15:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu neljanda töönädala esmaspäevast istungit. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Valitsuse nõunik Heili Tõnisson
Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Teiseks, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Kolmandaks, Eesti Vabariigi ja Mani saare vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Urmas Klaas
Austatud esimees! Head kolleegid! Majanduskomisjon algatab täna riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Vajadus selle järele tuleneb uuest elektri siseturu direktiivist, mille kohaselt peab liikmesriik tagama põhivõrguettevõtja sõltumatuse elektrienergia tootmisest ja müügist.

Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Jaak Aab!

Jaak Aab
Austatud esimees! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan Riigikogu menetlusse Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kehtiv seadus lubab haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit majandusaastal kasutusele võtta kuni 30% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7% ulatuses eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest. Me soovime eelnõuga muuta § 361 lõiget 1 nii, et haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit on lubatud kasutada haigekassa eesmärkide ja ülesannete täitmiseks, jättes otsustusõiguse selle kasutamise ulatuse üle haigekassa nõukogule. Ettepaneku jaotamata tulu kasutuselevõtmise ulatuse kohta teeb endiselt juhatus.
Sellise eelnõu esitamise tingis kindlasti see, et arstiabi kättesaadavus on viimase aasta jooksul tõsiselt halvenenud. Kui varasematel aastatel ravijuhtumite arv ehk siis see, mida inimesed on saanud arstiabiteenusena, iga aasta paari protsendi võrra kasvas, siis selle aasta esimesel poolaastal vähenes ravijuhtude arv 2–4%, olenevalt sellest, kas tegu oli ambulatoorse või statsionaarse raviga. Olukorra halvenemine on käegakatsutav, sest eelarvekärpeid soovitakse teha veelgi. Soovime säilitada vähemalt praeguse olukorra, et inimesed siiski mõistliku aja jooksul arsti juurde pääseksid ja arstiabi saaksid. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud viis seaduseelnõu. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis  võtab juhatus need menetlusse kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 30. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 30. septembril algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 30. septembril algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Sven Sesteri Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmeks. Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Sven Sesteri majanduskomisjoni liikmeks.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse poolt s.a 1. oktoobril esitatud Eesti seisukohad nõukogu direktiivi, millega rakendatakse vanemapuhkust käsitlev Euroopa sotsiaalpartnerite raamkokkulepe, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma sotsiaalkomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 19. oktoober kell 12.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse poolt s.a 1. oktoobril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise kohta, milles esitatakse kliimamuutuste vastu võitlemise rahvusvahelise rahastamise suurendamise ettepanek, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja teatise kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 15. oktoober kell 16.
Olen edastanud viie Riigikogu liikme arupärimise välisminister Urmas Paetile.
Kolmapäeval, 14. oktoobril s.a osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, justiitsminister Rein Lang ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Läheme nüüd selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Palun tähelepanu! Õiguskomisjon teeb ettepaneku jätta selle töönädala päevakorrast välja kolmapäevase päevakorra esimeseks punktiks planeeritud Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 466 kolmas lugemine. Riigikogu juhatus on juhtivkomisjoni ettepanekuga nõus. Head kolleegid, selle parandusega panen käesoleva nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

1. 15:08 Arupärimine Eesti Mereakadeemia rektori kohta (nr 312)

Esimees Ene Ergma
Alustame tänaste päevakorrapunktide arutelu. Meil on päevakorras Riigikogu liikmete Rein Ratase, Lembit Kaljuvee, Georg Pelisaare, Evelyn Sepa, Lauri Laasi ja Jaak Aabi 1. septembril esitatud arupärimine Eesti Mereakadeemia rektori kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Rein Ratase!

