Asume vastu võtma uusi eelnõusid. Kõigepealt valitsuse esindajana proua Ülle Aaskivi.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule Eesti Vabariigi Rahvusraamatukogu seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Ettekandega nimetatud eelnõu kohta esineb kultuuriminister härra Paul-Eerik Rummo.

Juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.

Vabariigi Valitsus esitab ka apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku eelnõu. Ettekandega nimetatud eelnõu kohta esineb justiitsminister Kaido Kama.

Juhtivkomisjon on õiguskaitsekomisjon.

Kolmandana esitab Vabariigi Valitsus täna erastamisseaduse eelnõu. Ettekandega nimetatud eelnõu kohta esineb minister proua Liia Hänni.

Suur tänu! Juhtivkomisjon on majandus- ja põllumajanduskomisjon. Arvo Junti.

Suur tänu! Arupärimise siseministrile anname edasi vastavalt ettenähtud korrale. Liikluskindlustuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu juhtivkomisjoniks on majandus- ja põllumajanduskomisjon. Jaanus Betlem.

Suur tänu! Võtame teadmiseks. Eelnõu on autorite poolt tagasi võetud. Tiit Made.

Suur tänu! Arupärimine antakse edasi peaministrile. Ivar Raig.

Austatud juhataja, austatud kolleegid! Mul on hea meel tõdeda, et Jaanus Betlem võttis seaduseelnõu, mille ta esitas koos Toivo Jürgensoniga, ise maha. Seetõttu puudub meil vajadus seda hääletada, sest täpselt samasugusele seisukohale jõudis oma üleeilsel istungil majandus- ja põllumajanduskomisjon. Kuid majandus- ja põllumajanduskomisjonil on veel teine ettepanek: lülitada Riigikogu menetlusest välja Vabariigi Valitsuse poolt esitatud Eesti Vabariigi garantii andmise seaduse eelnõu Ameerika Ühendriikide Ekspordi- ja Impordipangale Eesti Maapanga poolt Kagu- ja Lõuna-Eesti kartulikasvatuse lepingute kohta väljastatud akreditiividele. Põhjendus: põhiseaduse § 121 punkt 4 alusel Riigikogu ratifitseerib Eesti Vabariigi lepinguid, millega vabariik võtab endale varalisi kohustusi. Käesoleval juhul taotletakse vabariigi garantii andmist Kagu- ja Lõuna-Eesti kartulikasvatuse kolme lepingu kohta, mis on sõlmitud erafirmade vahel. Komisjon ei pea seetõttu põhjendatuks, et garantii andmine ühe ettevõtte laenu kohta kogusummaga üks miljon USA dollarit otsustatakse vabariigi seadusega. See looks ohtliku pretsedendi, me peaksime hakkama ratifitseerima võib-olla sadasid analoogilisi otsuseid või seaduseelnõusid laenuvõtmise kohta. Seetõttu me arvame, et küsimus tuleb lahendada Vabariigi Valitsuse poolt. Komisjon on Vabariigi Valitsust, Eesti Panka ja Maapanka vastavalt informeerinud. Teen ettepaneku hääletada selle poolt, et antud eelnõu menetlusest välja võtta ja saata valitsusele tagasi.

See on majandus- ja põllumajanduskomisjoni otsus, panen selle ettepaneku hääletusele. Arvo Sirendi.

Austatud Riigikogu liikmed! Sellisel viisil üldiselt keeratakse põllumajandus põhja ja tema viimased võimalused eksisteerimiseks võetakse ära. Ma ei saa seda kuidagi pidada normaalseks, asi on tükk aega olnud Riigikogu käes, mistõttu on kõik muud lahendusteed seisnud. Ja nüüd ilma aruteluta me võtame selle päevakorrast maha, sellepärast et Ivar Raig suvatses pulti tulla ja teeb selle ettepaneku. Seda saab maha võtta või päevakorda panna niiviisi, et enne arutatakse läbi, kas see on õige jutt, mida ta räägib, või on see lihtsalt tema enda väljamõeldis. Minu arust ei saa seda hääletamisele panna enne, kui küsimus on põhjalikult läbi arutatud.

Arvo Sirendi, me talitame täpselt vastavalt kodukorrale. See on majandus- ja põllumajanduskomisjoni otsus ja me saame oma arvamust väljendada hääletamise teel. Praegu läbirääkimisi ei toimu. Kas Ivar Raig soovib selgitada veel?

Ma tänan juhatajat. Tõepoolest ebakorrektne on väita, et see on kellegi Ivar Raigi isiklik arvamus. Komisjonis on küsimust mitmel korral arutatud, ka ministrite, pangategelaste ja spetsialistide osavõtul, ja on jõutud sellisele seisukohale. Ma väljendasin ainult komisjoni enamuse arvamust, mitte enda arvamust.

Suur tänu! Panen ettepaneku hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lülitada Riigikogu menetlusest välja Eesti Vabariigi garantii andmise seaduse eelnõu Ameerika Ühendriikide Ekspordi- ja Impordipangale Eesti Maapanga poolt Kagu- ja Lõuna-Eesti kartulikasvatuse lepingute kohta väljastatud akreditiividele? Ettepaneku poolt hääletas 28 saadikut, vastu on 10, 3 jäid erapooletuks. Eelnõu on menetlusest välja arvatud. Mart Nutt.

Lugupeetud härra aseesimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage mul üle anda Riigikogu otsuse eelnõu Riigikogu liikmete suvepuhkusest. Aitäh!

Juhtivkomisjon on riigiõiguskomisjon.

Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Tiit Kollom, Herbert Lindmäe, Jaano Odar, Harri Salmann, Peeter Vaher ja Triinu Vernik annavad ametivande: "Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi mõista kohut kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega."

Ma soovin Riigikohtu värsketele liikmetele edu ja jõudu nende olulises ja raskes töös.

Võtame kõigepealt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise. Nii autoriks kui ka juhtivkomisjoniks on eelarve- ja maksukomisjon. Proua Valve Kirsipuu.

Lugupeetud Riigikogu juhataja, austatud kolleegid! Eelarve- ja maksukomisjon esitas Riigikogule läbivaatamiseks ja vastuvõtmiseks Eesti Vabariigi maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Me tegime selles ettepaneku eelarvetesse mittetähtaegselt laekunud maksude viiviste suurust vähendada 0,5%-lt 0,2%-le iga viivitatud päeva eest. Pärast esimest lugemist ei ole juhtivkomisjonile laekunud mitte ühtegi muudatusettepanekut, millest me tegime järelduse, et Riigikogu on põhimõtteliselt meie poolt väljapakutud seaduseelnõu heaks kiitnud. Komisjoni nimel teen Riigikogu liikmetele ettepaneku Eesti Vabariigi maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole, suur tänu! Avan läbirääkimised. Ma ei näe soovijaid. Kas me võime leppida kokku, et läbirääkimised on lõppenud? Keegi ei protesti. Läbirääkimised on lõppenud. Kas proua Valve Kirsipuu soovib lõppsõna? Ei soovi. Fraktsioonidest keegi? Ei soovi. Nagu ma saan aru, parandusettepanekuid ei ole tulnud. Kas me võime maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu panna lõpphääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi maksukorralduse seaduse muutmise seadus? Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 saadikut, vastu ja erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud.

Läheksime järgmise päevakorrapunkti juurde, selleks on kolme fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu põllumajanduse arengu ajutise komisjoni moodustamise kohta. Ma palun ettekandeks kõnetooli härra Vambo Kaalu.

Esimene muudatus on see, et esimesest punktist on võetud välja väide, et ajutine komisjon on alatise komisjoni õigustes. Põhjenduseks on see, et kodukorraseaduses on sätestatud niigi, et Riigikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, ja ei ole kuskil öeldud, et ajutisel komisjonil ei oleks samu õigusi mis alatisel komisjonil. Seetõttu oldi arvamusel, et seda ei ole vaja. Teiseks, muudetud on liikmete arvu: 7 asemel 8. Fraktsioonid pooldasid läbirääkimistel kas 6- või 8-liikmelist koosseisu. Ka komisjon on seda aktsepteerinud. Teise momendina peatuksin koosseisu kinnitamisel. Eelmine kord siin saalis me hääletasime läbi ja jäime seisukohale, et otsusega me koosseisu ka kinnitame. Vahepeal majandus- ja põllumajanduskomisjon muutis oma seisukohta ja tõlgendas kodukorraseadust nii, nagu ei saaks Riigikogu ise kinnitada ajutise komisjoni koosseisu. Praeguseks on minu teada tõlgendused jõudnud siiski niikaugele, et olenemata sellest, et Riigikogu juhatusel on õigus komisjonide koosseisu kinnitada, võib seda teha ka Riigikogu täiskogu. Ja seda me oleme siin saalis sellel nädalal korduvalt teinud. Seoses sellega jagati eile õhtul laudadele 8-liikmelise komisjoni koosseisu variant. Praeguseks on kõik fraktsioonid selle variandiga nõus. Sellel lehel, mis teile on jagatud, on ka kõikide fraktsioonide kooskõlastused peal. Ma isiklikult olen muidugi seisukohal, et seda komisjoni oleks vaja. Ma loodan, et need kahenädalased läbirääkimised on andnud tulemusi ja me suudame täna komisjoni moodustada. Loodame ka, et see komisjon suudab väga tegusalt tööle hakata. Aitäh!

Suur tänu! Näib, et Vambo Kaalule küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna härra Ivar Raigil, majandus- ja põllumajanduskomisjoni esimehel.

Mis puutub teistesse parandusettepanekutesse, siis võib nad loomulikult läbi hääletada, kui Riigikogu liikmed soovivad seda teha. Kuid mulle tundub, et sellel pole erilist mõtet, sest need puudutasid komisjoni suurust ja tähtaega ning komisjoni seisukoht on otsuse eelnõus kirjas. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Paistab, et Ivar Raigile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ma ei näe kõnesoovijaid. Kas me võime kokku leppida, et loeme läbirääkimised lõppenuks? Kõik on nõus. Läbirääkimised on lõppenud. Kas Vambo Kaal soovib lõppsõna? Ei soovi. Ivar Raig? Ei soovi. Fraktsioonid? Keegi ei soovi lõppsõna. Parandusettepanekud on kooskõlastatud, komisjoni poolt vastu võetud. Kas keegi soovib nende suhtes arvamust avaldada? Tundub, et ei soovi. Kolleegid, kas me võime otsuse eelnõu panna hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu otsus põllumajanduse arengu ajutise komisjoni moodustamisest? Otsuse vastuvõtmise poolt on 44 saadikut, vastu ei ole keegi, 8 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud. Kolleegid, kuna härra rahandusministrit veel ei ole, ta peaks saabuma umbes 10 minuti pärast, on õiguskaitsekomisjoni esindaja proua Andra Veidemann esinenud palvega kasutada ära proua siseministri siinolekut, et võtta arutusele kirikute ja koguduste registreerimise seaduse eelnõu, kus oleks vaja valitsusepoolset kaasettekannet. Kas te olete nõus, et võtame selle vahele? Tänan väga!

