Eelnõude üleandmine

Esimees
Alustame kolmandat töönädalat eelnõude vastuvõtmisega. Kolleeg Olav Anton.

O. Anton
Aitäh, härra esimees! Austatud kolleegid! Ma olen jätkuvalt sellel arvamusel, et kõik maksumaksja rahadesse puutuvad asjad on parlamendi pädevuses käesoleva aasta eelarve kaudu või pikemas perspektiivis lepingute ratifitseerimise näol. Ja seoses sellega, et valitsus on rikkunud põhiseaduse norme, esitan ma Riigikogu otsuse eelnõu, algatamaks valitsusepoolset seaduseelnõu Iisraeli erafirmaga sõlmitud relvatehingu ratifitseerimise kohta.

Esimees
Juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon. Kolleeg Liina Tõnisson.

L. Tõnisson
Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud kolleegid! Möödunud nädalal tuli taas kokku Riigikogu kodu- ja töökorra ajutine komisjon, kes oma istungil otsustas esitada Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sisuliselt on jutt möödunud istungjärgul arutusel olnud parandusettepanekutest, mis protseduuriliste käikude tulemusena välja langesid. Me oleme nendega juba tegelnud. Ja veel. Vaatamata sellele, et me anname praegu üle meie poolt väljatöötatud Riigikogu kodukorra seaduse muutmise eelnõu, on komisjon asunud välja töötama põhimõtteliselt uut seadust. Aitäh!

Esimees
Autoritel endil on ka juhtivkomisjoni õigused ja kohustused.

1. Toivo Jullineni ametivanne

Esimees
Head kolleegid! Enne kui võtame käsile päevakorra projekti ja mõned protseduurilised küsimused, on meil meeldiv kohustus vastu võtta Riigikogu asendusliikme, uue kolleegi Toivo Jullineni vanne. Palume tal tulla kõnetooli.

T. Jullinen
Lugupeetud Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

2. Protseduuriküsimused

Esimees
Lugupeetud kolleegid! Arutame nüüd läbi mõned protseduurilised küsimused. Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu arutelu juhtivkomisjoniks otsustas Riigikogu juhatus määrata eelarve- ja maksukomisjoni. Arutanud seda probleemi töö korras, jõuti arvamusele, et selle päevakorrapunktiga seonduv võiks kuuluda siiski majandus- ja põllumajanduskomisjoni kompetentsi. Juhatus peab hetke nõu ... Niisiis, Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu arutelu juhtivkomisjon on majandus- ja põllumajanduskomisjon. Lugupeetud kolleegid! Riigikogu juhatusele on saabunud riigikaitsekomisjoni 23. septembri otsus, milles tehakse ettepanek arvata Riigikogu liikme Toomas Alatalu poolt käesoleva aasta 17. juunil esitatud Iisraeliga sõlmitud relvaostutehingu tühistamise otsuse eelnõu Riigikogu menetlusest välja. Panen selle ettepaneku hääletusele. Toomas Alatalu, kas teil on protseduuriline küsimus? Midagi sisulist ei tohi öelda. Toomas Alatalu.

T. Alatalu
Mind kohale ei kutsutud.

Esimees
Need asjad tuleb lahendada töö korras. Mina olen absoluutselt kiretu ettepaneku sisu suhtes, käitun kui bürokraat. Juhtivkomisjoni otsus on olemas, panen ettepaneku hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on riigikaitsekomisjoni otsuse kohaselt selle poolt, et arvata menetlusest välja kolleeg Toomas Alatalu esitatud otsuse eelnõu, mis käsitleb Iisraeliga sõlmitud relvaostutehingu tühistamist? Selle ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu on 22, 2 jäid erapooletuks. Nimetatud eelnõu arvatakse menetlusest välja. Kas on protseduuriline küsimus mulle? Toomas Alatalu.

T. Alatalu
Palun anda mulle võimalus esitada uus seaduseelnõu samas küsimuses.

Esimees
Jah, homme. Täna ei saa, sest see aeg on juba läbi.

3. Päevakorra kinnitamine

Esimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele päevakorra projekti. Kas on proteste? Ei ole. Panen päevakorra projekti hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et kinnitada III istungjärgu kolmanda töönädala päevakord? Selle ettepaneku poolt on 59 Riigikogu liiget, vastu on 2, 1 jäi erapooletuks. Päevakord on kinnitatud. Kolleeg Siiri Oviir, kas on küsimus mulle? Siiri Oviir.

S. Oviir
Vabandage, härra juhataja, ma jäin veidi hiljaks. Mul on ettepanek tõsta 4. punkt päevakorras viimaseks. Meil komisjonis on sel teemal veel arutamist.

Esimees
Nüüd pean panema selle veel hääletusele, aga päevakord on juba kinnitatud. Kolleeg Siiri Oviir, esitage ettepanek kirjalikult ja ma panen selle hääletusele. Lugupeetud kolleegid! Juhatus on nõus sotsiaalkomisjoni ettepanekuga nihutada 4. päevakorrapunkt neljapäevale 11. järjekorranumbri alla ja vastavalt sellele muuta kogu numeratsiooni. Kas on vastuväiteid? Ei ole. Aitäh!

4. Infotund

Esimees
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja alustame infotundi. Kõigepealt aga mõned täpsustused. Kolleeg Kuno Raude esitatud 9. ettepanekule vastab täna välisminister Trivimi Velliste. Teemaks on rahvusvahelised lepingud. Kuno Raude sellele arupärimisele, milles ta tahab saada selgitusi seadusloome kohta, vastab minister Kaido Kama 8. oktoobril. Välisminister palub luba vastata Kuno Raude arupärimisele kohe pärast vastuse andmist Liina Tõnissoni arupärimisele. Me püüame arvestada seda soovi. Alustame, kolleegid! Riigikogu liige Toomas Alatalu on esitanud arupärimise siseministrile. Ma palun kõnetooli proua Lagle Pareki. Arupärimine kõlab nii: "Käesoleva aasta 31. mail te vastasite härra Junti ja minu arupärimisele metalliäriga seotud Riigikogu liikmete asjus. Teie väitel võis Tiit Madisson eraisikuna rääkida, mida tahtis. Ometi väidab härra Madisson 4. juuni "Eesti Ekspressis" sama, mida ütles varem, ning teatab, et temalt ei küsitudki ettekannet tehtud tööst, kui ta lahkus Siseministeeriumist. Kuna tegemist oli ühe olulisema valdkonnaga Siseministeeriumis, siis kuidas oli säärane lahkumine üldse võimalik? Ministrit ja asetäitjat ei huvitanudki härra Madissoni poolt tehtu. Paratamatult jääb mulje, et ministeeriumi juhtkond ei tea midagi ka sellest, mis toimub kas või Tallinnas, mida avalikult kontrollivad rahavahetajad ja muud maffiad. Politseinikke on väga vähe näha. Seepärast palun selgitust järgmistes küsimustes. Esiteks. Kas ministeeriumi juhtkond teab, mida tema alluvad teevad? Teiseks. Mida konkreetselt on tehtud kuritegevuse vastu võitlemisel ja korra tugevdamisel Tallinnas 1992. aasta oktoobrist kuni 1993. aasta juunini? Lugupidamisega Toomas Alatalu."

L. Parek
Lugupeetud eesistujad, lugupeetud Riigikogu! Ma arvan, et küsimus on varsti juba peaaegu pool aastat vana. Seepärast vastan ma sellele küsimusele natuke laiemalt, läbi tänase päeva prisma. Ma loodan, et härra Alatalu ei pane mulle seda pahaks. Tiit Madisson töötas Siseministeeriumis lepingulise töötajana, mitte koosseisulisena. Oli kaks lepingut, kumbki kahe kuu peale. Me kipume paljude asjade üle otsustama kuulduste põhjal. Väga paljud asjad on pealtnäha küllaltki selged, aga kui hakata lähemalt uurima, siis jääb ootuspärane kriminaalasja algatamine ära. Üks esimesi asju, millega Tiit Madisson hakkama sai, on praegu juba kohtusse jõudnud. Jutt on ebaseaduslikust metalliärist. Teised asjad on jäänud rohkem kuulduste tasandile, mis meid muidugi ei rahulda. Kas me teame, mis üldse toimub meie ministeeriumi haldusalas ja Tallinnas? Seda probleemi ei saa Eesti politseis lahata ainult Tallinnaga seostatuna, olgugi et seal on 1/3 riigi elanikkonnast ja pannakse toime 40% kuritegudest. Nüüd aga annan ma pildi, kellest koosneb ja milline on Eesti politsei, eriti just Tallinna politsei. Kui Eesti politsei üle kahe aasta tagasi loodi, oli seal ainult 18% eestlasi. Praeguseks on rahvusprobleem selles mõttes alles veel Tallinnas, Ida-Virumaal ja Narvas. Mujal on see küsimus peaaegu lahenenud. Mida see aga tähendab, et me oleme välja vahetanud nii suure hulga kaadrit? Ma loen teile ette lõigu ühest aruandest: "Kuni 25-aastasi politseinikke on ligi 600, üldse aga on praegu Tallinnas politseis tööl 1480 inimest. Kuni kolmeaastase tööstaa˛iga on ligi 700 inimest." Niisiis on need noored ja väikese väljaõppega inimesed. Suure väljavahetamise käigus on lahkunud väga palju venelasi. Asemele tulnud noored eestlased kujundavad Eesti politsei homse näo, kui me suudame täiustada väljaõpet. Hetkel on Tallinna politseis 805 eestlast ja 675 teiste rahvuste esindajat, kellest 146 on andnud keeleeksami ja oskab politseile vajalikul tasemel eesti keelt. Meie politsei draama aga seisneb selles, et suuresti on kannatada saanud tema professionaalsus. Niisugune see pilt on ja paremat ei ole kuskilt võtta. Tallinna politsei arvuline koosseis võiks praegu olla 1824 inimest, tegelikult aga on 1480. Puudu jääb just nooremast politseikaadrist, s.o. nendest, keda me näeksime tänavatel. Miks siis politseisse ei tulda? Aga kes tahab tulla niisugusele palgale, nagu on praegu kordniku oma? Ta saab 780 krooni. Võtkem maksud maha ja järele jääb väga vähe. Kordnik aga on mees, kes seisab silmitsi kurjategijaga ja kes esimesena langeb kallaletungi ohvriks, mida juba on juhtunud. Nii et politsei on meil niisugune, nagu ta on. Ta vajab aega kosumiseks ja väljaõppe saamiseks. Korralikult väljatöötatud õppesüsteem on igatahes olemas. Samuti oleks vaja natukegi tõsta politseinike palka. Need on kaks kõige olulisemat asja, mida tuleks politsei heaks teha. Politseisse ei peaks sattuma juhuslikke inimesi. Sinna tuleks võtta ainult neid, kellel selleks on siiras soov ja vajalik keeleoskus. Pärast politseiseaduse paranduste vastuvõtmist kehtima hakanud korra kohaselt peab politseisse tulija olema Eesti Vabariigi kodanik ja oskama eesti keelt. Kahjuks on näiteks kolm Tallinna kõrgemat politseiametnikku Eesti Vabariigi kodanikud, aga ei oska piisavalt eesti keelt. Eesti kodakondsus anti neile aasta tagasi. Niisiis, nagu eespool ütlesin, peab politseisse astuv Eesti Vabariigi kodanik oskama ka eesti keelt. Kõigepealt on paarikuuline katseaeg, mille jooksul kontrollitakse tema vastavust politseitööle. Siis suunatakse ta esimestele kolmekuulistele politseikursustele, mis toimuvad Tallinna prefektuuri juures. Saanud seal elementaarsed oskused, jääb ta politseisse tööle, kuid ka siis on ta veel lepinguline töötaja. Vaadatakse, kuidas ta edasi käitub ja kursustel saadud esimesi teadmisi kasutab. Pärast seda suunatakse ta Paikuse või Tallinna politseikooli, kus teeb läbi üheksakuise väljaõppe. Alles seejärel asub ta ametisse täieõigusliku politseitöötajana. Nüüd oleneb temast endast, kas ta suunatakse edasi õppima Riigikaitse Akadeemiasse. Minu meelest võime homsesse vaadates panna politseile suuri lootusi. Koosseis on küll väga noor ja välja õpetamata, kuid õppimisvõimalused, tänu sellele, et tänavu taastasime Tallinna Politseikooli, on head. Tallinna kriminogeensele olukorrale peaks see pärssivalt mõjuma ka selles mõttes, et kui järgmisel aastal kool kolib Koplisse, hakkavad kursandid seal patrullima, mis loob turvalisema tunde selles halva mainega linnajaos elavatele inimestele. Miks on politseinikke vähe tänavatel? Tallinnas on siiski iga päev väljas üle 100 noormehe, kuid nad nagu hajuksid ära. Ma kordan, et kõige suurem puudus on meil just kordnikest, sest nende palk on väike ja nad on kõige suurema ohu all. See on niisugune raske ja tänamatu töö. Paljud kordnikud käivad tööl teises kohas, et natukegi lisa teenida. Kui teada saame, karistame, sest politseiseadusega on säärane lisateenimine keelatud. Kuid probleem jääb probleemiks. Et anda politseinikele võimalus seadust rikkumata lisa teenida, hakkasime maksma eraldi tasu politseioperatsioonides osalejatele. Selleks saime raha nii Tallinna Linnavalitsuselt kui ka Vabariigi Valitsuselt. Niisiis oleme mõned mehhanismid suutnud käivitada. Muidugi oleme nõudnud ka politseitöötajate palga tõstmist, kuid see on juba riigieelarve küsimus. Riigieelarve ilmselt ei kannata praegu suuremat palgatõusu välja, 20, 30 või 40% aga asja märgatavalt ei parandaks, sest palk on häbematult väike. Sama kehtib ka teiste ametkondade kohta, kes korrakaitsega tegelevad, olgu siis jutt Tolliametist, Maksuametist või Piirivalveametist. Nad kõik ootavad palga tõstmist. Väikese palga juures meil kaadrit valida ei ole. Paljud kohad on komplekteerimata. Viimasel ajal pole üldse enam uut verd juurde tulnud. Eriti kehtib see Tallinna kohta. Kui maal on veel võimalik politseinikke leida, siis pealinnas, kus on suuremad võimalused igat sorti turvateenistustes raha teenida, tullakse politseisse vastumeelselt. Kõigele vaatamata jätkame olukorra parandamise püüdlusi. Peale selle, et me loome politseinikele paremaid teenimis- ja väljaõppevõimalusi, on Tallinnas ümberkorraldamisel kogu politseitöö. Tallinna prefekt asus ametisse veidi aega pärast valitsuse vahetumist. Juba eelmise valitsuse ajal väljavalituna tuli ta Põlvast ja mõistagi läks tal tükk aega asjasse süvenemisega. Tuleb arvestada sedagi, et Tallinna prefekti koht seisis neli kuud tühi. Pikka aega oli asendajaks lahkumisavalduse andnud endine prefekt. Täpselt sama probleem oli väga kaua päevakorral Harjus, kus politseiprefekt oli andnud lahkumisavalduse ja me ei leidnud inimest, kes oleks võtnud enda peale nii raske töö, nagu seda on Harju politsei juhtimine. Politseiseaduse paranduste vastuvõtmise järel saime hakata reorganiseerima kogu politseitööd. See on nüüd lõpukorral. Tallinnas suurendame tänavatel patrullijate arvu politseipataljoni meeste arvel. Siiamaani oli ainuke võimalus võtta mehi juurde sisekaitserügemendist. Üldse peaks seal olema 500 noormeest, kuid tegelikult on ainult 350 ringis. Pealegi ei kõlba kolm esimest kuud teeninud noormehed veel patrullima. Esialgu saavad nad sõjaväelist väljaõpet, pärast aga kasutatakse neid igal pool Eesti riigis, kus on vaja tuld kustutada, olgu siis tegemist Kohtla-Järve, Narva või Paldiskiga. Enamasti on nad kutsealused, mistõttu minu meelest ei ole nende igal pool kasutamine päris õige. Seda kõike arvestades oleme seisukohal, et tuleb välja arendada Tallinna politseipataljon, kus on juba täismehed. Sellest pataljonist hakkavad tulevikus läbi käima kõik välipolitseinikud, kordnikud ja konstaablid. Kõigepealt saavad nad politseipataljonis teenides väljaõppe ja seal on neid kergem kontrollida, kuna luuakse vastavad valvepostid või kontrollpunktid. Minu meelest on üldse kogu Eesti ühiskonna viga see, et meil ei ole korralikku kontrollisüsteemi. Eriti raske on kontrollida liikuvat politseid. Kindlate kontrollpunktide kaudu aga saab seda teha, mis on väga oluline. Lähiajal hakkab Tallinnas, eelkõige vanalinnas, tööle 18 sellist punkti. Politseipataljoni kasuks räägib seegi, et kui noor politseinik läheb kõigepealt tavalisse jaoskonda, siis haarab teda üldine lootusetus ja ükskõiksus. Parem olgu nooremad inimesed koos. Siis on neid parem õpetada ja valvata. Võib-olla saame nii kujundada politseinikke, kes on altimad abistama, viisakamad ja kas või näevad paremini välja. Üks asi teeb veel muret. Politseimunder on meil niisugune, et ei torka silma. Plaanis on hakata järgmisel aastal välja töötama uut politseimundrit, mis torkaks juba eemalt rohkem silma ja teeks politseiniku nähtavamaks. Praegune tumesinine munder on väga sarnane kõikide meeste tumesiniste ülikondadega. Töö ümberkorraldamisel on välja vahetatud mitmed jaoskonnakomissarid. Selle tulemusena on töö silmanähtavalt paranenud Lasnamäel, kus olukord oli väga raske. Nüüd jagame kaheks ka kõige suurema kuritegevuse protsendiga Kadrioru jaoskonna, eraldades sellest Merivälja. Need on sammud, mida oleme astunud ja astumas. Tavaks on saanud meenutada politseid ainult halva sõnaga. Siiski ütlevad paljud, et asi nii halb ei olegi. On väga palju viisakaid ja keni noormehi, kellel on tahe midagi teha. Kahjuks on see kehtiv rohkem maakohtades. Vahepeal võeti noormehi politseisse enne nende sõjaväkke minekut. Uue politseiseaduse järgi peab iga noormees enne politseisse tulekut läbi tegema teenistuse sõjaväes, mis nagu annab talle ühe aasta küpsust juurde. Muidugi on meie soov ja tahe see, et politsei sisekaitserügemendist jääks rohkem noormehi politseisse tööle, sest selle ühe aastaga saavad nad teatud väljaõppe, kogemuse ning näevad, mida tähendab politsei. Muidugi võiks palju rääkida statistikast. Arvud on tõepoolest objektiivsed, kuid mitte alati rõõmustavad. Mida öelda näiteks selle kohta, et tänavu on Tallinnas toime pandud umbes 10 000 kuritegu, ent tabatud on ainult 2464 kurjategijat. Meid on selle eest palju arvustatud ja isegi küsitud, kas oli mõtet politseioperatsioonidel, mis enne paavsti tulekut tehti. Oli küll mõtet. See aeg oli Tallinnas suhteliselt turvaline. Me saime teatud kogemusi, korrigeerisime oma tööd ja nüüd toimuvad politseioperatsioonid üle Eesti. Kahe nädala jooksul on Tallinnas korraldatud veel kuus operatsiooni. Kogu riigis on toimunud 18 operatsiooni ja tehtud massilisi kontrollimisi. Eelkõige puudutab see autosid, sest nende ärandamine on kuritegevuses olulisel kohal. Muu hulgas tegime kindlaks, et kurjategijad kasutavad väga palju transiitautonumbreid, mida me praegu eriliselt kontrollime.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu, esimene küsimus.