Rein Ratas
Austatud esimees! Hea Riigikogu, härra minister! Eesti Keskerakonna fraktsiooni kuus liiget on esitanud teile arupärimise Eesti Mereakadeemia rektori professor doktor Jüri Kannu ametist vabastamise kohta s.a 19. augustil. Avalikul konkursil valitud rektor vabastati ametist eht punarežiimsel viisil, ilma akadeemia nõukogu ja nõunike kogu seisukohata.
Härra minister! Teie vallandamiskäskkirja kõige raskem süüdistus professor Kannule oli ebapiisav tööoskus ja töökohale sobimatus. Kuna selles osas polnud teil akadeemia nõukogu seisukohta, siis ega te ometi ei pea end valgustatud monarhiks, kes käsib, keelab ja keerab kummuli? Vähe sellest, te andsite professor Kannule hinnangu kui haldussuutmatule ja lausrumalale inimesele. Sellisest käitumisest nähtub ülbus ja hoolimatus, võib-olla veel üht kui teist muudki.
Viimaste aastate konkurss mereakadeemias on olnud väga tihe. Kui mereakadeemia on professor Kannu juhtimisel teinud teie hinnangul äraspidist käiku, siis millega võiks küll seletada noorte vastupidist hinnangut? Ühes oma raadioesinemises te väitsite, et mereakadeemial on valida õppelaeva või Koplisse kolimise vahel. Tegelikult te valikuvõimalust ei andnud, sundisite akadeemia Koplisse kolima ilma mingi rahalise toetuseta ja jätsite akadeemia rahaliselt väga raskesse olukorda. Võimalik, et akadeemia kodulinn, härra minister, on teie jaoks perifeeria ja imekauni Lõuna-Eesti patrioodina polegi ehk teie arvates vajalik üliväga korrutada, et Eesti on mereriik.
Euroopa ülikoolide suure harta üks põhiprintsiipidest ütleb, et tagatud peab olema ülikoolide moraalne ja teaduslik sõltumatus poliitilistest ja majanduslikest võimudest, kindlustamaks haridust andvat tegevust. Näib nii, et mereakadeemias toimunu räägib teiepoolsest vastupidisest tegutsemisest, sest professor Kann oli sõltumatu, mis arvatavasti teile ei meeldinud, ja seepärast tuli temast ka kiiresti vabaneda. Kui võrrelda Eesti Mereakadeemiat näiteks Tallinna Tehnikakõrgkooliga, siis on viimane hoopis paremas finantsolukorras. Ministeerium on teinud akadeemiasse ka pidevaid kontrollreide. Tallinna Tehnikakõrgkoolis pole neid samas ajavahemikus aga üldse tehtud. Akadeemia endine rektor on parteitu, tehnikakõrgkooli rektor on teie parteikaaslane. Niisiis, ka siin on erinevus.
Härra haridus- ja teadusminister! Oma valitsemisala kõrgeima juhina ja Vabariigi Valitsuse liikmena te peate arusaadavalt parteilasena arvestama ka oma poliitbüroo suuniseid. Kui võimalik, siis palun vastake arupärimise viiele küsimusele kui Eesti riigi hariduse ja teaduse juht. Palun vastake kui Metsa Jaanus, kelle jaoks see muldne isamaa oli üle kõige! Olen rääkinud.