Alustame kirikute ja koguduste registreerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Eelnõu autoreid on kaks: härrad Avo Kiir ja Vootele Hansen. Vastastikusel kokkuleppel esineb Avo Kiir ettekandega.

Lugupeetavad kolleegid! Esimesel lugemisel härra Vootele Hansen pidas ettekande ja ütles põhilise, mis selle seaduseelnõu kohta öelda on, juba ära. Ma toonitan ühte külge selle seaduseelnõu juures, see on tema sotsiaalne tellimus ja poliitiline külg. Miks seda seadust antud hetkel Eesti riigis üldse on vaja? Kõik eluvaldkonnad vajavad reguleerimist seadustega ja ka Eesti vaimne elu, mida antud seadus kindlasti puudutab, vajab reguleerimist seadusega. Eesti vaimne elu ei ole mitte prügimägi, mida võib reostada igasuguste ideede ja ideoloogiatega, vaid see on üsna õrn ja tundlik tasand, mida peab hoidma ja vastavalt traditsioonidele ka edasi arendama. See seaduseelnõu ei pretendeeri kirikute või koguduste või koguduste ühenduste siseelu reguleerimisele, vaid ta põhieesmärk on ikkagi reguleerida koguduste ja kirikute registreerimist ja vahekorda riigiga. Sellist seadust on meil vaja üsna kiiresti, sest Eestis on tekkinud olukord, kus väga lihtsalt ja kergelt võivad end registreerida mitmed erinevad usulahud, kogudused, mis on meile täiesti tundmatud. Nad võivad registreerida ennast kohalike omavalitsuste juures, senini ongi seda nii tehtud. Ja ei ole õiget ülevaadet, millised religioonid või usulahud üldse siin Eestis toimivad ja millist ideoloogiat meie inimestele peale surutakse või õpetatakse. Kui te tutvute teie laudadel oleva parandatud eelnõuga, siis näete, et see on algvariandist üsna erinev. Parandusi on üsna palju olnud, kuid suurt sisulist vahet nende kahe eelnõu variandi vahel muidugi ei ole. Üsna suur osa parandustest on redaktsioonilise iseloomuga. Ma usun, et komisjon on teinud head tööd selle eelnõu kallal ja lõplik variant on saanud parem kui see, mille me alguses esitasime. Ma tänan teid!

Suur tänu! Näib, et ettekandjale küsimusi ei ole. Toomas Alatalu soovib küsida.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Ma võib-olla täpsustaksin üle. Minu parandused puudutasid näiteks sõjaväeosades korraldatavaid teenistusi. Te ütlesite praegu selgelt, et jääb ainult kaks kategooriat: kirik, kogudus. Näiteks kõikvõimalikud misjonärid jäävad siis välja, sain ma teist õigesti aru?

Jah, üksikmisjonärid jäävad sellest välja.

Suur tänu! Näib, et küsimusi rohkem ei ole. Ma tänan, Avo Kiir! Kaasettekandeks valitsuse poolt saab sõna siseminister proua Lagle Parek.

Eelkõige tahan ma rõhutada, et oma lühidusele vaatamata on käesolev seaduseelnõu ehk üks keerulisemaid, mida Riigikogu viimastel aegadel on kaalunud. Samas aga meie vaimuelu puudutavana üks tähtsamaid. Me peame selle lõhutud hoone Eestis uuesti üles ehitama. Ent kõigele vaatamata võime me samas ka teatava rahuldustundega nentida, et päris nullist pole vaja siiski alustada, sest suur osa alusmüüri põhikividest, mis Maarjamaa varjava kaitse all olid, on õnneks säilinud. Kirikud ja nende kogudused ägasid, aga nad elasid siiski. Tallinna siluetis on silmatorkavad komponendid kirikute tornid ning Eestimaa asustusi ilmestavad kaunid sakraalansamblid, ehkki paljud neist vajavad tõelise peremehe hoolitsevat kätt. Nii nagu tegelik omanik on Eestis veel taastekkimata, on riigi poolt siiamaani taastunnustamata ka kiriklikud organisatsioonid. Meil kehtivad selles eluvaldkonnas kahjuks ikka veel ENSV aegsed seadusandlikud aktid. Sõjakirves riigi ja kiriku suhetes on selles mõttes maasse kaevamata ja mitmed ülemäärased pinged ühiskonnas on kindlasti ka sellest tingitud, ehk siin parlamendiski. Käesolev seadus sisaldab endas ka rahulepingut ja selles osas oleme me Balti riikidest kindlasti viimased, kui mitte kogu endise nn. sotsialismileeri maade hulgas. Isegi endises NSV Liidus võeti juba 80-ndate aastate lõpus vastu südametunnistuse vabaduse seadus. Nii võiks seda eesti keelde tõlkida. Lõpetuseks tahaksin toonitada, et nii nagu paljud teised seadused, on ka kirikute ja koguduste seadus tervikuna eelkõige ühiskonda korrastava iseloomuga, et meie rabelev areng selles eluvaldkonnas püsiks enam-vähem normaalselt keskteel. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! On üks küsimus. Toomas Alatalu, teine küsimus.

Võib-olla peaks tõesti niiviisi mõtlema, aga praegu on väga oluline siiski saavutada register, et kõik kirikud ja kogudused ja nende tegevus oleks Eesti riigis korrastatud.