T. Alatalu
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud proua minister! Ma tänan teid vastuse eest, mille te andsite 110 päeva tagasi esitatud küsimusele. Ma loodan, et nüüd esitatud küsimustele te vastate natuke täpsemalt ja lühemalt. Teie jutust jäi niisugune mulje, et võitlus metalliärikate vastu oli meil tegelikult väga nadi. Samal ajal on metalliäriga (oletame, et ausaga) tegelnud isikud jõudnud juba Toompeale ja peavad siin pressikonverentse. Sellega ühenduses palun ma täpsustada järgmist. Te rääkisite, et jälgisite metalliäri kulgemist ja et ainult üks asi on praegu jõudnud kohtusse.

L. Parek
Mitte üks asi. Ega metalliäriga tegelnud ainult Madisson.

T. Alatalu
Aga ...

L. Parek
Jah, kohtusse on jõudnud palju asju.

T. Alatalu
Ma tahtsingi küsida, kas oleks võimalik täpsustada, kui palju neid ärikate jälgijaid siiski oli. Vähemalt Madissoni seletustest jäi niisugune mulje, et teda nagu ei usaldatud ja ta tegutses omapead. Võib-olla hoopis keegi teine jälgis, kuidas Madisson jälgib? Tähendab, kui palju oli jälgijaid ja kui palju neid, keda jälgiti? Kas nende hulgas oli ka näiteks see seltskond, kes siin äsja pidas pressikonverentsi? Aitäh!

L. Parek
Vabandust, ma ei tea, kes pidas pressikonverentsi.

T. Alatalu
"Maag".

L. Parek
"Maagi" kohta minul andmeid ei ole. Metalliäri on väga keeruline probleem, mis haarab tervet Ida-Euroopat. Me oleme spetsiaalselt käinud Poolas, Lätis ja Leedus, et saada kogemusi, kuidas nemad selle äriga seotud kuritarvituste vastu võitlevad. Kui me Leedus ja Lätis küsisime, mida nad peale hakkavad, pursati naerma ja öeldi, et midagi ei saa enam peale hakata, kõik on juba varastatud. Poola kolleegide vastus oli umbes samasugune. Kui läheneda sellele küsimusele laiemalt, siis võiks öelda, et enne me metalliäri probleemist lahti ei saa, kui Euroopa hinnad ja Venemaa hinnad ei ole metallikaubanduses ühtlustunud. Praegu on metall Venemaal poole odavam kui Läänes. Seega on tulus iga altkäemaks. Väga palju tegeleb metallikaubandusega majanduspolitsei. See veel puuduks, et me metalliga kaubitsejate tegude uurimise asemel oleksime uurinud eraldi Madissoni tegevust ja Madisson oleks uurinud majanduspolitsei tegevust. See oli lihtsalt katse, et näha, kuidas kaks konkureerivat seltskonda uurivad ühte asja. Mõlema tulemused on kesised.

Esimees
Suur tänu! Kas Toomas Alatalul on ka teine küsimus? On.

T. Alatalu
Aitäh! Proua minister! Minu teine küsimus puudutab informatsiooni liikumist. Laupäevases lehes oli sõnum, et Leedu parlamendi aseesimees Bikauskas tegi pöördumise teiste Balti riikide peaministrite poole seoses vajadusega tõhustada ühisettevõtmisi kuritegevuse vastu. Kas näiteks teie ministeeriumis on seda küsimust arutatud ja kas olete säärasest pöördumisest teadlik? Aitäh!

L. Parek
Pöördumisest olen teadlik ja küsimust arutatakse. Just äsja tulin Leedust, kus uurisime, mida on ette võetud kuritegevuse tõkestamiseks. Kuna kuritegevus kasvab kõigis kolmes Balti riigis, tahame selle vastu üheskoos välja astuda. Tähendab, me loome ühised töögrupid eeskätt organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks. Nii saab paremini jälgida kurjategijate liikumist ühest riigist teise. Me leppisime kokku, et lähemal ajal kutsuvad eestlased töögrupid kokku. Niisiis ei ole mainitud pöördumises midagi uut. Ainult see, et me ei ole jõudnud vastust teha, on muidugi meie viga.

Esimees
Suur tänu! Kas kolmas küsimus ka tuleb? Kolleeg Toomas Alatalu, kolmas küsimus.

T. Alatalu
Lugupeetud proua minister! Te puudutasite siin ka statistikat. Teatavasti on härra peaminister kasutanud seda, väitmaks, et üldiselt meil kuritegevus väheneb. Ometi näevad kõik, et samal ajal just raskete kuritegude arv kasvab. Nii et loomulikult kerkib küsimus: kas nüüd järsku on kõik taskuvargad tapjateks ja mõrvariteks hakanud või on asi arvude suvalises kokkulugemises? Teatavasti käis stagnaajal topelt arvepidamine. Ühed andmed kanti ette pealinna, teine arvepidamine aga oli kohapealne. Kas ka praegu niisugust topelt arvet peetakse? Aitäh!

L. Parek
Ei, tänapäeval topelt arvepidamist enam ei ole. See on üks põhjus, miks kuritegevuse näitajad nii järsult on kasvanud. Kuritegevus on muidugi ka kasvanud, kuid arvud on suuremad just seepärast, et topelt arvet ei peeta.

Esimees
Suur tänu! Ja nüüd küsimused teistelt rahvasaadikutelt. Kolleeg Olav Anton.

O. Anton
Aitäh, härra esimees! Austatud proua minister! Minu ees on praegu kahe kirja koopiad. Üks sisaldab ERSP palvet AS Staskole ja teine AS Stasko palvet siseminister proua Parekile. On ka teie allkiri selle kohta, et te nõustute tema palvet rahuldama. Nende materjalide kohta üritasin ma teie erakonna kaudu saada vastust, kuid ei saanud. Andsin asja edasi Riigikontrollile. Nüüd on lisandunud veel üks huvitav fakt, millele ma soovin saada teie vastust. Selle metalliäriga tegeleva ja vangilaagri territooriumil asuva firma juhatuse esimees on minu andmetel natuke aega tagasi saanud Eesti kodakondsuse. Millised on need erilised teened, mille eest ta selle sai?

L. Parek
Kus teil on need andmed, et ta on saanud Eesti Vabariigi kodakondsuse eriliste teenete eest? Palun näidake!

O. Anton
Võib-olla sai ta kodakondsuse mingi muu asja eest. Ühesõnaga, ma tahangi teada, mille eest ja kuidas see anti.

L. Parek
Ma ei ole suutnud jälgida kodakondsuse andmist tavalises naturalisatsiooni korras. Tegemist on suurte arvudega. Mitte kellegi puhul ei ole põhjust sel viisil kodakondsuse andmisest keelduda, kui taotleja on sooritanud eesti keele eksami. Eriliste teenete eest ei ole kõnealune isik kodakondsust saanud.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Mart-Olav Niklus.

M.-O. Niklus
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud proua minister! Te mainisite mõningaid statistilisi andmeid, et nii ja nii palju kuritegusid on sooritatud ning nii ja nii palju kurjategijaid on tabatud. Kas te võiksite iseloomustada tabatud kurjategijate rahvuslikku kuuluvust?

L. Parek
Mul ei ole selle kohta statistilisi andmeid, kuid julgelt võib öelda, et kõvasti üle poole, võib-olla isegi kolmveerand kurjategijatest on mitte-eestlased. Me seisame probleemi ees, et 1. veebruariks on politseist vaja täielikult lahti lasta riigikeelt mitte valdavad töötajad. Kuid selleks, et mitte-eestlasest kurjategijat tabada ja üle kuulata, on vaja väga hästi vene keelt valdavat politseinikku. Tänapäeva Eesti noor ei oska enam kuigi hästi vene keelt, mistõttu me oleme küllalt raske dilemma ees. Väga suures osas muukeelne kuritegevus nõuab ka muukeelseid uurijaid. Eriti aktuaalne on see probleem Narvas ja Kohtla-Järvel. Lahenduse peame leidma. Igatahes kehtib nõue, et peale riigikeele peab politseinik oskama hästi vene keelt.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Ants Erm.

A. Erm
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud proua Lagle Parek! Minu küsimus puudutab veel kord metalliäri. Me teame, et nii mõnigi valitsus, peaminister või ministrid on üritanud seda probleemi lahendada, oma hambaid selle kallal proovinud ja sageli ka murdnud. Kas te olete ikka veel sellel arvamusel, et me igal juhul peame Eesti Vabariigis lubama metalliäri? Minu teada võivad firmad ja eraisikud metalli kokku osta ainult litsentside alusel, aga samal ajal on firmadele antud õigus neid litsentse edasi jagada. Ühesõnaga, selles mõttes ei kontrolli firmat keegi. Kas praegu ei oleks ikkagi õige aeg öelda, et meil ei ole metallikaevandusi, ja lõpetada üldse metalli kokkuost Eesti territooriumil, selle asemel et koormata politseid ja teisi ametkondi lõputult uurimisega?

L. Parek
Arvatavasti oktoobrikuus – lõpliku kuupäeva suhtes ei ole me veel kokku leppinud – tuleb Siseministeerium välja ettepanekuga lõpetada metalli kokkuost eraisikutelt. Aga ma tahan täpsustada, et metalliekspordiga tegelev organisatsioon on monopoolses seisundis. Ainult tema tohib elanikelt metalli kokku osta. Tallinnas on ta selle õiguse andnud ka kahele eraisikule, aga mitte ühelegi firmale ei ole ta niisugust õigust edastanud. Metallikaubandus vajab korrastamist. Sellega tegeleb Majandusministeeriumi ja Siseministeeriumi ühine töögrupp. Me tuleme välja uute ettepanekutega. Kuid nagu ma juba ütlesin, on see kõigi Ida-Euroopa riikide probleem. Kõik proovivad igasuguseid võimalusi. Näiteks Leedu politsei eskordib piiripunktist alates metallikoormatega autosid. Me uurisime ka seda võimalust. Väga hea asi see vist ikkagi ei ole, sest varastamine jätkub Leeduski. Arvatavasti laheneb probleem siis, kui hinnad tasakaalustuvad. Aga eespool mainitud ettepaneku me teeme.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Paul-Olev Mõtsküla.

P.-O. Mõtsküla
Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas teil oleks praegu võimalik kas või kümnelise täpsusega öelda, kui palju on Tallinnas kordnikke ja konstaableid?

L. Parek
Ma saan seda öelda ka ühelise täpsusega. Välipolitseis, kuhu kuuluvad kordnikud, peaks olema 913 noorem-, vanem- ja juhtivametnikku, tegelikult aga on 700. Neist kordnikke on natuke üle 200.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Kuno Raude.

K. Raude
Suur tänu, härrased! Suur tänu, härra spiiker! Riik on suures osas kaotanud kontrolli kuritegevuse üle Eestis. Tõenäoliselt on kuritegevus kui nähtus mingite väga halvasti juhitavate protsesside tagajärg. Proua minister! Kas te võiksite politsei palkade kõrval nimetada kolm kõige olulisemat kuritegevust soodustavat tegurit ja kolm kõige pakilisemat ettevõtmist selle nähtuse kui mitte täielikuks, siis vähemalt osaliseks likvideerimiseks? Aitäh!