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Palun, lugupeetud minister, kõnepulti!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Austatud küsijad! Ma ei toetu klassikute poosile ja räägin ainsuses. Töölepingu ülesütlemine ja selle põhjused on komplitseeritud teema. Ülesütlemise põhjused on toodud haridus- ja teadusministri s.a 19. augusti käskkirjas. Töölepingu lõpetamise põhjuseks on Eesti Mereakadeemia rektori töökohustuste rikkumised, mis on seotud rahaliste vahendite mitteõiguspärase ja ebaotstarbeka kasutamisega. Mereakadeemia on mitmetes toimingutes sattunud vastuollu riigihangete seadusega ja riigieelarve seadusega. Näiteks on õppeasutus teinud kulutusi, milleks eelarves raha ette nähtud ei olnud, ja see on lisaks riigieelarve seaduse rikkumisele tekitanud olukorra, kus mereakadeemia on augusti lõpuks kulutanud ca kolmveerandi käesoleva aasta tegevuskulude eelarve kogumahust. Samuti ei ole mereakadeemia taganud tema käsutusse antud riigivara kasutamist vastavalt riigivara seadusele, andes seda ilma asjaomaste volitusteta kolmandate isikute kasutusse.
Rektori töölepingu ülesütlemise ettepaneku tegi mulle Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler, kes tugines ettepanekut tehes rikkumistele, mille tuvastas ministeeriumi siseauditi osakond. Ministeeriumi hinnangul on käskkirjas nimetatud rikkumised olulised ja problemaatilised ning viitavad otseselt vastuolule rakenduskõrgkooli seaduse § 6 lõikega 1, mille kohaselt rektor kannab vastutust rakenduskõrgkooli rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Riigi rakenduskõrgkoolid on riigiasutused ja ülikoolide harta tsiteerimine, vähemalt Eesti seadusandlikust baasist lähtudes, ei ole asjakohane. Tegemist on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava rakenduskõrgkooliga ning seadusest tulenevalt on ministeeriumil kohustus tagada oma õppeasutuste tegevuse seaduspärasus. Tegemist on ministeeriumi vastutusega, mida ei ole võimalik teistele rakenduskõrgkooli organitele üle anda. Rakenduskõrgkooli seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, rektori valimise tulemused ning sõlmib, muudab ja lõpetab rektoriga töölepingu. Kui Haridus- ja Teadusministeerium oleks tuvastanud probleeme õppetöö sisus, siis oleks hinnangu andmisse kindlasti kaasatud ka nõunike kogu ja nõukogu, kelle ülesanded ongi seotud sisulise õppetöö korraldusega. Strateegia koostamisel toimus õppetööd ja selle strateegilist planeerimist puudutavates küsimustes arutelu ministeeriumi esindajate juuresolekul nõunike kogus ja sellelaadseid probleeme arutati seal. Vaatamata sellele, et sellist kohustust seadusest ei tulene, oleks ministeerium õppetööle tehtud massiliste etteheidete puhul kindlasti pöördunud nõukogu ja nõunike kogu, eeskätt just nõunike kogu poole.
Nimetatud rikkumised ei puudutanud aga õppetöö sisu, vaid, nagu öeldud, olid seotud rahaliste vahendite mitteõiguspärase ja ebaotstarbeka kasutamisega. Vaatamata sellele informeeris kantsler otsusest enne nõunike kogu esimeest. Nõukogu esimeheks on rektor ise, kellele tutvustati probleeme s.a 19. augustil toimunud kantsleri ja rektori kohtumisel. Samuti informeeris kantsler rektorit võimalikest probleemidest juba 6. aprillil ning 16. aprillil toimunud kohtumistel. Rektoril oleks kindlasti olnud võimalus see teema rakenduskõrgkooli nõukogu koosolekul selle nõukogu esimehena tõstatada. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad nõukogusse ei kuulu.
Järgmine küsimus: "Miks ei antud rektorile võimalust vallandamiskäskkirjaga eelnevalt tutvuda ja selle punkte vaidlustada?" Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler kohtus mereakadeemia rektoriga 6. aprillil ning 16. aprillil s.a ning juhtis rektori tähelepanu probleemidele juhtimises, millele Haridus- ja Teadusministeeriumi siseauditi osakond oli tähelepanu osutanud. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul ei saa selle protsessi puhul kuidagi rääkida liigsest kiirustamisest. Haridus- ja teadusminister määras Eesti Mereakadeemia rektorile distsiplinaarkaristuse juba 17. jaanuaril 2008. aastal, mil peamised probleemid olid analoogsed 19. augusti käskkirjas nimetatutega. Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks on see kogum selge märk, et probleemide lahendamine ei edene ja lisaaja andmine sisaldanuks riski, et 2009. aasta eelarve võib sattuda veelgi suuremasse miinusesse. Kooli enda hinnangul on miinus praeguse seisuga vähemalt miljon krooni.
Te küsite minult: miks te esitasite ajakirjandusele valeteavet, nagu oleks rektor isiklikuks tarbeks asju ostnud ja terviseuuringuid teinud riigieelarvelistest summadest? Haridus- ja Teadusministeerium ei ole nimetatud ostude ja terviseuuringute kohta ajakirjandusele valeteavet esitanud. Pigem on Haridus- ja Teadusministeerium üritanud seda teemat vältida ning hoidunud selle kommenteerimisest. Ajakirjandus on lähtunud 19. augusti käskkirjas toodust. Käskkirjas ei ole kuskil nimetatud, et rektor oleks riigi kulul ostnud esemeid isiklikuks tarbeks. Rektor on lasknud isiklikuks tarbeks mõeldud esemed kõrgkoolil välja maksta ning on selle summa siis osamaksudena tagastanud. Haridus- ja Teadusministeerium ei saa sallida, et riigiasutuste juhid oma asutuse eelarve toel endale tarbevarustust liisivad.
Nimetatud isiklike terviseuuringute puhul oleme käskkirjas probleemina välja toonud rektori esitatud arve resolutsiooniga "Väljamaksmiseks", mis küll õnneks kooli finantstöötajate ja ministeeriumi siseauditi sekkumise tõttu väljamaksmiseni ei jõudnud.
Küsimus: "Miks Te kohustasite rektorit kolima akadeemiat Kopli 101 aadressile, ilma seda rahaliselt kindlustamata? Kuhu kadusid valitsuskabineti istungil lubatud kolimisrahad?" Haridus- ja Teadusministeerium ei ole kohustanud rektorit kolima ilma seda rahaliselt kindlustamata. Kolimistähtaega rektoril ei olnud. Vastupidi, me küsisime rektorilt korduvalt tema hoonete kasutusplaani, kui investeeringute kattevaraks oleva mereakadeemia vara müüki ei olnud võimalik korraldada. Küsisime, millised hooned tuleb konserveerida selleks, et olemasolevate vahenditega toime tulla. Valitsuskabineti istungil kavandatud investeeringute kattevara, mereakadeemia praegused hooned on alles. Paraku ei võimalda praegune turg nende eest parimat hinda saada.
Küsimus: "Miks osteti mereakadeemiale õppelaevaks 8 miljoni krooni eest kasutuskõlbmatu, amortiseerunud Taani sõjalaev? Kes olid selle ostu taga ja millistest vahenditest leiti raha põhjendamata ostuks, kas see ost oli Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud?"  Taani kuninglik merevägi pakkus 2006. aasta alguses võimalust osta miinilaev Lossen (Kristiina) riikidevahelise kokkuleppehinnaga. 4. juulil 2006. aastal sõlmisid tollane haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Taani kuninglik merevägi lepingu miinilaeva ostmiseks. Mul ei ole teada, et enne lepingu sõlmimist oleks teemat Vabariigi Valitsuses arutatud. Kahetsusväärselt ei olnud lepingus kokku lepitud ligi 8 miljonit krooni ei 2006. ega 2007. aasta riigieelarves ette nähtud, mis tingis olukorra, kus Eesti Vabariik oli Taani Kuningriigile üle aasta selle summa võlgu. Olukorrast väljatulekuks olin sunnitud vahendeid leidma 2007. aasta riigieelarve raames ning raha maksti kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga kutseõppeasutuste arengukulude arvel. Lisaks Eesti Mereakadeemia õpilaste ning mereväeohvitseride koolitamisele oleks Lossen (Kristiina) olnud kasutatav ka uurimislaevana ning tõsiseks täienduseks riigi reostustõrjevõimekuse suurendamisel. Paraku eeldas laeva kasutuselevõtmine õppealusena olulisi investeeringuid, mida raskema aja riigieelarve võimalused välja ei kannata. Ca kuu tagasi andis Vabariigi Valitsus nimetatud miinilaeva Kaitseministeeriumi valitsemisele, kellega koostöös soovime tõhustada ka kadettide praktilist õpet. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra haridus- ja teadusminister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Eesti Mereakadeemia on teatavasti Baltimaadest ainukesena autoriteetse Rahvusvahelise Mereülikoolide Assotsiatsiooni liige. Mida on ministeerium teinud, et mereülikool sellisesse väärikasse seltskonda sai, ja mida ta kavatseb edaspidi teha selle kõrge hinnangu kindlustamiseks?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Aitäh! Mereakadeemia taotles rahvusvahelises tippklubis osalemist kaua aega ja aastatuhande vahetusel oli see üks oluline teema. Sellega on tegelnud ka eelmised rektorid. Haridus- ja Teadusministeerium on esitanud riikliku koolitustellimuse vastavalt valdkonna ettevõtjate ja ettevõtete soovidele – ja mitte ainult Eesti ettevõtete. Lähtudes sellest, et Eesti on mereriik, on Haridus- ja Teadusministeerium eeldanud, et õigus on nendel, kes arvavad, et Eesti ei pea koolitama meremehi mitte ainult nende mõne Eesti lipu all sõitva kaubalaeva jaoks, vaid meremehi nendest noortest, kes soovivad merendusega tegelda. Kindlasti tuleb meil mõelda, kui paljusid erialasid ja millisel tasemel me suudame tulevikus õpetada. Praegu on mereakadeemias 845 üliõpilast ja riik jätkab selles mahus ka mereakadeemia toetamist. See tähendab, me lähtume sellest, et tipptasemel merehariduse omandamise võimaluste pakkumine Eestis on oluline, ja me ei taha kuidagi nõrgestada mereakadeemia positsiooni.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Lauri Laasi
Aitäh! Härra minister! Teie vallandamiskäskkirja kõige raskem süüdistus professor Kannule oli ebapiisav tööoskus ja töökohale sobimatus. Milliste vahenditega te väldite edaspidi selliste tööle sobimatute inimeste sattumist rakenduskõrgkooli juhi kohale? Ja küsimuse teine pool: milliste kriteeriumide alustel te andsite professor Kannule haldussuutmatu ja lausrumala inimese maine, mida te võimendasite isegi ajalehes?

