Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Riigikogu valimisseadus on üks neist seadustest, mis puudutab kõiki poliitikuid nii siin saalis kui ka väljaspool seda saali. Esitades muudatused, lähtusin ma kahest põhiarvamusest. Esiteks, valijad on saatnud proteste selle vastu, et andes hääle kandidaadile A, kes kandideerib nimekirjas X, osutub valituks kandidaat B, kes kandideeris nimekirjas Y. See tähendab, et valija ei tea, kuidas tema hääl liigub ühest ringkonnast teise. Selle tulemusel on siin saalis Tallinna ja Tartu esindatus suurem, kui seda eeldaks nende elanike arv. Maapiirkonnad on selle võrra vähem esindatud, sest üleriigilistes erakonna nimekirjades on pealinna ja Tartu inimesi rohkem, kuna seal on poliitiline aktiivsus suurem. See valijate mure viis mind mõttele teha mõningad parandused. Need parandused on tehtud koos Peet Kasega, kes oli valimisseaduse üks autoreid. See valimisseadus, mis praegu kehtib, on Peet Kase ja Hallaste ühislooming. Peet Kask palub oma loomingut natukene korrigeerida, et see oleks valijale mõistetavam. Teine arvamus, millest ma muudatusettepanekute esitamisel lähtusin, oli see, et valimisseadust tuleks muuta nii vähe kui võimalik. Ma lootsin, et valimisseaduse muutmine tuleb kõne alla pärast valimisi, sest muuta valimisseadust enne valimisi on väga raske. Seepärast ma leian, et praegu on viimane aeg teha selles valimisseaduses väikesed muudatused. Need muudatused on tellinud valijad ja need muudavad valimisseaduse loogilisemaks, arusaadavamaks ja valijasõbralikumaks. Välja on pakutud kaks muudatust, üks on põhimõtteline ja teine on redaktsiooniline. Põhimuudatus seisneb selles, et üleriigiliste nimekirjade asemel kasutatakse 12 ringkonna nimekirju, ehk teiste sõnadega, mandaadid jagatakse laiali ringkonnas, erakonnad ja liikumised peavad oma nimekirjad esitama iga ringkonna kohta eraldi. Teine, pisem muudatus, käsitleb kandidaatide reastamist kahesugusel põhimõttel. Seni reastati kandidaadid valimisringkonnas saadud häälte arvu järgi, üleriigilises nimekirjas reastas erakond. Mina pakun välja segavariandi, mida kasutatakse väga edukalt Hollandis. Need kandidaadid, kes saavad üle poole lihtkvoodi, ehk teisisõnu, nende valimiseelne töö, isiklik töö on saadud häälte arvus suurem kui meeskonna töö, sest valituks osutuvad ikkagi kandidaadid kvoodihäältega, s.t. ülejäänud hääled tulevad meeskonna poolt, need üle poole lihtkvoodi saanud kandidaadid reastuvad kogutud häälte arvu järgi. Alla poole lihtkvoodi saanud kandidaadid ehk teiste sõnadega need, kelle puhul meeskonna töö on olnud suurem kui üksikisiku töö, reastab esitaja, kas siis erakond, liikumine või vastav valimisliit. See eelnõu seisis riigiõiguskomisjonis ligemale aasta. Me ootasime selle kohta hulgaliselt parandusi, kuid need rahulolematud hääled, kes protestisid pärast valimisi, ei ole tahtnud nüüd valimisseadust muuta. Ainukese parandusettepaneku tegi härra Hallaste. See parandusettepanek on minu teksti alternatiiv, sest sisuliselt jätab see seaduse muutmata. Parandus on esitatud küll kavalalt, kuid see jätab kõik peale künnise muutmata. Senise 5%-lise künnise asemel on parandusettepanekus 10%. Kui me kohandaksime selle 10%-lise barjääri praegusele Riigikogule, mis on muidugi spekulatsioon, siis oleks praeguses Riigikogus esindatud ainult "Isamaa", "Kindel Kodu" ja Keskfraktsioon, muidugi ka "rohelised" ja "ettevõtjad". Teised oleksid jäänud selle 10%-lise künnise taha, mida härra Hallaste välja pakkus. See, et ta teeb ettepaneku mitte midagi muuta, on valijate tahte vastane. Paljud valijad soovivad valimisseadust muuta, et ei tekiks niisugust olukorda, kus valides ühe ringkonna nimekirjas olevat kandidaati osutub valituks hoopis teises ringkonnas kandideeriv kandidaat. See ei ole loogiline. Eelnõu arutati riigiõiguskomisjonis ja kohal viibis neli komisjoni liiget: ERSP esindaja härra Roosaare, härrad Nutt ja Lõhmus, esimees ja aseesimees, ning "Isamaa" poolt härra Hallaste. Neljast kolm hääletas härra Hallaste ettepaneku poolt, härra Roosaare oli selle ettepaneku vastu. Kuid ma kutsun saali üles suuremale üksmeelele ja rohkem arvestama valijaid, kutsun saali pooldama seda varianti, mille ma olen esitanud. Vastaksin heameelega konkreetsetele küsimustele. Mul on tehtud ka arvutused erinevate variantide kohta, kuid ma pean juba ette ütlema, et ma ei söanda öelda välja nimelisi muutusi, mis ühe või teise valimisseaduse rakendamisel võiksid tekkida, sest need on sõna otseses mõttes spekulatsioonid. Minu eelnõu oleks praegust koosseisu natuke muutnud, näiteks Ida-Virumaalt oleks sisse tulnud Väino Viilup, kes sai 5000 häält. Aga see on ka kõik, mis ma söandan nende spekulatsioonide kohta öelda. Ootan teie küsimusi.