L. Parek
Aitäh hea küsimuse eest! See viitab asjaolule, et kuritegevus ei ole ainult politsei mure. Väga oluline kuritegevust soodustav tegur on majanduse korrastamatus. Liiga palju on vaba raha, mis kontrollimatult liigub. Kui näiteks korteriröövi ajal viiakse ära 60 000 dollarit, siis tekib mul alati küsimus, kuidas saab korteris nii palju raha olla. Teiseks võiks nimetada noorte rakendamatust. Seepärast olemegi Siseministeeriumis hakanud otsima teiste ametkondadega koostöö arendamise võimalusi. Koos Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumiga oleme loonud komisjoni, et selle abil noorte ja päris lastega tõsisemalt tegelda. Peale selle on ilmselt vaja muuta kohtu korras karistatavate isikute vanuse alammäära. Praegu saab inimest kohtu alla anda alles alates 15. eluaastast. See pole kooskõlas asjaoluga, et kuritegevus on noorte keskel väga levinud. Üks väga tõsine probleem on veel, ehkki sellest palju ei taheta rääkida. Jutt on noortest mitte-eestlastest. Kui meil eesti poiss läheb 18–19-aastaselt sõjaväkke, siis vene poiss jääb ilma peale. Oleme arutanud seda asja härra Einselniga, et mingi lahenduseni jõuda. Ka nendele noortele tuleb leida rakendust. Nende hulgas ei ole noorkotkaid ega skaute. Paljud neist on lihtsalt tänaval, kuna me pole nende peale mõelnud. Vaadake, kus on kuritegevuse tase kõrge. Ida-Virumaal, Narvas ... Tollele piirkonnale langeb suur osa korterivargusi, autode ärandamisi ja nendest varastamisi. Need on ju poisikeste teod. Ja mõistagi on kuritegevuse tüüpilisemaid põhjustajaid alkoholism. Suur osa rasketest kuritegudest langeb joodikutele. Organiseeritud kuritegevuse ühine nimetaja on praegu Eestis metall, nagu selleks Ameerika Ühendriikides on narkootikumid. Metalli ümber liigub suur vaba raha, mis tekitab korruptsiooni ja võimaldab altkäemaksu vohamist. Suures osas käib see ka alkoholi kohta, mis tuleb Eestisse üsna kontrollimatult. Kuid metallist saadav kasum on alkoholi omast mõõtmatult suurem. Palju tapmisi ja röövimisi on seotud metalliga, aga ka joomarlusega kaasnevad mõrvad ja rasked kehavigastused. Tähendab, võidelda tuleb ka selle pahe vastu. Kahjuks puudub meil joomisvastane propaganda. Probleem aga on niivõrd tõsine, et me ei saa sellest enam mööda vaadata.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Liina Tõnisson.

L. Tõnisson
Tänan, härra esimees! Lugupeetud proua Parek! Ma tulen taas metalli juurde. Te ise ka ütlesite, et Eesti riigis keerleb kõik ümber metalli. Hiljaaegu võisime ajalehtedest lugeda, et meie kinnipidamiskohtades jäid varingu alla mitmed vangid. Osa neist sai surma, osa vigastada. Siit minu küsimus. Kuidas on selline olukord võimalik, et kinnipidamiskohas saavad vangid öösiti ringi hulkuda ja vaske kaevata, nagu vanasti kulda otsiti? Ja veel teine küsimus. Kui metalliäri on tõesti nii rentaabel tegevus, kas sellega ei võiks siis tegelda riik organiseeritult? Nii võiks riik täita oma kukrut, mis on ju väga kõhn. Aitäh!

L. Parek
Aitäh hea küsimuse eest! Jah, Kinnipidamiskohtade Amet peaks organiseerima prügimägedes metalli sorteerimise. Ma olen teiega täiesti nõus. Muide, me oleme palju vaielnud selle üle, kas vanglates tohib olla eraettevõtlust. Mujal maailmas siiski on. Tähendab, küsimus on selles, et niisugune ettevõtlus peab olema korralikult seadustatud, piiritletud. Tuleb tagada, et kasu saaks nii vang kui ka kinnipidamiskoht. Ameerika Ühendriikides on näiteks eraettevõtete liit, kes hoolitseb vanglatöö eest. Meil on see kõik homne päev, sest vanglad põevad praegu vabanemistunnet, mis pärast Nõukogude Liidust eraldumist tuli. Tekkinud on ääretu korralagedus.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Jaanus Raidal.

J. Raidal
Väga austatud kõneleja! Millal hakkavad politseinikud sirge rühiga kõndima, viisakalt suhtlema ning seda mõistma, et esmalt tuleb ennast tutvustada ja kodanikku hoiatada, kui ta on eksinud, mitte aga hakata temalt kohe raha välja pressima? Teiseks. Millal lõpeb sisemine korruptsioon, raha ja pististe vastuvõtmine ning politsei enda banditism, mis väljendub Eesti kodanikkonna terroriseerimises? Tähendab, millal algab Siseministeeriumi ümberstruktureerimine inimkeskseks asutuseks, kes peab kinni korrast, täpsusest ja on aus?

L. Parek
Eesti politsei on üks osa Eesti rahvast, olles täpselt niisugune, nagu on kogu rahvas. Kui kogu Eesti rahvas hakkab käima sirge seljaga, hakkab seda tegema ka politsei. Sissejuhatavalt ma juba rääkisin sellest, mida meie politsei endast kujutab väljaõppe seisukohalt. Kui tema haridustase tõuseb, muutub koos sellega väga palju. Öelda praegu kuupäev, millal ümberstruktureerimine lõpeb, oleks naiivne. Ei ole õige süüdistada kogu politseid. Seal on väga tublisid ja kenasid inimesi, kellel on päris korralik rüht ja ka viigitud püksid. Ühe osa väljanägemine jätab muidugi soovida. Kahtlemata võtab üks osa altkäemaksu, nagu võetakse paljudes ametites. Me ei saa ette kujutada niisugust Eestit, kus imekorralik, hea väljaõppe ja meeldiva väljanägemisega aus politsei on keset üldist küllaltki moraalitut ühiskonda.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk.

K. Kukk
Suur aitäh! Lugupeetud proua minister! Minu küsimus tuleneb teie üle-eelmisest vastusest, milles te puudutasite mittekodanike ja sõjaväe vahekorda. Kas ma võisin teie vastusest aru saada, et Siseministeerium või siseminister soovitab võtta mittekodanikke Eesti sõjaväkke või anda neile sinna võtmiseks eeliskorras Eesti kodakondsus? Aitäh!

L. Parek
Ei ühte ega teist. Me ei saa rikkuda kodakondsuse seadust. See on üks asi. Samal ajal ei saa mittekodanikke võtta Eesti sõjaväkke. Jutt on sellest, et me peame leidma mingisuguse mehhanismi, kuidas vene noormehi rakendada. Ausalt öeldes ei ole see minu rida. Õieti kuulub see asi Kaitseministeeriumi kompetentsi. Oleme seda koos Kaitseministeeriumi esindajatega arutanud. On mõeldud mingisuguse alternatiivteenistuse loomisele, kuid konkreetse otsuseni ei ole veel jõutud. Lahenduse peame sellele asjale kindlasti leidma.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Arvo Sirendi.

A. Sirendi
Lugupeetud proua minister! Eestis vohav kuritegevus on kindlasti üks väga olulisi probleeme, mis meie noorel vabariigil tuleb lahendada. Te olete oma ametis puhtpoliitilistel kaalutlustel. Mõni aeg tagasi arutati teie äraolekul teile umbusalduse avaldamise küsimust. Kas te olete vahetevahel mõelnud sellele, et võib-olla ei ole te kõige sobivam inimene nii keerulist probleemi lahendama? Kas te tunnete süümepiinu seetõttu, et peate silmitsi olema probleemiga, mille lahendamisega te võib-olla toime ei tule? Tänan!

L. Parek
Ma arvan, et Riigikogu ei ole hingepiinade arutamise koht. Kuritegevusega seotud probleemide lahendamine ei ole siiski otseselt siseministri asi, vaid on pigem tema tahe. Kuritegevusest jagusaamiseks tuleb rakendada kompleksseid abinõusid. Kõigepealt peame rohkem tegema profülaktilist tööd, analüüsima kuritegevuse tõkestamise probleeme. Kahtlemata tahan ma neid probleeme lahendada paremini ja teen kõik selleks, et olukord muutuks. Tahtest oleneb väga palju ja minul seda jätkub. Seepärast ei tunne ma ka südametunnistuse piina.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Raoul Üksvärav.

R. Üksvärav
Lugupeetud esimees, lugupeetud ettekandja! Arvatavasti kehtivad nende inimeste kohta, kes politseiteenistusse võetakse, ka teatud kehalise ettevalmistuse normid või standardid. Mil määral vastab teile teada olevatel andmetel politseiteenistusse võetud noorte inimeste füüsiline seisund nendele normidele? Kui paljudel neist on tervis täiesti korras ja kui paljudel kuidagiviisi korras?

L. Parek
Mul ei ole praegu käepärast statistilisi andmeid, kuid üht-teist võin öelda. Kuna meil suurt valikut ei ole, siis kui inimene muude omaduste poolest vähegi kõlbab, võetakse ta tööle, lootes, et eritreeninguga tema füüsiline seisund paraneb. Ei tohi siiski unustada, et politseinike puudus on Eestile omane probleem. Kui mujal maailmas on igale politseitöötaja kohale väga suur tung, siis meil seda ei ole. Meil on politsei komplekteerimata, kohad on vabad. Ja see paneb nõuetest kinnipidamisele teatud piirid. Piirivalvekooli külastades sain teada, et kõige väiksem poiss on 152 cm pikk, ehkki piirivalves on kehtestatud pikkuse alammõõduks 178 cm. Mis teha, kui paremat võtta ei ole. Nii on ka politseis. Võetakse need, kes vähegi kõlbavad.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Ardo Ojasalu.

A. Ojasalu
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud proua minister! Te just mainisite, et politsei ei ole lõplikult komplekteeritud. Mille abil teie arvates oleks võimalik muuta politsei ligitõmbavamaks, et vabad kohad saaks täita? Kas selleks on vaja tõsta palka või anda politseinikele mingid sotsiaalsed garantiid lisaks nendele, mis neil on? Või on veel miski kolmas abinõu, mida peaks kasutama? Ja kui on, kas siis valitsus kavatseb seda rakendada?

L. Parek
Palk on kahtlemata üpris oluline tegur. See aga on meil keskmisest madalam ja töö väga ohtlik. Äsja visati ühe politseiniku korterisse granaat. Praegu on ta raskes seisundis haiglas. Talle maksti kätte selle eest, et ta ägedalt astus välja organiseeritud kuritegevuse vastu. Peale palga on muidugi vaja sotsiaalseid garantiisid ja lugupidavat suhtumist neisse, kes hästi töötavad. Kõik ei ole kinnimakstav, inimene vajab ka tunnustust. Sel alal tehtav aga jätab palju soovida, sest tänapäeva Eesti ühiskond on kiitmise peale kitsi ja laitmise peale aldis. Kordan taas, et palkade tõstmine on väga tähtis asi. Me oleme kaalunud seda küsimust. Teades hästi riigikassa seisu, oleme mitu korda teinud Rahandusministeeriumile ettepanekuid palkade tõstmiseks ja teeme seda ka praegu. Teine lahendus on muuta politsei väiksemaarvuliseks. See oleks igati parem, sest väiksem koosseis on mobiilsem ja kontrollitavam. Samuti tekiks siis politseisse vastuvõtmisel pingerida. Vähem kuluks ka riiet ja kõike muud. Kuid inimeste arvu vähenemise peab kompenseerima professionaalsuse tõus. Ja praegu me eeldamegi seda, et kui tõuseb politseinike kutsemeisterlikkus, siis võib vähendada nende hulka. Mis puutub aga palga tõstmisse, siis see on üks esimesi ettevõtmisi. Väga tähtis asi, mis muide on ka politseiseaduses sees, on konstaablitele tasuta korteri andmine. See kinnistaks nad paigale ehk teisisõnu tooks tagasi aja, mil konstaabel oli kindla koha peal elav ja ümbruskonnaga tihedalt seotud ametimees. Eriti tähtis on see asjaolu maal ja väiksemates linnades. Tallinnas on asi veidi keerulisem. Niisiis aitaksid olukorda parandada palgatõus ja sotsiaalsed garantiid pluss tunnustus. Seepärast loodan ma väga, et järgmise aasta riigieelarvet tehes ei kärbi Riigikogu politseile eraldatavat raha, sest meil on tõesti kitsas käes.

Esimees
Suur tänu, proua minister! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid! Riigikogu liige Merle Krigul on esitanud arupärimise riigipiiri kindlustamise ning Tolliameti ja Migratsiooniameti tegevuse kohta. Ma loen selle ette. "Käesolevaga palun täpset informatsiooni, mida on tehtud ja tehakse kõige lähemal ajal riigipiiride kindlustamiseks. Lisaks piirikaitsevägedele soovin informatsiooni ka Tolliameti ja Migratsiooniameti tegevuse kohta. Millal esitatakse Riigikogule piirikaitseseadus? Merle Krigul."

