise, juhendamise ja temaga koostöö korraldamise eest. Muudel juhtudel ühiskondlikud politseitöötajad koondatakse ühiskondlike politseitöötajate formeeringuks politseiasutuste juurde, keda rakendatakse teatud liiki ülesannete organiseeritud täitmiseks, nagu liiklusjärelevalve, posti- ja patrullteenistus. Eraldi mainib eelnõu § 10 ühiskondlike autoinspektorite üleriigilist formeeringut kui ühiskondlikku politseitöötajate organisatsiooni Politseiameti juures. Seega annab eelnõu võimaluse reorganiseerida senine ühiskondlike autoinspektorite organisatsioon ühiskondlike politseitöötajate formeeringuks ning lõpetada nende senine ebamäärane õiguslik staatus. Õigusliku järjepidevuse nimel säilitatakse ühiskondlikele autoinspektoritele nende senine nimetus, mida nad järjekindlalt on taotlenud. Ühtlasi pakub eelnõu lahenduse Eesti Kodukaitse liikmete staatusele, mis ei ole seadusega kooskõlas, kuna põhikirja kohaselt on Kodukaitse liikmetel ühiskondliku politseitöötaja õigused. Seetõttu eelnõu § 30 annab võimaluse ka selle probleemi lahendamiseks. Eelnõu lubab Vabariigi Valitsusel anda Kodukaitse liikmetele ühiskondliku politseitöötaja õigused juhul, kui Kodukaitse liikmetele esitatavad nõuded võrdsustatakse ühiskondlikele politseitöötajatele esitatavate nõuetega. Need olekski eelnõu põhimomendid. Lõpetuseks tahaksin öelda, et politsei ootab ühiskondliku politseitöötaja seaduse vastuvõtmist pikisilmi, seda ootavad ka ühiskondlikud autoinspektorid ja Eesti Kodukaitse. Jääme lootma nende lootuste täitmisele. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Kolleeg Raoul Üksvärav.

Küsimustele tuleb vastama õigusloome osakonna juhataja härra Tamme. Palun!

Meil polnud nii kokku lepitud, proua Parek. Lugupeetud kolleegid, kas te tahtsite ministrile küsimusi esitada? Jah. Proua Parek, palun siiski kõnetooli, sest kaasettekannet ei ole tellitud. Mis nüüd saab siis? Ootame veel viivu. Kolleegid, mulle on juba laekunud ka protseduurilisi ettepanekuid. Aga kuidagi järsku ja arusaamatult kukkus see välja. Lugupeetud kolleegid, lugu on selline, et proua Parek sõitis minema.

Lugupeetud esimees, kui ministrit kohal ei ole, siis tuleks katkestada.

Minule on laekunud kolleeg Kalle Kulboki ettepanek katkestada arutelu kuni uue ministri määramiseni. (Naer saalis.) Kodukorraseadus näeb küll ette selle võimaluse, et ka esimest lugemist saab katkestada. Kui see ettepanek tehakse saalist, siis tuleb ta hääletusele panna, aga motiiv ei ole seaduspärane. See tähendab, et tuleks katkestada ja määrata jätkamise tähtaeg, kas istungjärk või töönädal. Mul on ettepanek katkestada, ma panen selle hääletusele, aga me ei saa meie kodukorraseaduse järgi panna sellist tingimust, kuni uue ministri määramiseni, me saame määrata istungjärgu või töönädala. Ma panen hääletusele ja kui täiskogu aktsepteerib katkestamise, siis me lepime kokku, kuidas jätkata. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Kalle Kulboki ettepaneku poolt arutelu katkestada? Selle ettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu on 21, 4 jäid erapooletuks. Arutelu katkestatakse. Kolleegid, võib-olla me lepime niimoodi kokku, et me kantseleitöötajate abiga täpsustame asjaolusid, sest see oli esmakordne juhtum, mul ei ole kogemusi, ma ei tea, kuidas sellisel juhul tuleb käituda, ja siis me lepime kokku jätkamise osas. Praegu kehtiva kodukorraseaduse järgi saab arutelu katkestada igas staadiumis, mis, tõsi küll, ei pruugi olla loogiline, lähtudes selle kodukorraseaduse vaimust. Järgmises seaduse variandis seda ei ole. Aga praegu võib esimest lugemist katkestada.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse poolt esitatud NSV Liidu sõjaväebaaside jaoks sundvõõrandatud maa tagastamise, kompenseerimise ja asendamise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli ministri proua Liia Hänni.

Lugupeetud spiiker, austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus on esitanud teile NSV Liidu sõjaväebaaside jaoks sundvõõrandatud maa tagastamise, kompenseerimise ja asendamise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärgiks on seada jalule õiglus – niipalju kui see on võimalik – nende inimeste suhtes, kes pidid jätma oma kodud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel 28. septembril 1939. aastal sõlmitud vastastikuse abistamise pakti nn. baasidelepingu tulemusena. Neid peresid oli Eestis rohkem kui tuhat. Arhiiviteadete järgi on säilinud andmed 1181 talumaa võõrandamise kohta. See puudutas Eestimaa rannarahvast, kuid mitte ainult. Kokku võõrandati baaside alla üle 63 000 hektari talumaid. Riik võõrandas need maad sõjaväe sundvõõrandamise seaduse alusel ja osaliselt nende maade eest ka tasuti või siis anti asenduseks uus maa. Arhiiviandmeid selle kohta, kui paljude maade eest on tasutud, on säilinud väga vähe. Rohkem on säilinud arhiivis andmeid päraldiste eest tasumise kohta. Arhiiviandmete vähesusest tulenebki seaduseelnõu põhikontseptsioon tagastada, asendada ja kompenseerida baaside alla läinud maa samadel alustel nagu maareformi seaduses õigusvastaselt võõrandatud maa. See tähendab, et riik praegu tagantjärele ei tõstata küsimust, kas selle eest on varem kompensatsiooni makstud või ei ole. Nii et seaduseelnõu § 1 näebki ette, et nendele isikutele, kellelt maa sundvõõrandati, või nende pärijatele tagastatakse, asendatakse ja kompenseeritakse sundvõõrandatud maa sõltumata sellest, kuidas maa võõrandati, kas selle eest tasu maksti või ei makstud. Seadus näeb ette, et koos maaga tagastatakse ka sellel maal olevad hooned juhul, kui need on säilinud. Eesti rahva saatus on olnud nii keeruline, et maatükk, mis inimeselt sundvõõrandati baasidelepingu alusel ja mille asemele ta sai uue asendusmaa, võõrandati uuesti 1940. aastal, kui viidi läbi maa lausnatsionaliseerimine. Niimoodi pidid paljud inimesed kaks korda kaotama oma maaomandi. Nende inimeste jaoks näeb seaduseelnõu ette võimaluse tagasi taotleda ühte nendest maadest, kas sundvõõrandatud maad või siis õigusvastaselt võõrandatud maad vastavalt nende enda taotlusele. Seadus näeb ette, et baaside alla läinud maade tagastamisel kasutatakse samu põhimõtteid, mis on kehtestatud omandireformi aluste seaduse ja maareformi seadusega. Seadus näeb samuti ette. et isikutel, kes taotlevad tagasi baaside alla läinud maad, on õigus 3 kuu jooksul anda avaldus, vastav taotlus linna või maakonna õigusvastaselt võõrandatud vara komisjonidele, juhul kui nad vastavat taotlust juba praegu esitanud ei ole. Kuid paljud inimesed on juba need taotlused koos õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotlustega esitanud. Seadus delegeerib ka valitsusele õiguse anda selle seaduse rakendamise korra kohta määrusi. Austatud Riigikogu, see seaduseelnõu on esitatud ettepanekuga lõpetada kaua aega kestnud ülekohus ja anda võimalus inimestele, kes üle poole sajandi tagasi oma kodudest pidid lahkuma, võimalus uuesti saada oma kodukoha omanikuks. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Kolleeg Kuno Raude.

