Juubelimedalite kätteandmine

1. Eino Tamme ametivanne

Esimees
Head kolleegid, enne kui me läheme päevakorra juurde, on meil veel täita teinegi meeldiv kohustus. Valimiskomisjon otsustas, et Riigikogust lahkunud kolleegi Riivo Sinijärve asemele on määratud asendusliikmeks Eino Tamm, keda ma paluksin nüüd kõnetooli, ja me võtaksime vastu Riigikogu asendusliikme ametivande.

E. Tamm
Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

2. Eelnõu ja arupärimiste üleandmine

Esimees
Nüüd võtame vastu rahvasaadikute poolt esitatavad seadusandlike aktide eelnõud. Jaak Roosaare.

K. J. Roosaare
Lugupeetud juhataja, asejuhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on au täna üle anda Riigikogu otsuse eelnõu Parlamentidevahelise Liidu Eesti grupi moodustamise kohta.

Esimees
Aitäh! Juhtivkomisjon on väliskomisjon. Rein Järlik.

R. Järlik
Austatud juhatus, lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjoni nimel annan ma juhatusele üle kaks arupärimist. Esimene arupärimine puudutab taimekaitsevahendite kasutamist Adaveres, mis oli üheks põhjuseks Adavere riigimajandite nimekirjast väljahääletamisel Ülemnõukogus möödunud kevadel. On selge, et taimekaitsevahendeid tuleb katsetada ja kasutada, kuid meid huvitab, kas seda poleks võimalik teha looduslikult enamkaitstud piirkondades, mitte Adaveres, kus põhjavesi on väga halvasti kaitstud või on üldse kaitsmata. Teiseks tahaksime teada saada, kas nende firmade toodang, mida meil katsetatakse, on nende firmade asukohamaal üldse kasutamiseks lubatud. Me ootame sellele arupärimisele vastust kirjalikult. Teine keskkonnakomisjoni arupärimine Vabariigi Valitsusele puudutab avariid naftatankeriga "Kihnu". Nii selle põhjusi, tagajärgi kui ka seda, kuivõrd kaitstud me selliste avariide vastu oleme edaspidi. Aitäh!

Esimees
Suuname asjaosalistele kodukorraseaduses ettenähtud korras. Heido Vitsur.

H. Vitsur
Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Eelarve- ja maksukomisjon taotleb Vabariigi Valitsuse esitatud seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi käibemaksuseaduses" eelnõu teise lugemise tähtaja pikendamist. Esimene lugemine toimus 27. jaanuaril. Parandusettepanekud esitati 9. veebruariks. Vaadanud läbi esitatud ettepanekud, jõudis komisjon otsusele, et Riigikogule tuleb esitada täiesti uus tekst. Selle teksti koostamine ja kooskõlla viimine Euroopas levinud käibemaksustamise stiiliga nõuab rohkem aega ja seetõttu me palume pikendada teise lugemise tähtaega kuu võrra. Seaduse algataja on nimetatud ettepanekuga nõus.

3. Päevakorrast

Esimees
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja oleme parasjagu selle koha peal, kus me eilsel istungil lõpetasime. Kolleeg Edgar Spriit esitas protseduurilise ettepaneku katkestada arutelu ja kui täiskogu seda aktsepteerib, siis me kooskõlastame asjaosalistega jätkamise tähtaja. Kas ma võin panna hääletusele? Kõik on juba rolli sisse elanud? Toivo Jürgenson, võib panna? Toivo Jürgenson, kas lõpetame läbirääkimised? Kui veel keegi soovib sõna võtta või kõnet pidada, siis registreerugu, seejärel me teeme ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks.

K. Kukk
Lugupeetud juhatus, austatud kolleegid! Majandus- ja põllumajanduskomisjon on eluruumide erastamise seaduse parandamise eelnõu arutanud juba mõnda aega. Ja minu silmis küllaltki edukalt. See viitab kompromissiotsinguile majandusliku ja õigluslik-idealistliku mõttelaadi vahel. Seetõttu oleksin ma tõsiselt huvitatud, et sellel saalil jätkuks ka edaspidise hääletusprotseduuri käigus kainust mitte hääletada seadusesse sisse majanduslikult naivistlikke ja Eesti riigile selgelt üle jõu käivaid asju. Minu märkus puudutab ühelt poolt riigi liigheldust, teiselt poolt aga tööaastale rahalise väärtuse kehtestamist. Selle viimase juures tahaksin ma teie tähelepanu juhtida mõningatele momentidele. Seitsmendaks. Pole mingit vahet vägisi omanikuks tehtud inimese ja vabakslastud orja vahel. Vabakslastud ori oskab elada ainult orjana. Omanikuks tehtud inimene jääb igaveseks üürnikuks. Kaheksandaks. Ma tahaksin teada, millal hakkab Eestimaa lõpuks aru saama, et majandus tunnistab ainult üht mõõdupuud. Ja see mõõdupuu on raha. Õiglus ei maksa majanduses nagu poliitikaski mitte punast krossigi. Kolleeg Kalju Põldverele tahaksin lisada, et ma räägin õiglusest, mitte õigusest. Nii nagu ka eelmine kord. Selle kaheksanda punkti pärast pälvisin ma mullu kevadel nii ERSP kui ka "Isamaa" hukkamõistu, aga mis parata.

Esimees
Suur tänu! Lembit Arro.

Esimees
Suur tänu! Ants Erm.

A. Erm
Peale selle on ikkagi väga problemaatiline, kas me saame arvata igasugust õppimist Nõukogude Liidu ja Venemaa kõrgkoolides selliseks tööks, mille eest võib jagada Eesti Vabariigi vara. Kui inimene läks vabatahtlikult teenima okupatsiooniarmeesse ohvitserina, kui ta ei tundnud mingisuguseid süümepiinu selle sammu astumisel, siis tekib kahtlusi, milline taust ja millised eesmärgid sellel inimesel olid. Me teame ka, et väga paljud nendest koolidest tegelikult valmistasid ette luuretöötajaid, valmistasid ette kaadrit repressiivorganitele, sealhulgas komparteile. Ma arvan, et sellist õppimist ei saa käsitleda Eesti Vabariigi heaks tehtud tööna. Kutsun teid üles hääletama ERSP ettepanekute poolt ja usun, et see oleks esimene samm selles suunas, et peale suurte sõnade teinekord otsustatakse ka midagi tõsiselt tegema hakata. Tänan tähelepanu eest!