L. Parek
Lugupeetud Merle Krigul! Kumbki teie nimetatud amet ei ole minu haldusalas. Aga ma pöördusin nende poole ja nad saatsid mulle aruanded oma tegevusest. Kui see teid rahuldab, toetun vastates nendele. Kõigepealt räägin piirist ja siis lähen tolliasjanduse juurde. Piirivalve probleemid on keerulised ja haakuvad politsei muredega. Nii ühes kui teises on madalad palgad ja noored mehed. Oma osa on sellelgi tõigal, et üldiselt on Eesti ühiskonnale iseloomulik teatud moraalilõtvus, vohab altkäemaks. Pean jälle rõhutama: niikaua kui metalli hindade vahe on nii suur, et igasugust altkäemaksu anda on veel tulus, on piiril tööd korraldada väga raske. Pealegi on kokku varisenud illusioon, et me saame piiri sulgeda inimestega. Oleme jõudnud täiesti selge tõdemuseni, et piir on vaja sulgeda tehniliste vahenditega. Praegu peab Piirivalveamet läbirääkimisi mitme riigi esindajatega, et osta tehnilised vahendid, millega sulgeda piir ümber terve Eesti nii maismaal kui ka merel. See on radarite ja igasuguste elektriseadmete süsteem. Me oleme seisukohal, et õige on teha üks suur kapitalimahutus, võttes selleks riiklikku laenu ja mainitud süsteem paika panna. Ühe niisuguse projekti pakkuja on Iisrael, aga seoses a˛iotaa˛iga, mis on tekkinud sealt relvade ostmise ümber, ei ole me sugugi valmis just Iisraelilt neid seadmeid ostma. Praegu käivad läbirääkimised Prantsusmaa ja Saksamaaga. Seadmeid on meile pakkunud ka Norra. Nii et me ei ole veel langetanud otsust, kust piirikaitseseadmeid osta ja kust võtta laenu. Selge on ainult see, et nii saaksime piiri tõeliselt sulgeda. Toon mõned küllaltki kõnekad arvud, mis annavad mingi ettekujutuse piiril toimuvast. 1993. aasta kaheksa kuu jooksul on Eesti piirilt tagasi saadetud 24 989 isikut, s.o. igal nädalal keskmiselt 500–700 inimest. Rõõmu teeb see, et Eesti piiril on hakatud dokumente kontrollima oskuslikumalt. Me oleme nüüd võimelised täiesti rahvusvahelisel tasemel kindlaks tegema võltsitud passe. Suur teene on selles naissoo esindajatel, keda on nüüd rohkesti kaasatud passide kontrollimisele. On tekkinud võimalus valida, keda tööle võtta ja keda mitte. See toob piirivalvele ainult kasu. Käesoleva aasta kaheksa kuuga on avastatud ja piirilt tagasi saadetud 487 võltsitud passiga inimest. Üksnes augustikuus tahtis üle Eesti piiri tulla 101 võltsitud passi omanikku. Tähendab, me oleme suuri pingutusi teinud just selles suunas, et piir ja politsei hakkaksid tihedalt koos töötama. Teistmoodi piiri sulgeda on täiesti lootusetu ettevõtmine. Nüüd, mil me oleme kindlaks teinud, et paljud kurjategijad kasutavad autode ärandamisel transiitnumbreid, sest sellise numbriga on kergem üle piiri sõita, oleme välja pannud eripostid. Lisaks piirivalvele kontrollivad piiril autosid spetsialistid politseist. Üldse on selles suunas edu saavutatud, et vajaduse korral on piirivalve ja politsei võimelised koos töötama. Meil on 6 piirikontrollipunkti maanteel, 4 raudteel, 5 lennuväljadel ja 13 sadamates. Meie näitajad ei ole sugugi halvad. Soome piirivalve näiteks saatis 1992. aasta jooksul tagasi 794 inimest, meie aga ainuüksi käesoleva aasta kaheksa kuuga peaaegu 25 000. See siiski näitab, et vaatamata kõigile pretensioonidele ja sellele, et ka piirivalve ise ei ole oma tööga rahul, oleme siiski tabanud üsna palju piiririkkujaid. Viimaseid trahvitakse tavaliselt 300–500 krooniga. Nii laekub riigikassasse üsna kena summa. Me oleme igati püüdnud soodustada Piirivalveameti koostööd Tolliameti ja Migratsiooniametiga. Ometi jätab see praegu veel soovida. Ma siiski loodan, et edu tuleb. Üks rõõmustav asi on näiteks see, et me saavutasime Läti piirivalvuritega kokkuleppe kontrollida piiri koos. Enam ei ole nii, et kui sa sõidad Läti piirile, siis kontrollib sind algul Eesti piirivalvur ja 100 meetrit hiljem Läti oma. Nüüd kontrollitakse koos. See teeb asja tunduvalt lihtsamaks. Piir laseb rohkem läbi ja on normaalsele mõistusele vastuvõetavam. Kõige raskem on töötada Narva piirikontrollipunktis. Seal oleme nüüd jõudnud selleni, et piirivalvekordoni, õigemini läbilaskepunkti esimese järgu ehitamine on alanud. Kogu kompleksi ehitamise algus pidurdus seetõttu, et ilmusid välja teatud osa maa õigusjärgsed omanikud. Nüüd on see küsimus hakanud lahenema. Seadusandluses me oleme siiski suutnud astuda pika sammu edasi. Valitsuses on valmimas piirivalveseaduse eelnõu. Samuti on seal läbi arutatud piirivalvekontseptsioon. Vastu on võetud Piirivalveameti põhimäärus, milleta see amet siiamaani töötas. Suund on võetud professionaalse piirivalve loomisele. Loomulikult peavad elukutseliste piirivalvurite käsutuses olema täiuslikud tehnilised vahendid, millest eespool juttu oli. Seni oleme saanud Soomest mitmeid paate ja kaatreid. Raskeim ja tähtsaim piirilõik on praegu Narva jõgi ja Peipsi järv. Eriti agaralt tegutsevad seal Venemaa viinavedajad. Üle piiri tuleb suurtes kogustes alkoholi. Peipsile on saadetud valvama küllaltki kiired kaatrid. Mul on ka statistika olemas. Neile, keda see huvitab, võin pärast mõningaid arve anda. Aeg läheb. Pean veel rääkima migratsioonist ja tollist. Migratsiooniameti esindajad töötavad Tallinna reisisadamas, Tallinna, Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu lennujaamas, Narva, Koidula, Luhamaa, Murati, Ikla, Orava, Valga, Võru ning teistes piiripunktides. Viisade vormistamine piiril toimub kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1993. aasta 7. mai määrusega, mis jõustus 1993. aasta 1. juunist. Selle alusel on lubatud vormistada viisa piiril 20 riigi kodanikele. Nende riikide loetelu on toodud määruse punktis 2. Käesoleval ajal ei väljastata viisasid Võru raudteejaamas ning Valga 3. piirikontrollipunktis. Kuni 1993. aasta 1. juunini väljastati piiril viisasid ka endise NSV Liidu vabariikidest tekkinud riikide kodanikele. Praegu väljastatakse piiril viisasid ainult erandjuhtudel järgmistele Vabariigi Valitsuse 1993. aasta määruse punktis 2 nimetatud isikutele: matustele sõitjatele, raskelt haiget külastajatele, vältimatut meditsiinilist abi vajajatele, väljaostetud nimelise sanatooriumituusiku omanikele, neile, kelle Eestisse saabumist taotlevad Vabariigi Valitsuse liikmed, ning kodumaale naasjatele. Nende isikute puhul otsustab viisa andmise Migratsiooniameti peadirektor või tema asetäitja. Migratsiooniameti osavõtul on ettevalmistamisel välismaalaste piiriületamiskaartide süsteemi juurutamine. Piiriületamiskaartidega hakatakse registreerima kõikide viisade ja tähtajaliste elamislubade alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välismaalaste piiriületamisi. Nimetatud süsteem arutati läbi ja aktsepteeriti sotsiaalstatistika valitsuskomisjoni teises töögrupis. Too töögrupp pidi esitama valitsusele piiriületamiskaartide süsteemi kohta kornisjoni aruande koos vajalike eelarveliste ettepanekutega. Projekti maksumus on umbes miljon Eesti krooni. 1993. aasta kaheksa kuuga on Migratsiooniamet Eesti piiril väljastanud viisasid järgmisel hulgal: Tallinna sadamas 37 418, Tallinna lennujaamas 11 605, Narva jõe sillal 40 112, Narva raudteejaamas 17 938, Luhamaal 9635, Muratis 4617, Koidulas 8370, Iklas 4636, Valga 1. piirikontrollipunktis 906 ja Valga raudteejaamas 2757. Luhamaa ja Murati piiripunktis väljastatud viisadest on ligikaudu pooled antud sealse maanteelõigu läbimiseks kahetunnise transiitviisana. Piiriesindustes tehtava töö kvaliteedi tõstmiseks ning koos sellega Eesti Vabariigi maine parandamiseks oleks vaja leida täiendavaid materiaalseid vahendeid ning lahendada järgmised küsimused. Piiripunktidesse tuleks muretseda arvuteid andmete kontrollimiseks ning viisaandmete sisestamiseks. Siis jõuaks ka politseist informatsioon kiiresti piirile. Piiriinspektorite väljaõppe ja täiendusõppe korraldamiseks tuleks luua materiaalne baas. Hädasti vajavad piiriinspektorid vormirõivastust. Välja peaks ehitama piiriesinduste tööks vajalikud statsionaarsed ruumid. Kõikide piiripunktide väljaehitamine on omaette probleem, milleks praegu kahjuks raha puudub. Migratsiooniameti osavõtul töötati välja seaduseelnõu haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmiseks ja täiendamiseks, et tagada Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste väljasaatmiseks vajaliku seadusandliku baasi loomist. Seda oli tarvis eeskätt põhjusel, et probleemiks on kujunenud väljasaadetavate üleandmise täpse korra puudumine. 1993. aasta oktoobri lõpuks valmib koostöös Välisministeeriumi, Politseiameti ja Piirivalveametiga mustades nimekirjades olevate isikute kindlakstegemise süsteem, tõkestamaks nende sissesõitu Eesti Vabariiki. Selle süsteemi koostisosaks on ka välismaalaste vastavas nimekirjas olemise fakti kontrollimine piiril. Seni on pakilise vajaduse korral ühe või teise kategooria välismaalaste suhtes viisakeeld kehtestatud Migratsiooniameti käskkirjaga, millest ärakiri on saadetud Välisministeeriumile ja Piirivalveametile. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et Migratsiooniameti, Politseiameti ja Piirivalveameti koostöö tagamiseks ning piiriületamisega seonduvate küsimuste kooskõlastatud lahendamiseks on otstarbekas moodustada alaliselt tegutsev ametkondadevaheline komisjon, mille pädevusse peaks jääma normatiivset laadi ning mainitud ametite vahelisi suhteid reguleerivate aktide väljatöötamine. Nüüd lähen üle tollindusega seotud probleemide juurde ja loen teile kõigepealt ette Tolliametist saadud aruande. "Riigi Tolliamet tegutseb iseseisva asutusena rahandusministri valitsemisalas alates 1991. aasta 1. oktoobrist, mil ta eraldus Piirivalveametist. Käesoleval ajal koosneb Tolliamet keskaparaadist ja 13 regionaalsest tolliinspektuurist. Piiril asuvatest tollipostidest on olulisemad Narvas, Koidulas, Luhamaal, Muratis, Valgas, Iklas, Tallinnas ja Pärnus. Peale selle on tollijärelevalve all rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaamad ning sadamad ja lennuväljad, mille kaudu viiakse Eestist välja Venemaa relvajõudude vara. Kaubasaadetisi kontrollitakse ja vormistatakse ka sisemaal igas maakonnas asuvates tollipunktides ja -postides. Töö piiril, välja arvatud Tallinna reisisadam ja lennujaam, toimub ajutistes ruumides. Puuduvad ruumid ja seadmed autotranspordivahendite põhjalikuks läbivaatuseks. Napib ka raadio- ja sidevahendeid. 1993. aastal on tolli kohustused laienenud. Peale tollimaksu kogub toll nüüd ka käibe- ja aktsiisimaksu imporditavatelt kaupadelt, kontrollib liikluskindlustuspoliiside olemasolu sisse- ja väljasõitvatel mootorsõidukitel ning alustab peatselt veolubade ja litsentside kontrolli piiril. Viimasel ajal on märgatavalt suurenenud Tolliameti poolt kogutud ja riigieelarvesse üleantud summad. 1993. aasta augustis laekus tolli kaudu riigieelarvesse 129 900 000 krooni ehk 2,57 korda rohkem kui jaanuaris. Kõigi tollile pandud ülesannete täitmiseks töötas 1993. aasta augustis Tolliametis 865 tolliametnikku ehk vaid 1,19 korda rohkem kui jaanuaris. Võrreldes eeltoodud arve, tuleb ilmsiks tolliametnike töö mahu ja efektiivsuse kasv. Tänavu töötati välja tolliseadus, mille Riigikogu hiljuti vastu võttis. Tolliamet on esitanud Rahandusministeeriumile tolliväärtuse seaduse eelnõu, mis vaadatakse neljandas kvartalis läbi valitsuse istungil. Valitsus on kehtestanud kaupade ajutise tolliladustamise ja kaupade tolliladustamise protseduurid. Ees seisab praegu kehtivate tollieeskirjade vastavusse viimine tolliseadusega. 1993. aasta esimesel poolel on tolliametnikud koostanud ligi 1900 protokolli tollieeskirjade rikkumise kohta, määranud rahatrahve kokku 40 000 krooni ulatuses ja kinni pidanud üle 200 kultuuriväärtusega eseme. Konfiskeeritud kaupade müügist saadud tulu ulatub 425 000 kroonini. Konfiskeeritud ebakvaliteetne alkohol on ümbertöötamiseks tasuta üle antud Rakvere Piiritustehasele. Kõigi avastatud maksupettuste korral on Tolliamet teinud vastavad esildised Maksuametile maksude sissenõudmiseks kolmekordses ulatuses. Tolliametil on naaberriigi tolliorganitega loodud kontakt informatsiooni saamiseks tollieeskirjade rikkujate kohta." Niisuguse aruande saatis mulle Tolliameti peadirektor Rein Talvik. Rõhutan veel kord, et kõiki neid probleeme on võimalik hakata lahendama siis, kui me natukegi saame valida inimesi, kes tollis töötavad. Palkade tõstmisel on siin otsustav osa.

Esimees
Suur tänu! Kolleegid, me oleme graafikust kõvasti maas. Ma juhin tähelepanu sellele, et arupärija peab hakkama saama seitsme minutiga ja küsija kahe minutiga. Kas kolleeg Merle Krigul esitab lisaküsimuse? Merle Krigul, esimene küsimus.

M. Krigul
Aitäh, härra spiiker! Aitäh, proua minister! Ma tahaksin teada, kas on olemas mingi praegusi olusid arvestav konkreetne programm, kuidas nende kolme ametkonna probleeme lahendada. Kui jah, siis kas selle programmi täitmisega keegi ka tegeleb? Ja teine küsimus. Kas tegeldakse piiriäärsete alade elanikkonnaga? Peipsi järve ääres näiteks ei tea keegi täpselt, kust piir käib. See toob inimestele palju pahandusi, suurt meelehärmi ja ka materiaalseid kulutusi, sest Vene piirivalve on korduvalt lõhkunud kalurite võrke.

L. Parek
Praegu on väljatöötamisel piiritalude süsteem. Me väga loodame selle peale. Põllumaa ei ole seal kõige parem, mistõttu piiritalude süsteem oleks inimestele igati kasulik. Praegu läbirääkimised käivad. Meil on terve programm välja töötatud. Õigusjärgsed maaomanikud peaksid sellesse ettevõtmisse lülituma oma vabal tahtel. Eriti võib seda tahet märgata Peipsi-äärsel alal. Piiritalude süsteemiga aga tuleks niipalju kui võimalik haarata kogu rannikuala igal pool, sest meie piir on suures osas ju merepiir. Hea tunne tekib, kui piiritalud oma tööde ja tegemistega hakkama saavad. Kõige paremaks eeskujuks selles suhtes on Ida-Virumaa, kus asjasse suhtutakse suure arusaamisega. Vaivara vallas on mitu talunikku, kes on andnud nõusoleku eraldada osa oma maad piiritaludele. Peipsi peal läheb piir keset järve. Kalastamise asjus peetakse läbirääkimisi. Lõpptulemuseni ilmselt ei ole veel jõutud.

Esimees
Suur tänu! Kas tuleb ka kolmas küsimus? Ei tule. Ja nüüd küsimused teistelt rahvasaadikutelt. Kolleeg Tiina Benno.

T. Benno
Aitäh, härra spiiker! Austatud proua minister! Ma küsiksin teie ettekande selle osa kohta, mis puudutas Migratsiooniameti tegevust. Muu hulgas oli juttu kodumaale naasjatest, kes võivad piiril saada Eesti viisa lihtsustatud korras. Mille alusel määratakse kindlaks, et tegemist on tõepoolest kodumaale naasjatega?

L. Parek
Ehkki migratsioon ei ole minu ala, võin öelda, et tõenäoliselt on need eestlased, kes Venemaalt tagasi tulevad. Nad on täiesti reaalselt olemas.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Olli Toomik.

O. Toomik
Tänan! Proua minister! Mul on üks küsimus. Kas teil on võimalik öelda, kui palju tollitöötajaid on tänavu esimese poolaasta jooksul eemaldatud tollitööst usalduse kaotamise tõttu, tähendab, altkäemaksu võtmise või muu sellise eest. Ja veel. Milline piirilõik on selles suhtes kõige rohkem fookusesse jäänud, kas idapiir Narvas, lõunapiir või Tallinna sadam? Aitäh!

L. Parek
Pean kahjuks ütlema, et ma ei oska vastata, kuna Tolliamet mulle neid andmeid ei edastanud. See amet on Rahandusministeeriumi haldusalas.