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Aitäh väga hea küsimuse eest! See ajalehes võimendamine on kindlasti kellegi teise töö, kes on sündmusi eskaleerinud ja jõudnud ajakirjandusväljaannetesse enne, kui tint allkirjal oli kuivanud. Haridusministeerium ei ole kindlasti informatsiooni ega täiendavat informatsiooni ajakirjandusse paisanud. Käskkiri on avalik dokument. Juba mitmendat korda nimetatakse küsimuses professor Kannu haldussuutmatuks ja rumalaks. Ma ei ole seda kordagi öelnud! Selliseid väljendeid võivad endale lubada akadeemikud ja neile lähedal seisvad isikud. Mina riigi esindajana endale niisuguseid väljendeid akadeemiliste isikute ja auväärsete kodanike kohta kahtlemata ei luba. Oleme tõepoolest kommenteerinud käskkirja, kuid ainult selles mahus, mis ajakirjandust huvitab. Haridusministeerium ei ole sugugi omaalgatuslikult kellelegi täiendavat informatsiooni andnud. Ise ma ei ole ka käskkirja punkte kuskil kommenteerinud. Nii et eks huvi vägevaid väljendeid kasutada ja inimestest nende hädas väga avalikult rääkida on kellelgi olemas, aga Haridus- ja Teadusministeeriumis seda huvi kindlasti ei ole.