Esimees
Suur tänu! Liina Tõnisson.

L. Tõnisson
Rääkimata juba sellest kolmesajast kroonist, mis on tõesti Eesti majandusele hukatuslik, on ta teistpidi tekitanud veel olukorra, kus kohalikud omavalitsused, riik ja teised kohustatud subjektid ei saagi muu raha eest müüa neid üle rahvakapitali obligatsiooni ostetavaid elamispinna ruutmeetreid kui ikka 300 krooni eest. Samal ajal me teame, et turuhinnad on hoopis midagi muud. Tähendab, me teadlikult ja põhimõtteliselt takistame Eestis turumajanduse teket ja seda spetsiaalselt korteriturul. Täiesti arusaamatu lähenemine.

Esimees
Suur tänu! Läbirääkimised on lõppenud. Kas proua Liia Hänni soovib lõppsõna?

L. Hänni
Austatud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu võiski arvata, tekitab eluruumide erastamise seaduse eelnõu kui sotsiaalselt väga kaalukas eelnõu vastakaid arvamusi. Kuulates sõnavõtte, oli mul kohati tõesti selline tunne nagu vanasti televiisorist parteikoosolekuid jälgides, kus jutt käis rohkem ideoloogiast kui asja sisust. Kohati seati ideoloogia tähtsamaks kui inimlikkus ja õiglus. Omandireform on tõepoolest tervik ja ka korterite erastamine kui üks omandireformi suund peab haakuma ülejäänud omandireformiga. Eestis ei ole läinud asjad libedalt ja seda just seetõttu, et me ei ole suutnud tervikut näha. Sellepärast oleme praegu olukorras, kus ühismajandid ei tea, kas oma korterites elavatele õpetajatele korter müüa, kui suure raha eest müüa, kas need inimesed saavad oma korteri välja osta rahvakapitali obligatsioonide eest. Kõigile nendele küsimustele oleks tulnud vastus anda juba mitu aastat tagasi. Ka praegu on meil üsna kriitiline olukord selles mõttes, et meil tuleb tõepoolest lõpuks otsustada, millist ideoloogiat me siis silmas peame, kui parafraseerida Liina Tõnissoni. Kas me lähtume sellest, et riik on kõikvõimas ja omab õigust otsustada ükskõik kuidas selle omandi üle, mis tema käes praegu on, või tuleb meil lähtuda sellest, et Eesti Vabariigi kodanikel on teatud õigused selle omandi suhtes. Milline on tööaasta konkreetne rahaline väärtus? Selleks et hinnata tööaasta rahalist väärtust, tuleb meil koostada riigivarade bilanss ja kokku arvutada nõudlused, mis tulenevad inimestele väljaantud rahvakapitali obligatsioonidest ja ka nendest väärtpaberitest, mis riik on kohustatud välja andma õigusvastaselt võõrandatud vara hüvitamiseks. Loomulikult on riigivarade hindamine väljaspool turusuhteid väga keeruline, kuid need arvutused, mida me oleme praegu püüdnud teha, lähtuvad sellest, et praegu kehtivad bilansilised väärtused on see minimaalne hind, mille riik igal juhul oma varade eest saab. Sel juhul on tööaasta väärtuseks väljapakutud 300 Eesti krooni tagatud riigi varadega. Loomulikult on olemas teatud risk ja see risk võib olla eelkõige selles, et need varad, mida me praegu loeme riigi omanduseks, on tegelikult juba suures osas laiali tassitud. Nendel on juba peal sellised kohustused, mis ei võimalda riigil neid varasid enam erastada. See on kurb tõsiasi ja selle tagajärg, et me kaks või kolm aastat oleme omandireformist rohkem rääkinud kui sellega tegelnud. Sellepärast on minu ettepanek teile, lugupeetud rahvasaadikud, täna esitada endale kaks küsimust. Kas me tahame kiiret erastamist? Kui me seda tahame, tuleb rahvale välja jagada täiendavad maksevahendid. Kas me tahame, et Eesti rahvas saaks osaleda erastamises? Kui me seda tahame, siis tuleb täiendavad maksevahendid välja anda ja tööaastale väärtus kehtestada. Ma usun, et te täna suudate teha valiku, mis aitab meil omandireformi läbi viia ja lõpuks sellest ummikust, kuhu me oleme sattunud, välja tulla. Aitäh!

Esimees
Suur tänu! Toivo Jürgenson, hakkame parandusettepanekuid kohe läbi hääletama.

T. Jürgenson
Niisiis võtame ette esimese parandusettepanekute tabeli, millele ma viitasin, selle nurga peal on 2/10 ja kellaaeg 14.52. Selles tabelis on 98 parandusettepanekut.

Esimees
Kolleegid, te võtsite ette selle parandusettepanekute tabeli, mis on nii märgistatud, nagu Toivo Jürgenson ütles. Kas kõik leidsid?

T. Jürgenson
See on nende parandusettepanekute tabel, mis tehti teie poolt peale esimest lugemist.

Esimees
Anname saadikutele aega teha oma raamatupidamises revisjon, siis me saame edasi minna. Liina Tõnisson, kas sa leidsid? See oli sinu esimene ettepanek. Oled sa nõus? (Hääl saalist.) Aitäh! Keegi ei nõua hääletusele panekut? Järgmine on Kalle Jürgensoni parandusettepanek.

Esimees
Ta on nõus.

Esimees
Ülo Laanoja, ei ole probleeme? Lähme edasi.

Esimees
Ei ole probleeme. Aitäh!

T. Jürgenson
Riigikogu liige Uno Mereste, parandusettepanek nr. 10.

Esimees
Ei ole probleeme.

Esimees
Ei ole probleeme? Me küsime kõik läbi, sest me ei ole seda veel täiskogu ees teinud.

T. Jürgenson
Eiki Nestor, nr. 12.

Esimees
Ei ole probleeme.

T. Jürgenson
Heiki Raudla, nr. 13, osaliselt arvestatud.

Esimees
Ei ole probleeme? Aitäh!

T. Jürgenson
Heiki Raudla parandusettepanek, nr. 18, osaliselt arvestatud.

Esimees
Ei ole probleeme? Aitäh!

T. Jürgenson
Samuti Raudla ettepanek, nr. 19.

Esimees
Ei ole probleeme? Aitäh!

Esimees
Ei ole probleeme? Aitäh!

Esimees
Ei ole probleeme? Aitäh!

Esimees
Ei ole probleeme? Aitäh!