Esimees
Kolleeg Kuno Raude.

K. Raude
Suur tänu, härra spiiker! Lugupeetud minister! Mul on jäänud mulje, et Eesti riigil on praegu kui mitte piisavalt, siis igal juhul minimaalselt vajalikul hulgal vahendeid selleks, et ühisel jõul toime tulla Eesti sisekaitse probleemidega. Milles seisnevad teie arvates peamised puudused sisekaitse korraldamisel ja kuidas suhtute kolleeg Vello Saatpalu arvamusse Kaitseliidu kasutamisest sisekaitseprobleemide lahendamiseks?

L. Parek
Siin ongi küsimus sellest, et Eesti elanikkond on juba pikka aega nõudnud karmide vahendite ja suurte jõudude kasutamist siseolukorra stabiliseerimiseks. Kaitseliitu olen ma pidanud ja pean ka praegu väga aateliseks organisatsiooniks. Kui me aga politseioperatsioonide ajal olime sunnitud kinni pidama ka Kaitseliidu liikmeid, siis minu arvates ei tohiks Kaitseliit käia korrakaitseüritustel ilma politseita. Kui nad politseioperatsioonide ajal oleksid väljas koos, jääksid nii mõnedki pahandused ära. Veelgi enam, nad distsiplineeriksid teineteist. Selge on üks: tänases Eestis ilma Kaitseliiduta hakkama ei saa. See on täiesti kindel. Osa inimesi arvab, et Kaitseliitu ei või kasutada korrakaitseoperatsioonides. Mina arvan vastupidi. Me saame jagu raskustest, mis on tingitud sellest, et vahetevahel lööb läbi lihtsalt oskamatus. Kodukaitse ja Kaitseliidu ühinemine on olnud minu meelest jutuks väga pikka aega. Saaremaa on näidanud selles suhtes kõige paremat eeskuju. Minu meelest lahenevad need probleemid siis, kui Riigikogust jõuab läbi minna ühiskondliku politseiametniku seadus, mis on praegu kooskõlastamisel Justiitsministeeriumis, ning kui me lõpetame töö turvateenistuse seaduse kallal. See annab võimaluse seadustada teatud tööalad ja tegevused ning panna need rangetesse piiridesse. Kui Kodukaitse on politseid abistav organisatsioon, mida kinnitab ka tema juht, Politseiameti peadirektor härra Amann, siis Kaitseliit on kaitsejõudude struktuuri kuuluv ja oma ajaloolist traditsiooni kandev organisatsioon. Avaliku korra kaitsmisel võib teda kasutada abistava jõuna.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Krista Kilvet.

K. Kilvet
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kui ületada Eesti-Läti piiri, jääb Läti poolel silma küllaltki suur ehitis. Ma arvan, et see on mingi piirirajatis. Kas on kavas rajada ka Eesti piirile midagi samasugust või on läbirääkimistel jõutud kokkuleppele teha kulutusi mõlemapoolselt ja koostööd tihendada?

L. Parek
Koostööleping on juba alla kirjutatud. Valitsusest oleme saanud kinnituse, et näiteks Iklas me enam ei ehita. Koos hakkame töötama kogu Eesti-Läti piiri ulatuses. See on üks meie viimase aja saavutusi. Nii saame raha kokku hoida. Esimees Suur tänu! Kolleeg Mart-Olav Niklus.

M.-O. Niklus
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua Parek! Siin oli juttu piirirajatistest. Ma tahaksin väga teada saada, kuhu need piirirajatised tulevad ja millisest piirist on jutt. Kas sellest piirist, mis kehtestati Tartu rahulepinguga, või piirist, mida järelejätmatult näitab igal õhtul Eesti Televisioon ja mis on pärandiks saadud Nõukogude re˛iimilt? Kuhu need piirirajatised ikkagi tulevad?

L. Parek
Kahjuks ei ole meil jõudu ehitada piirirajalisi põhiseadusega määratud piinle, Tartu rahu piirile. Aga Läti piiril probleeme ei ole. Seal langeb meie piir põhiseaduses fikseerituga kokku. Kuid küsimus on väga tõsine, sest Venemaa püstitab tervel idapiiril oma piiriehitisi meie ajaloolisele territooriumile ja meil ei ole mingit jõudu neid selles takistada ega protestidagi. Läbirääkimistel on alati see punkt päevakorras, aga midagi ei ole teha, jõule vastu ei saa.

Esimees
Suur tänu, proua Parek! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.

L. Parek
Mul on üks palve. Olen saanud veel kolmanda küsimuse. Kas ma võiksin praegu ka sellele vastata?

Esimees
Ma pean enne konsulteerima, sest tegemist on keeruka juhtumiga. Palun, proua Parek! Ma loen ette kolleegide Kalle Kulboki ja Tiit Made arupärimise: "Seoses viimastel nädalatel aktiviseerunud välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute Eesti-vastase poliitilise tegevusega, millega rikutakse põhiseaduse § 48 ja 55, palume vastata järgmistele küsimustele. 1. Kas Vene Kogu, Vene Assamblee, Narva Ametiühingu ja Vene Kodanike Liidu kui selgelt politiseeritud ühenduste liidreid on kirjalikult hoiatatud, et nende tegevuse jätkumine toob kaasa kriminaalvastutuse või maalt väljasaatmise? 2. Millal palutakse Eestist lahkuda neil välisriikide kodanikel, kes on teinud varjatud või otseseid üleskutseid alustada poliitilise iseloomuga streiki, peatada elektri tootmine ja blokeerida raudteeliiklus? 3. Kas kaitsepolitseil on piisavalt vahendeid foto- ja filmitehnika muretsemiseks, et jäädvustada Eesti põhiseadusliku korra muutmisele suunatud meeleavaldustest ja kihutuskoosolekutest osavõtjaid? 4. Kas on kavas takistada Eesti suhtes vaenulikke avaldusi teinud Venemaa diplomaatide ja ametiisikute edasist pääsemist Eestisse? Kalle Kulbok. Tiit Made."

L. Parek
Ma püüan hästi lühidalt vastata, et aega kokku hoida. Riigikaitsetöötajad on hoiatanud kõikide nende poliitiliste organisatsioonide liidreid ning nõudnud, et nad järgiksid Eesti põhiseaduslikku korda. Poolteist nädalat tagasi, 16. septembril oli Narvas volikogu hoone ees Vene Kodanike Liidu poolt organiseeritud pikett, mille eesmärk oli mõjutada volikogu saadikuid viima Narvas läbi alternatiivsed valimised kohalikku volikokku. Piketeerijad kandsid kokkutulnute meeleolu väljendavaid plakateid, nende hulgas järgmisi: "Meie ei lase kuraditel Toompeal puid lõhkuda ega juutidel, Gorbatšovidel ja juudas Gamazinil raadiot lammutada!", "Meie ei lase kuraditel puid lõhkuda ega juutidel kultuurikeskust lammutada!". On välja selgitatud, et nimetatud plakatite autor on Narva Vene Kodanike Liit. Plakatid olid venekeelsed. Keele ja Kirjanduse Instituudi eksperdid tunnistasid nimetatud plakatite sisu rahvuslikku vaenu õhutavaks. Tuginedes sellele, algatati kaitsepolitseis kriminaalasi Eesti Vabariigi kriminaalkoodeksi § 72 1. lõike tunnustel, mis näeb ette vastutuse rahvusliku, rassilise või usulise vaenu õhutamise eest. Käesoleval ajal ei ole võimalik paluda lahkuda Eestist neil välisriikide kodanikel, kes on teinud varjatud või otseseid üleskutseid alustada poliitilise iseloomuga streike, peatada elektri tootmine, blokeerida raudteeliiklus jne. Käesoleva aasta 12. juulil jõustunud välismaalaste seadus näeb küll ette Eestist väljasaatmise Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutuste ettekirjutuste täitmata jätmise korral, kuid seaduse § 21 1. lõike kohaselt on enne 1990. aasta juulit Eestisse asunud ja jätkuvalt siin viibiv välismaalane, kellel on küll endise Eesti NSV alaline sissekirjutus, kuid kellel puudub seaduslikult Eestis viibimiseks elamis- ja tööluba, kohustatud nende lubade saamiseks esitama taotluse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ühe aasta jooksul, arvates nimetatud seaduse jõustumisest. Seega puudub meil juriidiline alus eelnimetatud isikute Eestist väljasaatmiseks. Pärast kaitsepolitsei moodustamist käesoleva aasta mais ja tema struktuuri kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt 17. juunil on pandud selle politsei töö uuele alusele. Praegu töötatakse välja seadust, mis sätestaks operatiivtehniliste ürituste läbiviimise korra. Selle tulemusena muutuks kaitsepolitsei töö veelgi efektiivsemaks. Muidugi on kaitsepolitseil probleeme nii kaadri väljaõppe kui ka tehnilise varustuse alal. Samuti vähendab töö efektiivsust vananenud ja kohmakas kriminaalprotsessi seadustik. Välisriikide kodanike, sealhulgas Venemaa kodanike ja diplomaatide Eestisse pääsemist ja siin viibimist korraldab Välisministeerium. Koostöö Välisministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel on regulaarne. Mis puutub Eesti suhtes tehtud vaenulikesse avaldustesse, siis esitab Välisministeerium vastava noodi ja informeerib sellest Migratsiooniametit. See on kõik.

Esimees
Suur tänu! Ma vabandan, proua Parek, pean hetke kolleegiga nõu. Kolleeg Kalle Kulbok, ma ei oska reageerida, sest ma ei tea, mida tähendab erireglemendi alusel tõstetud käsi. Võin näiteks oletada, et tuleb lisaküsimus proua Lagle Parekile. Kolleeg Kalle Kulbok.

K. Kulbok
Aitäh! Me tahtsime saada konkreetseid vastuseid, mitte olukorra kirjeldust, mida me niikuinii teame. Ma täpsustan arupärimist kolme lisaküsimusega. Esimene küsimus. Kas korrarikkujaid on hoiatatud kirjalikult?

L. Parek
On.

K. Kulbok
Teine küsimus. Meid huvitab, millist eeltööd on kõnealuste isikute maalt väljasaatmiseks vaja teha, milline seadus vastu võtta jne. Meie küsimus on: millal palutakse neil lahkuda? See, kas enne on selleks vaja mingisuguseid valitsuse määrusi või Riigikogus vastuvõetud seadusi või midagi muud selletaolist, ei puutu praegu asjasse. Meid huvitab, millal palutakse Eesti-vastase tegevuse harrastajail lahkuda?

L. Parek
Selleks on ju vastav kord.

K. Kulbok
Millal see kord tuleb?

L. Parek
Kord on olemas.

K. Kulbok
Sellele küsimusele ma vastust ei saanud. Üks küsimus oli veel. Kas kaitsepolitseil on piisavalt vahendeid, et jäädvustada kõik need miitingud ja muud teod filmilindile?

L. Parek
Ei ole. Kaitsepolitsei varustus on väga nigel.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Mart-Olav Niklus.

M.-O. Niklus
Lugupeetud proua Parek! Me elame sellises ühiskonnas, kus ikka veel avalikult ei julgeta rääkida eesti rahva vaenlastest. Nemad aga üha aktiviseerivad Eesti-vastast tegevust. Kas te võite öelda, kui palju on nendest, kes arendavad aktiivset Eesti-vastast tegevust, persona non grata'ks kuulutatud ja riigist välja saadetud või kantakse neid endistviisi kätel?

L. Parek
Kätel ei kanta kedagi. Esimene kõnealust teemat puudutav kriminaalasi on algatatud, nimelt viimase Narva miitingu asjus. Mustad nimekirjad on olemas, persona non grata'sid aga mitte.

Esimees
Suur tänu, proua Parek! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid, meil on kavandatud tööplaanist täidetud väga väike osa ja tänaseks istungiks ettenähtud tööaeg hakkab otsa saama. Kuid on saabunud ettepanek pikendada tänast istungit kuni kella 14-ni. Ma panen selle hääletusele. Kolleegid, kes te olete väljaspool istungisaali, palun tulge saali! Jaatava otsuse langetamiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et pikendada käesoleva istungi tööaega kuni kella 14-ni? Palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Istungit pikendatakse kuni kella 14-ni. Lugupeetud arupärimistele vastajad! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et teil on arupärimistele vastamiseks aega seitse minutit. Riigikogu liige Mati Hint on esitanud arupärimise perekond Wellnerile õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni maksmise kohta. Ma loen teile kolleeg Mati Hindi arupärimise ette: "7. juuni "Postimees" väidab, et väliseestlastest ärimeeste Wellnerite perekonnale on kompenseeritud firma "Kawe" aktsiad. Palun täpset selgitust, mida see väide tähendab ning mis vormis ja millisel seaduslikul alusel kompenseerimine toimub? Mati Hint." Ma palun kõnetooli ministri proua Liia Hänni.

L. Hänni
Austatud spiiker, austatud Riigikogu liikmed! Härra spiiker juba tutvustas teile arupärimise sisu. Arupärimine oli kirjutatud juuni algul ja edastati kõigepealt majandusminister härra Sildmäele, kellele see õieti oligi adresseeritud. Kuna aga tegemist ei ole riigiettevõtte haldamise küsimusega, vaid omandisuhetega, siis jõudis see ringiga minuni. Nagu juba öeldud, oli arupärimise ajendanud 7. juuni "Postimehes" ilmunud BNS-i kirjutis, mille pealkiri teatab, et Karl Wellner loobus osalemast "Kalevi" erastamises. Kirjutatakse, et käesoleval aastal Wellneritele küll kompenseeriti "Kawe" aktsiad, kuid nende väärtus on ebapiisav "Kalevi" erastamiseks. Sellest väitest ongi jäänud mulje, et Wellnerite perekonnale on "Kawe" aktsiad praeguseks kompenseeritud. Tegelikult nii ei ole. See ajalehe teade on eksitav. Küll aga on Wellnerite perekond esitanud taotluse "Kawe" aktsiate kompenseerimiseks, sest omandireformi aluste seadus näeb aktsiaseltside suhtes ette ainult aktsiate kompenseerimise võimaluse. Tallinna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 15. veebruari otsusega tunnistati ka härra Wellner õigustatud subjektiks aktsiaseltsi "Kawe" 610 aktsia suhtes. Aktsiate reaalset kompenseerimist praeguseks veel toimunud ei ole. Ma tuletan siinkohal teile, lugupeetud Riigikogu liikmed, meelde, et õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus jõustus alles käesoleva aasta 15. juunist. Ja selles seaduses on sätestatud ka põhimõtted, kuidas toimub aktsiate kompenseerimine. Nimelt kompenseeritakse neid miniväärtust arvestades. Selle seaduse alusel andis Vabariigi Valitsus 13. juulil määruse nr. 216 "Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra kohta". Selles on peensusteni reguleeritud, kuidas kompensatsiooni arvutatakse ja mil viisil vara kompenseeritakse. Nii et praegu saan ma härra Hindile kinnitada, et tema arupärimine oli ajendatud faktiveast ühes ajaleheartiklis. Ma selgitasin lühidalt, millises seisus on käesoleval hetkel aktsiaseltsi "Kawe" aktsiate kompenseerimine härra Wellnerile. Aitäh!

Esimees
Suur tänu! Kahjuks ei ole saalis arupärijat kolleeg Mati Hinti. Kas keegi rahvasaadikutest esitab lisaküsimuse? Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

I. Pärtelpoeg
Tänan, härra esimees! Lugupeetud proua minister! Kuidas te üldse suhtute sellisesse küsimuse asetusse, mis viitab nagu kadeduse tundmisele selle üle, et keegi võis saada oma varanduse tagasi? Aitäh!