Suur tänu, härra esimees! Proua Hänni! Kas te võiksite öelda, kuidas lahendatakse maa ja muu kinnisvara tagastamine või kompenseerimine juhul, kui see on kavas jätta tänasteks kaitsevajadusteks?

Juhul, kui maa tagastamine ei ole võimalik sel põhjusel, et seal on sõjalised rajatised, mis on vajalikud riigikaitse jaoks, siis ei saa rääkida maa tagastamisest, vaid on võimalus inimestele anda asendusmaad või kompenseerida nendelsamadel alustel, kui seda tehakse õigusvastaselt võõrandatud vara korral.

Suur tänu! Kolleeg Ignar Fjuk.

Härra esimees, lugupeetud ettekandja! Kas eelnenud omandireformi rakendamise ajal, kui oli võimalus esitada avaldusi õigusvastaselt võõrandatud vara ja maa tagastamiseks, oli keeld, et nende maade suhtes, mis olid NSVL-i sõjaväebaaside all, ei tohtinud avaldusi esitada? Ja kui seda keeldu ei olnud, miks on nüüd kavas uuesti avada avalduste esitamise võimalus? Kas oli keeld, jah või ei?

Otsest keeldu ei olnud, kuid omandireformi aluste seadus ja maareformi seadus ei reguleerinud sundvõõrandatud maa tagastamist. Seetõttu võis olla olukordi, kus kohalikud komisjonid näiteks keeldusid avaldusi vastu võtmast põhjusel, et tegemist ei ole omandireformi objektiga. Et olla täiesti kindel, et kõigil inimestel on võimalus avaldused esitada, tuleks see 3-kuune tähtaeg praegu anda. Reeglina komisjonid küll võtsid neid avaldusi vastu, aga võis olla juhtumeid, kus põhjusel, et seadusega ei ole asi lahendatud, sellest keelduti. Selle tõttu tuleks seaduse rakendamisel selline periood anda, kus inimesed saavad täiendavalt avaldusi esitada.

Kolleeg Ants Käärma.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud proua minister! Kas selle 3 kuu jooksul avalduse esitanute kontrollimiseks on mõeldud ka mingeid erilisi meetmeid või võtteid, sest võib esineda olukord, kui selle natsionaliseeritud maa eest on omal ajal antud asendusmaa, sellele on esitatud tagastamistaotlus ja näiteks see ka rahuldatakse? Nüüd on võimalik esitada teisel liinil või teise nime all juba konkreetselt sõjaväebaasi alla läinud maa tagastamistaotlus. Kuidas välistada seda, et ühe peremehe õigusjärglased esitavad mõlemal juhul taotluse? Ja kuidas seda kontrollida?

Seadus näeb praegu ette ainult üldise printsiibi, et inimene omab õigust tagasi taotleda või kompensatsiooni taotleda ainult ühe maa eest, kas sundvõõrandatud maa eest või õigusvastaselt võõrandatud maa eest. Ilmselt tuleb valitsusel kehtestada vastav kontrollimehhanism, et välistada sellised kahekordsed taotlused. Ma ei hakka siin kohapeal improviseerima ja teile praegu kirjeldama, kuidas see võiks toimuda. Aga kindlasti on see võimalik, sest ma arvan, et informatsioon asenduseks antud maade kohta peaks siiski olema säilinud.

Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Lugupeetud proua minister! 1939. ja 1940. aasta võõrandamiste näol oli tegemist Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse seadusliku tegevusega. Minu küsimus. Asudes muutma tollaseid seadusi või seaduslikke otsuseid, tunnistame me Eesti Vabariigi tollase teguviisi ebaseaduslikuks. Kas Riigikogu-poolne seadusliku Eesti Vabariigi seadusliku käitumise vaidlustamine ei tähenda seljapööramist Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse ideoloogiale? Aitäh!

Kõigepealt on ju päris selge, et Eesti Vabariik ka 1939. aastal, sõlmides baasidelepingu, ei saanud selles olukorras enam päriselt tegutseda kui suveräänne riik. Kindlasti võiks ajaloolastele ja juristidele huvi pakkuda, kuivõrd baasideleping ja sellele järgnenud maade sundvõõrandamine on kooskõlas Eesti Vabariigi tol ajal kehtinud seadustega. On küll väidetud, et see toiming oli kooskõlas riigikaitseliste sundkoormiste seadusega, kuid selle seaduse sätetest olen mina välja lugenud, et see seadus andis õiguse võõrandada vallasvara, mitte aga kinnisvara. Aga ma arvan, et antud juhul poole sajandi tagant hinnangut andes peaksime siiski vaatama seda, mis toimus nendel aastatel, ja seda eesmärki, mis meil praegu on maareformiga, mitte niivõrd klammerduma ainult õiguslike dogmade külge. Praegusel Riigikogul on täielikult suveräänne õigus langetada oma otsustus ja anda nendele inimestele võimalus oma talumaad tagasi saada.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh, härra esimees! Austatud proua minister! Eelmist küsimust kuulates mul tekkiski tahtmine küsida, kas Vabariigi Valitsus võib asuda seisukohale, et ka mõningad muud seadusliku Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud aktid ja seadusliku presidendi poolt dekreedina kehtestatud aktid 1940. aasta suvest võiks äkki tunnistada täiesti seaduslikeks? Tänan!

Ma arvan, et me selle seaduseelnõu arutlusel ei peaks minema nii laiale pinnale, et hakkame siin üldisi hinnanguid andma, mida teha Eesti Vabariigi omaaegsete seadusaktidega. On üks konkreetne probleem, mille elu meile on jätnud, mille lahendamist nõuab ka maareformi seadus, see on eraldi õigusaktiga sätestada sundbaaside jaoks sundvõõrandatud maade tagastamise ja kompenseerimise küsimused. Selle ülesande lahendamiseks teile seaduseelnõu ongi esitatud ja on teie otsustada, kas te siin valitsust toetate või mitte.

Suur tänu! Kolleegid, lepime tõepoolest kokku, et reguleerimise objekt on sundvõõrandatud maa. Kolleeg Ignar Fjuk, teine küsimus.