Esimees
Ei ole probleeme? Tänan!

Esimees
Eiki Nestor, ei ole probleeme? Ei ole. Tänan!

Esimees
Ei ole probleeme? Tänan!

Esimees
Ei ole probleeme? Tänan!

Esimees
Ülo Laanoja, ei ole probleeme? Täname!

T. Jürgenson
Järgmine on Riigikogu liige Eiki Nestor: 52, 53, 54, 55.

Esimees
Ei ole probleeme? Tänan!

Esimees
Ants Erm, ei ole probleeme? Tänan!

Esimees
Keegi ei nõua? Aitäh, ei nõua.

Esimees
Heiki Raudla, kas on probleeme? Ei ole, tänan!

Esimees
Ei ole probleeme? Tänan!

Esimees
Ei ole kellelgi probleeme.

Esimees
Keegi ei taha hääletusele panna? Tänan!

Esimees
Ei ole ka probleeme.

Esimees
Selge, keegi ei nõua.

Esimees
Ei ole probleeme.

Esimees
Keegi ei nõua.

Esimees
Liina Tõnisson, kas ei nõua? Ei.

Esimees
Ei nõua.

Esimees
Kas keegi nõuab? Ei nõua, tänan!

Esimees
Kas parasjagu? Paneme hääletusele? Ei pane. Aitäh!

Esimees
Ei ole probleeme. Aitäh!

Esimees
Sobib sedamoodi? Sobib. Tänan!

Esimees
Lepid? Aitäh!

Esimees
Ei ole probleeme.

T. Jürgenson
Seda komisjon ei aktsepteerinud.

Esimees
Jääb nii? Aitäh!

Esimees
Uno Mereste, kas parasjagu? Aitäh!

T. Jürgenson
"Mõõdukate" fraktsiooni poolt esitatud parandused. Üldjärjestuses nr. 86, on arvestatud.

Esimees
Keegi ei nõua? Tänan!

Esimees
Keegi ei nõua?

T. Jürgenson
Nr. 89 ei ole arvestatud.

Esimees
Ei nõua.

Esimees
Keegi ei nõua. Aitäh!

Esimees
Aitäh!

Esimees
Ei ole probleeme. Aitäh!

T. Jürgenson
Selle tabeliga on nüüd kõik.

Esimees
Suur tänu! Nüüd võtame teise tabeli.

T. Jürgenson
Teine parandusettepanekute tabel asub selle seaduse teksti lõpus.

Esimees
Algab "Mõõdukatest".

Esimees
Kas keegi nõuab hääletusele panekut? Ei nõua. Täname!

Esimees
Keegi ei nõua? Täname!

Esimees
Keegi ei nõua? Täname!

Esimees
Kalev Kukk, kas parasjagu? Ei pane hääletusele. Aitäh!

Esimees
Keegi ei nõua hääletusele panekut. Tänan!

Esimees
Ei ole probleeme? Tänan!

Esimees
Ei ole probleeme? Tänan!

Esimees
Ei pane hääletusele? Tänan!

T. Jürgenson
Fraktsiooni "Mõõdukad" ettepanek, nr. 10, arvestatud.

Esimees
Kellelgi ei ole probleeme? Tänan!

T. Jürgenson
"Mõõdukate" ettepanek, üldjärjestuses nr. 12, arvestatud.

Esimees
Ei ole probleeme. Tänan!

T. Jürgenson
Ettepanek nr. 13, osaliselt arvestatud.

Esimees
Ei nõua? Aitäh!

T. Jürgenson
Nr. 14, arvestatud.

Esimees
Ei ole probleeme.

Esimees
Ei ole probleeme.

T. Jürgenson
Nr. 16, arvestatud.

Esimees
Ei ole probleeme. Tänan!

T. Jürgenson
Nr. 17, arvestatud põhimõtteliselt. Sõnastus muudetud.

Esimees
On sobivalt arvestatud? Aitäh!

T. Jürgenson
Riigikogu liikme Rein Arjukese ettepanek, üldjärjestuses nr. 18, ei ole arvestatud.

Esimees
Läheb hääletusele? Paneme hääletusele. Rein Arjukese ettepanek. Lugupeetud Riigikogu! Kes on Rein Arjukese parandusettepaneku poolt, järjekorranumber 18? Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 34, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust.

Esimees
Probleeme ei ole.

T. Jürgenson
"Mõõdukate" ettepanek, nr. 21, ei ole arvestatud.

T. Jürgenson
"Mõõdukate" ettepanek, üldjärjestuses nr. 22, on arvestatud.

Esimees
Ei ole probleeme. Aitäh!

T. Jürgenson
Samuti on arvestatud nr. 23.

Esimees
Ei ole probleeme. Tänan!

T. Jürgenson
Riigikogu liige Kalev Kukk, parandusettepanek üldjärjestuses nr. 24, on esitatud alternatiivina tekstis.

Esimees
Oled nõus? Jaa.

T. Jürgenson
Komisjoni ettepanek on hääletada alternatiive.

Esimees
Kalev Kukk, hästi lühidalt.

K. Kukk
Aitäh! Nagu minister Liia Hänni ütles, selle hinna kehtestamine tähendaks sisuliselt täiendavate maksevahendite väljaandmist. See on tegelikult täpselt seesama ideoloogia, mida jutlustab Eesti Tööstuse Keskliit. Aitäh!

Esimees
Kas nõuad hääletusele panekut?

T. Jürgenson
Komisjon otsustas selle hääletusele panna alternatiivina.

Esimees
Kas sobib, et läheb hääletamisele alternatiivina? Aitäh! Sobib, ta on nõus. Läheme edasi. Alternatiivid hääletame siis, kui lõpptekst tuleb.

T. Jürgenson
Selge. Riigikogu liige Enn Tarto.

Esimees
Ei, Laanoja enne.

T. Jürgenson
Parandusettepanek nr. 25, Ülo Laanoja parandusettepanek on alternatiivina tekstis.

Esimees
Oled nõus? Aitäh!

T. Jürgenson
Samuti Kalev Kuke parandusettepaneku teine osa on tekstis alternatiivina.

Esimees
Ta oli nõus sellega.

T. Jürgenson
Kui te vaatate parandusettepanekut nr. 24, siis seal on kaks alternatiivi.

Esimees
Sa oled nõus, eks ole? Kalev Kukk.

K. Kukk
Need lähevad nagunii hääletamisele, aga nad lähevad hääletamisele eraldi.

Esimees
Nad lähevad eraldi hääletusele.