L. Hänni
Antud juhul ma ei oska seda öelda. Ma arvan, et arupärimine oli ajendatud ikkagi ajaleheartikli väitest, et õigusvastaselt võõrandatud vara on juba kompenseeritud, kusjuures selle artikli ilmumise ajal ei olnud veel jõustunud vastav seadus ega valitsus kehtestanud korda, kuidas toimub kompenseerimine. Ilmselt nägi küsimuse esitaja siin nii-öelda ennetavale kompenseerimisele minekut, ilma et kogu kompenseerimise küsimus oleks õiguslikult reguleeritud. Ma kinnitan teile taas, et kompenseerimist ei ole tänaseks veel toimunud. Nüüd on see võimalus olemas. Kompenseerimise otsuseid langetavad kohalikud omavalitsused. Käesoleval juhul on inimene juba õigustatud subjektiks tunnistatud. Tal on omandiõigus 610 aktsiale. Ma kahjuks ei tea, mis on nende aktsiate nimiväärtus. Põhimõtteliselt aga on juba võimalik välja arvutada kompensatsiooni suurus.

Aseesimees E. Savisaar
Aitäh! Palun, kas on veel küsimusi? Ei näe. Tänan, proua Hänni! Seega on arupärimisele vastatud. Jätkame infotundi vastamisega viiendale küsimusele. See on Riigikogu liikme Liina Tõnissoni arupärimine ettevõtlust reguleerivate seaduseelnõude kohta. Ma palun vastama justiitsminister Kaido Kama.

K. Kama
Austatud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu! Riigikogu liige proua Tõnisson on esitanud mulle kaks arupärimist. Neist esimeses tunneb ta huvi, miks ei ole Riigikogule edastatud ettevõtlust reguleerivaid seaduseelnõusid, ja väidab, et juba mitu kuud on Rahandusministeeriumis aktsiaseltsi seaduse tööprojekt. Asjale formaalselt lähenedes oleks vastus sellele väga lihtne. Rahandusministeerium ei ole Justiitsministeeriumile aktsiaseltsi seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitanud ja seega nagu tuleks vastav küsimus esitada rahandusministrile. Ma siiski püüan vastata sellele küsimusele ka sisuliselt. Praegu kehtib veel Eesti NSV ajal vastuvõetud ettevõtteseadus ja seetõttu oleks hädasti vaja uut õigusakti, aktsiaseltsi seadust. Seda aga ei saa vastu võtta lahus muudest seadustest, mis hakkavad reguleerima meie majandus- ja kaubandusõigust. Praegu ongi meie ministeeriumi töökavas valmistada kompleksselt koos kaubanduskoodeksiga ette ka aktsiaseltsi seadus. Koostöös Saksamaa Justiitsministeeriumiga on valminud tööprojekt. Selle kallal töötatakse edasi ja tõenäolikult peaks aktsiaseltsi seaduse eelnõu jõudma parlamenti tuleva aasta alguses. Ma julgeksin öelda, et see juhtub paari esimese kuu jooksul. Niisiis on vajadus aktsiaseltsi seaduse järele kahtlemata olemas. Küll aga ei ole meil enam võimalik jätkata senist praktikat, kus üks seadus tehakse ühe ja teine seadus teise riigi seaduste järgi. Proua Tõnissoni mainitud Rahandusministeeriumi tööprojekt on tehtud Rootsi seaduste eeskujul. Kui me oleme praegu võtnud suuna Eestis enne sõda kehtinud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemile, siis saame eelkõige eeskuju võtta Saksa, mitte teiste riikide seadusandlusest.

Aseesimees
Tänan teid! Arupärimise esitajat proua Tõnissoni ma saalis ei näe. Palun, millised on teiste Riigikogu liikmete küsimused härra Kamale? Ei ole küsimusi. Aitäh! Härra Kamale on veel üks küsimus.

K. Kama
Proua Tõnissoni arupärimine sisaldab ka teist küsimust. Ta küsib, mis põhjusel on vaja ja kui kaua veel on võimalik Eesti riigis tegutseda olematu riigi olematute seaduste alusel. Eelnevas seletuses viitab arupärija ettevõtetele, mis ei ole oma ettevõtlusvormi praeguseks korrastanud ega viinud vastavusse Eestis kehtiva seadusandlusega. Selle kohta ma oskan öelda, et NSV Liidu vastavad õigusaktid kaotasid Eestis kehtivuse 1989. aastal, kui võeti vastu Eesti NSV ettevõtteseadus. Samuti on olemas õiguslik alus ettevõtete ümberstruktureerimiseks ja reorganiseerimiseks. Jutt on valitsuse 1991. aasta 12. septembri määrusest, mille kohaselt said kõik Eesti ministeeriumide haldusse ülevõetud ettevõtted, asutused ja organisatsioonid Eesti Vabariigi riigiettevõtte õigusliku staatuse. Edasi peaks proua Tõnisson küsima seda asja juba konkreetsete ettevõtete kaupa ja ütlema, milline meie ettevõte ei tegutse Eesti Vabariigi seaduste järgi. Ma julgen öelda, et justiitsministri haldusalas selliseid ettevõtteid ei ole.

Aseesimees
Suur tänu! Proua Tõnissoni ma praegu saalis ei näe. Millised küsimused on teistel Riigikogu liikmetel? Kalev Kukk, palun!

K. Kukk
Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sellisel juhul ma küsiksin nii: milline on kunagiste riiklike väikeettevõtete staatus?

K. Kama
Ma vabandan, see läheb vist kõnealuse küsimuse raamest välja.

K. Kukk
Vist ei lähe.

K. Kama
Siin küsitakse konkreetselt, mis põhjusel ja kui kaua veel on Eesti riigil võimalik tegutseda olematu riigi olematute seaduste alusel, ja räägitakse nendest ettevõtetest, mis tegutsevad veel edasi NSV Liidu seaduste alusel.

K. Kukk
Sellisel juhul vabandan. Minu küsimus tulenes eelmisest vastusest.

Aseesimees
Palun, kas Riigikogu liikmetel on veel küsimusi? Ei näe. Aitäh! Edasi kuulame kava kohaselt ära välisminister Trivimi Velliste vastused Liina Tõnissoni ja Kuno Raude arupärimistele ning kaitseväe juhataja Aleksander Einselni vastuse 10 saadiku arupärimisele. Ma palun, et meie teenindav personal teeks selgeks, kes vastajatest on praegu siin. Palun kõnetooli härra Trivimi Velliste, kes vastab kõigepealt Liina Tõnissoni arupärimisele pankrotimenetlusega seotud rahvusvaheliste lepingute kohta.

T. Velliste
Austatud härra eesistuja, lugupeetud Riigikogu! Mul on heameel vastata kahele küsimusele, mis sisalduvad Riigikogu liikme proua Liina Tõnissoni arupärimises. Esimene küsimus kõlab järgmiselt: "Millal Eesti liitub Põhjamaade vahel sõlmitud kokkuleppega, mis võimaldaks Eesti pankrotihalduritel tegutseda nende riikide territooriumil?" Teine küsimus haakub otseselt esimesega: "Mis takistab Eestit sõlmimast analoogset lepingut Saksamaaga?" Esimesele küsimusele vastates tahaksin kõigepealt meelde tuletada, et Põhjamaad Soome, Taani, Rootsi, Norra ja Island on sõlminud 1993. aasta 7. novembril pankrotte puudutava lepingu, mis on üks väga paljudest Põhjamaade vahel sõlmitud lepingutest. Selle küsimuse Eestiga seotusest tõusetub kaks probleemi. Esimene probleem. Konventsioon on nimelt Põhjamaade-vaheline ja siit tuleneb vana retooriline küsimus: kas Eesti on Põhjamaa? Teine probleemidering on seotud sellega, et põhimõtteliselt saavad konventsiooniga ühineda riigid, kelle pankrotiseadus on sarnane Põhjamaade omaga. Vastasel korral tuleks muuta seadust, mis oleks ilmselt lihtsam, kui konventsiooni enda muutmine. Kuidas tuleks viimati nimetatud probleemi praktiliselt lahendada Eesti huvides? Kõigepealt on vaja silmas pidada seda, et Põhjamaade konventsiooni depositaarriik on Taani. Praegu aga kahjuks puudub Taani valitsuse ametlik seisukoht Eesti ühinemise kohta. Küll aga on sellele küsimusele vastuse ettevalmistamise ajal meie saatkonnad Kopenhaagenis ja Stockholmis kontakti võtnud Taani ja Rootsi ekspertidega, kes on avaldanud arvamust, et normitehniliselt on Eesti ühinemine konventsiooniga täiesti võimalik ja mõeldav, kuid samas oleks see pretsedendi loomine ning tooks positiivse lahenduse korral kaasa Eesti ühinemise ka teiste Põhjamaade konventsioonidega. Sellega tunnistataks Eesti vormilist kuulumist Põhjamaade hulka, kuid me ei tea, kas sealsed riigid seda soovivad. Ja veel. Vastavalt üldkehtivale rahvusvahelisele tavale on piirkondlikud lepingud avatud teatava piirkonna riikidele. Kui Eesti peaks võetama vastu Põhjamaade Nõukogusse, siis pole mingeid takistusi Põhjamaade konventsiooniga ühinemiseks. Nüüd vastan teisele küsimusele, mis puudutab Saksamaad. Vastavalt meie välismajanduspoliitikas väljakujunenud põhimõttele oleme võimaluse korral püüdnud vältida kahepoolsete lepingute sõlmimist nendel juhtudel, kui probleemi on võimalik lahendada veelgi tõhusamalt, mitmepoolsete lepingutega. Antud juhul on olemas Euroopa Nõukogu konventsioon pankroti teatud rahvusvaheliste aspektide kohta (niisugune ongi selle konventsiooni nimetus), mis on sõlmitud 1990. aastal ning millele on alla kirjutanud seitse riiki – Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg ja Türgi. Paraku pole see konventsioon jõustunud. Kuid siin tuleb arvestada ka seda, et kuna Saksamaa on Euroopa Ühenduse liige, siis juhindub ta Eestiga võimaliku lepingu sõlmimisel ilmselt Euroopa Ühenduse õigusaktidest. Ilmselt tuleks ka meil liikuda samas suunas, et oma seadusandlus ennekõike viia võimalikul määral kooskõlla Euroopa Ühenduse õigusaktidega, seda enam juhul, kui me jääme kindlaks poliitilisele otsusele liikuda Euroopa Ühenduse suunas. Mida enam me seda kõike arvestame, seda lihtsam on juba enne Euroopa Ühendusega liitumist ühel või teisel viisil osa saada võimalikust juriidilisest koostööst, millele vihjavad ka need kaks küsimust. Aitäh, härra juhataja!

Aseesimees
Tänan, härra minister! Küsimuse esitajat praegu saalis ei ole. Millised küsimused on teistel Riigikogu liikmetel? Olge head! Riigikogu liikmed ei soovi esitada täiendavaid küsimusi. Tänan! Läheme järgmise arupärimise juurde. See puudutab Eesti riigi sõjalisi ja rahvusvahelise kuritegevuse tõkestamiseks võetud kohustusi ning selle on välisminister Trivimi Vellistele esitanud Riigikogu liige Kuno Raude. Palun, härra välisminister!

T. Velliste
Aitäh, härra juhataja! Eesti Vabariik ei ole seni ühinenud mitte ühegi rahvusvahelise mitme- või kahepoolse lepinguga, mis nõuaks Eestilt otsest ja aktiivset sõjaliste kohustuste täitmist. Küll aga on Eesti osaline mitmes rahvusvahelises lepingus, mis reguleerivad suhteid teiste riikidega võimaliku konflikti puhul või millega Eesti loobub teatud relvaliikidest või ühineb rahvusvaheliste relvakontrollimehhanismidega. Arvestades rahu ja stabiilsuse tagamist Eestile nii Läänemere piirkonnas kui ka üldisemalt on Eesti lepingupooleks mitmes rahvusvahelise julgeoleku alases konventsioonis. Ma nimetan need. 1. Tuumarelva leviku tõkestamise leping aastast 1968. See jõustus Eesti suhtes 1992. aasta 7. jaanuaril. 2. Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon 1972. aasta 10. aprillist. Sellega ühinemise dokumendid on üle antud. Eesti on alla kirjutanud ka keemiarelva keelustamise konventsioonile, mis sõlmiti 1993. aasta 14. jaanuaril Pariisis. 3. Niinimetatud CSCE Viini dokumendi osaline on Eesti 1992. aastast. Meenutan, et Eesti on ka Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltsi liige ning Genfi konventsioonide ning lisaprotokollide lepingu osaline. Edasi märgiksin ära Eesti jätkuva osaluse järgmistes konventsioonides, mis otseselt puudutavad kõnealust küsimust. 1. Sõjariistade ja laskemoonaga kauplemise kontrolli konventsioon, mis on sõlmitud 1919. aasta 10. septembril. 2. Ahvenamaa saarte mittekindlustamise ja neutraliseerimise konventsioon, sõlmitud 1921. aasta 20. oktoobril. 3. Protokoll lämmatavate ja mürgiste gaaside ning bakterioloogiliste vahendite sõjas tarvitamise keelu kohta, sõlmitud Genfis 1925. aasta 17. juunil. 4. Leping sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist keeldumise kohta, sõlmitud Pariisis 1928. aasta 27. augustil. 5. Protokoll sõjast keeldumise lepingu viivitamatu maksmapanemise kohta, sõlmitud Moskvas 1929. aasta 9. veebruaril. Mis puutub rahvusvahelise kuritegevuse tõkestamisse, siis on Eesti ühinenud järgmiste rahvusvaheliste konventsioonidega. 1. Rahvusvaheliselt kaitstud isikute, sealhulgas diplomaatiliste agentide vastu suunatud kuritegude tõkestamise ja nende eest karistamise konventsioon, mis on sõlmitud 1973. aasta 14. detsembril. 2. Genotsiidi kui kuriteo tõkestamise ja selle eest karistamise konventsioon, sõlmitud 1948. aasta 9. detsembril. Eesti suhtes jõustus see 1992. aasta 19. jaanuaril. 3. Sõjakuritegude ja inimsuse vastu suunatud kuritegude suhtes aegumistähtaja mittekohaldamise konventsioon, sõlmitud 1968. aasta 26. novembril ning Eesti suhtes jõustunud 1992. aasta 19. jaanuaril. 4. Apartheidi kui kuriteo mahasurumise ja selle eest karistamise rahvusvaheline konventsioon, sõlmitud 1973. aasta 30. novembril ning Eesti suhtes jõustunud 1991. aasta 20. novembril. Siinkohal tahaksin meenutada, et Eesti on ka rahvusvahelise kriminaalpolitsei organisatsiooni Interpol liige. Ühinemine toimus Dakari peaassambleel 1992. aasta novembris. Praegu valmistume ühinema Euroopa Nõukogu konventsiooniga, mis käsitleb kohtulikult karistatud isikute üleandmist. See on sõlmitud Strasbourgis käesoleva aasta 3. märtsil. Ees on ka ühinemine ÜRO narkootikumidevastase konventsiooniga. Justiitsministeeriumis on läbivaatamisel veel mitu Euroopa Nõukogu kriminaalõigust käsitlevat konventsiooni. Alla on kirjutatud õigusabi lepingud Läti ja Leedu Vabariigi ning Vene Föderatsiooniga. Need jõustuvad pärast ratifitseerimisdokumentide vahetamist. Lõpuks meenutaksin Eesti osalemist 1925. aastal Rahvasteliidu II oopiumikonverentsil Genfis ja ühinemist 1912. aasta oopiumikonventsiooniga. Samuti on ühinetud 1931. aasta 13. juulil sõlmitud uimastiainete valmistamise piiramise ja nende jaotamise korraldamise konventsiooniga. Nimetatud konventsioonid on tänaseks asendunud ÜRO narkootikume käsitlevate konventsioonidega. Suur tänu, härra juhataja!

