Lugupeetud eesistujad, lugupeetud Riigikogu! Ma arvan, et küsimus on varsti juba peaaegu pool aastat vana. Seepärast vastan ma sellele küsimusele natuke laiemalt, läbi tänase päeva prisma. Ma loodan, et härra Alatalu ei pane mulle seda pahaks. Tiit Madisson töötas Siseministeeriumis lepingulise töötajana, mitte koosseisulisena. Oli kaks lepingut, kumbki kahe kuu peale. Me kipume paljude asjade üle otsustama kuulduste põhjal. Väga paljud asjad on pealtnäha küllaltki selged, aga kui hakata lähemalt uurima, siis jääb ootuspärane kriminaalasja algatamine ära. Üks esimesi asju, millega Tiit Madisson hakkama sai, on praegu juba kohtusse jõudnud. Jutt on ebaseaduslikust metalliärist. Teised asjad on jäänud rohkem kuulduste tasandile, mis meid muidugi ei rahulda. Kas me teame, mis üldse toimub meie ministeeriumi haldusalas ja Tallinnas? Seda probleemi ei saa Eesti politseis lahata ainult Tallinnaga seostatuna, olgugi et seal on 1/3 riigi elanikkonnast ja pannakse toime 40% kuritegudest. Nüüd aga annan ma pildi, kellest koosneb ja milline on Eesti politsei, eriti just Tallinna politsei. Kui Eesti politsei üle kahe aasta tagasi loodi, oli seal ainult 18% eestlasi. Praeguseks on rahvusprobleem selles mõttes alles veel Tallinnas, Ida-Virumaal ja Narvas. Mujal on see küsimus peaaegu lahenenud. Mida see aga tähendab, et me oleme välja vahetanud nii suure hulga kaadrit? Ma loen teile ette lõigu ühest aruandest: "Kuni 25-aastasi politseinikke on ligi 600, üldse aga on praegu Tallinnas politseis tööl 1480 inimest. Kuni kolmeaastase tööstaa˛iga on ligi 700 inimest." Niisiis on need noored ja väikese väljaõppega inimesed. Suure väljavahetamise käigus on lahkunud väga palju venelasi. Asemele tulnud noored eestlased kujundavad Eesti politsei homse näo, kui me suudame täiustada väljaõpet. Hetkel on Tallinna politseis 805 eestlast ja 675 teiste rahvuste esindajat, kellest 146 on andnud keeleeksami ja oskab politseile vajalikul tasemel eesti keelt. Meie politsei draama aga seisneb selles, et suuresti on kannatada saanud tema professionaalsus. Niisugune see pilt on ja paremat ei ole kuskilt võtta. Tallinna politsei arvuline koosseis võiks praegu olla 1824 inimest, tegelikult aga on 1480. Puudu jääb just nooremast politseikaadrist, s.o. nendest, keda me näeksime tänavatel. Miks siis politseisse ei tulda? Aga kes tahab tulla niisugusele palgale, nagu on praegu kordniku oma? Ta saab 780 krooni. Võtkem maksud maha ja järele jääb väga vähe. Kordnik aga on mees, kes seisab silmitsi kurjategijaga ja kes esimesena langeb kallaletungi ohvriks, mida juba on juhtunud. Nii et politsei on meil niisugune, nagu ta on. Ta vajab aega kosumiseks ja väljaõppe saamiseks. Korralikult väljatöötatud õppesüsteem on igatahes olemas. Samuti oleks vaja natukegi tõsta politseinike palka. Need on kaks kõige olulisemat asja, mida tuleks politsei heaks teha. Politseisse ei peaks sattuma juhuslikke inimesi. Sinna tuleks võtta ainult neid, kellel selleks on siiras soov ja vajalik keeleoskus. Pärast politseiseaduse paranduste vastuvõtmist kehtima hakanud korra kohaselt peab politseisse tulija olema Eesti Vabariigi kodanik ja oskama eesti keelt. Kahjuks on näiteks kolm Tallinna kõrgemat politseiametnikku Eesti Vabariigi kodanikud, aga ei oska piisavalt eesti keelt. Eesti kodakondsus anti neile aasta tagasi. Niisiis, nagu eespool ütlesin, peab politseisse astuv Eesti Vabariigi kodanik oskama ka eesti keelt. Kõigepealt on paarikuuline katseaeg, mille jooksul kontrollitakse tema vastavust politseitööle. Siis