K. Kukk
Kolm hääletust tuleb?

Esimees
Jah. Kui me oleme saanud lõppteksti kätte, kõik parandusettepanekud on hääletatud läbi, siis tulevad hääletamisele alternatiivid.


26. parandusettepanek on esitatud Enn Tarto poolt, sisuliselt arvestatud "Mõõdukate" ettepanekutes.

Esimees
Ei ole probleemi, Enn Tarto? Aitäh!

T. Jürgenson
ERSP fraktsiooni muudatusettepanek, nr. 27, ei ole arvestatud.

Esimees
Vaheaeg 5 minutit.

T. Jürgenson
Järgmine on sama § 10 lõige 4 punkt 6, mida komisjon ei arvestanud.

Esimees
Tiit Made nõuab, paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on ERSP parandusettepaneku poolt, nr. 27 punkt 6? Selle ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 44, erapooletuid on 6. See ettepanek ei leidnud toetust.

T. Jürgenson
ERSP parandusettepanek, punkti 12 kohta, komisjon ei arvestanud.

Esimees
Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on ERSP parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 27 punkt 12? Selle ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu on 32, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust

T. Jürgenson
Punkti 13 ei ole komisjon arvestanud.

Esimees
Paneme hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on ERSP parandusettepaneku poolt, nr. 27 punkt 13? Selle ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu on 9, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

T. Jürgenson
ERSP parandusettepanek sama lõike punkti 14 kohta, komisjon on seda arvestanud.

Esimees
Ei ole probleeme? Ei ole. Aitäh!

T. Jürgenson
Sama lõike punkt 15, komisjon ei arvestanud.

Esimees
Paneme hääletusele. ERSP parandusettepanek, nr. 27 punkt 15. Selle ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu on 14, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

T. Jürgenson
Punkt 16, komisjon ei arvestanud.

Esimees
Üks hetk. Härra Uustalu oli kõnet soovinud, selgitame, mis kõne see on. Härra Uustalu, ma seletan kõigepealt asjaolusid. Kui protest on, siis on käsi tõstetud ja see tähendab seda, et ei saanud aru, mida pandi hääletusele. Kas meeldib või ei meeldi, selle kohta mitte ühtegi sõna. Kas oli protest? Ei olnud, aitäh!

T. Jürgenson
ERSP parandusettepanek, punkt 17 leheküljel 8, komisjon ei arvestanud.

Esimees
Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on ERSP parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 27 punkt 17? Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 24, erapooletuid on 13, see ettepanek ei leidnud toetust.

T. Jürgenson
ERSP parandusettepanek, punkt 18, komisjon ei arvestanud.

Esimees
Paneme hääletusele. Kes on ERSP parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 27 punkt 18? Selle ettepaneku poolt on 36, vastu on 6, 14 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

T. Jürgenson
ERSP parandusettepanek, punkt 19, komisjon ei arvestanud.

Esimees
Lugupeetud Riigikogu, kes on ERSP parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 27 punkt 19? Selle ettepaneku poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu on 6, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

T. Jürgenson
ERSP parandusettepanek, punkt 20, komisjon ei arvestanud.

Esimees
Lugupeetud Riigikogu, kes on ERSP parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 27 punkt 20? Selle ettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu on 18, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

T. Jürgenson
Riigikogu liikme Vambo Kaalu ettepanek, üldjärjestuses nr. 28, komisjon ei arvestanud.

Esimees
Vambo Kaal, ei ole probleeme? Aitäh!

T. Jürgenson
Riigikogu liikme Liina Tõnissoni parandusettepanek, nr. 29. Arvestatud.

Esimees
Nr. 30 ja 31 on arvestatud. (Hääl saalist.) Vambo Kaalu ettepanek hääletusele? Paneme hääletusele. Kas Liina Tõnissoniga ei ole meil probleeme? Aitäh!

T. Jürgenson
Liina Tõnissoni parandusettepanek, nr. 32, ei ole arvestatud.

Esimees
Ei ole probleeme? Ei ole. 33 ja 34 ka? Aitäh!

T. Jürgenson
Kalev Kuke parandusettepanek, nr. 35, ei ole arvestatud.

Esimees
Mis saab, Kalev Kukk? Paneme hääletusele.

T. Jürgenson
Fraktsiooni "Mõõdukad" ettepanek, üldjärjestuses nr. 36, on arvestatud.

Esimees
Ei ole probleeme? Hääletusele? Mihkel Pärnoja.

Esimees
Sellega on ju arvestatud.

T. Jürgenson
On muudetud kuupäeva, selle tõttu ma palun.

Esimees
Selge. Saan aru. Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on "Mõõdukate" parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 36, lõige 4? Selle ettepaneku poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu on 10, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

T. Jürgenson
"Mõõdukate" ettepanekud, tabelis nr. 37, 38, 39, on arvestatud.

Esimees
Ei ole probleeme? Aitäh!

T. Jürgenson
Samuti on ka nr. 40 arvestatud. Nr. 41 ei ole arvestatud.

Esimees
Ei nõua. Aitäh!

T. Jürgenson
Kalev Kuke parandusettepanek, nr. 42, arvestatud.

Esimees
Ei ole probleeme. Tänan!

Esimees
Aitäh!

Esimees
Ei ole probleeme? Tänan!

T. Jürgenson
Liina Tõnissoni ettepanek, nr. 48, ei ole arvestatud.

Esimees
Korras? Aitäh!

Esimees
Ei ole probleeme? Tänan!

T. Jürgenson
"Mõõdukate" parandusettepanek, nr. 50, samuti nr. 51, 52 ja 53 on arvestatud.

Esimees
Ei ole probleeme. Tänan!

T. Jürgenson
"Mõõdukate" parandusettepanek, nr. 54, ei ole arvestatud.

Esimees
Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on "Mõõdukate" parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 54, et lisada uus paragrahv? Selle ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu on 18, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

T. Jürgenson
"Mõõdukate" parandusettepanek, nr. 56, komisjon arvestab teise lugemise jätkamisel.

Esimees
Ollakse nõus? Aitäh!

Esimees
Ei ole probleeme? Keegi ei nõua hääletusele panekut.

T. Jürgenson
Mart Nuti ettepanekut, mis on tabelis nr. 59, komisjon arvestas.

Esimees
Keegi ei nõua hääletusele panekut. Tänan! Kas on kõik, Toivo Jürgenson?