Esimees
Suur tänu! Millised on küsimused härra välisministrile? Ei ole küsimusi. Tänan, härra välisminister!

T. Velliste
Suur tänu, härra juhataja! Kuna palve oli esitada vastus ka kirjalikult, siis annan ma veel üle kirjaliku vastuse.

Esimees
Palun! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu liikmed Ignar Fjuk, Mati Hint, Jaan Kaplinski, Valve Kirsipuu, Ülo Laanoja, Ants-Enno Lõhmus, Eiki Nestor, Ardo Ojasalu, Kuno Raude ja Olli Toomik on esitanud arupärimise Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu relvastuse kohta. Ma loen selle ette. Arupärimine on adresseeritud Eesti Vabariigi kaitseväe juhatajale kindral Aleksander Einselnile ja kõlab nii: "Riigikogu kodukorra seaduse § 82 kohaselt palume teie selgitust järgmistele küsimustele. 1. Kas Eesti kaitsevägi on praegu piisavalt varustatud relvadega? 2. Kas relvaost Iisraelist oli Eesti riigile otstarbekas ning kas sellel ostul oli alternatiive, mis oleksid olnud otstarbekamad? 3. Kas Eesti kaitseväes ja Kaitseliidus on relvade hoidmine reglementeeritud küllaldase rangusega, et vältida nende varastamist, hõivamist ning seadusevastast ja ohtlikku kasutamist?" Sellele arupärimisele annab selgitusi härra Aleksander Einseln ja püüab seda teha seitsme minuti jooksul. Palun!

A. Einseln
Lugupeetud Riigikogu juhataja, saadikud! Ma sain need küsimused 26. augustil ja 31. augustil saatsin kirjalikud vastused. Kas te olete need saanud?

Esimees
Jah, need on välja jagatud.

A. Einseln
Mul vist ei ole mõtet neid vastuseid uuesti ette lugeda. Kui teil on täiendavaid küsimusi, siis küsige, mis mõlgub meeles ja mõttes.

Esimees
Suur tänu! Kolleegid, kas kellelgi on soovi esitada täiendavaid küsimusi? Jah, on. Kolleeg Ardo Ojasalu.

A. Ojasalu
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Einseln! Kaks nädalat tagasi, kui härra peaminister vastas siin arupärimistele, oli üks küsimus ka Iisraeliga sõlmitud relvatehingu kohta. Härra peaminister vihjas sellele, et enne tehingu sõlmimise lõplikku otsustamist oldi ka teiega kontaktis n.-ö. mitteformaalsel tasemel kuna teid sel ajal ei olnud veel kinnitatud kaitseväe juhatajaks. Millist nõu te siis härra peaministrile andsite?

A. Einseln
Minuga ei võtnud ükski inimene kontakti selles küsimuses, ei peaminister ega keegi teine valitsusest või tervest riigist.

Esimees
Suur tänu! Bürokraat, nagu ma olen ja seda tihti rõhutan, küsin ma kindluse mõttes üle. Kas keegi arupärijatest soovib veel esitada täiendavaid küsimusi või anname võimaluse küsida kõikidele rahvasaadikutele? Ardo Ojasalu, teine küsimus.

A. Ojasalu
Aitäh, härra esimees! Härra kindral! Te rõhutate oma vastuses, et käsirelvastusega on nii kaitsejõud kui ka Kaitseliit varustatud sellisel tasemel, mis praegu on hädavajalik, ehkki te möönate, et tulejõu osas ei ole Eesti sõjavägi võrreldav teiste sõjavägedega. Teie sõnul on puudus peamiselt raskerelvastusest. Mina kui mitte väga suur asjatundja relvastuse alal küsin: kas ja mil määral on võimalik näiteks selline variant, et käsirelvastus või kergerelvastus on ühe standardi kohane ja raskerelvastus teise standardi kohane? Ütleme, üks on endine idastandard või Venemaa standard ja teine NATO standard? Aitäh!

A. Einseln
See teeb asjad alati väga raskeks. Eri kaliibritega varustus, mis tuleb eri maadest, tekitab tulevikus ainult probleeme. Me peaksime otsustama, kas me tahame võtta idarelvastust või NATO relvastust. Nagu ma aru saan, tehtigi Iisraeli relvade ostmise otsus välispoliitilise sammuna selleks, et üle minna NATO standardile. Nii mulle seletati. Kui me NATO standardile läheme, siis peaksid vastama kõik relvad, nii käsi- kui ka raskerelvad, ühesugustele kriteeriumidele ja olema muretsetud ühest kohast.

Esimees
Suur tänu! Kolleegid, lepime niimoodi kokku, et nüüd on kõik rahvasaadikud võrdses seisus ja igaüks esitab ühe küsimuse. Kolleeg Olav Anton.

O. Anton
Aitäh, härra esimees! Austatud kaitseväe juhataja! Ma esitan niisuguse küsimuse, millele ma tahan vastust teilt kui demokraatliku riigikorra tingimustes pikka aega elanud inimeselt. Kas te ütlete jah, kui ma väidan järgmist. Demokraatlikes riikides on kõik rahaasjad parlamendi käsutada, mis väljendub eelarve vastuvõtmises või lepingute ratifitseerimises neis asjus, mis lähevad üle eelarve. Kas ma saan õigesti aru? Eesti põhiseadus peaks sellele küsimusele vastama jaatavalt. Kas ka teie saate niimoodi aru?

A. Einseln
Sellele küsimusele on ainult üks vastus ja see on väga selge jah.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Ardo Ojasalu, kolmas küsimus.

A. Ojasalu
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra kindral! Te olete kindlasti tutvunud kõnealuse relvaostutehinguga. Tungimata üksikasjadesse, tahan teilt küsida, kas Eestile oleks vaja mõnda uut lepingut. Kas praeguse lepingu kohaselt relvastatakse Eesti kaitsejõud piisavalt? Kas on vaja veel mõnda uut lepingut või aitab sellest, mis praegu on tehtud 49 miljoni USA dollari peale?

A. Einseln
Praegust taset arvestades peaks sellest piisama. Üleüldse aga on probleem selles, et riigikaitsekontseptsioon on siiani välja töötamata. Seda tuleb kindlasti teha. Relvastumisel saame teha ainult seda, mis praeguses olukorras on võimalik. Kaks kuud tagasi andsin ma presidendile üle kirja, milles tegin ettepaneku, et ta koostöös peaministriga kutsuks ellu riigikaitsekontseptsiooni komisjoni, kes pärast tõhusat sisulist tööd pakuks välja variandid, millest optimaalseima võiks aktsepteerida riigikaitsekontseptsioonina. Kui ma küsin inimestelt, mida nad arvavad riigikaitsekontseptsioonist, siis vastatakse mulle, et see on mingisugune totaalne kontseptsioon. Ja kui ma seejärel küsin sajalt inimeselt, mida see tähendab, saan sada erinevat vastust. Kellelgi ei ole selgust, mida või kuidas me teeme. Asja tuleb selgitada nii ruttu kui võimalik ja teha seda professionaalselt, välisabiga, andku seda siis soomlased, rootslased või kes iganes. Komisjonist rääkisin ma presidendiga viimati nädal aega tagasi. Ma ei tea, mida ta ette võtab. Ta ei ole seda öelnud. Ilmselt otsib ta õiget inimest, kes seda komisjoni juhiks. Ma ei tea ka seda, kas ta on rääkinud sellest härra Laariga. Nii või teisiti soovin ma ka teie toetust sellele, et me astuksime need sammud võimalikult pea, sest enne kui rääkida, mida ja kui palju me ostame, peame teadma, milline on meie riigikaitsekontseptsioon. Alustuseks panin ma ette kolm varianti. Neid võib olla rohkem ja võib olla ka vähem, aga need kõik peavad näitama, kui palju riigikaitse maksma läheb. Igal variandil on oma plussid ja miinused. Kõik aga ei ole rahaga mõõdetavad plussid ja miinused, mõned neist on ka psühholoogilised. Mõnikord on psühholoogiline aspekt palju tähtsam kui rahaline maksumus ja vastupidi. Lõppkokkuvõttes tuleks komisjon välja ühe, kahe või kolme ettepanekuga, mille võiks panna rahvahääletusele või anda Riigikogu otsustada. Mina ise eelistan menetlust Riigikogus. Siis saaks inimestele selgitada, mis juhtub kellegi 18-aastaseks saava tütre või pojaga. Kas nad peavad edasi lükkama kõrgkooli astumise, abiellumise, perekonna alustamise? Inimestele peab olema hästi selge, mida tähendab riigikaitse korraldamine. Keegi ei ole veel välja arvestanud, kui palju see maksma läheb ja missuguseid psühholoogilisi tagajärgi kaasa toob. Niisiis peab riigikaitsekontseptsiooni väljatöötamine algama nii ruttu kui võimalik. Minu meelest on kõige tähtsam, et see protsess oleks demokraatlik. Ainuke hea kaitsevägi on see kaitsevägi, mida toetab rahvas. Kaitsevägi, mida rahvas ei toeta, on madala tegutsemisvõimega või laguneb varem või hiljem. Oluline on kuulda võtta rahva nõudmisi, nagu seda tehti 1970. aastate algul Ameerika Ühendriikides. Rahvas nõudis, et ajateenistussõjaväelt mindaks üle professionaalsele sõjaväele. USA sõjaväejuhtkond, sealhulgas mina, oli selle vastu, aga rahvas arvas teisiti. Terve parlament, nii Senat kui ka Esindajatekoda, oli vastu, aga rahvas nõudis, et tuleks teha muudatusi, ja need tehti. Niimoodi talitatakse demokraatlikus riigis. Nagu mina olen aru saanud, tahab ka eesti rahvas ehitada avatud ja demokraatlikku riiki. Ja ma ütlen teile, armsad inimesed, et kui me seda tõepoolest tahame, siis hakakem käituma demokraatlikult ja andkem võim rahva kätte, las tema otsustab. Mina võin üle maailma saadud kogemusi kasutades ükskõik missugust sõjaväge või kaitseväge ehitada. Mulle isiklikult ei ole tähtis, missugune ta on. Tähtis on, mida tahab ja otsustab rahvas, kui palju peab ta võimalikuks kaitseväe ülalpidamise eest maksta jne. See oli natuke pikk vastus lühikesele küsimusele. Ma vabandan.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Valve Kirsipuu.

V. Kirsipuu
Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud härra Einseln! Te olete tõepoolest olnud sõjaväelaslikult napisõnaline oma vastamises. Need Riigikogu liikmed, kes ei ole jõudnud läbi lugeda teie kirja 31. augustist, võib-olla ei saa vastustest hästi arugi. Minu küsimus aga oleks niisugune. Te olete selle kirja teinud 31. augustil, täna on 27. september. Üks kuu on Eesti-taolise areneva riigi elus küllalt pikk aeg. Kuidas teile tundub, kas kontroll sõjaväe üle, kontroll selle üle, kuidas relvi kasutatakse, on selle kuu aja jooksul läinud paremaks või halvemaks? Kas te praegu võite juba enam-vähem olla rahul Eestis kujunenud situatsiooniga või tunnete muret selle üle, et iga nädal juhtub midagi relvadega, kusjuures kannatajaks on needsamad noored eesti mehed, kes peavad meie riiki kaitsma? Aitäh!

A. Einseln
See on väga suur mure. Kahjuks ma pean ütlema, et üldiselt ei ole olukord paremaks läinud. Distsipliin on tugevnenud küll kaitseväe üksustes, aga mitte Kaitseliidus. Selle organisatsiooniga on endiselt probleeme. Ma rääkisin sellest eelmisel reedel major Kerdiga, kolonel Laaneotsaga ja mõne teise Kaitsejõudude Peastaabi inimesega. Eeskätt on tegemist kaadriprobleemiga. Meil ei ole küllalt inimesi, kes oleksid ette valmistatud selleks, et teisi õpetada. Osaliselt on see pärandus endisest ajast, mil Kaitseliit taastati. Distsipliin oli siis nõrk. Kõige suurem ühiskondlik probleem, mis haakub kõnealuse olukorraga, on minu meelest alkoholi tarvitamine. Peaaegu kõik relvadega juhtunud õnnetused on olnud seotud joomisega. Epideemiline alkoholi tarvitamine meie maal viitab vajadusele hakata üleriiklikult tegelema rahva tervishoiu küsimustega. Selgitustöö peaks algama kodus ja koolis. Siis, kui inimene astub Kaitseliitu või kutsutakse kaitseväkke, on seda teha liiga hilja. Selle ühe aastaga, mille kestel inimene kaitseväes teenib, me ei saa teda enam muuta. Me võime kehtestada piiranguid ja keelde, kuid raske on muuta inimese harjumusi.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Raoul Üksvärav.

R. Üksvärav
Lugupeetud esimees, lugupeetud ettekandja! Seoses käesoleva probleemiga on palju räägitud NATO standarditest. Kas te võiksite mõne sõnaga lähemalt selgitada, mida need standardid endast kujutavad? Kas need on midagi niisugust, millega me olime aastakümneid harjunud? Ma pean silmas GOST-ideks nimetatud riiklikke standardeid, mis olid väga täpselt paika pandud. Kas NATO standardite puhul on tegemist mõnevõrra lõdvema süsteemiga?

A. Einseln
NATO standard on väga kõva süsteem. Seal on määrused, mille kohaselt igaühel peavad olema samakaliibrilised relvad. Samuti peavad omavahel klappima raadiosaatjad ja muud sidevahendid. Kõik süsteemid peavad olema integreeritud. Muidu NATO-sse üldse sisse ei saa. Mida peab tegema riik, kui ta tahab NATO-sse astuda? Just äsja, üle-eelmisel nädalal olin ma Taanis NATO külalisena. NATO muide on mulle vana tuttav koht, sest olen varem seal töötanud. Kuid see selleks. Külaskäigu ajal olin ka ühes Itaalia kahurväeüksuses. Vaadanud nende kahurväe juhtimise aparaate, küsisin, milleks nad neid seal hoiavad. Nad ütlesid, et praegu nad neid ei kasuta, kuna need ei vasta NATO standardile. Jäänud olid need itaallaste oma varudest. Neid kasutatakse ainult siis, kui opereeritakse omamoodi. Muidugi on neil ka NATO kahurväe juhtimiseks ettenähtud aparaadid olemas. Vastasel korral nad lihtsalt ei saaks õppustest osa võtta. Kui teie küsimus sihib sinnapoole, et kas Eesti kaitsevägi hakkab kunagi NATO-s osalema, siis ütlen järgmist. Kui me tahame sinna pääseda, peame NATO standardile viima mitte ainult relvad ja laskemoona, vaid ka sidevahendid ja kõik muud asjad. Meil ei ole lihtsalt valikut, kui me seda tahame teha. Ja nagu ma enne juba ütlesin, on sellekohane välispoliitiline otsus tehtud.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Jaanus Betlem.