suunatakse ta esimestele kolmekuulistele politseikursustele, mis toimuvad Tallinna prefektuuri juures. Saanud seal elementaarsed oskused, jääb ta politseisse tööle, kuid ka siis on ta veel lepinguline töötaja. Vaadatakse, kuidas ta edasi käitub ja kursustel saadud esimesi teadmisi kasutab. Pärast seda suunatakse ta Paikuse või Tallinna politseikooli, kus teeb läbi üheksakuise väljaõppe. Alles seejärel asub ta ametisse täieõigusliku politseitöötajana. Nüüd oleneb temast endast, kas ta suunatakse edasi õppima Riigikaitse Akadeemiasse. Minu meelest võime homsesse vaadates panna politseile suuri lootusi. Koosseis on küll väga noor ja välja õpetamata, kuid õppimisvõimalused, tänu sellele, et tänavu taastasime Tallinna Politseikooli, on head. Tallinna kriminogeensele olukorrale peaks see pärssivalt mõjuma ka selles mõttes, et kui järgmisel aastal kool kolib Koplisse, hakkavad kursandid seal patrullima, mis loob turvalisema tunde selles halva mainega linnajaos elavatele inimestele. Miks on politseinikke vähe tänavatel? Tallinnas on siiski iga päev väljas üle 100 noormehe, kuid nad nagu hajuksid ära. Ma kordan, et kõige suurem puudus on meil just kordnikest, sest nende palk on väike ja nad on kõige suurema ohu all. See on niisugune raske ja tänamatu töö. Paljud kordnikud käivad tööl teises kohas, et natukegi lisa teenida. Kui teada saame, karistame, sest politseiseadusega on säärane lisateenimine keelatud. Kuid probleem jääb probleemiks. Et anda politseinikele võimalus seadust rikkumata lisa teenida, hakkasime maksma eraldi tasu politseioperatsioonides osalejatele. Selleks saime raha nii Tallinna Linnavalitsuselt kui ka Vabariigi Valitsuselt. Niisiis oleme mõned mehhanismid suutnud käivitada. Muidugi oleme nõudnud ka politseitöötajate palga tõstmist, kuid see on juba riigieelarve küsimus. Riigieelarve ilmselt ei kannata praegu suuremat palgatõusu välja, 20, 30 või 40% aga asja märgatavalt ei parandaks, sest palk on häbematult väike. Sama kehtib ka teiste ametkondade kohta, kes korrakaitsega tegelevad, olgu siis jutt Tolliametist, Maksuametist või Piirivalveametist. Nad kõik ootavad palga tõstmist. Väikese palga juures meil kaadrit valida ei ole. Paljud kohad on komplekteerimata. Viimasel ajal pole üldse enam uut verd juurde tulnud. Eriti kehtib see Tallinna kohta. Kui maal on veel võimalik politseinikke leida, siis pealinnas, kus on suuremad võimalused igat sorti turvateenistustes raha teenida, tullakse politseisse vastumeelselt. Kõigele vaatamata jätkame olukorra parandamise püüdlusi. Peale selle, et me loome politseinikele paremaid teenimis- ja väljaõppevõimalusi, on Tallinnas ümberkorraldamisel kogu politseitöö. Tallinna prefekt asus ametisse veidi aega pärast valitsuse vahetumist. Juba eelmise valitsuse ajal väljavalituna tuli ta Põlvast ja mõistagi läks tal tükk aega asjasse süvenemisega. Tuleb arvestada sedagi, et Tallinna prefekti koht seisis neli kuud tühi. Pikka aega oli asendajaks lahkumisavalduse andnud endine prefekt. Täpselt sama probleem oli väga kaua päevakorral Harjus, kus politseiprefekt oli andnud lahkumisavalduse ja me ei leidnud inimest, kes oleks võtnud enda peale nii raske töö, nagu seda on Harju politsei juhtimine. Politseiseaduse paranduste vastuvõtmise järel saime hakata reorganiseerima kogu politseitööd. See on nüüd lõpukorral. Tallinnas suurendame tänavatel patrullijate arvu politseipataljoni meeste arvel. Siiamaani oli ainuke võimalus võtta mehi juurde sisekaitserügemendist. Üldse peaks seal olema 500 noormeest, kuid