Jaan Kundla
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Professor Kannu initsiatiivil tõstatati täie teravusega mereväe reservohvitseride ettevalmistamine mereakadeemias. Kuidas teie  seda tegevust hindate?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Teemasid, mis puudutavad mereakadeemia valdkonda, on igaühel, eriti veel akadeemia õppejõududel ja selle rektoril, võimalik ja vajalik püstitada. See, millises mahus milliste erialade inimesi koolitada, on asjaomaste valdkondade inimeste otsustada ja aru pidada. Haridus- ja Teadusministeerium ei koosta riiklikku tellimust mitte omast peast, vaid vastavalt praegu merendusstrateegiat välja töötavate partnerite soovidele. Ja kui Eesti neid vajab, siis minule on sümpaatsed nii režiimilised kui ka vähem režiimilised erialad, nii need, mida praegu pakutakse, kui ka võimalikud uued erialad, mida valdkonna inimesed oluliseks peavad.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Rektor professor Kann sai olla ametis ligikaudu kaks ja pool aastat. Milline on teie hinnang sisulisele tööle Eesti Mereakadeemias selle kahe ja poole aasta jooksul? Kas olukord läks halvemaks või paremaks? Finantsasjad on finantsasjad ja need peavad muidugi korras olema. Aga kas teil sisulistes asjades on talle mingeid etteheiteid?