T. Jürgenson
Jah.

Esimees
Kumb, kas valitsus või komisjon nõudis katkestamist peale parandusettepanekute läbihääletamist?

T. Jürgenson
Komisjon.

Esimees
Kas katkestame?

T. Jürgenson
Jah.

Esimees
Tahad sa alternatiivid praegu läbi hääletada? Hääletame läbi.

T. Jürgenson
Komisjon volitas mind tegema ettepaneku alternatiivid läbi hääletada. Põhitekst on olemas, seal on alternatiivid kirjas.

Esimees
See nõue on muidugi õige. Saadikutel on õigus nõuda põhiteksti.

T. Jürgenson
"Mõõdukate" parandusettepanekuid nr. 56 ja 57 pidas komisjon vajalikuks arvestada teise lugemise jätkamisel. Fraktsioon "Mõõdukad" nõuab nende kahe punkti läbihääletamist.

Esimees
Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Mis juhtus, Mihkel Pärnoja? Selgitus, kommentaar? Palun, hästi lühidalt.

M. Pärnoja
Aitäh, härra esimees! Selgitus siia juurde on selline. Komisjonis oli arutusel, et kuna on tegemist väga mahukate muudatustega, siis oleks otstarbekas esitada seadus tervikuna uues redaktsioonis Riigikogule arutluseks. Ilma neid parandusettepanekuid läbi hääletamata või õigemini nende poolt hääletamata ei ole komisjonil vastavaid volitusi. Seetõttu ma palun hääletada nende parandusettepanekute poolt, see parandab nii komisjoni kui Riigikogu enda töövõimalusi.

Esimees
See on tõsi.

T. Jürgenson
See probleem oli arutusel ka komisjonis ja nii komisjon seda tookord tõepoolest mõistis.

Esimees
Komisjon omapead seda teha ei tohi. Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on "Mõõdukate" parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 56? Selle ettepaneku poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu on 3, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

T. Jürgenson
Ettepanek on jätkata pärast istungivaba nädalat.

Esimees
See on õige, parandatud teksti kohta tuleb anda teavet. Kohe me kuuleme. Juhtivkomisjoni esimees on kantslis, ta ütleb kohe.

T. Jürgenson
Ma ei ole kahjuks esimees.

Esimees
Esindaja.

T. Jürgenson
Meil on praegu komisjoni nõunikega kokkulepe koostada saadikutele see tekst neljapäevaks.

Esimees
Kas homseks või?

T. Jürgenson
Neljapäevaks.

Esimees
See on 25. veebruar.

T. Jürgenson
Järgmine selle nädala tööpäev on neljapäev.

Esimees
Jah. 25. veebruaril on tekst laua peal ja parandusettepanekud 1. märtsiks selleks kellaks, mis ta nimetas.

T. Jürgenson
Kell 16.00.

Esimees
Nüüd peaks klaar olema. Tänan!

4. Otsuse "Ajutise komisjoni moodustamisest Riigikogu kodukorra küsimuses" eelnõu arutelu

Esimees
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Riigikogu liikmete Illar Hallaste, Arvo Junti, Mihkel Pärnoja ja Ants Ermi poolt esitatud otsuse eelnõu ajutise komisjoni moodustamisest Riigikogu kodukorra küsimustes. Ettekandeks paluksin kõnetooli Mihkel Pärnoja.

Esimees
Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Suur tänu! Juhtivkomisjoni nimel paluksin ma kõnetooli kolleeg Ants-Enno Lõhmuse.

Esimees
Suur tänu! Mul ei ole midagi lisada. See otsus on lõplik.

Esimees
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Valitsuse poolt esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" muutmise seaduse eelnõu. Me alustame teise lugemisega. Ettekandeks paluksin kõnetooli proua minister Liia Hänni.

L. Hänni
Austatud Riigikogu, Vabariigi Valitsus esitas teile kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu on läbinud esimese lugemise. Riigikogu liikmed pidid nagu ikka esitama oma parandusettepanekud eelnõu kohta. Ettepanekuid ei laekunud, küll aga tegi majandus- ja põllumajanduskomisjon minimaalseid redaktsioonilisi täpsustusi seaduse tekstis. Sel kujul on ta teil nüüd olemas. Kuna parandusettepanekuid ei olnud ja meid sunnib tagant taasriigistamise tähtaeg 4. märts, siis oleks igati soovitav, et me täna selle seaduse vastu võtaksime. Nii et ma kutsun teid üles toetama valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu. Aitäh!

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Ilmar Mändmets, kuulame ära ka juhtivkomisjoni seisukoha.


Lugupeetav esimees, lugupeetavad kolleegid! Majandus- ja põllumajanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu. Kuna teie poolt parandusi tõesti ei tulnud, siis majandus- ja põllumajanduskomisjon teeb ettepaneku see seaduseelnõu vormistada seaduseks. Tänan tähelepanu eest!

Esimees
Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Kas keegi soovib arvamust avaldada? Kas me fikseerime, et läbirääkimised on lõppenud? Läbirääkimised on lõppenud. Parandusettepanekuid laekunud ei ole. Tekst muutunud ei ole. Ilmselt ei ole ka tarvidust ära kuulata lõppsõnu, need langevad kokku ettekannetega. Kas ma võin panna seaduseelnõu hääletusele, et teisel lugemisel vastu võtta?

5. Pensioniseaduse eelnõu esimene lugemine

Esimees
Kolleegid, meil on probleeme valitsuse liikmetest ettekandjatega, ka muid muresid on palju. On ettepanek, et me võtaksime praegu arutusele valitsuse poolt esitatud pensioniseaduse eelnõu ja alustaksime esimese lugemisega. Ma paluksin kõnetooli proua minister Marju Lauristini.