Härra esimees, lugupeetud ettekandja! On ju teada, et vastavalt omandireformi aluste seadusele ei arvestata õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel sellel lasunud võlgasid. Teiselt poolt on ka teada, et kui Eesti Vabariik noil aastail sundvõõrandas maad, siis ta loomulikult ei teinud seda tasuta. Selle eest maksti maa ja kinnisvara omanikele korralik tasu. Mis kaalutlusel on siis praegu vaja veel kompenseerida? Ma saaksin veel aru, kui oleks juttu tagastamisest või asendamisest, aga kompenseerida ... Neile ju kompenseeriti juba kord. Mis kaalutlusel seda tehakse ja kelle arvel?

Austatud härra Fjuk, mul on olemas üks ülevaade, mis on koostatud 1941. aastal ja mille on koostanud asundusameti juhataja, allkirja ma kahjuks ei suuda välja lugeda. Siit nähtub, et tõepoolest on tasutud 601 talumaa eest ning vormistamata ja ilmselt ka tasumata oli 501 talumaa eest. Arhiiv on oma kirjas teatanud, et konkreetseid andmeid baaside alla läinud maa eest tasumise kohta on säilinud väga vähe. Mõningaid andmeid on olemas päraldiste kohta, kuid ka mitte täielikult. Nii et kui praegu lähtuksime põhimõttest, et nendel juhtudel, kus on juba tasu saadud, enam tasu ei maksta, me ei suudaks tõendada neid juhtumeid. Tuleb ka arvestada, et inimesed siiski aeti oma kodudest ära ja see raha, mis nendele maksti, läks hiljem tihtipeale pankade natsionaliseerimise tulemusena kaduma. Selle tõttu on õiglasem ja ka otstarbekam mitte tõstatada praegu küsimust sellest, kes omal ajal said mingit tasu võõrandatud maa eest ja kes seda ei saanud. Arhiiviandmeid, et seda tõendada, ei ole piisavalt.

Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk, teine küsimus.

Suur aitäh! Lugupeetud proua minister! Mul on tõsine heameel, et te tunnistate ka mind õigusliku järjepidevuse aadete eest võitlejaks. Aga minu küsimus on ikkagi see: kas teile ei tundu, et pärast kõnealuse seaduse vastuvõtmist oleme tunnistanud Uluotsa ja Eenpalu valitsuse ebaseaduslikuks ja samuti ka nende tegevuse siis vastavalt ebaseaduslikuks? Aitäh!

Ma arvan, et selle seaduseelnõu eesmärk ei ole anda hinnangut Uluotsa valitsusele, sest me teame väga hästi, mis tingimustes tegutses see valitsus. Meie ülesanne on ju praegu midagi muud. Ma arvan, et meie võimuses on anda nendele inimestele, kes tõepoolest sõjakeerises pidid oma kodud maha jätma, praegu võimalus oma kodukohtadesse tagasi pöörduda. See ei ole mingi abstraktne seaduseelnõu, mis puudutab mõnda üksikut inimest, vaid seda seaduseelnõu ootavad pikisilmi sõrulased ja väga paljud meie rannakülade inimesed, kes tahavad ka vastust saada, millal nemad oma kodu piiritulbad uuesti maasse võivad lüüa.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud proua minister! Kas Vabariigi Valitsus ei võiks anda meile mingi eeldatava prognoosi, mis aitaks mõningaid küsimusi ära hoida? Mis oleks saanud sõja käigus Eesti kroonist hoiustena pankades või sularahana sukasääres või inflatsiooni käigus ja kas ka maa väärtus oleks sõja käigus võõrandamata jätmise korral vähenenud? Tänan!

Maa väärtus on selline, nagu ta praegu parajasti on, me isegi veel ei tea, kui suur ta on, sest Eestis ei ole maa olnud tsiviilkäibes. Aga maad kutsutakse kinnisvaraks ja maa on vara, mis sõjas õnneks ei hävine. Selle tõttu ongi meil võimalus praegu rääkida maa tagastamisest.

Suur tänu! Kolleeg Jaak Herodes.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas ei oleks õiguslikult korrektsem lahendada antud küsimus näiteks Riigikohtu määrusega, mis tunnistaks eelnõus nimetatud sundvõõrandamised õigustühiseks ja teeks valitsusele ülesandeks välja töötada kahjude hüvitamise kord? Tänan!

Peaks olema mõjuv põhjus selleks, et seadusandja selle sotsiaalselt üsna olulise küsimuse lahendamise delegeeriks mingil põhjusel kohtu pädevusse. Eestlased ei ole eriti armastanud kohtuteed jalge alla võtta, kui on võimalik seda lihtsamalt ja loomulikumal teel lahendada. Siin tuleks eelistada ikkagi seaduslikku asjade käiku.

Suur tänu, proua minister! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Juhtivkomisjoni, majanduskomisjoni nimel esitab kaasettekande komisjoni esimees kolleeg Ivar Raig.

Austatud juhataja, austatud kolleegid! NSV Liidu sõjaväebaaside jaoks sundvõõrandatud maa tagastamise, kompenseerimise ja asendamise seadust on tõepoolest oodanud paljud inimesed. See ei puuduta kaugeltki ainult neid 1181 taluomanikku, kes jäid oma kodust ja maast ilma, vaid veel mitmeid teisi. Ma kõigepealt täpsustaksingi neid arve, mis seondusid Ignar Fjuki küsimusega. Seda maad oli kokku 63 293 ha. Lepingu järgi osteti riigile nendest 1181 talust vaid 601 talu. Vormiliselt ostmata ja ka tasumata oli arhiiviandmetel vähemalt 501 talu. Arhiiviamet annab veel teada, et ostmata talud on peamiselt need, mille eest ei saadud tasu maksta ning seega ka ostu-müügilepinguid sõlmida krediidi puudumisel. 1941. aastal lihtsalt ei läinud korda leida neid summasid, et 1940. aastal sundvõõrandatud maa välja osta, sest oli juba sõjaolukord. Valitsuse poolt võeti küll vastu otsus, et sundvõõrandatud maa tuleb kompenseerida, kuid tegelikkuses jõuti väljaostmiseni vaid pooltel juhtudel. On selge, et kui see raha ka kanti üle pangaarvele, siis tegelikult seda raha kasutada ei saanud, sest sõja ajal see raha külmutati ja pärast Nõukogude valitsus lihtsalt natsionaliseeris selle pangaarve. Nii et sisuliselt võib-olla ainult üksikud inimesed said selle kompensatsiooni kätte ja said seda raha kasutada. Niipalju sotsiaalsest õiglusest. Meil ei ole põhjust neid talupidajaid ja maaomanikke, kes olid sunnitud andma maa NSV Liidu sõjaväebaaside alla, eristada kuidagi teistest maa- ja taluomanikest, kellele me vastavalt maareformi seadusele anname maa omandiõiguse tagasi. Edasi komisjoni seisukohtade juurde. Komisjon toetab selle seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamist täna ja ootab parandusettepanekuid ühe nädala jooksul, s.t. järgmise nädala kolmapäevaks, pealelõunal kella kaheks. Ühtlasi juhin tähelepanu sellele, et §-s 1 on trükiviga. Seal ei ole tegemist mitte 1993. aasta septembriga, vaid 1939. aasta septembriga. Komisjon arutas juba ka mõningaid parandusettepanekuid. Üks seostub §-ga 3, et jätta sellest seaduseelnõust välja hoonete tagastamine. Kutsun kõiki Riigikogu liikmeid üles aitama kaasa selle seaduseelnõu parandamisele ning taastama sotsiaalset õiglust nende inimeste jaoks, kes olid sunnitud andma maa NSV Liidu sõjaväebaaside alla, aga samas arvestama ka majanduslikke kaalutlusi, et riigieelarve või krooni tugevus sellest sammust ei hakkaks kuidagi kõikuma. Sellega ma komisjoni poolt lõpetaksin. Ja nagu öeldud, parandusettepanekud järgmise nädala kolmapäevaks.