tegelikult on ainult 350 ringis. Pealegi ei kõlba kolm esimest kuud teeninud noormehed veel patrullima. Esialgu saavad nad sõjaväelist väljaõpet, pärast aga kasutatakse neid igal pool Eesti riigis, kus on vaja tuld kustutada, olgu siis tegemist Kohtla-Järve, Narva või Paldiskiga. Enamasti on nad kutsealused, mistõttu minu meelest ei ole nende igal pool kasutamine päris õige. Seda kõike arvestades oleme seisukohal, et tuleb välja arendada Tallinna politseipataljon, kus on juba täismehed. Sellest pataljonist hakkavad tulevikus läbi käima kõik välipolitseinikud, kordnikud ja konstaablid. Kõigepealt saavad nad politseipataljonis teenides väljaõppe ja seal on neid kergem kontrollida, kuna luuakse vastavad valvepostid või kontrollpunktid. Minu meelest on üldse kogu Eesti ühiskonna viga see, et meil ei ole korralikku kontrollisüsteemi. Eriti raske on kontrollida liikuvat politseid. Kindlate kontrollpunktide kaudu aga saab seda teha, mis on väga oluline. Lähiajal hakkab Tallinnas, eelkõige vanalinnas, tööle 18 sellist punkti. Politseipataljoni kasuks räägib seegi, et kui noor politseinik läheb kõigepealt tavalisse jaoskonda, siis haarab teda üldine lootusetus ja ükskõiksus. Parem olgu nooremad inimesed koos. Siis on neid parem õpetada ja valvata. Võib-olla saame nii kujundada politseinikke, kes on altimad abistama, viisakamad ja kas või näevad paremini välja. Üks asi teeb veel muret. Politseimunder on meil niisugune, et ei torka silma. Plaanis on hakata järgmisel aastal välja töötama uut politseimundrit, mis torkaks juba eemalt rohkem silma ja teeks politseiniku nähtavamaks. Praegune tumesinine munder on väga sarnane kõikide meeste tumesiniste ülikondadega. Töö ümberkorraldamisel on välja vahetatud mitmed jaoskonnakomissarid. Selle tulemusena on töö silmanähtavalt paranenud Lasnamäel, kus olukord oli väga raske. Nüüd jagame kaheks ka kõige suurema kuritegevuse protsendiga Kadrioru jaoskonna, eraldades sellest Merivälja. Need on sammud, mida oleme astunud ja astumas. Tavaks on saanud meenutada politseid ainult halva sõnaga. Siiski ütlevad paljud, et asi nii halb ei olegi. On väga palju viisakaid ja keni noormehi, kellel on tahe midagi teha. Kahjuks on see kehtiv rohkem maakohtades. Vahepeal võeti noormehi politseisse enne nende sõjaväkke minekut. Uue politseiseaduse järgi peab iga noormees enne politseisse tulekut läbi tegema teenistuse sõjaväes, mis nagu annab talle ühe aasta küpsust juurde. Muidugi on meie soov ja tahe see, et politsei sisekaitserügemendist jääks rohkem noormehi politseisse tööle, sest selle ühe aastaga saavad nad teatud väljaõppe, kogemuse ning näevad, mida tähendab politsei. Muidugi võiks palju rääkida statistikast. Arvud on tõepoolest objektiivsed, kuid mitte alati rõõmustavad. Mida öelda näiteks selle kohta, et tänavu on Tallinnas toime pandud umbes 10 000 kuritegu, ent tabatud on ainult 2464 kurjategijat. Meid on selle eest palju arvustatud ja isegi küsitud, kas oli mõtet politseioperatsioonidel, mis enne paavsti tulekut tehti. Oli küll mõtet. See aeg oli Tallinnas suhteliselt turvaline. Me saime teatud kogemusi, korrigeerisime oma tööd ja nüüd toimuvad politseioperatsioonid üle Eesti. Kahe nädala jooksul on Tallinnas korraldatud veel kuus operatsiooni. Kogu riigis on toimunud 18 operatsiooni ja tehtud massilisi kontrollimisi. Eelkõige puudutab see autosid, sest nende ärandamine on kuritegevuses olulisel kohal. Muu hulgas tegime kindlaks, et kurjategijad kasutavad väga palju transiitautonumbreid, mida me praegu eriliselt kontrollime.