M. Lauristin
Lugupeetud Riigikogu liikmed, küsimus pensionidest on olnud Eesti ühiskonna tähelepanu keskpunktis juba mitu viimast kuud. Me oleme täna jõudnud selle hetkeni, mida on väga pingeliselt oodanud rohkem kui 300 000 Eesti pensionäri. Valitsus on esitanud esimeseks lugemiseks pensioniseaduse eelnõu. See eelnõu on läbinud väga mitmesuguseid arutelusid. Seda on arutanud pensionärid, valitsusasutused, ametiühingud, samuti on olnud mitmed ja väga põhjalikud arutelud Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Tegemist on eelnõuga, mis elulisest seisukohast valmistab palju kurvastust ja pettumusi neile inimestele, kes õigustatult ootavad, et riik neile nende vanaduspõlve kindlustab. Lähtudes paratamatult Eesti riigi majanduslikust olukorrast, ei võimalda see eelnõu kaugeltki täita riigi kohustust vanade inimeste ees. Miks see nii on, on kõikidele selge. Riigikogu on läbinud pika ja põhjaliku eelarvearutelu ning selle käigus ka kõige suuremad optimistid, kes enne seda lootsid, et on võimalik imeväel leida sadu miljoneid ja jagada need inimeste vahel, siiski lõpptulemusena seda teha ei saanud, sest me oleme just niisuguses majanduslikus seisus, meie maksumaksjad maksavad eelarvesse just täpselt nii palju, kui nad maksavad. Just sellest lähtudes ongi teile esitatud eelnõu, mis on ülemineku eelnõu ühelt palkade ja pensionide paradigmalt, mis oli meile kõikidele tuttav nõukogude ajal, teisele, veel mitte eksisteerivale paradigmale, mida tunneb ülejäänud maailm, s.o. pensionikindlustuse paradigmale, mis lähtub sellest, et inimesed oma tööaja jooksul teevad sissemakseid pensionifondi, kindlustades sellega ise oma vanaduspõlve, kusjuures nad ise või tööandja on see, kes selle kindlustuse kannab. Enamikus riikides tehakse seda mõlemapoolselt. Nõukogude süsteemis ei olnud tegemist kindlustusfondidega, pensioni maksti teatavasti välja sõltumata sellest, kui palju ja mismoodi makse laekus, seda jagati suurest katlast kõikidele, lähtudes küllaltki voluntaristlikest arusaamadest. Kui me jõudsime Nõukogude Liidu süsteemist iseseisvasse Eesti Vabariiki, pidime hakkama ise oma rahasid lugema. Selgus, et nimelt neid rahasid ei ole kogutud Ja selles mõttes on meil vaja just nagu nullist alata. Selle nullist algamise tähiseks oli elatusrahade kehtestamine, mis tõesti ongi nulltase, see on tase, kus üldse ei arvestata inimese elupanust, ei tööpanust, ei muid inimese poolt ühiskonna rikkuse tõstmiseks tehtud pingutusi. Me teame, et Ülemnõukogu võttis vastu pensioniseaduse, mis oli n.-ö. teoreetiline seadus. Seadus, kus püüti parandada nõukogude paradigma silmanähtavaid vajakajäämisi, kuid mis põhimõtteliselt siiski püsis samas paradigmas, s.t. ei olnud rajatud kindlustusprintsiibile. See pensioniseadus, mida Ülemnõukogu arutas väga põhjalikult ja hoolega, ma ütleksin, andumusega ja sooviga teha võimalikult hea seadus, ei jõustunud, ei käivitunud just seetõttu, et kui me jõudsime oma riigi ja oma rahakotini, siis selgus, et selles rahakotis selle pensioniseaduse käivitamiseks raha ei jätku. Nii me olemegi praegu olukorras, kus 1991. aasta pensioniseadus on viinud küllalt kõrgele pensionäride ootused ja nendel lootustel on ka väga selge hind. See hind on 2,1 miljardit krooni. Just nii palju ümardatult maksaks selle pensioniseaduse käivitamine kujul, nagu ta vastu võeti, arvestades kõiki vahepeal toimunud muutusi palgatasemetes, korrutades väga paljude koefitsientidega jne. Kuna nendele ootustele ei ole võimalik vastata, siis on tehtud mitmesuguseid mugandusi, mõeldud mitmesuguseid teisi variante. Meie tegime oma valikud selliselt, et me leidsime, et ei ole õige säilitada Eesti Vabariigis Eesti krooni ajal nõukogudeaegset palgasüsteemi pensionide näol ja ei ole õige võtta jõukamat vähemust selleks etalongrupiks, kelle järgi tehakse otsustused. Selles valikus on vaieldavusi nagu kõikides valikutes. Need valikud tuleb uuesti läbi mõelda ja teil siin saalis on muidugi õigus neid valikuid kaaluda. Samuti on tekitanud palju probleeme ja vaidlusi invaliidsuspension, kuna esitatud eelnõuvariandis ei ole võimalust, mis oli 1991. aasta seaduses: invaliidsuspension vanaduspensioni mahus inimestele, kes ei ole pensioniealised, on invaliidid, kuid omavad tööstaa˛i. Ka ekspert juhib tähelepanu, et selline võimalus peaks siiski säilima. Me oleme valmis seda parandust arutama ja aktsepteerima. Teiselt poolt on aga avaldatud arvamusi, ja mitte vähe, et mitte ainult pensionäride ja töötegijate suhe, vaid ka tööpuudus on tegur, mida tuleks arvesse võtta, et just tööpuudusest lähtudes ei tuleks kiiresti või suure sammuga pensioniiga tõsta või kas üldse tuleks, sest iga töötav pensionär on samal ajal töökoha hoidja, mida võiks saada noorem töötu inimene. Viimane argument siiski ei ole nii üheselt mõistetav, nii lihtne, sest tegelik analüüs näitab, et pensionäre töötab kõige rohkem eelarvelistes asutustes, väikese palgaga kohtadel, mida just eriti ei ihka noored ja kiiret jõukust lootvad inimesed. Ei ole üldiselt üksühene see töökohtade struktuur töötute või tööotsijate soovide ja pensionäride hõivatuse seisukohalt. Sellega on muidugi seotud veel üks probleem, mida me praegu ei ole lahendanud ja mida ma palun kaaluda saadikutel. Lähtudes oma valijaskonnast ja oma elutundmisest, peavad saadikud ütlema oma kaaluka sõna. See on ootepensioni küsimus, mis on päevakorral juba praegu, eriti nende puhul, kes on jäänud tööta. Lähtudes sellest, et eelnõus ei ole mingisugust järsku pensioniea tõusu ette nähtud, isegi libisev graafik ei ole siia veel sisse kirjutatud, ei ole me praegu ette näinud ootepensioni. Samal ajal on väga paljudes kirjades, väga paljudel kohtumistel öeldud, et kuna pensionieelikud on töötute hulgas küllaltki suure erikaaluga, kas ei peaks siis töötutele pensionieelikutele juba praegu rakendama ootepensioni. See aga on muidugi lisakulutuste küsimus. Nii et see asi on praegu õhus, siin eelnõus seda ei ole, aga kahe lugemise vahel võiks seda arutada ja ma ootan teie ettepanekuid selles suhtes. Muidugi on kõikide variantide puhul üks väga tõsine probleem, mida ma tahaksin oma ettekande lõpus puudutada. See on meid alati ja igal pool painav rahaküsimus. Te võtsite pärast pikki arutlusi vastu eelarve, kus ei olnud ette nähtud sotsiaalmaksu tõusu ega muid lisaallikaid sotsiaalfondile, mis oleksid andnud garantii pensioniseaduse rakendamiseks mis tahes variandis. Nagu ma ütlesin, ka need, kes enne eelarve arutamist väga optimistlikult pakkusid välja elatusrahade suurt suurendamist, pensioniseaduse mitmesuguseid variante maksimaalsete pensionidega, eelarve arutamise käigus selliste ettepanekute realiseerimiseni ei jõudnud. Isegi ei olnud väga aktiivset katset neid asju realiseerida. Just see näitabki, et meie olukord on tõesti nii pingeline rahaliselt, nagu ta on, ning pensioniseaduse käivitamiseks on valitsusel vaja leida lisatuluallikaid. Õiendis, mille me oleme esitanud vastavalt põhiseadusele pärast eelarve vastuvõtmist sotsiaalkomisjonile ja eelarve-maksukomisjonile, on valitsuse poolt katteallikatena välja pakutud esiteks see, et me vähemasti kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni ei realiseeriks praeguses eelnõus väljapakutud täispensioni töötavatele pensionäridele, vaid jätkaksime töötavatele pensionäridele 100-kroonise lisaraha maksmist. See tähendaks 9,5 miljonit krooni kokkuhoidu kuus. Vahemärkusena ma ütlen, et töötavatele pensionäridele pensionimaksmise küsimus kutsub samuti esile väga suuri vaidlusi. Komisjonis me arutasime seda ja isegi hääletasime, kuid on teada, et hääled ühiskonnas jagunevad täiesti diametraalselt vastakateks. Senine pensioniseadus nägi ette, et neile, kes töötavad, ei maksta täispensioni. See on kutsunud esile palju proteste. Teie käes olev eelnõu näeb ette, et neile makstakse täispensioni, mis kutsus jälle esile proteste. Nii et ka see on nähtavasti probleem, mida tuleb veel siin saalis lõplikult lahendada ja hääletada. Kuid igal juhul me leiame, et kuni lisaeelarveni võiks praegust 100-kroonist lisaraha töötavatele pensionäridele pidada õigeks. Lõpuks küsimus selle seaduse rakendamise tehnilistest külgedest. Eelnõu on oodanud oma järge juba nädalaid ja karta on, et ka Riigikogus läheb nädalaid, kuid me võime omalt poolt öelda, et Sotsiaalministeerium koos kohalike sotsiaalametitega on stardivalmis. Andmebaas, mis on kogutud ja arvutites, ei vaja muutust, sest seal on kõik vajalikud andmed sees, programmid on olemas. Ja niipea, kui härra Nugis lööb viimast korda haamriga, kuulutades selle seaduse pärast kõiki lugemisi ja parandusi vastuvõetuks, oleme valmis käivitama arvutused. Tehnilisest küljest võtab seaduse rakendamine meie arvestuste järgi aega umbes kolm nädalat, alates vastuvõtmise hetkest, kuni uue süsteemi järgi väljaarvutatavad rahad on n.-ö. maksmiseks valmis. Aga kuna meil on siin veel ka eraldi eelnõudena pensionilisad ja rakendamine, siis selle probleemi juurde võime tulla veel tagasi. Tänan tähelepanu eest!