Suur tänu! Mõned küsimused. Kolleeg Liina Tõnisson.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Ivar Raig! Te nimetasite äsja, et me peame asuma kompenseerima Nõukogude Liidu poolt tekitatud kahju, sest tolleaegne kompensatsioon vaevalt jõudis inimeste kätte, kui need rahad natsionaliseeriti või nad muutusid nulliks raskete aegade tõttu. Ja siit mu järgmine küsimus. Me teame, et Ülemnõukogu ajal võeti vastu seadus, millega represseeritud isikutele kas tagastati või kompenseeriti vara, enne kui algas omandireform. Paljud nendest vanadest inimestest, kes võtsid vastu kompensatsiooni, jäid sellest tegelikult ilma, sest inflatsioon lihtsalt sõi nende raha halastamatult ära, ehk teisisõnu, nende majad haihtusid õhku. Tõmmates nüüd teie eelmisest väitest paralleeli, küsin ma: kas me ei peaks uuesti üle hakkama vaatama nendele inimestele kompenseeritud vara ja asuma ka neile uuesti maksma sellesama paralleeli alusel? Aitäh!

Ma ütleksin, et see küsimus puudutab juba õigusvastaselt represseeritute küsimust. Mäletan, eile me vist võtsime selles küsimuses ühe seaduse vastu. Selle küsimuse oleks võib-olla pidanud esitama härra Tartole või tegema vastava parandusettepaneku sellesse teise seadusse. Kahtlemata mõningane analoogia on rakendatav ka käesoleva seaduseelnõu puhul. Kuid pigem on asi selles, millele viitas ka reformiminister proua Hänni, et valitsus peaks vältima topeltkompenseerimist. Ma ei näe küll praegu põhjust (selle seaduseelnõu §-s 3 on öeldud, et kompenseerimine, tagastamine ja asendamine toimub üldises korras, nii nagu on ette nähtud omandireformi aluste seaduses ja maareformi seaduses), et me peaksime sundvõõrandatud maa omanikele kuidagi kehtestama teise korra kui teistele maaomanikele, kes kaotasid maa kas sundnatsionaliseerimise või muus korras. Nii et siin me kehtestame samasuguse mehhanismi. Aga see küsimus, mis puudutab represseeritutele raha tagasimaksmist, on tõesti teise seaduseelnõu küsimus.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Ma tänan! Lugupeetud kolleegid, kas me lõpetame esimese lugemise? Esimene lugemine on lõpetatud. Kolleegid, kell on 20.09. Ligikaudu nii sai esialgset töökava ka normeeritud. Nüüd tulevad meil täiendavad küsimused, mis on juba päevakorda kinnitatud. Kolleegid, kas te usaldate mind neid päevakorrapunkte teile tutvustama või teeme kirjalikud täiendused päevakorda? Kõne all on 6 päevakorrapunkti. Nad on põhimõtteliselt väga sarnased, need on ratifitseerimise seaduse eelnõud. Valitsuspoolseks ettekandjaks on härra välisminister ja Riigikogu-poolseks kaasettekandjaks eelarve- ja maksukomisjoni nimel kolleeg Ülo Laanoja. Härra välisminister palub vajadusel ka valitsuspoolseid kaasettekandeid. Vajadust täpsustame protsessi käigus.

Alustame Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Härra välisminister, palun!

Aitäh, härra esimees! Enne kui siirduda topeltmaksustamise vältimise lepingu juurde, härra esimees, ma kasutaksin juhust, et Riigikogu ees vabandust paluda Balti vabakaubanduslepingu lisa tõlke kvaliteedi pärast! Mul on seda topeltpiinlik teha sellepärast, et ma olen ise kunagi tõlkimisega tõsiselt tegelnud. Ma arvan – kuigi ma ei tea, kes täpselt ametnikest selle tõlke tegi –, et see probleem on kindlasti üldisem, see ei ole ainult meie ametiprobleem, see on üldse riigiasutuste probleem, sest riigiasutused ei suuda praegu kuidagi võistelda tõlkide palkamisel erasektoriga, sellepärast et Eestis on häid tõlke lihtsalt väga vähe. Aga igal juhul selle lisa teeme korda. Ratifitseerimiseks esitatud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingud ehk lihtsalt maksulepingud põhinevad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk lühidalt OECD tüüplepingul. Muudatuste ja täienduste tegemisel on lähtutud põhiliselt arenenud ja arengumaade vaheliste maksulepingute sõlmimiseks kasutatavast ÜRO tüüplepingust. Eesti lepingualusteks maksudeks on ettevõtte ja üksikisiku tulumaks, tegevusloa maks ja maamaks kui kapitalimaksu üks elemente. Lepingute sõlmimise põhiliseks eesmärgiks on kõrvaldada nii füüsiliste kui juriidiliste isikute topeltmaksustamist, mis valdavas osas tekib seetõttu, et riikide maksuseaduste järgi maksustatakse täieliku maksukohustusega residentidest isikuid nende kogutulult, mis on saadud nii kodu- kui välismaal. Samas maksustatakse neid ka välisriigis kui mitteresidente seal saadud tulult. Maksulepinguga jagatakse eri tululiikide, kapitaliliikide maksustamisõigus riikide vahel ära kas riigi kasuks, kus isik on resident, või selle riigi kasuks, kus asub tuluallikas või vara, või nende mõlema vahel. Lepingu artiklid 6–21 käsitlevadki erinevate tululiikide maksustamist. Kõne all on kinnisvaratulu, äritulu, rahvusvahelisest transpordist saadud tulu, dividendid, intressid, nn. rojaltid, kapitali kasvu tulu, üksikisiku eraviisilisest teenistusest saadud tulu ja palgatulu, ettevõtte juhatuse liikmete tasud, kunstnike, sportlaste tulu, pensionid, riigiteenistustulu, üliõpilaste teatud tulud jm. tululiigid. Lepitakse kokku, millise meetodiga kumbki riik kõrvaldab topeltmaksustamist. Lepingus sätestatud maksustamisõigused eri tululiikide osas saavad realiseeruda ainult juhul, kui siseseaduses on vastav maksustamine ette nähtud. Näiteks, meil praegu kehtivate tulumaksuseaduste järgi välisresidentide poolt saadud dividende, intresse ja rojalteid Eestis ei maksustata ja seega ei saa me kasutada ka maksulepingute artiklites 10, 11 ja 12 sätestatud vastavat maksustamisõigust. Uues tulumaksuseaduse eelnõus on aga dividendide, intresside ja rojaltite maksustamine mitteresidendi tuluna juba ette nähtud. Samas piirab maksuleping maksude võtmise ulatust, mida riik teise riigi residendi suhtes võib kehtestada. Kuna riikide sisemaised maksuseadused arenevad sõltumatult maksulepingutest, siis nende vahel tekkivate vastuolude kõrvaldamiseks kasutavad riigid mitmesuguseid meetodeid. Paljudes riikides, nagu ka Eestis, annab põhiseadus ülimuslikkuse rahvusvahelistele lepingutele. Lisaks eelöeldule on maksulepingute sõlmimise eesmärgiks tõkestada diskrimineerivat maksustamist, mis võib tekkida erinevast kodakondsuse alusel maksustamisest. Maksudest kõrvalehoidumise tõkestamiseks on lepingus vastavad artiklid teabevahetuse ja abi osutamise kohta maksu kogumisel, samuti luuakse protseduur, mille alusel lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud saavad lahendada lepingu rakendamisel tekkivaid raskusi ja konsulteerida maksuküsimustes. Lepinguga on sätestatud ka kohustus teatada teineteisele tähtsamatest muudatustest, mis on tehtud riikide vastavates maksuseadustes. Lepingud jõustuvad 30 päeva pärast seaduse väljakuulutamist ja hakkavad kehtima kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale. Lepingud lõpetatakse 6-kuulise etteteatamisega enne ükskõik millise kalendriaasta lõppu. Konkreetselt Baltimaadega sõlmitud maksulepingutest. Baltimaade lepingud on põhiliselt OECD tüüplepingut järgivad. Lähtutud on sellest, et suuri erinevusi riikide majanduslikus arengutasemes ja kapitali liikumises ei ole. Mainitud lepingud järgivad ühtse majandusruumi teed, mida sageli sama arengutasemega naabermaade vahel teostada püütakse. Leping Lätiga parafeeriti 25. novembril 1992 Kopenhaagenis ning sellele lepingule kirjutati alla 14. mail 1993 siinsamas Tallinnas ning alla kirjutas peaminister Laar. See oleks Eesti-Läti lepinguga seoses minu poolt kõik.