Suur tänu! Näib, et küsimusi ei ole rohkem. Ma tänan, proua minister! Kaasettekandeks juhtivkomisjoni nimel on sõna proua Andra Veidemannil.

Ma arvan, et meie kõigi aja kokkuhoiu mõttes võiksime minna parandusettepanekute tabeli juurde, sest kui sellega seoses on küsimusi, siis saab neid käsitleda juba hääletamiste käigus. Võin ainult öelda seda, et juhtivkomisjoni, õiguskaitsekomisjoni ühine arvamus on selline, et oleks kena see seadus Riigikogus täna vastu võtta.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Proua siseminister peatus siin pikemalt kristlikul kirikul ja seepärast ma tahaksin tuua välja teise poole, avaldada head meelt, et nüüd on siis olemas seadus, mis lubab kirikuna registreeruda kõigil maausulistel, ka kõigil neil, kes usuvad haldjatesse, kes usuvad päkapikkudesse, miks mitte ka näkineidudesse ja luupainajatesse. Ma tahan tervitada seda seadust ja omalt pooltki välja tuua selle, et ei ole võimalik müüa usutunnistust. Me peame kõigi vahenditega kindlustama eesti rahvusliku usundi, s.o. maausundi ausse tõstmise. Võib-olla oleks see selles seaduses vaja eriti välja tuua, sest üle 750 aasta on tule ja mõõgaga püütud eesti maausundit hävitada ja välja juurida, aga ta elab ikka edasi ja ükski okupatsioonivõim ei ole suutnud seda hävitada. Hiietammed on veel Eesti maastikus alles ja sõjakirves ei ole suutnud neid maha raiuda. Tooru avita! Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Heiki Kranich.

Kirjalik ettepanek on olemas. Vootele Hansen.

Parandusettepanekuna oli veel kõne all, kas ei peaks välja jätma paragrahvi, mis räägib, et Rooma Katolik Kirik tegutseb Eestis vastavalt Eesti ja Püha Tooli vahelisele kokkuleppele. Mina siiski arvan, et see paragrahv peaks sees olema. Me peame silmas pidama siin rooma-katoliku kiriku teatavat sisemist kujunemist. Nad on tõepoolest üsna hierarhiline süsteem. Nad võivad loomulikult registreerida end ka mingi seltsi nime all, aga see lihtsalt selle kokkuleppe põhjal legaliseeriks nende ametliku sisemise struktuuri. Ja peale selle, ma usun, et ei oleks ka midagi selle vastu, kui Eesti ja Vatikani suhted oleksid korralikult reguleeritud, eriti arvestades, et sel aastal on oodata Rooma paavsti visiiti Eestisse. Kokkuvõttes ma teen selle seaduseelnõu autorina siiski ettepaneku ta täna vastu võtta. Tänan!

Suur tänu! Tiit Käbin.

Suur tänu! Jaan Kaplinski.

Tänan, härra juhataja! Kallid kolleegid, ma kasutan võimalust ja teen ühe väikese keelelise märkuse, ma arvan, et seda tasub teha. Nimelt, vene keeles esineb sõna "papa" kahes tähenduses. Et seda kasutada paavsti tähenduses, tuleb öelda "papa rimski". Eesti keeles sõna "paavst" ei tähenda midagi muud kui paavsti, kes asub Roomas. Nii et me peaksime eesti keeles kasutama siiski ainult sõna "paavst", mitte "Rooma paavst". Tänan!

Suur tänu! Kolleegid, kas me võime läbirääkimised lõpetada? Panen hääletusele küsimuse läbirääkimiste lõpetamisest. Asume läbi vaatama muudatusettepanekute tabelit. Ma paluksin proua Andra Veidemanni kõnetooli ja pärast seda tuleb meil hääletada härra Heiki Kranichi ettepanekut arutelu katkestamise kohta.

Hakkame siis läbi hääletama parandusettepanekuid. Võin juba ette öelda, et autori ja komisjoni arvamusega ei lähe kokku üksnes 5 parandusettepanekut, kõik ülejäänud parandusettepanekud on aktsepteeritud nii autori kui ka õiguskaitsekomisjoni liikmete poolt. Nüüd oleneb teie tahtest, kas te soovite, et me võtame punkt-punktilt läbi ka need parandusettepanekud, mis autor ja õiguskaitsekomisjon on aktsepteerinud, või keskendame oma tähelepanu nendele parandusettepanekutele, milles oli eriarvamus.

Teeme nii, nagu meil on tavaks kujunenud, vaatame nad punkt-punktilt läbi. Ma nimetan parandusettepaneku numbri ja siis vaatame, millised on arvamused, kas keegi nõuab hääletamist. Siis on asi korrektne.

Toomas Alatalu, palun kommenteerige teie ja siis ma lisan omapoolse selgituse.

Kuidas on, Toomas Alatalu?

Oleks meeldiv, kui ta oleks otsesõnu siiski kirjas. Nii et paluks hääletada.

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on Toomas Alatalu parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 14? Toomas Alatalu ettepaneku poolt on 7 saadikut, vastu 25, 4 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud.

Toomas Alatalu ettepanek on jätta § 19 välja.

Ma kommenteeriks ka paari sõnaga. Tegemist ei ole mitte Eestis domineeriva kirikuga, kuigi on selge, et Pühal Toolil on eriline koht. Mulle tundub, et siis me peaks näitama ära ka sidemed teiste kirikukeskustega. Nii et sellest lähtuvalt. Ja seda enam, et ta on poliitiline punkt. Ma ei näe tema vajadust selles seaduses. Aitäh!