J. Betlem
Austatud härra esimees, austatud ettekandja! Kas viimase aja sise- ja välispoliitilised sündmused, kaasa arvatud nõndanimetatud Pullapää kriis ja sündmused Venemaal, on kuidagi mõjutanud meie relvaostu või relvatarneid Iisraelist või on kõik sujumas siiski plaanikohaselt?

A. Einseln
Minu meelest läheb kõik plaanikohaselt. Meil õieti ei ole palju valida. Ost on tehtud ja tähtajad, millal me relvad kätte saame, on kõik juba plaanis sees. Manööverdamise ruumi siin ei ole.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Olli Toomik.

O. Toomik
Tänan, härra esimees! Austatud kindral Einseln! Minu küsimus ühtib paljuski kolleeg Valve Kirsipuu küsimusega, kuid ma siiski tuleksin selle teema juurde tagasi. Te väidate küsimustikule vastamise lehel, et olete andnud Kaitseliidu ülemale major Kerdile loa otsustada ise, kuidas ja mismoodi kaitseliitlased oma relvi hoiavad. Aga ei möödu ühtegi kuud, mil ajakirjandus ei teataks traagiliselt lõppevatest intsidentidest. Siit küsimus. Kas teie isiklikult olete ka praegu sellisel arvamusel, et kaitseliitlastele võib relvi välja jagada? On ju teada, et niisuguseid paugutamisi ja intsidente võivad osavalt ära kasutada meie poliitilised vaenlased. Arvestagem näiteks seda, et Narva referendumi ajal olid meie vastaste relvastatud salgad niisugustes piirkondades nagu Ida-Virumaa. Milline on teie isiklik – just nimelt isiklik – arvamus selles küsimuses, kuigi te olete võimutäiuse üle andnud Johannes Kerdile? Kas see ei ole liigne risk? Aitäh!

A. Einseln
See on väga hea küsimus, millele peab veidi põhjalikumalt vastama. Miks ma olen andnud major Kerdile õiguse otsustada relvadega ümberkäimise üle? Kõigepealt seepärast, et ta ise vastutab, kui midagi juhtub. See, kellelt niisugune õigus ära võetakse, ei saa olla vastutav. Selline on minu isiklik arvamus. Ma olen käinud ringi ja küsinud malevaülemate arvamust. Malevaülem, kellega viimati rääkisin, ütles, et tema mehed ei ole valmis isiklikult relvi koju viima. Ma olen temaga täiesti nõus, kuna ta tunneb neid mehi kõige paremini. Igale inimesele peab lähenema individuaalselt, mitte isegi maleva mõõdupuu järgi. Malevaülemad peavad vaatama, kes on küllalt ettevalmistatud ja treenitud inimene, et talle võiks relva usaldada. Jaanuarikuust peale, kui major Kert võttis üle Kaitseliidu, on ta sealt välja visanud üle 1500 mehe. Ta on välja vahetanud palju juhatusi. Puhastustöö jätkub. Ideaalselt peaks iga kaitseliitlane olema karsklane, hoidma oma relva kodus ja kasutama seda vajaduse korral nii, nagu riik ette kirjutab. Kahjuks ei ole me sellele tasemele veel jõudnud, aga ma loodan, et jõuame, kui kaitseliitlased hakkavad elama kodukorra ja põhikirja järgi, mis kehtisid 60 aastat tagasi. See on minu meelest ideaalne dokument, mille kohaselt Kaitseliit peaks olema eesti rahva süda ja vaim. Praegu ta seda veel ei ole. Kui palju selleni jõudmine aega võtab, ei oska ma teile öelda. Mulle teeb see valu, kui ma jälle kuulen, et mõni kaitseliitlane on joobnud peaga oma naabrile pihta lasknud, tema aknad puruks löönud või muud kurja teinud. Niisiis võib aega minna, kuid ma olen päris kindel, et Kaitseliidust saab tugev eesti rahvast toetav organisatsioon.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Mart-Olav Niklus.

M.-O. Niklus
Aitäh, härra esimees! Austatud härra kindral! Tahan teile esitada küsimuse, mille ma enne esitasin siseministrile, aga päris täpset vastust ei saanud. See puudutab sõjaväeteenistuskohustust. Eesti noormehed teevad selle läbi, aga kuidas on lood nendega, kes on võõrriigi kodanikud või hoopis kodakondsuseta isikud, kes eesti keeltki ei oska. Neid on meil küll ja küll. Nad löövad niisama aega surnuks ja halvemal juhul lähevad kuritegelikule teele. Mida tuleks teha? Milles on väljapääs sellest olukorrast? Kas tuleks nendele välja mõelda mingi alternatiivteenistus, kuna Eesti sõjaväkke ei saa neid võtta? Või on mingi muu võimalus? Milline on teie arvamus? Aitäh!

A. Einseln
Ma olen proua Lagle Parekiga sellel teemal mitmel korral rääkinud. See on väga tõsine probleem, mis edaspidi muutub veelgi keerukamaks. Ma loodan, et teie siin saalis leiate sellele mingisuguse lahenduse. Me lihtsalt ei saa jätta neid noori mehi omapead ilma igasuguse kontrollita. Mina pooldan seda, et kehtestada neile mingisugune teenistus, mille ajal nad kõige muu kõrval saaksid ka eesti keelt õppida. Praegu tuleb iga sõjaväeteenistusse kutsumisega kaitseväkke Eesti kodanikke, kes ei oska küllaldaselt eesti keelt. Ma olen öelnud üksuseülematele, et nad pandaks eestlaste paarilisteks. Nii paraneks nende eesti keel ja süveneks arusaam, et nad peavad teenima kui Eesti kodanikud. See suurem grupp, millest teie räägite, on omamoodi viitsütikuga pomm. Peab midagi ette võtma, enne kui see meil käes plahvatab. Aga see on teie otsustada. Ma loodan, et teie hulgas on inimesi, kes selle peale väga tõsiselt mõtlevad.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

T. Alatalu
Lugupeetud spiiker, lugupeetud härra kindral! Ma palun vabandust, et ma siin pendeldasin. See ei olnud tingitud lugupidamatusest teie vastu. Mind lihtsalt natuke häiris ühes teie vastuses see koht, kus te ütlesite, et pöördusite Vabariigi Presidendi poole kaitsekontseptsiooni väljatöötamise asjus. Mul on ees Eesti põhiseadus, milles Vabariigi Presidendile niisugust funktsiooni ette nähtud ei ole. Samal ajal me kõik teame, et Vabariigi President on väga agaralt tegutsenud sellest hetkest alates, kui pärast välismaalaste seaduse läbikukkumist oli kaks ettepanekut: peaministri ettepanek saata eelnõu ekspertiisi ja presidendi ettepanek saata see ekspertiisi Euroopa Nõukogusse. Välismaailm otsustas, et presidendi ettepanek oli parem. Ja sellest hetkest peale me oleme kaldunud presidendi osa üle tähtsustama. Minu küsimus aga puudutab kaitsekontseptsiooni. Kuna meil üks katse see kontseptsioon välja töötada siiski oli, küsiksin teie käest üle: kas ei oleks olnud õigem seda katset jätkata? Ma mõtlen seda eelnõu, mis märtsikuus läbi ei läinud. Minu arvates võiks selle küsimuse otsustamise jätta siiski valitsuse ülesandeks, aga mitte pöörduda kohe presidendi poole. Mulle on jäänud niisugune mulje, et teid on mõjutanud Ameerika Ühendriikide süsteem, kus president on mees number üks. Seepärast te järeldate, nagu peaks ka meil kõik asjad käima presidendi kaudu. See teie initsiatiiv, millest te praegu rääkisite, lükkab paigast ära meie põhiseaduses paika pandud võimude rolli. Nii et kas siiski ei oleks olnud õigem pöörduda valitsuse, mitte presidendi poole? Aitäh!

A. Einseln
Teil on ehk õigus. Ma võib-olla eksisin, aga põhiseaduse järgi töötan ma presidendi alluvuses. Tema on esimene ja kõige kõrgem riigikaitse juht. Ja kaks kuud tagasi, kui ma selle kirja kirjutasin, ei olnud meil õieti kaitseministritki. Selles kirjas – võin teile koopiat näidata, kui soovite – ma märkisin, et kaitsekontseptsioon tuleks välja töötada koos peaministriga. Mismoodi seda tehakse, pole õieti minu asi. Pigem kuulub selle otsustamine teie kompetentsi. Olen sellest rääkinud ka riigikaitsekomisjoni esimehe härra Helmega. USA-s tegeleks kõnealuse asjaga just riigikaitsekomisjon. Härra Helme ütles tol korral mulle, et temal ei ole võimalik seda asja korraldada, kuna riigikaitsekomisjonis ei saada omavahel läbi.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Kuno Raude.

K. Raude
Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud Aleksander Einseln! Mulle tundub, et Eesti riik on alustanud sõjaliste asjade korraldamist küllalt suurte kulutustega, omamata seejuures üheselt tõlgendatavat ja rahva toetuse pälvinud kaitsepoliitikat. Säilinud on eri poliitiliste jõudude erinev arusaamine kaitseküsimustest. Kas teie arvates vajaksid Eesti riigikaitse põhialused poliitilist konsensust ja rahva toetust?

A. Einseln
Jah, täielikult. Selles ei ole mingit kahtlust. Kui kontseptsiooni variandid välja töötatakse, olen mina selle poolt, et need pandaks rahvahääletusele. Mul ei ole midagi valitsuse vastu, aga elu on näidanud, et niisugustes põhilistes küsimustes nagu riigikaitse teeb rahvas harilikult parema otsuse kui mis tahes parlament või valitsus. Inimesed peavad ise otsustama, mida nad tahavad teha riigi kaitsmiseks, et tagada oma lastele turvaline elu. Ma ei tea, kas seda on praktiliselt võimalik teha referendumi kaudu. See on teie kui rahvaesindajate otsustada. Mina eeldan igal juhul referendumit.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk.

K. Kukk
Suur aitäh! Lugupeetud härra kindral! Iisrael ei ole teatavasti NATO liige ja võib eeldada ka seda, et Iisraeli relvatööstus ei ole n.-ö. integreeritud NATO maade relvatööstusse. Iisrael müüb relvi kõikvõimalikele riikidele, ka nendele, millel ei ole mitte mingit pistmist NATO süsteemide ja standarditega. Siit tuleneb ka minu küsimus. Kas ma võin olla kindel, et relvad, mida Eesti ostab Iisraelist, vastavad NATO standardile?

A. Einseln
Siin ei ole mingit probleemi. Iisraeli relvad on head relvad ja vastavad NATO standardile. See, mis nendele lisaks muretsetakse, on omaette küsimus. Teie küsimusele aga võin vastata kindlalt jah.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas meie kaitsejõududel on andmeid võõrriigi kodanike poolt moodustatud sõjaväeliste formeeringute või gruppide võimalikust olemasolust Eesti Vabariigis? Kas konkreetselt teatakse nende suurust ja arvu? Kas sellised andmed on olemas või mitte? Aitäh!

A. Einseln
Andmeid meil on, aga nende headuse kohta on raske midagi öelda. Pärast Narva referendumit oleme kindlaks teinud, et seal tegutses üks 20-meheline grupp, kes oli relvastatud ja kellele oli tehtud ülesandeks korraldada provokatsioone. See ei läinud läbi. Mis puutub teie küsimuse ülejäänud ossa, siis me muidugi teame, et siin viibivad võõrriigi väeüksused, näiteks 144. diviis, on värvanud Eestis elavaid Vene kodanikke. Ja me teame üsna täpselt nende arvu. Kui ma rääkisin sellest 144. diviisi ülemaga, siis ütles ta, et eestlastel peaks hea meel olema, kui Vene kodanikke värvatakse, sest nad lahkuvad ju Eestist koos diviisiga. Ma muidugi tean ka seda, et Välisministeerium on esitanud selle kohta protesti, aga rohkemat ma ei tea. Meie informeeritus on tõtt-öelda puudulik.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Kalle Jürgenson.

K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra kindral! Kas on olnud arutuse all ka mõningad lepingud või ostud, mis oleksid puudutanud Eestile mõne helikopteri või muu sõjamasina muretsemist? Küsimus on lihtsalt selles, et meie oludes on need vajalikud nii vägede juhtimise kui ka väiksemate formeeringute operatiivsuse tagamiseks. Aitäh!

A. Einseln
Ma tahaksin helikopterit kangesti, aga küsimus on siin rahas. Kui ma esimest korda käisin helikopteriga meie väeüksusi külastamas, toimus see Ameerika telekompanii CBS kulul. Helikopteri üürimine maksab 200 dollarit tund, aga praegu ei ole meil raha kohvitasside ostmisekski. Eelmisel nädalal tulin ma tagasi Oslost, kus kohtusin USA Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi esindajatega. Mulle jäi mulje, et praegu mõtestatakse poliitiliselt ümber seda, kuidas sõjaliselt toetada endise Nõukogude Liidu osi. Loomulikult kuuluvad nende hulka ka Eesti, Läti ja Leedu. Ma loodan, et lähemas tulevikus mingisugune otsus tehakse. Kui see tuleb niisugune, nagu mina ette kujutan, siis võib-olla hakkame saama ka helikoptereid ja muid sõjamasinaid, mida praegu meile ei anta. Minule anti üle kutse tulla kas novembri lõpus või detsembri alguses Ameerika Ühendriikidesse, et sel teemal rääkida. Loodetavasti on nad selle aja peale oma otsused teinud. Rohkem ei tea ma midagi öelda. Kui rääkida üldse varustusest, siis helikopter ei olegi kõige hädavajalikum asi. Kõige hullem on see, et meil ei ole piisavalt sidevahendeid. Kui korraldati Narva referendumit, käisin ringi ja külastasin kõiki kaitseväe ja Kaitseliidu üksusi. Kõik oli korras. Nad olid valmis täitma Kaitsejõudude Peastaabist kolonel Laaneotsalt saadud juhiseid. Ma olin selle kõigega rahul. Probleem on aga selles, et kui midagi oleks juhtunud ja tulnuks anda täiendavaid juhtnööre, muutunuks olukord kriitiliseks. Meil lihtsalt ei oleks kiire tegutsemise juhtimiseks jätkunud sidevahendeid. Sellises olukorras on raske provokatsioone tõkestada. Kuu aega tagasi käis siin Saksamaalt Ameerika Ühendriikide esindaja ja vaatas üle, missugused on meie vajadused sidevahendite järele. Ta andis lootust, et võib-olla saab neid meile anda lähemas tulevikus. Aga ma olen nii küüniline, et usun seda alles siis, kui neid oma silmaga näen. Meile on väga palju lubadusi antud. Lubanud on rootslased, soomlased, ameeriklased, prantslased ja sakslased, aga kohale ei ole veel jõudnud õieti midagi.

Esimees
Suur tänu, härra kindral! Ma vabandan. Pean ühe hetke nõu täiskoguga. Lugupeetud kolleegid! Meie tööaeg on läbi, kuid meil on veel küsijaid, sealhulgas härra Kuno Raude teist korda. Millised on arvamused? Ma ei saa jätkata, kui selleks ei ole teie volitust. Kui te soovite tööaega pikendada, mida ma paluksin mitte teha, sest juhatuse istung algab kell 14, siis on vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Kas tuleb kirjalik ettepanek? Ei tule. Tänan, härra kindral! Võib-olla esitavad Riigikogu liikmed teile veel küsimusi töö korras. Suur tänu, härra kindral! Istung on lõppenud. Ma palun juhatuse ruumi fraktsioonide esindajaid.