Suur tänu! Kuulame ära küsimused, peale seda peame nõu. Kolleeg Krista Kilvet.

Ma tänan, härra juhataja! Ma tahan härra ministrilt saada täpsustust, kas ma kuulsin õigesti, kui te ütlesite, et leping jõustub 30 päeva pärast ratifitseerimist, kuid hakkab kehtima järgmisel kalendriaastal. Mis juhtub siis, kui me ratifitseerime lepingu detsembrikuus, see jõustub näiteks 6. jaanuaril, millal ta siis hakkab kehtima?

Siis ta hakkab kehtima 1. jaanuaril 1995. Sellepärast meil ongi nii kiire sellega.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud välisminister! Kui selle lepinguga on kiire, miks pidas Vabariigi Valitsus õigeks nende lepingute esitamist Riigikogule alles nüüd, kui mõned neist lepingutest on sõlmitud juba mais, mõned septembris?

Tänan! Küsimus on kahtlemata äärmiselt õige. Probleem on selles, et inimeste arv, kes tegelevad nende lepingute ettevalmistamisega, on äärmiselt väike, äärmiselt piiratud ja eriti vähe on tõesti kõrgesti kvalifitseeritud inimesi, keda selliste tekstide jaoks vaja on. Äsjane näide Balti vabakaubanduslepingu lisa tõlkega on üks kinnitus selle kohta. Me lihtsalt ei jõua rutem, ma ütlen otse ja ausalt ära. Siin saalis istub ka härra Kolbre, kes on selle osakonna juhataja. Ja kuigi välismajanduspoliitika osakond on minu meelest meie ministeeriumi üks kõige tugevamaid osakondi, kui mitte kõige tugevam, sellest hoolimata me lihtsalt rutem ei jõua. Meil ei ole rohkem inimesi.

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, härra minister, kuidas te suhtute sellesse – protseduuriliselt on see mõnevõrra mittestandardne, kuid mitte kodukorraseaduse vastane –, kui me kõikide nende lepingute kohta peame ühe ettekande ja esitame ühed küsimused?

Mina suhtun sellesse pooldavalt.

Kolleegid? Kolleeg Tiit Made.

Austatud eesistuja, härra välisminister! Kui te võtaksite lahti Läti lepingu lk. 10. Seal on artikkel 11, peatükk "Intressid". Ja siin on kirjutatud: "Intressid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, kes on intresside kasusaav omanik, maksustatakse ainult selles teises riigis." Küsimus on: missuguses teises riigis?

Lepingu partnerriigis, sest lepingud on tehtud kõigi kuue riigiga ühekaupa. Meil on praegu jutt kahest Balti riigist ja neljast Põhjala riigist. Kõiki kuut on võimalik ühekaupa tutvustada. Aga lepingud on äravahetamiseni sarnased, üksikute vahel on väikseid erinevusi.

Ma oletan, et kolleeg Tiit Made juhtis ka tähelepanu mõnevõrra konarlikule keelele. Kas nii?

Ma möönan, et meil on väga paljudes tekstides suuremaid ja väiksemaid keelelisi vajakajäämisi. Õnnetuseks ei ole see ainult juriidiliste tekstide probleem, see on laiem probleem, kultuuriprobleem. Minu arvates olukord eesti keelega on käinud viimasel ajal üsna katastroofiliselt alla. Aga see on muidugi repliik, see ei kuulu praegu siia.

Suur tänu, kolleegid! Küsimuste esitamine jätkub. Kolleeg Valve Kirsipuu.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Täna pöördus Rahandusministeerium eelarve- ja maksukomisjoni poole palvega eraldada neile 1994. aastaks täiendavalt 400 000 krooni topeltmaksustamise vältimise lepingute toime kontrollimiseks nendes kuues välisriigis kokku. Minu küsimus on: kui palju nende lepingute ratifitseerimine hakkab Eesti riigile tulu tooma ja kas seda üldse on mõtet teha?

Aitäh! Ma arvan, et seda tulu on kroonides väga raske täpselt hinnata, aga kuna sellega peaks väga oluliselt paranema investeerimise konjunktuur ja võib-olla isegi – ma ütleksin veelgi üldisemalt – Eesti majanduspoliitiline maine, siis kaugemas perspektiivis see võiks tuua Eestile väga suurt tulu. Võib-olla sadu miljoneid kroone. Aga see on muidugi intuitiivne hinnang, mitte rohkem.