Toomas Alatalu, kuidas sa nüüd formuleerid?

Jätta välja § 19.

Suur tänu! Kolleegid, minu tähelepanematuse tõttu ma jätsin küsimata pärast läbirääkimiste lõpetamist, kas keegi asjaosalistest soovib lõppsõna. Avo Kiir kui üks autoreid esitas lõppsõnasoovi. Avo Kiir saab lõppsõnaõiguse ja siis hääletame Heiki Kranichi ettepanekut.

Suur tänu! Lõppsõnaõigus on ka fraktsioonide esindajatel, "Mõõdukate" nimel soovib esineda Mihkel Pärnoja.

Suur tänu! Andra Veidemann.

Suur tänu! Läbirääkimised on meil lõppenud. Lõppsõnavõimalus on fraktsioonide esindajail. Vootele Hansen soovib autoripoolset lõppsõna.

Austatud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Ma tahaksin teha ühe täpsustuse, esimeses lõikes on ühes sõnas üks täheviga. Peaks olema mitte ühinemine, vaid ühinemise. Aitäh!

Kolleegid, panen hääletusele Heiki Kranichi ettepaneku antud küsimuse arutelu katkestada. Andra Veidemann, kas on küsimus mulle?

Kolleegid, Heiki Kranich muutis oma ettepanekut mõnevõrra, ta teeb ettepaneku suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Kuna ta esineb individuaalse Riigikogu saadikuna, siis vastavalt meil kujunenud tavale me paneme kolmanda lugemise ettepaneku samuti hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et antud eelnõu suunata kolmandale lugemisele? Heiki Kranichi ettepaneku poolt on 24 saadikut, vastu on 29, 3 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Lugupeetud Riigikogu, kas ma võin eelnõu panna lõpphääletusele? Mihkel Pärnoja.

Palun vaheaega.

Palun esitada mulle kirjalik ettepanek. Vaheaeg 5 minutit.

Kolleegid, kas me võime asuda lõpphääletusele?

Esiteks, finantseerida energiasäästuprogrammi põhiliselt maal 3,5 miljoni USA dollari ulatuses. Teiseks, suunata 3,5 miljonit USA dollarit väike- ja keskmise ettevõtluse arendamiseks. Kolmandaks, toetada 3,5 miljoni USA dollari ulatuses noorte perekondade abistamise fondi. Ettevõtlust toetatakse eranditult edasilaenamisega, nii et selle kasutamine tagaks laenu Rootsile tagasimaksmise riigieelarvest sõltumatuna. Leian, et ratifitseerimiseks esitatud laenuleping on meile vajalik ja kasulik ning palun lugupeetud Riigikogu liikmetel see ratifitseerida! Ma tänan!

Suur tänu! Küsimused. Olav Anton.

Suur tänu! Kalev Kukk.

Nagu ma juba vastasin härra Antonile, see osa, mida meie ise ei tarvita ja mis tuleb kasutusele panga kaudu, tuleb ka panga kaudu tagasi ega lähe eelarvest maksmisele. Teiseks, esimene kord makstakse laenuintressi 6 kuu pärast, aga kuna kõik võtab aega, siis pole kindel, et me saame selle raha kätte 6 kuud enne selle aasta lõppu.

Suur tänu! Liina Tõnisson.

Suur tänu! Epp Haabsaar.

Kas on ette näha mingisugused soodusprotsendid ettevõtjatele, kes tegelikult seda raha hakkavad kasutama? Muidu ei saa kuidagi seda operatsiooni põhjendatuks pidada. Siim Kallase jutust olen ma niipalju aru saanud, et pankadel on praegugi rahalisi vahendeid küll ja küll, isegi välismaal hoitakse. Kui on soodusprotsendid, siis muidugi on ta põhjendatud.

Ma võin selgitada, et ega riik ei hakka seda laenu enam laenama ettevõtjatele, see läheb panga kaudu. Pank otsustab, mis intressimäärad on, see ei ole meie otsustada. Sellist dotatsioonipoliitikat, et anname soodsaid laene otseselt ettevõtlusele, Rahandusministeerium enam ei tee.

Suur tänu! Kalev Kukk, teine küsimus.

Üldine tava on ja nii ma olen ka varem komisjonis vastanud, kui see küsimus on päevakorda tulnud, et kui on pikaajalised laenud, siis on küll laenu tagasimaksmise aeg pikk, aga sellegipoolest makstakse intressi vähemalt mõni kord aastas. Näiteks see on sisuliselt pikaajaline laen, aga intressi makstakse kaks korda aastas. Täpselt nii on ka selle laenu rahadega, mida me edasi laename.

Suur tänu! Mulle näib, et ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan, härra Üürike! Kaasettekandeks on sõna Ivar Raigil, majandus- ja põllumajanduskomisjoni esimehel.

Kolleegid, tuleksime nüüd Ardo Ojasalu esitatud üliõpilaskondade seaduse eelnõu juurde, ka see on esimene lugemine. Ettekande teeb Ardo Ojasalu.