Esimees
Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Raoul Üksvärav.

M. Lauristin
Küsimus, mis saab edasi, jäi mulle ausalt öeldes natukene ebaselgeks. Kui see puudutab seda, mida pensionär oma rahaga teeb, kui ta selle kätte saab, siis see on juba tema isiklik asi. Kui on mõeldud seda, kas see sihtkapital on midagi, mis on püsiva suurusega kuskil kapitalina olemas, siis ma arvan, et härra Üksvärav teab, et sotsiaalmaks laekub meil pidevalt, me jälgime seda kuu esimesest päevast viimaseni ning maksame välja täpselt just selle järgi, kuidas tema laekub. Siin on muidugi väga suured probleemid, mis on seotud pankadevaheliste arveldustega, postiga jne., kuid te olete näinud, et me oleme püüdnud neid probleeme siiski lahendada.

Esimees
Suur tänu! Lembit Arro.

M. Lauristin
Härra Arro, mul ei olnud kahjuks võimalik jälgida Riigikogu sisukat tööd viimase ajavahemiku jooksul. Pensioniseaduse eelnõu on teile esitatud sellisena, nagu ta on esitatud, ja seda laadi parandusi ei ole mulle saabunud.

Esimees
Suur tänu! Olav Anton.

M. Lauristin
Nagu ma ütlesin, me oleme komisjonis arutanud ja arutame ka edasi defineerimise küsimust. Üks võimalus on defineerida rahvapensionina. On ka teisi võimalusi. Nii et ma usun, et me leiame rahuldava definitsiooni. See on tõesti vahepealne variant, üleminek elatusrahalt täielikule pensionikindlustusele. Elatusrahast erineb ta selle poolest, et ta võtab arvesse inimeste erinevat panust elu jooksul. Pensionikindlustusest erineb ta selles mõttes, et ta ei põhine kindlustusfondil.

Esimees
Suur tänu! Edgar Spriit.

Esimees
Suur tänu! Epp Haabsaar.

E. Haabsaar
Mis kaalutlustel lisand, mida makstakse pensionäridele, kelle ülalpidamisel on alaealised, on siin projektis nii piiratud? Minu mälu järgi me komisjonis saime natukene parema kokkuleppe. Praegu makstakse seda lastetoetust ju kõigile ühetaoliselt. Invaliid, kelle peres on lapsi, on ikkagi väga raskes olukorras.

M. Lauristin
Jaa, me jõudsime komisjonis tõesti ühisele seisukohale, et tuleks neid rohkem arvestada, aga me arutarne praegu pensioniseaduse eelnõu, nagu ta oli esitatud, ilma nende muudatusteta, mis me oleme komisjonis juba läbi arutanud, sest see töö on käinud paralleelselt. Teisele lugemisele me toome sisse need muudatused. See dokument, mida nimetas härra Spriit, sisaldab juba ka neid muudatusi.

Esimees
Suur tänu! Liina Tõnisson.