Suur tänu, kolleegid! Kui te aktsepteerite seda, et me kõigi kuue eelnõu kohta peame ühe ettekande, siis on kõikidel rahvasaadikutel õigus esitada 12 küsimust. On loogiline. Kolleeg Kalle Kulbok, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Mu teine küsimus on mõnevõrra keeruline. Teatavasti on maksustatav ka pangaprotsentidelt laekuv tulu. Kuivõrd on praegu kõikides nendes lepinguosalistes riikides reguleeritud kontroll selle üle, kuidas makstakse makse hoiustelt? Eesti Panga president väitis, et meil näiteks ei ole võimalik Rootsi Kuningriigist saada andmeid meie hoiustajate hoiuste kohta seal, samal ajal kui Rootsi oma kodanike suhtes on Rootsi maksuametil õigus kontrollida hoiuste suurust.

Aitäh! Kuna ma arvan, et küsimus on üsna tehniline, siis ma heameelega paluksin, et Rahandusministeeriumi ekspert proua Riina Raid püüaks sellele vastata, sest ma ei ole päris kindel, et ma suudan sellele nii täpselt vastata.

Palun kõnetooli proua Riina Raidi. Maksupoliitik ja rahvusvahelise maksustamise grupi juht.

Lugupeetud rahvasaadikud! Ma püüan vastata teie küsimustele. Härra Kulboki küsimusele peaks vastama niimoodi, et iga riik maksustab vastavalt oma siseseadustele, ta maksustab vastavalt siseseadustele ka oma hoiustajatele makstavad intressid, nii et siin meie vahele segada ei saa. Täpselt samuti maksustame meie vastavalt oma seadustele ja nende alusel tehtud juhenditele ja kontrollimisvõimalustele. Nii et maksuleping siin täiendavaid võimalusi sekkumiseks ei anna. Maksuleping loob ainult võimalused nende sätete realiseerimiseks, mis maksulepingusse on kirja pandud.

Suur tänu! Kolleeg Tiit Made, teine küsimus. Kellele see on suunatud, kas härra ministrile või proua Raidile?

Kellele tahes.

Palun!

Austatud eesistuja, lugupeetud küsimustele vastaja! Samas lepingus leheküljel 5 artikkel 5 "Püsiv tegevuskoht". Ütleme, et me hakkame teiega äritegevusega peale mõne aja pärast. Siis me peaksime juhinduma punktist 3. "Ehitusplats või ehitus- või seadistamisprojekt kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui see kestab kauem kui kuus kuud." Aidake mind äritegevuses otsa peale, palun.

Millega ma võin teid aidata? Lahti rääkida?

Jah.

Nii nagu artikli 5 punkti 1 sättes on öeldud, on püsiv tegevuskoht äritegevuse niisugune koht, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt ettevõtte äritegevus. Tähendab, püsiva tegevuskoha all mõeldakse n.-ö. teise riigi residendi tegevuskohta. Käesoleval ajal meie ettevõtlusseadus ei näe ette püsiva tegevuskoha olemasolu, sest kõik välisresidendid, kes tulevad meile ettevõtlust tegema, peavad olema registreeritud Eestis ja seega muutuma Eesti residendiks. Sellisel juhul ei saagi püsiv tegevuskoht tulla kõne alla.

Andke andeks, kas te teeksite vahet ehitusplatsi ja seadistamisprojekti vahel?

Ma kohe jõuan selle juurde. Püsiv tegevuskoht võib olla ka ehitusplats, kus toimub ehitamine, monteerimine või siis seadistamine, n.-ö. sisseseade monteerimine. Kõik need etapid kujutavad endast püsivat tegevuskohta ka rahvusvahelise tüüpmaksulepingu järgi. Võib-olla see sõnastus – seadistamisprojekt – ei ole eesti keeles kõige õnnestunum. Me püüame maksundusalast eesti keelt koos sellega luua ja püüame jõudumööda täpsustada neid nimetusi. Enamik lepinguid on tehtud inglise keeles, välja arvatud Leedu leping. Muidugi võib siin eestikeelses sõnastuses apse olla, ta ei ole päris üheselt mõistetav. Me loodame, et me areneme ja võib-olla saame seda natukene korrigeerida.

Arenege, aga arenege, palun, kiiremini.

Lihtsalt ei ole jõudu.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok, kolmas küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Ma ei saanud oma eelmisele küsimusele piisavat vastust. Ma olen väga tänulik, et mul on nüüd võimalik kümne küsimusega seda veel täpsustada. Ja ma küsin niiviisi. Oletame, et ma olen ärimees ja ma olen siin Eestis lasknud mingi panga pankrotti, mõned aktsiaseltsid pankrotti, kantinud raha endale, pannud selle Rootsi panka. Ütleme, mul on seal pangas 3 miljonit. Ma tean, et nii Rootsi Kuningriigi kui ka meie seaduste kohaselt ma peaks selle raha intresside pealt makse maksma. Kas ma nüüd vastavalt sellele lepingule maksan neid makse Eestile või Rootsi Kuningriigile?

Kui teil on seal hoiused, mille pealt te saate hoiuintressi, ja teie olete Eesti riigi resident, siis põhimõtteliselt selle lepingu järgi on Eesti riigil õigus maksustada Eesti residendi allikatulu, mille alla kuulub ka tulu, mis on saadud välismaalt intresside pealt. Meie leping näeb ette, et maksuametitel on võimalik kontakteeruda. Ma arvan, et olulistel juhtudel, kui on tekkinud kahtlused suurtes summades, maksuametid omavahel kontakteeruvad ja püüavad ikkagi täpselt välja selgitada, kui palju ja kes peab maksma.

Suur tänu! Kolleeg Rein Järlik.

Austatud juhataja, lugupeetud kaasettekandja! Siin lepingus (eelnõu nr. 345) on lk. 4 punktis c selline tekst: "Kui ta viibib pikemaajaliselt mõlemas riigis või ei viibi pikemaajaliselt neis kummaski." Ja teise lepingu (eelnõu nr. 346) tekstis, mis peaks olema härra Velliste sõnade kohaselt eelmisega identne, on sama punkt c: "Kui ta viibib pidevalt mõlemas riigis või ei viibi pidevalt neis kummaski." Kumba teksti lugeda õigeks?

Ma palun oma kaastöötaja abi tõlkeküsimustes. Kas ma võin härra Kalamäe paluda siia? Kumma variandi juurde me jäime?

Härra Kalamäe, Rahandusministeeriumi grupi peaspetsialist, palun tulge kõnetooli! (Omavaheline arupidamine.)

Meie arvame, et tõlke seisukohalt on Läti lepingus see asi meil õigemini paika pandud. Viimane variant on "pikemaajaliselt", see on autentne tekst. Norra lepingu tekst on töötekst.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok, neljas küsimus.

Aitäh! Kas ma sain õieti aru, et selle lepingu kohaselt on meie Maksuametil siiski võimalik saada informatsiooni näiteks Rootsi pankadest meie residentide hoiuste kohta?