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Põhjus, mispärast on vaja sätestada üliõpilaskond kui juriidiline isik eraldi seadusega, miks seda ei saa teha näiteks mõne teise organisatsioone või inimeste ühendusi käsitleva seaduse alusel, seisneb selles, et üliõpilaskond juriidilise isikuna ei ole mitte tavaline organisatsioon või kodanike ühendus või mis tahes muu praeguse seaduse alusel olemasolev juriidiline isik, s.t. et üliõpilaskonnad, mis on juba tekkinud enamikus kõrgkoolides, ülikoolides, ei ole nende seaduse alla täpselt mahutatavad. See on tekitanud ka esimese juriidilise probleemi Tartu Ülikooli üliõpilaskonnaga, kus mõned üliõpilased on esitanud hagi Tartu Linnavalitsuse vastu, kes on registreerinud üliõpilaskonna kui juriidilise isiku kodanike ühenduste seaduse alusel. Selle küsimusega on seotud ka üliõpilaspiletid ja üliõpilaspiletite väljaandmine. Üliõpilaspilet on nagu üliõpilaskonna liikmekaart. Nende väljaandmise ainupädevus on üliõpilaskonna käes. See on selles mõttes loomulik, et tegelikult ei ole see ülikooli kui akadeemilise asutuse ülesanne määratleda täpselt üliõpilaskonda, vaid üliõpilaskond kui isereguleeruv juriidiline isik määrab ise täpselt kindlaks need, kellele ta annab üliõpilaskonna liikmekaardi, kellele ta annab üliõpilase staatuse. Ma olen nõus sellega, et siin on mõningaid küsimusi, mille üle võib vaielda, mõningaid nüansse, mida võib parandada, kuid on täiesti selge, et iga üliõpilane, kes ülikoolis on, vajab ka mingil moel oma huvide esindamist. See on täpselt samamoodi normaalne ja igapäevane, nii nagu töötajatel on ametiühingud, niimoodi on ka üliõpilastel oma esindused. Seetõttu ma leian, et selle seaduse vastuvõtmine on vajalik. Ma saan aru, et siin võib teha parandusi ja need parandused on loomulikult teretulnud. Kuid kui me läheme edasi sellise ühiskonna suunas, kus suhted reguleeritakse omavaheliste lepingute, omavaheliste läbirääkimiste kaudu, siis on vajalik, et igal huvigrupil, ka üliõpilastel, oleks oma esindaja, oma esindus, kes saaks nendes küsimustes, mis üliõpilasi puudutavad, oma sõna öelda. Kõik, kes on tähelepanelikult ajakirjandust jälginud, on märganud, et tegelikkuses on see asi juba käivitunud. Eesti Üliõpilaskondade Liit on pidanud valitsusega mitu vooru läbirääkimisi stipendiumide küsimuses, nendes küsimustes, mis puudutavad üliõpilaste soodustusi transpordis jne. See näitab, et töö käib, ja see näitab ka seda, et on võimalik saavutada kokkuleppeid. See aitab ära hoida konflikte ja võimalikke arusaamatusi, mis igatpidi tuleb kasuks sellele, et ühiskonnas säilib normaalne demokraatlik õhkkond. Aitäh!

Suur tänu! Mõned küsimused. Jaak Roosaare.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Ojasalu, te räägite, mis oleks normaalses demokraatlikus ühiskonnas. Aga normaalne on see, et inimesed liituvad vabatahtlikult, mis organisatsiooniga nad soovivad, mitte et neid visatakse siis välja, kui nad liikmemaksu ei maksa. Kas ei oleks mõistlikum lubada neil vabatahtlikult ühineda ja kui nad soovivad liikmemaksu maksta ja sellega oma toetust näidata, siis lubada neil niiviisi asi lahendada? Aitäh!

Suur tänu! Aap Neljas.

Minu küsimus puudutaks ka sama punkti. Härra Ojasalu, sa ütlesid kõnes, et ametiühing ja üliõpilaskond on natuke sarnased. Minu küsimus on siis, et kas sa siis arvad, et ühes ettevõttes võib olla ainult üks ametiühing. Ja teisest küljest, mina küll ei leia, et selline küsimuse asetus lahendab konflikte. Minu teada see, et Edustus on jäigalt pürginud ainult enda kätte võtma üliõpilaspiletite väljaandmist, on Tartu Ülikoolis tugeva konflikti tekitanud. Näiteks Edustuse ja "Res publica" vahel. Aitäh!

Suur tänu! Jüri Adams.

Härra Ojasalu, kujutame ette niisugust situatsiooni, et ma võtan kätte, saavutan kokkuleppe härra Kelamiga ja üle 50%-ga Riigikogu liikmetest ning me kehtestame korra, et te maksate meile kohustuslikult iga kuu 10% oma Riigikogu töötasust. Vastasel juhul te peate lahkuma Riigikogu liikme kohalt. Me müüme teile selle eest parlamendiliikme kaardi ja ülejäänud kulutame omaenda n.-ö. organisatsiooni ülalpidamiseks. Oleksite te rõõmus ja rahul meile seda 10% makstes?

Suur tänu! Kalju Põldvere.

Suur tänu! Kalle Jürgenson.

Võib-olla see sõnastus ei ole kõige täpsem selles mõttes, et kui rääkida üldse mingisugusest poliitilisest tegevusest, siis mina käsitlen muidugi poliitikat laiema mõistena kui ainult erakondlik võitlus. Seetõttu see mõiste on võib-olla natukene ebaõnnestunud ja tuleks tegelikult öelda kuidagi teisiti: nende huvide lahendamine, mis käsitleb suhteid riigivõimu tasemel, mis käsitleb neid suhteid, kus tehakse poliitilisi otsuseid, s.t. et ta mõjutab poliitiliste otsuste tegemist. Poliitilised otsused on minu meelest siiski need, kas üliõpilasele makstakse stipendiumi või antakse talle õppelaenu, sest see on sisuliselt vasak- ja parempoolsuse vaheline n.-ö. poliitilise otsustamise küsimus, mis loomulikult põhineb ka majanduslikul arvutusel. Sellest on see mõiste tekkinud siia. Aga loomulikult on seda võimalik täpsustada ja kui leitakse parem sõnastus, siis on igati põhjendatud parema sõnastuse panemine. Mitte mingil juhul ei tähenda see mingisugust erakondlikkust.