Esimees
Kell on 12.58. Mis me teeme? Kas pikendame? Kes teeb ettepaneku? Meil on veel kaasettekanne.

Aseesimees E. Savisaar
Jätkame küsimustega. Liina Tõnisson.

L. Tõnisson
Lugupeetud proua minister, ma jätkaks teise küsimusega, kuid võtaks endale õiguse reageerida teie märkusele. Nimelt on meil tegemist kahe majanduskomisjoniga. Ja ma olen teiega nõus, et see eelarve ei väärinud ühehäälset hääletamist, seetõttu hääletasin mina vastu.

Aseesimees
Tänan! Tiit Made.

Aseesimees
Rohkem küsimusi ma ei näe. Tänan Marju Lauristini ja läheme kaasettekande juurde. Palun, proua Oviir!

S. Oviir
Katteallikate üle ma paluks kõigil mõelda ja meid abistada, sest muidu jääb väga küsitavaks pensioniseaduse vastuvõtmine.

Aseesimees
Tänan! Saadikutel on küsimusi. Kalju Põldvere, palun!

K. Põldvere
Härra esimees, proua Oviir, mul on teile küsimus. Kas teie neid väga mitmekülgseid seisukohti esitades esinesite täielikult komisjoni nimel või enese kui Riigikogu liikme nimel?

Aseesimees
Tänan! Ülo Laanoja, palun!

Ü. Laanoja
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua Oviir! Oma ettekande teises osas te olite murelik, et ei ole rahalisi katteallikaid ja tõenäoliselt on raskusi selle eelnõu vastuvõtmisel ka sellisel kujul, kuid ettekande esimeses osas te ründasite eelnõu, kuna ta ei ole veel päris pension ja kuna ta ei arvesta palkasid. Ja ma küsin, kas tänase seisuga teie arvates Eestimaal on juba olemas selline palgastruktuur, et saadavaid palkasid võiks pensionide arvestamisel õiglaselt arvestada, ja ma toon kaks näidet. Võtame politseiniku ja võtame ühe erafirmas töötava ihukaitseteenistuse töötaja, kelle palgavahe on enam kui kolmekordne. Või võtame ministeeriumi juristi ja erafirma juristi, kelle palgavahe on kümnekordne. Kas me nüüd seda palka arvestades tõesti kehtestame õiglase pensioniseaduse?

S. Oviir
Kõikides riikides on riigiteenistujate palgad madalamad kui erasektoris. Neid on võimalik indeksitega ja teistmoodi reguleerida, kuid tänane turvamees ei lähe pensionile homme, ta läheb pensionile paremal juhul paarikümne aasta pärast. See ei ole täna probleem. Kordan veel kord, riigiteenistuse ja erateenistuse palgad on alati erinevad, kuid selle pealt makstakse maksu ja pensioni sihtkapitali akumuleerijaks on palga pealt makstav maks.

Aseesimees
Tänan! Eiki Nestor, palun!

S. Oviir
Ma vabandan, ma lisaks veel. Ei maksaks minu esinemisele panna külge silti "ründav". Igat selgitust võib võtta ründamisena, igat selgitust võib iseloomustada ka pehmema väljendusega.

Aseesimees
Proua Oviir, see on teise lugemise küsimus, praegu on küsimused ja vastused, ärme diskussioonidesse laskume. Härra Spriit, palun!

E. Spriit
Tänan, härra esimees! Proua Oviir, mul on sellist laadi küsimus. Nagu ma sain aru proua ministri ja ka teie informatsioonist, siis see 11. jaanuaril esitatud seaduseelnõu on seda väärt, et ta oleks tulnud tagasi lükata, kuna ekspertiis tegi selle pihuks ja põrmuks. Millest on tingitud, et see variant siiski esitati esimesele lugemisele, selle asemel et esitada sotsiaalkomisjonis olev teine variant, kus on juba kõik arvestatud? Tänan!

S. Oviir
Härra Spriit, teine variant on ühise töö vili, kus on võetud aluseks eksperdi ja komisjoni arvamused ning mille ministeerium on nüüd vormistanud vahevariandina. Kui me võtaks ta täna aluseks, siis me peaksime uuesti alustama protseduuri, me oleksime kaotanud aega. See ei oleks mõistlik, sest tõenäoliselt me jõuame ministeeriumi ja saaliga kokkuleppele ning me saame võimalikult hea seaduse. Ma olen veendunud, et see on meie kõigi ühine tahe.

Aseesimees
Palun, härra Ojasalu!

A. Ojasalu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua Oviir! Te tsiteerisite põhiseaduse § 116, see paragrahv on VIII peatüki all, mille pealkiri on "Rahandus ja riigieelarve". Tähendab, see § 116 räägib eelarvest ja algab sõnadega "riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule". Seega teie tõlgendus, et see käib ka pensioniseaduse eelnõu kohta, ei pea paika.

Aseesimees
Tänan! Ülo Laanoja, teine küsimus.

Ü. Laanoja
Aitäh! Ma esitaksin praegu pisut protseduurilise küsimuse: kas on mõeldav edasine menetluse käik selliselt, et see komisjoni ja valitsuse ühistöö käigus teisenenud eelnõu jõuaks kõigi liikmete laudadele? Kas oleks võimalik öelda seda aega, millal ta siia jõuab ja kas oleks mõeldav, et parandusettepanekuid me esitaksime siis juba sellele variandile, mis võib-olla oluliselt protseduurilist tööd lihtsustaks?

S. Oviir
Ei, seda ei võimalda minu meelest kodukord. Mitte ükski komisjon ei jaga oma töövariante saali laiali, siis me jäämegi nende kohta muudatusettepanekuid tegema. Vastavalt reglemendile saab muudatusettepanekuid teha selle seaduseelnõu kohta, mille esitas valitsus ja mida me täna arutame.

Aseesimees
Tänan! Ma rohkem küsimusi ei näe. Kuna ükski fraktsioon ei ole vastu, juhtivkomisjon on poolt, siis me võiksime sellega esimese lugemise lõpetada. Ma tänan Siiri Oviiri. Peame korra veel nõu. Proua Lauristin palus sõna õienduseks. Reglement ei määratle, et esimesel lugemisel on õiendused või lõppsõnad, aga kui täiskogu on sellega nõus ja kui see õiendus ei kutsu esile tahtmisi veel kord asju õiendada, siis ma heameelega annaksin selle sõna. Palun!

6. Teated