Meie maksuadministratsioonil on võimalus pöörduda Rootsi vastava kompetentse ametivõimu poole selle palvega. Kuidas see realiseerub, seda juba ei oska mina täpselt öelda. Kui nemad selle suudavad sealt saada, siis on see võimalus. Kui nemad seda ei suuda, siis järelikult ei saa sinna ligi. Lepinguga on öeldud, et meil on võimalus palvega pöörduda maksuameti poole selles riigis ja tema kaudu juba n.-ö. sinna lähedale saada. Kui temale on antud need õigused ja võimalused, siis saame ka meie sinna.

Suur tänu! Kolleegid, kas meil on valitsuspoolsetele ettekandjatele küsimusi? Ei ole. Täname! Riigikogu-poolse kaasettekande eelarve- ja maksukomisjoni nimel esitab kolleeg Ülo Laanoja. Lepime kokku nii, et teeme kaasettekande kõigi kuue eelnõu kohta.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid, kes te veel vastu peate! Võib öelda, et need kuus eelnõu võib jämedalt öeldes grupeerida kaheks. Kuigi nad sisult haaravad kõik ühte ja sama valdkonda, on neli lepingut sõlmitud Põhjamaadega ja need neli lepingut on üsnagi identsed. Kohad, milles nad identsed ei ole, ma teile varsti kannan ette. Teise grupi moodustavad lepingud Läti ja Leeduga, mis on mõnevõrra õhemad, lihtsama ja lühema tekstiga ja ka sõnastus on neil paljudes punktides selle tõttu erinev. Kõigepealt käsitleksin mõningaid erinevusi, mille poolest Põhjamaadega sõlmitavad lepingud üksteisest erinevad. Leping Norra Kuningriigiga sisaldab täiendava artikli merel toimuva majandustegevuse kohta, mida teistes lepingutes ei ole. Leping Taani Kuningriigiga sisaldab artikli süsivesinike eelluure, uuringute ja kasutuselevõtuga seotud tegevuse kohta, mida samuti üheski teises lepingus ei ole. Leping Rootsi Kuningriigiga sisaldab artikli, mille pealkirjaks on "Lepingusoodustusteta kompaniid". Need on unikaalsed paragrahvid. Siis on mõningad pisemad erinevused, alates sellest, et artiklis 2 on sätestatud erinevate riikide jaoks erinevad maksud, mida käesolev leping haarab. Siis on mõningaid erinevusi artiklis, mis käsitleb dividende, samuti artiklis 8, mis käsitleb mere- ja õhutransporti ja kus mõnes lepingus on kaks punkti ja mõnes on kolmas punkt juures. Samamoodi on mõnevõrra erinev intresside käsitlus. On väikesi erinevusi palgateenistuse osas ja kapitali juurdekasvu osas, kuid on mõnevõrra olulisemaid erinevusi artiklis, mis käsitleb pensione. Eriti lühikeseks on see jäänud Läti ja Leedu puhul. Põhjamaade puhul on erinevused tingitud erinevast seadusandlusest eri riikide pensionäride puhul. On ka teatud erinevusi riigiteenistust ning topeltmaksustamise kõrvaldamist puudutavates artiklites. Tulles tagasi Tiit Made poolt esitatud küsimuse juurde artikkel 11 "Intressid" kohta, siis see sõnastus ("Intressid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, kes on intresside kasusaav omanik, maksustatakse ainult selles teises riigis.") võib põhjustada kriitilisi märkusi. Kuid ma arvan, et siit on siiski üsna üheselt võimalik välja lugeda, et intressid maksustatakse ikkagi sellel maal, kus intresse saav isik on residendiks. Mingit mitmeti arusaamist siin ei tohiks tekkida. Krista Kilvet esitas küsimuse 30 päeva kohta, mille möödumisel antud seaduseelnõud jõustuvad. Seda on käsitletud erinevates artiklites. Kuid täpsemalt on see sätestatud niimoodi, et lepinguosaliste riikide valitsused teatavad teineteisele, et nende põhiseaduslikud nõuded lepingu jõustumiseks on täidetud. Need mehhanismid ja protseduurid on erinevates riikides erinevad. Praeguses situatsioonis on üsnagi selge, et Põhjamaad nende protseduuridega saavad niimoodi hakkama, et need lepingud võiksid jõustuda järgmise aasta 1. jaanuarist. Taani on nende protseduuridega juba ühel pool. Eelarve- ja maksukomisjonil on olnud selline ettepanek, et me võiksime nendesse seadustesse lisada ühe täiendava paragrahvi, mis võimaldaks valitsusel teha lepinguosalistele teistele pooltele ettepaneku 30-päevalise ooteaja lühendamiseks, et oleks võimalik käesolevaid lepinguid jõustada juba järgmisest kalendri- ja eelarveaastast. Edasine sõltub juba vastavalt teistest lepingulistest pooltest, kas nemad aktsepteerivad sellist varianti või mitte, sest vastasel juhul tõepoolest sellest 30 päevast meile hästi ei piisa. Aitäh!

Suur tänu! Ootame viivu, kas on küsijaid. Kolleeg Kalle Kulbok, viies küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Ma väga vabandan, võib-olla ma ei pannud ettekandes kõike tähele. Kas juhtivkomisjon peab võimalikuks teist lugemist teha homme?

Me ei ole sellega küll arvestanud. Meie variant nägi ette, et parandusettepanekud võiks esitada 6. detsembriks kella 12-ks. Siin on teatud protseduurilisi probleeme. Eelarve- ja maksukomisjon ei ole niivõrd peenike kodukorraseaduse tundja. Me ootasime pingsalt, et sätestatakse võimalus käsitleda lepinguid ainult ühel lugemisel. Kahjuks see võimalus tänaseks ei kehti. Kui see variant osutuks võimalikuks, siis seda peab ühelt poolt ka juhatus otsustama, aga teisest küljest eelarve- ja maksukomisjon tuleb homme kokku alles pärast istungit, s.o. kell kaks. Samuti on täna suhteliselt vähe saadikuid kohal. Tähendab, kui saal sellist otsust soovib ja juhatus aktsepteerib, siis meil tuleb ilmselt võtta väike vaheaeg, selleks et eelarve- ja maksukomisjon saaks omavahel nõu pidada ja seda varianti kaaluda.

Suur tänu! Kuna minu järgnev jutt on protseduuriline, ei puuduta sisu, siis ma püüan omalt poolt selgitada. Praktiline võimalus oleks olemas, kui juhtivkomisjon seda taotleb. Juhatus on valmis kaaluma juhtivkomisjoni taotlust esimese ja teise lugemise vahelise tähtaja revideerimise osas ja vajaduse korral pöörduma abi saamiseks täiskogu poole. Need võimalused on siiski reaalselt olemas. Küll eeldab see seda, et me peame silmas pidama, et kui meie ei võta ratifitseerimise seadusi vastu homme, siis 30-päevast rakendusperioodi ei ole ja 1. jaanuarist 1994 nad kehtima ei hakka. Kas kallis nimekaim Ülo Laanoja kommenteerib ka seda?