Suur tänu! Jaak Roosaare, teine küsimus.

Aitäh! Härra Ojasalu, mulle paistab, et selle seaduse mõte on just tagada sundkuulumist organisatsiooni. Kui seal on lahkumise või väljaviskamise võimalusi, siis minu meelest see seadus kaotab kogu oma eesmärgi. Kas ei oleks teil siis juba mõistlikum tuua sisse sätteid, kuidas seda liikmemaksu tingimata välja pressida kas kohtuga või rahatrahvidega või ülikoolist väljaviskamisega või äkki surmanuhtlusega?

Kui rääkida konkreetselt liikmemaksu tasumisest, siis loomulikult on erinevaid võimalusi, kuidas sundida liikmemaksu maksma, aga siin on just lähtutud liberaalsest printsiibist, et inimesel on võimalik jätta see maks maksmata. Kui ta seda tõepoolest ei soovi teha, siis tema suhtes mingeid repressioone ei toimu. See lähtub printsiibist, et selle kaudu ta võib ennast vabana tunda ja mitte olla selle juriidilise isiku koosseisus, kui ta ei soovi. On väga palju erinevaid praktikaid, kuidas tegelikult seda maksu nõutakse. Näiteks väga mitmetes Lääne ülikoolides sellisel juhul, kui üliõpilaskonna maks on maksmata, ei pääse lihtsalt eksamitele, ei saa üleüldse eksameid teha, s.t. kogu õppeprotsess katkeb. Need on tavaliselt need üliõpilaskonnad, kus liikmeks olemine on ilma mingite eranditeta kohustuslik. Nii et võimalusi on ja loomulikult on üks võimalus kohtu kaudu, aga ma ei pea seda praegusel juhul õigeks. Ma arvan, et meie ühiskond ei ole sellisteks nõudmisteks valmis.

Suur tänu, Ardo Ojasalu! Küsimusi rohkem ei ole. Valitsuse poolt saab kaasettekandeks sõna antud küsimuses kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik Rummo.

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud Riigikogu! Valitsuse arvamus on, et üliõpilaskondade õigusliku seisundi seadusandlik fikseerimine on tingimata vajalik. Meie seisukoht on ka see, et initsiatiivi lähtumine üliõpilaste endi ringkondadest on väga teretulnud ja iseloomustab meie ühiskonna elavnemist ning seda, et mitmesugused ühiskonnagrupid on asunud ise hoolitsema selle eest, et nende seisund ühiskonnas ning seisund seaduse ees oleks ühemõtteliselt sätestatud. Paraku pean ma ütlema, et sellega praegu piirdubki meie poolehoid antud eelnõule. Valitsusepoolsed küsimused seoses selle eelnõuga langevad suures osas kokku nendega, mida praegu esitati Riigikogu liikmete poolt härra Ojasalule. Eelnõus on väga ebaselge üliõpilaskonna liikmeks saamise kord. Seaduses tuleks siiski selgelt määratleda, kas üliõpilaskonna liikmeks astumine on üliõpilase sõltumatu tahteavaldus või on see automaatne pärast ülikooli vastuvõtmist. Minuni on jõudnud, et Riigikogu kultuurikomisjon on põhimõtteliselt valmis selle eelnõu võtma oma hoole alla, ta läbi töötama ja viima niisugusesse konditsiooni, et need küsimused, mis me praegu oleme siin ühiselt esitanud, ära langevad. Kui see on tõepoolest nõnda, siis suur tänu sellele komisjonile. Valitsus pooldab seaduseelnõu püsimist Riigikogu menetluses. Aitäh!

Ma tänan! Kalle Jürgenson, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister, kas te oskate öelda, kui kaugel on ülikoolide seaduse eelnõu ettevalmistamine?

Jah, see seaduseelnõu on olemas juba võrdlemisi valmis tooriku kujul. Homme tuleb töörühm järjekordselt kokku, vaatab selle veel kord üle ja lootus on, et ta läheb seejärel kooskõlastusringile ja valitsusele esitamisele.

Suur tänu! Jüri Adams, teine küsimus,

Härra minister, kas te võiksite mulle öelda, kas teie näete, milline on see spetsiifiline kohustus, mida saab realiseerida ainult sellise avalik-õigusliku organisatsiooni kaudu ja ei saa teha teiste eraõiguslike organisatsioonide kaudu?

Sellisel kujul, nagu kogu seaduseelnõu on praegu sõnastatud, ei oska ma sellele küll üheselt vastata. Kõik küsitavused, mis selle eelnõu pinnalt tekivad, on seotud sellega, et ei ole määratletud tema olemine juriidilise isikuna või kodanike ühendusena.

Suur tänu! Mulle näib, et küsimusi rohkem ei ole. Ma tänan, härra minister! Juhtivkomisjoni poolt on kaasettekandeks sõna Sulev Alajõel.

Kultuurikomisjon toetab esimese lugemise lõpetamist ja on valmis seda seaduseelnõu niimoodi muutma, et ta oleks üheselt arusaadav ja Riigikogule vastuvõetav. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Mulle näib, et küsimusi ei ole.

Kolleegid, järgmine punkt on meil vabariigi alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse teine lugemine. Ettekandeks on sõna eelarve- ja maksukomisjoni nimel Heiki Kranichil.

Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Selle seaduseelnõu kohta on laekunud ainult kaks parandusettepanekut, üks Vootele Hansenilt ja teine Avo Kiirelt. Komisjon töötas seaduse kallal ja tegi veel mõningaid parandusettepanekuid. Lühidalt kommenteerin olulisemaid. Mitmel pool on tehtud veel redaktsioonilisi muudatusi. Seoses sellega, et lisas on muutunud järjekord, on muutunud mitmed viited, aga sisulisi parandusi rohkem ei tehtud ja kõik parandused, mis eelarve- ja maksukomisjon sisse viis, on toodud ära ka parandusettepanekute tabelis. Eelarve- ja maksukomisjon toetab selle seaduse vastuvõtmist teisel lugemisel. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused. Raoul Üksvärav.

Mis puudutab siidrit, siis komisjon arutas ka seda probleemi. Kuna praegu maksustatakse alkoholiaktsiisiga ainult neid alkohoolseid jooke, mis on üle 2,25 kraadi ja siidri kangus algab umbes 5 kraadist, ei pidanud komisjon võimalikuks siidrile kehtestada erinevat aktsiisimaksu või koguni aktsiisimaksust vabastada. Kõne all oli see selles kontekstis, et tõsta võib-olla seda 2,25 mahuprotsendi määra, aga kui me võtame kõrvale õlle, siis õlle kangus on vastavalt kas 4 või 5 kraadi. Komisjon otsustas, et siidrile mingit eelistust selles suhtes ei tehta.

Suur tänu! Kalev Kukk.

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma kordan oma küsimust, mille ma esitasin juba eelmine kord. Mida annavad need aktsiisiseaduse parandused Eesti riigi eelarvele, mida nad sealt ära võtavad või mida nad sinna juurde toovad?

Kõigepealt, mida nad juurde annavad. Juurde annavad nad seda, et Eesti veinitootjate veinide käive suureneb, seeläbi suureneb ka sealt laekuv aktsiisimaks, seetõttu väheneb mõnevõrra sissetoodavate veinide pealt laekuv aktsiisimaks. Rahandusministeeriumi inimeste hinnangul, mis kahjuks ei ole vormistatud ametliku seisukohana, laekumised riigieelarvesse oluliselt ei muutu.

Suur tänu! Daimar Liiv.

Lugupeetud kolleeg ja aatekaaslane! Kas peale selle seaduse vastuvõtmist võivad Eesti veinide tarbijad rõõmustada selle üle, et nende veinide hind tõenäoliselt langeb veidi?

Jah, kui me võrdleme olukorda praegu kehtiva aktsiisimaksu seadusega. Kui me arvestame, et Eesti tootjatel tuleb tavaline naturaalvein kangusega 14 kraadi ja praegu kehtiva aktsiisimaksu seaduse järgi maksustatakse see aktsiisimaksuga 10 krooni liitri kohta, siis selle seaduse vastuvõtmisel langeb aktsiisimaks sellisel veinil 3 krooni liitri kohta. On olemas head eeldused selleks, et hind langeks. Paraku sõltub see veinitootjast. Seaduse eesmärk ei ole konkreetselt mingi alkohoolse joogi hinna alandamine, kuigi selle hinna langus on tõenäoline.

Suur tänu! Paistab, et küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kalev Kukk.

Suur aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kas selline aktsiisimaksudele tehtud panus on liiga tagasihoidlik, vastuvõetav Eestile või liiga kõrge, see on muidugi diskussiooni küsimus, mille üle tuleks ilmselt mõnel muul ajal ja mõnes muus kohas diskuteerida. See selleks. Täna püüame alkoholiaktsiisi seadusesse parandusi sisse viia järjekordselt nii-öelda tuletõrjemeetodil. Detsembri kogemus on meil siin omast käest võtta, ka see selleks.

Lugupeetud kolleegid! Ma ütlesin oma põhiseisukoha juba välja. Ma olen samuti nõus kolleeg Kalev Kuke seisukohtadega. Lühidalt lisaksin aga omalt poolt juurde. Meie pikema aja alkoholipoliitika on püüdnud minna selles suunas, et kangetelt alkohoolsetelt jookidelt üle minna madala alkoholiprotsendiga jookidele, ja ka see seadus töötab selles suunas. Kas nüüd päris täpselt, on iseasi. Mina toetaksin kompromissettepanekut, et see piir oleks 14%, sest siis võib-olla mõningad ahvatlused jääksid ära, aga oleks kindlustatud naturaalvein. Teiseks, me oleme tõepoolest õunatootjad olnud ja oleme edasi ja nagu Kalev Kukk ütles, selleks aastaks on oodata suurt õunasaaki. Ma palun siiski, kui mitte selles seaduses, siis eraldi tulla siidritootmise juurde ja siidri aktsiisiga maksustamise või mittemaksustamise juurde, sest see on väga madala alkoholisisaldusega (umbes 5%), aga huvitav jook, mis on Lääne-Euroopas, Ameerika kontinendil, Skandinaaviamaades, ka meie lõunanaabrite juures ulatuslikult tarbimisel. See aitaks ühtlasi koormata veinitootjate tehnoloogilisi seadmeid ja ära kasutada meie ulatuslikku tehnilise õuna saaki. See oleks minu poolt kõik. Aitäh!

Kolleegid, mulle ei ole laekunud muid ettepanekuid tööaja pikendamise suhtes. Sellega on meie tänane istung lõppenud. Kolleegid, ma tänan teid osavõtu eest. Head nädalavahetust!