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Rein Ratas!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Käskkirjas etteheiteid sisulise töö kohta ei ole. Nagu ma kõnelesin, on mereakadeemia strateegiat arutatud ka professor Kannuga korduvalt, nii 2007. kui 2008. aastal. Haridusministeerium tellib igalt kõrgkoolilt seda, mida vastav valdkond soovib seal näha, ja meie saame tagasisidet nõunike kogu kaudu. Mõned nädalad tagasi arutasin nõunike koguga akadeemia tulevikku, kaasa arvatud akadeemilist poolt. Arutelud olid väga rahulikud, nõunike esindajad pakkusid välja ka uusi ideid, eks nendega minnakse edasi. Mis puudutab kaht ja poolt aastat, siis mereakadeemias on kindlasti nii neid, kes seda sisuliselt õnnestunud ajaks peavad, kui ka neid, kes arvavad, et mereakadeemia sisulist poolt oleks võinud suunata kuidagi teisiti.

Rein Ratas
Härra minister! Teie väga sümpaatse erakonna omamoodi jumaluseks näib olevat kojamees, kelle leitmotiiviks on "Plats puhtaks!", ja seda juba aastast 1992, atribuutideks aga luud, nagu see oli kunagi Ivan Julma opritšnikute pealikul Maljuta Skuratovil, millele on veel lisandunud hari. Kas platsipuhastajate avangard avaldas teile survet mereakadeemia rektori kabineti puhastamiseks? Olen rääkinud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Kohe ma olen ka vastanud. Sellist survet, mida üks ja teine püüab selles protsessis näha, ei ole ei mulle, ministeeriumi kantslerile ega siseauditi osakonna töötajatele avaldatud. Meie asi on täita haridusministeeriumi kui omaniku esindaja ja järelevaataja kohustusi ja seda me ka teeme.

Eldar Efendijev
Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma tahaksin oma küsimusega täpsustada, kas endine rektor ei ole ressursside kasutamist õigesti vormistanud või ta kasutas akadeemia ressursse täiesti isiklikult ja tekitas akadeemiale kahjumi. Ja kui on juhtunud see viimane, mida kavatseb siis ministeerium või akadeemia uus juhatus edaspidi teha?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Sellele küsimusele ma sisuliselt juba vastasin. Loomulikult on nii akadeemia juhtkond kui ka ministeerium huvitatud rikkumiste ärahoidmisest.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Aadu Must!

Aadu Must
Aitäh! Lugupeetud haridus- ja teadusminister! Mind hakkas lihtsalt huvitama selline poolbürokraatlik asi. Kas ministeeriumis on sätestatud mingid kriteeriumid, mis lubavad avalikul konkursil valitud rektori päevapealt vallandada? Ma tean, et Nõukogude ajal oli see lihtne, aga kuidas on selle asjaga just teie juhitavas ministeeriumis ja täna? Kas rektorit saab vallandada, ilma et tal oleks olnud võimalust esitatud süüdistustega tutvuda ja neile vastata? Ja kas kõnealusel juhul üldse nii oligi või on see ajakirjanduses kuidagi moonutatult välja tulnud?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Aitäh! Ajakirjandus ei moonuta, nagu me teame, kunagi. See, kuidas keegi mingeid ridu loeb ja nendest aru saab, sõltub lugeja enda silmadest ja kogemusest. Nii et seda poolt ma kindlasti ei kommenteeriks. Mis puudutab traditsioone töölepingute lõpetamisel, siis tegemist on omamoodi pretsedendiga, mille võimalus tuleneb seadustest. Sellest mingit traditsiooni kujundada ei ole haridusministeeriumil kindlasti kavas.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Millise hinnangu te annate Eesti Mereakadeemia lõpetajate oskustele? Kas see on halb, rahuldav, hea või väga hea? Ja kas professor Kannu rektoriks oleku ajal lõpetajate oskuste tase on tõusnud või on need endisel tasemel?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Aitäh! Oskuste kohta on kindlasti palju subjektiivseid arvamusi. Seda, kas tööandjad on akadeemia lõpetanute tasemega rahul või mitte, tuleb küsida neilt. Tänase teema aluseks oleva käskkirja sisu sellesse konkreetselt ei puutu.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

2. 15:38 Vaba mikrofon

Esimees Ene Ergma
Nüüd on pärast haamrilööki võimalus registreeruda vaba mikrofoni sõnavõtuks. Sõnavõtusoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.38.