Me pakkusime välja ühe variandi, mispuhul jääks teatud võimalus jõustada ka sellisel juhul, kui seda 30-päevalist perioodi ei jää, kuid nüüd, konsulteerides meie komisjoni aseesimehega, me oleme ilmselt nõus minema selle peale, et kui see eelnõu homme jääb päevakorra viimaseks punktiks ja meil ei ole vaja sõnastada taolisi päästvaid hädaabilisi parandusettepanekuid nendele seaduseelnõudele ning kui parandusettepanekute esitamise tähtajaks oleks homme kell 10, siis põhimõtteliselt oleks võimalik neid juhatuse nõusolekul homme teisel lugemisel käsitleda.

Ma vastan niimoodi, et juriidilisi takistusi ei ole, aga meil on veel sisulisi küsimusi. Kolleeg Rein Järlik, teine küsimus.

Lugupeetud juhatus, austatud kolleeg! Kas te peate võimalikuks ratifitseerida ja võtta seadusena vastu esitatud lepingute kõik tekstid sellisel kujul, nagu nad praegu on, sest sellisel kujul nad muutuvad siis ka seaduseks, millest hakkavad vastavad asutused juhinduma? Ma juhtisin tähelepanu siin ühele punktile, mis rääkis pidevast viibimisest mõlemas riigis. Ma ei oska öelda, kuidas seda hakatakse tõlgendama nende poolt, kes seadusi täitma hakkavad. Aitäh!

Mitmed erinevad seadused defineerivad erinevates riikides erinevalt, mida tähendab pidev viibimine. Residendi definitsioonid on samuti erinevad. Kui te vaatate meil praegu menetluses olevat tulumaksuseaduse eelnõu, siis selle järgi on Eesti residendiks inimene, kes on aastas viibinud siin vähemalt 182 päeva. Ameerika seadused sätestavad sealseks residendiks inimese, kes on seal olnud – võib-olla ma natuke eksin – umbes kuu aja piires. Nii et erinevate riikide seadused võivad defineerida püsivalt viibimist mõnevõrra erinevalt. Seetõttu on see kompromisslahendus, mis võimaldab minna järgmisele etapile, kui tekib vaidlusi, kumma riigi püsielanik see inimene ikkagi on.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok, kuues küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas ma sain õieti aru, et kõik kuus esitatud eelnõu koosnevad keskeltläbi kolmest ja poolest reast pealkirjast ja kolmest ja poolest reast sisust ning juurdelisatud leping ei kuulu meie poolt muutmisele, meil jääb sellega kas nõustuda või mitte nõustuda? Ja kas juhtivkomisjon peab võimalikuks, et parandusettepanekuid ei tulegi või kui tuleb, siis on võimalik need läbi vaadata veerand tunniga?

Mis puudutab teie küsimuse esimest poolt, siis see arusaamine on absoluutselt perfektne. Tõepoolest koosnevad kõik eelnõud kolmest ja poolest reast ning lepingute teksti kallale ei ole Riigikogu liikmetel mitte mingisugust võimalust asuda mitte mingil moel. Võib-olla meie eelarve- ja maksukomisjoni võimed ei ole nii head, et me veerand tunniga kõik esitatud parandusettepanekud suudame läbi vaadata, kuid poolest tunnist peaks ehk tõepoolest piisama. Aga me ei saa mingil juhul öelda, et parandusettepanekuid ei tule. Iga saadiku suveräänne õigus on neid esitada.

Suur tänu! Kolleeg Jaak Roosaare.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas ma saan õigesti aru, et kõigi lepingute (välja arvatud üks) ametlikuks keeleks on inglise keel? See tähendab minu arusaamise järgi, et vaatamata sellele, mis siin eestikeelses tekstis on (kaasa arvatud tõlkevead), jääb originaalne kokkulepitud ametlik tekst. Nii et me võime redigeerida eestikeelset teksti, kuni ta on õige, aga et me seda siin võib-olla mitte kõige paremas eesti keeles loeme, ei muuda seda, mis me tegelikult vastu võtame. Kas ma sain sellest õigesti aru?

Jaa, see on täpselt niimoodi.

Suur tänu! Kolleeg Liina Tõnisson.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas ma mõistsin õigesti teie mõtet, kui te ütlesite, et meil, Riigikogu liikmetel, puudub igasugune võimalus muuta nende lepingute tekste? Mul jääb siiski selline mulje, et meil on võimalus öelda, et me sellisel kujul sellist lepingut ei ratifitseeri. Kas ma olen valesti aru saanud?

Ei, te ei ole sugugi valesti aru saanud, te olete lihtsalt terminit "muutma" käsitlenud väga laialt. Mina ei suuda seda nii laialt käsitleda, et mitteratifitseerimine on ka lepingu teksti muutmine. Loomulikult on meil õigus jätta leping ratifitseerimata, aga me ei saa lepingu teksti parandada. Me ei ole teinud mitte ühtegi parandusettepanekut sellesse ja me ei hakanud seda teksti ka ise muutma. Tagasisaatmise võimalus on alati.

Kolleegid, ma vabandan, ma aitan natuke kaasettekandjat. Parandusettepanekuid võib esitada ainult seaduseelnõu kohta, mitte lepingu kohta. Lepingu teksti meie muuta ei saa, me võime ratifitseerida või mitte ratifitseerida. Kolleeg Kalle Kulbok, seitsmes küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Kas juhtivkomisjon nõustuks parandusettepanekute esitamise ajaga täna kella 21.30-ks?

Ma arvan, et selles ei ole suurt vahet, kas see parandusettepanekute tähtaeg on see, mida te just äsja nimetasite, või see on homme hommikul kell 10. Mulle tundub, et me mõnede saadikute osas käitume natukene eetilisemalt, kui me ei kehtesta ainult pooletunnilist tähtaega, sest küsimus sellest, et teine lugemine toimub juba homme, kerkis alles äsja päevakorda.

Ma juhin tähelepanu sellele, et kui komisjon selle otsuse langetab, siis oleks hea, kui ta teeks seda sellel ajal, millal me arutame protseduurilisi küsimusi. Näiteks, et juhatus saaks otsustada homme kella 10 paiku, enne päevakorrapunktide arutelu. See on minu vaherepliik. Ka mina oma rikutuses ei saa mööda sisulisest küsimusest, lootuses, et see on viimane. Kas eelnõus 346 oli kõne all süsivesinikud või süsivesikud?

Kõigepealt ei olnud see eelnõu 346, vaid 347 (leping Taani Kuningriigiga). Vähemalt siin tekstis, mida mina loen, on süsivesinike eelluure.

Suur tänu, kolleegid! Mis siis jääb viimaseks parandusettepanekute esitamise tähtajaks?

Kui tohiks minuti jooksul konsulteerida komisjoni liikmetega?

Võib küll. Üks minut.

Komisjon teeb ettepaneku esitada parandusettepanekud homme hommikul kella 9.30-ks.

Suur tänu! Kas komisjon teeb ettepaneku ka kõigi kuue seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada?

Jah, selle ettepaneku teeb komisjon kindlasti.

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, kas me lõpetame? Lõpetame kõigi kuue seaduseelnõu esimese lugemise. Ma tänan teid, kolleegid, viljaka tööpäeva eest. Kohtume selles saalis homme kell 10. Head nägemist!